Vikipeedia etwiki https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Esileht MediaWiki 1.47.0-wmf.4 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikipeedia Vikipeedia arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu Portaal Portaali arutelu Mustand Mustandi arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu Euroopa Parlament 0 330 7166209 7009985 2026-06-02T23:32:25Z Andreas003 7485 Piiratud ajakohastus, parandused 7166209 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2012}}{{ajakohasta}}{{viita}}{{Infokast esinduskogu | nimi = Euroopa Parlament | embleem = EP logo CMYK ET.svg | embleemiallkiri = Euroopa Parlamendi logo | kogunemispaik1 = [[Espace Léopold|Euroopa Parlamendi hoone]] Brüsselis (2014) | koosolekute_saal1 = Building of the European Parliament in Brussels.jpg | esimesed_valimised = [[1979. aasta Euroopa Parlamendi valimised|1979]] | viimased_valimised = [[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2024]] | kooseis = [[X Euroopa Parlament]] }} '''Euroopa Parlament''' (mitteametlikult ka ''europarlament'') on üks seitsmest [[Euroopa Liidu institutsioonid|Euroopa Liidu institutsioonist]]. Euroopa Parlament on [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] parlamentaarne institutsioon, mis koosneb 1957. aasta [[Rooma leping]]u sõnade kohaselt "Euroopa ühenduseks liitunud riikide rahvaste esindajatest".<ref name="Rooma leping">1957. aasta [http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:11957E/TXT:ET:NOT Rooma lepingu] V osa I jaotise I peatüki I jao artikkel 137 ([http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:11957E/TXT:NL:PDF hollandi keeles], [http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:11957E/TXT:IT:PDF itaalia keeles], [http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:11957E/TXT:FR:PDF prantsuse keeles].)</ref> Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud valivad saadikuid Euroopa Parlamenti üldistel ja otsestel valimistel iga viie aasta tagant, alates 1979. aastast. Seejuures on tegemist ainsa Euroopa Liidu otsevalitava organiga. 2020. aastal toimunud [[Brexit]]i järel on Euroopa Parlamendil 705 liiget. Peale 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimisi on parlamendis 720 liiget Euroopa Parlament asub ametlikult [[Strasbourg]]is. Seal toimuvad kord kuus täiskogu nädalapikkused istungjärgud. Parlamendi teised töökohad on [[Brüssel]] ja [[Luxembourg]]. Kuigi Euroopa Parlament ei saa ise Euroopa Liidu õiguse eelnõusid algatada, vaid hääletab [[Euroopa Komisjon]]i esitatud eelnõude üle, on parlament mitmete lepingute kaudu pidevalt mõju ja võimu omandanud. Need lepingud, eriti 1992. aasta [[Maastrichti leping]] ja 1997. aasta [[Amsterdami leping]], on Euroopa Parlamendi muutnud pelgalt nõustavast institutsioonist seadusandlikuks parlamendiks, mis sarnaselt rahvuslike parlamentidega teostab võimu. == Euroopa Parlamendi volitused == Euroopa Parlamendil on kolme liiki põhivolitused: * õigus anda seadusandlikke akte * rahandusalased volitused * järelevalve täidesaatva võimu üle Tavaline seadusandlik menetlus on kaasotsustamine. See menetlus viib [[Euroopa Liidu Nõukogu]] ja Euroopa Parlamendi ühisaktide vastuvõtmiseni. Kaasotsustamist kasutatakse töötajate vaba liikumise, siseturu loomise, teaduse ja tehnoloogia arengu, keskkonna, tarbijakaitse, hariduse, kultuuri ja tervise probleemidega seotud küsimuste puhul. Kuigi kaasotsustamine on standardmenetlus, on tähtsaid valdkondi, nagu maksustamisküsimused või iga-aastane põllumajandustoodete hindade ülevaatamine, mille kohta parlament annab ainult oma arvamuse. Euroopa Parlament võtab Euroopa Liidu eelarve vastu iga aasta detsembris järgmiseks aastaks. Kui parlament on eelarve vastu võtnud, kontrollib Euroopa Parlament avalike summade kasutamist oma eelarvekontrollikomisjoni kaudu. == Parlamendi president, juhatus, esimeeste konverents == [[Euroopa Parlamendi president]], kes valitakse kaheks ja pooleks aastaks, esindab parlamenti ametlikel üritustel ja rahvusvahelistes suhetes, juhatab täiskogu istungeid ning juhatuse ja eesistujate konverentsi koosolekuid. Lisaks on tema ülesanne jälgida, et peetaks kinni Euroopa Parlamendi kodukorrast, ning tagada kogu institutsiooni ja selle organite korralik toimimine. Euroopa Parlamendi juhatus on regulatiivne organ, mis vastutab parlamendi eelarve, haldus-, organisatsiooniliste ja personaliküsimuste eest. Lisaks presidendile ja 14 asepresidendile kuuluvad selle liikmete hulka ka viis [[kvestor]]it, kes osalevad liikmete haldus- ja finantsasjade ning põhikirjaküsimuste aruteludel nõuandva häälega. Juhatuse liikmed valitakse ametisse kaheks ja pooleks aastaks. Esimeeste konverents on parlamendi poliitiline juhtorgan, mis koosneb parlamendi presidendist ja poliitiliste fraktsioonide esimeestest. See koostab täiskogu istungite päevakorra, määrab parlamendi organite töö ajakava ja kodukorra ning parlamendi komisjonide ja delegatsioonide töö lähtealused ja suuruse. == Komisjonid<ref>[https://www.europarl.europa.eu/committees/et/about/introduction Komisjonid. Tutvustus.] Euroopa Parlamendi veebisait.</ref> == Euroopa Parlamendi täiskogu istungite ettevalmistamiseks osalevad parlamendiliikmed 20 alalises komisjonis. Ühte komisjoni kuulub 25–90 täisliiget ja sama palju asendusliikmeid. Iga komisjon valib oma täisliikmete hulgast esimehe ja kuni neli aseesimeest, kes koos moodustavad komisjoni juhatuse ja kelle ametiaeg on kaks ja pool aastat. Poliitiliste vaadete esindatus komisjonides vastab täiskogu omale. Komisjonid menetlevad seadusandlikke ettepanekuid raportite vastuvõtmise teel, esitavad muudatusettepanekuid täiskogule ja nimetavad läbirääkimisrühma, kelle ülesanne on pidada ELi õigusaktide üle nõukoguga läbirääkimisi. Komisjonid võtavad vastu ka algatusraporteid, korraldavad ekspertide kuulamisi ning teostavad kontrolli muude ELi organite ja institutsioonide üle. Eriküsimustega tegelemiseks võib Euroopa Parlament moodustada ka allkomisjone ja ajutisi erikomisjone ning tal on õigus luua uurimiskomisjone, et uurida väidetavaid rikkumisi või haldusomavoli ELi õiguse kohaldamisel. Lisaks alalistele komisjonidele võib parlament moodustada allkomisjone, ajutisi komisjone konkreetsete probleemide lahendamiseks ja uurimiskomisjone. Parlamendikomisjonid kogunevad tavaliselt Brüsselis ja nende töös abistab neid sekretariaat. Komisjonide arutelud on avalikud ja nendest tehakse üldjuhul veebiülekanne. Komisjonide tööd koordineerivad komisjonide esimehed komisjonide esimeeste konverentsil. ==== Erikomisjonid ==== Euroopa Parlament võib moodustada eriküsimustega tegelemiseks ajutisi komisjone. Selliste erikomisjonide ametiaeg on 12 kuud ja seda võib pikendada. ==== Uurimiskomisjonid ==== Euroopa Parlament võib moodustada uurimiskomisjone, et uurida liidu õiguse väidetavaid rikkumisi või väidetavat haldusomavoli liidu õiguse kohaldamisel. ==== Komisjonide esimeeste konverents ==== Komisjonide esimeeste konverents koosneb kõigi alaliste ja erikomisjonide esimeestest. Konverents valib oma liikmete hulgast esimehe, kelle ametiaeg on kaks ja pool aastat. == Delegatsioonid == Parlamentidevahelised delegatsioonid teevad koostööd paljude teiste riikide parlamentidega, seejuures ka [[Euroopa Liit]]u mittekuuluvate riikide parlamentidega ning rahvusvaheliste organisatsioonidega. Delegatsioone on kokku 41. Liikmete arv delegatsioonides ulatub kaheteistkümnest enam kui 70 liikmeni (parlamentaarsete assambleede puhul). == Sekretariaat == Parlamendi tööd korraldab sekretariaat, mida juhib peasekretär. Sekretariaadis on ligikaudu 3500 töötajat, kellele lisanduvad poliitiliste rühmituste personal ja liikmete assistendid. Kolmandik personalist töötab keeleteenistuses (suuline ja kirjalik tõlkimine). Peasekretariaat asub [[Luxembourg]]is ja Brüsselis. == Euroopa Parlamendi liikmed == Parlamendiliikme tööaeg jaguneb Brüsseli, [[Strasbourg]]i ja oma ringkonna vahel. Brüsselis osaleb ta parlamendikomisjonide ja fraktsioonide koosolekutel ning täiskogu täiendavatel osaistungjärkudel, Strasbourgis täiskogu 12 osaistungjärgul. Paralleelselt põhitegevusega peab parlamendiliige pühendama aega ka oma ringkonnale. === Kohtade jaotus === Parlamendikohad jagatakse reeglina proportsionaalselt, vastavalt iga riigi elanike arvule. Igal liikmesriigil on kindel arv parlamendikohti, mis ei või olla suurem kui 99 ja väiksem kui 5. === Eestist valitud parlamendiliikmed === Eestis toimusid Euroopa Parlamendi valimised esimest korda 2004. aastal pärast liitumist Euroopa Liiduga 1. mail.<ref>{{Netiviide|autor=Euroopa Komisjon|url=https://europa.eu/european-union/about-eu/countries/member-countries/estonia_et|pealkiri=ELi tutvustus - Eesti|väljaanne=europa.eu|aeg=06.02.2019|vaadatud=10.05.2019}}</ref> [[2004. aasta Euroopa Parlamendi valimised (Eesti)|2004. aasta valimistel]] said Eestist kolm kohta [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ([[Toomas Hendrik Ilves]], [[Marianne Mikko]] ja [[Ivari Padar]]) ning ühe koha [[Keskerakond]] ([[Siiri Oviir]]), [[Isamaa ja Res Publica Liit|IRL]] ([[Tunne-Väldo Kelam]]) ja [[Eesti Reformierakond]] ([[Toomas Savi]]). [[2009. aasta Euroopa Parlamendi valimised (Eesti)|2009. aasta valimistel]] said Eestis Euroopa Parlamenti kaks kohta Keskerakond ([[Vilja Savisaar]] ([[Edgar Savisaar]]e asendusliige, algselt Keskerakond; hiljem Vilja Savisaar-Toomast, Reformierakond), Siiri Oviir (algselt Keskerakond, hiljem parteitu)), ühe koha Reformierakond ([[Kristiina Ojuland]] (algselt Reformierakond, hiljem parteitu)), IRL ([[Tunne Kelam]]) ja SDE (Ivari Padar) ning üksikkandidaat [[Indrek Tarand]]. [[2014. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2014. aasta valimistel]] said Eestis Euroopa Parlamenti kaks kohta Reformierakond ([[Andrus Ansip]] (volitused lõppesid 1. novembril 2014, tema asemel sai Euroopa Parlamendi liikmeks [[Urmas Paet]]), [[Kaja Kallas]] (volitused lõppesid 5. septembril 2018, tema asemel sai Euroopa Parlamendi liikmeks [[Igor Gräzin]])), ühe koha Keskerakond ([[Yana Toom]]), IRL ([[Tunne Kelam]]) ja SDE ([[Marju Lauristin]] (volitused lõppesid 6. novembril 2017, tema asemel sai Euroopa Parlamendi liikmeks [[Ivari Padar]] (volitused lõppesid 4. aprillil 2019, tema asemel sai Euroopa Parlamendi liikmeks [[Hannes Hanso]])) ning üksikkandidaat [[Indrek Tarand]]. [[2019. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2019. aasta valimistel]] said Eestis Euroopa Parlamenti kaks kohta SDE ([[Marina Kaljurand]], [[Sven Mikser]]), kaks kohta Reformierakond (Andrus Ansip, Urmas Paet), ühe koha said Keskerakond (Yana Toom) ja EKRE ([[Jaak Madison]]). Pärast [[Brexit]]it sai 1. veebruarist 2020 lisakoha Isamaa ([[Riho Terras]]). [[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2024. aasta valimistel]] said Eestis Euroopa Parlamenti kaks kohta SDE ([[Marina Kaljurand]], [[Sven Mikser]]) ja Isamaa ([[Jüri Ratas]], [[Riho Terras]]), ühe koha Eesti Reformierakond ([[Urmas Paet]]), EKRE ([[Jaak Madison]]) ja Eesti Keskerakond ([[Mihhail Kõlvart]]). Kõlvarti asemel läks Euroopa Parlamenti [[Jana Toom]]. == Parlamendi fraktsioonid == {{Vaata|Euroopa Parlamendi fraktsioon}} Parlamendiliikmed jagunevad fraktsioonidesse mitte päritoluriigi või rahvuse, vaid poliitiliste vaadete järgi. 2009. aastast on Euroopa Parlamendi kodukorra kohaselt fraktsiooni moodustamiseks vaja vähemalt 25 parlamendiliiget, kes on valitud vähemalt seitsmest liikmesriigist. Iga fraktsioon valib endale esimehe (või kaks kaasesimeest) ja juhatuse ning moodustab sekretariaadi. Istungitesaalis määratakse parlamendiliikmete kohad liikmete poliitilise kuuluvuse järgi vasakult paremale, vastavalt fraktsioonide esimeeste kokkuleppele. Enne hääletamist täiskogu istungil vaatavad fraktsioonid läbi parlamendikomisjonide koostatud raportid ja teevad muudatusettepanekuid. Fraktsiooni nõupidamisel otsustatakse fraktsiooni kui terviku seisukoht, kuid fraktsiooni liikmed ei ole kohustatud selle järgi hääletama. [[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2024. aasta Euroopa Parlamendi valimiste]] tulemusel on Euroopa Parlamendis kaheksa fraktsiooni:<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev= |pealkiri=MEPs by Member State and political group |url=https://www.europarl.europa.eu/meps/en/search/table |vaadatud=2026-06-03 |väljaanne=Euroopa Parlament}}</ref> * [[Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon]] (ERP) (184 liiget) * [[Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis]] (S&D) (136 liiget) * [[Uueneva Euroopa fraktsioon]] (Renew) (77 liiget) * [[Rohelised/Euroopa Vabaliit|Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon]] (Rohelised/EVF) (53 liiget) * [[Euroopa Patriootide fraktsioon]] (PfE) (85 liiget) * [[Euroopa Konservatiivid ja Reformistid|Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioon]] (ECR) (81 liiget) * [[Euroopa Parlamendi Vasakpoolsete fraktsioon - GUE/NGL]] (GUE/NGL) (45 liiget) * [[Suveräänsete Rahvusriikide Euroopa fraktsioon]] (ESN) (27 liiget) * [[Fraktsioonilise kuuluvuseta liikmed (Euroopa Parlament)|Fraktsioonilise kuuluvuseta liikmed]] (NI) (30 liiget) == Kohtade jaotus liikmesriikide vahel == {| class="wikitable sortable" style="text-align: right;" |+ Euroopa Parlamendi liikmed riikide ja fraktsioonide kaupa (alates 2024)<ref name=":0" /> ! style="text-align: left;" | Riik !! ERP !! S&D !! PfE !! ECR !! Renew !! Rohelised/EFA !! GUE/NGL !! ESN !! NI !! Kokku |- | style="text-align: left;" | {{PisiLipp|Austria}}|| 5 || 5 || 6 || – || 2 || 2 || – || – || – || 20 |- | style="text-align: left;" | {{PisiLipp|Belgia}}|| 3 || 4 || 3 || 3 || 5 || 2 || 2 || – || – || 22 |- | style="text-align: left;" | {{PisiLipp|Bulgaaria}}|| 6 || 2 || – || 1 || 3 || – || – || 3 || 2 || 17 |- | style="text-align: left;" | {{PisiLipp|Eesti}}|| 2 || 2 || – || 1 || 2 || – || – || – || – || 7 |- | style="text-align: left;" | {{PisiLipp|Hispaania}}|| 22 || 20 || 6 || 2 || 1 || 4 || 4 || – || 1 || 60 |- | style="text-align: left;" | {{PisiLipp|Horvaatia}}|| 6 || 4 || – || 1 || – || 1 || – || – || – || 12 |- | style="text-align: left;" | {{PisiLipp|Iirimaa}}|| 4 || 1 || – || – || 6 || – || 3 || – || – || 14 |- | style="text-align: left;" | {{PisiLipp|Itaalia}}|| 9 || 20 || 7 || 24 || 1 || 4 || 10 || 1 || – || 76 |- | style="text-align: left;" | {{PisiLipp|Kreeka}}|| 7 || 4 || 1 || 2 || – || – || 3 || – || 4 || 21 |- | style="text-align: left;" | {{PisiLipp|Küpros}}|| 2 || 1 || – || 1 || – || – || 1 || – || 1 || 6 |- | style="text-align: left;" | {{PisiLipp|Leedu}}|| 3 || 2 || – || 2 || 2 || 1 || – || 1 || – || 11 |- | style="text-align: left;" | {{PisiLipp|Luksemburg}}|| 2 || 1 || – || – || 1 || 1 || – || – || 1 || 6 |- | style="text-align: left;" | {{PisiLipp|Läti}}|| 2 || 1 || 1 || 3 || 1 || 1 || – || – || – || 9 |- | style="text-align: left;" | {{PisiLipp|Madalmaad}}|| 4 || 4 || 6 || 3 || 7 || 6 || 1 || – || – || 31 |- | style="text-align: left;" | {{PisiLipp|Malta}}|| 3 || 3 || – || – || – || – || – || – || – || 6 |- | style="text-align: left;" | {{PisiLipp|Poola}}|| 23 || 3 || 3 || 20 || 1 || – || – || 2 || 1 || 53 |- | style="text-align: left;" | {{PisiLipp|Portugal}}|| 7 || 8 || 2 || – || 2 || – || 2 || – || – || 21 |- | style="text-align: left;" | {{PisiLipp|Prantsusmaa}}|| 5 || 13 || 30 || 4 || 13 || 5 || 9 || 1 || 1 || 81 |- | style="text-align: left;" | {{PisiLipp|Rootsi}}|| 5 || 5 || – || 3 || 3 || 3 || 2 || – || – || 21 |- | style="text-align: left;" | {{PisiLipp|Rumeenia}}|| 10 || 11 || – || 6 || 3 || 1 || – || – || 2 || 33 |- | style="text-align: left;" | {{PisiLipp|Saksamaa}}|| 30 || 14 || – || – || 9 || 15 || 4 || 15 || 8 || 95 |- | style="text-align: left;" | {{PisiLipp|Slovakkia}}|| 1 || – || – || – || 6 || – || – || 2 || 6 || 15 |- | style="text-align: left;" | {{PisiLipp|Sloveenia}}|| 5 || 1 || – || – || 2 || 1 || – || – || – || 9 |- | style="text-align: left;" | {{PisiLipp|Soome}}|| 4 || 2 || – || 1 || 3 || 2 || 3 || – || – || 15 |- | style="text-align: left;" | {{PisiLipp|Taani Kuningriik}}|| 2 || 3 || 1 || 1 || 4 || 3 || 1 || – || – || 15 |- | style="text-align: left;" | {{PisiLipp|Tšehhi}}|| 5 || – || 8 || 3 || – || 1 || – || 1 || 3 || 21 |- | style="text-align: left;" | {{PisiLipp|Ungari}}|| 7 || 2 || 11 || – || – || – || – || 1 || – || 21 |- class="sortbottom" style="font-weight: bold; background: #f2f2f2;" | style="text-align: left;" | Kokku EL || 184 || 136 || 85 || 81 || 77 || 53 || 45 || 27 || 30 || 718 |} Aastatel 2011–2024 jagunesid Euroopa Parlamendi kohad liikmesriikide vahel järgmiselt: {|class="wikitable sortable" ! colspan="2" |2020–2024 ! rowspan="31" | ! colspan="2" |2014–2020 ! rowspan="31" | ! colspan="2" |2011–2014 |- !Liikmesriik !Kohti !Liikmesriik !Kohti !Liikmesriik !Kohti |- |{{PisiLipp|Saksamaa}} | style="text-align:right;" |96 |{{PisiLipp|Saksamaa}} |96 |{{PisiLipp|Saksamaa}} |99 |- |{{PisiLipp|Prantsusmaa}} | style="text-align:right;" |79 |{{PisiLipp|Prantsusmaa}} |74 |{{PisiLipp|Prantsusmaa}} |74 |- |{{PisiLipp|Itaalia}} | style="text-align:right;" |76 |{{PisiLipp|Itaalia}} |73 |{{PisiLipp|Itaalia}} |73 |- |{{PisiLipp|Hispaania}} | style="text-align:right;" |59 |{{PisiLipp|Suurbritannia}} |73 |{{PisiLipp|Suurbritannia}} |73 |- |{{PisiLipp|Poola}} | style="text-align:right;" |52 |{{PisiLipp|Hispaania}} |54 |{{PisiLipp|Hispaania}} |54 |- |{{PisiLipp|Rumeenia}} | style="text-align:right;" |33 |{{PisiLipp|Poola}} |51 |{{PisiLipp|Poola}} |51 |- |{{PisiLipp|Madalmaad}} | style="text-align:right;" |29 |{{PisiLipp|Rumeenia}} |32 |{{PisiLipp|Rumeenia}} |33 |- |{{PisiLipp|Belgia}} | style="text-align:right;" |21 |{{PisiLipp|Madalmaad}} |26 |{{PisiLipp|Madalmaad}} |26 |- |{{PisiLipp|Tšehhi}} | style="text-align:right;" |21 |{{PisiLipp|Belgia}} |21 |{{PisiLipp|Belgia}} |22 |- |{{PisiLipp|Kreeka}} | style="text-align:right;" |21 |{{PisiLipp|Tšehhi}} |21 |{{PisiLipp|Tšehhi}} |22 |- |{{PisiLipp|Ungari}} | style="text-align:right;" |21 |{{PisiLipp|Kreeka}} |21 |{{PisiLipp|Kreeka}} |22 |- |{{PisiLipp|Portugal}} | style="text-align:right;" |21 |{{PisiLipp|Ungari}} |21 |{{PisiLipp|Ungari}} |22 |- |{{PisiLipp|Rootsi}} | style="text-align:right;" |21 |{{PisiLipp|Portugal}} |21 |{{PisiLipp|Portugal}} |22 |- |{{PisiLipp|Austria}} | style="text-align:right;" |19 |{{PisiLipp|Rootsi}} |20 |{{PisiLipp|Rootsi}} |20 |- |{{PisiLipp|Bulgaaria}} | style="text-align:right;" |17 |{{PisiLipp|Austria}} |18 |{{PisiLipp|Austria}} |19 |- |{{PisiLipp|Taani Kuningriik}} | style="text-align:right;" |14 |{{PisiLipp|Bulgaaria}} |17 |{{PisiLipp|Bulgaaria}} |18 |- |{{PisiLipp|Soome}} | style="text-align:right;" |14 |{{PisiLipp|Taani Kuningriik}} |13 |{{PisiLipp|Taani Kuningriik}} |13 |- |{{PisiLipp|Slovakkia}} | style="text-align:right;" |14 |{{PisiLipp|Soome}} |13 |{{PisiLipp|Soome}} |13 |- |{{PisiLipp|Iirimaa}} | style="text-align:right;" |13 |{{PisiLipp|Slovakkia}} |13 |{{PisiLipp|Slovakkia}} |13 |- |{{PisiLipp|Horvaatia}} | style="text-align:right;" |12 |{{PisiLipp|Horvaatia}} |11 |{{PisiLipp|Iirimaa}} |12 |- |{{PisiLipp|Leedu}} | style="text-align:right;" |11 |{{PisiLipp|Iirimaa}} |11 |{{PisiLipp|Leedu}} |12 |- |{{PisiLipp|Läti}} | style="text-align:right;" |8 |{{PisiLipp|Leedu}} |11 |{{PisiLipp|Läti}} |9 |- |{{PisiLipp|Sloveenia}} | style="text-align:right;" |8 |{{PisiLipp|Läti}} |8 |{{PisiLipp|Sloveenia}} |8 |- |{{PisiLipp|Eesti}} | style="text-align:right;" |7 |{{PisiLipp|Sloveenia}} |8 |{{PisiLipp|Küpros}} |6 |- |{{PisiLipp|Küpros}} | style="text-align:right;" |6 |{{PisiLipp|Küpros}} |6 |{{PisiLipp|Eesti}} |6 |- |{{PisiLipp|Luksemburg}} | style="text-align:right;" |6 |{{PisiLipp|Eesti}} |6 |{{PisiLipp|Luksemburg}} |6 |- | rowspan="2" |{{PisiLipp|Malta}} | rowspan="2" style="text-align:right;" |6 |{{PisiLipp|Luksemburg}} |6 |{{PisiLipp|Malta}} |6 |- |{{PisiLipp|Malta}} |6 |{{PisiLipp|Horvaatia}} |12 (liitus 2013) |- !Kokku ! style="text-align: right;" |705 !Kokku ! style="text-align: right;" |751 !Kokku ! style="text-align: right;" |754 (2011–2013) 766 (2013–2014) |} == Vaata ka == * [[Euroopa Parlamendi valimised]] * [[Euroopa tasandi partei]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.europarl.europa.eu/portal/et Euroopa Parlamendi koduleht] (eesti keeles) {{Euroopa Liidu institutsioonid}} {{koord |NS=48.5975 |EW=7.769 |type=landmark |region=}} [[Kategooria:Euroopa Liidu institutsioonid]] [[Kategooria:Euroopa Parlament| ]] 12h9igjomxmh0xji1rc6lvi72dk9tek 7166210 7166209 2026-06-02T23:34:44Z Andreas003 7485 7166210 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2012}}{{ajakohasta}}{{viita}}{{Infokast esinduskogu | nimi = Euroopa Parlament | embleem = EP logo CMYK ET.svg | embleemiallkiri = Euroopa Parlamendi logo | kogunemispaik1 = [[Espace Léopold|Euroopa Parlamendi hoone]] Brüsselis (2014) | koosolekute_saal1 = Building of the European Parliament in Brussels.jpg | esimesed_valimised = [[1979. aasta Euroopa Parlamendi valimised|1979]] | viimased_valimised = [[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2024]] | kooseis = [[X Euroopa Parlament]] }} '''Euroopa Parlament''' (mitteametlikult ka ''europarlament'') on üks seitsmest [[Euroopa Liidu institutsioonid|Euroopa Liidu institutsioonist]]. Euroopa Parlament on [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] parlamentaarne institutsioon, mis koosneb 1957. aasta [[Rooma leping]]u sõnade kohaselt "Euroopa ühenduseks liitunud riikide rahvaste esindajatest".<ref name="Rooma leping">1957. aasta [http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:11957E/TXT:ET:NOT Rooma lepingu] V osa I jaotise I peatüki I jao artikkel 137 ([http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:11957E/TXT:NL:PDF hollandi keeles], [http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:11957E/TXT:IT:PDF itaalia keeles], [http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:11957E/TXT:FR:PDF prantsuse keeles].)</ref> Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud valivad saadikuid Euroopa Parlamenti üldistel ja otsestel valimistel iga viie aasta tagant, alates 1979. aastast. Seejuures on tegemist ainsa Euroopa Liidu otsevalitava organiga. 2020. aastal toimunud [[Brexit]]i järel on Euroopa Parlamendil 705 liiget. Peale 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimisi on parlamendis 720 liiget Euroopa Parlament asub ametlikult [[Strasbourg]]is. Seal toimuvad kord kuus täiskogu nädalapikkused istungjärgud. Parlamendi teised töökohad on [[Brüssel]] ja [[Luxembourg]]. Kuigi Euroopa Parlament ei saa ise Euroopa Liidu õiguse eelnõusid algatada, vaid hääletab [[Euroopa Komisjon]]i esitatud eelnõude üle, on parlament mitmete lepingute kaudu pidevalt mõju ja võimu omandanud. Need lepingud, eriti 1992. aasta [[Maastrichti leping]] ja 1997. aasta [[Amsterdami leping]], on Euroopa Parlamendi muutnud pelgalt nõustavast institutsioonist seadusandlikuks parlamendiks, mis sarnaselt rahvuslike parlamentidega teostab võimu. == Euroopa Parlamendi volitused == Euroopa Parlamendil on kolme liiki põhivolitused: * õigus anda seadusandlikke akte * rahandusalased volitused * järelevalve täidesaatva võimu üle Tavaline seadusandlik menetlus on kaasotsustamine. See menetlus viib [[Euroopa Liidu Nõukogu]] ja Euroopa Parlamendi ühisaktide vastuvõtmiseni. Kaasotsustamist kasutatakse töötajate vaba liikumise, siseturu loomise, teaduse ja tehnoloogia arengu, keskkonna, tarbijakaitse, hariduse, kultuuri ja tervise probleemidega seotud küsimuste puhul. Kuigi kaasotsustamine on standardmenetlus, on tähtsaid valdkondi, nagu maksustamisküsimused või iga-aastane põllumajandustoodete hindade ülevaatamine, mille kohta parlament annab ainult oma arvamuse. Euroopa Parlament võtab Euroopa Liidu eelarve vastu iga aasta detsembris järgmiseks aastaks. Kui parlament on eelarve vastu võtnud, kontrollib Euroopa Parlament avalike summade kasutamist oma eelarvekontrollikomisjoni kaudu. == Parlamendi president, juhatus, esimeeste konverents == [[Euroopa Parlamendi president]], kes valitakse kaheks ja pooleks aastaks, esindab parlamenti ametlikel üritustel ja rahvusvahelistes suhetes, juhatab täiskogu istungeid ning juhatuse ja eesistujate konverentsi koosolekuid. Lisaks on tema ülesanne jälgida, et peetaks kinni Euroopa Parlamendi kodukorrast, ning tagada kogu institutsiooni ja selle organite korralik toimimine. Euroopa Parlamendi juhatus on regulatiivne organ, mis vastutab parlamendi eelarve, haldus-, organisatsiooniliste ja personaliküsimuste eest. Lisaks presidendile ja 14 asepresidendile kuuluvad selle liikmete hulka ka viis [[kvestor]]it, kes osalevad liikmete haldus- ja finantsasjade ning põhikirjaküsimuste aruteludel nõuandva häälega. Juhatuse liikmed valitakse ametisse kaheks ja pooleks aastaks. Esimeeste konverents on parlamendi poliitiline juhtorgan, mis koosneb parlamendi presidendist ja poliitiliste fraktsioonide esimeestest. See koostab täiskogu istungite päevakorra, määrab parlamendi organite töö ajakava ja kodukorra ning parlamendi komisjonide ja delegatsioonide töö lähtealused ja suuruse. == Komisjonid<ref>[https://www.europarl.europa.eu/committees/et/about/introduction Komisjonid. Tutvustus.] Euroopa Parlamendi veebisait.</ref> == Euroopa Parlamendi täiskogu istungite ettevalmistamiseks osalevad parlamendiliikmed 20 alalises komisjonis. Ühte komisjoni kuulub 25–90 täisliiget ja sama palju asendusliikmeid. Iga komisjon valib oma täisliikmete hulgast esimehe ja kuni neli aseesimeest, kes koos moodustavad komisjoni juhatuse ja kelle ametiaeg on kaks ja pool aastat. Poliitiliste vaadete esindatus komisjonides vastab täiskogu omale. Komisjonid menetlevad seadusandlikke ettepanekuid raportite vastuvõtmise teel, esitavad muudatusettepanekuid täiskogule ja nimetavad läbirääkimisrühma, kelle ülesanne on pidada ELi õigusaktide üle nõukoguga läbirääkimisi. Komisjonid võtavad vastu ka algatusraporteid, korraldavad ekspertide kuulamisi ning teostavad kontrolli muude ELi organite ja institutsioonide üle. Eriküsimustega tegelemiseks võib Euroopa Parlament moodustada ka allkomisjone ja ajutisi erikomisjone ning tal on õigus luua uurimiskomisjone, et uurida väidetavaid rikkumisi või haldusomavoli ELi õiguse kohaldamisel. Lisaks alalistele komisjonidele võib parlament moodustada allkomisjone, ajutisi komisjone konkreetsete probleemide lahendamiseks ja uurimiskomisjone. Parlamendikomisjonid kogunevad tavaliselt Brüsselis ja nende töös abistab neid sekretariaat. Komisjonide arutelud on avalikud ja nendest tehakse üldjuhul veebiülekanne. Komisjonide tööd koordineerivad komisjonide esimehed komisjonide esimeeste konverentsil. ==== Erikomisjonid ==== Euroopa Parlament võib moodustada eriküsimustega tegelemiseks ajutisi komisjone. Selliste erikomisjonide ametiaeg on 12 kuud ja seda võib pikendada. ==== Uurimiskomisjonid ==== Euroopa Parlament võib moodustada uurimiskomisjone, et uurida liidu õiguse väidetavaid rikkumisi või väidetavat haldusomavoli liidu õiguse kohaldamisel. ==== Komisjonide esimeeste konverents ==== Komisjonide esimeeste konverents koosneb kõigi alaliste ja erikomisjonide esimeestest. Konverents valib oma liikmete hulgast esimehe, kelle ametiaeg on kaks ja pool aastat. == Delegatsioonid == Parlamentidevahelised delegatsioonid teevad koostööd paljude teiste riikide parlamentidega, seejuures ka [[Euroopa Liit]]u mittekuuluvate riikide parlamentidega ning rahvusvaheliste organisatsioonidega. Delegatsioone on kokku 41. Liikmete arv delegatsioonides ulatub kaheteistkümnest enam kui 70 liikmeni (parlamentaarsete assambleede puhul). == Sekretariaat == Parlamendi tööd korraldab sekretariaat, mida juhib peasekretär. Sekretariaadis on ligikaudu 3500 töötajat, kellele lisanduvad poliitiliste rühmituste personal ja liikmete assistendid. Kolmandik personalist töötab keeleteenistuses (suuline ja kirjalik tõlkimine). Peasekretariaat asub [[Luxembourg]]is ja Brüsselis. == Euroopa Parlamendi liikmed == Parlamendiliikme tööaeg jaguneb Brüsseli, [[Strasbourg]]i ja oma ringkonna vahel. Brüsselis osaleb ta parlamendikomisjonide ja fraktsioonide koosolekutel ning täiskogu täiendavatel osaistungjärkudel, Strasbourgis täiskogu 12 osaistungjärgul. Paralleelselt põhitegevusega peab parlamendiliige pühendama aega ka oma ringkonnale. === Kohtade jaotus === Parlamendikohad jagatakse reeglina proportsionaalselt, vastavalt iga riigi elanike arvule. Igal liikmesriigil on kindel arv parlamendikohti, mis ei või olla suurem kui 99 ja väiksem kui 5. === Eestist valitud parlamendiliikmed === Eestis toimusid Euroopa Parlamendi valimised esimest korda 2004. aastal pärast liitumist Euroopa Liiduga 1. mail.<ref>{{Netiviide|autor=Euroopa Komisjon|url=https://europa.eu/european-union/about-eu/countries/member-countries/estonia_et|pealkiri=ELi tutvustus - Eesti|väljaanne=europa.eu|aeg=06.02.2019|vaadatud=10.05.2019}}</ref> [[2004. aasta Euroopa Parlamendi valimised (Eesti)|2004. aasta valimistel]] said Eestist kolm kohta [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ([[Toomas Hendrik Ilves]], [[Marianne Mikko]] ja [[Ivari Padar]]) ning ühe koha [[Keskerakond]] ([[Siiri Oviir]]), [[Isamaa ja Res Publica Liit|IRL]] ([[Tunne-Väldo Kelam]]) ja [[Eesti Reformierakond]] ([[Toomas Savi]]). [[2009. aasta Euroopa Parlamendi valimised (Eesti)|2009. aasta valimistel]] said Eestis Euroopa Parlamenti kaks kohta Keskerakond ([[Vilja Savisaar]] ([[Edgar Savisaar]]e asendusliige, algselt Keskerakond; hiljem Vilja Savisaar-Toomast, Reformierakond), Siiri Oviir (algselt Keskerakond, hiljem parteitu)), ühe koha Reformierakond ([[Kristiina Ojuland]] (algselt Reformierakond, hiljem parteitu)), IRL ([[Tunne Kelam]]) ja SDE (Ivari Padar) ning üksikkandidaat [[Indrek Tarand]]. [[2014. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2014. aasta valimistel]] said Eestis Euroopa Parlamenti kaks kohta Reformierakond ([[Andrus Ansip]] (volitused lõppesid 1. novembril 2014, tema asemel sai Euroopa Parlamendi liikmeks [[Urmas Paet]]), [[Kaja Kallas]] (volitused lõppesid 5. septembril 2018, tema asemel sai Euroopa Parlamendi liikmeks [[Igor Gräzin]])), ühe koha Keskerakond ([[Yana Toom]]), IRL ([[Tunne Kelam]]) ja SDE ([[Marju Lauristin]] (volitused lõppesid 6. novembril 2017, tema asemel sai Euroopa Parlamendi liikmeks [[Ivari Padar]] (volitused lõppesid 4. aprillil 2019, tema asemel sai Euroopa Parlamendi liikmeks [[Hannes Hanso]])) ning üksikkandidaat [[Indrek Tarand]]. [[2019. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2019. aasta valimistel]] said Eestis Euroopa Parlamenti kaks kohta SDE ([[Marina Kaljurand]], [[Sven Mikser]]), kaks kohta Reformierakond (Andrus Ansip, Urmas Paet), ühe koha said Keskerakond (Yana Toom) ja EKRE ([[Jaak Madison]]). Pärast [[Brexit]]it sai 1. veebruarist 2020 lisakoha Isamaa ([[Riho Terras]]). [[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2024. aasta valimistel]] said Eestis Euroopa Parlamenti kaks kohta SDE ([[Marina Kaljurand]], [[Sven Mikser]]) ja Isamaa ([[Jüri Ratas]], [[Riho Terras]]), ühe koha Eesti Reformierakond ([[Urmas Paet]]), EKRE ([[Jaak Madison]]) ja Eesti Keskerakond ([[Mihhail Kõlvart]]). Kõlvarti asemel läks Euroopa Parlamenti [[Jana Toom]]. == Parlamendi fraktsioonid == {{Vaata|Euroopa Parlamendi fraktsioon}} Parlamendiliikmed jagunevad fraktsioonidesse mitte päritoluriigi või rahvuse, vaid poliitiliste vaadete järgi. 2009. aastast on Euroopa Parlamendi kodukorra kohaselt fraktsiooni moodustamiseks vaja vähemalt 25 parlamendiliiget, kes on valitud vähemalt seitsmest liikmesriigist. Iga fraktsioon valib endale esimehe (või kaks kaasesimeest) ja juhatuse ning moodustab sekretariaadi. Istungitesaalis määratakse parlamendiliikmete kohad liikmete poliitilise kuuluvuse järgi vasakult paremale, vastavalt fraktsioonide esimeeste kokkuleppele. Enne hääletamist täiskogu istungil vaatavad fraktsioonid läbi parlamendikomisjonide koostatud raportid ja teevad muudatusettepanekuid. Fraktsiooni nõupidamisel otsustatakse fraktsiooni kui terviku seisukoht, kuid fraktsiooni liikmed ei ole kohustatud selle järgi hääletama. [[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2024. aasta Euroopa Parlamendi valimiste]] tulemusel on Euroopa Parlamendis kaheksa fraktsiooni:<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev= |pealkiri=MEPs by Member State and political group |url=https://www.europarl.europa.eu/meps/en/search/table |vaadatud=2026-06-03 |väljaanne=Euroopa Parlament}}</ref> * [[Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon]] (ERP) (184 liiget) * [[Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis]] (S&D) (136 liiget) * [[Uueneva Euroopa fraktsioon]] (Renew) (77 liiget) * [[Rohelised/Euroopa Vabaliit|Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon]] (Rohelised/EVF) (53 liiget) * [[Euroopa Patriootide fraktsioon]] (PfE) (85 liiget) * [[Euroopa Konservatiivid ja Reformistid|Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioon]] (ECR) (81 liiget) * [[Euroopa Parlamendi Vasakpoolsete fraktsioon - GUE/NGL]] (GUE/NGL) (45 liiget) * [[Suveräänsete Rahvusriikide Euroopa fraktsioon]] (ESN) (27 liiget) * [[Fraktsioonilise kuuluvuseta liikmed (Euroopa Parlament)|Fraktsioonilise kuuluvuseta liikmed]] (NI) (30 liiget) == Kohtade jaotus liikmesriikide vahel == {| class="wikitable sortable" style="text-align: right;" |+ Euroopa Parlamendi liikmed riikide ja fraktsioonide kaupa (alates 2024)<ref name=":0" /> ! style="text-align: left;" | Riik !! ERP !! S&D !! PfE !! ECR !! Renew !! Rohelised/EFA !! GUE/NGL !! ESN !! NI !! Kokku |- | style="text-align: left;" | {{PisiLipp|Austria}}|| 5 || 5 || 6 || – || 2 || 2 || – || – || – || 20 |- | style="text-align: left;" | {{PisiLipp|Belgia}}|| 3 || 4 || 3 || 3 || 5 || 2 || 2 || – || – || 22 |- | style="text-align: left;" | {{PisiLipp|Bulgaaria}}|| 6 || 2 || – || 1 || 3 || – || – || 3 || 2 || 17 |- | style="text-align: left;" | {{PisiLipp|Eesti}}|| 2 || 2 || – || 1 || 2 || – || – || – || – || 7 |- | style="text-align: left;" | {{PisiLipp|Hispaania}}|| 22 || 20 || 6 || 2 || 1 || 4 || 4 || – || 1 || 60 |- | style="text-align: left;" | {{PisiLipp|Horvaatia}}|| 6 || 4 || – || 1 || – || 1 || – || – || – || 12 |- | style="text-align: left;" | {{PisiLipp|Iirimaa}}|| 4 || 1 || – || – || 6 || – || 3 || – || – || 14 |- | style="text-align: left;" | {{PisiLipp|Itaalia}}|| 9 || 20 || 7 || 24 || 1 || 4 || 10 || 1 || – || 76 |- | style="text-align: left;" | {{PisiLipp|Kreeka}}|| 7 || 4 || 1 || 2 || – || – || 3 || – || 4 || 21 |- | style="text-align: left;" | {{PisiLipp|Küpros}}|| 2 || 1 || – || 1 || – || – || 1 || – || 1 || 6 |- | style="text-align: left;" | {{PisiLipp|Leedu}}|| 3 || 2 || – || 2 || 2 || 1 || – || 1 || – || 11 |- | style="text-align: left;" | {{PisiLipp|Luksemburg}}|| 2 || 1 || – || – || 1 || 1 || – || – || 1 || 6 |- | style="text-align: left;" | {{PisiLipp|Läti}}|| 2 || 1 || 1 || 3 || 1 || 1 || – || – || – || 9 |- | style="text-align: left;" | {{PisiLipp|Madalmaad}}|| 4 || 4 || 6 || 3 || 7 || 6 || 1 || – || – || 31 |- | style="text-align: left;" | {{PisiLipp|Malta}}|| 3 || 3 || – || – || – || – || – || – || – || 6 |- | style="text-align: left;" | {{PisiLipp|Poola}}|| 23 || 3 || 3 || 20 || 1 || – || – || 2 || 1 || 53 |- | style="text-align: left;" | {{PisiLipp|Portugal}}|| 7 || 8 || 2 || – || 2 || – || 2 || – || – || 21 |- | style="text-align: left;" | {{PisiLipp|Prantsusmaa}}|| 5 || 13 || 30 || 4 || 13 || 5 || 9 || 1 || 1 || 81 |- | style="text-align: left;" | {{PisiLipp|Rootsi}}|| 5 || 5 || – || 3 || 3 || 3 || 2 || – || – || 21 |- | style="text-align: left;" | {{PisiLipp|Rumeenia}}|| 10 || 11 || – || 6 || 3 || 1 || – || – || 2 || 33 |- | style="text-align: left;" | {{PisiLipp|Saksamaa}}|| 30 || 14 || – || – || 9 || 15 || 4 || 15 || 8 || 95 |- | style="text-align: left;" | {{PisiLipp|Slovakkia}}|| 1 || – || – || – || 6 || – || – || 2 || 6 || 15 |- | style="text-align: left;" | {{PisiLipp|Sloveenia}}|| 5 || 1 || – || – || 2 || 1 || – || – || – || 9 |- | style="text-align: left;" | {{PisiLipp|Soome}}|| 4 || 2 || – || 1 || 3 || 2 || 3 || – || – || 15 |- | style="text-align: left;" | {{PisiLipp|Taani Kuningriik}}|| 2 || 3 || 1 || 1 || 4 || 3 || 1 || – || – || 15 |- | style="text-align: left;" | {{PisiLipp|Tšehhi}}|| 5 || – || 8 || 3 || – || 1 || – || 1 || 3 || 21 |- | style="text-align: left;" | {{PisiLipp|Ungari}}|| 7 || 2 || 11 || – || – || – || – || 1 || – || 21 |- class="sortbottom" style="font-weight: bold; background: #f2f2f2;" | style="text-align: left;" | Kokku EL || 184 || 136 || 85 || 81 || 77 || 53 || 45 || 27 || 30 || 718 |} Aastatel 2011–2024 jagunesid Euroopa Parlamendi kohad liikmesriikide vahel järgmiselt: {| class="wikitable" ! colspan="2" |2020–2024 ! rowspan="31" | ! colspan="2" |2014–2020 ! rowspan="31" | ! colspan="2" |2011–2014 |- !Liikmesriik !Kohti !Liikmesriik !Kohti !Liikmesriik !Kohti |- |{{PisiLipp|Saksamaa}} | style="text-align:right;" |96 |{{PisiLipp|Saksamaa}} |96 |{{PisiLipp|Saksamaa}} |99 |- |{{PisiLipp|Prantsusmaa}} | style="text-align:right;" |79 |{{PisiLipp|Prantsusmaa}} |74 |{{PisiLipp|Prantsusmaa}} |74 |- |{{PisiLipp|Itaalia}} | style="text-align:right;" |76 |{{PisiLipp|Itaalia}} |73 |{{PisiLipp|Itaalia}} |73 |- |{{PisiLipp|Hispaania}} | style="text-align:right;" |59 |{{PisiLipp|Suurbritannia}} |73 |{{PisiLipp|Suurbritannia}} |73 |- |{{PisiLipp|Poola}} | style="text-align:right;" |52 |{{PisiLipp|Hispaania}} |54 |{{PisiLipp|Hispaania}} |54 |- |{{PisiLipp|Rumeenia}} | style="text-align:right;" |33 |{{PisiLipp|Poola}} |51 |{{PisiLipp|Poola}} |51 |- |{{PisiLipp|Madalmaad}} | style="text-align:right;" |29 |{{PisiLipp|Rumeenia}} |32 |{{PisiLipp|Rumeenia}} |33 |- |{{PisiLipp|Belgia}} | style="text-align:right;" |21 |{{PisiLipp|Madalmaad}} |26 |{{PisiLipp|Madalmaad}} |26 |- |{{PisiLipp|Tšehhi}} | style="text-align:right;" |21 |{{PisiLipp|Belgia}} |21 |{{PisiLipp|Belgia}} |22 |- |{{PisiLipp|Kreeka}} | style="text-align:right;" |21 |{{PisiLipp|Tšehhi}} |21 |{{PisiLipp|Tšehhi}} |22 |- |{{PisiLipp|Ungari}} | style="text-align:right;" |21 |{{PisiLipp|Kreeka}} |21 |{{PisiLipp|Kreeka}} |22 |- |{{PisiLipp|Portugal}} | style="text-align:right;" |21 |{{PisiLipp|Ungari}} |21 |{{PisiLipp|Ungari}} |22 |- |{{PisiLipp|Rootsi}} | style="text-align:right;" |21 |{{PisiLipp|Portugal}} |21 |{{PisiLipp|Portugal}} |22 |- |{{PisiLipp|Austria}} | style="text-align:right;" |19 |{{PisiLipp|Rootsi}} |20 |{{PisiLipp|Rootsi}} |20 |- |{{PisiLipp|Bulgaaria}} | style="text-align:right;" |17 |{{PisiLipp|Austria}} |18 |{{PisiLipp|Austria}} |19 |- |{{PisiLipp|Taani Kuningriik}} | style="text-align:right;" |14 |{{PisiLipp|Bulgaaria}} |17 |{{PisiLipp|Bulgaaria}} |18 |- |{{PisiLipp|Soome}} | style="text-align:right;" |14 |{{PisiLipp|Taani Kuningriik}} |13 |{{PisiLipp|Taani Kuningriik}} |13 |- |{{PisiLipp|Slovakkia}} | style="text-align:right;" |14 |{{PisiLipp|Soome}} |13 |{{PisiLipp|Soome}} |13 |- |{{PisiLipp|Iirimaa}} | style="text-align:right;" |13 |{{PisiLipp|Slovakkia}} |13 |{{PisiLipp|Slovakkia}} |13 |- |{{PisiLipp|Horvaatia}} | style="text-align:right;" |12 |{{PisiLipp|Horvaatia}} |11 |{{PisiLipp|Iirimaa}} |12 |- |{{PisiLipp|Leedu}} | style="text-align:right;" |11 |{{PisiLipp|Iirimaa}} |11 |{{PisiLipp|Leedu}} |12 |- |{{PisiLipp|Läti}} | style="text-align:right;" |8 |{{PisiLipp|Leedu}} |11 |{{PisiLipp|Läti}} |9 |- |{{PisiLipp|Sloveenia}} | style="text-align:right;" |8 |{{PisiLipp|Läti}} |8 |{{PisiLipp|Sloveenia}} |8 |- |{{PisiLipp|Eesti}} | style="text-align:right;" |7 |{{PisiLipp|Sloveenia}} |8 |{{PisiLipp|Küpros}} |6 |- |{{PisiLipp|Küpros}} | style="text-align:right;" |6 |{{PisiLipp|Küpros}} |6 |{{PisiLipp|Eesti}} |6 |- |{{PisiLipp|Luksemburg}} | style="text-align:right;" |6 |{{PisiLipp|Eesti}} |6 |{{PisiLipp|Luksemburg}} |6 |- | rowspan="2" |{{PisiLipp|Malta}} | rowspan="2" style="text-align:right;" |6 |{{PisiLipp|Luksemburg}} |6 |{{PisiLipp|Malta}} |6 |- |{{PisiLipp|Malta}} |6 |{{PisiLipp|Horvaatia}} |12 (liitus 2013) |- !Kokku ! style="text-align: right;" |705 !Kokku ! style="text-align: right;" |751 !Kokku ! style="text-align: right;" |754 (2011–2013) 766 (2013–2014) |} == Vaata ka == * [[Euroopa Parlamendi valimised]] * [[Euroopa tasandi partei]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.europarl.europa.eu/portal/et Euroopa Parlamendi koduleht] (eesti keeles) {{Euroopa Liidu institutsioonid}} {{koord |NS=48.5975 |EW=7.769 |type=landmark |region=}} [[Kategooria:Euroopa Liidu institutsioonid]] [[Kategooria:Euroopa Parlament| ]] 8y9ha67azeed4j1yz4gzyj3oi87f7zr Liechtenstein 0 767 7166175 7156336 2026-06-02T21:48:34Z SpinnerLaserzthe2nd 144348 ([[c:GR|GR]]) [[File:Wappen Balzers.svg]] → [[File:LIE Balzers COA.svg]] 7166175 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Riik | riiginimi = Liechtensteini Vürstiriik | omastav = Liechtensteini | nimi1_keel = saksa | nimi1 = Fürstentum Liechtenstein | mis_lipp = | mis_vapp = | vapi_laius = 100px | vapp = Coat of arms of Liechtenstein.svg | asendikaart = Liechtenstein in its region.svg | deviis = | riigikeel = [[saksa keel|saksa]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Vaduz]] | riigipea_ametinimi = vürst | riigipea_nimi = [[Hans Adam II]] | valitsusjuhi_ametinimi = valitsusjuht | valitsusjuhi_nimi = [[Brigitte Haas]] | pindala = | rahvaarv = 38896 | rahvaarv_seis = 2020 | rahvaarv_viide = <ref name="llv" /> | iseseisvus = [[1806]] | valuuta = [[Šveitsi frank]] (CHF) | ajavöönd = [[Kesk-Euroopa aeg]] | hümn = "[[Oben am jungen Rhein]]" | usund = | üladomeen = [[.li]] | telefonikood = 423 | riigikord = [[konstitutsiooniline monarhia]] | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = LIE | märkused = }} '''Liechtenstein''' [l'ihtenštain] (ametlik nimi '''Liechtensteini Vürstiriik''') on [[merepiirita riik|merepiirita]] [[riik]] [[Kesk-Euroopa]]s [[Šveits]]i ja [[Austria]] vahel. Liechtenstein kuulub [[Euroopa kääbusriigid|Euroopa kääbusriikide]] hulka. Selle pindala on 160&nbsp;km² ja rahvaarv 38 896 (2020). Pindalalt on maailmas väiksemad riigid ainult [[Vatikan]], [[Monaco]], [[San Marino]], [[Tuvalu]] ja [[Nauru]]. Liechtenstein on väikseim riik, kus [[saksa keel]] on [[ametlik keel]]. Kuni [[1938]]. aastani elasid [[Liechtensteini vürst]]id alaliselt [[Viin]]is. ==Asend, piir, mõõtmed ja kuju== Liechtenstein asub põhjalaiuste 47° 16' 08" ja 47° 02' 58" ning idapikkuste 9° 28' 16" ja 9° 38' 34" vahel.<ref name="portal-li-zahlenfakten2009" /> Liechtenstein piirneb lääne ja lõuna poolt [[Šveits]]i [[Graubündeni kanton|Graubündeni]] ja [[Sankt Galleni kanton]]iga ning ida poolt [[Austria]] [[Vorarlberg]]i liidumaaga. Piir Šveitsiga kulgeb piki [[Rein]]i jõge. Lõuna- ja idapiiri moodustavad [[Reetia Alpid]]. Piir Austriaga kulgebki suurelt jaolt mööda mäestikuharja. [[Riigipiir]]i kogupikkus on 77,9&nbsp;km.<ref name="BBC 2006" /> Piir Šveitsiga on 41,1&nbsp;km pikkune,<ref name="portal-li-zahlenfakten" /> sealhulgas 27,1&nbsp;km Sankt Galleni kantoniga ja 14&nbsp;km Graubündeni kantoniga. Austriaga on ühist piiri 34,9&nbsp;km<ref name="portal-li-zahlenfakten" />. Liechtenstein on [[merepiirita riik]] ja ka tema naaberriigid on merepiirita riigid. Ainus teine niisugune riik on [[Usbekistan]]. Liechtensteini pindala on 160&nbsp;km².<ref name="BBC 2006" /> Riik on põhja-lõuna suunas piklik. Suurim pikkus on 24,6 kilomeetrit ja suurim laius 12,4 kilomeetrit.<ref name="portal-li-zahlenfakten" /> == Loodus == ===Pinnamood=== [[Pilt:Grauspitzen.JPG|pisi|[[Grauspitz]] (vasakul, 2599&nbsp;m) ja [[Schwarzhorn]] (2574&nbsp;m)]] Liechtensteini lääneosas on suhteliselt kitsas lõik tasast maad [[Rein]]i jõe ääres, ülejäänud maa on valdavalt mägine. [[Reetia Alpid]]esse kuuluva [[Rätikon]]i idast läände kulgev peaahelik moodustab riigi läänepiiri. Ta laskub [[Naaskopf]]ilt (2573&nbsp;m), mis asub kolme riigi piiril, üle [[Falknis]]e (2566&nbsp;m) Reini orgu ning tõuseb sealt uuesti, moodustades [[Fläscherberg]]i (1139&nbsp;m) mäesaare. Kahest põhja-lõunasuunalisest kõrvalahelikust kuulub läänepoolne ([[Dreischwesternzug]]), mis ulatub 2124&nbsp;m kõrgusele ([[Dreischwestern]]), suuremalt jaolt Liechtensteinile; ta lõpeb Reini oru ääres [[dolomiit]]seintega. Idapoolne kõrvalahelik on riigi idapiiril Austriaga; sinna kuuluvad [[Ochsenkopf]] (2288&nbsp;m) ja [[Gallinakopf]] (2124&nbsp;m). Mäeahelike vahel on mägiorud [[Samina org]] ja [[Malbuni org]]. Riigi kõrgeim tipp on [[Grauspitz]] (2599&nbsp;m),<ref name="portal-li-zahlenfakten" /> mis asub riigi lõunaosas. Madalaim koht on [[Ruggeller Riet]] (430&nbsp;m).<ref name="portal-li-zahlenfakten" />. ===Kliima=== Hoolimata mägisest asendist pole Liechtensteini kliima eriti karm, sest seda mõjutab suuresti soe kuiv lõunatuul [[föön]]. Madalamate alade [[jaanuari keskmine temperatuur]] on −4,5&nbsp;°C, [[juuli keskmine temperatuur]] on 19,9&nbsp;°C. Talvel langeb temperatuur harva alla −15 kraadi, suvel kõiguvad keskmised temperatuurid 20 ja 28 kraadi vahel. [[Aasta keskmine sademete hulk]] on 1050&nbsp;mm; aastane sademete hulk kõigub 900 ja 1200&nbsp;mm vahel. Alpides ulatub aastane sademete hulk 1900 millimeetrini. ===Veestik=== Ainus looduslik [[järv]] on [[Gampriner Seele]], mis tekkis [[1927]]. aastal pärast Reini [[üleujutus]]t suure [[erosioon]]iga. ===Elusloodus=== Liechtensteini elusloodus on suure kõrguste vahe tõttu vaheldusrikas. ====Taimed==== Riigis on tuvastatud 1500 taimeliiki.<ref name="4th-nation">[https://www.cbd.int/doc/world/li/li-nr-04-en.pdf "4th National Report on Implementation of theConvention on Biological Diversityin the Principality of Liechtenstein". Detsember 2009.]</ref> Föön pikendab kevadist ja sügisest [[vegetatsiooniperiood|vegetatsiooniaega]]. Fööni tõttu kasvab seal mitmeid [[orhidee]]liike. Kõrgemates mägedes leidub selliseid Alpidele omaseid taimi nagu [[emajuur]], [[alpi roos]], [[alpi jänesekäpp]] (eedelveiss). Tüüpilised puud on [[punane pöök]], [[plaatan]], [[vaher]], [[lepp]], [[lehis]] ja mitmesugused muud [[okaspuud]]. Reini-äärsel tasandikul on põhiliselt karjamaad ja põllud. Mäed on metsased. 42% Liechtensteini pindalast on kaetud metsaga<ref>[http://www.llv.li/ Liechtensteini statistikaamet.]</ref> Dreischwesternzugi terrassidel ning mägiorgudes on [[alpiaas]]ad. ====Loomad==== Liechtensteinis on tuvastatud 26 liiki kalu, 10 liiki kahepaikseid, 7 liiki roomajaid ja 47 liiki imetajaid.<ref name="4th-nation" /> Imetajatest leidub [[hirv]]i, [[rebane|rebaseid]], [[mäger|mäkri]] ja [[mägikits]]i. Linnuliike (muuhulgas [[ronk|rongad]] ja [[kotkas|kotkad]]) on riigis registreeritud 255, neist pesitsevaid 134 liiki. ===Keskkonnakaitse=== Liechtensteinis on nelja tüüpi kaitsealasid: looduskaitsealad, metsakaitsealad, maastikukaitsealad ja taimestiku kaitsealad. Riigi suurim kaitseala on 93 hektari suurune Ruggeller Riet.<ref name="4th-nation" /> == Ajalugu == ===Esiaeg=== Arheoloogilised leiud [[Gutenberg]]il ja [[Eschnerberg]]il näitavad, et tänapäeva Liechtensteini ala on asustatud ([[5. aastatuhat|5. aastatuhandest eKr]]). Gutenbergilt on leitud pronksist kultusfiguure. Et Reini org oli sageli üle ujutatud ning seetõttu soine, olid asustatud ainult kõrgemal asetsevad alad. Alates [[8. sajand eKr|8. sajandist eKr]] asustasid seda ala [[reedid]] ([[vennoonid]]). Võib täheldada ka [[keldid|keldi]] ([[vindelikud|vindelikkude]]) mõju. ===Rooma riik=== Aastal [[15 eKr]] sai tänapäeva vürstiriigi ala Rooma riigi uue [[provints]]i [[Reetia]] osaks. [[1. sajand]]il pKr ehitati sõjatee, mis viis Itaaliast üle [[Splügeni kuru]] ja [[Chur]]i läbi tänapäeva Liechtensteini [[Bregenz]]i. Selle tee äärde tekkisid Liechtensteini alale kõrtsid. Aja jooksul segunes põliselanike keel [[ladina keel]]ega ning sellest tekkis [[retoromaani keel]]. [[4. sajand]]il algas provintsi [[Raetia Curiensis]] [[kristianiseerimine]]. Esimese misjonärina austati [[Lucius Churist|Churi Luciust]]. Hilisrooma ajast pärinevad rooma kastelli jäänused; kindlustus ehitati sel ajal [[Schaan]]i kaitseks [[alemannid]]e vastu põhjas. ===Keskaeg ja varauusaeg=== Pärast Rooma riigi lagunemist rändasid tänapäeva Liechtensteini alale [[alemannid]]. [[8. sajand]]il sai [[Reetia]]st [[Frangi riik|Frangi riigi]] osa. [[Pilt:Liechtenstein asv2022-10 img22 Vaduz Schloss.jpg|pisi|[[12. sajand]]ist pärinev [[Vaduzi linnus]], mis alates [[1938]]. aastast on Liechtensteini vürstisuguvõsa peamine residents]] Liechtensteini vürstiriigi praeguste alade poliitilise identiteedi alguseks võib pidada aastat [[814]], kui [[Karl Suur]]e surma järel moodustati [[Alam-Reetia]]. [[842]]. aastal on esimest korda loetletud tänapäeva Liechtensteini alal elanud inimesi ja olemas olnud kohti, sealhulgas [[Balzers]]it, [[Schaan]]i ja [[Eschen]]it (''[[Rhätisches Urbar]]''). [[10. sajand]]i ja [[1152]]. aasta vahel kuulus Reetia [[Bregenzi krahv]]idele. Pärast nende väljasuremist killustus Reetia, minnes mitme pärija kätte. Alam-Reetia läks [[Montforti krahv]]idele, kelle suguvõsa jagunes hiljem [[Montfort]]ideks ja [[Werdenberg]]ideks. [[Werdenbergi krahvkond]] jaotati omakorda, nii kujunes [[1342]] päranduse jagamisel [[Vaduzi krahvkond]]. Aastal [[1379]] andis Saksa kuningas [[Wenzel (Saksa kuningas)|Wenzel]] [[Vaduzi krahv]]ile [[Heinrich von Werdenberg]]ile kohtuvõimu. Aastal [[1396]] läks Vaduzi krahvkond kuningas Wenzeli kinnitusel [[Püha Rooma riik|Püha Rooma riigi]] otsesesse alluvusse. Järgnenud sajanditel kinnitati seda staatust üha uuesti. Aastal [[1416]] surid Vaduzi krahvid välja. Järgmised valitsejad olid [[Brandise vabahärra]]d ([[Brandis (Šveitsi suguvõsa)|Brandised]]), kes pärinesid [[Emmental]]ist. Aastal [[1434]] said nad oma valdusse ka [[Schellenberg (lään)|Schellenbergi]] põhjaosa. Nõnda ühendati Brandise vabahärradele varem kuulunud [[Oberland]] ning Schellenbergi liidetud osa [[Unterland]]. Nõnda kujunesid praeguse Liechtensteini Vürstiriigi piirid. Ala valitsesid ka [[Sulzi krahv|Sulzi]] ja [[Hohenemsi krahv]]id. [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastase sõja]] käigus vallutasid ala kõigepealt [[Austria ertshertsogiriik|Austria]] väed, seejärel aga [[1647]]. aastal [[Rootsi|rootslased]]. [[Pilt:Johann Adam Andreas von Liechtenstein.jpg|pisi|püsti|vasakul| Vürst [[Johann Adam Andreas von Liechtenstein]] ]] Kui Hohenemsi krahviperekonnal olid tekkinud rahalised raskused, ostis [[Liechtensteini vürst]] [[Johann Adam Andreas]] nendelt algul ära Schellenbergi ([[1699]]), hiljem ka Vaduzi ([[1712]]). Vürstisuguvõsa on nime saanud [[Liechtensteini linnus]]e järgi [[Mödling]]i lähedal [[Viin]]i lähikonnas; suguvõsa ulatub tagasi [[12. sajand]]isse. Karl von Liechtenstein tõsteti 1608 päritavasse vürstiseisusse ning temast sai esimene Liechtensteini vürst [[Karl I (Liechtenstein)|Karl I]]. Liechtensteini perekond jäi elama [[Alam-Austria]]sse<ref name="lUbY8" />. Ta omandas ulatuslikke alasid [[Böömimaa]]l, [[Määrimaa]]l ja [[Sileesia]]s. Liechtensteini Vürstiriik loodi [[23. jaanuar]]il [[1719]] [[Püha Rooma keiser|Püha Rooma keisri]] [[Karl VI]] aktiga, kes kinnistas [[lään]]i [[Anton Florian]]ile. Vürstitiitlile lisandus siis ''und zu''. [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdade]] ajal vallutasid Liechtensteini nii prantslased kui ka venelased. [[Pressburgi rahu]] (1805) järel liitus Liechtenstein [[Reini konföderatsioon]]iga ning temast sai iseseisev riik. Pärast [[Napoleon]]i langemist [[1815]]. aastal liitus Liechtenstein [[Saksa Liit|Saksa Liiduga]]. [[1866]]. aastal [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]] võiduga [[Austria keisririik|Austria]] üle [[Austria-Preisi sõda|Austria-Preisi sõjas]] lakkas Saksa Liit olemast ning Liechtensteini konstitutsioonilised sidemed teiste Saksa riikidega lõppesid. Sõjas toetas Liechtenstein Austriat 80 sõduriga, kaks aastat hiljem aga saatis vürstiriik oma armee igaveseks laiali. [[Pilt:Notgeld Liechtenstein.jpg|pisi|püsti|Liechtensteinis 1920. aastal erakorraliselt välja antud rahatähed]] 1852. aastast kuni [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] lõpuni oli Liechtenstein tihedalt seotud Austria ([[Austria-Ungari]]) majandusega, kuid maailmasõja järgse Austria rahanduse ja majanduse kollapsi tõttu hakkas vürstiriik vaatama teisele poole. [[1923]]. aastal sõlmiti [[Šveits]]iga tolliliit ja võeti rahaühikuna kasutusele [[Šveitsi frank]]. [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] jäi Liechtenstein (nagu ka Šveits) neutraalseks samuti nagu nad olid seda [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]]. Pärast [[Saksamaa]] lüüasaamist võeti [[natsism]]i pooldajad, kes taotlesid Liechtensteini inkorporeerimist [[Kolmas Riik|Kolmandasse Riiki]], kohtulikule vastutusele. Sõjajärgsed aastad on tähendanud riigile poliitilist stabiilsust ja väljapaistvat majanduslikku arengut. Vürst [[Franz Josef II]], kes asus riiki juhtima aastal [[1938]] oli tegelikult esimene valitsev vürst, kes resideeris Liechtensteinis. [[1984]]. aastal andis ta riigi sisulise juhtimise üle oma pojale kroonprints Hans Adamile. 1984. aastal said Liechtensteini naised [[valimisõigus|õiguse osaleda valimistel]]; Liechtenstein oli sellega viimane riik Euroopas, kus naised said selle õiguse. [[Hans Adam II]] sai vürstiks isa surma järel [[13. november|13. novembril]] [[1989]]. Selleks ajaks oli Franz Josef II-st saanud kõige kauem riiki valitsenud monarh Euroopas. [[1990]]. aastal sai Liechtensteinist [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i liige. Samuti liitus riik [[1991]]. aastal Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni [[EFTA]]-ga ning [[1995]]. aastast saadi Euroopa Majanduspiirkonna [[Euroopa Majanduspiirkond|EEA]] liikmeks. Diplomaatilised suhted [[Eesti]]ga sõlmiti [[22. juuni]]l [[1921]] ja taassõlmiti [[4. september|4. septembril]] [[1991]]. ==Riik== ===Riigikord=== Liechtenstein on [[Liechtensteini põhiseadus|1921. aasta põhiseaduse]] järgi [[konstitutsiooniline monarhia|konstitutsioonilise monarhia]] ja [[parlamentaarne demokraatia|parlamentaarse demokraatiaga]] riik. [[2003]]. aastal toimus rahvahääletus, millega muudeti põhiseadust, nii et riigipeal Liechtensteini vürstil on rohkem võimu. Tal on õigus määrata valitsust ja kohtuid ning saata laiali parlamenti. Parlament on 25-liikmeline [[Liechtensteini Maapäev|maapäev]] (''Landtag''), mille koosseis valitakse neljaks aastaks. [[2021]] toimunud valimiste järel said Patriootlik Liit ja Kodanike Progressiivne Partei mõlemad 10, rohelised 3 ja parempoolne Demokraatlik Partei 2 kohta. Nagu Šveitsiski, on suur roll rahvahääletustel ja rahvaalgatusel. Naised said hääleõiguse [[1984]]. aastal, kõigis valdades oli see kehtestatud [[1986]]. aastal. ===Kohtud=== Tsiviilkohtutest on esimese astme kohus maakohus ja teise astme kohus kõrgem kohus. Karistuskohtutest on esimese astme kohtud maakohus, assiisikohus ja kriminaalkohus esimese instantsi kohtud ja kõrgem kohus teise instantsi kohus. Kolmanda astme kohus on ülemkohus. On ka haldusapellatsioonikohus ja riigikohus (avaliku õiguse kaitseks). ===Pealinn=== Riigi pealinn ja [[Liechtensteini vürst]]i residents on [[Vaduz]]. === Haldusjaotus === Liechtensteinis on 11 valda (''Gemeinde''), neist seitsmel on [[enklaav]]id ja/või [[eksklaav]]id. Vallad on jaotatud kahte valimisringkonda (''Wahlkreis''): [[Oberland]] (ajalooline [[Vaduzi krahvkond]]) ja [[Unterland]] (ajalooline [[Schellenberg (lään)|Schellenberg]]). Kõigil valdadel on valitavad volikogud. {| |- valign=top |[[Pilt:Liechtenstein - Gemeinden mit Exklaven.png|400px]] | {| class="wikitable" !colspan="1" align=center bgcolor="#EFEFEF" width="50" | Vapp !colspan="1" align=left bgcolor="#EFEFEF" width="200" | [[Sihtnumber]]<br /> ja nimi !colspan="1" align=center bgcolor="#EFEFEF" width="80" | Rahvaarv<br> ''<small>(31.&nbsp;dets.&nbsp;2005)</small>'' !colspan="1" align=center bgcolor="#EFEFEF" width="80" | Pindala <br>(km²) !colspan="1" align=center bgcolor="#EFEFEF" width="200" | Asulad |- | colspan=5 align=center bgcolor="#EFEFEF" | '''Unterlandi valimisringkond''' |- | align="center" | [[Pilt:Wappen Ruggell.svg|35px|Ruggell]] || 9491 [[Ruggell]]|| align="right" | 1925 || align=right | 7,4 || align=center | Ruggell |- | align="center" | [[Pilt:Wappen Schellenberg.svg|35px|Schellenberg]] || 9488 [[Schellenberg]]|| align="right" | 974 || align=right | 3,5 || align=center | Schellenberg |- | align="center" | [[Pilt:Wappen Gamprin.svg|35px|Gamprin]] || 9487 [[Gamprin]]|| align="right" | 1436 || align=right | 6,1 || align=center | Gamprin<br>[[Bendern]] |- | align="center" | [[Pilt:Wappen Eschen.svg|35px|Eschen]] || 9492 [[Eschen]] || align=right | 4076 || align=right | 10,3 || align=center | Eschen<br>[[Nendeln]] |- | align="center" | [[Pilt:Wappen Mauren.svg|35px|Mauren]] || 9493 [[Mauren]]|| align="right" | 3649 || align=right | 7,5 || align=center | Mauren<br>[[Schaanwald]] |- | colspan=5 align=center bgcolor="#EFEFEF" | '''Oberlandi valimisringkond''' |- | align="center" | [[Pilt:Wappen Schaan.svg|35px|Schaan]] || 9494 [[Schaan]]|| align="right" | 5811 || align=right | 26,8 ||align=center | Schaan |- | align="center" | [[Pilt:Wappen Planken.svg|35px|Planken]] || 9498 [[Planken]]|| align="right" | 366 || align=right | 5,3 || align=center | Planken |- | align="center" | [[Pilt:LIE Vaduz COA.svg|35px|Vaduz]] || 9490 [[Vaduz]] || align=right | 5047 || align=right | 17,3 || align=center | Vaduz |- | align="center" | [[Pilt:Wappen Triesenberg.svg|35px|Triesenberg]] || 9497 [[Triesenbergi vald|Triesenberg]]|| align="right" | 2542 || align=right | 29,8 || align=center | [[Triesenberg]], [[Masescha]], [[Silum]]<br>[[Gaflei]], [[Steg]], [[Malbun]] |- | align="center" | [[Pilt:Wappen Triesen.svg|35px|Triesen]] || 9495 [[Triesen]]|| align="right" | 4643 || align=right | 26,4 || align=center | Triesen |- | align="center" | [[Pilt:LIE Balzers COA.svg|35px|Balzers]] || 9496 [[Balzers]]|| align="right" | 4436 || align=right | 19,6 || align=center | Balzers<br>[[Mäls]] |- bgcolor="#EFEFEF" | align="center" | [[Pilt:Staatswappen-Liechtensteins.svg|35px|Liechtenstein]] || '''Liechtenstein''' || align=right | 34 905 || align=right | 160,0 || align=center | &nbsp; |} |} == Rahvastik == ===Demograafilised näitajad=== Riigi [[rahvaarv]] on 30. juuni seisuga olnud:<ref name="llv" /> *2003: 34 022 *2005: 34 734 *2007: 35 332 *2008: 35 446 *2009: 35 789 *2020: 38 896 Naiste osatähtsus rahvastikus moodustas 30. juunil 2008 50,6% (koguarv 17 938). ===Asustus=== Enamik rahvast elab Reini orus, kus asuvad ka kaks rahvarohkemat linna – [[Vaduz]] ja suurima elanike arvuga [[Schaan]]. Linnarahvastiku osakaal on 23%. ===Välismaalased=== Liechtensteinis elab umbes 12&nbsp;500 välismaalast. 30. juunil 2014 oli välismaalasi 12 522 (33,6% rahvastikust).<ref name="llv" /> 1998. ja 1999. aastal võttis Liechtenstein vastu ka [[Kosovo]] albaania pagulasi. ===Keeled=== Rahvastikust umbes 87,5% räägib [[saksa keel]]e murdeid. ==Majandus== Asend Euroopa keskel on edendanud riigi tööstust, kaubandust ja turismi. Töötus oli 2012. aasta seisuga 2,3%.<ref name="cia" /> {| class="wikitable" style="text-align:center" |+ SKT ja tööjõu jaotumine sektoritesse<ref name="cia" /> |- !Sektor !SKT (2009) !Tööjõud (2012) |- |bgcolor="#FFE7BA" | Põllumajandus |8% || 0,8% |- |bgcolor="#FFF5EE" | Tööstus |37% || 39,4% |- |bgcolor="#EEEEE0" | Teenindus |55% || 59,9% |} ===Valuuta=== Ametlikult käibib [[Šveitsi frank]]. ===Toll=== [[1924]]. aastast on Liechtensteinil [[tolliliit]] [[Šveits]]iga. Tolli haldab Šveits. ==Post== Liechtensteini posti haldab Šveits, kuid riigil on oma postmargid. ==Taristu== Liechtensteinis on sillutatud teede kogupikkus 380 kilomeetrit. Riigi raudteevõrk on 9 kilomeetri pikkune ja kuulub Austria raudteevõrku. LIEmobili bussifirma teenindab reisijaid 13 liinil kogu riigis. Riigis kehtib [[vasak- ja parempoolne liiklus|parempoolne liiklus]]. Riigis puudub lennuväli, kuid Balzeris asub [[helikopter]]i maandumisplats. == Relvajõud == Korra hoidmise eest riigis vastutab Liechtensteini Politsei (''Landespolizei''). See koosneb 125 töötajast (87 politseinikust ja 38 tsiviilametnikust). Kõik politseinikud on varustatud käsitulirelvadega. Üldine kuritegevuse tase on üks madalamaid maailmas. Liechtensteini vanglas on vähe kinnipeetavaid, vahel lausa mitte kedagi. Kõik vangid, kelle karistusaeg on pikem kui kaks aastat antakse üle Austriale. Liechtensteini Politseil on kolmepoolne leping Austria ja Šveitsiga, mis võimaldab piiriülest koostööd kolme riigi vahel.{{lisa viide}} Vaatamata sõjaväe puudumisele on Liechtenstein [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon]]i liige<ref name="cia" /> ja huvitub Euroopa julgeolekupoliitikast. Eriolukorras kehtib üldine sõjaväekohustus 18–60-aastastele meestele.{{lisa viide}} Liechtenstein on [[Neutraliteet|neutraalne]] riik ja üks väheseid, kellel ei ole sõjaväge. Sõjavägi saadeti laiali varsti pärast [[Austria-Preisi sõda]] [[1866]]. aastal. Liechtensteini sõjavägi koosnes siis 80 mehest, kuid sõjategevusest nad osa ei võtnud. [[Saksa Liit|Saksa Liidu]] lagunemine vabastas Liechtensteini rahvusvahelisest kohustusest sõjaväge pidada ja parlament kasutas seda võimalust keeldumaks sõjaväe jaoks raha eraldamisest. Vürst oli sellisele asjade käigule vastu, kuna sõjaväe kaotamine jätnuks riigi kaitseta, kuid andis lõpuks siiski järele ja saatis [[12. veebruar]]il [[1868]] sõjaväe laiali. Viimane Liechtensteini mundris teeninud sõdur suri 1939. aastal 95 aasta vanuselt.<ref name="WJhex" /> [[Märts]]is [[2007]] eksis 170 liikmeline Šveitsi jalaväeüksus öösel õppuste käigus ära ja sattus kogemata 1,5 kilomeetri sügavusele Liechtensteini. Viga märgates pöördus üksus kohe tagasi.<ref name="hvsgO" /> Šveitsi armee teavitas Liechtensteini eksituse tõttu toimunud invasioonist ja palus vabandust.<ref name="tTw3t" /> == Haridus== Liechtensteini haridussüsteem hõlmab lasteaia kasvatuse, [[põhiharidus]]e ja [[keskharidus]]e.<ref>{{Netiviide |url=https://www.liechtenstein.li/en/education/school-system/ |pealkiri=Ülevaade haridusest. Riigiportaal. |vaadatud=2018-03-20 |arhiivimisaeg=2021-02-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210211104747/https://www.liechtenstein.li/en/education/school-system/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Lapsed käivad lasteaias kaks aastat. Põhihariduse pikkus on viis aastat. Keskharidust omandatakse nelja aasta jooksul kas üldhariduskoolis, reaalkoolis või gümnaasiumis (''Unterstufengymnasium''). Riigis on ka kunsti- ja muusikakool. Riigis on kolm ülikooli: Liechtensteini ülikool, [[2000]]. aastal rajatud Liechtensteini Vürstiriigi eraülikool ja [[1986]]. aastal rajatud Liechtensteini instituut. == Kultuur == Liechtensteini tuntumad ehitised on Vaduzi loss ja Gutenbergi loss. [[2000]] valmis riigis uue kunstimuuseumi hoone. Austria pealinnas Viinis asuvas Liechtensteini muuseumis on eksponeeritud vürsti rikkalik kunstikogu. Riigi suurim [[kino]] on Balzersi lossikino. Riigis on kolm [[teater|teatrimaja]]. Riigi vanim teater on TAK teater. Vaduzis asuvad Schlösslekeller ja Liechtensteini noorsooteater. Liechtensteinis ilmub kaks ajalehte: Liechtensteiner Vaterland ja Liechtensteiner Volksblatt. Liechtensteini populaarseim spordiala on jalgpall. [[Liechtensteini jalgpallikoondis]] kuulub Šveitsi liigasse. Eesti jalgpallikoondis on Liechtensteiniga pidanud aastatel [[1993]]–[[2013]] kokku viis mängu. Teine populaarne spordiala riigis on [[mäesuusatamine]]. Riigis asub 7 staadioni, neist suurim on 1998. aastal rajatud 7584-kohaline Rheinpark Stadion. Liechtenstein on [[olümpiamängud]]el osalenud [[1936]]. aastast. Aastatel [[1976]]–[[2018]] võitsid Liechtensteini sportlased mäesuusatamises kokku 10 medalit, neist 2 kulda. Liechtenstein on olümpiamedalite suhtarvult riigi elanike kohta maailma riikide seas esikohal. == Vaata ka == *[[Liechtensteini vürstide loend]] *[[Liechtensteini jalgpallikoondis]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="llv">[http://www.llv.li/#/1124/bevolkerungsstatistik--juni Rahvastik 31. detsembri 2016 seisuga]. Liechtensteini statistikaamet, vaadatud 30.03.2017.</ref> <ref name="portal-li-zahlenfakten2009">[https://web.archive.org/web/20090818175103/http://www.liechtenstein.li/eliechtenstein_main_sites/portal_fuerstentum_liechtenstein/fl-lik-liechtenstein_in_kuerze/fl-lik-zahlen_und_fakten.htm Zahlen und Fakten]. Portal des Fürstentum Liechtenstein, vaadatud 18.08.2009.</ref> <ref name="BBC 2006">[http://news.bbc.co.uk/2/hi/europe/6215825.stm Liechtenstein redraws Europe map], BBC News, 28. detsember 2006.</ref> <ref name="portal-li-zahlenfakten">[https://web.archive.org/web/20150714235012/http://www.liechtenstein.li/land-und-leute/gesellschaft/kurz-und-buendig/ Kurz und bündig]. Fürstentum Liechtenstein, vaadatud 7.08.2015.</ref> <ref name="lUbY8">[[Franz Josef II]] asus esimese vürstina koos perekonnaga elama põhiliselt Vaduzi.</ref> <ref name="cia">[https://web.archive.org/web/20210310115106/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/liechtenstein/ The World Factbook]. CIA, vaadatud 7.08.2015.</ref> <ref name="WJhex">David Beattie, (2004). ''Liechtenstein: A Modern History''. London: I.B. Tauris. lk 30. ISBN 1-85043-459-X.</ref> <ref name="hvsgO">[http://www.cbc.ca/news/world/story/2007/03/02/swissinvade.html Not-so-precise Swiss army unit mistakenly invades Liechtenstein]. CBCNews, 2 märts 2007.</ref> <ref name="tTw3t">Lindsay Hamilton. [http://abcnews.go.com/International/story?id=2921407&page=1#.UNs87-CwrRY Whoops! Swiss Accidentally Invade Liechtenstein]. ABC News, 3. märts 2007.</ref> }} == Kirjandus == *Riik ainsa sõduriga. [[Uus Eesti]], 7. aprill 1938, nr 97, lk 4. *[[Peeter Kaldre]], "OLLA PISIRIIK: õnn või õnnetus?" [[Aja Pulss]] nr. 3, 1. veebruar 1988 lk 16-20 == Välislingid == {{commonskat|Liechtenstein}} *[http://www.liechtenstein.li/ Liechtensteini Vürstiriigi ametlik koduleht] {{Euroopariigid}} {{Saksa Liit}} {{koord |NS=47.145 |EW=9.55388889 |type=country |region=LI}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Euroopa maad]] [[Kategooria:Liechtenstein| ]] [[Kategooria:Saksa-Rooma riigi valdused]] 2zyxoulhjo8dydi95z09glnth52o9wc NATO 0 883 7166034 7151573 2026-06-02T14:50:42Z Thomtomson 230865 Lisasin ühe lõige, mille pealkiri on Euroopa liitlaste roll ja Ameerika Ühendriikide sõjaline panus. Lisasin teksti koos viidetega. 7166034 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib sõjalisest organisatsioonist; teiste asjade kohta vaata lehekülge [[NATO (täpsustus)]].}} {{Organisatsioon | nimi = Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon | embleem = NATO OTAN landscape logo.svg | embleemiallkiri = NATO logo | pilt = Flag of NATO.svg | pildisuurus = 200px | pildiallkiri = [[NATO lipp]] | lühend = NATO, OTAN | deviis = ''[[Animus in consulendo liber]]'' | asutatud = 4. aprill 1949 | tüüp = sõjaline allianss | peakorter = [[Brüssel]], [[Belgia]] | liikmed = 32 liikmesriiki | keeled = inglise, prantsuse | veebileht = {{URL|http://nato.int}} | eelarve = 4,6 miljardit eurot<ref>{{Cite web|url=https://www.nato.int/cps/em/natohq/topics_67655.htm#direct|publisher=nato.int|title=Funding NATO|date=2024-12-19|accessdate=2024-03-22|language=en}}</ref> }} [[Fail:North Atlantic Treaty Organization (orthographic projection).svg|pisi|NATO liikmesriigid]] '''Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon''' ([[inglise keel]]es ''North Atlantic Treaty Organization'' ('''NATO'''), [[prantsuse keel]]es ''Organisation du traité de l'Atlantique nord ''('''OTAN''')) on [[Liit (poliitika)|sõjaline liit]], millele pandi alus [[4. aprill]]il [[1949]] [[Põhja-Atlandi leping]]u ehk Washingtoni lepinguga. NATO kõrgeim organ on [[Põhja-Atlandi Nõukogu]], mida juhib [[NATO peasekretär]]. Organisatsioon põhineb kollektiivkaitsel, mille kaudu liikmesriigid nõustuvad välise rünnaku korral vastastikust kaitset osutama. NATO peakorter asub [[Brüssel]]is. Viimati laienes NATO 2024. aastal, kui 32. liikmena ühines liiduga [[Rootsi]]. Lisaks liikmesriikidele osaleb [[NATO rahupartnerlusprogramm]]is veel 18 riiki. Kuni [[Korea sõda|Korea sõjani]] oli NATO peaasjalikult poliitiline organisatsioon. Militaarstruktuur ehitati üles [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] juhtimisel. [[Külm sõda|Külma sõja]] käigus tekkinud vastasseis viis 1955. aastal rivaalitseva organisatsiooni, nn Varssavi pakti ehk [[Varssavi Lepingu Organisatsioon]]i asutamiseni, mis oli Ida-Euroopa [[Kommunism|kommunistlike]] riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon. Samal ajal olid Euroopa riikide ja Ameerika Ühendriikide vahelised suhted ebastabiilsed ning kaheldi NATO kaitses [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] rünnaku korral. Need kahtlused viisid [[Prantsusmaa]] iseseisva tuumarelvastuse väljaarendamiseni ning 1966. aastal väljus Prantsusmaa järgmiseks 30 aastaks NATO sõjalisest tiivast. Pärast [[Berliini müür]]i langemist 1989. aastal oli organisatsioon segatud [[Jugoslaavia]] lagunemisse, NATO esimesed sõjalised operatsioonid toimusid [[Bosnia sõda|Bosnia sõjas]] aastatel 1992–1995. Endiste Varssavi pakti riikidega tekkisid aga head suhted ning paljud neist astusid 1999. ja 2004. aastal NATO-sse, nende hulgas ka [[Eesti]]. [[NATO artikkel 5]], mille kohaselt käsitletakse ühe liikme ründamist rünnakuna kogu alliansi vastu, on aktiveerunud vaid ühel korral pärast [[11. septembri terrorirünnakud|2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid]] Ameerika Ühendriikides<ref name="hYzid" /> ning NATO väed saadeti [[Afganistan]]i. Pärast seda on NATO läbi viinud mitmesuguseid operatsioone, näiteks osalenud [[Liibüa]]-vastastes õhurünnakutes ja [[piraatlus|piraatlusvastastes]] operatsioonides. Artiklit 4, mis tagab kõikidele liikmesriikidele õiguse sõjalisele konsultatsioonile, on kohaldatud neljal korral: 2003. aastal käivitas selle [[Türgi]] seoses [[Iraagi sõda|Iraagi sõjaga]], 2012. aastal käivitas Türgi selle kahel korral seoses [[Süüria kodusõda|Süüria sõjaga]] ning 2014. aastal käivitas artikli 4 [[Poola]] seoses [[2014. aasta Krimmi kriis]]iga.<ref name="TakRJ" /> [[NATO peasekretär]] on alates 1. oktoobrist [[2024]] [[Mark Rutte]]. == Ajalugu == [[Fail:Truman signing North Atlantic Treaty.jpg|pisi|vasakul|[[Põhja-Atlandi leping]] allkirjastati 1949. aasta 4. aprillil Washingtonis]] NATO lepingu eelkäijaks loetakse 1948. aastal Belgia, Hollandi, Luksemburgi, Prantsusmaa ja Ühendkuningriigi vahel sõlmitud [[Brüsseli pakt]]i, mis viis samal aastal [[Lääneliit|Lääneliidu]] loomisele, mis oli sõjajärgse Euroopa esimene sõjalis-poliitiline organisatsioon.<ref name="uu9bw" /> Aga Ameerika Ühendriikide osalust peeti oluliseks ning läbirääkimised uue sõjalise liidu loomiseks algasid peaaegu kohe. [[Põhja-Atlandi leping]] (ehk Washingtoni leping) allkirjastati 4. aprillil 1949 Washingtonis ning leping jõustus sama aasta 24. augustil. Lisaks Brüsseli pakti viiele osapoolele osalesid ka [[Ameerika Ühendriigid]], [[Kanada]], [[Portugal]], [[Itaalia]], [[Norra]], [[Taani Kuningriik|Taani]] ja [[Island]].<ref name="LcDe0" /> Osapooled leppisid kokku, et rünnakut neist ühe vastu käsitletakse rünnakuna nende kõigi vastu. Rünnaku alla sattunud liikmesriiki pidid kõik teised abistama, kuid konkreetne meetod jäi igaühe enda otsustada: leping ei näinud tingimata ette sõjalist aktsiooni agressori vastu.<ref name="J8SEe" /> Toona ei olnud NATO-l poliitilist struktuuri, ühtset sõjalist juhtimist ja spetsiaalselt alliansi kaitseks määratud vägesid, kuid Korea sõja puhkemine 1950. aastal ilmestas ohtu, mida kujutasid koostöötavad kommunistlikud riigid, ning see sundis NATO-t välja töötama konkreetseid sõjalisi plaane.<ref name="1hURl" /> Seda tööd alustati 1951. aastal [[Dwight Eisenhower|Dwight D. Eisenhoweri]] juhtimisel.<ref name="hZURR" /> 1952. aastal peeti [[Lissabon]]is kohtumine eesmärgiga leida vahendid NATO kaitseplaanide täitmiseks. Sama aasta septembris algasid esimesed NATO sõjalised õppused, kus harjutati [[Taani]] ja [[Norra]] kaitsmist merel.<ref name="jeZPi" /> Samuti astusid 1952. aastal alliansi liikmeteks ka [[Kreeka]] ja [[Türgi]]. 1954. aastal avaldas Nõukogude Liit soovi NATO-ga ühineda, tagamaks rahu Euroopas. See ettepanek lükati tagasi, kuna selles nähti soovi alliansi nõrgestada.<ref name="wSPeN" /> 17. detsembril 1954 võeti vastu dokument "MC 48", milles sätestati, et sõja puhkedes Nõukogude Liiduga võib NATO kasutada [[Tuumapomm|aatomipommi]], ükskõik kas Nõukogude Liit kasutab seda esimesena või mitte. See andis [[NATO Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja]]le (SACEUR – ''Supreme Allied Commander Europe'') samasugused õigused tuumarelvade käsitlemiseks, nagu olid Ameerika Ühendriikide õhujõudude ülemjuhatajal. [[Fail:NATO and the Warsaw Pact 1973.svg|pisi|Külma sõja ajal oli suurem osa Euroopast jagatud kahe alliansi vahel. NATO liikmed on näidatud sinise värviga, Varssavi pakti liikmed punase värviga]] [[Lääne-Saksamaa]] inkorporeerimist NATO-sse 9. mail 1955 kirjeldas Norra tollane välisminister [[Halvard Lange]] kui "meie kontinendi ajaloo otsustavat pöördepunkti".<ref name="aHpBH" /> Selle otsuse peamine põhjus oli see, et ilma Saksamaata poleks Nõukogude Liidu invasioonile olnud piisavalt jõudu vastu astuda.<ref name="JjZON" /> Otsese vastusena sellele käigule loodi Varssavi pakt, mille allkirjastasid 14. mail 1955 Nõukogude Liit, [[Ungari]], [[Tšehhoslovakkia]], [[Bulgaaria]], [[Poola]], [[Rumeenia]], [[Albaania]] ja [[Ida-Saksamaa]]. Külma sõja osapooled olid seega välja joonestatud. 1957. aastal korraldati alliansi siiani kõige ambitsioonikam sõjaline õppus: kolmel samal ajal toimunud operatsioonil osales ühtekokku üle 250 000 mehe, 300 laeva ja 1500 õhusõiduki Norrast Türgini.<ref name="boS7j" /> NATO ühtsus pandi proovile Prantsusmaa presidendi [[Charles de Gaulle]]'i valitsemisajal.<ref name="vGlG0" /> De Gaulle protesteeris Ameerika Ühendriikide juhirolli vastu ning selle vastu, mida ta tõlgendas Ameerika Ühendriikide ja Ühendkuningriigi eriliste suhetena. President Dwight D. Eisenhowerile ja peaminister [[Harold Macmillan]]ile saadetud kirjas 17. septembril 1958 nõudis ta alliansi kolmepoolset juhtimist, kus Prantsusmaa oleks Ameerika Ühendriikide ja Suurbritanniaga võrdväärsel positsioonil.<ref name="NsoEa" /> Kui reageering jäi de Gaulle'i jaoks ebarahuldavaks, otsustas ta hakata Prantsusmaa kaitsejõude arendama ülejäänud alliansist sõltumatult. De Gaulle'i eesmärgiks oli võimalus sõjaolukorras idablokiga eraldi rahu sõlmida, kaasamata end laiemasse NATO ja [[Varssavi pakt]]i riikide vahelisse sõtta.<ref name="M4QR5" /> Märtsis 1959 võeti NATO väejuhatuse alt ära Prantsusmaa Vahemere laevastik ning keelduti lubamast rajada Gallia pinnale tuumarelvade ladu. Kuigi [[Kuuba kriis]]i ajal 1962. aastal näitas Prantsusmaa ülejäänud NATO suhtes üles solidaarsust, jätkas de Gaulle iseseisva kaitse planeerimist. 1966. aastal viis Prantsusmaa kõik oma väed NATO integreeritud sõjalise juhtimise alt ära ning kõigil NATO võõrvägedel paluti riigist lahkuda. Prantsusmaa jäi siiski NATO liikmeks. Aastast 2001 on Prantsusmaa osalenud Afganistani operatsioonis ning hakanud taas liikuma täieliku integreerumise suunas. [[Fail:Leonid Brezhnev and Richard Nixon talks in 1973.png|pisi|vasakul|Pingelõdvenduse käigus toimus NATO ja Varssavi pakti juhtide vahel palju kõrgetasemelisi kohtumisi]][[Külm sõda]] ei viinud kunagi reaalse relvakonfliktini NATO ja Varssavi pakti riikide vahel. 1969. aasta lõpul algasid [[Helsingi]]s läbirääkimised strateegilise relvastuse piiramise üle. Läbirääkimiste tulemusena valmisid kaks kokkulepet, millest üks käsitles raketitõrjesüsteemide rajamist ja teine strateegilise relvastuse piiramist. Mais 1978 defineerisid NATO liikmesriigid alliansi kaks eesmärki: tagada turvalisus ja taotleda pingelõdvendust vastaspoolega. See pidi tähendama ka võidurelvastumise edasist ohjeldamist.<ref name="ECHgX" /> 1979. aastal Varssavi pakti tuumavõimekuse suurenemise valguses võttis NATO vastu otsuse sõjatandri tuumajõudude kahesuunalise kasutamise kohta.<ref name="a3LoM" /> [[1989. aasta Nõukogude režiimi vastased revolutsioonid]] Euroopas viisid NATO eesmärgi, olemuse ja ülesannete strateegilise ümberhindamiseni. 1990. aasta juulis kuulutati [[London]]i tippkohtumisel külm sõda lõppenuks ning NATO kaotas ''de facto'' peamise vaenlase. Organisatsiooni eesmärk ja olemus vajasid ümberhindamist, Londonis visandati ettepanekud koostöö väljaarendamiseks Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega poliitilises ja sõjalises tegevuses. 1990. aasta oktoobris sai [[Ida-Saksamaa]] [[Saksamaa Liitvabariik|Saksamaa Liitvabariigi]] ja alliansi osaks ning 1990. aasta novembris allkirjastas allianss Pariisis Nõukogude Liiduga [[Euroopa tavarelvastuse leping]]u.<ref>[https://www.theguardian.com/world/2007/jul/15/russia.nato Kremlin tears up arms pact with Nato.] The Observer. Archived from the original on 31 August 2013.</ref> Leping alusel vähenesid NATO Euroopa liikmete sõjalised kulutused aastatel 1990–2015 28 protsenti.<ref>[https://carnegieeurope.eu/2015/09/02/politics-of-2-percent-nato-and-security-vacuum-in-europe-pub-61139 The Politics of 2 Percent: NATO and the Security Vacuum in Europe.] Carnegie Europe. Archived from the original on 23 September 2018.</ref> 1990. aastal kinnitasid mitmed lääne juhid eravestlustes Mihhail Gorbatšovile, et NATO ei laiene enam itta.<ref> Eichler, Jan (2021). NATO's Expansion After the Cold War: Geopolitics and Impacts for International Security. Springer Nature. pp. 34, 35. ISBN 9783030666415.</ref> Samas ei sisaldanud hiljem samal aastal allkirjastatud [[Saksamaa taasühinemine|Saksamaa taasühinemise]] lepingu lõplik tekst idasuunalise laienemise küsimust. Järgmise aasta tippkohtumisel [[Rooma]]s kiideti heaks alliansi strateegiline kontseptsioon, mis nägi ette sõltuvuse vähendamise tuumarelvadest ja oluliste muudatuste tegemise NATO ühendvägedes.<ref name="AYkdN" /> NATO sõjalist struktuuri kärbiti ja reorganiseeriti ning loodi uued väed, näiteks Euroopa Liitlasvägede staabi kiirreageerimisjõud. Aastatel 1994–1997 NATO laienes ja uuendas oma tegevusvaldkondi, näiteks loodi koostööprogramm "Partnerlus rahu nimel" ning alliansiga kutsuti liituma sellised endised idabloki riigid nagu Poola, [[Tšehhi Vabariik]] ja Ungari. 1999. aasta [[Washington]]i tippkohtumisel ühinesid Ungari, Poola ja Tšehhi ametlikult NATO-ga. Samas koostatud plaanid reguleerisid liidu uute liikmete lisandumist.<ref>[https://www.nato.int/cps/en/natohq/topics_48830.htm Relations with the Republic of North Macedonia.] NATO. Archived from the original on 10 March 2015.</ref> [[Praha]] tippkohtumisel 2002. aastal kiitsid NATO liikmesriigid heaks alliansi ajaloo suurima laienemise, kus esitati kutsed liitumisläbirääkimistele seitsmele riigile, sh Eestile. Pärast 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid kuulutas NATO välja artikkel 5 operatsiooni Ameerika Ühendriikide toetuseks. Sellega muudeti NATO kohalikest, liikmesriikide maa-ala kaitsmise ühendusest üleilmsete (globaalsete) eesmärkidega liiduks, mille põhiülesandeks sai sõjaliste operatsioonide läbiviimine väljaspool oma maa-ala.<ref name="cOSDv" /> 2007. aastal muutus Prantsusmaa positsioon NATO liikmesuse suhtes, mis kulmineerus täisliikmeks naasmisega 4. aprillil 2009. See hõlmas ka Prantsusmaa taasliitumise NATO sõjalise väejuhatuse struktuuriga, säilitades samas riigi sõltumatu tuumaheidutuse.<ref>[https://www.theguardian.com/world/2008/jun/17/france.military Sarkozy military plan unveiled.] The Guardian. UK. Archived from the original on 7 March 2016.</ref> [[2009]]. aastal sai heakskiidu [[Brüssel]]is toimunud NATO kaitseministrite kohtumisel NATO reageerimisjõudude ([[NATO Responce Force]], NRF) NRF-i mudel, mis põhineb suurel määral [[Suurbritannia]] initsiatiivil varem välja pakutud NRF-i sisese kriisireguleerimisüksuse ASF (Allied Solidarity Force) olulistel elementidel – ühine planeerimine ja väljaõpe, solidaarne rahastamismudel, suur nähtavus avalikkusele ning usutav [[heidutusvõime]]. NRF-i tuumikuks sai ligi 13 000-meheline üksus, mis on 5–10 päevaga valmis siirduma [[kriisipiirkond]]a. Lisaks sellele määratavad liikmesriigid täiendavad 10–30-päevases valmisolekus olevad väeüksused.<ref name="faTg4" /> Seoses [[Suur majandussurutis|majandussurutisega]] seisis NATO küsimuse ees, kuidas säilitada kaitsevõimet kokkuhoiu oludes. NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen tõi kasutusse "targa kaitse" mõiste, mis tähendab kaitsestruktuuride tihedamat integreerimist. Selle näiteks on ka Balti riikide õhuturve.<ref name="Diplomaatia" /> 2012. aasta [[Chicago]] tippkohtumise üheks päevakorrapunktiks oli NATO laienemine. NATO tunnustab praegu Bosnia ja Hertsegoviinat, Gruusiat ja Ukrainat kandidaatriikidena.<ref>[https://www.nato.int/nato-welcome/index.html What is NATO?] NATO – Homepage. Archived from the original on 28 February 2022.</ref> [[Krimmi annekteerimine]] 2014. aastal Venemaa poolt tõi kaasa kõigi NATO liikmesriikide karmi hukkamõistu<ref>[https://www.nato.int/cps/en/natolive/news_107716.htm Statement by the North Atlantic Council following meeting under article 4 of the Washington Treaty] NATO Newsroom. 4 March 2014.</ref> ja oli üks seitsmest korrast, mil on tuginetud artiklile 4, mis nõuab NATO liikmesriikide vahelist konsultatsiooni. 2014. aasta [[Wales]]i tippkohtumisel võtsid NATO liikmesriikide juhid esimest korda ametliku kohustuse kulutada 2024. aastaks kaitsele vähemalt kaks protsenti oma sisemajanduse kogutoodangust, mis oli varem olnud vaid mitteametlik suunis.<ref>[https://web.archive.org/web/20180712221337/https://carnegieeurope.eu/2015/09/02/politics-of-2-percent-nato-and-security-vacuum-in-europe-pub-61139 The Politics of 2 Percent: NATO and the Security Vacuum in Europe.] Carnegie Europe. Archived from the original on 12 July 2018.</ref> 2016. aasta Varssavi tippkohtumisel leppisid NATO riigid kokku, et NATO tõhustab kohalolekut Balti riikides ning allianss paigutas Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse neli mitmerahvuselist pataljonisuurust lahingugruppi.<ref>[https://www.nato.int/cps/en/natohq/topics_136388.htm NATO’s military presence in the east of the Alliance.] NATO. 28 March 2022.</ref> Märtsis 2022. aastal kohtusid NATO liidrid Brüsselis erakorralisel tippkohtumisel, kus osalesid ka [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] juhid. NATO liikmesriigid leppisid kokku nelja täiendava lahingugrupi loomises [[Bulgaaria]]s, [[Ungari]]s, [[Rumeenia]]s ja [[Slovakkia]]s ning NATO kiirreageerimisjõudude aktiveeriti esimest korda NATO ajaloos.<ref>[https://www.axios.com/2022/02/25/nato-kremlin-russian-invasion-ukraine NATO Response Force deploys for first time.] Axios. Archived from the original on 20 March 2022.</ref> == NATO liikmesriigid == {{Vaata_ka|NATO liikmesriigid}} [[Fail:Map of NATO chronological.gif|pisi|400px|NATO kujunemise ajalugu]] Alates [[7. märts|7. märtsist]] [[2024]] on NATO liikmeid 32. Liikmesriigid liitumisaastati: * [[1949]] (asutajad): [[Ameerika Ühendriigid]], [[Belgia]], [[Holland]], [[Island]], [[Itaalia]], [[Kanada]], [[Luksemburg]], [[Norra]], [[Portugal]], [[Prantsusmaa]], [[Suurbritannia]] ja [[Taani Kuningriik|Taani]] * [[1952]]: [[Kreeka]] ja [[Türgi]] * [[1955]]: [[Lääne-Saksamaa|Saksamaa LV]] * [[1982]]: [[Hispaania]] * [[1990]]: laienemine endise [[Saksa DV]] alale * [[1999]]: [[Poola]], [[Tšehhi]] ja [[Ungari]] * [[2004]]: [[Eesti]], [[Bulgaaria]], [[Leedu]], [[Läti]], [[Rumeenia]], [[Slovakkia]] ja [[Sloveenia]] * [[2009]]: [[Albaania]] ja [[Horvaatia]] * [[2017]]: [[Montenegro]] * [[2020]]: [[Põhja-Makedoonia]] * [[2023]]: [[Soome]] * [[2024]]: [[Rootsi]] === Erilepped === Kolm Põhjamaad – Taani, Island ja Norra, kes on NATO asutajaliikmed, otsustasid oma osalemist piirata kolmes valdkonnas: nende territooriumil ei rajata teiste liikmesriikide alalisi rahuaegseid baase, ei hoita tuumarelva ega lubata liitlaste sõjalist tegevust (välja arvatud kutsutud isikutel). Taani lubab siiski USA kosmosejõududel [[Gröönimaa]]l [[Pituffik]]i kosmosebaasi säilitada.<ref>[https://www.nato.int/cps/en/natohq/declassified_162357.htm Denmark and NATO – 1949] Archived from the original on 13. aprill 2022</ref> [[1960. aastad|1960. aastate]] keskpaigast kuni [[1990. aastad|1990. aastate]] keskpaigani järgis Prantsusmaa NATO-st sõltumatut sõjalist strateegiat poliitilise nimetusega "Gaullo-Mitterrandismiks".<ref>[https://www.iris-france.org/136272-why-the-concept-of-gaullo-mitterrandism-is-still-relevant/ Why the concept of Gaullo-Mitterrandism is still relevant] IRIS. 29. aprill 2019</ref> [[Nicolas Sarkozy]] pidas 2009. aastal läbirääkimisi Prantsusmaa naasmiseks integreeritud sõjalisse juhtkonda ning kaitseplaneerimise komiteesse, mis saadeti aga järgmisel aastal laiali. Prantsusmaa on endiselt ainus NATO liige väljaspool liidu tuumaplaneerimisgruppi ja erinevalt Ameerika Ühendriikidest ning Ühendkuningriigist ei anna ta oma tuumarelvadega allveelaevu alliansi käsutusse.<ref>[https://www.washingtonpost.com/wp-dyn/content/article/2009/03/11/AR2009031100547.html After 43 Years, France to Rejoin NATO as Full Member] The Washington Post. Archived from the original on 26. oktoober 2017</ref> === Laienemine === [[Fail:History of NATO enlargement.svg|pisi|NATO laienemine asutamisest 1949 kuni 2024|343x343px]] NATO asutati 4. aprillil 1949. aastal [[Põhja-Atlandi leping]]u (Washingtoni lepingu) allkirjastamisega. Alliansi 12 asutajaliiget olid Belgia, Kanada, Taani, Prantsusmaa, Island, Itaalia, Luksemburg, Holland, Norra, Portugal, Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid.<ref>[https://www.nato.int/cps/en/natohq/topics_52044.htm NATO member countries] NATO. Archived from the original on 29. märts 2020</ref> Külma sõja ajal liitus neli uut liiget: Kreeka (1952), Türgi (1952), Lääne-Saksamaa (1955) ja Hispaania (1982). Pärast Nõukogude Liidu lagunemist taotlesid paljud endised [[Varssavi pakt]]i riigid ja endised Nõukogude Liidu liiduvabariigid organisatsiooni liikmelisust. 1990. aastal liideti [[Saksamaa taasühinemine|Saksamaa taasühinemise]] järel endise Ida-Saksamaa territoorium. 1999. aasta Washingtoni tippkohtumisel liitusid ametlikult Ungari, Poola ja Tšehhi Vabariik ning järgnevalt avaldas NATO uued liikmelisuse suunised kandidaatriikidele "liikmelisuse tegevuskavadega". Nimetatud tegevuskavade alusel toimus uute liikmete vastuvõtmine: Bulgaaria, Eesti, Läti, Leedu, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia 2004. aastal, Albaania ja Horvaatia 2009. aastal, Montenegro 2017. aastal ja Põhja-Makedoonia 2020. aastal<ref>[https://www.nato.int/cps/en/natohq/topics_48830.htm Relations with the Republic of North Macedonia] NATO. Archived. Retrieved 16. veebruaril 2022</ref>. Soome ja Rootsi<ref>[https://www.state.gov/wp-content/uploads/2024/03/NATO-Sweden-Accession-Protocol-Notification-of-Entry-Into-Force-March-7-2024.pdf Notification Reference No. 2024-008 (PDF)] United States Department of State. 7. närts 2024</ref> on uusimad liikmed, liitudes vastavalt 2023. ja 2024. aastal [[Venemaa sissetung Ukrainasse| Venemaa sissetungi tõttu Ukrainasse]]. Ukraina suhete loomine NATO-ga algasid NATO-Ukraina tegevuskava koostamisega 2002. aastal.<ref>[https://www.nato.int/cps/en/natolive/topics_49290.htm Individual Partnership Action Plans (2002-2023)] United States Department of State. 7. märts 2024</ref> Venemaa president [[Vladimir Putin]] ütles 2005. aastal, et kui Ukraina liitub NATO-ga, "austame me nende valikut, sest see on nende suveräänne õigus otsustada oma kaitsepoliitika üle ja see ei halvenda meie riikide suhteid".<ref>[http://www.en.kremlin.ru/events/president/transcripts/22952 France 3 Interview, 7 May 2005] President of Russia.</ref> Pärast oma 2007. aastal [[München]]is peetud kõnet on Putin aga NATO edasisele laienemisele kindlalt vastu olnud. 2010. aastal, president [[Viktor Janukovõtš]]i ajal, kinnitas Ukraina taas oma mitteühinemise staatust ja loobus püüdlustest NATOga liituda.<ref>[https://www.kyivpost.com/post/9819 Yanukovych signs law declaring Ukraine’s non-aligned status] Kyiv Post. 15. juuli 2010</ref> [[2014. aasta Ukraina revolutsioon]]i ajal [[Krimmi annekteerimine|annekteeris Venemaa Krimmi]] ja toetas relvastatud [[separatism|separatiste]] Ida-Ukrainas. Seetõttu hääletas Ukraina parlament 2014. aasta detsembris Ukraina mitteühinenud staatuse lõpetamise poolt ja 2019. aastal lisas ta NATO liikmelisuse eesmärgi [[põhiseadus]]esse.<ref>[https://www.unian.info/politics/10437570-ukraine-s-parliament-backs-changes-to-constitution-confirming-ukraine-s-path-toward-eu-nato.html Ukraine's parliament backs changes to Constitution confirming Ukraine's path toward EU, NATO] Ukrainian Independent Information Agency. 7. veebruar 2019</ref> 2021. aasta juunis [[Brüssel]]is toimunud tippkohtumisel kinnitasid NATO juhid, et Ukraina saab perspektiivi liituda ning toetasid Ukraina õigust enesemääramisele ilma välise sekkumiseta.<ref>[https://www.nato.int/cps/en/natohq/news_185000.htm Brussels Summit Communiqué] NATO. Archived from the original on 21. veebruaril 2022</ref> 2021. aasta lõpus toimus Ukraina piiride läheduses ulatuslik Venemaa väeüksuste koondumine. Venemaa president Putin hoiatas, et Ukraina liitumine NATOga ja raketitõrjesüsteemide või pikamaarakettide paigutamine Ukrainasse ületaks punase joone. [[Venemaa välisministeerium]] koostas lepingu projekti, mis keelas Ukrainal või mõnel teisel endisel Nõukogude Liidu [[liiduvabariik|liiduvabariigil]] kunagi NATOga liituda.<ref>[https://www.reuters.com/world/russia-unveils-security-guarantees-says-western-response-not-encouraging-2021-12-17/ Russia demands NATO roll back from East Europe and stay out of Ukraine] Reuters. 17. detsember 2021</ref> NATO peasekretär [[Jens Stoltenberg]] vastas, et vastav otsus on Ukraina ja NATO liikmete teha, lisades: "Venemaal ei ole vetoõigust... ja Venemaal ei ole õigust luua mõjusfääri, et proovida kontrollida oma naabreid". NATO pakkus Venemaale arutelu kommunikatsiooni parandamiseks ning rakettide paigutamise ja sõjaväeõppuste läbiviimise arutamiseks, kui Venemaa eemaldab oma väed Ukraina piiride lähedusest.<ref>[https://apnews.com/article/russia-ukraine-europe-russia-united-states-moscow-72856781c3b92640d03c5e954488ba90 US offers no concessions in response to Russia on Ukraine] Associated Press. 26. jaanuar 2022</ref> Arutelu asemel tungis Venemaa 2022. aasta veebruaris Ukrainasse. Ukraina esitas NATO liikmeks astumise taotluse 2022. aasta septembris pärast seda, kui Venemaa kuulutas riigi kaguosa annekteerituks.<ref>[https://www.theguardian.com/world/2022/sep/30/ukraine-applies-for-nato-membership-after-russia-annexes-territory Ukraine applies for Nato membership after Russia annexes territory] The Guardian. 30. september 2022</ref> [[Gruusia]]le lubati 2008. aasta Bukaresti tippkohtumisel "tulevast liikmelisust",<ref>NATO Enlargement and Institution Building: Military Personnel Policy Challenges in the Post-Soviet Context". European Security. ISSN 0966-2839.</ref> kuid USA president [[Barack Obama]] ütles 2014. aastal, et Gruusia ei ole "hetkel teel" liikmelisuse poole.<ref>[https://www.thedailybeast.com/obama-tells-georgia-to-forget-about-nato-after-encouraging-it-to-join/ Obama Tells Georgia to Forget About NATO After Encouraging It to Join] The Daily Beast. Archived from the original on 16. aprill 2014</ref> Venemaa juhid on öelnud, et NATO laienemine läks vastuollu Nõukogude Liidu juhi [[Mihhail Gorbatšov]]i ning Euroopa ja USA läbirääkijate mitteametlike kokkulepetega, mis võimaldasid Saksamaa rahumeelset taasühinemist.<ref>[https://www.spiegel.de/international/world/nato-s-eastward-expansion-did-the-west-break-its-promise-to-moscow-a-663315.html NATO's Eastward Expansion: Did the West Break Its Promise to Moscow?] Spiegel Online. Archived from the original on 5. aprill 2014. </ref> [[Levada Keskus]]e poolt 2016. aasta juunis tehtud küsitlus näitas, et 68 protsenti venelastest on arvamusel, et NATO vägede paigutamine Balti riikidesse ja Poolasse (endistesse idabloki riikidesse, mis piirnevad Venemaaga) on Venemaale ohuks.<ref>[https://www.levada.ru/en/2016/11/04/levada-center_chicago_council/ Levada-Center and Chicago Council on Global Affairs about Russian-American relations] Archived 19. august 2017 at the Wayback Machine. Levada-Center</ref> Pew Research Centeri 2017. aasta aruande koostamisel küsitletud poolakatest pidas 65% Venemaad suureks ohuks, kusjuures kõigis NATO riikides ütles seda keskmiselt 31 protsenti küsitletutest.<ref>[https://archive.kyivpost.com/eastern-europe/pew-survey-russia-disliked-around-world-poland-turkey-see-kremlin-major-threat.html Pew survey: Russia disliked around world; most in Poland, Turkey see Kremlin as major threat] Kyiv Post. 16. august 2017</ref> Gallupi poolt 2016. aastal küsitletud Ida-Euroopa riikidest, mis ei kuulunud [[Sõltumatute Riikide Ühendus]]se, pidasid kõik peale [[Serbia]] ja [[Montenegro]] NATO-t pigem kaitsvaks alliansiks kui ohuks teistele.<ref>[https://news.gallup.com/poll/203819/nato-members-eastern-europe-protection.aspx Most NATO Members in Eastern Europe See It as Protection] Gallup. Archived from the original on 4. september 2018</ref> == Eesti NATO-s == {{Ajakohasta|kuu=märts|aasta=2020}} {{vaata_ka|Eesti NATO sõjalistes operatsioonides}} [[Fail:NATO March 29 2004.jpg|pisi|Ameerika Ühendriikide president [[George W. Bush]] 2004. aastal koos seitsme riigi peaministriga pärast nende NATO-ga liitumise tseremoonia tähistamist. Eesti tollane peaminister [[Juhan Parts]] on paremalt teine]] Pärast [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti taasiseseisvumist]] 1991. aastal iseloomustas olukorda riigikaitselise kogemuse puudus. Alustati alles sõjaväeliste struktuuride loomist, millest esimesena taastati kodanikualgatuse korras [[Kaitseliit]].<ref name="ESM" /> Aga paika tuli panna ka laiemad visioonid. Riigikaitse peatükk võeti peaaegu muutmata kujul üle [[Eesti Vabariigi Põhiseadus (1938)|1938. aasta põhiseadusest]], kuid arutati isegi Eesti muutmist demilitariseeritud riigiks. Tänapäeval arvavad [[Eesti Vabariigi põhiseadus|põhiseaduse]] asjatundjad, et tollal ei osatud hinnata kollektiivse enesekaitse tähtsust rahvusvahelistes suhetes.<ref name="RT" /> 1992. aasta valimiste järel moodustatud valitsuse poliitika oli idast läände ümberorienteerumine. [[Ülo Nugis]] olla NATO-ga liitumise vajadusest oma kolleege teavitanud juba 1989. aastal, ent avalikult esitas ta oma mõtte esimest korda 1991. aasta 25. oktoobri Eesti Päevalehe artiklis "Eesti peab saama NATO liikmeks niipea kui võimalik".<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Rumm |eesnimi=Hannes |pealkiri=Ülo Nugis: Mees, kes vormistas iseseisvuse |kuupäev=2021 |kirjastus=Hea Lugu |isbn=978-9916-646-60-1 |koht=Tallinn}}</ref> Siiski nägid paljud poliitikud püüdlusi NATO-ga liituda kui perspektiivitut projekti, mis rikuks Eesti neutraliteeti.<ref name="RT" /> Eesti alustas osalemist [[Eesti NATO sõjalistes operatsioonides|rahvusvahelistes operatsioonides]] 1995. aastast.<ref name="5aaEc" /> Kaitsejõudude rahvusvaheline koostöö sai raamistiku NATO välja töötatud rahupartnerlusprogrammiga, mis oli mõeldud Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega poliitilise ja sõjalise koostöö arendamiseks. Esimest korda fikseeriti NATO-ga liitumise eesmärk 1996. aastal. 1999. aastast hakkas Eesti täitma NATO liikmesuse tegevuskava ning 2002. aasta novembris Praha tippkohtumisel esitati Eestile kutse liitumisläbirääkimistele NATO-ga ühinemiseks.<ref name="ESM" /> Liitumisläbirääkimised algasid 2003. aasta jaanuaris ning sama aasta märtsis allkirjastasid NATO liikmesriigid Eesti Põhja-Atlandi lepinguga liitumise protokolli. 10. märtsil 2004 ratifitseeris [[Riigikogu]] NATO Põhja-Atlandi lepingu koos kõigi lisadega. Eestist sai NATO täieõiguslik liige 29. märtsil 2004, kui ühinemiskirjad anti Ameerika Ühendriikide valitsuse kätte hoiule.<ref name="TIjLX" /> 1999. aastal loodi Taani, Poola ja Saksamaa eestvedamisel NATO maaväe struktuuriüksus [[NATO Kirdekorpus]], mis on valmis täitma Põhja-Atlandi lepingu artikkel 5 tulenevaid kollektiivkaitse ülesandeid Balti riikides ja Poolas. NATO juhtimisskeem jaguneb kaheks – NATO sõjaline juhtimisstruktuur ja NATO väestruktuur. Sõjalise juhtimisstruktuuri alla jäävad ühendvägede staabid. NATO väestruktuur koosneb rahvusvahelistest üksustest ja selles on [[Merevägi|mere]]-, [[Õhuvägi|õhu]]-, [[Maavägi|maa]]- ja [[Eriväed|erivä]]gede väejuhatused. NATO kirdekorpus oli Eesti jaoks Maaväe väejuhatus. Kirdekorpuse staabile Poolas allus [[Kirdediviis]]i staap, Balti riikides ja Poolas paiknevad NATO lahingugrupid ning regioonis paiknevad NATO staabielemendid. Kirdekorpuse peastaap allub [[NATO ühendväejuhatuse staap|NATO ühendväejuhatuse staabile]] (Allied Joint Force Command Brunssum), Hollandis [[Brunssum]]is. [[Fail:Informal Meeting of NATO Foreign Ministers in Tallinn, 2010 (4543394628).jpg|pisi|vasakul|Eesti välisminister Urmas Paet ja Ameerika Ühendriikide välisminister [[Hillary Clinton]] 2010. aastal Tallinnas]] 2007. aastal esitas Eesti soovi korraldada NATO välisministrite mitteametlik kohtumine. Kohtumine toimus 22.–23. aprillil 2010 Tallinnas, kohtumisel osalesid teiste hulgas Ameerika Ühendriikide riigisekretär [[Hillary Clinton]] ja Euroopa vägede ülemjuhataja [[James G. Stavridis|Stavridis]]. Kohtumisel langetati otsus anda Bosnia ja Hertsegoviinale liikmesuse tegevusplaan.<ref name="iG7b2" /> Pärast [[Pronksiööd|2007. aasta aprillirahutusi]] toimunud küberrünnakud Eesti veebiserverite vastu tõstsid esile NATO riikide haavatavuse kommunikatsioonisüsteemide kaudu ning arutama hakati NATO [[küberkaitse]] poliitikat. 14. mail 2008 asutati Tallinnas [[NATO küberkaitsekoostöö keskus]].<ref name="LuWig" /> Seoses [[2014. aasta Krimmi kriis|Venemaa agressiooniga Ukrainas]] 2014. aastal paigutati NATO liitlasväed Ida-Euroopa piiririikidesse. Eestisse saabus 150 Ameerika Ühendriikide maaväelast<ref>[[Kalev Stoicescu]], [https://dea.digar.ee/article/AKsodur/2019/04/0/6.2 eFP ja tFP – liitlaste kohalolek Ida-Euroopas], Sõdur: Eesti sõjandusajakiri, nr. 2, aprill 2019, lk 12-15</ref> ning Taani hävitajad baseerusid Eesti lennubaasis. See oli esimene kord, kui NATO liitlased jäid Eestisse pikemaks ajaks. Tolleaegne [[peaminister]] [[Taavi Rõivas]] teatas, et Eesti on valmis võõrustama täiendavaid NATO vägesid.<ref name="iSKHI" /><ref name="7KU5N" /><ref name="bVUMF" /><ref name="ypcoo" /> 25. augustist 2015 hoolitses [[NATO Balti õhuturbemissioon]]i raames Eesti õhuruumi valvamise eest [[Luftwaffe|Saksamaa lennusalk]].<ref name="MP0e4" /> Eestisse on paigutatud kolm radariposti, mille radarid katavad kogu Eesti ja Eestit ümbritseva õhuruumi ühtse radaripildiga. Seda peetakse üheks Eesti pikaajalise sõjalise kaitse arengukava olulisemaks arenduseks.<ref name="lLtmk" /> [[NATO väed]] asusid [[NATO väed Eestis|Eestisse]], kui [[2016. aasta NATO Varssavi tippkohtumine|2016. aasta juunis otsustasid 28 NATO liitlasriigi juhid Varssavi tippkohtumisel]] muutunud julgeolekukeskkonna tõttu paigutada [[NATO eelpaigutatud väed]] ([[:en:NATO Enhanced Forward Presence|eFP - enhanced Forward Presence]]) Eestisse, Lätti, Leetu ja Poola. Eestisse paigutatud lahingugrupi eesmärgiks on demonstreerida solidaarsust, tugevdada Eesti iseseisvat kaitsevõimet ning seeläbi heidutada Venemaad ja hoida rahu; teisalt on lahingugrupp vajadusel valmis koos Eesti Kaitseväega seisma vastu Venemaa agressioonile, et võita aega liitlasvägede saabumiseni<ref>[https://www.kaitseministeerium.ee/et/liitlasvaed-eestis Liitlaste lahingugrupp Eestis], kaitseministeerium</ref>. 2017. aasta kevadel Eestisse saabusid ja [[Tapa sõjaväelinnak|Tapa]]le, Kaitseväe [[1. jalaväebrigaad]]i koosseisus tegutsev liitlaste pataljoni lahingugrupi suuruseks oli ligi 1200 kaitseväelast. Liitlaste lahingugrupi juhtriik on Ühendkuningriik ja panustajariigid Prantsusmaa, Taani ning Island. 2016. aasta Varssavi NATO tippkohtumisel otsustati rajada [[NATO Kirdekorpus]]e [[Kirdediviis]], mille vastutusalas on Poola ja Leedu territoorium. 2018. aasta Brüsseli NATO tippkohtumisel allkirjastasid Eesti, Läti ja Taani kaitseministrid ühise tahteavalduse põhjadiviisi staabi loomiseks. [[Põhjadiviis]]i ja Põhjadiviisi [[staap]]<ref>[https://mil.ee/uksused/nato-pohjadiviis/ NATO põhjadiviisi staap], Kaitseväe peastaap</ref><ref>[https://forte.delfi.ee/artikkel/92333173/balti-nato-staap-liigub-taieliku-operatsioonivoime-suunas Balti NATO staap liigub täieliku operatsioonivõime suunas], Kaitse kodu!, 22.01.2021</ref> on NATO sõjaline juhtimiselement, mis keskendub Eesti ja Läti territooriumile<ref>[https://kaitseministeerium.ee/et/uudised/latis-alustas-tood-nato-pohjadiviisi-staap Lätis alustas tööd NATO Põhjadiviisi staap], Kaitseministeerium, 8. märts 2019</ref>. Põhjadiviisi staap juhtis Eesti, Läti ja Taani üksusi<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKsodur/2019/04/0/6.1 Põhjadiviis – kiire ja terav], [[Sõdur (ajakiri)|Sõdur]]: Eesti sõjandusajakiri, nr. 2, aprill 2019, lk 8-11</ref>. Diviisisuurune üksus koosneb tavaliselt kahest kuni neljast [[brigaad]]isuurusest üksusest, peale nende kuuluvad diviisi veel väiksemad eriotstarbelised üksused. Tallinnas paikneb [[NATO staabielement Eestis]], mille ülesanne on toetada NATO üksuste vastuvõtmist, toetust ja õppuste läbiviimist Eesti territooriumil. Ülesanded saab NATO staabielement [[NATO kirdekorpus]]est. Tallinnas asub [[NATO küberkaitsekoostöö keskus]] on NATO poolt akrediteeritud rahvusvaheline oivakeskus{{lisa viide}}, [[mõttekoda]] ja väljaõppeasutus, mis iseseisva rahvusvahelise organisatsioonina keskendub rakendusuuringutele, analüüsidele, info jagamisele ning koolitustele ja õppustele [[küberkaitse]] valdkonnas. == NATO kaitsekulutused == NATO liikmesriikide kaitsekulutused moodustasid 2023. aastal 55 protsenti ülemaailmsetest kaitsekulutustest.<ref>{{Netiviide |kuupäev= |pealkiri=TRENDS IN WORLD MILITARY EXPENDITURE, 2023 |url=https://www.sipri.org/sites/default/files/2024-04/2404_fs_milex_2023.pdf#page=1 |vaadatud=2024-07-11 |väljaandja=SIPRI |keel=en |failitüüp=pdf}}</ref> Igal liikmesriigil on kohustus investeerida [[Sisemajanduse kogutoodang|SKT-st]] riigikaitsesse vähemalt kaks protsenti<ref name="JHllx" />, mis sõnastati 2006. aasta NATO [[Riia]] tippkohtumisel. 2014. aastal tegi seda vaid kolm alliansi liiget. USA kaitseministri [[Chuck Hagel]]i eestvedamisel koostati 2014. aasta NATO [[Wales]]i tippkohtumisel uus deklaratsioon, milles liitlased nõustusid suurendama (kümne aasta jooksul) oma kaitsekulusid nõutava tasemeni.<ref>[https://www.nato.int/cps/en/natohq/official_texts_112964.htm Wales Summit Declaration.] Wales Summit Declaration.</ref>USA kandis 2014. aastal NATO kaitsekulutuste raskust, moodustades peaaegu 73%<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2024-06-18 |pealkiri=Defence Expenditure of NATO Countries (2014-2024) |url=https://www.nato.int/nato_static_fl2014/assets/pdf/2024/6/pdf/240617-def-exp-2024-en.pdf#page=5 |vaadatud=2024-07-11 |väljaanne=NATO.int |keel=en |failitüüp=pdf}}</ref>. 2019. aastal ületasid kaitsekulutused USA-s, Bulgaarias, Kreekas, Ühendkuningriigis, Eestis, Lätis ja Leedus 2% SKP-st. Poolas, Türgis, Norras, Rumeenias, Prantsusmaal, Sowakeias ja Horvaatias jäid kaitsekulutused 1,55–2% vahele. Teiste liikmesriikide kulud jäid alla 1,55%.<ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2024-06-18 |pealkiri=Defence Expenditure of NATO Countries (2014-2024) |url=https://www.nato.int/nato_static_fl2014/assets/pdf/2024/6/pdf/240617-def-exp-2024-en.pdf#page=9 |vaadatud=2024-07-11 |väljaanne=Nato.int |keel=en |failitüüp=pdf}}</ref> Liikmesriikidest olid Läti, Leedu, Poola ja Rumeenia jõudnud nii kaugele, et võtsid 2019. aastaks vastu riiklikud seadused kaitsekulutuste nõutava taseme kohta.<ref>[https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/10242694.2021.1940649 NATO’s Two Percent Guideline: A Demand for Military Expenditure Perspective.] Defence and Peace Economics.</ref>USA osa NATO kaitsekulutustes langes veidi, 70%-le.<ref name=":0" /> 2021. aastal kulutasid 30 liikmesriigist vaid kuus, sealhulgas Kreeka, USA, Poola Ühendkuningriik, Läti ja Eesti kaitsele üle 2% oma SKT-st. 11 liikmesriiki investeerisid 1,5–2%. Ülejäänud 13 puhul olid kulutused 2021. aastal alla 1,5% SKT-st.<ref name=":1" /> Briti endine kaitseminister [[Michael Fallon]] soovitab 2023. aasta mais suurendada liikmesriikide kaitse-eelarveid 2,5 protsendini SKTst, sealhulgas kärpida energiatoetusi ja pagulastoetusi.<ref>[https://ca.news.yahoo.com/eu-owes-ukraine-apology-060000534.html The EU owes Ukraine an apology.] The Sunday Telegraph. Yahoo News.</ref>USA osa NATO kaitsekulutustes jäi 70% juurde.<ref name=":0" /> 2024. aastal ületas praegusest 32 liikmesriigist 23 2% piiri. Kaks riiki kulutasid kaitsele 1,5–2% SKTst. Ülejäänud 7 liikmesriiki jäid alla 1,5%.<ref name=":1" /> Eurooplaste pingutuste ning Soome ja Rootsi liitumise tulemusena langes USA osakaal kogu kaitsekulutustes 64%-ni.<ref name=":0" /> NATO liikmesriikide kaitsekulutused 2024. aastal olid:<ref>{{Netiviide |pealkiri=Defence Expenditure of NATO Countries (2014-2024) |url=https://www.nato.int/nato_static_fl2014/assets/pdf/2024/6/pdf/240617-def-exp-2024-en.pdf#page=8 |vaadatud=2024-08-18 |väljaanne=nato.int |lehekülg=8 |keel=en |failitüüp=PDF |avaldamisaeg=2024-06-17}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Defence Expenditure of NATO Countries (2014-2024) |url=https://www.nato.int/nato_static_fl2014/assets/pdf/2024/6/pdf/240617-def-exp-2024-en.pdf#page=9 |vaadatud=2024-08-18 |väljaanne=nato.int |lehekülg=9 |keel=en |failitüüp=PDF |avaldamisaeg=2024-06-17}}</ref> {| class="wikitable sortable zebra" style="text-align:right;font-size:95%;" !'''liikmesriigis''' !Kaitsekulutused miljardites dollarites !Osakaal SKTst % |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}}[[Ameerika Ühendriigid]] |967,707 |3,38 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Saksamaa}}[[Saksamaa]] |97,686 |2,12 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Ühendkuningriik}}[[Ühendkuningriik]] |82,107 |2,33 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}[[Prantsusmaa]] |64,271 |2,06 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Poola}}[[Poola]] |34,975 |4,12 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Itaalia}}[[Itaalia]] |34,462 |1,49 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Kanada}}[[Kanada]] |30,495 |1,37 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Türgi}}[[Türgi]] |22,776 |2,09 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Holland}}[[Holland]] |21,460 |2,05 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Hispaania}}[[Hispaania]] |21,269 |1,28 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Rootsi}}[[Rootsi]] |13,428 |2,14 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Norra}}[[Norra]] |10,606 |2,20 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Taani Kuningriik}}[[Taani Kuningriik|Taani]] |9,940 |2,37 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Rumeenia}}[[Rumeenia]] |8,644 |2,25 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Belgia}}[[Belgia]] |8,519 |1,30 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Kreeka}}[[Kreeka]] |7,684 |3,08 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Soome}}[[Soome]] |7,308 |2,41 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Tšehhi}}[[Tšehhi]] |6,834 |2,10 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Ungari}}[[Ungari]] |4,889 |2,11 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Portugal}}[[Portugal]] |4,627 |1,55 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Slovakkia}}[[Slovakkia]] |2,841 |2,00 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Bulgaaria}}[[Bulgaaria]] |2,325 |2,18 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Leedu}}[[Leedu]] |2,300 |2,85 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Horvaatia}}[[Horvaatia]] |1,624 |1,81 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Eesti}}[[Eesti]] |1,437 |3,43 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Läti}}[[Läti]] |1,421 |3,15 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Sloveenia}}[[Sloveenia]] |0,949 |1,29 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Luksemburg}}[[Luksemburg]] |0,785 |1,29 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Albaania}}[[Albaania]] |0,516 |2,03 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}}[[Põhja-Makedoonia]] |0,353 |2,22 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Montenegro}}[[Montenegro]] |0,162 |2,02 |} == Euroopa liitlaste roll ja Ameerika Ühendriikide sõjaline panus == Ameerika Ühendriikidel on olnud [[NATO]] sõjalises juhtimises keskne roll. NATO Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja ehk [[NATO Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja|SACEUR]] juhib NATO liitlasvägede operatsioonide väejuhatust ning vastutab NATO sõjaliste operatsioonide üldjuhtimise eest. NATO andmetel on seda ametikohta traditsiooniliselt täitnud Ameerika Ühendriikide kindral, kes on samaaegselt ka Ameerika Ühendriikide Euroopa väejuhatuse ülem.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Supreme Allied Commander Europe (SACEUR) |url=https://www.nato.int/en/about-us/organization/nato-structure/supreme-allied-commander-europe-saceur |vaadatud=2026-06-02 |väljaanne=Organization {{!}} NATO |keel=en}}</ref> Euroopa liitlaste ja Kanada kaitsekulutused on 2010. aastate keskpaigast märgatavalt kasvanud. NATO andmetel suurenesid nende kaitsekulutused 1,4 protsendilt nende riikide sisemajanduse kogutoodangust 2014. aastal 2,3 protsendini 2025. aastal; 2025. aastal ulatus nende kogupanus enam kui 574 miljardi USA dollarini 2021. aasta püsivhindades.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Defence expenditures and NATO’s 5% commitment |url=https://www.nato.int/en/what-we-do/introduction-to-nato/defence-expenditures-and-natos-5-commitment |vaadatud=2026-06-02 |väljaanne=Site name seo |keel=en}}</ref> Kaitsekulutuste kasv ei kirjelda siiski täielikult riikide sõjalist võimekust. Saksamaa Välispoliitika Seltsi (DGAP) 2025. aasta analüüsi kohaselt ei pruugi Euroopa liitlaste osakaal NATO kogukulutustes olla piisav näitaja nende võimest võtta suuremat vastutust Euroopa kaitse eest; olulisemaks peetakse konkreetsete sõjaliste võimete arendamist.<ref name=":2">{{Netiviide |kuupäev=2025-06-17 |pealkiri=Beyond Burden Sharing: Conceptualizing the European Pillar of NATO {{!}} DGAP |url=https://dgap.org/en/research/publications/beyond-burden-sharing-conceptualizing-european-pillar-nato |vaadatud=2026-06-02 |väljaanne=dgap.org |keel=en}}</ref> Euroopa sõltuvust Ameerika Ühendriikide sõjalisest panusest käsitletakse sageli niinimetatud strateegiliste tugivõimete (inglise keeles ''strategic enablers'') kaudu. Nende hulka kuuluvad võimed, mis võimaldavad liitlasvägedel operatsioone kavandada, juhtida ja pikaajaliselt läbi viia. DGAP on Euroopa kiireloomuliste võimevajadustena nimetanud õhu- ja raketikaitset, luure-, seire-, sihtmärgistamis- ja kohaluurevõimeid (ISTAR) ning kaugmaa täppislöögivõimet.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-06-17 |pealkiri=Beyond Burden Sharing: Conceptualizing the European Pillar of NATO {{!}} DGAP |url=https://dgap.org/en/research/publications/beyond-burden-sharing-conceptualizing-european-pillar-nato |vaadatud=2026-06-02 |väljaanne=dgap.org |keel=en}}</ref> Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse (CSIS) analüüsis on Euroopa õhuoperatsioonidega seotud puudujääkidena esile toodud ka juhtimis- ja kontrollivõime, õhus tankimine ning strateegiline õhutransport; analüüsi järgi sõltus NATO näiteks 2011. aasta [[Liibüa kodusõda|Liibüa operatsiooni]] ajal mitmes neist valdkondadest olulisel määral Ameerika Ühendriikidest.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Wall |eesnimi=Colin |perekonnanimi2=Christianson |eesnimi2=John |kuupäev=aprill 2023 |pealkiri=Europe's Missing Piece: The Case for Air Domain Enablers |url=https://csis-website-prod.s3.amazonaws.com/s3fs-public/2023-04/230417_Wall_European_Enablers.pdf |vaadatud=2. juuni 2026 |väljaanne=Center for Strategic and International Studies |lehekülg=1-3}}</ref> Rahvusvaheline Strateegiliste Uuringute Instituut (IISS) hindas 2025. aasta uuringus stsenaariumi, milles Ameerika Ühendriigid lõpetaksid oma sõjalise osaluse Euroopa kaitses. Uuringu kohaselt peaksid Euroopa NATO liikmesriigid sellises olukorras lisaks tavarelvastusele asendama või tugevdama Ameerika Ühendriikide panust kosmose- ja kõiki väeliike hõlmavates luure- ja seirevõimetes, juhtimis- ja kontrollisüsteemides ning NATO kõrgemates sõjalistes ametikohtades. IISS-i hinnangul läheks Ameerika Ühendriikide Euro-Atlandi piirkonda määratud tavapäraste võimete asendamine, arvestades ühekordseid hankekulusid ja 25-aastast elutsüklit, maksma ligikaudu ühe triljoni USA dollarit. Luure-, kosmose-, küber- ja tuumavõimetega seotud vajadused nõuaksid täiendavaid investeeringuid.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Barry |eesnimi=Ben |perekonnanimi2=Barrie |eesnimi2=Douglas |perekonnanimi3=Boyd |eesnimi3=Henry |perekonnanimi4=Childs |eesnimi4=Nick |perekonnanimi5=Gjerstad |eesnimi5=Michael |perekonnanimi6=Hackett |eesnimi6=James |perekonnanimi7=McGerty |eesnimi7=Fenella |perekonnanimi8=Schreer |eesnimi8=Ben |perekonnanimi9=Waldwyn |eesnimi9=Tom |kuupäev=mai 2025 |pealkiri=Defending Europe Without the United States: Costs and Consequences |url=https://www.iiss.org/globalassets/media-library---content--migration/files/research-papers/2025/05/defending-europe-without-the-united-states/iiss_defending-europe-without-the-united-states_costs-and-consequences_052025.pdf |vaadatud=2. juuni 2026 |väljaanne=International Institute for Strategic Studies |lehekülg=4–6, 15}}</ref> Euroopa suuremat rolli NATO-s on käsitletud ka NATO „Euroopa samba“ tugevdamisena. DGAP 2025. aasta analüüsi järgi ei tähenda see Ameerika Ühendriikidest eraldiseisva kaitsekorralduse loomist, vaid Euroopa liitlaste suurema strateegilise, majandusliku ja sõjalise vastutuse ühendamist Ameerika Ühendriikide jätkuva osalusega NATO-s. Analüüsis rõhutatakse, et Euroopa vastutuse suurendamine peaks toimuma järk-järgult ja koordineeritult, et säilitada NATO heidutuse usutavus. Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse 2022. aastal on suurendanud Euroopa kaitsevõime, kaitsetööstuse tugevdamise ja NATO-sisese vastutusjaotuse tähtsust.<ref name=":2" /> == Sõjaline tegevus == Lisaks liikmete kaitsmisele sõjalise rünnaku korral on NATO osalenud ka konfliktide ohjeldamises mujal maailmas. Samuti toimub dialoog ja koostöö riikidega, mis ei ole NATO liikmed. === Bosnia ja Hertsegoviina === [[Bosnia sõda]] sai alguse 1992. aastal [[Jugoslaavia]] lagunemise tagajärjel. Halvenev olukord viis 9. oktoobril 1992 [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] resolutsiooni vastuvõtmiseni, millega määrati Bosnia ja Hertsegoviina keskosa kohale lennukeelutsoon, mida NATO hakkas jälgima 12. aprillil 1993 operatsiooniga Operation Deny Flight. 1993. aasta juunist kuni 1996. aasta oktoobrini lisandusid [[Jugoslaavia Liitvabariik|Jugoslaavia Liitvabariigi]] vastu suunatud relvaembargo ja majandussanktsioonide jõustamine merel. 28. veebruaril 1994 teostas NATO oma esimese lahinguaktsiooni, tulistades alla neli Bosnia serblaste lennukit lennukeelutsoonis.<ref name="serbia">Between Threats and War: U.S. Discrete Military Operations in the Post-Cold War World. Stanford University Press.</ref> 1995. aasta augustis pärast [[Srebrenica]]s toimunud genotsiidi algas kahenädalane NATO pommitamiskampaania Operation Deliberate Force [[Serbia Vabariik|Serbia Vabariigi]] armee vastu. Täiendavad NATO õhurünnakud aitasid lõpetada [[Jugoslaavia sõjad]], mille tulemuseks oli [[Daytoni leping]] 1995. aasta novembris.<ref name=serbia /> === Kosovo === Püüdes peatada Serbia presidendi [[Slobodan Milošević]]i juhitud aktsioone [[Kosovo]] albaanlastest tsiviilisikute vastu, võttis ÜRO Julgeolekunõukogu 23. septembril 1998 vastu resolutsiooni, milles nõuti relvarahu. Läbirääkimised USA erisaadiku [[Richard Holbrooke]]'i juhtimisel katkesid 23. märtsil 1999 ja ta andis asja üle NATO-le, mis alustas 78-päevast pommitamist 24. märtsil 1999.<ref>[http://news.bbc.co.uk/2/hi/europe/3565799.stm UN Kosovo mission walks a tightrope.] BBC News.</ref> Kampaaniat kritiseeriti selle õiguspärasuse ja tsiviilohvrite pärast. Milošević nõustus lõpuks rahvusvahelise rahuplaani tingimustega 3. juunil 1999, lõpetades [[Kosovo sõda|Kosovo sõja]]. 11. juunil kiitis Milošević heaks ÜRO resolutsiooni, mille mandaadi alusel loodi Kosovos NATO juhitud rahvusvahelised rahuvalvejõud.<ref>[https://web.archive.org/web/20120304114736/http://www.crisisgroup.org/en/publication-type/media-releases/2000/kosovo-report-card.aspx Kosovo Report Card.] International Crisis Group. 28 August 2000.</ref> === Afganistan === [[11. septembri terrorirünnakud|2001. aasta 11. septembri terrorirünnakud]] USA-s kutsusid esimest korda organisatsiooni ajaloos kasutama NATO põhikirja artiklit 5.<ref>[https://link.springer.com/article/10.1057/s42738-021-00067-0 Creating common sense: getting NATO to Afghanistan.] Journal of Transatlantic Studies.</ref> Üleskutse kinnitati 4. oktoobril 2001, kui NATO otsustas, et rünnakud on [[Põhja-Atlandi leping]]u tingimuste kohaselt tõepoolest lubatud. Rahvusvaheliste julgeolekuabijõudude (ISAF) juhtimine anti NATO-le üle 11. augustil ning see oli esimene kord organisatsiooni ajaloos, kui ta asus juhtima missiooni väljaspool Põhja-Atlandi piirkonda.<ref>[https://www.aljazeera.com/news/2003/8/11/nato-takes-historic-step-into-afghanistan NATO takes historic step into Afghanistan.] Al Jazeera. Reuters. 11 August 2003.</ref> ISAF-i ülesanne oli algselt kindlustada Kabul ja seda ümbritsevad alad [[Taliban]]i, [[Al Qaeda]] ja teiste rühmituste rünnakute eest, et võimaldada luua [[Hamid Karzai]] juhitav Afganistani üleminekuadministratsioon. 2003. aasta oktoobris andis [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] loa ISAF-i missiooni laiendamiseks kogu Afganistani territooriumil ning seejärel laiendati ISAF-i missiooni neljas põhietapis üle kogu riigi.<ref>[https://web.archive.org/web/20101113041100/http://www.isaf.nato.int/en/chrono.html ISAF Chronology Table.] Nato.int. 13 November 2010.</ref> 31. juulil 2006 võttis ISAF üle sõjaliste operatsioonide korraldamise Afganistani lõunaosas USA juhitud terrorismivastaselt koalitsioonilt. 2012. aasta Chicago tippkohtumisel kiitis NATO heaks plaani lõpetada Afganistani sõda ja eemaldada riigist NATO juhitud ISAF-i väed. Vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu 2014. aasta resolutsioonile anti juhtimine üle rahvusvahelisele mittesõjalisele missioonile Resolute Support Mission (RSM), mille eesmärk oli nõustada ja koolitada Afganistani julgeolekujõude, tagamaks riigile pikaajaline julgeolek kaitsekoostöölepingu egiidi all.<ref>[https://www.theguardian.com/world/2014/dec/28/nato-ends-afghanistan-combat-operations-after-13-years Nato ends combat operations in Afghanistan.] Reuters. 21 May 2012.</ref> 14. aprillil 2021 ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg, et allianss nõustus alustama oma vägede väljaviimisega Afganistanist 1. maiks.<ref>[https://www.voanews.com/a/usa_nato-cut-forces-afghanistan-match-us-withdrawal/6204555.html NATO to Cut Forces in Afghanistan, Match US Withdrawal.] VOA News. 14 April 2021.</ref> Varsti pärast NATO vägede väljaviimise algust alustas Taliban pealetungi Afganistani valitsuse vastu, liikus kiiresti edasi ja piiras ümber pealinna [[Kabul]]i. Lääne vägede kaootilist lahkumist Afganistanist ja Afganistani valitsuse kokkuvarisemist on kirjeldatud kui suurimat ebaõnnestumist, mille NATO on oma asutamisest saadik üle elanud.<ref>[https://www.dw.com/en/afghanistan-takeover-sparks-concern-from-nato-allies/a-58880292 Afghanistan takeover sparks concern from NATO allies.] Deutsche Welle. 16 August 2021.</ref> ===Adeni laht=== Alates 17. augustist [[2009]] saatis NATO oma sõjalaevad kaitsma mereliiklust [[Adeni laht|Adeni lahes]] ja [[India ookean]]is [[Somaalia piraadid|Somaalia piraatide]] eest. Ühtlasi aidati tugevdada piirkondlike riikide merevägesid ja rannavalvet. Operatsiooni kiitis heaks Põhja-Atlandi Nõukogu ja see hõlmas peamiselt USA sõjalaevu, kuigi kaasati veel mitme riigi laevu. [[Operatsioon Ocean Shield]] keskendus laevade kaitsmisele, mis jagasid Somaalias abi [[Maailma Toiduprogramm]]i missiooni raames. Operatsiooniga püüti heidutada piraate ning sundima neid lõpetama rünnakuid, samuti kaitsta kaubalaevu ja suurendada piirkonna üldist turvalisust.<ref>[https://www.nato.int/cps/en/natohq/topics_48815.htm Counter-piracy operations (2008-2016).] 12 July 2016.</ref> Euroopa Liidu riigid osalevad samas [[Operatsioon Atalanta|Operatsioonis Atalanta]] moodustades koos NATO jõuga ühise sihitatud väeüksuse Combined Task Force 151 (CTF-151). == Muu tegevus == === NATO humanitaarabioperatsioonid === * NATO humanitaarabioperatsioon Ameerika Ühendriikides pärast [[Katrina (orkaan)|orkaani Katrina]] 2005. aastal [[Alabama]], [[Florida]], [[Louisiana]] ja [[Mississippi osariik|Mississippi osariigis]] tehtud purustusi * NATO humanitaarabioperatsioon Pakistanis pärast [[2005. aasta Pakistani maavärin]]at {{vaata|Euro-Atlandi katastroofiabi koordineerimiskeskus}} ([[EADRCC]]) === NATO rahutagamismissioonid === * [[NATO stabiliseerimisjõud]] ([[SFOR]]) * [[NATO väljaõppemissioon Iraagis]] ([[NTM-Iraq NATO]]) === NATO raketikilbiprogramm === Juulis [[2006]] teatas NATO peasekretär [[Jaap de Hoop Scheffer]] Euroopat kaitsva raketikilbi rajamise kavatsusest. 18. septembril [[2006]] sõlmiti esimesed lepingud raketikilbi komponente tootvate firmadega. Raketikilbi eesmärgiks on [[Iraan]]ist ja [[Põhja-Korea]]st tulevate raketirünnakute tõrjumine. [[Venemaa]] juhtkonna arvates on raketikilbi lepe suunatud Venemaa vastu ja on ähvardanud sõjaliste meetmetega raketikilbi rajamise korral Venemaa piiride lähedale. [[20. august]]il [[2008]] kirjutasid [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]] [[Condoleezza Rice]] ja [[Poola]] välisminister [[Radek Sikorski]] alla lepingule, millega Poola nõustus lubama oma pinnale Ameerika Ühendriikide globaalse raketitõrjesüsteemi komponente.<ref name="PJEsc" /> 2009. aastal teatas [[Ameerika Ühendriikide president]] [[Barack Obama]] siiski, et raketikilbi osi Poola ja Tšehhi Vabariigi territooriumile ei tule.<ref name="3ZPBx" /> Uus plaan näeb hoopis ette Poola territooriumile AEGIS-e süsteemidega laevade paigutamise.<ref name="S0NbP" /> == NATO juhtimine ja struktuur == [[Pilt:JensandNato.jpg|pisi|NATO praegune peasekretär [[Jens Stoltenberg]] (paremal) ja tema eelkäija [[Anders Fogh Rasmussen]] (vasakul) rääkimas Norra sõjaväelastega]] NATO kõrgeim organ on [[Põhja-Atlandi Nõukogu]] (''North Atlantic Council'', NAC), mille esimees ja organisatsiooni poliitiline juht on [[NATO peasekretär]], kes koordineerib liikmesriikide tegevust, on organisatsiooni peamine kõneisik ning juhib NATO sekretariaadi tööd. Peasekretär on ka: * [[Kaitseplaneerimise komitee]], * [[Tuumaplaneerimise komitee]], * [[Euro-Atlandi Partnerlusnõukogu]] (EAPC) ja * [[Vahemere Koostöögrupp|Vahemere Koostöögrupi]] esimees ning * [[NATO-Venemaa alaline ühisnõukogu|NATO-Venemaa alalise ühisnõukogu]] ja * [[NATO-Ukraina komisjon]]i kaasesimees. Kui traditsiooniliselt valitakse peasekretäri ametisse [[Euroopa]] esindaja, siis NATO [[Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja]] määravad [[Ameerika Ühendriigid]]. === NATO liikmesriikide esindatus organisatsiooni tegevuses === * [[NATO Parlamentaarne assamblee]] * [[NATO Parlamentaarse assamblee kaitse- ja julgeolekukomitee]] === NATO julgeolekualane koostöö === * [[Põhja-Atlandi Koostöönõukogu]] (NACC –'' North-Atlantic Cooperation Council''), 1997. aastast [[Euro-Atlandi Partnerlusnõukogu]] (EAPC –'' Euro-Atlantic Partnership Council'') * NATO individuaalne partnerluse tegevusplaan (IPAP –'' Individual Partnership action Plan'') * Terrorismivastane võitlus (PAP-T –'' Partnership Action Plan Against Terrorism'') * Kaitsereformide läbiviimine (PAP-DIB –'' Partnership Action Plan on Defence Institution Building'') * [[NATO rahupartnerlusprogramm]] (PfP –'' Partnership for Peace'') * [[NATO-Venemaa Alaline Ühendnõukogu]] (NRC –'' NATO-Russia Permanent Joint Council'') * [[NATO-Ukraina Komisjon]] (NUC –'' NATO-Ukraine Commission'') * liikmesuse tegevusplaan (MAP –'' Membership Action Plan'') riikidele, kes soovivad arendada partnerlussuhted liitlassuheteks.<ref name="0OoOV" /> === NATO sõjaline väestruktuur === * [[NATO ühendväejuhatuse staap]] [[Brunssum]]is [[Holland]]is * [[NATO Euroopa Liitlasvägede kõrgem peakorter]], [[SHAPE]] (''Supreme Headquarters Allied Powers Europe'') [[Mons]]is, [[Belgia]]s (asus kuni 1974. aastani Prantsusmaal, [[Pariis]]i lähedal [[Rocquencourt]]is) NATO sõjaline väestruktuur koosneb liikmesriikide alaliselt või kindla operatsiooni jaoks NATO käsutusse antud sõjalistest üksustest ja staapidest. NATO sõjaline juhtimisstruktuur katab strateegilise ja regionaalse tasandi ning on mõeldud eelkõige liikmesriikide eri väeliikide ühendoperatsioonide juhtimiseks, siis väestruktuuri koosseisu kuuluvad taktikalise tasandi staabid, mis on mõeldud ühe väeliigi operatsioonide juhtimiseks. Väestruktuur koosneb kaht tüüpi üksustest: paiksed üksused (''In-Place Forces'', IPF) ja ümberpaigutatavad üksused (Deployable Forces, DF). Ümberpaigutatavad üksused on mõeldud kõigiks NATO operatsioonitüüpideks ja on valmis tegutsema kogu alliansi territooriumil ning ka väljaspool seda. Paiksed üksused on mõeldud kollektiivkaitse operatsioonideks oma riigi piirides või selle lähedal. Väestruktuuri kuuluvad väeosad on grupeeritud vastavalt nende valmisolekule reageerimiseks: * Ümberpaigutatavad ehk mobiilsed üksuste tipus on väike hulk väga kõrges valmisolekus üksusi. Koos [[NATO kiirreageerimisjõud]]udega (''NATO Response Force'', ''NRF'') moodustavad need NATO esmase reaktsioonijõu, mille ülesandeks on kohene reageerimine mitmesugustes [[kriisisituatsioon]]ides. See nn [[ekspeditsioon]]ijõud on valmis operatsiooniks otsuse tegemise hetkest ja suudavad iseseisvalt tegutseda kuni 30 päeva. * Järgmises etapis kriisisituatsiooni eskaleerumisel asuvad tegevusse kõrgema valmisoleku jõud (''High Readiness Forces'', ''HRF''), mis koosnevad maa-, mere- ja õhuväe üksustest, mis on kas kiirreageerimis- või alalises valmiduses kollektiivkaitseks (valmisolek 90 päeva), mida võidakse kasutada ka NATO liikmesriike mitteähvardavate ohtude tõrjumiseks. HRF koosseisu kuulub näiteks Saksa-Poola-Taani ühisformeering Kirdekorpus staabiga [[Szczecin]]is, kus teenivad ka [[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväe]] ohvitserid. * Madalama valmisolekuga jõud (''Forces at Lower Readiness'', ''FLR''), mille põhiülesandeks on HRF üksuste rotatsioon ja operatsiooni jätkamine kuni selle lõpuni. * Lisaks kiireks reageerimiseks ette valmistatud väeosadele kuuluvad NATO väestruktuuri ka pikaajalist ülesehitust nõudvad jõud (''Long Term Build-up Forces'', ''LTBF''). Nende põhiülesandeks on tagada valmisolek suurearvulise väestruktuuri ülesehitamiseks suuremamahulise [[kollektiivkaitse]] operatsiooni tarvis. See annab NATO-le võimaluse sõjalise väestruktuuri oluliseks kasvatamiseks rahvusvahelise [[julgeolek]]ukeskkonna muutumisel. :Väeüksuste eripäraks on, et üksusi komplekteeritakse mitme riigi allüksustest ja ka enamik nende jõudude staape on mitmeriigilised. Suurem osa NATO sõjalisest väestruktuurist on rahuajal liikmesriikide riiklikus käsuliinis ja nad ''allutatakse NATO sõjalisele juhtimisele konkreetse sõjalise operatsiooni tarbeks''. Erandi moodustavad sõjaliste staapide isikkoosseis, osa integreeritud [[õhukaitsesüsteem]]ist ja kõrgema valmisoleku jõud, mis juba rahuajal on antud NATO sõjalisse alluvusse. == NATO standardid == * NATO Standardization Office (NSO) * Standardization Agreement (STANAG) * [[Laskemoon]]: 5,56×45mm NATO (väikerelvad); 7,62×51mm NATO (snaiperpüssid, kuulipildujad); 9×19mm NATO (püstolkuulipildujad); 12,7×99mm NATO (raskekuulipildujad). * [[Tulirelv]]ad: **[[M16 (automaat)|M16]] (automaat-vintpüss); **[[M4 (karabiin)|M4]] (karabiin); **[[Colt Kanada C7]] (vintpüss); **[[Heckler & Koch HK416]] (täppsihikuga vintpüss); **[[FN Minimi]] (kergekuulipilduja); {{pooleli}} ==Vaata ka== * [[Eesti NATO Ühing]] * [[NATO rahupartnerlusprogramm]] * [[NATO integreeritud õhukaitsesüsteem]] (NATINADS) * [[NATO küberkaitsekoostöö keskus]] * [[NATO osalus Bosnia sõjas]] * [[NATO peasekretär]] * [[NATO Põhjadiviis]] * [[NATO strateegilise õhutranspordivõime programm]] * [[NATO-Ukraina komisjon]] (NUC) * [[NATO-Ukraina Nõukogu]] * [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="hYzid">[http://www.nato.int/docu/update/2001/1001/e1002a.htm "Invocation of Article 5 confirmed"]</ref> <ref name="TakRJ">[http://www.nato.int/cps/en/natolive/news_107716.htm "Statement by the North Atlantic Council following meeting under article 4 of the Washington Treaty"]</ref> <ref name="uu9bw">Isby & Kamps Jr. 1985, ''Armies of NATO's Central Front'', lk 13.</ref> <ref name="LcDe0">{{Netiviide |pealkiri=A short history of NATO |url=http://www.nato.int/history/nato-history.html |vaadatud=2015-05-12 |arhiivimisaeg=2016-03-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160310094039/http://www.nato.int/history/nato-history.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="J8SEe">[http://www.nato.int/cps/en/natolive/official_texts_17245.htm "Protocol to the North Atlantic Treaty on the Accession of Greece and Turkey"]</ref> <ref name="1hURl">Isby & Kamps Jr. 1985, ''Armies of NATO's Central Front'', lk 13–14.</ref> <ref name="hZURR">[http://www.nato.int/archives/1st5years/chapters/4.htm "NATO the first five years 1949–1954"]</ref> <ref name="jeZPi">[http://select.nytimes.com/gst/abstract.html?res=F20711FF3A5B117A93CAAB1782D85F468585F9 Baldwin, Hanson (28 September 1952). "Navies Meet the Test in Operation Mainbrace". New York Times: E7]</ref> <ref name="wSPeN">[http://www.cbc.ca/news/world/story/2009/04/03/f-nato-fast-facts.html "Fast facts about NATO". CBC News. 6 April 2009.]</ref> <ref name="aHpBH">[http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/may/9/newsid_2519000/2519979.stm "West Germany accepted into Nato". BBC News. 9 mai 2011.]</ref> <ref name="JjZON">Isby & Kamps Jr. 1985, ''Armies of NATO's Central Front'', lk 15</ref> <ref name="boS7j">{{Netiviide |pealkiri="Emergency Call". Time. 30 september 1957 |url=http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,891351,00.html |vaadatud=2015-05-12 |arhiivimisaeg=2011-06-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110628231338/http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,891351,00.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="vGlG0">Garret Martin, "The 1967 withdrawal from NATO – a cornerstone of de Gaulle's grand strategy?" Journal of Transatlantic Studies (2011) 9#3 pp 232–243.</ref> <ref name="NsoEa">Wenger, Nuenlist & Locher 2007, pp. 67–69</ref> <ref name="M4QR5">[http://www.cbsnews.com/2100-215_162-3334439.html "Not Enough NATO In Afghanistan"], Dowd, Alan (22 september 2009), CBS News</ref> <ref name="ECHgX">Garthoff 1994, ''Détente and confrontation: American-Soviet relations from Nixon to Reagan'', lk 659–661</ref> <ref name="Diplomaatia">Diplomaatia: [http://www.diplomaatia.ee/artikkel/karl-a-lamers-nato-roll-on-parast-kulma-soda-totaalselt-muutunud/ Karl A. Lamers: NATO roll on pärast külma sõda totaalselt muutunud]</ref> <ref name="a3LoM">{{Netiviide |url=http://www.nato.int/docu/review/2005/issue2/estonian/history.html |pealkiri=NATO teataja: ajalugu |vaadatud=2015-05-12 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305001538/http://www.nato.int/docu/review/2005/issue2/estonian/history.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="ESM">Eesti Sõjamuuseum: [https://web.archive.org/web/20150526212637/http://www.esm.ee/ekv-uus/?id=11085&album_id=11111 EKV 1991–]</ref> <ref name="AYkdN">[http://www.eata.ee/mis-on-nato/kronoloogia Eesti NATO ühing: Kronoloogia]</ref> <ref name="RT">Riigikogu Toimetised: [https://web.archive.org/web/20150526214536/http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=16404 Väikeriigi sõjaline institutsioon – Eesti valikud 1991–1994]</ref> <ref name="cOSDv">[[Leo Kunnas]]. [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/leo-kunnas-putin-ja-kindralstaap-usuvad-et-venemaa-jouab-relvajoud-moderniseerida-enne-kui-nato-reageerida-suudab?id=70838971 Putin ja kindralstaap usuvad, et Venemaa jõuab relvajõud moderniseerida enne, kui NATO reageerida suudab] Delfi, 22. veebruar 2015</ref> <ref name="faTg4">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=23899479 NATO uued reageerimisjõud said rohelise tule]</ref> <ref name="5aaEc">Välisministeerium: [http://vm.ee/et/eesti-ja-nato Eesti ja NATO]</ref> <ref name="TIjLX">Eesti NATO ühing: [http://www.eata.ee/eesti-nato-s/eesti-liitumise-kronoloogia Eesti liitumise kronoloogia]</ref> <ref name="iG7b2">Välisministeerium: [http://vm.ee/et/vaike-riik-suur-laud-nato-valisministrite-kohtumisest-tallinnas Väike riik, suur laud – NATO välisministrite kohtumisest Tallinnas]</ref> <ref name="LuWig">[http://www.nato.int/docu/update/2008/05-may/e0514a.html NATO opens new centre of excellence on cyber defence]</ref> <ref name="iSKHI">Postimees: [http://maailm.postimees.ee/3012937/nato-liitlasvaed-jaavad-eestisse-ka-tulevaks-aastaks NATO liitlasväed jäävad Eestisse ka tulevaks aastaks]</ref> <ref name="7KU5N">Reporter: [https://web.archive.org/web/20150921144031/http://www.reporter.ee/2014/04/28/usa-vaed-saabusid-amarisse/ USA väed aabusid Ämarisse]</ref> <ref name="bVUMF">ERR uudised: [http://uudised.err.ee/v/eesti/041e5ea8-a898-4f9e-ac7f-e5604a15b117 Rõivas: Eesti on valmis võõrustama täiendavaid NATO vägesid]</ref> <ref name="ypcoo">Postimees: [http://www.postimees.ee/2878405/nato-kohalolek-maksab-eestile-ule-kolme-miljoni NATO kohalolek maksab Eestile üle kolme miljoni]</ref> <ref name="MP0e4">[http://uudised.err.ee/v/29ad870c-3b03-4789-8558-9e237ee9ded1 Galerii: hispaanlased andsid Eesti õhuruumi valvamise sakslastele üle]</ref> <ref name="lLtmk">Postimees: [http://www.postimees.ee/3068509/eesti-ohuruumi-hakkavad-valvama-11-miljoni-eurosed-radarid Eesti õhuruumi hakkavad valvama 11 miljoni eurosed radarid]</ref> <ref name="JHllx">[http://maailm.postimees.ee/2713218/vaata-kui-paljud-nato-riigid-taidavad-kahe-protsendi-nouet Vaata, kui paljud NATO riigid täidavad kahe protsendi nõuet] Postimees, 28. veebruar 2014</ref> <ref name="PJEsc">CNN: [http://edition.cnn.com/2008/WORLD/europe/08/15/poland.us.shield/index.html "Poland, U.S. sign missile shield deal"]</ref> <ref name="3ZPBx">Delfi: [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/president-obama-meie-uus-raketikilp-on-parem?id=25740447 President Obama: meie uus raketikilp on parem]</ref> <ref name="S0NbP">Delfi: [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/pentagon-soovib-paigutada-oma-raketikilbi-elemente-ukrainasse?id=26169487 Pentagon soovib paigutada oma raketikilbi elemente Ukrainasse]</ref> <ref name="0OoOV">[[Holger Mölder]], [http://www.diplomaatia.ee/artikkel/julgeolekupartnerlus-vallutab-maailma/ Julgeolekupartnerlus vallutab maailma] Diplomaatia nr 12, september 2004</ref> }} == Välislingid == {{commonscat|North Atlantic Treaty Organization}} {{vikitsitaadid}} * [http://www.nato.int/ NATO koduleht] * [http://web.archive.org/20021002044710/www.nato.int/docu/other/ee/estonian.htm Eestikeelseid dokumente NATO kohta] * [http://web.archive.org/20031224155029/www.nato.int/docu/other/ee/handbook/appendice%203_et.pdf NATO arengu tähtsamad punktid 1949–2001] * [[Kaivo Kopli]], [http://www.epl.ee/artikkel/464363 "NATO 60 aasta juubel ja kriis Afganistanis"], Eesti Päevaleht, 4. aprill 2009 * 22. märts 2015, Olli Ainola, [http://www.iltalehti.fi/uutiset/2015032219394833_uu.shtml Miksi Suomi sanoi ei Natolle? Tässä syy], iltalehti.fi [[Kategooria:Rahvusvahelised organisatsioonid]] [[Kategooria:Sõjalised liidud]] [[Kategooria:NATO| ]] p7j247dvsnn45rtf5aqh9blqowbzvfr 4. juuni 0 4512 7166123 7091911 2026-06-02T20:20:58Z ~2026-32978-78 230887 /* Sündinud */ 7166123 wikitext text/x-wiki {{Juunikalender}} '''4. juuni''' on [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] 155. ([[liigaasta]]l 156.) päev. [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 22. mai ([[1900]]–[[2099]]). == Sündmused == ===[[Eesti]]s=== * [[1561]] – [[Harju-Viru rüütelkond|Harju-Viru]] ja [[Järvamaa rüütelkond]] koos Tallinnaga ([[6. juuni]]) andsid ustavusvande [[Rootsi]] [[Rootsi kuningas|kuningas]] [[Erik XIV]]-le. Esimeseks [[Eestimaa kindralkuberner]]iks sai [[Klas Horn (1517-1566)|Klas Kristersson Horn]]. * [[1704]] – {{kas|[[Põhjasõda Eesti alal|Põhjasõda]], [[Tartu piiramine (1704)|Tartu piiramine]]: kindralfeldmarssal [[Boriss Šeremetev]]i väed jõudsid [[Tartu]] alla.}} * [[1816]] – [[Aleksander I]] kinnitas [[Eestimaa talurahvaseadused|Eestimaa talurahvaseaduse]], millega kaotati [[pärisorjus]]. * [[1884]] – [[Otepää]] kiriklas õnnistati sisse [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i lipp, esimene [[Eesti lipp]]. * [[1889]] – [[Venestusaeg|venestamine]]. [[Aleksander III]] kinnitas [[Riiginõukogu (Venemaa Keisririik)|Riiginõukogu]] otsuse "Vene õppekeele tarvituselevõtmisest Tartu õpperingkonna eraõppeasutustes".<ref name="Kronoloogia, 2007"/> * [[1915]] – {{kas|[[Esimene maailmasõda]]: [[Saksa keisririik|Saksa]] allveelaev U26 uputas [[Paldiski]]st lääne pool [[Vene keisririik|Vene]] miiniveeskaja [[Jenissei (laev)|Jenissei]].}} *[[1916]] – Tallinnas tähistati [[Eestimaa pärisorjusest vabastamise 100. aastapäev]]a.<ref name="Kronoloogia, 2007:181"/> *[[1940]] – [[Kristjan Raud]] valiti [[Nõmme linn|Nõmme]] aukodanikuks. * [[1988]] – toimusid esimesed Miss Tallinna valimised. Miss Tallinn 1988 tiitli sai 19-aastane [[Heli Mets]].<ref>[https://web.archive.org/web/20190306084205/http://www.missestonia.ee/unicsenior/arengulugunaitus.htm Hobiklubi Unic ja Unic Senior erahobiklubi juhi ning MissiMeistri tegevuse lühike koondkokkuvõte a.1975-2014] missestonia.ee</ref> * 1988 – [[Tallinn]]as toimus [[Eesti Noortefoorum|Eesti I Sõltumatu Noortefoorum]].<ref>Eesti A & O. Tallinn, 1993, lk. 126</ref> ===Maailmas=== * {{0}}[[781 eKr]] – [[Hiina]]s registreeriti esimene ajalooline [[päikesevarjutus]].{{lisa viide}} *[[713]] – [[Bütsants|Bütsantsi]] keisriks sai [[Anastasios II]]<ref>{{Raamatuviide|autor=David Vseviov|pealkiri=Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst}}</ref> * [[1206]] – [[Riia piiskopkond|Riia piiskopi]] ja [[Mõõgavendade ordu]] väed lõid [[1206. aasta esimene Holmi lahing|Holmi lahingus]] [[liivlased|liivlasi]]. Langes liivlaste vanem [[Ako]]. * [[1249]] – [[Kuues ristisõda|Kuuenda ristisõja]] juht [[Prantsusmaa|Prantsuse]] kuningas [[Louis IX]] randus [[Egiptus]]es. * [[1584]] – [[Walter Raleigh]] rajas [[Roanoke]]´i saarele esimese inglise [[koloonia]] [[Põhja-Ameerika]]s, nüüdses [[Põhja-Carolina]]s. * [[1634]] – Semlovos sõlmiti [[Vene tsaaririik|Vene tsaaririigi]] ja [[Rzeczpospolita]] [[Poljanovski rahuleping]] * [[1783]] – [[vennad Montgolfierid]] esitlesid oma [[kuumaõhupall]]i ehk mongolfjeeri. * [[1794]] – Briti väed hõivasid [[Haiti]]l [[Port-au-Prince]]´i. * [[1800]] – [[Genova]] alistus [[Prantsusmaa Esimene Vabariik|Prantsuse]] vägedele. * [[1831]] – [[Belgia Rahvuskongress]] valis Suurbritannias elava Saksa printsi [[Leopold von Sachsen-Coburg]]i esimeseks [[belglaste kuningas|belglaste kuningaks]]. * [[1859]] – [[Itaalia teine iseseisvussõda]]: [[Magenta lahing]], [[Prantsusmaa]] võit [[Austria keisririik|Austria]] üle. * [[1878]] – [[Osmanite riik|Türgi]] loovutas [[Suurbritannia]]le [[Küpros]]e, kuigi säilitas nimelise valitseja tiitli. * [[1913]] – [[sufražett]] [[Emily Davison]] jooksis kuningas [[George V]] hobuse ette, sai trampida ja suri hiljem meelemärkusele tulemata. * [[1916]] – [[Esimene maailmasõda]]: [[Venemaa keisririik|Vene]] väed kindral [[Aleksei Brussilov]]i juhtimisel alustasid pealetungi [[Galiitsia]]s. * [[1917]] – Anti välja esimene [[Pulitzeri preemia]]. * [[1920]] – Esimene maailmasõda: sõlmiti [[Trianoni rahu]] [[Ungari kuningriik|Ungari]] ja [[Antant|Antandi]] vahel. Ungari kaotas oma [[territoorium]]ist 71%. * [[1942]] – [[Teine maailmasõda]]: [[Vaikne ookean|Vaiksel ookeanil]] algas [[Midway lahing]]. * 1942 – [[Adolf Hitler]] saabus ühepäevasele visiidile [[Soome]], et õnnitleda Soome kaitsejõudude juhatajat [[Carl Gustaf Emil Mannerheim]]i tema 75. sünnipäeval.<ref>Antero Raevuori. [http://seura.fi/sota/sotahistoria-sota/hitlerin-sokkolento-suomeen/ Hitlerin sokkolento Suomeen] seura.fi</ref> * [[1970]] – [[Tonga]] sai iseseisvaks kuningriigiks. * [[1977]] – [[NSVL|NSV Liidu]] ajakirjanduses avaldati uue [[Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu konstitutsioon (1977)|põhiseaduse]] eelnõu. * [[1989]] – [[1989. aasta Tian'anmeni meeleavaldused|Tian'anmeni meeleavaldused]]: [[Hiina]] võimud surusid [[Peking]]is maha nädalaid kestnud meeleavaldused. Sõjaväeüksused avasid tule nende [[Taevase Rahu väljak]]ule liikumist takistada püüdvate demonstrantide pihta. Ametlikel andmeil oli hukkunuid 300 ringis, nimeliselt on kindaks tehtud 202 hukkunut. [[Xi'an]]is, [[Wuhan]]is, [[Nanjing]]is ja [[Chengdu]]s jätkusid rahutused ka pärast 4. juunit. Amnesty Internationali andmetel hukkus Chengdus 5. juunil vähemalt 300 tsiviilelanikku. * 1989 – [[Ufa rongiõnnetus]]: Ufa lähedal süttis kahe reisirongi möödumisel sädemetest lekkinud gaasijuhtmest tekkinud gaasipilv. Hukkus 575 inimest ning vigastada sai üle 800. == Sündinud == {{vaata|Sündinud 4. juunil}} * [[1694]] – [[François Quesnay]], prantsuse majandusteoreetik * [[1866]] – [[Miina Sillanpää]], Soome poliitik, riigi esimene naisminister * [[1867]] – [[Carl Gustaf Emil Mannerheim]], [[Soome]] sõjaväe ülemjuhataja ja president * [[1877]] – [[Heinrich Wieland]], saksa keemik, [[Nobeli keemiaauhind|Nobeli auhind]] [[1927]] * [[1879]] – [[Alla Nazimova]], vene näitleja * [[1903]] – [[Alonzo Church]], USA loogik * [[1903]] – [[Jevgeni Mravinski]], vene dirigent * [[1907]] – [[Rosalind Russell]], USA näitleja * [[1915]] – [[Modibo Keïta]], esimene [[Mali]] president * [[1916]] – [[Robert Furchgott]], USA farmakoloog, [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|Nobeli auhind]] [[1998]] * [[1926]] – [[Judith Malina]], USA näitleja ja lavastaja * [[1926]] – [[Ain Kaalep]], [[eesti]] tõlkija ja luuletaja * [[1942]] – [[Ilona Béres]], ungari filminäitleja * [[1950]] – [[Tiit Madisson]], eesti poliitik * [[1971]] – [[Joseph Kabila]], [[Kongo DV]] president aastast [[2001]] * [[1971]] – [[Karl Martin Sinijärv]], eesti luuletaja * [[1975]] – [[Angelina Jolie]], USA filminäitleja * [[1983]] – [[Liisi Koikson]], eesti laulja * [[1985]] – [[Lukas Podolski]], saksa jalgpallur * [[1996]] - Karl Kevad, eesti muusik == Surnud == {{vaata|Surnud 4. juunil}} * [[1039]] – [[Konrad II (Saksa-Rooma keiser)|Konrad II]], [[Saksa-Rooma keiser]] * [[1792]] – [[Jakob Michael Reinhold Lenz]], baltisaksa päritolu saksa kirjanik * [[1798]] – [[Giovanni Giacomo Casanova]], itaalia seikleja ja kirjanik * [[1809]] – [[Nicolai Abildgaard]], taani maalikunstnik ja arhitekt * [[1875]] – [[Eduard Mörike]], saksa kirjanik * [[1887]] – [[Albert-Ernest Carrier-Belleuse]], prantsuse skulptor * [[1936]] – [[Richard Lange]], Tallinna kullassepp * [[1937]] – [[Hans Soots]], eesti advokaat * [[1941]] – [[Wilhelm II]], [[Preisimaa kuningas]] ja [[Saksa keiser]] * [[1942]] – [[Reinhard Heydrich]], [[SS]]-i kõrge ametnik * [[1964]] – [[Samuil Maršak]], Vene luuletaja * [[1971]] – [[György Lukács]], ungari filosoof * [[1973]] – [[Maurice René Fréchet]], prantsuse matemaatik * [[1989]] – ajatolla [[Rūḩollāh Khomeynī]], [[Iraan]]i usujuht * [[2006]] – [[Endel Padrik]], [[eesti]] näitleja ja raadiodiktor == Pühad ja tähtpäevad == * [[Eesti lipu päev]] * [[Soome]]s kaitsejõudude lipupüha päev, Soome marssali [[Carl Gustaf Mannerheim|C. G. E. Mannerheim]]i sünniaastapäev == Nimepäev == * Eestis – [[Toivo]], [[Tõivo]], [[Tõivot]], [[Tõivotu]], [[Tõivu]] == Ilmarekordid == * [[Tallinn]]a maksimumtemperatuur +27,5 °C ([[1949]]) * Tallinna miinimumtemperatuur –2 °C ([[1866]]) * [[Tartu]] maksimumtemperatuur +28,7 °C ([[1938]]) * Tartu miinimumtemperatuur +0,2 °C ([[1867]]) == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Kronoloogia, 2007">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 154</ref> <ref name="Kronoloogia, 2007:181">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 181</ref>}} {{kuupäevad}} [[Kategooria:Aasta päevad|Juuni 04]] ez3jsylp2y5rhbqq9k56kuilasvv8xq 7166125 7166123 2026-06-02T20:21:48Z ~2026-32978-78 230887 /* Sündinud */ 7166125 wikitext text/x-wiki {{Juunikalender}} '''4. juuni''' on [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] 155. ([[liigaasta]]l 156.) päev. [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 22. mai ([[1900]]–[[2099]]). == Sündmused == ===[[Eesti]]s=== * [[1561]] – [[Harju-Viru rüütelkond|Harju-Viru]] ja [[Järvamaa rüütelkond]] koos Tallinnaga ([[6. juuni]]) andsid ustavusvande [[Rootsi]] [[Rootsi kuningas|kuningas]] [[Erik XIV]]-le. Esimeseks [[Eestimaa kindralkuberner]]iks sai [[Klas Horn (1517-1566)|Klas Kristersson Horn]]. * [[1704]] – {{kas|[[Põhjasõda Eesti alal|Põhjasõda]], [[Tartu piiramine (1704)|Tartu piiramine]]: kindralfeldmarssal [[Boriss Šeremetev]]i väed jõudsid [[Tartu]] alla.}} * [[1816]] – [[Aleksander I]] kinnitas [[Eestimaa talurahvaseadused|Eestimaa talurahvaseaduse]], millega kaotati [[pärisorjus]]. * [[1884]] – [[Otepää]] kiriklas õnnistati sisse [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i lipp, esimene [[Eesti lipp]]. * [[1889]] – [[Venestusaeg|venestamine]]. [[Aleksander III]] kinnitas [[Riiginõukogu (Venemaa Keisririik)|Riiginõukogu]] otsuse "Vene õppekeele tarvituselevõtmisest Tartu õpperingkonna eraõppeasutustes".<ref name="Kronoloogia, 2007"/> * [[1915]] – {{kas|[[Esimene maailmasõda]]: [[Saksa keisririik|Saksa]] allveelaev U26 uputas [[Paldiski]]st lääne pool [[Vene keisririik|Vene]] miiniveeskaja [[Jenissei (laev)|Jenissei]].}} *[[1916]] – Tallinnas tähistati [[Eestimaa pärisorjusest vabastamise 100. aastapäev]]a.<ref name="Kronoloogia, 2007:181"/> *[[1940]] – [[Kristjan Raud]] valiti [[Nõmme linn|Nõmme]] aukodanikuks. * [[1988]] – toimusid esimesed Miss Tallinna valimised. Miss Tallinn 1988 tiitli sai 19-aastane [[Heli Mets]].<ref>[https://web.archive.org/web/20190306084205/http://www.missestonia.ee/unicsenior/arengulugunaitus.htm Hobiklubi Unic ja Unic Senior erahobiklubi juhi ning MissiMeistri tegevuse lühike koondkokkuvõte a.1975-2014] missestonia.ee</ref> * 1988 – [[Tallinn]]as toimus [[Eesti Noortefoorum|Eesti I Sõltumatu Noortefoorum]].<ref>Eesti A & O. Tallinn, 1993, lk. 126</ref> ===Maailmas=== * {{0}}[[781 eKr]] – [[Hiina]]s registreeriti esimene ajalooline [[päikesevarjutus]].{{lisa viide}} *[[713]] – [[Bütsants|Bütsantsi]] keisriks sai [[Anastasios II]]<ref>{{Raamatuviide|autor=David Vseviov|pealkiri=Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst}}</ref> * [[1206]] – [[Riia piiskopkond|Riia piiskopi]] ja [[Mõõgavendade ordu]] väed lõid [[1206. aasta esimene Holmi lahing|Holmi lahingus]] [[liivlased|liivlasi]]. Langes liivlaste vanem [[Ako]]. * [[1249]] – [[Kuues ristisõda|Kuuenda ristisõja]] juht [[Prantsusmaa|Prantsuse]] kuningas [[Louis IX]] randus [[Egiptus]]es. * [[1584]] – [[Walter Raleigh]] rajas [[Roanoke]]´i saarele esimese inglise [[koloonia]] [[Põhja-Ameerika]]s, nüüdses [[Põhja-Carolina]]s. * [[1634]] – Semlovos sõlmiti [[Vene tsaaririik|Vene tsaaririigi]] ja [[Rzeczpospolita]] [[Poljanovski rahuleping]] * [[1783]] – [[vennad Montgolfierid]] esitlesid oma [[kuumaõhupall]]i ehk mongolfjeeri. * [[1794]] – Briti väed hõivasid [[Haiti]]l [[Port-au-Prince]]´i. * [[1800]] – [[Genova]] alistus [[Prantsusmaa Esimene Vabariik|Prantsuse]] vägedele. * [[1831]] – [[Belgia Rahvuskongress]] valis Suurbritannias elava Saksa printsi [[Leopold von Sachsen-Coburg]]i esimeseks [[belglaste kuningas|belglaste kuningaks]]. * [[1859]] – [[Itaalia teine iseseisvussõda]]: [[Magenta lahing]], [[Prantsusmaa]] võit [[Austria keisririik|Austria]] üle. * [[1878]] – [[Osmanite riik|Türgi]] loovutas [[Suurbritannia]]le [[Küpros]]e, kuigi säilitas nimelise valitseja tiitli. * [[1913]] – [[sufražett]] [[Emily Davison]] jooksis kuningas [[George V]] hobuse ette, sai trampida ja suri hiljem meelemärkusele tulemata. * [[1916]] – [[Esimene maailmasõda]]: [[Venemaa keisririik|Vene]] väed kindral [[Aleksei Brussilov]]i juhtimisel alustasid pealetungi [[Galiitsia]]s. * [[1917]] – Anti välja esimene [[Pulitzeri preemia]]. * [[1920]] – Esimene maailmasõda: sõlmiti [[Trianoni rahu]] [[Ungari kuningriik|Ungari]] ja [[Antant|Antandi]] vahel. Ungari kaotas oma [[territoorium]]ist 71%. * [[1942]] – [[Teine maailmasõda]]: [[Vaikne ookean|Vaiksel ookeanil]] algas [[Midway lahing]]. * 1942 – [[Adolf Hitler]] saabus ühepäevasele visiidile [[Soome]], et õnnitleda Soome kaitsejõudude juhatajat [[Carl Gustaf Emil Mannerheim]]i tema 75. sünnipäeval.<ref>Antero Raevuori. [http://seura.fi/sota/sotahistoria-sota/hitlerin-sokkolento-suomeen/ Hitlerin sokkolento Suomeen] seura.fi</ref> * [[1970]] – [[Tonga]] sai iseseisvaks kuningriigiks. * [[1977]] – [[NSVL|NSV Liidu]] ajakirjanduses avaldati uue [[Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu konstitutsioon (1977)|põhiseaduse]] eelnõu. * [[1989]] – [[1989. aasta Tian'anmeni meeleavaldused|Tian'anmeni meeleavaldused]]: [[Hiina]] võimud surusid [[Peking]]is maha nädalaid kestnud meeleavaldused. Sõjaväeüksused avasid tule nende [[Taevase Rahu väljak]]ule liikumist takistada püüdvate demonstrantide pihta. Ametlikel andmeil oli hukkunuid 300 ringis, nimeliselt on kindaks tehtud 202 hukkunut. [[Xi'an]]is, [[Wuhan]]is, [[Nanjing]]is ja [[Chengdu]]s jätkusid rahutused ka pärast 4. juunit. Amnesty Internationali andmetel hukkus Chengdus 5. juunil vähemalt 300 tsiviilelanikku. * 1989 – [[Ufa rongiõnnetus]]: Ufa lähedal süttis kahe reisirongi möödumisel sädemetest lekkinud gaasijuhtmest tekkinud gaasipilv. Hukkus 575 inimest ning vigastada sai üle 800. == Sündinud == {{vaata|Sündinud 4. juunil}} * [[1694]] – [[François Quesnay]], prantsuse majandusteoreetik * [[1866]] – [[Miina Sillanpää]], Soome poliitik, riigi esimene naisminister * [[1867]] – [[Carl Gustaf Emil Mannerheim]], [[Soome]] sõjaväe ülemjuhataja ja president * [[1877]] – [[Heinrich Wieland]], saksa keemik, [[Nobeli keemiaauhind|Nobeli auhind]] [[1927]] * [[1879]] – [[Alla Nazimova]], vene näitleja * [[1903]] – [[Alonzo Church]], USA loogik * [[1903]] – [[Jevgeni Mravinski]], vene dirigent * [[1907]] – [[Rosalind Russell]], USA näitleja * [[1915]] – [[Modibo Keïta]], esimene [[Mali]] president * [[1916]] – [[Robert Furchgott]], USA farmakoloog, [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|Nobeli auhind]] [[1998]] * [[1926]] – [[Judith Malina]], USA näitleja ja lavastaja * [[1926]] – [[Ain Kaalep]], [[eesti]] tõlkija ja luuletaja * [[1942]] – [[Ilona Béres]], ungari filminäitleja * [[1950]] – [[Tiit Madisson]], eesti poliitik * [[1971]] – [[Joseph Kabila]], [[Kongo DV]] president aastast [[2001]] * [[1971]] – [[Karl Martin Sinijärv]], eesti luuletaja * [[1975]] – [[Angelina Jolie]], USA filminäitleja * [[1983]] – [[Liisi Koikson]], eesti laulja * [[1985]] – [[Lukas Podolski]], saksa jalgpallur * [[1996]] – Karl Kevad, eesti muusik == Surnud == {{vaata|Surnud 4. juunil}} * [[1039]] – [[Konrad II (Saksa-Rooma keiser)|Konrad II]], [[Saksa-Rooma keiser]] * [[1792]] – [[Jakob Michael Reinhold Lenz]], baltisaksa päritolu saksa kirjanik * [[1798]] – [[Giovanni Giacomo Casanova]], itaalia seikleja ja kirjanik * [[1809]] – [[Nicolai Abildgaard]], taani maalikunstnik ja arhitekt * [[1875]] – [[Eduard Mörike]], saksa kirjanik * [[1887]] – [[Albert-Ernest Carrier-Belleuse]], prantsuse skulptor * [[1936]] – [[Richard Lange]], Tallinna kullassepp * [[1937]] – [[Hans Soots]], eesti advokaat * [[1941]] – [[Wilhelm II]], [[Preisimaa kuningas]] ja [[Saksa keiser]] * [[1942]] – [[Reinhard Heydrich]], [[SS]]-i kõrge ametnik * [[1964]] – [[Samuil Maršak]], Vene luuletaja * [[1971]] – [[György Lukács]], ungari filosoof * [[1973]] – [[Maurice René Fréchet]], prantsuse matemaatik * [[1989]] – ajatolla [[Rūḩollāh Khomeynī]], [[Iraan]]i usujuht * [[2006]] – [[Endel Padrik]], [[eesti]] näitleja ja raadiodiktor == Pühad ja tähtpäevad == * [[Eesti lipu päev]] * [[Soome]]s kaitsejõudude lipupüha päev, Soome marssali [[Carl Gustaf Mannerheim|C. G. E. Mannerheim]]i sünniaastapäev == Nimepäev == * Eestis – [[Toivo]], [[Tõivo]], [[Tõivot]], [[Tõivotu]], [[Tõivu]] == Ilmarekordid == * [[Tallinn]]a maksimumtemperatuur +27,5 °C ([[1949]]) * Tallinna miinimumtemperatuur –2 °C ([[1866]]) * [[Tartu]] maksimumtemperatuur +28,7 °C ([[1938]]) * Tartu miinimumtemperatuur +0,2 °C ([[1867]]) == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Kronoloogia, 2007">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 154</ref> <ref name="Kronoloogia, 2007:181">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 181</ref>}} {{kuupäevad}} [[Kategooria:Aasta päevad|Juuni 04]] a65m4m7o3y4u2y5n0tph42bi5u0xbbx 7166178 7166125 2026-06-02T21:59:45Z Velirand 67997 /* Sündinud */ 7166178 wikitext text/x-wiki {{Juunikalender}} '''4. juuni''' on [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] 155. ([[liigaasta]]l 156.) päev. [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 22. mai ([[1900]]–[[2099]]). == Sündmused == ===[[Eesti]]s=== * [[1561]] – [[Harju-Viru rüütelkond|Harju-Viru]] ja [[Järvamaa rüütelkond]] koos Tallinnaga ([[6. juuni]]) andsid ustavusvande [[Rootsi]] [[Rootsi kuningas|kuningas]] [[Erik XIV]]-le. Esimeseks [[Eestimaa kindralkuberner]]iks sai [[Klas Horn (1517-1566)|Klas Kristersson Horn]]. * [[1704]] – {{kas|[[Põhjasõda Eesti alal|Põhjasõda]], [[Tartu piiramine (1704)|Tartu piiramine]]: kindralfeldmarssal [[Boriss Šeremetev]]i väed jõudsid [[Tartu]] alla.}} * [[1816]] – [[Aleksander I]] kinnitas [[Eestimaa talurahvaseadused|Eestimaa talurahvaseaduse]], millega kaotati [[pärisorjus]]. * [[1884]] – [[Otepää]] kiriklas õnnistati sisse [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i lipp, esimene [[Eesti lipp]]. * [[1889]] – [[Venestusaeg|venestamine]]. [[Aleksander III]] kinnitas [[Riiginõukogu (Venemaa Keisririik)|Riiginõukogu]] otsuse "Vene õppekeele tarvituselevõtmisest Tartu õpperingkonna eraõppeasutustes".<ref name="Kronoloogia, 2007"/> * [[1915]] – {{kas|[[Esimene maailmasõda]]: [[Saksa keisririik|Saksa]] allveelaev U26 uputas [[Paldiski]]st lääne pool [[Vene keisririik|Vene]] miiniveeskaja [[Jenissei (laev)|Jenissei]].}} *[[1916]] – Tallinnas tähistati [[Eestimaa pärisorjusest vabastamise 100. aastapäev]]a.<ref name="Kronoloogia, 2007:181"/> *[[1940]] – [[Kristjan Raud]] valiti [[Nõmme linn|Nõmme]] aukodanikuks. * [[1988]] – toimusid esimesed Miss Tallinna valimised. Miss Tallinn 1988 tiitli sai 19-aastane [[Heli Mets]].<ref>[https://web.archive.org/web/20190306084205/http://www.missestonia.ee/unicsenior/arengulugunaitus.htm Hobiklubi Unic ja Unic Senior erahobiklubi juhi ning MissiMeistri tegevuse lühike koondkokkuvõte a.1975-2014] missestonia.ee</ref> * 1988 – [[Tallinn]]as toimus [[Eesti Noortefoorum|Eesti I Sõltumatu Noortefoorum]].<ref>Eesti A & O. Tallinn, 1993, lk. 126</ref> ===Maailmas=== * {{0}}[[781 eKr]] – [[Hiina]]s registreeriti esimene ajalooline [[päikesevarjutus]].{{lisa viide}} *[[713]] – [[Bütsants|Bütsantsi]] keisriks sai [[Anastasios II]]<ref>{{Raamatuviide|autor=David Vseviov|pealkiri=Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst}}</ref> * [[1206]] – [[Riia piiskopkond|Riia piiskopi]] ja [[Mõõgavendade ordu]] väed lõid [[1206. aasta esimene Holmi lahing|Holmi lahingus]] [[liivlased|liivlasi]]. Langes liivlaste vanem [[Ako]]. * [[1249]] – [[Kuues ristisõda|Kuuenda ristisõja]] juht [[Prantsusmaa|Prantsuse]] kuningas [[Louis IX]] randus [[Egiptus]]es. * [[1584]] – [[Walter Raleigh]] rajas [[Roanoke]]´i saarele esimese inglise [[koloonia]] [[Põhja-Ameerika]]s, nüüdses [[Põhja-Carolina]]s. * [[1634]] – Semlovos sõlmiti [[Vene tsaaririik|Vene tsaaririigi]] ja [[Rzeczpospolita]] [[Poljanovski rahuleping]] * [[1783]] – [[vennad Montgolfierid]] esitlesid oma [[kuumaõhupall]]i ehk mongolfjeeri. * [[1794]] – Briti väed hõivasid [[Haiti]]l [[Port-au-Prince]]´i. * [[1800]] – [[Genova]] alistus [[Prantsusmaa Esimene Vabariik|Prantsuse]] vägedele. * [[1831]] – [[Belgia Rahvuskongress]] valis Suurbritannias elava Saksa printsi [[Leopold von Sachsen-Coburg]]i esimeseks [[belglaste kuningas|belglaste kuningaks]]. * [[1859]] – [[Itaalia teine iseseisvussõda]]: [[Magenta lahing]], [[Prantsusmaa]] võit [[Austria keisririik|Austria]] üle. * [[1878]] – [[Osmanite riik|Türgi]] loovutas [[Suurbritannia]]le [[Küpros]]e, kuigi säilitas nimelise valitseja tiitli. * [[1913]] – [[sufražett]] [[Emily Davison]] jooksis kuningas [[George V]] hobuse ette, sai trampida ja suri hiljem meelemärkusele tulemata. * [[1916]] – [[Esimene maailmasõda]]: [[Venemaa keisririik|Vene]] väed kindral [[Aleksei Brussilov]]i juhtimisel alustasid pealetungi [[Galiitsia]]s. * [[1917]] – Anti välja esimene [[Pulitzeri preemia]]. * [[1920]] – Esimene maailmasõda: sõlmiti [[Trianoni rahu]] [[Ungari kuningriik|Ungari]] ja [[Antant|Antandi]] vahel. Ungari kaotas oma [[territoorium]]ist 71%. * [[1942]] – [[Teine maailmasõda]]: [[Vaikne ookean|Vaiksel ookeanil]] algas [[Midway lahing]]. * 1942 – [[Adolf Hitler]] saabus ühepäevasele visiidile [[Soome]], et õnnitleda Soome kaitsejõudude juhatajat [[Carl Gustaf Emil Mannerheim]]i tema 75. sünnipäeval.<ref>Antero Raevuori. [http://seura.fi/sota/sotahistoria-sota/hitlerin-sokkolento-suomeen/ Hitlerin sokkolento Suomeen] seura.fi</ref> * [[1970]] – [[Tonga]] sai iseseisvaks kuningriigiks. * [[1977]] – [[NSVL|NSV Liidu]] ajakirjanduses avaldati uue [[Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu konstitutsioon (1977)|põhiseaduse]] eelnõu. * [[1989]] – [[1989. aasta Tian'anmeni meeleavaldused|Tian'anmeni meeleavaldused]]: [[Hiina]] võimud surusid [[Peking]]is maha nädalaid kestnud meeleavaldused. Sõjaväeüksused avasid tule nende [[Taevase Rahu väljak]]ule liikumist takistada püüdvate demonstrantide pihta. Ametlikel andmeil oli hukkunuid 300 ringis, nimeliselt on kindaks tehtud 202 hukkunut. [[Xi'an]]is, [[Wuhan]]is, [[Nanjing]]is ja [[Chengdu]]s jätkusid rahutused ka pärast 4. juunit. Amnesty Internationali andmetel hukkus Chengdus 5. juunil vähemalt 300 tsiviilelanikku. * 1989 – [[Ufa rongiõnnetus]]: Ufa lähedal süttis kahe reisirongi möödumisel sädemetest lekkinud gaasijuhtmest tekkinud gaasipilv. Hukkus 575 inimest ning vigastada sai üle 800. == Sündinud == {{vaata|Sündinud 4. juunil}} * [[1694]] – [[François Quesnay]], prantsuse majandusteoreetik * [[1866]] – [[Miina Sillanpää]], Soome poliitik, riigi esimene naisminister * [[1867]] – [[Carl Gustaf Emil Mannerheim]], [[Soome]] sõjaväe ülemjuhataja ja president * [[1877]] – [[Heinrich Wieland]], saksa keemik, [[Nobeli keemiaauhind|Nobeli auhind]] [[1927]] * [[1879]] – [[Alla Nazimova]], vene näitleja * [[1903]] – [[Alonzo Church]], USA loogik * [[1903]] – [[Jevgeni Mravinski]], vene dirigent * [[1907]] – [[Rosalind Russell]], USA näitleja * [[1915]] – [[Modibo Keïta]], esimene [[Mali]] president * [[1916]] – [[Robert Furchgott]], USA farmakoloog, [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|Nobeli auhind]] [[1998]] * [[1926]] – [[Judith Malina]], USA näitleja ja lavastaja * [[1926]] – [[Ain Kaalep]], [[eesti]] tõlkija ja luuletaja * [[1942]] – [[Ilona Béres]], ungari filminäitleja * [[1950]] – [[Tiit Madisson]], eesti poliitik * [[1971]] – [[Joseph Kabila]], [[Kongo DV]] president aastast [[2001]] * [[1971]] – [[Karl Martin Sinijärv]], eesti luuletaja * [[1975]] – [[Angelina Jolie]], USA filminäitleja * [[1983]] – [[Liisi Koikson]], eesti laulja * [[1985]] – [[Lukas Podolski]], saksa jalgpallur == Surnud == {{vaata|Surnud 4. juunil}} * [[1039]] – [[Konrad II (Saksa-Rooma keiser)|Konrad II]], [[Saksa-Rooma keiser]] * [[1792]] – [[Jakob Michael Reinhold Lenz]], baltisaksa päritolu saksa kirjanik * [[1798]] – [[Giovanni Giacomo Casanova]], itaalia seikleja ja kirjanik * [[1809]] – [[Nicolai Abildgaard]], taani maalikunstnik ja arhitekt * [[1875]] – [[Eduard Mörike]], saksa kirjanik * [[1887]] – [[Albert-Ernest Carrier-Belleuse]], prantsuse skulptor * [[1936]] – [[Richard Lange]], Tallinna kullassepp * [[1937]] – [[Hans Soots]], eesti advokaat * [[1941]] – [[Wilhelm II]], [[Preisimaa kuningas]] ja [[Saksa keiser]] * [[1942]] – [[Reinhard Heydrich]], [[SS]]-i kõrge ametnik * [[1964]] – [[Samuil Maršak]], Vene luuletaja * [[1971]] – [[György Lukács]], ungari filosoof * [[1973]] – [[Maurice René Fréchet]], prantsuse matemaatik * [[1989]] – ajatolla [[Rūḩollāh Khomeynī]], [[Iraan]]i usujuht * [[2006]] – [[Endel Padrik]], [[eesti]] näitleja ja raadiodiktor == Pühad ja tähtpäevad == * [[Eesti lipu päev]] * [[Soome]]s kaitsejõudude lipupüha päev, Soome marssali [[Carl Gustaf Mannerheim|C. G. E. Mannerheim]]i sünniaastapäev == Nimepäev == * Eestis – [[Toivo]], [[Tõivo]], [[Tõivot]], [[Tõivotu]], [[Tõivu]] == Ilmarekordid == * [[Tallinn]]a maksimumtemperatuur +27,5 °C ([[1949]]) * Tallinna miinimumtemperatuur –2 °C ([[1866]]) * [[Tartu]] maksimumtemperatuur +28,7 °C ([[1938]]) * Tartu miinimumtemperatuur +0,2 °C ([[1867]]) == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Kronoloogia, 2007">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 154</ref> <ref name="Kronoloogia, 2007:181">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 181</ref>}} {{kuupäevad}} [[Kategooria:Aasta päevad|Juuni 04]] cohyprb116f0s8o6pwa3npt7kmauay6 17. september 0 4975 7166160 6799208 2026-06-02T21:17:40Z Metsavend 738 /* Maailmas */ 7166160 wikitext text/x-wiki {{Septembrikalender}} '''17. september''' on [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] 260. ([[liigaasta]]l 261.) päev. [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 4. september ([[1901]]–[[2099]]). ---- == Sündmused == ===[[Eesti]]s=== * [[1888]] – esimene [[Põhja-Eesti]]s asuv [[põllumeeste selts]] – [[Tallinna Eesti Põllumeeste Selts]] – sai tegevusloa.<ref name="Kronoloogia, 2007"/> *[[1918]] – Tallinnas alustas tegevust [[Eesti Tehnika Seltsi erikursused]] (hilisem [[Tallinna Tehnikum]]).<ref name="Kronoloogia, 2007"/> *[[1919]] – [[Vabadussõda]]: Pihkvas algasid rahuläbirääkimised Eesti ja [[Nõukogude Venemaa|Venemaa]] vahel. *[[1925]] – [[Otepää]] ümbruskonnas algasid suured kaitseväe õppused: osa võttis 8000 meest, mitu lennukit, soomusrongid ja tankid.<ref name="Kronoloogia, 2007"/> *[[1933]] – Tartus avati [[Vabadussõja mälestussammas "Kalevipoeg"]].<ref name="Kronoloogia, 2007"/> * [[1933]] – toimus esimene mootorrataste [[Eesti Suursõit]] ehk TT (Tourist Trophy).<ref name="ESBL">ESBL veebis (vaadatud 02.01.2015)</ref> * [[1941]] – [[Eesti Teises maailmasõjas|Teine maailmasõda]]: [[Kolmas Riik|Saksa]] väed viisid lõpule [[Muhu]] vallutamise. * 1941 – Teine maailmasõda: Saksa väed tungisid [[Saaremaa]]le. * [[1944]] – [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]] võttis vastu maareformi seaduse kõigi aastatel 1940–1941 natsionaliseeritud maade taasriigistamise kohta. Endisele omanikule tohtis jätta kuni 20 (varem 30) hektarit. Lisaks kuulusid riigistamisele "rahvavaenlaste" ja peremeheta jäänud maad.<ref name="Korela"/> * [[1982]] – [[Tartu]]s avati [[Ludvig Puusepa monument]]. * [[1991]] – Eesti võeti vastu [[ÜRO|Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti ÜROs {{!}} Välisministeerium<!-- Bot generated title --> |url=http://www.vm.ee/et/eesti-uros |vaadatud=2016-07-23 |arhiivimisaeg=2016-07-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160731070247/http://www.vm.ee/et/eesti-uros |url-olek=ei tööta }}</ref> * [[1997]] – esitleti [[Tartu logo]]. ===Maailmas=== * [[1171]] – paavst [[Aleksander III (paavst)|Alexander III]] kirjutas [[Taani]] usklikele ette toetada piiskop [[Fulco]]t. * [[1394]] – [[Charles VI]] andis käsu [[juudid]] [[Prantsusmaa]]lt välja ajada. *[[1630]] – asutati [[Boston]]. * [[1631]] – [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastases sõjas]] lõi [[Rootsi]] [[Breitenfeldi lahing (1642)|Breitenfeldi lahingus]] [[Saksa-Rooma riik|Püha Rooma riiki]]. *[[1775]] – [[Ameerika iseseisvussõda]]: [[Fort St. Jeani lahing]]uga algas Ameerika vägede invasioon [[Kanada]]sse. * [[1778]] – [[USA]] sõlmis lepingu [[delavaarid]]ega, esimese ametliku lepingu [[indiaanlased|indiaanlastega]]. * [[1787]] – [[Philadelphia]]s kirjutati alla [[USA põhiseadus]]ele. * [[1809]] – [[Fredrikshamni rahu]]ga lõppes [[Vene-Rootsi sõda (1808–1809)|Vene-Rootsi sõda]]. [[Soome]] läks Venemaa valdusse. * [[1862]] – [[Antietami lahing]], veriseim ühe päeva kestnud lahing [[Ameerika kodusõda|Ameerika kodusõjas]]. * [[1871]] – avati kaheksa kilomeetri pikkune [[Mont Cenisi tunnel]], esimene suur tunnel läbi [[Alpid]]e. * [[1894]] – [[Esimene Hiina-Jaapani sõda|Hiina-Jaapani sõja]] suurim merelahing [[Yalu]] jõel. * [[1939]] – [[Teine maailmasõda]]: [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[NSV Liidu kallaletung Poolale|väed e Punaarmee tungis]] [[Poola Teises maailmasõjas|Poola]]sse.<ref>[http://www.enrs.eu/en/news/882-17-september-1939-the-soviet-invasion-of-poland 17 September 1939 – the Soviet invasion of Poland<!-- Bot generated title -->]</ref> *1939 – [[Taisto Mäki]] jooksis esimesena [[10 000 meetri jooks|10 kilomeetrit]] ajaga alla 30 minuti. *[[1965]] – [[1965. aasta India-Pakistani sõda|India-Pakistani sõjas]] peeti [[Chawinda lahing]], mis on üks suuremaid tankilahinguid läbi aegade. *[[1976]] – valmis esimene [[Kosmosesüstik (Space Shuttle)|kosmosesüstik]] [[Space Shuttle Enterprise]]. Süstik oli mõeldud üksnes testlendudeks, sellel puudusid mootorid ja kuumakaitse. *[[1978]] – [[Iisrael]] ja [[Egiptus]] kirjutasid alla [[Camp Davidi pakt]]ile. *[[1980]] – pärast nädal aega kestnud streike Poolas [[Gdańsk]]i Vladimir Lenini nimelises laevatehases asutati ametiühinguliikumine [[Solidaarsus (ametiühing)|Solidaarsus]].<ref>[http://www.local-life.com/gdansk/articles/solidarity Solidarity Gdansk Poland<!-- Bot generated title -->]</ref> *1980 – [[Paraguay]]s [[Asunción]]is tapeti endine [[Nicaragua]] president [[Anastasio Somoza Debayle]]. *[[1983]] – [[Vanessa L. Williams|Vanessa Williamsist]] sai esimene mustanahaline [[Miss America]]. * [[1988]] – [[Seoul]]is avati [[1988. aasta suveolümpiamängud]].<ref>[http://corporate.olympics.com.au/games/seoul-1988 Australian Olympic Committee: Seoul 1988<!-- Bot generated title -->]</ref> * [[1991]] – [[Eesti]], [[Läti]], [[Leedu]], [[Põhja-Korea]], [[Lõuna-Korea]], [[Marshalli Saared]] ja [[Mikroneesia Liiduriigid|Mikroneesia]] võeti [[ÜRO|Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni]] liikmeteks. *1991 – [[Internet]]ti jõudis esimene [[Linuxi kernel]] (versioon 0.01). *[[2001]] – pärast [[11. septembri terrorirünnakud|11. septembri 2001 terrorirünnakuid]] avati uuesti [[New Yorgi börs|New Yorgi aktsiabörs]]. See oli pärast [[Ülemaailmne majanduskriis|ülemaailmset majanduskriisi]] pikim aeg, millal börs oli suletud. *[[2006]] – [[Alaska]]l hakkas pärast enam kui 10 000-aastast vaikimist purskama [[Fourpeakedi vulkaan]]. == Sündinud == {{vaata|Sündinud 17. septembril}} * [[1743]] – [[Nicolas de Condorcet]], prantsuse filosoof ja matemaatik * [[1826]] – [[Bernhard Riemann]], saksa matemaatik * [[1832]] – [[Sergei Botkin]], vene arst * [[1857]] – [[Konstantin Tsiolkovski]], vene raketiteoreetik ja visionäär * [[1860]] – [[Mihkel Martna]], eesti poliitik ja ajakirjanik * [[1886]] – [[Anton Irv]], Eesti Vabadussõja kangelane * [[1899]] – [[Mihkel Jürna]], eesti kirjanik ja tõlkija * [[1904]] – [[Jürgen Kuczynski]], saksa ajaloolane ja sotsiaalteadlane * [[1906]] – [[Junius Richard Jayawardene]], Sri Lanka poliitik * [[1908]] – [[Anna Ekston]], eesti koreograaf * [[1909]] – [[Johannes Bleive]], eesti helilooja * [[1913]] – [[Mira Lobe]], Austria lastekirjanik * [[1916]] – [[Mary Stewart]], inglise kirjanik * [[1918]] – [[Chaim Herzog]], Iisraeli poliitik * [[1920]] – [[Bernd Nielsen-Stockeby]], baltisaksa ajakirjanik * [[1921]] – [[Virgilio Barco Vargas]], Colombia president * [[1922]] – [[Agostinho Neto]], Angola poliitik * 1922 – [[Leo Normet]], eesti helilooja ja muusikateadlane * [[1923]] – [[Hank Williams]], USA kantrilaulja * [[1925]] – [[Peter Ladefoged]], Briti foneetik * [[1926]] – [[Jean-Marie Lustiger]], juudi päritolu Prantsuse katoliku vaimulik * 1926 – [[Viktor Palm]], eesti keemik ja poliitik * [[1927]] – [[Ago Aaloe]], eesti geoloog * [[1935]] – [[Ken Kesey]], ameerika kirjanik * [[1939]] – [[Vladimir Menšov]], vene filmirežissöör * 1939 – [[Astrid Relve]], eesti kuuldemängulavastaja * [[1941]] – [[Lembit Annus]], Eesti ajakirjanik ja poliitik * [[1941]] – [[Bob Matsui]], USA poliitik * 1941 – [[Hille Tänavsuu]], eesti ajakirjanik * [[1946]] – [[Heimar Lenk]], Eesti ajakirjanik ja poliitik * [[1954]] – [[Georg Sootla]], eesti politoloog * [[1957]] – [[Andris Piebalgs]], Läti poliitik ja diplomaat * [[1958]] – [[Janez Janša]], Sloveenia poliitik * [[1977]] – [[Rasmus Kagge]], eesti ajakirjanik * [[1985]] – [[Aleksandr Ovetškin]], Venemaa jäähokimängija, vasakäär == Surnud == {{vaata|Surnud 17. septembril}} * [[1944]] – [[Eugen Habermann]], eesti arhitekt * [[1948]] – [[Ruth Benedict]], USA antropoloog ja kirjanik * [[1964]] – [[Richard Hugo Kaho]], eesti bioloog, [[Tartu Ülikool]]i rektor 1938–1940, [[Riiginõukogu]] liige * [[1994]] – [[Karl Popper]], briti filosoof * [[1997]] – [[Jan Peder Syse]], Norra poliitik * [[2007]] – [[Arvo Alas]], eesti tõlkija ja diplomaat * [[2016]] – [[Charmian Carr]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna ja laulja == Pühad == *... == Ilmarekordid == *... == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Korela">{{Netiviide |url=http://kaido.co.nf/tabeleaj.htm |pealkiri=Kaido Korela: Tähtsündmusi Eesti ajaloost |vaadatud=2017-09-09 |arhiivimisaeg=2017-09-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170909142112/http://kaido.co.nf/tabeleaj.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Kronoloogia, 2007">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 154</ref> }} {{kuupäevad}} [[Kategooria:Aasta päevad|September 17]] anrs6aaecdu72svsl4nnn6506d7z7n4 1986 0 5171 7166284 7133710 2026-06-03T07:20:52Z Kuriuss 38125 7166284 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} {{sisukord paremale}} '''1986. aasta''' ('''MCMLXXXVI''') oli 20. sajandi 86. aasta. == Sündmused maailmas == === Jaanuar === * [[22. jaanuar]] – kolm [[Sikhid|sikhi]] äärmuslast mõisteti süüdi [[India]] [[India peaminister|peaministri]] [[Indira Gandhi]] mõrvas. * [[28. jaanuar]] – [[Challengeri katastroof]]: [[USA]] [[Kosmosesüstik (Space Shuttle)|kosmosesüstik]] [[Challenger (kosmosesüstik)|Challenger]] plahvatas 73 sekundit pärast starti, hukkus 7 [[astronaut]]i. === Veebruar === * ... === Märts === * ... === Aprill === *[[26. aprill]] – plahvatas reaktor [[Tšornobõli tuumaelektrijaam]]a 4. energiaplokis ([[Tšornobõli katastroof]]) === Mai === *[[26. aprill]] – [[Euroopa Majandusühendus]] võttis ametliku sümbolina kasutusele [[Euroopa lipp|Euroopa lipu]] === Juuni === * ... === Juuli === * ... === August === * [[8. august|8.]]–[[9. august]] – [[Mikkeli pantvangikriis]] * [[21. august]] – [[Nyose järve katastroof]] [[Kamerun]]is, milles hukkus 1746 inimest ja umbes 3500 karilooma === September === * ... === Oktoober === * ... === November === * ... === Detsember === * ... == Sündmused [[Eesti]]s == * 31. jaanuar – 1. veebruar – toimus Eestimaa Kommunistliku Partei 19. kongress. * 24. aprill – Eesti NSV kirjanike liidu IX kongressil kostis üsna teravat kriitikat võimude aadressil, kuid avalikkuse ette enamik sellest ei jõudnud. * [[25. mai]] – [[Vaino Väljas]] sai [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] suursaadikuks [[Nicaragua]]s. * 28. juuni – Rootsi eestlaste ajalehtedes ilmus anonüümne kiri Eesti teadlastelt Tallinna Uussadama ehituse vastu. * [[18. oktoober]] – [[Tallinn]]a lähedal [[Jüri]] kirikaias ja koolimajas toimus [[Eesti]] muinsuskaitseklubide esimene kokkutulek. * [[19. detsember]] – valmis [[Tallinna Uussadam|Tallinna Uussadama]] ([[Muuga sadam]]a) esimene järk. == Sündinud == {{vaata|Sündinud 1986}} *[[6. jaanuar]] – [[Petter Northug]], Norra suusataja *[[18. jaanuar]] – [[Maarja Kivi|Maarja Meriste-Kivi]], Eesti laulja *[[24. veebruar]] – [[Carolina Pihelgas]], Eesti luuletaja ja tõlkija *[[27. veebruar]] – [[Nicole Linkletter]], USA modell *[[16. märts]] – [[Alexandra Daddario]], ameerika näitleja *[[28. märts]] – [[Lady Gaga]], USA laulja *[[3. aprill]] – [[Amanda Bynes]], USA näitleja *[[21. aprill]] – [[Kristjan Kasearu]], Eesti laulja *[[22. aprill]] – [[Amber Heard]], ameerika näitleja *[[27. aprill]] – [[Dinara Safina]], Venemaa tennisist *[[13. mai]] – [[Alexander Rybak]], Norra laulja *[[13. mai]] – [[Robert Pattinson]], Suurbritannia näitleja *[[16. mai]] – [[Megan Fox]], USA näitleja *[[17. mai]] – [[Timo Simonlatser]], Eesti murdmaasuusataja *[[3. juuni]] – [[Rafael Nadal]], Hispaania tennisist *[[11. juuni]] – [[Shia LaBeouf]], ameerika näitleja *[[13. juuni]] – [[Mary-Kate Olsen|Mary-Kate]] ja [[Ashley Olsen]], USA näitlejad *[[2. juuli]] – [[Lindsay Lohan]], USA näitleja ja laulja *[[19. august]] – [[Christina Perri]], USA laulja *[[3. oktoober]] – [[Liis Lass]], Eesti seltskonnategelane *[[23. oktoober]] – [[Emilia Clarke]], inglise näitleja *[[24. oktoober]] – [[Drake]], Kanada laulja, laulukirjutaja, produtsent ja näitleja *[[30. oktoober]] – [[Thomas Morgenstern]], Austria suusahüppaja *[[1. november]] – [[Ksenija Balta]], Eesti kergejõustiklane *[[17. detsember]] – [[Vanessa Zima]], USA filminäitleja *[[30. detsember]] – [[Ellie Goulding]], Inglise laulja, laulukirjutaja ja muusik == Surnud == {{vaata|Surnud 1986}} *[[3. jaanuar]] – [[Valter Tauli]], Eesti keeleteadlane *[[9. jaanuar]] – [[Michel de Certeau]], prantsuse sotsioloog *[[10. jaanuar]] – [[Jaroslav Seifert]], tšehhi kirjanik *[[24. jaanuar]] – [[L. Ron Hubbard]], ameerika ulmekirjanik, saientoloogia rajaja *[[28. jaanuar]] – [[Gregory Jarvis]], [[Christa McAuliffe]], [[Ronald McNair]], [[Ellison Onizuka]], [[Judith Resnik]], [[Dick Scobee]], [[Michael J. Smith]], USA astronaudid *[[30. jaanuar]] – [[Ivan Papanin]], vene polaaruurija *[[1. veebruar]] – [[Alva Myrdal]], Rootsi sotsioloog ja poliitik *[[17. veebruar]] – [[Jiddu Krishnamurti]], filosoof *[[28. veebruar]] – [[Olof Palme]], Rootsi poliitik *[[8. märts]] – [[Kersti Merilaas]], eesti luuletaja *[[18. märts]] – [[Ludvík Aškenazy]], Tšehhi kirjanik *18. märts – [[Bernard Malamud]], ameerika kirjanik *[[7. aprill]] – [[Leonid Kantorovitš]], vene matemaatik ja majandusteadlane *[[12. aprill]] – [[Valentin Katajev]], vene kirjanik *[[14. aprill]] – [[Simone de Beauvoir]], prantsuse kirjanik, filosoof ja majandusteadlane *[[20. aprill]] – [[Aleksei Arbuzov]], vene näitekirjanik *[[22. aprill]] – [[Mircea Eliade]], rumeenia usundiloolane ja kirjanik *[[24. aprill]] – [[Wallis Simpson]], Windsori hertsoginna *[[9. mai]] – [[Tenzing Norgay]], šerpa mägironija *[[13. juuni]] – [[Benny Goodman]], ameerika džässklarnetist *13. juuni – [[Dean Reed]], ameerika laulja *[[14. juuni]] – [[Jorge Luis Borges]], Argentina kirjanik *[[10. juuli]] – [[Le Duan]], Vietnami poliitik *[[11. oktoober]] – [[Georges Dumézil]], prantsuse keeleteadlane ja usundiloolane *[[19. oktoober]] – [[Samora Machel]], Mosambiigi poliitik *[[28. august]] – [[Elvi Sinervo]], soome kirjanik *[[31. august]] – [[Urho Kaleva Kekkonen]], Soome president 1956–1982 *[[27. september]] – [[Cliff Burton]], USA muusik, Metallica bassimängija *[[2. november]] – [[Arnold Matteus]], eesti arhitekt *[[8. november]] – [[Vjatšeslav Molotov]], Nõukogude Liidu poliitik *[[30. november]] – [[Cary Grant]], Briti päritolu USA filminäitleja *[[16. detsember]] – [[Harald Haberman]], eesti zooloog *[[22. detsember]] – [[Arvo Ratassepp]], eesti koorijuht *[[25. detsember]] – [[Kaarel Ird]], eesti lavastaja ja teatrijuht *[[29. detsember]] – [[Harold Macmillan]], Suurbritannia poliitik *29. detsember – [[Andrei Tarkovski]], vene filmirežissöör == [[Nobeli auhind|Nobeli auhinnad]] == *[[Nobeli füüsikaauhind|füüsika]] – [[Ernst Ruska]], [[Gerd Binnig]], [[Heinrich Rohrer]] *[[Nobeli keemiaauhind|keemia]] – [[Dudley Herschbach]], [[Yuan Tseh Lee]], [[John Polanyi]] *[[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|meditsiin]] – [[Stanley Cohen]], [[Rita Levi-Montalcini]] *[[Nobeli kirjandusauhind|kirjandus]] – [[Wole Soyinka]] *[[Nobeli rahuauhind|rahu]] – [[Elie Wiesel]] *[[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|majandus]] – [[James McGill Buchanan]] [[Kategooria:1986]] nbmswq6rhm4xzqemic7uo3e7qoucfej Che Guevara 0 5839 7166395 6977052 2026-06-03T10:05:52Z NimetuLammas 230910 Guevara on sündinud 14. mail ja see oli kinnitatud tema ema poolt. 7166395 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} [[Pilt:CheinMoscow.jpg|pisi|Che [[Moskva]]s]] '''Che Guevara''' [tše ge'vaara] (ka '''El Che''', '''Che'''; kodanikunimi '''Ernesto Guevara'''; [[14. mai]] [[1928]] [[Rosario]] – [[9. oktoober]] [[1967]] Vallegrande lähedal [[Boliivia]]s) oli Argentina päritolu [[marksism|marksistlik]] [[revolutsionäär]] [[Ladina-Ameerika]]s. Ta oli poliitik, kirjanik, arst, sõjateoreetik ja partisaniliikumise juht. Pärast surma sai tema stiliseeritud kujutisest kogu maailmas tuntud protestiliikumise kultuuriline sümbol. Noore meditsiinitudengina reisis Guevara läbi Ladina-Ameerika. Külastatud paikade vaesus kujundas põhjalikult ümber tema maailmavaate. Reisikogemused ja vaatlused tõid ta järeldusele, et regioonis sügavalt juurdunud majanduslik ebavõrdsus on omane [[monopol]]istlikule [[kapitalism]]ile, [[uuskolonialism]]ile ja [[imperialism]]ile, mille ainus ravim on [[maailmarevolutsioon]]. Hiljem kohtas ta [[Mehhiko]]s [[Fidel Castro]]t ja liitus tema [[26. Juuli Liikumine|26. Juuli Liikumisega]]. Detsembris [[1956]] oli ta nende revolutsionääride hulgas, kes Castro juhtimisel tungisid [[Kuuba]]sse eesmärgiga kukutada USA poolt toetatud Kuuba diktaator [[Fulgencio Batista]]. Guevara sai varsti mässuliste seas kuulsaks, ülendati komandandi auastmesse ja mängis pöördelist rolli edukas kaheaastases partisaniliikumises, mis tõukas Batista troonilt. 1959–1961 töötas ta Kuuba riigipanga presidendina ja 1961–65 tööstusministrina. Diplomaadina maailmas ringi liikudes ja riigijuhtidega kohtudes esindas ta Kuuba sotsialismi. Ta oli viljakas literaat ja päevikupidaja, kirjutades partisanisõja teoreetilise ja praktilise käsiraamatu ning tuntud [[memuaarid]] oma mootorrattareisist üle Lõuna-Ameerika mandri. Guevara lahkus Kuubast 1965. aastal, et õhutada revolutsiooni, kõigepealt edutuks osutunud katsel [[Kongo Demokraatlik Vabariik|Kongo]]s [[Kinshasa]]s ning seejärel [[Boliivia]]s, kus ta [[CIA]] toetusel tabati ja hukati. Guevara on tuntud kui vastuoluline ja tähelepanuväärne ajalooline isiksus, olles kurikuulus kui halastamatu distsipliininõudja, kes kõhklematult laskis maha ülejooksikud ning keda toetajad samas austasid kui rangelt doktriinidele pühendunud juhti. Guevarast on kujunenud [[vasakpoolsus|vasakpoolsete]] ühiskondlike liikumiste ikoon tänu tema märtrisurmale, poeetilisele truudusvandele klassivõitlusele ja soovile luua "uue inimese" teadlikkus, keda ajendavad rohkem moraalsed kui materiaalsed stiimulid. Paradoksaalsel moel ja vastuolus tema enda ideoloogiaga kujundati Che näost globaalse massikultuuri turundusembleem ja sümbol. Ajakiri [[Time]] nimetas Ched 20. sajandi 100 kõige mõjuvõimsama inimese hulgas, samal ajal kui [[Alberto Korda]] tehtud foto "Guerillo Heroico" (ajakirja kaanel) kuulutati "maailma kõige kuulsamaks fotoks". ==Lapsepõlv== Ernesto Guevara sündis [[14. juuni]]l [[1928]] [[Rosario]]s [[Argentina]]s. Ta oli hispaania, baski ja iiri juurtega perekonna viiest lapsest vanim. Kuigi kogu oma elu jooksul kannatas ta ägedate astmahoogude all, oli ta silmapaistev sportlane, nautides ujumist, jalgpalli ja golfimängu. Ta oli Ameerika jalgpalli koondise innukas liige ja teenis oma agressiivse mängustiili tõttu endale hüüdnime Sütik. Koolikaaslased hüüdsid teda Chancho ('põrsas'), sest ta pesi ennast harva ja kandis uhkelt nädal aega pesemata särki. Oma isa käest õppis Guevara selgeks malemängu ja alates 12. eluaastast osales ta kohalikel turniiridel. Noorukieas ja kogu hilisema elu vältel armastas ta kirglikult luulet, eriti [[Pablo Neruda]], [[John Keats]]i, [[Antonio Machado]], [[Federico García Lorca]], [[Gabriela Mistral]]i, [[César Vallejo]] ja [[Walt Whitman]]i teoseid. Ta võis lugeda peast [[Rudyard Kipling]]i luuletust "Kui" ja [[José Hernández]]e teost "Martin Ferro". Guevarade koduses raamatukogus oli üle 3000 trükise. See lubas Guevaral olla entusiastlik ja eklektiline lugeja, keda huvitasid [[Karl Marx]]i, [[William Faulkner]]i, [[André Gide]]'i, [[Emilio Salgar]]i ja [[Jules Verne]]'i looming. Lisaks nautis ta [[Jawaharlal Nehru]], [[Franz Kafka]], [[Albert Camus]]’, [[Vladimir Lenin]]i, [[Jean-Paul Sartre]]'i, [[Anatole France]]'i, [[Friedrich Engels]]i, [[Herbert George Wells]]i ja [[Robert Frost]]i töid. Vanemaks saades tekkis tal huvi Ladina-Ameerika kirjanike [[Horacio Quiroga]], [[Ciro Alegría]], [[Jorge Icaza]], [[Rubén Darío]] ja [[Miguel Asturias]]e vastu. Paljud nende kirjanike ideed kirjutas ta käsitsi oma kartoteeki, mis sisaldas mõjukate intellektuaalide mõisteid, definitsioone ja filosoofiaid. Need sisaldasid [[Buddha]] ja [[Aristoteles]]e analüütilist ülevaadet, [[Bertrand Russell]]i uurimust armastuse ja patriotismi kohta, [[Jack London]]i uurimust ühiskonna kohta ja [[Nietzsche]] ideid surma kohta. [[Sigmund Freud]]i ideed kütkestasid teda ja Guevara tsiteeris teda paljudel teemadel alates unenägudest, sugutungist kuni [[Oidipuse kompleks]]ini. Tema lemmikained koolis olid filosoofia, matemaatika, insenerialad, politoloogia ja sotsioloogia. [[1948]]. aastal astus Guevara [[Buenos Airese Ülikool]]i, kus õppis meditsiini. [[1951]] võttis ta aastaks akadeemilise puhkuse, et reisida koos sõber [[Alberto Granado]]ga läbi [[Lõuna-Ameerika]]. Tema eesmärk oli töötada vabatahtlikuna paar nädalat San Pablo pidalitõbiste koloonias [[Peruu]]s, [[Amazonas]]e jõe kallastel. Reisil tehtud märkmete põhjal andis Guevara hiljem välja raamatu "[[Mootorrattapäevik]]", millest sai [[New York Times]]i bestseller ja mille järgi tehti [[2004]]. aastal hulgaliselt auhindu võitnud film. Olles kogu Ladina-Ameerikas laialt levinud vaesuse, rõhumise ja vangistamiste tunnistajaks ning saades mõjutusi [[Karl Marx]]i kirjutistest, hakkas Guevara nägema relvastatud revolutsiooni kui [[sotsiaalne ebavõrdsus|sotsiaalse ebavõrdsus]]e likvideerimise vahendit. Reisi lõpus hakkas ta Ladina-Ameerikat nägema enam mitte kui eri rahvuste kogumit, vaid kui ühtset tervikut, mis vajab kogu kontinenti haaravat vabastamise strateegiat. Guevara kujutlus piirideta, ühendatud Hispaania Ameerikast, mis jagab ühist latiino pärandit, mängis suurt rolli tema hilisemas revolutsioonilises tegevuses. Argentinasse tagasi jõudes lõpetas ta meditsiiniõpingud ja sai diplomi [[1953]]. aasta juunis. ==Guatemala== 7. juulil 1953 alustas Guevara uut reisi, mis seekord haaras Boliivia, Peruu, Ecuadori, Panama, Costa Rica, Nicaragua, Hondurase ja El Salvadori. 10. detsembril 1953 saabus Guevara Guatemalasse, kus president [[Jacobo Arbenz Guzmán]]i juhitav demokraatlikult valitud valitsus püüdis maareformi ja teisi algatusi kasutades lõpetada latifundiumite süsteemi. Guevara otsustas peatuda Guatemalas, et "ennast täiendada ja viia lõpule kõik ettevalmistused, mis on vajalikud, et saada tõeliseks revolutsionääriks". ==Kuuba== Septembris [[1954]] saabus Guevara [[Mexico]]sse ning uuendas oma sõprust [[Nico Lopez]]e ja teiste Kuubalt pagendatutega, keda ta oli kohanud Guatemalas. Juunis [[1955]] tutvustas Lopez talle [[Raúl Castro]]t, kes pärastpoole viis ta kokku oma vanema venna [[Fidel Castro]]ga. Fidel Castro oli revolutsioonijuht, kes oli asutanud 26. Juuli Liikumise ja pidas plaani diktaator [[Fulgencio Batista]] kukutamiseks. Esimesel kohtumisel toimunud pika öise vestluse tulemusel otsustas Guevara, et Kuuba on see põhjus, mida ta on otsinud. Enne päevatõusu oli ta juba liitunud 26. Juuli Liikumisega. Alates sellest eluhetkest hakkas Guevara pidama USA kontrollitavaid konglomeraate nendeks, kes toetavad represseerivaid riigikordasid kogu maailmas. Batistat pidas ta "USA juhitud hüpiknukuks, kelle nöörid tuleb läbi lõigata". Kuigi Guevara planeeris grupis töötada sõjaväearstina, osales ta ka sõjaväelaagrites ja kursuse lõpus nimetas nende instruktor kolonel Alberto Bayo teda "kõikidest kõige paremaks partisaniks". Castro revolutsiooniplaani esimene samm oli rünnata Kuubat Mehhikost vanal lekkival ristlejal "Granma". Nad alustasid liikumist Kuubale 25. novembril [[1956]]. Batista sõjaväelased ründasid neid varsti pärast maabumist ja paljud 82 mehest said surma. Ainult väike grupp revolutsionääre pääses, et grupeeruda uuesti lahingujõuks kaugel märgades ja poristes [[Sierra Maestra]] mägedes. Toiduvaru kahanes ja moraal langes. Guevara nimetas seda aega "minu kõige valurikkamateks sõjapäevadeks", sest tal oli allergia [[moskiito]]hammustuste vastu, mis katsid piinarikaste pähklisuuruste [[tsüst]]idena ta keha. Seal edutas Castro Guevara teise armeekolonni komandandiks. Guevara esimene plaan rünnata vaenlase garnisoni [[Bueuycito]]s ei läinud nii, nagu esialgu planeeritud. Kui tema mehed õigel ajal ei saabunud, alustas ta rünnakut ilma nendeta. Tema relv kiilus kinni ja Guevara põgenes kuulirahe alt. Guevara muutis taktikat ja kehtestas veel rangema distsipliini. Desertööre karistati nagu reetureid ja Guevara oli tuntud selle poolest, et saatis hukkamisrühmad jälitama neid, kes püüdsid põgeneda. Selle tulemusel hakati Guevarat kartma tema julmuse ja halastamatuse pärast. Partisanisõja ajal oli Guevara vastutav mitmete meeste hukkamise eest, keda süüdistati salakuulamises ja äraandmises. Hoolimata oma nõudlikust ja järsust meelelaadist tunnetas Guevara, et juhina on tal ka õpetajaroll, ning töö vaheaegadel lahutas ta meeste meelt sellega, et luges neile ette [[Robert Louis Stevenson]]i, [[Cervantes]]e ja Hispaania lüürikute teoseid. Tema vastutav juht Fidel Castro on kirjeldanud Guevarat kui intelligentset, kartmatut ja eeskujulikku juhti, kellel oli "suur moraalne autoriteet oma vägede seas". Castro on ka märkinud, et Guevara riskis liiga palju ja tal oli kalduvus hulljulgusele. Guevara mängis tähtsat rolli salaraadiojaama [[Radio Rebelde]] loomisel veebruaris [[1958]]. Jaam edastas Kuuba rahvale 26. Juuli Liikumise uudiseid ja seisukohti ning võimaldas pidada raadiosidet üha kasvavate mässuliste rühmade vahel kogu saarel. Ilmselt oli Guevara saanud innustust Guatemalas CIA raadio efektiivsusest, kui see oli aidanud minema kihutada Jacobo Arbenz Guzmáni juhitud valitsuse. [[1958]]. aasta juulis oli Guevaral otsustav osa [[Las Mercedes]]i lahingus, kus tema rühm pidas kinni 1500 Batista kindrali [[Cantillo]] juhitud meest, kelle eesmärk oli ümber piirata ja hävitada Castro väesalgad. Aastaid hiljem Che lahingutaktikat analüüsides nimetas Ameerika Ühendriikide mereväe major [[Larry Bockman]] seda "suurepäraseks". Laia toetust omanud revolutsioon muundus mõne kuuga kommunistlikuks võimuhaaramiseks. Selles etendas Che Guevara küllaltki saatuslikku, Castro peamise timuka osa, kehtestades Kuubas kommunistliku režiimi ülevalhoidmiseks vägivallasüsteemi ning hirmu õhkkonna. Erakordset julmust ilmutades surus Guevara maha Kuuba maapiirkondades kommunistliku süsteemi vastu puhkenud ülestõusu, jätkates seejärel karmi terrorit. Guevara kuulutas avalikult: "Mul pole vaja tõendeid, et kedagi maha lasta – mul on vaja ainult kinnitust, et seda on vaja teha!". "Kommunismi musta raamatu" kohaselt oli [[1970]]. aastate alguseks hukkamiskomandode poolt maha lastud vähemalt 14 000 inimest, kokku ulatub revolutsiooni tulemusel tapetud või hukkunud inimeste hulk üle 100 000. Guevarale meeldis inimesi tappa: ta kirjutas kirega alla hukkamiskäskudele, talle tegi rõõmu hukkamisi oma kabineti aknast vaadata ning seal ka ise osaleda. Guevara ohvrite seas oli ka arvukalt naisi ning lapsi, revolutsiooni Robespierre ei halastanud kellelegi. [[1960]]. aastal rajas Guevara Kuubasse esimesed GULAGi süsteemi meenutavad koonduslaagrid. [[1961]]. aastaks istus seal juba 300 000 kuubalast 6,4 miljonist. Kommunistide terror tõi kaasa ulatusliku põgenemise maalt. Viie aastaga põgenes Kuubast üle poole miljoni inimese. ==Kongo== Aastal [[1965]] otsustas Guevara riskida ja minna Aafrikasse, et pakkuda oma teadmisi ja kogemusi partisanina [[Kongo]] konfliktis. Guevara, tema asetäitja [[Victor Dreke]] ja 12 kuubalasest ekspeditsiooniliiget saabusid Kongosse 24. aprillil 1965. Hiljem liitus nendega veel umbes 100 afro-kuuba päritolu meest. Nad tegid koostööd partisanide liidri [[Laurent-Désiré Kabila]]ga, kes oli hiljuti aidanud tapetud [[Patrice Lumumba]] toetajatel korraldada mässu, mis siiski ebaõnnestus. Kaotanud illusioonid Kabila vägede distsipliini suhtes, vallandas Guevara ta, teatades: "Miski ei pane mind uskuma, et Kabila tunneb aega." ==Boliivia== Castro käsul olid kohalikud Boliivia kommunistid ostnud maatüki kuivas metsaregioonis kauges Ñancahuazú piirkonnas, et Guevara saaks seal rajada partisanide baaslaagri ja treeningala. Guevara partisanisalgad, mida oli kokku 50 ja mis tegutsesid [[Boliivia Rahvuslik Vabastusarmee|Boliivia Rahvusliku Vabastusarmee]] nime all, olid hästi varustatud. Rasketes maastikutingimustes mägises [[Camir]]i regioonis oli võitluses Boliivia regulaarvägede üle saavutatud mitmeid võite. Kuid septembris õnnestus armeel vägivaldses lahingus hävitada kaks partisanide väesalka ja tappa üks nende liidritest. ==Vangi langemine ja hukkamine== [[Félix Rodríguez]], kes oli ise Kuuba pagulane ja kellest oli saanud [[CIA]] [[Special Activities Division|eriülesannete osakonna]] operatiivtöötaja, juhtis Guevara tabamist Boliivias. 7. oktoobril teatas informaator Boliivia eriüksustele Guevara partisanide laagri asukoha [[Yuro]] orus. Nad piirasid ala umber ja Guevara sai haavata ning võeti vangi, kui ta juhtis Simeón Cuba Sarabia salka. Guevara seoti kinni ja viidi 7. oktoobri öösel poollagunenud mudasesse koolimajja, mis asus kõrvalolevas La Higuera külas. Järgmise päeva ja poole jooksul keeldus Guevara Boliivia politseiohvitseride küsimustele vastamast ning rääkis vaikselt ainult Boliivia sõduritega. 9. oktoobri hommikul palus Guevara, et tema juurde toodaks külakooli õpetaja, 22-aastane Julia Cortez. Hiljem on Cortez Guevarat kirjeldanud kui "meeldiva välimuse ja pehme ning iroonilise pilguga meest". Ta väitis, et nende vestluse ajal leidis ta olevat end "võimetu vaatama Guevarale silma", sest Guevara silmavaade oli "talumatu, läbitungiv ja väga rahulik". Nende lühikese vestluse ajal kaebas Guevara koolimaja viletsa seisukorra üle, väites, et on "ebapedagoogiline" loota, et külalapsed õpivad sellises koolis, sama ajal kui "valitsuse ametnikud sõidavad Mercedestega" ja deklareeris, et "see on olukord, mille vastu me võitleme". Mõni hetk enne hukkamist küsiti Guevaralt, kas ta mõtleb enda surematusele. "Ei," vastas ta. "Ma mõtlen revolutsiooni surematusele." Siis ütles ta oma timukale: "Ma tean, et sa oled tulnud mind tapma. Tulista, argpüks, sa ju tapad ainult inimese." Terán kõhkles ning avas siis automaadist tule, sihtides Guevarat kätesse ja jalgadesse. Guevara väänles maas, hammustades ilmselt oma kätt, et vältida valukarjeid. Terán tulistas pärast seda veel mitu korda, haavates Guevarat surmavalt rinda Rodrígueze andmetel kell 13.10. Üldse tulistati Guevara pihta üheksal korral, sealhulgas viiel korral jalgadesse, üks kord paremasse õlga ja kätte, üks kord rinda ning lõpuks kõrisse. ==Lõplik hävitamine== Siis seoti Guevara keha helikopteri maabumisjaluste külge ja transporditi kõrvalasuvasse Vallegrande külla. [[11. oktoober|11. oktoobril]] [[1967]] välja antud memorandumis nimetab USA president [[Lyndon B. Johnson]] [[Riiklik Julgeolekuagentuur|Riikliku Julgeolekuagentuuri]] juhile Walt Whitman Rostow'le Guevara tapmisotsust rumalaks, aga "Boliivia seisukohast võetuna arusaadavaks". Pärast hukkamist võttis Rodríguez endale mitmed Guevara isiklikud esemed, seal hulgas kella, mida ta kandis palju aastaid, näidates seda tihti reporteritele. Tänapäeval on mõned esemed, sealhulgas välgumihkel, eksponeeritud CIA-s. Pärast seda, kui sõjaväearst oli amputeerinud Guevara käed, transportisid Boliivia armee ohvitserid tema keha teadmata asukohta ja keeldusid teatamast, kas säilmed maeti või põletati. Käed pandi säilitamiseks [[formaldehüüd]]i lahusesse ja saadeti [[Buenos Aires]]esse sõrmejälgede võrdlemiseks, kuna Guevara sõrmejäljed olid Argentina politsei käes. Hiljem saadeti need Kuubasse. 15. oktoobril 1967 teatas Castro, et Guevara on surnud, ja kuulutas kogu saarel välja kolmepäevase leina. == Kirjandus == * "Che Guevara Boliivia päevik" (tema elu viimastest kuudest Boliivias). Tõlkinud ja eessõna: J. Laas. [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1969]] * Jossif Lavretski, "Ernesto Che Guevara". Eesti Raamat, Tallinn [[1983]] * Elmar May, "Che Guevara". Saksa keelest tõlkinud [[Ants Sisask]]. [[Olion]], Tallinn [[2003]] * [[Mart Laar]], [[Andres Herkel]]. "Kuuba südames", [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], [[2008]] * Che Guevara "[[Mootorrattapäevik]]". Tõlkinud [[Riina Valmsen]]. Tallinn: IlmaPress, 2012 == Välislingid == {{commons|Che Guevara}} * [http://web.archive.org/web/20080106155436/http://www.sancristobal.cult.cu/sitios/Che/Index.HTM Che, Guía y Ejemplo:] * [http://web.archive.org/web/20060520072317/www.sancristobal.cult.cu/sitios/che/Galeria1.HTM pildid], * [https://archive.today/20080109221437/http://www.sancristobal.cult.cu/sitios/che/canciones.htm laulud (mp3)] * [http://web.archive.org/web/20060520072306/www.sancristobal.cult.cu/sitios/che/Videos.HTM videod] * [[Mart Laar]] [http://www.diplomaatia.ee/artikkel/che-guevara-ja-kasulikud-idioodid/ "Che Guevara ja kasulikud idioodid"] Diplomaatia nr 51, november 2007 (ülevaades Che Guevara eluloost Humberto Fontova raamatu "Exposing the Real Che Guevara: And the Useful Idiots Who Idolize Him" arvustuses) * [https://archive.today/20130701093531/http://www.decivitate.ee/?news_id=43 Ei tea, kes ta on, aga T-särke müüb ta küll hästi!] {{JÄRJESTA:Guevara, Che}} [[Kategooria:Kuuba poliitikud]] [[Kategooria:Argentina kirjanikud]] [[Kategooria:Arstid]] [[Kategooria:Revolutsionäärid]] [[Kategooria:Sündinud 1928]] [[Kategooria:Surnud 1967]] in66c7ygbmvcaaxr1q4reo1woe7bn7m Lämmastik 0 6677 7166110 7164979 2026-06-02T19:27:35Z Heakeel 122460 /* Tootmine */ 7166110 wikitext text/x-wiki {{KeemElem|7|Lämmastik|N|14,0067|keMittemetall|2|5|||||}} [[Pilt:Dinitrogen-3D-vdW.png|pisi|border|Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel]] [[Fail:Läbi lämmastiku. Vedel lämmastik AHHAA teadusteatris Emaj6e festivalil 2013.JPG|pisi|Vedela lämmastiku tekitatud pilv [[teaduskeskus Ahhaa|teaduskeskuse Ahhaa]] teadusteatris]] '''Lämmastik''' (tähis '''N''') on [[keemiline element]] [[järjenumber|järjenumbriga]] 7. Lämmastik on [[Normaaltingimused|tavatingimustes]] lõhnatu, värvitu ja maitsetu [[gaas]], mis moodustab [[Maa (planeet)|Maa]] [[atmosfäär]]ist mahult 78,09% (massilt 75,51%). Lämmastik on leviku järgi [[universum]]is kuues element<ref name="Encyclopedia Britannica" /> ning [[maakoor]]es 32. element.<ref name="Chemical Elements: From Carbon to Krypton" /> Lämmastik on [[mittemetall]], teda esineb looduses keemiliselt väga püsivate [[aatom|kaheaatomiliste]] [[lihtaine]] [[molekul]]idena. Kahe lämmastikuaatomi vahel on [[kovalentne side|kovalentne]] [[kolmikside]], mida loetakse üheks tugevamaks omataoliseks.<ref name="NN Bond" /> Seetõttu on kaheaatomiline lämmastikumolekul peaaegu [[inertsus (keemia)|inertne]].<ref name="Deacon" /> Lämmastikul on kaks [[stabiilne isotoop|stabiilset isotoopi]] [[massiarv]]udega 14 (esinemissagedusega 99,63%) ja 15 (esinemissagedusega 0,37%).<ref name="Encyclopedia Britannica" /> Selle põhjal võetakse arvutuslikuks lämmastiku [[aatommass]]iks 14,0067. Lämmastiku [[keemistemperatuur]] [[normaalrõhk|normaalrõhul]] on −195,795 &deg;[[Celsiuse skaala|C]],<ref name="RSC" /> sellest madalamal temperatuuril esineb lämmastik värvitu [[vedelik]]una. Lämmastiku [[sulamistemperatuur]] normaalrõhul on −210&nbsp;°C,<ref name="RSC" /> millest madalamal temperatuuril muutub lämmastik [[tahkis|tahkeks]] valgeks aineks, mis meenutab [[kristallstruktuur|struktuurilt]] [[lumi|lund]].<ref name="Chemical Elements: From Carbon to Krypton" /> ==Ajalugu== Lämmastik kui gaas avastati alles 18. sajandi teisel poolel, mil [[Õhk|õhu]] uurimine ning komponentideks lahutamine tegi teaduses võidukäigu. Esimestena eraldasid lämmastiku õhust rootslane [[Carl Wilhelm Scheele]] (jagas õhu põlevaks õhuks (''fire air'') ja rüvetunud õhuks (''foul air''))<ref name="Encyclopedia Britannica" /> ning inglased [[Joseph Priestley]] ja [[Henry Cavendish]]. Lämmastiku avastamise au kuulub aga šotlasele [[Daniel Rutherford]]ile, kes pakkus 1772. aastal oma doktoritöös välja, et tegemist võib olla uue keemilise elemendiga.<ref name="RSC" /> Prantsuse keemik [[Antoine Lavoisier|Antoine Laurent de Lavoisier]] pakkus 1786. aastal<ref name="Air Liquid" /> uue gaasi nimetuseks ''azote'' (elutu),<ref name="Chemical Elements: From Carbon to Krypton" /> sest puhast lämmastikku hingama pandud organismid surid. Tänapäeval levinuima lämmastikunimetuse – ''nitrogenium'' ('nitraatide looja') – võttis 1790. aastal kasutusele aga teine prantsuse keemik, [[Jean Antoine Claude Chaptal]].<ref name="Air Liquid" /> Lämmastiku eestikeelne nimetus on tulnud sõnast "lämbuma": [[aeroobid|aeroobsed organismid]] ei ole võimelised lämmastikku [[hingamine|hingamiseks]] kasutama ning [[hapnik]]u puudumisel lämbuvad. ==Keemilised omadused== [[Toatemperatuur]]il on lämmastik väga stabiilne gaas ega reageeri enamasti hapniku, [[vesinik]]u ega enamiku teiste elementidega. Lämmastiku molekul on väga stabiilne, sest kahe lämmastiku aatomi vahel molekulis on kolmikside, mille lõhkumiseks kulub energiat 945 kJ [[Mool|mooli]] kohta. Looduses osaleb gaasiline lämmastik reaktsioonides üksnes siis, kui on piisavalt energiat, et lämmastiku molekuli aktivatsioonibarjäär ületada: *[[atmosfäär]]is [[äike]]setormi sees [[elektrivool]]u toimel<ref name="UCAR" />; *[[Ionosfäär|kõrgetes atmosfäärikihtides]] [[virmalised|virmaliste]] korral (kõrge [[energia]]ga [[päikesetuul|päikesetuule osakeste]] abil)<ref name="Science" />; *[[Fotokatalüüs|fotokatalüütiliselt]] atmosfääris [[titaan]]dioksiidi [[nanoosake]]ste pinnal [[UV-kiirgus]]e mõjul<ref name="Nature Communications" />; *bioloogilisel [[lämmastikusidumine|lämmastiku sidumisel]] (näiteks [[mügarbakterid]] või [[tsüanobakterid]] seovad õhulämmastikku [[ensüüm]]i [[nitrogenaas]] abil)<ref name="Nature Education" />. Lämmastikumolekuli kolmiksideme katkestamiseks kulub ära 16 ATP molekuli energia kui reaktsioonide käigus muutub ATP ADP molekuliks. Atmosfäärireaktsioonide tulemusena seotakse N<sub>2</sub> molekulid hapniku molekulide või radikaalidega, moodustades nii lämmastikoksiidi (NO) kui ka lämmastikdioksiidi (NO<sub>2</sub>). [[Kaugseire]]s [[Õhusaasteained|õhusaaste]] korral kasutatakse nendest mõlemast korraga rääkides terminit NO<sub>x</sub>. Lämmastikoksiidid reageerivad õhus [[vesi|veega]], moodustades [[Lämmastikhape|lämmastikhappe]], mis on [[happesademed|happesademete]] algallikaid.<ref name="Harvard" /> Bioloogiliste protsessidega seotakse N<sub>2</sub> molekulid [[ammoniaak|ammoniaagi]] (NH<sub>3</sub>) molekulideks, millest taimed [[keemiline süntees|sünteesivad]] edasi eluks vajalikke [[biomolekul]]e.<ref name="Nature Education" /> [[Tööstus]]likult seotakse õhulämmastikku kaltsiumkarbiidi (CaC<sub>2</sub>) abil. Kaltsiumkarbiidi reageerimisel õhulämmastikuga tekib tsüaanamiid (CaCN<sub>2</sub>), mis on juba iseenesest hea [[väetis]]. Kuigi tööstuslik lämmastiku sidumine on väga keeruline protsess, võib lõpp-produktide järgi seda ka lihtsustatud kujul esitada: : CaO + 3C ⇌ CaC<sub>2</sub> + CO<sub>2</sub> : CaC<sub>2</sub> + N<sub>2</sub> <math>\mathrm\rightarrow</math> CaCN<sub>2</sub> + C<ref name="Science" /> See on tööstuslikult ja suures mahus lämmastiku fikseerimiseks kõige [[energiasääst]]likum protsess. Häid tulemusi on saadud ka puhta gaasilise lämmastiku ja puhta gaasilise vesiniku kokkujuhtimisel, kuid suuremates kogustes ei ole selle protsessiga veel lämmastikku suudetud fikseerida.<ref name="Science" /> 21. sajandi alguse seisuga on maailma suurimad lämmastikutootjad (ammoniaagi kujul) [[India]], [[Venemaa]], [[USA]] ning [[Trinidad ja Tobago]].<ref name="Encyclopedia Britannica" /> Kõrgematel temperatuuridel on lämmastik võimeline reageerima ka aktiivsete metallidega ([[liitium]]iga, [[magneesium]]iga ja titaaniga), moodustades vastavate metallidega soolad ([[nitriidid]]).<ref name="UIG" /> ==Tootmine== [[Pilt:Colonne distillazione.jpg|pisi|border|Tavapärased tööstusliku fraktsioneeriva destillatsiooni seadmed]] Tööstuslikult toodetakse puhast lämmastikku enamasti veeldatud õhu [[rektifikatsioon]]iga (ehk [[fraktsioneeriv destillatsioon|fraktsioneeriva destillatsiooniga]]), sest hapniku keemistemperatuur (−183&nbsp;°C)<ref name="Oxygen" /> on kõrgem lämmastiku keemistemperatuurist (−196&nbsp;°C).<ref name="RSC" /> (Hapnik on seega veel vedelas [[agregaatolek|olekus]], kui lämmastik juba gaasina eraldub). Lämmastikku saab ka suures koguses toota, kui põletada [[suletud süsteem (füüsika)|suletud]] õhukeskkonnas [[süsinik]]ku või [[süsivesinikud|süsivesinikke]] ning pärast hapniku täielikku põlemist eraldada [[süsihappegaas]] ja vesi.<ref name="Encyclopedia Britannica" /> Nende meetoditega saadud lämmastik ei ole muidugi täiesti puhas, sest õhk sisaldab lisaks hapnikule, süsihappegaasile ja [[veeaur]]ule ka väiksemas koguses teisi gaase ([[argoon]]i 0,93%, [[neoon]]i, [[heelium]]i ja [[krüptoon]]i alla 0,0001%, väiksed kogused ka [[metaan]]i, lämmastikoksiide, [[osoon]]i jne).<ref name="Visionlearning" /> Täiesti puhast lämmastikku on väikeses koguses võimalik toota näiteks baariumassiidi (Ba(N<sub>3</sub>)<sub>2</sub>) [[termolüüs|termilisel lagundamisel]].<ref name="Encyclopedia Britannica" /> ==Ühendid== Lämmastik on väga oluline [[Keemiline ühend|keemiliste ühendite]] moodustaja. Ühendites on lämmastiku [[oksüdatsiooniaste]] −3 kuni +5. Teise perioodi elemendina saab lämmastik moodustada neli [[kovalentne side|kovalentset sidet]], omandades positiivse laengu. Viiendaks sidemeks saab lämmastik moodustada [[iooniline side|ioonilise sideme]]. Olulisemad [[anorgaaniline ühend|anorgaanilised]] lämmastikuühendid on: *[[ammoniaak]], *lämmastikoksiidid ([[dilämmastikoksiid]], lämmastikoksiid, lämmastikdioksiid jt), *[[nitraadid]], *[[nitriidid]], *[[nitritid]]. Lämmastikühendid on olulised ka [[orgaaniline keemia|orgaanilises keemias]]. Lämmastikku sisaldavad funktsionaalrühmad on näiteks [[amiinid]]es, [[amiidid]]es ja [[aminohapped|aminohapetes]] ning seega ka aminohapetest koosnevates keerulisemates orgaanilistes molekulides: [[valgud|valkudes ehk proteiinides]], [[peptiidid]]es ning [[vitamiinid]]es. Lämmastik on oluline komponent ([[lämmastikalused]]) ka [[DNA|DNA-molekulides]].<ref name="RSC" /> ==Kasutamine== [[Fail:Chemicum, vesinik ja lämmastik.jpg|pisi| [[Vesinik]]u ja lämmastiku torud [[Chemicum]]is]] Lämmastikku kasutatakse väga paljudes tööstusvaldkondades: keemiatööstuses, ravimitööstuses, [[petrooleum]]i töötlemisel, [[klaas]]i ja [[keraamika]] tootmisel, [[teras]]etööstuses, [[paber]]i valmistamisel ning [[meditsiin]]is.<ref name="UIG" /> Gaasilist lämmastikku kasutatakse väga tihti [[inertsus (keemia)|inertse]] atmosfääri loomiseks (näiteks vanade dokumentide kaitsmiseks hapniku eest on need pakitud õhutihedasse lämmastikkeskkonda).<ref name="Chemical Elements: From Carbon to Krypton" /> Gaasilist lämmastikku kasutatakse keemias [[soojus]]e või [[kemikaal]]ide transpordiks ning [[põlemine|põlemise]] või plahvatuste korral [[inhibiitor]]ina.<ref name="Encyclopedia Britannica" /> Kõrge [[rõhk|rõhu]] all avaldub lämmastiku narkootiline toime. Hapniku ja lämmastiku segu kõrgema rõhu all kasutatakse näiteks sukeldumisel, et vähendada [[kessoontõbi|kessoontõve]] ilminguid.<ref name="Nitrox" /> Vedelat lämmastikku kasutatakse palju jahutussüsteemides. Ka suurem osa laiatarbekaubaks toodetud külmutatud toitudest on külmutatud hetkeks vedelasse lämmastikku kastes. Meditsiinis kasutatakse vedelat lämmastikku [[veri|vere]], [[luuüdi]], [[kude]]de, [[bakterid|bakterite]] ja [[sperma]] säilitamiseks.<ref name="Chemical Elements: From Carbon to Krypton" /> Lämmastikul ja lämmastikuühenditel on ka looduses väga oluline roll. Lämmastiku ja tema ühendite liikumist looduses nimetatakse [[lämmastikuringe]]ks. Lämmastikuringe kirjeldab lämmastiku liikumist õhust [[taimed]]esse, sealt edasi [[loomad]]esse ning jäätmete kaudu tagasi loodusesse, kus mikroobse lagundamise teel lämmastik taas õhku paisatakse.<ref name="RSC" /> Kuna lämmastik on üks peamisi [[piirav tegur|limiteerivaid toitaineid]] taimede jaoks, kasutatakse lämmastikuühendeid [[põllumajandus]]es taimekasvu parandamiseks ja suurema saagi saamiseks ka väetistena. ==Lämmastikreostus== {{Vaata|Lämmastiksaaste}}[[Pilt:Potomac green water.JPG|pisi|border|Tsüanobakterite põhjustatud eutrofeerumine [[Potomac]]i jões USA-s]] Kuigi lämmastik on kõikide organismide eluks vajalik koostisosa, on inimtegevuse tõttu sattunud viimastel sajanditel loodusesse normaalsest rohkem lämmastikuühendeid, mis tekitavad keskkonnas eri probleeme. Suurenenud lämmastikoksiidide (NO<sub>x</sub>-ide) ja eri peenosakeste [[emissioon]] tööstuses põhjustab nii [[happesademed|happevihmade]] kui ka [[sudu|fotokeemiliste sudude]] sagenemist. Lämmastikväetiste sagedam kasutamine ning sadeveega looduslikesse veekogudesse sattumine toob neis kaasa toitainete ülekülluse, mis põhjustab soojal perioodil [[eutrofeerumine|eutrofeerumist]] ehk [[veeõitseng]]ut ning lõpuks ka veekogude kinnikasvamist.<ref name="Lenntech" /> Lämmastik võib otseselt kahjustada nii inimeste kui ka teiste loomade tervist. Suure lämmastikusisaldusega toidu pidev tarbimine võib väheneda vere võimet transportida hapnikku, mis ohustab eriti [[kariloom]]i. Suur lämmastikutarbimine võib tekitada ka [[kilpnääre|kilpnäärme]] probleeme ning põhjustada [[A-vitamiin]]i puudust. Samuti võivad lämmastikuühendid loomade maos ja sooltes muunduda nitroamiinideks, mis on väga ohtlikud ja [[kantserogeenid|kantserogeensed ühendid]].<ref name="Lenntech" /> ==Vaata ka== *[[Lämmastiku oksiidid]] *[[Lämmastikhape]] *[[Nitraadid]] *[[Ammooniumlämmastik]] *[[Lämmastiksaaste]] *[[Lämmastikuringe]] *[[Guaano]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Encyclopedia Britannica">{{netiviide| URL =http://www.britannica.com/EBchecked/topic/416180/nitrogen-N | Pealkiri =Nitrogen (N) | Autor =R. Thomas Sanderson | Kasutatud = 28.09.2013}}</ref> <ref name="Chemical Elements: From Carbon to Krypton">{{netiviide| URL =http://www.encyclopedia.com/topic/nitrogen.aspx | Pealkiri =Nitrogen | Autor =David E. Newton | Kasutatud = 28.09.2013}}</ref> <ref name="NN Bond">{{netiviide| URL =http://news.sciencemag.org/2000/08/under-pressure-nitrogen-breaks-its-bonds | Pealkiri =Under Pressure, Nitrogen Breaks Its Bonds | Autor =Alexander Hellemans| Väljaanne =Science Now| Aeg =2000 | Kasutatud = 30.09.2013}}</ref> <ref name="Deacon">{{netiviide| URL =http://archive.bio.ed.ac.uk/jdeacon/microbes/nitrogen.htm | Pealkiri =The Microbial World: The Nitrogen cycle and Nitrogen fixation | Autor =Jim Deacon| Kasutatud = 30.09.2013}}</ref> <ref name="RSC">{{netiviide | URL =http://www.rsc.org/periodic-table/element/7/nitrogen | Pealkiri =Nitrogen | Autor =Royal Society of Chemistry | Kasutatud = 29.09.2013}}</ref> <ref name="Air Liquid">{{netiviide | URL =http://www.airliquide.com/en/company/our-businesses-our-products/air-gases/nitrogen-8/the-history-of-nitrogen.html | Pealkiri =The History of Nitrogen | Autor =Air Liquid | Kasutatud =29.09.2013 | arhiivimisaeg =27.09.2013 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20130927005419/http://airliquide.com/en/company/our-businesses-our-products/air-gases/nitrogen-8/the-history-of-nitrogen.html | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="UCAR">{{netiviide | URL =https://www2.ucar.edu/news/backgrounders/nitrogen-earth-system | Pealkiri =Nitrogen in Earth System| Autor =Nicole Gordon, Elizabeth Holland | Aeg=2005 | Kasutatud = 29.09.2013}}</ref> <ref name="Science">{{netiviide| URL =http://www.jstor.org/stable/1639542?seq=2 | Pealkiri =The Oxidation of Nitrogen and How Cheap Nitrates Would Revolutionize Our Economic Life| Autor =W. W. Strong | Kasutatud = 29.09.2013}}</ref> <ref name="Nature Communications">{{netiviide| URL =http://www.nature.com/ncomms/2013/130731/ncomms3249/full/ncomms3249.html | Pealkiri =Nitrate Formation from Atmospheric Nitrogen and Oxygen Photocatalysed by Nano-sized Titanium Dioxide | Autor =Shi-Jie Yuan, Jie-Jie Chen, Zhi-Qi Lin, Wen-Wei Li, Guo-Ping Sheng & Han-Qing Yu| Väljaanne =Nature Communications 4, artikkel nr 2249 | Aeg =2013 | Kasutatud =29.09.2013}}</ref> <ref name="Nature Education">{{netiviide | URL =http://www.nature.com/scitable/knowledge/library/biological-nitrogen-fixation-23570419 | Pealkiri =Biological Nitrogen Fixation| Autor =Stephen C. Wagner| Väljaanne =Nature Education Knowledge 3(10):15 | Aeg=2012 | Kasutatud = 29.09.2013}}</ref> <ref name="Harvard">{{netiviide | URL =http://acmg.seas.harvard.edu/people/faculty/djj/book/bookchap13.html#pgfId=111043 | Pealkiri =Introduction to Atmospheric Chemistry, Chapter 13. Acid Rain | Autor =Daniel J. Jacob | Väljaanne =Princeton University Press | Aeg =1999 | Kasutatud =29.09.2013 | arhiivimisaeg =22.05.2013 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20130522130234/http://acmg.seas.harvard.edu/people/faculty/djj/book/bookchap13.html#pgfId=111043 | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="UIG">{{netiviide | URL =http://www.uigi.com/nitrogen.html | Pealkiri =Nitrogen (N2) Properties, Uses and Applications Nitrogen Gas and Liquid Nitrogen | Autor =Universal Industrial Gases, Inc| Kasutatud = 29.09.2013}}</ref> <ref name="Oxygen">{{netiviide | URL =http://www.ucc.ie/academic/chem/dolchem/html/elem008.html | Pealkiri =Oxygen | Autor =Donal O'Leary| Aeg=2000 | Kasutatud = 29.09.2013}}</ref> <ref name="Visionlearning">{{netiviide | URL =http://www.visionlearning.com/en/library/Earth-Science/6/The-Composition-of-Earths-Atmosphere/107 | Pealkiri =The Composition of Earth's Atmosphere | Autor =Anne Egger| Väljaanne ="The Composition of Earth's Atmosphere" Visionlearning Vol. EAS (5)| Aeg=2003 | Kasutatud = 30.09.2013}}</ref> <ref name="Nitrox">{{netiviide | URL =http://www.nitrox.com/general-nitrox-info.html | Pealkiri =General Nitrox Information| Autor =Academy of Scuba| Kasutatud = 30.09.2013}}</ref> <ref name="Lenntech">{{netiviide | URL =http://www.lenntech.com/periodic/elements/n.htm | Pealkiri =Nitrogen (N)| Autor =Lenntech B. V| Kasutatud = 30.09.2013}}</ref> }} {{vikisõnastikus|lämmastik}} {{vikitsitaadid}} {{keemElemMittemetallid}} [[Kategooria:Keemilised elemendid]] [[Kategooria:Lihtained]] [[Kategooria:Mittemetallid]] [[Kategooria:Lämmastik| ]] [[Kategooria:Gaasid]] pmho6h8ovbrk05sfq537quqgaki1kgi 2 Pallas 0 7160 7166360 6519470 2026-06-03T09:31:28Z Kwamikagami 8320 7166360 wikitext text/x-wiki {{Infokast planeet | nimi = 2 Pallas [[file:Pallas symbol (bold).svg|24px|⚴]] | pilt = Potw1749a Pallas crop.png | orbiidi_tüüp = [[Asteroidide vöö]]| | keskmine_kaugus_päikesest = 2,776| | orbiidi&nbsp;eksentrilisus = 0,2299| | tiirlemisperiood = 4,61| | orbiidi_kalle = 32,84| | diameeter = 570×525×482| | mass = 3.18×10<sup>20</sup>| | tihedus = 4,2| | pöörlemisperiood = 7 h 49 min| | spektriklass = [[U]]| | albeedo = 0,14| | avastaja = [[Heinrich Wilhelm Olbers]] ([[1802]])| }} '''2 Pallas''' ([[Astronoomiamärgid|sümbol]]: [[Pilt:Pallas symbol (fixed width).svg|16px|⚴]]) on [[asteroid]]. [[Asteroidide vöö]]s on Pallas massiivsuselt kolmas objekt, ning moodustab selle massist 7%.<ref name="Nine" /> ==Avastamine== Asteroidi avastas [[28. märts]]il [[1802]] [[Heinrich Wilhelm Olbers]]. Enne seda oli asteroididest avastatud ainult [[1 Ceres|Ceres]], mida praegu kvalifitseeritakse [[kääbusplaneet|kääbusplaneediks]]. Avastaja Olbers andis taevakehale ka nime.<ref name="Best" /> ==Staatus== Algul nimetati nii Pallast, [[1 Ceres|Ceres]]t, [[3 Juno|Junot]] kui ka [[4 Vesta|Vesta]]t [[planeet]]ideks. Kui aga hakati avastama massiliselt asteroide, hakati ka neid taevakehi asteroidideks lugema (Ceres arvatakse nüüd [[kääbusplaneet]]ide hulka). Pallas on Päikesesüsteemi suurim objekt, mida pole kunagi uurinud [[kosmoseaparaat]].<ref name="ADS" /> ==Iseloomulikud omadused== [[Pilt:PallasHST2007.jpg|pisi|[[Hubble'i kosmoseteleskoop|Hubble'i kosmoseteleskoobiga]] 2007. aastal tehtud must-valge pilt Pallasest]] Pallas on asteroidivöö suuruselt kolmas objekt. Ruumalalt on see on umbes asteroidi [[4 Vesta]] suurune (pole teada, kui täpselt), kuid Pallase mass on märgatavalt väiksem. Pallase dünaamilised omadused on nii suure objekti kohta ebatavalised. Pallase orbiit on tugevalt kallutatud ning mingil määral ekstsentriline. Lisaks on selle pöörlemistelg väga kõrge nurga all, ligikaudu 60° (hinnanguliselt 56° kuni 81°). See tähendab, et igal Pallase [[suvi|suvel]] ja [[talv]]el on nii ööd kui ka päevad võrdsed umbes maakera aastaga. Pallase pöörlemissuuna suhtes pole veel üksmeelele jõutud. Viimaste [[valguskurv]]ide analüüside järgi osutavad poolused 10° ebamäärasusega [[ekliptilised koordinaadid|ekliptiliste koordinaatide]] (β, λ) = (−12°, 35°) ehk (43°, 193°) suunas. Seega on telje kallakud vastavalt 57° ja 65°. ==Viited== {{Viited|allikad= <ref name="Nine">{{netiviide |pealkiri=Pallas Asteroid Facts & Information |väljaanne=The Nine Planets |url=https://nineplanets.org/pallas/ |vaadatud=31. detsembril 2022}}</ref> <ref name="Best">{{netiviide |pealkiri=See asteroid 2 Pallas at its best during August 2016 |väljaanne=Astronomy Now |url=https://astronomynow.com/2016/08/15/see-asteroid-2-pallas-at-its-best-during-august-2016/ |vaadatud=31. detsembril 2022}}</ref> <ref name="ADS">{{netiviide |pealkiri=Origins and evolution of asteroid (2) Pallas |väljaanne=Astrophysics Data System |url=https://ui.adsabs.harvard.edu/abs/2019EPSC...13..285M/abstract |vaadatud=31. detsembril 2022}}</ref> }} [[Kategooria:Asteroidid]] mdse8w26mor2tr3z9xpbhcq68kzz3jh Sportlaste loend 0 7827 7166137 7165868 2026-06-02T20:27:11Z Sjur 66496 /* S */ 7166137 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[sportlane|sportlasi]]. Eesti sportlased on loetletud ka [[Eesti sportlaste loend]]is. On olemas ka eraldi [[iluuisutajate loend]], [[jalgpallurite loend]], [[korvpallurite loend]], [[maadlejate loend]], [[murdmaasuusatajate loend]], [[tennisistide loend]], [[Vormel 1 sõitjate loend]].'' {{tähed}} ==A== [[A Lamusi]] - [[Terje Aa]] - [[Kristo Aab]] - [[Meelis Aab]] - [[Vitalij Aab]] - [[Hans Aabech]] - [[Kim Aabech]] - [[Villu Aabne]] - [[Erko Aabrams]] - [[Harald Aabrekk]] - [[Edgar Aabye]] - [[Mare Aade]] - [[Gitte Aaen]] - [[Gerard Aafjes]] - [[Christine Aaftink]] - [[Jacob Aagaard]] - [[Mikkel Aagaard]] - [[Mikkel Aagaard (jäähokimängija)|Mikkel Aagaard]] - [[Miro Aaltonen]] - [[Kjetil André Aamodt]] - [[Patrick van Aanholt]] - [[Signy Aarna]] - [[Hank Aaron]] - [[Max Aarons]] - [[Lembit Aasamets]] - [[Lembit Aaslav-Kaasik]] - [[Lembit Aaslav-Kaasik jr]] - [[Meelis Aasmäe]] - [[Sverre Aav]] - [[Ago Aava]] - [[Moonika Aava]] - [[Uno Aava]] - [[Urmo Aava]] - [[Arvi Aavik]] - [[Peep Aaviksoo]] - [[Uno Aavola]] - [[Igor Abakoumov]] - [[Marija Abakumova]] - [[Jevgeni Abalakov]] - [[Vitali Abalakov]] - [[Luc Abalo]] - [[Emanuele Abate]] - [[Ignazio Abate]] - [[Kareem Abdul-Jabbar]] - [[Olesya Abdullina]] - [[Nodirbek Abdusattorov]] - [[Andrei Abduvalijev]] - [[Hiroyuki Abe]] - [[Teruo Abe]] - [[Yūki Abe]] - [[Erna Abel]] - [[Herbert Abel]] - [[Arthur Abele]] - [[Rašid Abeljanov]] - [[Konrad Abeltshauser]] - [[Aleksander Aberg]] - [[Todd Abernethy]] - [[Elvan Abeylegesse]] - [[Éric Abidal]] - [[Rodrigo Ābols]] - [[Vincent Aboubakar]] - [[Ara Abrahamian]] - [[Alar Abram]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1950–2005)|Nikolai Abramov]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1984–2011)|Nikolai Abramov]] - [[Ivana Abramović]] - [[Ivar Abner]] - [[Siim Abner]] - [[Tammy Abraham]] - [[Luis Abram]] - [[Svetlana Abrossimova]] - [[Noel Acciari]] - [[Francesco Acerbi]] - [[Abdel Hak Achik]] - [[Mohamed Achik]] - [[Gabriel Achilier]] - [[Ronny Ackermann]] - [[Rosemarie Ackermann]] - [[Marcos Acuña]] - [[Luke Adam]] - [[Monique Adamczak]] - [[Viktors Adamovičs]] - [[Ché Adams]] - [[Ljukman Adams]]- [[Tyler Adams]] - [[Valerie Adams]] - [[Jerzy Adamski]] - [[David Addy]] - [[Emmanuel Adebayor]] - [[Elmar Adelmann]] - [[Margus Ader]] - [[Rein Ader]] - [[Simon Adingra]] - [[Bismark Adjei-Boateng]] - [[Charles Adkins]] - [[Rebecca Adlington]] - [[Nathan Adrian]] - [[Luis Advíncula]] - [[Dick Advocaat]] - [[David Aebischer]] - [[Andri Aedma]] - [[Ibrahim Afellay]] - [[Benik Afobe]] - [[Ali Afshar]] - [[Vladimir Agafonov]] - [[Andri Aganits]] - [[Andre Agassi]] - [[Gabriel Agbonlahor]] - [[Daniel Agger]] - [[Mikael Agopov]] - [[Giacomo Agostini]] - [[Kenny Agostino]] - [[Erik Ågren]] - [[Nayef Aguerd]] - [[Natasha Aguilar]] - [[Ruben Aguilar]] - [[Érick Aguirre]] - [[Ramón Aguirre Suárez]] - [[Matthias Agur]] - [[Sergio Agüero]] - [[Jarmo Ahjupera]] - [[Bruno Ahlberg]] - [[Thure Ahlqvist]] - [[Arne Åhman]] - [[Anel Ahmedhodžić]] - [[Matti Aho]] - [[Sebastian Aho]] - [[Sebastian Aho (sündinud 1996)|Sebastian Aho]] - [[Viljo Aho]] - [[Janne Ahonen]] - [[Murielle Ahouré]] - [[Jerry Ahrlin]] - [[Thörner Åhsman]] - [[Johannes Ahun]] - [[Kassim Aidara]] - [[Artti Aigro]] - [[Ola Aina]] - [[Mihkel Ainsalu]] - [[Madis Ainso]] - [[Ants Ainsoo]] - [[Mai Aizawa]] - [[Kristoffer Ajer]] - [[Manuel Akanji]] - [[Nathan Aké]] - [[Jason Akeson]] - [[Igor Akinfejev]] - [[Yutaka Akita]] - [[Jeroen van den Akker]] - [[Kevin Akpoguma]] - [[Mihkel Aksalu]] - [[Siim Ala]] - [[David Alaba]] - [[Erkki Alak]] - [[Olavi Alakulppi]] - [[Andreas Alamommo]] - [[Richard Aland]] - [[Kalervo Alanenpää]] - [[Ottomar Alas]] - [[Santeri Alatalo]] - [[Toimi Alatalo]] - [[Vladimir Alatortsev]] - [[Jordi Alba]] - [[Marco Albarello]] - [[Marcel Albers]] - [[Maria Albert]] - [[Marko Albert]] - [[Christijan Albers]] - [[Flórián Albert]] - [[Yuri Alberto]] - [[Islam-Beka Albijev]] - [[Eik Albri]] - [[Marc Albrighton]] - [[Carlos Alcaraz]] - [[Carlos Alcaraz (jalgpallur)|Carlos Alcaraz]] - [[Omar Alderete]] - [[Joey Alders]] - [[Uota Ale]] - [[Aleksandr Alehhin]] - [[Sergei Aleinikov]] - [[Iván Alejo]] - [[Mykolas Alekna]] - [[Virgilijus Alekna]] - [[Kirill Aleksejenko]] - [[Jevgeni Aleksejev]] - [[Marko Aleksejev]] - [[Marius Aleksejev]] - [[Markku Alén]] - [[Jean Alesi]] - [[Mall Alev]] - [[Julien Alfred]] - [[Illar Algma]] - [[Jaime Alguersuari]] - [[Nia Ali]] - [[Nerijus Ališauskas]] - [[Berit Aljand]] - [[Martti Aljand]] - [[Triin Aljand]] - [[Émile Allais]] - [[Aliis Allas]] - [[Teet Allas]] - [[Olavi Allase]] - [[Markus Allast]] - [[Marcus Allbäck]] - [[Jake Allen]] - [[Ray Allen]] -[[Rasmus Alles]] - [[Karli Allik]] - [[Martin Allik]] - [[Valev-Heiki Allik]] - [[Karmo Allikas]] - [[Mihkel Allikmäe]] - [[Merit Alliku]] - [[Rauno Alliku]] - [[Martin Allikvee]] - [[Vallo Allingu]] - [[Valarie Allman]] - [[Andres Allsalu]] - [[André Almeida]] - [[Miguel Almirón]] -[[Adam Almqvist]] - [[Franziska van Almsick]] - [[Manuel Almunia]] - [[Airi Alnek]] - [[Folke Alnevik]] - [[Kevin Aloe]] – [[Viktor Alonen]] - [[David Alonso]] - [[Fernando Alonso]] - [[Xabi Alonso]] - [[Thomas Alsgaard]] - [[Hamit Altıntop]] - [[Edgar-Karl Altmäe]] - [[Erich Altosaar]] - [[Sandra Alusalu]] - [[Saskia Alusalu]] - [[Ilmar Aluvee]] - [[Roberto Alvarado]] - [[Edson Álvarez]] - [[Julián Álvarez]] - [[Kevin Álvarez]] - [[Yeray Álvarez]] - [[Alar Alve]] - [[Bruno Alves]] - [[Dani Alves]] - [[Diego Alves]] - [[Magno Alves]] - [[Ivan Alõpov]] - [[Selim Amallah]] - [[Jun Amano]] - [[Misaki Amano]] - [[Massimo Ambrosini]] - [[Andres Ambühl]] - [[Friedrich Amelung]] - [[Bassem Amin]] - [[Nadiem Amiri]] - [[Simon Ammann]] - [[Nijel Amos]] - [[Ethan Ampadu]] - [[Murodoullo Amrillaev]] - [[Harald Østberg Amundsen]] - [[Tobi Amusan]] - [[An Hyeonsu]] - [[Viswanathan Anand]] - [[Olle Anderberg]] - [[Anja Andersen]] - [[Brooke Andersen]] - [[Espen Andersen]] - [[Iver Tildheim Andersen]] - [[Frederik Andersen]] - [[Hjalmar Andersen]] - [[Joachim Andersen]] - [[Mads Andersen]] - [[Ulrich Andresen]] - [[Anderson Luís de Abreu Oliveira|Anderson]] - [[Craig Anderson]] - [[Felipe Anderson]] - [[Josh Anderson]] - [[Merike Anderson]] - [[Paul Anderson]] - [[Sten-Erik Anderson]] - [[Wendell Anderson]] - [[Christoffer Andersson]] - [[Daniel Andersson]] - [[Ebba Andersson]] - [[Frank Andersson]] - [[John Andersson]] - [[Lina Andersson]] - [[Peter Andersson (sündinud 1991)|Peter Andersson]] - [[Rasmus Andersson]] - [[Kozue Ando]] - [[Masahiro Andō]] - [[Florin Andone]] - [[Jorge Andrade]] - [[André the Giant]] - [[Georges André]] - [[Vasile Andrei]] - [[Andris Andreiko]] - [[Nikita Andrejev]] - [[Roman Andrejev]] - [[Frode Andresen]] - [[Kaimo Andresson]] - [[Keith Andrews]] - [[Carolus Andriamatsinoro]] - [[Nikolai Andrianov]] - [[Robert Andrich]] - [[Sven Andrighetto]] - [[Sergei Andronov]] - [[Adolf Andruškevitš]] - [[Nicolas Anelka]] - [[Laura Anga]] - [[Wilker Ángel]] - [[Edvin Anger]] - [[Tobias Angerer]] - [[Juleisy Angulo]] - [[Maret Ani]] - [[Hannes Anier]] - [[Henri Anier]] - [[Juri Anikejev]] - [[Nikolai Anikin]] - [[Andrei Anissimov (jalgpallur)|Andrei Anissimov]] - [[Ellina Anissimova]] - [[Aníta Hinriksdóttir]] - [[Aleksandr Anjukov]] - [[Peter Ankersen]] - [[August Anmann]] - [[Mihkel Anmann]] - [[Koit Annamaa]] - [[Anthony Annan]] - [[Aivar Anniste]]- [[Endel Annus (poksija)|Endel Annus]] - [[Uku Annus]] - [[Jacques Anquetil]] - [[Karim Ansarifard]] - [[Giánnis Antetokoúnmpo]] - [[Carmelo Anthony]] - [[Joel Anthony]] - [[Michael Anthony (poksija)|Michael Anthony]] - [[Pero Antić]] - [[Viktor Antipin]] - [[Aleksy Antkiewicz]] - [[Andrea Antonelli]] - [[Bertil Antonsson]] - [[Nikolai Antropov]] - [[Oļegs Antropovs]] - [[Ants Antson]] - [[Marko Anttila]] - [[Juhan Anupõld]] - [[Takeshi Aoki]] - [[Yōzō Aoki]] - [[Houssem Aouar]] - [[Saïd Aouita]] - [[Toshihiro Aoyama]] - [[Knut Tore Apeland]] - [[Armand Apell]] - [[Eerik Aps]] - [[Johannes Aps]] - [[Javier Aquino]] - [[Pedro Aquino]] - [[Meri Arabidze]] - [[Kōzō Arai]] - [[Paulus Arajuuri]] - [[Argo Arak]] - [[Eriko Arakawa]] - [[Shizuka Arakawa]] - [[Mauro Arambarri]] - [[Guilherme Arana]] - [[Stefan Arand]] - [[Charles Aránguiz]] - [[Willian Arão]] - [[Leonardo Araújo]] - [[Ronald Araújo]] - [[Hannu Aravirta]] - [[Argo Arbeiter]] - [[Álvaro Arbeloa]] - [[Gregor Arbet]] - [[Juan Carlos Arce]] - [[Mark Arcobello]] - [[Jaak Ardon]] - [[Uaongo Areai]] - [[Alphonse Areola]] - [[Gabriel Arias]] - [[Jhon Arias]] - [[Santiago Arias]] - [[Haruo Arima]] - [[Kō Arima]] - [[Saori Arimachi]] - [[Anton Aristov]] - [[Saori Ariyoshi]] - [[Emili Arm]] - [[Mantas Armalis]] - [[Franco Armani]] - [[Pablo Armero]] - [[Joel Armia]] - [[Hunter Armstrong]] - [[Lance Armstrong]] - [[Stuart Armstrong]] - [[Marko Arnautović]] - [[Juni Arnekleiv]] - [[Raul Arnemann]] - [[René Arnoux]] - [[Paul Aron]] - [[Marco Arop]] - [[Kepa Arrizabalaga]] - [[Kaupo Arro]] - [[Mikk-Mihkel Arro]] - [[Christine Arron]] - [[Abdiel Arroyo]] - [[Tolgay Arslan]] - [[Andrei Aršavin]] - [[Jevgeni Aržanov]] - [[Gerardo Arteaga]] - [[Aita Artma]] - [[Hugo-Herbert Artma]] - [[Eduard Artna]] - [[Aksel Artus]] - [[Marx Aru]] - [[Madis Aruja]] - [[Harry Arumeel]] - [[Enno Aruniit]] - [[Ardo Arusaar]] - [[Kristjan Arusoo]] - [[Viktor Arvidsson]] - [[Henn Arvo]] - [[Mao Asada]] - [[Laura Asadauskaitė-Zadneprovskienė]] - [[Tamotsu Asakura]] - [[Takuma Asano]] - [[Tetsuya Asano]] - [[Tomoyasu Asaoka]] - [[Asashōryū]] - [[Santiago Ascacíbar]] - [[Alberto Ascari]] - [[Hans-Georg Aschenbach]] - [[Filiberto Ascuy Aguilera]] - [[Arthur Ashe]] - [[Dina Asher-Smith]] - [[Evelyn Ashford]] - [[Michio Ashikaga]] - [[Carter Ashton]] - [[Anna Gret Asi]] - [[Ömer Aşık]] - [[Alfred Asikainen]] - [[Amin Asikainen]] - [[Lauri Asikainen]] - [[Elis Ask]] - [[Jaroslav Askarov]] - [[Marko Asmer]] - [[Toivo Asmer]] - [[Iago Aspas]] - [[Carl-Erik Asplund]] - [[Kristjan Asllani]] - [[Benoît Assou-Ekotto]] - [[Aino Asszonyi]] - [[Lajos Asztalos]] - [[Vitālijs Astafjevs]] - [[Mikel Astarloza]] - [[Kaspars Astašenko]] - [[Zach Aston-Reese]] - [[Andrei Ašarin]] - [[Rie Azami]] - [[Amado Azar]] - [[Viktorija Azarenka]] - [[Justin Azevedo]] - [[Zurab Azmaipharašvili]] - [[Sardar Azmoun]] - [[Shirō Azumi]] - [[Ekaterina Atalık]] - [[Athenaios (poksija)|Athenaios]] - [[Nāşir al-‘Aţīyah]] - [[Derrick Atkins]] - [[Cam Atkinson]] - [[Nathaniel Atkinson]] - [[Christian Atsu]] - [[Pierre-Emerick Aubameyang]] - [[Nicolas Aubé-Kubel]] - [[Daniel Audette]] - [[Inger Aufles]] - [[Andrus Aug]] - [[Ludwig Augustinsson]] - [[Renato Augusto]] - [[Anders Aukland]] - [[Mike Auksi]] - [[Raimond Auling]] - [[Harry Aumere]] - [[Martin Aun]] - [[Rein Aun]] - [[Erik Aunapuu]] - [[Heino-Karl Aunin]] - [[Berit Aunli]] - [[Fredrik Aursnes]] - [[Lauri Aus]] - [[Caspar Austa]] - [[Brady Austin]] - [[Charlie Austin]] - [[Yohann Auvitu]] - [[Tarvo Avaste]] - [[Pavel Avdejev]] - [[Víctor Avendaño]] - [[Nikolai Avilov]] - [[Daniel Avramovski]] - [[Taiwo Awoniyi]] - [[Roberto Ayala]] - [[Almaz Ayana]] - [[Yasin Ayari]] - [[André Ayew]] - [[Jordan Ayew]] - [[Kaan Ayhan]] - [[Floyd Ayité]] - [[Turgut Aykaç]] - [[Luke Ayling]] == B == [[Demba Ba]] - [[Ibrahim Ba]] - [[Noriko Baba]] - [[Inga Babakova]] - [[Ryan Babel]] - [[Sergei Babenko]] - [[Alonzo Babers]] - [[Srđan Babić]] - [[Ivan Babikov]] - [[Jochen Bachfeld]] - [[Fouad Bachirou]] - [[Irena Bačiulytė]] - [[Hans Backe]] - [[David Backes]] - [[Mikael Backlund]] - [[Pavel Badea]] - [[Milan Badelj]] - [[Benoît Badiashile]] - [[Luca Badoer]] - [[Holger Badstuber]] - [[Javier Báez]] - [[Richart Báez]] - [[Antanas Bagdonavičius]] - [[Alexander Bah]] - [[Kevin Bahl]] - [[Stéphane Bahoken]] - [[Josh Bailey]] - [[Leon Bailey]] - [[Eric Bailly]] - [[Sandrine Bailly]] - [[Leighton Baines]] - [[Emir Bajrami]] - [[Cédric Bakambu]] - [[Hilja Bakhoff]] - [[Sivert Guttorm Bakken]] - [[Níki Bakogiánni]] - [[Martin Bakoš]] - [[Marie Bakovská]] - [[Roberto Balado]] - [[Iolanda Balaş]] - [[Georgi Balakšin]] - [[Diego Balbinot]] - [[Fabián Balbuena]] - [[Rūdolfs Balcers]] - [[Piotr Balcerzak]] - [[Helmuts Balderis]] - [[Julio César Baldivieso]] - [[Gareth Bale]] - [[Mikel Balenziaga]] - [[Uvis Balinskis]] - [[Alexander Baljakin]] - [[Michael Ballack]] - [[Ivar Ballangrud]] - [[Iván Balliu]] - [[Leon Balogun]] - [[Mario Balotelli]] - [[Hakan Balta]] - [[Ksenija Balta]] - [[Sol Bamba]] - [[Robson Bambu]] - [[Bruno Banani]] - [[Nicușor Bancu]] - [[Ryūji Bando]] - [[Éver Banega]] - [[Barry Bannan]] - [[Roger Bannister]] - [[Léo Baptistão]] - [[Nicholas Baptiste]] - [[Tullio Baraglia]] - [[Grete Barake]] - [[Nikita Baranov]] - [[Natalja Baranova]] - [[Veera Baranova]] - [[Kosta Barbarouses]] - [[Ivan Barbašov]] - [[Eunice Barber]] - [[Kelsey-Lee Barber]] - [[Me'Lisa Barber]] - [[Riley Barber]] - [[Shawnacy Barber]] - [[Mark Barberio]] - [[Gabriel Barbosa]] - [[Esequiel Barco]] - [[Olaf Barda]] - [[Anders Bardal]] - [[Sándor István Bárdosi]] - [[Keidi Bare]] - [[Selemon Barega]] - [[Andrea Bargnani]] - [[Dmitri Barinov]] - [[Borna Barišić]] - [[Ross Barkley]] - [[Aleksandr Barkov]] (1965) - [[Aleksandr Barkov (1995)|Aleksandr Barkov]] (1995) - [[Ashley Barnes]] - [[Patrick Barnes]] - [[Randy Barnes]] - [[Tranquillo Barnetta]] - [[Ben Barnicoat]] - [[Hassan Barojev]] - [[Milan Baroš]] - [[Antonio Barragán]] - [[Romain Barras]] - [[Tom Barrasso]] - [[Álvaro Barreal]] - [[Rubens Barrichello]] - [[Tyson Barrie]] - [[Claudio Barrientos]] - [[Arturo Barrios]] - [[Lucas Barrios]] - [[Wílmar Barrios]] - [[Yarelys Barrios]] - [[Musa Barrow]] - [[Gareth Barry]] - [[Mu‘taz ‘Īsá Barshim]] - [[Andrea Barzagli]] - [[Mathew Barzal]] - [[Jolanta Bartczak]] - [[Mateusz Bartel]] - [[Joseph Barthel]] - [[Fabien Barthez]] - [[Kyle Bartley]] - [[Tianna Bartoletta]] - [[Marion Bartoli]] - [[Patrik Bartošák]] - [[Ashleigh Barty]] - [[Andri Barõšpolets]] - [[Edgar Basel]] - [[Ángelos Basinás]] - [[Calvin Bassey]] - [[Marta Bassino]] - [[Trevor Bassitt]] - [[Marco van Basten]] - [[Viktoria Baškite]] - [[Maksim Bazjukin]] - [[Jacques Bataille]] - [[Drake Batherson]] - [[Gabriel Batistuta]] - [[Oskars Batņa]] - [[Turner Battle]] - [[Nadia Battocletti]] - [[Ivans Baturins]] - [[Mathias Bau Hansen]] - [[Lukáš Bauer]] - [[Rudolf Bauer]] - [[Viola Bauer]] - [[Jamie Baulch]] - [[Herma Bauma]] - [[Frank Baumann]] - [[Georg Baumann]] - [[Oliver Baumann]] - [[Romed Baumann]] - [[Julian Baumgartlinger]] - [[Zsolt Baumgartner]] - [[Alexander Baumjohann]] - [[Michael Baur]] - [[Vladlen Baušev]] - [[Florence Baverel-Robert]] - [[Shohreh Bayat]] - [[Elgin Baylor]] - [[Mohamed Bayo]] - [[Zebedayo Bayo]] - [[Mithat Bayrak]] - [[Geordie Beamish]] - [[Bob Beamon]] - [[Tanoka Beard]] - [[Oliver Bearman]] - [[DaMarcus Beasley]] - [[Jean Beausejour]] - [[Anthony Beauvillier]] - [[Bebeto]] - [[Aleksandr Bebikh]] - [[Rodrigo Becão]] - [[Taylor Beck]] - [[Franz Beckenbauer]] - [[Boris Becker]] - [[James Beckford]] - [[David Beckham]] - [[Connor Bedard]] - [[Jan Bednarek]] - [[Kenneth Bednarek]] - [[Bob Bednarski]] - [[Joseph Beecken]] - [[Irina Begljakova]] - [[Aziz Behich]] - [[Valon Behrami]] - [[Wolfgang Behrendt]] - [[Ruth Beitia]] - [[Cristian Bejarano]] - [[Kenenisa Bekele]] - [[Daniel Bekker]] - [[Wade Belak]] - [[Ed Belfour]] - [[Younès Belhanda]] - [[Jean Béliveau]] - [[Julia Beljajeva]] - [[Craig Bellamy]] - [[Jean-Ricner Bellegarde]] - [[Pierre-Édouard Bellemare]] - [[Jude Bellingham]] - [[Juan Manuel Bellón López]] - [[Stefania Belmondo]] - [[Mireia Belmonte]] - [[Galina Beloglazova]] - [[Julija Belorukova]] - [[Andrea Belotti]] - [[Vasile Belous]] - [[Aleksei Belov]] - [[Inta Belov]] - [[Emre Belözoğlu]] - [[Emil Bemström]] - [[Anis Ben Slimane]] - [[Baiba Bendika]] - [[Yohan Benalouane]] - [[Yossi Benayoun]] - [[Belinda Bencic]] - [[Lars Bender]] - [[Sven Bender]] - [[Annemarii Bendi]] - [[Nicklas Bendtner]] - [[László Bene]] - [[Darío Benedetto]] - [[Valdir Benedito]] - [[László Bénes]] - [[Marijan Beneš]] - [[Angelica Bengtsson]] - [[Lukas Bengtsson]] - [[Rafael Benítez]] - [[Rai Benjamin]] - [[Jamie Benn]] - [[Bryce Bennett]] - [[Jeff Bennett]] - [[Fróði Benjaminsen]] - [[Ismaël Bennacer]] - [[Ryan Bennett]] - [[Sam Bennett]] - [[Ramy Bensebaini]] - [[Tony Benshoof]] - [[Keith Benson]] - [[Owusu Benson]] - [[Karim Benzema]] - [[Darren Bent]] - [[Nabil Bentaleb]] - [[Christian Benteke]] - [[Giovanni Benvenuti]] - [[Bryan Berard]] - [[Domenico Berardi]] - [[Dimităr Berbatov]] - [[Trevor Berbick]] - [[Gheorghe Berceanu]] - [[Tomáš Berdych]] - [[Kamila Beregszásziová]] - [[Toomas Berendsen]] - [[Ricky Berens]] - [[Bartosz Bereszyński]] - [[Irina Berezina]] - [[Vassili Berezutski]] - [[Marcus Berg]] - [[Sander Berge]] - [[Lars Berger]] - [[Tora Berger]] - [[Patrice Bergeron]] - [[Gunnar Berggren]] - [[Steven Berghuis]] - [[Dennis Bergkamp]] - [[Filip Berglund]] - [[Carl Johan Bergman]] - [[Raimonds Bergmanis]] - [[Kajsa Bergqvist]] - [[Teodors Bergs]] - [[Pieter Bergsma]] - [[Steven Bergwijn]] - [[Besart Berisha]] - [[Veton Berisha]] - [[Anton van Berkel]] - [[Ferenc Berkes]] - [[Santiago Bernabéu]] - [[Evelyn Bernard]] - [[Federico Bernardeschi]] - [[Toomas Bernstein]] - [[Reto Berra]] - [[Orlando Berrío]] - [[Rolands Bērziņš]] - [[Dāvis Bertāns]] - [[Madeleine Berthod]] - [[Sergio Bertoni]] - [[Charles Bertrand]] - [[Christoph Bertschy]] - [[Tyler Bertuzzi]] - [[Joseph Bessala]] - [[Colette Besson]] - [[George Best]] - [[Leon Best]] - [[Marius Bezykornovas]] - [[Nicholas Bett]] - [[Marcus Bettinelli]] - [[Paolo Bettini]] - [[Jordan Beyer]] - [[Lucky Bhembe]] - [[Jules Bianchi]] - [[Duilio Bianchini]] - [[Mike Bibby]] - [[Ermin Bičakčić]] - [[Lian Bichsel]] - [[Vidas Bičiulaitis]] - [[Paul Biedermann]] - [[Andris Biedriņš]] - [[Christoph Bieler]] - [[Krystian Bielik]] - [[Marcelo Bielsa]] - [[Enn Biene]] - [[Mati-Ants Biene]] - [[Priit Biene]] - [[Lucas Biglia]] - [[Justin Bijlow]] - [[Jaka Bijol]] - [[Abebe Bikila]] - [[Rinat Bikmulin]] - [[Ibrahim Bilali]] - [[Abdi Bile]] - [[Simone Biles]] - [[Slaven Bilić]] - [[Chauncey Billups]] - [[Vytautas Bingelis]] - [[Stuart Bingham]] - [[Matthew Bingley]] - [[Jordan Binnington]] - [[Matt Biondi]] - [[Cristiano Biraghi]] - [[Larry Bird]] - [[Jevgeni Birjukov]] - [[Mihhail Birjukov]] - [[Regina Birk]] - [[Danny aus den Birken]] - [[Andreas Birnbacher]] - [[Péter Biros]] - [[Ben Bishop]] - [[Yves Bissouma]] - [[Stanislas Bizot]] - [[Espen Harald Bjerke]] - [[Oliver Bjorkstrand]] - [[Patrick Bjorkstrand]] - [[Sadie Bjornsen]] - [[Tore Bjonviken]] - [[Marit Bjørgen]] - [[Fredrik André Bjørkan]] - [[Ole Einar Bjørndalen]] - [[Jonas Björkman]] - [[Cara Black]] - [[Jesse Blacker]] - [[Colin Blackwell]] - [[George Blackwood]] - [[Mackenzie Blackwood]] - [[Vahtang Blagidze]] - [[Samuel Blais]] - [[Yohan Blake]] - [[Álex Blanco]] - [[Massimiliano Blardone]] - [[Jakub Błaszczykowski]] - [[Leszek Błażyński]] - [[Miha Blažič]] - [[Edward Blay]] - [[Wim Bleijenberg]] - [[Joachim Blichfeld]] - [[Daley Blind]] - [[Boriss Blinder]] - [[Ken Block]] - [[Oleg Blohhin]] - [[Andrus Blok]] - [[Rens Blom]] - [[Stig Blomqvist]] - [[Ben Blood]] - [[Maria Blower-Porter]] - [[Teodors Bļugers]] - [[Herbert Blöcker]] - [[Matěj Blümel]] - [[Jérôme Boateng]] - [[Kevin-Prince Boateng]] - [[Raúl Bobadilla]] - [[Fredi Bobic]] - [[Igor Bobkov]] - [[Sergei Bobrovski]] - [[Brandon Bochenski]] - [[Patrik Bodén]] - [[Klaus Bodinger]] - [[Mikkel Bødker]] - [[Frank de Boer]] - [[Gustav Boesberg]] - [[Xander Bogaerts]] - [[Anna Bogali-Titovets]] - [[Ivan Bogdan]] - [[Olga Bogdanova]] - [[Viktoria Bogdanova]] - [[Bojan Bogdanović]] - [[Rade Bogdanović]] - [[Gennadi Bogoljubov]] - [[Zach Bogosian]] - [[Lennart Bohman]] - [[Svetlana Boiko]] - [[Svetlana Boiko (kiiruisutaja)]] - [[Nicolai Boilesen]] - [[Mowen Boino]] - [[Mariangela Boitšuk]] - [[Klavdija Bojarskihh]] - [[Nataša Bokal]] - [[Femke Bol]] - [[John Boland]] - [[Ato Boldon]] - [[Issaak Boleslavski]] - [[Marcelino Bolívar]] - [[Peter Bolliger]] - [[Aureliano Bolognesi]] - [[Pjotr Bolotnikov]] - [[Aleksandr Bolšunov]] - [[Usain Bolt]] - [[Andy Bolton]] - [[Willy Boly]] - [[Mark van Bommel]] - [[Tudor Bompa]] - [[Giacomo Bonaventura]] - [[Bogdan Bondarenko]] - [[Valeri Bondarenko]] - [[Roly Bonevacia]] - [[Nick Bonino]] - [[Aitana Bonmatí]] - [[Marcel Bonnard]] - [[Leonardo Bonucci]] - [[Wilfried Bony]] - [[Roel Boomstra]] - [[Jesper Boqvist]] - [[Björn Borg]] - [[Celso Borges]] - [[Humberlito Borges]] - [[Borislava Borisova]] - [[Cristian Borja]] - [[Miguel Borja]] - [[Milan Borjan]] - [[Ilmar Bork]] - [[Jonathan Borlée]] - [[Maksim Borovikov]] - [[Marco Borriello]] - [[Angela Borsuk]] - [[Juri Borzakovski]] - [[Valeri Borzov]] - [[Valeri Bortšin]] - [[Robert Bortuzzo]] - [[Artur Boruc]] - [[Bartosz Bosacki]] - [[Chris Bosh]] - [[Alshaebyi Boshra]] - [[José Bosingwa]] - [[Vicente del Bosque]] - [[Pierre-Ambroise Bosse]] - [[Carmelo Bossi]] - [[Ralph Boston]] - [[Paul Bosvelt]] - [[Tyler Bozak]] - [[Oliver Bozanic]] - [[Solomon Bozeman]] - [[Elīna Ieva Bota]] - [[Alberto Botía]] - [[Sven Botman]] - [[Johan-Olaf Botn]] - [[Valtteri Bottas]] - [[Mihhail Botvinnik]] - [[Mihhail Botvinov]] - [[Evan Bouchard]] - [[Sofiane Boufal]] - [[Bryan Bouffier]] - [[Benjamin Boukpeti]] - [[Khalid Boulahrouz]] - [[Brahim Boulami]] - [[Wilfred Bouma]] - [[Yassine Bounou]] - [[Aaron Boupendza]] - [[Sébastien Bourdais]] - [[Clifford Bourland]] - [[Chris Bourque]] - [[Jarrod Bowen]] - [[Tori Bowie]] - [[Renate Boy]] - [[Zach Boychuk]] - [[Dustin Boyd]] - [[James Boyd]] - [[Travis Boyd]] - [[Lucas Boyé]] - [[Brian Boyle]] - [[Audun Boysen]] - [[Tarjei Bø]] - [[Oddvar Brå]] - [[Jakub Brabec]] - [[Marvin Bracy]] - [[Michael Bradley]] - [[Tom Bradshaw]] - [[Alberto Braglia]] - [[Yacine Brahimi]] - [[Justine Braisaz-Bouchet]] - [[Riho-Bruno Bramanis]] - [[Elton Brand]] - [[Esther Brand]] - [[Eirik Brandsdal]] - [[Julian Brandt]] - [[Ana Maria Brânză]] - [[Berle Brant]] - [[Chris Brasher]] - [[Derick Brassard]] - [[David Braz]] - [[Thiago Braz]] - [[Donavan Brazier]] - [[Kenneth Bråten]] - [[Ryan Brathwaite]] - [[Jesper Bratt]] - [[Rune Brattsveen]] - [[Karmen Braun]] - [[Claudio Bravo]] - [[Omar Bravo]] - [[Thomas Brdaric]] - [[Trond-Arne Bredesen]] - [[Johannes Brenner]] - [[Renan Bressan]] - [[Michal Březina]] - [[Derrick Brew]] - [[Anne Briand]] - [[Algimantas Briaunys]] - [[Ilmārs Bricis]] - [[Viktoras Bridaitis]] - [[Mairis Briedis]] - [[Federica Brignone]] - [[Jörgen Brink]] - [[Miguel Britos]] - [[Alex Broadhurst]] - [[Terry Broadhurst]] - [[Martin Brodeur]] - [[T. J. Brodie]] - [[Jonas Brodin]] - [[Armando Broja]] - [[Giovanni van Bronckhorst]] - [[Dylan Bronn]] - [[David Bronštein]] - [[John Anthony Brooks]] - [[Nathan Brooks]] - [[Alex Brosque]] - [[Laurent Brossoit]] - [[Jack Broughton]] - [[Troy Brouwer]] - [[Eduard Brovko]] - [[Carl Brown]] - [[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]] - [[Connor Brown]] - [[Dustin Brown]] - [[Grace Brown]] - [[Patrick Brown]] - [[Scott Brown]] - [[Wes Brown]] - [[David Browne]] - [[Rowena Mary Bruce]] - [[Ricky Bruch]] - [[Karlo Bručić]] - [[Edmund Bruggmann]] - [[Ivano Brugnetti]] - [[Inge de Bruijn]] - [[Gilbert Brulé]] - [[Jeffrey Bruma]] - [[Valeri Brumel]] - [[Axel Brun]] - [[Celine Brun-Lie]] - [[Martin Brundle]] - [[Gianmaria Bruni]] - [[Karmen Bruus]] - [[Kai Brännkärr]] - [[Joe Bryan]] - [[Kobe Bryant]] - [[Arto Bryggare]] - [[Sergei Bubka]] - [[Ken Buchanan]] - [[Tajon Buchanan]] - [[Guido Buchwald]] - [[Stephane Buckland]] - [[Harry Buddel]] - [[Ante Budimir]] - [[Jevgen Budnik]] - [[Aleksei Budõlin]] - [[Dmitri Budõlin]] - [[Sébastien Buemi]] - [[Emiliano Buendía]] - [[Gianluigi Buffon]] - [[Imrich Bugár]] - [[Rihards Bukarts]] - [[Roberts Bukarts]] - [[Maksim Bukatkin]] - [[Natalia Bukowiecka]] - [[Konrad Bukowiecki]] - [[Valeri Bukrejev]] - [[Adam Buksa]] - [[Nino Bule]] - [[Maik Bullmann]] - [[Dave Bulthuis]] - [[Dmitri Bulõkin]] - [[Wilfred Bungei]] - [[Michael Bunting]] - [[André Burakovsky]] - [[Andrei Burcă]] - [[Anton Burdassov]] - [[Robert Burgess]] - [[Annemarie Burghoff]] - [[Sarah Burke]] - [[Thomas Burke]] - [[Tim Burke (laskesuusataja)|Tim Burke]]' - [[Cătălin Burlacu]] - [[Delphyne Burlet]] - [[Albert Burmeister]] - [[Aleksandr Burmistrov]] - [[Dan Burn]] - [[Brent Burns]] - [[Richard Burns]] - [[Tommy Burns (poksija)|Tommy Burns]] - [[Anna Burtasova]] - [[Mihhail Burtsev]] - [[Rene Busch]] - [[Frank Busemann]] - [[Sergio Busquets]] - [[Fabricio Bustos]] - [[Jekaterina Bušujeva]] - [[Edvard Bužinskij]] - [[Algimantas Butnorius]] - [[Jacob Butterfield]] - [[Jeffrey Buttle]] - [[Dick Button]] - [[Jenson Button]] - [[Nicklas Bäckström]] - [[Alo Bärengrub]] - [[Gunnar Bärlund]] - [[Max Bösiger]] - [[Hans Büchi]] - [[Selina Büchel]] - [[Jens Byggmark]] - [[Bowen Byram]] - [[Paul Byron]] - [[Lars Bystøl]] - [[Ludwig Byström]] == C == [[Francisco Cabañas]] - [[Denia Caballero]] - [[Yohan Cabaye]] - [[Rémy Cabella]] - [[Jovane Cabral]] - [[Rafael Cabral]] - [[Víctor Cáceres]] - [[Cafu]] - [[Manuel Cafumana]] - [[Gary Cahill]] - [[Tim Cahill]] - [[Cai Xuetong]] - [[Jordy Caicedo]] - [[Moisés Caicedo]] - [[Rodrigo Caio]] - [[Jens Cajuste]] - [[Carlos Calado]] - [[Mariona Caldentey]] - [[Tatiana Calderón]] - [[Sophie Caldwell]] - [[Duje Ćaleta-Car]] - [[Hakan Çalhanoğlu]] - [[Dan Calichman]] - [[Nora Callebout]] - [[José María Callejón]] - [[Alexander Callens]] - [[Jonathan Calleri]] - [[Joseph Calzaghe]] - [[Matt Calvert]] - [[Dominic Calvert-Lewin]] - [[Jasmine Camacho-Quinn]] - [[Lamine Camara]] - [[Eduardo Camavinga]] - [[Esteban Cambiasso]] - [[Roberto Cammarelle]] - [[Sol Campbell]] - [[Veronica Campbell]] - [[Carter Camper]] - [[Emre Can]] - [[Eyüp Can]] - [[Yasemin Can]] - [[Sergio Canales]] - [[João Cancelo]] - [[Daniel Candeias]] - [[Fabio Cannavaro]] - [[Germán Cano]] - [[Agustín Canobbio]] - [[Christian Cantwell]] - [[Ander Capa]] - [[José Raúl Capablanca]] - [[Joan Capdevila]] - [[Tranquilo Capozzo]] - [[Guido Cappellini]] - [[Jennifer Capriati]] - [[Richard Carapaz]] - [[Graham Carey]] - [[Rafael Carioca]] - [[Brandon Carlo]] - [[Diego Carlos]] - [[Roberto Carlos]] - [[Magnus Carlsen]] - [[John Carlson]] - [[Ingvar Carlsson (rallisõitja)|Ingvar Carlsson]] - [[Daniel Carr]] - [[Jamie Carragher]] - [[Michael Carrick]] - [[Daniel Carriço]] - [[William Carrier]] - [[Guido Carrillo]] - [[Andy Carroll]] - [[Michael Carruth]] - [[David Carstens]] - [[Hamish Carter]] - [[Jeff Carter]] - [[Michelle Carter]] - [[Nesta Carter]] - [[Vince Carter]] - [[Fabiano Caruana]] - [[Dani Carvajal]] - [[Ricardo Carvalho]] - [[William Carvalho]] - [[Oscar Casanovas]] - [[Milton Casco]] - [[Matty Cash]] - [[Iker Casillas]] - [[Antonio Cassano]] - [[Samuel James Cassell]] - [[Timothy Castagne]] - [[Jean-Charles Castelletto]] - [[Diego Castro]] - [[Juan Cazares]] - [[Santi Cazorla]] - [[Omar Catarí]] - [[Ethel Catherwood]] - [[Jerônimo Cacau]] - [[Ivan Cavaleiro]] - [[Diego Cavalieri]] - [[Lucas Cavallini]] - [[Edinson Cavani]] - [[Petr Čech]] - [[Cody Ceci]] - [[Stig Cederberg]] - [[Kristjan Čeh]] - [[Peter Cehlárik]] - [[Aleksandrs Čekulajevs]] - [[Macklin Celebrini]] - [[Billy Celeski]] - [[Zeki Çelik]] - [[Bersant Celina]] - [[Ondřej Čelůstka]] - [[Rogério Ceni]] - [[Matthew Centrowitz]] - [[Jonas Čepulis]] - [[Miroslav Cerar]] - [[Marcel Cerdan]] - [[Erik Černák]] - [[Pavel Černý]] - [[Roman Červenka]] - [[Andrea de Cesaris]] - [[Thomas Chabot]] - [[Nacer Chadli]] - [[Faní Chalkiá]] - [[Kóstas Chalkías]] - [[Kyle Chalmers]] - [[Mario Chalmers]] - [[Nathaniel Chalobah]] - [[Trevoh Chalobah]] - [[Marouane Chamakh]] - [[Wilt Chamberlain]] - [[Calum Chambers]] - [[Dwain Chambers]] - [[Lucas Chanavat]] - [[Karun Chandhok]] - [[Tyson Chandler]] - [[Chang Kyou-chul]] - [[Michael Chang]] - [[Takayuki Chano]] - [[Vladimer Ch'ant'uria]] - [[Zdeno Chára]] - [[Yimmi Chará]] - [[Libor Charfreitag]] - [[Ángelos Charistéas]] - [[Devynne Charlton]] - [[Christopher Chataway]] - [[Beatrice Chebet]] - [[Robert Chef d’Hôtel]] - [[Peruth Chemutai]] - [[Chen Qi]] - [[Grahame Cheney]] - [[Beatrice Chepkoech]] - [[Joshua Cheptegei]] - [[Rebecca Cheptegei]] - [[Faith Cherotich]] - [[Michael Cherry]] - [[Timothy Cheruiyot]] - [[Vivian Cheruiyot]] - [[Alain Chervet]] - [[Fritz Chervet]] - [[Walter Chervet]] - [[Ben Chiarot]] - [[Alex Chiasson]] - [[Kazuhiko Chiba]] - [[Sonoko Chiba]] - [[Pierluigi Chicca]] - [[Giorgio Chiellini]] - [[Federico Chiesa]] - [[Catherine Chikwakwa]] - [[Eduardo Chillida]] - [[Max Chilton]] - [[Ben Chilwell]] - [[Abner Chipu]] - [[Pedro Chirivella]] - [[Filip Chlapík]] - [[Henryk Chmielewski]] - [[Cho Gue-sung]] - [[Aryan Chopra]] - [[Neeraj Chopra]] - [[Zdeněk Chovanec]] - [[Svend Aage Christensen]] - [[Oliver Christensen]] - [[Linford Christie]] - [[Tanja Chub]] - [[Carney Chukwuemeka]] - [[Samuel Chukwueze]] - [[Alejandro Chumacero]] - [[Jakob Chychrun]] - [[Filip Chytil]] - [[Dominika Cibulková]] - [[Oskars Cibuļskis]] - [[Ivan Cichan]] - [[Cesar Cielo Filho]] - [[Waldemar Cierpinski]] - [[José Cifuentes]] - [[Jasper Cillessen]] - [[Anthony Cirelli]] - [[Aliou Cissé]] - [[Kalifa Cissé]] - [[Pape Abou Cissé]] - [[Papiss Cissé]] - [[Guillaume Cizeron]] - [[Casey Cizikas]] - [[Kale Clague]] - [[Roland Clara]] - [[Emmanuelle Claret]] - [[Jim Clark]] - [[Kevin Clark]] - [[Steve Clarke]] - [[Bryan Clay]] - [[Will Claye]] - [[Kerron Clement]] - [[Louis Clément]] - [[Luís Fabiano Clemente]] - [[Rob Clerc]] - [[Tom Cleverley]] - [[Gaël Clichy]] - [[Kim Clijsters]] - [[Hestrie Cloete]] - [[Richard Clune]] - [[Cal Clutterbuck]] - [[Viktorija Čmilytė-Nielsen]] - [[Alice Coachman]] - [[Conor Coady]] - [[Andy Coan]] - [[Roy Cochran]] - [[Phillip Cocu]] - [[Sebastian Coe]] - [[Fábio Coentrão]] - [[Andrew Cogliano]] - [[Antonio Čolak]] - [[Franco Colapinto]] - [[Jack Colback]] - [[Andrew Cole]] - [[Ashley Cole]] - [[Ian Cole]] - [[Joe Cole]] - [[Blake Coleman]] - [[Christian Coleman]] - [[Caio Collet]] - [[Omar Colley]] - [[Kim Collins]] - [[Nathan Collins]] - [[Dario Cologna]] - [[María Colón]] - [[Ross Colton]] - [[Kingsley Coman]] - [[Nadia Comăneci]] - [[Sérgio Conceição]] - [[Mike Conley]] - [[Kevin Connauton]] - [[Maureen Connolly]] - [[Kyle Connor]] - [[Adolfo Consolini]] - [[Benjamin Conz]] - [[Alberto Contador]] - [[Diego Contento]] - [[Samuel Contesti]] - [[Lewis Cook]] - [[Myrtle Cook]] - [[Steve Cook]] - [[Liam Cooper]] - [[Priya Cooper]] - [[Sayon Cooper]] - [[Jean-Pierre Coopman]] - [[Alfredo Copello]] - [[Yasmani Copello]] - [[Jonathan Copete]] - [[Andrew Copp]] - [[Marius Corbett]] - [[Domilson Cordeiro dos Santos]] - [[Arnaud Cordier]] - [[Danilson Córdoba]] - [[Jorge Cori]] - [[Ante Ćorić]] - [[Steve Corica]] - [[Jack Cork]] - [[Patrice Cormier]] - [[Andreas Cornelius]] - [[Maxwel Cornet]] - [[Deimantė Cornette]] - [[Matthieu Cornette]] - [[Matt Coronato]] - [[Tom Coronel]] - [[Joaquín Correa]] - [[Juan Manuel Correa]] - [[Diego Costa]] - [[Douglas Costa]] - [[Dylan Cozens]] - [[Rodolfo Cota]] - [[Eduardo Coudet]] - [[Vladimír Coufal]] - [[Natalie Coughlin]] - [[Lassana Coulibaly]] - [[Margaret Court]] - [[Tom Courtney]] - [[Nick Cousins]] - [[Philippe Coutinho]] - [[Fernando Couto]] - [[Logan Couture]] - [[Sean Couturier]] - [[Charlie Coyle]] - [[Adam Cracknell]] - [[Alessio Cragno]] - [[Steve Cram]] - [[Toller Cranston]] - [[Christl Cranz]] - [[Chandra Crawford]] - [[Corey Crawford]] - [[Hasely Crawford]] - [[Jak Crawford]] - [[Jamal Crawford]] - [[Shawn Crawford]] - [[Hernán Crespo]] - [[Aaron Cresswell]] - [[Gheorghe Crețu]] - [[Terry Crews]] - [[Edward Crook]] - [[Sidney Crosby]] - [[Peter Crouch]] - [[Lawson Crouse]] - [[Ryan Crouser]] - [[Johan Cruijff]] - [[Ibolya Csák]] - [[József Csatári]] - [[Tibor Csík]] - [[Paweł Czarnota]] - [[László Cseh]] - [[Mariusz Czerkawski]] - [[Antoni Czortek]] - [[Juan Cuadrado]] - [[Teófilo Cubillas]] - [[Didier Cuche]] - [[Roger Cuche]] - [[Marc Cucurella]] - [[Gustavo Cuéllar]] - [[Víctor Cuesta]] - [[Christian Cueva]] - [[Nelson Cuevas]] - [[Mickaël Cuisance]] - [[Josh Cullen]] - [[Matheus Cunha]] - [[Vashti Cunningham]] - [[Emil Čuprenski]] - [[Stephen Curry]] - [[Thomas Curtis]] - [[Brian Cusworth]] - [[Calistrat Cuțov]] - [[Eray Cömert]] - [[Karina Cyfka]] - [[Louis Cyr]] - [[Czesław Cyraniak]] == D == [[Stéphane Da Costa]] - [[Níkos Dabízas]] - [[Issaka Daboré]] - [[Kirby Dach]] - [[Ivona Dadic]] - [[Jevgeni Dadonov]] - [[Costică Dafinoiu]] - [[Ekaterina Dafovska]] - [[John Kristian Dahl]] - [[Klas Dahlbeck]] - [[Anna Dahlberg]] - [[Jonathan Dahlén]] - [[Johan Dahlin]] - [[Rasmus Dahlin]] - [[Laura Dahlmeier]] - [[Maja Dahlqvist]] - [[Emma Dahlström]] - [[Bjørn Dæhlie]] - [[Sebastian Dahm]] - [[Alexandre Daigle]] - [[Kuniya Daini]] - [[Patson Daka]] - [[Michael Dal Colle]] - [[Andrés D'Alessandro]] - [[John Daley]] - [[Tom Daley]] - [[Zlatko Dalić]] - [[Anatoli Dalidovitš]] - [[Jānis Daliņš]] - [[Lauri Dalla Valle]] - [[Marek Ďaloga]] - [[Diogo Dalot]] - [[Henrik Dalsgaard]] - [[Matt Dalton]] - [[Claude Dambury]] - [[Francesco Damiani]] - [[Leandro Damião]] - [[Dejan Damjanović]] - [[Phillip Danault]] - [[Ludvík Daněk]] - [[Charlie Daniels]] - [[Egil Danielsen]] - [[Gösta Danielsson]] - [[Eléni Daniilídou]] - [[Aleksandr Danin]] - [[Tuğba Danışmaz]] - [[Arnaut Danjuma]] - [[Marko Daňo]] - [[Oscar Dansk]] - [[Kevin Danso]] - [[Sergi Danõltšenko]] - [[Munir Dar (kriketimängija)|Munir Dar]] - [[Victor d'Arcy]] - [[Márton Dárdai]] - [[Sergi Darder]] - [[Matteo Darmian]] - [[Lauris Dārziņš]] - [[Jehan Daruvala]] - [[James Dasaolu]] - [[Pavel Datsjuk]] - [[Kaspars Daugaviņš]] - [[Lindsay Davenport]] - [[Markéta Davidová]] - [[Edgar Davids]] - [[Anthony Davidson]] - [[Curtis Davies]] - [[Anthony Davis]] - [[Dwight F. Davis]] - [[Fred Davis]] - [[Glen Davis]] - [[Glenn Davis]] - [[Howard Davis]] - [[Meryl Davis]] - [[Shani Davis]] - [[Steve Davis]] - [[Steven Davis]] - [[Tara Davis-Woodhall]] - [[Walter Davis (kolmikhüppaja)]] - [[Nikolai Davõdenko]] - [[Sergei Davõdov]] - [[Nigel Dawes]] - [[Paweł Dawidowicz]] - [[Craig Dawson]] - [[Michael Dawson]] - [[Francesco De Fabiani]] - [[Pedro De la Rosa]] - [[Ritchie De Laet]] - [[Rodrigo De Paul]] - [[Francesco De Piccoli]] - [[Daniele De Rossi]] - [[Morgan De Sanctis]] - [[Maurilio De Zolt]] - [[Ciprian Deac]] - [[Mihály Deák Bárdos]] - [[Nathan Deakes]] - [[Dixie Dean]] - [[Ferekalsi Debessay]] - [[Rajmond Debevec]] - [[Jake DeBrusk]] - [[Nathalie Dechy]] - [[Deco]] - [[Bobby Decordova-Reid]] - [[Haiden Deegan]] - [[Troy Deeney]] - [[Didier Défago]] - [[Meseret Defar]] - [[Maria Teresa de Filippis]] - [[Jermain Defoe]] - [[Steven Defour]] - [[Vincent Defrasne]] - [[Pjotr Degtjarjov]] – [[Jonas Deichmann]] - [[Alessandro Del Piero]] - [[Jone Delai]] - [[Thomas Delaney]] - [[Liam Delap]] - [[Jean Delarge]] - [[Catherine Delbarre]] - [[Louis Delétraz]] - [[Agustín Delgado]] - [[Guillermo Delgado]] - [[Ricardo Delgado]] - [[Simon Deli]] - [[Traianos Dellas]] - [[Casey Dellacqua]] - [[Andy Delort]] - [[Fabian Delph]] - [[Moussa Dembélé]] - [[Ousmane Dembélé]] - [[Dylan DeMelo]] - [[Jelena Dementjeva]] - [[Jason Demers]] - [[Jan Demidovitš]] - [[Merih Demiral]] - [[Kerem Demirbay]] - [[Volkan Demirel]] - [[Thatcher Demko]] - [[Bill Demong]] - [[Clint Dempsey]] - [[Jason Denayer]] - [[Leander Dendoncker]] - [[Antoine Deneriaz]] - [[Luol Deng]] - [[Denílson Pereira Neves]] - [[Igor Denissov]] - [[Vitali Denissov]] - [[Emmanuel Dennis]] - [[Matthew Denny]] - [[Memphis Depay]] - [[Eren Derdiyok]] - [[Andri Derõzemlja]] - [[Boudewijn Derkx]] - [[David Desharnais]] - [[Marcel Deslauriers]] - [[Nicolas Deslauriers]] - [[Casey DeSmith]] - [[Jean Despeaux]] - [[Kiril Despodov]] - [[Sergiño Dest]] - [[Simon Desthieux]] - [[Jevgeni Detjonõšev]] - [[Gerard Deulofeu]] - [[Gail Devers]] - [[Chrysopigí Devetzí]] - [[Cristian Deville]] - [[John Devitt]] - [[Mihhail Devjatjarov]] - [[Vadim Devjatovski]] - [[Kiernan Dewsbury-Hall]] - [[Giorgio Di Centa]] - [[Manuela Di Centa]] - [[Lucas Di Grassi]] - [[Emanuele Di Gregorio]] - [[Giovanni Di Lorenzo]] - [[Karyne Di Marco]] - [[Ángel Di María]] - [[Antonietta Di Martino]] - [[Roberto Di Matteo]] - [[Alfredo Di Stéfano]] - [[Ali Dia]] - [[Boulaye Dia]] - [[Abdoulay Diaby]] - [[Abou Diaby]] - [[Moussa Diaby]] - [[Mouctar Diakhaby]] - [[Habib Diallo]] - [[André Diamant]] - [[Alessandro Diamanti]] - [[Lassana Diarra]] - [[Miguel Dias]] - [[Rúben Dias]] - [[Félix Díaz]] - [[Jordan Díaz]] - [[Paulo Díaz]] - [[Raphael Diaz]] - [[Sergio Díaz]] - [[Krépin Diatta]] - [[Vasile Dîba]] - [[Tirunesh Dibaba]] - [[Carmine DiBartholomeo]] - [[Frederik Dichow]] - [[Simon Dickie]] - [[Jason Dickinson]] - [[Runar Dickman]] - [[Dida]] - [[Eric Dier]] - [[Darren Dietz]] - [[Nelli Differt]] - [[Frank DiGennara]] - [[Jessica Diggins]] - [[Geert van Dijk]] - [[Kevin Diks]] - [[Harrison Dillard]] - [[Brenden Dillon]] - [[Eva Dimas]] - [[Stole Dimitrievski]] - [[Grigor Dimitrov]] - [[Ding Jungui]] - [[Ding Junhui]] - [[Ding Liren]] - [[Merindah Dingjan]] - [[Vedran Đipalo]] - [[Rick DiPietro]] - [[Leendert van Dis]] - [[Axel Disasi]] - [[Dieudonné Disi]] - [[Mix Diskerud]] - [[Uschi Disl]] - [[John Disley]] - [[Vlade Divac]] - [[Ivan Djakov]] - [[Nasser Djiga]] - [[Alexander Djiku]] - [[Berat Djimsiti]] - [[Christian Djoos]] - [[Youri Djorkaeff]] - [[Johan Djourou]] - [[Emil Djuse]] - [[Senele Dlamini]] - [[Norman Dlomo]] - [[Aleksandr Dmitrijev]] - [[Artjom Dmitrijev]] - [[Marko Dmitrović]] - [[Ritsu Doan]] - [[Viktors Dobrecovs]] - [[Dimitǎr Dobrev]] - [[Noah Dobson]] - [[Bevan Docherty]] - [[Zbigniew Doda]] - [[Hiroaki Doi]] - [[Shoma Doi]] - [[Yōichi Doi]] - [[Mayo Doko]] - [[Novak Đoković]] - [[Sofie Dokter]] - [[Kasper Dolberg]] - [[Martin Dolfing]] - [[Benedikt Doll]] - [[Darja Domratševa]] - [[Lutz Dombrowski]] - [[Louis Domingue]] - [[Cecilio Domínguez]] - [[Leinier Domínguez]] - [[Oksana Domnina]] - [[Wilfried Domoraud]] - [[Marco Donadel]] - [[Chris Donaldson]] - [[Luka Dončić]] - [[Jean Marie Dongou]] - [[Jordanka Donkova]] - [[Gianluigi Donnarumma]] - [[Joonas Donskoi]] - [[Jack Doohan]] - [[Alexander Doom]] - [[Robert Doornbos]] - [[Fritz Dopfer]] - [[Gert Dorbek]] - [[Michaela Dorfmeister]] - [[Patrick Dorgu]] - [[Marie Dorin Habert]] - [[Marek Doronin]] - [[Graham Dorrans]] - [[Niklas Dorsch]] - [[Ion Dosca]] - [[Lukáš Dostál]] - [[Serhi Dotsenko]] - [[Rodrigo Dourado]] - [[Ken Doubleday]] - [[Abdoulaye Doucouré]] - [[Cheick Doucouré]] - [[Ladji Doucouré]] - [[Kate Douglass]] - [[Seydou Doumbia]] - [[Tongo Doumbia]] - [[Nic Dowd]] - [[Kieran Dowell]] - [[Goran Dragić]] - [[Radu Drăgușin]] - [[Ion Draica]] - [[Leon Draisaitl]] - [[Vladimir Dratšov]] - [[Julian Draxler]] - [[Heike Drechsler]] - [[Aleksei Drejev]] - [[Harri Drell]] - [[Henri Drell]] - [[Wolfgang Dremmler]] - [[Caeleb Dressel]] - [[Chris Driedger]] - [[Vanja Drkušić]] - [[Ljilja Drljević]] - [[Jaroslav Drobný]] - [[Václav Drobný]] - [[Didier Drogba]] - [[Leszek Drogosz]] - [[Henricus Droog]] - [[Frank Drost]] - [[Dmitri Drozdov]] - [[Derek Drouin]] - [[Jonathan Drouin]] - [[Boris Družinin‎‎]] - [[Guy Drut]] - [[Nana Dzagnidze]] - [[Alan Dzagojev]] - [[Prince Octopus Dzanie]] - [[Mārtiņš Dzierkals]] - [[Artjom Dzjuba]] - [[Lela Džavahišvili]] - [[Edin Džeko]] - [[Blerim Džemaili]] - [[Andris Džeriņš]] - [[Georgi Džikija]] - [[Arsen Džulfalakjan]] - [[Óscar Duarte]] - [[Slobodan Dubajić]] - [[Glody Dube]] - [[Léo Dubois]] - [[Pierre-Luc Dubois]] - [[Daniil Dubov]] - [[Pavel Dubovik]] - [[Nadežda Dubovitskaja]] - [[Kaspars Dubra]] - [[Martin Dúbravka]] - [[Uładzimir Dubroŭščyk]] - [[Kevin Dubrovski]] – [[Matt Duchene]] - [[Marvin Ducksch]] - [[Anthony Duclair]] - [[Jan-Krzysztof Duda]] - [[Christopher Duenas]] - [[Damien Duff]] - [[Shane Duffy]] - [[Pauli Dufva]] - [[Boriss Dugan]] - [[Meagan Duhamel]] - [[Vera Dujunova]] (sünd. Galuška) - [[Mitchell Duke]] - [[Lishan Dula]] - [[Charles Dumas]] - [[Matt Dumba]] - [[Paul Dummett]] - [[Alfred Duncan]] - [[Tim Duncan]] - [[Dunga]] - [[Lewis Dunk]] - [[Joey Dunlop]] - [[Vince Dunn]] - [[Jason Dupasquier]] - [[Alo Dupikov]] - [[Armand Duplantis]] - [[Jhon Durán]] - [[Kevin Durant]] - [[Andrew Durante]] - [[Filip Đuričić]] - [[Christian Dvorak]] - [[Tomáš Dvořák]] - [[Mark Dvoretski]] - [[Aleksandr Dõbman]] - [[Maksim Dõldin]] - [[Lena Dürr]] - [[Paulo Dybala]] - [[Niklas Dyrhaug]] == E == [[Edward Eagan]] - [[Bronwyn Eagles]] - [[Cody Eakin]] - [[Alexandra Eala]] - [[Ashton Eaton]] - [[Stephan Eberharter]] - [[Jordan Eberle]] - [[Emmanuel Eboué]] - [[Tyronne Ebuehi]] - [[Bernie Ecclestone]] - [[Guillermo Echevarría]] - [[Kazuo Echigo]] - [[Richard Eckersley]] - [[Tiril Eckhoff]] - [[Endel Edasi]] - [[Stefan Edberg]] - [[Simon Eder]] - [[Jonny Edgar]] - [[Alexander Edler]] - [[Joel Edmundson]] - [[Jóan Símun Edmundsson]] - [[Odsonne Édouard]] - [[Muktar Edris]] - [[Adolf Edur]] - [[Mark Edur]] - [[Toomas Edur (jäähokimängija)|Toomas Edur]] - [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]] - [[Valter Eenmaa]] - [[Leo Eentalu]] - [[Arnold Eentamm]] - [[Aleksander Eerma]] - [[Karel Eerme]] - [[Eero Eessaar]] - [[Ergo Eessaar]] - [[Elisabeth Egel]] - [[Gjermund Eggen]] - [[Dominik Egli]] - [[Simon Ehammer]] - [[Ernst Ehaveer]] - [[Nikolaj Ehlers]] - [[Yasin Ehliz]] - [[Jaan Ehlvest]] - [[Kristjan Ehman]] - [[Liisa Ehrberg]] - [[Annelie Ehrhardt]] - [[Christian Ehrhoff]] - [[Alar Eiche]] - [[Timo Eichfuss]] - [[Fadi Eid]] - [[Salwa Eid Naser]] - [[Patrīcija Eiduka]] - [[Eiður Smári Guðjohnsen]] - [[Kein Einaste]] - [[Koidu Einla]] - [[Eugen Einman]] - [[Raimond Eino]] - [[Victor Ejdsell]] - [[Chidera Ejuke]] - [[Aaron Ekblad]] - [[Albin Ekdal]] - [[Helena Ekholm]] - [[Mattias Ekholm]] - [[Verner Eklöf]] - [[Oliver Ekman-Larsson]] - [[Youssef El-Arabi]] - [[Hicham El Guerrouj]] - [[Ayoub El Kaabi]] - [[Omar El Kaddouri]] - [[Ago Elbing]] - [[Trond Einar Elden]] - [[Daniel Elena]] - [[Trevor Elhi‎]] - [[Mati Eliste]] - [[Ole Ellefsæter]] - [[Are Eller]] - [[Lars Eller]] - [[Rein Ellermaa]] - [[Dina Ellermann]] - [[Launceston Elliot]] - [[Brian Elliott]] - [[Stefan Elliott]] - [[Ryan Ellis]] - [[Eduard Ellman-Eelma]] - [[Per Elofsson]] - [[Kike Elomaa]] - [[Sami Elovaara]] - [[Marko Elsner]] - [[Timi Max Elšnik]] - [[Nico Elvedi]] - [[Paul Elvstrøm]] - [[Mohamed Elyounoussi]] - [[Liis Emajõe]] - [[Breel Embolo]] - [[Irina Embrich]] - [[Roy Emerson]] - [[Mahir Emreli]] - [[Julio Enciso]] - [[Heino Enden]] - [[Kornelia Ender]] - [[Masahiro Endō]] - [[Wataru Endō]] - [[Yasuhito Endō]] - [[Dennis Endras]] - [[Tõnu Endrekson]] - [[Lūcijs Endzelīns]] - [[István Énekes]] - [[Orlando Engelaar]] - [[August Englas]] - [[Mirko Englich]] - [[Ludmila Engquist]] - [[Klas Engström]] - [[Pierre Engvall]] - [[Jonas Enlund]] - [[Siim Ennemuist]] - [[Tyler Ennis]] - [[Jessica Ennis-Hill]] - [[Pippi-Lotta Enok]] - [[Thomas Enqvist]] - [[Jhonas Enroth]] - [[Marina Erakovic]] - [[Dedeh Erawati]] - [[Roman Eremenko]] - [[Paul Ereng]] - [[Marcus Ericsson]] - [[Imre Erik]] - [[Laine Erik]] - [[Christian Eriksen]] - [[Stein Eriksen]] - [[Joacim Eriksson]] - [[Loui Eriksson]] - [[Tõnu Erin]] - [[Edgars Eriņš]] - [[Madis Erit]] - [[Uwe Erkenbrecher]] - [[Johannes Erm]] - [[Tõnis Erm]] - [[Kalev Ermits]] - [[Regina Ermits]] - [[Erwin Erne]] - [[Gustav Ernesaks (tõstja)|Gustav Ernesaks]] - [[Fabian Ernst]] - [[Şeref Eroğlu]] - [[Teemu Eronen]] - [[Arianna Errigo]] - [[Tõnis Ervin]] - [[Sergio Escudero]] - [[Jarmo Eskelinen]] - [[Triinu Esken]] - [[Asko Esna]] - [[Sten Esna]] - [[Tony Esposito]] - [[Sari Essayah]] - [[Michael Essien]] - [[Frode Estil]] - [[Michael Estrada]] - [[Pervis Estupiñán]] - [[Eberechi Eze]] - [[Callistus Eziukwu]] - [[Oghenekaro Etebo]] - [[Lassi Etelätalo]] - [[Neil Etheridge]] - [[Samuel Eto'o]] - [[Rein Etruk]] - [[Etriin Etverk]] - [[Beñat Etxebarria]] - [[Johan Eurén]] - [[Eusébio]] - [[Stephen Eustáquio]] - [[Max Euwe]] - [[Lucas Evangelista]] - [[Corry Evans]] - [[Elfyn Evans]] - [[Fred Evans]] - [[Janet Evans]] - [[Lee Evans (jooksja)|Lee Evans]] - [[Mitch Evans]] - [[Ain Evard]] - [[Remco Evenepoel]] - [[Johan Remen Evensen]] - [[Dennis Everberg]] - [[Joosep Everts]] - [[Tommi Evilä]] - [[Nelson Évora]] - [[Patrice Évra]] == F == [[Leonardo Fabbri]] - [[Robby Fabbri]] - [[Łukasz Fabiański]] - [[Juan Fabila]] - [[Fabinho]] - [[Fábio Pereira da Silva]] - [[Vesna Fabjan]] - [[Frank Fabra]] - [[Ignazio Fabra]] - [[Marius Fabre]] - [[Cesc Fàbregas]] - [[Aleksandr Vladimirovitš Fadejev|Aleksandr Fadejev]] - [[Andreas Faehlmann]] - [[Georg Faehlmann]] - [[Pål Arne Fagernes]] - [[Collins Fai]] - [[Paweł Fajdek]] - [[Jakov Fak]] - [[Radek Faksa]] - [[Radamel Falcao]] - [[Hanna Falk]] - [[Torbjørn Falkanger]] - [[Bamba Fall]] - [[Maiken Caspersen Falla]] - [[Gary Fanelli]] - [[Juan Manuel Fangio]] - [[Oscar Fantenberg]] - [[Mo Farah]] - [[Jefferson Farfán]] - [[François Fargère]] - [[Giuseppe Farina]] - [[Péter Farkas]] - [[Marija Farnosova]] - [[Hudson Fasching]] - [[Jesper Fast]] - [[Viktor Fasth]] - [[Karl Fazer]] - [[Karl Fatal]] - [[Ansu Fati]] - [[Justin Faulk]] - [[Silvio Fauner]] - [[Roger Federer]] - [[Adam Federici]] - [[Anatoli Fedorenko]] - [[Aleksandr Fedoruk]] - [[Ruslan Fedotenko]] - [[Andri Fedtšuk]] - [[Sofiane Feghouli]] - [[Martin Fehérváry]] - [[Eric Fehr]] - [[Luís Feiteira]] - [[Nabil Fekir]] - [[Vladimir Feldman]] - [[Felipe Felicio]] - [[Allyson Felix]] - [[João Félix]] - [[Petra Felke]] - [[Marouane Fellaini]] - [[Manuel Feller]] - [[Kiko Femenía]] - [[Feng Bin]] - [[Anna Fenninger]] - [[Csaba Fenyvesi]] - [[Leroy Fer]] - [[Rio Ferdinand]] - [[Alex Ferguson]] - [[Bruno Fernandes]] - [[Danilo Fernandes]] - [[Gedson Fernandes]] - [[Manuel Fernandes]] - [[Mário Figueira Fernandes]] - [[Álex Fernández]] - [[Enzo Fernández]] - [[Federico Fernández]] - [[Matías Fernández]] - [[Enzo Ferrari]] - [[Landon Ferraro]] - [[Abel Ferreira]] - [[Képler Laveran Lima Ferreira]] - [[Paulo Ferreira]] - [[Barbara Ferrell]] - [[David Ferrer]] - [[Facundo Ferreyra]] - [[Björn Ferry]] - [[Almedin Fetahović]] - [[Beat Feuz]] - [[Max Fewtrell]] - [[Kevin Fiala]] - [[Paulína Fialková]] - [[Rossella Fiamingo]] - [[Gheorghe Fiat]] - [[Martha Fierro]] - [[Laurent Fignon]] - [[Luís Figo]] - [[Jens Filbrich]] - [[Miroslav Filip]] - [[Andrzej Filipowicz]] - [[Peter Fill]] - [[Valtteri Filppula]] - [[Rudi Fink]] - [[Bobby Finke]] - [[Jacob Finkelstein]] - [[Roberto Firmino]] - [[Alireza Firouzja]] - [[Junior Firpo]] - [[Andrea Fischbacher]] - [[Birgit Fischer]] - [[Patrick Fischer]] - [[Robert Fischer]] - [[Sven Fischer]] - [[Charron Fisher]] - [[Giancarlo Fisichella]] - [[Billy Fiske]] - [[Michael Fitzgerald]] - [[Enzo Fittipaldi]] - [[Ain Fjodorov]] - [[Artjom Fjodorov]] - [[Sergei Fjodorov]] - [[Edwin Flack]] - [[Mathieu Flamini]] - [[John Flanagan]] - [[Ann Kristin Flatland]] - [[Alfred Flatow]] - [[Gustav Flatow]] - [[John Fleck]] - [[Tilly Fleischer]] - [[Mark Flekken]] - [[Darren Fletcher]] - [[Steven Fletcher]] - [[Damien Fleury]] - [[Haydn Fleury]] - [[Marc-André Fleury]] - [[Hans-Dieter Flick]] - [[Esquiva Florentino]] - [[Aneta Florczyk]] - [[Alessandro Florenzi]] - [[Edison Flores]] - [[Jasmine Flury]] - [[Phil Foden]] - [[Warren Foegele]] - [[Wesley Fofana]] - [[Youssouf Fofana]] - [[Sabina-Francesca Foisor]] - [[Nick Foligno]] - [[Marcus Foligno]] - [[Christian Folin]] - [[Arianna Follis]] - [[Daniil Fomin]] - [[Tatjana Fomina]] - [[Aslak Fonn Witry]] - [[Francisco Fonseca]] - [[José Fonte]] - [[Derek Forbort]] - [[Diego Forlán]] - [[Ivar Formo]] - [[Bruno Fornaroli]] - [[Anton Forsberg]] - [[Emil Forsberg]] - [[Filip Forsberg]] - [[Magdalena Forsberg]] - [[Peter Forsberg]] - [[Petteri Forsell]] - [[Adam Forshaw]] - [[Gustav Forsling]] - [[Marcus Forss]] - [[Mikael Forssell]] - [[Fraser Forster]] - [[Wojciech Fortuna]] - [[Richard Fosbury]] - [[Ben Foster]] - [[Roman Fosti]] - [[Martin Fourcade]] - [[Simon Fourcade]] - [[Adrien Fourmaux]] - [[Cam Fowler]] - [[Robbie Fowler]] - [[Adam Fox]] - [[Nate Fox]] - [[Terry Fox]] - [[Alleyne Francique]] - [[Phyllis Francis]] - [[Borka Frančišković]] - [[Pavel Francouz]] - [[Ján Franek]] - [[Michal Franek]] - [[Ivan Franjic]] - [[Przemysław Frankowski]] - [[Cody Franson]] - [[Max Franz]] - [[Dawn Fraser]] - [[Ryan Fraser]] - [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] - [[Joe Frazier]] - [[Matt Frattin]] - [[Fred]] - [[Trent Frederic]] - [[Frankie Fredericks]] - [[Mathias Fredriksson]] - [[Thobias Fredriksson]] - [[Cathy Freeman]] - [[Kris Freeman]] - [[Alexander Frei]] - [[Fabian Frei]] - [[Hilja Freimann-Labent]] - [[Anne Freimuth]] - [[Harald Freimuth]] - [[Magnar Freimuth]] - [[Rico Freimuth]] - [[Marlon Freitas]] - [[Laurent Fressinet]] - [[Remo Freuler]] - [[Severin Freund]] - [[Harry Frey]] - [[Isak Frey]] - [[Algot Friberg]] - [[Max Friberg]] - [[Mario Frick (jalgpallur)|Mario Frick]] - [[Daniel Fridman]] - [[Friðrik Ólafsson]] - [[Brad Friedel]] - [[Arne Friedrich]] - [[Marvin Friedrich]] - [[Howard Frier]] - [[Patrick Friesacher]] - [[Robin Frijns]] - [[Lasse Friman]] - [[Emmanuel Frimpong]] - [[Torsten Frings]] - [[Paul Fritsch]] - [[Steve Fritz]] - [[Michael Frolík]] - [[Andre Frolov]] - [[Chris Froome]] - [[Emanuele Fuamatu]] - [[Christian Fuchs]] - [[Helena Fuchsová]] - [[Grant Fuhr]] - [[Mitsunori Fujiguchi]] - [[Hiroki Fujiharu]] - [[Chikara Fujimoto]] - [[Jungo Fujimoto]] - [[Tomomi Fujimura]] - [[Nobuo Fujishima]] - [[Nobuyo Fujishiro]] - [[Naoyuki Fujita]] - [[Toshiya Fujita]] - [[Yoshio Fujiwara]] - [[Masahiro Fukuda]] - [[Yutaka Fukufuji]] - [[Reizō Fukuhara]] - [[Miho Fukumoto]] - [[Takashi Fukunishi]] - [[Mircea Fulger]] - [[Kōji Funamoto]] - [[Dominik Furch]] - [[Mattia Furlani]] - [[Darnell Furlong]] - [[Timo Furuholm]] - [[Yoshio Furukawa]] - [[Atsuyoshi Furuta]] - [[Tyson Fury]] - [[Yuki Fushimi]] - [[Takahiro Futagawa]] - [[Nadine Fähndrich]] - [[Niclas Füllkrug]] - [[Takis Fyssas]] == G == [[Louis van Gaal]] - [[Mijat Gaćinović]] - [[Sam Gagner]] - [[Adolfo Gaich]] - [[Jean Marc Gaillard]] - [[Grete Gaim]] - [[Ignisious Gaisah]] - [[Nicolás Gaitán]] - [[Cody Gakpo]] - [[Patrick Galbraith]] - [[Pablo Galdames Millán]] - [[Kristo Galeta]] - [[Jean Galfione]] - [[Stanislav Galijev]] - [[Brendan Gallagher]] - [[Conor Gallagher]] - [[William Gallas]] - [[Carlos Gamarra]] - [[Pedro Gamarro]] - [[Cristian Gamboa]] - [[Yuriorkis Gamboa]] - [[Mohamed Gammoudi]] - [[Kazuki Ganaha]] - [[Markus Gandler]] - [[Marcelin Gando]] - [[Joe Gans]] - [[Anatoli Gantvarg]] - [[Nona Gaphrindašvili]] - [[Rolando Garbey]] - [[Anier García]] - [[Dani García]] - [[Luan Garcia]] - [[Mariano García]] - [[Raúl García]] - [[Rubén García]] - [[Giedo van der Garde]] - [[Toni Gardemeister]] - [[Anders Garderud]] - [[Jake Gardiner]] - [[Steven Gardiner]] - [[Rulon Gardner]] - [[Nicolo Gargano]] - [[Rigoberto Garibaldi]] - [[Emil Garipov]] - [[Kevin Garnett]] - [[Robert Garrett]] - [[Paul Gascoigne]] - [[Marc Gasol]] - [[Pau Gasol]] - [[Sergei Gazdanov]] - [[Rodion Gataullin]] - [[Justin Gatlin]] - [[Federico Gatti]] - [[Gennaro Gattuso]] - [[Hartwig Gauder]] - [[Frédérick Gaudreau]] - [[Johnny Gaudreau]] - [[Cori Gauff]] - [[Brendan Gaunce]] - [[John Anders Gaustad]] - [[Hernán Gaviria]] - [[Mario Gavranović]] - [[Vladislav Gavrikov]] - [[Aleksei Gavrilov]] - [[Juri Gavrilov]] - [[Leon Gawanke]] - [[Tyson Gay]] - [[Dwight Gayle]] - [[Tajay Gayle]] - [[Jean-Philippe Gbamin]] - [[Jacek Gdański]] - [[David de Gea]] - [[Theodor Gebre Selassie]] - [[Haile Gebrselassie]] - [[Elene Gedevanišvili]] - [[György Gedó]] - [[Morgan Geekie]] - [[Lutsharel Geertruida]] - [[Elco van der Geest]] - [[Vinzenz Geiger]] - [[Aleksandr Geinrihh]] - [[Sean Gelael]] - [[Éric Gélinas]] - [[Lisa Gelius]] - [[Leonardo Genoni]] - [[Chay Genoway]] - [[Giorgios Georgiadis]] - [[Güzel Georgijeva]] - [[Martin Gerber]] - [[Evald Gering]] - [[Konstantin Gern]] - [[Martin Gernát]] - [[Pedro Geromel]] - [[Steven Gerrard]] - [[Rudy Gestede]] - [[Ivan Geško]] - [[Aleksandr Getmanski]] - [[Ehsan Ghaem-Maghami]] - [[Matt Ghaffari]] - [[Jaouad Gharib]] - [[Ghirmay Ghebreslassie]] - [[Bianca Ghelber]] - [[Pierre Ghestem]] - [[Luca Ghiotto]] - [[Aryan Gholami]] - [[Faouzi Ghoulam]] - [[Stylianós Giannakópoulos]] - [[Kieran Gibbs]] - [[Giuseppe Gibilisco]] - [[Ben Gibson]] - [[Devin Gibson]] - [[John Gibson]] - [[Letesenbet Gidey]] - [[Kristin Gierisch]] - [[Ryan Giggs]] - [[Jean-Sébastien Giguère]] - [[Bryan Gil]] - [[Alberto Gilardino]] - [[David Gilbert]] - [[Alain Giletti]] - [[Stefano Giliati]] - [[Jon Gillies]] - [[John Gilmour]] - [[Matthias Ginter]] - [[Mark Giordano]] - [[Antonio Giovinazzi]] - [[Aivars Gipslis]] - [[Samuel Girard]] - [[Anish Giri]] - [[Marc Girardelli]] - [[Zemgus Girgensons]] - [[Lamecha Girma]] - [[Olivier Giroud]] - [[Lisa Gisler]] - [[Shay Given]] - [[Ella Gjømle]] - [[Lina Gjortšeska]] - [[Theofánis Gkékas]] - [[Giánnis Gkoúmas]] - [[Romāns Gladiļins]] - [[Martina Glagow]] - [[Cody Glass]] - [[Jelena Glebova]] - [[Svetozar Gligorić]] - [[Kamil Glik]] - [[Timo Glock]] - [[Anders Gløersen]] - [[Jakob Vang Glud]] - [[Serge Gnabry]] - [[Paul Gnadeberg]] - [[Kazimieras Gnedojus]] - [[Adam Gnezda Čerin]] - [[Nikita Godenov]] - [[Arturo Godoy]] - [[Sofia Goggia]] - [[Marielle Goitschel]] - [[Veaceslav Gojan]] - [[Yaḩyá Gol-Moḩammadī]] - [[Argo Golberg]] - [[Pål Golberg]] – [[Stanislav Goldberg]] - [[Andreas Goldberger]] - [[Julian Golding]] - [[Julius Golding]] - [[Pierluigi Gollini]] - [[Jekaterina Golovatenko]] - [[Zoja Golubeva]] - [[Arthur Gomes]] - [[Heurelho Gomes]] - [[João Gomes]] - [[Nuno Gomes]] - [[Joe Gomez]] - [[Mario Gómez]] - [[Maxi Gómez]] - [[Rónald Gómez]] - [[Sergi Gómez]] - [[Maxime Gonalons]] - [[Claude Gonçalves]] - [[Shūichi Gonda]] - [[Gong Lijiao]] - [[Otoniel Gonzaga (sportlane)|Otoniel Gonzaga]] - [[Paul Gonzales]] - [[Alfonso González]] - [[Álvaro González (jalgpallur, sündinud 1990)|Álvaro González]] - [[Arístides González]] - [[Derlis González]] - [[José Froilán González]] - [[Mario González]] - [[Nico González]] - [[Barclay Goodrow]] - [[Craig Goodwin]] - [[Dacosta Goore]] - [[Jacek Góralski]] - [[Ben Gordon]] - [[Ilja Gordon]] - [[Halina Górecka]] - [[Leon Goretzka]] - [[Kaspars Gorkšs]] - [[Valeria Gorlats]] - [[Brandon Gormley]] - [[Reinaldo Gorno]] - [[Néstor Gorosito]] - [[Marcin Gortat]] - [[Robin Gosens]] - [[Shayne Gostisbehere]] - [[Michi Goto]] - [[Yukio Gotō]] - [[Felix Gottwald]] - [[Shane Gould]] - [[Yanni Gourde]] - [[Jørgen Graabak]] - [[Barbara Graas]] - [[Lewis Grabban]] - [[Michael Grabner]] - [[Steffi Graf]] - [[Stephanie Graf]] - [[Marc-André Gragnani]] - [[Julio Granda]] - [[Esteban Granero]] - [[Jean-Baptiste Grange]] - [[Markus Granlund]] - [[Mikael Granlund]] - [[Andreas Granqvist]] - [[Alex Grant]] - [[Tyler Graovac]] - [[Arne Graumann]] - [[Ryan Graves]] - [[Jack Grealish]] - [[Jimmy Greaves]] - [[Julian Green]] - [[Morten Green]] - [[Maurice Greene]] - [[Mason Greenwood]] - [[A. J. Greer]] - [[Caitlin Gregg]] - [[Michael Gregoritsch]] - [[Simone Greiner-Petter-Memm]] - [[Michael Greis]] - [[Thomas Greiss]] - [[Alexandre Grenier]] - [[Jimmy Gressier]] - [[George Grey]] - [[Wayne Gretzky]] - [[Matt Grevers]] - [[Antoine Griezmann]] - [[Anett Griffel]] - [[Blake Griffin]] - [[Grete Griffin|Grete Griffin (Šadeiko)]] - [[Florence Griffith-Joyner]] - [[Boris Griidin]] - [[Florian Grillitsch]] - [[Álex Grimaldo]] - [[Joao Grimaldo]] - [[Matt Grimes]] - [[Brittney Griner]] - [[Aleksandr Grištšuk]] - [[Nikolai Grišunin]] - [[Strátos Grívas]] - [[Øystein Grødum]] - [[Jesper Grønkjær]] - [[Harald Grønningen]] - [[Kamil Grosicki]] - [[Romain Grosjean]] - [[Georg Gross]] - [[Pascal Groß]] - [[Ricco Groß]] - [[Stefano Gross]] - [[Kevin Großkreutz]] - [[Fabio Grosso]] - [[Karoline Bjerkeli Grøvdal]] - [[Matt Grzelcyk]] - [[Philipp Grubauer]] - [[Bernhard Gruber]] - [[Michael Gruber]] - [[Carlos Gruezo]] - [[Marko Grujić]] - [[Maksim Gruznov]] - [[Marcus Grönholm]] - [[Börje Grönroos]] - [[Jari Grönroos]] - [[Grethe Grünberg]] - [[Rein Grünberg]] - [[Tobias Grünenfelder]] - [[Evert Grünvald]] - [[Vicente Guaita]] - [[Andrés Guardado]] - [[Fredy Guarín]] - [[Erik Guay]] - [[Radko Gudas]] - [[Nemanja Gudelj]] - [[Gabriel Gudmundsson]] - [[Andrius Gudžius]] - [[Gonçalo Guedes]] - [[Róger Guedes]] - [[Steeve Guénot]] - [[Thierry Gueorgiou]] - [[Eduardo Guerrero]] - [[José Paolo Guerrero]] - [[Hicham El Guerrouj]] - [[Pape Gueye]] - [[John Guidetti]] - [[Morgan Guilavogui]] - [[Hugo Guillamón]] - [[Bruno Guimarães]] - [[Everton Luiz Guimarães Bilher]] - [[Serhou Guirassy]] - [[Jack Guittet]] - [[Péter Gulácsi]] - [[Ernests Gulbis]] - [[Fredrik Gulbrandsen]] - [[Ramil Guliyev]] - [[Ruud Gullit]] - [[Margitta Gummel]] - [[Saida Gunba]] - [[Angus Gunn]] - [[Carl Gunnarsson]] - [[Vadim Gurnik]] - [[Nikita Gussev]] - [[Vitali Gussev]] - [[Simon Gustafson]] - [[Erik Gustafsson]] - [[Erik Gustafsson (sündinud 1992)|Erik Gustafsson]] - [[Toini Gustafsson]] - [[Giedrius Gustas]] - [[Filip Gustavsson]] - [[Peet Gustel]] - [[Malo Gusto]] - [[Pjotr Gužov]] - [[Karel Gut]] - [[Lara Gut-Behrami]] - [[Érick Gutiérrez]] - [[Esteban Gutiérrez]] - [[Jonás Gutiérrez]] - [[Hans Gutman]] - [[Ernests Gūtmanis]] - [[Viiu Gutmann]] - [[Joško Gvardiol]] - [[Horace Gwynne]] - [[Elisabeth Görgl]] - [[Max Görtz]] - [[Miriam Gössner]] - [[Renate Götschl]] - [[Mario Götze]] - [[Daniel Güiza]] - [[İlkay Gündoğan]] - [[Emre Güngör]] - [[Werner Günthör]] - [[Asamoah Gyan]] - [[Gylfi Sigurðsson]] - [[Richard Gynge]] - [[Dániel Gyurta]] - [[Viktor Gyökeres]] - [[Norbert Gyömbér]] == H == [[Anna Haag]] - [[Tiit Haagma]] - [[Eerik Haamer (sportlane)|Eerik Haamer]] - [[Henrik Haapala]] - [[Eleriin Haas]] - [[Gaëtan Haas]] - [[Josef Haas]] - [[Karl-Friedrich Haas (jooksja)|Karl-Friedrich Haas]] - [[Mario Haas]] - [[Rebekka Haase]] - [[Kert Haavistu]] - [[Mikk Haavistu]] - [[Georg Hackenschmidt]] - [[Grant Hackett]] - [[Eḩsān Ḩadādī]] - [[Oussama Haddadi]] - [[Isack Hadjar]] - [[Adis Hadžanović]] - [[Memnun Hadžić]] - [[Dinar Hafizullin]] - [[Ronny Hafsås]] - [[Ragnhild Haga]] - [[Paul-Toomas Hage]] - [[Brandon Hagel]] - [[Carl Hagelin]] - [[Ianis Hagi]] - [[Linda Haglund]] - [[Amadou Haidara]] - [[Rolf Haikkola]] - [[Madoka Haji]] - [[Alfréd Hajós]] - [[Ehsan Hajsafi]] - [[Jani Hakanpää]] - [[Achraf Hakimi]] - [[Juha Hakola]] - [[Sead Hakšabanović]] - [[Veikko Hakulinen‎]] - [[Stephen Halaiko]] - [[Jaroslav Halák]] - [[Bence Halász]] - [[Murray Halberg]] - [[Leho Haldna]] - [[Simona Halep]] - [[Calle Halfvarsson]] - [[Maldon Haljas]] - [[Lewis Hall]] - [[Quincy Hall]] - [[Taylor Hall]] - [[Saul Hallap]] - [[Eduard Hallberg]] - [[Hallgerður Helga Þorsteinsdóttir]] - [[Helger Hallik]] - [[Margus Hallik]] - [[Reinar Hallik]] - [[Timo Hallist]] - [[Ben Halloran]] - [[Antero Halonen]] - [[Niilo Halonen]] - [[Tony Halme]] - [[Marcel Halstenberg]] - [[Jan Halvarsson]] - [[Shoko Hamada]] - [[Dietmar Hamann]] - [[Masahiro Hamazaki]] - [[Charles Hamelin]] - [[Rani Hamid]] - [[Dougie Hamilton]] - [[Lewis Hamilton]] - [[Richard Hamilton (korvpallur)|Richard Hamilton]] - [[Mia Hamm]] - [[Becky Hammon]] - [[Andrew Hammond]] - [[Tor Henning Hamre]] - [[Roman Hamrlík]] - [[Marek Hamšík]] - [[Dávid Hancko]] - [[Etsuko Handa]] - [[Samir Handanović]] - [[Christopher Handke]] - [[Maki Haneta]] - [[Halvard Hanevold]] - [[Henri Hang]] - [[Ádám Hanga]] - [[Noah Hanifin]] - [[Grant Hanley]] - [[Sven Hannawald]] - [[Sirli Hanni]] - [[Arnbjørn Hansen]] - [[Jannik Hansen]] - [[Jaan Hansla]] - [[Sandra Hansson]] - [[Robin Hanzl]] - [[Naotake Hanyū]] - [[Yuzuru Hanyū]] - [[Ayumi Hara]] - [[Natsuko Hara]] - [[Natsumi Hara]] - [[Genki Haraguchi]] - [[Fukusaburō Harada]] - [[Imre Harangi]] - [[Michał Haratyk]] - [[Trey Hardee]] - [[Josh Harding]] - [[Tonya Harding]] - [[Nichlas Hardt]] - [[Owen Hargreaves]] - [[Pentala Harikrishna]] - [[Kristin Harila]] - [[Evelin Harjakas]] - [[Valeri Harlamov]] - [[Anatoli Harlampijev]] - [[Arkadi Harlampijev]] - [[Harmon Harmon]] - [[Arthur Harnden]] - [[Martin Harnik]] - [[Scott Harrington]] - [[Otis Harris]] - [[JuVaughn Harrison]] - [[Kendra Harrison]] - [[Carter Hart]] - [[Doris Hart]] - [[Joe Hart]] - [[Teemu Hartikainen]] - [[Christoph Harting]] - [[Robert Harting]] - [[Ryan Hartman]] - [[Yasuo Haruyama]] - [[Alex Harvey]] - [[Rio Haryanto]] - [[Chieko Hase]] - [[Makoto Hasebe]] - [[Haruhisa Hasegawa]] - [[Kenta Hasegawa]] - [[Yoshiyuki Hasegawa]] - [[Yui Hasegawa]] - [[Ralph Hasenhüttl]] - [[Hideo Hashimoto]] - [[Kōichi Hashiratani]] - [[Tetsuji Hashiratani]] - [[Dominik Hašek]] - [[Hisui Haza]] - [[Eden Hazard]] - [[Irina Hazova]] - [[Kiryl Hatavec]] - [[Hans Hateboer]] - [[Yasuhiro Hato]] - [[Uichirō Hatta]] - [[Trine Hattestad]] - [[Ola Vigen Hattestad]] - [[Toshihiro Hattori]] - [[Thorleif Haug]] - [[Timon Haugan]] - [[Rasmus Haugasmägi]] - [[Henrik Haukeland]] - [[Erik Haula]] - [[Andrej Hauptman]] - [[Kristi Hausenberg]] - [[Simone Hauswald]] - [[Matti Hautamäki]] - [[Emmi Haux]] - [[Mike Havenaar]] - [[Dale Hawerchuk]] - [[Akiko Hayakawa]] - [[Kentarō Hayashi]] - [[Isaac Hayden]] - [[David Haye]] - [[Gordon Hayward]] - [[Julia Sampson Hayward|Julia Hayward]] - [[He Kexin]] - [[Basil Heatley]] - [[Mark Hebden]] - [[Max Hebeisen]] - [[Bartłomiej Heberla]] - [[Traudl Hecher]] - [[Jan Paul van Hecke]] - [[Sara Hector]] - [[Einar Hedegart]] - [[Héðinn Steingrímsson]] - [[Victor Hedman]] - [[Chad Hedrick]] - [[Vladimir Heerik]] - [[Ahmed Hegazi]] - [[Günther Heidemann]] - [[Eric Heiden]] - [[Nick Heidfeld]] - [[Betty Heidler]] - [[Matti Heikkinen]] - [[Jander Heil]] - [[Jennifer Heil]] - [[Hillar Hein]] - [[Karl Jakob Hein]] - [[Kätlin Hein]] - [[Marju Hein]] - [[Danton Heinen]] - [[Kristo Heinmann]] - [[Viljo Heino]] - [[Ville Heinola]] - [[Benjamin Henrichs]] - [[Demi Heinsoo]] - [[Marek Heinz]] - [[Miro Heiskanen]] - [[John Heitinga]] - [[Zuzana Hejnová]] - [[Filip Helander]] - [[Oliver Helander]] - [[Bud Held]] - [[Helger Helemäe]] - [[Kai Helenius]] - [[Robert Helenius]] - [[Peter Heli]] - [[Harri Heliövaara]] - [[Magnus Hellberg]] - [[Tia Hellebaut]] - [[Daniel Hellebuyck]] - [[Marcus Hellner]] - [[Johan Hellström]] - [[Darren Helm]] - [[Raimo Helminen]] - [[Tomer Hemed]] - [[Matt Hemingway]] - [[Deon Hemmings]] - [[Jeff Henderson]] - [[Jordan Henderson]] - [[Jeff Hendrick]] - [[Jorrit Hendrix]] - [[Stephen Hendry]] - [[Erika Hendsel]] - [[Sonja Henie]] - [[Justine Henin]] - [[Andrea Henkel]] - [[Jürgen Henn]] - [[Wayne Hennessey]] - [[Johannes Henno]] - [[Eivind Henriksen]] - [[Adam Henrique]] - [[Gustavo Henrique]] - [[Rico Henry]] - [[Janek Hepner]] - [[Urmas Hepner]] - [[Aliaksandra Herasimenia]] - [[Vladõslav Heraskevõtš]] - [[Irõna Heraštšenko]] - [[Reinfried Herbst]] - [[Carla Heredia Serrano]] - [[Keri Herman]] - [[Jan Heřmánek]] - [[Eduard Hermann (maadleja)|Eduard Hermann]] - [[Mads Hermansen]] - [[Kregor Hermet]] - [[Jennifer Hermoso]] - [[Mario Hermoso]] - [[Edivaldo Hermoza]] - [[Abel Hernández]] - [[Lucas Hernández]] - [[Noé Hernández]] - [[Rodrigo Hernández]] - [[Theo Hernandez]] - [[Xavier Hernández]] - [[Javier Hernández Balcázar]] - [[Margus Hernits]] - [[Henri Hérouin]] - [[Ander Herrera]] - [[Arquímedes Herrera]] - [[Héctor Herrera]] - [[Yangel Herrera]] - [[Hans Herrmann]] - [[Patrick Herrmann]] - [[Denise Herrmann-Wick]] - [[Fabrice Herzog]] - [[Shaun Heshka]] - [[Emile Heskey]] - [[Erika Hess]] - [[Mario Hezonja]] - [[Tor Arne Hetland]] - [[Georg Hettich]] - [[Reinhold-Heinrich Heuer]] - [[Valter Heuer]] - [[Ron Heusdens]] - [[Lleyton Hewitt]] - [[Jupp Heynckes]] - [[Thomas J. Hicks]] - [[Noritaka Hidaka]] - [[Usaburō Hidaka]] - [[Guus Hiddink]] - [[Mirja Hietamies-Eteläpää]] - [[Fernando Hierro]] - [[Juuso Hietanen]] - [[Masaaki Higashiguchi]] - [[John Higgins]] - [[Matthew Highmore]] - [[Gonzalo Higuaín]] - [[Andreas Hiiemägi]] - [[Eduard Hiiop]] - [[Henrique Hilário]] - [[Tom Hilde]] - [[Timo Hildebrand]] - [[Štěpánka Hilgertová]] - [[Adin Hill]] - [[Clarence Hill]] - [[Damon Hill]] - [[Virgil Hill]] - [[Edmund Hillary]] - [[Jonas Hiller]] - [[Martin Himma]] - [[Piero Hincapié]] - [[Martina Hingis]] - [[Andreas Hinkel]] - [[Vanessa Hinz]] - [[Martin Hinteregger]] - [[Ernst Hinterseer]] - [[Hansi Hinterseer]] - [[Lukas Hinterseer]] - [[Roope Hintz]] - [[Toshio Hirabayashi]] - [[Hiroshi Hirakawa]] - [[Ryūzō Hiraki]] - [[Takashi Hirano]] - [[Chika Hirao]] - [[Shūsaku Hirasawa]] - [[Tomoyuki Hirase]] - [[Sōta Hirayama]] - [[Kazuko Hironaka]] - [[Nozomi Hiroyama]] - [[Peter Hirsch]] - [[Marcel Hirscher]] - [[Eleri Hirv]] - [[Mikko Hirvonen]] - [[Nico Hischier]] - [[Šamil Hissamutdinov]] - [[Sophie Hitchon]] - [[Kinue Hitomi]] - [[Marwin Hitz]] - [[Simon Hjalmarsson]] - [[Odd-Bjørn Hjelmeset]] - [[Morten Hjulmand]] - [[Adam Hložek]] - [[Josh Ho-Sang]] - [[Hoang Thanh Trang]] - [[Guillaume Hoarau]] - [[Cole Hocker]] - [[Keely Hodgkinson]] - [[Wesley Hoedt]] - [[Nina Hoekman]] - [[Lukas Hofer]] - [[Hein ten Hoff]] - [[Reese Hoffa]] - [[Mike Hoffman]] - [[Christian Hoffmann]] - [[Fritz Hofmann]] - [[Grégory Hofmann]] - [[Helmut Hofmann]] - [[Jonas Hofmann]] - [[Tore Ruud Hofstad]] - [[Kevin Hogarth]] - [[Jonathan Hogg]] - [[Aleksandr Hohlatšjov]] - [[Jana Hohlova]] - [[Sergei Hohlov-Simson]] - [[Uwe Hohn]] - [[Pierre-Emile Højbjerg]] - [[Steven Holcomb]] - [[Jon Robert Holden]] - [[Nick Holden]] - [[Wendy Holdener]] - [[Rob Holding]] - [[Anni Holdmann]] - [[José Holebas]] - [[Jaroslav Holík]] - [[Peter Holland (jäähokimängija)|Peter Holland]] - [[Eliise Hollas]] - [[Salme Adeele Hollas]] - [[Grant Holloway]] - [[Philip Holm]] - [[Stefan Holm]] - [[Sebastian Holmén]] - [[Kelly Holmes]] - [[Ratmir Holmov]] - [[Axel Holmström]] - [[Gunnar Hololei]] - [[Jonas Holøs]] - [[Markus Holst]] - [[Raphael Holzdeppe]] - [[Korbinian Holzer]] - [[Braden Holtby]] - [[Hans Christer Holund]] - [[Evander Holyfield]] - [[Chieko Homma]] - [[Aivar Hommik]] - [[Vladislav Homutov]] - [[Keisuke Honda]] - [[Midori Honda]] - [[Nagayasu Honda]] - [[Takuya Honda]] - [[Yasuto Honda]] - [[Martin Hongla]] - [[Julius Honka]] - [[Kenji Honnami]] - [[Pieter van den Hoogenband]] - [[Herman Hoogland]] - [[Pierre van Hooijdonk]] - [[Steven Hooker]] - [[Jüri Hool]] - [[Imbi Hoop]] - [[Tadao Horie]] - [[Takumi Horiike]] - [[Kurt Hornfischer]] - [[Ricardo Horta]] - [[Bo Horvat]] - [[Béla Horváth]] - [[Pavel Horváth]] - [[Zoltán Horváth (vehkleja)|Zoltán Horváth]] - [[Tsukasa Hosaka]] - [[Hajime Hosogai]] - [[Ichirō Hosotani]] - [[Nicole Hosp]] - [[Marián Hossa]] - [[Majid Hosseini]] - [[Katinka Hosszú]] - [[Bela Hotenašvili]] - [[Hou Yifan]] - [[Venla Hovi]] - [[Even Hovland]] - [[Dwight Howard]] - [[Tim Howard]] - [[Quinton Howden]] - [[Gordie Howe]] - [[Lukáš Hrádecký]] - [[Branimir Hrgota]] - [[Filip Hrgović]] - [[Mirko Hrgović]] - [[Marek Hrivík]] - [[Viktor Hrjapa]] - [[Filip Hronek]] - [[Patrik Hrošovský]] - [[Šimon Hrubec]] - [[Hans Huber]] - [[Liezel Huber]] - [[Jonathan Huberdeau]] - [[Anthoine Hubert]] - [[Tomáš Hubočan]] - [[Július Hudáček]] - [[Jan Hudec]] - [[Anton Hudobin]] - [[Matthew Hudson-Smith]] - [[Werner Hug]] - [[Jack Hughes]] - [[Jake Hughes]] - [[Quinn Hughes]] - [[Zharnel Hughes]] - [[Markus Huhtala]] - [[Aino Huimerind]] - [[Sjoerd Huisman]] - [[Esa Hukkanen]] - [[Hulk (jalgpallur)|Hulk]] - [[Linus Hultström]] - [[Mats Hummels]] - [[Juliane Hund]] - [[Amy Hunt]] - [[Brad Hunt]] - [[Kalev Hunt]] - [[Külli Hunt]] - [[Margus Hunt]] - [[Rimo Hunt]] - [[Stephen Hunt]] - [[Klaas-Jan Huntelaar]] - [[George Hunter]] - [[Lindsey Hunter]] - [[Pavol Hurajt]] - [[Reetta Hurske]] - [[Albert Hurt]] - [[Martin Hurt]] - [[Paolo Hurtado]] - [[Etzaz Hussain]] - [[Kristo Hussar]] - [[Ville Husso]] - [[Josef Hušbauer]] - [[Aslanbek Huštov]] - [[Atiba Hutchinson]] - [[Michael Hutchinson]] - [[Omari Hutchinson]] - [[Robert Huth]] - [[Vadõm Huttsait]] - [[Karl Huuk]] - [[Veikko Huuskonen]] - [[Alan Huõgatõ]] - [[Karoliine Hõim]] - [[Oskar Hõim]] - [[Oleksandr Hõžnjak]] - [[Gunder Hägg]] - [[Mika Häkkinen]] - [[Helery Hälvin]] - [[Lenni Hämeenaho]] - [[Eduard Hämäläinen]] - [[Kalevi Hämäläinen]] - [[Pentti Hämäläinen]] - [[Markus Hännikäinen]] - [[Juha Hänninen]] - [[Juho Hänninen]] - [[Arto Härkönen]] - [[Eugen Härms]] - [[Vüqar Həşimov]] - [[Raivo Hääl]] - [[Gunnar Höckert]] - [[Marcus Högberg]] - [[Nils Höglander]] - [[Martin Höllwarth]] - [[Kathrin Hölzl]] - [[Patric Hörnqvist]] - [[Kaido Höövelson]] - [[Nico Hülkenberg]] - [[Voldemar Hünerson]] - [[Tomáš Hyka]] - [[Zach Hyman]] - [[Elseid Hysaj]] - [[Sami Hyypiä]] == I == [[Vincenzo Iaquinta]] - [[Akaki Iašvili]] - [[Caterine Ibargüen]] - [[Renato Ibarra]] - [[Derek Ibbotson]] - [[Vedad Ibišević]] - [[Mogamed Ibragimov]] - [[Sultan Ibragimov]] - [[Zlatan Ibrahimović]] - [[Märt Ibrus]] - [[Mauro Icardi]] - [[Tokizō Ichihashi]] - [[Daisuke Ichikawa]] - [[Nana Ichise]] - [[Tameo Ide]] - [[Yūji Ide]] - [[Yosuke Ideguchi]] - [[Asako Ideue]] - [[Karl-Richard Idlane]] - [[Mati Idlane]] - [[Brian Idowu]] - [[Phillips Idowu]] - [[Edgar Ié]] - [[Akihiro Ienaga]] - [[Edwin Ifeanyi]] - [[Odion Ighalo]] - [[Borja Iglesias]] - [[Rafael Iglesias]] - [[Aleksandr Ignatenko]] - [[Matvei Igonen]] - [[Andre Iguodala]] - [[Masami Ihara]] - [[Kelechi Iheanacho]] - [[Laura Ikauniece]] - [[Hiromi Ikeda]] - [[Sakiko Ikeda]] - [[Shinobu Ikeda]] - [[Yutaka Ikeuchi]] - [[Khumiso Ikgopoleng]] - [[Tomohiko Ikoma]] - [[Jonathan Ikoné]] - [[Henri Ikonen]] - [[Žydrūnas Ilgauskas]] - [[Georgi Ilivitski]] - [[Anna Iljuštšenko]] - [[Asier Illarramendi]] - [[Aleksander Illi]] - [[Indrek Ilves]] - [[Kalle Ilves]] - [[Kristjan Ilves]] - [[Piret Ilves (tennisist)|Piret Ilves]] - [[Urmo Ilves]] - [[Ersan İlyasova]] - [[Im Dong-hyun]] - [[Keizō Imai]] - [[Hiroji Imamura]] - [[Kazuo Imanishi]] - [[Ciro Immobile]] - [[Jarkko Immonen]] - [[Gonçalo Inácio]] - [[Junichi Inamoto]] - [[Paul Ince]] - [[Tom Ince]] - [[Joel Indermitte]] - [[Miks Indrašis]] - [[Kaire Indrikson]] - [[Sten Indrikson]] - [[Miguel Indurain]] - [[Andrei Inešin]] - [[Filip Ingebrigtsen]] - [[Henrik Ingebrigtsen]] - [[Jakob Ingebrigtsen]] - [[Tommy Ingebrigtsen]] - [[Anti Ingel]] - [[Kevin Ingermann]] - [[Magnus Ingesson]] - [[Justin Ingram]] - [[Julien Ingrassia]] - [[Andrés Iniesta]] - [[Jere Innala]] - [[Christof Innerhofer]] - [[Masahiko Inoha]] - [[Shumpei Inoue]] - [[Takeshi Inoue]] - [[Lorenzo Insigne]] - [[Filippo Inzaghi]] - [[Takashi Inui]] - [[Kyriákos Ioánnou]] - [[Aleksei Ionov]] - [[Vitali Ionov]] - [[Nana Ioseliani]] - [[Alexander Ipatov]] - [[Artūrs Irbe]] - [[Alexander Ireland]] - [[Eddie Irvine]] - [[Jackson Irvine]] - [[Kyrie Irving]] - [[Alexander Isak]] - [[Priidu Isak]] - [[Mito Isaka]] - [[Andreas Isaksson]] - [[Junko Ishida]] - [[Yoshinori Ishigami]] - [[Satoshi Ishii]] - [[Shigemi Ishii]] - [[Yoshinobu Ishii]] - [[Naohiro Ishikawa]] - [[Mnatsakan Iskandarjan]] - [[Hiromitsu Isogai]] - [[Jari Isometsä]] - [[Märt Israel]] - [[Jaak Issak]] - [[Jon Istad]] - [[Jelena Issinbajeva]] - [[Svetlana Išmuratova]] - [[Pavlo Ištšenko]] - [[David Izonritei]] - [[Masanobu Izumi]] - [[Miyuki Izumi]] - [[Kō Itakura]] - [[Hiroki Ito]] - [[Junya Ito]] - [[Kanako Ito]] - [[Naoji Itō]] - [[Teruyoshi Itō]] - [[Juan Iturbe]] - [[Paula Ivan]] - [[Vjatšeslav Ivanenko]] - [[Mihhail Ivanov]] - [[Robert Ivanov]] - [[Vladimir Ivanov]] - [[Vladislav Ivanov]] - [[Ana Ivanović]] - [[Branislav Ivanović]] - [[Rihards Ivanovs]] - [[Vassõl Ivantšuk]] - [[Luka Ivanušec]] - [[Jelena Ivaštšenko]] - [[Emil Iversen]] - [[Odd Iversen]] - [[Allen Iverson]] - [[Borislav Ivkov]] - [[Isao Iwabuchi]] - [[Mana Iwabuchi]] - [[Daiki Iwamasa]] - [[Teruo Iwamoto]] - [[Azusa Iwashimizu]] - [[Akemi Iwata]] - [[Toshio Iwatani]] - [[Mihoko Iwaya]] - [[Alex Iwobi]] == J == [[Jaan Jaago]] - [[Elar Jaakson]] - [[Urmas Jaamul]] - [[Aksel Jaanisoo]] - [[Heikki Jaansalu]] - [[Jüri Jaanson]] - [[Tatjana Jaanson]] - [[Villem-Johannes Jaanson]] - [[Karam Jābir]] - [[Aleksei Jablotškin]] - [[Hugh Jack]] - [[Ryan Jack]] - [[Arnold Jackson]] - [[Bershawn Jackson]] - [[Chase Jackson]] - [[Colin Jackson]] - [[Shericka Jackson]] - [[Anders Jacobsen]] - [[Astrid Jacobsen]] - [[Émilien Jacquelin]] - [[Tom Jager]] - [[Phil Jagielka]] - [[Eerik Jago]] - [[Jaak-Heinrich Jagor]] - [[Jaromír Jágr]] - [[Aleksei Jagudin]] - [[Aleksei Jagudin (iluuisutaja)]] - [[Vladimir Jagunov]] - [[Aleksei Jahhimovitš]] - [[Heinar Jahu]] - [[Nobuko Jajima]] - [[Kristijan Jakić]] - [[Alo Jakin]] - [[Ismail Jakobs]] - [[Julian Jakobsen]] - [[Nikolai Jakovenko]] - [[Anatoli Jakovlev]] - [[Svjatoslav Jakovlev]] - [[Lora Jakovleva]] - [[Oksana Jakovleva]] - [[Jānis Jaks]] - [[Jarosław Jakszto]] - [[Martin Jakš]] - [[Nail Jakupov]] - [[Ado Jalakas]] - [[Konstantin Jalari]] - [[Merilii Jalg]] - [[Triinu Jalg]] - [[Erkki Jallai]] - [[Tarmo Jallai]] - [[Jasse Jalonen]] - [[Paulo Jamelli]] - [[Bronny James]] - [[Bryce James]] - [[Daniel James]] - [[David James]] - [[Hilda James]] - [[Kirani James]] - [[LeBron James]] - [[Matty James]] - [[Paul James]] - [[Reece James]] - [[Piret Jamnes]] - [[Richard Jan]] - [[Jakub Janda]] - [[Vitaly Janelt]] - [[Carlo Janka]] - [[Jelena Janković]] - [[Mark Jankowski]] - [[Jakub Jankto]] - [[Mattias Janmark]] - [[Avo Jans]] - [[Gérard Jansen]] - [[Hans Jansen]] - [[Kjetil Jansrud]] - [[Vincent Janssen]] - [[Erik Janža]] - [[Tony Jantschke]] - [[Adnan Januzaj]] - [[Gonzalo Jara]] - [[Léo Jardim]] - [[Roman Jaremtšuk]] - [[Dmitri Jarošenko]] - [[Tristan Jarry]] - [[Rolandas Jasevičius]] - [[Darius Jasevičius]] - [[Šarūnas Jasikevičius]] - [[Liveta Jasiūnaitė]] - [[Koba Jass]] - [[Ahmed Hamada Jassim]] - [[Lev Jašin]] - [[Dmitrij Jaškin]] - [[Michel Jazy]] - [[Iryna Jatčanka]] - [[Alassana Jatta]] - [[Sami Jauhojärvi]] - [[Inese Jaunzeme]] - [[Arto Javanainen]] - [[Vincent Jay]] - [[Lou Jeanmonnot]] - [[Julian Jeanvier]] - [[Ruth Jebet]] - [[Mile Jedinak]] - [[Otylia Jędrzejczak]] - [[Artur Jędrzejczyk]] - [[Tin Jedvaj]] - [[Radosław Jedynak]] - [[Jee Yong-ju]] - [[Andres Jefanov]] - [[Melissa Jefferson-Wooden]] - [[Tony Jeffries]] - [[Eneli Jefimova]] - [[Lilija Jefremova]] - [[Žiga Jeglič]] - [[Grigori Jegorov]] - [[Vassili Jegorov]] - [[Ljubov Jegorova]] - [[Kaidi Jekimova]] - [[Mara Jelica]] - [[Aleksei Jemelin]] - [[Vassili Jemelin]] - [[Fjodor Jemeljanenko]] - [[Charlie Jenkins]] - [[David Jenkins (iluuisutaja)|David Jenkins]] - [[David Jenkins (jalgpallur)|David Jenkins]] - [[David Jenkins (jooksja)|David Jenkins]] - [[Michelle Jenneke]] - [[Boone Jenner]] - [[Fredrik Jensen]] - [[Mathias Jensen]] - [[Nicholas Jensen]] - [[Nicklas Jensen]] - [[Viggo Jensen]] - [[Viggo Jensen (jalgpallitreener)|Viggo Jensen]] (jalgpallur) - [[Ruben Yttergård Jenssen]] - [[Jeong Woo-yeong]] - [[Anton Jepihhin]] - [[Hasse Jeppson]] - [[Jens Jeremies]] - [[Ants Jeret]] - [[Timmo Jeret]] - [[Oksana Jermakova]] - [[Sixten Jernberg]] - [[Georg-Adolf Jernits]] - [[Aleksandr Jerohhin]] - [[Norah Jeruto]] - [[Jake Jervis]] - [[Andrei Jessipenko]] - [[Gabriel Jesus]] - [[Jüri Jevdokimov]] - [[Aleh Jevenka]] - [[Erling Jevne]] - [[Sriram Jha]] - [[Raúl Jiménez]] - [[Soraya Jiménez]] - [[Ben Jipcho]] - [[Petr Jiráček]] - [[Jo Hyeon-woo]] - [[Shōji Jō]] - [[Kadri Joa]] - [[Ain Joala]] - [[Ott Joala]] - [[Jasmi Joensuu]] - [[Jesse Joensuu]] - [[Éder Jofre]] - [[Ryan Johansen]] - [[Ingemar Johansson]] - [[Ivar Johansson]] - [[Jonatan Johansson]] - [[Kjell Johansson]] - [[Lars Johansson]] - [[Linus Johansson]] - [[Marcus Johansson]] - [[Selfrid Johansson]] - [[Tomas Johansson]] - [[Therese Johaug]] - [[Adam Johnson]] - [[Allen Johnson]] - [[Ben Johnson (sprinter)|Ben Johnson]] - [[Bill Johnson]] - [[Erik Johnson]] - [[Fabian Johnson]] - [[Glen Johnson]] - [[Jack Johnson]] - [[Ken Johnson]] - [[Lawrence Johnson]] - [[Magic Johnson]] - [[Michael Johnson]] - [[Toureano Johnson]] - [[Tyler Johnson]] - [[Katarina Johnson-Thompson]] - [[Andreas Johnsson]] - [[Alistair Johnston]] - [[Sam Johnstone]] - [[Nikola Jokić]] - [[Niko Jokinen]] - [[Jyrki Jokipakka]] - [[Ernst Joll]] - [[Brad Jones]] - [[Caleb Jones]] - [[Cullen Jones]] - [[Curtis Jones]] - [[Greg Jones]] - [[Jak Jones]] - [[Jermaine Jones]] - [[Kenwyne Jones]] - [[Leisel Jones]] - [[Marion Jones]] - [[Martin Jones]] - [[Roy Jones]] - [[Luuk de Jong]] - [[Nigel de Jong]] - [[Wim de Jong]] - [[Mattias Jonson]] - [[Jens Jønsson]] - [[Jürgen Joonas]] - [[Laura Joonas]] - [[Koit Joor]] - [[Josh Jooris]] - [[DeAndre Jordan]] - [[Joan Jordán]] - [[Michael Jordan]] - [[Michal Jordán]] - [[Peter Jørgensen]] - [[Victor Jørgensen]] - [[Jorginho]] - [[Willian José]] - [[Curtis Joseph]] - [[Franz Joseph (jooksja)|Franz Joseph]] - [[Roman Josi]] - [[Tyson Jost]] - [[Diogo Jota]] - [[Brian Joubert]] - [[Richard Jouve]] - [[Raymond Joval]] - [[Ed Jovanovski]] - [[Luka Jović]] - [[Jackie Joyner-Kersee]] - [[Alberto Juantorena]] - [[Christopher Judge]] - [[Jakub Jugas]] - [[Mervana Jugić-Salkić]] - [[Ain-Alar Juhanson]] - [[Gerdo Juhkam]] - [[Martti Juhkami]] - [[Ants Juhvelt]] - [[Bruno Julie]] - [[Jorge Julio]] - [[Jung Woo-young]] - [[Gideon Jung]] - [[Sebastian Jung]] - [[Juninho Pernambucano]] - [[Bruno Junk]] - [[Leni Junker]] - [[Julius Junttila]] - [[Antti Juntumaa]] - [[Zlatko Junuzović]] - [[Juozas Juocevičius]] - [[Tomáš Jurčo]] - [[Goran Jurić]] - [[Tomi Juric]] - [[Jekaterina Jurjeva]] - [[Kalju Jurkatamm]] - [[Tiiu Jurkatamm]] - [[Darja Jurlova]] - [[Martin Jurtom]] - [[Risto Jussilainen]] - [[Gytis Juškevičius]] - [[Elisabeth Juudas]] - [[Eduard Jõepere]] - [[Janari Jõesaar]] - [[Gert Jõeäär]] - [[Anna Lotta Jõgeva]] - [[Aili Jõgi]] - [[Mati Jõgi]] - [[Peep Jõgi]] - [[Urmas Jõgi]] - [[Jüri Jõul]] - [[Marta Jõumees]] - [[Ilmar-Olav Jõõras]] - [[Rivo Jõõras]] - [[Andrei Jämsä]] - [[Marko Jänes]] - [[Calle Järnkrok]] - [[Andre Järva]] - [[Rein Järva]] - [[Väinö Järvenpää]] - [[Martin Järveoja]] - [[Nikolai Järveoja]] - [[Akilles Järvinen]] - [[Jukka Järvinen]] - [[Matti Järvinen]] - [[Mihkel Järviste]] - [[Laura Britt Järvsoo]] - [[Enar Jääger]] - [[Enver Jääger]] - [[Jussi Jääskeläinen]] - [[Lisell Jäätma]] - [[Robin Jäätma]] - [[Peep Jöffert]] - [[Emil Jönsson]] - [[Kevin Jörg]] - [[Markus Jürgenson]] - [[Jaan Jüris]] - [[Peeter Jürisson]] - [[Uku Jürjendal]] - [[Helen Jürjo]] - [[Vello Jürjo]] - [[Ademar Jürlau]] == K == [[Kaido Kaaberma]] - [[Urmas Kaal]] - [[Martin Kaalma]] - [[Vello Kaaristo]] - [[Enn Kaarma]] - [[Harald Kaarmann]] - [[Rene Kaas]] - [[Evely Kaasiku]] - [[Jevgeni Kabajev]] - [[Alina Kabajeva]] - [[Ozan Kabak]] - [[Christian Kabasele]] - [[Issa Kaboré]] - [[Gojko Kačar]] - [[Slobodan Kačar]] - [[Tadija Kačar]] - [[Vello Kade]] - [[Tino Kadewere]] - [[Ferdi Kadıoğlu]] - [[Syed Kadir]] - [[Yuka Kado]] - [[Kaoru Kadohara]] - [[Nazem Kadri]] - [[Colin Kaepernick]] - [[Jevgeni Kafelnikov]] - [[Pantelís Kafés]] - [[Sachi Kagawa]] - [[Shinji Kagawa]] - [[Tarō Kagawa]] - [[Dina Kagramanov]] - [[Andres Kahk]] - [[Oliver Kahn]] - [[Dominik Kahun]] - [[Nihat Kahveci]] - [[Sotíris Kaïáfas]] - [[Stefan Kaibald]] - [[Gregory Kaidanov]] - [[Ayumi Kaihori]] - [[Keiji Kaimoto]] - [[Florian Kainz]] - [[Kaarel Kais]] - [[Kristjan Kais]] - [[Wilhelm Kaiser]] - [[Wyatt Kaiser]] - [[Hannu Kaislama]] - [[Hans Kaiva]] - [[Andrus Kajak]] - [[Uno Kajak]] - [[Anna Kajalina]] - [[Riina Kajari]] - [[Akira Kaji]] - [[Mayumi Kaji]] - [[Tomoyuki Kajino]] - [[Kaká]] - [[Kaoru Kakinami]] - [[Yōichirō Kakitani]] - [[Kaapo Kakko]] - [[Nikólaos Kaklamanákis]] - [[Ingrit Kala]] - [[Kahha Kaladze]] - [[Saša Kalajdžić]] - [[Valter Kalam]] - [[Tomáš Kalas]] - [[Paul Kalberg]] - [[Janek Kalda]] - [[Ago Kalde]] - [[Juhan Kalde]] - [[Sten Kalder]] - [[Sören Kaldma]] - [[Martten Kaldvee]] - [[Urmas Kaldvee]] - [[Dmitri Kalinin]] - [[Sergei Kalinin]] - [[Urmas Kaljend]] - [[Aldur Kaljo]] - [[Julius Kaljo]] - [[Leelo Kalju]] - [[Avo Kaljulaid]] - [[Marek Kaljumäe]] - [[Kaire Kaljurand]] - [[Kalle Kaljurand]] - [[Kristjan Kaljurand]] - [[Helgi Kaljuste]] - [[Kaupo Kaljuste]] - [[Merli Kaljuve]] - [[Margit Kalk]] - [[Gustav Kalkun]] - [[Charlotte Kalla]] - [[Juura Kallari]] - [[Madis Kallas]] - [[Miina Kallas]] - [[Ken Kallaste]] - [[Risto Kallaste]] - [[Toomas Kallaste]] - [[Carmel Kallemaa]] - [[Mika Kallio]] - [[Antti Kalliomäki]] - [[Andrei Kalmakov]] - [[Erich Kalmar]] - [[Marek Kalmus]] - [[Jānis Kalniņš (jäähokimängija)|Jānis Kalniņš]] - [[Salomon Kalou]] - [[Samuel Kalu]] - [[Kunishige Kamamoto]] - [[Chris Kaman]] - [[François Kamano]] - [[Aboubakar Kamara]] - [[Boubacar Kamara]] - [[Glen Kamara]] - [[Hassane Kamara]] - [[Kei Kamara]] - [[Mitsuo Kamata]] - [[Kaspars Kambala]] - [[Ditaji Kambundji]] - [[Mujinga Kambundji]] - [[Yusuf Saad Kamel]] - [[Hisao Kami]] - [[Marcin Kamiński]] - [[Thomas Kaminski]] - [[Megumi Kamionobe]] - [[Arno Kamminga]] - [[Shōgo Kamo]] - [[Takeshi Kamo]] - [[Steven Kampfer]] - [[Kevin Kampl]] - [[Gert Kams]] - [[Gata Kamsky]] - [[Olga Kamyshleeva]] - [[Aadu Kana]] - [[Mū Kanazaki]] - [[Hiroshi Kanazawa]] - [[Carel Kand]] - [[Kaie Kand]] - [[Katsuo Kanda]] - [[Kiyoo Kanda]] - [[Aleksandr Kandaurov]] - [[Toomas Kandimaa]] - [[Harry Kane]] - [[Patrick Kane]] - [[Mami Kaneda]] - [[Miho Kaneda]] - [[Nobutoshi Kaneda]] - [[Shiho Kaneda]] - [[Hisashi Kaneko]] - [[Albert Kanepi]] - [[Anton Kanepi]] - [[Harald Kanepi]] - [[Kaia Kanepi]] - [[Kaarlo Kangasniemi]] - [[Tanel Kangert]] - [[Julius Kangur]] - [[Kristjan Kangur]] - [[Martin Kangur]] - [[Ülo Kangur]] - [[Juha Kankkunen]] - [[Helena Kannus]] - [[Takashi Kanō]] - [[Johannes Kant]] - [[Anna Kantane]] - [[Toms Kantāns]] - [[Gerd Kanter]] - [[Igor Kanõgin]] - [[Kasperi Kapanen]] - [[Niko Kapanen]] - [[Boglárka Kapás]] - [[Hamit Kaplan]] - [[Oskar Kaplur]] - [[Sander Kapper]] - [[Michális Kapsís]] - [[Liis Kapten]] - [[Bartosz Kapustka]] - [[Jem Karacan]] - [[Fran Karačić]] - [[Giórgos Karagkoúnis]] - [[Yann Karamoh]] - [[Aleksandr Karavajev]] - [[Vjatšeslav Karavajev]] - [[Anu Karavajeva]] - [[Aleksandr Karelin]] - [[Pavel Karelin]] - [[Richard Karelson]] - [[Amir Karić]] - [[Nouman Karim]] - [[Ali Karimi]] - [[Martin Karis]] - [[Roman Kariste]] - [[Henn Karits]] - [[Nigul Karits]] - [[Loris Karius]] - [[Nikolai Karklin]] - [[Ainar Karlson]] - [[Rain Karlson]] - [[Urmas Karlson]] - [[Erik Karlsson]] - [[Frida Karlsson]] - [[Henrik Karlsson]] - [[Nils Karlsson]] - [[Pernilla Karlsson]] - [[William Karlsson]] - [[Åke Karlsson]] - [[Friedrich Karm]] - [[Žan Karničnik]] - [[Kenneth Karp]] - [[Vitalijus Karpačiauskas]] - [[Deniss Karpak]] - [[Gleb Karpenko]] - [[Andra Karpin]] - [[Valeri Karpin]] - [[Anatoli Karpov]] - [[Dmitri Karpov]] - [[Valeri Karpov]] - [[Klaes Karppinen]] - [[Pertti Karppinen]] - [[Ida Karstoft]] - [[Mārtiņš Karsums]] - [[Tõnis Kartau]] - [[Narain Karthikeyan]] - [[Givi Kartozia]] - [[Fred Karu]] - [[Kristin Karu]] - [[Sander Karu (jalgpallur)|Sander Karu]] - [[Hatha Karunaratne]] - [[Börje Karvonen]] - [[Takashi Kasahara]] - [[Noriaki Kasai]] - [[Yoshie Kasajima]] - [[Andrej Kaścicyn]] - [[Siarhiej Kaścicyn]] - [[Totti Kasekamp]] - [[Robert Kasela]] - [[Tõnis Kasemets]] - [[Indrek Kaseorg]] - [[Kärt Kaseorg]] - [[Mari Kaseväli]] - [[Yōsuke Kashiwagi]] - [[Siksten Kasimir]] - [[Aleksander Kask (tõstja)|Aleksander Kask]] - [[Heino Kask (ajakirjanik)|Heino Kask]] - [[Kristjan Kask (jalgpallur)|Kristjan Kask]] - [[Rain Kask]] - [[Darius Kasparaitis]] - [[Garri Kasparov]] - [[Marco Kasper]] - [[Ants Kass]] - [[Leonhard Kass]] - [[Darja Kassatkina]] - [[Zack Kassian]] - [[Elmo Kassin]] - [[Osvald Kastanja]] - [[Maximilian Kastner]] - [[Flamur Kastrati]] - [[Ondřej Kaše]] - [[Rustam Kazakov]] - [[Yahiro Kazama]] - [[Tatjana Kazankina]] - [[Vladimir Kazatšonok]] - [[Colin Kâzım-Richards]] - [[Šarūnas Kazlauskas]] - [[Kai Kazmirek]] - [[Hiroshi Katayama]] - [[Fánis Katergiannákis]] - [[Daijirō Katō]] - [[Hisashi Katō]] - [[Masaaki Katō]] - [[Nobuyuki Katō]] - [[Tomoe Kato]] - [[Yoshio Katō]] - [[Pródromos Katsantónis]] - [[Kóstas Katsouránis]] - [[Toshinobu Katsuya]] - [[Ethan Katzberg]] - [[Kevin Kauber]] - [[Johannes Kaubi]] - [[Smylie Kaufman]] - [[Severi Kaukiainen]] - [[Tõnu Kaukis]] - [[Niklas Kaul]] - [[Ralf Kaunismäe]] - [[Toivo Kaunismäe]] - [[Vello Kaunismäe]] - [[Valter Kaup]] - [[Kalle Kaupmees]] - [[Minna Kauppi]] - [[Kai Kauramäki]] - [[Martin Kaut]] - [[Juko Kavaguti]] - [[Egidijus Kavaliauskas]] - [[Uladzislaŭ Kavaljoŭ]] - [[Mihheil Kavelašvili]] - [[Iván Kaviedes]] - [[Saburō Kawabuchi]] - [[Katsuyuki Kawachi]] - [[Yoshikatsu Kawaguchi]] - [[Naoko Kawakami]] - [[Nobuo Kawakami]] - [[Ryōichi Kawakatsu]] - [[Taeko Kawakatsu]] - [[Kengo Kawamata]] - [[Taizō Kawamoto]] - [[Mari Kawamura]] - [[Yuri Kawamura]] - [[Takashi Kawanishi]] - [[Takehiko Kawanishi]] - [[Junji Kawano]] - [[Eiji Kawashima]] - [[Nahomi Kawasumi]] - [[Rıza Kayaalp]] - [[Moise Kean]] - [[Robbie Keane]] - [[Roy Keane]] - [[Collen Kebinatshipi]] - [[Eerik Kedars]] - [[Tomasz Kędziora]] - [[Erik Keedus]] - [[Avo Keel]] - [[Markkus Keel]] - [[Martti Keel]] - [[Kaimu Keerak]] - [[Alfred Keerd]] - [[Tamara Keerd]] - [[Rait Keerles]] - [[Mart Keersalu]] - [[Sebastian Kehl]] - [[Thilo Kehrer]] - [[Mark-Markos Kehva]] - [[Anastasia Keinänen]] - [[Naby Keïta]] - [[Duncan Keith]] - [[Urho Kekkonen]] - [[Travis Kelce]] - [[Miloš Kelemen]] - [[Anastasía Kelesídou]] - [[Ülle Kell]] - [[Clayton Keller]] - [[Reinier Cornelis Keller]] - [[Adam Kelly]] - [[Lloyd Kelly]] - [[Majlinda Kelmendi]] - [[Ezekiel Kemboi]] - [[Troy Kemp]] - [[Adrian Kempe]] - [[Mario Kempe]] - [[Michal Kempný]] - [[Joonas Kemppainen]] - [[Sofia Kenin]] - [[Ronalds Ķēniņš]] - [[Joshua Kennedy]] - [[Marc Kennedy]] - [[Nina Kennedy]] - [[Ryan Kent]] - [[Konstantínos Kentéris]] - [[Andy Keogh]] - [[Angelique Kerber]] - [[Jean Kerebel]] - [[Lajos Keresztes]] - [[Alexander Kerfoot]] - [[Milos Kerkez]] - [[Fred Kerley]] - [[Silver Kerna]] - [[Hamish Kerr]] - [[Josh Kerr]] - [[Devon Kershaw]] - [[Aksel Kersna]] - [[Vahur Kersna]] - [[Aleksandr Keržakov]] - [[Lembit Kesa]] - [[Ajna Késely]] - [[Kert Kesküla]] - [[Reinhold Kesküll]] - [[Phil Kessel]] - [[Franck Kessié]] - [[Ueli Kestenholz]] - [[Jari Ketomaa]] - [[Jevgeni Ketov]] - [[Jujhar Khaira]] - [[Ibragim Khamrakulov]] - [[Wahbi Khazri]] - [[Sami Khedira]] - [[Natalia Khoudgarian]] - [[Alan Khugaev]] - [[Karolina Kibbermann]] - [[Marvi Kibe]] - [[Tõnu Kibena]] - [[Luke Kibet]] - [[Jason Kidd]] - [[Isaac Kiese Thelin]] - [[Lionel Kieseritzky]] - [[Maria Kießling]] - [[Mika Kihlström]] - [[Eva-Lotta Kiibus]] - [[Jorma Kiigemägi]] - [[Kalev Kiirend]] - [[Olev Kiirend]] - [[Ants Kiisa]] - [[Janek Kiisman]] - [[Ott Kiivikas]] - [[Juhan Kikas]] - [[Gary Kikaya]] - [[Tarmo Kikerpill]] - [[Naoya Kikuchi]] - [[Shinkichi Kikuchi]] - [[Yoshio Kikugawa]] - [[Shirō Kikuhara]] - [[Yakup Kılıç]] - [[Matti Killing]] - [[Alex Killorn]] - [[Jean-Claude Killy]] - [[Marko Kilp]] - [[Juhan Kilumets (ajakirjanik)|Juhan Kilumets]] - [[Kim Kee-hee]] - [[Kim Sang-wook]] - [[Kim Seung-gyu]] - [[Kim Sung-gan]] - [[Kim U-gil]] - [[Kim Yong-sik]] - [[Kim Yu-Na]] - [[Allan Kimbaloula]] - [[Tiiu Kimber]] - [[Joshua Kimmich]] - [[Arawa Kimura]] - [[Kazushi Kimura]] - [[Masahiko Kimura]] - [[Rie Kimura]] - [[Arturo Kinch]] - [[Andy King]] - [[Billie Jean King]] - [[Lilly King]] - [[Yukari Kinga]] - [[Roger Kingdom]] - [[Kätlin Kink]] - [[Tarmo Kink]] - [[Hain Kinks]] - [[Jorma Kinnunen]] - [[Kimmo Kinnunen]] - [[Futaba Kioka]] - [[Eliud Kipchoge]] - [[Wilson Kipketer]] - [[Victor Kiplangat]] - [[Herbert Kipp]] - [[Priidik Kippar]] - [[August Kippasto]] - [[Asbel Kiprop]] - [[Brimin Kiprop Kipruto]] - [[Conseslus Kipruto]] - [[Stephen Kiprotich]] - [[Miikka Kiprusoff]] - [[Kelvin Kiptum]] - [[Faith Kipyegon]] - [[Chinatsu Kira]] - [[Michaela Kirchgasser]] - [[Sergei Kirdjapkin]] - [[Nikoléta Kiriakopoúlou]] - [[Andrei Kirilenko]] - [[Marija Kirilenko]] - [[Dmitri Kirilov]] - [[Dmitri Kiritšenko]] - [[Liam Kirk]] - [[Oliver Kirk]] - [[Kirkor Kirkorov]] - [[Petǎr Kirov]] - [[Erika Kirpu]] - [[Viktor Kirpu]] - [[Urmas Kirs]] - [[Jaan Kirsipuu]] - [[Mall Kirsipuu]] - [[Rein Kirsipuu]] - [[Robert Kirss]] - [[Magnus Kirt]] - [[Abel Kirui]] - [[Harri Kirvesniemi]] - [[Marja-Liisa Kirvesniemi]] - [[Nanase Kiryu]] - [[Tevfik Kış]] - [[Kikuzō Kisaka]] - [[Kazumi Kishi]] - [[Yūji Kishioku]] - [[Filip Kiss]] - [[Bogdan Kisselevitš]] - [[Hikaru Kitagawa]] - [[Akira Kitaguchi]] - [[Haruka Kitaguchi]] - [[Kana Kitahara]] - [[Hideaki Kitajima]] - [[Ayako Kitamoto]] - [[Tsuyoshi Kitazawa]] - [[Svetlana Kitova]] - [[Keio Kits]] - [[Kristjan Kitsing]] - [[Ene-Lille Kitsing-Jaanson]] - [[Sonny Kittel]] - [[Stanislav Kitto]] - [[Andero Kivi]] - [[Ann Marii Kivikas]] - [[Arvo Kivikas]] - [[Kenny Kivikas]] - [[Kaur Kivila]] - [[Raul Kivilo]] - [[Merle Kivimets]] - [[Tatjana Kivimägi]] - [[Paavo Kivine]] - [[Sirkka-Liisa Kivine]] - [[Alfred Kivisaar]] - [[Kätlin Kivisild]] - [[Vahur Kivisild]] - [[Arne Kivistik]] - [[Elmar Kivistik]] - [[Kaur Kivistik]] - [[Tommi Kivistö]] - [[Jakub Kiwior]] - [[Eijun Kiyokumo]] - [[Hiroshi Kiyotake]] - [[Simon Kjær]] - [[Lasse Kjus]] - [[Jyri Kjäll]] - [[Davy Klaassen]] - [[Johannes Høsflot Klæbo]] - [[Linus Klasen]] - [[Ivan Klasnić]] - [[Mari Klaup-McColl]] - [[Erwin Klausner]] - [[Dzintar Klavan]] - [[Ragnar Klavan]] - [[Lieke Klaver]] - [[Lambertus van Klaveren]] - [[Pieter van Klaveren]] - [[Marielle Kleemeier]] - [[Oscar Klefbom]] - [[Martin Klein]] - [[Tim Kleindienst]] - [[László Kleinheisler]] - [[Margus Klementsov]] - [[Ole Klemetsen]] - [[Gunnar Klettenberg]] - [[Mateusz Klich]] - [[Christian Klien]] - [[Michael Klim]] - [[Romuald Klim]] - [[Jan Kliment]] - [[Sebastian Klinga]] - [[Carl Klingberg]] - [[John Klingberg]] - [[Jorinde van Klinken]] - [[Rob Klinkhammer]] - [[Jekaterina Klinkova]] - [[Jürgen Klinsmann]] - [[Karel-Sander Kljuzin]] - [[Jürgen Klopp]] - [[Miroslav Klose]] - [[Timm Klose]] - [[Lukas Klostermann]] - [[Justin Kluivert]] - [[Patrick Kluivert]] - [[Aleksander Klumberg]] - [[Vitali Klõtško]] - [[Volodõmõr Klõtško]] - [[Carolina Klüft]] - [[Hans Kmoch]] - [[Karin Knapp]] - [[Samuel Kňažko]] - [[Corban Knight]] - [[Spencer Knight]] - [[Erriyon Knighton]] - [[Olga Knjazeva]] - [[Hanna Knjazeva-Minenko]] - [[Karoline Offigstad Knotten]] - [[Durward Knowles]] - [[Jonas Knudsen]] - [[Tormod Knutsen]] - [[Minoru Kobata]] - [[Daigo Kobayashi]] - [[George Kobayashi]] - [[Kamui Kobayashi]] - [[Tadao Kobayashi]] - [[Yayoi Kobayashi]] - [[Yū Kobayashi]] - [[Yuki Kobayashi]] - [[Gregor Kobel]] - [[Marita Koch]] - [[Martin Koch]] - [[Robin Koch]] - [[Anete Kociņa]] - [[Antal Kocsis]] - [[Ferenc Kocsis]] - [[Raido Kodanipork]] - [[Hervé Koffi]] - [[Andreas Kofler]] - [[Nikita Koger]] - [[Gogi Koguašvili]] - [[Rebeka Koha]] - [[Shiho Kohata]] - [[Arvo Kohv]] - [[Harri Koiduste]] - [[Mae Koime]] - [[Ada Koistinen]] - [[Villem-Henrik Koitmaa]] - [[Tiit Koitnurm]] - [[Miika Koivisto]] - [[Mikko Koivisto]] - [[Toni Koivisto]] - [[Mikko Koivu]] - [[Saku Koivu]] - [[Hannes Koivunen]] - [[Anssi Koivuranta]] - [[Hiromi Kojima]] - [[Nobuyuki Kojima]] - [[Shinya Kojima]] - [[Koke (jalgpallur)|Koke]] - [[Kaspar Kokk]] - [[Peeter Kokk]] - [[Väinö Kokkinen]] - [[Aleksandr Kokko]] - [[Pekka Kokkonen]] - [[Marko Koks]] - [[Sara Kolak]] - [[Karel Kolář]] - [[Sead Kolašinac]] - [[Antoni Kolczyński]] - [[Eero Kolehmainen]] - [[Hannes Kolehmainen]] - [[Valeri Kolesnik]] - [[Gavril Kolesov (kabetaja)|Gavril Kolessov]] - [[Vladimir Kolev]] - [[Ivo Kolk]] - [[Reena Koll]] - [[Jan Koller]] - [[Kristo Kollo]] - [[Edgar Kolmpere]] - [[Randal Kolo Muani]] - [[Mihhail Kolobov]] - [[Giórgos Kolokythás]] - [[Juri Kolomojets]] - [[Fjodor Koltšin]] - [[Pavel Koltšin]] - [[Alevtina Koltšina]] - [[Jana Kolukanova-Haitz]] - [[Nikita Kolyaev]] - [[Mitsuru Komaeda]] - [[Yūichi Komano]] - [[Tibor Komáromi]] - [[Leo Komarov]] - [[Kristjan Kombe]] - [[Daniel Komen]] - [[Aivar Kommisaar]] - [[Vincent Kompany]] - [[Robert Kompus]] - [[Tiina Kompus]] - [[Pape Moussa Konaté]] - [[Daigorō Kondō]] - [[Kōji Kondō]] - [[Naoya Kondō]] - [[Shuko Kondo]] - [[Geoffrey Kondogbia]] - [[Arouna Koné]] - [[Bakari Koné]] - [[Ismaël Koné]] - [[Lukáš Konečný]] - [[Travis Konecny]] - [[Humpy Koneru]] - [[Terence Kongolo]] - [[Yasuyuki Konno]] - [[Kazuhisa Kōno]] - [[Artur Konontšuk]] - [[Ferenc Konrád]] - [[Otto Konrad]] - [[Akitsugu Konno]] - [[Yuiko Konno]] - [[John Konrads]] - [[Ezri Konsa]] - [[Oliver Konsa]] - [[Tristan Konso]] - [[Vitali Konstantinov]] - [[Einar Kont]] - [[Anett Kontaveit]] - [[Pávlos Kontídes]] - [[Henri Kontinen]] - [[Petri Kontiola]] - [[Pentti Kontula]] - [[Peter Konyegwachie]] - [[Andres Koogas]] - [[Teun Koopmeiners]] - [[Ferdinand Koorits]] - [[Veli Koota]] - [[Taavi Koovit]] - [[Anže Kopitar]] - [[Petteri Koponen]] - [[Kaido Koppel]] - [[Lovise Harriette Koppel]] - [[Dzmitryj Koraboŭ]] - [[Gennadi Korban]] - [[Olga Korbut]] - [[Valentin Kordas]] - [[Janne Korhonen]] - [[Mihhail Korhov]] - [[Emmanuel Korir]] - [[Shedrack Kibet Korir]] - [[Greta Korju]] - [[Kevin Korjus]] - [[Tapio Korjus]] - [[Mikheil Korkia]] - [[Elmar Korko]] - [[Vladimir Kornev]] - [[Shinzō Kōroki]] - [[Aleksandr Koroljov]] - [[Natalja Korosteljova]] - [[Mihhail Korotajev]] - [[Kiira Korpi]] - [[Lauri Korpikoski]] - [[Joonas Korpisalo]] - [[Lisbeth Korsmo]] - [[Sergei Koršunov]] - [[Robert Korzeniowski]] - [[Laurent Koscielny]] - [[Takeshi Koshida]] - [[Harri Koskela]] - [[Vesa Koskela]] - [[Ilkka Koski]] - [[Mikko Koskinen]] - [[Jarno Koskiranta]] - [[Tristan Koskor]] - [[Tatjana Kossintseva]] - [[Viktor Kossitškin]] - [[Odilon Kossounou]] - [[Georgi Kostadinov]] - [[Stefka Kostadinova]] - [[Ivica Kostelić]] - [[Janica Kostelić]] - [[Aleksandra Kostenjuk]] - [[Filip Kostić]] - [[Klim Kostin]] - [[Diego Kostner]] - [[Kalevi Kosunen]] - [[Vjatšeslav Košelev]] - [[Vassili Košetškin]] - [[Jevgeni Koševoi]] - [[Jan Košťálek]] - [[István Kozma]] - [[Primož Kozmus]] - [[Brandon Kozun]] - [[Ljubov Kozõreva]] - [[Dušan Kožíšek]] - [[Artur Kotenko]] - [[Jesperi Kotkaniemi]] - [[Johannes Kotkas]] - [[Aleksandr Kotov]] - [[Toivo Kotov]] - [[Tatjana Kotova]] - [[Maik-Kalev Kotsar]] - [[Sage Kotsenburg]] - [[Rudolf Kott]] - [[Dieter Kottysch]] - [[Tomáš Koubek]] - [[Jules Koundé]] - [[Mikko Kousa]] - [[Niko Kovač]] - [[Robert Kovač]] - [[István Kovács (jalgpallur)|István Kovács]] - [[István Kovács (kõrgushüppaja)|István Kovács]] - [[István Kovács (poksija)|István Kovács]] - [[Joe Kovacs]] - [[Peeter Koval]] - [[Heikki Kovalainen]] - [[Anastassia Kovalenko]] - [[Igor Kovalenko]] - [[Pāvels Kovaļovs]] - [[Ainārs Kovals]] - [[Jakub Kovář]] - [[Jan Kovář]] - [[Justyna Kowalczyk]] - [[Dawid Kownacki]] - [[Yig'al Koyfman]] - [[Arvo Kraam]] - [[Robert Krabbendam]] - [[Argos Kracht]] - [[Alvin Kraenzlein]] - [[Emil Krafth]] - [[Rudolf Kraj]] - [[Māris Krakops]] - [[Alex Král]] - [[Christoph Kramer]] - [[Sven Kramer]] - [[Vladimir Kramnik]] - [[Niko Kranjčar]] - [[Luan Krasniqi]] - [[Olesja Krasnomovets]] - [[Evi Krass]] - [[Tristan Krass]] - [[Jean-Philippe Krasso]] - [[Jarmila Kratochvílová]] - [[Gesa Felicitas Krause]] - [[Inessa Kravets]] - [[Evald Kree]] - [[Liina Kree]] - [[Adam Kreek]] - [[Aleksander Kreek]] - [[Ardo Kreek]] - [[Theodor Osvald Kreekmaa]] - [[Vladislav Kreida]] - [[Chris Kreider]] - [[David Krejčí]] - [[Jakub Krejčík]] - [[Barbora Krejčíková]] - [[Kristiina Kresmer]] - [[Gert Krestinov]] - [[Dario Krešić]] - [[Janusz Krężelok]] - [[Heino Krevald]] - [[Rene Krhin]] - [[Vincent Kriechmayr]] - [[Kerr Kriisa]] - [[Sindra Kriisa]] - [[Valmo Kriisa]] - [[Kalle Kriit]] - [[Anatoli Krikun]] - [[Eron Krillo]] - [[Juri Krimarenko]] - [[Voldemar Krimm]] - [[Roy Krishna]] - [[Heinrich Kristal]] - [[Marko Kristal]] - [[Emil Kristensen]] - [[Marthe Kristoffersen]] - [[Michal Krištof]] - [[Ilja Krivošein]] - [[Irõna Krjuko]] - [[Nikita Krjukov]] - [[Nikolai Krjukov (sportlane)|Nikolai Krjukov]] - [[Bojan Krkić]] - [[Finn Hågen Krogh]] - [[Nikolai Krogius]] - [[Ranomi Kromowidjojo]] - [[Uku Renek Kronbergs]] - [[Niklas Kronwall]] - [[Staffan Kronwall]] - [[Heldur Kroon]] - [[Tooni Kroon]] - [[Felix Kroos]] - [[Toni Kroos]] - [[Nenad Krstić]] - [[Marcin Krzywański]] - [[Klaus Kröll]] - [[Frantz Kruger]] - [[Dmitri Kruglov]] - [[Nikolai Kruglov]] - [[Nikolai Kruglov seenior]] - [[Tim Krul]] - [[Malle Krunks]] - [[Uwe Krupp]] - [[Robbie Kruse]] - [[Roberts Krūzbergs]] - [[Tiina Krutob]] - [[Tiit Krutob]] - [[Vladimir Krutov]] - [[Karl Kruuda]] - [[Parri Kruuda]] - [[Helgi Kruusa]] - [[Herman Kruusenberg]] - [[Jaan Kruusma]] - [[Krista Kruuv]] - [[Toomas Krõm]] - [[Marcus Krüger]] - [[Simen Hegstad Krüger]] - [[Grzegorz Krychowiak]] - [[Adam Kszczot]] - [[Dominik Kubalík]] - [[Vlada Kubassova]] - [[Elju Kubi]] - [[Robert Kubica]] - [[Emiko Kubo]] - [[Takefusa Kubo]] - [[Tatsuhiko Kubo]] - [[Yūya Kubo]] - [[John Kuck]] - [[Juraj Kucka]] - [[Jan Kudlička]] - [[Masato Kudō]] - [[Daisy Kudre]] - [[Doris Kudre]] - [[Raul Kudre]] - [[Fjodor Kudrjašov]] - [[Juri Kudrjašov]] - [[Deniss Kudrjavtsev]] - [[Fred Kudu]] - [[Bessik Kuduhhov]] - [[Mohammed Kudus]] - [[Darcy Kuemper]] - [[Virpi Kuitunen]] - [[Heino Kuivjõgi]] - [[Milvi Kuivkaev]] - [[Dean Kukan]] - [[Johannes Kukebal]] - [[Artur Kukk]] - [[Ille Kukk]] - [[Kati Kukk]] - [[Mihkel Kukk (sportlane)|Mihkel Kukk]] - [[Sigvard Kukk]] - [[Õilme Kukk]] - [[Roman Kuklin]] - [[Toni Kukoč]] - [[Merili Kukuškin]] - [[Anna Kula]] - [[Dainis Kūla]] - [[Brett Kulak]] - [[Galina Kulakova]] - [[Aleksandr Kulatšenko]] - [[Serhi Kulbatš]] - [[Jakob Kulbin]] - [[Győző Kulcsár]] - [[Riho Kuld]] - [[Paul Kuldkepp]] - [[Jerzy Kulej]] - [[Aleksandr Kulik]] - [[Nikolai Kuljomin]] - [[Andres Kull]] - [[Kaia Kulla]] - [[Ilmar Kullam]] - [[Valentina Kullam]] - [[Gert Kullamäe]] - [[Kristian Kullamäe]] - [[Kadi Kullerkann]] - [[Liis Kullerkann]] - [[Raimo Kulli]] - [[Karl Kullisaar]] - [[Peeter Kulm]] - [[Vjatšeslav Kulpin]] - [[Dejan Kulusevski]] - [[Saki Kumagai]] - [[Shunichi Kumai]] - [[Pierre Kunde]] - [[Tomáš Kundrátek]] - [[Tsuyoshi Kunieda]] - [[Aimi Kunitake]] - [[Fubuki Kuno]] - [[Janne Kuokkanen]] - [[Iser Kuperman]] - [[Martin Kupper]] - [[Mindaugas Kupšas]] - [[Njazi Kuqi]] - [[Shefki Kuqi]] - [[Sean Kuraly]] - [[Kevin Kurányi]] - [[Philipp Kurashev]] - [[Shū Kurata]] - [[Yasuharu Kurata]] - [[Tanel Kurbas]] - [[Richard Kuremaa]] - [[Jürgen Kuresoo]] - [[Toivo Kurg]] - [[Õnne Kurg]] - [[Yūzō Kurihara]] - [[Larissa Kurkina]] - [[Anna Kurnikova]] - [[Teruaki Kurobe]] - [[Kyoko Kuroda]] - [[Hisashi Kurosaki]] - [[Jari Kurri]] - [[Harry Kurschat]] - [[Layvin Kurzawa]] - [[Keijo Kurttila]] - [[Ilja Kurucs]] - [[Rodions Kurucs]] - [[Shintaro Kurumaya]] - [[Igor Kurve]] - [[Heinrich Kurvet]] - [[Rudolf Kus]] - [[Katsuhiro Kusaki]] - [[Alo Kuslap]] - [[Kaur Kuslap]] - [[Albert Kusnets]] - [[Tomasz Kuszczak]] - [[Olga Kuzenkova]] - [[Vladimir Kuzin]] - [[Krystian Kuźmicz]] - [[Gennadi Kuzmin]] - [[Anastassija Kuzmina]] - [[Svetlana Kuznetsova]] - [[Vassili Kuznetsov (kergejõustiklane)|Vassili Kuznetsov]] - [[Ilja Kutepov]] - [[Martin Kutman]] - [[Vladimir Kuts]] - [[Oleg Kutšerenko]] - [[Marija Kutšina]] - [[Nora Kutti]] - [[Vitali Kutuzov]] - [[Gregor Kuuba]] - [[Kristin Kuuba]] - [[Jaanus Kuum]] - [[Roman Kuura]] - [[Timo Kuus]] - [[Kristian Kuusela]] - [[Mart Kuusik]] - [[Reijo Kuusik]] - [[Ken Kuusk]] - [[Kristina Kuusk]] - [[Märten Kuusk]] - [[Henn Kuuskme]] - [[Aivar Kuusmaa]] - [[Raigo Kuusnõmm]] - [[Pekka Kuvaja]] - [[Katsuyoshi Kuwahara]] - [[Yasuyuki Kuwahara]] - [[Takayuki Kuwata]] - [[Dirk Kuyt]] - [[Aloyzas Kveinys]] - [[Manutšar Kvirkvelia]] - [[Petra Kvitová]] - [[Daniil Kvjat]] - [[Aarne Kõiv]] - [[Ira Kõiv]] - [[Kauri Kõiv]] - [[Küllo Kõiv]] - [[Vaike Kõresaar]] - [[Marge Kõrkjas]] - [[Uku Kõrre]] - [[Christian Kõrtsmik]] - [[Karl Käbi]] - [[Jüri Käen]] - [[Risto Kägo]] - [[Kaapo Kähkönen]] - [[Kristen Kähr]] - [[Lauri Käi]] - [[Enn Käiss]] - [[Annik Kälin]] - [[Uno Källe]] - [[Benjamin Källman]] - [[Kim Källström]] - [[David Kämpf]] - [[Martin Käos]] - [[Osvald Käpp]] - [[Olle Kärner]] - [[Rain Kärner]] - [[Algo Kärp]] - [[Siim Kärson]] - [[Marleen Käämer]] - [[Enn Kääni]] - [[Katrin Käärt]] - [[Olaf Kölzig]] - [[Rupert König]] - [[Zoltán Kővágó]] - [[Karel Kübar]] - [[Silver Kübar]] - [[Johannes Kühn]] - [[Rita Kühne]] - [[Kaido Külaots]] - [[Susan Külm]] - [[Kalev Külv]] - [[Valter Külvet]] - [[Peeter Kümmel]] - [[Kaarel Kümnik]] - [[Mait Künnap]] - [[Grete-Lilijane Küppas]] - [[Herbert Kütt]] - [[Karli Kütt]] - [[Andreas Küttel]] - [[Anne Kyllönen]] - [[Mai Kyokawa]] - [[Jordan Kyrou]] == L == [[Shirley De La Hunty-Strickland]] - [[Kertu Laak]] - [[Eda Laan]] - [[Osvald Laan]] - [[Aleksander Rudolf Laane]] - [[Rait-Riivo Laane]] - [[René Laane]] - [[Andres Laanemägi]] - [[Tanel Laanmäe]] - [[Kunnar Laansalu]] - [[Juss Laansoo]] - [[Maario Laansoo]] - [[Getter Laar]] - [[Ave-Lii Laas]] - [[Martin Laas]] - [[Liina Laasma]] - [[Arnold Laasner]] - [[Raivo Laast]] - [[Gaëtan Laborde]] - [[Alexandre Lacazette]] - [[Darryl Lachman]] - [[Maxence Lacroix]] - [[Andrew Ladd]] - [[Gustav Ladva]] - [[Tuulikki Laesson]] - [[Sam Lafferty]] - [[Guy Lafleur]] - [[Thea LaFond]] - [[Alexis Lafrenière]] - [[Mart Laga]] - [[Bernard Lagat]] - [[Aina Lagus]] - [[Lauri Lahesalu]] - [[Philipp Lahm]] - [[Sander Laht]] - [[Johannes Lahti]] - [[Sander Laid]] - [[Aïssa Laïdouni]] - [[Eerik Laidsaar]] - [[Arnold Laidva]] - [[Emma Laine]] - [[Karin Laine]] - [[Patrik Laine]] - [[Tormis Laine]] - [[Stefan Lainer]] - [[Leslie Laing]] - [[Juris Laipenieks]] - [[Toivo Laitamm]] - [[Mark Lajal]] - [[Mart Lajal]] - [[Samppa Lajunen]] - [[Ville Lajunen]] - [[Nemanja Lakić-Pešić]] - [[Vasílios Lákis]] - [[Annika Lall]] - [[Adam Lallana]] - [[Shawn Lalonde]] - [[Thomas Lam]] - [[Stéphane Lambiel]] - [[Madis-Tõnu Lambin]] - [[Karli Lambot]] - [[Érik Lamela]] - [[Laurent Lamothe]] - [[Enno Lamp]] - [[Frank Lampard]] - [[Anamarija Lampič]] - [[Jason Lamy-Chappuis]] - [[Marja-Liisa Landar]] - [[Anton Lander]] - [[Dominik Landertinger‎]] - [[Gabriel Landeskog]] - [[Chico Landi]] - [[Raúl Landini]] - [[Floyd Landis]] - [[Ádám Lang]] - [[Noa Lang]] - [[André Lange]] - [[Rudolf Lange (poksija)|Rudolf Lange]] - [[Marko-Matteus Langel]] - [[Nataly Langerbaur]] - [[Zigurds Lanka]] - [[Kevin Lankinen]] - [[Jiří Lanský]] - [[Manuel Lanzini]] - [[Róbert Lantoši]] - [[Arne Laos (treener)|Arne Laos]] - [[Jaan Laos]] - [[Kristen Lapa]] - [[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]] - [[Aymeric Laporte]] - [[Elle Lapp]] - [[Esapekka Lappi]] - [[Voldemar Larens]] - [[Cyle Larin]] - [[Ville Larinto]] - [[Igor Larionov]] - [[Dylan Larkin]] - [[Thomas Larkin]] - [[Andrei Larkov]] - [[Emil Larmi]] - [[Ernst Larsen]] - [[Philip Larsen]] - [[Kyle Larson]] - [[Adam Larsson]] - [[Gunnar Larsson (murdmaasuusataja)]] - [[Gunnar Larsson]] - [[Henrik Larsson]] - [[Johan Larsson (sündinud 1992)|Johan Larsson]] - [[Markus Larsson (suusataja)|Markus Larsson]] - [[Martin Larsson]] - [[Mats Larsson]] - [[Peter Larsson]] - [[Rune Larsson]] - [[Sebastian Larsson]] - [[Emanuel Lasker]] - [[August Lass]] - [[Riitta Liisa Lassila]] - [[Aleksandr Lastin]] - [[Curtis Lazar]] - [[Heinz Lazek]] - [[Darko Lazović]] - [[Larissa Lazutina]] - [[Nicholas Latifi]] - [[Vladimir Latin]] - [[Leonid Latsepov]] - [[Jari-Matti Latvala]] - [[Larissa Latõnina]] - [[Milda Lauberte]] - [[Niki Lauda]] - [[Abel Laudonio]] - [[Michael Laudrup]] - [[Sulev Laugasson]] - [[Karl Patrick Lauk]] - [[Ülar Lauk]] - [[Emil Laur]] - [[Indrek Lauri]] - [[Markus Lauridsen]] - [[Oliver Lauridsen]] - [[Louis Laurie]] - [[Leho Laurine]] - [[Tiina Laurisson]] - [[Taavi Laurits‎]] - [[Rod Laver]] - [[Ezequiel Lavezzi]] - [[Renaud Lavillenie]] - [[Klemen Lavrič]] - [[Natalja Lavrova]] - [[Diego Laxalt]] - [[Stephen Laybutt]] - [[Miguel Layún]] - [[Chad Le Clos]] - [[Adam le Fondre]] - [[Robin Le Normand]] - [[Patrick Leahy (kergejõustiklane)|Patrick Leahy]] - [[Julián Leal]] - [[Julija Leanciuk]] - [[Rafael Leão]] - [[Tatjana Lebedeva]] - [[Brian Lebler]] - [[Vincent Lecavalier]] - [[Jan Lecjaks]] - [[Benjamin Lecomte]] - [[Nick Leddy]] - [[Ester Ledecká]] - [[Katie Ledecky]] - [[Ryan Ledson]] - [[Lee Chang-hwan]] - [[Lee Jae-sung]] - [[Lee Yoo-hyung]] - [[Kurk Lee]] - [[Norvel Lee]] - [[Roger Lee]] - [[Tadanari Lee]] - [[Jutta Leerdam]] - [[Vallo Leet]] - [[Brian Leetch]] - [[Liivo Leetma]] - [[Aldo Leetoja]] - [[Aleksandr Legkov]] - [[Adam Legzdins]] - [[Katrina Lehis]] - [[Artturi Lehkonen]] - [[Jens Lehmann]] - [[Robin Lehner]] - [[Jori Lehterä]] - [[Martti Lehtevä]] - [[Lauri Lehtinen]] - [[Olli Lehtinen]] - [[Kadri Lehtla]] - [[Kari Lehtonen]] - [[Mikko Lehtonen]] - [[Kaire Leibak]] - [[Taylor Leier]] - [[Eino Leino (maadleja)|Eino Leino]] - [[Brendan Leipsic]] - [[Lauri Leis]] - [[Uno Leist]] - [[Moritz Leitner]] - [[Toomas Leius]] - [[Lucas Leiva]] - [[Péter Lékó]] - [[Viktoria Leks]] - [[Johannes Lello]] - [[Marko Lelov]] - [[Lauri Lelumees]] - [[Christophe Lemaitre]] - [[Thomas Lemar]] - [[Jaan Lember]] - [[Mati Lember]] - [[Nora Lember]] - [[Veiko Lember]] - [[Anneken Lemberg]] - [[Brendan Lemieux]] - [[Mario Lemieux]] - [[Eric Lemming]] - [[Mauricio Lemos]] - [[Marek Lemsalu]] - [[Juan Carlos Lemus]] - [[Alex Len]] - [[Radan Lenc]] - [[Aleksandr Lenderman]] - [[Ivan Lendl]] - [[Suzanne Lenglen]] - [[Clément Lenglet]] - [[Levente Lengyel]] - [[Aaron Lennon]] - [[Bernd Leno]] - [[Mark Lenzi]] - [[Jaan Lentsius]] - [[Aigar Leok]] - [[Tanel Leok]] - [[Väino Leok]] - [[Raido Leokin]] - [[Wilfredo León]] - [[Ryan Leonard]] - [[Johnny Leoni]] - [[Ellen Leonova]] - [[Pierce LePage]] - [[Laura Lepasalu]] - [[Muza Lepik]] - [[Ranet Lepik]] - [[Sander Lepik]] - [[Tõnu Lepik]] - [[Brent Lepistu]] - [[Laura Lepistö]] - [[Sami Lepistö]] - [[Sergei Lepmets]] - [[Tõnno Lepmets]] - [[Jaan Lepp]] - [[Voldemar Lepperk]] - [[Samuli Leppiaho]] - [[Evi Leppik]] - [[Lauri Leppik]] - [[Lea Leppik]] - [[Mihkel Leppik]] - [[Antti Leppänen]] - [[Ergas Leps]] - [[Petăr Lesov]] - [[Roland Lessing]] - [[Klas Lestander]] - [[Ferdinand Lester]] - [[Éloyse Lesueur-Aymonin]] - [[Rostislav Leštšinski]] - [[Jason Lezak]] - [[Kris Letang]] - [[Vinni Lettieri]] - [[Evelyne Leu]] - [[Allar Levandi]] - [[Anna Levandi]] - [[Annely Levandi]] - [[Arlet Levandi]] - [[Armand Levandi]] - [[Amaury Leveaux]] - [[Bryan Levell]] - [[Olga Levina]] - [[Artem Levizi]] - [[Anton Levkovitš]] - [[Julia Levtšenko]] - [[Marcin Lewandowski]] - [[Robert Lewandowski]] - [[Carl Lewis]] - [[Charlotte Lewis (korvpallur)|Charlotte Lewis]] - [[Lennox Lewis]] - [[Myles Lewis-Skelly]] - [[Vital L'Hoste]] - [[Jet Li]] - [[Li Na]] - [[Li Nan]] - [[Li Xuezhi]] - [[Li Xueyao]] - [[Siarhiej Liachovič]] - [[Kamila Lićwinko]] - [[Jimmy Lidberg]] - [[Nicklas Lidström]] - [[Ervin Liebert]] - [[Liel Abada]] - [[Katharina Liensberger]] - [[Ted Ligety]] - [[Janno Ligur]] - [[Mirjam Liimask]] - [[Gerli Liinamäe]] - [[Haldur Liinar]] - [[Andres Liinat]] - [[Aivo Liiv]] - [[Marten Liiv]] - [[Aivi Liiv-Kulla]] - [[Kalju Liiva]] - [[Frank Liivak]] - [[Jaanus Liivak]] - [[Kadri Liivak]] - [[Toomas Liivak]] - [[Toomas Liivak (vehkleja)]] - [[Elvis Liivamägi]] - [[Kalle Liivamägi]] - [[Martin Liivamägi]] - [[Siim Liivik]] - [[Maksim Liksutov]] - [[Aleksander Lilender]] - [[Andor Lilienthal]] - [[Jakob Lilja]] - [[Timothy Liljegren]] - [[Agnes Lill]] - [[Arvo Lill]] - [[Harri Lill]] - [[Heino Lill]] - [[Jüri Lill]] - [[Tiina Lillak]] - [[Emil Lilleberg]] - [[Tõnu Lillelaid]] - [[Risto Lillemets]] - [[Jaanus Lillepuu]] - [[Paulo César Lima]] - [[Marcel Limage]] - [[Robin Limberg]] - [[Jorma Limmonen]] - [[Benjamin Limo]] - [[Lin Dan]] - [[Jeremy Lin]] - [[Nicolae Linca]] - [[Björn Lind]] - [[Jouko Lindberg]] - [[Oscar Lindberg]] - [[Petteri Lindbohm]] - [[Anders Lindbäck]] - [[Andreas Linde]] - [[Johan Linde]] - [[Esa Lindell]] - [[Victor Lindelöf]] - [[Charlie Lindgren]] - [[Ryan Lindgren]] - [[Elias Lindholm]] - [[Ulla Lindkvist]] - [[Matt Lindland]] - [[Meelis Lindmaa]] - [[Alari Lindmäe]] - [[Rein Lindmäe]] - [[Åke Lindman]] - [[Heinz Lindner]] - [[Joel Lindpere]] - [[Eric Lindros]] - [[Jesper Lindstrøm]] - [[Gunnar Lindström]] - [[Joakim Lindström]] - [[Marius Lindvik]] - [[Gary Lineker]] - [[Mary Lines]] - [[Karol Linetty]] - [[Inno Ling]] - [[Jesse Lingard]] - [[Bjarne Lingås]] - [[Illar Link]] - [[Henno Linn]] - [[Martin Linnamägi]] - [[Lehar Linno]] - [[Tarmo Linnumäe]] - [[Sander Linnus]] - [[Dmitri Lipartov]] - [[Dmitri Lipetski]] - [[Julija Lipnitskaja]] - [[Heino Lipp (sportlane)|Heino Lipp]] - [[Marcello Lippi]] - [[Valdo Lips]] - [[Jaak Lipso]] - [[Li Lirisman]] - [[Jaŭvheni Lisaviec]] - [[Piotr Lisek]] - [[Sabine Lisicki]] - [[Natalja Lissovskaja]] - [[Sonny Liston]] - [[Adam Liška]] - [[Simon Lizotte]] - [[Jari Litmanen]] - [[Pierre Littbarski]] - [[Broc Little]] - [[Mackenzie Little]] - [[Sergei Litvinov]] - [[Marta Litõnska]] - [[Liu Shiying]] - [[Liu Xiang]] - [[Ari-Pekka Liukkonen]] - [[Vitantonio Liuzzi]] - [[Marko Livaja]] - [[Dominik Livaković]] - [[Oleg Ljadov]] - [[Adem Ljajić]] - [[Roar Ljøkelsøy]] - [[Zlatan Ljubijankić]] - [[Roman Ljubimov]] - [[Fredrik Ljungberg]] - [[Mikael Ljungberg]] - [[Diego Llorente]] - [[Fernando Llorente]] - [[Marcos Llorente]] - [[Carli Lloyd]] - [[Ivan Lobai]] - [[Tim Lobinger]] - [[Stanislav Lobotka]] - [[Manuel Locatelli]] - [[Ryan Lochte]] - [[Dans Ločmelis]] - [[Robin Lod]] - [[Renan Lodi]] - [[Todd Lodwick]] - [[Sébastien Loeb]] - [[Ruben Loftus-Cheek]] - [[Valeri Loginov]] - [[Mason Lohrei]] - [[Stefan Loibl]] - [[Erhard Loit]] - [[Karoliine Loit]] - [[Meelis Loit]] - [[Wolfgang Loitzl]] - [[Freddy Loix]] - [[Priit Lokutšievski]] - [[Marcelo Lomba]] - [[David Lombán]] - [[Pavel Londak]] - [[Jack London (kergejõustiklane)]] - [[Jack London (poksija)]] - [[Shane Long]] - [[Marianna Longa]] - [[Paavo Lonkila]] - [[Katrin Loo]] - [[Martin Loo]] - [[Rudolf Loo]] - [[Johannes Looaru]] - [[Håkan Loob]] - [[Ademola Lookman]] - [[Uno Loop]] - [[Viljar Loor]] - [[Arnold Loorits]] - [[Arvo Loorits]] - [[Anthony Lopes]] - [[Éverton Lopes]] - [[Wagner Lopes]] - [[Álex López]] - [[Diego López]] - [[Héctor López]] - [[Javi López]] - [[José María López]] - [[Pau López]] - [[David López Silva]] - [[Sandro Lopopolo]] - [[Jhilmar Lora]] - [[Jürgen Lorenz]] - [[Iker Losada]] - [[Hillar Loskit]] - [[Pavel Loskutov]] - [[Jüri Lossmann]] - [[Anthony Lozano]] - [[Hirving Lozano]] - [[Rafael Lozano]] - [[Jordan Lotomba]] - [[Spyrídon Loúis]] - [[Imran Louza]] - [[Kevin Love]] - [[Vágner Love]] - [[Alberto Lovell]] - [[Guillermo Lovell]] - [[Santiago Lovell]] - [[Jack Lovelock]] - [[Dejan Lovren]] - [[Adam Lowry]] - [[Shane Lowry]] - [[Matthew Lowton]] - [[Smbat Lputjan]] - [[Edrisa Lubega]] - [[Cristiano Lucarelli]] - [[Ayrton Lucas]] - [[Carlos Lucas]] - [[Juan Martín Lucero]] - [[Milan Lucic]] - [[Lúcio]] - [[Frank Luck]] - [[Jhon Lucumí]] - [[Meelis Ludvig]] - [[Rasmus Luhakooder]] - [[Arnold Luhaäär]] - [[Olaf Luiga]] - [[Karl-Eerik Luigend]] - [[Helmuth Luik]] - [[Leila Luik]] - [[Liina Luik]] - [[Lily Luik]] - [[Margus Luik]] - [[Mihkel-Matteus Luik]] - [[Voldemar Luik (jalgpallur)|Voldemar Luik]] - [[Florentino Luís]] - [[David Luiz]] - [[Luiz Gustavo]] - [[Carolina Luján]] - [[Romelu Lukaku]] - [[Jan Lukats]] - [[Saša Lukić]] - [[Andrei Lukin]] - [[Jevgeni Lukjanenko]] - [[Aleksandar Luković]] - [[Leo Luks]] - [[Tiit Luman]] - [[Fred Børre Lundberg]] - [[Sven-Åke Lundbäck]] - [[Anton Lundell]] - [[Christian Lundgaard]] - [[Patrik Lundh]] - [[Erik Lundqvist]] - [[Henrik Lundqvist]] - [[Joel Lundqvist]] - [[John Lundstram]] - [[Martin Lundström]] - [[Massimo Luongo]] - [[Roberto Luongo]] - [[Constantin Lupulescu]] - [[Georg Lurich]] - [[Jānis Lūsis]] - [[Liisa-Maria Lusti]] - [[Andrei Luzgin]] - [[Anatoli Lutikov]] - [[Siim Luts]] - [[Toivo Luts]] - [[Ormar Lutsberg]] - [[Risto Luukkonen]] - [[Ukko-Pekka Luukkonen]] - [[Vanderlei Luxemburgo]] - [[Timo Lõhmus]] - [[Janika Lõiv]] - [[Tatjana Lõssenko]] - [[Joann Lõssov]] - [[Peeter Lõuk]] - [[Saron Läänmäe]] - [[Jonas Lössl]] - [[Chris Löwe]] - [[Grigori Löwenfisch]] - [[Viktor Lööv]] - [[Gina Lückenkemper]] - [[Rein Lüüs]] - [[Villem Lüüs]] - [[Kevin Lyde]] - [[Noah Lyles]] - [[Alex Lyon]] - [[Evan Lysacek]] == M == [[Ma Lin]] - [[Ma Long]] - [[August Maalstein]] - [[Silver Maar]] - [[Alfred Maasik]] - [[Artur Maasik]] - [[Laura Maasik]] - [[Alges Maasikmets]] - [[Karel Maaten]] - [[Nigul Maatsoo]] - [[Awer Mabil]] - [[Richard Mabuza]] - [[Alexis Mac Allister]] - [[Brooks Macek]] - [[Ramūnas Mačežinskas]] - [[Dean Macey]] - [[Vítězslav Mácha]] - [[Oldřich Machač]] - [[Scott Machado]] - [[Kōki Machida]] - [[Tatsuki Machida]] - [[Connor Mackey]] - [[Krzysztof Mączyński]] - [[Craig MacTavish]] - [[Tiit Madalvee]] - [[Merike Madar]] - [[James Maddison]] - [[Anthony Madigan]] - [[Alla Madisson]] - [[Masuzō Madono]] - [[Jens-Erik Madsen]] - [[Noni Madueke]] - [[Jaak Mae]] - [[Daizen Maeda]] - [[Hideki Maeda]] - [[Osamu Maeda]] - [[Ryōichi Maeda]] - [[Joakim Mæhle]] - [[Kazuya Maekawa]] - [[Vincenzo Maenza]] - [[Masakiyo Maezono]] - [[Pablo Maffeo]] - [[Jiří Magál]] - [[Josh Magennis]] - [[Maurren Higa Maggi]] - [[Christian Maggio]] - [[Parham Maghsoodloo]] - [[Thomas Magnuson]] - [[Jan Magnussen]] - [[Kevin Magnussen]] - [[Harry Maguire]] - [[Mehdi Mahdavikia]] - [[Phil Mahre]] - [[Steve Mahre]] - [[Riyad Mahrez]] - [[Erika Mahringer]] - [[Jaroslava Mahutšihh]] - [[Thiago Maia]] - [[Paul Maibaum]] - [[Maicon]] - [[Jonatan Maidana]] - [[Fred Anton Maier]] - [[Hermann Maier]] - [[Habib Maïga]] - [[Mike Maignan]] - [[Viktor Maigurov]] - [[Raivo Maimre]] - [[Ants Maiste]] - [[Martin Maiste]] - [[Meelis Maiste]] - [[Nino Maisuradze]] - [[Ainsley Maitland-Niles]] - [[Nojim Maiyegun]] - [[Josh Maja]] - [[Petra Majdič]] - [[István Majoros]] - [[Róbert Mak]] - [[Cale Makar]] - [[Sergei Makarov]] - [[Roy Makaay]] - [[Claude Makélélé]] - [[Taoufik Makhloufi]] - [[Seiichirō Maki]] - [[Tomoaki Makino]] - [[Erik Makke]] - [[Kristjan Makke]] - [[Kari Makkonen]] - [[Andrei Makovejev]] - [[Geórgios Makrópoulos]] - [[Andrei Makrov]] - [[Nemanja Maksimović]] - [[Piotr Małachowski]] - [[Tyrell Malacia]] - [[Vjatšeslav Malafejev]] - [[Luis Malagón]] - [[Vladimir Malahhov]] - [[Vadim Malakhatko]] - [[Paolo Maldini]] - [[Orlando Maldonado]] - [[Pastor Maldonado]] - [[Leanid Malecki]] - [[Donyell Malen]] - [[Aljona Malets]] - [[Denis Malgin]] - [[Libor Malina]] - [[Stefano Malinverni]] - [[Vidmantas Mališauskas]] - [[Jevgeni Malkin]] - [[Erkki Mallenius]] - [[Harry Mallin]] - [[Hugo Mallo]] - [[Caitlin Mallory]] - [[Harald Malmgren]] - [[Ivar Malmikoski]] - [[Karl Malone]] - [[Moses Malone]] - [[Florent Malouda]] - [[Deniss Malov]] - [[Lauri Malsroos]] - [[Egert Malts]] - [[Karl Malve]] - [[Jelena Malõgina]] - [[Adam Małysz]] - [[Priscilla Mamba]] - [[Mihhail Mamiašvili]] - [[Maksim Mamin]] - [[Maksim Mamutov]] - [[Florent Manaudou]] - [[Gianluca Mancini]] - [[Roberto Mancini]] - [[Julia Mancuso]] - [[Steve Mandanda]] - [[Endla Mandel]] - [[Aïssa Mandi]] - [[Juhan Mandre]] - [[Siim Mandre]] - [[Rene Mandri]] - [[Mario Mandžukić]] - [[Orel Mangala]] - [[Kristo Mangelsoo]] - [[Andrew Mangiapane]] - [[Edoardo Mangiarotti]] - [[Miréla Maniáni]] - [[Radivoje Manić]] - [[Maniche]] - [[Maurice Manificat]] - [[Nazõr Mankijev]] - [[Valentin Mankin]] - [[Guntars Mankus]] - [[Priit Mann]] - [[Johannes Mannert]] - [[Tatjana Mannima]] - [[Emilija Manninen]] - [[Hannu Manninen]] - [[Sakari Manninen]] - [[Peyton Manning]] - [[Ari Mannio]] - [[Vito Mannone]] - [[Javier Manquillo]] - [[Nigel Mansell]] - [[İlhan Mansız]] - [[Josh Manson]] - [[Mikko Mantere]] - [[Anthony Mantha]] - [[Garth Manton]] - [[Simone Manuel]] - [[Mhithar Manukjan]] - [[Miho Manya]] - [[Luvo Manyonga]] - [[Roxana Maracineanu]] - [[Diego Maradona]] - [[Edu Marangon]] - [[Fernando Marçal]] - [[Rogelio Marcelo]] - [[Solly March]] - [[Brad Marchand]] - [[Léon Marchand]] - [[Agustín Marchesín]] - [[Jonathan Marchessault]] - [[Claudio Marchisio]] - [[Rocky Marciano]] - [[Šarūnas Marčiulionis]] - [[Mihkel Mardna]] - [[Sandro Mareco]] - [[Moussa Marega]] - [[Lea Maremäe]] - [[Vilve Maremäe]] - [[Juan Luis Marén]] - [[Flo Marfaing]] - [[Aleksander Margiste]] - [[Kalev Margus]] - [[Pablo Marí]] - [[Brian Mariano]] - [[Adrian Mariappa]] - [[Luca Marin]] - [[Marko Marin]] - [[Răzvan Marin]] - [[Martin Marinčin]] - [[Jacques Marinelli]] - [[John Marino]] - [[Shawn Marion]] - [[Nicklas Maripuu]] - [[Herol Marjak]] - [[Kalevi Marjamaa]] - [[Pekka Marjamäki]] - [[Reno Mark]] - [[Vidas Markevičius]] - [[Eero Markkanen]] - [[Lauri Markkanen]] - [[Ánninos Markoullídis]] - [[Dmitri Markov]] - [[Georgi Markov (maadleja)|Georgi Markov]] - [[Andri Markovitš]] - [[Caroline Marks]] - [[Jacob Markström]] - [[Ago Markvardt]] - [[Margaret Markvardt]] - [[Kristian Marmor]] - [[Mitch Marner]] - [[Géza Maróczy]] - [[Patrick Maroon]] - [[Álex Márquez]] - [[Marc Márquez]] - [[Rafael Márquez]] - [[Kati-Kreet Marran]] - [[Marta Vieira da Silva|Marta]] - [[Christian Marti]] - [[Roger Martí]] - [[Álvaro Martín]] - [[Chris Martin (jalgpallur)|Chris Martin]] - [[Henry Martín]] - [[Johann Martin]] - [[Jorge Martín]] - [[Kevin Martin]] - [[Matt Martin]] - [[Russell Martin]] - [[Gabriel Martinelli]] - [[Nicolae Martinescu]] - [[Alec Martinez]] - [[Asier Martínez]] - [[Emiliano Martínez]] - [[Iñigo Martínez]] - [[Pity Martínez]] - [[Roberto Martínez]] - [[Saul Martínez]] - [[Lucas Martínez Quarta]] - [[Gerardo Martino]] - [[Jordan Martinook]] - [[Pascal Martinot-Lagarde]] - [[Obafemi Martins]] - [[Victor Martins]] - [[Odd Martinsen]] - [[Quenten Martinus]] - [[Anita Márton]] - [[Aleksei Martšenko]] - [[Roman Martõnenko]] - [[Nikita Martõnov]] - [[Adam Marušić]] - [[Kiyonosuke Marutani]] - [[Karina Maruyama]] - [[Yuichi Maruyama]] - [[Bert van Marwijk]] - [[Omar Mascarell]] - [[Javier Mascherano]] - [[Pavel Maslák]] - [[Margarita Maslennikova]] - [[Nenad Maslovar]] - [[Lukáš Masopust]] - [[Felipe Massa]] - [[Kylie Masse]] - [[Paul Masson]] - [[Nicolás Massú]] - [[Svetlana Masterkova]] - [[Edgaras Mastianica]] - [[Hachim Mastour]] - [[Athanásios Mastrovasílis]] - [[Chikashi Masuda]] - [[Tadatoshi Masuda]] - [[Rika Masuya]] - [[Marek Mazanec]] - [[Tina Maze]] - [[Noussair Mazraoui]] - [[Gastón Mazzacane]] - [[Walter Mazzarri]] - [[Hermann Mazurkiewitsch]] - [[Jaime Mata]] - [[Juan Mata]] - [[Marco Materazzi]] - [[Samuel Matete]] - [[Mike Matheson]] - [[Bob Mathias]] - [[Jérémy Mathieu]] - [[Nemanja Matić]] - [[Jarmo Matikainen]] - [[Marjo Matikainen-Kallström]] - [[Tuuli Matinsalo]] - [[Joël Matip]] - [[Julia Matojan]] - [[Léo Matos]] - [[Juho Matsalu]] - [[Martin Matsi]] - [[Terje Matsik]] - [[Peeter Matsov]] - [[Michiko Matsuda]] - [[Naoki Matsuda]] - [[Daisuke Matsui]] - [[Kiyotaka Matsui]] - [[Yasutarō Matsuki]] - [[Teiichi Matsumaru]] - [[Gyōji Matsumoto]] - [[Ikuo Matsumoto]] - [[Jon Matsumoto]] - [[Akira Matsunaga]] - [[Akira Matsunaga (1948)|Akira Matsunaga]] - [[Nobuo Matsunaga]] - [[Seki Matsunaga]] - [[Shigetatsu Matsunaga]] - [[Tomoko Matsunaga]] - [[Nobuharu Matsushita]] - [[Toshio Matsuura]] - [[Yoshiyuki Matsuyama]] - [[Mario Matt]] - [[Michael Matt]] - [[Cristiano da Matta]] - [[Stefan Matteau]] - [[Auston Matthews]] - [[Vincent Matthews]] - [[Lothar Matthäus]] - [[Kurt Mattsson]] - [[Matti Mattsson]] - [[Blaise Matuidi]] - [[Michał Matuszewski]] - [[Natalja Matvejeva]] - [[Ain Matvere]] - [[Eve-Mai Maurer]] - [[Lembit Maurer]] - [[Amélie Mauresmo]] - [[Stephy Mavididi]] - [[Philipp Max]] - [[Alexandru Maxim]] - [[Fiona May]] - [[Helene Mayer]] - [[Kévin Mayer]] - [[Robert Mayer]] - [[Borja Mayoral]] - [[Floyd Mayweather]] - [[Kevin Mbabu]] - [[Martial Mbandjock]] - [[Françoise Mbango Etone]] - [[Kylian Mbappé]] - [[Chancel Mbemba]] - [[Bryan Mbeumo]] - [[Raïs M'Bolhi]] - [[Réginald Mbu Alidor]] - [[Samuel Mbugua]] - [[Kenneth McArthur]] - [[Charlie McAvoy]] - [[Jack McBain]] - [[Oliver McBurnie]] – [[Jake McCabe]] - [[Jared McCann]] - [[Wilbert McClure]] - [[John McCormack (poksija)|John McCormack]] - [[Steven McCrory]] - [[Michael McCullagh]] - [[Wayne McCullough]] - [[Mildred McDaniel]] - [[Connor McDavid]] - [[Sean McDermott]] - [[Ryan McDonagh]] - [[Antonio McDyess]] - [[John McEnroe]] - [[Aiden McGeady]] - [[Frank McGee]] - [[Brock McGinn]] - [[John McGinn]] - [[Tye McGinn]] - [[David McGoldrick]] - [[Triin-Karoliina McGonigle]] - [[Ryan McGowan]] - [[Tracy McGrady]] - [[Riley McGree]] - [[Allan McGregor]] - [[Callum McGregor]] - [[Rory McIlroy]] - [[David McIntyre]] - [[Matt McKay]] - [[Brian McKeever]] - [[Weston McKennie]] - [[George McKenzie]] - [[James McKenzie]] - [[Mark McKenzie]] - [[Emma McKeon]] - [[Kaylee McKeown]] - [[Sydney McLaughlin]] - [[Kenny McLean]] - [[Keith McLeod]] - [[Omar McLeod]] - [[Kyron McMaster]] - [[Brandon McMillan]] - [[Brayden McNabb]] - [[Paddy McNair]] - [[John McNally]] - [[Brianna McNeal]] - [[Dwight McNeil]] - [[Alister McRae]] - [[Colin McRae]] - [[Jimmy McRae]] - [[Richard McTaggart]] - [[Scott McTominay]] - [[Gary Medel]] - [[Mirjana Medić]] - [[Facundo Medina]] - [[Ramón Medina Bello]] - [[Anabel Medina Garrigues]] - [[Jevgenija Medvedeva-Arbuzova]] - [[Olga Medvedtseva]] - [[Ben Mee]] - [[Kris Meeke]] - [[Cliff Meely]] - [[Marko Meerits]] - [[Mart Meeru]] - [[Janek Meet]] - [[Jaycob Megna]] - [[Admir Mehmedi]] - [[Shekhar Mehta]] - [[Keity Meier]] - [[Maaris Meier]] - [[Rudolf Meier]] - [[Timo Meier]] - [[Rudolf Meijel]] - [[Toni Meijel]] - [[Tõnu Meijel]] - [[Viesturs Meijers]] - [[Rūta Meilutytė]] - [[Johan Meimer]] - [[Fernando Meira]] - [[Raul Meireles]] - [[Kimmie Meissner]] - [[Küllike Meister]] - [[Soualiho Meïté]] - [[Marie Mejzlíková I]] - [[Marie Mejzlíková II]] - [[Karel Mejta]] - [[Vladimir Melanin]] - [[Ilari Melart]] - [[Julian Melchiori]] - [[Antoine Mélinon]] - [[Mihaela Melinte]] - [[Olof Mellberg]] - [[Oussama Mellouli]] - [[Faina Melnik]] - [[Juri Melnitšenko]] - [[Felipe Melo]] - [[Nuno Mendes]] - [[Ryan Mendes]] - [[Thiago Mendes]] - [[Brais Méndez]] - [[Bruno Méndez]] - [[Héctor Méndez]] - [[Jesús Méndez]] - [[Jhegson Méndez]] - [[Luis Méndez]] - [[Mario Méndez]] - [[Édouard Mendy]] - [[Ferland Mendy]] - [[Nampalys Mendy]] - [[Osleidys Menéndez]] - [[Jérémy Ménez]] - [[Pietro Mennea]] - [[Boris Meos]] - [[Chris Mepham]] - [[Umut Meraş]] - [[Gabriel Mercado]] - [[Dawson Mercer]] - [[Axel Merckx]] - [[Ted Meredith]] - [[Argo Meresaar]] - [[Roberto Merhi]] - [[Boris Merilain]] - [[Mikel Merino]] - [[Emanuel Merins]] - [[Ülle Merisalu]] - [[Ando Meritee]] - [[Enn Meriväli]] - [[Kazys Merkis]] - [[Erkki Meronen]] - [[Kari Meronen]] - [[Risto Meronen]] - [[Aries Merritt]] - [[LaShawn Merritt]] - [[Elvis Merzļikins]] - [[Dries Mertens]] - [[Illan Meslier]] - [[Daniel Mesotitsch‎]] - [[Lionel Messi]] - [[Mark Messier]] - [[Ņikita Meškovs]] - [[Connor Metcalfe]] - [[Kiril Metkov]] - [[Karol Mets]] - [[Toomas Mets]] - [[Nino Metsar]] - [[Peeter Metsar]] - [[Vello Metsis]] - [[Väino Metsis]] - [[Juha Metsola]] - [[Margus Metstak]] - [[Pärtel Mettig]] - [[Juhan Mettis]] - [[Thomas Meunier]] - [[Pim Meurs]] - [[Andy van der Meyde]] - [[Max Meyer]] - [[Marc Michaelis]] - [[Michael Michaelsen]] - [[Detlef Michel]] - [[Roger Michelot]] - [[Helle-Iris Michelson]] - [[Ryūji Michiki]] - [[Jacob Middleton]] - [[Andy Miele]] - [[Jacques Mieses]] - [[Normunds Miezis]] - [[Juha Mieto]] - [[Simon Mignolet]] - [[Franjo Mihalić]] - [[Filip Mihaljević]] - [[Malaika Mihambo]] - [[Svjatoslav Mihhailjuk]] - [[Nikita Mihhailov]] - [[Jelena Mihhailovskaja]] - [[Ilja Mihhejev]] - [[Madis Mihkels]] - [[Jakob Miil]] - [[Kristiine Miilen]] - [[Markus Miiter]] - [[Vladas Mikėnas]] - [[Maarija Mikiver]] - [[Gunnar Mikk]] - [[Andreas Mikkelsen]] - [[Tobias Mikkelsen]] - [[Pål Gunnar Mikkelsplass]] - [[Hannu Mikkola]] - [[Niko Mikkola]] - [[Evald Mikson]] - [[Kristóf Milák]] - [[Sonny Milano]] - [[Philip Milanov]] - [[Nikola Milenković]] - [[Héctor Milián]] - [[Sergej Milinković-Savić]] - [[Vanja Milinković-Savić]] - [[Éder Militão]] - [[Diego Milito]] - [[Gabriel Milito]] - [[Karel Miljon]] - [[Liam Millar]] - [[Anna Maria Millend]] - [[Andrea Miller]] - [[Bode Miller]] - [[Colin Miller]] - [[Martin Miller]] - [[Reggie Miller]] - [[Ryan Miller]] - [[Shaunae Miller]] - [[John Atta Mills]] - [[James Milner]] - [[Mikk Miländer]] - [[Alain Mimoun]] - [[Santi Mina]] - [[Yerry Mina]] - [[Grigori Minaškin]] - [[Tyrone Mings]] - [[Gabriele Minì]] - [[Valeri Minkenen]] - [[Suvi Minkinen]] - [[Yoshinobu Minowa]] - [[Valdis Mintals]] - [[Fraser Minten]] - [[Jana Mintšenkova]] - [[Antonio Mirante]] - [[Aleksei Mirantšuk]] - [[Anton Mirantšuk]] - [[Sander Mirme]] - [[Nikola Mirotić]] - [[Jekaterina Mirotvortseva]] - [[Dave Mirra]] - [[Roberts Misāns]] - [[Seraina Mischol]] - [[Zvjezdan Misimović]] - [[Jevgeni Missenjov]] - [[Anrijs Miška]] - [[Aleksander Miśta]] - [[Nikolai Mištšanski]] - [[Harry Mitchell]] - [[Konstantínos Mítroglou]] - [[Aleksandar Mitrović]] - [[Stefan Mitrović]] - [[Natalja Mitrovic-Puusep]] - [[Aleksander Mitt]] - [[Andrus Mitt]] - [[Arnold Mitt]] - [[Enrico-Egon Mitt]] - [[Raido Mitt]] - [[Maximilian Mittelstädt]] - [[Rosi Mittermaier]] - [[Sarah Mitton]] - [[Yukinori Miyabe]] - [[Johan Mjällby]] - [[Henrikh Mkhitarjan]] - [[Lilith Mkrttšhjan]] - [[Filip Mladenović]] - [[Mladen Mladenović]] - [[Michael Mmoh]] - [[Magnus Moan]] - [[Friedrich Moch]] - [[Mike Modano]] - [[Jakub Moder]] - [[Luka Modrić]] - [[Geir Moen]] - [[John Moffitt]] - [[Torgny Mogren]] - [[Milad Mohammadi]] - [[Sadegh Moharrami]] - [[Scott Moir]] - [[Niklas Moisander]] - [[Johan Mojica]] - [[Bertil Molander]] - [[Rodrigo Moledo]] - [[Alicia Molik]] - [[Alfred Molimard]] - [[Jorge Molina Vidal]] - [[Ille Molloka]] - [[Ashley Moloney]] - [[Sean Monahan]] - [[Ion Monea]] - [[Alexis Monney]] - [[Nikolai Monov]] - [[Nacho Monreal]] - [[Tiago Monteiro]] - [[Sam Montembeault]] - [[César Montes]] - [[Luis Montes]] - [[Fábio César Montezine]] - [[Tim Montgomery]] - [[Thobias Montler]] - [[Brandon Montour]] - [[Juan Pablo Montoya]] - [[Martín Montoya]] - [[Phajol Moolsan]] - [[Katie Moon]] - [[Johannes Moor]] - [[Kieffer Moore]] - [[Oliver Moore]] - [[Trevor Moore]] - [[Aino Moorlat]] - [[Aaron Mooy]] - [[Emre Mor]] - [[Mary Moraa]] - [[Júnior Moraes]] - [[Carlos Morales Quintana]] - [[Álvaro Morata]] - [[Ľubomír Moravčík]] - [[Noureddine Morceli]] - [[Sara Moreira]] - [[Bernard Morel]] - [[Alfredo Morelos]] - [[Alberto Moreno]] - [[Héctor Moreno]] - [[Marcelo Martins Moreno]] - [[Marlos Moreno]] - [[Yipsi Moreno]] - [[Alex Morgan]] - [[Edward Morgan]] - [[Thomas Morgenstern]] - [[Fernando Morientes]] - [[Nikolai Morilov]] - [[Gustavo Morínigo]] - [[Steve Morison]] - [[Ayumi Morita]] - [[Hidemasa Morita]] - [[Ryōta Moriwaki]] - [[Yasuyuki Moriyama]] - [[Yoshirō Moriyama]] - [[Hajime Moriyasu]] - [[Terje Morka]] - [[Michael Mørkøv]] - [[Anastassia Morkovkina]] - [[Tyler Morley]] - [[Piermario Morosini]] - [[Igor Morozov]] - [[Marek Morozov]] - [[Paul Morphy]] - [[Glenn Morris]] - [[Sandi Morris]] - [[Josh Morrissey]] - [[Merle Morrisson]] - [[Joe Morrow]] - [[Sam Morsy]] - [[Angela Mortimer]] - [[Olimpiu Moruțan]] - [[Samuel Mosberg]] - [[Ryan Moseley]] - [[Allika Inkeri Moser]] - [[Angelica Moser]] - [[Eva Moser]] - [[J.J. Moser]] - [[Simon Moser]] - [[Annemarie Moser-Pröll]] - [[Edwin Moses]] - [[Victor Moses]] - [[Max Mosley]] - [[Glen Moss]] - [[Timofei Mozgov]] - [[Sergei Mozjakin]] - [[Jean Mota]] - [[Lebo Mothiba]] - [[Masashi Motoyama]] - [[Viktorija Motritško]] - [[Thiago Motta]] - [[Tyler Motte]] - [[Harold Moukoudi]] - [[Steve Mounié]] - [[Mason Mount]] - [[Léo Moura]] - [[Mustapha Moussa]] - [[Taleb Moussa]] - [[Ragnhild Mowinckel]] - [[Petr Mrázek]] - [[Miljan Mrdaković]] - [[Mihheil Mtšedlišvili]] - [[Mõhhailo Mudrõk]] - [[Davith Mudžiri]] - [[John Mugabi]] - [[Dalilah Muhammad]] - [[Jelena Muhhina (iluuisutaja)|Jelena Muhhina]] - [[Karen Muir]] - [[Laura Muir]] - [[Edin Mujčin]] - [[Nordi Mukiele]] - [[Eridadi Mukwanga]] - [[Álex Mula]] - [[Mbulaeni Mulaudzi]] - [[Rodney Mullen]] - [[Steve Mullings]] - [[Sari Multala]] - [[Selma Multer]] - [[Janne Mumme]] - [[Iker Muniain]] - [[Uziel Muñoz]] - [[Shinji Murai]] - [[Yukifumi Murakami]] - [[Margus Murakas]] - [[Tomoko Muramatsu]] - [[Pirjo Muranen]] - [[Hiroto Muraoka]] - [[Ryōta Murata]] - [[Romualdas Murauskas]] - [[Karin Murd]] - [[Sergei Mureiko]] - [[Madli Murel]] - [[Fabiana Murer]] - [[Gheorghe Mureșan]] - [[Luis Muriel]] - [[Jeison Murillo]] - [[Michael Amir Murillo]] - [[Muriqui]] - [[Kōji Murofushi]] - [[Sei Muroya]] - [[Joe Murphy]] - [[Josh Murphy]] - [[Ryan Murphy]] - [[Andy Murray]] - [[Glenn Murray]] - [[Matt Murray]] - [[Ryan Murray]] - [[Jan Muršak]] - [[Aniss Murtazin]] - [[Wilma Murto]] - [[Mehis Muru]] - [[Olvi Murumets]] - [[Ahmed Musa]] - [[Mateo Musacchio]] - [[Yunus Musah]] - [[Andrew Musgrave]] - [[Jamal Musiala]] - [[David Musil]] - [[Juan Musso]] - [[Raul Must]] - [[Shkodran Mustafi]] - [[Zećira Mušović]] - [[Līna Mūze]] - [[Jake Muzzin]] - [[Anna Muzõtšuk]] - [[Marija Muzõtšuk]] - [[Jordon Mutch]] - [[Raiko Mutle]] - [[Halil Mutlu]] - [[Yoshinori Mutō]] - [[Yūki Mutō]] - [[Maria Mutola]] - [[Dikembe Mutombo]] - [[Guido Muttikas]] - [[Adrian Mutu]] - [[Phillipp Mwene]] - [[Enock Mwepu]] - [[Malle Mõistlik]] - [[Vitali Mõrnõi]] - [[Anastassija Mõskina]] - [[Erich Mõtlik]] - [[Ott Mõtsnik]] - [[Ain Mõttus]] - [[Arvo Mõttus]] - [[Epp Mäe]] - [[Siim Mäe]] - [[Saku Mäenalanen]] - [[Jarek Mäestu]] - [[Andre Mägi]] - [[Janar Mägi]] - [[Maris Mägi]] - [[Rasmus Mägi]] - [[Voldemar Mägi]] - [[Helary Mägisalu]] - [[Joni Mäki]] - [[Olli Mäki]] - [[Rauno Mäkinen]] - [[Tommi Mäkinen]] - [[Kaisa Mäkäräinen]] - [[Miko Mälberg]] - [[Alfred Mäll]] - [[Şəhriyar Məmmədyarov]] - [[Zeynəb Məmmədyarova]] - [[Helmut Mänd]] - [[Eliisabet Mändmets]] - [[Valter Mäng]] - [[Ants Mängel]] - [[Kalle Männama]] - [[Ruth Männigo]] - [[Petri Männikkö]] - [[Eero Mäntyranta]] - [[Silver Mäoma]] - [[Talvi Märja]] - [[Markko Märtin]] - [[Risto Mätas]] - [[Jarkko Määttä]] - [[Olli Määttä]] - [[Dietmar Mögenburg]] - [[Conrad Mölder]] - [[Jaan Mölder]] - [[Jaan Mölder juunior]] - [[Janika Mölder]] - [[Manfred Mölgg]] - [[Michael Möllenbeck]] - [[Oscar Möller]] - [[Bathujagijn Möngöntuul]] - [[Berit Mørdre Lammedal]] - [[Hanno Möttölä]] - [[Johann Mühlegg]] - [[Mert Müldür]] - [[Marleen Mülla]] - [[Peter Müllenberg]] - [[Gerd Müller]] - [[Jonas Müller]] - [[Jutta Müller]] - [[Mihkel Müller]] - [[Mirco Müller]] - [[Nicolai Müller]] - [[Peter Müller]] (mäesuusataja) - [[Peter Müller (poksija)]] - [[Thomas Müller]] (jalgpallur) - [[Thomas Müller (kahevõistleja)]] - [[Peeter Mürk]] - [[Valter Mürk]] - [[Martin Müürsepp]] - [[Tyler Myers]] - [[André Myhrer]] - [[Mika Myllylä]] - [[Tomokazu Myōjin]] - [[Lars Myrberg]] - [[Ferg Myrick]] - [[Magne Myrmo]] - [[Rey Mysterio]] - [[Jonni Myyrä]] == N == [[Mart Naaber]] - [[Francis Naali]] - [[Tõnis Naarits]] - [[Andrew Nabbout]] - [[Cédric Nabe]] - [[Heiki Nabi]] - [[Jevgeni Nabokov]] - [[Rafael Nadal]] - [[Arshad Nadeem]] - [[Isaac Nader]] - [[Nedo Nadi]] - [[Antonio Naelson]] - [[Margit Naerimäe]] - [[Virge Naeris]] - [[Kaoru Nagadome]] - [[Terumi Nagae]] - [[Kensuke Nagai]] - [[Yoshikazu Nagai]] - [[Yūichirō Nagai]] - [[Ryōta Nagaki]] - [[Kaori Nagamine]] - [[Fuka Nagano]] - [[Ken Naganuma]] - [[Asano Nagasato]] - [[Yuki Nagasato]] - [[Yūto Nagatomo]] - [[Andrus Nagel]] - [[Thomas Nagel (jalgpallur)|Thomas Nagel]] - [[Ádám Nagy]] - [[Konstantin Nahk]] - [[Radja Nainggolan]] - [[Erik Naissaar]] - [[Gerlin Naisson]] - [[Miguel Najdorf]] - [[Halimah Nakaayi]] - [[Kazuki Nakajima]] - [[Shoya Nakajima]] - [[Marvelous Nakamba]] - [[Aiko Nakamura]] - [[Hikaru Nakamura]] - [[Shunsuke Nakamura]] - [[Kelsey Nakanelua]] - [[Hidetoshi Nakata]] - [[Joe Namath]] - [[Vladislav Namestnikov]] - [[Nahitan Nández]] - [[Nani]] - [[Matteo Nannini]] - [[Toomas Napa]] - [[Armand Naris]] - [[Priit Narusk]] - [[Mai Narva]] - [[Regina Narva]] - [[Triin Narva]] - [[Rick Nash]] - [[Riley Nash]] - [[Steve Nash]] - [[Felipe Nasr]] - [[Samir Nasri]] - [[Alexandru Năstac]] - [[Matija Nastasić]] - [[Anatoli Nazarenko]] - [[Armen Nazarjan]] - [[Andrei Nazarov]] - [[Dilšod Nazarov]] - [[Karl Erik Nazarov]] - [[Remigija Nazarovienė]] - [[Kyle Naughton]] - [[David Navara]] - [[Jesús Navas]] - [[Keylor Navas]] - [[Martina Navrátilová]] - [[Philipp Nawrath]] - [[Evan Ndicka]] - [[Wilfred Ndidi]] - [[Jean Marc Ndjofang]] - [[Dan Ndoye]] - [[James Neal]] - [[Martin Nečas]] - [[Verica Nedeljković]] - [[Lex Nederlof]] - [[Pavel Nedvěd]] - [[Mihkel Neelus]] - [[Leopold Neeme]] - [[Virgo Neeme]] - [[Valter Neeris]] - [[Martin Neerot]] - [[Johan Neeskens]] - [[André Negrão]] - [[Gheorghe Negrea]] - [[Álvaro Negredo]] - [[Iivo Nei]] - [[Heleri-Anete Neider]] - [[Arturs Neikšāns]] - [[Tiiu Neiland]] - [[Voldemar Neiland]] - [[Lucas Neill]] - [[Lembit Nelke]] - [[Adam Nelson]] - [[Brock Nelson]] - [[Reiss Nelson]] - [[Victor Nelsson]] - [[Josef Němec]] - [[Bohumil Němeček]] - [[Angéla Németh]] - [[Miklós Németh]] - [[Patrik Nemeth]] - [[Milan Nenadić]] - [[Nenê]] - [[Ago Neo]] - [[Ondrej Nepela]] - [[Jan Nepomnjaštši]] - [[Natalja Neprjajeva]] - [[Harri Neppi]] - [[David Neres]] - [[Steffi Nerius]] - [[Aaron Ness]] - [[Alessandro Nesta]] - [[Viktors Ņesterenko]] - [[Nikita Nesterov]] - [[Roman Nesterovski]] - [[Andrej Nestrašil]] - [[Anthony Nesty]] - [[Acer Nethercott]] - [[Anna Netšajevskaja]] - [[Manuel Neuer]] - [[Leo Neugebauer]] - [[Florian Neuhaus]] - [[Alfred Neuland]] - [[Paul Neumann]] - [[Kateřina Neumannová]] - [[Artur Neuman-Tarimäe]] - [[Magdalena Neuner]] - [[Felix Neureuther]] - [[Oliver Neuville]] - [[Thierry Neuville]] - [[Pauli Nevala]] - [[Rúben Neves]] - [[Thiago Neves]] - [[Gary Neville]] - [[Kelly Nevolihhin]] - [[Aleksandr Nevski]] - [[John Newcombe]] - [[Andrew Newell]] - [[Paul Newman]] - [[Neymar]] - [[Michael Ngadeu-Ngadjui]] - [[Moumi Ngamaleu]] - [[Noah Ngeny]] - [[Nguyễn Công Phượng]] - [[Nguyễn Ngọc Trường Sơn]] - [[Sikou Niakaté]] - [[Tanguy Nianzou]] - [[Mitch Nichols]] - [[Isabelle Nicoloso]] - [[Scott Niedermayer]] - [[Georg Niedermeier]] - [[Nino Niederreiter]] - [[Brian Nielsen]] - [[Frans Nielsen]] - [[Harald Nielsen (jalgpallur)]] - [[Harald Nielsen (poksija)]] - [[Holger Nielsen]] - [[Richard Møller Nielsen]] - [[Simon Nielsen]] - [[Andries Nieman]] - [[Antti Niemi]] - [[Jarkko Nieminen]] - [[Toni Nieminen]] - [[Matt Nieto]] - [[Joe Nieuwendyk]] - [[Eef Nieuwenhuizen]] - [[Meinhard Niglas]] - [[Piret Niglas]] - [[Hugo Nigol]] - [[Saúl Ñíguez]] - [[Heiko Niidas]] - [[Herbert Niiler]] - [[Pentti Niinivuori]] - [[Marek Niit]] - [[Priidu Niit]] - [[Vladimir Nikiforov]] - [[Valeri Nikitin]] - [[Yrjö Nikkanen]] - [[Erik Nikkinen]] - [[Soini Nikkinen]] - [[Elmer Niklander]] - [[André Niklaus]] - [[Themistoklís Nikolaḯdis]] - [[Adriana Nikolova]] - [[Antónios Nikopolídis]] - [[Johannes Niks]] - [[Sami Niku]] - [[Tapani Niku]] - [[Pentti Nikula]] - [[Ilja Nikulin]] - [[Viktor Nikulin]] - [[Erling Nilsen]] - [[Arto Nilsson]] - [[Gunnar Nilsson]] - [[Robert Nilsson]] - [[Stina Nilsson]] - [[Alexander Nimo]] - [[Miloš Ninković]] - [[Corinne Niogret]] - [[Daigo Nishi]] - [[Naoko Nishigai]] - [[Liviu-Dieter Nisipeanu]] - [[Iivo Niskanen]] - [[Kerttu Niskanen]] - [[Matt Niskanen]] - [[Ruud van Nistelrooij]] - [[Ants Nisu]] - [[Oskar Nisu]] - [[Jüri Nisumaa]] - [[Florin Niță]] - [[Osvald Nitski (maadleja)]] - [[Osvald Nitski (ujuja)]] - [[Valeri Nitšuškin]] - [[Francine Niyonsaba]] - [[Eric Nkansah]] - [[Nicolas Nkoulou]] - [[Jean de Dieu Nkundabera]] - [[Joakim Noah]] - [[Mark Noble]] - [[Christian Noboa]] - [[Clément Noël]] - [[Philip Noel-Baker]] - [[Stefan Noesen]] - [[Artur Noga]] - [[Owen Nolan]] - [[Pedro Nolasco]] - [[Martin Noodla]] - [[Erki Nool]] - [[Craig Noone]] - [[Bernhard Nooni]] - [[Aivo Noormets]] - [[Andi Noot]] - [[Peeter Noppel]] - [[Kristoffer Nordfeldt]] - [[Joakim Nordström]] - [[Maxim Noreau]] - [[Silje Norendal]] - [[John Norman]] - [[Michael Norman]] - [[Peter Norman]] - [[Martin Normann]] - [[Omid Norouzi]] - [[Josh Norris]] - [[Lando Norris]] - [[Sage Northcutt]] - [[Petter Northug]] - [[Arūnas Norvaišas]] - [[Tomáš Nosek]] - [[Aleksei Noskov]] - [[Philip Nossmy]] - [[Ramaz Nozadze]] - [[Lassad Nouioui]] - [[Ville Nousiainen]] - [[Filip Novák]] - [[Michal Novák]] - [[Milivoje Novaković]] - [[Clément Novalak]] - [[Helen Novikov]] - [[Jevgeni Novikov (jalgpallur)]] - [[Jevgeni Novikov (rallisõitja)]] - [[Sergei Novikov]] - [[Sergei Novikov (laskesuusataja)]] - [[Arvydas Novikovas]] - [[Sergei Novitski]] - [[Nikolai Novosjolov]] - [[Jana Novotná]] - [[Nurlan Novruzov]] - [[Wojciech Nowicki]] - [[Dirk Nowitzki]] - [[Jens Nowotny]] - [[Fabrice Nsakala]] - [[Ryan Nugent-Hopkins]] - [[Erge Nugis]] - [[Vilve Nummert]] - [[Felipe Nunes]] - [[Matheus Nunes]] - [[Darwin Núñez]] - [[Eduardo Núñez]] - [[Marcelino Núñez]] - [[Héctor Núñez Segovia]] - [[John Nunn]] - [[Rauno Nurger]] - [[Kristiina Nurk]] - [[Jusuf Nurkić]] - [[Tiiu Nurmberg]] - [[Liidia Nurme]] - [[Tiidrek Nurme]] - [[Ants Nurmekivi]] - [[Sulo Nurmela]] - [[Leena Nurmi]] - [[Paavo Nurmi]] - [[Kaarel Nurmsalu]] - [[Laura Nurmsalu]] - [[Darnell Nurse]] - [[Mati Nuude]] - [[Laura Nuudi-Da Silva]] - [[Maie Nuust]] - [[Kristi Nõlvak]] - [[Kusti Nõlvak]] - [[Brett Nõmm]] - [[Karl-Romet Nõmm]] - [[Ott Nõmm]] - [[Reigo Nõmm]] - [[Aare Nõmme]] - [[Aksel Nõmmela]] - [[Raivo Nõmmik]] - [[Joonas Nättinen]] - [[Andreas Nödl]] - [[Norbert Növényi]] - [[Alexander Nübel]] - [[Herbert Nürnberg]] - [[Tomi Nybäck]] - [[Magnus Nygren]] - [[Bengt Nyholm]] - [[Matti Nykänen]] - [[William Nylander]] - [[Joni Nyman]] - [[Allan Nyom]] - [[Gustav Nyquist]] - [[Claudia Nystad]] == O == [[Verner Oamer]] - [[Boris Obergföll]] - [[Christina Obergföll]] - [[Ernest John Obiena]] - [[Francis Obikwelu]] - [[Hellen Obiri]] - [[Jan Oblak]] - [[Dan O'Brien]] - [[Pat O'Callaghan]] - [[Lucas Ocampos]] - [[Guillermo Ochoa]] - [[Juan Adriel Ochoa Reyes]] - [[Esteban Ocon]] - [[Tõnu Odamus]] - [[Eric O'Dell]] - [[Peter Odemwingie]] - [[Marco Odermatt]] - [[Lilian Odira]] - [[Denis Odoi]] - [[Lamar Odom]] - [[Stephen O'Donnell]] - [[Roy O'Donovan]] - [[Moses Odubajo]] - [[Alexander Dale Oen]] - [[Al Oerter]] - [[Jordan Oesterle]] - [[Jake Oettinger]] - [[Renata Oganesjan]] - [[Angelo Ogbonna]] - [[Sébastien Ogier]] - [[Kenji Ogiwara]] - [[Sean Ogunkoya]] - [[Yemisi Ogunleye]] - [[Oh Hyeon-gyu]] - [[Yui Ōhashi]] - [[Atte Ohtamaa]] - [[Christine Ohuruogu]] - [[Janne Oinas]] - [[Kristjan Oja]] - [[Rait Oja]] - [[Reimo Oja]] - [[Silvia Oja]] - [[Sten Oja]] - [[Oliver Ojakäär]] - [[Grete Ojala]] - [[Kati Ojaloo]] - [[Andres Ojamaa]] - [[Henrik Ojamaa]] - [[Hindrek Ojamaa]] - [[Juta Ojamaa]] - [[Marten Ojapõld]] - [[Ilmar Ojase]] - [[Artur Ojaste]] - [[Kalju Ojaste (laskesuusataja)|Kalju Ojaste]] - [[Triin Ojaste]] - [[Annely Ojastu]] - [[Eino Ojastu]] - [[Linda Ojastu]] - [[Sergio Ojeda]] - [[Malle Ojokas]] - [[Noah Okafor]] - [[Vladimir Okhotnik]] - [[Ivan O'Konnel-Bronin]] - [[Kyle Okposo]] - [[Arved Oksaar]] - [[Yasuhiko Okudera]] - [[Mehmet Okur]] - [[Hakeem Olajuwon]] - [[Maaren Olander]] - [[Grete Olde]] - [[Hendrik Olde]] - [[Margareth Olde]] - [[Jamie Oleksiak]] - [[Kairit Olenko]] - [[Aleksandr Olerski]] - [[Gert Olesk]] - [[Peeter Olesk (laskesportlane)|Peeter Olesk]] - [[Tanel Olev]] - [[Ivica Olić]] - [[Denõss Oliinõk]] - [[Vjatšeslav Oliinõk]] - [[Ken André Olimb]] - [[Mathis Olimb]] - [[Nadežda Olizarenko]] - [[Patrizio Oliva]] - [[Donizete Oliveira]] - [[Mathías Olivera]] - [[Krzysztof Oliwa]] - [[Juho Olkinuora]] - [[Raul Olle]] - [[Harri Olli]] - [[Ervin Ollik]] - [[Ülo Ollis]] - [[Sten Olmre]] - [[Anna Carin Olofsson-Zidek]] - [[Robin Olsen]] - [[Christian Olsson]] - [[Johan Olsson]] - [[Jörgen Olsson]] - [[Indro Olumets]] - [[Villi Olumets]] - [[Andres Olvik]] - [[Nicola Olyslagers]] - [[Linus Omark]] - [[Rafał Omelko]] - [[Kenneth Omeruo]] - [[Ömer Onan]] - [[Amadou Onana]] - [[Jermaine O'Neal]] - [[Shaquille O'Neal]] - [[Jérôme Onguéné]] - [[Paul Onuachu]] - [[Oguchi Onyewu]] - [[Karl Oole]] - [[Emma Oosterwegel]] - [[Loïs Openda]] - [[Andres Oper]] - [[Karel Opočenský]] - [[Kurt Oppelt]] - [[Marian Oprea]] - [[Deyvid Oprja]] - [[Allan Oras]] - [[Oliver Orav]] - [[Saara Orav]] - [[Vello Orav]] - [[Willi Orbán]] - [[Ryan O'Reilly]] - [[Anna Maria Orel]] - [[Anatoli Org]] - [[Aiko Orgla]] - [[Divock Origi]] - [[Carlo Orlandi]] - [[Oona Orpana]] - [[Bobby Orr]] - [[Karl Orren]] - [[Mislav Oršić]] - [[Lale Orta]] - [[Joni Ortio]] - [[Fidel Ortiz]] - [[Luis Ortíz]] - [[Alexander Os]] - [[Bright Osayi-Samuel]] - [[Chris Osgood]] - [[Daniel O'Shaughnessy]] - [[John O'Shea]] - [[T. J. Oshie]] - [[Victor Osimhen]] - [[Cedi Osman]] - [[Darío Osorio]] - [[Yordan Osorio]] - [[Aleksandr Ossipov]] - [[Ilja Ossipov]] - [[Jevgeni Ossipov]] - [[Jeļena Ostapenko]] - [[Mads Østberg]] - [[Simen Østensen]] - [[Ronnie O'Sullivan]] - [[Sonia O'Sullivan]] - [[Junko Ozawa]] - [[Michihiro Ozawa]] - [[Magomed Ozdojev]] - [[Elvīra Ozoliņa]] - [[Sinta Ozoliņa]] - [[Sandis Ozoliņš]] - [[Igor Ožiganov]] - [[Yūki Ōta]] - [[Nami Otake]] - [[Oteng Oteng]] - [[Aivar Otsalt]] - [[Jüri Otsmaa]] - [[Rein Otson]] - [[Zurab Otšigava]] - [[Liis Ott]] - [[Miia Ott]] - [[Merlene Ottey]] - [[Björn Otto]] - [[Kristin Otto]] - [[Sylke Otto]] - [[Rein Ottoson]] - [[Dango Ouattara]] - [[Azzedine Ounahi]] - [[Olavi Ouvinen]] - [[Marc Overmars]] - [[Steve Ovett]] - [[Michael Owen]] - [[Jesse Owens]] - [[Ayden Owens-Delerme]] - [[Alex Oxlade-Chamberlain]] - [[Masutatsu Ōyama]] - [[Mikel Oyarzabal]] ==P== [[Asko Paade]] - [[Aarne Paal]] - [[Aino Paal]] - [[Heinrich Paal]] - [[Leopold Paal]] - [[Rudolf Paal]] - [[Juhan Paalo]] - [[Merilin Paalo]] - [[Mart Paama]] - [[Sten-Egert Paap]] - [[Erik Paartalu]] - [[Martin Paasoja]] - [[Ain Paavo]] - [[Matti Paavo]] - [[Erin Pac]] - [[Josh Pace]] - [[Antonio Pacenza]] - [[Marko Pachel]] - [[Raiko Pachel]] - [[Luděk Pachman]] - [[Gonçalo Paciência]] - [[Max Pacioretty]] - [[Manny Pacquiao]] - [[Martin Padar]] - [[Vaike Paduri-Kaljuvee]] - [[Jeremy Page]] - [[Jean-Gabriel Pageau]] - [[Enri Pahapill]] - [[Mikk Pahapill]] - [[Tiit Pahapill]] - [[Marians Pahars]] - [[Enna Paikre]] - [[Joseph Paintsil]] - [[Signe Paisjärv]] - [[Bob Paisley]] - [[Magdalena Pajala]] - [[Ave Pajo]] - [[Karl Pajumäe]] - [[Märten Pajunurm]] - [[Rein Pajur]] - [[Aino-Eliise Pajusalu]] - [[Kaisa Pajusalu]] - [[Raimo Pajusalu]] - [[Rauno Pajuviidik]] - [[Pak Chol]] - [[Iiro Pakarinen]] - [[Erkki Pakkanen]] - [[Ever Palacios]] - [[Exequiel Palacios]] - [[Helibelton Palacios]] - [[Wilson Palacios]] - [[Madara Palameika]] - [[Kalle Palander]] - [[Ondřej Palát]] - [[Karl Palatu]] - [[Ando Palginõmm]] - [[João Palhinha]] - [[Ramaz Paliani]] - [[Katre Sofia Palm]] - [[Valter Palm]] - [[Kaupo Palmar]] - [[Arnold Palmer]] - [[Jolyon Palmer]] - [[Karl-Erik Palmér]] - [[Kyle Palmieri]] - [[José Luis Palomino]] - [[Gregorio Paltrinieri]] - [[Uno Palu]] - [[Kevor Palumets]] - [[Goran Pandev]] - [[Walter Pandiani]] - [[Hannula-Katrin Pandis]] - [[Antonín Panenka]] - [[Pang Qing]] - [[Richard Pánik]] - [[Olivier Panis]] - [[Gilles Panizzi]] - [[Nikolai Pankratov]] - [[Giorgio Pantano]] - [[Marko Pantelić]] - [[Costel Pantilimon]] - [[Christian Panucci]] - [[Jasmine Paolini]] - [[Charálampos Papadiás]] - [[Dimítris Papadópoulos]] - [[Paraskeví Papahrístou]] - [[Sokrátis Papastathópoulos]] - [[Novo Papaz]] - [[Tadas Papečkys]] - [[Ingmar Krister Paplavskis]] - [[Maksim Paponov]] - [[László Papp]] - [[László Papp (maadleja)]] - [[Tom Pappas]] - [[Leart Paqarada]] - [[Lucas Paquetá]] - [[Ferenc Paragi]] - [[Svetlana Paramõgina]] - [[Colton Parayko]] - [[Egon Parbo]] - [[Enn Parbo]] - [[Hansle Parchment]] - [[Juan Paredes]] - [[Leandro Paredes]] - [[Sergei Pareiko]] - [[Daniel Parejo]] - [[Mati Pari]] - [[Shādī Parīdar]] - [[Toomas Patrik Parijõgi]] - [[Dominik Paris]] - [[Tony Parker]] - [[Greg Parks]] - [[Kalev Parksepp]] - [[Mate Parlov]] - [[Jaak Parmas]] - [[Tiiu Parmas]] - [[Salme Parming]] - [[Krisztián Pars]] - [[Thomas Partey]] - [[Helgi Parts]] - [[Raivo Parts]] - [[Elina Partõka]] - [[Ryszard Parulski]] - [[Gabriella Paruzzi]] - [[Kaija Parve]] - [[Aki Parviainen]] - [[Aleksandr Parõgin]] - [[Petri Pasanen]] - [[Pasquale Pasarelli]] - [[Ezio Pascutti]] - [[Bernard Pask]] - [[Edward Pasquale]] - [[Javier Pastore]] - [[Travis Pastrana]] - [[David Pastrňák]] - [[Mario Pašalić]] - [[Dan Paźniak]] - [[Alexandre Pato]] - [[Paraskeví Patoulídou]] - [[Mait Patrail]] - [[Riccardo Patrese]] - [[Juri Patrikejev]] - [[Hannu Patronen]] - [[Barbara Petzold]] - [[Eleanor Patterson]] - [[Floyd Patterson]] - [[Billy Joe Patton]] - [[Mel Patton]] - [[Chris Paul]] - [[Jake Paul]] - [[Nick Paul]] - [[Pedro Miguel Pauleta]] - [[Sérgio Paulinho]] - [[Marileidy Paulino]] - [[Gabriel Paulista]] - [[Wellington Paulista]] - [[Marcos Paulo]] - [[Anete Paulus]] - [[Jiří Pavlenka]] - [[Antόnios Pavlídis]] - [[Vangélis Pavlídis]] - [[Roman Pavljutšenko]] - [[Anastassija Pavljutšenkova]] - [[Igor Pavlov]] - [[Anna Pavlova (võimleja)|Anna Pavlova]] - [[Strahinja Pavlović]] - [[Cristian Pavón]] - [[Tanner Pearson]] - [[Adam Peaty]] - [[Andero Pebre]] - [[Zdeněk Pecka]] - [[Augustas Pečiukevičius]] - [[Karin Peckert-Forsmann]] - [[Andrei Pedan]] - [[Marcus Holmgren Pedersen]] - [[Poul Pedersen]] - [[Alfonso Pedraza]] - [[João Pedro]] - [[Dustin Pedroia]] - [[Iván Pedroso]] - [[Helgi Peeba]] - [[Marek Peeba]] - [[Lembit Peegel]] - [[Rosine Peek]] - [[Shaẖar Pe'er]] - [[Cathelijn Peeters]] - [[Taavi Peetre]] - [[Raivo Peetsmann]] - [[Rasmus Peetson]] - [[Rauno Pehka]] - [[Rudolf Pehka]] - [[Arnd Peiffer]] - [[Triin Peips]] - [[Aaron Peirsol]] - [[Nette Peit]] - [[Meelis Peitre]] - [[Peter Pekarík]] - [[Tomáš Pekhart]] - [[Nikola Peković]] - [[Pelé]] - [[Adam Pelech]] - [[Graziano Pellè]] - [[Federica Pellegrini]] - [[Lorenzo Pellegrini]] - [[Federico Pellegrino]] - [[Yannick Pelletier]] - [[Rauno Pellikainen]] - [[Facundo Pellistri]] - [[Liis Pello]] - [[Jukka Peltola]] - [[Otto Peltzer]] - [[Sergio Peña]] - [[Mihaela Peneș]] - [[Jermaine Pennant]] - [[Flavia Pennetta]] - [[Kalev Pensa]] - [[Juku Pent]] - [[Risto E. J. Penttilä]] - [[Sten Pentus]] - [[Oribe Peralta]] - [[Víctor Peralta]] - [[Marie-José Pérec]] - [[Danilo Pereira]] - [[Matheus Pereira]] - [[Ricardo Pereira]] - [[Maicon Pereira de Oliveira]] - [[Alfonso Pérez]] - [[Ayoze Pérez]] - [[Carles Pérez]] - [[Enzo Pérez]] - [[Jefferson Pérez]] - [[Leyanis Pérez]] - [[Lucas Pérez]] - [[Pascual Pérez]] - [[Yaime Pérez]] - [[Luis Alberto Pérez-Rionda]] - [[Roberto Pereyra]] - [[Sten Perillus]] - [[Ivan Perišić]] - [[Sandra Perković]] - [[Curdin Perl]] - [[Brendan Perlini]] - [[Romain Perraud]] - [[Gilbert Perreault]] - [[Vito Perrelet]] - [[David Perron]] - [[Éric Perrot]] - [[Simone Perrotta]] - [[Corey Perry]] - [[Shenay Perry]] - [[Robin van Persie]] - [[Bror Persson]] - [[Indrek Pertelson]] - [[Silvia Pertens]] - [[Anssi Peräjoki]] - [[Helge Perälä]] - [[Harri Pesonen]] - [[Janne Pesonen]] - [[Pentti Pesonen]] - [[Matteo Pessina]] - [[Germán Pezzella]] - [[Anderson Peters]] - [[Anders Petersen]] - [[Cal Petersen]] - [[Nils Petersen]] - [[Sara Slott Petersen]] - [[Thyge Petersen]] - [[Eveli Peterson]] - [[Pirjo Peterson]] - [[Rebecca Peterson]] - [[Teodor Peterson]] - [[Tiiu Peterson]] - [[Voldemar Peterson]] - [[Momir Petković]] - [[Tom Petranoff]] - [[Dimitri Petratos]] - [[Evaldas Petrauskas]] - [[Vadimas Petrenka]] - [[Zalina Petrivskaja]] - [[Aršak Petrosjan]] - [[Davith Petrosjan]] - [[Tigran Leoni Petrosjan]] - [[Andres Petrov]] - [[Daniel Petrov]] - [[Kirill Petrov]] - [[Martin Petrov]] - [[Vitali Petrov]] - [[Vladimir Petrov]] - [[Gabriela Petrova]] - [[Jelena Petrova]] - [[Olena Petrova]] - [[Dražen Petrović]] - [[Niina Petrõkina]] - [[Jeff Petry]] - [[Oleksei Petšerov]] - [[Julija Petšonkina]] - [[Øystein Pettersen]] - [[Elias Pettersson]] - [[Fredrik Pettersson]] - [[Jesper Pettersson]] - [[Marcus Pettersson]] - [[Simon Pettersson]] - [[Antonio Pettigrew]] - [[Ellen Pettitt]] - [[Richard Petty]] - [[Aleksei Petuhhov]] - [[Tuuli Petäjä-Sirén]] - [[José Peyre]] - [[Phạm Lê Thảo Nguyên]] - [[Zaza Phatšulia]] - [[Michael Phelps]] - [[Mark Philippoussis]] - [[André Phillips]] - [[Chris Phillips]] - [[Dwight Phillips]] - [[Matt Phillips]] - [[Oscar Piastri]] - [[Lucas Piazón]] - [[Edmund Piątkowski]] - [[Pedro Pablo Pichardo]] - [[Calvin Pickard]] - [[Jordan Pickford]] - [[Dmõtro Pidrutšnõi]] - [[Paul Pierce]] - [[Chiara Pierobon]] - [[Erik Pieters]] - [[Maria Pietilä-Holmner]] - [[Alex Pietrangelo]] - [[Jevgeni Pigussov]] - [[Piret Pihel]] - [[Elisabeth Pihela]] - [[Kadri Pihla]] - [[Kustaa Pihlajamäki]] - [[Arnold Pihlak]] - [[Antti Pihlström]] - [[Han Hendrik Piho]] - [[Jakob Piil]] - [[Linda Piiper]] - [[Ly Piir]] - [[Uno Piir]] - [[Kätlin Piirimäe]] - [[Ekke Piirisild]] - [[Raio Piiroja]] - [[Olev Piirsalu]] - [[Eugen Piisang]] - [[Harri Piitulainen]] - [[Yrjö Piitulainen]] - [[Artur Pikk]] - [[August Pikker]] - [[Veronika Pikkel]] - [[Rauno Pikkor]] - [[Aavo Pikkuus]] - [[Václav Pilař]] - [[Ryszard Pilarczyk]] - [[Stanisław Piłat]] - [[Helena Pilejczyk]] - [[Ahto Pilisner]] - [[Pietro Piller Cottrer]] - [[Harry Pillsbury]] - [[Bernardo Piñango]] - [[Aado Pind]] - [[Inge Pind]] - [[Roger Pingeon]] - [[Ethan Pinnock]] - [[Ain Pinnonen]] - [[Javier Pinola]] - [[Liane Pintsaar]] - [[Alexis Pinturault]] - [[Gerard Piqué]] - [[Joaquín Piquerez]] - [[Nelson Piquet]] - [[Nelson Angelo Piquet]] - [[Vicky Piria]] - [[Gordon Pirie]] - [[Mehmet Akif Pirim]] - [[Külli Pirksaar]] - [[Margus Pirksaar]] - [[Andrea Pirlo]] - [[Tsvetana Pironkova]] - [[Brandon Pirri]] - [[Feliks Pirts]] - [[Dumitru Pîrvulescu]] - [[Józef Pisarski]] - [[Marija Pissareva]] - [[Nikólas Píssis]] - [[Łukasz Piszczek]] - [[Oscar Pistorius]] - [[Ernst Pistulla]] - [[Claudio Pizarro]] - [[Guido Pizarro]] - [[Rodolfo Pizarro]] - [[Francesco Pizzi]] - [[Antonio Pizzonia]] - [[Kalju Pitksar]] - [[Tero Pitkämäki]] - [[Tyler Pitlick]] - [[Andri Pjatov]] - [[Jacques Plante]] - [[Martin Plaser]] - [[Christian Plaziat]] - [[Gonzalo Plata]] - [[Michel Platini]] - [[Kyle Platzer]] - [[Marek Plawgo]] - [[Alassane Pléa]] - [[Karolína Plíšková]] - [[Jevgeni Pljuštšenko]] - [[Pavel Ploc (laskesuusataja)]] - [[Pavel Ploc]] - [[Tarvo Ploom]] - [[Valdur Ploom]] - [[Kardo Ploomipuu]] - [[Sergei Plotnikov]] - [[Miguel Poblet]] - [[Karel Poborský]] - [[Mauricio Pochettino]] - [[Tomás Pochettino]] - [[Lukas Podolski]] - [[Mark Podolskij]] - [[Ryan Poehling]] - [[Tadej Pogačar]] - [[Paul Pogba]] - [[Justin Pogge]] - [[Pavel Pogrebnjak]] - [[Joel Pohjanpalo]] - [[Otto Pohla]] - [[Aivar Pohlak]] - [[Brayden Point]] - [[Liv Grete Poirée]] - [[Raphaël Poirée]] - [[Émile Poirier]] - [[David Poisson]] - [[Ville Pokka]] - [[Pavol Polakovič]] - [[Vukašin Poleksić]] - [[Judit Polgár]] - [[Nikolai Poljakov]] - [[Õnne Pollisinski]] - [[Viljam Poltojainen]] - [[Aleksei Poltoranin]] - [[Imre Polyák]] - [[Erlen Pomeranets]] - [[Ezequiel Ponce]] - [[Jevgeni Ponjatovski]] - [[Ruslan Ponomarjov]] - [[Nina Ponomarjova]] - [[Martin Ponsiluoma]] - [[Leonardo Ponzio]] - [[Albert Poom]] - [[Markus Poom]] - [[Mart Poom]] - [[Gabriel Popescu]] - [[Aleksandr Popov (ujuja)|Aleksandr Popov]] - [[Ivelin Popov]] - [[Denis Popović]] - [[Leona Popović]] - [[David Popovici]] - [[Otto von Porat]] - [[Aleksandr Porhomovski]] - [[Ahmed Porkveli]] - [[Valeri Pormann]] - [[Věra Pospíšilová-Cechlová]] - [[Sander Post]] - [[Piret Pormeister]] - [[Pedro Porro]] - [[Kristaps Porziņģis]] - [[Elliott Porter]] - [[Harry Porter]] - [[Francisco Portillo]] - [[Lajos Portisch]] - [[Stefan Posch]] - [[Buster Posey]] - [[Kristián Pospíšil]] - [[Johan Possul]] - [[Siim-Markus Post]] - [[Hélder Postiga]] - [[Leonid Potapov]] - [[Igor Potapovitš]] - [[Leopold Potesil]] - [[Sirje Potisepp]] - [[Vladimir Potkin]] - [[Mira Potkonen]] - [[Juan Martín del Potro]] - [[Graham Potter]] - [[William Pottker]] - [[Denis Potvin]] - [[Raymond Poulidor]] - [[Marie-Philip Poulin]] - [[Marc-Antoine Pouliot]] - [[Yussuf Poulsen]] - [[Théo Pourchaire]] - [[Tanja Poutiainen]] - [[Guido Povar]] - [[Péter Povázsay]] - [[Aleksandr Povetkin]] - [[Asafa Powell]] - [[Donovan Powell]] - [[Mike Powell]] - [[Nick Powell]] - [[Owen Power]] - [[Dennis Praet]] - [[Rameshbabu Praggnanandhaa]] - [[Alfred Praks]] - [[Helmut Praks]] - [[Cesare Prandelli]] - [[Manfred Pranger]] - [[Dmitri Prants]] - [[Fernando Prass]] - [[Fabio Prates]] - [[Lucas Pratto]] - [[Larissa Preobraženskaja]] - [[Endel Press]] - [[Feliks Press]] - [[Kristjan Press]] - [[Franziska Preuss]] - [[Peter Prevc]] - [[Carey Price]] - [[Aivar Priidel]] - [[Sten Priinits]] - [[Aleksandar Prijović]] - [[Konstantin Primakov]] - [[Zoran Primorac]] - [[Shane Prince]] - [[Tayshaun Prince]] - [[Igor Prins]] - [[Stanislav Prins]] - [[Alex Pritchard]] - [[Alena Procházková]] - [[Nikolai Prohhorkin]] - [[‎Martin Prokop]] - [[Jeļena Prokopčuka]] - [[Aleksei Prokurorov]] - [[Quincy Promes]] - [[Jakob Proovel]] - [[Toomas Proovel]] - [[Albert Prosa]] - [[Alain Prost]] - [[Galina Prozumenštšikova]] - [[Ruslan Provodnikov]] - [[Ivan Provorov]] - [[Dawid Przepiórka]] - [[Mateusz Przybylko]] - [[Nelson Prudêncio]] - [[Georges Prud'Homme]] - [[Svetlana Prudnikova]] - [[Libuše Prusova]] - [[Natalija Prõštšepa]] - [[Grischa Prömel]] - [[Eduard Prööm]] - [[Tymoteusz Puchacz]] - [[Joona Puhakka]] - [[Jaan Puidet]] - [[Arūnas Pukelevičius]] - [[Martti Pukk]] - [[Teemu Pukki]] - [[Eduard Pukkonen]] - [[Christian Pulisic]] - [[Jesse Puljujärvi]] - [[Teemu Pulkkinen]] - [[Mariel Merlii Pulles]] - [[Ryan Pulock]] - [[Richard Pulst]] - [[Paulius Pultinevičius]] - [[Viliami Pulu]] - [[Raimund Pundi]] - [[Peeter Pungar]] - [[Raimo Punning]] - [[Keith Pupart]] - [[Oiva Purho]] - [[Pertti Purhonen]] - [[Eino Puri]] - [[Oliver Puri]] - [[Sander Puri]] - [[Ats Purje]] - [[Zinovi Purvinski]] - [[Ferenc Puskás]] - [[Aleksandr Puštov]] - [[Mirko Puzović]] - [[Jorginho Putinatti]] - [[Marko Putinčanin]] - [[Toomas Putmaker]] - [[Helmut Puur]] - [[Alfred Puusaag]] - [[Edgar Puusepp]] - [[Markus Puusepp]] - [[Kristjan Puusild]] - [[Ingrid Puusta]] - [[Heino Puuste]] - [[Juuso Puustinen]] - [[Valtteri Puustinen]] - [[Carles Puyol]] - [[Raimond Põder]] - [[Aavo Põhjala]] - [[Anna-Liisa Põld]] - [[Remy Põld]] - [[Aita Põldma]] - [[Jaak Põldma]] - [[Mirko Põldma]] - [[Tiina Põldmaa-Talv]] - [[Kristofer Põldme]] - [[Liina Põldots]] - [[Endel Põldsalu]] - [[Virve Põldsam]] - [[Henn Põlluste]] - [[Johan Põntson]] - [[Aalo Põvvat]] - [[Üllar Põvvat]] - [[Elisabeth Pähtz]] - [[Krista Pärmäkoski]] - [[Harald Pärn]] - [[Illimar Pärn]] - [[Sander Pärn]] - [[Hubert Pärnakivi]] - [[Reena Pärnat]] - [[Georg Pärnpuu]] - [[Marko Pärnpuu]] - [[Monika Pärnpuu]] - [[Anja Pärson]] - [[Armi Pärt]] - [[Ilmar Pärtelpoeg]] - [[Magnus Pääjärvi]] - [[Aita Pääsuke]] - [[Tõnu Pääsuke]] - [[Jakob Pöltl]] - [[Anett Pötzsch]] - [[Johannes Pürn]] - [[Eduard Pütsep]] - [[Erki Pütsep]] - [[Mark Pysyk]] - [[Władysław Pytlasiński]] - [[Mika Pyörälä]] == Q == [[Rustam Qosimjonov]] - [[Simona Quadarella]] - [[Robin Quaison]] - [[Ricardo Quaresma]] - [[Don Quarrie]] - [[Fabio Quartararo]] - [[Clement Quartey]] - [[Henk Quentemeijer]] - [[Jason Quigley]] - [[Jonathan Quick]] - [[Máximo Quiles]] - [[Pierre Quinon]] - [[Juan Sebastián Quintero]] - [[Damiano Quintieri]] - [[Bartolomeu Jacinto Quissanga]] == R == [[Andrus Raadik]] - [[Anton Raadik]] - [[Pille Raadik]] - [[Toomas Raadik]] - [[Argo Raag]] - [[Merle Raaliste]] - [[Helmut Raamat]] - [[Pedro van Raamsdonk]] - [[Antti Raanta]] - [[Mohsen Rabiekhah]] - [[Adrien Rabiot]] - [[Karel Rachůnek]] - [[Paula Radcliffe]] - [[Ivan Radeljić]] - [[Peter Rademacher]] - [[Bojan Radev]] - [[Ineta Radēviča]] - [[Eric Radford]] - [[Hubert Radke]] - [[Nemanja Radonjić]] - [[Ștefan Radu]] - [[Emma Raducanu]] - [[Aleksandr Radulov]] - [[Vladas Radvilavičius]] - [[Agnieszka Radwańska]] - [[Rafael Pereira da Silva]] - [[Michael Raffl]] - [[Thomas Raffl]] - [[Rafinha (sündinud 1993)|Rafinha]] - [[Vjatšeslav Ragozin]] - [[Ēriks Rags]] - [[Kerttu Rahe]] - [[Susanna Rahkamo]] - [[Baba Rahman]] - [[Uwe Rahn]] - [[Ilse Rahnel]] - [[Silva Rahnel]] - [[Kristjan Rahnu]] - [[Benjamin Raich]] - [[Maurice Raichenbach]] - [[Risto Raid]] - [[Eedo Raide]] - [[Ülo Raidma]] - [[Erich Raidvee]] - [[Peet Raig]] - [[Kenneth Raisma]] - [[Jukka Raitala]] - [[Topi Raitanen]] - [[Allar Raja]] - [[Andres Raja]] - [[Arvi Raja]] - [[Lembit Rajala]] - [[Toni Rajala]] - [[Georgi Rajkov]] - [[Predrag Rajković]] - [[Rickard Rakell]] - [[Ivan Rakitić]] - [[Brandis Raley-Ross]] - [[Benito Raman]] - [[Ramires]] - [[Nils Ramm]] - [[Karl-Martin Rammo]] - [[Willi Rammo]] - [[Ülo Rammo]] - [[Gonçalo Ramos]] - [[Rafael Ramos]] - [[Ruy Ramos]] - [[Sergio Ramos]] - [[Craig Ramsay]] - [[Aaron Ramsey]] - [[Rashid Ramzi]] - [[Ellen Rand]] - [[Kristian Rand]] - [[Mary Rand]] - [[Taavi Rand]] - [[Kikkan Randall]] - [[Jüri Randla]] - [[Leonard Randolph]] - [[Margit Randver]] - [[Jüri Randviir]] - [[Maari Randväli]] - [[Claudio Ranieri]] - [[Valdu Rannaleet]] - [[Indrek Rannama]] - [[Raul Rannaveer]] - [[Maaja Ranniku]] - [[Heiko Rannula]] - [[Sampo Ranta]] - [[Mikko Rantanen]] - [[Siiri Rantanen]] - [[Milan Rapaić]] - [[Megan Rapinoe]] - [[Jovana Rapport]] - [[Danas Rapšys]] - [[Marcus Rashford]] - [[Joonas Rask]] - [[Tuukka Rask]] - [[Ahto Raska]] - [[Andres Raska]] - [[Liina Raska]] - [[Dennis Rasmussen]] - [[Giacomo Raspadori]] - [[Paco Rassat]] - [[Camille Rast]] - [[Andrejs Rastorgujevs]] - [[Gregor Rasva]] - [[Luiz Razia]] - [[Giuliano Razzoli]] - [[Jaan Ratassepp (sõudja)|Jaan Ratassepp]] - [[Andrei Rațiu]] - [[Daniil Ratnikov]] - [[Eduard Ratnikov]] - [[Sergei Ratnikov]] - [[Ony Paule Ratsimbazafy]] - [[Mihkel Ratt]] - [[Ty Rattie]] - [[Eve Rattiste]] - [[Harry Rattus]] - [[Priit Raud]] - [[Hubert Raudaschl]] - [[Kalju Raudjalg]] - [[Andreas Raudsepp]] - [[Karl Raudsepp (võidusõitja)|Karl Raudsepp]] - [[Lydia Raudsepp]] - [[Pavo Raudsepp]] - [[Raimo Raudsepp]] - [[Heino Raudsik]] - [[Art Raudva]] - [[Raúl]] - [[Alex-Edward Raus]] - [[Olita Rause]] - [[Igors Rausis]] - [[Tapio Rautavaara]] - [[Pasi Rautiainen]] - [[Pentti Rautiainen]] - [[Jana Rawlinson]] - [[David Raya]] - [[Lucas Raymond]] - [[Jonathan Rea]] - [[Oleg Reabciuk]] - [[Tim Ream]] - [[Ryan Reaves]] - [[Ago Rebane]] - [[Kirti Rebane]] - [[Lembit Rebane]] - [[Viiu Rebane]] - [[Viktoria Rebensburg]] - [[Ante Rebić]] - [[Anthony Rech]] - [[Helmut Recknagel]] - [[Harry Redknapp]] - [[Miķelis Rēdlihs]] - [[Derek Redmond]] - [[Nathan Redmond]] - [[Zach Redmond]] - [[Redžep Redžepovski]] - [[Andreas Fjorden Ree]] - [[Arnold Ree]] - [[Gary Reed]] - [[Travis Reed]] - [[Jemma Reekie]] - [[Roman Rees]] - [[Brittney Reese]] - [[Peter Regin]] - [[Walid Regragui]] - [[Enrique Regüeiferos]] - [[Aivar Rehemaa]] - [[Katrin Rehemaa]] - [[Otto Rehhagel]] - [[Lukas Reichel]] - [[Hannes Reichelt]] - [[Robin Reid]] - [[Robin Reid (jalgrattur)]] - [[Adam Reideborn]] - [[Christian Reif]] - [[Taavi Reigam]] - [[Tijjani Reijnders]] - [[Mike Reilly]] - [[Martin Reim]] - [[Petri Reima]] - [[Elmar Reiman]] - [[Riido Reiman]] - [[James Reimer]] - [[Bernhard Rein]] - [[José Manuel Reina]] - [[Reinaldo]] - [[Julius Reinans]] - [[Otto Reinfeldt-Reinlo]] - [[Sam Reinhart]] - [[Aleksander Reinke]] - [[Aleksander Reino]] - [[Gabriele Reinsch]] - [[Sven Reintak]] - [[Mikk Reintam]] - [[Ott Reinumäe]] - [[Harald Reinvald]] - [[Sandra Reinvald]] - [[Carmely Reiska]] - [[Michael Reiziger]] - [[Dana Reizniece-Ozola]] - [[Karim Rekik]] - [[Karl Remm]] - [[Margus Remmak]] - [[Edgar Remmel]] - [[Loïc Rémy]] - [[Borna Rendulić]] - [[Silke Renk]] - [[Diana Rennik]] - [[Kevin Renno]] - [[Michal Řepík]] - [[Attila Repka]] - [[Christopher Repka]] - [[Eva Repková]] - [[Valle Resko]] - [[Miloslava Rezková]] - [[Vladimir Reznitšenko]] - [[Anfissa Reztsova]] - [[Gleb Retivõhh]] - [[Stefan Rettenegger]] - [[Julian Reus]] - [[Marco Reus]] - [[Carlos Reutemann]] - [[Daniel Revenu]] - [[Carles Rexach]] - [[Diego Antonio Reyes]] - [[Harry Reynolds]] - [[Damien Riat]] - [[Adriano Leite Ribeiro]] - [[Éverton Ribeiro]] - [[Fernanda Ribeiro]] - [[Franck Ribéry]] - [[Zoltán Ribli]] - [[Emma Ribom]] - [[Hamilton Ricard]] - [[Franco Riccardi]] - [[Daniel Ricciardo]] - [[Declan Rice]] - [[Cyprien Richard]] - [[Tanner Richard]] - [[Brad Richards]] - [[Jereem Richards]] - [[Micah Richards]] - [[Sanya Richards-Ross]] - [[Brad Richardson]] - [[Sha'Carri Richardson]] - [[Daniel Rickardsson]] - [[Shanieka Ricketts]] - [[Lars Riedel]] - [[Jaïro Riedewald]] - [[Maximilian Riedmüller]] - [[Søren Rieks]] - [[Morgan Rielly]] - [[Yvon Riemer]] - [[Maria Riesch]] - [[Fabian Rießle]] - [[Emiliano Rigoni]] - [[Annika Rihma]] - [[Jarl Magnus Riiber]] - [[Herol Riiberg]] - [[Juuso Riikola]] - [[Enn Riisalu]] - [[Boris Riisik]] - [[Joonas Riismaa]] - [[Mait Riisman]] - [[Tarmo Riitmuru]] - [[Frank Rijkaard]] - [[Roderick Rijnders]] - [[Rait Rikberg]] - [[Tomas Rimas]] - [[Artūras Rimkevičius]] - [[Danilo Rinaldi]] - [[Kristo Ringas]] - [[Sandra Ringwald]] - [[Tauno Rinkinen]] - [[Pekka Rinne]] - [[Josh Risdon]] - [[Roope Riski]] - [[Jaakko Rissanen]] - [[Rasmus Rissanen]] - [[Arvo Rist]] - [[Liisi Rist]] - [[Ranet Ristikivi]] - [[Rasmus Ristolainen]] - [[Stefan Ristovski]] - [[Nick Ritchie]] - [[Siret Rits]] - [[Valentina Ritsing]] - [[David Rittich]] - [[Rivaldo]] - [[Blas Riveros]] - [[Leelo Rivis]] - [[Georgi Rjabov]] - [[Oleg Rjahhovski]] - [[Juri Rjazanov]] - [[Arjen Robben]] - [[Carmelo Robledo]] - [[Daniel Roberts]] - [[Andrew Robertson]] - [[Oscar Robertson]] - [[Robinho]] - [[Antonee Robinson]] - [[Callum Robinson]] - [[Jack Robinson]] - [[Mat Robinson]] - [[Paul Robinson]] - [[Dayron Robles‎]] - [[Joel Robles]] - [[Joaquín Rocha]] - [[Sergio Rochet]] - [[Vebjørn Rodal]] - [[Hugo Rodallega]] - [[Andy Roddick]] - [[Sebastian Rode]] - [[Dennis Rodman]] - [[Irina Rodnina]] - [[Joe Rodon]] - [[Eduardo Pereira Rodrigues]] - [[Evan Rodrigues]] - [[Garry Rodrigues]] - [[Jorge Rodrigues]] - [[Márcio Rodrigues]] - [[Moacir Rodrigues dos Santos]] - [[Ángel Rodríguez]] - [[Arturo Rodríguez]] - [[Enrique Rodríguez]] - [[Guido Rodríguez]] - [[Jaime Rodríguez]] - [[James Rodríguez]] - [[Jay Rodriguez]] - [[Jonathan Rodríguez]] - [[Luis Alfonso Rodríguez]] - [[Maximiliano Rodríguez]] - [[Óscar Rodríguez]] - [[Washington Rodríguez]] - [[Yoel Rodríguez]] - [[Pedro Rodríguez Ledesma]] - [[Jack Rodwell]] - [[Garrett Roe]] - [[Mads Roerslev]] - [[Jeremy Roff]] - [[Erika Roger]] - [[Camryn Rogers]] - [[Raevyn Rogers]] - [[Jacques Rogge]] - [[Primož Roglič]] - [[Laura Rogule]] - [[Marcus Rohdén]] - [[Heidi Rohi]] - [[Aino Roht]] - [[Hillar Rohtaru]] - [[Johan Rohtla]] - [[Laura Rohtla]] - [[Paavo Roininen]] - [[Clemente Rojas]] - [[Marco Rojas]] - [[Robert Rojas]] - [[Yulimar Rojas]] - [[Marcos Rojo]] - [[Antonio Roldán]] - [[Cindy Roleder]] - [[Simon Rolfes]] - [[Marjut Rolig]] - [[Esteban Rolón]] - [[Leonardo Rolón]] - [[Raido Roman]] - [[Taras Romanczuk]] - [[Viktor Romanenkov]] - [[Oksana Romanenkova]] - [[Darlan Romani]] - [[Maria Romanjuk]] - [[Jelena Romanova]] - [[Pjotr Romanovski]] - [[Koffi Ndri Romaric]] - [[Ángel Romero]] - [[Cristian Romero]] - [[Luis Alberto Romero]] - [[Óscar Romero (jalgpallur)|Óscar Romero]] - [[Oriol Romeu]] - [[Bjørn Einar Romøren]] - [[Ronaldinho]] - [[Ronaldo]] - [[Cristiano Ronaldo]] - [[Jonas Røndbjerg]] - [[Rajon Rondo]] - [[Salomón Rondón]] - [[Eldar Rønning]] - [[Jon Rønningen]] - [[Frederik Rønnow]] - [[Kuno Rooba]] - [[Meelis Rooba]] - [[Robert Rooba]] - [[Urmas Rooba]] - [[Ain Rool]] - [[Voldemar Roolaan]] - [[Boris Roolaid]] - [[Egon Roolaid]] - [[Heldur Roone]] - [[Wayne Rooney]] - [[Henri Roos]] - [[Riivo Roose]] - [[Rasmus Roosleht]] - [[Sulev Roosma]] - [[Mark Oliver Roosnupp]] - [[Piet Roozenburg]] - [[Jack Root]] - [[Salme Rootare]] - [[Vidrik Rootare]] - [[Markus Rooth]] - [[Jaan Roots]] - [[Maire Roots]] - [[Vello Rootsi]] - [[Marco Rosa]] - [[Roberto Rosales]] - [[Jarno Rosberg]] - [[Keke Rosberg]] - [[Nico Rosberg]] - [[Danny Rose]] - [[Derrick Rose]] - [[Inna Rose]] - [[Jacob de la Rose]] - [[Murray Rose]] - [[Robert Rosén]] - [[Kristjan Rosenberg]] - [[Heide Rosendahl]] - [[Märt Rosenthal]] - [[Ken Rosewall]] - [[Tomáš Rosický]] - [[Jack Roslovic]] - [[Héctor Rossetto]] - [[Alexander Rossi]] - [[Diego Rossi]] - [[Marco Rossi]] - [[Marco Rossi (jäähokimängija)|Marco Rossi]] - [[Paolo Rossi]] - [[Sulo Rossi]] - [[Valentino Rossi]] - [[Igor Rostorotski]] - [[Pavel Rostovtsev]] - [[Ewa Różańska]] - [[Isai Rozenfeld]] - [[Eduardas Rozentalis]] - [[Valeri Rozmanov]] - [[Sándor Rozsnyói]] - [[Serhi Rožok]] - [[Gustave Roth]] - [[Künter Rothberg]] - [[Szapsel Rotholc]] - [[Ferguson Rotich]] - [[Vassili Rotšev]] - [[Dorothy Round Little]] - [[Ronda Rousey]] - [[Antoine Roussel]] - [[Harri Rovanperä]] - [[Kalle Rovanperä]] - [[James Michael Rowe]] - [[Nicolas Roy]] - [[Patrick Roy]] - [[Martin Røymark]] - [[Marco Ruben]] - [[Mārtiņš Rubenis]] - [[Iepe Rubingh]] - [[Kristiāns Rubīns]] - [[Ricky Rubio]] - [[Sergei Rublevski]] - [[Mark Rudan]] - [[David Lekuta Rudisha]] - [[Wiesław Rudkowski]] - [[Artjoms Rudņevs]] - [[Wilma Rudolph]] - [[Manuel Rui Costa]] - [[Fabián Ruiz]] - [[Flor Ruiz]] - [[Marcel Ruiz]] - [[Víctor Ruiz]] - [[Antonio Rukavina]] - [[Ernst Rull]] - [[Gerónimo Rulli]] - [[Alberts Rumba]] - [[Raema Lisa Rumbewas]] - [[Indrek Rumma]] - [[Hellat Rumvolt]] - [[David Rundblad]] - [[Elmar Runge]] - [[Herbert Runge]] - [[Pekka Ruokola]] - [[Jarno Ruotsalainen]] - [[Lukas Rupp]] - [[Arantxa Rus]] - [[Ace Rusevski]] - [[Bill Russell]] - [[Carrie Russell]] - [[Masai Russell]] - [[Patrick Russell]] - [[Raivo Russmann]] - [[Bryan Rust]] - [[Ștefan Rusu]] - [[Babe Ruth]] - [[Greg Rutherford]] - [[Rain Ruuder]] - [[Raissa Ruus]] - [[Antti Ruuskanen]] - [[Maido Ruusmann]] - [[Leo Rwabwogo]] - [[Jaroslav Rõbakov]] - [[Voldemar Rõks]] - [[Tamara Rõlova]] - [[Olga Rõpakova]] - [[Boriss Rõtov]] - [[Teymur Rəcəbov]] - [[Jaanika Rähn]] - [[Kimi Räikkönen]] - [[Mihkel Räim]] - [[Karri Rämö]] - [[Aivar Räni]] - [[Raido Ränkel]] - [[Artur Rättel]] - [[Aatu Räty]] - [[Seppo Räty]] - [[Margus Rääk]] - [[Helmuth Räästas]] - [[Alfred Röding]] - [[Voldemar Röding]] - [[Thomas Röhler]] - [[Walter Röhrl]] - [[Assar Rönnlund]] - [[Michael Rösch]] - [[Sjur Røthe]] - [[Antonio Rüdiger]] - [[Eha Rünne]] - [[Helina Rüütel]] - [[Margit Rüütel]] - [[Henri Rüütli]] - [[Tarmo Rüütli]] - [[Derek Ryan]] - [[Mathew Ryan]] - [[Jerzy Rybicki]] - [[Ingvar Rydell]] - [[Dave Ryding]] - [[Johannes Rydzek]] - [[Julian Ryerson]] - [[Rick Rypien]] == S == [[Brandon Saad]] - [[Kaimar Saag]] - [[Oskar Saag]] - [[Kristo Saage]] - [[Arvo Saal]] - [[Berit Saar]] - [[Elmar Saar]] - [[Kaarel Saar]] - [[Kadi Liis Saar]] - [[Katriin Saar]] - [[Kevin Saar]] - [[Leonid Saar]] - [[Tomi Saarelma]] - [[Rivo Saaremäe]] - [[Anti Saarepuu]] - [[Onni Saari]] - [[Vili Saarijärvi]] - [[Aino Kaisa Saarinen]] - [[Mikko Saarinen]] - [[Veli Saarinen]] - [[Mauri Saarivainio]] - [[Pentti Saarman]] - [[Henn Saarmann]] - [[Herbert Saarne]] - [[Mart Saarso]] - [[Jarkko Saastamoinen]] - [[Vello Saatpalu]] - [[Arõna Sabalenka]] - [[Youssouf Sabaly]] - [[Andrus Sabiin]] - [[Arvydas Sabonis]] - [[Domantas Sabonis]] - [[Simão Sabrosa]] - [[Gianluigi Saccaro]] - [[Evi Sachenbacher-Stehle]] - [[Armando Sadiku]] - [[Marat Safin]] - [[Matvei Safonov]] - [[Oleksandr Safronov]] - [[Bacary Sagna]] - [[Rait Sagor]] - [[Louis Saha]] - [[Aleksander Saharov]] - [[Liis Saharov]] - [[Tõnis Sahk]] - [[Toni Sailer]] - [[Carlos Sainz]] - [[Carlos Sainz juunior]] - [[Romain Saïss]] - [[Buvaissar Saitijev]] - [[Arseni Sajankin]] - [[Bukayo Saka]] - [[Konstantin Sakajev]] - [[Kaori Sakamoto]] - [[Joe Sakic]] - [[María Sákkari]] - [[Aleksei Saks (uisutaja)|Aleksei Saks]] - [[Kaido Saks]] - [[Kairi Saks]] - [[Toomas Saks (ujuja)|Toomas Saks]] - [[Ivo Saksakulm]] - [[Irving Saladino]] - [[Olga Saladuhha]] - [[Mohamed Salah]] - [[Bartosz Salamon]] - [[Maksim Salaš]] - [[Carlos Salcedo]] - [[Santiago Salcedo]] - [[Ulrich Salchow]] - [[David Saldadze]] - [[Raivo Saldre]] - [[Salem Saleh]] - [[William Saliba]] - [[Hasan Salihamidžić]] - [[Nurgyul Salimova]] - [[Sasu Salin]] - [[Guillermo Salinas]] - [[Julio Salinas]] - [[Joseph Saliste]] - [[Mohammed Salisu]] - [[Roland Sallai]] - [[Jere Sallinen]] - [[Ilmari Salminen]] - [[Senni Salminen]] - [[Börje Salming]] - [[Mika Salo]] - [[Jouko Salomäki]] - [[Miikka Salomäki]] - [[Bernhard Salong]] - [[Sven Salumaa]] - [[Jaak Salumets]] - [[Erika Salumäe]] - [[Jane Salumäe]] - [[Jens Salumäe]] - [[Priit Salumäe]] - [[Karl Robert Saluri]] - [[Kai-Riin Saluste]] - [[Eduardo Salvio]] - [[Guilherme Samaia]] - [[Giórgos Samarás]] - [[Mbwana Samatta]] - [[N'Diaga Samb]] - [[Abderrahman Samba]] - [[Brice Samba]] - [[Dylan Samberg]] - [[Gulnara Samitova]] - [[Siim-Tanel Sammelselg]] - [[Kalli Samorodni]] - [[Mark Samorukov]] - [[Ago Samoson]] - [[César Sampaio]] - [[Pete Sampras]] - [[Julia Sampson Hayward]] - [[Ilja Samsonov]] - [[Emma Samuelsson]] – [[Sebastian Samuelsson]] - [[Varteres Samurgašev]] - [[Daniel Sanabria]] - [[Alexis Sánchez]] - [[Carlos Andrés Sánchez]] - [[Dávinson Sánchez]] - [[Félix Sánchez]] - [[Jorge Sánchez]] - [[José Enrique Sánchez]] - [[Oswaldo Sánchez]] - [[Robert Sánchez]] - [[Víctor Sánchez Mata]] - [[Arantxa Sánchez Vicario]] - [[Brent Sancho]] - [[Jadon Sancho]] - [[Tom Sandberg]] - [[Chris Sande]] - [[Tessa Sanderson]] - [[Eugen Sandow]] - [[Alex Sandro]] - [[Viktor Sanejev]] - [[Aleksander Sannik]] - [[Wilfried Sanou]] - [[Roque Santa Cruz]] - [[Andrey Santos]] - [[Daniel Santos]] - [[Douglas Santos]] - [[Fábio Santos]] - [[Fernando Santos]] - [[Arvi Sapas]] - [[Taivo Sapas]] - [[Daniil Sapljošin]] - [[Oleg Sapožnin]] - [[Rauno Sappinen]] - [[Gennadi Sapunov]] - [[Edwin van der Sar]] - [[Gabriel Sara]] - [[Pablo Sarabia]] - [[Aleksejs Saramotins]] - [[Hille Sarapuu]] - [[Markku Sarasto]] - [[Helmut Saretok]] - [[Josh Sargent]] - [[Juuse Saros]] - [[Zoltan Sarosy]] - [[Pape Matar Sarr]] - [[Ismaïla Sarr]] - [[Cyprien Sarrazin]] - [[Eneli Sarv]] - [[Ukyo Sasahara]] - [[Kōji Sasaki]] - [[Masanao Sasaki]] - [[Anatoli Sass]] - [[Marino Satō]] - [[Takuma Satō]] - [[Yūto Satō]] - [[Tomáš Satoranský]] - [[Carlos Saucedo]] - [[Grégoire Saucy]] - [[Elo Saue]] - [[Eveli Saue]] - [[Raoul Saue]] - [[Maarja Saulep]] - [[Reinhold Saulmann]] - [[Christoph Sauser]] - [[Claudius Sava]] - [[Demba Savage]] - [[Randy Savage]] - [[David Savard]] - [[Jefferson Savarino]] - [[Maria Saveljeva]] - [[Mantas Savėnas]] - [[Toomas Savi]] - [[Erko Saviauk]] - [[Stefan Savić]] - [[Veli-Matti Savinainen]] - [[Javier Saviola]] - [[Daniil Savitski]] - [[Erkki Savolainen]] - [[Olena Savtšenko]] - [[Jaak Savvi]] - [[Igor Savvov]] - [[Jazmin Sawyers]] - [[Nūrā as-Sayyid]] - [[Lionel Scaloni]] - [[Marco Scandella]] - [[Gustavo Scarpa]] - [[Michele Scarponi]] - [[Willem Schagen]] - [[Louis Schaub]] - [[Julia Scheib]] - [[Mario Scheiber]] - [[Mark Scheifele]] - [[Norbert Schemansky]] - [[Simon Schempp]] - [[Brayden Schenn]] - [[Luke Schenn]] - [[Francesca Schiavone]] - [[Patrik Schick]] - [[Bernadette Schild]] - [[Marlies Schild]] - [[Jessica Schilder]] - [[Thea Schildmann]] - [[Salvatore Schillaci]] - [[Herbert Schilling]] - [[Semmy Schilt]] - [[Dafne Schippers]] - [[Kurt Schirra]] - [[Josef Schleinkofer]] - [[Gregor Schlierenzauer]] - [[Jeffrey Schlupp]] - [[Andreas Schlütter]] - [[Adolf Schmal]] - [[Jordan Schmaltz]] - [[Kasper Schmeichel]] - [[Peter Schmeichel]] - [[Akira Schmid]] - [[Jan Schmid]] - [[Julian Schmid]] - [[Nicole Schmidhofer]] - [[Alfred Schmidt]] - [[Alfred Schmidt (jalgpallur)|Alfred Schmidt]] - [[Helen Schmidt]] - [[Jüri Schmidt]] - [[Leni Schmidt]] - [[Nate Schmidt]] - [[Martin Schmitt]] - [[Pál Schmitt]] - [[Albert Schneider]] - [[Aleksander Schneider]] - [[Bernd Schneider (jalgpallur)]] - [[Cory Schneider]] - [[Vreni Schneider]] - [[Roland Mark Schoeman]] - [[Gertrude Schoißwohl]] - [[Paul Scholes]] - [[Auke Scholma]] - [[Jerdy Schouten]] - [[Jordan Schroeder]] - [[Emil Schulz]] - [[Heinz Schulz]] - [[Nico Schulz]] - [[Fabian Schulze]] - [[Jürgen Schult]] - [[Justin Schultz]] - [[Silver Schultz]] - [[Michael Schumacher]] - [[Mick Schumacher]] - [[Ralf Schumacher]] - [[Walter Schuster]] - [[Anett Schutting]] - [[Tollien Schuurman]] - [[Stefan Schwab]] - [[Christina Schwanitz]] - [[Marco Schwarz]] - [[Sissy Schwarz]] - [[Arnold Schwarzenegger]] - [[Mark Schwarzer]] - [[Alex Schwarzman]] - [[Jaden Schwartz]] - [[Bastian Schweinsteiger]] - [[Marvin Schwäbe]] - [[András Schäfer]] - [[Fabian Schär]] - [[Lasse Schöne]] - [[Rainer Schönfelder]] - [[Alessandro Schöpf]] - [[Ida Schöpfer]] - [[Philipp Schörghofer]] - [[Rasmus Schüller]] - [[André Schürrle]] - [[Barbara Ann Scott]] - [[Beckie Scott]] - [[Duncan Scott]] - [[Leonard Scott]] - [[Daniel Sedin]] - [[Henrik Sedin]] - [[Lukáš Sedlák]] - [[Goce Sedloski]] - [[Sergi Sednjev]] - [[Pjotr Sedov]] - [[Anastassija Sedova]] - [[Juri Sedõhh]] - [[Clarence Seedorf]] - [[Anton Seelos]] - [[Barbora Seemanová]] - [[Evald Seepere]] - [[Rain Seepõld]] - [[Haris Seferović]] - [[Tyler Seguin]] - [[Indrek Sei]] - [[Moritz Seider]] - [[Mario Seidl]] - [[Kristin Seier]] - [[Alar Seim]] - [[Georg Seim]] - [[Mart Seim]] - [[Geórgios Seitarídis]] - [[Jiří Sekáč]] - [[Andrej Sekera]] - [[Kunimitsu Sekiguchi]] - [[Leopold Sekongo]] - [[Andrew Selby]] - [[Taavi Selder]] - [[Ivan Seledkov]] - [[Monica Seles]] - [[Aleksandr Selevko]] - [[Hanno Selg]] - [[Konstantin Selli]] - [[Enn Sellik]] - [[Siim Sellis]] - [[Ole Selnæs]] - [[Matz Sels]] - [[Teemu Selänne]] - [[Caster Semenya]] - [[Antoine Semenyo]] - [[Peeter Semjonov]] - [[Uļjana Semjonova]] - [[Peter Sendel]] - [[Philippe Senderos]] - [[Marcos Senesi]] - [[Ayrton Senna]] - [[Bruno Senna]] - [[Marcos Senna]] - [[Simona Senoner]] - [[Stefano Sensi]] - [[Märt Sepik]] - [[Heino Sepp (autosportlane)|Heino Sepp]] - [[Heino Sepp (jalgpallur)|Heino Sepp]] - [[Kätlin Sepp]] - [[Raimund Felix Sepp]] - [[Markkus Seppik]] - [[Hanna-Maria Seppälä]] - [[Tuomas Seppänen]] - [[Leopoldo Serantes]] - [[Suat Serdar]] - [[Thulani Serero]] - [[Maria Sergejeva]] - [[Ulderico Sergo]] - [[Jean Michaël Seri]] - [[Šamil Serikov]] - [[Ryan Sessegnon]] - [[Daiya Seto]] - [[Anastasija Sevastova]] - [[Damon Severson]] - [[Salva Sevilla]] - [[Oblique Seville]] - [[Leida Sevruk]] - [[Dan Sexton]] - [[Victor Shabangu]] - [[Jennifer Shahade]] - [[Sayf Sa‘īd Shāhīn]] - [[Sam Shankland]] - [[Bill Shankly]] - [[Xherdan Shaqiri]] - [[Billy Sharp]] - [[Henry Graham Sharp]] - [[Kevin Shattenkirk]] - [[Luke Shaw]] - [[Jack Shea]] - [[Riley Sheahan]] - [[Alan Shearer]] - [[Conor Sheary]] - [[Jonjo Shelvey]] - [[Shen Xue]] - [[James Sheppard]] - [[Cillian Sheridan]] - [[Martin Sheridan]] - [[Teddy Sheringham]] - [[Kiefer Sherwood]] - [[Mikaela Shiffrin]] - [[Jean Shiley]] - [[Hunter Shinkaruk]] - [[Drew Shore]] - [[Nick Shore]] - [[Frank Shorter]] - [[Alfred Shrubb]] - [[Yury Shulman]] - [[Aleksei Sibirtsev]] - [[Djibril Sidibé]] - [[Aljona Sidko]] - [[Janusz Sidło]] - [[Andrei Sidorenkov]] - [[Vladimir Sidorkin]] - [[Anželika Sidorova]] - [[Annarita Sidoti]] - [[Nathalie von Siebenthal]] - [[Björn Sieber]] - [[Jonas Siegenthaler]] - [[Viktor Sieger]] - [[Günter Siegmund]] - [[Jani Sievinen]] - [[Madis Sihimets]] - [[Morten Siht]] - [[Eler Siim]] - [[Mattias Siimar]] - [[Georg Siimenson]] - [[Kristo Siimer]] - [[Karl Siitan]] - [[Ton Sijbrands]] - [[Kristjan Sikaste]] - [[András Sike]] - [[Evald Sikk]] - [[Kermo Sikk]] - [[Jüri Sikkut]] - [[Gergely Siklósi]] - [[Tomasz Sikora]] - [[Dylan Sikura]] - [[Annette Sikveland]] - [[Paulo Silas]] - [[Otto Silber]] - [[Karl-Rudolf Silberg-Sillak]] - [[Donald-Aik Sild]] - [[Heino Sild]] - [[Joanna Sild]] - [[Joonas Sild]] - [[Lauri Sild]] - [[Rita Sild]] - [[Sarmite Sild]] - [[Sixten Sild]] - [[Timo Sild]] - [[Henry Sildaru]] - [[Kelly Sildaru]] - [[Olle Sildre]] - [[Kõrõlo Silitš]] - [[Harry Siljander]] - [[Ramol Sillamaa]] - [[Annika Sillaots]] - [[Ats Sillaste]] - [[Ester Sillaste]] - [[Mikk Sillaste]] - [[Janis Sillat]] - [[Müzahir Sille]] - [[Andrei Silnov]] - [[André Silva]] - [[André da Silva]] - [[Antony Silva]] - [[Bernardo Silva]] - [[David Silva]] - [[Eduardo da Silva]] - [[Fábio Silva]] - [[Leonardo Silva]] - [[Marco Silva]] - [[Rafa Silva]] - [[Rui Pedro Silva]] - [[Thiago Silva]] - [[Yarisley Silva]] - [[Jay Silverheels]] - [[Irina Simagina]] - [[Mohamed Simakan]] - [[Dave Sime]] - [[Sara Simeoni]] - [[Dominik Simon]] - [[Julia Simon]] - [[Mircea Șimon]] - [[Moses Simon]] - [[Marco Simoncelli]] - [[Timo Simonlatser]] - [[Xavi Simons]] - [[René Simões]] - [[Juhan Simovart]] - [[Pusarla Venkata Sindhu]] - [[Vijender Singh]] - [[Wilfried Singo]] - [[Sander Sinilaid]] - [[Vlasi Sinjavski]] - [[Jannik Sinner]] - [[Eelco Sintnicolaas]] - [[Lembit Sipelgas]] - [[Tapio Sipilä]] - [[Aleksander Sirel]] - [[Kersti Sirel]] - [[Janis Sirelpuu]] - [[Kaili Sirge]] - [[Helmuth Sirgemets]] - [[Salvatore Sirigu]] - [[Zigismunds Sirmais]] - [[Ilja Siroš]] - [[Sergei Sirotkin]] - [[Moussa Sissoko]] - [[Colton Sissons]] - [[Peter Sitt]] - [[Igor Sjunin]] - [[Stig Sjölin]] - [[Sarah Sjöström]] - [[Pavol Skalický]] - [[Sindre Bjørnestad Skar]] - [[Bente Skari]] - [[Ellyes Skhiri]] - [[Ville Skinnari]] - [[Jeff Skinner]] - [[Stuart Skinner]] - [[Kristine Stavås Skistad]] - [[Ossian Skiöld]] - [[Ann Elen Skjelbreid]] - [[Lidija Skoblikova]] - [[Vibeke Skofterud]] - [[Sander Skotheim]] - [[Kārlis Skrastiņš]] - [[Pia Skrzyszowska]] - [[Viktor Skrõpnõk]] - [[Nejc Skubic]] - [[Andres Skuin]] - [[Juraj Slafkovský]] - [[Mary Slaney]] - [[Jaccob Slavin]] - [[Svetlana Sleptsova]] - [[Anton Slepõšev]] - [[Jelena Slessarenko]] - [[Astrid Øyre Slind]] - [[Naïm Sliti]] - [[Lev Slobodskoi]] - [[Irina Slutskaja]] - [[Izmir Smajlaj]] - [[Chris Smalling]] - [[Viktor Smeds]] - [[Valeri Smelkov]] - [[David Smerdon]] - [[Raissa Smetanina]] - [[Ilia Smirin]] - [[Aleksandr Smirnov (iluuisutaja)|Aleksandr Smirnov]] - [[Andrei Smirnov]] - [[Maksim Smirnov]] - [[Vladimir Smirnov]] - [[Deniss Smirnovs]] - [[Alex Smith]] - [[Axel Smith]] - [[Bobby Smith]] - [[Brendan Smith]] - [[C. J. Smith]] - [[Calvin Smith]] - [[Craig Smith]] - [[Dean Smith (jalgpallur)|Dean Smith]] - [[John Smith (maadleja)|John Smith]] - [[Maurice Smith]] - [[Mike Smith (jäähokimängija)|Mike Smith]] - [[Regan Smith]] - [[Reilly Smith]] - [[Rusty Smith]] - [[Warren Cummings Smith]] - [[Devante Smith-Pelly]] - [[Fjodor Smolov]] - [[Vassili Smõslov]] - [[Wesley Sneijder]] - [[Robert Snodgrass]] - [[Wesley So]] - [[Cédric Soares]] - [[Júlio César Soares Espíndola]] - [[Hugo Soasepp]] - [[Edmund Sobkowiak]] - [[Waldemar Sobota]] - [[Vladimír Sobotka]] - [[Rubén Sobrino]] - [[Roman Sobtšenko]] - [[Bartosz Soćko]] - [[Monika Soćko]] - [[Sócrates]] - [[Mads Søgaard]] - [[Leili Soima]] - [[August Sokk]] - [[Sten-Timmu Sokk]] - [[Tanel Sokk]] - [[Tiit Sokk]] - [[Ola Solbakken]] - [[Ståle Solbakken]] - [[Henning Solberg]] - [[Oliver Solberg]] - [[Petter Solberg]] - [[Stian Solberg]] - [[Roberto Soldado]] - [[Carlos Soler]] - [[Hope Solo]] - [[Manor Solomon]] - [[Igor Solopov]] - [[Nikolai Solovjov]] - [[Hocine Soltani]] - [[Yann Sommer]] - [[René Sommerfeldt]] - [[Alex Song]] - [[Janar Soo]] - [[Henri Sool]] - [[Hannes Soomer]] - [[Kaia Soosaar]] - [[Marti Soosaar]] - [[Martti Soosaar]] - [[Peet Soosaar]] - [[Kustav Soosild]] - [[Inge Sørensen]] - [[Heiki Sorge]] - [[Sebastián Soria]] - [[Juan Pablo Sorín]] - [[Arnold Sorina]] - [[Junior Sornoza]] - [[Jaanus Sorokin]] - [[Stefan Sorokin]] - [[Jekaterina Sorokina]] - [[Sara Sorribes Tormo]] - [[Sverre Sørsdal]] - [[José Sosa]] - [[Javier Sotomayor]] - [[Tomáš Souček]] - [[Hillal Soudani]] - [[Gabriela Soukalová]] - [[Adama Soumaoro]] - [[Boubakary Soumaré]] - [[Samuel Souprayen]] - [[Diego Souza]] - [[Josef de Souza]] - [[Melanie South]] - [[Harry Souttar]] - [[Djibril Sow]] - [[Uroš Spajić]] - [[Luciano Spalletti]] - [[Silvio Spann]] - [[Tim Sparv]] - [[Wallace Spearmon]] - [[Gary Speed]] - [[Scott Speed]] - [[Jason Spezza]] - [[Johnny Spillane]] - [[Leonardo Spinazzola]] - [[Leon Spinks]] - [[Valeri Spiridonov]] - [[Mark Spitz]] - [[Ryan Spooner]] - [[Latrell Sprewell]] - [[Benedictus Springer]] - [[Ron Springett]] - [[Daniel Sprong]] - [[Jared Spurgeon]] - [[Sébastien Squillaci]] - [[Dennis Srbeny]] - [[László Szabó]] - [[Ádám Szalai]] - [[Attila Szalai]] - [[Emese Szász]] - [[Ágnes Szávay]] - [[Jan Szczepański]] - [[Wally Szczerbiak]] - [[Wojciech Szczęsny]] - [[Marian Szeja]] - [[Zsófia Szerafin]] - [[Áron Szilágyi]] - [[Dominik Szoboszlai]] - [[Robin Szolkowy]] - [[Damian Szymański]] - [[Sebastian Szymański]] - [[Eric Staal]] - [[Jordan Staal]] - [[Jack Stacey]] - [[Teresa Stadlober]] - [[Lorenzo Staelens]] - [[Daniel Ståhl]] - [[Gideon Ståhlberg]] - [[Dave Stallworth]] - [[Jaap Stam]] - [[Benjamin Stambouli]] - [[Steven Stamkos]] - [[Richie Stanaway]] - [[Nicolae Stanciu]] - [[Eimantas Stanionis]] - [[Dejan Stanković]] - [[Ivan Stapovič]] - [[Carl Starfelt]] - [[Bernhard Starkbaum]] - [[Tom Starke]] - [[Tõnis Starkopf]] - [[Mihhail Starodubtsev]] - [[Ilmārs Starostīts]] - [[Nava Starr]] - [[Andrej Staś]] - [[Paul Stastny]] - [[Jason Statham]] - [[Maurizio Stecca]] - [[Mario Stecher]] - [[Alexander Steen]] - [[Ekateríni Stefanídi]] - [[Zenon Stefaniuk]] - [[Michail Stefanovič]] - [[Antoaneta Stefanova]] - [[Britta Steffen]] - [[Lotte Stein]] - [[Andreas Steinbach]] - [[Roman Steinberg]] - [[Wilhelm Steinitz]] - [[Kristin Størmer Steira]] - [[Maarten Stekelenburg]] - [[Ingemar Stenmark]] - [[Mattis Stenshagen]] - [[Derek Stepan]] - [[Andrei Stepanov]] - [[Stanislav Stepaškin]] - [[Christoph Stephan]] - [[Marcus Stephen]] - [[Dale Stephens]] - [[Jack Stephens]] - [[Chandler Stephenson]] - [[Daniil Steptšenko]] - [[Olesja Steptšenko]] - [[Nikolai Stepulov]] - [[Raheem Sterling]] - [[Lawrence Stevens]] - [[Patrick Stevens]] - [[Dale Stevenson]] - [[Teófilo Stevenson]] - [[Jackie Stewart]] - [[Léonard Steyaert]] - [[Michael Detlef Stich]] - [[Lars Stindl]] - [[Rein Stint]] - [[Kamil Stoch]] - [[Hristo Stoichkov]] - [[Peja Stojaković]] - [[Dragan Stojković]] - [[Vladimir Stojković]] - [[Lara Stock]] - [[Maurice Stokes]] - [[Anthony Stolarz]] - [[Gösta Stoltz]] - [[Rojé Stona]] - [[Mark Stone]] - [[Michael Stone (jäähokimängija)|Michael Stone]] - [[Dean Stoneman]] - [[Casey Stoner]] - [[Dudley Storey]] - [[David Storl]] - [[Frederik Storm]] - [[Rolf Storm]] - [[Samantha Stosur]] - [[Amar'e Stoudemire]] - [[Gert Stråhle]] - [[Anton Strålman]] - [[Carlos Strandberg]] - [[Stefan Strandberg]] - [[Matěj Stránský]] - [[Leenart Strastin]] - [[Sander van de Streek]] - [[Ben Street]] - [[Mark Streit]] - [[Georg Streitberger]] - [[Martin Strel]] - [[Marco Streller]] - [[Getriin Strigin]] - [[Arvo Strikholm]] - [[Ivan Strinić]] - [[Lance Stroll]] - [[Dylan Strome]] - [[Ryan Strome]] - [[Kevin Strootman]] - [[Jens Stryger Larsen]] - [[Cristhian Stuani]] - [[Ivar Stukolkin]] - [[Marco Sturm]] - [[Daniel Sturridge]] - [[Boriss Stõrankevitš]] - [[Gerhard Stöck]] - [[Tim Stützle]] - [[Su Bingtian]] - [[Denis Suárez]] - [[Luis Alberto Suárez]] - [[Luis Suárez Miramontes]] - [[Gabriel Suazo]] - [[Malcolm Subban]] - [[Marek Suchý]] - [[Kunitaka Sueoka]] - [[Shigeo Sugimoto]] - [[Ai Sugiyama]] - [[Alpo Suhonen]] - [[Viljo Suhonen]] - [[Jennifer Suhr]] - [[Andrus Suija]] - [[Silja Suija]] - [[Olari Suislep]] - [[Vitali Sujetov]] - [[Gustav Sule]] - [[Adrianna Sułek]] - [[Mariann Sulg]] - [[Tarmo Sulger]] - [[Udo Sulp]] - [[Klaus Sulzenbacher]] - [[Lamin Suma]] - [[Christoph Sumann]] - [[Sun Yang]] - [[Noah Sonko Sundberg]] - [[Martin Johnsrud Sundby]] - [[Mats Sundin]] - [[Jonna Sundling]] - [[Oskar Sundqvist]] - [[Robert Suokas]] - [[John Surtees]] - [[Edgar-Theodor Susi]] - [[Tomáš Suslov]] - [[Aguri Suzuki]] - [[Ichirō Suzuki]] - [[Nick Suzuki]] - [[Corinne Suter]] - [[Fabienne Suter]] - [[Pius Suter]] - [[Ryan Suter]] - [[Adrian Sutil]] - [[Emil Sutovsky]] - [[Brandon Sutter]] - [[Olaf Suuder]] - [[Diana Suumann]] - [[Riho Suun]] - [[Frits-Allan Suurkask]] - [[Valdu Suurkask]] - [[Alo Suurna]] - [[Kasper Suurorg]] - [[Oliver Suurorg]] - [[Geir Suursild]] - [[Toivo Suursoo]] - [[Tanel Suurväli]] - [[Toomas Suurväli]] - [[Rein Suvi]] - [[Sten Suvio]] - [[Gunde Svan]] - [[Rasmus Svane]] - [[Jens Arne Svartedal]] - [[Niklas Svedberg]] - [[Viktor Svedberg]] - [[Emil Hegle Svendsen]] - [[Jonas Svensson]] - [[Rudolf Svensson]] - [[Václav Svěrkoš]] - [[Jevgeni Svešnikov]] - [[Vladimirs Svešņikovs]] - [[Dumitru Svetuşchin]] - [[Aksel Lund Svindal]] - [[Jeremy Swayman]] - [[Iga Świątek]] - [[Dariusz Świercz]] - [[Justyna Święty-Ersetic]] - [[Ewa Swoboda]] - [[Andres Sõber]] - [[Elvia Sõber]] - [[Peep Sõber]] - [[Sergi Sõdortšuk]] - [[Ats Sõnajalg]] - [[Andrei Sõritsa]] - [[Ene Säinas]] - [[Ants Särgava]] - [[Harri Säteri]] - [[Roomet Säälik]] - [[Aimur Säärits]] - [[Oleg Säyetov]] - [[Carl Söderberg]] - [[Anders Södergren]] - [[Robin Söderling]] - [[Margus Sööt]] - [[Çağlar Söyüncü]] - [[Niklas Süle]] - [[Boris Sülluste]] - [[Baba Sy]] - [[Issiaga Sylla]] == Š == [[Maksim Šabalin]] - [[Grit Šadeiko]] - [[Jane Šadeiko]] - [[Lucie Šafářová]] - [[Anda Šafranska]] - [[Kęstutis Šapka]] - [[Igor Šaplavski]] - [[Jahor Šaranhovič]] - [[Marija Šarapova]] - [[Anne Šaraškin]] - [[Ante Šarić]] - [[Dario Šarić]] - [[Kristina Šarić]] - [[Sergei Šarikov]] - [[Ľubomír Šatka]] - [[Maksim Šatskihh]] - [[Viktors Ščerbatihs]] - [[Dmitri Šebedev]] - [[Roman Šebrle]] - [[Daugirdas Šemiotas]] - [[Inna Šeškil]] - [[Kęstutis Šeštokas]] - [[Andri Ševtšenko]] - [[Valentõna Ševtšenko]] - [[Natalja Šikolenko]] - [[Boriss Šilkov]] - [[Artūrs Šilovs]] - [[Radim Šimek]] - [[Ana Šimić]] - [[Sergei Šipov]] - [[Anton Šipulin]] - [[Andris Širjakovs]] - [[Roman Širokov]] - [[Sergei Širokov]] - [[Aleksei Širov]] - [[Aleksandr Širšov]] - [[Olga Šišigina]] - [[Tihhon Šišov]] - [[Marijo Šivolija-Jelica]] - [[Sergei Škatov]] - [[Aleksandr Škirin]] - [[Boriss Škitkin]] - [[Milan Škoda]] - [[Milan Škriniar]] - [[Martin Škrtel]] - [[Jiří Šlégr]] - [[German Šlein]] - [[Michal Šlesingr]] - [[Anatoli Šmigun]] - [[Katrin Šmigun]] - [[Kristina Šmigun]] - [[Rutt Šmigun]] - [[Vladimír Šmicer]] - [[Algirdas Šocikas]] - [[Michael Špaček]] - [[Ivana Španović]] - [[Andraž Šporar]] - [[Barbora Špotáková]] - [[Karolina Šprem]] - [[Patrik Štefan]] - [[Zuzana Štočková]] - [[Irina Štork]] - [[Māris Štrombergs]] - [[Vjatšeslav Štšegolev]] - [[Georgi Štšennikov]] - [[Ilka Štuhec]] - [[Sergei Šubenkov]] - [[Davor Šuker]] - [[Libor Šulák]] - [[Šarūnas Šulskis]] - [[Anton Šunin]] - [[Andrej Šustr]] - [[Igor Švõrjov]] == Z == [[Daniel Zaar]] - [[Illja Zabarnõi]] - [[Erik Zabel]] - [[Aleksandra Zabelina]] - [[Natalja Zabijako]] - [[Tomáš Záborský]] - [[Cristian Zaccardo]] - [[Renato Zaccarelli]] - [[Pavel Zacha]] - [[Ján Zachara]] - [[Filip Zadina]] - [[Mário Zagallo]] - [[Alina Zagitova]] - [[Theódoros Zagorákis]] - [[Eran Zahavi]] - [[Hillar Zahkna]] - [[Rene Zahkna]] - [[Vjatšeslav Zahovaiko]] - [[Nikolajs Zaicevs]] - [[Svetlana Zainetdinova]] - [[Olga Zaitseva]] - [[Travis Zajac]] - [[Miha Zajc]] - [[Abdul Aziz Zakari]] - [[Denis Zakaria]] - [[Aleksandr Zakarljuka]] - [[Salomėja Zaksaitė]] - [[Nicola Zalewski]] - [[Anthony Zambrano]] - [[Carlos Zambrano]] - [[Gianluca Zambrotta]] - [[Alfonso Zamora]] - [[Iván Zamorano]] - [[Primo Zamparini]] - [[Javier Zanetti]] - [[Ana Zaninović]] - [[Lucija Zaninović]] - [[Nicolò Zaniolo]] - [[Mohamed Zaoui]] - [[Duván Zapata]] - [[Davide Zappacosta]] - [[Matías Zaracho]] - [[Agustín Zaragoza]] - [[Mauro Zárate]] - [[Daniss Zaripov]] - [[Georgi Zažitski]] - [[Vladimir Zažogin]] - [[Anna Zatonskih]] - [[Emil Zátopek]] - [[Dana Zátopková]] - [[Rostõslav Zaulõtšnõi]] - [[Olga Zavjalova]] - [[Włodzimierz Zawadzki]] - [[Vladimir Zažogin]] - [[Zé Roberto]] - [[Hendrik van der Zee]] - [[Hendrik van der Zee (poksija)]] - [[Trevor Zegras]] - [[Hans Zehetmayer]] - [[Indrek Zelinski]] - [[Boudewijn Zenden]] - [[Arbër Zeneli]] - [[Sergei Zenjov]] - [[Therese Zenz]] - [[Kathrin Zettel]] - [[Henrik Zetterberg]] - [[Parvīz Zeydvand]] - [[Zhang Dan]] - [[Zhang Hao]] - [[Zhang Lin]] - [[Zhang Yining]] - [[Zhao Hongbo]] - [[Zhao Jun]] - [[Zhao Xintong]] - [[Zhao Xue]] - [[Zhou Guanyu]] - [[Toivo Zidbäck]] - [[Franz Zingerle]] - [[Zheng Jie]] - [[Mika Zibanejad]] - [[Zico]] - [[Zinédine Zidane]] - [[Christian Ziege]] - [[Zachery Ziemek]] - [[Victor Zilberman]] - [[Nikolai Zimjatov]] - [[Margret Zimmermann]] - [[Szymon Ziółkowski]] - [[Jean-Olivier Zirignon]] - [[Kregor Zirk]] - [[Hakim Ziyech]] - [[Dejan Zlatičanin]] - [[Inna Zlidnis]] - [[Roman Zobnin]] - [[Maria Żodzik]] - [[David Zogg]] - [[Kenneth Zohore]] - [[Hynek Zohorna]] - [[Ricardo Zonta]] - [[Toivo Zoova]] - [[Jürgen Zopp]] - [[Cristian Zorzi]] - [[Kurt Zouma]] - [[Natko Zrnčić-Dim]] - [[Tibor Zsíros]] - [[Gyula Zsivótzky]] - [[Ryszard Zub]] - [[Ivica Zubac]] - [[Steven Zuber]] - [[Dainius Zubrus]] - [[Mats Zuccarello]] - [[Jason Zucker]] - [[Bruno Zuculini]] - [[Paul Zujenkov]] - [[Juan Camilo Zúñiga]] - [[Dārta Zunte]] - [[Rein Zupping]] - [[Silvan Zurbriggen]] - [[Karl Zurflüh]] - [[Louis Zutter]] - [[Alexander Zverev]] - [[Elina Zvierava]] - [[Dominic Zwerger]] - [[Olesja Zõkina]] - [[Konstantin Zõrjanov]] - [[İlham Zəkiyev]] - [[Armin Zöggeler]] == Ž == [[Leonid Žabotõnskõi]] - [[Margarita Žernosekova]] - [[Nikola Žigić]] - [[Juri Žirkov]] - [[Vassili Žirov]] - [[Andrija Živković]] - [[Boris Živković]] - [[Slobodan Živojinović]] - [[Jan Železný]] - [[Vitali Žuk]] - [[Igor Žurakovski]] == T == [[Albert Taar]] - [[Erich Taar]] - [[Robert Taar]] - [[Rein Taaramäe]] - [[Amin Tabatabaei]] - [[Mati Tabur]] - [[Zersenay Tadese]] - [[Dušan Tadić]] - [[Josip Tadič]] - [[Klaus Tafelmeier]] - [[Ando Tagamets]] - [[Adam Taggart]] - [[Zaur Tağızadə]] - [[Nicolás Tagliafico]] - [[Mitsuhisa Taguchi]] - [[Jonathan Tah]] - [[Taihō Kōki]] - [[Tunnet Taimla]] - [[Kaspar Taimsoo]] - [[Teemu Tainio]] - [[Jorma Taipale]] - [[Taie Taiwo]] - [[Yōjirō Takahagi]] - [[Helena Takalo]] - [[Mihhail Tal]] - [[Laša Talahhadze]] - [[Alina Tałaj]] - [[Nadežda Talanova]] - [[Montassar Talbi]] - [[Cam Talbot]] - [[Jean-Guy Talbot]] - [[Valdo Tali]] - [[Johan Talihärm]] - [[Johanna Talihärm]] - [[Heikki Talimaa]] - [[Johannes Talmre]] - [[Avo Talpas]] - [[Lembit Talpsepp]] - [[Evelin Talts]] - [[Jaan Talts]] - [[Janar Talts]] - [[Viire Talts]] - [[Astrid Talumäe]] - [[Urmas Talve]] - [[Keiji Tamada]] - [[Vittorio Tamagnini]] - [[Adam Tambellini]] - [[Ernst Tamberg]] - [[Tanel Tamberg]] - [[Gianmarco Tamberi]] - [[Teddy Tamgho]] - [[Helmet Tamkõrv]] - [[Ann Tamm]] - [[Eduard Tamm (sportlane)|Eduard Tamm]] - [[Jaan Tamm (tõstja)|Jaan Tamm]] - [[Jevgeni Tamm]] - [[Joonas Tamm]] - [[Jüri Tamm]] - [[Margus Tamm (sportlane)|Margus Tamm]] - [[Reimo Tamm]] - [[Tõnis Tamm]] - [[Villem Tamm (tõstja)|Villem Tamm]] - [[Aare Tamme]] - [[Märt Tammearu]] - [[Tõnu Tammearu]] - [[Annika Tammela]] - [[Matti Tammelin]] - [[Timo Tammemaa]] - [[Joosep Tammemäe]] - [[Piibe Tammemäe]] - [[Timmo Tammemäe]] - [[Harald Tammer]] - [[Aleksander Tammert]] - [[Aleksander Tammert seenior]] - [[Eeri Tammik]] - [[Kalver Tammik]] - [[Katrin Tammik (sõudja)|Katrin Tammik]] - [[Lisette Tammik]] - [[Aleksei Tammiste]] - [[Karel Tammjärv]] - [[Meigo Tammsaar]] - [[Urve Tammsalu]] - [[Ain Tammus]] - [[Dimosthénis Tampákos]] - [[Tahar Tamsamani]] - [[Ričardas Tamulis]] - [[Kiyoshi Tanabe]] - [[Ao Tanaka]] - [[Atomu Tanaka]] - [[Junya Tanaka]] - [[Tamarine Tanasugarn]] - [[Olof Tandberg]] - [[Petter Tande]] - [[Brandon Tanev]] - [[Christopher Tanev]] - [[Tang Xuezhong]] - [[Abdulla Tangriyev]] - [[Hardo Tann]] - [[Tamara Tansõkkužina]] - [[Sami Taoufik]] - [[Ramón Tapia]] - [[Edmond Tapsoba]] - [[Daniil Tarassov]] - [[Maksim Tarassov]] - [[Diego Tardelli]] - [[Mehdi Taremi]] - [[James Tarkowski]] - [[Toomas Tarm]] - [[Aadu Tarmak]] - [[Jüri Tarmak]] - [[Siegbert Tarrasch]] - [[Sulev Tarros]] - [[Jüri Tarto]] - [[Johannes Tasa]] - [[Kazuaki Tasaka]] - [[Evald Tasane]] - [[Martin Taska]] - [[Ștefan Tașnadi]] - [[Matthias Tass]] - [[Tomáš Tatar]] - [[Edis Tatli]] - [[Kristin Tattar]] - [[Tevita Taufoʻou]] - [[Laulauga Tausaga]] - [[John Tavares]] - [[Júlio Tavares]] - [[Marcus Tavernier]] - [[Imre Taveter]] - [[Angelo Taylor]] - [[Christian Taylor]] - [[Dennis Taylor]] - [[Meldrick Taylor]] - [[Oliver Taylor]] - [[Robert Taylor (jalgpallur)|Robert Taylor]] - [[Letsile Tebogo]] - [[Mattias Tedenby]] - [[Peep Teder]] - [[Ruubert Teder]] - [[Liis Teemusk]] - [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]] - [[Harry Teeveer]] - [[Ingemar Teever]] - [[Axel Teichmann]] - [[Richard Teichmann]] - [[Tanel Tein]] - [[Toomas Tein]] - [[Sten Teino]] - [[Saara Teitelbaum]] - [[Teitur Þórðarson]] - [[Alex Teixeira]] - [[Armando Teixeira]] - [[Daniel Teklehaimanot]] - [[Vitali Teleš]] - [[Mirza Teletović]] - [[Ülo Telgmaa]] - [[Vladimir Tell]] - [[Alex Telles]] - [[Cristian Tello]] - [[Taijo Teniste]] - [[Timo Teniste]] - [[Georg Tenno]] - [[Siim Tenno]] - [[Matt Tennyson]] - [[Bryan Angulo Tenorio]] - [[Carlos Tenorio]] - [[Miltiádis Tentóglou]] - [[Artemi Tepp]] - [[Elmar Tepp]] - [[Jaanus Teppan]] - [[Renee Teppan]] - [[Tiia Teppan]] - [[Vahur Teppan]] - [[Sergei Terehhov]] - [[Paul Tergat]] - [[Alfred Ter-Mkrtšjan]] - [[Maris Terno]] - [[Simon Terodde]] - [[Chris Terry]] - [[John Terry]] - [[Amela Terzić]] - [[Teuvo Teräväinen]] - [[Kenny Tete]] - [[Teddy Teuma]] - [[Carlos Tévez]] - [[Andreas Tews]] - [[Aksel Teär]] - [[Alexandre Texier]] - [[Florian Thauvin]] - [[Arthur Theate]] - [[Michel Théato]] - [[Adrien Théaux]] - [[Brianne Theisen-Eaton]] - [[Regina Theissl-Pokorná]] - [[José Théodore]] - [[Shea Theodore]] - [[Nafissatou Thiam]] - [[Kees Thijssen]] - [[Gabrielle Thomas]] - [[Iwan Thomas]] - [[John Thomas (iluuisutaja)]] - [[John Thomas (kõrgushüppaja)]] - [[Robert Thomas (jäähokimängija)|Robert Thomas]] - [[Tim Thomas]] - [[Tarvi Thomberg]] - [[Bronwyn Thompson]] - [[Daley Thompson]] - [[David Thompson (korvpallur)|David Thompson]] - [[Kishane Thompson]] - [[Logan Thompson]] - [[Obadele Thompson]] - [[Tage Thompson]] - [[Elaine Thompson-Herah]] - [[Hans Thomsén]] - [[Tue Thomsen]] - [[Andreas Thorkildsen]] - [[Joe Thornton]] - [[Ian Thorpe]] - [[Jim Thorpe]] - [[Lilian Thuram]] - [[Marcus Thuram]] - [[Nate Thurmond]] - [[Gustav Thöni]] - [[Juha Tiainen]] - [[Dan Ticktum]] - [[Frederick Tiedt]] - [[Erin Tierney]] - [[Kieran Tierney]] - [[Rudolf Tihane]] - [[Aleksandr Tihhonov]] - [[Tamara Tihhonova]] - [[Imre Tiidemann]] - [[Raimond Tiidermann]] - [[Ants-Hindrek Tiido]] - [[Heino Tiik]] - [[Sirly Tiik]] - [[Kristjan Tiirik]] - [[Karl-August Tiirmaa]] - [[Mart Tiisaar]] - [[Ronaldo Tiismaa]] - [[Julius Tiisväli]] - [[Edgar Tiits]] - [[Vardo Tikas]] - [[Esa Tikkanen]] - [[Hans Tikkanen]] - [[Mihkel Tiks]] - [[Guus Til]] - [[Felicia Țilea-Moldovan]] - [[Karel Tilga]] - [[Henry Tiller]] - [[Stefano Tilli]] - [[Jurriën Timber]] - [[Jan Timman]] - [[Alfred Timmo]] - [[Marina Timofejeva]] - [[Andrei Timošin]] - [[Aleksandr Timošinin]] - [[Cordell Tinch]] - [[Paulo César Tinga]] - [[Anton Tinnerholm]] - [[Evald Tipner]] - [[Toomas Tiru]] - [[Vasile Tiţă]] - [[Vassili Titarenko]] - [[Ariarne Titmus]] - [[Y. A. Tittle]] - [[Sergei Tivjakov]] - [[Brady Tkachuk]] - [[Matthew Tkachuk]] - [[Darja Tkatšenko]] - [[Vladimir Tkatšov (sündinud 1995)|Vladimir Tkatšov]] - [[Triin Tobi]] - [[Indrek Tobreluts]] - [[Kazuyuki Toda]] - [[Jean Todt]] - [[Devon Toews]] - [[Jonathan Toews]] - [[Tyler Toffoli]] - [[Harry Toffolo]] - [[Ene Tohv]] - [[Toomas Tohver]] - [[Joona Toivio]] - [[Miikka Toivola]] - [[Henri Toivonen]] - [[Ola Toivonen]] - [[Pauli Toivonen]] - [[Erjon Tola]] - [[Marija Tolj]] - [[Gennadi Tolmatšov]] - [[Kati Tolmoff]] - [[Rafael Tolói]] - [[Juho Tolppola]] - [[Eeli Tolvanen]] - [[Jon Dahl Tomasson]] - [[David Tomášek]] - [[Jevgeni Tomaševski]] - [[Alberto Tomba]] - [[Janek Tombak]] - [[Tuuli Tomingas]] - [[Takehiro Tomiyasu]] - [[Fikayo Tomori]] - [[Priit Tomson]] - [[Sandro Tonali]] - [[Tončo Tončev]] - [[Ivan Toney]] - [[Tong Jian]] - [[Luca Toni]] - [[Didrik Tønseth]] - [[Andres Toobal]] - [[Kert Toobal]] - [[Alo Toom]] - [[Hugo Toom]] - [[Johannes Toom]] - [[Mait Toom]] - [[Merily Toom]] - [[Alari Toome]] - [[Joosep Toome]] - [[Marek Toome]] - [[Toomas Toome]] - [[Janar Toomet]] - [[Bill Toomey]] - [[Taaniel Tooming]] - [[Arvi Toominga]] - [[Aivar Toomiste]] - [[Raigo Toompuu]] - [[Jens Toornstra]] - [[Adalbert Toots]] - [[Heiki Toots]] - [[Valdur Topaasia]] - [[Borislav Topić]] - [[Ömer Toprak]] - [[Juri Torbek]] - [[Hans Torim]] - [[Július Torma]] - [[Kaarel Torop]] - [[Tiina Torop]] - [[Arnold Torpel]] - [[Lucas Torreira]] - [[Gwen Torrence]] - [[Curro Torres]] - [[Félix Torres]] - [[Fernando Torres]] - [[Ferran Torres]] - [[Francesco Totti]] - [[Piero Toscani]] - [[Cenk Tosun]] - [[László Tóth]] - [[Tetsuya Totsuka]] - [[Sadio Tounkara]] - [[Abdoulaye Touré]] - [[Almamy Touré]] - [[Kolo Touré]] - [[Yaya Touré]] - [[Nikolai Tover]] - [[Kari Traa]] - [[Ilona Tragel]] - [[Marko Traks]] - [[Terrence Trammell]] - [[Aleksander Transtok]] - [[Adama Traoré (sündinud 1990)]] - [[Adama Traoré (sündinud 1996)]] - [[Bertrand Traoré]] - [[Hamari Traoré]] - [[Ibrahima Traoré]] - [[Ismaël Traoré]] - [[Giovanni Trapattoni]] - [[Friedrich Traun]] - [[Gernot Trauner]] - [[Anneli Trees]] - [[Uno Trei]] - [[Henri Treial]] - [[Grete Treier]] - [[Jan Treier]] - [[Kaspar Treier]] - [[Väino Treiman]] - [[Ardu Treinbuk]] - [[Óscar Trejo]] - [[Santiago Tréllez]] - [[John Treloar]] - [[Jane Trepp]] - [[Vladislav Tretjak]] - [[Aleksandr Tretjakov]] - [[Lee Trevino]] - [[Ralf Tribuntsov]] - [[Ivan Tričkovski]] - [[Veronika Triisa]] - [[Christopher Trimmel]] - [[Francisco Trincão]] - [[John Tripp]] - [[Kieran Trippier]] - [[Ingeborg Trofimova]] - [[James Troisi]] - [[Ivar Troost]] - [[William Troost-Ekong]] - [[Alessia Trost]] - [[Jacob Trouba]] - [[Alexander True]] - [[Enzo Trulli]] - [[Jarno Trulli]] - [[Arnold Trummer]] - [[Egle Trump]] - [[Judd Trump]] - [[Tiina Trutsi]] - [[Bernhard Truuberg]] - [[Tiiu Truus]] - [[Tim Tscharnke]] - [[Alik Tseiko]] - [[Vasíleios Tsiártas]] - [[Zinovi Tsirik]] - [[Jo-Wilfried Tsonga]] - [[Athanasía Tsoumeléka]] - [[Hiroyasu Tsuchie]] - [[Yuki Tsunoda]] - [[Viktor Tsõbulenko]] - [[Monika Tsõganova]] - [[Anna Tšakvetadze]] - [[Nikolai Tšebotko]] - [[Gennadi Tšeburanov]] - [[Julija Tšepalova]] - [[Sergei Tšepikov]] - [[Ivan Tšerezov]] - [[Oleg Tšernjak]] - [[Taavi Tšernjavski]] - [[Ilja Tšernoussov]] - [[Liina Tšernov]] - [[Deniss Tšerõšev]] - [[Juri Tšesnokov]] - [[Galina Tšesnokova]] - [[Maia Tšiburdanidze]] - [[Aleksander Tšikin]] - [[Arsen Tšilingarjan]] - [[Svetlana Tširkova]] - [[Galina Tšistjakova]] - [[Julija Tšiženko]] - [[Aleksei Tšižov]] - [[Sergei Tšopik]] - [[Aleksandra Tšudina]] - [[Maksim Tšudov]] - [[Kirill Tšukavin]] - [[Anton Tšupkov]] - [[Aleksander Tšutšelov]] - [[Elina Tzengko]] - [[Chrístos Tzólis]] - [[Meilen Tu]] - [[David Tua]] - [[Alex Tuch]] - [[Thomas Tuchel]] - [[Igor Tudor]] - [[Ozan Tufan]] - [[Emmanuel Tuffour]] - [[Gedly Tugi]] - [[Amel Tuka]] - [[Sakari Tukiainen]] - [[Jelizaveta Tuktamõševa]] - [[Aleksander Tulk]] - [[Luule Tull]] - [[Derartu Tulu]] - [[Sven Tumba]] - [[Aloizs Tumiņš]] - [[Georgi Tunjov]] - [[Ryan Tunnicliffe]] - [[Jose Tuominen]] - [[Evald Tupits]] - [[Enn Tupp]] - [[Edgar Tur]] - [[Arda Turan]] - [[Lilian Turban]] - [[Mathieu Turcotte]] - [[Roman Turek]] - [[Dominic Turgeon]] - [[Pierre Turgeon]] - [[Indrek Turi]] - [[Laine Turja]] - [[Raimond Turja]] - [[Däulet Turlõhhanov]] - [[Marie Turmann]] - [[Peeter Turnau]] - [[Matt Turner]] - [[Vladimir Turtšinski]] - [[Joni Turunen]] - [[Indrek Tustit]] - [[Bruna Tuzi]] - [[Rauno Tutk]] - [[Reeda Tuula-Fjodorov]] - [[Heldur Tuulemäe]] - [[Andres Tuvikene]] - [[Ryan Tveter]] - [[Lembit Tõemäe]] - [[Kalev Tõll]] - [[Georgi Tõmošenko]] - [[Toomas Tõnise]] - [[Karin Tõnissoo]] - [[Toomas Tõniste]] - [[Tõnu Tõniste]] - [[Gunnar Tõnning]] - [[Uno Tõnnus]] - [[Leopold Tõnson]] - [[Feliks Tõnuri]] - [[Harry Tõnuri]] - [[Moonika Tõrva]] - [[Tagne Tähe]] - [[Robert Täht]] - [[Ott Tänak]] - [[Nils Täpp]] - [[Rein Tölp]] - [[Herik Tölpt]] - [[Henrik Tömmernes]] - [[Jouko Törmänen]] - [[Cecilia Törn]] - [[Gyula Török]] - [[Mihhail Tšigorin]] - [[Hanno Tünder]] - [[Hedo Türkoğlu]] - [[Heldur Tüüts]] - [[Laine Tüüts]] - [[Pål Tyldum]] - [[Dorothy Tyler-Odam]] - [[Mike Tyson]] - [[Przemysław Tytoń]] - [[Wyomia Tyus]] == U == [[Reginald Uba]] - [[Petra Uberalová]] - [[Atsuto Uchida]] - [[Ilmar Udam]] - [[Jüri-Mikk Udam]] - [[Destiny Udogie]] - [[Aivo Udras]] - [[Grete Udras]] - [[Kaija Udras]] - [[Valdek Udris]] - [[Shigeharu Ueki]] - [[Ivan Uhhov]] - [[Wolfgang Uhlmann]] - [[Michael Uhrmann]] - [[Maicel Uibo]] - [[Inna Uit]] - [[Tomáš Ujfaluši]] - [[Pertti Ukkola]] - [[Roberts Uldriķis]] - [[Ivo Ulich]] - [[Egle Uljas]] - [[Linus Ullmark]] - [[Frank Ullrich]] - [[David Ullström]] - [[Olavi Ulm]] - [[Heinz Ulzheimer]] - [[The Ultimate Warrior]] - [[Bülent Ulusoy]] - [[Vegard Ulvang]] - [[Samuel Umtiti]] - [[Deniz Undav]] - [[The Undertaker]] - [[Tobias Unger]] - [[Argo Unnuk]] - [[Wolfgang Unzicker]] - [[Dayot Upamecano]] - [[Robert Urbanek]] - [[Kalev Urbanik]] - [[Kacper Urbański]] - [[Marco Ureña]] - [[Frode Urkedal]] - [[Jere Uronen]] - [[Erki Urvik]] - [[Olga Usar]] - [[Reece Ushijima]] - [[Iłona Usovič]] - [[Aap Uspenski]] - [[Oleksandr Ussõk]] - [[Martin Ustaal]] - [[Jevgeni Ustjugov]] - [[Dmitri Ustritski]] - [[Iraklı Uznadze]] - [[Peter Utaka]] - [[Jaak Uudmäe]] - [[Jaanus Uudmäe]] - [[Eugen Uuemaa]] - [[Heinrich Uukkivi]] - [[Tarmo Uusivirta]] - [[Margo Uusorg]] - [[Urmet Uusorg]] - [[Arno Uutma]] == V == [[Vello Vaaderpass]] - [[Urho Vaakanainen]] - [[Stefan Vaaks]] - [[Rafael van der Vaart]] - [[Sander van der Vaart]] - [[Chaminda Vaas]] - [[Maxime Vachier-Lagrave]] - [[Tomáš Vaclík]] - [[Els Vader]] - [[Kristo Enn Vaga]] - [[Karmen Vagula]] - [[Rafajel Vahanjan]] - [[Gustav Vahar]] - [[Andreas Vaher]] - [[Lembi Vaher]] - [[Lembit Vaher]] - [[Lise Anette Vaher]] - [[Maret Vaher]] - [[Sander Vaher]] - [[Karl Vahi]] - [[Janis Vahter]] - [[Johan Vahter]] - [[Cristel Vahtra]] - [[Eeri Vahtra]] - [[Norman Vahtra]] - [[Osvald Vahtra]] - [[Vahur Vahtramäe]] - [[Häli Vahula]] - [[Arnold Vaide]] - [[Josten Vaidem]] - [[Nicole Vaidišová]] - [[Arnold Vaiksaar]] - [[Hilda Vaiksaar]] - [[Sille Vaiksaar]] - [[Georg Vain]] - [[Alisa Vainio]] - [[Betti Vainküla]] - [[Kelly Vainlo]] - [[Joonas Vaino]] - [[Kaari Vainonen]] - [[Raimondas Vainoras]] - [[Hendrik Vainu]] - [[Lea Vakra]] - [[Eimantas Valaitis]] - [[Jonas Valančiūnas]] - [[Elavenil Valarivan]] - [[Mathieu Valbuena]] - [[Fulvio Valbusa]] - [[Boris Valdek]] – [[Eugeni Valderrama]] - [[Diego Valdés]] - [[José Ángel Valdés]] - [[Víctor Valdés]] - [[Bruno Valdez]] - [[Jorge Valdivia]] - [[Richard Valdov]] - [[Uno Valdmets]] - [[Rein Valdru]] - [[Antonio Valencia]] - [[Filip Valenčič]] - [[Juan Carlos Valerón]] - [[Robert Valge]] - [[Tiiu Valgemäe]] - [[Reet Valgmaa]] - [[Heldur Valgmäe]] - [[Andrei Valiuk]] - [[Remigijus Valiulis]] - [[Ülo Valk (poksija)|Ülo Valk]] - [[Aleksander Valkenpert]] - [[Erko Vallbaum]] - [[Marina Vallik]] - [[Virgo Vallik]] - [[Manivald Vallikivi]] - [[Henn Vallimäe]] - [[Charles-Villem Vallmann]] - [[Guntis Valneris]] - [[Erik Valnes]] - [[Oleg Valov]] - [[Valdis Valters]] - [[Mikk Valtna]] - [[Siim Valtna]] - [[Nikolai Valujev]] - [[Hendrik Van Crombrugge]] - [[Ivo Van Damme]] - [[Hubert Van Innis]] - [[Trevor van Riemsdyk]] - [[Laura Vana]] - [[Hans Vanaken]] - [[Arnold Vanderlyde]] - [[André Vandeweyer]] - [[Stoffel Vandoorne]] - [[Vítek Vaněček]] - [[Thomas Vanek]] - [[Andris Vaņins]] - [[Renet Vanker]] - [[Tõnis Vanna]] - [[Saga Vanninen]] - [[Raphaël Varane]] - [[Indrek Varblane]] - [[Mihkel Varblane]] - [[Silvestre Varela]] - [[Lauri Varendi]] - [[Eduardo Vargas]] - [[Matías Vargas]] - [[Tony Varjund]] - [[Semjon Varlamov]] - [[Phil Varone]] - [[Alar Varrak]] - [[Peeter Varrak]] - [[Rego Varsamaa]] - [[Ülo Varul]] - [[Mika Vasara]] - [[Gabriel Vasconcelos Ferreira]] - [[Vadims Vasiļevskis]] - [[Deniss Vasiļjevs]] - [[Darius Vassell]] - [[Konstantin Vassiljev]] - [[Nikita Vassiljev]] - [[Valeri Vassiljev]] - [[Nadija Vassina]] - [[Francisc Vaștag]] - [[Ivica Vastić]] - [[Franco Vázquez]] - [[Sergio Vázquez]] - [[Ari Vatanen]] - [[Sami Vatanen]] - [[Frank Vatrano]] - [[Yauhen Vatutsin]] - [[Jaan Veanes]] - [[Harry Veber]] - [[Jürgen Veber]] - [[Matías Vecino]] - [[Vjatšeslav Vedenin]] - [[Robert Veering]] - [[Andreas Veerpalu]] - [[Andrus Veerpalu]] - [[Anette Veerpalu]] - [[Henri Veesaar]] - [[Erich Veetõusme]] - [[Monika Vehlmann]] - [[Rain Veideman]] - [[Raphael Veiga]] - [[Karl Veimann]] - [[Aleksander Veingold]] - [[Andrei Veis]] - [[Andrei Veis]] - [[Arnold Voldemar Veiss]] - [[Karel Vejmelka]] - [[Nikolai Vekšin]] - [[Carlos Vela]] - [[Mansueto Velasco]] - [[Roel Velasco]] - [[Manuel Velázquez]] - [[Maria Velcheva]] - [[Julián Estiven Vélez]] - [[Miloš Veljković]] - [[Taavi Vellemaa]] - [[Johannes Veltmander]] - [[Micky van de Ven]] - [[Vida Vencienė]] - [[Kent-Kaarel Vene]] - [[Lea Vene]] - [[Siim-Sander Vene]] - [[Stylianos Venetidis]] - [[Oliver Venno]] - [[Fausto Vera]] - [[Benjamin Verbič]] - [[Bart Verbruggen]] - [[David Verburg]] - [[Joan Verdú]] - [[Jordan Veretout]] - [[Jean-Éric Vergne]] - [[Kreete Verlin]] - [[Thomas Vermaelen]] - [[Joël Vermin]] - [[Tomáš Verner]] - [[Gabriel Veron]] - [[Hugo Verpoest]] - [[Oscar Verpoest]] - [[Marco Verratti]] - [[Richard Verschoor]] - [[Abel Verse]] - [[Jos Verstappen]] - [[Max Verstappen]] - [[Zsuzsa Verőci]] - [[Vítězslav Veselý]] - [[Mikel Vesga]] - [[Rivo Vesik]] - [[Viljar Veski]] - [[Heino Veskila]] - [[Rain Vessenberg]] - [[Vésteinn Hafsteinsson]] - [[Karl Vestel]] - [[Edvin Vesterby]] - [[Jannik Vestergaard]] - [[Frederik Vesti]] - [[Rúben Vezo]] - [[Jüri Vetemaa]] - [[Martin Vetkal]] - [[Sebastian Vettel]] - [[Johannes Vetter]] - [[Linden Vey]] - [[Jimmy Vicaut]] - [[Lindon Victor]] - [[Domagoj Vida]] - [[Arturo Vidal]] - [[Linus Videll]] - [[Nemanja Vidić]] - [[Milan Vidmar]] - [[Noor Vidts]] - [[Luan Vieira]] - [[Marcelo Vieira]] - [[Patrick Vieira]] - [[Jonathan Viera]] - [[Mare Vierland]] - [[Luciano Vietto]] - [[Martin Vihmann]] - [[Sergei Vihrov]] - [[Martin Viiask]] - [[Robert Viiber]] - [[Terje Viidebaum]] - [[Arnold Viiding]] - [[Jüri Viigipuu]] - [[Karel Viigipuu]] - [[Kristel Viigipuu]] - [[Raul Viik]] - [[Karmen Viikmaa]] - [[Kristen Viikmäe]] - [[Margit Viilep]] - [[Pekka Viippo]] - [[‎Arkadi Viira]] - [[Margit Viirma]] - [[Hans-Davis Viirmaa]] - [[Marje Viirmann]] - [[Alar Viitmaa]] - [[Subbaraman Vijayalakshmi]] - [[Bjarte Engen Vik]] - [[Priit Viks]] - [[Ralf Viksten]] - [[Heikki Vilander]] - [[Tito Vilanova]] - [[Gabriel Vilardi]] - [[Guillermo Vilas]] - [[Ain Vilde]] - [[Maksim Vilde]] - [[Sepo Vilderson]] - [[Tamāra Vilerte]] - [[Sandro Viletta]] - [[Tonny Vilhena]] - [[Martin Vilismäe]] - [[Stina Viljus]] - [[David Villa]] - [[Anthony Villanueva]] - [[José Luis Villanueva]] - [[Heino Villemson]] - [[Heldur Villemson]] - [[Johannes Villemson]] - [[Jacques Villeneuve]] - [[Raido Villers]] - [[Sten Villmann]] - [[Mathias Villota]] - [[Mati Villsaar]] - [[Heino Villum]] - [[Mart Vilt]] - [[Olga Viluhhina]] - [[Matías Viña]] - [[Juozas Vinča]] - [[Kayne Vincent]] - [[Abner Vinícius]] - [[Carlos Vinícius]] - [[Jüri Vips]] - [[Lasse Virén]] - [[Vadim Virjassov]] - [[Lembit Virkus]] - [[Jake Virtanen]] - [[Reima Virtanen]] - [[Tessa Virtue]] - [[Nikolai Viru]] - [[Eevi Virula]] - [[Andres Virumann]] - [[Bruno Visintin]] - [[Tanel Visnap]] - [[Indrek Visnapuu]] - [[Milvi Visnapuu]] - [[Nadine Visser]] - [[Joseph Vissers]] - [[Hans Vissor]] - [[Katja Višnar]] - [[Maret-Mai Višnjova]] - [[Felipe Vizeu]] - [[Ossie Vitt]] - [[Vincent Vittoz]] - [[Dmitri Vjaltšinov]] - [[Ron Vlaar]] - [[Odisseas Vlachodímos]] - [[Dan Vladař]] - [[Dušan Vlahović]] - [[Marc-Édouard Vlasic]] - [[Juri Vlassov]] - [[Roman Vlassov]] - [[Blanka Vlašić]] - [[Petra Vlhová]] - [[Eberhard Vogdt]] - [[Matt Vogel]] - [[Kevin Vogt]] - [[Eduard Voitra]] - [[Tomáš Vokoun]] - [[Aleksandr Volkov]] - [[Dimitri Volkov]] - [[Yochanan Vollach]] - [[Kevin Volland]] - [[Aleksandr Volodin (jalgpallur)]] - [[Aleksandr Volodin (maletaja)]] - [[Andri Volokitin]] - [[Larissa Volpert]] - [[Olga Voložinskaja]] - [[Rein Volt]] - [[Vello Volt]] - [[Kristjan Vomm]] - [[Johan Vonlanthen]] - [[Lindsey Vonn]] - [[Jüri Voodla]] - [[Ulvi Voog-Indrikson]] - [[Riina Voolpriit]] - [[Endel Vooremaa]] - [[Vaiko Vooremaa]] - [[Jakub Voráček]] - [[Michel Vorm]] - [[Pavel Vorobjov]] - [[Anžela Voronova]] - [[Vladimir Voskoboinikov]] - [[Jakub Vrána]] - [[Mario Vrančić]] - [[Corry Vreeken]] - [[Nyck de Vries]] - [[Stefan de Vrij]] - [[Šime Vrsaljko]] - [[Dare Vršič]] - [[Zísis Vrýzas]] - [[Jean Vuarnet]] - [[Nikola Vučević]] - [[Mirko Vučinić]] - [[Budimir Vujačić]] - [[Zvonimir Vujin]] - [[Martin Vunk]] - [[Uno Vunk]] - [[Hannu Vuorinen]] - [[Tõnu Võimula]] - [[Maksim Võlegžanin]] - [[Mihkel Võrang]] - [[Madis Võrk]] - [[Johannes Võrno]] - [[Õilme Võro]] - [[Bronislav Võrse]] - [[Konstantin Võrupajev]] - [[Andres Võsand]] - [[Igor Võssotski]] - [[Tanel Võtti]] - [[Imre Vähi]] - [[Arved Väikmeri]] - [[Lauri Väinsalu]] - [[Jorma Väisänen]] - [[Leo Väisänen]] - [[Kaarlo Väkevä]] - [[Jelena Välbe]] - [[Hugo-Eugen Väli]] - [[Voldemar Väli]] - [[Henri Välja]] - [[Kristina Väljas]] - [[Len Väljas]] - [[Ants Vändrik]] - [[Raido Värik]] - [[Andrus Värnik]] - [[Ruth Väät-Põldots]] - [[Rudi Völler]] - [[Matěj Vydra]] == W == [[Dwyane Wade]] - [[Shahenda Wafa]] - [[Chris Wagner]] - [[Hidetoshi Wakui]] - [[Jannes van der Wal]] - [[Tadeusz Walasek]] - [[Michael Walchhofer]] - [[Keshorn Walcott]] - [[Theo Walcott]] - [[Björn Waldegård]] - [[Luca Waldschmidt]] - [[Brad Walker]] - [[Douglas Walker]] - [[Kyle Walker]] - [[Nathan Walker]] - [[Tom Walkinshaw]] - [[Ben Wallace]] - [[Rasheed Wallace]] - [[Sinuhe Wallinheimo]] - [[Lucas Wallmark]] - [[Jesper Wallstedt]] - [[Tomas Walsh]] - [[Fritz Walter]] - [[David Walters]] - [[Jonathan Walters]] - [[Bill Walton]] - [[Abby Wambach]] - [[Aaron Wan-Bissaka]] - [[Paulo Wanchope]] - [[Wang Jianan]] - [[Wang Junxia]] - [[Wang Hao]] (lauatennisist) - [[Wang Hao (käija)]] - [[Wang Liqin]] - [[Wang Mingjuan]] - [[Wang Nan]] - [[Robert Wangila]] - [[Victor Wanyama]] - [[Emmanuel Wanyonyi]] - [[Cam Ward]] - [[Danny Ward]] - [[Stephen Ward]] - [[James Ward-Prowse]] - [[Amr Warda]] - [[Karsten Warholm]] - [[Jeremy Wariner]] - [[Damian Warner]] - [[Chiel Warners]] - [[David Warsofsky]] - [[Philip Waruinge]] - [[Daniel Wass]] - [[Thomas Wassberg]] - [[Akito Watabe]] - [[Ronald Waterreus]] - [[Michelle Waterson]] - [[Antonio Watson]] - [[Stanislas Wawrinka]] - [[Marshall Wayne]] - [[Timothy Weah]] - [[Jordan Weal]] - [[Carl Weathers]] - [[Chris Webber]] - [[Garrett Weber-Gale]] - [[Julian Weber]] - [[Mark Webber]] - [[Shea Weber]] - [[Yannick Weber]] - [[Scott Wedgewood]] - [[MacKenzie Weegar]] - [[Benjamin Weger]] - [[Wout Weghorst]] - [[Heinz-Helmut Wehling]] - [[Pascal Wehrlein]] - [[Julian Weigl]] - [[Isidore Weiss]] - [[Johnny Weissmüller]] - [[Johnny Weir]] - [[Tina Weirather]] - [[Lukas Weißhaidinger]] - [[Allan Wells]] - [[Nahki Wells]] - [[Diribe Welteji]] - [[Michael Wenden]] - [[Heidi Weng]] - [[Alexander Wennberg]] - [[Hanni Wenzel]] - [[Timo Werner]] - [[Gerd Wessig]] - [[Delonte West]] - [[Jerry West]] - [[Russell Westbrook]] - [[Holger Westerberg]] - [[Joost van der Westhuizen]] - [[Sander Westerveld]] - [[Blake Wheeler]] - [[Fatima Whitbread]] - [[Charlie White]] - [[Colin White]] - [[Zach Whitecloud]] - [[Mal Whitfield]] - [[Ryan Whiting]] - [[Joe Whitney]] - [[Suryo Agung Wibowo]] - [[Connor Wickham]] - [[Chris Wideman]] - [[Lydia Wideman-Lehtonen]] - [[Andreas Widhölzl]] - [[Silvan Widmer]] - [[Felix Wiedwald]] - [[Jan Wienese]] - [[Dorothea Wierer]] - [[Harm Wiersma]] - [[Ingrid Wigernæs]] - [[Andrew Wiggins]] - [[Jake Wightman]] - [[Vesa Wiik]] - [[Georginio Wijnaldum]] - [[Adolf Wiklund (laskesuusataja)|Adolf Wiklund]] - [[Kamil Wilczek]] - [[Yanic Wildschut]] - [[Kati Wilhelm]] - [[Christian Wilhelmsson]] - [[David Wilkie]] - [[Mac Wilkins]] - [[Alex Wilkinson]] - [[Bernard Williams (kergejõustiklane)|Bernard Williams]] - [[Danielle Williams]] - [[Deron Williams]] - [[Iñaki Williams]] - [[Justin Williams]] - [[Lou Williams]] - [[Mo Williams]] - [[Sada Williams]] - [[Serena Williams]] - [[Venus Williams]] - [[Willian Borges da Silva]] - [[Joe Willock]] - [[Jack Wilshere]] - [[Kyren Wilson]] - [[Jonas Wind]] - [[Dominik Windisch]] - [[Daniel Winnik]] - [[Douglas Winston]] - [[Nick Winter]] - [[William von Wirén]] - [[Bjørn Wirkola]] - [[Petteri Wirtanen]] - [[Florian Wirtz]] - [[Yoane Wissa]] - [[Katarina Witt]] - [[Gundel Wittmann]] - [[Anita Włodarczyk]] - [[Sigrun Wodars]] - [[Hans Woellke]] - [[Paweł Wojciechowski]] - [[Radosław Wojtaszek]] - [[Alexander Wolf]] - [[Marius Wolf]] - [[Klaus Wolfermann]] - [[Paea Wolfgramm]] - [[Manfred Wolke]] - [[Ryszard Wolny]] - [[Wojtek Wolski]] - [[Woo Sang-hyeok]] - [[Chris Wood]] - [[Todd Woodbridge]] - [[Allen Woodring]] - [[Tiger Woods]] - [[Joanna Worek]] - [[Tessa Worley]] - [[Joe Worrall]] - [[Caroline Wozniacki]] - [[Aleksandra Wozniak]] - [[Tyler Wotherspoon]] - [[Bailey Wright]] - [[Haji Wright]] - [[Sean Wroe]] - [[Andrzej Wroński]] - [[Jacek Wszoła]] - [[Alexander Wurz]] - [[Sebastian Wännström]] - [[Åke Wärnström]] - [[Maximilian Wöber]] - [[Bärbel Wöckel]] - [[Christian Wörns]] - [[Ireen Wüst]] - [[Ricky Wysocki]] == Õ == [[Janek Õiglane]] - [[Tõnu Õim]] - [[Pille Õnnepalu]] - [[Jan Õun]] - [[Janar Õunap]] - [[Toivo Õunap]] - [[Madis Õunapuu]] - [[Cindy Õunpuu]] - [[Kethy Õunpuu]] == Ä == [[Ardo Ärmpalu]] - [[Eevald Äärma]] == Ö == [[Hanna Öberg]] - [[Emelie Öhrstig]] - [[Alpay Özalan]] - [[Salih Özcan]] - [[Mesut Özil]] - [[Levin Öztunalı]] - [[Kübra Öztürk]] == Ü == [[Enes Ünal]] - [[Gökhan Ünal]] - [[Cengiz Ünder]] - [[Jasmiin Üpraus]] - [[Oskar Üpraus]] - [[Žaksõlõk Üškempirov]] == X == [[Níki Xánthou]] - [[Granit Xhaka]] - [[Jeffery Xiong]] == Y == [[Vikas Yadav]] - [[Shigeo Yaegashi]] - [[Steeve Yago]] - [[Murat Yakin]] - [[Atagün Yalçınkaya]] - [[Satoru Yamagishi]] - [[Lamine Yamal]] - [[Ryōta Yamamoto]] - [[Sakon Yamamoto]] - [[Kōji Yamase]] - [[Keith Yandle]] - [[Yang Hyun-jun]] - [[Yang Xu]] - [[Yao Ming]] - [[Yann Michael Yao]] - [[Yusuf Yazıcı]] - [[Ryan Yates]] - [[Winfred Yavi]] - [[Ye Jiangchuan]] - [[Hunter Yeany]] - [[DeAndre Yedlin]] - [[Alex Yee]] - [[Alfred Kirwa Yego]] - [[Julius Yego]] - [[Hamza Yerlikaya]] - [[Alex Yermolinsky]] - [[Yi Siling]] - [[Miruts Yifter]] - [[Betül Cemre Yıldız]] - [[Kenan Yıldız]] - [[Burak Yılmaz]] - [[Rıdvan Yılmaz]] - [[Brandon Yip]] - [[Marko Yli-Hannuksela]] - [[Okay Yokuşlu]] - [[Yomif Kejelcha]] - [[Alex Yoong]] - [[Svetla Yordanova]] - [[Dwight Yorke]] - [[Yoshimar Yotún]] - [[Amos Youga]] - [[Ashley Young]] - [[Kevin Young]] - [[Steve Yzerman]] - [[Yu Hai]] - [[Yu Yangyi]] - [[Jouni Yrjölä]] == Vaata ka == * [[Iluuisutajate loend]] * [[Jalgpallurite loend]] * [[Korvpallurite loend]] * [[Maadlejate loend]] * [[Murdmaasuusatajate loend]] * [[Tennisistide loend]] [[Kategooria:Sportlaste loendid| ]] 7yh46w3hi6vyo6tz1fbj9svlq6zl2gd Eesti poliitikute loend 0 10275 7166412 7165805 2026-06-03T10:45:27Z Velirand 67997 /* L */ 7166412 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud praegusi ja varasemaid [[Eesti]] [[poliitik]]uid. __NOTOC__{{tähed}} == A == *[[Jaak Aab]] *[[Leo Aadel]] *[[Maile Aale]] *[[Raimu Aardam]] *[[Juhan Aare]] *[[Merry Aart]] *[[Arto Aas]] *[[Taavi Aas]] *[[Taira Aasa]] *[[Ülle Aaskivi]] *[[Hardo Aasmäe]] *[[Henrik Aavik]] *[[Jaak Aaviksoo]] *[[Georg Abels]] *[[Aleksander Aben]] *[[Oskar Abori]] *[[Paul Abramson]] *[[Jüri Adams]] *[[Raivo Aeg]] *[[Jaan Aiaots]] *[[Rein Aidma]] *[[Juhan Ainson]] *[[Friedrich Akel]] *[[Annely Akkermann]] *[[Toomas Alatalu]] *[[Yoko Alender]] *[[Georgi Aljošin]] *[[Anti Allas]] *[[Arvo Aller]] *[[Hendrik Allik]] *[[Jaak Allik]] *[[Annika Altmäe]] *[[Hans Alver]] *[[Oskar Amberg]] *[[Ado Anderkopp]] *[[Viktor Andrejev]] *[[Nigol Andresen]] *[[Oskar Angelus]] *[[Jüri Annusson]] *[[Aleksander Ansberg]] *[[Andrus Ansip]] *[[Olav Anton]] *[[Tõnu Anton]] *[[Robert Antropov]] *[[Jaan Anvelt]] *[[Aleksandr Apolinsky]] *[[Aleksander Arak]] *[[Küllo Arjakas]] *[[Eduard Arnover]] *[[Tiiu Aro]] *[[Konrad Arras]] *[[Christjan Arro]] *[[Peep Aru]] *[[Urmas Arumäe]] *[[Toivo Asmer]] *[[Emma Asson]] *[[Albert Assor]] *[[Gottlieb Ast]] *[[Karl Ast]] *[[Hannes Astok]] *[[Robert Astrem]] *[[Meelis Atonen]] *[[Jaan Audru]] *[[Eduard Aule]] *[[Siim Avi]] == B == *[[Karl August Baars]] *[[Karl Juhan Bahovski]] *[[Peeter Baranin]] *[[Jaanus Barkala]] *[[Vadim Belobrovtsev]] *[[Maimu Berg]] *[[Jaanus Betlem]] *[[Ado Birk]] *[[Tõnis Bittman]] *[[Gerttu Blank]] *[[Andrus Blok]] *[[Deniss Boroditš]] *[[Riho Breivel]] *[[Christian Brüller]] *[[Georgi Bõstrov]] == C == *[[Oskar Cher]] == D == *[[Aleksander Danilevski]] *[[Lea Danilson-Järg]] *[[Andres Dido]] *[[Dmitri Dmitrijev]] *[[Karen Drambjan]] == E == *[[Ivi Eenmaa]] *[[Anne Eenpalu]] *[[Kaarel Eenpalu]] *[[Endel Eero]] *[[Enn Eesmaa]] *[[Eldar Efendijev]] *[[Linda Eichler]] *[[Jaan Eigo]] *[[Margi Ein]] *[[Aleksander Einseln]] *[[Hendrik Elisson]] *[[Andres Ellamaa]] *[[Hillar Eller]] *[[Kaljo Ellik]] *[[Karl Ellis]] *[[Sirje Endre]] *[[Rain Epler]] *[[Ene Ergma]] *[[Ants Erm]] *[[Peeter Ernits]] *[[Villem Ernits]] *[[Urmas Espenberg]] *[[Jüri Estam]] == F == *[[Vitali Faktulin]] *[[Eduard Fedotov]] *[[Ignar Fjuk]] *[[Karl Oskar Freiberg]] == G == *[[Anna-Maria Galojan]] *[[Nikolai Ganjušov]] *[[Vahur Glaase]] *[[Arnold Green]] *[[Vassili Grigorjev]] *[[Arnold Grimpel]] *[[Igor Gräzin]] *[[Kalle Grünthal]] *[[Oskar Gustavson]] *[[Veigo Gutmann]] == H == *[[Ernst Haabpiht]] *[[Harald Haberman]] *[[Lehte Hainsalu]] *[[Illar Hallaste]] *[[Helmut Hallemaa]] *[[Urmas Hallika]] *[[Väino Hallikmägi]] *[[Voldemar Hammer]] *[[Andre Hanimägi]] *[[August Hanko]] *[[August Hansen]] *[[Mihkel Hansen]] *[[Vootele Hansen]] *[[Johan Hansing]] *[[Hannes Hanso]] *[[Margus Hanson]] *[[Piret Hartman]] *[[Anti Haugas]] *[[Monika Haukanõmm]] *[[Hans Heidemann]] *[[Aare Heinvee]] *[[Aleksander Hellat]] *[[Helle-Moonika Helme]] *[[Mart Helme]] *[[Martin Helme]] *[[Harri Henn]] *[[Heiki Hepner]] *[[Andres Herkel]] *[[Jaak Herodes]] *[[Karoli Hindriks]] *[[Mati Hint]] *[[Friedrich Hist]] *[[Johan Holberg]] *[[Remo Holsmer]] *[[Igor Hopp]] *[[Arvo Horm]] *[[Priit Humal]] *[[Lauri Hussar]] *[[Liia Hänni]] *[[Kalev Härk]] *[[Jaanus Härms]] *[[Jaan Hünerson‎]] == I == *[[Toomas Hendrik Ilves]] *[[Viktor Imala]] *[[Endel Inglist]] *[[Karl Ipsberg]] *[[Sergei Issakov]] *[[Kaia Iva]] *[[Olga Ivanova]] == J == *[[Andres Jaadla]] *[[Jüri Jaakson]] *[[Viljar Jaamu]] *[[Karin Jaani]] *[[Raigo Jahu]] *[[August Jakobson]] *[[Karl-Arnold Jalakas]] *[[Johan Jans]] *[[August Janson]] *[[Aleksei Jašin]] *[[Alma Jeets]] *[[Kalle Jents]] *[[Aleksei Jevgrafov]] *[[Leopold Johanson]] *[[Erich Joonas]] *[[Mihkel Juhkam]] *[[Arvo Junti]] *[[Jossiv Jurovski]] *[[Jaak Juske]] *[[Tõnu Juul]] *[[Matti Jõe]] *[[Jaak Jõerüüt]] *[[Aleksander Jõeäär]] * [[Helmer Jõgi]] *[[Aadu Jõgiaas]] *[[Kaia Jäppinen]] *[[Rein Järlik]] *[[Jaan Järve]] *[[Rein Järvelill]] *[[Toomas Järveoja]] *[[Ants Järvesaar]] *[[Elmar Järvesoo]] *[[Raivo Järvi]] *[[Mart Järvik (poliitik)|Mart Järvik]] *[[Kalle Jürgenson]] *[[Marek Jürgenson]] *[[Toivo Jürgenson]] *[[Anton Jürgenstein]] *[[Toomas Jürgenstein]] *[[August Jürima]] *[[August Jürima (Järvamaalt)]] *[[Mihkel Jüris]] *[[Oskar Jüriväli]] *[[Johannes Jürna]] == K == *[[Aleksander Kaal]] *[[Vambo Kaal]] *[[Ruuben Kaalep]] *[[Aleksander Kaar]] *[[Juhan Kaarlimäe]] *[[Christian Kaarna]] *[[Kaido Kaasik]] *[[Renate Kaasik]] *[[Siim Kabrits]] *[[Mario Kadastik]] *[[Etti Kagarov]] *[[Tiit Kala]] *[[Valeri Kalabugin]] *[[Tõnis Kalbus]] *[[Valev Kald]] *[[Helle Kalda]] *[[Nelli Kalikova]] *[[Nigul Kaliste]] *[[Jakob Kalju]] *[[Kersti Kaljulaid]] *[[Raimond Kaljulaid]] *[[Kalev Kaljuste]] *[[Lembit Kaljuvee]] *[[Kaja Kallas]] *[[Kristina Kallas]] *[[Madis Kallas]] *[[Mart Kallas]] *[[Siim Kallas]] *[[Teet Kallasvee]] *[[Jakob Kalle]] *[[Kalev Kallemets]] *[[Ivar Kallion]] *[[Kalev Kallo]] *[[Tõnu Kalvet]] *[[Kaido Kama]] *[[Eva Kams]] *[[Gea Kangilaski]] *[[Nikolai Kann]] *[[Indrek Kannik]] *[[Sulev Kannimäe]] *[[Anneli Kannus]] *[[Lemmit Kaplinski]] *[[Jaanus Karilaid]] *[[Alo Karineel]] *[[Katrin Karisma-Krumm]] *[[Karl Kark]] *[[Karl Ferdinand Karlson]] *[[Nikolai Karotamm]] *[[Juhan Kartau]] *[[Ester Karuse]] *[[Henri Kaselo]] *[[Maria Kasepalu]] *[[Aleksander Kask]] *[[Oskar Kask]] *[[Peet Kask]] *[[Risto Kask]] *[[Uno Kaskpeit]] *[[Johannes Kass]] *[[Marko Kass]] *[[Artur Kasterpalu]] *[[Tõnu Kauba]] *[[Ene Kaups]] *[[Karl Kaups]] *[[Max Kaur]] *[[Hans Kauri]] *[[Jüri Kaver]] *[[Mari-Ann Kelam]] *[[Tunne Kelam]] *[[Erkki Keldo]] *[[Anne Keldremaa]] *[[Vahur Keldrima]] *[[Albert Kendra]] *[[August Kerem]] *[[Liina Kersna]] *[[Kalju Kertsmik]] *[[Aleksander Kesküla]] *[[Johan Kesküll]] *[[Edgar Kigaste]] *[[Tanel Kiik]] *[[Mart Kiirats]] *[[Kaljo Kiisk]] *[[Siim Valmar Kiisler]] *[[Katre Kikkas]] *[[Krista Kilvet]] *[[Arnold Kimber]] *[[Viktor Kingissepp]] *[[Kert Kingo]] *[[Sirje Kingsepp]] *[[Tõnis Kint]] *[[Ernst Kirs]] *[[Georg Kirsberg]] *[[Raul Kirsel]] *[[Valve Kirsipuu]] *[[Argo Kirss]] *[[Karl Kirt]] *[[Meelis Kitsing]] *[[Signe Kivi]] *[[Toomas Kivimägi]] *[[Robert Kiviselg]] *[[Sven Kivisildnik]] *[[Loit Kivistik]] *[[Mario Kivistik]] *[[Liis Klaar]] *[[Urmas Klaas]] *[[Mait Klaassen]] *[[Kalle Klandorf]] *[[Valter Klauson]] *[[Dimitri Klenski]] *[[Johannes Klesment]] *[[Harry-Eduard-Ottokar Koch]] *[[Hermann Koch]] *[[Arno Kodu]] *[[Karl Koemets]] *[[Peeter Koemets]] *[[August Kohver]] *[[Aivar Koitla]] *[[Aivar Kokk]] *[[Jaan Kokk]] *[[Rene Kokk]] *[[Kaarel Eduard Kompus]] *[[Konstantin Konik]] *[[Evald Konno]] *[[Jaanus Koorep]] *[[Virgo Koppel]] *[[Mihhail Korb]] *[[Valeri Korb]] *[[Andres Kork]] *[[Jüri Kork]] *[[Toomas Kork]] *[[Karl Kornel]] *[[Mait Kornet]] *[[Maria Korotkova]] *[[Heino Kostabi]] *[[Siret Kotka]] *[[Kalev Kotkas]] *[[Andres Kraas]] *[[Heiki Kranich]] *[[Kaja Kreisman]] *[[Peeter Kreitzberg]] *[[Jaan Kriisa]] *[[Valter Krimm]] *[[Toivo Kroon]] *[[Eerik-Niiles Kross]] *[[Urmas Kruuse]] *[[Juhan Kukk]] *[[Kalev Kukk]] *[[Martin Kukk]] *[[Hugo Kukke‎]] *[[Jaan-Hans Kuks]] *[[Kalle Kulbok]] *[[Elle Kull]] *[[Väino Kull]] *[[Tiit Kulu]] *[[Boris Kumm]] *[[Martin Kummets]] *[[Jaan Kundla]] *[[Leo Kunnas]] *[[Helmi Kurba]] *[[Kustav Kurg]] *[[Karmo Kuri]] *[[Kaspar Kurve]] *[[Johannes Kurvits]] *[[Peeter Kurvits]] *[[Filimon Kuznetsov]] *[[Vladimir Kuznetsov]] *[[Rainer Kuuba]] *[[Ants Kuul]] *[[Marti Kuusik]] *[[Silver Kuusik]] *[[Tiit Kuusmik]] *[[Hugo Kuusner]] *[[Andres Kõiv]] *[[Daniel Kõiv]] *[[Tõnis Kõiv]] *[[Tõnu Kõiv]] *[[Ahti Kõo]] *[[Tarmo Kõuts]] *[[Kalvi Kõva]] *[[Ivan Käbin]] *[[Tiit Käbin]] *[[Maigi Käige]] *[[Vladimir Käo]] *[[Orest Kärm]] *[[Aleksander Kärner]] *[[Priit Kärsna]] *[[Leonhard Käär]] *[[Ants Käärma]] *[[Kristjan Kõljalg]] *[[Mihhail Kõlvart]] *[[Jüri Kõre]] *[[Oskar Köster]] *[[Nikolai Köstner]] *[[Ott Köstner]] *[[Külliki Kübarsepp]] *[[Alfred Kütt (poliitik)|Alfred Kütt]] *[[Helmen Kütt]] *[[Raivo Kütt]] == L == *[[Eduard Laaman]] *[[Aleksander Laane]] *[[Eduard Laanemäe]] *[[Kalle Laanet]] *[[Olev Laanjärv]] *[[Mart Laar]] *[[Mats Laarmann]] *[[Jaan Laas]] *[[Lauri Laasi]] *[[Lauri Laats]] *[[Roman Laes]] *[[Hanah Lahe]] *[[Urmas Laht]] *[[Rasmus Lahtvee]] *[[Valdur Lahtvee]] *[[Reno Laidre]] *[[Kalmer Lain]] *[[Andres Laisk]] *[[Joonas Laks]] *[[Leho Lamus]] *[[Alar Laneman]] *[[Rein Lang]] *[[Heinrich Laretei]] *[[Andres Larka]] *[[Jaan Lattik]] *[[August Laur]] *[[Jarno Laur]] *[[Sandra Laur]] *[[Heinrich Lauri]] *[[Maris Lauri]] *[[Johannes Lauristin]] *[[Marju Lauristin]] *[[Peeter Laurson]] *[[Tarmo Lausing]] *[[Peeter Lemming]] *[[Mihkel Lees]] *[[Kadri Leetmaa]] *[[Jaan Leetsar]] *[[Anna Leetsmann]] *[[Johannes Lehman]] *[[Elmar-Aleksander Lehtmets]] *[[Jaak Leimann]] *[[Tarmo Leinatamm]] *[[Kuldar Leis]] *[[Paul Leis]] *[[Vello Leito]] *[[Margus Leivo]] *[[Kajar Lember]] *[[Voldemar Lender]] *[[Heimar Lenk]] *[[Margus Lepik]] *[[Robert Lepikson]] *[[Kristjan-Olari Leping]] *[[Jaan J. Leppik]] *[[Kalju Leppik]] *[[Ando Leps]] *[[August Julius Leps]] *[[Ilona Lepsalu]] *[[Lennart Liba]] *[[Jürgen Ligi]] *[[Kaarel Liidak]] *[[Oskar Karl Johann Liigand]] *[[Jüri Liim]] *[[Eva-Maria Liimets]] *[[Tõnis Liinat]] *[[Margus Liiva]] *[[Karl Liivak]] *[[Jüri Liivas]] *[[Anto Liivat]] *[[Efim Liivik]] *[[Heiki Lill]] *[[Julius Lill]] *[[Kalev Lillo]] *[[Väino Linde]] *[[Johannes Lindemann]] *[[Voldemar Linnamägi]] *[[Elmar Lipping]] *[[Jaan Lippmaa]] *[[Madle Lippus]] *[[Andres Lipstok]] *[[Andrei Lobov]] *[[Rein Loik]] *[[Priit Lomp]] *[[Tarmo Loodus]] *[[Siimu Loogma]] *[[Jüri Loosme]] *[[Värner Lootsmann]] *[[Peeter Lorents]] *[[Aleksei Lotman]] *[[Mihhail Lotman]] *[[August Lubi]] *[[Juhan Luiga]] *[[Inara Luigas]] *[[Jüri Luik]] *[[Lauri Luik]] *[[Tõnis Lukas]] *[[Alfred Lukin]] *[[Renata Lukk]] *[[Peeter Luksep]] *[[Aivar Lumi]] *[[Ott Lumi]] *[[Jaan Luts]] *[[Oskar Lõvi (ajakirjanik)|Oskar Lõvi]] *[[Randel Länts]] *[[Lauri Läänemets]] == M == *[[Villem Maaker]] *[[Helmut Maandi]] *[[Alar Maarend]] *[[Hannes Maasel]] *[[Tiit Made]] *[[Jaak Madison]] *[[Peeter Madissoo]] *[[Mart Madissoon]] *[[Toivo Maimets]] *[[Natalia Malleus]] *[[Külvar Mand]] *[[Andres Mandre]] *[[Jaan Manitski]] *[[August Maramaa]] *[[Peep Mardiste]] *[[Peeter Mardna]] *[[Maret Maripuu]] *[[Aksel Mark]] *[[Heinrich Mark]] *[[Jüri Marksoo]] *[[Jaanus Marrandi]] *[[Rein Marrandi]] *[[Jüri Martin]] *[[Hans Martinson]] *[[Merike Martinson]] *[[Hans Martna]] *[[Mihkel Martna]] *[[Jaan Masing]] *[[Mait Mihkel Mathiesen]] *[[Mihkel Mathiesen]] *[[Tiit Matsulevitš]] *[[Dagmar Mattiisen]] *[[Hanno Matto]] *[[Alfred Maurer]] *[[Indrek Meelak]] *[[Märt Meesak]] *[[Silver Meikar]] *[[Aleksander Mekkart]] *[[Toomas Mendelson]] *[[Mati Meos]] *[[Uno Mereste]] *[[Enn Meri]] *[[Lennart Meri]] *[[Mart Meri]] *[[Maret Merisaar]] *[[Martin Mets]] *[[Natalie Mets]] *[[Andres Metsoja]] *[[Kristen Michal]] *[[Kalle Mihkels]] *[[Johannes Mihkelson]] *[[Marko Mihkelson]] *[[Marianne Mikko]] *[[Johannes Mikkola]] *[[Sven Mikser]] *[[Margo Miljand]] *[[Juri Mišin]] *[[Jaan Moks]] *[[Roman Mugur]] *[[Tatjana Muravjova]] *[[Raivo Murd]] *[[Enn Murdmaa]] *[[Aadu Must]] *[[Jaanus Mutli]] *[[Paul Muuli]] *[[Jüri Mõis]] *[[Alfred Mõttus]] *[[Jaan Mõttus]] *[[Hjalmar Mäe]] *[[Innar Mäesalu]] *[[Mati Mäetalu]] *[[Leino Mägi]] *[[Meelis Mälberg]] *[[Raul Mälk]] *[[Ahti Mänd]] *[[Ilmar Mändmets]] *[[Jaanus Männik]] *[[Johannes Märtson]] *[[Tõnis Mölder]] *[[Tiina Mölder (jurist)|Tiina Mölder]] *[[Karl Mühlberg (poliitik)|Karl Mühlberg]] *[[Viktor von zur Mühlen]] *[[Johan Müller]] *[[Johannes Mürk]] *[[Johannes-August Müürman]] == N == *[[Ago Naarits]] *[[Aleksander Naeres]] *[[Jaak Nanilson]] *[[Maris Neeno]] *[[Victor Neggo]] *[[Eiki Nestor]] *[[Juhan Nihtig]] *[[Mart Niklus]] *[[Toivo Ninnas]] *[[Andrei Novikov]] *[[Ülo Nugis]] *[[Hans Nurm]] *[[Kaul Nurm]] *[[Enn Nurmiste]] *[[Mart Nutt]] *[[Ilmar Nuut]] *[[Kati Nõlvak]] *[[Ervin Jüri Nõmmera]] *[[Kaido Nõmmik]] *[[Robert Närska]] *[[Alar Nääme]] == O == *[[Ants Oidermaa]] *[[Aleksander Oinas]] *[[Tasuja Oja]] *[[Aleksander Ojamäe]] *[[Ardo Ojasalu]] *[[Ludvig Ojaveski]] *[[Kristiina Ojuland]] *[[Lui Olesk]] *[[Peeter Olesk]] *[[Andri Ollema]] *[[Aleksander Onno]] *[[Mart Opmann]] *[[Johannes Orasmaa]] *[[Tiina Oraste]] *[[Georgi Orlov]] *[[Margus Oro]] *[[Jevgeni Ossinovski]] *[[Aleksander Ossipov]] *[[Alma Ostra-Oinas]] *[[Kalev Ots]] *[[Tanel Ots]] *[[Anneli Ott]] *[[Jüri Ott]] *[[Jüri Ottas]] *[[Martin Ottas]] *[[Liisa Oviir]] *[[Siiri Oviir]] == P == *[[Anatoli Paal]] *[[Endel Paap]] *[[Kadri Paas]] *[[Eevi Paasmäe]] *[[Meelis Paavel]] *[[Raivo Paavo]] *[[Ivari Padar]] *[[Maris Padjus]] *[[Jaana Padrik]] *[[Peeter Paemurru]] *[[Urmas Paet]] *[[Aleksander Paikre]] *[[Maido Pajo]] *[[Karl-Eduard Pajos]] *[[Ants Paju]] *[[Harry Pajundi]] *[[Liisa Pakosta]] *[[Ilmar Palias]] *[[Ivar Paljak]] *[[Kalle Palling]] *[[Ants Pallop]] *[[Erich Palm]] *[[Viktor Palm]] *[[Urve Palo]] *[[Tõnis Palts]] *[[Bruno Pao]] *[[Eldur Parder]] *[[Lagle Parek]] *[[Jüri Parik]] *[[Juhan Parts]] *[[Ralf R. Parve]] *[[Eduard Peedosk]] *[[August Peet]] *[[Georg Pelisaar]] *[[Enno Penno]] *[[Rudolf Penno]] *[[Keit Pentus-Rosimannus]] *[[Johannes Perens]] *[[Kirke Perillus]] *[[Eduard Pesur]] *[[Ferdinand Petersen]] *[[Aivo Peterson]] *[[Peep Peterson]] *[[Hanno Pevkur]] *[[Jüri Pihl]] *[[Ants Piip]] *[[Jaan Piiskar]] *[[Heljo Pikhof]] *[[Mikk Pikkmets]] *[[Juhan Pikkov]] *[[Õnne Pillak]] *[[Kalle Pilt]] *[[Barbi Pilvre]] *[[Taavi Pirk]] *[[Vello Pohla]] *[[Siim Pohlak]] *[[Marko Pomerants]] *[[Theodor Pool]] *[[Anti Poolamets]] *[[Evelin Poolamets]] *[[Jaan Poska]] *[[Peep Pree]] *[[Nikolai Preiman]] *[[Priidu Priks]] *[[Nelli Privalova]] *[[Toivo Promm]] *[[Tiit Pruuli]] *[[Joakim Puhk]] *[[Otto Pukk]] *[[Mihkel Pung]] *[[Heidy Purga]] *[[Karl Puusemp]] *[[Peeter Puusep]] *[[Paul Puustusmaa]] *[[Aigar Põder]] *[[Vambola Põder]] *[[Nikolai Põdramägi]] *[[Jüri Põld (poliitik)|Jüri Põld]] *[[Peeter Siegfried Põld]] *[[Raivo Põldaru]] *[[Kalju Põldvere]] *[[Henn Põlluaas]] *[[Rein Põllumaa]] *[[Terje Põvvat]] *[[Eduard Päll]] *[[Ingvar Pärnamäe]] *[[Kadi Pärnits]] *[[Mihkel Pärnoja]] *[[Hugo Pärtelpoeg]] *[[Ilmar Pärtelpoeg]] *[[Konstantin Päts]] *[[Viktor Päts]] *[[Hans Pöögelmann]] *[[Aleksander Pürge]] *[[Mait Püümets]] == R == *[[Algus Raadik]] *[[Jaan Raamot]] *[[Ernst Raatma]] *[[Kalev Raave]] *[[Peeter Rahnel]] *[[Tauno Rahnu]] *[[Jaanus Rahumägi]] *[[Johan Raid]] *[[Jaanus Raidal]] *[[Mati Raidma]] *[[Ivar Raig]] *[[Ülle Rajasalu]] *[[Olev Raju]] *[[Monica Rand]] *[[Reili Rand]] *[[Adam Randalu]] *[[Laine Randjärv]] *[[Rein Randver]] *[[Märt Rask]] *[[Jüri Ratas]] *[[Rein Ratas]] *[[Kuno Raude]] *[[Leopold Raudkepp]] *[[Heiki Raudla]] *[[Valve Raudnask]] *[[Indrek Raudne]] *[[Merle Raun]] *[[Hain Rebas]] *[[Aleksander Rei]] *[[August Rei]] *[[Jaak Reichmann]] *[[Janno Reiljan]] *[[Villu Reiljan]] *[[Vallo Reimaa]] *[[Mihkel Reimann]] *[[Marek Reinaas]] *[[Urmas Reinsalu]] *[[Marie Reisik]] *[[Jaanus Reisner]] *[[Urmas Reitelmann]] *[[Kairet Remmak-Grassmann]] *[[Martin Repinski]] *[[Mailis Reps]] *[[Jaanus Riibe]] *[[Signe Riisalo]] *[[Aivar Riisalu]] *[[August Riismann]] *[[Eduard Riisna]] *[[Rudolf Riives]] *[[Kai Rimmel]] *[[Andrus Ristkok]] *[[Rein Ristlaan]] *[[Monika Rogenbaum]] *[[Jaan Roht]] *[[Karl Roomet]] *[[Vladimir Roopere]] *[[Andro Roos]] *[[Reet Roos]] *[[Margot Roose]] *[[Ado Roosiorg]] *[[Bernhard Roostfeld]] *[[Aivar Rosenberg]] *[[Viive Rosenberg]] *[[Mati Rosenstein]] *[[Rain Rosimannus]] *[[Vardo Rumessen]] *[[Hannes Rumm]] *[[Paul-Eerik Rummo]] *[[Aino Runge]] *[[Karl Robert Ruus]] *[[Neeme Ruus]] *[[Rainis Ruusamäe]] *[[Ants Ruusmann]] *[[Maido Ruusmann]] *[[Taavi Rõivas]] *[[Mihkel Rõuk]] *[[Alfred Rästas]] *[[Jüri Rätsep]] *[[Arnold Rüütel]] *[[Karel Rüütli]] == S == *[[Ernst Saar]] *[[Indrek Saar]] *[[Jüri Saar]] *[[Marika Saar]] *[[Andrus Saare]] *[[Erki Saarman]] *[[Tõnu Saarman]] *[[Jaak Saarniit]] *[[Vello Saatpalu]] *[[Kalju Sakk]] *[[Edgar Valter Saks]] *[[Katrin Saks]] *[[Priit Saksing]] *[[Vello Salum]] *[[Jaak Salumets]] *[[Erika Salumäe]] *[[Malle Salupere]] *[[Karl Saral]] *[[Arvo Sarapuu]] *[[Kersti Sarapuu]] *[[Friedrich Sauer]] *[[Erik Salumäe]] *[[Erik Sandla]] *[[Jüri Sasi]] *[[Voldemar Sassi]] *[[Jaan Saul (Valgamaa)|Jaan Saul]] *[[Toomas Savi]] *[[Ain Saviauk]] *[[Edgar Savisaar]] *[[Erki Savisaar]] *[[Maria Savisaar]] *[[Vilja Savisaar-Toomast]] *[[Aavo Savitsch]] *[[Hanno Schotter]] *[[Helir-Valdor Seeder]] *[[Andrus Seeme]] *[[Neinar Seli]] *[[Julius Seljamaa]] *[[Karl Selter]] *[[Valvo Semilarski]] *[[Andre Sepp]] *[[Boris Sepp]] *[[Kaja Sepp]] *[[Leo Sepp]] *[[Ain Seppik]] *[[Sven Sester]] *[[Priit Sibul]] *[[Raul Siem]] *[[Pipi-Liis Siemann]] *[[Mart Siimann]] *[[Riina Sikkut]] *[[Arno Sild]] *[[Oskar Silde]] *[[Toomas Sildmäe]] *[[Enn-Arno Sillari]] *[[Kadri Simson]] *[[Riivo Sinijärv]] *[[Tiit Sinissaar]] *[[Arvo Sirendi]] *[[Artur Sirk]] *[[Siiri Sisask]] *[[Jaan Sitska]] *[[Julia Smoli]] *[[Riina Solman]] *[[Julia Sommer]] *[[Mark Soosaar]] *[[Jaan Soots]] *[[Imre Sooäär]] *[[Aleksei Sorokin]] *[[Edgar Spriit]] *[[Mihhail Stalnuhhin]] *[[Pavel Starostin]] *[[Nikolai Stelmach]] *[[Aleksander Stern]] *[[Otto Sternbeck]] *[[Marek Strandberg]] *[[Otto Strandman]] *[[Priit Suit]] *[[Urmas Sukles]] *[[Voldemar Sumberg]] *[[Timo Suslov]] *[[Andres Sutt]] *[[Neeme Suur]] *[[Rein Suurkask]] *[[Albert Suurkivi]] *[[Oskar Suursööt]] *[[Priit Suve]] *[[Artjom Suvorov]] *[[Aivar Sõerd]] *[[Jakob Sõnajalg]] *[[Märt Sõrra]] *[[Olga Sõtnik]] *[[Eduard Säkk]] *[[Karl Säre]] *[[Ernst Särgava]] ==Š== *[[Semjon Školnikov]] *[[Vladimir Šokman]] *[[Marko Šorin]] *[[Leo Štarkov]] ==Z== *[[Nikolai Zolin]] == T == *[[Rein Taagepera]] *[[Olari Taal]] *[[Andres Taimla]] *[[Peeter Tali]] *[[Theodor Tallmeister]] *[[Ivar Tallo]] *[[Nikolai Talts]] *[[Artur Talvik]] *[[Peep Tambet]] *[[Jaanus Tamkivi]] *[[Aldo Tamm]] *[[Enno Tamm]] *[[Jaak Tamm]] *[[Jüri Tamm]] *[[Tarmo Tamm (1953)|Tarmo Tamm]] (sündinud 1953) *[[Paul Tammert]] *[[Leo Tammiksaar]] *[[Rene Tammist]] *[[Tarmo Tammiste]] *[[Tiit Tammsaar]] *[[Külli Tammur]] *[[Raivo Tammus]] *[[Tonio Tamra]] *[[Järvo Tandre]] *[[Andres Tarand]] *[[Indrek Tarand]] *[[Kaarel Tarand]] *[[Viktor Tarmas]] *[[Enn Tarto]] *[[Arnold Tartu]] *[[Laine Tarvis]] *[[Hergo Tasuja]] *[[Jaanus Tasuja]] *[[Jaan Teemant]] *[[Risto Teinonen]] *[[Kirill Teiter]] *[[Hans Teiv]] *[[Juhan Telgmaa]] *[[Tõnu Tepandi]] *[[Tiia Teppan]] *[[Tiit Terik]] *[[Hendrik Johannes Terras]] *[[Otto Tief]] *[[Urve Tiidus]] *[[Madis Timpson]] *[[Andres Tinno]] *[[Aleksander Tois]] *[[Mati Tolmoff]] *[[Ene Tomberg]] *[[Jevgeni Tomberg]] *[[Pille Tomson]] *[[Kustas Tonkman]] *[[Jana Toom]] *[[Valdis Toomast]] *[[Indrek Toome]] *[[Innari Toome]] *[[Jüri Toomepuu]] *[[Tiit Toomsalu]] *[[Toivo Tootsen]] *[[Ülo Tootsen]] *[[Oskar Tork]] *[[Marko Torm]] *[[Toomas Trapido]] *[[Jan Trei]] *[[Terje Trei]] *[[Henn Treial]] *[[Mai Treial]] *[[Urmas Treiel]] *[[Voldemar Trumm]] *[[Mihkel Truusööt]] *[[Anders Tsahkna]] *[[Margus Tsahkna]] *[[Aleksis Tsänk]] *[[Margarita Tšernogorova]] *[[Ingvar Tšižikov]] *[[Iraida Tšubenko]] *[[Ester Tuiksoo]] *[[Siim Tuisk]] *[[Ülo Tulik]] *[[Aleksander Tulp]] *[[Peeter Tulviste]] *[[Artur Tupits]] *[[Enn Tupp]] *[[Marika Tuus]] *[[Aleksander Tõnisson]] *[[Ilmar Tõnisson]] *[[Jaan Tõnisson]] *[[Liina Tõnisson]] *[[Toomas Tõniste]] *[[Toivo Tõnson]] *[[Lauri Tõnspoeg]] *[[Johanna Maria Tõugu]] *[[Ain Tähiste]] *[[Ülo Tärno]] == U == *[[Anton Uesson]] *[[Jüri Uluots]] *[[Ülo Uluots]] *[[Feliks Undusk]] *[[Johan Ungerson]] *[[Ivar Unt]] *[[Maksim Unt]] *[[Jaak Uudmäe]] *[[Juhan Uuemaa]] *[[Raivo Uukkivi]] == V == *[[Urbo Vaarmann]] *[[Artur Vader]] *[[Kristo Enn Vaga]] *[[Ken-Marti Vaher]] *[[Leonhard Vahter]] *[[Aado Vahtra]] *[[Lauri Vahtre]] *[[Karl Vaino]] *[[Rainer Vakra]] *[[Kalju Valdmann]] *[[Uno Valdmets]] *[[Jaak Valge]] *[[Einar Vallbaum]] *[[Orm Valtson]] *[[Johannes Vanja]] *[[Meta Vannas]] *[[Raivo Vare]] *[[Sulev Vare]] *[[Toomas Varek]] *[[Triin Varek]] *[[Johannes Vares]] *[[Andres Varik]] *[[Paul Varul]] *[[Rannar Vassiljev]] *[[Viktor Vassiljev]] *[[Triin Veber]] *[[Aarne Veedla]] *[[Juhan Veel]] *[[Toivo Veenre]] *[[Ants Veetõusme]] *[[Richard Veermaa]] *[[Andra Veidemann]] *[[Rein Veidemann]] *[[Aleksander Veiderma]] *[[Arnold Veimer]] *[[Marja-Liisa Veiser]] *[[Udo Vellend]] *[[Trivimi Velliste]] *[[Vladimir Velman]] *[[Värdi Velner]] *[[Taavi Veskimägi]] *[[Georg Vestel]] *[[Sten-Hans Vihmar]] *[[Aivar Viidik]] *[[Helgi Viirelaid]] *[[Ants Viirmaa]] *[[Mart Viisitamm]] *[[Nikolai Viitak]] *[[Priit Vilba]] *[[Andrus Villem]] *[[Georg Villenberg]] *[[Jüri Vilms]] *[[Toomas Vilosius]] *[[Joosep Vimm]] *[[Aldo Vinkel]] *[[Heido Vitsur]] *[[Lauri Vitsut]] *[[Toomas Vitsut]] *[[Nikolai Vojeikin]] *[[Kristel Voltenberg]] *[[Ülo Vooglaid]] *[[Julius Voolaid]] *[[Tauno Võhmar]] *[[Mart Võrklaev]] *[[Hannes Võrno]] *[[Peeter Võsa]] *[[Tiit Vähi]] *[[Toomas Väinaste]] *[[Arder Väli]] *[[Vaino Väljas]] ==Ä== *[[Margus Ääremaa]] == Õ == *[[Aivar Õun]] *[[Harri Õunapuu]] *[[Jaan Õunapuu]] ==Ö== *[[Andrus Öövel]] == Ü == *[[Raoul Üksvärav]] *[[Jaak Ümarik]] *[[Avo Üprus]] [[Kategooria:Eesti poliitikud| Eesti poliitikute loend]] [[Kategooria:Eesti inimeste loendid|Poliitikud]] [[Kategooria:Eesti poliitika loendid|Poliitikute loend]] lxysb1843rwjs21uostohx66yxrmf6w Cēsis 0 11727 7166314 6959522 2026-06-03T08:20:08Z Kuriuss 38125 7166314 wikitext text/x-wiki {{suunamine| Wenden| Aadlisuguvõsa| Wenden (aadlisuguvõsa)}} {{linn | nimi = Cēsis | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Cēsis | nimi2_keel = eesti | nimi2 = Võnnu | pilt = Cēsis,Zirņu iela - Guntars Mednis - Panoramio.jpg | lipp = Cesis flag.svg | lipu_link = [[Võnnu lipp]] | vapp = Cesis COA.svg | vapi_link = [[Võnnu vapp]] | pindala = 19,3 | elanikke = | asendikaart = Läti }} '''Cēsis''' ([[eesti keel|eesti]] ''Võnnu'', [[saksa keel|saksa]] ''Wenden'', [[liivi keel|liivi]] ''Venden'', [[poola keel|poola]] ''Kieś'') on linn [[Läti]]s [[Vidzeme]]s. Cēsis asub [[Koiva jõgi|Koiva jõe]] (läti keeles ''Gauja'') vasaku kalda lähedal. Linnast loode poolt kulgeb [[Riia–Valmiera–Valka maantee]], linnast kagu poolt [[Riia–Sigulda–Misso–Pihkva maantee]]. Linna läbib [[Valga–Riia raudteeliin]] ja seal on ka [[Cēsise raudteejaam]]. Linnas eristatakse järgmisi linnaosasid: Bērzaine, Blusumuiža, Cīrulīši, Dubinska, Florida, Glūdaskalns, Jurģumuiža, Kalnmuiža, Lauciņi, Luiziāna, Murleja, Pipariņi, Pubuliņi, Rucka, Saulrīti, Zeltkalns, Zirņukalns, Zvirbuļkalns ja Vilkukalns.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?id=0&regionaID=0&rajonaID=100003157&veidi=pils%C4%93tas%20da%C4%BCa&nosaukDala=&nosExact=false&citataDala=false&nosOficial=false&nosNonAccent=false&nosLGIAApproved=false&sortInfo=1 Vietvārdu datubāze]</ref> == Ajalugu == [[Fail:BM06222Am.jpg|pisi|[[Kreisilinn]] Võnnu pitsat. [[Johann Christoph Brotze]] kogust]] [[Fail:Bm05116am.jpg|pisi|Vaade Võnnule 18. sajandil. Johann Christoph Brotze kogust]] [[Fail:Bm02022bm.jpg|pisi|Võnnu linnuse ja linna plaan. Johann Christoph Brotze kogust]] Cēsise (Võnnu) asula alguseks loetakse [[1206]]. aastat. [[Võnnu muinaslinnus]] eksisteeris aga tõenäoliselt juba [[11. sajand]]il ja läks [[1201]]. aastal [[Mõõgavendade ordu]] valdusse. === Liivimaa orduaeg === [[1209]]. aastal asusid ristisõdijad rajama [[Võnnu ordulinnus]]t, kuid selle valmimiseks kulus aastakümneid. Eestlased piirasid ristisõdijate käes olnud Võnnu muinaslinnust [[1210]]. aastal, enne [[Ümera lahing]]ut, suutmata seda vallutada. Sama edutult piirasid seda [[venelased]] [[1218]] ja [[1221]]. Esialgu oli asustus üksnes seespool linnusemüüre. [[13. sajand]]il hakkas ka väljapoole linnust kujunema püsiv asustus. Aastatel 1283–1287 ehitati Liivimaa ordule kuulunud [[Võnnu Jaani kirik]] ([[saksa keel]]es ''Johannis Kirche in Wenden''), linnaõigused sai Cēsis [[1323]]. Linn kuulus ka [[Hansa liit]]u. Cēsis oli [[Liivi ordu]]riigi keskus, sealne linnus oli alates [[1484]] ordumeistri residents. Igal aastal kogunes seal ordu [[peakapiitel]]. Ordule kuulunud Jaani kirikusse, mis mahutab umbes 4000 inimest, on maetud hulk ordutegelasi, sealhulgas [[Wolter von Plettenberg]]. === Liivimaa sõjas === [[Vene-Liivi sõda|Liivimaa-Vene sõja]] tulemusel [[1561]]. aastal Vana-Liivimaa orduriik sisuliselt lagunes. Tallinna linn, [[Eestimaa rüütelkond|Harju-Viru ja Järvamaa rüütelkond]] andsid end [[Rootsi Kuningriik|Rootsi Kuningriigi]]; [[Liivi Ordu]] ja [[Riia peapiiskopkond]] [[Poola kuningriik|Poola kuningriigi]] võimu alla. 1561. aasta [[Vilno leping (1561)|Vilno lepinguga]] moodustati Liivi sõja ajal endise [[Vana-Liivimaa]] [[Liivimaa konföderatsioon]]i maadest: Kuramaal viimase [[Liivi ordu]] [[Liivi ordu maameister|maameister]] [[Gotthard Kettler]]i valitsetav ilmalik, Rzeczpospolita vasallriigina [[Kuramaa hertsogiriik]] ja Lõuna-Eesti ning Läti ([[Vidzeme]], [[Latgale]]) territooriumist [[Liivimaa hertsogkond]], mille valitsejaks oli Poola kuningriigi ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja [[Zygmunt II August]]. [[Liivimaa sõda|Liivimaa sõjas]] [[1577]]. aastal [[Võnnu piiramine (1577)|piiras]] Cēsist [[Ivan Julm]]a sõjavägi. Lossi kaitsnud [[garnison]] hävitas linnuse, et vältida selle sattumist vaenlase kätte. [[1578]]. aastal toimus sõjategevuses pööre, [[1580]]. aastal purustati Moskva tsaaririigi vägi [[Cesis|Võnnu]] [[Võnnu lahing (1580)|lähedal]]. === Poola aeg === [[1582]]. aasta järel, [[Liivimaa konstitutsioonid]]ega 1582. aastast sai Liivimaast taas katoliiklik [[Võnnu piiskopkond]], piiskopi asukohaga Cēsises. [[1588]] kogunes linnas [[Maapäev (rüütelkond)|maapäev]], mis tunnistas allumist [[Poola-Leedu|Poolale]], kuid Poola osaks sai Cēsis alles [[1598]]. [[Poola aeg|Poola ajal]] oli Võnnu [[Liivimaa hertsogkond|Liivimaa hertsogkonna]] [[Võnnu vojevoodkond|Võnnu vojevoodkonna]] ja Rzecapospolita [[rooma-katoliku kirik]]u Võnnu piiskopkonna keskus (1583–1626), kus piiskoppideks olid (1583–1584) [[Aleksander Mieliński]], (1585–1587) [[Andreas Patricius]] (Andrzej Patrycy Nidecki), (1587–1625) [[Otto Schenking]]. === Rootsi aeg === Linn jäi katoliiklikuks seni, kuni läks [[1620]] [[Rootsi]] alluvusse. 1636. aastal loodi Liivimaal kuus [[praostkond]]a: 3 Eesti aladel ning kolm praostkonda [[Põhja-Läti]] aladel: [[Riia praostkond]], [[Koknese praostkond]] ja [[Võnnu praostkond]]. Liivimaa praostkonnad jagati [[Konsistoriaalringkond|konsistoriaalringkond]]adeks, mille eesotsas olid ülemkonsistooriumile alluvad alamkonsistooriumid. [[Võnnu ordulinnus|Võnnu linnus]] taastati, kuid hävis [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] [[1703]] uuesti ja läks samal aastal [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] valdusse ning pärast 1721. aasta [[Uusikaupunki rahu]] [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] koosseisu. === Venemaa keisririigis === Võnnu oli [[Võnnu kreis]]i keskus, [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] [[Riia kubermang]]u, [[Riia asehaldurkond|Riia asehaldurkonnas]] ja [[Liivimaa kubermang]]us. [[1747]]. aastal kinkis [[Venemaa keisrinna]] [[Elisabet]] Cēsise [[kantsler]]ile [[Aleksei Bestužev-Rjumin]]ile. [[1777]] omandas linnusevaremed [[krahv]] [[Friedrich Wilhelm von Sivers]], kes laskis oma residentsi ehitada varemete idaossa, ühendades selle otsaseina kindlustustorniga. [[1812]] rajati [[romantism|romantilises]] stiilis lossipark jalgteede, eksootiliste taimede ja [[veekogu]]dega, milles peegelduvad linnusevaremed. [[1785]]. aastal nimetati linn [[Võnnu kreis]]i [[kreisilinn]]aks, linna arengut kiirendasid [[1868]] linna jõudnud [[Riia–Pihkva maantee]] ja [[1889]] linna jõudnud raudtee. === 20.–21. sajand === Cēsisel on oluline koht nii [[Landesveeri sõda|Landesveeri sõjas]] kui ka Läti Vabariigi sõjaväe ajaloos: [[23. juuni]]l [[1919]] purustasid eestlased ja lätlased [[Võnnu lahing]]us ülekaalukad [[Landeswehr]]i väed. Selle lahingu mälestuseks tähistatakse [[Eesti]]s igal aastal 23. juunil [[võidupüha]]. Linna keskväljakul asub [[Võnnu vabadussammas|monument]] Eesti ja Läti relvavendlusele (rajatud [[1924]], demonteeritud [[1951]], taastatud [[1998]]).<ref>http://www.vietas.lv/objekts/uzvaras_piemineklis/</ref> Cēsises asub Läti vanim [[õlu|õlletehas]] Cēsu alus darītava. See ehitati [[1878]]. aastal krahv Siversi residentsi, aga õlleköögid töötasid Cēsises juba Liivi ordu ajal. [[2006]] tähistati Cēsise 800. aastapäeva [[UNESCO]] egiidi all. Cēsises õppis maalimist [[Johann Köler]]. == Vaatamisväärsused == [[Pilt:Cesis Burg.jpg|pisi|[[Võnnu ordulinnus]]]] [[Pilt:Cesis Kirche+Haus.jpg|pisi|püsti|[[Võnnu Jaani kirik]] vanalinnas]] Linna vaatamisväärsused on [[Võnnu ordulinnus]] ja vanalinn ühes [[Cēsise Jaani kirik|Jaani kirikuga]], mille altarimaali ([[1858]]) autor on [[Johann Köler]] (maali teisend tõi talle [[akadeemik]]u nimetuse), samuti [[Võnnu vabadussammas]]. [[1850. aastad|1850. aastatel]] rajati Cēsisesse [[Wolter von Plettenbergi ausammas]]. 1927. aastal rajati ja 2012. aastal taastati "[[Läti ema]]" mälestussammas.<ref>[http://arvamus.postimees.ee/1042048/m-ris-niklass-tartu-kujurite-abi-latile/ Māris Niklass: Tartu kujurite abi Lätile]</ref> Alates [[1949]]. aastast asub kunagises ordulinnuses Cēsise ajaloomuuseum. === Kaitstavad objektid === Looduskaitse all on Rucka mõisa [[punane tamm]], Pipariņi tamm, Pipariņi männid, Vītolu iela [[elupuu]]d, elupuu aadressil Peldu iela 3. Linna lääneosa asub [[Gauja rahvuspark|Gauja rahvuspargis]]. Linna jääb Cēsise loodus- ja kultuuriloopark, osaliselt ka Raiskumsi klint.<ref >Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Cēsise vanalinn, Cēsise südalinn, Jaani kiriku, Katariina kiriku ja Konvendiväljaku keskaegsed kalmistud, skulptorite [[Kārlis Jansons]]i ja [[Andrejs Jansons]]i elu- ja tööpaigad (Krasta iela 14, Dzirnavu iela 31, Dzirnavu iela 33), [[Võnnu Jaani kirik]] (sealhulgas kolm sealset [[vitraaž]]i, portaal, mälestusmärk [[Wolter von Plettenberg]]ile, tema hauaplaadi fragmendid ja veel üheksa hauaplaati, [[krüpt]]i fassaad, J. Nidetzky hauatähis, [[oreliprospekt]], orel ja orelirõdu, altar ning [[kantsel]]), Rīgas iela 19 maja seinamaalingud, kultuuriseltsi Harmonija hoone aadressil Rīgas iela 24, maja aadressil Gaujas iela 6, kaupmehemaja aadressil Rīgas iela 16 ja selle fassaadi reljeefid, eramaja aadressil Palasta iela 11, [[pannoo]] aadressil Priedes iela 5/7, raekoda, selle juurdeehitised ja vahimajake aadressil Rīgas iela 7, ait aadressil Pils laukums 15, [[Võnnu ordulinnus]]e varemed, [[Võnnu uus loss]], tall-tõllakuur aadressil Pils laukums 3, [[Võnnu mõis (Võnnu kihelkond)|Võnnu mõisakompleks]] ja park, säilinud linnamüüri lõigud, elumaja aadressil Gaujas iela 6, uksed aadressil Lielā Līvu iela 9, Cēsise [[Riekstukalns]]i linnamägi, [[Võnnu raudteejaam]]a muinaskalmed, [[Bērzaine gümnaasium]] aadressil Bērzaines iela 34 ja helilooja [[Alfrēds Kalniņš]]i elumaja aadressil Rīgas iela 24. Regionaalse kaitse all on kolm ahju aadressil Raunas iela 11, maakonnakooli hoone Lielā Skolas iela 6, "Printsessimaja" aadressil Rīgas iela 47 ja selle uksed, aiamaja aadressil Gaujas iela 6A, [[Rucka mõis]]akompleks, sealhulgas elumaja, mõisavalitseja maja ja park. Kohaliku kaitse all on keskaegne Siļķi asulakoht.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts], vaadatud 24.08 2025</ref></ref> == Festivalid == Cēsise Linnusepargis toimub alates 2015. aastast juuni lõpus – juuli alguses kahepäevane vestlusfestival "Lampa"<ref>[https://www.festivalslampa.lv/lv Vestlusfestivali "Lampa" koduleht]</ref>, [[Paide]] [[Arvamusfestival]]i analoog. Alates 2007. aastast toimub igal aastal juulis ja augustis Cēsise kunstifestival, mis kätkeb muusikat, teatrit, filmi ja kujutavat kunsti ning kulmineerub vabaõhu-ooperiettekannetega Linnusepargis.<ref>[http://www.cesufestivals.lv/ Cēsise kunstifestivali koduleht]</ref> ==Elanike arv== <table><tr valign=top><td> * 1100 (1800) * 1700 (1840) * 2400 (1863) * 4300 (1881) * 6356 (1897) * 8000 (1914) * 6452 (1920) * 8047 (1925) * 7700 (1930) * 8748 (1935) <td> * 8500 (1939) * 7900 (1943) * 13 839 (1959) * 17 696 (1970) * 20 958 (1979) * 22 013 (1989) * 18 732 (2000) * 16 764 (2011) * 14 815 (2021) * 15 020 (2025) </table> == Sõpruslinnad == * [[Achim]] ([[Saksamaa]]) * [[Ainaži]] (Läti) * [[Alytus]] ([[Leedu]]) * [[Frederiksberg]] ([[Taani]]) * [[Konstancin-Jezioma]] ([[Poola]]) * [[Rakvere]] (Eesti) * [[Rokiškis]] (Leedu) * [[Žovkva]] ([[Ukraina]]) * [[Tara (Venemaa)|Tara]] (Venemaa) * [[Tyresö vald]] (Rootsi) * [[Varese]] ([[Itaalia]]) * [[Venafro]] (Itaalia) ==Pildigalerii== <gallery> Võnnu lahingu mälestusmärk Võnnus.jpg|Võnnu lahingu mälestusmärk Võnnus Võnnu lahingu mälestusmärk Võnnus pargi poolt.jpg|Võnnu lahingu mälestusmärk Võnnus pargi poolt Plaat Võnnu lahingu mälestusmärgil.jpg|Plaat Võnnu lahingu mälestusmärgil Vaade Võnnu ordulinnusest.jpg|Vaade Võnnu ordulinnusest Maija park Võnnus.jpg|Maija park Võnnus Avotu oru park.jpg|Avotu oru park Võnnus Haralds Simanise mälestusmärk Võnnus 2.jpg|Haralds Simanise mälestusmärk Võnnus Maija pargis Haralds Simanise mälestusmärk Võnnus.jpg|Haralds Simanise mälestusmärk Võnnus Maija pargis Restoran Kest Võnnus.jpg|Restoran Kest endises tuletõrjemajas Võnnus </gallery> == Vaata ka == * [[Võnnu ordulinnus]] * [[Võnnu foogt]] * [[Võnnu komtuur]] * [[Võnnu kreis]] * [[Cēsise Katariina kirik]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *[[Erich Seuberlich]], [https://dom.lndb.lv/data/obj/file/19187507.pdf Notizen über Wendens Bürger bis zum Jahre 1773. Nach dem Kirchenbuch der Stadt Wenden in Liviand u. Pastor Heinrich Baumanns Manuskripten], Druck von Gebr. Vogt, Papiermühle S. A *[[Jegor von Sivers]], [https://dom.lndb.lv/data/obj/file/15822966.pdf Wenden seine Vergangenheit und Gegenwart. En Beitrag zur Geschichte Livlands], Riga Nicolai Rommel´s Buchhandelung 1837 == Välislingid == {{commonskat}} * [http://www.cesis.lv Linna koduleht] (läti, vene, inglise ja saksa keeles) * [[Maarius Suviste]]. [https://www.ohtuleht.ee/312948 Kas Cēsis on Eesti–Läti paraadiks valmis?] Õhtuleht, 23. jaanuar 2009 {{Läti linnad}} {{Cēsise piirkond}} [[Kategooria:Läti linnad]] [[Kategooria:Vidzeme]] [[Kategooria:Cēsis| ]] q71mzgpp8dvtm8amtxs7imlliosbdpj Bütsants 0 12441 7166099 7151843 2026-06-02T19:03:17Z SyntaxTerror 48739 Prise de Constantinople par les croisés (12 avril 1204).jpg restored version 7166099 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on riigi kohta; Vana-Kreeka linna kohta vaata [[Byzantion]].}} {{Endine riik |nimi =Bütsants (Ida-Rooma keisririik) |omakeelne-nimi = Βασιλεία Ῥωμαίων, Ῥωμανία<br>(''Basileia Rhōmaiōn'', ''Rhōmanía'')<br>Imperium Romanum, Romania |lipp = Byzantine imperial flag, 14th century according to portolan charts.png |lipp-tekst = [[Bütsantsi lipp]]<br /><small>14. sajandil</small> |vapp = Byzantine Palaiologos Eagle.svg |vapp-tekst = [[Bütsantsi vapp]]<br /><small>[[Palaiologosed|Palaiologoste]] dünastia ajal</small> |asendikaart = Justinian555AD.png |asendikaart-tekst = Bütsants oma suurimas ulatuses aastal 555.<br/>([[Vasall]]id roosa tooniga) |algusaasta = 395 |lõppaasta = 1453 |valitsusvorm = [[autokraatia]] |ajalugu1 = |sündmus1 = |ajalugu2 = |sündmus2 = |ajalugu3 = |sündmus3 = |ajalugu4 = |sündmus4 = |ajalugu5 = |sündmus5 = |riigikeel = [[ladina keel]] (kuni 620)<br>[[kreeka keel]] <small>(620–1453)</small> |peamised-keeled = |pealinn = [[Konstantinoopol]] |riigipea = [[Bütsantsi keisrite loend|Keiser]] |riigipea-nimi = [[Constantinus Suur]] <small>(u 330–337, esimene)</small> <br/> [[Konstantinos XI]] <small>(1449–1453, viimane)</small> |riigipea2 = |riigipea-nimi2 = |religioon = [[õigeusk]] |pindala = 1 270 000 km² <small>(457)</small> <br/>2 070 000 km² <small>(565)</small> <br/>690 000 km² <small>(775)</small> <br/>1 200 000 km² <small>(1025)</small> <br/>120 000 km² <small>(1320)</small> |rahvaarv = 16 000 000 <small>(457)</small><ref name="Tread137">W. Treadgold (1997), lk 137.</ref> <br/>26 000 000 <small>(565)</small><ref name="Tread278">W. Treadgold (1997), lk 278.</ref> <br/>7 000 000 <small>(775)</small><ref name="Tread236">W. Treadgold (1997), lk 236.</ref> <br/>12 000 000 <small>(1025)</small><ref name="Tread570">W. Treadgold (1997), lk 570.</ref> <br/>10 000 000 <small>(1143)</small><ref name="Tread700">W. Treadgold (1997), lk 700.</ref> <br/>2 000 000 <small>(1320)</small><ref name="Tread236"/> |rahvastikutihedus = |rahaühik = |eelnes = [[Pilt:Simple Labarum.svg|18px]] [[Rooma keisririik]] |järgnes = [[Pilt:Ottoman flag by Hieronymus Bosch.svg|25px]] [[Osmanite riik]] }} '''Bütsants''' (tuntud ka kui ''Ida-Rooma riik'', ''Ida-Rooma keisririik'' ja ''Ida-Rooma impeerium'') oli riik, mis tekkis [[Rooma keisririik|Rooma keisririigi]] idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel. Keisririiki on nimetatud Bütsantsiks pealinna [[Konstantinoopol]]i varasema nime (''Byzantion'') järgi. Riiginimed Bütsants ja Ida-Rooma keisririik võeti kasutusele alles pärast riigi eksisteerimise lõppu. Bütsantsi enda ja tema naabermaade elanike jaoks oli riigi nimi Rooma keisririik ([[kreeka keel]]es ''Βασιλεία Ῥωμαίων'', ''Basileia Rhōmaiōn'';<ref>Kazhdan, Epstein (1985), lk 1.</ref> ladina keeles ''Imperium Romanum'') või Romania (''Ῥωμανία''), mis kasvas otseselt välja [[Rooma riik|Rooma riigist]] ja kus säilisid selle traditsioonid. Bütsantsi eristatakse tänapäeval Rooma riigist eelkõige seetõttu, et riik oli orienteeritud kreeka kultuurile, riigi ametlikuks [[usund]]iks oli [[ristiusk]] erinevalt Rooma [[polüteism]]ist ning riigikeeleks oli ladina keele asemel saanud kreeka keel.<ref name="Millar et al"/> Bütsantsi tekke eelloos on väga oluline aasta 324, mil [[Constantinus Suur]] otsustas viia riigi idaosa pealinna [[Väike-Aasia]]s asunud [[Nikomeedia]]st [[Bosporus]]e väina äärde Byzantiumi, mille nimeks sai Konstantinoopol, "Constantinuse linn" (alternatiivne nimi oli "Uus-Rooma"). Rooma riik jagati lõplikult aastal 395 pärast imperaator [[Theodosius I]] (valitses 379–395) surma. Bütsants saavutas suurima territoriaalse ulatuse [[Justinianus I]] valitsusajal (527–565), kes vallutas tagasi suure osa endise [[Lääne-Rooma keisririik|Lääne-Rooma riigi]] aladest. Seejärel riik mõnevõrra nõrgenes, kuid [[Herakleios I]] valitsemisperioodil (610–641) viidi läbi ulatuslikud [[sõjavägi|sõjaväe]] ja haldusreformid (uuteks [[haldusüksus]]teks said [[Teema (haldusüksus)|teemad]]) ning [[riigikeel]]ena võeti kasutusele [[kreeka keel]] ([[ladina keel]]e asemel).<ref>Ostrogorsky (1969), lk 105–107, 109; Norwich (1998), lk 97; Haywood (2001), lk 2.17, 3.06, 3.15.</ref> Riik eksisteeris [[4. sajand]]ist kuni aastani 1453 – ligi 1000 aastat kauem kui [[Lääne-Rooma keisririik]]. Enamiku sellest ajast kuulus Bütsants oma [[majandus]]e, [[kultuur]]i ja sõjaväelise tugevuse poolest [[Euroopa]] mõjukamate riikide hulka, seda vaatamata ebaedule ja territooriumite kaotusele [[Rooma-Pärsia sõjad|Rooma-Pärsia]] ja [[Bütsantsi-Araabia sõjad|Bütsantsi-Araabia sõdade]] käigus. Impeerium taastus tagasilöökidest [[Makedoonia dünastia]] valitsemise ajal aastatel 867–1056 ning muutus 10. sajandi lõpus uuesti silmapaistvaks suurvõimuks [[Vahemeri|Vahemere]] idakaldal, konkureerides ülemvõimu pärast [[Fatimiidide kalifaat|Fatimiidide kalifaadiga]]. Pärast aastat 1071 kaotas Bütsants suurema osa oma [[Väike-Aasia]] territooriumist [[Seldžukkide dünastia]]le. Komnenoste dünastia ajal suutis riik 12. sajandil mõneks ajaks oma domineeriva positsiooni tagasi võita, kuid pärast [[Andronikos I Komnenos]]e surma 1185. aastal sai alguse impeeriumi uus allakäik. Riigile sai saatuslikuks [[Neljas ristisõda]], mille käigus Konstantinoopol vallutati ja Bütsants jagati mitmeks väikeriigiks. Vaatamata pealinna tagasivallutamisele 1261. aastal jäi Bütsants [[Palaiologosed|Palaiologoste]] dünastia valitsemise ajal üheks paljudest rivaalitsevatest riikidest Vahemere idakaldal. Samas olid riigi viimased 200 aastat kultuuriline õitseaeg.<ref>Cameron (2009), lk 221.</ref> Sellele järgnenud [[kodusõda|kodusõjad]] [[14. sajand]]il muutsid Bütsantsi nõrgaks ning enamik järelejäänud territooriumidest kaotati [[Bütsantsi-Osmanite sõjad|Bütsantsi-Osmanite]] sõdade käigus, mis kulmineerusid [[Konstantinoopoli piiramine (1453)|Konstantinoopoli langemisega]] 1453. aastal ja ülejäänud alade vallutamisega [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] poolt. == Ajalugu == {{vaata|Bütsantsi ajalugu}} === Ida-Rooma alad ühtse Rooma riigi koosseisus === [[Pilt:Theodosius I's empire.png |pisi|[[Rooma riik]] pärast [[Theodosius I]] surma aastal 395. {{legend|#B53636|[[Lääne-Rooma keisririik]]}} {{legend|#8F36B5|Ida-Rooma keisririik}}]] Vahemere maade idaosa rahvad olid lääneosa rahvastega võrreldes üldiselt rohkem [[Linnastumine|linnastunud]] ja sotsiaalselt paremini arenenud. Samuti olid idapiirkonna rahvad varem kuulunud [[Vana-Makedoonia|Makedoonia impeeriumi]] kreekakeelsetesse järglasriikidesse (näiteks [[Ptolemaiosed|Ptolemaioste]] Egiptus ja [[Seleukiidid]]e riik) ning [[Vana-Kreeka]] kultuuri mõjul [[hellenism|helleniseerunud]]. Läänepiirkonna vallutatud rahvad olid enamasti säilitanud kultuurilise ja poliitilise eripära, elasid rohkem maal ning olid kultuuriliselt vähem arenenud. Helleniseerunud ida ja ladinliku lääne erinevused püsisid kogu Rooma riigi aja ning viisid lõpuks selle jagunemiseni.<ref>Wells (1922), ptk 33.</ref> [[Diocletianus]] lõi 293. aastal uue riigikorraldussüsteemi [[tetrarhia]], et kindlustada impeeriumi ohustatud piirkondi. Tetrarhia järgi hakkasid Rooma riigi ida- ja lääneosa valitsema [[Augustus (lisanimi)|augustus]] (ülemkeiser) ja ''[[Caesar (tiitel)|caesar]]'' (alamkeiser). Süsteem lagunes juba 313 ning mõned aastad hiljem ühendas Constantinus Suur riigi ühe valitseja (augustuse) alla.<ref name="Kuhoff"/> Selles jaotuses erines ida- ja lääneosa piir siiski hilisemast jaotusest. Constantinus rajas 330. aastal pealinna Konstantinoopolisse, mis asus soodsas impeeriumi ida-läänesuunaliste kaubandusteede ristumiskohas. Seejärel reformis ta impeeriumi sõjaväelisi, [[rahandus]]likke, tsiviil- ja religioosseid institutsioone. Mõned õpetlased süüdistasid teda seetõttu pillavas finantsdistsipliinis, kuid reformide ajal kasutusele võetud kuldmünt [[solidus]] tõi rahandusse stabiilsust ja edendas majandust.<ref name="esler-1081"/> Constantinus Suure valitsemise ajal ei saanud [[kristlus]] impeeriumis veel valdavaks [[usund]]iks, kuid kogu tema valitsemisperioodi iseloomustab soosiv ja privilegeeritud suhtumine kristlusse. Keiser seadis sisse printsiibi, mille järgi imperaatorid ei lahendanud [[doktriin]]i kohta käivaid küsimusi iseseisvalt, vaid kutsusid selle jaoks kokku [[oikumeenia|oikumeenilise]] kirikukogu (kontsiili). Constantinuse poolt kokku kutsutud [[Arles'i kirikukogu]] ja [[I Nikaia kirikukogu]] näitasid tema huvi ühtse kiriku vastu ning soovi saada selle peaks.<ref name="B163"/> Ka [[Valentinianus I]] jagas riigi parema valitsemise huvides ida- ja lääneosaks, ent aastal 394 ühendas [[Theodosius I]] riigi taas. [[Pilt:Roman Empire 460 AD.png|pisi|250px|Rooma impeeriumi [[Lääne-Rooma keisririik|Lääne-]] ja [[Ida-Rooma|Idaosa]] keiser [[Leo I (keiser)|Leo I]] valitsemisajal (457–474)]] Theodosius I (võimul 379–395) oli viimane keiser, kes valitses üksi tervet impeeriumi. Pärast Theodosius I surma 395. aastal hakkasid Rooma riiki valitsema tema pojad: riigi idaosas [[Arcadius]] ja lääneosas [[Honorius]]. [[3. sajand|Kolmandal]] ja [[4. sajand|neljandal sajandil]] õnnestus Bütsantsil suurel määral vältida impeeriumi lääneosa tabanud raskusi. Osaliselt õnnestus see tänu rohkem linnastunud ühiskonnale ja paremale majanduslikule olukorrale, mis võimaldas maksta sissetungijatele [[tribuut]]i ja värvata palgasõdureid. See edu võimaldas [[Theodosius II]]-l keskenduda uue seadustiku loomisele (''[[Codex Theodosianus]]'') ja Konstantinoopoli müüride kindlustamisele, mis võimaldas pealinnal erinevatele piiramistele vastu seista kuni aastani 1204.<ref>Cameron (2009), lk 54, 111, 153.</ref> Siiski pidi Theodosius [[hunnid]]e eemalhoidmiseks maksma igal aastal [[Attila]]le suurt andamit. Tema järeltulija [[Marcianus]] keeldus maksu maksmast, kuid hunnid olid oma tähelepanu juba [[Lääne-Rooma keisririik|Lääne-Rooma keisririigile]] pööranud. Attila surma järel 453. aastal lagunes hunnide suur hõimuliit ning paljudest selle alamatest said Bütsantsi palgasõdurid.<ref>Alemany (2000), lk 207; Bayles (1976), lk 176–177; Treadgold (1997), lk 184, 193.</ref> [[Pilt:Western and Eastern Roman Empires 476AD(3).svg|pisi|vasakul|250px|Rooma impeerium 476. aastal]] [[Pilt:RomanEmpire500AD.jpg|pisi|250px|Bütsants aastal 500]] Attila surmale järgnenud periood tõi Bütsantsile rahuaja, kuid Lääne-Rooma keisririik lõpetas sel ajal oma eksisteerimise (sageli loetakse selleks aastat 476, mil [[germaanlased|germaanlasest]] Rooma väejuht [[Odoaker]] kukutas troonilt [[Romulus Augustulus]]e).<ref>Cameron (2009), lk 52.</ref> Itaalia tagasivõitmiseks pidas keiser [[Zeno]] läbirääkimisi [[Möösia]]s resideerivate [[idagoodid|idagootidega]]. Läbirääkimiste tulemusena nõustus idagootide kuningas [[Theoderich Suur]] Odoakeri kukutama. Seeläbi vabanes Zeno sõnakuulmatust alluvast ja saavutas vähemalt nominaalselt võimu Itaalia üle. Pärast Odoakeri kukutamist 493. aastal valitses Theoderich Itaaliat iseseisvalt, kuigi Ida-Rooma keisrid ei tunnustanud teda kunagi kuningana (''rex'').<ref>Burns (1991) lk 65, 76–77, 86–87.</ref> 491. aastal tuli Bütsantsis võimule [[Anastasius I (keiser)|Anastasius I]], kes surus 497. aastal maha vastupanukolde [[Isauria]]s.<ref>Lenski, (1999) lk 428–429.</ref> Anastasius I paistis silma kui energiline reformide läbiviija ja valitseja. Ta täiustas Constantinus Suure loodud [[rahandus]]süsteemi, fikseerides igapäevaelus kasutatava vaskmündi (''[[follis]]'') massi.<ref>Grierson (1999), lk 17.</ref> Samuti reformis ta [[Maksusüsteemid|maksusüsteemi]] ja tühistas kaupmeeste maksu ''collatio lustralis''. Kui Anastasius 518. aastal suri, oli riigikassas rekordiliselt 145,15 [[tonn]]i [[kuld]]a.<ref>Postan, Michael Moïssey; Miller, Edward; Postan, Cynthia (1987) lk 140.</ref> === Lääneprovintside tagasivallutamine === [[Pilt:Justinian.jpg|pisi|[[Justinianus I]] ühel [[San Vitale]] [[basiilika]] [[Mosaiik|mosaiigil]]]] ==== Rahu idapiiril ja Nika ülestõusu mahasurumine ==== 527. aastal tuli Bütsantsis võimule [[Justinianus I]], kes pärines [[Illüüria]] prefektuuri vaesest talupoja perekonnast. Enne Justinianust valitses riiki tema onu [[Justinus I]] (võimul 518–527).<ref name="M290">Meier (2003), lk 290.</ref> Justinianuse valitsemisperioodil suutis Bütsants paljud endised Rooma riigi lääneprovintsid tagasi vallutada. Riigi idapiiride kindlustamiseks sõlmis keiser 532. aastal pärslastega tähtajatu rahulepingu ("igavese rahu"), mille järgi nõustus Bütsants maksma [[Sassaniidide riik|Sassaniidide riigile]] iga-aastast märkimisväärse suurusega tribuuti. Samal aastal surus Justinianus maha Konstantinoopolis aset leidnud [[Nika ülestõus]]u, mille käigus tapeti 30 000 – 35 000 mässajat.<ref>Gregory (2010), lk 137; Meier (2003) lk 297–300.</ref> ==== Põhja-Aafrika vallutamine ==== Pärast idapiiridel rahu kindlustamist ja Nika ülestõusu mahasurumist oli keisri järgmiseks eesmärgiks [[vandaalid]]e riigi alistamine [[Põhja-Aafrika]]s (vandaalid olid 429. aastal vallutanud Rooma riigilt [[Africa|Aafrika provintsi]]).<ref>Gregory (2010), lk 145.</ref> Justinianus saatis 533. aastal välja 500 laevaga ekspeditsiooniväe (10 000 jalaväelast, 5000 ratsaväelast ning 20 000 sõudjat), keda juhtis germaanlasest väepealik [[Belisarios]].<ref name="Vseviov81–83">Vseviov (2004), lk 81–83.</ref> Bütsantsi väed purustasid vandaalide põhijõud 533. aasta sügisel ja 534. aasta talvel.<ref name="Vseviov81–83"/> Põhja-Aafrika kohalike hõimude lõplik alistamine toimus kuni aastani 548.<ref name="Ev">Evans (2005), ptk xxv.</ref> ==== Sõjategevus Lõuna-Euroopas – territoriaalse ekspansiooni kulminatsioon ==== {{Vaata|Gooti sõda}} [[Pilt:Europe 533-600.jpg|vasakul|pisi|Ida-Rooma riik ja Euroopa aastatel 533–600]] Pärast triumfi Põhja-Aafrikas jätkas Bütsants oma territooriumi laiendamist [[Theoderich Suur]]e surma järel [[Idagootide kuningriik|Idagootide kuningriigi]] [[Itaalia ajalugu|Itaalia]] alade arvelt. Ida-Rooma väikesearvuline ekspeditsioonivägi, kelle juhiks oli endiselt Belisarios, maabus [[Sitsiilia]] saarel 535. aastal. Üksteise järel langesid Itaalia suuremad linnad bütsantslaste valdusse: [[Napoli]] (535), [[Rooma]] (536) ja lõpuks idagootide pealinn [[Ravenna]] (540).<ref name="Vseviov81–83"/><ref name="B180-216"/> Aastatel 535–536 viibis idagootide delegatsioon eesotsas [[paavst]] [[Agapetus I]]-ga Konstantinoopolis. Kuigi rahulepingu sõlmimine Bütsantsiga ebaõnnestus, tagandas keiser [[Justinianus I]] paavsti nõudmisel [[monofüsitism]]i pooldava [[Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh|Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhi]] [[Anthimos]]e (vaatamata keisrinna [[Theodora (Justinianus I abikaasa)|Theodora]] vastuseisule).<ref name=Maas278T187>Maas (2005), lk 278; Treadgold (1997), lk 187.</ref> 541. aastal sai idagootide kuningaks väejuht [[Totila]], kelle juhtimisel alustati Itaalia alade tagasivallutamist. Totila väed vallutasid 546. aastal Rooma ja järgmise paari aasta jooksul peaaegu kogu Itaalia. Abivägedeta jäetud Belisarios ei suutnud maad kaitsta ning ta kutsuti 549. aastal tagasi Konstantinoopolisse.<ref name="Vseviov84">Vseviov (2004), lk 84.</ref><ref name="B236-258"/> Siiski ei olnud Bütsants veel lüüa saanud. 551. aasta lõpus saabus Itaaliasse armeenia päritolu Bütsantsi [[eunuhh]]ist väejuht [[Narses]], kelle käsutuses oli umbes 35 000 sõjaväelast. Idagoodid purustati järgmise aasta jooksul ning vaatamata mõne üksiku idagootide linna vastupanule ja järgnenud [[frangid|frankide]]-[[alemannid]]e invasioonile (nende väed purustati 554. aastal), oli sõda [[Apenniini poolsaar]]el lõppenud.<ref name="B259-281"/> 552. aastal maabus väike Bütsantsi sõjavägi (u 2000 meest) Liberiuse juhtimisel [[Hispaania]]s. Nad vallutasid [[Cartagena (Hispaania)|Cartagena]] ja teisi asulaid Hispaania lõunarannikul. Selle sõjakäiguga jõudis Bütsantsi territoriaalne ekspansioon oma haripunkti.<ref name="wanadoo"/> [[Pilt:Roman Empire 600 AD.PNG|pisi|300px|vasakul|Ida-Rooma keisririik aastal 600]] ==== Barbarid Konstantinoopoli müüride all ==== Riigi idaosas toimus sõjategevus [[Pärsia]] [[Sassaniidide riik|Sassaniidide]] vastu kuni aastani 561, mil sõlmiti 50 aastaks uus rahuleping.<ref>Greatrex (2005), lk 489; Greatrex, Lieu (2002), lk 113</ref> 550. aastate keskpaigaks oli Justinianus saavutanud võidu peaaegu kõikides impeeriumi sõjakolletes, millest Bütsants osa võttis, välja arvatud [[Balkani poolsaar]]el, kus [[slaavlased]] ja [[gepiidid]] sooritasid korduvaid rünnakuid riigi aladele. Aastal 559 tungisid hunnid Bütsantsi pealinnani välja ja alustasid selle piiramist. Kuna linnas kaitseväed praktiliselt puudusid, siis saadeti müüridele peaaegu kõik, kes suutsid relva kanda (kaasa arvatud palee valve ja [[senaator]]id).<ref name="Vseviov85">Vseviov (2004), lk 85.</ref> Justinianus kutsus Konstantinoopoli kaitsmist juhtima vahepeal erru saadetud Belisariose, kelle abil õnnestus barbarid pealinna müüride alt minema tõrjuda. Bütsantslaste [[Doonau]] laevastiku tugevdamine sundis hunne taganema ning keisririigiga rahu sõlmima.<ref>Evans (2005), lk 11, 56–62; Sarantis (2009), ''passim''.</ref> ==== Rooma õiguse kodifitseerimine ja Ida-Rooma kultuur 6. sajandil ==== 529. aastal viis keisri ülesandel kümnemeheline komisjon läbi Rooma seadustiku kodifitseerimise (''[[Corpus Juris Civilis]]''), luues uue [[õigussüsteem]]i, mida täiendati 534. aastal. Selle alla kuulusid: õpperaamat ("Institutiones"), klassikaliste juristide kirjutised ("Digesta seu Pandectae"), keisri poolt välja antud seaduste kogu (''Codex Justinianus'') ja Justinianuse poolt pärast 534. aastat välja antud seadused (''Novellae'').<ref name="Atlas139"/> Kodifitseeritud õigusi kasutati peaaegu kuni Bütsantsi eksisteerimise lõpuni.<ref>Gregory (2010) lk 150.</ref> 6. sajandil oli traditsioonilisel kreeka-rooma kultuuril Ida-Rooma riigis veel märkimisväärne mõju, selle prominentsete esindajate hulka kuulus näiteks [[loodusfilosoofia|loodusfilosoof]] [[Johannes Philoponos]]. Sellele vaatamata hakkas riigis domineerima kristlik kultuur ja filosoofia. [[Romanos Melodos]]e loodud hümnid tähistasid jumaliku [[liturgia]] arengut ning samal ajal ehitati Nika ülestõusu ajal hävinud [[basiilika]] asemele uut – pühale Sophiale pühitsetud [[Hagia Sophia]]t, mis on tänapäeval Bütsantsi arhitektuuriajaloo üheks kuulsamaks mälestusmärgiks.<ref>Cameron (2009), lk 113, 128.</ref> Kuuendal ja seitsmendal sajandil tabasid Bütsantsi mitmed [[pandeemia]]d, mis põhjustasid paljude inimeste surma ning tekitasid riigile suurt kahju.<ref>Bray (2004), lk 19–47; Haldon (1990), lk 110–111; Treadgold (1997), lk 196–197.</ref> [[Pilt:East-Hem 600ad.jpg|pisi|350px]] ==== Langobardide sissetung Itaaliasse ning sõjategevus idas ja põhjas ==== [[Pilt:Alboin's Italy-it.svg|pisi|püsti|vasakul|[[Langobardide kuningriik|Langobardide]] võimuala 572. aastaks]] [[Pilt:Sassanid empire map.png|pisi|[[Sassaniidide riik]], 224–651]] Pärast Justinianus I surma 565. aastal sai troonile [[Justinus II]], kes keeldus [[Sassaniidide riik|pärslastele]] suure iga-aastase andami maksmisest. 568. aastal tungisid germaanlastest [[langobardid]] Itaaliasse. Kuna piirkonna kaitseks jäetud keisririigi vägede arvukus oli liiga väike, siis 6. sajandi lõpuks kaotas Bütsants ligi 2/3 Itaaliast. Justinus II järglaseks sai [[Tiberios II]], kes püüdis vältida sõdasid erinevatel rinnetel. Ta loobus sõjategevusest Itaalias, maksis maksu [[avaarid (Euraasia)|avaaridele]] ning keskendus sõjategevusele pärslaste vastu. Kuigi Tiberiose väejuht [[Maurikios]] suutis edukalt kaitsta idapiiri, otsustasid avaarid andami saamisele vaatamata alustada sõda Bütsantsi vastu ning 582. aastal purustasid nad [[Balkan]]il asuva kindluslinna [[Sirmium]]i; samal ajal alustasid keisririigi vastu sõjategevust [[Doonau]] ületanud [[slaavlased]]. Maurikios, kellest sai 582. aastal keiser, sekkus [[Sassaniidide riik|Sassaniidide riigi]] kodusõtta. Ta aitas troonile tagasi [[Husrav II]] ja naitis tolle oma tütrega. Pärslasest väimehe ja kuningaga sõlmitud rahulepingu järgi laienes Bütsants ida poole (Pärsia provintside [[Armeenia ajalugu#Keskaeg|Armeenia]] ja [[Gruusia ajalugu#Sassaniidide Pärsia ja Bütsants|Gruusia]] arvelt, [[Thbilisi]]ni ja [[Sevani järv]]eni [[Ibeeria]]s) ning tühistati Bütsantsile koormaks olnud andam. Maurikios sai seejärel keskenduda sõjategevusele Balkanil ning 602. aastaks tõrjuti avaarid ja slaavlased [[Doonau]] teisele kaldale tagasi.<ref>Louth (2005), lk 113–115; Nystazopoulou-Pelekidou (1970), ''passim''; Treadgold (1997), lk 231–232.</ref> Võidu järel jättis ta aga sõjaväe Doonau taha, et mitte neile maksta tasu ja sõjavägi hakkas mässama, kuulutades hiljem keisriks Phokase. Pärast barbarite sissetungi Balkanile lõi Maurikios riigi kindlustamiseks [[tetrarhia]] ajal moodustunud [[asehaldurkond|asehaldurkonnad]] ([[eksarhaat|eksarhaadid]]) [[Ravenna eksarhaat|Ravennas]] ja [[Kartaago eksarhaat|Kartaagos]]. Asehalduritel ([[eksarh]]idel) oli sõjaline ja [[tsiviilvõim]].<ref name="Atlas139"/> === Herakleiose dünastia === Keiser (582–602) [[Flavius Mauricius Tiberius Augustus|Maurikiose]] mõrvamise järel troonile (602–610) asunud [[Phokas]] andis [[Sassaniidide riik|Sassaniidide]] kuningale (590–628) [[Husrav II]]-le ettekäände Bütsantsilt [[Mesopotaamia]] provints tagasi vallutada.<ref>Foss (1975), lk 722.</ref> Phokas oli ebapopulaarne valitseja ning Bütsantsi allikad kirjeldavad teda kui [[türann]]i. Teda üritati troonilt kukutada mitme senati initsiatiivil toimunud [[vandenõu]] abil, kuid lõpuks tegi seda [[Herakleios I]], kes purjetas oma vägedega kohale [[Kartaago eksarhaat|Põhja-Aafrika provintsi]] pealinnast [[Kartaago]]st.<ref>Haldon (1990), lk 41; Speck (1984), lk 178.</ref> Samal ajal saatis [[Sassaniidide riik]]i pidev edu lahinguväljadel. Nad tungisid sügavale [[Väike-Aasia]]sse ja vallutasid Bütsantsilt nii [[Damaskus]]e (613) kui ka [[Jeruusalemm]]a (614). Viimase vallutamist iseloomustas äärmuslik julmus: linnas tapeti 57 000 – 66 500 inimest ja lisaks viidi [[orjus]]se ligi 35 000 (nende seas ka patriarh).<ref name ="Kaegi78"/> Paljud kirikud põletati maha ja [[reliikvia]]d viidi [[Ktesiphon]]i.<ref>Haldon (1990), lk 42–43.</ref> Eriti valusaks lüüasaamiseks Bütsantsile kujunes rikka Egiptuse provintsi kaotamine (618–621), mis oli sisuliselt keisririigi viljaaidaks.<ref name=Frye>Frye (1993), lk 169</ref> Herakleios valmistus vastupealetungiks, mis algas 622. aastal, äärmise põhjalikkusega ning otsustas vägede juhtimise isiklikult enda peale võtta. Husravile tuli Bütsantsi pealetung täieliku üllatusena ning Bütsants võitis ühe lahingu teise järel. Sõja otsustav lahing peeti 627. aastal [[Ninive]] lähedal ning see lõppes Sassaniididele täieliku lüüasaamisega.<ref>Haldon (1990), lk 46; Baynes (1912) ''passim''; Speck (1984), lk 178; Vseviov (2004), lk 120–121.</ref> [[Pilt:Bütsants650.png|pisi|350px|Bütsants aastal 650, selleks ajaks oli riik kaotanud kõik lõunaprovintsid välja arvatud Aafrika eksarhaat]] Saavutatud võit osutus Bütsantsi jaoks [[Pyrrhose võit|Pyrrhose võiduks]], sest sõda kurnas välja mõlemad osapooled ning Lähis-Idas hakkas domineerima uus sõjaline jõud – ühendatud ja [[islam]]i omaks võtnud [[araablased|araabia]] hõimud.<ref>Foss (1975), lk 746–747.</ref> Alanud [[Bütsantsi-Araabia sõjad|sõjas]] (634) sai Bütsants korduvalt araablaste käest lüüa ning kaotas mõne aastaga [[Süüria]] ja [[Palestiina]] alad. Seejärel sagenesid [[muslim]]ite rünnakud Väike-Aasiasse ning aastatel 674–678 piiras [[kalifaat|kalifaadi]] sõjavägi Konstantinoopolit. Araablaste laevastik suudeti lõpuks pealinna alt minema tõrjuda tänu [[kreeka tuli|kreeka tulele]]. Seejärel sõlmis Bütsants [[Omaijaadide kalifaat|Omaijaadide kalifaadiga]] 30-aastase rahu,<ref>Haldon (1990), lk 61–62.</ref> kuid sellele vaatamata jätkusid araablaste pidevad reidid [[Anatoolia]]sse. See kiirendas klassikalise linnakultuuri hääbumist, sest paljude linnade elanikud kindlustasid end palju väiksemal territooriumil vanalinnade müüride vahel või lahkusid lähimasse kindlusse.<ref>Haldon (1990), lk 102–114; Laiou, Morisson (2007), lk 47.</ref> Konstantinoopolis langes samal ajal elanike arv drastiliselt – 500 000 asemel jäi linna elama 40 000 – 70 000 inimest. Elanikkonna hääbumisele aitas kaasa riigi rikkaima teraviljakasvatuspiirkonna: Egiptuse vallutamine algul pärslaste, hiljem araablaste poolt, mistõttu lõpetati pealinnas alates 618. aastast tasuta [[teravili|teravilja]] jagamine.<ref>Laiou, Morisson (2007), lk 38–42, 47; Wickham (2009), lk 260.</ref> [[Pilt:Greekfire-madridskylitzes1.jpg|vasakul|pisi|[[Kreeka tuli|Kreeka tuld]] kasutas Bütsantsi laevastik esimest korda Bütsantsi-Araabia sõdade ajal]] Herakleios I valitsusperioodil loodi uued riigi [[haldusüksus]]ed – [[teema (haldusüksus)|teemad]]. Riigi Väike-Aasia piirkond jagati sõjaväeringkondadeks (teemadeks), mida juhtisid otse keisririigi administratsioonile alluvad strateegid, kellel oli nii sõjaline kui ka tsiviilvõim. Sõdurite maale asustamisega oli võimalik moodustada sõjaväekohuslastest maakaitsevägi (stratioodid). Uusasunikud said endale päritava maavalduse, mille abil pidid nad endale nii elatist teenima kui ka sõjavarustuse hankima.<ref name="Atlas139"/> Kuna Bütsants oli kaotanud oma kaugemad territooriumid, kasvas riigis oluliselt kreekakeelsete elanike osakaal, mistõttu sai ametlikuks riigikeeleks ladina keele asemel kreeka keel. Samuti otsustas Herakleios loobuda tiitlinimetustest [[imperaator]] ja [[augustus]] ning võttis kasutusele sõna [[basileus]].<ref name="Atlas139"/> Enamiku sõdurite üleviimine Balkanilt idapiirile (et võidelda pärslaste ja hiljem araablastega) nõrgestas põhjapiire, mida kasutasid ära slaavlased. Järkjärgulise sissetungi käigus muutusid suuremad linnad sarnaselt Väike-Aasia linnadega väiksemateks kindlustatud asulateks.<ref>Haldon (1990), lk 43–45, 66, 114–115.</ref> 670. aastatel olid [[bulgarid]] sunnitud [[hasaarid]]e eest pagema üle Doonau lõuna poole. 680. aastal uusi asundusi laiali saatma saabunud Bütsantsi väed said bulgaritelt lüüa. Järgmisel aastal sõlmis keiser [[Konstantinos IV]] bulgaritega rahu, mille järgi tunnustas Bütsants esimese [[Bulgaaria]] riigi sõltumatust.<ref>Haldon (1990), lk 66–67.</ref> Aastatel 687–688 võttis Herakleiose dünastia viimane keiser [[Justinianus II]] ette sõjakäigu slaavlaste ja [[bulgaarlased|bulgaarlaste]] vastu. Sõjaretke saatis edu, kuid ainuüksi fakt, et bütsantslased pidid edasipääsu eest võitlema läbi [[Traakia]] ja [[Makedoonia (ajalooline piirkond)|Makedoonia]], näitab keisririigi mõjuvõimu olulist vähenemist Balkani poolsaarel.<ref>Haldon (1990), lk 71.</ref> Justinianus II püüdis linna-aristokraate murda raskete maksude ja kõrvaliste isikute määramisega administratiivsüsteemi tähtsamatele kohtadele. Ta kukutati võimult 695. aastal, misjärel varjas Justinianus II end algul hasaaride, hiljem bulgaarlaste juures. 705. aastal pöördus Justinianus koos bulgaarlaste abiväega tagasi Konstantinoopolisse, haaras uuesti võimuohjad enda kätte ning alustas arvete klaarimist sisevaenlastega. Herakleiose dünastia viimane esindaja kukutati linna-aristokraatide abil lõplikult võimult 711. aastal.<ref>Haldon (1990), lk 70–78, 169–171; Haldon (2004), lk 216–217; Kountoura-Galake (1996), lk 62–75.</ref> === Isauria dünastia (717–802) === 717. aastal võimule tulnud esimene Isauria dünastia (ka Süüria dünastia) esindaja [[Leon III]] suutis edukalt kaitsta araablaste piiramisrõngas olevat Konstantinoopolit (717–718). Samuti tegeles ta Väike-Aasia teemade reorganiseerimise ja tugevdamisega. Tema järeltulija [[Konstantinos V]] saavutas Süürias araablastega võideldes rea märkimisväärseid võite ja nõrgestas oluliselt Bulgaariat.<ref>Cameron (2009), lk 67–68.</ref> 813. aastal piiras bulgaarlaste sõjavägi, kelle juhiks oli kuningas [[Krum]], edutult Konstantinoopolit. Krumi järeltulijaga õnnestus [[Leon V]]-l (ka Leon Armeenlane) sõlmida rahuleping 30 aasta peale.<ref name="Treadgold432–433">Treadgold (1997) lk 432–433.</ref> Isauria dünastia valitsemisajal sai alguse nn [[pilditüli]], kui pühapiltidesse vaenulikult suhtuvate ikonoklastide mõjutusel keelas [[Leon III]] pühapiltide ja ikoonide kummardamise. Ikonoduulid (ikoonide pooldajad) polnud otsusega rahul ning see viis üleriigiliste rahutuste tekkimiseni. Ikoonide austamise keeluaeg kestis riigis kuni aastani 843, mil Konstantinoopolis kogunenud kirikukogu taastas keisrinna [[Theodora (Theophilose abikaasa)|Theodora]] ja uue patriarhi toetusel ikoonide ja pühapiltide austamise.<ref name="P11">Parry (1996),lk 11–15.</ref> Radikaalne pööre viis järjekordsete massirahutusteni, mille käigus tapeti tuhandeid inimesi.<ref>Vseviov (2004), lk 222.</ref> 820. aastate alguses [[Thomas Slaavlane|Thomas Slaavlase]] juhitud ülestõusu ajal kasutasid araablased ära riigi nõrkust ja vallutasid [[Kreeta]]. Aastal 829 sai Bütsantsi laevastik araablaste käest hävitavalt lüüa Itaalia ranniku lähedal. Mõne järgmise aasta jooksul langesid [[Sitsiilia]] saare suuremad linnad [[Messina]] ja [[Palermo]]. Bütsantsile jäi vaid väike ala Sitsiilia kagurannikul.<ref>Vseviov (2004), lk 218.</ref> Sõjaõnn pöördus 863. aastal, mil keisririigi vägedel õnnestus [[Michael III]] juhtimisel lüüa araablasi [[Anatoolia]] põhjaosas (Paflagoonias) toimunud Lalakaoni lahingus.<ref name="Treadgold432–433"/> === Makedoonia dünastia (867–1025) === [[Pilt:ByzantineEmpire867AD4lightpurple.PNG|pisi|330px|Bütsants aastal 867]] [[Basileios I]] trooniletulek 867. aastal tähistas [[Makedoonia dünastia]] algust, mille võimuperiood kestis kaks ja pool sajandit. Dünastia esindajate seas olid üsna võimekad keisrid, kes suutsid riigi vahepealsest mõõnast välja tuua. Pidevad kaitselahingud asendusid mitmel rindel vastupealetungiga, millega impeerium suutis mõned kaotatud territooriumid tagasi vallutada. Sõjalist ja poliitilist edu saatis kultuuriline õitseaeg näiteks [[filosoofia]]s ja [[kunst]]is. Seetõttu on mõned ajaloolased kirjeldanud Makedoonia dünastia võimuperioodi kui keisririigi kuldset ajastut.<ref name="Browning-1992-95">Browning (1992), lk 95.</ref> Kuigi riik ei saavutanud niivõrd suurt ulatust kui Justinianus I ajal, olid järelejäänud alad geograafiliselt vähem laialivalgunud ja rohkem poliitiliselt, kultuuriliselt ning majanduslikult integreerunud. ==== Bütsantsi-Araabia sõjad ==== {{Vaata|Bütsantsi-Araabia sõjad}} Basileios I esimestel valitsemisaastatel suutis Bütsants edukalt tagasi tõrjuda araablaste rünnakuid [[Dalmaatsia]] rannikualadele ning keisririik saavutas taas kontrolli selles piirkonnas. See võimaldas Ida-Rooma riigi [[misjonär]]idel rännata sisemaale, kus nad [[Ristimine|pöörasid]] [[serblased]] ja tänapäeva [[Hertsegoviina]] ja [[Montenegro]] aladel elavad rahvad [[õigeusk]]u.<ref name=Browning-1992-96>Browning (1992), lk 96.</ref> Samas lõppes [[Malta]] tagasivallutamise katse fiaskoga, sest kohalikud elanikud mõrvasid koos araablastega Bütsantsi [[garnison]]i sõdurid. Lõuna-Itaalias suutsid bütsantslased oma valdused ühendada ning 873. aastaks hõivati taas [[Bari]].<ref name=Browning-1992-96/> Suurem osa Itaalia lõunaosast jäi Bütsantsi kontrolli alla ligemale 200 järgmiseks aastaks.<ref>Karlin-Heyer (1967), lk 24.</ref> Oluliselt tähtsamal idapiiril kindlustas riik kaitserajatisi ning asus seejärel kaotatud alasid tagasi vallutama. [[Abbassiidide kalifaat|Abbassiidide kalifaadi]] vastane sõjategevus algas [[Samosata]] tagasivallutamisega.<ref name=Browning-1992-96/> [[Pilt:Paris psaulter gr139 fol1v.jpg|pisi|vasakul|Näide Makedoonia dünastia ajastu kunstist]] Leon VI valitsemisperioodil jätkusid bütsantslaste rünnakud nõrgenenud Abbassiidide kalifaadi vastu, kuid samal ajal kaotati araablastele Sitsiilia (902) ja [[Thessaloníki]] (904), mis oli sel perioodil riigi suuruselt teiseks linnaks. Merel saadud kaotuste tõttu tugevdas keisririik oma laevastikku, mille abil hõivati 7. sajandil kaotatud [[Küpros]]e saar ning rünnati Vahemere idakaldal asuvat [[Latakia]] linna (Süürias). Sellele vaatamata ei suutnud Bütsants araablasi otsustavalt võita: viimased lõid tagasi keisririigi katse vallutada 911. aastal tagasi Kreeta.<ref name="B101">Browning (1992), lk 101.</ref> [[Pilt:Hamdanids 955 AD.jpg|pisi|300px|Abbassiidide kalifaadi [[Aleppo emiraat|Aleppo]] ja [[Mosuli emiraat|Mosuli emiraadi]] piirialad Bütsantsi ja [[Bagratiidid]]e Armeenia riigiga, 955. aastal]] Bulgaaria sõjaka valitseja [[Simeon I]] surm 927. aastal parandas Bütsantsi positsioone Balkanil ja võimaldas pühenduda võitlusele araablastega.<ref name=Browning-1992-107>Browning (1992), lk 107.</ref> Melitene (tänapäeval [[Malatya]]) suudeti vallutada aastal 934, [[Edessa]] alistus 944. Viimast sündmust peeti eriti tähtsaks, sest Edessast saadi kätte [[Jeesus]]t kujutav [[reliikvia|pühapilt]] "[[Mandylion]]".<ref name=Browning-1992-108>Browning (1992), lk 108.</ref> Sõjaväelastest keisrid [[Nikephoros II Phokas|Nikephoros II]] (võimul 963–969) ja [[Johannes I Tzimiskes|Johannes I]] (969–976) laiendasid riigipiire Süüriasse ja alistasid Kirde-Iraagi emiirid. [[Aleppo]] ja [[Kreeta]] langesid bütsantslaste valdusse vastavalt aastatel 962 ja 963. Araablaste väljaajamine Kreetalt lõpetas nende reidid [[Egeuse meri|Egeuse merel]], aidates kaasa Kreeka sisemaa uuele õitsengule. Küpros hõivati aastal 965 ning Nikephorose võimuperiood kulmineerus [[Antiookia]] taasvallutamisega 969. aastal, viimane inkorporeeriti keisririiki provintsina.<ref name="Browning-1992-112">Browning (1992), lk 112.</ref> Nikephorose järglasel Johannes Tzimiskesel õnnestus tagasi vallutada [[Damaskus]], [[Beirut]], [[Akko]], [[Şaydā]], [[Kaisarea]] ja [[Teverya]]. Jeruusalemm koos araablaste põhiliste võimukeskustega Iraagis ja Egiptuses jäid vallutamata.<ref name="Browning-1992-113">Browning (1992), lk 113.</ref> [[Basileios II]] (hüüdnimega Bulgaarlastetapja) üritas pärast edukat sõda bulgaarlaste vastu saratseenidelt Sitsiiliat tagasi vallutada (sõjaretke algus 1025), kuid suri enne ekspeditsiooni lõpliku eesmärgi saavutamist. Sellele vaatamata ulatus Ida-Rooma riik pärast Basileios II valitsemisaega [[Messina väin]]ast kuni [[Eufrat]]ini ja Doonaust kuni Süüriani.<ref name="Browning-1992-116">Browning (1992), lk 116.</ref> ==== Sõjad bulgaarlastega ==== [[Pilt:Basilios II.jpg|pisi|Basileios II (võimul 976–1025)]] Traditsiooniline vastasseis [[Püha Tool]]iga kestis kogu Makedoonia dünastia valitsemisperioodi ja sai hoogu juurde küsimusest, kelle usulise ülemvõimu alla hakkab kuuluma värskelt ristitud [[Bulgaaria]].<ref name="Browning-1992-95"/> Pärast 80 aasta pikkust rahuaega ründasid bulgaarlased 894. aastal eesotsas Simeon I-ga Bütsantsi. Algul nad edu ei saavutanud, sest Bütsants tegutses edukalt oma laevastiku toel Bulgaaria [[Must meri|Musta mere]] poolses tagalas ja kutsus appi [[ungarlased]].<ref>Browning (1992), lk 100.</ref> Sellele vaatamata said bütsantslased 896. aastal hävitava kaotuse lahinguväljal, mis asub tänapäeva [[Babaeski]] ([[Türgi]] Euroopa osa) lähistel ja nõustusid iga-aastase lunamaksuga.<ref name="B101" /> Leon VI suri aastal 912 ning peagi sai alguse uus vaenutegevus bütsantslaste ja bulgaarlaste vahel. Simeon I kogus suure väe, millega mindi Konstantinoopoli peale. Kuigi pealinn oli oma võimsate müüride tõttu hästi kaitstud, tekkis Bütsantsi võimuladvikus segadus, mille tagajärjel krooniti Simeon "bulgaarlaste keisriks". Järgnenud Bütsantsi riigipöörde käigus kõrvaldati võimult Simeoni krooninud [[Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh|patriarh]], mis andis talle ajendi uuesti sõjategevust alustada. [[Traakia]]sse tungides hõivasid bulgaarlased [[Adrianoopol]]i.<ref>Browning (1992), lk 103–105.</ref> Keisririik pidi nüüd kahe tugeva vastasega võitlema kahel rindel, kusjuures bulgaarlased ohustasid otseselt riigi pealinna.<ref name="Browning-1992-95"/><ref name="B101"/> [[Romanos I]] väed said 917. aastal toimunud suures lahingus veel kord lüüa ning sellele järgneval aastal alustasid bulgaarlased Põhja-Kreeka rüüstamist. Adrianoopol vallutati uuesti 923. aastal ning Konstantinoopolit piirati veel korra 924. aastal. Olukord muutus kardinaalselt Simeon I äkilise surma järel – [[Esimene Bulgaaria tsaaririik|Bulgaaria tsaaririik]] nõrgenes oluliselt ning sai Bütsantsi [[protektoraat|protektoraadiks]]. Keisririigil avanes võimalus keskenduda idarindele võitlusse araablastega.<ref>Browning (1992), lk 106–107.</ref> Bütsantsi konkurendina kerkis ajutiselt esile [[Kiievi-Vene]] riik: aastal 968 tungisid [[Kiievi-Vene]] väed eesotsas [[Svjatoslav I]]-ga Bulgaaria aladele, kuid kolm aastat hiljem alistas Johannes I Tzimiskes Svjatoslav I väed ja liitis Ida-Bulgaaria alad uuesti keisririigiga.<ref>Browning (1992), lk 112–113.</ref> [[Pilt:Bütsants 1025.png|pisi|vasakul|330px|Keisririik aastal 1025]] Bulgaarlaste vastupanu ägenes aastatel 976–1016, ent Basileios II võttis nende alistamise oma valitsusaja (976–1025) peamiseks eesmärgiks.<ref name="B115">Browning (1992), lk 115.</ref> Siiski saatis teda algul ebaedu – 986. aasta lahingus Traianuse läbipääsu juures sai Basileios II bulgaarlastelt lüüa. Mõnel järgmisel aastal oli Basileios II hõivatud ülestõusude mahasurumisega Anatoolias, mistõttu õnnestus bulgaarlastel oma Balkani poolsaare valdusi Bütsantsi arvelt suurendada. Sõda kestis osapoolte vahel peaaegu 20 aastat, kuni edu hakkas saatma Bütsantsi, kes saavutas olulised lahinguvõidud aastatel 997 ja 1004. Järgnenud aastatel nõrgenes bulgaarlaste sõjaline jõud järk-järgult ning sellele aitasid kaasa iga-aastased bütsantslaste sõjaretked, mil Basileios II väed vallutasid ühe kindluse teise järel.<ref name="B115" /> Viimaks hävitati bulgaarlaste põhijõud 1014. aastal Struma piirkonnas toimunud lahingus. Kroonikate järgi torgati vangilangenud sõduritel (100-st 99-l) mõlemad silmad peast ning ülejäänutel üks silm, et nad näeksid pimestatud kaaslasi koju juhatada. Bulgaaria sõjakäikudel ülesnäidatud julmuste tõttu sai Basileios II hüüdnimeks Bulgaarlastetapja. Aastaks 1018 langesid viimased bulgaarlaste kindlused ning riigist sai umbes kaheks sajandiks Bütsantsi provints.<ref name="B115" /> Selle võiduga purustas Bütsants bulgaarlaste esimese tsaaririigi ning keisririigi piirid laienesid taas Doonauni, mida hoiti viimati [[Herakleios I]] valitsusperioodil.<ref name="Browning-1992-116"/> ==== Suhted Kiievi-Venega ==== [[Pilt:Царьград.jpg|pisi|Russid Konstantinoopoli müüride all (860)]] Bütsantsil olid ajavahemikul 850–1100 Musta mere põhjakallasteni laienenud Kiievi-Venega vastuolulised suhted.<ref name="Browning-1992-114-115"/> Omavahelised suhted mõjutasid oluliselt [[slaavlased|idaslaavlaste]] edasist ajalugu, sest Bütsantsist sai [[Kiiev]]i peamine kaubandus- ([[viikingid|viikingite]] kaubatee "[[varjaagide juurest kreeklaste juurde]]") ja kultuuripartner. [[Russid]] korraldasid esimese ebaõnnestunud rüüsteretke ja rünnaku laevastikuga [[Konstantinoopol]]ile 860. aasta suvel (vaid eeslinnad rüüstati), kui keiser [[Michael III]] oli lahkunud pealinnast sõtta araablaste vastu. Aastal 907 pidi Bütsants kasutama russide tõrjumiseks Konstantinoopoli alt diplomaatia abi ning suurvürst [[Oleg]]i sõjakäigu tulemusel sõlmiti russidele kasulikud majanduslikud suhted Bütsantsiga. 941. aastal suudeti [[Bosporuse väin]]a ilmunud Kiievi-Vene sõjalaevad, [[Kiievi suurvürst]] [[Igor]]i juhtimisel [[kreeka tuli|kreeka tule]] abil põlema panna. Kõige tõsisem konflikt kestis aastatel 968–971 Bulgaaria territooriumi pärast peetud sõdade ajal. 968. aastal tungisid [[Kiievi-Vene]] väed, Bütsantsi liitlasena eesotsas [[Svjatoslav I]]-ga Bulgaaria aladele, mille ta vallutas ja soovis allutada oma võimule. Kolm aastat hiljem alistas Johannes I Tzimiskes Svjatoslav I väed ning tagasiteel tapeti Svjatoslav [[petšeneegid]]e poolt. [[Basileios II]] ei hakanud russide sõjalist võimu alahindama ja kasutas poliitiliste eesmärkide saavutamiseks oma eelkäijate taktikat – rahva [[ristimine|ristimist]] õigeusku.<ref>Cameron (2009), lk 77.</ref> [[Kiievi-Vene]] ja Bütsantsi suhted paranesid oluliselt [[Vladimir Suur|suurvürst Vladimiri]] ja Basileios II õe Anna abiellumisel 988. aastal ning russide ristiusku pööramisega.<ref name="Browning-1992-114-115">Browning (1992), lk 114–115.</ref> Keisririigi preestreid, arhitekte ja kunstnikke kutsuti Kiievi Venemaa kirikute ja katedraalide ehitamisele, kus nad suurendasid veelgi Bütsantsi kultuurilist mõju. Samal ajal teenisid paljud Kiievi russid Ida-Rooma riigi sõjaväes palgasõduritena, neist kuulsamad kuulusid varjaagide 6000-mehelisse sõjasalka..<ref name="Browning-1992-114-115"/> [[Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh]] nimetas järgnevalt [[Kiievi ja kogu Venemaa metropoliit]]i, [[Kiievi metropoolia]]s. Isegi pärast Kiievi-Vene ristiusku pööramist ei jäänud riikidevahelised suhted alati positiivseks. Samuti toimusid aeg-ajalt russide reidid Bütsantsi Musta mere äärsete linnade ja isegi Konstantinoopoli vastu. Kuigi rünnakud tõrjuti enamjaolt tagasi, olid paljude konflikte järel sõlmitud rahulepingud Kiievi-Venele soodsad. Näiteks 1043. aastal toimunud sõda, mille ajal paistis välja Kiievi ambitsioon saavutada Bütsantsiga võrdne mõjuvõim.<ref>Cameron (2009), lk 82.</ref> ==== Dünastia haripunkt ==== [[Pilt:Cyril-methodius-small.jpg|pisi|vasakul|175px|18. saj seinamaalil on [[Pühad Kyrillos ja Methodios]]]] Basileios II surma järel (1025) ulatus Bütsants idas [[Armeenia]] kuningriigini ja läänes kuni [[Calabria]]ni Lõuna-Itaalias.<ref name="Browning-1992-116" /> Makedoonia dünastia valitsemisperiood oli riigi jaoks üsna edukas. Täielikult alistati Bulgaaria, osaliselt Gruusia ja Armeenia. Samuti suudeti araablastelt tagasi vallutada Kreeta, Küpros ning strateegiliselt kui ka kristliku maailma jaoks ideoloogiliselt oluline linn [[Antiookia]]. Need hõivamised polnud ajutised ja taktikalised, vaid jätkusuutlikud.<ref name="Browning-1992-96"/> Leon VI valitsemisperioodil kodifitseeriti kõik Bütsantsi seadused kreeka keelde. See 60-köiteline seaduste kogu oli riigi järgmise perioodi õigussüsteemi vundamendiks, mida uuritakse veel tänapäevalgi.<ref name="Browning-98.97.1992">Browning (1992), lk 97–98.</ref> Leon reformis veel riigi haldusjaotust, muutis [[teema (haldusüksus)|teemade]] piire, tõmbas koomale privileegide ja auastmete jagamist ning reguleeris gildide tegutsemist. Leon IV reformid vähendasid riigi killustatust ja koondasid keskvõimu rohkem Konstantinoopolisse.<ref name="Browning-99.98.1992">Browning (1992), lk 98–99.</ref> Militaarset edu saatis ka varjupool – provintsiaadlikud suurendasid mõjuvõimu ja rikastusid kohalike talupoegade arvelt, kes langesid põhiolemuselt feodaalorjusse.<ref name="Browning-10.98.19929">Browning (1992), lk 98–109.</ref> Makedoonia dünastia võimuperiood kujunes riigi pealinna õitsenguajaks. Konstantinoopol kasvas Euroopa suurimaks ja rikkaimaks linnaks, mille elanike koguarv küündis 9. ja 10. sajandil umbes 400 tuhandeni.<ref>Laiou, Morisson (2007), lk 130–131; Pounds (1979), lk 124.</ref> Sel perioodil teenisid riiki kompetentsed aristokraadid, kes kogusid makse ning tegelesid sise- ja välispoliitikaga. Keisririik teenis hästi kaubavahetuselt [[Lääne-Euroopa|Lääne-]] ja [[Kesk-Euroopa]]ga, müües peamiselt metallitooteid ja [[siid]]i.<ref>Duiker, Spielvogel (2010), lk 317.</ref> Makedoonia dünastiat saatis edu ka religiooni levitamisel. Bulgaarlaste, serblaste ja russide pööramine õigeusku muutis oluliselt Euroopa religioosset kaarti ja mõjutab seda tänapäevani. [[Pühad Kyrillos ja Methodios]], kaks kreeklasest venda [[Thessaloníki]]st, andsid suure panuse slaavlaste ristimisel ja [[glagoolitsa]] ([[kirillitsa]] eelkäija) loomise protsessis.<ref>Timberlake (2004), lk 14.</ref> 1054. aastal kulmineerus Ida ja Lääne traditsioonide erinevus otsustava kriisiga, mida tänapäeval tuntakse [[suur kirikulõhe|suure kirikulõhe]] (skisma) nime all. Kuigi ametlikult eraldusid kirikud üksteisest 16. juulil 1054, oli lõhe eelmiste sajandite jooksul järk-järgult suurenenud.<ref>Patterson (1995), lk 15.</ref><ref>Cameron (2009), lk 83.</ref> === Kriis ja killustumine === [[Pilt:AlpArslan.PNG|pisi|[[Alp Arslan]] võitis bütsantslasi [[Mantzikerti lahing]]us]] Makedoonia dünastiale järgnes raske periood, mida põhjustas teemade nõrgenemine ja sõjaväe unarusse jätmine. Dünastia viimased valitsejad [[Nikephoros II Phokas]] (võimul 963–969), [[Johannes I Tzimiskes]] (969–976) ja [[Basileios II]] muutsid peamiselt kaitsele orienteerunud kodanikest värvatud sõjaväe professionaalseks ja pealetungidele orienteerunud armeeks, kus omasid suurt osakaalu [[palgasõdur]]id. Palgasõdurite ülalpidamine oli aga üsna kallis, nagu ka kindluste rajamine.<ref>Treadgold (1997)lk 548–549.</ref> Basileios II surma järel oli riigi finantsolukord üsna hea, kuid temale järgnenud keisritel puudusid riigijuhtimiseks vajalikud sõjalised ja poliitilised kogemused ning oskused. Nende valitsemise ajal suurenes [[inflatsioon]] ning sõjaväge vaadati kui üleliigset kuluallikat ja poliitilist ohuallikat. Seetõttu vabastati kohaliku päritoluga sõjaväelased ametist, kelle asemele palgati välismaised palgasõdurid.<ref name="newadvent"/> Samal ajal koondusid Bütsantsi piirialadele uued ja tugevad vastased. Lõuna-Itaalia provintse ohustasid [[normannid]], kes saabusid Apenniini poolsaarele 11. sajandi alguses. Normannide aeglane, kuid järjekindel [[Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse|pealetung algas 11. sajandi keskel]].<ref name="intratext"/> [[Reggio Calabria]] langes nende valdusse aastal 1060 ning seejärel kaotati [[Otranto]] (1068). Bütsantsi peamine tugipunkt [[Apuulia]]s – [[Bari]] piirati sisse 1068. aastal ja vallutati 1071.<ref>Hooper, Bennett (1996), lk 82; Stephenson (2000), lk 157.</ref> Samuti kaotas Ida-Rooma riik 1069. aastal [[Dalmaatsia]] rannikulinnad [[horvaadid|horvaatidele]]. Veelgi suurema kaotuse osaliseks sai Bütsants idapiiridel, kus araablased olid asendunud [[Seldžukid|seldžukkidega]], kellega toimusid esimesed kokkupõrked Armeenias aastatel 1065 ja 1067. [[Romanos IV Diogenes]]e juhitud Bütsantsi väed said 1071. aastal toimunud [[Mantzikerti lahing]]us seldžukkidelt üllatuskaotuse. Lahingu käigus langes vangi vägesid juhtinud keiser (esimest korda riigi ajaloos). Rumi seldžukkide juht [[Alp Arslan]] kohtles suursugust vangi küllaltki leebelt ning vabastas ta suure lunamaksu ja kahe kindluse eest. Samal aastal kukutati Romanos troonilt.<ref name="Vseviov336">Vseviov (2004), lk 332–333.</ref> Aastaks 1081 olid seldžukid vallutanud peaaegu kogu [[Anatoolia]] – [[Armeenia]]st kuni [[Bitüünia]]ni – ning asutasid oma pealinna [[İznik|Nikaias]], vähem kui 100&nbsp;km kaugusel Konstantinoopolist.<ref name="turkishhan"/> === Komnenoste dünastia ja ristisõjad === [[Pilt:Arrivée des croisés à Constantinople.jpg|pisi|Ristisõdijate saabumine Konstantinoopolisse ([[Jean Fouquet]], 1455)]] [[Komnenosed|Komnenoste]] dünastia oli Bütsantsis võimul aastatel 1081–1185. Viis sellesse dünastiasse kuulunud keisrit ([[Alexios I]] (1081–1118), [[Johannes II Komnenos]] (1118–1143), [[Manuel I]] (1143–1180), [[Alexios II]] (1180–1183) ja [[Andronikos I]] (1183–1185)) valitsesid kokku 104 aastat. Need valitsejad mängisid võtmetähtsusega rolli [[Ristisõjad|ristisõdade]] ajaloos, avaldades samal ajal suurt poliitilist ja kultuurilist mõju Euroopas, Lähis-Idas ja Vahemere maades. Alexios I toetas otseselt [[Esimene ristisõda|Esimest ristisõda]]; Johannes II ja Manuel I mõjutasid oluliselt esimesi [[Ristisõdijate riigid|ristisõdijate riike]]. Vähem oluline polnud ka see, et Komnenoste valitsemisperioodil asus Bütsantsi elama hulgaliselt [[Veneetsia]] ja Itaalia kaupmehi (ainuüksi pealinnas elas 60 000 – 80 000 "ladinlast") ja palgasõdureid. Nende kohalolek aitas levitada Ida-Rooma riigi tehnoloogiat, kultuuri, religiooni, kunsti ja kirjandust üle kogu [[katoliiklus|katoliikliku]] Lääne. Komnenoste valitsusaeg avaldas suurt mõju ka Väike-Aasiale, mille olid varem hõivanud seldžukid. Anatoolia tagasivallutamine ja kindlustamine Bütsantsi poolt on paljudes kohtades tänapäevani nähtav kindlusarhitektuuri mälestusmärkidena. ==== Alexios I ja Esimene ristisõda ==== {{Vaata|Esimene ristisõda}} [[Pilt:Histamenon nomisma-Alexius I-sb1776.jpg|pisi|Alexios I aegne münt]] Pärast lüüasaamist Mantzikerti all suutis Bütsants tänu Komnenoste dünastiale mõnevõrra oma mõjuvõimu taastada.<ref name="M124">Magdalino (2002), lk 124.</ref> Esimene Komnenosest keiser Isaak I valitses lühikest aega aastatel 1057–1059, kuid dünastia järjepidevus sai alguse Alexios I võimuletulekuga 1081. aastal. Oma võimuperioodi alguses pidi Alexios tõrjuma normannide invasiooni, kes vallutasid [[Dyrrhachium]]i ja [[Kérkyra saar]]e ning piirasid sisse [[Tessaalia piirkond|Tessaalia piirkonna]] ja [[Lárisa]]. Normannide juhi [[Robert Guiscard]]'i surm aastal 1085 leevendas veidi normannidepoolset survet. Aasta hiljem suri seldžukkide sultan ja nende riik jagati lähinaabrite vahel. 1091. aastal lõid Alexiose juhitud bütsantslased, [[kumaanid]] ja mitmest teisest rahvusest sõjamehed riiki tunginud [[petšeneegid|petšeneege]] [[Maritsa]] jõe orus (tänapäeva Lõuna-Bulgaarias).<ref>Luttwak (2009), lk 163.</ref> Saavutades stabiilsuse lääne- ja põhjapiiridel, otsustas Alexios pöörata rohkem tähelepanu majanduslike probleemide lahendamisele ja riigi kaitsevõime tõstmisele.<ref name=Birkenmeier>Birkenmeier (2002).</ref> Siiski puudus tal piisavalt vägesid, et taastada Bütsantsi võim Väike-Aasias ja alistada seldžukid. [[Piacenza]]s 1095. aastal toimunud kirikukogul rääkis Alexios paavst [[Urbanus II]]-le kristlaste probleemidest Idas, kes Lääne puuduva abi tõttu kannatavad [[muslim]]ite rõhumise all. Urbanus nägi Alexiose abipalvele vastu tulles kahte võimalust: suurendada Lääne mõjuvõimu ning taasühendada lõhestunud katoliku ja õigeusu kirikud.<ref name=Harris>Harris (2003); Read (2000), lk 124; Watson (1993), lk 12.</ref> Veel samal aastal toimus [[Clermonti kirikukogu|kirikukogu]] [[Clermont-Ferrand]]is, kus paavst kutsus üles kõiki osalema relvastatud [[palverännak]]ul, et vallutada muslimite käest tagasi Jeruusalemm. Lääne-Euroopa vastas üleskutsele ülekaaluka poolehoiuga.<ref name="Br">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/87186/Byzantine-Empire "Byzantine Empire".] ''Encyclopædia Britannica''.</ref> [[Pilt:Lähis-Ida 1135.png|pisi|[[Ristisõdijate riigid]] pärast [[Esimene ristisõda|Esimest ristisõda]]]] Alexios võttis osa Läänest saabunud palgasõduritest sõjaväe organiseerimisel, kuid ta polnud valmistunud toime tulema niivõrd suure hulga mittedistsiplineeritud sõduritega, kes varsti saabusid Bütsantsi territooriumile. Samuti polnud keiser vaimustuses sellest, et ristisõdijate põhijõudude eesotsas olnud kaheksast juhist olid neli normannid, kellest üks oli Robert Guiscard'i poeg [[Bohemond I]]. Kuna ristisõdijad pidid Bütsantsi abiga üle [[Bosporose väin]]a saama, suutis keiser nende tegevust teatud määral kontrollida. Ta võttis ristisõdijatelt lubaduse, et nende poolt vallutatud endised Ida-Rooma riigi provintsid saavad taas Bütsantsi kontrolli alla ning vastutasuks pakkus ta neile toidumoona ja sõdureid.<ref name=A261>Komnene (1928) ''Alexiad'', [https://web.archive.org/web/20120927011544/http://www.fordham.edu/halsall/basis/AnnaComnena-Alexiad10.html 10.261].</ref> Kuna [[Alam-Lotring]]i [[hertsog]] [[Godefroy de Boullion]] ei nõustunud [[vasall]]itõotusega, otsustas keiser ristisõdijate vastu jõudu kasutada. Puhkenud lahingus ründas ristisõdijaid [[petšeneegid]]e ratsavägi ning Bütsantsi vibukütid külvasid pealinna müüridelt nende peale noolterahe. Seepeale oli de Boullion sunnitud alistuma ja Alexiose vasalliks hakkama. 1097. aasta kevadel toimetati [[rüütel|rüütlite]] vägi osade kaupa üle [[Bosporuse väin]]a. Alexios suutis ristisõdijate abil kõigepealt hõivata [[Rumi Seldžukkide sultanaat|Rumi seldžukkide]] pealinna [[İznik|Nikaia]] ja seejärel peaaegu kogu [[Väike-Aasia]].<ref>Vseviov (2004), lk 351–354.</ref> Ristisõdijad vallutasid ka [[Antiookia]] ning 1099. aastal Jeruusalemma.<ref name="A291">Komnene (1928) ''Alexiad'', [https://web.archive.org/web/20141016040319/http://www.fordham.edu/halsall/basis/AnnaComnena-Alexiad11.html 11.291].</ref> Bohemond, kes kuulutas end [[Antiookia vürst]]iks, pidas Bütsantsiga veel lühikese sõja, kuid nõustus 1108. aastal uuesti [[vasall]]istaatusega. Sellega õnnestus Alexiosel lõpetada vastasseis normannidega.<ref name="A348-358">Komnene (1928) ''Alexiad'', [https://web.archive.org/web/20120927011652/http://www.fordham.edu/halsall/basis/annacomnena-alexiad13.html 13.348–13.358]; Birkenmeier (2002), lk 46.</ref> Esimese ristisõja lõppedes oli Bütsantsi välispoliitiline olukord täielikult muutunud ning ladinlased olid asutanud neli ristisõdijate riiki ([[Antiookia vürstiriik]], [[Edessa krahvkond]], [[Jeruusalemma kuningriik]] ja [[Tripoli krahvkond]]).<ref>Vseviov (2004), lk 355.</ref> ==== Johannes II, Manuel I ja Teine ristisõda ==== Alexios I poeg [[Johannes II Komnenos]] tuli võimule pärast isa surma 1118. aastal ja valitses kuni aastani 1143. Johannes oli väärikas ja pühendunud sõdalaskeiser, kes üritas Bütsantsi rasket seisukorda parandada, mis oli tekkinud poole sajandi eest [[Manzikerti lahing|Mantzikerti]] all saadud kaotuse tõttu.<ref>Norwich (1998), lk 267.</ref> Andunult ja moraalitundega riiki juhtides oli Johannes tolle ajastu valitsejate seas pigem erand, sest tavaliselt paistsid nood silma julmusega.<ref>Ostrogorsky (1969), lk 377.</ref> Seetõttu on Johannest kutsutud Bütsantsi [[Marcus Aurelius]]eks. Johannese 25 aasta pikkuse valitsemisperioodi saavutuste hulka kuuluvad liit [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigiga]], ülekaalukas võit [[petšeneegid]]e üle (1122),<ref name="B90">Birkenmeier (2002), lk 90.</ref> ja mitmed edukad sõjakäigud [[Seldžukid|seldžukkide]] vastu [[Väike-Aasia]]s, kes sisetülide ja pidevate rünnakute tõttu välja kurnatuna kaotasid suurema osa Väike-Aasiast.<ref name="SJ"/> Johannese juhitud sõjaväe purustavat jõudu said 1120. aastatel tunda nii [[Ungari kuningriik#Võitlus Venezia ja Bütsantsiga|ungarlased]] kui ka [[Serbia suurvürstkond|serblased]]. 1130. aastatel astus ta normannide valitsetava [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia kuningriigi]] vastasesse liitu Saksa-Rooma keisri [[Lothar III (Saksa-Rooma keiser)|Lothar III-ga]].<ref name="BrJ">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/304737/John-II-Comnenus "John II Komnenos".] ''Encyclopædia Britannica''.</ref> Oma võimuperioodi viimastel aastatel tegutses Johannes aktiivselt riigi laiendamisega idanaabrite arvelt. Tema juhtimisel alistasid Bütsantsi väed [[Danišmendid]]e emiraadi ja [[Väike-Armeenia kuningriik|Väike-Armeenia (Kiliikia) kuningriigi]]. Aastal 1137 oli vürst [[Raymond de Poitiers]] sunnitud pärast [[Antiookia]] sissepiiramist saama Bütsantsi [[vasall]]iks. 1142. aasta sügisel üritas Johannes veel kord Antiookiat vallutada, kuid talve saabumine sundis teda taanduma. Keiser suri 1143. aasta aprillis jahil saadud vigastusse. Raymond kasutas kohe juhust ja tungis Kiliikiasse, kuid oli sunnitud pärast saadud kaotust vasallitõotust Konstantinoopolis uuendama.<ref name="B326">Brooke (1962), lk 326.</ref> [[Pilt:Bütsants 1180.png|pisi|vasakul|Bütsants Komnenoste dünastia lõpus, u 1180]] Johannes valis troonipärijaks oma noorima (neljanda) poja [[Manuel I Komnenos]]e, kes tegutses küllaltki agressiivselt oma lääne- ja idanaabrite vastu. [[Palestiina]]s sõlmis Manuel liidu [[Jeruusalemma kuningriik|Jeruusalemma kuningriigiga]], aidates neid võitluses [[Fatimiidide kalifaat|Fatimiidide kalifaadiga]]. Edessa krahvkonna langemise järel seldžukkide kätte (1144–1146) muutusid ülejäänud ristisõdijate riigid Bütsantsist sõltuvaks.<ref name="S">Magdalino (2002), lk 74; Stone, [http://www.roman-emperors.org/mannycom.htm Manuel I Comnenus].</ref> 1155. aastal ebaõnnestus Bütsantsi vägedel Lõuna-Itaalia sadamalinnade hõivamine, kuid 1167. aastal lõid bütsantslased [[Ungari kuningriik|Ungari kuningriigi]] vägesid Sirmiumi linna lähistel toimunud lahingus. Tänu sellele võidule sai Bütsants 1168. aastaks peaaegu kogu [[Aadria meri|Aadria mere]] idaranniku oma kontrolli alla.<ref name="S372">Sedlar (1994), lk 372.</ref> Manuel sõlmis mitmeid liite nii [[Kirikuriik|Kirikuriigi]] kui ka muude Lääne-Euroopa riikidega ning tegutses edukalt [[Teine ristisõda|Teise ristisõja]] (1147–1149) ajal.<ref name="M67">Magdalino (2002), lk 67.</ref> Idas aga tugevnesid seldžukid, kes lõid Bütsantsi vägesid Myriokephaloni lahingus (1176) [[Beyşehiri järv]]e lähedal. Kaotusest taastuti kiiresti ning järgmisel aastal õnnestus bütsantslastel omakorda seldžukke võita.<ref name="B129">Birkenmeier (2002), lk 128.</ref> Märkimisväärne on seejuures asjaolu, et keisril õnnestus mehi koguda kogu teekonna jooksul alates pealinnast, mis näitas, et Väike-Aasia lääneosa kaitsestrateegia töötas veel üsna hästi.<ref name="B196">Birkenmeier (2002), lk 196.</ref> ==== Bütsantsi taassünd 12. sajandil ==== Johannes ja Manuel tegelesid agressiivselt militaarpoliitikaga ning kulutasid märkimisväärselt ressursse linnade kaitsevõime tõstmiseks, rajades kindlustusi.<ref name="B185-186">Birkenmeier (2002), lk 185–186.</ref> Alexiose, Johannese ja Manueli valitsemisperioodil laienes Bütsantsi territoorium üsna suures ulatuses, Väike-Aasia ja Euroopa piirialadel suurenes stabiilsus. Sõjaline edu aastatel 1081–1180 võimaldas riigi ühiskonna ja kultuuri õitsengut.<ref name="Br1">Birkenmeier (2002), lk 1.</ref> Pikem rahuperiood võimaldas riigi lääneprovintsidel majanduslikult toibuda ja stabiilse kasvu saavutada, mis kestis peaaegu 12. sajandi lõpuni. 12. sajandi jooksul kasvas oluliselt keisririigi elanikkond ning kasutusele võeti järjest rohkem uusi põllumaid. Nii Euroopast kui ka Väike-Aasiast avastatud arheoloogilised leiud viitavad sellele, et olemasolevate linnade mõõtmed suurenesid märgatavalt ning tekkis ka palju uusi asulaid. Samuti õitses kaubandus: [[Veneetsia]] ja [[Genova]] kaupmehed kauplesid ristisõdijate riikide ja Fatimiidide kalifaadiga läbi Konstantinoopoli.<ref name="Day">Day (1977), lk 289–290; Harvey (2003).</ref> [[Mosaiik|Mosaiigikunstiga]] tegelemise ja piirkondlike [[arhitektuur]]ikoolkondade taastumine viis paljude [[kunst]]istiilide tekkimiseni.<ref name=Diehl/> 12. sajandi jooksul tekkis Bütsantsis omamoodi varajane [[humanism]], huvi taassünd antiikaegsete autorite loomingu vastu. Bütsantsi humanismi kõige ilmekamaks esindajaks oli [[Thessalonike Eustathius]].<ref name="TM">Tatakes, Moutafakis (2003), lk 110.</ref> === Riigi langus === ==== Komnenoste dünastia allakäik ja Angeloste dünastia võimuletulek ==== Manueli surma järel 1180. aastal päris trooni tema 11-aastane poeg [[Alexios II Komnenos]]. Tegelik võim kuulus aga Alexiose emale, Antiookia Mariale, kes oli Bütsantsis võõramaalasena üsna ebapopulaarne.<ref name="Norwich291">Norwich (1998), lk 291.</ref> 1182. aasta alguses korraldas [[Andronikos I Komnenos]] relvastatud riigipöörde, millele eelnes ladinlaste-vastane pogromm. Veresauna käigus kaotasid elu tuhanded inimesed.<ref name="Norwich292">Norwich (1998), lk 292.</ref> Andronikos kõrvaldas seejärel kõik poliitilised vastased (ka Alexios II) ning lasi end järgmisel aastal keisriks kroonida.<ref name="Norwich292"/> [[Pilt:Schnorr von Carolsfeld - Die Schlacht von Iconium.jpg|pisi|[[Ikonioni]] alistamine [[Kolmas ristisõda|Kolmanda ristisõja]] käigus]] Mõnede ajaloolaste hinnangul alustas Andronikos oma valitsusperioodi küllaltki hästi. Ta reformis valitsusaparaati ja alustas võitlust [[korruptsioon]]iga. Tema ajal lõpetati ametikohtade müümine ning inimesi hakati valima kohtadele pigem isiklike väärtuste kui soovituste järgi. Ametnikele hakati maksma suuremat palka, et vähendada [[altkäemaks]]u võtmise kiusatust. Andronikuse reformid avaldasid kiiret ja head mõju provintsides.<ref name="M194"/> Samas meelestas Andronikos nende reformidega enda vastu aristokraadid. Sisepingete tõusmisele aitasid kaasa ka erakordselt julmad meetmed poliitiliste vastaste ja mässude mahasurumisel.<ref>Harris (2003), lk 118.</ref> Terror ja vägivald aristokraatide vastu laienes peagi üle kogu riigi ning keiser oli sunnitud võimu säilitamiseks järjest julmemalt tegutsema.<ref name="M194">Ostrogorsky (1969), lk 397.</ref> Riigisisese toetuse kadumisele järgnesid ebaõnnestumised välispoliitikas. Vaatamata oma sõjaväelisele taustale, oli Andronikus Bütsantsi vägede juhtimisel üsna saamatu. Nii järgnes üks kaotus teisele. Küprosel ei tunnustanud enam Bütsantsi ülemvõimu asehaldur Isaak Komnenos (hiljem Isaak II). Ungarlased suutsid tagasi vallutada [[Horvaatia]] territooriumid, serblased kuulutasid end Bütsantsist sõltumatuks ning Sitsiilia kuningriigi normannid rüüstasid 1185. aastal Kreekat.<ref name="Norwich293">Norwich (1998), lk 293.</ref> Andronikos mobiliseeris 100 laevast koosneva flotilli pealinna kaitseks, kuid rohkemat ei vaevunud ta ette võtma. 1185. aastal tegi [[Isaak II Angelos]] lõpu Andronikose lühikesele valitsemisajale ja lasi viimase hukata.<ref name="Norwich294-295">Norwich (1998), lk 294–295.</ref> Isaak II (võimul 1185–1195, 1203–1204) ja tema venna [[Alexios III Angelos]] (1195–1203) valitsusperioodi ajal toimus riigi tsentraliseeritud valitsusaparaadi ja kaitsevõime kokkuvarisemine. Kuigi normannid löödi 1186. aastal Kreekast välja, hakkasid [[valahhid]] ja bulgaarlased samal aastal mässama, mis viis [[Teine Bulgaaria tsaaririik|teise Bulgaaria riigi]] tekkimiseni. Angeloste võimuperioodi sisepoliitikat iseloomustas vastutustundetu ja priiskav käitumine, mis viis riigi majanduskrahhi lävele. Ida-Rooma riigi mõjuvõim kannatas tehtud vigade tõttu sedavõrd, et see viis võimuvaakumi tekkimiseni ja soodustas riigi lagunemist. Teatud märgid viitavad sellele, et [[Trapezund]]is tekkis Komnenoste juhtimisel pooliseseisev riik juba enne 1203. aastal riiki tabanud kollapsit.<ref name="AP">Angold (1997); Paparrigopoulos, Karolidis (1925), lk 216.</ref> Angeloste dünastia ebaõnnestunud valitsemine kiirendas nõrgenenud Bütsantsi lõpu saabumist.<ref name="VA">Vasiliev (1928–1935), "[http://www.intratext.com/IXT/ENG0832/_P1B.HTM Foreign Policy of the Angeloi]".</ref> ==== Neljas ristisõda ==== {{Vaata|Neljas ristisõda}} [[Pilt:Prise de Constantinople par les croisés (12 avril 1204).jpg|pisi|vasakul|Ristisõdijate sisenemine Konstantinoopolisse, autor [[Eugène Delacroix]] (1840)]] Paavst [[Innocentius III]] tutvustas esimest korda Neljanda ristisõja plaani 1198. aastal oma [[legaat]]ide levitatud [[entsüklika]]s.<ref name="Norwich299">Norwich (1998), lk 299.</ref> Ristisõja eesmärgiks pidi saama [[Aijubiidid]]e riigi uue võimukeskuse – Egiptuse vallutamine. Ristisõdijate vägi saabus [[Veneetsia vabariik]]i 1202. aasta suvel. Rüütlite vägi oli aga oodatust väiksem ning sellel puudusid piisavad rahalised vahendid, et maksta veneetslastele laevatranspordi eest. Veneetsiat juhtis tollal juba raugaeas ja pime, kuid endiselt ambitsioonikas [[Veneetsia doodž|doodž]] [[Enrico Dandolo]], kes polnud huvitatud Egiptuse ründamisest, sest Veneetsial olid tulusad kaubandussuhted [[Saladin]]i loodud Aijubiidide riigiga.<ref name="Br4Cr">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/144695/Crusades/25612/The-Fourth-Crusade-and-the-Latin-empire-of-Constantinople "The Fourth Crusade and the Latin Empire of Constantinople".] ''Encyclopædia Britannica''.</ref> Ristisõdijad soostusid transpordi eest aitama veneetslastel vallutada Dalmaatsias asuvat kristlikku ja heal järjel oleva kaubanduslinna [[Zadar]]it. Linn oli endine Veneetsia vasall, kuid alates 1186. aastast kuulus see Ungari kuningriigi protektsiooni alla.<ref name="BrC">Britannica Concise, [https://web.archive.org/web/20070706062040/http://concise.britannica.com/ebc/article-9383275/Siege-of-Zara Siege of Zara].</ref> Vaatamata paavsti vastuseisule sõjaretk toimus ning 1202. aastal langes linn pärast lühikest piiramist ülekaalukate ristisõdijate väe kätte.<ref>Geoffrey of Villehardouin (1963), lk 46.</ref> 1201. aastal läks ristisõdijate juhtimine [[Montferrat]]' markii [[Montferrat' Bonifacio|Bonifacio]] juhtimise alla, kelle sõbraks oli [[Švaabi Philipp]]. Nii Philipp kui ka Bonifacio olid abielus kukutatud Bütsantsi keisri [[Isaak II Angelos]]e lähedaste sugulastega (Philipp tütrega ja Bonifacio õega). Isaak II poeg [[Alexios IV Angelos|Alexios]] põgenes pärast isa võimult kõrvaldamist Euroopasse ja otsis abi ristisõdijate juurest. Ta lubas paavstile Ida ja Lääne kirikud ühendada ning maksta ristisõdijatele 200 000 hõbemarka, kui ta uuesti võimule aidatakse. Samuti lubas ta toetada ristisõda Pühale Maale.<ref name="Norwich301">Norwich (1998), lk 301.</ref> Veneetslastele sobis säärane pakkumine väga hästi ning seega otsustati Egiptuse asemel rünnata hoopis Bütsantsi pealinna. Ristisõdijad saabusid Konstantinoopoli alla 1203. aasta 23. juunil. Alexios III oli võimetu linna mingilgi määral kaitsma ning otsustas põgeneda. Nii hõivasid ristisõdijad Konstantinoopoli praktiliselt ilma vastupanuta. Vahepeal krooniti taas keisriks troonilt kukutatud ja pimedaks torgatud Isaak II. Tema pojast sai kaasvalitseja (Alexios IV). Alexios IV ja Isaak II ei suutnud maksta ristirüütlitele lubatud tasu täies mahus ning nad kukutas peagi võimult [[Alexios V Doukas|Alexios V]]. Tekkinud segadust kasutasid ära ristisõdijad, kes vallutasid pealinna teist korda 13. aprillil 1204. Linna kaitsel olnud palgasõdurid eriti vastupanu ei osutanud, sest Alexios V ei suutnud neile enam palka maksta. Keiser põgenes vahetult enne rüütlite linnatungimist. Konstantinoopoli hõivamisele järgnesid massilised röövimised ja tapatalgud, mis kestsid kolm ööpäeva. Paljud hindamatud riisutud varad (ikoonid, reliikviad jm) tulid hiljem välja Lääne-Euroopas, suur osa neist Veneetsias. Kroonikud on seda röövimist nimetanud [[Keskaeg|keskaja]] suurimaks.<ref name="NC">Choniates (1912), ''[https://web.archive.org/web/20141030004048/http://www.fordham.edu/halsall/source/choniates1.html The Sack of Constantinople]''.</ref><ref>Vseviov (2004), lk 410.</ref> Paavst Innocentius III avaldas nördimust, kui kuulis Konstantinoopoli vallutamisest, kuid olukord oli tema kontrolli alt juba väljunud. Seda tõestab fakt, et paavsti legaat vabastas omal initsiatiivil ristisõdijad tõotusest jätkata sõjakäiku Pühale Maale.<ref name="Br4Cr"/> Konstantinoopolis korra taastamise järel otsustasid veneetslased ja ristisõdijad jaotada riigi oma juhtide vahel ja lõid [[Ladina keisririik|Ladina keisririigi]]. Ladinlased ei saanud aga kogu Bütsantsi territooriumi oma kontrolli alla, sest vastupanu jätkasid keisririigi lagunemisel moodustunud iseseisvad riigid: [[Epeirose despootkond]] ning [[Nikaia keisririik|Nikaia]] ja [[Trapezundi keisririik]].<ref name="Br4Cr" /> === Keisririigi lõpusajandid === ==== Riik eksiilis ==== Pärast Konstantinoopoli langemist ladinlaste kätte moodustati keisririigi endistes valdustes kaks järglasriiki: [[Epeirose despootkond]] ja [[Nikaia keisririik]]. Kolmas järglasriik [[Trapezundi keisririik]] asutati juba mõned nädalad enne Konstantinoopoli vallutamist. Neist kolmest olid Epeirosel ja Nikaial parimad võimalused Konstantinoopolis võimu taastamiseks. Nikaia võitles järgmised paar aastakümmet ellujäämise nimel [[Seldžukid|seldžukkidega]] ja kaotas 12. sajandi keskpaigaks suurema osa [[Anatoolia]] lõunaosast.<ref name="Kean1"/> [[Mongolid|Mongolite]] [[Mongolite riik#Güjüki valitsusaeg|invasiooni tõttu]] [[Väike-Aasia]]sse (1242–1243) nõrgenes [[Rumi seldžukkide sultanaat]] märkimisväärselt, misjärel tekkis Anatoolias järgmistel aastakümnetel mitmeid väikeriike.<ref>John Joseph Saunders, ''The History of the Mongol Conquests'', (University of Pennsylvania Press, 1971), 79.</ref><ref name="Ottomans"/> Ühest sellisest väikeriigist kasvas aja jooksul võimas [[Osmanite riik]], mis kaks sajandit hiljem hävitas Bütsantsi lõplikult.<ref name="Ottomans"/> Seldžukkide muutumisega mongolite sõltlasteks kergenes olukord Nikaia keisririigi idapiiril, mis lubas tollel keskenduda võitlusele Ladina keisririigiga. ==== Konstantinoopoli tagasivallutamine ==== [[Pilt:Balkans1260.gif|300px|pisi|[[Balkan]]i ja [[Väike-Aasia]] alad u 1261]] [[Pilt:Bütsants1263.PNG|pisi|300px|Bütsants aastal 1263]] 1261. aastal õnnestus Nikaia keisririigil Konstantinoopol [[Ladina keisririik|ladinlastelt]] tagasi vallutada. Riigi lühiajaline tõus saavutati [[Bütsantsi keiser|keiser]] [[Michael VIII Palaiologos|Michael VIII]] võimuperioodil (1259–1282), kuid Bütsants oli selleks ajaks tõsises majanduskriisis ja liiga halvasti varustatud, et edukalt võidelda ümbritsevate vaenlastega. Sõjategevuseks ladinlaste vastu koondas Michael riigi väed Väike-Aasiast Euroopasse ning tõstis talupoegade maksukoormust, mis tekitas nende seas laialdast vimma ja rahulolematust ning viis paljud laostumiseni.<ref>Madden (2005), lk 179; Reinert (2002), lk 260.</ref> [[Neljas ristisõda|Neljanda ristisõja]] ajal (1202–1204) tekitatud pealinna kaitserajatiste kahjustuste parandamiseks kulutati hiiglaslikke summasid, mis koos lakkamatute sõdadega viisid riigi finantskriisi ja pideva rahapuuduseni.<ref>Vseviov (2004), lk 438.</ref> Idapiiride kaitsmise asemel otsustas Michael VIII keisririiki lääne suunas laiendada, kuid saavutas vaid lühiajalist edu. Vana vaenlase [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia kuningriigi]] vallutusplaanide tõrjumiseks kasutas keiser diplomaatia abi. Ta tegi paavstile ettepaneku kristlike kirikute taasühendamiseks, mis olid lõhenenud aastal 1054. Sellele olid aga vastu suurem osa keisririigi elanikkonnast ja õigeusklik kirik, kelle mahasurumiseks kasutas keiser karme abinõusid.<ref name="Vseviov436–437">Vseviov (2004), lk 436–437.</ref><ref>Reinert (2002), lk 257.</ref> [[Gregorius X]] surma tõttu (1276) muutus olukord oluliselt. Järgmine paavst soosis Sitsiilia kuningat [[Carlo I]] ja kirikute taasühendamine jäi ära.<ref name="Vseviov436–437"/> [[Andronikos II Palaiologos|Andronikos II]] (võimul 1282–1328) ja [[Andronikos III Palaiologos|Andronikos III]] (keiser 1328–1341) tegid viimaseid tõsiseid katseid Bütsantsi hiilguse taastamiseks. Türklaste vastu võitlemiseks palkas Andronikos II Euroopas kuulsust kogunud [[Kataloonia]] palgasõdurid. Pärast võidu saavutamist Anatoolias muutusid nood aga kontrollimatuks ja tegelesid maa rüüstamise ja röövimisega. Bütsantsil kulus mitu aastat ja palju ressursse, et tülikad palgasõdurid purustada.<ref>Vseviov (2004), lk 443.</ref> ==== Osmanite tõus ja Konstantinoopoli langemine ==== [[Pilt:Bütsants1450.png|pisi|vasakul|Vahemere idaosa enne Konstantinoopoli langemist]] Pärast Andronikos III surma haaras riiki laastav [[kodusõda]], mis kestis kuus aastat (1341–1347). Seda kasutasid edukalt ära [[serblased]], kes hõivasid suure osa Bütsantsi territooriumidest Balkanil. Aastal 1354 toimus [[Gallipoli]]s [[maavärin]], mis purustas linna. Peaaegu mahajäetud linna hõivasid seejärel türklased, kes kinnitasid sellega esimest korda kanda Euroopas.<ref>Reinert (2002), lk 268.</ref> Pärast seda järgnes Osmanite kiire edasitungimine ning pärast [[Kosovo lahing (1389)|Kosovo lahingut]] (1389) läks nende kontrolli alla enamik Balkani lõunaosast.<ref>Reinert (2002), lk 270.</ref> Bütsants pöördus abi saamiseks Lääne poole, kuid paavst lubas aidata vaid siis, kui kirikud tema võimu alla ühendatakse. Sellele olid aga vastu Bütsantsi elanikud ja vaimulikud.<ref>Runciman (1990), lk 71–72.</ref> 1439. aastal saavutati [[Firenze kirikukogu]]l kirikute ametlik ühendamine, mille kiitsid heaks nii keiser kui ka Konstantinoopoli patriarh, kuid enamik bütsantslasi lükkas selle tagasi. Läänest saabusid Bütsantsi kaitsma vaid vähesed, sest enamik Euroopa valitsejaid olid enamasti hõivatud muude tegevustega ega suutnud Bütsantsi abistada: 1396. aastal said Lääne ristisõdijad türklastelt lüüa [[Nikopolise lahing]]us ning 1444. aastal [[Varna lahing]]us. Osmanite väed vallutasid aga järgemööda Bütsantsi riigi viimaseid alasid.<ref name="R84-85">Runciman (1990), lk 84–85.</ref> [[1450. aastad|1450. aastateks]] oli Bütsantsi kätte jäänud vaid pealinna Konstantinoopoli lähem ümbrus ja mõned valdused Kreekas. Konstantinoopol oli [[15. sajand]]iks lagunev ja alarahvastatud. Elanike arv oli sedavõrd langenud, et linn nägi välja vaid veidi parem kui erinevate külade kogum, mis on üksteisega ühendatud asustamata kvartalitega. 1453. aasta 2. aprillil piiras [[Mehmed II]] 80 000 sõduri ja suure hulga abivägedega Konstantinoopoli sisse.<ref name="R84-86">Runciman (1990), lk 84–86.</ref> Linna kaitses vaid ligi 7000 relvakandjat, kellest 2000 olid võõramaalased (sealhulgas genovalased ja veneetslased).<ref name="R84-85" /> Ligi kahekuulise (2. aprill – 29. mai) piiramise järel [[Konstantinoopoli piiramine (1453)|langes Konstantinoopol]] türklaste kätte. Bütsantsi viimane keiser [[Konstantinos XI Palaiologos|Konstantinos XI]] hukkus käsitsivõitluses, kui türklased olid linna müürid vallutanud.<ref>Hindley (2004), lk 300.</ref> === Järellugu === Konstantinoopoli langemise järel jäi Bütsantsi viimaseks valduseks [[Morea despootkond]] (1349–1460), mida valitsesid keisri vennad ([[Despoot|despoodid]]). 1446 sooritas [[Murad II]] Osmani vägedega Moreasse sõjakäigu. Kreeklased suutsid suurte kaotuste hinnaga (laastatud maa ja 60 000 orjusse viidud inimest) pealetungile vastu seista, kuid olid sunnitud leppima [[vasallriik|vasallriigi]] staatusega ja pidid igal aastal sultanile suurt andamit maksma.<ref>Cheetham, lk 215–216.</ref> Ebakompetentne riigijuhtimine viis talupoegade mässuni (1453–1454), mille mahasurumiseks kasutati türklaste abi. Saamatu juhtimine seejärel jätkus, mistõttu ei suudetud enam Osmanite riigile andamit maksta. Mehmed II lahendas invasiooniga mässumeelse despootkonna probleemi aastal 1460, misjärel sai Moreast Osmanite riigi provints.<ref>Nicol, lk 398.</ref> 1204. aastal Bütsantsist eraldunud [[Trapezundi keisririik]] oli ''de facto'' viimane Ida-Rooma järglasriik. Trapezundi viimase valitseja üritus algatada Osmanite riigi vastu ristisõda andis türklastele ajendi keisririik 1461. aasta suvel vallutada. [[Trapezund]] alistus 14. augustil 1461. Sellega oli viimane [[Rooma riik|Rooma riigi]] jäänuk maailmakaardilt kadunud. Viimase Bütsantsi keisri vennapoeg Andreas Palaiologos päris Bütsantsi keisri tiitli pärast Konstantinos XI surma. Ta elas Moreas kuni selle langemiseni türklaste valdusse (1460) ja põgenes seejärel [[Rooma]], kus ta elas [[Kirikuriik|Kirikuriigi]] protektsiooni all kuni elu lõpuni. Andreas kasutas enda kirjeldamisel Konstantinoopoli keisri tiitlit ning müüs enda pärimisõigused [[Prantsusmaa]] ja [[Hispaania]] [[monarh]]idele. Siiski ei kasutanud pärast Andrease surma seda tiitlit Lääne-Euroopas mitte keegi. Mehmed II ja talle järgnenud Osmanite riigi valitsejad jätkasid Rooma imperaatori tiitli kasutamist kuni Osmanite riigi lagunemiseni [[20. sajand]]il. Paljud õigeusklikud Bütsantsi põgenikud ja mõned ülikud leidsid varju Doonau vürstiriikides, kelle valitsejad pidasid samuti end Ida-Rooma keisriteks.<ref>Clark (2000), lk 213.</ref> Pärast viimase Bütsantsi keisri surma taotles [[õigeusk|õigeusu]] patrooni ja Ida-Rooma riigi pärija kohta endale [[Moskva suurvürstiriik|Moskva suurvürst]] [[Ivan III]], kes abiellus viimase keisri vennatütre (Andreas Palaiologose õe) [[Zoe Palaiologos]]ega. Ivan III pojapojast [[Ivan IV]]-st sai 1547. aastal Venemaa esimene [[tsaar]] (tuleneb otseselt tiitlist ''[[caesar (tiitel)|caesar]]''). Vene impeeriumi kui "kolmanda Rooma" idee püsis elus kuni [[1917. aasta revolutsioonid Venemaal|1917. aasta revolutsioonideni]].<ref>Seton-Watson (1967), lk 31.</ref> == Majandus == [[Pilt:20050516220851!Seidenstrasse GMT.jpg|pisi|Keskaegne [[Siiditee]] [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] ja [[Konstantinoopol]]i vahel]] Bütsantsi majandus kuulus sajandeid [[Euroopa]] ja [[Vahemere maad]]e kõige arenenumate hulka. Konstantinoopol oli üle terve [[Euraasia]] ja Põhja-Aafrika ulatuva kaubandusvõrgu peamine keskus (Aasiat ja Euroopat ühendavat tähtsaimat kaubateed hakati hiljem nimetama [[Siiditee]]ks). Kuni 6. sajandi alguseni oli Bütsantsi majandus võrreldes Lääne-Euroopaga õitsev ja paindlik.<ref>Laiou, Morisson (2007), lk 1, 23–38.</ref> [[Rooma-Pärsia sõjad|Bütsantsi-Pärsia]] ja [[Bütsantsi-Araabia sõjad]] viisid riigi majanduse langusse ja [[stagnatsioon]]i. Isauria dünastia reformid ja eriti [[Konstantinos V]] ümberrahvastamise programm, mitmete avalike ehitiste rajamine ja maksusüsteemi parandamine aitas majanduse taas tõusuteele, mis kestis kuni aastani 1204; seda isegi vaatamata mitmete riigi piirkondade kaotamisele naaberriikidele.<ref>Laiou, Morisson (2007), lk 3, 45, 49–50, 231; Magdalino (2002), lk 532.</ref> 10. sajandist kuni 12. sajandi lõpuni paistis Konstantinoopol silma oma välise hiilguse ja rikkusega, mida imetlesid paljud rändurid. [[Neljas ristisõda]] mõjus hävitavalt riigi majandusele ning Vahemere idaosa kaubateedel hakkasid domineerima Lääne-Euroopa, eriti Veneetsia ja Genova kaubalaevad.<ref name="M532">Laiou, Morisson (2007), lk 90–91, 127, 166–169, 203–204; Magdalino (2002), lk 535.</ref> [[Palaiologosed|Palaiologoste]] valitsemisperioodil püüdis keisririik oma majandust taas jalule aidata, kuid see ettevõtmine ei toonud suurt edu. Riigi eksisteerimise viimastel aastakümnetel kaotas Bütsants järk-järgult kontrolli [[kaubandus]]es, hinnapoliitikas, metallitoodete [[eksport|ekspordis]] ja mõnede ajaloolaste hinnangul isegi [[münt]]ide [[vermimine|vermimise]] üle.<ref name="M806">Matschke (2002), lk 805–806.</ref> Bütsantsi majandus põhines suurel määral kaubandusel, mida soodustas riigi soodne mereline asend. Arvatavalt olid kõige tähtsamaks ekspordiartikliks tekstiiltooted; [[siid]]i eksporditi eelkõige Egiptusse, Bulgaariasse ja Lääne-Euroopasse.<ref name="L723">Laiou (2002), lk 723; Laiou, Morisson (2007), lk 13.</ref> Riik kontrollis rangelt sise- ja väliskaubandust ning säilitas [[Monopol|monopoolsed]] õigused müntide vermimisel, luues sellega kaubanduse vajaduste rahuldamiseks kestva ja paindliku [[rahandus]]süsteemi. Valitsusaparaat teostas [[intress]]imäärade üle kontrolli ja reguleeris [[gild]]ide ja korporatsioonide tegutsemisreegleid. Keiser ja tema ametnikud sekkusid majandusse kriisiperioodidel, kindlustades [[kapital]]i juurdevoolu ja hoides [[teravili|teravilja]] hindasid kontrolli all. Valitsus kogus sageli maksudest laekuva ülejäägi ja suunas selle tagasi ringlusse riigiametnike palkade näol või avalike ehitiste rajamise rahastamisega.<ref name="L3-4">Laiou (2002), lk 3–4; Laiou, Morisson (2007), lk 18.</ref> === Rahandus === [[Pilt:Solidus Julian-transparent.png|pisi|vasakul|[[Julianus Apostata]] aegne kuldmünt solidus]] Üheks Bütsantsi majanduse alustalaks oli stabiilne [[raha]]kurss, mis kestis ligi 800 aastat – [[Constantinus Suur]]e reformist kuni [[Alexios I Komnenose|Alexios I]] valitsusperioodini. Constantinuse rahandusreformi ajal sai jooksvaks rahaühikuks [[kuldmünt]] [[solidus]] (''nomisma'' [[mass]]iga 4,55 [[gramm|g]]). Suuremaks ühikuks oli kuldnael (''litra''), mis vastas 72 solidusele (327 g). Rahaga maksmisel solidusi ei loetud, vaid kaaluti, sest paljud mündid olid väiksemaks lõigatud. Soliduse kõrval olid käibel [[hõbemünt|hõbemündid]] – [[miliarees]] (''miliaresion'', 2,24 g) ja ''keration'' (1,12 g). Constantinus I ajal võeti kasutusele vaskmündid ''[[follis]]'', mida valmistati vähe ja mis olid halva kvaliteediga. Seetõttu otsustas [[Anastasius I (keiser)|Anastasius I]] vaskraha reformida. Vermima hakati suuremaid ja väiksemaid [[pronks]]münte. Suurematele oli vermitud tähis M ning selle väärtus oli 40 sestertsi (obooli).<ref>Bréhier (2009), lk 122–123.</ref> Bütsantsi rahanduse allakäik algas 11. sajandil, mil [[Michael VII]] (keiser 1071–1078) oli sunnitud majanduse laostumise järel (10-aastase kodusõja ja viljahindade spekuleerimise tõttu) soliduse (''nomisma'') väärtust alandama, mille asemel võeti kasutusele vääring nimega ''hyperperon''. Mõnda aega püsis see stabiilne, kuid 13. sajandil, pärast Konstantinoopoli langemist ladinlaste valdusse, hakati siseturu tarbeks vermima 16-[[Karaat (puhtus)|karaadiseid]], välisturule aga 24-karaadiseid kuldmünte. Pärast pealinna tagasivallutamist langes kullasisaldus 9 ja seejärel 5 karaadini. Järjest nõrgenev kuldmüntide ostujõud tekitas probleeme rahvusvahelises kaubanduses, kus Bütsantsi kuldmündid olid laialdaselt kasutusel. Seetõttu hakkasid mitmed riigid oma kuldmünte vermima (populaarseks said [[Firenze]] [[floriin]]id ja [[Veneetsia]] [[tukat]]id).<ref>Bréhier (2009), lk 144, 147.</ref> == Teadus, meditsiin ja õigus == [[Pilt:Septem-artes-liberales Herrad-von-Landsberg Hortus-deliciarum 1180.jpg|pisi|[[Seitse vaba kunsti]] olid Bütsantsi teaduse alustaladeks]] Bütsantsi [[teadus]] oli kogu riigi eksisteerimise vältel lähedalt seotud [[antiikfilosoofia]] ja [[metafüüsika]]ga.<ref>Anastos (1962), lk 409.</ref> Teadusi õpetati [[seitse vaba kunsti|seitsme vaba kunsti]] programmi järgi. [[Triivium]] (''trivium'') käsitles [[grammatika]]t, [[retoorika|kõnekunsti]] ja [[loogika]]t.<ref>Lindberg (2008), lk 159.</ref> [[Kvadriivium]] (''quadrivium'') [[aritmeetika]]t, [[geomeetria]]t, [[muusika]]t ja [[astronoomia]]t (sageli koos [[astroloogia]]ga). Selles jaotuses puudusid [[looduslugu]], [[füüsika]] ja [[keemia]], mis olid koondatud füüsika alla. [[Olympiodoros]]e õppekavas oli viis astet ([[loogika]], füüsika, [[eetika]], [[matemaatika]] ja metafüüsika), mille läbimine võimaldas tõusta [[filosoofia]]ni.<ref>Bréhier (2009), lk 279.</ref> Kvadriiviumist välja jäävaid teadusharusid viljeleti praktilise tähtsuse pärast. Näiteks [[Hagia Sophia]] ehitaja [[Anthemios]] leiutas [[aur]]uga töötava masina ja peeglitemängu. Väga suurt tähtsust omas väidetavalt süürlase [[Kallinikos]]e poolt leiutatud "[[kreeka tuli]]", mis võeti viivitamatult kasutusele sõjanduses ning see osutus väga tõhusaks merelahingutes vaenlaste laevade süütamisel.<ref>Bréhier (2009), lk 282.</ref> Bütsantsi meditsiin võttis eeskuju antiikaja kuulsatelt meedikutelt – [[Hippokrates]]elt ja [[Galenos]]elt, samuti [[Herophilos Asklepiades]]elt ja [[Pedianos Dioskorides]]elt. Keisririigi arstid püüdsid praktilisi kogemusi ühitada Hippokratese teooriate ja Galenose vaadetega. Selline teoreetilist laadi arstiteadus kujunes välja arvukate [[hüpotees]]ide esinemise ja avastuste puudumise tõttu. Haigete ravimisel piirdusid arstid haiguste [[sümptom]]ite eristamise, [[diagnoos]]i panemise ja haige [[Farmaatsia|farmatseutilise]] ravimisega.<ref name="Bréhier283"/> Märkimisväärne tagasilöök tabas riigi teadust Suure katku ajal (541–542) ja [[araablased|araablaste]] vallutusperioodidel (7. ja 8. sajandil), kuid Bütsantsi nn taassünni perioodil (10. sajandi teine pool) said Ida-Rooma riigi teadlastest Araabias ja Pärsias käsitletavate teadusharude eksperdid, seda eriti astronoomias ja matemaatikas.<ref>King (1991), lk 116–118.</ref> Bütsantsi eksisteerimise viimasel sajandil tegelesid keisririigi [[filoloog]]id [[Vana-Kreeka]] [[grammatika]] ja [[kirjandus]]e uurimisega, millega nad jätsid oma jälje varasesse Itaalia [[renessanss]]i.<ref>Robins (1993), lk 8.</ref> Sellel perioodil toimus astronoomia ja matemaatika õpetamine eelkõige Trapezundis; meditsiini vastu tundsid samal ajal huvi peaaegu kõik õpetlased.<ref name="TM189">Tatakes, Moutafakis (2003), lk 189.</ref> Bütsantslased tundsid [[kompass]]i (14. sajandil) ja kasutasid [[Kaart (kartograafia)|maakaarte]].<ref name="Bréhier283">Bréhier (2009), lk 283.</ref> 529. aastal viidi [[Justinianus I]] eestvõtmisel läbi Rooma riigi seadustiku kodifitseerimine (''[[Corpus Juris Civilis]]''), millega loodi uus [[õigussüsteem]]. Uus seadustik omas tähtsat osa Bütsantsi [[õigusteadus]]e arengus ning seda kasutati peaaegu kuni Bütsantsi eksisteerimise lõpuni.<ref name="Atlas139"/> [[Leon III]] valitsemisperioodil (717–741) loodi uus seaduste kogu ''Ecloga'', mis tugines enamjaolt kristlikele põhimõtetele (otsuseid põhjendati viidetega [[Piibel|Piiblile]]). Nende seadustega leevendati karistusi. Karistatavate massilise hukkamise asemel hakati seaduserikkujaid üldjuhul sandistama.<ref>Vseviov (2004), lk 169.</ref> ''Ecloga'' mõjutas [[slaavlased|slaavlaste]] õigussüsteemi teket.<ref>Troianos, Velissaropoulou-Karakosta (1997), lk 340.</ref> == Bütsantsi kalender == Bütsantsis kasutati aastatel 988–1453 [[ajaarvamine|ajaarvamise]] arvestamist [[Bütsantsi kalender|Bütsantsi kalendri]] järgi ehk ajaarvamist "[[Konstantinoopol]]i asutamisest". Bütsantsi kalendri järgi toimus maailma loomine 5509 eKr. Bütsantsi kalendrit (milles ajaarvamise algusena kasutati enamasti maailma loomist, mitte Konstantinoopoli asutamist) kasutati lisaks ida [[Ortodoksia|ortodoksses]] [[kreekakatoliku kirik]]us aastatel umbes 691–1728 ning [[Vene Õigeusu Kirik]]u kaudu [[Vene Suurvürstiriik|Vene Suurvürsti-]], [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaari-]] ja [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigis]], umbkaudu aastatel 988–1700.<ref name="Calendar"/> == Religioon == [[Pilt:Hagia-Sophia-Laengsschnitt.jpg|pisi|300px|vasakul|[[Hagia Sophia]] oli maailma suurim [[katedraal]] peaaegu 1000 aastat]] Rooma riigi idaosas säilis keisri aktiivne roll kirikuasjus, sest Bütsants päris [[paganlus|paganliku]] administratsiooni ja usuasjade majandusliku korralduse, mida kohaldati kristlikule kirikule. Bütsantslaste jaoks oli keiser [[Jeesus]]e maapealne asemik, kes vastutas eelkõige kristluse levitamise eest paganlike vaadetega inimeste seas ning samuti usuasjade juhtimise ja majandusliku halduse eest. [[Cyril Mango]] on välja toonud, et Bütsantsi poliitilist mõtlemist saab iseloomustada [[moto]]ga: "üks [[jumal]], üks [[riik]], üks religioon".<ref name="M108">Mango (2007), lk 108.</ref> Keisri osakaalu kirikuasjades polnud siiski kunagi õiguslikul ega ka mingil muul moel täpselt määratletud.<ref name="M14">Meyendorff (1982), lk 13.</ref> Rooma vähese mõjuvõimu ja Ida patriarhaatide erimeelsuste tõttu oli Konstantinoopoli kirik 6. ja 11. sajandi vahel kristliku maailma kõige mõjukam keskus.<ref name="M19">Meyendorff (1982), lk 19.</ref> Isegi pärast Bütsantsi allakäiku ja paljude territooriumide kaotamist omas kirik märkimisväärset mõju nii riigi sees kui ka väljaspool riiki. Vene päritolu [[Jugoslaavia]] ajaloolane [[Georgi Ostrogorski]] on täheldanud, et vaatamata Bütsantsi kaotustele [[Väike-Aasia]]s ja [[Balkan]]il, jäi [[Konstantinoopoli Oikumeeniline Patriarhaat]] õigeuskliku maailma keskuseks (kaasa arvatud [[Kaukaasia]]s ja [[Venemaa]]l) ehk kirik jäi Bütsantsi kõige stabiilsemaks elemendiks.<ref name="M130">Meyendorff (1982), lk 130.</ref> Kristluse ametlik [[doktriin]] võeti vastu esimesel seitsmel oikumeenilisel kirikukogul ning keisri ülesandeks jäi selle kehtestamine oma alamatele. Aastal 388 vastu võetud keiserliku dekreedi järgi, mis hiljem lisati kodifitseeritud Rooma õigusele (''Corpus Juris Civilis''), pidi riigi elanikkond tunnistama end katoliikliku kristlasena. Seadusele mitteallunud elanikud tunnistati "hulludeks ja rumalateks" ning [[Hereesia|ketserlike]] [[dogma]]de järgijateks.<ref name="JustinianCode"/> Vaatamata riiklikele dekreetidele ja kiriku rangele hoiakule, ei saanud viimasest kunagi kõigi Bütsantsi kristlaste esindajat. Arvatavalt moodustasid ketseriteks peetud keisririigi algusaegadel rohkem kui poole elanikkonnast.<ref name="M109">Mango (2007), lk 108–109.</ref> Peale paganluse, mis oli väga levinud kuni 6. sajandi lõpuni, ja [[judaism]]i, esines veel mitmeid kristlikke doktriine, mille järgijateks olid mõnikord ka keisrid. Alternatiivsete doktriinide hulka kuulusid näiteks [[nestoriaanlus]], [[monofüsitism]], [[arianism]] ja [[paulikiaanlus]], mille õpetused ei järginud peamist [[teoloogia|teoloogilist]] voolu.<ref>Blume (2008), C. 1.1; Mango (2007), lk 108–109, 115–125.</ref> Ikoonide ja pühapiltide pooldajate ning vastaste (ehk ikonoklastide ja ikonoduulide) vaheline lõhe jõudis haripunkti Leon III valitsemisperioodil, kes keelas riigis ikoonide kummardamise. Ikonoklastide ja ikonoduulide vaheline vastasseis viis riigi religiooni sügavasse kriisi, mis hakkas lahenema alles pärast ikoonide austamisõiguse taastamist 9. sajandi keskel. Samal perioodil rändasid Balkanile mitmed peamiselt slaavlastest paganlikud hõimud, kes järk-järgult ristiti Bütsantsi misjonäride poolt. Riigi viimastel sajanditel olid elanikud valdavalt õigeusklikud.<ref name="M115">Mango (2007), lk 115–125.</ref> 1439. aastal ühines Bütsantsi kirik ametlikult Rooma kirikuga, kuid et enamik Bütsantsi vaimulikkonnast ja elanikest keeldus seda aktsepteerimast, ei olnud sellel usuelule tegelikku mõju. [[Juudid]] moodustasid keisririigi olemasolu jooksul märkimisväärse vähemuse ja vastavalt Rooma riigi seadustele tunnustati neid eraldi religioosse inimgrupina. Bütsantsi varasemal perioodil juute reeglina respekteeriti, kuid pingelistel aegadel järgnesid tagakiusamised. Pärast araablaste vallutusi jäi suurem osa juutidest keisririigi piiridest väljapoole. Ülejäänud elasid riigis alates 10. sajandist suhteliselt rahulikult.<ref name="M114">Mango (2007), lk 111–114.</ref> == Kirjandus, muusika ja kunst == [[Pilt:RabulaGospelsFol13vAscension.jpg|pisi|6. sajandist pärit [[miniatuur]]id väljendavad Bütsantsi kunsti [[Abstraktsus (kunst)|abstraktsust]] ja sümboolset tähendust]] === Kirjandus === Bütsantsi kirjandust mõjutasid eelkõige kreeka, rooma, kristlik ja idamaine kirjandus. Kirjanduses säilisid [[antiikaeg|antiikaja]] žanrid. Suurim erinevus seisnes selles, et need olid suures osas allutatud [[kõnekunst]]i reeglitele.<ref>Bréhier (2009), lk 215.</ref> Bütsantsi kirjandusest on tänapäevani säilinud ligikaudu 2000–3000 köidet.<ref>Mango (2007), lk 275–276.</ref> Bütsantsi [[proosa]] kõige silmapaistvamaks kirjanduslikuks [[žanr]]iks on ajalookirjutus, mida viljeleti peaaegu kogu riigi olemasolu jooksul. Sel ajal kirjutatud arvukatest [[kroonika]]test, poliitilistest kirjutistest, [[biograafia]]test ja [[memuaarid]]est on paljud üsna hästi [[Käsikiri|käsikirjadena]] säilinud. Suuremaid puudujääke esineb vaid 7. sajandi lõpu ja 9. sajandi alguse vahel, mil toimusid araablaste vallutusretked ja nn [[pilditüli]] rahutused. Väga paljud ajalookirjutised annavad ainulaadset informatsiooni Bütsantsiga kokku puutunud rahvaste kohta. Nii peavad paljud Lähis-Ida ja Balkani rahvad ning venelased Bütsantsi ajaloolisi allikaid oma rahvusliku ajaloo nurgakiviks.<ref>Bréhier (2009), lk 221.</ref> Oma reeglite ja retoorika mõjuga [[hagiograafia]] (ehk pühakute elulood) kujunes iseseisva kirjandusžanrina välja 4. sajandil.<ref>Bréhier (2009), lk 228.</ref> [[Uus Testament|Uues]] ja [[Vana Testament|Vanas Testamendis]] aset leidnud, kuid vähe käsitletud sündmuste täiendamiseks ja edasiarendamiseks välja mõeldud tekstid ehk [[apokrüüfid]] olid Bütsantsis väga populaarsed.<ref>Bréhier (2009), lk 231.</ref> Küllaltki suur edu saatis keisririigis ka [[romaan]]e, ent eriti menukaks osutusid [[pamflett|pamfletid]] ja [[satiir]]id.<ref>Bréhier (2009), lk 214.</ref> ==== Luule ==== Antiikajal kindlaks määratud reeglite alusel peeti [[luule]]t sobivaks igasuguste kirjutiste sisu edasiandmiseks. Nii pandi luulevormi pühakirjad, ajaloolised kirjutised, romaanid, teaduslikud teosed ja palju muud. Peale pikkade [[poeem]]ide esines Bütsantsi luuleloomingus rohkelt [[juhuluule]]t.<ref>Bréhier (2009), lk 237.</ref> Bütsantsi luuležanritest kuulusid eelistatumate hulka [[epigramm]]id – lühikesed luuletused, mida sai kanda kunstiteostele või mälestusmärkidele. Epigramme loodi Bütsantsis rohkesti just kirjandusliku taassünni aegadel, 6. ja 9. sajandil.<ref>Bréhier (2009), lk 239.</ref> Rütmiline luule oli keskaegsete kreeklaste algupärane looming, mis vastandus oma religioossuse ja rahvapärasusega õpetatud luulele. Rütmilise luule kaks vormi moodustusid missakaanonitest. [[Hümn]] (''kontakion'') koosnes mitmest võrdse suurusega [[salm]]ist, kaanon aga kaheksast-üheksast iseseisva struktuuriga laulust. Iga stroofi lõpus oli [[refrään]] ja sageli kasutati [[riim]]i. Bütsantsi tuntumate hümniloojate hulka kuulus [[Romanos Melodos]] (elas u 490–556), kelle loomingut esitatakse ka tänapäeval.<ref>Bréhier (2009), lk 241–243.</ref> Ainus teadaolev Bütsantsi [[eepos]] [[Digenis Akritas]] avastati 1872. aastal ühest Trapezundi käsikirjast. Hiljem leiti selle eepose teisi versioone, mis pärinesid 15.–17. sajandist. Eepos kirjeldab keisririigi võitlust saratseenidega 9. ja 10. sajandil ning sellel on sarnasusi [[Küpros]]e ja [[Pontos]]e kreeklaste [[rahvalaul]]udega.<ref name="Bréhier 247–248"/> === Muusika === [[Pilt:Byzantine Lyra Museo Nazionale.jpg|pisi|vasakul|Bütsantsi lüüra koos mängijaga (elevandiluust kirstul aastast u 1000)]] Bütsantsi rütmilise luule loojad olid eelkõige muusikud ja alles seejärel luuletajad, sest hümnid olid kirjutatud laulmiseks ja värsse tuli kohandada muusika rütmiga. Alles 9. sajandi lõpust alates hakati juba loodud [[meloodia]]te jaoks eraldi tekste kirjutama.<ref>Bréhier (2009), lk 245.</ref> Sarnaselt antiikaja muusikaga polnud ka Bütsantsi muusikal harmooniat, vaid ainult rütm ja meloodia, ning see oli mõeldud ühehäälseks laulmiseks. Luulega ühendatud muusikat hoidsid üleval (mitte ei saatnud) [[Muusikainstrument|muusikariistad]]. Antiikaja muusikatraditsioone järgides tunti nelja põhi- ja nelja kõrvaltooni. Antiiksete nimedega (nt dooria ja früügia) [[Muusikaline heli|toonid]] erinesid siiski kardinaalselt oma eelkäijatest. Hiljem võeti kasutusele veel kaks vahepealset tooni. Bütsantsi meloodiat teisendati sajandite jooksul korduvalt, kuid see jäi alati rahvapäraseks.<ref name="Bréhier246">Bréhier (2009), lk 246.</ref> Antiikajal [[noodikiri|noodikirja]] ei tuntud. [[Koorijuht]] markeeris [[Intervall (muusika)|intervalle]] käeliigutustega. Alates 9. sajandist ilmusid Bütsantsi muusikalistesse käsikirjadesse [[neumad]] (noodid), mis levisid ka Läände.<ref name="Bréhier246"/> Bütsantsi ilmalikust muusikast on tänapäeval vähe teada, ehkki see oli võrreldes vaimuliku muusikaga sama populaarne. Peale kaheksa tooni oli ilmalikul muusikal veel neli vahepealset tooni ja neli [[Modulatsioon (muusika)|modulatsiooni]], kokku seega vähemalt 16 [[Aste (muusika)|heliastet]].<ref name="Bréhier 247–248">Bréhier (2009), lk 247–248.</ref> Muusikariistadest oli kõige tähtsamal kohal [[orel]], mida kasutati nii ilmalikel kui ka [[Religioosne tseremoonia|vaimulikel tseremooniatel]]. Antiikajast pärineva vesioreli asemel võeti Bütsantsis kasutusele [[Pneumaatika|pneumaatiline]] orel. Kasutusel olid muudki muusikariistad, näiteks [[kitara]]d, [[lauto]]d, [[lüüra]]d, [[psalterion]]id, elevandiluust sarved, kuid nendest pole palju teada.<ref name="Bréhier 247–248"/> === Kunst === [[Pilt:Diptych Barberini Louvre OA9063 whole.jpg|pisi|Bütsantsi elevandiluust [[diptühhon]] (pärit 6. sajandist)]] Bütsantsi [[kunst]] on peaaegu täielikult seotud religioosse väljendusega ning veelgi enam – sisuliselt oli see kiriku [[teoloogia]] hoolikalt kontrollitud kunstiline väljendus. Bütsantsi kunst levis kaupmeeste ja sõjavägede vallutuste vahendusel Itaaliasse ja Sitsiiliasse, kus see mõjutas [[renessanss|renessansi]] teket. Õigeuskliku kirikukunsti mõjud avaldusid aga Venemaal, Kreekas, Serbias ja mujal.<ref name="BAr">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/87136/Byzantine-art "Byzantine Art".] ''Encyclopædia Britannica''.</ref> Bütsantsi arhitektuuri mõju, eriti pühakodades, võib leida erinevatest regioonidest alates Egiptusest ja Araabiast kuni Venemaa ja Rumeeniani. Bütsantsi kunsti meistrid said innustust antiiksete kunstiteoste harmooniast ja idamaisest toredusest, mis omavahel suurejooneliselt ühendati. Bütsantsi [[arhitektuur]]is kasutati laialdaselt põletatud [[tellis]]eid, mis laoti vaheldumisi loodusliku kiviga. [[Võlv]]id ja kuplid valmistati kergetest kärgtellistest, [[pimss|pimsist]], [[putsolaan]]ist ja muust. Siseseinad ja mõnikord ka välisseinad kaeti [[marmor]]i või [[mosaiik]]idega. Rooma halbade tavade eeskujul jätkati mitmesuguste vanade antiikehitiste rüüstamist, et omale sobivat materjali hankida.<ref>Bréhier (2009), lk 319.</ref> [[Justinianus I]] ajal, aastatel 532–537 ehitatud [[Hagia Sophia]] [[basiilika]] on tänapäeval kõige võimsam Bütsantsi arhitektuuri mälestusmärk. [[Katedraal]] oli veidi vähem kui 1000 aastat maailma suurim (kuni [[Sevilla katedraal]]i valmimiseni aastal 1520).<ref name="Hagia"/> Bütsantsi kunstis laialdaselt levinud [[mosaiik|seinamosaiigid]] olid marmorist seinte täiendamiseks ja pärines otseselt Rooma kunstist. Justinianuse valitsemisperioodil valmisid kõige ilmekamad mosaiigid Ravenna kirikute siseseintel. Mosaiigikunsti leviku haripunkt saabus koos riigi sõjalise edu ja majandusliku tõusuga 10. ja 12. sajandi vahel. Sel perioodil olid peaaegu kõik tähtsamad pühakojad ja ilmalikud ehitised kaunistatud rikkalikult seinamosaiikidega.<ref>Bréhier (2009), lk 324.</ref> Alates 13. sajandist hakkas seinamosaiigi osakaal langema ja kirikute valdavaks kaunistusteks said [[fresko]]d. Maalingud arenesid aegamööda jõudsalt ning võtsid enda alla pindu põrandast kuni laeni. Kirikutesse maaliti suuri pildiseeriad, millel kujutati [[evangeelium]]isündmusi. Freskod polnud siis enam liturgia täiendused ning üksikute pühade inimeste asemel maaliti terveid rahvahulki.<ref>Bréhier (2009), lk 329.</ref> Muude Bütsantsi olulisemate kunstiliikide hulka kuulusid muuhulgas [[portree]]d, käsikirjade [[illustratsioon]]id (eelkõige piltidega pühakirjad), erinevates tehnikates ja eri materjalidest valmistatud mitmesugused luksus- ja tarbeesemed (näiteks ikoonid, kuld- ja hõbeehted, elevandiluust nikerdised, metallitööd, liturgilised riistad ja emailtooted).<ref>Bréhier (2009), lk 334–336.</ref> == Diplomaatia == [[Pilt:Delegation of Croats and Serbs to Emperor Basil I, Skylitzes.jpg|pisi|[[Basileios I]] võtab vastu serblaste ja horvaatide delegatsiooni]] Vaatamata Bütsantsi tugevale sõjaväele ja -laevastikule, eelistas keisririik relvakonfliktidele sageli [[diplomaatia]]t. Seda eriti alates 8. sajandist, mil riigi sõjaline võimsus nõrgenes. Nii rajati 740. aastal varasema Balkanil elavate barbaritega suhelnud üksuse baasil esimene alaline asutus, mille kanda jäi riigi välissuhtlus. Bütsants ajas aktiivset välispoliitikat, et ajada omavahel tülli naaberrahvad ja seeläbi likvideerida kallaletungi oht keisririigile. Seejuures toetas tsentraliseeritud välissuhtluse ajamist ka ühele valitsejale allutatud ilmalik ja kiriklik võim.<ref name="diplomaatia">[[Mart Nutt|Nutt, Mart]]: [http://www.diplomaatia.ee/artikkel/butsantsliku-diplomaatia-raudvara/ "Bütsantsliku diplomaatia raudvara"] Diplomaatia, Juuni/juuli 2014</ref> Riigi välispoliitikat juhtis [[logoteet]], kes allus otse keisrile ja käis talle iga päev aru andmas. Seega suunas valitseja isiklikult riigi diplomaatiat. Logoteedi ülesandeks oli võõramaa saadikute vastuvõtmine ning arvatavalt ka Bütsantsi enda saadikute väljavalimine enne sihtkohta saatmist.<ref>Runciman (1974), lk 155.</ref> Teatud määral ajasid välispoliitikat [[teema (haldusüksus)|teemasid]] juhtivad strateegid. Näiteks [[Hersonesos]]e strateeg korraldas saadikute missioone stepirahvaste juurde. Bütsantsi diplomaatia polnud siiski võrreldav tänapäevase välispoliitikaga. Keisririigi esindused naaberriikides polnud kunagi alalised. Bütsantsi saadikud liikusid kõige rohkem araablaste ja bulgaarlaste juurde. Riigi kõrged ametnikud pidasid läbirääkimisi rahu sõlmimiseks ning vangide vahetamiseks või väljaostmiseks. Bütsantsi diplomaatiat iseloomustas jäik formaalsus, mille oluliseks eesmärgiks oli riigi hiilguse ja rikkuse demonstreerimine.<ref>Runciman (1974), lk 156.</ref> Kui välisriigi saadik saabus Konstantinoopolisse, pidi kogu suhtlus temaga toimuma rangelt [[Etikett (käitumine)|etiketi]] järgi. Võõramaa rahva esindaja võeti vastu vastavalt tema tähtsusele. Mida olulisem oli saadik, seda suursugusem ja austusväärsem vastuvõtt. Kui asemik saabus [[barbar]]ite juurest, püüti teda rabada kullast mehaaniliste mänguasjadega (näiteks möirgav lõvi või laulev lind). Harituma rahva esindajatele demonstreeriti riigi varakambri rikkusi või [[reliikvia]]id, harva viidi nad vaatemängudele. Kogu protseduur oli põhjaliku kontrolli all. Saadik ei tohtinud kohtuda kõrvaliste isikutega ning pidi nägema vaid seda, mida keisririigi ametnikud tahtsid talle näidata.<ref name="Runciman157">Runciman (1974), lk 157.</ref> Kui võõramaa saadikud käitusid lugupidamatult või lausa ülbelt, pandi nad kohe vangitorni. Kui nad oma käitumisega solvasid Bütsantsi valitsejaid, puudus neil diplomaatiline puutumatus. Keisririigi enda saadikud reisisid naabermaadesse rohkete kingitustega, milleks olid tavaliselt [[ehted]], [[kuld]], [[siid]], [[brokaat]] jm. Kingid olid tavaliselt mõeldud sihtkohamaa valitsejatele, mõnikord ka mõjukamatele ministritele.<ref name="Runciman157"/> Vaatamata Bütsantsi diplomaatia väljapaistvale hiilgusele, olid selle tagamaadeks tavaliselt salakavalus ja ettenägelikkus. Rahulepingu järgsetest kohustustest peeti üldjuhul hoolikalt kinni, kuid Bütsants ei näinud midagi halba selles, et ässitada rahujalal olevaid hõime üksteise kallale. Sagedaks Bütsantsi diplomaatiliseks abinõuks oli ohu kõrvaldamine rahaliste vahendite abil.<ref>Runciman (1974), lk 158.</ref> Veel üheks diplomaatiliseks abivahendiks olid [[abielu]]d: riigi kõrgemast soost pärit peigmehi ja pruute pandi paari naabermaade tähtsamate isikutega.<ref name="Runciman160"/> Bütsantsi diplomaatia ülalpidamine oli väga kallis. Kaasavarad, kingitused ja rahalised maksed tervetele rahvastele võtsid riigikassast suuri summasid. Samuti läksid riigile palju maksma vaenlastele kehtestatud majanduslikud blokaadid. Peale selle oli keisririik aeg-ajalt sunnitud maksma tribuute rahu säilitamise nimel: paljudele hõimudele ja Bütsantsi piiride lähedal elavatele võimuta printsidele maksti püsivalt kullas tasu, et nad ei rüüstaks keisririigi maid. Samuti maksti otseselt sõja vältimiseks korduvalt suuri summasid nii araablastele kui ka bulgaarlastele. [[Kaliif]]id, [[khaan]]id, [[sultan]]id ja teised Bütsantsivastased võisid seda maksu kutsuda [[tribuut|tribuudiks]], kuid keisri jaoks oli see vajalik investeering. Kui riik oli jälle valmis end sõjaliselt kaitsma, siis maksud tühistati.<ref name="Runciman160">Runciman (1974), lk 160.</ref> Seesugust võrdlemisi agressiivset välispoliitikat, mille eesmärgiks on riigi võimsuse ja territooriumi säilitamine ja laiendamine kõigi mõeldavate vahenditega, on vahel nimetatud ka bütsantslikuks diplomaatiaks. Bütsantsist levis see edasi mitmesse riiki, sealhulgas Venemaale.<ref name="diplomaatia" /> == Vaata ka == * [[Bütsantsi keisrite loend]] * [[Lääne-Rooma riik]] * [[Rooma riik]] * [[Uusbütsantsi stiil]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Millar et al">Millar (2006), lk 2, 15; James (2010), lk 5; Freeman (1999), lk 431, 435–437, 459–462; Ostrogorsky (1969), lk 27; Kaldellis (2007), lk 2–3.</ref> <ref name="Kuhoff">Bury (1923), [http://penelope.uchicago.edu/Thayer/E/Roman/Texts/secondary/BURLAT/1*.html#1 lk 1]; Kuhoff (2002), lk 177–178.</ref> <ref name="esler-1081">Bury (1923) [http://penelope.uchicago.edu/Thayer/E/Roman/Texts/secondary/BURLAT/1*.html#1 lk 1]; Esler (2004), lk 1081; Gibbon (1906), Volume III, Part IV, Chapter 18, p. 168; Teall (1967) lk 13, 19–23, 25, 28–30, 35–36.</ref> <ref name="B163">Bury (1923) [http://penelope.uchicago.edu/Thayer/E/Roman/Texts/secondary/BURLAT/2*.html#5 lk 63]; Drake (1995), lk 5; Grant (1975) lk 4, 12.</ref> <ref name="B180-216">Bury (1923) [http://penelope.uchicago.edu/Thayer/E/Roman/Texts/secondary/BURLAT/18C*.html lk 180–216]; Evans (2005), ptk xxvi, lk 76.</ref> <ref name="B236-258">Bury (1923) [http://penelope.uchicago.edu/Thayer/E/Roman/Texts/secondary/BURLAT/19B*.html lk 236–258]; Evans (2005), ptk xxvi.</ref> <ref name="B259-281">Bury (1923) [http://penelope.uchicago.edu/Thayer/E/Roman/Texts/secondary/BURLAT/19C*.html lk 259–281]; Evans (2005) lk 93.</ref> <ref name="wanadoo">{{netiviide | url = http://home.wanadoo.nl/agiardini/bio/justinianus%20I.html| pealkiri = "Justinian I 527–565".| väljaanne = home.wanadoo.nl| vaadatud = 24.03.2012| keel = inglise}}</ref> <ref name="Atlas139">Hermann Kinder, Werner Hilgemann. "Maailma ajalugu esiajast tänapäevani". Avita (2001) lk 139. ISBN 9985-2-0354-2.</ref> <ref name ="Kaegi78">Kaegi (2003), lk [http://books.google.com/books?id=tlNlFZ_7UhoC&pg=PA78 78]</ref> <ref name="newadvent">{{netiviide | url = http://www.newadvent.org/cathen/03096a.htm| pealkiri = "The Byzantine Empire".| väljaanne = www.newadvent.org| vaadatud = 29.03.2012| keel = inglise}}</ref> <ref name="intratext">{{netiviide | url =http://www.intratext.com/IXT/ENG0832/_P17.HTM| pealkiri = "History of the Byzantine empire".| väljaanne = www.intratext.com| vaadatud = 29.03.2012| keel = inglise}}</ref> <ref name="turkishhan">{{netiviide | url =http://www.turkishhan.org/history.htm| pealkiri = "History of the Byzantine empire".| väljaanne = www.turkishhan.org| vaadatud = 29.03.2012| keel = inglise}}</ref> <ref name="SJ">{{netiviide | url =http://www.roman-emperors.org/johncomn.htm| pealkiri = "John II Komnenos".| väljaanne = www.roman-emperors.org| vaadatud = 31.03.2012| keel = inglise}}</ref> <ref name="Diehl">{{netiviide | url =http://www.myriobiblos.gr/texts/english/diel.html| pealkiri = "Byzantine Art".|autor=Charles Diehl| väljaanne = www.myriobiblos.gr| vaadatud = 01.04.2012| keel = inglise}}</ref> <ref name="Kean1">Kean (2006); Madden (2005), lk 162; Lowe-Baker, [https://web.archive.org/web/20071016205009/http://geocities.com/egfroth1/Seljuqs.htm The Seljuks of Rum].</ref> <ref name="Ottomans">{{netiviide| url = http://www.oneworld-publications.com/pdfs/Short_Hist_Turk.pdf| pealkiri = "The Ottomans: from Statehood to Empire, 1300–1789".| failitüüp = PDF| väljaanne = www.oneworld-publications.com| vaadatud = 01.04.2012| keel = inglise| arhiivimisaeg = 15.01.2012| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20120115184803/http://www.oneworld-publications.com/pdfs/Short_Hist_Turk.pdf| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="Calendar">{{Cite book |title=''Byzantine Calendar'' |last=Enberg |first=Dick |year=2010 |publisher=General Books LLC |isbn=9781156211410 |url=http://www.barnesandnoble.com/w/byzantine-calendar-books-llc/1023879227?ean=9781156211410 |ref=}}</ref> <ref name="JustinianCode">Justinian Code, I, [https://web.archive.org/web/20120627034333/http://uwacadweb.uwyo.edu/blume%26justinian/Code%20Revisions/Book1rev%20copy/Book%201-1rev.pdf 1.1]; Blume (2008), C. 1.1; Mango (2007), lk 108.</ref> <ref name="Hagia">{{netiviide| url = http://www.hagiasophia.com/listingview.php?listingID=20| pealkiri = "Hagia Sophia Architecture".| väljaanne = www.hagiasophia.com| vaadatud = 07.04.2012| keel = inglise}}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> }} == Kirjandus == Eestikeelne kirjandus: * {{Cite book|last=Bréhier|first=Louis|title=Bütsantsi kultuur|location=Tallinn |publisher=[[Varrak (kirjastus)|Varrak]]|year=2009|isbn=978-9985-3-1873-7}} * {{Cite book|last=Cavallo|first=Guglielmo|title=Bütsantsi inimene|location=Tallinn |publisher=Avita|year=2002|isbn=998520705X}} * {{Cite book|last=Vseviov|first=David|authorlink=David Vseviov|title=Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris|location=Tallinn |publisher=[[Kunst (kirjastus)|Kunst]]|year=2004|isbn=9949-407-21-4}} * {{Cite book|last=Davies|first=Norman|authorlink=Norman Davies|title=Kadunud riigid. Euroopa peaaegu unustatud ajalugu|location=Tallinn |publisher=[[Varrak (kirjastus)|Varrak]]|year=2013|isbn=9789985327050}} Lk 345–361. Võõrkeelne kirjandus: * {{Cite book|first=Agustí|last=Alemany|title=Sources on the Alans: A Critical Compilation|chapter=Byzantine Sources|location=Leiden|publisher=Brill|year=2000|url=http://books.google.com/?id=8bZ4c5oZpNAC|isbn=90-04-11442-4}} * {{Cite journal|last=Anastos|first=Milton V.|year=1962|title=The History of Byzantine Science. Report on the Dumbarton Oaks Symposium of 1961|journal=Dumbarton Oaks Papers|issn=0070-7546|volume=16|pages=409–411| doi=10.2307/1291170|jstor=1291170|location=Washington, DC|publisher=Dumbarton Oaks, Trustees for Harvard University}} * {{Cite book|last=Angold|first=Michael|title=The Byzantine Empire, 1025–1204: A Political History|location=London|publisher=Longman|year=1997|isbn=978-0-582-29468-4|url=http://books.google.com/?id=wWEbAAAAYAAJ}} * {{Cite journal|last=Bayless|first=William N.|year=1976|title=The Treaty with the Huns of 443|journal=The American Journal of Philology|volume=97|pages=176&ndash;179| publisher=The Johns Hopkins University Press|url=http://www.jstor.org/stable/294410}} * {{Cite journal|last=Baynes|first=Norman Hepburn|year=1912|title=The Restoration of the Cross at Jerusalem|url=https://archive.org/details/sim_english-historical-review_1912-04_27_106/page/287|doi=10.1093/ehr/XXVII.CVI.287|journal=The English Historical Review|volume=27|issue=106|issn=0013-8266|pages=287–299}} * {{Cite book|last1=Baynes|first1=Norman Hepburn|last2=Moss|first2=Henry St. Lawrence Beaufort|title=Byzantium: An Introduction to East Roman Civilization|location=Oxford, United Kingdom|publisher=Clarendon Press|year=1948|url=http://books.google.com/books?id=aPRHQwAACAAJ}} * {{Cite book|last=Birkenmeier|first=John W.|title=The Development of the Komnenian Army: 1081–1180|url=http://books.google.com/?id=p8OOoGWRC2EC|location=Leiden|publisher=Brill Academic Publishers|year=2002|isbn=90-04-11710-5|chapter=The Campaigns of Manuel I Komnenos}} * {{Cite book|last=Blume|first=Fred H.|editor-last=Kearley|editor-first=Timothy|title=Annotated Justinian Code|url=http://uwacadweb.uwyo.edu/blume&justinian/|location=Laramie|publisher=University of Wyoming|year=2008}} * {{Cite book|last=Bray|first=R. S.|title=Armies of Pestilence: The Impact of Disease on History|url=http://books.google.com/?id=djPWGnvBm08C|publisher=James Clarke & Company|year=2004|isbn=0-227-17240-X|chapter=Justinian's Plague}} * {{Cite book|last=Brooke|first=Zachary Nugent|title=A History of Europe, from 911 to 1198|location=London|publisher=Methuen and Company Limited|year=1962|chapter=East and West, 1155–1198. The Third Crusade|url=http://books.google.com/books?id=itM8AAAAIAAJ}} * {{Cite book|last=Browning|first=Robert|title=The Byzantine Empire|url=http://books.google.com/?id=qp8ocRg7r2sC|location=Washington, DC|publisher=The Catholic University of America Press|year=1992|isbn=0-8132-0754-1}} * {{Cite book|last=Burns|first=Thomas S.|title=A History of Ostrogoths|location=Bloomington and Indianapolis|publisher=Indiana University Press|year=1991|url=http://books.google.bg/books?id=dw3FEpOUrRkC|isbn=0-253-20600-6}} * {{Cite book|last=Bury|first=John Bagnall|title=History of the Later Roman Empire|location=London|publisher=Macmillan & Co|year=1923|url=http://penelope.uchicago.edu/Thayer/E/Roman/Texts/secondary/BURLAT/home.html}} * {{Cite book |title=The Byzantines |last=Cameron |first=Averil |year=2009 |publisher=Wiley and Sons |isbn=978-140-519-833-2 |pages=112, 206 |url=http://books.google.fr/books?id=59c6PSa5JCAC&pg=PA112&dq=byzantine+empire+great+schism+1054&hl=en&sa=X&ei=nihhT5vzCsKLhQeOn5jXBw&ved=0CFkQ6AEwCDgK#v=onepage&q=byzantine%20empire%20great%20schism%201054&f=false }} * {{Cite book|last=Cheetham|first=Nicolas|title=Mediaeval Greece|url=https://archive.org/details/mediaevalgreece00chee|location=New Havan & London|publisher=Yale University Press|year=1981|isbn=0-300-02421-5}} * {{Cite book|last=Choniates|first=Nicetas|title=Translations and Reprints from the Original Sources of European History by D.C. Munro (Series 1, Vol 3:1)|location=Philadelphia|publisher=University of Pennsylvania Press|pages=15–16|year=1912|chapter=The Sack of Constantinople (1204)}} * {{Cite book|last=Clark|first=Victoria|title=Why Angels Fall: A Journey through Orthodox Europe from Byzantium to Kosovo|location=London|publisher=Macmillan Press Limited|year=2000|isbn=0-312-23396-5|url=http://books.google.com/?id=nfZ0K6gYSd4C}} * {{Cite journal|last=Drake|first=H. A.|url=http://www.jstor.org/stable/3168653|title=Constantine and Consensus|journal=Church History|volume=64|issue=1|date=märts 1995|pages=1–15|publisher=Cambridge University Press}} * {{Cite book |title=The Essential World History |last1=Duiker |first1=William J. |last2=Spielvogel |first2=Jackson J. |year=2010 |publisher=Cengage Learning |isbn=978-049-590-227-0 | url=http://books.google.fr/books?id=UJpI18JaEL0C&pg=PA317&dq=macedonian+dynasty&hl=en&sa=X&ei=o9hPT87RK4Op0QWv6ZDICw&redir_esc=y#v=onepage&q=macedonian%20dynasty&f=false }} * {{Cite book|last=Esler|first=Philip Francis|title=The Early Christian World|url=http://books.google.com/?id=ypGHPwAACAAJ|year=2004|location=New York and London|publisher=Routledge (Taylor & Francis)|isbn=0-415-33312-1|chapter=Constantine and the Empire}} * {{Cite book|last=Evans|first=James Allan Stewart|title=The Emperor Justinian and the Byzantine Empire|url=http://books.google.bg/books?id=xDNv6qZ_I-IC&dq=The+Emperor+Justinian+and+the+Byzantine+Empire&hl=el&source=gbs_navlinks_s|publisher=Greenwood Publishing Group|year=2005|isbn=0-313-32582-0|chapter=The World of Late Antiquity}} * {{Cite journal|last=Foss|first=Clive|year=1975|title=The Persians in Asia Minor and the End of Antiquity|journal=The English Historical Review|volume=90|issue=CCCLVII|pages=721–747|doi=10.1093/ehr/XC.CCCLVII.721 |issn=0013-8266}} * {{Cite book|last=Freeman|first=Charles|title=The Greek Achievement – The Foundation of the Western World|location=New York|publisher=Penguin Books|year=1999|url=http://books.google.com/books?id=sPcNAQAAMAAJ|isbn=0-670-88515-0}} * {{cite book |title=The Cambridge History of Iran |last=Frye |first=R. N. |editor1=Yarshater, Ehsan |editor2=Bailey, Harold |year=1993 |publisher=Cambridge University Press|isbn=978-0521200929 |url=http://books.google.com/books?id=Ko_RafMSGLkC |chapter=The Political History of Iran under the Sassanids}} * {{Cite book|last=Gibbon|first=Edward|title=The Decline and Fall of the Roman Empire (Volumes II, III, and IX)|editor=J. B. Bury (with an Introduction by W. E. H. Lecky) |location=New York|publisher=Fred de Fau and Company|year=1906|url=http://oll.libertyfund.org/Home3/Set.php?recordID=0214#vol01}} * {{Cite journal|last=Grant|first=Robert M.|url=http://www.jstor.org/stable/1202069|title=Religion and Politics at the Council at Nicaea|journal=The Journal of Religion|volume=55|issue=1|date=jaanuar 1975|pages=1–12|publisher=The University of Chicago Press}} * {{Cite book |title=The Cambridge Companion to the Age of Justinian|last=Greatrex|first=Geoffrey B. |isbn=0-521-81746-3|year=2005|editor-last=Maas|editor-first=Michael|publisher=Cambridge University Press|url=http://books.google.com/?id=9AvjaThtrKYC&dq=Greatrex,+Rome+and+Persia+at+War|chapter=Byzantium and the East in the Sixth Century}} * {{Cite book|author=Geoffrey of Villehardouin|title= Chronicles of the Crusades (translated by Margaret R. Shaw)|url=http://books.google.com/?id=c2kUYwCVYTAC|publisher=Penguin Classics|year=1963|isbn=0-14-044124-7|chapter=The Conquest of Constantinople}} * {{Cite book |title=The Roman Eastern Frontier and the Persian Wars (Part II, 363–630&nbsp;AD) |last1=Greatrex |first1=Geoffrey|last2=Lieu|first2=Samuel N. C.|year=2002 |publisher=Routledge |isbn=0-415-14687-9 |url=http://books.google.com/?id=zoZIxpQ8A2IC&dq=Eternal+Peace,+Justinian,+Kavadh}} * {{Cite book|last=Gregory|first=Timothy E.|title=A History of Byzantium|location=Malden|publisher=Wiley-Blackwell|year=2010|url=http://books.google.com/books?id=gXCl9P0vKS4C|isbn=1-4051-8471-X}} * {{Cite book|last=Grierson|first=Philip|title=Byzantine Coinage|year=1999|location=Washington, DC|publisher=Dumbarton Oaks|url=http://128.103.33.14/publications/doaks_online_publications/byzcoins.pdf|archivedate=27.09.2007|isbn=0-88402-274-9|format=PDF}} * {{Cite book|last=Haldon|first=John|title=Byzantium: A History|url=http://books.google.com/?id=eycjAQAAIAAJ|location=Stroud, Gloucestershire|publisher=Tempus Publishing|year=2002|isbn=1-4051-3240-X}} * {{Cite book|last=Haldon|first=John|title=Byzantium in the Seventh Century: The Transformation of a Culture|url=http://books.google.com/?id=pSHmT1G_5T0C|location=Cambridge|publisher=Cambridge University Press|year=1990|isbn=0-521-31917-X}} * {{Cite book|last=Harris|first=Jonathan|title=Byzantium and the Crusades|url=http://books.google.com/?id=oK9mAAAAMAAJ|publisher=Hambledon and London|year=2003|isbn=1-85285-298-4}} * {{Cite book|last=Hindley|first=Geoffrey|title=A Brief History of the Crusades|url=http://books.google.com/?id=_Z8fNAAACAAJ|year=2004|location=London|publisher=Robinson|isbn=978-1-84119-766-1}} * {{Cite book|last1=Hooper|first1=Nicholas|last2=Bennett|first2=Matthew|title=The Cambridge Illustrated Atlas of Warfare: The Middle Ages|location=Cambridge|publisher=Cambridge University Press|year=1996|isbn=0521440491|url=http://books.google.com/books?id=Sf8UIynR0koC}} * {{Cite book|last=James|first=Liz|title=A Companion to Byzantium|location=Chichester|publisher=John Wiley and Sons|year=2010|url=http://books.google.com/books?id=d1Mt-t-bgzoC|isbn=1-4051-2654-X}} * {{Cite book|last=Kaegi|first=Walter Emil|title=Heraclius, Emperor of Byzantium|location=Cambridge|publisher=Cambridge University Press|year=2003|isbn=0-521-81459-6|url=http://books.google.com/books?id=tlNlFZ_7UhoC}} * {{cite book|last=Kaldellis|first=Anthony|title=Hellenism in Byzantium: The Transformations of Greek Identity and the Reception of the Classical Tradition|year=2007|publisher=Cambridge University Press|location=Cambridge, United Kingdom|isbn=0521876885|url=http://books.google.com/books?id=iWs0Lh57NvwC}} * {{Cite book|last1=Kazhdan|first1=Aleksandr Petrovich|last2=Epstein|first2=Ann Wharton|title=Change in Byzantine Culture in the Eleventh and Twelfth Centuries|location=Berkeley and Los Angeles|publisher=University of California Press|year=1985|isbn=0-520-05129-7|url=http://books.google.com/books?id=qlU37xo9LeUC}} * {{Cite journal|last=Karlin-Heyer|first=P.|date=veebruar 1967|title=When Military Affairs Were in Leo's Hands|journal=Tradition|volume=23|pages=15–40|url=http://www.jstor.org/stable/27830825}} * {{Cite book|last=Kean|first=Roger Michael|title=Forgotten Power: Byzantium: Bulwark of Christianity|url=http://books.google.com/?id=gq_VNwAACAAJ|location=Shropshire|publisher=Thalamus Publishing|year=2006|isbn=1-902886-07-0}} * {{Cite journal|title=Reviews: ''The Astronomical Works of Gregory Chioniades, Volume I: The Zij al- Ala'i'' by Gregory Chioniades, David Pingree; ''An Eleventh-Century Manual of Arabo-Byzantine Astronomy'' by Alexander Jones|first=David A.|last=King|journal=[[Isis (journal)|Isis]]|volume=82|issue=1|date=märts 1991|pages=116–118|doi=10.1086/355661}} * {{Cite book|last=Komnene|first=Anna|title=The Alexiad (translated by Elizabeth A. S. Dawes)|publisher=Internet Medieval Sourcebook|chapter=Books X-XIII |url=http://www.fordham.edu/halsall/basis/annacomnena-alexiad00.html#INTRODUCTION|year=1928}} * {{Cite book|last=Kountoura-Galake|first=Eleonora|title=The Byzantine Clergy and the Society of "Dark Ages"|url=http://books.google.com/?id=RSFoQgAACAAJ|year=1996|publisher=Institute of Byzantine Research|isbn=978-960-7094-46-9|language=el}} * {{Cite journal|last=Kuhoff|first=Wolfgang|year=2002|title=Die diokletianische Tetrarchie als Epoche einer historischen Wende in antiker und moderner Sicht|doi=10.1007/BF02898434|language=de|journal=International Journal of the Classical Tradition|volume=9|issue=2|pages=177–194|url=http://www.jstor.org/stable/30224306|publisher=Springer}} * {{Cite book|last=Laiou|first=Angeliki E.|title=The Economic History of Byzantium (Volume 2)|year=2002|location=Washington, DC|publisher=Dumbarton Oaks|editor=Angeliki E. Laiou|chapter=Exchange and Trade, Seventh-Twelfth Centuries|url=http://www.doaks.org/resources/publications/doaks-online-publications/economic-history-of-byzantium/ehb36-trade}} * {{Cite book|last1=Laiou|first1=Angeliki E.|last2=Morisson|first2=Cécile|title=The Byzantine Economy|year=2007|location=New York|publisher=Cambridge University Press|url=http://books.google.ee/books/about/The_Byzantine_Economy.html?id=kP_WHtj1oUUC&redir_esc=y|isbn=0521849780}} * {{Cite book|last=Laiou|first=Angeliki E.|title=The Economic History of Byzantium (Volume 1) |year=2002|location=Washington, DC|publisher=Dumbarton Oaks|editor=Angeliki E. Laiou|chapter=Writing the Economic History of Byzantium|url=http://www.doaks.org/resources/publications/doaks-online-publications/economic-history-of-byzantium/EHB01-Writing%20the%20economic%20history%20of%20Byzantium.pdf}} * {{Cite journal|last=Lenski|first=Noel|year=1999|title=Assimilation and Revolt in the Territory of Isauria, From the 1st&nbsp;Century&nbsp;BC to the 6th&nbsp;Century&nbsp;AD |journal=Journal of the Economic and Social History of the Orient|issn=0022-4995|volume=42|pages=413–465|doi= 10.1163/1568520991201687|publisher=BRILL|url=http://www.jstor.org/stable/3632602}} * {{Cite book|last=Lindberg|first=David|title=The Beginnings of Western Science|publisher=University Of Chicago Press; 2nd edition|year=2008|isbn=0226482057|url=https://books.google.ee/books?id=dPUBAkIm2lUC|ref=}} * {{Cite book|last=Louth|first=Andrew|title=The New Cambridge Medieval History (Volume I)|editor=Paul Fouracre and Rosamond McKitterick|location=Cambridge|publisher=Cambridge University Press|year=2005|isbn=0-521-36291-1|chapter=The Byzantine Empire in the Seventh Century}} * {{Cite book|last=Luttwak |first=Edward N.|title=The Grand Strategy of the Byzantine Empire|url=https://archive.org/details/grandstrategyofb0000lutt |publisher=Belknap Press of Harvard University Press|year=2009|isbn=978-0674035195}} * {{Cite book|last=Maas|first=Michael|title=The Cambridge Companion to the Age of Justinian|location=Cambridge, UK|publisher=Cambridge University Press|year=2005|isbn=0-521-81746-3|url=http://books.google.com/books?id=9AvjaThtrKYC}} * {{Cite book|last=Madden|first=Thomas F.|title=Crusades: The Illustrated History|url=http://books.google.com/?id=5eudAAAACAAJ|location=Ann Arbor|publisher=University of Michigan Press|year=2005|isbn=0-472-03127-9}} * {{Cite book|last=Magdalino|first=Paul|title=The Economic History of Byzantium (Volume 2)|year=2002|location=Washington, DC|publisher=Dumbarton Oaks|editor=Angeliki E. Laiou|chapter=Medieval Constantinople: Built Environment and Urban Development|url=http://www.doaks.org/resources/publications/doaks-online-publications/economic-history-of-byzantium/ehb20-cp}} * {{Cite book|last=Mango|first=Cyril A.|title=Byzantium: The Empire of the New Rome|url=http://books.google.com/?id=oz1KPgAACAAJ|location=Athens|publisher=Educational Institution of the National Bank of Greece|year=2007|translator=Dimitris Tsoungarakis|isbn=978-960-250-003-3}} * {{Cite book|last=Mango|first=Cyril A.|title=The Oxford History of Byzantium|url=http://books.google.com/?id=Z6-kHUyyUIsC|location=Oxford|publisher=Oxford University Press|year=2002|isbn=0-19-814098-3}} * {{Cite book|last=Matschke|first=Klaus-Peter|title=The Economic History of Byzantium (Volume 2)|year=2002|location=Washington, DC|publisher=Dumbarton Oaks|editor=Angeliki E. Laiou|chapter=Commerce, Trade, Markets, and Money: Thirteenth-Fifteenth Centuries|url=http://www.doaks.org/resources/publications/doaks-online-publications/economic-history-of-byzantium/ehb37-trade-late}} * {{Cite book|last=Magdalino|first=Paul|title=The Empire of Manuel I Komnenos, 1143–1180|url=http://books.google.com/?id=0cWZvqp7q18C|location=Cambridge|publisher=Cambridge University Press|year=2002|isbn=0-521-52653-1}} * {{Cite book|last=Meyendorff|first=John|title=The Byzantine Legacy in the Orthodox Church|url=http://books.google.com/?id=9HQ3YU9SAG8C|year=1982|location=Yonkers|publisher=St Vladimir's Seminary Press|isbn=0-913836-90-7}} * {{Cite journal|last=Meier|first=William N.|year=2003|title=Die Inszenierung einer Katastrophe: Justinian und der Nika-Aufstand|language=saksa|issue=142|pages=273&ndash;300| journal=Zeitschrift für Papyrologie und Epigraphik|publisher=Dr. Rudolf Habelt GmbH|url=http://www.jstor.org/stable/20191600}} * {{Cite book|last=Millar|first=Fergus|title=A Greek Roman Empire: Power and Belief under Theodosius II (408–450)|url=http://books.google.com/?id=Q9ViwFWgyBYC|location=Berkeley and Los Angeles|publisher=University of California Press|year=2006|isbn=0-520-24703-5}} * {{Cite book|last=Nicol|first=Donald MacGillivray|title=The Last Centuries of Byzantium, 1261–1453|year=1993|location=|publisher=Cambridge University Press|url=http://books.google.ee/books/about/The_Last_Centuries_of_Byzantium_1261_145.html?id=y2d6OHLqwEsC&redir_esc=y|isbn=978-0521439916}} * {{Cite book|last=Norwich|first=John Julius|title=A Short History of Byzantium|location=Ringwood, Vic.|publisher=Penguin|year=1998|isbn=978-0-14-025960-5|url=http://books.google.ee/books?id=k7Jjz8YIylEC&dq}} * {{Cite journal|last=Nystazopoulou-Pelekidou|first=Maria|year=1970|title=Contribution to the Avar and Slav Raids during Maurice|language=kreeka|url=http://www.byzsym.org/index.php/bz/article/view/649/567|journal=Byzantine Symmeikta|issn=1105-1639|volume=2|pages=145–206|location=Athens|publisher=Institute for Byzantine Research}} * {{Cite journal|last=Ostrogorsky|first=George|title=The Byzantine Empire in the World of the Seventh Century|journal=Dumbarton Oaks Papers|volume=13|pages=1&ndash;21|year=1959|url=http://www.jstor.org/stable/1291126}} * {{Cite book|last=Ostrogorsky|first=George|title=History of the Byzantine State|location=New Brunswick|publisher=Rutgers University Press|year=1969|isbn=0-8135-1198-4|url=http://books.google.com/?id=PjMts15kLz0C}} * {{Cite book|last=Parry|first=Kenneth|title=Depicting the Word: Byzantine Iconophile Thought of the Eighth and Ninth Centuries|url=http://books.google.com/?id=BFrjJ7nMQmwC|publisher=Brill Academic Publishers|year=1996|isbn=90-04-10502-6|chapter=Historical Introduction}} * {{Cite book |title=The Essentials of Medieval History: 500 to 1450 AD, the Middle Ages |last=Patterson |first=Gordon M. |year=1995 |publisher=Research and Education Association |isbn=978-087-891-705-1 |url=http://books.google.fr/books?id=kWjy_4fF8WcC&pg=PA15&dq=byzantine+empire+great+schism+1054&hl=en&sa=X&ei=lSlhT9uRPMLLhAfxhsCuBw&ved=0CD4Q6AEwAw#v=onepage&q=byzantine%20empire%20great%20schism%201054&f=false }} * {{Cite book |title=An Historical Geography of Europe, 1500–1840 |last=Pounds |first=Norman John Greville |year=1979 |publisher=Cambridge University Press |isbn=0-52-122379-2 |pages=124, 438 |url=http://books.google.fr/books?id=UbQ6AAAAIAAJ&printsec=frontcover&hl=fr&source=gbs_ge_summary_r&cad=0#v=onepage&q&f=false }} * {{Cite book|last1=Postan|first1=Michael Moïssey|last2=Miller|first2=Edward|last3=Postan|first3= Cynthia|title=The Cambridge Economic History of Europe (Volume 2)|location=Cambridge|publisher=Cambridge University Press|year=1987|isbn=0-521-08709-0|url=http://books.google.com/books?id=nDwp8n62nTwC}} * {{Cite book|last=Read|first=Piers Paul|title=The Templars: The Dramatic History of the Knights Templar, The Most Powerful Military Order of the Crusades|url=http://books.google.com/?id=M2CBuWV_8g4C|publisher=Macmillan|year=2000|isbn=0-312-26658-8}} * {{Cite book|last=Reinert|first=Stephen W.|editor=Cyril Mango|title=The Oxford History of Byzantium|url=http://books.google.com/?id=Z6-kHUyyUIsC|location=Oxford|publisher=Oxford University Press|year=2002|isbn=0-19-814098-3|chapter=Fragmentation (1204–1453)}} * {{Cite book|last=Robins|first=Robert Henry|title=The Byzantine Grammarians: Their Place in History|url=http://books.google.com/?id=hTZHbNmFfpsC|year=1993|location=Berlin and New York|publisher=Mouton de Gruyter (Walter de Gruyter and Company)|isbn=3-11-013574-4}} * {{Cite book|last=Runciman|first=Steven|title=Byzantine civilisation|year=1974|publisher=Plume |isbn=978-0452000230 |url=http://books.google.ee/books/about/Byzantine_civilisation.html?id=ZZYOAAAAQAAJ|ref=}} * {{Cite book|last=Runciman|first=Steven|chapter=The Bogomils|title=The Medieval Manichee: A Study of the Christian Dualist Heresy|year=1982|location=Cambridge|publisher=Cambridge University Press|isbn=0-521-28926-2|url=http://books.google.com/?id=d1LGB7u5iD0C}} * {{Cite journal|last=Sarantis|first=Alexander|year=2009|title=War and Diplomacy in Pannonia and the Northwest Balkans during the Reign of Justinian: The Gepid Threat and Imperial Responses|journal=Dumbarton Oaks Papers|volume=63|pages=15–40|url=http://www.jstor.org/stable/41219761|publisher=Dumbarton Oaks, Trustees for Harvard University}} * {{Cite book|last=Sedlar|first=Jean W.|title=East Central Europe in the Middle Ages, 1000–1500|volume=III|url=http://books.google.com/?id=ANdbpi1WAIQC|location=Seattle|publisher=University of Washington Press|year=1994|isbn=0-295-97290-4|chapter=Foreign Affairs}} * {{Cite book|last=Seton-Watson|first=Hugh|title=The Russian Empire, 1801–1917|url=http://books.google.com/?id=40KbWNve4XkC|location=Oxford|publisher=Oxford University Press|year=1967|isbn=0-19-822152-5|chapter=The Church}} * {{Cite book|last=Speck|first=Paul|title=Varia 1 (Poikila Byzantina 4)|year=1984|publisher=Rudolf Halbelt|chapter=Ikonoklasmus und die Anfänge der Makedonischen Renaissance|pages=175–210}} * {{Cite book|last=Stephenson|first=Paul|title=Byzantium's Balkan Frontier: A Political Study of the Northern Balkans, 900–1204|location=Cambridge|publisher=Cambridge University Press|year=2000|isbn=0521770173|url=http://books.google.ee/books?id=ILiOI0UgxHoC}} * {{Cite web|last=Stone|first=Andrew|title=Manuel I Komnenos (CE 1143–1180)|url=http://www.roman-emperors.org/mannycom.htm|publisher=Online Encyclopedia of Roman Emperors}} * {{Cite book|last1=Tatakes|first1=Vasileios N.|last2=Moutafakis|first2=Nicholas J.|title=Byzantine Philosophy|url=http://books.google.com/?id=lPzcOwnCgVIC|year=2003|location=Indianapolis|publisher=Hackett Publishing Company, Inc|isbn=0-87220-563-0}} * {{Cite journal|last=Teall|first=John L.|year=1967|title=The Age of Constantine Change and Continuity in Administration and Economy|journal=Dumbarton Oaks Papers|volume=21|pages=11&ndash;36|url=http://www.jstor.org/stable/1291256|publisher=Dumbarton Oaks, Trustees for Harvard University}} * {{Cite book |title=A Reference Grammar of Russian |last=Timberlake |first=Alan |year=2004 |publisher=Cambridge University Press |isbn=978-052-177-292-1 |url=http://books.google.fr/books?id=-VFNWqXxRoMC&printsec=frontcover&dq=A+Reference+Grammar+of+Russian&hl=en&sa=X&ei=6RBhT8-aOsjRhAeGstXMBw&redir_esc=y#v=onepage&q=A%20Reference%20Grammar%20of%20Russian&f=false }} * {{Cite book|last=Treadgold|first=Warren|title=A History of the Byzantine State and Society|url=http://books.google.com/?id=nYbnr5XVbzUC|location=Stanford|publisher=Stanford University Press|year=1997|isbn=0-8047-2630-2}} * {{Cite book|last=Troianos|first=Spyros|last2=Velissaropoulou-Karakosta|first2=Julia|title=History of Law|url=http://books.google.com/?id=8Fo2AAAACAAJ|location=Athens|publisher=Ant. N. Sakkoulas Publishers|year=1997|isbn=960-232-594-1|chapter=Byzantine Law}} * {{Cite book|last=Watson|first=Bruce|title=Sieges: A Comparative Study|url=http://books.google.com/?id=cVet6ieBFv8C|year=1993|location=Westport|publisher=Praeger Publishers (Greenwood Publishing Group, Inc.)|isbn=0-275-94034-9|chapter=Jerusalem 1099}} * {{Cite book|last=Vasiliev|first=Alexander Alexandrovich|title=History of the Byzantine Empire|year=1928–1935|location=Madison|publisher=The University of Wisconsin Press|url=http://www.intratext.com/X/ENG0832.HTM|isbn=0-299-80925-0}} * {{Cite book |last=Wells |first=Herbert George |authorlink=Herbert George Wells |title=A Short History of the World |url=https://archive.org/details/shorthistoryofwo00welluoft |location=New York |publisher=Macmillan |year=1922 |isbn=0-06-492674-5 }} * {{Cite book|last=Wickham|first=Chris|title=The Inheritance of Rome: A History of Europe from 400 to 1000|publisher=Viking|year=2009|isbn=0-670-02098-2|url=http://books.google.com/books?id=LKq_PQAACAAJ}} == Välislingid == {{Commonskat-tekstina|Byzantine Empire}} {{koord |NS=41.01527778 |EW=28.98472222 |type=city |region=TR}} {{A-klassi artikkel}} [[Kategooria:Ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Türgi ajalugu]] [[Kategooria:Euroopa keskaeg]] [[Kategooria:Bütsants| ]] [[Kategooria:Euroopa ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Lähis-Ida ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Põhja-Aafrika ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa vanaaja riigid]] [[Kategooria:Euroopa keskaja riigid]] [[Kategooria:Aasia vanaaja riigid]] [[Kategooria:Aasia keskaja riigid]] [[Kategooria:Aafrika vanaaja riigid]] [[Kategooria:Aafrika keskaja riigid]] spqucjajy2qwoi6u247h3347qrgmf96 Uus testament 0 12621 7166437 7161955 2026-06-03T11:17:53Z Kruusamägi 1530 7166437 wikitext text/x-wiki '''Uus testament''' (ka '''Uus Testament''', [[lühend]] '''UT'''; [[kreeka keel]]es Καινή Διαθήκη, [[eesti keel]]es ka ''uus leping'') on [[piibel|piibli]] teine osa. Piibli esimene osa on [[vana testament]]. Uus testament sisaldab [[Jeesus|Jeesuse Kristuse]] vahendusel sõlmitud uuele lepingule aluspanevaid tekste. Uus testament koosneb 27 raamatust, mis on jagatud kolmeks: evangeeliumid, "Apostlite teod" ja õpetuslikud raamatud. Ajalooraamatud ehk [[evangeelium]]id käsitlevad Jeesuse elu, tegevust, kannatust, surma ja [[Ülestõusmine|ülestõusmist]] ning panevad seega paika usu alused. "[[Apostlite teod]]" on jutustus usu võidukast pealetungist paganate maailma kuni Roomani. Õpetuslike raamatute osa sisaldab kirju, mis esitavad Kristuse õpetust ja eraldavad selle valeõpetustest, ennekõike aga annavad tunnistust apostlite kogudusi korraldavast tegevusest. Pauluse kirjade hulgas moodustavad omaette rühma pastoraal- ehk karjasekirjad (kirjad Timoteosele ja Tiitusele), mis ei ole suunatud kogudustele, vaid karjastele ([[ladina keel]]es ''pastores''). Järgnevad ülejäänud üldised ehk katoolsed kirjad, mis pole suunatud ühele kindlale kogudusele, vaid kõigile kristlastele (alates Peetruse esimesest kuni Juuda kirjani). Kolmandas rühmas seisab prohvetliku raamatuna Johannese ilmutusraamat. Selles jutustab Johannes, kuidas ta nägi Issanda aulisust ja võitu ning tulevast kohtumõistmist maailma üle.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Rienecker, Fritz ja Maier, Gerhard|pealkiri=Suur piiblileksikon|aasta=2011|koht=|kirjastus=Logos|lehekülg=}}</ref> Uus testament on kirjutatud [[koinee]]s. See on Kristuse sünnile lähedaste sajandite ühiskeel, mida pärast [[Aleksander Suur]]e vallutusretki mõistis, kirjutas ja kõneles kogu tollane tsiviliseeritud maailm. Uue testamendi säilinud käsikirjade hulk (2600 tõestatud käsikirja) on mahukaim kui ükskõik, millise teise antiikse kirjandusmälestise oma.<ref name=":0" /> Ajalooliselt oli uue testamendi kaanon umbes 200 pKr kõikjal tuntud. Siiski oli paljude uue testamendi raamatute kaanonisse võtmine pikemat aega küsitav. Esimene teadaolev uue testamendi kõigi 27 raamatu koguloend pärineb [[Aleksandria piiskop]]i [[Athanasios]]e ülestõusmisläkituse kirjast.<ref>{{Raamatuviide|autor=Ehrman, Bart D.|pealkiri=The New Testament, a Historical Introduction to the Early Christian Writings|aasta=2000|koht=|kirjastus=Oxford University Press|lehekülg=}}</ref> Ametlikult kinnitati uue testamendi kaanon aastal 393 Hippo sinodil.<ref name=":0" /> {{Uue testamendi raamatud}} == Koosseis ja kirjanduslikud jaotused == {| class="wikitable" ! Rühm ! Raamatud ! Üldiseloomustus |- | Evangeeliumid | Matteus, Markus, Luukas, Johannes | Jeesuse tegevuse, õpetuse, kannatuse, surma ja ülestõusmise jutustused. |- | Ajalugu | Apostlite teod | Luuka evangeeliumi teine osa; käsitleb algkoguduse kujunemist ja evangeeliumi levikut. |- | Pauluse kirjad | Rm–Fm; kohati lisati juurde kiri heebrealastele | Kogudustele ja kaastöölistele suunatud kirjad; pastoraalkirjad on 1Tm, 2Tm ja Tt. |- | Üldkirjad | Jk, 1–2Pt, 1–3Jh, Jd | Kirjad, mis ei ole suunatud ainult ühele konkreetsele kogudusele. |- | Apokalüptiline kirjandus | [[Johannese ilmutuse raamat|Johannese ilmutus]] | Prohvetlik-apokalüptiline teos. |} == Evangeeliumid == Uue testamendi nelja esimest kirjutist, mis jutustavad Jeesuse Kristuse tegudest ja tema isikust, nimetatakse alates Tertullianusest (II saj pKr) evangeeliumiteks. Evangeeliumid kujutavad endast eraldi kirjandusžanri, mis piirdub üksnes Uue Testamendiga. Teistest uue testamendi kirjutistest erinevad evangeeliumid seeläbi, et nad räägivad Jeesuse tegudest, tema kannatustest ja ülestõusmisest, lunastuse alusest ja usu vundamendist (õndsussündmusest), sellal kui uue testamendi kirjad jutustavad sellest tuleva pääste tõelisusest.<ref name=":0" /> * [[Matteuse evangeelium]] on esimene kolmest sünoptilisest evangeeliumist; autorina mainitakse vanakiriklikus pärimuses Jeesuse jüngrit apostel Matteust. * [[Markuse evangeelium]]i pealkiri ja pärimusainestik tunnistavad üksmeelselt raamatu autoriks [[Markus]]e, kes kirjutas evangeeliumi nii, nagu ta kuulis seda [[Peetrus]]e suust.<ref name=":0" /> * [[Luuka evangeelium]] on omistatud apostel [[Paulus]]e ihuarstile [[Luukas|Luukale]]. Luukas ei olnud Jeesuse elu pealtnägija, vaid ta kogus, kontrollis ja korrastas materjali, mis on kinnitust leidnud usaldusväärsete tunnistajate läbi. * [[Johannese evangeelium]]i autorsus on omistatud apostel [[Apostel Johannes|Johannesele]], Sebeduse pojale.<ref name=":0" /> Kolm esimest evangeeliumit klassifitseeritakse [[Sünopsis|sünoptilisteks]], nad sisaldavad väga sarnaseid kirjeldusi Jeesuse elust. Johannese evangeelium erineb neist selle poolest, et sisaldab Jeesuse mitmeid imetegusid ja ütlusi, mida mujal ei leidu. == "Apostlite teod" == Pealkirja "Apostlite teod" kannab alates II saj lõpust pKr Luuka teose teine osa. Selle teose esimest osa tunneme Luuka evangeeliumina. Kirja saajaks nimetatakse meest, kelle nimi on Teofilos ning kirjutamise põhjus on ilmselt sama, mis Luuka evangeeliumigi puhul: üks tähtis mees peab saama usaldusväärse pildi Issandast ja tema toimimisest koguduses. Seetõttu koosnebki kiri jutustusest, mis käsitleb koguduse kujunemist, evangeeliumi levimist ja saadikute juhatamist läbi tagakiusamiste ja ohtude.<ref name=":0" /> == Pauluse kirjad == [[Pauluse kirjad]]e kogu ehk ''Corpus Paulinum'' moodustab uues testamendis evangeeliumide ja Johannese kirjade kõrval teise suure rühma. Selles korpuses on järgmised kirjade rühmad: galaatlastele ja roomlastele saadetud kirjad tegelevad valdavalt [[juutlus]]e küsimustega hellenistlikus keskkonnas; kirjad korintlastele, filiplastele, koloslastele ja efeslastele on läbinisti hellenistliku lähenemisviisiga. Kiri heebrealastele paiknes mõnes varases käsikirja- ja kiriklikus traditsioonis Pauluse kirjade lähedal või nende hulgas, kuid selle autorlus oli juba varakirikus vaieldud. Näiteks Origenes tunnistas, et kirja autor pole teada<ref>Eusebios Kaisareast, ''Historia ecclesiastica'' 6.25.14, kus ta tsiteerib Origenese sõnu heebrealaste kirja autorluse teemal: „kes aga kirja tegelikult kirjutas, seda teab Jumal”. Vt ka Bruce M. Metzger, ''The Canon of the New Testament: Its Origin, Development, and Significance'' (Oxford University Press, 1987), lk 141.</ref>. Tänapäeva uurimuses ei käsitleta heebrealaste kirja Pauluse enda kirjutatud kirjana. Heebrealaste kiri oli tõenäoliselt läkitatud algkogudusele; karjasekirjad on erinevalt kogudusekirjadest saadetud kaastöölistele.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Hiob, Arne|pealkiri=Paulus, rahvaste apostel ja meie tänapäeval|aasta=2018|koht=|kirjastus=Johannes Esto Kirjastus|lehekülg=}}</ref> Pauluse kirjad: * [[Pauluse kiri roomlastele|roomlastele]]* * [[Pauluse esimene kiri korintlastele|esimene kiri korintlastele]]* * [[Pauluse teine kiri korintlastele|teine kiri korintlastele]] * [[Pauluse kiri galaatlastele|galaatlastele]] * [[Pauluse kiri efeslastele|efeslastele]] * [[Pauluse kiri filiplastele|filiplastele]] * [[Pauluse kiri koloslastele|koloslastele]]* * [[Pauluse esimene kiri tessalooniklastele|esimene kiri tessalooniklastele]] * [[Pauluse teine kiri tessalooniklastele|teine kiri tessalooniklastele]]* * [[Pauluse esimene kiri Timoteosele|esimene kiri Timoteosele]] * [[Pauluse teine kiri Timoteosele|teine kiri Timoteosele]] * [[Pauluse kiri Tiitusele|Tiitusele]] * [[Pauluse kiri Fileemonile|Fileemonile]]* * [[Kiri heebrealastele|heebrealastele]] == Üldised kirjad == Lisaks Pauluse kirjadele on uues testamendis veel seitse üldist ehk katoolset kirja: * [[Jaakobuse kiri]], mis on omistatud [[Jaakobus (Jeesuse vend)|Jaakobusele]], Jeesuse vennale. * [[Peetruse esimene kiri]], mis on omistatud apostel Siimonale, keda kutsutakse [[Peetrus]]eks. * [[Peetruse teine kiri]], mis on omistatud apostel Siimonale, keda kutsutakse Peetruseks. * [[Johannese esimene kiri]], mis on omistatud [[apostel Johannes]]ele, [[Sebedeus]]e pojale. * [[Johannese teine kiri]], mis on omistatud apostel Johannesele, Sebedeuse pojale. * [[Johannese kolmas kiri]], mis on omistatud apostel Johannesele, Sebedeuse pojale. * [[Juuda kiri]], mis on omistatud Jeesuse vennale [[Juudas Toomas|Juuda Toomale]]. Mõnikord arvatakse nende hulka ka muidu Pauluse kirjade hulka kuuluv [[kiri heebrealastele]]. == Varased tunnistused Uue Testamendi kaanonisse kuuluvatest teostest == {| class="wikitable sortable" ! Allikas ! Dateering ! Tunnistus ! Märkus |- | [[Papias]] | u 110–130 | Markuse ja Matteuse evangeeliumi varane pärimus | Eusebiose kaudu säilinud teated seovad Markuse evangeeliumi Peetruse tunnistusega ja Matteuse evangeeliumi apostliku päritoluga. |- | [[Irenaeus]] | u 180 | Nelja evangeeliumi põhimõte | Kaitseb nelja evangeeliumi kui kiriku normatiivset evangeeliumikogu. |- | [[Muratori kaanon|Muratori fragment]] | 2. saj lõpp või 4. saj | Varane lääne loend | Sisaldab nelja evangeeliumi, Apostlite tegusid, 13 Pauluse kirja, Juuda kirja, Johannese kirju ja Johannese ilmutust; mõned kirjad puuduvad või on ebaselged. |- | [[Origenes]] | 3. saj | Tunnustatud ja vaieldud raamatud | Tunneb enamikku hilisema Uue Testamendi raamatuid. |- | [[Eusebios Kaisareast]] | u 325 | Eristab tunnustatud, vaieldud ja tagasilükatud kirjutisi | Näitab, et kasulik kiriklik lugemine ei tähendanud automaatselt kanoonilist staatust. |- | [[Athanasios]] | 367 | 27-raamatuline Uus Testament | Esimene säilinud täpne loend nüüdisaegse Uue Testamendi 27 raamatust. |- | Hippo ja Kartaago sinodid | 393, 397, 419 | 27-raamatuline Uus Testament | Piirkondlikud Põhja-Aafrika sinodid. |} == Prohvetiennustused == Uue testamendi viimasel raamatul ehk [[Johannese ilmutuse raamat|ilmutuseraamatul]] oli kristlikule teoloogiale suur mõju. Autor ise nimetab end Johanneseks, Issanda sulaseks, oma lugejate vennaks ja kaaslaseks viletsuses. Traditsiooni kohaselt on raamatu autor esimese sajandi üks vaimulikest suurkujudest – Sebedeuse poeg, apostel Johannes. Kuid autorsuse osas on ka teisi arvamusi.<ref>{{Raamatuviide|autor=Roosimaa, Peeter|pealkiri=Johannese evangeelium ja Kristus Jeesus. Kuidas mõista Naatsareti Jeesust?|aasta=2019|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> Paljud teoloogid eelistavad autoriks oleku küsimuse jätta lahtiseks.<ref name=":1" /> == Uue testamendi tõlked eesti keelde == [[Pilt:Piibli Ramat, se on keik se Jummala Sanna.jpg|pisi|"Piibli Ramat, se on keik se Jummala Sanna" on esimene eestikeelne täielik täispiibel. Seda trükiti 1739. aastal 6015 eksemplari]] Vanim säilinud dokument eesti keelde tõlgitud piibliosadest on [[Kullamaa käsikiri]] aastaist 1524–1528 (Meie Isa palve tõlge). XVII sajandi keskel tõlkis [[Johann Gutslaff]] piibli lõunaeesti keelde ja [[Heinrich Göseken]] põhjaeesti keelde. 1686 – ilmus Riias [[lõunaeesti keel|lõunaeestikeelne]] isa ja poja [[Andreas Virginius (kirikuõpetaja)|Andreas]] ja [[Adrian Verginius]]e tõlgitud "Meije Issanda Jeesuse Kristuse Wastne Testament" trükiarvuga 500 eksemplari ja alles 1715. aastal Tallinnas [[Põhjaeesti murded|põhjaeestikeelne]] "Uus testament"<ref>[[Friedrich Puksoo]], Haruldane 1686. aasta „Vastse testamendi" eksemplar. Keel ja Kirjandus, 1965, nr 10, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193364/142682/page/46 lk 620]</ref> trükiarvuga 400 eksemplari. 1739 – põhjaeestikeelne [[Anton thor Helle|Anton Thor Helle]] "Piibli Ramat / se keik on Jummala Sanna" 1912 – Uue Testamendi tõlge [[Jaan Bergmann]]ilt 1938 – Uue Testamendi tõlge [[Harald Põld|Harald Põllult]] 1938–1940 trükiti illustratsioonidega "Suur Piibel" ehk Doré Piibel (1939), eestikeelse Piibli 15. trükk, tõlge [[Johannes Voldemar Veski]] ja [[Uku Masing]]u keeleliste parandustega. 1940 – Uus Testament Henri Verlingu tõlkes. Tallinn : Rooma-katoliku kirik, 1940 (Tartu : Tungal) 1968 – ilmus Rootsis Uue Testamendi tõlgetega piibel (tõlkija: Harald Põld). 1989 – ilmus [[Toomas Paul]]i tõlgitud Uus Testament, mis liideti [[Eesti Piibliselts]]i redaktsioonina 1997. aasta uude piibliväljaandesse. == Vaata ka == * [[Pastoraalkirjad]] * [[Uue testamendi papüüruste loend]] * [[Piibel]] * [[Piibli raamatute loetelu]] * [[Piibli tegelaste loend]] * [[Uue testamendi apokrüüfid]] * [[Vooruste ja pahede kataloogid]] * [[Imed Uues Testamendis]] * [[Muratori kaanon]] * [[Uus Testament ja orjandus]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} [[Kategooria:Uus testament| ]] ch9nx4hgzexccbdl4nq0r63uc3z4npv 1600. aastad 0 14053 7166075 4390678 2026-06-02T17:58:44Z Kruusamägi 1530 Ümbersuunamine lehele [[17. sajand#1600. aastad]] 7166075 wikitext text/x-wiki #suuna[[17. sajand#1600. aastad]] 3be1uaen8wg8tw3katcsiug5ccfxodm Neljas ristisõda 0 14610 7166100 6940517 2026-06-02T19:03:33Z SyntaxTerror 48739 Prise de Constantinople par les croisés (12 avril 1204).jpg restored version 7166100 wikitext text/x-wiki {{Sõjaline konflikt | konflikt = Neljas ristisõda | osa = [[Ristisõjad|ristisõdadest]] | pilt = South-eastern Europe c. 1210.jpg | pildiallkiri = Edela-Euroopa ja Lähis-Ida u [[1210]]. aastal | aeg = [[1202]]–[[1204]] | koht = [[Horvaatia]] ja [[Konstantinoopol]] | koordinaadid = | kaart = | laiuskraad = | pikkuskraad = | kaardisuurus = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = [[Bütsants]]i [[pealinn]]a [[õigeusk|õigeusuliste kristlaste]] [[Konstantinoopol]]i vallutatamine ja [[Frankokraatia]] ning [[Ladina keisririik|Ladina keisririigi]] moodustamine | seis = | osaline1 = [[Rooma Katoliku Kirik]]<br> *[[File:Holy Roman Empire Arms-single head.svg|15px]] [[Saksa-Rooma riik]]<br> **[[Montferrat' mark]]<br> *[[File:Arms of the Kingdom of France (Ancien).svg|15px]] [[Prantsusmaa kuningriik]]<br> ** [[File:Blason_r%C3%A9gion_fr_Champagne-Ardenne.svg|15px]] [[Champagne'i krahv]] ** [[File:Blason_Blois_Ancien.svg|15px]] [[Blois' krahv]] ** [[File:Blason Ducs Bourgogne (ancien).svg|15px|link=|alt=]] [[Burgundia hertsogkond]] ** [[File:Arms of Flanders.svg|15px]] [[Flandria krahvkond]] ja **[[File:Wapen van Henegouwen (provincie).svg|15px]] [[Hainaut' krahvkond]] *[[File:Flag_of_Most_Serene_Republic_of_Venice.svg|15px]] [[Veneetsia vabariik]]<br> | osaline2 =[[File:Coa_Hungary_Country_History_Bela_III_(1172-1196).svg|15px]] [[Ungari kuningriik]]<br>[[File:Coat_of_arms_of_Croatia_1495.svg|15px]] [[Horvaatia liidus Ungariga|Horvaatia kuningriik]]<br> [[File:Byzantine Palaiologos Eagle.svg|15px]] [[Ida-Rooma keisririik]] | osaline3 = | väejuht1 = [[Rooma paavst]]<br>[[Thibaud III (Champagne)|Champagne'i krahv Thibaud III]]<br>[[Bonifacio I (Montferrat)|Montferrat' krahv Bonifazio]]<br>[[doodž]] [[Enrico Dandolo]] | väejuht2 = [[Bütsantsi keiser]] <br>[[Aleksios III]]<br>[[Aleksios V]] | väejuht3 = | jõud1 = | jõud2 = | jõud3 = | kaotused1 = | kaotused2 = | kaotused3 = | märkused = }} '''Neljas ristisõda''' oli [[ristisõda]], mis toimus aastatel [[1202]]–[[1204]]. See oli mõeldud [[moslem]]ite [[Aijubiidide riik|Aijubiidide riigi]] tuumiku [[Egiptus]]e vallutamiseks, kuid selle asemel vallutati [[õigeusk|õigeusuliste kristlaste]] linn [[Konstantinoopol]], [[Bütsants]]i [[pealinn]]. ==Taust== Pärast [[Kolmas ristisõda|kolmanda ristisõja]] läbikukkumist vaibus huvi uue [[moslem]]itevastase ristisõja vastu. Neljas ristisõda oli viimane suur ristisõda, mida otseselt juhtis [[paavst]]. Hiljem pidid paavstid loovutama suure osa võimust [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] [[Saksa-Rooma keiser|keisrile]] ja teistele ilmalikele valitsejatele. Hilisemaid ristisõdasid juhtisid konkreetsed [[monarh]]id. Juba neljaski ristisõda libises kiiresti paavsti kontrolli alt välja. Augustis [[1198]] kutsus paavst [[Innocentius III]] üles uuele ristisõjale, mida Euroopa valitsejad kippusid ignoreerima. Saksa-Rooma keiser võitles parajasti paavstivõimu vastu; [[Inglismaa kuningriik|Inglismaa]] ja [[Prantsusmaa kuningriik|Prantsusmaa]] olid omavahel sõjajalal. Ent tänu [[Neuilly Fulk]]i [[jutlus]]tamistegevusele organiseeris [[Thibaud III (Champagne)|Champagne'i krahv Thibaud III]] [[Écry]]s [[1199]] peetud turniiril ristisõjaväe. Thibaud valitigi väejuhiks, kuid [[1200]] ta suri ning asendati [[Montferrat' mark|Montferrat' krahvi]] [[Bonifazio (Montferrat)|Bonifazio]]ga. Bonifazio ja teised sõjakäigu juhid läkitasid saadikuid [[Veneetsia]]sse, [[Genova vabariik|Genova]]sse ja teistesse [[Itaalia]] linnriikidesse, et sõlmida leping ristisõdijate sõidutamiseks Egiptusesse. Üks saadikutest oli [[ajaloolane]] [[Geoffroi de Villehardouin]]. Genova polnud asjast huvitatud, kuid Veneetsia nõustus kohale sõidutama tervenisti 30 000 ristisõdijat. ==Zara ründamine== [[Pilt:Pallucchini Tintoretto 590 1.jpg|thumb|[[Zara piiramine]] aastal 1202 ristisõdijate ja veneetslaste poolt.]] [[Pilt:Hungary, Croatia, Bosnia and Galicia in the 12th century.jpg|thumb|right|Ungari, Dalmaatsia ja Horvaatia kuninga valitsetud Horvaatia ja Dalmaatsia kuningriik 12. sajandi lõpul (heleroheline).]] [[1201]]. (või [[1202]].) aastaks oli ristisõdijate vägi [[Veneetsia]]sse kogunenud, kuigi vägesid oli palju vähem kui eeldatud (10 000). Veneetslased, kelle juht oli eakas ja võib-olla pime [[doodž]] [[Enrico Dandolo]], ei tahtnud ristisõdijaid ära lasta, kui nad kokkulepitud summat täies mahus ära ei maksa, kuid ristisõdijad maksid ainult poole ja seegi viis nad äärmisse vaesusse. Veneetslased jätsid nad [[Lido]] saarele vangi ning pidasid aru, mida nendega ette võtta. Dandolol ja veneetslastel õnnestus ristisõdalasi enda huvides ära kasutada. Dandolo, kes tegi ristisõjaga ühinemisest [[Veneetsia Püha Markuse kirik]]us toimunud tseremoonial suure numbri, saatis sõjalaevad hoopis ründama [[Dalmaatsia]]s asetsevat [[Ungari kuningriik|Ungari]] sadamat Zarat, mis varem oli kuulunud Veneetsiale (praegu on seal [[Horvaatia]] linn [[Zadar]]). See oli ristisõja toetamise Veneetsia-poolne eeltingimus. Ungari kuningas [[Imre]] oli [[katoliiklus|katoliiklane]] ning otsustanud ristisõjaga ühineda. Hoolimata paavsti keelust soostus enamik ristisõdijaid Zara ründamisega. Paljud ristisõdijad olid siiski Zara ründamise vastu ning mõned neist, sealhulgas [[Simon de Montfort, viies Leicesteri krahv]], keeldusid üldse sõjas osalemast ning pöördusid koju tagasi. Zara elanikud viitasid sellele, et nemadki on katoliiklased, riputades ristilippe akendest välja ja linnamüürist alla, kuid ometi vallutati linn lühikese piiramise järel. Selle eest [[ekskommunikatsioon|ekskommunitseeris]] Innocentius III kohe nii veneetslased kui ka ristisõdijad. {{vaata|Zara piiramine}} ==Sõjakäik võtab suuna Konstantinoopolile== Talve [[1202]]–[[1203]] veetsid ristisõdijad [[Kérkyra saar]]el ja valmistusid Egiptusesse sõitma. Enne laevastiku väljumist Veneetsiast oli Bonifazio läinud oma [[Nõbu|nõo]] [[Philipp (Saksa kuningas)|Švaabimaa Philipp]]i juurde. Pole kindel, miks ta seda tegi: võib-olla taipas ta veneetslaste plaane ja tahtis vältida ekskommunitseerimist, kuid võib ka olla, et ta tahtis kokku saada Philippi kälimehe Aleksios Angelosega (hilisema [[Aleksios IV]]-ga), [[1195]] kukutatud Bütsantsi keisri [[Iisak II]] pojaga. Pärast isa troonilt tõukamist oli Aleksios põgenenud Philippi juurde, kuid pole teada, kas Bonifazio oli teadlik tema viibimisest Philippi õukonnas. Igatahes tegi Aleksios ettepaneku, et ristisõdijate võla Veneetsiale maksab kinni Bütsants, kui ristisõdijatel õnnestub tema suguvõsa Bütsantsi troonile tagasi aidata. Sellisest pakkumisest oli Bonifaziol raske keelduda. Võib-olla tahtis Bonifazio tagasi saada ka oma venna [[Montferrat' Konrad]]i kunagisi maavaldusi: too oli abiellunud keiser [[Manuel I Komnenos]]e tütrega, kuid [[1190]]. aasta paiku aeti ta Bütsantsist välja. Aleksios ja Bonifazio ühinesid laevastikuga Kérkyra saarel, kui oldi juba Zarast lahkutud. Veneetslastele meeldis Aleksiose idee väga. Neil oli bütsantslaste vastu vimm, sest rahutuste käigus eurooplaste kaupmeeste kogukondade vastu [[1182]] oli tapetud palju veneetslasi ja teisi eurooplasi ning Veneetsia kaupmehed olid Bütsantsist välja aetud. Väljavaade oma mõju Bütsantsis taastada oli veneetslastele meelitav. Pealegi olid Veneetsial Egiptusega head kaubandussuhted, mistõttu nad ei olnud Aijubiidide riigi ründamisest huvitatud. Ristisõdijatele oli kaaskristlaste ründamine vastumeelt, kuid vaimulikud veensid neid, et õigeusulised bütsantslased on [[muslim]]ite järel suurim vaenlane. Bütsants oli [[Kolmas ristisõda|kolmanda ristisõja]] ajal olnud [[Saladin]]i liitlane, ja [[Teine ristisõda|teise ristisõja]] ajal polnud ristisõdijaid mitte kuidagi aidanud, nii et neid tuli karistada. Õnnetuseks oli Aleksios [[Angelosed|Angelos]] enda tähtsust üle hinnanud: kui ristisõdijad jõudsid Konstantinoopoli müüride alla, selgus õige varsti, et linnarahvas eelistas [[usurpaator]]it keisrile, keda toetavad "[[ladinlased]]". Ristisõdijad ja veneetslased otsustasid Aleksiose jõuga troonile panna. [[1203]] rünnati linna korraga maalt ja merelt. Keiser [[Aleksios III]] sattus kõigile ootamatult paanikasse ja põgenes, nii et linnaelanikel ei jäänud muud üle kui Aleksios Angelos linna tagasi võtta. Ta krooniti [[Aleksios IV]] nime all keisriks ja tema isa [[Iisak II]] taastati kaaskeisriks. ==Uuesti Konstantinoopoli all== [[Pilt:Prise de Constantinople par les croisés (12 avril 1204).jpg|pisi|300px|"Ristisõdijate sisenemine Konstantinoopolisse". [[Eugène Delacroix]]' maal]] Ristisõdijad olid Iisaku vastu, sest teda nad ei tundnud ja tehingus ei olnud teda ette nähtud. Bütsantslased aga ei tahtnud lasta Alexios IV-l, kes oli neile tundmatu, üksi valitseda. Iisak sai peagi aru, et Aleksiose lubadusi tasuda ristisõdijatele 200 000 [[hõbemark]]a on võimatu täita. Aleksios pidi oma tehingu üles ütlema, sest keisririigi kassa oli tühi. Peale selle muutusid konstantinoopollased "ladinlaste" kohalviibimise pärast aina pahasemaks. Sageli langesid ristisõdijad vihaste linnaelanike rünnakute ohvriks. Aleksios oli sunnitud saatma oma liitlased laagrisse teisele poole [[Kuldsarve laht]]e (teistel andmetel tegi seda [[Aleksios V]]). Linnas oli sellegipoolest veel taplusi. Kui ristisõdijad ründasid [[mošee]]d, mille nad oma jahmatuseks kristlikust linnast leidsid, põletati suur osa linnast maha. Vastuseis Aleksios IV-le kasvas ning üks tema õukondlastest, Aleksios Dukas Murtsuphlos, kukutas ta ning laskis ta kägistada. Murtsuphlos asus ise troonile [[Aleksios V]] nime all. Iisak suri varsti teadmata asjaoludel, tõenäoliselt loomulikku surma. Aleksios IV mõrvamine ajas ristisõdijad ja veneetslased vihale ning [[1204]]. aastal ründasid nad jälle linna. Aleksios V, kelle sõjavägi oli palju suurem, kuigi palju halvemini ette valmistatud, marssis oma vägedega linnast välja, nagu tahaks ristisõdijate väge otsustavalt rünnata. Kui ristisõdijad läksid paanikasse ja relvastasid viimse kui mehe, andes isegi kokkadele potid kiivriteks pähe, keeras Aleksios V otsa ringi ja marssis oma vägedega linna tagasi. Ei ole teada, miks Aleksios V lahingusse ei läinud. Võib-olla tema jalavägi kartis lääne [[rüütel|rüütleid]], kes olid mõni aeg varem kokkupõrgetes linna all bütsantslastest jagu saanud. Kuigi Innocentius III oli neid rünnaku eest veel kord hoiatanud, vaikisid vaimulikud paavsti kirja maha. Ristisõdijad valmistusid ründama maalt ning veneetslased merelt. Aleksiose sõjavägi ning [[varjaagid]]est ihukaitsevägi jäid linna võitlema, Aleksios ise aga põgenes öösel. ==Konstantinoopoli vallutamine ja selle tagajärjed== Lõpuks õnnestus ristisõdalastel lüüa müüridesse augud, kust rüütlid aegamööda said sisse roomata. Veneetslastel õnnestus müürid mere poolt ületada, kuigi varjaagidega tuli pidada väga verist võitlust. Ristisõdijad vallutasid loodes asetseva [[Blachernae]] linnaosa, mida nad kasutasid baasina ülejäänud linna ründamisel. Püüdes end tuleseinaga kaitsta, põletasid nad lõpuks maha suurema osa linnast kui esimesel korral. Lõpuks osutusid ristisõdijad [[13. aprill]]il [[1204]] võitjateks ning linnaelanikud tervitasid neid (vähemalt lääne inimeste silmis) kummalisel kombel mitte kui vallutajaid, vaid kui usurpaatoreid. Ristisõdijad ei vaadanud asjale sugugi selle pilguga; nad rüüstasid linna metsikul ja kohutaval kombel kolm päeva ühtejutti. Palju antiikkunstiteoseid varastati või lõhuti. Paljud linnaelanikud tapeti, vägistati või langesid muul kombel vägivalla ohvriks. Aleksios V püüdis põgeneda, kuid ta võeti vangi, torgati pimedaks ning visati ühe samba otsast surnuks.{{lisa viide}} Bütsantsi riigi kuulutasid ristisõdijad lõppenuks. Nagu varem kokku lepitud, jaotati keisririik Veneetsia ning ristisõdijate juhtide vahel. Konstantinoopolisse rajati [[Ladina keisririik]]. Bonifaziot ei valitud uueks keisriks, kuigi linnaelanikud näisid teda selleks pidavat. Veneetslased leidsid, et venna maavalduste tõttu on Bonifazio endise Bütsantsi keisririigiga liiga tihedalt seotud, ning panid troonile hoopis [[Flandria krahv]]i (1194–1205) ja [[Hainaut' krahvkond|Hainau' krahvi]] (1195–1205) [[Baudouin I (Ladina keiser)|Baudouin I]]. Bonifazio rajas uue Ladina keisririigi [[vasallriik|vasallriigi]] [[Tessaloonika kuningriik|Tessaloonika kuningriigi]]. Veneetslased rajasid [[Egeuse meri|Egeuse merre]] Saarestiku hertsogiriigi. Kokkuriisutud rikkused jõudsid peaaegu kõik Veneetsiasse. {{Vaata|Frankokraatia}} Bütsantsi põgenikud rajasid oma riigid: [[Nikaia keisririik|Nikaia keisririigi]], mida valitses [[Theodoros I Laskaris]], [[Epeirose despotaat|Epeirose despotaadi]] ja [[Trapezundi keisririik|Trapezundi keisririigi]]. [[1261]] vallutasid [[Nikaia keisririik|Nikaia keisririi]]gi kreeka päritolu keisrid Konstantinoopoli tagasi. ==Katkendid algallikatest== ===Robert de Clari: Ristisõdijad Veneetsias=== [[Robert de Clari]] kirjutab teoses "Konstantinoopoli vallutamine": ====XI peatükk==== ''(...) Kui palverändurid peatusid San Nicolao saarel, läksid [[Veneetsia doodž]] ja veneetslased nendega rääkima ning nõudsid tasu sõjalaevastiku eest, mis nad olid ette valmistanud. Ja doodž ütles neile, et nad olid teinud valesti, käskides oma saadikute kaudu valmistada ette laevad 4000 rüütlile ja nende varustusele ning 100 000 jalaväelasele. Neist 4000 rüütlist ei olnud kohal üle 1000, sest teised olid läinud teistesse sadamatesse. Ja nendest 100 000 jalaväelasest ei olnud kohal üle 50 000 või 60 000. "Sellegipoolest," ütles doodž, "me tahame, et te maksaksite meile lubatud summa." Kui ristisõdijad seda kuulsid, siis nad pidasid aru ja leppisid kokku, et iga rüütel maksab neli marka ja neli marka iga hobuse eest, ja iga kilbikandja kaks marka; ja need, kes maksid vähem, pidid maksma ühe marga. Kui nad selle raha kokku kogusid, maksid nad selle veneetslastele. Aga 50 000 marka jäi ikka veel võlgu. '' ''Kui doodž ja veneetslased nägid, et palverändurid ei olnud rohkem maksnud, olid nad kõik nii vihased, et doodž ütles palveränduritele: "Mu isandad, te olete meid häbitult maksustanud. Sest niipea kui teie saadikud olid minu ja minu rahvaga lepingu teinud, andsin ma kogu maal välja käsud, et ükski kaupmees ei läheks retkele, vaid kõik aitaksid seda laevastikku ette valmistada. Nad on sellest ajast saadik oodanud ega ole viimase poolteise aastaga midagi teeninud; ja seega on nad palju kaotanud. Sellepärast tahame minu mehed ja mina, et te maksaksite meile raha, mis te meile võlgu olete. Kui te ei maksa, siis te ei lahku sellelt saarelt enne, kui me oma raha kätte saame; ja keegi ei too teile midagi süüa ega juua." Doodž oli siiski väga hea mees ega takistanud inimestel toomast piisavalt süüa ja juua. ====XII peatükk==== ''Kui krahv ja ristisõdijad kuulsid, mida doodž ütles, olid nad väga mures ja kurvad. Nad tegid veel ühe maksukogumise ja laenasid kogu raha, mis nad said, nendelt, kellel arvati raha olevat. Nad maksid selle kõik veneetslastele, kuid pärast seda maksmist jäi veel 36 000 marka võlga. Nad ütlesid veneetslastele, et neid oli sunnitud maksma; et sõjavägi oli selle viimase maksukogumisega väga vaesunud; et nad ei saa üldse rohkem raha maksta, sest nad jõuavad vaevalt sõjaväge ülal pidada. ''Kui doodž sai aru, et nad kogu raha ära maksta ei saa ning et neil on kitsas käes, ütles ta oma rahvale: "Härrad, kui me laseme neil inimestel oma maale tagasi minna, hakatakse meid alati pidama alatuteks ja kavalateks. Mingem nende juurde ja öelgem neile, et kui nad on nõus maksma meile need 36 000 marka, mis nad meile võlgu on, oma osast, mis nad saavad esimestest vallutustest, mis me teeme, siis me viime nad üle mere." Veneetslased olid doodži ettepanekuga väga rahul. Nõnda läksid nad palverändurite laagrisse. Kui nad sinna jõudsid, ütles doodž ristisõdijatele: " Härrad, mina ja minu rahvas leppisime kokku, et kui te olete nõus meile ustavalt ära maksma need 36 000 marka, mis te meile võlgu olete, oma osast esimestest vallutustest, siis me viime teid üle mere." ''Kui ristisõdijad kuulsid, mida doodž ette pani, olid nad väga rõõmsad ja kukkusid rõõmust pikali. Nad kohustusid väga meeleldi tegema seda, mis doodž oli ette pannud. Nad olid sel ööl nii rõõmsad, et ei olnud kedagi, kes oleks olnud nii vaene, et ta poleks teinud suurt tulevärki, ja igaüks kandis piigi otsas suuri küünlaid nii laagri sees kui ka väljaspool laagrit, nii et paistis, nagu kogu sõjavägi oleks joobnud. ===Niketas Choniates Konstantinoopoli rüüstamisest=== Bütsantsi ajaloolane [[Niketas Choniates]] kirjutab oma "Ajaloos": ''Kuidas peaksin alustama jutustust nonde jumalavallatute poolt toime pandud tegudest! Oh häda, [[ikoon]]id, mida oleks pidanud austama, tallati jalge alla! Oh häda, pühade [[märter|märtrite]] [[pühakusäilmed|säilmed]] visati ebapuhastesse kohtadesse! Siis nähti seda, mille kuulmine tekitab judinaid, nimelt [[armulaud|Kristuse jumalik ihu ja veri]] kallati maha või loobiti laiali. Nad näppasid kallihinnalised [[relikviaar]]id, pistsid põue nende sees leiduvad kaunistused ning kasutasid lõhutud jäänuseid kastrulite ja jooginõudena – [[antikristus]]e eelkäijad, nende jumalavallatute tegude tegijad ja kuulutajad, mida me iga hetk ootame. Too tõug röövis ja teotas siis silmnähtavalt [[Jeesus Kristus|Kristus]]t ning tema rõivaste üle heideti liisku, nii nagu varemgi; puudus vaid see, et tema külg oleks läbi torgatud ja tema jumaliku vere jõed maha kallatud. '' ''Ka jutustust [[Hagia Sophia|Suure kiriku]] rüvetamisest ei saa rahulikult kuulata. Sest püha [[altar]], mis oli valmistatud kõiksugu kallihinnalistest materjalidest ja mida kogu maailm, samuti nagu kõik muudki nõnda suure ja lõputu hiilgusega pühad aarded. ''Kui ületamatult kunstipäraseid ja kauneid ja haruldasest materjalist pühasid anumaid ja riistu ning imetletava käsitöökunstiga valmistatud kullaga töödeldud peent hõbedat, mis ümbritses alatarivaheseina ja [[Ambon (õigeusu kirik)|ambonit]], ja ust ja paljusid teisi kaunistusi hakati sõjasaagina ära viima, toodi [[muul]]ad ja saduldatud hobused [[pühakoda|pühakoja]] pühamusse. Mõned neist, kes ei suutnud hiilgaval ja libedal põrandal jalul seista, torgati surnuks, kui nad kukkusid, nii et püha põrand määrdus vere ja roojaga. ''Veel enam, keegi [[hoor]], kaasosaline nende süüs, fuuriate teenija, deemonite ümmardaja, manaja ja mürgitaja, istus Kristust teotades [[patriarh]]iistmel, lauldes siivutut laulu ja sageli tantsides. Ega jäetud ühtesid kuritegusid toime panemata ega teisi sooritamata põhjusel, et ühed tähendasid väiksemat süüd, teised suuremat; vaid ühel nõul tegid kõik kõiki kõige jälgemaid [[patt]]e ja kuritegusid ühesuguse innuga. Kas oleksid need, kes näitasid üles nii suurt viha [[Jumal]]a enda vastu, saanud säästa auväärseid emandaid ja neide ning Jumalale pühendunud neitseid? ''Polnud midagi raskemat ja vaevarikkamat kui palvetega pehmitada, heasoovlikuks muuta neid vihaseid barbareid, kes oksendasid sappi iga sõna juures, mis polnud neile meele järele, nii et miski ei jäänud nende raevu sütitamata. Kui iganes keegi seda üritas, pilgati teda hullumeelseks ja ohjeldamatu keelega inimeseks. Sageli tõmbasid nad välja põueodad igaühe vastu, kes neile vähegi vastu seisis või ei lasknud neil oma tahtmist saada. '' ''Polnud kedagi, kes poleks kurvastanud. Tänavatel, pühakodades inimeste kaebed, nutt, hädaldused, kurvastus, naiste kisa, haavad, vägistamine, vangivõtmine, omaste lahutamine. Ülikud käisid ringi teotatutena, auväärsed raugad pisarates, rikkad vaesuses. Mõnda oli see tänavatel, nurkadel, pühakojas, sest ükski koht ei jäänud ründamata ega kaitsnud anujaid. Kõik kohad igal pool olid täis igasuguseid kuritegusid. Oh igavene Jumal, kui suured on inimeste hädad, kui suur on nende ahastus! ==Välislingid== *[http://www.fordham.edu/halsall/source/clari1.html Robert de Clari] *[http://www.fordham.edu/halsall/source/choniates1.html Niketas Choniates] [[Kategooria:Ristisõjad]] [[Kategooria:1202]] [[Kategooria:1203]] [[Kategooria:1204]] [[Kategooria:Bütsantsi sõjandus]] [[Kategooria:13. sajand Euroopas]] 8vdc30h02ssh408y2hrbtl7tjvuhvdt 16. sajand 0 14863 7166090 7160382 2026-06-02T18:11:37Z Kruusamägi 1530 /* 1590. aastad */ 7166090 wikitext text/x-wiki {{sajandi artikkel|16}} [[Fail:Europe at the Accession of the Emperor Charles V (1519).jpg|pisi|Euroopa poliitiline kaart 1519. aastal]] '''16. sajand''' ehk '''XVI sajand pKr''' ehk '''XVI sajand m.a.j.''' on [[kristlik ajaarvamine|kristliku ajaarvamise]] kuueteistkümnes sajand, mis algas [[1. jaanuar]]il [[1501]] ja lõppes [[31. detsember|31. detsembril]] [[1600]]. Euroopas toimus [[reformatsioon]], mis oli usuline, poliitiline ja kultuuriline murrang, mille käigus vaidlustati hiliskeskaegse läänekiriku õpetuslikke, liturgilisi ja institutsionaalseid autoriteedistruktuure ning kujunesid mitmed protestantlikud traditsioonid, eeskätt [[luterlus]], [[Reformeeritud kristlus|reformeeritud kirikud]] ja [[anglikaani kirik]]. Reformatsioon andis tugeva hoobi [[paavst]]i ja [[katoliku kirik]]u autoriteedile. [[Renessanss]] [[Itaalia]]s ja Euroopas laiemalt tõi kaasa oluliste kunstnike, kirjanike ja teadlaste esiletõusu. [[Mikołaj Kopernik]] pakkus välja [[heliotsentriline maailmasüsteem|heliotsentrilise maailmasüsteemi]], mis kohtas tugevat vastupanu, ja [[Tycho Brahe]] lükkas ümber kristallsfääride teooria, mõõtes [[SN 1572|supernoova ilmumist 1572. aastal]]. Need sündmused seadsid otseselt kahtluse alla [[Ptolemaios]]e ja [[Aristoteles]]e ajast kehtinud pikaajalise arusaama muutumatust universumist ning viisid suurte revolutsioonideni astronoomias ja teaduses. [[Teadusrevolutsioon]]i eestvedajaks tõusis [[Galileo Galilei]], kes andis olulise panuse füüsikas ja astronoomias ning leiutas [[termomeeter|termomeetri]] eelkäija. [[Hispaania koloniaalimpeerium|Hispaania]] ja [[Portugali koloniaalimpeerium|Portugal]] koloniseerisid suuri alasid [[Kesk-Ameerika|Kesk-]] ja [[Lõuna-Ameerika]]st, mille järel asusid sama tegema [[Prantsusmaa kuningriik|Prantsusmaa]] ja [[Inglismaa kuningriik|Inglismaa]] [[Põhja-Ameerika]]s ning [[Väikesed Antillid|Väikestel Antillidel]]. Lõpule jõudsid [[Itaalia sõjad]], mis toimusid nii [[Apenniini poolsaar]]el, aga ka [[Madalmaad|Madalmaades]], [[Prantsusmaa|Prantsusmaal]], [[Inglismaa kuningriik|Inglismaal]], [[Vahemeri|Vahemeres]] ja mujal. Sõja poliitiliseks tulemiks oli Hispaania ülemvõimu kindlustumine suuremal osal poolsaarest ja Itaalia riikide kõrvaletõrjumine Euroopa rahvusvaheliste suhete ääremaale. [[Fail:Ottoman Empire Detailed.png|pisi|[[Osmanite impeerium]]i ekspansionism [[Kagu-Euroopa]]s, [[Lähis-Aasia]]s ja [[Põhja-Aafrika]]s aastal [[1593]]]] [[Osmanite riik]] jätkas laienemist. [[Selim I]] valitsusajal vallutasid Osmanid 1514. aastal [[Safaviidid]]e käest [[Mesopotaamia]] ja [[Kurdistan]]i ning [[1517]]. aastal [[Mamelukkide riik|Mamelukkide riigi]] Süüria ja Egiptuse alad ja [[Jeruusalemm]]a. [[Süleyman I]] võttis endale [[kaliif]]i tiitli ning vallutas [[1521]]. aastal ungarlaste piirikindluseks olnud [[Belgrad]]i ning [[1526]]. aastal purustasid türklased Ungari väe [[Mohácsi lahing]]us täielikult, kuningas [[Lajos II]] langes ning riik jagunes türklaste ja [[Habsburgid]]e vahel. [[Vana-Liivimaa]] aladel ja ülemvõimu nimel toimus aastatel [[1558]]–[[1583]] sõjategevus, mis on tuntud [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ehk Liivimaa sõjana. == Sündmused == === 1500. aastad === * === 1510. aastad === * [[31. oktoober]] [[1517]] – [[Martin Luther]] avaldas 95 teesi, mida peetakse [[Luterlus|luterlik]]u [[reformatsioon]]i alguseks. === 1520. aastad === *[[1523]] – [[Gustav I Vasa]] valiti [[Rootsi kuningas|Rootsi kuningaks]], Rootsi eraldus lõplikult [[Kalmari unioon]]ist. *[[1526]] – [[Timuriidid]]e dünastiasse kuuluv [[Babur]] tõukas võimult [[Delhi sultanaat|Delhi sultanaadi]] viimase valitseja [[Ibrahim Lodi]] ning moodustas [[Suurmogulite riik|Suurmogulite riigi]]. *1526 – [[Mohácsi lahing]]u tulemusel langes suurem osa [[Ungari ajalugu#Jagatud Ungari|Ungari]]st [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] võimu alla. Ülejäänud Ungari läks [[Habsburgid]]e võimu alla. === 1530. aastad === * === 1540. aastad === * [[1541]] – [[Hernando de Soto (maadeavastaja)|Hernando de Soto]] oli esimeseks eurooplaseks, kes nägi [[Mississippi]] jõge. *Toimusid ususõjad Saksamaal, loodi [[Schmalkaldeni liit]] ja peeti [[Schmalkaldeni sõda]] (1546–1547). *[[1547]] – [[Moskva suurvürst]] [[Ivan IV]] krooniti [[Moskva tsaar|Moskva ehk Vene tsaar]]iks, mille järel on tema valitsetud riiki nimetatud [[Moskva Tsaaririik|Moskva (ka Vene) tsaaririigiks]]. *1547–[[1549]] Lääne-Euroopas oli [[katk]]uepideemia. === 1550. aastad === *[[1556]] – [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma]] [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisri]] [[Karl V]] troonist loobumise järel jagati [[Habsburgid]]e impeerium kaheks: Madalmaad, Hispaania ja Itaalia valdused läksid Karli pojale [[Felipe II]]-le, kes pani aluse Habsburgide Hispaania harule; vend [[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand I]]-le (Habsburgide Austria harule) jäid Austria, Böömimaa ja Ungari. * [[1562]]–[[1598]] [[hugenotisõjad]] [[Prantsusmaa]]l [[katoliiklased|katoliiklaste]] ja [[Hugenotid|hugenottide]] vahel; sealjuures toimus [[1572]] [[pärtliöö veresaun]]. * [[Põhja-Ameerika]]s algasid Prantsusmaa ja [[Inglismaa]] laiaulatuslikud koloniaalvallutused (sh kujunes [[Uus-Prantsusmaa]]). === 1560. aastad === *Algas [[Vene-Poola sõda (1562–1582)|Vene-Poola sõda]] (1562–1582). *Algas [[Põhjamaade seitsmeaastane sõda]] (1563–1570). *[[1568]]. aastal algas [[Kaheksakümneaastane sõda]] ehk Madalmaade või Hollandi iseseisvussõda, mille käigus rajati [[Hollandi Vabariik]] (1581–1795). *[[1569]]. aastal sõlmiti [[Lublini unioon]], millega [[Poola kuningriik]] ning [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik]] moodustasid [[personaalunioon]]i kaudu ühtse riigi [[Rzeczpospolita]]. === 1570. aastad === *Algas [[Kahekümneviieaastane sõda]] Rootsi ja Venemaa vahel (1570–1595). === 1580. aastad === * === 1590. aastad === * 1598 – algas [[Segaduste aeg]] [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigis]]. === Sajandi lõpp === * 1600 – asutati [[Briti Ida-India Kompanii]] * 1600 – algas [[Rootsi-Poola sõda (1600–1611)]] * 1600 – esimese inglasena jõudis Jaapanisse [[William Adams]], [[šogun]]i nõunik ja esimene mittejaapani [[samurai]] == Sündmused Eestis == {{vaata|16. sajand Eestis}} * [[1558]]–[[1583]] [[Liivimaa sõda]], laiemalt võttes sõdade ajajärk kuni [[1629]]. aastani. == Inimesed == *[[Johann Calvin]], reformaator *[[Elizabeth I]], [[Inglismaa kuningriik|Inglismaa]] ja [[Iirimaa kuningriik|Iirimaa]] kuninganna 1558&ndash;1603 *[[Felipe II]], [[Aragóni kuningriik|Aragóni]] ja [[Kastiilia]] ehk [[Hispaania]] [[kuningas]] [[1556]]&ndash;[[1598]], [[Portugali kuningriik|Portugal]]i [[Portugali kuningas|kuningas]] alates 1580 *[[François I]], [[Prantsusmaa kuningriik|Prantsusmaa]] [[Prantsusmaa kuningas|kuningas]] 1515&ndash;1547 *[[Gregorius XIII]], paavst 1572–1585, Gregoriuse kalendri kehtestaja *[[Gustav Vasa]], [[Rootsi kuningriik|Rootsi]] [[Rootsi kuningas|kuningas]] 1523&ndash;1561 *[[Henri II (Prantsusmaa)|Henri II]], Prantsusmaa kuningas 1547&ndash;1559 *[[Henri IV]], Prantsusmaa kuningas 1589&ndash;1610 *[[Henry VIII]], Inglismaa kuningas 1509&ndash;1547 *[[Ivan IV Julm]], [[Moskva suurvürstiriik|Moskva]] [[Moskva suurvürst|suurvürst]] 1533&ndash;1547, [[Moskva tsaaririik|Moskva]] [[Moskva tsaar|tsaar]] 1547&ndash;1584 *[[Karl V]], [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma]] [[Saksa-Rooma keiser|keiser]] 1519&ndash;1556, [[Hispaania kuningas]] 1516&ndash;56 *[[Martin Luther]], reformaator *[[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]], Saksa-Rooma keiser 1493&ndash;1519 *[[Philipp Melanchthon]], reformaator *[[Wolter von Plettenberg]], [[Liivimaa ordu]] [[Liivi ordu maameister|maameister]] 1494–1535 *[[Stefan Bathory]], [[Rzeczpospolita]] [[Poola kuningas|kuningas]] 1576–1586 *[[Suleiman Tore]], [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] [[Türgi sultan|sultan]] 1520&ndash;1566 *[[Zygmunt I Vana]], [[Poola kuningas]] 1508&ndash;1548, [[Leedu suurvürst]] 1508&ndash;1544 *[[Zygmunt II August]], Poola kuningas ja Leedu suurvürst 1544/1548&ndash;1572 *[[Oranje Willem]] ehk Willem Vaikija, [[Hollandi Vabariik|Hollandi]] provintside vabadusvõitluse juht == Avastused, leiutised ja uuendused == * [[1582]] võeti kasutusele [[Gregoriuse kalender]] [[Kategooria:16. sajand| 16. sajand]] [[Kategooria:2. aastatuhat|*16. sajand]] 05jwnm6gs8tj2khaw00m0wp6x6imwto Eesti kirjanike loend 0 15037 7166315 7165716 2026-06-03T08:22:25Z Kuriuss 38125 7166315 wikitext text/x-wiki ''Siin loetletakse [[eesti keel]]es kirjutavaid (kirjutanud) või [[Eesti]]s elavaid (elanud) kirjanikke {{tähed}} ==A== *[[Aliis Aalmann]] (1995) *[[Kai Aareleid]] (1972) *[[Mart Aas]] (1972) *Heinrich Aasamaa (1909–2008) *J. Abar ([[Ivan Abarenkov]]; 1889–1924) *[[Harry Abel]] (1920–1996) *[[Valmar Adams]] (1899–1993) *[[Hendrik Adamson]] (1891–1946) *[[Artur Adson]] (1889–1977) *[[Edvin Aedma]] (1983) *Grigori Afanasjev-Kopjev (1894–1941) *[[Vahur Afanasjev]] (1979–2021) *[[Alla Agrov]] (1982) *Heino Ahven (1919–1988) *[[Kalju Ahven]] (1921–1946) *[[Priit Aimla]] (1941) *Ilmar K. Ainelo *[[Keete Ainver]] (1905–1994) *[[Silvia Airik-Priuhka]] (1926–2014) *[[Mihkel Aitsam]] (1877–1953) *[[Helle Ajango Martin]] (1935) *[[Leopold Aks]] (1906–1969) *Avenir Aksel (1915–2012) *[[Esta Aksli]] (1935–2013) *[[Janar Ala]] (1979) *[[Mai-Liis Alamaa]] (1934–2017) *[[Erika Aland-Vernik]] (1913–2001) *Ann Alari (1954) *Madli Alatalu (1897–?) *[[Ave Alavainu]] (1942–2022) *[[Aile Alavee]] *Arsi Alberg (1908–2009) *[[Johann Friedrich Ernst Albrecht]] (1752–1814) *[[Tiit Aleksejev]] (1968) *Ervin Aleve (1919–2013) *Tania Alexander (1915–2004) *Linda Algvere (1910–1962) *Renna Aretha Ali (1961) *[[Andres Allan]] (1965–1988) *Leo Allas (1921–2021) *Valter Allase (1917– 2009) *[[August Alle]] (1890–1952) *Rudolf Aller (1913–2002) *Vaike Aller (1935–1994) *[[Artur Alliksaar]] (1923–1966) *[[Rauno Alliksaar]] (1992–) *Alli Alliksoo *Hugo Allisma (1906–1993) *[[Peno Alnovo]] (1902–1937) *[[Eino Alt]] (1921–1980) *[[Andres Alver]] (1869–1903) *Anne-Mari Alver (1973–2023) *[[Betti Alver]] (1906–1989) *Paul Ambur (1904–1974) *Ella Amitan-Wilensky (1893–1995) *Ilja Amurski (1900–1968) *Vitali Amurski (1944) *Endel Andok (1923–1941) *[[Leili Andre]]-Jõesaar (1922–2007) *[[Nigol Andresen]] (Ormi Arp) (1899–1985) *[[Hugo Angervaks]] (1903–1989) *[[Aarne Anmann]] (1957) *[[Silver Anniko]] (1928–1982) *[[August Annist]] (1899–1972) *[[Viljar Ansko]] (1948–2016) *[[Ansomardi]] (1866–1915) *[[Heino Anto]] (1882–1955) *Arnold Anton (1921–2022) *[[Lembit Anton]] (1922–2014) *[[Olev Anton]] (1935–1998) *[[Aleksander Antson]] (1899–1945) *[[Jaan Anvelt]] (1884–1937) *[[Leo Anvelt]] (1908–1983) *Antonina Apollo (1909–1993) *Ahti Arak *[[Ott Arder]] (1950–2004) *Konstantin Arensburger-Iwanow (1905–1985) *[[Aulis Aret]] (1907–1974) *Vsevolod Arhangelski (1921–2017) *Arnold Aru (1908–1996) *[[Friedrich Gustav Arvelius]] (1753–1806) *[[Jim Ashilevi]] (1984) *[[Harri Asi]] (1922–2009) *[[Elisabeth Aspe]] (1860–1927) *[[Aleksander Aspel]] (1908–1975) *Ulrich Asperk (1914–1989) *[[Thavet Atlas]] (1963–) *Juhan Aud (1885–1941) *Laine Aud (1926–2012) *Lilian Aud (1924–2010) *[[Elise Rosalie Aun]] (1863–1932) *Kristjan Aunre (1912–1994) *Kalju Ausmaa (1927–2010) *Heinrich Aviksoo (1880–1942) *Vsevolod Azarov (1913–1990) *A.W.Aspelund ==B== *[[Johannes Vares-Barbarus|Barbarus]] (1890–1946) *[[Boriss Baljasnõi]] (1957) *Moritz Ernst Heinrich (Ernesto) Bark (1858– 1924) *[[Matt Barker]] (1979) *Aleksandr Bartšenko (1881–1938) *Kirill Baškirov (1892–1953) *[[Nikolai Baturin]] (1936–2019) *Erwin Heinrich Bauer (1857–1901) *[[Ivan Bazilevski]] (1898–1989) *[[Aleksei Baiov-Hauteville]] (1899–1923) *[[Georg Beck]] (1777–1840) *[[Aimée Beekman]] (1933) *[[Vladimir Beekman]] (1929–2009) *[[Priidu Beier]] (1957) *[[Veiko Belials]] (1966) *Pavel Belikov (1911–1982) *Ivan Beljajev (1893–1927) *Vadim Belov (1890– u.1930) *[[Jan Beltrán]] (1970) *Eduard Berendts (1860–1930) *Edgar Berent (1886–1937) *[[Bruno Berg]] (1863–1907) *[[Lew R. Berg]] (1968–2005) *[[Maimu Berg]] (1945) *[[Jaan Bergmann]] (1856–1916) *Oleg Harald Carl Ernst Berting (1887–1945) *[[Aarne Biin]] (1942–2022) *Regina Birk (1911–1999) *Tiit Birkan (1938) *Linda Blitse (1915) *Karl Bolšakov (1897–1950) *[[Sergei Bolšakov]] (1901–1990) *[[Irina Borman]] (1901–1985) *[[Eduard Bornhöhe]] (1862–1923) *Elisabeth van den Bosch de Jongh (1889–1969) *[[Tõnis Braks]] (1885–1966) *[[Friedrich Brandt]] (1830–1890) *Rhona Brasche Villanueva (1934) *Mihkel Bravat ([[Mikk Murdvee]]; 1980) *[[Piret Bristol]] (1968) *[[Reiner Brocmann]] (1609–1647) *[[Nadežda Bromlei-Suškevitš]] (1884–1966) *Alfred Brust (1891–1934) *Rolf Bubert *[[Villem Buk]] (1879–1941) *Marite Butkaite (1988) *Eduard Bökler (1892–1968) *Johann Reinhold Hellmut Büttner (1871–1957) ==C== *[[Siret Campbell]] *chaneldior ([[Tanel Rander]]; 1980) *[[Contra]] (Margus Konnula; 1974) *Anna von Cossart (1850–1914) ==D== *[[Alide Dahlberg]] (1891–1981) *Harald-Victor Dahl (1895–1941) *Augusta Damanski (1877–1959) *Martha von Dehn-Grubbe *Artur Johannes Devis (1886–1942) *[[Riina Dmohovski]] (1931–2009) *Leo(nid) Dolenko (1936–2018) *Zinaida Dormidontova (1884–1976) *Johannes Dunkel (1845–1935) *Taavet Dünamo *Boriss Düšen (1886–1949) ==E== *[[Elle Eha]] (1941) *'''Charles (Kalev) Ehin''' '''(1935)''' *[[Kristiina Ehin]] (1977) *Hendrik Eichenbaum (1925–2007) *[[Juta Erma]] (1924–2018) *[[Robert Eideman]] (1895–1937) *[[Maario Essa]] (1987) *[[Fjodor Einbaum]] (1909–1986) *[[Karl Einer]] (1907–1968) *[[Elmar Elm]] *[[Wiilip Elustus]] (1910–1937) *[[Eve Ernis]] *[[Marje Ernits]] (1948) ==F== *[[Friedrich Robert Faehlmann]] (1798–1850) *Amanda Feigenbaum (1929–2007) *Sergei Feklistov (1935) * *Evine Feldmann (1873–1917) *[[Koidu V. G. Ferreira]] (1975) *[[P. I. Filimonov]] (1975) *Daniel Fiskar (1902–1969) *Paul Fleming (1609–1640) *Walter Flex (1887–1917) *Niina Frank (1891–1949) *Jüri Freimuth (1929) *[[fs]] (Indrek Mesikepp, François Serpent; 1971) *[[Carl Wilhelm Freundlich]] (1803–1872) *[[Peter Heinrich von Frey]] (1757–1833) *Jüri Freyberg (1927–2000) *[[Meelis Friedenthal]] (1973) ==G== *[[August Gailit]] (1891–1960) *Jevgeni Gabovitš (1938–2009) *Anatoli Ganihhin (1926–1999) *Ivan Ganobin *Igor Gaspl (1924–2001) *[[Gennadi Gerodnik]] (1911–2000) *[[Berend Gildenmann]] (1822–1884) *[[Martin Giläus]] (1610–1686) *Isidor Goldman (1909–1995) *Ivetta Gološtšapova (1944) *[[Gori]] (1894–1944) *[[Hellar Grabbi]] (1929) *[[Jüri Grauberg]] (1946) *[[Alide Gregor]] (1907–1994) *[[Ado Grenzstein]] (1849–1916) *Eulalia Grigorjeva (1888–1976) *[[Sveta Grigorjeva]] (1988) *Georgi Grišin (1918–1991) *Aleksander Gronski (1903 –1974) *[[Villem Gross]] (1922–2001) *[[Otto Grossschmidt]] (1869–1941) *Peeter Grünfeldt (1865–1937) *Voldemar Grünstamm (1876–1913) *[[Ivar Grünthal]] (1924–1996) *[[Villem Grünthal-Ridala]] (1885–1936) *Vsevolod Gubin (1914–1998) *Anna Gurina (1911–2009) *[[Oleg Guštšik]] (1914–1941) *[[Vladimir Guštšik]] (1892–1947) *[[Eberhard Gutsleff]] (suri 1749) *[[Heinrich Gutsleff]] (1680–1747) *[[Johann Gutsleff]] (suri 1657) *Birgitta Göranson (1947) *[[Heinrich Göseken]] (1612–1681) ==H== *[[Anna Haava]] (1864–1957) *Marie Haava (1881–1947) *Õie Haas (1912–2008) *[[Paul Haavaoks]] (1924–1983) *[[Juhan Habicht]] (1954) *Kalju Habicht (1927–2005) *[[Lehte Hainsalu]] (1938) *Max Halbe 1865–1944) *Herber Haljaspõld (1896–1963) *[[Aivar Haller]] (1961) *[[Roopi Hallimäe]] (1908–1969) *[[Merike Hanni]] (1949) *Alfred Hanschmidt (1920–1994) *[[Aime Hansen]] (1962) *Erich Leopold Emil von Hansen (1886–1929) *[[Leopold Hansen]] (1879–1964) *[[Raimu Hanson (1957)]] *[[Rudolf Hansson]] (1869–1945) *[[Indrek Hargla]] (1970) *[[Airika Harrik]] (1995–) *[[Matthias Friedrich Hasse]] (1717–1777) *[[Marie Heiberg]] (1890–1942) *Julius Heimberg-Kõrreveski (1884–1931) *Viive Heining *Heino Heinlo (1920–2006) *[[Mehis Heinsaar]] (1973) *Heino Heinväli (1921–1944) *[[Gert Helbemäe]] (1913–1974) *Paul Helistvee (1914–1998) *[[Henn-Kaarel Hellat]] (1932–2017) *[[Anton thor Helle]] (1683–1748) *[[Johann Friedrich Heller]] (1786–1849) *[[Kärt Hellerma]] (1956) *[[Mart Helme]] (1949) *[[Peeter Helme]] (1978) *[[Sass Henno]] (1982) *Gustav Herling (1919–2000) *[[Karl August Hermann]] (1851–1909) *Victoria Felicitas von Herzack (1872–1946) *Wilhelmina Theodora Heubel (1843–1923) *Meedy Hiielo (1928–2025) *[[Sirly Hiiemäe]] (1976) *[[Erni Hiir]] (1900–1989) *Ann Hiiusaare (1947- 2001) *[[Karl August Hindrey]] (1875–1947) *Nikolai Hindrikson (Geinrihsen) (1899) *Aleksander Hinno (1904–1992) *[[Kadri Hinrikus]] (1970) *[[Aadu Hint]] (1910–1989) *[[Miina Hint]] (1945) *Päärn Hint (1943) *[[Mari Laaniste|Hiram]] (Mari Laaniste; 1977) *[[Indrek Hirv]] (1956) *[[Tui Hirv]] (1984) *Ksenia Hlebnikova-Smirnova (1914–2004) *[[Karl von Hoerschelmann]] (1899–1951) *[[Otto Reinhold von Holtz]] (1757–1828) *Kalju Hook (1944–2025) *[[Johann Hornung]] (umbes 1660 – 1715) *[[August Hupel]] (1737–1819) *[[Aadu Hurt]] (1968) *[[Jakob Hurt]] *Juhan Hurt (1893–?) *[[Andrei Hvostov]] (1963) *[[Viiu Härm]] (1944) *Erkki Hüva (1965) ==I== *[[Michael Ignatius]] (1713–1777) *[[Rihhard Iher]] (1910–1980) *[[Heidi Iivari]] (1974) *[[Ella Ilbak]] (1895–1997) *[[Heli Illipe-Sootak]] (1974) *[[Peep Ilmet]] (1948) *Georg Iltal (1917–2009) *[[Peeter Ilus]] (1948) *[[Tamara Ilus]] *[[Väino Ilus]] (1929) *[[Aapo Ilves]] (1970) *[[Marje Ingel]] (1972) *[[Kaarel Ird]] (1909–1986) *[[Pavel Irtel von Brendorff]] (1896–1979) *[[Asta Isak]] (1933) *[[Ilmar Isop]] (1932–1977) *Gunnar Isotamm (1948–2003) *[[Jaan Isotamm]] (1939–2014) *Pjotr Izmestjev (1905–1997) *[[Sulev Iva]] (1969) *[[Ilme Ivand]] (1927–2020) *[[Andrei Ivanen]] (1966–2018) *[[Ivan Ivanov]] (1929–2009) *[[Inga Ivanova]] (1961) *[[Albert Ivask]] (1906–1995) *[[Ivar Ivask]] (1927–1992) *[[Jüri Ivask]] (1907–1986) ==J== *[[Piret Jaaks]] (1980) *Mall Jaakson (1925–2021) *[[Andres Jaaksoo]] (1945–2021) *Regina Jaanus *Maire Jaanus (1940) *[[Juhan Jaik]] (1899–1948) *[[Heljo Jaik-Corradi]] (1915–2009) *Katrin Jakobi (1909–1986) *[[August Jakobson]] (1904–1963) *[[Carl Robert Jakobson]] (1841–1882) *[[Peeter Jakobson]] (1854–1899) *[[Tiina Jakobson]] *[[Ilmar Jaks]] (1923–2019) *[[Evald Abram Jalak]] (1903–1974) *Anders Jallai (1960) *Otu Jallai (1937) *Malle Jann-Jaanson *[[Richard Janno]] (1900–1942) *[[Heinrich Jannsen]] (1851–1913) *[[Johann Voldemar Jannsen]] (1819–1890) *Dmitri Jantševetski (1873–1938) *Nora Javorskaja (1925–2023) *Gavriil Jelatšitš-De Bužim (1894–1941) *Boriss Jemeljanov-Jõgi (1915–1989) *[[J.J. Metsavana]] (1982–) *[[Üllar Harald Joasoon]] (1943–) *[[Ernst-Aleksander Joll]] (1902–1935) *J.P. Teineke *Eduard Juhani *Arnold Juhkum (1895–1966) *[[Valter Juhkum]] (1898–1934) *Karl Osvald Juht (1904–1942) *Sander Jursi (1890–1942) *[[Jan Jõemets]] *[[Jaak Jõerüüt]] (1947) *Monika-Aino Jõesaar (1939) *Nikolai Jõeäär (1874–1927) *Ago Jõger (1900–1972) *[[Sandra Jõgeva]] (1976) *[[Heldur Jõgioja]] (1936–2010) *[[Evald Jõgis]] (1927–2010) *[[Harri Jõgisalu]] (1922–2014) *Hermann Jänes (1899–1976) *Eduard Järs (1921–1992) *[[Jaak Järv (kirjanik)|Jaak Järv]] (1852–1920) *Jaan Järvalane ([[Oskar Lõvi]]) (1892–1977) *[[Merle Jääger]] (1965) *Eduard Jürgenfeldt (1900) *Mihkel Jürgens *[[Lennart-Hans Jürgenson]] (1934–2019) *[[Marika Jürgenson]] (1956) *Anton Jürgenstein (1861–1933) *Jüri Jürison (1832–1899) *Valdur Jürissaar (1910–1956) *[[Ottniell Jürissaar]] (1924–2014) *[[Helvi Jürisson]] (1928–2023) *[[Merike Jürjo]] (1959) *Meinart (Meinhard) Jürna (1912–1967) *[[Mihkel Jürna]] (1899–1972) *[[Ruth Jyrjo]] (1969) ==K== *[[Aira Kaal]] (1911–1988) *[[Ain Kaalep]] (1926–2020) *[[Tõnu Kaalep]] (1966) *Aado Kaasik *[[Valter Kaaver]] (1904–1946) *[[Boris Kabur]] (1917–2002) *[[Mihkel Kaevats]] (1983) *Anne Kahro (1974) *[[Marek Kahro]] (1987–) *[[Juta Kaidla]] (1923–1968) *Karl Kailu [Jõgise] (1902–1975) *[[Holger Kaints]] (1957) *[[Krista Kajar]] (Eha Pirso; 1943–2013) *Alo Kajur *Natalia Kalaus (1952–2003) *[[Madde Kalda]] (1903–1984) *Mart Kalda ([[Heino Puhvel]]; 1926–2001) *[[Martti Kalda]] (1973) *[[Hanneleele Kaldmaa]] (1992) *[[Jüri Kaldmaa]] (1968) *[[Kätlin Kaldmaa]] (1970) *Priit Kaldoja (1950–2008) *Voldemar Kaljumäe (1908–1967) *Oleg Kalkin *[[Andreas Kalkun]] (1977) *[[Toomas Kall]] (1947) *Johannes Kallak (1892–1965) *Kaarel Kallak (1926 *[[Aino Kallas]] (1878–1956) *Aleksandra Kallas *[[Ene Kallas]] (1973) *Kristjan Kallas *Linda Kallas 1890–1937) *[[Teet Kallas]] (1943) *[[Helen Kallaste]] (1982) *August Kalman (1896–1981) *[[Ain Kalmus]] (1906–2001) *Erik Kamberg (1938) *[[Reinhold Kamsen]] (1871–1952) *Mare Kandre (1962–2005) *[[Bernard Kangermann]] (1907–1935) *Ilse Kangilaski-Koppa (1909–2001) *Jaan Kangilaski (1936) *Juhan Kangilaski *Ott Kangilaski *[[Bernard Kangro]] (1910–1994) *[[Maarja Kangro]] (1973) *Juhan Kangur (1906–2003) *[[Kalju Kangur]] (1925–1989) *[[Mart Kangur]] (1971) *[[Taavi Kangur]] (1974) *Etkar Kanits (1926–2021) *Pavel Kann (1911–1999) *Valter Kannik (1926–2011) *[[Christian Kannike]] (1863–1891) *[[Johann Kanswey]] (1841–1884) *[[Jaan Kaplinski]] (1941–2021) *Jaan Kappo (1938–2025) *Nikolai Karajev (1978) *[[Maria Karamzina]] (1900–1942) *Ülo Kard (1925) *[[Doris Kareva]] (1958) *Ants Kargaja (1920–2012) *Andres Kariste *Ferdinand Karlson *[[Hille Karm]] (1949) *[[Heldur Karmo]] (1927–1997) *Pjotr Karpenko *Erich Karro (1906–1959) *Hans Karro (1923–2020) *Ilmari Karro (1923–2011) *[[Triinu Kartus]] (1932–2003) *Juhan Karu (1897–1923) *[[Margus Karu]] (1984–2017) *[[Urve Karuks]] (1936–2015) *Ülo-Manifalde Karula (1929–2016) *[[Enn Kasak]] (1954) *Kaster Kaselo (1906–1941) *[[Berit Kaschan]] (1986) *[[Andrus Kasemaa (kirjanik)|Andrus Kasemaa]] (1984) *[[Arno Kasemaa]] (1915–1999) *Veera Kasimova (1949) *[[Agu Kask]] (1906–1977) *Ellen-Kadi Kask *Ferdinand Kask (1900–1941) *Jaan Kask (1897–1966) *Valter Kaskjärv (1914–1979) *[[Aleks Kaskneem]] (1912–1965) *[[Asta Kass]] (1938–1992) *Ene Kass *[[Kristiina Kass]] (1970) *Leelo Kassikäpp (1951) *Tatjana Kašneva-Zolotova (1909–2010) *Sofia-Elizaveta Katkova *Helgi Kauber (1926–2000) *[[Raimond Kaugver]] (1926–1992) *[[Kauksi Ülle]] (Ülle Kahusk) (1962) *Johannes Kaup (1911–2004) *Asta Kaups (1924–2022) *[[Jan Kaus]] (1971) *[[Paul Keerdo]] (1891–1950) *Herman Keernik (1910–1984) *[[Allan Keian]] (1982) *[[Andres Keil]] (1974) *Voldemar Kellamov *Jaan Kello (1947) *Siina Kembi (1919–2011) *[[Heiti Kender]] (1973) *[[Kaur Kender]] (1971) *Siina Kembi *Enn Kera *Olga Kereketkina *[[Leo Kerge]] (1922–1982) *[[Mika Keränen]] (1973) *Enn Kesa (1934–2018) *[[Manivald Kesamaa]] (1921–1985) *[[Kalev Kesküla]] (1959–2010) *Dora-Alviine Kesper (1935) *Jakov Kester (1889) *Arno Kevade (1893) *Elise Kevend (1886–1945) *[[Leida Kibuvits]] (1907–1976) *[[Heino Kiik]] (1927–2013) *Mart Kiilas *[[Sirje Kiin]] (1949) *[[Paul Kilgas]] (1920–1991) *[[Tiina Kilkson]] (1980) *[[Harri Kingo]] (1955) *[[Enn Kippel]] (1901–1942) *Grigori Kirdetsov (1880–1940) *Georgi Kirillov (1952) *Maria Kirschbaum (1918–2012) *[[August Kirsimägi]] (1905–1933) *Aleksandr Kisseljov (1909–2001) *[[August Kitzberg]] (1855–1927) *Lulu Kitzberg-Pappel (1887–1943) *[[Mart Kivastik]] (1963) *[[Aita Kivi]] (1954) *Alfred Kivi (1883–1934) *Hilda Kivi (1908–1994) *[[Kaarel Kivi]] *Karl Kivi (1904–1966) *[[Albert Kivikas]] (1898–1978) *Malle Kivikas (1974) *[[Evelin Kivimaa]] (1974) *Ell Kivimurd (1885–1972) *Madli Kivimäe (1902–1990) *Madis Kivine (1967) *[[Paavo Kivine]] (1939) *[[Andrus Kivirähk]] (1970) *Ormi Kivirähk (1912–1941) *[[Sven Kivisildnik]] (1963) *[[Veronika Kivisilla]] (1978) *[[Mario Kivistik]] (1955) *[[Kiwa]] (1975) *Niina Klaas (1910–1982) *Karl Klaarmann (1907–?) *[[Kalle Klandorf]] (1956) *Reny Klas-Glass (1911–2006) *August Klement (1915–1976) *Fedinand Klimberg (1895–1937) *Vladimir Knecht (1900–1950) *Helle Kochberg (Lydia Frolovskaja) (1905) *[[Liis Koger]] (1989) *[[Lydia Koidula]] (1843–1886) *[[Aino Kolpakova]] (1935–2015) *[[Eva Koff]] (1973) *[[Indrek Koff]] (1975) *Priidu Kohava (1887– 1944 v 1945) *Anna Kohver (1889–1981) *Arthur Kokk (1906) *[[Konstantin Kokla]] (Otto Oja; 1878–1946) *[[Raimond Kolk]] (1924–1992) *[[Ilmi Kolla]] (1933–1954) *Liidia Kompus (1896–1981) *[[Marko Kompus]] (1972) *Albert Koeney (1936–1984) *Viktor Kollin (1927–2008) *[[Eduard Kook]] (1912–1991) *Nikolai Kool (1903–1974) *[[Ott Kool]] (1930–2000) *Maria Koppermann (1882–1980) *Erika Kore (1915–2015) *Arkadius Korp (1923–1985) *[[Arvi Kork]] (1927–1997) *V. L. Konn *Kalju Konsin (1929–2023) *Rudolf Kook (1895–1919) *Matvei Koovas–Kondakov (1885–1941) *Arno Koovits (1904–1933) *Eduard Koppel (1897–'1962) *Maria Kopperman (1882–1980) *Tabea Korjus (1901–1988) *Matti Korp (1937–2009) *August Korsen (1912–1946) *Kaarel Korsen (1906–1980) *Mihhail Korsunski (1924–1997) *[[Vladislav Koržets]] (1951) *Marta Kosenkranius *Juri Kotijev (1940–2022) *[[Igor Kotjuh]] (1978) *Juuli Kotkas (1902–1973) *[[Kustas Kotsar]] (1872–1942) *[[Felix Kotta]] (1910–1963) *Adolf Kraan (1896–1992) *Fred Kraav (1923–2010) *[[Meelis Kraft]] (1975) *Aleksis Krahe (1904–1977) *Karl Krahe (1890–1922) *Eduard Krants (1926–2005) *[[Anu Kree]] (1979) *Jaan Kreek (1885–1908) *Johannes Kreek (1892–1942) *Enn Kreem (1939) *[[Kaarel Kressa]] (1983) *[[Friedrich Reinhold Kreutzwald]] (1803–1882) *Erika Kriedberg (1916–1972) *Olga Kriisa (1900–1987) *[[Tiia Kriisa]] (1941) *[[Kaarel Krimm]] (1863–1894) *Milla Krimm (1894–1978) *Mea Krims-Kotkas (1887–1977) *Emīlija Krišjāne (1888–1968) *Boriss Krjatško (1930–1998) *[[Jaan Kross]] (1920–2007) *Märten Kross *[[Hasso Krull]] (1964) *Ewert Johann Adam von Krusenstjern (1911–1996) *[[Erni Krusten]] (1900–1984) *[[Pedro Krusten]] (1897–1987) *[[Oskar Kruus]] (1929–2007) *[[Priit Kruus]] (1981) *[[Rein Kruus]] (1957–1992) *[[Kalju Kruusa]] (1973) *Juhan Kruustee (1884–1942) *[[Jaan Kruusvall]] (1940–2012) *Felissa Kruut (1901–1957) *[[Valter Kruut]] (1932) *Vera Krõžanovskaja–Rochester (1861–1924) *Barbara Juliane von Krüdener (1764–1824) *Alfred Kubbo (1917–1978) *August Kubja (1902–1995) *Eduard Kubjas (1896–1983) *[[Veli Kudres]] (1903–1967) *[[Reet Kudu]] (1949) *Emil Kuhi (1910–2000) *[[Friedrich Kuhlbars]] (1841–1924) *Bruno Kuik (1923–1971) *Adolf Kukanov (1932–2022) *[[Aivar Kull]] (1955) *[[Avo Kull]] (1945–2019) *Boris Kull (1925–2016) *Hilja Kull (1924–2019) *Anita Kullend (1904–1930) *Ulrich Peeter Kullend (1908–1942002)1) *Oskar Kullerkupp (1897–1943)<ref>[https://ida.aule.ee/muu/inimesed.html Kullerkupp, Oskar (sündinud Oskar Kupp; kasutanud pseudonüümi O. K.) (1897–1943)], Tuntumad Kaukaasia eestlased ja Kaukaasias tegutsenud eestlased. ida.aule.ee (vaadatud 28.12.2025)</ref> *[[Richard Kullerkupp]] (1891–1931) *Helmi Kuma (1903-?) *[[Juhan Kunder]] (1852–1888) *Oskar Kuningas (1911–1997) *[[Leo Kunnas]] (1967) *[[Kristiine Kurema]] (1990) *[[Kalle Kurg]] (1942) *Mihhail Kurganov (1912–2002) *Alfred Kurlents (1902–1990) *Kurs, Ott (1938) *Arnu Kurve (1907–1937) *Ivan Kurtšavov (1916–2002) *[[Lembit Kurvits]] (1954–2017) *[[Robert Kurvitz]] (1984) *[[Tamur Kusnets]] (1975) *[[Toomas Kuter]] (1975) *[[Elar Kuus]] (1899–1988) *[[Paul Kuusberg]] (1916–2003) *Ulrich Peeter Kuusberg-Kullend (1908–1941) *Paul Kuusik (1890–1963) *Paul Kuusik (1899–1977) *[[Timotheus Kuusik]] (1863–1940) *Sergei Kuznetsov * *Arnold Kõiv (1901–1963) *Leo Kõiv (1906–1950) *[[Madis Kõiv]] (1929–2014) *Peeter Friedrich Kõiv (1866–1946) *Salme Kõiv (1909–2007) *[[Erkki Kõlu]] (1970) *Tiia Kõnnussaar (1965) *[[Ahti Kõo]] (1952) *[[Armin Kõomägi]] (1969) *Pendo Kõrboja (1887–1951) *[[Jakob Kõrv]] (1849–1916) *Jaan Kõue (Vastisson) (1890–1940) *[[Kadri Kõusaar]] (1980) *[[Raissa Kõvamees]] (1907–1989) *Jaak Känd (1955) *Harry Käo–Tammsalu (1925–1994) *[[Henno Käo]] (1942–2004) *[[Jaan Kärner]] (1891–1958) *[[Siim Kärner]] (1945–2007) *Ida Käsper (1912–1961) *[[Kalle Käsper]] (1952) *[[Käsu Hans]] (?–1715) *Nigulas Käbin (1905–1926) *Osvald Käärid (1908–1941) *[[Christoph Michael Königseer]] (1723–1786) *[[Carl Eduard Körber]] (1802–1883) *[[Martin Körber]] (1817–1893) *Harry Kübar *[[Madis Küla-Nurmik]] (1890–1969) *[[Ilmar Külvet]] (1920–2002) *[[Asko Künnap]] (1971) *[[Heli Künnapas]] (1982) *Linda Künnapas (1906–1996) *Ants Künnapuu (1928–1988) *[[Mall Künnapuu]] (1913–1988) *[[Ain Kütt]] (1975–) *Leelo Kütt (1927) * ==L== *[[Ilmar Laaban]] (1921–2000) *Karl Laagus (1874–1954) *[[Ilona Laaman]] (1934–2017) *Evy Laamann Kalbus (1922–2021) *Ottomar Laamann (1900–1988) *Paul Laan (1928) *Julius Laane *[[Maiu Laaneoja]] (1993) *Juhan Laanjärv (1900–1980) *Andrus Laansalu (1969) *Valve Laar (1929–2003) *Ivar Laaring (1965...1997) *[[Helle Laas]] (1941) *Karl Laas (1908–1967) *Ivan Lagovski (1889–1941) *[[Riho Lahi]] (1904–1995) *[[Uno Laht]] (1924–2008) *Uno Laht II (1953) *Linards Laicens (1883–1938) *[[Leena Laid-Parker]] (1902–1942) *[[Eerik Laidsaar]] (1906–1962) *Hans Laidwa (1943) *[[Einar Laigna]]-Mühlenbach (1937) *Raivo Laikre (1922–1999) *[[Herta Laipaik]] (1921–2008) *Eino Lainvoo (1921–2007) *[[Leo Laks]] (1931) *[[Meinhard Laks]] (1928–2008) *Ruuben Lambur (1925–2024) *Dagmar Lamp (1984) *Väino Lang (1918–1941) *[[Andres Langemets]] (1948) *Andi Laos (1887–1948) *Mati Laos (1955) *[[Ester Laos]] (1931) *Johannes Lapp *Aleksander Lassmann *[[Jaan Lattik]] (1878–1967) *[[Margus Lattik]] (Mathura; 1973) *[[Vello Lattik]] (1935–2007) *[[Märt Laur]] (1980) *[[Gustav Johann Laurentius]] (suri 1704) * *[[Hans Leberecht]] (1910–1960) *Maria Lee ([[Maria Lee Liivak]]; 1984) *Jaan Leemets (1936–2023) *[[Diana Leesalu]] (1982) *Meinhard Leetmaa (1903–1980) *[[Andres Lehestik]] (1962) *[[Harri Lehiste]] (1931–1984) *Ann Lehtmets (1904–2000) *Tiit Lehtmets (1927–1999) *[[Tõnis Lehtmets]] (1937) *[[Uno Leies]] (1931–1988) *[[Mart Lekstein]] (1886–1939) *[[Ira Lember]] (1926–2025) *Voldemar Lember (1906–1941) *[[Mae Lender]] (1981) *[[Jana Lepik]] (1981) *[[Kalju Lepik]] (1920–1999) *Ignace Lepp (1909–1966) *[[Marta Lepp]] (1883–1940) *[[Jaan Leppik]] (1861–1943) *Rhoda-Maud Lepson-Merila (1909–1991) *Ahto Levi (1931–2005) *'Aleksander Levin (1936–1990) *Marek Liinev *Ellen Liiv–Blizner (1921–1995) *Emma Liiv (1903–1941) *Jaan Liiv (?–1921) *[[Jakob Liiv]] (1859–1938) *Joosep Liiv (1870–1957) *[[Juhan Liiv]] (1864–1913) *[[Rolf Liiv]] (1979) *[[Toomas Liiv]] (1946–2009) *[[Ardi Liives]] (1929–1992) *[[Juhan Lilienbach]] (1870–1928) *[[Jakob Heinrich von Lilienfeld]] (1716–1785) *[[Johann Lill]] (1854–1914) *[[Enn Lillemets]] (1958) *[[Jüri Lina]] (1949) *Bernhard Linask (1909–1936) *Adolf Lind (1906–1988) *[[Bernhard Linde]] (1886–1954) *Erna Linde (1897–1944) *[[Hendrik Lindepuu]] (1958) *Jaan Linder (1899–1921) *[[Peeter Lindsaar]] (1906–1990) *Juhan Lindström (1903–1966) *Magnus Lindvest *Peeter Lindvest (1894–1929) *[[Maimu Linnamägi]] (1922–1988) *Aado Lintrop (1956) *[[Jaan Lintrop]] (1885–1962) *Adrianne Mathilde Lints (1909– ?) *[[Martin Lipp]] (1854–1923) *[[Madli Lippur]] (1984–) *Konstantin Ljubtšenko (1915–1984) *[[Endel Loide]] (1900–1987) *Jüri Loigu *Karl Loiken (1868–1951) *Endel Loo (1921–2013) *Heino Loo (1913–1992) *Laine Loo (1920–2018) *Karl Loog (1901–1990) *[[Kairi Look]] (1983) *[[Venno Loosaar]] (1968) *[[Mann Loper]] *[[Caspar Franz Lorenzsonn]] (1811–1880) *Arthur Lossmann (1877–1972) *Aili Ludeks (1910–1975) *[[Johann Wilhelm Ludwig von Luce]] (1750–1842) *[[Ingvar Luhaäär]] (1945) *Salme Luide (1909–1965) *[[Georg Eduard Luiga]] (1866–1936) *[[Juhan Luiga]] (1873–1927) *[[Hans Luik]] (1927–2017) *Rein Luik (1936–2011) *[[Viivi Luik]] (1946) *[[Susan Luitsalu]] (1983) *[[August Lukin]] (1888–1942) *Alma Luks *Alfred Lumeste (1933) *Huko Lumet *Ernst-Richard Lumi (1923–1997) *[[Leho Lumiste]] (1906–1974) *Leopold Lumiste (1906–1974) *Bernhard Lunden (1909–1989) *[[Erkki Luuk]] (1971) *[[Lilli Luuk]] (1976) *[[Oskar Luts]] (1887–1953) *[[Aivo Lõhmus]] (1950–2005) *Annika Lõhmus *[[Jaan Lõo]] (1872–1939) *Vello Läidustare (1908–1974) *[[Helena Läks]] (1987) *[[Eha Lättemäe]] (1922–2012) *[[Bernhard Lülle]] (1921–1995) ==M== *[[Einar Maasik]] (1929–2009) *Aita Maasik (1927–2025) *Maarika Maagemust * [[Jana Maasik]] (1970) *[[Juhan Madarik]] (1899–1941) *Georg Madison (1894–1964) *Voldemar Madisso (1920–2015) *Karl Maid (1910) *Maarika Maagemust *Lilian Gertrud Maiste-Pilberg (1912–2002) *Aleksandr Makarovski (1888–1958) *[[Jaan Malin]] (1960) *[[Carl Eduard Malm]] (1837–1901) *[[Mango Hans]] (suri 1780) *Loreida Manitski (1926–2014) *[[Peter August Friedrich Mannteuffel]] (1768–1842) *Serafim Mansõrev (1866–1928) *Hell Maran (1905–1991) *[[Iko Maran]] (1915–1999) *[[Timo Maran]] (1975) *[[Aime Maripuu]] (1934–2026) *Elmar Maripuu (1952) *Gohar Markosjan-Käsper (1949–2015) *Karl Leopold Marley (1890–1981) *Roman Hugo Marley (1919–2013) *[[George Gottfried Marpurg]] (1755–1835) *[[Jacob Marrasch]] (1721–1792) *Leo Martin (1911–1973) *Ervin Martinson (1924–1977) *Aime Martinson-Andra *[[Otto Wilhelm Masing]] (1763–1832) *[[Uku Masing]] (1909–1985) *Dimitri Maslov (1903–1989) *[[Paavo Matsin]] (1970) *Arno(ld) Matteus (1897–1986) *[[Ülo Mattheus]] (1956) *Ida Meerits *Erich Meerja (1931- 2005) *[[Emo Mei]] (1905–1992) *[[Kaupo Meiel]] (1975) *[[Peeter Meisel]] (1901–1937) *Enel Melberg (1943) *Julius Ernst Meigas (1882–1968) *Andres Mens (1873–1920) *Tiit Merenäkk (1948) *[[Triinu Meres]] (1980) *[[Lennart Meri]] (1929–2006) *[[Kersti Merilaas]] (1913–1986) *[[Arne Merilai]] (1961) *[[Kuido Merits]] (Wido Moritz, 1962) *Ilse Merkson (Märkson) (Eermann) (Bimba) (1910 -?) *[[Riho Mesilane]] (1949–1993) *Vello Mespak (1936–2022) *[[Arvo Mets]], eesti päritolu vene luuletaja (1937–1997) *Sulev Mets (1930–2018) *[[Lehti Metsaalt]] (1933–2003) *[[S. M. Rattiste|Siiri Metsamägi]] (1964) *[[Mait Metsanurk]] (1879–1957) *[[Leo Metsar]] (1924–2010) *Adele Metua (1908–2005) *[[Jaan Metua]] (1889–1945) *Rafael Mihhailov *[[Ann Mihkelson]] (1945) *[[Ene Mihkelson]] (1944–2017) *Ülle Miilen (1963) *[[Henn Mikelsaar]] (1943) *[[Ustav Mikelsaar]] (1943) *[[Ilmar Mikiver]] (1920–2010) *Hilda Mikk (1921–2025) *[[Urmas Mikk]] (1957–1999) *[[Sven Mikser]] (1974) *[[Alex Milits]] (1932–2012) *[[Voldemar Miller]] (1911–2006) *Romuald Minna (1926–1988) *Anna Mirka (1905–2008) *Elfriede Armilde Mitt (1913–1997) *Gerda Mitt (1921–2010) *Eduard Molok 1947–2015) *Arvi Moor (1909–2001) *[[Reed Morn]] (1898–1978) *[[Helene Moss]] *[[Mudlum]] (Made Luiga) *Villem Muld (1914–1984) *[[Helgi Muller]] (1932–1971) *Külli Muna (1960–2003) *Aimur Murd (1913–1977) *Niina Murrik-Polonsky (1897–1947) *[[Kati Murutar]] (1967) *[[Ann Must]] (1953) *[[Mihkel Mutt]] (1953) *Sulev Muttik (1937–2002) *[[Julius Muuga]] *[[Kalle Muuli]] (1958) *[[Mats Mõtslane]] (1884–1956) *Leho Mõtus (1913–1942) *[[Helmi Mäelo]] (1898–1978) *[[Kristel Mägedi]] (1981–) *[[Arvo Mägi]] (1913–2004) *[[Milla Mägi]] (1949) *[[August Mälk]] (1900–1987) *Magnus Mälk (1912–1999) *Voldemar (Valdar) Mälk (1898–1970) *[[Heljo Mänd]] (1926–2020) *[[Talvike Mändla]] (1992) *[[Jakob Mändmets]] (1871–1930) *[[Lea Mändmets]] (1963–) *[[Eduard Männik]] (1906–1966) *[[Raimo Männis]] (1931) *Leelo Märjamaa-Reintal (1969) *[[Veiko Märka]] (1964) *[[Vassili Mölder]] (1878–1943) *[[Josua Möllenbeck]] (suri 1650) *[[Michael Möllenbeck (vaimulik)|Michael Möllenbeck]] (1595–1656) *Aleksander Müller (1947–2013) *[[Georg Müller]] (suri 1608) *Ülo Hjalmar Müllerhof (1925–1989) *[[Otto Münther]] (1864–1929) *Aino Müür (1923–2008) *Heili Müüripeal (1933–2008) *[[Mare Müürsepp]] (1958) == N == *[[Yri Naelapea]] (1896–1969) *[[Johannes Naaris]] (1914–1948) *[[Alice Naelapea]] (1899–1999) *[[Valli Naelapea]] (1934–1989) *Johannes Nahkur (1895–1998) *[[Ivan Narodny]] (1869–1953) *Peeter Narson (1894–1924) *[[Boriss Nartsissov]] (1906–1982) *[[Olga Nartsissov–Esslinger]] (1911–1985) *[[Tia Navi]] (Tiia Kõnnussaar; 1965) *[[Boriss Nazarevski]] (1911–1944) *[[Jaan Nebokat]] (1844–1909) *[[Gunnar Neeme]] (1918–2005) *[[Imbi Neeme]] *[[Jenny Olga Christine Neggo-Võssokotsky]] (1881–1973) *[[Olga Nekljudova]] (1909–1989) *[[Natalja Nekramatnaja]] *[[Viktor Nelik]] (1927–1989) *Marie Neumann Ilves (1899–1991) *[[Arne Nielsen]] *August Nieländer (1887...1986) *Aare Niinemägi (1911–1986) *[[Vassili Nikiforov-Volgin]] (1901–1941) *Valentin Nikišin *[[Ellen Niit]] (1928–2016) *Arno Niitme (1909–2003 *[[Endel Nirk]] (1925–2018)) *[[Nirti]] (Triin Põldra; 1988) *Helle-Mall Nittim-Risti (1931) *[[Andrus Norak]] (1958–2011) *Edgar Norman(n) (1902–1988) *Johannes Normann (1875– u.1934) *[[Dagmar Normet]] (1921–2008) *[[Katja Novak]] (1998) *[[Peeter Novod]] (1948) *[[Eduard Nukk]] (1896–1978) *[[Lea Nurkse]] (1904–1960) *[[Minni Nurme]] (1917–1994) *[[Juhan Nurmvee]] (Johan Feldbach; 1901–1972) *[[Vsevolod Nõmtak|Vsevolod (Aarend) Nõmtak]] (1908) *[[Enn Nõu]] (1933) *[[Helga Nõu]] (1934) *[[Erik Nöörme]] (1918) ==O== *J. Oro ([[Julius Oengo]]; 1901–1941(?)) *Kronid Oboištšikov (1920–2011) *Ada Oengo-Juhandi (1896–1963) *[[Kirsti Oidekivi]] (Kristin Krull) *[[Meelis Oidsalu]] (1978) *Eduard Oja (1884–1957) *[[Silvi Oja]] (1935–2013) *Arved Ojamaa (1922–2019) *[[Liisi Ojamaa]] (1972–2019) *[[Ave Ojaste]] *Aet Oks *[[Jaan Oks]] (1884–1918) *Kai-Mai Olbri-Kaarna (1943) *[[Gustav Adolph Oldekop]] (1755–1838) *[[Sulev Oll]] (1964 ) *Jetta Ollik-Andevei 1897–1986) *Virve Lilleleid Ollino (1916–2010) *Valter Omel *Ilmar Onton (1921–1971) *Oleg Oppengeim (1948–2013) *Jaan Org (1895–1943) *[[Peeter Org]] (1849–1908) *Jüri Orgusaar (1857–1912) *[[Karen Orlau]] (Katariina Täht; 1975) *Georg(i) Orm (1920–2011) *Hilda Orn (1902–1998) *Mare Osi (1938) *[[Virve Osila]] (1946–2025) *Aleksandr Ossipov (1911–1967) *[[Alma Ostra-Oinas]] (1886–1960) *Klara Emilie Osvet- Miido (1897–1997) *Konstantin Osvet (1889–1946) *[[Loone Ots]] *[[Jaan Otstavel]] (1843–1889) *Kuno Otsus (1943–2014) *Arnold Ottin (1923–1995) *Aino Otto (1917–2003) *Viktor Oxford (1893–1984) ==P== *[[Anna Paas]] (1895–1975) *Raid Paavel (1906–1976) *[[Jaan Paavle]] (1940–2010) *Ants Paikre (1944) *Enno Paikre (1937–2014) *Evald Paikre (1906–1944) *Toivo Paikre (1933–2017) *Leo Paimuste (1911–1941) *[[Aili Paju]] (1938) *[[Imbi Paju]] (1959) *[[Juhan Paju]] (1939–2003) *Anna Pajuleht *[[Rein Pakk]] (1968) *Ernst Paklar (1908–1950) *Karl Palk (1871–1950) *Hermann Pallas (1924–2009) *[[Jüri Pallo]] (1963) *Guido-Arved Palm (1916–1986) *[[Johannes Palm]] (1896–1970) *Reedik Palm (1933–1974) *Hans Palosaar (1936–2012) *Madis Panama (1953) *Milvi Panga (1945) *Johann Panius-Semmiste (1882–1942) *[[Voldemar Panso]] (1920–1977) *Bernhard Pant (?– 1974) *[[Valdo Pant]] (1928–1976) *[[Bruno Pao]] (1931) *Ivan Papulovski (1923–1998) *[[Jüri Parijõgi]] (1892–1941) *[[Eeva Park]] (1950) *Liili-Anne Parlo (1909–1992) *[[Jaan Parv]] (1867–1899) *Valli Parv *[[Mirjam Parve]] (1991) *[[Ralf Parve]] *Evald Past (1900–1991) *Arved Paul (1913–1960) *Niina Pavlova (1897–1973) *Leonora Peets (1898–1995) *Peeter-Vello Peets *Kaljola Pein (1923–1991) *Elmar Pello (1910–2004) * *Veedi Penek (1919–2010) *[[Peno Alnovo]] (1902–1938) *[[Liisa Perandi]] (1879–1946) *Arnold Perendi (1910–2003) *[[Aino Pervik]] (1932–2025) *[[Johann Daniel Petenberg]] (1830–1858) *[[Kristian Jaak Peterson]] (1801–1822) *Peeter Peterson (1898–1941) *[[Margit Peterson]] (1971) *[[Ernst Peterson-Särgava]] (1868–1958) *Peti *[[Johann Christoph Petri]] (1762–1851) *[[Epp Petrone]] (1974) *[[Justin Petrone]] (1979) *Tamara Petrovskaja-Halili (1915–2001) *[[Elmar Pettai]] (1912–2008) *[[Carolina Pihelgas]] (1986) *[[Magda Pihla]] (1908–1989) *Artur Pihlapuu (1911–2000) *[[Jüri Piik]] (1911–1969) *[[Kristi Piiper]] (1983) *Enno Piir (1910–2006) *Leida Piir (1928–2022) *[[Milvi Martina Piir]] (1971) *[[Merilin Piirsalu]] *[[Alar Pikkorainen]] (1968) *Pjotr Pilski (1879–1941) *Edgar Pilt (1920–2003) *[[Lauri Pilter]] (1971) *[[Aare Pilv]] (1976) *Karl Pilvistu (1923–) *[[Vaike Pilvistu]] (1926–1993) *Karl Pinkovski (1875–1930) *[[Paul Pinna]] (1884–1949) *[[Nasta Pino]] (1934–2017) *Mart Pisa (1911–?) *Elmo Ploom (1907–1986) *[[Ülar Ploom]] (1955) *Õilme Ploompuu – van Nest (1905–1994) *Neeme Plutus (1972–2009) *[[Aivar Pohlak]] (1962) *Helve Poska (1925- 2020) *Taavet Poska (1896–1998) *Jelena Pozdnjakova (1917–2010) *Boriss Pravdin (1887–1960) *[[Ketlin Priilinn]] (1982) *[[Linnar Priimägi]] (1954) *[[Lilli Promet]] (1922–2007) *Taimi Proos (1915–2003) *[[Kajar Pruul]] (1959) *Mikk Puhalainen (1935 – 2024) *[[Liivi Puhk]] (1963) *[[Holger Pukk]] (1920–1997) *[[Friedrich Puksoo]] (1890–1969) *[[Pulga Jaan]] (Jaan Pulk; 1947) *Evald Pungas (1909–1966) *Jaan Punisson (1871–?) *Eerik Purje (1927–) *[[Aarne Puu]] (1948) *[[Moritz Maximilian Põdder]] (1852–1905) *[[Neeme Põder]] (Monaco; 1976) *Nikolai Põder (1924) *[[Rein Põder]] (1943–2018) *[[Helmi Põld]] (1908–1969) *Jaan Põldema *Voldemar Põlder (1903–1984) *Alfred Põldmäe (1908–2008) *Ingrid Põldsaar (1944) *Ants Põldur (1907–1945) *[[Asta Põldmäe]] (1944) *[[Siiri Pärkson]] (1979–2024) *Reet Pärjel-Simmul (1940–2021) *Richard Pärlin (1893–1967) *[[Helga Pärli-Sillaots]] (1912–1939) *[[Jakob Pärn]] (1843–1916) *Malle Pärn (1945) *Eduard Pärna (1906–1992) *[[Marge Pärnits]] (1976) *[[Mikk Pärnits]] (1985) *Aksel Pärtel (1928–2004) *[[Maarja Pärtna]] (1986) *Ernst Pääro (1913–2004) *Aleksander Päärson (1907) *Mesike Päärt-Ploompuu (1902–1967) *[[Hans Pöögelmann]] (1875–1938) *[[Erik Püvi]] (1931–1976) ==Q== *[[Johann Christian Quandt]] (1704–1750) ==R== *[[Salme Raatma]] (1915–2008) *Elle Raat-Aug (1952–2013) *Joachim Rachel (1618–1669) *[[Jan Rahman]] (1975) *[[Tauno Rahnu]] (1969) *Kalju Rahu ([[Ferdinand Kool]]; 1895–1973) *Arvi Rahula (1900–1943) *[[Juku-Kalle Raid]] (1974) *Kaljo Raid (1918–1995) *Kaljo Raid (1921–2005) *[[Robert Raid]] (1915–1978) *[[Villem Raid (kirjanik)|Villem Raid(la)]] (1884–1937) *Elvi Raidaru (1917–2014) *Voldemar Raidaru (1913–2006) *Vello Raigo *[[Inga Raitar]] (1966) *Voldemar Rajalo *[[Helmi Rajamaa]] (1909–2005) *[[Harald Rajamets]] (1924–2007) *Ella Rajari (1915–1998) *[[Ylle Rajasaar]] (1969) *Johann Rajestik *[[Madis Raju]] (1915–1982) *[[Kerttu Rakke]] (1971) *Voldemar Rakles (1899–1968) *[[Adolf Rammo]] (1922–1998) *[[Helju Rammo]] (1926–1998) *Aleksei Rand (1886–1970) *Hilli Rand (1957) *Lydia Rand (1897–1981) *[[Robert Randma]] (1984) *Vassili Randmets (1900–1984) *Villu Randoja (1940) *Kaie Rang (1992) *[[Helene Ranna]] (1898–1946) *[[Ain Rannaleet]] (1904–1943) *[[Silvia Rannamaa]] (1918–2007) *[[Jaan Rannap]] (1931) *[[Egon Rannet]] (1911–1983) *[[Vaike Rannet]] (1925–1999) *Viktor Rannik (Tilling (1915–1972) *Edmund Ranniko (1922–2013) *Salme Rańniko (1918–2001) *[[Aleksis Rannit]] (1914–1985) *Matti Rannu (1938–1995) *Stefan Ratsevitš (1903–1987) *Urmas Rattus (1936–2008) *[[Eno Raud]] (1928–1997) *Liis Raud (1903–1984) *[[Mart Raud]] (1903–1980) *[[Mihkel Raud]] (1969) *Märt Raud (1881–1980) *[[Paul Johannes Raud]] (1999) *[[Piret Raud]] (1971) *[[Rein Raud]] (1961) *[[Toomas Raudam]] (1947) *[[Aleksander Raudjal]] (1734–1817) *[[Leopold Raudkepp]] (1877–1948) *[[Kuldar K. Raudnask]] (1965–1985) *Ernst Raudsepp (1899–1947) *[[Hugo Raudsepp]] (1883–1952) *Karl Raudsepp (1908–1992) *[[Sulev Raudsepp]] (1941–2017) *[[Mait Raun]] (1963) *[[Ott Raun]] (1940) *[[Vallo Raun]] (1935–2024) *[[Mauri Raus]] (1942–1990) *[[Helju Rebane]] (1948) *Lea Rebane (1926–2019) *[[Leida Kudisiim|Leida Rebane]] (Leida Kudisiim; 1923) *[[Marie Rebane]] (1912–2004) *[[Carl Martin Redlich]] (1853–1896) *Katrin Reemet (1952–1993) *Konstantin Reemets (1906–?) *Paul Reets (1924–2016) *Jaak Reevits (1866–1962) *[[Rudolf Reiman]] (1893–1957) *Taisi Reiman (1920- 2006) *[[Katrin Reimus]] (1961–2009) *[[Reeli Reinaus]] (1977) *[[Astrid Reinla]] (1948–1995) *[[Ado Reinvald]] (1847–1922) *Juta Reitsnik (1918–1982) *Liili Remmel (1965) *[[Maie Remmel]] (1940) *[[Olev Remsu]] (1947) *[[Andres Rennit]] (1860–1936) *Ants Reoli (1943–1993) *[[Villem Ridala]] (1885–1942) *[[Kaur Riismaa]] (1986) *Rein Riitsalu (1923–1970) *[[Rudolf Rimmel]] (1937–2003) *[[Karl Ristikivi]] (1912–1977) *Siiri Ristla *Heino Rohan (1926–1985) *[[Birk Rohelend]] (Hele-Riin Moon; 1981) *[[Richard Roht]] (1891–1950) *Laine Rohtla (1927–2007) *Leida Rohtla (1911–2002) *Boriss Roitblat (1953) *[[Ralf Rond]] (1893–1981) *[[Lille Roomets]] (1977–) *Elisabeth Roos-Bazilevskaja (1902–1951) *Heljo Roos-Võsari (1922–2008) *Meta Roos- Irtel von Brenndorf (1904–1989) *[[Aarand Roos]] (1940–) *[[Arthur Roose]] (1903–1929) *[[Jürgen Rooste]] (1979) *[[Marek Roots]] (1976) *Oskar Rootsman (1897–1919) *[[Mati Rosenstein]] (1945) *Riina Rossa *[[Joachim Rossihnius]] (umbes 1600 – 1646) *Viktor Rotko (1903...1942) *Vladimir Rozanov (1917–1982) *Vsevolod Roždestvenski (1895–1977) *[[Aarne Ruben]] (1971) *Nina Rudnikova-Uexküll (1890–1940) *[[Olavi Ruitlane]] (1969) *[[Arp Rullingo]] (1913–1942) *[[Jaan Rummo]] (1897–1960) *[[Paul Rummo]] (1909–1981) *[[Paul-Eerik Rummo]] (1942) *[[Karl Rumor]] (1886–1971) *Aivar Rumvolt *Juta Rundu (1931–2020) *Ernst Rungi (1885–1975) *[[Hando Runnel]] (1938) *[[Simo Runnel]] (1977) *[[Friedrich Nikolai Russow]] (1828–1906) *[[Valentin Ruškis]] (1910–2004) *[[Christian Rutoff]] (1879–1940) *[[Linda Ruud]] (1932–2010) *Karin Ruus (1913–1976) *Katrin Ruus *Albert Ruutsoo (1913–1999) *[[Johannes Ruven]] (1902–1942) *[[Andrus Rõuk]] (1957) *[[Grethe Rõõm]] (1976) *[[Vambola Rähn]] (1923–1984) *[[Ellinor Rängel]] (1902–1967) *Krista Räni (1962) *[[Piret Räni]] (1974) *[[Valeria Ränik]] (1964) *Virve Rännang (1904–1942) *[[Lauri Räpp]] (1977–) *Jüri Rästas (1934–2010) *Manivald Rästas (1934–1986) *Valter Rätsepp ( ? –1937) *[[Mariann Rückenberg]] (1988–) *[[Adolf Rühka]] (1878–1901) *Roland-Einar Rüütel (1925–2021) *[[Hilja Rüütli]] (1921–2009) ==S== *[[Kalju Saaber]] (1944–2026) *August Saabas (1907) *Aino Saadik *[[Andres Saal]] (1861–1931) *Armin Saan (1866–1955) *[[Anti Saar]] (1980) *[[Ants Saar]] (1920–1989) *[[Henrik Saar]] (1903–1944?) *Ira Saar (1923–2015) *[[Juhan Saar]] (1929–2007) *[[Olivia Saar]] (1931–2025) *[[Veera Saar]] (1912–2004) *[[Triina Saare]] (1913–2002) *[[Rünno Saaremäe]] (1966–2011) *Aleksander Saarna (1899–1949) *Elmar Lembit Saarniit (1922–2017) *[[Karin Saarsen]] (1926–2018) *[[Leopold Saarts]] (1908–1937) *[[Mari Saat]] (1947) *[[Mare Sabolotny]] (1990) *Mihhail Safonov (1935 *[[Edgar V. Saks]] (1910–1984) *Hilda Saks-Esko (1909–1996) *Silvia Salasoo (1928–2018) *[[Georg Saleman]] (1597–1657) *[[Herbert Salu]] (1911–1988) *Kristel Salu (1975) *Meelis Salujärv *Maria Salundi (1914–2010) *[[Rein Saluri]] (1939–2023) *[[Mihkel Samarüütel]] (1976) *[[Evelin Samuel]] (1975) *[[Einar Sanden]] (1932–2007) *[[Kristjan Sander]] (1977) *[[Rein Sander]] (1945–2025) *[[Tõnis Sander]] (1887–1914) *Tõnu Sander *Alma Sang (1900–1993) *[[August Sang]] (1914–1969) *[[Joel Sang]] (1950) *Vladimir Sappak (1921–1961) *Ellen Sarap-Irs {Kärm} (1915–2007) *[[Valve Saretok]] (1911–2004) *Ellen Sauks (1923–2008) *[[Peeter Sauter]] (1962) *Edzard Schaper (1908–1984) *Sterna Schliefstein (1908–1941) *[[Hermann Julius Schmalz]] (1870–1945) *[[Erik Schmidt]] (1925–) *Vera Schmidt (1915 – ) *Valmar Schotter (1969–2009) *Evald Schultz (1869–1941) *[[Uno Schultz]] (1956) *Eva Schulzenberg (1908–1985) *[[Joachim Gottlieb Schwabe]] (1754–1800) *[[Male Schwarz]] (1925) *[[Johann Georg Schwartz]] (1793–1874) *[[Johann Schwelle]] *[[Johann Benjamin Sczibalski]] (1728–1797) *[[Gustav Heinrich Schüdlöffel]] (1798–1859) *[[Mihkel Seeder]] *[[Andrus Seelik]] *[[Tõnu Seero]] (1957–1998) *Edgar Sein (1908–1941) *Frieda Selg (1909–1986) *Johannes Selg (1908–1973) *Elvine Sell (1922–2016) *[[Tiia Selli]] (1959) *Karl-Hanto Selmet (1927–1996) *Boriss Semjonov (1894–1942) *[[Kaupo Sempelson]] *[[Johannes Semper]] (1892–1970) *[[Tiit Sepa]] (1964–2017) *Henrik Sepamaa (1905–1990) *[[Milvi Seping]] (1929) *[[Arnold Sepp]] (1908–1979) *[[Ene Sepp]] (1991) *Georg Sepp (1927–2000) *[[Kaja Sepp (kirjanik)|Kaja Sepp]] (1969) *[[Rein Sepp]] (1921–1995) *[[Ly Seppel]] (1943) *Aarne Seppel (1974) *[[Raivo Seppo]] (1973) *[[Herman Sergo]] (1911–1989) *[[Igor Severjanin]] (1887–1941) *Mihhail Sidorov (1893–1960) *Tatjana Sigalova (1969) *[[Arvi Siig]] (1938–1999) *[[Imre Siil]] (1957) *Maria Siiman (2001) *[[Aleksander Siivas]] (1922–1967) *Artur Sikemäe (1895–1942) *[[Ilmar Sikemäe]] (1914–1998) *[[Ivar Sild]] (1977) *[[Merle Sild]] (1960) *[[Marta Sillaots]] (1887–1969) *Silver Silliksaar (1942) *Viktor Simberg (?–1987) *Uino Simmul 1934–2004) *Minna Simre (1902–1941) *Salme Sinimets (1913–1996) *[[Siim Sinamäe]] (1992) *Karl Sinijärv (1916–1987) *[[Karl Martin Sinijärv]] (1971) *Juhan Sinimäe (1910–1984) *[[Triin Sinissaar]] (1975) *[[Peeter Sink]] (1902–1957) *[[Aristarch Sinkel]] (1912–1988) *[[Aleksander Sipelgas]] (1885–1937) *[[Rudolf Sirge]] (1904–1970) *[[Virgo Sirvi]] *[[Agu Sisask]] *Johannes Siska (1913–1973) *Jegor Julius von Sivers (1823–1879) *[[Grigori Skulski]] (1912–1987) *Nataly Smirnov *Vladimir Smolenski (1901–1961) *[[Juhan Smuul]] (1922–1971) *[[Kerttu Soans]] (1961) *[[Redik Soar]] (1882–1946) *[[Mart Sohberg]] (1839–1927) *Aleksei Sokolov (1910–1992) *Georgi Solovjov (1912–1973) *[[Jakob Martin Sommer]] (1860–1897) *[[Lauri Sommer]] (1973) *Lea Soo (Eiv Eloon) (1945) *Juhan Sookas *Reet Sool (1951–2021) *Helmi Sooman (1913–1982) *Herta Sooman (1913–1970) *[[Peep Sooman]] (1978) *[[Triin Soomets]] (1969) *Mati Soonik (1944) *Mihkel Soonlepp (1858–1934) *Endel Soonsein *[[Ivar Soopan]] (1971) *[[Berit Sootak]] *Aksel Soots *Georgi Sorgonin (1904–1976) *[[Jaan Speek]] (1866–1921) *Isak Spungin (1923–1984) *[[Ita Srankk]] * *[[Heinrich Stahl]] (u. 1600–1657) *[[Victor Julius Stein]] (1841–1873) *[[Peter Andreas Johann Steinsberg]] (1795–??) *Eda Stern (1929–2021) *[[Hermann Stock]] (1916–1987) *[[Philipp Stramm]] (1814–1871) *Wolf Dietmar von Stryk (1937–2015) *[[Lilli Suburg]] (1841–1923) *Dimitri Suigussaar *Elmar Suigussaar (1901–2005) *[[Harald Suislepp]] (1921–2000) *[[Gustav Suits]] (1883–1956) *Oskar Surva (1902–1990) *Aleksander Susi *[[Heino Susi]] (1925–1987) *Artemi Sutt (1917–1996) * *[[Aleksander Suuman]] (1927–2003) *[[Suve Jaan]] (1777–1851) *Erich Suvi (1935–2009) *Erika Suvi (1915–2015) *Boriss Svobodin (1878–1942) *[[Venda Sõelsepp]] (1923–2006) *Marie Sõggel (1884–1938) *Õie Sõster-Haas (1912–2008) *Vello Sõukand (1960–2001) *Olga Särel (1894–1979) *[[Ilmar Särg]] (1955) *[[Indrek Särg]] (1966) *Aadu Säärits (1908–1982) *[[Valter Sääsk]] (1939–2014) *[[Karl Eduard Sööt]] (1862–1950) *[[Peeter Südda]] (1830–1893) *[[Juhan Sütiste]] (1899–1945) *[[Kulno Süvalep]] (1929–1996) ==Š== *[[Jüri Šumakov]] *Boriss Štein (1933–2017) *Sergei Štein (1882–1955) *Anton Štšerbakov (1908–1978) *Boris Štšutskoi (1870–1964) ==Z== *[[Tatjana Zrjanina]] (1910–1998) *Leonid Zaitsev (1909–1992) *[[Elīna Zālīte]] (1898–1955) *Avo Zelinski (1958–2017) *Vieno Zlobina (1919–2020) *Olga Žurjari-Ossipova (1961–) *Janis Žigurs (1915–1988) ==T== *[[Aleksandra A. T.]] (1993) *[[Agnes Taar]] (1898–1976) *[[Ingel Tael]] *[[Leila Tael-Mikešin]] (1984) *Dmitri Taevere *Boris Taggo-Novosadov (1907–1945) *[[Sulev Tailo]] (1920–2010) *Ilze Tālberga (1985) *Eino Tali (1922–1999) *Joosep Heinrich Talomaa-Teinmann (1896–1923) *[[Ilmar Talve]] (1919–2007) *[[Mai Talvest]] (1909–2001) *[[Jüri Talvet]] (1945) *[[Malle Talvet]] (1955) *[[Heiti Talvik]] (1904–1947) *Elmar Talviste (1937–1985) *Julius Tamberg *Karl Tamjärv (1919–2015) *[[Aksel Tamm (1923–1987)|Aksel Tamm]] (1923–1987) *[[Aksel Tamm]] (1931–2023) *Arnold Tamm (1906–1942) *Arnold Tamm (1927–) *[[Jaanus Tamm]] (1957–2010) *[[Jakob Tamm]] (1861–1907) *[[Laur Tamm]] (1911–1998) *[[Margus Tamm]] (1977) *Ursus Tamm (1910–1942) *Valter Tamm (1937–) *[[Tiina Tamman]] (1948) *[[August Tammann]] (1893–1934) *[[Henno Tammart]] (1909–1943) *[[Aino Tammeorg]] *[[Katariina Tammert]] (1982) *[[Agu Tammeveski]] (1951) *[[Katrin Tammik]] (1945–1999) *[[Evald Tammlaan]] (1904–1945) *[[Anton Hansen Tammsaare]] (1878–1940) *[[Jaan Tangsoo]] (1963) *Heino Taremäe (1921–2000) *[[Tiit Tarlap]] (1954–2017) *Leida Tarmel (1903–1971) *Eha Tarmet-Toomberg (1907–1993) *Hillo Tarvel *Edur Tasa (1903–1941) *[[Ilmar Taska]] (1943) *[[Aleksander Tassa]] (1882–1955) *Edmund Taster *[[Triin Tasuja]] *[[Tuuli Taul]] (1986) *[[Alma Teder]] (1908–1990) *Berta Teder (1905–1979) *Ernst Teder (1915–1993) *Juhan Teder (1911–1999) *[[Tarmo Teder]] (1958) *[[Andra Teede]] (1988) *[[Endla Tegova]] (1922–1987) *[[Maria Teiverlaur]] (1955–) *Kristiina Teiss *[[Paul Tekkel]] (1882–1944) *[[Indrek Tenno]] (1969) *[[Endel Tennov]] (1926–1978) *Elise Tenter (1888–1931) *[[Alfred Teppan]] (1890–1975) *[[Arnold Terijõe]] (1902–1937) *Marina Tervonen (1953) *Liidia Tetergova (1932–2012) *[[Anne-Mai Tevahi]] (1989) *[[Aino Thoen]] (1913–2010) *[[Johann Thomasson]] (1817–???) *Erik Thomson (1915–1990) *[[Aino Tigane]] (1912–1991) *[[Leida Tigane]] (1908–1983) *Urmas-Armas-Ingel Tigane (1970–2020) *Valentine Tigane (1906–1987) *Lembit Tihkan (1930–2023) *[[Hans Tiismann]] (1829–1886) *Loit Tiitsaar (1921–1998) *[[Nete Tiitsaar]] (1989) *[[Romulus Tiitus]] (1906–1982) *[[Gustav Tikerpuu]] (1888–1913) *August Tiko *[[Roland Tõnisson]] (1968) *[[Mihkel Tiks]] (1953) *Urmas Tilga (1966) *Julius Tillo (1919–1995) *Osvald Timmas (1913–2005) *[[Rostislav Titov]] (1928–2013) *Helene Tobias-Malõševskaja (1908–2001) *Jaak Tobre *[[Erik Tohvri]] (1933) *Nelly Toiger (1895–1969) *[[Tuuli Tolmov]] (1994) *[[Aleksander Ferdinand Tombach]] (1872–1944) *[[Donald Tomberg]] *Tamara Tomberg *Valentin Tomberg (1900–1973) *Viktor Tomberg (1915–1984) *Ilona Tominga (1964) *Juhan Tomingas *[[Ilmar Tomusk]] *Alma Toom (1903–1945) *[[Kusta Toom]] (1892–1973) *Leon Toom (1921–1969) *Liidia Toom (1890–1976) *[[Aino Toomaspoeg]] (1916) *Elmar Toome (1921–1941) *Juhan Toomepuu (1902–1990) *[[Tiia Toomet]] (1947) *[[Tanel Toomik]] *[[Osvald Tooming]] (1914–1992) *Friido Toomus (1908–1974) *Terje Toomus \Tõeveer (1907–1994) *[[Elin Toona]] (1937) *[[Rein Tootmaa]] (1957) *Kalju Tori (1924–2007) *Ants Tosin (1931...2012) *[[Mats Traat]] (1936–2022) *Linda Traumann (1908) *Ella Treffner (1890–1969) *[[Elem Treier]] (1927–2012) *[[Karl Trein]] (1900–1937) *Marie Elvine Tretjakevitsch (1875–1975) *Leonid Trett (1905–1990) *Lydia Trett (1915–2011) *Jaan Treufeldt (1888–1979) *[[Karl Treinfeldt|Karl Treufeldt]] (1893–1939) *[[Maryliis Teinfeldt-Grins]] (1993) *Leonid Trett (1905–1990) *Nikolai Troitski (1859–) *[[Tõnu Trubetsky]] (1963) *[[Uido Truija]] (1944) *[[Ilmar Trull]] (1957) *Ivan Trull (1929–2015) *[[Oskar Truu]] (1887–1949) *[[Silvia Truu]] (1922–1990) *[[Irma Truupõld]] (1903–1980) *Aleksandr Tšernjavski-Tšernigovski-Dubinski (1884–?) *Sergei Tšõbov *[[Friedebert Tuglas]] (1886–1971) *[[Arnold Tulik]] (1911–1990) *Evald Tults (?–1996) *[[Leelo Tungal]] (1947) *Genrich Turonok (1925–1996) *[[Eet Tuule]] (1941) *[[Jüri Tuulik]] (1940–2014) *[[Ülo Tuulik]] (1940) *Enn Tuuling (1906–1981) *[[Liidia Tuulse]] (1912–2012) *[[Tiina Tuvikene]] (1924–1999) *Maimu Tõldsepp (1902–1990) *Paul Tõldsepp (1908–1984) *Roland Tõldsepp (?–1960) *[[Mats Tõnisson]] (1853–1915) *Hilda Tõnnov (1903–1978) *[[August Tõnurist]] (1869–1943) *[[Maniakkide Tänav]] (1976) *[[Jaan Tätte]] (1964) *Daima Maylis Türner (1926) *[[Eduard Tüür (1961)|Eduard Tüür]] (1961) ==U== *[[Valev Uibopuu]] (1913–1997) *[[Villem Ugandi]] (1898–1942) *[[Enn Uibo]] (1912–1965) *[[Mihkel Ulman]] (1956) *[[Naan Umbusk]] *[[Marie Under]] (1883–1980) *[[Ell Undla]] (1902–1965) *[[Paul Undritz]] (1854–1897) *[[Jaan Undusk]] (1958) *[[Maarja Undusk]] *[[Magda Univer]] (1910–1995) *[[Mati Unt]] (1944–2005) *[[Ester Urbala]] (1982) *[[Leida Urbanik]] (1913–1978) *[[Silvia Urgas]] (1992) *[[Vaptas Urke]] (1923–1983) *[[Inger Urm]] *[[Peeter Urm]] (1949) *[[Reino Urm]] (1933–1991) *[[Jaak Urmet]] (1979) *[[Ago Ustal]] (1933–2010) *[[Richard Uudsemaa]] (1909–1997) *[[Peeter Uuetoa]] *[[Eia Uus]] (1985) *[[Arvo Uustalu]] (1964) *[[Albert Uustulnd]] (1925–1997) *[[Lembit Uustulnd]] ==V== *[[Debora Vaarandi]] (1916–2007) *[[Martin Vabat]] (1981) *[[Urmas Vadi]] (1977) *[[Veronika Vaeras]] *[[Tõnis Vaga]] (1975–2006) *[[Lembit Vahak]] *Enn Vahemets (1929–1978) *[[Aigar Vahemetsa]] (1936–2007) *[[Berk Vaher]] (1975) *[[Irja Vaher]] (1977) *[[Laine Vaher]] *[[Vaapo Vaher]] (1945–2024) *[[Luise Vaher]] (1912–1992) *[[Paul Vahi]] (1911–1941) *[[Vaino Vahing]] (1940–2008) *Jüri Vaht (1901–1925) *[[Jaan Vahtra]] (1882–1947) *[[Robert Vaidlo]] (1921–2004) *[[Arvi Vaigla]] *[[Enn Vaigur]] (1910–1988) *Mati Vaisma (1947–1987) *Vassili Valge (1907–1978) *[[Aksel Vaik]] (1909–1967) *Georg Vaino ( *[[Ao Vaks]] (1912–1993) *[[Karl Valge]] (1901) *[[Vassili Valge]] (1907–1978) *[[Aksel Valgma]] (1910–1966) *[[Mait Vaik]] (1969) *[[Jaanus Vaiksoo]] (1967) *Juhan Valgustee (1909–1970) *[[Peet Vallak]] (1893–1959) *[[Aidi Vallik]] (1971) *[[Mari Vallik]] (1993) *[[Mari Vallisoo]] (1950–2013) *[[August Vallner]] (1889–1962) *[[Hugo Valma]] (1891–1977) *[[Elmar Valmre]] (1905/1909–1944) *[[Edgar Valter]] (1929–2006) *Lembit Valter (1921–2004) *[[Arvo Valton]] (1935–2024) *[[Andres Vanapa]] (1924–2004) *[[Larissa Vanejeva]] (1953) *Veikko Vangonen (1964) *[[Hannes Varblane]] (1949–2022) *[[Ruth Vassel]] (1984) *[[Georgi Vassiljev]] (1905–1994) *[[Margus Veanes]] (1941–1981) *[[Salme Veber]] (1915–2016) *[[Joonas Veelmaa]] (1988) *[[Merle Veesalu-Rand]] (1977) *[[Muia Veetamm]] (1907–1995) *Siegfried von Vegesack (1888–1974) *[[Rein Veidemann]] (1946) *Siegfried Veidenbaum (1904–1997) *Juhan Veidenstrauch (1880–1930) *[[Enn Vellend]] (1904–1941) *[[Rein Vellend]] (1915–1964) *[[Mihhail Veller]] (1948) *[[Aado Velmet]] (1910–1974) *[[Ilmar Vene]] (1951) *[[Erlend-Ferdinand Vennola|Inga Vennola]] (1981) *[[Voldemar Vent]] (1901–1966) *[[Marie Verdei]] (1993) *Gennadi Vereštšagin (1955) *[[Velli Verev]] (1927–1987) *[[Toomas Verrev]] (1979) *Viktor Veskimäe (1902–1967) *Lev Vesselov (1937) *[[Enn Vetemaa]] (1936–2017) *[[Arno Vihalemm]] (1911–1990) *Johannes Vihma (1920–2017) *[[Johannes Viedemann]] *[[Vicky Viidikas]] (1948–1998) *[[Bernhard Viiding]] (1932–2001) *[[Elo Viiding]] (Elo Vee) (1974) *[[Ine Viiding]] (1933–1990) *[[Juhan Viiding]] (1948–1995) *[[Paul Viiding]] (1904–1962) *[[Arved Viirlaid]] (1922–2015) *Voldemar Viirsalu (1912–2006) *[[Aili Viitar]] (1904–2000) *[[Assandra Vikikivi]] *[[Eduard Vilde]] (1865–1933) *[[Jüri Vilde]] (1945–2016) *[[Heiki Vilep]] (1960) *August Vilidu Veltmees (1920–2012) *Elga Viljassar (1908–1988) *[[Ants Viljus]] (1955) *[[Valeeria Villandi]] (1924–2021) *[[Viire Villandi]] (1955–2015) *[[Jevgenia Vimbo]] (1902) *[[Harry Vimson]] (1912) *Ida Vink (1902–1993) *Villi Vink (1927–2022) *Reinhold Vinkler (1907–1942) *[[Toomas Vint]] (1944) *[[Adrian Virginius]] (1663–1706) *[[Ann Viskar]] (1882–1940) *[[Henrik Visnapuu]] (1889–1951) *Lydia Visnapuu (1909–1978) *Jaroslav Voinov (1887–1950) *Zinaida Vojeikova *Valentin Volkov (1911–1986) *[[Juhan Voolaid]] (1971) *Ants Vomm (1931–2003) *[[Jaan Vorms]] (1885–1936) *Elmar Vrager (1916–1988) *Ilja Všivkov (1900–1968) *Ülo Alo Võsar (1942) *Kristjan Võsoberg (1924–2001) *Friedrich (Priidu) Võt(t)i (1912–1960) *Egi Väina *[[Heino Väli]] (1928–1990) *[[Katrin Väli]] (1956) *[[Linda-Mari Väli]] (1988) *[[Silvi Väljal]] (1928–2014) *[[Kaarel B. Väljamäe]] (bööma) (1981) *[[Vaike Väljaots]] (1936–2018) *[[Elme Väljaste]] (1952) *Eduard Värav (1906–1962) *Andres Väärismaa (1908–1944) ==W== *[[Juhan Weitzenberg]] (1838–1877) *Karin Maria Wilde (1908– ?) *[[Asta Willmann]] (1916–1984) *[[Friedrich Wilhelm Willmann]] (1746–1819) *[[Reinhold Johann Winkler]] (1767–1815) *Eugenia von Wiren-Basilewsky (1917–2006) *Ute Wohlrab (1969) *[[Gustav Wulff]] (1865–1946) *[[Hella Wuolijoki]] (1886–1954) *[[Eduard Ludvig Wöhrmann]] (1863–1934) ==Õ== *[[Merike Õim]] (1951) *[[Tõnu Õnnepalu]] (1962) *Edward Õun (1907) *[[Ervin Õunapuu]] (1956) *[[Elmar Õun]] (1906–1977) *[[Voldemar Õun]] (1893–1986) *Edvald Õunapuu (1909–1956) ==Ö== *Jüri Ööbik (1948) *Kuno Ööpik (1919–2005) ==Ü== *[[Johannes Üksi]] (1891–1937) *Jaanus Ülavere (1910–1987) *Leenart Üllaste (1910–2003) *Pilvi Üllaste (1917– 2003) *[[Julius Ürt]] ([[Indrek Tart]], 1946) == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud| ]] [[Kategooria:Eesti inimeste loendid|Kirjanikud]] [[Kategooria:Kirjanike loendid]] [[Kategooria:Eesti kirjanduse loendid]] 3apn4uspkuuhtqb0v49m5qp6ure2oxu Eesti raskeveohobune 0 15387 7166366 6661064 2026-06-03T09:38:10Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 3 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7166366 wikitext text/x-wiki '''Eesti raskeveohobune''' (varasema tõunimetusega eesti ardenn) on Eestis aretatud hobusetõug. Eesti raskeveohobuse tõug on kantud [[FAO]] (''Food and Agriculture Organization of the United Nations'') ohustatud tõugude nimekirja. Eesti raskeveohobune on tüse, tugeva konstitutsiooniga, hästi arenenud lihaste ja tugeva luustikuga külmavereline hobune, kes on aretatud peamiselt [[Rootsi]]st ja [[Belgia]]st sisse toodud [[ardenn]]ide ning kohalike hobuste ristamise teel <ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=187|Pealkiri=Eesti raskeveohobune|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=20.10.2017|arhiivimisaeg=29.05.2010|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100529203040/http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=187|url-olek=ei tööta}}</ref>. == Ajalugu == Eesti raskeveohobune on aretatud kohaliku hobuse baasil [[Vältav ristamine|vältava ristamise]] teel ardenni tõugu täkkudega. Tõu aretust alustati 19. sajandi teisel poolel. Aretuse eesmärgiks oli saada tugevaid tööhobuseid, keda oleks võimalik kasutada põllumajandustöödel. Esimesed ardennid toodi Eestisse Belgiast 1862. aastal akadeemik [[Alexander Theodor von Middendorff]]i poolt. Järgnenud aastatel imporditi hulgaliselt ardenne, keda kasutati aretuseesmärgil peamiselt mõisates. Koordineeritud külmavereliste hobuste aretus sai Eestis alguse 1911. aastal [[Baltimaade Külmavereliste Hobuste Kasvatajate Selts]]i asutamisega. Selts sai tegutseda lühikest aega: [[I maailmasõda|I maailmasõja]] algusega seoses lõppes ka seltsi tegevus. Tõu aretus sai uue hoo sisse 1920. aastatel. 1920. aastal toimus Eesti Vabariigi Põllutööministeeriumi poolt koordineeritud ülemaaline hobuste registreerimine eesmärgiga teha kindlaks tõumaterjali hulk ja leviku piirkonnad. Kogutud andmete põhjal anti Põllutööministeeriumi poolt soovitus aretada Eestis kolme hobusetõugu: eesti, tori ja ardenni hobust.<ref name=":1">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.ehs.ee/traamatud-mainmenu-43/eesti-raskeveo-hobune-mainmenu-50/eesti-raskeveo-ajalugu.html|Pealkiri=Tõu ajalugu|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=19.10.2017|arhiivimisaeg=28.05.2018|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180528144058/http://www.ehs.ee/traamatud-mainmenu-43/eesti-raskeveo-hobune-mainmenu-50/eesti-raskeveo-ajalugu.html|url-olek=ei tööta}}</ref> Eesti ardennihobuste [[tõuraamat]] avati 1922. aastal. Tõuraamat oli kaheosaline: eraldi osakondadesse märgiti puhtatõulised ardennid (tõumärk A) ja ristandhobused (Eesti ardenni tõumärk EA). Tõuraamatusse märkimisel hinnati hobustel järgmisi omadusi: turjakõrgus (täkkudel 148–164&nbsp;cm, märadel 146–160&nbsp;cm), kämbla ümbermõõt (täkkudel vähemalt 21&nbsp;cm, märadel vähemalt 20&nbsp;cm), põlvnemine, välimik, käik, iseloom ja tervisenäitajad.<ref name=":1" /> Ardennide peamiseks levikualaks kujunesid Lääne- ja Ida-Eesti maakonnad. Selle põhjuseks on antud piirkondade lubjarikas mullastik, mis tagab [[Liblikõielised|liblikõieliste]] poolest rikkaliku taimestiku. Viimane sisaldab küllalt palju kaltsiumit, fosforit ja valku, tagamaks varavalmiva raskeveohobuse normaalne kasv ja areng.<ref name=":0" /> Suurima panuse algse tõumaterjali näol on eesti raskeveohobuse aretuses andnud Rootsist imporditud täkud, kes panid aluse mitmetele eesti raskeveohobuse liinidele. Siiani on säilinud Rootsist imporditud rootsi ardenni täkkudest põlvnevad liinid: Evido 1340 A liin, Karat 571 A liin, Neptun ov Ärsta 77 A liin ja Vallin 197 A liin. Lisaks on eesti raskeveohobuse tõugu tugevalt mõjutanud ka [[nõukogude raskeveo tõug]]u täkk Rambatan 1006 NR (pani aluse iseseisvale aretusliinile). Lähiminevikus on tõugu mõjutanud [[Schleswigi külmavereline tõug|schleswigi külmaverelist tõugu]] täku Herold ning [[vladimiri raskeveo tõug]]u hobuse Vezdehod 2182 ER kasutamine eriprogrammi raames [[inbriidingudepressioon]]i vältimiseks. Alates 1953. aastast kannab tõug nimetust "eesti raskeveohobune".<ref name=":1" /> Puhtatõuliseks kinnitati eesti raskeveohobuse tõug 1960. aastate lõpul.<ref>{{Raamatuviide|autor=Põllumajandusministeerium|pealkiri=Ohustatud tõud|aasta=2010|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=17-21}}</ref> Pärast Eesti taasiseseisvumist tabas ka hobusekasvatussektorit tugev langus. Eesti raskeveo tõugu hobuste populatsiooni arvukus langes 1990. aastate teiseks pooleks alla 200 hobuse. Praeguseks on populatsiooni arvukus küll mõnevõrra tõusnud, kuid tõug on endiselt arvatud ohustatud tõugude kategooriasse kuuluvaks. 2017. aasta 29. oktoobri seisuga kuulub PRIA hobuslaste registri andmetel eluspopulatsiooni 456 eesti raskeveo tõugu hobust, sh 270 mära ja 91 täkku<ref name=":2">{{Netiviide|Autor=|URL=https://ariel.pria.ee/hobu/|Pealkiri=PRIA hobuslaste register|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=29.10.2017}}</ref>. == Tõug tänapäeval == Eesti raskeveohobune on välimikult keskmise suurusega tüse, madalajalgne tugeva luustiku ning hästi arenenud lihastikuga põllumajandushobune. Iseloomult on eesti raskeveohobused rahuliku temperamendiga, energilised ja healoomulised. Värvustest on levinumad [[raudjas]] ja [[kõrb]].<ref name=":0" /> Eesti raskeveohobused on füsioloogiliselt ja majanduslikult varavalmivad. Heades söötmis- ja pidamistingimustes arenevad noorhobused kiiresti, saades sageli täiskasvanuks juba enne kolme aastat. Hobuste keskmine eluiga ulatub normaalsete pidamistingimuste juures 22–25 aastani.<ref name=":0" /> Kehtiva säilitusprogrammi alusel on eesti raskeveohobuste puhul soovitavad mõõtmed turjakõrguse osas täkkudel 161–171&nbsp;cm ning märadel 158–168&nbsp;cm. Soovitav kämbla ümbermõõt on 23,0–25,0&nbsp;cm täkkudel ja 21,5–23,5&nbsp;cm märadel. Eesti raskeveohobune peab olema vastupidav, tugeva töövõime, hea veotahtega, sõbralik, väga hea iseloomu ja tasakaaluka temperamendiga hobune.<ref name=":3">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.ehs.ee/images/stories/Aretusprogrammid/Eesti%20raskevedu/110105_Eesti_raskeveo_hobuste_sailitusprogramm_09_04_2010.pdf|Pealkiri=Eesti raskeveo tõugu hobuste säilitusprogramm|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2021-01-26|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210126175144/https://www.ehs.ee/images/stories/Aretusprogrammid/Eesti%20raskevedu/110105_Eesti_raskeveo_hobuste_sailitusprogramm_09_04_2010.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> Kuni 2008. aastani oli peamiseks aretus- ja säilitusmeetodiks tõu puhtatõuline aretus koos [[Sisestav ristamine|sisestava ristamisega]]. Sugulastõugudena olid tõus lubatud kasutada [[rootsi ardenn]], [[belgia ardenn]], [[nõukogude raskeveohobune]] ja [[leedu raskeveohobune]].<ref name=":0" /> Lisaks kasutati aastatel 2005–2007 eriprogrammi raames [[vladimiri raskeveo tõug]]u täkku Vezdehod 2182 ER ning 1993–2005 schleswigi külmaverelist täkku Herold 2170 ER <ref name=":4">{{Netiviide|Autor=|URL=http://ehs.ee/images/stories/Aretusprogrammid/Eesti%20raskevedu/110104_Eesti_raskeveo_Aretusprogramm_09_04_2010.pdf|Pealkiri=Eesti raskeveo tõugu hobuste aretusprogramm|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2021-01-26|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210126174417/https://www.ehs.ee/images/stories/Aretusprogrammid/Eesti%20raskevedu/110104_Eesti_raskeveo_Aretusprogramm_09_04_2010.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref>. Alates 2008. aastast on ohustatud tõugude säilitamisel lubatud vaid puhasaretus <ref name=":0" />. Põlvnemiselt ja tüübilt sarnanevad eesti raskeveohobusega leedu raskeveohobune ja [[läti ardenn]], kes on samuti aretatud belgia veohobuse ja kohaliku tõu ristamise teel.<ref name=":0" /> Eesti raskeveohobuse tõug on arvatud FAO ohustatud tõugude kategooriasse. Eluspopulatsiooni kuulub ligikaudu 450 hobust <ref name=":2" />. Alates 2003. aastast on eesti raskeveohobune kantud ka riiklikult hallatavasse ohustatud tõugude nimekirja. Riikliku meetmena kohalike ohustatud tõugude säilitamiseks makstakse puhtatõuliste eesti raskeveohobuste kasvatamise ja aretamise eest loomaomanikele ka toetust.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=187&art=76|Pealkiri=Ajalugu|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2016-08-08|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160808214718/http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=187&art=76|url-olek=ei tööta}}</ref> Tõu säilitamise ja aretusega tegeleb Eestis [[Eesti Hobusekasvatajate Selts]]. Eestin Raskaat Vetohevoset<ref>{{Netiviide|autor=Eestin Raskaat Vetohevoset ry|url=http://www.erhevoset.com/|pealkiri=Eestin Raskaat Vetohevoset ry|väljaanne=|aeg=04.05.2020|vaadatud=}}</ref> ry sai 2015. aastal Soomes tunnustuse eesti raskeveohobuste paralleeltõuraamatu<ref>{{Netiviide|autor=Eestin Raskaat Vetohevoset ry|url=http://rekisteri.erhevoset.com/horse|pealkiri=Eestin raskaat vetohevosen hevosrekisteri|väljaanne=|aeg=08.09.2015|vaadatud=}}</ref> pidajaks ja tegutseb säilitamise ja aretusega nii Soomes kui ka Eestis.<ref>{{Netiviide|autor=Ruokavirasto|url=https://www.ruokavirasto.fi/globalassets/viljelijat/elaintenpito/elainjalostustoiminta/fi-information-abr.pdf|pealkiri=Breed societies maintaining breeding books for purebred breeding animals|väljaanne=|aeg=08.09.2015|vaadatud=}}</ref> Kehtiv säilitusprogramm lähtub 1922. aastal avatud eesti raskeveo tõugu hobuste tõuraamatusse kantud eesti raskeveo tõugu hobuste populatsioonist. Aretusvõttena on nüüdisajal lubatud vaid [[puhasaretus]].<ref name=":3" /> == Tõu põhilised kasutusalad == Eesti raskeveohobune sobib kasutamiseks põllu- ja metsatöödel. Tulenevalt rahulikust temperamendist ja sõbralikust iseloomust on tõug sobilik kasutamiseks ka turismis, samuti mitmeteks vabaajategevusteks (k.a ratsa- ja rakendihobusena). Kuna eesti raskeveohobune on suure veotahte ja rahuliku loomuga, sobib ta hästi tööhobusena kasutamiseks seal, kus pinnas põllutöömasinatega harimist ei soosi – nii näiteks kasutatakse teda mitmel pool soisemate alade hooldamiseks. == Eesti raskeveo tõugu hobuste tõuraamat == Eesti raskeveohobuste tõuraamat jaguneb tõuraamatu põhiosaks ja lisaks. Tõuraamatu põhiosasse kantakse registreeritud hobused, kes põlvnevad sama tõu tõuraamatu põhiosasse kantud vanematest, kes on nõuetekohaselt identifitseeritud ja kelle põlvnemine on dokumentaalselt tõestatud. Hobused, kes ei vasta tõuraamatu põhiosa nõuetele põlvnemise osas, kantakse tõuraamatu lisaossa. Sünnijärgselt registreeritakse hobune põlvnemisandmete alusel eesti raskeveo tõugu hobuste tõuraamatu eeltõuraamatus või tõuraamatu lisaosas. Tõuraamatu põhiosasse kantakse hobune siis, kui ta tunnustatakse aretuses kasutamiseks või kui on registreeritud tema aretuses kasutamine. Täkkude tõuraamatu põhiosasse kandmiseks peab täku põlvnemine olema tõestatud geneetilise ekspertiisiga. Märad ja täkud kantakse eraldi tõuraamatutesse.<ref name=":4" /> == Eriprogramm aretuses == Aastatel 1993–2005 on [[inbriiding]]ust tingitud ohtude vältimiseks eesti raskeveohobuse tõule rakendatud kahte eriprogrammi: * 1993–2005 oli tõus kasutusel schleswigi külmaverelist tõugu täkk Herold 2170 ER; * 2005–2007 oli tõus kasutusel Vladimiri raskeveo tõugu täkk Vezdehod 2182 ER. Praegu ei ole eesti raskeveohobuse tõus eriprogrammi rakendamist ette nähtud.<ref name=":4" /> ==== Nõuded eriprogrammi rakendamiseks ==== Eriprogrammi rakendamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused <ref name=":4" />: # Peab olema dokumentaalselt tõestatud, et seoses väga suure inbriidingu tasemega, on tõus tekkinud vajadus verevärskenduse järele. # On nimetatud tõug, mida tahetakse eriprogrammi raames kasutada, koos põhjendusega, miks on just selle tõu kasutamine oluline. # On nimetatud konkreetsed eesmärgid, milleni tahetakse eriprogrammi raames jõuda ning välja toodud märad, kelle puhul soovitakse eriprogrammi rakendada. # On toodud välja ajavahemikud eriprogrammi rakendamiseks ja eriprogrammi raames teisest tõust aretusloomade valiku kriteeriumid. Eriprogramm tuleb enne rakendamist kooskõlastada kontrollasutusega ja peab saama sealt tunnustuse.<ref name=":4" /> Eesti Vabariigis on antud kontrollasutuseks [[Veterinaar- ja Toiduamet]]. == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.err.ee/1608294894/eesti-raskeveohobuseid-on-alles-vaid-monisada "Eesti raskeveohobuseid on alles vaid mõnisada"] ERR, 1. august 2021 [[Kategooria:Hobusetõud]] [[Kategooria:Eesti tõuaretus]] 3ya0q1vilfhog351potsgxsg7bhljq2 1690. aastad 0 16334 7166089 5428743 2026-06-02T18:09:10Z Kruusamägi 1530 Ümbersuunamine lehele [[17. sajand#1690. aastad]] 7166089 wikitext text/x-wiki #suuna[[17. sajand#1690. aastad]] 3tve11qsuij57kfupi8skolp34ge63y 1680. aastad 0 16345 7166088 3485416 2026-06-02T18:08:33Z Kruusamägi 1530 Ümbersuunamine lehele [[17. sajand#1680. aastad]] 7166088 wikitext text/x-wiki #suuna[[17. sajand#1680. aastad]] szes8ecqum645pmwgz7m6o7lyqkr76b 1670. aastad 0 16346 7166087 3485417 2026-06-02T18:08:16Z Kruusamägi 1530 Ümbersuunamine lehele [[17. sajand#1670. aastad]] 7166087 wikitext text/x-wiki #suuna[[17. sajand#1670. aastad]] 3gmcv72ldl1014p8t7y479eyf9gzc1y 1660. aastad 0 17435 7166086 5367807 2026-06-02T18:07:57Z Kruusamägi 1530 Ümbersuunamine lehele [[17. sajand#1660. aastad]] 7166086 wikitext text/x-wiki #suuna[[17. sajand#1660. aastad]] p3wi6sthi7ra5nlw8pwyt5zqor4n0qa 1650. aastad 0 17453 7166084 3485756 2026-06-02T18:06:58Z Kruusamägi 1530 Ümbersuunamine lehele [[17. sajand#1650. aastad]] 7166084 wikitext text/x-wiki #suuna[[17. sajand#1650. aastad]] qq5ggvfbikh1li4aivimk3vnelwg8iw 1640. aastad 0 17642 7166083 6093526 2026-06-02T18:06:35Z Kruusamägi 1530 Ümbersuunamine lehele [[17. sajand#1640. aastad]] 7166083 wikitext text/x-wiki #suuna[[17. sajand#1640. aastad]] qgqdvd7x0dtv4ra7rbn3o30ttulm6d5 1630. aastad 0 17644 7166082 3485810 2026-06-02T18:06:09Z Kruusamägi 1530 Ümbersuunamine lehele [[17. sajand#1630. aastad]] 7166082 wikitext text/x-wiki #suuna[[17. sajand#1630. aastad]] gpftk978sya0gqjvwtmr8o8pi14aazb 1620. aastad 0 17645 7166081 4882479 2026-06-02T18:05:53Z Kruusamägi 1530 Ümbersuunamine lehele [[17. sajand#1620. aastad]] 7166081 wikitext text/x-wiki #suuna[[17. sajand#1620. aastad]] gafbvjud4i59ignz3ge88u58azm70a4 1610. aastad 0 17646 7166078 3485813 2026-06-02T18:03:47Z Kruusamägi 1530 Ümbersuunamine lehele [[17. sajand#1610. aastad]] 7166078 wikitext text/x-wiki #suuna[[17. sajand#1610. aastad]] b2iuvv8iqkb3yp7tw38qokesjc79ums Eesti Rahva Muuseum 0 20204 7166243 7161289 2026-06-03T05:23:15Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7166243 wikitext text/x-wiki {{suunamine|ERM}} {{Lisaviiteid|kuu=august|aasta=2021}} [[Pilt:Eesti Rahva Muuseumi peahoone 16.jpg|pisi|2016. aastal avatud [[Eesti Rahva Muuseumi peahoone]] aadressil [[Muuseumi tee]] 2]] '''Eesti Rahva Muuseum''' ('''ERM''') on 1909. aastal asutatud [[Eesti kultuur]]i ja [[Eesti ajalugu|ajalugu]] ning [[soomeugrilased|soome-ugri kultuuride]] avalik-õiguslik [[muuseum]] [[Tartu]]s. ERM-is on kaks [[püsinäitus]]t ("[[Kohtumised]]" ja "[[Uurali kaja]]") ja vahetatavad näitused. Lisaks näitustele toimub muuseumis aastas üle 600 ürituse, sh konverentsid, hübriidkonverentsid, teatrietendused, kontserdid; regulaarselt koguneb ERM-i hõimuklubi ja toimuvad sarja "Maailm ja rahvad" ettekandeõhtud. Külalised saavad muuseumiga tutvuda nii omal käel kui ka giidiekskursioonide käigus, saab osaleda muuseumitundides ja õpitubades. ERM-i kirjastamisel antakse välja raamatuid. Kogude täiendamisele<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.erm.ee/et/osale|pealkiri=Osale ERMi kogude täiendamisel|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> saavad kaasa aidata kõik soovijad. Muuseumi kogudes on üle miljoni säiliku, sealhulgas esemed, fotod, joonised, arhiivimaterjalid ja filmid. Muuseumis on esinduslik kogu [[eesti rahvarõivad|eesti rahvarõivaid]]. == Ajalugu == [[Pilt:Värviline litograafia "Jamma, K1224.jpg|pisi|Eesti Rahva Muuseumis on tallel hulgaliselt materjale [[Eesti ajalugu|Eesti ajaloo]] ja [[Eesti kultuur|kultuuri]] kohta. <small>[[Friedrich Siegmund Stern]]i etnograafiline [[litograafia]] 19. sajandist</small>]] Muuseum loodi 14. aprillil 1909<ref>[https://web.archive.org/web/20210928064056/https://www.erm.ee/et/news/erm-t%C3%A4histab-t%C3%A4navu-110-s%C3%BCnnip%C3%A4eva ERM tähistab tänavu 110. sünnipäeva] – Eesti Rahva Muuseum</ref> [[Tartu]]s eesti esemelise ja vaimse kultuuripärandi säilitamise, eksponeerimise ja uurimise tarbeks ning pühendati Eesti suurima vanavarakoguja [[Jakob Hurt|Jakob Hurda]] mälestusele, et säilitada tema pärand. Üks muuseumi rajajaid oli [[Oskar Kallas]]. Sel ajal kehtinud [[Juliuse kalender|vana kalendri]] järgi peeti Eesti Rahva Muuseumi tegevliikmete kogu esimesed koosolekud 1. ja 2. aprillil.<ref>[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:104144/162341/page/10 Eesti Rahva Muuseumi asutamisprotokollid] Akadeemia, 2009. Lk 658 ja 661</ref> Pärast asutamist ajutiselt [[Gildi tänav]]al asunud Eesti Rahva Muuseum kolis 1922. aastal [[Raadi (Tartu)|Raadile]], varem [[Liphart]]itele kuulunud [[Raadi mõis]]a peahoonesse. 1923. aastal avati seal esimene näitus, esimene püsinäitus avati 1927. aastal. Ekspositsiooni naelaks oli 60 klaaskappidesse paigutatud eesti rahvarõivastes mannekeeni, kuid populaarseks kujunes ka setu suitsutare koos sisustusega. Väga õnnestunud oli esimene suurem arheoloogiliste kogude esitlemine laiemale publikule. 1940. aasta novembris riigistati Eesti Rahva Muuseum ning jaotati kaheks: Riiklikuks Etnograafiliseks Muuseumiks asukohaga Raadil ja [[Eesti Kirjandusmuuseum|Riiklikuks Kirjandusmuuseumiks]] asukohaga [[Vanemuise tänav|Vanemuise]] 42. 1944. aastal sai Raadi mõisahoone tulekahjus kannatada ja ala jäi [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni]] lõpuni [[Nõukogude armee]] käsutusse. [[Pilt:ERM-hoone-2012 7282.JPG|pisi|left|Eesti Rahva Muuseumi endine peamaja, [[Tartu]]s aadressil [[Veski tänav (Tartu)|Veski tänav]] 32]] Muuseum kolis endisse kohtumajja (vt [[Eesti Rahva Muuseumi endine peamaja]]) [[Veski tänav (Tartu)|Veski tänaval]]. Muuseumi juurde loodi ka [[Eesti Rahva Muuseumi Arhiivraamatukogu|arhiivraamatukogu]], mis 1940. aastast läks Riikliku Kirjandusmuuseumi (praegu [[Eesti Kirjandusmuuseum]]) koosseisu. Eesti Rahva Muuseum nimetati ümber Eesti NSV Riiklikuks Etnograafiamuuseumiks, aastatel 1952–1963 [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] Etnograafia Muuseum, 1963–1988 Eesti NSV Riiklik Etnograafiamuuseum. 1957. aastal asutati Tallinnas [[Eesti Vabaõhumuuseum|Eesti NSV Riiklik Vabaõhumuuseum]]. 17. aprillil 1988 toimus Raadil [[Tartu muinsuskaitsepäevad]]e raames Raadi vabastamist ja Eesti Rahva Muuseumi taastamist Raadi mõisas nõudva rahva [[ekskursioon]], mis muutus hiljem [[meeleavaldus]]eks. Kuna [[Raadi sõjaväelennuväli|Raadi sõjaväelennuvälja]] ala kuulus Nõukogude Liidu sõjaväele, siis jälgisid muinsuskaitsjate tegevust relvastatud sõjaväelased. [[326. Kutuzovi ordeniga Tarnopoli raskepommituslennuväe diviis|326. raskepommituslennuväe diviis]]i ülem [[Džohhar Dudajev]] keelas rahvast tulistada.<ref name=":0">[http://ekspress.delfi.ee/persoon/maailma-moodsaima-muuseumi-isa?id=75732487 Maailma moodsaima muuseumi isa]</ref> Muuseumi kogud asusid eri hoonetes Tartu linnas, muuseumi hoidlateks olid näiteks [[Tartu Pauluse kirik|Pauluse kirik]] [[Riia tänav]]al ja [[Tartu Püha Aleksandri kirik|Püha Aleksandri kirik]] [[Sõbra tänav]]al. Aastal 2000 hakati Raadile ehitama hoidlakomplekse, mis valmisid 2004. aastal. Eesti Rahva Muuseumi nimi taastati 1988. aastal. 1993. aastal toimus esimene konkurss Eesti Rahva Muuseumi uue hoone projekti saamiseks, asukohaga [[Toomemägi|Toomemäel]], [[Uus Anatoomikum|Uue Anatoomikumi]] naabruses Tartu kesklinnas, võidutööks valiti [[Ra Luhse]] ja [[Tanel Tuhal]]i ideekavand "Põhja Konn". Projekt ei teostunud. [[Fail:Eesti rahva muuseum DSC05203.jpg|pisi]] [[Fail:Eesti rahva muuseum DSC05208.jpg|pisi]] [[Fail:Wystawa stała w Estońskim Muzeum Narodowym.jpg|pisi]] 1994. aastal avati endises [[Tartu raudteelaste klubi]] majas<ref name=":0" />, [[Julius Kuperjanovi tänav|J. Kuperjanovi]] 9 [[Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja]] ja teine püsiekspositsioon "Eesti. Maa, rahvas, kultuur". Asutati ka [[Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Selts]], kus on 2020. aastatel üle 1000 liikme nii Eestist kui ka välismaalt. 2003. aastal otsustati rajada Raadile ERM-i uus peahoone. 2005. aastal kuulutati välja rahvusvaheline arhitektuurikonkurss ERM-i uue peahoone ehitamiseks, sinna esitati 108 võistlustööd. 2006. aasta jaanuaris valiti konkursi võitjaks töö märgusõnaga "Memory Field" arhitektuuribüroolt SARL d' Architecture Dorell Ghotmeh Tane. Töö arhitektideks olid [[Lina Ghotmeh]] [[Liibanon]]ist, [[Itaalia]] päritolu [[Dan Dorell]] ja [[Jaapanlased|jaapanlane]] [[Tsuyoshi Tane]].<ref name=":0" /> Uue hoone ehitustööd Raadil pidid algama 2009. aastal ja hoone valmima 2011. aastal. Hoone ehitamise rahastamiseks taotleti toetust [[Euroopa Komisjon]]ilt. Aastatepikkune taotlusprotsess lõppes 2012. aastal komisjoni soovitusega rahastamistaotlus tagasi võtta, et ei peaks hakkama ette valmistama eitavat otsust.<ref name="P2012">Jüri Saar, [http://www.tartupostimees.ee/737446/erm-jaab-euroopa-rahata/ ERM jääb Euroopa rahata] Postimees, 13. veebruar 2012</ref> Peaminister [[Andrus Ansip]] kinnitas 13. veebruaril 2012, et Eesti riik ehitab muuseumi igal juhul selle projekti järgi valmis, rahastades seda [[kultuurkapital]]i kaudu.<ref name="P2012" /> 2009. aastal ühendati ERM-iga [[Eesti Rahva Muuseumi Postimuuseum|Eesti Postimuuseum]] ja 2010. aastal [[Heimtali koduloomuuseum]] Viljandimaal. 30. aprillil 2013 pani Eesti president [[Toomas Hendrik Ilves]] Raadil [[Eesti Rahva Muuseumi uus hoone|Eesti Rahva Muuseumi uuele hoonele]] nurgakivi. Sellele järgnes rongkäik ja rokk-kontsert. Hoone ametlik avamine oli 29. septembril 2016; kõikidele külastajatele on hoone avatud 1. oktoobrist 2016. [[Fail:Digital humanities - conference in Tartu 2017 - Museum tour on the 1st Day.jpg|pisi]] Muuseumis töötab üle 50 koolitatud [[giid]]i. Eesti Rahva Muuseumi uue hoone graafika ja infokihi ning ERM-i visuaalse identiteedi koostas [[disainiagentuur]]i [[Velvet]] [[loovjuht]] [[Kristian Kirsfeldt]].<ref name="QBSWz">[http://epl.delfi.ee/news/lp/erm-i-soome-ugri-pusinaitust-hoiavad-koos-emandad-ja-isandad?id=75771087 ERM-i soome-ugri püsinäitust hoiavad koos emandad ja isandad.]</ref> == Juhtimine == 1922. aastal loodi muuseumi direktori ametikoht ning ametisse nimetati esimene palgaline direktor, [[Soome]]st kutsutud [[Ilmari Manninen]]. * [[Ilmari Manninen]] (1922–1928) * [[Ferdinand Linnus]] (1929–1941) * [[Eerik Laid]] (1941–1943, direktori kohusetäitja) * [[Gustav Ränk]] (1943–1944) * [[Aleksei Peterson]] (1958–1992) * [[Tõnis Lukas]] (1992–1995) * [[Jaanus Plaat]] (1995–2005) * [[Krista Aru]] (2006–2012) * [[Rein Kinkar]] (2012–2013, direktori kohusetäitja) * [[Tõnis Lukas]] (2013–2018) * [[Alar Karis]] (2018–2021) * [[Rein Kinkar]] (alates 7. septembrist 2021, direktori kohusetäitja) * [[Kertu Saks]] (13. detsember 2021 – 7. märts 2025)<ref>[https://www.err.ee/1609600856/kertu-saks-lahkub-erm-i-direktori-ametist "Kertu Saks lahkub ERM-i direktori ametist"] ERR, 10. veebruar 2025</ref> * [[Laura Kipper]] (alates 7. märtsist 2025 direktori kohusetäitja; alates maist direktor)<ref>[https://kultuur.err.ee/1609672442/eesti-rahva-muuseumi-direktoriks-valiti-laura-kipper "Eesti Rahva Muuseumi direktoriks valiti Laura Kipper"] ERR, 23. aprill 2025</ref> == ERM-is toimunut == * 2004 – toimus esimene antropoloogia- ja dokumentaalfilmidele keskendatud Tartu visuaalse kultuuri festival "Maailmafilm". * 2009 – tähistas Eesti Rahva Muuseum juubelit – 100. aastapäeva. Selle raames andis [[Eesti Pank]] välja kodarraha ja [[Eesti Post]] juubelimargi. Avati juubelinäitus "Rahva muuseum. ERM 100", toimus rahvusvaheline aastakonverents. * 14. aprillil 2009 tähistati esimene kihelkonnapiir Tartu-Maarja ja Võnnu vahel. Toimus suuraktsioon "Kingi muuseumile päev oma elust!". * 2009 – liideti ERM-iga [[Eesti Rahva Muuseumi Postimuuseum|Eesti Postimuuseum]]. * 2010 – liideti ERM-iga [[Heimtali muuseum]]. * 2014 – ERM-i külastasid Rootsi kroonprintsess Victoria ja prints Daniel ning andsid üle Nordiska Museeti Eesti etnograafiliste esemete kogu. * 2014 – jõudis ERM-i [[Endel Tulving]]u arhiiv. * 2016 – avati ERM-i uus maja koos uute püsinäitustega "[[Kohtumised]]" ja "[[Uurali kaja]]" * 2017 – avati ERM-is läbi aegade suurim rahvarõivanäitus "Rahvarõivas on norm. Igal aastaajal"<ref>[https://www.erm.ee/et/content/rahvar%C3%B5ivas-norm-igal-aastaajal Rahvarõivas on norm. Igal aastaajal]{{Kõdulink|aeg=juuni 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> * 2018 – tegutsema hakkas ERM Teater, mille esiklavastuseks sai soome-ugri näituselal mängitud "Seitse Venda ehk Uurali Kajakas". * 2018. aasta 24. novembril tunnustati Jakob Hurda saalis aasta parimaid [[Hiis|hiiesõbralikke]] tegusid.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-31-10-2018/|pealkiri=Uudistaja 7.11.2018|väljaanne=[[Uudistaja]]|väljaandja=Loodusajakiri|aeg=7. november 2018|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181221182737/https://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-31-10-2018/|arhiivimisaeg=2018-12-21}}</ref> * 2019. aasta 7.–9. novembril toimus ERM-is Euroopa Muuseumiorganisatsioonide Võrgustiku (NEMO, The Network of European Museum Organisations) aastakonverents. == Muuseumi kogud == ERM-i kogud arvudes 2020. aasta seisuga: {| class="wikitable" ! colspan="2" | ERM-i kogud |- |Eesti ja eestlaste esemekogud (A) |105 818 |- |Soome-ugri rahvaste esemekogud (B) |9960 |- |Muude rahvaste esemekogud (C) |3058 |- |[[Eesti Rahva Muuseumi kultuurilooline esemekogu|Kultuurilooline esemekogu]] (D) |21 174 |- |[[Eesti Rahva Muuseumi kunstikogu|Kunstikogu]] (K) |1606 |- |[[Eesti Rahva Muuseumi etnograafiline arhiiv|Etnograafiline arhiiv]] (EA) |918 kaastööd |- |[[Eesti Rahva Muuseumi topograafiline arhiiv|Topograafiline arhiiv]] (TA) |1073 päevikut |- |[[Eesti Rahva Muuseumi sanitaar-topograafiline arhiiv|Sanitaar-topograafiline arhiiv]] (STA) |370 üksust |- |Korrespondentide vastuste arhiiv (KV) |55 557 kaastööd |- |[[Eesti Rahva Muuseumi arhiiv|Arhiivkogu]] (Ak) |29 fondi (6557 säilikut) |- |Postkaardikogu (Pk) |8 fondi (1908 säilikut) |- |[[Eesti Rahva Muuseumi fotokogu|Fotokogu]] (Fk) |336 074 |- |Filmiarhiiv (F) |323 |- |Videoarhiiv (V) |1470 filmi |- |Fonoteek (Fn) |626 |- |Etnograafiliste jooniste kogu (EJ) |23 167 |- |[[Eesti Rahva Muuseumi raamatukogu|Raamatukogu]] |43 862 |- ! colspan="2" | [[Eesti Rahva Muuseumi Postimuuseum|ERM-i Postimuuseum]] |- |Postiajaloo kogu |52 558 |- |Ümbrikute kogu |13 fondi (8979 säilikut) |- |Markide kogu |14 462 |- |Esemekogu |1624 |- |Templikogu |11 835 |- |Arhiivkogu |12 fondi (3 154 säilikut) |- |Fotokogu |29 673 |- |Raamatukogu |4718 |- ! colspan="2" | [[Heimtali muuseum]] |- |Esemekogu |1639 |- |Fotokogu |676 |- |Arhiivkogu |1468 |- ! colspan="2" | [[Tartumaa Muuseum]]i kogud |- |Fotokogu |24 247 |- |Zooloogiline kogu |245 |- |Geoloogiline kogu |554 |- |Arheoloogia kogu |2790 |} == Eesti Rahva Muuseumi väljaanded == * [[Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat]] (1925–39 ja alates 1990) * [[Eesti NSV Riiklikku Etnograafiamuuseumi aastaraamat]] (1959–89) * Eesti Rahva Muuseumi sari (aastast 1998) * [[Pro Ethnologia]] (1993–2005) * [[Journal of Ethnology and Folkloristics]] (alates 2007) == Tunnustus == * 2016 – [[Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri aastapreemia]] (muuseumi kollektiivile "meie pärandvarale uue hingamise andmise eest") * 2016 – Eesti muuseumiauhind – Eesti parim näitus – ERM-i püsinäituse "Uurali kaja" eest * 2017 – [[Euroopa disainiauhind]] – peaauhind keskkonnadisaini kategoorias – Eesti parima püsinäituse "Uurali kaja" kontseptsiooni eest<ref>{{Netiviide |pealkiri=Echo of the Urals - Estonian National Museum’s permanent Finno-Ugric exhibition |url=https://europeandesign.org/submissions/echo-of-the-urals-estonian-national-museums-permanent-finno-ugric-exhibition/ |vaadatud=2021-02-26 |arhiivimisaeg=2021-02-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210226190910/https://europeandesign.org/submissions/echo-of-the-urals-estonian-national-museums-permanent-finno-ugric-exhibition/ |url-olek=töötab }}</ref> * 2017 – Soome Reisiajakirjanike Gild valis Eesti Rahva Muuseumi aasta parimaks välisriigi turismiatraktsiooniks * 2017 – Eesti muuseumiauhind parima ajutise näituse kategoorias – Eesti Rahva Muuseumi näitus "Rahvarõivas on norm. Igal aastaajal" koos haakuva näitusega "Külatänavalt punasele vaibale. 100 aastat rahvuslikku moodi" * 2018 – EMYA konkursi eripreemia – Kenneth Hudsoni auhind<ref>[https://www.erm.ee/et/news/kenneth-hudsoni-auhind ERM pälvis muuseumivaldkonna ühe hinnatuima auhinna]</ref> * 2020 – Tartumaa Aasta Õpitegu 2020 – auhind ERM-i hariduskeskuse kultuurikursuse "Ela eestlaste elusid" eest<ref>[[https://web.archive.org/web/20210128215815/https://www.erm.ee/et/news/tartumaa-aasta-%C3%B5piteoks-valiti-ermi-hariduskeskuse-kultuurikursus Tartumaa aasta õpiteoks valiti ERMi hariduskeskuse kultuurikursus]</ref> ===Auhinnanominatsioonid=== * 2018 – [[Euroopa aasta muuseum]]i auhinna (EMYA) nominent * 2018 – ERM oli valitud Euroopa Muuseumiakadeemia ja Luigi Micheletti Fondi antava [[Luigi Micheletti auhind|Micheletti auhinna]] viie finalisti hulka * 2020 – Tartu Aasta Tegu – auhinna nominent – ERM-i loodud muinasjutunäituse "Elas kord..." eest == Vaata ka == * [[Eesti Rahva Muuseumi peahoone]] * [[Kohtumised]] * [[Uurali kaja]] == Viited == <references /> == Välislingid == {{commonskat|Estonian National Museum}} {{Vikitsitaadid}} * [https://www.erm.ee/ Eesti Rahva Muuseumi koduleht] * [https://rahvalood.ee/ Rahvalood] – Eesti muuseumid koguvad lugusid * [https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2020/08/Anu-Raua-keskus.pdf "Erm esitas ettepaneku Anu Raua keskuse rajamiseks"] september 2020 * Madis Hindre [https://kultuur.err.ee/1024256/alar-karis-kaotaks-tasu-erm-i-pusinaituse-kulastamiselt Alar Karis kaotaks tasu ERM-i püsinäituse külastamiselt] err.ee, 15. jaanuar 2020 * [https://tv.postimees.ee/6786990/reporter-eesti-rahva-muuseumi-kogudest-leiab-nii-iidseid-hugieenisidemeid-kui-ka-edgar-savisaare-hommikumantli Eesti rahva muuseumi kogudest leiab nii iidseid hügieenisidemeid kui ka Edgar Savisaare hommikumantli] Kanal 2, "Reporter", 25. september 2019 * [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/peapiiskop-viilma-erm-is-neitsi-maarja-kujutise-jalaga-loomine-solvab-usklikke-ja-jatab-ajalooliselt-vale-mulje?id=75777615 Peapiiskop Viilma: ERM-is Neitsi Maarja kujutise jalaga löömine solvab usklikke ja jätab ajalooliselt vale mulje] 30. september 2016 * [[Krista Aru]], [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/eesti-rahva-muuseumi-ehituslugu-uele-saja-aasta-kestnud-teekond-ja-viies-ueritus/ "Eesti Rahva Muuseumi ehituslugu: üle saja aasta kestnud teekond ja viies üritus"] Sirp, 28. jaanuar 2011 * [http://www.postimees.ee./index.php?id=322096&print=1 ERMi ehituse osas valitseb senini teadmatus] Postimees, 4. oktoober 2010 * [[Maarja Aeltermann]]. [http://uudised.err.ee/index.php?06152070 "Eesti Rahva Muuseum tähistab tänavu sajandat sünnipäeva"] ERR, 22. jaanuar 2009 * [http://www.tartupostimees.ee/?id=98257 "Tänavu ERMi uue maja ehitamist ei alustata"] Tartu Postimees, 24. märts 2009 * [https://www.ohtuleht.ee/323181/ermis-on-mitu-kirstutait-ehteid "ERMis on mitu kirstutäit ehteid"] Õhtuleht, 4. aprill 2009 * [[Raimu Hanson]]. [http://www.tartupostimees.ee/?id=105918 Sajas aastas leidub head ja halba] Tartu Postimees, 13. aprill 2009 {{koord|NS=58.395468|EW=26.745139|piirkond=EE-79}} [[Kategooria:Tartu muuseumid]] [[Kategooria:Etnograafiamuuseumid]] [[Kategooria:Eesti Rahva Muuseum| ]] 2hy82oakeuscejp1kwaylohuh3y9vn8 Ott Arder 0 27526 7166151 7069862 2026-06-02T20:39:40Z Kuriuss 38125 7166151 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Ott Arder 2004.jpg|pisi|Ott Arder Eesti Päevalehe toimetuses 2004. aasta kevadel. Foto: [[Jaak Urmet]]]] '''Ott Arder''' ([[26. veebruar]] [[1950]] [[Tallinn]] – [[26. juuni]] [[2004]] [[Kassari]]) oli eesti [[luuletaja]], [[lastekirjanik]] ja [[tõlkija]]. Ta oli [[Harri Lehiste]] Kodanik Männikese lugude tegelase Otu prototüüp.<ref>http://ekspress.delfi.ee/kuum/laste-ja-laulukirjanik-inimeste-sober?id=68993103</ref> ==Looming== Arder debüteeris [[1973]]. aastal ajakirjas [[Noorus (ajakiri)|Noorus]] lühijutuga "Kodanik Arved Asi juhtum". Ta oli paljude populaarsete laulutekstide autor, kirjutas tekste [[telelavastus|tele]]- ja [[teatrilavastus]]tele. Kuulus 1980. aastatel kirjandusrühmitusse [[Närbujad]]. Ta tõlkis ilukirjandust eri keeltest ning aitas ka teiste tõlkijate tööle kaasa, tõlkides proosateostes sisalduvaid värsse. Tema tõlgitud autorite hulka kuuluvad [[Sergei Dovlatov]], [[Carl Michael Bellman]], [[Kari Hotakainen]], [[Venedikt Jerofejev]], [[Arkadi Gaidar]], [[Vladimir Sorokin]], [[Robert Burns]], [[Zacharias Topelius]], [[Roald Dahl]] jpt. ===Lasteraamatud ja luulekogud=== *"Bumerang" (1980) *"Üks kõiksus" (1982) *"Koer poiss sõitis jänest" (1982) *"Mine metsa" (1986) *"Tasakaalukeeled" (1988) *"Valge raamat" (1989) *"Tähetolgus. Tähe(d) tolmus" (2001) *"Metsapoolne" (2002) *"Puupeatus" (2004) *"Luule sünnib kus sünnib kui sünnib" (valikkogu, koostanud [[Leelo Tungal]], 2006) *"Koer poiss" (valikkogu, koostanud [[Maria Ader]], 2006) *"Igavene eesel" (Ott Arderi ja [[Henno Käo]] pildid; 1996) *"Ott otsib karuoblikat" (2010) [[Pilt:Arder, Ott haud.IMG 0940.JPG|thumb|Ott Arderi haud [[Tallinna Aleksander Nevski kalmistu]]l.<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 6. mai 2012</small>]] ===Tõlkeid=== *"Juko jutud" ([[Uluro Ado]]; 1978) *"[[Muinasjutt sõjasaladusest, väikemees Kibaltšišist ja vaikimistõotusest]]" ([[Arkadi Gaidar]]; 1978) *"[[Fredmani epistlid & laulud]]" ([[Carl Michael Bellman]]; tõlgitud koos [[Mati Sirkel]]iga; 1993) *"Viimane raamat. Poslednjaja kniga" ([[Viktor Krivulin]]; 1996) *"[[Moskva-Petuški]]" ([[Venedikt Jerofejev]]; 2000) *"Lasteraamat" ([[Kari Hotakainen]]; 2001) *"Psühhopaadi märkmed" (ainult värsid; Venedikt Jerofejev; 2001) *"[[Sinine pekk]]" (ainult värsid; [[Vladimir Sorokin]]; 2002) *"[[Charlie ja šokolaadivabrik]]" (ainult värsid; [[Roald Dahl]]; 2002) *"Krestomaatia" ([[Raul Meel]], [[Ilja Sundelevitš]]; 2003) *"Vanad tädid enam ei mune" (I osa) ([[Mark Levengood]], [[Unni Lindell]]; 2003) === Laulutekstid lavastustele === *"[[Lumekuninganna (Andersen)|Lumekuninganna]]" *"[[Saabastega kass]]" ==Liikmesus== *1990 [[Eesti Kirjanike Liit]] ==Tunnustus== *1989 [[Karl Eduard Söödi lasteluuleauhind]] ("Valge raamat", kunstnik [[Priit Pärn]]) ==Isiklikku== Ott Arder leiti surnult 26. juunil [[2004]] [[Kassari]] supelrannast.<ref>{{Netiviide|Autor=Kadri Jakobson|URL=https://www.ohtuleht.ee/158924/luuletaja-ott-arder-leiti-suvekodu-rannast-uppununa|Pealkiri=Luuletaja Ott Arder leiti suvekodu rannast uppununa.|Väljaanne=SL Õhtuleht|Aeg=28. juuni 2004|Kasutatud=}}</ref> Ott Arderi vanaisa ([[Arpád Arder]]i isa) oli [[Aleksander Arder]]. Ott Arderi isapoolne vanaema oli Eesti riigimehe [[Jaan Poska]] tütar [[Tatjana Poska-Laaman|Tatjana Poska]] (1900–1988). Tema noorem vend oli muusik [[Jaan Arder]]. Peres on ka õed Madli Karro ja Aade. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *{{commonskat-tekstina|Ott Arder}} {{vikitsitaadid}} *[https://perejakodu.delfi.ee/artikkel/8261670 Suveluuletused] *[http://www.ekspress.ee/Arhiiv/2001/25/Areen/N%C3%A4dala%20luuletus%20Ott%20Arder.html Luuletus "Nii Jaan taas läeb"] *[http://www.ekspress.ee/Arhiiv/2000/50/Areen/n%C3%A4dala%20luuletus.html Luuletus "Lumetu lugu"] * {{ISIK|6203}} * {{MusicBrainz nimi|id=24d4c6c9-4567-4ec1-99f5-9d2dc31d286f|nimi=Ott Arder}} {{JÄRJESTA:Arder, Ott}} [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Eesti lastekirjanikud]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Tallinna Aleksander Nevski kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1950]] [[Kategooria:Surnud 2004]] iqg612ofcg1nhs3ih3nvi48wclype15 Cheopsi püramiid 0 31030 7166303 7152735 2026-06-03T07:56:51Z Kuriuss 38125 7166303 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Cheops_pyramid_01.jpg|pisi|Vaade Cheopsi püramiidile kirdest]] '''Cheopsi püramiid''' (ka '''Giza suur püramiid''' ja '''Hufu püramiid''') on [[Egiptuse püramiidid|Egiptuse püramiid]], mis on nime saanud [[Vana-Egiptus]]e [[Vana-Egiptuse kuningas|kuninga]] Cheopsi ([[Hufu]]) järgi. Cheops laskis selle ehitada umbkaudu aastatel ?? kuni ?? e.Kr.{{lisa viide}} Cheopsi püramiid asub [[Egiptus]]es, [[Giza]] platool ja on suurim Egiptuse püramiididest ja maailma kõrgeim püramiid. Ta loeti [[seitse maailmaimet|vanaaja seitsme maailmaime]] hulka ja on nendest ainuke, mis on tänapäevani säilinud. Ligi 4500 aastat oli ta maailma kõrgeim ehitis, kuni 1300. aasta paiku valmis [[Inglismaa]]l [[Lincolni katedraal]]. == Tehnilised andmed == *Ehitisealune pindala 5,4 hektarit *kõrgus ehitamisel 146,6 meetrit *kõrgus praegu 137,3 meetrit *küljepikkus ehitamisel 232,4 meetrit *küljepikkus praegu 230,37 meetrit *maht ehitamisel 2 521 000 kuupmeetrit *maht praegu umbes 2 351 000 kuupmeetrit *kiviplokkide arv ligi 2,25 miljonit *keskmine kiviploki kaal umbes 2,5 tonni (esineb ka 15 ja isegi 70 tonni raskusi plokke) *umbkaudne kaal 6,5–7 miljonit tonni *astmeid 203 *üks aste 139 cm *küljepikkused erinevad ligi 20 sentimeetrit [[Pilt:Cheops_pyramid_02.jpg|pisi|Püramiidi originaalne valgest lubjakivist kattekiht on nähtav vaid põhjakülje esimesel astmel]] == Asend == Cheopsi püramiid asub praktiliselt ideaalselt tasandatud kaljul (kuni 2 cm kõikumised) ja püramiidi põhi on lähedane ideaalsele ruudule. Püramiid on orienteeritud põhiilmakaartega nii, et iga külg on täpselt risti kahega neist. Algselt kaeti püramiid valge lubjakiviga, kuid alates [[14. sajand]]ist on püramiidi vahelduva eduga kasutatud kivimurruna ja katteplaadid kasutati ära [[Kairo]] linna ehitamisel. Samuti on maha kulunud püramiidi tipp, mis praegu on 7,85 meetri võrra madalamal. == Siseehitus == Püramiid on ehitatud kolmes järgus ja igal etapil ehitati ka uus hauakamber, kuna tõenäoliselt kuningas soovis, et üks oleks teda alati ootamas. [[Pilt:Ascendant-grande-pyramide.jpg|pisi|Vaade alumisest kaldkäigust tagasi üles]] [[Pilt:Grande-galerie.jpg|pisi|Suur galerii]] [[Pilt:Cheops_pyramid_05.jpg|pisi|Vaade peamise hauakambri sissepääsule. Läbipääsemiseks on tarvis laskuda küürakile või neljakäpukile]] Esimene maa-alune hauakamber on raiutud püramiidi alla kaljusse umbes 30 meetrit allpool maapinda ja see ei asu täpselt püramiidi aluse keskpunktis. Hauakambri mõõtmed on 8x14 meetrit ja kõrgus 3,5 meetrit. See on lõpetamata. Tema juurde viib peasissepääsu juurest 36 meetrit pikk ja meeter kõrge järsk käik. Teine hauakamber (tinglikult nimetatud kuninganna kambriks) asub umbes 20 meetri kõrgusel püramiidi jalamist ja asetseb täpselt tipu all. Kambri mõõtmed on 5,7x5,2 meetrit ja selle võlvlagi on kõrgeimas kohas 6,7 meetrit kõrge. Selle hauakambri sissepääsu juurest algab 47 meetrit pikk ja 8,5 meetrit kõrge nn. suur galerii, mis viib peamisse hauakambrisse. Kolmas, nn. kuninga hauakamber on lõpetatud ja selles asub ka kivist [[sarkofaag]]. Hauakamber asub 42,3 meetri kõrgusel maapinnast ja püramiidi teljest veidi lõuna pool. Kambri mõõtmed on 5,20x10,43 meetrit, kõrgus 5,81 meetrit. Kogu püramiid on ehitatud [[liivakivi]]st, kuid see hauakamber on vooderdatud lihvitud ja hoolikalt ühendatud [[graniit]]plokkidega. Selle ruumi kohal asetseb ligi kaks kolmandikku kogu püramiidi raskusest. Hauakambris asuv ühest graniidipangast valmistatud sarkofaag on laiem kui kitsas ja madal sissepääs hauakambrisse (sisse pääsemiseks tuleb käpuli laskuda). Samas on uurijad oletanud, et praegune seinaplokkide asetus sissepääsu ümber ei ole ehitusjärgne, vaid pärast kõige vajaliku sisseviimist lasti eelnevalt rippu jäetud kiviplokid oma praegusele kohale. Sellest annavad tunnistust ka sooned plokkide külgedel ja tühimikud nende kohal. Et kamber püramiidi raskuse all ei puruneks, tuli see raskus ühtlaselt jaotada. Selleks on hauakambri lae peal viis üksteise kohal asuvat nn. montaažikambrit kogukõrgusega 17 meetrit. Viimane neist lõpeb nürinurga all kokku pandud suurtest kiviplaatidest katusega, mis kannavad püramiidi raskust nii, et see ei rõhu hauakambrile. Samasuguseid kambreid on leitud ka teistest püramiididest. Lisaks peakäikudele ja hauakambritele on püramiidis veel keeruline koridoride süsteem. Selline labürint oli osalt tehniliseks otstarbeks, osalt pääsuks hauakambrisse, aga samuti ohutuse mõttes, et varas või hauakambri juhuslik rüvetaja eksiks ja hukkuks. Paljud koridorid lõpevad umbteega ning paljud ristuvad üksteisega. Mõned koridorid on nii madalad, et neist pääseb läbi ainult roomates, teised on küllalt kõrged. Koridorides on raske hingata, sest püramiidi sisetemperatuur on üle 30 kraadi. Osa koridore on järsu kallakuga, mõned aga lõpevad äkki sügava šahtiga. [[Pilt:Chambre-roi-grande-pyramide.jpg|pisi|Vaade peamisele hauakambrile ja selles asuvale sarkofaagile]] ==Ehituskäik== Cheopsi püramiidi ehitamise kohta on kaks peamist teooriat. Esimese järgi, mis pärineb kreeklastelt, arvatakse, et püramiid on ehitatud orjade tööjõuga ja neid sunniti selleks. Sellest teatab kreeka ajaloolane [[Herodotos]]. Ta lisab, et Cheopsi püramiidi püstitamiseks rajati kõigepealt kiviplokkide vedamiseks vajaminev kaldtee ja maa-alused ruumid kalju sees. Seejärel ehitati püramiid ise. On selge, et Herodotos ei saanud ise püramiidi ehitamist näha ja ta on selle informatsiooni saanud oma eelkäijatelt, kes kogunud selle pärimuse tõenäoliselt Giza nekropolis töötanud preestritelt. Herodotose "Historia" andmetel ehitasid Cheopsi püramiidi 20 aasta jooksul 400 000 meest, kes töötasid 100 000 mehe kaupa kolmekuulistes vahetustes. Teine teooria, millel on tänapäeva egüptoloogide hulgas rohkem pooldajaid, väidab, et püramiid on ehitatud sadade oskustööliste poolt. Neil oli elamislaager samas kõrval ja nad said oma töö eest palka või ei pidanud selle eest mõnda aega makse tasuma. Samuti on teadlased jõudnud üksmeelele, et samal Giza platool asuv [[sfinks]] on kõrvalasuva, [[Chephreni püramiid]]i tellija-ehitaja nägu.{{lisa viide}} Püramiidi ehituseks vajalike kiviplokkide kohaletoimetamiseks [[Niilus]]e ääres asuvast kivimurrust kasutati plokkide alla kinnitatud jalaseid. Tõenäoline on, et lisaks madalale kaldteele, mida mööda plokid püramiidi jalamile veeti, ehitati ka püramiidi kerkides selle astmetele spiraalis tõusev kaldtee. Mõned uurijad eelistavad küll ühe pika kaldtee versiooni, mida siis pidevalt tõsteti, kuid see ei ole tõenäoline, kuna sellisel juhul oleks see veel enne püramiidi tipuni jõudmist enda alla matnud kogu kivimurru. Plokkide kõrgemale tõstmiseks kasutati lisaks kaldteele kange ja rullikuid. Kiviplokid paigaldati ülitäpselt, sisuliselt on ehitis veekindel. Pärast põhimüüride valmimist kaeti need valge lubjakiviga. Selleks murti kive Gizast umbes 30 km kaugusel asuvatest Niiluse paremkalda lubjakivikarjääridest. Pärast paigaldamist lihviti plaadid siledaks. Legendid teatavad, et kuningate ajal valged püramiidid sädelesid päikesekiirtes, ja mõne allika väitel pimestas nende lehtkullast kattega tippude sära silmi. Tänapäeval pole püramiididel valgest lubjakivikattest jälgegi. 14. sajandi rändurid on kirjutanud püramiidil sipelgatena tegutsevatest ja poleeritud plaate alla laskvatest inimestest. Uus Kairo on ehitatud paljuski just nendest plaatidest. ==Uurimine== 2004. aasta augustis teatasid kaks prantsuse harrastusegüptoloogi, [[Gilles Dormion]] ja [[Jean-Yves Verd'hurt]], et nad on [[maaradar]]i ja [[arhitektuur]]ilise analüüsi abiga leidnud püramiidist senitundmatu koridori. Kui nende oletus vastab tõele, siis ei ole sellesse koridori tõenäoliselt kunagi võõras jalg astunud ja see võib viia võimaliku puutumatu hauakambrini, mis sisaldab kuninga säilmeid. Seni ei ole Egiptuse [[muinsuskaitse]]ametnikud andnud harrastusteadlastele luba uurimist jätkata. 2017. aastal avastati püramiidi keskelt 150 meetri kõrgune ja 40 meetri pikkune ruum.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Moran |eesnimi=Michael |kuupäev=2023-08-25 |pealkiri=Secret space in Egypt's Great Pyramid ‘could be filled with Pharaoh’s treasure' |url=https://www.dailystar.co.uk/news/weird-news/secret-chamber-egypts-great-pyramid-30786351 |vaadatud=2023-08-28 |väljaanne=Dailystar.co.uk |keel=en}}</ref> == Välislingid == * [http://www.gizapyramids.org The Giza Archives Project] * [https://www.bbc.com/news/world-middle-east-64825526 Egypt: Hidden corridor in Great Pyramid of Giza seen for first time]. [Egiptus: Giza Suure püramiidi varjatud koridori vaadeldi esmakordselt]. BBC News, 2. märts 2023 {{Commons|Category:Great Pyramid}} {{Coordinate |NS=29.97903889 |EW=31.13401389 |type=landmark |region=EG |dim=325}} {{SeitseMaailmaimet}} [[Kategooria:Seitse maailmaimet]] [[Kategooria:Vana-Egiptuse ehitised]] [[Kategooria:Egiptuse ehitised]] [[Kategooria:Püramiidid]] f85dpsnkmya0vkmas3gmyrl9mljzuoh 7166304 7166303 2026-06-03T07:58:27Z Kuriuss 38125 7166304 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Cheops_pyramid_01.jpg|pisi|Vaade Cheopsi püramiidile kirdest]] '''Cheopsi püramiid''' (ka '''Giza suur püramiid''' ja '''Hufu püramiid''') on [[Egiptuse püramiidid|Egiptuse püramiid]], mis on nime saanud [[Vana-Egiptus]]e [[Vana-Egiptuse kuningas|kuninga]] Cheopsi ([[Hufu]]) järgi. Cheops laskis selle ehitada umbkaudu aastatel ?? kuni ?? e.Kr.{{lisa viide}} Cheopsi püramiid asub [[Egiptus]]es [[Giza]] platool ja on suurim Egiptuse püramiididest ja maailma kõrgeim püramiid. Ta loeti [[seitse maailmaimet|vanaaja seitsme maailmaime]] hulka ja on nendest ainuke, mis on tänapäevani säilinud. Ligi 4500 aastat oli ta maailma kõrgeim ehitis, kuni 1300. aasta paiku valmis [[Inglismaa]]l [[Lincolni katedraal]]. == Tehnilised andmed == *Ehitisealune pindala 5,4 hektarit *kõrgus ehitamisel 146,6 meetrit *kõrgus praegu 137,3 meetrit *küljepikkus ehitamisel 232,4 meetrit *küljepikkus praegu 230,37 meetrit *maht ehitamisel 2 521 000 kuupmeetrit *maht praegu umbes 2 351 000 kuupmeetrit *kiviplokkide arv ligi 2,25 miljonit *keskmine kiviploki kaal umbes 2,5 tonni (esineb ka 15 ja isegi 70 tonni raskusi plokke) *umbkaudne kaal 6,5–7 miljonit tonni *astmeid 203 *üks aste 139 cm *küljepikkused erinevad ligi 20 sentimeetrit [[Pilt:Cheops_pyramid_02.jpg|pisi|Püramiidi originaalne valgest lubjakivist kattekiht on nähtav vaid põhjakülje esimesel astmel]] == Asend == Cheopsi püramiid asub praktiliselt ideaalselt tasandatud kaljul (kuni 2 cm kõikumised) ja püramiidi põhi on lähedane ideaalsele ruudule. Püramiid on orienteeritud põhiilmakaartega nii, et iga külg on täpselt risti kahega neist. Algselt kaeti püramiid valge lubjakiviga, kuid alates [[14. sajand]]ist on püramiidi vahelduva eduga kasutatud kivimurruna ja katteplaadid kasutati ära [[Kairo]] linna ehitamisel. Samuti on maha kulunud püramiidi tipp, mis praegu on 7,85 meetri võrra madalamal. == Siseehitus == Püramiid on ehitatud kolmes järgus ja igal etapil ehitati ka uus hauakamber, kuna tõenäoliselt kuningas soovis, et üks oleks teda alati ootamas. [[Pilt:Ascendant-grande-pyramide.jpg|pisi|Vaade alumisest kaldkäigust tagasi üles]] [[Pilt:Grande-galerie.jpg|pisi|Suur galerii]] [[Pilt:Cheops_pyramid_05.jpg|pisi|Peamise hauakambri sissepääs. Läbipääsemiseks on tarvis laskuda küürakile või neljakäpukile]] Esimene maa-alune hauakamber on raiutud püramiidi alla kaljusse umbes 30 meetrit allpool maapinda ja see ei asu täpselt püramiidi aluse keskpunktis. Hauakambri mõõtmed on 8x14 meetrit ja kõrgus 3,5 meetrit. See on lõpetamata. Tema juurde viib peasissepääsu juurest 36 meetrit pikk ja meeter kõrge järsk käik. Teine hauakamber (tinglikult nimetatud kuninganna kambriks) asub umbes 20 meetri kõrgusel püramiidi jalamist ja asetseb täpselt tipu all. Kambri mõõtmed on 5,7x5,2 meetrit ja selle võlvlagi on kõrgeimas kohas 6,7 meetrit kõrge. Selle hauakambri sissepääsu juurest algab 47 meetrit pikk ja 8,5 meetrit kõrge nn. suur galerii, mis viib peamisse hauakambrisse. Kolmas, nn. kuninga hauakamber on lõpetatud ja selles asub ka kivist [[sarkofaag]]. Hauakamber asub 42,3 meetri kõrgusel maapinnast ja püramiidi teljest veidi lõuna pool. Kambri mõõtmed on 5,20x10,43 meetrit, kõrgus 5,81 meetrit. Kogu püramiid on ehitatud [[liivakivi]]st, kuid see hauakamber on vooderdatud lihvitud ja hoolikalt ühendatud [[graniit]]plokkidega. Selle ruumi kohal asetseb ligi kaks kolmandikku kogu püramiidi raskusest. Hauakambris asuv ühest graniidipangast valmistatud sarkofaag on laiem kui kitsas ja madal sissepääs hauakambrisse (sisse pääsemiseks tuleb käpuli laskuda). Samas on uurijad oletanud, et praegune seinaplokkide asetus sissepääsu ümber ei ole ehitusjärgne, vaid pärast kõige vajaliku sisseviimist lasti eelnevalt rippu jäetud kiviplokid oma praegusele kohale. Sellest annavad tunnistust ka sooned plokkide külgedel ja tühimikud nende kohal. Et kamber püramiidi raskuse all ei puruneks, tuli see raskus ühtlaselt jaotada. Selleks on hauakambri lae peal viis üksteise kohal asuvat nn montaažikambrit kogukõrgusega 17 meetrit. Viimane neist lõpeb nürinurga all kokku pandud suurtest kiviplaatidest katusega, mis kannavad püramiidi raskust nii, et see ei rõhu hauakambrile. Samasuguseid kambreid on leitud ka teistest püramiididest. Lisaks peakäikudele ja hauakambritele on püramiidis veel keeruline koridoride süsteem. Selline labürint oli osalt tehniliseks otstarbeks, osalt pääsuks hauakambrisse, aga samuti ohutuse mõttes, et varas või hauakambri juhuslik rüvetaja eksiks ja hukkuks. Paljud koridorid lõpevad umbteega ning paljud ristuvad üksteisega. Mõned koridorid on nii madalad, et neist pääseb läbi ainult roomates, teised on küllalt kõrged. Koridorides on raske hingata, sest püramiidi sisetemperatuur on üle 30 kraadi. Osa koridore on järsu kallakuga, mõned aga lõpevad äkki sügava šahtiga. [[Pilt:Chambre-roi-grande-pyramide.jpg|pisi|Peamine hauakamber ja selles asuv sarkofaag]] ==Ehituskäik== Cheopsi püramiidi ehitamise kohta on kaks peamist teooriat. Esimese järgi, mis pärineb kreeklastelt, arvatakse, et püramiid on ehitatud orjade tööjõuga ja neid sunniti selleks. Sellest teatab kreeka ajaloolane [[Herodotos]]. Ta lisab, et Cheopsi püramiidi püstitamiseks rajati kõigepealt kiviplokkide vedamiseks vajaminev kaldtee ja maa-alused ruumid kalju sees. Seejärel ehitati püramiid ise. On selge, et Herodotos ei saanud ise püramiidi ehitamist näha ja ta on selle informatsiooni saanud oma eelkäijatelt, kes kogunud selle pärimuse tõenäoliselt Giza nekropolis töötanud preestritelt. Herodotose "Historia" andmetel ehitasid Cheopsi püramiidi 20 aasta jooksul 400 000 meest, kes töötasid 100 000 mehe kaupa kolmekuulistes vahetustes. Teine teooria, millel on tänapäeva egüptoloogide hulgas rohkem pooldajaid, väidab, et püramiid on ehitatud sadade oskustööliste poolt. Neil oli elamislaager samas kõrval ja nad said oma töö eest palka või ei pidanud selle eest mõnda aega makse tasuma. Samuti on teadlased jõudnud üksmeelele, et samal Giza platool asuv [[sfinks]] on kõrvalasuva, [[Chephreni püramiid]]i tellija-ehitaja nägu.{{lisa viide}} Püramiidi ehituseks vajalike kiviplokkide kohaletoimetamiseks [[Niilus]]e ääres asuvast kivimurrust kasutati plokkide alla kinnitatud jalaseid. Tõenäoline on, et lisaks madalale kaldteele, mida mööda plokid püramiidi jalamile veeti, ehitati ka püramiidi kerkides selle astmetele spiraalis tõusev kaldtee. Mõned uurijad eelistavad küll ühe pika kaldtee versiooni, mida siis pidevalt tõsteti, kuid see ei ole tõenäoline, kuna sellisel juhul oleks see veel enne püramiidi tipuni jõudmist enda alla matnud kogu kivimurru. Plokkide kõrgemale tõstmiseks kasutati lisaks kaldteele kange ja rullikuid. Kiviplokid paigaldati ülitäpselt, sisuliselt on ehitis veekindel. Pärast põhimüüride valmimist kaeti need valge lubjakiviga. Selleks murti kive Gizast umbes 30 km kaugusel asuvatest Niiluse paremkalda lubjakivikarjääridest. Pärast paigaldamist lihviti plaadid siledaks. Legendid teatavad, et kuningate ajal valged püramiidid sädelesid päikesekiirtes, ja mõne allika väitel pimestas nende lehtkullast kattega tippude sära silmi. Tänapäeval pole püramiididel valgest lubjakivikattest jälgegi. 14. sajandi rändurid on kirjutanud püramiidil sipelgatena tegutsevatest ja poleeritud plaate alla laskvatest inimestest. Uus Kairo on ehitatud paljuski just nendest plaatidest. ==Uurimine== 2004. aasta augustis teatasid kaks prantsuse harrastusegüptoloogi, [[Gilles Dormion]] ja [[Jean-Yves Verd'hurt]], et nad on [[maaradar]]i ja [[arhitektuur]]ilise analüüsi abiga leidnud püramiidist senitundmatu koridori. Kui nende oletus vastab tõele, siis ei ole sellesse koridori tõenäoliselt kunagi võõras jalg astunud ja see võib viia võimaliku puutumatu hauakambrini, mis sisaldab kuninga säilmeid. Seni ei ole Egiptuse [[muinsuskaitse]]ametnikud andnud harrastusteadlastele luba uurimist jätkata. 2017. aastal avastati püramiidi keskelt 150 meetri kõrgune ja 40 meetri pikkune ruum.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Moran |eesnimi=Michael |kuupäev=2023-08-25 |pealkiri=Secret space in Egypt's Great Pyramid ‘could be filled with Pharaoh’s treasure' |url=https://www.dailystar.co.uk/news/weird-news/secret-chamber-egypts-great-pyramid-30786351 |vaadatud=2023-08-28 |väljaanne=Dailystar.co.uk |keel=en}}</ref> == Välislingid == * [http://www.gizapyramids.org The Giza Archives Project] * [https://www.bbc.com/news/world-middle-east-64825526 Egypt: Hidden corridor in Great Pyramid of Giza seen for first time]. [Egiptus: Giza Suure püramiidi varjatud koridori vaadeldi esmakordselt]. BBC News, 2. märts 2023 {{Commons|Category:Great Pyramid}} {{Coordinate |NS=29.97903889 |EW=31.13401389 |type=landmark |region=EG |dim=325}} {{SeitseMaailmaimet}} [[Kategooria:Seitse maailmaimet]] [[Kategooria:Vana-Egiptuse ehitised]] [[Kategooria:Egiptuse ehitised]] [[Kategooria:Püramiidid]] o64jgf0blxhajrlcmiwtj6jhqtsx6bw UNESCO maailmapärandi nimistu 0 37196 7166423 7147341 2026-06-03T11:08:09Z Evlper 104506 /* P */ 7166423 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Welterbe.svg|180px|pisi|Maailmapärandi komitee logo]] '''UNESCO maailmapärandi nimistu''' ([[inglise keel]]es ''World Heritage List'') on [[UNESCO]] koostatav nimekiri maailma kultuuri- ja looduspärandist, mille [[UNESCO maailmapärandi komitee]] on leidnud olevat kogu inimkonna pärandi seisukohalt üliolulised. Maailmapärandi nimistu koostamine sai alguse [[UNESCO maailmapärandi kaitse konventsioon|ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsioonist]], mis võeti vastu UNESCO peakonverentsil [[Pariis]]is 16–23. novembril [[1972]]. Konventsiooni on seisuga oktoober 2024 ratifitseerinud 192 liikmesriiki ja 4 muud riiki.<ref>https://whc.unesco.org/en/tentativelists/</ref> Nimistut haldab maailmapärandi komitee, kuhu kuuluvad 21 liikmesriigi esindajad. Komitee liikmed valitakse neljaks aastaks. [[2009]]. aasta [[oktoober|oktoobris]] valiti viieks aastaks komitee liikmeks ka [[Eesti]]. Seisuga 16. juuli 2025 kuulub UNESCO maailmapärandi nimekirja 1248 objekti, sealhulgas 972 kultuuri-, 235 loodus- ja 41 segaobjekti 170 liikmesriigis.<ref>[http://whc.unesco.org/en/list UNESCO World Heritage List]. Inglise keeles, vaadatud 1. detsembril 2025</ref> Kõige rohkem objekte on [[UNESCO maailmapärand Itaalias|Itaalias]] (61), [[UNESCO maailmapärand Hiinas|Hiinas]] (60) ja [[UNESCO maailmapärand Saksamaal|Saksamaal]] (55). Ühtegi UNESCO maailmapärandi nimistu objekti pole 26 konventsiooni ratifitseeritund riigis. {{pooleli}} __NOTOC__{{tähed}} ==A== [[Afganistan]] * [[Jāmi minarett]] ja arheoloogilised mälestised (2002) * [[Bāmīāni org|Bāmīāni oru]] kultuurmaastik ja arheoloogilised mälestised (2003) [[Albaania]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Albaanias}} [[Alžeeria]] * [[Qal'a Beni Hammad]] (1980) * [[Djémila]] (1982) * [[M'Zabi org]] (1982) * [[Tassili n'Ajjer]] (1982) * [[Timgad]] (1982) * [[Tipasa]] (1982) * [[Casbah]]' linnaosa [[Alžiir]]is (1992) [[Ameerika Ühendriigid]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Ameerika Ühendriikides}} [[Andorra]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Andorras}} [[Antigua ja Barbuda]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Antiguas ja Barbudas}} [[Argentina]] * [[Los Glaciarese rahvuspark]] (1981) * Jesuiitide misjonikeskused [[Guaraní]]s: [[San Ignacio Mini]], [[Santa Ana]], [[Nuestra Señora de Loreto]] ja [[Santa Maria Mayor]] (Argentina), [[Sao Miguel das Missoes]] varemed (Brasiilia) (1983, 1984) * Riikidevaheline mälestis koos Brasiiliaga * [[Iguazú rahvuspark]] (1984) * [[Cueva de las Manos]], [[Río Pinturas]] (1999) * [[Valdési poolsaar]] (1999) * [[Ischigualasto]] / [[Talampaya]] looduspargid (2000) * [[Jesuiidid|Jesuiitide]] kvartal [[Córdoba (Argentina)|Córdobas]] ja maavaldused (2000) * [[Quebrada de Humahuaca]] (2003) [[Armeenia]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Armeenias}} [[Aserbaidžaan]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Aserbaidžaanis}} [[Austraalia]] * [[Fraseri saar]] (1992) * [[Kakadu rahvuspark]] (1981, 1987, 1992) * [[Willandra]] järvede piirkond (1981) * Shark Bay, Lääne-Austraalia (1991) * [[Macquarie saar]] (1997) * [[Purnululu rahvuspark]] (2003) [[Austria]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Austrias}} ==B== [[Bahrein]] *[[Qal'ah al-Baḩrayn]] (2005) [[Bangladesh]] *[[Bāgherhāt]]i ajalooline eeslinn [[Khalifatabad]] (1985) [[Belgia]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Belgias}} [[Benin]] *[[Abomey]] kuningapaleed (1985) [[Bermuda]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Bermudal}} [[Boliivia]] * [[Potosí]] kaevanduslinn (1987) * [[Chiquitos]]e jesuiitide misjonikeskus (1990) * [[Sucre]] vanalinn (1991) [[Botswana]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Botswanas}} [[Brasiilia]] * [[Poro Prêto]] vanalinn (1980) * [[Olinda]] vanalinn (1982) * Jesuiitide misjonikeskused [[Guarani]]s: [[San Ignacio Mini]], [[Santa Ana]], [[Nuestra Señora de Loreto]] ja [[Santa Maria Mayor]] (Argentina), [[Sao Miguel das Missoes]] varemed (Brasiilia) (1983, 1984) * Riikidevaheline mälestis Argentinaga * [[Salvador da Bahia]] vanalinn (1985) * [[Bom Jesus de Matosinhos'e kirik]] [[Conghonas do Campo]]s (1985) * [[Brasília]] (1987) * [[São Luis do Maranhão]] vanalinn (1997) * [[Diamantina]] vanalinn (1999) * [[Goiáse]] vanalinn (2001) [[Bulgaaria]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Bulgaarias}} [[Burkina Faso]] *[[Loropéni varemed]] (2009) ==C== [[Colombia]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Colombias}} ==E== [[Ecuador]] {{Vaata| UNESCO maailmapärand Ecuadoris}} [[Eesti]] {{Vaata| UNESCO maailmapärand Eestis}} [[Egiptus]] *[[Abu Mena]] (1979) *[[Kairo]] vanalinn (1979) *Vanaaegne [[Teeba (Egiptus)|Teeba]] koos oma [[Teeba nekropol|nekropoliga]] (1979) *[[Memphis (Egiptus)|Memphis]] ja tema [[Giza|nekropol]] (1979) *[[Nuubia]] mälestised [[Abū Sunbul]]ist [[Philae]]ni (1979) *[[Püha Katariina klooster (Siinai)|Püha Katariina klooster]] (2002) *[[Al-Hitani vadi]] (''Whale Valley'') (2005) [[Elevandiluurannik]] *[[Nimba Stricti mäe looduskaitseala]] (koos [[Guinea]]ga) (1981) *[[Taï rahvuspark]] (1982) *[[Comoé rahvuspark]] (1983) [[Etioopia]] *[[Lalibela]] kaljukirikud (1978) *[[Sim&#275;ni rahvuspark]] (1978) *[[Fasil Ghebbi]] [[Amhara piirkond|Amhara piirkonnas]] [[Gondar]]i juures (1979) *[[Aksum]] (1980) *[[Tiya]] (1980) *[[Awashi jõgi|Awashi jõe]] alamjooksu jõeorg (1980) *[[Omo jõgi|Omo jõe]] alamjooksu jõeorg (1980) *[[Harer]]i ajalooline kindluslinn (2006) ==F== [[Filipiinid]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Filipiinidel}} ==G== [[Gabon]] *[[Lope-Okanda]] (2007) [[Gambia]] *[[Jamesi saar (Gambia)|Jamesi saar]] ja ümbruskond (2003) *[[Senegambia kiviringid]] (koos [[Senegal]]iga) (2006) [[Ghana]] *[[Ghana kindlused ja lossid]] (1979) *[[Ashanti]] ehitised [[Kumasi]] lähedal (1980) [[Gibraltar]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Gibraltaris}} [[Gruusia]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Gruusias}} [[Gröönimaa]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Gröönimaal}} [[Guatemala]] *[[Antigua Guatemala]] (1979) *[[Tikali rahvuspark]] (1979) *[[Quiriguá]] varemed ja arheoloogiline park (1981) [[Guinea]] *[[Nimba mäe looduskaitseala]] (koos [[Elevandiluurannik]]uga) (1982) ==H== [[Haiti]] *[[Haiti rahvuslik ajaloopark]] (1982) [[Hiina]] * [[Mingi dünastia|Mingi]] ja [[Qingi dünastia]] keisrilossid [[Peking]]is ja [[Senyang]]is (1987, 2004) * [[Mogao koopad]] (1987) * [[Taishani mägi]] (1987) * [[Suur Hiina müür]] (1987) * [[Huangshani mägi]] (1990) * [[Potala palee]] ajalooline ansambel [[Lhasa]]s (1994) * [[Chengde]] mägikuurort ja templid (1994) * [[Kong Fuzi tempel]], Kongi perekonna häärber ja kalmistu [[Qufu]]s (1994) * [[Lushani rahvuspark]] (1996) * [[Ping Yao]] (1997) * [[Suzhou aiad]] (1997, 2000) * [[Lijiang]]i vanalinn (1997) * [[Pingyao]] linn (1997) * [[Suveloss ja keisriaed]] [[Peking]]is (1998) * [[Siiditee]] * Taevatempel ja keiserlik ohvrialtar Pekingis (1998) * [[Wuyi mägi]] (1999) * Ajaloolised külad [[Anhui-Xidi|Anhui-Xidis]] ja [[Hongcun]]is (2000) * [[Leshani Buddha kuju]] * [[Wutai mägi]] (2009) [[Hispaania]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Hispaanias}} * [[Altamira]] koopamaalingud (1985) * [[Ávila]] vanalinn (1985) * Arhitekt [[Antoni Gaudí]] looming [[Barcelona]]s (1984, 2005) * [[Burgose katedraal]] (1984) * [[Cácerese vanalinn]] (1986) * [[Córdoba ajalooline keskus]] (1984, 1994) * [[Cuenca kindlustatud vanalinn]] (1996) * [[Doñana rahvuspark]] (1994, 2005) * [[Eivissa, elurikkus ja kultuur]] (1999) * [[Escoriali klooster]] [[Madrid]]is (1984) * [[Garajonay rahvuspark]] (1986) * [[Mérida]] (1993) * [[Oviedo ja Astuuria kuningriigi mälestised]] (1985, 1998) * [[Pobleti klooster]] (1991) * [[Salamanca]] vanalinn (1988) * [[Santiago de Compostela]] vanalinn (1985) * [[Segovia]] vanalinn ja [[Segovia akvedukt]] (1985) * [[Serra de Tramuntana kultuurmaastik]] (2011) * [[Sevilla katedraal]], [[Reales Alcázares]] ja [[Archivo General de Indias]] (1987) * [[Toledo]] ajalooline linn (1986) * [[Teide rahvuspark]] (2007) [[Holland]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Hollandis}} [[Honduras]] *[[Copán]]i maajade asula (1980) *[[Río Plátano biosfäärikaitseala]] (1982) [[Horvaatia]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Horvaatias}} ==I== [[Iirimaa]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Iirimaal}} [[Iisrael]] *[[Masada]] kindlus (2001) *[[Valge linn]] Tel Avivis (2003) *[[Negev]]i kõrbelinnad (2005) *[[Haifa]] pühapaigad Baha ja Lääne-Galilee (2008) *[[Carmel]]i mägi – inimarengu häll (2012) [[India]] * [[Agra]] [[Punane Fort]] ({{kas|[[Punane kindlus]]}}) (1983) * [[Tadž Mahal]] (1983) * [[Konaraki tempel]] (1984) * [[Goa]] kirikud ja kloostrid (1986) * [[Fatehpur Sikri]] linna varemed (1986) * [[Qutb Minar]] [[Delhi]]s (1993) * [[Darjeelingi-Himaalaja raudtee]] (1999) [[Indoneesia]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Indoneesias}} [[Iraan]] *[[Assur]]i linn (2003) [[Island]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Islandil}} [[Itaalia]] * [[Valcamonica]] koopamaalingud (1979) * [[Santa Maria delle Grazie]] dominiiklaste klooster ja kirik koos [[Leonardo da Vinci]] freskoga [[Püha õhtusöömaaeg (Leonardo da Vinci)|"Püha õhtusöömaaeg"]] (1980) * [[Firenze]] vanalinn (1982) * [[Piazza del Duomo (Pisa)|Piazza del Duomo]], [[Pisa]] (1987) * [[Veneetsia]] ja [[Veneetsia laguun]] (1987) * [[San Gimignano]] vanalinn (1990) * [[I Sassi di Matera]] (1993) * [[Vicenza]] linn ja [[Andrea Palladio]] villad [[Veneto]]s (1994) * [[Napoli]] ajalooline kesklinn (1995) * [[Siena]] ajalooline kesklinn (1995) * [[Crespi d'Adda]] (1995) * [[Ferrara]] renessansslinn ja [[Po]] delta (1995, 1999) * [[Castel del Monte]] (1996) * [[Alborobello]] elamud (1996) * [[Ravenna]] varakristlikud mälestised ja mosaiigid (1996) * [[Pienza]] vanalinn (1996) * [[Caserta kuningapalee]] ja park. [[Vanvitelli akvedukt]] ja [[San Leucio siidivabrikud]] (1997) * [[Padova]] [[Padova botaanikaaed|Orto Botanico]] (1997) * [[Modena toomkirik]], [[Torre Civica (Modena)|Torre Civica]] ja [[Piazza Grande (Modena)|Piazza Grande]] (1997) * [[Costiera Amalfitana]] (1997) * [[Cinque Terre]] (1997) * [[Urbino]] ajalooline kesklinn (1998) * [[Villa Adriana]] ([[Tivoli]]) (1999) * [[Assisi]] [[San Francesco d'Assisi kirik]] ja teised [[frantsiskaanid]]ega seotud ehitised (2000) * [[Verona]] (2000) * [[Isole Eolie]] ([[Aioolia saared]]) – [[Lipari saared]](2000) * [[Villa dû Casali]] – [[Villa Romana del Casale]], [[Piazza Armerina]], [[Sitsiilia]] — 1997 * [[Villa d'Este (Tivoli)|Villa d'Este]], Tivoli (2001) * [[Cerveteri]] ja [[Tarquinia]] etruski nekropolid (2004) * [[Val d'Orcia]] (2004) * [[Sürakuusa Nekroopolis]] (2005) * [[Dolomiidid]] (2009) * [[Langobardide Itaalia valitsemiskeskused aastaist 568–774]] (2011) ==J== [[Jaapan]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Jaapanis}} [[Jordaania]] *[[Petra]] (1985) *[[Qaşr ‘Amrah]] (1985) *Umm ar-Rasas (Kastrom Mefa'a) (2004) ==K== [[Kambodža]] * [[Ângkôr]] (1992) * [[Preăh Vĭhéari tempel]] (2008) [[Kamerun]] * [[Dja Fauna Reservaat]] (1987) [[Kanada]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Kanadas}} [[Kasahstan]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Kasahstanis}} [[Katar]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Kataris}} [[Keenia]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Keenias}} [[Kesk-Aafrika Vabariik]] * [[Manovo-Gounda St. Florise rahvuspark]] (1988) [[Kongo Demokraatlik Vabariik]] * [[Virunga rahvuspark]] (1979) * [[Garamba rahvuspark]] (1980) * [[Kahuzi-Biega rahvuspark]] (1980) * [[Salonga rahvuspark]] (1984) * [[Okapi rahvuspark]] (1992) [[Kreeka]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Kreekas}} [[Kuuba]] * [[Havanna]] vanalinn ja kindlustused (1982) * [[Trinidad (Kuuba)|Trinidad]] ja [[Valley de los Ingenios]] (1988) * [[San Pedro de la Roca kindlus]] [[Santiago de Cuba]]s (1997) * [[Desembarco del Granma rahvuspark]] (1999) * [[Viñalesi org]] (1999) * [[Alexander von Humboldti rahvuspark]] (2001) [[Küpros]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Küprosel}} ==L== [[Laos]] * [[Luang Prabang]] (1995) * [[Vat Phou]] ja sellega seotud [[Champasak]]i kultuurmaastiku asundused (2001) [[Leedu]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Leedus}} [[Liibanon]] * [[Anjar]] (1984) * [[Ba‘labakk]] (1984) * [[Byblos]] (1984) * [[Şūr]] (1984) * [[Ouadi Qadisha]] ja [[Horsh Arz el-Rab]] (1998) [[Liibüa]] * [[Kyrene]] (1982) * [[Leptis Magna]] (1982) * [[Sabratha]] (1982) * [[Ghadames]]i vanalinn (1986) * [[Tadrart Acacus]]i [[Kaljujoonis|kaljujoonised]] (1985) [[Läti]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Lätis}} ==M== [[Madagaskar]] *[[Atsinanana vihmametsad]] (2007) [[Malaisia]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Malaisias}} [[Malawi]] *[[Malawi järve rahvuspark]] (1984) [[Mali]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Malis}} [[Malta]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Maltal}} [[Maroko]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Marokos}} [[Mauritius]] *[[Aapravasi Ghat]] (2006) [[Mehhiko]] * [[Puebla]] vanalinn ([[1987]]) * [[México]] ajalooline keskus ja [[Xochimilco]] ([[1987]]) * [[Oaxaca de Juárez|Oaxaca de Juáreze]] ajalooline keskus ja [[Monte Albán]] ([[1987]]) * [[Guanajuato]] vanalinn ja kaevandused ([[1988]]) * [[Morelia]] ajalooline keskus ([[1991]]) * [[El Tajín]], Kolumbuse-eelne linn ([[1992]]) * [[Zacatecas]]e vanalinn ([[1993]]) * [[Popocatépetli kloostrid]] ([[1994]]) * [[Santiago de Querétaro]] vanalinn ([[1996]]) * [[Paquimé]] varemed Casas Grandeses ([[1998]]) * [[Xochicalco]] arhitektuurimälestised ([[1999]]) * [[Campeche]] kindluslinn ([[1999]]) * [[Calakmul]], maajade linn ([[2002]]) * [[Frantsisklased|Frantsisklaste]] misjonihooned [[Querétaro]]s ([[2003]]) * [[Tequila (Jalisco)|Tequila]] agaavipõllud ja ajaloolised tööstusrajatised ([[2006]]) [[Moldova]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Moldovas}} [[Montenegro]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Montenegros}} [[Mosambiik]] *[[Ilha de Moçambique|Moçambique'i saar]] (1991) ==N== [[Nepal]] *[[Katmandu org]] (1979) *[[Sagarmāthā rahvuspark]] (1979) [[Nicaragua]] *[[León Viejo]] varemed (2000) [[Niger]] *[[Agadez]]i vanalinn (2013) [[Norra]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Norras}} ==O== [[Omaan]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Omaanis}} ==P== [[Paapua Uus-Guinea]] *[[Kuk Swamp]] (2008) [[Pakistan]] * [[Mohenjo Daro|Mohenjo-daro varemed]] (1980) * [[Taxila]] (1980) * [[Takht-i-Bahi budistlikud ehitismälestised]] ja muistised [[Sahr-i-Bahlol]]is (1980) * [[Makli nekropol]] ja [[Thatta]] ehitismälestised (1981) * [[Lahore'i fort]] ja [[Shalamari aiad]] Lahore'is (1981) * [[Rohtase kindlus]] (1997) [[Panama]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Panamas}} [[Peruu]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Peruus}} [[Poola]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Poolas}} [[Portugal]] {{Vaata| UNESCO maailmapärand Portugalis}} [[Prantsusmaa]] *[[Amiens'i katedraal]] (1981) *[[Avignon]]i vanalinn (1995) *[[Bourges'i katedraal]] (1992) *[[Chartres'i katedraal]] (1979) *[[Fontainebleau loss]] ja park (1981) *[[Lascaux' koopamaalid]] (1979) *[[Le Havre]] (2005) *[[Loire]]'i org [[Sully-sur-Loire]]'i ja [[Chalonnes]]'i vahel (2000) *[[Mont-Saint-Michel]] ja selle laht (1979) *[[Nice]] (2021) *[[Pont du Gard]] (1985) *[[Seine]]'i kaldapealsed [[Pariis]]is (1991) *[[Versailles' loss]] ja park (1979) [[Põhja-Makedoonia]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Põhja-Makedoonias}} ==R== [[Roheneemesaared]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Roheneemesaartel}} [[Rootsi]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Rootsis}} [[Rumeenia]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Rumeenias}} ==S== [[Saksamaa]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Saksamaal}} [[Seišellid]] * [[Vallée de Mai rahvuspark]] (1983) [[Senegal]] * [[Gorée saar]] (1978) * [[Niokolo-Koba rahvuspark]] (1981) * [[Saint-Louis saar]] (2000) [[Slovakkia]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Slovakkias}} [[Sloveenia]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Sloveenias}} [[Soome]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Soomes}} [[Sri Lanka]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Sri Lankal}} [[Suurbritannia]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Suurbritannias}} [[Süüria]] * [[Damaskus]]e vanalinn (1979) * [[Bosra]] vanalinn (1980) * [[Palmyra]] (1980) * [[Ḩalab]]i (Aleppo) vanalinn (1986) * [[Krak des Chevaliers]] ja Saladini kindlus (Qal’at Salah El-Din) (2006) * [[Põhja-Süüria muistsed asulad]] (2011) ==Š== [[Šveits]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Šveitsis}} == Z == [[Zimbabwe]] * [[Suur Zimbabwe|Suure Zimbabwe]] varemed ==T== [[Taani]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Taanis}} [[Tai]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Tais}} [[Tansaania]] * [[Sansibar]]i linn (2000) * [[Kondoa kaljujoonised]] (2006) [[Tšehhi]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Tšehhis}} [[Tšiili]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Tšiilis}} [[Tuneesia]] * [[El Jem]]<nowiki/>i [[amfiteater]] (1979) * [[Kartaago]] varemed (1979) * [[Tunis]]e vanalinn (1979) * [[Ichkeuli rahvuspark]] (1980) * [[Kerkuane]] puunia linn ja matmiskoht (1980) * [[Al-Qayrawān]] (1988) * [[Sūsah]]i vanalinn (1988) * [[Dougga]]/[[Thugga]] (1997) [[Türgi]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Türgis}} ==U== [[Uganda]] *[[Bwindi rahvuspark]] (1994) *[[Rwenzori mägede rahvuspark]] (1994) *[[Buganda kuningate hauad Kasubis]] (2001) [[Ukraina]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Ukrainas}} [[Ungari]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Ungaris}} [[Usbekistan]] *[[Ichan Qa'la]] (1990) *[[Buhhaara vanalinn]] (1993) *[[Shahrisabz]]i vanalinn (2000) *[[Samarqand]] (2001) [[Uus-Meremaa]] * [[Te Wahipounamu]] (1990) * [[Tongariro rahvuspark]] (1990) * [[Uus-Meremaa subarktilised saared]] ([[Snaresi saared]], [[Bounty saared]], [[Antipoodid (saared)|Antipoodid]], [[Aucklandi saared]] ja [[Campbelli saar]]) (1998) ==V== [[Valgevene]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Valgevenes}} [[Vatikan]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Vatikanis}} [[Venemaa]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Venemaal}} [[Venezuela]] *[[Coro]] ja sealne sadam (1993) *[[Canaima rahvuspark]] (1994) *[[Ciudad Universitaria de Caracas]] (2000) [[Vietnam]] *[[Hạ Longi laht]] (1994) *[[Phong Nha-Kẻ Bàngi rahvuspark]] (2003) *[[Hồ dünastia kindlus]] (2011) *[[Hội Ani vanalinn]] (1999) ==Vaata ka== *[[UNESCO maailma mälu register]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://whc.unesco.org/en/list ''World Heritage List'']. Inglise keeles, vaadatud 1. detsembril 2025 [[Kategooria:UNESCO maailmapärand| ]] pgxalrc9lmumvgcxj06lflg8l2n3xth Toronto 0 38402 7166097 6851038 2026-06-02T18:42:49Z Kuuskinen 33651 7166097 wikitext text/x-wiki {{Infokast asula | nimi = Toronto | hääldus = tor'onto | pilt_üldvaade = Toronto Skyline from Snake Island, February 28 2026 (08).jpg | pildiallkiri = Toronto siluett 2026. aastal | pildilaius = | vapp = Coat of arms of Toronto.svg | vapi_link = [[Toronto vapp]] | lipp = Flag of Toronto, Canada.svg | lipu_link = [[Toronto lipp]] | deviis = | pindala = | elanikke = | laius = | pikkus = | asendikaardi_pilt = | asendikaart = Kanada/Ontario | asendikaardi_seletus = }} '''Toronto''' on [[Kanada]] suurim [[linn]] ja [[Ontario provints]]i pealinn, mis asub [[Ontario järv]]e kaldal. See piirneb edelas [[Mississauga]]ga. Toronto on rahvaarvult [[Põhja-Ameerika]] neljas linn pärast [[México]] linna, [[New York]]i ja [[Los Angeles]]t. 2021. aasta rahvaloenduse järgi elas linnas 2 794 356 inimest. [[Suur-Toronto]] piirkond (''Greater Toronto Area''), kuhu kuuluvad Toronto ja seda ümbritsevad [[Peeli piirkondlik omavalitsus|Peeli]], [[Yorki piirkondlik omavalitsus|Yorki]], [[Durhami piirkondlik omavalitsus|Durhami]] ja [[Haltoni piirkondlik omavalitsus|Haltoni]] omavalitsused, hõlmab 6 712 341 elanikku. Toronto on rahvusvaheline äri-, finants-, kunsti-, spordi- ja kultuurikeskus ning seda peetakse üheks maailma kõige multikultuursemaks ja kosmopoliitsemaks linnaks. Toronto piirkonnas on põlisrahvad elanud üle 10 000 aasta. Ala paikneb laial, jõgede, sügavate orgude ja linnametsadega liigendatud kaldplatool. Pärast vastuolulist [[Toronto ost]]u, mille käigus Mississauga rahvas loovutas piirkonna Briti kroonile, rajasid britid 1793. aastal sinna Yorki asula ning määrasid selle hiljem [[Ülem-Kanada]] pealinnaks. [[1812. aasta sõda|1812. aasta sõja]] ajal toimus seal [[Yorki lahing]], mille tagajärjel linn sai suuri kahjustusi ja oli lühikest aega Ameerika vägede okupatsiooni all.<ref name="York" /> 1834. aastal nimetati York ümber Torontoks ja sellest sai ametlikult linn. 1867. aastal, [[Kanada Konföderatsioon]]i loomise ajal, määrati Toronto Ontario provintsi pealinnaks. Hiljem on linna territoorium laienenud nii naaberalade liitmise kui ka haldusreformide kaudu ning selle pindala ulatub alates 1998. aastast 631 ruutkilomeetrini. Toronto elanikkonna mitmekesisus peegeldab linna ajaloolist ja tänapäevast rolli ühe peamise sisserändajate sihtkohana Kanadas. Ligikaudu pooled elanikest on sündinud väljaspool Kanadat ning linnas on esindatud üle 200 etnilise päritolu. Kuigi enamik torontolasi räägib emakeelena inglise keelt, kasutatakse linnas enam kui 190 keelt.<ref name="How" /> Toronto on Kanada suurim finantskeskus. Seal asub [[Toronto börs]], samuti Kanada viie suurima panga peakontorid ning paljude suurte Kanada ja rahvusvaheliste ettevõtete peakorterid. Linna majandus on väga mitmekesine ning suurimad majandussektorid on tehnoloogia, finantsteenused, bioteadused, lennundus ja turism. Toronto on oluline muusika-, teatri-, filmi-, televisiooni- ja digimeediakeskus ning seal paiknevad Kanada suurimate üleriigiliste tele- ja meediavõrkude peakontorid. Linna rikkalik kultuurielu hõlmab arvukaid muuseume, galeriisid, festivale, avalikke üritusi, meelelahutuspiirkondi, riiklikke ajaloomälestisi ja spordisündmusi. Igal aastal külastab Torontot üle 26 miljoni inimese.<ref name="End" /><ref name="Impact" /> ==Ajalugu== Toronto asutas [[1793]]. aastal kuberner [[John Graves Simcoe]]. Esialgu oli asula nimi York – Yorki ja Albany hertsogi prints Frederiki järgi. Toona oli see [[Ülem-Kanada provints]]i pealinn. [[1834]]. aastal sai linn praeguse nime. Nimi Toronto tuleb [[mohoogi keel|mohoogi keele]] sõnast ''tkaronto'', mis tähendab kohta, kus puud kasvavad vees.<ref>[https://web.archive.org/web/20111209114921/http://geonames.nrcan.gc.ca/education/toronto_e.php "The real story of how Toronto got its name"] vaadatud 18.02.11</ref> ==Rahvastik== Toronto on Kanada suurim ja [[Põhja-Ameerika]] suuruselt neljas linn,<ref>[http://www.toronto.ca/invest-in-toronto/tor_overview.htm Toronto.ca] vaadatud 18.02.11</ref> mille elanike arv oli 2021. aasta rahvaloenduse järgi 2 794 356 (2016. aastal oli elanikke 2 731 571<ref>[https://www12.statcan.gc.ca/census-recensement/2016/dp-pd/prof/details/page.cfm?Lang=E&Geo1=CD&Code1=3520&Geo2=PR&Code2=01&Data=Count&SearchText=toronto&SearchType=Begins&SearchPR=01&B1=All&TABID=1 Kanada Statistikaamet] vaadatud 30.06.2018</ref>). 2006. aasta seisuga oli Torontos kõige rohkem elanikke pärit [[Euroopa|Euroopast]] (52,6%). Suurema osa sellest moodustasid briti, iiri, itaalia ja prantsuse päritoluga inimesed. Teised suuremad grupid olid lõuna-aasialased (12%), hiinlased (11,4%), mustanahalised (8,4%), filipiinlased (4,1%) ja ladinaameeriklased (2,6%).<ref>[https://web.archive.org/web/20090216150234/http://www12.statcan.ca/census-recensement/2006/dp-pd/prof/92-591/details/Page.cfm?Lang=E&Geo1=CSD&Code1=3520005&Geo2=PR&Code2=35&Data=Count&SearchText=toronto&SearchType=Begins&SearchPR=01&B1=All&Custom= Kanada Statistikaamet] vaadatud 18.02.11</ref> ==Majandus== Toronto mängib [[Kanada]] ja [[maailmamajandus]]es olulist rolli. 2008. aastal liigitas [[Forbes]] Toronto kümne majanduslikult mõjuvõimsama linna hulka.<ref>[http://www.forbes.com/2008/07/15/economic-growth-gdp-biz-cx_jz_0715powercities.html Forbes.com] vaadatud 18.02.11</ref> Torontos asub [[Toronto väärtpaberibörs]], mis on üks maailma suurimaid. {{panoraampilt|Toronto panorama.jpg|1500px|360<sup>o</sup> vaade Torontole [[CN Tower]]ist}} {{panoraampilt|122 - Toronto - Septembre 2009.jpg|800px|Öine vaade Toronto kesklinnale}} ==Transport== Ontario valitsus haldab Toronto linnastualal ulatuslikku rongi- ja bussisüsteemi, mille nimi on [[Toronto Transit Commission|Toronto Transit Commission (TTC)]]. 2016. aasta seisuga kasutab seda igal [[nädalapäev|nädalapäeval]] umbes 1 252 000 inimest.<ref>[https://web.archive.org/web/20180701030615/http://ttc.ca/About_the_TTC/Operating_Statistics/2016/section_one.jsp TTC Operating Statistics] vaadatud 30.06.2018</ref> ===Õhutransport=== Torontos asub Kanada suurim lennujaam [[Toronto Pearsoni rahvusvaheline lennujaam]]. ==Ehitised== Torontos asub [[Toronto teletorn]] CN Tower (553,3 m), mis oli aastail 1976–2007 maailma kõrgeim toestamata ehitis. ==Haridus== [[Toronto Ülikool]] on Kanada suurim ülikool. Torontos on ka [[Yorki Ülikool]], [[Ryersoni Ülikool]] ja [[OCAD Ülikool]].<ref>{{Netiviide|autor=Toronto|url=https://www.toronto.ca/business-economy/industry-sector-support/education/|pealkiri=Education|vaadatud=22.2.2019}}</ref> == Kultuur == Igal aastal toimub linnas [[Toronto rahvusvaheline filmifestival]] ja [[Toronto põlisrahvaste filmifestival]]. == Sport == [[Pilt:Hockey Hall of Fame.JPG|pisi|[[Jäähoki Kuulsuste Hall]] Torontos]] Suurimad Torontos tegutsevad spordiklubid on [[NHL]]-is mängiv [[jäähoki]]klubi [[Toronto Maple Leafs]], [[NBA]]-s mängiv [[korvpall]]iklubi [[Toronto Raptors]], [[MLB]]-s mängiv [[pesapall]]iklubi [[Toronto Blue Jays]], [[Canadian Football Club|CFL]]-is mängiv [[Kanada jalgpall]]i klubi [[Toronto Argonauts]] ja [[MLS]]-is mängiv [[jalgpall]]iklubi [[Toronto FC]]. Nii Maple Leafsi kui ka Raptorsi koduväljak asub [[Scotiabank Arena]]l, Argonautsi ja Toronto FC kodustaadion on [[BMO Field]] ning Blue Jaysi kodustaadion [[Rogers Centre]]. Torontos asub 1943. aastal asutatud [[Jäähoki Kuulsuste Hall]] koos selle juurde kuuluva muuseumiga. == Sõpruslinnad == *{{Riigi ikoon|Vietnam}} [[Hồ Chí Minh (linn)|Hồ Chí Minh]], Vietnam (alates 2006. aastast) *{{Riigi ikoon|Ukraina}} [[Kiiev]], Ukraina (1992) *{{Riigi ikoon|Ecuador}} [[Quito]], Ecuador (2006) *{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Rio de Janeiro]], Brasiilia (2015) *{{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Sagamihara]], Jaapan (1991) *{{Riigi ikoon|Poola}} [[Varssavi]], Poola (1990) ==Eestlus== *[[Toronto Eesti Täienduskoolid]] *[[Toronto Vana-Andrese kirik]] *[[Toronto Kolmainu kogudus]] *[[Toronto Jakobi kogudus]] *[[Toronto Eesti Selts]] *[[Toronto Eesti Maja]] *[[Tartu College]] *[[Väliseesti muuseum Torontos]] ==Vaata ka== *[[Mount Pleasanti kalmistu]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="York">{{netiviide |pealkiri=War of 1812: The Battle of York, 1813 |väljaanne=Toronto Public Library |url=https://tpl.ca/blogs/post/the-battle-of-york-april-1813/ |vaadatud=2026-06-02}}</ref> <ref name="How">{{netiviide |pealkiri=How Multicultural is the Toronto Region? Let Us Count the Ways… Again |väljaanne=Toronto Global |url=https://torontoglobal.ca/media-center/how-multicultural-is-the-toronto-region-let-us-count-the-ways-again/ |vaadatud=2026-06-02}}</ref> <ref name="End">{{netiviide |pealkiri=No end in sight for tourists’ love affair with Toronto |väljaanne=The Toronto Star |url=https://www.thestar.com/news/gta/city-hall/no-end-in-sight-for-tourists-love-affair-with-toronto/article_403448fc-e3d0-576c-97ea-1b8061f1b881.html |vaadatud=2026-06-02}}</ref> <ref name="Impact">{{netiviide |pealkiri=Economic Impact of Visitors in Toronto |väljaanne=Destination Toronto |url=https://www.destinationtoronto.com/research/business-intelligence/visitor-economy-study/ |vaadatud=2026-06-02}}</ref> }} ==Kirjandus== * Olev Remsu, "Toronto, New York, Los Angeles", Go Group 2008 == Välislingid == {{commons|Toronto, Ontario}} * [http://www.toronto.ca/ Toronto koduleht] (''inglise keeles'') [[Kategooria:Ontario provintsi linnad]] [[Kategooria:Toronto| ]] b2v0751kkow81c3jz8kyyvkcuce2b7y Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei 0 39017 7166211 6914903 2026-06-02T23:35:59Z Andreas003 7485 7166211 wikitext text/x-wiki {{Partei | partei_nimi = Sozialdemokratische Partei Deutschlands | partei_nimi_keeles = Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei | partei_logo = Sozialdemokratische Partei Deutschlands, Logo um 2000.svg | partei_staatus = | esimees = [[Bärbel Bas]]<br />[[Lars Klingbeil]] | asutamine = [[1875]] | peakorter = Willy-Brandt-Haus<br />D-10911 Berlin [[Berliin]] | ideoloogia = [[sotsiaaldemokraatia]] | koalitsioon = | europarlament = [[Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon]] | ajaleht = | liikmeid = 358.322 <small>(10.04.2025)</small> | kodulehekülg = [http://www.spd.de/ spd.de] | colorcode = red }} '''Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei''' ([[saksa keel]]es ''Sozialdemokratische Partei Deutschlands'', [[lühend]] ''SPD'', eesti keeles ''SSDP'') on üks [[Saksamaa]] kahest peamisest erakonnast. Aastast [[1998]] kuni [[2009]]. aasta oktoobrini kuulus SSDP valitsuskoalitsiooni. Partei tunnuslause on "Uuendamise jõud" (saksa keeles: ''Kraft der Erneuerung''). Partei ideoloogiliseks aluseks on [[sotsiaaldemokraatia]]. See erakond asutati [[1863]]. aastal. SSDP kasvas välja töölisliikumisest, olles praeguse parteiga võrreldes [[sotsialism|sotsialistlikum]]. [[1959]]. aasta [[Godesbergi programmi]]ga hüljati [[marksism|marksistlikud]] põhimõtted ja [[klassipartei]] kontseptsioon. SSDP oli [[Saksamaa Liitvabariik|Saksamaa Liitvabariigis]] võimul ka [[1969]]–[[1982]]. Parteisse on kuulunud [[liidukantsler]]id [[Willy Brandt]] (1969–[[1974]]), [[Helmut Schmidt]] (1974–1982), [[Gerhard Schröder]] ([[1998]]–[[2005]]) ja [[Olaf Scholz]] ([[2021]]–[[2025]]), samuti [[liidupresident|liidupresidendid]] [[Gustav Heinemann]] (1969–1974), [[Johannes Rau]] ([[1999]]–[[2004]]) ja [[Frank-Walter Steinmeier]] ([[2017]]–). SSDP on nii [[Sotsialistlik Internatsionaal|Sotsialistliku Internatsionaali]] kui ka [[Euroopa Sotsialistlik Partei|Euroopa Sotsiaaldemokraatliku Partei]] asutajaliige. Teise maailmasõja järel on SSDP traditsiooniliselt olnud tugevaim suurlinnades ja Põhja-Saksamaal, eriti suurtes tööstuspiirkondades, näiteks Ruhri linnastu. Väiksemates linnades on partei tugevaim samuti peamiselt Põhja-Saksamaal ja peamiselt ajalooliselt luterlikes piirkondades. Lõuna-Saksamaal on SSDPl vähe kandepinda väljaspool suurlinnu. Pärast Gerhard Schröderit on parteid juhtinud [[Franz Müntefering]] ([[21. märts]]ist 2004 [[15. november|15. novembrini]] 2005) ja [[Matthias Platzeck]] (15. novembrist 2005 [[10. aprill]]ini [[2006]]). Kui Platzeck tervislikel põhjustel ametist tagasi astus, asus esimehe kohuseid täitma [[Rheinland-Pfalz]]i peaminister [[Kurt Beck]]. Beck valiti erakonna esimeheks [[14. mai]]l 2006 toimunud parteipäeval. Franz Müntefering naasis partei esimehe kohale pärast Kurt Becki tagasiastumist [[7. september|7. septembril]] [[2008]]. [[13. november|13. novembril]] [[2009]] valiti partei esimeheks [[Sigmar Gabriel]]. [[2005]]. lahkus parteist kauaaegne esimees (1995–1999) [[Oskar Lafontaine]], kes moodustas koos rühma SSDP poliitikas pettunutega uue vasakerakonna [[Töö ja Sotsiaalse Õigluse Partei]]. [[Bärbel Bas]] ja [[Lars Klingbeil]] on erakonna esimehed olnud alates 2025. aastast. ==Valimised== SSDP on alates [[27. oktoober|27. oktoobrist]] 1998 olnud Saksamaa valitsuses ja liidukantsler oli 1998–2005 oli Gerhard Schröder. [[2005. aasta Saksamaa parlamendivalimised|2005. aasta Saksamaa parlamendivalimiste]] järel moodustas SSDP [[Bundestag]]is (Saksa parlamendi alamkojas) 222 kohaga (34,2% häältest) suuruselt teise [[fraktsioon (parlamendis)|fraktsiooni]] [[Kristlik-Demokraatlik Liit|Kristlik-Demokraatliku Liidu]] ja [[Kristlik Sotsiaalne Liit|Kristliku Sotsiaalse Liidu]] ühisfraktsiooni järel, jäädes valimistel neile alla 1% häälte ja 4 kohaga. Valimiste tulemusena moodustati [[koalitsioon]] Kristlik-Demokraatliku Liidu, Kristliku Sotsiaalse Liidu ja SSDP vahel. [[Saksamaa liidukantsler|Liidukantsler]]iks sai Kristlik-Demokraatliku Liidu esimees [[Angela Merkel]]. == Välislingid == *[http://www.spd.de Partei koduleht] ''(saksa keeles)'' [[Kategooria:Saksamaa parteid]] [[Kategooria:Sotsiaaldemokraatlikud parteid]] chlklfdh85xhhw95jbyscn21l267yp3 Barcelona 0 40439 7166421 7165269 2026-06-03T10:59:46Z Trebors 57925 7166421 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Hispaania linnast; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Barcelona (täpsustus)]].}} {{linn | nimi = Barcelona | hääldus = barssel'oona | nimi1_keel = katalaani, hispaania | nimi1 = Barcelona | pilt_üldvaade = Aerial view of La Sagrada Familia, Barcelona, Spain (51227006134).jpg | lipp = Flag of Barcelona.svg | lipu_link = [[Barcelona lipp]] | vapp = Escut de Barcelona.svg | vapi_link = [[Barcelona vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Hispaania }} '''Barcelona''' on linn [[Hispaania]] kirderannikul, [[Kataloonia]] [[Autonoomne piirkond (Hispaania)|autonoomse piirkonna]] pealinn ja suurim linn ning rahvaarvult teine linn Hispaanias. Linnas elab 1,7 miljonit<ref name="population">{{Cite web|url=https://www.ine.es/jaxiT3/Tabla.htm?t=68538&L=1|title=Annual population census 2021-2024|publisher=[[National Statistics Institute (Spain)|INE]]}}</ref> ja linnastus 5,7 miljonit inimest, mis teeb sellest [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] (EL) rahvaarvult viienda linnastu [[Pariis|Pariisi]], [[Ruhri linnastu|Ruhri]] piirkonna, [[Madrid|Madridi]] ja [[Milano]] järel.<ref name="demographia">{{Cite web |url=https://www.demographia.com/db-worldua.pdf |title=Demographia World Urban Areas |publisher=Demographia |access-date=30. aprill 2026 |language=en}}</ref> See on üks [[Vahemeri|Vahemere]] piirkonna suurimaid linnu, asudes [[Llobregati jõgi|Llobregati]] ja [[Besòs|Besòsi]] jõgede suudmete vahel ning Serra de Collserola mäestikust idas. Pärimuse kohaselt asutasid Barcelona kas [[Foiniikia|foiniiklased]] või kartaagolased, kel olid Kataloonia rannikul kaubanduspunktid.<ref name="britannica.com">{{Cite web|url=https://www.britannica.com/place/Barcelona/History|title=Barcelona - Catalan, Mediterranean, Architecture {{!}} Britannica|website=www.britannica.com|date=28 July 2024|access-date=29 July 2024|language=en}}</ref> Keskajal sai linnast [[Barcelona krahvkond|Barcelona krahvkonna]] pealinn. Pärast ühinemist [[Aragóni kuningriik|Aragóni kuningriigiga]] [[Aragóni kroon|Aragóni krooniks]] jäi Barcelona Kataloonia vürstiriigi pealinnaks ning sai Aragóni krooni tähtsaimaks linnaks, kuni [[Valencia]] selle varauusajal varju jättis. Linnast sai [[Kataloonia iseseisvusliikumine|Kataloonia separatismi]] keskus ning 17. sajandil [[Kataloonia ülestõus|Kataloonia ülestõusu]] ajal ja aastatel 1812–1814 [[Napoleon I|Napoleoni]] ajal kuulus see [[Prantsusmaa|Prantsusmaale]]. 19. sajandil ja 20. sajandi algul linn industrialiseerus ning kujunes [[Töölisliikumine|töölisliikumise]] oluliseks keskuseks. Barcelonast sai 1931. aastal autonoomse Kataloonia pealinn ning 1936. aasta Hispaania revolutsiooni ajal oli see Kataloonia revolutsiooniliste sündmuste keskus, kuni frankistid linna 1939. aastal vallutasid. Pärast [[Hispaania üleminekuperiood|Hispaania üleminekut demokraatiale]] 1970. aastatel sai Barcelonast taas autonoomse Kataloonia pealinn. Barcelona on rikkaliku kultuuripärandiga linn, oluline kultuurikeskus ja turismisihtkoht. Eriti tuntud on [[Antoni Gaudí]] ja Lluís Domènech i Montaneri [[UNESCO maailmapärand Hispaanias|UNESCO maailmapärandi nimistusse]] kuuluv arhitektuurilooming. Linnas asuvad kaks Hispaania mainekamat ülikooli ([[Barcelona Ülikool]] ja Pompeu Fabra Ülikool) ja [[Vahemere Liit|Vahemere Liidu]] peakorter. Linn on tuntud [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992. aasta suveolümpiamängude]] ning rahvusvaheliste konverentside, messide ja spordivõistluste korraldajana. Barcelona on [[Pürenee poolsaar|Pürenee poolsaare]] oluline kultuuri-, majandus- ja finantskeskus<ref>{{Cite web|url=http://www.atkearney.com/documents/10192/dfedfc4c-8a62-4162-90e5-2a3f14f0da3a|title=2012 Global Cities Index|access-date=30 March 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20131020223227/http://www.atkearney.com/documents/10192/dfedfc4c-8a62-4162-90e5-2a3f14f0da3a|archive-date=20 October 2013}}</ref> ning Hispaania peamine [[biotehnoloogia]]keskus.<ref>{{Cite book|year=2014|title=Effective Technology Transfer In Biotechnology: Best Practice Case Studies In Europe|publisher=[[Imperial College Press]]|isbn=9781783266821|page=198|access-date=13 September 2020|url=https://books.google.com/books?id=8Nq3CgAAQBAJ&pg=PA198|editor-last=Uecke|editor-first=Oliver|editor-last2=De Cock|editor-first2=Robin|editor-last3=Crispeels|editor-first3=Thomas|editor-last4=Clarysse|editor-first4=Bart|archive-url=https://web.archive.org/web/20230423065057/https://books.google.com/books?id=8Nq3CgAAQBAJ&pg=PA198|archive-date=23 April 2023}}</ref> Globalization and World Cities Research Network liigitab Barcelona Beta+ kategooria [[Maailmalinn|maailmalinnaks]].<ref name="gawc2020">{{Cite web|url=https://www.lboro.ac.uk/gawc/world2020t.html|title=The World According to GaWC 2020|publisher=Globalization and World Cities|website=GaWC - Research Network|access-date=31 August 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200824031341/https://www.lboro.ac.uk/gawc/world2020t.html|archive-date=24 August 2020}}</ref> Barcelona on oluline transpordisõlm: Barcelona sadam on üks Euroopa suurimaid meresadamaid ja reisijate arvult Euroopa suurim sadam,<ref name="StatServ2014">{{Cite web|url=http://content.portdebarcelona.cat/cntmng/d/d/workspace/SpacesStore/1c206b0a-4787-49d8-9c8c-0563aa71719f/PortBcnTrafic2013_12_en.pdf|title=Port of Barcelona traffic statistics Accumulated data December 2013|publisher=Statistics Service|access-date=14 June 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140614141353/http://content.portdebarcelona.cat/cntmng/d/d/workspace/SpacesStore/1c206b0a-4787-49d8-9c8c-0563aa71719f/PortBcnTrafic2013_12_en.pdf|archive-date=14 June 2014|page=6}}</ref> [[Barcelona El Prati lennujaam]] teenindab aastas üle 50 miljoni reisija,<ref name="AENA2018">{{Cite web|url=http://www.aena.es/csee/ccurl/463/358/12.Estadisticas_Diciembre_2018.pdf|title=AENA December 2018 Report|date=14 January 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190115023002/http://www.aena.es/csee/ccurl/463/358/12.Estadisticas_Diciembre_2018.pdf|archive-date=15 January 2019}}</ref> linnal on ulatuslik maanteevõrk ja kiirraudteeühendus Prantsusmaa ja muu Euroopaga.<ref>{{Cite web|url=http://www.europapress.es/economia/transportes-00343/noticia-economia-ave-reyes-inauguraran-ave-valencia-principes-conexion-albacete-20101210123611.html|title=First commercial trips|publisher=Europapress.es|date=10 December 2010|access-date=30 March 2014|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20140410223618/http://www.europapress.es/economia/transportes-00343/noticia-economia-ave-reyes-inauguraran-ave-valencia-principes-conexion-albacete-20101210123611.html|archive-date=10 April 2014}}</ref> == Nimed == Nimi Barcelona pärineb vanast ibeeriakeelsest nimest Baŕkeno, mis esineb ibeeria kirjas muistsel mündikirjal kujul [[Fail:Barkeno.png|34x34px|Barkeno in Levantine Iberian script|alt=Baŕkeno Levandi ibeeria kirjas]], [[Vanakreeka keel|vanakreeka]] allikates kujul {{Keel|grc|Βαρκινών}} (Barkinṓn)<ref name="Schütte1917">{{Cite book|last=Schütte|first=Gudmund|year=1917|title=Ptolemy's Maps of Northern Europe: A Reconstruction of the Prototypes|publisher=H. Hagerup|page=[https://archive.org/details/ptolemysmapsofno00schrich/page/n66 45]|access-date=6 November 2015|url=https://archive.org/details/ptolemysmapsofno00schrich}}</ref> ning [[Ladina keel|ladina]] keeles Barcino,<ref>{{Cite book|last=Smith|first=Sir William|year=1854|title=Dictionary of Greek and Roman Geography: Abacaenum-Hytanis|publisher=Little, Brown and Company|location=Boston, Massachusetts|page=378|url=https://archive.org/details/dictionarygreek16smitgoog}}</ref> Barcilonum ja Barcenona.<ref name="Parthey1848">{{Cite book|last=Parthey|first=Gustav|author-link=Gustav Parthey|year=1848|title=Itinerarium Antonini Avgvsti et Hierosolymitanvm: ex libris manvscriptis|publisher=F. Nicolai|page=[https://archive.org/details/bub_gb_s0oMAAAAYAAJ/page/n230 188]|access-date=6 November 2015|url=https://archive.org/details/bub_gb_s0oMAAAAYAAJ}}</ref><ref name="WesselingGrammarian1735">{{Cite book|last=Wesseling|first=Petrus|year=1735|title=Vetera Romanorum itineraria, /: sive Antonini Augusti Itinerarium|publisher=apud J. Wetstenium & G. Smith|page=390|access-date=6 November 2015|url=https://books.google.com/books?id=iIJBAAAAcAAJ&pg=PA390|last2=Hierocles (The Grammarian)|archive-url=https://web.archive.org/web/20151231210118/https://books.google.com/books?id=iIJBAAAAcAAJ&pg=PA390|archive-date=31 December 2015}}</ref><ref name="Cook1910">{{Cite book|last=Cook|first=Joel|year=1910|title=The Mediterranean and Its Borderlands|page=[https://archive.org/details/mediterraneanan01cookgoog/page/n412 334]|access-date=6 November 2015|url=https://archive.org/details/mediterraneanan01cookgoog}}</ref> Teiste allikate järgi võis linn saada nime [[Kartaago]] väejuhi Hamilkar Barkase järgi, kes olevat linna rajanud 3. sajandil eKr,<ref name="britannica.com" /><ref>{{Cite web|url=http://www.etymonline.com/index.php?term=Barcelona|title=Online Etymology Dictionary|publisher=Etymonline.com|access-date=14 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20140409161819/http://www.etymonline.com/index.php?term=Barcelona|archive-date=9 April 2014}}</ref> kuid puuduvad tõendid, et linna antiikaegne nimi Barcino oleks olnud seotud Hamilkari Barkidide suguvõsaga.<ref name="Corporation1957">{{Cite book|last=P.F. Collier & Son Corporation|year=1957|title=Collier's Encyclopedia|publisher=Collier|page=48|access-date=14 May 2016|url=https://books.google.com/books?id=UpQVAQAAMAAJ&q=%22Barcino%22|archive-url=https://web.archive.org/web/20160514053025/https://books.google.com/books?id=UpQVAQAAMAAJ&q=%22Barcino%22|archive-date=14 May 2016}}</ref> [[Keskaeg|Keskajal]] tunti linna mitme nimekuju all: Barchinona, Barçalona, Barchelonaa ja Barchenona. Kohalikud kasutavad linna kohta mõnikord lühendit Barna. Barça tähistab ainult kohalikku jalgpalliklubi [[FC Barcelona]], mitte linna. Teine levinud lühend on BCN, mis on ka [[Barcelona El Prati lennujaam|Barcelona El Prati lennujaama]] [[IATA lennujaamakood|IATA kood]]. == Ajalugu == === Pärimuslik rajamine === Praeguse Barcelona kohal asunud varaseima asula päritolu on ebaselge. Leitud on varajase asula jäänuseid, sealhulgas haudu ja elamuid, mis pärinevad ajast enne 5000. aastat eKr.<ref>{{Cite web|last=Servei d'Arqueologia of Institut de Cultura de Barcelona|url=http://cartaarqueologica.bcn.cat/989|title=Caserna de Sant Pau del Camp|publisher=Ajuntament de Barcelona|website=CartaArqueologica|access-date=2 May 2016|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20160303224118/http://cartaarqueologica.bcn.cat/989|archive-date=3 March 2016|page=Description and Historical Notes}}</ref> Kreeka mütoloogias omistatakse Barcelona rajamine Heraklesele. === Puunia-aegne Barcelona === Pärimuse kohaselt asutasid Barcelona puunia ehk [[foiniikia]] asukad, kellel olid Kataloonia rannikul kaubanduspunktid.<ref name="britannica.com" /><ref>{{Cite book|last=López-Ruiz|first=Carolina|date=2022|title=The Oxford Handbook of the Phoenician and Punic Mediterranean|publisher=Oxford University Press|isbn=978-0-19-765442-2|language=en|url=https://books.google.com/books?id=GOXgEAAAQBAJ&dq=phoenician+history+of+barcelona&pg=PP1|last2=Doak|first2=Brian R.}}</ref><ref>{{Cite book|last=Bierling|first=Marilyn R.|date=2002|title=The Phoenicians in Spain: An Archaeological Review of the Eighth-sixth Centuries B.C.E. : a Collection of Articles Translated from Spanish|publisher=Eisenbrauns|isbn=978-1-57506-056-9|language=en|url=https://books.google.com/books?id=VKISiDr6CnMC&q=barcelona&pg=PA155|last2=Gitin|first2=Seymour}}</ref> Osa ajaloolasi seostab linna rajamist otseselt [[Kartaago]] väejuhi Hamilkar Barkasega, [[Hannibal|Hannibali]] isaga, kes olevat 3. sajandil eKr nimetanud linna oma perekonna järgi Barcinoks,<ref name="britannica.com" /> kuid see teooria on vaidlustatud.<ref name="Corporation1957" /> Kartaago impeeriumi võimu all olnud Barcelona piirkond oli Puunia [[Eivissa|Ibiza]] läheduse tõttu oluline kaubanduskoht. Montjuïci jalamilt on leitud 3. sajandist eKr pärinevaid münte, millel on ibeeria keeles vanas kirjas nimi Bárkeno. Selle põhjal on oletatud, et laietaanid (praeguse Barcelona alal elanud rooma-eelne ibeeria rahvas) nimetasid seda piirkonda Bàrkenoks ("tasandike paik"; ''barrke'' tähendab "tasandikku" või "terrassi").<ref>{{Cite web|url=https://www.barcelonacheckin.com/en/r/barcelona_tourism_guide/photo-articles/barcino-barcelona.php|title=From Barcino to Barcelona|access-date=16 September 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20230401191847/https://www.barcelonacheckin.com/en/r/barcelona_tourism_guide/photo-articles/barcino-barcelona.php|archive-date=1 April 2023}}</ref> === Rooma-aegne Barcelona === [[Fail:Barcino_marble_barcelona.jpg|vasakul|pisi|Rooma kolooniale Barcinole pühendatud umbes aastast 110–130 pKr pärinev marmortahvel Barcelona ajaloomuuseumis]] Umbes 15. aastal eKr kujundasid [[Rooma keisririik|roomlased]] linna ümber ''castrum''<nowiki/>'iks (Rooma sõjaväelaagriks), mille keskmes oli Mons Taber, väike küngas Kataloonia valitsuspalee ja raekoja hoonete lähedal. Rooma foorum asus Cardo Maximuse ja Decumanus Maximuse ristumiskohas, praeguse Plaça de Sant Jaume kohal. Seega on linna ja [[Kataloonia]] poliitiline keskus püsinud samas kohas üle 2000 aasta. Rooma ajal oli see koloonia lisanimega Faventia ehk täisnimega Colonia Faventia Julia Augusta Pia Barcino või Colonia Julia Augusta Faventia Paterna Barcino. [[Pomponius Mela]] mainib seda piirkonna väikelinnade seas, ilmselt seetõttu, et naaberlinn Tarraco (tänapäeva [[Tarragona]]) jättis selle varju, kuid hilisemate autorite põhjal võib järeldada, et linn kasvas järk-järgult jõukamaks ja mõjukamaks tänu kaunile asukohale ja suurepärasele sadamale. Linn oli vabastatud riiklikest koormistest. Barcelonas vermiti oma münte; [[Galba]] ajast on osa neist säilinud. Barcelona ajaloomuuseumi (MUHBA) maa-aluses osas Plaça del Rei all on eksponeeritud olulised Rooma-aegsed säilmed; Rooma-aegne tänavavõrgustik on ajaloolise keskuse Barri Gòticu (gooti kvartali) planeeringus tänini nähtav. Osa säilinud Rooma linnamüüri fragmente on ehitatud katedraali müüridesse.<ref>{{Cite web|url=http://www.bluffton.edu/~sullivanm/spain/barcelona/walls/walls.html|title=Roman walls, Barcelona|publisher=Bluffton.edu|access-date=5 May 2009|archive-url=https://web.archive.org/web/20130723083724/http://www.bluffton.edu/~sullivanm/spain/barcelona/walls/walls.html|archive-date=23 July 2013}}</ref> Väidetavalt 343. aastal rajatud katedraali (Catedral Basílica Metropolitana de Barcelona) nimetatakse mõnikord ka La Seuks, mis tähendab katalaani keeles lihtsalt katedraali (ja muu hulgas ka piiskopitooli). === Keskaegne Barcelona === Linna vallutasid 5. sajandi alguses [[läänegoodid]] ja sellest sai mõneks aastaks kogu [[Hispania]] pealinn. Pärast linna vallutamist 8. sajandi alguses umaijaadide poolt vallutas selle 801. aastal [[Karl Suur|Karl Suure]] poeg [[Ludwig Vaga|Ludwig]], kes tegi Barcelonast [[Karolingide keisririik|Karolingide]] [[Hispaania mark|Hispaania margi]] (''Marca Hispanica'') ehk [[Barcelona krahv|Barcelona krahvi]] valitsetud [[Mark (territoorium)|puhvertsooni]] keskuse.<ref>{{Cite web|url=https://www.gsmbarcelona.eu/default/gsmb-campus/barcelona-history|title=GSM Barcelona - Barcelona History|website=GSM Barcelona|access-date=11 October 2022|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20230326033542/https://www.gsmbarcelona.eu/default/gsmb-campus/barcelona-history|archive-date=26 March 2023}}</ref> [[Fail:Muralla_Raval.JPG|pisi|Keskaegse linnamüüri säilinud osa]] Barcelona krahvid muutusid üha iseseisvamaks ja laiendasid oma valdusi suurele osale tänapäeva [[Kataloonia|Katalooniast]], kuigi 985. aastal rüüstas Almanzori armee linna nii rängalt, et enamik elanikest kas tapeti või orjastati. 1137. aastal ühinesid [[Aragóni kuningriik]] ja [[Barcelona krahvkond]] dünastilisse liitu<ref name="bisson_31">{{Cite book|last=Bisson|first=T. N.|year=1986|title=The medieval Crown of Aragon. A short story|url=https://archive.org/details/medievalcrownofa0000biss|isbn=978-0-19-820236-3|page=[https://archive.org/details/medievalcrownofa0000biss/page/31 31]|editor-last=Clarendon Press – Oxford|chapter=II. The age of the Early Count-Kings (1137–1213) (The Principate of Ramon Berenguer IV 1137–1162)}}</ref><ref>{{Cite book|last=Cateura Benàsser|first=Pau|year=2006|title=Els impostos indirectes en el regne de Mallorca.|publisher=Editorial El Tall|isbn=978-84-96019-28-7|access-date=24 April 2008|url=http://libro.uca.edu/aarhms/newsletters/AAHRMSFall07text.pdf|archive-url=https://wayback.archive-it.org/all/20081003182453/http://libro.uca.edu/aarhms/newsletters/aahrmsfall07text.pdf|archive-date=3 October 2008}}</ref> Ramon Berenguer IV ja Aragóni Petronilla abielu kaudu; nende tiitleid kandis hiljem üksnes nende 1162. aastal troonile tõusnud poeg Aragóni Alfonso II. Hiljem hakati tema valdusi nimetama [[Aragóni kroon|Aragóni krooniks]], mis vallutas hulga meretaguseid alasid ja valitses 13. sajandil [[Vahemeri|Vahemere]] lääneosa ning kaugemaid valdusi [[Napoli|Napolis]], Sitsiilias ja Ateenas. [[Fail:The_Call_Mayor-_Carrer_de_Marlet_y_Carrer_de_la_Fruita.jpg|vasakul|pisi|Üks 12.–14. sajandi Barcelona juudikvartali El Call Mayor sissepääse; kvartalis asus kogukonna peamine sünagoog, mida peetakse vanimaks Hispaaniast leitud sünagoogiks]] Sel ajal oli Barcelonas ka Aragóni krooni suurim juudi kogukond; nende kvartalit kutsuti kitsaste tänavate järgi Calliks ning hiljem piirati see ala müüridega. Montjuïc ehk Montjuich (keskaegses ladina ja katalaani keeles "juutide mägi") on keskaegse juudi kalmistu asukoht. Juudid elasid Barcelonas kuni 1391. aasta veresaunani, mis nende arvu tugevasti vähendas. [[Hispaania inkvisitsioon]] sundis allesjäänud juute ristiusku pöörduma; keeldujatel tuli tuleriidal põletamise ähvardusel oma vara müüa või lahkuda. Barcelona oli Aragóni krooni tähtsaim orjakaubanduskeskus kuni 15. sajandini, mil [[Valencia]] sellest mööda tõusis.<ref>{{Cite journal|last=González Arévalo|url=http://www.e-revistes.uji.es/index.php/millars/article/view/4038/3435|title=La esclavitud en la España Medieval. (siglos XIV-XV). Generalidades y rasgos diferenciales|publisher=[[Jaume I University|Universitat Jaime I]]|journal=Millars. Espai I Història|issue=47|pages=16–17|access-date=24 July 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200725082033/http://www.e-revistes.uji.es/index.php/millars/article/view/4038/3435|archive-date=25 July 2020|location=Castellón de la Plana|year=2019|issn=1132-9823}}</ref> Esialgu pärinesid sealsed orjad idast ja Balkanilt, hiljem aga [[Magrib|Magribist]] ning lõpuks [[Must Aafrika|Sahara-tagusest Aafrikast]].{{Sfn|González Arévalo|2019|lk=17}} 1401. aastal asutasid linna [[Magistraat|magistraadid]] Barcelona panga Taula de canvi de Barcelona, mida peetakse sageli Euroopa vanimaks avalikuks pangaks. Nagu ka Veneetsia pank (1402) ja Genova pank (1407), sündis see riigi vajadustest. === Barcelona Hispaania monarhia ajal === [[Fail:Wyngaerde_Barcelona_1563.jpg|pisi|Barcelona 1563. aastal, autor Anton van den Wyngaerde]] Uusaja algul kaotas Barcelona poliitilise esmatähtsuse, kuid majandus suutis saavutada tasakaalu tootmise ja impordi vahel.<ref>{{Cite journal|last=Arranz|first=Manuel|url=https://raco.cat/index.php/Recerques/article/view/137685/241497|title=L' economia urbana de Barcelona i la Guerra de Successió|journal=Recerques: Història, economia, cultura|volume=24|page=117|year=1991|last2=Grau|first2=Ramon|issn=0210-380X}}</ref> Kui Kataloonia hakkas 17. sajandi kriisist taastuma, elavnes alates 1675. aastast mereliiklus ning Barcelona sadama liiklus kahekordistus sajandi algusega võrreldes. 17. sajandi lõpus ja 18. sajandi alguses sai Barcelona korduvalt kannatada sõjategevuse tõttu: 1691. aasta pommitamine, 1697., 1704., 1705. ja 1706. aasta piiramised, 1713. aasta blokaad ning järgnenud 1714. aasta piiramine ja rünnak.{{Sfn|Arranz|Grau|1991|lk=135–136}} 18. sajandil kasvas rahvaarv 30 000-lt umbes 100 000-ni, kuna linnast sai üks Vahemere lääneosa peamisi kaubanduskeskusi, mille mõjuala ulatus sisemaal [[Zaragoza]] ja lõunas [[Alicante|Alicanteni]].<ref>{{Cite journal|last=Ringrose|first=David R.|url=https://hispania.revistas.csic.es/index.php/hispania/article/view/645/639|title=Historia urbana y urbanización en la España moderna|publisher=[[Consejo Superior de Investigaciones Científicas]]|journal=Hispania|volume=58|issue=1999|page=510|location=Madrid|year=1998|doi=10.3989/hispania.1998.v58.i199.645|issn=1988-8368|doi-access=free}}</ref> Montjuïcile rajati sadama kohal kõrguv kindlus. [[Poolsaare sõda|Napoleoni sõjad]] mõjutasid suurt osa Barcelonast negatiivselt, industrialiseerimise algus aga positiivselt. 19. sajandil hakkasid paljud Barcelonas asuvad Kataloonia ettevõtted üha enam osalema Atlandi-üleses orjakaubanduses, kasutades ära 1807. aastal Suurbritannia orjakaubanduse keelustamisest tekkinud tühimikku. Hispaania Ameerikasse rännanud katalaanid omasid ja juhtisid ka paljusid Kuuba ja Puerto Rico orjaistandusi. Kuigi Hispaania valitsus oli orjakaubanduse 1817. aastal keelanud, ei tõkestatud selle jätkumist. Aastatel 1817–1867 osalesid katalaanid 700 000 orja viimises Lääne-Aafrikast Kariibi mere piirkonda, mis "rahastas suure osa Kataloonia industrialiseerimisest ja 19. sajandi ehitusbuumist Barcelonas". Kui orjus Hispaania impeeriumis 1886. aastal kaotati, naasid paljud katalaanid Barcelonasse ja investeerisid oma äsja omandatud varanduse uhkete häärberite ehitamisse, näiteks La Rambla ümbrusse.<ref name="Burgen2023">{{Cite news|last=Burgen|first=Stephen|url=https://www.theguardian.com/world/2023/mar/13/catalonia-confronts-past-racism-after-slave-trade-documentary|title=Catalonia confronts past racism after slave trade documentary|work=The Guardian|date=13 March 2023}}</ref> === Linna ümberkujundamine === 1850. aastate keskpaigaks vaevas Barcelonat suur asustustihedus (856 in/ha, kaks korda suurem kui Pariisis), kuna sellest oli saanud tööstus- ja [[Sadam|sadamalinn]]. Suremus kasvas ja iga haiguspuhang võis elanikkonda laastada. Probleemi lahendamiseks pakkus ehitusinsener Ildefons Cerdà välja uue linnaosa (Eixample) rajamise plaani. Barcelona elanikud olid hakanud linna ümbritsevat ja selle kasvu piiranud keskaegset müüri lammutama. Cerdà pidas parimaks muuta müüridetagune ala piirkonnaks, mida iseloomustaks teaduslik lähenemine linnaplaneerimisele. Tema kava nägi ette tänavavõrgustiku, mis ühendaks vanalinna ümbritsevate küladega, laiad tänavad puhta õhu tagamiseks, aiad iga [[Kvartal|kvartali]] keskel, rikaste ja vaeste lõimimise samadele teenustele juurdepääsuks ning sujuva liikluse. Cerdà nägemuses olid võtmetähtsusega linnakeskkonna kvaliteet, egalitaarsus, hügieen, päikesevalgus ja tõhusus. Kõik tema kavandatu Eixamples ei teostunud, kuid ikoonilised kaheksanurksed, parema nähtavuse huvides äralõigatud nurkadega kvartalid on tema otsene looming ning suureks abiks ka 170 aastat hiljem. Linnaosa ja selle ideaale tollal ei hinnatud, linnavolikogu andis laiendusplaani kavandamise teisele arhitektile. Hispaania valitsus aga sekkus ja kehtestas Cerdà plaani, süvendades pingeid Hispaania ja Kataloonia võimude vahel. Sellest hoolimata vaimustus osa Barcelona jõukamast elanikkonnast uuest kavast ja linnaosas algas võidujooks "suurima, kõrgeima ja kauneima maja" ehitamiseks. Nende huvi ja raha soodustasid rikkalikku mitmekesisust, mida võib arhitektuuris näha ka tänapäeval. Cerdà ideed mõjutasid lõpuks Barcelona arengut jäädavalt ning tõid linnale rahvusvahelist tunnustust väga tõhusa linnaplaneerimise ja -kujunduse eest.<ref>{{Cite news|last=Bausells|first=Marta|url=https://www.theguardian.com/cities/2016/apr/01/story-cities-13-eixample-barcelona-ildefons-cerda-planner-urbanisation|title=Story of cities #13: Barcelona's unloved planner invents science of 'urbanisation'|work=The Guardian|date=1 April 2016|access-date=1 December 2023|language=en-GB|issn=0261-3077}}</ref><ref>{{Cite web|last=Roberts|first=David|url=https://www.vox.com/energy-and-environment/2019/4/8/18266760/barcelona-spain-urban-planning-history|title=Barcelona's remarkable history of rebirth and transformation|website=Vox|date=8 April 2019|access-date=1 December 2023|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20231204215206/https://www.vox.com/energy-and-environment/2019/4/8/18266760/barcelona-spain-urban-planning-history|archive-date=4 December 2023}}</ref>[[Fail:Government_of_the_Republican_Spain_in_Barcelona._2.jpg|pisi|[[Manuel Azaña|Azaña]] ja Negrín [[Hispaania Teine Vabariik|Hispaania Vabariigi]] pealinna Barcelona lähistel (1937)<ref>{{Cite book|author=Museu d'Història de Barcelona|year=2006|title=Juan Negrín 1892–1956. Barcelona, capital de la República|location=Barcelona|publisher=Ajuntament de Barcelona; Institut de Cultura; SECC|isbn=84-96411-13-3|access-date=17 April 2018|url=http://ajuntament.barcelona.cat/museuhistoria/es/publicaciones/juan-negrin-1892-1956-barcelona-capital-de-la-republica|archive-url=https://web.archive.org/web/20180418092952/http://ajuntament.barcelona.cat/museuhistoria/es/publicaciones/juan-negrin-1892-1956-barcelona-capital-de-la-republica|archive-date=18 April 2018}}</ref><ref>{{Cite book|last=Canal, Jordi|year=2015|title=Historia mínima de Cataluña|publisher=Turner Publicaciones S.L.|location=Madrid|isbn=978-84-16142-08-8}}</ref> |vasakul]][[Fail:RepublicanWoman1936GTaro.jpg|paremal|pisi|Naine vabariiklaste relvaõppusel, autor Gerda Taro, Somorrostro rand (1936)]] === Hispaania kodusõda ja Franco diktatuur === Varsti pärast [[Hispaania Teine Vabariik|Hispaania Teise Vabariigi]] väljakuulutamist 1931. aastal sai Barcelonast Kataloonia autonoomse piirkonna pealinn. [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõja]] ajal olid linn ja Kataloonia tervikuna kindlalt vabariiklaste poolel. CNT ja UGT ametiühingud kollektiviseerisid paljud ettevõtted ja avalikud teenused. Kui vabariigi valitsuse ja Generalitati võim nõrgenes, läks suur osa linnast anarhistlike rühmituste kontrolli alla. Pärast Barcelona maipäevade tänavalahinguid kaotasid anarhistid linna üle kontrolli oma senistele liitlastele, kommunistidele ja valitsusvägedele. Linna langemine 26. jaanuaril 1939 põhjustas tsiviilelanike massilise väljarände Prantsusmaa piiri suunas. Barcelona vastupanul [[Francisco Franco|Franco]] riigipöördele olid pärast vabariiklaste valitsuse lüüasaamist linna jaoks pikaajalised tagajärjed. [[Kataloonia]] autonoomsed institutsioonid kaotati ja [[Katalaani keel|katalaani keele]] kasutamine avalikus elus suruti maha. Vaatamata kodusõja laastamistööle jäi Barcelona Hispaania suuruselt teiseks linnaks suhteliselt industrialiseeritud ja jõuka piirkonna südames, tuues kaasa ulatusliku sisserände riigi vaesematest piirkondadest (eriti [[Andaluusia|Andaluusiast]], [[Murcia autonoomne piirkond|Murciast]] ja [[Galicia|Galiciast]]), mis omakorda kiirendas linnastumist.[[File:08.10.2017_Manifestació_"Prou!_Recuperem_el_seny"_-_Barcelona_17.jpg|pisi|Protest iseseisvuse vastu 2017. aasta oktoobris|vasakul]] === Lähiajalugu === [[Fail:Barcelona_city_center.jpg|pisi|Barcelona kesklinn]] Franco surm 1975. aastal tõi kaasa demokratiseerumise kogu Hispaanias. Surve muutusteks oli eriti tugev Barcelonas, kus peeti end ligi neljakümne frankismiaasta jooksul vabariiklaste toetamise eest karistatuks.<ref name="Mock2011">{{Cite book|last=Mock, Steven|date=29 December 2011|title=Symbols of Defeat in the Construction of National Identity|publisher=Cambridge University Press|isbn=978-1-139-50352-5|page=[https://archive.org/details/symbolsofdefeati0000mock/page/n285 274]|access-date=22 October 2017|url=https://archive.org/details/symbolsofdefeati0000mock|url-access=registration}}</ref> 11. septembril 1977 tõid suured, kuid rahumeelsed meeleavaldused Barcelona tänavatele üle miljoni inimese, et nõuda Kataloonia autonoomia taastamist; see taastati vähem kui kuu aega hiljem. Äärelinnadesse kolimine eluasemekulude tõusu tõttu tõi 20. sajandi kahel viimasel kümnendil kaasa rahvaarvu languse (−16,6%), mis aga pöördus alates 2001. aastast kasvuks uue sisserändelaine (eriti Ladina-Ameerikast ja [[Maroko|Marokost]]) tõttu.<ref>Väljaspool Hispaaniat sündinud elanike osakaal kasvas 3,9%-lt 2001. aastal 13,9%-ni 2006. aastal. {{Cite web|url=http://www.bcn.es/estadistica/catala/dades/inf/guies/bcn.pdf|title=Guies Estadístiques: Barcelona en Xifres|publisher=Ajuntament de Barcelona|date=November 2006|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20120220062823/http://www.bcn.es/estadistica/catala/dades/inf/guies/bcn.pdf|archive-date=20 February 2012}}</ref><ref name="Friend2012">{{Cite book|last=Friend, Julius W.|date=19 June 2012|title=Stateless Nations: Western European Regional Nationalisms and the Old Nations|publisher=Palgrave Macmillan|isbn=978-0-230-36179-9|page=97|access-date=22 October 2017|url=https://books.google.com/books?id=-SF4-ip95MoC&pg=PA97|archive-url=https://web.archive.org/web/20160506002356/https://books.google.com/books?id=-SF4-ip95MoC&pg=PA97|archive-date=6 May 2016}}</ref> [[File:26O_Llibertat_191026_60383_dc_2_(48979743792).jpg|pisi|[[Kataloonia iseseisvusliikumine|Kataloonia iseseisvuse]] toetajad 2019. aasta oktoobris|vasakul]] Barcelona arengule andsid 1986. aastal tõuke Hispaania ühinemine Euroopa Ühendusega ja eelkõige Barcelona valimine [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992. aasta suveolümpiamängude]] korraldajalinnaks.<ref name="ParkinSharma1999">{{Cite book|last=Parkin|first=James|date=1 January 1999|title=Infrastructure Planning|publisher=Thomas Telford|isbn=978-0-7277-2747-3|page=[https://archive.org/details/infrastructurepl0000park/page/n184 173]|access-date=22 October 2017|url=https://archive.org/details/infrastructurepl0000park|last2=D. Sharma|url-access=registration}}</ref><ref name="AbebeBolton2013">{{Cite book|last=Abebe, Ngiste|date=19 November 2013|title=Bidding for Development: How the Olympic Bid Process Can Accelerate Transportation Development|publisher=Springer|isbn=978-1-4614-8912-2|page=3|access-date=22 October 2017|url=https://books.google.com/books?id=Y-4VAgAAQBAJ&pg=PA3|last2=Mary Trina Bolton|last3=Maggie Pavelka|last4=Morgan Pierstorff|archive-url=https://web.archive.org/web/20160610011724/https://books.google.com/books?id=Y-4VAgAAQBAJ&pg=PA3|archive-date=10 June 2016}}</ref> Olümpiamängude järelmõjul toimusid seni valdavalt tööstuslinnas suured muutused: mängudeks valmistudes lammutati mereäärsed tööstushooned ja rajati 3 km randa, uusehitused suurendasid linna teede läbilaskevõimet 17%, reoveekäitlusvõimekust 27% ning uute haljasalade ja randade pindala 78%. Aastatel 1990–2004 kahekordistus hotellitubade arv. [[Linnauuendus]] kulges kiiresti ning linna rahvusvaheline maine turismisihtkohana paranes märgatavalt: 2012. aastaks oli Barcelona turismisihtkohana maailmas populaarsuselt 12. ja Euroopas 5. kohal.<ref>{{Cite news|last=Taylor|first=Adam|url=http://www.businessinsider.com/how-the-olympic-games-changed-barcelona-forever-2012-7?IR=T|title=How The Olympic Games Changed Barcelona Forever|work=[[Business Insider]]|date=26 July 2012|access-date=19 August 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170819191201/http://www.businessinsider.com/how-the-olympic-games-changed-barcelona-forever-2012-7?IR=T|archive-date=19 August 2017}}</ref><ref>{{Cite news|last=Usborne|first=Simon|url=https://www.independent.co.uk/sport/olympics/after-the-party-what-happens-when-the-olympics-leave-town-901629.html|title=After The Party: What happens when the Olympics leave town|work=[[The Independent]]|date=18 August 2008|access-date=19 August 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170814121808/http://www.independent.co.uk/sport/olympics/after-the-party-what-happens-when-the-olympics-leave-town-901629.html|archive-date=14 August 2017}}</ref><ref>{{Cite web|last=Brunet i Cid, Ferran|url=http://olympicstudies.uab.es/pdf/wp084_eng.pdf|title=The economic impact of the Barcelona Olympic Games|publisher=[[Universitat Autònoma de Barcelona]]|access-date=19 August 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20090419040527/http://olympicstudies.uab.es/pdf/wp084_eng.pdf|archive-date=19 April 2009|year=2002}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://stillmed.olympic.org/Documents/Reference_documents_Factsheets/Legacy.pdf|title=Legacies of the Games|publisher=[[International Olympic Committee]]|date=December 2013|access-date=19 August 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170829045917/https://stillmed.olympic.org/Documents/Reference_documents_Factsheets/Legacy.pdf|archive-date=29 August 2017}}</ref> 1987. aastal tappis [[Euskadi Ta Askatasuna|ETA]] autopommiplahvatus Hipercoris 21 inimest. 17. augustil 2017 sõitis kaubik La Ramblal jalakäijate sekka, tappes 14 ja vigastades vähemalt 100 inimest, kellest üks hiljem suri. Hispaania peaminister [[Mariano Rajoy]] nimetas seda džihadistide rünnakuks. [[‘Amāqi uudisteagentuur|Amaqi uudisteagentuur]] omistas rünnaku eest kaudse vastutuse [[Iraagi ja Levandi Islamiriik|Iraagi ja Levandi Islamiriigile]] (ISIL).<ref>{{Cite news|url=https://www.reuters.com/article/us-spain-barcelona-victims-idUSKCN1AX24P|title=At least 13 dead in van crash in Barcelona city center: media|work=Reuters|date=17 August 2017|access-date=19 August 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170820135534/http://www.reuters.com/article/us-spain-barcelona-victims-idUSKCN1AX24P|archive-date=20 August 2017}}</ref><ref>{{Cite web|last=Ward|first=Victoria|url=https://www.telegraph.co.uk/news/2017/08/17/van-ploughs-crowd-barcelona1/|title=Barcelona scene|website=The Telegraph|access-date=17 August 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170817154958/http://www.telegraph.co.uk/news/2017/08/17/van-ploughs-crowd-barcelona1/|archive-date=17 August 2017}}</ref><ref>{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/world-europe-40975552|title=Barcelona and Cambrils: 'Bigger' attacks were prepared|work=BBC News|date=18 August 2017|access-date=20 July 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180711062317/https://www.bbc.com/news/world-europe-40975552|archive-date=11 July 2018}}</ref> 2010. aastatel kujunes Barcelonast [[Kataloonia iseseisvusliikumine|Kataloonia iseseisvusliikumise]], [[Kataloonia iseseisvusdeklaratsioon|piirkondliku ja keskvalitsuse vastasseisu]] ning [[2017. aasta Kataloonia üldstreik|hilisemate protestide]] keskus.<ref>{{Cite web|url=https://www.lavanguardia.com/politica/20210911/7713235/diez-anos-diada-mediatica.html|title=Diez años de Diada mediática|website=La Vanguardia|date=11 September 2021|access-date=11 September 2021|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20210911073315/https://www.lavanguardia.com/politica/20210911/7713235/diez-anos-diada-mediatica.html|archive-date=11 September 2021}}</ref> == Geograafia == {{Panoraam|Barcelona. View from Tibidabo.jpg|800px|Panoraamvaade Barcelonale}} === Asukoht === [[Fail:Barcelona_by_Sentinel-2,_2020-05-22.jpg|pisi|Barcelona [[Euroopa Kosmoseagentuur|Euroopa Kosmoseagentuuri]] [[Copernicus]] [[Sentinel-2]] missiooni vaates]] [[Fail:Area_metropolitana_Barcelona_primera_edicion_digital_MTN50_2004-2008.jpg|pisi|Barcelona linnastu kaart]] Barcelona asub [[Pürenee poolsaar|Pürenee poolsaare]] kirderannikul [[Vahemeri|Vahemere]] ääres 120 km [[Püreneed|Püreneedest]] lõuna pool umbes 5 km laiusel ja 170 km<sup>2</sup> suurusel tasandikul, mida piiravad Collserola mäestik, edelas [[Llobregati jõgi|Llobregati]] jõgi ja põhjas [[Besòs|Besòsi]] jõgi.<ref name="guies_estadistiques">{{Cite web|url=http://www.bcn.es/estadistica/catala/dades/inf/guies/bcn.pdf|title=Guies Estadístiques: Barcelona en Xifres|date=15 January 2001|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20120220062823/http://www.bcn.es/estadistica/catala/dades/inf/guies/bcn.pdf|archive-date=20 February 2012}}</ref> Tibidabo (512 m) pakub suurepäraseid vaateid linnale<ref>{{Cite web|url=http://www.panoramas.dk/fullscreen/fullscreen33.html|title=Barcelona Spain Tibidabo Sagrat Cor Church. Full Screen QTVR panoramic image|publisher=Panoramas.dk|access-date=5 May 2009|archive-url=https://web.archive.org/web/20090428050829/http://www.panoramas.dk/fullscreen/fullscreen33.html|archive-date=28 April 2009}}</ref> ning selle tipus on 288,4 m kõrgune enamikust linnast nähtav sidetorn Torre de Collserola. Linnas on palju väiksemaid, enamasti hoonestatud künkaid, mis on andnud nime neile rajatud asumitele, näiteks Carmel (267 m), Putxet (181 m) ja Rovira (261 m). Kagus asuv Montjuïci kõrgendik (173 m) kõrgub sadama kohal ja selle tipus paikneb Montjuïci kindlus, mis rajati 17.–18. sajandil linna kontrollimiseks Ciutadella asemele. Tänapäeval tegutseb kindluses muuseum ning Montjuïcil asuvad mitmed spordi- ja kultuurirajatised, samuti Barcelona suurim park ja aiad. Linn piirneb põhjas Santa Coloma de Grameneti ja Sant Adrià de Besòsiga, idas [[Vahemeri|Vahemerega]], lõunas El Prat de Llobregati ja [[L'Hospitalet de Llobregat|L'Hospitalet de Llobregatiga]] ning läänes Sant Feliu de Llobregati, Sant Just Desverni, Esplugues de Llobregati, Sant Cugat del Vallèsi ja Montcada i Reixaciga. Linnal on loodes kaks väikest hõredalt asustatud eksklaavi. === Kliima === [[Köppeni kliimaklassifikatsioon|Köppeni kliimaklassifikatsiooni]] järgi on Barcelonas kuuma suvega [[Lähistroopiline vahemereline kliima|vahemereline kliima]] (Csa), mida iseloomustavad pehmed talved ja soojad kuni kuumad suved;<ref>{{Cite book|last=Ahrens|first=C. Donald|date=2012|title=Meteorology Today: An Introduction to Weather, Climate, and the Environment, 10th Edition|publisher=Cengage Learning|isbn=978-0840054999|url=https://books.google.com/books?id=9cD6CAAAQBAJ&pg=PA504}}</ref> kõige vihmasemad on sügis ja kevad. Suvine kuivaperiood on lühike (3 kuud) ja talvelgi on sademeid vähem kui tüüpilises vahemerelises kliimas. Juuni ja august on aga sajusemad kui veebruar, mis on vahemerelise kliima puhul ebatavaline. Seda Vahemere loodeosas (nt [[Marseille|Marseilles]]) leiduvat alatüüpi, mille prantsuse geograaf George Viers nimetas Emmanuel de Martonne'i<ref>{{Cite book|last=Viers|first=Georges|date=1987|title=Climatología|publisher=Oikos-Tau|location=Barcelona|isbn=9788428102957|language=es|trans-title=Climatology}}</ref> kliimaklassifikatsiooni järgi "portugali kliimaks", võib pidada üleminekuliseks sisemaal esinevale niiskele lähistroopilisele kliimale (Cfa). Barcelona on tihedalt asustatud ja seetõttu mõjutab seda oluliselt [[Linna soojussaar|linna soojussaare efekt]]. Linnapiirkonnast väljaspool võib temperatuur olla aasta lõikes kuni 2&nbsp;°C madalam.<ref>{{Cite web|url=http://www.aemet.es/es/serviciosclimaticos/datosclimatologicos/valoresclimatologicos?l=0076&k=cat|title=Valores Climatológicos Normales. Barcelona / Aeropuerto|access-date=6 April 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20140410153233/http://www.aemet.es/es/serviciosclimaticos/datosclimatologicos/valoresclimatologicos?l=0076&k=cat|archive-date=10 April 2014}}</ref> Aasta keskmine temperatuur on päeval 21,2 °C ja öösel 15,1 °C. Mere keskmine aastane temperatuur on umbes 20 °C. Kõige külmemal kuul, jaanuaris, jääb temperatuur päeval tavaliselt vahemikku 12–18 °C ja öösel 6–12 °C; mere keskmine temperatuur on 13 °C.<ref name="weather2travel">{{Cite web|url=http://www.weather2travel.com/climate-guides/spain/barcelona.php|title=Weather2Travel.com: Barcelona Climate Guide|access-date=16 June 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20110718005932/http://www.weather2travel.com/climate-guides/spain/barcelona.php|archive-date=18 July 2011}}</ref> Kõige soojemal kuul, augustis, on temperatuur päeval vahemikus 27–31 °C, öösel umbes 23 °C ja mere keskmine temperatuur 26 °C.<ref name="weather2travel" /> Üldiselt kestab suvi ehk puhkusehooaeg maist oktoobrini. Aprill ja november on üleminekukuud, mil keskmine temperatuur on päeval 18–19 °C ja öösel 11–13 °C. Detsember, jaanuar ja veebruar on kõige külmemad kuud, mil keskmine temperatuur on päeval umbes 15 °C ja öösel 9 °C. Suured temperatuurikõikumised on harvad, eriti suvekuudel. Sooja mere läheduse ja linna soojussaare mõju tõttu esineb Barcelonas öökülma väga harva. Ka lumi on linnas väga haruldane, kuid lähedal asuvas Collserola mäestikus (näiteks Fabra observatooriumi juures) võib kerget lund sadada igal aastal.<ref>{{Cite web|url=http://www.aemet.es/es/serviciosclimaticos/datosclimatologicos/valoresclimatologicos?l=0200E&k=cat|title=Valores climatológicos normales. Barcelona, Fabra|access-date=6 April 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210418001635/http://www.aemet.es/es/serviciosclimaticos/datosclimatologicos/valoresclimatologicos?l=0200E&k=cat|archive-date=18 April 2021}}</ref> Barcelonas on aastas keskmiselt 78 sajupäeva (vähemalt 1&nbsp;mm) ja aasta keskmine suhteline õhuniiskus on 72%, ulatudes 69%-st juulis 75%-ni oktoobris. Sademeid on kõige rohkem sügisel (septembrist novembrini) ning kõige vähem suvel (juunist augustini); teine miinimum on veebruarist märtsini. Päikesepaistet on aastas 2524&nbsp;tundi, ulatudes 138 tunnist detsembris (keskmiselt 4,5&nbsp;tundi päevas) 310 tunnini juulis (keskmiselt 10&nbsp;tundi päevas).<ref name="Meteorología">{{Cite web|url=http://www.aemet.es/es/serviciosclimaticos/datosclimatologicos/valoresclimatologicos?l=0076&k=cat|title=Valores Climatológicos Normales. Barcelona / Aeropuerto|access-date=16 June 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20140410153233/http://www.aemet.es/es/serviciosclimaticos/datosclimatologicos/valoresclimatologicos?l=0076&k=cat|archive-date=10 April 2014}}</ref>{{Ilmakast |asukoht = Barcelona lennujaama |aeg = 1991–2020; rekordid alates 1924. aastast |laius = auto |jaan_absoluut_max = 23.8 |veebr_absoluut_max = 24.5 |märts_absoluut_max = 27.5 |aprill_absoluut_max = 26.5 |mai_absoluut_max = 32.0 |juuni_absoluut_max = 35.0 |juuli_absoluut_max = 36.0 |aug_absoluut_max = 37.4 |sept_absoluut_max = 34.0 |okt_absoluut_max = 30.4 |nov_absoluut_max = 27.0 |dets_absoluut_max = 27.0 |aasta_absoluut_max = 37.4 |jaan_max = 14.0 |veebr_max = 14.5 |märts_max = 16.4 |aprill_max = 18.5 |mai_max = 21.7 |juuni_max = 25.5 |juuli_max = 28.3 |aug_max = 28.9 |sept_max = 26.0 |okt_max = 22.3 |nov_max = 17.6 |dets_max = 14.5 |aasta_max = 20.7 |jaan_keskmine = 9.7 |veebr_keskmine = 10.2 |märts_keskmine = 12.3 |aprill_keskmine = 14.5 |mai_keskmine = 17.8 |juuni_keskmine = 21.7 |juuli_keskmine = 24.5 |aug_keskmine = 25.1 |sept_keskmine = 22.1 |okt_keskmine = 18.3 |nov_keskmine = 13.3 |dets_keskmine = 10.4 |aasta_keskmine = 16.7 |jaan_min = 5.5 |veebr_min = 5.9 |märts_min = 8.1 |aprill_min = 10.4 |mai_min = 13.8 |juuni_min = 17.9 |juuli_min = 20.8 |aug_min = 21.3 |sept_min = 18.0 |okt_min = 14.3 |nov_min = 9.1 |dets_min = 6.2 |aasta_min = 12.6 |jaan_absoluut_min = -7.2 |veebr_absoluut_min = -6.6 |märts_absoluut_min = -1.4 |aprill_absoluut_min = 0.1 |mai_absoluut_min = 3.0 |juuni_absoluut_min = 7.8 |juuli_absoluut_min = 11.4 |aug_absoluut_min = 9.5 |sept_absoluut_min = 7.6 |okt_absoluut_min = 3.8 |nov_absoluut_min = -1.4 |dets_absoluut_min = -8.0 |aasta_absoluut_min = -8.0 |jaan_sademed = 41.3 |veebr_sademed = 30.1 |märts_sademed = 41.7 |aprill_sademed = 47.3 |mai_sademed = 41.9 |juuni_sademed = 26.3 |juuli_sademed = 27.3 |aug_sademed = 51.2 |sept_sademed = 86.1 |okt_sademed = 82.1 |nov_sademed = 45.5 |dets_sademed = 37.3 |aasta_sademed = 558.1 |u_sajupäevi = 1 mm |jaan_sajupäevi = 4.2 |veebr_sajupäevi = 3.4 |märts_sajupäevi = 4.4 |aprill_sajupäevi = 5.6 |mai_sajupäevi = 4.6 |juuni_sajupäevi = 3.1 |juuli_sajupäevi = 2.1 |aug_sajupäevi = 4.2 |sept_sajupäevi = 6.0 |okt_sajupäevi = 6.4 |nov_sajupäevi = 4.6 |dets_sajupäevi = 3.9 |aasta_sajupäevi = 52.5 |u_lumepäevi = 1 mm |jaan_lumepäevi = 0 |veebr_lumepäevi = 0.2 |märts_lumepäevi = 0.1 |aprill_lumepäevi = 0 |mai_lumepäevi = 0 |juuni_lumepäevi = 0 |juuli_lumepäevi = 0 |aug_lumepäevi = 0 |sept_lumepäevi = 0 |okt_lumepäevi = 0 |nov_lumepäevi = 0.1 |dets_lumepäevi = 0 |aasta_lumepäevi = 0.4 |jaan_päikesetunnid = 136 |veebr_päikesetunnid = 164 |märts_päikesetunnid = 214 |aprill_päikesetunnid = 228 |mai_päikesetunnid = 257 |juuni_päikesetunnid = 267 |juuli_päikesetunnid = 298 |aug_päikesetunnid = 273 |sept_päikesetunnid = 222 |okt_päikesetunnid = 177 |nov_päikesetunnid = 135 |dets_päikesetunnid = 118 |aasta_päikesetunnid = 2489 |jaan_õhuniiskus = 68 |veebr_õhuniiskus = 67 |märts_õhuniiskus = 68 |aprill_õhuniiskus = 68 |mai_õhuniiskus = 67 |juuni_õhuniiskus = 65 |juuli_õhuniiskus = 65 |aug_õhuniiskus = 66 |sept_õhuniiskus = 68 |okt_õhuniiskus = 72 |nov_õhuniiskus = 69 |dets_õhuniiskus = 69 |aasta_õhuniiskus = 68 |allikas = [[Agencia Estatal de Meteorología]]<ref name="AEMET OpenData">{{cite web|title=AEMET OpenData|url=https://opendata.aemet.es/centrodedescargas/inicio|publisher=[[AEMET]]|access-date=6 April 2021}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.aemet.es/es/serviciosclimaticos/datosclimatologicos/efemerides_extremos?w=0&k=cat&datos=det&l=0076|title=Valores Extremos|publisher=Agencia Estatal de Meteorologia|access-date=10 February 2025}}</ref> }} == Demograafia == [[Fail:Province_of_Barcelona_population_pyramid.svg|pisi|[[Barcelona provints|Barcelona provintsi]] rahvastikupüramiid 2022. aastal]] 2024. aasta seisuga elas Barcelonas 1 686 208 inimest ja linna pindala oli 101,4 km<sup>2</sup>.<ref name="population" /> Barcelona suurlinnapiirkonnas elas 5 474 482 inimest. Barcelonas elas 1900. aastal 533 000 inimest. Rahvaarv kasvas püsivalt, kuid aeglaselt kuni 1950. aastani, kui linna hakkas saabuma palju inimesi Hispaania vähem industrialiseeritud piirkondadest, saavutades haripunkti 1979. aastal 1 906 998 inimesega. Seejärel rahvaarv langes parema [[Elukvaliteet|elukvaliteedi]] otsinguil äärelinnadesse kolimise tõttu 2000. aastaks 1 496 266 elanikuni. Pärast seda hakkas rahvaarv taas kasvama, sest nooremad inimesed hakkasid tagasi tulema; see tõi kaasa eluasemehindade tõusu.<ref>{{Cite web|url=http://www.bcn.es/estadistica/catala/dades/anuari/cap02/C0201010.htm|title=Ajuntament de Barcelona: Estadística: Evolució de la població. 1900–2005|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20071221131641/http://www.bcn.es/estadistica/catala/dades/anuari/cap02/C0201010.htm|archive-date=21 December 2007}}</ref> === Kõneldavad keeled === Katalaani keel on Kataloonia ja Barcelona põline keel,<ref>{{Cite web|url=http://portaljuridic.gencat.cat/ca/document-del-pjur/|title=Document|website=Portal Jurídic de Catalunya|access-date=2025-11-07|language=ca-ES}}</ref><ref>{{Cite web|url=http://portaljuridic.gencat.cat/ca/normativa/dret-a-catalunya/lestatut/|title=Estatut d’autonomia de Catalunya|website=Portal Jurídic de Catalunya|access-date=2025-11-07|language=ca-ES}}</ref> linnavolikogu ja koolide peamine töökeel ning avalikus ruumis valdav keel; [[Toponüümika|kohanimed]] on üksnes [[Katalaani keel|katalaani keeles]]. Sellest hoolimata on Kataloonia valitsuse 2013. aasta keeleloenduse andmetel Barcelonas kõige kõneldum keel hispaania keel; seda mõistavad peaaegu kõik linnaelanikud. Ka katalaani keel on linnas väga levinud: seda mõistab 95% elanikest, rääkida oskab 72,3%, lugeda 79% ja kirjutada 53% elanikest.<ref>{{Cite web|last=Departament d'Estadística. Ajuntament de Barcelona|url=http://www.bcn.cat/estadistica/catala/dades/tpob/pad/evo/ev11.htm|title=Coneixement del català: Evolució de les característiques de la població de Barcelona (Knowledge of Catalan in Barcelona)|website=Ajuntament de Barcelona|date=2011|access-date=13 November 2015|language=ca|archive-url=https://web.archive.org/web/20151231210119/http://www.bcn.cat/estadistica/catala/dades/tpob/pad/evo/ev11.htm|archive-date=31 December 2015}}</ref> Katalaani keele oskus on viimastel aastakümnetel tänu [[Keelekümblus|keelekümblusõppele]] oluliselt paranenud. [[Barcelona Ülikool|Barcelona Ülikooli]] kogutud andmetel on Barcelona kõige kõneldumad keeled katalaani ja hispaania keele järel Põhja-Aafrika keeled (näiteks [[berberi keeled]] ja [[araabia keel]]) ning [[Bengali keel|bengali]], [[Urdu keel|urdu]], [[Pandžabi keel|pandžabi]], [[Mandariini keel|mandariinihiina]], [[Rumeenia keel|rumeenia]], inglise, vene ja [[ketšua keel]].<ref>{{Cite web|last=Barcelona Metròpolis|url=https://www.barcelona.cat/bcnmetropolis/2007-2017/en/dossier/el-potencial-de-la-ciutat-multilingue/|title=The potential of the multilingual city|date=March 2016|access-date=7 September 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230907104200/https://www.barcelona.cat/bcnmetropolis/2007-2017/en/dossier/el-potencial-de-la-ciutat-multilingue/|archive-date=7 September 2023}}</ref> === Rahvastikutihedus === [[Fail:Evening_light_over_Barcelona.jpg|pisi|Õhuvaade kesklinnale ja Eixamplele, taustal Serra de Collserola]] Barcelona on üks Euroopa tihedamini asustatud linnu. 2008. aastal elas 102,2 km<sup>2</sup> suurusel alal 1 621 090 inimest; rahvastikutihedus oli 15 926 in/km<sup>2</sup>. Eixample oli kõige rahvarohkem linnaosa. Barcelona asustustihedus on äärmiselt ebaühtlane. Pool territooriumist ehk 50,2 km<sup>2</sup> paikneb linna servas ning hõlmab kümmet kõige hõredamalt asustatud asumit, kus elab alla 10% elanikest, samuti asustamata Zona Franca tööstuspiirkonda ja Montjuïci metsaparki. Ülejäänud 90% ehk veidi alla 1,5&nbsp;miljoni inimese elab ülejäänud 52 km<sup>2</sup> suurusel alal, kus rahvastikutihedus on ligi 28 500 in/km<sup>2</sup>. Linna 73 asumist 45 rahvastikutihedus oli üle 20 000 in/km<sup>2</sup>; neis elas kokku 1 313 424 inimest 38,6 km<sup>2</sup> suurusel alal (keskmiselt 33 987 in/km<sup>2</sup>). 30 kõige tihedamalt asustatud asumis (keskmiselt 40 322 in/km<sup>2</sup>) elas 57,5% rahvastikust (936 406 inimest), kuigi need hõlmasid vaid 22,7% territooriumist. Suurim rahvastikutihedus on Sagrada Família asumis ja selle ümbruses, kus neli tihedaima asustusega asumit (üle 50 000 in/km<sup>2</sup>) asuvad kõrvuti. === Vanuseline jaotus === 1900. aastal oli pea kolmandik (28,9%) elanikest alla 14-aastased, 2017. aastal vaid 12,7%. 2017. aastal moodustasid 15–24-aastased 9%, 25–44-aastased 30,6% ja 45–64-aastased 26,2% elanikest. 1900. aastal moodustasid vähemalt 65-aastased vaid 6,5% elanikest, 2017. aastal aga 21,5%.<ref>{{Cite web|last=Fundación BBVA|url=https://w3.grupobbva.com/TLFU/dat/05_barcelona.pdf|title=La población de Barcelona|access-date=6 May 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20100106095806/http://w3.grupobbva.com/TLFU/dat/05_barcelona.pdf|archive-date=6 January 2010}}</ref> === Ränne === {| class="wikitable floatright" |+Barcelona suurimad välismaalaste rühmad<ref name="bcn2024">{{Cite web|url=https://ajuntament.barcelona.cat/premsa/wp-content/uploads/2025/02/informe_padro_estrangers_2024.pdf|title=La població de Barcelona segons lloc de naixement i nacionalitat a 01/01/2024: una Barcelona diversa|publisher=Ajuntament de Barcelona|date=February 2025|access-date=15 April 2025|archive-date=2019-07-28|archive-url=https://web.archive.org/web/20190728045650/https://www.bcn.cat/estadistica/angles/dades/inf/pobest/pobest19/part1/nt14.htm|url-status=dead}}</ref> ! Päritolu ! Elanikke<br /> {{Small|(jaanuar 2024)}} |- | Itaalia | 50 052 |- | Kolumbia | 28 551 |- | Pakistan | 24 706 |- | Hiina | 21 876 |- | Peruu | 21 090 |- | Prantsusmaa | 18 723 |- | Maroko | 17 772 |- | Honduras | 17 715 |- | Venezuela | 17 410 |- | Argentina | 14 287 |} 2016. aastal oli umbes 59% Barcelona elanikest sündinud [[Kataloonia|Kataloonias]], 18,5% mujal Hispaanias ja 22,5% väljaspool Hispaaniat; see osakaal oli võrreldes 2001. aastaga enam kui kahekordistunud ja võrreldes 1996. aastaga viiekordistunud, olles vastavalt 8,6% ja 3,9%. Kõige rohkem sisserändajaid on pärit Euroopast, eriti Itaaliast (26 676) ja Prantsusmaalt (13 506), paljud ka Ladina-Ameerikast, näiteks [[Boliivia|Boliiviast]], [[Ecuador|Ecuadorist]] ja [[Colombia|Colombiast]]. Alates 1990. aastatest on ladinaameeriklased, nagu teisedki sisserändajad, asunud sageli elama linna põhjaossa.<ref>{{Cite book|last=Preece|first=Sian|year=2016|title=The Routledge Handbook of Language and Identity|publisher=Routledge|page=513}}</ref> Barcelonas, eelkõige Ciutat Vellas, elab umbes 20 000 Pakistani kodanikku; mehi on oluliselt rohkem kui naisi. Esimesed Pakistani sisserändajad saabusid 1970. aastatel ja nende arvu kasv kiirenes 1990. aastatel. Palju sisserändajaid on pärit ka Aasiast, näiteks Hiinast ja [[Filipiinid|Filipiinidelt]]. Jaapani kogukond on koondunud Bonanovasse, Les Tres Torresesse, Pedralbesisse ja teistesse põhjapoolsetesse asumitesse; seda teenindab Jaapani rahvusvaheline kool.[[Fail:Barcelona_4527.JPG|pisi|Temple Expiatori del Sagrat Cor|vasakul]] === Religioon === Barcelonas on 208 katoliku kirikut. 2007. aastal nimetas end [[Katoliku kirik|katoliiklaseks]] veel enamik elanikest,<ref name="LMBCN">{{Cite web|last=Barcelona|url=http://www.20minutos.es/noticia/242726/0/mitad/mezquitas/barcelona/|title=La mitad de las mezquitas de Catalunya están en Barcelona|publisher=20minutos.es|date=4 June 2007|access-date=8 October 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20151015205032/http://www.20minutos.es/noticia/242726/0/mitad/mezquitas/barcelona/|archive-date=15 October 2015}}</ref> kuid InfoCatólica 2011. aasta uuringu järgi oli katoliiklasi 49,5%,<ref name="cbn.com">{{Cite web|last=Digital|first=Protestante|url=http://www.cbn.com/mundocristiano/elmundo/2011/July/Espana-es-el-pais-europeo-en-el-que-mas-retrocede-el-catolicismo/|title=España experimenta retroceso en catolicismo – El Mundo – Mundo Cristiano|publisher=CBN.com|date=7 July 2011|access-date=8 October 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150717170821/http://www.cbn.com/mundocristiano/elmundo/2011/July/Espana-es-el-pais-europeo-en-el-que-mas-retrocede-el-catolicismo/|archive-date=17 July 2015}}</ref> mis oli esimene kord, kui enamik end katoliiklaseks ei pidanud.<ref name="cbn.com" /> See peegeldab laiemat katoliiklaste osakaalu languse suundumust Hispaanias.<ref name="cbn.com" /> Centro de Investigaciones Sociológicase 2019. aasta uuringu järgi pidas 53,2% elanikest end katoliiklaseks: 9,9% praktiseerivaks ja 43,3% mittepraktiseerivaks katoliiklaseks.<ref name="C-I-S">{{Cite web|last=CIS|url=http://datos.cis.es/pdf/Es3253marMT_MBarcelona_A.pdf|title=Postelectoral Elecciones Autonómicas y municipales 2019. Barcelona (Municipio de)|date=July 2019|access-date=27 September 2019|archive-url=https://ghostarchive.org/archive/20221009/http://datos.cis.es/pdf/Es3253marMT_MBarcelona_A.pdf|archive-date=9 October 2022}}</ref> Barcelona provintsis on Hispaania suurim [[Muslim|moslemikogukond]] (322 698 inimest ehk 5,6% elanikest; 169 tegevuspaika). Paljud moslemid on Maroko päritolu.<ref name="LMBCN" /><ref name="observatorio.hispanomuslim.es">{{Cite web|url=http://observatorio.hispanomuslim.es/estademograf.pdf|title=Estudio demográfico de la población musulmana|publisher=Unión de Comunidades Islámicas de España|access-date=27 May 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150527070814/http://observatorio.hispanomuslim.es/estademograf.pdf|archive-date=27 May 2015}}</ref> Barcelonas on ka Hispaania suurim juudikogukond (umbes 3500 juuti).<ref>{{Cite web|url=https://www.jewishvirtuallibrary.org/jsource/vjw/barcelona.html|title=The Jewish Virtual History Tour: Barcelona|publisher=Jewishvirtuallibrary.org|access-date=27 August 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20140410232811/https://www.jewishvirtuallibrary.org/jsource/vjw/barcelona.html|archive-date=10 April 2014}}</ref> Esindatud on ka evangeelsed kristlased (peamiselt romad; 71 tegevuspaika), [[Jehoova tunnistajad]] (21&nbsp;[[Kuningriigisaal|kuningriigisaali]]), [[Budism|budistid]] (13&nbsp;tegevuspaika)<ref>{{Cite web|url=http://w3.bcn.es/ab/asia/equipament/controller/0,2317,1653_71890_3,00.html?accio=llista_eq&primera_busqueda=true&temaOriginal=&tema=0040101011_Religion&que=&opcio2=&opcio=districte&districte=&zona=&carrer=&numero=&al=|title=Barcelona: Directory: Theme: Religion|publisher=W3.bcn.es|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20091005011256/http://w3.bcn.es/ab/asia/equipament/controller/0%2C2317%2C1653_71890_3%2C00.html?accio=llista_eq&primera_busqueda=true&temaOriginal=&tema=0040101011_Religion&que=&opcio2=&opcio=districte&districte=&zona=&carrer=&numero=&al=|archive-date=5 October 2009}}</ref> ja [[Õigeusk|õigeusklikud]].<ref>{{Cite web|url=http://orthodoxengland.org.uk/oecatala.htm|title=Orthodox Church in Catalonia|publisher=Orthodoxengland.org.uk|access-date=30 March 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20120617014750/http://orthodoxengland.org.uk/oecatala.htm|archive-date=17 June 2012}}</ref> == Majandus == [[Fail:Torre_Glòries,_Barcelona_(51351746585).jpg|pisi|[[Torre Glòries]] ja 22@Barcelona äri- ja innovatsioonipiirkond]] 2009. aastal oli Barcelona suurlinnapiirkonna SKP 177 miljardit USA dollarit (34 821 $ elaniku kohta, 44% üle [[Euroopa Liidu majandus|EL-i keskmise]]), olles EL-is 4. ja maailmas 35. kohal. Kataloonia SKP elaniku kohta (28 400 €, 16% üle EL-i keskmise) oli Hispaania piirkondadest 4. kohal.<ref name="pricewater">{{Cite web|url=https://www.ukmediacenter.pwc.com/imagelibrary/downloadMedia.ashx?MediaDetailsID=1562|title=Global city GDP rankings 2008–2025|publisher=Pricewaterhouse Coopers|access-date=16 December 2009}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Elustiiliajakirja Monocle hinnangul oli Barcelona 2015. aastal elamisväärsuselt 24. linn maailmas.<ref>{{Cite news|url=https://monocle.com/film/affairs/the-monocle-quality-of-life-survey-2015/|title=The Monocle Quality of Life Survey 2015|work=Monocle|date=2015|access-date=25 November 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20171203045951/https://monocle.com/film/affairs/the-monocle-quality-of-life-survey-2015/|archive-date=3 December 2017}}</ref> Global Wealth and Lifestyle Report 2020 andmetel oli Barcelona üks maailma taskukohasemaid linnu luksusliku elustiili jaoks.<ref>{{Cite web|url=https://guaproperty.com/2020/01/28/a-luxury-lifestyle-is-more-affordable-in-spain-than-almost-anywhere-else-in-the-world-finds-new-report/|title=A Luxury Lifestyle Is More Affordable In Spain Than Almost Anywhere Else In The World, Finds New Report|publisher=Gua|access-date=23 September 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20210117033043/https://guaproperty.com/2020/01/28/a-luxury-lifestyle-is-more-affordable-in-spain-than-almost-anywhere-else-in-the-world-finds-new-report/|archive-date=17 January 2021}}</ref> Barcelonal on pikaajalised kaubandustraditsioonid. Linn industrialiseerus varakult: areng sai hoo sisse 1833. aastal, kui Kataloonia juba arenenud tekstiilitööstus hakkas kasutama aurujõudu. Barcelonast sai esimene ja tähtsaim tööstuslinn Vahemere piirkonnas. Sellest ajast alates on töötlev tööstus olnud linna ajaloos olulisel kohal. Borsa de Barcelona (Barcelona börs) on Pürenee poolsaare kirdeosa peamine väärtpaberibörs. [[Fail:World Trade Center Barcelona 2013 2.jpg|vasakul|pisi|World Trade Center Barcelona]] === Messid ja näitused === Barcelonas on mitu konverentsikeskust, neist tuntuim on Euroopa suuruselt teine (405 000 m<sup>2</sup> ilma Plaza de Europal asuva Gran Via keskuseta) messi- ja näitusekeskus Fira de Barcelona, kus toimub aastas üle 50 riikliku ja rahvusvahelise ürituse. [[Euroopa võlakriis|Euroala võlakriis]] ja ärireiside järsk vähenemine aga nõrgestasid Barcelonat konverentsilinnana. Barcelonas on toimunud mitu maailmatasemel konverentsi ja näitust, sealhulgas 1888. ja 1929. aasta Barcelona maailmanäitused, 2004. aasta rahvusvaheline kultuurifoorum ja 2004. aasta maailma linnafoorum. Port Velli sadamas asub oluline ärikeskus World Trade Center Barcelona.<ref>{{Cite web|url=http://mirror.unhabitat.org/categories.asp?catid=467|title=World Urban Forum 2004|access-date=1 September 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20150315031755/http://mirror.unhabitat.org/categories.asp?catid=467|archive-date=15 March 2015}}</ref> === Turism === [[Fail:Beaches_of_Barcelona,_Spain_(51226454918).jpg|pisi|Barcelona rannad]] [[Fail:14-08-05-barcelona-RalfR-022.jpg|vasakul|pisi|Rannapromenaad ja La Barceloneta rand Port Olímpicu suunas]] 2023. aastal oli Barcelona rahvusvaheliste külastajate arvult (umbes 9 miljonit) maailmas 9. ja Euroopas Pariisi, Madridi, Amsterdami ja Rooma järel 5. linn.<ref>{{Cite web|url=https://www.connectingtravel.com/news/dubai-ranks-among-euromonitor-internationals-top-5-destinations|title=Top 100 Cities Destination Ranking|publisher=connectingtravel.com|date=13 December 2023|access-date=5 June 2025}}</ref> Barcelona on rahvusvaheliselt tuntud turismisihtkoht, kus on palju puhkealasid, maailma ühed parimad rannad,<ref name="NationalGeographic">{{Cite web|url=http://travel.nationalgeographic.com/travel/top-10/beach-cities-photos/#/beach-barcelona-spain_21757_600x450.jpg|title=Top 10 Beach Cities|date=8 July 2010|access-date=30 July 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20100721215624/http://travel.nationalgeographic.com/travel/top-10/beach-cities-photos/|archive-date=21 July 2010}}</ref> pehme ja soe kliima, ajaloomälestised (kaheksa UNESCO maailmapärandi objekti), 519 hotelli (35 viietärnihotelli) ja arenenud turismitaristu.[[Fail:Street_art_in_Barcelona_02.jpg|pisi|Turismivastane tänavakunst]] Barcelonas on turismilinnale omaselt palju taskuvargaid; sageli varastatakse rahakotte ja passe. Vaatamata taskuvarguste probleemile peetakse Barcelonat üheks turvalisemaks linnaks<ref>{{Cite news|url=http://www.businessinsider.com/the-20-safest-cities-in-the-world-2015-1|title=20 Of The Safest Cities In The World|work=Business Insider|access-date=12 December 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20161224161443/http://www.businessinsider.com/the-20-safest-cities-in-the-world-2015-1|archive-date=24 December 2016}}</ref> tänu läbimõeldud politseistrateegiale, mille tulemusel vähenes kuritegevus veidi enam kui kolme aastaga 32%; Business Insider pidas Barcelonat 2016. aastal turvalisuselt 15. linnaks maailmas.<ref>{{Cite news|url=https://www.businessinsider.com/the-15-safest-cities-in-the-world-2016-12|title=The 15 safest cities in the world|work=Business Insider|access-date=12 December 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20161208023104/http://uk.businessinsider.com/the-15-safest-cities-in-the-world-2016-12/#15-barcelona-7516-three-years-ago-the-barcelona-city-council-decided-to-increase-the-police-presence-on-the-streets-and-in-the-subway-the-strategy-has-yielded-results-with-crime-falling-by-32-1|archive-date=8 December 2016}}</ref> Kuigi turism toob majanduslikku kasu, on see tekitanud ka tugevat vastuseisu. 2017. aasta alguses avaldas üle 150 000 inimese meelt turismi vastu. Loosungite seas olid "Turistid koju", "Barcelona ei ole müügiks" ja "Meid ei aeta välja". Selleks ajaks oli külastajate arv kasvanud 1,7&nbsp;miljonilt 1990. aastal 32 miljonini, mis tõstis üürihindu ja muutis avalikud kohad ülerahvastatuks. Kuigi turistid kulutasid linnas 2017. aastal hinnanguliselt 30&nbsp;miljardit eurot, peavad mõned turiste ohuks Barcelona identiteedile.<ref>{{Cite news|last=Burgen|first=Stephen|url=https://www.theguardian.com/cities/2018/jun/25/tourists-go-home-refugees-welcome-why-barcelona-chose-migrants-over-visitors|title='Tourists go home, refugees welcome': why Barcelona chose migrants over visitors|work=The Guardian|date=25 June 2018|access-date=3 September 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180902145924/https://www.theguardian.com/cities/2018/jun/25/tourists-go-home-refugees-welcome-why-barcelona-chose-migrants-over-visitors|archive-date=2 September 2018|location=London}}</ref> === Töötlev tööstus === Tööstus annab 21% piirkonna SKP-st; energeetika-, keemia- ja metallitööstus moodustavad 47% tööstustoodangust. Barcelona on pikka aega olnud oluline Euroopa autotööstuskeskus, seal on tegutsenud Hispano-Suiza, Pegaso, Ebro, Elizalde, Biscúter, Abadal, David, Eucort, Ricart, Siata Española ja paljude teiste tootjate tehased.<ref>{{Cite book|last1=Linz|first1=Harald H.|last2=Schrader|first2=Halwart|title=Die große Automobil-Enzyklopädie|publisher=BLV|location=Munich|year=1986|isbn=978-3-405-12974-3|language=de}}</ref> Tänapäeval asub ühes Barcelona eeslinnas Hispaania suurima autotootja [[SEAT|SEAT-i]] peakorter ja tehas. Linna logistika- ja tööstuspiirkonnas asub ka [[Nissan|Nissani]] tehas.<ref>{{Cite web|url=http://www.nissan-global.com/EN/COMPANY/PROFILE/EN_ESTABLISHMENT/EUROPE/|title=NISSAN &#124;CORPORATE INFORMATION &#124;Outline of Company &#124;Facilities Overseas &#124;Europe|publisher=Nissan-global.com|access-date=30 March 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20100419053449/http://www.nissan-global.com/EN/COMPANY/PROFILE/EN_ESTABLISHMENT/EUROPE/|archive-date=19 April 2010}}</ref> Barcelona lähedal asub mootorrataste, motorollerite ja mopeedide tootja Derbi tehas.<ref>{{Cite web|url=http://www.derbi.com/index.php?option=com_content&task=view&id=25&Itemid=191|title=Cómo llegar|publisher=Derbi|access-date=30 March 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140410223719/http://www.derbi.com/index.php?option=com_content&task=view&id=25&Itemid=191|archive-date=10 April 2014}}</ref> Nagu teisteski tänapäeva linnades, on teenindussektor [[Sekundaarne sektor|töötlevast tööstusest]] juba ammu möödunud, kuigi tööstus on endiselt olulisel kohal. Piirkonna tähtsamad tegevusalad on tekstiili-, keemia-, [[Ravim|ravimi-]], auto-, elektroonika-, trüki-, logistika- ja kirjastustööstus, samuti telekommunikatsioon, kultuur ja infotehnoloogiateenused. [[Fail:Pasarela_The_Brandery_2.jpg|pisi|The Brandery moeüritus 2011. aastal|vasakul]] === Mood === Tekstiilitööstuse traditsiooniline tähtsus kajastub Barcelona püüdlustes saada oluliseks moekeskuseks. Aastatel 2000–2009 toimus linnas linnamoe mess Bread & Butter<ref>{{Cite news|last=Blanco, Leticia|url=http://www.elmundo.es/elmundo/2009/01/19/barcelona/1232400722.html|title=La feria de moda urbana Bread and Butter deja Barcelona|work=[[El Mundo (Spain)|El Mundo]]|date=20 January 2009|access-date=22 July 2009|archive-url=https://web.archive.org/web/20131113115745/http://www.elmundo.es/elmundo/2009/01/19/barcelona/1232400722.html|archive-date=13 November 2013}}</ref><ref>{{Cite news|last=EFE|url=http://www.elperiodico.com/default.asp?idpublicacio_PK=46&idioma=CAS&idtipusrecurs_PK=7&idnoticia_PK=580966|title=El presidente del Bread&Butter confirma oficialmente que la feria abandona Barcelona|work=[[El Periódico de Catalunya|El Periódico]]|date=23 January 2009|access-date=22 July 2009|quote=[Karl Heinz Muller, the entrepreneur behind B&B in announcing the move in a press conference held on January 23, 2009 said] No llores Barcelona, levántate y haz algo [don't cry Barcelona, get up and do something about it] Barcelona in Europe is a metropolis of fashion.|author-link=EFE}}</ref> ning aastatel 2009–2012 kaks korda aastas moeüritus The Brandery. Global Language Monitori 2015. aasta edetabelis oli Barcelona maailma moepealinnade seas 7. kohal. === Tehnoloogiasektor === Barcelonas on kontorid mitmel tehnoloogiaettevõttel (Factorial, Glovo, TravelPerk, Wallapop, eDreams), enamik neist El Poblenou asumis. Linnas on kontor ka mitmel rahvusvahelisel tehnoloogiaettevõttel ([[Oracle Corporation|Oracle]], [[Amazon.com|Amazon]], King, Dynatrace, Smallpdf, [[Hewlett-Packard]]), mille peakorter asub mujal. == Valitsemine ja haldusjaotus == [[Fail:Κυβερνητικό_Μέγαρο_Καταλονίας_2563.jpg|paremal|pisi|Palau de la Generalitat de Catalunya ehk Kataloonia valitsuspalee]] [[Kataloonia]] autonoomse piirkonna pealinnana asuvad Barcelonas Kataloonia valitsus (''Generalitat de Catalunya''), [[Kataloonia parlament|parlament]] ja kõrgem kohus. Linn on ka [[Barcelona provints|Barcelona provintsi]] ja [[Barcelonèsi maakond|Barcelonèsi maakonna]] (''comarca'') pealinn. [[Fail:Ajuntament_de_Barcelona_(3400686886).jpg|vasakul|pisi|Barcelona raekoda]] Barcelonat juhib 41-liikmeline linnavolikogu, mis valitakse neljaks aastaks. Ühena Hispaania kahest suurimast linnast on Barcelonal munitsipaalhartal (''Carta Municipal'') põhinev eriseaduslik staatus. Selle esimene versioon võeti vastu 1960. aastal ja praegune versioon 2006. aastal.<ref name="ley 1/2006">{{Cite web|url=http://www.boe.es/g/es/bases_datos/doc.php?coleccion=iberlex&id=2006/04583|title=BOE – LEY 1/2006, de 13 de marzo, por la que se regula el Régimen Especial del municipio de Barcelona|publisher=Boe.es|date=14 March 2006|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20080430052956/http://www.boe.es/g/es/bases_datos/doc.php?coleccion=iberlex&id=2006%2F04583|archive-date=30 April 2008}}</ref> Seaduse kohaselt on Barcelona linnavalitsus korraldatud kahel tasandil: poliitilise tasandi moodustavad valitud linnavolinikud ning täidesaatev tasand haldab programme ja viib ellu poliitilisel tasandil tehtud otsuseid.<ref>{{Cite web|url=http://w3.bcn.es/V61/Home/V61HomeLinkPl/0,2687,200713899_200720868_1,00.html|title=Ajuntament de Barcelona> Ajuntament> El Govern de la Ciutat|publisher=W3.bcn.es|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20100728231233/http://w3.bcn.es/V61/Home/V61HomeLinkPl/0%2C2687%2C200713899_200720868_1%2C00.html|archive-date=28 July 2010}}</ref> Seadus annab kohalikule omavalitsusele erisuhte keskvalitsusega (sealhulgas vetoõiguse teatud küsimustes), suurendab linnapea volitusi täitevkomisjonide kaudu,<ref>{{Cite web|url=http://www.bcn.cat/catala/laciutat/barcelona/organitzacio.htm|title=Ajuntament de Barcelona: Organització política|publisher=Bcn.cat|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20130723081931/http://www.bcn.cat/catala/laciutat/barcelona/organitzacio.htm|archive-date=23 July 2013}}</ref> laiendab volikogu pädevust muu hulgas telekommunikatsiooni, linnaliikluse, liiklusohutuse ja avaliku julgeoleku valdkonnas ning näeb linna rahandusele ette erikorra.<ref name="ley 1/2006" /> [[Fail:Salón_de_Ciento._Ayuntamiento_de_Barcelona.jpg|paremal|pisi|Saló de Cent Barcelona raekojas]] Linnavalitsuse komisjon (''Comissió de Govern'') on linnapea juhitav täidesaatev organ, kuhu kuulub 24 liiget. Komisjoni kuuluvad abilinnapead, eri valdkondade eest vastutavad linnavolinikud ja valimata liikmed.<ref>{{Cite web|url=http://w3.bcn.es/V61/Home/V61HomeLinkPl/0,4358,200713899_200720894_3,00.html|title=Ajuntament de Barcelona> Council> The city government> Council Executive|publisher=W3.bcn.es|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20110122052303/http://w3.bcn.es/V61/Home/V61HomeLinkPl/0%2C4358%2C200713899_200720894_3%2C00.html|archive-date=22 January 2011}}</ref> 41 linnavolikogu liikmest koosnev täiskogu täidab nõuandvaid, planeerimis-, õigusloome- ja eelarveülesandeid.<ref>{{Cite web|url=http://w3.bcn.es/V61/Home/V61HomeLinkPl/0,4358,200713899_200720876_3,00.html|title=Ajuntament de Barcelona> Council> The city government> Plenary|publisher=W3.bcn.es|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20110415090540/http://w3.bcn.es/V61/Home/V61HomeLinkPl/0%2C4358%2C200713899_200720876_3%2C00.html|archive-date=15 April 2011}}</ref> Kuuel volikogu komisjonil (''Comissions del Consell Municipal'') on oma pädevusvaldkonnas täidesaatvad ja järelevalveülesanded. Need koosnevad volinikest proportsionaalselt erakondade esindatusega täiskogus.<ref>{{Cite web|url=http://w3.bcn.es/V61/Home/V61HomeLinkPl/0,4358,200713899_200720890_3,00.html|title=Ajuntament de Barcelona> Council> The city government> Committees of the Municipal Council|publisher=W3.bcn.es|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20110415090118/http://w3.bcn.es/V61/Home/V61HomeLinkPl/0%2C4358%2C200713899_200720890_3%2C00.html|archive-date=15 April 2011}}</ref> Volikogu pädevusse kuuluvad [[linnaplaneerimine]], transport, kohalikud maksud, avaliku korra tagamine, heakord, pargid, keskkond, asutused (näiteks koolid, lasteaiad, spordikeskused ja raamatukogud), kultuur, sport, noorsootöö ja sotsiaalhoolekanne. Osa pädevustest on jagatud Kataloonia valitsuse või Hispaania keskvalitsusega; mõnes valdkonnas (näiteks rahvatervis, haridus ja sotsiaalteenused) kavandavad ja haldavad linn ning Kataloonia valitsus teenuseid ühise asutuse kaudu.<ref>{{Cite web|url=http://www.aspb.cat|title=Agència de Salut Pública de Barcelona|publisher=www.aspb.cat|access-date=9 October 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20141016194852/http://www.aspb.cat/|archive-date=16 October 2014}}</ref> Täidesaatev tasand, mida juhib linnapeale alluv omavalitsuse tegevjuht, koosneb õiguslikult linnavalitsuse koosseisu kuuluvatest osakondadest ja eraldi juriidilistest isikutest (autonoomsetest avalikest asutustest ja ettevõtetest).<ref>{{Cite web|url=http://w3.bcn.es/V61/Home/V61HomeLinkPl/0,4358,200713899_200722250_3,00.html|title=Ajuntament de Barcelona> Council> The municipal administration|publisher=W3.bcn.es|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20100622011903/http://w3.bcn.es/V61/Home/V61HomeLinkPl/0%2C4358%2C200713899_200722250_3%2C00.html|archive-date=22 June 2010}}</ref> [[Fail:Mossos_BRIMO_i_Guardia_Urbana.jpg|pisi|234x234px|[[Mossos d'Esquadra]] ja Guardia Urbana (2010)|vasakul]] === Avalik kord === Barcelonas tagavad avalikku korda linnavolikogu ja Kataloonia valitsus vastavalt Guàrdia Urbana de Barcelona ja [[Mossos d'Esquadra]] kaudu. Enne 2008. aastat tegeles sellega ka [[Hispaania politsei|Hispaania riiklik politsei]], kuid nüüd piirduvad selle ülesanded dokumentide ja sisserändega seotud küsimustega.<ref>{{Cite news|last=Pons|first=Marc|url=https://www.elnacional.cat/es/efemerides/marc-pons-mossos-esquadra-policia-guardia-civil_208074_102.html|title=Los Mossos d'Esquadra sustituyen definitivamente Policía Nacional y Guardia Civil|work=El Nacional}}</ref> Kiirabi eest vastutab SEM (Sistema d'Emergències Mèdiques), tuletõrje- ja päästeteenuse eest Bombers de Barcelona ning merepääste eest Sociedad de Salvamento y Seguridad Marítima, [[Guardia Civil]] ja Mossos, suvel ka Guàrdia Urbana toel. === Linnaosad === [[Fail:Districtes_de_Barcelona.svg|paremal|pisi|Barcelona linnaosad]] Alates 1987. aastast jaguneb linn kümneks&nbsp;linnaosaks (katalaani keeles ''districtes'', hispaania keeles ''distritos''): * Ciutat Vella * Eixample * Sants-Montjuïc * Les Corts * Sarrià-Sant Gervasi * Gràcia * Horta-Guinardó * Nou Barris * Sant Andreu * Sant Martí Linnaosad põhinevad suuresti ajaloolisel jaotusel ning mitu neist on 18. ja 19. sajandil Barcelonaga liidetud endised asulad, mis on säilitanud omanäolise ilme. Igal linnaosal on oma volikogu, mida juhib linnavolinik. Iga linnaosakogu koosseis sõltub erakondade häälte arvust selles linnaosas, mistõttu võib linnaosa juhtida ka sellise erakonna volinik, mis ei kuulu linnavalitsuse komisjoni. == Haridus == [[Fail:Universidad_de_Barcelona,_Canciller_del_Ecuador_ofrece_conferencia_(11986731433).jpg|pisi|[[Barcelona Ülikool|Barcelona Ülikooli]] aula]] [[Fail:Universitat_Pompeu_Fabra_-_panoramio_(1).jpg|pisi|Roger de Llúria hoone Pompeu Fabra Ülikooli Ciutadella ülikoolilinnakus|vasakul]] Barcelonas on hästi arenenud [[Avaõiguslik ülikool|avalik-õiguslike ülikoolide]] kõrgharidussüsteem. Neist silmapaistvamad on [[Barcelona Ülikool]] (asutatud 1450) ja uuem Pompeu Fabra Ülikool.<ref>{{Cite web|url=https://www.timeshighereducation.com/student/best-universities/best-universities-spain|title=Best universities in Spain|website=[[Times Higher Education World University Rankings]]|date=4 September 2020|access-date=13 February 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210318152601/https://www.timeshighereducation.com/student/best-universities/best-universities-spain|archive-date=18 March 2021}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.usnews.com/education/best-global-universities/spain|title=Best Global Universities in Spain|website=[[U.S. News & World Report Best Colleges Ranking]]|access-date=13 February 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210418013319/https://www.usnews.com/education/best-global-universities/spain|archive-date=18 April 2021}}</ref> Barcelonas asuvad ka Kataloonia Polütehniline Ülikool, [[Toulouse Business School]] ja internetipõhine Kataloonia Avatud Ülikool. Erasektoris tegutsevad EADA Business School (asutatud 1957; linna esimene juhtimiskoolitust pakkunud asutus), IESE Business School ja suurim eraülikool Ramon Llulli Ülikool, mille alla kuulub ka ESADE Business School. Teine avalik-õiguslik ülikool, Barcelona Autonoomne Ülikool, asub Bellaterras Barcelona suurlinnapiirkonnas. Linnas on lasteaiast gümnaasiumini ulatuv munitsipaalkoolivõrk, mille eest vastutab linnavolikogu juhitav konsortsium, kuid õppekava eest vastutab Kataloonia valitsus. Samuti on palju erakoole, millest enamik on avaliku toetusega erakoolid (''escoles concertades''): nad saavad toetust õpilaste arvu järgi, alluvad ametiasutuste järelevalvele ja peavad järgima samu õppekavu nagu munitsipaalkoolid. Need erinevad täielikult erarahastatavatest koolidest (''escoles privades''). Munitsipaalkoolides ja ''escoles concertades''<nowiki/>'is on õppekeel 2009. aasta Kataloonia haridusseaduse kohaselt katalaani keel. Hispaania keelt võivad õppekeelena kasutada hispaania kirjanduse ja keele õpetajad ning võõrkeeli vastavate keelte õpetajad. Mõnes koolis kasutatav eksperimentaalne osaline keelekümblusprogramm võimaldab õpetada osa õppekavast võõrkeeles (tavaliselt inglise keeles), kuid selle maht ei tohi ületada 30% koolipäevast. Ükski Barcelona munitsipaalkool ega ''escola concertada'' ei või pakkuda 50% ulatuses või täielikult võõrkeelset keelekümblusprogrammi, samuti ei paku ükski neist International Baccalaureate'i õpet. == Kultuur == Barcelona kultuurilised juured ulatuvad 2000 aasta taha. Pärast [[Hispaania üleminekuperiood|demokraatia taastamist]] on edendatud katalaani keelt, mida Franco diktatuuri ajal tugevalt alla suruti, nii mineviku teoste taasavastamise kui ka uue loomingu toetamise kaudu. Alates 2015. aastast kuulub Barcelona kirjanduslinnana [[UNESCO loovlinnade võrgustik|UNESCO loovlinnade võrgustikku]].<ref>{{Cite web|last=Prim|first=Sara|url=http://www.catalannews.com/culture/item/barcelona-becomes-a-unesco-city-of-literature|title=Barcelona becomes a UNESCO City of Literature|website=www.catalannews.com|date=11 December 2015|access-date=3 October 2018|language=en-gb|archive-url=https://web.archive.org/web/20181003221055/http://www.catalannews.com/culture/item/barcelona-becomes-a-unesco-city-of-literature|archive-date=3 October 2018}}</ref> === Meelelahutus ja etenduskunstid === [[Fail:Liceu_-_Interior.jpg|pisi|[[Gran Teatre del Liceu|Liceu]] ooperimaja]] Barcelonas on palju [[Kontsert|kontserdi-]] ja teatrisaale, sealhulgas maailmakuulus [[Gran Teatre del Liceu]] ooperiteater, Kataloonia Rahvusteater (Teatre Nacional de Catalunya), Teatre Lliure ja Palau de la Música Catalana kontserdisaal. Barcelonas tegutseb ka OBC ehk Barcelona Sümfooniaorkester ja Kataloonia Rahvusorkester (Orquestra Simfònica de Barcelona i Nacional de Catalunya), mis avas 1999. aastal oma uue kodusaali L'Auditoris ja annab hooajal umbes 75 kontserti.<ref>{{Cite web|url=http://www.auditori.org/seccions/auditori/oferta_musical/auditori_obc/index.aspx|title=L'Auditori: OBC|publisher=Auditori.org|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20110725024346/http://www.auditori.org/seccions/auditori/oferta_musical/auditori_obc/index.aspx|archive-date=25 July 2011}}</ref> Linnas tegutseb ka Sergi Vicente juhitav Barcelona Kitarriorkester. La Rambla peatänaval esinevad miimid ja tänavaartistid. Igal aastal toimub linnas kaks suurt popmuusikafestivali: Sónar ja Primavera Sound. Linnas on ka elav [[Alternatiivrokk|alternatiivmuusikaskeene]], rahvusvahelist tähelepanu on pälvinud näiteks ansambel The Pinker Tones.<ref>{{Cite web|last=Roberts|first=Nina|url=http://travel.nytimes.com/2006/08/06/arts/music/06rob.html|title=Catalan Musical Stew Keeps Barcelona Up All Night – New York Times|publisher=Travel.nytimes.com|date=6 August 2006|access-date=5 May 2009|archive-url=https://web.archive.org/web/20080110202608/http://travel.nytimes.com/2006/08/06/arts/music/06rob.html|archive-date=10 January 2008|location=Barcelona (Spain)}}</ref> Barcelona on rahvusvaheline aktiivse ja mitmekesise ööelu keskus, kus [[Baar|baarid]], tantsubaarid ja [[Ööklubi|ööklubid]] on avatud veel kaua pärast südaööd.<ref>{{Cite web|url=https://thehoya.com/barcelona-never-sleeps/|title=Barcelona Never Sleeps|publisher=The Hoya|date=23 March 2020|access-date=14 February 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220206081730/https://thehoya.com/barcelona-never-sleeps/|archive-date=6 February 2022}}</ref> === Meedia === Barcelona suurimad päevalehed on El Periódico de Catalunya, La Vanguardia ja Ara; kaks esimest ilmuvad katalaani ja hispaania keeles, Ara ainult katalaani keeles. Suurimad spordipäevalehed on hispaaniakeelsed Sport ja El Mundo Deportivo, mida annavad välja samad ettevõtted. Linnas ilmuvad ka katalaanikeelne El Punt Avui, üleriigiliste ajalehtede Barcelona eriväljaanded (näiteks hispaaniakeelne El País, mille veebiversioon on ka katalaani keeles), hispaaniakeelne El Mundo ja mitu tasuta ajalehte (näiteks kakskeelsed 20 minutos ja Què). Barcelona vanim ja tähtsaim veebiväljaanne VilaWeb on ühtlasi üks Euroopa vanimaid veebiajalehti; see ilmub katalaani ja inglise keeles.<ref>{{Cite web|last=Partal|first=Vicent|url=https://cirsd.org/horizon-article/catalan-independence/|title=Catalan Independence|publisher=Center for International Relations and Sustainable Development|website=Horizons|access-date=8 March 2026}}</ref> Suuremad FM-raadiojaamad on Catalunya Ràdio, RAC 1, RAC 105 ja Cadena SER. Barcelonal on ka linnavolikogule kuuluv kohalik [[Televisioonikanal|telekanal]] Betevé. Kataloonia avalik-õigusliku televisioonivõrgu Televisió de Catalunya peakorter asub Sant Joan Despís Barcelona suurlinnapiirkonnas. === Sport === [[Fail:Palau_Sant_Jordi_Barcelona_2013.jpg|pisi|Palau Sant Jordi spordihall ja Montjuïci teletorn|vasakul]][[Fail:Estadi_Olímpic_Lluís_Companys_-_Barcelona,_Spain_-_Jan_2007.jpg|pisi|1936. aasta rahvaolümpiaadiks ehitatud Estadi Olímpic de Montjuïc oli 1992. aasta suveolümpiamängude peastaadion]] Barcelonal on pikk sporditraditsioon. Linn võõrustas edukalt [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992. aasta suveolümpiamänge]] ja mitut [[1982. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1982. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste]] kohtumist kahel staadionil. [[FC Barcelona]] [[Jalgpall|jalgpalliklubi]] on üks maailma suurimaid ja rikkamaid. Klubil on 74 kodumaist karikat ja 17 kontinentaalset tiitlit, sealhulgas 5 [[UEFA Meistrite Liiga]] võitu 8 finaalist ja 3 [[Jalgpalliklubide maailmameistrivõistlused|FIFA klubide maailmameistritiitlit]] 4 finaalist. 2009. aastal võitis klubi esimesena meeste jalgpallimeeskonnana maailmas kalendriaasta jooksul kuus karikat. FC Barcelonal on profimeeskonnad ka teistel spordialadel (näiteks korvpall, käsipall, [[rullhoki]], jäähoki, saalijalgpall ja ragbi); kõik on mingil ajal võitnud kõrgeima riikliku või Euroopa võistluse. Klubi muuseum on Kataloonia külastatavuselt teine muuseum. [[Derbi barceloní|Erilist huvi]] pakuvad kohtumised linnasisese rivaali [[RCD Espanyol|RCD Espanyoliga]], kuid Barcelonas tegutseb ka madalamate liigade jalgpalliklubisid, näiteks CE Europa ja UE Sant Andreu. Korvpallimeeskonnal on [[Liga ACB]]-s tuntud vastasseis Badalona Joventutiga. [[Fail:El_Camp_Nou_en_un_partido_de_la_Uefa_Champions_League.jpg|pisi|[[Camp Nou]], Euroopa suurim staadion]] Barcelonas on kolm [[UEFA staadionikategooriad|UEFA eliitstaadionit]]: FC Barcelona [[Camp Nou]] (Euroopa suurim staadion 99 354 kohaga), linnale kuuluv Estadi Olímpic Lluís Companys (55 926 kohta), mida kasutati [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992. aasta olümpiamängudel]], ja Estadi Cornellà-El Prat (40 500 kohta). Linnas on mitu väiksemat staadionit, näiteks FC Barcelona Mini Estadi (15 000 kohta), Camp Municipal Narcís Sala (6563 kohta) ja Nou Sardenya (7000 kohta). Linnas on ka kolm multifunktsionaalset spordi- ja kontserdipaika: Palau Sant Jordi (12 000–24 000 kohta olenevalt kasutusest), Palau Blaugrana (7500 kohta) ja Palau dels Esports de Barcelona (3500 kohta).[[Fail:F1_Circuit_de_Catalunya_-_Tribuna.jpg|pisi|Circuit de Barcelona-Catalunya, Barcelona lähistel asuv [[vormel 1]] ja [[Grand Prix' mootorrataste võidusõit|MotoGP]] ringrada|vasakul]] Barcelonas korraldatakse aastas mitu maanteejooksuvõistlust: märtsis Barcelona maraton (2010. aastal üle 10 000 osaleja), aprillis Cursa de Bombers, mais Cursa de El Corte Inglés (igal aastal umbes 60 000 osalejat), samuti Cursa de la Mercè, Cursa Jean Bouin, Milla Sagrada Família ja San Silvestre. Collserola metsas toimub 85 km pikkune Ultratrail Collserola. Üle 70 aasta toimunud [[Association of Tennis Professionals|ATP World Tour]] 500 tenniseturniiri Barcelona Open peetakse igal aastal Real Club de Tenis Barcelona väljakutel. Iga aasta 25. detsembril toimub Barcelona vanasadamas 200 meetri ujumisvõistlus.<ref>{{Cite web|url=https://www.timeout.com/barcelona/things-to-do/110th-christmas-cup-for-swimming|title=110th Christmas Cup for Swimming|publisher=Time Out|website=timeout.com/barcelona|date=12 December 2019|access-date=3 October 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211004035305/https://www.timeout.com/barcelona/things-to-do/110th-christmas-cup-for-swimming|archive-date=4 October 2021}}</ref> [[2013. aasta ujumise maailmameistrivõistlused]] toimusid Barcelonas Palau Sant Jordis.<ref>{{Cite web|url=http://www.bcn2013.com|title=Barcelona 2013 15th FINA World Championships|publisher=FINA|archive-url=https://web.archive.org/web/20131112195344/http://www.bcn2013.com/|archive-date=12 November 2013}}</ref> Barcelona lähedal Montmelós asuv 107 000-kohaline Circuit de Barcelona-Catalunya võõrustab [[vormel 1]] [[Hispaania grand prix|Hispaania grand prix'd]], Kataloonia mootorrataste grand prix'd, Hispaania GT-meistrivõistlusi ja GP2-sarja võidusõite. Linnas on väga populaarsed ka [[Rulasõit|rula-]] ja jalgrattasõit. == Transport == [[Fail:Airport_Barcelona_seen_from_air.jpg|pisi|[[Barcelona El Prati lennujaam]] õhust vaadatuna]] === Lennujaam === Umbes 17 km kesklinnast edelas asuv [[Barcelona El Prati lennujaam]] on Hispaania suuruselt teine ja [[Vahemeri|Vahemere]] ranniku suurim lennujaam (2018. aastal 50,17 miljonit reisijat),<ref name="AENA2018" /> [[Vueling Airlines|Vueling Airlinesi]] ja [[Ryanair|Ryanairi]] peamine sõlmjaam ning [[Iberia]] ja [[Air Europa]] oluline tugipunkt. Lennujaam teenindab peamiselt Hispaania-siseseid ja Euroopa sihtkohti, kuigi pakutakse ühendusi ka Ladina-Ameerika, Aasia ja USA-ga. Lennujaam on linnaga ühendatud kiirtee, metroo (Airport T1 ja T2 jaamad), lähirongi ja bussiliinidega. Uus terminal T1 avati 17. juunil 2009. === Sadam === [[Fail:Port_of_Barcelona.jpg|pisi|Barcelona sadam|vasakul]] 2000-aastase ajalooga Barcelona sadam on Euroopa suuruselt 9. [[Konteinerlogistika|konteinersadam]] (kaubamaht 2018. aastal 3,42&nbsp;miljonit [[TEU|TEU-d]]), Euroopa juhtiv kruiisisadam (2013. aastal 3,6 miljonit reisijat) ja oluline Vahemere kruiiside sõlmpunkt.<ref>{{Cite web|url=http://www.portdebarcelona.cat/en/web/port-del-ciudada/cruceros|title=Port Barcelona – Cruises|publisher=Portdebarcelona.cat|access-date=30 March 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140331005714/http://www.portdebarcelona.cat/en/web/port-del-ciudada/cruceros|archive-date=31 March 2014}}</ref> Seda haldab Barcelona Sadamaamet. Sadama 10 km<sup>2</sup> suurune ala on jagatud kolmeks: Port Vell (vanasadam), kaubasadam ja logistikasadam (Barcelona vabasadam).<ref>{{Cite web|url=http://www.apb.es/wps/portal/!ut/p/c1/04_SB8K8xLLM9MSSzPy8xBz9CP0os_hgz2DDIFNLYwMLfzcDAyNjQy9vLwNTV38LM_1wkA6zeH_nIEcnJ0NHAwNfUxegCh8XA2-nUCMDdzOIvAEO4Gig7-eRn5uqX5CdneboqKgIAAeNRE8!/dl2/d1/L2dJQSEvUUt3QS9ZQnB3LzZfU0lTMVI1OTMwOE9GMDAyMzFKS0owNUVPODY!/?WCM_GLOBAL_CONTEXT=/wps/wcm/connect/ExtranetAnglesLib/El%20Port%20de%20Barcelona/el+port/historia+del+port/cami+cap+el+futur/|title=Port de Barcelona|publisher=Apb.es|access-date=26 June 2010|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20091005031426/http://www.apb.es/wps/portal/!ut/p/c1/04_SB8K8xLLM9MSSzPy8xBz9CP0os_hgz2DDIFNLYwMLfzcDAyNjQy9vLwNTV38LM_1wkA6zeH_nIEcnJ0NHAwNfUxegCh8XA2-nUCMDdzOIvAEO4Gig7-eRn5uqX5CdneboqKgIAAeNRE8!/dl2/d1/L2dJQSEvUUt3QS9ZQnB3LzZfU0lTMVI1OTMwOE9GMDAyMzFKS0owNUVPODY!/?WCM_GLOBAL_CONTEXT=%2Fwps%2Fwcm%2Fconnect%2FExtranetAnglesLib%2FEl%20Port%20de%20Barcelona%2Fel+port%2Fhistoria+del+port%2Fcami+cap+el+futur%2F|archive-date=5 October 2009}}</ref> [[Fail:Port_Vell,_Barcelona,_Spain_-_Jan_2007.jpg|pisi|Port Vell talvel]]Port Velli piirkonnas asuvad ka kaubanduskeskus Maremagnum, kobarkino, [[IMAX]] Port Vell ja üks Euroopa suurimaid [[Akvaarium|akvaariume]] Aquarium Barcelona, kus elab 4 miljoni liitri mereveega täidetud 22 basseinis 8000 kala ja 11 haid. Maremagnum on linna ainus kaubanduskeskus, mis võib olla avatud ka pühapäeviti ja riigipühadel. === Raudteed ja metroo === [[Fail:LlefiàL10.JPG|pisi|Barcelona metroo|vasakul]] [[Fail:Barcelona_-_Estación_de_Sants_y_Hotel_Barceló_Sants_2.jpg|pisi|Barcelona pearaudteejaam Estació de Sants]] Barcelona on Hispaania raudteevõrgu oluline sõlmpunkt. Linna pearaudteejaam on [[Barcelona Santsi raudteejaam|Estació de Sants]]; lõppjaam Estació de França on teisejärguline, teenindades linnalähi-, piirkondlikke ja keskmaaliine. Kaubarongid teenindavad kohalikke tööstusettevõtteid ja Barcelona sadamat. 2008. aastal avati Madridi-Barcelona kiirraudteeliin projektkiirusega 310 km/h. 2013. aastal avati RENFE ja SNCF-i ühine Perpignani-Barcelona kiirraudteeliin, mis ühendab Barcelonat Pariisi, [[Marseille|Marseille']] ja [[Toulouse|Toulouse'iga]]. Mõlemad liinid teenindavad Estació de Santsi jaama.<ref>{{Cite web|url=http://www.avui.cat/noticia/article/2-societat/5-societat/252283-barcelona-estrena-tgv.html|title=Barcelona estrena TGV|publisher=[[Avui]]|date=9 February 2008|access-date=11 July 2011|language=ca|archive-url=https://web.archive.org/web/20230423065103/https://www.elpuntavui.cat/barcelona.html|archive-date=23 April 2023}}</ref><ref>{{Cite web|url=http://www.catalannewsagency.com/politics/item/the-last-high-speed-railway-stretch-between-barcelona-and-france-has-finally-been-unveiled-after-years-of-delays|title=The last High Speed railway stretch between Barcelona and France has finally been unveiled after years of delays|publisher=Catalan News Agency|date=8 January 2013|access-date=27 January 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140410223210/http://www.catalannewsagency.com/politics/item/the-last-high-speed-railway-stretch-between-barcelona-and-france-has-finally-been-unveiled-after-years-of-delays|archive-date=10 April 2014}}</ref> Barcelona ulatuslik kohalik ühistranspordivõrk hõlmab [[Metroo|metrood]], bussivõrku, piirkondlikku raudteed, tramme, [[Köisraudtee|funikulööre]], köis- ja [[Ratasajamiga raudtee|ratasajamiga raudteid]]. Võrke ja liine haldavad mitu ettevõtet, kuid need on integreeritud koordineeritud piletisüsteemi, mida haldab Autoritat del Transport Metropolità (ATM). Süsteem on jagatud piletitsoonideks (1–6) ja saadaval on mitmesugused ühiskaardid.<ref>{{Cite web|url=http://www.tmb.cat/en/abonaments-integrats|title=Integrated travel cards – Transports Metropolitans de Barcelona|website=tmb.cat|access-date=19 December 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20160824054620/http://www.tmb.cat/en/abonaments-integrats|archive-date=24 August 2016}}</ref> Mägistele aladele viivad funikulöörid, köisraudteed ja ratasajamiga raudteed: Ferrocarrils de la Generalitat de Catalunya (FGC) käitab Tibidabo mäele viivat Funicular de Tibidabot ja Funicular de Vallvidrerat, Transports Metropolitans de Barcelona (TMB) aga Montjuïcile viivat Funicular de Montjuïci. Montjuïci kindlust teenindab Montjuïci köisraudtee ning üle sadama kulgeb Port Velli õhutramm. [[Barcelona metroo|Barcelona metroovõrk]] koosneb 12 liinist, mida tähistab L-täht koos liininumbri ja eraldi värviga: kaheksat liini käitab eraldi rööbasteel TMB, nelja liini FGC; osa neist jagab rööpaid RENFE linnalähiliinidega. Linna läbivad ka mitu RENFE Rodalies de Catalunya piirkondlikku raudteeliini. === Trammid === [[Fail:Clp_20060615_Tw_16_Carrer_d'Adolf_Florensa.jpg|pisi|Barcelona tramm|vasakul]] Linna kahte nüüdisaegset trammisüsteemi Trambaix ja Trambesòs käitab TRAMMET.<ref>{{Cite web|url=http://w3.bcn.es/V01/Serveis/Noticies/V01NoticiesLlistatNoticiesCtl/0,2138,1653_35144087_1_573780100,00.html?accio=detall&home=HomeBCN&nomtipusMCM=Noticia|title=News related with the council plans for the tram network union|publisher=W3.bcn.es|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20091003195712/http://w3.bcn.es/V01/Serveis/Noticies/V01NoticiesLlistatNoticiesCtl/0%2C2138%2C1653_35144087_1_573780100%2C00.html?accio=detall&home=HomeBCN&nomtipusMCM=Noticia|archive-date=3 October 2009}}</ref> Ajalooline trammiliin Tramvia Blau sõidab metrooliini 7 ja Tibidabo funikulööri vahel.<ref>{{Cite web|url=http://www.tmb.net/en_US/barcelona/moute/planols/planotramviablau.jsp|title=Information of Tramvia Blau|publisher=Tmb.net|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20091224023817/http://www.tmb.net/en_US/barcelona/moute/planols/planotramviablau.jsp|archive-date=24 December 2009}}</ref> === Bussid === Barcelonas on ulatuslik kohalik, linnadevaheline ja ööbussivõrk. Enamikku kohalikke liine käitab TMB, osa liine aga eraettevõtted, mis tegutsevad siiski ATM-i piletisüsteemis. Ööbussid sõidavad 15–20-minutilise intervalliga kella 22.20 ja 6.00 vahel; liine on 21, neist 19 läbib Plaça de Catalunyat, kus saab teistele liinidele ümber istuda. Eraldi erabussiliin Aerobús ühendab lennujaama kesklinnaga ja kasutab oma piletisüsteemi. 1992. aasta olümpiamängudeks renoveeritud endine raudteejaam Estació del Nord (Põhjajaam) on nüüd kaug- ja piirkondlike bussiliinide lõppjaam.[[Fail:14-08-06-barcelona-RalfR-222.jpg|pisi|Kaks tüüpilist Barcelona taksot]] === Taksod === Barcelonas on enam kui 10 000 autoga [[Takso|taksopark]], mida reguleerib Institut Metropolità del Taxi (Suurlinnapiirkonna Taksoinstituut). Enamik tegevuslubadest kuulub füüsilisest isikust ettevõtjatest juhtidele. Musta-kollase värvilahenduse tõttu on taksod kergesti äratuntavad; neid saab võtta taksopeatustest, tänaval peatada, tellida telefoni teel või rakenduse kaudu.<ref>{{Cite web|url=http://www.barcelona.com/barcelona_city_guide/all_about/taxis_in_barcelona|title=Barcelona Taxi Information|website=Barcelona.com|access-date=28 January 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140202102147/http://www.barcelona.com/barcelona_city_guide/all_about/taxis_in_barcelona|archive-date=2 February 2014}}</ref> 22. märtsil 2007<ref>{{Cite web|url=http://www.bicing.com/noticias/detalle_noticia.php?TU5fTk9USUNJQVM%3D&Ng%3D%3D&MQ%3D%3D|title=Noticies: Data d'inici 22 de març a les 14:00 h. Pots realitzar l'alta al servei a partir del dia 16/03/07|publisher=Bicing|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20071029155839/http://www.bicing.com/noticias/detalle_noticia.php?TU5fTk9USUNJQVM=&Ng=%3D&MQ=%3D|archive-date=29 October 2007}}</ref> käivitas Barcelona linnavalitsus jalgrattateenuse Bicing, mida käsitatakse ühistranspordina ja millel on üle 400 jaama.<ref>{{Cite web|url=http://www.bicing.com/modulos/modulos.php?TU5fSU5GT1JNQUNJT04%3D&NA%3D%3D&Nw%3D%3D|title=Què és|publisher=Bicing|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20100125090551/http://www.bicing.com/modulos/modulos.php?TU5fSU5GT1JNQUNJT04=&NA=%3D&Nw=%3D|archive-date=25 January 2010}}</ref> Teenus osutus edukaks: kolme kuuga liitus 50 000 kasutajat.<ref>{{Cite web|url=http://www.bicing.com/noticias/detalle_noticia.php?TU5fTk9USUNJQVM%3D&Ng%3D%3D&MzA%3D|title=Notícies: El Biking ja té més de 50.000 abonats|publisher=Biking|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20091003183507/http://www.bicing.com/noticias/detalle_noticia.php?TU5fTk9USUNJQVM=&Ng=%3D&MzA=|archive-date=3 October 2009}}</ref> [[Fail:085_Ronda_de_Dalt_(Barcelona),_des_del_pont_de_l'avinguda_del_Tibidabo.jpg|pisi|B-20 kiirtee Barcelonas|vasakul]] === Teed === Barcelonat läbivad kolm rahvusvahelist maanteed: Vahemere rannikul kulgev E15, Madridi ja Lissaboni suunduv E90 ning Pariisi suunduv E09. Linna ümbritsevad kolm poolringteed: mäepoolne Ronda de Dalt (B-20), rannikuäärne Ronda del Litoral (B-10) ja Ronda del Mig.<ref>{{Cite web|url=http://www.bcn.es/turisme/english/turisme/rutes/rondes_fr.htm|title=The covered Rondes (by-pass)|publisher=Bcn.es|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20090516235933/http://www.bcn.es/turisme/english/turisme/rutes/rondes_fr.htm|archive-date=16 May 2009}}</ref> Linna peamised liiklussooned on diagonaalselt linna läbiv Avinguda Diagonal, Glòriesi juurde viiv ja Avinguda Diagonaliga ühenduv Avinguda Meridiana ning linna idast läände läbiv Gran Via de les Corts Catalanes. Kuulus La Rambla puiestee ei ole enam oluline sõidutee, kuid on endiselt tähtis jalakäijate tänav. {{-}} == Vaatamisväärsused == [[Fail:Sagrada_Familia,_Barcelona_(P1170666).jpg|pisi|[[Sagrada Família]] kirik öösel]] [[Fail:Barcelona_Cathedral_(original).jpg|pisi|Barcelona katedraal]] [[Fail:Palau_de_la_Música_Catalana-Palace_of_Catalan_Music_(Image_2).jpg|pisi|Palau de la Música Catalana kontserdisaal]] Barri Gòtic (katalaani keeles "gooti kvartal") on vanalinna keskus. Paljud hooned pärinevad keskajast, mõned isegi Rooma-aegsest Barcelonast. Katalaani modernistlik arhitektuur ([[juugend]]) arenes aastatel 1885–1950 ja jättis linna olulise pärandi; mitu hoonet kuulub maailmapärandi nimistusse. Eriti tähelepanuväärne on arhitekt [[Antoni Gaudí]] looming, mida võib näha kogu linnas. Tema tuntuim teos on hiiglaslik [[Sagrada Família]] kirik, mida ehitatakse 1882. aastast ja rahastatakse eraannetustest. 2026. aastal valmis kiriku kesktorni välisosa, kuid ehitus- ja viimistlustööd jätkuvad. Barcelonas asus [[Ludwig Mies van der Rohe|Mies van der Rohe]] Saksamaa jaoks 1929. aasta maailmanäituseks projekteeritud Barcelona paviljon, millest sai modernistliku arhitektuuri sümbol ning van der Rohe aforismide "vähem on rohkem" ja "jumal on detailides" kehastus.<ref name="Rybczynski2001">{{Cite book|last=Witold Rybczynski|year=2001|title=The Look of Architecture|publisher=Oxford University Press|isbn=978-0-19-515633-1|pages=[https://archive.org/details/lookofarchitectu00rybc/page/n111 94]–|url=https://archive.org/details/lookofarchitectu00rybc|url-access=registration}}</ref> Paviljon oli mõeldud ajutise ehitisena ja lammutati vähem kui aasta pärast valmimist. 1986. aastal ehitati Barcelonasse Hispaania arhitektide projekteeritud nüüdisaegne rekonstruktsioon. 1999. aastal pälvis Barcelona oma arhitektuuri eest [[Briti Arhitektide Kuninglik Instituut|RIBA]] [[Kuninglik kuldmedal|kuningliku kuldmedali]]; see on ainus kord, kui auhinna on saanud linn, mitte arhitekt.<ref>{{Cite web|url=http://www.architecture.com/Files/RIBATrust/Awards/RoyalGoldMedal/Royal%20Gold%20Medallists%201848%20-%202008.pdf|title=RIBA Royal Gold Medallists|publisher=RIBA|access-date=28 January 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140202101307/http://www.architecture.com/Files/RIBATrust/Awards/RoyalGoldMedal/Royal%20Gold%20Medallists%201848%20-%202008.pdf|archive-date=2 February 2014}}</ref> Linnas asub mitu [[UNESCO]] maailmapärandi nimistusse kantud vaatamisväärsust. === Ajaloolised hooned ja monumendid === [[Fail:Casa_Milà_-_Barcelona,_Spain_-_Jan_2007.jpg|pisi|[[Casa Milà]]|vasakul]] * [[Sagrada Família]] basiilika, Barcelona sümbol * Lluís Domènech i Montaneri projekteeritud Palau de la Música Catalana ja Hospital de Sant Pau * [[Antoni Gaudí]] teosed, sealhulgas [[Güelli park]], Palau Güell, [[Casa Milà]] (La Pedrera), Casa Vicens, Sagrada Família sünnifassaad ja krüpt, [[Casa Batlló]] ning Colònia Güelli kiriku krüpt * Barcelona katedraal ehk Püha Risti ja Püha Eulalia katedraal (gooti stiilis) * Gooti stiilis Santa Maria del Mari basiilika * Gooti stiilis Santa Maria del Pi basiilika * Romaani stiilis Sant Pau del Campi kirik * Palau Reial Major, [[Barcelona krahv|Barcelona krahvide]] ja hilisemate [[Aragóni kuningriik|Aragóni kuningate]] keskaegne residents * Kuninglik laevatehas (gooti stiilis) * Pedralbesi klooster (gooti stiilis) * Kolumbuse monument * [[Arc de Triomf]], 1888. aasta Barcelona maailmanäituse sissepääsuks ehitatud [[Võidukaar|triumfikaar]] * Tibidabo tipus asuv Jeesuse Pühima Südame lepituskirik * [[Barcelona Ülikool|Barcelona Ülikooli]] ajalooline hoone === Muuseumid === [[Fail:Palau_Nacional_Barcelona_Pano_2013.jpg|pisi|Kataloonia Riiklik Kunstimuuseum paistab silma [[Romaani kunst|romaani maalikunsti]] koguga]] [[Fail:Barcelona_-_Museu_d'Art_Contemporani_de_Barcelona_(MACBA).jpg|pisi|Barcelona Kaasaegse Kunsti Muuseum|vasakul]] Barcelonas on palju muuseume, mis käsitlevad eri valdkondi ja ajastuid. Kataloonia Riiklikul Kunstimuuseumil on tuntud [[Romaani kunst|romaani kunsti]] kogu, Barcelona Kaasaegse Kunsti Muuseum keskendub aga 1945. aasta järgsele Kataloonia ja Hispaania kunstile. Fundació Joan Mirós, Picasso muuseumis ja Fundació Antoni Tàpiesis on vastavalt [[Joan Miró]], [[Pablo Picasso]] ja [[Antoni Tàpies|Antoni Tàpiesi]] olulised teosed; Fundació Vila Casasele kuuluv Can Framisi Muuseum keskendub 1960. aasta järgsele Kataloonia kunstile. Ajalugu ja arheoloogiat käsitlevad näiteks Barcelona Ajaloomuuseum (MUHBA), Kataloonia Ajaloomuuseum, Kataloonia Arheoloogiamuuseum, Barcelona Meremuuseum, Barcelona Muusikamuuseum ja eraomandis Barcelona Egiptuse Muuseum. Barcelona Erootikamuuseum on üks omapärasemaid muuseume, [[CosmoCaixa Barcelona|CosmoCaixa]] aga teadusmuuseum, mis pälvis 2006. aastal [[Euroopa aasta muuseum|Euroopa aasta muuseumi]] auhinna.<ref>{{Cite web|url=https://www.europeanforum.museum/en/winners/the-emya/|title=The European Museum of the Year|website=European Forum|access-date=13 April 2023|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20230413051044/https://www.europeanforum.museum/en/winners/the-emya/|archive-date=13 April 2023}}</ref> Kataloonia Matemaatikamuuseumis käsitletakse matemaatikat praktilisest ja mängulisest vaatepunktist. 1882. aastal asutatud Barcelona Loodusteaduste Muuseumiga liideti 2011. aastal Martorelli Muuseum (aastatel 1924–2010 geoloogiamuuseum), Kolme Draakoni lossis asuv Laboratori de Natura (aastatel 1920–2010 zooloogiamuuseum), 1930. aastal asutatud Barcelona Ajalooline Botaanikaaed ja 1999. aastal asutatud Barcelona Botaanikaaed. Mõlemad botaanikaaiad kuuluvad Barcelona Botaanikainstituudi koosseisu. FC Barcelona Muuseum on Kataloonia populaarsuselt kolmas turismiobjekt, 2013. aastal külastas seda 1,51 miljonit inimest.<ref>{{Cite web|url=https://www.catalannews.com/culture/item/catalan-museums-received-21-5-million-visitors-in-2013|title=Catalan museums received 21.5 million visitors in 2013|website=www.catalannews.com|access-date=9 November 2021|language=en-gb}}</ref> [[Fail:Parc_guell_-_panoramio.jpg|pisi|[[Güelli park]]]] === Pargid === [[Fail:Parc_de_la_Ciutadella_Barcelona_Mai_2013.jpg|pisi|Parc de la Ciutadella La Barcelonetast põhja pool|vasakul]] Barcelonas on 60 munitsipaalparki, millest 12 on ajaloolised, 5 temaatilised ehk botaanilised, 45 linnapargid ja 6 metsapargid.<ref>{{Cite web|last=Parcs i Jardins, Institut Municipal|url=http://www.bcn.es/parcsijardins/cat/parcs/pa_mapa.htm|title=Parcs i Jardins> Els Parcs> Els Parcs de Barcelona|publisher=Bcn.es|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20100105064630/http://www.bcn.es/parcsijardins/cat/parcs/pa_mapa.htm|archive-date=5 January 2010}}</ref> Need ulatuvad väikestest taskuparkidest suurte puhkealadeni. Ainuüksi linnapargid katavad 10% linna territooriumist ehk 549,7 ha.<ref name="guies_estadistiques" /><ref>{{Cite web|last=Parcs i Jardins, Institut Municipal|url=http://www.bcn.es/parcsijardins/cat/parcs/pa_his_ciu.htm|title=Parcs i Jardins> Els Parcs> Història> La ciutat i el verd|publisher=Bcn.es|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20091003183148/http://www.bcn.es/parcsijardins/cat/parcs/pa_his_ciu.htm|archive-date=3 October 2009}}</ref><ref>{{Cite web|last=Parcs i Jardins, Institut Municipal|url=http://www.bcn.es/parcsijardins/cat/parcs/pa_his_demo.htm|title=Parcs i Jardins> Els Parcs> Història> La democràcia|publisher=Bcn.es|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20090331111427/http://www.bcn.es/parcsijardins/cat/parcs/pa_his_demo.htm|archive-date=31 March 2009}}</ref> Barcelona parkidest suurim on Montjuïc, mis hõlmab samanimelisel mäel 203 ha ning kuhu kuuluvad muu hulgas Barcelona Botaanikaaed ja Mossèn Costa i Llobera aiad. Suuremad pargid on Parc de la Ciutadella (vana tsitadelli kohal; seal asuvad [[Kataloonia parlament|parlamendihoone]], loomaaed ja mitu muuseumi), Guinardó park, Gaudí projekteeritud [[Güelli park]], Oreneta lossipark, Diagonal Mari park, Nou Barrisi keskpark, Can Dragó spordipark, Poblenou park ja Labürindipark.<ref name="guies_estadistiques" /> Väiksemate parkide seas on Parc de les Aigües. Osa Collserola pargist jääb linna piiresse. Üks Euroopa suurimaid kuurorte PortAventura World asub linnast tunnise autosõidu kaugusel. Linnas asub ka Tibidabo mäel paiknev Tibidabo lõbustuspark. === Rannad === [[Fail:W_hotel_(7448603868).jpg|pisi|La Barceloneta]] Barcelona rannad olid [[National Geographic|National Geographicu]]<ref name="NationalGeographic" /> ja [[Discovery Channel|Discovery Channeli]]<ref name="DiscoveryChannel">''Worlds Best Beaches''. Discovery Channel, 2005. {{YouTube|8bdvj5gubnA}}</ref> koostatud maailma kümne parima linnaranna edetabelis esikohal. Barcelona liivarandade kogupikkus on 4,5 km. Sant Sebastià, Barceloneta ja Somorrostro rannad (igaüks 1100 m pikk)<ref name="guies_estadistiques" /> on Barcelona suurimad, vanimad ja külastatuimad rannad. Olümpiasadam eraldab neid teistest linnarandadest (Nova Icària, Bogatell, Mar Bella, Nova Mar Bella ja Llevant, pikkusega 400–640 m), mis avati linna ümberkujundamise tulemusel [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992. aasta suveolümpiamängudeks]], kui lammutati palju tööstushooneid. Tänapäeval tuuakse randadesse liiva juurde, sest tormid viivad seda minema. 2004. aasta ülemaailmsest kultuuride foorumist jäi linna rannajoone idapoolseimasse ossa suur betoonist ujumisala. Hiljem sai Llevantist esimene rand, kuhu lubati suvehooajal koeri. == Rahvusvahelised suhted == === Sõsarlinnad ja sõpruslinnad === Barcelona [[Sõpruslinn|sõpruslinnad]] on:<ref name="twins">{{Cite web|url=http://ajuntament.barcelona.cat/relacionsinternacionalsicooperacio/ca/barcelona-en-el-mon|title=Direcció de Relacions Internacionals|publisher=Barcelona|website=ajuntament.barcelona.cat|access-date=2 August 2020|language=ca|archive-url=https://web.archive.org/web/20160917092315/http://ajuntament.barcelona.cat/relacionsinternacionalsicooperacio/ca/barcelona-en-el-mon|archive-date=17 September 2016}}</ref> {{div col|colwidth=20em}} * [[Antwerpen]], Belgia (1997) * [[Ateena]], Kreeka (1999) * [[Boston]], USA (1983) * [[Busan]], Lõuna-Korea (1983) * [[Köln]], Saksamaa (1984) * [[Dublin]], Iirimaa (1998) * [[Gaza City]], Palestiina (1998) * [[Havana]], Kuuba (1993) * [[Istanbul]], Türgi (1997) * [[Kobe]], Jaapan (1993) * [[Monterrey]], Mehhiko (1977) * [[Montevideo]], Uruguay (1985) * [[Montpellier]], Prantsusmaa (1963) * [[Rio de Janeiro]], Brasiilia (1972) * [[San Francisco]], USA (2010) * [[São Paulo]], Brasiilia (1985) * [[Sarajevo]], Bosnia ja Hertsegoviina (2000) * [[Shanghai]], Hiina (2001) * [[Tunis]], Tuneesia (1969) * [[Valparaíso]], Tšiili (2001) {{div col end}} [[Peterburi]] ja [[Tel Aviv|Tel Aviviga]] on sõpruslinnasuhted peatatud.<ref>{{Cite web |url=https://metropoliabierta.elespanol.com/el-pulso-de-la-ciudad/barcelona-mantiene-hermanamiento-con-ciudades-emiratos-arabes-cuba-china_68390_102.html |website=Metrópoli Abierta |via=[[El Español]] |date=9 February 2023 |first=Alba |last=Carnicé |title=Barcelona mantiene el hermanamiento con ciudades de Emiratos Árabes, Cuba y China |access-date=11 April 2026 |archive-date=25 February 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230225134501/https://metropoliabierta.elespanol.com/el-pulso-de-la-ciudad/barcelona-mantiene-hermanamiento-con-ciudades-emiratos-arabes-cuba-china_68390_102.html |url-status=dead }}</ref><ref>{{cite web |title=Barcelona re-establishes twin city relations with Tel Aviv, suspended by Colau |url=https://www.elnacional.cat/en/politics/barcelona-re-establishes-twin-city-relations-tel-aviv-colau_1086444_102.html |website=ElNacional.cat |date=1 September 2023 |language=en |access-date=3 September 2023 |archive-date=3 September 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230903150038/https://www.elnacional.cat/en/politics/barcelona-re-establishes-twin-city-relations-tel-aviv-colau_1086444_102.html |url-status=live }}</ref><ref>{{cite web |title=Barcelona vuelve a suspender las relaciones con Israel "hasta un alto el fuego definitivo" en Gaza |url=https://www.publico.es/politica/barcelona-vuelve-suspender-relaciones-israel-alto-fuego-definitivo-gaza.html |website=Publico |date=24 November 2023 |language=es |access-date=21 July 2024 }}</ref> === Muud partnerlinnad === Barcelona teeb koostööd ka järgmiste linnadega:<ref name="twins" /> {{div col|colwidth=20em}} * [[Amman]], Jordaania * [[Guangzhou]], Hiina * [[Isfahan]], Iraan * [[Kyoto]], Jaapan * [[Lampedusa]], Itaalia * [[Lesbos]], Kreeka * [[Maputo]], Mosambiik * [[New York City]], USA * [[Ningbo]], Hiina * [[Pariis]], Prantsusmaa * [[Rosario]], Argentina * [[Saïda]], Alžeeria * [[Seoul]], Lõuna-Korea * [[Tétouan]], Maroko * [[Torino]], Itaalia {{div col end}} == Kuulsaid barcelonalasi == * laulja [[Montserrat Caballé]] * laulja [[José Carreras]] * arhitekt [[Antoni Gaudí]] * kunstnik [[Joan Miró]] * ROK-i president [[Juan Antonio Samaranch]] * tennisist [[Arantxa Sánchez-Vicario]] == Vaata ka == * [[Torre Mapfre]] * [[Barcelona protsess]] * [[Barcelona mammutimuuseum]] * [[Massana kool]] * [[Montjuïci kalmistu]] == Viited == {{Viited|30em}} === Kirjandus === * Artikkel sisaldab teksti üldkasutatavast teosest: Smith, William, toim. (1854–1857). "Barcelona". ''Dictionary of Greek and Roman Geography''. London: John Murray. * "Barcelona". ''Gran Enciclopèdia Catalana''. Barcelona: Ed. Enciclopèdia Catalana S.A. * Busquets, Joan. ''Barcelona: The Urban Evolution of a Compact City''. Harvard University Press, 2006. 468 lk. * Marshall, Tim, toim. ''Transforming Barcelona''. Routledge, 2004. 267 lk. * Ramon Resina, Joan. ''Barcelona's Vocation of Modernity: Rise and Decline of an Urban Image''. Stanford University Press, 2008. 272 lk. == Välislingid == {{vikisõnastikus}} {{commonskat}} {{vikitsitaadid}} * [http://www.barcelona.cat/en/ Barcelona ametlik veebileht] * [http://www.spain.info/en/que-quieres/ciudades-pueblos/grandes-ciudades/barcelona.html Barcelona Hispaania ametlikus turismiportaalis] [[Kategooria:Hispaania linnad]] [[Kategooria:Sadamalinnad]] [[Kategooria:Barcelona| ]] p1yh8nwwmmixvsd5rsbppx36ya8l335 7166445 7166421 2026-06-03T11:27:15Z Trebors 57925 7166445 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Hispaania linnast; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Barcelona (täpsustus)]].}} {{linn | nimi = Barcelona | hääldus = barssel'oona | nimi1_keel = katalaani, hispaania | nimi1 = Barcelona | pilt_üldvaade = Aerial view of La Sagrada Familia, Barcelona, Spain (51227006134).jpg | lipp = Flag of Barcelona.svg | lipu_link = [[Barcelona lipp]] | vapp = Escut de Barcelona.svg | vapi_link = [[Barcelona vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Hispaania }} '''Barcelona''' on linn [[Hispaania]] kirderannikul, [[Kataloonia]] [[Autonoomne piirkond (Hispaania)|autonoomse piirkonna]] pealinn ja suurim linn ning rahvaarvult teine linn Hispaanias. Linnas elab 1,7 miljonit<ref name="population">{{Cite web|url=https://www.ine.es/jaxiT3/Tabla.htm?t=68538&L=1|title=Annual population census 2021-2024|publisher=[[National Statistics Institute (Spain)|INE]]}}</ref> ja linnastus 5,7 miljonit inimest, mis teeb sellest [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] (EL) rahvaarvult viienda linnastu [[Pariis|Pariisi]], [[Ruhri linnastu|Ruhri]] piirkonna, [[Madrid|Madridi]] ja [[Milano]] järel.<ref name="demographia">{{Cite web |url=https://www.demographia.com/db-worldua.pdf |title=Demographia World Urban Areas |publisher=Demographia |access-date=30. aprill 2026 |language=en}}</ref> See on üks [[Vahemeri|Vahemere]] piirkonna suurimaid linnu, asudes [[Llobregati jõgi|Llobregati]] ja [[Besòs|Besòsi]] jõgede suudmete vahel ning Serra de Collserola mäestikust idas. Pärimuse kohaselt asutasid Barcelona kas [[Foiniikia|foiniiklased]] või kartaagolased, kel olid Kataloonia rannikul kaubanduspunktid.<ref name="britannica.com">{{Cite web|url=https://www.britannica.com/place/Barcelona/History|title=Barcelona - Catalan, Mediterranean, Architecture {{!}} Britannica|website=www.britannica.com|date=28 July 2024|access-date=29 July 2024|language=en}}</ref> Keskajal sai linnast [[Barcelona krahvkond|Barcelona krahvkonna]] pealinn. Pärast ühinemist [[Aragóni kuningriik|Aragóni kuningriigiga]] [[Aragóni kroon|Aragóni krooniks]] jäi Barcelona Kataloonia vürstiriigi pealinnaks ning sai Aragóni krooni tähtsaimaks linnaks, kuni [[Valencia]] selle varauusajal varju jättis. Linnast sai [[Kataloonia iseseisvusliikumine|Kataloonia separatismi]] keskus ning 17. sajandil [[Kataloonia ülestõus|Kataloonia ülestõusu]] ajal ja aastatel 1812–1814 [[Napoleon I|Napoleoni]] ajal kuulus see [[Prantsusmaa|Prantsusmaale]]. 19. sajandil ja 20. sajandi algul linn industrialiseerus ning kujunes [[Töölisliikumine|töölisliikumise]] oluliseks keskuseks. Barcelonast sai 1931. aastal autonoomse Kataloonia pealinn ning 1936. aasta Hispaania revolutsiooni ajal oli see Kataloonia revolutsiooniliste sündmuste keskus, kuni frankistid linna 1939. aastal vallutasid. Pärast [[Hispaania üleminekuperiood|Hispaania üleminekut demokraatiale]] 1970. aastatel sai Barcelonast taas autonoomse Kataloonia pealinn. Barcelona on rikkaliku kultuuripärandiga linn, oluline kultuurikeskus ja turismisihtkoht. Eriti tuntud on [[Antoni Gaudí]] ja Lluís Domènech i Montaneri [[UNESCO maailmapärand Hispaanias|UNESCO maailmapärandi nimistusse]] kuuluv arhitektuurilooming. Linnas asuvad kaks Hispaania mainekamat ülikooli ([[Barcelona Ülikool]] ja Pompeu Fabra Ülikool) ja [[Vahemere Liit|Vahemere Liidu]] peakorter. Linn on tuntud [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992. aasta suveolümpiamängude]] ning rahvusvaheliste konverentside, messide ja spordivõistluste korraldajana. Barcelona on [[Pürenee poolsaar|Pürenee poolsaare]] oluline kultuuri-, majandus- ja finantskeskus<ref>{{Cite web|url=http://www.atkearney.com/documents/10192/dfedfc4c-8a62-4162-90e5-2a3f14f0da3a|title=2012 Global Cities Index|access-date=30 March 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20131020223227/http://www.atkearney.com/documents/10192/dfedfc4c-8a62-4162-90e5-2a3f14f0da3a|archive-date=20 October 2013}}</ref> ning Hispaania peamine [[biotehnoloogia]]keskus.<ref>{{Cite book|year=2014|title=Effective Technology Transfer In Biotechnology: Best Practice Case Studies In Europe|publisher=[[Imperial College Press]]|isbn=9781783266821|page=198|access-date=13 September 2020|url=https://books.google.com/books?id=8Nq3CgAAQBAJ&pg=PA198|editor-last=Uecke|editor-first=Oliver|editor-last2=De Cock|editor-first2=Robin|editor-last3=Crispeels|editor-first3=Thomas|editor-last4=Clarysse|editor-first4=Bart|archive-url=https://web.archive.org/web/20230423065057/https://books.google.com/books?id=8Nq3CgAAQBAJ&pg=PA198|archive-date=23 April 2023}}</ref> Globalization and World Cities Research Network liigitab Barcelona Beta+ kategooria [[Maailmalinn|maailmalinnaks]].<ref name="gawc2020">{{Cite web|url=https://www.lboro.ac.uk/gawc/world2020t.html|title=The World According to GaWC 2020|publisher=Globalization and World Cities|website=GaWC - Research Network|access-date=31 August 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200824031341/https://www.lboro.ac.uk/gawc/world2020t.html|archive-date=24 August 2020}}</ref> Barcelona on oluline transpordisõlm: Barcelona sadam on üks Euroopa suurimaid meresadamaid ja reisijate arvult Euroopa suurim sadam,<ref name="StatServ2014">{{Cite web|url=http://content.portdebarcelona.cat/cntmng/d/d/workspace/SpacesStore/1c206b0a-4787-49d8-9c8c-0563aa71719f/PortBcnTrafic2013_12_en.pdf|title=Port of Barcelona traffic statistics Accumulated data December 2013|publisher=Statistics Service|access-date=14 June 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140614141353/http://content.portdebarcelona.cat/cntmng/d/d/workspace/SpacesStore/1c206b0a-4787-49d8-9c8c-0563aa71719f/PortBcnTrafic2013_12_en.pdf|archive-date=14 June 2014|page=6}}</ref> [[Barcelona El Prati lennujaam]] teenindab aastas üle 50 miljoni reisija,<ref name="AENA2018">{{Cite web|url=http://www.aena.es/csee/ccurl/463/358/12.Estadisticas_Diciembre_2018.pdf|title=AENA December 2018 Report|date=14 January 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190115023002/http://www.aena.es/csee/ccurl/463/358/12.Estadisticas_Diciembre_2018.pdf|archive-date=15 January 2019}}</ref> linnal on ulatuslik maanteevõrk ja kiirraudteeühendus Prantsusmaa ja muu Euroopaga.<ref>{{Cite web|url=http://www.europapress.es/economia/transportes-00343/noticia-economia-ave-reyes-inauguraran-ave-valencia-principes-conexion-albacete-20101210123611.html|title=First commercial trips|publisher=Europapress.es|date=10 December 2010|access-date=30 March 2014|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20140410223618/http://www.europapress.es/economia/transportes-00343/noticia-economia-ave-reyes-inauguraran-ave-valencia-principes-conexion-albacete-20101210123611.html|archive-date=10 April 2014}}</ref> == Nimed == Nimi Barcelona pärineb vanast ibeeriakeelsest nimest Baŕkeno, mis esineb ibeeria kirjas muistsel mündikirjal kujul [[Fail:Barkeno.png|34x34px|Barkeno in Levantine Iberian script|alt=Baŕkeno Levandi ibeeria kirjas]], [[Vanakreeka keel|vanakreeka]] allikates kujul {{Keel|grc|Βαρκινών}} (Barkinṓn)<ref name="Schütte1917">{{Cite book|last=Schütte|first=Gudmund|year=1917|title=Ptolemy's Maps of Northern Europe: A Reconstruction of the Prototypes|publisher=H. Hagerup|page=[https://archive.org/details/ptolemysmapsofno00schrich/page/n66 45]|access-date=6 November 2015|url=https://archive.org/details/ptolemysmapsofno00schrich}}</ref> ning [[Ladina keel|ladina]] keeles Barcino,<ref>{{Cite book|last=Smith|first=Sir William|year=1854|title=Dictionary of Greek and Roman Geography: Abacaenum-Hytanis|publisher=Little, Brown and Company|location=Boston, Massachusetts|page=378|url=https://archive.org/details/dictionarygreek16smitgoog}}</ref> Barcilonum ja Barcenona.<ref name="Parthey1848">{{Cite book|last=Parthey|first=Gustav|author-link=Gustav Parthey|year=1848|title=Itinerarium Antonini Avgvsti et Hierosolymitanvm: ex libris manvscriptis|publisher=F. Nicolai|page=[https://archive.org/details/bub_gb_s0oMAAAAYAAJ/page/n230 188]|access-date=6 November 2015|url=https://archive.org/details/bub_gb_s0oMAAAAYAAJ}}</ref><ref name="WesselingGrammarian1735">{{Cite book|last=Wesseling|first=Petrus|year=1735|title=Vetera Romanorum itineraria, /: sive Antonini Augusti Itinerarium|publisher=apud J. Wetstenium & G. Smith|page=390|access-date=6 November 2015|url=https://books.google.com/books?id=iIJBAAAAcAAJ&pg=PA390|last2=Hierocles (The Grammarian)|archive-url=https://web.archive.org/web/20151231210118/https://books.google.com/books?id=iIJBAAAAcAAJ&pg=PA390|archive-date=31 December 2015}}</ref><ref name="Cook1910">{{Cite book|last=Cook|first=Joel|year=1910|title=The Mediterranean and Its Borderlands|page=[https://archive.org/details/mediterraneanan01cookgoog/page/n412 334]|access-date=6 November 2015|url=https://archive.org/details/mediterraneanan01cookgoog}}</ref> Teiste allikate järgi võis linn saada nime [[Kartaago]] väejuhi Hamilkar Barkase järgi, kes olevat linna rajanud 3. sajandil eKr,<ref name="britannica.com" /><ref>{{Cite web|url=http://www.etymonline.com/index.php?term=Barcelona|title=Online Etymology Dictionary|publisher=Etymonline.com|access-date=14 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20140409161819/http://www.etymonline.com/index.php?term=Barcelona|archive-date=9 April 2014}}</ref> kuid puuduvad tõendid, et linna antiikaegne nimi Barcino oleks olnud seotud Hamilkari Barkidide suguvõsaga.<ref name="Corporation1957">{{Cite book|last=P.F. Collier & Son Corporation|year=1957|title=Collier's Encyclopedia|publisher=Collier|page=48|access-date=14 May 2016|url=https://books.google.com/books?id=UpQVAQAAMAAJ&q=%22Barcino%22|archive-url=https://web.archive.org/web/20160514053025/https://books.google.com/books?id=UpQVAQAAMAAJ&q=%22Barcino%22|archive-date=14 May 2016}}</ref> [[Keskaeg|Keskajal]] tunti linna mitme nimekuju all: Barchinona, Barçalona, Barchelonaa ja Barchenona. Kohalikud kasutavad linna kohta mõnikord lühendit Barna. Barça tähistab ainult kohalikku jalgpalliklubi [[FC Barcelona]], mitte linna. Teine levinud lühend on BCN, mis on ka [[Barcelona El Prati lennujaam|Barcelona El Prati lennujaama]] [[IATA lennujaamakood|IATA kood]]. == Ajalugu == === Pärimuslik rajamine === Praeguse Barcelona kohal asunud varaseima asula päritolu on ebaselge. Leitud on varajase asula jäänuseid, sealhulgas haudu ja elamuid, mis pärinevad ajast enne 5000. aastat eKr.<ref>{{Cite web|last=Servei d'Arqueologia of Institut de Cultura de Barcelona|url=http://cartaarqueologica.bcn.cat/989|title=Caserna de Sant Pau del Camp|publisher=Ajuntament de Barcelona|website=CartaArqueologica|access-date=2 May 2016|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20160303224118/http://cartaarqueologica.bcn.cat/989|archive-date=3 March 2016|page=Description and Historical Notes}}</ref> Kreeka mütoloogias omistatakse Barcelona rajamine Heraklesele. === Puunia-aegne Barcelona === Pärimuse kohaselt asutasid Barcelona puunia ehk [[foiniikia]] asukad, kellel olid Kataloonia rannikul kaubanduspunktid.<ref name="britannica.com" /><ref>{{Cite book|last=López-Ruiz|first=Carolina|date=2022|title=The Oxford Handbook of the Phoenician and Punic Mediterranean|publisher=Oxford University Press|isbn=978-0-19-765442-2|language=en|url=https://books.google.com/books?id=GOXgEAAAQBAJ&dq=phoenician+history+of+barcelona&pg=PP1|last2=Doak|first2=Brian R.}}</ref><ref>{{Cite book|last=Bierling|first=Marilyn R.|date=2002|title=The Phoenicians in Spain: An Archaeological Review of the Eighth-sixth Centuries B.C.E. : a Collection of Articles Translated from Spanish|publisher=Eisenbrauns|isbn=978-1-57506-056-9|language=en|url=https://books.google.com/books?id=VKISiDr6CnMC&q=barcelona&pg=PA155|last2=Gitin|first2=Seymour}}</ref> Osa ajaloolasi seostab linna rajamist otseselt [[Kartaago]] väejuhi Hamilkar Barkasega, [[Hannibal|Hannibali]] isaga, kes olevat 3. sajandil eKr nimetanud linna oma perekonna järgi Barcinoks,<ref name="britannica.com" /> kuid see teooria on vaidlustatud.<ref name="Corporation1957" /> Kartaago impeeriumi võimu all olnud Barcelona piirkond oli Puunia [[Eivissa|Ibiza]] läheduse tõttu oluline kaubanduskoht. Montjuïci jalamilt on leitud 3. sajandist eKr pärinevaid münte, millel on ibeeria keeles vanas kirjas nimi Bárkeno. Selle põhjal on oletatud, et laietaanid (praeguse Barcelona alal elanud rooma-eelne ibeeria rahvas) nimetasid seda piirkonda Bàrkenoks ("tasandike paik"; ''barrke'' tähendab "tasandikku" või "terrassi").<ref>{{Cite web|url=https://www.barcelonacheckin.com/en/r/barcelona_tourism_guide/photo-articles/barcino-barcelona.php|title=From Barcino to Barcelona|access-date=16 September 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20230401191847/https://www.barcelonacheckin.com/en/r/barcelona_tourism_guide/photo-articles/barcino-barcelona.php|archive-date=1 April 2023}}</ref> === Rooma-aegne Barcelona === [[Fail:Barcino_marble_barcelona.jpg|vasakul|pisi|Rooma kolooniale Barcinole pühendatud umbes aastast 110–130 pKr pärinev marmortahvel Barcelona ajaloomuuseumis]] Umbes 15. aastal eKr kujundasid [[Rooma keisririik|roomlased]] linna ümber ''castrum''<nowiki/>'iks (Rooma sõjaväelaagriks), mille keskmes oli Mons Taber, väike küngas Kataloonia valitsuspalee ja raekoja hoonete lähedal. Rooma foorum asus Cardo Maximuse ja Decumanus Maximuse ristumiskohas, praeguse Plaça de Sant Jaume kohal. Seega on linna ja [[Kataloonia]] poliitiline keskus püsinud samas kohas üle 2000 aasta. Rooma ajal oli see koloonia lisanimega Faventia ehk täisnimega Colonia Faventia Julia Augusta Pia Barcino või Colonia Julia Augusta Faventia Paterna Barcino. [[Pomponius Mela]] mainib seda piirkonna väikelinnade seas, ilmselt seetõttu, et naaberlinn Tarraco (tänapäeva [[Tarragona]]) jättis selle varju, kuid hilisemate autorite põhjal võib järeldada, et linn kasvas järk-järgult jõukamaks ja mõjukamaks tänu kaunile asukohale ja suurepärasele sadamale. Linn oli vabastatud riiklikest koormistest. Barcelonas vermiti oma münte; [[Galba]] ajast on osa neist säilinud. Barcelona ajaloomuuseumi (MUHBA) maa-aluses osas Plaça del Rei all on eksponeeritud olulised Rooma-aegsed säilmed; Rooma-aegne tänavavõrgustik on ajaloolise keskuse Barri Gòticu (gooti kvartali) planeeringus tänini nähtav. Osa säilinud Rooma linnamüüri fragmente on ehitatud katedraali müüridesse.<ref>{{Cite web|url=http://www.bluffton.edu/~sullivanm/spain/barcelona/walls/walls.html|title=Roman walls, Barcelona|publisher=Bluffton.edu|access-date=5 May 2009|archive-url=https://web.archive.org/web/20130723083724/http://www.bluffton.edu/~sullivanm/spain/barcelona/walls/walls.html|archive-date=23 July 2013}}</ref> Väidetavalt 343. aastal rajatud katedraali (Catedral Basílica Metropolitana de Barcelona) nimetatakse mõnikord ka La Seuks, mis tähendab katalaani keeles lihtsalt katedraali (ja muu hulgas ka piiskopitooli). === Keskaegne Barcelona === Linna vallutasid 5. sajandi alguses [[läänegoodid]] ja sellest sai mõneks aastaks kogu [[Hispania]] pealinn. Pärast linna vallutamist 8. sajandi alguses umaijaadide poolt vallutas selle 801. aastal [[Karl Suur|Karl Suure]] poeg [[Ludwig Vaga|Ludwig]], kes tegi Barcelonast [[Karolingide keisririik|Karolingide]] [[Hispaania mark|Hispaania margi]] (''Marca Hispanica'') ehk [[Barcelona krahv|Barcelona krahvi]] valitsetud [[Mark (territoorium)|puhvertsooni]] keskuse.<ref>{{Cite web|url=https://www.gsmbarcelona.eu/default/gsmb-campus/barcelona-history|title=GSM Barcelona - Barcelona History|website=GSM Barcelona|access-date=11 October 2022|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20230326033542/https://www.gsmbarcelona.eu/default/gsmb-campus/barcelona-history|archive-date=26 March 2023}}</ref> [[Fail:Muralla_Raval.JPG|pisi|Keskaegse linnamüüri säilinud osa]] Barcelona krahvid muutusid üha iseseisvamaks ja laiendasid oma valdusi suurele osale tänapäeva [[Kataloonia|Katalooniast]], kuigi 985. aastal rüüstas Almanzori armee linna nii rängalt, et enamik elanikest kas tapeti või orjastati. 1137. aastal ühinesid [[Aragóni kuningriik]] ja [[Barcelona krahvkond]] dünastilisse liitu<ref name="bisson_31">{{Cite book|last=Bisson|first=T. N.|year=1986|title=The medieval Crown of Aragon. A short story|url=https://archive.org/details/medievalcrownofa0000biss|isbn=978-0-19-820236-3|page=[https://archive.org/details/medievalcrownofa0000biss/page/31 31]|editor-last=Clarendon Press – Oxford|chapter=II. The age of the Early Count-Kings (1137–1213) (The Principate of Ramon Berenguer IV 1137–1162)}}</ref><ref>{{Cite book|last=Cateura Benàsser|first=Pau|year=2006|title=Els impostos indirectes en el regne de Mallorca.|publisher=Editorial El Tall|isbn=978-84-96019-28-7|access-date=24 April 2008|url=http://libro.uca.edu/aarhms/newsletters/AAHRMSFall07text.pdf|archive-url=https://wayback.archive-it.org/all/20081003182453/http://libro.uca.edu/aarhms/newsletters/aahrmsfall07text.pdf|archive-date=3 October 2008}}</ref> Ramon Berenguer IV ja Aragóni Petronilla abielu kaudu; nende tiitleid kandis hiljem üksnes nende 1162. aastal troonile tõusnud poeg Aragóni Alfonso II. Hiljem hakati tema valdusi nimetama [[Aragóni kroon|Aragóni krooniks]], mis vallutas hulga meretaguseid alasid ja valitses 13. sajandil [[Vahemeri|Vahemere]] lääneosa ning kaugemaid valdusi [[Napoli|Napolis]], Sitsiilias ja Ateenas. [[Fail:The_Call_Mayor-_Carrer_de_Marlet_y_Carrer_de_la_Fruita.jpg|vasakul|pisi|Üks 12.–14. sajandi Barcelona juudikvartali El Call Mayor sissepääse; kvartalis asus kogukonna peamine sünagoog, mida peetakse vanimaks Hispaaniast leitud sünagoogiks]] Sel ajal oli Barcelonas ka Aragóni krooni suurim juudi kogukond; nende kvartalit kutsuti kitsaste tänavate järgi Calliks ning hiljem piirati see ala müüridega. Montjuïc ehk Montjuich (keskaegses ladina ja katalaani keeles "juutide mägi") on keskaegse juudi kalmistu asukoht. Juudid elasid Barcelonas kuni 1391. aasta veresaunani, mis nende arvu tugevasti vähendas. [[Hispaania inkvisitsioon]] sundis allesjäänud juute ristiusku pöörduma; keeldujatel tuli tuleriidal põletamise ähvardusel oma vara müüa või lahkuda. Barcelona oli Aragóni krooni tähtsaim orjakaubanduskeskus kuni 15. sajandini, mil [[Valencia]] sellest mööda tõusis.<ref>{{Cite journal|last=González Arévalo|url=http://www.e-revistes.uji.es/index.php/millars/article/view/4038/3435|title=La esclavitud en la España Medieval. (siglos XIV-XV). Generalidades y rasgos diferenciales|publisher=[[Jaume I University|Universitat Jaime I]]|journal=Millars. Espai I Història|issue=47|pages=16–17|access-date=24 July 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200725082033/http://www.e-revistes.uji.es/index.php/millars/article/view/4038/3435|archive-date=25 July 2020|location=Castellón de la Plana|year=2019|issn=1132-9823}}</ref> Esialgu pärinesid sealsed orjad idast ja Balkanilt, hiljem aga [[Magrib|Magribist]] ning lõpuks [[Must Aafrika|Sahara-tagusest Aafrikast]].{{Sfn|González Arévalo|2019|lk=17}} 1401. aastal asutasid linna [[Magistraat|magistraadid]] Barcelona panga Taula de canvi de Barcelona, mida peetakse sageli Euroopa vanimaks avalikuks pangaks. Nagu ka Veneetsia pank (1402) ja Genova pank (1407), sündis see riigi vajadustest. === Barcelona Hispaania monarhia ajal === [[Fail:Wyngaerde_Barcelona_1563.jpg|pisi|Barcelona 1563. aastal, autor Anton van den Wyngaerde]] Uusaja algul kaotas Barcelona poliitilise esmatähtsuse, kuid majandus suutis saavutada tasakaalu tootmise ja impordi vahel.<ref>{{Cite journal|last=Arranz|first=Manuel|url=https://raco.cat/index.php/Recerques/article/view/137685/241497|title=L' economia urbana de Barcelona i la Guerra de Successió|journal=Recerques: Història, economia, cultura|volume=24|page=117|year=1991|last2=Grau|first2=Ramon|issn=0210-380X}}</ref> Kui Kataloonia hakkas 17. sajandi kriisist taastuma, elavnes alates 1675. aastast mereliiklus ning Barcelona sadama liiklus kahekordistus sajandi algusega võrreldes. 17. sajandi lõpus ja 18. sajandi alguses sai Barcelona korduvalt kannatada sõjategevuse tõttu: 1691. aasta pommitamine, 1697., 1704., 1705. ja 1706. aasta piiramised, 1713. aasta blokaad ning järgnenud 1714. aasta piiramine ja rünnak.{{Sfn|Arranz|Grau|1991|lk=135–136}} 18. sajandil kasvas rahvaarv 30 000-lt umbes 100 000-ni, kuna linnast sai üks Vahemere lääneosa peamisi kaubanduskeskusi, mille mõjuala ulatus sisemaal [[Zaragoza]] ja lõunas [[Alicante|Alicanteni]].<ref>{{Cite journal|last=Ringrose|first=David R.|url=https://hispania.revistas.csic.es/index.php/hispania/article/view/645/639|title=Historia urbana y urbanización en la España moderna|publisher=[[Consejo Superior de Investigaciones Científicas]]|journal=Hispania|volume=58|issue=1999|page=510|location=Madrid|year=1998|doi=10.3989/hispania.1998.v58.i199.645|issn=1988-8368|doi-access=free}}</ref> Montjuïcile rajati sadama kohal kõrguv kindlus. [[Poolsaare sõda|Napoleoni sõjad]] mõjutasid suurt osa Barcelonast negatiivselt, industrialiseerimise algus aga positiivselt. 19. sajandil hakkasid paljud Barcelonas asuvad Kataloonia ettevõtted üha enam osalema Atlandi-üleses orjakaubanduses, kasutades ära 1807. aastal Suurbritannia orjakaubanduse keelustamisest tekkinud tühimikku. Hispaania Ameerikasse rännanud katalaanid omasid ja juhtisid ka paljusid Kuuba ja Puerto Rico orjaistandusi. Kuigi Hispaania valitsus oli orjakaubanduse 1817. aastal keelanud, ei tõkestatud selle jätkumist. Aastatel 1817–1867 osalesid katalaanid 700 000 orja viimises Lääne-Aafrikast Kariibi mere piirkonda, mis "rahastas suure osa Kataloonia industrialiseerimisest ja 19. sajandi ehitusbuumist Barcelonas". Kui orjus Hispaania impeeriumis 1886. aastal kaotati, naasid paljud katalaanid Barcelonasse ja investeerisid oma äsja omandatud varanduse uhkete häärberite ehitamisse, näiteks La Rambla ümbrusse.<ref name="Burgen2023">{{Cite news|last=Burgen|first=Stephen|url=https://www.theguardian.com/world/2023/mar/13/catalonia-confronts-past-racism-after-slave-trade-documentary|title=Catalonia confronts past racism after slave trade documentary|work=The Guardian|date=13 March 2023}}</ref> === Linna ümberkujundamine === 1850. aastate keskpaigaks vaevas Barcelonat suur asustustihedus (856 in/ha, kaks korda suurem kui Pariisis), kuna sellest oli saanud tööstus- ja [[Sadam|sadamalinn]]. Suremus kasvas ja iga haiguspuhang võis elanikkonda laastada. Probleemi lahendamiseks pakkus ehitusinsener Ildefons Cerdà välja uue linnaosa (Eixample) rajamise plaani. Barcelona elanikud olid hakanud linna ümbritsevat ja selle kasvu piiranud keskaegset müüri lammutama. Cerdà pidas parimaks muuta müüridetagune ala piirkonnaks, mida iseloomustaks teaduslik lähenemine linnaplaneerimisele. Tema kava nägi ette tänavavõrgustiku, mis ühendaks vanalinna ümbritsevate küladega, laiad tänavad puhta õhu tagamiseks, aiad iga [[Kvartal|kvartali]] keskel, rikaste ja vaeste lõimimise samadele teenustele juurdepääsuks ning sujuva liikluse. Cerdà nägemuses olid võtmetähtsusega linnakeskkonna kvaliteet, egalitaarsus, hügieen, päikesevalgus ja tõhusus. Kõik tema kavandatu Eixamples ei teostunud, kuid ikoonilised kaheksanurksed, parema nähtavuse huvides äralõigatud nurkadega kvartalid on tema otsene looming ning suureks abiks ka 170 aastat hiljem. Linnaosa ja selle ideaale tollal ei hinnatud, linnavolikogu andis laiendusplaani kavandamise teisele arhitektile. Hispaania valitsus aga sekkus ja kehtestas Cerdà plaani, süvendades pingeid Hispaania ja Kataloonia võimude vahel. Sellest hoolimata vaimustus osa Barcelona jõukamast elanikkonnast uuest kavast ja linnaosas algas võidujooks "suurima, kõrgeima ja kauneima maja" ehitamiseks. Nende huvi ja raha soodustasid rikkalikku mitmekesisust, mida võib arhitektuuris näha ka tänapäeval. Cerdà ideed mõjutasid lõpuks Barcelona arengut jäädavalt ning tõid linnale rahvusvahelist tunnustust väga tõhusa linnaplaneerimise ja -kujunduse eest.<ref>{{Cite news|last=Bausells|first=Marta|url=https://www.theguardian.com/cities/2016/apr/01/story-cities-13-eixample-barcelona-ildefons-cerda-planner-urbanisation|title=Story of cities #13: Barcelona's unloved planner invents science of 'urbanisation'|work=The Guardian|date=1 April 2016|access-date=1 December 2023|language=en-GB|issn=0261-3077}}</ref><ref>{{Cite web|last=Roberts|first=David|url=https://www.vox.com/energy-and-environment/2019/4/8/18266760/barcelona-spain-urban-planning-history|title=Barcelona's remarkable history of rebirth and transformation|website=Vox|date=8 April 2019|access-date=1 December 2023|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20231204215206/https://www.vox.com/energy-and-environment/2019/4/8/18266760/barcelona-spain-urban-planning-history|archive-date=4 December 2023}}</ref>[[Fail:Government_of_the_Republican_Spain_in_Barcelona._2.jpg|pisi|[[Manuel Azaña|Azaña]] ja Negrín [[Hispaania Teine Vabariik|Hispaania Vabariigi]] pealinna Barcelona lähistel (1937)<ref>{{Cite book|author=Museu d'Història de Barcelona|year=2006|title=Juan Negrín 1892–1956. Barcelona, capital de la República|location=Barcelona|publisher=Ajuntament de Barcelona; Institut de Cultura; SECC|isbn=84-96411-13-3|access-date=17 April 2018|url=http://ajuntament.barcelona.cat/museuhistoria/es/publicaciones/juan-negrin-1892-1956-barcelona-capital-de-la-republica|archive-url=https://web.archive.org/web/20180418092952/http://ajuntament.barcelona.cat/museuhistoria/es/publicaciones/juan-negrin-1892-1956-barcelona-capital-de-la-republica|archive-date=18 April 2018}}</ref><ref>{{Cite book|last=Canal, Jordi|year=2015|title=Historia mínima de Cataluña|publisher=Turner Publicaciones S.L.|location=Madrid|isbn=978-84-16142-08-8}}</ref> |vasakul]][[Fail:RepublicanWoman1936GTaro.jpg|paremal|pisi|Naine vabariiklaste relvaõppusel, autor Gerda Taro, Somorrostro rand (1936)]] === Hispaania kodusõda ja Franco diktatuur === Varsti pärast [[Hispaania Teine Vabariik|Hispaania Teise Vabariigi]] väljakuulutamist 1931. aastal sai Barcelonast Kataloonia autonoomse piirkonna pealinn. [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõja]] ajal olid linn ja Kataloonia tervikuna kindlalt vabariiklaste poolel. CNT ja UGT ametiühingud kollektiviseerisid paljud ettevõtted ja avalikud teenused. Kui vabariigi valitsuse ja Generalitati võim nõrgenes, läks suur osa linnast anarhistlike rühmituste kontrolli alla. Pärast Barcelona maipäevade tänavalahinguid kaotasid anarhistid linna üle kontrolli oma senistele liitlastele, kommunistidele ja valitsusvägedele. Linna langemine 26. jaanuaril 1939 põhjustas tsiviilelanike massilise väljarände Prantsusmaa piiri suunas. Barcelona vastupanul [[Francisco Franco|Franco]] riigipöördele olid pärast vabariiklaste valitsuse lüüasaamist linna jaoks pikaajalised tagajärjed. [[Kataloonia]] autonoomsed institutsioonid kaotati ja [[Katalaani keel|katalaani keele]] kasutamine avalikus elus suruti maha. Vaatamata kodusõja laastamistööle jäi Barcelona Hispaania suuruselt teiseks linnaks suhteliselt industrialiseeritud ja jõuka piirkonna südames, tuues kaasa ulatusliku sisserände riigi vaesematest piirkondadest (eriti [[Andaluusia|Andaluusiast]], [[Murcia autonoomne piirkond|Murciast]] ja [[Galicia|Galiciast]]), mis omakorda kiirendas linnastumist.[[File:08.10.2017_Manifestació_"Prou!_Recuperem_el_seny"_-_Barcelona_17.jpg|pisi|Protest iseseisvuse vastu 2017. aasta oktoobris|vasakul]] === Lähiajalugu === [[Fail:Barcelona_city_center.jpg|pisi|Barcelona kesklinn]] Franco surm 1975. aastal tõi kaasa demokratiseerumise kogu Hispaanias. Surve muutusteks oli eriti tugev Barcelonas, kus peeti end ligi neljakümne frankismiaasta jooksul vabariiklaste toetamise eest karistatuks.<ref name="Mock2011">{{Cite book|last=Mock, Steven|date=29 December 2011|title=Symbols of Defeat in the Construction of National Identity|publisher=Cambridge University Press|isbn=978-1-139-50352-5|page=[https://archive.org/details/symbolsofdefeati0000mock/page/n285 274]|access-date=22 October 2017|url=https://archive.org/details/symbolsofdefeati0000mock|url-access=registration}}</ref> 11. septembril 1977 tõid suured, kuid rahumeelsed meeleavaldused Barcelona tänavatele üle miljoni inimese, et nõuda Kataloonia autonoomia taastamist; see taastati vähem kui kuu aega hiljem. Äärelinnadesse kolimine eluasemekulude tõusu tõttu tõi 20. sajandi kahel viimasel kümnendil kaasa rahvaarvu languse (−16,6%), mis aga pöördus alates 2001. aastast kasvuks uue sisserändelaine (eriti Ladina-Ameerikast ja [[Maroko|Marokost]]) tõttu.<ref>Väljaspool Hispaaniat sündinud elanike osakaal kasvas 3,9%-lt 2001. aastal 13,9%-ni 2006. aastal. {{Cite web|url=http://www.bcn.es/estadistica/catala/dades/inf/guies/bcn.pdf|title=Guies Estadístiques: Barcelona en Xifres|publisher=Ajuntament de Barcelona|date=November 2006|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20120220062823/http://www.bcn.es/estadistica/catala/dades/inf/guies/bcn.pdf|archive-date=20 February 2012}}</ref><ref name="Friend2012">{{Cite book|last=Friend, Julius W.|date=19 June 2012|title=Stateless Nations: Western European Regional Nationalisms and the Old Nations|publisher=Palgrave Macmillan|isbn=978-0-230-36179-9|page=97|access-date=22 October 2017|url=https://books.google.com/books?id=-SF4-ip95MoC&pg=PA97|archive-url=https://web.archive.org/web/20160506002356/https://books.google.com/books?id=-SF4-ip95MoC&pg=PA97|archive-date=6 May 2016}}</ref> [[File:26O_Llibertat_191026_60383_dc_2_(48979743792).jpg|pisi|[[Kataloonia iseseisvusliikumine|Kataloonia iseseisvuse]] toetajad 2019. aasta oktoobris|vasakul]] Barcelona arengule andsid 1986. aastal tõuke Hispaania ühinemine Euroopa Ühendusega ja eelkõige Barcelona valimine [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992. aasta suveolümpiamängude]] korraldajalinnaks.<ref name="ParkinSharma1999">{{Cite book|last=Parkin|first=James|date=1 January 1999|title=Infrastructure Planning|publisher=Thomas Telford|isbn=978-0-7277-2747-3|page=[https://archive.org/details/infrastructurepl0000park/page/n184 173]|access-date=22 October 2017|url=https://archive.org/details/infrastructurepl0000park|last2=D. Sharma|url-access=registration}}</ref><ref name="AbebeBolton2013">{{Cite book|last=Abebe, Ngiste|date=19 November 2013|title=Bidding for Development: How the Olympic Bid Process Can Accelerate Transportation Development|publisher=Springer|isbn=978-1-4614-8912-2|page=3|access-date=22 October 2017|url=https://books.google.com/books?id=Y-4VAgAAQBAJ&pg=PA3|last2=Mary Trina Bolton|last3=Maggie Pavelka|last4=Morgan Pierstorff|archive-url=https://web.archive.org/web/20160610011724/https://books.google.com/books?id=Y-4VAgAAQBAJ&pg=PA3|archive-date=10 June 2016}}</ref> Olümpiamängude järelmõjul toimusid seni valdavalt tööstuslinnas suured muutused: mängudeks valmistudes lammutati mereäärsed tööstushooned ja rajati 3 km randa, uusehitused suurendasid linna teede läbilaskevõimet 17%, reoveekäitlusvõimekust 27% ning uute haljasalade ja randade pindala 78%. Aastatel 1990–2004 kahekordistus hotellitubade arv. [[Linnauuendus]] kulges kiiresti ning linna rahvusvaheline maine turismisihtkohana paranes märgatavalt: 2012. aastaks oli Barcelona turismisihtkohana maailmas populaarsuselt 12. ja Euroopas 5. kohal.<ref>{{Cite news|last=Taylor|first=Adam|url=http://www.businessinsider.com/how-the-olympic-games-changed-barcelona-forever-2012-7?IR=T|title=How The Olympic Games Changed Barcelona Forever|work=[[Business Insider]]|date=26 July 2012|access-date=19 August 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170819191201/http://www.businessinsider.com/how-the-olympic-games-changed-barcelona-forever-2012-7?IR=T|archive-date=19 August 2017}}</ref><ref>{{Cite news|last=Usborne|first=Simon|url=https://www.independent.co.uk/sport/olympics/after-the-party-what-happens-when-the-olympics-leave-town-901629.html|title=After The Party: What happens when the Olympics leave town|work=[[The Independent]]|date=18 August 2008|access-date=19 August 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170814121808/http://www.independent.co.uk/sport/olympics/after-the-party-what-happens-when-the-olympics-leave-town-901629.html|archive-date=14 August 2017}}</ref><ref>{{Cite web|last=Brunet i Cid, Ferran|url=http://olympicstudies.uab.es/pdf/wp084_eng.pdf|title=The economic impact of the Barcelona Olympic Games|publisher=[[Universitat Autònoma de Barcelona]]|access-date=19 August 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20090419040527/http://olympicstudies.uab.es/pdf/wp084_eng.pdf|archive-date=19 April 2009|year=2002}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://stillmed.olympic.org/Documents/Reference_documents_Factsheets/Legacy.pdf|title=Legacies of the Games|publisher=[[International Olympic Committee]]|date=December 2013|access-date=19 August 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170829045917/https://stillmed.olympic.org/Documents/Reference_documents_Factsheets/Legacy.pdf|archive-date=29 August 2017}}</ref> 1987. aastal tappis [[Euskadi Ta Askatasuna|ETA]] autopommiplahvatus Hipercoris 21 inimest. 17. augustil 2017 sõitis kaubik La Ramblal jalakäijate sekka, tappes 14 ja vigastades vähemalt 100 inimest, kellest üks hiljem suri. Hispaania peaminister [[Mariano Rajoy]] nimetas seda džihadistide rünnakuks. [[‘Amāqi uudisteagentuur|Amaqi uudisteagentuur]] omistas rünnaku eest kaudse vastutuse [[Iraagi ja Levandi Islamiriik|Iraagi ja Levandi Islamiriigile]] (ISIL).<ref>{{Cite news|url=https://www.reuters.com/article/us-spain-barcelona-victims-idUSKCN1AX24P|title=At least 13 dead in van crash in Barcelona city center: media|work=Reuters|date=17 August 2017|access-date=19 August 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170820135534/http://www.reuters.com/article/us-spain-barcelona-victims-idUSKCN1AX24P|archive-date=20 August 2017}}</ref><ref>{{Cite web|last=Ward|first=Victoria|url=https://www.telegraph.co.uk/news/2017/08/17/van-ploughs-crowd-barcelona1/|title=Barcelona scene|website=The Telegraph|access-date=17 August 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170817154958/http://www.telegraph.co.uk/news/2017/08/17/van-ploughs-crowd-barcelona1/|archive-date=17 August 2017}}</ref><ref>{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/world-europe-40975552|title=Barcelona and Cambrils: 'Bigger' attacks were prepared|work=BBC News|date=18 August 2017|access-date=20 July 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180711062317/https://www.bbc.com/news/world-europe-40975552|archive-date=11 July 2018}}</ref> 2010. aastatel kujunes Barcelonast [[Kataloonia iseseisvusliikumine|Kataloonia iseseisvusliikumise]], [[Kataloonia iseseisvusdeklaratsioon|piirkondliku ja keskvalitsuse vastasseisu]] ning [[2017. aasta Kataloonia üldstreik|hilisemate protestide]] keskus.<ref>{{Cite web|url=https://www.lavanguardia.com/politica/20210911/7713235/diez-anos-diada-mediatica.html|title=Diez años de Diada mediática|website=La Vanguardia|date=11 September 2021|access-date=11 September 2021|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20210911073315/https://www.lavanguardia.com/politica/20210911/7713235/diez-anos-diada-mediatica.html|archive-date=11 September 2021}}</ref> == Geograafia == {{Panoraam|Barcelona. View from Tibidabo.jpg|800px|Panoraamvaade Barcelonale}} === Asukoht === [[Fail:Barcelona_by_Sentinel-2,_2020-05-22.jpg|pisi|Barcelona [[Euroopa Kosmoseagentuur|Euroopa Kosmoseagentuuri]] [[Copernicus]] [[Sentinel-2]] missiooni vaates]] [[Fail:Area_metropolitana_Barcelona_primera_edicion_digital_MTN50_2004-2008.jpg|pisi|Barcelona linnastu kaart]] Barcelona asub [[Pürenee poolsaar|Pürenee poolsaare]] kirderannikul [[Vahemeri|Vahemere]] ääres 120 km [[Püreneed|Püreneedest]] lõuna pool umbes 5 km laiusel ja 170 km<sup>2</sup> suurusel tasandikul, mida piiravad Collserola mäestik, edelas [[Llobregati jõgi|Llobregati]] jõgi ja põhjas [[Besòs|Besòsi]] jõgi.<ref name="guies_estadistiques">{{Cite web|url=http://www.bcn.es/estadistica/catala/dades/inf/guies/bcn.pdf|title=Guies Estadístiques: Barcelona en Xifres|date=15 January 2001|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20120220062823/http://www.bcn.es/estadistica/catala/dades/inf/guies/bcn.pdf|archive-date=20 February 2012}}</ref> Tibidabo (512 m) pakub suurepäraseid vaateid linnale<ref>{{Cite web|url=http://www.panoramas.dk/fullscreen/fullscreen33.html|title=Barcelona Spain Tibidabo Sagrat Cor Church. Full Screen QTVR panoramic image|publisher=Panoramas.dk|access-date=5 May 2009|archive-url=https://web.archive.org/web/20090428050829/http://www.panoramas.dk/fullscreen/fullscreen33.html|archive-date=28 April 2009}}</ref> ning selle tipus on 288,4 m kõrgune enamikust linnast nähtav sidetorn Torre de Collserola. Linnas on palju väiksemaid, enamasti hoonestatud künkaid, mis on andnud nime neile rajatud asumitele, näiteks Carmel (267 m), Putxet (181 m) ja Rovira (261 m). Kagus asuv Montjuïci kõrgendik (173 m) kõrgub sadama kohal ja selle tipus paikneb Montjuïci kindlus, mis rajati 17.–18. sajandil linna kontrollimiseks Ciutadella asemele. Tänapäeval tegutseb kindluses muuseum ning Montjuïcil asuvad mitmed spordi- ja kultuurirajatised, samuti Barcelona suurim park ja aiad. Linn piirneb põhjas Santa Coloma de Grameneti ja Sant Adrià de Besòsiga, idas [[Vahemeri|Vahemerega]], lõunas El Prat de Llobregati ja [[L'Hospitalet de Llobregat|L'Hospitalet de Llobregatiga]] ning läänes Sant Feliu de Llobregati, Sant Just Desverni, Esplugues de Llobregati, Sant Cugat del Vallèsi ja Montcada i Reixaciga. Linnal on loodes kaks väikest hõredalt asustatud eksklaavi. === Kliima === [[Köppeni kliimaklassifikatsioon|Köppeni kliimaklassifikatsiooni]] järgi on Barcelonas kuuma suvega [[Lähistroopiline vahemereline kliima|vahemereline kliima]] (Csa), mida iseloomustavad pehmed talved ja soojad kuni kuumad suved;<ref>{{Cite book|last=Ahrens|first=C. Donald|date=2012|title=Meteorology Today: An Introduction to Weather, Climate, and the Environment, 10th Edition|publisher=Cengage Learning|isbn=978-0840054999|url=https://books.google.com/books?id=9cD6CAAAQBAJ&pg=PA504}}</ref> kõige vihmasemad on sügis ja kevad. Suvine kuivaperiood on lühike (3 kuud) ja talvelgi on sademeid vähem kui tüüpilises vahemerelises kliimas. Juuni ja august on aga sajusemad kui veebruar, mis on vahemerelise kliima puhul ebatavaline. Seda Vahemere loodeosas (nt [[Marseille|Marseilles]]) leiduvat alatüüpi, mille prantsuse geograaf George Viers nimetas Emmanuel de Martonne'i<ref>{{Cite book|last=Viers|first=Georges|date=1987|title=Climatología|publisher=Oikos-Tau|location=Barcelona|isbn=9788428102957|language=es|trans-title=Climatology}}</ref> kliimaklassifikatsiooni järgi "portugali kliimaks", võib pidada üleminekuliseks sisemaal esinevale niiskele lähistroopilisele kliimale (Cfa). Barcelona on tihedalt asustatud ja seetõttu mõjutab seda oluliselt [[Linna soojussaar|linna soojussaare efekt]]. Linnapiirkonnast väljaspool võib temperatuur olla aasta lõikes kuni 2&nbsp;°C madalam.<ref>{{Cite web|url=http://www.aemet.es/es/serviciosclimaticos/datosclimatologicos/valoresclimatologicos?l=0076&k=cat|title=Valores Climatológicos Normales. Barcelona / Aeropuerto|access-date=6 April 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20140410153233/http://www.aemet.es/es/serviciosclimaticos/datosclimatologicos/valoresclimatologicos?l=0076&k=cat|archive-date=10 April 2014}}</ref> Aasta keskmine temperatuur on päeval 21,2 °C ja öösel 15,1 °C. Mere keskmine aastane temperatuur on umbes 20 °C. Kõige külmemal kuul, jaanuaris, jääb temperatuur päeval tavaliselt vahemikku 12–18 °C ja öösel 6–12 °C; mere keskmine temperatuur on 13 °C.<ref name="weather2travel">{{Cite web|url=http://www.weather2travel.com/climate-guides/spain/barcelona.php|title=Weather2Travel.com: Barcelona Climate Guide|access-date=16 June 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20110718005932/http://www.weather2travel.com/climate-guides/spain/barcelona.php|archive-date=18 July 2011}}</ref> Kõige soojemal kuul, augustis, on temperatuur päeval vahemikus 27–31 °C, öösel umbes 23 °C ja mere keskmine temperatuur 26 °C.<ref name="weather2travel" /> Üldiselt kestab suvi ehk puhkusehooaeg maist oktoobrini. Aprill ja november on üleminekukuud, mil keskmine temperatuur on päeval 18–19 °C ja öösel 11–13 °C. Detsember, jaanuar ja veebruar on kõige külmemad kuud, mil keskmine temperatuur on päeval umbes 15 °C ja öösel 9 °C. Suured temperatuurikõikumised on harvad, eriti suvekuudel. Sooja mere läheduse ja linna soojussaare mõju tõttu esineb Barcelonas öökülma väga harva. Ka lumi on linnas väga haruldane, kuid lähedal asuvas Collserola mäestikus (näiteks Fabra observatooriumi juures) võib kerget lund sadada igal aastal.<ref>{{Cite web|url=http://www.aemet.es/es/serviciosclimaticos/datosclimatologicos/valoresclimatologicos?l=0200E&k=cat|title=Valores climatológicos normales. Barcelona, Fabra|access-date=6 April 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210418001635/http://www.aemet.es/es/serviciosclimaticos/datosclimatologicos/valoresclimatologicos?l=0200E&k=cat|archive-date=18 April 2021}}</ref> Barcelonas on aastas keskmiselt 78 sajupäeva (vähemalt 1&nbsp;mm) ja aasta keskmine suhteline õhuniiskus on 72%, ulatudes 69%-st juulis 75%-ni oktoobris. Sademeid on kõige rohkem sügisel (septembrist novembrini) ning kõige vähem suvel (juunist augustini); teine miinimum on veebruarist märtsini. Päikesepaistet on aastas 2524&nbsp;tundi, ulatudes 138 tunnist detsembris (keskmiselt 4,5&nbsp;tundi päevas) 310 tunnini juulis (keskmiselt 10&nbsp;tundi päevas).<ref name="Meteorología">{{Cite web|url=http://www.aemet.es/es/serviciosclimaticos/datosclimatologicos/valoresclimatologicos?l=0076&k=cat|title=Valores Climatológicos Normales. Barcelona / Aeropuerto|access-date=16 June 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20140410153233/http://www.aemet.es/es/serviciosclimaticos/datosclimatologicos/valoresclimatologicos?l=0076&k=cat|archive-date=10 April 2014}}</ref>{{Ilmakast |asukoht = Barcelona lennujaama |aeg = 1991–2020; rekordid alates 1924. aastast |laius = auto |jaan_absoluut_max = 23.8 |veebr_absoluut_max = 24.5 |märts_absoluut_max = 27.5 |aprill_absoluut_max = 26.5 |mai_absoluut_max = 32.0 |juuni_absoluut_max = 35.0 |juuli_absoluut_max = 36.0 |aug_absoluut_max = 37.4 |sept_absoluut_max = 34.0 |okt_absoluut_max = 30.4 |nov_absoluut_max = 27.0 |dets_absoluut_max = 27.0 |aasta_absoluut_max = 37.4 |jaan_max = 14.0 |veebr_max = 14.5 |märts_max = 16.4 |aprill_max = 18.5 |mai_max = 21.7 |juuni_max = 25.5 |juuli_max = 28.3 |aug_max = 28.9 |sept_max = 26.0 |okt_max = 22.3 |nov_max = 17.6 |dets_max = 14.5 |aasta_max = 20.7 |jaan_keskmine = 9.7 |veebr_keskmine = 10.2 |märts_keskmine = 12.3 |aprill_keskmine = 14.5 |mai_keskmine = 17.8 |juuni_keskmine = 21.7 |juuli_keskmine = 24.5 |aug_keskmine = 25.1 |sept_keskmine = 22.1 |okt_keskmine = 18.3 |nov_keskmine = 13.3 |dets_keskmine = 10.4 |aasta_keskmine = 16.7 |jaan_min = 5.5 |veebr_min = 5.9 |märts_min = 8.1 |aprill_min = 10.4 |mai_min = 13.8 |juuni_min = 17.9 |juuli_min = 20.8 |aug_min = 21.3 |sept_min = 18.0 |okt_min = 14.3 |nov_min = 9.1 |dets_min = 6.2 |aasta_min = 12.6 |jaan_absoluut_min = -7.2 |veebr_absoluut_min = -6.6 |märts_absoluut_min = -1.4 |aprill_absoluut_min = 0.1 |mai_absoluut_min = 3.0 |juuni_absoluut_min = 7.8 |juuli_absoluut_min = 11.4 |aug_absoluut_min = 9.5 |sept_absoluut_min = 7.6 |okt_absoluut_min = 3.8 |nov_absoluut_min = -1.4 |dets_absoluut_min = -8.0 |aasta_absoluut_min = -8.0 |jaan_sademed = 41.3 |veebr_sademed = 30.1 |märts_sademed = 41.7 |aprill_sademed = 47.3 |mai_sademed = 41.9 |juuni_sademed = 26.3 |juuli_sademed = 27.3 |aug_sademed = 51.2 |sept_sademed = 86.1 |okt_sademed = 82.1 |nov_sademed = 45.5 |dets_sademed = 37.3 |aasta_sademed = 558.1 |u_sajupäevi = 1 mm |jaan_sajupäevi = 4.2 |veebr_sajupäevi = 3.4 |märts_sajupäevi = 4.4 |aprill_sajupäevi = 5.6 |mai_sajupäevi = 4.6 |juuni_sajupäevi = 3.1 |juuli_sajupäevi = 2.1 |aug_sajupäevi = 4.2 |sept_sajupäevi = 6.0 |okt_sajupäevi = 6.4 |nov_sajupäevi = 4.6 |dets_sajupäevi = 3.9 |aasta_sajupäevi = 52.5 |u_lumepäevi = 1 mm |jaan_lumepäevi = 0 |veebr_lumepäevi = 0.2 |märts_lumepäevi = 0.1 |aprill_lumepäevi = 0 |mai_lumepäevi = 0 |juuni_lumepäevi = 0 |juuli_lumepäevi = 0 |aug_lumepäevi = 0 |sept_lumepäevi = 0 |okt_lumepäevi = 0 |nov_lumepäevi = 0.1 |dets_lumepäevi = 0 |aasta_lumepäevi = 0.4 |jaan_päikesetunnid = 136 |veebr_päikesetunnid = 164 |märts_päikesetunnid = 214 |aprill_päikesetunnid = 228 |mai_päikesetunnid = 257 |juuni_päikesetunnid = 267 |juuli_päikesetunnid = 298 |aug_päikesetunnid = 273 |sept_päikesetunnid = 222 |okt_päikesetunnid = 177 |nov_päikesetunnid = 135 |dets_päikesetunnid = 118 |aasta_päikesetunnid = 2489 |jaan_õhuniiskus = 68 |veebr_õhuniiskus = 67 |märts_õhuniiskus = 68 |aprill_õhuniiskus = 68 |mai_õhuniiskus = 67 |juuni_õhuniiskus = 65 |juuli_õhuniiskus = 65 |aug_õhuniiskus = 66 |sept_õhuniiskus = 68 |okt_õhuniiskus = 72 |nov_õhuniiskus = 69 |dets_õhuniiskus = 69 |aasta_õhuniiskus = 68 |allikas = [[Agencia Estatal de Meteorología]]<ref name="AEMET OpenData">{{cite web|title=AEMET OpenData|url=https://opendata.aemet.es/centrodedescargas/inicio|publisher=[[AEMET]]|access-date=6 April 2021}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.aemet.es/es/serviciosclimaticos/datosclimatologicos/efemerides_extremos?w=0&k=cat&datos=det&l=0076|title=Valores Extremos|publisher=Agencia Estatal de Meteorologia|access-date=10 February 2025}}</ref> }} == Demograafia == [[Fail:Province_of_Barcelona_population_pyramid.svg|pisi|[[Barcelona provints|Barcelona provintsi]] rahvastikupüramiid 2022. aastal]] 2024. aasta seisuga elas Barcelonas 1 686 208 inimest ja linna pindala oli 101,4 km<sup>2</sup>.<ref name="population" /> Barcelona suurlinnapiirkonnas elas 5 474 482 inimest. Barcelonas elas 1900. aastal 533 000 inimest. Rahvaarv kasvas püsivalt, kuid aeglaselt kuni 1950. aastani, kui linna hakkas saabuma palju inimesi Hispaania vähem industrialiseeritud piirkondadest, saavutades haripunkti 1979. aastal 1 906 998 inimesega. Seejärel rahvaarv langes parema [[Elukvaliteet|elukvaliteedi]] otsinguil äärelinnadesse kolimise tõttu 2000. aastaks 1 496 266 elanikuni. Pärast seda hakkas rahvaarv taas kasvama, sest nooremad inimesed hakkasid tagasi tulema; see tõi kaasa eluasemehindade tõusu.<ref>{{Cite web|url=http://www.bcn.es/estadistica/catala/dades/anuari/cap02/C0201010.htm|title=Ajuntament de Barcelona: Estadística: Evolució de la població. 1900–2005|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20071221131641/http://www.bcn.es/estadistica/catala/dades/anuari/cap02/C0201010.htm|archive-date=21 December 2007}}</ref> === Kõneldavad keeled === Katalaani keel on Kataloonia ja Barcelona põline keel,<ref>{{Cite web|url=http://portaljuridic.gencat.cat/ca/document-del-pjur/|title=Document|website=Portal Jurídic de Catalunya|access-date=2025-11-07|language=ca-ES}}</ref><ref>{{Cite web|url=http://portaljuridic.gencat.cat/ca/normativa/dret-a-catalunya/lestatut/|title=Estatut d’autonomia de Catalunya|website=Portal Jurídic de Catalunya|access-date=2025-11-07|language=ca-ES}}</ref> linnavolikogu ja koolide peamine töökeel ning avalikus ruumis valdav keel; [[Toponüümika|kohanimed]] on üksnes [[Katalaani keel|katalaani keeles]]. Sellest hoolimata on Kataloonia valitsuse 2013. aasta keeleloenduse andmetel Barcelonas kõige kõneldum keel hispaania keel; seda mõistavad peaaegu kõik linnaelanikud. Ka katalaani keel on linnas väga levinud: seda mõistab 95% elanikest, rääkida oskab 72,3%, lugeda 79% ja kirjutada 53% elanikest.<ref>{{Cite web|last=Departament d'Estadística. Ajuntament de Barcelona|url=http://www.bcn.cat/estadistica/catala/dades/tpob/pad/evo/ev11.htm|title=Coneixement del català: Evolució de les característiques de la població de Barcelona (Knowledge of Catalan in Barcelona)|website=Ajuntament de Barcelona|date=2011|access-date=13 November 2015|language=ca|archive-url=https://web.archive.org/web/20151231210119/http://www.bcn.cat/estadistica/catala/dades/tpob/pad/evo/ev11.htm|archive-date=31 December 2015}}</ref> Katalaani keele oskus on viimastel aastakümnetel tänu [[Keelekümblus|keelekümblusõppele]] oluliselt paranenud. [[Barcelona Ülikool|Barcelona Ülikooli]] kogutud andmetel on Barcelona kõige kõneldumad keeled katalaani ja hispaania keele järel Põhja-Aafrika keeled (näiteks [[berberi keeled]] ja [[araabia keel]]) ning [[Bengali keel|bengali]], [[Urdu keel|urdu]], [[Pandžabi keel|pandžabi]], [[Mandariini keel|mandariinihiina]], [[Rumeenia keel|rumeenia]], inglise, vene ja [[ketšua keel]].<ref>{{Cite web|last=Barcelona Metròpolis|url=https://www.barcelona.cat/bcnmetropolis/2007-2017/en/dossier/el-potencial-de-la-ciutat-multilingue/|title=The potential of the multilingual city|date=March 2016|access-date=7 September 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230907104200/https://www.barcelona.cat/bcnmetropolis/2007-2017/en/dossier/el-potencial-de-la-ciutat-multilingue/|archive-date=7 September 2023}}</ref> === Rahvastikutihedus === [[Fail:Evening_light_over_Barcelona.jpg|pisi|Õhuvaade kesklinnale ja Eixamplele, taustal Serra de Collserola]] Barcelona on üks Euroopa tihedamini asustatud linnu. 2008. aastal elas 102,2 km<sup>2</sup> suurusel alal 1 621 090 inimest; rahvastikutihedus oli 15 926 in/km<sup>2</sup>. Eixample oli kõige rahvarohkem linnaosa. Barcelona asustustihedus on äärmiselt ebaühtlane. Pool territooriumist ehk 50,2 km<sup>2</sup> paikneb linna servas ning hõlmab kümmet kõige hõredamalt asustatud asumit, kus elab alla 10% elanikest, samuti asustamata Zona Franca tööstuspiirkonda ja Montjuïci metsaparki. Ülejäänud 90% ehk veidi alla 1,5&nbsp;miljoni inimese elab ülejäänud 52 km<sup>2</sup> suurusel alal, kus rahvastikutihedus on ligi 28 500 in/km<sup>2</sup>. Linna 73 asumist 45 rahvastikutihedus oli üle 20 000 in/km<sup>2</sup>; neis elas kokku 1 313 424 inimest 38,6 km<sup>2</sup> suurusel alal (keskmiselt 33 987 in/km<sup>2</sup>). 30 kõige tihedamalt asustatud asumis (keskmiselt 40 322 in/km<sup>2</sup>) elas 57,5% rahvastikust (936 406 inimest), kuigi need hõlmasid vaid 22,7% territooriumist. Suurim rahvastikutihedus on Sagrada Família asumis ja selle ümbruses, kus neli tihedaima asustusega asumit (üle 50 000 in/km<sup>2</sup>) asuvad kõrvuti. === Vanuseline jaotus === 1900. aastal oli pea kolmandik (28,9%) elanikest alla 14-aastased, 2017. aastal vaid 12,7%. 2017. aastal moodustasid 15–24-aastased 9%, 25–44-aastased 30,6% ja 45–64-aastased 26,2% elanikest. 1900. aastal moodustasid vähemalt 65-aastased vaid 6,5% elanikest, 2017. aastal aga 21,5%.<ref>{{Cite web|last=Fundación BBVA|url=https://w3.grupobbva.com/TLFU/dat/05_barcelona.pdf|title=La población de Barcelona|access-date=6 May 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20100106095806/http://w3.grupobbva.com/TLFU/dat/05_barcelona.pdf|archive-date=6 January 2010}}</ref> === Ränne === {| class="wikitable floatright" |+Barcelona suurimad välismaalaste rühmad<ref name="bcn2024">{{Cite web|url=https://ajuntament.barcelona.cat/premsa/wp-content/uploads/2025/02/informe_padro_estrangers_2024.pdf|title=La població de Barcelona segons lloc de naixement i nacionalitat a 01/01/2024: una Barcelona diversa|publisher=Ajuntament de Barcelona|date=February 2025|access-date=15 April 2025|archive-date=2019-07-28|archive-url=https://web.archive.org/web/20190728045650/https://www.bcn.cat/estadistica/angles/dades/inf/pobest/pobest19/part1/nt14.htm|url-status=dead}}</ref> ! Päritolu ! Elanikke<br /> {{Small|(jaanuar 2024)}} |- | Itaalia | 50 052 |- | Kolumbia | 28 551 |- | Pakistan | 24 706 |- | Hiina | 21 876 |- | Peruu | 21 090 |- | Prantsusmaa | 18 723 |- | Maroko | 17 772 |- | Honduras | 17 715 |- | Venezuela | 17 410 |- | Argentina | 14 287 |} 2016. aastal oli umbes 59% Barcelona elanikest sündinud [[Kataloonia|Kataloonias]], 18,5% mujal Hispaanias ja 22,5% väljaspool Hispaaniat; see osakaal oli võrreldes 2001. aastaga enam kui kahekordistunud ja võrreldes 1996. aastaga viiekordistunud, olles vastavalt 8,6% ja 3,9%. Kõige rohkem sisserändajaid on pärit Euroopast, eriti Itaaliast (26 676) ja Prantsusmaalt (13 506), paljud ka Ladina-Ameerikast, näiteks [[Boliivia|Boliiviast]], [[Ecuador|Ecuadorist]] ja [[Colombia|Colombiast]]. Alates 1990. aastatest on ladinaameeriklased, nagu teisedki sisserändajad, asunud sageli elama linna põhjaossa.<ref>{{Cite book|last=Preece|first=Sian|year=2016|title=The Routledge Handbook of Language and Identity|publisher=Routledge|page=513}}</ref> Barcelonas, eelkõige Ciutat Vellas, elab umbes 20 000 Pakistani kodanikku; mehi on oluliselt rohkem kui naisi. Esimesed Pakistani sisserändajad saabusid 1970. aastatel ja nende arvu kasv kiirenes 1990. aastatel. Palju sisserändajaid on pärit ka Aasiast, näiteks Hiinast ja [[Filipiinid|Filipiinidelt]]. Jaapani kogukond on koondunud Bonanovasse, Les Tres Torresesse, Pedralbesisse ja teistesse põhjapoolsetesse asumitesse; seda teenindab Jaapani rahvusvaheline kool.[[Fail:Barcelona_4527.JPG|pisi|Temple Expiatori del Sagrat Cor|vasakul]] === Religioon === Barcelonas on 208 katoliku kirikut. 2007. aastal nimetas end [[Katoliku kirik|katoliiklaseks]] veel enamik elanikest,<ref name="LMBCN">{{Cite web|last=Barcelona|url=http://www.20minutos.es/noticia/242726/0/mitad/mezquitas/barcelona/|title=La mitad de las mezquitas de Catalunya están en Barcelona|publisher=20minutos.es|date=4 June 2007|access-date=8 October 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20151015205032/http://www.20minutos.es/noticia/242726/0/mitad/mezquitas/barcelona/|archive-date=15 October 2015}}</ref> kuid InfoCatólica 2011. aasta uuringu järgi oli katoliiklasi 49,5%,<ref name="cbn.com">{{Cite web|last=Digital|first=Protestante|url=http://www.cbn.com/mundocristiano/elmundo/2011/July/Espana-es-el-pais-europeo-en-el-que-mas-retrocede-el-catolicismo/|title=España experimenta retroceso en catolicismo – El Mundo – Mundo Cristiano|publisher=CBN.com|date=7 July 2011|access-date=8 October 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150717170821/http://www.cbn.com/mundocristiano/elmundo/2011/July/Espana-es-el-pais-europeo-en-el-que-mas-retrocede-el-catolicismo/|archive-date=17 July 2015}}</ref> mis oli esimene kord, kui enamik end katoliiklaseks ei pidanud.<ref name="cbn.com" /> See peegeldab laiemat katoliiklaste osakaalu languse suundumust Hispaanias.<ref name="cbn.com" /> Centro de Investigaciones Sociológicase 2019. aasta uuringu järgi pidas 53,2% elanikest end katoliiklaseks: 9,9% praktiseerivaks ja 43,3% mittepraktiseerivaks katoliiklaseks.<ref name="C-I-S">{{Cite web|last=CIS|url=http://datos.cis.es/pdf/Es3253marMT_MBarcelona_A.pdf|title=Postelectoral Elecciones Autonómicas y municipales 2019. Barcelona (Municipio de)|date=July 2019|access-date=27 September 2019|archive-url=https://ghostarchive.org/archive/20221009/http://datos.cis.es/pdf/Es3253marMT_MBarcelona_A.pdf|archive-date=9 October 2022}}</ref> Barcelona provintsis on Hispaania suurim [[Muslim|moslemikogukond]] (322 698 inimest ehk 5,6% elanikest; 169 tegevuspaika). Paljud moslemid on Maroko päritolu.<ref name="LMBCN" /><ref name="observatorio.hispanomuslim.es">{{Cite web|url=http://observatorio.hispanomuslim.es/estademograf.pdf|title=Estudio demográfico de la población musulmana|publisher=Unión de Comunidades Islámicas de España|access-date=27 May 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150527070814/http://observatorio.hispanomuslim.es/estademograf.pdf|archive-date=27 May 2015}}</ref> Barcelonas on ka Hispaania suurim juudikogukond (umbes 3500 juuti).<ref>{{Cite web|url=https://www.jewishvirtuallibrary.org/jsource/vjw/barcelona.html|title=The Jewish Virtual History Tour: Barcelona|publisher=Jewishvirtuallibrary.org|access-date=27 August 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20140410232811/https://www.jewishvirtuallibrary.org/jsource/vjw/barcelona.html|archive-date=10 April 2014}}</ref> Esindatud on ka evangeelsed kristlased (peamiselt romad; 71 tegevuspaika), [[Jehoova tunnistajad]] (21&nbsp;[[Kuningriigisaal|kuningriigisaali]]), [[Budism|budistid]] (13&nbsp;tegevuspaika)<ref>{{Cite web|url=http://w3.bcn.es/ab/asia/equipament/controller/0,2317,1653_71890_3,00.html?accio=llista_eq&primera_busqueda=true&temaOriginal=&tema=0040101011_Religion&que=&opcio2=&opcio=districte&districte=&zona=&carrer=&numero=&al=|title=Barcelona: Directory: Theme: Religion|publisher=W3.bcn.es|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20091005011256/http://w3.bcn.es/ab/asia/equipament/controller/0%2C2317%2C1653_71890_3%2C00.html?accio=llista_eq&primera_busqueda=true&temaOriginal=&tema=0040101011_Religion&que=&opcio2=&opcio=districte&districte=&zona=&carrer=&numero=&al=|archive-date=5 October 2009}}</ref> ja [[Õigeusk|õigeusklikud]].<ref>{{Cite web|url=http://orthodoxengland.org.uk/oecatala.htm|title=Orthodox Church in Catalonia|publisher=Orthodoxengland.org.uk|access-date=30 March 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20120617014750/http://orthodoxengland.org.uk/oecatala.htm|archive-date=17 June 2012}}</ref> == Majandus == [[Fail:Torre_Glòries,_Barcelona_(51351746585).jpg|pisi|[[Torre Glòries]] ja 22@Barcelona äri- ja innovatsioonipiirkond]] 2009. aastal oli Barcelona suurlinnapiirkonna SKP 177 miljardit USA dollarit (34 821 $ elaniku kohta, 44% üle [[Euroopa Liidu majandus|EL-i keskmise]]), olles EL-is 4. ja maailmas 35. kohal. Kataloonia SKP elaniku kohta (28 400 €, 16% üle EL-i keskmise) oli Hispaania piirkondadest 4. kohal.<ref name="pricewater">{{Cite web|url=https://www.ukmediacenter.pwc.com/imagelibrary/downloadMedia.ashx?MediaDetailsID=1562|title=Global city GDP rankings 2008–2025|publisher=Pricewaterhouse Coopers|access-date=16 December 2009}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Elustiiliajakirja Monocle hinnangul oli Barcelona 2015. aastal elamisväärsuselt 24. linn maailmas.<ref>{{Cite news|url=https://monocle.com/film/affairs/the-monocle-quality-of-life-survey-2015/|title=The Monocle Quality of Life Survey 2015|work=Monocle|date=2015|access-date=25 November 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20171203045951/https://monocle.com/film/affairs/the-monocle-quality-of-life-survey-2015/|archive-date=3 December 2017}}</ref> Global Wealth and Lifestyle Report 2020 andmetel oli Barcelona üks maailma taskukohasemaid linnu luksusliku elustiili jaoks.<ref>{{Cite web|url=https://guaproperty.com/2020/01/28/a-luxury-lifestyle-is-more-affordable-in-spain-than-almost-anywhere-else-in-the-world-finds-new-report/|title=A Luxury Lifestyle Is More Affordable In Spain Than Almost Anywhere Else In The World, Finds New Report|publisher=Gua|access-date=23 September 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20210117033043/https://guaproperty.com/2020/01/28/a-luxury-lifestyle-is-more-affordable-in-spain-than-almost-anywhere-else-in-the-world-finds-new-report/|archive-date=17 January 2021}}</ref> Barcelonal on pikaajalised kaubandustraditsioonid. Linn industrialiseerus varakult: areng sai hoo sisse 1833. aastal, kui Kataloonia juba arenenud tekstiilitööstus hakkas kasutama aurujõudu. Barcelonast sai esimene ja tähtsaim tööstuslinn Vahemere piirkonnas. Sellest ajast alates on töötlev tööstus olnud linna ajaloos olulisel kohal. Borsa de Barcelona (Barcelona börs) on Pürenee poolsaare kirdeosa peamine väärtpaberibörs. [[Fail:World Trade Center Barcelona 2013 2.jpg|vasakul|pisi|World Trade Center Barcelona]] === Messid ja näitused === Barcelonas on mitu konverentsikeskust, neist tuntuim on Euroopa suuruselt teine (405 000 m<sup>2</sup> ilma Plaza de Europal asuva Gran Via keskuseta) messi- ja näitusekeskus Fira de Barcelona, kus toimub aastas üle 50 riikliku ja rahvusvahelise ürituse. [[Euroopa võlakriis|Euroala võlakriis]] ja ärireiside järsk vähenemine aga nõrgestasid Barcelonat konverentsilinnana. Barcelonas on toimunud mitu maailmatasemel konverentsi ja näitust, sealhulgas 1888. ja 1929. aasta Barcelona maailmanäitused, 2004. aasta rahvusvaheline kultuurifoorum ja 2004. aasta maailma linnafoorum. Port Velli sadamas asub oluline ärikeskus World Trade Center Barcelona.<ref>{{Cite web|url=http://mirror.unhabitat.org/categories.asp?catid=467|title=World Urban Forum 2004|access-date=1 September 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20150315031755/http://mirror.unhabitat.org/categories.asp?catid=467|archive-date=15 March 2015}}</ref> === Turism === [[Fail:Beaches_of_Barcelona,_Spain_(51226454918).jpg|pisi|Barcelona rannad]] [[Fail:14-08-05-barcelona-RalfR-022.jpg|vasakul|pisi|Rannapromenaad ja La Barceloneta rand Port Olímpicu suunas]] 2023. aastal oli Barcelona rahvusvaheliste külastajate arvult (umbes 9 miljonit) maailmas 9. ja Euroopas Pariisi, Madridi, Amsterdami ja Rooma järel 5. linn.<ref>{{Cite web|url=https://www.connectingtravel.com/news/dubai-ranks-among-euromonitor-internationals-top-5-destinations|title=Top 100 Cities Destination Ranking|publisher=connectingtravel.com|date=13 December 2023|access-date=5 June 2025}}</ref> Barcelona on rahvusvaheliselt tuntud turismisihtkoht, kus on palju puhkealasid, maailma ühed parimad rannad,<ref name="NationalGeographic">{{Cite web|url=http://travel.nationalgeographic.com/travel/top-10/beach-cities-photos/#/beach-barcelona-spain_21757_600x450.jpg|title=Top 10 Beach Cities|date=8 July 2010|access-date=30 July 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20100721215624/http://travel.nationalgeographic.com/travel/top-10/beach-cities-photos/|archive-date=21 July 2010}}</ref> pehme ja soe kliima, ajaloomälestised (kaheksa UNESCO maailmapärandi objekti), 519 hotelli (35 viietärnihotelli) ja arenenud turismitaristu.[[Fail:Street_art_in_Barcelona_02.jpg|pisi|Turismivastane tänavakunst]] Barcelonas on turismilinnale omaselt palju taskuvargaid; sageli varastatakse rahakotte ja passe. Vaatamata taskuvarguste probleemile peetakse Barcelonat üheks turvalisemaks linnaks<ref>{{Cite news|url=http://www.businessinsider.com/the-20-safest-cities-in-the-world-2015-1|title=20 Of The Safest Cities In The World|work=Business Insider|access-date=12 December 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20161224161443/http://www.businessinsider.com/the-20-safest-cities-in-the-world-2015-1|archive-date=24 December 2016}}</ref> tänu läbimõeldud politseistrateegiale, mille tulemusel vähenes kuritegevus veidi enam kui kolme aastaga 32%; Business Insider pidas Barcelonat 2016. aastal turvalisuselt 15. linnaks maailmas.<ref>{{Cite news|url=https://www.businessinsider.com/the-15-safest-cities-in-the-world-2016-12|title=The 15 safest cities in the world|work=Business Insider|access-date=12 December 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20161208023104/http://uk.businessinsider.com/the-15-safest-cities-in-the-world-2016-12/#15-barcelona-7516-three-years-ago-the-barcelona-city-council-decided-to-increase-the-police-presence-on-the-streets-and-in-the-subway-the-strategy-has-yielded-results-with-crime-falling-by-32-1|archive-date=8 December 2016}}</ref> Kuigi turism toob majanduslikku kasu, on see tekitanud ka tugevat vastuseisu. 2017. aasta alguses avaldas üle 150 000 inimese meelt turismi vastu. Loosungite seas olid "Turistid koju", "Barcelona ei ole müügiks" ja "Meid ei aeta välja". Selleks ajaks oli külastajate arv kasvanud 1,7&nbsp;miljonilt 1990. aastal 32 miljonini, mis tõstis üürihindu ja muutis avalikud kohad ülerahvastatuks. Kuigi turistid kulutasid linnas 2017. aastal hinnanguliselt 30&nbsp;miljardit eurot, peavad mõned turiste ohuks Barcelona identiteedile.<ref>{{Cite news|last=Burgen|first=Stephen|url=https://www.theguardian.com/cities/2018/jun/25/tourists-go-home-refugees-welcome-why-barcelona-chose-migrants-over-visitors|title='Tourists go home, refugees welcome': why Barcelona chose migrants over visitors|work=The Guardian|date=25 June 2018|access-date=3 September 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180902145924/https://www.theguardian.com/cities/2018/jun/25/tourists-go-home-refugees-welcome-why-barcelona-chose-migrants-over-visitors|archive-date=2 September 2018|location=London}}</ref> === Töötlev tööstus === Tööstus annab 21% piirkonna SKP-st; energeetika-, keemia- ja metallitööstus moodustavad 47% tööstustoodangust. Barcelona on pikka aega olnud oluline Euroopa autotööstuskeskus, seal on tegutsenud Hispano-Suiza, Pegaso, Ebro, Elizalde, Biscúter, Abadal, David, Eucort, Ricart, Siata Española ja paljude teiste tootjate tehased.<ref>{{Cite book|last1=Linz|first1=Harald H.|last2=Schrader|first2=Halwart|title=Die große Automobil-Enzyklopädie|publisher=BLV|location=Munich|year=1986|isbn=978-3-405-12974-3|language=de}}</ref> Tänapäeval asub ühes Barcelona eeslinnas Hispaania suurima autotootja [[SEAT|SEAT-i]] peakorter ja tehas. Linna logistika- ja tööstuspiirkonnas asub ka [[Nissan|Nissani]] tehas.<ref>{{Cite web|url=http://www.nissan-global.com/EN/COMPANY/PROFILE/EN_ESTABLISHMENT/EUROPE/|title=NISSAN &#124;CORPORATE INFORMATION &#124;Outline of Company &#124;Facilities Overseas &#124;Europe|publisher=Nissan-global.com|access-date=30 March 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20100419053449/http://www.nissan-global.com/EN/COMPANY/PROFILE/EN_ESTABLISHMENT/EUROPE/|archive-date=19 April 2010}}</ref> Barcelona lähedal asub mootorrataste, motorollerite ja mopeedide tootja Derbi tehas.<ref>{{Cite web|url=http://www.derbi.com/index.php?option=com_content&task=view&id=25&Itemid=191|title=Cómo llegar|publisher=Derbi|access-date=30 March 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140410223719/http://www.derbi.com/index.php?option=com_content&task=view&id=25&Itemid=191|archive-date=10 April 2014}}</ref> Nagu teisteski tänapäeva linnades, on teenindussektor [[Sekundaarne sektor|töötlevast tööstusest]] juba ammu möödunud, kuigi tööstus on endiselt olulisel kohal. Piirkonna tähtsamad tegevusalad on tekstiili-, keemia-, [[Ravim|ravimi-]], auto-, elektroonika-, trüki-, logistika- ja kirjastustööstus, samuti telekommunikatsioon, kultuur ja infotehnoloogiateenused. [[Fail:Pasarela_The_Brandery_2.jpg|pisi|The Brandery moeüritus 2011. aastal|vasakul]] === Mood === Tekstiilitööstuse traditsiooniline tähtsus kajastub Barcelona püüdlustes saada oluliseks moekeskuseks. Aastatel 2000–2009 toimus linnas linnamoe mess Bread & Butter<ref>{{Cite news|last=Blanco, Leticia|url=http://www.elmundo.es/elmundo/2009/01/19/barcelona/1232400722.html|title=La feria de moda urbana Bread and Butter deja Barcelona|work=[[El Mundo (Spain)|El Mundo]]|date=20 January 2009|access-date=22 July 2009|archive-url=https://web.archive.org/web/20131113115745/http://www.elmundo.es/elmundo/2009/01/19/barcelona/1232400722.html|archive-date=13 November 2013}}</ref><ref>{{Cite news|last=EFE|url=http://www.elperiodico.com/default.asp?idpublicacio_PK=46&idioma=CAS&idtipusrecurs_PK=7&idnoticia_PK=580966|title=El presidente del Bread&Butter confirma oficialmente que la feria abandona Barcelona|work=[[El Periódico de Catalunya|El Periódico]]|date=23 January 2009|access-date=22 July 2009|quote=[Karl Heinz Muller, the entrepreneur behind B&B in announcing the move in a press conference held on January 23, 2009 said] No llores Barcelona, levántate y haz algo [don't cry Barcelona, get up and do something about it] Barcelona in Europe is a metropolis of fashion.|author-link=EFE}}</ref> ning aastatel 2009–2012 kaks korda aastas moeüritus The Brandery. Global Language Monitori 2015. aasta edetabelis oli Barcelona maailma moepealinnade seas 7. kohal. === Tehnoloogiasektor === Barcelonas on kontorid mitmel tehnoloogiaettevõttel (Factorial, Glovo, TravelPerk, Wallapop, eDreams), enamik neist El Poblenou asumis. Linnas on kontor ka mitmel rahvusvahelisel tehnoloogiaettevõttel ([[Oracle Corporation|Oracle]], [[Amazon.com|Amazon]], King, Dynatrace, Smallpdf, [[Hewlett-Packard]]), mille peakorter asub mujal. == Valitsemine ja haldusjaotus == [[Fail:Κυβερνητικό_Μέγαρο_Καταλονίας_2563.jpg|paremal|pisi|Palau de la Generalitat de Catalunya ehk Kataloonia valitsuspalee]] [[Kataloonia]] autonoomse piirkonna pealinnana asuvad Barcelonas Kataloonia valitsus (''Generalitat de Catalunya''), [[Kataloonia parlament|parlament]] ja kõrgem kohus. Linn on ka [[Barcelona provints|Barcelona provintsi]] ja [[Barcelonèsi maakond|Barcelonèsi maakonna]] (''comarca'') pealinn. [[Fail:Ajuntament_de_Barcelona_(3400686886).jpg|vasakul|pisi|Barcelona raekoda]] Barcelonat juhib 41-liikmeline linnavolikogu, mis valitakse neljaks aastaks. Ühena Hispaania kahest suurimast linnast on Barcelonal munitsipaalhartal (''Carta Municipal'') põhinev eriseaduslik staatus. Selle esimene versioon võeti vastu 1960. aastal ja praegune versioon 2006. aastal.<ref name="ley 1/2006">{{Cite web|url=http://www.boe.es/g/es/bases_datos/doc.php?coleccion=iberlex&id=2006/04583|title=BOE – LEY 1/2006, de 13 de marzo, por la que se regula el Régimen Especial del municipio de Barcelona|publisher=Boe.es|date=14 March 2006|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20080430052956/http://www.boe.es/g/es/bases_datos/doc.php?coleccion=iberlex&id=2006%2F04583|archive-date=30 April 2008}}</ref> Seaduse kohaselt on Barcelona linnavalitsus korraldatud kahel tasandil: poliitilise tasandi moodustavad valitud linnavolinikud ning täidesaatev tasand haldab programme ja viib ellu poliitilisel tasandil tehtud otsuseid.<ref>{{Cite web|url=http://w3.bcn.es/V61/Home/V61HomeLinkPl/0,2687,200713899_200720868_1,00.html|title=Ajuntament de Barcelona> Ajuntament> El Govern de la Ciutat|publisher=W3.bcn.es|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20100728231233/http://w3.bcn.es/V61/Home/V61HomeLinkPl/0%2C2687%2C200713899_200720868_1%2C00.html|archive-date=28 July 2010}}</ref> Seadus annab kohalikule omavalitsusele erisuhte keskvalitsusega (sealhulgas vetoõiguse teatud küsimustes), suurendab linnapea volitusi täitevkomisjonide kaudu,<ref>{{Cite web|url=http://www.bcn.cat/catala/laciutat/barcelona/organitzacio.htm|title=Ajuntament de Barcelona: Organització política|publisher=Bcn.cat|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20130723081931/http://www.bcn.cat/catala/laciutat/barcelona/organitzacio.htm|archive-date=23 July 2013}}</ref> laiendab volikogu pädevust muu hulgas telekommunikatsiooni, linnaliikluse, liiklusohutuse ja avaliku julgeoleku valdkonnas ning näeb linna rahandusele ette erikorra.<ref name="ley 1/2006" /> [[Fail:Salón_de_Ciento._Ayuntamiento_de_Barcelona.jpg|paremal|pisi|Saló de Cent Barcelona raekojas]] Linnavalitsuse komisjon (''Comissió de Govern'') on linnapea juhitav täidesaatev organ, kuhu kuulub 24 liiget. Komisjoni kuuluvad abilinnapead, eri valdkondade eest vastutavad linnavolinikud ja valimata liikmed.<ref>{{Cite web|url=http://w3.bcn.es/V61/Home/V61HomeLinkPl/0,4358,200713899_200720894_3,00.html|title=Ajuntament de Barcelona> Council> The city government> Council Executive|publisher=W3.bcn.es|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20110122052303/http://w3.bcn.es/V61/Home/V61HomeLinkPl/0%2C4358%2C200713899_200720894_3%2C00.html|archive-date=22 January 2011}}</ref> 41 linnavolikogu liikmest koosnev täiskogu täidab nõuandvaid, planeerimis-, õigusloome- ja eelarveülesandeid.<ref>{{Cite web|url=http://w3.bcn.es/V61/Home/V61HomeLinkPl/0,4358,200713899_200720876_3,00.html|title=Ajuntament de Barcelona> Council> The city government> Plenary|publisher=W3.bcn.es|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20110415090540/http://w3.bcn.es/V61/Home/V61HomeLinkPl/0%2C4358%2C200713899_200720876_3%2C00.html|archive-date=15 April 2011}}</ref> Kuuel volikogu komisjonil (''Comissions del Consell Municipal'') on oma pädevusvaldkonnas täidesaatvad ja järelevalveülesanded. Need koosnevad volinikest proportsionaalselt erakondade esindatusega täiskogus.<ref>{{Cite web|url=http://w3.bcn.es/V61/Home/V61HomeLinkPl/0,4358,200713899_200720890_3,00.html|title=Ajuntament de Barcelona> Council> The city government> Committees of the Municipal Council|publisher=W3.bcn.es|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20110415090118/http://w3.bcn.es/V61/Home/V61HomeLinkPl/0%2C4358%2C200713899_200720890_3%2C00.html|archive-date=15 April 2011}}</ref> Volikogu pädevusse kuuluvad [[linnaplaneerimine]], transport, kohalikud maksud, avaliku korra tagamine, heakord, pargid, keskkond, asutused (näiteks koolid, lasteaiad, spordikeskused ja raamatukogud), kultuur, sport, noorsootöö ja sotsiaalhoolekanne. Osa pädevustest on jagatud Kataloonia valitsuse või Hispaania keskvalitsusega; mõnes valdkonnas (näiteks rahvatervis, haridus ja sotsiaalteenused) kavandavad ja haldavad linn ning Kataloonia valitsus teenuseid ühise asutuse kaudu.<ref>{{Cite web|url=http://www.aspb.cat|title=Agència de Salut Pública de Barcelona|publisher=www.aspb.cat|access-date=9 October 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20141016194852/http://www.aspb.cat/|archive-date=16 October 2014}}</ref> Täidesaatev tasand, mida juhib linnapeale alluv omavalitsuse tegevjuht, koosneb õiguslikult linnavalitsuse koosseisu kuuluvatest osakondadest ja eraldi juriidilistest isikutest (autonoomsetest avalikest asutustest ja ettevõtetest).<ref>{{Cite web|url=http://w3.bcn.es/V61/Home/V61HomeLinkPl/0,4358,200713899_200722250_3,00.html|title=Ajuntament de Barcelona> Council> The municipal administration|publisher=W3.bcn.es|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20100622011903/http://w3.bcn.es/V61/Home/V61HomeLinkPl/0%2C4358%2C200713899_200722250_3%2C00.html|archive-date=22 June 2010}}</ref> [[Fail:Mossos_BRIMO_i_Guardia_Urbana.jpg|pisi|234x234px|[[Mossos d'Esquadra]] ja Guardia Urbana (2010)|vasakul]] === Avalik kord === Barcelonas tagavad avalikku korda linnavolikogu ja Kataloonia valitsus vastavalt Guàrdia Urbana de Barcelona ja [[Mossos d'Esquadra]] kaudu. Enne 2008. aastat tegeles sellega ka [[Hispaania politsei|Hispaania riiklik politsei]], kuid nüüd piirduvad selle ülesanded dokumentide ja sisserändega seotud küsimustega.<ref>{{Cite news|last=Pons|first=Marc|url=https://www.elnacional.cat/es/efemerides/marc-pons-mossos-esquadra-policia-guardia-civil_208074_102.html|title=Los Mossos d'Esquadra sustituyen definitivamente Policía Nacional y Guardia Civil|work=El Nacional}}</ref> Kiirabi eest vastutab SEM (Sistema d'Emergències Mèdiques), tuletõrje- ja päästeteenuse eest Bombers de Barcelona ning merepääste eest Sociedad de Salvamento y Seguridad Marítima, [[Guardia Civil]] ja Mossos, suvel ka Guàrdia Urbana toel. === Linnaosad === [[Fail:Districtes_de_Barcelona.svg|paremal|pisi|Barcelona linnaosad]] Alates 1987. aastast jaguneb linn kümneks&nbsp;linnaosaks (katalaani keeles ''districtes'', hispaania keeles ''distritos''): * Ciutat Vella * Eixample * Sants-Montjuïc * Les Corts * Sarrià-Sant Gervasi * Gràcia * Horta-Guinardó * Nou Barris * Sant Andreu * Sant Martí Linnaosad põhinevad suuresti ajaloolisel jaotusel ning mitu neist on 18. ja 19. sajandil Barcelonaga liidetud endised asulad, mis on säilitanud omanäolise ilme. Igal linnaosal on oma volikogu, mida juhib linnavolinik. Iga linnaosakogu koosseis sõltub erakondade häälte arvust selles linnaosas, mistõttu võib linnaosa juhtida ka sellise erakonna volinik, mis ei kuulu linnavalitsuse komisjoni. == Haridus == [[Fail:Universidad_de_Barcelona,_Canciller_del_Ecuador_ofrece_conferencia_(11986731433).jpg|pisi|[[Barcelona Ülikool|Barcelona Ülikooli]] aula]] [[Fail:Universitat_Pompeu_Fabra_-_panoramio_(1).jpg|pisi|Roger de Llúria hoone Pompeu Fabra Ülikooli Ciutadella ülikoolilinnakus|vasakul]] Barcelonas on hästi arenenud [[Avaõiguslik ülikool|avalik-õiguslike ülikoolide]] kõrgharidussüsteem. Neist silmapaistvamad on [[Barcelona Ülikool]] (asutatud 1450) ja uuem Pompeu Fabra Ülikool.<ref>{{Cite web|url=https://www.timeshighereducation.com/student/best-universities/best-universities-spain|title=Best universities in Spain|website=[[Times Higher Education World University Rankings]]|date=4 September 2020|access-date=13 February 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210318152601/https://www.timeshighereducation.com/student/best-universities/best-universities-spain|archive-date=18 March 2021}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.usnews.com/education/best-global-universities/spain|title=Best Global Universities in Spain|website=[[U.S. News & World Report Best Colleges Ranking]]|access-date=13 February 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210418013319/https://www.usnews.com/education/best-global-universities/spain|archive-date=18 April 2021}}</ref> Barcelonas asuvad ka Kataloonia Polütehniline Ülikool, [[Toulouse Business School]] ja internetipõhine Kataloonia Avatud Ülikool. Erasektoris tegutsevad EADA Business School (asutatud 1957; linna esimene juhtimiskoolitust pakkunud asutus), IESE Business School ja suurim eraülikool Ramon Llulli Ülikool, mille alla kuulub ka ESADE Business School. Teine avalik-õiguslik ülikool, Barcelona Autonoomne Ülikool, asub Bellaterras Barcelona suurlinnapiirkonnas. Linnas on lasteaiast gümnaasiumini ulatuv munitsipaalkoolivõrk, mille eest vastutab linnavolikogu juhitav konsortsium, kuid õppekava eest vastutab Kataloonia valitsus. Samuti on palju erakoole, millest enamik on avaliku toetusega erakoolid (''escoles concertades''): nad saavad toetust õpilaste arvu järgi, alluvad ametiasutuste järelevalvele ja peavad järgima samu õppekavu nagu munitsipaalkoolid. Need erinevad täielikult erarahastatavatest koolidest (''escoles privades''). Munitsipaalkoolides ja ''escoles concertades''<nowiki/>'is on õppekeel 2009. aasta Kataloonia haridusseaduse kohaselt katalaani keel. Hispaania keelt võivad õppekeelena kasutada hispaania kirjanduse ja keele õpetajad ning võõrkeeli vastavate keelte õpetajad. Mõnes koolis kasutatav eksperimentaalne osaline keelekümblusprogramm võimaldab õpetada osa õppekavast võõrkeeles (tavaliselt inglise keeles), kuid selle maht ei tohi ületada 30% koolipäevast. Ükski Barcelona munitsipaalkool ega ''escola concertada'' ei või pakkuda 50% ulatuses või täielikult võõrkeelset keelekümblusprogrammi, samuti ei paku ükski neist International Baccalaureate'i õpet. == Kultuur == Barcelona kultuurilised juured ulatuvad 2000 aasta taha. Pärast [[Hispaania üleminekuperiood|demokraatia taastamist]] on edendatud katalaani keelt, mida Franco diktatuuri ajal tugevalt alla suruti, nii mineviku teoste taasavastamise kui ka uue loomingu toetamise kaudu. Alates 2015. aastast kuulub Barcelona kirjanduslinnana [[UNESCO loovlinnade võrgustik|UNESCO loovlinnade võrgustikku]].<ref>{{Cite web|last=Prim|first=Sara|url=http://www.catalannews.com/culture/item/barcelona-becomes-a-unesco-city-of-literature|title=Barcelona becomes a UNESCO City of Literature|website=www.catalannews.com|date=11 December 2015|access-date=3 October 2018|language=en-gb|archive-url=https://web.archive.org/web/20181003221055/http://www.catalannews.com/culture/item/barcelona-becomes-a-unesco-city-of-literature|archive-date=3 October 2018}}</ref> === Meelelahutus ja etenduskunstid === [[Fail:Liceu_-_Interior.jpg|pisi|[[Gran Teatre del Liceu|Liceu]] ooperimaja]] Barcelonas on palju [[Kontsert|kontserdi-]] ja teatrisaale, sealhulgas maailmakuulus [[Gran Teatre del Liceu]] ooperiteater, Kataloonia Rahvusteater (Teatre Nacional de Catalunya), Teatre Lliure ja Palau de la Música Catalana kontserdisaal. Barcelonas tegutseb ka OBC ehk Barcelona Sümfooniaorkester ja Kataloonia Rahvusorkester (Orquestra Simfònica de Barcelona i Nacional de Catalunya), mis avas 1999. aastal oma uue kodusaali L'Auditoris ja annab hooajal umbes 75 kontserti.<ref>{{Cite web|url=http://www.auditori.org/seccions/auditori/oferta_musical/auditori_obc/index.aspx|title=L'Auditori: OBC|publisher=Auditori.org|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20110725024346/http://www.auditori.org/seccions/auditori/oferta_musical/auditori_obc/index.aspx|archive-date=25 July 2011}}</ref> Linnas tegutseb ka Sergi Vicente juhitav Barcelona Kitarriorkester. La Rambla peatänaval esinevad miimid ja tänavaartistid. Igal aastal toimub linnas kaks suurt popmuusikafestivali: Sónar ja Primavera Sound. Linnas on ka elav [[Alternatiivrokk|alternatiivmuusikaskeene]], rahvusvahelist tähelepanu on pälvinud näiteks ansambel The Pinker Tones.<ref>{{Cite web|last=Roberts|first=Nina|url=http://travel.nytimes.com/2006/08/06/arts/music/06rob.html|title=Catalan Musical Stew Keeps Barcelona Up All Night – New York Times|publisher=Travel.nytimes.com|date=6 August 2006|access-date=5 May 2009|archive-url=https://web.archive.org/web/20080110202608/http://travel.nytimes.com/2006/08/06/arts/music/06rob.html|archive-date=10 January 2008|location=Barcelona (Spain)}}</ref> Barcelona on rahvusvaheline aktiivse ja mitmekesise ööelu keskus, kus [[Baar|baarid]], tantsubaarid ja [[Ööklubi|ööklubid]] on avatud veel kaua pärast südaööd.<ref>{{Cite web|url=https://thehoya.com/barcelona-never-sleeps/|title=Barcelona Never Sleeps|publisher=The Hoya|date=23 March 2020|access-date=14 February 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220206081730/https://thehoya.com/barcelona-never-sleeps/|archive-date=6 February 2022}}</ref> === Meedia === Barcelona suurimad päevalehed on El Periódico de Catalunya, La Vanguardia ja Ara; kaks esimest ilmuvad katalaani ja hispaania keeles, Ara ainult katalaani keeles. Suurimad spordipäevalehed on hispaaniakeelsed Sport ja El Mundo Deportivo, mida annavad välja samad ettevõtted. Linnas ilmuvad ka katalaanikeelne El Punt Avui, üleriigiliste ajalehtede Barcelona eriväljaanded (näiteks hispaaniakeelne El País, mille veebiversioon on ka katalaani keeles), hispaaniakeelne El Mundo ja mitu tasuta ajalehte (näiteks kakskeelsed 20 minutos ja Què). Barcelona vanim ja tähtsaim veebiväljaanne VilaWeb on ühtlasi üks Euroopa vanimaid veebiajalehti; see ilmub katalaani ja inglise keeles.<ref>{{Cite web|last=Partal|first=Vicent|url=https://cirsd.org/horizon-article/catalan-independence/|title=Catalan Independence|publisher=Center for International Relations and Sustainable Development|website=Horizons|access-date=8 March 2026}}</ref> Suuremad FM-raadiojaamad on Catalunya Ràdio, RAC 1, RAC 105 ja Cadena SER. Barcelonal on ka linnavolikogule kuuluv kohalik [[Televisioonikanal|telekanal]] Betevé. Kataloonia avalik-õigusliku televisioonivõrgu Televisió de Catalunya peakorter asub Sant Joan Despís Barcelona suurlinnapiirkonnas. === Sport === [[Fail:Palau_Sant_Jordi_Barcelona_2013.jpg|pisi|Palau Sant Jordi spordihall ja Montjuïci teletorn|vasakul]][[Fail:Estadi_Olímpic_Lluís_Companys_-_Barcelona,_Spain_-_Jan_2007.jpg|pisi|1936. aasta rahvaolümpiaadiks ehitatud Estadi Olímpic de Montjuïc oli 1992. aasta suveolümpiamängude peastaadion]] Barcelonal on pikk sporditraditsioon. Linn võõrustas edukalt [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992. aasta suveolümpiamänge]] ja mitut [[1982. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1982. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste]] kohtumist kahel staadionil. [[FC Barcelona]] [[Jalgpall|jalgpalliklubi]] on üks maailma suurimaid ja rikkamaid. Klubil on 74 kodumaist karikat ja 17 kontinentaalset tiitlit, sealhulgas 5 [[UEFA Meistrite Liiga]] võitu 8 finaalist ja 3 [[Jalgpalliklubide maailmameistrivõistlused|FIFA klubide maailmameistritiitlit]] 4 finaalist. 2009. aastal võitis klubi esimesena meeste jalgpallimeeskonnana maailmas kalendriaasta jooksul kuus karikat. FC Barcelonal on profimeeskonnad ka teistel spordialadel (näiteks korvpall, käsipall, [[rullhoki]], jäähoki, saalijalgpall ja ragbi); kõik on mingil ajal võitnud kõrgeima riikliku või Euroopa võistluse. Klubi muuseum on Kataloonia külastatavuselt teine muuseum. [[Derbi barceloní|Erilist huvi]] pakuvad kohtumised linnasisese rivaali [[RCD Espanyol|RCD Espanyoliga]], kuid Barcelonas tegutseb ka madalamate liigade jalgpalliklubisid, näiteks CE Europa ja UE Sant Andreu. Korvpallimeeskonnal on [[Liga ACB]]-s tuntud vastasseis Badalona Joventutiga. [[Fail:El_Camp_Nou_en_un_partido_de_la_Uefa_Champions_League.jpg|pisi|[[Camp Nou]], Euroopa suurim staadion]] Barcelonas on kolm [[UEFA staadionikategooriad|UEFA eliitstaadionit]]: FC Barcelona [[Camp Nou]] (Euroopa suurim staadion 99 354 kohaga), linnale kuuluv Estadi Olímpic Lluís Companys (55 926 kohta), mida kasutati [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992. aasta olümpiamängudel]], ja Estadi Cornellà-El Prat (40 500 kohta). Linnas on mitu väiksemat staadionit, näiteks FC Barcelona Mini Estadi (15 000 kohta), Camp Municipal Narcís Sala (6563 kohta) ja Nou Sardenya (7000 kohta). Linnas on ka kolm multifunktsionaalset spordi- ja kontserdipaika: Palau Sant Jordi (12 000–24 000 kohta olenevalt kasutusest), Palau Blaugrana (7500 kohta) ja Palau dels Esports de Barcelona (3500 kohta).[[Fail:F1_Circuit_de_Catalunya_-_Tribuna.jpg|pisi|Circuit de Barcelona-Catalunya, [[vormel 1]] ja [[Grand Prix' mootorrataste võidusõit|MotoGP]] ringrada Barcelona lähistel|vasakul]] Barcelonas korraldatakse aastas mitu maanteejooksuvõistlust: märtsis Barcelona maraton (2010. aastal üle 10 000 osaleja), aprillis Cursa de Bombers, mais Cursa de El Corte Inglés (igal aastal umbes 60 000 osalejat), samuti Cursa de la Mercè, Cursa Jean Bouin, Milla Sagrada Família ja San Silvestre. Collserola metsas toimub 85 km pikkune Ultratrail Collserola. Üle 70 aasta toimunud [[Association of Tennis Professionals|ATP World Tour]] 500 tenniseturniiri Barcelona Open peetakse igal aastal Real Club de Tenis Barcelona väljakutel. Iga aasta 25. detsembril toimub Barcelona vanasadamas 200 meetri ujumisvõistlus.<ref>{{Cite web|url=https://www.timeout.com/barcelona/things-to-do/110th-christmas-cup-for-swimming|title=110th Christmas Cup for Swimming|publisher=Time Out|website=timeout.com/barcelona|date=12 December 2019|access-date=3 October 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211004035305/https://www.timeout.com/barcelona/things-to-do/110th-christmas-cup-for-swimming|archive-date=4 October 2021}}</ref> [[2013. aasta ujumise maailmameistrivõistlused]] toimusid Barcelonas Palau Sant Jordis.<ref>{{Cite web|url=http://www.bcn2013.com|title=Barcelona 2013 15th FINA World Championships|publisher=FINA|archive-url=https://web.archive.org/web/20131112195344/http://www.bcn2013.com/|archive-date=12 November 2013}}</ref> Barcelona lähedal Montmelós asuv 107 000-kohaline Circuit de Barcelona-Catalunya võõrustab [[vormel 1]] [[Hispaania grand prix|Hispaania grand prix'd]], Kataloonia mootorrataste grand prix'd, Hispaania GT-meistrivõistlusi ja GP2-sarja võidusõite. Linnas on väga populaarsed ka [[Rulasõit|rula-]] ja jalgrattasõit. == Transport == === Lennujaam === [[Fail:Airport_Barcelona_seen_from_air.jpg|pisi|[[Barcelona El Prati lennujaam]] õhust vaadatuna]] Umbes 17 km kesklinnast edelas asuv [[Barcelona El Prati lennujaam]] on Hispaania suuruselt teine ja [[Vahemeri|Vahemere]] ranniku suurim lennujaam (2018. aastal 50,17 miljonit reisijat),<ref name="AENA2018" /> [[Vueling Airlines|Vueling Airlinesi]] ja [[Ryanair|Ryanairi]] peamine sõlmjaam ning [[Iberia]] ja [[Air Europa]] oluline tugipunkt. Lennujaam teenindab peamiselt Hispaania-siseseid ja Euroopa sihtkohti, kuigi pakutakse ühendusi ka Ladina-Ameerika, Aasia ja USA-ga. Lennujaam on linnaga ühendatud kiirtee, metroo (Airport T1 ja T2 jaamad), lähirongi ja bussiliinidega. Uus terminal T1 avati 17. juunil 2009. === Sadam === [[Fail:Port_of_Barcelona.jpg|pisi|Barcelona sadam|vasakul]] 2000-aastase ajalooga Barcelona sadam on Euroopa suuruselt 9. [[Konteinerlogistika|konteinersadam]] (kaubamaht 2018. aastal 3,42&nbsp;miljonit [[TEU|TEU-d]]), Euroopa juhtiv kruiisisadam (2013. aastal 3,6 miljonit reisijat) ja oluline Vahemere kruiiside sõlmpunkt.<ref>{{Cite web|url=http://www.portdebarcelona.cat/en/web/port-del-ciudada/cruceros|title=Port Barcelona – Cruises|publisher=Portdebarcelona.cat|access-date=30 March 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140331005714/http://www.portdebarcelona.cat/en/web/port-del-ciudada/cruceros|archive-date=31 March 2014}}</ref> Seda haldab Barcelona Sadamaamet. Sadama 10 km<sup>2</sup> suurune ala on jagatud kolmeks: Port Vell (vanasadam), kaubasadam ja logistikasadam (Barcelona vabasadam).<ref>{{Cite web|url=http://www.apb.es/wps/portal/!ut/p/c1/04_SB8K8xLLM9MSSzPy8xBz9CP0os_hgz2DDIFNLYwMLfzcDAyNjQy9vLwNTV38LM_1wkA6zeH_nIEcnJ0NHAwNfUxegCh8XA2-nUCMDdzOIvAEO4Gig7-eRn5uqX5CdneboqKgIAAeNRE8!/dl2/d1/L2dJQSEvUUt3QS9ZQnB3LzZfU0lTMVI1OTMwOE9GMDAyMzFKS0owNUVPODY!/?WCM_GLOBAL_CONTEXT=/wps/wcm/connect/ExtranetAnglesLib/El%20Port%20de%20Barcelona/el+port/historia+del+port/cami+cap+el+futur/|title=Port de Barcelona|publisher=Apb.es|access-date=26 June 2010|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20091005031426/http://www.apb.es/wps/portal/!ut/p/c1/04_SB8K8xLLM9MSSzPy8xBz9CP0os_hgz2DDIFNLYwMLfzcDAyNjQy9vLwNTV38LM_1wkA6zeH_nIEcnJ0NHAwNfUxegCh8XA2-nUCMDdzOIvAEO4Gig7-eRn5uqX5CdneboqKgIAAeNRE8!/dl2/d1/L2dJQSEvUUt3QS9ZQnB3LzZfU0lTMVI1OTMwOE9GMDAyMzFKS0owNUVPODY!/?WCM_GLOBAL_CONTEXT=%2Fwps%2Fwcm%2Fconnect%2FExtranetAnglesLib%2FEl%20Port%20de%20Barcelona%2Fel+port%2Fhistoria+del+port%2Fcami+cap+el+futur%2F|archive-date=5 October 2009}}</ref> [[Fail:Port_Vell,_Barcelona,_Spain_-_Jan_2007.jpg|pisi|Port Vell talvel]]Port Velli piirkonnas asuvad ka kaubanduskeskus Maremagnum, kobarkino, [[IMAX]] Port Vell ja üks Euroopa suurimaid [[Akvaarium|akvaariume]] Aquarium Barcelona, kus elab 4 miljoni liitri mereveega täidetud 22 basseinis 8000 kala ja 11 haid. Maremagnum on linna ainus kaubanduskeskus, mis võib olla avatud ka pühapäeviti ja riigipühadel. === Raudteed ja metroo === [[Fail:LlefiàL10.JPG|pisi|Barcelona metroo|vasakul]] Barcelona on Hispaania raudteevõrgu oluline sõlmpunkt. Linna pearaudteejaam on [[Barcelona Santsi raudteejaam|Estació de Sants]]; lõppjaam Estació de França on teisejärguline, teenindades linnalähi-, piirkondlikke ja keskmaaliine. Kaubarongid teenindavad kohalikke tööstusettevõtteid ja Barcelona sadamat. 2008. aastal avati Madridi-Barcelona kiirraudteeliin projektkiirusega 310 km/h. 2013. aastal avati RENFE ja SNCF-i ühine Perpignani-Barcelona kiirraudteeliin, mis ühendab Barcelonat Pariisi, [[Marseille|Marseille']] ja [[Toulouse|Toulouse'iga]]. Mõlemad liinid teenindavad Estació de Santsi jaama.<ref>{{Cite web|url=http://www.avui.cat/noticia/article/2-societat/5-societat/252283-barcelona-estrena-tgv.html|title=Barcelona estrena TGV|publisher=[[Avui]]|date=9 February 2008|access-date=11 July 2011|language=ca|archive-url=https://web.archive.org/web/20230423065103/https://www.elpuntavui.cat/barcelona.html|archive-date=23 April 2023}}</ref><ref>{{Cite web|url=http://www.catalannewsagency.com/politics/item/the-last-high-speed-railway-stretch-between-barcelona-and-france-has-finally-been-unveiled-after-years-of-delays|title=The last High Speed railway stretch between Barcelona and France has finally been unveiled after years of delays|publisher=Catalan News Agency|date=8 January 2013|access-date=27 January 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140410223210/http://www.catalannewsagency.com/politics/item/the-last-high-speed-railway-stretch-between-barcelona-and-france-has-finally-been-unveiled-after-years-of-delays|archive-date=10 April 2014}}</ref>[[Fail:Barcelona_-_Estación_de_Sants_y_Hotel_Barceló_Sants_2.jpg|pisi|Barcelona pearaudteejaam Estació de Sants]]Barcelona ulatuslik kohalik ühistranspordivõrk hõlmab [[Metroo|metrood]], bussivõrku, piirkondlikku raudteed, tramme, [[Köisraudtee|funikulööre]], köis- ja [[Ratasajamiga raudtee|ratasajamiga raudteid]]. Võrke ja liine haldavad mitu ettevõtet, kuid need on integreeritud koordineeritud piletisüsteemi, mida haldab Autoritat del Transport Metropolità (ATM). Süsteem on jagatud piletitsoonideks (1–6) ja saadaval on mitmesugused ühiskaardid.<ref>{{Cite web|url=http://www.tmb.cat/en/abonaments-integrats|title=Integrated travel cards – Transports Metropolitans de Barcelona|website=tmb.cat|access-date=19 December 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20160824054620/http://www.tmb.cat/en/abonaments-integrats|archive-date=24 August 2016}}</ref> Mägistele aladele viivad funikulöörid, köisraudteed ja ratasajamiga raudteed: Ferrocarrils de la Generalitat de Catalunya (FGC) käitab Tibidabo mäele viivat Funicular de Tibidabot ja Funicular de Vallvidrerat, Transports Metropolitans de Barcelona (TMB) aga Montjuïcile viivat Funicular de Montjuïci. Montjuïci kindlust teenindab Montjuïci köisraudtee ning üle sadama kulgeb Port Velli õhutramm. [[Barcelona metroo|Barcelona metroovõrk]] koosneb 12 liinist, mida tähistab L-täht koos liininumbri ja eraldi värviga: kaheksat liini käitab eraldi rööbasteel TMB, nelja liini FGC; osa neist jagab rööpaid RENFE linnalähiliinidega. Linna läbivad ka mitu RENFE Rodalies de Catalunya piirkondlikku raudteeliini. === Trammid === [[Fail:Clp_20060615_Tw_16_Carrer_d'Adolf_Florensa.jpg|pisi|Barcelona tramm|vasakul]] Linna kahte nüüdisaegset trammisüsteemi Trambaix ja Trambesòs käitab TRAMMET.<ref>{{Cite web|url=http://w3.bcn.es/V01/Serveis/Noticies/V01NoticiesLlistatNoticiesCtl/0,2138,1653_35144087_1_573780100,00.html?accio=detall&home=HomeBCN&nomtipusMCM=Noticia|title=News related with the council plans for the tram network union|publisher=W3.bcn.es|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20091003195712/http://w3.bcn.es/V01/Serveis/Noticies/V01NoticiesLlistatNoticiesCtl/0%2C2138%2C1653_35144087_1_573780100%2C00.html?accio=detall&home=HomeBCN&nomtipusMCM=Noticia|archive-date=3 October 2009}}</ref> Ajalooline trammiliin Tramvia Blau sõidab metrooliini 7 ja Tibidabo funikulööri vahel.<ref>{{Cite web|url=http://www.tmb.net/en_US/barcelona/moute/planols/planotramviablau.jsp|title=Information of Tramvia Blau|publisher=Tmb.net|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20091224023817/http://www.tmb.net/en_US/barcelona/moute/planols/planotramviablau.jsp|archive-date=24 December 2009}}</ref> === Bussid === Barcelonas on ulatuslik kohalik, linnadevaheline ja ööbussivõrk. Enamikku kohalikke liine käitab TMB, osa liine aga eraettevõtted, mis tegutsevad siiski ATM-i piletisüsteemis. Ööbussid sõidavad 15–20-minutilise intervalliga kella 22.20 ja 6.00 vahel; liine on 21, neist 19 läbib Plaça de Catalunyat, kus saab teistele liinidele ümber istuda. Eraldi erabussiliin Aerobús ühendab lennujaama kesklinnaga ja kasutab oma piletisüsteemi. 1992. aasta olümpiamängudeks renoveeritud endine raudteejaam Estació del Nord (Põhjajaam) on nüüd kaug- ja piirkondlike bussiliinide lõppjaam. === Teed === [[Fail:085_Ronda_de_Dalt_(Barcelona),_des_del_pont_de_l'avinguda_del_Tibidabo.jpg|pisi|B-20 kiirtee Barcelonas]]Barcelonat läbivad kolm rahvusvahelist maanteed: Vahemere rannikul kulgev E15, Madridi ja Lissaboni suunduv E90 ning Pariisi suunduv E09. Linna ümbritsevad kolm poolringteed: mäepoolne Ronda de Dalt (B-20), rannikuäärne Ronda del Litoral (B-10) ja Ronda del Mig.<ref>{{Cite web|url=http://www.bcn.es/turisme/english/turisme/rutes/rondes_fr.htm|title=The covered Rondes (by-pass)|publisher=Bcn.es|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20090516235933/http://www.bcn.es/turisme/english/turisme/rutes/rondes_fr.htm|archive-date=16 May 2009}}</ref> Linna peamised liiklussooned on diagonaalselt linna läbiv Avinguda Diagonal, Glòriesi juurde viiv ja Avinguda Diagonaliga ühenduv Avinguda Meridiana ning linna idast läände läbiv Gran Via de les Corts Catalanes. Kuulus La Rambla puiestee ei ole enam oluline sõidutee, kuid on endiselt tähtis jalakäijate tänav.[[Fail:14-08-06-barcelona-RalfR-222.jpg|pisi|Kaks tüüpilist Barcelona taksot|vasakul]] === Taksod === Barcelonas on enam kui 10 000 autoga [[Takso|taksopark]], mida reguleerib Institut Metropolità del Taxi (Suurlinnapiirkonna Taksoinstituut). Enamik tegevuslubadest kuulub füüsilisest isikust ettevõtjatest juhtidele. Musta-kollase värvilahenduse tõttu on taksod kergesti äratuntavad; neid saab võtta taksopeatustest, tänaval peatada, tellida telefoni teel või rakenduse kaudu.<ref>{{Cite web|url=http://www.barcelona.com/barcelona_city_guide/all_about/taxis_in_barcelona|title=Barcelona Taxi Information|website=Barcelona.com|access-date=28 January 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140202102147/http://www.barcelona.com/barcelona_city_guide/all_about/taxis_in_barcelona|archive-date=2 February 2014}}</ref> 22. märtsil 2007<ref>{{Cite web|url=http://www.bicing.com/noticias/detalle_noticia.php?TU5fTk9USUNJQVM%3D&Ng%3D%3D&MQ%3D%3D|title=Noticies: Data d'inici 22 de març a les 14:00 h. Pots realitzar l'alta al servei a partir del dia 16/03/07|publisher=Bicing|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20071029155839/http://www.bicing.com/noticias/detalle_noticia.php?TU5fTk9USUNJQVM=&Ng=%3D&MQ=%3D|archive-date=29 October 2007}}</ref> käivitas Barcelona linnavalitsus jalgrattateenuse Bicing, mida käsitatakse ühistranspordina ja millel on üle 400 jaama.<ref>{{Cite web|url=http://www.bicing.com/modulos/modulos.php?TU5fSU5GT1JNQUNJT04%3D&NA%3D%3D&Nw%3D%3D|title=Què és|publisher=Bicing|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20100125090551/http://www.bicing.com/modulos/modulos.php?TU5fSU5GT1JNQUNJT04=&NA=%3D&Nw=%3D|archive-date=25 January 2010}}</ref> Teenus osutus edukaks: kolme kuuga liitus 50 000 kasutajat.<ref>{{Cite web|url=http://www.bicing.com/noticias/detalle_noticia.php?TU5fTk9USUNJQVM%3D&Ng%3D%3D&MzA%3D|title=Notícies: El Biking ja té més de 50.000 abonats|publisher=Biking|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20091003183507/http://www.bicing.com/noticias/detalle_noticia.php?TU5fTk9USUNJQVM=&Ng=%3D&MzA=|archive-date=3 October 2009}}</ref> [[Fail:Casa_Milà_-_Barcelona,_Spain_-_Jan_2007.jpg|pisi|[[Casa Milà]]|vasakul]] == Vaatamisväärsused == [[Fail:Sagrada_Familia,_Barcelona_(P1170666).jpg|pisi|[[Sagrada Família]] kirik öösel]] [[Fail:Barcelona_Cathedral_(original).jpg|pisi|Barcelona katedraal]] [[Fail:Palau_de_la_Música_Catalana-Palace_of_Catalan_Music_(Image_2).jpg|pisi|Palau de la Música Catalana kontserdisaal]] Barri Gòtic (katalaani keeles "gooti kvartal") on vanalinna keskus. Paljud hooned pärinevad keskajast, mõned isegi Rooma-aegsest Barcelonast. Katalaani modernistlik arhitektuur ([[juugend]]) arenes aastatel 1885–1950 ja jättis linna olulise pärandi; mitu hoonet kuulub maailmapärandi nimistusse. Eriti tähelepanuväärne on arhitekt [[Antoni Gaudí]] looming, mida võib näha kogu linnas. Tema tuntuim teos on hiiglaslik [[Sagrada Família]] kirik, mida ehitatakse 1882. aastast ja rahastatakse eraannetustest. 2026. aastal valmis kiriku kesktorni välisosa, kuid ehitus- ja viimistlustööd jätkuvad. Barcelonas asus [[Ludwig Mies van der Rohe|Mies van der Rohe]] Saksamaa jaoks 1929. aasta maailmanäituseks projekteeritud Barcelona paviljon, millest sai modernistliku arhitektuuri sümbol ning van der Rohe aforismide "vähem on rohkem" ja "jumal on detailides" kehastus.<ref name="Rybczynski2001">{{Cite book|last=Witold Rybczynski|year=2001|title=The Look of Architecture|publisher=Oxford University Press|isbn=978-0-19-515633-1|pages=[https://archive.org/details/lookofarchitectu00rybc/page/n111 94]–|url=https://archive.org/details/lookofarchitectu00rybc|url-access=registration}}</ref> Paviljon oli mõeldud ajutise ehitisena ja lammutati vähem kui aasta pärast valmimist. 1986. aastal ehitati Barcelonasse Hispaania arhitektide projekteeritud nüüdisaegne rekonstruktsioon. 1999. aastal pälvis Barcelona oma arhitektuuri eest [[Briti Arhitektide Kuninglik Instituut|RIBA]] [[Kuninglik kuldmedal|kuningliku kuldmedali]]; see on ainus kord, kui auhinna on saanud linn, mitte arhitekt.<ref>{{Cite web|url=http://www.architecture.com/Files/RIBATrust/Awards/RoyalGoldMedal/Royal%20Gold%20Medallists%201848%20-%202008.pdf|title=RIBA Royal Gold Medallists|publisher=RIBA|access-date=28 January 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140202101307/http://www.architecture.com/Files/RIBATrust/Awards/RoyalGoldMedal/Royal%20Gold%20Medallists%201848%20-%202008.pdf|archive-date=2 February 2014}}</ref> Linnas asub mitu [[UNESCO]] maailmapärandi nimistusse kantud vaatamisväärsust. === Ajaloolised hooned ja monumendid === * [[Sagrada Família]] basiilika, Barcelona sümbol * Lluís Domènech i Montaneri projekteeritud Palau de la Música Catalana ja Hospital de Sant Pau * [[Antoni Gaudí]] teosed, sealhulgas [[Güelli park]], Palau Güell, [[Casa Milà]] (La Pedrera), Casa Vicens, Sagrada Família sünnifassaad ja krüpt, [[Casa Batlló]] ning Colònia Güelli kiriku krüpt * Barcelona katedraal ehk Püha Risti ja Püha Eulalia katedraal (gooti stiilis) * Gooti stiilis Santa Maria del Mari basiilika * Gooti stiilis Santa Maria del Pi basiilika * Romaani stiilis Sant Pau del Campi kirik * Palau Reial Major, [[Barcelona krahv|Barcelona krahvide]] ja hilisemate [[Aragóni kuningriik|Aragóni kuningate]] keskaegne residents * Kuninglik laevatehas (gooti stiilis) * Pedralbesi klooster (gooti stiilis) * Kolumbuse monument * [[Arc de Triomf]], 1888. aasta Barcelona maailmanäituse sissepääsuks ehitatud [[Võidukaar|triumfikaar]] * Tibidabo tipus asuv Jeesuse Pühima Südame lepituskirik * [[Barcelona Ülikool|Barcelona Ülikooli]] ajalooline hoone === Muuseumid === [[Fail:Barcelona_-_Museu_d'Art_Contemporani_de_Barcelona_(MACBA).jpg|pisi|Barcelona Kaasaegse Kunsti Muuseum|vasakul]] [[Fail:Palau_Nacional_Barcelona_Pano_2013.jpg|pisi|Kataloonia Riiklik Kunstimuuseum paistab silma [[Romaani kunst|romaani maalikunsti]] koguga|vasakul]] Barcelonas on palju muuseume, mis käsitlevad eri valdkondi ja ajastuid. Kataloonia Riiklikul Kunstimuuseumil on tuntud [[Romaani kunst|romaani kunsti]] kogu, Barcelona Kaasaegse Kunsti Muuseum keskendub aga 1945. aasta järgsele Kataloonia ja Hispaania kunstile. Fundació Joan Mirós, Picasso muuseumis ja Fundació Antoni Tàpiesis on vastavalt [[Joan Miró]], [[Pablo Picasso]] ja [[Antoni Tàpies|Antoni Tàpiesi]] olulised teosed; Fundació Vila Casasele kuuluv Can Framisi Muuseum keskendub 1960. aasta järgsele Kataloonia kunstile. Ajalugu ja arheoloogiat käsitlevad näiteks Barcelona Ajaloomuuseum (MUHBA), Kataloonia Ajaloomuuseum, Kataloonia Arheoloogiamuuseum, Barcelona Meremuuseum, Barcelona Muusikamuuseum ja eraomandis Barcelona Egiptuse Muuseum. Barcelona Erootikamuuseum on üks omapärasemaid muuseume, [[CosmoCaixa Barcelona|CosmoCaixa]] aga teadusmuuseum, mis pälvis 2006. aastal [[Euroopa aasta muuseum|Euroopa aasta muuseumi]] auhinna.<ref>{{Cite web|url=https://www.europeanforum.museum/en/winners/the-emya/|title=The European Museum of the Year|website=European Forum|access-date=13 April 2023|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20230413051044/https://www.europeanforum.museum/en/winners/the-emya/|archive-date=13 April 2023}}</ref> Kataloonia Matemaatikamuuseumis käsitletakse matemaatikat praktilisest ja mängulisest vaatepunktist. 1882. aastal asutatud Barcelona Loodusteaduste Muuseumiga liideti 2011. aastal Martorelli Muuseum (aastatel 1924–2010 geoloogiamuuseum), Kolme Draakoni lossis asuv Laboratori de Natura (aastatel 1920–2010 zooloogiamuuseum), 1930. aastal asutatud Barcelona Ajalooline Botaanikaaed ja 1999. aastal asutatud Barcelona Botaanikaaed. Mõlemad botaanikaaiad kuuluvad Barcelona Botaanikainstituudi koosseisu. FC Barcelona Muuseum on Kataloonia populaarsuselt kolmas turismiobjekt, 2013. aastal külastas seda 1,51 miljonit inimest.<ref>{{Cite web|url=https://www.catalannews.com/culture/item/catalan-museums-received-21-5-million-visitors-in-2013|title=Catalan museums received 21.5 million visitors in 2013|website=www.catalannews.com|access-date=9 November 2021|language=en-gb}}</ref> [[Fail:Parc_guell_-_panoramio.jpg|pisi|[[Güelli park]]]] === Pargid === [[Fail:Parc_de_la_Ciutadella_Barcelona_Mai_2013.jpg|pisi|Parc de la Ciutadella La Barcelonetast põhja pool|vasakul]] Barcelonas on 60 munitsipaalparki, millest 12 on ajaloolised, 5 temaatilised ehk botaanilised, 45 linnapargid ja 6 metsapargid.<ref>{{Cite web|last=Parcs i Jardins, Institut Municipal|url=http://www.bcn.es/parcsijardins/cat/parcs/pa_mapa.htm|title=Parcs i Jardins> Els Parcs> Els Parcs de Barcelona|publisher=Bcn.es|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20100105064630/http://www.bcn.es/parcsijardins/cat/parcs/pa_mapa.htm|archive-date=5 January 2010}}</ref> Need ulatuvad väikestest taskuparkidest suurte puhkealadeni. Ainuüksi linnapargid katavad 10% linna territooriumist ehk 549,7 ha.<ref name="guies_estadistiques" /><ref>{{Cite web|last=Parcs i Jardins, Institut Municipal|url=http://www.bcn.es/parcsijardins/cat/parcs/pa_his_ciu.htm|title=Parcs i Jardins> Els Parcs> Història> La ciutat i el verd|publisher=Bcn.es|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20091003183148/http://www.bcn.es/parcsijardins/cat/parcs/pa_his_ciu.htm|archive-date=3 October 2009}}</ref><ref>{{Cite web|last=Parcs i Jardins, Institut Municipal|url=http://www.bcn.es/parcsijardins/cat/parcs/pa_his_demo.htm|title=Parcs i Jardins> Els Parcs> Història> La democràcia|publisher=Bcn.es|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20090331111427/http://www.bcn.es/parcsijardins/cat/parcs/pa_his_demo.htm|archive-date=31 March 2009}}</ref> Barcelona parkidest suurim on Montjuïc, mis hõlmab samanimelisel mäel 203 ha ning kuhu kuuluvad muu hulgas Barcelona Botaanikaaed ja Mossèn Costa i Llobera aiad. Suuremad pargid on Parc de la Ciutadella (vana tsitadelli kohal; seal asuvad [[Kataloonia parlament|parlamendihoone]], loomaaed ja mitu muuseumi), Guinardó park, Gaudí projekteeritud [[Güelli park]], Oreneta lossipark, Diagonal Mari park, Nou Barrisi keskpark, Can Dragó spordipark, Poblenou park ja Labürindipark.<ref name="guies_estadistiques" /> Väiksemate parkide seas on Parc de les Aigües. Osa Collserola pargist jääb linna piiresse. Üks Euroopa suurimaid kuurorte PortAventura World asub linnast tunnise autosõidu kaugusel. Linnas asub ka Tibidabo mäel paiknev Tibidabo lõbustuspark. [[Fail:W_hotel_(7448603868).jpg|pisi|La Barceloneta]] === Rannad === Barcelona rannad olid [[National Geographic|National Geographicu]]<ref name="NationalGeographic" /> ja [[Discovery Channel|Discovery Channeli]]<ref name="DiscoveryChannel">''Worlds Best Beaches''. Discovery Channel, 2005. {{YouTube|8bdvj5gubnA}}</ref> koostatud maailma kümne parima linnaranna edetabelis esikohal. Barcelona liivarandade kogupikkus on 4,5 km. Sant Sebastià, Barceloneta ja Somorrostro rannad (igaüks 1100 m pikk)<ref name="guies_estadistiques" /> on Barcelona suurimad, vanimad ja külastatuimad rannad. Olümpiasadam eraldab neid teistest linnarandadest (Nova Icària, Bogatell, Mar Bella, Nova Mar Bella ja Llevant, pikkusega 400–640 m), mis avati linna ümberkujundamise tulemusel [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992. aasta suveolümpiamängudeks]], kui lammutati palju tööstushooneid. Tänapäeval tuuakse randadesse liiva juurde, sest tormid viivad seda minema. 2004. aasta ülemaailmsest kultuuride foorumist jäi linna rannajoone idapoolseimasse ossa suur betoonist ujumisala. Hiljem sai Llevantist esimene rand, kuhu lubati suvehooajal koeri. == Rahvusvahelised suhted == === Sõsarlinnad ja sõpruslinnad === Barcelona [[Sõpruslinn|sõpruslinnad]] on:<ref name="twins">{{Cite web|url=http://ajuntament.barcelona.cat/relacionsinternacionalsicooperacio/ca/barcelona-en-el-mon|title=Direcció de Relacions Internacionals|publisher=Barcelona|website=ajuntament.barcelona.cat|access-date=2 August 2020|language=ca|archive-url=https://web.archive.org/web/20160917092315/http://ajuntament.barcelona.cat/relacionsinternacionalsicooperacio/ca/barcelona-en-el-mon|archive-date=17 September 2016}}</ref> {{div col|colwidth=20em}} * [[Antwerpen]], Belgia (1997) * [[Ateena]], Kreeka (1999) * [[Boston]], USA (1983) * [[Busan]], Lõuna-Korea (1983) * [[Köln]], Saksamaa (1984) * [[Dublin]], Iirimaa (1998) * [[Gaza City]], Palestiina (1998) * [[Havana]], Kuuba (1993) * [[Istanbul]], Türgi (1997) * [[Kobe]], Jaapan (1993) * [[Monterrey]], Mehhiko (1977) * [[Montevideo]], Uruguay (1985) * [[Montpellier]], Prantsusmaa (1963) * [[Rio de Janeiro]], Brasiilia (1972) * [[San Francisco]], USA (2010) * [[São Paulo]], Brasiilia (1985) * [[Sarajevo]], Bosnia ja Hertsegoviina (2000) * [[Shanghai]], Hiina (2001) * [[Tunis]], Tuneesia (1969) * [[Valparaíso]], Tšiili (2001) {{div col end}} [[Peterburi]] ja [[Tel Aviv|Tel Aviviga]] on sõpruslinnasuhted peatatud.<ref>{{Cite web |url=https://metropoliabierta.elespanol.com/el-pulso-de-la-ciudad/barcelona-mantiene-hermanamiento-con-ciudades-emiratos-arabes-cuba-china_68390_102.html |website=Metrópoli Abierta |via=[[El Español]] |date=9 February 2023 |first=Alba |last=Carnicé |title=Barcelona mantiene el hermanamiento con ciudades de Emiratos Árabes, Cuba y China |access-date=11 April 2026 |archive-date=25 February 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230225134501/https://metropoliabierta.elespanol.com/el-pulso-de-la-ciudad/barcelona-mantiene-hermanamiento-con-ciudades-emiratos-arabes-cuba-china_68390_102.html |url-status=dead }}</ref><ref>{{cite web |title=Barcelona re-establishes twin city relations with Tel Aviv, suspended by Colau |url=https://www.elnacional.cat/en/politics/barcelona-re-establishes-twin-city-relations-tel-aviv-colau_1086444_102.html |website=ElNacional.cat |date=1 September 2023 |language=en |access-date=3 September 2023 |archive-date=3 September 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230903150038/https://www.elnacional.cat/en/politics/barcelona-re-establishes-twin-city-relations-tel-aviv-colau_1086444_102.html |url-status=live }}</ref><ref>{{cite web |title=Barcelona vuelve a suspender las relaciones con Israel "hasta un alto el fuego definitivo" en Gaza |url=https://www.publico.es/politica/barcelona-vuelve-suspender-relaciones-israel-alto-fuego-definitivo-gaza.html |website=Publico |date=24 November 2023 |language=es |access-date=21 July 2024 }}</ref> === Muud partnerlinnad === Barcelona teeb koostööd ka järgmiste linnadega:<ref name="twins" /> {{div col|colwidth=20em}} * [[Amman]], Jordaania * [[Guangzhou]], Hiina * [[Isfahan]], Iraan * [[Kyoto]], Jaapan * [[Lampedusa]], Itaalia * [[Lesbos]], Kreeka * [[Maputo]], Mosambiik * [[New York City]], USA * [[Ningbo]], Hiina * [[Pariis]], Prantsusmaa * [[Rosario]], Argentina * [[Saïda]], Alžeeria * [[Seoul]], Lõuna-Korea * [[Tétouan]], Maroko * [[Torino]], Itaalia {{div col end}} == Kuulsaid barcelonalasi == * laulja [[Montserrat Caballé]] * laulja [[José Carreras]] * arhitekt [[Antoni Gaudí]] * kunstnik [[Joan Miró]] * ROK-i president [[Juan Antonio Samaranch]] * tennisist [[Arantxa Sánchez-Vicario]] == Vaata ka == * [[Torre Mapfre]] * [[Barcelona protsess]] * [[Barcelona mammutimuuseum]] * [[Massana kool]] * [[Montjuïci kalmistu]] == Viited == {{Viited|30em}} === Kirjandus === * Artikkel sisaldab teksti üldkasutatavast teosest: Smith, William, toim. (1854–1857). "Barcelona". ''Dictionary of Greek and Roman Geography''. London: John Murray. * "Barcelona". ''Gran Enciclopèdia Catalana''. Barcelona: Ed. Enciclopèdia Catalana S.A. * Busquets, Joan. ''Barcelona: The Urban Evolution of a Compact City''. Harvard University Press, 2006. 468 lk. * Marshall, Tim, toim. ''Transforming Barcelona''. Routledge, 2004. 267 lk. * Ramon Resina, Joan. ''Barcelona's Vocation of Modernity: Rise and Decline of an Urban Image''. Stanford University Press, 2008. 272 lk. == Välislingid == {{vikisõnastikus}} {{commonskat}} {{vikitsitaadid}} * [http://www.barcelona.cat/en/ Barcelona ametlik veebileht] * [http://www.spain.info/en/que-quieres/ciudades-pueblos/grandes-ciudades/barcelona.html Barcelona Hispaania ametlikus turismiportaalis] [[Kategooria:Hispaania linnad]] [[Kategooria:Sadamalinnad]] [[Kategooria:Barcelona| ]] ezl73bvoi9addt5xprpcna4hbg6vou9 7166454 7166445 2026-06-03T11:50:40Z Trebors 57925 /* Muuseumid */ 7166454 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Hispaania linnast; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Barcelona (täpsustus)]].}} {{linn | nimi = Barcelona | hääldus = barssel'oona | nimi1_keel = katalaani, hispaania | nimi1 = Barcelona | pilt_üldvaade = Aerial view of La Sagrada Familia, Barcelona, Spain (51227006134).jpg | lipp = Flag of Barcelona.svg | lipu_link = [[Barcelona lipp]] | vapp = Escut de Barcelona.svg | vapi_link = [[Barcelona vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Hispaania }} '''Barcelona''' on linn [[Hispaania]] kirderannikul, [[Kataloonia]] [[Autonoomne piirkond (Hispaania)|autonoomse piirkonna]] pealinn ja suurim linn ning rahvaarvult teine linn Hispaanias. Linnas elab 1,7 miljonit<ref name="population">{{Cite web|url=https://www.ine.es/jaxiT3/Tabla.htm?t=68538&L=1|title=Annual population census 2021-2024|publisher=[[National Statistics Institute (Spain)|INE]]}}</ref> ja linnastus 5,7 miljonit inimest, mis teeb sellest [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] (EL) rahvaarvult viienda linnastu [[Pariis|Pariisi]], [[Ruhri linnastu|Ruhri]] piirkonna, [[Madrid|Madridi]] ja [[Milano]] järel.<ref name="demographia">{{Cite web |url=https://www.demographia.com/db-worldua.pdf |title=Demographia World Urban Areas |publisher=Demographia |access-date=30. aprill 2026 |language=en}}</ref> See on üks [[Vahemeri|Vahemere]] piirkonna suurimaid linnu, asudes [[Llobregati jõgi|Llobregati]] ja [[Besòs|Besòsi]] jõgede suudmete vahel ning Serra de Collserola mäestikust idas. Pärimuse kohaselt asutasid Barcelona kas [[Foiniikia|foiniiklased]] või kartaagolased, kel olid Kataloonia rannikul kaubanduspunktid.<ref name="britannica.com">{{Cite web|url=https://www.britannica.com/place/Barcelona/History|title=Barcelona - Catalan, Mediterranean, Architecture {{!}} Britannica|website=www.britannica.com|date=28 July 2024|access-date=29 July 2024|language=en}}</ref> Keskajal sai linnast [[Barcelona krahvkond|Barcelona krahvkonna]] pealinn. Pärast ühinemist [[Aragóni kuningriik|Aragóni kuningriigiga]] [[Aragóni kroon|Aragóni krooniks]] jäi Barcelona Kataloonia vürstiriigi pealinnaks ning sai Aragóni krooni tähtsaimaks linnaks, kuni [[Valencia]] selle varauusajal varju jättis. Linnast sai [[Kataloonia iseseisvusliikumine|Kataloonia separatismi]] keskus ning 17. sajandil [[Kataloonia ülestõus|Kataloonia ülestõusu]] ajal ja aastatel 1812–1814 [[Napoleon I|Napoleoni]] ajal kuulus see [[Prantsusmaa|Prantsusmaale]]. 19. sajandil ja 20. sajandi algul linn industrialiseerus ning kujunes [[Töölisliikumine|töölisliikumise]] oluliseks keskuseks. Barcelonast sai 1931. aastal autonoomse Kataloonia pealinn ning 1936. aasta Hispaania revolutsiooni ajal oli see Kataloonia revolutsiooniliste sündmuste keskus, kuni frankistid linna 1939. aastal vallutasid. Pärast [[Hispaania üleminekuperiood|Hispaania üleminekut demokraatiale]] 1970. aastatel sai Barcelonast taas autonoomse Kataloonia pealinn. Barcelona on rikkaliku kultuuripärandiga linn, oluline kultuurikeskus ja turismisihtkoht. Eriti tuntud on [[Antoni Gaudí]] ja Lluís Domènech i Montaneri [[UNESCO maailmapärand Hispaanias|UNESCO maailmapärandi nimistusse]] kuuluv arhitektuurilooming. Linnas asuvad kaks Hispaania mainekamat ülikooli ([[Barcelona Ülikool]] ja Pompeu Fabra Ülikool) ja [[Vahemere Liit|Vahemere Liidu]] peakorter. Linn on tuntud [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992. aasta suveolümpiamängude]] ning rahvusvaheliste konverentside, messide ja spordivõistluste korraldajana. Barcelona on [[Pürenee poolsaar|Pürenee poolsaare]] oluline kultuuri-, majandus- ja finantskeskus<ref>{{Cite web|url=http://www.atkearney.com/documents/10192/dfedfc4c-8a62-4162-90e5-2a3f14f0da3a|title=2012 Global Cities Index|access-date=30 March 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20131020223227/http://www.atkearney.com/documents/10192/dfedfc4c-8a62-4162-90e5-2a3f14f0da3a|archive-date=20 October 2013}}</ref> ning Hispaania peamine [[biotehnoloogia]]keskus.<ref>{{Cite book|year=2014|title=Effective Technology Transfer In Biotechnology: Best Practice Case Studies In Europe|publisher=[[Imperial College Press]]|isbn=9781783266821|page=198|access-date=13 September 2020|url=https://books.google.com/books?id=8Nq3CgAAQBAJ&pg=PA198|editor-last=Uecke|editor-first=Oliver|editor-last2=De Cock|editor-first2=Robin|editor-last3=Crispeels|editor-first3=Thomas|editor-last4=Clarysse|editor-first4=Bart|archive-url=https://web.archive.org/web/20230423065057/https://books.google.com/books?id=8Nq3CgAAQBAJ&pg=PA198|archive-date=23 April 2023}}</ref> Globalization and World Cities Research Network liigitab Barcelona Beta+ kategooria [[Maailmalinn|maailmalinnaks]].<ref name="gawc2020">{{Cite web|url=https://www.lboro.ac.uk/gawc/world2020t.html|title=The World According to GaWC 2020|publisher=Globalization and World Cities|website=GaWC - Research Network|access-date=31 August 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200824031341/https://www.lboro.ac.uk/gawc/world2020t.html|archive-date=24 August 2020}}</ref> Barcelona on oluline transpordisõlm: Barcelona sadam on üks Euroopa suurimaid meresadamaid ja reisijate arvult Euroopa suurim sadam,<ref name="StatServ2014">{{Cite web|url=http://content.portdebarcelona.cat/cntmng/d/d/workspace/SpacesStore/1c206b0a-4787-49d8-9c8c-0563aa71719f/PortBcnTrafic2013_12_en.pdf|title=Port of Barcelona traffic statistics Accumulated data December 2013|publisher=Statistics Service|access-date=14 June 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140614141353/http://content.portdebarcelona.cat/cntmng/d/d/workspace/SpacesStore/1c206b0a-4787-49d8-9c8c-0563aa71719f/PortBcnTrafic2013_12_en.pdf|archive-date=14 June 2014|page=6}}</ref> [[Barcelona El Prati lennujaam]] teenindab aastas üle 50 miljoni reisija,<ref name="AENA2018">{{Cite web|url=http://www.aena.es/csee/ccurl/463/358/12.Estadisticas_Diciembre_2018.pdf|title=AENA December 2018 Report|date=14 January 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190115023002/http://www.aena.es/csee/ccurl/463/358/12.Estadisticas_Diciembre_2018.pdf|archive-date=15 January 2019}}</ref> linnal on ulatuslik maanteevõrk ja kiirraudteeühendus Prantsusmaa ja muu Euroopaga.<ref>{{Cite web|url=http://www.europapress.es/economia/transportes-00343/noticia-economia-ave-reyes-inauguraran-ave-valencia-principes-conexion-albacete-20101210123611.html|title=First commercial trips|publisher=Europapress.es|date=10 December 2010|access-date=30 March 2014|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20140410223618/http://www.europapress.es/economia/transportes-00343/noticia-economia-ave-reyes-inauguraran-ave-valencia-principes-conexion-albacete-20101210123611.html|archive-date=10 April 2014}}</ref> == Nimed == Nimi Barcelona pärineb vanast ibeeriakeelsest nimest Baŕkeno, mis esineb ibeeria kirjas muistsel mündikirjal kujul [[Fail:Barkeno.png|34x34px|Barkeno in Levantine Iberian script|alt=Baŕkeno Levandi ibeeria kirjas]], [[Vanakreeka keel|vanakreeka]] allikates kujul {{Keel|grc|Βαρκινών}} (Barkinṓn)<ref name="Schütte1917">{{Cite book|last=Schütte|first=Gudmund|year=1917|title=Ptolemy's Maps of Northern Europe: A Reconstruction of the Prototypes|publisher=H. Hagerup|page=[https://archive.org/details/ptolemysmapsofno00schrich/page/n66 45]|access-date=6 November 2015|url=https://archive.org/details/ptolemysmapsofno00schrich}}</ref> ning [[Ladina keel|ladina]] keeles Barcino,<ref>{{Cite book|last=Smith|first=Sir William|year=1854|title=Dictionary of Greek and Roman Geography: Abacaenum-Hytanis|publisher=Little, Brown and Company|location=Boston, Massachusetts|page=378|url=https://archive.org/details/dictionarygreek16smitgoog}}</ref> Barcilonum ja Barcenona.<ref name="Parthey1848">{{Cite book|last=Parthey|first=Gustav|author-link=Gustav Parthey|year=1848|title=Itinerarium Antonini Avgvsti et Hierosolymitanvm: ex libris manvscriptis|publisher=F. Nicolai|page=[https://archive.org/details/bub_gb_s0oMAAAAYAAJ/page/n230 188]|access-date=6 November 2015|url=https://archive.org/details/bub_gb_s0oMAAAAYAAJ}}</ref><ref name="WesselingGrammarian1735">{{Cite book|last=Wesseling|first=Petrus|year=1735|title=Vetera Romanorum itineraria, /: sive Antonini Augusti Itinerarium|publisher=apud J. Wetstenium & G. Smith|page=390|access-date=6 November 2015|url=https://books.google.com/books?id=iIJBAAAAcAAJ&pg=PA390|last2=Hierocles (The Grammarian)|archive-url=https://web.archive.org/web/20151231210118/https://books.google.com/books?id=iIJBAAAAcAAJ&pg=PA390|archive-date=31 December 2015}}</ref><ref name="Cook1910">{{Cite book|last=Cook|first=Joel|year=1910|title=The Mediterranean and Its Borderlands|page=[https://archive.org/details/mediterraneanan01cookgoog/page/n412 334]|access-date=6 November 2015|url=https://archive.org/details/mediterraneanan01cookgoog}}</ref> Teiste allikate järgi võis linn saada nime [[Kartaago]] väejuhi Hamilkar Barkase järgi, kes olevat linna rajanud 3. sajandil eKr,<ref name="britannica.com" /><ref>{{Cite web|url=http://www.etymonline.com/index.php?term=Barcelona|title=Online Etymology Dictionary|publisher=Etymonline.com|access-date=14 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20140409161819/http://www.etymonline.com/index.php?term=Barcelona|archive-date=9 April 2014}}</ref> kuid puuduvad tõendid, et linna antiikaegne nimi Barcino oleks olnud seotud Hamilkari Barkidide suguvõsaga.<ref name="Corporation1957">{{Cite book|last=P.F. Collier & Son Corporation|year=1957|title=Collier's Encyclopedia|publisher=Collier|page=48|access-date=14 May 2016|url=https://books.google.com/books?id=UpQVAQAAMAAJ&q=%22Barcino%22|archive-url=https://web.archive.org/web/20160514053025/https://books.google.com/books?id=UpQVAQAAMAAJ&q=%22Barcino%22|archive-date=14 May 2016}}</ref> [[Keskaeg|Keskajal]] tunti linna mitme nimekuju all: Barchinona, Barçalona, Barchelonaa ja Barchenona. Kohalikud kasutavad linna kohta mõnikord lühendit Barna. Barça tähistab ainult kohalikku jalgpalliklubi [[FC Barcelona]], mitte linna. Teine levinud lühend on BCN, mis on ka [[Barcelona El Prati lennujaam|Barcelona El Prati lennujaama]] [[IATA lennujaamakood|IATA kood]]. == Ajalugu == === Pärimuslik rajamine === Praeguse Barcelona kohal asunud varaseima asula päritolu on ebaselge. Leitud on varajase asula jäänuseid, sealhulgas haudu ja elamuid, mis pärinevad ajast enne 5000. aastat eKr.<ref>{{Cite web|last=Servei d'Arqueologia of Institut de Cultura de Barcelona|url=http://cartaarqueologica.bcn.cat/989|title=Caserna de Sant Pau del Camp|publisher=Ajuntament de Barcelona|website=CartaArqueologica|access-date=2 May 2016|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20160303224118/http://cartaarqueologica.bcn.cat/989|archive-date=3 March 2016|page=Description and Historical Notes}}</ref> Kreeka mütoloogias omistatakse Barcelona rajamine Heraklesele. === Puunia-aegne Barcelona === Pärimuse kohaselt asutasid Barcelona puunia ehk [[foiniikia]] asukad, kellel olid Kataloonia rannikul kaubanduspunktid.<ref name="britannica.com" /><ref>{{Cite book|last=López-Ruiz|first=Carolina|date=2022|title=The Oxford Handbook of the Phoenician and Punic Mediterranean|publisher=Oxford University Press|isbn=978-0-19-765442-2|language=en|url=https://books.google.com/books?id=GOXgEAAAQBAJ&dq=phoenician+history+of+barcelona&pg=PP1|last2=Doak|first2=Brian R.}}</ref><ref>{{Cite book|last=Bierling|first=Marilyn R.|date=2002|title=The Phoenicians in Spain: An Archaeological Review of the Eighth-sixth Centuries B.C.E. : a Collection of Articles Translated from Spanish|publisher=Eisenbrauns|isbn=978-1-57506-056-9|language=en|url=https://books.google.com/books?id=VKISiDr6CnMC&q=barcelona&pg=PA155|last2=Gitin|first2=Seymour}}</ref> Osa ajaloolasi seostab linna rajamist otseselt [[Kartaago]] väejuhi Hamilkar Barkasega, [[Hannibal|Hannibali]] isaga, kes olevat 3. sajandil eKr nimetanud linna oma perekonna järgi Barcinoks,<ref name="britannica.com" /> kuid see teooria on vaidlustatud.<ref name="Corporation1957" /> Kartaago impeeriumi võimu all olnud Barcelona piirkond oli Puunia [[Eivissa|Ibiza]] läheduse tõttu oluline kaubanduskoht. Montjuïci jalamilt on leitud 3. sajandist eKr pärinevaid münte, millel on ibeeria keeles vanas kirjas nimi Bárkeno. Selle põhjal on oletatud, et laietaanid (praeguse Barcelona alal elanud rooma-eelne ibeeria rahvas) nimetasid seda piirkonda Bàrkenoks ("tasandike paik"; ''barrke'' tähendab "tasandikku" või "terrassi").<ref>{{Cite web|url=https://www.barcelonacheckin.com/en/r/barcelona_tourism_guide/photo-articles/barcino-barcelona.php|title=From Barcino to Barcelona|access-date=16 September 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20230401191847/https://www.barcelonacheckin.com/en/r/barcelona_tourism_guide/photo-articles/barcino-barcelona.php|archive-date=1 April 2023}}</ref> === Rooma-aegne Barcelona === [[Fail:Barcino_marble_barcelona.jpg|vasakul|pisi|Rooma kolooniale Barcinole pühendatud umbes aastast 110–130 pKr pärinev marmortahvel Barcelona ajaloomuuseumis]] Umbes 15. aastal eKr kujundasid [[Rooma keisririik|roomlased]] linna ümber ''castrum''<nowiki/>'iks (Rooma sõjaväelaagriks), mille keskmes oli Mons Taber, väike küngas Kataloonia valitsuspalee ja raekoja hoonete lähedal. Rooma foorum asus Cardo Maximuse ja Decumanus Maximuse ristumiskohas, praeguse Plaça de Sant Jaume kohal. Seega on linna ja [[Kataloonia]] poliitiline keskus püsinud samas kohas üle 2000 aasta. Rooma ajal oli see koloonia lisanimega Faventia ehk täisnimega Colonia Faventia Julia Augusta Pia Barcino või Colonia Julia Augusta Faventia Paterna Barcino. [[Pomponius Mela]] mainib seda piirkonna väikelinnade seas, ilmselt seetõttu, et naaberlinn Tarraco (tänapäeva [[Tarragona]]) jättis selle varju, kuid hilisemate autorite põhjal võib järeldada, et linn kasvas järk-järgult jõukamaks ja mõjukamaks tänu kaunile asukohale ja suurepärasele sadamale. Linn oli vabastatud riiklikest koormistest. Barcelonas vermiti oma münte; [[Galba]] ajast on osa neist säilinud. Barcelona ajaloomuuseumi (MUHBA) maa-aluses osas Plaça del Rei all on eksponeeritud olulised Rooma-aegsed säilmed; Rooma-aegne tänavavõrgustik on ajaloolise keskuse Barri Gòticu (gooti kvartali) planeeringus tänini nähtav. Osa säilinud Rooma linnamüüri fragmente on ehitatud katedraali müüridesse.<ref>{{Cite web|url=http://www.bluffton.edu/~sullivanm/spain/barcelona/walls/walls.html|title=Roman walls, Barcelona|publisher=Bluffton.edu|access-date=5 May 2009|archive-url=https://web.archive.org/web/20130723083724/http://www.bluffton.edu/~sullivanm/spain/barcelona/walls/walls.html|archive-date=23 July 2013}}</ref> Väidetavalt 343. aastal rajatud katedraali (Catedral Basílica Metropolitana de Barcelona) nimetatakse mõnikord ka La Seuks, mis tähendab katalaani keeles lihtsalt katedraali (ja muu hulgas ka piiskopitooli). === Keskaegne Barcelona === Linna vallutasid 5. sajandi alguses [[läänegoodid]] ja sellest sai mõneks aastaks kogu [[Hispania]] pealinn. Pärast linna vallutamist 8. sajandi alguses umaijaadide poolt vallutas selle 801. aastal [[Karl Suur|Karl Suure]] poeg [[Ludwig Vaga|Ludwig]], kes tegi Barcelonast [[Karolingide keisririik|Karolingide]] [[Hispaania mark|Hispaania margi]] (''Marca Hispanica'') ehk [[Barcelona krahv|Barcelona krahvi]] valitsetud [[Mark (territoorium)|puhvertsooni]] keskuse.<ref>{{Cite web|url=https://www.gsmbarcelona.eu/default/gsmb-campus/barcelona-history|title=GSM Barcelona - Barcelona History|website=GSM Barcelona|access-date=11 October 2022|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20230326033542/https://www.gsmbarcelona.eu/default/gsmb-campus/barcelona-history|archive-date=26 March 2023}}</ref> [[Fail:Muralla_Raval.JPG|pisi|Keskaegse linnamüüri säilinud osa]] Barcelona krahvid muutusid üha iseseisvamaks ja laiendasid oma valdusi suurele osale tänapäeva [[Kataloonia|Katalooniast]], kuigi 985. aastal rüüstas Almanzori armee linna nii rängalt, et enamik elanikest kas tapeti või orjastati. 1137. aastal ühinesid [[Aragóni kuningriik]] ja [[Barcelona krahvkond]] dünastilisse liitu<ref name="bisson_31">{{Cite book|last=Bisson|first=T. N.|year=1986|title=The medieval Crown of Aragon. A short story|url=https://archive.org/details/medievalcrownofa0000biss|isbn=978-0-19-820236-3|page=[https://archive.org/details/medievalcrownofa0000biss/page/31 31]|editor-last=Clarendon Press – Oxford|chapter=II. The age of the Early Count-Kings (1137–1213) (The Principate of Ramon Berenguer IV 1137–1162)}}</ref><ref>{{Cite book|last=Cateura Benàsser|first=Pau|year=2006|title=Els impostos indirectes en el regne de Mallorca.|publisher=Editorial El Tall|isbn=978-84-96019-28-7|access-date=24 April 2008|url=http://libro.uca.edu/aarhms/newsletters/AAHRMSFall07text.pdf|archive-url=https://wayback.archive-it.org/all/20081003182453/http://libro.uca.edu/aarhms/newsletters/aahrmsfall07text.pdf|archive-date=3 October 2008}}</ref> Ramon Berenguer IV ja Aragóni Petronilla abielu kaudu; nende tiitleid kandis hiljem üksnes nende 1162. aastal troonile tõusnud poeg Aragóni Alfonso II. Hiljem hakati tema valdusi nimetama [[Aragóni kroon|Aragóni krooniks]], mis vallutas hulga meretaguseid alasid ja valitses 13. sajandil [[Vahemeri|Vahemere]] lääneosa ning kaugemaid valdusi [[Napoli|Napolis]], Sitsiilias ja Ateenas. [[Fail:The_Call_Mayor-_Carrer_de_Marlet_y_Carrer_de_la_Fruita.jpg|vasakul|pisi|Üks 12.–14. sajandi Barcelona juudikvartali El Call Mayor sissepääse; kvartalis asus kogukonna peamine sünagoog, mida peetakse vanimaks Hispaaniast leitud sünagoogiks]] Sel ajal oli Barcelonas ka Aragóni krooni suurim juudi kogukond; nende kvartalit kutsuti kitsaste tänavate järgi Calliks ning hiljem piirati see ala müüridega. Montjuïc ehk Montjuich (keskaegses ladina ja katalaani keeles "juutide mägi") on keskaegse juudi kalmistu asukoht. Juudid elasid Barcelonas kuni 1391. aasta veresaunani, mis nende arvu tugevasti vähendas. [[Hispaania inkvisitsioon]] sundis allesjäänud juute ristiusku pöörduma; keeldujatel tuli tuleriidal põletamise ähvardusel oma vara müüa või lahkuda. Barcelona oli Aragóni krooni tähtsaim orjakaubanduskeskus kuni 15. sajandini, mil [[Valencia]] sellest mööda tõusis.<ref>{{Cite journal|last=González Arévalo|url=http://www.e-revistes.uji.es/index.php/millars/article/view/4038/3435|title=La esclavitud en la España Medieval. (siglos XIV-XV). Generalidades y rasgos diferenciales|publisher=[[Jaume I University|Universitat Jaime I]]|journal=Millars. Espai I Història|issue=47|pages=16–17|access-date=24 July 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200725082033/http://www.e-revistes.uji.es/index.php/millars/article/view/4038/3435|archive-date=25 July 2020|location=Castellón de la Plana|year=2019|issn=1132-9823}}</ref> Esialgu pärinesid sealsed orjad idast ja Balkanilt, hiljem aga [[Magrib|Magribist]] ning lõpuks [[Must Aafrika|Sahara-tagusest Aafrikast]].{{Sfn|González Arévalo|2019|lk=17}} 1401. aastal asutasid linna [[Magistraat|magistraadid]] Barcelona panga Taula de canvi de Barcelona, mida peetakse sageli Euroopa vanimaks avalikuks pangaks. Nagu ka Veneetsia pank (1402) ja Genova pank (1407), sündis see riigi vajadustest. === Barcelona Hispaania monarhia ajal === [[Fail:Wyngaerde_Barcelona_1563.jpg|pisi|Barcelona 1563. aastal, autor Anton van den Wyngaerde]] Uusaja algul kaotas Barcelona poliitilise esmatähtsuse, kuid majandus suutis saavutada tasakaalu tootmise ja impordi vahel.<ref>{{Cite journal|last=Arranz|first=Manuel|url=https://raco.cat/index.php/Recerques/article/view/137685/241497|title=L' economia urbana de Barcelona i la Guerra de Successió|journal=Recerques: Història, economia, cultura|volume=24|page=117|year=1991|last2=Grau|first2=Ramon|issn=0210-380X}}</ref> Kui Kataloonia hakkas 17. sajandi kriisist taastuma, elavnes alates 1675. aastast mereliiklus ning Barcelona sadama liiklus kahekordistus sajandi algusega võrreldes. 17. sajandi lõpus ja 18. sajandi alguses sai Barcelona korduvalt kannatada sõjategevuse tõttu: 1691. aasta pommitamine, 1697., 1704., 1705. ja 1706. aasta piiramised, 1713. aasta blokaad ning järgnenud 1714. aasta piiramine ja rünnak.{{Sfn|Arranz|Grau|1991|lk=135–136}} 18. sajandil kasvas rahvaarv 30 000-lt umbes 100 000-ni, kuna linnast sai üks Vahemere lääneosa peamisi kaubanduskeskusi, mille mõjuala ulatus sisemaal [[Zaragoza]] ja lõunas [[Alicante|Alicanteni]].<ref>{{Cite journal|last=Ringrose|first=David R.|url=https://hispania.revistas.csic.es/index.php/hispania/article/view/645/639|title=Historia urbana y urbanización en la España moderna|publisher=[[Consejo Superior de Investigaciones Científicas]]|journal=Hispania|volume=58|issue=1999|page=510|location=Madrid|year=1998|doi=10.3989/hispania.1998.v58.i199.645|issn=1988-8368|doi-access=free}}</ref> Montjuïcile rajati sadama kohal kõrguv kindlus. [[Poolsaare sõda|Napoleoni sõjad]] mõjutasid suurt osa Barcelonast negatiivselt, industrialiseerimise algus aga positiivselt. 19. sajandil hakkasid paljud Barcelonas asuvad Kataloonia ettevõtted üha enam osalema Atlandi-üleses orjakaubanduses, kasutades ära 1807. aastal Suurbritannia orjakaubanduse keelustamisest tekkinud tühimikku. Hispaania Ameerikasse rännanud katalaanid omasid ja juhtisid ka paljusid Kuuba ja Puerto Rico orjaistandusi. Kuigi Hispaania valitsus oli orjakaubanduse 1817. aastal keelanud, ei tõkestatud selle jätkumist. Aastatel 1817–1867 osalesid katalaanid 700 000 orja viimises Lääne-Aafrikast Kariibi mere piirkonda, mis "rahastas suure osa Kataloonia industrialiseerimisest ja 19. sajandi ehitusbuumist Barcelonas". Kui orjus Hispaania impeeriumis 1886. aastal kaotati, naasid paljud katalaanid Barcelonasse ja investeerisid oma äsja omandatud varanduse uhkete häärberite ehitamisse, näiteks La Rambla ümbrusse.<ref name="Burgen2023">{{Cite news|last=Burgen|first=Stephen|url=https://www.theguardian.com/world/2023/mar/13/catalonia-confronts-past-racism-after-slave-trade-documentary|title=Catalonia confronts past racism after slave trade documentary|work=The Guardian|date=13 March 2023}}</ref> === Linna ümberkujundamine === 1850. aastate keskpaigaks vaevas Barcelonat suur asustustihedus (856 in/ha, kaks korda suurem kui Pariisis), kuna sellest oli saanud tööstus- ja [[Sadam|sadamalinn]]. Suremus kasvas ja iga haiguspuhang võis elanikkonda laastada. Probleemi lahendamiseks pakkus ehitusinsener Ildefons Cerdà välja uue linnaosa (Eixample) rajamise plaani. Barcelona elanikud olid hakanud linna ümbritsevat ja selle kasvu piiranud keskaegset müüri lammutama. Cerdà pidas parimaks muuta müüridetagune ala piirkonnaks, mida iseloomustaks teaduslik lähenemine linnaplaneerimisele. Tema kava nägi ette tänavavõrgustiku, mis ühendaks vanalinna ümbritsevate küladega, laiad tänavad puhta õhu tagamiseks, aiad iga [[Kvartal|kvartali]] keskel, rikaste ja vaeste lõimimise samadele teenustele juurdepääsuks ning sujuva liikluse. Cerdà nägemuses olid võtmetähtsusega linnakeskkonna kvaliteet, egalitaarsus, hügieen, päikesevalgus ja tõhusus. Kõik tema kavandatu Eixamples ei teostunud, kuid ikoonilised kaheksanurksed, parema nähtavuse huvides äralõigatud nurkadega kvartalid on tema otsene looming ning suureks abiks ka 170 aastat hiljem. Linnaosa ja selle ideaale tollal ei hinnatud, linnavolikogu andis laiendusplaani kavandamise teisele arhitektile. Hispaania valitsus aga sekkus ja kehtestas Cerdà plaani, süvendades pingeid Hispaania ja Kataloonia võimude vahel. Sellest hoolimata vaimustus osa Barcelona jõukamast elanikkonnast uuest kavast ja linnaosas algas võidujooks "suurima, kõrgeima ja kauneima maja" ehitamiseks. Nende huvi ja raha soodustasid rikkalikku mitmekesisust, mida võib arhitektuuris näha ka tänapäeval. Cerdà ideed mõjutasid lõpuks Barcelona arengut jäädavalt ning tõid linnale rahvusvahelist tunnustust väga tõhusa linnaplaneerimise ja -kujunduse eest.<ref>{{Cite news|last=Bausells|first=Marta|url=https://www.theguardian.com/cities/2016/apr/01/story-cities-13-eixample-barcelona-ildefons-cerda-planner-urbanisation|title=Story of cities #13: Barcelona's unloved planner invents science of 'urbanisation'|work=The Guardian|date=1 April 2016|access-date=1 December 2023|language=en-GB|issn=0261-3077}}</ref><ref>{{Cite web|last=Roberts|first=David|url=https://www.vox.com/energy-and-environment/2019/4/8/18266760/barcelona-spain-urban-planning-history|title=Barcelona's remarkable history of rebirth and transformation|website=Vox|date=8 April 2019|access-date=1 December 2023|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20231204215206/https://www.vox.com/energy-and-environment/2019/4/8/18266760/barcelona-spain-urban-planning-history|archive-date=4 December 2023}}</ref>[[Fail:Government_of_the_Republican_Spain_in_Barcelona._2.jpg|pisi|[[Manuel Azaña|Azaña]] ja Negrín [[Hispaania Teine Vabariik|Hispaania Vabariigi]] pealinna Barcelona lähistel (1937)<ref>{{Cite book|author=Museu d'Història de Barcelona|year=2006|title=Juan Negrín 1892–1956. Barcelona, capital de la República|location=Barcelona|publisher=Ajuntament de Barcelona; Institut de Cultura; SECC|isbn=84-96411-13-3|access-date=17 April 2018|url=http://ajuntament.barcelona.cat/museuhistoria/es/publicaciones/juan-negrin-1892-1956-barcelona-capital-de-la-republica|archive-url=https://web.archive.org/web/20180418092952/http://ajuntament.barcelona.cat/museuhistoria/es/publicaciones/juan-negrin-1892-1956-barcelona-capital-de-la-republica|archive-date=18 April 2018}}</ref><ref>{{Cite book|last=Canal, Jordi|year=2015|title=Historia mínima de Cataluña|publisher=Turner Publicaciones S.L.|location=Madrid|isbn=978-84-16142-08-8}}</ref> |vasakul]][[Fail:RepublicanWoman1936GTaro.jpg|paremal|pisi|Naine vabariiklaste relvaõppusel, autor Gerda Taro, Somorrostro rand (1936)]] === Hispaania kodusõda ja Franco diktatuur === Varsti pärast [[Hispaania Teine Vabariik|Hispaania Teise Vabariigi]] väljakuulutamist 1931. aastal sai Barcelonast Kataloonia autonoomse piirkonna pealinn. [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõja]] ajal olid linn ja Kataloonia tervikuna kindlalt vabariiklaste poolel. CNT ja UGT ametiühingud kollektiviseerisid paljud ettevõtted ja avalikud teenused. Kui vabariigi valitsuse ja Generalitati võim nõrgenes, läks suur osa linnast anarhistlike rühmituste kontrolli alla. Pärast Barcelona maipäevade tänavalahinguid kaotasid anarhistid linna üle kontrolli oma senistele liitlastele, kommunistidele ja valitsusvägedele. Linna langemine 26. jaanuaril 1939 põhjustas tsiviilelanike massilise väljarände Prantsusmaa piiri suunas. Barcelona vastupanul [[Francisco Franco|Franco]] riigipöördele olid pärast vabariiklaste valitsuse lüüasaamist linna jaoks pikaajalised tagajärjed. [[Kataloonia]] autonoomsed institutsioonid kaotati ja [[Katalaani keel|katalaani keele]] kasutamine avalikus elus suruti maha. Vaatamata kodusõja laastamistööle jäi Barcelona Hispaania suuruselt teiseks linnaks suhteliselt industrialiseeritud ja jõuka piirkonna südames, tuues kaasa ulatusliku sisserände riigi vaesematest piirkondadest (eriti [[Andaluusia|Andaluusiast]], [[Murcia autonoomne piirkond|Murciast]] ja [[Galicia|Galiciast]]), mis omakorda kiirendas linnastumist.[[File:08.10.2017_Manifestació_"Prou!_Recuperem_el_seny"_-_Barcelona_17.jpg|pisi|Protest iseseisvuse vastu 2017. aasta oktoobris|vasakul]] === Lähiajalugu === [[Fail:Barcelona_city_center.jpg|pisi|Barcelona kesklinn]] Franco surm 1975. aastal tõi kaasa demokratiseerumise kogu Hispaanias. Surve muutusteks oli eriti tugev Barcelonas, kus peeti end ligi neljakümne frankismiaasta jooksul vabariiklaste toetamise eest karistatuks.<ref name="Mock2011">{{Cite book|last=Mock, Steven|date=29 December 2011|title=Symbols of Defeat in the Construction of National Identity|publisher=Cambridge University Press|isbn=978-1-139-50352-5|page=[https://archive.org/details/symbolsofdefeati0000mock/page/n285 274]|access-date=22 October 2017|url=https://archive.org/details/symbolsofdefeati0000mock|url-access=registration}}</ref> 11. septembril 1977 tõid suured, kuid rahumeelsed meeleavaldused Barcelona tänavatele üle miljoni inimese, et nõuda Kataloonia autonoomia taastamist; see taastati vähem kui kuu aega hiljem. Äärelinnadesse kolimine eluasemekulude tõusu tõttu tõi 20. sajandi kahel viimasel kümnendil kaasa rahvaarvu languse (−16,6%), mis aga pöördus alates 2001. aastast kasvuks uue sisserändelaine (eriti Ladina-Ameerikast ja [[Maroko|Marokost]]) tõttu.<ref>Väljaspool Hispaaniat sündinud elanike osakaal kasvas 3,9%-lt 2001. aastal 13,9%-ni 2006. aastal. {{Cite web|url=http://www.bcn.es/estadistica/catala/dades/inf/guies/bcn.pdf|title=Guies Estadístiques: Barcelona en Xifres|publisher=Ajuntament de Barcelona|date=November 2006|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20120220062823/http://www.bcn.es/estadistica/catala/dades/inf/guies/bcn.pdf|archive-date=20 February 2012}}</ref><ref name="Friend2012">{{Cite book|last=Friend, Julius W.|date=19 June 2012|title=Stateless Nations: Western European Regional Nationalisms and the Old Nations|publisher=Palgrave Macmillan|isbn=978-0-230-36179-9|page=97|access-date=22 October 2017|url=https://books.google.com/books?id=-SF4-ip95MoC&pg=PA97|archive-url=https://web.archive.org/web/20160506002356/https://books.google.com/books?id=-SF4-ip95MoC&pg=PA97|archive-date=6 May 2016}}</ref> [[File:26O_Llibertat_191026_60383_dc_2_(48979743792).jpg|pisi|[[Kataloonia iseseisvusliikumine|Kataloonia iseseisvuse]] toetajad 2019. aasta oktoobris|vasakul]] Barcelona arengule andsid 1986. aastal tõuke Hispaania ühinemine Euroopa Ühendusega ja eelkõige Barcelona valimine [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992. aasta suveolümpiamängude]] korraldajalinnaks.<ref name="ParkinSharma1999">{{Cite book|last=Parkin|first=James|date=1 January 1999|title=Infrastructure Planning|publisher=Thomas Telford|isbn=978-0-7277-2747-3|page=[https://archive.org/details/infrastructurepl0000park/page/n184 173]|access-date=22 October 2017|url=https://archive.org/details/infrastructurepl0000park|last2=D. Sharma|url-access=registration}}</ref><ref name="AbebeBolton2013">{{Cite book|last=Abebe, Ngiste|date=19 November 2013|title=Bidding for Development: How the Olympic Bid Process Can Accelerate Transportation Development|publisher=Springer|isbn=978-1-4614-8912-2|page=3|access-date=22 October 2017|url=https://books.google.com/books?id=Y-4VAgAAQBAJ&pg=PA3|last2=Mary Trina Bolton|last3=Maggie Pavelka|last4=Morgan Pierstorff|archive-url=https://web.archive.org/web/20160610011724/https://books.google.com/books?id=Y-4VAgAAQBAJ&pg=PA3|archive-date=10 June 2016}}</ref> Olümpiamängude järelmõjul toimusid seni valdavalt tööstuslinnas suured muutused: mängudeks valmistudes lammutati mereäärsed tööstushooned ja rajati 3 km randa, uusehitused suurendasid linna teede läbilaskevõimet 17%, reoveekäitlusvõimekust 27% ning uute haljasalade ja randade pindala 78%. Aastatel 1990–2004 kahekordistus hotellitubade arv. [[Linnauuendus]] kulges kiiresti ning linna rahvusvaheline maine turismisihtkohana paranes märgatavalt: 2012. aastaks oli Barcelona turismisihtkohana maailmas populaarsuselt 12. ja Euroopas 5. kohal.<ref>{{Cite news|last=Taylor|first=Adam|url=http://www.businessinsider.com/how-the-olympic-games-changed-barcelona-forever-2012-7?IR=T|title=How The Olympic Games Changed Barcelona Forever|work=[[Business Insider]]|date=26 July 2012|access-date=19 August 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170819191201/http://www.businessinsider.com/how-the-olympic-games-changed-barcelona-forever-2012-7?IR=T|archive-date=19 August 2017}}</ref><ref>{{Cite news|last=Usborne|first=Simon|url=https://www.independent.co.uk/sport/olympics/after-the-party-what-happens-when-the-olympics-leave-town-901629.html|title=After The Party: What happens when the Olympics leave town|work=[[The Independent]]|date=18 August 2008|access-date=19 August 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170814121808/http://www.independent.co.uk/sport/olympics/after-the-party-what-happens-when-the-olympics-leave-town-901629.html|archive-date=14 August 2017}}</ref><ref>{{Cite web|last=Brunet i Cid, Ferran|url=http://olympicstudies.uab.es/pdf/wp084_eng.pdf|title=The economic impact of the Barcelona Olympic Games|publisher=[[Universitat Autònoma de Barcelona]]|access-date=19 August 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20090419040527/http://olympicstudies.uab.es/pdf/wp084_eng.pdf|archive-date=19 April 2009|year=2002}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://stillmed.olympic.org/Documents/Reference_documents_Factsheets/Legacy.pdf|title=Legacies of the Games|publisher=[[International Olympic Committee]]|date=December 2013|access-date=19 August 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170829045917/https://stillmed.olympic.org/Documents/Reference_documents_Factsheets/Legacy.pdf|archive-date=29 August 2017}}</ref> 1987. aastal tappis [[Euskadi Ta Askatasuna|ETA]] autopommiplahvatus Hipercoris 21 inimest. 17. augustil 2017 sõitis kaubik La Ramblal jalakäijate sekka, tappes 14 ja vigastades vähemalt 100 inimest, kellest üks hiljem suri. Hispaania peaminister [[Mariano Rajoy]] nimetas seda džihadistide rünnakuks. [[‘Amāqi uudisteagentuur|Amaqi uudisteagentuur]] omistas rünnaku eest kaudse vastutuse [[Iraagi ja Levandi Islamiriik|Iraagi ja Levandi Islamiriigile]] (ISIL).<ref>{{Cite news|url=https://www.reuters.com/article/us-spain-barcelona-victims-idUSKCN1AX24P|title=At least 13 dead in van crash in Barcelona city center: media|work=Reuters|date=17 August 2017|access-date=19 August 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170820135534/http://www.reuters.com/article/us-spain-barcelona-victims-idUSKCN1AX24P|archive-date=20 August 2017}}</ref><ref>{{Cite web|last=Ward|first=Victoria|url=https://www.telegraph.co.uk/news/2017/08/17/van-ploughs-crowd-barcelona1/|title=Barcelona scene|website=The Telegraph|access-date=17 August 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170817154958/http://www.telegraph.co.uk/news/2017/08/17/van-ploughs-crowd-barcelona1/|archive-date=17 August 2017}}</ref><ref>{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/world-europe-40975552|title=Barcelona and Cambrils: 'Bigger' attacks were prepared|work=BBC News|date=18 August 2017|access-date=20 July 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180711062317/https://www.bbc.com/news/world-europe-40975552|archive-date=11 July 2018}}</ref> 2010. aastatel kujunes Barcelonast [[Kataloonia iseseisvusliikumine|Kataloonia iseseisvusliikumise]], [[Kataloonia iseseisvusdeklaratsioon|piirkondliku ja keskvalitsuse vastasseisu]] ning [[2017. aasta Kataloonia üldstreik|hilisemate protestide]] keskus.<ref>{{Cite web|url=https://www.lavanguardia.com/politica/20210911/7713235/diez-anos-diada-mediatica.html|title=Diez años de Diada mediática|website=La Vanguardia|date=11 September 2021|access-date=11 September 2021|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20210911073315/https://www.lavanguardia.com/politica/20210911/7713235/diez-anos-diada-mediatica.html|archive-date=11 September 2021}}</ref> == Geograafia == {{Panoraam|Barcelona. View from Tibidabo.jpg|800px|Panoraamvaade Barcelonale}} === Asukoht === [[Fail:Barcelona_by_Sentinel-2,_2020-05-22.jpg|pisi|Barcelona [[Euroopa Kosmoseagentuur|Euroopa Kosmoseagentuuri]] [[Copernicus]] [[Sentinel-2]] missiooni vaates]] [[Fail:Area_metropolitana_Barcelona_primera_edicion_digital_MTN50_2004-2008.jpg|pisi|Barcelona linnastu kaart]] Barcelona asub [[Pürenee poolsaar|Pürenee poolsaare]] kirderannikul [[Vahemeri|Vahemere]] ääres 120 km [[Püreneed|Püreneedest]] lõuna pool umbes 5 km laiusel ja 170 km<sup>2</sup> suurusel tasandikul, mida piiravad Collserola mäestik, edelas [[Llobregati jõgi|Llobregati]] jõgi ja põhjas [[Besòs|Besòsi]] jõgi.<ref name="guies_estadistiques">{{Cite web|url=http://www.bcn.es/estadistica/catala/dades/inf/guies/bcn.pdf|title=Guies Estadístiques: Barcelona en Xifres|date=15 January 2001|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20120220062823/http://www.bcn.es/estadistica/catala/dades/inf/guies/bcn.pdf|archive-date=20 February 2012}}</ref> Tibidabo (512 m) pakub suurepäraseid vaateid linnale<ref>{{Cite web|url=http://www.panoramas.dk/fullscreen/fullscreen33.html|title=Barcelona Spain Tibidabo Sagrat Cor Church. Full Screen QTVR panoramic image|publisher=Panoramas.dk|access-date=5 May 2009|archive-url=https://web.archive.org/web/20090428050829/http://www.panoramas.dk/fullscreen/fullscreen33.html|archive-date=28 April 2009}}</ref> ning selle tipus on 288,4 m kõrgune enamikust linnast nähtav sidetorn Torre de Collserola. Linnas on palju väiksemaid, enamasti hoonestatud künkaid, mis on andnud nime neile rajatud asumitele, näiteks Carmel (267 m), Putxet (181 m) ja Rovira (261 m). Kagus asuv Montjuïci kõrgendik (173 m) kõrgub sadama kohal ja selle tipus paikneb Montjuïci kindlus, mis rajati 17.–18. sajandil linna kontrollimiseks Ciutadella asemele. Tänapäeval tegutseb kindluses muuseum ning Montjuïcil asuvad mitmed spordi- ja kultuurirajatised, samuti Barcelona suurim park ja aiad. Linn piirneb põhjas Santa Coloma de Grameneti ja Sant Adrià de Besòsiga, idas [[Vahemeri|Vahemerega]], lõunas El Prat de Llobregati ja [[L'Hospitalet de Llobregat|L'Hospitalet de Llobregatiga]] ning läänes Sant Feliu de Llobregati, Sant Just Desverni, Esplugues de Llobregati, Sant Cugat del Vallèsi ja Montcada i Reixaciga. Linnal on loodes kaks väikest hõredalt asustatud eksklaavi. === Kliima === [[Köppeni kliimaklassifikatsioon|Köppeni kliimaklassifikatsiooni]] järgi on Barcelonas kuuma suvega [[Lähistroopiline vahemereline kliima|vahemereline kliima]] (Csa), mida iseloomustavad pehmed talved ja soojad kuni kuumad suved;<ref>{{Cite book|last=Ahrens|first=C. Donald|date=2012|title=Meteorology Today: An Introduction to Weather, Climate, and the Environment, 10th Edition|publisher=Cengage Learning|isbn=978-0840054999|url=https://books.google.com/books?id=9cD6CAAAQBAJ&pg=PA504}}</ref> kõige vihmasemad on sügis ja kevad. Suvine kuivaperiood on lühike (3 kuud) ja talvelgi on sademeid vähem kui tüüpilises vahemerelises kliimas. Juuni ja august on aga sajusemad kui veebruar, mis on vahemerelise kliima puhul ebatavaline. Seda Vahemere loodeosas (nt [[Marseille|Marseilles]]) leiduvat alatüüpi, mille prantsuse geograaf George Viers nimetas Emmanuel de Martonne'i<ref>{{Cite book|last=Viers|first=Georges|date=1987|title=Climatología|publisher=Oikos-Tau|location=Barcelona|isbn=9788428102957|language=es|trans-title=Climatology}}</ref> kliimaklassifikatsiooni järgi "portugali kliimaks", võib pidada üleminekuliseks sisemaal esinevale niiskele lähistroopilisele kliimale (Cfa). Barcelona on tihedalt asustatud ja seetõttu mõjutab seda oluliselt [[Linna soojussaar|linna soojussaare efekt]]. Linnapiirkonnast väljaspool võib temperatuur olla aasta lõikes kuni 2&nbsp;°C madalam.<ref>{{Cite web|url=http://www.aemet.es/es/serviciosclimaticos/datosclimatologicos/valoresclimatologicos?l=0076&k=cat|title=Valores Climatológicos Normales. Barcelona / Aeropuerto|access-date=6 April 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20140410153233/http://www.aemet.es/es/serviciosclimaticos/datosclimatologicos/valoresclimatologicos?l=0076&k=cat|archive-date=10 April 2014}}</ref> Aasta keskmine temperatuur on päeval 21,2 °C ja öösel 15,1 °C. Mere keskmine aastane temperatuur on umbes 20 °C. Kõige külmemal kuul, jaanuaris, jääb temperatuur päeval tavaliselt vahemikku 12–18 °C ja öösel 6–12 °C; mere keskmine temperatuur on 13 °C.<ref name="weather2travel">{{Cite web|url=http://www.weather2travel.com/climate-guides/spain/barcelona.php|title=Weather2Travel.com: Barcelona Climate Guide|access-date=16 June 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20110718005932/http://www.weather2travel.com/climate-guides/spain/barcelona.php|archive-date=18 July 2011}}</ref> Kõige soojemal kuul, augustis, on temperatuur päeval vahemikus 27–31 °C, öösel umbes 23 °C ja mere keskmine temperatuur 26 °C.<ref name="weather2travel" /> Üldiselt kestab suvi ehk puhkusehooaeg maist oktoobrini. Aprill ja november on üleminekukuud, mil keskmine temperatuur on päeval 18–19 °C ja öösel 11–13 °C. Detsember, jaanuar ja veebruar on kõige külmemad kuud, mil keskmine temperatuur on päeval umbes 15 °C ja öösel 9 °C. Suured temperatuurikõikumised on harvad, eriti suvekuudel. Sooja mere läheduse ja linna soojussaare mõju tõttu esineb Barcelonas öökülma väga harva. Ka lumi on linnas väga haruldane, kuid lähedal asuvas Collserola mäestikus (näiteks Fabra observatooriumi juures) võib kerget lund sadada igal aastal.<ref>{{Cite web|url=http://www.aemet.es/es/serviciosclimaticos/datosclimatologicos/valoresclimatologicos?l=0200E&k=cat|title=Valores climatológicos normales. Barcelona, Fabra|access-date=6 April 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210418001635/http://www.aemet.es/es/serviciosclimaticos/datosclimatologicos/valoresclimatologicos?l=0200E&k=cat|archive-date=18 April 2021}}</ref> Barcelonas on aastas keskmiselt 78 sajupäeva (vähemalt 1&nbsp;mm) ja aasta keskmine suhteline õhuniiskus on 72%, ulatudes 69%-st juulis 75%-ni oktoobris. Sademeid on kõige rohkem sügisel (septembrist novembrini) ning kõige vähem suvel (juunist augustini); teine miinimum on veebruarist märtsini. Päikesepaistet on aastas 2524&nbsp;tundi, ulatudes 138 tunnist detsembris (keskmiselt 4,5&nbsp;tundi päevas) 310 tunnini juulis (keskmiselt 10&nbsp;tundi päevas).<ref name="Meteorología">{{Cite web|url=http://www.aemet.es/es/serviciosclimaticos/datosclimatologicos/valoresclimatologicos?l=0076&k=cat|title=Valores Climatológicos Normales. Barcelona / Aeropuerto|access-date=16 June 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20140410153233/http://www.aemet.es/es/serviciosclimaticos/datosclimatologicos/valoresclimatologicos?l=0076&k=cat|archive-date=10 April 2014}}</ref>{{Ilmakast |asukoht = Barcelona lennujaama |aeg = 1991–2020; rekordid alates 1924. aastast |laius = auto |jaan_absoluut_max = 23.8 |veebr_absoluut_max = 24.5 |märts_absoluut_max = 27.5 |aprill_absoluut_max = 26.5 |mai_absoluut_max = 32.0 |juuni_absoluut_max = 35.0 |juuli_absoluut_max = 36.0 |aug_absoluut_max = 37.4 |sept_absoluut_max = 34.0 |okt_absoluut_max = 30.4 |nov_absoluut_max = 27.0 |dets_absoluut_max = 27.0 |aasta_absoluut_max = 37.4 |jaan_max = 14.0 |veebr_max = 14.5 |märts_max = 16.4 |aprill_max = 18.5 |mai_max = 21.7 |juuni_max = 25.5 |juuli_max = 28.3 |aug_max = 28.9 |sept_max = 26.0 |okt_max = 22.3 |nov_max = 17.6 |dets_max = 14.5 |aasta_max = 20.7 |jaan_keskmine = 9.7 |veebr_keskmine = 10.2 |märts_keskmine = 12.3 |aprill_keskmine = 14.5 |mai_keskmine = 17.8 |juuni_keskmine = 21.7 |juuli_keskmine = 24.5 |aug_keskmine = 25.1 |sept_keskmine = 22.1 |okt_keskmine = 18.3 |nov_keskmine = 13.3 |dets_keskmine = 10.4 |aasta_keskmine = 16.7 |jaan_min = 5.5 |veebr_min = 5.9 |märts_min = 8.1 |aprill_min = 10.4 |mai_min = 13.8 |juuni_min = 17.9 |juuli_min = 20.8 |aug_min = 21.3 |sept_min = 18.0 |okt_min = 14.3 |nov_min = 9.1 |dets_min = 6.2 |aasta_min = 12.6 |jaan_absoluut_min = -7.2 |veebr_absoluut_min = -6.6 |märts_absoluut_min = -1.4 |aprill_absoluut_min = 0.1 |mai_absoluut_min = 3.0 |juuni_absoluut_min = 7.8 |juuli_absoluut_min = 11.4 |aug_absoluut_min = 9.5 |sept_absoluut_min = 7.6 |okt_absoluut_min = 3.8 |nov_absoluut_min = -1.4 |dets_absoluut_min = -8.0 |aasta_absoluut_min = -8.0 |jaan_sademed = 41.3 |veebr_sademed = 30.1 |märts_sademed = 41.7 |aprill_sademed = 47.3 |mai_sademed = 41.9 |juuni_sademed = 26.3 |juuli_sademed = 27.3 |aug_sademed = 51.2 |sept_sademed = 86.1 |okt_sademed = 82.1 |nov_sademed = 45.5 |dets_sademed = 37.3 |aasta_sademed = 558.1 |u_sajupäevi = 1 mm |jaan_sajupäevi = 4.2 |veebr_sajupäevi = 3.4 |märts_sajupäevi = 4.4 |aprill_sajupäevi = 5.6 |mai_sajupäevi = 4.6 |juuni_sajupäevi = 3.1 |juuli_sajupäevi = 2.1 |aug_sajupäevi = 4.2 |sept_sajupäevi = 6.0 |okt_sajupäevi = 6.4 |nov_sajupäevi = 4.6 |dets_sajupäevi = 3.9 |aasta_sajupäevi = 52.5 |u_lumepäevi = 1 mm |jaan_lumepäevi = 0 |veebr_lumepäevi = 0.2 |märts_lumepäevi = 0.1 |aprill_lumepäevi = 0 |mai_lumepäevi = 0 |juuni_lumepäevi = 0 |juuli_lumepäevi = 0 |aug_lumepäevi = 0 |sept_lumepäevi = 0 |okt_lumepäevi = 0 |nov_lumepäevi = 0.1 |dets_lumepäevi = 0 |aasta_lumepäevi = 0.4 |jaan_päikesetunnid = 136 |veebr_päikesetunnid = 164 |märts_päikesetunnid = 214 |aprill_päikesetunnid = 228 |mai_päikesetunnid = 257 |juuni_päikesetunnid = 267 |juuli_päikesetunnid = 298 |aug_päikesetunnid = 273 |sept_päikesetunnid = 222 |okt_päikesetunnid = 177 |nov_päikesetunnid = 135 |dets_päikesetunnid = 118 |aasta_päikesetunnid = 2489 |jaan_õhuniiskus = 68 |veebr_õhuniiskus = 67 |märts_õhuniiskus = 68 |aprill_õhuniiskus = 68 |mai_õhuniiskus = 67 |juuni_õhuniiskus = 65 |juuli_õhuniiskus = 65 |aug_õhuniiskus = 66 |sept_õhuniiskus = 68 |okt_õhuniiskus = 72 |nov_õhuniiskus = 69 |dets_õhuniiskus = 69 |aasta_õhuniiskus = 68 |allikas = [[Agencia Estatal de Meteorología]]<ref name="AEMET OpenData">{{cite web|title=AEMET OpenData|url=https://opendata.aemet.es/centrodedescargas/inicio|publisher=[[AEMET]]|access-date=6 April 2021}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.aemet.es/es/serviciosclimaticos/datosclimatologicos/efemerides_extremos?w=0&k=cat&datos=det&l=0076|title=Valores Extremos|publisher=Agencia Estatal de Meteorologia|access-date=10 February 2025}}</ref> }} == Demograafia == [[Fail:Province_of_Barcelona_population_pyramid.svg|pisi|[[Barcelona provints|Barcelona provintsi]] rahvastikupüramiid 2022. aastal]] 2024. aasta seisuga elas Barcelonas 1 686 208 inimest ja linna pindala oli 101,4 km<sup>2</sup>.<ref name="population" /> Barcelona suurlinnapiirkonnas elas 5 474 482 inimest. Barcelonas elas 1900. aastal 533 000 inimest. Rahvaarv kasvas püsivalt, kuid aeglaselt kuni 1950. aastani, kui linna hakkas saabuma palju inimesi Hispaania vähem industrialiseeritud piirkondadest, saavutades haripunkti 1979. aastal 1 906 998 inimesega. Seejärel rahvaarv langes parema [[Elukvaliteet|elukvaliteedi]] otsinguil äärelinnadesse kolimise tõttu 2000. aastaks 1 496 266 elanikuni. Pärast seda hakkas rahvaarv taas kasvama, sest nooremad inimesed hakkasid tagasi tulema; see tõi kaasa eluasemehindade tõusu.<ref>{{Cite web|url=http://www.bcn.es/estadistica/catala/dades/anuari/cap02/C0201010.htm|title=Ajuntament de Barcelona: Estadística: Evolució de la població. 1900–2005|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20071221131641/http://www.bcn.es/estadistica/catala/dades/anuari/cap02/C0201010.htm|archive-date=21 December 2007}}</ref> === Kõneldavad keeled === Katalaani keel on Kataloonia ja Barcelona põline keel,<ref>{{Cite web|url=http://portaljuridic.gencat.cat/ca/document-del-pjur/|title=Document|website=Portal Jurídic de Catalunya|access-date=2025-11-07|language=ca-ES}}</ref><ref>{{Cite web|url=http://portaljuridic.gencat.cat/ca/normativa/dret-a-catalunya/lestatut/|title=Estatut d’autonomia de Catalunya|website=Portal Jurídic de Catalunya|access-date=2025-11-07|language=ca-ES}}</ref> linnavolikogu ja koolide peamine töökeel ning avalikus ruumis valdav keel; [[Toponüümika|kohanimed]] on üksnes [[Katalaani keel|katalaani keeles]]. Sellest hoolimata on Kataloonia valitsuse 2013. aasta keeleloenduse andmetel Barcelonas kõige kõneldum keel hispaania keel; seda mõistavad peaaegu kõik linnaelanikud. Ka katalaani keel on linnas väga levinud: seda mõistab 95% elanikest, rääkida oskab 72,3%, lugeda 79% ja kirjutada 53% elanikest.<ref>{{Cite web|last=Departament d'Estadística. Ajuntament de Barcelona|url=http://www.bcn.cat/estadistica/catala/dades/tpob/pad/evo/ev11.htm|title=Coneixement del català: Evolució de les característiques de la població de Barcelona (Knowledge of Catalan in Barcelona)|website=Ajuntament de Barcelona|date=2011|access-date=13 November 2015|language=ca|archive-url=https://web.archive.org/web/20151231210119/http://www.bcn.cat/estadistica/catala/dades/tpob/pad/evo/ev11.htm|archive-date=31 December 2015}}</ref> Katalaani keele oskus on viimastel aastakümnetel tänu [[Keelekümblus|keelekümblusõppele]] oluliselt paranenud. [[Barcelona Ülikool|Barcelona Ülikooli]] kogutud andmetel on Barcelona kõige kõneldumad keeled katalaani ja hispaania keele järel Põhja-Aafrika keeled (näiteks [[berberi keeled]] ja [[araabia keel]]) ning [[Bengali keel|bengali]], [[Urdu keel|urdu]], [[Pandžabi keel|pandžabi]], [[Mandariini keel|mandariinihiina]], [[Rumeenia keel|rumeenia]], inglise, vene ja [[ketšua keel]].<ref>{{Cite web|last=Barcelona Metròpolis|url=https://www.barcelona.cat/bcnmetropolis/2007-2017/en/dossier/el-potencial-de-la-ciutat-multilingue/|title=The potential of the multilingual city|date=March 2016|access-date=7 September 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230907104200/https://www.barcelona.cat/bcnmetropolis/2007-2017/en/dossier/el-potencial-de-la-ciutat-multilingue/|archive-date=7 September 2023}}</ref> === Rahvastikutihedus === [[Fail:Evening_light_over_Barcelona.jpg|pisi|Õhuvaade kesklinnale ja Eixamplele, taustal Serra de Collserola]] Barcelona on üks Euroopa tihedamini asustatud linnu. 2008. aastal elas 102,2 km<sup>2</sup> suurusel alal 1 621 090 inimest; rahvastikutihedus oli 15 926 in/km<sup>2</sup>. Eixample oli kõige rahvarohkem linnaosa. Barcelona asustustihedus on äärmiselt ebaühtlane. Pool territooriumist ehk 50,2 km<sup>2</sup> paikneb linna servas ning hõlmab kümmet kõige hõredamalt asustatud asumit, kus elab alla 10% elanikest, samuti asustamata Zona Franca tööstuspiirkonda ja Montjuïci metsaparki. Ülejäänud 90% ehk veidi alla 1,5&nbsp;miljoni inimese elab ülejäänud 52 km<sup>2</sup> suurusel alal, kus rahvastikutihedus on ligi 28 500 in/km<sup>2</sup>. Linna 73 asumist 45 rahvastikutihedus oli üle 20 000 in/km<sup>2</sup>; neis elas kokku 1 313 424 inimest 38,6 km<sup>2</sup> suurusel alal (keskmiselt 33 987 in/km<sup>2</sup>). 30 kõige tihedamalt asustatud asumis (keskmiselt 40 322 in/km<sup>2</sup>) elas 57,5% rahvastikust (936 406 inimest), kuigi need hõlmasid vaid 22,7% territooriumist. Suurim rahvastikutihedus on Sagrada Família asumis ja selle ümbruses, kus neli tihedaima asustusega asumit (üle 50 000 in/km<sup>2</sup>) asuvad kõrvuti. === Vanuseline jaotus === 1900. aastal oli pea kolmandik (28,9%) elanikest alla 14-aastased, 2017. aastal vaid 12,7%. 2017. aastal moodustasid 15–24-aastased 9%, 25–44-aastased 30,6% ja 45–64-aastased 26,2% elanikest. 1900. aastal moodustasid vähemalt 65-aastased vaid 6,5% elanikest, 2017. aastal aga 21,5%.<ref>{{Cite web|last=Fundación BBVA|url=https://w3.grupobbva.com/TLFU/dat/05_barcelona.pdf|title=La población de Barcelona|access-date=6 May 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20100106095806/http://w3.grupobbva.com/TLFU/dat/05_barcelona.pdf|archive-date=6 January 2010}}</ref> === Ränne === {| class="wikitable floatright" |+Barcelona suurimad välismaalaste rühmad<ref name="bcn2024">{{Cite web|url=https://ajuntament.barcelona.cat/premsa/wp-content/uploads/2025/02/informe_padro_estrangers_2024.pdf|title=La població de Barcelona segons lloc de naixement i nacionalitat a 01/01/2024: una Barcelona diversa|publisher=Ajuntament de Barcelona|date=February 2025|access-date=15 April 2025|archive-date=2019-07-28|archive-url=https://web.archive.org/web/20190728045650/https://www.bcn.cat/estadistica/angles/dades/inf/pobest/pobest19/part1/nt14.htm|url-status=dead}}</ref> ! Päritolu ! Elanikke<br /> {{Small|(jaanuar 2024)}} |- | Itaalia | 50 052 |- | Kolumbia | 28 551 |- | Pakistan | 24 706 |- | Hiina | 21 876 |- | Peruu | 21 090 |- | Prantsusmaa | 18 723 |- | Maroko | 17 772 |- | Honduras | 17 715 |- | Venezuela | 17 410 |- | Argentina | 14 287 |} 2016. aastal oli umbes 59% Barcelona elanikest sündinud [[Kataloonia|Kataloonias]], 18,5% mujal Hispaanias ja 22,5% väljaspool Hispaaniat; see osakaal oli võrreldes 2001. aastaga enam kui kahekordistunud ja võrreldes 1996. aastaga viiekordistunud, olles vastavalt 8,6% ja 3,9%. Kõige rohkem sisserändajaid on pärit Euroopast, eriti Itaaliast (26 676) ja Prantsusmaalt (13 506), paljud ka Ladina-Ameerikast, näiteks [[Boliivia|Boliiviast]], [[Ecuador|Ecuadorist]] ja [[Colombia|Colombiast]]. Alates 1990. aastatest on ladinaameeriklased, nagu teisedki sisserändajad, asunud sageli elama linna põhjaossa.<ref>{{Cite book|last=Preece|first=Sian|year=2016|title=The Routledge Handbook of Language and Identity|publisher=Routledge|page=513}}</ref> Barcelonas, eelkõige Ciutat Vellas, elab umbes 20 000 Pakistani kodanikku; mehi on oluliselt rohkem kui naisi. Esimesed Pakistani sisserändajad saabusid 1970. aastatel ja nende arvu kasv kiirenes 1990. aastatel. Palju sisserändajaid on pärit ka Aasiast, näiteks Hiinast ja [[Filipiinid|Filipiinidelt]]. Jaapani kogukond on koondunud Bonanovasse, Les Tres Torresesse, Pedralbesisse ja teistesse põhjapoolsetesse asumitesse; seda teenindab Jaapani rahvusvaheline kool.[[Fail:Barcelona_4527.JPG|pisi|Temple Expiatori del Sagrat Cor|vasakul]] === Religioon === Barcelonas on 208 katoliku kirikut. 2007. aastal nimetas end [[Katoliku kirik|katoliiklaseks]] veel enamik elanikest,<ref name="LMBCN">{{Cite web|last=Barcelona|url=http://www.20minutos.es/noticia/242726/0/mitad/mezquitas/barcelona/|title=La mitad de las mezquitas de Catalunya están en Barcelona|publisher=20minutos.es|date=4 June 2007|access-date=8 October 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20151015205032/http://www.20minutos.es/noticia/242726/0/mitad/mezquitas/barcelona/|archive-date=15 October 2015}}</ref> kuid InfoCatólica 2011. aasta uuringu järgi oli katoliiklasi 49,5%,<ref name="cbn.com">{{Cite web|last=Digital|first=Protestante|url=http://www.cbn.com/mundocristiano/elmundo/2011/July/Espana-es-el-pais-europeo-en-el-que-mas-retrocede-el-catolicismo/|title=España experimenta retroceso en catolicismo – El Mundo – Mundo Cristiano|publisher=CBN.com|date=7 July 2011|access-date=8 October 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150717170821/http://www.cbn.com/mundocristiano/elmundo/2011/July/Espana-es-el-pais-europeo-en-el-que-mas-retrocede-el-catolicismo/|archive-date=17 July 2015}}</ref> mis oli esimene kord, kui enamik end katoliiklaseks ei pidanud.<ref name="cbn.com" /> See peegeldab laiemat katoliiklaste osakaalu languse suundumust Hispaanias.<ref name="cbn.com" /> Centro de Investigaciones Sociológicase 2019. aasta uuringu järgi pidas 53,2% elanikest end katoliiklaseks: 9,9% praktiseerivaks ja 43,3% mittepraktiseerivaks katoliiklaseks.<ref name="C-I-S">{{Cite web|last=CIS|url=http://datos.cis.es/pdf/Es3253marMT_MBarcelona_A.pdf|title=Postelectoral Elecciones Autonómicas y municipales 2019. Barcelona (Municipio de)|date=July 2019|access-date=27 September 2019|archive-url=https://ghostarchive.org/archive/20221009/http://datos.cis.es/pdf/Es3253marMT_MBarcelona_A.pdf|archive-date=9 October 2022}}</ref> Barcelona provintsis on Hispaania suurim [[Muslim|moslemikogukond]] (322 698 inimest ehk 5,6% elanikest; 169 tegevuspaika). Paljud moslemid on Maroko päritolu.<ref name="LMBCN" /><ref name="observatorio.hispanomuslim.es">{{Cite web|url=http://observatorio.hispanomuslim.es/estademograf.pdf|title=Estudio demográfico de la población musulmana|publisher=Unión de Comunidades Islámicas de España|access-date=27 May 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150527070814/http://observatorio.hispanomuslim.es/estademograf.pdf|archive-date=27 May 2015}}</ref> Barcelonas on ka Hispaania suurim juudikogukond (umbes 3500 juuti).<ref>{{Cite web|url=https://www.jewishvirtuallibrary.org/jsource/vjw/barcelona.html|title=The Jewish Virtual History Tour: Barcelona|publisher=Jewishvirtuallibrary.org|access-date=27 August 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20140410232811/https://www.jewishvirtuallibrary.org/jsource/vjw/barcelona.html|archive-date=10 April 2014}}</ref> Esindatud on ka evangeelsed kristlased (peamiselt romad; 71 tegevuspaika), [[Jehoova tunnistajad]] (21&nbsp;[[Kuningriigisaal|kuningriigisaali]]), [[Budism|budistid]] (13&nbsp;tegevuspaika)<ref>{{Cite web|url=http://w3.bcn.es/ab/asia/equipament/controller/0,2317,1653_71890_3,00.html?accio=llista_eq&primera_busqueda=true&temaOriginal=&tema=0040101011_Religion&que=&opcio2=&opcio=districte&districte=&zona=&carrer=&numero=&al=|title=Barcelona: Directory: Theme: Religion|publisher=W3.bcn.es|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20091005011256/http://w3.bcn.es/ab/asia/equipament/controller/0%2C2317%2C1653_71890_3%2C00.html?accio=llista_eq&primera_busqueda=true&temaOriginal=&tema=0040101011_Religion&que=&opcio2=&opcio=districte&districte=&zona=&carrer=&numero=&al=|archive-date=5 October 2009}}</ref> ja [[Õigeusk|õigeusklikud]].<ref>{{Cite web|url=http://orthodoxengland.org.uk/oecatala.htm|title=Orthodox Church in Catalonia|publisher=Orthodoxengland.org.uk|access-date=30 March 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20120617014750/http://orthodoxengland.org.uk/oecatala.htm|archive-date=17 June 2012}}</ref> == Majandus == [[Fail:Torre_Glòries,_Barcelona_(51351746585).jpg|pisi|[[Torre Glòries]] ja 22@Barcelona äri- ja innovatsioonipiirkond]] 2009. aastal oli Barcelona suurlinnapiirkonna SKP 177 miljardit USA dollarit (34 821 $ elaniku kohta, 44% üle [[Euroopa Liidu majandus|EL-i keskmise]]), olles EL-is 4. ja maailmas 35. kohal. Kataloonia SKP elaniku kohta (28 400 €, 16% üle EL-i keskmise) oli Hispaania piirkondadest 4. kohal.<ref name="pricewater">{{Cite web|url=https://www.ukmediacenter.pwc.com/imagelibrary/downloadMedia.ashx?MediaDetailsID=1562|title=Global city GDP rankings 2008–2025|publisher=Pricewaterhouse Coopers|access-date=16 December 2009}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Elustiiliajakirja Monocle hinnangul oli Barcelona 2015. aastal elamisväärsuselt 24. linn maailmas.<ref>{{Cite news|url=https://monocle.com/film/affairs/the-monocle-quality-of-life-survey-2015/|title=The Monocle Quality of Life Survey 2015|work=Monocle|date=2015|access-date=25 November 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20171203045951/https://monocle.com/film/affairs/the-monocle-quality-of-life-survey-2015/|archive-date=3 December 2017}}</ref> Global Wealth and Lifestyle Report 2020 andmetel oli Barcelona üks maailma taskukohasemaid linnu luksusliku elustiili jaoks.<ref>{{Cite web|url=https://guaproperty.com/2020/01/28/a-luxury-lifestyle-is-more-affordable-in-spain-than-almost-anywhere-else-in-the-world-finds-new-report/|title=A Luxury Lifestyle Is More Affordable In Spain Than Almost Anywhere Else In The World, Finds New Report|publisher=Gua|access-date=23 September 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20210117033043/https://guaproperty.com/2020/01/28/a-luxury-lifestyle-is-more-affordable-in-spain-than-almost-anywhere-else-in-the-world-finds-new-report/|archive-date=17 January 2021}}</ref> Barcelonal on pikaajalised kaubandustraditsioonid. Linn industrialiseerus varakult: areng sai hoo sisse 1833. aastal, kui Kataloonia juba arenenud tekstiilitööstus hakkas kasutama aurujõudu. Barcelonast sai esimene ja tähtsaim tööstuslinn Vahemere piirkonnas. Sellest ajast alates on töötlev tööstus olnud linna ajaloos olulisel kohal. Borsa de Barcelona (Barcelona börs) on Pürenee poolsaare kirdeosa peamine väärtpaberibörs. [[Fail:World Trade Center Barcelona 2013 2.jpg|vasakul|pisi|World Trade Center Barcelona]] === Messid ja näitused === Barcelonas on mitu konverentsikeskust, neist tuntuim on Euroopa suuruselt teine (405 000 m<sup>2</sup> ilma Plaza de Europal asuva Gran Via keskuseta) messi- ja näitusekeskus Fira de Barcelona, kus toimub aastas üle 50 riikliku ja rahvusvahelise ürituse. [[Euroopa võlakriis|Euroala võlakriis]] ja ärireiside järsk vähenemine aga nõrgestasid Barcelonat konverentsilinnana. Barcelonas on toimunud mitu maailmatasemel konverentsi ja näitust, sealhulgas 1888. ja 1929. aasta Barcelona maailmanäitused, 2004. aasta rahvusvaheline kultuurifoorum ja 2004. aasta maailma linnafoorum. Port Velli sadamas asub oluline ärikeskus World Trade Center Barcelona.<ref>{{Cite web|url=http://mirror.unhabitat.org/categories.asp?catid=467|title=World Urban Forum 2004|access-date=1 September 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20150315031755/http://mirror.unhabitat.org/categories.asp?catid=467|archive-date=15 March 2015}}</ref> === Turism === [[Fail:Beaches_of_Barcelona,_Spain_(51226454918).jpg|pisi|Barcelona rannad]] [[Fail:14-08-05-barcelona-RalfR-022.jpg|vasakul|pisi|Rannapromenaad ja La Barceloneta rand Port Olímpicu suunas]] 2023. aastal oli Barcelona rahvusvaheliste külastajate arvult (umbes 9 miljonit) maailmas 9. ja Euroopas Pariisi, Madridi, Amsterdami ja Rooma järel 5. linn.<ref>{{Cite web|url=https://www.connectingtravel.com/news/dubai-ranks-among-euromonitor-internationals-top-5-destinations|title=Top 100 Cities Destination Ranking|publisher=connectingtravel.com|date=13 December 2023|access-date=5 June 2025}}</ref> Barcelona on rahvusvaheliselt tuntud turismisihtkoht, kus on palju puhkealasid, maailma ühed parimad rannad,<ref name="NationalGeographic">{{Cite web|url=http://travel.nationalgeographic.com/travel/top-10/beach-cities-photos/#/beach-barcelona-spain_21757_600x450.jpg|title=Top 10 Beach Cities|date=8 July 2010|access-date=30 July 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20100721215624/http://travel.nationalgeographic.com/travel/top-10/beach-cities-photos/|archive-date=21 July 2010}}</ref> pehme ja soe kliima, ajaloomälestised (kaheksa UNESCO maailmapärandi objekti), 519 hotelli (35 viietärnihotelli) ja arenenud turismitaristu.[[Fail:Street_art_in_Barcelona_02.jpg|pisi|Turismivastane tänavakunst]] Barcelonas on turismilinnale omaselt palju taskuvargaid; sageli varastatakse rahakotte ja passe. Vaatamata taskuvarguste probleemile peetakse Barcelonat üheks turvalisemaks linnaks<ref>{{Cite news|url=http://www.businessinsider.com/the-20-safest-cities-in-the-world-2015-1|title=20 Of The Safest Cities In The World|work=Business Insider|access-date=12 December 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20161224161443/http://www.businessinsider.com/the-20-safest-cities-in-the-world-2015-1|archive-date=24 December 2016}}</ref> tänu läbimõeldud politseistrateegiale, mille tulemusel vähenes kuritegevus veidi enam kui kolme aastaga 32%; Business Insider pidas Barcelonat 2016. aastal turvalisuselt 15. linnaks maailmas.<ref>{{Cite news|url=https://www.businessinsider.com/the-15-safest-cities-in-the-world-2016-12|title=The 15 safest cities in the world|work=Business Insider|access-date=12 December 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20161208023104/http://uk.businessinsider.com/the-15-safest-cities-in-the-world-2016-12/#15-barcelona-7516-three-years-ago-the-barcelona-city-council-decided-to-increase-the-police-presence-on-the-streets-and-in-the-subway-the-strategy-has-yielded-results-with-crime-falling-by-32-1|archive-date=8 December 2016}}</ref> Kuigi turism toob majanduslikku kasu, on see tekitanud ka tugevat vastuseisu. 2017. aasta alguses avaldas üle 150 000 inimese meelt turismi vastu. Loosungite seas olid "Turistid koju", "Barcelona ei ole müügiks" ja "Meid ei aeta välja". Selleks ajaks oli külastajate arv kasvanud 1,7&nbsp;miljonilt 1990. aastal 32 miljonini, mis tõstis üürihindu ja muutis avalikud kohad ülerahvastatuks. Kuigi turistid kulutasid linnas 2017. aastal hinnanguliselt 30&nbsp;miljardit eurot, peavad mõned turiste ohuks Barcelona identiteedile.<ref>{{Cite news|last=Burgen|first=Stephen|url=https://www.theguardian.com/cities/2018/jun/25/tourists-go-home-refugees-welcome-why-barcelona-chose-migrants-over-visitors|title='Tourists go home, refugees welcome': why Barcelona chose migrants over visitors|work=The Guardian|date=25 June 2018|access-date=3 September 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180902145924/https://www.theguardian.com/cities/2018/jun/25/tourists-go-home-refugees-welcome-why-barcelona-chose-migrants-over-visitors|archive-date=2 September 2018|location=London}}</ref> === Töötlev tööstus === Tööstus annab 21% piirkonna SKP-st; energeetika-, keemia- ja metallitööstus moodustavad 47% tööstustoodangust. Barcelona on pikka aega olnud oluline Euroopa autotööstuskeskus, seal on tegutsenud Hispano-Suiza, Pegaso, Ebro, Elizalde, Biscúter, Abadal, David, Eucort, Ricart, Siata Española ja paljude teiste tootjate tehased.<ref>{{Cite book|last1=Linz|first1=Harald H.|last2=Schrader|first2=Halwart|title=Die große Automobil-Enzyklopädie|publisher=BLV|location=Munich|year=1986|isbn=978-3-405-12974-3|language=de}}</ref> Tänapäeval asub ühes Barcelona eeslinnas Hispaania suurima autotootja [[SEAT|SEAT-i]] peakorter ja tehas. Linna logistika- ja tööstuspiirkonnas asub ka [[Nissan|Nissani]] tehas.<ref>{{Cite web|url=http://www.nissan-global.com/EN/COMPANY/PROFILE/EN_ESTABLISHMENT/EUROPE/|title=NISSAN &#124;CORPORATE INFORMATION &#124;Outline of Company &#124;Facilities Overseas &#124;Europe|publisher=Nissan-global.com|access-date=30 March 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20100419053449/http://www.nissan-global.com/EN/COMPANY/PROFILE/EN_ESTABLISHMENT/EUROPE/|archive-date=19 April 2010}}</ref> Barcelona lähedal asub mootorrataste, motorollerite ja mopeedide tootja Derbi tehas.<ref>{{Cite web|url=http://www.derbi.com/index.php?option=com_content&task=view&id=25&Itemid=191|title=Cómo llegar|publisher=Derbi|access-date=30 March 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140410223719/http://www.derbi.com/index.php?option=com_content&task=view&id=25&Itemid=191|archive-date=10 April 2014}}</ref> Nagu teisteski tänapäeva linnades, on teenindussektor [[Sekundaarne sektor|töötlevast tööstusest]] juba ammu möödunud, kuigi tööstus on endiselt olulisel kohal. Piirkonna tähtsamad tegevusalad on tekstiili-, keemia-, [[Ravim|ravimi-]], auto-, elektroonika-, trüki-, logistika- ja kirjastustööstus, samuti telekommunikatsioon, kultuur ja infotehnoloogiateenused. [[Fail:Pasarela_The_Brandery_2.jpg|pisi|The Brandery moeüritus 2011. aastal|vasakul]] === Mood === Tekstiilitööstuse traditsiooniline tähtsus kajastub Barcelona püüdlustes saada oluliseks moekeskuseks. Aastatel 2000–2009 toimus linnas linnamoe mess Bread & Butter<ref>{{Cite news|last=Blanco, Leticia|url=http://www.elmundo.es/elmundo/2009/01/19/barcelona/1232400722.html|title=La feria de moda urbana Bread and Butter deja Barcelona|work=[[El Mundo (Spain)|El Mundo]]|date=20 January 2009|access-date=22 July 2009|archive-url=https://web.archive.org/web/20131113115745/http://www.elmundo.es/elmundo/2009/01/19/barcelona/1232400722.html|archive-date=13 November 2013}}</ref><ref>{{Cite news|last=EFE|url=http://www.elperiodico.com/default.asp?idpublicacio_PK=46&idioma=CAS&idtipusrecurs_PK=7&idnoticia_PK=580966|title=El presidente del Bread&Butter confirma oficialmente que la feria abandona Barcelona|work=[[El Periódico de Catalunya|El Periódico]]|date=23 January 2009|access-date=22 July 2009|quote=[Karl Heinz Muller, the entrepreneur behind B&B in announcing the move in a press conference held on January 23, 2009 said] No llores Barcelona, levántate y haz algo [don't cry Barcelona, get up and do something about it] Barcelona in Europe is a metropolis of fashion.|author-link=EFE}}</ref> ning aastatel 2009–2012 kaks korda aastas moeüritus The Brandery. Global Language Monitori 2015. aasta edetabelis oli Barcelona maailma moepealinnade seas 7. kohal. === Tehnoloogiasektor === Barcelonas on kontorid mitmel tehnoloogiaettevõttel (Factorial, Glovo, TravelPerk, Wallapop, eDreams), enamik neist El Poblenou asumis. Linnas on kontor ka mitmel rahvusvahelisel tehnoloogiaettevõttel ([[Oracle Corporation|Oracle]], [[Amazon.com|Amazon]], King, Dynatrace, Smallpdf, [[Hewlett-Packard]]), mille peakorter asub mujal. == Valitsemine ja haldusjaotus == [[Fail:Κυβερνητικό_Μέγαρο_Καταλονίας_2563.jpg|paremal|pisi|Palau de la Generalitat de Catalunya ehk Kataloonia valitsuspalee]] [[Kataloonia]] autonoomse piirkonna pealinnana asuvad Barcelonas Kataloonia valitsus (''Generalitat de Catalunya''), [[Kataloonia parlament|parlament]] ja kõrgem kohus. Linn on ka [[Barcelona provints|Barcelona provintsi]] ja [[Barcelonèsi maakond|Barcelonèsi maakonna]] (''comarca'') pealinn. [[Fail:Ajuntament_de_Barcelona_(3400686886).jpg|vasakul|pisi|Barcelona raekoda]] Barcelonat juhib 41-liikmeline linnavolikogu, mis valitakse neljaks aastaks. Ühena Hispaania kahest suurimast linnast on Barcelonal munitsipaalhartal (''Carta Municipal'') põhinev eriseaduslik staatus. Selle esimene versioon võeti vastu 1960. aastal ja praegune versioon 2006. aastal.<ref name="ley 1/2006">{{Cite web|url=http://www.boe.es/g/es/bases_datos/doc.php?coleccion=iberlex&id=2006/04583|title=BOE – LEY 1/2006, de 13 de marzo, por la que se regula el Régimen Especial del municipio de Barcelona|publisher=Boe.es|date=14 March 2006|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20080430052956/http://www.boe.es/g/es/bases_datos/doc.php?coleccion=iberlex&id=2006%2F04583|archive-date=30 April 2008}}</ref> Seaduse kohaselt on Barcelona linnavalitsus korraldatud kahel tasandil: poliitilise tasandi moodustavad valitud linnavolinikud ning täidesaatev tasand haldab programme ja viib ellu poliitilisel tasandil tehtud otsuseid.<ref>{{Cite web|url=http://w3.bcn.es/V61/Home/V61HomeLinkPl/0,2687,200713899_200720868_1,00.html|title=Ajuntament de Barcelona> Ajuntament> El Govern de la Ciutat|publisher=W3.bcn.es|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20100728231233/http://w3.bcn.es/V61/Home/V61HomeLinkPl/0%2C2687%2C200713899_200720868_1%2C00.html|archive-date=28 July 2010}}</ref> Seadus annab kohalikule omavalitsusele erisuhte keskvalitsusega (sealhulgas vetoõiguse teatud küsimustes), suurendab linnapea volitusi täitevkomisjonide kaudu,<ref>{{Cite web|url=http://www.bcn.cat/catala/laciutat/barcelona/organitzacio.htm|title=Ajuntament de Barcelona: Organització política|publisher=Bcn.cat|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20130723081931/http://www.bcn.cat/catala/laciutat/barcelona/organitzacio.htm|archive-date=23 July 2013}}</ref> laiendab volikogu pädevust muu hulgas telekommunikatsiooni, linnaliikluse, liiklusohutuse ja avaliku julgeoleku valdkonnas ning näeb linna rahandusele ette erikorra.<ref name="ley 1/2006" /> [[Fail:Salón_de_Ciento._Ayuntamiento_de_Barcelona.jpg|paremal|pisi|Saló de Cent Barcelona raekojas]] Linnavalitsuse komisjon (''Comissió de Govern'') on linnapea juhitav täidesaatev organ, kuhu kuulub 24 liiget. Komisjoni kuuluvad abilinnapead, eri valdkondade eest vastutavad linnavolinikud ja valimata liikmed.<ref>{{Cite web|url=http://w3.bcn.es/V61/Home/V61HomeLinkPl/0,4358,200713899_200720894_3,00.html|title=Ajuntament de Barcelona> Council> The city government> Council Executive|publisher=W3.bcn.es|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20110122052303/http://w3.bcn.es/V61/Home/V61HomeLinkPl/0%2C4358%2C200713899_200720894_3%2C00.html|archive-date=22 January 2011}}</ref> 41 linnavolikogu liikmest koosnev täiskogu täidab nõuandvaid, planeerimis-, õigusloome- ja eelarveülesandeid.<ref>{{Cite web|url=http://w3.bcn.es/V61/Home/V61HomeLinkPl/0,4358,200713899_200720876_3,00.html|title=Ajuntament de Barcelona> Council> The city government> Plenary|publisher=W3.bcn.es|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20110415090540/http://w3.bcn.es/V61/Home/V61HomeLinkPl/0%2C4358%2C200713899_200720876_3%2C00.html|archive-date=15 April 2011}}</ref> Kuuel volikogu komisjonil (''Comissions del Consell Municipal'') on oma pädevusvaldkonnas täidesaatvad ja järelevalveülesanded. Need koosnevad volinikest proportsionaalselt erakondade esindatusega täiskogus.<ref>{{Cite web|url=http://w3.bcn.es/V61/Home/V61HomeLinkPl/0,4358,200713899_200720890_3,00.html|title=Ajuntament de Barcelona> Council> The city government> Committees of the Municipal Council|publisher=W3.bcn.es|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20110415090118/http://w3.bcn.es/V61/Home/V61HomeLinkPl/0%2C4358%2C200713899_200720890_3%2C00.html|archive-date=15 April 2011}}</ref> Volikogu pädevusse kuuluvad [[linnaplaneerimine]], transport, kohalikud maksud, avaliku korra tagamine, heakord, pargid, keskkond, asutused (näiteks koolid, lasteaiad, spordikeskused ja raamatukogud), kultuur, sport, noorsootöö ja sotsiaalhoolekanne. Osa pädevustest on jagatud Kataloonia valitsuse või Hispaania keskvalitsusega; mõnes valdkonnas (näiteks rahvatervis, haridus ja sotsiaalteenused) kavandavad ja haldavad linn ning Kataloonia valitsus teenuseid ühise asutuse kaudu.<ref>{{Cite web|url=http://www.aspb.cat|title=Agència de Salut Pública de Barcelona|publisher=www.aspb.cat|access-date=9 October 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20141016194852/http://www.aspb.cat/|archive-date=16 October 2014}}</ref> Täidesaatev tasand, mida juhib linnapeale alluv omavalitsuse tegevjuht, koosneb õiguslikult linnavalitsuse koosseisu kuuluvatest osakondadest ja eraldi juriidilistest isikutest (autonoomsetest avalikest asutustest ja ettevõtetest).<ref>{{Cite web|url=http://w3.bcn.es/V61/Home/V61HomeLinkPl/0,4358,200713899_200722250_3,00.html|title=Ajuntament de Barcelona> Council> The municipal administration|publisher=W3.bcn.es|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20100622011903/http://w3.bcn.es/V61/Home/V61HomeLinkPl/0%2C4358%2C200713899_200722250_3%2C00.html|archive-date=22 June 2010}}</ref> [[Fail:Mossos_BRIMO_i_Guardia_Urbana.jpg|pisi|234x234px|[[Mossos d'Esquadra]] ja Guardia Urbana (2010)|vasakul]] === Avalik kord === Barcelonas tagavad avalikku korda linnavolikogu ja Kataloonia valitsus vastavalt Guàrdia Urbana de Barcelona ja [[Mossos d'Esquadra]] kaudu. Enne 2008. aastat tegeles sellega ka [[Hispaania politsei|Hispaania riiklik politsei]], kuid nüüd piirduvad selle ülesanded dokumentide ja sisserändega seotud küsimustega.<ref>{{Cite news|last=Pons|first=Marc|url=https://www.elnacional.cat/es/efemerides/marc-pons-mossos-esquadra-policia-guardia-civil_208074_102.html|title=Los Mossos d'Esquadra sustituyen definitivamente Policía Nacional y Guardia Civil|work=El Nacional}}</ref> Kiirabi eest vastutab SEM (Sistema d'Emergències Mèdiques), tuletõrje- ja päästeteenuse eest Bombers de Barcelona ning merepääste eest Sociedad de Salvamento y Seguridad Marítima, [[Guardia Civil]] ja Mossos, suvel ka Guàrdia Urbana toel. === Linnaosad === [[Fail:Districtes_de_Barcelona.svg|paremal|pisi|Barcelona linnaosad]] Alates 1987. aastast jaguneb linn kümneks&nbsp;linnaosaks (katalaani keeles ''districtes'', hispaania keeles ''distritos''): * Ciutat Vella * Eixample * Sants-Montjuïc * Les Corts * Sarrià-Sant Gervasi * Gràcia * Horta-Guinardó * Nou Barris * Sant Andreu * Sant Martí Linnaosad põhinevad suuresti ajaloolisel jaotusel ning mitu neist on 18. ja 19. sajandil Barcelonaga liidetud endised asulad, mis on säilitanud omanäolise ilme. Igal linnaosal on oma volikogu, mida juhib linnavolinik. Iga linnaosakogu koosseis sõltub erakondade häälte arvust selles linnaosas, mistõttu võib linnaosa juhtida ka sellise erakonna volinik, mis ei kuulu linnavalitsuse komisjoni. == Haridus == [[Fail:Universidad_de_Barcelona,_Canciller_del_Ecuador_ofrece_conferencia_(11986731433).jpg|pisi|[[Barcelona Ülikool|Barcelona Ülikooli]] aula]] [[Fail:Universitat_Pompeu_Fabra_-_panoramio_(1).jpg|pisi|Roger de Llúria hoone Pompeu Fabra Ülikooli Ciutadella ülikoolilinnakus|vasakul]] Barcelonas on hästi arenenud [[Avaõiguslik ülikool|avalik-õiguslike ülikoolide]] kõrgharidussüsteem. Neist silmapaistvamad on [[Barcelona Ülikool]] (asutatud 1450) ja uuem Pompeu Fabra Ülikool.<ref>{{Cite web|url=https://www.timeshighereducation.com/student/best-universities/best-universities-spain|title=Best universities in Spain|website=[[Times Higher Education World University Rankings]]|date=4 September 2020|access-date=13 February 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210318152601/https://www.timeshighereducation.com/student/best-universities/best-universities-spain|archive-date=18 March 2021}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.usnews.com/education/best-global-universities/spain|title=Best Global Universities in Spain|website=[[U.S. News & World Report Best Colleges Ranking]]|access-date=13 February 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210418013319/https://www.usnews.com/education/best-global-universities/spain|archive-date=18 April 2021}}</ref> Barcelonas asuvad ka Kataloonia Polütehniline Ülikool, [[Toulouse Business School]] ja internetipõhine Kataloonia Avatud Ülikool. Erasektoris tegutsevad EADA Business School (asutatud 1957; linna esimene juhtimiskoolitust pakkunud asutus), IESE Business School ja suurim eraülikool Ramon Llulli Ülikool, mille alla kuulub ka ESADE Business School. Teine avalik-õiguslik ülikool, Barcelona Autonoomne Ülikool, asub Bellaterras Barcelona suurlinnapiirkonnas. Linnas on lasteaiast gümnaasiumini ulatuv munitsipaalkoolivõrk, mille eest vastutab linnavolikogu juhitav konsortsium, kuid õppekava eest vastutab Kataloonia valitsus. Samuti on palju erakoole, millest enamik on avaliku toetusega erakoolid (''escoles concertades''): nad saavad toetust õpilaste arvu järgi, alluvad ametiasutuste järelevalvele ja peavad järgima samu õppekavu nagu munitsipaalkoolid. Need erinevad täielikult erarahastatavatest koolidest (''escoles privades''). Munitsipaalkoolides ja ''escoles concertades''<nowiki/>'is on õppekeel 2009. aasta Kataloonia haridusseaduse kohaselt katalaani keel. Hispaania keelt võivad õppekeelena kasutada hispaania kirjanduse ja keele õpetajad ning võõrkeeli vastavate keelte õpetajad. Mõnes koolis kasutatav eksperimentaalne osaline keelekümblusprogramm võimaldab õpetada osa õppekavast võõrkeeles (tavaliselt inglise keeles), kuid selle maht ei tohi ületada 30% koolipäevast. Ükski Barcelona munitsipaalkool ega ''escola concertada'' ei või pakkuda 50% ulatuses või täielikult võõrkeelset keelekümblusprogrammi, samuti ei paku ükski neist International Baccalaureate'i õpet. == Kultuur == Barcelona kultuurilised juured ulatuvad 2000 aasta taha. Pärast [[Hispaania üleminekuperiood|demokraatia taastamist]] on edendatud katalaani keelt, mida Franco diktatuuri ajal tugevalt alla suruti, nii mineviku teoste taasavastamise kui ka uue loomingu toetamise kaudu. Alates 2015. aastast kuulub Barcelona kirjanduslinnana [[UNESCO loovlinnade võrgustik|UNESCO loovlinnade võrgustikku]].<ref>{{Cite web|last=Prim|first=Sara|url=http://www.catalannews.com/culture/item/barcelona-becomes-a-unesco-city-of-literature|title=Barcelona becomes a UNESCO City of Literature|website=www.catalannews.com|date=11 December 2015|access-date=3 October 2018|language=en-gb|archive-url=https://web.archive.org/web/20181003221055/http://www.catalannews.com/culture/item/barcelona-becomes-a-unesco-city-of-literature|archive-date=3 October 2018}}</ref> === Meelelahutus ja etenduskunstid === [[Fail:Liceu_-_Interior.jpg|pisi|[[Gran Teatre del Liceu|Liceu]] ooperimaja]] Barcelonas on palju [[Kontsert|kontserdi-]] ja teatrisaale, sealhulgas maailmakuulus [[Gran Teatre del Liceu]] ooperiteater, Kataloonia Rahvusteater (Teatre Nacional de Catalunya), Teatre Lliure ja Palau de la Música Catalana kontserdisaal. Barcelonas tegutseb ka OBC ehk Barcelona Sümfooniaorkester ja Kataloonia Rahvusorkester (Orquestra Simfònica de Barcelona i Nacional de Catalunya), mis avas 1999. aastal oma uue kodusaali L'Auditoris ja annab hooajal umbes 75 kontserti.<ref>{{Cite web|url=http://www.auditori.org/seccions/auditori/oferta_musical/auditori_obc/index.aspx|title=L'Auditori: OBC|publisher=Auditori.org|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20110725024346/http://www.auditori.org/seccions/auditori/oferta_musical/auditori_obc/index.aspx|archive-date=25 July 2011}}</ref> Linnas tegutseb ka Sergi Vicente juhitav Barcelona Kitarriorkester. La Rambla peatänaval esinevad miimid ja tänavaartistid. Igal aastal toimub linnas kaks suurt popmuusikafestivali: Sónar ja Primavera Sound. Linnas on ka elav [[Alternatiivrokk|alternatiivmuusikaskeene]], rahvusvahelist tähelepanu on pälvinud näiteks ansambel The Pinker Tones.<ref>{{Cite web|last=Roberts|first=Nina|url=http://travel.nytimes.com/2006/08/06/arts/music/06rob.html|title=Catalan Musical Stew Keeps Barcelona Up All Night – New York Times|publisher=Travel.nytimes.com|date=6 August 2006|access-date=5 May 2009|archive-url=https://web.archive.org/web/20080110202608/http://travel.nytimes.com/2006/08/06/arts/music/06rob.html|archive-date=10 January 2008|location=Barcelona (Spain)}}</ref> Barcelona on rahvusvaheline aktiivse ja mitmekesise ööelu keskus, kus [[Baar|baarid]], tantsubaarid ja [[Ööklubi|ööklubid]] on avatud veel kaua pärast südaööd.<ref>{{Cite web|url=https://thehoya.com/barcelona-never-sleeps/|title=Barcelona Never Sleeps|publisher=The Hoya|date=23 March 2020|access-date=14 February 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220206081730/https://thehoya.com/barcelona-never-sleeps/|archive-date=6 February 2022}}</ref> === Meedia === Barcelona suurimad päevalehed on El Periódico de Catalunya, La Vanguardia ja Ara; kaks esimest ilmuvad katalaani ja hispaania keeles, Ara ainult katalaani keeles. Suurimad spordipäevalehed on hispaaniakeelsed Sport ja El Mundo Deportivo, mida annavad välja samad ettevõtted. Linnas ilmuvad ka katalaanikeelne El Punt Avui, üleriigiliste ajalehtede Barcelona eriväljaanded (näiteks hispaaniakeelne El País, mille veebiversioon on ka katalaani keeles), hispaaniakeelne El Mundo ja mitu tasuta ajalehte (näiteks kakskeelsed 20 minutos ja Què). Barcelona vanim ja tähtsaim veebiväljaanne VilaWeb on ühtlasi üks Euroopa vanimaid veebiajalehti; see ilmub katalaani ja inglise keeles.<ref>{{Cite web|last=Partal|first=Vicent|url=https://cirsd.org/horizon-article/catalan-independence/|title=Catalan Independence|publisher=Center for International Relations and Sustainable Development|website=Horizons|access-date=8 March 2026}}</ref> Suuremad FM-raadiojaamad on Catalunya Ràdio, RAC 1, RAC 105 ja Cadena SER. Barcelonal on ka linnavolikogule kuuluv kohalik [[Televisioonikanal|telekanal]] Betevé. Kataloonia avalik-õigusliku televisioonivõrgu Televisió de Catalunya peakorter asub Sant Joan Despís Barcelona suurlinnapiirkonnas. === Sport === [[Fail:Palau_Sant_Jordi_Barcelona_2013.jpg|pisi|Palau Sant Jordi spordihall ja Montjuïci teletorn|vasakul]][[Fail:Estadi_Olímpic_Lluís_Companys_-_Barcelona,_Spain_-_Jan_2007.jpg|pisi|1936. aasta rahvaolümpiaadiks ehitatud Estadi Olímpic de Montjuïc oli 1992. aasta suveolümpiamängude peastaadion]] Barcelonal on pikk sporditraditsioon. Linn võõrustas edukalt [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992. aasta suveolümpiamänge]] ja mitut [[1982. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1982. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste]] kohtumist kahel staadionil. [[FC Barcelona]] [[Jalgpall|jalgpalliklubi]] on üks maailma suurimaid ja rikkamaid. Klubil on 74 kodumaist karikat ja 17 kontinentaalset tiitlit, sealhulgas 5 [[UEFA Meistrite Liiga]] võitu 8 finaalist ja 3 [[Jalgpalliklubide maailmameistrivõistlused|FIFA klubide maailmameistritiitlit]] 4 finaalist. 2009. aastal võitis klubi esimesena meeste jalgpallimeeskonnana maailmas kalendriaasta jooksul kuus karikat. FC Barcelonal on profimeeskonnad ka teistel spordialadel (näiteks korvpall, käsipall, [[rullhoki]], jäähoki, saalijalgpall ja ragbi); kõik on mingil ajal võitnud kõrgeima riikliku või Euroopa võistluse. Klubi muuseum on Kataloonia külastatavuselt teine muuseum. [[Derbi barceloní|Erilist huvi]] pakuvad kohtumised linnasisese rivaali [[RCD Espanyol|RCD Espanyoliga]], kuid Barcelonas tegutseb ka madalamate liigade jalgpalliklubisid, näiteks CE Europa ja UE Sant Andreu. Korvpallimeeskonnal on [[Liga ACB]]-s tuntud vastasseis Badalona Joventutiga. [[Fail:El_Camp_Nou_en_un_partido_de_la_Uefa_Champions_League.jpg|pisi|[[Camp Nou]], Euroopa suurim staadion]] Barcelonas on kolm [[UEFA staadionikategooriad|UEFA eliitstaadionit]]: FC Barcelona [[Camp Nou]] (Euroopa suurim staadion 99 354 kohaga), linnale kuuluv Estadi Olímpic Lluís Companys (55 926 kohta), mida kasutati [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992. aasta olümpiamängudel]], ja Estadi Cornellà-El Prat (40 500 kohta). Linnas on mitu väiksemat staadionit, näiteks FC Barcelona Mini Estadi (15 000 kohta), Camp Municipal Narcís Sala (6563 kohta) ja Nou Sardenya (7000 kohta). Linnas on ka kolm multifunktsionaalset spordi- ja kontserdipaika: Palau Sant Jordi (12 000–24 000 kohta olenevalt kasutusest), Palau Blaugrana (7500 kohta) ja Palau dels Esports de Barcelona (3500 kohta).[[Fail:F1_Circuit_de_Catalunya_-_Tribuna.jpg|pisi|Circuit de Barcelona-Catalunya, [[vormel 1]] ja [[Grand Prix' mootorrataste võidusõit|MotoGP]] ringrada Barcelona lähistel|vasakul]] Barcelonas korraldatakse aastas mitu maanteejooksuvõistlust: märtsis Barcelona maraton (2010. aastal üle 10 000 osaleja), aprillis Cursa de Bombers, mais Cursa de El Corte Inglés (igal aastal umbes 60 000 osalejat), samuti Cursa de la Mercè, Cursa Jean Bouin, Milla Sagrada Família ja San Silvestre. Collserola metsas toimub 85 km pikkune Ultratrail Collserola. Üle 70 aasta toimunud [[Association of Tennis Professionals|ATP World Tour]] 500 tenniseturniiri Barcelona Open peetakse igal aastal Real Club de Tenis Barcelona väljakutel. Iga aasta 25. detsembril toimub Barcelona vanasadamas 200 meetri ujumisvõistlus.<ref>{{Cite web|url=https://www.timeout.com/barcelona/things-to-do/110th-christmas-cup-for-swimming|title=110th Christmas Cup for Swimming|publisher=Time Out|website=timeout.com/barcelona|date=12 December 2019|access-date=3 October 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211004035305/https://www.timeout.com/barcelona/things-to-do/110th-christmas-cup-for-swimming|archive-date=4 October 2021}}</ref> [[2013. aasta ujumise maailmameistrivõistlused]] toimusid Barcelonas Palau Sant Jordis.<ref>{{Cite web|url=http://www.bcn2013.com|title=Barcelona 2013 15th FINA World Championships|publisher=FINA|archive-url=https://web.archive.org/web/20131112195344/http://www.bcn2013.com/|archive-date=12 November 2013}}</ref> Barcelona lähedal Montmelós asuv 107 000-kohaline Circuit de Barcelona-Catalunya võõrustab [[vormel 1]] [[Hispaania grand prix|Hispaania grand prix'd]], Kataloonia mootorrataste grand prix'd, Hispaania GT-meistrivõistlusi ja GP2-sarja võidusõite. Linnas on väga populaarsed ka [[Rulasõit|rula-]] ja jalgrattasõit. == Transport == === Lennujaam === [[Fail:Airport_Barcelona_seen_from_air.jpg|pisi|[[Barcelona El Prati lennujaam]] õhust vaadatuna]] Umbes 17 km kesklinnast edelas asuv [[Barcelona El Prati lennujaam]] on Hispaania suuruselt teine ja [[Vahemeri|Vahemere]] ranniku suurim lennujaam (2018. aastal 50,17 miljonit reisijat),<ref name="AENA2018" /> [[Vueling Airlines|Vueling Airlinesi]] ja [[Ryanair|Ryanairi]] peamine sõlmjaam ning [[Iberia]] ja [[Air Europa]] oluline tugipunkt. Lennujaam teenindab peamiselt Hispaania-siseseid ja Euroopa sihtkohti, kuigi pakutakse ühendusi ka Ladina-Ameerika, Aasia ja USA-ga. Lennujaam on linnaga ühendatud kiirtee, metroo (Airport T1 ja T2 jaamad), lähirongi ja bussiliinidega. Uus terminal T1 avati 17. juunil 2009. === Sadam === [[Fail:Port_of_Barcelona.jpg|pisi|Barcelona sadam|vasakul]] 2000-aastase ajalooga Barcelona sadam on Euroopa suuruselt 9. [[Konteinerlogistika|konteinersadam]] (kaubamaht 2018. aastal 3,42&nbsp;miljonit [[TEU|TEU-d]]), Euroopa juhtiv kruiisisadam (2013. aastal 3,6 miljonit reisijat) ja oluline Vahemere kruiiside sõlmpunkt.<ref>{{Cite web|url=http://www.portdebarcelona.cat/en/web/port-del-ciudada/cruceros|title=Port Barcelona – Cruises|publisher=Portdebarcelona.cat|access-date=30 March 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140331005714/http://www.portdebarcelona.cat/en/web/port-del-ciudada/cruceros|archive-date=31 March 2014}}</ref> Seda haldab Barcelona Sadamaamet. Sadama 10 km<sup>2</sup> suurune ala on jagatud kolmeks: Port Vell (vanasadam), kaubasadam ja logistikasadam (Barcelona vabasadam).<ref>{{Cite web|url=http://www.apb.es/wps/portal/!ut/p/c1/04_SB8K8xLLM9MSSzPy8xBz9CP0os_hgz2DDIFNLYwMLfzcDAyNjQy9vLwNTV38LM_1wkA6zeH_nIEcnJ0NHAwNfUxegCh8XA2-nUCMDdzOIvAEO4Gig7-eRn5uqX5CdneboqKgIAAeNRE8!/dl2/d1/L2dJQSEvUUt3QS9ZQnB3LzZfU0lTMVI1OTMwOE9GMDAyMzFKS0owNUVPODY!/?WCM_GLOBAL_CONTEXT=/wps/wcm/connect/ExtranetAnglesLib/El%20Port%20de%20Barcelona/el+port/historia+del+port/cami+cap+el+futur/|title=Port de Barcelona|publisher=Apb.es|access-date=26 June 2010|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20091005031426/http://www.apb.es/wps/portal/!ut/p/c1/04_SB8K8xLLM9MSSzPy8xBz9CP0os_hgz2DDIFNLYwMLfzcDAyNjQy9vLwNTV38LM_1wkA6zeH_nIEcnJ0NHAwNfUxegCh8XA2-nUCMDdzOIvAEO4Gig7-eRn5uqX5CdneboqKgIAAeNRE8!/dl2/d1/L2dJQSEvUUt3QS9ZQnB3LzZfU0lTMVI1OTMwOE9GMDAyMzFKS0owNUVPODY!/?WCM_GLOBAL_CONTEXT=%2Fwps%2Fwcm%2Fconnect%2FExtranetAnglesLib%2FEl%20Port%20de%20Barcelona%2Fel+port%2Fhistoria+del+port%2Fcami+cap+el+futur%2F|archive-date=5 October 2009}}</ref> [[Fail:Port_Vell,_Barcelona,_Spain_-_Jan_2007.jpg|pisi|Port Vell talvel]]Port Velli piirkonnas asuvad ka kaubanduskeskus Maremagnum, kobarkino, [[IMAX]] Port Vell ja üks Euroopa suurimaid [[Akvaarium|akvaariume]] Aquarium Barcelona, kus elab 4 miljoni liitri mereveega täidetud 22 basseinis 8000 kala ja 11 haid. Maremagnum on linna ainus kaubanduskeskus, mis võib olla avatud ka pühapäeviti ja riigipühadel. === Raudteed ja metroo === [[Fail:LlefiàL10.JPG|pisi|Barcelona metroo|vasakul]] Barcelona on Hispaania raudteevõrgu oluline sõlmpunkt. Linna pearaudteejaam on [[Barcelona Santsi raudteejaam|Estació de Sants]]; lõppjaam Estació de França on teisejärguline, teenindades linnalähi-, piirkondlikke ja keskmaaliine. Kaubarongid teenindavad kohalikke tööstusettevõtteid ja Barcelona sadamat. 2008. aastal avati Madridi-Barcelona kiirraudteeliin projektkiirusega 310 km/h. 2013. aastal avati RENFE ja SNCF-i ühine Perpignani-Barcelona kiirraudteeliin, mis ühendab Barcelonat Pariisi, [[Marseille|Marseille']] ja [[Toulouse|Toulouse'iga]]. Mõlemad liinid teenindavad Estació de Santsi jaama.<ref>{{Cite web|url=http://www.avui.cat/noticia/article/2-societat/5-societat/252283-barcelona-estrena-tgv.html|title=Barcelona estrena TGV|publisher=[[Avui]]|date=9 February 2008|access-date=11 July 2011|language=ca|archive-url=https://web.archive.org/web/20230423065103/https://www.elpuntavui.cat/barcelona.html|archive-date=23 April 2023}}</ref><ref>{{Cite web|url=http://www.catalannewsagency.com/politics/item/the-last-high-speed-railway-stretch-between-barcelona-and-france-has-finally-been-unveiled-after-years-of-delays|title=The last High Speed railway stretch between Barcelona and France has finally been unveiled after years of delays|publisher=Catalan News Agency|date=8 January 2013|access-date=27 January 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140410223210/http://www.catalannewsagency.com/politics/item/the-last-high-speed-railway-stretch-between-barcelona-and-france-has-finally-been-unveiled-after-years-of-delays|archive-date=10 April 2014}}</ref>[[Fail:Barcelona_-_Estación_de_Sants_y_Hotel_Barceló_Sants_2.jpg|pisi|Barcelona pearaudteejaam Estació de Sants]]Barcelona ulatuslik kohalik ühistranspordivõrk hõlmab [[Metroo|metrood]], bussivõrku, piirkondlikku raudteed, tramme, [[Köisraudtee|funikulööre]], köis- ja [[Ratasajamiga raudtee|ratasajamiga raudteid]]. Võrke ja liine haldavad mitu ettevõtet, kuid need on integreeritud koordineeritud piletisüsteemi, mida haldab Autoritat del Transport Metropolità (ATM). Süsteem on jagatud piletitsoonideks (1–6) ja saadaval on mitmesugused ühiskaardid.<ref>{{Cite web|url=http://www.tmb.cat/en/abonaments-integrats|title=Integrated travel cards – Transports Metropolitans de Barcelona|website=tmb.cat|access-date=19 December 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20160824054620/http://www.tmb.cat/en/abonaments-integrats|archive-date=24 August 2016}}</ref> Mägistele aladele viivad funikulöörid, köisraudteed ja ratasajamiga raudteed: Ferrocarrils de la Generalitat de Catalunya (FGC) käitab Tibidabo mäele viivat Funicular de Tibidabot ja Funicular de Vallvidrerat, Transports Metropolitans de Barcelona (TMB) aga Montjuïcile viivat Funicular de Montjuïci. Montjuïci kindlust teenindab Montjuïci köisraudtee ning üle sadama kulgeb Port Velli õhutramm. [[Barcelona metroo|Barcelona metroovõrk]] koosneb 12 liinist, mida tähistab L-täht koos liininumbri ja eraldi värviga: kaheksat liini käitab eraldi rööbasteel TMB, nelja liini FGC; osa neist jagab rööpaid RENFE linnalähiliinidega. Linna läbivad ka mitu RENFE Rodalies de Catalunya piirkondlikku raudteeliini. === Trammid === [[Fail:Clp_20060615_Tw_16_Carrer_d'Adolf_Florensa.jpg|pisi|Barcelona tramm|vasakul]] Linna kahte nüüdisaegset trammisüsteemi Trambaix ja Trambesòs käitab TRAMMET.<ref>{{Cite web|url=http://w3.bcn.es/V01/Serveis/Noticies/V01NoticiesLlistatNoticiesCtl/0,2138,1653_35144087_1_573780100,00.html?accio=detall&home=HomeBCN&nomtipusMCM=Noticia|title=News related with the council plans for the tram network union|publisher=W3.bcn.es|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20091003195712/http://w3.bcn.es/V01/Serveis/Noticies/V01NoticiesLlistatNoticiesCtl/0%2C2138%2C1653_35144087_1_573780100%2C00.html?accio=detall&home=HomeBCN&nomtipusMCM=Noticia|archive-date=3 October 2009}}</ref> Ajalooline trammiliin Tramvia Blau sõidab metrooliini 7 ja Tibidabo funikulööri vahel.<ref>{{Cite web|url=http://www.tmb.net/en_US/barcelona/moute/planols/planotramviablau.jsp|title=Information of Tramvia Blau|publisher=Tmb.net|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20091224023817/http://www.tmb.net/en_US/barcelona/moute/planols/planotramviablau.jsp|archive-date=24 December 2009}}</ref> === Bussid === Barcelonas on ulatuslik kohalik, linnadevaheline ja ööbussivõrk. Enamikku kohalikke liine käitab TMB, osa liine aga eraettevõtted, mis tegutsevad siiski ATM-i piletisüsteemis. Ööbussid sõidavad 15–20-minutilise intervalliga kella 22.20 ja 6.00 vahel; liine on 21, neist 19 läbib Plaça de Catalunyat, kus saab teistele liinidele ümber istuda. Eraldi erabussiliin Aerobús ühendab lennujaama kesklinnaga ja kasutab oma piletisüsteemi. 1992. aasta olümpiamängudeks renoveeritud endine raudteejaam Estació del Nord (Põhjajaam) on nüüd kaug- ja piirkondlike bussiliinide lõppjaam. === Teed === [[Fail:085_Ronda_de_Dalt_(Barcelona),_des_del_pont_de_l'avinguda_del_Tibidabo.jpg|pisi|B-20 kiirtee Barcelonas]]Barcelonat läbivad kolm rahvusvahelist maanteed: Vahemere rannikul kulgev E15, Madridi ja Lissaboni suunduv E90 ning Pariisi suunduv E09. Linna ümbritsevad kolm poolringteed: mäepoolne Ronda de Dalt (B-20), rannikuäärne Ronda del Litoral (B-10) ja Ronda del Mig.<ref>{{Cite web|url=http://www.bcn.es/turisme/english/turisme/rutes/rondes_fr.htm|title=The covered Rondes (by-pass)|publisher=Bcn.es|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20090516235933/http://www.bcn.es/turisme/english/turisme/rutes/rondes_fr.htm|archive-date=16 May 2009}}</ref> Linna peamised liiklussooned on diagonaalselt linna läbiv Avinguda Diagonal, Glòriesi juurde viiv ja Avinguda Diagonaliga ühenduv Avinguda Meridiana ning linna idast läände läbiv Gran Via de les Corts Catalanes. Kuulus La Rambla puiestee ei ole enam oluline sõidutee, kuid on endiselt tähtis jalakäijate tänav.[[Fail:14-08-06-barcelona-RalfR-222.jpg|pisi|Kaks tüüpilist Barcelona taksot|vasakul]] === Taksod === Barcelonas on enam kui 10 000 autoga [[Takso|taksopark]], mida reguleerib Institut Metropolità del Taxi (Suurlinnapiirkonna Taksoinstituut). Enamik tegevuslubadest kuulub füüsilisest isikust ettevõtjatest juhtidele. Musta-kollase värvilahenduse tõttu on taksod kergesti äratuntavad; neid saab võtta taksopeatustest, tänaval peatada, tellida telefoni teel või rakenduse kaudu.<ref>{{Cite web|url=http://www.barcelona.com/barcelona_city_guide/all_about/taxis_in_barcelona|title=Barcelona Taxi Information|website=Barcelona.com|access-date=28 January 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140202102147/http://www.barcelona.com/barcelona_city_guide/all_about/taxis_in_barcelona|archive-date=2 February 2014}}</ref> 22. märtsil 2007<ref>{{Cite web|url=http://www.bicing.com/noticias/detalle_noticia.php?TU5fTk9USUNJQVM%3D&Ng%3D%3D&MQ%3D%3D|title=Noticies: Data d'inici 22 de març a les 14:00 h. Pots realitzar l'alta al servei a partir del dia 16/03/07|publisher=Bicing|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20071029155839/http://www.bicing.com/noticias/detalle_noticia.php?TU5fTk9USUNJQVM=&Ng=%3D&MQ=%3D|archive-date=29 October 2007}}</ref> käivitas Barcelona linnavalitsus jalgrattateenuse Bicing, mida käsitatakse ühistranspordina ja millel on üle 400 jaama.<ref>{{Cite web|url=http://www.bicing.com/modulos/modulos.php?TU5fSU5GT1JNQUNJT04%3D&NA%3D%3D&Nw%3D%3D|title=Què és|publisher=Bicing|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20100125090551/http://www.bicing.com/modulos/modulos.php?TU5fSU5GT1JNQUNJT04=&NA=%3D&Nw=%3D|archive-date=25 January 2010}}</ref> Teenus osutus edukaks: kolme kuuga liitus 50 000 kasutajat.<ref>{{Cite web|url=http://www.bicing.com/noticias/detalle_noticia.php?TU5fTk9USUNJQVM%3D&Ng%3D%3D&MzA%3D|title=Notícies: El Biking ja té més de 50.000 abonats|publisher=Biking|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20091003183507/http://www.bicing.com/noticias/detalle_noticia.php?TU5fTk9USUNJQVM=&Ng=%3D&MzA=|archive-date=3 October 2009}}</ref> {{-}} == Vaatamisväärsused == [[Fail:Casa_Milà_-_Barcelona,_Spain_-_Jan_2007.jpg|pisi|[[Casa Milà]]|vasakul]] [[Fail:Barcelona_Cathedral_(original).jpg|pisi|Barcelona katedraal]] [[Fail:Palau_de_la_Música_Catalana-Palace_of_Catalan_Music_(Image_2).jpg|pisi|Palau de la Música Catalana kontserdisaal]] [[Fail:Sagrada_Familia,_Barcelona_(P1170666).jpg|pisi|[[Sagrada Família]] kirik öösel]] Barri Gòtic (katalaani keeles "gooti kvartal") on vanalinna keskus. Paljud hooned pärinevad keskajast, mõned isegi Rooma-aegsest Barcelonast. Katalaani modernistlik arhitektuur ([[juugend]]) arenes aastatel 1885–1950 ja jättis linna olulise pärandi; mitu hoonet kuulub maailmapärandi nimistusse. Eriti tähelepanuväärne on arhitekt [[Antoni Gaudí]] looming, mida võib näha kogu linnas. Tema tuntuim teos on hiiglaslik [[Sagrada Família]] kirik, mida ehitatakse 1882. aastast ja rahastatakse eraannetustest. 2026. aastal valmis kiriku kesktorni välisosa, kuid ehitus- ja viimistlustööd jätkuvad. Barcelonas asus [[Ludwig Mies van der Rohe|Mies van der Rohe]] Saksamaa jaoks 1929. aasta maailmanäituseks projekteeritud Barcelona paviljon, millest sai modernistliku arhitektuuri sümbol ning van der Rohe aforismide "vähem on rohkem" ja "jumal on detailides" kehastus.<ref name="Rybczynski2001">{{Cite book|last=Witold Rybczynski|year=2001|title=The Look of Architecture|publisher=Oxford University Press|isbn=978-0-19-515633-1|pages=[https://archive.org/details/lookofarchitectu00rybc/page/n111 94]–|url=https://archive.org/details/lookofarchitectu00rybc|url-access=registration}}</ref> Paviljon oli mõeldud ajutise ehitisena ja lammutati vähem kui aasta pärast valmimist. 1986. aastal ehitati Barcelonasse Hispaania arhitektide projekteeritud nüüdisaegne rekonstruktsioon. 1999. aastal pälvis Barcelona oma arhitektuuri eest [[Briti Arhitektide Kuninglik Instituut|RIBA]] [[Kuninglik kuldmedal|kuningliku kuldmedali]]; see on ainus kord, kui auhinna on saanud linn, mitte arhitekt.<ref>{{Cite web|url=http://www.architecture.com/Files/RIBATrust/Awards/RoyalGoldMedal/Royal%20Gold%20Medallists%201848%20-%202008.pdf|title=RIBA Royal Gold Medallists|publisher=RIBA|access-date=28 January 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140202101307/http://www.architecture.com/Files/RIBATrust/Awards/RoyalGoldMedal/Royal%20Gold%20Medallists%201848%20-%202008.pdf|archive-date=2 February 2014}}</ref> Linnas asub mitu [[UNESCO]] maailmapärandi nimistusse kantud vaatamisväärsust. === Ajaloolised hooned ja monumendid === * [[Sagrada Família]] basiilika, Barcelona sümbol * Lluís Domènech i Montaneri projekteeritud Palau de la Música Catalana ja Hospital de Sant Pau * [[Antoni Gaudí]] teosed, sealhulgas [[Güelli park]], Palau Güell, [[Casa Milà]] (La Pedrera), Casa Vicens, Sagrada Família sünnifassaad ja krüpt, [[Casa Batlló]] ning Colònia Güelli kiriku krüpt * Barcelona katedraal ehk Püha Risti ja Püha Eulalia katedraal (gooti stiilis) * Gooti stiilis Santa Maria del Mari basiilika * Gooti stiilis Santa Maria del Pi basiilika * Romaani stiilis Sant Pau del Campi kirik * Palau Reial Major, [[Barcelona krahv|Barcelona krahvide]] ja hilisemate [[Aragóni kuningriik|Aragóni kuningate]] keskaegne residents * Kuninglik laevatehas (gooti stiilis) * Pedralbesi klooster (gooti stiilis) * Kolumbuse monument * [[Arc de Triomf]], 1888. aasta Barcelona maailmanäituse sissepääsuks ehitatud [[Võidukaar|triumfikaar]] * Tibidabo tipus asuv Jeesuse Pühima Südame lepituskirik * [[Barcelona Ülikool|Barcelona Ülikooli]] ajalooline hoone [[Fail:Palau_Nacional_Barcelona_Pano_2013.jpg|pisi|Kataloonia Riiklik Kunstimuuseum paistab silma [[Romaani kunst|romaani maalikunsti]] koguga|vasakul]] [[Fail:Barcelona_-_Museu_d'Art_Contemporani_de_Barcelona_(MACBA).jpg|pisi|Barcelona Kaasaegse Kunsti Muuseum|vasakul]] === Muuseumid === Barcelonas on palju muuseume, mis käsitlevad eri valdkondi ja ajastuid. Kataloonia Riiklikul Kunstimuuseumil on tuntud [[Romaani kunst|romaani kunsti]] kogu, Barcelona Kaasaegse Kunsti Muuseum keskendub aga 1945. aasta järgsele Kataloonia ja Hispaania kunstile. Fundació Joan Mirós, Picasso muuseumis ja Fundació Antoni Tàpiesis on vastavalt [[Joan Miró]], [[Pablo Picasso]] ja [[Antoni Tàpies|Antoni Tàpiesi]] olulised teosed; Fundació Vila Casasele kuuluv Can Framisi Muuseum keskendub 1960. aasta järgsele Kataloonia kunstile. Ajalugu ja arheoloogiat käsitlevad näiteks Barcelona Ajaloomuuseum (MUHBA), Kataloonia Ajaloomuuseum, Kataloonia Arheoloogiamuuseum, Barcelona Meremuuseum, Barcelona Muusikamuuseum ja eraomandis Barcelona Egiptuse Muuseum. Barcelona Erootikamuuseum on üks omapärasemaid muuseume, [[CosmoCaixa Barcelona|CosmoCaixa]] aga teadusmuuseum, mis pälvis 2006. aastal [[Euroopa aasta muuseum|Euroopa aasta muuseumi]] auhinna.<ref>{{Cite web|url=https://www.europeanforum.museum/en/winners/the-emya/|title=The European Museum of the Year|website=European Forum|access-date=13 April 2023|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20230413051044/https://www.europeanforum.museum/en/winners/the-emya/|archive-date=13 April 2023}}</ref> Kataloonia Matemaatikamuuseumis käsitletakse matemaatikat praktilisest ja mängulisest vaatepunktist. 1882. aastal asutatud Barcelona Loodusteaduste Muuseumiga liideti 2011. aastal Martorelli Muuseum (aastatel 1924–2010 geoloogiamuuseum), Kolme Draakoni lossis asuv Laboratori de Natura (aastatel 1920–2010 zooloogiamuuseum), 1930. aastal asutatud Barcelona Ajalooline Botaanikaaed ja 1999. aastal asutatud Barcelona Botaanikaaed. Mõlemad botaanikaaiad kuuluvad Barcelona Botaanikainstituudi koosseisu. FC Barcelona Muuseum on Kataloonia populaarsuselt kolmas turismiobjekt, 2013. aastal külastas seda 1,51 miljonit inimest.<ref>{{Cite web|url=https://www.catalannews.com/culture/item/catalan-museums-received-21-5-million-visitors-in-2013|title=Catalan museums received 21.5 million visitors in 2013|website=www.catalannews.com|access-date=9 November 2021|language=en-gb}}</ref>[[Fail:Parc_de_la_Ciutadella_Barcelona_Mai_2013.jpg|pisi|Parc de la Ciutadella La Barcelonetast põhja pool]][[Fail:Parc_guell_-_panoramio.jpg|pisi|[[Güelli park]]|vasakul]] === Pargid === Barcelonas on 60 munitsipaalparki, millest 12 on ajaloolised, 5 temaatilised ehk botaanilised, 45 linnapargid ja 6 metsapargid.<ref>{{Cite web|last=Parcs i Jardins, Institut Municipal|url=http://www.bcn.es/parcsijardins/cat/parcs/pa_mapa.htm|title=Parcs i Jardins> Els Parcs> Els Parcs de Barcelona|publisher=Bcn.es|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20100105064630/http://www.bcn.es/parcsijardins/cat/parcs/pa_mapa.htm|archive-date=5 January 2010}}</ref> Need ulatuvad väikestest taskuparkidest suurte puhkealadeni. Ainuüksi linnapargid katavad 10% linna territooriumist ehk 549,7 ha.<ref name="guies_estadistiques" /><ref>{{Cite web|last=Parcs i Jardins, Institut Municipal|url=http://www.bcn.es/parcsijardins/cat/parcs/pa_his_ciu.htm|title=Parcs i Jardins> Els Parcs> Història> La ciutat i el verd|publisher=Bcn.es|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20091003183148/http://www.bcn.es/parcsijardins/cat/parcs/pa_his_ciu.htm|archive-date=3 October 2009}}</ref><ref>{{Cite web|last=Parcs i Jardins, Institut Municipal|url=http://www.bcn.es/parcsijardins/cat/parcs/pa_his_demo.htm|title=Parcs i Jardins> Els Parcs> Història> La democràcia|publisher=Bcn.es|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20090331111427/http://www.bcn.es/parcsijardins/cat/parcs/pa_his_demo.htm|archive-date=31 March 2009}}</ref> Barcelona parkidest suurim on Montjuïc, mis hõlmab samanimelisel mäel 203 ha ning kuhu kuuluvad muu hulgas Barcelona Botaanikaaed ja Mossèn Costa i Llobera aiad. Suuremad pargid on Parc de la Ciutadella (vana tsitadelli kohal; seal asuvad [[Kataloonia parlament|parlamendihoone]], loomaaed ja mitu muuseumi), Guinardó park, Gaudí projekteeritud [[Güelli park]], Oreneta lossipark, Diagonal Mari park, Nou Barrisi keskpark, Can Dragó spordipark, Poblenou park ja Labürindipark.<ref name="guies_estadistiques" /> Väiksemate parkide seas on Parc de les Aigües. Osa Collserola pargist jääb linna piiresse. Üks Euroopa suurimaid kuurorte PortAventura World asub linnast tunnise autosõidu kaugusel. Linnas asub ka Tibidabo mäel paiknev Tibidabo lõbustuspark. === Rannad === [[Fail:W_hotel_(7448603868).jpg|pisi|La Barceloneta]]Barcelona rannad olid [[National Geographic|National Geographicu]]<ref name="NationalGeographic" /> ja [[Discovery Channel|Discovery Channeli]]<ref name="DiscoveryChannel">''Worlds Best Beaches''. Discovery Channel, 2005. {{YouTube|8bdvj5gubnA}}</ref> koostatud maailma kümne parima linnaranna edetabelis esikohal. Barcelona liivarandade kogupikkus on 4,5 km. Sant Sebastià, Barceloneta ja Somorrostro rannad (igaüks 1100 m pikk)<ref name="guies_estadistiques" /> on Barcelona suurimad, vanimad ja külastatuimad rannad. Olümpiasadam eraldab neid teistest linnarandadest (Nova Icària, Bogatell, Mar Bella, Nova Mar Bella ja Llevant, pikkusega 400–640 m), mis avati linna ümberkujundamise tulemusel [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992. aasta suveolümpiamängudeks]], kui lammutati palju tööstushooneid. Tänapäeval tuuakse randadesse liiva juurde, sest tormid viivad seda minema. 2004. aasta ülemaailmsest kultuuride foorumist jäi linna rannajoone idapoolseimasse ossa suur betoonist ujumisala. Hiljem sai Llevantist esimene rand, kuhu lubati suvehooajal koeri. == Rahvusvahelised suhted == === Sõsarlinnad ja sõpruslinnad === Barcelona [[Sõpruslinn|sõpruslinnad]] on:<ref name="twins">{{Cite web|url=http://ajuntament.barcelona.cat/relacionsinternacionalsicooperacio/ca/barcelona-en-el-mon|title=Direcció de Relacions Internacionals|publisher=Barcelona|website=ajuntament.barcelona.cat|access-date=2 August 2020|language=ca|archive-url=https://web.archive.org/web/20160917092315/http://ajuntament.barcelona.cat/relacionsinternacionalsicooperacio/ca/barcelona-en-el-mon|archive-date=17 September 2016}}</ref> {{div col|colwidth=20em}} * [[Antwerpen]], Belgia (1997) * [[Ateena]], Kreeka (1999) * [[Boston]], USA (1983) * [[Busan]], Lõuna-Korea (1983) * [[Köln]], Saksamaa (1984) * [[Dublin]], Iirimaa (1998) * [[Gaza City]], Palestiina (1998) * [[Havana]], Kuuba (1993) * [[Istanbul]], Türgi (1997) * [[Kobe]], Jaapan (1993) * [[Monterrey]], Mehhiko (1977) * [[Montevideo]], Uruguay (1985) * [[Montpellier]], Prantsusmaa (1963) * [[Rio de Janeiro]], Brasiilia (1972) * [[San Francisco]], USA (2010) * [[São Paulo]], Brasiilia (1985) * [[Sarajevo]], Bosnia ja Hertsegoviina (2000) * [[Shanghai]], Hiina (2001) * [[Tunis]], Tuneesia (1969) * [[Valparaíso]], Tšiili (2001) {{div col end}} [[Peterburi]] ja [[Tel Aviv|Tel Aviviga]] on sõpruslinnasuhted peatatud.<ref>{{Cite web |url=https://metropoliabierta.elespanol.com/el-pulso-de-la-ciudad/barcelona-mantiene-hermanamiento-con-ciudades-emiratos-arabes-cuba-china_68390_102.html |website=Metrópoli Abierta |via=[[El Español]] |date=9 February 2023 |first=Alba |last=Carnicé |title=Barcelona mantiene el hermanamiento con ciudades de Emiratos Árabes, Cuba y China |access-date=11 April 2026 |archive-date=25 February 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230225134501/https://metropoliabierta.elespanol.com/el-pulso-de-la-ciudad/barcelona-mantiene-hermanamiento-con-ciudades-emiratos-arabes-cuba-china_68390_102.html |url-status=dead }}</ref><ref>{{cite web |title=Barcelona re-establishes twin city relations with Tel Aviv, suspended by Colau |url=https://www.elnacional.cat/en/politics/barcelona-re-establishes-twin-city-relations-tel-aviv-colau_1086444_102.html |website=ElNacional.cat |date=1 September 2023 |language=en |access-date=3 September 2023 |archive-date=3 September 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230903150038/https://www.elnacional.cat/en/politics/barcelona-re-establishes-twin-city-relations-tel-aviv-colau_1086444_102.html |url-status=live }}</ref><ref>{{cite web |title=Barcelona vuelve a suspender las relaciones con Israel "hasta un alto el fuego definitivo" en Gaza |url=https://www.publico.es/politica/barcelona-vuelve-suspender-relaciones-israel-alto-fuego-definitivo-gaza.html |website=Publico |date=24 November 2023 |language=es |access-date=21 July 2024 }}</ref> === Muud partnerlinnad === Barcelona teeb koostööd ka järgmiste linnadega:<ref name="twins" /> {{div col|colwidth=20em}} * [[Amman]], Jordaania * [[Guangzhou]], Hiina * [[Isfahan]], Iraan * [[Kyoto]], Jaapan * [[Lampedusa]], Itaalia * [[Lesbos]], Kreeka * [[Maputo]], Mosambiik * [[New York City]], USA * [[Ningbo]], Hiina * [[Pariis]], Prantsusmaa * [[Rosario]], Argentina * [[Saïda]], Alžeeria * [[Seoul]], Lõuna-Korea * [[Tétouan]], Maroko * [[Torino]], Itaalia {{div col end}} == Kuulsaid barcelonalasi == * laulja [[Montserrat Caballé]] * laulja [[José Carreras]] * arhitekt [[Antoni Gaudí]] * kunstnik [[Joan Miró]] * ROK-i president [[Juan Antonio Samaranch]] * tennisist [[Arantxa Sánchez-Vicario]] == Vaata ka == * [[Torre Mapfre]] * [[Barcelona protsess]] * [[Barcelona mammutimuuseum]] * [[Massana kool]] * [[Montjuïci kalmistu]] == Viited == {{Viited|30em}} === Kirjandus === * Artikkel sisaldab teksti üldkasutatavast teosest: Smith, William, toim. (1854–1857). "Barcelona". ''Dictionary of Greek and Roman Geography''. London: John Murray. * "Barcelona". ''Gran Enciclopèdia Catalana''. Barcelona: Ed. Enciclopèdia Catalana S.A. * Busquets, Joan. ''Barcelona: The Urban Evolution of a Compact City''. Harvard University Press, 2006. 468 lk. * Marshall, Tim, toim. ''Transforming Barcelona''. Routledge, 2004. 267 lk. * Ramon Resina, Joan. ''Barcelona's Vocation of Modernity: Rise and Decline of an Urban Image''. Stanford University Press, 2008. 272 lk. == Välislingid == {{vikisõnastikus}} {{commonskat}} {{vikitsitaadid}} * [http://www.barcelona.cat/en/ Barcelona ametlik veebileht] * [http://www.spain.info/en/que-quieres/ciudades-pueblos/grandes-ciudades/barcelona.html Barcelona Hispaania ametlikus turismiportaalis] [[Kategooria:Hispaania linnad]] [[Kategooria:Sadamalinnad]] [[Kategooria:Barcelona| ]] dwwgxezl1kyvtx7l2fsnl2tiaqojlgn 7166458 7166454 2026-06-03T11:55:00Z Trebors 57925 7166458 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Hispaania linnast; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Barcelona (täpsustus)]].}} {{linn | nimi = Barcelona | hääldus = barssel'oona | nimi1_keel = katalaani, hispaania | nimi1 = Barcelona | pilt_üldvaade = Aerial view of La Sagrada Familia, Barcelona, Spain (51227006134).jpg | lipp = Flag of Barcelona.svg | lipu_link = [[Barcelona lipp]] | vapp = Escut de Barcelona.svg | vapi_link = [[Barcelona vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Hispaania }} '''Barcelona''' on linn [[Hispaania]] kirderannikul, [[Kataloonia]] [[Autonoomne piirkond (Hispaania)|autonoomse piirkonna]] pealinn ja suurim linn ning rahvaarvult teine linn Hispaanias. Linnas elab 1,7 miljonit<ref name="population">{{Cite web|url=https://www.ine.es/jaxiT3/Tabla.htm?t=68538&L=1|title=Annual population census 2021-2024|publisher=[[National Statistics Institute (Spain)|INE]]}}</ref> ja linnastus 5,7 miljonit inimest, mis teeb sellest [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] (EL) rahvaarvult viienda linnastu [[Pariis|Pariisi]], [[Ruhri linnastu|Ruhri]] piirkonna, [[Madrid|Madridi]] ja [[Milano]] järel.<ref name="demographia">{{Cite web |url=https://www.demographia.com/db-worldua.pdf |title=Demographia World Urban Areas |publisher=Demographia |access-date=30. aprill 2026 |language=en}}</ref> See on üks [[Vahemeri|Vahemere]] piirkonna suurimaid linnu, asudes [[Llobregati jõgi|Llobregati]] ja [[Besòs|Besòsi]] jõgede suudmete vahel ning Serra de Collserola mäestikust idas. Pärimuse kohaselt asutasid Barcelona kas [[Foiniikia|foiniiklased]] või kartaagolased, kel olid Kataloonia rannikul kaubanduspunktid.<ref name="britannica.com">{{Cite web|url=https://www.britannica.com/place/Barcelona/History|title=Barcelona - Catalan, Mediterranean, Architecture {{!}} Britannica|website=www.britannica.com|date=28 July 2024|access-date=29 July 2024|language=en}}</ref> Keskajal sai linnast [[Barcelona krahvkond|Barcelona krahvkonna]] pealinn. Pärast ühinemist [[Aragóni kuningriik|Aragóni kuningriigiga]] [[Aragóni kroon|Aragóni krooniks]] jäi Barcelona Kataloonia vürstiriigi pealinnaks ning sai Aragóni krooni tähtsaimaks linnaks, kuni [[Valencia]] selle varauusajal varju jättis. Linnast sai [[Kataloonia iseseisvusliikumine|Kataloonia separatismi]] keskus ning 17. sajandil [[Kataloonia ülestõus|Kataloonia ülestõusu]] ajal ja aastatel 1812–1814 [[Napoleon I|Napoleoni]] ajal kuulus see [[Prantsusmaa|Prantsusmaale]]. 19. sajandil ja 20. sajandi algul linn industrialiseerus ning kujunes [[Töölisliikumine|töölisliikumise]] oluliseks keskuseks. Barcelonast sai 1931. aastal autonoomse Kataloonia pealinn ning 1936. aasta Hispaania revolutsiooni ajal oli see Kataloonia revolutsiooniliste sündmuste keskus, kuni frankistid linna 1939. aastal vallutasid. Pärast [[Hispaania üleminekuperiood|Hispaania üleminekut demokraatiale]] 1970. aastatel sai Barcelonast taas autonoomse Kataloonia pealinn. Barcelona on rikkaliku kultuuripärandiga linn, oluline kultuurikeskus ja turismisihtkoht. Eriti tuntud on [[Antoni Gaudí]] ja Lluís Domènech i Montaneri [[UNESCO maailmapärand Hispaanias|UNESCO maailmapärandi nimistusse]] kuuluv arhitektuurilooming. Linnas asuvad kaks Hispaania mainekamat ülikooli ([[Barcelona Ülikool]] ja Pompeu Fabra Ülikool) ja [[Vahemere Liit|Vahemere Liidu]] peakorter. Linn on tuntud [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992. aasta suveolümpiamängude]] ning rahvusvaheliste konverentside, messide ja spordivõistluste korraldajana. Barcelona on [[Pürenee poolsaar|Pürenee poolsaare]] oluline kultuuri-, majandus- ja finantskeskus<ref>{{Cite web|url=http://www.atkearney.com/documents/10192/dfedfc4c-8a62-4162-90e5-2a3f14f0da3a|title=2012 Global Cities Index|access-date=30 March 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20131020223227/http://www.atkearney.com/documents/10192/dfedfc4c-8a62-4162-90e5-2a3f14f0da3a|archive-date=20 October 2013}}</ref> ning Hispaania peamine [[biotehnoloogia]]keskus.<ref>{{Cite book|year=2014|title=Effective Technology Transfer In Biotechnology: Best Practice Case Studies In Europe|publisher=[[Imperial College Press]]|isbn=9781783266821|page=198|access-date=13 September 2020|url=https://books.google.com/books?id=8Nq3CgAAQBAJ&pg=PA198|editor-last=Uecke|editor-first=Oliver|editor-last2=De Cock|editor-first2=Robin|editor-last3=Crispeels|editor-first3=Thomas|editor-last4=Clarysse|editor-first4=Bart|archive-url=https://web.archive.org/web/20230423065057/https://books.google.com/books?id=8Nq3CgAAQBAJ&pg=PA198|archive-date=23 April 2023}}</ref> Globalization and World Cities Research Network liigitab Barcelona Beta+ kategooria [[Maailmalinn|maailmalinnaks]].<ref name="gawc2020">{{Cite web|url=https://www.lboro.ac.uk/gawc/world2020t.html|title=The World According to GaWC 2020|publisher=Globalization and World Cities|website=GaWC - Research Network|access-date=31 August 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200824031341/https://www.lboro.ac.uk/gawc/world2020t.html|archive-date=24 August 2020}}</ref> Barcelona on oluline transpordisõlm: Barcelona sadam on üks Euroopa suurimaid meresadamaid ja reisijate arvult Euroopa suurim sadam,<ref name="StatServ2014">{{Cite web|url=http://content.portdebarcelona.cat/cntmng/d/d/workspace/SpacesStore/1c206b0a-4787-49d8-9c8c-0563aa71719f/PortBcnTrafic2013_12_en.pdf|title=Port of Barcelona traffic statistics Accumulated data December 2013|publisher=Statistics Service|access-date=14 June 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140614141353/http://content.portdebarcelona.cat/cntmng/d/d/workspace/SpacesStore/1c206b0a-4787-49d8-9c8c-0563aa71719f/PortBcnTrafic2013_12_en.pdf|archive-date=14 June 2014|page=6}}</ref> [[Barcelona El Prati lennujaam]] teenindab aastas üle 50 miljoni reisija,<ref name="AENA2018">{{Cite web|url=http://www.aena.es/csee/ccurl/463/358/12.Estadisticas_Diciembre_2018.pdf|title=AENA December 2018 Report|date=14 January 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190115023002/http://www.aena.es/csee/ccurl/463/358/12.Estadisticas_Diciembre_2018.pdf|archive-date=15 January 2019}}</ref> linnal on ulatuslik maanteevõrk ja kiirraudteeühendus Prantsusmaa ja muu Euroopaga.<ref>{{Cite web|url=http://www.europapress.es/economia/transportes-00343/noticia-economia-ave-reyes-inauguraran-ave-valencia-principes-conexion-albacete-20101210123611.html|title=First commercial trips|publisher=Europapress.es|date=10 December 2010|access-date=30 March 2014|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20140410223618/http://www.europapress.es/economia/transportes-00343/noticia-economia-ave-reyes-inauguraran-ave-valencia-principes-conexion-albacete-20101210123611.html|archive-date=10 April 2014}}</ref> == Nimed == Nimi Barcelona pärineb vanast ibeeriakeelsest nimest Baŕkeno, mis esineb ibeeria kirjas muistsel mündikirjal kujul [[Fail:Barkeno.png|34x34px|Barkeno in Levantine Iberian script|alt=Baŕkeno Levandi ibeeria kirjas]], [[Vanakreeka keel|vanakreeka]] allikates kujul {{Keel|grc|Βαρκινών}} (Barkinṓn)<ref name="Schütte1917">{{Cite book|last=Schütte|first=Gudmund|year=1917|title=Ptolemy's Maps of Northern Europe: A Reconstruction of the Prototypes|publisher=H. Hagerup|page=[https://archive.org/details/ptolemysmapsofno00schrich/page/n66 45]|access-date=6 November 2015|url=https://archive.org/details/ptolemysmapsofno00schrich}}</ref> ning [[Ladina keel|ladina]] keeles Barcino,<ref>{{Cite book|last=Smith|first=Sir William|year=1854|title=Dictionary of Greek and Roman Geography: Abacaenum-Hytanis|publisher=Little, Brown and Company|location=Boston, Massachusetts|page=378|url=https://archive.org/details/dictionarygreek16smitgoog}}</ref> Barcilonum ja Barcenona.<ref name="Parthey1848">{{Cite book|last=Parthey|first=Gustav|author-link=Gustav Parthey|year=1848|title=Itinerarium Antonini Avgvsti et Hierosolymitanvm: ex libris manvscriptis|publisher=F. Nicolai|page=[https://archive.org/details/bub_gb_s0oMAAAAYAAJ/page/n230 188]|access-date=6 November 2015|url=https://archive.org/details/bub_gb_s0oMAAAAYAAJ}}</ref><ref name="WesselingGrammarian1735">{{Cite book|last=Wesseling|first=Petrus|year=1735|title=Vetera Romanorum itineraria, /: sive Antonini Augusti Itinerarium|publisher=apud J. Wetstenium & G. Smith|page=390|access-date=6 November 2015|url=https://books.google.com/books?id=iIJBAAAAcAAJ&pg=PA390|last2=Hierocles (The Grammarian)|archive-url=https://web.archive.org/web/20151231210118/https://books.google.com/books?id=iIJBAAAAcAAJ&pg=PA390|archive-date=31 December 2015}}</ref><ref name="Cook1910">{{Cite book|last=Cook|first=Joel|year=1910|title=The Mediterranean and Its Borderlands|page=[https://archive.org/details/mediterraneanan01cookgoog/page/n412 334]|access-date=6 November 2015|url=https://archive.org/details/mediterraneanan01cookgoog}}</ref> Teiste allikate järgi võis linn saada nime [[Kartaago]] väejuhi Hamilkar Barkase järgi, kes olevat linna rajanud 3. sajandil eKr,<ref name="britannica.com" /><ref>{{Cite web|url=http://www.etymonline.com/index.php?term=Barcelona|title=Online Etymology Dictionary|publisher=Etymonline.com|access-date=14 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20140409161819/http://www.etymonline.com/index.php?term=Barcelona|archive-date=9 April 2014}}</ref> kuid puuduvad tõendid, et linna antiikaegne nimi Barcino oleks olnud seotud Hamilkari Barkidide suguvõsaga.<ref name="Corporation1957">{{Cite book|last=P.F. Collier & Son Corporation|year=1957|title=Collier's Encyclopedia|publisher=Collier|page=48|access-date=14 May 2016|url=https://books.google.com/books?id=UpQVAQAAMAAJ&q=%22Barcino%22|archive-url=https://web.archive.org/web/20160514053025/https://books.google.com/books?id=UpQVAQAAMAAJ&q=%22Barcino%22|archive-date=14 May 2016}}</ref> [[Keskaeg|Keskajal]] tunti linna mitme nimekuju all: Barchinona, Barçalona, Barchelonaa ja Barchenona. Kohalikud kasutavad linna kohta mõnikord lühendit Barna. Barça tähistab ainult kohalikku jalgpalliklubi [[FC Barcelona]], mitte linna. Teine levinud lühend on BCN, mis on ka [[Barcelona El Prati lennujaam|Barcelona El Prati lennujaama]] [[IATA lennujaamakood|IATA kood]]. == Ajalugu == === Pärimuslik rajamine === Praeguse Barcelona kohal asunud varaseima asula päritolu on ebaselge. Leitud on varajase asula jäänuseid, sealhulgas haudu ja elamuid, mis pärinevad ajast enne 5000. aastat eKr.<ref>{{Cite web|last=Servei d'Arqueologia of Institut de Cultura de Barcelona|url=http://cartaarqueologica.bcn.cat/989|title=Caserna de Sant Pau del Camp|publisher=Ajuntament de Barcelona|website=CartaArqueologica|access-date=2 May 2016|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20160303224118/http://cartaarqueologica.bcn.cat/989|archive-date=3 March 2016|page=Description and Historical Notes}}</ref> Kreeka mütoloogias omistatakse Barcelona rajamine Heraklesele. === Puunia-aegne Barcelona === Pärimuse kohaselt asutasid Barcelona puunia ehk [[foiniikia]] asukad, kellel olid Kataloonia rannikul kaubanduspunktid.<ref name="britannica.com" /><ref>{{Cite book|last=López-Ruiz|first=Carolina|date=2022|title=The Oxford Handbook of the Phoenician and Punic Mediterranean|publisher=Oxford University Press|isbn=978-0-19-765442-2|language=en|url=https://books.google.com/books?id=GOXgEAAAQBAJ&dq=phoenician+history+of+barcelona&pg=PP1|last2=Doak|first2=Brian R.}}</ref><ref>{{Cite book|last=Bierling|first=Marilyn R.|date=2002|title=The Phoenicians in Spain: An Archaeological Review of the Eighth-sixth Centuries B.C.E. : a Collection of Articles Translated from Spanish|publisher=Eisenbrauns|isbn=978-1-57506-056-9|language=en|url=https://books.google.com/books?id=VKISiDr6CnMC&q=barcelona&pg=PA155|last2=Gitin|first2=Seymour}}</ref> Osa ajaloolasi seostab linna rajamist otseselt [[Kartaago]] väejuhi Hamilkar Barkasega, [[Hannibal|Hannibali]] isaga, kes olevat 3. sajandil eKr nimetanud linna oma perekonna järgi Barcinoks,<ref name="britannica.com" /> kuid see teooria on vaidlustatud.<ref name="Corporation1957" /> Kartaago impeeriumi võimu all olnud Barcelona piirkond oli Puunia [[Eivissa|Ibiza]] läheduse tõttu oluline kaubanduskoht. Montjuïci jalamilt on leitud 3. sajandist eKr pärinevaid münte, millel on ibeeria keeles vanas kirjas nimi Bárkeno. Selle põhjal on oletatud, et laietaanid (praeguse Barcelona alal elanud rooma-eelne ibeeria rahvas) nimetasid seda piirkonda Bàrkenoks ("tasandike paik"; ''barrke'' tähendab "tasandikku" või "terrassi").<ref>{{Cite web|url=https://www.barcelonacheckin.com/en/r/barcelona_tourism_guide/photo-articles/barcino-barcelona.php|title=From Barcino to Barcelona|access-date=16 September 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20230401191847/https://www.barcelonacheckin.com/en/r/barcelona_tourism_guide/photo-articles/barcino-barcelona.php|archive-date=1 April 2023}}</ref> === Rooma-aegne Barcelona === [[Fail:Barcino_marble_barcelona.jpg|vasakul|pisi|Rooma kolooniale Barcinole pühendatud umbes aastast 110–130 pKr pärinev marmortahvel Barcelona ajaloomuuseumis]] Umbes 15. aastal eKr kujundasid [[Rooma keisririik|roomlased]] linna ümber ''castrum''<nowiki/>'iks (Rooma sõjaväelaagriks), mille keskmes oli Mons Taber, väike küngas Kataloonia valitsuspalee ja raekoja hoonete lähedal. Rooma foorum asus Cardo Maximuse ja Decumanus Maximuse ristumiskohas, praeguse Plaça de Sant Jaume kohal. Seega on linna ja [[Kataloonia]] poliitiline keskus püsinud samas kohas üle 2000 aasta. Rooma ajal oli see koloonia lisanimega Faventia ehk täisnimega Colonia Faventia Julia Augusta Pia Barcino või Colonia Julia Augusta Faventia Paterna Barcino. [[Pomponius Mela]] mainib seda piirkonna väikelinnade seas, ilmselt seetõttu, et naaberlinn Tarraco (tänapäeva [[Tarragona]]) jättis selle varju, kuid hilisemate autorite põhjal võib järeldada, et linn kasvas järk-järgult jõukamaks ja mõjukamaks tänu kaunile asukohale ja suurepärasele sadamale. Linn oli vabastatud riiklikest koormistest. Barcelonas vermiti oma münte; [[Galba]] ajast on osa neist säilinud. Barcelona ajaloomuuseumi (MUHBA) maa-aluses osas Plaça del Rei all on eksponeeritud olulised Rooma-aegsed säilmed; Rooma-aegne tänavavõrgustik on ajaloolise keskuse Barri Gòticu (gooti kvartali) planeeringus tänini nähtav. Osa säilinud Rooma linnamüüri fragmente on ehitatud katedraali müüridesse.<ref>{{Cite web|url=http://www.bluffton.edu/~sullivanm/spain/barcelona/walls/walls.html|title=Roman walls, Barcelona|publisher=Bluffton.edu|access-date=5 May 2009|archive-url=https://web.archive.org/web/20130723083724/http://www.bluffton.edu/~sullivanm/spain/barcelona/walls/walls.html|archive-date=23 July 2013}}</ref> Väidetavalt 343. aastal rajatud katedraali (Catedral Basílica Metropolitana de Barcelona) nimetatakse mõnikord ka La Seuks, mis tähendab katalaani keeles lihtsalt katedraali (ja muu hulgas ka piiskopitooli). === Keskaegne Barcelona === Linna vallutasid 5. sajandi alguses [[läänegoodid]] ja sellest sai mõneks aastaks kogu [[Hispania]] pealinn. Pärast linna vallutamist 8. sajandi alguses umaijaadide poolt vallutas selle 801. aastal [[Karl Suur|Karl Suure]] poeg [[Ludwig Vaga|Ludwig]], kes tegi Barcelonast [[Karolingide keisririik|Karolingide]] [[Hispaania mark|Hispaania margi]] (''Marca Hispanica'') ehk [[Barcelona krahv|Barcelona krahvi]] valitsetud [[Mark (territoorium)|puhvertsooni]] keskuse.<ref>{{Cite web|url=https://www.gsmbarcelona.eu/default/gsmb-campus/barcelona-history|title=GSM Barcelona - Barcelona History|website=GSM Barcelona|access-date=11 October 2022|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20230326033542/https://www.gsmbarcelona.eu/default/gsmb-campus/barcelona-history|archive-date=26 March 2023}}</ref> [[Fail:Muralla_Raval.JPG|pisi|Keskaegse linnamüüri säilinud osa]] Barcelona krahvid muutusid üha iseseisvamaks ja laiendasid oma valdusi suurele osale tänapäeva [[Kataloonia|Katalooniast]], kuigi 985. aastal rüüstas Almanzori armee linna nii rängalt, et enamik elanikest kas tapeti või orjastati. 1137. aastal ühinesid [[Aragóni kuningriik]] ja [[Barcelona krahvkond]] dünastilisse liitu<ref name="bisson_31">{{Cite book|last=Bisson|first=T. N.|year=1986|title=The medieval Crown of Aragon. A short story|url=https://archive.org/details/medievalcrownofa0000biss|isbn=978-0-19-820236-3|page=[https://archive.org/details/medievalcrownofa0000biss/page/31 31]|editor-last=Clarendon Press – Oxford|chapter=II. The age of the Early Count-Kings (1137–1213) (The Principate of Ramon Berenguer IV 1137–1162)}}</ref><ref>{{Cite book|last=Cateura Benàsser|first=Pau|year=2006|title=Els impostos indirectes en el regne de Mallorca.|publisher=Editorial El Tall|isbn=978-84-96019-28-7|access-date=24 April 2008|url=http://libro.uca.edu/aarhms/newsletters/AAHRMSFall07text.pdf|archive-url=https://wayback.archive-it.org/all/20081003182453/http://libro.uca.edu/aarhms/newsletters/aahrmsfall07text.pdf|archive-date=3 October 2008}}</ref> Ramon Berenguer IV ja Aragóni Petronilla abielu kaudu; nende tiitleid kandis hiljem üksnes nende 1162. aastal troonile tõusnud poeg Aragóni Alfonso II. Hiljem hakati tema valdusi nimetama [[Aragóni kroon|Aragóni krooniks]], mis vallutas hulga meretaguseid alasid ja valitses 13. sajandil [[Vahemeri|Vahemere]] lääneosa ning kaugemaid valdusi [[Napoli|Napolis]], Sitsiilias ja Ateenas. [[Fail:The_Call_Mayor-_Carrer_de_Marlet_y_Carrer_de_la_Fruita.jpg|vasakul|pisi|Üks 12.–14. sajandi Barcelona juudikvartali El Call Mayor sissepääse; kvartalis asus kogukonna peamine sünagoog, mida peetakse vanimaks Hispaaniast leitud sünagoogiks]] Sel ajal oli Barcelonas ka Aragóni krooni suurim juudi kogukond; nende kvartalit kutsuti kitsaste tänavate järgi Calliks ning hiljem piirati see ala müüridega. Montjuïc ehk Montjuich (keskaegses ladina ja katalaani keeles "juutide mägi") on keskaegse juudi kalmistu asukoht. Juudid elasid Barcelonas kuni 1391. aasta veresaunani, mis nende arvu tugevasti vähendas. [[Hispaania inkvisitsioon]] sundis allesjäänud juute ristiusku pöörduma; keeldujatel tuli tuleriidal põletamise ähvardusel oma vara müüa või lahkuda. Barcelona oli Aragóni krooni tähtsaim orjakaubanduskeskus kuni 15. sajandini, mil [[Valencia]] sellest mööda tõusis.<ref>{{Cite journal|last=González Arévalo|url=http://www.e-revistes.uji.es/index.php/millars/article/view/4038/3435|title=La esclavitud en la España Medieval. (siglos XIV-XV). Generalidades y rasgos diferenciales|publisher=[[Jaume I University|Universitat Jaime I]]|journal=Millars. Espai I Història|issue=47|pages=16–17|access-date=24 July 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200725082033/http://www.e-revistes.uji.es/index.php/millars/article/view/4038/3435|archive-date=25 July 2020|location=Castellón de la Plana|year=2019|issn=1132-9823}}</ref> Esialgu pärinesid sealsed orjad idast ja Balkanilt, hiljem aga [[Magrib|Magribist]] ning lõpuks [[Must Aafrika|Sahara-tagusest Aafrikast]].{{Sfn|González Arévalo|2019|lk=17}} 1401. aastal asutasid linna [[Magistraat|magistraadid]] Barcelona panga Taula de canvi de Barcelona, mida peetakse sageli Euroopa vanimaks avalikuks pangaks. Nagu ka Veneetsia pank (1402) ja Genova pank (1407), sündis see riigi vajadustest. === Barcelona Hispaania monarhia ajal === [[Fail:Wyngaerde_Barcelona_1563.jpg|pisi|Barcelona 1563. aastal, autor Anton van den Wyngaerde]] Uusaja algul kaotas Barcelona poliitilise esmatähtsuse, kuid majandus suutis saavutada tasakaalu tootmise ja impordi vahel.<ref>{{Cite journal|last=Arranz|first=Manuel|url=https://raco.cat/index.php/Recerques/article/view/137685/241497|title=L' economia urbana de Barcelona i la Guerra de Successió|journal=Recerques: Història, economia, cultura|volume=24|page=117|year=1991|last2=Grau|first2=Ramon|issn=0210-380X}}</ref> Kui Kataloonia hakkas 17. sajandi kriisist taastuma, elavnes alates 1675. aastast mereliiklus ning Barcelona sadama liiklus kahekordistus sajandi algusega võrreldes. 17. sajandi lõpus ja 18. sajandi alguses sai Barcelona korduvalt kannatada sõjategevuse tõttu: 1691. aasta pommitamine, 1697., 1704., 1705. ja 1706. aasta piiramised, 1713. aasta blokaad ning järgnenud 1714. aasta piiramine ja rünnak.{{Sfn|Arranz|Grau|1991|lk=135–136}} 18. sajandil kasvas rahvaarv 30 000-lt umbes 100 000-ni, kuna linnast sai üks Vahemere lääneosa peamisi kaubanduskeskusi, mille mõjuala ulatus sisemaal [[Zaragoza]] ja lõunas [[Alicante|Alicanteni]].<ref>{{Cite journal|last=Ringrose|first=David R.|url=https://hispania.revistas.csic.es/index.php/hispania/article/view/645/639|title=Historia urbana y urbanización en la España moderna|publisher=[[Consejo Superior de Investigaciones Científicas]]|journal=Hispania|volume=58|issue=1999|page=510|location=Madrid|year=1998|doi=10.3989/hispania.1998.v58.i199.645|issn=1988-8368|doi-access=free}}</ref> Montjuïcile rajati sadama kohal kõrguv kindlus. [[Poolsaare sõda|Napoleoni sõjad]] mõjutasid suurt osa Barcelonast negatiivselt, industrialiseerimise algus aga positiivselt. 19. sajandil hakkasid paljud Barcelonas asuvad Kataloonia ettevõtted üha enam osalema Atlandi-üleses orjakaubanduses, kasutades ära 1807. aastal Suurbritannia orjakaubanduse keelustamisest tekkinud tühimikku. Hispaania Ameerikasse rännanud katalaanid omasid ja juhtisid ka paljusid Kuuba ja Puerto Rico orjaistandusi. Kuigi Hispaania valitsus oli orjakaubanduse 1817. aastal keelanud, ei tõkestatud selle jätkumist. Aastatel 1817–1867 osalesid katalaanid 700 000 orja viimises Lääne-Aafrikast Kariibi mere piirkonda, mis "rahastas suure osa Kataloonia industrialiseerimisest ja 19. sajandi ehitusbuumist Barcelonas". Kui orjus Hispaania impeeriumis 1886. aastal kaotati, naasid paljud katalaanid Barcelonasse ja investeerisid oma äsja omandatud varanduse uhkete häärberite ehitamisse, näiteks La Rambla ümbrusse.<ref name="Burgen2023">{{Cite news|last=Burgen|first=Stephen|url=https://www.theguardian.com/world/2023/mar/13/catalonia-confronts-past-racism-after-slave-trade-documentary|title=Catalonia confronts past racism after slave trade documentary|work=The Guardian|date=13 March 2023}}</ref> === Linna ümberkujundamine === 1850. aastate keskpaigaks vaevas Barcelonat suur asustustihedus (856 in/ha, kaks korda suurem kui Pariisis), kuna sellest oli saanud tööstus- ja [[Sadam|sadamalinn]]. Suremus kasvas ja iga haiguspuhang võis elanikkonda laastada. Probleemi lahendamiseks pakkus ehitusinsener Ildefons Cerdà välja uue linnaosa (Eixample) rajamise plaani. Barcelona elanikud olid hakanud linna ümbritsevat ja selle kasvu piiranud keskaegset müüri lammutama. Cerdà pidas parimaks muuta müüridetagune ala piirkonnaks, mida iseloomustaks teaduslik lähenemine linnaplaneerimisele. Tema kava nägi ette tänavavõrgustiku, mis ühendaks vanalinna ümbritsevate küladega, laiad tänavad puhta õhu tagamiseks, aiad iga [[Kvartal|kvartali]] keskel, rikaste ja vaeste lõimimise samadele teenustele juurdepääsuks ning sujuva liikluse. Cerdà nägemuses olid võtmetähtsusega linnakeskkonna kvaliteet, egalitaarsus, hügieen, päikesevalgus ja tõhusus. Kõik tema kavandatu Eixamples ei teostunud, kuid ikoonilised kaheksanurksed, parema nähtavuse huvides äralõigatud nurkadega kvartalid on tema otsene looming ning suureks abiks ka 170 aastat hiljem. Linnaosa ja selle ideaale tollal ei hinnatud, linnavolikogu andis laiendusplaani kavandamise teisele arhitektile. Hispaania valitsus aga sekkus ja kehtestas Cerdà plaani, süvendades pingeid Hispaania ja Kataloonia võimude vahel. Sellest hoolimata vaimustus osa Barcelona jõukamast elanikkonnast uuest kavast ja linnaosas algas võidujooks "suurima, kõrgeima ja kauneima maja" ehitamiseks. Nende huvi ja raha soodustasid rikkalikku mitmekesisust, mida võib arhitektuuris näha ka tänapäeval. Cerdà ideed mõjutasid lõpuks Barcelona arengut jäädavalt ning tõid linnale rahvusvahelist tunnustust väga tõhusa linnaplaneerimise ja -kujunduse eest.<ref>{{Cite news|last=Bausells|first=Marta|url=https://www.theguardian.com/cities/2016/apr/01/story-cities-13-eixample-barcelona-ildefons-cerda-planner-urbanisation|title=Story of cities #13: Barcelona's unloved planner invents science of 'urbanisation'|work=The Guardian|date=1 April 2016|access-date=1 December 2023|language=en-GB|issn=0261-3077}}</ref><ref>{{Cite web|last=Roberts|first=David|url=https://www.vox.com/energy-and-environment/2019/4/8/18266760/barcelona-spain-urban-planning-history|title=Barcelona's remarkable history of rebirth and transformation|website=Vox|date=8 April 2019|access-date=1 December 2023|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20231204215206/https://www.vox.com/energy-and-environment/2019/4/8/18266760/barcelona-spain-urban-planning-history|archive-date=4 December 2023}}</ref>[[Fail:Government_of_the_Republican_Spain_in_Barcelona._2.jpg|pisi|[[Manuel Azaña|Azaña]] ja Negrín [[Hispaania Teine Vabariik|Hispaania Vabariigi]] pealinna Barcelona lähistel (1937)<ref>{{Cite book|author=Museu d'Història de Barcelona|year=2006|title=Juan Negrín 1892–1956. Barcelona, capital de la República|location=Barcelona|publisher=Ajuntament de Barcelona; Institut de Cultura; SECC|isbn=84-96411-13-3|access-date=17 April 2018|url=http://ajuntament.barcelona.cat/museuhistoria/es/publicaciones/juan-negrin-1892-1956-barcelona-capital-de-la-republica|archive-url=https://web.archive.org/web/20180418092952/http://ajuntament.barcelona.cat/museuhistoria/es/publicaciones/juan-negrin-1892-1956-barcelona-capital-de-la-republica|archive-date=18 April 2018}}</ref><ref>{{Cite book|last=Canal, Jordi|year=2015|title=Historia mínima de Cataluña|publisher=Turner Publicaciones S.L.|location=Madrid|isbn=978-84-16142-08-8}}</ref> |vasakul]][[Fail:RepublicanWoman1936GTaro.jpg|paremal|pisi|Naine vabariiklaste relvaõppusel, autor Gerda Taro, Somorrostro rand (1936)]] === Hispaania kodusõda ja Franco diktatuur === Varsti pärast [[Hispaania Teine Vabariik|Hispaania Teise Vabariigi]] väljakuulutamist 1931. aastal sai Barcelonast Kataloonia autonoomse piirkonna pealinn. [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõja]] ajal olid linn ja Kataloonia tervikuna kindlalt vabariiklaste poolel. CNT ja UGT ametiühingud kollektiviseerisid paljud ettevõtted ja avalikud teenused. Kui vabariigi valitsuse ja Generalitati võim nõrgenes, läks suur osa linnast anarhistlike rühmituste kontrolli alla. Pärast Barcelona maipäevade tänavalahinguid kaotasid anarhistid linna üle kontrolli oma senistele liitlastele, kommunistidele ja valitsusvägedele. Linna langemine 26. jaanuaril 1939 põhjustas tsiviilelanike massilise väljarände Prantsusmaa piiri suunas. Barcelona vastupanul [[Francisco Franco|Franco]] riigipöördele olid pärast vabariiklaste valitsuse lüüasaamist linna jaoks pikaajalised tagajärjed. [[Kataloonia]] autonoomsed institutsioonid kaotati ja [[Katalaani keel|katalaani keele]] kasutamine avalikus elus suruti maha. Vaatamata kodusõja laastamistööle jäi Barcelona Hispaania suuruselt teiseks linnaks suhteliselt industrialiseeritud ja jõuka piirkonna südames, tuues kaasa ulatusliku sisserände riigi vaesematest piirkondadest (eriti [[Andaluusia|Andaluusiast]], [[Murcia autonoomne piirkond|Murciast]] ja [[Galicia|Galiciast]]), mis omakorda kiirendas linnastumist.[[File:08.10.2017_Manifestació_"Prou!_Recuperem_el_seny"_-_Barcelona_17.jpg|pisi|Protest iseseisvuse vastu 2017. aasta oktoobris|vasakul]] === Lähiajalugu === [[Fail:Barcelona_city_center.jpg|pisi|Barcelona kesklinn]] Franco surm 1975. aastal tõi kaasa demokratiseerumise kogu Hispaanias. Surve muutusteks oli eriti tugev Barcelonas, kus peeti end ligi neljakümne frankismiaasta jooksul vabariiklaste toetamise eest karistatuks.<ref name="Mock2011">{{Cite book|last=Mock, Steven|date=29 December 2011|title=Symbols of Defeat in the Construction of National Identity|publisher=Cambridge University Press|isbn=978-1-139-50352-5|page=[https://archive.org/details/symbolsofdefeati0000mock/page/n285 274]|access-date=22 October 2017|url=https://archive.org/details/symbolsofdefeati0000mock|url-access=registration}}</ref> 11. septembril 1977 tõid suured, kuid rahumeelsed meeleavaldused Barcelona tänavatele üle miljoni inimese, et nõuda Kataloonia autonoomia taastamist; see taastati vähem kui kuu aega hiljem. Äärelinnadesse kolimine eluasemekulude tõusu tõttu tõi 20. sajandi kahel viimasel kümnendil kaasa rahvaarvu languse (−16,6%), mis aga pöördus alates 2001. aastast kasvuks uue sisserändelaine (eriti Ladina-Ameerikast ja [[Maroko|Marokost]]) tõttu.<ref>Väljaspool Hispaaniat sündinud elanike osakaal kasvas 3,9%-lt 2001. aastal 13,9%-ni 2006. aastal. {{Cite web|url=http://www.bcn.es/estadistica/catala/dades/inf/guies/bcn.pdf|title=Guies Estadístiques: Barcelona en Xifres|publisher=Ajuntament de Barcelona|date=November 2006|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20120220062823/http://www.bcn.es/estadistica/catala/dades/inf/guies/bcn.pdf|archive-date=20 February 2012}}</ref><ref name="Friend2012">{{Cite book|last=Friend, Julius W.|date=19 June 2012|title=Stateless Nations: Western European Regional Nationalisms and the Old Nations|publisher=Palgrave Macmillan|isbn=978-0-230-36179-9|page=97|access-date=22 October 2017|url=https://books.google.com/books?id=-SF4-ip95MoC&pg=PA97|archive-url=https://web.archive.org/web/20160506002356/https://books.google.com/books?id=-SF4-ip95MoC&pg=PA97|archive-date=6 May 2016}}</ref> [[File:26O_Llibertat_191026_60383_dc_2_(48979743792).jpg|pisi|[[Kataloonia iseseisvusliikumine|Kataloonia iseseisvuse]] toetajad 2019. aasta oktoobris|vasakul]] Barcelona arengule andsid 1986. aastal tõuke Hispaania ühinemine Euroopa Ühendusega ja eelkõige Barcelona valimine [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992. aasta suveolümpiamängude]] korraldajalinnaks.<ref name="ParkinSharma1999">{{Cite book|last=Parkin|first=James|date=1 January 1999|title=Infrastructure Planning|publisher=Thomas Telford|isbn=978-0-7277-2747-3|page=[https://archive.org/details/infrastructurepl0000park/page/n184 173]|access-date=22 October 2017|url=https://archive.org/details/infrastructurepl0000park|last2=D. Sharma|url-access=registration}}</ref><ref name="AbebeBolton2013">{{Cite book|last=Abebe, Ngiste|date=19 November 2013|title=Bidding for Development: How the Olympic Bid Process Can Accelerate Transportation Development|publisher=Springer|isbn=978-1-4614-8912-2|page=3|access-date=22 October 2017|url=https://books.google.com/books?id=Y-4VAgAAQBAJ&pg=PA3|last2=Mary Trina Bolton|last3=Maggie Pavelka|last4=Morgan Pierstorff|archive-url=https://web.archive.org/web/20160610011724/https://books.google.com/books?id=Y-4VAgAAQBAJ&pg=PA3|archive-date=10 June 2016}}</ref> Olümpiamängude järelmõjul toimusid seni valdavalt tööstuslinnas suured muutused: mängudeks valmistudes lammutati mereäärsed tööstushooned ja rajati 3 km randa, uusehitused suurendasid linna teede läbilaskevõimet 17%, reoveekäitlusvõimekust 27% ning uute haljasalade ja randade pindala 78%. Aastatel 1990–2004 kahekordistus hotellitubade arv. [[Linnauuendus]] kulges kiiresti ning linna rahvusvaheline maine turismisihtkohana paranes märgatavalt: 2012. aastaks oli Barcelona turismisihtkohana maailmas populaarsuselt 12. ja Euroopas 5. kohal.<ref>{{Cite news|last=Taylor|first=Adam|url=http://www.businessinsider.com/how-the-olympic-games-changed-barcelona-forever-2012-7?IR=T|title=How The Olympic Games Changed Barcelona Forever|work=[[Business Insider]]|date=26 July 2012|access-date=19 August 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170819191201/http://www.businessinsider.com/how-the-olympic-games-changed-barcelona-forever-2012-7?IR=T|archive-date=19 August 2017}}</ref><ref>{{Cite news|last=Usborne|first=Simon|url=https://www.independent.co.uk/sport/olympics/after-the-party-what-happens-when-the-olympics-leave-town-901629.html|title=After The Party: What happens when the Olympics leave town|work=[[The Independent]]|date=18 August 2008|access-date=19 August 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170814121808/http://www.independent.co.uk/sport/olympics/after-the-party-what-happens-when-the-olympics-leave-town-901629.html|archive-date=14 August 2017}}</ref><ref>{{Cite web|last=Brunet i Cid, Ferran|url=http://olympicstudies.uab.es/pdf/wp084_eng.pdf|title=The economic impact of the Barcelona Olympic Games|publisher=[[Universitat Autònoma de Barcelona]]|access-date=19 August 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20090419040527/http://olympicstudies.uab.es/pdf/wp084_eng.pdf|archive-date=19 April 2009|year=2002}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://stillmed.olympic.org/Documents/Reference_documents_Factsheets/Legacy.pdf|title=Legacies of the Games|publisher=[[International Olympic Committee]]|date=December 2013|access-date=19 August 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170829045917/https://stillmed.olympic.org/Documents/Reference_documents_Factsheets/Legacy.pdf|archive-date=29 August 2017}}</ref> 1987. aastal tappis [[Euskadi Ta Askatasuna|ETA]] autopommiplahvatus Hipercoris 21 inimest. 17. augustil 2017 sõitis kaubik La Ramblal jalakäijate sekka, tappes 14 ja vigastades vähemalt 100 inimest, kellest üks hiljem suri. Hispaania peaminister [[Mariano Rajoy]] nimetas seda džihadistide rünnakuks. [[‘Amāqi uudisteagentuur|Amaqi uudisteagentuur]] omistas rünnaku eest kaudse vastutuse [[Iraagi ja Levandi Islamiriik|Iraagi ja Levandi Islamiriigile]] (ISIL).<ref>{{Cite news|url=https://www.reuters.com/article/us-spain-barcelona-victims-idUSKCN1AX24P|title=At least 13 dead in van crash in Barcelona city center: media|work=Reuters|date=17 August 2017|access-date=19 August 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170820135534/http://www.reuters.com/article/us-spain-barcelona-victims-idUSKCN1AX24P|archive-date=20 August 2017}}</ref><ref>{{Cite web|last=Ward|first=Victoria|url=https://www.telegraph.co.uk/news/2017/08/17/van-ploughs-crowd-barcelona1/|title=Barcelona scene|website=The Telegraph|access-date=17 August 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170817154958/http://www.telegraph.co.uk/news/2017/08/17/van-ploughs-crowd-barcelona1/|archive-date=17 August 2017}}</ref><ref>{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/world-europe-40975552|title=Barcelona and Cambrils: 'Bigger' attacks were prepared|work=BBC News|date=18 August 2017|access-date=20 July 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180711062317/https://www.bbc.com/news/world-europe-40975552|archive-date=11 July 2018}}</ref> 2010. aastatel kujunes Barcelonast [[Kataloonia iseseisvusliikumine|Kataloonia iseseisvusliikumise]], [[Kataloonia iseseisvusdeklaratsioon|piirkondliku ja keskvalitsuse vastasseisu]] ning [[2017. aasta Kataloonia üldstreik|hilisemate protestide]] keskus.<ref>{{Cite web|url=https://www.lavanguardia.com/politica/20210911/7713235/diez-anos-diada-mediatica.html|title=Diez años de Diada mediática|website=La Vanguardia|date=11 September 2021|access-date=11 September 2021|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20210911073315/https://www.lavanguardia.com/politica/20210911/7713235/diez-anos-diada-mediatica.html|archive-date=11 September 2021}}</ref> == Geograafia == {{Panoraam|Barcelona. View from Tibidabo.jpg|800px|Panoraamvaade Barcelonale}} === Asukoht === [[Fail:Barcelona_by_Sentinel-2,_2020-05-22.jpg|pisi|Barcelona [[Euroopa Kosmoseagentuur|Euroopa Kosmoseagentuuri]] [[Copernicus]] [[Sentinel-2]] missiooni vaates]] [[Fail:Area_metropolitana_Barcelona_primera_edicion_digital_MTN50_2004-2008.jpg|pisi|Barcelona linnastu kaart]] Barcelona asub [[Pürenee poolsaar|Pürenee poolsaare]] kirderannikul [[Vahemeri|Vahemere]] ääres 120 km [[Püreneed|Püreneedest]] lõuna pool umbes 5 km laiusel ja 170 km<sup>2</sup> suurusel tasandikul, mida piiravad Collserola mäestik, edelas [[Llobregati jõgi|Llobregati]] jõgi ja põhjas [[Besòs|Besòsi]] jõgi.<ref name="guies_estadistiques">{{Cite web|url=http://www.bcn.es/estadistica/catala/dades/inf/guies/bcn.pdf|title=Guies Estadístiques: Barcelona en Xifres|date=15 January 2001|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20120220062823/http://www.bcn.es/estadistica/catala/dades/inf/guies/bcn.pdf|archive-date=20 February 2012}}</ref> Tibidabo (512 m) pakub suurepäraseid vaateid linnale<ref>{{Cite web|url=http://www.panoramas.dk/fullscreen/fullscreen33.html|title=Barcelona Spain Tibidabo Sagrat Cor Church. Full Screen QTVR panoramic image|publisher=Panoramas.dk|access-date=5 May 2009|archive-url=https://web.archive.org/web/20090428050829/http://www.panoramas.dk/fullscreen/fullscreen33.html|archive-date=28 April 2009}}</ref> ning selle tipus on 288,4 m kõrgune enamikust linnast nähtav sidetorn Torre de Collserola. Linnas on palju väiksemaid, enamasti hoonestatud künkaid, mis on andnud nime neile rajatud asumitele, näiteks Carmel (267 m), Putxet (181 m) ja Rovira (261 m). Kagus asuv Montjuïci kõrgendik (173 m) kõrgub sadama kohal ja selle tipus paikneb Montjuïci kindlus, mis rajati 17.–18. sajandil linna kontrollimiseks Ciutadella asemele. Tänapäeval tegutseb kindluses muuseum ning Montjuïcil asuvad mitmed spordi- ja kultuurirajatised, samuti Barcelona suurim park ja aiad. Linn piirneb põhjas Santa Coloma de Grameneti ja Sant Adrià de Besòsiga, idas [[Vahemeri|Vahemerega]], lõunas El Prat de Llobregati ja [[L'Hospitalet de Llobregat|L'Hospitalet de Llobregatiga]] ning läänes Sant Feliu de Llobregati, Sant Just Desverni, Esplugues de Llobregati, Sant Cugat del Vallèsi ja Montcada i Reixaciga. Linnal on loodes kaks väikest hõredalt asustatud eksklaavi. === Kliima === [[Köppeni kliimaklassifikatsioon|Köppeni kliimaklassifikatsiooni]] järgi on Barcelonas kuuma suvega [[Lähistroopiline vahemereline kliima|vahemereline kliima]] (Csa), mida iseloomustavad pehmed talved ja soojad kuni kuumad suved;<ref>{{Cite book|last=Ahrens|first=C. Donald|date=2012|title=Meteorology Today: An Introduction to Weather, Climate, and the Environment, 10th Edition|publisher=Cengage Learning|isbn=978-0840054999|url=https://books.google.com/books?id=9cD6CAAAQBAJ&pg=PA504}}</ref> kõige vihmasemad on sügis ja kevad. Suvine kuivaperiood on lühike (3 kuud) ja talvelgi on sademeid vähem kui tüüpilises vahemerelises kliimas. Juuni ja august on aga sajusemad kui veebruar, mis on vahemerelise kliima puhul ebatavaline. Seda Vahemere loodeosas (nt [[Marseille|Marseilles]]) leiduvat alatüüpi, mille prantsuse geograaf George Viers nimetas Emmanuel de Martonne'i<ref>{{Cite book|last=Viers|first=Georges|date=1987|title=Climatología|publisher=Oikos-Tau|location=Barcelona|isbn=9788428102957|language=es|trans-title=Climatology}}</ref> kliimaklassifikatsiooni järgi "portugali kliimaks", võib pidada üleminekuliseks sisemaal esinevale niiskele lähistroopilisele kliimale (Cfa). Barcelona on tihedalt asustatud ja seetõttu mõjutab seda oluliselt [[Linna soojussaar|linna soojussaare efekt]]. Linnapiirkonnast väljaspool võib temperatuur olla aasta lõikes kuni 2&nbsp;°C madalam.<ref>{{Cite web|url=http://www.aemet.es/es/serviciosclimaticos/datosclimatologicos/valoresclimatologicos?l=0076&k=cat|title=Valores Climatológicos Normales. Barcelona / Aeropuerto|access-date=6 April 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20140410153233/http://www.aemet.es/es/serviciosclimaticos/datosclimatologicos/valoresclimatologicos?l=0076&k=cat|archive-date=10 April 2014}}</ref> Aasta keskmine temperatuur on päeval 21,2 °C ja öösel 15,1 °C. Mere keskmine aastane temperatuur on umbes 20 °C. Kõige külmemal kuul, jaanuaris, jääb temperatuur päeval tavaliselt vahemikku 12–18 °C ja öösel 6–12 °C; mere keskmine temperatuur on 13 °C.<ref name="weather2travel">{{Cite web|url=http://www.weather2travel.com/climate-guides/spain/barcelona.php|title=Weather2Travel.com: Barcelona Climate Guide|access-date=16 June 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20110718005932/http://www.weather2travel.com/climate-guides/spain/barcelona.php|archive-date=18 July 2011}}</ref> Kõige soojemal kuul, augustis, on temperatuur päeval vahemikus 27–31 °C, öösel umbes 23 °C ja mere keskmine temperatuur 26 °C.<ref name="weather2travel" /> Üldiselt kestab suvi ehk puhkusehooaeg maist oktoobrini. Aprill ja november on üleminekukuud, mil keskmine temperatuur on päeval 18–19 °C ja öösel 11–13 °C. Detsember, jaanuar ja veebruar on kõige külmemad kuud, mil keskmine temperatuur on päeval umbes 15 °C ja öösel 9 °C. Suured temperatuurikõikumised on harvad, eriti suvekuudel. Sooja mere läheduse ja linna soojussaare mõju tõttu esineb Barcelonas öökülma väga harva. Ka lumi on linnas väga haruldane, kuid lähedal asuvas Collserola mäestikus (näiteks Fabra observatooriumi juures) võib kerget lund sadada igal aastal.<ref>{{Cite web|url=http://www.aemet.es/es/serviciosclimaticos/datosclimatologicos/valoresclimatologicos?l=0200E&k=cat|title=Valores climatológicos normales. Barcelona, Fabra|access-date=6 April 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210418001635/http://www.aemet.es/es/serviciosclimaticos/datosclimatologicos/valoresclimatologicos?l=0200E&k=cat|archive-date=18 April 2021}}</ref> Barcelonas on aastas keskmiselt 78 sajupäeva (vähemalt 1&nbsp;mm) ja aasta keskmine suhteline õhuniiskus on 72%, ulatudes 69%-st juulis 75%-ni oktoobris. Sademeid on kõige rohkem sügisel (septembrist novembrini) ning kõige vähem suvel (juunist augustini); teine miinimum on veebruarist märtsini. Päikesepaistet on aastas 2524&nbsp;tundi, ulatudes 138 tunnist detsembris (keskmiselt 4,5&nbsp;tundi päevas) 310 tunnini juulis (keskmiselt 10&nbsp;tundi päevas).<ref name="Meteorología">{{Cite web|url=http://www.aemet.es/es/serviciosclimaticos/datosclimatologicos/valoresclimatologicos?l=0076&k=cat|title=Valores Climatológicos Normales. Barcelona / Aeropuerto|access-date=16 June 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20140410153233/http://www.aemet.es/es/serviciosclimaticos/datosclimatologicos/valoresclimatologicos?l=0076&k=cat|archive-date=10 April 2014}}</ref>{{Ilmakast |asukoht = Barcelona lennujaama |aeg = 1991–2020; rekordid alates 1924. aastast |laius = auto |jaan_absoluut_max = 23.8 |veebr_absoluut_max = 24.5 |märts_absoluut_max = 27.5 |aprill_absoluut_max = 26.5 |mai_absoluut_max = 32.0 |juuni_absoluut_max = 35.0 |juuli_absoluut_max = 36.0 |aug_absoluut_max = 37.4 |sept_absoluut_max = 34.0 |okt_absoluut_max = 30.4 |nov_absoluut_max = 27.0 |dets_absoluut_max = 27.0 |aasta_absoluut_max = 37.4 |jaan_max = 14.0 |veebr_max = 14.5 |märts_max = 16.4 |aprill_max = 18.5 |mai_max = 21.7 |juuni_max = 25.5 |juuli_max = 28.3 |aug_max = 28.9 |sept_max = 26.0 |okt_max = 22.3 |nov_max = 17.6 |dets_max = 14.5 |aasta_max = 20.7 |jaan_keskmine = 9.7 |veebr_keskmine = 10.2 |märts_keskmine = 12.3 |aprill_keskmine = 14.5 |mai_keskmine = 17.8 |juuni_keskmine = 21.7 |juuli_keskmine = 24.5 |aug_keskmine = 25.1 |sept_keskmine = 22.1 |okt_keskmine = 18.3 |nov_keskmine = 13.3 |dets_keskmine = 10.4 |aasta_keskmine = 16.7 |jaan_min = 5.5 |veebr_min = 5.9 |märts_min = 8.1 |aprill_min = 10.4 |mai_min = 13.8 |juuni_min = 17.9 |juuli_min = 20.8 |aug_min = 21.3 |sept_min = 18.0 |okt_min = 14.3 |nov_min = 9.1 |dets_min = 6.2 |aasta_min = 12.6 |jaan_absoluut_min = -7.2 |veebr_absoluut_min = -6.6 |märts_absoluut_min = -1.4 |aprill_absoluut_min = 0.1 |mai_absoluut_min = 3.0 |juuni_absoluut_min = 7.8 |juuli_absoluut_min = 11.4 |aug_absoluut_min = 9.5 |sept_absoluut_min = 7.6 |okt_absoluut_min = 3.8 |nov_absoluut_min = -1.4 |dets_absoluut_min = -8.0 |aasta_absoluut_min = -8.0 |jaan_sademed = 41.3 |veebr_sademed = 30.1 |märts_sademed = 41.7 |aprill_sademed = 47.3 |mai_sademed = 41.9 |juuni_sademed = 26.3 |juuli_sademed = 27.3 |aug_sademed = 51.2 |sept_sademed = 86.1 |okt_sademed = 82.1 |nov_sademed = 45.5 |dets_sademed = 37.3 |aasta_sademed = 558.1 |u_sajupäevi = 1 mm |jaan_sajupäevi = 4.2 |veebr_sajupäevi = 3.4 |märts_sajupäevi = 4.4 |aprill_sajupäevi = 5.6 |mai_sajupäevi = 4.6 |juuni_sajupäevi = 3.1 |juuli_sajupäevi = 2.1 |aug_sajupäevi = 4.2 |sept_sajupäevi = 6.0 |okt_sajupäevi = 6.4 |nov_sajupäevi = 4.6 |dets_sajupäevi = 3.9 |aasta_sajupäevi = 52.5 |u_lumepäevi = 1 mm |jaan_lumepäevi = 0 |veebr_lumepäevi = 0.2 |märts_lumepäevi = 0.1 |aprill_lumepäevi = 0 |mai_lumepäevi = 0 |juuni_lumepäevi = 0 |juuli_lumepäevi = 0 |aug_lumepäevi = 0 |sept_lumepäevi = 0 |okt_lumepäevi = 0 |nov_lumepäevi = 0.1 |dets_lumepäevi = 0 |aasta_lumepäevi = 0.4 |jaan_päikesetunnid = 136 |veebr_päikesetunnid = 164 |märts_päikesetunnid = 214 |aprill_päikesetunnid = 228 |mai_päikesetunnid = 257 |juuni_päikesetunnid = 267 |juuli_päikesetunnid = 298 |aug_päikesetunnid = 273 |sept_päikesetunnid = 222 |okt_päikesetunnid = 177 |nov_päikesetunnid = 135 |dets_päikesetunnid = 118 |aasta_päikesetunnid = 2489 |jaan_õhuniiskus = 68 |veebr_õhuniiskus = 67 |märts_õhuniiskus = 68 |aprill_õhuniiskus = 68 |mai_õhuniiskus = 67 |juuni_õhuniiskus = 65 |juuli_õhuniiskus = 65 |aug_õhuniiskus = 66 |sept_õhuniiskus = 68 |okt_õhuniiskus = 72 |nov_õhuniiskus = 69 |dets_õhuniiskus = 69 |aasta_õhuniiskus = 68 |allikas = [[Agencia Estatal de Meteorología]]<ref name="AEMET OpenData">{{cite web|title=AEMET OpenData|url=https://opendata.aemet.es/centrodedescargas/inicio|publisher=[[AEMET]]|access-date=6 April 2021}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.aemet.es/es/serviciosclimaticos/datosclimatologicos/efemerides_extremos?w=0&k=cat&datos=det&l=0076|title=Valores Extremos|publisher=Agencia Estatal de Meteorologia|access-date=10 February 2025}}</ref> }} == Demograafia == [[Fail:Province_of_Barcelona_population_pyramid.svg|pisi|[[Barcelona provints|Barcelona provintsi]] rahvastikupüramiid 2022. aastal]] 2024. aasta seisuga elas Barcelonas 1 686 208 inimest ja linna pindala oli 101,4 km<sup>2</sup>.<ref name="population" /> Barcelona suurlinnapiirkonnas elas 5 474 482 inimest. Barcelonas elas 1900. aastal 533 000 inimest. Rahvaarv kasvas püsivalt, kuid aeglaselt kuni 1950. aastani, kui linna hakkas saabuma palju inimesi Hispaania vähem industrialiseeritud piirkondadest, saavutades haripunkti 1979. aastal 1 906 998 inimesega. Seejärel rahvaarv langes parema [[Elukvaliteet|elukvaliteedi]] otsinguil äärelinnadesse kolimise tõttu 2000. aastaks 1 496 266 elanikuni. Pärast seda hakkas rahvaarv taas kasvama, sest nooremad inimesed hakkasid tagasi tulema; see tõi kaasa eluasemehindade tõusu.<ref>{{Cite web|url=http://www.bcn.es/estadistica/catala/dades/anuari/cap02/C0201010.htm|title=Ajuntament de Barcelona: Estadística: Evolució de la població. 1900–2005|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20071221131641/http://www.bcn.es/estadistica/catala/dades/anuari/cap02/C0201010.htm|archive-date=21 December 2007}}</ref> === Kõneldavad keeled === Katalaani keel on Kataloonia ja Barcelona põline keel,<ref>{{Cite web|url=http://portaljuridic.gencat.cat/ca/document-del-pjur/|title=Document|website=Portal Jurídic de Catalunya|access-date=2025-11-07|language=ca-ES}}</ref><ref>{{Cite web|url=http://portaljuridic.gencat.cat/ca/normativa/dret-a-catalunya/lestatut/|title=Estatut d’autonomia de Catalunya|website=Portal Jurídic de Catalunya|access-date=2025-11-07|language=ca-ES}}</ref> linnavolikogu ja koolide peamine töökeel ning avalikus ruumis valdav keel; [[Toponüümika|kohanimed]] on üksnes [[Katalaani keel|katalaani keeles]]. Sellest hoolimata on Kataloonia valitsuse 2013. aasta keeleloenduse andmetel Barcelonas kõige kõneldum keel hispaania keel; seda mõistavad peaaegu kõik linnaelanikud. Ka katalaani keel on linnas väga levinud: seda mõistab 95% elanikest, rääkida oskab 72,3%, lugeda 79% ja kirjutada 53% elanikest.<ref>{{Cite web|last=Departament d'Estadística. Ajuntament de Barcelona|url=http://www.bcn.cat/estadistica/catala/dades/tpob/pad/evo/ev11.htm|title=Coneixement del català: Evolució de les característiques de la població de Barcelona (Knowledge of Catalan in Barcelona)|website=Ajuntament de Barcelona|date=2011|access-date=13 November 2015|language=ca|archive-url=https://web.archive.org/web/20151231210119/http://www.bcn.cat/estadistica/catala/dades/tpob/pad/evo/ev11.htm|archive-date=31 December 2015}}</ref> Katalaani keele oskus on viimastel aastakümnetel tänu [[Keelekümblus|keelekümblusõppele]] oluliselt paranenud. [[Barcelona Ülikool|Barcelona Ülikooli]] kogutud andmetel on Barcelona kõige kõneldumad keeled katalaani ja hispaania keele järel Põhja-Aafrika keeled (näiteks [[berberi keeled]] ja [[araabia keel]]) ning [[Bengali keel|bengali]], [[Urdu keel|urdu]], [[Pandžabi keel|pandžabi]], [[Mandariini keel|mandariinihiina]], [[Rumeenia keel|rumeenia]], inglise, vene ja [[ketšua keel]].<ref>{{Cite web|last=Barcelona Metròpolis|url=https://www.barcelona.cat/bcnmetropolis/2007-2017/en/dossier/el-potencial-de-la-ciutat-multilingue/|title=The potential of the multilingual city|date=March 2016|access-date=7 September 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230907104200/https://www.barcelona.cat/bcnmetropolis/2007-2017/en/dossier/el-potencial-de-la-ciutat-multilingue/|archive-date=7 September 2023}}</ref> === Rahvastikutihedus === [[Fail:Evening_light_over_Barcelona.jpg|pisi|Õhuvaade kesklinnale ja Eixamplele, taustal Serra de Collserola]] Barcelona on üks Euroopa tihedamini asustatud linnu. 2008. aastal elas 102,2 km<sup>2</sup> suurusel alal 1 621 090 inimest; rahvastikutihedus oli 15 926 in/km<sup>2</sup>. Eixample oli kõige rahvarohkem linnaosa. Barcelona asustustihedus on äärmiselt ebaühtlane. Pool territooriumist ehk 50,2 km<sup>2</sup> paikneb linna servas ning hõlmab kümmet kõige hõredamalt asustatud asumit, kus elab alla 10% elanikest, samuti asustamata Zona Franca tööstuspiirkonda ja Montjuïci metsaparki. Ülejäänud 90% ehk veidi alla 1,5&nbsp;miljoni inimese elab ülejäänud 52 km<sup>2</sup> suurusel alal, kus rahvastikutihedus on ligi 28 500 in/km<sup>2</sup>. Linna 73 asumist 45 rahvastikutihedus oli üle 20 000 in/km<sup>2</sup>; neis elas kokku 1 313 424 inimest 38,6 km<sup>2</sup> suurusel alal (keskmiselt 33 987 in/km<sup>2</sup>). 30 kõige tihedamalt asustatud asumis (keskmiselt 40 322 in/km<sup>2</sup>) elas 57,5% rahvastikust (936 406 inimest), kuigi need hõlmasid vaid 22,7% territooriumist. Suurim rahvastikutihedus on Sagrada Família asumis ja selle ümbruses, kus neli tihedaima asustusega asumit (üle 50 000 in/km<sup>2</sup>) asuvad kõrvuti. === Vanuseline jaotus === 1900. aastal oli pea kolmandik (28,9%) elanikest alla 14-aastased, 2017. aastal vaid 12,7%. 2017. aastal moodustasid 15–24-aastased 9%, 25–44-aastased 30,6% ja 45–64-aastased 26,2% elanikest. 1900. aastal moodustasid vähemalt 65-aastased vaid 6,5% elanikest, 2017. aastal aga 21,5%.<ref>{{Cite web|last=Fundación BBVA|url=https://w3.grupobbva.com/TLFU/dat/05_barcelona.pdf|title=La población de Barcelona|access-date=6 May 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20100106095806/http://w3.grupobbva.com/TLFU/dat/05_barcelona.pdf|archive-date=6 January 2010}}</ref> === Ränne === {| class="wikitable floatright" |+Barcelona suurimad välismaalaste rühmad<ref name="bcn2024">{{Cite web|url=https://ajuntament.barcelona.cat/premsa/wp-content/uploads/2025/02/informe_padro_estrangers_2024.pdf|title=La població de Barcelona segons lloc de naixement i nacionalitat a 01/01/2024: una Barcelona diversa|publisher=Ajuntament de Barcelona|date=February 2025|access-date=15 April 2025|archive-date=2019-07-28|archive-url=https://web.archive.org/web/20190728045650/https://www.bcn.cat/estadistica/angles/dades/inf/pobest/pobest19/part1/nt14.htm|url-status=dead}}</ref> ! Päritolu ! Elanikke<br /> {{Small|(jaanuar 2024)}} |- | Itaalia | 50 052 |- | Kolumbia | 28 551 |- | Pakistan | 24 706 |- | Hiina | 21 876 |- | Peruu | 21 090 |- | Prantsusmaa | 18 723 |- | Maroko | 17 772 |- | Honduras | 17 715 |- | Venezuela | 17 410 |- | Argentina | 14 287 |} 2016. aastal oli umbes 59% Barcelona elanikest sündinud [[Kataloonia|Kataloonias]], 18,5% mujal Hispaanias ja 22,5% väljaspool Hispaaniat; see osakaal oli võrreldes 2001. aastaga enam kui kahekordistunud ja võrreldes 1996. aastaga viiekordistunud, olles vastavalt 8,6% ja 3,9%. Kõige rohkem sisserändajaid on pärit Euroopast, eriti Itaaliast (26 676) ja Prantsusmaalt (13 506), paljud ka Ladina-Ameerikast, näiteks [[Boliivia|Boliiviast]], [[Ecuador|Ecuadorist]] ja [[Colombia|Colombiast]]. Alates 1990. aastatest on ladinaameeriklased, nagu teisedki sisserändajad, asunud sageli elama linna põhjaossa.<ref>{{Cite book|last=Preece|first=Sian|year=2016|title=The Routledge Handbook of Language and Identity|publisher=Routledge|page=513}}</ref> Barcelonas, eelkõige Ciutat Vellas, elab umbes 20 000 Pakistani kodanikku; mehi on oluliselt rohkem kui naisi. Esimesed Pakistani sisserändajad saabusid 1970. aastatel ja nende arvu kasv kiirenes 1990. aastatel. Palju sisserändajaid on pärit ka Aasiast, näiteks Hiinast ja [[Filipiinid|Filipiinidelt]]. Jaapani kogukond on koondunud Bonanovasse, Les Tres Torresesse, Pedralbesisse ja teistesse põhjapoolsetesse asumitesse; seda teenindab Jaapani rahvusvaheline kool.[[Fail:Barcelona_4527.JPG|pisi|Temple Expiatori del Sagrat Cor|vasakul]] === Religioon === Barcelonas on 208 katoliku kirikut. 2007. aastal nimetas end [[Katoliku kirik|katoliiklaseks]] veel enamik elanikest,<ref name="LMBCN">{{Cite web|last=Barcelona|url=http://www.20minutos.es/noticia/242726/0/mitad/mezquitas/barcelona/|title=La mitad de las mezquitas de Catalunya están en Barcelona|publisher=20minutos.es|date=4 June 2007|access-date=8 October 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20151015205032/http://www.20minutos.es/noticia/242726/0/mitad/mezquitas/barcelona/|archive-date=15 October 2015}}</ref> kuid InfoCatólica 2011. aasta uuringu järgi oli katoliiklasi 49,5%,<ref name="cbn.com">{{Cite web|last=Digital|first=Protestante|url=http://www.cbn.com/mundocristiano/elmundo/2011/July/Espana-es-el-pais-europeo-en-el-que-mas-retrocede-el-catolicismo/|title=España experimenta retroceso en catolicismo – El Mundo – Mundo Cristiano|publisher=CBN.com|date=7 July 2011|access-date=8 October 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150717170821/http://www.cbn.com/mundocristiano/elmundo/2011/July/Espana-es-el-pais-europeo-en-el-que-mas-retrocede-el-catolicismo/|archive-date=17 July 2015}}</ref> mis oli esimene kord, kui enamik end katoliiklaseks ei pidanud.<ref name="cbn.com" /> See peegeldab laiemat katoliiklaste osakaalu languse suundumust Hispaanias.<ref name="cbn.com" /> Centro de Investigaciones Sociológicase 2019. aasta uuringu järgi pidas 53,2% elanikest end katoliiklaseks: 9,9% praktiseerivaks ja 43,3% mittepraktiseerivaks katoliiklaseks.<ref name="C-I-S">{{Cite web|last=CIS|url=http://datos.cis.es/pdf/Es3253marMT_MBarcelona_A.pdf|title=Postelectoral Elecciones Autonómicas y municipales 2019. Barcelona (Municipio de)|date=July 2019|access-date=27 September 2019|archive-url=https://ghostarchive.org/archive/20221009/http://datos.cis.es/pdf/Es3253marMT_MBarcelona_A.pdf|archive-date=9 October 2022}}</ref> Barcelona provintsis on Hispaania suurim [[Muslim|moslemikogukond]] (322 698 inimest ehk 5,6% elanikest; 169 tegevuspaika). Paljud moslemid on Maroko päritolu.<ref name="LMBCN" /><ref name="observatorio.hispanomuslim.es">{{Cite web|url=http://observatorio.hispanomuslim.es/estademograf.pdf|title=Estudio demográfico de la población musulmana|publisher=Unión de Comunidades Islámicas de España|access-date=27 May 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150527070814/http://observatorio.hispanomuslim.es/estademograf.pdf|archive-date=27 May 2015}}</ref> Barcelonas on ka Hispaania suurim juudikogukond (umbes 3500 juuti).<ref>{{Cite web|url=https://www.jewishvirtuallibrary.org/jsource/vjw/barcelona.html|title=The Jewish Virtual History Tour: Barcelona|publisher=Jewishvirtuallibrary.org|access-date=27 August 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20140410232811/https://www.jewishvirtuallibrary.org/jsource/vjw/barcelona.html|archive-date=10 April 2014}}</ref> Esindatud on ka evangeelsed kristlased (peamiselt romad; 71 tegevuspaika), [[Jehoova tunnistajad]] (21&nbsp;[[Kuningriigisaal|kuningriigisaali]]), [[Budism|budistid]] (13&nbsp;tegevuspaika)<ref>{{Cite web|url=http://w3.bcn.es/ab/asia/equipament/controller/0,2317,1653_71890_3,00.html?accio=llista_eq&primera_busqueda=true&temaOriginal=&tema=0040101011_Religion&que=&opcio2=&opcio=districte&districte=&zona=&carrer=&numero=&al=|title=Barcelona: Directory: Theme: Religion|publisher=W3.bcn.es|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20091005011256/http://w3.bcn.es/ab/asia/equipament/controller/0%2C2317%2C1653_71890_3%2C00.html?accio=llista_eq&primera_busqueda=true&temaOriginal=&tema=0040101011_Religion&que=&opcio2=&opcio=districte&districte=&zona=&carrer=&numero=&al=|archive-date=5 October 2009}}</ref> ja [[Õigeusk|õigeusklikud]].<ref>{{Cite web|url=http://orthodoxengland.org.uk/oecatala.htm|title=Orthodox Church in Catalonia|publisher=Orthodoxengland.org.uk|access-date=30 March 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20120617014750/http://orthodoxengland.org.uk/oecatala.htm|archive-date=17 June 2012}}</ref> == Majandus == [[Fail:Torre_Glòries,_Barcelona_(51351746585).jpg|pisi|[[Torre Glòries]] ja 22@Barcelona äri- ja innovatsioonipiirkond]] 2009. aastal oli Barcelona suurlinnapiirkonna SKP 177 miljardit USA dollarit (34 821 $ elaniku kohta, 44% üle [[Euroopa Liidu majandus|EL-i keskmise]]), olles EL-is 4. ja maailmas 35. kohal. Kataloonia SKP elaniku kohta (28 400 €, 16% üle EL-i keskmise) oli Hispaania piirkondadest 4. kohal.<ref name="pricewater">{{Cite web|url=https://www.ukmediacenter.pwc.com/imagelibrary/downloadMedia.ashx?MediaDetailsID=1562|title=Global city GDP rankings 2008–2025|publisher=Pricewaterhouse Coopers|access-date=16 December 2009}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Elustiiliajakirja Monocle hinnangul oli Barcelona 2015. aastal elamisväärsuselt 24. linn maailmas.<ref>{{Cite news|url=https://monocle.com/film/affairs/the-monocle-quality-of-life-survey-2015/|title=The Monocle Quality of Life Survey 2015|work=Monocle|date=2015|access-date=25 November 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20171203045951/https://monocle.com/film/affairs/the-monocle-quality-of-life-survey-2015/|archive-date=3 December 2017}}</ref> Global Wealth and Lifestyle Report 2020 andmetel oli Barcelona üks maailma taskukohasemaid linnu luksusliku elustiili jaoks.<ref>{{Cite web|url=https://guaproperty.com/2020/01/28/a-luxury-lifestyle-is-more-affordable-in-spain-than-almost-anywhere-else-in-the-world-finds-new-report/|title=A Luxury Lifestyle Is More Affordable In Spain Than Almost Anywhere Else In The World, Finds New Report|publisher=Gua|access-date=23 September 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20210117033043/https://guaproperty.com/2020/01/28/a-luxury-lifestyle-is-more-affordable-in-spain-than-almost-anywhere-else-in-the-world-finds-new-report/|archive-date=17 January 2021}}</ref> Barcelonal on pikaajalised kaubandustraditsioonid. Linn industrialiseerus varakult: areng sai hoo sisse 1833. aastal, kui Kataloonia juba arenenud tekstiilitööstus hakkas kasutama aurujõudu. Barcelonast sai esimene ja tähtsaim tööstuslinn Vahemere piirkonnas. Sellest ajast alates on töötlev tööstus olnud linna ajaloos olulisel kohal. Borsa de Barcelona (Barcelona börs) on Pürenee poolsaare kirdeosa peamine väärtpaberibörs. [[Fail:World Trade Center Barcelona 2013 2.jpg|vasakul|pisi|World Trade Center Barcelona]] === Messid ja näitused === Barcelonas on mitu konverentsikeskust, neist tuntuim on Euroopa suuruselt teine (405 000 m<sup>2</sup> ilma Plaza de Europal asuva Gran Via keskuseta) messi- ja näitusekeskus Fira de Barcelona, kus toimub aastas üle 50 riikliku ja rahvusvahelise ürituse. [[Euroopa võlakriis|Euroala võlakriis]] ja ärireiside järsk vähenemine aga nõrgestasid Barcelonat konverentsilinnana. Barcelonas on toimunud mitu maailmatasemel konverentsi ja näitust, sealhulgas 1888. ja 1929. aasta Barcelona maailmanäitused, 2004. aasta rahvusvaheline kultuurifoorum ja 2004. aasta maailma linnafoorum. Port Velli sadamas asub oluline ärikeskus World Trade Center Barcelona.<ref>{{Cite web|url=http://mirror.unhabitat.org/categories.asp?catid=467|title=World Urban Forum 2004|access-date=1 September 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20150315031755/http://mirror.unhabitat.org/categories.asp?catid=467|archive-date=15 March 2015}}</ref> === Turism === [[Fail:Beaches_of_Barcelona,_Spain_(51226454918).jpg|pisi|Barcelona rannad]] [[Fail:14-08-05-barcelona-RalfR-022.jpg|vasakul|pisi|Rannapromenaad ja La Barceloneta rand Port Olímpicu suunas]] 2023. aastal oli Barcelona rahvusvaheliste külastajate arvult (umbes 9 miljonit) maailmas 9. ja Euroopas Pariisi, Madridi, Amsterdami ja Rooma järel 5. linn.<ref>{{Cite web|url=https://www.connectingtravel.com/news/dubai-ranks-among-euromonitor-internationals-top-5-destinations|title=Top 100 Cities Destination Ranking|publisher=connectingtravel.com|date=13 December 2023|access-date=5 June 2025}}</ref> Barcelona on rahvusvaheliselt tuntud turismisihtkoht, kus on palju puhkealasid, maailma ühed parimad rannad,<ref name="NationalGeographic">{{Cite web|url=http://travel.nationalgeographic.com/travel/top-10/beach-cities-photos/#/beach-barcelona-spain_21757_600x450.jpg|title=Top 10 Beach Cities|date=8 July 2010|access-date=30 July 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20100721215624/http://travel.nationalgeographic.com/travel/top-10/beach-cities-photos/|archive-date=21 July 2010}}</ref> pehme ja soe kliima, ajaloomälestised (kaheksa UNESCO maailmapärandi objekti), 519 hotelli (35 viietärnihotelli) ja arenenud turismitaristu.[[Fail:Street_art_in_Barcelona_02.jpg|pisi|Turismivastane tänavakunst]] Barcelonas on turismilinnale omaselt palju taskuvargaid; sageli varastatakse rahakotte ja passe. Vaatamata taskuvarguste probleemile peetakse Barcelonat üheks turvalisemaks linnaks<ref>{{Cite news|url=http://www.businessinsider.com/the-20-safest-cities-in-the-world-2015-1|title=20 Of The Safest Cities In The World|work=Business Insider|access-date=12 December 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20161224161443/http://www.businessinsider.com/the-20-safest-cities-in-the-world-2015-1|archive-date=24 December 2016}}</ref> tänu läbimõeldud politseistrateegiale, mille tulemusel vähenes kuritegevus veidi enam kui kolme aastaga 32%; Business Insider pidas Barcelonat 2016. aastal turvalisuselt 15. linnaks maailmas.<ref>{{Cite news|url=https://www.businessinsider.com/the-15-safest-cities-in-the-world-2016-12|title=The 15 safest cities in the world|work=Business Insider|access-date=12 December 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20161208023104/http://uk.businessinsider.com/the-15-safest-cities-in-the-world-2016-12/#15-barcelona-7516-three-years-ago-the-barcelona-city-council-decided-to-increase-the-police-presence-on-the-streets-and-in-the-subway-the-strategy-has-yielded-results-with-crime-falling-by-32-1|archive-date=8 December 2016}}</ref> Kuigi turism toob majanduslikku kasu, on see tekitanud ka tugevat vastuseisu. 2017. aasta alguses avaldas üle 150 000 inimese meelt turismi vastu. Loosungite seas olid "Turistid koju", "Barcelona ei ole müügiks" ja "Meid ei aeta välja". Selleks ajaks oli külastajate arv kasvanud 1,7&nbsp;miljonilt 1990. aastal 32 miljonini, mis tõstis üürihindu ja muutis avalikud kohad ülerahvastatuks. Kuigi turistid kulutasid linnas 2017. aastal hinnanguliselt 30&nbsp;miljardit eurot, peavad mõned turiste ohuks Barcelona identiteedile.<ref>{{Cite news|last=Burgen|first=Stephen|url=https://www.theguardian.com/cities/2018/jun/25/tourists-go-home-refugees-welcome-why-barcelona-chose-migrants-over-visitors|title='Tourists go home, refugees welcome': why Barcelona chose migrants over visitors|work=The Guardian|date=25 June 2018|access-date=3 September 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180902145924/https://www.theguardian.com/cities/2018/jun/25/tourists-go-home-refugees-welcome-why-barcelona-chose-migrants-over-visitors|archive-date=2 September 2018|location=London}}</ref> === Töötlev tööstus === Tööstus annab 21% piirkonna SKP-st; energeetika-, keemia- ja metallitööstus moodustavad 47% tööstustoodangust. Barcelona on pikka aega olnud oluline Euroopa autotööstuskeskus, seal on tegutsenud Hispano-Suiza, Pegaso, Ebro, Elizalde, Biscúter, Abadal, David, Eucort, Ricart, Siata Española ja paljude teiste tootjate tehased.<ref>{{Cite book|last1=Linz|first1=Harald H.|last2=Schrader|first2=Halwart|title=Die große Automobil-Enzyklopädie|publisher=BLV|location=Munich|year=1986|isbn=978-3-405-12974-3|language=de}}</ref> Tänapäeval asub ühes Barcelona eeslinnas Hispaania suurima autotootja [[SEAT|SEAT-i]] peakorter ja tehas. Linna logistika- ja tööstuspiirkonnas asub ka [[Nissan|Nissani]] tehas.<ref>{{Cite web|url=http://www.nissan-global.com/EN/COMPANY/PROFILE/EN_ESTABLISHMENT/EUROPE/|title=NISSAN &#124;CORPORATE INFORMATION &#124;Outline of Company &#124;Facilities Overseas &#124;Europe|publisher=Nissan-global.com|access-date=30 March 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20100419053449/http://www.nissan-global.com/EN/COMPANY/PROFILE/EN_ESTABLISHMENT/EUROPE/|archive-date=19 April 2010}}</ref> Barcelona lähedal asub mootorrataste, motorollerite ja mopeedide tootja Derbi tehas.<ref>{{Cite web|url=http://www.derbi.com/index.php?option=com_content&task=view&id=25&Itemid=191|title=Cómo llegar|publisher=Derbi|access-date=30 March 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140410223719/http://www.derbi.com/index.php?option=com_content&task=view&id=25&Itemid=191|archive-date=10 April 2014}}</ref> Nagu teisteski tänapäeva linnades, on teenindussektor [[Sekundaarne sektor|töötlevast tööstusest]] juba ammu möödunud, kuigi tööstus on endiselt olulisel kohal. Piirkonna tähtsamad tegevusalad on tekstiili-, keemia-, [[Ravim|ravimi-]], auto-, elektroonika-, trüki-, logistika- ja kirjastustööstus, samuti telekommunikatsioon, kultuur ja infotehnoloogiateenused. [[Fail:Pasarela_The_Brandery_2.jpg|pisi|The Brandery moeüritus 2011. aastal|vasakul]] === Mood === Tekstiilitööstuse traditsiooniline tähtsus kajastub Barcelona püüdlustes saada oluliseks moekeskuseks. Aastatel 2000–2009 toimus linnas linnamoe mess Bread & Butter<ref>{{Cite news|last=Blanco, Leticia|url=http://www.elmundo.es/elmundo/2009/01/19/barcelona/1232400722.html|title=La feria de moda urbana Bread and Butter deja Barcelona|work=[[El Mundo (Spain)|El Mundo]]|date=20 January 2009|access-date=22 July 2009|archive-url=https://web.archive.org/web/20131113115745/http://www.elmundo.es/elmundo/2009/01/19/barcelona/1232400722.html|archive-date=13 November 2013}}</ref><ref>{{Cite news|last=EFE|url=http://www.elperiodico.com/default.asp?idpublicacio_PK=46&idioma=CAS&idtipusrecurs_PK=7&idnoticia_PK=580966|title=El presidente del Bread&Butter confirma oficialmente que la feria abandona Barcelona|work=[[El Periódico de Catalunya|El Periódico]]|date=23 January 2009|access-date=22 July 2009|quote=[Karl Heinz Muller, the entrepreneur behind B&B in announcing the move in a press conference held on January 23, 2009 said] No llores Barcelona, levántate y haz algo [don't cry Barcelona, get up and do something about it] Barcelona in Europe is a metropolis of fashion.|author-link=EFE}}</ref> ning aastatel 2009–2012 kaks korda aastas moeüritus The Brandery. Global Language Monitori 2015. aasta edetabelis oli Barcelona maailma moepealinnade seas 7. kohal. === Tehnoloogiasektor === Barcelonas on kontorid mitmel tehnoloogiaettevõttel (Factorial, Glovo, TravelPerk, Wallapop, eDreams), enamik neist El Poblenou asumis. Linnas on kontor ka mitmel rahvusvahelisel tehnoloogiaettevõttel ([[Oracle Corporation|Oracle]], [[Amazon.com|Amazon]], King, Dynatrace, Smallpdf, [[Hewlett-Packard]]), mille peakorter asub mujal. == Valitsemine ja haldusjaotus == [[Fail:Κυβερνητικό_Μέγαρο_Καταλονίας_2563.jpg|paremal|pisi|Palau de la Generalitat de Catalunya ehk Kataloonia valitsuspalee]] [[Kataloonia]] autonoomse piirkonna pealinnana asuvad Barcelonas Kataloonia valitsus (''Generalitat de Catalunya''), [[Kataloonia parlament|parlament]] ja kõrgem kohus. Linn on ka [[Barcelona provints|Barcelona provintsi]] ja [[Barcelonèsi maakond|Barcelonèsi maakonna]] (''comarca'') pealinn. [[Fail:Ajuntament_de_Barcelona_(3400686886).jpg|vasakul|pisi|Barcelona raekoda]] Barcelonat juhib 41-liikmeline linnavolikogu, mis valitakse neljaks aastaks. Ühena Hispaania kahest suurimast linnast on Barcelonal munitsipaalhartal (''Carta Municipal'') põhinev eriseaduslik staatus. Selle esimene versioon võeti vastu 1960. aastal ja praegune versioon 2006. aastal.<ref name="ley 1/2006">{{Cite web|url=http://www.boe.es/g/es/bases_datos/doc.php?coleccion=iberlex&id=2006/04583|title=BOE – LEY 1/2006, de 13 de marzo, por la que se regula el Régimen Especial del municipio de Barcelona|publisher=Boe.es|date=14 March 2006|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20080430052956/http://www.boe.es/g/es/bases_datos/doc.php?coleccion=iberlex&id=2006%2F04583|archive-date=30 April 2008}}</ref> Seaduse kohaselt on Barcelona linnavalitsus korraldatud kahel tasandil: poliitilise tasandi moodustavad valitud linnavolinikud ning täidesaatev tasand haldab programme ja viib ellu poliitilisel tasandil tehtud otsuseid.<ref>{{Cite web|url=http://w3.bcn.es/V61/Home/V61HomeLinkPl/0,2687,200713899_200720868_1,00.html|title=Ajuntament de Barcelona> Ajuntament> El Govern de la Ciutat|publisher=W3.bcn.es|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20100728231233/http://w3.bcn.es/V61/Home/V61HomeLinkPl/0%2C2687%2C200713899_200720868_1%2C00.html|archive-date=28 July 2010}}</ref> Seadus annab kohalikule omavalitsusele erisuhte keskvalitsusega (sealhulgas vetoõiguse teatud küsimustes), suurendab linnapea volitusi täitevkomisjonide kaudu,<ref>{{Cite web|url=http://www.bcn.cat/catala/laciutat/barcelona/organitzacio.htm|title=Ajuntament de Barcelona: Organització política|publisher=Bcn.cat|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20130723081931/http://www.bcn.cat/catala/laciutat/barcelona/organitzacio.htm|archive-date=23 July 2013}}</ref> laiendab volikogu pädevust muu hulgas telekommunikatsiooni, linnaliikluse, liiklusohutuse ja avaliku julgeoleku valdkonnas ning näeb linna rahandusele ette erikorra.<ref name="ley 1/2006" /> [[Fail:Salón_de_Ciento._Ayuntamiento_de_Barcelona.jpg|paremal|pisi|Saló de Cent Barcelona raekojas]] Linnavalitsuse komisjon (''Comissió de Govern'') on linnapea juhitav täidesaatev organ, kuhu kuulub 24 liiget. Komisjoni kuuluvad abilinnapead, eri valdkondade eest vastutavad linnavolinikud ja valimata liikmed.<ref>{{Cite web|url=http://w3.bcn.es/V61/Home/V61HomeLinkPl/0,4358,200713899_200720894_3,00.html|title=Ajuntament de Barcelona> Council> The city government> Council Executive|publisher=W3.bcn.es|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20110122052303/http://w3.bcn.es/V61/Home/V61HomeLinkPl/0%2C4358%2C200713899_200720894_3%2C00.html|archive-date=22 January 2011}}</ref> 41 linnavolikogu liikmest koosnev täiskogu täidab nõuandvaid, planeerimis-, õigusloome- ja eelarveülesandeid.<ref>{{Cite web|url=http://w3.bcn.es/V61/Home/V61HomeLinkPl/0,4358,200713899_200720876_3,00.html|title=Ajuntament de Barcelona> Council> The city government> Plenary|publisher=W3.bcn.es|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20110415090540/http://w3.bcn.es/V61/Home/V61HomeLinkPl/0%2C4358%2C200713899_200720876_3%2C00.html|archive-date=15 April 2011}}</ref> Kuuel volikogu komisjonil (''Comissions del Consell Municipal'') on oma pädevusvaldkonnas täidesaatvad ja järelevalveülesanded. Need koosnevad volinikest proportsionaalselt erakondade esindatusega täiskogus.<ref>{{Cite web|url=http://w3.bcn.es/V61/Home/V61HomeLinkPl/0,4358,200713899_200720890_3,00.html|title=Ajuntament de Barcelona> Council> The city government> Committees of the Municipal Council|publisher=W3.bcn.es|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20110415090118/http://w3.bcn.es/V61/Home/V61HomeLinkPl/0%2C4358%2C200713899_200720890_3%2C00.html|archive-date=15 April 2011}}</ref> Volikogu pädevusse kuuluvad [[linnaplaneerimine]], transport, kohalikud maksud, avaliku korra tagamine, heakord, pargid, keskkond, asutused (näiteks koolid, lasteaiad, spordikeskused ja raamatukogud), kultuur, sport, noorsootöö ja sotsiaalhoolekanne. Osa pädevustest on jagatud Kataloonia valitsuse või Hispaania keskvalitsusega; mõnes valdkonnas (näiteks rahvatervis, haridus ja sotsiaalteenused) kavandavad ja haldavad linn ning Kataloonia valitsus teenuseid ühise asutuse kaudu.<ref>{{Cite web|url=http://www.aspb.cat|title=Agència de Salut Pública de Barcelona|publisher=www.aspb.cat|access-date=9 October 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20141016194852/http://www.aspb.cat/|archive-date=16 October 2014}}</ref> Täidesaatev tasand, mida juhib linnapeale alluv omavalitsuse tegevjuht, koosneb õiguslikult linnavalitsuse koosseisu kuuluvatest osakondadest ja eraldi juriidilistest isikutest (autonoomsetest avalikest asutustest ja ettevõtetest).<ref>{{Cite web|url=http://w3.bcn.es/V61/Home/V61HomeLinkPl/0,4358,200713899_200722250_3,00.html|title=Ajuntament de Barcelona> Council> The municipal administration|publisher=W3.bcn.es|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20100622011903/http://w3.bcn.es/V61/Home/V61HomeLinkPl/0%2C4358%2C200713899_200722250_3%2C00.html|archive-date=22 June 2010}}</ref> [[Fail:Mossos_BRIMO_i_Guardia_Urbana.jpg|pisi|234x234px|[[Mossos d'Esquadra]] ja Guardia Urbana (2010)|vasakul]] === Avalik kord === Barcelonas tagavad avalikku korda linnavolikogu ja Kataloonia valitsus vastavalt Guàrdia Urbana de Barcelona ja [[Mossos d'Esquadra]] kaudu. Enne 2008. aastat tegeles sellega ka [[Hispaania politsei|Hispaania riiklik politsei]], kuid nüüd piirduvad selle ülesanded dokumentide ja sisserändega seotud küsimustega.<ref>{{Cite news|last=Pons|first=Marc|url=https://www.elnacional.cat/es/efemerides/marc-pons-mossos-esquadra-policia-guardia-civil_208074_102.html|title=Los Mossos d'Esquadra sustituyen definitivamente Policía Nacional y Guardia Civil|work=El Nacional}}</ref> Kiirabi eest vastutab SEM (Sistema d'Emergències Mèdiques), tuletõrje- ja päästeteenuse eest Bombers de Barcelona ning merepääste eest Sociedad de Salvamento y Seguridad Marítima, [[Guardia Civil]] ja Mossos, suvel ka Guàrdia Urbana toel. === Linnaosad === [[Fail:Districtes_de_Barcelona.svg|paremal|pisi|Barcelona linnaosad]] Alates 1987. aastast jaguneb linn kümneks&nbsp;linnaosaks (katalaani keeles ''districtes'', hispaania keeles ''distritos''): * Ciutat Vella * Eixample * Sants-Montjuïc * Les Corts * Sarrià-Sant Gervasi * Gràcia * Horta-Guinardó * Nou Barris * Sant Andreu * Sant Martí Linnaosad põhinevad suuresti ajaloolisel jaotusel ning mitu neist on 18. ja 19. sajandil Barcelonaga liidetud endised asulad, mis on säilitanud omanäolise ilme. Igal linnaosal on oma volikogu, mida juhib linnavolinik. Iga linnaosakogu koosseis sõltub erakondade häälte arvust selles linnaosas, mistõttu võib linnaosa juhtida ka sellise erakonna volinik, mis ei kuulu linnavalitsuse komisjoni. == Haridus == [[Fail:Universidad_de_Barcelona,_Canciller_del_Ecuador_ofrece_conferencia_(11986731433).jpg|pisi|[[Barcelona Ülikool|Barcelona Ülikooli]] aula]] [[Fail:Universitat_Pompeu_Fabra_-_panoramio_(1).jpg|pisi|Roger de Llúria hoone Pompeu Fabra Ülikooli Ciutadella ülikoolilinnakus|vasakul]] Barcelonas on hästi arenenud [[Avaõiguslik ülikool|avalik-õiguslike ülikoolide]] kõrgharidussüsteem. Neist silmapaistvamad on [[Barcelona Ülikool]] (asutatud 1450) ja uuem Pompeu Fabra Ülikool.<ref>{{Cite web|url=https://www.timeshighereducation.com/student/best-universities/best-universities-spain|title=Best universities in Spain|website=[[Times Higher Education World University Rankings]]|date=4 September 2020|access-date=13 February 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210318152601/https://www.timeshighereducation.com/student/best-universities/best-universities-spain|archive-date=18 March 2021}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.usnews.com/education/best-global-universities/spain|title=Best Global Universities in Spain|website=[[U.S. News & World Report Best Colleges Ranking]]|access-date=13 February 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210418013319/https://www.usnews.com/education/best-global-universities/spain|archive-date=18 April 2021}}</ref> Barcelonas asuvad ka Kataloonia Polütehniline Ülikool, [[Toulouse Business School]] ja internetipõhine Kataloonia Avatud Ülikool. Erasektoris tegutsevad EADA Business School (asutatud 1957; linna esimene juhtimiskoolitust pakkunud asutus), IESE Business School ja suurim eraülikool Ramon Llulli Ülikool, mille alla kuulub ka ESADE Business School. Teine avalik-õiguslik ülikool, Barcelona Autonoomne Ülikool, asub Bellaterras Barcelona suurlinnapiirkonnas. Linnas on lasteaiast gümnaasiumini ulatuv munitsipaalkoolivõrk, mille eest vastutab linnavolikogu juhitav konsortsium, kuid õppekava eest vastutab Kataloonia valitsus. Samuti on palju erakoole, millest enamik on avaliku toetusega erakoolid (''escoles concertades''): nad saavad toetust õpilaste arvu järgi, alluvad ametiasutuste järelevalvele ja peavad järgima samu õppekavu nagu munitsipaalkoolid. Need erinevad täielikult erarahastatavatest koolidest (''escoles privades''). Munitsipaalkoolides ja ''escoles concertades''<nowiki/>'is on õppekeel 2009. aasta Kataloonia haridusseaduse kohaselt katalaani keel. Hispaania keelt võivad õppekeelena kasutada hispaania kirjanduse ja keele õpetajad ning võõrkeeli vastavate keelte õpetajad. Mõnes koolis kasutatav eksperimentaalne osaline keelekümblusprogramm võimaldab õpetada osa õppekavast võõrkeeles (tavaliselt inglise keeles), kuid selle maht ei tohi ületada 30% koolipäevast. Ükski Barcelona munitsipaalkool ega ''escola concertada'' ei või pakkuda 50% ulatuses või täielikult võõrkeelset keelekümblusprogrammi, samuti ei paku ükski neist International Baccalaureate'i õpet. == Kultuur == Barcelona kultuurilised juured ulatuvad 2000 aasta taha. Pärast [[Hispaania üleminekuperiood|demokraatia taastamist]] on edendatud katalaani keelt, mida Franco diktatuuri ajal tugevalt alla suruti, nii mineviku teoste taasavastamise kui ka uue loomingu toetamise kaudu. Alates 2015. aastast kuulub Barcelona kirjanduslinnana [[UNESCO loovlinnade võrgustik|UNESCO loovlinnade võrgustikku]].<ref>{{Cite web|last=Prim|first=Sara|url=http://www.catalannews.com/culture/item/barcelona-becomes-a-unesco-city-of-literature|title=Barcelona becomes a UNESCO City of Literature|website=www.catalannews.com|date=11 December 2015|access-date=3 October 2018|language=en-gb|archive-url=https://web.archive.org/web/20181003221055/http://www.catalannews.com/culture/item/barcelona-becomes-a-unesco-city-of-literature|archive-date=3 October 2018}}</ref> === Meelelahutus ja etenduskunstid === [[Fail:Liceu_-_Interior.jpg|pisi|[[Gran Teatre del Liceu|Liceu]] ooperimaja]] Barcelonas on palju [[Kontsert|kontserdi-]] ja teatrisaale, sealhulgas maailmakuulus [[Gran Teatre del Liceu]] ooperiteater, Kataloonia Rahvusteater (Teatre Nacional de Catalunya), Teatre Lliure ja Palau de la Música Catalana kontserdisaal. Barcelonas tegutseb ka OBC ehk Barcelona Sümfooniaorkester ja Kataloonia Rahvusorkester (Orquestra Simfònica de Barcelona i Nacional de Catalunya), mis avas 1999. aastal oma uue kodusaali L'Auditoris ja annab hooajal umbes 75 kontserti.<ref>{{Cite web|url=http://www.auditori.org/seccions/auditori/oferta_musical/auditori_obc/index.aspx|title=L'Auditori: OBC|publisher=Auditori.org|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20110725024346/http://www.auditori.org/seccions/auditori/oferta_musical/auditori_obc/index.aspx|archive-date=25 July 2011}}</ref> Linnas tegutseb ka Sergi Vicente juhitav Barcelona Kitarriorkester. La Rambla peatänaval esinevad miimid ja tänavaartistid. Igal aastal toimub linnas kaks suurt popmuusikafestivali: Sónar ja Primavera Sound. Linnas on ka elav [[Alternatiivrokk|alternatiivmuusikaskeene]], rahvusvahelist tähelepanu on pälvinud näiteks ansambel The Pinker Tones.<ref>{{Cite web|last=Roberts|first=Nina|url=http://travel.nytimes.com/2006/08/06/arts/music/06rob.html|title=Catalan Musical Stew Keeps Barcelona Up All Night – New York Times|publisher=Travel.nytimes.com|date=6 August 2006|access-date=5 May 2009|archive-url=https://web.archive.org/web/20080110202608/http://travel.nytimes.com/2006/08/06/arts/music/06rob.html|archive-date=10 January 2008|location=Barcelona (Spain)}}</ref> Barcelona on rahvusvaheline aktiivse ja mitmekesise ööelu keskus, kus [[Baar|baarid]], tantsubaarid ja [[Ööklubi|ööklubid]] on avatud veel kaua pärast südaööd.<ref>{{Cite web|url=https://thehoya.com/barcelona-never-sleeps/|title=Barcelona Never Sleeps|publisher=The Hoya|date=23 March 2020|access-date=14 February 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220206081730/https://thehoya.com/barcelona-never-sleeps/|archive-date=6 February 2022}}</ref> === Meedia === Barcelona suurimad päevalehed on El Periódico de Catalunya, La Vanguardia ja Ara; kaks esimest ilmuvad katalaani ja hispaania keeles, Ara ainult katalaani keeles. Suurimad spordipäevalehed on hispaaniakeelsed Sport ja El Mundo Deportivo, mida annavad välja samad ettevõtted. Linnas ilmuvad ka katalaanikeelne El Punt Avui, üleriigiliste ajalehtede Barcelona eriväljaanded (näiteks hispaaniakeelne El País, mille veebiversioon on ka katalaani keeles), hispaaniakeelne El Mundo ja mitu tasuta ajalehte (näiteks kakskeelsed 20 minutos ja Què). Barcelona vanim ja tähtsaim veebiväljaanne VilaWeb on ühtlasi üks Euroopa vanimaid veebiajalehti; see ilmub katalaani ja inglise keeles.<ref>{{Cite web|last=Partal|first=Vicent|url=https://cirsd.org/horizon-article/catalan-independence/|title=Catalan Independence|publisher=Center for International Relations and Sustainable Development|website=Horizons|access-date=8 March 2026}}</ref> Suuremad FM-raadiojaamad on Catalunya Ràdio, RAC 1, RAC 105 ja Cadena SER. Barcelonal on ka linnavolikogule kuuluv kohalik [[Televisioonikanal|telekanal]] Betevé. Kataloonia avalik-õigusliku televisioonivõrgu Televisió de Catalunya peakorter asub Sant Joan Despís Barcelona suurlinnapiirkonnas. === Sport === [[Fail:Palau_Sant_Jordi_Barcelona_2013.jpg|pisi|Palau Sant Jordi spordihall ja Montjuïci teletorn|vasakul]][[Fail:Estadi_Olímpic_Lluís_Companys_-_Barcelona,_Spain_-_Jan_2007.jpg|pisi|1936. aasta rahvaolümpiaadiks ehitatud Estadi Olímpic de Montjuïc oli 1992. aasta suveolümpiamängude peastaadion]] Barcelonal on pikk sporditraditsioon. Linn võõrustas edukalt [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992. aasta suveolümpiamänge]] ja mitut [[1982. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1982. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste]] kohtumist kahel staadionil. [[FC Barcelona]] [[Jalgpall|jalgpalliklubi]] on üks maailma suurimaid ja rikkamaid. Klubil on 74 kodumaist karikat ja 17 kontinentaalset tiitlit, sealhulgas 5 [[UEFA Meistrite Liiga]] võitu 8 finaalist ja 3 [[Jalgpalliklubide maailmameistrivõistlused|FIFA klubide maailmameistritiitlit]] 4 finaalist. 2009. aastal võitis klubi esimesena meeste jalgpallimeeskonnana maailmas kalendriaasta jooksul kuus karikat. FC Barcelonal on profimeeskonnad ka teistel spordialadel (näiteks korvpall, käsipall, [[rullhoki]], jäähoki, saalijalgpall ja ragbi); kõik on mingil ajal võitnud kõrgeima riikliku või Euroopa võistluse. Klubi muuseum on Kataloonia külastatavuselt teine muuseum. [[Derbi barceloní|Erilist huvi]] pakuvad kohtumised linnasisese rivaali [[RCD Espanyol|RCD Espanyoliga]], kuid Barcelonas tegutseb ka madalamate liigade jalgpalliklubisid, näiteks CE Europa ja UE Sant Andreu. Korvpallimeeskonnal on [[Liga ACB]]-s tuntud vastasseis Badalona Joventutiga. [[Fail:El_Camp_Nou_en_un_partido_de_la_Uefa_Champions_League.jpg|pisi|[[Camp Nou]], Euroopa suurim staadion]] Barcelonas on kolm [[UEFA staadionikategooriad|UEFA eliitstaadionit]]: FC Barcelona [[Camp Nou]] (Euroopa suurim staadion 99 354 kohaga), linnale kuuluv Estadi Olímpic Lluís Companys (55 926 kohta), mida kasutati [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992. aasta olümpiamängudel]], ja Estadi Cornellà-El Prat (40 500 kohta). Linnas on mitu väiksemat staadionit, näiteks FC Barcelona Mini Estadi (15 000 kohta), Camp Municipal Narcís Sala (6563 kohta) ja Nou Sardenya (7000 kohta). Linnas on ka kolm multifunktsionaalset spordi- ja kontserdipaika: Palau Sant Jordi (12 000–24 000 kohta olenevalt kasutusest), Palau Blaugrana (7500 kohta) ja Palau dels Esports de Barcelona (3500 kohta).[[Fail:F1_Circuit_de_Catalunya_-_Tribuna.jpg|pisi|Circuit de Barcelona-Catalunya, [[vormel 1]] ja [[Grand Prix' mootorrataste võidusõit|MotoGP]] ringrada Barcelona lähistel|vasakul]] Barcelonas korraldatakse aastas mitu maanteejooksuvõistlust: märtsis Barcelona maraton (2010. aastal üle 10 000 osaleja), aprillis Cursa de Bombers, mais Cursa de El Corte Inglés (igal aastal umbes 60 000 osalejat), samuti Cursa de la Mercè, Cursa Jean Bouin, Milla Sagrada Família ja San Silvestre. Collserola metsas toimub 85 km pikkune Ultratrail Collserola. Üle 70 aasta toimunud [[Association of Tennis Professionals|ATP World Tour]] 500 tenniseturniiri Barcelona Open peetakse igal aastal Real Club de Tenis Barcelona väljakutel. Iga aasta 25. detsembril toimub Barcelona vanasadamas 200 meetri ujumisvõistlus.<ref>{{Cite web|url=https://www.timeout.com/barcelona/things-to-do/110th-christmas-cup-for-swimming|title=110th Christmas Cup for Swimming|publisher=Time Out|website=timeout.com/barcelona|date=12 December 2019|access-date=3 October 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211004035305/https://www.timeout.com/barcelona/things-to-do/110th-christmas-cup-for-swimming|archive-date=4 October 2021}}</ref> [[2013. aasta ujumise maailmameistrivõistlused]] toimusid Barcelonas Palau Sant Jordis.<ref>{{Cite web|url=http://www.bcn2013.com|title=Barcelona 2013 15th FINA World Championships|publisher=FINA|archive-url=https://web.archive.org/web/20131112195344/http://www.bcn2013.com/|archive-date=12 November 2013}}</ref> Barcelona lähedal Montmelós asuv 107 000-kohaline Circuit de Barcelona-Catalunya võõrustab [[vormel 1]] [[Hispaania grand prix|Hispaania grand prix'd]], Kataloonia mootorrataste grand prix'd, Hispaania GT-meistrivõistlusi ja GP2-sarja võidusõite. Linnas on väga populaarsed ka [[Rulasõit|rula-]] ja jalgrattasõit. == Transport == === Lennujaam === [[Fail:Airport_Barcelona_seen_from_air.jpg|pisi|[[Barcelona El Prati lennujaam]] õhust vaadatuna]] Umbes 17 km kesklinnast edelas asuv [[Barcelona El Prati lennujaam]] on Hispaania suuruselt teine ja [[Vahemeri|Vahemere]] ranniku suurim lennujaam (2018. aastal 50,17 miljonit reisijat),<ref name="AENA2018" /> [[Vueling Airlines|Vueling Airlinesi]] ja [[Ryanair|Ryanairi]] peamine sõlmjaam ning [[Iberia]] ja [[Air Europa]] oluline tugipunkt. Lennujaam teenindab peamiselt Hispaania-siseseid ja Euroopa sihtkohti, kuigi pakutakse ühendusi ka Ladina-Ameerika, Aasia ja USA-ga. Lennujaam on linnaga ühendatud kiirtee, metroo (Airport T1 ja T2 jaamad), lähirongi ja bussiliinidega. Uus terminal T1 avati 17. juunil 2009. === Sadam === [[Fail:Port_of_Barcelona.jpg|pisi|Barcelona sadam|vasakul]] 2000-aastase ajalooga Barcelona sadam on Euroopa suuruselt 9. [[Konteinerlogistika|konteinersadam]] (kaubamaht 2018. aastal 3,42&nbsp;miljonit [[TEU|TEU-d]]), Euroopa juhtiv kruiisisadam (2013. aastal 3,6 miljonit reisijat) ja oluline Vahemere kruiiside sõlmpunkt.<ref>{{Cite web|url=http://www.portdebarcelona.cat/en/web/port-del-ciudada/cruceros|title=Port Barcelona – Cruises|publisher=Portdebarcelona.cat|access-date=30 March 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140331005714/http://www.portdebarcelona.cat/en/web/port-del-ciudada/cruceros|archive-date=31 March 2014}}</ref> Seda haldab Barcelona Sadamaamet. Sadama 10 km<sup>2</sup> suurune ala on jagatud kolmeks: Port Vell (vanasadam), kaubasadam ja logistikasadam (Barcelona vabasadam).<ref>{{Cite web|url=http://www.apb.es/wps/portal/!ut/p/c1/04_SB8K8xLLM9MSSzPy8xBz9CP0os_hgz2DDIFNLYwMLfzcDAyNjQy9vLwNTV38LM_1wkA6zeH_nIEcnJ0NHAwNfUxegCh8XA2-nUCMDdzOIvAEO4Gig7-eRn5uqX5CdneboqKgIAAeNRE8!/dl2/d1/L2dJQSEvUUt3QS9ZQnB3LzZfU0lTMVI1OTMwOE9GMDAyMzFKS0owNUVPODY!/?WCM_GLOBAL_CONTEXT=/wps/wcm/connect/ExtranetAnglesLib/El%20Port%20de%20Barcelona/el+port/historia+del+port/cami+cap+el+futur/|title=Port de Barcelona|publisher=Apb.es|access-date=26 June 2010|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20091005031426/http://www.apb.es/wps/portal/!ut/p/c1/04_SB8K8xLLM9MSSzPy8xBz9CP0os_hgz2DDIFNLYwMLfzcDAyNjQy9vLwNTV38LM_1wkA6zeH_nIEcnJ0NHAwNfUxegCh8XA2-nUCMDdzOIvAEO4Gig7-eRn5uqX5CdneboqKgIAAeNRE8!/dl2/d1/L2dJQSEvUUt3QS9ZQnB3LzZfU0lTMVI1OTMwOE9GMDAyMzFKS0owNUVPODY!/?WCM_GLOBAL_CONTEXT=%2Fwps%2Fwcm%2Fconnect%2FExtranetAnglesLib%2FEl%20Port%20de%20Barcelona%2Fel+port%2Fhistoria+del+port%2Fcami+cap+el+futur%2F|archive-date=5 October 2009}}</ref> [[Fail:Port_Vell,_Barcelona,_Spain_-_Jan_2007.jpg|pisi|Port Vell talvel]]Port Velli piirkonnas asuvad ka kaubanduskeskus Maremagnum, kobarkino, [[IMAX]] Port Vell ja üks Euroopa suurimaid [[Akvaarium|akvaariume]] Aquarium Barcelona, kus elab 4 miljoni liitri mereveega täidetud 22 basseinis 8000 kala ja 11 haid. Maremagnum on linna ainus kaubanduskeskus, mis võib olla avatud ka pühapäeviti ja riigipühadel. === Raudteed ja metroo === [[Fail:LlefiàL10.JPG|pisi|Barcelona metroo|vasakul]] Barcelona on Hispaania raudteevõrgu oluline sõlmpunkt. Linna pearaudteejaam on [[Barcelona Santsi raudteejaam|Estació de Sants]]; lõppjaam Estació de França on teisejärguline, teenindades linnalähi-, piirkondlikke ja keskmaaliine. Kaubarongid teenindavad kohalikke tööstusettevõtteid ja Barcelona sadamat. 2008. aastal avati Madridi-Barcelona kiirraudteeliin projektkiirusega 310 km/h. 2013. aastal avati RENFE ja SNCF-i ühine Perpignani-Barcelona kiirraudteeliin, mis ühendab Barcelonat Pariisi, [[Marseille|Marseille']] ja [[Toulouse|Toulouse'iga]]. Mõlemad liinid teenindavad Estació de Santsi jaama.<ref>{{Cite web|url=http://www.avui.cat/noticia/article/2-societat/5-societat/252283-barcelona-estrena-tgv.html|title=Barcelona estrena TGV|publisher=[[Avui]]|date=9 February 2008|access-date=11 July 2011|language=ca|archive-url=https://web.archive.org/web/20230423065103/https://www.elpuntavui.cat/barcelona.html|archive-date=23 April 2023}}</ref><ref>{{Cite web|url=http://www.catalannewsagency.com/politics/item/the-last-high-speed-railway-stretch-between-barcelona-and-france-has-finally-been-unveiled-after-years-of-delays|title=The last High Speed railway stretch between Barcelona and France has finally been unveiled after years of delays|publisher=Catalan News Agency|date=8 January 2013|access-date=27 January 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140410223210/http://www.catalannewsagency.com/politics/item/the-last-high-speed-railway-stretch-between-barcelona-and-france-has-finally-been-unveiled-after-years-of-delays|archive-date=10 April 2014}}</ref>[[Fail:Barcelona_-_Estación_de_Sants_y_Hotel_Barceló_Sants_2.jpg|pisi|Barcelona pearaudteejaam Estació de Sants]]Barcelona ulatuslik kohalik ühistranspordivõrk hõlmab [[Metroo|metrood]], bussivõrku, piirkondlikku raudteed, tramme, [[Köisraudtee|funikulööre]], köis- ja [[Ratasajamiga raudtee|ratasajamiga raudteid]]. Võrke ja liine haldavad mitu ettevõtet, kuid need on integreeritud koordineeritud piletisüsteemi, mida haldab Autoritat del Transport Metropolità (ATM). Süsteem on jagatud piletitsoonideks (1–6) ja saadaval on mitmesugused ühiskaardid.<ref>{{Cite web|url=http://www.tmb.cat/en/abonaments-integrats|title=Integrated travel cards – Transports Metropolitans de Barcelona|website=tmb.cat|access-date=19 December 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20160824054620/http://www.tmb.cat/en/abonaments-integrats|archive-date=24 August 2016}}</ref> Mägistele aladele viivad funikulöörid, köisraudteed ja ratasajamiga raudteed: Ferrocarrils de la Generalitat de Catalunya (FGC) käitab Tibidabo mäele viivat Funicular de Tibidabot ja Funicular de Vallvidrerat, Transports Metropolitans de Barcelona (TMB) aga Montjuïcile viivat Funicular de Montjuïci. Montjuïci kindlust teenindab Montjuïci köisraudtee ning üle sadama kulgeb Port Velli õhutramm. [[Barcelona metroo|Barcelona metroovõrk]] koosneb 12 liinist, mida tähistab L-täht koos liininumbri ja eraldi värviga: kaheksat liini käitab eraldi rööbasteel TMB, nelja liini FGC; osa neist jagab rööpaid RENFE linnalähiliinidega. Linna läbivad ka mitu RENFE Rodalies de Catalunya piirkondlikku raudteeliini. === Trammid === [[Fail:Clp_20060615_Tw_16_Carrer_d'Adolf_Florensa.jpg|pisi|Barcelona tramm|vasakul]] Linna kahte nüüdisaegset trammisüsteemi Trambaix ja Trambesòs käitab TRAMMET.<ref>{{Cite web|url=http://w3.bcn.es/V01/Serveis/Noticies/V01NoticiesLlistatNoticiesCtl/0,2138,1653_35144087_1_573780100,00.html?accio=detall&home=HomeBCN&nomtipusMCM=Noticia|title=News related with the council plans for the tram network union|publisher=W3.bcn.es|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20091003195712/http://w3.bcn.es/V01/Serveis/Noticies/V01NoticiesLlistatNoticiesCtl/0%2C2138%2C1653_35144087_1_573780100%2C00.html?accio=detall&home=HomeBCN&nomtipusMCM=Noticia|archive-date=3 October 2009}}</ref> Ajalooline trammiliin Tramvia Blau sõidab metrooliini 7 ja Tibidabo funikulööri vahel.<ref>{{Cite web|url=http://www.tmb.net/en_US/barcelona/moute/planols/planotramviablau.jsp|title=Information of Tramvia Blau|publisher=Tmb.net|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20091224023817/http://www.tmb.net/en_US/barcelona/moute/planols/planotramviablau.jsp|archive-date=24 December 2009}}</ref> === Bussid === Barcelonas on ulatuslik kohalik, linnadevaheline ja ööbussivõrk. Enamikku kohalikke liine käitab TMB, osa liine aga eraettevõtted, mis tegutsevad siiski ATM-i piletisüsteemis. Ööbussid sõidavad 15–20-minutilise intervalliga kella 22.20 ja 6.00 vahel; liine on 21, neist 19 läbib Plaça de Catalunyat, kus saab teistele liinidele ümber istuda. Eraldi erabussiliin Aerobús ühendab lennujaama kesklinnaga ja kasutab oma piletisüsteemi. 1992. aasta olümpiamängudeks renoveeritud endine raudteejaam Estació del Nord (Põhjajaam) on nüüd kaug- ja piirkondlike bussiliinide lõppjaam. === Teed === [[Fail:085_Ronda_de_Dalt_(Barcelona),_des_del_pont_de_l'avinguda_del_Tibidabo.jpg|pisi|B-20 kiirtee Barcelonas]]Barcelonat läbivad kolm rahvusvahelist maanteed: Vahemere rannikul kulgev E15, Madridi ja Lissaboni suunduv E90 ning Pariisi suunduv E09. Linna ümbritsevad kolm poolringteed: mäepoolne Ronda de Dalt (B-20), rannikuäärne Ronda del Litoral (B-10) ja Ronda del Mig.<ref>{{Cite web|url=http://www.bcn.es/turisme/english/turisme/rutes/rondes_fr.htm|title=The covered Rondes (by-pass)|publisher=Bcn.es|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20090516235933/http://www.bcn.es/turisme/english/turisme/rutes/rondes_fr.htm|archive-date=16 May 2009}}</ref> Linna peamised liiklussooned on diagonaalselt linna läbiv Avinguda Diagonal, Glòriesi juurde viiv ja Avinguda Diagonaliga ühenduv Avinguda Meridiana ning linna idast läände läbiv Gran Via de les Corts Catalanes. Kuulus La Rambla puiestee ei ole enam oluline sõidutee, kuid on endiselt tähtis jalakäijate tänav.[[Fail:14-08-06-barcelona-RalfR-222.jpg|pisi|Kaks tüüpilist Barcelona taksot|vasakul]] === Taksod === Barcelonas on enam kui 10 000 autoga [[Takso|taksopark]], mida reguleerib Institut Metropolità del Taxi (Suurlinnapiirkonna Taksoinstituut). Enamik tegevuslubadest kuulub füüsilisest isikust ettevõtjatest juhtidele. Musta-kollase värvilahenduse tõttu on taksod kergesti äratuntavad; neid saab võtta taksopeatustest, tänaval peatada, tellida telefoni teel või rakenduse kaudu.<ref>{{Cite web|url=http://www.barcelona.com/barcelona_city_guide/all_about/taxis_in_barcelona|title=Barcelona Taxi Information|website=Barcelona.com|access-date=28 January 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140202102147/http://www.barcelona.com/barcelona_city_guide/all_about/taxis_in_barcelona|archive-date=2 February 2014}}</ref> 22. märtsil 2007<ref>{{Cite web|url=http://www.bicing.com/noticias/detalle_noticia.php?TU5fTk9USUNJQVM%3D&Ng%3D%3D&MQ%3D%3D|title=Noticies: Data d'inici 22 de març a les 14:00 h. Pots realitzar l'alta al servei a partir del dia 16/03/07|publisher=Bicing|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20071029155839/http://www.bicing.com/noticias/detalle_noticia.php?TU5fTk9USUNJQVM=&Ng=%3D&MQ=%3D|archive-date=29 October 2007}}</ref> käivitas Barcelona linnavalitsus jalgrattateenuse Bicing, mida käsitatakse ühistranspordina ja millel on üle 400 jaama.<ref>{{Cite web|url=http://www.bicing.com/modulos/modulos.php?TU5fSU5GT1JNQUNJT04%3D&NA%3D%3D&Nw%3D%3D|title=Què és|publisher=Bicing|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20100125090551/http://www.bicing.com/modulos/modulos.php?TU5fSU5GT1JNQUNJT04=&NA=%3D&Nw=%3D|archive-date=25 January 2010}}</ref> Teenus osutus edukaks: kolme kuuga liitus 50 000 kasutajat.<ref>{{Cite web|url=http://www.bicing.com/noticias/detalle_noticia.php?TU5fTk9USUNJQVM%3D&Ng%3D%3D&MzA%3D|title=Notícies: El Biking ja té més de 50.000 abonats|publisher=Biking|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20091003183507/http://www.bicing.com/noticias/detalle_noticia.php?TU5fTk9USUNJQVM=&Ng=%3D&MzA=|archive-date=3 October 2009}}</ref> {{-}} == Vaatamisväärsused == [[Fail:Casa_Milà_-_Barcelona,_Spain_-_Jan_2007.jpg|pisi|[[Casa Milà]]|vasakul]] [[Fail:Barcelona_Cathedral_(original).jpg|pisi|Barcelona katedraal]] [[Fail:Palau_de_la_Música_Catalana-Palace_of_Catalan_Music_(Image_2).jpg|pisi|Palau de la Música Catalana kontserdisaal]] [[Fail:Sagrada_Familia,_Barcelona_(P1170666).jpg|pisi|[[Sagrada Família]] kirik öösel]] Barri Gòtic (katalaani keeles "gooti kvartal") on vanalinna keskus. Paljud hooned pärinevad keskajast, mõned isegi Rooma-aegsest Barcelonast. Katalaani modernistlik arhitektuur ([[juugend]]) arenes aastatel 1885–1950 ja jättis linna olulise pärandi; mitu hoonet kuulub maailmapärandi nimistusse. Eriti tähelepanuväärne on arhitekt [[Antoni Gaudí]] looming, mida võib näha kogu linnas. Tema tuntuim teos on hiiglaslik [[Sagrada Família]] kirik, mida ehitatakse 1882. aastast ja rahastatakse eraannetustest. 2026. aastal valmis kiriku kesktorni välisosa, kuid ehitus- ja viimistlustööd jätkuvad. Barcelonas asus [[Ludwig Mies van der Rohe|Mies van der Rohe]] Saksamaa jaoks 1929. aasta maailmanäituseks projekteeritud Barcelona paviljon, millest sai modernistliku arhitektuuri sümbol ning van der Rohe aforismide "vähem on rohkem" ja "jumal on detailides" kehastus.<ref name="Rybczynski2001">{{Cite book|last=Witold Rybczynski|year=2001|title=The Look of Architecture|publisher=Oxford University Press|isbn=978-0-19-515633-1|pages=[https://archive.org/details/lookofarchitectu00rybc/page/n111 94]–|url=https://archive.org/details/lookofarchitectu00rybc|url-access=registration}}</ref> Paviljon oli mõeldud ajutise ehitisena ja lammutati vähem kui aasta pärast valmimist. 1986. aastal ehitati Barcelonasse Hispaania arhitektide projekteeritud nüüdisaegne rekonstruktsioon. 1999. aastal pälvis Barcelona oma arhitektuuri eest [[Briti Arhitektide Kuninglik Instituut|RIBA]] [[Kuninglik kuldmedal|kuningliku kuldmedali]]; see on ainus kord, kui auhinna on saanud linn, mitte arhitekt.<ref>{{Cite web|url=http://www.architecture.com/Files/RIBATrust/Awards/RoyalGoldMedal/Royal%20Gold%20Medallists%201848%20-%202008.pdf|title=RIBA Royal Gold Medallists|publisher=RIBA|access-date=28 January 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140202101307/http://www.architecture.com/Files/RIBATrust/Awards/RoyalGoldMedal/Royal%20Gold%20Medallists%201848%20-%202008.pdf|archive-date=2 February 2014}}</ref> Linnas asub mitu [[UNESCO]] maailmapärandi nimistusse kantud vaatamisväärsust. === Ajaloolised hooned ja monumendid === * [[Sagrada Família]] basiilika, Barcelona sümbol * Lluís Domènech i Montaneri projekteeritud Palau de la Música Catalana ja Hospital de Sant Pau * [[Antoni Gaudí]] teosed, sealhulgas [[Güelli park]], Palau Güell, [[Casa Milà]] (La Pedrera), Casa Vicens, Sagrada Família sünnifassaad ja krüpt, [[Casa Batlló]] ning Colònia Güelli kiriku krüpt * Barcelona katedraal ehk Püha Risti ja Püha Eulalia katedraal (gooti stiilis) * Gooti stiilis Santa Maria del Mari basiilika * Gooti stiilis Santa Maria del Pi basiilika * Romaani stiilis Sant Pau del Campi kirik * Palau Reial Major, [[Barcelona krahv|Barcelona krahvide]] ja hilisemate [[Aragóni kuningriik|Aragóni kuningate]] keskaegne residents * Kuninglik laevatehas (gooti stiilis) * Pedralbesi klooster (gooti stiilis) * Kolumbuse monument * [[Arc de Triomf]], 1888. aasta Barcelona maailmanäituse sissepääsuks ehitatud [[Võidukaar|triumfikaar]] * Tibidabo tipus asuv Jeesuse Pühima Südame lepituskirik * [[Barcelona Ülikool|Barcelona Ülikooli]] ajalooline hoone [[Fail:Barcelona_-_Museu_d'Art_Contemporani_de_Barcelona_(MACBA).jpg|pisi|Barcelona Kaasaegse Kunsti Muuseum|vasakul]] [[Fail:Palau_Nacional_Barcelona_Pano_2013.jpg|pisi|Kataloonia Riiklik Kunstimuuseum paistab silma [[Romaani kunst|romaani maalikunsti]] koguga]] === Muuseumid === Barcelonas on palju muuseume, mis käsitlevad eri valdkondi ja ajastuid. Kataloonia Riiklikul Kunstimuuseumil on tuntud [[Romaani kunst|romaani kunsti]] kogu, Barcelona Kaasaegse Kunsti Muuseum keskendub aga 1945. aasta järgsele Kataloonia ja Hispaania kunstile. Fundació Joan Mirós, Picasso muuseumis ja Fundació Antoni Tàpiesis on vastavalt [[Joan Miró]], [[Pablo Picasso]] ja [[Antoni Tàpies|Antoni Tàpiesi]] olulised teosed; Fundació Vila Casasele kuuluv Can Framisi Muuseum keskendub 1960. aasta järgsele Kataloonia kunstile. Ajalugu ja arheoloogiat käsitlevad näiteks Barcelona Ajaloomuuseum (MUHBA), Kataloonia Ajaloomuuseum, Kataloonia Arheoloogiamuuseum, Barcelona Meremuuseum, Barcelona Muusikamuuseum ja eraomandis Barcelona Egiptuse Muuseum. Barcelona Erootikamuuseum on üks omapärasemaid muuseume, [[CosmoCaixa Barcelona|CosmoCaixa]] aga teadusmuuseum, mis pälvis 2006. aastal [[Euroopa aasta muuseum|Euroopa aasta muuseumi]] auhinna.<ref>{{Cite web|url=https://www.europeanforum.museum/en/winners/the-emya/|title=The European Museum of the Year|website=European Forum|access-date=13 April 2023|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20230413051044/https://www.europeanforum.museum/en/winners/the-emya/|archive-date=13 April 2023}}</ref> Kataloonia Matemaatikamuuseumis käsitletakse matemaatikat praktilisest ja mängulisest vaatepunktist. 1882. aastal asutatud Barcelona Loodusteaduste Muuseumiga liideti 2011. aastal Martorelli Muuseum (aastatel 1924–2010 geoloogiamuuseum), Kolme Draakoni lossis asuv Laboratori de Natura (aastatel 1920–2010 zooloogiamuuseum), 1930. aastal asutatud Barcelona Ajalooline Botaanikaaed ja 1999. aastal asutatud Barcelona Botaanikaaed. Mõlemad botaanikaaiad kuuluvad Barcelona Botaanikainstituudi koosseisu. FC Barcelona Muuseum on Kataloonia populaarsuselt kolmas turismiobjekt, 2013. aastal külastas seda 1,51 miljonit inimest.<ref>{{Cite web|url=https://www.catalannews.com/culture/item/catalan-museums-received-21-5-million-visitors-in-2013|title=Catalan museums received 21.5 million visitors in 2013|website=www.catalannews.com|access-date=9 November 2021|language=en-gb}}</ref>[[Fail:Parc_guell_-_panoramio.jpg|pisi|[[Güelli park]]|vasakul]] === Pargid === [[Fail:Parc_de_la_Ciutadella_Barcelona_Mai_2013.jpg|pisi|Parc de la Ciutadella La Barcelonetast põhja pool]]Barcelonas on 60 munitsipaalparki, millest 12 on ajaloolised, 5 temaatilised ehk botaanilised, 45 linnapargid ja 6 metsapargid.<ref>{{Cite web|last=Parcs i Jardins, Institut Municipal|url=http://www.bcn.es/parcsijardins/cat/parcs/pa_mapa.htm|title=Parcs i Jardins> Els Parcs> Els Parcs de Barcelona|publisher=Bcn.es|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20100105064630/http://www.bcn.es/parcsijardins/cat/parcs/pa_mapa.htm|archive-date=5 January 2010}}</ref> Need ulatuvad väikestest taskuparkidest suurte puhkealadeni. Ainuüksi linnapargid katavad 10% linna territooriumist ehk 549,7 ha.<ref name="guies_estadistiques" /><ref>{{Cite web|last=Parcs i Jardins, Institut Municipal|url=http://www.bcn.es/parcsijardins/cat/parcs/pa_his_ciu.htm|title=Parcs i Jardins> Els Parcs> Història> La ciutat i el verd|publisher=Bcn.es|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20091003183148/http://www.bcn.es/parcsijardins/cat/parcs/pa_his_ciu.htm|archive-date=3 October 2009}}</ref><ref>{{Cite web|last=Parcs i Jardins, Institut Municipal|url=http://www.bcn.es/parcsijardins/cat/parcs/pa_his_demo.htm|title=Parcs i Jardins> Els Parcs> Història> La democràcia|publisher=Bcn.es|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20090331111427/http://www.bcn.es/parcsijardins/cat/parcs/pa_his_demo.htm|archive-date=31 March 2009}}</ref> Barcelona parkidest suurim on Montjuïc, mis hõlmab samanimelisel mäel 203 ha ning kuhu kuuluvad muu hulgas Barcelona Botaanikaaed ja Mossèn Costa i Llobera aiad. Suuremad pargid on Parc de la Ciutadella (vana tsitadelli kohal; seal asuvad [[Kataloonia parlament|parlamendihoone]], loomaaed ja mitu muuseumi), Guinardó park, Gaudí projekteeritud [[Güelli park]], Oreneta lossipark, Diagonal Mari park, Nou Barrisi keskpark, Can Dragó spordipark, Poblenou park ja Labürindipark.<ref name="guies_estadistiques" /> Väiksemate parkide seas on Parc de les Aigües. Osa Collserola pargist jääb linna piiresse. Üks Euroopa suurimaid kuurorte PortAventura World asub linnast tunnise autosõidu kaugusel. Linnas asub ka Tibidabo mäel paiknev Tibidabo lõbustuspark. === Rannad === [[Fail:W_hotel_(7448603868).jpg|pisi|La Barceloneta]]Barcelona rannad olid [[National Geographic|National Geographicu]]<ref name="NationalGeographic" /> ja [[Discovery Channel|Discovery Channeli]]<ref name="DiscoveryChannel">''Worlds Best Beaches''. Discovery Channel, 2005. {{YouTube|8bdvj5gubnA}}</ref> koostatud maailma kümne parima linnaranna edetabelis esikohal. Barcelona liivarandade kogupikkus on 4,5 km. Sant Sebastià, Barceloneta ja Somorrostro rannad (igaüks 1100 m pikk)<ref name="guies_estadistiques" /> on Barcelona suurimad, vanimad ja külastatuimad rannad. Olümpiasadam eraldab neid teistest linnarandadest (Nova Icària, Bogatell, Mar Bella, Nova Mar Bella ja Llevant, pikkusega 400–640 m), mis avati linna ümberkujundamise tulemusel [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992. aasta suveolümpiamängudeks]], kui lammutati palju tööstushooneid. Tänapäeval tuuakse randadesse liiva juurde, sest tormid viivad seda minema. 2004. aasta ülemaailmsest kultuuride foorumist jäi linna rannajoone idapoolseimasse ossa suur betoonist ujumisala. Hiljem sai Llevantist esimene rand, kuhu lubati suvehooajal koeri. == Rahvusvahelised suhted == === Sõsarlinnad ja sõpruslinnad === Barcelona [[Sõpruslinn|sõpruslinnad]] on:<ref name="twins">{{Cite web|url=http://ajuntament.barcelona.cat/relacionsinternacionalsicooperacio/ca/barcelona-en-el-mon|title=Direcció de Relacions Internacionals|publisher=Barcelona|website=ajuntament.barcelona.cat|access-date=2 August 2020|language=ca|archive-url=https://web.archive.org/web/20160917092315/http://ajuntament.barcelona.cat/relacionsinternacionalsicooperacio/ca/barcelona-en-el-mon|archive-date=17 September 2016}}</ref> {{div col|colwidth=20em}} * [[Antwerpen]], Belgia (1997) * [[Ateena]], Kreeka (1999) * [[Boston]], USA (1983) * [[Busan]], Lõuna-Korea (1983) * [[Köln]], Saksamaa (1984) * [[Dublin]], Iirimaa (1998) * [[Gaza City]], Palestiina (1998) * [[Havana]], Kuuba (1993) * [[Istanbul]], Türgi (1997) * [[Kobe]], Jaapan (1993) * [[Monterrey]], Mehhiko (1977) * [[Montevideo]], Uruguay (1985) * [[Montpellier]], Prantsusmaa (1963) * [[Rio de Janeiro]], Brasiilia (1972) * [[San Francisco]], USA (2010) * [[São Paulo]], Brasiilia (1985) * [[Sarajevo]], Bosnia ja Hertsegoviina (2000) * [[Shanghai]], Hiina (2001) * [[Tunis]], Tuneesia (1969) * [[Valparaíso]], Tšiili (2001) {{div col end}} [[Peterburi]] ja [[Tel Aviv|Tel Aviviga]] on sõpruslinnasuhted peatatud.<ref>{{Cite web |url=https://metropoliabierta.elespanol.com/el-pulso-de-la-ciudad/barcelona-mantiene-hermanamiento-con-ciudades-emiratos-arabes-cuba-china_68390_102.html |website=Metrópoli Abierta |via=[[El Español]] |date=9 February 2023 |first=Alba |last=Carnicé |title=Barcelona mantiene el hermanamiento con ciudades de Emiratos Árabes, Cuba y China |access-date=11 April 2026 |archive-date=25 February 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230225134501/https://metropoliabierta.elespanol.com/el-pulso-de-la-ciudad/barcelona-mantiene-hermanamiento-con-ciudades-emiratos-arabes-cuba-china_68390_102.html |url-status=dead }}</ref><ref>{{cite web |title=Barcelona re-establishes twin city relations with Tel Aviv, suspended by Colau |url=https://www.elnacional.cat/en/politics/barcelona-re-establishes-twin-city-relations-tel-aviv-colau_1086444_102.html |website=ElNacional.cat |date=1 September 2023 |language=en |access-date=3 September 2023 |archive-date=3 September 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230903150038/https://www.elnacional.cat/en/politics/barcelona-re-establishes-twin-city-relations-tel-aviv-colau_1086444_102.html |url-status=live }}</ref><ref>{{cite web |title=Barcelona vuelve a suspender las relaciones con Israel "hasta un alto el fuego definitivo" en Gaza |url=https://www.publico.es/politica/barcelona-vuelve-suspender-relaciones-israel-alto-fuego-definitivo-gaza.html |website=Publico |date=24 November 2023 |language=es |access-date=21 July 2024 }}</ref> === Muud partnerlinnad === Barcelona teeb koostööd ka järgmiste linnadega:<ref name="twins" /> {{div col|colwidth=20em}} * [[Amman]], Jordaania * [[Guangzhou]], Hiina * [[Isfahan]], Iraan * [[Kyoto]], Jaapan * [[Lampedusa]], Itaalia * [[Lesbos]], Kreeka * [[Maputo]], Mosambiik * [[New York City]], USA * [[Ningbo]], Hiina * [[Pariis]], Prantsusmaa * [[Rosario]], Argentina * [[Saïda]], Alžeeria * [[Seoul]], Lõuna-Korea * [[Tétouan]], Maroko * [[Torino]], Itaalia {{div col end}} == Kuulsaid barcelonalasi == * laulja [[Montserrat Caballé]] * laulja [[José Carreras]] * arhitekt [[Antoni Gaudí]] * kunstnik [[Joan Miró]] * ROK-i president [[Juan Antonio Samaranch]] * tennisist [[Arantxa Sánchez-Vicario]] == Vaata ka == * [[Torre Mapfre]] * [[Barcelona protsess]] * [[Barcelona mammutimuuseum]] * [[Massana kool]] * [[Montjuïci kalmistu]] == Viited == {{Viited|30em}} === Kirjandus === * Artikkel sisaldab teksti üldkasutatavast teosest: Smith, William, toim. (1854–1857). "Barcelona". ''Dictionary of Greek and Roman Geography''. London: John Murray. * "Barcelona". ''Gran Enciclopèdia Catalana''. Barcelona: Ed. Enciclopèdia Catalana S.A. * Busquets, Joan. ''Barcelona: The Urban Evolution of a Compact City''. Harvard University Press, 2006. 468 lk. * Marshall, Tim, toim. ''Transforming Barcelona''. Routledge, 2004. 267 lk. * Ramon Resina, Joan. ''Barcelona's Vocation of Modernity: Rise and Decline of an Urban Image''. Stanford University Press, 2008. 272 lk. == Välislingid == {{vikisõnastikus}} {{commonskat}} {{vikitsitaadid}} * [http://www.barcelona.cat/en/ Barcelona ametlik veebileht] * [http://www.spain.info/en/que-quieres/ciudades-pueblos/grandes-ciudades/barcelona.html Barcelona Hispaania ametlikus turismiportaalis] [[Kategooria:Hispaania linnad]] [[Kategooria:Sadamalinnad]] [[Kategooria:Barcelona| ]] efqkwt74p8pbd60jdnqd6v4ynvq2qxh 7166459 7166458 2026-06-03T11:57:09Z Trebors 57925 7166459 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Hispaania linnast; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Barcelona (täpsustus)]].}} {{linn | nimi = Barcelona | hääldus = barssel'oona | nimi1_keel = katalaani, hispaania | nimi1 = Barcelona | pilt_üldvaade = Aerial view of La Sagrada Familia, Barcelona, Spain (51227006134).jpg | lipp = Flag of Barcelona.svg | lipu_link = [[Barcelona lipp]] | vapp = Escut de Barcelona.svg | vapi_link = [[Barcelona vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Hispaania }} '''Barcelona''' on linn [[Hispaania]] kirderannikul, [[Kataloonia]] [[Autonoomne piirkond (Hispaania)|autonoomse piirkonna]] pealinn ja suurim linn ning rahvaarvult teine linn Hispaanias. Linnas elab 1,7 miljonit<ref name="population">{{Cite web|url=https://www.ine.es/jaxiT3/Tabla.htm?t=68538&L=1|title=Annual population census 2021-2024|publisher=[[National Statistics Institute (Spain)|INE]]}}</ref> ja linnastus 5,7 miljonit inimest, mis teeb sellest [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] (EL) rahvaarvult viienda linnastu [[Pariis|Pariisi]], [[Ruhri linnastu|Ruhri]] piirkonna, [[Madrid|Madridi]] ja [[Milano]] järel.<ref name="demographia">{{Cite web |url=https://www.demographia.com/db-worldua.pdf |title=Demographia World Urban Areas |publisher=Demographia |access-date=30. aprill 2026 |language=en}}</ref> See on üks [[Vahemeri|Vahemere]] piirkonna suurimaid linnu, asudes [[Llobregati jõgi|Llobregati]] ja [[Besòs|Besòsi]] jõgede suudmete vahel ning Serra de Collserola mäestikust idas. Pärimuse kohaselt asutasid Barcelona kas [[Foiniikia|foiniiklased]] või kartaagolased, kel olid Kataloonia rannikul kaubanduspunktid.<ref name="britannica.com">{{Cite web|url=https://www.britannica.com/place/Barcelona/History|title=Barcelona - Catalan, Mediterranean, Architecture {{!}} Britannica|website=www.britannica.com|date=28 July 2024|access-date=29 July 2024|language=en}}</ref> Keskajal sai linnast [[Barcelona krahvkond|Barcelona krahvkonna]] pealinn. Pärast ühinemist [[Aragóni kuningriik|Aragóni kuningriigiga]] [[Aragóni kroon|Aragóni krooniks]] jäi Barcelona Kataloonia vürstiriigi pealinnaks ning sai Aragóni krooni tähtsaimaks linnaks, kuni [[Valencia]] selle varauusajal varju jättis. Linnast sai [[Kataloonia iseseisvusliikumine|Kataloonia separatismi]] keskus ning 17. sajandil [[Kataloonia ülestõus|Kataloonia ülestõusu]] ajal ja aastatel 1812–1814 [[Napoleon I|Napoleoni]] ajal kuulus see [[Prantsusmaa|Prantsusmaale]]. 19. sajandil ja 20. sajandi algul linn industrialiseerus ning kujunes [[Töölisliikumine|töölisliikumise]] oluliseks keskuseks. Barcelonast sai 1931. aastal autonoomse Kataloonia pealinn ning 1936. aasta Hispaania revolutsiooni ajal oli see Kataloonia revolutsiooniliste sündmuste keskus, kuni frankistid linna 1939. aastal vallutasid. Pärast [[Hispaania üleminekuperiood|Hispaania üleminekut demokraatiale]] 1970. aastatel sai Barcelonast taas autonoomse Kataloonia pealinn. Barcelona on rikkaliku kultuuripärandiga linn, oluline kultuurikeskus ja turismisihtkoht. Eriti tuntud on [[Antoni Gaudí]] ja Lluís Domènech i Montaneri [[UNESCO maailmapärand Hispaanias|UNESCO maailmapärandi nimistusse]] kuuluv arhitektuurilooming. Linnas asuvad kaks Hispaania mainekamat ülikooli ([[Barcelona Ülikool]] ja Pompeu Fabra Ülikool) ja [[Vahemere Liit|Vahemere Liidu]] peakorter. Linn on tuntud [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992. aasta suveolümpiamängude]] ning rahvusvaheliste konverentside, messide ja spordivõistluste korraldajana. Barcelona on [[Pürenee poolsaar|Pürenee poolsaare]] oluline kultuuri-, majandus- ja finantskeskus<ref>{{Cite web|url=http://www.atkearney.com/documents/10192/dfedfc4c-8a62-4162-90e5-2a3f14f0da3a|title=2012 Global Cities Index|access-date=30 March 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20131020223227/http://www.atkearney.com/documents/10192/dfedfc4c-8a62-4162-90e5-2a3f14f0da3a|archive-date=20 October 2013}}</ref> ning Hispaania peamine [[biotehnoloogia]]keskus.<ref>{{Cite book|year=2014|title=Effective Technology Transfer In Biotechnology: Best Practice Case Studies In Europe|publisher=[[Imperial College Press]]|isbn=9781783266821|page=198|access-date=13 September 2020|url=https://books.google.com/books?id=8Nq3CgAAQBAJ&pg=PA198|editor-last=Uecke|editor-first=Oliver|editor-last2=De Cock|editor-first2=Robin|editor-last3=Crispeels|editor-first3=Thomas|editor-last4=Clarysse|editor-first4=Bart|archive-url=https://web.archive.org/web/20230423065057/https://books.google.com/books?id=8Nq3CgAAQBAJ&pg=PA198|archive-date=23 April 2023}}</ref> Globalization and World Cities Research Network liigitab Barcelona Beta+ kategooria [[Maailmalinn|maailmalinnaks]].<ref name="gawc2020">{{Cite web|url=https://www.lboro.ac.uk/gawc/world2020t.html|title=The World According to GaWC 2020|publisher=Globalization and World Cities|website=GaWC - Research Network|access-date=31 August 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200824031341/https://www.lboro.ac.uk/gawc/world2020t.html|archive-date=24 August 2020}}</ref> Barcelona on oluline transpordisõlm: Barcelona sadam on üks Euroopa suurimaid meresadamaid ja reisijate arvult Euroopa suurim sadam,<ref name="StatServ2014">{{Cite web|url=http://content.portdebarcelona.cat/cntmng/d/d/workspace/SpacesStore/1c206b0a-4787-49d8-9c8c-0563aa71719f/PortBcnTrafic2013_12_en.pdf|title=Port of Barcelona traffic statistics Accumulated data December 2013|publisher=Statistics Service|access-date=14 June 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140614141353/http://content.portdebarcelona.cat/cntmng/d/d/workspace/SpacesStore/1c206b0a-4787-49d8-9c8c-0563aa71719f/PortBcnTrafic2013_12_en.pdf|archive-date=14 June 2014|page=6}}</ref> [[Barcelona El Prati lennujaam]] teenindab aastas üle 50 miljoni reisija,<ref name="AENA2018">{{Cite web|url=http://www.aena.es/csee/ccurl/463/358/12.Estadisticas_Diciembre_2018.pdf|title=AENA December 2018 Report|date=14 January 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190115023002/http://www.aena.es/csee/ccurl/463/358/12.Estadisticas_Diciembre_2018.pdf|archive-date=15 January 2019}}</ref> linnal on ulatuslik maanteevõrk ja kiirraudteeühendus Prantsusmaa ja muu Euroopaga.<ref>{{Cite web|url=http://www.europapress.es/economia/transportes-00343/noticia-economia-ave-reyes-inauguraran-ave-valencia-principes-conexion-albacete-20101210123611.html|title=First commercial trips|publisher=Europapress.es|date=10 December 2010|access-date=30 March 2014|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20140410223618/http://www.europapress.es/economia/transportes-00343/noticia-economia-ave-reyes-inauguraran-ave-valencia-principes-conexion-albacete-20101210123611.html|archive-date=10 April 2014}}</ref> == Nimed == Nimi Barcelona pärineb vanast ibeeriakeelsest nimest Baŕkeno, mis esineb ibeeria kirjas muistsel mündikirjal kujul [[Fail:Barkeno.png|34x34px|Barkeno in Levantine Iberian script|alt=Baŕkeno Levandi ibeeria kirjas]], [[Vanakreeka keel|vanakreeka]] allikates kujul {{Keel|grc|Βαρκινών}} (Barkinṓn)<ref name="Schütte1917">{{Cite book|last=Schütte|first=Gudmund|year=1917|title=Ptolemy's Maps of Northern Europe: A Reconstruction of the Prototypes|publisher=H. Hagerup|page=[https://archive.org/details/ptolemysmapsofno00schrich/page/n66 45]|access-date=6 November 2015|url=https://archive.org/details/ptolemysmapsofno00schrich}}</ref> ning [[Ladina keel|ladina]] keeles Barcino,<ref>{{Cite book|last=Smith|first=Sir William|year=1854|title=Dictionary of Greek and Roman Geography: Abacaenum-Hytanis|publisher=Little, Brown and Company|location=Boston, Massachusetts|page=378|url=https://archive.org/details/dictionarygreek16smitgoog}}</ref> Barcilonum ja Barcenona.<ref name="Parthey1848">{{Cite book|last=Parthey|first=Gustav|author-link=Gustav Parthey|year=1848|title=Itinerarium Antonini Avgvsti et Hierosolymitanvm: ex libris manvscriptis|publisher=F. Nicolai|page=[https://archive.org/details/bub_gb_s0oMAAAAYAAJ/page/n230 188]|access-date=6 November 2015|url=https://archive.org/details/bub_gb_s0oMAAAAYAAJ}}</ref><ref name="WesselingGrammarian1735">{{Cite book|last=Wesseling|first=Petrus|year=1735|title=Vetera Romanorum itineraria, /: sive Antonini Augusti Itinerarium|publisher=apud J. Wetstenium & G. Smith|page=390|access-date=6 November 2015|url=https://books.google.com/books?id=iIJBAAAAcAAJ&pg=PA390|last2=Hierocles (The Grammarian)|archive-url=https://web.archive.org/web/20151231210118/https://books.google.com/books?id=iIJBAAAAcAAJ&pg=PA390|archive-date=31 December 2015}}</ref><ref name="Cook1910">{{Cite book|last=Cook|first=Joel|year=1910|title=The Mediterranean and Its Borderlands|page=[https://archive.org/details/mediterraneanan01cookgoog/page/n412 334]|access-date=6 November 2015|url=https://archive.org/details/mediterraneanan01cookgoog}}</ref> Teiste allikate järgi võis linn saada nime [[Kartaago]] väejuhi Hamilkar Barkase järgi, kes olevat linna rajanud 3. sajandil eKr,<ref name="britannica.com" /><ref>{{Cite web|url=http://www.etymonline.com/index.php?term=Barcelona|title=Online Etymology Dictionary|publisher=Etymonline.com|access-date=14 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20140409161819/http://www.etymonline.com/index.php?term=Barcelona|archive-date=9 April 2014}}</ref> kuid puuduvad tõendid, et linna antiikaegne nimi Barcino oleks olnud seotud Hamilkari Barkidide suguvõsaga.<ref name="Corporation1957">{{Cite book|last=P.F. Collier & Son Corporation|year=1957|title=Collier's Encyclopedia|publisher=Collier|page=48|access-date=14 May 2016|url=https://books.google.com/books?id=UpQVAQAAMAAJ&q=%22Barcino%22|archive-url=https://web.archive.org/web/20160514053025/https://books.google.com/books?id=UpQVAQAAMAAJ&q=%22Barcino%22|archive-date=14 May 2016}}</ref> [[Keskaeg|Keskajal]] tunti linna mitme nimekuju all: Barchinona, Barçalona, Barchelonaa ja Barchenona. Kohalikud kasutavad linna kohta mõnikord lühendit Barna. Barça tähistab ainult kohalikku jalgpalliklubi [[FC Barcelona]], mitte linna. Teine levinud lühend on BCN, mis on ka [[Barcelona El Prati lennujaam|Barcelona El Prati lennujaama]] [[IATA lennujaamakood|IATA kood]]. == Ajalugu == === Pärimuslik rajamine === Praeguse Barcelona kohal asunud varaseima asula päritolu on ebaselge. Leitud on varajase asula jäänuseid, sealhulgas haudu ja elamuid, mis pärinevad ajast enne 5000. aastat eKr.<ref>{{Cite web|last=Servei d'Arqueologia of Institut de Cultura de Barcelona|url=http://cartaarqueologica.bcn.cat/989|title=Caserna de Sant Pau del Camp|publisher=Ajuntament de Barcelona|website=CartaArqueologica|access-date=2 May 2016|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20160303224118/http://cartaarqueologica.bcn.cat/989|archive-date=3 March 2016|page=Description and Historical Notes}}</ref> Kreeka mütoloogias omistatakse Barcelona rajamine Heraklesele. === Puunia-aegne Barcelona === Pärimuse kohaselt asutasid Barcelona puunia ehk [[foiniikia]] asukad, kellel olid Kataloonia rannikul kaubanduspunktid.<ref name="britannica.com" /><ref>{{Cite book|last=López-Ruiz|first=Carolina|date=2022|title=The Oxford Handbook of the Phoenician and Punic Mediterranean|publisher=Oxford University Press|isbn=978-0-19-765442-2|language=en|url=https://books.google.com/books?id=GOXgEAAAQBAJ&dq=phoenician+history+of+barcelona&pg=PP1|last2=Doak|first2=Brian R.}}</ref><ref>{{Cite book|last=Bierling|first=Marilyn R.|date=2002|title=The Phoenicians in Spain: An Archaeological Review of the Eighth-sixth Centuries B.C.E. : a Collection of Articles Translated from Spanish|publisher=Eisenbrauns|isbn=978-1-57506-056-9|language=en|url=https://books.google.com/books?id=VKISiDr6CnMC&q=barcelona&pg=PA155|last2=Gitin|first2=Seymour}}</ref> Osa ajaloolasi seostab linna rajamist otseselt [[Kartaago]] väejuhi Hamilkar Barkasega, [[Hannibal|Hannibali]] isaga, kes olevat 3. sajandil eKr nimetanud linna oma perekonna järgi Barcinoks,<ref name="britannica.com" /> kuid see teooria on vaidlustatud.<ref name="Corporation1957" /> Kartaago impeeriumi võimu all olnud Barcelona piirkond oli Puunia [[Eivissa|Ibiza]] läheduse tõttu oluline kaubanduskoht. Montjuïci jalamilt on leitud 3. sajandist eKr pärinevaid münte, millel on ibeeria keeles vanas kirjas nimi Bárkeno. Selle põhjal on oletatud, et laietaanid (praeguse Barcelona alal elanud rooma-eelne ibeeria rahvas) nimetasid seda piirkonda Bàrkenoks ("tasandike paik"; ''barrke'' tähendab "tasandikku" või "terrassi").<ref>{{Cite web|url=https://www.barcelonacheckin.com/en/r/barcelona_tourism_guide/photo-articles/barcino-barcelona.php|title=From Barcino to Barcelona|access-date=16 September 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20230401191847/https://www.barcelonacheckin.com/en/r/barcelona_tourism_guide/photo-articles/barcino-barcelona.php|archive-date=1 April 2023}}</ref> === Rooma-aegne Barcelona === [[Fail:Barcino_marble_barcelona.jpg|vasakul|pisi|Rooma kolooniale Barcinole pühendatud umbes aastast 110–130 pKr pärinev marmortahvel Barcelona ajaloomuuseumis]] Umbes 15. aastal eKr kujundasid [[Rooma keisririik|roomlased]] linna ümber ''castrum''<nowiki/>'iks (Rooma sõjaväelaagriks), mille keskmes oli Mons Taber, väike küngas Kataloonia valitsuspalee ja raekoja hoonete lähedal. Rooma foorum asus Cardo Maximuse ja Decumanus Maximuse ristumiskohas, praeguse Plaça de Sant Jaume kohal. Seega on linna ja [[Kataloonia]] poliitiline keskus püsinud samas kohas üle 2000 aasta. Rooma ajal oli see koloonia lisanimega Faventia ehk täisnimega Colonia Faventia Julia Augusta Pia Barcino või Colonia Julia Augusta Faventia Paterna Barcino. [[Pomponius Mela]] mainib seda piirkonna väikelinnade seas, ilmselt seetõttu, et naaberlinn Tarraco (tänapäeva [[Tarragona]]) jättis selle varju, kuid hilisemate autorite põhjal võib järeldada, et linn kasvas järk-järgult jõukamaks ja mõjukamaks tänu kaunile asukohale ja suurepärasele sadamale. Linn oli vabastatud riiklikest koormistest. Barcelonas vermiti oma münte; [[Galba]] ajast on osa neist säilinud. Barcelona ajaloomuuseumi (MUHBA) maa-aluses osas Plaça del Rei all on eksponeeritud olulised Rooma-aegsed säilmed; Rooma-aegne tänavavõrgustik on ajaloolise keskuse Barri Gòticu (gooti kvartali) planeeringus tänini nähtav. Osa säilinud Rooma linnamüüri fragmente on ehitatud katedraali müüridesse.<ref>{{Cite web|url=http://www.bluffton.edu/~sullivanm/spain/barcelona/walls/walls.html|title=Roman walls, Barcelona|publisher=Bluffton.edu|access-date=5 May 2009|archive-url=https://web.archive.org/web/20130723083724/http://www.bluffton.edu/~sullivanm/spain/barcelona/walls/walls.html|archive-date=23 July 2013}}</ref> Väidetavalt 343. aastal rajatud katedraali (Catedral Basílica Metropolitana de Barcelona) nimetatakse mõnikord ka La Seuks, mis tähendab katalaani keeles lihtsalt katedraali (ja muu hulgas ka piiskopitooli). === Keskaegne Barcelona === Linna vallutasid 5. sajandi alguses [[läänegoodid]] ja sellest sai mõneks aastaks kogu [[Hispania]] pealinn. Pärast linna vallutamist 8. sajandi alguses umaijaadide poolt vallutas selle 801. aastal [[Karl Suur|Karl Suure]] poeg [[Ludwig Vaga|Ludwig]], kes tegi Barcelonast [[Karolingide keisririik|Karolingide]] [[Hispaania mark|Hispaania margi]] (''Marca Hispanica'') ehk [[Barcelona krahv|Barcelona krahvi]] valitsetud [[Mark (territoorium)|puhvertsooni]] keskuse.<ref>{{Cite web|url=https://www.gsmbarcelona.eu/default/gsmb-campus/barcelona-history|title=GSM Barcelona - Barcelona History|website=GSM Barcelona|access-date=11 October 2022|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20230326033542/https://www.gsmbarcelona.eu/default/gsmb-campus/barcelona-history|archive-date=26 March 2023}}</ref> [[Fail:Muralla_Raval.JPG|pisi|Keskaegse linnamüüri säilinud osa]] Barcelona krahvid muutusid üha iseseisvamaks ja laiendasid oma valdusi suurele osale tänapäeva [[Kataloonia|Katalooniast]], kuigi 985. aastal rüüstas Almanzori armee linna nii rängalt, et enamik elanikest kas tapeti või orjastati. 1137. aastal ühinesid [[Aragóni kuningriik]] ja [[Barcelona krahvkond]] dünastilisse liitu<ref name="bisson_31">{{Cite book|last=Bisson|first=T. N.|year=1986|title=The medieval Crown of Aragon. A short story|url=https://archive.org/details/medievalcrownofa0000biss|isbn=978-0-19-820236-3|page=[https://archive.org/details/medievalcrownofa0000biss/page/31 31]|editor-last=Clarendon Press – Oxford|chapter=II. The age of the Early Count-Kings (1137–1213) (The Principate of Ramon Berenguer IV 1137–1162)}}</ref><ref>{{Cite book|last=Cateura Benàsser|first=Pau|year=2006|title=Els impostos indirectes en el regne de Mallorca.|publisher=Editorial El Tall|isbn=978-84-96019-28-7|access-date=24 April 2008|url=http://libro.uca.edu/aarhms/newsletters/AAHRMSFall07text.pdf|archive-url=https://wayback.archive-it.org/all/20081003182453/http://libro.uca.edu/aarhms/newsletters/aahrmsfall07text.pdf|archive-date=3 October 2008}}</ref> Ramon Berenguer IV ja Aragóni Petronilla abielu kaudu; nende tiitleid kandis hiljem üksnes nende 1162. aastal troonile tõusnud poeg Aragóni Alfonso II. Hiljem hakati tema valdusi nimetama [[Aragóni kroon|Aragóni krooniks]], mis vallutas hulga meretaguseid alasid ja valitses 13. sajandil [[Vahemeri|Vahemere]] lääneosa ning kaugemaid valdusi [[Napoli|Napolis]], Sitsiilias ja Ateenas. [[Fail:The_Call_Mayor-_Carrer_de_Marlet_y_Carrer_de_la_Fruita.jpg|vasakul|pisi|Üks 12.–14. sajandi Barcelona juudikvartali El Call Mayor sissepääse; kvartalis asus kogukonna peamine sünagoog, mida peetakse vanimaks Hispaaniast leitud sünagoogiks]] Sel ajal oli Barcelonas ka Aragóni krooni suurim juudi kogukond; nende kvartalit kutsuti kitsaste tänavate järgi Calliks ning hiljem piirati see ala müüridega. Montjuïc ehk Montjuich (keskaegses ladina ja katalaani keeles "juutide mägi") on keskaegse juudi kalmistu asukoht. Juudid elasid Barcelonas kuni 1391. aasta veresaunani, mis nende arvu tugevasti vähendas. [[Hispaania inkvisitsioon]] sundis allesjäänud juute ristiusku pöörduma; keeldujatel tuli tuleriidal põletamise ähvardusel oma vara müüa või lahkuda. Barcelona oli Aragóni krooni tähtsaim orjakaubanduskeskus kuni 15. sajandini, mil [[Valencia]] sellest mööda tõusis.<ref>{{Cite journal|last=González Arévalo|url=http://www.e-revistes.uji.es/index.php/millars/article/view/4038/3435|title=La esclavitud en la España Medieval. (siglos XIV-XV). Generalidades y rasgos diferenciales|publisher=[[Jaume I University|Universitat Jaime I]]|journal=Millars. Espai I Història|issue=47|pages=16–17|access-date=24 July 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200725082033/http://www.e-revistes.uji.es/index.php/millars/article/view/4038/3435|archive-date=25 July 2020|location=Castellón de la Plana|year=2019|issn=1132-9823}}</ref> Esialgu pärinesid sealsed orjad idast ja Balkanilt, hiljem aga [[Magrib|Magribist]] ning lõpuks [[Must Aafrika|Sahara-tagusest Aafrikast]].{{Sfn|González Arévalo|2019|lk=17}} 1401. aastal asutasid linna [[Magistraat|magistraadid]] Barcelona panga Taula de canvi de Barcelona, mida peetakse sageli Euroopa vanimaks avalikuks pangaks. Nagu ka Veneetsia pank (1402) ja Genova pank (1407), sündis see riigi vajadustest. === Barcelona Hispaania monarhia ajal === [[Fail:Wyngaerde_Barcelona_1563.jpg|pisi|Barcelona 1563. aastal, autor Anton van den Wyngaerde]] Uusaja algul kaotas Barcelona poliitilise esmatähtsuse, kuid majandus suutis saavutada tasakaalu tootmise ja impordi vahel.<ref>{{Cite journal|last=Arranz|first=Manuel|url=https://raco.cat/index.php/Recerques/article/view/137685/241497|title=L' economia urbana de Barcelona i la Guerra de Successió|journal=Recerques: Història, economia, cultura|volume=24|page=117|year=1991|last2=Grau|first2=Ramon|issn=0210-380X}}</ref> Kui Kataloonia hakkas 17. sajandi kriisist taastuma, elavnes alates 1675. aastast mereliiklus ning Barcelona sadama liiklus kahekordistus sajandi algusega võrreldes. 17. sajandi lõpus ja 18. sajandi alguses sai Barcelona korduvalt kannatada sõjategevuse tõttu: 1691. aasta pommitamine, 1697., 1704., 1705. ja 1706. aasta piiramised, 1713. aasta blokaad ning järgnenud 1714. aasta piiramine ja rünnak.{{Sfn|Arranz|Grau|1991|lk=135–136}} 18. sajandil kasvas rahvaarv 30 000-lt umbes 100 000-ni, kuna linnast sai üks Vahemere lääneosa peamisi kaubanduskeskusi, mille mõjuala ulatus sisemaal [[Zaragoza]] ja lõunas [[Alicante|Alicanteni]].<ref>{{Cite journal|last=Ringrose|first=David R.|url=https://hispania.revistas.csic.es/index.php/hispania/article/view/645/639|title=Historia urbana y urbanización en la España moderna|publisher=[[Consejo Superior de Investigaciones Científicas]]|journal=Hispania|volume=58|issue=1999|page=510|location=Madrid|year=1998|doi=10.3989/hispania.1998.v58.i199.645|issn=1988-8368|doi-access=free}}</ref> Montjuïcile rajati sadama kohal kõrguv kindlus. [[Poolsaare sõda|Napoleoni sõjad]] mõjutasid suurt osa Barcelonast negatiivselt, industrialiseerimise algus aga positiivselt. 19. sajandil hakkasid paljud Barcelonas asuvad Kataloonia ettevõtted üha enam osalema Atlandi-üleses orjakaubanduses, kasutades ära 1807. aastal Suurbritannia orjakaubanduse keelustamisest tekkinud tühimikku. Hispaania Ameerikasse rännanud katalaanid omasid ja juhtisid ka paljusid Kuuba ja Puerto Rico orjaistandusi. Kuigi Hispaania valitsus oli orjakaubanduse 1817. aastal keelanud, ei tõkestatud selle jätkumist. Aastatel 1817–1867 osalesid katalaanid 700 000 orja viimises Lääne-Aafrikast Kariibi mere piirkonda, mis "rahastas suure osa Kataloonia industrialiseerimisest ja 19. sajandi ehitusbuumist Barcelonas". Kui orjus Hispaania impeeriumis 1886. aastal kaotati, naasid paljud katalaanid Barcelonasse ja investeerisid oma äsja omandatud varanduse uhkete häärberite ehitamisse, näiteks La Rambla ümbrusse.<ref name="Burgen2023">{{Cite news|last=Burgen|first=Stephen|url=https://www.theguardian.com/world/2023/mar/13/catalonia-confronts-past-racism-after-slave-trade-documentary|title=Catalonia confronts past racism after slave trade documentary|work=The Guardian|date=13 March 2023}}</ref> === Linna ümberkujundamine === 1850. aastate keskpaigaks vaevas Barcelonat suur asustustihedus (856 in/ha, kaks korda suurem kui Pariisis), kuna sellest oli saanud tööstus- ja [[Sadam|sadamalinn]]. Suremus kasvas ja iga haiguspuhang võis elanikkonda laastada. Probleemi lahendamiseks pakkus ehitusinsener Ildefons Cerdà välja uue linnaosa (Eixample) rajamise plaani. Barcelona elanikud olid hakanud linna ümbritsevat ja selle kasvu piiranud keskaegset müüri lammutama. Cerdà pidas parimaks muuta müüridetagune ala piirkonnaks, mida iseloomustaks teaduslik lähenemine linnaplaneerimisele. Tema kava nägi ette tänavavõrgustiku, mis ühendaks vanalinna ümbritsevate küladega, laiad tänavad puhta õhu tagamiseks, aiad iga [[Kvartal|kvartali]] keskel, rikaste ja vaeste lõimimise samadele teenustele juurdepääsuks ning sujuva liikluse. Cerdà nägemuses olid võtmetähtsusega linnakeskkonna kvaliteet, egalitaarsus, hügieen, päikesevalgus ja tõhusus. Kõik tema kavandatu Eixamples ei teostunud, kuid ikoonilised kaheksanurksed, parema nähtavuse huvides äralõigatud nurkadega kvartalid on tema otsene looming ning suureks abiks ka 170 aastat hiljem. Linnaosa ja selle ideaale tollal ei hinnatud, linnavolikogu andis laiendusplaani kavandamise teisele arhitektile. Hispaania valitsus aga sekkus ja kehtestas Cerdà plaani, süvendades pingeid Hispaania ja Kataloonia võimude vahel. Sellest hoolimata vaimustus osa Barcelona jõukamast elanikkonnast uuest kavast ja linnaosas algas võidujooks "suurima, kõrgeima ja kauneima maja" ehitamiseks. Nende huvi ja raha soodustasid rikkalikku mitmekesisust, mida võib arhitektuuris näha ka tänapäeval. Cerdà ideed mõjutasid lõpuks Barcelona arengut jäädavalt ning tõid linnale rahvusvahelist tunnustust väga tõhusa linnaplaneerimise ja -kujunduse eest.<ref>{{Cite news|last=Bausells|first=Marta|url=https://www.theguardian.com/cities/2016/apr/01/story-cities-13-eixample-barcelona-ildefons-cerda-planner-urbanisation|title=Story of cities #13: Barcelona's unloved planner invents science of 'urbanisation'|work=The Guardian|date=1 April 2016|access-date=1 December 2023|language=en-GB|issn=0261-3077}}</ref><ref>{{Cite web|last=Roberts|first=David|url=https://www.vox.com/energy-and-environment/2019/4/8/18266760/barcelona-spain-urban-planning-history|title=Barcelona's remarkable history of rebirth and transformation|website=Vox|date=8 April 2019|access-date=1 December 2023|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20231204215206/https://www.vox.com/energy-and-environment/2019/4/8/18266760/barcelona-spain-urban-planning-history|archive-date=4 December 2023}}</ref>[[Fail:Government_of_the_Republican_Spain_in_Barcelona._2.jpg|pisi|[[Manuel Azaña|Azaña]] ja Negrín [[Hispaania Teine Vabariik|Hispaania Vabariigi]] pealinna Barcelona lähistel (1937)<ref>{{Cite book|author=Museu d'Història de Barcelona|year=2006|title=Juan Negrín 1892–1956. Barcelona, capital de la República|location=Barcelona|publisher=Ajuntament de Barcelona; Institut de Cultura; SECC|isbn=84-96411-13-3|access-date=17 April 2018|url=http://ajuntament.barcelona.cat/museuhistoria/es/publicaciones/juan-negrin-1892-1956-barcelona-capital-de-la-republica|archive-url=https://web.archive.org/web/20180418092952/http://ajuntament.barcelona.cat/museuhistoria/es/publicaciones/juan-negrin-1892-1956-barcelona-capital-de-la-republica|archive-date=18 April 2018}}</ref><ref>{{Cite book|last=Canal, Jordi|year=2015|title=Historia mínima de Cataluña|publisher=Turner Publicaciones S.L.|location=Madrid|isbn=978-84-16142-08-8}}</ref> |vasakul]][[Fail:RepublicanWoman1936GTaro.jpg|paremal|pisi|Naine vabariiklaste relvaõppusel, autor Gerda Taro, Somorrostro rand (1936)]] === Hispaania kodusõda ja Franco diktatuur === Varsti pärast [[Hispaania Teine Vabariik|Hispaania Teise Vabariigi]] väljakuulutamist 1931. aastal sai Barcelonast Kataloonia autonoomse piirkonna pealinn. [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõja]] ajal olid linn ja Kataloonia tervikuna kindlalt vabariiklaste poolel. CNT ja UGT ametiühingud kollektiviseerisid paljud ettevõtted ja avalikud teenused. Kui vabariigi valitsuse ja Generalitati võim nõrgenes, läks suur osa linnast anarhistlike rühmituste kontrolli alla. Pärast Barcelona maipäevade tänavalahinguid kaotasid anarhistid linna üle kontrolli oma senistele liitlastele, kommunistidele ja valitsusvägedele. Linna langemine 26. jaanuaril 1939 põhjustas tsiviilelanike massilise väljarände Prantsusmaa piiri suunas. Barcelona vastupanul [[Francisco Franco|Franco]] riigipöördele olid pärast vabariiklaste valitsuse lüüasaamist linna jaoks pikaajalised tagajärjed. [[Kataloonia]] autonoomsed institutsioonid kaotati ja [[Katalaani keel|katalaani keele]] kasutamine avalikus elus suruti maha. Vaatamata kodusõja laastamistööle jäi Barcelona Hispaania suuruselt teiseks linnaks suhteliselt industrialiseeritud ja jõuka piirkonna südames, tuues kaasa ulatusliku sisserände riigi vaesematest piirkondadest (eriti [[Andaluusia|Andaluusiast]], [[Murcia autonoomne piirkond|Murciast]] ja [[Galicia|Galiciast]]), mis omakorda kiirendas linnastumist.[[File:08.10.2017_Manifestació_"Prou!_Recuperem_el_seny"_-_Barcelona_17.jpg|pisi|Protest iseseisvuse vastu 2017. aasta oktoobris|vasakul]] === Lähiajalugu === [[Fail:Barcelona_city_center.jpg|pisi|Barcelona kesklinn]] Franco surm 1975. aastal tõi kaasa demokratiseerumise kogu Hispaanias. Surve muutusteks oli eriti tugev Barcelonas, kus peeti end ligi neljakümne frankismiaasta jooksul vabariiklaste toetamise eest karistatuks.<ref name="Mock2011">{{Cite book|last=Mock, Steven|date=29 December 2011|title=Symbols of Defeat in the Construction of National Identity|publisher=Cambridge University Press|isbn=978-1-139-50352-5|page=[https://archive.org/details/symbolsofdefeati0000mock/page/n285 274]|access-date=22 October 2017|url=https://archive.org/details/symbolsofdefeati0000mock|url-access=registration}}</ref> 11. septembril 1977 tõid suured, kuid rahumeelsed meeleavaldused Barcelona tänavatele üle miljoni inimese, et nõuda Kataloonia autonoomia taastamist; see taastati vähem kui kuu aega hiljem. Äärelinnadesse kolimine eluasemekulude tõusu tõttu tõi 20. sajandi kahel viimasel kümnendil kaasa rahvaarvu languse (−16,6%), mis aga pöördus alates 2001. aastast kasvuks uue sisserändelaine (eriti Ladina-Ameerikast ja [[Maroko|Marokost]]) tõttu.<ref>Väljaspool Hispaaniat sündinud elanike osakaal kasvas 3,9%-lt 2001. aastal 13,9%-ni 2006. aastal. {{Cite web|url=http://www.bcn.es/estadistica/catala/dades/inf/guies/bcn.pdf|title=Guies Estadístiques: Barcelona en Xifres|publisher=Ajuntament de Barcelona|date=November 2006|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20120220062823/http://www.bcn.es/estadistica/catala/dades/inf/guies/bcn.pdf|archive-date=20 February 2012}}</ref><ref name="Friend2012">{{Cite book|last=Friend, Julius W.|date=19 June 2012|title=Stateless Nations: Western European Regional Nationalisms and the Old Nations|publisher=Palgrave Macmillan|isbn=978-0-230-36179-9|page=97|access-date=22 October 2017|url=https://books.google.com/books?id=-SF4-ip95MoC&pg=PA97|archive-url=https://web.archive.org/web/20160506002356/https://books.google.com/books?id=-SF4-ip95MoC&pg=PA97|archive-date=6 May 2016}}</ref> [[File:26O_Llibertat_191026_60383_dc_2_(48979743792).jpg|pisi|[[Kataloonia iseseisvusliikumine|Kataloonia iseseisvuse]] toetajad 2019. aasta oktoobris|vasakul]] Barcelona arengule andsid 1986. aastal tõuke Hispaania ühinemine Euroopa Ühendusega ja eelkõige Barcelona valimine [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992. aasta suveolümpiamängude]] korraldajalinnaks.<ref name="ParkinSharma1999">{{Cite book|last=Parkin|first=James|date=1 January 1999|title=Infrastructure Planning|publisher=Thomas Telford|isbn=978-0-7277-2747-3|page=[https://archive.org/details/infrastructurepl0000park/page/n184 173]|access-date=22 October 2017|url=https://archive.org/details/infrastructurepl0000park|last2=D. Sharma|url-access=registration}}</ref><ref name="AbebeBolton2013">{{Cite book|last=Abebe, Ngiste|date=19 November 2013|title=Bidding for Development: How the Olympic Bid Process Can Accelerate Transportation Development|publisher=Springer|isbn=978-1-4614-8912-2|page=3|access-date=22 October 2017|url=https://books.google.com/books?id=Y-4VAgAAQBAJ&pg=PA3|last2=Mary Trina Bolton|last3=Maggie Pavelka|last4=Morgan Pierstorff|archive-url=https://web.archive.org/web/20160610011724/https://books.google.com/books?id=Y-4VAgAAQBAJ&pg=PA3|archive-date=10 June 2016}}</ref> Olümpiamängude järelmõjul toimusid seni valdavalt tööstuslinnas suured muutused: mängudeks valmistudes lammutati mereäärsed tööstushooned ja rajati 3 km randa, uusehitused suurendasid linna teede läbilaskevõimet 17%, reoveekäitlusvõimekust 27% ning uute haljasalade ja randade pindala 78%. Aastatel 1990–2004 kahekordistus hotellitubade arv. [[Linnauuendus]] kulges kiiresti ning linna rahvusvaheline maine turismisihtkohana paranes märgatavalt: 2012. aastaks oli Barcelona turismisihtkohana maailmas populaarsuselt 12. ja Euroopas 5. kohal.<ref>{{Cite news|last=Taylor|first=Adam|url=http://www.businessinsider.com/how-the-olympic-games-changed-barcelona-forever-2012-7?IR=T|title=How The Olympic Games Changed Barcelona Forever|work=[[Business Insider]]|date=26 July 2012|access-date=19 August 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170819191201/http://www.businessinsider.com/how-the-olympic-games-changed-barcelona-forever-2012-7?IR=T|archive-date=19 August 2017}}</ref><ref>{{Cite news|last=Usborne|first=Simon|url=https://www.independent.co.uk/sport/olympics/after-the-party-what-happens-when-the-olympics-leave-town-901629.html|title=After The Party: What happens when the Olympics leave town|work=[[The Independent]]|date=18 August 2008|access-date=19 August 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170814121808/http://www.independent.co.uk/sport/olympics/after-the-party-what-happens-when-the-olympics-leave-town-901629.html|archive-date=14 August 2017}}</ref><ref>{{Cite web|last=Brunet i Cid, Ferran|url=http://olympicstudies.uab.es/pdf/wp084_eng.pdf|title=The economic impact of the Barcelona Olympic Games|publisher=[[Universitat Autònoma de Barcelona]]|access-date=19 August 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20090419040527/http://olympicstudies.uab.es/pdf/wp084_eng.pdf|archive-date=19 April 2009|year=2002}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://stillmed.olympic.org/Documents/Reference_documents_Factsheets/Legacy.pdf|title=Legacies of the Games|publisher=[[International Olympic Committee]]|date=December 2013|access-date=19 August 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170829045917/https://stillmed.olympic.org/Documents/Reference_documents_Factsheets/Legacy.pdf|archive-date=29 August 2017}}</ref> 1987. aastal tappis [[Euskadi Ta Askatasuna|ETA]] autopommiplahvatus Hipercoris 21 inimest. 17. augustil 2017 sõitis kaubik La Ramblal jalakäijate sekka, tappes 14 ja vigastades vähemalt 100 inimest, kellest üks hiljem suri. Hispaania peaminister [[Mariano Rajoy]] nimetas seda džihadistide rünnakuks. [[‘Amāqi uudisteagentuur|Amaqi uudisteagentuur]] omistas rünnaku eest kaudse vastutuse [[Iraagi ja Levandi Islamiriik|Iraagi ja Levandi Islamiriigile]] (ISIL).<ref>{{Cite news|url=https://www.reuters.com/article/us-spain-barcelona-victims-idUSKCN1AX24P|title=At least 13 dead in van crash in Barcelona city center: media|work=Reuters|date=17 August 2017|access-date=19 August 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170820135534/http://www.reuters.com/article/us-spain-barcelona-victims-idUSKCN1AX24P|archive-date=20 August 2017}}</ref><ref>{{Cite web|last=Ward|first=Victoria|url=https://www.telegraph.co.uk/news/2017/08/17/van-ploughs-crowd-barcelona1/|title=Barcelona scene|website=The Telegraph|access-date=17 August 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170817154958/http://www.telegraph.co.uk/news/2017/08/17/van-ploughs-crowd-barcelona1/|archive-date=17 August 2017}}</ref><ref>{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/world-europe-40975552|title=Barcelona and Cambrils: 'Bigger' attacks were prepared|work=BBC News|date=18 August 2017|access-date=20 July 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180711062317/https://www.bbc.com/news/world-europe-40975552|archive-date=11 July 2018}}</ref> 2010. aastatel kujunes Barcelonast [[Kataloonia iseseisvusliikumine|Kataloonia iseseisvusliikumise]], [[Kataloonia iseseisvusdeklaratsioon|piirkondliku ja keskvalitsuse vastasseisu]] ning [[2017. aasta Kataloonia üldstreik|hilisemate protestide]] keskus.<ref>{{Cite web|url=https://www.lavanguardia.com/politica/20210911/7713235/diez-anos-diada-mediatica.html|title=Diez años de Diada mediática|website=La Vanguardia|date=11 September 2021|access-date=11 September 2021|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20210911073315/https://www.lavanguardia.com/politica/20210911/7713235/diez-anos-diada-mediatica.html|archive-date=11 September 2021}}</ref> == Geograafia == {{Panoraam|Barcelona. View from Tibidabo.jpg|800px|Panoraamvaade Barcelonale}} === Asukoht === [[Fail:Barcelona_by_Sentinel-2,_2020-05-22.jpg|pisi|Barcelona [[Euroopa Kosmoseagentuur|Euroopa Kosmoseagentuuri]] [[Copernicus]] [[Sentinel-2]] missiooni vaates]] [[Fail:Area_metropolitana_Barcelona_primera_edicion_digital_MTN50_2004-2008.jpg|pisi|Barcelona linnastu kaart]] Barcelona asub [[Pürenee poolsaar|Pürenee poolsaare]] kirderannikul [[Vahemeri|Vahemere]] ääres 120 km [[Püreneed|Püreneedest]] lõuna pool umbes 5 km laiusel ja 170 km<sup>2</sup> suurusel tasandikul, mida piiravad Collserola mäestik, edelas [[Llobregati jõgi|Llobregati]] jõgi ja põhjas [[Besòs|Besòsi]] jõgi.<ref name="guies_estadistiques">{{Cite web|url=http://www.bcn.es/estadistica/catala/dades/inf/guies/bcn.pdf|title=Guies Estadístiques: Barcelona en Xifres|date=15 January 2001|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20120220062823/http://www.bcn.es/estadistica/catala/dades/inf/guies/bcn.pdf|archive-date=20 February 2012}}</ref> Tibidabo (512 m) pakub suurepäraseid vaateid linnale<ref>{{Cite web|url=http://www.panoramas.dk/fullscreen/fullscreen33.html|title=Barcelona Spain Tibidabo Sagrat Cor Church. Full Screen QTVR panoramic image|publisher=Panoramas.dk|access-date=5 May 2009|archive-url=https://web.archive.org/web/20090428050829/http://www.panoramas.dk/fullscreen/fullscreen33.html|archive-date=28 April 2009}}</ref> ning selle tipus on 288,4 m kõrgune enamikust linnast nähtav sidetorn Torre de Collserola. Linnas on palju väiksemaid, enamasti hoonestatud künkaid, mis on andnud nime neile rajatud asumitele, näiteks Carmel (267 m), Putxet (181 m) ja Rovira (261 m). Kagus asuv Montjuïci kõrgendik (173 m) kõrgub sadama kohal ja selle tipus paikneb Montjuïci kindlus, mis rajati 17.–18. sajandil linna kontrollimiseks Ciutadella asemele. Tänapäeval tegutseb kindluses muuseum ning Montjuïcil asuvad mitmed spordi- ja kultuurirajatised, samuti Barcelona suurim park ja aiad. Linn piirneb põhjas Santa Coloma de Grameneti ja Sant Adrià de Besòsiga, idas [[Vahemeri|Vahemerega]], lõunas El Prat de Llobregati ja [[L'Hospitalet de Llobregat|L'Hospitalet de Llobregatiga]] ning läänes Sant Feliu de Llobregati, Sant Just Desverni, Esplugues de Llobregati, Sant Cugat del Vallèsi ja Montcada i Reixaciga. Linnal on loodes kaks väikest hõredalt asustatud eksklaavi. === Kliima === [[Köppeni kliimaklassifikatsioon|Köppeni kliimaklassifikatsiooni]] järgi on Barcelonas kuuma suvega [[Lähistroopiline vahemereline kliima|vahemereline kliima]] (Csa), mida iseloomustavad pehmed talved ja soojad kuni kuumad suved;<ref>{{Cite book|last=Ahrens|first=C. Donald|date=2012|title=Meteorology Today: An Introduction to Weather, Climate, and the Environment, 10th Edition|publisher=Cengage Learning|isbn=978-0840054999|url=https://books.google.com/books?id=9cD6CAAAQBAJ&pg=PA504}}</ref> kõige vihmasemad on sügis ja kevad. Suvine kuivaperiood on lühike (3 kuud) ja talvelgi on sademeid vähem kui tüüpilises vahemerelises kliimas. Juuni ja august on aga sajusemad kui veebruar, mis on vahemerelise kliima puhul ebatavaline. Seda Vahemere loodeosas (nt [[Marseille|Marseilles]]) leiduvat alatüüpi, mille prantsuse geograaf George Viers nimetas Emmanuel de Martonne'i<ref>{{Cite book|last=Viers|first=Georges|date=1987|title=Climatología|publisher=Oikos-Tau|location=Barcelona|isbn=9788428102957|language=es|trans-title=Climatology}}</ref> kliimaklassifikatsiooni järgi "portugali kliimaks", võib pidada üleminekuliseks sisemaal esinevale niiskele lähistroopilisele kliimale (Cfa). Barcelona on tihedalt asustatud ja seetõttu mõjutab seda oluliselt [[Linna soojussaar|linna soojussaare efekt]]. Linnapiirkonnast väljaspool võib temperatuur olla aasta lõikes kuni 2&nbsp;°C madalam.<ref>{{Cite web|url=http://www.aemet.es/es/serviciosclimaticos/datosclimatologicos/valoresclimatologicos?l=0076&k=cat|title=Valores Climatológicos Normales. Barcelona / Aeropuerto|access-date=6 April 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20140410153233/http://www.aemet.es/es/serviciosclimaticos/datosclimatologicos/valoresclimatologicos?l=0076&k=cat|archive-date=10 April 2014}}</ref> Aasta keskmine temperatuur on päeval 21,2 °C ja öösel 15,1 °C. Mere keskmine aastane temperatuur on umbes 20 °C. Kõige külmemal kuul, jaanuaris, jääb temperatuur päeval tavaliselt vahemikku 12–18 °C ja öösel 6–12 °C; mere keskmine temperatuur on 13 °C.<ref name="weather2travel">{{Cite web|url=http://www.weather2travel.com/climate-guides/spain/barcelona.php|title=Weather2Travel.com: Barcelona Climate Guide|access-date=16 June 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20110718005932/http://www.weather2travel.com/climate-guides/spain/barcelona.php|archive-date=18 July 2011}}</ref> Kõige soojemal kuul, augustis, on temperatuur päeval vahemikus 27–31 °C, öösel umbes 23 °C ja mere keskmine temperatuur 26 °C.<ref name="weather2travel" /> Üldiselt kestab suvi ehk puhkusehooaeg maist oktoobrini. Aprill ja november on üleminekukuud, mil keskmine temperatuur on päeval 18–19 °C ja öösel 11–13 °C. Detsember, jaanuar ja veebruar on kõige külmemad kuud, mil keskmine temperatuur on päeval umbes 15 °C ja öösel 9 °C. Suured temperatuurikõikumised on harvad, eriti suvekuudel. Sooja mere läheduse ja linna soojussaare mõju tõttu esineb Barcelonas öökülma väga harva. Ka lumi on linnas väga haruldane, kuid lähedal asuvas Collserola mäestikus (näiteks Fabra observatooriumi juures) võib kerget lund sadada igal aastal.<ref>{{Cite web|url=http://www.aemet.es/es/serviciosclimaticos/datosclimatologicos/valoresclimatologicos?l=0200E&k=cat|title=Valores climatológicos normales. Barcelona, Fabra|access-date=6 April 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210418001635/http://www.aemet.es/es/serviciosclimaticos/datosclimatologicos/valoresclimatologicos?l=0200E&k=cat|archive-date=18 April 2021}}</ref> Barcelonas on aastas keskmiselt 78 sajupäeva (vähemalt 1&nbsp;mm) ja aasta keskmine suhteline õhuniiskus on 72%, ulatudes 69%-st juulis 75%-ni oktoobris. Sademeid on kõige rohkem sügisel (septembrist novembrini) ning kõige vähem suvel (juunist augustini); teine miinimum on veebruarist märtsini. Päikesepaistet on aastas 2524&nbsp;tundi, ulatudes 138 tunnist detsembris (keskmiselt 4,5&nbsp;tundi päevas) 310 tunnini juulis (keskmiselt 10&nbsp;tundi päevas).<ref name="Meteorología">{{Cite web|url=http://www.aemet.es/es/serviciosclimaticos/datosclimatologicos/valoresclimatologicos?l=0076&k=cat|title=Valores Climatológicos Normales. Barcelona / Aeropuerto|access-date=16 June 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20140410153233/http://www.aemet.es/es/serviciosclimaticos/datosclimatologicos/valoresclimatologicos?l=0076&k=cat|archive-date=10 April 2014}}</ref>{{Ilmakast |asukoht = Barcelona lennujaama |aeg = 1991–2020; rekordid alates 1924. aastast |laius = auto |jaan_absoluut_max = 23.8 |veebr_absoluut_max = 24.5 |märts_absoluut_max = 27.5 |aprill_absoluut_max = 26.5 |mai_absoluut_max = 32.0 |juuni_absoluut_max = 35.0 |juuli_absoluut_max = 36.0 |aug_absoluut_max = 37.4 |sept_absoluut_max = 34.0 |okt_absoluut_max = 30.4 |nov_absoluut_max = 27.0 |dets_absoluut_max = 27.0 |aasta_absoluut_max = 37.4 |jaan_max = 14.0 |veebr_max = 14.5 |märts_max = 16.4 |aprill_max = 18.5 |mai_max = 21.7 |juuni_max = 25.5 |juuli_max = 28.3 |aug_max = 28.9 |sept_max = 26.0 |okt_max = 22.3 |nov_max = 17.6 |dets_max = 14.5 |aasta_max = 20.7 |jaan_keskmine = 9.7 |veebr_keskmine = 10.2 |märts_keskmine = 12.3 |aprill_keskmine = 14.5 |mai_keskmine = 17.8 |juuni_keskmine = 21.7 |juuli_keskmine = 24.5 |aug_keskmine = 25.1 |sept_keskmine = 22.1 |okt_keskmine = 18.3 |nov_keskmine = 13.3 |dets_keskmine = 10.4 |aasta_keskmine = 16.7 |jaan_min = 5.5 |veebr_min = 5.9 |märts_min = 8.1 |aprill_min = 10.4 |mai_min = 13.8 |juuni_min = 17.9 |juuli_min = 20.8 |aug_min = 21.3 |sept_min = 18.0 |okt_min = 14.3 |nov_min = 9.1 |dets_min = 6.2 |aasta_min = 12.6 |jaan_absoluut_min = -7.2 |veebr_absoluut_min = -6.6 |märts_absoluut_min = -1.4 |aprill_absoluut_min = 0.1 |mai_absoluut_min = 3.0 |juuni_absoluut_min = 7.8 |juuli_absoluut_min = 11.4 |aug_absoluut_min = 9.5 |sept_absoluut_min = 7.6 |okt_absoluut_min = 3.8 |nov_absoluut_min = -1.4 |dets_absoluut_min = -8.0 |aasta_absoluut_min = -8.0 |jaan_sademed = 41.3 |veebr_sademed = 30.1 |märts_sademed = 41.7 |aprill_sademed = 47.3 |mai_sademed = 41.9 |juuni_sademed = 26.3 |juuli_sademed = 27.3 |aug_sademed = 51.2 |sept_sademed = 86.1 |okt_sademed = 82.1 |nov_sademed = 45.5 |dets_sademed = 37.3 |aasta_sademed = 558.1 |u_sajupäevi = 1 mm |jaan_sajupäevi = 4.2 |veebr_sajupäevi = 3.4 |märts_sajupäevi = 4.4 |aprill_sajupäevi = 5.6 |mai_sajupäevi = 4.6 |juuni_sajupäevi = 3.1 |juuli_sajupäevi = 2.1 |aug_sajupäevi = 4.2 |sept_sajupäevi = 6.0 |okt_sajupäevi = 6.4 |nov_sajupäevi = 4.6 |dets_sajupäevi = 3.9 |aasta_sajupäevi = 52.5 |u_lumepäevi = 1 mm |jaan_lumepäevi = 0 |veebr_lumepäevi = 0.2 |märts_lumepäevi = 0.1 |aprill_lumepäevi = 0 |mai_lumepäevi = 0 |juuni_lumepäevi = 0 |juuli_lumepäevi = 0 |aug_lumepäevi = 0 |sept_lumepäevi = 0 |okt_lumepäevi = 0 |nov_lumepäevi = 0.1 |dets_lumepäevi = 0 |aasta_lumepäevi = 0.4 |jaan_päikesetunnid = 136 |veebr_päikesetunnid = 164 |märts_päikesetunnid = 214 |aprill_päikesetunnid = 228 |mai_päikesetunnid = 257 |juuni_päikesetunnid = 267 |juuli_päikesetunnid = 298 |aug_päikesetunnid = 273 |sept_päikesetunnid = 222 |okt_päikesetunnid = 177 |nov_päikesetunnid = 135 |dets_päikesetunnid = 118 |aasta_päikesetunnid = 2489 |jaan_õhuniiskus = 68 |veebr_õhuniiskus = 67 |märts_õhuniiskus = 68 |aprill_õhuniiskus = 68 |mai_õhuniiskus = 67 |juuni_õhuniiskus = 65 |juuli_õhuniiskus = 65 |aug_õhuniiskus = 66 |sept_õhuniiskus = 68 |okt_õhuniiskus = 72 |nov_õhuniiskus = 69 |dets_õhuniiskus = 69 |aasta_õhuniiskus = 68 |allikas = [[Agencia Estatal de Meteorología]]<ref name="AEMET OpenData">{{cite web|title=AEMET OpenData|url=https://opendata.aemet.es/centrodedescargas/inicio|publisher=[[AEMET]]|access-date=6 April 2021}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.aemet.es/es/serviciosclimaticos/datosclimatologicos/efemerides_extremos?w=0&k=cat&datos=det&l=0076|title=Valores Extremos|publisher=Agencia Estatal de Meteorologia|access-date=10 February 2025}}</ref> }} == Demograafia == [[Fail:Province_of_Barcelona_population_pyramid.svg|pisi|[[Barcelona provints|Barcelona provintsi]] rahvastikupüramiid 2022. aastal]] 2024. aasta seisuga elas Barcelonas 1 686 208 inimest ja linna pindala oli 101,4 km<sup>2</sup>.<ref name="population" /> Barcelona suurlinnapiirkonnas elas 5 474 482 inimest. Barcelonas elas 1900. aastal 533 000 inimest. Rahvaarv kasvas püsivalt, kuid aeglaselt kuni 1950. aastani, kui linna hakkas saabuma palju inimesi Hispaania vähem industrialiseeritud piirkondadest, saavutades haripunkti 1979. aastal 1 906 998 inimesega. Seejärel rahvaarv langes parema [[Elukvaliteet|elukvaliteedi]] otsinguil äärelinnadesse kolimise tõttu 2000. aastaks 1 496 266 elanikuni. Pärast seda hakkas rahvaarv taas kasvama, sest nooremad inimesed hakkasid tagasi tulema; see tõi kaasa eluasemehindade tõusu.<ref>{{Cite web|url=http://www.bcn.es/estadistica/catala/dades/anuari/cap02/C0201010.htm|title=Ajuntament de Barcelona: Estadística: Evolució de la població. 1900–2005|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20071221131641/http://www.bcn.es/estadistica/catala/dades/anuari/cap02/C0201010.htm|archive-date=21 December 2007}}</ref> === Kõneldavad keeled === Katalaani keel on Kataloonia ja Barcelona põline keel,<ref>{{Cite web|url=http://portaljuridic.gencat.cat/ca/document-del-pjur/|title=Document|website=Portal Jurídic de Catalunya|access-date=2025-11-07|language=ca-ES}}</ref><ref>{{Cite web|url=http://portaljuridic.gencat.cat/ca/normativa/dret-a-catalunya/lestatut/|title=Estatut d’autonomia de Catalunya|website=Portal Jurídic de Catalunya|access-date=2025-11-07|language=ca-ES}}</ref> linnavolikogu ja koolide peamine töökeel ning avalikus ruumis valdav keel; [[Toponüümika|kohanimed]] on üksnes [[Katalaani keel|katalaani keeles]]. Sellest hoolimata on Kataloonia valitsuse 2013. aasta keeleloenduse andmetel Barcelonas kõige kõneldum keel hispaania keel; seda mõistavad peaaegu kõik linnaelanikud. Ka katalaani keel on linnas väga levinud: seda mõistab 95% elanikest, rääkida oskab 72,3%, lugeda 79% ja kirjutada 53% elanikest.<ref>{{Cite web|last=Departament d'Estadística. Ajuntament de Barcelona|url=http://www.bcn.cat/estadistica/catala/dades/tpob/pad/evo/ev11.htm|title=Coneixement del català: Evolució de les característiques de la població de Barcelona (Knowledge of Catalan in Barcelona)|website=Ajuntament de Barcelona|date=2011|access-date=13 November 2015|language=ca|archive-url=https://web.archive.org/web/20151231210119/http://www.bcn.cat/estadistica/catala/dades/tpob/pad/evo/ev11.htm|archive-date=31 December 2015}}</ref> Katalaani keele oskus on viimastel aastakümnetel tänu [[Keelekümblus|keelekümblusõppele]] oluliselt paranenud. [[Barcelona Ülikool|Barcelona Ülikooli]] kogutud andmetel on Barcelona kõige kõneldumad keeled katalaani ja hispaania keele järel Põhja-Aafrika keeled (näiteks [[berberi keeled]] ja [[araabia keel]]) ning [[Bengali keel|bengali]], [[Urdu keel|urdu]], [[Pandžabi keel|pandžabi]], [[Mandariini keel|mandariinihiina]], [[Rumeenia keel|rumeenia]], inglise, vene ja [[ketšua keel]].<ref>{{Cite web|last=Barcelona Metròpolis|url=https://www.barcelona.cat/bcnmetropolis/2007-2017/en/dossier/el-potencial-de-la-ciutat-multilingue/|title=The potential of the multilingual city|date=March 2016|access-date=7 September 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230907104200/https://www.barcelona.cat/bcnmetropolis/2007-2017/en/dossier/el-potencial-de-la-ciutat-multilingue/|archive-date=7 September 2023}}</ref> === Rahvastikutihedus === [[Fail:Evening_light_over_Barcelona.jpg|pisi|Õhuvaade kesklinnale ja Eixamplele, taustal Serra de Collserola]] Barcelona on üks Euroopa tihedamini asustatud linnu. 2008. aastal elas 102,2 km<sup>2</sup> suurusel alal 1 621 090 inimest; rahvastikutihedus oli 15 926 in/km<sup>2</sup>. Eixample oli kõige rahvarohkem linnaosa. Barcelona asustustihedus on äärmiselt ebaühtlane. Pool territooriumist ehk 50,2 km<sup>2</sup> paikneb linna servas ning hõlmab kümmet kõige hõredamalt asustatud asumit, kus elab alla 10% elanikest, samuti asustamata Zona Franca tööstuspiirkonda ja Montjuïci metsaparki. Ülejäänud 90% ehk veidi alla 1,5&nbsp;miljoni inimese elab ülejäänud 52 km<sup>2</sup> suurusel alal, kus rahvastikutihedus on ligi 28 500 in/km<sup>2</sup>. Linna 73 asumist 45 rahvastikutihedus oli üle 20 000 in/km<sup>2</sup>; neis elas kokku 1 313 424 inimest 38,6 km<sup>2</sup> suurusel alal (keskmiselt 33 987 in/km<sup>2</sup>). 30 kõige tihedamalt asustatud asumis (keskmiselt 40 322 in/km<sup>2</sup>) elas 57,5% rahvastikust (936 406 inimest), kuigi need hõlmasid vaid 22,7% territooriumist. Suurim rahvastikutihedus on Sagrada Família asumis ja selle ümbruses, kus neli tihedaima asustusega asumit (üle 50 000 in/km<sup>2</sup>) asuvad kõrvuti. === Vanuseline jaotus === 1900. aastal oli pea kolmandik (28,9%) elanikest alla 14-aastased, 2017. aastal vaid 12,7%. 2017. aastal moodustasid 15–24-aastased 9%, 25–44-aastased 30,6% ja 45–64-aastased 26,2% elanikest. 1900. aastal moodustasid vähemalt 65-aastased vaid 6,5% elanikest, 2017. aastal aga 21,5%.<ref>{{Cite web|last=Fundación BBVA|url=https://w3.grupobbva.com/TLFU/dat/05_barcelona.pdf|title=La población de Barcelona|access-date=6 May 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20100106095806/http://w3.grupobbva.com/TLFU/dat/05_barcelona.pdf|archive-date=6 January 2010}}</ref> === Ränne === {| class="wikitable floatright" |+Barcelona suurimad välismaalaste rühmad<ref name="bcn2024">{{Cite web|url=https://ajuntament.barcelona.cat/premsa/wp-content/uploads/2025/02/informe_padro_estrangers_2024.pdf|title=La població de Barcelona segons lloc de naixement i nacionalitat a 01/01/2024: una Barcelona diversa|publisher=Ajuntament de Barcelona|date=February 2025|access-date=15 April 2025|archive-date=2019-07-28|archive-url=https://web.archive.org/web/20190728045650/https://www.bcn.cat/estadistica/angles/dades/inf/pobest/pobest19/part1/nt14.htm|url-status=dead}}</ref> ! Päritolu ! Elanikke<br /> {{Small|(jaanuar 2024)}} |- | Itaalia | 50 052 |- | Kolumbia | 28 551 |- | Pakistan | 24 706 |- | Hiina | 21 876 |- | Peruu | 21 090 |- | Prantsusmaa | 18 723 |- | Maroko | 17 772 |- | Honduras | 17 715 |- | Venezuela | 17 410 |- | Argentina | 14 287 |} 2016. aastal oli umbes 59% Barcelona elanikest sündinud [[Kataloonia|Kataloonias]], 18,5% mujal Hispaanias ja 22,5% väljaspool Hispaaniat; see osakaal oli võrreldes 2001. aastaga enam kui kahekordistunud ja võrreldes 1996. aastaga viiekordistunud, olles vastavalt 8,6% ja 3,9%. Kõige rohkem sisserändajaid on pärit Euroopast, eriti Itaaliast (26 676) ja Prantsusmaalt (13 506), paljud ka Ladina-Ameerikast, näiteks [[Boliivia|Boliiviast]], [[Ecuador|Ecuadorist]] ja [[Colombia|Colombiast]]. Alates 1990. aastatest on ladinaameeriklased, nagu teisedki sisserändajad, asunud sageli elama linna põhjaossa.<ref>{{Cite book|last=Preece|first=Sian|year=2016|title=The Routledge Handbook of Language and Identity|publisher=Routledge|page=513}}</ref> Barcelonas, eelkõige Ciutat Vellas, elab umbes 20 000 Pakistani kodanikku; mehi on oluliselt rohkem kui naisi. Esimesed Pakistani sisserändajad saabusid 1970. aastatel ja nende arvu kasv kiirenes 1990. aastatel. Palju sisserändajaid on pärit ka Aasiast, näiteks Hiinast ja [[Filipiinid|Filipiinidelt]]. Jaapani kogukond on koondunud Bonanovasse, Les Tres Torresesse, Pedralbesisse ja teistesse põhjapoolsetesse asumitesse; seda teenindab Jaapani rahvusvaheline kool.[[Fail:Barcelona_4527.JPG|pisi|Temple Expiatori del Sagrat Cor|vasakul]] === Religioon === Barcelonas on 208 katoliku kirikut. 2007. aastal nimetas end [[Katoliku kirik|katoliiklaseks]] veel enamik elanikest,<ref name="LMBCN">{{Cite web|last=Barcelona|url=http://www.20minutos.es/noticia/242726/0/mitad/mezquitas/barcelona/|title=La mitad de las mezquitas de Catalunya están en Barcelona|publisher=20minutos.es|date=4 June 2007|access-date=8 October 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20151015205032/http://www.20minutos.es/noticia/242726/0/mitad/mezquitas/barcelona/|archive-date=15 October 2015}}</ref> kuid InfoCatólica 2011. aasta uuringu järgi oli katoliiklasi 49,5%,<ref name="cbn.com">{{Cite web|last=Digital|first=Protestante|url=http://www.cbn.com/mundocristiano/elmundo/2011/July/Espana-es-el-pais-europeo-en-el-que-mas-retrocede-el-catolicismo/|title=España experimenta retroceso en catolicismo – El Mundo – Mundo Cristiano|publisher=CBN.com|date=7 July 2011|access-date=8 October 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150717170821/http://www.cbn.com/mundocristiano/elmundo/2011/July/Espana-es-el-pais-europeo-en-el-que-mas-retrocede-el-catolicismo/|archive-date=17 July 2015}}</ref> mis oli esimene kord, kui enamik end katoliiklaseks ei pidanud.<ref name="cbn.com" /> See peegeldab laiemat katoliiklaste osakaalu languse suundumust Hispaanias.<ref name="cbn.com" /> Centro de Investigaciones Sociológicase 2019. aasta uuringu järgi pidas 53,2% elanikest end katoliiklaseks: 9,9% praktiseerivaks ja 43,3% mittepraktiseerivaks katoliiklaseks.<ref name="C-I-S">{{Cite web|last=CIS|url=http://datos.cis.es/pdf/Es3253marMT_MBarcelona_A.pdf|title=Postelectoral Elecciones Autonómicas y municipales 2019. Barcelona (Municipio de)|date=July 2019|access-date=27 September 2019|archive-url=https://ghostarchive.org/archive/20221009/http://datos.cis.es/pdf/Es3253marMT_MBarcelona_A.pdf|archive-date=9 October 2022}}</ref> Barcelona provintsis on Hispaania suurim [[Muslim|moslemikogukond]] (322 698 inimest ehk 5,6% elanikest; 169 tegevuspaika). Paljud moslemid on Maroko päritolu.<ref name="LMBCN" /><ref name="observatorio.hispanomuslim.es">{{Cite web|url=http://observatorio.hispanomuslim.es/estademograf.pdf|title=Estudio demográfico de la población musulmana|publisher=Unión de Comunidades Islámicas de España|access-date=27 May 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150527070814/http://observatorio.hispanomuslim.es/estademograf.pdf|archive-date=27 May 2015}}</ref> Barcelonas on ka Hispaania suurim juudikogukond (umbes 3500 juuti).<ref>{{Cite web|url=https://www.jewishvirtuallibrary.org/jsource/vjw/barcelona.html|title=The Jewish Virtual History Tour: Barcelona|publisher=Jewishvirtuallibrary.org|access-date=27 August 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20140410232811/https://www.jewishvirtuallibrary.org/jsource/vjw/barcelona.html|archive-date=10 April 2014}}</ref> Esindatud on ka evangeelsed kristlased (peamiselt romad; 71 tegevuspaika), [[Jehoova tunnistajad]] (21&nbsp;[[Kuningriigisaal|kuningriigisaali]]), [[Budism|budistid]] (13&nbsp;tegevuspaika)<ref>{{Cite web|url=http://w3.bcn.es/ab/asia/equipament/controller/0,2317,1653_71890_3,00.html?accio=llista_eq&primera_busqueda=true&temaOriginal=&tema=0040101011_Religion&que=&opcio2=&opcio=districte&districte=&zona=&carrer=&numero=&al=|title=Barcelona: Directory: Theme: Religion|publisher=W3.bcn.es|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20091005011256/http://w3.bcn.es/ab/asia/equipament/controller/0%2C2317%2C1653_71890_3%2C00.html?accio=llista_eq&primera_busqueda=true&temaOriginal=&tema=0040101011_Religion&que=&opcio2=&opcio=districte&districte=&zona=&carrer=&numero=&al=|archive-date=5 October 2009}}</ref> ja [[Õigeusk|õigeusklikud]].<ref>{{Cite web|url=http://orthodoxengland.org.uk/oecatala.htm|title=Orthodox Church in Catalonia|publisher=Orthodoxengland.org.uk|access-date=30 March 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20120617014750/http://orthodoxengland.org.uk/oecatala.htm|archive-date=17 June 2012}}</ref> == Majandus == [[Fail:Torre_Glòries,_Barcelona_(51351746585).jpg|pisi|[[Torre Glòries]] ja 22@Barcelona äri- ja innovatsioonipiirkond]] 2009. aastal oli Barcelona suurlinnapiirkonna SKP 177 miljardit USA dollarit (34 821 $ elaniku kohta, 44% üle [[Euroopa Liidu majandus|EL-i keskmise]]), olles EL-is 4. ja maailmas 35. kohal. Kataloonia SKP elaniku kohta (28 400 €, 16% üle EL-i keskmise) oli Hispaania piirkondadest 4. kohal.<ref name="pricewater">{{Cite web|url=https://www.ukmediacenter.pwc.com/imagelibrary/downloadMedia.ashx?MediaDetailsID=1562|title=Global city GDP rankings 2008–2025|publisher=Pricewaterhouse Coopers|access-date=16 December 2009}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Elustiiliajakirja Monocle hinnangul oli Barcelona 2015. aastal elamisväärsuselt 24. linn maailmas.<ref>{{Cite news|url=https://monocle.com/film/affairs/the-monocle-quality-of-life-survey-2015/|title=The Monocle Quality of Life Survey 2015|work=Monocle|date=2015|access-date=25 November 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20171203045951/https://monocle.com/film/affairs/the-monocle-quality-of-life-survey-2015/|archive-date=3 December 2017}}</ref> Global Wealth and Lifestyle Report 2020 andmetel oli Barcelona üks maailma taskukohasemaid linnu luksusliku elustiili jaoks.<ref>{{Cite web|url=https://guaproperty.com/2020/01/28/a-luxury-lifestyle-is-more-affordable-in-spain-than-almost-anywhere-else-in-the-world-finds-new-report/|title=A Luxury Lifestyle Is More Affordable In Spain Than Almost Anywhere Else In The World, Finds New Report|publisher=Gua|access-date=23 September 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20210117033043/https://guaproperty.com/2020/01/28/a-luxury-lifestyle-is-more-affordable-in-spain-than-almost-anywhere-else-in-the-world-finds-new-report/|archive-date=17 January 2021}}</ref> Barcelonal on pikaajalised kaubandustraditsioonid. Linn industrialiseerus varakult: areng sai hoo sisse 1833. aastal, kui Kataloonia juba arenenud tekstiilitööstus hakkas kasutama aurujõudu. Barcelonast sai esimene ja tähtsaim tööstuslinn Vahemere piirkonnas. Sellest ajast alates on töötlev tööstus olnud linna ajaloos olulisel kohal. Borsa de Barcelona (Barcelona börs) on Pürenee poolsaare kirdeosa peamine väärtpaberibörs. [[Fail:World Trade Center Barcelona 2013 2.jpg|vasakul|pisi|World Trade Center Barcelona]] === Messid ja näitused === Barcelonas on mitu konverentsikeskust, neist tuntuim on Euroopa suuruselt teine (405 000 m<sup>2</sup> ilma Plaza de Europal asuva Gran Via keskuseta) messi- ja näitusekeskus Fira de Barcelona, kus toimub aastas üle 50 riikliku ja rahvusvahelise ürituse. [[Euroopa võlakriis|Euroala võlakriis]] ja ärireiside järsk vähenemine aga nõrgestasid Barcelonat konverentsilinnana. Barcelonas on toimunud mitu maailmatasemel konverentsi ja näitust, sealhulgas 1888. ja 1929. aasta Barcelona maailmanäitused, 2004. aasta rahvusvaheline kultuurifoorum ja 2004. aasta maailma linnafoorum. Port Velli sadamas asub oluline ärikeskus World Trade Center Barcelona.<ref>{{Cite web|url=http://mirror.unhabitat.org/categories.asp?catid=467|title=World Urban Forum 2004|access-date=1 September 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20150315031755/http://mirror.unhabitat.org/categories.asp?catid=467|archive-date=15 March 2015}}</ref> === Turism === [[Fail:Beaches_of_Barcelona,_Spain_(51226454918).jpg|pisi|Barcelona rannad]] [[Fail:14-08-05-barcelona-RalfR-022.jpg|vasakul|pisi|Rannapromenaad ja La Barceloneta rand Port Olímpicu suunas]] 2023. aastal oli Barcelona rahvusvaheliste külastajate arvult (umbes 9 miljonit) maailmas 9. ja Euroopas Pariisi, Madridi, Amsterdami ja Rooma järel 5. linn.<ref>{{Cite web|url=https://www.connectingtravel.com/news/dubai-ranks-among-euromonitor-internationals-top-5-destinations|title=Top 100 Cities Destination Ranking|publisher=connectingtravel.com|date=13 December 2023|access-date=5 June 2025}}</ref> Barcelona on rahvusvaheliselt tuntud turismisihtkoht, kus on palju puhkealasid, maailma ühed parimad rannad,<ref name="NationalGeographic">{{Cite web|url=http://travel.nationalgeographic.com/travel/top-10/beach-cities-photos/#/beach-barcelona-spain_21757_600x450.jpg|title=Top 10 Beach Cities|date=8 July 2010|access-date=30 July 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20100721215624/http://travel.nationalgeographic.com/travel/top-10/beach-cities-photos/|archive-date=21 July 2010}}</ref> pehme ja soe kliima, ajaloomälestised (kaheksa UNESCO maailmapärandi objekti), 519 hotelli (35 viietärnihotelli) ja arenenud turismitaristu.[[Fail:Street_art_in_Barcelona_02.jpg|pisi|Turismivastane tänavakunst]] Barcelonas on turismilinnale omaselt palju taskuvargaid; sageli varastatakse rahakotte ja passe. Vaatamata taskuvarguste probleemile peetakse Barcelonat üheks turvalisemaks linnaks<ref>{{Cite news|url=http://www.businessinsider.com/the-20-safest-cities-in-the-world-2015-1|title=20 Of The Safest Cities In The World|work=Business Insider|access-date=12 December 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20161224161443/http://www.businessinsider.com/the-20-safest-cities-in-the-world-2015-1|archive-date=24 December 2016}}</ref> tänu läbimõeldud politseistrateegiale, mille tulemusel vähenes kuritegevus veidi enam kui kolme aastaga 32%; Business Insider pidas Barcelonat 2016. aastal turvalisuselt 15. linnaks maailmas.<ref>{{Cite news|url=https://www.businessinsider.com/the-15-safest-cities-in-the-world-2016-12|title=The 15 safest cities in the world|work=Business Insider|access-date=12 December 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20161208023104/http://uk.businessinsider.com/the-15-safest-cities-in-the-world-2016-12/#15-barcelona-7516-three-years-ago-the-barcelona-city-council-decided-to-increase-the-police-presence-on-the-streets-and-in-the-subway-the-strategy-has-yielded-results-with-crime-falling-by-32-1|archive-date=8 December 2016}}</ref> Kuigi turism toob majanduslikku kasu, on see tekitanud ka tugevat vastuseisu. 2017. aasta alguses avaldas üle 150 000 inimese meelt turismi vastu. Loosungite seas olid "Turistid koju", "Barcelona ei ole müügiks" ja "Meid ei aeta välja". Selleks ajaks oli külastajate arv kasvanud 1,7&nbsp;miljonilt 1990. aastal 32 miljonini, mis tõstis üürihindu ja muutis avalikud kohad ülerahvastatuks. Kuigi turistid kulutasid linnas 2017. aastal hinnanguliselt 30&nbsp;miljardit eurot, peavad mõned turiste ohuks Barcelona identiteedile.<ref>{{Cite news|last=Burgen|first=Stephen|url=https://www.theguardian.com/cities/2018/jun/25/tourists-go-home-refugees-welcome-why-barcelona-chose-migrants-over-visitors|title='Tourists go home, refugees welcome': why Barcelona chose migrants over visitors|work=The Guardian|date=25 June 2018|access-date=3 September 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180902145924/https://www.theguardian.com/cities/2018/jun/25/tourists-go-home-refugees-welcome-why-barcelona-chose-migrants-over-visitors|archive-date=2 September 2018|location=London}}</ref> === Töötlev tööstus === Tööstus annab 21% piirkonna SKP-st; energeetika-, keemia- ja metallitööstus moodustavad 47% tööstustoodangust. Barcelona on pikka aega olnud oluline Euroopa autotööstuskeskus, seal on tegutsenud Hispano-Suiza, Pegaso, Ebro, Elizalde, Biscúter, Abadal, David, Eucort, Ricart, Siata Española ja paljude teiste tootjate tehased.<ref>{{Cite book|last1=Linz|first1=Harald H.|last2=Schrader|first2=Halwart|title=Die große Automobil-Enzyklopädie|publisher=BLV|location=Munich|year=1986|isbn=978-3-405-12974-3|language=de}}</ref> Tänapäeval asub ühes Barcelona eeslinnas Hispaania suurima autotootja [[SEAT|SEAT-i]] peakorter ja tehas. Linna logistika- ja tööstuspiirkonnas asub ka [[Nissan|Nissani]] tehas.<ref>{{Cite web|url=http://www.nissan-global.com/EN/COMPANY/PROFILE/EN_ESTABLISHMENT/EUROPE/|title=NISSAN &#124;CORPORATE INFORMATION &#124;Outline of Company &#124;Facilities Overseas &#124;Europe|publisher=Nissan-global.com|access-date=30 March 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20100419053449/http://www.nissan-global.com/EN/COMPANY/PROFILE/EN_ESTABLISHMENT/EUROPE/|archive-date=19 April 2010}}</ref> Barcelona lähedal asub mootorrataste, motorollerite ja mopeedide tootja Derbi tehas.<ref>{{Cite web|url=http://www.derbi.com/index.php?option=com_content&task=view&id=25&Itemid=191|title=Cómo llegar|publisher=Derbi|access-date=30 March 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140410223719/http://www.derbi.com/index.php?option=com_content&task=view&id=25&Itemid=191|archive-date=10 April 2014}}</ref> Nagu teisteski tänapäeva linnades, on teenindussektor [[Sekundaarne sektor|töötlevast tööstusest]] juba ammu möödunud, kuigi tööstus on endiselt olulisel kohal. Piirkonna tähtsamad tegevusalad on tekstiili-, keemia-, [[Ravim|ravimi-]], auto-, elektroonika-, trüki-, logistika- ja kirjastustööstus, samuti telekommunikatsioon, kultuur ja infotehnoloogiateenused. [[Fail:Pasarela_The_Brandery_2.jpg|pisi|The Brandery moeüritus 2011. aastal|vasakul]] === Mood === Tekstiilitööstuse traditsiooniline tähtsus kajastub Barcelona püüdlustes saada oluliseks moekeskuseks. Aastatel 2000–2009 toimus linnas linnamoe mess Bread & Butter<ref>{{Cite news|last=Blanco, Leticia|url=http://www.elmundo.es/elmundo/2009/01/19/barcelona/1232400722.html|title=La feria de moda urbana Bread and Butter deja Barcelona|work=[[El Mundo (Spain)|El Mundo]]|date=20 January 2009|access-date=22 July 2009|archive-url=https://web.archive.org/web/20131113115745/http://www.elmundo.es/elmundo/2009/01/19/barcelona/1232400722.html|archive-date=13 November 2013}}</ref><ref>{{Cite news|last=EFE|url=http://www.elperiodico.com/default.asp?idpublicacio_PK=46&idioma=CAS&idtipusrecurs_PK=7&idnoticia_PK=580966|title=El presidente del Bread&Butter confirma oficialmente que la feria abandona Barcelona|work=[[El Periódico de Catalunya|El Periódico]]|date=23 January 2009|access-date=22 July 2009|quote=[Karl Heinz Muller, the entrepreneur behind B&B in announcing the move in a press conference held on January 23, 2009 said] No llores Barcelona, levántate y haz algo [don't cry Barcelona, get up and do something about it] Barcelona in Europe is a metropolis of fashion.|author-link=EFE}}</ref> ning aastatel 2009–2012 kaks korda aastas moeüritus The Brandery. Global Language Monitori 2015. aasta edetabelis oli Barcelona maailma moepealinnade seas 7. kohal. === Tehnoloogiasektor === Barcelonas on kontorid mitmel tehnoloogiaettevõttel (Factorial, Glovo, TravelPerk, Wallapop, eDreams), enamik neist El Poblenou asumis. Linnas on kontor ka mitmel rahvusvahelisel tehnoloogiaettevõttel ([[Oracle Corporation|Oracle]], [[Amazon.com|Amazon]], King, Dynatrace, Smallpdf, [[Hewlett-Packard]]), mille peakorter asub mujal. == Valitsemine ja haldusjaotus == [[Fail:Κυβερνητικό_Μέγαρο_Καταλονίας_2563.jpg|paremal|pisi|Palau de la Generalitat de Catalunya ehk Kataloonia valitsuspalee]] [[Kataloonia]] autonoomse piirkonna pealinnana asuvad Barcelonas Kataloonia valitsus (''Generalitat de Catalunya''), [[Kataloonia parlament|parlament]] ja kõrgem kohus. Linn on ka [[Barcelona provints|Barcelona provintsi]] ja [[Barcelonèsi maakond|Barcelonèsi maakonna]] (''comarca'') pealinn. [[Fail:Ajuntament_de_Barcelona_(3400686886).jpg|vasakul|pisi|Barcelona raekoda]] Barcelonat juhib 41-liikmeline linnavolikogu, mis valitakse neljaks aastaks. Ühena Hispaania kahest suurimast linnast on Barcelonal munitsipaalhartal (''Carta Municipal'') põhinev eriseaduslik staatus. Selle esimene versioon võeti vastu 1960. aastal ja praegune versioon 2006. aastal.<ref name="ley 1/2006">{{Cite web|url=http://www.boe.es/g/es/bases_datos/doc.php?coleccion=iberlex&id=2006/04583|title=BOE – LEY 1/2006, de 13 de marzo, por la que se regula el Régimen Especial del municipio de Barcelona|publisher=Boe.es|date=14 March 2006|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20080430052956/http://www.boe.es/g/es/bases_datos/doc.php?coleccion=iberlex&id=2006%2F04583|archive-date=30 April 2008}}</ref> Seaduse kohaselt on Barcelona linnavalitsus korraldatud kahel tasandil: poliitilise tasandi moodustavad valitud linnavolinikud ning täidesaatev tasand haldab programme ja viib ellu poliitilisel tasandil tehtud otsuseid.<ref>{{Cite web|url=http://w3.bcn.es/V61/Home/V61HomeLinkPl/0,2687,200713899_200720868_1,00.html|title=Ajuntament de Barcelona> Ajuntament> El Govern de la Ciutat|publisher=W3.bcn.es|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20100728231233/http://w3.bcn.es/V61/Home/V61HomeLinkPl/0%2C2687%2C200713899_200720868_1%2C00.html|archive-date=28 July 2010}}</ref> Seadus annab kohalikule omavalitsusele erisuhte keskvalitsusega (sealhulgas vetoõiguse teatud küsimustes), suurendab linnapea volitusi täitevkomisjonide kaudu,<ref>{{Cite web|url=http://www.bcn.cat/catala/laciutat/barcelona/organitzacio.htm|title=Ajuntament de Barcelona: Organització política|publisher=Bcn.cat|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20130723081931/http://www.bcn.cat/catala/laciutat/barcelona/organitzacio.htm|archive-date=23 July 2013}}</ref> laiendab volikogu pädevust muu hulgas telekommunikatsiooni, linnaliikluse, liiklusohutuse ja avaliku julgeoleku valdkonnas ning näeb linna rahandusele ette erikorra.<ref name="ley 1/2006" /> [[Fail:Salón_de_Ciento._Ayuntamiento_de_Barcelona.jpg|paremal|pisi|Saló de Cent Barcelona raekojas]] Linnavalitsuse komisjon (''Comissió de Govern'') on linnapea juhitav täidesaatev organ, kuhu kuulub 24 liiget. Komisjoni kuuluvad abilinnapead, eri valdkondade eest vastutavad linnavolinikud ja valimata liikmed.<ref>{{Cite web|url=http://w3.bcn.es/V61/Home/V61HomeLinkPl/0,4358,200713899_200720894_3,00.html|title=Ajuntament de Barcelona> Council> The city government> Council Executive|publisher=W3.bcn.es|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20110122052303/http://w3.bcn.es/V61/Home/V61HomeLinkPl/0%2C4358%2C200713899_200720894_3%2C00.html|archive-date=22 January 2011}}</ref> 41 linnavolikogu liikmest koosnev täiskogu täidab nõuandvaid, planeerimis-, õigusloome- ja eelarveülesandeid.<ref>{{Cite web|url=http://w3.bcn.es/V61/Home/V61HomeLinkPl/0,4358,200713899_200720876_3,00.html|title=Ajuntament de Barcelona> Council> The city government> Plenary|publisher=W3.bcn.es|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20110415090540/http://w3.bcn.es/V61/Home/V61HomeLinkPl/0%2C4358%2C200713899_200720876_3%2C00.html|archive-date=15 April 2011}}</ref> Kuuel volikogu komisjonil (''Comissions del Consell Municipal'') on oma pädevusvaldkonnas täidesaatvad ja järelevalveülesanded. Need koosnevad volinikest proportsionaalselt erakondade esindatusega täiskogus.<ref>{{Cite web|url=http://w3.bcn.es/V61/Home/V61HomeLinkPl/0,4358,200713899_200720890_3,00.html|title=Ajuntament de Barcelona> Council> The city government> Committees of the Municipal Council|publisher=W3.bcn.es|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20110415090118/http://w3.bcn.es/V61/Home/V61HomeLinkPl/0%2C4358%2C200713899_200720890_3%2C00.html|archive-date=15 April 2011}}</ref> Volikogu pädevusse kuuluvad [[linnaplaneerimine]], transport, kohalikud maksud, avaliku korra tagamine, heakord, pargid, keskkond, asutused (näiteks koolid, lasteaiad, spordikeskused ja raamatukogud), kultuur, sport, noorsootöö ja sotsiaalhoolekanne. Osa pädevustest on jagatud Kataloonia valitsuse või Hispaania keskvalitsusega; mõnes valdkonnas (näiteks rahvatervis, haridus ja sotsiaalteenused) kavandavad ja haldavad linn ning Kataloonia valitsus teenuseid ühise asutuse kaudu.<ref>{{Cite web|url=http://www.aspb.cat|title=Agència de Salut Pública de Barcelona|publisher=www.aspb.cat|access-date=9 October 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20141016194852/http://www.aspb.cat/|archive-date=16 October 2014}}</ref> Täidesaatev tasand, mida juhib linnapeale alluv omavalitsuse tegevjuht, koosneb õiguslikult linnavalitsuse koosseisu kuuluvatest osakondadest ja eraldi juriidilistest isikutest (autonoomsetest avalikest asutustest ja ettevõtetest).<ref>{{Cite web|url=http://w3.bcn.es/V61/Home/V61HomeLinkPl/0,4358,200713899_200722250_3,00.html|title=Ajuntament de Barcelona> Council> The municipal administration|publisher=W3.bcn.es|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20100622011903/http://w3.bcn.es/V61/Home/V61HomeLinkPl/0%2C4358%2C200713899_200722250_3%2C00.html|archive-date=22 June 2010}}</ref> [[Fail:Mossos_BRIMO_i_Guardia_Urbana.jpg|pisi|234x234px|[[Mossos d'Esquadra]] ja Guardia Urbana (2010)|vasakul]] === Avalik kord === Barcelonas tagavad avalikku korda linnavolikogu ja Kataloonia valitsus vastavalt Guàrdia Urbana de Barcelona ja [[Mossos d'Esquadra]] kaudu. Enne 2008. aastat tegeles sellega ka [[Hispaania politsei|Hispaania riiklik politsei]], kuid nüüd piirduvad selle ülesanded dokumentide ja sisserändega seotud küsimustega.<ref>{{Cite news|last=Pons|first=Marc|url=https://www.elnacional.cat/es/efemerides/marc-pons-mossos-esquadra-policia-guardia-civil_208074_102.html|title=Los Mossos d'Esquadra sustituyen definitivamente Policía Nacional y Guardia Civil|work=El Nacional}}</ref> Kiirabi eest vastutab SEM (Sistema d'Emergències Mèdiques), tuletõrje- ja päästeteenuse eest Bombers de Barcelona ning merepääste eest Sociedad de Salvamento y Seguridad Marítima, [[Guardia Civil]] ja Mossos, suvel ka Guàrdia Urbana toel. === Linnaosad === [[Fail:Districtes_de_Barcelona.svg|paremal|pisi|Barcelona linnaosad]] Alates 1987. aastast jaguneb linn kümneks&nbsp;linnaosaks (katalaani keeles ''districtes'', hispaania keeles ''distritos''): * Ciutat Vella * Eixample * Sants-Montjuïc * Les Corts * Sarrià-Sant Gervasi * Gràcia * Horta-Guinardó * Nou Barris * Sant Andreu * Sant Martí Linnaosad põhinevad suuresti ajaloolisel jaotusel ning mitu neist on 18. ja 19. sajandil Barcelonaga liidetud endised asulad, mis on säilitanud omanäolise ilme. Igal linnaosal on oma volikogu, mida juhib linnavolinik. Iga linnaosakogu koosseis sõltub erakondade häälte arvust selles linnaosas, mistõttu võib linnaosa juhtida ka sellise erakonna volinik, mis ei kuulu linnavalitsuse komisjoni. == Haridus == [[Fail:Universidad_de_Barcelona,_Canciller_del_Ecuador_ofrece_conferencia_(11986731433).jpg|pisi|[[Barcelona Ülikool|Barcelona Ülikooli]] aula]] [[Fail:Universitat_Pompeu_Fabra_-_panoramio_(1).jpg|pisi|Roger de Llúria hoone Pompeu Fabra Ülikooli Ciutadella ülikoolilinnakus|vasakul]] Barcelonas on hästi arenenud [[Avaõiguslik ülikool|avalik-õiguslike ülikoolide]] kõrgharidussüsteem. Neist silmapaistvamad on [[Barcelona Ülikool]] (asutatud 1450) ja uuem Pompeu Fabra Ülikool.<ref>{{Cite web|url=https://www.timeshighereducation.com/student/best-universities/best-universities-spain|title=Best universities in Spain|website=[[Times Higher Education World University Rankings]]|date=4 September 2020|access-date=13 February 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210318152601/https://www.timeshighereducation.com/student/best-universities/best-universities-spain|archive-date=18 March 2021}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.usnews.com/education/best-global-universities/spain|title=Best Global Universities in Spain|website=[[U.S. News & World Report Best Colleges Ranking]]|access-date=13 February 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210418013319/https://www.usnews.com/education/best-global-universities/spain|archive-date=18 April 2021}}</ref> Barcelonas asuvad ka Kataloonia Polütehniline Ülikool, [[Toulouse Business School]] ja internetipõhine Kataloonia Avatud Ülikool. Erasektoris tegutsevad EADA Business School (asutatud 1957; linna esimene juhtimiskoolitust pakkunud asutus), IESE Business School ja suurim eraülikool Ramon Llulli Ülikool, mille alla kuulub ka ESADE Business School. Teine avalik-õiguslik ülikool, Barcelona Autonoomne Ülikool, asub Bellaterras Barcelona suurlinnapiirkonnas. Linnas on lasteaiast gümnaasiumini ulatuv munitsipaalkoolivõrk, mille eest vastutab linnavolikogu juhitav konsortsium, kuid õppekava eest vastutab Kataloonia valitsus. Samuti on palju erakoole, millest enamik on avaliku toetusega erakoolid (''escoles concertades''): nad saavad toetust õpilaste arvu järgi, alluvad ametiasutuste järelevalvele ja peavad järgima samu õppekavu nagu munitsipaalkoolid. Need erinevad täielikult erarahastatavatest koolidest (''escoles privades''). Munitsipaalkoolides ja ''escoles concertades''<nowiki/>'is on õppekeel 2009. aasta Kataloonia haridusseaduse kohaselt katalaani keel. Hispaania keelt võivad õppekeelena kasutada hispaania kirjanduse ja keele õpetajad ning võõrkeeli vastavate keelte õpetajad. Mõnes koolis kasutatav eksperimentaalne osaline keelekümblusprogramm võimaldab õpetada osa õppekavast võõrkeeles (tavaliselt inglise keeles), kuid selle maht ei tohi ületada 30% koolipäevast. Ükski Barcelona munitsipaalkool ega ''escola concertada'' ei või pakkuda 50% ulatuses või täielikult võõrkeelset keelekümblusprogrammi, samuti ei paku ükski neist International Baccalaureate'i õpet. == Kultuur == Barcelona kultuurilised juured ulatuvad 2000 aasta taha. Pärast [[Hispaania üleminekuperiood|demokraatia taastamist]] on edendatud katalaani keelt, mida Franco diktatuuri ajal tugevalt alla suruti, nii mineviku teoste taasavastamise kui ka uue loomingu toetamise kaudu. Alates 2015. aastast kuulub Barcelona kirjanduslinnana [[UNESCO loovlinnade võrgustik|UNESCO loovlinnade võrgustikku]].<ref>{{Cite web|last=Prim|first=Sara|url=http://www.catalannews.com/culture/item/barcelona-becomes-a-unesco-city-of-literature|title=Barcelona becomes a UNESCO City of Literature|website=www.catalannews.com|date=11 December 2015|access-date=3 October 2018|language=en-gb|archive-url=https://web.archive.org/web/20181003221055/http://www.catalannews.com/culture/item/barcelona-becomes-a-unesco-city-of-literature|archive-date=3 October 2018}}</ref> === Meelelahutus ja etenduskunstid === [[Fail:Liceu_-_Interior.jpg|pisi|[[Gran Teatre del Liceu|Liceu]] ooperimaja]] Barcelonas on palju [[Kontsert|kontserdi-]] ja teatrisaale, sealhulgas maailmakuulus [[Gran Teatre del Liceu]] ooperiteater, Kataloonia Rahvusteater (Teatre Nacional de Catalunya), Teatre Lliure ja Palau de la Música Catalana kontserdisaal. Barcelonas tegutseb ka OBC ehk Barcelona Sümfooniaorkester ja Kataloonia Rahvusorkester (Orquestra Simfònica de Barcelona i Nacional de Catalunya), mis avas 1999. aastal oma uue kodusaali L'Auditoris ja annab hooajal umbes 75 kontserti.<ref>{{Cite web|url=http://www.auditori.org/seccions/auditori/oferta_musical/auditori_obc/index.aspx|title=L'Auditori: OBC|publisher=Auditori.org|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20110725024346/http://www.auditori.org/seccions/auditori/oferta_musical/auditori_obc/index.aspx|archive-date=25 July 2011}}</ref> Linnas tegutseb ka Sergi Vicente juhitav Barcelona Kitarriorkester. La Rambla peatänaval esinevad miimid ja tänavaartistid. Igal aastal toimub linnas kaks suurt popmuusikafestivali: Sónar ja Primavera Sound. Linnas on ka elav [[Alternatiivrokk|alternatiivmuusikaskeene]], rahvusvahelist tähelepanu on pälvinud näiteks ansambel The Pinker Tones.<ref>{{Cite web|last=Roberts|first=Nina|url=http://travel.nytimes.com/2006/08/06/arts/music/06rob.html|title=Catalan Musical Stew Keeps Barcelona Up All Night – New York Times|publisher=Travel.nytimes.com|date=6 August 2006|access-date=5 May 2009|archive-url=https://web.archive.org/web/20080110202608/http://travel.nytimes.com/2006/08/06/arts/music/06rob.html|archive-date=10 January 2008|location=Barcelona (Spain)}}</ref> Barcelona on rahvusvaheline aktiivse ja mitmekesise ööelu keskus, kus [[Baar|baarid]], tantsubaarid ja [[Ööklubi|ööklubid]] on avatud veel kaua pärast südaööd.<ref>{{Cite web|url=https://thehoya.com/barcelona-never-sleeps/|title=Barcelona Never Sleeps|publisher=The Hoya|date=23 March 2020|access-date=14 February 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220206081730/https://thehoya.com/barcelona-never-sleeps/|archive-date=6 February 2022}}</ref> === Meedia === Barcelona suurimad päevalehed on El Periódico de Catalunya, La Vanguardia ja Ara; kaks esimest ilmuvad katalaani ja hispaania keeles, Ara ainult katalaani keeles. Suurimad spordipäevalehed on hispaaniakeelsed Sport ja El Mundo Deportivo, mida annavad välja samad ettevõtted. Linnas ilmuvad ka katalaanikeelne El Punt Avui, üleriigiliste ajalehtede Barcelona eriväljaanded (näiteks hispaaniakeelne El País, mille veebiversioon on ka katalaani keeles), hispaaniakeelne El Mundo ja mitu tasuta ajalehte (näiteks kakskeelsed 20 minutos ja Què). Barcelona vanim ja tähtsaim veebiväljaanne VilaWeb on ühtlasi üks Euroopa vanimaid veebiajalehti; see ilmub katalaani ja inglise keeles.<ref>{{Cite web|last=Partal|first=Vicent|url=https://cirsd.org/horizon-article/catalan-independence/|title=Catalan Independence|publisher=Center for International Relations and Sustainable Development|website=Horizons|access-date=8 March 2026}}</ref> Suuremad FM-raadiojaamad on Catalunya Ràdio, RAC 1, RAC 105 ja Cadena SER. Barcelonal on ka linnavolikogule kuuluv kohalik [[Televisioonikanal|telekanal]] Betevé. Kataloonia avalik-õigusliku televisioonivõrgu Televisió de Catalunya peakorter asub Sant Joan Despís Barcelona suurlinnapiirkonnas. === Sport === [[Fail:Palau_Sant_Jordi_Barcelona_2013.jpg|pisi|Palau Sant Jordi spordihall ja Montjuïci teletorn|vasakul]][[Fail:Estadi_Olímpic_Lluís_Companys_-_Barcelona,_Spain_-_Jan_2007.jpg|pisi|1936. aasta rahvaolümpiaadiks ehitatud Estadi Olímpic de Montjuïc oli 1992. aasta suveolümpiamängude peastaadion]] Barcelonal on pikk sporditraditsioon. Linn võõrustas edukalt [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992. aasta suveolümpiamänge]] ja mitut [[1982. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1982. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste]] kohtumist kahel staadionil. [[FC Barcelona]] [[Jalgpall|jalgpalliklubi]] on üks maailma suurimaid ja rikkamaid. Klubil on 74 kodumaist karikat ja 17 kontinentaalset tiitlit, sealhulgas 5 [[UEFA Meistrite Liiga]] võitu 8 finaalist ja 3 [[Jalgpalliklubide maailmameistrivõistlused|FIFA klubide maailmameistritiitlit]] 4 finaalist. 2009. aastal võitis klubi esimesena meeste jalgpallimeeskonnana maailmas kalendriaasta jooksul kuus karikat. FC Barcelonal on profimeeskonnad ka teistel spordialadel (näiteks korvpall, käsipall, [[rullhoki]], jäähoki, saalijalgpall ja ragbi); kõik on mingil ajal võitnud kõrgeima riikliku või Euroopa võistluse. Klubi muuseum on Kataloonia külastatavuselt teine muuseum. [[Derbi barceloní|Erilist huvi]] pakuvad kohtumised linnasisese rivaali [[RCD Espanyol|RCD Espanyoliga]], kuid Barcelonas tegutseb ka madalamate liigade jalgpalliklubisid, näiteks CE Europa ja UE Sant Andreu. Korvpallimeeskonnal on [[Liga ACB]]-s tuntud vastasseis Badalona Joventutiga. [[Fail:El_Camp_Nou_en_un_partido_de_la_Uefa_Champions_League.jpg|pisi|[[Camp Nou]], Euroopa suurim staadion]] Barcelonas on kolm [[UEFA staadionikategooriad|UEFA eliitstaadionit]]: FC Barcelona [[Camp Nou]] (Euroopa suurim staadion 99 354 kohaga), linnale kuuluv Estadi Olímpic Lluís Companys (55 926 kohta), mida kasutati [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992. aasta olümpiamängudel]], ja Estadi Cornellà-El Prat (40 500 kohta). Linnas on mitu väiksemat staadionit, näiteks FC Barcelona Mini Estadi (15 000 kohta), Camp Municipal Narcís Sala (6563 kohta) ja Nou Sardenya (7000 kohta). Linnas on ka kolm multifunktsionaalset spordi- ja kontserdipaika: Palau Sant Jordi (12 000–24 000 kohta olenevalt kasutusest), Palau Blaugrana (7500 kohta) ja Palau dels Esports de Barcelona (3500 kohta).[[Fail:F1_Circuit_de_Catalunya_-_Tribuna.jpg|pisi|Circuit de Barcelona-Catalunya, [[vormel 1]] ja [[Grand Prix' mootorrataste võidusõit|MotoGP]] ringrada Barcelona lähistel|vasakul]] Barcelonas korraldatakse aastas mitu maanteejooksuvõistlust: märtsis Barcelona maraton (2010. aastal üle 10 000 osaleja), aprillis Cursa de Bombers, mais Cursa de El Corte Inglés (igal aastal umbes 60 000 osalejat), samuti Cursa de la Mercè, Cursa Jean Bouin, Milla Sagrada Família ja San Silvestre. Collserola metsas toimub 85 km pikkune Ultratrail Collserola. Üle 70 aasta toimunud [[Association of Tennis Professionals|ATP World Tour]] 500 tenniseturniiri Barcelona Open peetakse igal aastal Real Club de Tenis Barcelona väljakutel. Iga aasta 25. detsembril toimub Barcelona vanasadamas 200 meetri ujumisvõistlus.<ref>{{Cite web|url=https://www.timeout.com/barcelona/things-to-do/110th-christmas-cup-for-swimming|title=110th Christmas Cup for Swimming|publisher=Time Out|website=timeout.com/barcelona|date=12 December 2019|access-date=3 October 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211004035305/https://www.timeout.com/barcelona/things-to-do/110th-christmas-cup-for-swimming|archive-date=4 October 2021}}</ref> [[2013. aasta ujumise maailmameistrivõistlused]] toimusid Barcelonas Palau Sant Jordis.<ref>{{Cite web|url=http://www.bcn2013.com|title=Barcelona 2013 15th FINA World Championships|publisher=FINA|archive-url=https://web.archive.org/web/20131112195344/http://www.bcn2013.com/|archive-date=12 November 2013}}</ref> Barcelona lähedal Montmelós asuv 107 000-kohaline Circuit de Barcelona-Catalunya võõrustab [[vormel 1]] [[Hispaania grand prix|Hispaania grand prix'd]], Kataloonia mootorrataste grand prix'd, Hispaania GT-meistrivõistlusi ja GP2-sarja võidusõite. Linnas on väga populaarsed ka [[Rulasõit|rula-]] ja jalgrattasõit. == Transport == === Lennujaam === [[Fail:Airport_Barcelona_seen_from_air.jpg|pisi|[[Barcelona El Prati lennujaam]] õhust vaadatuna]] Umbes 17 km kesklinnast edelas asuv [[Barcelona El Prati lennujaam]] on Hispaania suuruselt teine ja [[Vahemeri|Vahemere]] ranniku suurim lennujaam (2018. aastal 50,17 miljonit reisijat),<ref name="AENA2018" /> [[Vueling Airlines|Vueling Airlinesi]] ja [[Ryanair|Ryanairi]] peamine sõlmjaam ning [[Iberia]] ja [[Air Europa]] oluline tugipunkt. Lennujaam teenindab peamiselt Hispaania-siseseid ja Euroopa sihtkohti, kuigi pakutakse ühendusi ka Ladina-Ameerika, Aasia ja USA-ga. Lennujaam on linnaga ühendatud kiirtee, metroo (Airport T1 ja T2 jaamad), lähirongi ja bussiliinidega. Uus terminal T1 avati 17. juunil 2009. === Sadam === [[Fail:Port_of_Barcelona.jpg|pisi|Barcelona sadam|vasakul]] 2000-aastase ajalooga Barcelona sadam on Euroopa suuruselt 9. [[Konteinerlogistika|konteinersadam]] (kaubamaht 2018. aastal 3,42&nbsp;miljonit [[TEU|TEU-d]]), Euroopa juhtiv kruiisisadam (2013. aastal 3,6 miljonit reisijat) ja oluline Vahemere kruiiside sõlmpunkt.<ref>{{Cite web|url=http://www.portdebarcelona.cat/en/web/port-del-ciudada/cruceros|title=Port Barcelona – Cruises|publisher=Portdebarcelona.cat|access-date=30 March 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140331005714/http://www.portdebarcelona.cat/en/web/port-del-ciudada/cruceros|archive-date=31 March 2014}}</ref> Seda haldab Barcelona Sadamaamet. Sadama 10 km<sup>2</sup> suurune ala on jagatud kolmeks: Port Vell (vanasadam), kaubasadam ja logistikasadam (Barcelona vabasadam).<ref>{{Cite web|url=http://www.apb.es/wps/portal/!ut/p/c1/04_SB8K8xLLM9MSSzPy8xBz9CP0os_hgz2DDIFNLYwMLfzcDAyNjQy9vLwNTV38LM_1wkA6zeH_nIEcnJ0NHAwNfUxegCh8XA2-nUCMDdzOIvAEO4Gig7-eRn5uqX5CdneboqKgIAAeNRE8!/dl2/d1/L2dJQSEvUUt3QS9ZQnB3LzZfU0lTMVI1OTMwOE9GMDAyMzFKS0owNUVPODY!/?WCM_GLOBAL_CONTEXT=/wps/wcm/connect/ExtranetAnglesLib/El%20Port%20de%20Barcelona/el+port/historia+del+port/cami+cap+el+futur/|title=Port de Barcelona|publisher=Apb.es|access-date=26 June 2010|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20091005031426/http://www.apb.es/wps/portal/!ut/p/c1/04_SB8K8xLLM9MSSzPy8xBz9CP0os_hgz2DDIFNLYwMLfzcDAyNjQy9vLwNTV38LM_1wkA6zeH_nIEcnJ0NHAwNfUxegCh8XA2-nUCMDdzOIvAEO4Gig7-eRn5uqX5CdneboqKgIAAeNRE8!/dl2/d1/L2dJQSEvUUt3QS9ZQnB3LzZfU0lTMVI1OTMwOE9GMDAyMzFKS0owNUVPODY!/?WCM_GLOBAL_CONTEXT=%2Fwps%2Fwcm%2Fconnect%2FExtranetAnglesLib%2FEl%20Port%20de%20Barcelona%2Fel+port%2Fhistoria+del+port%2Fcami+cap+el+futur%2F|archive-date=5 October 2009}}</ref> [[Fail:Port_Vell,_Barcelona,_Spain_-_Jan_2007.jpg|pisi|Port Vell talvel]]Port Velli piirkonnas asuvad ka kaubanduskeskus Maremagnum, kobarkino, [[IMAX]] Port Vell ja üks Euroopa suurimaid [[Akvaarium|akvaariume]] Aquarium Barcelona, kus elab 4 miljoni liitri mereveega täidetud 22 basseinis 8000 kala ja 11 haid. Maremagnum on linna ainus kaubanduskeskus, mis võib olla avatud ka pühapäeviti ja riigipühadel. === Raudteed ja metroo === [[Fail:LlefiàL10.JPG|pisi|Barcelona metroo|vasakul]] Barcelona on Hispaania raudteevõrgu oluline sõlmpunkt. Linna pearaudteejaam on [[Barcelona Santsi raudteejaam|Estació de Sants]]; lõppjaam Estació de França on teisejärguline, teenindades linnalähi-, piirkondlikke ja keskmaaliine. Kaubarongid teenindavad kohalikke tööstusettevõtteid ja Barcelona sadamat. 2008. aastal avati Madridi-Barcelona kiirraudteeliin projektkiirusega 310 km/h. 2013. aastal avati RENFE ja SNCF-i ühine Perpignani-Barcelona kiirraudteeliin, mis ühendab Barcelonat Pariisi, [[Marseille|Marseille']] ja [[Toulouse|Toulouse'iga]]. Mõlemad liinid teenindavad Estació de Santsi jaama.<ref>{{Cite web|url=http://www.avui.cat/noticia/article/2-societat/5-societat/252283-barcelona-estrena-tgv.html|title=Barcelona estrena TGV|publisher=[[Avui]]|date=9 February 2008|access-date=11 July 2011|language=ca|archive-url=https://web.archive.org/web/20230423065103/https://www.elpuntavui.cat/barcelona.html|archive-date=23 April 2023}}</ref><ref>{{Cite web|url=http://www.catalannewsagency.com/politics/item/the-last-high-speed-railway-stretch-between-barcelona-and-france-has-finally-been-unveiled-after-years-of-delays|title=The last High Speed railway stretch between Barcelona and France has finally been unveiled after years of delays|publisher=Catalan News Agency|date=8 January 2013|access-date=27 January 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140410223210/http://www.catalannewsagency.com/politics/item/the-last-high-speed-railway-stretch-between-barcelona-and-france-has-finally-been-unveiled-after-years-of-delays|archive-date=10 April 2014}}</ref>[[Fail:Barcelona_-_Estación_de_Sants_y_Hotel_Barceló_Sants_2.jpg|pisi|Barcelona pearaudteejaam Estació de Sants]]Barcelona ulatuslik kohalik ühistranspordivõrk hõlmab [[Metroo|metrood]], bussivõrku, piirkondlikku raudteed, tramme, [[Köisraudtee|funikulööre]], köis- ja [[Ratasajamiga raudtee|ratasajamiga raudteid]]. Võrke ja liine haldavad mitu ettevõtet, kuid need on integreeritud koordineeritud piletisüsteemi, mida haldab Autoritat del Transport Metropolità (ATM). Süsteem on jagatud piletitsoonideks (1–6) ja saadaval on mitmesugused ühiskaardid.<ref>{{Cite web|url=http://www.tmb.cat/en/abonaments-integrats|title=Integrated travel cards – Transports Metropolitans de Barcelona|website=tmb.cat|access-date=19 December 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20160824054620/http://www.tmb.cat/en/abonaments-integrats|archive-date=24 August 2016}}</ref> Mägistele aladele viivad funikulöörid, köisraudteed ja ratasajamiga raudteed: Ferrocarrils de la Generalitat de Catalunya (FGC) käitab Tibidabo mäele viivat Funicular de Tibidabot ja Funicular de Vallvidrerat, Transports Metropolitans de Barcelona (TMB) aga Montjuïcile viivat Funicular de Montjuïci. Montjuïci kindlust teenindab Montjuïci köisraudtee ning üle sadama kulgeb Port Velli õhutramm. [[Barcelona metroo|Barcelona metroovõrk]] koosneb 12 liinist, mida tähistab L-täht koos liininumbri ja eraldi värviga: kaheksat liini käitab eraldi rööbasteel TMB, nelja liini FGC; osa neist jagab rööpaid RENFE linnalähiliinidega. Linna läbivad ka mitu RENFE Rodalies de Catalunya piirkondlikku raudteeliini. === Trammid === [[Fail:Clp_20060615_Tw_16_Carrer_d'Adolf_Florensa.jpg|pisi|Barcelona tramm|vasakul]] Linna kahte nüüdisaegset trammisüsteemi Trambaix ja Trambesòs käitab TRAMMET.<ref>{{Cite web|url=http://w3.bcn.es/V01/Serveis/Noticies/V01NoticiesLlistatNoticiesCtl/0,2138,1653_35144087_1_573780100,00.html?accio=detall&home=HomeBCN&nomtipusMCM=Noticia|title=News related with the council plans for the tram network union|publisher=W3.bcn.es|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20091003195712/http://w3.bcn.es/V01/Serveis/Noticies/V01NoticiesLlistatNoticiesCtl/0%2C2138%2C1653_35144087_1_573780100%2C00.html?accio=detall&home=HomeBCN&nomtipusMCM=Noticia|archive-date=3 October 2009}}</ref> Ajalooline trammiliin Tramvia Blau sõidab metrooliini 7 ja Tibidabo funikulööri vahel.<ref>{{Cite web|url=http://www.tmb.net/en_US/barcelona/moute/planols/planotramviablau.jsp|title=Information of Tramvia Blau|publisher=Tmb.net|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20091224023817/http://www.tmb.net/en_US/barcelona/moute/planols/planotramviablau.jsp|archive-date=24 December 2009}}</ref> === Bussid === Barcelonas on ulatuslik kohalik, linnadevaheline ja ööbussivõrk. Enamikku kohalikke liine käitab TMB, osa liine aga eraettevõtted, mis tegutsevad siiski ATM-i piletisüsteemis. Ööbussid sõidavad 15–20-minutilise intervalliga kella 22.20 ja 6.00 vahel; liine on 21, neist 19 läbib Plaça de Catalunyat, kus saab teistele liinidele ümber istuda. Eraldi erabussiliin Aerobús ühendab lennujaama kesklinnaga ja kasutab oma piletisüsteemi. 1992. aasta olümpiamängudeks renoveeritud endine raudteejaam Estació del Nord (Põhjajaam) on nüüd kaug- ja piirkondlike bussiliinide lõppjaam. === Teed === [[Fail:085_Ronda_de_Dalt_(Barcelona),_des_del_pont_de_l'avinguda_del_Tibidabo.jpg|pisi|B-20 kiirtee Barcelonas]]Barcelonat läbivad kolm rahvusvahelist maanteed: Vahemere rannikul kulgev E15, Madridi ja Lissaboni suunduv E90 ning Pariisi suunduv E09. Linna ümbritsevad kolm poolringteed: mäepoolne Ronda de Dalt (B-20), rannikuäärne Ronda del Litoral (B-10) ja Ronda del Mig.<ref>{{Cite web|url=http://www.bcn.es/turisme/english/turisme/rutes/rondes_fr.htm|title=The covered Rondes (by-pass)|publisher=Bcn.es|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20090516235933/http://www.bcn.es/turisme/english/turisme/rutes/rondes_fr.htm|archive-date=16 May 2009}}</ref> Linna peamised liiklussooned on diagonaalselt linna läbiv Avinguda Diagonal, Glòriesi juurde viiv ja Avinguda Diagonaliga ühenduv Avinguda Meridiana ning linna idast läände läbiv Gran Via de les Corts Catalanes. Kuulus La Rambla puiestee ei ole enam oluline sõidutee, kuid on endiselt tähtis jalakäijate tänav.[[Fail:14-08-06-barcelona-RalfR-222.jpg|pisi|Kaks tüüpilist Barcelona taksot|vasakul]] === Taksod === Barcelonas on enam kui 10 000 autoga [[Takso|taksopark]], mida reguleerib Institut Metropolità del Taxi (Suurlinnapiirkonna Taksoinstituut). Enamik tegevuslubadest kuulub füüsilisest isikust ettevõtjatest juhtidele. Musta-kollase värvilahenduse tõttu on taksod kergesti äratuntavad; neid saab võtta taksopeatustest, tänaval peatada, tellida telefoni teel või rakenduse kaudu.<ref>{{Cite web|url=http://www.barcelona.com/barcelona_city_guide/all_about/taxis_in_barcelona|title=Barcelona Taxi Information|website=Barcelona.com|access-date=28 January 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140202102147/http://www.barcelona.com/barcelona_city_guide/all_about/taxis_in_barcelona|archive-date=2 February 2014}}</ref> 22. märtsil 2007<ref>{{Cite web|url=http://www.bicing.com/noticias/detalle_noticia.php?TU5fTk9USUNJQVM%3D&Ng%3D%3D&MQ%3D%3D|title=Noticies: Data d'inici 22 de març a les 14:00 h. Pots realitzar l'alta al servei a partir del dia 16/03/07|publisher=Bicing|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20071029155839/http://www.bicing.com/noticias/detalle_noticia.php?TU5fTk9USUNJQVM=&Ng=%3D&MQ=%3D|archive-date=29 October 2007}}</ref> käivitas Barcelona linnavalitsus jalgrattateenuse Bicing, mida käsitatakse ühistranspordina ja millel on üle 400 jaama.<ref>{{Cite web|url=http://www.bicing.com/modulos/modulos.php?TU5fSU5GT1JNQUNJT04%3D&NA%3D%3D&Nw%3D%3D|title=Què és|publisher=Bicing|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20100125090551/http://www.bicing.com/modulos/modulos.php?TU5fSU5GT1JNQUNJT04=&NA=%3D&Nw=%3D|archive-date=25 January 2010}}</ref> Teenus osutus edukaks: kolme kuuga liitus 50 000 kasutajat.<ref>{{Cite web|url=http://www.bicing.com/noticias/detalle_noticia.php?TU5fTk9USUNJQVM%3D&Ng%3D%3D&MzA%3D|title=Notícies: El Biking ja té més de 50.000 abonats|publisher=Biking|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20091003183507/http://www.bicing.com/noticias/detalle_noticia.php?TU5fTk9USUNJQVM=&Ng=%3D&MzA=|archive-date=3 October 2009}}</ref> {{-}} == Vaatamisväärsused == [[Fail:Casa_Milà_-_Barcelona,_Spain_-_Jan_2007.jpg|pisi|[[Casa Milà]]|vasakul]] [[Fail:Barcelona_Cathedral_(original).jpg|pisi|Barcelona katedraal]] [[Fail:Palau_de_la_Música_Catalana-Palace_of_Catalan_Music_(Image_2).jpg|pisi|Palau de la Música Catalana kontserdisaal]] [[Fail:Sagrada_Familia,_Barcelona_(P1170666).jpg|pisi|[[Sagrada Família]] kirik öösel]] Barri Gòtic (katalaani keeles "gooti kvartal") on vanalinna keskus. Paljud hooned pärinevad keskajast, mõned isegi Rooma-aegsest Barcelonast. Katalaani modernistlik arhitektuur ([[juugend]]) arenes aastatel 1885–1950 ja jättis linna olulise pärandi; mitu hoonet kuulub maailmapärandi nimistusse. Eriti tähelepanuväärne on arhitekt [[Antoni Gaudí]] looming, mida võib näha kogu linnas. Tema tuntuim teos on hiiglaslik [[Sagrada Família]] kirik, mida ehitatakse 1882. aastast ja rahastatakse eraannetustest. 2026. aastal valmis kiriku kesktorni välisosa, kuid ehitus- ja viimistlustööd jätkuvad. Barcelonas asus [[Ludwig Mies van der Rohe|Mies van der Rohe]] Saksamaa jaoks 1929. aasta maailmanäituseks projekteeritud Barcelona paviljon, millest sai modernistliku arhitektuuri sümbol ning van der Rohe aforismide "vähem on rohkem" ja "jumal on detailides" kehastus.<ref name="Rybczynski2001">{{Cite book|last=Witold Rybczynski|year=2001|title=The Look of Architecture|publisher=Oxford University Press|isbn=978-0-19-515633-1|pages=[https://archive.org/details/lookofarchitectu00rybc/page/n111 94]–|url=https://archive.org/details/lookofarchitectu00rybc|url-access=registration}}</ref> Paviljon oli mõeldud ajutise ehitisena ja lammutati vähem kui aasta pärast valmimist. 1986. aastal ehitati Barcelonasse Hispaania arhitektide projekteeritud nüüdisaegne rekonstruktsioon. 1999. aastal pälvis Barcelona oma arhitektuuri eest [[Briti Arhitektide Kuninglik Instituut|RIBA]] [[Kuninglik kuldmedal|kuningliku kuldmedali]]; see on ainus kord, kui auhinna on saanud linn, mitte arhitekt.<ref>{{Cite web|url=http://www.architecture.com/Files/RIBATrust/Awards/RoyalGoldMedal/Royal%20Gold%20Medallists%201848%20-%202008.pdf|title=RIBA Royal Gold Medallists|publisher=RIBA|access-date=28 January 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140202101307/http://www.architecture.com/Files/RIBATrust/Awards/RoyalGoldMedal/Royal%20Gold%20Medallists%201848%20-%202008.pdf|archive-date=2 February 2014}}</ref> Linnas asub mitu [[UNESCO]] maailmapärandi nimistusse kantud vaatamisväärsust. === Ajaloolised hooned ja monumendid === * [[Sagrada Família]] basiilika, Barcelona sümbol * Lluís Domènech i Montaneri projekteeritud Palau de la Música Catalana ja Hospital de Sant Pau * [[Antoni Gaudí]] teosed, sealhulgas [[Güelli park]], Palau Güell, [[Casa Milà]] (La Pedrera), Casa Vicens, Sagrada Família sünnifassaad ja krüpt, [[Casa Batlló]] ning Colònia Güelli kiriku krüpt * Barcelona katedraal ehk Püha Risti ja Püha Eulalia katedraal (gooti stiilis) * Gooti stiilis Santa Maria del Mari basiilika * Gooti stiilis Santa Maria del Pi basiilika * Romaani stiilis Sant Pau del Campi kirik * Palau Reial Major, [[Barcelona krahv|Barcelona krahvide]] ja hilisemate [[Aragóni kuningriik|Aragóni kuningate]] keskaegne residents * Kuninglik laevatehas (gooti stiilis) * Pedralbesi klooster (gooti stiilis) * Kolumbuse monument * [[Arc de Triomf]], 1888. aasta Barcelona maailmanäituse sissepääsuks ehitatud [[Võidukaar|triumfikaar]] * Tibidabo tipus asuv Jeesuse Pühima Südame lepituskirik * [[Barcelona Ülikool|Barcelona Ülikooli]] ajalooline hoone [[Fail:Barcelona_-_Museu_d'Art_Contemporani_de_Barcelona_(MACBA).jpg|pisi|Barcelona Kaasaegse Kunsti Muuseum|vasakul]] [[Fail:Palau_Nacional_Barcelona_Pano_2013.jpg|pisi|Kataloonia Riiklik Kunstimuuseum paistab silma [[Romaani kunst|romaani maalikunsti]] koguga|vasakul]] === Muuseumid === Barcelonas on palju muuseume, mis käsitlevad eri valdkondi ja ajastuid. Kataloonia Riiklikul Kunstimuuseumil on tuntud [[Romaani kunst|romaani kunsti]] kogu, Barcelona Kaasaegse Kunsti Muuseum keskendub aga 1945. aasta järgsele Kataloonia ja Hispaania kunstile. Fundació Joan Mirós, Picasso muuseumis ja Fundació Antoni Tàpiesis on vastavalt [[Joan Miró]], [[Pablo Picasso]] ja [[Antoni Tàpies|Antoni Tàpiesi]] olulised teosed; Fundació Vila Casasele kuuluv Can Framisi Muuseum keskendub 1960. aasta järgsele Kataloonia kunstile. Ajalugu ja arheoloogiat käsitlevad näiteks Barcelona Ajaloomuuseum (MUHBA), Kataloonia Ajaloomuuseum, Kataloonia Arheoloogiamuuseum, Barcelona Meremuuseum, Barcelona Muusikamuuseum ja eraomandis Barcelona Egiptuse Muuseum. Barcelona Erootikamuuseum on üks omapärasemaid muuseume, [[CosmoCaixa Barcelona|CosmoCaixa]] aga teadusmuuseum, mis pälvis 2006. aastal [[Euroopa aasta muuseum|Euroopa aasta muuseumi]] auhinna.<ref>{{Cite web|url=https://www.europeanforum.museum/en/winners/the-emya/|title=The European Museum of the Year|website=European Forum|access-date=13 April 2023|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20230413051044/https://www.europeanforum.museum/en/winners/the-emya/|archive-date=13 April 2023}}</ref> Kataloonia Matemaatikamuuseumis käsitletakse matemaatikat praktilisest ja mängulisest vaatepunktist. 1882. aastal asutatud Barcelona Loodusteaduste Muuseumiga liideti 2011. aastal Martorelli Muuseum (aastatel 1924–2010 geoloogiamuuseum), Kolme Draakoni lossis asuv Laboratori de Natura (aastatel 1920–2010 zooloogiamuuseum), 1930. aastal asutatud Barcelona Ajalooline Botaanikaaed ja 1999. aastal asutatud Barcelona Botaanikaaed. Mõlemad botaanikaaiad kuuluvad Barcelona Botaanikainstituudi koosseisu. FC Barcelona Muuseum on Kataloonia populaarsuselt kolmas turismiobjekt, 2013. aastal külastas seda 1,51 miljonit inimest.<ref>{{Cite web|url=https://www.catalannews.com/culture/item/catalan-museums-received-21-5-million-visitors-in-2013|title=Catalan museums received 21.5 million visitors in 2013|website=www.catalannews.com|access-date=9 November 2021|language=en-gb}}</ref>[[Fail:Parc_de_la_Ciutadella_Barcelona_Mai_2013.jpg|pisi|Parc de la Ciutadella La Barcelonetast põhja pool]] === Pargid === [[Fail:Parc_guell_-_panoramio.jpg|pisi|[[Güelli park]]|vasakul]]Barcelonas on 60 munitsipaalparki, millest 12 on ajaloolised, 5 temaatilised ehk botaanilised, 45 linnapargid ja 6 metsapargid.<ref>{{Cite web|last=Parcs i Jardins, Institut Municipal|url=http://www.bcn.es/parcsijardins/cat/parcs/pa_mapa.htm|title=Parcs i Jardins> Els Parcs> Els Parcs de Barcelona|publisher=Bcn.es|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20100105064630/http://www.bcn.es/parcsijardins/cat/parcs/pa_mapa.htm|archive-date=5 January 2010}}</ref> Need ulatuvad väikestest taskuparkidest suurte puhkealadeni. Ainuüksi linnapargid katavad 10% linna territooriumist ehk 549,7 ha.<ref name="guies_estadistiques" /><ref>{{Cite web|last=Parcs i Jardins, Institut Municipal|url=http://www.bcn.es/parcsijardins/cat/parcs/pa_his_ciu.htm|title=Parcs i Jardins> Els Parcs> Història> La ciutat i el verd|publisher=Bcn.es|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20091003183148/http://www.bcn.es/parcsijardins/cat/parcs/pa_his_ciu.htm|archive-date=3 October 2009}}</ref><ref>{{Cite web|last=Parcs i Jardins, Institut Municipal|url=http://www.bcn.es/parcsijardins/cat/parcs/pa_his_demo.htm|title=Parcs i Jardins> Els Parcs> Història> La democràcia|publisher=Bcn.es|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20090331111427/http://www.bcn.es/parcsijardins/cat/parcs/pa_his_demo.htm|archive-date=31 March 2009}}</ref> Barcelona parkidest suurim on Montjuïc, mis hõlmab samanimelisel mäel 203 ha ning kuhu kuuluvad muu hulgas Barcelona Botaanikaaed ja Mossèn Costa i Llobera aiad. Suuremad pargid on Parc de la Ciutadella (vana tsitadelli kohal; seal asuvad [[Kataloonia parlament|parlamendihoone]], loomaaed ja mitu muuseumi), Guinardó park, Gaudí projekteeritud [[Güelli park]], Oreneta lossipark, Diagonal Mari park, Nou Barrisi keskpark, Can Dragó spordipark, Poblenou park ja Labürindipark.<ref name="guies_estadistiques" /> Väiksemate parkide seas on Parc de les Aigües. Osa Collserola pargist jääb linna piiresse. Üks Euroopa suurimaid kuurorte PortAventura World asub linnast tunnise autosõidu kaugusel. Linnas asub ka Tibidabo mäel paiknev Tibidabo lõbustuspark. === Rannad === [[Fail:W_hotel_(7448603868).jpg|pisi|La Barceloneta]]Barcelona rannad olid [[National Geographic|National Geographicu]]<ref name="NationalGeographic" /> ja [[Discovery Channel|Discovery Channeli]]<ref name="DiscoveryChannel">''Worlds Best Beaches''. Discovery Channel, 2005. {{YouTube|8bdvj5gubnA}}</ref> koostatud maailma kümne parima linnaranna edetabelis esikohal. Barcelona liivarandade kogupikkus on 4,5 km. Sant Sebastià, Barceloneta ja Somorrostro rannad (igaüks 1100 m pikk)<ref name="guies_estadistiques" /> on Barcelona suurimad, vanimad ja külastatuimad rannad. Olümpiasadam eraldab neid teistest linnarandadest (Nova Icària, Bogatell, Mar Bella, Nova Mar Bella ja Llevant, pikkusega 400–640 m), mis avati linna ümberkujundamise tulemusel [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992. aasta suveolümpiamängudeks]], kui lammutati palju tööstushooneid. Tänapäeval tuuakse randadesse liiva juurde, sest tormid viivad seda minema. 2004. aasta ülemaailmsest kultuuride foorumist jäi linna rannajoone idapoolseimasse ossa suur betoonist ujumisala. Hiljem sai Llevantist esimene rand, kuhu lubati suvehooajal koeri. == Rahvusvahelised suhted == === Sõsarlinnad ja sõpruslinnad === Barcelona [[Sõpruslinn|sõpruslinnad]] on:<ref name="twins">{{Cite web|url=http://ajuntament.barcelona.cat/relacionsinternacionalsicooperacio/ca/barcelona-en-el-mon|title=Direcció de Relacions Internacionals|publisher=Barcelona|website=ajuntament.barcelona.cat|access-date=2 August 2020|language=ca|archive-url=https://web.archive.org/web/20160917092315/http://ajuntament.barcelona.cat/relacionsinternacionalsicooperacio/ca/barcelona-en-el-mon|archive-date=17 September 2016}}</ref> {{div col|colwidth=20em}} * [[Antwerpen]], Belgia (1997) * [[Ateena]], Kreeka (1999) * [[Boston]], USA (1983) * [[Busan]], Lõuna-Korea (1983) * [[Köln]], Saksamaa (1984) * [[Dublin]], Iirimaa (1998) * [[Gaza City]], Palestiina (1998) * [[Havana]], Kuuba (1993) * [[Istanbul]], Türgi (1997) * [[Kobe]], Jaapan (1993) * [[Monterrey]], Mehhiko (1977) * [[Montevideo]], Uruguay (1985) * [[Montpellier]], Prantsusmaa (1963) * [[Rio de Janeiro]], Brasiilia (1972) * [[San Francisco]], USA (2010) * [[São Paulo]], Brasiilia (1985) * [[Sarajevo]], Bosnia ja Hertsegoviina (2000) * [[Shanghai]], Hiina (2001) * [[Tunis]], Tuneesia (1969) * [[Valparaíso]], Tšiili (2001) {{div col end}} [[Peterburi]] ja [[Tel Aviv|Tel Aviviga]] on sõpruslinnasuhted peatatud.<ref>{{Cite web |url=https://metropoliabierta.elespanol.com/el-pulso-de-la-ciudad/barcelona-mantiene-hermanamiento-con-ciudades-emiratos-arabes-cuba-china_68390_102.html |website=Metrópoli Abierta |via=[[El Español]] |date=9 February 2023 |first=Alba |last=Carnicé |title=Barcelona mantiene el hermanamiento con ciudades de Emiratos Árabes, Cuba y China |access-date=11 April 2026 |archive-date=25 February 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230225134501/https://metropoliabierta.elespanol.com/el-pulso-de-la-ciudad/barcelona-mantiene-hermanamiento-con-ciudades-emiratos-arabes-cuba-china_68390_102.html |url-status=dead }}</ref><ref>{{cite web |title=Barcelona re-establishes twin city relations with Tel Aviv, suspended by Colau |url=https://www.elnacional.cat/en/politics/barcelona-re-establishes-twin-city-relations-tel-aviv-colau_1086444_102.html |website=ElNacional.cat |date=1 September 2023 |language=en |access-date=3 September 2023 |archive-date=3 September 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230903150038/https://www.elnacional.cat/en/politics/barcelona-re-establishes-twin-city-relations-tel-aviv-colau_1086444_102.html |url-status=live }}</ref><ref>{{cite web |title=Barcelona vuelve a suspender las relaciones con Israel "hasta un alto el fuego definitivo" en Gaza |url=https://www.publico.es/politica/barcelona-vuelve-suspender-relaciones-israel-alto-fuego-definitivo-gaza.html |website=Publico |date=24 November 2023 |language=es |access-date=21 July 2024 }}</ref> === Muud partnerlinnad === Barcelona teeb koostööd ka järgmiste linnadega:<ref name="twins" /> {{div col|colwidth=20em}} * [[Amman]], Jordaania * [[Guangzhou]], Hiina * [[Isfahan]], Iraan * [[Kyoto]], Jaapan * [[Lampedusa]], Itaalia * [[Lesbos]], Kreeka * [[Maputo]], Mosambiik * [[New York City]], USA * [[Ningbo]], Hiina * [[Pariis]], Prantsusmaa * [[Rosario]], Argentina * [[Saïda]], Alžeeria * [[Seoul]], Lõuna-Korea * [[Tétouan]], Maroko * [[Torino]], Itaalia {{div col end}} == Kuulsaid barcelonalasi == * laulja [[Montserrat Caballé]] * laulja [[José Carreras]] * arhitekt [[Antoni Gaudí]] * kunstnik [[Joan Miró]] * ROK-i president [[Juan Antonio Samaranch]] * tennisist [[Arantxa Sánchez-Vicario]] == Vaata ka == * [[Torre Mapfre]] * [[Barcelona protsess]] * [[Barcelona mammutimuuseum]] * [[Massana kool]] * [[Montjuïci kalmistu]] == Viited == {{Viited|30em}} === Kirjandus === * Artikkel sisaldab teksti üldkasutatavast teosest: Smith, William, toim. (1854–1857). "Barcelona". ''Dictionary of Greek and Roman Geography''. London: John Murray. * "Barcelona". ''Gran Enciclopèdia Catalana''. Barcelona: Ed. Enciclopèdia Catalana S.A. * Busquets, Joan. ''Barcelona: The Urban Evolution of a Compact City''. Harvard University Press, 2006. 468 lk. * Marshall, Tim, toim. ''Transforming Barcelona''. Routledge, 2004. 267 lk. * Ramon Resina, Joan. ''Barcelona's Vocation of Modernity: Rise and Decline of an Urban Image''. Stanford University Press, 2008. 272 lk. == Välislingid == {{vikisõnastikus}} {{commonskat}} {{vikitsitaadid}} * [http://www.barcelona.cat/en/ Barcelona ametlik veebileht] * [http://www.spain.info/en/que-quieres/ciudades-pueblos/grandes-ciudades/barcelona.html Barcelona Hispaania ametlikus turismiportaalis] [[Kategooria:Hispaania linnad]] [[Kategooria:Sadamalinnad]] [[Kategooria:Barcelona| ]] 6bd2acqks6fijrj002o7treiy4w6ey4 Närvisüsteem 0 43104 7166098 7165794 2026-06-02T18:43:26Z Andres 5 /* Gliiarakud */ 7166098 wikitext text/x-wiki [[Fail:Rufus B. Waever.jpg|pisi|[[Philadelphia]] anatoom [[Rufus B. Weaver]] ja 1888. aastal valmistatud ulatuslikult lahkatud inimese närvisüsteemi preparaat. See on tuntud ühe varajase ja erakordselt detailse närvisüsteemi tervikpreparaadina. Selle päritolu on traditsiooniliselt seostatud [[Tuberkuloos|tuberkuloosi]] surnud mustanahalise meditsiinikooli koristajaga [[Harriet Cole]]'iga, kuid see vaidlustatud.<ref name="Kasprak 2023">{{cite web|last=Kasprak|first=Alex|url=https://www.snopes.com/fact-check/human-nervous-system/|title=Does This Picture Show a Fully Dissected Human Nervous System?|website=Snopes|date=8 March 2023|access-date=9 April 2023}}</ref>]] '''Närvisüsteem''' (''systema nervosum'') on [[elundkond]] (või lihtsamatel [[loomad]]el [[närvikude]] või [[närvivõrgustik]]), mis võtab vastu, töötleb ja edastab [[signaal]]e organismi osade vahel ning koordineerib nende põhjal [[organism]]i [[talitlus]]t ([[käitumine|käitumist]] ja [[füsioloogiline protsess|füsioloogilisi protsesse]])<ref name="G6YiI" />. Närvisüsteem võtab vastu signaale [[väliskeskkond|välis-]] ja [[sisekeskkond|sisekeskkonnast]], ühendab eri [[retseptorrakk]]udelt pärinevad signaalid ning suunab signaalid [[efektor]]itele, eeskätt [[lihasrakk]]udele ja [[sekretoorne rakk|sekretoorsetele rakkudele]]. Närvisüsteem seob retseptorite kaudu saadud [[ärritus]]i ja efektorite talitlust ning võimaldab lisaks lihtsamatele reaktsioonidele ka keerukamate käitumuslike ja kognitiivsete protsesside teket mitmes loomarühmas, sealhulgas [[selgroogsed|selgroogsetel]] ja [[peajalgsed|peajalgsetel]]. Närvisüsteem esineb enamikul looma[[hõimkond (bioloogia)|hõimkond]]adel, kuid puudub [[käsnad]]el, [[vilasktomploomad]]el ja tõenäoliselt ka [[plaatloomad]]el. Mõnede lihtsa ehitusega rühmade puhul on närvisüsteemi olemasolu ebaselge. Mõnede rühmade, näiteks [[vööttomploomad]]e puhul on ebaselge närvisüsteemi [[homoloogia]] teiste loomarühmade närvirakkudega. Närvisüsteemi ehitus varieerub hajusatest [[närvivõrk]]udest radiaalsümmeetrilistel loomadel (näiteks [[ainuõõssed]]) tsentraliseeritud süsteemideni [[kahekülgsed|kahekülgsetel]]. Kammloomade närvisüsteemi organisatsioon on erandlik ja selle evolutsiooniline päritolu on vaieldav. Närvikude kujunes varajastel kahekülgsetel tõenäoliselt [[Ediacara]] ajastul umbes 550–600 miljonit aastat tagasi. [[Närvirakk]]ude arv ulatub kümnest vöötomploomadel ja mõnesajast mõnedel rõngussidel kuni sadade miljarditeni ([[inimene|inimesel]] on hinnanguliselt 86 miljardit neuronit, [[aafrika elevant|aafrika elevandil]] 257 miljardit). Enamiku kahekülgsete loomade närvisüsteem on funktsionaalselt eristatav keskseks ja perifeerseks osaks, kuid nende ehitusliku eristatavuse aste ja nimetused võivad olla rühmiti erinevad. Radiaalsümmeetrilistel loomadel esineb hajus närvivõrk, milles tsentraalset osa ei eristata. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] jaguneb närvisüsteem selgelt [[kesknärvisüsteem]]iks ehk tsentraalnärvisüsteemiks ja [[perifeerne närvisüsteem|perifeerseks närvisüsteemiks]] ehk [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st ning on peamine signaalide töötlemise ja ühendamise keskus, millest lähtuvad signaalid organismi osadesse. Perifeerne närvisüsteem koosneb [[närv]]idest ja [[ganglion]]idest, mis paiknevad väljaspool kesknärvisüsteemi ning edastavad signaale kesknärvisüsteemi ja organismi perifeersete struktuuride vahel. Selgroogsetel eristatakse [[kraniaalnärv]]e, mis lähtuvad peaajust, ja [[seljaajunärv]]e, mis lähtuvad seljaajust. Perifeerse närvisüsteemi mõiste on kõige selgemalt defineeritud selgroogsetel; [[selgroogsed|selgrootutel]] võib närvisüsteemi jaotust kirjeldada funktsionaalselt analoogsete kesksete ja perifeersete komponentidena, kuid nende ehituslik organisatsioon varieerub oluliselt rühmiti. Selgroogsete perifeerne närvisüsteem jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]], [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks]] ja [[enteerne närvisüsteem|enteerseks närvisüsteemiks]]. Närvid on aksonite kimbud. Signaali suuna alusel eristatakse [[aferentne närv|aferentseid närve]], mis kannavad signaale perifeeriast kesknärvisüsteemi, ja [[eferentne närv|eferentseid närve]], mis kannavad signaale kesknärvisüsteemist efektororganitesse. Mõned närvid, näiteks [[seljaajunärv]]id, on funktsionaalselt [[seganärv]]id, mis sisaldavad nii aferentseid kui ka eferentseid [[närvikiud|kiude]]. Somaatiline närvisüsteem edastab [[aferentne signaal|aferentseid]] [[sensoorne signaal|sensoorseid signaale]] kesknärvisüsteemi ja [[eferentne signaal|eferentseid]] [[motoorne signaal|motoorseid signaale]] [[skeletilihas]]tesse, [[liiges]]tesse, mõnedesse [[nääre|näärmete]]sse ja muudesse [[efektororgan]]itesse. Inimesel alluvad somaatilised eferentsed signaalid suurel määral tahtlikule kontrollile. Autonoomne närvisüsteem reguleerib [[siseelund]]ite, sealhulgas [[süda]]me, [[silelihas]]te, [[kops]]ude ja [[nääre|näärmete]] talitlust ning toimib inimesel valdavalt [[tahe|tahtest]] sõltumatult. See jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] osaks. Sümpaatiline osa on seotud organismi aktivatsiooniseisundiga ning mobiliseerib organismi ressursse, parasümpaatiline osa on seotud energia säästmise ja taastumisprotsessidega. Enteerne närvisüsteem koordineerib [[seedetrakt]]i [[lokaalne närviregulatsioon|lokaalset närviregulatsiooni]]. Ka enteerne närvisüsteem toimib inimesel tahtest sõltumatult. Kuigi traditsiooniliselt on enteerset närvisüsteemi käsitletud autonoomse närvisüsteemi osana, käsitleb osa autoreid seda eraldi, sest see suudab talitleda pea- ja seljaajust signaale saamata. Närvisüsteemi põhiline funktsionaalne element on [[neuron]] ehk närvirakk, mis genereerib ja juhib [[elektriline signaal|elektrilisi signaale]] mööda [[akson]]it ning edastab need [[sünaps]]ides keemiliste vahendajate ([[neurotransmitter]]ite) kaudu järgmistele rakkudele. Sünaptiline toime võib olla erutav, pidurdav või moduleeriv. Neuronid moodustavad omavahel ühendudes närvivõrgustikke, milles toimub signaalide edastamine ja organismi talitluse reguleerimine. Närvisüsteemi rakulist keskkonda ja neuronite talitlust toetavad [[gliia]]rakud, mis tagavad struktuurse ja metaboolse toe ning osalevad keskkonna [[homöostaas]]i säilitamises. Närvisüsteemi arengut ja talitlust uuritakse [[neuroteadused|neuroteadustes]], sealhulgas [[neurobioloogia]]s, [[neurofüsioloogia]]s ja [[kognitiivne neuroteadus|kognitiivses neuroteaduses]]. Närvisüsteemi häireid uurib [[neuroloogia]]. Närvisüsteemi häireid võivad põhjustada [[pärilikkus]], [[trauma]]d, [[infektsioon]]id, [[autoimmuunsus]] ja [[degeneratsioon (meditsiin)|degeneratsioon]]. ==Nimetus== Närvisüsteem on saanud nime sõnast "närv". [[Närv]]id on silindrilised [[närvikiud]]ude kimbud. Selgroogsetel lähtuvad peaajust ja seljaajust ning hargnevad korduvalt keha eri osadesse. Selgrootute närvid lähtuvad ganglionidest. Närvisüsteem võib olla ka närvivõrk, milles selgelt piiritletud närvid puuduvad, näiteks ainuõõsetel.<ref>Ch. 2: Nerve cells and behavior. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> == Inimese närvisüsteem == [[Pilt:NarvisusteemEK.png|pisi|Inimese närvisüsteemi joonis]] Närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]], seljaaju [[lülisambakanal]]is. Kesknärvisüsteemi kaitsevad [[ajukelme]]d – [[aju kõvakest|kõvakest]], [[ämblikuvõrkkest]] ja [[pehmekest]]. Peaaju kaitseb [[kolju]], seljaaju kaitseb [[füüsiline vigastus|füüsiliste vigastuste]] eest [[lüli]]dest koosnev [[lülisammas]]. [[Piirdenärvisüsteem]]i moodustavad 12 paari [[kraniaalnärvid|kraniaalnärve]] ja 31 paari [[seljaajunärvid|seljaajunärve]]. ===Rakuline ehitus === {{Vaata|Närvikude}} [[Närvikude]] koosneb kahte tüüpi rakkudest: närvirakkudest ehk [[neuron]]itest ja [[gliiarakk]]udest. Närvikude koosneb kahest põhikomponendist: erutuvatest rakkudest ehk närvirakkudest ehk [[neuron]]itest ning neid toetavatest [[gliiarakk]]udest. Neuronite funktsioon on informatsiooni vastuvõtt, töötlemine ja edastamine, gliiarakud tagavad närvikoele struktuurse, metaboolse ja regulatoorse toe. ==== Närvirakud ==== {{Neuroni ehitus|}} Närvisüsteemi talitlust vahendab spetsialiseerunud [[rakutüüp]] — [[neuron]] ehk närvirakk. Neuroneid saab teistest rakkudest eristada mitmel viisil, kuid nende keskne omadus on võime suhelda teiste rakkudega [[sünaps]]ides — spetsialiseerunud ühenduskohtades, mis võimaldavad signaalide kiiret edastamist kas elektriliselt või keemiliselt.<ref>Ch. 2: Nerve cells and behavior. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Neuron on erutuv rakk, mille ülesanne on genereerida ja juhtida [[elektrokeemiline signaal|elektrokeemilisi signaale]]. Tüüpilisel neuronil eristatakse nelja peamist morfoloogilist ja funktsionaalset osa: #[[rakukeha]] ehk sooma, mis sisaldab [[rakutuum]]a ja enamikku [[organell]]e; see on raku metaboolne keskus, kus toimub [[geeniekspressioon]] ja valkude süntees ning energiavahetus [[mitokonder|mitokondrites]]; #[[Dendriit|dendriidid]], hargnevad jätked, mis võtavad vastu sünaptilist sisendit teistelt rakkudelt ning suunavad selle rakukehale; #[[akson]], tavaliselt üks pikk tsütoplasmaatiline jätke, mis juhib [[aktsioonipotentsiaal]]e rakukehast eemale presünaptiliste struktuurideni; akson võib ulatuda organismi kaugematesse piirkondadesse ja moodustada suure hulga sünaptilisi kontakte;<ref>Ch. 4: The cytology of neurons". – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> aksonid kulgevad sageli kimpudena, mida nimetatakse [[närv]]ideks; #[[presünaptiline terminal|presünaptilised terminalid]], aksoni lõpposad, kus elektriline signaal muundatakse keemiliseks; aktsioonipotentsiaali saabumisel vabanevad sünaptilistest vesiikulitest [[virgatsaine]]d sünapsipilusse. [[Sünaps]] on spetsialiseerunud kontaktstruktuur, mille kaudu neuronid edastavad informatsiooni. [[Keemiline sünaps|Keemilises sünapsis]] vabastab [[presünaptiline neuron]] virgatsaine, mis [[difusioon|difundeerub]] üle [[sünapsipilu]] ja seondub [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, muutes selle [[membraanipotentsiaal]]i. [[Elektriline sünaps|Elektrilises sünapsis]] kandub signaal otse ühelt rakult teisele [[aukliidus]]te kaudu, võimaldades kiiret ja sünkroniseeritud ülekannet. Neuronid moodustavad omavahel ühendudes [[närvivõrgustik]]ke, milles informatsioon kodeeritakse ja töödeldakse elektrokeemiliste signaalide mustritena. Närvisüsteem reguleerib teiste [[kude]]de (näiteks [[lihaskude|lihaskoe]] ja [[sisenõrenäärmed|sisenõrenäärmete]]) talitlust virgatsainete, [[neuromodulaator]]ite, [[troofiline faktor|troofiliste faktorite]] ja [[neurohormoonid]]e vahendusel. Närvisüsteemis esineb sadu eri tüüpi neuroneid, mis erinevad nii morfoloogia kui ka talitluse poolest.<ref>Ch. 4: The cytology of neurons". – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Nende hulka kuuluvad näiteks [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]], mis teisendavad füüsikalisi või keemilisi stiimuleid (näiteks [[valgus]] ja [[heli]]) [[närvisignaal]]ideks, ja [[motoorne neuron|motoorsed neuronid]], mis vahendavad närvisignaale [[efektorrakk]]udele, nagu [[lihasrakk|lihasrakud]] ja [[näärmerakk|näärmerakud]]. Ajus saavad [[vaheneuron]]id valdava osa oma sisendist teistelt neuronitelt ning edastavad väljundi samuti teistele neuronitele, võimaldades keerukat informatsioonitöötlust.<ref>Ch. 2: Nerve cells and behavior. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> ==== Gliiarakud ==== [[Gliiarakk|Gliiarakud]] (vanakreeka sõnast tähendusega 'liim') on toetavad mitte-närvirakud, mis täidavad närvisüsteemis mitmesuguseid funktsioone: neuronite struktuurne toetamine ja positsioneerimine, toitainetega varustamine, rakuvälise ioonkeskkonna reguleerimine, elektriline isoleerimine, [[immuunkaitse]] ([[patogeen]]ide hävitamine ja [[rakujäänus]]te eemaldamine), [[müeliin]]i moodustamine ning arengus aksonite suunamine sihtmärkideni.<ref>Allen N.J., Barres B.A. Neuroscience: Glia - more than just brain glue. – ''Nature'', 2009, 457 (7230): 675–677.</ref> Ajus on gliiarakkude koguarv ligikaudu sama suurusjärku kui neuronite arv (umbes 1 : 1), kuigi see suhe varieerub oluliselt aju eri piirkondades.<ref>Azevedo F.A., Carvalho L.R., Grinberg L.T. Equal numbers of neuronal and nonneuronal cells make the human brain an isometrically scaled-up primate brain. – ''J. Comp. Neurol.'', 2009, 513 (5): 532–541. [https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/cne.21974 Resümee.]</ref> Kesknärvisüsteemis eristatakse kolme peamist gliiarakkude tüüpi: *[[astrotsüüt|astrotsüüdid]] – reguleerivad rakuvälist ioonkoostist, osalevad virgatsainete eemaldamises sünapsist, varustavad neuroneid toitainetega ja moodustavad osa [[vere-aju barjäär]]ist; vigastuste korral osalevad glioosi ehk [[armkude|armkoe]] moodustamises; *[[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] – moodustavad kesknärvisüsteemis [[müeliinkest]]a, mis isoleerib aksonit ja suurendab aktsioonipotentsiaali levikiirust (soodustades [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]]); *[[mikrogliia]]rakud – kesknärvisüsteemi residentaalsed immuunrakud, mis toimivad [[makrofaag]]idena ja osalevad [[fagotsütoos]]is ning [[põletikureaktsioon]]ides. Piirdenärvisüsteemis täidavad analoogset müeliniseerivat funktsiooni [[Schwanni rakud]], mis ümbritsevad üksikuid aksonisegmente müeliinkihiga. ===Anatoomia=== [[Pilt:Visible Human head slice.jpg|pisipilt|pisu|Naise pea horisontaalne läbilõige, millel on näha nahk, kolju ning aju [[hallaine]] (pruun sellel pildil) ja taustal [[valgeaine]]]] Närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks.<ref>Ch. 17: The anatomical organization of the central nervous system. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]] ja seljaaju [[lülisambakanal]]is.<ref>Ch. 17: The anatomical organization of the central nervous system. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Närvisüsteemi ümbritsevad ja kaitsevad [[ajukelmed]] — kolm kelmekihti ([[peaaju-kõvakest]], [[ämblikuvõrkkest]] ja [[pehmekest]]). Peaaju kaitseb lisaks [[kolju]] ja seljaaju [[lülisammas]]. Piirdenärvisüsteem on need närvisüsteemi struktuurid, mis ei paikne kesknärvisüsteemis.<ref>Susan Standring (peatoimetaja). ''Gray's Anatomy'', 39. trükk Elsevier Churchill Livingstone 2005, lk 233–234. ISBN 978-0-443-07168-3</ref> Enamikku aksonikimpudest, mida nimetatakse [[närv]]ideks, peetakse piirdenärvisüsteemi osaks, isegi kui nende neuronite rakukehad paiknevad peaajus või seljaajus. Piirdenärvisüsteem jaguneb somaatiliseks ja autonoomseks ehk siseelundite osaks. Somaatiline osa koosneb naha, liigeste ja lihaste närvidest. Somaatiliste sensoorsete neuronite rakukehad paiknevad seljaaju dorsaaljuure ganglionides. Siseelundite osa sisaldab neuroneid, mis innerveerivad siseorganeid, veresooni ja näärmeid, ning jaguneb omakorda sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. Mõned autorid arvavad piirdenärvisüsteemi hulka ka sensoorsed neuronid, mille rakukehad paiknevad väljaspool kesknärvisüsteemi, kuid selles ei olda üksmeelel. Selgroogsete närvisüsteemi saab jagada ka [[hallaine]]ks ja [[valgeaine]]ks. Hallaine, mis on hall ainult konserveeritud koes, kuid elavas koes pigem roosakas või helepruun, sisaldab suure osa neuronite rakukehi. Valgeaine koosneb peamiselt [[müeliin]]iga kaetud aksonitest ning saab oma värvuse müeliinilt. See moodustab suure osa peaaju ja seljaaju sisemusest ning närvidest. Hallainet leidub ajus ja seljaajus nii pinnal (koores) kui ka sügavamates tuumades. Anatoomilise konventsiooni järgi nimetatakse neuronite kogumeid kesknärvisüsteemis tuumadeks, piirdenärvisüsteemis aga ganglionideks. Erandeid siiski esineb, näiteks eesaju struktuurid, mida nimetatakse basaalganglionideks. ==Võrdlev anatoomia ja evolutsioon== Närvisüsteem esineb enamikul loomadel, kuid selle keerukus varieerub suuresti. Närvisüsteem võib koosneda vaid mõnesajast närvirakust (näiteks [[ümarussid]]el), kuid inimestel ulatub neuronite arv hinnanguliselt 86 miljardini ja aafrika elevandil hinnanguliselt 257 miljardini. Närvisüsteem puudub vaid mõnel lihtsa kehaplaaniga loomahõimkonnal, näiteks [[käsnad]]el, [[plaatloomad]]el ja [[vilasktomploomad]]el. Lihtsaim närvisüsteemi vorm on difuusne närvivõrk, mis esineb radiaalsümmeetriaga loomadel, nagu [[kammloomad]] ja [[ainuõõssed]]. Enamikul teistel loomadel on närvisüsteem tsentraliseeritum, st neuronid moodustavad keskseid struktuure (nt aju) ja pikisuunalisi närvijuhtmeid, millest lähtuvad närviteed.<ref name="bAcEj" /> Närvikude tekkis evolutsiooni käigus tõenäoliselt [[Ediacara]] aegkonna lõpus umbes 550–600 miljonit aastat tagasi. ===Neuronite eellased käsnadel=== [[Käsnad]] on loomade evolutsiooni varajane haru. Neil puuduvad sünaptiliselt ühendatud närvirakud ning seega ka närvisüsteem. Siiski on nende [[genoom]]is palju [[geen]]e, mille [[homoloog]]id teistel loomadel osalevad sünaptilises [[Signaaliülekanne|signaaliülekandes]] ja neuronite talitluses. See näitab, et mitmed närvisüsteemi molekulaarsed komponendid kujunesid välja enne päris neuronite ja sünapside evolutsiooni. Käsnade rakkudest on leitud valkude kompleksid, mis sarnanevad [[postsünaptiline tihedus|postsünaptilise tihedusega]] – struktuuriga, mis kõrgematel loomadel osaleb sünaptilises signaalitöötluses.<ref>Onur Sakarya, Kathryn A. Armstrong, Maja Adamska, Marcin Adamski, I-Fan Wang, Bruce Tidor, Bernard M. Degnan, Todd H. Oakley, Kenneth S. Kosik. A post-synaptic scaffold at the origin of the animal kingdom. – PLoS ONE, 2007, 2 (6): e506. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC1876816/ Täistekst.]</ref> Nende komplekside funktsioon käsnadel ei ole täielikult selge. Neid on tõlgendatud kui võimalikke neuronite evolutsioonilisi eellasi molekulaarsel tasandil. Hoolimata sünaptilise signaaliülekande puudumisest toimub käsnadel rakkudevaheline kommunikatsioon [[kaltsiumisõltuv signaalilaine|kaltsiumisõltuvate signaalilainete]] ja teiste keemiliste mehhanismide vahendusel. Need süsteemid võimaldavad koordineerida lihtsamaid füsioloogilisi reaktsioone, näiteks keha kokkutõmbumist. võivad esindada varajasi koordinatsioonimehhanisme, millest hiljem evolutsioonis arenesid välja närvisüsteemid.<ref name="EUXSR" /> === Radiaalsümmeetriaga loomade närvisüsteem === Radiaalsümmeetriaga loomadel, eeskätt [[ainuõõssed|ainuõõssetel]] ja [[kammloomad]]el, esineb hajus närvivõrk, mitte tsentraliseeritud närvisüsteem.<ref>Ruppert E.E., Fox R.S., Barnes R.D. ''Invertebrate Zoology'', 7. trükk, Brooks / Cole 2004, ISBN 0-03-025982-7, lk 111–124.</ref> See on närvisüsteemi lihtsaim vorm. Närvivõrk on tavaliselt jaotunud üle kogu keha, kuigi mõnel juhul võib esineda lokaalseid koondumisi, näiteks suu piirkonnas. Närvivõrgustik koosneb [[sensoorne neuron|sensoorsetest neuronitest]], mis reageerivad keemilistele, mehaanilistele ja valgusärritajatele, [[motoorne neuron|motoorsetest neuronitest]], mis juhivad kehaseina lihasrakkude kokkutõmbeid, ning [[vaheneuron]]itest, mis edastavad ja integreerivad sensoorset informatsiooni ning edastavad signaale motoorsete neuronite rühmadele. Mõnel juhul võivad neuronid koonduda ganglionilaadsetesse struktuuridesse, kuid selget kesknärvisüsteemi ei kujune.<ref name="IyTLZ" /> Radiaalsümmeetriaga loomadel on närvisüsteemi areng vähem struktureeritud kui [[kahekülgsed|kahekülgsetel]]. Nende närvisüsteem areneb peamiselt [[ektoderm]]ist ning neil puudub väljendunud [[tsefaliseerumine]], mistõttu jääb närvisüsteem difuusseks. Ainuõõssetel toimub [[embrüonaalne areng]] kahe [[looteleht|lootelehe]] – [[endoderm]]i ja ektodermi – baasil, kusjuures neuronid diferentseeruvad osast ektodermaalsetest eellasrakkudest.<ref>Sanes DH, Reh TA, Harris WA. ''Development of the nervous system'', Academic Press 2006, ISBN 978-0-12-618621-5, lk 3–4.</ref> Kammloomade närvisüsteem erineb mitmes olulises aspektis ainuõõssete omast ning on tänapäeva teaduses tõlgendatud võimaliku sõltumatu evolutsioonilise tekkega süsteemina. Nende genoomis puuduvad mitmed klassikalised sünaptilised valgud ja neurotransmitterisüsteemid, mis on iseloomulikud teistele loomadele, samas kui esineb ainulaadseid molekulaarseid mehhanisme. Sellepärast on pakutud, et neuronilaadsed rakud ja närvivõrgud võisid kammloomadel kujuneda välja teistest loomarühmadest sõltumatult. Sel juhul oleks närvisüsteem evolutsioonis mitu korda tekkinud. === Kahekülgsete närvisüsteem === [[Pilt:Bilaterian-plan.svg|pisi|Bilateraalse sümmeetriaga looma närvisüsteem; sellel on segmenteeritud närvijuhe, mille igas segmendis on ganglion ja mille eesosas paikneb "aju"]] Enamik tänapäeval elavaid loomi on [[kahekülgsed]]. Kahekülgsetele on iseloomulik keha vasaku ja parema poole ligikaudne [[peegelsümmeetria]]. Kõik kahekülgsed põlvnevad tõenäoliselt ühisest ussilaadsest esivanemast, kes elas [[Ediacara]] aja umbes 550–600 miljonit aastat tagasi.<ref> Guillaume Balavoine, André Adoutte. The segmented Urbilateria: A testable scenario. – ''Integrative and Comparative Biology'', 2003, 43 (1): 137–147.</ref>J<ref>Javier Ortega-Hernandez.[https://theconversation.com/our-500-million-year-old-nervous-system-fossil-shines-a-light-on-animal-evolution-55460 Our 500 million-year-old nervous system fossil shines a light on animal evolution], theconversation.com, 29.2.2026.</ref> Kahekülgsetele on tüüpiline kehaehitus, kus [[seedekulgla]] kulgeb [[suu]]st pärakuni ja närvisüsteem sisaldab pikisuunalist segmentaalset närvijuhet, mille igas segmendis on ganglion. Keha eesosas on närvisüsteem koondunud, moodustades suurema ganglioni ehk aju, mis areneb embrüonaalselt [[neuraaltoru]] eesosast ning diferentseerub [[eesaju]]ks, [[keskaju]]ks ja [[tagaaju]]ks.<ref>Alain Ghysen. The origin and evolution of the nervous system. – ''Int. J. Dev. Biol.'', 2003, 47 (7–8): 555–562. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/14756331/ Resümee]</ref> [[Seljaaju]] on jaotunud segmentideks. Igast segmendist saavad alguse sensoorsed ja motoorsed närvid, mis innerveerivad kindlaid kehapiirkondi ja lihaseid. Jäsemetes on [[innervatsioon]]imuster keerukas, kuid [[kehatüvi|kehatüvel]] moodustab see suhteliselt korrapärased ribad ([[dermatoom]]id). Kahekülgsed jaotatakse varajase embrüonaalse arengu põhjal kaheks suureks rühmaks: [[esmassuused|esmassuusteks]] ja [[teissuused|teissuusteks]].<ref>Douglas H. Erwin, and Eric H. Davidson. The last common bilaterian ancestor. – ''Development'', 2002, 129 (13): 3021–3032. [https://web.archive.org/web/20080930033642/http://dev.biologists.org/cgi/content/full/129/13/3021 Täistekst.]</ref> Teissuuste hulka kuuluvad [[selgroogsed]], [[okasnahksed]], [[ürgkeelikloomad]] ja [[ksenoturbelliidid]].<ref>Sarah J. Bourlat, Thorhildur Juliusdottir, Christopher J. Lowe, Robert Freeman, Jochanan Aronowicz, Mark Kirschner, Eric S. Lander, Michael Thorndyke, Hiroaki Nakano, Andrea B. Kohn, Andreas Heyland, Leonid L. Moroz, Richard R. Copley, Maximilian J. Telford. Deuterostome phylogeny reveals monophyletic chordates and the new phylum Xenoturbellida. – ''Nature'', 2006, 444, lk 85–88. [nature.com/articles/nature05241 Resümee.]</ref> Esmassuused, mitmekesisem rühm, hõlmavad lülijalgseid, [[limused|limuseid]] ja mitmesuguseid ussilaadseid loomi. Nende rühmade vahel on oluline erinevus nii närvisüsteemi paiknemises kui ka arengugeenide ekspresseerumises: esmassuustel paikneb peamine närvijuhe keha kõhtmisel küljel, teissuustel aga selgmisel küljel ning geen või struktuur, mis ühel rühmal ekspresseerub või paikneb selgmisel küljel, ekspresseerub või paikneb teisel rühmal kõhtmisel küljel, ja ümberpöördult. Selle põhjal on pakutud, et esmassuuste ja teissuuste kehaplaan on evolutsiooniliselt teineteise suhtes "ümber pööratud". Selle hüpoteesi sõnastas esimesena 1822. aastal [[Étienne Geoffroy Saint-Hilaire]], võrreldes putukaid ja selgroogseid. See on laialdaselt aktsepteeritud hüpotees, mida toetavad geneetilised andmed.<ref>R. Lichtneckert, H. Reichert. – ''Heredity'', 2005, kd 94, lk 465–477. [https://www.nature.com/articles/6800664 Täistekst.]</ref> ==== Usside närvisüsteem ==== [[Pilt:Earthworm nervous system.png|pisi|Vihmaussi närvisüsteem. Ülal: eesosa külgvaates. All: närvisüsteem pealtvaates]] Mitmetel ussidel (näiteks [[rõngussid]]el) on suhteliselt lihtne peegelsümmeetriline ehitusplaan ja nende närvisüsteem on peegelsümmeetriline. Näiteks [[vihmauslased|vihmauslastel]] on kõhtmine kahekordne närvijuhe, mis kulgeb piki keha. Närvijuhtmed on segmentaalselt ühendatud põikisuunaliste närvidega, moodustades redelitaolise struktuuri. Need ühendused aitavad koordineerida keha vasaku ja parema poole liikumist. Keha eesosas paiknevad paarilised peaganglionid, mis talitlevad lihtsa ajuna. Vihmauslastel puuduvad silmad, kuid neil on valgustundlikud rakud, mis võimaldavad eristada valgust ja pimedust. ==== Lülijalgsete närvisüsteem ==== [[Pilt:Spider internal anatomy-en.svg|pisi|Ämbliku siseehitus; närvisüsteem on tähistatud sinisega]] [[Lülijalgsed|Lülijalgsete]] närvisüsteem koosneb kõhtmisest närvijuhtmest ja sellega seotud [[ganglion]]idest. Närvijuhe koosneb tavaliselt kahest paralleelsest pikisuunalisest juhtmest, mis kulgevad kõhtmisel kehapoolel, ning igas kehasegmendis paikneb tavaliselt ganglionipaar.<ref>R. F. Chapman. Ch. 20: Nervous system. – ''The insects: structure and function'', Cambridge University Press 1998, ISBN 978-0-521-57890-5, lk 533–568.</ref> Mitu ganglioni võivad olla omavahel sulandunud, moodustades suurema närvikeskuse. Peasegmendis paikneb aju, mis on sageli jaotunud kolmeks peamiseks osaks. Selle taga asub söögitorualune ganglion, mis on tekkinud mitme segmendiganglionipaari sulandumisel ning innerveerib suuosi, süljenäärmeid ja mitmeid lihaseid. Koos moodustavad pea- ja kõhtmised ganglionid funktsionaalse terviku, mida võib käsitada ventraalajuna. Paljudel lülijalgsetel on arenenud meeleelundid, sealhulgas [[liitsilm]]ad nägemiseks ning [[tundlad]] haistmiseks ja keemiliseks aistimiseks (sealhulgas [[feromoon]]ide aistimiseks). Nendest elunditest pärinevat teavet töödeldakse ajus. Paljudel [[putukad|putukatel]] paiknevad neuronite [[rakukeha]]d aju perifeerias ega osale otseselt signaalide edastamises, vaid täidavad peamiselt metaboolset funktsiooni. Neuronite jätked ([[akson]]id ja [[dendriit|dendriidid]]) ulatuvad aju sisemusse, kus nad moodustavad tiheda võrgustiku – [[neuropiil]]i, milles toimub peamine närvisignaalide töötlemine.<ref>Chapman, lk 546.</ref> ==== Selgroogsete närvisüsteem ==== [[Pilt:NSDivisionsEstonian3.png|pisi|Selgroogsete närvisüsteemi põhilised alajaotused]] Selgroogsete, sealhulgas inimeste, närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]], seljaaju [[selgrookanal]]is. Kesknärvisüsteemi kaitsevad [[ajukelme]]d – [[aju kõvakest|kõvakest]], [[ämblikuvõrkkest]] ja [[pehmekest]]. Peaaju kaitseb [[kolju]], seljaaju kaitseb [[füüsiline vigastus|füüsiliste vigastuste]] eest [[lüli]]dest koosnev [[selgroog]]. == Närvisüsteemi talitlus == Närvisüsteemis aset leidvad protsessid vastutavad kõigi [[psüühilised protsessid|psüühiliste protsesside]] eest. == Närvisüsteemi areng == Närvisüsteem areneb välja ektodermaalsest lootelehest. == Närvisüsteemi haigused == Häireid närvisüsteemi talitluses võivad põhjustada geneetilised defektid, füüsiline trauma, infektsioonid, vananemisega kaasnevad kõrvalnähud või keemilised mürgid. Neuroloogilisi häireid klassifitseeritakse probleemi anatoomilise regiooni, düsfunktsiooni tüübi ning probleemi põhjuse alusel. Närvisüsteemi häired liigitatakse kesknärvisüsteemi häireteks ja perifeerse närvisüsteemi häireteks. Närvisüsteemi häireid liigitatakse järgmiselt<ref name="DTJxz" />: * Aju ** Aju trauma olenevalt ajusagarast *** [[Otsmikusagar]]a kahjustus *** [[Kiirusagar]]a kahjustus *** [[Oimusagar]]a kahjustus *** [[Kuklasagar]]a kahjustus ** Aju düsfunktsioonid vastavalt tüübile *** [[Afaasia]] (keel) *** [[Düsgraafia]] (kirjutamine) *** [[Düsartria]] (keel) *** [[Apraksia]] (liikumismustrid) *** [[Agnoosia]] (inimeste või objektide identifitseerimine) *** [[Amneesia]] (mälu) * Seljaaju haigused * Perifeersed [[neuropaatia]]d ja muud perifeerse närvisüsteemi haigused * Kraniaalnärvide haigused (nt trigeminaalnärvi neuralgia) * Autonoomse närvisüsteemi haigused (nt [[autonoomne neuropaatia]], [[multisüsteemne atroofia]]) * Ajukoe erutushäired (nt [[epilepsia]]) * Kesk- ja perifeerse närvisüsteemi põhised liikumishäired (nt [[Parkinsoni tõbi]], [[essentsiaalne treemor]], [[amüotroofne lateraalskleroos]], [[Tourette'i sündroom]], [[polüskleroos]] ja mitmed perifeersed neuropaatiad) * Unehäired (nt [[narkolepsia]]) * [[Migreen]]id ja muud peavaluhaigused (nt klasterpeavalu) * Selja- ja kaelavalud * Kesknärvisüsteemi neuropaatia * Neuropsühhiaatrilised haigused (nt [[Hüperaktiivsus tähelepanu puudulikkusega|tähelepanupuudus- ja hüperaktiivsushäire]], [[autism]], Tourette'i sündroom, [[obsessiiv-kompulsiivne häire]]) * Deliirium ja dementsus (nt [[Alzheimeri tõbi]]) * Pearinglus ja vertiigo * Uimasus ja kooma * Peatrauma * [[Insult]] * Närvisüsteemi kasvajad (nt vähk) * [[Polüskleroos]] ja muud demüelineerumishaigused * Pea- ja seljaaju infektsioonid (nt meningiidid) * [[Prioontõbi|Prioontõved]] * Komplekssed regionaalsed valusündroomid ==Uurimislugu== [[Vana-Egiptus]]es, [[Vana-Kreeka]]s ja [[Vana-Rooma]]s tunti närve kui anatoomilisi struktuure ning teati, et need on seotud liikumise ja tundlikkusega. Neid peeti torudeks või juhtmeteks, mida mööda liigub elujõud või aisting.<ref>S. Finger. Ch. 1: The brain in antiquity. – ''Origins of neuroscience: a history of explorations into brain function'', Oxford University Press 2001, ISBN 978-0-19-514694-3.</ref> Närvide ehitust ja talitlust hakati mõistma alles pärast [[mikroskoop|mikroskoobi]] kasutuselevõttu.<ref>Finger, lk 43–50.</ref> Enne 20. sajandi algust valitses [[retikulaarteooria]], mille järgi närvisüsteem ei koosne eraldi [[rakk]]udest, vaid [[närvikiud]] moodustavad katkematu võrgu. [[Santiago Ramón y Cajal]] lükkas selle vaate ümber, kasutades täiustatud mikroskoobitehnikaid, sealhulgas [[Golgi värvimismeetod]]it. Ta näitas, et neuronid (neuroniteks nimetati närvikiude, närvi osi või oletuslikke funktsionaalseid ühikuid) on anatoomiliselt eraldiseisvad rakud, mis ei sulandu üksteisega, vaid suhtlevad omavahel kindlates kontaktkohtades — [[sünaps]]ides. Seda arusaama nimetatakse [[neuroniteooria]]ks. Ramón pälvis 1906. aastal Nobeli auhinna. Tekkis küsimus, kuidas neuronid omavahel suhtlevad. Selgus, et [[sünaptiline signaaliülekanne]] (info liikumine ühelt neuronilt teisele sünapsides) võib toimuda kahel viisil. Elektrilise ülekande puhul on neuronid ühendatud [[aukliidus]]te kaudu, mis ühendavad rakkude [[tsütoplasma]]d otse. Ioonid liiguvad läbi nende kanalite ühest rakust teise ilma keemilise vahenduseta, mistõttu signaal kandub edasi peaaegu hetkeliselt ja paljud neuronid aktiveeruvad üheaegselt. Samas on [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]] vähem paindlikud kui [[keemiline sünaps|keemilised]], sest need ei võimalda signaali tugevust, kiirust, kestust ega edastamise tõenäosust märkimisväärselt reguleerida. Keemilise ülekande puhul vabastab [[presünaptiline neuron]] [[virgatsaine]]t, mis liigub üle [[sünapsipilu]] ja seondub järgmise (postsünaptilise) neuroni [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, käivitades uue signaali. Enamiku loomade närvisüsteemis on enamik sünapse keemilised. Elektrilised sünapsid on harvemad ja esinevad peamiselt seal, kus on tarvis väga kiiret ja sünkroniseeritud signaaliülekannet, näiteks [[hingamine|hingamist]] reguleerivates närvivõrkudes. Keemilise signaaliülekande olemasolu ja mehhanismi tegid kindlaks [[Otto Loewi]] ja [[Henry Hallett Dale]] 1930ndateks. Mõlemad pälvisid 1936. aastal Nobeli auhinna. 1950ndatel kirjeldasid [[Alan Lloyd Hodgkin]], [[Andrew Huxley]] ja [[John Eccles]] neuronite [[elektriline signaaliedastus|elektrilise signaaliedastuse]] põhimehhanismi — [[aktsioonipotentsiaal]]i. Sai selgeks, kuidas neuron elektrilist signaali tekitab ja levitab. Aktsioonipotentsiaal on lühike elektriline impulss, millega neuron mööda aksonit infot edastab. Puhkeseisundis on neuroni [[rakumembraan]]il [[elektriline pinge]] ligikaudu –70 [[millivolt|mV]]. Kui neuron saab piisavalt tugeva stiimuli, avanevad membraanis [[ioonikanal]]id. Seejärel sisenevad rakku [[naatriumioon]]id (Na⁺), mis põhjustavad pinge kiire tõusu, millele järgneb [[kaaliumioon]]ide (K⁺) väljavool, mis taastab algse pinge. See kiire [[depolarisatsioon]]i ja [[repolarisatsioon]]i tsükkel moodustab aktsioonipotentsiaali, mis mööda aksonit lainetaoliselt levib. Hodgkin ja Huxley uurisid seda protsessi [[kalmaar]]i hiigelaksoni näitel, mõõtes ioonide liikumist rakumembraanis ning luues matemaatilise mudeli, mis kirjeldab aktsioonipotentsiaali teket ja levikut ioonikanalite käitumise kaudu. Nad näitasid, et närviimpulsi aluseks on eelkõige naatrium- ja kaaliumioonide kontrollitud liikumine läbi membraani. John Eccles uuris, kuidas aktsioonipotentsiaal sünaptilist ülekannet ja kuidas see käivitab signaaliülekande teises neuronis, sidudes elektrilise signaali ja sünaptilise (eelkõige keemilise) ülekande. 1963. aastal pälvisid Eccles, Hodgkin ja Huxley Nobeli auhinna. 1960ndatel uurisid [[David H. Hubel]] ja [[Torsten Wiesel]] [[nägemine|nägemis]]süsteemi, eeskätt ajukoore nägemispiirkondi, ning näitasid, et sensoorset informatsiooni ei töödelda üksikute neuronite tasandil, vaid neuronite koordineeritud aktiivsusmustrina. Neuronid on funktsionaalselt spetsialiseerunud (eri neuronid reageerivad eri visuaalsetele tunnustele, nagu joonte orientatsioon, servad ja liikumise suund) ja hierarhiliselt organiseeritud: lihtsamad neuronid tuvastavad elementaarseid tunnuseid, kõrgema taseme neuronid integreerivad neid keerukamate kujundite äratundmiseks. Info ei ole lokaliseeritud üksikutes neuronites, vaid jaotub võrgustikus, kus tähendus tekib paljude rakkude koostoimes. See põhimõte osutus üldiseks kogu sensoorse töötluse jaoks. 1981. aastal pälvisid Hubel ja Wiesel Nobeli auhinna. 1980ndatel ja 1990ndatel ühendas [[molekulaarne neuroteadus]] [[geneetika]], [[biokeemia]] ja [[neuroteadus]]e, võimaldades uurida, millised [[valk|valgud]], [[geen]]id ja molekulaarsed protsessid närvisüsteemi talitlust kontrollivad. See võimaldas selgitada käitumise molekulaarseid mehhanisme — näiteks kuidas [[õppimine]] ja [[mälu]] teke sõltuvad sünaptiliste ühenduste tugevuse muutustest, mida vahendavad konkreetsed valgud ja geenid. Eric Kandel näitas seda [[teod|teol]] ''[[Aplysia]]'' ([[aplüüsia]]) ning tõestas, et sama põhimõte kehtib ka keerukamate loomade, sealhulgas inimese puhul. 2000. aastal pälvis ta Nobeli auhinna.<ref>Michael M. Nikoletseas. ''Behavioral and Neural Plasticity'', 2010, ISBN 978-1453789452</ref> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="G6YiI">Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM, 4th ed. (2000). "Ch. 1: The Brain and Behavior". Principles of Neural Science. McGraw-Hill Professional. ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> <ref name="c24zh">Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM, 4th ed. (2000). "Ch. 2: Nerve Cells and Behavior". Principles of Neural Science. McGraw-Hill Professional. ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> <ref name="bAcEj">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/409665/nervous-system Nervous system], vaadatud 17.5.2015</ref> <ref name="EUXSR">Dave K. Jacobs, Nagayasu Nakanishi, David Yuan, Anthony Camara, Scott A. Nichols, Volker Hartenstein. Evolution of sensory structures in basal metazoa. – ''Integr Comp Biol.'', 2007, 47 (5): 712–723. [https://academic.oup.com/icb/article-abstract/47/5/712/608019?redirectedFrom=fulltext&login=false Resümee.]</ref> <ref name="IyTLZ">Ruppert EE, Fox RS, Barnes RD (2004). Invertebrate Zoology (7 ed.). Brooks / Cole. pp. 111–124. ISBN 0-03-025982-7</ref> <ref name="DTJxz">"Merck Manual: Brain, Spinal Cord and Nerve Disorders" http://www.merckmanuals.com/home/brain-spinal-cord-and-nerve-disorders, allikas vaadatud 17.05.2015</ref> }} [[Kategooria:Neurobioloogia]] [[Kategooria:Neuroloogia]] [[Kategooria:Närvisüsteem| ]] 0du0e6tnq62rgyweimzcl0gocx5ald6 7166278 7166098 2026-06-03T07:07:48Z Andres 5 /* Anatoomia */ 7166278 wikitext text/x-wiki [[Fail:Rufus B. Waever.jpg|pisi|[[Philadelphia]] anatoom [[Rufus B. Weaver]] ja 1888. aastal valmistatud ulatuslikult lahkatud inimese närvisüsteemi preparaat. See on tuntud ühe varajase ja erakordselt detailse närvisüsteemi tervikpreparaadina. Selle päritolu on traditsiooniliselt seostatud [[Tuberkuloos|tuberkuloosi]] surnud mustanahalise meditsiinikooli koristajaga [[Harriet Cole]]'iga, kuid see vaidlustatud.<ref name="Kasprak 2023">{{cite web|last=Kasprak|first=Alex|url=https://www.snopes.com/fact-check/human-nervous-system/|title=Does This Picture Show a Fully Dissected Human Nervous System?|website=Snopes|date=8 March 2023|access-date=9 April 2023}}</ref>]] '''Närvisüsteem''' (''systema nervosum'') on [[elundkond]] (või lihtsamatel [[loomad]]el [[närvikude]] või [[närvivõrgustik]]), mis võtab vastu, töötleb ja edastab [[signaal]]e organismi osade vahel ning koordineerib nende põhjal [[organism]]i [[talitlus]]t ([[käitumine|käitumist]] ja [[füsioloogiline protsess|füsioloogilisi protsesse]])<ref name="G6YiI" />. Närvisüsteem võtab vastu signaale [[väliskeskkond|välis-]] ja [[sisekeskkond|sisekeskkonnast]], ühendab eri [[retseptorrakk]]udelt pärinevad signaalid ning suunab signaalid [[efektor]]itele, eeskätt [[lihasrakk]]udele ja [[sekretoorne rakk|sekretoorsetele rakkudele]]. Närvisüsteem seob retseptorite kaudu saadud [[ärritus]]i ja efektorite talitlust ning võimaldab lisaks lihtsamatele reaktsioonidele ka keerukamate käitumuslike ja kognitiivsete protsesside teket mitmes loomarühmas, sealhulgas [[selgroogsed|selgroogsetel]] ja [[peajalgsed|peajalgsetel]]. Närvisüsteem esineb enamikul looma[[hõimkond (bioloogia)|hõimkond]]adel, kuid puudub [[käsnad]]el, [[vilasktomploomad]]el ja tõenäoliselt ka [[plaatloomad]]el. Mõnede lihtsa ehitusega rühmade puhul on närvisüsteemi olemasolu ebaselge. Mõnede rühmade, näiteks [[vööttomploomad]]e puhul on ebaselge närvisüsteemi [[homoloogia]] teiste loomarühmade närvirakkudega. Närvisüsteemi ehitus varieerub hajusatest [[närvivõrk]]udest radiaalsümmeetrilistel loomadel (näiteks [[ainuõõssed]]) tsentraliseeritud süsteemideni [[kahekülgsed|kahekülgsetel]]. Kammloomade närvisüsteemi organisatsioon on erandlik ja selle evolutsiooniline päritolu on vaieldav. Närvikude kujunes varajastel kahekülgsetel tõenäoliselt [[Ediacara]] ajastul umbes 550–600 miljonit aastat tagasi. [[Närvirakk]]ude arv ulatub kümnest vöötomploomadel ja mõnesajast mõnedel rõngussidel kuni sadade miljarditeni ([[inimene|inimesel]] on hinnanguliselt 86 miljardit neuronit, [[aafrika elevant|aafrika elevandil]] 257 miljardit). Enamiku kahekülgsete loomade närvisüsteem on funktsionaalselt eristatav keskseks ja perifeerseks osaks, kuid nende ehitusliku eristatavuse aste ja nimetused võivad olla rühmiti erinevad. Radiaalsümmeetrilistel loomadel esineb hajus närvivõrk, milles tsentraalset osa ei eristata. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] jaguneb närvisüsteem selgelt [[kesknärvisüsteem]]iks ehk tsentraalnärvisüsteemiks ja [[perifeerne närvisüsteem|perifeerseks närvisüsteemiks]] ehk [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st ning on peamine signaalide töötlemise ja ühendamise keskus, millest lähtuvad signaalid organismi osadesse. Perifeerne närvisüsteem koosneb [[närv]]idest ja [[ganglion]]idest, mis paiknevad väljaspool kesknärvisüsteemi ning edastavad signaale kesknärvisüsteemi ja organismi perifeersete struktuuride vahel. Selgroogsetel eristatakse [[kraniaalnärv]]e, mis lähtuvad peaajust, ja [[seljaajunärv]]e, mis lähtuvad seljaajust. Perifeerse närvisüsteemi mõiste on kõige selgemalt defineeritud selgroogsetel; [[selgroogsed|selgrootutel]] võib närvisüsteemi jaotust kirjeldada funktsionaalselt analoogsete kesksete ja perifeersete komponentidena, kuid nende ehituslik organisatsioon varieerub oluliselt rühmiti. Selgroogsete perifeerne närvisüsteem jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]], [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks]] ja [[enteerne närvisüsteem|enteerseks närvisüsteemiks]]. Närvid on aksonite kimbud. Signaali suuna alusel eristatakse [[aferentne närv|aferentseid närve]], mis kannavad signaale perifeeriast kesknärvisüsteemi, ja [[eferentne närv|eferentseid närve]], mis kannavad signaale kesknärvisüsteemist efektororganitesse. Mõned närvid, näiteks [[seljaajunärv]]id, on funktsionaalselt [[seganärv]]id, mis sisaldavad nii aferentseid kui ka eferentseid [[närvikiud|kiude]]. Somaatiline närvisüsteem edastab [[aferentne signaal|aferentseid]] [[sensoorne signaal|sensoorseid signaale]] kesknärvisüsteemi ja [[eferentne signaal|eferentseid]] [[motoorne signaal|motoorseid signaale]] [[skeletilihas]]tesse, [[liiges]]tesse, mõnedesse [[nääre|näärmete]]sse ja muudesse [[efektororgan]]itesse. Inimesel alluvad somaatilised eferentsed signaalid suurel määral tahtlikule kontrollile. Autonoomne närvisüsteem reguleerib [[siseelund]]ite, sealhulgas [[süda]]me, [[silelihas]]te, [[kops]]ude ja [[nääre|näärmete]] talitlust ning toimib inimesel valdavalt [[tahe|tahtest]] sõltumatult. See jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] osaks. Sümpaatiline osa on seotud organismi aktivatsiooniseisundiga ning mobiliseerib organismi ressursse, parasümpaatiline osa on seotud energia säästmise ja taastumisprotsessidega. Enteerne närvisüsteem koordineerib [[seedetrakt]]i [[lokaalne närviregulatsioon|lokaalset närviregulatsiooni]]. Ka enteerne närvisüsteem toimib inimesel tahtest sõltumatult. Kuigi traditsiooniliselt on enteerset närvisüsteemi käsitletud autonoomse närvisüsteemi osana, käsitleb osa autoreid seda eraldi, sest see suudab talitleda pea- ja seljaajust signaale saamata. Närvisüsteemi põhiline funktsionaalne element on [[neuron]] ehk närvirakk, mis genereerib ja juhib [[elektriline signaal|elektrilisi signaale]] mööda [[akson]]it ning edastab need [[sünaps]]ides keemiliste vahendajate ([[neurotransmitter]]ite) kaudu järgmistele rakkudele. Sünaptiline toime võib olla erutav, pidurdav või moduleeriv. Neuronid moodustavad omavahel ühendudes närvivõrgustikke, milles toimub signaalide edastamine ja organismi talitluse reguleerimine. Närvisüsteemi rakulist keskkonda ja neuronite talitlust toetavad [[gliia]]rakud, mis tagavad struktuurse ja metaboolse toe ning osalevad keskkonna [[homöostaas]]i säilitamises. Närvisüsteemi arengut ja talitlust uuritakse [[neuroteadused|neuroteadustes]], sealhulgas [[neurobioloogia]]s, [[neurofüsioloogia]]s ja [[kognitiivne neuroteadus|kognitiivses neuroteaduses]]. Närvisüsteemi häireid uurib [[neuroloogia]]. Närvisüsteemi häireid võivad põhjustada [[pärilikkus]], [[trauma]]d, [[infektsioon]]id, [[autoimmuunsus]] ja [[degeneratsioon (meditsiin)|degeneratsioon]]. ==Nimetus== Närvisüsteem on saanud nime sõnast "närv". [[Närv]]id on silindrilised [[närvikiud]]ude kimbud. Selgroogsetel lähtuvad peaajust ja seljaajust ning hargnevad korduvalt keha eri osadesse. Selgrootute närvid lähtuvad ganglionidest. Närvisüsteem võib olla ka närvivõrk, milles selgelt piiritletud närvid puuduvad, näiteks ainuõõsetel.<ref>Ch. 2: Nerve cells and behavior. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> == Inimese närvisüsteem == [[Pilt:NarvisusteemEK.png|pisi|Inimese närvisüsteemi joonis]] Närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]], seljaaju [[lülisambakanal]]is. Kesknärvisüsteemi kaitsevad [[ajukelme]]d – [[aju kõvakest|kõvakest]], [[ämblikuvõrkkest]] ja [[pehmekest]]. Peaaju kaitseb [[kolju]], seljaaju kaitseb [[füüsiline vigastus|füüsiliste vigastuste]] eest [[lüli]]dest koosnev [[lülisammas]]. [[Piirdenärvisüsteem]]i moodustavad 12 paari [[kraniaalnärvid|kraniaalnärve]] ja 31 paari [[seljaajunärvid|seljaajunärve]]. ===Rakuline ehitus === {{Vaata|Närvikude}} [[Närvikude]] koosneb kahte tüüpi rakkudest: närvirakkudest ehk [[neuron]]itest ja [[gliiarakk]]udest. Närvikude koosneb kahest põhikomponendist: erutuvatest rakkudest ehk närvirakkudest ehk [[neuron]]itest ning neid toetavatest [[gliiarakk]]udest. Neuronite funktsioon on informatsiooni vastuvõtt, töötlemine ja edastamine, gliiarakud tagavad närvikoele struktuurse, metaboolse ja regulatoorse toe. ==== Närvirakud ==== {{Neuroni ehitus|}} Närvisüsteemi talitlust vahendab spetsialiseerunud [[rakutüüp]] — [[neuron]] ehk närvirakk. Neuroneid saab teistest rakkudest eristada mitmel viisil, kuid nende keskne omadus on võime suhelda teiste rakkudega [[sünaps]]ides — spetsialiseerunud ühenduskohtades, mis võimaldavad signaalide kiiret edastamist kas elektriliselt või keemiliselt.<ref>Ch. 2: Nerve cells and behavior. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Neuron on erutuv rakk, mille ülesanne on genereerida ja juhtida [[elektrokeemiline signaal|elektrokeemilisi signaale]]. Tüüpilisel neuronil eristatakse nelja peamist morfoloogilist ja funktsionaalset osa: #[[rakukeha]] ehk sooma, mis sisaldab [[rakutuum]]a ja enamikku [[organell]]e; see on raku metaboolne keskus, kus toimub [[geeniekspressioon]] ja valkude süntees ning energiavahetus [[mitokonder|mitokondrites]]; #[[Dendriit|dendriidid]], hargnevad jätked, mis võtavad vastu sünaptilist sisendit teistelt rakkudelt ning suunavad selle rakukehale; #[[akson]], tavaliselt üks pikk tsütoplasmaatiline jätke, mis juhib [[aktsioonipotentsiaal]]e rakukehast eemale presünaptiliste struktuurideni; akson võib ulatuda organismi kaugematesse piirkondadesse ja moodustada suure hulga sünaptilisi kontakte;<ref>Ch. 4: The cytology of neurons". – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> aksonid kulgevad sageli kimpudena, mida nimetatakse [[närv]]ideks; #[[presünaptiline terminal|presünaptilised terminalid]], aksoni lõpposad, kus elektriline signaal muundatakse keemiliseks; aktsioonipotentsiaali saabumisel vabanevad sünaptilistest vesiikulitest [[virgatsaine]]d sünapsipilusse. [[Sünaps]] on spetsialiseerunud kontaktstruktuur, mille kaudu neuronid edastavad informatsiooni. [[Keemiline sünaps|Keemilises sünapsis]] vabastab [[presünaptiline neuron]] virgatsaine, mis [[difusioon|difundeerub]] üle [[sünapsipilu]] ja seondub [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, muutes selle [[membraanipotentsiaal]]i. [[Elektriline sünaps|Elektrilises sünapsis]] kandub signaal otse ühelt rakult teisele [[aukliidus]]te kaudu, võimaldades kiiret ja sünkroniseeritud ülekannet. Neuronid moodustavad omavahel ühendudes [[närvivõrgustik]]ke, milles informatsioon kodeeritakse ja töödeldakse elektrokeemiliste signaalide mustritena. Närvisüsteem reguleerib teiste [[kude]]de (näiteks [[lihaskude|lihaskoe]] ja [[sisenõrenäärmed|sisenõrenäärmete]]) talitlust virgatsainete, [[neuromodulaator]]ite, [[troofiline faktor|troofiliste faktorite]] ja [[neurohormoonid]]e vahendusel. Närvisüsteemis esineb sadu eri tüüpi neuroneid, mis erinevad nii morfoloogia kui ka talitluse poolest.<ref>Ch. 4: The cytology of neurons". – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Nende hulka kuuluvad näiteks [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]], mis teisendavad füüsikalisi või keemilisi stiimuleid (näiteks [[valgus]] ja [[heli]]) [[närvisignaal]]ideks, ja [[motoorne neuron|motoorsed neuronid]], mis vahendavad närvisignaale [[efektorrakk]]udele, nagu [[lihasrakk|lihasrakud]] ja [[näärmerakk|näärmerakud]]. Ajus saavad [[vaheneuron]]id valdava osa oma sisendist teistelt neuronitelt ning edastavad väljundi samuti teistele neuronitele, võimaldades keerukat informatsioonitöötlust.<ref>Ch. 2: Nerve cells and behavior. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> ==== Gliiarakud ==== [[Gliiarakk|Gliiarakud]] (vanakreeka sõnast tähendusega 'liim') on toetavad mitte-närvirakud, mis täidavad närvisüsteemis mitmesuguseid funktsioone: neuronite struktuurne toetamine ja positsioneerimine, toitainetega varustamine, rakuvälise ioonkeskkonna reguleerimine, elektriline isoleerimine, [[immuunkaitse]] ([[patogeen]]ide hävitamine ja [[rakujäänus]]te eemaldamine), [[müeliin]]i moodustamine ning arengus aksonite suunamine sihtmärkideni.<ref>Allen N.J., Barres B.A. Neuroscience: Glia - more than just brain glue. – ''Nature'', 2009, 457 (7230): 675–677.</ref> Ajus on gliiarakkude koguarv ligikaudu sama suurusjärku kui neuronite arv (umbes 1 : 1), kuigi see suhe varieerub oluliselt aju eri piirkondades.<ref>Azevedo F.A., Carvalho L.R., Grinberg L.T. Equal numbers of neuronal and nonneuronal cells make the human brain an isometrically scaled-up primate brain. – ''J. Comp. Neurol.'', 2009, 513 (5): 532–541. [https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/cne.21974 Resümee.]</ref> Kesknärvisüsteemis eristatakse kolme peamist gliiarakkude tüüpi: *[[astrotsüüt|astrotsüüdid]] – reguleerivad rakuvälist ioonkoostist, osalevad virgatsainete eemaldamises sünapsist, varustavad neuroneid toitainetega ja moodustavad osa [[vere-aju barjäär]]ist; vigastuste korral osalevad glioosi ehk [[armkude|armkoe]] moodustamises; *[[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] – moodustavad kesknärvisüsteemis [[müeliinkest]]a, mis isoleerib aksonit ja suurendab aktsioonipotentsiaali levikiirust (soodustades [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]]); *[[mikrogliia]]rakud – kesknärvisüsteemi residentaalsed immuunrakud, mis toimivad [[makrofaag]]idena ja osalevad [[fagotsütoos]]is ning [[põletikureaktsioon]]ides. Piirdenärvisüsteemis täidavad analoogset müeliniseerivat funktsiooni [[Schwanni rakud]], mis ümbritsevad üksikuid aksonisegmente müeliinkihiga. ===Anatoomia=== [[Pilt:Visible Human head slice.jpg|pisipilt|pisu|Naise pea horisontaalne läbilõige, millel on näha nahk, kolju ning aju [[hallaine]] (pruun sellel pildil) ja taustal [[valgeaine]]]] Närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks.<ref>Ch. 17: The anatomical organization of the central nervous system. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]] ja seljaaju [[lülisambakanal]]is.<ref>Ch. 17: The anatomical organization of the central nervous system. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Närvisüsteemi ümbritsevad ja kaitsevad [[ajukelmed]] — kolm kelmekihti ([[peaaju-kõvakest]], [[ämblikuvõrkkest]] ja [[pehmekest]]). Peaaju kaitseb lisaks [[kolju]] ja seljaaju [[lülisammas]]. Piirdenärvisüsteem on need närvisüsteemi struktuurid, mis ei paikne kesknärvisüsteemis.<ref>Susan Standring (peatoimetaja). ''Gray's Anatomy'', 39. trükk Elsevier Churchill Livingstone 2005, lk 233–234. ISBN 978-0-443-07168-3</ref> Enamikku aksonikimpudest, mida nimetatakse [[närv]]ideks, peetakse piirdenärvisüsteemi osaks, isegi kui nende neuronite rakukehad paiknevad peaajus või seljaajus. Piirdenärvisüsteem jaguneb somaatiliseks ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks]] ehk siseelundite osaks. Somaatiline osa koosneb naha, liigeste ja lihaste närvidest. Somaatiliste sensoorsete neuronite rakukehad paiknevad seljaaju [[dorsaaljuur]]e ganglionides. Siseelundite osa sisaldab neuroneid, mis innerveerivad siseelundeid, veresooni ja näärmeid, ning jaguneb omakorda [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks närvisüsteemiks]]. Mõned autorid arvavad piirdenärvisüsteemi hulka ka sensoorsed neuronid, mille rakukehad paiknevad väljaspool kesknärvisüsteemi, kuid selles ei olda üksmeelel.<ref>Hubbard JI. ''The peripheral nervous system'', Plenum Press 1974, ISBN 978-0-306-30764-5, lk vii.</ref> Närvisüsteemi saab jagada ka [[hallaine]]ks ja [[valgeaine]]ks.<ref>Purves D, Augustine GJ, Fitzpatrick D, Hall WC, LaMantia AS, McNamara JO, White LE. ''Neuroscience'', 4. trükk, Sinauer Associates 2008, lk 15–16.</ref> Hallaine, mis on hall ainult konserveeritud koes, kuid elusas koes roosakas või helepruun, sisaldab suure osa neuronite rakukehi. Valgeaine koosneb peamiselt [[müeliin]]iga kaetud aksonitest ning saab oma värvuse müeliinilt. See moodustab suure osa peaaju ja seljaaju sisemusest ning närvidest. Hallainet leidub peaajus ja seljaajus nii pinnal (koores) kui ka sügavamates tuumades. Anatoomilise konventsiooni järgi nimetatakse neuronite kogumeid kesknärvisüsteemis tuumadeks, piirdenärvisüsteemis aga ganglionideks. On siiski erandeid, näiteks eesaju struktuurid, mida nimetatakse [[basaalganglion]]ideks.<ref>Afifi AK. Basal ganglia: functional anatomy and physiology. Part 1. – ''J. Child Neurol.'', 1994, 9 (3): 249–260.</ref> ==Võrdlev anatoomia ja evolutsioon== Närvisüsteem esineb enamikul loomadel, kuid selle keerukus varieerub suuresti. Närvisüsteem võib koosneda vaid mõnesajast närvirakust (näiteks [[ümarussid]]el), kuid inimestel ulatub neuronite arv hinnanguliselt 86 miljardini ja aafrika elevandil hinnanguliselt 257 miljardini. Närvisüsteem puudub vaid mõnel lihtsa kehaplaaniga loomahõimkonnal, näiteks [[käsnad]]el, [[plaatloomad]]el ja [[vilasktomploomad]]el. Lihtsaim närvisüsteemi vorm on difuusne närvivõrk, mis esineb radiaalsümmeetriaga loomadel, nagu [[kammloomad]] ja [[ainuõõssed]]. Enamikul teistel loomadel on närvisüsteem tsentraliseeritum, st neuronid moodustavad keskseid struktuure (nt aju) ja pikisuunalisi närvijuhtmeid, millest lähtuvad närviteed.<ref name="bAcEj" /> Närvikude tekkis evolutsiooni käigus tõenäoliselt [[Ediacara]] aegkonna lõpus umbes 550–600 miljonit aastat tagasi. ===Neuronite eellased käsnadel=== [[Käsnad]] on loomade evolutsiooni varajane haru. Neil puuduvad sünaptiliselt ühendatud närvirakud ning seega ka närvisüsteem. Siiski on nende [[genoom]]is palju [[geen]]e, mille [[homoloog]]id teistel loomadel osalevad sünaptilises [[Signaaliülekanne|signaaliülekandes]] ja neuronite talitluses. See näitab, et mitmed närvisüsteemi molekulaarsed komponendid kujunesid välja enne päris neuronite ja sünapside evolutsiooni. Käsnade rakkudest on leitud valkude kompleksid, mis sarnanevad [[postsünaptiline tihedus|postsünaptilise tihedusega]] – struktuuriga, mis kõrgematel loomadel osaleb sünaptilises signaalitöötluses.<ref>Onur Sakarya, Kathryn A. Armstrong, Maja Adamska, Marcin Adamski, I-Fan Wang, Bruce Tidor, Bernard M. Degnan, Todd H. Oakley, Kenneth S. Kosik. A post-synaptic scaffold at the origin of the animal kingdom. – PLoS ONE, 2007, 2 (6): e506. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC1876816/ Täistekst.]</ref> Nende komplekside funktsioon käsnadel ei ole täielikult selge. Neid on tõlgendatud kui võimalikke neuronite evolutsioonilisi eellasi molekulaarsel tasandil. Hoolimata sünaptilise signaaliülekande puudumisest toimub käsnadel rakkudevaheline kommunikatsioon [[kaltsiumisõltuv signaalilaine|kaltsiumisõltuvate signaalilainete]] ja teiste keemiliste mehhanismide vahendusel. Need süsteemid võimaldavad koordineerida lihtsamaid füsioloogilisi reaktsioone, näiteks keha kokkutõmbumist. võivad esindada varajasi koordinatsioonimehhanisme, millest hiljem evolutsioonis arenesid välja närvisüsteemid.<ref name="EUXSR" /> === Radiaalsümmeetriaga loomade närvisüsteem === Radiaalsümmeetriaga loomadel, eeskätt [[ainuõõssed|ainuõõssetel]] ja [[kammloomad]]el, esineb hajus närvivõrk, mitte tsentraliseeritud närvisüsteem.<ref>Ruppert E.E., Fox R.S., Barnes R.D. ''Invertebrate Zoology'', 7. trükk, Brooks / Cole 2004, ISBN 0-03-025982-7, lk 111–124.</ref> See on närvisüsteemi lihtsaim vorm. Närvivõrk on tavaliselt jaotunud üle kogu keha, kuigi mõnel juhul võib esineda lokaalseid koondumisi, näiteks suu piirkonnas. Närvivõrgustik koosneb [[sensoorne neuron|sensoorsetest neuronitest]], mis reageerivad keemilistele, mehaanilistele ja valgusärritajatele, [[motoorne neuron|motoorsetest neuronitest]], mis juhivad kehaseina lihasrakkude kokkutõmbeid, ning [[vaheneuron]]itest, mis edastavad ja integreerivad sensoorset informatsiooni ning edastavad signaale motoorsete neuronite rühmadele. Mõnel juhul võivad neuronid koonduda ganglionilaadsetesse struktuuridesse, kuid selget kesknärvisüsteemi ei kujune.<ref name="IyTLZ" /> Radiaalsümmeetriaga loomadel on närvisüsteemi areng vähem struktureeritud kui [[kahekülgsed|kahekülgsetel]]. Nende närvisüsteem areneb peamiselt [[ektoderm]]ist ning neil puudub väljendunud [[tsefaliseerumine]], mistõttu jääb närvisüsteem difuusseks. Ainuõõssetel toimub [[embrüonaalne areng]] kahe [[looteleht|lootelehe]] – [[endoderm]]i ja ektodermi – baasil, kusjuures neuronid diferentseeruvad osast ektodermaalsetest eellasrakkudest.<ref>Sanes DH, Reh TA, Harris WA. ''Development of the nervous system'', Academic Press 2006, ISBN 978-0-12-618621-5, lk 3–4.</ref> Kammloomade närvisüsteem erineb mitmes olulises aspektis ainuõõssete omast ning on tänapäeva teaduses tõlgendatud võimaliku sõltumatu evolutsioonilise tekkega süsteemina. Nende genoomis puuduvad mitmed klassikalised sünaptilised valgud ja neurotransmitterisüsteemid, mis on iseloomulikud teistele loomadele, samas kui esineb ainulaadseid molekulaarseid mehhanisme. Sellepärast on pakutud, et neuronilaadsed rakud ja närvivõrgud võisid kammloomadel kujuneda välja teistest loomarühmadest sõltumatult. Sel juhul oleks närvisüsteem evolutsioonis mitu korda tekkinud. === Kahekülgsete närvisüsteem === [[Pilt:Bilaterian-plan.svg|pisi|Bilateraalse sümmeetriaga looma närvisüsteem; sellel on segmenteeritud närvijuhe, mille igas segmendis on ganglion ja mille eesosas paikneb "aju"]] Enamik tänapäeval elavaid loomi on [[kahekülgsed]]. Kahekülgsetele on iseloomulik keha vasaku ja parema poole ligikaudne [[peegelsümmeetria]]. Kõik kahekülgsed põlvnevad tõenäoliselt ühisest ussilaadsest esivanemast, kes elas [[Ediacara]] aja umbes 550–600 miljonit aastat tagasi.<ref> Guillaume Balavoine, André Adoutte. The segmented Urbilateria: A testable scenario. – ''Integrative and Comparative Biology'', 2003, 43 (1): 137–147.</ref>J<ref>Javier Ortega-Hernandez.[https://theconversation.com/our-500-million-year-old-nervous-system-fossil-shines-a-light-on-animal-evolution-55460 Our 500 million-year-old nervous system fossil shines a light on animal evolution], theconversation.com, 29.2.2026.</ref> Kahekülgsetele on tüüpiline kehaehitus, kus [[seedekulgla]] kulgeb [[suu]]st pärakuni ja närvisüsteem sisaldab pikisuunalist segmentaalset närvijuhet, mille igas segmendis on ganglion. Keha eesosas on närvisüsteem koondunud, moodustades suurema ganglioni ehk aju, mis areneb embrüonaalselt [[neuraaltoru]] eesosast ning diferentseerub [[eesaju]]ks, [[keskaju]]ks ja [[tagaaju]]ks.<ref>Alain Ghysen. The origin and evolution of the nervous system. – ''Int. J. Dev. Biol.'', 2003, 47 (7–8): 555–562. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/14756331/ Resümee]</ref> [[Seljaaju]] on jaotunud segmentideks. Igast segmendist saavad alguse sensoorsed ja motoorsed närvid, mis innerveerivad kindlaid kehapiirkondi ja lihaseid. Jäsemetes on [[innervatsioon]]imuster keerukas, kuid [[kehatüvi|kehatüvel]] moodustab see suhteliselt korrapärased ribad ([[dermatoom]]id). Kahekülgsed jaotatakse varajase embrüonaalse arengu põhjal kaheks suureks rühmaks: [[esmassuused|esmassuusteks]] ja [[teissuused|teissuusteks]].<ref>Douglas H. Erwin, and Eric H. Davidson. The last common bilaterian ancestor. – ''Development'', 2002, 129 (13): 3021–3032. [https://web.archive.org/web/20080930033642/http://dev.biologists.org/cgi/content/full/129/13/3021 Täistekst.]</ref> Teissuuste hulka kuuluvad [[selgroogsed]], [[okasnahksed]], [[ürgkeelikloomad]] ja [[ksenoturbelliidid]].<ref>Sarah J. Bourlat, Thorhildur Juliusdottir, Christopher J. Lowe, Robert Freeman, Jochanan Aronowicz, Mark Kirschner, Eric S. Lander, Michael Thorndyke, Hiroaki Nakano, Andrea B. Kohn, Andreas Heyland, Leonid L. Moroz, Richard R. Copley, Maximilian J. Telford. Deuterostome phylogeny reveals monophyletic chordates and the new phylum Xenoturbellida. – ''Nature'', 2006, 444, lk 85–88. [nature.com/articles/nature05241 Resümee.]</ref> Esmassuused, mitmekesisem rühm, hõlmavad lülijalgseid, [[limused|limuseid]] ja mitmesuguseid ussilaadseid loomi. Nende rühmade vahel on oluline erinevus nii närvisüsteemi paiknemises kui ka arengugeenide ekspresseerumises: esmassuustel paikneb peamine närvijuhe keha kõhtmisel küljel, teissuustel aga selgmisel küljel ning geen või struktuur, mis ühel rühmal ekspresseerub või paikneb selgmisel küljel, ekspresseerub või paikneb teisel rühmal kõhtmisel küljel, ja ümberpöördult. Selle põhjal on pakutud, et esmassuuste ja teissuuste kehaplaan on evolutsiooniliselt teineteise suhtes "ümber pööratud". Selle hüpoteesi sõnastas esimesena 1822. aastal [[Étienne Geoffroy Saint-Hilaire]], võrreldes putukaid ja selgroogseid. See on laialdaselt aktsepteeritud hüpotees, mida toetavad geneetilised andmed.<ref>R. Lichtneckert, H. Reichert. – ''Heredity'', 2005, kd 94, lk 465–477. [https://www.nature.com/articles/6800664 Täistekst.]</ref> ==== Usside närvisüsteem ==== [[Pilt:Earthworm nervous system.png|pisi|Vihmaussi närvisüsteem. Ülal: eesosa külgvaates. All: närvisüsteem pealtvaates]] Mitmetel ussidel (näiteks [[rõngussid]]el) on suhteliselt lihtne peegelsümmeetriline ehitusplaan ja nende närvisüsteem on peegelsümmeetriline. Näiteks [[vihmauslased|vihmauslastel]] on kõhtmine kahekordne närvijuhe, mis kulgeb piki keha. Närvijuhtmed on segmentaalselt ühendatud põikisuunaliste närvidega, moodustades redelitaolise struktuuri. Need ühendused aitavad koordineerida keha vasaku ja parema poole liikumist. Keha eesosas paiknevad paarilised peaganglionid, mis talitlevad lihtsa ajuna. Vihmauslastel puuduvad silmad, kuid neil on valgustundlikud rakud, mis võimaldavad eristada valgust ja pimedust. ==== Lülijalgsete närvisüsteem ==== [[Pilt:Spider internal anatomy-en.svg|pisi|Ämbliku siseehitus; närvisüsteem on tähistatud sinisega]] [[Lülijalgsed|Lülijalgsete]] närvisüsteem koosneb kõhtmisest närvijuhtmest ja sellega seotud [[ganglion]]idest. Närvijuhe koosneb tavaliselt kahest paralleelsest pikisuunalisest juhtmest, mis kulgevad kõhtmisel kehapoolel, ning igas kehasegmendis paikneb tavaliselt ganglionipaar.<ref>R. F. Chapman. Ch. 20: Nervous system. – ''The insects: structure and function'', Cambridge University Press 1998, ISBN 978-0-521-57890-5, lk 533–568.</ref> Mitu ganglioni võivad olla omavahel sulandunud, moodustades suurema närvikeskuse. Peasegmendis paikneb aju, mis on sageli jaotunud kolmeks peamiseks osaks. Selle taga asub söögitorualune ganglion, mis on tekkinud mitme segmendiganglionipaari sulandumisel ning innerveerib suuosi, süljenäärmeid ja mitmeid lihaseid. Koos moodustavad pea- ja kõhtmised ganglionid funktsionaalse terviku, mida võib käsitada ventraalajuna. Paljudel lülijalgsetel on arenenud meeleelundid, sealhulgas [[liitsilm]]ad nägemiseks ning [[tundlad]] haistmiseks ja keemiliseks aistimiseks (sealhulgas [[feromoon]]ide aistimiseks). Nendest elunditest pärinevat teavet töödeldakse ajus. Paljudel [[putukad|putukatel]] paiknevad neuronite [[rakukeha]]d aju perifeerias ega osale otseselt signaalide edastamises, vaid täidavad peamiselt metaboolset funktsiooni. Neuronite jätked ([[akson]]id ja [[dendriit|dendriidid]]) ulatuvad aju sisemusse, kus nad moodustavad tiheda võrgustiku – [[neuropiil]]i, milles toimub peamine närvisignaalide töötlemine.<ref>Chapman, lk 546.</ref> ==== Selgroogsete närvisüsteem ==== [[Pilt:NSDivisionsEstonian3.png|pisi|Selgroogsete närvisüsteemi põhilised alajaotused]] Selgroogsete, sealhulgas inimeste, närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]], seljaaju [[selgrookanal]]is. Kesknärvisüsteemi kaitsevad [[ajukelme]]d – [[aju kõvakest|kõvakest]], [[ämblikuvõrkkest]] ja [[pehmekest]]. Peaaju kaitseb [[kolju]], seljaaju kaitseb [[füüsiline vigastus|füüsiliste vigastuste]] eest [[lüli]]dest koosnev [[selgroog]]. == Närvisüsteemi talitlus == Närvisüsteemis aset leidvad protsessid vastutavad kõigi [[psüühilised protsessid|psüühiliste protsesside]] eest. == Närvisüsteemi areng == Närvisüsteem areneb välja ektodermaalsest lootelehest. == Närvisüsteemi haigused == Häireid närvisüsteemi talitluses võivad põhjustada geneetilised defektid, füüsiline trauma, infektsioonid, vananemisega kaasnevad kõrvalnähud või keemilised mürgid. Neuroloogilisi häireid klassifitseeritakse probleemi anatoomilise regiooni, düsfunktsiooni tüübi ning probleemi põhjuse alusel. Närvisüsteemi häired liigitatakse kesknärvisüsteemi häireteks ja perifeerse närvisüsteemi häireteks. Närvisüsteemi häireid liigitatakse järgmiselt<ref name="DTJxz" />: * Aju ** Aju trauma olenevalt ajusagarast *** [[Otsmikusagar]]a kahjustus *** [[Kiirusagar]]a kahjustus *** [[Oimusagar]]a kahjustus *** [[Kuklasagar]]a kahjustus ** Aju düsfunktsioonid vastavalt tüübile *** [[Afaasia]] (keel) *** [[Düsgraafia]] (kirjutamine) *** [[Düsartria]] (keel) *** [[Apraksia]] (liikumismustrid) *** [[Agnoosia]] (inimeste või objektide identifitseerimine) *** [[Amneesia]] (mälu) * Seljaaju haigused * Perifeersed [[neuropaatia]]d ja muud perifeerse närvisüsteemi haigused * Kraniaalnärvide haigused (nt trigeminaalnärvi neuralgia) * Autonoomse närvisüsteemi haigused (nt [[autonoomne neuropaatia]], [[multisüsteemne atroofia]]) * Ajukoe erutushäired (nt [[epilepsia]]) * Kesk- ja perifeerse närvisüsteemi põhised liikumishäired (nt [[Parkinsoni tõbi]], [[essentsiaalne treemor]], [[amüotroofne lateraalskleroos]], [[Tourette'i sündroom]], [[polüskleroos]] ja mitmed perifeersed neuropaatiad) * Unehäired (nt [[narkolepsia]]) * [[Migreen]]id ja muud peavaluhaigused (nt klasterpeavalu) * Selja- ja kaelavalud * Kesknärvisüsteemi neuropaatia * Neuropsühhiaatrilised haigused (nt [[Hüperaktiivsus tähelepanu puudulikkusega|tähelepanupuudus- ja hüperaktiivsushäire]], [[autism]], Tourette'i sündroom, [[obsessiiv-kompulsiivne häire]]) * Deliirium ja dementsus (nt [[Alzheimeri tõbi]]) * Pearinglus ja vertiigo * Uimasus ja kooma * Peatrauma * [[Insult]] * Närvisüsteemi kasvajad (nt vähk) * [[Polüskleroos]] ja muud demüelineerumishaigused * Pea- ja seljaaju infektsioonid (nt meningiidid) * [[Prioontõbi|Prioontõved]] * Komplekssed regionaalsed valusündroomid ==Uurimislugu== [[Vana-Egiptus]]es, [[Vana-Kreeka]]s ja [[Vana-Rooma]]s tunti närve kui anatoomilisi struktuure ning teati, et need on seotud liikumise ja tundlikkusega. Neid peeti torudeks või juhtmeteks, mida mööda liigub elujõud või aisting.<ref>S. Finger. Ch. 1: The brain in antiquity. – ''Origins of neuroscience: a history of explorations into brain function'', Oxford University Press 2001, ISBN 978-0-19-514694-3.</ref> Närvide ehitust ja talitlust hakati mõistma alles pärast [[mikroskoop|mikroskoobi]] kasutuselevõttu.<ref>Finger, lk 43–50.</ref> Enne 20. sajandi algust valitses [[retikulaarteooria]], mille järgi närvisüsteem ei koosne eraldi [[rakk]]udest, vaid [[närvikiud]] moodustavad katkematu võrgu. [[Santiago Ramón y Cajal]] lükkas selle vaate ümber, kasutades täiustatud mikroskoobitehnikaid, sealhulgas [[Golgi värvimismeetod]]it. Ta näitas, et neuronid (neuroniteks nimetati närvikiude, närvi osi või oletuslikke funktsionaalseid ühikuid) on anatoomiliselt eraldiseisvad rakud, mis ei sulandu üksteisega, vaid suhtlevad omavahel kindlates kontaktkohtades — [[sünaps]]ides. Seda arusaama nimetatakse [[neuroniteooria]]ks. Ramón pälvis 1906. aastal Nobeli auhinna. Tekkis küsimus, kuidas neuronid omavahel suhtlevad. Selgus, et [[sünaptiline signaaliülekanne]] (info liikumine ühelt neuronilt teisele sünapsides) võib toimuda kahel viisil. Elektrilise ülekande puhul on neuronid ühendatud [[aukliidus]]te kaudu, mis ühendavad rakkude [[tsütoplasma]]d otse. Ioonid liiguvad läbi nende kanalite ühest rakust teise ilma keemilise vahenduseta, mistõttu signaal kandub edasi peaaegu hetkeliselt ja paljud neuronid aktiveeruvad üheaegselt. Samas on [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]] vähem paindlikud kui [[keemiline sünaps|keemilised]], sest need ei võimalda signaali tugevust, kiirust, kestust ega edastamise tõenäosust märkimisväärselt reguleerida. Keemilise ülekande puhul vabastab [[presünaptiline neuron]] [[virgatsaine]]t, mis liigub üle [[sünapsipilu]] ja seondub järgmise (postsünaptilise) neuroni [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, käivitades uue signaali. Enamiku loomade närvisüsteemis on enamik sünapse keemilised. Elektrilised sünapsid on harvemad ja esinevad peamiselt seal, kus on tarvis väga kiiret ja sünkroniseeritud signaaliülekannet, näiteks [[hingamine|hingamist]] reguleerivates närvivõrkudes. Keemilise signaaliülekande olemasolu ja mehhanismi tegid kindlaks [[Otto Loewi]] ja [[Henry Hallett Dale]] 1930ndateks. Mõlemad pälvisid 1936. aastal Nobeli auhinna. 1950ndatel kirjeldasid [[Alan Lloyd Hodgkin]], [[Andrew Huxley]] ja [[John Eccles]] neuronite [[elektriline signaaliedastus|elektrilise signaaliedastuse]] põhimehhanismi — [[aktsioonipotentsiaal]]i. Sai selgeks, kuidas neuron elektrilist signaali tekitab ja levitab. Aktsioonipotentsiaal on lühike elektriline impulss, millega neuron mööda aksonit infot edastab. Puhkeseisundis on neuroni [[rakumembraan]]il [[elektriline pinge]] ligikaudu –70 [[millivolt|mV]]. Kui neuron saab piisavalt tugeva stiimuli, avanevad membraanis [[ioonikanal]]id. Seejärel sisenevad rakku [[naatriumioon]]id (Na⁺), mis põhjustavad pinge kiire tõusu, millele järgneb [[kaaliumioon]]ide (K⁺) väljavool, mis taastab algse pinge. See kiire [[depolarisatsioon]]i ja [[repolarisatsioon]]i tsükkel moodustab aktsioonipotentsiaali, mis mööda aksonit lainetaoliselt levib. Hodgkin ja Huxley uurisid seda protsessi [[kalmaar]]i hiigelaksoni näitel, mõõtes ioonide liikumist rakumembraanis ning luues matemaatilise mudeli, mis kirjeldab aktsioonipotentsiaali teket ja levikut ioonikanalite käitumise kaudu. Nad näitasid, et närviimpulsi aluseks on eelkõige naatrium- ja kaaliumioonide kontrollitud liikumine läbi membraani. John Eccles uuris, kuidas aktsioonipotentsiaal sünaptilist ülekannet ja kuidas see käivitab signaaliülekande teises neuronis, sidudes elektrilise signaali ja sünaptilise (eelkõige keemilise) ülekande. 1963. aastal pälvisid Eccles, Hodgkin ja Huxley Nobeli auhinna. 1960ndatel uurisid [[David H. Hubel]] ja [[Torsten Wiesel]] [[nägemine|nägemis]]süsteemi, eeskätt ajukoore nägemispiirkondi, ning näitasid, et sensoorset informatsiooni ei töödelda üksikute neuronite tasandil, vaid neuronite koordineeritud aktiivsusmustrina. Neuronid on funktsionaalselt spetsialiseerunud (eri neuronid reageerivad eri visuaalsetele tunnustele, nagu joonte orientatsioon, servad ja liikumise suund) ja hierarhiliselt organiseeritud: lihtsamad neuronid tuvastavad elementaarseid tunnuseid, kõrgema taseme neuronid integreerivad neid keerukamate kujundite äratundmiseks. Info ei ole lokaliseeritud üksikutes neuronites, vaid jaotub võrgustikus, kus tähendus tekib paljude rakkude koostoimes. See põhimõte osutus üldiseks kogu sensoorse töötluse jaoks. 1981. aastal pälvisid Hubel ja Wiesel Nobeli auhinna. 1980ndatel ja 1990ndatel ühendas [[molekulaarne neuroteadus]] [[geneetika]], [[biokeemia]] ja [[neuroteadus]]e, võimaldades uurida, millised [[valk|valgud]], [[geen]]id ja molekulaarsed protsessid närvisüsteemi talitlust kontrollivad. See võimaldas selgitada käitumise molekulaarseid mehhanisme — näiteks kuidas [[õppimine]] ja [[mälu]] teke sõltuvad sünaptiliste ühenduste tugevuse muutustest, mida vahendavad konkreetsed valgud ja geenid. Eric Kandel näitas seda [[teod|teol]] ''[[Aplysia]]'' ([[aplüüsia]]) ning tõestas, et sama põhimõte kehtib ka keerukamate loomade, sealhulgas inimese puhul. 2000. aastal pälvis ta Nobeli auhinna.<ref>Michael M. Nikoletseas. ''Behavioral and Neural Plasticity'', 2010, ISBN 978-1453789452</ref> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="G6YiI">Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM, 4th ed. (2000). "Ch. 1: The Brain and Behavior". Principles of Neural Science. McGraw-Hill Professional. ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> <ref name="c24zh">Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM, 4th ed. (2000). "Ch. 2: Nerve Cells and Behavior". Principles of Neural Science. McGraw-Hill Professional. ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> <ref name="bAcEj">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/409665/nervous-system Nervous system], vaadatud 17.5.2015</ref> <ref name="EUXSR">Dave K. Jacobs, Nagayasu Nakanishi, David Yuan, Anthony Camara, Scott A. Nichols, Volker Hartenstein. Evolution of sensory structures in basal metazoa. – ''Integr Comp Biol.'', 2007, 47 (5): 712–723. [https://academic.oup.com/icb/article-abstract/47/5/712/608019?redirectedFrom=fulltext&login=false Resümee.]</ref> <ref name="IyTLZ">Ruppert EE, Fox RS, Barnes RD (2004). Invertebrate Zoology (7 ed.). Brooks / Cole. pp. 111–124. ISBN 0-03-025982-7</ref> <ref name="DTJxz">"Merck Manual: Brain, Spinal Cord and Nerve Disorders" http://www.merckmanuals.com/home/brain-spinal-cord-and-nerve-disorders, allikas vaadatud 17.05.2015</ref> }} [[Kategooria:Neurobioloogia]] [[Kategooria:Neuroloogia]] [[Kategooria:Närvisüsteem| ]] ne8mbxmp4753rz4iditip31xqseogsk 7166281 7166278 2026-06-03T07:14:40Z Andres 5 /* Inimese närvisüsteem */ 7166281 wikitext text/x-wiki [[Fail:Rufus B. Waever.jpg|pisi|[[Philadelphia]] anatoom [[Rufus B. Weaver]] ja 1888. aastal valmistatud ulatuslikult lahkatud inimese närvisüsteemi preparaat. See on tuntud ühe varajase ja erakordselt detailse närvisüsteemi tervikpreparaadina. Selle päritolu on traditsiooniliselt seostatud [[Tuberkuloos|tuberkuloosi]] surnud mustanahalise meditsiinikooli koristajaga [[Harriet Cole]]'iga, kuid see vaidlustatud.<ref name="Kasprak 2023">{{cite web|last=Kasprak|first=Alex|url=https://www.snopes.com/fact-check/human-nervous-system/|title=Does This Picture Show a Fully Dissected Human Nervous System?|website=Snopes|date=8 March 2023|access-date=9 April 2023}}</ref>]] '''Närvisüsteem''' (''systema nervosum'') on [[elundkond]] (või lihtsamatel [[loomad]]el [[närvikude]] või [[närvivõrgustik]]), mis võtab vastu, töötleb ja edastab [[signaal]]e organismi osade vahel ning koordineerib nende põhjal [[organism]]i [[talitlus]]t ([[käitumine|käitumist]] ja [[füsioloogiline protsess|füsioloogilisi protsesse]])<ref name="G6YiI" />. Närvisüsteem võtab vastu signaale [[väliskeskkond|välis-]] ja [[sisekeskkond|sisekeskkonnast]], ühendab eri [[retseptorrakk]]udelt pärinevad signaalid ning suunab signaalid [[efektor]]itele, eeskätt [[lihasrakk]]udele ja [[sekretoorne rakk|sekretoorsetele rakkudele]]. Närvisüsteem seob retseptorite kaudu saadud [[ärritus]]i ja efektorite talitlust ning võimaldab lisaks lihtsamatele reaktsioonidele ka keerukamate käitumuslike ja kognitiivsete protsesside teket mitmes loomarühmas, sealhulgas [[selgroogsed|selgroogsetel]] ja [[peajalgsed|peajalgsetel]]. Närvisüsteem esineb enamikul looma[[hõimkond (bioloogia)|hõimkond]]adel, kuid puudub [[käsnad]]el, [[vilasktomploomad]]el ja tõenäoliselt ka [[plaatloomad]]el. Mõnede lihtsa ehitusega rühmade puhul on närvisüsteemi olemasolu ebaselge. Mõnede rühmade, näiteks [[vööttomploomad]]e puhul on ebaselge närvisüsteemi [[homoloogia]] teiste loomarühmade närvirakkudega. Närvisüsteemi ehitus varieerub hajusatest [[närvivõrk]]udest radiaalsümmeetrilistel loomadel (näiteks [[ainuõõssed]]) tsentraliseeritud süsteemideni [[kahekülgsed|kahekülgsetel]]. Kammloomade närvisüsteemi organisatsioon on erandlik ja selle evolutsiooniline päritolu on vaieldav. Närvikude kujunes varajastel kahekülgsetel tõenäoliselt [[Ediacara]] ajastul umbes 550–600 miljonit aastat tagasi. [[Närvirakk]]ude arv ulatub kümnest vöötomploomadel ja mõnesajast mõnedel rõngussidel kuni sadade miljarditeni ([[inimene|inimesel]] on hinnanguliselt 86 miljardit neuronit, [[aafrika elevant|aafrika elevandil]] 257 miljardit). Enamiku kahekülgsete loomade närvisüsteem on funktsionaalselt eristatav keskseks ja perifeerseks osaks, kuid nende ehitusliku eristatavuse aste ja nimetused võivad olla rühmiti erinevad. Radiaalsümmeetrilistel loomadel esineb hajus närvivõrk, milles tsentraalset osa ei eristata. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] jaguneb närvisüsteem selgelt [[kesknärvisüsteem]]iks ehk tsentraalnärvisüsteemiks ja [[perifeerne närvisüsteem|perifeerseks närvisüsteemiks]] ehk [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st ning on peamine signaalide töötlemise ja ühendamise keskus, millest lähtuvad signaalid organismi osadesse. Perifeerne närvisüsteem koosneb [[närv]]idest ja [[ganglion]]idest, mis paiknevad väljaspool kesknärvisüsteemi ning edastavad signaale kesknärvisüsteemi ja organismi perifeersete struktuuride vahel. Selgroogsetel eristatakse [[kraniaalnärv]]e, mis lähtuvad peaajust, ja [[seljaajunärv]]e, mis lähtuvad seljaajust. Perifeerse närvisüsteemi mõiste on kõige selgemalt defineeritud selgroogsetel; [[selgroogsed|selgrootutel]] võib närvisüsteemi jaotust kirjeldada funktsionaalselt analoogsete kesksete ja perifeersete komponentidena, kuid nende ehituslik organisatsioon varieerub oluliselt rühmiti. Selgroogsete perifeerne närvisüsteem jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]], [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks]] ja [[enteerne närvisüsteem|enteerseks närvisüsteemiks]]. Närvid on aksonite kimbud. Signaali suuna alusel eristatakse [[aferentne närv|aferentseid närve]], mis kannavad signaale perifeeriast kesknärvisüsteemi, ja [[eferentne närv|eferentseid närve]], mis kannavad signaale kesknärvisüsteemist efektororganitesse. Mõned närvid, näiteks [[seljaajunärv]]id, on funktsionaalselt [[seganärv]]id, mis sisaldavad nii aferentseid kui ka eferentseid [[närvikiud|kiude]]. Somaatiline närvisüsteem edastab [[aferentne signaal|aferentseid]] [[sensoorne signaal|sensoorseid signaale]] kesknärvisüsteemi ja [[eferentne signaal|eferentseid]] [[motoorne signaal|motoorseid signaale]] [[skeletilihas]]tesse, [[liiges]]tesse, mõnedesse [[nääre|näärmete]]sse ja muudesse [[efektororgan]]itesse. Inimesel alluvad somaatilised eferentsed signaalid suurel määral tahtlikule kontrollile. Autonoomne närvisüsteem reguleerib [[siseelund]]ite, sealhulgas [[süda]]me, [[silelihas]]te, [[kops]]ude ja [[nääre|näärmete]] talitlust ning toimib inimesel valdavalt [[tahe|tahtest]] sõltumatult. See jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] osaks. Sümpaatiline osa on seotud organismi aktivatsiooniseisundiga ning mobiliseerib organismi ressursse, parasümpaatiline osa on seotud energia säästmise ja taastumisprotsessidega. Enteerne närvisüsteem koordineerib [[seedetrakt]]i [[lokaalne närviregulatsioon|lokaalset närviregulatsiooni]]. Ka enteerne närvisüsteem toimib inimesel tahtest sõltumatult. Kuigi traditsiooniliselt on enteerset närvisüsteemi käsitletud autonoomse närvisüsteemi osana, käsitleb osa autoreid seda eraldi, sest see suudab talitleda pea- ja seljaajust signaale saamata. Närvisüsteemi põhiline funktsionaalne element on [[neuron]] ehk närvirakk, mis genereerib ja juhib [[elektriline signaal|elektrilisi signaale]] mööda [[akson]]it ning edastab need [[sünaps]]ides keemiliste vahendajate ([[neurotransmitter]]ite) kaudu järgmistele rakkudele. Sünaptiline toime võib olla erutav, pidurdav või moduleeriv. Neuronid moodustavad omavahel ühendudes närvivõrgustikke, milles toimub signaalide edastamine ja organismi talitluse reguleerimine. Närvisüsteemi rakulist keskkonda ja neuronite talitlust toetavad [[gliia]]rakud, mis tagavad struktuurse ja metaboolse toe ning osalevad keskkonna [[homöostaas]]i säilitamises. Närvisüsteemi arengut ja talitlust uuritakse [[neuroteadused|neuroteadustes]], sealhulgas [[neurobioloogia]]s, [[neurofüsioloogia]]s ja [[kognitiivne neuroteadus|kognitiivses neuroteaduses]]. Närvisüsteemi häireid uurib [[neuroloogia]]. Närvisüsteemi häireid võivad põhjustada [[pärilikkus]], [[trauma]]d, [[infektsioon]]id, [[autoimmuunsus]] ja [[degeneratsioon (meditsiin)|degeneratsioon]]. ==Nimetus== Närvisüsteem on saanud nime sõnast "närv". [[Närv]]id on silindrilised [[närvikiud]]ude kimbud. Selgroogsetel lähtuvad peaajust ja seljaajust ning hargnevad korduvalt keha eri osadesse. Selgrootute närvid lähtuvad ganglionidest. Närvisüsteem võib olla ka närvivõrk, milles selgelt piiritletud närvid puuduvad, näiteks ainuõõsetel.<ref>Ch. 2: Nerve cells and behavior. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> == Inimese närvisüsteem == ===Anatoomia=== [[Pilt:NarvisusteemEK.png|pisi|Inimese närvisüsteemi joonis]] [[Pilt:Visible Human head slice.jpg|pisipilt|pisu|Naise pea horisontaalne läbilõige, millel on näha nahk, kolju ning aju [[hallaine]] (pruun sellel pildil) ja taustal [[valgeaine]]]] Närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks.<ref>Ch. 17: The anatomical organization of the central nervous system. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]] ja seljaaju [[lülisambakanal]]is.<ref>Ch. 17: The anatomical organization of the central nervous system. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Närvisüsteemi ümbritsevad ja kaitsevad [[ajukelmed]] — kolm kelmekihti ([[peaaju-kõvakest]], [[ämblikuvõrkkest]] ja [[pehmekest]]). Peaaju kaitseb lisaks [[kolju]] ja seljaaju [[lüli]]dest koosnev [[lülisammas]]. Piirdenärvisüsteem on need närvisüsteemi struktuurid, mis ei paikne kesknärvisüsteemis.<ref>Susan Standring (peatoimetaja). ''Gray's Anatomy'', 39. trükk Elsevier Churchill Livingstone 2005, lk 233–234. ISBN 978-0-443-07168-3</ref> Enamikku aksonikimpudest, mida nimetatakse [[närv]]ideks, peetakse piirdenärvisüsteemi osaks, isegi kui nende neuronite rakukehad paiknevad peaajus või seljaajus. Piirdenärvisüsteem jaguneb somaatiliseks ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks]] ehk siseelundite osaks. Somaatiline osa koosneb naha, liigeste ja lihaste närvidest. Somaatiliste sensoorsete neuronite rakukehad paiknevad seljaaju [[dorsaaljuur]]e ganglionides. Siseelundite osa sisaldab neuroneid, mis innerveerivad siseelundeid, veresooni ja näärmeid, ning jaguneb omakorda [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks närvisüsteemiks]]. Mõned autorid arvavad piirdenärvisüsteemi hulka ka sensoorsed neuronid, mille rakukehad paiknevad väljaspool kesknärvisüsteemi, kuid selles ei olda üksmeelel.<ref>Hubbard JI. ''The peripheral nervous system'', Plenum Press 1974, ISBN 978-0-306-30764-5, lk vii.</ref> Piirdenärvisüsteemi moodustavad 12 paari [[kraniaalnärvid|kraniaalnärve]] ja 31 paari [[seljaajunärvid|seljaajunärve]]. Närvisüsteemi saab jagada ka [[hallaine]]ks ja [[valgeaine]]ks.<ref>Purves D, Augustine GJ, Fitzpatrick D, Hall WC, LaMantia AS, McNamara JO, White LE. ''Neuroscience'', 4. trükk, Sinauer Associates 2008, lk 15–16.</ref> Hallaine, mis on hall ainult konserveeritud koes, kuid elusas koes roosakas või helepruun, sisaldab suure osa neuronite rakukehi. Valgeaine koosneb peamiselt [[müeliin]]iga kaetud aksonitest ning saab oma värvuse müeliinilt. See moodustab suure osa peaaju ja seljaaju sisemusest ning närvidest. Hallainet leidub peaajus ja seljaajus nii pinnal (koores) kui ka sügavamates tuumades. Anatoomilise konventsiooni järgi nimetatakse neuronite kogumeid kesknärvisüsteemis tuumadeks, piirdenärvisüsteemis aga ganglionideks. On siiski erandeid, näiteks eesaju struktuurid, mida nimetatakse [[basaalganglion]]ideks.<ref>Afifi AK. Basal ganglia: functional anatomy and physiology. Part 1. – ''J. Child Neurol.'', 1994, 9 (3): 249–260.</ref> ===Rakuline ehitus === {{Vaata|Närvikude}} [[Närvikude]] koosneb kahte tüüpi rakkudest: närvirakkudest ehk [[neuron]]itest ja [[gliiarakk]]udest. Närvikude koosneb kahest põhikomponendist: erutuvatest rakkudest ehk närvirakkudest ehk [[neuron]]itest ning neid toetavatest [[gliiarakk]]udest. Neuronite funktsioon on informatsiooni vastuvõtt, töötlemine ja edastamine, gliiarakud tagavad närvikoele struktuurse, metaboolse ja regulatoorse toe. ==== Närvirakud ==== {{Neuroni ehitus|}} Närvisüsteemi talitlust vahendab spetsialiseerunud [[rakutüüp]] — [[neuron]] ehk närvirakk. Neuroneid saab teistest rakkudest eristada mitmel viisil, kuid nende keskne omadus on võime suhelda teiste rakkudega [[sünaps]]ides — spetsialiseerunud ühenduskohtades, mis võimaldavad signaalide kiiret edastamist kas elektriliselt või keemiliselt.<ref>Ch. 2: Nerve cells and behavior. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Neuron on erutuv rakk, mille ülesanne on genereerida ja juhtida [[elektrokeemiline signaal|elektrokeemilisi signaale]]. Tüüpilisel neuronil eristatakse nelja peamist morfoloogilist ja funktsionaalset osa: #[[rakukeha]] ehk sooma, mis sisaldab [[rakutuum]]a ja enamikku [[organell]]e; see on raku metaboolne keskus, kus toimub [[geeniekspressioon]] ja valkude süntees ning energiavahetus [[mitokonder|mitokondrites]]; #[[Dendriit|dendriidid]], hargnevad jätked, mis võtavad vastu sünaptilist sisendit teistelt rakkudelt ning suunavad selle rakukehale; #[[akson]], tavaliselt üks pikk tsütoplasmaatiline jätke, mis juhib [[aktsioonipotentsiaal]]e rakukehast eemale presünaptiliste struktuurideni; akson võib ulatuda organismi kaugematesse piirkondadesse ja moodustada suure hulga sünaptilisi kontakte;<ref>Ch. 4: The cytology of neurons". – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> aksonid kulgevad sageli kimpudena, mida nimetatakse [[närv]]ideks; #[[presünaptiline terminal|presünaptilised terminalid]], aksoni lõpposad, kus elektriline signaal muundatakse keemiliseks; aktsioonipotentsiaali saabumisel vabanevad sünaptilistest vesiikulitest [[virgatsaine]]d sünapsipilusse. [[Sünaps]] on spetsialiseerunud kontaktstruktuur, mille kaudu neuronid edastavad informatsiooni. [[Keemiline sünaps|Keemilises sünapsis]] vabastab [[presünaptiline neuron]] virgatsaine, mis [[difusioon|difundeerub]] üle [[sünapsipilu]] ja seondub [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, muutes selle [[membraanipotentsiaal]]i. [[Elektriline sünaps|Elektrilises sünapsis]] kandub signaal otse ühelt rakult teisele [[aukliidus]]te kaudu, võimaldades kiiret ja sünkroniseeritud ülekannet. Neuronid moodustavad omavahel ühendudes [[närvivõrgustik]]ke, milles informatsioon kodeeritakse ja töödeldakse elektrokeemiliste signaalide mustritena. Närvisüsteem reguleerib teiste [[kude]]de (näiteks [[lihaskude|lihaskoe]] ja [[sisenõrenäärmed|sisenõrenäärmete]]) talitlust virgatsainete, [[neuromodulaator]]ite, [[troofiline faktor|troofiliste faktorite]] ja [[neurohormoonid]]e vahendusel. Närvisüsteemis esineb sadu eri tüüpi neuroneid, mis erinevad nii morfoloogia kui ka talitluse poolest.<ref>Ch. 4: The cytology of neurons". – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Nende hulka kuuluvad näiteks [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]], mis teisendavad füüsikalisi või keemilisi stiimuleid (näiteks [[valgus]] ja [[heli]]) [[närvisignaal]]ideks, ja [[motoorne neuron|motoorsed neuronid]], mis vahendavad närvisignaale [[efektorrakk]]udele, nagu [[lihasrakk|lihasrakud]] ja [[näärmerakk|näärmerakud]]. Ajus saavad [[vaheneuron]]id valdava osa oma sisendist teistelt neuronitelt ning edastavad väljundi samuti teistele neuronitele, võimaldades keerukat informatsioonitöötlust.<ref>Ch. 2: Nerve cells and behavior. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> ==== Gliiarakud ==== [[Gliiarakk|Gliiarakud]] (vanakreeka sõnast tähendusega 'liim') on toetavad mitte-närvirakud, mis täidavad närvisüsteemis mitmesuguseid funktsioone: neuronite struktuurne toetamine ja positsioneerimine, toitainetega varustamine, rakuvälise ioonkeskkonna reguleerimine, elektriline isoleerimine, [[immuunkaitse]] ([[patogeen]]ide hävitamine ja [[rakujäänus]]te eemaldamine), [[müeliin]]i moodustamine ning arengus aksonite suunamine sihtmärkideni.<ref>Allen N.J., Barres B.A. Neuroscience: Glia - more than just brain glue. – ''Nature'', 2009, 457 (7230): 675–677.</ref> Ajus on gliiarakkude koguarv ligikaudu sama suurusjärku kui neuronite arv (umbes 1 : 1), kuigi see suhe varieerub oluliselt aju eri piirkondades.<ref>Azevedo F.A., Carvalho L.R., Grinberg L.T. Equal numbers of neuronal and nonneuronal cells make the human brain an isometrically scaled-up primate brain. – ''J. Comp. Neurol.'', 2009, 513 (5): 532–541. [https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/cne.21974 Resümee.]</ref> Kesknärvisüsteemis eristatakse kolme peamist gliiarakkude tüüpi: *[[astrotsüüt|astrotsüüdid]] – reguleerivad rakuvälist ioonkoostist, osalevad virgatsainete eemaldamises sünapsist, varustavad neuroneid toitainetega ja moodustavad osa [[vere-aju barjäär]]ist; vigastuste korral osalevad glioosi ehk [[armkude|armkoe]] moodustamises; *[[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] – moodustavad kesknärvisüsteemis [[müeliinkest]]a, mis isoleerib aksonit ja suurendab aktsioonipotentsiaali levikiirust (soodustades [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]]); *[[mikrogliia]]rakud – kesknärvisüsteemi residentaalsed immuunrakud, mis toimivad [[makrofaag]]idena ja osalevad [[fagotsütoos]]is ning [[põletikureaktsioon]]ides. Piirdenärvisüsteemis täidavad analoogset müeliniseerivat funktsiooni [[Schwanni rakud]], mis ümbritsevad üksikuid aksonisegmente müeliinkihiga. ==Võrdlev anatoomia ja evolutsioon== Närvisüsteem esineb enamikul loomadel, kuid selle keerukus varieerub suuresti. Närvisüsteem võib koosneda vaid mõnesajast närvirakust (näiteks [[ümarussid]]el), kuid inimestel ulatub neuronite arv hinnanguliselt 86 miljardini ja aafrika elevandil hinnanguliselt 257 miljardini. Närvisüsteem puudub vaid mõnel lihtsa kehaplaaniga loomahõimkonnal, näiteks [[käsnad]]el, [[plaatloomad]]el ja [[vilasktomploomad]]el. Lihtsaim närvisüsteemi vorm on difuusne närvivõrk, mis esineb radiaalsümmeetriaga loomadel, nagu [[kammloomad]] ja [[ainuõõssed]]. Enamikul teistel loomadel on närvisüsteem tsentraliseeritum, st neuronid moodustavad keskseid struktuure (nt aju) ja pikisuunalisi närvijuhtmeid, millest lähtuvad närviteed.<ref name="bAcEj" /> Närvikude tekkis evolutsiooni käigus tõenäoliselt [[Ediacara]] aegkonna lõpus umbes 550–600 miljonit aastat tagasi. ===Neuronite eellased käsnadel=== [[Käsnad]] on loomade evolutsiooni varajane haru. Neil puuduvad sünaptiliselt ühendatud närvirakud ning seega ka närvisüsteem. Siiski on nende [[genoom]]is palju [[geen]]e, mille [[homoloog]]id teistel loomadel osalevad sünaptilises [[Signaaliülekanne|signaaliülekandes]] ja neuronite talitluses. See näitab, et mitmed närvisüsteemi molekulaarsed komponendid kujunesid välja enne päris neuronite ja sünapside evolutsiooni. Käsnade rakkudest on leitud valkude kompleksid, mis sarnanevad [[postsünaptiline tihedus|postsünaptilise tihedusega]] – struktuuriga, mis kõrgematel loomadel osaleb sünaptilises signaalitöötluses.<ref>Onur Sakarya, Kathryn A. Armstrong, Maja Adamska, Marcin Adamski, I-Fan Wang, Bruce Tidor, Bernard M. Degnan, Todd H. Oakley, Kenneth S. Kosik. A post-synaptic scaffold at the origin of the animal kingdom. – PLoS ONE, 2007, 2 (6): e506. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC1876816/ Täistekst.]</ref> Nende komplekside funktsioon käsnadel ei ole täielikult selge. Neid on tõlgendatud kui võimalikke neuronite evolutsioonilisi eellasi molekulaarsel tasandil. Hoolimata sünaptilise signaaliülekande puudumisest toimub käsnadel rakkudevaheline kommunikatsioon [[kaltsiumisõltuv signaalilaine|kaltsiumisõltuvate signaalilainete]] ja teiste keemiliste mehhanismide vahendusel. Need süsteemid võimaldavad koordineerida lihtsamaid füsioloogilisi reaktsioone, näiteks keha kokkutõmbumist. võivad esindada varajasi koordinatsioonimehhanisme, millest hiljem evolutsioonis arenesid välja närvisüsteemid.<ref name="EUXSR" /> === Radiaalsümmeetriaga loomade närvisüsteem === Radiaalsümmeetriaga loomadel, eeskätt [[ainuõõssed|ainuõõssetel]] ja [[kammloomad]]el, esineb hajus närvivõrk, mitte tsentraliseeritud närvisüsteem.<ref>Ruppert E.E., Fox R.S., Barnes R.D. ''Invertebrate Zoology'', 7. trükk, Brooks / Cole 2004, ISBN 0-03-025982-7, lk 111–124.</ref> See on närvisüsteemi lihtsaim vorm. Närvivõrk on tavaliselt jaotunud üle kogu keha, kuigi mõnel juhul võib esineda lokaalseid koondumisi, näiteks suu piirkonnas. Närvivõrgustik koosneb [[sensoorne neuron|sensoorsetest neuronitest]], mis reageerivad keemilistele, mehaanilistele ja valgusärritajatele, [[motoorne neuron|motoorsetest neuronitest]], mis juhivad kehaseina lihasrakkude kokkutõmbeid, ning [[vaheneuron]]itest, mis edastavad ja integreerivad sensoorset informatsiooni ning edastavad signaale motoorsete neuronite rühmadele. Mõnel juhul võivad neuronid koonduda ganglionilaadsetesse struktuuridesse, kuid selget kesknärvisüsteemi ei kujune.<ref name="IyTLZ" /> Radiaalsümmeetriaga loomadel on närvisüsteemi areng vähem struktureeritud kui [[kahekülgsed|kahekülgsetel]]. Nende närvisüsteem areneb peamiselt [[ektoderm]]ist ning neil puudub väljendunud [[tsefaliseerumine]], mistõttu jääb närvisüsteem difuusseks. Ainuõõssetel toimub [[embrüonaalne areng]] kahe [[looteleht|lootelehe]] – [[endoderm]]i ja ektodermi – baasil, kusjuures neuronid diferentseeruvad osast ektodermaalsetest eellasrakkudest.<ref>Sanes DH, Reh TA, Harris WA. ''Development of the nervous system'', Academic Press 2006, ISBN 978-0-12-618621-5, lk 3–4.</ref> Kammloomade närvisüsteem erineb mitmes olulises aspektis ainuõõssete omast ning on tänapäeva teaduses tõlgendatud võimaliku sõltumatu evolutsioonilise tekkega süsteemina. Nende genoomis puuduvad mitmed klassikalised sünaptilised valgud ja neurotransmitterisüsteemid, mis on iseloomulikud teistele loomadele, samas kui esineb ainulaadseid molekulaarseid mehhanisme. Sellepärast on pakutud, et neuronilaadsed rakud ja närvivõrgud võisid kammloomadel kujuneda välja teistest loomarühmadest sõltumatult. Sel juhul oleks närvisüsteem evolutsioonis mitu korda tekkinud. === Kahekülgsete närvisüsteem === [[Pilt:Bilaterian-plan.svg|pisi|Bilateraalse sümmeetriaga looma närvisüsteem; sellel on segmenteeritud närvijuhe, mille igas segmendis on ganglion ja mille eesosas paikneb "aju"]] Enamik tänapäeval elavaid loomi on [[kahekülgsed]]. Kahekülgsetele on iseloomulik keha vasaku ja parema poole ligikaudne [[peegelsümmeetria]]. Kõik kahekülgsed põlvnevad tõenäoliselt ühisest ussilaadsest esivanemast, kes elas [[Ediacara]] aja umbes 550–600 miljonit aastat tagasi.<ref> Guillaume Balavoine, André Adoutte. The segmented Urbilateria: A testable scenario. – ''Integrative and Comparative Biology'', 2003, 43 (1): 137–147.</ref>J<ref>Javier Ortega-Hernandez.[https://theconversation.com/our-500-million-year-old-nervous-system-fossil-shines-a-light-on-animal-evolution-55460 Our 500 million-year-old nervous system fossil shines a light on animal evolution], theconversation.com, 29.2.2026.</ref> Kahekülgsetele on tüüpiline kehaehitus, kus [[seedekulgla]] kulgeb [[suu]]st pärakuni ja närvisüsteem sisaldab pikisuunalist segmentaalset närvijuhet, mille igas segmendis on ganglion. Keha eesosas on närvisüsteem koondunud, moodustades suurema ganglioni ehk aju, mis areneb embrüonaalselt [[neuraaltoru]] eesosast ning diferentseerub [[eesaju]]ks, [[keskaju]]ks ja [[tagaaju]]ks.<ref>Alain Ghysen. The origin and evolution of the nervous system. – ''Int. J. Dev. Biol.'', 2003, 47 (7–8): 555–562. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/14756331/ Resümee]</ref> [[Seljaaju]] on jaotunud segmentideks. Igast segmendist saavad alguse sensoorsed ja motoorsed närvid, mis innerveerivad kindlaid kehapiirkondi ja lihaseid. Jäsemetes on [[innervatsioon]]imuster keerukas, kuid [[kehatüvi|kehatüvel]] moodustab see suhteliselt korrapärased ribad ([[dermatoom]]id). Kahekülgsed jaotatakse varajase embrüonaalse arengu põhjal kaheks suureks rühmaks: [[esmassuused|esmassuusteks]] ja [[teissuused|teissuusteks]].<ref>Douglas H. Erwin, and Eric H. Davidson. The last common bilaterian ancestor. – ''Development'', 2002, 129 (13): 3021–3032. [https://web.archive.org/web/20080930033642/http://dev.biologists.org/cgi/content/full/129/13/3021 Täistekst.]</ref> Teissuuste hulka kuuluvad [[selgroogsed]], [[okasnahksed]], [[ürgkeelikloomad]] ja [[ksenoturbelliidid]].<ref>Sarah J. Bourlat, Thorhildur Juliusdottir, Christopher J. Lowe, Robert Freeman, Jochanan Aronowicz, Mark Kirschner, Eric S. Lander, Michael Thorndyke, Hiroaki Nakano, Andrea B. Kohn, Andreas Heyland, Leonid L. Moroz, Richard R. Copley, Maximilian J. Telford. Deuterostome phylogeny reveals monophyletic chordates and the new phylum Xenoturbellida. – ''Nature'', 2006, 444, lk 85–88. [nature.com/articles/nature05241 Resümee.]</ref> Esmassuused, mitmekesisem rühm, hõlmavad lülijalgseid, [[limused|limuseid]] ja mitmesuguseid ussilaadseid loomi. Nende rühmade vahel on oluline erinevus nii närvisüsteemi paiknemises kui ka arengugeenide ekspresseerumises: esmassuustel paikneb peamine närvijuhe keha kõhtmisel küljel, teissuustel aga selgmisel küljel ning geen või struktuur, mis ühel rühmal ekspresseerub või paikneb selgmisel küljel, ekspresseerub või paikneb teisel rühmal kõhtmisel küljel, ja ümberpöördult. Selle põhjal on pakutud, et esmassuuste ja teissuuste kehaplaan on evolutsiooniliselt teineteise suhtes "ümber pööratud". Selle hüpoteesi sõnastas esimesena 1822. aastal [[Étienne Geoffroy Saint-Hilaire]], võrreldes putukaid ja selgroogseid. See on laialdaselt aktsepteeritud hüpotees, mida toetavad geneetilised andmed.<ref>R. Lichtneckert, H. Reichert. – ''Heredity'', 2005, kd 94, lk 465–477. [https://www.nature.com/articles/6800664 Täistekst.]</ref> ==== Usside närvisüsteem ==== [[Pilt:Earthworm nervous system.png|pisi|Vihmaussi närvisüsteem. Ülal: eesosa külgvaates. All: närvisüsteem pealtvaates]] Mitmetel ussidel (näiteks [[rõngussid]]el) on suhteliselt lihtne peegelsümmeetriline ehitusplaan ja nende närvisüsteem on peegelsümmeetriline. Näiteks [[vihmauslased|vihmauslastel]] on kõhtmine kahekordne närvijuhe, mis kulgeb piki keha. Närvijuhtmed on segmentaalselt ühendatud põikisuunaliste närvidega, moodustades redelitaolise struktuuri. Need ühendused aitavad koordineerida keha vasaku ja parema poole liikumist. Keha eesosas paiknevad paarilised peaganglionid, mis talitlevad lihtsa ajuna. Vihmauslastel puuduvad silmad, kuid neil on valgustundlikud rakud, mis võimaldavad eristada valgust ja pimedust. ==== Lülijalgsete närvisüsteem ==== [[Pilt:Spider internal anatomy-en.svg|pisi|Ämbliku siseehitus; närvisüsteem on tähistatud sinisega]] [[Lülijalgsed|Lülijalgsete]] närvisüsteem koosneb kõhtmisest närvijuhtmest ja sellega seotud [[ganglion]]idest. Närvijuhe koosneb tavaliselt kahest paralleelsest pikisuunalisest juhtmest, mis kulgevad kõhtmisel kehapoolel, ning igas kehasegmendis paikneb tavaliselt ganglionipaar.<ref>R. F. Chapman. Ch. 20: Nervous system. – ''The insects: structure and function'', Cambridge University Press 1998, ISBN 978-0-521-57890-5, lk 533–568.</ref> Mitu ganglioni võivad olla omavahel sulandunud, moodustades suurema närvikeskuse. Peasegmendis paikneb aju, mis on sageli jaotunud kolmeks peamiseks osaks. Selle taga asub söögitorualune ganglion, mis on tekkinud mitme segmendiganglionipaari sulandumisel ning innerveerib suuosi, süljenäärmeid ja mitmeid lihaseid. Koos moodustavad pea- ja kõhtmised ganglionid funktsionaalse terviku, mida võib käsitada ventraalajuna. Paljudel lülijalgsetel on arenenud meeleelundid, sealhulgas [[liitsilm]]ad nägemiseks ning [[tundlad]] haistmiseks ja keemiliseks aistimiseks (sealhulgas [[feromoon]]ide aistimiseks). Nendest elunditest pärinevat teavet töödeldakse ajus. Paljudel [[putukad|putukatel]] paiknevad neuronite [[rakukeha]]d aju perifeerias ega osale otseselt signaalide edastamises, vaid täidavad peamiselt metaboolset funktsiooni. Neuronite jätked ([[akson]]id ja [[dendriit|dendriidid]]) ulatuvad aju sisemusse, kus nad moodustavad tiheda võrgustiku – [[neuropiil]]i, milles toimub peamine närvisignaalide töötlemine.<ref>Chapman, lk 546.</ref> ==== Selgroogsete närvisüsteem ==== [[Pilt:NSDivisionsEstonian3.png|pisi|Selgroogsete närvisüsteemi põhilised alajaotused]] Selgroogsete, sealhulgas inimeste, närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]], seljaaju [[selgrookanal]]is. Kesknärvisüsteemi kaitsevad [[ajukelme]]d – [[aju kõvakest|kõvakest]], [[ämblikuvõrkkest]] ja [[pehmekest]]. Peaaju kaitseb [[kolju]], seljaaju kaitseb [[füüsiline vigastus|füüsiliste vigastuste]] eest [[lüli]]dest koosnev [[selgroog]]. == Närvisüsteemi talitlus == Närvisüsteemis aset leidvad protsessid vastutavad kõigi [[psüühilised protsessid|psüühiliste protsesside]] eest. == Närvisüsteemi areng == Närvisüsteem areneb välja ektodermaalsest lootelehest. == Närvisüsteemi haigused == Häireid närvisüsteemi talitluses võivad põhjustada geneetilised defektid, füüsiline trauma, infektsioonid, vananemisega kaasnevad kõrvalnähud või keemilised mürgid. Neuroloogilisi häireid klassifitseeritakse probleemi anatoomilise regiooni, düsfunktsiooni tüübi ning probleemi põhjuse alusel. Närvisüsteemi häired liigitatakse kesknärvisüsteemi häireteks ja perifeerse närvisüsteemi häireteks. Närvisüsteemi häireid liigitatakse järgmiselt<ref name="DTJxz" />: * Aju ** Aju trauma olenevalt ajusagarast *** [[Otsmikusagar]]a kahjustus *** [[Kiirusagar]]a kahjustus *** [[Oimusagar]]a kahjustus *** [[Kuklasagar]]a kahjustus ** Aju düsfunktsioonid vastavalt tüübile *** [[Afaasia]] (keel) *** [[Düsgraafia]] (kirjutamine) *** [[Düsartria]] (keel) *** [[Apraksia]] (liikumismustrid) *** [[Agnoosia]] (inimeste või objektide identifitseerimine) *** [[Amneesia]] (mälu) * Seljaaju haigused * Perifeersed [[neuropaatia]]d ja muud perifeerse närvisüsteemi haigused * Kraniaalnärvide haigused (nt trigeminaalnärvi neuralgia) * Autonoomse närvisüsteemi haigused (nt [[autonoomne neuropaatia]], [[multisüsteemne atroofia]]) * Ajukoe erutushäired (nt [[epilepsia]]) * Kesk- ja perifeerse närvisüsteemi põhised liikumishäired (nt [[Parkinsoni tõbi]], [[essentsiaalne treemor]], [[amüotroofne lateraalskleroos]], [[Tourette'i sündroom]], [[polüskleroos]] ja mitmed perifeersed neuropaatiad) * Unehäired (nt [[narkolepsia]]) * [[Migreen]]id ja muud peavaluhaigused (nt klasterpeavalu) * Selja- ja kaelavalud * Kesknärvisüsteemi neuropaatia * Neuropsühhiaatrilised haigused (nt [[Hüperaktiivsus tähelepanu puudulikkusega|tähelepanupuudus- ja hüperaktiivsushäire]], [[autism]], Tourette'i sündroom, [[obsessiiv-kompulsiivne häire]]) * Deliirium ja dementsus (nt [[Alzheimeri tõbi]]) * Pearinglus ja vertiigo * Uimasus ja kooma * Peatrauma * [[Insult]] * Närvisüsteemi kasvajad (nt vähk) * [[Polüskleroos]] ja muud demüelineerumishaigused * Pea- ja seljaaju infektsioonid (nt meningiidid) * [[Prioontõbi|Prioontõved]] * Komplekssed regionaalsed valusündroomid ==Uurimislugu== [[Vana-Egiptus]]es, [[Vana-Kreeka]]s ja [[Vana-Rooma]]s tunti närve kui anatoomilisi struktuure ning teati, et need on seotud liikumise ja tundlikkusega. Neid peeti torudeks või juhtmeteks, mida mööda liigub elujõud või aisting.<ref>S. Finger. Ch. 1: The brain in antiquity. – ''Origins of neuroscience: a history of explorations into brain function'', Oxford University Press 2001, ISBN 978-0-19-514694-3.</ref> Närvide ehitust ja talitlust hakati mõistma alles pärast [[mikroskoop|mikroskoobi]] kasutuselevõttu.<ref>Finger, lk 43–50.</ref> Enne 20. sajandi algust valitses [[retikulaarteooria]], mille järgi närvisüsteem ei koosne eraldi [[rakk]]udest, vaid [[närvikiud]] moodustavad katkematu võrgu. [[Santiago Ramón y Cajal]] lükkas selle vaate ümber, kasutades täiustatud mikroskoobitehnikaid, sealhulgas [[Golgi värvimismeetod]]it. Ta näitas, et neuronid (neuroniteks nimetati närvikiude, närvi osi või oletuslikke funktsionaalseid ühikuid) on anatoomiliselt eraldiseisvad rakud, mis ei sulandu üksteisega, vaid suhtlevad omavahel kindlates kontaktkohtades — [[sünaps]]ides. Seda arusaama nimetatakse [[neuroniteooria]]ks. Ramón pälvis 1906. aastal Nobeli auhinna. Tekkis küsimus, kuidas neuronid omavahel suhtlevad. Selgus, et [[sünaptiline signaaliülekanne]] (info liikumine ühelt neuronilt teisele sünapsides) võib toimuda kahel viisil. Elektrilise ülekande puhul on neuronid ühendatud [[aukliidus]]te kaudu, mis ühendavad rakkude [[tsütoplasma]]d otse. Ioonid liiguvad läbi nende kanalite ühest rakust teise ilma keemilise vahenduseta, mistõttu signaal kandub edasi peaaegu hetkeliselt ja paljud neuronid aktiveeruvad üheaegselt. Samas on [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]] vähem paindlikud kui [[keemiline sünaps|keemilised]], sest need ei võimalda signaali tugevust, kiirust, kestust ega edastamise tõenäosust märkimisväärselt reguleerida. Keemilise ülekande puhul vabastab [[presünaptiline neuron]] [[virgatsaine]]t, mis liigub üle [[sünapsipilu]] ja seondub järgmise (postsünaptilise) neuroni [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, käivitades uue signaali. Enamiku loomade närvisüsteemis on enamik sünapse keemilised. Elektrilised sünapsid on harvemad ja esinevad peamiselt seal, kus on tarvis väga kiiret ja sünkroniseeritud signaaliülekannet, näiteks [[hingamine|hingamist]] reguleerivates närvivõrkudes. Keemilise signaaliülekande olemasolu ja mehhanismi tegid kindlaks [[Otto Loewi]] ja [[Henry Hallett Dale]] 1930ndateks. Mõlemad pälvisid 1936. aastal Nobeli auhinna. 1950ndatel kirjeldasid [[Alan Lloyd Hodgkin]], [[Andrew Huxley]] ja [[John Eccles]] neuronite [[elektriline signaaliedastus|elektrilise signaaliedastuse]] põhimehhanismi — [[aktsioonipotentsiaal]]i. Sai selgeks, kuidas neuron elektrilist signaali tekitab ja levitab. Aktsioonipotentsiaal on lühike elektriline impulss, millega neuron mööda aksonit infot edastab. Puhkeseisundis on neuroni [[rakumembraan]]il [[elektriline pinge]] ligikaudu –70 [[millivolt|mV]]. Kui neuron saab piisavalt tugeva stiimuli, avanevad membraanis [[ioonikanal]]id. Seejärel sisenevad rakku [[naatriumioon]]id (Na⁺), mis põhjustavad pinge kiire tõusu, millele järgneb [[kaaliumioon]]ide (K⁺) väljavool, mis taastab algse pinge. See kiire [[depolarisatsioon]]i ja [[repolarisatsioon]]i tsükkel moodustab aktsioonipotentsiaali, mis mööda aksonit lainetaoliselt levib. Hodgkin ja Huxley uurisid seda protsessi [[kalmaar]]i hiigelaksoni näitel, mõõtes ioonide liikumist rakumembraanis ning luues matemaatilise mudeli, mis kirjeldab aktsioonipotentsiaali teket ja levikut ioonikanalite käitumise kaudu. Nad näitasid, et närviimpulsi aluseks on eelkõige naatrium- ja kaaliumioonide kontrollitud liikumine läbi membraani. John Eccles uuris, kuidas aktsioonipotentsiaal sünaptilist ülekannet ja kuidas see käivitab signaaliülekande teises neuronis, sidudes elektrilise signaali ja sünaptilise (eelkõige keemilise) ülekande. 1963. aastal pälvisid Eccles, Hodgkin ja Huxley Nobeli auhinna. 1960ndatel uurisid [[David H. Hubel]] ja [[Torsten Wiesel]] [[nägemine|nägemis]]süsteemi, eeskätt ajukoore nägemispiirkondi, ning näitasid, et sensoorset informatsiooni ei töödelda üksikute neuronite tasandil, vaid neuronite koordineeritud aktiivsusmustrina. Neuronid on funktsionaalselt spetsialiseerunud (eri neuronid reageerivad eri visuaalsetele tunnustele, nagu joonte orientatsioon, servad ja liikumise suund) ja hierarhiliselt organiseeritud: lihtsamad neuronid tuvastavad elementaarseid tunnuseid, kõrgema taseme neuronid integreerivad neid keerukamate kujundite äratundmiseks. Info ei ole lokaliseeritud üksikutes neuronites, vaid jaotub võrgustikus, kus tähendus tekib paljude rakkude koostoimes. See põhimõte osutus üldiseks kogu sensoorse töötluse jaoks. 1981. aastal pälvisid Hubel ja Wiesel Nobeli auhinna. 1980ndatel ja 1990ndatel ühendas [[molekulaarne neuroteadus]] [[geneetika]], [[biokeemia]] ja [[neuroteadus]]e, võimaldades uurida, millised [[valk|valgud]], [[geen]]id ja molekulaarsed protsessid närvisüsteemi talitlust kontrollivad. See võimaldas selgitada käitumise molekulaarseid mehhanisme — näiteks kuidas [[õppimine]] ja [[mälu]] teke sõltuvad sünaptiliste ühenduste tugevuse muutustest, mida vahendavad konkreetsed valgud ja geenid. Eric Kandel näitas seda [[teod|teol]] ''[[Aplysia]]'' ([[aplüüsia]]) ning tõestas, et sama põhimõte kehtib ka keerukamate loomade, sealhulgas inimese puhul. 2000. aastal pälvis ta Nobeli auhinna.<ref>Michael M. Nikoletseas. ''Behavioral and Neural Plasticity'', 2010, ISBN 978-1453789452</ref> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="G6YiI">Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM, 4th ed. (2000). "Ch. 1: The Brain and Behavior". Principles of Neural Science. McGraw-Hill Professional. ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> <ref name="c24zh">Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM, 4th ed. (2000). "Ch. 2: Nerve Cells and Behavior". Principles of Neural Science. McGraw-Hill Professional. ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> <ref name="bAcEj">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/409665/nervous-system Nervous system], vaadatud 17.5.2015</ref> <ref name="EUXSR">Dave K. Jacobs, Nagayasu Nakanishi, David Yuan, Anthony Camara, Scott A. Nichols, Volker Hartenstein. Evolution of sensory structures in basal metazoa. – ''Integr Comp Biol.'', 2007, 47 (5): 712–723. [https://academic.oup.com/icb/article-abstract/47/5/712/608019?redirectedFrom=fulltext&login=false Resümee.]</ref> <ref name="IyTLZ">Ruppert EE, Fox RS, Barnes RD (2004). Invertebrate Zoology (7 ed.). Brooks / Cole. pp. 111–124. ISBN 0-03-025982-7</ref> <ref name="DTJxz">"Merck Manual: Brain, Spinal Cord and Nerve Disorders" http://www.merckmanuals.com/home/brain-spinal-cord-and-nerve-disorders, allikas vaadatud 17.05.2015</ref> }} [[Kategooria:Neurobioloogia]] [[Kategooria:Neuroloogia]] [[Kategooria:Närvisüsteem| ]] gelxnh7t1w64eqq1vs44qrnqzgdpe08 Lõputu päev 0 44737 7166320 6755309 2026-06-03T08:40:18Z Gert7 7706 Viiteid pole 7166320 wikitext text/x-wiki {{Albumi info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | Nimi = Lõputu päev | Liigitus = stuudio | Esitaja = [[Terminaator (ansambel)|Terminaatori]] | Kaas = | Pildi kirjeldus= | Väljaantud = 25. märts 1994 | Lindistatud = [[Matrix Stuudio|Tallinna Linnahalli stuudios]] 1989–1994 | Stiil = [[rokkmuusika]] | Pikkus = 44:33 | Plaadifirma = | Produtsent = [[Aarne Valmis]] | Arvustused = | Eelmine album = | See album = '''"Lõputu päev"'''<br>(1994) | Järgmine album = "[[Minu väike paradiis]]"<br>(1995) }}{{Viitamata|kuu=juuni|aasta=2026}} '''"Lõputu päev"''' on Eesti ansambli [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]]i esimene album (on ilmunud ainult [[helikassett|kassetina]]). See anti välja [[1994]]. aastal. Terminaatori toonane koosseis oli järgmine: *Jass ([[Jaagup Kreem]]) *Elmar ([[Elmar Liitmaa]]) *Eimel ([[Eimel Kaljulaid]]) *Ints ([[Indrek Timmer]]) *Arch ([[Arno Veimer]]) Kogu kassett ja viimane, surmast rääkiv lugu, olid pühendatud ansambli endisele [[trummar]]ile [[Tiit Must]]ale, kes oli surnud. Albumi pealkiri sümboliseerib [[Jaagup Kreem]]i sõnul surematust. Kassett annab läbilõike ansambli loomingust alates [[1989]]. aastast kuni veel esitamata lugudeni. Viis lugu on rahulikud ballaadid, ülejäänud on kiiremad. Mõned lood on pungilikud. Kasseti [[produtseerimine|produtseeris]] [[Aarne Valmis]]. Album salvestati [[Tallinna Linnahalli stuudio]]s. [[Tiraaž]] oli 3000+3000. Kassett on stereofooniline ja sellega on kaasas [[voldik]]. Fotod on teinud [[Kadi Asmer]] ja [[Rudolf Ein]]. Kassetti esitleti klubis [[Piraat (klubi)|Piraat]]. ==Lood albumil== {{Lugude nimekiri | extra_column = Muusika/sõnad | writing_credits = no | title1 = Mina ja mu viin | writer1 = | extra1 = | length1 = 3.35 | title2 = Alcohol | writer2 = | extra2 = | length2 = 2.51 | title3 = Armudes üksindusse | writer3 = | extra3 = [[Arno Veimer]] | length3 = 5.20 | title4 = Charleen | writer4 = | extra4 = | length4 = 4.05 | title5 = Teel ära | writer5 = | extra5 = [[Tom Keifer]]/Arno Veimer | length5 = 4.05 | title6 = Suudlused | writer6 = | extra6 = | length6 = 3.22 | title7 = Lõputu päev | writer7 = | extra7 = | length7 = 5.10 | title8 = Torm | writer8 = | extra8 = [[Jaagup Kreem]] | length8 = 4.30 | title9 = Olen vaba | writer9 = | extra9 = | length9 = 2.42 | title10 = [[Ainult sina võid mu maailma muuta]] | writer10 = | extra10 = Jaagup Kreem | length10 = 5.41 | title11 = Meeletu maailm | writer11 = | extra11 = Arno Veimer | length11 = 5.05 | total_length = 44:33 }} ==="Alcohol"=== See lugu pärineb 1989. aastast ja on USA ansambli [[Poison (ansambel)|Poison]], "Want Some, Need Some" loo kaver. ==="Charleen"=== See on üks tuntumaid lugusid kassetil. ==="Teel ära"=== Kaverlugu, USA ''glam metal''<nowiki/>'i ansamblilt [[Cinderella (ansambel)|Cinderella]], "Coming Home". ==="Suudlused"=== See on kiire ja agressiivne laul. Jaagup Kreem pidas seda üheks paremaks looks kassetil. See oli esimene laul, millega esineti telesaates "[[7 vaprat]]". Laul langes kohe välja. ==="Lõputu päev"=== Jaagup Kreem pidas seda lugu kasseti parimaks. See on ballaad. ==="Torm"=== See on üks tuntumaid lugusid kassetil ja ansambli esimene suurem hitt. Ta püsis "[[Raadio 2]]" edetabelis [[Kuraditosin (raadiosaade)|Kuraditosin]] üle 30 nädala. Laulu uusversioon on ka albumil "[[Kuld (Terminaator)|Kuld]]" ning laivina albumil "[[Go Live 2005]]". ==="Ainult sina võid mu maailma muuta"=== {{vaata|Ainult sina võid mu maailma muuta}} See on üks tuntumaid lugusid kassetil. Selle lauluga esineti saates "[[7 vaprat]]" ja ta hääletati sisse. Jaagup Kreem istus tanksaabastega klaveril, mis kutsus esile paljude vaatajate pahameele. Laul on ka albumil "[[Kuld (Terminaator)|Kuld]]" ning laivina albumil "[[Go Live 2005]]". ==="Meeletu maailm"=== See laul räägib surmast ja on pühendatud [[Tiit Must]]ale. Laul kujunes hitiks. ==Välislingid== *[http://www.geocities.com/termikafans/kogu.html Kaanepilt]{{Surnud link|date=aprill 2021 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }} *[http://www.seekalyric.com/browse/Terminaator Laulusõnad] *[https://web.archive.org/web/20071013161334/http://lap.ttu.ee/~muhw/lyrics.php?action=artist&artist=33696 Terminaatori laulusõnad] {{Ansambel Terminaator}} [[Kategooria:Terminaatori albumid]] [[Kategooria:1994. aasta albumid]] [[Kategooria:Debüütalbumid]] g2re52x5ucqz5jjk4nfnfayy6rb3xx1 Kettülekanne 0 46402 7166318 7120508 2026-06-03T08:36:14Z Kuriuss 38125 7166318 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuni}} {{Vikinda|aasta=2026|kuu=juuni}} [[Fail:Chain.gif|paremal|raam|Rullkett [[Ketiratas|ja ketiratas]]]] '''Kettülekanne''' on viis [[Ülekanne (masinaehitus)|mehaanilise jõu edastamiseks]] ühest kohast teise. Seda kasutatakse sageli jõu edastamiseks sõidukites, eriti [[Jalgratas|jalgrataste]] ja [[Mootorratas|mootorrataste]] puhul. Lisaks sõidukitele kasutatakse seda ka paljudes teistes masinates. Enamasti edastab jõudu rullkett, mida tuntakse '''veoketina''' või '''ülekandeketina''' ja mis liigub üle [[Ketiratas|ketiratta]], milles hammasratta hambad haakuvad keti lülide aukudega. Hammasratast pööratakse ja see tõmbab ketti, avaldades süsteemile mehaanilist jõudu. Teist tüüpi veokett on Morse'i kett, mille leiutas Morse Chain Company USA New Yorgi osariigis Ithacas. Sellel on tagurpidihambad. <ref>{{Cite web|last=First Directory Ltd|url=http://www.1stdirectory.com/Companies/48812_Cross_and_Morse.htm|title=First Directory Ltd – 1st for business information|website=1stdirectory.com|access-date=2008-02-01|archive-url=https://web.archive.org/web/20071127073808/http://www.1stdirectory.com/Companies/48812_Cross_and_Morse.htm|archive-date=2007-11-27}}</ref> Mõnikord väljastatakse jõud lihtsalt keti pööramise teel, mida saab kasutada esemete tõstmiseks või lohistamiseks. Teistel juhtudel paigaldatakse teine käik ja võimsus taastatakse, kinnitades sellele käigule võllid või rummud. Kuigi veoketid on sageli lihtsad ovaalsed aasad, saab neid suunata ka ümber nurkade, paigutades keti teele rohkem kui kaks hammasratast; hammasrattaid, mis ei anna süsteemi võimsust juurde ega võta seda sealt välja, nimetatakse üldiselt tugihammasratasteks. Sisend- ja väljundkäikude läbimõõdu omavahelise muutmisega saab muuta [[Hammasülekanne|ülekandearvu]]. Näiteks kui jalgrattapedaalide käik pöörleb ühe korra, paneb see rattaid vedava käigu pöörlema rohkem kui ühe pöörde. Dupleksketid on teist tüüpi ketid, mis on sisuliselt kaks kõrvuti ühendatud ketti, mis võimaldavad edastada rohkem jõudu ja pöördemomenti. == Ajalugu == [[Fail:Chain_drive,_Su_Song's_book_of_1092.jpg|pisi|Vanim teadaolev ''lõputu'' jõuülekandega ketiga ajamit kujutav illustratsioon pärineb Su Songi 1092. aasta raamatust, kus kirjeldatakse tema [[Kaifeng|Kaifengi]] kellatorni.]] [[Fail:The_sketch_(drawing)_of_roller_chain,_Leonardo_da_Vinci.jpg|pisi|[[Leonardo da Vinci]] tihvtühendusega keti [[visand]]]] Kettülekande vanim teadaolev rakendus esineb [[Kreeka ajalugu|Kreeka]] inseneri Philoni Bütsantsi teoses "Polybolos" (3. sajand eKr). Kaks lameda lüliga ketti olid ühendatud vintsiga, mis edasi-tagasi kerides tulistas automaatselt masina nooli, kuni salv tühjenes. Kuigi seade ei edastanud jõudu pidevalt, kuna ketid „ei kandnud jõudu üle võllilt võllile ning seetõttu ei kuulu need otseselt tänapäevase kettülekande eellaste hulka“, tähistab Kreeka disain ketiülekande ajaloo algust, kuna „varasemaid sarnaseid nukke ei ole teada ning ühtegi nii keerukat lahendust ei tunta kuni 16. sajandini“. <ref name="Soedel & Foley" /> Just siin ilmus esmakordselt lameda lüliga kett, mille autoriks on paljude allikate järgi [[Leonardo da Vinci]].<ref>In the 16th century, [[Leonardo da Vinci]] made sketches of what appears to be the first iron pin-jointed chain. These chains were probably designed to transmit pulling, not wrapping, power because they consist only of plates and pins and have metal fittings. However, da Vinci's sketch does show a roller bearing. {{Cite book|year=1997|title=The Complete Guide to Chain|publisher=Kogyo Chosaki Publishing Co., Ltd.|isbn=0-9658932-0-0|pages=240|access-date=17 May 2006|url=http://chain-guide.com/breaks/brief-history-of-chain.html|editor-last=Tsubakimoto Chain Co.|editor-link=Tsubakimoto Chain Co.|id=p. 211}}</ref><ref name="Soedel & Foley" /> Esimest pidevat ja ühtlasi esimest lõputut kettülekannet on algselt kirjeldatud Songi dünastia aegses horoloogilises traktaadis, mille autoriks oli Hiina polühistorist matemaatik ja astronoom Su Song (1020–1101 pKr). Ta kasutas oma astronoomilise kellatorni [[armillaarsfäär]]s, mis on esimene astronoomiline kell, <ref>{{Cite web|url=http://www.thenagain.info/WebChron/China/SongClock.html|title=Su Song's Clock}}</ref> ja kellajalgade kujukeste juhtimiseks, mis näitasid kellaaega mehaaniliselt gongide ja trummide tagumise abil. Ketiajam ise muutis pöörleva liikumise lamavaks ja sai jõu Su veekellapaagi ja vesiratta hüdraulilise mehhanismi kaudu, viimane toimis suure hammasrattana. == Alternatiivid == === Rihmülekanne === Enamik kettülekandesüsteeme kasutab liikumise ülekandmiseks keti ja rullikute vahel hambumist. See tagab väiksemad hõõrdekaod võrreldes rihmülekannetega, mis tuginevad liikumise edastamisel sageli hõõrdejõule. Kuigi kette saab teha rihmadest tugevamaks, suurendab nende suurem mass jõuülekande [[Inerts|inertsi]]. Veoketid on enamasti valmistatud metallist, samas kui rihmad on sageli kummist, plastikust, uretaanist või muudest materjalidest. Kui veokett on samaväärsest veorihmast raskem, on süsteemil suurem inerts. Teoreetiliselt võib see kaasa tuua suurema hoorattasarnasuse (hooratta efekti), kuid praktikas moodustab rihma või keti inerts sageli vaid väikese osa kogu jõuülekande üldisest inertsist. Rullkettide üheks probleemiks on kiiruse varieerumine ehk tõus, mis on põhjustatud keti kiirendusest ja aeglustusest, kui see lüli haaval ümber hammasratta liigub. See algab kohe, kui keti sammjoon puutub kokku hammasratta esimese hambaga. See kontakt toimub allpool ketiratta sammringi. Ketiratta pööreldes tõuseb kett sammringini ja langeb pöörlemise jätkudes uuesti alla. Fikseeritud sammupikkuse tõttu lõikab lüli sammjoon ketiratta kahe sammpunkti vahelist kõõlu, jäädes ketiratta suhtes sellesse asendisse kuni lüli väljumiseni ketirattalt. Just see sammjoone tõus ja langus põhjustabki kõõluefekti (chordal effect) ehk kiiruse ebaühtlust. <ref>This is because there is a pitch length in chains, and they can only bend at the pitch point. {{Cite book|year=1997|title=The Complete Guide to Chain|publisher=Kogyo Chosaki Publishing Co., Ltd.|isbn=0-9658932-0-0|pages=240|access-date=24 March 2020|url=http://chain-guide.com/basics/2-2-1-chordal-action.html|editor-last=Tsubakimoto Chain Co.|editor-link=Tsubakimoto Chain Co.}}</ref> Teisisõnu, tavapärased rullkettülekanded kannatavad vibratsiooniohu all, kuna keti ja ketiratta kombinatsiooni efektiivne toimeraadius muutub pöörlemise ajal pidevalt (ingl ''Chordal action'' <ref>2.2.1 Chordal Action: You will find that the position in which the chain and the sprockets engage fluctuates, and the chain vibrates along with this fluctuation. {{Cite book|year=1997|title=The Complete Guide to Chain|publisher=Kogyo Chosaki Publishing Co., Ltd.|isbn=0-9658932-0-0|pages=240|access-date=24 March 2020|url=http://chain-guide.com/basics/2-2-1-chordal-action.html|editor-last=Tsubakimoto Chain Co.|editor-link=Tsubakimoto Chain Co.}}</ref> ). Kui kett liigub konstantse kiirusega, peavad võllid pidevalt kiirendama ja aeglustama. Kui üks ketiratas pöörleb konstantse kiirusega, peab kett (ja tõenäoliselt kõik teised ketirattad, mida see käitab) pidevalt kiirendama ja aeglustama. Tavaliselt pole see paljude ajamisüsteemide puhul probleem; enamik mootorrattaid on aga varustatud tagaratta rummus kummist puksidega, et see vibratsiooniprobleem praktiliselt kõrvaldada. Hammasrihmülekanded on konstrueeritud selle probleemi piiramiseks, töötades konstantse sammuraadiusega<ref>But in toothed-belt systems, chordal action occurs by circle and chord, the same as chains. Generally this effect is less than 0.6 percent, but when combined with the deflection of the pulley center and errors of belt pitch or pulley pitch, it can amount to 2 to 3 percent. {{Cite book|year=1997|title=The Complete Guide to Chain|publisher=Kogyo Chosaki Publishing Co., Ltd.|isbn=0-9658932-0-0|pages=240|access-date=24 March 2020|url=http://chain-guide.com/basics/2-2-1-chordal-action.html|editor-last=Tsubakimoto Chain Co.|editor-link=Tsubakimoto Chain Co.}}</ref>). Ketid on sageli kitsamad kui rihmad ja see võib hõlbustada nende vahetamist suurematele või väiksematele käikudele, et muuta ülekandearvu. Seda kasutavad mitmekäigulised jalgrattad, millel on käiguvahetajad. Samuti võib keti kindlam hambumine hõlbustada selliste käikude ehitamist, mille läbimõõt võib suureneda või väheneda, muutes jällegi ülekandearvu. Siiski väidavad mõned uuemad sünkroonrihmad, et neil on "sama laiusega rullkettide ajamitega samaväärne võimsus". <ref>{{Cite web|url=http://www.gates.com/products/industrial/industrial-belts/synchronous-belts/poly-chain-gt-carbon-belts|title=Poly Chain GT Carbon Belts – Gates Corporation|website=gates.com}}</ref> Mõlemat saab kasutada esemete liigutamiseks, kinnitades neile taskuid, ämbreid või raame; kette kasutatakse sageli asjade vertikaalseks liigutamiseks, hoides neid raamides, nagu tööstuslikes rösterites, samas kui lindid sobivad hästi asjade horisontaalseks liigutamiseks konveierilintide kujul. Pole haruldane, et süsteeme kasutatakse koos; näiteks konveierilinte vedavaid rulle ajavad sageli ise ajamiketid. === Veovõllid === Veovõllid on veel üks levinud meetod mehaanilise jõu liigutamiseks, mida mõnikord võrreldakse ketiülekandega; eelkõige on rihmülekanne vs ketiülekanne vs võlliülekanne enamiku mootorrataste puhul oluline disainiotsus. Veovõllid kipuvad olema vastupidavamad ja töökindlamad kui ketiülekanne, kuid kaldhammasratastel on palju suurem hõõrdumine kui ketil. Sel põhjusel kasutavad praktiliselt kõik suure jõudlusega mootorrattad ketiülekannet ning võlliülekandega seadmeid kasutatakse tavaliselt mitte-spordimasinate puhul. Mõnedel (mitte-spordi) mudelitel kasutatakse hammasrihmülekandeid. == Kasutamine sõidukites == === Jalgrattad === Kettülekanne oli peamine omadus, mis eristas 1885. aastal turule toodud kahe võrdse suurusega rattaga turvajalgratast otseülekandega pennijalgrattast ehk "kõrge rattaga" jalgrattast. Kettülekandega turvajalgratta populaarsus tõi kaasa pennijalgratta kadumise ja see on tänapäevalgi jalgrattadisaini põhielement. === Autod === <div class="thumb tmulti tright"><div class="thumbinner multiimageinner" style="width:224px;max-width:224px"><div class="trow"><div class="tsingle" style="width:222px;max-width:222px"><div class="thumbimage">[[File:Austin_25-30_chassis_top_view.jpg|220x220px]]</div><div class="thumbcaption"> 1906 Austin - põhivaade</div></div></div><div class="trow"><div class="tsingle" style="width:222px;max-width:222px"><div class="thumbimage">[[File:Austin_25-30_chassis_side_view.jpg|220x220px]]</div><div class="thumbcaption">1906 Austin - külgvaade</div></div></div></div></div>Paljud varased autod kasutasid kettülekandesüsteemi, mis oli populaarne alternatiiv Système Panhardile. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">viide puudub</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Levinud konstruktsioonis kasutati auto keskel asuvat diferentsiaali, mis seejärel kandis veojõu [[Telg|tagasillale]] rullkettide kaudu. See süsteem võimaldas suhteliselt lihtsat konstruktsiooni, mis ühildus tagavedrustusega kaasneva silla vertikaalliikumisega. Frazer Nash oli selle süsteemi tugev pooldaja, kasutades ühte ketti käigu kohta, mida valivad nukkmuhvid (ingl dog clutches). <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">viide puudub</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Nende ketiülekandesüsteem (mis oli disainitud GN Cyclecar Company jaoks) oli väga efektiivne, võimaldades kiiret käiguvahetust. Seda süsteemi kasutati paljudes 1920. ja 1930. aastate võidusõiduautodes. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">viide puudub</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Viimane populaarne ketiülekandega auto oli 1960. aastate Honda S600. <ref name="Petrolicious">{{Cite web|url=https://petrolicious.com/articles/big-ideas-in-small-honda-s600|title=Honda Packs Big Ideas Into the Small S600|publisher=Petrolicious|date=6 May 2013|access-date=16 November 2019}}</ref> === Mootorrattad === Ketiülekanne versus [[Rihm (mehaaniline)|rihmülekande]] või kardaanvõlli kasutamine on mootorrattal oluline disainiotsus; peaaegu kõik mootorrattad kasutavad ühte neist kolmest konstruktsioonist. == Vaata ka == * Jalgratta kett * Kettpump * [[Mootorsaag]] * [[Hammasratas|Käik]] * [[Valtsimine|Valtsimispingid]] <ref>{{Cite web|last=M|first=Saif|url=https://www.theengineerspost.com/chain-drives/|title=CHAIN DRIVES AND TYPES OF CHAINS|website=The Engineers post|date=August 17, 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210421073550/https://www.theengineerspost.com/chain-drives/|archive-date=2021-04-21}}</ref> == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == * Oberg, Erik; Jones, Franklin D.; Horton, Holbrook L.; Ryffel, Henry H. (1996), Green, Robert E.; McCauley, Christopher J. (eds.), Machinery's Handbook (25th ed.), New York: Industrial Press, <nowiki>ISBN 978-0-8311-2575-2</nowiki>, OCLC 473691581. * Needham, Joseph (1986). ''Science and Civilization in China: Volume 4, Chemistry and Chemical Technology, Part 2, Mechanical Engineering''. Taipei: Caves Books Ltd. * Sclater, Neil. (2011). "Chain and belt devices and mechanisms." ''Mechanisms and Mechanical Devices Sourcebook.'' 5th ed. New York: McGraw Hill. pp.&nbsp;262–277. {{ISBN|9780071704427}}[[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/9780071704427|<bdi>9780071704427</bdi>]]. Drawings and designs of various drives. == Välislingid == * [http://chain-guide.com/ Kettide täielik juhend] * [http://victorylibrary.com/brit/chain-c.htm Mootorratta primaar- ja veoahelate selgitus] [[Kategooria:Mehaanika]] [[Kategooria:Ülevaatamata tõlgetega leheküljed]] q71wsq5w5tee627n2ikjwliec5n3nbm Ibrahim Halidi 0 47159 7166396 6874416 2026-06-03T10:08:15Z Kuriuss 38125 Masintõlge? 7166396 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=juuni}} '''Ibrahim Halidi''' ([[31. detsember]] [[1954]] – [[23. veebruar]] [[2020]]) ehk ametlikult '''Halidi Abderemane Ibrahim''' oli Komooride kauaaegne poliitik, filosoofiaõpetaja ja kirjanik. Ametlikult sündinud Adda Daoueni, kuid ta sündis Bandracounis, ema külas Naïme Mouchidra Moussa. Ta sündis Djamil Halidi, kuid ta nimetati ümber Ibrahim Halidi 1960<ref>Ibrahim Halidi Abderemane, 2021. Les Comores. Unité dans la pluralité, Paris, L’Harmattan, p. 64.</ref>. aastal, kui ta elas Ouanis, et olla ravitav ja koolis käia. Ibrahim Halidi juhtis revolutsioonilise noorte rahvusliku komitee tegevust ja ta oli Ali Soilihi režiimi<ref>L. Bellétan, 2022. « [https://masiwa-comores.com/culture/ibrahim-halidi-memoire-dun-revolutionnaire/ Ibrahim Halidi, mémoire d’un révolutionnaire] », Masiwa, 10 mai 2022</ref><ref>Ibrahim Halidi Abderemane, 2021. Les Comores. Unité dans la pluralité, Paris, L’Harmattan, p. 85.</ref> teine oluline isik. Kui Ali Soilihi ja tema valitsus tagasi astusid, sai Ibrahim Halidi umbes kuu aja jooksul presidendiks<ref>L. Bellétan, 2022. « [https://masiwa-comores.com/culture/ibrahim-halidi-memoire-dun-revolutionnaire/ Ibrahim Halidi, mémoire d’un révolutionnaire] », Masiwa, 10 mai 2022</ref><ref>Ibrahim Halidi Abderemane, 2021. Les Comores. Unité dans la pluralité, Paris, L’Harmattan, p. 87.</ref>. Revolutsiooniline režiim mõistis Ibrahim Halidi 1977. aastal Alamali hotellis toimunud kohtuprotsessi käigus surma. Pärast riigipööret mais 1978 Ali Soilihi vastu, Ibrahim Halidi oli vangis<ref>Ibrahim Halidi Abderemane, 2021. « Lettre au défunt président camarade Ali Soilihi» in Les Comores. Unité dans la pluralité, Paris, L’Harmattan, p. 30.</ref>. Ta omandas 1978. aastal bakalaureusekraadi ja läks Togosse Lomé ülikooli filosoofiat ja kasvatusteadusi õppima. Ta tuli tagasi Komooridele 1983. aastal ja õpetab filosoofiat Fomboni, Moheli, seejärel Mutsamudu ja Domoni, Anjouani keskkoolis<ref>Mohamed Dhakoine Abdou, 2021. « Préface : À Ibrahim, l’éternel incompris » in Ibrahim Halidi Abderemane, 2021. Les Comores. Unité dans la pluralité, Paris, L’Harmattan, p. 8.</ref>. Pärast 1990. aasta presidendivalimisi sai Ibrahim Halidi siseministriks, seejärel teabe-, kultuuri-, noorte- ja spordiministriks. Ta asutas koos Saïd El Anis Mohamed Djohari<ref>Pétan Mognihazi, « Union des Démocrates pour la Décentralisation : Pour une rupture avec les traditions qui entravent le développement », Al-Watwan n°189 du 20 au 26 décembre 1991.</ref> ja Mohamed Dhakoine Abdou'ga erakonna „Demokraatia Liit detsentraliseerimise eest“. Pärast 22. ja 29. novembri 1992<ref>African Elections Database : [https://archive.wikiwix.com/cache/index2.php?url=http%3A%2F%2Fafricanelections.tripod.com%2Fkm.html%231996_Presidential_Election#federation=archive.wikiwix.com&tab=url Elections in the Comoros] </ref>. aasta üldvalimisi sai Ibrahim Halidi 1992. aasta jaanuarist kuni 1993<ref>Journal officiel de la République fédérale Islamique des Comores, n°1, janvier 1993.</ref>. aasta maini Komooride ase-, seejärel peaminister<ref>Le Monde, 23.05.1993. « [https://www.lemonde.fr/archives/article/1993/05/23/comores-le-huitieme-gouvernement-du-president-djohar-est-tombe%203948756%201819218.html Comores : le huitième gouvernement du président Djohar est tombé] »</ref><ref>Vérin, Pierre, 1994. Les Comores, Paris, Karthala, p. 230 et 231.</ref>. Ibrahim Halidi on kolm korda kandideerinud presidendiks. Esimest korda 1996. aasta märtsis Demokraatliku Keskerakonna (UDD) nimel. Seejärel Anjouani saare presidendivalimistel 2002. aasta märtsis. Ja lõpuks Komoori Liidu presidendivalimistel 2006<ref>BBC News, 14 April 2006: [http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/4909228.stm Q&A: Comoros elections]</ref>. aasta aprillis ja mais. 2017. aastal diagnoositi tal Antananarivos vähk. Pärast ravi eesmärgil Madagaskaril, Mauritiusel ja Tansaanias veedetud aega suri ta 23. veebruaril 2020 Mayotte'i haiglas<ref>Décès en France : [https://www.deces-en-france.fr/resultats/25030176-halidi-abderemane-ibrahim M. HALIDI ABDEREMANE Ibrahim]</ref>. Ta on kirjutanud raamatu "Comores. Unité dans la pluralité" (L'Harmattan, 2021). == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Halidi, Ibrahim}} [[Kategooria:Komooride poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1954]] [[Kategooria:Surnud 2020]] 511xcwlebvclsrsfg3g1zvifqruxrtu Megadeth 0 47304 7166115 7093438 2026-06-02T19:56:46Z Thesmallhours 220083 lisasin mõned singlid, lisan varsti veel 7166115 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2012}} [[Pilt:Megadeth in Haapsalu 2010.JPG|thumb|Megadeth aastal 2010 Haapsalus]] [[Pilt:Megadeth at Sauna.jpeg|thumb]] '''Megadeth''' on [[USA]] ''[[heavy metal]]''i bänd, mida juhib [[Dave Mustaine]]. Bänd loodi 1983. aastal, saadeti laiali 2002. aastal ja tuli uuesti kokku 2004. aastal. Megadethi kutsutakse vahel üheks "suure ''[[thrash metal]]''<nowiki>'</nowiki>i neliku" liikmeks [[Metallica]], [[Anthrax]]i ja [[Slayer]]i kõrval. Megadethi liider Dave Mustaine mängis aastatel 1981–1983 Metallicas soolokitarri. Megadeth on aastatel 1985–2026 välja andnud 17 stuudioalbumit, viimane neist 2026. aasta stuudioalbum "Megadeth", millega saavutasid nad esimest korda Billboard 200 edetabelis esimese koha<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Caulfield |eesnimi=Keith |kuupäev=2026-02-01 |pealkiri=Megadeth Earns First No. 1 Album on Billboard 200 |url=https://www.billboard.com/music/chart-beat/megadeth-first-number-one-album-billboard-200-chart-1236169046/ |vaadatud=2026-02-16 |väljaanne=Billboard |keel=en-US}}</ref>. 16. juulil [[2010]] esines Megadeth Eestis [[Haapsalu]]s, teda soojendasid kohalikud ansamblid [[Oort]] ja [[Metsatöll]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=FOTOD: Megadeth esines pooltühjale lossihoovile |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/32179107/fotod-megadeth-esines-pooltuhjale-lossihoovile |vaadatud=2026-02-16 |väljaanne=Kroonika}}</ref> 28. juunil [[2012]] külastas Megadeth Eestit teist korda<ref>{{Netiviide |kuupäev=2012-02-29 |pealkiri=Metalmuusika suurnimi Megadeth annab Tallinnas eksklusiivse kontserdi |url=https://elu24.postimees.ee/755666/metalmuusika-suurnimi-megadeth-annab-tallinnas-eksklusiivse-kontserdi |vaadatud=2026-02-16 |väljaanne=Elu24 |keel=et}}</ref>, seekord esineti [[Rock Cafe]]s. Soojendusbänd oli [[Nevesis]]. 26. juulil 2023 andis bänd oma kolmanda kontserdi Eestis<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-07-27 |pealkiri=GALERII &#10217; Megadeth, Kreator ja Goresoerd kütsid Tallinnas õhtu kuumaks |url=https://kultuur.postimees.ee/7822419/galerii-megadeth-kreator-ja-goresoerd-kutsid-tallinnas-ohtu-kuumaks |vaadatud=2026-02-15 |väljaanne=Kultuur |keel=et}}</ref>. Esineti [[Tallinn|Tallinna]] lauluväljaku Mere alal. Soojendajateks olid [[Kreator]] Saksamaalt ja [[Goresoerd]] Eestist. == Diskograafia == === Stuudioalbumid === * ''[[Killing Is My Business... And Business Is Good!]]'' (1985) * ''[[Peace Sells...But Who's Buying?]]'' (1986) * ''[[So Far, So Good... So What!]]'' (1988) * ''[[Rust in Peace]]'' (1990) * ''[[Countdown To Extinction]]'' (1992) * ''[[Youthanasia]]'' (1994) * ''[[Cryptic Writings]]'' (1997) * ''[[Risk (albumi)|Risk]]'' (1999) * ''[[The World Needs A Hero]]'' (2001) * ''[[The System Has Failed]]'' (2004) * ''[[United Abominations]]'' (2007) * ''[[Endgame]]'' (2009) * ''[[TH1RT3EN]]'' (2011) * ''[[Super Collider]]'' (2013) * ''[[Dystopia]]'' (2016) * ''[[The Sick, the Dying... and the Dead!]]'' (2022) * ''[[Megadeth (album)|Megadeth]]'' (2026) === Singlid<ref>{{Netiviide |pealkiri=Megadeth discography - RYM/Sonemic |url=https://rateyourmusic.com/artist/megadeth |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20260215152705/https://rateyourmusic.com/artist/megadeth |arhiivimisaeg=2026-02-15 |vaadatud=2026-06-02 |väljaanne=Rate Your Music |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Megadeth Singles Discography by RaiderEric34 {{!}} Discogs Lists |url=https://www.discogs.com/lists/Megadeth-Singles-Discography/523006?srsltid=AfmBOor2A3_nyD9ocZGGEo2bm3rUAq48nXI8mpTExjM6TYv5-S9KAANg |vaadatud=2026-06-02 |väljaanne=www.discogs.com}}</ref> === * Peace Sells (1986) * Wake Up Dead (1987) * Mary Jane (1988) * Anarchy in the U.K. (1988, [[Sex Pistols]]<nowiki/>i cover) * Hook in Mouth (1988) * In My Darkest Hour (1988) * Liar (1988) * No More Mr. Nice Guy (1990) * Holy Wars... The Punishment Due (1990) * Hangar 18 (1991) * Skin o'My Teeth (1992) * Symphony of Destruction (1992) * Foreclosure of a Dream (1992) * 99 Ways to Die (1993) * Sweating Bullets (1993) * Angry Again (1993) * Crown of Worms (1994) * Train of Consequences (1994) * A Tout le Monde (1995) * Almost Honest (1997) * Trust (1997) * Use the Man (1998) * A Secret Place (1998) * Crush 'em (1999) * Breadline (1999) * Insomnia (1999) * Kill the King (2000) * Moto Psycho (2001) * Dread and the Fugitive Mind (2001) == Viited == [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ansamblid]] [[Kategooria:Thrash metal'i ansamblid]] [[Kategooria:Heavy metal'i ansamblid]] t5cngpc9glpa353ihe1xa126uklg9nk Eesti Kirjandusmuuseum 0 49573 7166226 7020988 2026-06-03T03:07:49Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7166226 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|aasta=2024|kuu=september}} {{Organisatsioon |nimi = Eesti Kirjandusmuuseum |embleem = |embleemiallkiri = |pilt = Vanemuise 42, Tartu 2011.jpg |pildiallkiri = Eesti Kirjandusmuuseumi hoone, Vanemuise&nbsp;42 |lühend = EKM |asutatud = 1909 |lõpp = |tüüp = riiklik teadus- ja arendusasutus |staatus = |eesmärk = |peakorter = |asukoht = [[Vanemuise tänav|Vanemuise]] 42, Tartu |liikmed = |keeled = |juht_nimetus = Direktor |juht_nimi = [[Piret Voolaid]] |peaorgan = |emaorg = |allorg = |töötajad = |vabatahtlikud = |eelarve = |veebileht = {{URL|https://www.kirmus.ee/}} }} [[Pilt:ELM-2 2017.tif|pisi|Eesti kirjandusmuuseum (2017)]] '''Eesti Kirjandusmuuseum''' ([[lühend]] '''EKM''') on [[Haridus- ja Teadusministeerium]]i hallatav riigi [[teadus- ja arendusasutus]] [[Tartu]]s, mis ühtlasi täidab ka riigi keskse teadusliku [[mäluasutus]]e ülesandeid, hallates olulisi kultuuriloo ja rahvaluule ([[folkloristika]]) teaduslikke [[arhiiv]]e ning eesti rahvustrükise- ja vanaraamatukogusid ning tagades nende strateegilise arendamise, täiendamise, säilimise ja kättesaadavaks tegemise.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/107032017012?leiaKehtiv Eesti Kirjandusmuuseumi põhimäärus] Riigi Teataja (vaadatud 12.05.2023).</ref> Eesti Kirjandusmuuseum on rahvusvaheliselt tunnustatud humanitaarteaduste keskus, mis on olnud Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Tippkeskus (2000–2007) ja Euroopa Regionaalarengu Fondi toel aastail 2015–2023 tegutsenud Eesti-uuringute Tippkeskuse juhtasutus. [[Eesti teaduse tippkeskused|Eesti-uuringute tippkeskuse]]<ref>[https://www.folklore.ee/CEES Eesti-uuringute tippkeskus] (vaadatud 12.05.2023).</ref> uurimisrühmades osalesid teadustöötajad ja doktorandid kirjandusmuuseumist, [[Tartu Ülikool]]i humanitaarteaduste ja kunstide ning loodus- ja täppisteaduste valdkonnast, [[Eesti Keele Instituut|Eesti Keele Instituudist]], [[Tallinna Ülikool]]ist, [[Eesti Muusikaakadeemia]]st ja [[Tallinna Tehnikaülikool]]ist. Aastail 2024–2030 on Eesti Kirjandusmuuseum Tartu Ülikooli genoomika instituudi juhtimisel tegutseva tippkeskuse Eesti juured: rahvastiku ja kultuuri kujunemise transdistsiplinaarsete uuringute tippkeskus liige. Kirjandusmuuseum on 2017. aastal humanitaarias kõrgeima hindega positiivselt evalveeritud teadusasutus, teadustaristu teekaardi objektide E-Varamu ja Eesti Keeleressursside Keskuse partnerasutus. Kirjandusmuuseumi juures tegutseb [[Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus]] (asutatud 2007), mille ülesandeks on välja anda rahvusvaheliselt tunnustatud eelretsenseeritavat teaduskirjandust (teadusperioodika, aastaraamatud, artiklikogumike ja monograafiate sarjad jm trükised). Mitmed selle kirjastuse väljaanded on indekseeritud rahvusvahelistes andmebaasides.<ref>[http://www.folklore.ee/kirjastus/ EKM Teaduskirjastus] (vaadatud 12.05.2023).</ref> Kirjandusmuuseumi teadus- ja arendustegevus on positiivselt hinnatud humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas.<ref>[https://www.kirmus.ee/sites/default/files/2019-12/Evalveerimise%20raport_EV100_Eesti%20Kirjandusmuuseum_humanitaarteadused%20ja%20kunstid.pdf Evalveerimise raport_EV100_Eesti Kirjandusmuusem_humanitaarteadused ja kunstid.pdf] (vaadatud 12.05.2023).</ref> == Ajalugu<ref name="Eesti kirjandusmuuseumi ajalugu">[https://web.archive.org/web/20220915121005/https://www.kirmus.ee/et/kirjandusmuuseum Eesti kirjandusmuuseumi ajalugu] (vaadatud 12.05.2023).</ref> == [[Pilt:ELM-1 2017.tif|pisi|Kirjandusmuuseum pärast 2017. aasta remonti]] Kirjandusmuuseumi ajalooks võib pidada tema valduses olevate kogude ajalugu, sest need on läbi aegade mänginud muuseumi kujunemisel põhilist rolli. Käsikirjalisi allikmaterjale hakkas süstemaatiliselt koguma Pärnu pastor [[Johann Heinrich Rosenplänter]] 19. sajandi esimestel kümnenditel, tänu kellele ongi säilinud [[Kristjan Jaak Peterson|K. J. Petersoni]], [[Otto Wilhelm Masing|O. W. Masingu]] ja teiste kaasaegsete autograafid. Rahvaluulet kogusid juba [[Friedrich Reinhold Kreutzwald|Fr. R. Kreutzwald]] jt, esimese suurkogumise organiseeris aga [[Jakob Hurt]], kelle rahvaluulekogu on [[Eesti rahvaluule arhiiv]]i alus ja ka algus. Arhiivraamatukogu rajas [[Oskar Kallas]], kes kandis sinna üle [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i Eesti-alase raamatukogu, mida oli süstemaatiliselt kogutud 1870. aastatest alates. Kui O. Kallase initsiatiivil asutati 1909. aastal [[Eesti Rahva Muuseum]], oli selle peamiseks osaks arhiivraamatukogu. 1921. aastal asutati [[Eesti Bibliograafia Asutis]], mille peaülesanne oli avada Eesti ajakirjanduse sisu. 1924. aastal soetas Eesti Rahva Muuseum endale maja Aia (praegu: [[Vanemuise tänav|Vanemuise]]) tänavale 42. Sinna kolisid arhiivraamatukogu ja Eesti Bibliograafia Asutis. Hiljem viidi Aia (praegu: Vanemuine) tänava hoonesse üle ka tulevane Eesti rahvaluule arhiiv ja [[Eesti kultuurilooline arhiiv]]. Ülejäänud osa Eesti Rahva Muuseumist jäi [[Raadi mõis]]asse. 1927. aastal asutati Eesti rahvaluule arhiiv, mille üheks ajendiks oli Jakob Hurda rahvaluulekogu tagasitoomine Eestisse Soomest, kuhu ta oli viidud pärast J. Hurda surma. [[Oskar Loorits]]a juhtimisel alustas arhiiv ka ise aktiivset kogumist. 1929. aastal asutati Eesti kultuurilooline arhiiv, mille aluseks sai [[Eesti Kirjanduse Selts]]i (EKS), Eesti Rahva Muuseumi (ERM), [[Akadeemiline Kirjandusühing|Akadeemilise Kirjandusühingu]] (AKÜ) ja [[Akadeemiline Ajalooselts|Akadeemilise Ajaloo Seltsi]] (AAS) kogude ühendamine. Sellele järgnes ulatuslik kogumistöö. Kõik arhiivid kuulusid sihtasutuse Eesti Rahva Muuseum koosseisu ning nende tegevust juhtisid kolleegiumid. 1940. aasta novembris riigistati Eesti Rahva Muuseum ning jaotati kaheks: [[Riiklik Etnograafiline Muuseum|Riiklikuks Etnograafiliseks Muuseumiks]] asukohaga Raadil ja Riiklikuks Kirjandusmuuseumiks asukohaga Vanemuise 42. 1942. aastal likvideerisid [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa võimud]] Kirjandusmuuseumi kui iseseisva asutuse ning liitsid selle kogud Tartu Ülikooliga. 1944. aastal taastati Kirjandusmuuseum iseseisva asutusena ning ühtlasi viidi asutuse vahepeal evakueeritud varad Vanemuise tänavale tagasi. Muuseumi kogud sõja jooksul oluliselt kannatada ei saanud. Arhiividest said Kirjandusmuuseumi osakonnad. Aastatel 1946–1995 oli Kirjandusmuuseum [[ENSV Teaduste Akadeemia]] humanitaarasutus. Seal uuriti, koguti ja korraldati materjale, ühtlasi kirjutati publikatsioone ja korraldati näitusi. Aastail 1951–1952 tehti katse liita Kirjandusmuuseum [[Keele ja Kirjanduse Instituut|Keele ja Kirjanduse Instituudiga]]. Aastatel 1953–1990 kandis Eesti Kirjandusmuuseumi nime Eesti NSV TA Fr. R. Kreutzwaldi nimeline Kirjandusmuuseum. 1958. aastal ilmus esimene köide kirjandusmuuseumi avaldatavast kogumikust "Paar sammukest eesti kirjanduse ja rahvaluule uurimise teed", mis on Kirjandusmuuseumi kodulehel osaliselt kättesaadav ka elektrooniliselt. 2008. aastal ilmus kogumiku 24. köide. 1995. aastal kinnitas Eesti Teaduste Akadeemia Presiidium asutuse nimeks Eesti Kirjandusmuuseum ja kirjandusmuuseum tunnistati riiklikuks [[teadusasutus]]eks. 1999. aastal võeti täismahus kasutusele integreeritud raamatukogusüsteem INNOPAC, mille tulemusel mindi lugejate teenindamisel üle elektronkataloogile [[ESTER]],<ref>[https://www.ester.ee ESTER] (vaadatud 12.05.2023).</ref> kuhu sisestatakse jooksvalt andmed kõigi raamatukogudesse saabunud väljaannete kohta. 1. veebruaril 2000 ühinesid Eesti Kirjandusmuuseumiga Eesti Keele Instituudi etnomusikoloogia ja folkloristika osakond, kuid alates 2014. aastast [[Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakond|etnomusikoloogia osakond]]a kirjandusmuuseumis enam pole. Aastatel 2001–2007 töötas kirjandusumuuseumis eesti esimene humanitaarteaduste tippkeskus [[Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Tippkeskus]].<ref>[http://www.folklore.ee/tippkeskus/ Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Tippkeskus] (vaadatud 23.04.2021).</ref> 2016–2023 töötab kirjandusmuuseumi juhtimisel [[Eesti-uuringute tippkeskus]].<ref>[http://www.folklore.ee/CEES Eesti-uuringute Tippkeskus] (vaadatud 12.05.2023).</ref> 2017. aastast on kirjandusmuuseum Eesti Keeleressursside Keskuse konsortsiumliige.<ref>[https://web.archive.org/web/20180712090219/https://keeleressursid.ee/et/eesti-keeleressursside-keskus Eesti Keeleressursside Keskuse veebileht] (vaadatud 12.05.2023).</ref> 2023. aastast antakse välja Eesti Kirjandusmuuseumi sõbra auhinda. Auhind on tunnustus väljaspool muuseumi tegutsevale loojale, teadlasele või institutsioonile, kes on eelmisel kalendriaastal avaldanud vähemalt ühe kõrgel tasemel teose, korraldanud sündmuse või teinud algatuse, mis väärtustab ja tutvustab laiemale avalikkusele Eesti Kirjandusmuuseumi tegevust. Esimese Eesti Kirjandusmuuseumi sõbra auhinna pälvis 30. jaanuaril 2023 Mehis Heinsaar, kelle romaani "Kadunud hõim" (2022) peategelane ja süžeeliinid on seotud kirjandusmuuseumiga. Teine Eesti Kirjandusmuuseumi sõbra auhind anti välja 30. jaanuaril 2024 projektiteatrile Must Kast värsslavastuse "Lilli" eest. == Struktuur == [[Pilt:ELM-3 2017.tif|pisi|Kirjandusmuuseum Pepleri tänava poolt (2017)]] Kirjandusmuuseumi koosseisu kuuluvad järgmised struktuuriüksused:<ref>[https://www.kirmus.ee/sites/default/files/2019-12/P18_EKM%20nime%20kasutamise%20kord_lisa%201.pdf Eesti Kirjandusmuuseumi ja selle osakondade nimede kasutamise kord] (vaadatud 12.05.2023).</ref> * [[Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu|Arhiivraamatukogu]] (asutati 1909), kelle ülesandeks on koguda, säilitada ja uurijatele kättesaadavaks teha kõiki eestikeelseid trükiseid, olenemata nende ilmumiskohast; Eestit ja Baltimaid käsitlevaid trükiseid; soome-ugri rahvaid käsitlevaid trükitud materjale. Arhiivraamatukogu all töötab arhiivraamatukogu bibliograafiaosakond (asutati 1921), mis koostab eesti ajakirjanduse sisu üldist retrospektiivset bibliograafiat. (''See ei ole eraldi osakond''.) * [[Eesti kultuurilooline arhiiv]] (asutati 1929) on Eesti-keskne kirjanduslikke ja kultuuriloolisi materjale (käsikirjad, kirjad, dokumendid, päevikud, fotod, kunstiteosed) koguv ja korraldav asutus. * [[Eesti rahvaluule arhiiv]] (asutati 1927) on eesti rahvaluule kogumise ja uurimisega tegelev keskne asutus Eestis. * [[Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond|Folkloristika osakond]] (asutati 1947) tegeleb eesti ja teiste rahvaste kujundkõne, usundi, juttude ja multimeedia uurimise ning elektrooniliste ajakirjade väljaandmise ja digitaalse arhiivi rajamisega. <gallery> Fail:Oak-tree at the Estonian Literary Museum.jpg|Kirjandusmuuseumi poolt 2018. aasta 7. juunil istutatud EV 100 tamm Fail:Painted stucco ceiling Estonian Literary Museum.jpg|Maalitud lagi Eesti kirjandusmuuseumis Fail:Painted stucco relief Estonian Literary Museum.jpg|Dekoratiivne reljeef Fail:Linna paev2013 3.jpg|Muuseumi välissein 2013 </gallery> === Arhiivraamatukogu === {{Vaata|Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu}} [[Pilt:Linna paev2013 2.jpg|pisi|püsti|Linna päev 2013, kirjandusmuuseumi sein]] Eesti Rahva Muuseumi loomisel 14. aprillil 1909 nähti muuseumi ühe põhiülesandena raamatukogu rajamist, mille ülesandeks on koguda trükiseid sellises ulatuses, mis võimaldaks eestlaste ja nende maa teaduslikku uurimist. Eesti Rahva Muuseumi juhatuse esimehe Oskar Kallase eestvõttel moodustati Eesti Rahva Muuseumi juurde raamatukogu, mille nurgakiviks sai Eesti Üliõpilaste Seltsi poolt muuseumile üle antud raamatukogu (rajatud 1883. aastal toonase üliõpilase Oskar Kallase initsiatiivil, milles sisaldus ligi 10 000 köidet). 1919. aastast 1940. aasta sügiseni tegutseti Eesti Rahva Muuseumi arhiivraamatukoguna rahvusraamatukogu staatuses. Arhiivraamatukogu bibliograafiaosakonna uurijate saalis on vastavalt säilituseksemplari seadusele loodud [[autoriseeritud töökoht]]. Autoriseeritud töökohal on tagatud juurdepääs ainult aadressidele: www.digar.ee, dea.digar.ee, www.ester.ee, ise.elnet.ee, ja sso.nlib.ee. Autoriseeritud töökohal saab teha otsinguid e-kataloogis ESTER ja artiklite andmebaasis ISE, lugeda jooksvalt ilmunud ajalehti ja ajakirju, säilituseksemplarina laekunud e-raamatuid ning säilituseksemplariks loovutatud algmaterjale. Samuti on võimalik kuulata ka juurdepääsupiirangutega helifaile ning lugeda kõiki juurdepääsupiirangutega tekste, mis asuvad digitaalarhiivis DIGAR. Autoriseeritud töökohal puudub võrguühendus ja väljatrüki tegemise võimalus ning keelatud on materjalide pildistamine ja filmimine. === Eesti kultuurilooline arhiiv === {{Vaata| Eesti kultuurilooline arhiiv}} Eesti kultuurilooline arhiiv (EKLA) asutati 6. aprillil 1929. aastal, mil ühendati Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Kirjanduse Seltsi, Akadeemilise Kirjandusühingu ja Akadeemilise Ajaloo Seltsi käsikirjalised kogud. EKLA peamisteks ülesanneteks on kultuurilooliselt oluliste käsikirjaliste allikmaterjalide, fotode, kunstiteoste ja audiovisuaalse ainese kogumine, korrastamine, säilitamine ning uurijatele kättesaadavaks tegemine. Arhiivis on 402 [[käsikiri|käsikirjalist]] fondi, mis enamasti on personaalkogud (Fr. R. Kreutzwald, Fr. Tuglas, B. Alver, J. Aavik, B. Kangro, M. Under ja A. Adson, H. Kiik jt), kuid on ka asutuste ja organisatsioonide fonde (Eesti Kirjameeste Selts, "Vanemuine", Eesti Kirjanike Kooperatiiv, Eesti Komitee, kirjastused jm). Fotokogusid on 241, säilikute üldarvuga u 280 000, neist digitaalseid pildistusi on umbes 40 000. Arvukalt on vanemaid fotosid 19. sajandi teisest poolest (vt ka V. Asmer "Esimestest piltnikest Eestimaal ja ..." EKM 1996. aasta aastaraamatus). Kunstikogus leidub maale kirjanikest ja kultuuritegelastest, skulptuure, eesti kunstnike raamatuillustratsioone, eksliibriseid ja graafilisi töid. Suurt tähelepanu on pööratud mälestuste kogumisele. 1989. aastal alustati Eesti ja eestlaste elulugude kogumist. Selle aja jooksul on laekunud ligi 3000 inimese elulood. Olemasoleva materjali põhjal on koostatud esialgne andmepank, mida pidevalt täiendatakse. Igal aastal toimuval eluloopäeval tehakse kokkuvõtteid järjekordsest eluloovõistlusest või esitletakse ilmunud raamatut. Kultuuriloolise arhiivi kogusid on kasutatud ja kasutatakse nii uurimistöös kui mitmesugusel muul otstarbel (teoste illustreerimiseks jm). === Eesti rahvaluule arhiiv === {{Vaata|Eesti rahvaluule arhiiv}} Eesti rahvaluule arhiiv (ERA) on aastal 1927 [[Eesti Rahva Muuseum]]i juurde asutatud [[folkloor]]i kesk[[arhiiv]].<ref>[http://www.folklore.ee/era/ava.htm Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv] (vaadatud 12.05.2023).</ref> ERA ülesandeks on mitteinstitutsionaalse vaimse kultuuri nähtuste võimalikult mitmekülgne jäädvustamine, säilitamine ja kogutu kättesaadavaks tegemine. Selle juurde kuulub orgaaniliselt materjali teaduslik analüüs, uurimistulemuste ja allikmaterjalide publitseerimine, populariseeriv ja pedagoogiline tegevus. Arhiiv on peale folkloristide uurimisbaasiks filoloogidele, etnoloogidele, ajaloolastele, sotsioloogidele jpt. ERA materjale kasutab lai ring kõrg- ja rahvakultuuri loojaid, suguvõsa- ja kodu-uurijaid, pedagooge, kooliõpilasi jt huvilisi. Folkloorimaterjale on Eestis järjepidevalt kogutud ligi kahe sajandi vältel, selle tulemusena haldab ERA 1,4 miljoni leheküljelist [[käsikiri|käsikirjalist]] kogu, fotokogu 31 000 fotoga ning heli- ja videokogu, milles on üle 165 000 pala heli- ja videosalvestisi. ERA kogude sisu vastab folkloori mõistele kõige laiemas tähenduses, esindades mitte üksnes kitsamalt suulist kunstiloomingut, vaid vaimse rahvakultuuri kõikvõimalikke valdkondi. Lisaks eesti rahvaluule kogudele sisaldab arhiiv Eestis elanud või elavate rahvusvähemuste folkloorikogusid, samuti on ulatuslikud ning maailma mastaapides unikaalsed sugulasrahvastelt talletatud materjalid. ERA koondab teadureid ja uurimisrühmi, mis tegelevad eesti [[regilaul]]u, [[muinasjutt]]ude, [[kohapärimus]]e, eesti asunduste, tänapäeva- ja lastefolkloori, rahvausundi, etnomusikoloogia ning eesti folkloristika ajaloo uurimisega. Teadurite tegevuse väljunditeks on alus- ja rakendusuuringud, mida publitseeritakse monograafiate, artiklikogumike ning allikapublikatsioonide kujul. Samuti on arhiivi osaks digistuudio, mis tugistruktuurina tegeleb arhiivi talletatud heli- ja videoülesvõtete digitaliseerimise ning heli- ja videoväljaannete ettevalmistamisega. === Folkloristika osakond === {{Vaata| Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond}} Folkloristika osakond alustas rahvaluule alusuuringute ja publitseerimiskeskusena tööd 1947. aastal. Algselt kuulus see Eesti Keele ja Kirjanduse Instituudi alluvusse, kuid alates 2000. aastast on see Eesti Kirjandusmuuseumi koosseisus. Osakonna eesmärk on eesti folkloori ja folkloristika alusuuringud, tulemuste tutvustamine kodumaal ja ka rahvusvaheliselt. Sellest tulenevalt tegeletakse mitmesuguste rahvaluuleliikide ja -žanride uurimisega. Näiteks uuritakse [[rahvajutt]]e ja [[rahvausund]]it, kujundkõnet ja rahvaluule [[lühivorm]]e. Samuti analüüsitakse folkloori väljendusviise ja kontekste uues meedias, huumori olemust ja toimet kultuuris ning rahvapäraseid teadmisi [[astronoomia]]st, [[botaanika]]st ja [[rahvameditsiin]]ist. Eesti arhiivides leiduvate materjalide põhjal on koostatud rahvajuttude, lühivormide, uskumusteadete ja ajaloolise traditsiooni andmebaasid. Nendest leiduva abil saab avardada oma käsitlusi folkloorist ja võrrelda nüüdisaegset folkloori varasemaga. Folkloristikaosakond tegeleb akadeemiliste väljaannete toimetamise ja kirjastamisega. Näiteks koostatakse ja avaldatakse alates aastast 1996 kahte Eestis esimesena avatud juurdepääsuga täistekstilist akadeemilist eelretsenseeritavat erialaajakirja [[Folklore. Electronic Journal of Folklore]]<ref>[https://www.folklore.ee/folklore/ Electronic Journal of Folklore] (vaadatud 15.09.2022).</ref> ja [[Mäetagused]],<ref name="Mäetagused">[http://www.folklore.ee/tagused/ Mäetagused] (vaadatud 15.09.2022).</ref> samuti rahvusvahelist ajakirja [[Incantatio]],<ref>[https://web.archive.org/web/20180224173913/http://www.folklore.ee/incantatio/ Incantatio] (vaadatud 12.05.2023).</ref> rahvausundile pühendatud aastaraamatut [[Sator]];<ref>[http://www.folklore.ee/kirjastus/?sari=16 Sator: Artikleid usundi- ja kombeloost] (vaadatud 12.05.2023).</ref> rahvaluule lühivormiuurimuste väljaannet [[Reetor (sari)|Reetor]]; artiklikogumike sarja [[Tänapäeva folkloorist]] jt trükiseid ning e-väljaandeid. Lisaks korraldatakse ka [[seminar]]e ja [[konverents]]e. == Andmebaasid == Meiliühendus rajati teadlaste eestvõtmisel 1993. aastal, peamine osa arvutivõrgust ja töökohtadest kirjandusteadlastele, nn Kirmusvõrk ja folklorostidele taas avatud projekti konkursside ja teadlasinitsiatiiviga 1995. Selle ja paari järgneva aastaga rajati peamiselt teadusgrantide abiga kohtvõrk, serverid, alustati IT rakendamist teadustöös, algas digitaalsete korpuste rajamine. Nüüdisajal on kirjandusmuuseumis ligikaudu 50 andmebaasi. Suurem osa neist on erialased, näiteks grafiti andmebaas, eesti regilaulude andmebaas, eesti piltmõistatused, kohapärimuse andmebaas.<ref>[https://web.archive.org/web/20220914133715/https://www.kirmus.ee/et/kulastajale/andmebaasid Eesti Kirjandusmuuseumi andmebaasid] (vaadatud 14.09.2022).</ref><ref>[http://www.folklore.ee/ebaas/ Folklore.ee andmebaasid] (vaadatud 12.05.2023).</ref> 2016. aasta seisuga oli kirjandusmuuseumi digitaalsete andmebaaside maht 65 TB, mida tahetakse 2020. aastaks projekti "EKMi arendamine rahvusvahelisel tasemel digihumanitaaria keskuseks" (ASTRA) käigus suurendada 130 terabaidini.<ref>[https://www.kirmus.ee/et/teadus/digihumanitaaria-keskus EKMi arendamine rahvusvahelisel tasemel digihumanitaaria keskuseks] (vaadatud 12.05.2023).</ref> Andmebaasid erinevad mahult ja tehniliselt lahenduselt, sest need on loodud väga pika aja jooksul: 1990. aastatest tänapäevani. Näiteks 2002. aastal juurutati retrospektiivse ajakirjanduse analüütilise bibliograafia andmebaas BIBIS.<ref>[https://web.archive.org/web/20210511143123/https://galerii.kirmus.ee/biblioserver/ Biblioserver] (vaadatud 12.05.2023).</ref> 2004. aastal alustati ajalehtede indekseerimist andmebaasis DEA ning veebipõhise pseudonüümide andmebaasi [[Eesti biograafiline andmebaas ISIK|ISIK]] loomist.<ref>[https://web.archive.org/web/20170905230225/http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/ ISIK] (vaadatud 12.05.2023).</ref> Leidub lihtsaid veebiväljaandeid ning ka keerukama struktuuriga andmekogusid nagu [[Kreutzwaldi sajand]]. Sisu on nii digiteeritud kui ka tekstistatud kujul, samuti on pilte, heli, videoid. Kirjed on varustatud põhjalike metaandmetega, näiteks aeg, koht, tegija. Käimas on ka projekt, mille käigus avaldatakse andmebaaside ja muude andmekogude materjale Meta-Share'i lehele,<ref>[https://web.archive.org/web/20210508192414/https://metashare.ut.ee/ META-SHARE] (vaadatud 12.05.2023).</ref> praeguseks on lisatud sinna tekstid "1001 lastemängu aastast 1935".<ref>[http://www.folklore.ee/ukauka/ Uka-uka andmebaas] (vaadatud 12.05.2023).</ref> === Kivike === Kirjandusmuuseumi keskseim andmebaas on failirepositoorium [https://kivike.kirmus.ee/index.php?dok_id=1&module=2&op= Kivike], kuhu on koondatud paljude teiste andmebaaside info linkimise teel. Kasutaja saab tutvuda kirjandusmuuseumi materjalidega ja teha päringuid, samuti tellida teavikuid. Kivikeses leiduv materjal on vaba teadus- ja õppetöö eesmärkidel kasutamiseks.<ref>[https://kivike.kirmus.ee/index.php?dok_id=1&module=2&op= Kivike] (vaadatud 12.05.2023).</ref> 2020. aasta märtsi seisuga oli Kivikeses 335 668 säilikut (34 TB), täpsema ülevaate annab arvandmete tabel Kivikese kodulehel.<ref>[https://kivike.kirmus.ee/arvandmed Kivikese arvandmed] (vaadatud 12.05.2023).</ref> == Direktorid<ref name="Eesti kirjandusmuuseumi ajalugu"/> == [[Pilt:ELM-4 2017.tif|pisi|Kirjandusmuuseumi klaasgalerii]] [[Pilt:ELM Panorama 2017.tif|pisi|Panoraamülesvõte aastal 2017]] * 1940–1945 oli [[Mart Lepik]] riikliku kirjandusmuuseumi esimees (november 1940 – 19. veebruar 1945). * 1945. aastal sai Mart Lepiku arreteerimise järel ajutiseks direktori kohusetäitjaks [[Richard Viidalepp]] (1. juuli 1945). * 1945–1951 juhtis kirjandusmuuseumi [[Alice Habermann]] (15. september 1945 – 22. veebruar 1951). * 1951–1952. aastail tehti katse liita kirjandusmuuseum Keele ja Kirjanduse Instituudiga ning direktor oli Keele ja Kirjanduse Instituudi direktor [[Heinrich Tobias]] (22. veebruar 1951 – 1. august 1952). * 1952–1954 oli direktor [[Salme Lõhmus]] (1. august 1952 – 3. märts 1954). * 1954–1989 oli direktor [[Eduard Ertis]] (24. veebruar 1954 – 20. detsember 1989). * 1990–1993 oli direktor [[Peeter Olesk]] (20. detsember 1989 – 1993). * 1993–1995 täitis direktori kohuseid [[Rutt Hinrikus]] (oktoober 1993 – märts 1995). * 1995–2005 oli kaks ametiaega järjest direktor [[Krista Aru]]. * 2005–2015 oli samuti kaks ametiaega järjest direktor [[Janika Kronberg]] (1. juuni 2005 – 30. juuni 2015). * 2015–2020 oli direktor [[Urmas Sutrop]] (1. juuli 2015 – 30. juuni 2020). * 2020. aasta 1. juulist oli direktori ülesannetes [[Martin Eessalu]]. * 2021. aasta 1. juunil sai direktoriks [[Tõnis Lukas]]. * 2022. aasta 18. juulist oli direktori ülesannetes Arhiivraamatukogu juhataja [[Merike Kiipus]]. * 2023. aasta 1. jaanuarist on direktor [[Piret Voolaid]].<ref name="ERR 2022">{{cite web|url=https://kultuur.err.ee/1608810739/eesti-kirjandusmuuseumi-uueks-juhiks-saab-piret-voolaid|title=Eesti kirjandusmuuseumi uueks juhiks saab Piret Voolaid|website=ERR|date=5 December 2022|access-date=6 December 2022|language=et}}</ref> == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Aru, Krista. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kultuurileht19950519.1.2 Mitte ainult muuseum: Eesti Kirjandusmuuseum], Kultuurileht, 19. mai 1995, lk 2 * Aru, Krista. [https://artiklid.elnet.ee/record=b1803688*est Kirjandusmuuseumi maja ja selle elanikud], Tartu: Postimees, 26. november 1997, lk 5 * Aru, Krista. [https://artiklid.elnet.ee/record=b1831432*est Roosakaspunane Kirjandusmuuseum], Postimees, 18. detsember 1996, lk 21 * Aru, Krista. [https://artiklid.elnet.ee/record=b2121248*est Kirjandusmuuseum ongi kõike: arhiiv, uurimisasutus ja muuseum], Eesti Teaduste Akadeemia. Tagasivaade. Tallinn, 1996, lk 80–83 * Aru, Krista. [https://artiklid.elnet.ee/record=b1856631*est Krista Aru: kuigi arhiivid on põnevad, vajab Kirjandusmuuseum sidet ka kaasaja kultuurieluga], Hommikuleht, 4. aprill 1995, lk 18 * Hinrikus, Rutt. [https://artiklid.elnet.ee/record=b1949917*est Mis on Kirjandusmuuseum?], Videvik, 19. mai 1995, lk 4–5 * Kiipus, Merike; Heino Räim. [https://artiklid.elnet.ee/record=b1032809*est "Arhiivraamatukogu kui eesti trükiste arhiiv"], Tuna (2000) nr 2, lk 73–77 * Kiipus, Merike. 2009, "[https://artiklid.elnet.ee/record=b1446656*est Varamu lummuses: Eesti rahvuslik arhiivraamatukogu 100]", Tartu: «Eesti Kirjandusmuuseum» * Langovitš, Peeter. [http://www.postimees.ee/?id=252208 "Kirjandusmuuseum hakkab raamatuid digitaliseerima"] Postimees, 19. aprill 2010 * Larm, Pille-Riin. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/eesel-elevanti-alla-ei-neela/ "Eesel elevanti alla ei neela Eesti Kirjandusmuuseumi kummitab projektipõhine rahastus"], Sirp, nr 43, 30. oktoober 2015 * Pilv, Aare. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirp20151030.2.21.1 "Kas tunned maad?"], Sirp, nr 43, 30. oktoober 2015 (vaadatud 12.05.2023) * Sarv, Mari; Liisi Laineste. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirp20161007.2.5.1 E-Eesti humanitaarteadustes. Digitaalhumanitaaria käekäik ja väljavaated], Sirp, nr 40, 7. oktoober 2016 * Virro, Keiu. [http://epl.delfi.ee/news/lp/kirjandusmuuseum-kummituslood-ja-paris-elu?id=75566325 Kirjandusmuuseum. Kummituslood ja päris elu], Eesti Päevaleht, 10. oktoober 2016 * Voolaid, Piret. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht20150911.2.12.18 "Eesti Kirjandusmuuseum: teaduselt haridusele"], Õpetajate Leht, nr 27, 11. september 2015 * Palametsa pajatused 96. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=keilaleht20170127.2.7.2 "Keilast Kirjandusmuuseumi kartoteegikastides"], Keila Leht, nr 4, 27. jaanuar 2017 * Antik, Richard. Eesti Rahvuslik Arhiivraamatukogu : mit einem Referat : Die Estnische Archivbibliothek. Tartus : Eesti Rahva Muuseum, 1931, lk 41 (Eesti Rahva Muuseumi väljaanne; nr 32) * "Juurtega sajandite mullas: kogumik Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseumi 50. aastapäevaks", Eesti Teaduste Akadeemia Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseum; toimetaja M. Kahu. Tallinn: Eesti Raamat, 1990, lk 191. * "Estonian Folklore Archives / Estonian Folklore Archives"; compiled by Anu Korb, Janika Oras, Ülo Tedre. Tartu: Estonian Folklore Archives, 1995, lk 31. * "Эстонский фольклорный архив / Эстонский литературный музей"; редактор и предисловие: Эда Калмре. Тарту: Эстонский литературный музей, 1996, lk 75. * "Kogumisest uurimiseni: artikleid Eesti Rahvaluule Arhiivi 75. aastapäevaks", koostanud Mall Hiiemäe; toimetanud Mall Hiiemäe, Kanni Labi. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2002, lk 311 (Eesti Rahvaluule Arhiivi Toimetused; 20) * "Mnemosyne teenistuses: kogumik Eesti Kultuuriloolise Arhiivi 75. aastapäevaks", koostanud Piret Noorhani; toimetanud Tiina Saluvere. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2004, lk 319 (EKLA töid kirjandusest ja kultuuriloost, 2) * "Kirjanduspärand kultuuriloos: artikleid ja uurimusi 2008–2014: Eesti Kultuuriloolise Arhiivi 85. aastapäevaks", koostanud Marin Laak, Sirje Olesk; toimetanud Kanni Labi. Tartu : Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, 2014. (EKLA töid kirjandusest ja kultuuriloost, 7) == Välislingid == {{Commonskat|Estonian Literary Museum}} * [https://www.kirmus.ee/ Eesti Kirjandusmuuseumi koduleht] * [https://www.youtube.com/watch?v=hRAF9Ra8HzQ EKM-i vanemteadur Risto Järv räägib raamatust "Metsavaimu heategu. Sada eesti muinasjuttu metsast ja meist"] KirjastusVarrak, YouTube {{koord |NS=58.3739306 |EW=26.717881 |type=landmark |region=EE}} [[Kategooria:Tartu muuseumid]] [[Kategooria:Eesti teadusasutused]] [[Kategooria:Eesti Kirjandusmuuseum| ]] kmy702s3lbaqn0xcuvm8nf2qvkv9jaa Eris (kääbusplaneet) 0 53035 7166343 7029510 2026-06-03T09:18:27Z Kwamikagami 8320 Kwamikagami teisaldas lehekülje [[136199 Eris]] ümbersuunamise [[Eris (kääbusplaneet)]] asemele 7029510 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} {{Infokast planeet |nimi = Eris |sümbol = [[Pilt:Eris symbol (bold).svg|24px|⯰]] |pilt = Eris and dysnomia2.jpg |pildiallkiri = Eris keskel ja tema [[kaaslane (astronoomia)|kaaslane]] [[Dysnomia]] vasakul |orbiidi_tüüp = |orbiidi_pikkus = |afeel = 14,60 miljardit [[kilomeeter|km]]<br>97,65 [[astronoomiline ühik|aü]] |periheel = 5,72 miljardit [[kilomeeter|km]]<br>37,91 [[astronoomiline ühik|aü]] |keskmine_kaugus_päikesest = |kaugus_Maast = |orbiidi_ekstentrilisus = |tiirlemisperiood = 558,04 [[Maa (planeet)|Maa]] aastat |sünoodiline_periood = |orbitaalkiirus = |orbiidi_kalle = |diameeter = |ekvatoriaalne_raadius =1163±6 km<ref>http://meetingorganizer.copernicus.org/EPSC-DPS2011/EPSC-DPS2011-137-8.pdf</ref> |polaarraadius = |pindala = |ruumala = |mass = |tihedus = |raskuskiirendus = |paokiirus = |pöörlemisperiood = |pöörlemiskiirus = |telje_nurk = |pinnatemperatuur = |kaaslaste_arv = [[Dysnomia (kuu)|Dysnomia]] |spektriklass = |albeedo = 0,96 |atmosfäär = |avastaja = [[Michael E. Brown]]<br>[[Chad Trujillo]]<br>[[David L. Rabinowitz]] |avastamise_aeg = [[5. jaanuar]] [[2005]] }} '''136199 Eris''' (varasem tähistus '''2003 UB<sub>313</sub>'''; [[Astronoomiamärgid|sümbol]]: [[File:Eris symbol (fixed width).svg|16px|⯰]])<ref>{{cite web |url= https://www.jpl.nasa.gov/infographics/what-is-a-dwarf-planet |author= JPL/NASA |date= 2015-04-22 |website= Jet Propulsion Laboratory |title= What is a Dwarf Planet? |access-date= 2022-01-19}}</ref> on [[Päikesesüsteem]]i [[kääbusplaneet]], [[Pluuto]]st pisut väiksem [[Neptuuni-tagused objektid|Neptuuni-tagune objekt]]. Ta on saanud nime vanakreeka jumalanna [[Eris]]e järgi. Selle avastasid [[Michael E. Brown]], [[Chad Trujillo]] ja [[David L. Rabinowitz]] [[5. jaanuar]]il [[2005]], [[21. oktoober|21. oktoobril]] [[2003]] tehtud ülesvõtete põhjal. Avastusest teatati [[29. juuli]]l 2005. Esialgsel hinnangul oli tegemist Pluutost suurema taevakehaga ning eeldades, et võrreldava suurusega taevakehi võidakse Päikesesüsteemis veelgi avastada, täpsustas [[Rahvusvaheline Astronoomiaunioon]] [[planeedi definitsioon]]i. Vastavalt [[24. august]]il [[2006]] heakskiidetud definitsioonile kvalifitseerus 2003 UB<sub>313</sub> [[kääbusplaneet|kääbusplaneediks]]. Enne seda otsust nimetasid selle avastanud [[Palomari Observatoorium]]i astronoomid ning [[NASA]] seda Päikesesüsteemi [[kümnes planeet|kümnendaks planeediks]]. Üks avastajatest Michael E. Brown on teatanud, et ta on rahul nimetusega "kääbusplaneet". 2003 UB<sub>313</sub> [[tiirlemine|tiirleb]] ümber [[Päike]]se piirkonnas, mida nimetatakse "[[hajusketas|hajutatud kettaks]]" (''scattered disc''). 2003 UB<sub>313</sub> [[afeel]] on 97,65 [[astronoomiline ühik|astronoomilist ühikut]] ehk 14,60 miljardit km ning [[periheel]] on 37,91 astronoomilist ühikut ehk 5,72 miljardit kilomeetrit. Praegu asub ta Päikesest 14,4 miljardi kilomeetri kaugusel. Tiirlemisperiood on 558,04 aastat. Eris on väga hästi valgust peegeldav taevakeha, mille pind on tõenäoliselt kaetud jäätunud [[metaan]]iga. [[Albeedo]] on koguni 86% ehk pealelangevast valgusest peegeldatakse tagasi 86%. Sellise albeedoga klassi kuulub vaid [[Saturn]]i kuu [[Enceladus]]. Tal on vähemalt üks [[planeedi kaaslane|looduslik kaaslane]]. Need kaks taevakeha on teadaolevalt kaugeimad Päikesesüsteemi taevakehad. Kääbusplaneedi kuu [[Dysnomia (kuu)|Dysnomia]] on saanud nime jumalanna Erise tütre järgi. Michael E. Brown teatas aprillis 2006, et [[Hubble'i kosmoseteleskoop]] on mõõtnud taevakeha [[diameeter|diameetriks]] 2400 km. Hispaanias [[raadioteleskoop|raadioteleskoobiga]] tehtud mõõtmised aga andsid Erise läbimõõduks 3100 kilomeetrit. M. Brown arvab ka, et see taevakeha on kaetud [[metaan]]ijääga nagu Pluutogi. Nõnda tundub 2003 UB<sub>313</sub> olevat Pluutoga sarnasem kui ükski varem teadaolev taevakeha. Ametliku nime andmine jäi ootama otsust, kas see taevakeha kvalifitseerub planeediks. '''Xena''' ("[[Sõjaprintsess Xena]]" järgi) on avastajate poolt antud tinglik nimi, '''Lila''' (ühe avastaja vastsündinud tütre järgi) on nimi, mis figureerib selle veebisaidi aadressis, kus uue taevakeha avastamisest teatati. Hoolimata kuuldustest ei ole avastajad esitanud Rahvusvahelisele Astronoomiaunioonile kumbagi nime. Kaaslase hüüdnimi Gabrielle pärineb "Sõjaprintsess Xena" teise tegelase nimest. == Vaata ka == * [[astronoomiline nomenklatuur]] * [[Bode seadus]] * "[[Hajutatud ketas]]" * [[Neptuuni-tagused objektid]] * [[planeedi definitsioon]] * [[planeet X]] == Viited == {{viited}} {{Päikesesüsteem}} [[Kategooria:Kääbusplaneedid]] bkuz0nibr6bdor64yj0kwv546v8q51n 7166351 7166343 2026-06-03T09:22:01Z Kwamikagami 8320 7166351 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} {{Infokast planeet |nimi = Eris |sümbol = [[Pilt:Eris symbol (bold).svg|24px|⯰]] |pilt = Eris and dysnomia2.jpg |pildiallkiri = Eris keskel ja tema [[kaaslane (astronoomia)|kaaslane]] [[Dysnomia]] vasakul |orbiidi_tüüp = |orbiidi_pikkus = |afeel = 14,60 miljardit [[kilomeeter|km]]<br>97,65 [[astronoomiline ühik|aü]] |periheel = 5,72 miljardit [[kilomeeter|km]]<br>37,91 [[astronoomiline ühik|aü]] |keskmine_kaugus_päikesest = |kaugus_Maast = |orbiidi_ekstentrilisus = |tiirlemisperiood = 558,04 [[Maa (planeet)|Maa]] aastat |sünoodiline_periood = |orbitaalkiirus = |orbiidi_kalle = |diameeter = |ekvatoriaalne_raadius =1163±6 km<ref>http://meetingorganizer.copernicus.org/EPSC-DPS2011/EPSC-DPS2011-137-8.pdf</ref> |polaarraadius = |pindala = |ruumala = |mass = |tihedus = |raskuskiirendus = |paokiirus = |pöörlemisperiood = |pöörlemiskiirus = |telje_nurk = |pinnatemperatuur = |kaaslaste_arv = [[Dysnomia (kuu)|Dysnomia]] |spektriklass = |albeedo = 0,96 |atmosfäär = |avastaja = [[Michael E. Brown]]<br>[[Chad Trujillo]]<br>[[David L. Rabinowitz]] |avastamise_aeg = [[5. jaanuar]] [[2005]] }} '''Eris''' (ametlikult (136199) Eris; varasem tähistus '''2003 UB<sub>313</sub>'''; [[Astronoomiamärgid|sümbol]]: [[File:Eris symbol (fixed width).svg|16px|⯰]])<ref>{{cite web |url= https://www.jpl.nasa.gov/infographics/what-is-a-dwarf-planet |author= JPL/NASA |date= 2015-04-22 |website= Jet Propulsion Laboratory |title= What is a Dwarf Planet? |access-date= 2022-01-19}}</ref> on [[Päikesesüsteem]]i [[kääbusplaneet]], [[Pluuto]]st pisut väiksem [[Neptuuni-tagused objektid|Neptuuni-tagune objekt]]. Ta on saanud nime vanakreeka jumalanna [[Eris]]e järgi. Selle avastasid [[Michael E. Brown]], [[Chad Trujillo]] ja [[David L. Rabinowitz]] [[5. jaanuar]]il [[2005]], [[21. oktoober|21. oktoobril]] [[2003]] tehtud ülesvõtete põhjal. Avastusest teatati [[29. juuli]]l 2005. Esialgsel hinnangul oli tegemist Pluutost suurema taevakehaga ning eeldades, et võrreldava suurusega taevakehi võidakse Päikesesüsteemis veelgi avastada, täpsustas [[Rahvusvaheline Astronoomiaunioon]] [[planeedi definitsioon]]i. Vastavalt [[24. august]]il [[2006]] heakskiidetud definitsioonile kvalifitseerus 2003 UB<sub>313</sub> [[kääbusplaneet|kääbusplaneediks]]. Enne seda otsust nimetasid selle avastanud [[Palomari Observatoorium]]i astronoomid ning [[NASA]] seda Päikesesüsteemi [[kümnes planeet|kümnendaks planeediks]]. Üks avastajatest Michael E. Brown on teatanud, et ta on rahul nimetusega "kääbusplaneet". 2003 UB<sub>313</sub> [[tiirlemine|tiirleb]] ümber [[Päike]]se piirkonnas, mida nimetatakse "[[hajusketas|hajutatud kettaks]]" (''scattered disc''). 2003 UB<sub>313</sub> [[afeel]] on 97,65 [[astronoomiline ühik|astronoomilist ühikut]] ehk 14,60 miljardit km ning [[periheel]] on 37,91 astronoomilist ühikut ehk 5,72 miljardit kilomeetrit. Praegu asub ta Päikesest 14,4 miljardi kilomeetri kaugusel. Tiirlemisperiood on 558,04 aastat. Eris on väga hästi valgust peegeldav taevakeha, mille pind on tõenäoliselt kaetud jäätunud [[metaan]]iga. [[Albeedo]] on koguni 86% ehk pealelangevast valgusest peegeldatakse tagasi 86%. Sellise albeedoga klassi kuulub vaid [[Saturn]]i kuu [[Enceladus]]. Tal on vähemalt üks [[planeedi kaaslane|looduslik kaaslane]]. Need kaks taevakeha on teadaolevalt kaugeimad Päikesesüsteemi taevakehad. Kääbusplaneedi kuu [[Dysnomia (kuu)|Dysnomia]] on saanud nime jumalanna Erise tütre järgi. Michael E. Brown teatas aprillis 2006, et [[Hubble'i kosmoseteleskoop]] on mõõtnud taevakeha [[diameeter|diameetriks]] 2400 km. Hispaanias [[raadioteleskoop|raadioteleskoobiga]] tehtud mõõtmised aga andsid Erise läbimõõduks 3100 kilomeetrit. M. Brown arvab ka, et see taevakeha on kaetud [[metaan]]ijääga nagu Pluutogi. Nõnda tundub 2003 UB<sub>313</sub> olevat Pluutoga sarnasem kui ükski varem teadaolev taevakeha. Ametliku nime andmine jäi ootama otsust, kas see taevakeha kvalifitseerub planeediks. '''Xena''' ("[[Sõjaprintsess Xena]]" järgi) on avastajate poolt antud tinglik nimi, '''Lila''' (ühe avastaja vastsündinud tütre järgi) on nimi, mis figureerib selle veebisaidi aadressis, kus uue taevakeha avastamisest teatati. Hoolimata kuuldustest ei ole avastajad esitanud Rahvusvahelisele Astronoomiaunioonile kumbagi nime. Kaaslase hüüdnimi Gabrielle pärineb "Sõjaprintsess Xena" teise tegelase nimest. == Vaata ka == * [[astronoomiline nomenklatuur]] * [[Bode seadus]] * "[[Hajutatud ketas]]" * [[Neptuuni-tagused objektid]] * [[planeedi definitsioon]] * [[planeet X]] == Viited == {{viited}} {{Päikesesüsteem}} [[Kategooria:Kääbusplaneedid]] 3d1cg3u1lzjbazyse9wp3hmu26e6cyi Arutelu:Eris (kääbusplaneet) 1 53042 7166345 364384 2026-06-03T09:18:27Z Kwamikagami 8320 Kwamikagami teisaldas lehekülje [[Arutelu:136199 Eris]] pealkirja [[Arutelu:Eris (kääbusplaneet)]] alla 364384 wikitext text/x-wiki Artikkel ei saa olla uudise mahakirjutus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 28. juuli 2006, kell 16.27 (UTC) :Välja võetud: ''„Võtke pastakad välja ja hakake õpikuid ümber kirjutama,” ütles California tehnoloogiainstituudi astronoom Mike Brown ajalehe Miami Herald teatel. '' [[Kasutaja:Avjoska|avjoska]] 28. juuli 2006, kell 16.54 (UTC) ---- Ei saa öelda "ehk kümnenda planeedi", sest pretendente kümnenda planeedi tiitlile on teisigi. Tuleks kirjutada eraldi artikkel [[Kümnes planeet]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 28. juuli 2006, kell 17.33 (UTC) ---- See sisu ümbersuunatud artiklist [[Eris (planeet)]] tuleb artikliga integreerida. ''Eris on kääbusplaneet. [[Hubble teleskoop|Hubble teleskoobiga]] tänavu aprillis tehtud fotode põhjal on Erise läbimõõt 2400 kilomeetrit, Hispaanias raaditeleskoobiga tehtud mõõtmised aga andsid Erise läbimõõduks 3100 kilomeetrit. ''Eris on väga tugevalt helendav taevakeha, mille pind on tõenäoliselt kaetud jäätunud metaaniga. Taevakeha peegeldab tagasi 86% päikesevalgusest ja sellega samasse heledusklassi kuulub vaid [[Saturn]]i kuu [[Enceladus]]. ''Kääbusplaneedi kuu [[Dysnomia (kuu)|Dysnomia]] sai nime jumalanna Erise tütre järgi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 15. september 2006, kell 10:52 (UTC) t1n3qye4q2ph5kui9ec4z96k4nlc2e2 Tagaranna 0 53574 7165990 6434961 2026-06-02T13:16:19Z ~2026-32571-60 230855 7165990 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Tagaranna | pindala = | elanikke = | maakond = Saare }} [[Pilt:Tagaranna.JPG|pisi|right|Rand Tagaranna küla juures]] '''Tagaranna''' on [[küla]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] [[Ninase poolsaar]]el. [[Kaarel Eenpalu teine valitsus|Vabariigi Valitsuse]] otsusega 8. septembrist 1939 võeti Tagaranna heinamaa [[Saaremaa (maakond)|Saaremaal]] [[Lümanda vald (1939)|Lümanda vallas]] Tagarannas linnukaitsealana[[looduskaitse]] alla ja kanti looduskaitse registrisse.<ref>https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1939/09/18/3 Vabariigi Valitsuse otsus 8. septembrist 1939 maa-alade ja veekogude looduskaitse alla võtmise kohta (RT 1939, 79, 630 VIII)</ref> Enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i 2017. aastal kuulus küla [[Mustjala vald]]a. ==Vaata ka== *[[Tagaranna kirjanduspäev]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[[Aili Kokk]], [http://omasaar.ee/index.php?content=artiklid&sub=40&artid=14959&sec=1 "Tagaranna – miljonivaatega kaluriküla"], Oma Saar, 31. august 2009 {{Saaremaa vald}} [[Kategooria:Saaremaa valla külad]] sazkd7r14e0izgbndeddngxv7yvwm76 7165993 7165990 2026-06-02T13:18:16Z ~2026-32571-60 230855 7165993 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Tagaranna | pindala = | elanikke = | maakond = Saare }} [[Pilt:Tagaranna.JPG|pisi|right|Rand Tagaranna küla juures]] '''Tagaranna''' on [[küla]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] [[Ninase poolsaar]]el. [[Kaarel Eenpalu teine valitsus|Vabariigi Valitsuse]] otsusega 8. septembrist 1939 võeti Tagaranna heinamaa [[Saaremaa (maakond)|Saaremaal]] [[Lümanda vald (1939)|Lümanda vallas]] Tagarannas linnukaitsealana [[looduskaitse]] alla ja kanti looduskaitse registrisse.<ref>https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1939/09/18/3 Vabariigi Valitsuse otsus 8. septembrist 1939 maa-alade ja veekogude looduskaitse alla võtmise kohta (RT 1939, 79, 630 VIII)</ref> Enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i 2017. aastal kuulus küla [[Mustjala vald]]a. ==Vaata ka== *[[Tagaranna kirjanduspäev]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[[Aili Kokk]], [http://omasaar.ee/index.php?content=artiklid&sub=40&artid=14959&sec=1 "Tagaranna – miljonivaatega kaluriküla"], Oma Saar, 31. august 2009 {{Saaremaa vald}} [[Kategooria:Saaremaa valla külad]] mnvfz8joxd4168ppw4y3fdkipww3n1a 7165995 7165993 2026-06-02T13:20:50Z ~2026-32571-60 230855 7165995 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Tagaranna | pindala = | elanikke = | maakond = Saare }} [[Pilt:Tagaranna.JPG|pisi|right|Rand Tagaranna küla juures]] '''Tagaranna''' on [[küla]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] [[Ninase poolsaar]]el. Enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i 2017. aastal kuulus küla [[Mustjala vald]]a. ==Vaata ka== *[[Tagaranna kirjanduspäev]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[[Aili Kokk]], [http://omasaar.ee/index.php?content=artiklid&sub=40&artid=14959&sec=1 "Tagaranna – miljonivaatega kaluriküla"], Oma Saar, 31. august 2009 {{Saaremaa vald}} [[Kategooria:Saaremaa valla külad]] houy7fxom4l1v5weftf6ag2s7rg0frm Trygve Halvdan Lie 0 55912 7166271 7137359 2026-06-03T07:01:45Z Taurus404 80079 7166271 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Trygve Lie.jpg|thumb|Trygve Lie (1943)]] '''Trygve Halvdan Lie''' ([[16. juuli]] [[1896]] [[Oslo|Kristiania]] – [[30. detsember]] [[1968]]) oli [[Norra]] [[poliitik]], esimene [[ÜRO]] [[peasekretär]]. Lie isa oli puusepp, kes [[1902]] jättis oma pere maha, emigreerus [[USA]]-sse ega tulnud enam kunagi tagasi. Lie astus [[1911]] [[Norra Tööpartei]]sse ja pärast [[Oslo ülikool]]i õigusteaduskonna lõpetamist valiti ta [[1919]]. aastal partei sekretäriks. [[1921]] abiellus ta Hjørdis Jørgenseniga. Neil oli kolm tütart: Sissel, Guri ja Mette. 1919–1921 oli ta ajakirjandusväljaande Det 20 århundre ('20. sajand') toimetaja. [[1922]]–[[1935]] oli ta Norra ametiühingute konföderatsiooni jurist. [[1931]]–1935 oli ta Norra töölisspordiliidu juht. [[1935]]. aastal määrati ta Norra justiitsministriks [[Johan Nygaardsvold]]i sotsiaaldemokraatlikus valitsuses, [[1937]] valiti [[Akershus]]i esindajana [[Storting]]isse, [[1939]]–[[1941]] töötas kaubandus- ja varustusministrina. Noore sotsialistina kohtus Lie ka [[Vladimir Lenin]]iga Norra Tööpartei esinduse visiidil [[Moskva]]sse. 1935. aastal andis ta [[Lev Trotski]]le varjupaiga Norras. Nõukogude Liidu survel pandi Trotski [[1937]] koduaresti ja saadeti hiljem riigist välja [[Mehhiko]]sse. Kui [[Saksamaa]] Norra [[1940]] okupeeris, andis Lie kõigile Norra laevadele käsu seilata liitlaste sadamasse. [[1941]] sai Liest Norra pagulasvalitsuse [[Norra välisminister|välisminister]] kuni [[1946]]. aastani. [[1946]]. aastal valiti ta [[ÜRO peasekretär]]iks ja [[1950]]. aastal teiseks ametiajaks. [[1952]]. aastal astus ta ametist tagasi. Hiljem oli ta Norra tööstus- ja kaubandusminister. {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=([[Gladwyn Jebb]])|nimi=[[ÜRO peasekretär]]|aeg=[[1946]]–[[1952]]|järgnev=[[Dag Hammarskjöld]]}} {{lõpp}} {{DEFAULTSORT:Lie, Trygve}} [[Kategooria:ÜRO peasekretärid]] [[Kategooria:Norra poliitikud]] [[Kategooria:Norra juristid]] [[Kategooria:Oslo Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1896]] [[Kategooria:Surnud 1968]] [[Kategooria:Norra välisministrid]] rqqi6f7cqfy7of9tpj9jgtla826riav Treimani 0 56419 7165954 6619876 2026-06-02T12:07:16Z ~2026-32571-60 230855 7165954 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Treimani | pilt = Treimani küla.JPG | pindala = | elanikke = | maakond = Pärnu }} '''Treimani''' on [[küla]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Häädemeeste vald|Häädemeeste vallas]]. Asub [[Liivi laht|Liivi lahe]] kaldal. Treimanis on rahvamaja, sadam ja kaks kirikut: [[Treimani luteri kirik]] ja [[Treimani õigeusu kirik]]. == Ajalugu == 1601. aastal oli küla kohal üksainuke talu, kuuluvusega Kabli külasse. 1797. aastal pandi Liivimaa kubermangu Pärnu kreisi ametimeeste poolt külale nimeks Dreimannsdorff.<ref>{{Raamatuviide|pealkiri=Häädemeeste elu|aasta=1995|koht=|kirjastus=|lehekülg=12|artikkel=Treimani minevikust}}</ref> 4. veebruaril 1939 määrati [[Orajõe vald (Häädemeeste kihelkond)|Orajõe]] vallas Treimani külas kahes osas asuv 8-hektariline maa-ala kaitsemetsaks.<ref>https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1939/02/10/5 Metsade ja maade kaitsemetsaks tunnustamise määrus (RT 1939, 12, 87)</ref> <gallery> A beach, southwest of Estonia.png|Mererand Treimanis </gallery> ==Vaata ka== *EELK [[Treimani kogudus]] *EAÕK [[Treimani Pühade Apostlite Peetruse ja Pauluse kogudus]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Commonskat|Treimani}} * http://treimani.mcp.pri.ee/ {{Häädemeeste vald}} [[Kategooria:Häädemeeste vald]] [[Kategooria:Pärnu maakonna külad]] 20gf1yt4hbabwd15j3qp9n50mpuelc5 7165955 7165954 2026-06-02T12:07:38Z ~2026-32571-60 230855 7165955 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Treimani | pilt = Treimani küla.JPG | pindala = | elanikke = | maakond = Pärnu }} '''Treimani''' on [[küla]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Häädemeeste vald|Häädemeeste vallas]]. Asub [[Liivi laht|Liivi lahe]] kaldal. Treimanis on rahvamaja, sadam ja kaks kirikut: [[Treimani luteri kirik]] ja [[Treimani õigeusu kirik]]. == Ajalugu == 1601. aastal oli küla kohal üksainuke talu, kuuluvusega Kabli külasse. 1797. aastal pandi Liivimaa kubermangu Pärnu kreisi ametimeeste poolt külale nimeks Dreimannsdorff.<ref>{{Raamatuviide|pealkiri=Häädemeeste elu|aasta=1995|koht=|kirjastus=|lehekülg=12|artikkel=Treimani minevikust}}</ref> 4. veebruaril 1939 määrati [[Orajõe vald (Häädemeeste kihelkond)|Orajõe vallas]] Treimani külas kahes osas asuv 8-hektariline maa-ala kaitsemetsaks.<ref>https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1939/02/10/5 Metsade ja maade kaitsemetsaks tunnustamise määrus (RT 1939, 12, 87)</ref> <gallery> A beach, southwest of Estonia.png|Mererand Treimanis </gallery> ==Vaata ka== *EELK [[Treimani kogudus]] *EAÕK [[Treimani Pühade Apostlite Peetruse ja Pauluse kogudus]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Commonskat|Treimani}} * http://treimani.mcp.pri.ee/ {{Häädemeeste vald}} [[Kategooria:Häädemeeste vald]] [[Kategooria:Pärnu maakonna külad]] 65d1hhhgvzjktbiggmkuuaa6b4tvx3q 7165956 7165955 2026-06-02T12:08:20Z ~2026-32571-60 230855 7165956 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Treimani | pilt = Treimani küla.JPG | pindala = | elanikke = | maakond = Pärnu }} '''Treimani''' on [[küla]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Häädemeeste vald|Häädemeeste vallas]]. Asub [[Liivi laht|Liivi lahe]] kaldal. Treimanis on rahvamaja, sadam ja kaks kirikut: [[Treimani luteri kirik]] ja [[Treimani õigeusu kirik]]. == Ajalugu == 1601. aastal oli küla kohal üksainuke talu, kuuluvusega Kabli külasse. 1797. aastal pandi Liivimaa kubermangu Pärnu kreisi ametimeeste poolt külale nimeks Dreimannsdorff.<ref>{{Raamatuviide|pealkiri=Häädemeeste elu|aasta=1995|koht=|kirjastus=|lehekülg=12|artikkel=Treimani minevikust}}</ref> 4. veebruaril 1939 määrati [[Orajõe vald (Häädemeeste kihelkond)|Orajõe vallas]] Treimani külas kahes osas asuv 8-hektariline maa-ala [[kaitsemets]]aks.<ref>https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1939/02/10/5 Metsade ja maade kaitsemetsaks tunnustamise määrus (RT 1939, 12, 87)</ref> <gallery> A beach, southwest of Estonia.png|Mererand Treimanis </gallery> ==Vaata ka== *EELK [[Treimani kogudus]] *EAÕK [[Treimani Pühade Apostlite Peetruse ja Pauluse kogudus]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Commonskat|Treimani}} * http://treimani.mcp.pri.ee/ {{Häädemeeste vald}} [[Kategooria:Häädemeeste vald]] [[Kategooria:Pärnu maakonna külad]] gxg0cjrsmu44aj1yiecsrtquda3omyx Dissident 0 58143 7165972 6781673 2026-06-02T12:45:19Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7165972 wikitext text/x-wiki '''Dissident''' ehk '''teisitimõtleja''' on laiemas tähenduses keegi, kes aktiivselt vastandab ennast valitsevale poliitikale, ideoloogiale või institutsioonile. Religioosses kontekstis on seda mõistet kasutatud alates 18. sajandist. Poliitilises tähenduses on see mõiste olnud kasutusel alates 1940. aastatest ning 1960. aastate teisel poolel tulid mõisted 'dissident', 'dissidentlus' jmt kasutusele [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] nende kohta, kes olid hakanud avalikult kritiseerima valitsevat režiimi. Varasematel aegadel kasutati põrandaaluse võitluse taktikat, tegutsedes konspiratiivselt ja esitades oma vaateid ja üleskutseid anonüümselt. Konspiratsioonile ja varjatud tegutsemisele lisandus nüüd uue nähtusena ka avalik väljund – pöördumistele ja üleskutsetele oma nimega alla kirjutavad kodanikud, dissidendid. Dissidentlik liikumine Nõukogude Liidus juhindus peamiselt [[Nõukogude Liidu Demokraatlik Liikumine|Nõukogude Liidu Demokraatliku Liikumise]] ([[NLDL]]) programmist ja taktikalistest alustest. Hoiduti vägivallast, nõuti seadustest kinnipidamist ja avalikustamist. Koostati ja levitati "[[Jooksvate Sündmuste Kroonika]]t" ning väga palju muid [[omakirjastus]]likke tekste. Tuntumad dissidendid olid [[Aleksander Solženitsõn]] ja [[Andrei Sahharov]].<ref>{{Netiviide |url=http://old.memo.ru/history/diss/ |pealkiri=История советских диссидентов. Мемориал |vaadatud=2020-03-08 |arhiivimisaeg=2020-02-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200213081813/http://old.memo.ru/history/diss/ |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Dissidentlik liikumine Eestis== Vastupanu Nõukogude okupatsioonivõimule avaldus Eestis okupatsiooni algusest peale paljudes vormides, nii otsese relvastatud vastupanuvõitlusena ([[metsavennad]]) kui ka relvastamata vastupanu näol – Eesti iseseisvuse taastamist nõudva kirjanduse, lendlehtede jms levitamisena, rahvuslippude heiskamisena jm tegevusena. Eesti Demokraatliku Liikumise ja Eesti Rahvusrinde tegelased [[Artjom Juskevitš]], [[Mati Kiirend]], [[Kalju Mätik]], [[Sergei Soldatov]] ja [[Arvo-Gunnar Varato]] tegutsesid 1970. aastatel veel varjatult ja anonüümselt. Nende kõige olulisemaks väljundiks kujunes "Memorandum ÜRO Peaassambleele" aastast 1972.<ref>{{Netiviide |url=http://www.maailmavaade.ee/nr-18/tahtis-dokument-1972-aasta-memorandum/ |pealkiri=Tunne Kelam. Tähtis dokument. 1972. aasta memorandum. |vaadatud=2020-03-09 |arhiivimisaeg=2017-06-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170623120331/http://www.maailmavaade.ee/nr-18/tahtis-dokument-1972-aasta-memorandum |url-olek=ei tööta }}</ref> Esimene oma nimedega allkirjastatud dokument oli 1979. aasta 23. augustil avalikustatud [[Balti apell]], millele olid Eesti poolt alla kirjutanud [[Mart Niklus]], [[Endel Ratas]], [[Enn Tarto]] ja [[Erik Udam]]. Eesti dissidentide hulka kuulusid veel [[Jüri Kukk]], [[Viktor Niitsoo]], [[Veljo Kalep]], [[Sven Kreek]], [[Uno Toru]], [[Heiki Ahonen]], [[Arvo Pesti]], [[Lagle Parek]], [[Harri Mõtsnik]], [[Jüri Lina]] jpt. ==Vaata ka== *[[hipiliikumine]] *[[punk]] *[[vastupanuliikumine]] *[[vastupanutegevus Eesti NSVs]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * ''Dissidentlik liikumine Eestis aastatel 1972-1987''. Dokumentide kogumik. Koostanud Arvo Pesti . Tallinn: [Rahvusarhiiv], 2009. 664 lk. ISBN 9789985951071 (köites). * Arvo Pesti. ''Kirjad vennale: 15.04.1983 - 29.09.1986''. Tartu: Ilmamaa, 2011. ISBN 9789985773789 (köites) ==Välislingid== * [https://m.forte.delfi.ee/article.php?id=78450591/ Heiki Suurkask. Teisitimõtlejad Moskvas ja siin.] * [http://kultuur.elu.ee/ke506_EDL.htm Kalju Mätik. Eesti Demokraatlik Liikumine.] * [http://kultuur.elu.ee/ke534_dissidentlus.htm Arvo Pesti. Dissidentlik vastupanuliikumine Eestis.] [[Kategooria:Poliitika]] [[Kategooria:Dissidendid| ]] di3rpwksfu3q84pl25nlg43kkvw7p73 Anonüümsed alkohoolikud 0 59303 7166244 7078754 2026-06-03T05:23:58Z Sillerkiil 58396 7166244 wikitext text/x-wiki {{täienda}} {{viitamata}} '''Anonüümsed alkohoolikud''' (lühend '''AA''') on ühendus, mille deklareeritud esmane eesmärk on aidata [[alkohoolik]]utel kainena püsida. Eestis alustas esimene AA rühm tegevust [[1990]]. aastal [[Wismari haigla]] ruumides, kus tegutseb siiani. AA rühma tugigruppe on loodud mitmes Eesti kohas. == Välislingid == *[http://www.aaestonia.com AA Estonia] [[Kategooria:Eneseabi]] [[Kategooria:Alkohol]] jvzi4h3gizvg8dezl9erzlnoxapu8uf Albert Üksip 0 61074 7166290 6862678 2026-06-03T07:41:45Z Kuriuss 38125 7166290 wikitext text/x-wiki '''Albert Üksip''' ([[8. detsember]] [[1886]] [[Narva]] – [[10. august]] [[1966]] [[Tallinn]]) oli [[eestlased|eesti]] [[näitleja]], [[botaanik]] ja [[tõlkija]]. == Elukäik == Albert Üksip lõpetas Narva linnakooli ning oli aastail [[1902]]–[[1923]] kontoriametnik Narva vabrikutes. Hariduse omandas ta peamiselt iseõppimise teel. Ta oskas ka maalida ja mängis viiulit. [[1905]]. aastal hakkas tegelema näitlemisega, hiljem oli Narva eesti ja vene harrastus[[trupp]]ides ka näitejuht. Aastatel 1923–[[1949]] oli Üksip [[Estonia teater|Estonia]] teatri näitleja ning [[1945]]–[[1951]] ühtlasi õppejõud [[Eesti NSV Riiklik Teatriinstituut|Eesti NSV Riiklikus Teatriinstituudis]]. Aastail [[1931]]–1932 asutas ta Estonia teatri arhiivimuuseumi. Ta kirjutas palju teatriga seotud artikleid. Aastatel 1927–1931 korrastas ta [[Tallinna Provintsiaalmuuseum|Tallinna Provintsiaalmuuseumi]] [[Herbaarium|herbaariumikogu]] (14 500 ühikut), millest sai hiljem [[Eesti Loodusmuuseum]]i kogu. Ta oli suurepärane taimetundja, [[hunditubakas|hunditubaka]]<nowiki/>spetsialist. Tema kirjutatud on hunditubaka köited "[[Eesti NSV floora]]s" ja "[[NSV Liit|NSV Liidu]] flooras". ==Isiklikku== 1929. aastast oli abielus näitleja [[Albina Kausi]]ga.<ref>Ons see uudiseks, et ... - Maa Hääl : maarahva ajaleht, nr 36, 26. märts 1934.</ref> ==Tunnustus== * 1945 [[Eesti NSV teeneline kunstnik]] * [[Eesti Teatriühing]]u (ETÜ) auliige * [[Eesti Looduseuurijate Selts]]i auliige [[Pilt:Narva,_památník_Albertu_Üksipovi.jpg|pisi|Albert Üksipi mälestuskivi Narvas]] ==Mälestuse jäädvustamine== Albert Üksipi mälestuskivi asub Narva [[Pimeaed|Pimeaias]]. Albert Üksipi [[Rudolf Nuude|Rudolf Nuudele]] kingitud taskukell on üks eesti teatrimaailma rändesemeid, mida kingitakse ühest näitlejapõlvest teise. {{Vaata|Albert Üksipi – Rudolf Nuude taskukell}} == Teosed == *Albert Üksip. ''Mälestused''. (Järelsõna: [[Helvi Einas]]). Tallinn: [[Eesti Raamat]], 1975, 343 lk. == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Üksip, Albert}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti botaanikud]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Tallinna Jaani koguduse liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstnikud]] [[Kategooria:Eesti Looduseuurijate Seltsi auliikmed]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1886]] [[Kategooria:Surnud 1966]] 643fhk2al0vifub8zyvehf6w6q979if Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor 0 61262 7166224 6967898 2026-06-03T02:33:28Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7166224 wikitext text/x-wiki [[Fail:Tehase "Dvigatel" administratiivhoone.jpg|alt=Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor|pisi|340x340px|Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor]] '''Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor''' (kuni 30. novembrini 2010 '''Mainori Majanduskool'''<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/350565/mainori-korgkool-muutis-nime Mainori Kõrgkool muutis nime.] Virumaa Teataja, 1. detsember 2010.</ref>) on Eesti eraõiguslik [[rakenduskõrgkool]], mis alustas tegevust [[1992]]. aastal. Kõrgkool keskendub peamiselt ettevõtluse, juhtimise, rahanduse, logistika ja disainiga seotud erialadele.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Koolist - Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor |url=https://www.eek.ee/korgkool/koolist?u=x67e19528168bd |vaadatud=2025-03-24 |väljaanne=www.eek.ee |keel=et |arhiivimisaeg=2025-08-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250830103317/https://www.eek.ee/korgkool/koolist?u=x67e19528168bd |url-olek=ei tööta }}</ref> Õppekeskused asuvad [[Tallinn]]as ja [[Tartu]]s. Mainoris on võimalik õppida nii rakenduskõrghariduse kui ka magistriõppe tasemel.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Rakenduskõrgharidusõpe - Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor |url=https://eek.ee/sisseastuja/rakenduskorgharidusope?u=x67e19776c35d7 |vaadatud=2025-03-24 |väljaanne=eek.ee |keel=et |arhiivimisaeg=2025-09-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250903110902/https://www.eek.ee/sisseastuja/rakenduskorgharidusope?u=x67e19776c35d7 |url-olek=ei tööta }}</ref> Kõrgkoolis õpib üle 1200 üliõpilase. Tegemist Eesti suurima rakenduskõrgkooliga, samuti Eesti suurima erakõrgkooliga. Lisaks tasemeõppele pakub avatud kõrgkooli raames võimalust omandada mikrokraade või läbida lühikursuseid, mis võimaldavad täiendada oma teadmisi ilma pikaajalise õppeprogrammiga liitumata.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor |url=https://www.ulemistecity.ee/teenus/eesti-ettevotluskorgkool-mainor/ |vaadatud=2025-03-24 |väljaanne=Ülemiste City |keel=et}}</ref> Kõrgkooli akadeemiline struktuur on jagatud erialapõhiselt. Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor on [[Ülemiste City]] ärilinnaku arendaja. Ülemiste City asutati 2005. aastal eesmärgiga ehitada endise Dvigateli tehase 33-hektarilisele territooriumile nüüdisaegne linnaosa. == Rektorid == Kõrgkooli rektorid on teiste seas olnud [[Mati Lukas]] (2005–2010), [[Krista Tuulik]] (2010–2015) ja [[Ülo Pärnits]] (2003–2005, 2015–2016). Pärast Ülo Pärnitsa surma oli rektori kohusetäitja kooli õppeprorektor [[Eneken Titov]]. [[2023]]. aastast on Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor rektor [[Andrus Pedai]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-08-24 |pealkiri=Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor juhib järgmised viis aastat Andrus Pedai |url=https://haridus.postimees.ee/7840758/eesti-ettevotluskorgkooli-mainor-juhib-jargmised-viis-aastat-andrus-pedai |vaadatud=2025-03-24 |väljaanne=Haridus |keel=et}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.eek.ee/ Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor koduleht] {{Eesti kõrgkoolid}} [[Kategooria:Eesti kõrgkoolid]] [[Kategooria:Erakõrgkoolid]] oa4pxug1n5mtp5q9n3v0wjcfv63r3j0 Digitaalsignaal 0 69448 7165952 7085511 2026-06-02T12:02:30Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7165952 wikitext text/x-wiki {{Vikinda|kuu=juuli|aasta=2020}} '''Digitaalsignaal''' ehk '''arvsignaal''', ka '''digitaalne signaal''', on [http://kn.eki.ee/?Q=diskreetne diskreetne] ehk lõplike vahemikega eraldatud üksikväärtusi omav signaal, millel on lõplik hulk võimalikke väärtusi.<ref name=":3">{{Netiviide|autor=Steven W. Smith|url=http://www.dspguide.com/ch2/1.htm|pealkiri=Signal and Graph Terminology|väljaanne=The Scientist and Engineer's Guide to Digital Signal Processing|aeg=|vaadatud=30.05.2020}}</ref><ref name=":0">{{Netiviide|autor=Paolo Prandoni, Martin Vetterli|url=https://www.sp4comm.org/webversion/livre.html#x1-2000|pealkiri=What Is Digital Signal Processing?|väljaanne=Signal Processing for Communications|aeg=|vaadatud=31.05.2020}}</ref><ref name=":7">{{Netiviide|autor=|url=http://dsp.cs.cmu.edu/notes/intro_to_signals/signals.html|pealkiri=Introduction to Signals|väljaanne=|aeg=|vaadatud=31.05.2020|arhiivimisaeg=22.05.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200522221939/http://dsp.cs.cmu.edu/notes/intro_to_signals/signals.html|url-olek=ei tööta}}</ref> See erineb [[Analoogsignaal|analoogsignaalist]], mille väärtused on [[Pidevus|pidevad]].<ref name=":4" /> Terminid "digitaal-" ja "digitaalne" on pärit [[Ladina keel|ladinakeelsest]] sõnast ''digitus'', mis tähendab sõrme. Sellega on sümboliseeritud sõrmedega loendamist.<ref name=":0" /><ref name=":4">{{Netiviide|autor=Andrus Rinde|url=http://www.cs.tlu.ee/~rinde/mm_materjal/pdf/mm_analoog_digitaal.pdf|pealkiri=Analoog ja digitaalne|väljaanne=|aeg=|vaadatud=31.05.2020}}</ref> [[Fail:Digital.signal.png|pisi|Digitaalsignaal (punane), mis on saadud analoogsignaali (helehall) diskreetimisel ja kvantimisel]] Tavaliselt saadakse digitaalsignaal analoogsignaali [[Diskreetimine|diskreetimisel]] ja [[Kvantimine|kvantimisel]], kuid digitaalsignaale on võimalik ka genereerida. Diskreetides fikseeritakse analoogsignaali väärtused kindlate [[Periood|perioodiliste]] intervallide tagant, see tähendab, et teisendatakse pidev aeg või ruum diskreetseks.<ref name=":0" /> Kvantimise korral kitsendatakse signaali kõiki võimalikke väärtusi [[Reaalarvude hulk|reaalarvudest]] mõnele lõplikule hulgale. Sellise [[Võimsus (hulgateooria)|hulga võimsust]] ehk elementide arvu kirjeldatakse kvantimistasemete arvuga ehk bitisügavusega (inglise keeles ''bit depth''). Tüüpiline on bitisügavuseks valida mõni kahe aste.<ref name=":8" /> Kuigi tavaliselt jäävad kvantimisel saadavad väärtused üsna kitsasse vahemikku, on tegelikult iga mõõtmine kvantimine, kuna mõõtemääramatuse tõttu ei ole võimalik saavutada lõpmatut täpsust.<ref name=":0" /> Digitaalsignaali all mõeldakse tihti ka kahendsignaali ehk loogilist signaali. Sellisel signaalil on kaks võimalikku olekut, mida võib kontekstist sõltuvalt kirjeldada kui: "üks" ja "null" või vastavalt "tõene" ja "väär".<ref name=":5">{{Netiviide|autor=Jonathan Valvano, Ramesh Yerraballi|url=http://users.ece.utexas.edu/~valvano/Volume1/E-Book/C4_DigitalLogic.htm|pealkiri=Embedded Systems - Shape The World|väljaanne=|aeg=|vaadatud=31.05.2020}}</ref> == Digitaalsignaalide ajalugu == Kuigi digitaalsignaale seostatakse eelkõige tänapäevase elektroonikaga, leidub digitaalsignaale teadaolevalt juba [[Vana-Egiptus|Vana-Egiptusest]].<ref name=":6">{{Netiviide|autor=Paolo Prandoni, Martin Vetterli|url=https://www.sp4comm.org/webversion/livre.html#x1-60001.1.1|pealkiri=Digital Signal Processing under the Pyramids|väljaanne=Signal Processing for Communications|aeg=|vaadatud=30.05.2020}}</ref> [[Niilus]] üleujutused mõjutas ka mitu tuhat aastat tagasi Egiptuse tsivilisatsiooni kulgu, määrates iga-aastase saagikuse. Seetõttu oli Niiluse üleujutuste ülesmärkimine olulise tähtsusega, et vältida põua-aastatega kaasnevaid ikaldusi. Palermo kivi on [[steel]], mis pärineb umbes 25. sajandist eKr ning millel on muuhulgas märgitud Niiluse üleujutuste kõrgust.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://ancientegyptonline.co.uk/palermostone/|pealkiri=Palermo Stone {{!}} Ancient Egypt Online|väljaanne=Ancient Egypt Online|aeg=|vaadatud=31.05.2020}}</ref> Kuna tegemist on diskreetsete mõõtmistega ja lõpliku täpsusega mõõtetulemustega, on nende andmete puhul tegemist digitaalsignaaliga. Samasuguseid mõõtmisi teostatakse Niiluse käitumise kohta tänapäevalgi ning nende mõõtmiste olemus on suuresti muutumatu.<ref name=":6" /><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.researchgate.net/figure/Average-monthly-discharge-of-Nile-and-water-level-2008_fig4_268983852|pealkiri=Average monthly discharge of Nile and water level, 2008|väljaanne=|aeg=|vaadatud=31.05.2020}}</ref> == Definitsioonid ja selgitused == Üks võimalusi digitaalsignaali defineerimiseks on alustada analoogsignaalist ning seda kitsendades jõuda digitaalsignaalini. Analoogsignaal on pidev lõpmatute olekutega signaal, mis on igal hetkel määratud.<ref name=":4" /> Analoogsignaali diskreetimisel saadakse [[diskreetsignaal]], mida võib defineerida kui signaali, millele on väärtused omistatud ainult kindlatel hetkedel.<ref name=":4" /> Viimaks, kui diskreetsignaali kvantida, on tulemuseks digitaalsignaal, millel on lõplik hulk võimalikke väärtusi lõplikul arvul hetkedel.<ref name=":3" /><ref name=":0" /><ref name=":4" /> Matemaatiliselt võib digitaalsignaali mõista üldistatud kujul kui [[Lõplik hulk|lõpliku]] [[Määramispiirkond|määramis]]- ja [[Muutumispiirkond|muutumispiirkonnaga]] [[Funktsioon (matemaatika)|funktsiooni]].<ref name=":1">{{Netiviide|autor=Ruye Wang|url=http://fourier.eng.hmc.edu/e59/lectures/e59/node2.html|pealkiri=Basic Concepts about Signals and Systems|väljaanne=|aeg=12. detsember 2012|vaadatud=31.05.2020|arhiivimisaeg=31.05.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200531014205/http://fourier.eng.hmc.edu/e59/lectures/e59/node2.html|url-olek=ei tööta}}</ref> Olgu analoogsignaal mingi funktsioon <math>f:X\rightarrow Y</math>, kus lähte- ja sihthulgad ''X'' ja ''Y'' on mõlemad [[Võimsus (hulgateooria)|kontiinumi võimsusega]]. Kuna diskreetimine on olemuselt funktsiooni lähtehulgast lõpliku arvu elementide valimine, siis järelikult on diskreetimise tulemuseks lõpliku arvu elementidega hulk ''X''. Kvantimine tähendab aga, et funktsiooni muutumispiirkonda peab jääma lõplik arv elemente.<ref name=":0" /> Kui ''X'' ja ''Y'' on lõplikud hulgad, siis sellist funktsiooni nimetataksegi digitaalsignaaliks.<ref name=":7" /><ref name=":1" /> Samuti järeldub eelnevast, et diskreetimise ja kvantimise tulemusena on võimalik saada analoogsignaalist digitaalsignaal. == Digitaalsignaali esitus == Digitaalsignaali all mõeldakse kõiki selliseid signaale, millel on lõplik arv lõplikke väärtusi. Selliseid signaale on võimalik kirjeldada mitmel eri meetodil. Tihti diskreeditakse analoogsignaale nii, et iga diskreeditud ajahetke tähistatakse [[Täisarv|täisarvuga]].<ref name=":0" /> Nende diskreetsete ajahetkedega määratud signaali väärtuste kirjeldamiseks on aga omakorda palju võimalusi. Kuna kvantimist teostatakse enamasti nii, et kvanditud väärtusi oleks võimalik digitaalelektroonikaga, sealhulgas [[Arvuti|arvutitega]], töödelda ja optimaalselt talletada, on tavaliselt [[Kvantimistase|kvantimistasemete]] arvuks ehk bitisügavuseks mingi kahe [[Astendamine|aste]].<ref name=":8">{{Netiviide|autor=|url=https://sisu.ut.ee/sites/default/files/imageprocessing/files/digitizn.pdf|pealkiri=Sampling and Quantization|väljaanne=|aeg=|vaadatud=31.05.2020|arhiivimisaeg=25.09.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200925234131/https://sisu.ut.ee/sites/default/files/imageprocessing/files/digitizn.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref><ref name=":9">{{Netiviide|autor=|url=https://computer.howstuffworks.com/bytes1.htm|pealkiri=How Bits and Bytes Work|väljaanne=|aeg=|vaadatud=31.05.2020}}</ref> Tüüpilised bitisügavused võivad olla näiteks 8, 16 ja 32 [[Bitt|bitti]]. Näiteks kaheksa bitiga on võimalik kirjeldada <math>2^8=256</math> väärtust. Seepärast kasutatakse kaheksabitilise sügavuse puhul tihti [[Täisarv (andmetüüp)|täisarve]] [[Lõik|lõigus]] <math>[0, 255]</math>.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://petapixel.com/2018/09/19/8-12-14-vs-16-bit-depth-what-do-you-really-need/|pealkiri=8, 12, 14 vs 16-Bit Depth: What Do You Really Need?!|väljaanne=|aeg=|vaadatud=31.05.2020}}</ref> Kuna digitaalsignaalid on enamasti loodud ja mõeldud [[digitaalelektroonika]] ja sealhulgas arvutitega kasutamiseks, on üks tüüpilisi viise digitaalsignaalide esitamiseks mitte täisarvudena kümnendsüsteemis, vaid kahendsüsteemis bitijadana ehk loogilise signaalina.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.swarthmore.edu/NatSci/echeeve1/Ref/BinaryMath/NumSys.html|pealkiri=Representation of Numbers|väljaanne=|aeg=|vaadatud=31.05.2020}}</ref> Kui iga kvanditud väärtus on kirjeldatav näiteks kaheksa bitiga, siis võib iga väärtust kümnendsüsteemis lõigus <math>[0, 255]</math> kujutada ka [[Kahendsüsteem|kahendsüsteemis]] kaheksakohalise (ehk kaheksabitilise) arvuga. Näiteks arv 123 kümnendsüsteemis on kahendsüsteemis kaheksa bitiga esitatult ‭01111011‬.<ref name=":9" /> Selliseid kahendsignaale on võimalik kasutada digitaalelektroonikas ja seega ka arvutites, kuna digitaalse elektroonika ja arvutite ülesehitus ja toimimine põhineb [[Boole'i algebra|Boole'i algebral]], mis tegelebki ainult kahe võimaliku väärtusega.<ref name=":5" /> Nii on võimalik füüsilises maailmas digitaalsignaale lihtsalt edasi anda ja talletada, kuna iga biti väärtust saab kirjeldada näiteks [[Pinge (elekter)|pingega]]. Enamasti on kahendsüsteemi 1 ehk tõeväärtus "tõene" elektriliselt määratud toitepingega, milleks võib olla näiteks 5 V. Kahendsüsteemis 0 ehk "väär" on määratud seevastu nullnivooga ehk maaga.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://learn.sparkfun.com/tutorials/logic-levels/ttl-logic-levels|pealkiri=Logic Levels|väljaanne=|aeg=|vaadatud=31.05.2020}}</ref> == Digitaalsignaali eelised == [[Fail:Imagen 4.png|pisi|Mürast sõltumata on võimalik tuvastada, kas tegemist on väärtusega 1 või 0]] Digitaalsignaalidel on analoogsignaalidega võrreldes mitmeid eeliseid. Üheks oluliseks eeliseks on suur [[Müra (elektroonika)|mürataluvus]], kuna kõiki digitaalsignaale saab edasi anda ja hoiustada bittidena.<ref name=":0" /> Digitaalsignaali on analoogsignaaliga võrreldes ka lihtsam töödelda ning sellest on välja kasvanud eraldi valdkond – [[digitaalne signaalitöötlus]].<ref name=":4" /> Digitaalse signaalitöötlusega on võimalik saavutada [[Signaalitöötlus|traditsioonilise signaalitöötlusega]] võrreldes suuremat täpsust.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.airtract.com/question/what-are-the-advantages-and-disadvantages-of-digital-signal-processing|pealkiri=What are the advantages and disadvantages of digital signal processing?|väljaanne=|aeg=|vaadatud=31.05.2020|arhiivimisaeg=23.10.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211023052427/https://www.airtract.com/question/what-are-the-advantages-and-disadvantages-of-digital-signal-processing|url-olek=ei tööta}}</ref> Oluline on ka digitaalsignaali sõltumatus [[Andmekandja|andmekandjast]] ja samuti ei mõjuta digitaalsignaali kvaliteeti kopeerimine ega taasesitamine.<ref name=":4" /> Digitaalsignaali üheks suurimaks eeliseks on [[Andmete pakkimine|pakkimise]] võimalikkus. Kuna digitaalsignaali esitatakse arvuliselt, saab kasutada paljusid välja töötatud [[Algoritm|algoritme]] nende andmete mahu vähendamiseks ehk pakkimiseks. Digitaalsignaale saab pakkida [[Kadudeta pakkimine|kadudeta]] või kadudega. Väga efektiivse pakkimise tõttu on võimalik tänapäevased tehnoloogiad nagu [[Kõrglahutusega televisioon|kõrglahutusega]] [[voogedastus]] ja reaalaja-[[Arvutimäng|arvutimängud]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://blog.leaseweb.com/2019/08/06/data-compression-in-online-games/|pealkiri=Data Compression in Online Games|väljaanne=|aeg=|vaadatud=31.05.2020}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.haivision.com/resources/streaming-video-definitions/compression/|pealkiri=Video Compression|väljaanne=|aeg=|vaadatud=31.05.2020}}</ref> == Muundamine == Analoogsignaali on võimalik muundada digitaalsignaaliks ning selle saavutamiseks kasutatavat seadet nimetatakse [[Analoog-digitaalmuundur|analoog-digitaalmuunduriks]] (ingliskeelne lühend ADC). Samuti on võimalik digitaalsignaali muundada analoogsignaaliks ning sel juhul on vastavaks seadmeks [[digitaal-analoogmuundur]] (ingliskeelne lühend DAC). Kuigi võimalik on konstrueerida ka näiteks mehaanilisi muundureid<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://hackaday.com/2010/11/28/wiffletree-a-mechanical-digital-to-analog-converter/|pealkiri=Wiffletree: A Mechanical Digital To Analog Converter|väljaanne=|aeg=|vaadatud=31.05.2020}}</ref>, kasutatakse peamiselt siiski [[Elektroonika|elektroonilisi]] [[Muundur|muundureid]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.analog.com/en/analog-dialogue/articles/the-right-adc-architecture.html|pealkiri=Which ADC Architecture Is Right for Your Application?|väljaanne=|aeg=|vaadatud=31.05.2020|arhiivimisaeg=30.07.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200730210904/https://www.analog.com/en/analog-dialogue/articles/the-right-adc-architecture.html|url-olek=ei tööta}}</ref> Muundurite olulisteks parameetriteks on nende [[lahutusvõime]] (inglise keeles ''resolution''), töökiirus, mis kajastub [[Diskreetimissagedus|diskreetimissageduses]] ehk sämplimissageduses, [[täpsus]] ja maksumus. Lisaks sellele on veel palju teisigi parameetreid, näiteks erinevad vead, milleks võivad olla mittelineaarsus, kvantimisviga, nulliviga ja apertuuriviga.<ref name=":2">{{Netiviide|autor=|url=http://kodu.ut.ee/~kalevipo/DE_loeng10.pdf|pealkiri=Digitaalelektroonika 10. loeng|väljaanne=|aeg=|vaadatud=31.05.2020}}</ref> Analoog-digitaalmuunduri tööpõhimõtteks on leida sisendsignaalile vastav arvuline väärtus määratud vahemikust. Eksisteerib mitut eri tüüpi analoog-digitaalmuundureid, nagu näiteks Flash, järgiv, integreeriv ja järjestikuse lähenemise analoog-digitaalmuundur.<ref name=":2" /> Digitaal-analoogmuunduri põhimõte seisneb tüüpiliselt vastavale sisendarvule proportsionaalse [[Pinge (elekter)|väljundpinge]] [[Signaaligeneraator|genereerimises]]. Selleks on samuti mitmeid meetodeid, mis erinevad kiiruse, täpsuse ja ka maksumuse poolest.<ref>{{Netiviide|autor=Raghu Tumati|url=https://ece.umaine.edu/wp-content/uploads/sites/203/2012/05/ECE547_RaghuTumati.pdf|pealkiri=Digital to Analog Converter|väljaanne=|aeg=11. mai 2006|vaadatud=31.05.2020|arhiivimisaeg=3.10.2018|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181003035431/https://ece.umaine.edu/wp-content/uploads/sites/203/2012/05/ECE547_RaghuTumati.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> == Vaata ka == * [[Analoogsignaal]] * [[Diskreetimine]] * [[Kvantimine]] ==Viited== <references /> [[Kategooria:Digitaalne signaalitöötlus]] [[Kategooria:Elektroonika]] [[Kategooria:Digitaaltehnika]] 7ky1rv03is6ss023bpelsgkwt2f24vq Michael Jackson 0 71506 7166118 7164570 2026-06-02T20:00:08Z CMBGAMER 2018 230886 /* Heategevus */ 7166118 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|on lauljast; õlleeksperdi kohta vaata artiklit [[Michael Jackson (õlleekspert)]].}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=aprill}}{{Toimeta|aasta=2026|kuu=aprill}} {{Muusikute info |nimi = Michael Jackson |pilt = Michael Jackson 1984.jpg |pildiallkiri = Michael Jackson (1984) |pildi_suurus = 215 |taust = soolo_laulja |sünninimi = Michael Joseph Jackson<ref name="Legal name" /> |alias = Michael Joe Jackson, MJ, Popmuusika kuningas |sünniaeg = {{Sünniaeg|1958|8|29|mf=yes}} |sünnikoht = [[Gary]], [[Indiana]], [[Ameerika Ühendriigid|USA]] |surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2009|6|25|1958|8|29|mf=yes}} |surmakoht = [[Los Angeles]], USA |pill = [[klaver]], [[trummid]], [[kitarr]] |stiil = [[Rhythm and blues|R&B]], [[popmuusika]], [[rokkmuusika]], [[Soul (muusikastiil)|soul]], [[funk]], [[elektrooniline muusika|elektrooniline]], ''[[tantsumuusika|dance]]'', ''[[new jack swing]]'', [[diskomuusika]] |amet = [[laulja]]-[[laululooja]], [[muusikaprodutsent]], [[helilooja]], [[muusik]], [[tantsija]], [[koreograaf]], [[näitleja]] |tegev = 1964–2009 |plaadifirma = [[Motown]], [[Epic Records|Epic]], [[Legacy Recordings|Legacy]], [[Sony Music Entertainment|Sony]] |seotud_esitajad = [[The Jackson 5]], [[Janet Jackson]], [[Slash]] |URL = [http://www.michaeljackson.com michaeljackson.com] }} '''Michael Joseph Jackson''' ([[29. august]] [[1958]] [[Gary]], [[Indiana]] – [[25. juuni]] [[2009]] [[Los Angeles]]) oli [[afroameeriklased|afroameerika]] päritolu [[poplaulja]], [[laululooja]], [[tantsija]] ja filantroop. Teda on peetud popmuusika kuningaks ja ta on üks kõigi aegade edukaimaid meelelahutajaid.{{lisa viide}} Tema muusika ning tantsu- ja riietusstiil koos laialdaselt kajastatud eraeluga tegid Michael Jacksonist aastakümneteks üle maailma tuntud popmuusika ikooni.{{lisa viide}} [[Jacksonite perekond|Jacksonite perekonna]] seitsmenda lapsena alustas ta muusikukarjääri 1964. aastal perebändis [[The Jackson 5]]. Tema soolokarjäär sai alguse [[1971]]. aastal. Michael Jacksoni muusikavideotest kujunes 1980. aastatel uus kunstiliik, mis pani ühtlasi aluse nende tähtsusele muusika reklaamimisel. Video populaarsus aitas saada kuulsaks toona suhteliselt uuel telekanalil [[MTV]]-l. [[1990. aastad|1990. aastatel]] tegid videod "[[Black or White]]", "[[Scream/Childhood|Scream]]" jt Jacksonist MTV raudvara. Tema muusika uudne kõla ja laulmisstiil on mõjutanud paljusid pop-, rokk-, R&B- ja [[hiphop]]muusikuid üle kogu maailma. Jacksoni esinemised tegid populaarseks mitu keerukat tantsustiili, näiteks ''[[robot (tants)|robot]]'' ja ''[[moonwalk]]''. Jacksoni [[1982]]. aastal ilmunud "[[Thriller (album)|Thriller]]" on ostetud eksemplaride arvu poolest kõigi aegade menukaim [[muusikaalbum]]. Ka albumid "[[Off the Wall]]" ([[1979]]), "[[Bad]]" ([[1987]]), "[[Dangerous]]" ([[1991]]) ja "[[HIStory: Past, Present and Future, Book I|HIStory]]" ([[1995]]) on kõige menukamate seas. Jackson on üks väheseid artiste, kes on kaks korda valitud [[Rock'n'rolli Kuulsuste Hall]]i. Jackson on ka [[Dance Hall of Fame]]'is, kus ta on seniajani ainus popi ja ''rock'n'roll''<nowiki>'i</nowiki> viljeleja. Jackson pälvis 13 [[Grammy]] auhinda (sealhulgas [[Grammy legendiauhind]] ja [[Grammy elutööauhind]]) ja kõige rohkem [[Ameerika muusikaauhinnad|Ameerika muusikaauhindu]] (koos sajandi artisti auhinnaga 26). Ta sai veel sadu auhindu, rohkem kui ükski teine laulja.{{lisa viide}} Jackson oli USA popmuusika singlite edetabeli tipus 13 looga, rohkem kui ükski teine meesartist [[Billboard Hot 100|Hot 100]] ajaloos. Tema plaate on müüdud üle 750 miljoni eksemplari.{{lisa viide}} Michael Jackson astus oma loomingus selgelt ja jõuliselt vastu vägivallale, ülekohtule ja eelarvamustele, toonitas kõigi inimeste ühtekuuluvust, pööras tähelepanu hüljatutele ja vigastele, kannatajatele ja abivajajatele, loodusele ja keskkonnale: "Black or White", "Heal the World", "Earth Song", "They Don't Care About Us", "We Are the World", "Will You Be There", "Man In the Mirror" jpt. Ta tegi suuri annetusi kümnetele heategevusorganisatsioonidele ning asutas ja algatas ise fonde ja projekte vaeste ja kodutute, näljahädaliste ja õnnetuste ohvrite abistamiseks ("Heal the World Foundation", "We Are the World", "United We Stand: What More Can I Give"). Kõigil oma turneedel külastas ta haiglaid ja hooldekodusid, julgustas ja aitas vigaseid ja kannatanuid, tegi annetusi ja jagas kingitusi, ootamata tunnustust või tähelepanu, tihtipeale pigem sellest hoidudes, jäädes märkamatult tagaplaanile.<ref>Tõnn Sarv. Vendluse revolutsioon. - "Teater. Muusika. Kino" nr 7/8, 2020.</ref> Michael Jacksoni isiklik elu, sealhulgas tema tervis ja välimuse muutumine, suhted ja käitumine tekitasid palju kõmu ja poleemikat. Jackson suri 25. juunil 2009 mõni nädal enne turnee "[[This Is It]]" kavandatud algust ravimite üledoosi tagajärjel. Los Angelese kohus mõistis Jacksoni arsti süüdi Jacksoni surma põhjustamises. Washington Posti ja Nielseni reitingu andmetel vaatas [[Michael Jacksoni mälestusteenistus]]e teleülekannet 2,5 miljardit inimest.<ref name="tJRXe" /> == Elulugu ja muusikukarjäär == === Lapsepõlv ja The Jackson 5 (1958–1975) === [[Pilt:2300 Jackson Street Yuksel.jpg|pisi|Jacksoni lapsepõlvekodu [[Indiana]]s [[Gary]]s. Maja ees on lilled, mis Jacksoni austajad tõid pärast tema surma]] Michael Jackson sündis [[29. august]]il [[1958]] seitsmenda lapsena üheksalapselises [[afroameeriklased|afroameerika]] töölisperes, kes elas väikeses kolmetoalises majas [[Chicago linnastu]] [[Gary]] linnas, Indiana osariigis USA-s. Linn oli tollal terasetootmise keskus.<ref name="Moonwalk" /> Ema [[Katherine Jackson|Katherine Esther Scruse]] oli koduperenaine ja tõsimeelne [[Jehoova tunnistaja]] ning isa [[Joe Jackson|Joseph Walter Jackson]] töötas terasetehases kraanajuhina. Mõlemad vanemad olid musikaalsed.<ref name="iNZhD" /> 1950. aastate keskel püüdis Jacksoni isa alustada muusikukarjääri, kuid see ei õnnestunud.<ref name="www.jwjackson.com" /> Siiski teenis ta oma [[R&B]] ansambliga kohalikes klubides esinedes perekonnale lisaraha. Ansambli proovid toimusid Jacksonite elutoas, nii et lapsed kasvasid algusest peale muusika sees.<ref name="P9f4O" /> Ema Katherine mängis klarnetit ja klaverit ning oli andekas laulja.<ref name="lP4vC" /> Jacksonil oli kolm õde: [[Rebbie Jackson|Rebbie]], [[La Toya Jackson|La Toya]] ja [[Janet Jackson|Janet]], ning viis venda: [[Jackie Jackson|Jackie]], [[Tito Jackson|Tito]], [[Jermaine Jackson|Jermaine]], [[Marlon Jackson|Marlon]] ja [[Randy Jackson|Randy]].<ref name="Nelson George overview 20" /> Kuues vend Brandon suri imikuna.<ref name="60o4Q" /> Joseph Jackson oli karm ja autoritaarne. Ta nõudis perelt täielikku kuulekust, ei lubanud lastel teiste lastega mängida ega väljaspool kooli sõpradega kohtuda.<ref name="P9f4O" /> Jacksoni isa Joseph avastas kolme vanima poja Jackie, Tito ja Jermaine'i muusikaande. Tema abiga loodi ansambel The Jackson Brothers, millest sai hiljem The Jackson 5, veel hiljem The Jacksons. Joseph oli ansambli juhendaja ja mänedžer.<ref name="www.jwjackson.com" /> Jacksoni suhted isaga olid keerulised.<ref name="tara 20-22" /><ref name="news.bbc.co.uk" /> Esimest korda rääkis Jackson väärkohtlemisest, mis talle lapsepõlves osaks sai, [[Oprah Winfrey]] jutusaates veebruaris 1993. Ta ütles, et nuttis tihti üksindusest ja et isa nägemine ajas teda oksele. Hiljem meenutas Jackson, kuidas isa teda pikkade ansambliproovide ajal lisaks füüsilisele karistamisele ka solvas, öeldes näiteks korduvalt, et tal on suur nina. Isa olevat istunud poegade lauluproovis, rihm käes, ja löönud neid sellega, kui poisid ei laulnud õigesti. Samas leidis Jackson, et range distsipliin aitas tal edu saavutada.<ref name="OW5Yl" /><ref name="lewis 165-168" /> 2003. aastal tunnistas ka isa avalikult, et peksis Michaelit, kui too oli laps.<ref name="news.bbc.co.uk" /> Arvatavasti oli lapsena kogetud väärkohtlemine üks põhjusi, miks Jacksonit saatsid hiljemgi õudusunenäod ja kroonilised unehäired, ta jäi alati allaheitlikuks – eriti isaga suheldes –, ei olnud rahul oma välimusega ning käitus kohati lapselikult ka täiskasvanueas.<ref name="xQiGi" /> [[1964]]. aastal liitus Michael ansambliga The Jackson Brothers, mille olid loonud vanemad vennad Jackie, Tito ja Jermaine, ka Michael ja Marlon, kes hakkasid esinema taustamuusikutena, mängides [[konga]]sid ja [[tamburiin]]i. Michael hakkas peagi esinema ka taustalaulja ja tantsijana. Kaheksa-aastaselt sai ta Jermaine'i kõrval solistiks. Bändi nimeks sai [[The Jackson 5]].<ref name="Nelson George overview 20" /> Aastatel [[1966]]–[[1968]] tegi bänd pikki turneesid kesklääne osariikides. Michael Jackson rääkis hiljem, et ta kannatas väga selle pärast, et ei saanud öösiti magada, sest vanemad vennad tõid nende ühisesse hotellituppa tüdrukuid.<ref name="SusanFast" /> Sageli esineti ''[[Chitlin' circuit]]''<nowiki>'</nowiki>i klubides ja mõnikord isegi enne [[striptiis]]ietendusi. Michael Jackson meenutas hiljem ühe transvestiidist strippari esinemist ja lisas: "Sain mina vast hariduse. Põhjalikuma kui enamik lapsi. Võib-olla andis see mulle täiskasvanuna vabaduse keskenduda elu muudele aspektidele."<ref name="KYa7v" /> 1966. aastal võitis bänd tähtsa kohaliku talendivõistluse, esitades oma versioone plaadifirma [[Motown]] hittidest ja [[James Brown]]i laulust "[[I Got You (I Feel Good)]]"; solist oli Michael.<ref name="RRHF" /> Sealt avastas poistepundi [[Diana Ross]], kellest sai Michaeli [[mentor]] ja sõbranna aastateks.<ref name="Eelrand" /> [[1967]]. aastal lindistas The Jackson 5 mitu laulu, sealhulgas loo "[[Big Boy]]", mille andis välja kohalik plaadifirma [[Steeltown Records|Steeltown]]. Aastal [[1968]] sõlmiti leping plaadifirmaga [[Motown Records]] ja pereansambel kolis California osariiki.<ref name="Nelson George overview 20" /> Uue kodu otsinguil elasid Michael ja Marlon vahepeal Diana Rossi juures. Edaspidi lindistati juba kodustuudios ja plaadifirma lugude kõrval hakkasid poisid ise heliloojatena kätt proovima. Nad olid esimene mustanahaliste ansambel, mis tõmbas ligi sedavõrd suure hulga valget publikut.<ref name="Eelrand" /> Aastal 2004 nimetas [[The New York Times]]i ajakirjanikust muusikakriitik [[Jon Pareles]] noort Michaelit imelapseks ning kirjutas, et Michael tõusis kiiresti juhtlauljaks ja ansambli peamiseks tõmbenumbriks.<ref name="rollingstone" /> Bändi neli esimest singlit ("[[I Want You Back]]", "[[ABC (laul)|ABC]]", "[[The Love You Save]]" ja "[[I'll Be There]]") tõusid edetabelis [[Billboard Hot 100]] esikohale, mis oli enneolematu saavutus.<ref name="Nelson George overview 20" /> Aastatel [[1972]]–[[1975]] ilmus Michael Jacksonil plaadifirmalt Motown neli soolo-stuudioalbumit, sealhulgas "[[Got to Be There]]" ja "[[Ben (album)|Ben]]", mis anti välja osana The Jackson 5 [[frantsiis]]ist. Albumitelt ilmusid menukad singlid, näiteks "Got to Be There", "Ben" ja oma versioon [[Bobby Day]] laulust "[[Rockin' Robin]]". Aastal 1973 hakkas bändi plaatide läbimüük vähenema. Mitu laulu jõudis siiski edetabelites 40 parema hulka, sealhulgas [[diskomuusika|diskosingel]] "[[Dancing Machine]]" esiviisikusse ja "[[I Am Love]]" esikahekümne hulka. Jackson 5 salvestas Motowni plaadifirma all 450 laulu, nendest 174 avaldati. Kokku tehti kümme stuudioalbumit, esineti korduvalt televisioonis ja tehti mitu kontserditurneed Ameerikas.<ref name="qHKeB" /> Kuna Motown ei võimaldanud Jacksonitele soovitud loomingulist iseseisvust, lahkus bänd 1975. aastal Motowni alt.<ref name="Nelson George overview 22" /> === Üleminek Epicu alla ja "Off the Wall" (1975–1981) === Juunis [[1975]] sõlmis The Jackson 5 lepingu plaadifirmaga [[Epic Records]], mis on [[Sony Music Entertainment|CBS Recordsi]] tütarettevõte,<ref name="Nelson George overview 22" /> ja võttis uueks nimeks The Jacksons. Umbes samal ajal sai ansambli liikmeks pere noorim vend Randy; Jermaine aga lahkus bändist, et alustada soolokarjääri.<ref name="tara 138–144" /> Ansambel esines kontsertidega nii USA-s kui ka teistes riikides ning andis aastatel 1976–1984 välja kuus albumit. Sel ajal oli bändi peamine laulukirjutaja Michael, kelle loodud on muuhulgas hitid "[[Shake Your Body (Down to the Ground)]]", "[[This Place Hotel]]" ja "[[Can You Feel It]]".<ref name="RRHF" /> [[1978]]. aastal mängis Jackson muusikalfilmis "[[The Wiz]]" [[Hernehirmutis]]t (The Scarecrow). Võtetel tutvus ta [[Quincy Jones]]iga, kes tegeles filmi muusikalise poolega. Jones nõustus produtseerima Jacksoni järgmist sooloalbumit "[[Off the Wall]]".<ref name="Nelson George overview 23" /> Aastal [[1979]] murdis Jackson keerulist tantsunumbrit tehes ninaluu. Talle tehti [[rinoplastika|rinoplastiline]] operatsioon, mis hästi ei õnnestunud: Jacksonil tekkisid hingamisraskused, mis hakkasid laulmist segama. Talle soovitati ilukirurg [[Steven Hoefflin]]it, kes tegi ninale veel mitu operatsiooni.<ref name="tara 205–210" /> [[1979]]. aastal ilmunud albumi "Off the Wall" produtseerisid Jones ja Jackson ühiselt. Peale Jacksoni kirjutasid albumi jaoks laule ka [[Rod Temperton]], [[Stevie Wonder]] ja [[Paul McCartney]]. Sellest sai esimene sooloalbum, millelt jõudis neli laulu USA edetabelite esikümnesse. Nende hulgas olid "[[Don't Stop 'til You Get Enough]]" ja "[[Rock with You]]".<ref name="Nelson George overview 37-38" /><ref name="MichaelJacksonIsBorn" /> Album jõudis [[Billboard 200]] edetabelis kolmandale kohale ja seda on müüdud maailmas kokku üle 20 miljoni eksemplari.<ref name="Off the Wall {{Nowrap|20 million}}" /> Aastal [[1980]] võitis Jackson kolm [[Ameerika muusikaauhinnad|Ameerika muusikaauhinda]]: parim souli ja R&B album, parim souli ja R&B meesartist ning parim souli ja R&B singel laulu "Don't Stop 'til You Get Enough" eest.<ref name="AMAs 1980" /><ref name="AMAs 1980 2" /> Samal aastal sai ta [[Billboard Year-End]]i parima R&B ja mustanahalise meesartisti ning parima R&B ja mustanahalise artisti albumi ("Off the Wall") auhinna, samuti [[Grammy auhind|Grammy auhinna]] parima R&B vokaalesituse auhinna lauluga "Don't Stop 'til You Get Enough".<ref name="Nelson George overview 37-38" /> Aastal [[1981]] võitis Jackson kaks Ameerika muusikaauhinda: parima souli ja R&B albumi eest ning parima souli ja R&B meesartisti auhinna.<ref name="AMAs 1981" /> Headest müügitulemustest hoolimata tundis Jackson, et albumit "Off The Wall" oleks võinud saata palju suurem edu. Järgmise albumiga tahtis ta kõigi ootused ületada.<ref name="b6KJn" /> [[1980]]. aastal sai Jackson plaadifirmaga kokkuleppele muusikatööstuse kõrgeimas autoritasumääras: 37% albumi hulgimüügi kasumist.<ref name="olzW7" /> === "Thriller" ja "Motown 25" (1982–1983) === [[1982]]. aastal luges Jackson sisse audioraamatu "[[E.T. the Extra-Terrestrial (album)|E.T. the Extra-Terrestrial]]", kus ta laulis ka laulu "[[Someone In the Dark]]". Salvestis võitis [[1984]]. aastal Grammy auhinna parima lastealbumi eest. Samal aastal võitis Jackson veel seitse Grammyt<ref name="MJ Grammy's" /> ja kaheksa Ameerika muusikaauhinda<ref name="AMAs 1984" /> (sealhulgas teeneteauhinna, mille saajatest on ta noorim); ta püstitas mõlema puhul ühel aastal võidetud auhindade arvu rekordi. Need auhinnad sai ta albumi "[[Thriller (album)|Thriller]]" eest, mis anti välja [[1982]]. aasta lõpus. See oli [[1983]]. aastal maailmas müüduim album<ref name="Thriller best seller 1" /> ning sellest sai kõigi aegade müüduim album nii USA-s kui ka mujal maailmas: "Thrillerit" on müüdud üle 110 miljoni eksemplari.<ref name="Thriller {{Nowrap|110 million}} copies" /> Album oli Billboard 200 edetabelis 37 nädalat esikohal ja 80 nädalat järjest esikümnes. See oli esimene album, millelt oli seitse singlit edetabeli [[Billboard Hot 100]] esikümnes, nende seas "[[Billie Jean]]", "[[Beat It]]" ja "[[Wanna Be Startin' Somethin']]".<ref name="reJiv" /> [[RIAA]] tunnistas "Thrilleri" USA-s topeltteemantalbumi vääriliseks (29 miljonit hulgisaadetist). Album sai Grammy auhinna ka [[1983]]. aasta parima mitteklassikalise muusika salvestise helirežissööritöö eest ([[helirežissöör]] [[Bruce Swedien]]).<ref name="Bruce Grammy's" /> Tegelikult ei ilmunud "Thriller" oma esialgsel kujul. Plaadifirma hakkas Jacksonile albumi valmimise teemal tohutult survet avaldama ning paljude lugude puhul tuli teha kompromisse. Jackson ei olnud sellise albumiga rahul ja lasi helistada CBS-i teatamaks, et albumit ei anta välja. Plaadifirma inimesed olid väga ärritatud. Pärast lühikest puhkust hakati uuesti albumiga tegelema, miksiti kõik uuesti kokku ja jõuti tulemuseni, millega olid kõik rahul. Koos albumiga tuli välja ka kolm muusikavideot: "Billie Jean", "Beat It" ja "Thriller". "Beat Iti" ja "Thrilleri" videote eest maksis Jackson ise, seega kuulusid ka nende õigused temale. Kuigi CBS ei olnud selle poolt, anti "Beat It" singlina välja juba siis, kui "Billie Jean" oli alles esikohal. CBS arvas, et nii langeb "Billie Jean" edetabeli eesotsast välja, kuid tegelikult oli see suurepärane otsus, sest mõlemad lood püsisid samal ajal esikümnes.<ref name="Moonwalk" /> Jacksoni advokaat [[John Branca]] märkis, et Michaelil oli sellal kõige kõrgem autoritasumäär muusikatööstuses: umbes 2 [[dollarit]] igalt müüdud albumilt. Ka oma salvestiste müügilt teenis ta rekordilist kasumit. John Brancal tekkis mõte, et "Thrilleri" tegemisest võiks teha dokumentaalfilmi.<ref name="Moonwalk" /> See anti välja 1984. aasta veebruaris.<ref name="Moonwalk" /> Filmi "[[The Making of Michael Jackson's Thriller]]" videokassette müüdi mõne kuuga üle 350 000 eksemplari. Mais ilmusid müügile ka Michael Jacksoni nukud, mis maksid 12 dollarit.<ref name="TIME" /> Biograaf [[J. Randy Taraborrelli]] kirjutab, et "Thrillerit" ei ostetud nagu vabaajakaupa, nagu ajakirja, mänguasja või menufilmi pileteid, vaid seda hakati ostma nagu hädavajalikku majapidamistarvet.<ref name="tara 226" /> Aastal [[1985]] sai "Making of Michael Jackson's Thriller" Grammy auhinna parima videoalbumi kategoorias.<ref name="MJ Grammy's" /> [[2009]]. aasta detsembris valis [[USA Kongressi raamatukogu]] "Thrilleri" muusikavideo [[National Film Registry]]sse; see oli esimene muusikavideo, mis sinna võeti.<ref name="Michael Jackson Thriller Induction" /><ref name="Reuters: U.S. registry 2009-12-30" /> Ajakiri [[Time]] kirjeldas Jacksoni tollast mõjukust nii: "Salvestiste, raadio, rokivideote staar. Muusikaäri ühemehe-päästemeeskond. Laululooja, kes paneb paika kümnendi rütmi. Kõige fantastilisemate jalgadega tantsija tänaval. Laulja, kes ületab kõik maitse-, stiili- ja värvipiirid".<ref name="TIME" /> The New York Times kirjutas, et popmuusika maailmas on kõige tähtsam Michael Jackson ja alles siis tulevad kõik ülejäänud.<ref name="NYTimes" /> [[1983]]. aasta märtsis tulid vennad Jacksonid jälle kokku ning esinesid legendaarsel telekontserdil "[[Motown 25: Yesterday, Today, Forever]]". Saade läks eetrisse [[16. mai]]l [[1983]], kuid oli tegelikult lindistatud juba kuu aega varem. Seda vaatas üle 50 miljoni inimese.<ref name="Moonwalk" /> Saates esinesid ansambel The Jacksons ja teised plaadifirma Motown artistid. Kõige meeldejäävam oli Michael Jacksoni laulu "[[Billie Jean]]" sooloesitus. Jacksoni esinemine oli Emmy auhinna nominent muusika kategoorias, kuid auhinna sai Ameerika päritolu ooperilaulja Leontyne Prince. Jacksoni sõnul oli aga tema jaoks parim auhind see, et pärast saadet helistas talle [[Fred Astaire]] ja kiitis tema esinemist.<ref name="Moonwalk" /> === Pepsi Cola reklaamvõtted ja heategevussingel "We Are the World" (1984–1985) === [[27. jaanuar]]il [[1984]] oli Michael koos teiste ansambli The Jacksons liikmetega [[Los Angeles]]es [[Shrine Auditorium]]is [[Pepsi-Cola|Pepsi Cola]] reklaami võtetel, mida juhtisid reklaamiagentuuri [[BBDO]] loominguline juht [[Phil Dusenberry]]<ref name="nytt" /> ja Pepsi Cola ülemaailmne loominguline juht [[Alan Pottasch]]. [[pürotehnika|Pürotehnikute]] vea tõttu süttisid Jacksonil saalitäie fännide ees esinedes juuksed põlema. Ta sai [[peanahk|peanahale]] [[teise astme põletushaav]]u, mille varjamiseks lasi Jackson teha kosmeetilist ravi.<ref name="tara 205–210" /> Jacksoni peanahk ei paranenud täielikult kunagi. [[PepsiCo|Pepsi]] jõudis Jacksoniga [[kohtuväline kokkulepe|kohtuvälisele kokkuleppele]] ja kahjutasuks saadud 1,5 miljonit dollarit annetas ta [[Culver City]]s asuvale Brotmani meditsiinikeskusele, mis muutis tänutäheks oma nime [[Michael Jackson Burn Center]]iks.<ref name="tara 279–287" /> Dusenberry kirjutas hiljem sellest juhtumist oma memuaarides "[[Then We Set His Hair on Fire: Insights and Accidents from a Hall of Fame Career in Advertising]]" (2005). 1984. aastal sai Jackson eelmise aasta saavutuste eest kaheksa Grammy auhinda. Erinevalt tema järgmistest albumitest ei olnud "Thrilleril" oma kontserditurneed, ent 1984. aasta kontserditurneel [[Victory Tour]] esitas ansambel The Jacksons rohkem kui kahele miljonile ameeriklasele albumitelt "Thriller", "Destiny", "Triumph" ja "Off the Wall" pärit lugusid ning Michael Jacksoni uut soolomaterjali. 1985. aastal kirjutas Jackson koos [[Lionel Richie]]ga heategevussingli "[[We Are the World]]", mis anti välja koos 46 teise tuntud pop- ja rocklauljaga Aafrikas nälga kannatavate inimeste abistamiseks. Seda on müüdud üle 20 miljoni eksemplari ja see on üks kõigi aegade menukamaid singleid. 1986. aastal sai "We Are the World" neli Grammy auhinda (üks läks laulu loojatele Jacksonile ja Richiele aasta laulu kategoorias). Ameerika muusikaauhindade ürituse korraldajad otsustasid heategevuslaulu võistlusest välja jätta ning tunnustasid seda eriauhindadega, millest ühe sai Jackson. See on ainus Ameerika muusikaauhind, mille Jackson on saanud mittesooloartistina.<ref name="USA for Africa Grammy's" /><ref name="AMAs 1986" /><ref name="tXXSK" /> === Tabloidid, "Bad" ja filmid (1986–1987) === [[Pilt:Michael Jackson, 1988 (46845017052).jpg|pisi|Jackson kaks aastat pärast [[vitiliigo]] diagnoosimist, haiguse varajases staadiumis]] Uudised Jacksoni kohta muutusid üha sensatsioonilisemateks. [[1986]]. aastal kirjutasid tabloidid, et Jackson magab [[hapnikukamber|hapnikukambris]], et aeglustada vananemisprotsessi; uudise juures oli ka klaaskastis lamava Jacksoni pilt.<ref name="BBC, Jackson's image problems" /> Hiljem selgus, et see lugu ei olnud tõene ja tabloidide arvates oli Jackson ise seda levitanud.<ref name="tara 355-361" /> Kui Jackson ostis ühest laborist omale [[šimpans]]i, kahtlustati, et ta on üha enam reaalsustaju kaotamas.<ref name="gLhWp" /> Kuulujutt Jacksoni soovist osta elevantmehe [[Joseph Merrick]]i luid ei vastanud küll tõele, ent Jackson ei lükanud seda ka ümber.<ref name="BBC, Jackson's image problems" /><ref name="tara 355-361" /> Ühel hetkel muutusid uudised liialt sensatsioonilisteks ja meedia hakkas ise lugusid välja mõtlema.<ref name="BBC, Jackson's image problems" /><ref name="tara 370–373" /> Lugude tõttu sai ta meedias hüüdnimeks Wacko Jacko (Veidrik-Jacko).<ref name="ks9Uv" /> Kuulujuttude kohta kommenteeris Jackson Taraborrellile: "Miks mitte lihtsalt öelda inimestele, et ma olen tulnukas Marsilt. Ütle neile, et ma söön elusaid kanu ja tantsin keskööl ''voodoo''<nowiki>'</nowiki>d. Nad usuvad kõike, mida sa ütled, sest sa oled ajakirjanik. Aga kui mina, Michael Jackson, ütleksin: "Ma olen tulnukas Marsilt ja ma söön elusaid kanu ning tantsin keskööl ''voodoo''<nowiki>'</nowiki>d," siis ütleksid inimesed: "Küll see Michael Jackson on ikka segane. Ta on hulluks läinud. Me ei saa uskuda mitte ühtegi sõna, mida ta ütleb.""<ref name="63YH0" /> [[Pilt:Michael Jackson's "Bad" Jacket and Belt.jpg|pisi|püsti|Jackson kandis kullatud sõjaväestiilis rihmaga jakki "Badi" ajastul]] Jackson mängis [[Francis Ford Coppola]] 17-minutilises [[3D-film|3D]]-[[film]]is "[[Captain EO]]" peaosa. Film esilinastus [[1986]]. aasta septembris [[Disneyland]]is ja [[Epcot]]is ning väljaspool Ameerikat [[1987]]. aasta märtsis [[Tokyo]] Disneylandis, tõustes populaarseks tõmbenumbriks kõigis kolmes lõbustuspargis. Filmiteemaline atraktsioon püstitati hiljem ka [[Disneylandi Park (Pariis)|Euro Disneylandi]]. Need atraktsioonid jäid avatuks kuni 1990. aastate lõpuni; viimasena suleti [[1998]]. aastal Pariisis asunud ülespanek.<ref name="Nelson George overview 41" /> Fännide tungival nõudmisel püstitati Captain EO atraktsioon [[2010]]. aasta jooksul taas kõigis neljas kohas.<ref name="fwxVQ" /> Pärast ülimenukat "Thrilleri" albumit olid muusikatööstuse ootused uuele albumile "[[Bad (album)|Bad]]" (1987) kõrged.<ref name="TIME2" /> Kuigi kriitikute arvates ei küündinud "Bad" "Thrilleri" tasemele, oli see siiski väga edukas. Albumilt "[[Bad (album)|Bad]]" ilmus USA-s seitse singlit, millest viis ("[[I Just Can't Stop Loving You]]", "[[Bad (Michael Jacksoni laul)|Bad]]", "[[The Way You Make Me Feel]]", "[[Man in the Mirror]]" ja "[[Dirty Diana]]") jõudsid [[Billboard Hot 100]] edetabelis esikohale. Nii palju singleid polnud kunagi varem üheltki albumilt, k.a "Thrillerilt", Hot 100 edetabelis esikohale jõudnud.<ref name="wLNpp" /> Albumi nimiloo video, mis sarnanes tema varasema loo "Beat It" videoga, filmiti [[New Yorgi metroo]]s. Selle koreograafia ja kostüümid olid inspireeritud "[[West Side Story]]st". Aastaks 2008 oli albumit "Bad" müüdud üle kogu maailma 30 miljonit eksemplari. Album on pälvinud mitu auhinda: 1988. aastal võitis "Bad" Ameerika muusikaauhinna aasta parima souli/[[Rhythm and blues|RnB]] singli kategoorias,<ref name="ufhQ2" /> 1989. aastal võitis Jackson [[Grammy]] auhinna parima muusikavideo eest loole "Leave Me Alone"<ref name="ckGGd" /> ning samal aastal pärjati Jackson saavutuse auhinnaga (Award of Achievement), sest "Bad" oli müüduim album 25 riigis, maailma müüduim album 1987–1988 ja esimene album, millelt ilmus USA-s viis esikohasinglit.<ref name="muAGP" /><ref name="q5OCb" /> Albumi maailmaturnee [[Bad World Tour]] kestis 1988. aasta septembrist järgneva aasta jaanuarini. Kokku anti 123 kontserti 4,4 miljonile inimesele.<ref name="ttkZg" /> Turnee käigus püstitati [[Guinnessi maailmarekord]], kui [[Wembley staadion]]il anti seitse väljamüüdud kontserti kokku 504 000 külastajale. === Elulooraamat "Moonwalk" ja Neverland (1988–1990) === [[Pilt:Michael Jackson The Way You Make Me Feel.jpg|pisi|püsti|Jackson esitab laulu "[[The Way You Make Me Feel]]"]] 1988. aastal andis Jackson välja oma ainsa elulooraamatu "[[Moonwalk (raamat)|Moonwalk]]", mille kirjutamiseks oli kulunud neli aastat. Raamatut müüdi 200 000 eksemplari.<ref name="cxSAx" /> Jackson kirjutas raamatus lapsepõlvest, ansamblist [[The Jackson 5]] ja kogetud vägivallast.<ref name="gn9rR" /> Ta kirjutas ka näolõikustest, öeldes, et on käinud kahel ninalõikusel ja lasknud teha lõualohu. Näojoonte muutumist selgitas ta [[puberteet|puberteedi]], kaalulanguse, taimetoitlase range dieedi, soengu muutmise ja lavavalgustuse mõjuga.<ref name="nfuap" /> "Moonwalk" jõudis [[New York Timesi bestsellerid|New York Timesi bestsellerite]] nimekirjas esikohale.<ref name="Nelson George overview 42" /> {{cquote|Ma olen alati tahtnud rääkida lugusid. Lugusid, mis tulevad otse südamest. Mulle meeldiks istuda kamina ääres ja rääkida inimestele lugusid, manada nende silme ette pilte, panna nad nutma ja naerma, viia nad pealtnäha lihtsate vahenditega – sõnadega – mingisugusesse emotsionaalsesse seisundisse. Ma tahaksin rääkida lugusid, mis puudutaksid nende hinge ja muudaksid neid. Ma olen seda alati teha tahtnud. Kujutage ette, mida võib tunda mõni kuulus kirjanik, kes teab, et tal on see võime olemas. Ma tunnen vahel, et suudan seda sama. See on midagi, mida tahaksin enda puhul arendada. Mõnes mõttes nõuab muusika kirjutamine neid samu oskusi, tekitab emotsionaalseid tõuse ja mõõnasid, aga lugu ise on sketš. See on etteaimamatu. Jutustamisest on kirjutatud väga vähe raamatuid; sellest, kuidas haarata kaasa publikut, kuidas inimesi kokku saada, nende meelt lahutada. Ei mingeid kostüüme, jumestust, mitte midagi, ainult sina ja su hääl ja su võime nad siit eemale viia, muuta nende elu, kas või mõneks hetkeks.<ref name="M17JG" />}} Aastal 1988 valmis fantaasiafilm "[[Moonwalker]]", mille [[stsenarist]] ja peategelane oli Jackson ise. Film sisaldas Jacksoni suurima läbimüügiga albumi "Bad" muusikavideoid ja film ei ole üks pidev jutustus, vaid koosneb mitmest lühikesest loost. Film linastus Euroopa ja Lõuna-Ameerika kinodes. Põhja-Ameerikas ja Kanadas oli film kättesaadav videokassetina. Film tõusis kohe Billboardi muusikavideokassettide edetabelis esikohale, püsides seal 22 nädalat. Lõpuks langes "Moonwalker" edetabelis allapoole, sest selle asemel tõusis esikohale "[[Michael Jackson: The Legend Continues]]".<ref name="Nelson George overview 43-44" /> Ligi poole aastaga (1989. aasta 17. aprilliks) oli filmi "Moonwalker" USA-s müüdud 800 000 eksemplari, saades sellega plaatina sertifikatsiooni. Film kandideeris neljale auhinnale, millest võitis kaks: Home Entertainment Awardi ja Young Artist Awardi.<ref name="K5aFe" /> [[Pilt:Aerial-NeverlandTrainStation.jpg|pisi|Neverlandi rantšo. Michael Jacksoni kodu aastatel 1988–2005.]] 1988. aasta märtsis ostis Jackson [[California|California osariiki]] [[Santa Barbara]] maakonna lähedale kinnisvara, mille ta nimetas [[:w:Neverland Ranch|Neverlandi rantšoks]] ja mille eest maksis eri andmetel 16,5–30 miljonit dollarit. Neverland (eesti keeles Eikunagimaa) on nime saanud [[Šotimaa|šoti]] romaanikirjaniku J. M. Barrie loodud tegelaskuju [[Peeter Paan]]i kodu, väikse saare Eikunagimaa järgi. Jackson oli kiindunud Peeter Paani tegelaskujusse, sest samastas end temaga ja nagu ka Peeter, keeldus ka Jackson täiskasvanuks saamast.<ref name="XeulP" /> Ta lasi umbes 1200-hektarilisele maa-alale ehitada lõbustuspargi, loomaaia, kino ja kaks raudteed. Lisaks kaunistasid valdust mitmed kujud lastest ja muud kunstiteosed. Seda kõike valvas ligi 40 turvatöötajat. 2003. aastal oli rantšo väärtus umbes 100 miljonit dollarit.<ref name="rollingstone" /><ref name="usatoday finances" /> Neverland oli Jacksoni koduks kuni aastani 2005. Ainuüksi 1989. aastal oli Jacksoni albumite müügi, reklaamide ja kontsertide tulu umbes 125 miljonit dollarit.<ref name="World Records" /><ref name="KOP achievements" /> Temast sai esimene lääneriikidest pärit inimene, kes esines [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] telereklaamis.<ref name="Nelson George overview 43-44" /> Jackson oli nii edukas, et teda hakati nimetama popikuningaks.<ref name="Browne" /> Hüüdnime populariseeris [[Elizabeth Taylor]], kui ta andis 1989. aastal Jacksonile üle Soul Traini auhinna, kuulutades ta tõeliseks popi-, roki- ja soulikuningaks.<ref name="C9hFW" /> President [[George H. W. Bush]] andis Jacksonile [[Valge Maja]] aastakümne artisti auhinna.<ref name="georgebush" /> Jacksoni ''live''-tõlgendus laulust "You Were There" Sammy Davis juuniori 60. sünnipäeva pidustustel sai Emmy auhinna nominatsiooni.<ref name="Nelson George overview 43-44" /> === "Dangerous" ja 27. Super Bowl (1991–1993) === Märtsis 1991 sõlmis Jackson Sonyga uue plaadilepingu, mille väärtus oli rekordiliselt 65 miljonit dollarit.<ref name="Eccentric"/> Jacksoni kaheksas album "[[Dangerous]]" valmis samal aastal; 2008. aasta seisuga oli seda üle maailma müüdud 32 miljonit eksemplari. Kuna albumi üks kaasprodutsentidest oli ''[[new jack swing]]''{{'}}i muusikastiili looja [[Teddy Riley]], otsustas Jackson esimest korda oma albumil kasutada [[räpp]]<nowiki/>muusika tuge; see kooslus osutus väga populaarseks ning "Dangerous" on seni selle muusikastiili enim müüdud album.<ref name="Gold and Platinum" /><ref name="New jack swing" /> Samuti tegi Jackson koostööd [[Guns N' Roses|Guns N'Roses]]'i kitarristi [[Slash]]'iga, nt lugudes "[[Black or White]]" ja "Give In to Me". Albumi kõige edukam singel USA-s oli selle esiksingel "[[Black or White]]", mis püsis [[Billboard Hot 100]] edetabeli esikohal seitse nädalat; ka mujal maailmas saatis laulu sarnane edu.<ref name="New jack swing" /> Albumi teine singel "[[Remember the Time]]" püsis USA edetabelites viie parima laulu seas kaheksa nädalat ja Billboard Hot 100 edetabelis oli selle parimaks kolmas koht. [[Suurbritannia]]s ja mujal Euroopas osutus albumi populaarseimaks lauluks "[[Heal the World]]", mida müüdi Suurbritannias 450 000 eksemplari ning mis püsis edetabelites teisel kohal kokku viis nädalat. Albumile pühendatud maailmaturnee [[Dangerous World Tour]] kestis 1992. aasta jaanuarist 1993. aasta novembrini ja tõi sisse 100 miljonit dollarit. Jackson andis turnee käigus 67 kontserti 3,5 miljonile inimesele.<ref name="WQmJs" /> Turnee ülekandeõigused müüdi telekanalile [[HBO]] rekordilise 20 miljoni dollari eest.<ref name="a0QAn" /> 1992. aasta Billboardi muusikaauhindade jagamisel pärjati "[[Dangerous]]" maailma müüduima albumi auhinnaga ja laul "Black or White" maailma müüduima singli auhinnaga. Lisaks sai Jackson 1980. aastate müüduima artisti auhinna.<ref name="Garth Brooks ropes in most Billboard awards" /> 1993. aasta Grammyde jagamisel autasustati Jacksonit elava legendi auhinnaga (Living Legend Award). Album "Dangerous" võitis Grammy parima produktsiooni (Best Engineered – Non Classical) kategoorias, mis oli tunnustus [[Bruce Swedien]]i ja [[Teddy Reily]] tehtud tööle. Ühe nominatsiooni sai "Black and White" parima vokaalesituse kategoorias ning kaks nominatsiooni "[[Jam (Michael Jacksoni laul)|Jam]]" parima R&B vokaalesituse ja parima R&B laulu kategoorias. Samal aastal võitis Jackson ka kolm Ameerika muusikaauhinda: parim ''pop-rock''<nowiki>'</nowiki>i album, parim souli-R&B singel ("[[Remember the Time]]") ning esimest korda välja antud rahvusvahelise artisti auhind (International Artist Award). Edaspidi hakkas see auhind kandma Jacksoni nime.<ref name="Cyrus, Bolton please the fans" /> 1992. aastal ilmus Jacksoni teine raamat, luuletuste ja esseede kogu [[:w:Dancing the Dream|"Dancing the Dream"]]. Peamised kirjatööde teemad olid lapsed, loomad ja keskkond. Samuti sisaldas raamat palju pilte. Raamat ei pälvinud [[kirjanduskriitika|kriitikute]] tunnustust ja ka müüginumbrid ei olnud suured, kuid raamat oligi mõeldud pigem fännidele kingituseks. Pärast Jacksoni surma ilmus raamatu uus tiraaž.<ref name="First 'instant' Jackson biography hits shelves in China" /> 1993. aasta jaanuaris astus Jackson 27. [[Super Bowl]]i poolajal üles meeldejääva etendusega. See oli esimene Super Bowl, mil vaatajanumbrid poolaja etteaste ajal tõusid ning seda vaatas kokku 135 miljonit ameeriklast. Pärast Super Bowli tõusis "Dangerous" albumite müügiedetabelis 90 kohta.<ref name="campbell (1995) 14-16" /> 1993. aasta veebruaris andis Jackson [[Oprah Winfrey]]le 90-minutilise intervjuu. Ta ei olnud andnud ühtegi intervjuud alates 1979. aastast. Jackson rääkis, kuidas ta isa oli lapsepõlves temaga vägivaldne olnud, ja tunnistas, et nuttis tihti üksildusest. Ta eitas kuulujutte selle kohta, et on ostnud [[Joseph Merrick|Elevandimehe]] luud, maganud hapnikukambris või oma nahka heledamaks pleegitanud. Ta tunnistas esimest korda, et tal diagnoositi [[vitiliigo]]. Intervjuud vaatas umbes 90 miljonit Ameerika televaatajat. "Dangerous" jõudis taas albumite edetabelis esikümnesse, kuigi oli välja antud juba aasta tagasi.<ref name="lewis 165-168" /><ref name="campbell (1995) 14-16" /><ref name="Nelson George overview 45-46" /> === "HIStory", "Blood on the Dance Floor" ja "Ghosts" (1995–1997) === 1995. aastal andis Jackson välja topeltalbumi "[[HIStory: Past, Present and Future, Book&nbsp;I]]". Esimene plaat "HIStory Begins" oli 15 lauluga parimate hittide album ja anti 2001. aastal uuesti välja nime all "[[Greatest Hits: HIStory, Volume I]]". Teine plaat "HIStory Continues" sisaldas aga 15 uut laulu. Album debüteeris edetabelites esikohal ning on sertifitseeritud 7 miljoni eksemplari müümise eest USA-s.<ref name="sVpxv" /> See on kõigi aegade müüduim mitmest plaadist koosnev album – maailmas on seda müüdud 20 miljonit eksemplari.<ref name="KOP achievements" /><ref name="HIStory {{Nowrap|20 million}} copies" /> "HIStory" sai Grammy auhinna aasta albumi kategoorias.<ref name="Ultimate booklet 48–50" /> [[Pilt:Michael Jackson Cannescropped.jpg|pisi|püsti|Michael Jackson 1997. aasta Cannes'i filmifestivalil]] Esimene singel, mis albumilt välja anti, oli topelt A-poolega "[[Scream/Childhood]]". "Scream" on koos noorima õe [[Janet Jackson|Janetiga]] esitatud duett. Laul võitleb selle vastu, kuidas meedia Jacksonit lapse ärakasutamise süüdistuste ajal kujutas. Singel oli edetabeli Billboard Hot 100 kõrgeimale kohale tõusnud uustulnukas, debüteerides viiendal kohal, ning laul sai Grammy nominatsiooni parima popmuusika-koostöö eest.<ref name="Ultimate booklet 48–50" /> "[[You Are Not Alone]]" oli teine singel albumilt "HIStory". Laul hoiab Guinnessi maailmarekordit selle eest, et debüteeris esimese singlina üldse edetabeli Billboard Hot 100 kõrgeimal kohal.<ref name="World Records" /> Seda nähti suure kunstilise ja ärilise eduna ning singel sai Grammy nominatsiooni parima poplaulu eest.<ref name="Ultimate booklet 48–50" /> 1995. aasta lõpu poole viidi Jackson kiiresti haiglasse, kui ta televisioonis esinemisproovide ajal kokku kukkus. Selle intsidendi põhjustas stressist tulenev paanikahoog.<ref name="mij86" /> Albumi kolmas singel "[[Earth Song]]" oli 1995. aasta jõulude ajal Suurbritannia singliedetabelis esikohal kuus nädalat järjest. Seda müüdi miljon eksemplari ja see oli Suurbritannias Jacksoni kõige edukam singel.<ref name="Ultimate booklet 48–50" /> Laulule järgnes ülevoolav video, mille süžee keskendub probleemidele, mis viivad Maa hävingule, sh keskkonnareostus, vihmametsade raie, sõda, nälg. Laul "[[They Don't Care About Us]]" tekitas skandaali, kui Laimuvastane Liiga ja teised organisatsioonid kritiseerisid selle väidetavalt [[antisemitism|antisemiitlike]] laulusõnu. Jackson andis laulust kiiresti välja muudetud versiooni, millest jäid välja väidetavalt solvavad laulusõnad.<ref name="ADL" /> 1996. aastal võitis Jackson laulu "Scream" muusikavideo eest Grammy ja Ameerika Muusikaauhinna parima pop- ja rokklaulja kategoorias.<ref name="MJ Grammy's" /><ref name="AMAs 1996" /> Albumit promoti kontserditurneega [[HIStory World Tour]]. See algas 7. septembril 1996 ja lõppes 15. oktoobril 1997. Jackson esines 82 kontserdil 58 linnas rohkem kui 4,5 miljonile fännile ja teenis kontserditurneega 165 miljonit dollarit. Turneel külastati viit kontinenti ja 35 riiki ning see oli pealtvaatajate arvu poolest Jacksoni kõige edukam kontserditurnee.<ref name="lewis 95-96" /> 1996. aastal arvas Forbes Jacksoni iga-aastase sissetuleku olevat 35 miljonit ja 1997. aastal 20 miljonit dollarit.<ref name="usatoday finances" /> 1997. aastal ilmus Jacksoni album "[[Blood on the Dance Floor: HIStory in the Mix]]", mis sisaldas remikse tema hittsinglitest albumilt "HIStory" ja viit uut laulu. Maailmas on müüdud seda 2007. aasta seisuga 6 miljonit eksemplari, olles sellega suurima läbimüügiga remiksalbum.<ref name="Rojek2007" /> Album jõudis Suurbritannias esikohale, nagu ka singel "[[Blood on the Dance Floor (laul)|Blood on the Dance Floor]]".<ref name="Rojek2007" /><ref name="tara 610–611" /> USA-s sai album plaatina sertifikatsiooni, aga parim edetabelikoht oli ainult 24.<ref name="Ultimate booklet 48–50" /><ref name="RIAA certifications" /> 1997. aastal ilmus ka lühifilm/pikk muusikavideo [["Ghosts"]], kus olid kokku koondatud mitmed lood albumitelt "HIStory" ja "Blood on the Dance Floor". Filmi režissöör oli Stan Winston ja stsenaarium valmis Michael Jacksoni ning ulme- ja õudusulmekirjaniku [[Stephen King]]i koostööna. Filmi süžee räägib sellest, kuidas ühe väikese linna elanikud on häiritud seal elava kummalise mehe (osatäitja Michael Jackson) olemasolust. Mees on üksik ja elab vanas lossis, kus arvatakse kummitavat. Ühel päeval läheb linnapea (osatäitja Michael Jackson) koos linnarahvaga mehe juurde, et veenda teda linnast lahkuma. "Ghosts" võitis 1997. aastal Bob Fosse auhinna parima koreograafia eest muusikavideos ja see lisati 2002. aasta Guinnessi rekordite raamatusse kui pikim muusikavideo (kestus 38 minutit). ==== Kontsert Eestis aastal 1997 ==== Jackson esines ka [[Tallinna lauluväljak]]ul 22. augustil 1997. Kontsert oli osa maailmaturneest "HIStory World Tour" ja selle korraldas IS Music Group.<ref name="eGpkY" /> Jackson saabus Tallinna mõned tunnid enne kontserti ja kohtus lühidalt peaminister [[Mart Siimann]]i ja Tallinna linnapea [[Ivi Eenmaa]]ga.<ref name="6f2jR" /><ref name="F4yRw" /> Jacksoni kontsert pakkus palju kõneainet, sest varem polnud Eestis ega teistes [[Baltimaad]]es esinenud ühtegi Jacksoni mõõtu [[staar]]i ega toimunud sellist ''show''<nowiki>'</nowiki>d.<ref name="1KJGg" /> Seepärast ei läinud kontserdile ainult Jacksoni fännid, vaid ka paljud, kes tahtsid lihtsalt ''show''<nowiki>'</nowiki>st osa saada. Meediakajastus pidas kontserti õnnestunuks. Kiideti nii heatasemelist heli kui ka esineja professionaalsust. Meedias pöörati palju tähelepanu ka tehnilistele ettevalmistustele.<ref name="6f2jR" /> Näiteks loodi spetsiaalne piletimüügisüsteem Piletilevi, mis toimib ja töötab tänini.<ref name="FWJPi" /> Kogu vajalik tehnika toodi Eestisse väljastpoolt. Seitsmekorruselise maja kõrguse lava ehitamiseks ja tehnika ülespanemiseks kulus mitu päeva.<ref name="eGpkY" /> Kontserdist oodati suurejoonelist valgus- ja heliefektidega vaatemängu, mida sai jälgida suurtelt ekraanidelt.<ref name="yLem1" /><ref name="RuyKi" /> Publiku arvult ületas kontsert Eesti tolleaegsed rahvarohkeimad suurüritused, sh [[Laulupidu|laulupeo]] ja [[Rock Summer]]i.<ref name="i0rCr" /> Korraldajate sõnul oli kohal umbes 70 000 inimest, kellest paar tuhat olid seotud kontserdi korraldamise ja pressiga.<ref name="YGeoP" /> Kirjutati isegi, et tegu oli selle turnee suurima vaatajaskonnaga esinemisega.<ref name="rSw4M" /> Arvatavasti tuli kontserdile palju inimesi ka Lätist ja Soomest.<ref name="1KJGg" /> === Tüli plaadifirmaga ja "Invincible"(2000–2003) === [[2001. aasta Ameerika muusikaauhinnad|2001. aasta Ameerika muusikaauhindade]] jagamisel kuulutati Jackson 1980. aastatel [[kümnendi artist]]iks.<ref name="AMAs Poll" /> 2000. ja 2001. aastal töötas Jackson stuudios koos Teddy Riley, [[Rodney Jerkins]]i ja teistega, mille tulemusena ilmus 2001. aasta oktoobris album "[[Invincible (Michael Jacksoni album)|Invincible]]". "Invincible" oli Jacksoni esimene täispikk album kuue aasta jooksul ja viimane uute lauludega album, mis anti välja tema eluajal. Albumi väljaandmisele eelnes tüli Jacksoni ja tema plaadifirma [[Sony Music Entertainment]]i vahel. Jackson oli eeldanud, et saab eelmiste albumite algsalvestiste õigused 2000. aastate alguses tagasi. Õiguste omanikuna saanuks ta albumite materjali oma äranägemise järgi reklaamida ja kogu kasumi endale jätta. Lepingust selgus aga, et õiguste tagasisaamisega läheb veel mitu aastat. Jackson avastas, et tema advokaat esindas ka Sonyt.<ref name="tara 610–611" /> Jacksonit ärritas veel teinegi [[huvide konflikt]]: Sony oli aastaid Jacksonile survet avaldanud, et ta müüks oma osa [[muusikakataloog]]ist, kuid Jacksonile tundus, et Sony ei ole huvitatud tema ''comeback''-albumi edust ega reklaami seda küllaldase innukusega, sest ebaedu korral peaks Jackson müüma oma osa kataloogist madalama hinnaga.<ref name="tara 614–617" /> Huvide konflikti tuvastamine andis Jacksonile võimaluse leping varem lõpetada.<ref name="tara 610–611" /> Vahetult enne plaadi "Invincible" ilmumist informeeris Jackson Sony Music Entertainmenti juhti [[Tommy Mottola]]t, et ta lahkub Sonyst.<ref name="tara 610–611" /> Seepeale katkestas Sony albumi "Invincible" reklaamimise, singlite väljaandmise ja videote salvestamise. Septembris 2001 tähistati kahe kontserdiga [[Madison Square Garden]]is Jacksoni soololauljakarjääri 30. aastapäeva. Esimest korda pärast 1984. aastat esines Jackson laval koos vendadega. Teiste hulgas esinesid kontserdil [[Mýa]], [[Usher]], [[Whitney Houston]], [['N Sync]], [[Destiny's Child]], [[Monica]], [[Luther Vandross]] ja [[Slash]].<ref name="Nelson George overview 50-53" /> Teine kontsert anti päev enne [[11. septembri terrorirünnakud|2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid]].<ref name="guardian" /> Pärast terrorirünnakuid aitas Jackson korraldada heategevuskontserti "[[United We Stand: What More Can I Give]]" RFK staadionil [[Washington D.C.|Washingtonis]]. See toimus 21. oktoobril 2001 ning üles astus lisaks Jacksonile teisigi artiste. Jackson esitas lõpulauluna "[[What More Can I Give]]".<ref name="tara 614–617" /> Kontserdi televersioonist olid Jacksoni esitatud laulud välja jäetud, kuigi teda võis näha taustalauljana. Tema väljajätmine oli seotud heategevuskontsertidele eelnenud 30. aastapäeva kontsertide lepinguprobleemidega. Albumi avaldamisele eelnenud sündmustest hoolimata ilmus "Invincible" 2001. aasta oktoobris ning sellest sai hitt – album debüteeris 13 riigi edetabeli tipus ja seda müüdi üle maailma 13 miljonit eksemplari. "Invincible" sai USA-s topeltplaatinaplaadi sertifikaadi.<ref name="KOP achievements" /><ref name="RIAA certifications" /> Siiski olid selle albumi müügitulemused madalamad kui eelmistel plaatidel, mida mõjutasid nii vähene reklaam, maailmaturnee puudumine kui ka tülid plaadifirmaga. Album anti välja muusikatööstuse jaoks üldiselt halval ajal.<ref name="tara 614–617" /> Albumi salvestamine läks reklaamilepingute kulusid arvestamata maksma 30 miljonit dollarit.<ref name="guardian-02-07-08" /> Plaadilt "Invincible" ilmus kolm singlit: "[[You Rock My World]]", "[[Cry (Michael Jacksoni laul)|Cry]]" ja "[[Butterflies (Michael Jacksoni laul)|Butterflies]]", viimane ilma muusikavideota. Jackson väitis 2002. aasta juulis, et Mottola on saatan ja rassist, kes ei toetanud oma afroameerika artiste ning kasutas neid ainult isikliku kasusaamise eesmärgil.<ref name="tara 614–617" /> Ta väitis, et Mottola oli oma kolleegi [[Irv Gotti]]t kutsunud paksuks [[neegrid|neegriks]].<ref name="ConnieChungTonight" /> Sony keeldus Jacksoni lepingut pikendamast ja väitis, et 25 miljonit maksnud reklaamikampaania oli läbi kukkunud, sest Jackson keeldus minemast USA kontserditurneele.<ref name="guardian-02-07-08" /> 2002. aastal sai Jackson oma 22. Ameerika muusikaauhinna, võites sajandi artisti kategoorias.<ref name="AMAs 2002" /> Sony andis CD ja DVD-na välja Jacksoni kogumiku "[[Number Ones (Michael Jacksoni album)|Number Ones]]". USA-s sai album kolmekordseks plaatinaalbumiks. Suurbritannias sai album vähemalt 1,2 miljoni eksemplari müümise eest kuuekordse plaatinaplaadi staatuse.<ref name="RIAA certifications" /><ref name="BPI" /> === Viimased aastad (2006–2009) === [[Pilt:Michael Jackson2 2006 cropped.jpg|pisi|Jackson oma lastega Pariisi Disneylandis 2006. aastal]] 2006. aasta märtsis suleti väljaminekute kärpimiseks Neverlandi rantšo põhimaja.<ref name="p25VK" /> Tol ajal oli kuulda mitmeid väiteid, et Jacksonil oli rahalisi raskusi. Jacksonil olid 270 miljoni dollari suuruse laenu tagasimaksed tasumata, kuigi tagatiseks olnud muusikaavaldamise osakute pealt teenis ta väidetavalt kuni 75 miljonit dollarit aastas.<ref name="cPLhg" /> Bank of America müüs võla investeerimisfirmale Fortress Investment Group. Sony tegi ettepaneku leping ümber korraldada, mis annaks neile tulevikus eesõiguse osta pooled Jacksoni osakud nende ühises kirjastusfirmas, jättes Jacksonile 25% osakutest.<ref name="sonydeal" /> Jackson nõustus 2006. aasta aprillis Sony tagatud refinantseerimise lepinguga, kuigi täpseid detaile ei avalikustatud.<ref name="mUueG" /> Jacksonil polnud tollal plaadilepingut ei Sony ega ühegi teise plaadifirmaga. 2006. aasta alguses teatati, et Jackson oli sõlminud plaadilepingu Bahreinis asuva plaadifirmaga Two Seas Records. Siiski ei tulnud sellest lepingust midagi välja ja Two Seas Recordsi tegevdirektor Guy Holmes ütles hiljem, et lepingut ei vormistatudki.<ref name="2seas-billboard" /><ref name="2seas-bbc" /> 2006. aasta jooksul andis Sony välja 20 singlit 1980. ja 1990. aastatest kui osa seeriast "[[Visionary: The Video Singles|Michael Jackson: Visionary]]", millest hiljem sai ''[[box set]]''. Selle tulemusel sisenes enamik neist singlitest jälle edetabelitesse. 2006. aasta oktoobris teatas Fox Newsi Roger Friedman, et Jackson salvestab laule Iirimaal Westmeathis. Tol ajal ei teatud, mille kallal Jackson töötas või kes nende sessioonide eest maksab, sest tema pressiesindaja oli hiljuti välja andnud teate, et Jackson oli lahkunud Two Seasi plaadifirmast.<ref name="2seas-bbc" /><ref name="D6w1K" /> 2006. aasta novembris kutsus Jackson "[[Access Hollywood]]i" filmimeeskonna oma stuudiosse Westmeathi ja [[MSNBC]] andis teada, et ta töötab uue albumi kallal, mille produtsent on [[will.i.am]] ansamblist [[The Black Eyed Peas]].<ref name="KOP achievements" /> 15. novembril 2006 esines Jackson Londonis Maailma Muusikaauhindade galal ja võttis vastu Teemantauhinna rohkem kui 100 miljoni albumi müügi eest.<ref name="KOP achievements" /><ref name="2006 World Music Awards" /> Pärast 2006. aasta jõule läks Jackson tagasi USA-sse, et osaleda [[James Brown]]i matustel [[Augusta (Georgia)|Augustas]]. Jackson pidas seal kõne, öeldes, et James Brown on tema suurim inspiratsioon.<ref name="jb" /> 2007. aasta kevadel salvestas Jackson New Yorgis palju laulukirjutaja ja produtsendi will.i.amiga ning Las Vegases ka produtsentide [[Akon]]i ja [[RedOne]]'iga.<ref name="telegraph-june09" /><ref name="hitquarters.com" /> 2007. aasta märtsis andis Jackson Tokyos lühikese intervjuu [[Associated Press]]ile, kus ta ütles: "Olen olnud meelelahutusäris kuuendast eluaastast peale ning nagu [[Charles Dickens]] ütleks: "See on olnud parim aeg, see on olnud halvim aeg." Siiski ei muudaks ma oma karjäärivalikut ... Samal ajal kui mõned on tahtlikult püüdnud mulle haiget teha, ei lase ma end sellest häirida, sest mul on armastav perekond, tugev usk ja võrratud sõbrad ning fännid, kes on ja jäävad mind toetama."<ref name="JRXYB" /> Septembris 2007 ilmusid teated selle kohta, et Jackson töötab edasi will.i.amiga, kuid album jäi lõpetamata.<ref name="iAgho" /> 2008. aastal andsid Jackson ja Sony välja albumi "[[Thriller 25]]", et tähistada 25 aasta möödumist originaalalbumi "[[Thriller (album)|Thriller]]" väljaandmisest. Album sisaldas varem ilmumata lugu "For All Time" (originaalsessioonide väljavõte) ja remikse, kus Jackson tegi koostööd nooremate artistidega, keda tema töö oli inspireerinud.<ref name="National certifications for Thriller 25" /> Kahte singlina välja antud remiksi saatis tagasihoidlik edu: "[[The Girl Is Mine 2008]]" (koos [[will.i.am]]iga) ja "[[Wanna Be Startin' Somethin' 2008]]" (koos [[Akon]]iga). Esimene singel põhines varasel demoversioonil, mis oli ilma [[Paul McCartney]]ta. Album ise oli sellest hoolimata hitt.<ref name="National certifications for Thriller 25" /> Jacksoni 50. sünnipäeva eel andis Sony BMG välja seeria parimate hittide albumeid pealkirjaga "[[King of Pop (album)|King of Pop]]". Mitmes riigis anti välja veidi erinevad versioonid, mis põhinesid kohalike fännihääletuste tulemustel.<ref name="KOP announced" /> "King of Pop" jõudis enamikus riikides, kus album välja anti, plaadimüügi edetabelite esikümnesse ning müüs teistes riikides, nagu näiteks USA-s, hästi importkaubana.<ref name="BhA81" /><ref name="KOP chart positions at ultratop" /> [[2009]]. aasta märtsis andis Jackson Londoni O<sub>2</sub> areenil pressikonverentsi, kus teatas tagasitulekust kontserdisarjaga "[[This Is It (Michael Jacksoni kontsertid)|This Is It]]". Kontserdid oleksid olnud Jacksoni esimesed suuremad esinemised pärast 1997. aastal lõppenud maailmaturneed HIStory World Tour. Jackson viitas võimalikule tagasitõmbumisele pärast kontserte ja nimetas neid oma viimaseks esinemiseks. Algul plaaniti Londonis kümmet kontserti, millele oleksid järgnenud esinemised Pariisis, New Yorgis ja [[Mumbai]]s. Kontserte korraldava firma AEG Live president ja juht Randy Phillips väitis, et ainuüksi esimesed kümme kontserti oleks lauljale sisse toonud umbes 50 miljonit naela.<ref name="hgTNq" /> Londoni kontsertide hulk suurendati 50 esinemisele pärast rekordeid murdvat piletimüüki: vähem kui kahe tunniga müüdi üle miljoni pileti.<ref name="Rolling Stone 50 dates, {{Nowrap|1 million}} tickets" /> Jackson harjutas turneele eelnenud nädalatel Los Angeleses koreograafi [[Kenny Ortega]] juhtimise all. Enamik proovidest toimusid [[Staples Center]]is, mille omanik on AEG.<ref name="877Hr" /> Kontserdid oleks alanud 13. juulil 2009 ning lõppenud 6. märtsil 2010. Vähem kui kolm nädalat enne esimest Londoni kontserti, kui kõik piletid olid juba välja müüdud, suri Jackson südame seiskumise tõttu.<ref name="Michael Jackson dead at 50 after cardiac arrest" /> Mõni aeg enne tema surma liikusid kuulujutud, et Jackson loob [[Christian Audigier]]iga oma rõivabrändi. Tema surma tõttu on brändi praegune seis teadmata.<ref name="VQzDR" /><ref name="MN0BW" /> Jacksoni esimene postuumne singel oli "[[This Is It (Michael Jacksoni laul)|This Is It]]", mille ta kirjutas 1980. aastatel koos [[Paul Anka]]ga. Laul polnud kontserdil esitatavate lugude nimekirjas ja lindistus põhines vanal demokassetil. Ülejäänud vennad tulid esimest korda pärast 1989. aastat stuudios kokku, et lindistada taustalaulupartiisid. 28. oktoobril 2009 anti proovidest välja dokumentaalfilm "[[Michael Jackson: kogu lugu]]".<ref name="o8jgG" /> Hoolimata sellest et film jooksis kinodes ainult kaks nädalat, sai sellest ajaloo suurima piletituluga dokumentaal- või kontsertfilm, mille ülemaailmne tulu oli üle 260 miljoni dollari.<ref name="boxofficemojo" /> Jacksoni pärand sai 90% tuludest.<ref name="11qWh" /> Filmiga koos tuli välja ka [[Michael Jackson's This Is It (album)|samanimeline kogumikalbum]]. Plaadil on uuest laulust kaks versiooni ja see sisaldab ka originaalsalvestisi Jacksoni varasematest hittidest sellises järjekorras, nagu nad on filmis. Album sisaldab ka boonusplaati, millel on varem avaldamata versioonid Jacksoni hittidest ja luuletus "Planet Earth".<ref name="XDJbF" /> 2009. aasta Ameerika muusikaauhindadest võitis Jackson neli postuumset auhinda: kaks endale ja kaks albumi "Number Ones" eest. Seega on ta kokku võitnud 26 Ameerika muusikaauhinda.<ref name="AMAs MJ" /> Märtsis [[2010]] sõlmis [[Sony Music Entertainment]] Jacksoni pärijatega 250 miljoni dollarilise lepingu, millega firma jättis endale õigused tema muusika avaldamiseks [[2017]]. aastani ja seitsme postuumse albumi väljaandmiseks kümne aasta jooksul pärast laulja surma.<ref name="5sDzD" /> == Surm == [[Pilt:Michael Jackson Star on Hollywood Blvd (cropped).jpg|pisi|Leina- ja kaastundeavaldused Michael Jacksoni tähe juures [[Hollywoodi kuulsuste allee]]l vahetult pärast surmateadet]] Jackson suri 25. juunil 2009 Los Angeleses 50-aastaselt [[propofool]]i üleannustamisest tingitud hingamise seiskumise tagajärjel. Illusionist [[Ed Alonzo]] sõnul oli Jackson tulnud kolmapäeval, 24. juunil kohaliku aja järgi kell 18.30 [[Staples Center]]isse proovi. Laulja olevat kurtnud kõripõletiku üle ega alustanud proovi enne kella 9 õhtul. "Ta nägi hea ja energiline välja,"<ref name="LATimesRehearsal" /> ütles Alonzo. Proov jätkus pärast südaööd.<ref name="LATimesRehearsal" /> Järgmisel hommikul ei väljunud Jackson oma kodu magamistoast.<ref name="PeopleJune29" /> Jacksoni ihuarst [[Conrad Murray]] leidis ta pärastlõunal voodist – Jacksoni hingamine oli lakanud ja ta pulss oli nõrk.<ref name="McCartneyJune28" /> Murray püüdis teda väidetavalt elustada, kuid tulemusteta.<ref name="Times6580897" /> Murray väitis, et helistamine oli raskendatud, sest majas ei olnud telefoniliini. Murray ei saanud enda sõnul ka oma mobiiltelefonilt abi kutsuda, sest ta ei teadnud täpset aadressi. Murray ütles, et helistas turvateenistusse, ent ta kõnele ei vastatud. Lõpuks jooksis Murray alumisele korrusele ja hüüdis appi ning seejärel lasi kokal kohale kutsuda turvamehe.<ref name="SitRoomJune29" /> Selleks ajaks kui turvamees oli abi kutsunud, oli möödunud pool tundi.<ref name="SitRoomJune29" /> Tunnistuste järgi olevat Murray püüdnud Jacksonit elustada ebastandardsete elustamisvõtete abil. Hädaabikõne salvestises, mis avaldati 26. juunil, võis kuulda kirjeldusi sellest, kuidas Murray Jacksonit voodi peal elustas, ja mitte kõva pinna, näiteks põranda peal, mis olnuks standardne praktika.<ref name="GumbelJune28" /><ref name="Telegraph911" /> Arsti advokaadi sõnul asetas Murray ühe käe Jacksoni alla ja kasutas teist kätt rindkerele vajutamiseks, ent standardne praktika näeb elustamisel ette kahe käega rinnale surumist.<ref name="PeopleJune29" /><ref name="ChildsSchlief" /> Kell 12.21 kohaliku aja järgi said väljakutse päästeteenistuse [[parameedik]]ud, kes jõudsid Jacksoni juurde kell 12.26 ning tuvastasid, et ta ei hinga enam.<ref name="LATimesMobileJune25" /><ref name="Rayner" /> Parameedikud elustasid Jacksonit tema kodus 42 minutit.<ref name="BBCRuda" /> Murray advokaadi sõnul oli Jacksonil endiselt pulss olemas, kui ta majast välja viidi ja kiirabisse toimetati.<ref name="PeopleJune29" /> Los Angelese kiirabi esindaja väitis aga, et parameedikute kinnitusel oli Jacksoni süda selleks ajaks juba seiskunud ja tema seisund [[Ronald Reagan UCLA Medical Center]]i haiglasse sõites ei muutunud.<ref name="JEMSJune26" /> Kiirabiauto saabus haiglasse umbes kell 13.14. Haigla personal püüdis Jacksonit elustada üle tunni. Neil ei õnnestunud teda teadvusele tuua ja Jackson kuulutati surnuks kell 14.26.<ref name="FoxNewsJune26" /><ref name="HarveyJune26" /><ref name="Tourtellotte" /> === Kajastus === Jacksoni surmale järgnes ülemaailmne lein.<ref name="Times6580897" /> Internetis levis uudis Jacksoni surmast kiiresti ja veebiliiklus oli seetõttu tavalisest 11–20% tihedam.<ref name="crash" /><ref name="J7lff" /> Mitmed veebilehed avanesid ülekoormuse tõttu aeglaselt või lakkasid töötamast. Häiritud oli näiteks [[Los Angeles Times]]i kodulehe ja USA meelelahutustööstuse kõmu-uudiste portaali [[TMZ.com|TMZ]] töö.<ref name="Rawlinson" /> Kui miljonid kasutajad sisestasid otsingusse Michael Jacksoni nime, arvati [[Google]]'is alguses, et tegu on [[Teenusetõkestamise rünne|DoS-ründega]]. AOL Instant Messenger kukkus 40 minutiks kokku. AOL-i teatel polnud nii suurt riket kunagi varem ette tulnud.<ref name="WoodJune27" /> Ka [[Twitter]] ja Vikipeedia olid rivist väljas.<ref name="pnebr" /> Vikipeedias vaatas vaid tunni aja jooksul pea miljon inimest Jacksoni elulugu. Ilmselt pole ühtegi Vikipeedia artiklit kunagi nii lühikese aja jooksul nii palju kordi loetud.<ref name="Vi65M" /> Pärast seda, kui uudis Jacksoni surmast teatavaks sai, mainiti teda umbes 15% Twitteri postitustest, mis teeb 5000 säutsu minutis. Sama aasta alguses palju tähelepanu pälvinud Iraani presidendivalimised ja gripipandeemia märgiti ära vaid 5 protsendis säutsudest.<ref name="crash" /><ref name="Wortham" /> MTV ja Black Entertainment Television (BET) lasid eetrisse Jacksoni muusikavideote eriprogrammi.<ref name="mtvjackson" /> Paljudes maailma telekanalites näidati temast erisaateid. Briti telesarja "EastEnders" 26. juuni seeriale lisati viimasel minutil stseen, kus üks tegelaskuju räägib teisele Jacksoni surmast.<ref name="hpprH" /> Kahe nädala jooksul pärast tema surma pühendasid suurte USA telekanalite uudistesaated [[American Broadcasting Company|ABC]] World News, CBS Evening News ja NBC Nightly News Jacksonile keskmiselt 34% õhtuste uudistesaadete eetriajast.<ref name="7pH2V" /> Samal ajal ei möödunud päevagi, kui Jackson poleks figureerinud Briti tabloidi [[The Sun (ajaleht)|The Sun]] esikaanel.<ref name="SunHeadlines" /> Mitmed ajakirjad, nende hulgas [[Time]], avaldasid Jacksoni mälestuseks eriväljaande.<ref name="L4FoW" /> Austusest Jacksoni pere vastu lõigati Briti komöödiafilmist "[[Brüno]]" välja stseen, kus tegi kaasa tema õde La Toya ja mainiti ka Michaelit.<ref name="nBeol" /> === Mälestusteenistus === Jacksoni mälestusteenistus peeti 7. juulil 2009 Los Angeleses [[Staples Center]]is. Sellele eelnes kinnine perekondlik mälestustalitus Forest Lawn Memorial Parki surnuaias. Mälestusteenistusel meenutasid oma kõnedes Jacksonit [[Berry Gordy]] ja [[Smokey Robinson]]. [[Queen Latifah]] luges ette luuletuse "We Had Him", mille [[Maya Angelou]] oli just selleks puhuks kirjutanud. Veel esinesid [[Mariah Carey]], [[Stevie Wonder]], [[Lionel Richie]], [[John Mayer]], [[Jennifer Hudson]], [[Usher]], [[Jermaine Jackson]] ja [[Shaheen Jafargholi]].<ref name="2osxZ" /> Vaimulik [[Al Sharpton]] ütles Jacksoni lastele: "Teie isas polnud midagi imelikku. Imelik oli vaid see, mida tal tuli läbi elada. Aga ta sai sellega siiski hakkama." Neid sõnu tervitati aplausi ja kiidusõnadega.<ref name="GcEYm" /> Jacksoni 11-aastane tütar Paris Katherine ütles publikule pisarsilmil: "Issi oli mu sünnist saati parim isa, keda oskaksite ette kujutada ... Ma tahtsin lihtsalt öelda, et ma armastan teda ... nii väga."<ref name="oKn5m" /> Lõpupalve ütles vaimulik Lucious Smith.<ref name="YAE6W" /> Mitteametlikel andmetel vaatas mälestusteenistust televiisorist umbes miljard inimest.<ref name="bucci" /><ref name="bucci" /><ref name="fnbYs" /> Ameerika Ühendriikides oli vaatajaid umbes 31,1 miljonit. See on võrreldav [[Ronald Reagan]]i ja [[printsess Diana]] matustega, mida vaatas vastavalt 35,1 miljonit ja 33,1 miljonit ameeriklast.<ref name="0nyHq" /> === Juurdlus === Jacksoni surnukeha viidi helikopteriga Los Angelesse [[Lincoln Heights]]i, kus seda 26. juunil lahkas kolm tundi koroner [[Lakshmanan Sathyavagiswaran]].<ref name="1CoHx" /> Jacksoni perekonna nõudmisel korraldati ka teine lahang, mis võimaldas kiireid, ent piiratud tulemusi.<ref name="ysHb4" /> Pärast esialgset lahkamist ütles Los Angelese koroner Craig Harvey, et lahkamisel ei ilmnenud märke traumast ega kuritööst. 28. augustil 2009 kuulutas Los Angelese maakonna koroner surma mõrvajuhtumiks.<ref name="7droj" /><ref name="Kinyh" /> Vahetult enne surma oli Jackson võtnud ihuarst Conrad Murray soovitusel [[propofool]]i ja kaht ärevusevastast [[bensodiasepiin]]i: [[lorasepaam]]i ja [[midasolaam]]i.<ref name="Doheny" /><ref name="WebMD" /> Jackson maeti 3. septembril 2009 Forest Lawn Memorial Parki surnuaeda.<ref name="rest" /> Conrad Murrayle esitati 8. veebruaril 2010 süüdistus ettekavatsemata tapmises.<ref name="mmIUt" /><ref name="pMvlv" /> [[Pilt:Forest Lawn2010.jpg|pisi|Fännide austusavaldused Forest Lawn Memorial Parkis Jacksoni esimesel surma-aastapäeval]] 25. juunil 2010, Jacksoni esimesel surma-aastapäeval, tulid fännid tervest maailmast Los Angelesse Forest Lawn Memorial Parki talle austust avaldama. Paljud tõid kaasa päevalilli või mälestusesemeid. Haual käisid ka Jacksoni pereliikmed ja lähedased sõbrad.<ref name="eLjxY" /><ref name="I2Zqa" /> Indiana osariigis Garys avas Michael Jacksoni ema Katherine poja lapsepõlvekodu õuel graniidist mälestusmärgi. Õhtul mälestati Jacksonit sealsamas küünlavalgel lauluga "We Are the World".<ref name="TnvtA" /><ref name="elorF" /> 26. juunil toimus Los Angelese politseijaoskonna mõrvauurimisosakonna ees, vanas Parker Centeri majas, protestimarss ja anti üle tuhandete inimeste allkirjaga petitsioon, milles nõuti õiglust ja karmimat karistust Murrayle.<ref name="lmT1e" /><ref name="9H83X" /> Samal päeval toimus ka The Jackson Family Foundationi ja Voiceplate'i korraldatud üritus "Forever Michael", mis tõi kokku Jacksoni pereliikmed, kuulsused, fännid, toetajad ja kogukonna, et ülistada ja austada tema pärandit. Osa ürituse tuludest läks Jacksoni lemmikutele heategevusorganisatsioonidele. Katherine esitles ka oma uut raamatut "Never Can Say Goodbye".<ref name="IjvN8" /> 7. novembril 2011 mõisteti Murray Los Angelese kohtus süüdi ettekavatsemata tapmises ja 29. novembril 2011 määrati talle nelja-aastane vanglakaristus.<ref name="SOkBf" /><ref name="3U85s" /> Pärast kaheaastast vangistust sai kardioloog Conrad Murray 2013. aastal vabaks.<ref name="dqdOm" /> == Äri == Aastal [[1984]] pani [[Robert Holmes à Court]] müügile ettevõtte [[ATV Music Publishing]], millel olid autoriõigused rohkem kui 4000 laulule, sealhulgas ka [[Northern Songs]]i kataloogile, mis sisaldas enamikku ansambli [[The Beatles]] salvestatud [[Lennon-McCartney|Lennoni-McCartney]] teostest.<ref name="hilburn" /> Jackson hakkas [[muusikakataloog]]ide omamise vastu huvi tundma pärast koostööd [[Paul McCartney]]ga 1980. aastate alguses: Jackson sai teada, et McCartney teenis teiste kirjutatud laulude pealt umbes 40 miljonit dollarit aastas.<ref name="jdoyle" /> Aastal 1981<ref name="tara 333-338" /> pakuti McCartneyle ATV muusikakataloogi 20 miljoni naelsterlingi eest.<ref name="jdoyle" /><ref name="mcca atv" /> McCartney jutu järgi võttis ta ühendust [[Yoko Ono]]ga ja tegi talle ettepaneku osta see ühiselt, jagades summa pooleks, kuid Ono arvas, et nad saaksid selle osta poole väiksema summa eest.<ref name="jdoyle" /><ref name="mcca atv" /> Et nad ühist ostu ei teinud, loobus McCartney pakkumisest, sest ta ei tahtnud olla biitlite laulude ainuomanik.<ref name="tara 333-338" /><ref name="mcca atv" /> [[1984]]. aasta müügiläbirääkimistel ütles üks Holmes à Courti esindaja: "Olime andnud Paul McCartneyle [[ostueesõigus]]e, aga Paul seda seekord ei tahtnud."<ref name="ch7news" /> Samuti kinnitas üks McCartney advokaat Jacksoni advokaadile [[John Branca]]le, et McCartney ei olnud ülepakkumise tegemisest huvitanud: ta olevat öelnud, et see on liiga kallis.<ref name="jdoyle" /><ref name="tara 333-338" /> Küll aga tegid pakkumisi muud ettevõtted ja investorid. Septembris 1984 sai Jackson Branca käest esimest korda müügist teada ja saatis [[20. november|20. novembril]] [[1984]] 46 miljoni dollari suuruse pakkumise.<ref name="hilburn" /> Jacksoni agendid arvasid, et nad olid kokkuleppe sõlmimisele lähedal, kuid ikka ja jälle ilmus välja uusi ülepakkujaid ja tekkis uusi vaidlusküsimusi.<ref name="hilburn" /> Mais 1985 katkestasid Jacksoni esindajad läbirääkimised, olles kulutanud nelja kuu jooksul [[ostueelne analüüs|ostueelsele analüüsile]] ja läbirääkimistele üle miljoni dollari.<ref name="hilburn" /> Juunis 1985 said Jackson ja Branca teada, et [[Charles Koppelman]]i ja [[Marty Bandier]]i [[The Entertainment Co.]] oli sõlminud Holmes à Courtiga eellepingu, et osta ATV Music 50 miljoni dollari eest.<ref name="hilburn" /> Augusti alguses võtsid Holmes à Courti esindajad Jacksoniga ühendust ja läbirääkimised jätkusid. Jackson tõstis oma pakkumise 47,5 miljoni dollari peale, mis võeti vastu, sest ta oli võimeline tehingu kiiremini lõpule viima, kuna ostueelne analüüs oli tehtud.<ref name="hilburn" /> Ta leppis kokku, et läheb Holmes à Courtile Austraaliasse külla ning osaleb heategevusüritusel [[Channel Seven Perth Telethon]].<ref name="hilburn" /><ref name="ch7news" /> Jacksoni ATV Musicu ost vormistati lõplikult [[10. august]]il [[1985]].<ref name="hilburn" /> 1988. aasta märtsis ostis Jackson California osariiki kinnisvara, mille nimetas Neverlandi rantšoks ja mille eest maksis erinevatel andmetel 16,5–30 miljonit dollarit. 2003. aastal oli rantšo väärtus umbes 100 miljonit dollarit.<ref name="rollingstone" /><ref name="usatoday finances" /> 1995. aastal ühendas Jackson oma ATV Music kataloogi Sony muusika kirjastamise osakonnaga, luues [[Sony/ATV Music Publishing]]i. Jackson säilitas poole firma omandist, teenides algul nii 95 miljonit dollarit kui ka õigused rohkematele lauludele.<ref name="sonydeal" /><ref name="1995 music deal" /> 2007. aasta kevadel ühendasid Jackson ja plaadifirma Sony jõud, et osta veel üks muusikakirjastamisfirma: [[Famous Music]] LLC, mille omanik oli enne [[Viacom]]. See leping andis talle õigused [[Eminem]]i, [[Shakira]], [[Beck]]i ja teiste artistide lauludele.<ref name="2007 music deal" /> 2008. aasta sügisel ähvardas investeerimisfirma Fortress Investments sulgeda Neverlandi rantšo, mida Jackson kasutas miljonitesse dollaritesse ulatuvate laenude tagatisena. Kuid Fortress otsustas Jacksoni võla müüa [[Colony Capital]] LLC-le. Novembris läks Neverlandi rantšo Sycamore Valley Ranch Company LLC omandisse; tegu oli Jacksoni ja Colony Capital LLC ühisettevõttega. Leping vabastas Jacksoni võlast ja väidetavalt sai ta isegi 35 miljonit dollarit kasumit. Oma surma ajal oli Jacksonil ikka osalus Neverland/Sycamore Valleys, kuid pole teada, kui suur see osa oli.<ref name="Collectibles" /> 2008. aasta septembris alustas Jackson läbirääkimisi Julieni oksjonimajaga, et näitusele ja oksjonile välja panna suur mälestusesemete kogu, umbes 1390 eset. Oksjon pidi aset leidma 22. ja 25. aprilli vahel.<ref name="MtDF9" /> Esemete näitus avati plaanipäraselt 14. aprillil, aga tegelik oksjon jäeti Jacksoni palvel ära.<ref name="LF9CO" /> == Heategevus == Filantroobina annetas ja kogus Jackson [[heategevus]]eks sadu miljoneid [[dollar]]eid ning toetas kümneid heategevusorganisatsioone.<ref name="pgvOS" /><ref name="niMqc" /> 2000. aastal märgiti tema tegevus ära ka [[Guinnessi rekordite raamatu]]s, nimetades Jacksonit kõige rohkem heategevusorganisatsioone toetanud popstaariks.<ref name="ecN2g" /> Kokku toetas ta 39 heategevusorganisatsiooni.<ref name="lntA6" /> [[Pilt:Michael Jackson receives the Presidential Public Safety Commendation at the White House (C21788-18).tif|pisi|Michael Jackson Valge Maja lõunaportikuse ees koos president [[Ronald Reagan]]i ja esimese leedi [[Nancy Reagan]]iga 1984. aastal]] [[14. mai]]l [[1984]] võttis Jackson [[Valge Maja|Valges Majas]] president [[Ronald Reagan]]ilt vastu auhinna selle eest, et ta toetas heategevusorganisatsioone, mis aitavad inimestel üle saada alkoholi- ja uimastisõltuvusest.<ref name="mUyg7" /> Jackson annetas heategevuseks kogu 1984. aasta kontserditurneelt Victory Tour saadud tulu (umbes 8 miljonit dollarit).<ref name="VQnYe" /> Jacksoni kõige tuntum heategevusprojekt on 1985. aastal koos [[Lionel Richie]]ga kirjutatud laul "We are the World", mille abil koguti miljoneid dollareid näljahäda leevendamiseks Aafrikas.<ref name="pgvOS" /> 1985–1990 annetas Jackson 500 000 dollarit United Negro College'i fondile ja kogu tema singli "Man in the Mirror" tulu läks heategevuseks.<ref name="Blacks who give back" /><ref name="OKeSz" /> Pärast [[Ryan White]]'i surma osales Jackson kampaaniates, mis suurendasid teadlikkust [[HIV]]-st ja [[AIDS]]-ist. Tegu oli tol ajal endiselt vastuoluliste teemadega. Jackson esitas president [[Bill Clinton|Bill Clintonile]] avaliku palve, et valitsus jagaks rohkem raha HIV-i ja AIDS-iga tegelevatele heategevusorganisatsioonidele ning nende haiguste uuringuteks.<ref name="vXEtK" /><ref name="d4qaD" /> Jackson külastas mitut [[Aafrika]] riiki, sealhulgas [[Gabon]]it ja [[Egiptus]]t. Gabonis tervitasid teda 100 000 inimest, kes hoidsid plakateid kirjaga "Tere tulemast koju, Michael". [[Elevandiluurannik]]ul kroonis kohalik hõimupealik Jacksoni suure tseremoonia saatel Kuningas Saniks.<ref name="Michael Jackson: crowned in Africa" /> Nagu kogu tema ülejäänud elugi, põhjustasid ka Jacksoni heategevusprojektid poleemikat.<ref name="pgvOS" /> 1992. aastal asutas Jackson [[heategevus]]organisatsiooni [[Heal the World Foundation]], mis korraldas eluraskuste käes kannatanud lastele reise Jacksoni [[rantšo]]sse, kus asus ka neile ehitatud [[lõbustuspark]]. Samas suunas see organisatsioon miljoneid dollareid maailma probleemkohtadesse, et aidata [[sõda|sõja]], vaesuse ja haiguste käes kannatavaid lapsi. Kogu 1999. aasta juuni oli Jackson seotud eri heategevusüritustega. Ta ühines [[Luciano Pavarotti]] heategevuskontserdiga [[Itaalia]]s [[Modena]]s. Üritust toetas mittetulundusühing War Child ja seal koguti miljoneid dollareid [[Kosovo]] ja endise [[Jugoslaavia]] Vabariigi põgenike ning [[Guatemala]] laste jaoks.<ref name="Charity concert Italy" /> Samal kuul korraldas Jackson [[Saksamaa]]l ja [[Lõuna-Korea|Koreas]] mitu heategevuskontserti "Michael Jackson & Friends". Sellega olid seotud ka teised artistid, näiteks [[Slash]], [[Scorpions]], [[Boyz II Men]], [[Luther Vandross]], [[Mariah Carey]], [[A. R. Rahman]], [[Prabhu Deva]] Sundaram, [[Shobana]], [[Andrea Bocelli]] ja [[Luciano Pavarotti]]. Tulud läksid [[Nelson Mandela]] lastefondile, [[Rahvusvaheline Punane Rist|Punasele Ristile]] ja [[UNESCO]]-le.<ref name="Jackson & Friends" /> == Stiil == === Mõjutajad === [[Pilt:Michael Jackson sculpture.jpg|pisi|püsti|Üks identsetest kujudest, mis paigutati üle kogu Euroopa, et reklaamida turneed "HIStory"]] Jacksoni muusika juured on R&B-s, popis ja soulmuusikas. Teda on mõjutanud sellised muusikud nagu [[Little Richard]], [[James Brown]], [[Jackie Wilson]], [[Diana Ross]], [[David Ruffin]], [[Gene Kelly]], [[Fred Astaire]], [[Sammy Davis, Jr.]], [[The Isley Brothers]], [[Bee Gees]] ja [[West Side Story]] tantsijad, kellele ta avaldas austust videotes "[[Beat It]]" ja "Bad".<ref name="ntAr1" /> Koreograaf David Winters, kes kohtus ja sõbrunes Jacksoniga 1971. aastal [[Diana Ross]]i televisiooni erisaates "[[Diana!]]" (mis oli ka Jacksoni esimene sooloesinemine eraldi [[The Jackson 5]]-st), on öelnud, et Jackson vaatas "[[West Side Story]]t" peaaegu igal nädalal ning see oli tema lemmikfilm.<ref name="Magickpapers.com" /><ref name="nDj8G" /><ref name="3fuAh" /> Little Richardil oli Jacksonile suur mõju,<ref name="Michael Jackson saved my life" /><ref name="B2ymd" /> kuid enim inspireeris Jacksonit James Brown. Browni kohta on ta öelnud: "Juba väikese lapsena, hiljemalt kuueaastaselt äratas mind ema olenemata kellaajast, kui ma magasin, või mida iganes ma tegin, ning kutsus mu teleri ette, et näeksin meistrit tegutsemas. Ja kui ma nägin teda liikumas, olin hüpnotiseeritud. Ma ei olnud kunagi näinud kedagi esinemas nagu James Brown, ning siis ma teadsin, et just seda tahan ma kogu oma ülejäänud elu teha. See kõik on tänu James Brownile."<ref name="BE9cG" /> Noor Michael Jackson võlgnes oma vokaaltehnika suuresti Diana Rossile. Oktoobris 1969 otsustati, et Jackson hakkab elama Rossi juures. Jackson on hiljem öelnud: "Ma õppisin teda hästi tundma. Ta õpetas mulle nii palju. Tavatsesin lihtsalt nurgas istuda ja vaadata, kuidas ta liigub. Ta oli kunst liikumises. Ma analüüsisin, kuidas ta liikus, kuidas ta laulis – teda tema loomulikus olekus." Jackson ütles talle: "Ma tahan olla täpselt sinu moodi, Diana." Ross vastas: "Ole lihtsalt sina ise."<ref name="pt6LX" /> Jackson võlgnes osa oma stiilist, eriti hüüatuse "''oooh''" kasutamise Rossile. Noorest peale katkestas Jackson sageli lauluridu ootamatu hüüatusega "''oooh''". Diana Ross oli seda efekti kasutanud mitmes oma [[The Supremes]]iga salvestatud laulus.<ref name="mSCLl" /> === Muusika ainestik ja žanrid === Erinevalt paljudest teistest artistidest ei kirjutanud Jackson oma laule paberile. Ta laulis makilindile, kusjuures laulusõnad olid tal peas.<ref name="QcbZ4" /> Mitmes laulus, nagu "Billie Jean", "Who Is It" ja "Tabloid Junkie", "Stranger In Moscow" Jackson [[beatboxis|''beatbox''<nowiki/>'is]], jäljendades nii suu abil muusikainstrumentide kõla ja eri helisid. Jacksoni meelest oli kergem trummi- või bassipartiid jäljendada, kui instrumenti ennast mängida. Mitmed kriitikud on öelnud, et Jacksoni eriline hääl võimaldas iga instrumendi kõla veenvalt jäljendada. Veebiväljaande [[Allmusic]] ajakirjanik Steve Huey nentis, et Jacksoni mitmekülgsus võimaldas tal soolokarjääri jooksul eksperimenteerida eri teemade ja žanritega.<ref name="allmusic" /> Huey sõnul oli "Thriller" "Off the Walli" edasiarendus, kus tantsu- ja rokipalad olid agressiivsemad, samas kui popi- ja [[ballaad]]ipalad olid pehmemad ja souli sugemetega.<ref name="allmusic" /> Väljapaistvamad ballaadid olid "The Lady in My Life", "Human Nature" ja "The Girl Is Mine"; fungilood "Billie Jean" ja "Wanna Be Startin' Somethin'"; ning post-disko lood "Baby Be Mine" ja "P.Y.T. (Pretty Young Thing)".<ref name="allmusic" /><ref name="AMG Thriller" /><ref name="RS Thriller" /> Albumi nimiloos "Thriller" väljendas Jacksoni oma huvi üleloomulike nähtuste vastu – teema, mille juurde ta järgnevatel aastatel naasis.<ref name="allmusic" /> 1985. aastal kirjutas Jackson koos [[Lionel Richie]]ga heategevusliku singli "We Are the World", kusjuures tulevikus läbisid humanitaarsed teemad tema laulusõnu ja avalikku elu sageli.<ref name="allmusic" /> Albumi "Bad" esiksingel "I Just Can't Stop Loving You" on tavaline armastusballaad; rokipalas "Dirty Diana" kujutas Jackson nn kiskjalikku armastajat; "Man in the Mirror" on hümnilik ballaad, mille sõnad räägivad pihtimustest ja lubadustest, ning "Smooth Criminal" käsitles uimastite ja gangsterite teemat. Veebiväljaande Allmusic esindaja [[Stephen Thomas Erlewine]] arvas, et album "Dangerous" näitab Jacksonit vastuolulise inimesena.<ref name="ALG Dangerous" /> Ta märgib, et see album on mitmekesisem kui eelmine album "Bad", sest see meeldib urbanistlikule publikule ja meelitab ka keskklassi hümnidega, nagu näiteks "Heal the World".<ref name="ALG Dangerous" /> Sellel Jacksoni albumil olid esimest korda põhiteemaks sotsiaalsed probleemid, näiteks "Why You Wanna Trip on Me" protesteerib maailmas leviva [[AIDS]]-i, kodutuse, uimastite ja näljahäda vastu.<ref name="NYT Dangerous" /> Album "HIStory" loob paranoilise atmosfääri.<ref name="ALG HIStory" /> See keskendub raskustele, mida Jackson oli pidanud enne selle avaldamist üle elama. Lugudega "Scream/Childhood", "Tabloid Junkie" ja "You Are Not Alone" annab Jackson vastulöögi ebaõiglusele ja isolatsioonile, mida tunneb, ning suunab oma viha meedia vastu.<ref name="RS HIStory" /> Album "Invincible" valmis Jacksoni koostöös produtsent Rodney Jerkinsiga.<ref name="allmusic" /> See plaat koosneb urbanistlikust soulmuusikast ("Cry" ja "The Lost Children"), ballaadidest ("Speechless", "Break of Dawn" ja "Butterflies") ning hiphopi, popi ja R&B segust ("2000 Watts", "Heartbreaker" ja "Invincible").<ref name="ALG Invincible" /><ref name="NME Invincible" /> === Hääl ja laulustiil === Jackson hakkas lauljana esinema varases lapsepõlves ning tema hääl ja laulustiil muutusid aja jooksul märgatavalt. Vahemikus 1971–1975 toimunud häälemurdega muutus Jacksoni [[hääleliik]] poisilikust [[sopran]]ist kõrgeks [[tenor]]iks.<ref name="brac 414" /> Kõige tõenäolisemalt muutus Michael Jacksoni hääl 1973. aastal, kui [[The Jackson 5]] salvestas singlit "Dancing Machine".<ref name="XYSKC" /><ref name="LEQUk" /> Tuntud hääleseadja laulupedagoog [[Seth Riggs]]i sõnul oli Michael Jacksoni hääleulatus 3,6 [[oktaav|oktavi]], E – h² (Ameerika helikõrguste süsteemis E2 – B5). 1990. aastatel lisandusid veel mõned alumised noodid, nii et hääleulatus kasvas 4 oktavini. Ta suutis laulda kõrgeid noote täis- ehk rinnahäälega. Tavalise hääletekitamisviisiga kättesaadavatele nootidele lisandus [[falsett]]. Jacksoni madal register oli meeldivalt ümar ja pehme. Jacksoni hääle parim omadus oli liikuvus, mis võimaldas laulda keerulisi [[melism]]e. Nii ''staccato''<nowiki>'</nowiki>s kui ka ''[[legato]]''<nowiki>'</nowiki>s lauldes jäi ta erksalt rütmitäpseks. Puudustena nimetatakse hääle nõrkust, lapselikkust ja vähest resoneerivust,<ref name="Q1Idl" /> eriti keskmisele ja kõrgele registrile võib ette heita õhukest tämbrit.<ref name="Yjul0" /> Jacksoni häält peetakse üheks erakordsemaks popmuusikas. Selle arendamise ja töökorras hoidmisega tuli järjekindlalt tegelda. Tuntud lauluõpetaja Seth Riggs töötas Michael Jacksoni häälega 32 aasta jooksul. Jackson pöördus tema poole 1978. aastal ja Riggs muutus peagi Jacksonile asendamatuks kolleegiks.<ref name="XYSKC" /><ref name="LEQUk" /> Seth Riggs meenutab, et nad kohtusid kuus korda nädalas, harjutades iga päev kaks tundi. Kontserditurneede ajal tehti hääleharjutusi kolm korda päevas: kell 12–13, seejärel 16–16.30 ja hääle lahtilaulmiseks vahetult enne seda, kui Jackson lavale astus: 20.15–20.30.<ref name="mDuwl" /> Michael Jackson kasutas enamasti hääleulatuse kõrgemat osa ning falsetti, lauldes harva noote, mille kirjapanekuks on vaja kasutada bassivõtit. 1973. aastal kasutas Jackson esimest korda n-ö vokaalse luksumise tehnikat laulus "It's Too Late to Change the Time" [[The Jackson 5]] albumil "G.I.T.: Get It Together".<ref name="cUrw6" /> Seda tehnikat hakkas ta rohkem kasutama albumil "Off the Wall", eriti "Shake Your Body (Down to the Ground)" reklaamvideos.<ref name="Nelson George overview 22" /> 1970. aastate lõpus ilmunud "Off the Walli" ajaks hinnati Jacksoni vokaaltehnikat kõrgelt. Ajakiri Rolling Stone võrdles tema häält [[Stevie Wonder]]i uneleva häälega, kirjutades muu hulgas: "Jacksoni sulgkerge tenorihääl on imekauni tämbriga. See läheb sujuvalt üle võrratuks falsetiks, mida laulja julgelt kasutab." Jacksonile oli omane sõnapaari ''come on'' vale hääldamine, mis kõlas kui "cha'mone" või "shamone".<ref name="Lewarne" /> Ajakiri Rolling Stone märkis albumi "Invincible" arvustuses, et 43-aastaselt kasutas Jackson esinedes ikka suurepäraseid rütmipartiisid ja vibreerivat vokaalharmooniat.<ref name="RS Invincible" /> Nelson George iseloomustab Jacksoni lauluhäält nii: "Graatsilisus, agressiivsus, urisemine, loomulik poisilikkus, falsett, pehmus – see kõik teeb temast suurepärase vokalisti."<ref name="Nelson George overview 24" /> === Esinemisstiil === Jackson kandis [[1983]]. aasta märtsis legendaarsel telekontserdil "[[Motown 25: Yesterday, Today, Forever]]" omapärast musta litritega jakki ja [[võltsteemant]]idega [[golfikinnas]]t. Ta demonstreeris esimest korda oma tulevast leivanumbrit – tantsukõndi ''moonwalk'' ('kuukõnd'), mida endine televarietee [[Soul Train]] tantsija ja ansambli [[Shalamar]] liige [[Jeffrey Daniel]] oli talle kolm aastat varem õpetanud. The Jacksonsi esinemist võrreldi [[Elvis Presley]] ja [[The Beatles]]i esinemisega saates "[[The Ed Sullivan Show]]".<ref name="kpPPC" /> [[Anna Kisselgoff]] The New York Timesist kirjutas hiljem: ''Moonwalk'', mille ta kuulsaks tegi, on hea metafoor tema tantsustiilile. Kuidas ta seda teeb? Tehnilises mõttes on ta suurepärane illusionist, tõeline miim. Tema võime hoida üht jalga sirgena, kui ta libiseb, sellal kui teine jalg on kõverdatud ja tundub astuvat, nõuab täpset ajastamist."<ref name="Dancing feet of Michael Jackson" /> 1993. aasta jaanuaris tuli Jackson 27. [[Super Bowl]]i poolajal ilutulestiku saatel lavale, seljas musta värvi ja kuldsega militaarstiilis kostüüm ning ees päikeseprillid, ja jäi pooleteiseks minutiks liikumatult käsi rusikas seisma. Seejärel eemaldas ta prillid ja esitas neli laulu: "Jam", "Billie Jean", "Black or White" ja "Heal the World". Etteaste oli väga menukas. == Diskograafia == === Stuudioalbumid === * "[[Got to Be There]]" (1972) * "[[Ben (album)|Ben]]" (1972) * "[[Music & Me]]" (1973) * "[[Forever, Michael]]" (1975) * "[[Off the Wall (album)|Off the Wall]]" (1979) * "[[Thriller (album)|Thriller]]" (1982) * "[[Bad (album)|Bad]]" (1987) * "[[Dangerous (Michael Jacksoni album)|Dangerous]]" (1991) * "[[HIStory: Past, Present and Future, Book I]]" (1995) * "[[Invincible (Michael Jacksoni album)|Invincible]]" (2001) === Postuumsed albumid === * "[[Michael (album)|Michael]]" (2010) * "[[Xscape]]" (2014) === Esikohahitid USA-s === * 1972 – "[[Ben (laul)|Ben]]" (1 nädal) * 1979 – "[[Don't Stop 'Til You Get Enough]]" (1 nädal) * 1980 – "[[Rock with You]]" (4 nädalat) * 1983 – "[[Billie Jean]]" (7 nädalat) * 1983 – "[[Beat It]]" (3 nädalat) * 1983 – "[[Say Say Say]]" (koos [[Paul McCartney]]ga) (6 nädalat) * 1987 – "[[I Just Can't Stop Loving You]]" (koos [[Siedah Garrett]]iga) (1 nädal) * 1987 – "[[Bad]]" (2 nädalat) * 1987 – "[[The Way You Make Me Feel]]" (1 nädal) * 1988 – "[[Man in the Mirror]]" (2 nädalat) * 1988 – "[[Dirty Diana]]" (1 nädal) * 1991 – "[[Black or White]]" (7 nädalat) * 1995 – "[[You Are Not Alone]]" (1 nädal) == Kontserditurneed == * [[Bad World Tour]] (1987–1989) * [[Dangerous World Tour]] (1992–1993) * [[HIStory World Tour]] (1996–1997) * [[This Is It]] (2009–2010) (jäeti ära) == Auhinnad == {{Vaata ka|Michael Jacksoni auhindade ja nominatsioonide loend}} Michael Jackson on võitnud sadu auhindu. Tähtsaimad neist on näiteks 22 Ameerika muusikaauhinda, 40 Billboardi auhinda, 7 Briti muusikaauhinda, 1 Kuldgloobus, 19 Grammyt, 13 MTV auhinda ja 12 Maailma muusikaauhinda.<ref name="kPn6x" /> == Eraelu == === Abielud ja lapsed === [[Pilt:Lisa Marie Presley at car race.jpg|pisi|Jackson abiellus [[Elvis Presley]] tütre [[Lisa Marie Presley]]ga 1994. aastal]] 1994. aasta mais abiellus Jackson [[Elvis Presley]] tütre [[Lisa Marie Presley]]ga. Nad kohtusid esimest korda 1975. aastal Las Vegases, kui seitsmeaastane Presley ühel Jackson 5-e esinemisel käis. Uuesti said nad kokku ühise sõbra kaudu.<ref name="tara 500-507" /> Presley sõbra väitel algas nende täiskasvanulik sõprus 1992. aasta novembris Los Angeleses.<ref name="gliatto" /> Nad suhtlesid telefoni teel iga päev. Kui 1993. aastal süüdistati Jacksonit lapse seksuaalses ärakasutamises, muutus Jackson sõltuvaks Presley emotsionaalsest toest. Presley oli mures Jacksoni tervise ja [[uimastisõltuvus|ravimisõltuvus]]e pärast.<ref name="tara 518–520" /> Presley sõnul uskus ta, et Jackson polnud midagi valesti teinud ja teda süüdistati alusetult. Presley on öelnud, et armus Jacksonisse, tahtis teda päästa ning tundis, et suudab seda teha.<ref name="FNNey" /> Ta veenis Jacksonit sõlmima kohtuvälist kokkulepet ja minema taastusravile.<ref name="tara 518–520" /> Jackson tegi 1993. aasta sügisel Presleyle telefoni teel abieluettepaneku. Ta küsis, kas Presley abielluks temaga, kui ta seda paluks.<ref name="tara 518–520" /> Nad abiellusid salaja [[Dominikaani Vabariik|Dominikaani Vabariigis]] ja eitasid sündmust peaaegu kaks kuud.<ref name="MJ & Presley divorce" /> Nende abielu oli Presley sõnul "abielupaari elu ... mis oli seksuaalselt aktiivne".<ref name="pQPhd" /> Sel ajal spekuleeris kõmuajakirjandus, et abielu oli võte Jacksoni maine parandamiseks.<ref name="MJ & Presley divorce" /> Abielu kestis vähem kui kaks aastat ja lõppes rahumeelse lahutuslepinguga.<ref name="tara 580–581" /> 2010. aastal Oprah'le antud intervjuus tunnistas Presley, et nende suhe kestis veel neli aastat pärast lahutust, mil nad olid kord koos ja läksid taas lahku, kuni Presley otsustas, et see peab lõppema.<ref name="lmpoprah" /> 14. novembril 1996 kontserditurnee ajal abiellus Jackson [[Austraalia]]s [[Sydney]]s ette valmistamata tseremoonial oma kauaaegse nahaarstist sõbra [[Debbie Rowe|Deborah Rowe'iga]]. Rowe ootas sel ajal umbes kuuendat kuud paari esimest last. Algul polnud Rowe'il ega Jacksonil plaanis abielluda, aga Jacksoni ema veenis neid seda tegema.<ref name="SRTz4" /> Michael Joseph Jackson Jr (tuntud ka kui Prince) sündis 13. veebruaril 1997 ja tema õde Paris-Michael Katherine Jackson sündis 3. aprillil 1998.<ref name="tara 580–581" /><ref name="N0d4D" /> Paar lahutas 1999. aastal ja Jackson sai laste täieliku hooldusõiguse. Lahutus oli üsna rahumeelne, aga hilisema hooldusõiguse taotlusega ei jõutud kokkuleppele enne kui 2006. aastal.<ref name="tara 599-600" /><ref name="Jackson settles with Ex wife" /> Septembris 2006 kinnitasid nii Jackson kui ka tema eksabikaasa Debbie Rowe, et nad jõudsid laste hooldusõiguses kokkuleppele. Tingimusi ei avalikustatud kunagi. Jackson jätkas nende kahe lapse hooldajaks olemist.<ref name="Jackson settles with Ex wife" /> 2002. aastal sündis Jacksoni kolmas laps Prince Michael Jackson II (hüüdnimega Blanket).<ref name="3kI3g" /> Lapse ema isik on teadmata, aga Jackson on öelnud, et tema laps on saadud kunstliku viljastamise teel, kasutades [[surrogaatema]] ja Jacksoni spermat.<ref name="tara 599-600" /> 20. novembril 2002 näitas Jackson imikust poega [[Berliin]]is asuva hotelli Adlon rõdult fännidele. Ta hoidis last paremal käel, üle lapse näo oli õrnalt laotatud riie. Laps rippus lühikest aega üle neljanda korruse rõdu ääre, mis tekitas meedias laialdast kriitikat. Jackson vabandas hiljem intsidendi pärast, nimetades seda kohutavaks veaks.<ref name="Balcony incident" /> === Süüdistused laste seksuaalses ärakasutamises === 1993. aasta suvel süüdistasid 13-aastane Jordan Chandler ja tema hambaarstina töötav isa Evan Chandler Michael Jacksonit [[lapse seksuaalne kuritarvitamine|lapse seksuaalses kuritarvitamises]].<ref name="looking back on 1993" /><ref name="tara 485-486" /><ref name="tara 477-478" /> Chandlerite perekond nõudis Jacksonilt kahjutasu, kuid Michael Jackson keeldus maksmast. Jordan Chandler läks lõpuks politseisse ja ütles, et laulja oli teda seksuaalselt ära kasutanud.<ref name="tara 496-498" /> Lindistati doktor Chandleri juttu, kus ta arutas kavatsusi süüdistustega jätkata. Chandler ütles, et kui ta süüdistusega lõpuni läheb, siis võidab ta suurelt. "Pole mingit võimalust, et ma kaotan. Ma saan kõik, mida tahan, ja nemad on igaveseks hävitatud ... Michaeli karjäär saab läbi." Jordani ema oli siiski kindel, et Jackson polnud midagi valesti teinud.<ref name="tara 477-478" /> Jackson kasutas hiljem seda lindistust väitmaks, et ta oli kadeda isa ohver ja doktor Chandleri ainus eesmärk oli lauljalt raha välja petta.<ref name="tara 477-478" /> Sama aasta 20. detsembril otsis politsei Michael Jacksoni kodu läbi ja laulja pidi läbiotsimiseks lahti riietuma.<ref name="tara 534-540" /> Jordan Chandler oli väidetavalt politseile andnud Jacksoni intiimsete kehaosade kirjelduse. Ta väitis, et laulja pleekinud suguti oli ümberlõigatud, kuid alasti läbiotsimine näitas, et see nii ei olnud.<ref name="5GfES" /> Sama kinnitas 2009. aasta lahkamine.<ref name="Vw6hS" /> Jacksoni sõbrad ütlesid, et laulja ei saanud kunagi täiesti üle alandusest, mis kaasnes alasti läbiotsimisega. Uurimiseks ei olnud piisavalt tõendeid ja süüdistust ei esitatud.<ref name="STsQ4" /><ref name="82YK7" /> Jackson kirjeldas läbiotsimist emotsionaalses avalikus teadaandes ja kinnitas enda süütust.<ref name="looking back on 1993" /><ref name="tara 534-540" /><ref name="campbell (1995) 47-50" /> 1. jaanuaril 1994 sõlmis Jacksoni kindlustusfirma Chandlerite perega kohtuvälise kokkuleppe ning neile maksti 22 miljonit dollarit. Santa Barbara ja Los Angelese maakonna vandemeeste kogu saadeti 1994. aasta 2. mail laiali, ilma et Michael Jacksonile oleks süüdistust esitatud.<ref name="XNfxn" /> Chandlerite pere lõpetas kriminaaluurimisega koostöö 6. juulil 1994.<ref name="subpoena-objection" /><ref name="tara 540-545" /> Kohtuvälise kokkuleppe dokumendid ütlesid sõnaselgelt, et Jackson ei ole midagi valesti teinud ja et ta ei ole vastutav. Chandlerid ja nende pereadvokaat Larry Feldman kirjutasid sellele alla ilma mingite vastuväideteta.<ref name="JmIGw" /> Chandlerite advokaat ütles ka selgesõnaliselt, et tegu ei olnud maksmisega vaikimise eest.<ref name="TY3Bg" /> Umbes kümme aastat pärast seda juhtumit, teise lapse seksuaalse ärakasutamise süüdistuste ajal, teatasid Jacksoni advokaadid, et 1994. aasta kokkulepe oli sõlmitud ilma laulja nõusolekuta.<ref name="subpoena-objection" /> 2002. aasta mai alguses lubas Jackson dokumentaalfilmi meeskonnal eesotsas briti meedianäo [[Martin Bashir]]iga ennast jälgida kõikjal, kuhu ta läks. Bashiri filmimeeskond oli Michael Jacksoniga ka Berliinis, kui toimus intsident, kus ta oma last üle rõduääre hoidis. Saade "[[Elu koos Michael Jacksoniga]]" läks eetrisse 2003. aasta märtsis ja maalis lauljast erakordselt ebameeldiva pildi. Dokumentaalfilmi ühes eriti skandaalses stseenis hoidis Michael Jackson noore poisi käest kinni ja arutas ööbimise korraldamist.<ref name="tara 640" /> Kohe kui dokumentaalfilm eetrisse läks, alustas Santa Barbara maakonna prokurör kriminaalmenetlust. Seoses filmis näidatud 13-aastase poisi juhtumiga arreteeriti Jackson 2003. aasta novembris. Lauljale esitati seitse süüdistust lapse ärakasutamises ja kaks süüdistust uimastava aine annustamises.<ref name="tara 640" /> Jackson eitas neid süüdistusi, öeldes, et ööbimised polnud mingil moel seksuaalset laadi. [[Michael Jacksoni 2005. a kohtuprotsess|Kohtuprotsess]] Jacksoni üle algas 31. jaanuaril 2005 California osariigis Santa Marias ja kestis viis kuud, kuni mai lõpuni. 13. juunil 2005 mõisteti Jackson kõigis süüdistustes õigeks. <ref name="rG1PL" /><ref name="jury" /> Pärast kohtuprotsessi kolis ta laialdase meediakajastuse saatel [[Pärsia laht|Pärsia lahe]] saareriiki [[Bahrein]]i, kus oli [[Abdullah Bin Hamad Bin Isa Al-Khalifa|Sheikh Abdullah']] külaline.<ref name="mdxjG" /> 2014. aastal algatas James Safechuck kohtuasja Jacksoni õigusjärgsete ettevõtete vastu, väites, et Michael Jackson olevat palju kordi teda lapsena seksuaalselt ära kasutanud. 2020. aasta 20. oktoobril langetas California apellatsioonikohus otsuse, millega need süüdistused ümber lükati.<ref>"Lawsuit of Michael Jackson sexual abuse accuser dismissed". AP NEWS. October 22, 2020. Retrieved November 2, 2020.</ref><ref>"Michael Jackson: Court dismisses lawsuit from accuser James Safechuck". BBC News. October 21, 2020. Retrieved November 2, 2020.</ref> === Välimus ja tervis === ==== Näooperatsioonid ==== 1979. aastal murdis Jackson tantsuharjutust tehes ninaluu. Fikseeriva operatsiooniga algas lõikuste ja paranduste jada, mille põhjuseks Jackson ka aastakümneid hiljem ütles, et esimene lõikus lihtsalt ebaõnnestus ja opereerida tuli uuesti. Michael ise kinnitas, et on teinud kaks näooperatsiooni, kuid tema fotosid vaadanud ilukirurgid arvavad, et Jacksonit lõigati 30–40 korda. Lahkamine näitas, et Jacksonile oli tehtud vähemalt 13 iluoperatsiooni.<ref name="Jv9Gk" /> Doktor Wallace Goodsteini sõnul oli popstaar 1990. aastatel korduvalt ka tema juures lõikustel käinud, lausa iga paari kuu tagant. Kliinikusse tuli Jackson alati õhtuti, kui enamik personalist oli lahkunud ning keegi poleks saanud tema kohalolekut märgata. Nahaarst Arnold Klein ütleb tagantjärele, et palus Jacksonil enesega eksperimenteerimine lõpetada, kuid mees olevat operatsiooni tulemuste üle iga kord väga õnnelik olnud. Rohkesti on spekuleeritud põhjuste üle, mis Jacksoni ilukirurgiasõltlaseks muutsid. Seda on seostatud isa pilgetega Jacksoni lapsepõlves, Jacksoni sooviga olla õe La Toya või imetletud Diana Rossi sarnane, vastumeelsusega näha peeglis isa nägu, sooviga välja näha nagu naine, nagu murdeealine poiss või Peeter Paan.<ref name="CczBk" /> [[Deepak Chopra|Doktor Deepak Chopra]], kes sõbrustas Jacksoniga aastakümneid, on öelnud: "See, mida ta oma välimusega tegi, oli lugupidamise täielik puudumine iseenda vastu." <ref name="Eelrand(2009) 42" /> ==== Vitiliigo ja luupus ==== Jacksoni nahk, mis oli tema nooruses olnud helepruun, hakkas alates 1980. aastate keskpaigast järk-järgult muutuma heledamaks. See muutus pälvis laialdast meediakajastust ja levisid kahtlused, et Jackson pleegitas oma nahka.<ref name="campbell (1995) 14-16" /> [[J. Randy Taraborrelli]] kirjutatud elulooraamatu järgi diagnoositi Jacksonil [[1986]]. aastal [[vitiliigo]] ja [[luupus]]. Vitiliigo on autoimmuunse geneesiga haigus, mille puhul autoimmuunreaktsioonide tagajärjel melanotsüüdid hävivad. Meedikute kinnitusel on see haigus midagi sarnast kui albinism. Melanotsüüdid ehk rakud, mis toodavad ja koguvad nahavärvi tekitavat ainet [[melaniin]]i, hakkavad järjest hävima. Mida vähem melanotsüüte, seda rohkem valgeid laike nahale ilmub, ning lõpuks on inimene valiku ees: kas käia ringi laigulise näoga või peita ihuvead puudrikrohvi alla.<ref name="Morna (1997) 33" /> Nii vitiliigo kui ka selle ravi muutsid Jacksoni nahka heledamaks, mida ta omakorda rõhutas nahatooni ühtlustamiseks kasutatud kahvatu jumestusega.<ref name="Taraborrelli" /> Vitiliigokahtlus sai kinnitust ka Jacksoni [[lahkamine|lahkamisel]].<ref name="PxH0K" /> ==== Kehakaalu langemine ==== 1980. aastate alguses langes Jacksoni kehakaal märgatavalt. Jacksoniga kokku puutunud inimeste sõnul käis tal tihti pea ringi, mistõttu arvati, et ta põeb [[anoreksia]]t. 1993. aastal tunnistas Jackson, et tarbib regulaarselt ravimeid [[Vicodin]], [[Xanax]] ja [[Ativan]], põhjendades seda nii lapsepõlves saadud hingeliste traumade, pingelise töö kui ka tantsimisel saadud vigastustega. Lisaks lakkas ta söömast.<ref name="Eelrand (2009) 115" /> Jackson ise ütles, et oli väiksena paksude põskedega hästi toidetud laps. Suuremaks saades muutis ta oma toidusedelit, sest tahtis parem välja näha ja olla tervislik loobudes rasvasest toidust ja pidades dieete mille tagajärjel muutus Jackson väga kõhnaks. Olukord läks isegi nii hulluks, et ta varises ühe kontserdi peaproovis kokku, misjärel soovitasid arstid tal hakata sööma rohkem kala- ja kanaliha.<ref name="Morna (1997) 34" /> Kõik need jätkuvad ninamuutused, dramaatiline kaalukaotus, seejärel äkki tekkinud põsesarnad ja tätoveeritud silmajoon leidsid 1980. aastatel kergemini sallimist. Mida aga mustanahaline publik Michaelile iial ei andestanud, oli pidevalt valgenev nahatoon. "Ainult Ameerikas saab juhtuda, et sünnid mustanahalise mehena ja lõpetad valge naisena," lõõbiti avalikkuses.<ref name="Eelrand (2009) 41" /> === Hapnikukamber === 1986. aastal avaldas ajakiri [[National Enquirer]] esikaanel foto hapnikukambris lamavast Michaelist. Fotoallkiri oli "Michael Jacksoni veider plaan elada 150-aastaseks". Lugejaid taheti veenda selles, et vananemise kartuses magab Michael hapnikukambris. Jackson kinnitas, et see on puhas jama. Ta ütles, et ostis tõepoolest säärase aparaadi, kuid mitte enda, vaid põletushaavadega haigete jaoks. Michael kinkis hapnikukambri Brotmani meditsiinikeskusele-haiglale, kus kunagi tema enda põletushaavu oli ravitud. Kumu levis põhjusel, et Michael ronis vastostetud kambrisse ise sisse, et demonstreerida, kui mugav seal lamada on. Keegi tegi sellest foto, mis jõudis meediasse. Michael väitis 1993. aastal [[Oprah Winfrey]] telesaates, et pole hapnikukambris kordagi maganud, ja oli šokeeritud, et temast nii mõeldi.<ref name="Morna (1997) 33" /> === Sõbrad === Jacksoni talendist olid vaimustuses nii filminäitlejad, kuningakodade liikmed kui ka riigimehed, tema muusikat hinnati ning sooviti tema sõber olla. Jackson oli loomult erak, kuid tema sõprade hulka kuulusid paljud kuulsused.<ref name="celebfriends" /> 1966. aastal sai Jacksoni mentoriks ja kauaaegseks sõbrannaks [[Diana Ross]]. Jacksoni sõprade hulka on kuulunud veel teisigi kuulsusi, nagu näiteks [[Elizabeth Taylor]], [[Usher]], [[Jamie Foxx|Eddie Murphy, Jamie Foxx]], [[Quincy Jones]], [[Brooke Shields]], [[Madonna (laulja)|Madonna]], [[Britney Spears]] ja [[Chris Tucker|Justin Timberlake, Chris Tucker]].<ref name="FZccq" /> Eriti lähedane oli ta [[printsess Diana]]ga. Nad kohtusid esimest korda 1988. aastal Wembley kontserdil. Kuni Diana surmani 1997. aastal kulutas Jackson temaga peetud telefonikõnedele tuhandeid dollareid kuus. Jackson on öelnud, et nad said rääkida kõigest, Dianal oli vaja rääkida kellegagi, kes teadis täpselt, mida ta läbi elas. Pärast Diana surma ütles Jackson: "See oli kõige kurvem sündmus, mida mul eales läbi elada on tulnud. See murdis mu südame. Ma lihtsalt nutsin ja nutsin."<ref name="celebfriends" /> Filmitäht [[Elizabeth Taylor]] oli üks Jacksoni lähedasematest sõpradest. Temalt pärineb ka Jacksoni hüüdnimi Popikuningas. Taylor annetas Neverlandi loomaaiale elevandi ja abiellus rantšos oma seitsmenda abikaasa [[Larry Fortensky]]ga. Kui Jacksonit süüdistati laste seksuaalses ärakasutamises, siis Taylor kaitses Jacksonit. Samuti sõbrustas Jackson ja tegi koostööd ka [[The Beatles]]'i legendi [[Paul McCartney]]'ga, luues 3 duetti: "The Girl Is Mine", "Say Say Say" ja "The Man". Paraku mõranes nende sõprus pärast seda, kui 14. augustil 1985 ostis Michael Jackson ATV Music kataloogi, mis sisaldas muuhulgas enam kui 250 Beatlesi loo avaldamisõigusi, hinnaga 47,5 miljonit dollarit. Omandamine toimus pärast seda, kui Paul McCartney oli nõustanud Jacksonit muusika välja andmise väärtuse osas. Jacksoni lähedane sõber oli kunagi ka [[Uri Geller]], kellele Jackson oli abielutõotuse uuendamisel 2001. aastal isameheks. Kuid nende sõprus purunes, kui Jackson tegi aasta hiljem väidetavalt [[Oxford Union]]is antisemiitlikke märkusi.<ref name="celebfriends" /> Filmimogul [[Steven Spielberg]], kes samuti kuulus Jacksoni sõprade hulka, on tema kohta öelnud nii: "Ma pole näinud kedagi Michaeli-sarnast. Ta on emotsionaalne lapstäht, kuid kontrollib end jäägitult. Vahel paistab ta muutuvat liiga dramaatiliseks, aga on kõik enne hoolega läbi mõelnud. Ta on oma karjääri ja valikute suhtes väga taibukas."<ref name="Roberts38" /> Jacksoni eluaegne sõber [[Lionel Richie]] oli laulu "We Are the World" kaasautor.<ref name="Roberts38" /> == Vaata ka == * [[Michael Jacksoni auhindade ja nominatsioonide loend]] * "[[Michael (film 2026)|Michael]]" (2026. aasta film) == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Legal name">County of Los Angeles Department of Health Services (2009) [[:Pilt:Michael Jackson death certificate.jpg|Michael Jacksoni surmatunnistus]]</ref> <ref name="Moonwalk">Michael Jackson. ''[[Moonwalk (raamat)|Moonwalk]]'', (2009) [esmatrükk [[1988]] ], [[Random House]], lk 26, ISBN 0-307-71698-8</ref> <ref name="www.jwjackson.com">[https://web.archive.org/web/20140911104210/http://www.jwjackson.com/?page_id=2 Joseph Walter Jacksoni elulugu tema ametlikul kodulehel]. Vaadatud 3.03.2012.</ref> <ref name="Nelson George overview 20">George, lk 20</ref> <ref name="SusanFast">[[Susan Fast]]. Difference That Exceeded Understanding: Remembering Michael Jackson. "Popular Music and Society" 33.2 (2009): 259–66.</ref> <ref name="tara 20-22">Taraborrelli, lk 20–22</ref> <ref name="Eelrand">[[Helen Eelrand]]. ''Michael Jackson popikuningas 1958–2009''. Kirjastaja Fookus Meedia OÜ, [[2009]], lk 12.</ref> <ref name="news.bbc.co.uk">[http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/magazine/8121599.stm Can Michael Jackson's demons be explained?], BBC, 27. juuni 2009.</ref> <ref name="Michael Jackson Thriller Induction">[http://www.cnn.com/2009/SHOWBIZ/Movies/12/30/national.film.registry/index.html|work=CNN Michael Jackson], [[CNN]], 30. detsember 2009, vaadatud 3.06.2011.</ref> <ref name="lewis 165-168">Lewis, lk 165–168</ref> <ref name="Reuters: U.S. registry 2009-12-30">[[Alex Dobuzinskis]]. [http://www.reuters.com/article/idUSTRE5BT43W20091230?type=musicNews Jackson "Thriller" film picked for U.S. registry], [[Reuters]], 30. detsember 2009, vaadatud 3.06.2011.</ref> <ref name="RRHF">[http://www.rockhall.com/inductees/the-jackson-five The Jackson Five], [[Rock and Roll Hall of Fame]]. Vaadatud 29.05.2007.</ref> <ref name="USA for Africa Grammy's">[http://www.grammy.com/nominees/search?artist=&title=We+Are+The+World&year=All&genre=All Grammy Awards Past Winners Search], [[National Academy of Recording Arts and Sciences]]. Vaadatud 8.06.2011.</ref> <ref name="rollingstone">[https://web.archive.org/web/20080220071720/http://www.rollingstone.com/artists/michaeljackson/biography Michael Jackson: Biography], Rolling Stone. Vaadatud 1.02.2011</ref> <ref name="AMAs 1986">[http://news.google.co.uk/newspapers?id=MRgiAAAAIBAJ&sjid=7aUFAAAAIBAJ&pg=1658,3425033&dq=american+music+awards&hl=en Bruce shows who's Boss], [[The Montreal Gazette]], 28. jaanuar 1986, vaadatud 7.06.2011.</ref> <ref name="Nelson George overview 22">George, lk 22</ref> <ref name="Browne">{{Cite journal|first=David|last=Browne|date=29. november 1991|title=Michael Jackson's Black or White Blues|journal=Entertainment Weekly}}</ref> <ref name="tara 138–144">Taraborrelli, lk 138–144</ref> <ref name="Gold and Platinum">http://www.riaa.com/goldandplatinumdata.php?table=SEARCH_RESULTS&artist=Michael%20Jackson&format=ALBUM&go=Search&perPage=100</ref> <ref name="Nelson George overview 23">George, lk 23</ref> <ref name="New jack swing">{{Netiviide |url=http://articles.chicagotribune.com/2008-08-10/news/0808080318_1_new-edition-new-jack-city-swing |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-04-14 |arhiivimisaeg=2012-05-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120507154347/http://articles.chicagotribune.com/2008-08-10/news/0808080318_1_new-edition-new-jack-city-swing |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="tara 205–210">Taraborrelli, lk 205–210</ref> <ref name="AMAs 1996">{{cite web|url=http://news.google.co.uk/newspapers?id=LWUwAAAAIBAJ&sjid=YzMDAAAAIBAJ&pg=5552,8128572&dq=american+music+awards&hl=en|title=Brooks turns down award for favorite artist of the year|work=Rome News-Tribune|date=30. jaanuar 1996|accessdate16. juuni 2010}}</ref> <ref name="Nelson George overview 37-38">George, lk 37–38</ref> <ref name="RIAA certifications">{{cite web|url=http://www.riaa.com/goldandplatinumdata.php?table=SEARCH_RESULTS&artist=Michael%20Jackson&format=ALBUM&go=Search&perPage=100|title=Gold and Platinum|publisher=Recording Industry Association of America|accessdate=27. aprillil 2008}}</ref> <ref name="MichaelJacksonIsBorn">[http://www.history.com/this-day-in-history/michael-jackson-is-born Michael Jackson is born], history.com, vaadatud 2.06.2011</ref> <ref name="guardian-02-07-08">{{Cite news|author=Burkeman, Oliver|title=Jacko gets tough: but is he a race crusader or just a falling star?|newspaper=The Guardian|url=http://www.guardian.co.uk/world/2002/jul/08/oliverburkeman|date=8. juuli 2002|accessdate=23. juulil 2008|location=London}}</ref> <ref name="Off the Wall {{Nowrap|20 million}}">[http://www.virginmedia.com/music/classicalbums/michaeljackson-offthewall.php Michael Jackson: Off the Wall], [[Virgin Media]]. vaadatud 2.06.2011.</ref> <ref name="ConnieChungTonight">{{cite web|url=http://transcripts.cnn.com/TRANSCRIPTS/0212/31/cct.00.html|title=Interview with Jermaine Jackson|accessdate=2. juulil 2008}}</ref> <ref name="AMAs 1980">[http://news.google.co.uk/newspapers?id=wYEsAAAAIBAJ&sjid=0_oDAAAAIBAJ&pg=6776,1201107&dq=american+music+awards&hl=en Donna Summer and Michael Jackson sweep Annual American Music Awards], ''[[Lakeland Ledger]]'', 20. jaanuar 1980, vaadatud 2.06.2011</ref> <ref name="AMAs MJ">{{Cite news|url=http://latimesblogs.latimes.com/music_blog/2009/10/taylor-swift-michael-jackson-dominate-american-music-awards-nominations.html|title=Taylor Swift, Michael Jackson dominate American Music Awards nominations (Updated)|publisher=Tribune Company|work=Los Angeles Times|date=13. oktoober 2009|accessdate=14. oktoobril 2009}}</ref> <ref name="AMAs 1980 2">[http://news.google.co.uk/newspapers?id=EaMkAAAAIBAJ&sjid=Zf4FAAAAIBAJ&pg=3100,419518&dq=american+music+awards&hl=en Donna No. 1, Pop and Soul; Michael Jackson King of Soul], ''[[The Afro American]]'', 2. veebruar 1980, vaadatud 2.06.2011</ref> <ref name="AMG Thriller">{{cite web|first=Stephen Thomas|last=Erlewine|url=http://www.allmusic.com/album/r10089/review|title=Thriller Overview|work=Allmusic|accessdate=15. juunil 2008}}</ref> <ref name="AMAs 1981">[http://news.google.co.uk/newspapers?id=sPIcAAAAIBAJ&sjid=3GcEAAAAIBAJ&pg=6226,95260&dq=american+music+awards&hl=en Few Surprises In Music Awards], [[Sarasota Herald]], 1. veebruar 1981, vaadatud 2.06.2011.</ref> <ref name="RS Thriller">{{Cite news|first=Christopher|last=Connelly|title=Michael Jackson: Thriller|work=Rolling Stone|date=28. jaanuar 1983}}</ref> <ref name="MJ Grammy's">[http://www.grammy.com/nominees/search?artist=Michael+Jackson&title=&year=All&genre=All Grammy Awards Past Winners Search], [[National Academy of Recording Arts and Sciences]]. Vaadatud 2.06.2011.</ref> <ref name="ALG Dangerous">{{cite web|first=Stephen Thomas|last=Erlewine|url=http://www.allmusic.com/album/r10095|title=Dangerous Overview|work=Allmusic|accessdate=15. juunil 2008}}</ref> <ref name="AMAs 1984">[http://news.google.co.uk/newspapers?id=eQUbAAAAIBAJ&sjid=E0gEAAAAIBAJ&pg=5127,2841948&dq=american+music+awards&hl=en Michael Jackson sweeps American Music Awards], [[The Daily News (Kentucky)|Daily News]], 17. jaanuar 1984, vaadatud 2.06.2011.</ref> <ref name="ALG HIStory">{{cite web|first=Stephen Thomas|last=Erlewine|url=http://www.allmusic.com/album/r216079|title=Michael Jackson HIStory Overview|work=Allmusic|accessdate=15. juunil 2008}}</ref> <ref name="Thriller best seller 1">[http://news.google.com/newspapers?id=d9EfAAAAIBAJ&sjid=cdYEAAAAIBAJ&pg=1419,4981079&dq=best+selling+album+1983+worldwide&hl=en Cash register's ring sweet music to record industry], [[Gasden Times]], 26. märts 1984, vaadatud 3.06.2011.</ref> <ref name="ALG Invincible">{{cite web|first=Stephen Thomas|last=Erlewine|url=http://www.allmusic.com/album/r553140/review|title=Michael Jackson:Invincible|work=Allmusic|accessdate=9. septembril 2007}}</ref> <ref name="Thriller {{Nowrap|110 million}} copies">[http://www.bbc.co.uk/china/learningenglish/specials/1430_jackson_photo/page7.shtml Michael Jackson Photo Gallery 迈克•杰克逊影集], [[BBC News|BBC China]], vaadatud 3.06.2011.</ref> <ref name="NME Invincible">{{cite web|first=Mark|last=Beaumont|url=http://www.nme.com/reviews/michael-jackson/5780|title=Michael Jackson: Invincible|work=[[NME]]|date=30. november 2001|accessdate=23. juulil 2008}}</ref> <ref name="Bruce Grammy's">[http://www.grammy.com/nominees/search?artist=Bruce+Swedien&title=&year=All&genre=All Grammy Awards Past Winners Search], [[National Academy of Recording Arts and Sciences]]. Vaadatud 3.06.2011.</ref> <ref name="bucci">Bucci, Paul and Wood, Graeme.[https://web.archive.org/web/20110307033117/http://www.vancouversun.com/Entertainment/Michael+Jackson+billion+people+estimated+watching+gold+plated+casket+memorial+service/1767503/story.html Michael Jackson RIP: One billion people estimated watching for gold-plated casket at memorial service]. The Vancouver Sun, July 7, 2009.</ref> <ref name="TIME">[[Jay Cocks]]. [https://web.archive.org/web/20121022090852/http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,950053-1,00.html Why He's a Thriller], [[Time]], 19. märts 1984, vaadatud 4.06.2011.</ref> <ref name="allmusic">{{cite web|last=Huey|first=Steve|title=Michael Jackson–Biography|url=http://www.allmusic.com/artist/p4576|work=[[Allmusic]]|accessdate=11. novembril 2006}}</ref> <ref name="tara 226">Taraborrelli, lk 226</ref> <ref name="telegraph-june09">{{Cite news|url=http://www.telegraph.co.uk/culture/music/michael-jackson/5656918/Michael-Jackson-the-unreleased-album.html|title=Michael Jackson: the unreleased album|newspaper=The Daily Telegraph|date=27. juuni 2009|accessdate=19. märtsil 2010|location=London|first=Murray|last=Wardrop}}</ref> <ref name="NYTimes">[[John Pareles]]. [http://select.nytimes.com/gst/abstract.html?res=F40F10FB3A5C0C778DDDA80894DC484D81 Michael Jackson at 25: A Musical Phenomenon], The New York Times, 14. jaanuar 1984, vaadatud 4.06.2011.</ref> <ref name="Collectibles">{{cite web|first=Susan|last=Adams|url=http://www.forbes.com/2009/04/14/michael-jackson-auction-lifestyle-collecting-michael-jackson.html|title=Ten Most Expensive Michael Jackson Collectibles|work=Forbes|date=14. aprill 2009|accessdate=14. aprillil 2009|archiveurl=https://archive.today/20120525231159/http://www.forbes.com/2009/04/14/michael-jackson-auction-lifestyle-collecting-michael-jackson.html|archivedate=2012-05-25|url-status=live}}</ref> <ref name="nytt">[[Louise Story]]. [http://www.nytimes.com/2007/12/31/business/media/31dusenberry.html Philip B. Dusenberry, 71, Adman, Dies], The New York Times, 31. detsember 2007, vaadatud 4. 06.2011.</ref> <ref name="National certifications for Thriller 25">{{cite web|url=http://zm.nu/detalle.php?base=zmnews&lay=cgi&form=detalle&tok4=notici&tok5=Noticias&id=17840|title=Zona Musical|publisher=zm.nu|accessdate=5. aprillil 2008|language=Spanish|archiveurl=https://web.archive.org/web/20080329232427/http://zm.nu/detalle.php?base=zmnews&lay=cgi&form=detalle&tok4=notici&tok5=Noticias&id=17840|archivedate=2008-03-29|url-status=live}}</ref> <ref name="tara 279–287">Taraborrelli, lk 279–287</ref> <ref name="jury">{{Cite news|url=http://www.guardian.co.uk/jackson/story/0,15819,1505806,00.html|title=Michael Jackson jury reaches verdict|agency=Associated Press|date=13. juuni 2005|accessdate=12. juulil 2008|work=The Guardian|location=London}}</ref> <ref name="BBC, Jackson's image problems">[http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/music/4584367.stm Music's misunderstood superstar], BBC, 13. juuni 2005, vaadatud 10.06.2011]</ref> <ref name="looking back on 1993">{{Cite news|url=http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/august/24/newsid_2512000/2512077.stm|title=1993: Michael Jackson accused of child abuse|date=8. veebruar 2003|publisher=BBC|accessdate=11. novembril 2006}}</ref> <ref name="tara 355-361">Taraborrelli, lk 355–361</ref> <ref name="AMAs 2002">{{cite web|url=http://news.google.co.uk/newspapers?id=Oc40AAAAIBAJ&sjid=GyEGAAAAIBAJ&pg=5669,889435&dq=american+music+awards+michael+jackson&hl=en|title=Keys, Destiny's Child, McGraw win at American Music Awards|work=Lodi-News Sentinel|date=10. jaanuar 2002|accessdate=16. juunil 2010}}</ref> <ref name="tara 370–373">Taraborrelli, lk 370–373</ref> <ref name="Michael Jackson: crowned in Africa">http://findarticles.com/p/articles/mi_m1077/is_n7_v47/ai_12288831/</ref> <ref name="Nelson George overview 41">George, p. 41</ref> <ref name="Jackson & Friends">{{cite web|url=http://www.vh1.com/news/articles/1429785/19990527/guns_n_roses.jhtml|title=Slash, Scorpions, Others Scheduled For 'Michael Jackson & Friends'|publisher=VH1|date=27. mai 1999|accessdate=30. mail 2008|archive-date=2010-02-21|archive-url=https://web.archive.org/web/20100221074225/http://www.vh1.com/news/articles/1429785/19990527/guns_n_roses.jhtml|url-status=dead}}</ref> <ref name="TIME2">Cocks, Jay. [https://web.archive.org/web/20090502020318/http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,965452-2,00.html The Badder They Come], Time, September 14, 1987.</ref> <ref name="NYT Dangerous">{{Cite news|first=Jon|last=Pareles|authorlink=Jon Pareles|url=http://query.nytimes.com/gst/fullpage.html?res=9D0CE2D6143DF937A15752C1A967958260&n=Top%2fReference%2fTimes%20Topics%2fPeople%2fJ%2fJackson%2c%20Michael|title=Michael Jackson in the Electronic Wilderness|work=The New York Times|date=24. november 1991|accessdate=23. juulil 2008}}</ref> <ref name="Nelson George overview 42">George, p. 42</ref> <ref name="Lewarne">{{cite web|first=Rory|last=Lewarne|url=http://www.music-news.com/ShowReview.asp?nReviewID=363&nType=4|title=Pink Grease|work=Music News|date=26. juuli 2004|accessdate=10. augustil 2008}}</ref> <ref name="Nelson George overview 43-44">George, pp. 43–44</ref> <ref name="RS Invincible">{{Cite news|first=James|last=Hunter|title=Michael Jackson: Invincible|work=Rolling Stone|date=6. detsember 2001}}</ref> <ref name="usatoday finances">{{Cite news|url=http://www.usatoday.com/life/2003-11-24-jackson-finances_x.htm |title=For Jackson, scandal could spell financial ruin |last=Gunderson, |first=Edna |work=[[USA Today]] |publisher=Gannett Co. Inc |date=19. veebruar 2007 |accessdate=14. märtsil 2010}}</ref> <ref name="rest">{{Cite news|url=http://www.telegraph.co.uk/culture/music/michael-jackson/6136376/Michael-Jackson-finally-laid-to-rest-in-Los-Angeles.html|title= Michael Jackson finally laid to rest in Los Angeles|accessdate=8. septembril 2009|work=The Daily Telegraph|location=London|date=4. september 2009|first=Mark|last=Coleman}}</ref> <ref name="World Records">{{cite web |url=http://uk.news.launch.yahoo.com/dyna/article.html?a=%2F14112006%2F344%2Fjackson-receives-world-records.html&e=l_news_dm |title=Jackson receives his World Records |publisher=[[Yahoo!]] |date=14. november 2006 |accessdate=16. novembril 2006 |archive-date=2011-05-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110527045635/http://uk.news.launch.yahoo.com/dyna/article.html?a=%2F14112006%2F344%2Fjackson-receives-world-records.html&e=l_news_dm |url-status=dead }}</ref> <ref name="KOP achievements">{{cite web|url=http://www.msnbc.msn.com/id/15529981/ |title=The return of the King of Pop |publisher=[[MSNBC]] |date=2. november 2006 |accessdate=8. juunil 2008}}</ref> <ref name="georgebush">[http://www.presidency.ucsb.edu/ws/index.php?pid=18331 Remarks on the Upcoming Summit With President Mikhail Gorbachev of the Soviet Union], April 5, 1990.</ref> <ref name="Garth Brooks ropes in most Billboard awards">http://news.google.com/newspapers?id=w7QiAAAAIBAJ&sjid=DbUFAAAAIBAJ&pg=3124,2012493&dq=best+selling+album+1992+worldwide&hl=en</ref> <ref name="Eccentric">{{Netiviide |url=http://www.mtv.com/news/articles/1615214/michael-jacksons-life-amp-legacy-19861999.jhtml |pealkiri=Michael Jackson's Life & Legacy: The Eccentric King Of Pop (1986–1999) – News Story |vaadatud=2012-04-14 |arhiivimisaeg=2011-09-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110903125657/http://www.mtv.com/news/articles/1615214/michael-jacksons-life-amp-legacy-19861999.jhtml |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Cyrus, Bolton please the fans">http://news.google.co.uk/newspapers?id=mBIVAAAAIBAJ&sjid=TQMEAAAAIBAJ&pg=6811,6756235&dq=american+music+awards&hl=en</ref> <ref name="First 'instant' Jackson biography hits shelves in China">{{cite web|url=http://www.guardian.co.uk/books/2009/jul/07/first-instant-jackson-biography|title=First 'instant' Jackson biography hits shelves in China|last=Pauli|first=Michelle|date=7. juuli 2009|publisher=[[The Guardian]]|accessdate=14. novembril 2009}}</ref> <ref name="Nelson George overview 45-46">George, pp. 45–46</ref> <ref name="HIStory {{Nowrap|20 million}} copies">{{cite web|first=Laura |last=Putti |url=http://ricerca.repubblica.it/repubblica/archivio/repubblica/2001/08/24/il-nuovo-michael-jackson-fa-un-tuffo.html |title=Il nuovo Michael Jackson fa un tuffo nel passato |work=[[La Repubblica]] |date=24. august 2001 |accessdate=10. mail 2009}}</ref> <ref name="Ultimate booklet 48–50">George, pp. 48–50</ref> <ref name="ADL">{{cite web |url=http://www.adl.org/PresRele/ASUS_12/2471_12.asp |title=ADL happy with Michael Jackson decision |publisher=[[Anti-Defamation League]] |date=22. juuni 1995 |accessdate=1. juulil 2008 |archive-date=2012-05-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120506110256/http://www.adl.org/PresRele/ASUS_12/2471_12.asp |url-status=dead }}</ref> <ref name="lewis 95-96">Lewis, pp. 95–96</ref> <ref name="Rojek2007">{{Cite book|last=Rojek |first=Chris |title=Cultural Studies |url=https://archive.org/details/culturalstudies0000roje |year=2007 |publisher=Polity |page=[https://archive.org/details/culturalstudies0000roje/page/74 74] |isbn=0-7456-3683-7}}</ref> <ref name="tara 610–611">Taraborrelli, pp. 610–612</ref> <ref name="AMAs Poll">{{cite web |url=http://www.mtv.com/news/articles/1425174/20000118/backstreet_boys.jhtml |title=Lauryn Hill, Backstreet Boys, DMX Honored With American Music Awards |publisher=MTV |date=18. jaanuar 2000 |accessdate=16. juunil 2010 |archive-date=2010-01-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20100109040701/http://www.mtv.com/news/articles/1425174/20000118/backstreet_boys.jhtml |url-status=dead }}</ref> <ref name="tara 614–617">Taraborrelli, pp. 614–617</ref> <ref name="Nelson George overview 50-53">George pp. 50–53</ref> <ref name="guardian">{{Cite news|author=Branigan, Tania|title=Jackson spends £20m to be Invincible|newspaper=The Guardian|url=http://www.guardian.co.uk/uk/2001/sep/08/taniabranigan|date=8. september 2001|accessdate=23. juulil 2008 |location=London}}</ref> <ref name="BPI">{{Cite news|title=BPI Searchable database–Gold and Platinum |publisher=[[British Phonographic Industry]] }}</ref> <ref name="2seas-billboard">{{cite web |url=http://www.billboard.com/news/article_display.jsp?vnu_content_id=1002345673#/news/article_display.jsp?vnu_content_id=1002345673 |title=Michael Jackson Sails With Two Seas |work=Billboard |publisher=Nielsen Business Media, Inc |accessdate=25. aprillil 2010 |archiveurl=https://archive.today/20120525231140/http://www.billboard.com/news/article_display.jsp?vnu_content_id=1002345673%23/news/article_display.jsp?vnu_content_id=1002345673#/news/article_display.jsp?vnu_content_id=1002345673 |archivedate=25.05.2012 |url-status=live }}</ref> <ref name="2seas-bbc">{{Cite news|url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/entertainment/5380654.stm |title=Jackson parts with Bahrain label |work=BBC News |publisher=BBC Online |date=26. september 2006 |accessdate=25. aprillil 2010}}</ref> <ref name="2006 World Music Awards">{{cite web |title = 2006 World Music Awards |work = Chiff |url = http://www.chiff.com/pop-culture/world-music-awards.htm |accessdate = 13. veebruaril 2008 |archive-date = 2008-02-04 |archive-url = https://web.archive.org/web/20080204051554/http://www.chiff.com/pop-culture/world-music-awards.htm |url-status = dead }}</ref> <ref name="sonydeal">{{Cite news|last=Leeds |first=Jeff |url=http://www.nytimes.com/2006/04/13/business/media/13music.html?ex=1302580800&en=45bff2f7a4da68fe&ei=5088&partner=rssnyt&emc=rss |title=Michael Jackson Bailout Said to Be Close|work=The New York Times |date=13. aprill 2006 |accessdate=23. juulil 2008}}</ref> <ref name="jb">Reid, Shaheem. [https://web.archive.org/web/20120124213057/http://www.mtv.com/news/articles/1549061/jackson-speaks-at-james-brown-funeral.jhtml James Brown Saluted By Michael Jackson at Public Funeral Service], MTV, December 30, 2006.</ref> <ref name="hitquarters.com">{{cite web|url=http://www.hitquarters.com/index.php3?page=intrview/opar/intrview_RedOne_Interview.html |title=Interview With RedOne |publisher=[[HitQuarters]]|date=23. märts 2009 |accessdate=19. märtsil 2010}}</ref> <ref name="KOP announced">{{cite web |url=http://www.sonybmg.com.au/news/details.do;.tomcat2?newsId=20030829005656 |title=Choose The Tracks On Michael Jackson's 50th Birthday Album! |publisher=Sony BMG |date=20. juuni 2008 |accessdate=20. juunil 2008 |archive-date=2009-06-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20090630012839/http://www.sonybmg.com.au/news/details.do;.tomcat2?newsId=20030829005656 |url-status=dead }}</ref> <ref name="KOP chart positions at ultratop">{{cite web|url=http://www.ultratop.be/nl/search.asp?search=king+of+pop&cat=a |title=King of Pop |work=www.ultratop.be |accessdate=5. septembril 2008}}</ref> <ref name="Rolling Stone 50 dates, {{Nowrap|1 million}} tickets">{{Cite news|first=Daniel |last=Kreps |title=Michael Jackson's "This Is It!" Tour Balloons to 50-Show Run Stretching Into 2010 |publisher=Jann Wenner LLC |work=Rolling Stone |date=12. märts 2009 }}</ref> <ref name="Michael Jackson dead at 50 after cardiac arrest">{{Cite news|url=http://www.cnn.com/2009/SHOWBIZ/Music/06/25/michael.jackson/index.html |title=Michael Jackson dead at 50 after cardiac arrest |publisher=CNN |date=25. juuni 2009 |accessdate=31. augustil 2009}}</ref> <ref name="boxofficemojo">{{cite web|url=http://www.boxofficemojo.com/movies/?id=michaeljacksonthisisit.htm|title=This is It (2009) |work=[[Box Office Mojo]] |accessdate=16. jaanuaril 2010}}</ref> <ref name="LATimesRehearsal">Lee, Chris, and Ryan, Harriet. [http://www.latimes.com/entertainment/news/la-et-jackson-rehearsal27-2009jun27,0,4699249.story Michael Jackson's last rehearsal: just beaming with gladness], The Los Angeles Times, June 27, 2009.</ref> <ref name="PeopleJune29">Lang, Anne, and Jones, Oliver. [https://web.archive.org/web/20120515154540/http://www.people.com/people/package/article/0,,20287787_20288368,00.html Attorney Defends Michael Jackson's Doctor], People, June 29, 2009.</ref> <ref name="McCartneyJune28">{{cite web | title=Lawyer for Doctor: Jackson Had Pulse When Found | work=Connecticut Post | date=28. juuni 2009 | author=McCartney, Anthony (Associated Press)}}</ref> <ref name="Times6580897">{{Cite news|url=http://www.timesonline.co.uk/tol/news/world/us_and_americas/article6580897.ece|title=Fans mourn artist for whom it didn't matter if you were black or white|first=Michael|last=Harvey|newspaper=The Times|date=26. juuni 2009|accessdate=26. juunil 2009|location=London|archive-date=2011-09-20|archive-url=https://web.archive.org/web/20110920052143/http://www.timesonline.co.uk/tol/news/world/us_and_americas/article6580897.ece|url-status=dead}}</ref> <ref name="SitRoomJune29">Chernoff, Ed., ''The Situation Room,'' CNN, June 29, 2009. [http://transcripts.cnn.com/TRANSCRIPTS/0906/29/sitroom.01.html Transcript]</ref> <ref name="GumbelJune28">Gumbel, Andrew. [http://www.guardian.co.uk/music/2009/jun/28/michael-jackson-doctor-lawyer Michael Jackson doctor hires lawyer as family hires pathologist], The Guardian, June 28, 2009.</ref> <ref name="Telegraph911">[http://www.telegraph.co.uk/culture/music/michael-jackson/5654048/Michael-Jackson-transcript-of-911-call.html Michael Jackson: transcript of 911 call], The Telegraph, June 26, 2009.</ref> <ref name="ChildsSchlief">Childs, Dan; Schlief, Michelle. [http://abcnews.go.com/Health/MichaelJackson/Story?id=7960413&page=1 Could Better CPR Have Saved Michael Jackson?], ABC News, June 30, 2009.</ref> <ref name="LATimesMobileJune25">Blankstein, Andrew, and Willon, Phil. [https://web.archive.org/web/20090923180718/http://mobile.latimes.com/inf/infomo?view=page8&feed:a=latimes_1min&feed:c=topstories&feed:i=47712153&nopaging=1 Michael Jackson dead at 50], The Los Angeles Times, June 25, 2009.</ref> <ref name="Rayner">Rayner, Gordon and Singh, Anita. [http://www.telegraph.co.uk/culture/music/michael-jackson/5653140/Michael-Jackson-the-final-days-and-how-TMZ.com-scooped-the-world.html Michael Jackson: the final days and how TMZ.com scooped the world], The Telegraph, June 26, 2009.</ref> <ref name="BBCRuda">Ruda, Steve. [http://news.bbc.co.uk/2/hi/entertainment/8120084.stm Paramedic on Jackson 911 call], BBC News, June 25, 2009.</ref> <ref name="JEMSJune26">Eckstein, Marc. [https://web.archive.org/web/20110724095117/http://connect.jems.com/forum/topics/michael-jackson-ems-response Michael Jackson EMS Response Details Emerge], ''JEMS (Journal of Emergency Medical Services)'', June 26, 2009.</ref> <ref name="FoxNewsJune26">McGevna, Allison. [http://www.foxnews.com/entertainment/2009/06/26/tape-released-michael-jackson-autopsy-way/ Tape of 911 Call Released as Michael Jackson Autopsy Under Way], Fox News, June 26, 2009.</ref> <ref name="HarveyJune26">Harvey, Michael. [https://web.archive.org/web/20110920052143/http://www.timesonline.co.uk/tol/news/world/us_and_americas/article6580897.ece Fans mourn artist for whom it didn't matter if you were black or white], The Times, June 26, 2009.</ref> <ref name="Tourtellotte">Tourtellotte, Bob. [http://www.reuters.com/article/idUSTRE55O6AK20090626 King of Pop Michael Jackson is dead: official], Reuters, June 25, 2009.</ref> <ref name="crash">Skok, David, [https://web.archive.org/web/20090703075357/http://www.vancouversun.com/Entertainment/Internet+stretched+limit+fans+flock+Michael+Jackson+news/1736311/story.html Internet stretched to limit as fans flock for Michael Jackson news], The Vancouver Sun, June 26, 2009.</ref> <ref name="Rawlinson">Rawlinson, Linnie and Nick Hunt. [http://www.cnn.com/2009/TECH/06/26/michael.jackson.internet/index.html Jackson Dies, almost takes Internet With Him], CNN, June 27, 2009.</ref> <ref name="WoodJune27">Wood, Daniel B. [http://www.csmonitor.com/2009/0627/p25s09-usgn.html Outpouring over Michael Jackson unlike anything since Princess Di], Christian Science Monitor, June 27, 2009.</ref> <ref name="Wortham">Wortham, Jenna. [http://bits.blogs.nytimes.com/2009/06/25/michael-jackson-tops-the-charts-on-twitter/ Michael Jackson Tops the Charts on Twitter], The New York Times, June 25, 2009.</ref> <ref name="mtvjackson">Stelter, Brian. [http://artsbeat.blogs.nytimes.com/2009/06/26/the-michael-jackson-channel/?scp=2&sq=MTV&st=cse MTV's Jackson Marathon] The New York Times, June 26, 2009.</ref> <ref name="campbell (1995) 14-16">Campbell (1995), lk 14–16</ref> <ref name="SunHeadlines">[[The Sun (ajaleht)|The Sun]], July 8, 2009, pp. 10–11.</ref> <ref name="Doheny">{{cite news|author=Alan Duke |url=http://www.cnn.com/2011/CRIME/01/07/california.conrad.murray.hearing |title=Coroner's investigator testifies about propofol in Jackson's room |publisher=CNN |date=8. jaanuar 2011}}</ref> <ref name="WebMD">{{Cite news |first=Kathleen |last=Doheny |authorlink= |title=Propofol Linked to Michael Jackson's Death |date=24. august 2009 |work=[[WebMD]] |url=http://www.webmd.com/pain-management/news/20090824/propofol-linked-to-michael-jacksons-death |pages= |accessdate=25. augustil 2009 |language= |last2=Louise Chang, Hector Vila Jr}}</ref> <ref name="hilburn">[[Robert Hilburn]]. [https://web.archive.org/web/20120610025245/http://www.latimes.com/entertainment/news/music/la-et-hilburn-michael-jackson-sep22,0,540678,full.story The long and winding road], [[Los Angeles Times]], 22. september 1985.</ref> <ref name="jdoyle">[[Jack Doyle]]. [http://www.pophistorydig.com/?p=2517 Michael & McCartney, 1990s-2009], 7. juuli 2009, The Pop History Dig.</ref> <ref name="tara 333-338">Taraborrelli, lk 333–338</ref> <ref name="mcca atv">[http://mjjinfo.blogspot.com/2010/11/paul-mccartney-refused-to-buy-atv.html Paul McCartney refused an offer to buy the ATV Catalog for £20 million], 13. november 2010, McCartney pressikonverentsi helisalvestis ja üleskirjutus (1990).</ref> <ref name="tJRXe">[https://web.archive.org/web/20120411025907/http://www.mostintheworld.com/most-popular-shows Top 10 Most Popular Shows in the World] Vaadatud 01.05.2012</ref> <ref name="ch7news">[http://www.youtube.com/watch?v=3htpIVyUtec Michael Jackson 1958–2009], [[Today Tonight]], 25. juuni 2009 (2:36), vaadatud 7.06.2011.</ref> <ref name="iNZhD">Pratt, Mary K. Michael Jackson: King of Pop. ABDO Publishing Company, 2010, lk 19, 20</ref> <ref name="1995 music deal">[http://query.nytimes.com/gst/fullpage.html?res=9B01E7DD1439F93BA35752C1A963958260 Michael Jackson sells Beatles songs to Sony], The New York Times, November 8, 1995.</ref> <ref name="P9f4O">Pratt, Mary K. Michael Jackson: King of Pop, lk 18</ref> <ref name="2007 music deal">{{Cite news|title=Michael Jackson buys rights to Eminem tunes and more, |work=Rolling Stone |publisher=Wenner Media LLC |date=31. mai 2007 }}</ref> <ref name="lP4vC">Pratt, Mary K. Michael Jackson: King of Pop, lk 20</ref> <ref name="Blacks who give back">{{Cite news |url=http://findarticles.com/p/articles/mi_m1077/is_n5_v45/ai_8540117 |title=Blacks who give back' |work=[[Ebony]] |date=märts 1990 |accessdate=14. märtsil 2010 |archiveurl=https://archive.today/20120708095410/http://findarticles.com/p/articles/mi_m1077/is_n5_v45/ai_8540117/ |archivedate=2012-07-08 |url-status=live }}</ref> <ref name="60o4Q">Taraborrelli, lk 14</ref> <ref name="Charity concert Italy">{{cite web |url=http://www.vh1.com/news/articles/1426933/19990505/carey_mariah.jhtml |title=Ricky Martin, Mariah Carey, Michael Jackson, Others To Join Pavarotti For Benefit |publisher=VH1 |date=5. mai 1999 |accessdate=30. mail 2008 |archive-date=2011-10-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20111018125558/http://www.vh1.com/news/articles/1426933/19990505/carey_mariah.jhtml |url-status=dead }}</ref> <ref name="OW5Yl">Taraborrelli, lk 602</ref> <ref name="Magickpapers.com">{{cite web |url=http://www.magickpapers.com/blog/?p=400 |title=David Winters remembers Michael Jackson « Magick Papers & Nightlife Thailand |publisher=Magickpapers.com |date= |accessdate=16. mail 2011 |archive-date=2015-07-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150702033511/http://www.magickpapers.com/blog/?p=400 |url-status=dead }}</ref> <ref name="xQiGi">[[Daniel Schechter]], [[Erica Willheim]]. The Effects of Violent Experience and Maltreatment on Infants and Young Children. – [[Charles H. Zeanah]] (toim). ''Handbook of Infant Mental Health'', 3. trükk, New York: Guilford Press, Inc., [[2009]], lk 197–214.</ref> <ref name="Michael Jackson saved my life">{{cite web|url=http://www.scarborougheveningnews.co.uk/news/39Michael-Jackson-saved-my-life39.5407768.jp|work=Scarborough Evening News|title=Michael Jackson saved my life|accessdate=28. juunil 2009|archive-date=2009-06-28|archive-url=https://web.archive.org/web/20090628193111/http://www.scarborougheveningnews.co.uk/news/39Michael-Jackson-saved-my-life39.5407768.jp|url-status=dead}}</ref> <ref name="KYa7v">Jackson, Michael. Moonwalk. New York: Doubleday, 1988, lk 39</ref> <ref name="RS HIStory">{{Cite news|first=James |last=Hunter |title=Michael Jackson HIStory |work=Rolling Stone |date=10. august 1995 }}</ref> <ref name="qHKeB">{{Netiviide |url=http://www.allmichaeljackson.com/era/jackson5/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-04-15 |arhiivimisaeg=2012-04-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120424172044/http://www.allmichaeljackson.com/era/jackson5/ |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="brac 414">Brackett, pp. 414</ref> <ref name="b6KJn">Taraborrelli, lk 188</ref> <ref name="Nelson George overview 24">George, p.24</ref> <ref name="olzW7">Taraborrelli, lk 191</ref> <ref name="Dancing feet of Michael Jackson">[[Anna Kisselgoff]]. [http://query.nytimes.com/gst/fullpage.html?res=940DE7DE1539F935A35750C0A96E948260&sec=&spon=&partner=permalink&exprod=permalink Dancing feet of Michael Jackson], The New York Times, 6. märts 1988.</ref> <ref name="reJiv">Lewis, lk 47</ref> <ref name="tara 500-507">Taraborrelli, pp. 500–507</ref> <ref name="tXXSK">Taraborrelli, lk 340–344</ref> <ref name="gliatto">{{cite web |url=http://www.people.com/people/archive/article/0,,20103653,00.html |title=Neverland Meets Graceland |author=Gliatto, Tom |date=15. august 1994 |work=People}}</ref> <ref name="gLhWp">[[Michael Goldberg]], [[David Handelman]]. Is Michael Jackson for Real?, [[Rolling Stone]], 24. september 1987.</ref> <ref name="tara 518–520">Taraborrelli, pp. 518–520</ref> <ref name="ks9Uv">Michael Jacksoni intervjuu [[Barbara Walters]]ile, ABC, 12. september 1997.</ref> <ref name="MJ & Presley divorce">{{Cite news|url=http://www.cnn.com/US/9601/jacko_presley/ |title=She's Out Of His Life |work=CNN |date=18. jaanuar 1996 |accessdate=24. juulil 2008}}</ref> <ref name="63YH0">Taraborrelli, lk vii</ref> <ref name="tara 580–581">Taraborrelli, pp. 580–581</ref> <ref name="fwxVQ">{{cite web|url=http://movies.ign.com/articles/107/1071393p1.html?RSSwhen2010-02-23_111800&RSSid=1071393 |title=Captain EO is Back to Change the World – Movies News at IGN |publisher=Movies.ign.com |date=23. veebruar 2010 |accessdate=22.08.2010}}</ref> <ref name="lmpoprah">[https://web.archive.org/web/20120505050200/http://www.oprah.com/oprahshow/Lisa-Marie-Presley-Opens-Up-About-Michael-Jackson/print/1 Lisa Marie Presley Opens Up About Michael Jackson]. Oprah.com. 2010-10-21.</ref> <ref name="wLNpp">{{Netiviide |url=http://edition.cnn.com/2005/SHOWBIZ/Music/01/30/jackson.life/ |pealkiri=Michael Jackson: A life in the spotlight |vaadatud=2011-05-14 |arhiivimisaeg=2012-07-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120713223358/http://edition.cnn.com/2005/SHOWBIZ/Music/01/30/jackson.life/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="tara 599-600">Taraborrelli, pp. 599–600</ref> <ref name="ufhQ2">Winners of the American Music Awards]http://news.google.co.uk/newspapers?id=pqxAAAAAIBAJ&sjid=sDIHAAAAIBAJ&pg=4496,2784310&dq=american+music+awards&hl=en]</ref> <ref name="Jackson settles with Ex wife">{{Cite news|url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/5394792.stm |title=Jackson child custody battle ends |work=BBC News |publisher=BBC Online |date=30. september 2006 |accessdate=25. aprillil 2010}}</ref> <ref name="ckGGd">[http://www.grammy.com/nominees/search?artist=Michael+Jackson&title=&year=All&genre=All Grammy Awards Past Winners Search]</ref> <ref name="Balcony incident">{{cite web|first=Jennifer|last=Vineyard|url=http://www.mtv.com/news/articles/1458799/20021120/jackson_michael.jhtml|title=Michael Jackson Calls Baby-Dangling Incident A 'Terrible Mistake'|publisher=MTV|date=20. november 2002|accessdate=3. märtsil 2009|archive-date=2010-11-20|archive-url=https://web.archive.org/web/20101120224336/http://www.mtv.com/news/articles/1458799/20021120/jackson_michael.jhtml|url-status=dead}}</ref> <ref name="muAGP">[http://news.google.co.uk/newspapers?id=lZozAAAAIBAJ&sjid=lTIHAAAAIBAJ&pg=4477,3617735&dq=american+music+awards&hl=en Michael, Travis top Music Award winners]</ref> <ref name="tara 485-486">Taraborrelli, pp. 485–486</ref> <ref name="q5OCb">[http://news.google.com/newspapers?id=mfIqAAAAIBAJ&sjid=39cFAAAAIBAJ&pg=3513,3619658&dq=michael+jackson+american+music+awards&hl=en American Music Awards Monday]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="tara 477-478">Taraborrelli, pp. 477–478</ref> <ref name="ttkZg">{{Netiviide |pealkiri=Jackson To Make First US Tour |url=http://pqasb.pqarchiver.com/washingtonpost/access/73555081.html?dids=73555081:73555081&FMT=ABS&FMTS=ABS:FT&date=Jan+12%2C+1988&author=Richard+Harrington&pub=The+Washington+Post+(pre-1997+Fulltext)&edition=&startpage=b.03&desc=Jackson+to+Make+First+Solo+U.S.+Tour |vaadatud=2011-05-14 |arhiivimisaeg=2009-09-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090903214220/http://pqasb.pqarchiver.com/washingtonpost/access/73555081.html?dids=73555081:73555081&FMT=ABS&FMTS=ABS:FT&date=Jan+12%2C+1988&author=Richard+Harrington&pub=The+Washington+Post+(pre-1997+Fulltext)&edition=&startpage=b.03&desc=Jackson+to+Make+First+Solo+U.S.+Tour |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="tara 496-498">Taraborrelli, pp. 496–498</ref> <ref name="cxSAx">{{Cite news|url=http://www.boston.com/ae/celebrity/articles/2009/06/27/writer_stephen_davis_remembers_michael_jackson |title=Remembering Michael |work=The Boston Globe |author=Shanahan, Mark and Golstein, Meredith |date=27. juuni 2009 |accessdate=14. märtsil 2010}}</ref> <ref name="tara 534-540">Taraborrelli, pp. 534–540</ref> <ref name="gn9rR">Jackson, pp. 29–31</ref> <ref name="campbell (1995) 47-50">Campbell (1995), pp. 47–50</ref> <ref name="nfuap">Jackson, pp. 229–230</ref> <ref name="subpoena-objection">{{cite web|url=http://www.sbscpublicaccess.org/docs/ctdocs/032205mjmemospprtobj.pdf|title=Objection to Subpoena of Settlement Document|author=Attorneys for Michael Jackson|publisher=Superior Court of California|date=22. märts 2005|access-date=2011-05-19|archive-date=2012-08-02|archive-url=https://web.archive.org/web/20120802224838/http://www.sbscpublicaccess.org/docs/ctdocs/032205mjmemospprtobj.pdf|url-status=dead}}</ref> <ref name="M17JG">{{Netiviide |url=http://www.michaeljackson.com/us/bio |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-05-06 |arhiivimisaeg=2011-04-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110412060058/http://www.michaeljackson.com/us/bio |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="tara 540-545">Taraborrelli, pp. 540–545</ref> <ref name="K5aFe">IMDb: [http://www.imdb.com/title/tt0095655/ "Moonwalker"]</ref> <ref name="tara 640">Taraborrelli, p. 640</ref> <ref name="XeulP">Michael Jacksoni intervjuu Martin Bashirile, "Living with Michael Jackson: A Tonight Special", 2003.</ref> <ref name="Eelrand(2009) 42">Eelrand, lk 42</ref> <ref name="C9hFW">Campbell (1993) pp. 260–263</ref> <ref name="Morna (1997) 33">Morna, lk 33</ref> <ref name="WQmJs">Jackson to tour overseas. The Washington Post. 05.02.1992.</ref> <ref name="Taraborrelli">Taraborrelli, lk 434–436</ref> <ref name="a0QAn">Taraborrelli, lk 452–454</ref> <ref name="Eelrand (2009) 115">Helen Eelrand. Michael Jackson popikuningas 1958–2009. Kirjastaja Fookus Meedia OÜ, 2009, lk 115</ref> <ref name="sVpxv">{{cite web|title=Top 100 Albums (Page 2)|url=http://www.riaa.com/goldandplatinumdata.php?resultpage=2&table=tblTop100&action=|publisher=Recording Industry Association of America|accessdate=16. aprillil 2008}}</ref> <ref name="Morna (1997) 34">Morna, lk 34</ref> <ref name="mij86">Taraborrelli, pp. 576–577</ref> <ref name="Eelrand (2009) 41">Eelrand, lk 41</ref> <ref name="eGpkY">http://www.ohtuleht.ee/696 Vaadatud 1.05.2012</ref> <ref name="celebfriends">Michael Jackson and his celebrity friends. http://www.mirror.co.uk/3am/celebrity-news/michael-jackson-and-his-celebrity-friends-402993. Vaadatud 6.05.2012</ref> <ref name="6f2jR">http://www.ohtuleht.ee/8113 Vaadatud 1.05.2012</ref> <ref name="Roberts38">C. Roberts, lk 38</ref> <ref name="F4yRw">https://web.archive.org/web/20070627052702/http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/97/08/23/kuum.htm#neljas Vaadatud 1.05.2012</ref> <ref name="1KJGg">http://www.postimees.ee/leht/97/08/22/kuum.htm#kymnes{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Vaadatud 1.05.2012</ref> <ref name="FWJPi">http://www.ohtuleht.ee/335341 Vaadatud 1.05.2012</ref> <ref name="yLem1">http://www.postimees.ee/leht/97/07/26e/muusika.htm#kolmas{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Vaadatud 1.05.2012</ref> <ref name="RuyKi">http://www.ohtuleht.ee/7729 Vaadatud 1.05.2012</ref> <ref name="i0rCr">http://www.epl.ee/news/kultuur/michael-jackson-seljatas-laulupeo.d?id=50742994 Vaadatud 1.05.2012</ref> <ref name="YGeoP">http://www.ohtuleht.ee/8105 Vaadatud 1.05.2012</ref> <ref name="rSw4M">http://www.ohtuleht.ee/2472 Vaadatud 1.05.2012</ref> <ref name="p25VK">{{Cite news |last=McNamara |first=Melissa |url=http://www.showbuzz.cbsnews.com/stories/2006/03/17/people/main1414450.shtml |title=Jackson Closes Neverland House |work=CBS News |date=17. märts 2006 |accessdate=25. aprillil 2010 |archive-date=2009-05-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20090502055802/http://www.cbsnews.com/stories/2006/03/17/entertainment/main1414450.shtml |url-status=dead }}</ref> <ref name="cPLhg">{{cite web|first=Dan |last=Ackman |title=Really Odd Facts About Michael Jackson |url=http://www.forbes.com/2005/06/14/jackson-celebrity-trial-cx_da_0614topnews.html |work=Forbes |date=14. juuni 2005 |accessdate=7. oktoobril 2009}}</ref> <ref name="mUueG">{{Cite news|url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/entertainment/4909412.stm |title=Jackson strikes deal over loans |work=BBC News |publisher=BBC Online |date=14. aprill 2006 |accessdate=25. aprillil 2010}}</ref> <ref name="D6w1K">{{Cite news|last=Friedman |first=Roger |url=http://www.foxnews.com/story/0,2933,222797,00.html |title=Who's Funding Jackson's Retreat to Irish Recording Studio? |publisher=FOX News |date=21. oktoober 2006 |accessdate=2. septembril 2009}}</ref> <ref name="JRXYB">Talmadge, Eric. [http://www.usatoday.com/life/music/2007-03-08-2208485574_x.htm Michael Jackson 'wouldn't change anything'], Associated Press, 2007. Retrieved July 25, 2008.</ref> <ref name="iAgho">{{Cite news|title= Will.i.am On Working With Michael Jackson |publisher=Wenner Media LLC |work=Rolling Stone |date=24. september 2007 }}</ref> <ref name="BhA81">{{cite web|url=http://acharts.us/album/37399 |title=Michael Jackson–King of Pop |work=acharts.us |accessdate=11. septembril 2008}}</ref> <ref name="hgTNq">{{Cite news |first=Patrick |last=Foster |url=http://www.timesonline.co.uk/tol/news/uk/article5854735.ece |title=Michael Jackson grand finale curtain-raiser |newspaper=The Times |date=6. märts 2009 |accessdate=24. märtsil 2009 |location=London |archive-date=2011-08-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110811020431/http://www.timesonline.co.uk/tol/news/uk/article5854735.ece |url-status=dead }}</ref> <ref name="877Hr">{{cite web |url=http://www.life.com/image/88744450/in-gallery/29532/michael-jackson-the-last-rehearsal |title=Michael Jackson: The Last Rehearsal |work=Life |date=29. juuni 2009 |accessdate=28. augustil 2009 |archive-date=2009-07-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20090704103521/http://www.life.com/image/88744450/in-gallery/29532/michael-jackson-the-last-rehearsal |url-status=dead }}</ref> <ref name="VQzDR">{{cite web|title=Christian Audigier Michael Jackson Clothing Collection Confirmed|work=Popcrunch.com|date=24. juuni 2008|url=http://www.popcrunch.com/christian-audigier-michael-jackson-clothing-collection-confirmed/|accessdate=4. jaanuaril 2011|archive-date=2015-04-26|archive-url=https://web.archive.org/web/20150426225218/http://www.popcrunch.com/christian-audigier-michael-jackson-clothing-collection-confirmed/|url-status=dead}}</ref> <ref name="MN0BW">{{cite web|title=Michael Jackson Christian Audigier Clothing Line Was In The Works|work=Popcrunch.com|date=2. juuli 2009|url=http://www.popcrunch.com/michael-jackson-christian-audigier-clothing-line-was-in-the-works|accessdate=4. jaanuaril 2011|archive-date=2010-11-13|archive-url=https://web.archive.org/web/20101113173320/http://www.popcrunch.com/michael-jackson-christian-audigier-clothing-line-was-in-the-works/|url-status=dead}}</ref> <ref name="o8jgG">{{Cite news|author=Joyce Eng |title=Judge Approves Michael Jackson Film |url=http://www.tvguide.com/News/Michael-Jackson-Film-1008827.aspx |work=TV Guide |date=10. august 2009 |accessdate=10. augustil 2009}}</ref> <ref name="11qWh">{{Cite news|url=http://www.msnbc.msn.com/id/32360110 |title=Judge OKs Jackson performance film deal |agency=Associated Press |work=[[MSNBC]] |date=10. august 2009 |accessdate=3. märtsil 2010}}</ref> <ref name="XDJbF">{{cite web|url=http://www.billboard.com/#/news/new-michael-jackson-song-album-due-in-october-1004015054.story |title=New Michael Jackson Song, Album Due In October |last=Herrera |first=Monica |date=23. september 2009 |work=Billboard.com |publisher=Nielsen Business Media, Inc |accessdate=3. märtsil 2010}}</ref> <ref name="5sDzD">[[Daniel Kreps]]. [https://web.archive.org/web/20171107025248/https://www.rollingstone.com/music/news/michael-jackson-estate-sony-strike-massive-250-million-deal-to-release-king-of-pops-music-20100316 Michael Jackson Estate, Sony Strike Massive 250 Million Deal to Release King of Pop's Music &#124; Music News], [[Rolling Stone]], 16. märts 2010.</ref> <ref name="J7lff">Krazit, Tim and McCullagh, Declan. [https://web.archive.org/web/20120823224724/http://news.cnet.com/8301-1023_3-10273854-93.html Debate: Can the Internet handle big breaking news?], cnet.com, June 26, 2009.</ref> <ref name="pnebr">Shiels, Maggie. [http://news.bbc.co.uk/1/hi/technology/8120324.stm Web slows after Jackson's death], BBC News, June 26, 2009.</ref> <ref name="Vi65M">Phoebe. [[:en:Wikipedia:Wikipedia Signpost/2009-06-29/News and notes|The King of Pop vs. Wikipedia]], ''The Wikipedia Signpost'', June 29, 2009; see {{Stats.grok.se|Michael Jackson|year=2009|month=6|text = October 2009 stats}}</ref> <ref name="hpprH">{{cite web|title=Jacko news spreads to Eastenders |work=[[MSN|MSN Entertainment]] |date=28. juuni 2009 |accessdate=1.04.2010}}</ref> <ref name="7pH2V">[https://web.archive.org/web/20130725070047/http://newsbusters.org/blogs/jeff-poor/2009/07/10/jacko-telethon-primetime-broadcast-network-coverage-devotes-one-third-all Jacko Telethon: Primetime Broadcast Network Coverage Devotes One Third of All News to Pop Star's Death], ''newsbusters.org'', July 10, 2009.</ref> <ref name="L4FoW">[https://web.archive.org/web/20121018223826/http://www.people.com/people/package/article/0,,20287787_20288156,00.html Time Magazine to Publish Special Jackson Issue], People, June 27, 2009.</ref> <ref name="nBeol">Hill, Catey. [https://web.archive.org/web/20090721195319/http://www.nydailynews.com/money/2009/06/26/2009-06-26_scene_with_michael_jackson_and_laytoya_jackson_cut_from_sacha_baron_cohens_bruno.html Scene with Michael Jackson, LaToya Jackson cut from Sacha Baron Cohen's "Bruno"], New York Daily News, June 26, 2009.</ref> <ref name="2osxZ">Allen, Nick. [http://www.telegraph.co.uk/culture/music/michael-jackson/5771156/Michael-Jackson-memorial-service-the-biggest-celebrity-send-off-of-all-time.html Michael Jackson memorial service: the biggest celebrity send-off of all time], The Daily Telegraph, July 7, 2009.</ref> <ref name="GcEYm">[http://www2.macleans.ca/2009/07/07/there-was-nothing-strange-about-your-daddy/ Video of Sharpton's eulogy], ''Macleans'', July 7, 2009.</ref> <ref name="oKn5m">[http://www.guardian.co.uk/news/blog/2009/jul/07/michaeljackson Liveblogging Michael Jackson's funeral and memorial service], The Guardian, July 7, 2009.</ref> <ref name="YAE6W">[https://web.archive.org/web/20170510140323/http://www.radiolive.co.nz/Rev-Lucious-Smith-on-conducting-the-memorial-service-for-Michael-Jackson/tabid/506/articleID/14351/Default.aspx Interview with Reverend Lucious Smith, one year since the death of Michael Jackson].</ref> <ref name="fnbYs">Leopold, todd. [http://www.cnn.com/2009/SHOWBIZ/Music/07/03/jackson.spectacle/index.html?eref=rss_latest Jackson spectacle likely a world event]. CNN, July 6, 2009.</ref> <ref name="0nyHq">{{cite web |last=Scott |first=Andrew |url=http://television.aol.com/insidetv/2009/07/09/michael-jackson-memorial-earns-31-million-viewers/ |title=Michael Jackson Memorial Earns {{Nowrap|31 Million}} Viewers & More TV News&nbsp;– Inside TV Blog |work=Television.aol.com |date= |accessdate=2. septembril 2009 |archive-date=2009-07-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20090714105954/http://television.aol.com/insidetv/2009/07/09/michael-jackson-memorial-earns-31-million-viewers/ |url-status=dead }}</ref> <ref name="1CoHx">Adams, James. [http://www.theglobeandmail.com/news/world/a-tortured-stars-last-days/article1199387/ A tortured star's last days], The Globe and Mail, June 27, 2009. (NB! Peab kuuluma tellijate hulka)</ref> <ref name="ysHb4">[http://www.smh.com.au/lifestyle/people/jackson-2nd-autopsy-underway-20090628-d0uc.html Jackson: 2nd autopsy 'underway'], Sydney Morning Herald, June 28, 2009; Blankstein, Andrew et al. [http://www.latimes.com/news/local/la-me-michael-jackson28-2009jun28,0,6934324.story Michael Jackson's doctor interviewed by LAPD], Los Angeles Times, June 27, 2009.</ref> <ref name="7droj">{{Cite news|url=http://www.timesonline.co.uk/tol/news/world/us_and_americas/article6808546.ece|title=LA coroner to treat Michael Jackson's death as a homicide|work=The Times|date=24. august 2009|accessdate=24. augustil 2009|first=Kaya|last=Burgess|location=London|archive-date=2011-09-24|archive-url=https://web.archive.org/web/20110924151131/http://www.timesonline.co.uk/tol/news/world/us_and_americas/article6808546.ece|url-status=dead}}</ref> <ref name="Kinyh">{{Cite news|url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/americas/8219362.stm|title=Jackson 'had lethal drug levels'|date=25. august 2009|accessdate=25. augustil 2009|work=BBC News}}</ref> <ref name="mmIUt">{{cite web|url=http://www.daytondailynews.com/entertainment/music/ap-source-coroner-rules-jacksons-death-homicide-263808.html|title= Michael Jackson Homicide Ruling|accessdate=24. augustil 2009}}</ref> <ref name="pMvlv">{{Cite news|url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/world/americas/8499143.stm |title= Michael Jackson's doctor charged with manslaughter |work=BBC News |publisher=BBC Online |accessdate=8. veebruaril 2010 |date=9. veebruar 2010}}</ref> <ref name="eLjxY">{{Cite news |url=http://www.glendalenewspress.com/news/tn-gnp-0626-jackson,0,4723051.story |title=One year later: Fans gather to pay tribute to Michael Jackson |accessdate=25. juunil 2010 |work=Glendale News-Press |location=Los Angeles |date=25. juuni 2010 |first=Jason |last=Wells |archive-date=2021-05-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210508223625/http://www.glendalenewspress.com/news/tn-gnp-0626-jackson,0,4723051.story |url-status=dead }}</ref> <ref name="I2Zqa">{{Cite news |url=http://www.lavanguardia.es/cultura/noticias/20100625/53952933686/familia-y-fans-de-jackson-le-recuerdan-en-el-aniversario-de-su-muerte-los-angeles-michael-jackson-nu.html |title=Familia y fans de Jackson le recuerdan en el aniversario de su muerte |accessdate=26. juunil 2010 |work=La Vanguardia |location=Los Angeles |date=26. juuni 2010 |last=EFE |archive-date=2011-01-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110103025725/http://www.lavanguardia.es/cultura/noticias/20100625/53952933686/familia-y-fans-de-jackson-le-recuerdan-en-el-aniversario-de-su-muerte-los-angeles-michael-jackson-nu.html |url-status=dead }}</ref> <ref name="TnvtA">{{Cite news |url=http://www.nowpublic.com/culture/gary-indiana-hosts-michael-jackson-tribute-june-25-2010-2633317.html |title=Gary Indiana Hosts Michael Jackson Tribute June 25, 2010 |accessdate=25. juunil 2010 |work=Glendale News-Press |location=Gary, Indiana |date=25. juuni 2010 |first=Amy |last=Judd |archive-date=2010-06-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20100628000913/http://www.nowpublic.com/culture/gary-indiana-hosts-michael-jackson-tribute-june-25-2010-2633317.html |url-status=dead }}</ref> <ref name="elorF">{{Cite news|url=http://abclocal.go.com/wls/story?section=news%2Flocal&id=7519910|title=Fans honor Michael Jackson in Gary, Indiana|accessdate=25. juunil 2010|work=WLS|location=Gary, Ind.|date=25. juuni 2010|first=Ravi|last=Baichwal|archive-date=2010-06-28|archive-url=https://web.archive.org/web/20100628022928/http://abclocal.go.com/wls/story?section=news%2Flocal&id=7519910|url-status=dead}}</ref> <ref name="lmT1e">{{Cite news|url=http://blog.taragana.com/e/2010/06/23/a-year-after-michael-jacksons-death-fan-base-remains-committed-to-keeping-memory-alive-143386|title=A year after Michael Jackson's death, fan base remains committed to keeping memory alive|accessdate=23. juunil 2010 |agency=Associated Press|location=Los Angeles|date=23. juuni 2010 |first=Anthony|last=Mccartney}}</ref> <ref name="9H83X">{{Cite news|url=http://www.michaeljackson.com/us/node/841578|title=MJ fans plan to march in downtown L.A. one day after anniversary|accessdate=5. juunil 2010|work=LAWeekly|location=Los Angeles|date=4. juuni 2010|first=Dennis|last=Romero|archive-date=2011-07-22|archive-url=https://web.archive.org/web/20110722224542/http://www.michaeljackson.com/us/node/841578|url-status=dead}}</ref> <ref name="IjvN8">{{Cite news|url=http://wn.com/M4MJ_'Forever_Michael'_4_For_fans_use_ONLY!|title= M4mj 'forever Michael' 4 For Fans Use Only! from WN|accessdate=20. juulil 2010 |work=WN|location=Los Angeles|date=26. juuni 2010 |first=Lydia|last=Gimenez-Llort}}</ref> <ref name="SOkBf">{{cite web|url=http://uudised.err.ee/index.php?06238489|title= Michael Jacksoni arst mõisteti kohtus süüdi|accessdate=5. märtsil 2012}}</ref> <ref name="3U85s">{{cite web|url=http://uudised.err.ee/index.php?06240043|title= Michael Jacksoni arst mõisteti neljaks aastaks vangi |accessdate=5. märtsil 2012}}</ref> <ref name="dqdOm">[http://www.postimees.ee/2577464/michael-jacksoni-arst-paases-vangist Michael Jacksoni arst pääses vangist], Postimees, 28. oktoober 2013</ref> <ref name="MtDF9">{{cite web |url=http://www.juliensauctions.com/auctions/2009/michael-jackson/index.html |title=Michael Jackson Exhibition&nbsp;– 2009 |publisher=Juliensauctions.com |date=25. aprill 2009 |accessdate=2. septembril 2009 |archive-date=2009-08-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20090828061635/http://www.juliensauctions.com/auctions/2009/michael-jackson/index.html |url-status=dead }}</ref> <ref name="LF9CO">{{Cite news|url=http://www.independent.co.uk/news/world/americas/michael-jackson-auction-cancelled-after-lawsuit-1668969.html |title=Michael Jackson: The fantastic possessions revealed&nbsp;– Americas, World |newspaper=The Independent |date=26. juuni 2009 |accessdate=2. septembril 2009 |location=London}}</ref> <ref name="pgvOS">Ian Wilhelm: [https://web.archive.org/web/20120806170530/http://philanthropy.com/blogs/giveandtake/michael-jacksonphilanthropy/10192 "Michal Jackson and Philanthropy"]</ref> <ref name="niMqc">{{Netiviide |url=http://www.mjfanclub.net/home/index.php?option=com_content&view=article&catid=122%3Abeyond-the-dance&id=409%3Acharity&Itemid=124 |pealkiri="Charitable Acts" |vaadatud=2012-04-15 |arhiivimisaeg=2012-05-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120513175751/http://mjfanclub.net/home/index.php?option=com_content&view=article&id=409:charity&catid=122:beyond-the-dance&Itemid=124 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="ecN2g">[http://www.usatoday.com/life/people/2009-06-26-jackson-faces_N.htm Antony Berznican, Gary Strauss]</ref> <ref name="lntA6">http://www.allmichaeljackson.com/charities.htm{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="mUyg7">Taraborrelli, lk 304–307</ref> <ref name="VQnYe">Taraborrelli, lk 315–320</ref> <ref name="OKeSz">Taraborrelli, p. 382</ref> <ref name="vXEtK">Stars line up for Clinton celebration. Daily News of Los Angeles. 19.01.1993</ref> <ref name="d4qaD">Facing the music and the masses at the presidential gala. The Boston Globe. 20.01.1992</ref> <ref name="ntAr1">{{Cite book|url=http://books.google.com/?id=LuEPnk7irOMC&printsec=frontcover |title=Michael Jackson, the king of pop&nbsp;...&nbsp;– Google Books |publisher=Books.google.com |year=2005 |accessdate=2. septembril 2009 |isbn=978-0-9749779-0-4}}</ref> <ref name="nDj8G">{{cite web|url=http://www.democraticunderground.com/discuss/duboard.php?az=show_mesg&forum=389&topic_id=5935191&mesg_id=5935451 |title=Thank you BigBearJohn: here's also David Winters |publisher=Democratic Underground |date= |accessdate=16. mail 2011}}</ref> <ref name="3fuAh">{{cite web|url=http://www.indiewire.com/article/michael_jackson_on_screen/ |title=Remembering Michael Jackson, On Screen |publisher=indieWIRE |date= |accessdate=16. mail 2011}}</ref> <ref name="B2ymd">[http://www.imdb.com/find?s=all&q=michael+jackson IMDb Search<!-- Bot generated title -->]</ref> <ref name="BE9cG">{{cite web |url=http://www.contactmusic.com/news.nsf/article/jackson%20attends%20browns%20public%20funeral_1017673 |title=James Brown&nbsp;– Jackson Attends Brown's Public Funeral&nbsp;– Contactmusic News |work=Contactmusic.com |date=2. jaanuar 2007 |accessdate=2. septembril 2009 |archive-date=2012-05-26 |archive-url=https://archive.today/20120526203937/http://www.contactmusic.com/news/jackson-attends-browns-public-funeral_1017673 |url-status=dead }}</ref> <ref name="pt6LX">Taraborrelli, p. 60</ref> <ref name="mSCLl">Taraborrelli, p. 64</ref> <ref name="QcbZ4">Taraborrelli, pp. 209–210</ref> <ref name="XYSKC">Warwick, Jacqueline. "You Can't Win, Child, but You Can't Get out of the Game": Michael Jackson's Transition from Child Star to Superstar, lk 19 http://dal.academia.edu/JacquelineWarwick/Papers. Vaadatud 2.05.2012</ref> <ref name="LEQUk">Tarraborrelli, lk 116</ref> <ref name="Q1Idl">http://www.barkbiteblog.com/2011/11/ranking-the-voices-of-10-men-in-pop.html{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. Vaadatud 4.05.2012</ref> <ref name="Yjul0">http://www.divadevotee.com/2012/01/michael-jackson-vocal-profile-range.html. Vaadatud 4.05.2012</ref> <ref name="mDuwl">Sara Levy intervjuu Seth Riggsiga. Vaadatud 4.05.2012. http://www.youtube.com/watch?v=IxhNThXf7Wg</ref> <ref name="cUrw6">''The Complete Guide To The Music of Michael Jackson & The Jackson Family'' by Geoff Brown. 164 pages, Omnibus Press</ref> <ref name="kpPPC">Taraborrelli, lk 238–241.</ref> <ref name="kPn6x">Eelrand, Helen. Michael Jackson popikuningas 1958–2009. Kirjastaja Fookus Meedia OÜ, 2009, lk 127</ref> <ref name="FNNey">Taraborrelli, p. 510</ref> <ref name="pQPhd">Taraborrelli, pp. 562–564</ref> <ref name="SRTz4">Taraborrelli, pp. 570–586</ref> <ref name="N0d4D">Taraborrelli, p. 597</ref> <ref name="3kI3g">{{cite web|url=http://www.mirror.co.uk/topics/michael-jackson/ |title=Michael Jackson |work=Daily Mirror |accessdate=29. mail 2009}}</ref> <ref name="5GfES">{{cite web|title=Michael Jackson Never Recovered from 1993 Police Strip Search|publisher=Blogspot.com|date=2. juuli 2009|url=http://wendyista.blogspot.com/2009/07/michael-jackson-never-recovered-from.html}}</ref> <ref name="Vw6hS">{{cite web|title=MJ Autopsy|url=http://i2.cdn.turner.com/cnn/2010/images/02/09/mj_autopsy.pdf|format=PDF}}</ref> <ref name="STsQ4">{{cite web |url=http://site2.mjeol.com/pdf/important-article/photos-may-contradict-michael-s-accuser-1994.pdf |title=Photos May Contradict Michael's Accuser USA Today (pre-1997 Fulltext) – McLean, Va. Date: Jan 28, 1994 |format=PDF |accessdate=25.06.2010 |archive-date=4.12.2010 |archive-url=https://web.archive.org/web/20101204031346/http://site2.mjeol.com/pdf/important-article/photos-may-contradict-michael-s-accuser-1994.pdf |url-status=dead }}</ref> <ref name="82YK7">{{Cite news |url=http://pqasb.pqarchiver.com/USAToday/access/55226686.html?did=55226686&FMT=ABS&FMTS=FT&desc=Photos+may+contradict+Michael%27s+accuser1 |title=Photos May Contradict Michael's Accuser USA Today (pre-1997 Fulltext) – McLean, Va. Date: Jan 28, 1994 |publisher=Pqasb.pqarchiver.com |date=28. jaanuar 1994 |accessdate=25.06.2010 |archive-date=22.12.2010 |archive-url=https://web.archive.org/web/20101222145113/http://pqasb.pqarchiver.com/USAToday/access/55226686.html?did=55226686&FMT=ABS&FMTS=FT&desc=Photos+may+contradict+Michael%27s+accuser1 |url-status=dead }}</ref> <ref name="XNfxn">{{cite web |url=http://site2.mjeol.com/pdf/important-article/jackson-grand-jury-disbanded-1994.pdf |title=Jackson Grand Jury Disbanded – 1994. May 2, 1994 |format=PDF |accessdate=26.10.2010 |archive-date=14.07.2011 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110714103125/http://site2.mjeol.com/pdf/important-article/jackson-grand-jury-disbanded-1994.pdf |url-status=dead }}</ref> <ref name="JmIGw">{{cite web |url=http://www.thesmokinggun.com/archive/0616041jacko5.html |title=Michael Jackson's Big Payoff. Agreed to pay {{Nowrap|$15 million}} to settle boy's 1993 sex abuse claim. The Smoking Gun, June 16 |work=Thesmokinggun.com |date= |accessdate=25.06.2010 |archive-date=27.02.2010 |archive-url=https://web.archive.org/web/20100227074725/http://www.thesmokinggun.com/archive/0616041jacko5.html |url-status=dead }}</ref> <ref name="TY3Bg">{{Cite news|url=http://articles.latimes.com/1994-02-05/local/me-19273_1_santa-barbara/2 |title=Grand Jury to convene in Jackson Case Law: Sources close to the investigation say a panel in Santa Barbara will hear testimony next week about alleged molestation of boy. February 05, 1994&#124;Jim Newton, Times Staff Writer |work=latimes.com |date=5. veebruar 1994 |accessdate=25.06.2010}}</ref> <ref name="rG1PL">Taraborrelli, p. 661</ref> <ref name="mdxjG">{{cite web|first=Habib |last=Toumi |url=http://archive.gulfnews.com/articles/06/01/23/10013403.html |title=Jackson settles down to his new life in the Persian Gulf |accessdate=11. novembril 2006 |work= [[Gulf News]] |date=23. jaanuar 2006}}</ref> <ref name="Jv9Gk">Autopsy Report. https://web.archive.org/web/20150723104926/https://cnninsession.files.wordpress.com/2011/11/autopsyreportofjackson.pdf. Vaadatud 3.05.2012</ref> <ref name="CczBk">Bailey, J. Michael. Michael Jackson: Erotic Personality Disorder. http://www.science20.com/j_michael_bailey/michael_jackson_erotic_identity_disorder-55152. Vaadatud 3.05.2012</ref> <ref name="PxH0K">[https://web.archive.org/web/20210215085143/http://tmz.vo.llnwd.net/o28/newsdesk/tmz_documents/0208_mj_case_report_wm.pdf Michael Jackson case report], TMZ.com, vaadatud 10.09.2010.</ref> <ref name="FZccq">Michael Jackson's Famous Fans, Friends React to 'King of Pop's' Death. http://abcnews.go.com/Entertainment/MichaelJackson/story?id=7933976&page=1#.T6aSUlJSgWN. Vaadatud 6.05.2012</ref> }} == Kirjandus == * Erik Morna "Michael Jackson". BNS-i kirjastus, 1997. * Helen Eelrand "Michael Jackson. Popikuningas 1958–2009". [[Fookus Meedia]], 2009. * Chris Roberts "Michael Jackson – Popikuningas 1958–2009". Lauri Jürisoo ja Kirjastus Pegasus OÜ, 2009. * Lewis (Jones), Jel D. "Michael Jackson the King of Pop: The Big Picture; The Music! the Man! the Legend! The Interviews: An Anthology". Amber Communications Group, Inc., 2005. ISBN 978-0974977904. * Taraborrelli, J. Randy. "Michael Jackson: The Magic, The Madness, The Whole Story, 1958–2009". Terra Alta, WV: Grand Central Publishing, 2009. ISBN 0-446-56474-5, 9780446564748. * George, Nelson. "Michael Jackson: The Ultimate Collection booklet". Sony BMG, 2004. * [[Tõnn Sarv]]. Vendluse revolutsioon. – [[Teater. Muusika. Kino]] nr 7/8, 2020.[https://www.temuki.ee/archives/2318] * Randall Sullivan. "Untouchable: The Strange Life and Tragic Death of Michael Jackson". Grove, 2011. ISBN 9781611856033. == Välislingid == * [http://www.michaeljackson.com/ Koduleht] {{JÄRJESTA:Jackson, Michael}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1958]] [[Kategooria:Surnud 2009]] ixtv5wi4yr3cvahzjyx90i00thqjsjx Koosa jõgi 0 72177 7165974 6112078 2026-06-02T12:53:39Z ~2026-32571-60 230855 7165974 wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Koosa jõgi | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = [[Kavastu (Luunja)|Kavastust]] idas | suue = [[Peipsi järv]]e | valgla_maad = [[Eesti]] | pikkus = 10,7 km | valgla_pindala = 208,5 km² | jõe_langus = | jõe_lang = | vooluhulk = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = [[Kargaja jõgi]] | osm = jah }} '''Koosa jõgi''' on [[jõgi]] Tartumaal [[Peipsiääre vald|Peipsiääre vallas]] [[Praaga]] külas. Koosa jõgi eraldub [[Kavastu (Luunja)|Kavastust]] idas [[Emajõgi|Emajõest]] ja [[suue|suubub]] [[Peipsi järv]]e 1,5 km Emajõest põhja pool. Jõe pikkus on 10,7 km. Jõgi kuulub [[Emajõgi|Emajõe]] vesikonda. [[Kaarel Eenpalu teine valitsus|Vabariigi Valitsuse]] otsusega 8. septembrist 1939 võeti Koosa jõesuudme linnukaitseala [[Tartumaa]]l [[Kavastu vald (1939)|Kavastu vallas]] [[looduskaitse]] alla ja kanti looduskaitse registrisse.<ref>https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1939/09/18/3 Vabariigi Valitsuse otsus 8. septembrist 1939 maa-alade ja veekogude looduskaitse alla võtmise kohta (RT 1939, 79, 630 IV)</ref> == Välislingid == * {{EELIS|veekogu|1939788430}} [[Kategooria:Tartu maakonna jõed]] [[Kategooria:Peipsiääre vald]] mus7el1scc70c1hcaplffudijr6xsjz 7165976 7165974 2026-06-02T12:54:13Z ~2026-32571-60 230855 7165976 wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Koosa jõgi | pildi_nimi = | pildi_seletus = | lähe = [[Kavastu (Luunja)|Kavastust]] idas | suue = [[Peipsi järv]]e | valgla_maad = [[Eesti]] | pikkus = 10,7 km | valgla_pindala = 208,5 km² | jõe_langus = | jõe_lang = | vooluhulk = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = [[Kargaja jõgi]] | osm = jah }} '''Koosa jõgi''' on [[jõgi]] Tartumaal [[Peipsiääre vald|Peipsiääre vallas]] [[Praaga]] külas. Koosa jõgi eraldub [[Kavastu (Luunja)|Kavastust]] idas [[Emajõgi|Emajõest]] ja [[suue|suubub]] [[Peipsi järv]]e 1,5 km Emajõest põhja pool. Jõe pikkus on 10,7 km. Jõgi kuulub [[Emajõgi|Emajõe]] vesikonda. [[Kaarel Eenpalu teine valitsus|Vabariigi Valitsuse]] otsusega 8. septembrist 1939 võeti Koosa jõesuudme linnukaitseala [[Tartumaa]]l [[Kavastu vald (1939)|Kavastu vallas]] [[looduskaitse]] alla ja kanti looduskaitse registrisse.<ref>https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1939/09/18/3 Vabariigi Valitsuse otsus 8. septembrist 1939 maa-alade ja veekogude looduskaitse alla võtmise kohta (RT 1939, 79, 630 IV)</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{EELIS|veekogu|1939788430}} [[Kategooria:Tartu maakonna jõed]] [[Kategooria:Peipsiääre vald]] jtwu2o9f2c1i8thlp18j7e0lxaazyo8 Gonorröa 0 73779 7166202 6524971 2026-06-02T23:13:23Z ~2026-32839-44 230892 /* */ 7166202 wikitext text/x-wiki {{Haiguste teabekast | Pilt=Neisseria gonorrhoeae PHIL 3693 lores.jpg| Pilditekst=Gonorröad põdeva haige kuseteede eritise äigepreparaat. Näha on rohkelt gonorröa tekitaja ''[[Neisseria gonorrhoeae]]'' [[gonokokk]]e.| RHK10 = {{RHK10|A|A|54|}} | ICD9 = {{ICD9|098}} | Ladinakeelne nimi=Gonorrhoea| MedlinePlus = 007267| DiseasesDB = 8834| MeshID=D006069 }} '''Gonorröa''', kõnekeeles '''tripper ehk raukmanni sündroom''', on sugulisel teel leviv [[haigus]] ([[suguhaigus]]), mida tekitab [[bakter]] ''Neisseria gonorrhoeae''. Haiguse tunnusteks on halvalõhnaline voolus [[suguelund]]itest, valu, urineerimisraskused. Vanasti raviti gonorröad [[kaaliumpermanganaat|kaaliumpermanganaadiga]], mida sellepärast nimetatakse ka tripperilillaks. 1800. aastate paiku loeti gonorröad ja [[süüfilis]]t ühe [[haigus]]e eri vormideks.<ref>Sheryl Persson, [https://books.google.ee/books?id=ZA0v9N7S2LgC&pg=PA163&lpg=PA163&dq=Philippe+Ricord++distinct+stages+of+syphilis&source=bl&ots=0yniUvjWzJ&sig=JWkABWIZSPWTHvykBlAYfzohBMA&hl=et&sa=X&ei=FqsrVYHtJJOMaKrYgPAH&ved=0CDMQ6AEwAw#v=onepage&q=Philippe%20Ricord%20%20distinct%20stages%20of%20syphilis&f=false "Smallpox, Syphilis and Salvation: Medical Breakthroughs that Changed the World"], lk 163, 2009, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 13.04.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Suguhaigused]] [[Kategooria:Nakkushaigused]] 7ki2v9tg2cdpv4dspunfzgbf596l0cl Kose aardeleid 0 78414 7166057 5729172 2026-06-02T17:09:24Z Evlper 104506 /* Välislingid */ 7166057 wikitext text/x-wiki '''Kose aardeleid''' on [[1982]]. aastal Harjumaal [[Kose|Kose alevikus]] avastatud [[Eesti]] suurim teadaolev [[noorem rauaaeg|noorema rauaaja]] [[aare|hõbeaare]]. == Muinasaare == Aare sisaldas kokku 1716 münti, 6 ehet, 6 plekitükki ja ühe tooriku [[8. sajand|8.]]–[[12. sajand]]ist. Kogumass oli 1,9 kg. Põhilise osa Kose aardeleiust moodustavad Saksa (1463) ja Inglise [[penn]]id (168), mis pärinevad vahemikust [[10. sajand]]i lõpp kuni 12. sajandi algus (enamus neist vermitud [[11. sajand]]i esimesel poolel). Saksa müntide suur hulk vihjab kaubasidemetele [[Ojamaa]]ga. Neile lisandus 30 [[Taani]] raha, 24 tõenäoliselt [[Skandinaavia]] päritolu münti, 20 [[Araabia]] [[dirhem]]it, 3 [[Bütsants]]i, 3 [[Böömimaa|Böömi]], 3 [[Ungari]] ning üks [[Iirimaa|Iiri]] ja üks [[Rootsi]] [[verming]]. Muinasaare sisaldas haruldustena ka Eestis seni ainukesena leitud [[Bütsantsi keiser|Bütsantsi keisri]] [[Konstantinos IX]] (valitses [[11. juuni]] [[1042]] – [[11. jaanuar]] [[1055]]) münti ja maailmas neljateistkümnendat Inglaste kuninga [[Ethelred II]] (valitses [[978]]–[[1013]] ja [[1014]]–[[1016]]) "[[Agnus Dei]]" tüüpi raha. Aare asus puitlaastudest kaanega savinõusse asetatud nahkkukrus ja oli peidetud 12. sajandi teisel veerandil, arvatavasti pärast 1128. aastat. == Leidmine == Hõbemündid leidis Kose elanik Meelis Pärsik, kes oma koduõues kaablikraavi kaevas. == Vaata ka == *[[Arheoloogia]] *[[Hõbedakaubandus muinasajal]] *[[Kose]] == Välislingid == *[http://www.eestigiid.ee/?SCat=57&CatID=0&ItemID=190 Kose aardeleiust eestigiid.ee leheküljel] *[[Pekka Erelt]]: [https://ekspress.delfi.ee/ajalugu/suvel-1982-leiti-koselt-eesti-suurim-viikingiaegne-aare?id=89958687 "Suvel 1982 leiti Koselt Eesti suurim viikingiaegne aare"] Eesti Ekspress, 27. mai 2020 [[Kategooria:Kose]] [[Kategooria:Eesti arheoloogia]] [[Kategooria:1982. aasta Eestis]] [[Kategooria:Eesti esiajalugu]] [[Kategooria:Eesti peitleiud]] [[Kategooria:Eesti rauaaeg]] aujrkad7eizq6re1gf9lcbual3ly6qt Eesti kaitseminister 0 81822 7166296 7090488 2026-06-03T07:49:52Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7166296 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on Eesti kaitseministrist; üldmõiste kohta vaata [[kaitseminister (üldmõiste)]]}} {{Ametikoht | nimetus = Kaitseminister | ametis = [[Hanno Pevkur]] | pilt = Kaitseminister Hanno Pevkur on 18 July 2022 - (cropped).jpg | ametisalates = 18. juulist 2022 | asukoht = [[Tallinn]] | esitaja = [[Eesti peaminister|Peaminister]] | nimetaja = [[Vabariigi President]] | esimene = [[Andres Larka]] (sõjaminister) <br> [[Mihkel Juhkam]] (kaitseminister) | üksus = [[Kaitseministeerium]] | moodustatud = 24. veebruar 1918 (sõjaminister) <br> 1. aprill 1929 (kaitseminister) | palk = 7661 eurot kuus (2025) | tüüp = [[Minister]] | liikmesus = [[Vabariigi Valitsus]] }} '''Kaitseminister''' on [[Eesti valitsus|Vabariigi Valitsuse]] liige, kes juhib [[Kaitseministeerium|Kaitseministeeriumi]] ning vastutab [[riigikaitse]] korraldamise eest [[Eesti|Eesti Vabariigis]]. Kaitseminister nimetab ametisse [[Väeliik|väeliikide]] ülemad ja teeb valitsusele ettepaneku [[Eesti kaitseväe juhataja|Kaitseväe juhataja]] ja [[Kaitseväe peastaabi ülem|Kaitseväe peastaabi ülema]] ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://kaitseministeerium.ee/et/ministeerium-kontaktid/kaitseminister|pealkiri=Kaitseminister|vaadatud=22.06.2022|arhiivimisaeg=29.04.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210429145204/https://kaitseministeerium.ee/et/ministeerium-kontaktid/kaitseminister|url-olek=ei tööta}}</ref> Ministri nimetab ametisse ja vabastab ametist [[Vabariigi President]] [[Eesti peaminister|peaministri]] ettepanekul. Minister astub ametisse ametivande andmisega [[Riigikogu]] ees.<ref name=":0" /> Alates 18. juulist 2022 on Eesti kaitseminister [[Hanno Pevkur]]. == Ajalugu == Aastatel 1918–1929 ja 1937–1940 nimetati Eesti riigikaitse eest vastutavat ministrit '''sõjaministriks'''. ==Eesti sõjaministrid 1918–1929== '''Parteid'''{{Legend|#1B4D3E|[[Eesti Maarahva Liit]] / [[Põllumeeste Kogud]]}}{{Legend|#FF7F7F|[[Eesti Tööerakond]]}}{{Legend|#FFA500|[[Kristlik Rahvaerakond]]}} {| class="wikitable" ! !Pilt !Nimi !Ametisse asumise kuupäev !Ametist lahkumise kuupäev !Ametiaja pikkus !Partei !Valitsus |- ! colspan="8" |Sõjaminister |- |style="background-color:#EEEEEE;" |'''1''' |[[Fail:Kindralmajor Andres Larka.jpg|111x111px]] |[[Andres Larka|'''Andres Larka''']] <small>(1879–1943)</small> |[[24. veebruar]] [[1918]] |[[27. november]] [[1918]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=1918|kuu=02|päev=24|aasta2=1918|kuu2=11|päev2=27}} |parteitu |[[Konstantin Pätsi esimene ajutine valitsus]] [[Konstantin Pätsi teine ajutine valitsus]] |- |style="background-color:#1B4D3E;color:#FFFFFF;" |'''2''' |[[Fail:Konstantin_Päts.jpg|111x111px]] |[[Konstantin Päts|'''Konstantin Päts''']] <small>(1874–1956)</small> |[[27. november]] [[1918]] |[[8. mai]] [[1919]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=1918|kuu=11|päev=27|aasta2=1919|kuu2=05|päev2=08}} |[[Eesti Maarahva Liit]] |[[Konstantin Pätsi teine ajutine valitsus]] |- |style="background-color:#FF7F7F;" |'''3''' |[[Fail:Prime_minister_Otto_Strandman.jpg|105x105px]] |[[Otto Strandman|'''Otto Strandman''']] <small>(1875–1941)</small> |[[8. mai]] [[1919]] |[[18. november]] [[1919]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1919|kuu2=11|aasta=1919|kuu=05|päev=8|päev2=18}} |[[Eesti Tööerakond]] |[[Otto Strandmani esimene valitsus]] |- |style="background-color:#EEEEEE;" |'''4''' | |[[August Hanko|'''August Hanko''']] <small>(1879–1952)</small> |[[18. november]] [[1919]] |[[28. juuli]] [[1920]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1920|kuu2=07|aasta=1919|kuu=11|päev=18|päev2=28}} |parteitu |[[Jaan Tõnissoni esimene valitsus]] |- |style="background-color:#EEEEEE;" |'''5''' |[[Fail:Aleksander Tõnisson.jpg|96x96px]] |[[Aleksander Tõnisson|'''Aleksander Tõnisson''']] <small>(1875–1941)</small> |[[28. juuli]] [[1920]] |[[26. oktoober]] [[1920]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1920|kuu2=10|aasta=1920|kuu=07|päev=28|päev2=26}} |parteitu |[[Ado Birki valitsus]] [[Jaan Tõnissoni teine valitsus]] |- |style="background-color:#FF7F7F;" |'''6''' |[[Fail:Ants_piip.jpg|93x93px]] |[[Ants Piip|'''Ants Piip''']] <small>(1884–1942)</small> |[[26. oktoober]] [[1920]] |[[25. jaanuar]] [[1921]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1921|kuu2=01|aasta=1920|kuu=10|päev=26|päev2=25}} |[[Eesti Tööerakond]] |[[Ants Piibu valitsus]] |- |style="background-color:#1B4D3E;color:#FFFFFF;" |'''7''' |[[Fail:Kindralmajor Jaan Soots.jpg|113x113px]] |[[Jaan Soots|'''Jaan Soots''']] <small>(1880–1942)</small> |[[25. jaanuar]] [[1921]] |[[2. august]] [[1923]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1923|kuu2=08|aasta=1921|kuu=01|päev=25|päev2=02}} |[[Põllumeeste Kogud]] |[[Konstantin Pätsi esimene valitsus]] [[Juhan Kuke valitsus]] |- |style="background-color:#FF7F7F;" |'''8''' |[[Fail:Ado Anderkopp.jpg|113x113px]] |[[Ado Anderkopp|'''Ado Anderkopp''']] <small>(1894–1941)</small> |[[2. august]] [[1923]] |[[19. veebruar]] [[1924]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1924|kuu2=02|aasta=1923|kuu=08|päev=02|päev2=19}} |[[Eesti Tööerakond]] |[[Konstantin Pätsi teine valitsus]] |- |style="background-color:#FFA500;" |'''9''' | |[[Oskar Amberg|'''Oskar Amberg''']] <small>(1894–1941)</small> |[[25. veebruar]] [[1924]] |[[17. oktoober]] [[1924]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1924|kuu2=10|aasta=1924|kuu=02|päev=19|päev2=17}} |[[Kristlik Rahvaerakond]] |[[Konstantin Pätsi teine valitsus]] [[Friedrich Akeli valitsus]] |- |style="background-color:#EEEEEE;" |'''10''' | |[[Hans Kurvits|'''Hans Kurvits''']] <small>(1894–1941)</small> |[[11. november]] [[1924]] |[[26. november]] [[1924]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1924|kuu2=11|aasta=1924|kuu=11|päev=11|päev2=26}} |parteitu |[[Friedrich Akeli valitsus]] |- |style="background-color:#1B4D3E;color:#FFFFFF;" |'''11''' |[[Fail:Kindralmajor Jaan Soots.jpg|113x113px]] |[[Jaan Soots|'''Jaan Soots''']] <small>(1880–1942)</small> |[[16. detsember]] [[1924]] |[[4. märts]] [[1927]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1927|kuu2=03|aasta=1924|kuu=12|päev=16|päev2=04}} |[[Põllumeeste Kogud]] |[[Jüri Jaaksoni valitsus]] [[Jaan Teemanti esimene valitsus]] <br> [[Jaan Teemanti teine valitsus]] |- |style="background-color:#EEEEEE;" |'''12''' |[[Fail:Nikolai Reek.jpg|114x114px]] |[[Nikolai Reek|'''Nikolai Reek''']] <small>(1890–1942)</small> |[[4. märts]] [[1927]] |[[13. november]] [[1928]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1928|kuu2=11|aasta=1927|kuu=03|päev=04|päev2=13}} |parteitu |[[Jaan Teemanti kolmas valitsus]] [[Jaan Tõnissoni kolmas valitsus]] |- |style="background-color:#FF7F7F;" |'''13''' | |[[Mihkel Juhkam|'''Mihkel Juhkam''']] <small>(1884–1942)</small> |[[4. detsember]] [[1928]] |[[31. märts]] [[1929]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1929|kuu2=03|aasta=1928|kuu=12|päev=04|päev2=31}} |[[Eesti Tööerakond]] |[[August Rei valitsus]] |} ==Eesti kaitseministrid 1929–1937== '''Parteid'''{{Legend|#FF7F7F|[[Eesti Tööerakond]]}}{{Legend|#AEE8A8|[[Eesti Rahvaerakond]]}}{{Legend|#398737|[[Asunike Koondis]]}} {| class="wikitable" ! !Pilt !Nimi !Ametisse asumise kuupäev !Ametist lahkumise kuupäev !Ametiaja pikkus !Partei !Valitsus |- ! colspan="8" |Kaitseminister |- |style="background-color:#FF7F7F;" |'''1''' | |[[Mihkel Juhkam|'''Mihkel Juhkam''']] <small>(1884–1942)</small> |[[1. aprill]] [[1929]] |[[9. juuli]] [[1929]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1929|kuu2=07|aasta=1929|kuu=04|päev=01|päev2=09}} |[[Eesti Tööerakond]] |[[August Rei valitsus]] |- |style="background-color:#398737;color:#FFFFFF;" |'''2''' |[[Fail:Oskar Köster.jpg|115x115px]] |'''[[Oskar Köster]]''' <small>(1890–1941)</small> |[[9. juuli]] [[1929]] |[[12. veebruar]] [[1931]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1931|kuu2=02|aasta=1929|kuu=07|päev=9|päev2=12}} |[[Asunike Koondis]] |[[Otto Strandmani teine valitsus]] |- |style="background-color:#AEE8A8;" |'''3''' | |'''[[August Kerem]]''' <small>(1889–1942)</small> |[[12. veebruar]] [[1931]] |[[1. november]] [[1932]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1932|kuu2=11|aasta=1931|kuu=02|päev=12|päev2=01}} |[[Eesti Rahvaerakond]] |[[Konstantin Pätsi kolmas valitsus]] [[Jaan Teemanti neljas valitsus]]<br> [[Karl Einbundi esimene valitsus]] |- |style="background-color:#EEEEEE;" |'''4''' |[[Fail:Aleksander Tõnisson.jpg|96x96px]] |[[Aleksander Tõnisson|'''Aleksander Tõnisson''']] <small>(1875–1941)</small> |[[1. november]] [[1932]] |[[18. mai]] [[1933]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1933|kuu2=05|aasta=1932|kuu=11|päev=1|päev2=18}} |parteitu |[[Konstantin Pätsi neljas valitsus]] |- |style="background-color:#AEE8A8;" |'''5''' | |'''[[August Kerem]]''' <small>(1889–1942)</small> |[[18. mai]] [[1933]] |[[21. oktoober]] [[1933]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1933|kuu2=10|aasta=1933|kuu=05|päev=18|päev2=21}} |[[Eesti Rahvaerakond]] |[[Jaan Tõnissoni neljas valitsus]] |- |style="background-color:#EEEEEE;" |'''6''' |[[Fail:Paul Lill.jpg|108x108px]] |[[Paul Lill|'''Paul Lill''']] <small>(1882–1942)</small> |[[21. oktoober]] [[1933]] |[[31. märts]] [[1937]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1937|kuu2=03|aasta=1933|kuu=10|päev=21|päev2=31}} |parteitu |[[Konstantin Pätsi viies valitsus]] |} ==Eesti sõjaministrid 1937–1940== {| class="wikitable" ! !Pilt !Nimi !Ametisse asumise kuupäev !Ametist lahkumise kuupäev !Ametiaja pikkus !Partei !Valitsus |- ! colspan="8" |Sõjaminister |- |style="background-color:#EEEEEE;" |'''14''' |[[Fail:Paul Lill.jpg|108x108px]] |[[Paul Lill|'''Paul Lill''']] <small>(1882–1942)</small> |[[1. aprill]] [[1937]] |[[12. oktoober]] [[1939]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=1937|kuu=04|päev=01|aasta2=1939|kuu2=10|päev2=12}} |parteitu |[[Konstantin Pätsi viies valitsus]] [[Kaarel Eenpalu teine valitsus]] |- |style="background-color:#EEEEEE;" |'''15''' |[[Fail:Nikolai Reek.jpg|114x114px]] |[[Nikolai Reek|'''Nikolai Reek''']] <small>(1890–1942)</small> |[[12. oktoober]] [[1939]] |[[21. juuni]] [[1940]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1940|kuu2=06|aasta=1939|kuu=10|päev=12|päev2=21}} |parteitu |[[Jüri Uluotsa valitsus]] |} ==Sõjaministrid eksiilis 1953–1992== {| class="wikitable" ! !Pilt !Nimi !Ametisse asumise kuupäev !Ametist lahkumise kuupäev !Ametiaja pikkus !Partei !Valitsus |- ! colspan="8" |Sõjaminister |- |style="background-color:#EEEEEE;" |'''-''' | |[[Heinrich Mark|'''Heinrich Mark''']] <small>(1911–2004)</small> |[[8. mai]] [[1971]] |[[3. aprill]] [[1973]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=1971|kuu=05|päev=08|aasta2=1973|kuu2=04|päev2=03}} |parteitu |[[Heinrich Marga valitsus]] |- |style="background-color:#EEEEEE;" |'''-''' | |'''[[Avdy Andresson]]''' <small>(1899–1990)</small> |[[3. aprill]] [[1973]] |[[20. juuni]] [[1990]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=1973|kuu=04|päev=03|aasta2=1990|kuu2=06|päev2=20}} |parteitu |[[Heinrich Marga valitsus]] |- |style="background-color:#EEEEEE;" |'''-''' |[[Fail:Kolonelleitnant Jüri Toomepuu, langevarjuri, vanemlenduri ja kahe sõja lahingjalaväelase tunnusmärkidega, 1974 567x800.Jpg|98x98px]] |'''[[Jüri Toomepuu]]''' <small>(s. 1930)</small> |[[20. juuni]] [[1990]] |[[15. september]] [[1992]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=1990|kuu=06|päev=20|aasta2=1992|kuu2=09|päev2=15}} |parteitu |[[Enno Penno valitsus]] |} == Eesti kaitseministrid alates 1992. aastast == '''Parteid'''{{Legend|#FFE200|[[Eesti Reformierakond]]}}{{Legend|#007557|[[Eesti Keskerakond]]}}{{Legend|#E10600|[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]}}{{Legend|#009CE2|[[Isamaa ja Res Publica Liit]] / [[Isamaa Erakond]]}}{{Legend|#F0953A|[[Eesti Koonderakond]]}}{{Legend|#014F9A|[[Isamaaliit]]}}{{Legend|#0000FF|[[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]]}} {| class="wikitable" ! !Pilt !Nimi !Ametisse asumise kuupäev !Ametist lahkumise kuupäev !Ametiaja pikkus !Partei !Valitsus |- ! colspan="8" |Kaitseminister |- |style="background-color:#EEEEEE;" |'''7''' | |[[Ülo Uluots|'''Ülo Uluots''']] <small>(1930–1997)</small> |[[18. juuni]] [[1992]] |[[21. oktoober]] [[1992]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1992|kuu2=10|aasta=1992|kuu=06|päev=18|päev2=21}} |parteitu |[[Tiit Vähi esimene valitsus]] |- |style="background-color:#0000FF;color:#FFFFFF;" |'''8''' | |'''[[Hain Rebas]]''' <small>(s. 1943)</small> |[[21. oktoober]] [[1992]] |[[5. august]] [[1993]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1993|kuu2=08|aasta=1992|kuu=10|päev=21|päev2=05}} |[[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]] |[[Mart Laari esimene valitsus]] |- |style="background-color:#014F9A;color:#FFFFFF;" |'''9''' |[[Fail:Jüri_Luik_2017-06-09_(cropped).jpg|93x93px]] |'''[[Jüri Luik]]''' <small>(s. 1966)</small> |[[23. august]] [[1993]] |[[7. jaanuar]] [[1994]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1994|kuu2=01|aasta=1993|kuu=08|päev=23|päev2=07}} |[[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]] |[[Mart Laari esimene valitsus]] |- |style="background-color:#014F9A;color:#FFFFFF;" |'''10''' | |[[Indrek Kannik|'''Indrek Kannik''']] <small>(s. 1965)</small> |[[12. jaanuar]] [[1994]] |[[23. mai]] [[1994]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1994|kuu2=05|aasta=1994|kuu=01|päev=12|päev2=23}} |[[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]] |[[Mart Laari esimene valitsus]] |- |style="background-color:#014F9A;color:#FFFFFF;" |'''11''' |[[Fail:Enn Tupp 12.4.2012.jpg|95x95px]] |'''[[Enn Tupp]]''' <small>(s. 1941)</small> |[[29. juuni]] [[1994]] |[[17. aprill]] [[1995]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1995|kuu2=04|aasta=1994|kuu=06|päev=29|päev2=17}} |[[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]] |[[Mart Laari esimene valitsus]] [[Andres Tarandi valitsus]] |- |style="background-color:#F0953A;" |'''12''' |[[Fail:Andrus Öövel. Nepaal 98 (2).jpg|104x104px]] |[[Andrus Öövel|'''Andrus Öövel''']] <small>(s. 1957)</small> |[[17. aprill]] [[1995]] |[[25. märts]] [[1999]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1999|kuu2=03|aasta=1995|kuu=04|päev=17|päev2=25}} |[[Eesti Koonderakond]] |[[Tiit Vähi teine valitsus]] [[Tiit Vähi kolmas valitsus]]<br> [[Mart Siimanni valitsus]] |- |style="background-color:#014F9A;color:#FFFFFF;" |'''13''' |[[Fail:Jüri_Luik_2017-06-09_(cropped).jpg|93x93px]] |'''[[Jüri Luik]]''' <small>(s. 1966)</small> |[[25. märts]] [[1999]] |[[28. jaanuar]] [[2002]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2002|kuu2=01|aasta=1999|kuu=03|päev=25|päev2=28}} |[[Erakond Isamaaliit|Isamaaliit]] |[[Mart Laari teine valitsus]] |- |style="background-color:#007557;color:#FFFFFF;" |'''14''' |[[Fail:Sven_Mikser_2017-05-25_(cropped).jpg|93x93px]] |'''[[Sven Mikser]]''' <small>(s. 1973)</small> |[[28. jaanuar]] [[2002]] |[[10. aprill]] [[2003]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2003|kuu2=04|aasta=2002|kuu=01|päev=28|päev2=10}} |[[Eesti Keskerakond]] |[[Siim Kallase valitsus]] |- |style="background-color:#FFE200;" |'''15''' |[[Fail:RE Margus Hanson.jpg|103x103px]] |'''[[Margus Hanson]]''' <small>(s. 1958)</small> |[[10. aprill]] [[2003]] |[[22. november]] [[2004]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2004|kuu2=11|aasta=2003|kuu=04|päev=10|päev2=22}} |[[Eesti Reformierakond]] |[[Juhan Partsi valitsus]] |- |style="background-color:#FFE200;" |'''16''' |[[Fail:Jaak Jõerüüt 2012.jpg|105x105px]] |'''[[Jaak Jõerüüt]]''' <small>(s. 1947)</small> |[[22. november]] [[2004]] |[[7. oktoober]] [[2005]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2005|kuu2=10|aasta=2004|kuu=11|päev=22|päev2=07}} |[[Eesti Reformierakond]] |[[Juhan Partsi valitsus]] [[Andrus Ansipi esimene valitsus]] |- |style="background-color:#FFE200;" |'''17''' |[[Fail:Jürgen_Ligi.jpg|103x103px]] |[[Jürgen Ligi|'''Jürgen Ligi''']] <small>(s. 1959)</small> |[[10. oktoober]] [[2005]] |[[5. aprill]] [[2007]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2007|kuu2=04|aasta=2005|kuu=10|päev=10|päev2=05}} |[[Eesti Reformierakond]] |[[Andrus Ansipi esimene valitsus]] |- |style="background-color:#009CE2;" |'''18''' |[[Fail:Jaak_Aaviksoo.jpg|104x104px]] |[[Jaak Aaviksoo|'''Jaak Aaviksoo''']] <small>(s. 1954)</small> |[[5. aprill]] [[2007]] |[[6. aprill]] [[2011]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2007|kuu=04|päev=5|aasta2=2011|kuu2=04|päev2=6}} |[[Isamaa ja Res Publica Liit]] |[[Andrus Ansipi teine valitsus]] |- |style="background-color:#009CE2;" |'''19''' |[[Fail:Mart_Laar.png|103x103px]] |[[Mart Laar|'''Mart Laar''']] <small>(s. 1960)</small> |[[6. aprill]] [[2011]] |[[11. mai]] [[2012]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2011|kuu=04|päev=6|aasta2=2012|kuu2=05|päev2=11}} |[[Isamaa ja Res Publica Liit]] |[[Andrus Ansipi kolmas valitsus]] |- |style="background-color:#009CE2;" |'''20''' |[[Fail:Urmas_Reinsalu_2017-05-25_(cropped).jpg|93x93px]] |[[Urmas Reinsalu|'''Urmas Reinsalu''']] <small>(s. 1975)</small> |[[14. mai]] [[2012]] |[[26. märts]] [[2014]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2012|kuu=05|päev=14|aasta2=2014|kuu2=03|päev2=26}} |[[Isamaa ja Res Publica Liit]] |[[Andrus Ansipi kolmas valitsus]] |- |style="background-color:#E10600;color:#FFFFFF;" |'''21''' |[[Fail:Sven_Mikser_2017-05-25_(cropped).jpg|93x93px]] |'''[[Sven Mikser]]''' <small>(s. 1973)</small> |[[26. märts]] [[2014]] |[[14. september]] [[2015]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2014|kuu=03|päev=26|aasta2=2015|kuu2=09|päev2=14}} |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] |[[Taavi Rõivase esimene valitsus]] [[Taavi Rõivase teine valitsus]] |- |style="background-color:#E10600;color:#FFFFFF;" |'''22''' |[[Fail:RK Hannes Hanso.jpg|96x96px]] |'''[[Hannes Hanso]]''' <small>(s. 1971)</small> |[[14. september]] [[2015]] |[[23. november]] [[2016]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2015|kuu=09|päev=14|aasta2=2016|kuu2=11|päev2=23}} |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] |[[Taavi Rõivase teine valitsus]] |- |style="background-color:#009CE2;" |'''23''' |[[Fail:IRL Margus Tsahkna.jpg|103x103px]] |'''[[Margus Tsahkna]]''' <small>(s. 1977)</small> |[[23. november]] [[2016]] |[[12. juuni]] [[2017]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2016|kuu=11|päev=23|aasta2=2017|kuu2=06|päev2=12}} |[[Isamaa ja Res Publica Liit]] |[[Jüri Ratase esimene valitsus]] |- |style="background-color:#009CE2;" |'''24''' |[[Fail:Jüri_Luik_2017-06-09_(cropped).jpg|93x93px]] |'''[[Jüri Luik]]''' <small>(s. 1966)</small> |[[12. juuni]] [[2017]] |[[26. jaanuar]] [[2021]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2017|kuu=06|päev=12|aasta2=2021|kuu2=01|päev2=26}} |[[Isamaa Erakond]] |[[Jüri Ratase esimene valitsus]] [[Jüri Ratase teine valitsus]] |- |style="background-color:#FFE200;" |'''25''' |[[Fail:Kalle Laanet 2021 (crop).jpg|93x93px]] |'''[[Kalle Laanet]]''' <small>(s. 1966)</small> |[[26. jaanuar]] [[2021]] |[[18. juuli]] [[2022]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2021|kuu=01|päev=26|päev2=18|kuu2=07|aasta2=2022}} |[[Eesti Reformierakond]] |[[Kaja Kallase esimene valitsus]] |- |style="background-color:#FFE200;" |'''26''' |[[Kaitseminister Hanno Pevkur on 18 July 2022 - (cropped).jpg|102x102px]] |'''[[Hanno Pevkur]]''' <small>(s. 1977)</small> |[[18. juuli]] [[2022]] |''Ametis'' |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2022|kuu=07|päev=18}} |[[Eesti Reformierakond]] |[[Kaja Kallase teine valitsus]] [[Kaja Kallase kolmas valitsus]] [[Kristen Michali valitsus]] |} == Viited == <references /> ==Välislingid== * [https://kaitseministeerium.ee/et/ministeerium-kontaktid/kaitseminister/eesti-kaitseministrid-labi-ajaloo Eesti kaitseministrid kaitseministeeriumi lehel] {{Eesti Vabariigi ministrid}} [[Kategooria:Eesti kaitseministrid|*]] [[Kategooria:Kaitseministeerium]] [[Kategooria:Eesti sõjandus]] s6c7gqnqdof0myn8mde5bj88xqn2cpi Eesti teaduse tippkeskused 0 83337 7166401 6894514 2026-06-03T10:18:48Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7166401 wikitext text/x-wiki '''Eesti teaduse tippkeskused''' ([[inglise keel|inglise]] ''Centres of Excellence in Research'') on [[Haridus- ja Teadusministeerium]]i otsustega moodustatud uurimiskeskused (konsortsiumid), mis koosnevad rahvusvaheliselt kõrge tasemega uurimisrühmadest, mis töötavad ühise juhtimise all ja omavad selgelt määratletud ühiseid eesmärke. ==2001–2007== 2001. aastal moodustati 6 tippkeskust: * [[Alus- ja Rakendusökoloogia Keskus]] (keskuse juht [[Olevi Kull]], [[Tartu Ülikool]] ja [[Eesti Maaülikool]]); * [[Analüütilise Spektromeetria Tippkeskus]] (keskuse juhid [[Endel Lippmaa]] ja [[Raivo Stern]], [[Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut]]); * [[Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskus]] (keskuse juhid [[Arvo Krikmann]] ja [[Mare Kõiva]], [[Eesti Kirjandusmuuseum]]); * [[Eesti Käitumis- ja Terviseteaduste Keskus]] (keskuse juht [[Jaanus Harro]], Tartu Ülikool); * [[Geeni- ja Keskkonnatehnoloogia Tippkeskus]] (keskuse juht [[Toivo Maimets]], Tartu Ülikool); * [[TÜ Füüsika Instituut]] (keskuse juhid [[Kristjan Haller]] ja [[Ergo Nõmmiste]], TÜ Füüsika Instituut). 2002. aastal lisandus neile veel 4: * [[Keemia ja Materjaliteaduse Tippkeskus]] (keskuse juht [[Ilmar Koppel]], Tartu Ülikool); * [[Mittelineaarsete Protsesside Analüüsi Keskus]] (keskuse juht [[Jüri Engelbrecht]], [[TTÜ Küberneetika Instituut]]); * [[Molekulaarse ja Kliinilise Meditsiini Keskus]] (keskuse juht [[Raivo Uibo]], Tartu Ülikool); * [[Töökindlate Arvutisüsteemide Uurimise Keskus]] (keskuse juht [[Jaan Penjam]], TTÜ Küberneetika Instituut); Need keskused moodustati perioodiks kuni 2006. aasta lõpuni. Kuna aga uue konkursi väljakuulutamine venis, siis pikendati nende keskuste tööd kuni 2007. aasta lõpuni. Seega oli aastail 2002–2007 Eestis 10 teaduse tippkeskust. ==2008–2015== Aastal 2008 korraldas [[Sihtasutus Archimedes]] uue konkursi ja moodustati uued tippkeskused, kokku 7: * [[Arvutiteaduse tippkeskus]] (keskuse juht [[Tarmo Uustalu]], [[Tallinna Tehnikaülikool]]); * [[Bioloogilise mitmekesisuse tippkeskus]] (keskuse juht [[Martin Zobel]], Tartu Ülikool); * [[Genoomika tippkeskus]] (keskuse juht [[Maido Remm]], [[Eesti Biokeskus]]); * [[Integreeritud elektroonikasüsteemide ja biomeditsiinitehnika tippkeskus]] (keskuse juht [[Raimund Ubar]], Tallinna Tehnikaülikool); * [[Keemilise bioloogia tippkeskus]] (keskuse juht [[Tanel Tenson]], Tartu Ülikool); * [[Kultuuriteooria tippkeskus]] (keskuse juht [[Valter Lang]], [[Tartu Ülikool]] ja [[Tallinna Ülikool]]); * [[Siirdeuuringud neuroimmunoloogiliste haiguste paremaks diagnostikaks ja raviks]] (keskuse juht [[Eero Vasar]], Tartu Ülikool). Teaduse eesliinil püsimiseks loodavate tippkeskuste rahastamiseks eraldatakse seitsme aasta jooksul 589 miljonit krooni [[Euroopa Regionaalarengu Fond]]ist, millele lisandub toetuse saajate omafinantseering ja täiendav toetus Eesti riigilt.{{lisa viide}} ==2011–2015== Aastal 2011 otsustati lisaks 5 uue tippkeskuse loomine: *[[Keskkonnamuutustele kohanemise tippkeskus]] (keskuse juht [[Ülo Niinemets]], [[Eesti Maaülikool]]) *Mesosüsteemide teooria ja rakendused (keskuse juht [[Vladimir Hižnjakov]], [[Tartu Ülikool]]) *Kõrgtehnoloogilised materjalid jätkusuutlikuks arenguks (keskuse juht [[Enn Lust]], [[Tartu Ülikool]]) *Dark Matter in (Astro)particle Physics and Cosmology (keskuse juht [[Martti Raidal]], [[Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut]]) *Mittelineaarsete protsesside analüüsi keskus (keskuse juht [[Jüri Engelbrecht]], [[Tallinna Tehnikaülikool]]) ==2015–2023== Veebruaris 2016 tegi Sihtasutus Archimedes struktuuritoetuste agentuur rahastamisotsused tegevuse “Teaduse tippkeskuste toetamine teaduse rahvusvahelise konkurentsivõime ning tippkvaliteedi tugevdamiseks” osas. Taotlusvooru laekus kokku 18 taotlust kaheksalt erinevalt teadus- ja arendusasutuselt, millest hindamiskomisjoni ettepanekul rahastati viie teadus- ja arendusasutuse kohta kokku üheksat projekti. Meetme tegevuse kogueelarve oli 40 785 011 €<ref>{{Netiviide |pealkiri=Meede: Teaduse tippkeskused {{!}} Riigi Tugiteenuste Keskus |url=https://vana.rtk.ee/meede-teaduse-tippkeskused |vaadatud=2024-01-09 |väljaanne=vana.rtk.ee |arhiivimisaeg=2024-01-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240109074206/https://vana.rtk.ee/meede-teaduse-tippkeskused |url-olek=ei tööta }}</ref>. Tegevust alustasid järgmised tippkeskused: * Globaalmuutuste ökoloogia looduslikes ja põllumajanduskooslustes<ref>{{Netiviide |pealkiri=EcolChange |url=https://ecolchange.emu.ee/ |vaadatud=2024-01-09 |väljaanne=ecolchange.emu.ee}}</ref> (tippkeskuse juht [[Ülo Niinemets]], toetuse saaja [[Eesti Maaülikool]]); * [[Tume Universum|Tume universum]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Main/Home Page |url=https://coe.kbfi.ee/pmwiki/pmwiki.php/Main/HomePage |vaadatud=2024-01-09 |väljaanne=coe.kbfi.ee}}</ref> (tippkeskuse juht [[Martti Raidal]], toetuse saaja [[Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut]]); * Kontrollitud korrastatus kvant- ja nanomaterjalides<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tippkeskus EQUiTANT |url=https://kbfi.ee/keemiline-fuusika-2/tippkeskus-134/ |vaadatud=2024-01-09 |väljaanne=KBFI |keel=en}}</ref> (tippkeskuse juht [[Urmas Nagel (füüsik)|Urmas Nagel]], toetuse saaja [[Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut]]); * Uudsed materjalid ja kõrgtehnoloogilised seadmed energia salvestamise ja muundamise süsteemidele<ref>{{Netiviide |pealkiri=HiTechDevices |url=https://sisu.ut.ee/hitechdevices/avaleht?lang=et |vaadatud=2024-01-09 |väljaanne=sisu.ut.ee |keel=en}}</ref> (tippkeskuse juht [[Enn Lust]], toetuse saaja [[Tartu Ülikool]]); * Genoomika ja Siirdemeditsiini tippkeskus<ref>{{Netiviide |pealkiri=gentransmed |url=https://sisu.ut.ee/gentransmed/home-0 |vaadatud=2024-01-09 |väljaanne=sisu.ut.ee |keel=et}}</ref> (tippkeskuse juht [[Andres Metspalu]], toetuse saaja [[Tartu Ülikool]]); * Molekulaarse Rakutehnoloogia tippkeskus<ref>{{Netiviide |pealkiri=Teadusrühmad |url=https://sisu.ut.ee/cemce/teadusr%C3%BChmad-0 |vaadatud=2024-01-09 |väljaanne=sisu.ut.ee |keel=en |arhiivimisaeg=2024-01-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240109074205/https://sisu.ut.ee/cemce/teadusr%C3%BChmad-0 |url-olek=ei tööta }}</ref> (tippkeskuse juht [[Tanel Tenson]], toetuse saaja [[Tartu Ülikool]]); * [[Eesti-uuringute tippkeskus]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti-uuringute Tippkeskus (CEES) |url=https://www.folklore.ee/CEES/ |vaadatud=2024-01-09 |väljaanne=www.folklore.ee}}</ref> (tippkeskuse juht [[Mare Kõiva]], toetuse saaja [[Eesti Kirjandusmuuseum]]); * Teadmistepõhise ehituse tippkeskus<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-02-02 |pealkiri=Teadmistepõhise ehituse tippkeskus {{!}} Üldinfo {{!}} Teadustöö {{!}} TalTech |url=https://taltech.ee/teadustoo/uldinfo/tippkeskused/teadmistepohise-ehituse-tippkeskus |vaadatud=2024-01-09 |väljaanne=taltech.ee |keel=et}}</ref> (tippkeskuse juht [[Jarek Kurnitski]], toetuse saaja [[Tallinna Tehnikaülikool]]); * IT tippkeskus EXCITE<ref>{{Netiviide |pealkiri=About |url=https://www.excite.it.ee/ |vaadatud=2024-01-09 |väljaanne=excite |keel=et}}</ref> (tippkeskuse juht [[Maarja Kruusmaa]], toetuse saaja [[Tallinna Tehnikaülikool]]). == 2024–2030 == Tippkeskuste toetuse jagamist korraldas Sihtasutus [[Eesti Teadusagentuur]] (ETAG). Taotlusvoor avati 23. mail: taotluste esitamise tähtaeg oli 15. september 2023 (kell 17:00). Valikukomisjoni koosolek toimus 30. novembril 2023. Teaduse tippkeskuste taotlusvooru maht on 10 miljonit eurot (kogu perioodi maht on 70 miljonit eurot)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Teaduse tippkeskuste toetus |url=https://etag.ee/rahastamine/uurimistoetused/teaduse-tippkeskuste-toetus/ |vaadatud=2024-01-09 |väljaanne=Eesti Teadusagentuur |keel=et}}</ref>. 2023. a taotlusvoorus said rahastuse järgnevad projektid: * Agroökoloogia ja uued kultuurid tulevikukliimas (tippkeskuse juht [[Ülo Niinemets]], toetuse saaja [[Eesti Maaülikool]]); * Fundamentaalne universum (tippkeskuse juht Martti Raidal, toetuse saaja Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut); * Eesti Tehisintellekti Tippkeskus (tippkeskuse juht Meelis Kull, toetuse saaja Tartu Ülikool); * Jätkusuutliku rohevesiniku ja energiatehnoloogia tippkeskus (tippkeskuse juht Enn Lust, toetuse saaja Tartu Ülikool); * Personaalmeditsiini tippkeskus (tippkeskuse juht Reedik Mägi, toetuse saaja Tartu Ülikool); * Eesti juured: rahvastiku ja kultuuri kujunemise transdistsiplinaarsete uuringute tippkeskus (tippkeskuse juht Kristiina Tambets, toetuse saaja Tartu Ülikool); * Heaoluteaduste tippkeskus (tippkeskuse juht Andero Uusberg, toetuse saaja Tartu Ülikool); * Strateegilise mineraalse ja süsiniku-põhise ressursi ringmajanduse tippkeskus (tippkeskuse juht Riina Aav, toetuse saaja Tallinna Tehnikaülikool); * Energiatõhususe tippkeskus (tippkeskuse juht Jarek Kurnitski, toetuse saaja Tallinna Tehnikaülikool); * Kestliku maakasutuse tippkeskus (tippkeskuse juht Evelyn Uuemaa, toetuse saaja Tartu Ülikool). ==Välislingid== *[https://www.riigiteataja.ee/akt/119062013006?leiaKehtiv eRT, Meetme "Teaduse tippkeskuste arendamine" tingimused] *[https://www.hm.ee/et/tegevused/teadus/baasfinantseerimine-ja-tippkeskused HM Baasfinantseerimine ja tippkeskused] [[Kategooria:Eesti teadusasutused]] bhpxw27459mufax1akwqy98pcjej2i4 Pronksiöö 0 84660 7166120 7101822 2026-06-02T20:13:42Z LeeMarx 59920 7166120 wikitext text/x-wiki {{Intsident | nimetus = Pronksiöö | kujutis = Tallinn Bronze Soldier - Protests - 26 April 2007 night - 010.jpg | pildilaius = | pildiallkiri = Rahutused [[Pärnu maantee]]l | riik = {{PisiLipp|Eesti}} | koht = [[Tallinn]], [[Ida-Virumaa]] jm | koordinaadid = | siht = | relv = | kuupaev = [[26. aprill|26.]]–[[29. aprill]] [[2007]] | kellaaeg = | liik = [[tänavarahutus]]ed, [[meeleavaldus]]ed, [[küberrünnak]]ud | hukkunuid = 1 | vigastatuid = üle 150 | vastutus = | kahtlus = | motiiv = [[Pronkssõdur]]i teisaldamise ja sõjahaudade ümbermatmise vastane protest | commons = 2007 Estonian unrest }} [[Fail:Pronksiöö. Bronze night. 2007, Tallinn, kino Kosmos.webm|pisi|Pronksiöö kino Kosmose juures]] '''Pronksiöö''' on nimetus [[2007]]. aasta [[26. aprill|26.]]–[[29. aprill]]ini eelkõige [[Tallinn]]as ning vähemal määral mujal [[Eesti]]s toimunud [[tänavarahutus]]tele ja nendega seotud poliitilisele kriisile. Rahutuste vahetu ajend oli [[Tõnismäe haljak]]ul asunud [[Pronkssõdur|pronkssõduri]] ning sinna maetud [[Punaarmee]] sõdurite säilmete ümbermatmise ettevalmistamine. Eesti riik kavatses alustada säilmete arheoloogilist väljakaevamist ja tuvastamist [[27. aprill]]il 2007, kuid rahutuste tõttu lükati tööd edasi.<ref name="ERRVaikus2017">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/591636/ak-23-25-aprillil-2007-vaikus-enne-tormi |pealkiri=AK 23.–25. aprillil 2007: Vaikus enne tormi |väljaanne=ERR |aeg=25.04.2017 |vaadatud=2.06.2026}}</ref><ref name="ERRMassab2017">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/592086/ak-26-27-aprillil-2007-linn-massab |pealkiri=AK 26.–27. aprillil 2007: linn mässab |väljaanne=ERR |aeg=25.04.2017 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> Rahutused algasid [[26. aprill]]i õhtul Tõnismäel ning levisid seejärel Tallinna kesklinna. Toimusid kokkupõrked politseiga, kaupluste, kioskite ja muude hoonete rüüstamised, akende lõhkumised ja süütamised. Rahutuste ajal hukkus [[Dmitri Ganin]] ning vigastada sai üle 150 inimese, sealhulgas politseinikke, meeleavaldajaid ja juhuslikke kannatanuid.<ref name="ERRMassab2017" /><ref name="ERRJarellainetus2017">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/592087/ak-28-ja-29-aprillil-2007-pronksine-jarellainetus |pealkiri=AK 28. ja 29. aprillil 2007: pronksine järellainetus |väljaanne=ERR |aeg=26.04.2017 |vaadatud=2.06.2026}}</ref><ref name="ERRGanin2017">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/592141/prokuratuur-ganini-tapmise-uurimist-veel-ei-lopeta |pealkiri=Prokuratuur Ganini tapmise uurimist veel ei lõpeta |väljaanne=ERR |aeg=26.04.2017 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> Pronksiööga kaasnesid ka [[2007. aasta küberrünnakud Eesti vastu|küberrünnakud Eesti riigiasutuste, pankade, meediaväljaannete ja teiste veebiteenuste vastu]]. Neid on rahvusvahelises kirjanduses käsitletud ühe esimese ulatusliku näitena riigi vastu suunatud koordineeritud poliitilise taustaga küberrünnakutest.<ref name="CCDCOE2007">{{Netiviide |url=https://ccdcoe.org/library/publications/analysis-of-the-2007-cyber-attacks-against-estonia-from-the-information-warfare-perspective/ |pealkiri=Analysis of the 2007 Cyber Attacks Against Estonia from the Information Warfare Perspective |väljaanne=NATO Cooperative Cyber Defence Centre of Excellence |vaadatud=2.06.2026 |keel=en}}</ref><ref name="Ottis2008">{{cite journal |last=Ottis |first=Rain |title=Analysis of the 2007 Cyber Attacks Against Estonia from the Information Warfare Perspective |journal=Proceedings of the 7th European Conference on Information Warfare and Security |year=2008 |url=https://ccdcoe.org/uploads/2018/10/Ottis2008_AnalysisOf2007FromTheInformationWarfarePerspective.pdf |accessdate=2.06.2026 |language=en}}</ref> == Taust == [[Pronkssõdur]] ehk ametliku nimega Tallinna vabastajate monument asus kuni [[2007]]. aasta aprillini [[Tallinn]]as [[Tõnismägi|Tõnismäel]]. Monument püstitati [[1947]]. aastal ning oli seotud [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ja [[Punaarmee]] mälestamisega. Eesti avalikkuses oli monumendi tähendus vaieldav: osa elanikkonnast pidas seda sõjamemoriaaliks, teine osa aga [[Nõukogude okupatsioon Eestis|Nõukogude okupatsiooni]] sümboliks.<ref name="Ehala2009">{{cite journal |last=Ehala |first=Martin |title=The Bronze Soldier: Identity Threat and Maintenance in Estonia |journal=Journal of Baltic Studies |year=2009 |url=https://lepo.it.da.ut.ee/~ehalam/pdf/Identity%20threat.pdf |accessdate=2.06.2026 |language=en}}</ref><ref name="ContestedHistories">{{Netiviide |url=https://contestedhistories.org/wp-content/uploads/Estonia_-Bronze-Soldier-in-Tallinn.pdf |pealkiri=Bronze Soldier in Tallinn, Estonia |väljaanne=Contested Histories |vaadatud=2.06.2026 |keel=en}}</ref> [[2006]]. aastal kujunes pronkssõduri ümber terav avalik vastasseis. Monumendi kaitseks moodustati venekeelne rühmitus [[Öine Vahtkond (rühmitus)|Öine Vahtkond]], samal ajal suurenes poliitiline surve monument Tõnismäelt teisaldada. Küsimus põimus Eesti sisepoliitika, [[Venemaa ja Eesti suhted|Eesti–Venemaa suhete]], sõjamälestuse, [[kodakondsus]]e ja venekeelse elanikkonna identiteediküsimustega.<ref name="Kapo2007">{{Netiviide |url=https://kapo.ee/sites/default/files/content_page_attachments/aastaraamat-2007.pdf |pealkiri=Kaitsepolitsei aastaraamat 2007 |väljaanne=Kaitsepolitseiamet |aeg=2008 |vaadatud=2.06.2026}}</ref><ref name="ICDS2020">{{Netiviide |url=https://icds.ee/en/the-bronze-soldier-crisis-of-2007/ |pealkiri=The Bronze Soldier Crisis of 2007: Revisiting an Early Case of Hybrid Conflict |autor=Ivo Juurvee; Mariita Mattiisen |väljaanne=International Centre for Defence and Security |aeg=21.08.2020 |vaadatud=2.06.2026 |keel=en}}</ref> [[Riigikogu]] võttis [[2007]]. aasta alguses vastu [[sõjahaudade kaitse seadus]]e, mis lõi õigusliku aluse sobimatus kohas asuvate sõjahaudade ümbermatmiseks. Valitsus otsustas alustada Tõnismäel asunud sõjahaudade arheoloogilisi töid ning viia monument hiljem [[Kaitseväe kalmistu]]le.<ref name="EIKKorobov2013">{{Netiviide |url=https://hudoc.echr.coe.int/eng?i=001-117682 |pealkiri=Korobov and Others v. Estonia |väljaanne=European Court of Human Rights |aeg=28.03.2013 |vaadatud=2.06.2026 |keel=en}}</ref><ref name="VMKorobov2013">{{Netiviide |url=https://vm.ee/uudised/inimoiguste-kohus-tunnistas-vastuvoetamatuks-kaebused-kinnipidamiste-kohta-nn-pronksiool |pealkiri=Inimõiguste kohus tunnistas vastuvõetamatuks kaebused kinnipidamiste kohta nn pronksiööl |väljaanne=Välisministeerium |aeg=28.03.2013 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> Pronksiöö eelseid pingeid süvendasid vastandlikud ajaloomälu tõlgendused. Eesti riigi ja suure osa eestikeelse avalikkuse jaoks sümboliseeris monument Nõukogude okupatsiooni jätkumist pärast Teist maailmasõda, samal ajal kui osa venekeelsest elanikkonnast pidas seda fašismi üle saavutatud võidu ja sõjas langenute mälestamise sümboliks.<ref name="Ehala2009" /><ref name="ICDS2020" /> == Sündmuste käik == [[Pilt:Tallinn Bronze Soldier - Protests - 26 April 2007 night - 027.jpg|pisi|Rüüstatud kiosk kino Kosmose lähedal]] [[26. aprill]]i õhtul kogunes Tõnismäe haljaku juurde suur hulk inimesi, kes protestisid monumendi võimaliku teisaldamise ja säilmete väljakaevamise vastu. Meeleavaldus muutus õhtu jooksul vägivaldseks. Politsei kasutas rahvahulga laialiajamiseks erivahendeid ning osa kogunenutest liikus Tallinna kesklinna, kus algasid rüüstamised ja vandaalitsemine.<ref name="ERRMassab2017" /><ref name="EIKKorobov2013" /> Ööl vastu [[27. aprill]]i lõhuti ja rüüstati kauplusi, kioskeid ning toitlustus- ja meelelahutuskohti. Kannatada said muu hulgas [[Pärnu maantee]], [[Viru tänav]]a, [[Tammsaare park|Tammsaare pargi]] ja kino Kosmose ümbruse hooned. Lõhuti aknaid, kahjustati autosid ja süüdati vara. Politsei pidas kinni sadu inimesi.<ref name="ERRMassab2017" /> Samal ööl teisaldati pronkssõduri monument Tõnismäelt. Hiljem paigaldati skulptuur [[Tallinna Kaitseväe kalmistu]]le, kuhu maeti ümber ka Tõnismäel olnud sõjahaudadest välja kaevatud ja tuvastatud säilmed.<ref name="ERRJarellainetus2017" /><ref name="ICDS2020" /> [[27. aprill]]i õhtul ja ööl vastu [[28. aprill]]i jätkusid rahutused Tallinnas ning levisid ka [[Ida-Virumaa]]le. Kokkupõrkeid ja vandaalitsemist toimus [[Jõhvi]]s, [[Narva]]s, [[Kohtla-Järve]]l ja [[Kiviõli]]s. Politsei tugevdas kohalolekut nii Tallinnas kui ka Ida-Virumaal.<ref name="ERRJarellainetus2017" /><ref name="Kapo2007" /> [[28. aprill]]il kehtestati üle-eestiline alkoholimüügi keeld, mis kestis kuni [[3. mai]]ni. Järgnevatel öödel ulatuslikke rüüstamisi enam ei toimunud, kuid politsei pidas ennetavalt kinni inimesi, keda seostati võimalike uute kogunemiste või korrarikkumistega.<ref name="ERRJarellainetus2017" /> [[Fail:Pronksiöö kohvik Võitlev Sõna juures.jpg|pisi|Pronksiöö ajal kahjustatud kohviku ümbrus]] == Hukkunud, vigastatud ja kahjud == Pronksiöö rahutuste ajal hukkus [[Dmitri Ganin]], kes sai noahaava Tallinna kesklinnas Tatari tänaval. Tema surm kujunes üheks rahutuste kõige traagilisemaks sündmuseks ning selle ümber tekkis hiljem mitmeid poliitilisi ja meediakäsitlusi.<ref name="ERRGanin2017" /><ref name="ERRGanin2015">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/544827/venemaa-alustas-pronksiool-hukkunud-dmitri-ganini-juhtumi-asjus-kriminaalmenetlust |pealkiri=Venemaa alustas pronksiööl hukkunud Dmitri Ganini juhtumi asjus kriminaalmenetlust |väljaanne=ERR |aeg=4.09.2015 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> ERR-i järgi kestis Ganini surmaga seotud kriminaalmenetlus Eestis ka kümme aastat pärast rahutusi ning uurimine ei olnud selleks ajaks viinud kahtlustatavate tuvastamiseni.<ref name="ERRGanin2017" /> Venemaa uurimiskomitee alustas 2015. aastal Ganini juhtumi asjus eraldi kriminaalmenetluse, mida Eesti ametivõimud nimetasid poliitilise mõõtmega sammuks.<ref name="ERRGanin2015" /> Rahutustes sai vigastada üle 150 inimese, nende seas politseinikke, meeleavaldajaid ja juhuslikke kannatanuid. Politsei pidas mitme päeva jooksul kinni ligi tuhat inimest. Kinnipidamiste ja rahutuste menetlemisega kaasnes hiljem mitmeid kohtuvaidlusi.<ref name="ERRMassab2017" /><ref name="ERRJarellainetus2017" /><ref name="EIKKorobov2013" /> Materiaalsed kahjud ulatusid kümnetesse miljonitesse kroonidesse. Kahjustada said kauplused, kioskid, sõidukid, ühissõidukite taristu, tänavainventar ja hoonete fassaadid. Rahutused mõjutasid otseselt Tallinna kesklinna ettevõtjaid ning avaliku korra ja turvalisuse tajumist.<ref name="ERRMassab2017" /><ref name="ICDS2020" /> == Kohtuasjad == Pärast rahutusi esitati [[Dmitri Linter]]ile, [[Dimitri Klenski]]le, [[Maksim Reva]]le ja [[Mark Sirõk]]ile süüdistus massirahutuste organiseerimises. [[Harju Maakohus]] mõistis nad [[5. jaanuar]]il [[2009]] õigeks.<ref name="ERRKohtuasjad2009">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/485103/sirok-linter-reva-ja-klenski-moisteti-oigeks |pealkiri=Sirõk, Linter, Reva ja Klenski mõisteti õigeks |väljaanne=ERR |aeg=5.01.2009 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> [[23. juuli]]l [[2009]] jõustus õigeksmõistmine, kui [[Riigikohus]] ei võtnud süüasja arutusele. Kohtu hinnangul ei olnud tõendatud, et süüdistatavate tegevusel oleks olnud põhjuslik seos aprillirahutustega.<ref name="ERRVahtkond2011">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/380754/oine-vahtkond-voidakse-sundlopetada |pealkiri=Öine Vahtkond võidakse sundlõpetada |väljaanne=ERR |aeg=24.07.2011 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> Lisaks põhiprotsessile menetleti sadu rahutustes osalemise, vara lõhkumise, politsei korralduste eiramise ja muude õigusrikkumistega seotud juhtumeid. Osa inimesi mõisteti süüdi, osa menetlusi lõpetati või lõppes õigeksmõistmisega. Pronksiööga seotud kinnipidamiste ja politsei tegevuse kohta esitati kaebusi ka [[Euroopa Inimõiguste Kohus|Euroopa Inimõiguste Kohtule]]. EIK tegi [[2013]]. aastal otsuse kohtuasjas ''Korobov jt vs. Eesti'', mis puudutas seitsme kaebaja väiteid ebainimliku ja alandava kohtlemise, õigusvastase kinnipidamise, õiglase kohtumenetluse ja diskrimineerimise kohta. Välisministeeriumi kokkuvõtte järgi tunnistas kohus osa kaebusi vastuvõetamatuks, kuid leidis mõne kaebaja puhul rikkumise politsei jõukasutuse või selle uurimisega seoses.<ref name="EIKKorobov2013" /><ref name="VMKorobov2013" /> == Küberrünnakud == Pronksiöö sündmustega samal ajal ja nende järel tabasid Eestit ulatuslikud [[küberrünnak]]ud. Rünnati valitsusasutuste, erakondade, meediaväljaannete, pankade ja muude organisatsioonide veebilehti. Rünnakute hulgas oli [[teenusetõkestusrünnak]]uid ning veebilehtede ülevõtmise ja moonutamise juhtumeid.<ref name="CCDCOE2007" /><ref name="Ottis2008" /> Küberrünnakute taust oli poliitiline ning need olid seotud pronkssõduri teisaldamisega. NATO küberkaitsekeskuse käsitluse järgi kaasnesid rünnakutega poliitilised, informatsioonilised ja füüsilised survemehhanismid ning suur osa pahatahtlikust võrguliiklusest oli venekeelse päritoluga või seotud Venemaa infoväljas levinud üleskutsetega.<ref name="CCDCOE2007" /><ref name="NATOstratcom2007">{{Netiviide |url=https://stratcomcoe.org/cuploads/pfiles/cyber_attacks_estonia.pdf |pealkiri=2007 cyber attacks on Estonia |väljaanne=NATO Strategic Communications Centre of Excellence |vaadatud=2.06.2026 |keel=en}}</ref> 2007. aasta küberrünnakuid Eesti vastu on peetud oluliseks pöördepunktiks rahvusvahelises küberjulgeoleku käsitluses. Need aitasid kaasa [[NATO küberkaitsekoostöö keskus]]e loomisele Tallinnas ning tõid küberrünnakud riikliku julgeoleku ja [[hübriidsõda|hübriidohtude]] arutelude keskmesse.<ref name="HybridCOE2021">{{Netiviide |url=https://www.hybridcoe.fi/wp-content/uploads/2021/10/20211012_Hybrid_CoE_Paper_8_Cyber_deterrence_WEB.pdf |pealkiri=Cyber deterrence: A case study on Estonia's policies and strategy |väljaanne=European Centre of Excellence for Countering Hybrid Threats |aeg=2021 |vaadatud=2.06.2026 |keel=en}}</ref><ref name="ICDS2020" /> == Venemaa reaktsioon == [[Venemaa Föderatsioon]] reageeris pronkssõduri teisaldamisele ja rahutustele teravalt. Venemaa ametlikud esindajad süüdistasid Eestit Teise maailmasõja mälestuse solvamise ja fašismi õigustamise katses. Eesti saatkonna juures Moskvas toimusid meeleavaldused ning Eesti diplomaate ja esindusi survestati mitmel viisil.<ref name="Kapo2007" /><ref name="USSenate2007">{{Netiviide |url=https://un.mfa.ee/us-senate-resolution/ |pealkiri=U.S. Senate Resolution 187 condemning violence in Estonia and attacks on Estonia's embassies in 2007 |väljaanne=Permanent Mission of Estonia to the UN |aeg=3.05.2007 |vaadatud=2.06.2026 |keel=en}}</ref> Ameerika Ühendriikide senat võttis [[2007]]. aasta mais vastu resolutsiooni, milles mõistis hukka vägivalla Eestis ja rünnakud Eesti diplomaatiliste esinduste vastu ning väljendas solidaarsust Eesti valitsuse ja rahvaga.<ref name="USSenate2007" /> Sündmused mõjutasid ka Eesti ja Venemaa majandussuhteid. Pärast kriisi vähenes Venemaa transiit läbi Eesti sadamate ning osa kaubavoogudest suunati Venemaa enda sadamatesse, sealhulgas [[Ust-Luga sadam]]asse.<ref name="ICDS2020" /> == Tähendus ja järelmõju == Pronksiöö kujunes üheks Eesti taasiseseisvumisjärgse ajaloo olulisemaks sisepoliitiliseks ja julgeolekupoliitiliseks kriisiks. Sündmused tõid esile lõhed Eesti ajaloomälus, venekeelse elanikkonna lõimumise probleemid, Venemaa mõju Eesti infoväljas ning vajaduse tugevdada politsei, riigikaitse ja küberjulgeoleku valmisolekut.<ref name="Ehala2009" /><ref name="ICDS2020" /> Sündmused muutsid ka Eesti avalikku arutelu [[lõimumine|lõimumise]], [[kodakondsuspoliitika]], [[venekeelne haridus Eestis|venekeelse hariduse]], [[meediaruum]]i ja [[Venemaa propaganda Eestis|Venemaa propaganda]] teemadel. Pronksiöö järel hakati rohkem tähelepanu pöörama venekeelsele avalikule kommunikatsioonile, riigi kriisikommunikatsioonile ja strateegilisele kommunikatsioonile.<ref name="Kapo2007" /><ref name="ICDS2020" /> Rahvusvaheliselt on Pronksiööd käsitletud osana laiemast konfliktist ajaloomälu, [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] pärandi, Venemaa kaasmaalaspoliitika ja Balti riikide julgeoleku üle. Koos 2007. aasta küberrünnakutega on sündmusi sageli nimetatud varaseks näiteks [[hübriidsõda|hübriidsetest mõjutusmeetoditest]], kus füüsilised rahutused, diplomaatiline surve, majanduslik surve, propaganda ja küberrünnakud toimusid samal ajal.<ref name="ICDS2020" /><ref name="ICDSPDF2020">{{Netiviide |url=https://icds.ee/wp-content/uploads/2020/08/ICDS_Report_The_Bronze_Soldier_Crises_of_2007_Juurvee_Mattiisen_August_2020.pdf |pealkiri=The Bronze Soldier Crisis of 2007 |autor=Ivo Juurvee; Mariita Mattiisen |väljaanne=International Centre for Defence and Security |aeg=2020 |vaadatud=2.06.2026 |keel=en}}</ref><ref name="CCDCOE2007" /> Pronksiöö mõjutas ka Eesti küberjulgeoleku arengut. 2007. aasta rünnakud tõid esile riigi digitaalsete teenuste haavatavuse ning tugevdasid arusaama, et küberkaitse on osa riiklikust julgeolekust. Eesti kogemusest sai rahvusvaheline näide, mida käsitletakse küberkaitse, strateegilise kommunikatsiooni ja hübriidohtude uuringutes.<ref name="CCDCOE2007" /><ref name="HybridCOE2021" /> == Vaata ka == * [[Pronkssõdur]] * [[Tallinna vabastajate monument]] * [[2007. aasta küberrünnakud Eesti vastu]] * [[Öine Vahtkond (rühmitus)|Öine Vahtkond]] * [[9. mai komitee]] * [[Venemaa propaganda Eestis]] * [[Venemaa ja Eesti suhted]] * [[Nõukogude okupatsioon Eestis]] * [[Kaitseväe kalmistu]] * [[Hübriidsõda]] * [[Küberjulgeolek Eestis]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commons|2007 Estonian unrest|Aprillirahutused Tallinnas}} * [https://www.err.ee/k/pronksioo ERR-i Pronksiöö erileht] * [[Viktoria Ladõnskaja]]. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69008807/notsnoi-dozor „Notšnoi Dozor”]. ''Eesti Ekspress'', 31. mai 2006. * [https://www.err.ee/592086/ak-26-27-aprillil-2007-linn-massab „AK 26.–27. aprillil 2007: linn mässab”]. ERR, 25. aprill 2017. * [[Erik Rand]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/51154418/kohus-moistis-pronksioo-korraldamises-suudistatud-mehed-oigeks „Kohus mõistis pronksiöö korraldamises süüdistatud mehed õigeks”]. ''Eesti Päevaleht'', 5. jaanuar 2009. * [https://icds.ee/en/the-bronze-soldier-crisis-of-2007/ Ivo Juurvee ja Mariita Mattiisen: ''The Bronze Soldier Crisis of 2007''] * [https://hudoc.echr.coe.int/eng?i=001-117682 Euroopa Inimõiguste Kohtu lahend ''Korobov and Others v. Estonia''] * [https://ccdcoe.org/library/publications/analysis-of-the-2007-cyber-attacks-against-estonia-from-the-information-warfare-perspective/ CCDCOE analüüs 2007. aasta küberrünnakutest] * Liana Roosmaa. [http://riigiteadused.tlu.ee/tf.oigus/wrtandbafils/2010131851254406/BA08_Roosmaa_kokkuvote.pdf „Rahvusliku identiteedi konstrueerimine Eesti Vabariigi valitsuspoliitikute sõnavõttudes Pronksiöö sündmuste järgselt”]. Bakalaureusetöö. Tallinna Ülikool, 2008. * [[Birgit Johannsmeier]]. [http://www.deutschlandfunk.de/heikle-denkmalpflege-im-baltikum.724.de.html?dram:article_id=99293 „Heikle Denkmalpflege im Baltikum”]. ''Deutschlandfunk'', 15. november 2008. [[Kategooria:Eesti poliitilised sündmused]] [[Kategooria:Rahutused]] [[Kategooria:2007. aasta Eestis]] [[Kategooria:Aktivism Eestis]] [[Kategooria:Küberrünnakud]] [[Kategooria:Tallinna ajalugu]] em62egwkq1hqmf8bygma8oj1xkhxpsp 7166143 7166120 2026-06-02T20:28:58Z Kruusamägi 1530 7166143 wikitext text/x-wiki {{Intsident | nimetus = Pronksiöö | kujutis = Tallinn Bronze Soldier - Protests - 26 April 2007 night - 010.jpg | pildilaius = | pildiallkiri = Rahutused [[Pärnu maantee]]l | riik = {{PisiLipp|Eesti}} | koht = [[Tallinn]], [[Ida-Virumaa]] jm | koordinaadid = | siht = | relv = | kuupaev = [[26. aprill|26.]]–[[29. aprill]] [[2007]] | kellaaeg = | liik = [[tänavarahutus]]ed, [[meeleavaldus]]ed, [[küberrünnak]]ud | hukkunuid = 1 | vigastatuid = üle 150 | vastutus = | kahtlus = | motiiv = [[Pronkssõdur]]i teisaldamise ja sõjahaudade ümbermatmise vastane protest | commons = 2007 Estonian unrest }} [[Fail:Pronksiöö. Bronze night. 2007, Tallinn, kino Kosmos.webm|pisi|Pronksiöö kino Kosmose juures]] '''Pronksiöö''' on nimetus [[2007]]. aasta [[26. aprill|26.]]–[[29. aprill]]ini eelkõige [[Tallinn]]as ning vähemal määral mujal [[Eesti]]s toimunud [[tänavarahutus]]tele ja nendega seotud poliitilisele kriisile. Rahutuste vahetu ajend oli [[Tõnismäe haljak]]ul asunud [[Pronkssõdur|pronkssõduri]] ning sinna maetud [[Punaarmee]] sõdurite säilmete ümbermatmise ettevalmistamine. Eesti riik kavatses alustada säilmete arheoloogilist väljakaevamist ja tuvastamist [[27. aprill]]il 2007, kuid rahutuste tõttu lükati tööd edasi.<ref name="ERRVaikus2017">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/591636/ak-23-25-aprillil-2007-vaikus-enne-tormi |pealkiri=AK 23.–25. aprillil 2007: Vaikus enne tormi |väljaanne=ERR |aeg=25.04.2017 |vaadatud=2.06.2026}}</ref><ref name="ERRMassab2017">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/592086/ak-26-27-aprillil-2007-linn-massab |pealkiri=AK 26.–27. aprillil 2007: linn mässab |väljaanne=ERR |aeg=25.04.2017 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> Rahutused algasid [[26. aprill]]i õhtul Tõnismäel ning levisid seejärel Tallinna kesklinna. Toimusid kokkupõrked politseiga, kaupluste, kioskite ja muude hoonete rüüstamised, akende lõhkumised ja süütamised. Rahutuste ajal hukkus [[Dmitri Ganin]] ning vigastada sai üle 150 inimese, sealhulgas politseinikke, meeleavaldajaid ja juhuslikke kannatanuid.<ref name="ERRMassab2017" /><ref name="ERRJarellainetus2017">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/592087/ak-28-ja-29-aprillil-2007-pronksine-jarellainetus |pealkiri=AK 28. ja 29. aprillil 2007: pronksine järellainetus |väljaanne=ERR |aeg=26.04.2017 |vaadatud=2.06.2026}}</ref><ref name="ERRGanin2017">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/592141/prokuratuur-ganini-tapmise-uurimist-veel-ei-lopeta |pealkiri=Prokuratuur Ganini tapmise uurimist veel ei lõpeta |väljaanne=ERR |aeg=26.04.2017 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> Pronksiööga kaasnesid ka [[2007. aasta küberrünnakud Eesti vastu|küberrünnakud Eesti riigiasutuste, pankade, meediaväljaannete ja teiste veebiteenuste vastu]]. Neid on rahvusvahelises kirjanduses käsitletud ühe esimese ulatusliku näitena riigi vastu suunatud koordineeritud poliitilise taustaga küberrünnakutest.<ref name="CCDCOE2007">{{Netiviide |url=https://ccdcoe.org/library/publications/analysis-of-the-2007-cyber-attacks-against-estonia-from-the-information-warfare-perspective/ |pealkiri=Analysis of the 2007 Cyber Attacks Against Estonia from the Information Warfare Perspective |väljaanne=NATO Cooperative Cyber Defence Centre of Excellence |vaadatud=2.06.2026 |keel=en}}</ref><ref name="Ottis2008">{{cite journal |last=Ottis |first=Rain |title=Analysis of the 2007 Cyber Attacks Against Estonia from the Information Warfare Perspective |journal=Proceedings of the 7th European Conference on Information Warfare and Security |year=2008 |url=https://ccdcoe.org/uploads/2018/10/Ottis2008_AnalysisOf2007FromTheInformationWarfarePerspective.pdf |accessdate=2.06.2026 |language=en}}</ref> == Taust == [[Pronkssõdur]] ehk ametliku nimega Tallinna vabastajate monument asus kuni [[2007]]. aasta aprillini [[Tallinn]]as [[Tõnismägi|Tõnismäel]]. Monument püstitati [[1947]]. aastal ning oli seotud [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ja [[Punaarmee]] mälestamisega. Eesti avalikkuses oli monumendi tähendus vaieldav: osa elanikkonnast pidas seda sõjamemoriaaliks, teine osa aga [[Nõukogude okupatsioon Eestis|Nõukogude okupatsiooni]] sümboliks.<ref name="Ehala2009">{{cite journal |last=Ehala |first=Martin |title=The Bronze Soldier: Identity Threat and Maintenance in Estonia |journal=Journal of Baltic Studies |year=2009 |url=https://lepo.it.da.ut.ee/~ehalam/pdf/Identity%20threat.pdf |accessdate=2.06.2026 |language=en}}</ref><ref name="ContestedHistories">{{Netiviide |url=https://contestedhistories.org/wp-content/uploads/Estonia_-Bronze-Soldier-in-Tallinn.pdf |pealkiri=Bronze Soldier in Tallinn, Estonia |väljaanne=Contested Histories |vaadatud=2.06.2026 |keel=en}}</ref> [[2006]]. aastal kujunes pronkssõduri ümber terav avalik vastasseis. Monumendi kaitseks moodustati venekeelne rühmitus [[Öine Vahtkond (rühmitus)|Öine Vahtkond]], samal ajal suurenes poliitiline surve monument Tõnismäelt teisaldada. Küsimus põimus Eesti sisepoliitika, [[Venemaa ja Eesti suhted|Eesti–Venemaa suhete]], sõjamälestuse, [[kodakondsus]]e ja venekeelse elanikkonna identiteediküsimustega.<ref name="Kapo2007">{{Netiviide |url=https://kapo.ee/sites/default/files/content_page_attachments/aastaraamat-2007.pdf |pealkiri=Kaitsepolitsei aastaraamat 2007 |väljaanne=Kaitsepolitseiamet |aeg=2008 |vaadatud=2.06.2026}}</ref><ref name="ICDS2020">{{Netiviide |url=https://icds.ee/en/the-bronze-soldier-crisis-of-2007/ |pealkiri=The Bronze Soldier Crisis of 2007: Revisiting an Early Case of Hybrid Conflict |autor=Ivo Juurvee; Mariita Mattiisen |väljaanne=International Centre for Defence and Security |aeg=21.08.2020 |vaadatud=2.06.2026 |keel=en}}</ref> [[Riigikogu]] võttis [[2007]]. aasta alguses vastu [[sõjahaudade kaitse seadus]]e, mis lõi õigusliku aluse sobimatus kohas asuvate sõjahaudade ümbermatmiseks. Valitsus otsustas alustada Tõnismäel asunud sõjahaudade arheoloogilisi töid ning viia monument hiljem [[Kaitseväe kalmistu]]le.<ref name="EIKKorobov2013">{{Netiviide |url=https://hudoc.echr.coe.int/eng?i=001-117682 |pealkiri=Korobov and Others v. Estonia |väljaanne=European Court of Human Rights |aeg=28.03.2013 |vaadatud=2.06.2026 |keel=en}}</ref><ref name="VMKorobov2013">{{Netiviide |url=https://vm.ee/uudised/inimoiguste-kohus-tunnistas-vastuvoetamatuks-kaebused-kinnipidamiste-kohta-nn-pronksiool |pealkiri=Inimõiguste kohus tunnistas vastuvõetamatuks kaebused kinnipidamiste kohta nn pronksiööl |väljaanne=Välisministeerium |aeg=28.03.2013 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> Pronksiöö eelseid pingeid süvendasid vastandlikud ajaloomälu tõlgendused. Eesti riigi ja suure osa eestikeelse avalikkuse jaoks sümboliseeris monument Nõukogude okupatsiooni jätkumist pärast Teist maailmasõda, samal ajal kui osa venekeelsest elanikkonnast pidas seda fašismi üle saavutatud võidu ja sõjas langenute mälestamise sümboliks.<ref name="Ehala2009" /><ref name="ICDS2020" /> == Sündmuste käik == [[Pilt:Tallinn Bronze Soldier - Protests - 26 April 2007 night - 027.jpg|pisi|Rüüstatud kiosk kino Kosmose lähedal]] [[26. aprill]]i õhtul kogunes Tõnismäe haljaku juurde suur hulk inimesi, kes protestisid monumendi võimaliku teisaldamise ja säilmete väljakaevamise vastu. Meeleavaldus muutus õhtu jooksul vägivaldseks. Politsei kasutas rahvahulga laialiajamiseks erivahendeid ning osa kogunenutest liikus Tallinna kesklinna, kus algasid rüüstamised ja vandaalitsemine.<ref name="ERRMassab2017" /><ref name="EIKKorobov2013" /> Ööl vastu [[27. aprill]]i lõhuti ja rüüstati kauplusi, kioskeid ning toitlustus- ja meelelahutuskohti. Kannatada said muu hulgas [[Pärnu maantee]], [[Viru tänav]]a, [[Tammsaare park|Tammsaare pargi]] ja kino Kosmose ümbruse hooned. Lõhuti aknaid, kahjustati autosid ja süüdati vara. Politsei pidas kinni sadu inimesi.<ref name="ERRMassab2017" /> Samal ööl teisaldati pronkssõduri monument Tõnismäelt. Hiljem paigaldati skulptuur [[Tallinna Kaitseväe kalmistu]]le, kuhu maeti ümber ka Tõnismäel olnud sõjahaudadest välja kaevatud ja tuvastatud säilmed.<ref name="ERRJarellainetus2017" /><ref name="ICDS2020" /> [[27. aprill]]i õhtul ja ööl vastu [[28. aprill]]i jätkusid rahutused Tallinnas ning levisid ka [[Ida-Virumaa]]le. Kokkupõrkeid ja vandaalitsemist toimus [[Jõhvi]]s, [[Narva]]s, [[Kohtla-Järve]]l ja [[Kiviõli]]s. Politsei tugevdas kohalolekut nii Tallinnas kui ka Ida-Virumaal.<ref name="ERRJarellainetus2017" /><ref name="Kapo2007" /> [[28. aprill]]il kehtestati üle-eestiline alkoholimüügi keeld, mis kestis kuni [[3. mai]]ni. Järgnevatel öödel ulatuslikke rüüstamisi enam ei toimunud, kuid politsei pidas ennetavalt kinni inimesi, keda seostati võimalike uute kogunemiste või korrarikkumistega.<ref name="ERRJarellainetus2017" /> [[Fail:Pronksiöö kohvik Võitlev Sõna juures.jpg|pisi|Pronksiöö ajal kahjustatud kohviku ümbrus]] == Hukkunud, vigastatud ja kahjud == Pronksiöö rahutuste ajal hukkus [[Dmitri Ganin]], kes sai noahaava Tallinna kesklinnas Tatari tänaval. Tema surm kujunes üheks rahutuste kõige traagilisemaks sündmuseks ning selle ümber tekkis hiljem mitmeid poliitilisi ja meediakäsitlusi.<ref name="ERRGanin2017" /><ref name="ERRGanin2015">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/544827/venemaa-alustas-pronksiool-hukkunud-dmitri-ganini-juhtumi-asjus-kriminaalmenetlust |pealkiri=Venemaa alustas pronksiööl hukkunud Dmitri Ganini juhtumi asjus kriminaalmenetlust |väljaanne=ERR |aeg=4.09.2015 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> ERR-i järgi kestis Ganini surmaga seotud kriminaalmenetlus Eestis ka kümme aastat pärast rahutusi ning uurimine ei olnud selleks ajaks viinud kahtlustatavate tuvastamiseni.<ref name="ERRGanin2017" /> Venemaa uurimiskomitee alustas 2015. aastal Ganini juhtumi asjus eraldi kriminaalmenetluse, mida Eesti ametivõimud nimetasid poliitilise mõõtmega sammuks.<ref name="ERRGanin2015" /> Rahutustes sai vigastada üle 150 inimese, nende seas politseinikke, meeleavaldajaid ja juhuslikke kannatanuid. Politsei pidas mitme päeva jooksul kinni ligi tuhat inimest. Kinnipidamiste ja rahutuste menetlemisega kaasnes hiljem mitmeid kohtuvaidlusi.<ref name="ERRMassab2017" /><ref name="ERRJarellainetus2017" /><ref name="EIKKorobov2013" /> Materiaalsed kahjud ulatusid kümnetesse miljonitesse kroonidesse. Kahjustada said kauplused, kioskid, sõidukid, ühissõidukite taristu, tänavainventar ja hoonete fassaadid. Rahutused mõjutasid otseselt Tallinna kesklinna ettevõtjaid ning avaliku korra ja turvalisuse tajumist.<ref name="ERRMassab2017" /><ref name="ICDS2020" /> == Kohtuasjad == Pärast rahutusi esitati [[Dmitri Linter]]ile, [[Dimitri Klenski]]le, [[Maksim Reva]]le ja [[Mark Sirõk]]ile süüdistus massirahutuste organiseerimises. [[Harju Maakohus]] mõistis nad [[5. jaanuar]]il [[2009]] õigeks.<ref name="ERRKohtuasjad2009">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/485103/sirok-linter-reva-ja-klenski-moisteti-oigeks |pealkiri=Sirõk, Linter, Reva ja Klenski mõisteti õigeks |väljaanne=ERR |aeg=5.01.2009 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> [[23. juuli]]l [[2009]] jõustus õigeksmõistmine, kui [[Riigikohus]] ei võtnud süüasja arutusele. Kohtu hinnangul ei olnud tõendatud, et süüdistatavate tegevusel oleks olnud põhjuslik seos aprillirahutustega.<ref name="ERRVahtkond2011">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/380754/oine-vahtkond-voidakse-sundlopetada |pealkiri=Öine Vahtkond võidakse sundlõpetada |väljaanne=ERR |aeg=24.07.2011 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> Lisaks põhiprotsessile menetleti sadu rahutustes osalemise, vara lõhkumise, politsei korralduste eiramise ja muude õigusrikkumistega seotud juhtumeid. Osa inimesi mõisteti süüdi, osa menetlusi lõpetati või lõppes õigeksmõistmisega. Pronksiööga seotud kinnipidamiste ja politsei tegevuse kohta esitati kaebusi ka [[Euroopa Inimõiguste Kohus|Euroopa Inimõiguste Kohtule]]. EIK tegi [[2013]]. aastal otsuse kohtuasjas ''Korobov jt vs. Eesti'', mis puudutas seitsme kaebaja väiteid ebainimliku ja alandava kohtlemise, õigusvastase kinnipidamise, õiglase kohtumenetluse ja diskrimineerimise kohta. Välisministeeriumi kokkuvõtte järgi tunnistas kohus osa kaebusi vastuvõetamatuks, kuid leidis mõne kaebaja puhul rikkumise politsei jõukasutuse või selle uurimisega seoses.<ref name="EIKKorobov2013" /><ref name="VMKorobov2013" /> == Küberrünnakud == {{Vaata|2007. aasta küberrünnakud Eesti vastu}} Pronksiöö sündmustega samal ajal ja nende järel tabasid Eestit ulatuslikud [[küberrünnak]]ud. Rünnati valitsusasutuste, erakondade, meediaväljaannete, pankade ja muude organisatsioonide veebilehti. Rünnakute hulgas oli [[teenusetõkestusrünnak]]uid ning veebilehtede ülevõtmise ja moonutamise juhtumeid.<ref name="CCDCOE2007" /><ref name="Ottis2008" /> Küberrünnakute taust oli poliitiline ning need olid seotud pronkssõduri teisaldamisega. NATO küberkaitsekeskuse käsitluse järgi kaasnesid rünnakutega poliitilised, informatsioonilised ja füüsilised survemehhanismid ning suur osa pahatahtlikust võrguliiklusest oli venekeelse päritoluga või seotud Venemaa infoväljas levinud üleskutsetega.<ref name="CCDCOE2007" /><ref name="NATOstratcom2007">{{Netiviide |url=https://stratcomcoe.org/cuploads/pfiles/cyber_attacks_estonia.pdf |pealkiri=2007 cyber attacks on Estonia |väljaanne=NATO Strategic Communications Centre of Excellence |vaadatud=2.06.2026 |keel=en}}</ref> 2007. aasta küberrünnakuid Eesti vastu on peetud oluliseks pöördepunktiks rahvusvahelises küberjulgeoleku käsitluses. Need aitasid kaasa [[NATO küberkaitsekoostöö keskus]]e loomisele Tallinnas ning tõid küberrünnakud riikliku julgeoleku ja [[hübriidsõda|hübriidohtude]] arutelude keskmesse.<ref name="HybridCOE2021">{{Netiviide |url=https://www.hybridcoe.fi/wp-content/uploads/2021/10/20211012_Hybrid_CoE_Paper_8_Cyber_deterrence_WEB.pdf |pealkiri=Cyber deterrence: A case study on Estonia's policies and strategy |väljaanne=European Centre of Excellence for Countering Hybrid Threats |aeg=2021 |vaadatud=2.06.2026 |keel=en}}</ref><ref name="ICDS2020" /> == Venemaa reaktsioon == [[Venemaa Föderatsioon]] reageeris pronkssõduri teisaldamisele ja rahutustele teravalt. Venemaa ametlikud esindajad süüdistasid Eestit Teise maailmasõja mälestuse solvamise ja fašismi õigustamise katses. Eesti saatkonna juures Moskvas toimusid meeleavaldused ning Eesti diplomaate ja esindusi survestati mitmel viisil.<ref name="Kapo2007" /><ref name="USSenate2007">{{Netiviide |url=https://un.mfa.ee/us-senate-resolution/ |pealkiri=U.S. Senate Resolution 187 condemning violence in Estonia and attacks on Estonia's embassies in 2007 |väljaanne=Permanent Mission of Estonia to the UN |aeg=3.05.2007 |vaadatud=2.06.2026 |keel=en}}</ref> Ameerika Ühendriikide senat võttis [[2007]]. aasta mais vastu resolutsiooni, milles mõistis hukka vägivalla Eestis ja rünnakud Eesti diplomaatiliste esinduste vastu ning väljendas solidaarsust Eesti valitsuse ja rahvaga.<ref name="USSenate2007" /> Sündmused mõjutasid ka Eesti ja Venemaa majandussuhteid. Pärast kriisi vähenes Venemaa transiit läbi Eesti sadamate ning osa kaubavoogudest suunati Venemaa enda sadamatesse, sealhulgas [[Ust-Luga sadam]]asse.<ref name="ICDS2020" /> == Tähendus ja järelmõju == Pronksiöö kujunes üheks Eesti taasiseseisvumisjärgse ajaloo olulisemaks sisepoliitiliseks ja julgeolekupoliitiliseks kriisiks. Sündmused tõid esile lõhed Eesti ajaloomälus, venekeelse elanikkonna lõimumise probleemid, Venemaa mõju Eesti infoväljas ning vajaduse tugevdada politsei, riigikaitse ja küberjulgeoleku valmisolekut.<ref name="Ehala2009" /><ref name="ICDS2020" /> Sündmused muutsid ka Eesti avalikku arutelu [[lõimumine|lõimumise]], [[kodakondsuspoliitika]], [[venekeelne haridus Eestis|venekeelse hariduse]], [[meediaruum]]i ja [[Venemaa propaganda Eestis|Venemaa propaganda]] teemadel. Pronksiöö järel hakati rohkem tähelepanu pöörama venekeelsele avalikule kommunikatsioonile, riigi kriisikommunikatsioonile ja strateegilisele kommunikatsioonile.<ref name="Kapo2007" /><ref name="ICDS2020" /> Rahvusvaheliselt on Pronksiööd käsitletud osana laiemast konfliktist ajaloomälu, [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] pärandi, Venemaa kaasmaalaspoliitika ja Balti riikide julgeoleku üle. Koos 2007. aasta küberrünnakutega on sündmusi sageli nimetatud varaseks näiteks [[hübriidsõda|hübriidsetest mõjutusmeetoditest]], kus füüsilised rahutused, diplomaatiline surve, majanduslik surve, propaganda ja küberrünnakud toimusid samal ajal.<ref name="ICDS2020" /><ref name="ICDSPDF2020">{{Netiviide |url=https://icds.ee/wp-content/uploads/2020/08/ICDS_Report_The_Bronze_Soldier_Crises_of_2007_Juurvee_Mattiisen_August_2020.pdf |pealkiri=The Bronze Soldier Crisis of 2007 |autor=Ivo Juurvee; Mariita Mattiisen |väljaanne=International Centre for Defence and Security |aeg=2020 |vaadatud=2.06.2026 |keel=en}}</ref><ref name="CCDCOE2007" /> Pronksiöö mõjutas ka Eesti küberjulgeoleku arengut. 2007. aasta rünnakud tõid esile riigi digitaalsete teenuste haavatavuse ning tugevdasid arusaama, et küberkaitse on osa riiklikust julgeolekust. Eesti kogemusest sai rahvusvaheline näide, mida käsitletakse küberkaitse, strateegilise kommunikatsiooni ja hübriidohtude uuringutes.<ref name="CCDCOE2007" /><ref name="HybridCOE2021" /> == Vaata ka == * [[Pronkssõdur]] * [[Tallinna vabastajate monument]] * [[Öine Vahtkond (rühmitus)|Öine Vahtkond]] * [[9. mai komitee]] * [[Venemaa propaganda Eestis]] * [[Venemaa ja Eesti suhted]] * [[Nõukogude okupatsioon Eestis]] * [[Kaitseväe kalmistu]] * [[Hübriidsõda]] * [[Küberjulgeolek Eestis]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commons|2007 Estonian unrest|Aprillirahutused Tallinnas}} * [https://www.err.ee/k/pronksioo ERR-i Pronksiöö erileht] * [[Viktoria Ladõnskaja]]. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69008807/notsnoi-dozor „Notšnoi Dozor”]. ''Eesti Ekspress'', 31. mai 2006. * [https://www.err.ee/592086/ak-26-27-aprillil-2007-linn-massab „AK 26.–27. aprillil 2007: linn mässab”]. ERR, 25. aprill 2017. * [[Erik Rand]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/51154418/kohus-moistis-pronksioo-korraldamises-suudistatud-mehed-oigeks „Kohus mõistis pronksiöö korraldamises süüdistatud mehed õigeks”]. ''Eesti Päevaleht'', 5. jaanuar 2009. * [https://icds.ee/en/the-bronze-soldier-crisis-of-2007/ Ivo Juurvee ja Mariita Mattiisen: ''The Bronze Soldier Crisis of 2007''] * [https://hudoc.echr.coe.int/eng?i=001-117682 Euroopa Inimõiguste Kohtu lahend ''Korobov and Others v. Estonia''] * [https://ccdcoe.org/library/publications/analysis-of-the-2007-cyber-attacks-against-estonia-from-the-information-warfare-perspective/ CCDCOE analüüs 2007. aasta küberrünnakutest] * Liana Roosmaa. [http://riigiteadused.tlu.ee/tf.oigus/wrtandbafils/2010131851254406/BA08_Roosmaa_kokkuvote.pdf „Rahvusliku identiteedi konstrueerimine Eesti Vabariigi valitsuspoliitikute sõnavõttudes Pronksiöö sündmuste järgselt”]. Bakalaureusetöö. Tallinna Ülikool, 2008. * [[Birgit Johannsmeier]]. [http://www.deutschlandfunk.de/heikle-denkmalpflege-im-baltikum.724.de.html?dram:article_id=99293 „Heikle Denkmalpflege im Baltikum”]. ''Deutschlandfunk'', 15. november 2008. [[Kategooria:Eesti poliitilised sündmused]] [[Kategooria:Rahutused]] [[Kategooria:2007. aasta Eestis]] [[Kategooria:Aktivism Eestis]] [[Kategooria:Küberrünnakud]] [[Kategooria:Tallinna ajalugu]] 7ft4rtf4oa1me0dldgndqdp0t1wg03d Öine Vahtkond (rühmitus) 0 84806 7166092 6967779 2026-06-02T18:20:39Z LeeMarx 59920 7166092 wikitext text/x-wiki '''Öine Vahtkond''' ([[vene keel]]es ''Ночной дозор'', ''Notšnoi Dozor'') oli Eestis tegutsenud venekeelne poliitiline rühmitus ja hilisem [[mittetulundusühing]], mis moodustati [[2006]]. aastal [[pronkssõdur]]i kaitseks. Rühmitus tekkis pärast Tõnismäel asunud [[Tallinna vabastajate monument|pronkssõduri]] ümber puhkenud avalikku vastasseisu ning kujunes üheks nähtavamaks monumendi teisaldamise vastaseks ühenduseks.<ref name="Kapo2006">{{Netiviide |url=https://kapo.ee/sites/default/files/content_page_attachments/aastaraamat-2006.pdf |pealkiri=Kaitsepolitsei aastaraamat 2006 |väljaanne=Kaitsepolitseiamet |aeg=2007 |vaadatud=2.06.2026}}</ref><ref name="ERR2017">{{Netiviide |url=https://news.err.ee/592070/monument-of-contention-how-the-bronze-soldier-was-removed |pealkiri=Monument of contention: How the Bronze Soldier was removed |autor=Dario Cavegn |väljaanne=ERR News |aeg=25.04.2017 |vaadatud=2.06.2026 |keel=en}}</ref> Rühmitus nimetas end [[antifašism|antifašistlikuks]] liikumiseks. Eesti meedias ja [[Kaitsepolitseiamet]]i käsitlustes kirjeldati seda aga Kremli-meelse ja Eesti riigi suhtes vaenuliku ühendusena, mille tegevus oli seotud [[Venemaa propaganda Eestis|Venemaa propagandanarratiivide]], [[pronkssõduri kriis]]i ning hilisema [[Pronksiöö|aprillirahutuste]] poliitilise järelkajaga.<ref name="Kapo2009">{{Netiviide |url=https://kapo.ee/sites/default/files/content_page_attachments/aastaraamat-2009.pdf |pealkiri=Kaitsepolitsei aastaraamat 2009 |väljaanne=Kaitsepolitseiamet |aeg=2010 |vaadatud=2.06.2026}}</ref><ref name="ERR2011">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/380754/oine-vahtkond-voidakse-sundlopetada |pealkiri=Öine Vahtkond võidakse sundlõpetada |väljaanne=ERR |aeg=24.07.2011 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> Rühmituse nimi pärineb [[Sergei Lukjanenko]] ulmeromaanist ''[[Öine vahtkond (romaan)|Öine vahtkond]]'' ja selle põhjal valminud filmist ''[[Öine vahtkond (film)|Öine vahtkond]]''. == Tekkimine == Öine Vahtkond tekkis [[2006]]. aastal Tõnismäel asunud pronkssõduri ümber puhkenud konfliktide ajal. Monumendi ümber toimusid meeleavaldused ja vastasseisud ning pärast monumendi vandaalitsemist hakkasid aktivistid korraldama selle juures öiseid valveid.<ref name="ERR2017" /><ref>{{Netiviide |url=https://www.monument.ee/tallinnas/tallinn-pronkssodur |pealkiri=Tallinn, Pronkssõdur |väljaanne=Eesti monumentide e-kataloog |vaadatud=2.06.2026}}</ref> [[Kaitsepolitseiamet]] kirjeldas 2006. aasta aastaraamatus Öist Vahtkonda kui Tõnismäe punamonumendi kaitseks tekkinud ja venekeelse elanikkonna rahvaliikumisele pretendeerinud kooslust. KAPO hinnangul oli selle lühiajalise populaarsuse kõrghetkel rühmituses umbes 20 aktivisti ning seda püüdis oma huvides ära kasutada [[Konstitutsioonierakond]].<ref name="Kapo2006" /> Rühmitus kujunes avalikult nähtavaks ajal, mil pronkssõduri küsimus oli muutunud Eesti sisepoliitika, [[Venemaa ja Eesti suhted|Eesti–Venemaa suhete]], sõjamälestuse ja [[Nõukogude okupatsioon Eestis|Nõukogude okupatsiooni]] tõlgendamise vaidluskohaks. Monumendi teisaldamise vastased käsitlesid seda mälestusmärgina [[Punaarmee]] sõduritele, monumendi teisaldamist pooldanud osapooled aga pidasid Tõnismäel asuvat monumenti okupatsioonivõimu sümboliks.<ref name="ERR2017" /> == Tegevus pronkssõduri kriisis == Öine Vahtkond korraldas pronkssõduri juures valveid ja meeleavaldusi ning esines avalike pöördumistega monumendi teisaldamise vastu. Rühmitus püüdis ennast esitleda venekeelse kogukonna esindajana, kuid KAPO hinnangul ei saanud seda käsitleda laiapõhjalise rahvaliikumisena.<ref name="Kapo2006" /> [[2007]]. aasta aprillis algasid ettevalmistused Tõnismäel asunud sõjahaudade väljakaevamiseks ja monumendi teisaldamiseks. [[26. aprill]]i õhtul eskaleerus vastasseis politsei ja monumendi ümbrusse kogunenud protestijate vahel ning sellest kujunesid [[Pronksiöö|aprillirahutused]], mille käigus toimusid Tallinnas ja osaliselt ka [[Ida-Virumaa]]l tänavarahutused, rüüstamised ja kokkupõrked politseiga.<ref name="ERR2017" /> ERR-i 2017. aasta ülevaate järgi oli Öine Vahtkond üks pronkssõduri teisaldamise vastaseid rühmitusi ning selle tegevus oli seotud monumendi ümber kujunenud pingete kasvuga.<ref name="ERR2017" /> == Kohtuasjad pärast aprillirahutusi == Pärast [[2007]]. aasta aprillirahutusi vahistati Öise Vahtkonna juhtfiguuride hulka kuulunud [[Dmitri Linter]], [[Maksim Reva]] ja [[Mark Sirõk]]. Kohtu alla anti ka [[Dimitri Klenski]]. Neid süüdistati aprillirahutuste organiseerimises ja massirahutustele ässitamises.<ref name="ERR2011" /><ref name="ERR2009">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/485103/sirok-linter-reva-ja-klenski-moisteti-oigeks |pealkiri=Sirõk, Linter, Reva ja Klenski mõisteti õigeks |väljaanne=ERR |aeg=5.01.2009 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> [[Harju Maakohus]] mõistis Linteri, Reva, Sirõki ja Klenski [[5. jaanuar]]il [[2009]] õigeks.<ref name="ERR2009" /> [[23. juuli]]l 2009 jõustus õigeksmõistmine, kui [[Riigikohus]] ei võtnud süüasja arutusele. ERR-i andmetel tuvastas kohus, et süüdistatavate omavahelisel tegevusel ja aprillirahutustel puudus seos.<ref name="ERR2011" /> Harju maakohus märkis otsuses, et süüdistatavad ei omanud erilist autoriteeti ei Öises Vahtkonnas ega vene elanikkonna seas, kuigi igaüks neist võis sellest ise unistada.<ref name="ERR2011" /> == Hilisem tegevus == Pärast aprillirahutuste järel tekkinud tuntust jäi Öise Vahtkonna tegevus järk-järgult tagasihoidlikumaks. KAPO 2009. aasta aastaraamatus nimetati Notšnoi Dozorit ehk Öist Vahtkonda vene kogukonna tuntuimaks äärmuslike vaadetega inimesi koondavaks ühenduseks, kuid märgiti, et organisatsioon ei paistnud 2009. aastal millegi olulisega silma ning sellel puudus selge eesmärk ja strateegia.<ref name="Kapo2009" /> KAPO hinnangul väljendus Öise Vahtkonna tegevus pärast pronkssõduri teema ammendumist peamiselt internetiportaalide ja Vene meedia kaudu Eesti Vabariigi riiklike institutsioonide vastu esitatud süüdistustes. Aastaraamatus märgiti, et rühmituse sõnavaras kasutati Venemaa propagandale omaseid väljendeid nagu „russofoobia”, „fašismi heroiseerimine” ja „apartheid”.<ref name="Kapo2009" /> Öise Vahtkonna ja selle allorganisatsiooni ''Molodoje Slovo'' liikmed osalesid 2009. aastal mõttekaaslaste aktsioonidel ka [[Läti]]s ja [[Soome]]s. KAPO tõi seejuures esile koostöö [[Johan Bäckman]]i ja Soome nn antifašistliku komiteega.<ref name="Kapo2009" /> == Mittetulundusühing ja registriprobleemid == Öine Vahtkond tegutses ka [[mittetulundusühing]]una. [[2011]]. aasta suvel kirjutas ERR, et MTÜ Öine Vahtkond ei olnud suutnud Harju maakohtu registriosakonnale esitada uue juhatuse registreerimiseks vajalikke dokumente ning ühendus võidakse sundlõpetada.<ref name="ERR2011" /> Maakohus andis ühendusele aega korrektse kandeavalduse ja lisadokumentide esitamiseks, kuid mittetulundusühing seda võimalust ei kasutanud. Seetõttu kustutas registripidaja Öise Vahtkonna juhatuse liikmed registrist. ERR-i andmetel puudusid ühendusel sel ajal juhatus ja ametlikud esindajad, samuti ei olnud esitatud 2010. aasta majandusaasta aruannet.<ref name="ERR2011" /> ERR kirjutas samas artiklis, et juba 2010. aasta alguses oli väikesearvulises rühmituses tekkinud sisetülisid ning kaheksa liiget lahkus ühendusest, kuna nad polnud rahul Dmitri Linteri ja Maksim Reva tegevusega. Lahkujad süüdistasid juhte otsuste läbisurumises fiktiivsete liikmete volituste abil.<ref name="ERR2011" /> == Hinnangud ja seosed Venemaa mõjutustegevusega == Eesti julgeolekuasutused ja osa Eesti meediast on käsitlenud Öist Vahtkonda Kremli-meelse ja Eesti-vastase mõjutustegevusega seotud rühmitusena.<ref name="Kapo2009" /><ref name="ERR2011" /> KAPO 2009. aasta aastaraamatus paigutati Öine Vahtkond Venemaalt toetatud äärmuslaste käsitlusse ning märgiti, et Venemaa Föderatsiooni suursaatkond Eestis ja Venemaa kaasmaalaste koordinatsiooninõukogu panustasid Kremli nn kaasmaalaste poliitikas üha enam äärmuslike vaadetega isikutele ja organisatsioonidele.<ref name="Kapo2009" /> KAPO hinnangul ei samastanud Eesti venekeelne elanikkond end äärmuslastega. Öise Vahtkonna liikmete puhul oli KAPO sõnul valdavalt tegemist Venemaalt lähtuvast propagandast innustuvate inimestega, kes nägid end justkui vastupanuliikumise võitlejatena.<ref name="Kapo2009" /> Rühmitust on seostatud laiemalt [[Venemaa propaganda Eestis|Venemaa propagandanarratiividega Eestis]], mille keskmes on olnud väited Eesti väidetavast „russofoobiast”, [[natsism]]i rehabiliteerimisest, venekeelse elanikkonna diskrimineerimisest ja [[NATO]]-vastane retoorika. Need narratiivid kordusid ka hilisemates Venemaa mõjutustegevuse vormides Eestis.<ref name="Kapo2009" /> == Tuntud liikmed ja seotud isikud == Öise Vahtkonnaga on seostatud muu hulgas järgmisi isikuid: * [[Dmitri Linter]] – rühmituse üks tuntumaid eestvedajaid; * [[Maksim Reva]] – rühmituse aktivist; * [[Mark Sirõk]] – aktivist, kes oli kohtu all aprillirahutuste organiseerimise süüdistuses; * [[Dimitri Klenski]] – poliitik ja aktivist, kes oli samas kriminaalasjas kohtu all; * [[Sergei Tšaulin]] – Öise Vahtkonna esindajana nimetatud aktivist, keda on seostatud hilisemate protestiaktsioonidega.<ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/323084/oine-vahtkond-abistas-keskerakonda-toompea-piiramisuritusel |pealkiri=Öine Vahtkond abistas Keskerakonda Toompea piiramisüritusel |väljaanne=ERR |aeg=17.10.2013 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> == Vaata ka == * [[Pronksiöö]] * [[Pronkssõdur]] * [[Aprillirahutused Tallinnas]] * [[9. mai komitee]] * [[Venemaa propaganda Eestis]] * [[Venemaa kaasmaalaste poliitika]] * [[Konstitutsioonierakond]] * [[Johan Bäckman]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat|Nochnoy Dozor}} * [http://www.pomnim.com Notšnoi Dozori koduleht] * [http://www.dozor.ee/ Notšnoi Dozori koduleht] * [[Viktoria Ladõnskaja]]. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69008807/notsnoi-dozor „Notšnoi Dozor”]. ''Eesti Ekspress'', 31. mai 2006. * [https://www.postimees.ee/49341/oine-vahtkond-kogub-arvamusi-vene-autonoomia-kohta „Öine Vahtkond kogub arvamusi vene autonoomia kohta”]. ''Postimees'', 16. november 2008. * [[Erik Rand]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/51154418/kohus-moistis-pronksioo-korraldamises-suudistatud-mehed-oigeks „Kohus mõistis pronksiöö korraldamises süüdistatud mehed õigeks”]. ''Eesti Päevaleht'', 5. jaanuar 2009. * [https://www.postimees.ee/82465/oine-vahtkond-kavandab-uhistegevusi-soome-kremli-meelsetega „Öine Vahtkond kavandab ühistegevusi Soome Kremli-meelsetega”]. ''Postimees'', 14. veebruar 2009. * [https://www.postimees.ee/223684/oise-vahtkonna-liikmed-hulgavad-organisatsiooni „Öise Vahtkonna liikmed hülgavad organisatsiooni”]. ''Postimees'', 11. veebruar 2010. [[Kategooria:Eesti organisatsioonid]] hn0q0477k2nwnst1zm4jx4hm9i6fz7j Karl Orviku 0 84836 7166439 7165914 2026-06-03T11:18:51Z PillePrix 153981 7166439 wikitext text/x-wiki '''Karl Orviku''' (17. veebruarini [[1927]] '''Janson''', '''Jaansoon'''; [[17. juuli|17. august]] [[1903]] [[Kohtla]], [[Ida-Virumaa]] – [[7. märts]] [[1981]] [[Tallinn]]) oli eesti [[geoloog]], loodusteaduste doktor ([[1940]])<ref>https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.2100.1.10659:76</ref>, [[geoloogia-mineraloogiadoktor]] ([[1946]]), [[Eesti NSV Teaduste akadeemia|Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] liige (1946). == Lapsepõlv == Karl Orviku sündis Karl Jansoni perre, kes tegeles [[Kohtla mõis|Kohtla mõisas]] meiereitööga.<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2020-10-28 |pealkiri=„Kevadest“ Suure Sajani |url=https://eestigeoloog.ee/kategooriad/geoloogia200/kevadest-suure-sajani |vaadatud=2026-05-31 |väljaanne=Eesti geoloog |keel=et}}</ref> Karl Orviku ema oli Kai Jaanson. Lapsepõlve veetis Püssi mõisas ja selle ümbruses, kus ta mängis mõisa karjase, viinameistri ja sepa lastega.<ref name=":0" /> == Haridus == Karl Orviku kasvas üles mitmekeelses keskkonnas, kus ta omandas varajaselt saksa ja vene keele alused.<ref name=":0" /> [[1909]] taheti ta saata [[Lüganuse köstrikool|Lüganuse köstrikooli]] õppima, kuid see kool ei sobinud Karlile ning ta loobus kooliskäimisest pärast esimest päeva.<ref name=":0" /> [[1910]]. aastal asus ta õppima [[Erra-Liiva kool|Erra-Liiva kooli]], peale mida jätkas õpinguid Rakvere kolmes koolis.<ref name=":0" /> [[1915]]. aastal õppis ta [[Rakvere Vabaduse Kool|Rakvere Virumaa Poeglaste Reaalgümnaasiumis]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti monumentide e-kataloog - Rakvere Karl Orviku |url=https://www.monument.ee/rakvere-linn/rakvere-karl-orviku |vaadatud=2026-05-31 |väljaanne=www.monument.ee}}</ref> [[1922|1922.]] aastal lõpetas ta [[Rakvere poeglaste gümnaasium]]i ning alustas [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikoolis]] geoloogiaõpinguid.<ref name=":0" /> [[1923]] viis Orviku iseseisvalt läbi uuringu Põhja-Eesti klindi kivimite litoloogia kohta.<ref name=":0" /> [[1930]] lõpetas [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] geoloogiamagistrina, 11. mail 1940 kaitses ta väitekirja ja 24. mail samal aastal tunnustas ülikooli valitsus ta ''doctor philosophiae naturalis'' kraadi vääriliseks. 1946. aastal anti talle Eesti NSV-s geoloogia-mineraloogia doktorikraad ning geoloogiaprofessori nimetus.<ref name=":0" /> == Töökäik == Aastatel 1926-1958 töötas ta [[Tartu Ülikool]]i geoloogiakateedris (1926-1930 geoloogiakabineti abijõud, 1931–1939 vanemassistent, aastast [[1939]] instruktor-assistent, 1944-1956 Tartu Riikliku Ülikooli geoloogiakateedri juhataja). [[1937|1937.]] aastal osales ta [[Gröönimaa|Gröönimaal]] läbi viidud ekspeditsioonil, kus ta laiendas teadmisi kristalsete kivimite geoloogiast. 1946. aastal valiti ta [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] korrespondentliikmeks, 1954. aastal akadeemikuks. Aastail 1944-1956 oli ta geoloogiakatadeedri juhataja. Aastatel 1947-1952 oli ta [[Eesti Teaduste Akadeemia|ENSV Teaduste Akadeemia]] Geoloogia Instituudi asedirektor, aastail 1954-1968 samas direktor. Aastatel 1946–1952 [[Eesti Loodusuurijate Selts|Eesti Loodusuurijate Seltsi]] esimees, aastast [[1963]] auliige. Aastail 1961–1965 oli ta Rahvusvahelise Kvaternaariuurimisliidu täitevkomitee liige. ==Teadustöö== Oli Eesti nüüdisaegse [[litoloogia]] rajaja ja [[litostratigraafia]] arendaja. Avaldanud põhjapanevaid uurimusi kvaternaarigeoloogia (eriti Pleistotseeni stratigraafia), [[meregeoloogia]], [[neotektoonika]] ja [[geoloogia]] ajaloo alalt. Oli eluta looduse kaitse ja geoloogilise terminoloogia korrastamise pioneer. Algatas Eesti geoloogia ajaloo ja geoloogiaalaste kirjutiste refereerivate kokkuvõtete koostamise. == Karl Orviku kuju == Kuus aastat pärast Orviku surma (10. oktoober 1987) paigaldati Karl Orviku pronksist büst esimest korda [[Rakvere Vabaduse Kool|Rakvere Vabaduse Kooli]] (tollal: Rakvere I Keskkool). Büsti pidulik avamine toimus kooli 75. aastapäeva tähistamise käigus. 2008. aasta alguses avastati, et skulptuur on kadunud.<ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2009-05-25 |pealkiri=Rakvere gümnaasiumis avati geoloog Karl Orviku büst |url=https://virumaateataja.postimees.ee/122787/rakvere-gumnaasiumis-avati-geoloog-karl-orviku-bust |vaadatud=2026-05-31 |väljaanne=Virumaa Teataja |keel=et}}</ref> Pärast vargust alustati uue büsti valmistamiseks raha kogumist. Kuju taastamine läks maksma 45 000 [[Eesti kroon|krooni]], mille suurimad toetajad olid [[Rakvere linnavalitsus]], [[Virumaa Muuseumid]] ja [[Oleg Gross]]. Teine büst valmis samuti pronksist. 2009. aastal toimus Karl Orviku büsti taasavamine.<ref name=":1" /> ==Tunnustus== *[[1969]] – [[Eesti NSV teeneline teadlane]]<ref> Art 80 Eesti NSV teenelise teadlase aunimetuse andmise kohta. Orviku, Karl Karli p. — Eesti NSV Teaduste Akadeemia akadeemik. Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu ja Valitsuse Teataja, 7. veebruar 1969 Nr. 7 (172)</ref> *[[1976]] – [[Karl Ernst von Baeri medal]] *[[1987]] - mälestusmärk Rakveres (autorid [[Ilme Kuld|Ilme]] ja [[Riho Kuld]]) *[[1991]] – [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] (postuumselt) *Ta on valitud Eesti [[20. sajandi sada suurkuju|20. sajandi saja suurkuju]] hulka. ==Isiklikku== Karl Orviku abikaasa oli [[Leonidia Orviku]]. Nende poeg [[Kaarel Orviku]] (1935–2021) oli samuti geoloog. == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.virumaateataja.ee/?id=122787 "Rakvere gümnaasiumis avati geoloog Karl Orviku büst"], Virumaa Teataja, 25. mai 2009 *[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:340837/298310/page/60 Õpetajat meenutades] {{JÄRJESTA:Orviku, Karl}} [[Kategooria:Eesti geoloogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna professorid]] [[Kategooria:Eesti Looduseuurijate Seltsi presidendid]] [[Kategooria:Eesti NSV Teaduste Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Konstantin Päts'i Riigivanemaks Valimist Korraldava Komitee poliitikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Üliõpilaste Selts Raimla liikmed]] [[Kategooria:Eesti Looduseuurijate Seltsi auliikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised teadlased]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1903]] [[Kategooria:Surnud 1981]] 8qhcbs7hdvwubrcpt9nr4uvevw1r2jx Wehrmacht 0 85394 7166381 6655331 2026-06-03T09:55:05Z Taurus404 80079 7166381 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Balkenkreuz.svg|thumb|Wehrmachti ''Balkenkreuz'']] '''Wehrmacht''' ( {{Audio|De-Wehrmacht-pronunciation.ogg|<small>(kuula)</small>}}; ("relvajõud", otsetõlkes "kaitsejõud") oli [[Kolmas Riik|Kolmanda Riigi]] relvajõudude nimi aastatel 1935–1945. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] käigus koosnes Wehrmacht maaväest (Heer), mereväest ([[Kriegsmarine]]), õhuväest ([[Luftwaffe]]). Saksamaa [[NSDAP|natsionaalsotsialistliku partei]] relvastatud formeeringud [[Relva SS]] (saksa keeles ''Waffen SS'') oli taktikaliselt allutatud Wehrmachti juhtimisele, kuid ei kuulunud selle koosseisu. Saksa sõjaväe tunnuseks oli stiliseeritud [[Raudrist]]i versioon (nn ''[[Balkenkreuz]]''), mis oli esmalt ilmunud lennukite ja tankide markeeringuna [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] lõpus. Kuni [[NSDAP]] liidri [[Adolf Hitler]]i kantsleriks valimiseni ja Saksamaa relvajõudude võimsuse taastamiseni nimetati [[Versailles' rahuleping]]u kohaselt piiratud Saksamaa kaitsejõude [[Reichswehr]]iks. ==Nime päritolu ja kasutus== [[Pilt:Heer - decal for helmet 1942.svg|thumb|150px|''Wehrmachtsadler'', mida kasutati Wehrmachti kiivritel]] Enne NSDAP võimuletulekut kasutati nime "Wehrmacht" nimetusena ehk üldnimena, mis kirjeldas iga rahvuse relvajõudu, mida rakendati üldises Streichmachtis kui "kodukaitse" versiooni. Näiteks tähistas nimi ''Britische Wehrmacht'' Briti relvajõude. 1919. aasta Weimari põhiseaduse artikkel 47 deklareeris: "Der Reichspräsident hat den Oberbefehl über die gesamte Wehrmacht des Reiches" (tähendab: "Riigipresidendile kuulub kõigi Riigi relvajõudude ülemjuhatus"). Eristamiseks kasutati nime [[Reichswehr]]. 1935. aastal nimetati Reichswehr ümber Wehrmachtiks. Pärast teist maailmasõda saadeti liitlaste okupeeritud Saksamaal Wehrmacht laiali. Kui [[Saksamaa Liitvabariik]] uuesti militariseeriti 1955. aastal, said selle värskelt loodud relvajõud nime [[Bundeswehr]] ("Föderaalkaitsevägi"). [[Ida-Saksa]] sõjaväele, mis rajati ametlikult 1956. aastal, pandi nimeks [[Nationale Volksarmee]]. Seeläbi viitab nimi Wehrmacht tavaliselt Saksamaa relvajõududele [[Kolmas Riik|Kolmanda Riigi]] ja [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal. Samas pole õige võrdsustada Wehrmachti ainult maaväega (Heer). Wehrmachti sõidukitel, mida kasutasid maa-, lennu- või merevägi, olid numbrimärgid vastavalt tähistega WH, WL või WM. ==Ajalugu== [[Versailles' rahu]] järgi tohtis Saksamaa sõjaväel olla 100 000 meest, lisaks 15 000 vabatahtliku. [[Sõjalaev]]ad, mille [[veeväljasurve]] oli üle 10 000 tonni, [[allveelaev]]ad, [[tank]]id, raske[[suurtükivägi]] (mille kaliiber oli üle 100 mm), sõjalennuvägi, tulirelvad, keemiarelvad ja sõjaväeline [[luure]]tegevus olid keelatud ning [[õhuvägi]] oli laiali saadetud. [[Konskriptsioon|Sõjaväekohustus]] tühistati Versailles' rahu teise mandaadi kohaselt. Uus sõjajärgne sõjavägi ([[Reichswehr]]) rajati [[23. märts]]il [[1921]]. Saksamaa püüdis kohe piirangutest kõrvale hiilida. Salajane koostöö [[Nõukogude Venemaa]]ga algas pärast [[Rapallo rahu]] 1922. aastal. Kindralmajor [[Otto Hasse]] sõitis 1923. aastal [[Moskva]]sse tingimuste edasisteks läbirääkimisteks. Saksamaa aitas NSV Liitu industrialiseerimisel ja Nõukogude [[ohvitser]]e tuli õpetada välja Saksamaal. Saksa soomus- ja õhuväespetsialiste oleks tulnud õpetada NSV Liidus ning Saksa [[keemiarelv]]ade teadustöö ja tootmine oleks teostatud seal koos teiste projektidega. Umbes 300 Saksa pilooti sai väljaõppe [[Lipetsk]]is ja mõned tankistid [[Kaasan]]i lähistel ning [[mürkgaas]]i valmistati Saksa sõjaväele [[Saratov]]is. Pärast president [[Paul von Hindenburg]]i surma [[2. august]]il [[1934]] vandusid kõik Saksa ohvitserid ja sõdurid [[Adolf Hitler]]ile truudust. 1935. aastaks oli Saksamaa avalikult eiranud sõjaväelisi piiranguid, mis olid esitatud [[Versailles' rahu|Versailles' rahulepingu]]ga, ning [[konskriptsioon]] esitati taas [[16. märts]]il [[1935]]. Samal ajal kui alusväe suurus pidi jääma umbes kuni 100 000 meheni, mis oli määratud [[Versailles' rahu]] poolt, sai iga uus grupp kutsealuseid selles suuruses iga aasta väljaõpet. [[Konskriptsioon]]i seadus esitles nime ''Wehrmacht'', seega ei saa sellesse suhtuda mitte ainult oma loomise kuupäevana, vaid Wehrmachti organisatsiooni ja volitusi võib vaadelda kui Natsi loominguna, hoolimata ülemjuhatuse poliitilistest ühendustest (kes kõik siiski vandusid lojaalsust Hitlerile). Wehrmachti eksistentsist teatati ametlikult [[15. oktoober|15. oktoobril]] [[1935]]. 1935 kehtestas Saksamaa uuesti üldise sõjaväekohustuse. Wehrmachtis teeninud sõdurite ja ohvitseride arv aastatel 1935–1945 oli usutavasti umbes 18,2 miljonit inimest. Selle arvu esitas ajaloolane [[Rüdiger Overmans]], kuid see ei näita Wehrmachti tugevust mingil ajal. ==Juhtimisstruktuur== Seaduslikult oli Wehrmachti [[ülemjuhataja]] [[Adolf Hitler]] oma ülesannetes Saksamaa [[riigipea]], ametikoht, mille ta saavutas pärast [[president]] [[Paul von Hindenburg]]i surma augustis [[1934]]. Ümberpaigutusel 1938. aastal sai Hitlerist relvajõudude ülemjuhataja, kes ta oli kuni enesetapuni [[30. aprill]]il [[1945]]. Administratsioon ja sõjaväe volitused jäid esialgu sõjaministeeriumi hoole alla [[kindralfeldmarssal]] [[Werner von Blomberg]]i juhatusel. Pärast seda, kui von Blomberg astus [[Blombergi-Fritschi afäär]]i segatuna tagasi ([[1938]]. aastal), läks ministeerium laiali ja Relvajõudude ülemjuhatus (''[[Oberkommando der Wehrmacht]]'' või OKW) [[kindralfeldmarssal]] [[Wilhelm Keitel]]i juhatusel pandi samasse majja. Selle peakorter oli [[Wünsdorf]]is [[Zossen]]i lähedal ja väliešelon (''Feldstaffel'') asus seal, kus asus parasjagu [[füürer]]i peakorter. OKW korrastas kõik sõjaväelised tegevused, kuid Keiteli mõjuvõim teenistuse kolme haru – armee, laevastiku ja õhuväe – üle oli üsna piiritletud. Igaühel oli oma ülemjuhatus: ''[[Oberkommando des Heeres]]'' (OKH, armee), ''[[Oberkommando der Marine]]'' (OKM, laevastik) ja ''[[Oberkommando der Luftwaffe]]'' (OKL, õhuvägi). Igal ülemjuhatusel oli oma kindralstaap. [[Pilt:RKM 1935-1938.jpg|thumb|200px|Saksa Relvajõudude ülemjuhatuse lipp (1935–1938)]] [[File:Luftwaffe Organization.jpg|pisi|]] * '''Oberkommando der Wehrmacht''' – [[Saksa relvajõudude ülemjuhatus]] :Relvajõudude ülemjuhatuse ülem: :::[[kindralfeldmarssal]] [[Wilhelm Keitel]] (1938–1945) : Armee peastaabi ülem (''[[Wehrmachtführungsstab]]''): :::kindralooberst [[Alfred Jodl]] :Armee peastaabi Wehrmachti sõjaväeluure- ja vastuluureteenistus [[Abwehr]] * '''Oberkommando des Heeres''' – [[Saksa maavägede ülemjuhatus]] :Armee ülemjuhatajad ::kindralooberst [[Werner von Fritsch]] [[1935]]–[[1938]] ::kindralfeldmarssal [[Walther von Brauchitsch]] 1938–[[1941]] ::[[Füürer]] ja [[Riigikantsler]] [[Adolf Hitler]] [[1941]]–[[1945]] ::kindralfeldmarssal [[Ferdinand Schörner]] [[1945]] :: Saksa armee ülemjuhatajad: :::kindral [[Ludwig Beck]] 1935–1938; :::kindral [[Franz Halder]] 1938–1942; :::kindral [[Kurt Zeitzler]] 1942–1944; :::kindralmajor [[Heinz Guderian]] 1944–1945; :::kindral [[Hans Krebs (kindral)|Hans Krebs]] 1945, sooritas füüreripunkris enesetapu *'''Oberkommando der Marine''' – [[Saksa laevastiku ülemjuhatus]] :Laevastiku ülemjuhatajad ::[[suuradmiral]] [[Erich Raeder]] [[1928]]–[[1943]] ::suuradmiral [[Karl Dönitz]] 1943–1945 ::[[kindraladmiral]] [[Hans-Georg von Friedeburg]] (1945) * '''Oberkommando der Luftwaffe''' – [[Saksa õhujõudude ülemjuhatus]] :Õhujõudude ülemjuhatajad ::[[riigimarssal]] [[Hermann Göring]] –1945 ::kindralfeldmarssal [[Robert Ritter von Greim]] 1945 ==Wehrmachti sõjaväeringkonnad== <table><tr valign=top><td> *I. [[Königsberg]]i sõjaväeringkond; *II. [[Stettin]]i sõjaväeringkond; *III. [[Berliin]]i sõjaväeringkond; *IV. [[Dresden]]i sõjaväeringkond; *V. [[Stuttgart|Stuttgard]]i sõjaväeringkond; *VI. [[Münster]]i sõjaväeringkond; *VII. [[München]] sõjaväeringkond; <td> *VIII. [[Breslau]] sõjaväeringkond; *IX. [[Kassel]]i sõjaväeringkond; *X. [[Hamburg]]i sõjaväeringkond; *XI. [[Hannover]]i sõjaväeringkond; *XII. [[Wiesbaden]]i sõjaväeringkond; *XIII. [[Nürnberg]]i sõjaväeringkond; *sõjaväeringkonnad nr. XIV, XV, XVI puudusid <td> *XVII. [[Viin]]i sõjaväeringkond; *XVIII. [[Salzburg]]i sõjaväeringkond; *XIX. [[Praha]] ([[Böömi- ja Määrimaa Protektoraat]]) *XX. [[Danzig]]i sõjaväeringkond ([[kindralkubermang]]); *XXI. [[Poznan]]i sõjaväeringkond; ([[Posen]]), ([[Kindralkubermang]])<ref>[http://www.feldgrau.net/forum/viewtopic.php?f=43&t=22970 Abwehr Organization]</ref> </table> == Wehrmachti kaotused II maailmasõjas== * Umbes 2,3 miljonit Wehrmachti sõdurit ja ohvitseri sai surma lahingutes; * 550 000 suri mittelahingulistel põhjustel; * umbes 2,0 miljonit lahingutes teadmata kadunud; * 459 000 surnud sõjavangis, kellest 77 000 olid USA, Suurbritannia ja Prantsuse vägede hoole all; * 266 000 surnud vangistuses sõjajärgsel perioodil pärast 1945. aasta juunit, peamiselt Nõukogude vangilaagrites. * ligikaudu 11 miljonit vangistati vaenlaste poolt. ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * [http://www.documentarchiv.de/wr/1921/wehrgesetz.html Wehrgesetz], [[23. märts]] [[1921]]. * Saksa sõdurite "kümme käsku". [[Uus Eesti]], 27. september 1939, nr 263, lk 3. [[Kategooria:Kolmas Riik]] [[Kategooria:Saksamaa sõjandus 1935–1945]] [[Kategooria:Wehrmacht‎| ]] 8f6kjunhzwlmayhty6fgeajf0umh5t3 7166382 7166381 2026-06-03T09:55:16Z Taurus404 80079 7166382 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Balkenkreuz.svg|thumb|Wehrmachti ''Balkenkreuz'']] '''Wehrmacht''' ( {{Audio|De-Wehrmacht-pronunciation.ogg|<small>(kuula)</small>}}; "relvajõud", otsetõlkes "kaitsejõud") oli [[Kolmas Riik|Kolmanda Riigi]] relvajõudude nimi aastatel 1935–1945. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] käigus koosnes Wehrmacht maaväest (Heer), mereväest ([[Kriegsmarine]]), õhuväest ([[Luftwaffe]]). Saksamaa [[NSDAP|natsionaalsotsialistliku partei]] relvastatud formeeringud [[Relva SS]] (saksa keeles ''Waffen SS'') oli taktikaliselt allutatud Wehrmachti juhtimisele, kuid ei kuulunud selle koosseisu. Saksa sõjaväe tunnuseks oli stiliseeritud [[Raudrist]]i versioon (nn ''[[Balkenkreuz]]''), mis oli esmalt ilmunud lennukite ja tankide markeeringuna [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] lõpus. Kuni [[NSDAP]] liidri [[Adolf Hitler]]i kantsleriks valimiseni ja Saksamaa relvajõudude võimsuse taastamiseni nimetati [[Versailles' rahuleping]]u kohaselt piiratud Saksamaa kaitsejõude [[Reichswehr]]iks. ==Nime päritolu ja kasutus== [[Pilt:Heer - decal for helmet 1942.svg|thumb|150px|''Wehrmachtsadler'', mida kasutati Wehrmachti kiivritel]] Enne NSDAP võimuletulekut kasutati nime "Wehrmacht" nimetusena ehk üldnimena, mis kirjeldas iga rahvuse relvajõudu, mida rakendati üldises Streichmachtis kui "kodukaitse" versiooni. Näiteks tähistas nimi ''Britische Wehrmacht'' Briti relvajõude. 1919. aasta Weimari põhiseaduse artikkel 47 deklareeris: "Der Reichspräsident hat den Oberbefehl über die gesamte Wehrmacht des Reiches" (tähendab: "Riigipresidendile kuulub kõigi Riigi relvajõudude ülemjuhatus"). Eristamiseks kasutati nime [[Reichswehr]]. 1935. aastal nimetati Reichswehr ümber Wehrmachtiks. Pärast teist maailmasõda saadeti liitlaste okupeeritud Saksamaal Wehrmacht laiali. Kui [[Saksamaa Liitvabariik]] uuesti militariseeriti 1955. aastal, said selle värskelt loodud relvajõud nime [[Bundeswehr]] ("Föderaalkaitsevägi"). [[Ida-Saksa]] sõjaväele, mis rajati ametlikult 1956. aastal, pandi nimeks [[Nationale Volksarmee]]. Seeläbi viitab nimi Wehrmacht tavaliselt Saksamaa relvajõududele [[Kolmas Riik|Kolmanda Riigi]] ja [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal. Samas pole õige võrdsustada Wehrmachti ainult maaväega (Heer). Wehrmachti sõidukitel, mida kasutasid maa-, lennu- või merevägi, olid numbrimärgid vastavalt tähistega WH, WL või WM. ==Ajalugu== [[Versailles' rahu]] järgi tohtis Saksamaa sõjaväel olla 100 000 meest, lisaks 15 000 vabatahtliku. [[Sõjalaev]]ad, mille [[veeväljasurve]] oli üle 10 000 tonni, [[allveelaev]]ad, [[tank]]id, raske[[suurtükivägi]] (mille kaliiber oli üle 100 mm), sõjalennuvägi, tulirelvad, keemiarelvad ja sõjaväeline [[luure]]tegevus olid keelatud ning [[õhuvägi]] oli laiali saadetud. [[Konskriptsioon|Sõjaväekohustus]] tühistati Versailles' rahu teise mandaadi kohaselt. Uus sõjajärgne sõjavägi ([[Reichswehr]]) rajati [[23. märts]]il [[1921]]. Saksamaa püüdis kohe piirangutest kõrvale hiilida. Salajane koostöö [[Nõukogude Venemaa]]ga algas pärast [[Rapallo rahu]] 1922. aastal. Kindralmajor [[Otto Hasse]] sõitis 1923. aastal [[Moskva]]sse tingimuste edasisteks läbirääkimisteks. Saksamaa aitas NSV Liitu industrialiseerimisel ja Nõukogude [[ohvitser]]e tuli õpetada välja Saksamaal. Saksa soomus- ja õhuväespetsialiste oleks tulnud õpetada NSV Liidus ning Saksa [[keemiarelv]]ade teadustöö ja tootmine oleks teostatud seal koos teiste projektidega. Umbes 300 Saksa pilooti sai väljaõppe [[Lipetsk]]is ja mõned tankistid [[Kaasan]]i lähistel ning [[mürkgaas]]i valmistati Saksa sõjaväele [[Saratov]]is. Pärast president [[Paul von Hindenburg]]i surma [[2. august]]il [[1934]] vandusid kõik Saksa ohvitserid ja sõdurid [[Adolf Hitler]]ile truudust. 1935. aastaks oli Saksamaa avalikult eiranud sõjaväelisi piiranguid, mis olid esitatud [[Versailles' rahu|Versailles' rahulepingu]]ga, ning [[konskriptsioon]] esitati taas [[16. märts]]il [[1935]]. Samal ajal kui alusväe suurus pidi jääma umbes kuni 100 000 meheni, mis oli määratud [[Versailles' rahu]] poolt, sai iga uus grupp kutsealuseid selles suuruses iga aasta väljaõpet. [[Konskriptsioon]]i seadus esitles nime ''Wehrmacht'', seega ei saa sellesse suhtuda mitte ainult oma loomise kuupäevana, vaid Wehrmachti organisatsiooni ja volitusi võib vaadelda kui Natsi loominguna, hoolimata ülemjuhatuse poliitilistest ühendustest (kes kõik siiski vandusid lojaalsust Hitlerile). Wehrmachti eksistentsist teatati ametlikult [[15. oktoober|15. oktoobril]] [[1935]]. 1935 kehtestas Saksamaa uuesti üldise sõjaväekohustuse. Wehrmachtis teeninud sõdurite ja ohvitseride arv aastatel 1935–1945 oli usutavasti umbes 18,2 miljonit inimest. Selle arvu esitas ajaloolane [[Rüdiger Overmans]], kuid see ei näita Wehrmachti tugevust mingil ajal. ==Juhtimisstruktuur== Seaduslikult oli Wehrmachti [[ülemjuhataja]] [[Adolf Hitler]] oma ülesannetes Saksamaa [[riigipea]], ametikoht, mille ta saavutas pärast [[president]] [[Paul von Hindenburg]]i surma augustis [[1934]]. Ümberpaigutusel 1938. aastal sai Hitlerist relvajõudude ülemjuhataja, kes ta oli kuni enesetapuni [[30. aprill]]il [[1945]]. Administratsioon ja sõjaväe volitused jäid esialgu sõjaministeeriumi hoole alla [[kindralfeldmarssal]] [[Werner von Blomberg]]i juhatusel. Pärast seda, kui von Blomberg astus [[Blombergi-Fritschi afäär]]i segatuna tagasi ([[1938]]. aastal), läks ministeerium laiali ja Relvajõudude ülemjuhatus (''[[Oberkommando der Wehrmacht]]'' või OKW) [[kindralfeldmarssal]] [[Wilhelm Keitel]]i juhatusel pandi samasse majja. Selle peakorter oli [[Wünsdorf]]is [[Zossen]]i lähedal ja väliešelon (''Feldstaffel'') asus seal, kus asus parasjagu [[füürer]]i peakorter. OKW korrastas kõik sõjaväelised tegevused, kuid Keiteli mõjuvõim teenistuse kolme haru – armee, laevastiku ja õhuväe – üle oli üsna piiritletud. Igaühel oli oma ülemjuhatus: ''[[Oberkommando des Heeres]]'' (OKH, armee), ''[[Oberkommando der Marine]]'' (OKM, laevastik) ja ''[[Oberkommando der Luftwaffe]]'' (OKL, õhuvägi). Igal ülemjuhatusel oli oma kindralstaap. [[Pilt:RKM 1935-1938.jpg|thumb|200px|Saksa Relvajõudude ülemjuhatuse lipp (1935–1938)]] [[File:Luftwaffe Organization.jpg|pisi|]] * '''Oberkommando der Wehrmacht''' – [[Saksa relvajõudude ülemjuhatus]] :Relvajõudude ülemjuhatuse ülem: :::[[kindralfeldmarssal]] [[Wilhelm Keitel]] (1938–1945) : Armee peastaabi ülem (''[[Wehrmachtführungsstab]]''): :::kindralooberst [[Alfred Jodl]] :Armee peastaabi Wehrmachti sõjaväeluure- ja vastuluureteenistus [[Abwehr]] * '''Oberkommando des Heeres''' – [[Saksa maavägede ülemjuhatus]] :Armee ülemjuhatajad ::kindralooberst [[Werner von Fritsch]] [[1935]]–[[1938]] ::kindralfeldmarssal [[Walther von Brauchitsch]] 1938–[[1941]] ::[[Füürer]] ja [[Riigikantsler]] [[Adolf Hitler]] [[1941]]–[[1945]] ::kindralfeldmarssal [[Ferdinand Schörner]] [[1945]] :: Saksa armee ülemjuhatajad: :::kindral [[Ludwig Beck]] 1935–1938; :::kindral [[Franz Halder]] 1938–1942; :::kindral [[Kurt Zeitzler]] 1942–1944; :::kindralmajor [[Heinz Guderian]] 1944–1945; :::kindral [[Hans Krebs (kindral)|Hans Krebs]] 1945, sooritas füüreripunkris enesetapu *'''Oberkommando der Marine''' – [[Saksa laevastiku ülemjuhatus]] :Laevastiku ülemjuhatajad ::[[suuradmiral]] [[Erich Raeder]] [[1928]]–[[1943]] ::suuradmiral [[Karl Dönitz]] 1943–1945 ::[[kindraladmiral]] [[Hans-Georg von Friedeburg]] (1945) * '''Oberkommando der Luftwaffe''' – [[Saksa õhujõudude ülemjuhatus]] :Õhujõudude ülemjuhatajad ::[[riigimarssal]] [[Hermann Göring]] –1945 ::kindralfeldmarssal [[Robert Ritter von Greim]] 1945 ==Wehrmachti sõjaväeringkonnad== <table><tr valign=top><td> *I. [[Königsberg]]i sõjaväeringkond; *II. [[Stettin]]i sõjaväeringkond; *III. [[Berliin]]i sõjaväeringkond; *IV. [[Dresden]]i sõjaväeringkond; *V. [[Stuttgart|Stuttgard]]i sõjaväeringkond; *VI. [[Münster]]i sõjaväeringkond; *VII. [[München]] sõjaväeringkond; <td> *VIII. [[Breslau]] sõjaväeringkond; *IX. [[Kassel]]i sõjaväeringkond; *X. [[Hamburg]]i sõjaväeringkond; *XI. [[Hannover]]i sõjaväeringkond; *XII. [[Wiesbaden]]i sõjaväeringkond; *XIII. [[Nürnberg]]i sõjaväeringkond; *sõjaväeringkonnad nr. XIV, XV, XVI puudusid <td> *XVII. [[Viin]]i sõjaväeringkond; *XVIII. [[Salzburg]]i sõjaväeringkond; *XIX. [[Praha]] ([[Böömi- ja Määrimaa Protektoraat]]) *XX. [[Danzig]]i sõjaväeringkond ([[kindralkubermang]]); *XXI. [[Poznan]]i sõjaväeringkond; ([[Posen]]), ([[Kindralkubermang]])<ref>[http://www.feldgrau.net/forum/viewtopic.php?f=43&t=22970 Abwehr Organization]</ref> </table> == Wehrmachti kaotused II maailmasõjas== * Umbes 2,3 miljonit Wehrmachti sõdurit ja ohvitseri sai surma lahingutes; * 550 000 suri mittelahingulistel põhjustel; * umbes 2,0 miljonit lahingutes teadmata kadunud; * 459 000 surnud sõjavangis, kellest 77 000 olid USA, Suurbritannia ja Prantsuse vägede hoole all; * 266 000 surnud vangistuses sõjajärgsel perioodil pärast 1945. aasta juunit, peamiselt Nõukogude vangilaagrites. * ligikaudu 11 miljonit vangistati vaenlaste poolt. ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * [http://www.documentarchiv.de/wr/1921/wehrgesetz.html Wehrgesetz], [[23. märts]] [[1921]]. * Saksa sõdurite "kümme käsku". [[Uus Eesti]], 27. september 1939, nr 263, lk 3. [[Kategooria:Kolmas Riik]] [[Kategooria:Saksamaa sõjandus 1935–1945]] [[Kategooria:Wehrmacht‎| ]] ih6m1t3uz0tstje9cbkpvjiqiqbqora Eerik Kumari looduskaitsepreemia 0 85543 7166216 6902089 2026-06-03T01:30:19Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7166216 wikitext text/x-wiki '''Eerik Kumari looduskaitsepreemia''' on Eesti tähtsaim looduskaitseline autasu. Seda antakse välja alates [[1989]]. aastast. Alates 2010. aastast antakse koos preemiaga üle ka [[looduskaitse kuldmärk]]. Preemiat antakse välja [[Eerik Kumari]] auks.<ref name=":0">[https://kliimaministeerium.ee/eesti-looduskaitse-kuldmark Erik Kumari looduskaitsepreemia. Kliimaministeeriumi veebisait.]</ref> Preemiat annab välja [[Kliimaministeerium]] pikaajalise väljapaistva tegevuse eest looduse uurimisel, [[looduskaitse]] korraldamisel, looduskaitseteadmiste levitamisel, säästva looduskasutuse põhimõtete propageerimisel.<ref name=":0" /> == Laureaadid == * [[1989]] – [[Fred Jüssi]] * [[1990]] – [[Aare Mäemets]] * [[1991]] – [[Rein Maran]] * [[1992]] – [[Viktor Masing]] * [[1993]] – [[Mari Reitalu]] * [[1994]] – [[Madis Aruja]] * [[1995]] – [[Ilse Rootsmäe]], [[Lemming Rootsmäe]] * [[1996]] – [[Arvi Järvekülg]], [[Linda Metsaorg]] * [[1997]] – [[Hella Kink]], [[Juhan Lepasaar]] * [[1998]] – [[Vaike Hang]], [[Anto Raukas]] * [[1999]] – [[Vilju Lilleleht]] * [[2000]] – [[Veljo Ranniku]] * [[2001]] – [[Ann Marvet]] * [[2002]] – [[Edgar Valter]] * [[2003]] – [[Jaan Eilart]] * [[2004]] – [[Tiit Leito]] * [[2005]] – [[Enn-Aavo Pirrus]] * [[2006]] – [[Tiit Randla]] * [[2007]] – [[Loit Reintam]] * [[2008]] – [[Erast Parmasto]] * [[2009]] – [[Hans Trass]], [[Tiit Petersoo]] * [[2010]] – [[Rein Einasto]] * [[2011]] – [[Jaan Riis]] * [[2012]] – [[Taivo Kastepõld]] * [[2013]] – [[Gennadi Skromnov]] * [[2014]] – [[Aivar Leito]]<ref>{{Netiviide |url=http://pk.emu.ee/yldinfo/uudised/uudis/2014/05/12/kumari-looduskaitsepreemia-sai-ornitoloog-aivar-leito |pealkiri=Selle aasta Kumari looduskaitsepreemia pälvis ornitoloog Aivar Leito |vaadatud=2014-10-08 |arhiivimisaeg=2014-10-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141014170311/http://pk.emu.ee/yldinfo/uudised/uudis/2014/05/12/kumari-looduskaitsepreemia-sai-ornitoloog-aivar-leito |url-olek=ei tööta }}</ref> * [[2015]] – [[Tiit Sillaots]]<ref>[http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/kumari-looduskaitsepreemia-palvis-tiit-sillaots?id=71445279 Kumari looduskaitsepreemia pälvis Tiit Sillaots. Maaleht, 11. mai 2015]</ref> * [[2016]] – [[Mati Kaal]]<ref>[http://www.looduskalender.ee/n/node/310 Looduskaitsepreemia pälvis Mati Kaal]{{Kõdulink|aeg=juuni 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> * [[2017]] – [[Agu Leivits]] * [[2018]] – [[Eerik Leibak]] * [[2019]] – [[Marju Kõivupuu]] * [[2020]] – [[Tiit Maran]] * [[2021]] – [[Kalev Sepp]] * [[2022]] – [[Hendrik Relve]] * [[2023]] – [[Urmas Tartes]] * [[2024]] – [[Kaja Lotman|Kaja]] ja [[Aleksei Lotman]] * [[2025]] – [[Kalevi Kull]] == Vaata ka == *[[Aasta keskkonnategu]] *[[Aasta loodusesõber]] *[[Eesti looduskaitsemärgid]] *[[Eesti looduskaitsemärk]] *[[looduskaitsemärk]] *[[looduskaitsepäev]] *[[noore looduskaitsja auhind]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://kliimaministeerium.ee/eesti-looduskaitse-kuldmark Erik Kumari looduskaitsepreemia. Kliimaministeeriumi veebisait] [[Kategooria:Eesti auhinnad]] [[Kategooria:Eesti teenetemärgid]] [[Kategooria:Eesti keskkonna- ja looduskaitse]] hhos196q289hjpy55oi8gx7mq63k4w9 Paul Gauguin 0 85977 7166231 6905221 2026-06-03T04:22:23Z Surajr7 227591 7166231 wikitext text/x-wiki {{viita}} [[Fail:Paul Gauguin 1891.png|pisi|Paul Gaugin (ca 1891)]] [[Pilt:Paul Gauguin 111.jpg|pisi|Autoportree (1893)]] '''Eugène Henri Paul Gauguin''' [gogää(n)] ([[7. juuni]] [[1848]] [[Pariis]] – [[8. mai]] [[1903]]) oli üks tuntumaid prantsuse [[postimpressionism|postimpressionistlikke]] maalikunstnikke. ==Elukäik== Paul Gauguin sündis [[Pariis]]is [[Peruu]] päritolu ema ja prantsuse ajakirjaniku lapsena. Lapsepõlve algusaastad veetis ta ema kodumaal, kus ta muuhulgas tutvus Peruu ja Hispaania keraamikaga. Hariduse sai Paul Gauguin [[Orléans]]is. Pärast kooli tegeles ta kuus aastat merekaubandusega, reisides paljudes maades. Hiljem teenis Prantsuse mereväes. [[1870]]. aastal naasis ta Prantsusmaale ning asus tööle börsimaaklerina. Tema hobiks oli ka kunstiteoste kollektsioneerimine. [[1875]]. aastal tutvus ta prantsuse [[impressionism|impressionistliku]] maalikunstniku [[Camille Pissarro]]ga, kellega hakkas nädalavahetustel maalimas käima. Ehkki algul oli ta maalikunstis nii-öelda [[diletant]], arenes ta väga kiiresti. 1880. aastate alguses oli Gauguini looming valdavalt impressionistlik. Aastail 1882–1888 esines ta oma teostega mitmel impressionistide näitusel. ===Kunstnikuna Prantsusmaal=== [[1884]]. aastal kolis Gauguin perega [[Kopenhaagen]]isse, kus tema ärikarjäär ei olnud edukas. Aasta hiljem naasis ta Prantsusmaale, jättes pere [[Taani]]. Ta üritas nüüd täielikult pühenduda maalimisele. Mõni aeg hiljem pöördus ka abikaasa Mette Sophie Gadd koos viie lapsega tagasi Gauguini juurde Prantsusmaale. [[Arles]]'is töötas ta üheksa nädalat koos [[Vincent van Gogh]]iga. See maalimisperiood põhjustas Gauguinil sügava depressiooni: ta üritas isegi endalt elu võtta. Kunstnikule näis, et impressionism ei suuda talle midagi pakkuda. Paul Gauguinil tekkis sügav sümpaatia [[Aafrika]] ja [[Aasia]] kunsti vastu, mis sisaldas müstilist sümbolismi ja unikaalset elujõudu. 1888. aastal külastas ta Belgia kunstiühingu [[Les XX]] näitust, kus muu hulgas tutvustati ka eksootiliste maade kunsti ja skulptuuri. Gauguinile jättis sügava mulje [[Naivism|naivistlik]] maalikunst ja [[Jaapani puulõige|Jaapani puulõiked]]. See ajendas teda 1880. aastate lõpul tegelema [[cloissonism]]iga. Ta tutvus prantsuse [[Sümbolism|sümbolistlike]] kunstnikega (kes viljelesid ka cloissonismi) ning hakkas maalima [[Bretagne'i poolsaar]]e rannakülades, kus oli veel säilinud Gauguinile meelepärane vanamoodne kombestik ja kultuur. Bretagne'is loobus ta impressionismist, taotledes lihtsamat laadi. Siin moodustas ja juhtis ta [[Pont-Aven]]i kunstnikeringi, kuhu kuulusid muu hulgas [[Paul Sérusier]] ja [[Émile Bernard]]. ===Okeaanias=== [[1891]]. aastaks oli Gauguin sattunud võlgadesse, tema suhted naise ja naise sugulastega olid muutunud külmaks, ning kunstnik tundis puudust üldisest tunnustusest. Ta otsustas Euroopa kultuuri ja tsivilisatsiooni hüljata. Gauguin purjetas [[Lõuna-Ameerika]] suunas, jõudes [[Martinique]]'i saarele, kus veetis mõned päevad. Lühikest aega töötas ka [[Panama kanal]]i ehitusel ning siis maabus Vaikses ookeanis asuval [[Tahiti]]l. Siin jätkas ta maalimist. [[1893]]. aastal korraldas ta Pariisis isikunäituse. See oli üks väheseid kordi, kus ta kodumaad külastas. Näitus osutus väga edukaks. [[1897]]. aastal kolis ta [[Markiisaared|Markiisaartele]] ([[Prantsuse Polüneesia]]). [[1903]]. aastal mõisteti talle kolm kuud vanglakaristust ja 500 franki trahvi tahitilaste "ässitamise” eest kohaliku kuberneri vastu. Karistust kanda tal ei tulnud, kuna kunstnik suri kolm päeva pärast selle määramist. Prassiv elulaad ja alkohol olid hävitanud Paul Gauguini tervise. Paul Gauguin on maetud [[Hiva Oa]] kalmistule (Prantsuse Polüneesia). ==Looming== Maalikunstiga hakkas Gauguin tegelema alles 1875. aastal, olles 38-aastane, [[Camille Pissarro]] juhendamisel. Tema maalimistehnika areng oli hämmastavalt kiire ning juba 1880. aastate esimesel poolel valmisid esimesed tõsisemad impressionistlikud teosed. 1888. aastaks tüdines ta [[impressionism]]ist – teda häiris eelkõige omanäolisuse puudumine. 1880. aastate lõpul eksperimenteeris kunstnik cloisonnismiga, millele on iseloomulikud selged tugevad kontuurid (sageli tumedad). Cloissonnisme'i üheks ehedaimaks näiteks on "Kollane Kristus", mis valmis 1889. aastal. Gauguini loomingus on valdav stiliseeriv tendents ja dekoratiivsus. Tema käsitlusviis on pinnaline, toonitades tugevasti kontuure; joon on ilmekas, nurgeline ja jõuline. Gauguini teoste tähtsaimaks võluks on värvid, mis on muinasjutuliselt kõlavad, kirjud, eksalteeritud; teostes domineerivad tugevad kontrastid ja dissonantsid; hilisemas loomingus ka eksootiliselt vürtsitatud nüansid. Gauguini peaeesmärgiks oli see, et maalid lummaks vaatajaid üksnes dekoratiivse – lopsakate ja kõlavate värviühendustega – külje pealt, süüvimata maaliteoste ideelisse poolde. Maalides valitseb harmooniline kompositsioon ning taotletud on mitmesuguste sümbolite eksistentsi, mis eriti tugevalt avalduvad tema hilises loomingus; mitmed kriitikud on nimetanud teda sümbolistiks. Gauguini maalid, mis valmisid Prantsuse Polüneesia saartel, on üldjoontes sarnased kunstniku varasema kunstiloominguga, ehkki siin on ta püüdnud kaasaegse maalikunsti jooni ühendada Polüneesia saarte rahvakunsti naiivselt siira elutunde ja dekoratiivsusega. Sageli kujutas ta tsivilisatsioonist puutumata looduslapsi eksootilise looduse keskel. Tahitil maalitud teosed on kunstniku äge protest Prantsuse kolonialismi vastu [[Okeaania]]s. Paul Gauguin on peale maalide teinud ka mitmesuguseid skulptuuritöid ja puunikerdusi. Eelkõige on Gauguini kunsti seostatud 19. sajandi lõpu [[sümbolism]]i ja [[juugend]]stiiliga, kuid tema innovaatilisus ja isikupära on tugevasti mõjutanud ka mitmeid 20. sajandi alguse kunstižanre. Siinkohal võiks eriti mainida monumentaalse stilisatsiooniga dekoratiivkunsti ja puhta värvi vallandumist 20. sajandi kunstis. Kunstnik kirjutas oma elust autobiograafilise raamatu "Noa Noa", mis ilmus 1893. aastal (eesti keeles "Noa Noa : elu Tahitil". Eessõna: W. Somerset Maugham, järelsõna: Tõnu Lember. Tallinn : Canopus, 2005. ISBN 9789985965702). ===Maale=== * 1888 "Nägemus peale jutlust" * 1888 "Nägemus pärast jutlust ehk Jaakobi võitlus ingliga" * 1888 "Arles'i kohvik" * 1889 "Tere, härra Gauguin" * 1889 "Undiin" * 1889 "Kollane Kristus"" * 1892 "Kaks naist Tahitilt" * 1893 "Autoportree paletiga" * 1896 "Kuninga naine" * 1899 "Naine lilledega" * 1892 "Oled sa armukade?" * 1891 "Vestlus" * 1892 "Surnute hinged vaatavad" ==Pärand== Gauguini teosed muutusid eriti populaarseks pärast tema surma. Suure osa tema teostest omandas vene kunstikollektsionäär [[Sergei Štšukin]] (''Сергей Щукин''). Hulk kunstniku olulisemaid teoseid on eksponeeritud [[Puškini muuseum]]is ja [[Ermitaaž]]is. Gauguini teoseid saab väga harva osta oksjonitelt, nende hind võib olla ligi 40 miljonit USA dollarit. 2015. aasta veebruaris müüdi Gauguini maal "Quand te maries-tu?", [[tahiti keel]]es "Nafea faa ipoipo?" ('millal sa abiellud?') 300 miljoni dollari eest, mis on kõigi aegade kallimalt müüdud maal.<ref>Reyburn, Scott; Carvajal, Doreen (5. veebruar 2015). [http://www.nytimes.com/2015/02/06/arts/design/gauguin-painting-is-said-to-fetch-nearly-300-million.html?_r=0 "Gauguin Painting Is Said to Fetch Nearly $300 Million"]. ''[[The New York Times]]''. Kasutatud 9. veebruaril 2015</ref> Markiisaartel, kus kunstnik veetis oma viimased eluaastad, on nüüd avatud Paul Gauguini kultuurikeskus. Gauguini elust inspireerituna kirjutas [[William Somerset Maugham]] romaani "The Moon and Sixpence" (eesti keeles "[[Kuu ja kuuepenniline]]". Inglise keelest tõlkinud S. Lehiste. Tallinn : Kunst, 1973; 2. trükk Tallinn : Canopus, 2003. ISBN 9985930614). ==Galerii== <gallery> File:Paul Gauguin 118.jpg|"Natüürmort kaladega" ("Nature morte aux poissons"), u. 1876 File:Paul Gauguin 137.jpg|"Nägemus pärast jutlust ehk Jakobi võitlus ingliga" ("La Vision après le Sermon (La Lutte de Jacob avec l’Ange)"), 1888 File:The Yellow Christ, Paul Gauguin.jpg|"Kollane Kristus" ("Le Christ jaune"), 1889 File:Paul Gauguin 127.jpg|"Tahitlannad rannas" ("Tahitiennes sur la plage"), 1892 File:Paul Gauguin 031.jpg|"Kuu ja Maa" ("Hina Tefatou"), 1893 File:Paul Gauguin 068.jpg|"Püha Kevad: Magusad Unenäod" ("Nave nave moe"), 1894 File:Gauguin - Where Do We Come From? What Are We? Where Are We Going? (1897-98).jpg|"Kust me tuleme? Kes me oleme? Kuhu me läheme?" ("D'où venons-nous ? Que sommes-nous ? Où allons-nous ?"), 1897 </gallery> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat|Paul Gauguin}} * Urmas Kiil, [http://omasaar.ee/index.php?content=artiklid&sub=12&artid=7623&term=tänane%20päev "Tänane päev möödanikuks"], Oma Saar, 7. juuni 2008 {{JÄRJESTA:Gauguin, Paul}} [[Kategooria:Prantsusmaa maalikunstnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1848]] [[Kategooria:Surnud 1903]] s8tnsw48c6t2hdz8pmvbx8irt76n45p Matsalu laht 0 87476 7165963 7164484 2026-06-02T12:26:50Z ~2026-32571-60 230855 7165963 wikitext text/x-wiki [[Fail:Matsalu bay.jpg|pisi|Matsalu laht õhust]] '''Matsalu laht''' on [[Läänemeri|Läänemere]] laht [[Eesti]] läänerannikul [[Matsalu looduskaitseala]]l [[Väinameri|Väinameres]]. Matsalu lahe pindala on 67 km&sup2;, pikkus 16 km ja laius 4–6 km. Lahe keskmine sügavus on 1,5 m. Laht on [[Kasari jõgi|Kasari jõe]] suudmeala. Vabariigi Valitsuse otsusega 19. maist 1939 võeti Matsalu lahe [[tervismuda]] ala [[Läänemaa]]l [[Ridala vald (1939)|Ridala vallas]] [[looduskaitse]] alla ja kanti looduskaitse registrisse.<ref>https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1939/06/02/6 Vabariigi Valitsuse otsus 19. maist 1939 veekogude looduskaitse alla võtmise kohta (RT 1938, 47, 371 VII)</ref> <gallery> Matsalu laht.JPG|Matsalu laht suvel Puisenina must lammas..jpg|[[Puise nina]] must lammas Matsalu laht Haeska rannaniit.jpg|Vaade Matsalu lahele Haeska linnuvaatlustornist </gallery> ==Vaata ka== *[[Matsalu mõis]] *[[Matsalu rahvuspark]] == Välislingid == {{Commonskat-tekstina|Matsalu Bay}} {{Coordinate |NS=58.76000001 |EW=23.59694445 |type=waterbody |region=EE-57}} [[Kategooria:Väinamere lahed]] [[Kategooria:Eesti lahed]] 8rtum617nf8o2ciye2lfacrvunvw4h1 Maria Sibylla Merian 0 90841 7166012 7121662 2026-06-02T13:47:59Z Dr. Thomas Liptak 213802 /* Muud */ photo added 7166012 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} [[Pilt:Merian Maria Sibylla 1647-1717.jpg|pisi|Maria Sibylla Merian (autoportree)]] '''Maria Sibylla Merian''' ([[2. aprill]] [[1647]] [[Frankfurt]] – [[13. jaanuar]] [[1717]] [[Amsterdam]]) oli saksa loodusteadlane ja illustraator, kes uuris [[taimed|taimi]] ja [[putukad|putukaid]] ning tegi neist detailseid joonistusi. Tema üksikasjalikud vaatlused ja märkmed [[liblikad|liblikate]] [[moone (bioloogia)|moondest]] andsid suure panuse [[entomoloogia]]sse. == Elukäik == === Perekond ja noorus === Maria sündis [[Šveits]]i päritolu kirjastaja ja graveerija [[Matthäus Merian]]i peres. Kui Maria oli kolmeaastane, suri tema isa. Aasta hiljem abiellus ema kunstnik Jacob Marelliga, kes õpetas Mariale joonistamist ja maalimist. 13-aastaselt joonistas Maria esimesed pildid putukatest ja taimedest, mis ta oli kätte saanud ja korjanud. Kõigepealt hakkas ta uurima [[siidiuss]]e ning veendus, et ussidest kasvavad ilusad liblikad, ja et ka teised [[röövik]]ud muutuvad kenadeks liblikateks. [[1665]]. aastal abiellus ta kasuisa õpipoisi Johann Andreas Graffiga. Neil sündis kaks tütart: Johanna Helena ([[1668]]) ja Dorothea Henriette ([[1678]]). === Nürnberg, Frankfurt, Madalmaad === [[1670]]. aastal kolis perekond [[Nürnberg]]i, kus Maria asutas tikkimis- ja maalimiskooli. Aastatel [[1675]]–[[1679]] andis ta välja raamatu "Blumenbuch" ("Lilleraamat"), kus oli joonistatud tikkimisnäidiseid. [[1683]]. aastal ilmus temalt "Der Raupen wunderbare Verwandlung" ("Tõukude imepärane moone"), mis sisaldas tema paarikümne aasta joonistusi ja eskiise. [[1681]]. aastal naasis abielupaar Frankfurti. [[1685]]. aastal jättis Maria oma mehe maha. [[1690]] suri Maria ema ja Maria siirdus [[Holland]]isse. Nad ühinesid [[labadistid]]ega, kelle usulised vaated nõuavad [[tsölibaat]]i. [[1692]]. aastal lahutas Johann Andreas Graff abielu ametlikult. [[Pilt:Metamorphosis of a Butterfly Merrian 1705.jpg|pisi|Joonistus, kus on kujutatud liblikate metamorfoosi ehk moonet, 1705]] Merian töötas taimejoonistajana. Ta avaldas kolm kogumikku taime[[gravüür]]idega, vastavalt 1675, [[1677]] ja [[1680]]. Pärastpoole uuris ta putukaid, pidades ja jälgides elus isendeid, ning joonistas putukate moonet. Tema ajal oli ebatavaline, et keegi tunneks huvi putukate vastu, mida üldiselt peeti kuradi loominguks. Seetõttu oli putukate moone suuresti tundmatu. Merian kirjeldas 186 putukaliigi elutsüklit, kogudes tõendeid, mis käisid vastu tol ajal levinud arvamusele, et need elajad sigivad [[muda]] seest. Kuigi õpetlased teadsid rööviku moondest liblikaks, oli see tavalistele inimestele suuresti tundmatu. Meriani teadustööd said kõrgseltskonnas üsna populaarseks, kuid teadusringkonnad ei pööranud neile tähelepanu, sest Merian ei avaldanud oma töid [[ladina keel]]es. === Suriname === Koos tütrega reisis ta [[Suriname]]sse, kus tegid taimevaatlusi ja joonistusi. Tol ajal oli ebatavaline, et keegi, seda enam naine, sõidab [[koloonia]]sse, et seal töötada, putukaid otsida ja kollektsioneerida. Teaduslikud ekspeditsioonid üldse olid tollal peaaegu tundmatud. Surinames avastas Meriam hulga tollal tundmatuid taimi ja putukaid. Ta õppis oma leide tundma, klassifitseeris neid ja kirjeldas üksikasjalikult. Tema liblikate liigitus käibib tänapäevani. Ta kogus ka [[indiaanlased|indiaanlaste]] taime- ja loomanimetusi, sest eurooplastel nende kohta oma nimetus sageli puudus, ja kirjeldas, kuidas indiaanlased taimi kasutavad. Ta joonistas muidki loomi, näiteks [[madu]]sid, [[ämblik]]ke ja [[iguaan]]e. Ta andis nime [[linnutapik]]ule, kujutades seda oma joonisel koos äsjapüütud linnuga, aga tänapäevani pole teada ainsatki juhtu, kus linnutapik oleks tegelikult linnu püüdnud. === Tagasi Euroopas === [[1701]]. aastal sundis [[malaaria]] Meriami Hollandisse naasma. [[1705]]. aastal ilmus temalt raamat "Metamorphosis insectorum Surinamensium" ("Suriname putukate moone"). Oma putukakogu müüs ta maha. [[1715]]. aastal elas ta üle [[rabandus]]e, mis jättis ta osalt halvatuks. Hiljem oli ta registris kirjas [[kerjus]]ena. Ta suri [[13. jaanuar]]il [[1717]] ning tütar Dorothea avaldas pärast seda ema viimase teose "Erucarum Ortus Alimentum et Paradoxa Metamorphosis". == Muud == Maria Sibylla Meriani järgi on nime saanud järgmised [[takson]]id: * [[Lõuna-Aafrika]] [[Võhumõõgalised|võhumõõgaline]] sigi-suulumõõk ''Watsonia meriana'' * [[Lõuna-Ameerika]] [[mesilane]] ''Eulaema meriana'' (1789) * Lõuna-Ameerika [[Koerlibliklased|koerlibliklane]] (alamliik) ''Heliconius melpomene meriana'' * Lõuna-Ameerika koerlibliklane (alamliik) ''Opsiphanes cassina merianae'' * Lõuna-Ameerika [[Surulased|surulane]] ''Erinnyis merianae'' (1865, uuem nimi ''Erinnyis lassauxii'') * [[Kagu-Aasia]] [[Lutikalised|lutikaline]] ''Plisthenes merianae'' (1775) * [[röövritsikalised|röövritsikaliste]] perekond ''Sibylla'' * [[linnutapik]] ''Avicularia merianae'' (2017) * [[Ämblikulised|ämblik]] ''Metellina merianae'' (2017) * Lõuna-Ameerika [[Sisalikulised|sisalik]] ''Salvator merianae'' (1839) * Lõuna-Ameerika [[kärnkonlased|kärnkonlane]] ''Rhinella merianae'' (1965) * [[tigu]] ''Coquandiella meriana'' * [[madagaskari kaelustäks]] ''Saxicola sibilla'' (1766)<ref>Sarah B. Pomeroy, Jeyaraney Kathirithamby. Maria Sibylla Merian: Artist, Scientist, Adventurer. Getty Publications, 2018</ref> 2018. aastal nimetati tema järgi uus [[Kesk-Ameerika]] [[Liblikalised|liblikaliik]] ''Catasticta sibyllae''.<ref>{{Netiviide |url=https://www.eurekalert.org/pub_releases/2018-12/fmon-nbn120518.php |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-02-02 |arhiivimisaeg=2019-02-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190203030523/https://www.eurekalert.org/pub_releases/2018-12/fmon-nbn120518.php |url-olek=ei tööta }}</ref> [[File:Fünfhundert Deutsche Mark 500 DM.jpg|thumb|Portree endisel 500 [[Saksa mark|DM]]-pangatähte]] Meriani oli kujutatud 1992. aastal välja antud Saksa 500-margase rahatähe esiküljel, rahatähe tagaküljel oli kujutatud joonistus võilillest, millel istuvad ''Dicallomera fascelina'' liblikas koos röövikuga, mis on 8. joonistus tema raamatus "Der Raupen wunderbare Verwandelung und sonderbare Blumennahrung". == Eestis ilmunud == * [[Tartu Ülikooli raamatukogu kalender]] aastaks 2017 – Maria Meriani "Metamorfoosid" – reprodutseerib joonistusi Meriani raamatust "Metamorphosis insectorum Surinamensium" (Amsterdam, 1705), mille esmatrükk leidub [[Tartu Ülikooli Raamatukogu|Tartu Ülikooli raamatukogu]] haruldaste raamatute kogus. Katkendid Meriani tekstist on tõlkinud [[Vahur Aabrams]]. * [[Tartu Semiotics Library]] kd. 10 (2012) on illustreeritud joonistustega Meriani raamatust "Metamorphosis insectorum Surinamensium" (Amsterdam, 1705), kasutades Tartu Ülikooli kogu eksemplari. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{JÄRJESTA:Merian, Maria Sibylla}} [[Kategooria:Saksamaa teadlased]] [[Kategooria:Loodusteadlased]] [[Kategooria:Illustraatorid]] [[Kategooria:Sündinud 1647]] [[Kategooria:Surnud 1717]] 9ittql2upc2eycuq692ohi9tohdlh7u Eesti jäähokikoondis 0 90921 7165997 7151038 2026-06-02T13:24:51Z Hokimees 218442 Pilt 7165997 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on Eesti meeste jäähokikoondisest; on olemas ka [[Eesti naiste jäähokikoondis]], [[Eesti U20 jäähokikoondis]], [[Eesti U18 jäähokikoondis]]}} {{täienda}} {{Jäähokikoondis | nimi = Eesti jäähokikoondis | märk = | hüüdnimi = ''Pääsukesed'' | jäähokiliit = [[Eesti Jäähokiliit]] | liit asutatud = | alaliit = | koduhall = [[Tondiraba jäähall]] | peamänedžer = [[Jüri Rooba]] | peatreener = [[Petri Skriko]] | abitreener = [[Kaupo Kaljuste]] <br> [[Mikko Mäenpää]] | kapten = [[Robert Arrak]] (2026) | rekordinternatsionaal = [[Lauri Lahesalu]] | rekord mänge = 182 | enim punkte = [[Andrei Makrov]] | rekord punkte = 148 | parim väravakütt = [[Andrei Makrov]] | parim väravaid = 82 | noorim koondislane = | IIHF edetabeli koht = 26. | IIHF edetabeli aeg = 26. mai 2025 | IIHF parim koht = 23. | IIHF parim aeg = 2007 | IIHF halvim koht = 29. | IIHF halvim aeg = 2014–15 | vorm = [[Pilt:Estonia-hockey-jerseys-iihf.png|150px|Eesti koondise võistlusriietus 2025. aasta maailmameistrivõistlustel]] | värvid = {{color box|#0073CF}} {{color box|#000000}} {{color box|#FFFFFF}} | esimene kohtumine = {{jh-p|FIN}} 2:1 {{jh|EST}} | esimene koht- ja aeg = [[Helsingi]], 20. veebruar 1937 | suurim võit = {{jh-p|EST}} 27:1 {{jh|LAV|1928}} <small> <br> ([[Barcelona]], 16. märts 1994)</small><br> {{jh-p|EST}} 26:0 {{jh|BUL}} | suurim võit koht- ja aeg = [[Tallinn]], 6. november 2015 | suurim kaotus = {{jh-p|SLO}} 16:0 {{jh|EST}} | suurim kaotus koht- ja aeg = [[Ljubljana]], 21. aprill 2001 | MM-ile kvalifitseerunud = 31 korda | esmakordselt MM-ile kvalifitseerunud = 1994 | parim tulemus MM-il = 19. koht ([[1998. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1998]]) | OM-ile kvalifitseerunud = | esmakordselt OM-ile kvalifitseerunud = | parim tulemus OM-il = | MK-le kvalifitseerunud = | esmakordselt MK-le kvalifitseerunud = | parim tulemus MK-l = }} '''Eesti jäähokikoondis''' on [[Eesti]] koondvõistkond [[jäähoki]]s. Koondise peatreener on soomlane [[Petri Skriko]], abitreenerid [[Kaupo Kaljuste]] ning soomlane [[Mikko Mäenpää]]. Koondise mänedžer on [[Jüri Rooba]]. Meeskond tegi 2026. aasta kevadel ajalugu, tõustes esimest korda praeguse sarjasüsteemi ajal [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|maailmameistrivõistluste I divisjoni A-gruppi]]. [[Pilt:Estonia_vs._Italy_at_2020_World_Junior_Ice_Hockey_Championships_–_Division_I_(12).jpg|pisi|Eesti koondis]] == Ajalugu == Koondis asutati 1933. aastal. Eesti liitus [[Rahvusvaheline Jäähokiföderatsioon|Rahvusvahelise Jäähokiliidu IIHF]]-iga 1935. aastal. Eesti koondis pidas oma esimese ametliku maavõistluse 20. veebruaril 1937 [[Soome jäähokikoondis|Soome]] vastu, kaotades mängu 1:2. Tegemist oli samal ajal ka Soome esimese võiduga. Riigid kohtusid järgmisel aastal [[Tallinn|Tallinnas]], kus Eesti alistas Soome tulemusega 2:1. Eesti koondise viimane võit enne [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] oli 3:0 võit [[Leedu jäähokikoondis|Leedu]] üle 1941. aasta veebruaris. 2021. aasta novembris toimunud [[Baltic Challenge Cup|Baltic Challenge Cupil]] alistas Eesti esmakordselt [[Läti jäähokikoondis|Läti koondise]]. == Maailmameistrivõistlustel == Pärast taasiseseisvumist liitus Eesti uuesti IIHF-iga 6. mail 1992 ning osales [[1994. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1994. aastal maailmameistrivõistluste]] D-grupis. 2009. aasta MM-i 2. divisjoni otsustavas mängus kaotas Eesti ootamatult [[Serbia jäähokikoondis|Serbiale]], jäädes napilt ilma tõusust 1. divisjoni. Samas 2010. aasta kodustel [[Narva]] turniiridel tõusti tagasi 1. divisjoni peatreener [[Ismo Lehkonen|Ismo Lehkoneni]] juhendamisel, kes töötas vabatahtlikuna. Eesti võitis viis mängu ning väravate vahe oli 62:5. Pärast seda on Eesti kahel korral langenud tagasi 2. divisjoni, kuid alates 2015. aastast on mängitud 1. divisjoni B-grupis. 2015. aasta alguses teatati Lehkoneni võimalikust naasmisest peatreeneriks, kuid see ei realiseerunud. 2018. aasta MM-i 1. divisjoni B-grupi turniiril võitles Eesti viimase mänguni tõusu eest A-gruppi, kuid kaotas otsustavas kohtumises korraldajamaale Leedule ning jäi lõpuks kolmandaks. See oli parim tulemus uue, 2012. aastast kehtiva süsteemi järgi, kus A-grupi võitja ja teine koht tõusevad kõrgemale tasemele. Samal turniiril valiti Eesti [[Väravavaht (jäähoki)|väravavaht]] [[Villem-Henrik Koitmaa]] parimaks väravavahiks. Järgmisel aastal oli Eestil veel viimasel mängupäeval võimalus korrata sama tulemust, kuid [[Ukraina jäähokikoondis|Ukraina]] alistati alles lisaajal ning turniir lõpetati kodupubliku ees neljanda kohaga. 2024. aastal kordas Eesti oma parimat tulemust, võites 1. divisjoni B-grupi turniiril pronksmedali. Alates hooajast 2021–2022 on peatreener [[Jussi Tupamäki|Jussi Tupamäe]] kõrval abitreeneritena töötanud lisaks [[Kaupo Kaljuste|Kaupo Kaljustele]] ka [[Aleksandr Barkov|Alexandr Barkov seenior]] ning hiljem [[Mikko Mäenpää]]. Eesti Jäähokiliit lõpetas koostöö Barkov seenioriga 2023. aasta jaanuaris, kui ta asus tööle Moskva Spartaki noortetreenereid. == Osavõtt maailmameistrivõistlustest == {| class="wikitable sortable" style="text-align: center;"; !width=30px|Koht grupis (üldarvestuses) !width=150px|Aasta, divisjon !width=10px|Mänge !width=10px|Võidud !width=10px|Viigid !width=10px|Kaotused !width=10px|Punktid !width=50px|Väravate vahe !width=150px|Märkus |- | 3. (19.) || 1998 B grupp || 7 || 3 || 1 || 3 || 7 || –4 || Mängud kohtadele 17.–24. |- | 6. (22.) || 1999 B grupp || 7 || 2 || 1 || 4 || 5 || –8 || |- | 6. (22.) || 2000 B grupp || 7 || 3 || 0 || 4 || 6 || –8 || |- | 6. (28.) || 2001 I divisjon B grupp || 5 || 0 || 1 || 4 || 1 || –26 || Mängud kohtadele 23.–28. Langes II divisjoni |- | 1. (29.) || 2002 II divisjon A grupp || 5 || 5 || 0 || 0 || 10 || +67 || Mängud kohtadele 29.–34. Tõusis I divisjoni |- | 3. (25.) || 2003 I divisjon B grupp || 5 || 2 || 0 || 3 || 4 || –8 || |- | 4. (26.) || 2004 I divisjon B grupp || 5 || 2 || 1 || 2 || 5 || +3 || |- | 4. (26.) || 2005 I divisjon B grupp || 5 || 1 || 3 || 1 || 5 || +1 || |- | 4. (26.) || 2006 I divisjon B grupp || 5 || 2 || 0 || 3 || 4 || –2 || Mängud toimusid [[Tallinn]]as |} {| class="wikitable sortable" style="text-align: center;"; !width=30px|Koht grupis (üldarvestuses) !width=150px|Aasta, divisjon !width=10px|Mänge !width=10px|Võidud (LA) !width=10px|Kaotused (LA) !width=10px|Punktid !width=50px|Väravate vahe !width=150px|Märkus |- | 4. (26.) || 2007 I divisjon A grupp || 5 || 1 (1) || 1 (2) || 7 || –1 || |- | 6. (28.) || 2008 I divisjon B grupp || 5 || 0 (0) || 4 (1) || 1 || –12 || Langes II divisjoni |- | 2. (30.) || 2009 II divisjon A grupp || 5 || 4 (0) || 0 (1) || 13 || +56 || |- | 1. (29.) || 2010 II divisjon B grupp || 5 || 5 (0) || 0 (0) || 15 || +56 || Tõusis I divisjoni<br>Mängud toimusid [[Narva]]s |- | 6. (28.) || 2011 I divisjon B grupp || 5 || 0 (0) || 5 (0) || 0 || –22 || Langes II divisjoni |- | 1. (29.) || 2012 II divisjon A grupp || 5 || 5 (0) || 0 (0) || 15 || +28 || Tõusis I divisjoni |- | 6. (28.) || 2013 I divisjon B grupp || 5 || 0 (0) || 5 (0) || 0 || –22 || Langes II divisjoni |- | 1. (29.) || 2014 II divisjon A grupp || 5 || 5 (0) || 0 (0) || 15 || +28 || Tõusis I divisjoni |- | 5. (27.) || 2015 I divisjon B grupp || 5 || 1 (0) || 4 (0) || 3 || –11 || |- | 5. (27.) || 2016 I divisjon B grupp || 5 || 1 (0) || 3 (1) || 4 || –11 || |- | 4. (26.) || 2017 I divisjon B grupp || 5 || 2 (0) || 3 (0) || 6 || –9 || Mängud peeti Tallinnas |- | 3. (25.) || 2018 I divisjon B grupp || 5 || 3 (0) || 1 (1) || 7 || +3 || |- | 4. (26.) || 2019 I divisjon B grupp || 5 || 1 (1) || 2 (1) || 6 || –1 || Mängud peeti Tallinnas |- | – ||colspan=7 align=left|{{0}}{{0}} ''2020 ei toimunud [[koroonapandeemia]] tõttu'' |- | – ||colspan=7 align=left|{{0}}{{0}} ''2021 ei toimunud koroonapandeemia tõttu'' |- | 4. (26.) || 2022 I divisjon B grupp || 4 || 1 (0) || 3 (0) || 3 || –11 || |- | 4. (26.) || 2023 I divisjon B grupp || 5 || 1 (1) || 3 (0) || 5 || –5 || Mängud peeti Tallinnas |- | 3. (25.) || 2024 I divisjon B grupp || 5 || 2 (1) || 2 (0) || 8 || –9 || |- | 3. (25.) || 2025 I divisjon B grupp || 5 || 3 (0) || 2 (0) || 9 || +10 || Mängud peeti Tallinnas |- | 1. (23.) || 2026 I divisjon B grupp || 5 || 4 (0) || 0 (1) || 13 || +17 || Tõuseb I divisjoni A-gruppi |- |-class="sortbottom" |colspan="7" style="text-align: left;"|<small>Märkus: Võit normaalajal andis 3 punkti, võit lisaajal 2 p.<br>Kaotus normaalajal 0 p., kaotus lisaajal andis 1 p.</small> |} == Koosseis == Eesti koondise koosseis 2025. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste 1. divisjoni B-grupi turniiriks.<ref>{{cite web |url=https://www.eestihoki.ee/koondised/selgus-eesti-jaahokikoondise-koosseis-laupaeval-tondiraba-jaahallis-algavaks-mm-i-turniiriks |title=Selgus Eesti jäähokikoondise koosseis laupäeval Tondiraba jäähallis algavaks MM-i turniiriks |website=Eesti Hoki |date=2025-04-24 |access-date=2026-03-02 |language=et}}</ref> Väravavahid: * [[Villem-Henrik Koitmaa]] (3.10.1990) – HC Panter, EST * [[Conrad Mölder]] (6.10.1999) – Nice, FRA * [[Georg Vladimirov]] (23.02.2005) – Nyköpings SK, SWE Kaitsjad: * [[Eduard Slessarevski]] (16.03.1999) – Haukat FIN * [[Saveli Novikov]] (22.05.1999) – HC Panter, EST * [[Daniil Kulintsev]] (21.07.2002) – Villacher SV, AUT * [[Vadim Vasjonkin]] (3.04.1996) – HC Panter, EST * [[Robert Ossipov]] (2.07.2003) – EC Bregenzerwald AUT * [[Konrad Kudeviita]] (27.04.2004) – HC Panter, EST * [[Aleksander Ossipov (jäähokimängija)|Aleksander Ossipov]] (7.08.1987) – Nittorps IK, SWE * [[Rico-Marder Velja]] (11.06.2004) – HC Panter, EST Ründajad: * [[Robert Rooba]] (2.09.1993) – KooKoo, FIN * [[Rasmus Kiik]] (18.11.2000) – HC Panter EST * [[Nikita Puzakov]] (14.03.2001) – HC Panter EST * [[Robert Arrak]] (1.04.1999) – KH Torun, POL * [[Maksim Burkov]] (2.06.2006) – HC Dukla Jihlava, CZE * [[Mark Viitanen]] (4.04.1998) – GKS Tychy POL * [[Morten Arantez Jürgens]] (17.04.2000) – Coventry Blaze, GBR * [[Andre Linde]] (26.01.1999) – HC Panter, EST * [[Erik Nevolainen]] (3.08.2004) – Ketterä U20, FIN * [[Erik Potsinok]] (9.09.2004) – KeuPa HT, FIN * [[Marek Potsinok]] (9.09.2004) – KeuPa HT, FIN * [[David Timofejev]] (4.08.2006) – Kalpa U20, FIN == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.eestihoki.ee/koondised/eesti-koondis Meeste koondis — Eesti Jäähokiliit] {{Eesti rahvuskoondised}} {{Jäähokikoondised}} [[Kategooria:Jäähokikoondised]] [[Kategooria:Eesti rahvuskoondised|Jäähokikoondis]] [[Kategooria:Eesti jäähokikoondised]] pnj0x0lnoj26t08z3mxlodglgegg0gk 2009 0 96609 7166239 7084035 2026-06-03T04:39:39Z Mona 355 /* Sündmused Eestis */ 7166239 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib aastast; Smilersi albumi kohta vaata artiklit [[2009 (Smilers)]]}} {{Aasta artikkel|2009}} '''2009. aasta''' ('''MMIX''') oli 21. sajandi 9. aasta. ==Vasted teistes kalendrites== *[[Juudi kalender]]: 5769, 5770 *[[Hinduistlik kalender]]: 5110, 5111 *[[Islami kalender]]: 1430, 1431 *[[Iraani kalender]]: 1387, 1388 *[[Sirvikalender]]: 10222 ==Teema-aastad== *[[Rahvusvaheline astronoomia-aasta]] *[[Rahvusvaheline looduslike kiudude aasta]] *[[Innovatsiooniaasta]] [[Eesti]]s ja [[Euroopa]]s<ref name="YJGRH" /> *[[Muuseumiaasta]] Eestis *vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]] == Sündmused maailmas == * [[10. veebruar]] – [[2009. aasta satelliitide kokkupõrge]]: [[NASA]] teatel põrkasid 800 km kõrgusel [[Siber]]i kohal kokku [[Venemaa]] tegevuse lõpetanud [[satelliit]] ja [[USA|Ameerika Ühendriikide]] erafirma sidesatelliit. See oli esimene satelliitide kokkupõrge [[kosmos]]es. *[[18. veebruar]] – [[1. märts]] – [[Liberec]]is toimusid [[2009. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused]]. *Mai–juuli – peeti 33. purjetamisvõistlused [[Ameerika karikas|Ameerika karikale]] [[Valencia laht|Valencia lahe]]l [[Vahemeri|Vahemere]]l. *[[1. juuni]] – [[Air France]]'i [[Air France'i lend 447|lennuk]] 216 reisija ja 12 meeskonnaliikmega kukkus [[Atlandi ookean]]i. Kõik pardal olnud hukkusid. *[[11. juuli]] – ajakirjas Cell ilmus artikkel, kus avalikustati [[Neandertallane|Neandertali inimese]] [[genoom]]; seda teemat uurinud töörühma juhtis Eesti juurtega [[geneetik]] [[Svante Pääbo]]. *[[23. juuli|23.]]–[[26. juuli]] – [[Serbia]]s [[Novi Sad]]is toimusid [[2009. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]]. *[[17. august]] – [[Venemaa]]l [[Sajaani-Šušenskoje hüdroelektrijaam]]as juhtus õnnestus, milles hukkus üle 70 inimese. *[[22. august]] – [[Itaalia]]s loositi välja Euroopa läbi aegade suurim lotovõit, 146,9 miljonit eurot. *[[23. august]] – [[Afganistan]]is hukkus [[NATO]] operatsioonil lahinguülesandeid täites kaks Eesti kaitseväelast, [[Estcoy-8]] lahingupioneerid veebel Eerik Sakmus ja seersant Raivis Kang. *[[4. detsember]] – Venemaal [[Perm|Permi]] ööklubis leidis aset tulekahju, mille tagajärjel hukkus üle 150 inimese. == Sündmused Eestis == * [[5. märts]] – [[Tallinn]]as süttis põlema Mustika kaubanduskeskus. 2000 ruutmeetrile levinud põlengut kustutas umbes 50 päästjat.<ref name="Mustika" /> * [[7. juuni]] – toimusid [[2009. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|Euroopa Parlamendi valimised]]. * 2.–5. juuli – Tallinnas toimusid [[XXV üldlaulupidu]] ja [[XVIII üldtantsupidu]]. * [[18. oktoober]] – toimusid [[2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]]. == Sündinud == {{vaata|Sündinud 2009}} *[[22. veebruar]] – [[Derek Leheste]], eesti näitleja *[[18. mai]] – [[Hala Finley]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[25. mai]] – [[Maari Randväli]], eesti ujuja *[[25. juuni]] – [[Paul Richard Laur]], eesti veemotosportlane *[[8. oktoober]] – [[Ruubert Teder]], eestikahevõistleja *[[20. oktoober]] – [[Laura Anga]], eesti freestyle lumelaudur ==Surnud== {{vaata|Surnud 2009}} * [[12. jaanuar]] – [[Arne Næss]], norra filosoof * [[21. jaanuar]] – [[Krista Kilvet]], Eesti ajakirjanik, poliitik ja diplomaat * [[27. jaanuar]] – [[John Updike]], USA kirjanik * [[7. veebruar]] – [[Gunnar Hololei]], eesti spordiajakirjanik * [[23. veebruar]] – [[Oleg Jankovski]], Venemaa filminäitleja * [[3. märts]] – [[Åke Lindman]], Soome filmilavastaja, näitleja ja jalgpallur * [[18. märts]] – [[Jeremei Parnov]], vene kirjanik * [[27. märts]] – [[Arnold Meri]], Teise maailmasõja veteran, Eesti NSV poliitikategelane * [[2. aprill]] – [[Valdeko Vende]], eesti kodu-uurija * [[14. aprill]] – [[Maurice Druon]], prantsuse kirjanik * [[28. aprill]] – [[Jekaterina Maksimova]], vene baleriin * [[9. mai]] – [[Heino Sild]], eesti kuulitõukaja * [[5. juuni]] – [[Boriss Pokrovski]], vene ooperilavastaja * [[25. juuni]] – [[Michael Jackson]], USA laulja * [[1. juuli]] – [[Ljudmila Zõkina]], vene laulja * [[2. juuli]] – [[Lembit Eelmäe]], eesti näitleja * [[6. juuli]] – [[Vassili Aksjonov]], vene kirjanik * [[17. juuli]] – [[Leszek Kołakowski]], poola filosoof * 17. juuli – [[Toivo Makk]], eesti raadioajakirjanik * [[28. juuli]] – [[Aksel Pajupuu]], eesti koorijuht, helilooja ja muusikapedagoog * 28. juuli – [[Arnold Ravel]], eesti tõlkija ja toimetaja * [[1. august]] – [[Corazon Aquino]], Filipiinide poliitik *[[18. august]] – [[Kim Dae-jung]], Lõuna-Korea poliitik * 18. august – [[Arseni Mölder]], eesti skulptor ja ehtekunstnik *[[25. august]] – [[Edward Kennedy]], USA poliitik *[[26. august]] – [[Melanie Kaarma]], eesti kostüümikunstnik *[[27. august]] – [[Sergei Mihhalkov]], vene kirjanik * [[8. september]] – [[Indrek Jürjo]], eesti ajaloolane * [[11. september]] – [[Einar Maasik]], eesti kirjanik * [[12. september]] – [[Pille Valk]], eesti teoloog ja ajaloolane * [[14. september]] – [[Patrick Swayze]], USA filminäitleja * [[29. september]] – [[Hindrek Meri]], Eesti riigitegelane * 29. september – [[Pavel Popovitš]], Nõukogude Liidu kosmonaut * [[3. oktoober]] – [[Vladimir Beekman]], eesti kirjanik ja tõlkija * [[4. oktoober]] – [[Veikko Huovinen]], soome kirjanik * [[5. oktoober]] – [[Izrail Gelfand]], matemaatik *[[7. oktoober]] – [[Karin Jaani]], Eesti diplomaat ja poliitik *[[11. oktoober]] – [[Helene Kuma]], eesti keraamik ja kunstiteadlane * [[25. oktoober]] – [[Aleksandr Pjatigorski]], filoloog, filosoof, semiootik ja kirjanik * [[30. oktoober]] – [[Claude Lévi-Strauss]], Prantsuse antropoloog * [[1. november]] – [[Endel Laas]], eesti metsateadlane * [[5. november]] – [[Robert Gutman]], eesti näitleja * [[15. november]] – [[Allan Murdmaa]], eesti arhitekt * [[21. november]] – [[Konstantin Feoktistov]], Nõukogude Liidu kosmonaut * 21. november – [[Jaan-Mati Punning]], eesti ökoloog * [[24. november]] – [[Vello Rummo]], eesti lavastaja * 24. november – [[Samak Sundaravej]], Tai poliitik * [[3. detsember]] – [[Annika Tõnuri]], eesti ooperilaulja * [[4. detsember]] – [[Stephen Toulmin]], Briti filosoof * [[6. detsember]] – [[Uno Mereste]], eesti majandusteadlane * [[15. detsember]] – [[Oral Roberts]], USA jutlustaja * [[16. detsember]] – [[Jegor Gaidar]], Venemaa majandusteadlane ja poliitik *[[17. detsember]] – [[Amīn al-Ḩāfiz̧]], Süüria poliitik *[[20. detsember]] – [[Toomas Liiv]], eesti luuletaja ja kirjandusteadlane * [[23. detsember]] – [[Aavo Savitsch]], Eesti poliitik *[[26. detsember]] – [[Yves Rocher]], prantsuse kosmeetikatööstur *[[28. detsember]] – [[Peeter Künstler]], eesti kirjanduskriitik *[[30. detsember]] – [[Abdurrahman Wahid]], Indoneesia poliitik ==Nobeli auhinnad== *[[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|meditsiin]] – [[Elizabeth Blackburn]], [[Carol Greider]], [[Jack Szostak]] *[[Nobeli füüsikaauhind|füüsika]] – [[Charles Kao]], [[Willard Boyle]], [[George E. Smith]] *[[Nobeli keemiaauhind|keemia]] – [[Venkatraman Ramakrishnan]], [[Thomas Steitz]], [[Ada Yonath]] *[[Nobeli kirjandusauhind|kirjandus]] – [[Herta Müller]] *[[Nobeli rahuauhind|rahu]] – [[Barack Obama]] *[[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|majandus]] – [[Elinor Ostrom]], [[Oliver Williamson]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Mustika">{{netiviide |pealkiri=Mustika keskuse põleng: mitu poodi hävis, teised said kahjustada |väljaanne=Eesti Päevaleht |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/51161244/mustika-keskuse-poleng-mitu-poodi-havis-teised-said-kahjustada |vaadatud=20. juuli 2021}}</ref> <ref name="YJGRH">{{veebi viide |pealkiri= Eestis ja Euroopas on kuulutatud 2009. aasta innovatsiooniaastaks |url= http://www.innoeurope.eu/blog_item.php?bid=17 |väljaanne= innoeurope.eu blogi |aeg= 23. oktoober 2013 }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> }} == Välislingid == [[Kategooria:2009| 2009]] <!-- interwiki --> 7g4guqr2mc78lemonpapmwpygpshy28 Tiigikonn 0 97066 7166130 7165709 2026-06-02T20:24:17Z Sillerkiil 58396 7166130 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Taksonitabel | nimi = Tiigikonn | värvus = loomad | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = | pilt = Rana lessonae.jpg | pildi_seletus = | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Kahepaiksed]] ''Amphibia'' | selts = [[Päriskonnalised]] ''Anura'' | sugukond = [[Konlased]] ''Ranidae'' | perekond = [[Konn (perekond)|Konn]] ''Rana'' | liik = '''Tiigikonn''' | binaarne = ''Rana lessonae'' | binaarse_autor = ([[Lorenzo Camerano|Camerano]], 1882) | levikukaart = Pelophylax lessonae dis.png | sünonüümid = ''Pelophylax lessonae'' }} [[File:Tiigikonn juuni 2026.ogg|thumb|Tiigikonna häälitsus Kõrvemaal 2025. aasta juunis]] [[Fail:PoolFrogCroacking3.ogv|pisi|Tiigikonnade koor]] '''Tiigikonn''' (''Rana lessonae'') on [[konlased|konlaste]] sugukonda [[konn (perekond)|konna]] perekonda kuuluv [[Kahepaiksed|kahepaikne]]. Tiigikonn on Lõuna-[[Eesti]]s tavaline [[liik (bioloogia)|liik]], Põhja-Eestis on ta haruldane ja saartel puudub.<ref name="Loomade elu">"[[Loomade elu]]", 5. kd., lk. 84</ref> Mägedes elab ta [[Karpaadid|Karpaatides]] kuni 600, [[Lääne-Euroopa]]s kuni 1550 m kõrgusel. Veel [[20. sajand]]i keskel ei peetud tiigikonna iseseisvaks liigiks, vaid [[veekonn]]a vormiks. Veekonn on pisut suurem kui tiigikonn. [[Poola]] herpetoloog [[Leszek Berger]] tegi kindlaks, et tiigikonn on siiski selgelt piiritletav eraldi liik, seevastu veekonn ise osutus hübriidseks liigiks, sest omavahel paljunedes ei anna veekonnad üldjuhul elujõulisi järglasi, üksnes erandjuhul osutuvad need järglased emasteks [[järvekonn]]adeks. Omakorda tiigikonna ja järvekonna ristamisel saadud järglased osutuvad veekonnadeks. Mõne ristamiskombinatsiooni korral saadakse emaseid rohkem kui isaseid. [[Karüoloogia|Karüoloogilised]], [[seroloogia|seroloogilised]] ja [[biomeetria|biomeetrilised]] uurimised muudavad selle pildi veel segasemaks.<ref name="Loomade elu"/> Tõestatuks loetakse hüpoteesi, et [[Euroopa]] rohelised konnad jaotuvad kahte mõlemasoolisse liiki (tiigikonn ja järvekonn) ning kahte hübriidsesse [[günogenees]]i abil paljunevasse liiki (veekonn ja ''Rana species''). Neist järvekonn eristub teistest selgesti ja tema kohta kogutud andmed on usaldusväärsed, aga teiste liikide vaheline seos vajab veel uurimist.<ref name="Loomade elu"/> == Välimus == [[Fail:Lana essonae.jpg|pisi|Tiigikonn]] Tiigikonn on üsna väike, kasvades kuni 7,5 cm pikkuseks. Isased on pisut väiksemad kui emased. Tiigikonnad võivad olla erkrohelised või ka kollased, mustade laikudega seljal. Neil on valge kõht ning kollased või oranžid laigud reiel. == Eluviis == Tiigikonnad elavad [[järv]]edes, [[tiik]]ides, [[soo]]des ja [[raba]]des, kus on veetaimestikku. [[Lehtmets]]ades võib ta elada ka veekogudest kaugel. Ta eelistab veekogusid, mille [[pH]] on 5,8–7,4. [[Ukraina]]s on mõõdetud tiigikonnade arvukust. [[1980. aastad|1980. aastatel]] loendati [[Taga-Karpaatia]]s [[niisutuskanal]]ite ja kalatiikide kallastel iga 100 meetri kohta 25–98 isendit. Üks isend tuli sobiva [[biotoop|biotoobi]] iga 5,6–100 m² kohta. Ida-Ukrainas oli konni veelgi rohkem: üks konn 3–8 m² kohta. Esimestel päevadel pärast [[moone (bioloogia)|moonet]] on äsjamoondunud konnade arvukus märksa suurem, kuni 5–10 isendit ruutmeetri kohta. Tiigikonn tuleb [[talveuni|talveuneks]] maismaale. Selleks kaevavad nad kaldapinnasesse uru. Venemaal [[Luuga]]s on uuritud tiigikonnade vanust. Selgus, et alla ühe aasta vanad olid konnadest 37,8%, üheaastased 13,4%, kaheaastased 23,9%, kolmeaastased 18,2%, nelja-aastased 5,7% ning vanemad 1%. Seetõttu võib tiigikonna keskmiseks elueaks pidada neli aastat, kuigi [[Volga-Kaama looduskaitseala]]l on mõõdetud konna elueaks ka 12 aastat. <gallery> Tiigikonn.jpg|Tiigikonn Polliwog.jpg|Tiigikonna kudu </gallery> == Paljunemine == Tiigikonnad alustavad kevadel sigimist, kui vee temperatuur on umbes 16 °C. Sigimisperiood, millega kaasneb ka konnakontsert, võib kesta pool suve. Isastele tiigikonnadele kasvavad sigimisperioodil eesjalgade esimesele varbale tumedad paksendid – pulmatüükad. Valjema krooksumise tarvis tulevad konna suunurkadest välja häälepõied, mis tiigikonnal on valge värvusega. == Viited == <references/> == Välislingid == {{Commons|Rana lessonae}} * {{Elurikkus}} * [http://bio.edu.ee/loomad/2paiksed/RANLES2.htm Tiigikonn] andmebaasis "Eesti selgroogsed" [[Kategooria:Konlased]] [[Kategooria:Eesti kahepaiksed]] q5pr8kv0g7njoluwgy3ra6holn6lmyc 7166410 7166130 2026-06-03T10:40:25Z Sillerkiil 58396 7166410 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Taksonitabel | nimi = Tiigikonn | värvus = loomad | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = | pilt = Rana lessonae.jpg | pildi_seletus = | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Kahepaiksed]] ''Amphibia'' | selts = [[Päriskonnalised]] ''Anura'' | sugukond = [[Konlased]] ''Ranidae'' | perekond = [[Konn (perekond)|Konn]] ''Rana'' | liik = '''Tiigikonn''' | binaarne = ''Rana lessonae'' | binaarse_autor = ([[Lorenzo Camerano|Camerano]], 1882) | levikukaart = Pelophylax lessonae dis.png | sünonüümid = ''Pelophylax lessonae'' }} [[File:Tiigikonn juuni 2026.ogg|thumb|Tiigikonna häälitsus Kõrvemaal 2026. aasta juunis]] [[Fail:PoolFrogCroacking3.ogv|pisi|Tiigikonnade koor]] '''Tiigikonn''' (''Rana lessonae'') on [[konlased|konlaste]] sugukonda [[konn (perekond)|konna]] perekonda kuuluv [[Kahepaiksed|kahepaikne]]. Tiigikonn on Lõuna-[[Eesti]]s tavaline [[liik (bioloogia)|liik]], Põhja-Eestis on ta haruldane ja saartel puudub.<ref name="Loomade elu">"[[Loomade elu]]", 5. kd., lk. 84</ref> Mägedes elab ta [[Karpaadid|Karpaatides]] kuni 600, [[Lääne-Euroopa]]s kuni 1550 m kõrgusel. Veel [[20. sajand]]i keskel ei peetud tiigikonna iseseisvaks liigiks, vaid [[veekonn]]a vormiks. Veekonn on pisut suurem kui tiigikonn. [[Poola]] herpetoloog [[Leszek Berger]] tegi kindlaks, et tiigikonn on siiski selgelt piiritletav eraldi liik, seevastu veekonn ise osutus hübriidseks liigiks, sest omavahel paljunedes ei anna veekonnad üldjuhul elujõulisi järglasi, üksnes erandjuhul osutuvad need järglased emasteks [[järvekonn]]adeks. Omakorda tiigikonna ja järvekonna ristamisel saadud järglased osutuvad veekonnadeks. Mõne ristamiskombinatsiooni korral saadakse emaseid rohkem kui isaseid. [[Karüoloogia|Karüoloogilised]], [[seroloogia|seroloogilised]] ja [[biomeetria|biomeetrilised]] uurimised muudavad selle pildi veel segasemaks.<ref name="Loomade elu"/> Tõestatuks loetakse hüpoteesi, et [[Euroopa]] rohelised konnad jaotuvad kahte mõlemasoolisse liiki (tiigikonn ja järvekonn) ning kahte hübriidsesse [[günogenees]]i abil paljunevasse liiki (veekonn ja ''Rana species''). Neist järvekonn eristub teistest selgesti ja tema kohta kogutud andmed on usaldusväärsed, aga teiste liikide vaheline seos vajab veel uurimist.<ref name="Loomade elu"/> == Välimus == [[Fail:Lana essonae.jpg|pisi|Tiigikonn]] Tiigikonn on üsna väike, kasvades kuni 7,5 cm pikkuseks. Isased on pisut väiksemad kui emased. Tiigikonnad võivad olla erkrohelised või ka kollased, mustade laikudega seljal. Neil on valge kõht ning kollased või oranžid laigud reiel. == Eluviis == Tiigikonnad elavad [[järv]]edes, [[tiik]]ides, [[soo]]des ja [[raba]]des, kus on veetaimestikku. [[Lehtmets]]ades võib ta elada ka veekogudest kaugel. Ta eelistab veekogusid, mille [[pH]] on 5,8–7,4. [[Ukraina]]s on mõõdetud tiigikonnade arvukust. [[1980. aastad|1980. aastatel]] loendati [[Taga-Karpaatia]]s [[niisutuskanal]]ite ja kalatiikide kallastel iga 100 meetri kohta 25–98 isendit. Üks isend tuli sobiva [[biotoop|biotoobi]] iga 5,6–100 m² kohta. Ida-Ukrainas oli konni veelgi rohkem: üks konn 3–8 m² kohta. Esimestel päevadel pärast [[moone (bioloogia)|moonet]] on äsjamoondunud konnade arvukus märksa suurem, kuni 5–10 isendit ruutmeetri kohta. Tiigikonn tuleb [[talveuni|talveuneks]] maismaale. Selleks kaevavad nad kaldapinnasesse uru. Venemaal [[Luuga]]s on uuritud tiigikonnade vanust. Selgus, et alla ühe aasta vanad olid konnadest 37,8%, üheaastased 13,4%, kaheaastased 23,9%, kolmeaastased 18,2%, nelja-aastased 5,7% ning vanemad 1%. Seetõttu võib tiigikonna keskmiseks elueaks pidada neli aastat, kuigi [[Volga-Kaama looduskaitseala]]l on mõõdetud konna elueaks ka 12 aastat. <gallery> Tiigikonn.jpg|Tiigikonn Polliwog.jpg|Tiigikonna kudu </gallery> == Paljunemine == Tiigikonnad alustavad kevadel sigimist, kui vee temperatuur on umbes 16 °C. Sigimisperiood, millega kaasneb ka konnakontsert, võib kesta pool suve. Isastele tiigikonnadele kasvavad sigimisperioodil eesjalgade esimesele varbale tumedad paksendid – pulmatüükad. Valjema krooksumise tarvis tulevad konna suunurkadest välja häälepõied, mis tiigikonnal on valge värvusega. == Viited == <references/> == Välislingid == {{Commons|Rana lessonae}} * {{Elurikkus}} * [http://bio.edu.ee/loomad/2paiksed/RANLES2.htm Tiigikonn] andmebaasis "Eesti selgroogsed" [[Kategooria:Konlased]] [[Kategooria:Eesti kahepaiksed]] b73rs1k12nzo7bcg4bmnwltv2nbxnku Eesti majandus 0 100355 7166321 6958646 2026-06-03T08:41:17Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7166321 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=Kruusamägi|aasta=2018|kuu=jaanuar}} {{ajakohasta}} {{Infokast majandus | pealkiri = Eesti majandus | valuuta = [[euro]] (EUR) | fikseeritud kurss = | majandusaasta = kalendriaasta | kaubandusorganisatsioonid = [[EL]], [[Maailma Kaubandusorganisatsioon|WTO]], [[Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon|OECD]] jm | SKT = 27,759 miljardit eurot (2018)<ref name=IMFuus /> | SKT maailmas = 101. kohal (2018) | SKT kasv = {{nowrap||2,6% (2016) 5,7% (2017)}}<br>4,8% (2018) 3,2% (2019 hin.)<ref name=IMFuus /> | SKT elaniku kohta = 21 053 eurot<ref name=IMFuus /> | SKT elaniku kohta maailmas = 37. kohal (2018) | SKT sektorite järgi = {{Lihtloend| * [[teenindus]]: 68,1% * [[tööstus]]: 29,2% * [[põllumajandus]]: 2,8% * (2017 hinnanguliselt)<ref name="CIA">{{Netiviide |url=https://www.cia.gov/library/publications/resources/the-world-factbook/geos/en.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-10-27 |arhiivimisaeg=2015-05-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150530031540/https://www.cia.gov/library/publications/resources/the-world-factbook/geos/en.html |url-olek=ei tööta }}</ref> }} | inflatsioon = {{Lihtloend| * 2,5% (2019 hinnanguliselt)<ref name=IMFuus>https://www.imf.org/external/pubs/ft/weo/2019/02/weodata/weorept.aspx?pr.x=73&pr.y=11&sy=2016&ey=2021&scsm=1&ssd=1&sort=country&ds=.&br=1&c=939&s=NGDP_RPCH%2CNGDPD%2CPPPGDP%2CNGDPDPC%2CPPPPC%2CPCPIPCH&grp=0&a=</ref> * 3,412% (2018)<ref name=IMFuus /> * 3,651% (2017)<ref name=IMFuus /> }} | diskontomäär = | vaeseid = 22,6% [[suhteline vaesus|suhtelises vaesuses]] (2017)<ref name="vaesus">{{Netiviide |url=https://www.stat.ee/pressiteade-2018-133 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-10-27 |arhiivimisaeg=2019-11-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191114040931/https://www.stat.ee/pressiteade-2018-133 |url-olek=ei tööta }}</ref><br>3,4% [[absoluutne vaesus|absoluutses vaesuses]]<ref name="vaesus" /> | Gini = | inimarengu indeks = 0,871 (2018)<ref>http://hdr.undp.org/en/2018-update</ref> (30. kohal) | tööjõud = 698 305 (2018)<ref>https://data.worldbank.org/indicator/SL.TLF.TOTL.IN?locations=EE</ref> | tööjõud sektorite järgi = {{Lihtloend| * teenindus: 76,8% * tööstus: 20,5% * põllumajandus: 2.7% * (2017 hin.)<ref name="CIA" /> }} | tööpuudus = 4,2% (juuli 2019)<ref>https://appsso.eurostat.ec.europa.eu/nui/show.do?dataset=une_rt_m&lang=en</ref> | keskmine brutopalk = 1455 eurot (detsember 2018) | brutopalga mediaan = | keskmine netopalk = 1193 (detsember 2018) | netopalga mediaan = | tööstusharud = | ettevõtluse lihtsuse indeks = | eksport = {{increase}} 14,4 mld eurot (2018)<ref name="importeksport">{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://www.stat.ee/news-release-2019-018 |vaadatud=2019-10-27 |arhiivimisaeg=2020-07-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200730224039/https://www.stat.ee/news-release-2019-018 |url-olek=ei tööta }}</ref> | ekspordiartiklid = elektrimasinad ja -seadmed (22%)<br />puit ja puittooted (10%)<br />põllumajandussaadused ja toidukaubad (9%)<br />mitmesugused tööstustooted (9%)<ref name="2/2017">Eesti Statistika. "Eesti Statistika Kvartalikiri. 2/2017", Tallinn, 2017.</ref> | ekspordipartnerid = {{Riigi ikoon|Rootsi}}Rootsi (18%)<br />{{Riigi ikoon|Soome}}Soome (16%)<br />{{Riigi ikoon|Läti}}Läti (8%)<ref name="2/2017"/> | import = {{increase}}16,2 mld eurot (2016. aastal)<ref name="importeksport" /> | impordiartiklid = elektrimasinad ja -seadmed (18%)<br />transpordivahendid (11%)<br />põllumajandussaadused ja toidukaubad (11%)<ref name="2/2017"/> | impordipartnerid = {{Riigi ikoon|Soome}}Soome (13%)<br />{{Riigi ikoon|Saksamaa}}Saksamaa (11%)<br />{{Riigi ikoon|Leedu}} Leedu (9%)<ref name="2/2017"/> | otseinvesteeringud = | jooksevkonto = 730 miljonit eurot (2017 hin.)<ref name=CIA" /> | välisvõlg = 2,02 mld eurot (2017. aastal)<ref>{{netiviide | url =http://www.nationaldebtclocks.org/debtclock/estonia | pealkiri = National Debt of Estonia| autor = National Debt Clocks| failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | aeg = 28. oktoober 2017| koht = | väljaandja = | vaadatud = 28.10.2017| keel = inglise}}</ref> | investeerimispositsioon = | avaliku sektori võlg = | tulu = 8,15 mld eurot (2017. aastal)<ref name="riigieelarve">{{netiviide | https://www.stat.ee/53713 | pealkiri = Riigieelarve tulud ja kulud, aasta| autor = Statistikaamet| failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | aeg = 16. oktoober 2017| koht = | väljaandja = Statistikaamet| vaadatud = 29.10.2017| keel = eesti}}</ref> | kulu = 8,56 mld eurot (2017. aastal)<ref name="riigieelarve"/> | jooksevkonto SKT suhtes = | välisabi = | reiting = *Standard & Poor's:<ref>{{netiviide | url = http://www.err.ee/601265/s-p-kinnitas-eesti-reitingu-senisel-tasemel | pealkiri = S&P kinnitas Eesti reitingu senisel tasemel| autor = Merili Nael | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = err.ee| aeg = 9. juuni 2017| koht = | väljaandja = Statistikaamet| vaadatud = 29.10.2017| keel = eesti}}</ref><br />AA- (pikaajaline)<br />A-1+ (lühiajaline)<br />väljavaade stabiilne *Moody's:<ref>{{netiviide | url = https://www.moodys.com/research/Moodys-affirms-Estonias-A1-rating-maintains-stable-outlook--PR_369625 | pealkiri = Rating Action: Moody's affirms Estonia's A1 rating; maintains stable outlook| autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | aeg = 21. juuli 2017| koht = | väljaandja = Statistikaamet| vaadatud = 29.10.2017| keel = inglise}}</ref><br />A1<br />väljavaade stabiilne *Fitch:<ref>{{netiviide | url = http://www.reuters.com/article/fitch-affirms-estonia-at-a-outlook-stabl/fitch-affirms-estonia-at-a-outlook-stable-idUSFit999274 | pealkiri = Fitch Affirms Estonia at 'A+'; Outlook Stable| autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = Reuters | aeg = 12. mai 2017| koht = | väljaandja = | vaadatud = 29.10.2017| keel = inglise}}</ref><br />A+<br />väljavaade stabiilne | välisreservid = }} '''Eesti majandus''' on kõrge sissetulekuga<ref name="9V68W" /> [[turumajandus]] [[Euroopa Liidu siseturg|Euroopa Liidu siseturul]]. Pärast [[Eesti taasiseseisvumine|iseseisvuse taastamist]] on Eesti majandusest saanud tänapäeva avatud [[teenindus]]majandus, mille osa on arenenud tehnoloogiaettevõtteil. Varasemail aegadel oli Eesti majanduses võtmetähtsusega [[põllumajandus]]; tootmine oli vähene. Eesti kuulub [[Maailma Kaubandusorganisatsioon]]i (WTO) ning [[Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon]]i (OECD). [[Majandusvabaduse indeks]]i järgi on Eesti maailmas kuuendal ja EL-is esimesel kohal.<ref>{{netiviide | URL http://www.heritage.org/index/ | pealkiri = 2017 Index of Economic Freedom | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | aeg = | koht = | väljaandja = | vaadatud = 30.10.2017| keel = inglise}}</ref> ==SKT== [[Pilt:Construction in Ülemiste.JPG|pisi|2017. aasta II ja III kvartalis panustas SKT kasvu enim ehitus]] 2017. aastast avaldab [[Statistikaamet]] [[sisemajanduse kogutoodang]]u näitajaid neli korda aastas kaks kuud pärast kvartali lõppu. Kiirhinnanguid enam ei anta, avaldatakse üksnes täpsustatud hinnanguid. Seda seetõttu, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 549/2013 ette nähtud andmeedastusprogrammi kasutuselevõtuga lühenesid edastustähtajad. Kiirhinnangu ja täpsustatud hinnangu avaldamise vahele oleks jäänud vaid kaks nädalat.<ref>{{netiviide | url = https://www.stat.ee/dokumendid/443078| pealkiri = Sisemajanduse koguprodukti näitaja avaldamine alates 2017. aastast| autor = Statistikaamet | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | aeg = 11. august 2016 | koht = | väljaandja = Statistikaamet | vaadatud = 26.11.2017| keel = eesti}}</ref> 2017. aasta III kvartalis oli [[sisemajanduse kogutoodang|SKT]] jooksevhindades 5,8 miljardit eurot. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKT oli suurenenud võrreldes eelnenud kvartaliga 0,3% ning 2016. aasta II kvartaliga 4,2%.<ref name="2017/125">{{netiviide| url = https://www.stat.ee/pressiteade-2017-125| pealkiri = III kvartalis majanduskasv jätkus| autor = Statistikaamet| failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | aeg = 30. november 2017| koht = | väljaandja = | vaadatud = 30.11.2017| keel = eesti| arhiivimisaeg = 1.12.2017| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20171201042430/https://www.stat.ee/pressiteade-2017-125| url-olek = ei tööta}}</ref> SKT kasvu panustas enim ehitus, mis oli teist aastat kolmandas kvartalis kasvanud kõige kiiremini. Kasvu pidurdas enim lisandväärtuse vähenemine energeetikas.<ref name="2017/125"/> {| class="wikitable" |+ Eesti SKT 2017.-2018. aastal<ref name="stat"/> |- ! !! 2017. a I kvartal !II kvartal!!III kvartal!!IV kvartal |- |Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeerimata SKT jooksevhindades (mld eurot)|| 5,406||5,961||5,959||6,288 |- | SKT aheldatud väärtuse muutus võrreldes eelmise perioodiga (%)||–6,6||10,3||–0,03||5,5 |- |Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKT jooksevhindades (mld eurot)||5,736||5,858||5,934||6,075 |- |SKT aheldatud väärtuse muutus võrreldes eelmise perioodiga (%)||2,5||2,1||1,3||2,4 |- ! !! 2018. a I kvartal !II kvartal!!III kvartal!!IV kvartal |- |Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeerimata SKT jooksevhindades (mld eurot)|| 5,825||6,451||6,517||6,862 |- | SKT aheldatud väärtuse muutus võrreldes eelmise perioodiga (%)||–7,4||10,7||1,0||5,3 |- |Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKT jooksevhindades (mld eurot)||6,183||6,339||6,490||6,629 |- |SKT aheldatud väärtuse muutus võrreldes eelmise perioodiga (%)||1,8||2,5||2,4||2,1 |- |} 2016. aastal oli Eesti SKT jooksevhindades 21,1 miljardit eurot<ref name="stat" />. 2016 aastat iseloomustab SKT aeglane, kuid stabiilne kasv, mis jäi küll alla EL-i keskmisest. SKT suurenemisse panustas enamik tegevusalasid.<ref name="2/2017" /> SKT elaniku kohta oli 16 035 eurot.<ref name="2/2017" />. Värskeimad andmed SKT jaotusest maakondade järgi on leitavad 2015. aasta kohta, kuid neid andmed pole 2017. aasta novembriks veel korrigeeritud. Kogu Eesti SKT-d jooksevhindades on korrigeeritud ja 2015. aastal oli see 20,35 miljardit eurot. Kõige suurem SKT osatähtsus Eesti SKT-st oli [[Harju maakond|Harjumaal]] (63%), sh [[Tallinn]]al (53%). Maakondadest oli teisel kohal [[Tartu maakond|Tartumaa]] (10%) ja linnadest [[Tartu]] (8%). Kõige väiksem oli [[Hiiu maakond|Hiiumaa]] (0,4%) ja [[Põlva maakond|Põlvamaa]] (0,9%) SKT osatähtsus Eesti SKT-st.<ref name="stat" /> Eesti keskmine SKT elaniku kohta oli 2015. aastal 15 478 eurot. Maakonnist oli suurim SKT elaniku kohta Harjumaal (143% Eesti keskmisest) ja linnadest Tallinnal (167% Eesti keskmisest). Kõigis ülejäänud maakonnis jäi SKT elaniku kohta alla Eesti keskmise. Kui välja arvata Tartu linn (112% Eesti keskmisest), oli ka ülejäänud linnade SKT elaniku kohta alla keskmise.<ref name="stat" /> {| class="wikitable" |+ Eesti SKT aastatel 1995–2018<ref>{{Netiviide |url=https://www.stat.ee/68593 |pealkiri=SKP jooksevhindades ühe elaniku kohta, aasta (uuendatud 28.02.2019) |vaadatud=3.03.2019 |arhiivimisaeg=6.03.2019 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190306111313/https://www.stat.ee/68593 |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://www.stat.ee/stat-skp-jooksevhindades |pealkiri=SKP jooksevhindades (uuendatud 28.02.2019) |vaadatud=3.03.2019 |arhiivimisaeg=6.03.2019 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190306114343/https://www.stat.ee/stat-skp-jooksevhindades |url-olek=ei tööta }}</ref> |- ! !! 1995!! 1996!! 1997!! 1998!! 1999!! 2000!! 2001!! 2002!! 2003!! 2004!! 2005 |- | SKT jooksevhindades (mld eurot)||2,78||3,65||4,49||5,0||5,38||6,17||6,98||7,77||8,71||9,71||11,26 |- | SKT aheldatud väärtuse muutus võrreldes eelmise perioodiga (%)||... ||5,3||11,8||4,1||–0,9||10,6||6,3||6,1||7,4||6,3||9,4 |- | SKT elaniku kohta|| 1 934||2 578||3 212||3 643||3 869||4 417||5 026||5 636||6 354||7 125||8 313 |- ! !! 2006!! 2007!!2008!! 2009 !! 2010!! 2011!! 2012!! 2013!! 2014!! 2015!! 2016 |- | SKT jooksevhindades (mld eurot) ||13,52||16,25||16,52||14,15||14,72||16,67||17,93||18,93||19,77||20,35||21,1 |- | SKT aheldatud väärtuse muutus võrreldes eelmise perioodiga (%)||10,5||7,2||–5,0||–14,2||1,7||7,5||4,3||2,0||2,8||2,1||3,5 |- | SKT elaniku kohta ||10 040||12 118||12 353||10 600|| 11 053||12 556||13 559||14 364||15 261||15 710||16 479 |- ! !! 2017!! 2018!!2019!! 2020 !! 2021!! 2022!! 2023!! 2024!! 2025!! 2026!! 2027 |- | SKT jooksevhindades (mld eurot) ||23,6||25,7||...||...||...||...||...||...||...||...||... |- | SKT aheldatud väärtuse muutus võrreldes eelmise perioodiga (%)||4,7||3,9||...||...||...||...||...||...||...||...||... |- | SKT elaniku kohta ||17 926||19 450||...||...||...||...||...||...||...||...||... |} ==Tööturg== ===Töötus ja tööhõive=== 2017. aasta III kvartalis oli 15–74-aastaste isikute [[tööpuudus|töötuse]] määr 5,2% ja [[tööhõive]] määr 68%.<ref name="TT461">{{netiviide| url = http://andmebaas.stat.ee/| pealkiri = Statistika andmebaas. Tabel TT461| autor = Statistikaamet| failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | aeg = | koht = | väljaandja = 14.11.2017| vaadatud = 27.11.2017| keel = eesti| arhiivimisaeg = 6.09.2022| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20220906030918/https://andmebaas.stat.ee/| url-olek = ei tööta}}</ref> Eesti on täitnud Euroopa 2020 tööhõivestrateegia eesmärgi, et 20–64-aastaseist töötab vähemalt 75%.<ref name="2/2017" /> {| class="wikitable" |+ 15–74-aastaste töötuse ja tööhõive määrad 2017. aastal<ref name="TT461"/> |- ! !! I kvartal!!II kvartal!!III kvartal!!IV kvartal |- |Töötuse määr (%)||5,6||7,0||5,2||5,3 |- | Tööhõive määr (%)||66,3||66,9||68,3||68,4 |- |} 2016. aastal oli töötuse määr 6,8% <ref name="TT330">{{netiviide| url = http://andmebaas.stat.ee/| pealkiri = Statistika andmebaas. Tabel TT330.| autor = Statistikaamet| failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | aeg = | koht = | väljaandja = 14.02.2017| vaadatud = 27.11.2017| keel = eesti| arhiivimisaeg = 6.09.2022| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20220906030918/https://andmebaas.stat.ee/| url-olek = ei tööta}}</ref>. Pikaajaliste töötute arv on viimastel aastatel pidevalt langenud ja töötute meeste arv on suurem töötute naiste arvust. 2016. aastal oli kõrgharidusega töötuid üle kolme korra vähem kui põhiharidusega töötuid.<ref name="2/2017" /> 2016. aasta ei toonud tööturule suuri muutusi. Tööhõive määr oli 66%. 15–74-aastaste hõivatute määr on olnud 2011. aastast kasvutrendis, kuid vanuserühmiti on trendid erinevad. Tööturule lisandus 2016. aastal 4000 uut tööealist hõivatut ja kokku oli tööturul 644 600 hõivatut, kellest 32 400 ehk 5% olid vähemalt 65-aastased. 1996. aastal oli vähemalt 65-aastasi hõivatuid ligi kaks ja pool korda vähem. [[Kõrgharidus]]ega 15–74-aastaste hõivemäär oli 2016. aastal 78%, kesk- ja kutseharidusega 68% ja põhiharidusega vaid 36%.<ref name="2/2017" /> Tööturul mitteaktiivsete arv on viimaste aastate madalpunktis. 2016. aastal oli tööturult eemal 290 800 tööealist inimest, mis on 41 100 võrra vähem kui 2011. aastal. 60–74-aastaseid oli 2016. aastal mitteaktiivsete hulgas 44% ja 20–29-aastasi 15%. Hoolitsemisvajaduse tõttu mitteaktiivsete meeste arv oli suurem naiste omast. 2016. aastal olid vastavad näitajad 2500 ja 12 500. Ka haiguse tõttu oli 2016. aastal tööturult eemal rohkem naisi kui mehi, kuid erinevus ei olnud nii suur (vastavalt 31 900 naist ja 28 400 meest). Õpingute tõttu jäi tööturult eemale enam-vähem sama palju mehi ja naisi (36 000). <ref name="2/2017" /> ====Vabad ametikohad==== 2017. aasta III kvartalis oli Eesti ettevõtteis, asutusis ja organisatsioonides ligi 12 700 vaba ametikohta. See näitaja on viimaste aastate suurim. 71% vabadest töökohtadest oli erasektoris. Eelmise kvartaliga võrreldes kasvas vabade ametikohtade arv 6% ja 2016. aasta III kvartaliga võrreldes 15%. Kokku oli III kvartalis üle 558 000 ametikoha.<ref name="2017/131">{{netiviide| url = https://www.stat.ee/pressiteade-2017-131| pealkiri = Vabade ametikohtade arv III kvartalis suurenes| autor = Statistikaamet| failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | aeg = 7.12.2017| koht = | väljaandja = | vaadatud = 9.12.2017| keel = eesti| arhiivimisaeg = 9.12.2017| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20171209152640/https://www.stat.ee/pressiteade-2017-131| url-olek = ei tööta}}</ref> Valdkonnist oli vabade ametikohtade arv kõige suurem töötlevas tööstuses (20%), kaubanduses (15%) ja hariduses (10%). Samas on need valdkonnad ka kõige suuremad tööpakkujad. Maakonnist asus enamik vabu ametikohti Harjumaal (64%), Tartumaal (10%) ja Ida-Virumaal (5%).<ref name="2017/131"/> ===Töötasu=== Töötasu statistikat koguvad Eestis Statistikaamet, Maksu- ja Tolliamet ning mitu uuringute agentuuri, näiteks Palgainfo Agentuur. Töötasu arvutamisel kasutatakse eri metoodikaid, mistõttu pole tihti kõik näitajad omavahel otseselt võrreldavad. ====Keskmine brutokuupalk==== {{Vaata|Eesti keskmine palk}} [[Pilt:Mobile software development laboratory in The Estonian Information Technology College.jpg|pisi|vasakul|2017. aasta III kvartalis oli keskmine brutokuupalk suurim info ja side tegevusalal]] Eesti keskmist brutokuupalka arvutab [[Statistikaamet]]. Tasuliikidest kuulub selle alla aja- ja tükitöö tasu, puhkusetasu, mitterahaline ehk loonustasu, ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud. Keskmise brutokuupalga arvutamisel lähtutakse kassapõhisest arvestusest, mis tähendab, et näiteks detsembris teenitud töötasu, mis makstakse välja jaanuaris, kajastub detsembris, ning puhkuse eel makstud puhkusetasu kajastub pärast puhkust. Lisaks taandatakse töötajate arv täistööajale, mis tähendab, et kaks osalise (poole) tööajaga töötajat loetakse üheks töötajaks.<ref name="mediaan"/> Statistikaameti avaldatud keskmine brutokuupalk on teoreetiline väärtus. Keskmist või sellest väiksemat töötasu saab umbes 65% inimestest.<ref>{{netiviide| url = https://www.stat.ee/16426| pealkiri = Keskmise palga kohta korduma kippuvad küsimused (KKK)| autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | aeg = | koht = | väljaandja = | vaadatud = 14.12.2017| keel = eesti| arhiivimisaeg = 22.11.2017| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20171122042112/https://www.stat.ee/16426| url-olek = ei tööta}}</ref> 2017. aasta III kvartalis oli keskmine brutokuupalk 1201 eurot, mis on eelmise aasta III kvartaliga võrreldes 7,4% suurem. Brutokuupalga aastakasv on kiirenenud teist kvartalit järjest. Eelmiste kvartalitega võrreldes langes keskmine brutokuupalk peamiselt ebaregulaarsete preemiate ja lisatasude vähenemise tõttu 3,3%.<ref name="2017-124">{{netiviide| url = https://www.stat.ee/pressiteade-2017-124| pealkiri = II kvartalis keskmise palga aastakasv kiirenes| autor = Statistikaamet| failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | aeg = 29. november 2017| koht = | väljaandja = Statistikaamet| vaadatud = 29.11.2017| keel = eesti| arhiivimisaeg = 1.12.2017| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20171201032401/https://www.stat.ee/pressiteade-2017-124| url-olek = ei tööta}}</ref> Brutokuupalk oli 2017. aasta III kvartalis tegevusalade lõikes suurim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses (vastavalt 2109 ja 1914 eurot) ja maakondade lõikes Harju ja Tartu maakondades (vastavalt 1337 ja 1199 eurot).<ref name="2017-124"/> Keskmine brutotunnipalk oli 2017. aasta III kvartalis 7,22 eurot.<ref name="2017-124"/> {| class="wikitable" style="margin-left: auto; margin-right: auto; border: none;" |+ Keskmine brutokuupalk 2017. aastal<ref name="2017-124"/> |- ! scope="col" | I kvartal!!II kvartal!!III kvartal!!IV kvartal |- |1153||1242||1201||1271 |- |} Kogu 2016. aasta oli keskmine brutokuupalk 1146 eurot, mis oli 7,6% suurem kui 2015. aasta keskmine brutokuupalk.<ref name="2/2017"/> Kõige suurem oli keskmine brutokuupalk info ja side alal (1900 eurot) ning finants- ja kindlustustegevuses (1865 eurot). Kõige väiksem aga teeninduse muudes tegevustes, nt juuksuri- ja muudes iluteenustes ning tarbeesemete ja kodutarvete paranduses oli keskmine brutokuupalk (617 eurot) u kolm korda väiksem kui IT-alal.<ref name="2/2017"/> 2016. aastal suurenesid palgad kõigis tegevusalades, välja arvatud mäetööstuses, kus see jäi enam-vähem samale tasemele kui eelneval aastal. Kõige kiirem oli brutokuupalga aastakasv haldus- ja abitegevuses (16,4%) ning kinnisvarategevustes (14,3%), kõige aeglasem kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses (3,7%) ning finants- ja kindlustustegevuses (4,4%). Kõige kiiremini tõusis palk I kvartalis (8,1%), kõige aeglasemalt IV kvartalis (6,9%). Eraõiguslikele isikuile kuuluvais ettevõtteis kasvas brutokuupalk kiiremini kui riigile kuuluvais asutustes (vastavalt 8,9% ja 5,2%).<ref name="2/2017"/> [[Reaalpalk]], mis on suurenenud alates 2011. aastast, suurenes 2016. aastal 7,5%.<ref name="2/2017"/> Maakonniti oli keskmine brutokuupalk 2016. aastal kõige suurem [[Harju maakond|Harju-]] (1271 eurot) ja [[Tartu maakond|Tartumaal]] (1149 eurot) ning kõige madalam [[Põlva maakond|Põlva-]] (864 eurot), [[Saare maakond|Saare-]] (880 eurot) ja [[Jõgeva maakond|Jõgevamaal]] (884 eurot). Eelnenud aastaga võrreldes suurenes palk kõigis maakonnis, kuid kasv oli kiireim [[Lääne maakond|Lääne-]] ja Tartumaal ning aeglasim [[Hiiu maakond|Hiiu-]] ja [[Võru maakond|Võrumaal]].<ref name="2/2017"/> ====Keskmine mediaanväljamakse==== Eesti keskmist [[mediaan]]väljamakset arvutab [[Maksu- ja Tolliamet]]. See ei ole keskmine töötasu, vaid isiku kohta tehtud erinevad väljamaksed, mis on seotud töösuhtega. Keskmise mediaanväljamakse arvutamisel lähtutakse tekkepõhisest arvestusest, mis tähendab, et näiteks detsembris teenitud töötasu, mis makstakse välja jaanuaris, kajastub jaanuaris, ning puhkuse eel makstud puhkusetasu kajastub enne puhkust. Keskmise mediaanväljamakse puhul ei taandata töötajate arvu täistööajale, mis tähendab, et ka osalise tööajaga inimene läheb arvesse ühe töötajana. Aastase keskmise mediaanväljamakse puhul jagatakse töötaja koguaastatulu kuude arvuga, milles teeniti tulu.<ref name="mediaan"/> {| class="wikitable" style="margin-left: auto; margin-right: auto; border: none;" |+ Keskmine mediaanväljamakse 2017. aastal<ref name="mediaan"/> |- !scope="col" | I kvartal!!II kvartal!!III kvartal!!IV kvartal |- |877||958||909||932 |- |} ====Alampalk==== {{vaata|Alampalk Eestis}} ==Hinnad== ===Tarbijahinnaindeks=== [[Pilt:Beurre d'Isigny 2.jpg|pisi|2017. aastal kallines toiduainetest enim või]] 2017. aastal muutus [[tarbijahinnaindeks]] võrreldes 2016. aastaga 3,4%, mis on viimase viie aasta suurim näitaja. Muutust mõjutas enim toidu ja mittealkohoolsete jookide kallinemine, mis moodustas tõusust kaks viiendikku. Toiduainetest kallines enim [[või]] (33%), väherasvane [[piim]] (20%) ja [[kartul]] (16%). Enim odavnes side.<ref name="2018/5">{{netiviide| url = http://www.stat.ee/pressiteade-2018-005| pealkiri = Tarbijahinnaindeksi aastamuutust mõjutas enim toit| autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | aeg = 8.01.2018| koht = | väljaandja = Statistikaamet| vaadatud = 9.01.2018| keel = eesti| arhiivimisaeg = 10.01.2018| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20180110064855/http://www.stat.ee/pressiteade-2018-005| url-olek = ei tööta}}</ref> 2016. aastal tõusis tarbijahinnaindeks 2015. aastaga võrreldes 0,1%. Enim mõjutas muutust alkohoolsete jookide 6,7% ja tubakatoodete 5,5% hinnatõus. Aastamuutusele avaldasid veel suurt mõju soojusenergia ja torugaasi odavnemine vastavalt 9,1% ja 20,1%. Toidukaupadest kallines enim puuvili ja suhkur (21%) ning odavnes väherasvane piim (10%) ja värske köögivili (7%).<ref name="2/2017"/> {| class="wikitable" style="text-align:right;" ! Tarbijahinnaindeksi muutus, 1999–2017 (protsentides) |- | {{Diagramm|width=320|height=150|yAxisMin=-5|yAxisMax=18|type=line| x=1999,2000,2001,2002,2003, 2004, 2005, 2006, 2007, 2008, 2009, 2010, 2011, 2012, 2013, 2014, 2015, 2016, 2017| y1= 3.3, 4, 5.8, 3.6, 1.3, 3, 4.1, 4.4, 6.6, 10.4, -0.1, 3, 5, 3.9, 2.8, -0.1, -0.5, 0,1, 3.4| |colors=#ff8000 |}} |- |<small>Allikas: [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/statfile2.asp Statistika andmebaas], vaadatud 07.11.2017</small> |} ===Eluaseme hinnaindeks=== 2017. aasta II kvartali eluaseme hinnaindeks kallines võrreldes 2017. aasta I kvartaliga 0,3% ja võrreldes 2016. aasta II kvartaliga 4,8%. Korterite hinnad tõusid 0,1% ja majade hinnad 0,8%.<ref name="stat2017/102">{{netiviide| url = https://www.stat.ee/pressiteade-2017-102| pealkiri = Eluaseme hinnaindeks jätkas II kvartalis tõusu| autor = Statistikaamet| failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | aeg = 22.09.2017| koht = | väljaandja = Statistikaamet| vaadatud = 7.11.2017| keel = eesti| arhiivimisaeg = 8.11.2017| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20171108093810/https://www.stat.ee/pressiteade-2017-102| url-olek = ei tööta}}</ref> 2016. aastal muutus eluaseme hinnaindeks muutus võrreldes 2015. aastaga 4,7%. Majade hind kallines rohkem kui korterite hind, mis tõusid vastavalt 5,4% ja 4,5%.<ref name="stat">{{netiviide| url = http://andmebaas.stat.ee/| pealkiri = Statistika andmebaas| autor = Statistikaamet| failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | aeg = | koht = | väljaandja = Statistikaamet| vaadatud = 7.11.2017| keel = eesti| arhiivimisaeg = 6.09.2022| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20220906030918/https://andmebaas.stat.ee/| url-olek = ei tööta}}</ref> 2017. aasta II kvartalis oli omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeksi muutus võrreldes I kvartaliga –1,7% ja võrreldes 2016. aasta II kvartaliga 3%.<ref name="stat2017/102"/> Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks muutus 2016. aastal 2015. aastaga võrreldes 3,5%. Enim kallines eluaseme soetus (5,3%). Eluaseme kapitaalremondi ja kindlustuse hinnaindeksid vähenesid vastavalt 0,4% ja 0,3%.<ref name="stat"/> ==Maksud== {{Vaata|Eesti maksusüsteem}} Eesti maksusüsteem koosneb riiklikest ja kohalikest maksudest.<ref name="maks">{{netiviide | url = https://www.eesti.ee/et/raha-ja-omand/maksud-ja-raha/maksud-ja-maksusuesteem/ | pealkiri = Maksud ja maksusüsteem| autor = Maksu- ja Tolliamet| failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | aeg = 16.11.2017 | koht = | väljaandja = | vaadatud = 27.11.2017| keel = eesti}}</ref> Riiklikud maksud: *[[tulumaks]], [[sotsiaalmaks]], [[maamaks]], [[hasartmängumaks]], [[käibemaks]], [[tollimaks]], [[aktsiis]]id, [[raskeveokimaks]].<ref name="maks"/> Kohalikud maksud: *[[müügimaks]], [[paadimaks]], [[reklaamimaks]], [[teede ja tänavate sulgemise maks]], [[mootorsõiduki maks]], [[loomapidamismaks]], [[lõbustusmaks]], *[[parkimistasu]].<ref name="maks"/> Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse ning kohalikud maksud, osa füüsilise isiku tulumaksust ja kogu maamaks laekuvad kohalike omavalitsuste eelarvesse.<ref name="maks"/> ===Tulumaks ja maksuvaba tulu=== {{Vaata|Tulumaks}} Eestis on tulumaksu kinnipidamise määraks 20%.<ref name="määrad 2017">{{netiviide| url = https://www.emta.ee/et/ariklient/tulu-kulu-kaive-kasum/maksumaarad| pealkiri = Maksumäärad| autor = Maksu- ja Tolliamet| failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | aeg = 05.10.2017| koht = | väljaandja = | vaadatud = 27.11.2017| keel = eesti| arhiivimisaeg = 1.12.2017| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20171201080958/https://www.emta.ee/et/ariklient/tulu-kulu-kaive-kasum/maksumaarad| url-olek = ei tööta}}</ref> 2017. aastal on [[maksuvaba tulu]] 180 eurot kuus (2160 eurot aastas). Selle rakendamiseks peab väljamakse saaja esitama tulumaksu kinnipidajale (nt tööandjale või [[Sotsiaalkindlustusamet]]ile) vastava avalduse.<ref name="määrad 2017"/> ====Maksuvaba tulu alates 2018. aastast==== Alates 1. jaanuarist 2018 oleneb maksuvaba tulu määr kogu aasta tulude summastː * aastatuluga kuni 14 400 eurot (1200 eurot kuus) on maksuvaba tulu määr 6000 eurot (500 eurot kuus), * aastatuluga 14 400 eurot (1200 eurot kuus) kuni 25 200 (2100 eurot kuus) arvutatakse maksuvaba tulu määr valemiga 6000 – 6000 ÷ 10 800 × (tulu summa – 14 400, * aastatuluga üle 25 200 (2100 eurot kuus) on maksuvaba tulu määr 0 eurot.<ref name="maks 2018">{{netiviide | url =https://www.emta.ee/et/maksuvaba-tulu | pealkiri =Maksuvaba tulu alates 1. jaanuarist 2018 | autor =Maksu- ja Tolliamet | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | aeg = september 2017| koht = | väljaandja = | vaadatud =27.11.2017 | keel = eesti}}</ref> Aastatulu hulka arvestatakse: *bruto[[töötasu]] ja muu tasu (puhkusetasu, toetus, haigushüvitis vm), *võlaõigusliku lepingu alusel saadud teenustasu, *ettevõtlustulu, *kasu vara võõrandamisest, *rendi- ja üüritulu, *litsentsitasu, *[[intress|intressid]], *[[dividend|dividendid]], *maksustatav [[pension]], *toetused, stipendiumid, preemiad, hüvitised või muu tulu.<ref name="maks 2018"/> Maksuvaba tulu saab arvestada ainult ühe tööandaja juures, kuid seda võib rakendada kuupõhiselt. Kui tulumaksu kinnipidamisel ei ole maksuvaba tulu arvestatud või ei ole seda kogu aasta ulatuses ära kasutatud, saab tuludeklaratsiooni alusel enammakstud tulumaksu tagasi.<ref name="maks 2018"/> {| class="wikitable" style="text-align:left;" ! Maksuvaba tulu sõltuvus sissetuleku suurusest alates 2018. aastast |- | {{Diagramm|width=500|height=200|type=area|yAxisMax=550|xAxisTitle=ühe kuu tulu|yAxisTitle=maksuvaba tulu suurus| x=0,100,200,300,400,500,600,700,800,900,1000,1100,1200,1300,1400,1500,1600,1700,1800,1900,2000,2100,2200,2300| y1=500,500,500,500,500,500,500,500,500,500,500,500,500,444,389,333,278,222,167,111,56,0,0,0|| colors=lightblue}} |- |} ==Riigieelarve== {{Vaata| Eesti riigieelarve}} ==Eesti majandus== Majandusharude klassifitseerimiseks kasutatakse [[Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaator]]it (EMTAK), mis on rahvusvaheliselt ühtlustatud klassifikaatori [[NACE]] Eesti rahvuslik versioon. EMTAK on oma ülesehituselt hierarhiline, jagunedes viieks tasemeks. Neli esimest taset vastavad NACE-le ning viies tase on rahvuslik, mille loomisel on arvestatud Eesti majanduse eripära ning vastavat seadusandlust. {{vaata|Primaarne sektor|Sekundaarne sektor|Tertsiaarne sektor|Kvaternaarne sektor|Viies sektor}} {{vaata|Avalik sektor|Erasektor|Kolmas sektor}} ==Pangandus== {{Vaata|Eesti finants- ja kindlustustegevus}}, ''[[:Kategooria:Eesti pangandus|Eesti pangandus]], [[Eesti krediidiasutuste loend‎]]'' Eestis tegutsesid tegevusloa alusel 2017. aasta novembri seisuga üheksa [[krediidiasutus]]t: [[Inbank]], [[LHV Pank]], [[SEB Pank]], [[Bigbank]], [[Coop Pank]], [[Luminor]], [[Swedbank]], [[Tallinna Äripank]] ja [[Versobank AS|Versobank]].<ref name="krediidiasutused">[http://www.fi.ee/index.php?id=287 Krediidiasutused] Finantsinspektsioon (vaadatud 28.11.2017)</ref> 2018. aasta märtsis tühistati Versobanki tegevusluba.<ref>[https://www.fi.ee/index.php?id=22610&year=2018 Versobank ASi tegevusluba tunnistati kehtetuks] Finantsinspektsioon</ref> Lisaks neile tegutsesid 2017. aasta lõpu seisuga välisriigi krediidiasutuse filiaalidena AS [[Citadele banka]] Eesti filiaal, [[Danske Bank]] A/S Eesti filiaal, Folkefinans AS Eesti filiaal, [[Nordea Bank]] AB Eesti filiaal, OP Corporate Bank plc Eesti filiaal, Scania Finans AB Eesti filiaal, [[Svenska Handelsbanken]] AB Eesti filiaal, TF Bank AB Eesti filiaal.<ref name="krediidiasutused"/> ==Põllumajandus== {{Vaata|Eesti põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük}}, ''[[:Kategooria:Eesti põllumajandus|Eesti põllumajandus]]'' Põllumajanduses töötavate inimeste arv ja põllumajanduse osatähtsus SKT-st on pärast taasiseseisvumist kiiresti vähenenud. 2017. aastal oli põllumajanduse osatähtsus SKT-st umbes 2%. Euroopa Liiduga liitumisega hakkas Eestis kehtima [[Ühine põllumajanduspoliitika|EL-i ühine põllumajanduspoliitika]]. Eesti on saanud hulgaliselt [[Euroopa Liidu struktuurifondid|Euroopa tõukefondide]] [[investeering]]uid, kuid Eesti põllumajandusele makstavad toetused on kolmandiku võrra väiksemad kui vanade liikmesriikide makstavad toetused.<ref name="Eesti 100, 200-201">Ahti Tomingas. ''Eesti Vabariik 100'', Tallinn: TEA Kirjastus, 2017. Lk 200–201.</ref> 2016. aastal tehtud põllumajanduse struktuuriuuringu andmetel tegi Eestis 2016. aastal põllumajanduslikku tööd 38 600 inimest, kellest 25 200 oli peretööjõud ja 13 300 palgatööjõud. Kolmandik kõigist töötajatest töötas täistööajaga ja rohkem kui pool kõigist töötajatest töötas vähem kui poole tööajaga ning neile ei olnud see põhitegevus, vaid pigem lisatuluallikas. Üle poole kõigist põllumajanduslikest majapidamistest (54%) olid väiksed ehk alla 4000-eurose standardtoodanguga ja tootsid kogu põllumajandustoodangust pisut üle 1%, põhiline toodang (81%) pärines siiski suurtest majapidamistest, kus oli palgatööjõud. Keskmise suurusega majapidamised andsid kogutoodangust 18%. Eesti põllumajanduse tööjõu struktuur sarnanes Soome omaga.<ref>{{netiviide | url =https://blog.stat.ee/2017/11/21/pollumajanduses-on-valdav-osaajaga-too/ | pealkiri =Põllumajanduses on valdav osaajaga töö | autor =Anu Ots | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | aeg =21.11.2017 | koht = | väljaandja =Statistikaamet | vaadatud =13.01.2018 | keel = }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ===Taimekasvatus=== 2016. aastal oli kasutatavat põllumajandusmaad 10 035&nbsp;km<sup>2</sup>, mis moodustab Eesti pindalast ligi viiendiku. 9943&nbsp;km<sup>2</sup> ehk 99% kasutatavast põllumajandusmaast oli põllumajanduslike majapidamiste valduses ja kõigest 92&nbsp;km<sup>2</sup> koduaedades ja põllumajanduslikes kodumajapidamistes. 2015. aastaga võrreldes suurenes kasutatava põllumajandusmaa kogupindala 1%.<ref name="2/2017"/> Kasutatavast põllumajandusmaast oli 69% põllumaa, 31% püsirohumaa ja 1% püsikultuuride pind (viljapuu- ja marjaaiad, puukoolid jm püsikultuurid). Põllumaa pind kasvas 2016. aastal eelneva aastaga võrreldes 3%.<ref name="2/2017"/> [[Pilt:Vilama TÜ laudad.jpg|pisi|Vilama taluühistu loomalaudad Kose vallas]] ===Loomakasvatus === 2016. aasta lõpus oli Eestis 248 200 [[veis]]t, kellest 86 100 olid [[lüpsilehm|piimaveised]] ja 27 800 [[ammlehm]]ad, 265 900 [[siga]], 90 600 [[lammas]]t ja [[kodukits|kitse]] ning 2,1 miljonit lindu.<ref name="2/2017"/> Piimatoodang oli 2016. aastal 783 200 tonni, mis on umbes sama suur kui 2015. aastal.<ref name="2/2017"/> Lihatoodang oli 2016. aastal 77 900 tonni, millest moodustas 55% sealiha, 25% linnuliha, 19% veiseliha ja 1% lambaliha. Elaniku kohta toodeti aastaga 59&nbsp;kg liha, mis on kuue kilo võrra vähem kui eelneval aastal.<ref name="2/2017"/> Mune toodeti 2016. aastal 199 miljonit.<ref name="2/2017"/> ==Kalandus == [[Pilt: Räim.JPG|pisi|vasakul|Räim on Eestis enimpüütud kala]] Eesti kalanduses pole viimastel aastatel peaaegu ühegi näitaja osas esinenud suuri muutusi.<ref name="2/2017"/> 2016. aastal püüti veekogudest kõige rohkem kala [[Läänemeri|Läänemerest]], kust pärines kogupüügist 80% (60 440 tonni). Enamik sellest püüti avamerepüügil, mille osatähtsus kogu Läänemere püügis pole alates 1992. aastast eriti muutunud. Keskmiselt tuleb Läänemere püügimahust 83% avamerepüügist ja 17% rannapüügist. Kaladest püüti enim [[räim]]e ja [[kilu]] (2016. aastal vastavalt 33 768 tonni ja 23 687 tonni).<ref name="2/2017"/> Siseveekogudest püüti enim kala [[Peipsi järv]]est, [[Pihkva järv]]est ja [[Lämmijärv]]est. Sisevete kalapüügi kogumaht oli 2016. aastal 3018 tonni ja kaladest püüti enim [[ahven]]at, [[koha]] ja [[latikas|latikat]].<ref name="2/2017"/> Kaugpüügist saadi 2016. aastal umbes 12 000 tonni kala. Peamised piirkonnad on [[Atlandi ookean]]i kirde- ja loodeosa. Kirdeosast püüti 73% kogu ookeanipüügi mahust ehk 8744 tonni kala. Liikide poolest püüti kirdeosast kogu [[krevett|hariliku süvameregarneeli ehk kreveti]] saak, loodeosast saadi enamasti meriahvenat.<ref name="2/2017"/> Eesti vesiviljelussektoris kasvatatakse eri kalu ja vähke. Müügis on kõige suurem osakaal [[vikerforell]]il, mida müüdi 2015. aastal 559 tonni, kuid teiste kalade mahtude suurenemise ja mitme uue liigi lisandumise tõttu on selle osatähtsus viimase viie aasta jooksul vähendanud 80%-lt 70%-ni. Toidukalamarja turustati 2015. aastal 7,3 tonni. 2015. aastal müüdi kogu kaubakala toodangust 7% välismaale. Põhiliseks eksportkalaks oli [[angerjas]], vähemal määral tuurlased. ==Metsandus == {{Vaata|Metsandus}}, ''[[:Kategooria:Eesti metsandus|Eesti metsandus]]'' [[Pilt:Pine forest in Estonia.jpg|vasakul|pisi|Männik on Eesti levinuim puistutüüp<ref name="2/2017"/>]] Eesti maismaast moodustab mets poole. Levinumad puistud on [[männik]]ud (33% puistute kogupindalast), [[kaasik]]ud (30%) ja [[kuusik]]ud (17%).<ref name="2/2017"/> Metsasektoris töötab Eestis 35 000 inimest, kaudselt on sellega seotud veel turismi-, spordi- ja transpordisektori töökohad.<ref name="2/2017"/> ==Ettevõtlus== [[Pilt:Ericsson Järvevana.JPG|pisi|[[Ericsson Eesti|Ericsson Eesti AS]] on olnud aastaid kõige suurema käibega Eesti ettevõte<ref name="ettevõtted">{{netiviide | url = https://www.emta.ee/et/kontaktid-ja-ametist/maksulaekumine-statistika/tasutud-maksud-kaive-ja-tootajate-arv | pealkiri = Tasutud maksud, käive ja töötajate arv | autor = Maksu- ja Tolliamet | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | aeg = 23.10.2017 | koht = | väljaandja = | vaadatud = 14.12.2017 | keel = eesti | arhiivimisaeg = 15.12.2017 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20171215000830/https://www.emta.ee/et/kontaktid-ja-ametist/maksulaekumine-statistika/tasutud-maksud-kaive-ja-tootajate-arv | url-olek = ei tööta }}</ref><ref>{{netiviide | url = https://www.aripaev.ee/uudised/2017/04/10/suurim-kaive-osutus-maksuvolaks| pealkiri = Suurim käive osutus maksuvõlaks| autor = Eliisa Matsalu | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | aeg = 10.04.2017| koht = | väljaandja = Äripäev| vaadatud = 14.12.2017 | keel = eesti}}</ref>]] 2016. aastal oli Eestis umbes 155 000 tegutsevat [[majandusüksus]]t, millest üle poole olid [[äriühing]]ud (62%) ja alla viiendiku [[füüsilisest isikust ettevõtja]]d (16%). Mittetulundusühinguid oli koguarvust 20%. Üle poole Eesti kõigist ettevõtetest ja üle kahe kolmandiku suurettevõtetest asub [[Harju maakond|Harju maakonnas]].<ref name="2/2017"/> 2016. aastal suurenes viimastele aastatele omaselt osaühingute arv ja vähenes FIE-de arv. Kõige enam suurenes ettevõtete arv Harju maakonnas (umbes 3000 ettevõtte võrra), järgnesid [[Valga maakond]] (umbes 300) ja [[Rapla maakond]] (umbes 200). Kõige enam lisandus [[mikroettevõtja]]id.<ref name="2/2017"/> Eestis tegutsesid 2017. aasta seisuga 65 riigi ettevõtted. [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmesriikidest ei olnud siin tegutsevat [[tütarettevõte]]t ainult [[Portugal]]il ja [[Horvaatia]]l. Eesti ettevõtetel oli tütarettevõtteid enam kui 60 riigis, millest suurem osa asus Euroopas.<ref name="2/2017"/> ==Energeetika == [[Pilt: Эстонская ЭС.jpg|pisi|[[Narva Elektrijaamad]] annavad üle 90% Eestis toodetavast elektrienergiast<ref>{{netiviide | url = https://www.energia.ee/tehnoloogia/elektri-ja-sooja-tootmine | pealkiri = Elektri ja sooja tootmine | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | aeg = | koht = | väljaandja = | vaadatud = 4.11.2017| keel = eesti}}</ref>]] 2016. aastal toodeti Eestis elektrit kokku 12 teravatt-tundi, mis on 15% rohkem kui 2015. aastal. Aastases võrdluses suurenes sisetarbimine 3% ja eksport vähenes üle 12%, kuid Eestis ületab sellegipoolest toodang tarbimist ja Eesti on netoeksportiv riik.<ref name="2/2017"/> Ligi 90% Eesti elektrist toodetakse [[põlevkivi]]st. Ülejäänud energia toodetakse [[maagaas]]ist, [[vedelkütus]]test, [[küttepuit|puidust]] ja teistest [[taastuv energiaressurss|taastuvatest energiaallikatest]].<ref name="2/2017"/> [[Taastuvelekter|Taastuvelektri]] toodang vähenes 2016. aastal eelneva aastaga võrreldes 6%. Kõige enam vähenes tuuleenergia toodang (15%). Kuni 2015. aastani oli taastuvelektri toodang aina kasvanud. [[Prügila]]tes ja veepuhastusjaamades tekkival biogaasil põhinevat elektrienergiat toodeti 2016. aastal 45 GWh, mida on 10% vähem kui eelneval aastal.<ref name="2/2017"/> Põlevkivist toodetakse peale elektrienergia ka [[põlevkiviõli]]. 2016. aastal toodeti põlevkiviõli 740 000 tonni, millest ligi 90% eksporditi. Peamised sihtriigid olid [[Belgia]] (35%), [[Holland]] (31%) ja [[Rootsi]] (13%).<ref name="2/2017"/> ==Turism== Eesti [[majutusettevõte]]tes töötas 2016. aastal umbes 10 000 inimest. Majutusteenuste müügist saadud sissetulek suurenes viiendat aastat järjest ja oli 2015. aastaga võrreldes 10% suurem. Ühel turistil tuli ühe öö eest maksta keskmiselt 35 eurot.<ref name="2/2017" /> 2016. aastal käis Eestis ligi kuus miljonit väliskülastajat (4% rohkem kui eelneval aastal), kes tarbisid siin kaupu ja teenuseid ligi 1,4 miljardi euro eest. Eesti suuremad turismipartnerid on [[Soome]], [[Venemaa]] ja [[Läti]]. Soome statistikaameti andmetel tehti enam kui viiendik soomlaste ööbimistega reisidest Eesti. Iga neljas reis Eesti tehti väljastpoolt [[Euroopa Liit]]u ja pisut vähem kui pool väliskülastajatest peatusid Eestis vaid ühe päeva.<ref name="2/2017" /> 2016. aastal oli Eestis avatud 1454 majutusettevõtet, kus oli kokku 25 000 tuba ja 59 000 voodikohta. 222 majutusettevõttes olid toad ka piiratud liikumisvõimega inimestele. Kokku peatus majutusettevõtetes 3,3 miljonit turisti (Eesti riiklikus turismiarengukavas 2014–2020 seati 2020. aasta eesmärgiks viis miljoni ööbimist). 38% neist olid siseturistid, kellest 62% oli puhkuse- ja 23% tööreisil. Eestis käinud välisturistidest peatus majutusettevõttes 34%. Kokku veetsid turistid majutusettevõtetes 6,2 miljonit ööpäeva, millest 2,2 miljonit ööpäeva kasutasid siseturistid.<ref name="2/2017" /> == Töötlev tööstus== [[Töötlev tööstus]]e valdkond hõlmab materjalide, ainete või komponentide mehaanilist/füüsikalist või keemilist muundamist/töötlemist uueks tooteks. Töödeldavaks materjaliks, aineks või komponendiks on põllumajanduses, metsanduses, kalanduses või mäetööstuses toodetud toore või töötleva tööstuse mõne teise tegevusala toode. Tavaliselt loetakse töötlemiseks kauba olulist muutmist, renoveerimist või rekonstrueerimist. Eesti olulisim töötleva tööstuse haru on masinatööstus (umbes 25% toodangust). Tähtsuselt järgmised on puidu- ja paberitööstus (20%), [[Eesti toiduainetööstus|toiduainetööstus]] (15%), [[Eesti keemiatööstus|keemiatööstus]] (umbes 10%), [[Eesti metallitööstus|metallitööstus]] (13%) ja [[Eesti kergetööstus|kergetööstus]] (alla 5%).<ref>[https://web.archive.org/web/20200703043802/http://www.estonica.org/et/Majandus/Eesti_majandusest_%C3%BCldiselt/T%C3%B6%C3%B6tlev_t%C3%B6%C3%B6stus/ "Töötlev tööstus"], Estonica</ref> Töötlev tööstus on Eesti suurim [[majandussektor]], 2018. aastal oli Eesti toodetud kaupade eksport 10,4 miljardit – 72% kogu kaupade [[Eesti eksport|ekspordist]], valdkonnas on ~124 000 töötajat ja moodustab 15,4% [[Eesti SKP]]-st ning 20% [[SKP kasv]]ust 2018. aastal tuli töötlevast tööstusest<ref>[https://web.archive.org/web/20220331092856/https://ekspordikonverents.ee/wp-content/uploads/2019/04/T%C3%B6%C3%B6stusettev%C3%B5tete-uuring-2019.pdf Tööstusettevõtete uuring 2019], 3. aprill 2019 (vaadatud 14.09.2020)</ref> {{vaata|Eesti töötlev tööstus}}, ''[[Eesti puidutööstus]], [[Eesti toidutööstus]], [[Eesti rasketööstus]], Eesti elektriseadmete tootmine, [[Eesti mööblitööstus]], [[Eesti keemiatööstus]], [[Eesti tekstiilitööstus]], [[Eesti ehitusmaterjalide tööstus]], [[Eesti masinatööstus]], [[Eesti metallitööstus]]'' [[Eesti toidutööstus]] on [[töötlev tööstus|töötleva tööstuse]] haru, mis tegeleb [[põllumajandus]]e, [[jahindus]]e ja [[kalandus]]e saaduste töötlemisega [[toiduaine]]teks. Toiduainetööstuse harud on [[Eesti lihatööstus]]-, [[Eesti piimatööstus|piima]]-, [[Eesti leivatööstus|leiva]]-, [[Eesti suhkrutööstus|suhkru]]-, [[Eesti veinitööstus|veinitööstus]], [[Eesti tubakatööstus|tubaka]]-, [[Eesti juustutööstus|juustu]]-, [[Eesti õlletööstus|õlletööstus]] jms. == Mäetööstus== [[Mäetööstus]]e valdkond hõlmab looduses tahkel (kivisüsi, põlevkivi ja maagid), vedelal (nafta) või gaasilisel kujul (maagaas) esinevate mineraalide kaevandamist maaalustes kaevandustes, lahtistes karjäärides, puuraukude kaudu, merepõhjast jms meetodil. Mäetööstuse valdkonda kuuluvad abitegevused toorme ettevalmistamiseks ja turustamiseks, nt purustamine, peenestamine, puhastamine, kuivatamine, sortimine, maagi rikastamine, maagaasi veeldamine ja tahke kütuse aglomeerimine. Neid töid teevad maavarade kaevandamisega tegelevad ja/või muud läheduses paiknevad üksused. {{vaata|Eesti mäetööstus}}, ''[[:Kategooria:Eesti mäetööstus|Eesti mäetööstus]]'' == Transport ja logistika == {{vaata|Eesti veondus ja laondus}} === Raudteetransport ja kaubavedu === {{pikemalt|Eesti raudteetransport}} === Merendus ja laevandus === {{pikemalt|Eesti merendus}}, ''[[Eesti laevandus]]'' Kaubalaevade kandevõime (Dedveit, DWT) 1993–2017 <!-- tõlkida UNCTADstat Merchant fleet by flag of registration and by type of ship, annual, 1980-2017 Data are presented in thousands of dead-weight tons (DWT) From 2011 onwards, the figures on numbers of ships are also available, as well as the data in gross tonnage (GT) --> <table border="1"> <tr> <td> 1993</td><td>1994</td><td>1995</td><td>1996</td><td>1997</td><td>1998</td><td>1999</td><td>2000</td><td>2001</td><td>2002</td><td>2003</td><td>2004</td><td>2005</td><td>2006</td><td>2007</td><td>2008</td><td>2009</td><td>2010</td><td>2011</td><td>2012</td><td>2013</td><td>2014</td><td>2015</td><td>2016</td><td>2017 </td> </tr> <tr> <td> 701</td><td>698</td><td>680</td><td>595</td><td>550</td><td>567</td><td>454</td><td>363</td><td>281</td><td>246</td><td>233</td><td>227</td><td>164</td><td>101</td><td>126</td><td>110</td><td>95</td><td>99</td><td>73</td><td>84</td><td>78</td><td>64</td><td>67</td><td>80</td><td>85 </td></tr></table><ref>{{Netiviide |url=http://unctadstat.unctad.org/wds/TableViewer/tableView.aspx?ReportId=93&sCS_ChosenLang=en |pealkiri=UNCTADstat Merchant fleet by flag of registration and by type of ship, annual, 1980-2017 |vaadatud=2018-04-22 |arhiivimisaeg=2018-04-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180422202913/http://unctadstat.unctad.org/wds/TableViewer/tableView.aspx?ReportId=93&sCS_ChosenLang=en |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>{{Netiviide |url=http://unctadstat.unctad.org/CountryProfile/MaritimeProfile/en-GB/233/index.html |pealkiri=Maritime proPilt: Estonia |vaadatud=2018-04-22 |arhiivimisaeg=2018-04-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180422202851/http://unctadstat.unctad.org/CountryProfile/MaritimeProfile/en-GB/233/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Väliskaubandus== === Eksport === {{vaata|Eesti eksport}} [[Pilt:Estonian Cell.jpg|pisi|[[Estonian Cell]] ekspordib kogu oma toodangu]] 2016. aastal eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 11,9 miljardi euro eest. Enim viidi Eestist välja elektrimasinaid ja -seadmeid, mille osatähtsus Eesti koguekspordis oli 2016. aastal 22%. Järgnesid puit ja puittooted (10%), põllumajandussaadused ja toidukaubad (9%) ning mitmesugused tööstustooted (9%). Lõpptarbimise jaotuse järgi (kapitalikaubad, vahetooted ja tarbekaubad) viidi 2016. aastal enim välja vahetooteid, mis moodustasid koguekspordist 53%.<ref name="2/2017"/> Eestist eksporditi kaupu 178 riiki. Suurim ekspordipartner oli 2016. aastal Rootsi, kuhu eksporditi 18% koguekspordist. Teisel kohal oli Soome (16%) ja kolmandal Läti (9%). Aastaga suurenes eksport kõige rohkem Mehhikosse, Saksamaale ja Soome, kuid vähenes Lätti, Hollandisse ja Rootsi.<ref name="2/2017"/> Eesti päritolu toodete ekspordi osatähtsus kogu ekspordis on viimastel aastatel püsinud vahemikus 71–72%. Eesti päritolu toode peamiseks ekspordi sihtriigiks oli Rootsi, kuhu eksporditud kaubast oli 90% Eesti päritolu. Kõige väiksem osatähtsus Eesti päritolu kaupade ekspordis on Venemaal, kuhu eksporditud kaubast oli Eesti päritolu 26%. Kaubajaotistest oli Eesti päritolu toodete osatähtsus ekspordis suurim puidu ja puittoodete väljaveos (97%). Teisel kohal oli mitmesuguste tööstustoodete (sh mööbel, madratsid, kokkupandavad ehitised) eksport (91%).<ref name="2/2017"/> Eesti ekspordi osatähtsus ELi ekspordis oli 2016. aastal 0,2%.<ref name="2/2017"/> Teenuseid eksporditi 2016. aastal 5,5 miljardi euro eesti. Maakondadest eksporditi teenuseid kõige rohkem Harjumaalt ehk 3,60 miljardi euro eest, millest 2,50 miljardit moodustas Tallinna linna eksport. Teisel kohal oli Tartu maakond 0,28 miljardi euroga, millest 0,26 miljardit eurot eksporditi Tartu linnast. Kõikide teiste maakondade eksport oli vähemalt suurusjärgu võrra väiksem. Tegevusala järgi moodustasid suurima osa veondus ja laondus (27%), info ja side (11%) ning töötlev tööstus (9%).<ref name="stat"/> {| class="wikitable" style="text-align: left;" ! Kaupade eksport, 2004–2016 (mld eurot) |- | {{Diagramm|width=400|height=350|legend=Legend|type=stackedarea| x=2004, 2005, 2006, 2007, 2008, 2009, 2010, 2011, 2012, 2013, 2014, 2015, 2016| y2=1.081198687, 1.636549921, 1.391113864, 1.421973627, 1.557942319, 1.201441611, 1.487619175, 1.807822705, 1.817768977, 1.982406669, 1.791213127, 1.815133135, 1.907698446 | y1=.727718921, .810896445, .946119166, 1.069627188, 1.169507264, .816511795, 1.364755448, 1.875156147, 1.997613181, 2.060119854, 2.160583549, 2.176041262, 2.131132830 | y3=.405723661, .564420456, .699567887, .924465100, .843890963, .613318834, .776764344, .954087543, 1.103361367, 1.272246483, 1.299480659, 1.202766732, 1.096607122 | y4=.267046112, .401620086, .605267985, .709627389, .880385827, .601131009, .844425107, 1.312322095, 1.511546429, 1.411469426, 1.186517524, .771604513, .773385417 | y5=.216197827, .287397610, .376439383, .475148549, .479856690, .308433775, .437146242, .553072723, .657634751, .716422147, .637536637, .676531788, .713996710 | y6=.392659132, .377684841, .385581900, .418379793, .429139090, .395419502, .454569896, .550144179, .562472745, .563410870, .582136325, .605899076, .696295006 | y7=.155284530, .178255763, .204423088, .270929251, .279906248, .205792018, .299833538, .360787821, .419659633, .447382409, .468908442, .479792972, .482247433 | y8=.151858950, .191270271, .511208133, .334826543, .407385255, .273955517, .330865182, .749845005, .584029372, .358098980, .451552569, .362231538, .315748669 | y9=1.371043309, 1.753778749, 2.599246341, 2.408540022, 2.422039113, 2.070930972, 2.747028312, 3.840122077, 3.867059256, 3.476599826, 3.428100391, 3.475634902, 3.774849985 | y1Title=I. Rootsi| y2Title=H. Soome| y3Title=G. Läti| y4Title=F. Venemaa| y5Title=E. Leedu| y6Title=D. Saksamaa| y7Title=C. Norra| y8Title=B. Ameerika Ühendriigid| y9Title=A. ülejäänud}} |- |} ===Import=== 2016. aastal imporditi Eestist kaupu jooksevhindades 13,5 miljardi euro eest. Eestisse imporditi kõige rohkem elektrimasinaid ja -seadmeid, mille osatähtsus oli Eesti koguimpordis 18%. Teisel ja kolmandal kohal olid transpordivahendid (11%) ning põllumajandussaadused ja toidukaubad (11%). Ka impordist oli lõpptarbimise järgi kõige suurem osatähtsus vahetoodetel, mis moodustasid koguimpordist 51%.<ref name="2/2017"/> Kõige enam imporditi kaupu Soomest, kust saabus 13% koguimpordist. Järgnesid Saksamaa (11%) ja Leedu (9%). Aastaga suurenes kaupade sissevedu enim Hollandist ja Ungarist ning vähenes Soomest ja Venemaalt.<ref name="2/2017"/> Eesti impordi osatähtsus ELi ekspordis oli 2016. aastal 0,3%. Teenuseid imporditi 2016. aastal 3,9 miljardi euro eesti. Maakondadest imporditi teenuseid kõige rohkem Harjumaale ehk 2,10 miljardi euro eest, millest 1,60 miljardit moodustas Tallinna linna import. Teisel kohal oli Tartu maakond 0,16 miljardi euroga, millest 0,15 miljardit eurot imporditi Tartu linna. Kõikide teiste maakondade import oli vähemalt suurusjärgu võrra väiksem. Tegevusala järgi moodustasid suurema osa veondus ja laondus (17%), info ja side (8%) ning hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont (8%).<ref name="stat"/> {| class="wikitable" style="text-align: left;" ! Kaupade import, 2004–2016 (mld eurot) |- | {{Diagramm|width=400|height=350|legend=Legend|type=stackedarea| x=2004, 2005, 2006, 2007, 2008, 2009, 2010, 2011, 2012, 2013, 2014, 2015, 2016| y1= 1.444991863, 1.621165358, 1.939305270, 1.772221628, 1.540120394, 1.047162941, 1.378079370, 1.604540566, 2.105654546, 2.088561846, 2.093837716, 1.901894242, 1.759933041 | y2= .859988215, 1.151182724, 1.339669716, 1.477963518, 1.455661132, .774309971, 1.046256084, 1.304267149, 1.438901772, 1.464421555, 1.582409779, 1.435148087, 1.492624649 | y3= .362667161, .494424686, .709358580, .801570113, .966109442, .792856205, .724992185, 1.041005859, 1.159596985, 1.224077154, 1.152274841, 1.252066073, 1.274557182 | y4= .326365803, .398336635, .608732391, .851199146, .987602753, .764668275, 1.012187746, 1.137795846, 1.272679052, 1.301397840, 1.167165065, 1.108549921, 1.130134232 | y5= .656426121, .723503322, .969428066, 1.213988186, 1.091128727, .610679572, 1.007515520, 1.331066620, 1.440793638, 1.179426347, 1.198316058, 1.114140571, 1.125101548 | y6= .214564746, .301149085, .409950442, .517491749, .497478111, .410456948, .586738538, .852156196, .882045882, 1.084552878, 1.045509222, .970293296, .979710874 | y7= .245674248, .280743527, .379921720, .389122665, .362203225, .257429460, .308533166, .465153727, .527492480, .701877325, .776635191, .718288226, .853097796 | y8= .617312438, .754791903, 1.389434493, 1.157343186, .832431896, .597427223, .762820667, 1.264577660, 1.003710767, .787188526, .852273070, .785467775, .747585363 | y9= 1.975169843, 2.504153768, 2.965614941, 3.258244561, 3.163704962, 2.014944881, 2.441152756, 3.726247642, 4.265667118, 4.071004178, 3.919637492, 3.824765751, 4.158982060| y1Title=I. Soome| y2Title=H. Saksamaa| y3Title=G. Leedu| y4Title=F. Läti| y5Title=E. Rootsi| y6Title=D. Poola| y7Title=C. Holland| y8Title=B. Venemaa| y9Title=A. ülejäänud}} |- |<small>Allikas: [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/statfile2.asp Statistika andmebaas], vaadatud 6.11.2016</small> |} === Bilanss === 2016. aastal oli kaubavahetuse puudujääk 1,6 miljardi eurot. Eelneva aastaga võrreldes suurenes puudujääk 62 miljoni euro võrra. Ülejääk oli suurim puidu ja puittoodete ning mitmesuguste tööstustoodete (sh mööbel, kokkupandavad puidust ehitised) kaubavahetuses, puudujääk oli suurim transpordivahendite ning keemiatööstuse tooraine ja toodete kaubavahetuses.<ref name="2/2017"/> Teenuste bilanss oli 2016. aastal kogu Eesti peale kokku positiivne 1,60 miljardi euroga.<ref name="stat"/> {| class="wikitable" style="text-align:left;" ! Väliskaubanduse bilanss, 2004–2016 (mld eurot) |- | {{Diagramm|width=300|height=300|legend=Legend|type=area| x=2004, 2005, 2006, 2007, 2008, 2009, 2010, 2011, 2012, 2013, 2014, 2015| y1= 4.768731129, 6.201874144, 7.718967748, 8.033517463, 8.470052764, 6.486935030, 8.743007248, 12.003360298, 12.521145705, 12.288156659, 12.006029224, 11.575290045, 11.891961618| y2= 6.703160437, 8.229451010, 10.711415617, 11.439144752, 10.896440643, 7.269935474, 9.268276035, 12.726811266, 14.096542238, 13.902507651, 13.788058435, 13.096664370, 13.521726745| y1Title=Eksport| y2Title=Import| colors=#800000aa,#80ff8000}} |- |<small>Allikas: [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/statfile2.asp Statistika andmebaas], vaadatud 30.10.2017</small> |} == Eesti ja Euroopa Liit== === EL struktuurifondide raha ja selle kasutamine=== 2012. aasta Reutersi uuringute tulemusel oli Eesti on edukaim taristuteks ette nähtud Euroopa Liidu raha kulutaja (Reuters analüüsis 10 Ida-Euroopast pärit liikmesriigi EL-i raha kasutamist). Alates 2007. aastast on Eesti ära kasutanud 41 protsenti ehk 76 miljonit eurot meile eraldatud 185 miljonist eurost<ref name="UoLQN" />. ===Eesti majandus ja roheline mõtteviis=== * [http://www.epl.ee/artikkel/479425 Euroopa esimese astme kohus tühistada Euroopa Komisjoni otsuse, mis vähendas perioodil 2008–2012 Eesti aastast CO2 heitmekvooti 24,4 miljonilt tonnilt 12,7 miljonile tonnile.] {{pooleli}} == Ajalugu == {{Vaata| Eesti majanduse ajalugu}} === Muinasajast feodaalajani === 9000–8000 eKr kuni 5000 eKr elasid Eesti aladel [[Kunda kultuur]]i inimesed, kes tegelesid peamiselt [[Kütid-korilased|koriluse ja küttimisega]]. Eesti aladel polnud eriti metalle ja pronksi toodi [[Poola]]st. [[Rooma riik|Vana-Roomast]] pärit leidude vähesuse põhjal võib oletada, et siinsed inimesed polnud kuigi jõukad. Paikne põllumajandus tekkis Eesti aladel 100–400 pKr.<ref>{{netiviide | URL http://www.estonica.org/et/Maamajandusest_2001_aastani/Maamajanduse_looduslikud_eeldused/| pealkiri = Maamajanduse looduslikud eeldused| autor = Ants Laansalu| failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | aeg = 03.09.2002| koht = | väljaandja = Estonica. Entsüklopeeida Eestist | vaadatud = 30.10.2017| keel = eesti}}</ref> [[Viikingid]] hakkasid läbi Eesti alade viima läbi kaupu [[Veliki Novgorod|Novgorodi]] ja [[Kiiev]] kaubanduskeskustesse. Ajaloolisest [[Birka]] linnast Rootsis oli Eesti alade kaudu minnes hea vältida [[Vahemeri|Vahemerel]] tegutsevad [[saratseenid]]est [[piraadid|piraate]]. Metall liikus läbi Eesti alade itta ning [[karusnahk]] ja [[puit]] läände. Kaubavahetusest annavad tunnistust tuhanded leitud [[Bütsants]]i, [[Araablased|Araabia]] ja [[Saksamaa kuningriik|Saksa]] mündid. === Feodaalaeg === 13. sajandini oli Eesti aladel elav rahvas iseseisev ja rüüstas isegi [[Rootsi]] ja [[Taani]] alasid. [[Põhjala ristisõjad|Põhjala ristisõdade]] tulemusel jagunesid Eesti maa-alad taanlaste, [[Liivi ordu]] ja [[Saksa ordu]] vahel. [[Tallinn|Revalist]] ja [[Narva]]st said olulised kaubanduskeskused. Samal ajal hakkas tekkima [[pärisorjus]]. Kohalikud talupojad töötasid suurte [[mõis]]ate heaks, mis kuulusid sakslastele. === Vene võimu aeg === [[Pilt:Vana-Vigala mõisa viinavabrik 02.JPG|pisi|vasakul|Eesti mõisates oli juba 1799. aastaks 731 viinakööki. Aastas toodeti kuni 8,2 miljonit liitrit viina ja toodang müüdi suuresti Venemaale. [[Vana-Vigala mõis]]a viinavabrik]] 1710. aastal ühendati kogu Eesti ala [[Moskva tsaaririik|Vene tsaaririigiga]]. 19. sajandi alguses kaotati pärisorjus, kuid paljud kaasnevad igandid, näiteks [[teoorjus]] jäi kehtima. 1857. aastal loodi [[Kreenholmi Manufaktuur]], mis oli 19. sajandi teisel poolel kõige moodsam tööstusettevõte Venemaa Keisririigis ja mitukümmend aastat kõige suurem tekstiilivabrik kogu Euroopas. Tööstuse areng Eestis kiirenes märkimisväärselt 1890. aastail, kui rakendati hoogsalt Venemaa rahandusministri krahv [[Sergei Witte]] Venemaa tööstuse arenguprogrammi. Neil aastail rajasid Peterburi, Moskva ja kohalikud baltisaksa äri- ja raharingkonnad koos välisinvestoritega Eesti territooriumile mitu suurt ettevõtet: [[Dvigatel|vagunitehase Dvigatel]] (1898), [[Volta tehas|elektromehaanikatehase Volta]] (1899), [[Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabrik]]u (1898), [[Waldhofi tselluloosivabrik|tselluloosivabriku Waldhof]] (1898), [[Aseri tsemendivabrik|tsemenditehase Asserin]] (1899) jmt. Rekonstrueerimise tulemusena muutusid suurettevõtteiks [[Lutheri vabrik|A. M. Lutheri vineeri- ja mööblivabrik]] (asutatud 1883), [[E. Osse ja Ko tselluloosivabrik]] (1893), [[johansoni paberivabrik|E. Johansoni paberivabrik]] (1887), [[F. Wiegandi masinatehas|F. Wiegandi]] (1859) ja [[Fr. Krulli metallitehas|F. Krulli]] (1865) masinatehas, [[Narva kalevivabrik|Narva kalevi-]] (1819) ja [[narva linavabrik|linavabrik]] (1851), [[Kunda tsemendivabrik]] (1870) jmt. 1890. aastate alguses olid Eesti kuus tähtsaimat tööstusharu [[Eesti tekstiilitööstus|tekstiili-]], [[Eesti metallitööstus|metalli-]] ja [[Eesti masinaehitustööstus|masina-]], [[Eesti puidutööstus|puidu-]], mineraalainete töötlemise ([[Kunda tsemenditehas|AS „Port Kunda”]] ja [[Aseri tsemendivabrik|AS-i „Asserin” tsemenditehas]], [[Tamsalu lubjatehas|Tamsalu]] ja [[Rakke lubjavabrik|Rakke lubjatehas]]), [[Eesti toiduainetööstus|toiduaine-]] ning paberi- ja tselluloositööstus. 84% tööstustoodangust andis tekstiilitööstus. Eesti puuvillatööstus, valmistas ülevenemaalise tööjaotuse raames puuvillast lõnga [[Łódź]]i piirkonna tekstiiliettevõtete ning toorriiet Peterburi ja Moskva [[sits |sits]]ivabrikutele. 1900. aastal andsid [[Kreenholmi puuvillamanufaktuur|Kreenholmi Puuvillamanufaktuur]] ja [[Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabrik]] 4,6% Venemaa puuvillase lõnga ja 1,3% puuvillase riide kogutoodangust. 20. sajandi alguseks oli metallitööstuse areng Eestis väga kiire ja tema osatähtsus kasvas 21%-ni, toiduainetööstus tõusis osakaalult kolmandaks. Eesti metalli- ja masinatööstuse ettevõtted (F. Krulli ja Wiegandi masinatehas, Volta elektromehaanikatehas, Dvigateli vagunitehas, Vene-Balti laevatehas jt) valmistasid põllutööriistu ja -masinaid, [[meierei]]de, [[saeveski]]te ja [[piiritusvabrik]]ute seadmeid, [[kanalisatsioon]]i- ja veetorusid, [[Külmutusseade|külmutusseadmeid]], [[Aurukatel|aurukatlaid]], [[naftamootor]]eid, kauba- ja [[reisivagun]]eid, [[allveelaev]]u, elektriaparaate ja -masinaid. Vahetult enne I maailmasõda rajati Tallinna riiklike tellimuste täitmiseks väliskapitali osalusega kolm suurt laevatehast: [[Vene-Balti laevaehitustehas|Vene-Balti]] (1912), [[Bekkeri laevatehas|Bekkeri]] (1912) ja [[Noblessneri laevatehas]] (1913). 1914 moodustas Saksa, Prantsuse-Belgia ja Inglise kapital 28% tööstusettevõtete põhikapitalist, välisinvestorite huviobjektiks olid peamiselt [[Eesti tekstiilitööstus|tekstiili-]], [[Eesti tselluloositööstus|tselluloosi-]], vineeri- ja õlletööstus. 1900. aastal oli 500 ja enama töölisega ettevõtteid 9 (3% tööstusettevõtete üldarvust), kuid nad andsid tööd 66 protsendile vabrikutöölistest (22 000). 1913. aastal oli selliseid ettevõtteid 15 (7% ettevõtete üldarvust) ning neis töötas ligi 2/3 kõigist tööstustöölistest (42 000). Enne [[Eesti Esimeses maailmasõjas|I maailmasõda oli Eestis]] majanduslikult aktiivsest elanikkonnast 63% hõivatud põllumajanduses, 15% tööstuses ja 22% teistes majandusharudes (sides, transpordis, teeninduses). Eesti ala majandus jäi põhiliselt [[Eesti põllumajandus|agraarseks]]. ===Eesti vabariigi aeg 1918–1940=== Eesti [[Eesti iseseisvumine|iseseisvumise]] järel loodeti ebarealistlikult, et Eesti suudab [[Nõukogude Venemaa]] ääretul turul leida omale koha ning olla sillaks [[Läänemaailm|Lääne]] ja Venemaa vahel.<ref name="Eesti 101">Mart Laar. ''101 Eesti ajaloosündmust'', Tallinn: Varrak, 2010. Lk 150.</ref> 10. oktoobril 1919 võttis [[Asutav Kogu]] vastu maaseaduse, [[1919. aasta maareform|mille alusel korraldati]] üks Euroopa äärmuslikumaid [[maareform]]e ja võõrandati üle 90% [[mõisnik]]e suurmaavaldustest ja loodi 55 000 uut [[talu]]. Need olid küll liiga väiksed, et olla majanduslikult tõhusad ja [[pankrot]]istumine oli tavaline nähtus.<ref name="Eesti 100" /> Venemaa keisririigi aegne metalli- ja keemiatööstus ei suutnud uue majanduskeskkonnaga kohaneda ja varises kokku. Teistest kiiremini suutis uueneda tekstiili- ja paberitööstus, rajati Eestis hulk uusi [[Siseturg|siseturu]] jaoks töötavaid väikeettevõtteid. 1920. aastail oli endiselt suurtööstuses esikohal Eestis tekstiilitööstus, andes 20–22% tööstustoodangust. Suurim tekstiilitööstuse haru oli puuvillatööstus, kus olid esikohal tootmise restruktureerinud [[Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabrik]] ja [[Kreenholmi Puuvillasaaduste Manufaktuur]]. Kasvas toidu- ja maitseainetööstuse osakaal, andes 16–22% tööstuse kogutoodangust. Tavapäraste tootmisharude – jahu-, leiva-, pärmi-, vorsti-, kalakonservi-, õlle- ja piiritustööstuse – kõrvale kerkis maiustustetööstus. Arenes paberi- ja tselluloosi-, täielikult uuenenud metalli- ja masina- ning ehitusmaterjalitööstus, eraviisiline ja [[Eesti põlevkivitööstus|riiklik põlevkivi-]] ja turbatööstus, mis varustas vabrikuid ja tehaseid ning raudteed kütusega. 1921. aastal ehitati katsetehas [[Kohtla]]sse, 1924. aastal ehitati Kohtlasse [[Kohtla-Järve põlevkivikaevanduse õlivabrik|õlivabrik]]. 1920. aastate keskpaigaks olid Eesti kullavarud otsas ja majandus kriisis, kust ei paistnud väljapääsu. Majandusele andis uue hingamise 1924. aastal [[rahandusminister|rahandusministriks]] saanud [[Otto Strandman]]. Tema juhtimisel kärbiti riiklikke kulutusi, piirati sissevedu, suurendati [[eksport|väljavedu]] ja karmistati [[laen]]usaamise tingimusi. Lisaks lõpetati [[tööstus]]e eelisarendamine ja keskenduti hoopis [[põllumajandus]]ele. Majanduskriisi ajal läks kuni 15% riigieelarvest põllumeestele makstavateks toetusteks. 1920. aastate teisel poolel hakkas Eesti majandus kiirelt arenema.<ref name="Eesti 101" /> 1920. aastate keskpaigaks oli tööstus stabiliseerunud ning arenes tõusu suunas, saavutades 1928. aastal sõjajärgse kõrgseisu. Tööstuse rekonstrueerimine ja moderniseerimine sai teoks peamiselt [[välisinvesteering]]ute abil. Kõige tähtsam tööstuse arengumootor oli [[eksport]]. 1920. aastate lõpul veeti ligi 40% tööstustoodangust välja, kõige suurema osa eksporttoodangust moodustasid tekstiiltooted, nende tähtsaimad müügiturud olid Saksamaa, Taani ja Läti. Paberi ja [[tselluloos]]i põhilised tarbijad olid Suurbritannia, Prantsusmaa ja USA. 1. jaanuaril 1928 viidi läbi [[rahareform]] ja [[Eesti mark|margad]] asendati [[Eesti kroon|kroonidega]].<ref name="Eesti 100" /> [[Pilt:Eesti eksportvõi kast.jpg|pisi|Eesti eksportvõi kast]] 1930–1933 mõjutas [[ülemaailmne majanduskriis]] Eestit väga tugevalt ja riigist käis üle järjekordne [[pankrot]]ilaine. Raskeks löögiks oli [[Suurbritannia ja Põhja-Iiri|Suurbritannia]] [[Suurbritannia naelsterling|naelsterling]]i devalveerimine 1931. aasta novembris. Eesti [[SKT]] langes kriisiaastatel hinnanguliselt 10%, suurelt avaldus kriis [[Eesti väliskaubandus]]e käibes, mis püsivhindades moodustas 1933. aastal, 1928. aasta tasemest vaid veerandi. Eesti sissetulekud vähenesid ajavahemikus 1929–1932 enam kui 25 protsenti. [[Majanduskriis]]is kehtestas valitsus range kokkuhoiu- ja koondamispoliitika. Eelarve tasakaalustamiseks kehtestati uusi makse, kärbiti koosseise ja vähendati riigiametnike palku. 1932. aasta aprillis kehtestati „Tööpuuduse vastu võitlemise otstarbel teenistusvahekordade korraldamise seadus“, mille kohaselt oli valitsusel õigus vallandada riigi- või omavalitsusteenistusest isikuid, kelle abikaasa sai samuti palka riigilt või omavalitsuselt. Tööpuuduse vastu võideldi [[Hädaabitööd|hädaabitööd]]ega. 1931. aastal kandus kriis pangandussektorisse, Eesti Panga juhatus võttis vastu otsuse, mis nägi ette välisvaluuta müümist vaid neile, kes seda rahvamajanduse huvides kasutasid, kehtestades [[valuutakontroll]]i<ref>[[Karl Stern]], Valuutakontrolli rakendamine Eestis 1930. aastatel, [[Ajalooline Ajakiri]], 2017, 1 (159), 79–102</ref>. Kriisist toibumisele aitas suuresti kaasa krooni [[devalveerimine]] 27. juunil 1933, krooni väärtust langetati 25 protsendi võrra, viies selle [[Rootsi kroon]]i tasemele. Tööstuse kriisijärgne elavnemine algas 1934, mis tõi kaasa tootmiskulude ja müügihindade vaheliste kääride vähenemise ja lõi tööstusele paremad tingimused. 1930. aastate keskel hakkas majandus hoogsalt kasvama ja inimeste [[elatustase]] tõusma. Selleks ajaks oli Eestist kujunenud edukas [[liha]]- ja [[piimatoode]]te väljavedaja. Peamiselt veeti [[Suurbritannia]]sse. Lõpuks hakkas ka taastuma põllumajandus. Kasutusele võeti muude [[loodusvarad]]e hulgas [[turvas]]. 1935. aasta sügiseks koostati majanduse üksikasjalik arengukava ja riiklik investeerimisprogramm aastaiks 1936–1937. Kavandati rajada kriisidele vastupidav kohalikel loodusvaradel põhinev töömahukas tööstus, et saavutada maksimaalne tööhõive. Esmatähtsaks kuulutas valitsus põlevkivi-, turba-, põlevkivikeemia-, tulekindla ehitusmaterjali ja [[sulfaattselluloos]]itööstuse arendamise. Põllumajanduse toodangu suurendamiseks oli kavas ulatuslikult üles harida uudismaa ning muuta maaparandustöödega põllu-, karja- ja heinamaad viljakamaks. Riigi initsiatiivil moodustati keskühistud [[Piimaühingute Keskliit "Võieksport"|Eesti Võieksport]], [[Eesti Lihaeksport]], [[Eesti Munaeksport]]. Impordile kehtestati ranged reeglid, neid sisuliselt sunniti üheskoos tegutsema. Majanduslikult arengult sarnanes Eesti [[Kreeka]], [[Itaalia]], [[Ungari]] ja [[Poola]]ga. [[Soome]]st jäädi mõningal määral, kuid [[Rootsi]]st, [[Taani]]st ja [[Lääne-Euroopa]] riikidest juba tugevalt maha.<ref name="Eesti 100" /> Intensiivse riikliku investeerimise tulemusena suurenes märkimisväärselt riigi osalus tööstuses, 1937. aasta majandusloenduse andmetel moodustas riigile ja omavalitsustele kuuluvate tööstusettevõtete vara väärtus 13% Eesti suur-, kesk- ja väiketööstuse vara koguväärtusest. 1936. aastal kujundati riigi põlevkivi- ja turbatööstus ümber 95-protsendilise [[Riigiaktsiaselts|riigiosalusega aktsiaseltsideks]] [[Esimene Eesti Põlevkivitööstus]] ja [[Eesti Turbatööstused]]. Rajati [[Lehtse turbatehas|Lehtse uus turbatehas]], laiendati [[Ellamaa elektrijaam]]a, ehitati mitu elektrijaama ja reorganiseeriti kahjudega töötav AS Virumaa Elekter, mille aktsiatest kuulus 50% riigile. Eesti [[Elektrifitseerimine|elektrifitseerimiseks]] ja sellega seoses olevate ülesannete täitmiseks asutati 1939 AS Elektrikeskus, mille aktsiatest kuulus riigile 80%. Rajati ka riiklikud aktsiaseltsid Telliskivi Tehased, [[Kehra sulfaattselluloositehas]], [[Tootsi briketitehas]] ja [[Maardu fosforiiditehas]]. Metsamaterjali töötlemine ja turustamine koondati riikliku AS-i [[Eesti Metsatööstus]] ning ehitusmaterjalide müük siseturul riiklikule kaubandusühingule [[Ehituskivi]]. Metallitööstuse alal tegid riigi omanduses oleva [[Riigi Sadamatehased]] laevaremonditöid, valmistasid raadiosaate- ja -vastuvõtujaamu, [[turbalõikusmasin]]aid, [[sildkraana]]sid, [[koppsüvendaja]]id, trammi- ja rongivaguneid, neete, polte, mutreid jms. [[Sõjaministeerium]]i alluvuses olev [[E-Arsenal|Arsenal]] valmistas relvi ja sidevarustust sõjaväele. 1937 omandas valitsus [[Dvigatel|Eesti Dvigateli]] aktsiad. [[Riigiettevõte]]te tegevuse kooskõlastamiseks ning majanduse üldküsimuste arutamiseks ja lahendamiseks [[Riigi Majanduskomitee]]. ===Teine maailmasõda=== ====Nõukogude okupatsioon (1940–1941)==== 1940. aasta suvel alustati Eesti majanduse ühendamist [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[plaanimajandus]]ega. [[Tööstus]], [[pangandus]] ja peagi ka [[kaubandus]] [[riigistamine|riigistati]]. Põllumajanduses sooviti tekitada uusmaasaajate kihti, mistõttu kärbiti suuremate talude maaomandit ja osa põllumajandusloomi võeti ära. 1941. aastal kohustati talunikke müüma riigile põllumajandussaadusi madalama hinnaga. 25. novembril 1940 viidi läbi [[rahareform]], mille käigus vahetati [[Eesti kroon|kroonid]] [[Nõukogude rubla|rublade]] vastu. Esmatarbekaupade hinnad tõusid hüppeliselt ning teatud kaupadele kehtestati ostupiirangud.<ref name="Eesti 100">Ahti Tomingas. ''Eesti Vabariik 100'', Tallinn: TEA Kirjastus, 2017.</ref> :Vt. ''[[:Kategooria:Eesti NSV majandus|Eesti NSV majandus]]'' ====Saksa okupatsioon (1941–1944)==== [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] ajal toimis Eesti majandus [[Kolmas riik|Saksa riigi]] huve täitva sõjamajandusena. [[Hjalmar Mäe]] juhitud [[Eesti Omavalitsus]]e mõju majandusele oli peaaegu olematu. Tööstusettevõtted täitsid [[Wehrmacht|Saksa sõjaväe]] tellimusi, kuid tööjõust oli suur puudus ning rakendati isegi [[sõjavang]]e. Nõukogude [[maareform]] tühistati ning [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsiooni ajal]] riigistatud vara tagastati osaliselt. Taludele kehtis toiduainete müügi kohustus, kuid tingimused olid siiski leebemad kui [[Nõukogude okupatsioon Eestis|Nõukogude okupatsiooni ajal]].<ref name="Eesti 100"/> ===Nõukogude okupatsiooni aeg=== {{Vaata|Eesti NSV majandus}} [[Pilt:Kolhoosimaja.jpg|pisi|[[Aruküla]] [[kolhoos]]imaja]] {| class="wikitable" |+ Ühiskondlik kogutoodang Eesti NSV-s (%)<ref name="Eesti 100, 188">Ahti Tomingas. ''Eesti Vabariik 100'', Tallinn: TEA Kirjastus, 2017. Lk 188.</ref> |- ! !! 1960!!1965!!1970!!1988 |- |Tööstus|| 60||65||63||62 |- | Põllumajandus||21||19||19||18 |- |Ehitus||9||7||9||9 |- |Kaubandus, teenindus||7||5||6||7 |- |Transport ja side||3||4||4||5 |- |} Sõjajärgsetel aastatel Eesti majandus riigistati ja kehtestati [[plaanimajandus]]. Esimestel sõjajärgsetel kümnenditel investeeriti [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] eelarvest Eestisse suuri summasid ja Eesti majandus arenes kiiresti. Olulisel kohal oli metalli- ja masinatööstus. Kirde-Eestisse rajati põlevikivikaevandamis- ja energeetikakompleks ning loodi uusi kaevandusi. Ettevõtted jagunesid kolmeksː Moskvast juhitavad, liidulis-vabariiklikud ja vabariiklikud ettevõtted.<ref name="Eesti 100, 187-188">Ahti Tomingas. ''Eesti Vabariik 100'', Tallinn: TEA Kirjastus, 2017. Lk 187–188.</ref> 1957. aastal kehtestati NSV Liidus rahvamajandusnõukogude süsteem, mis tähendas, et [[Eesti NSV]] juhtkonna kaasarääkimisõigus majanduse suunamisel suurenes. 1965. aastal aga nõukogud kaotati. Üleliidulises tööstuses oli Eesti valdkondadeks energeetika, kalapüük ja -tööstus, paberi ja mineraalväetiste tootmine ning puuvillase ja linase riide valmistamine. Neis harudes [[eksport|eksporditi]] 1960. aastate teise poole seisuga üle 70% toodangust.<ref name="Eesti 100, 188-18̈9">Ahti Tomingas. ''Eesti Vabariik 100'', Tallinn: TEA Kirjastus, 2017. Lk 188–189.</ref> 1970. aastatel aeglustus majandus märkimisväärselt kogu NSV Liidus ja algas [[stagnaaeg|stagnatsiooniaeg]]. Paljud Eestis asuvad ettevõtted ei sobinud tegelikult siia kas geograafilistel või ökoloogilistel põhjustel või tööjõu nappuse tõttu, kuid Eesti tööviljakus oli NSV Liidu keskmisest kõrgem ja taristu paremini arenenud, mistõttu sooviti ettevõtteid siin hoida. 1970. aastatel oli Eestis umbes 150 [[kolhoos]]i ja peaaegu sama palju [[sovhoos]]e.<ref name="Eesti 100, 188-18̈9"/> 1980. aastatel hakati rajama [[väikeettevõte|väikeettevõtteid]], mida seni oli arenenud maadega võrreldes olnud Eestis väga vähe. 1987. aastast lubati eraisikutel asutada [[kooperatiiv]]e (algul teeninduses ja kaubanduses, hiljem mujalgi). 1988. aastal asutati [[Tartu Kommertspank]], millega pandi alus erapangandusele. Eesti majandus hakkas liikuma plaanimajanduselt [[turumajandus]]e poole. Kümnendi lõpuks järgiti juba oma majandusreformi kava, mitte üleliidulisi seadusi, kuid tervikliku majandus- ja rahanduspoliitika järgimine sai võimalikuks alles pärast [[Eesti taasiseseisvumine|taasiseseisvumist]].<ref name="Eesti 100, 191">Ahti Tomingas. ''Eesti Vabariik 100'', Tallinn: TEA Kirjastus, 2017. Lk 191.</ref> ===Taasiseseisvunud Eesti=== [[Pilt:Kroon notes.png|pisi|vasakul|1992–2010 kehtisid Eestis [[Eesti kroon|kroonid]]]] [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti taasiseseisvumise]] järel oli Eestis kehtivaks valuutaks [[Nõukogude rubla|rubla]] ja [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] [[hüperinflatsioon]] mõjutas tugevalt ka Eestit. Pooleteise aastaga tõusid hinnad umbes 10 korda. 20.–22. juunil 1992 viidi läbi [[1992. aasta Eesti rahareform|rahareform]], mille käigus asendati rubla [[Eesti kroon]]iga. Eesti palga- ja hinnatase oli algul väga madal. Eesti kroonile määratud vahetuskurss ergutas väljavedu. Kuna Vene turg oli muutunud peaaegu maksejõuetuks, pöördus Eesti majandus kiirelt [[Läänemaailm|Läände]], eelkõige [[Skandinaavia]]sse. Tekkima hakkasid uued kodumaisel ja väliskapitalil põhinevad ettevõtted ning [[Riigiettevõte|riigiettevõt]]ted [[Erastamine|erasta]]ti.<ref name="Eesti 100" /> 1994. aastal hakkas majandus sügava languse järel taas kasvama. 1. jaanuaril jõustus [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] [[vabakaubandus]]leping. 1996. aastal avati [[Tallinna börs|Tallinna Väärtpaberibörs]]. Eesti ettevõtete aktsiate hinnad tõusid lühikese ajaga väga kiirelt. 1997. aastal sõlmiti Eesti ja Euroopa Liidu assotsieerumise leping.<ref name="Eesti 100" /> Kaks aastat pärast Tallinna börsi käivitumist, tabas seda üllatuslik langus ja 1999. aastal järgnes [[1998. aasta Venemaa rahanduskriis|Venemaa 1998. aasta rahanduskriis]]i mõjul [[majanduslangus]]. [[Aasia finantskriis]]i mõjul esitlesid 1998. aasta 17. augustil [[Venemaa Föderatsiooni valitsus]] ja [[Venemaa keskpank]] [[Venemaa majanduskriis]]i [[kriisikava]], mis hõlmas rubla [[Devalveerimine|devalveerimi]]st, Venemaa sisevõla tasumise tähtajatut peatamist ning teatud välisvaluutades nomineeritud välisvõlgade tasumise peatamist 90 päevaks. 2. septembril loobus Venemaa keskpank rubla kursi kaitsmisest ja lasi selle vabaks, kursi vabakslaskmisele järgnenud kuu jooksul langes rubla väärtus kahe kolmandiku võrra. Kuna tol ajal oli Venemaa Eestile oluline kaubanduspartner, avaldas kriis suurt mõju ka Eestile. Venemaa finantskriis tabas valusalt Venemaale eksportivaid Eesti ettevõtteid. 1998. aasta Venemaa finantskriis mõjutas märkimisväärselt pankade klientide krediidivõimelisust ja kriisi ajal toimus Eestis ulatuslik omandi ümberjaotus, mille käigus müüdi hulk kodumaiseid ettevõtteid välisomanikele. Venemaa kriis põhjustas ühelt poolt pangandussektori konsolideerumise, mille käigus ühinesid [[Hansapank]] ja [[Eesti Hoiupank]] ning [[Eesti Ühispank]] ja [[Tallinna Pank]]. Kuulutati välja [[Eesti Maapank|Eesti Maapan]]ga ja [[EVEA Pank|EVEA Pan]]ga [[pankrot]]. [[Eesti kroon|Kroon]]i vahetuskurss seoti [[euro]]ga.<ref name="Eesti 100" /> 1999. aasta teisel poole võis täheldada majandusolukorra stabiliseerumist ning tegevusmahtude kasvu järkjärgulist taastumist. 2000. aastal algas uus majandustõus. 1. mail 2004 ühines Eesti Euroopa Liiduga, 2004. aastal ühines Eesti [[NATO]]-ga. Teeninduse osatähtsus [[SKT]]-s hakkas suurenema ning põllumajanduse ja tööstuse osatähtsus vähenema. Suurettevõtted olid enamasti asendunud keskmiste ja väikeettevõtetega ning erasektor moodustas majandusest 80%. Eesti elatustase lähenes kiirelt Euroopa Liidu arenenumate riikide omale. Samal ajal toimus laenu- ja kinnisvarabuum ning riik paisutas liigselt [[Eesti riigieelarve|riigieelarve]]t.<ref name="Eesti 100" /> 2009. aastal jõudis Eestisse ülemaailmne [[suur majandussurutis]] ([[Eesti 2008.–2010. aasta majandussurutis]]). SKT vähenes 14% ja [[tööpuudus|töötus]] tõusis 6% pealt 15% peale. Oluliselt kärbiti riigieelarve kulusid. Sisetarbimise olulise vähenemise tõttu pidurdus hinnatõus, mistõttu õnnestus Eestil täita eurole ülemineku tingimused. Euroalaga liituti 1. jaanuaril 2011.<ref name="Eesti 100" /> {{Vaata|2011. aasta Eesti rahareform}} ==Eesti [[riigireiting]]== *[[2. juuli]]l [[2007]] kinnitas Standard & Poor's Eesti riigireitingu tasemel A, kuid muutis väljavaate stabiilsest negatiivseks. Reitinguagentuur [[Moody's]] kinnitas juulis 2007 reitingu tasemel A1, muutes väljavaate positiivsest stabiilseks. Reitinguagentuur Fitch kinnitas juulis 2007 Eesti riigireitingu tasemel A stabiilne<ref name="vk3rw" />. *[[23. juuli]]l [[2008]] kinnitas reitinguagentuur [[Standard & Poor's]] Eesti Vabariigi pikaajalise reitingu tasemel A ja lühiajalise reitingu tasemel A-1. Samal ajal kinnitas reitinguagentuur ülekannete ja konverteeritavuse hinnangu tasemel AA. Eesti riigireitingu väljavaade on negatiivne<ref name="Y23VT" />. *[[8. aprill]]il [[2009]] alandas reitinguagentuur [[Fitch]] Eesti [[riigireiting]]ut astme võrra tasemele BBB+, jättes reitinguväljavaate negatiivseks<ref name="ouBLb" /> *[[19. juuli]]l [[2010]] tõstis reitinguagentuur Fitch Eesti riigireitingu kahe pügala võrra tasemele A, agentuur kinnitas reitingu väljavaate stabiilsena<ref name="2Mdh4" />. *[[5. jaanuar]]il 2011 eemaldas Moody’s ülempiiri Eesti ettevõtete reitingutelt, mis võimaldab Eestis tegutsevatel ettevõtetel omada kuni kõrgeima taseme ehk [[AAA-reiting|AAA-reitingut]] ning Eesti riigile antud reiting ei piira enam ettevõtete reitingutaset. Reitinguagentuur on seisukohal, et euroala riikidele antud võlakirjade ja pangahoiuste AAA-reiting peegeldab sarnaselt teiste euroala riikidega nüüd ka Eesti puhul seda, et [[moratoorium]]i kehtestamise oht on väga väike. Eesti riigireiting jäi tasemele A1, stabiilse väljavaatega<ref name="zTFDH" />. *2013. aasta maikuus kinnitas [[reiting]]uagentuur Fitch Eesti riigireitingu senisel kõrgel tasemel A+ koos stabiilse väljavaatega<ref name="3feRa" />. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="9V68W">[http://web.worldbank.org/WBSITE/EXTERNAL/DATASTATISTICS/0,,contentMDK:20421402~pagePK:64133150~piPK:64133175~theSitePK:239419,00.html#Europe_and_Central_Asia World Bank 2007]</ref> <ref name="UoLQN">[http://www.postimees.ee/884002/eesti-on-parim-euroopa-liidu-rahade-kasutaja/ Eesti on parim Euroopa Liidu rahade kasutaja], e24.ee, 21.06.2012</ref> <ref name="vk3rw">[http://www.neljas.ee/est/?news=919690&category=9 Eesti Pank: Eesti riigireiting näitab majandusarengu tasakaalustumist]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, 22. jaanuar 2008</ref> <ref name="Y23VT">[https://web.archive.org/web/20081203114330/http://www.eestipank.info/pub/et/press/Press/pressiteated/pt2008/pt0723_SPtolge Standard & Poor´s: Eesti riigireiting kinnitati; seoses majanduse raske maandumise ohuga jääb väljavaade negatiivseks], EESTI PANGA PRESSITEADE, 23. juuli 2008</ref> <ref name="ouBLb">[https://www.ohtuleht.ee/323847 Eesti riigireiting kukkus astme võrra], Õhtuleht, 9. aprill 2009</ref> <ref name="2Mdh4">[http://www.neljas.ee/est/?news=998107&category=1&Reitinguagentuur-Fitch-tostis-Eesti-riigireitingut Reitinguagentuur Fitch tõstis Eesti riigireitingut]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, 19. juli 2010</ref> <ref name="zTFDH">[https://web.archive.org/web/20110109085728/http://majandus.delfi.ee/news/uudised/moodys-eemaldas-ulempiiri-eesti-ettevotete-reitingutelt.d?id=37968071 Moody’s eemaldas ülempiiri Eesti ettevõtete reitingutelt], Delfi Majandus, 6. jaanuar 2011</ref> <ref name="3feRa">[http://www.postimees.ee/1253704/fitch-kinnitas-eesti-riigireitingu-senisel-korgel-tasemel/ Fitch kinnitas Eesti riigireitingu senisel kõrgel tasemel], e24.ee, 3. juuni 2013</ref> }} == Välislingid == {{Commons|Category:Economy of Estonia}} * [http://www.estonica.org/et/Majandus/ Estonica: Eesti majandus] * [http://www.postimees.ee/280608/esileht/majandus/338761.php "Forbes tõstis Eesti hea ärikliima tabelis 10. kohale"] Postimees, 28. juuni 2008 * [http://www.eestimajandus.ee/moodul.php?moodul=CMS&Komponent=Lehed&id=116&m_id=261 Eesti majanduslugu] * [[Valner Krinal]], [https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/55407/krinal_eesti_majandusajalugu_ocr.pdf?sequence=1&isAllowed=y EESTI MAJANDUSAJALUGU], TARTU 1992 * [[Erik Terk]]: [http://arvamus.postimees.ee/3943107/erik-terk-seitsmekesi-majandustuultes-ehk-kuidas-vorrelda-eestit-endise-idablokiga "Seitsmekesi majandustuultes ehk Kuidas võrrelda Eestit endise idablokiga"] Postimees Arvamus, 12. detsember 2016 * [https://www.err.ee/1608441275/statistika-harjumaa-roll-eesti-majanduses-on-uha-olulisem "Statistika: Harjumaa roll Eesti majanduses on üha olulisem"] ERR, 20. detsember 2021 * [https://arileht.delfi.ee/artikkel/120238342/eesti-ettevotjate-sajandi-suurtehingud-suurimad-tehingumiljonarid-ehitavad-juba-uusi-superettevotteid "Eesti ettevõtjate sajandi suurtehingud. Suurimad tehingumiljonärid ehitavad juba uusi superettevõtteid"] Delfi ärileht, 26. detsember 2023 {{Euroopa majandus}} {{Eesti artiklid}} [[Kategooria:Eesti majandus| ]] 7mmrrnsnrybdws1z1gum8xes5xkldwt 3200 Phaeton 0 111965 7166352 6498409 2026-06-03T09:24:49Z Kwamikagami 8320 7166352 wikitext text/x-wiki {{infokast astronoomiline objekt | nimi = 3200 Phaeton | pilt = PIA22185.gif | pildisuurus = | pildiallkiri = Arecibo observatooriumi radaripilt 3200 Phaetonist | tähtkuju = | otsetõus = | kääne = | punanihe = | radiaalkiirus = | kaugus = | magV = 10,7 | absmagV = 14,6 | nurkdiameeter = | mass = | diameeter = 5.8 km | nimed = 1983 TB }} '''3200 Phaeton''' on [[Apollo-tüüpi asteroidid|Apollo-tüüpi]] [[asteroid]]id. Spektri ja saba puudumise järgi loetakse see asteroidide hulka, ehkki tema piklik [[orbiit]] (kaugeim ots 2,4 aü, lähim ots 0,14 aü kaugusel) meenutab [[komeet]]ide omi. Nime sai taevakeha vahast ja sulgedest tiibadega Päikeseni sõita üritanud [[Kreeka mütoloogia]] tegelaselt selle järgi, et tema orbiit ulatub [[Päike]]sele suhteliselt lähedale, mistõttu tema pinna temperatuur võib tõusta 700–800 kraadini. Phaetoni avastasid [[11. oktoober|11. oktoobril]] [[1983]]. aastal astronoomid [[Simon Green]] ja [[John Davies]].<ref name="Phaeton" /><ref name="Dust" /> Phaetonit, mis 2007. aasta detsembris möödus Maast 18 mln kilomeetri kauguselt, loetakse Maad ohustavate asteroidide hulka. Päikesest kaugeimas punktis asteroidivöö tihedamas osas võib see sattuda kokkupõrkesse, mis muudab taevakeha orbiiti nii, et see mõnel oma järgmisel tiirul põrkab Maaga kokku. 14. detsembril 2093 möödub Phaeton Maast 3 mln kilomeetri kauguselt.<ref name="Space" /> [[Meteoorivool]] [[geminiidid]] on asteroid 3200 Phaetoni järel liikuvast tolmupilvest pärit kübemed, mis kiirusega u 35 km/s atmosfääri sisenedes süttivad ja nn langevate tähtedena nähtavaks muutuvad.<ref name="Geminids" /> ==Viited== {{Viited|allikad= <ref name="Phaeton">{{netiviide |pealkiri=Asteroid Phaethon |väljaanne=NASA Marshall |url=https://www.nasa.gov/centers/marshall/news/lunar/phaethon.html |vaadatud=31. detsembril 2022 |arhiivimisaeg=2023-01-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230104232730/https://www.nasa.gov/centers/marshall/news/lunar/phaethon.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Dust">{{netiviide |pealkiri=Looking through the asteroid dust |väljaanne=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/science/2007/dec/13/astronomy |vaadatud=31. detsembril 2022}}</ref> <ref name="Space">{{netiviide |pealkiri=Phaethon |väljaanne=Space Reference |url=https://www.spacereference.org/asteroid/3200-phaethon-1983-tb |vaadatud=31. detsembril 2022}}</ref> <ref name="Geminids">{{netiviide |pealkiri=Geminids |väljaanne=NASA SSE |url=https://solarsystem.nasa.gov/asteroids-comets-and-meteors/meteors-and-meteorites/geminids/in-depth/ |vaadatud=31. detsembril 2022}}</ref> }} [[Kategooria:Asteroidid]] o96wohg8414c8g75omvsomtvz11hfpa Tõnis Kõiv 0 112612 7166392 7138163 2026-06-03T10:02:50Z Taurus404 80079 /* Töökäik */ 7166392 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=aprill}} {{Vikinda|aasta=2026|kuu=aprill}} [[Pilt:RE Tõnis Kõiv.jpg|pisi|Tõnis Kõiv 2011. aastal]] '''Tõnis Kõiv''' (sündinud [[29. oktoober|29. oktoobril]] [[1970]] [[Paide]]s) on Eesti poliitik ja jurist. Ta on olnud Paide linnapea (1996–2004) ning Riigikogu liige (2005–2015). == Haridus == Tõnis Kõiv on lõpetanud [[Koeru Keskkool]]i 1989 ning 1995. aastal [[Tartu Ülikool]]i, kus õppis õigusteaduskonnas. [[Tartu Ülikooli Euroopa Kolledž]]i magistriõppes õppis aastatel 2000–2003. 2018. aastal läbis [[Tallinna Tehnikaülikool]]is koolituse "Eksperdi tasemel andmekaitsespetsialistiks" (DPO).{{lisa viide}} == Töökäik == Kõiv on töötanud [[AS Paide Piimakombinaat|Paide Piimakombinaadi]] juristina (1993–1996), [[Paide linnapea]]na (1996–2004), [[OÜ Agenor]]i tegevdirektorina (2004–2005) ja Riigikogu liikmena (2005–2015). Ta on olnud YourOffice'i jurist (2016–2017) ja õigusnõunik (2018–2025). Aastatel 2017–2018 oli ta Eesti Reformierakonna peasekretär. Juunist detsembrini 2025 oli ta [[Rae vald|Rae valla]] abivallavanem ehituse, planeerimise ja territoriaalse arengu valdkondades. Ta on olnud ka [[Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet]]i juures tegutseva tarbijavaidluste komisjoni esimees (2016–2026).{{lisa viide}} == Poliitiline tegevus == Kõiv astus [[Eesti Reformierakond]]a 4. juunil 1996. Ta on kuulunud Reformierakonna juhatusse aastatel 1999–2001 ja 2003–2005, 2007–2009, 2009–2011, 2011–2013 ning olnud aastatel 2017–2018 erakonna peasekretär. Ta oli Järva- ja Viljandimaalt valitud [[X Riigikogu]] liige 2005–2007, [[XI Riigikogu]] liige 2007–2011 ja XII Riigikogu liige 2011–2015. Ta kandideeris Riigikokku 2015. aastal Harju- ja Raplamaal, aga ei osutunud valituks. Ta on olnud Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees, riigieelarve kontrolli komisjoni aseesimees ning IPU (Rahvusvahelise Parlamentidevahelise liidu) Eesti delegatsiooni juht, Eesti-Tšehhi parlamendirühma esimees. Märtsist 2017 oli Kõiv Reformierakonna peasekretär. 9. märtsil 2018 otsustas Reformierakonna juhatus ametist lahkuva esimehe Hanno Pevkuri ettepanekul lõpetada peasekretäri kaheaastase lepingu ennetähtaegselt. 2018. ja 2021. aastal valis Rae vallavolikogu Kõivu volikogu esimeheks. Juunist detsembrini 2025 töötas Kõiv Rae valla abivallavanemana. 2025. aastal valitud Rae vallavolikogus on Tõnis Kõiv volikogu keskkonna- ja turvalisuse komisjoni aseesimees. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Komisjonid {{!}} Rae vald |url=https://rae.ee/vald-info-ja-kontaktid/vallavolikogu/komisjonid |vaadatud=2026-04-04 |väljaanne=rae.ee |keel=et}}</ref> == Ühiskondlik tegevus == Kõiv on olnud [[Euroopa Liidu Regioonide Komitee]] liige 2003–2004, [[Eesti Linnade Liit|Eesti Linnade Liidu]] juhatuses 1999–2004, [[Järvamaa Omavalitsuste Liit|Järvamaa Omavalitsuste Liidu]] esimees 1999–2002. Ta on olnud [[Rahvusvaheline Noorte Kommertskoda|Rahvusvahelise Noorte Kommertskoja]] (Junior Chamber International Estonia) Paide koja asutajaliige, [[Riigimetsa Majandamise Keskus]]e nõukogu liige, auditikomitee esimees (2007–2016), AS-i Teede Tehnokeskus nõukogu liige (2015–2016) ning [[Türi Rotary Klubi|Tallinna Rotary Klubi]] liige. Tõnis Kõiv on kolmel 6 kuu pikkusel perioodil{{millal}} olnud rahvusvahelise ärikoostöövõrgustiku (BNI) grupi North Star Tallinn president.{{lisa viide}} == Tunnustus == * 2003 – [[Järvamaa teenetemärk]] == Isiklikku == Tõnis Kõiv on abielus Marge Kõivuga (2001) ning tal on kolm last: Triinu (1988), Marili (1992) ja Tõnis (2002). ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [[Martti Kass]]. [http://wwx.postimees.ee/191107/esileht/siseuudised/296279.php Tõnis Kõiv: müraga seotud riskid tuleb tähelepanu alla võtta] Postimees, 18. juuni 2007 * [http://www.postimees.ee/?id=45749 Riigikogulane jäi kiiruse ületamisega vahele] Postimees, 3. november 2008 * [[Askur Alas]]. [http://www.ekspress.ee/2009/01/23/eesti-uudised/6388-tonis-koiv-sovhoosi-autojuhist-sotsiaalministri-kandidaadiks Tõnis Kõiv: sovhoosi autojuhist sotsiaalministri kandidaadiks] Eesti Ekspress, 23. jaanuar 2009 * [http://pluss.postimees.ee/212965/tonis-koiv-senine-pandipakendi-susteem-peaks-eestis-jatkuma Tõnis Kõiv: senine pandipakendi süsteem peaks Eestis jätkuma] Postimees, 18. jaanuar 2010 * [https://www.delfi.ee/artikkel/57825954 Tõnis Kõiv: Teeme ära vallutab maailma samamoodi kui Skype] Delfi 15. september 2011 * [[Sulev Vedler]]. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/65162672 Tõnis Kõiv võitleb paha haisuga] Eesti Ekspress, 25. oktoober 2012 * Tõnis Kõiv: Inimesed väärivad pääsu Ülemiste järve kallastele 7. oktoober 2013 Eesti Elu * Tõnis Kõiv: Võidame jobu meis enestes Postimees, 8. november 2014 *[https://www.postimees.ee/4010387/reformierakonna-peasekretariks-sai-tonis-koiv Reformierakonna peasekretäriks sai Tõnis Kõiv, Postimees 10. veebruar 2017] *[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/video-mida-hakkab-tegema-reformierakonna-peasekretari-kohalt-lahkuv-tonis-koiv?id=81387083 Video: mida hakkab tegema Reformierakonna peasekretäri kohalt lahkuv Tõnis Kõiv, Delfi 9. märts 2018] * [https://www.err.ee/688326/leht-koiv-uputas-peasekretarina-reformierakonna-volgadesse "Leht: Kõiv uputas peasekretärina Reformierakonna võlgadesse"] ERR, 8. märts 2018 *[http://www.harjuelu.ee/rae-vallavolikogu-esimeheks-valitud-tonis-koiv-valistab-kandideerimise-riigikogu-valimistel/ Rae vallavolikogu esimeheks valitud Tõnis Kõiv välistab kandideerimise Riigikogu valimistel, Harju Elu 17. oktoober 2018] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Jaan Rõuk]] | nimi=[[Paide]] linnapea| aeg=[[1996]]–[[2004]] | järgnev=[[Indrek Kivimäe]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Kõiv, Tõnis}} [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:Paide linnapead]] [[Kategooria:X Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XI Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1970]] [[Kategooria:Keskkonnakirves]] 0hcenz3gz0ft29sgx1ew8h3038vncui Ferdinand de Saussure 0 119380 7166385 7073963 2026-06-03T09:58:18Z Kuriuss 38125 Kordusi vähemaks. 7166385 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuni}} [[Pilt:Ferdinand de Saussure.jpg|thumb|Ferdinand de Saussure]] '''Ferdinand de Saussure''' (prantsuse k [https://en.wikipedia.org/wiki/Help:IPA/French [fɛʁdinɑ̃ də sosyʁ]], sünninimega '''Ferdinand Mongin de Saussure'''; [[26. november]] [[1857]] [[Genf]] – [[22. veebruar]] [[1913]] [[Vufflens-le-Château]]) oli [[Šveits]]i [[Keeleteadlaste loend|keeleteadlane]], [[Semiootikute loend|semiootik]] ja [[strukturalism]]i üks rajajaid ja [[20. sajand|20. sajandi]] [[Keeleteadus|lingvistika]] suurkujusid.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Saussure |eesnimi=Ferdinand de |pealkiri="Üldkeeleteaduse kursus" ("Cours de linguistique générale". Edition critiquea préparée par Tullio de Mauro. Paris, Payot. 1995)''. Tullio De Mauro kommentaaridega. Prantsuse keelest tõlkinud Tiit Kuuskmäe. Sari "Avatud Eesti raamat". Tallinn, 2017 |kirjastus=Varrak |aasta=1916 |isbn=9789985340660 |lehekülg=494–500'' |autor-link=Ferdinand de Saussure}}</ref> Ferdinand de Saussure’i köitsid noorena [[luule]] ja [[Humanitaarteadused|humanitaarerialad]]. Ta tundis suurt huvi nii elavate kui ka [[Väljasurnud keel|väljasurnud keelte]] vastu, eriline sümpaatia kuulus iidsetele keeltele.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Saussure |eesnimi=Ferdinand de |pealkiri="Üldkeeleteaduse kursus" ("Cours de linguistique générale". Edition critiquea préparée par Tullio de Mauro. Paris, Payot. 1995)''. Tullio De Mauro kommentaaridega. Prantsuse keelest tõlkinud Tiit Kuuskmäe. Sari "Avatud Eesti raamat". Tallinn, 2017 |kirjastus=Varrak |aasta=1916 |isbn=9789985340660 |lehekülg=494–500'' |autor-link=Ferdinand de Saussure}}</ref> Enne 17. eluaastat kirjutas ta huvist keelte võrdlemise ja nende ajaloo vastu [[Teaduslik meetod|teaduslikku metoodikat]] valdamata töö, milles püüdis taandada [[Indoeuroopa keeled|indoeuroopa keelte]] ([[Ladina keel|ladina]], [[kreeka keel|kreeka]] ja [[Saksa keel|saksa]]) sõnad üheksale [[Tüvi (keeleteadus)|tüvele]], millel oli kolmest [[Element (filosoofia)|elemendist]] ([[Kaashäälik|konsonant]]-[[Täishäälik|vokaal]]-konsonant) koosnev [[struktuur]].<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Saussure |eesnimi=Ferdinand de |pealkiri="Üldkeeleteaduse kursus" ("Cours de linguistique générale". Edition critiquea préparée par Tullio de Mauro. Paris, Payot. 1995)''. Tullio De Mauro kommentaaridega. Prantsuse keelest tõlkinud Tiit Kuuskmäe. Sari "Avatud Eesti raamat". Tallinn, 2017 |kirjastus=Varrak |aasta=1916 |isbn=9789985340660 |lehekülg=494–500'' |autor-link=Ferdinand de Saussure}}</ref> 21-aastaselt saavutas Saussure võimeka keeleteadlase maine, avalikustades [[Uurimus|uurimuse]] [[Indoeuroopa keeled|indoeuroopa keelte]] [[Häälikusüsteem|häälikusüsteemist]] (''"Mémoire sur le systéme primitif des voyelles dans les langues indoeuropéennes, 1879"'').<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Saussure |eesnimi=Ferdinand de |pealkiri="Üldkeeleteaduse kursus" ("Cours de linguistique générale". Edition critique préparée par Tullio de Mauro. Paris, Payot. 1995)''. Tullio De Mauro kommentaaridega. Prantsuse keelest tõlkinud Tiit Kuuskmäe. Sari "Avatud Eesti raamat". Tallinn, 2017 |kirjastus=Varrak |aasta=1916 |isbn=9789985340660 |lehekülg=494–500'' |autor-link=Ferdinand de Saussure}}</ref> Saussure’i olulisim raamat [[Üldkeeleteaduse kursus|"Cours de linguistique générale"]] (eesti k "Üldkeeleteaduse kursus") ilmus postuumselt 1916. aastal, väljaandjaks tema õpilased [[Albert Sechehaye]] ja [[Charles Bally]]. Eestikeelne tõlge, mis ilmus 2017. aastal, põhineb 1995. aasta väljaandel Ferdinand de Saussure, ''"Cours de linguistique générale. Edition critiquea préparée par Tullio de Mauro". Paris, Payot''.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Saussure |eesnimi=Ferdinand de |pealkiri="Üldkeeleteaduse kursus" ("Cours de linguistique générale". Edition critiquea préparée par Tullio de Mauro. Paris, Payot. 1995)''. Tullio De Mauro kommentaaridega. Prantsuse keelest tõlkinud Tiit Kuuskmäe. Sari "Avatud Eesti raamat". Tallinn, 2017 |kirjastus=Varrak |aasta=1916 |isbn=9789985340660 |lehekülg=494–500'' |autor-link=Ferdinand de Saussure}}</ref> == Elukäik == Ferdinand de Saussure pärines teadlaste ja õpetlaste suguvõsast.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Saussure |eesnimi=Ferdinand de |pealkiri="Üldkeeleteaduse kursus" ("Cours de linguistique générale". Edition critiquea préparée par Tullio de Mauro. Paris, Payot. 1995)''. Tullio De Mauro kommentaaridega. Prantsuse keelest tõlkinud Tiit Kuuskmäe. Sari "Avatud Eesti raamat". Tallinn, 2017 |kirjastus=Varrak |aasta=1916 |isbn=9789985340660 |lehekülg=494–500'' |autor-link=Ferdinand de Saussure}}</ref> Tema vanaisa [[Horace Bénédict de Saussure]] oli [[Loodusteadus|loodusteadlane]] ja [[Mineraloogia|mineraloog]], keda peetakse [[Alpinism|alpinismi]] rajajaks ja kelle järgi on nimetatud [[Sossüriit|sossüriit]] ([[Peitkristalne struktuur|peitkristalne]] [[Mineraal|mineraalide]] [[Agregaat (mineraloogia)|agregaat]]).<ref>[https://www.sirp.ee/keeleteaduse-lihvimata-teemant/ ''"Keeleteaduse lihvimata teemant" (Saussure 150)'']: artikkel ajalehes [[Sirp]] Priit Põhjala, 23.11.2007, lk 4</ref> Ferdinandi isa oli [[geograaf]]-looduseuurija ja [[Entomoloogia|entomoloog]] [[Henri de Saussure|Henri Louis Frédéric de Saussure]] (1829–1905). Ferdinandil oli ka kaks nooremat teadlasest venda: [[Léopold de Saussure]] (1866–1925) oli [[Sinoloog|sinoloog]] ja [[Astronoomia|astronoom]] ning [[René de Saussure]] (1868–1943) [[matemaatik]] ja [[esperantist]].<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Saussure |eesnimi=Ferdinand de |pealkiri="Üldkeeleteaduse kursus" ("Cours de linguistique générale". Edition critiquea préparée par Tullio de Mauro. Paris, Payot. 1995)''. Tullio De Mauro kommentaaridega. Prantsuse keelest tõlkinud Tiit Kuuskmäe. Sari "Avatud Eesti raamat". Tallinn, 2017 |kirjastus=Varrak |aasta=1916 |isbn=9789985340660 |lehekülg=494–500'' |autor-link=Ferdinand de Saussure}}</ref> Ferdinand de Saussure suri 1913. aastal [[Šveits]]is [[Vufflens-le-Château]]s.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Saussure |eesnimi=Ferdinand de |pealkiri="Üldkeeleteaduse kursus" ("Cours de linguistique générale". Edition critiquea préparée par Tullio de Mauro. Paris, Payot. 1995)''. Tullio De Mauro kommentaaridega. Prantsuse keelest tõlkinud Tiit Kuuskmäe. Sari "Avatud Eesti raamat". Tallinn, 2017 |kirjastus=Varrak |aasta=1916 |isbn=9789985340660 |lehekülg=494–500'' |autor-link=Ferdinand de Saussure}}</ref> == Haridus == Vaatamata pikaaegsetele loodusteaduste-traditsioonidele Saussure’ide suguvõsas, huvitus Ferdinand [[Humanitaarteadused|humanitaarteadustest]].<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Saussure |eesnimi=Ferdinand de |pealkiri="Üldkeeleteaduse kursus" ("Cours de linguistique générale". Edition critiquea préparée par Tullio de Mauro. Paris, Payot. 1995)''. Tullio De Mauro kommentaaridega. Prantsuse keelest tõlkinud Tiit Kuuskmäe. Sari "Avatud Eesti raamat". Tallinn, 2017 |kirjastus=Varrak |aasta=1916 |isbn=9789985340660 |lehekülg=494–500'' |autor-link=Ferdinand de Saussure}}</ref> 1875. aastal astus Saussure [[Genfi Ülikool|Genfi ülikooli]], kus õppis [[Ladina keel|ladina]], [[kreeka keel|kreeka]] ja [[Sanskriti keel|sanskriti]] keeli. Isa soovis, et Ferdinand saaks hariduse „tõsisema“ teaduse valdkonnas, ent Ferdinandi edu humanitaarias ning ebaõnnestumine teistes ainetes panid isa meelt muutma. Aasta pärast õpingute algust Genfis jätkas Ferdinand isa nõusolekul õpinguid [[Leipzigi Ülikool|Leipzigi ülikoolis]].<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Saussure |eesnimi=Ferdinand de |pealkiri="Üldkeeleteaduse kursus" ("Cours de linguistique générale". Edition critiquea préparée par Tullio de Mauro. Paris, Payot. 1995)''. Tullio De Mauro kommentaaridega. Prantsuse keelest tõlkinud Tiit Kuuskmäe. Sari "Avatud Eesti raamat". Tallinn, 2017 |kirjastus=Varrak |aasta=1916 |isbn=9789985340660 |lehekülg=494–500'' |autor-link=Ferdinand de Saussure}}</ref> Lepizigi ülikool kui keeleteaduslik Meka oli tuntud [[keeleteadus|keeleteaduslike]] traditsioonide poolest [[Indoeuroopa keeled|indoeuroopa keelte]] [[Võrdlev keeleteadus|võrdlev-ajaloolise]] [[Grammatika|grammatika]] uurimisel. Siin kirjutas noor Ferdinand de Saussure lõputöö, mida on hiljem peetud teaduslikult ebaküpseks. Antud lõputöös püüdis Saussure taandada kolme indoeuroopa keele (ladina, kreeka ja saksa) sõnad üheksale [[Tüvi (keeleteadus)|tüvele]].<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Saussure |eesnimi=Ferdinand de |pealkiri="Üldkeeleteaduse kursus" ("Cours de linguistique générale". Edition critiquea préparée par Tullio de Mauro. Paris, Payot. 1995)''. Tullio De Mauro kommentaaridega. Prantsuse keelest tõlkinud Tiit Kuuskmäe. Sari "Avatud Eesti raamat". Tallinn, 2017 |kirjastus=Varrak |aasta=1916 |isbn=9789985340660 |lehekülg=494–500'' |autor-link=Ferdinand de Saussure}}</ref> [[1878]]. aastal õppis ta aasta aega [[Berliin]]is, kus kirjutas oma ainsa eluajal ilmunud pika töö "[[Mémoire sur le système primitif des voyelles dans les langues indo-européennes]]" ("[[Väitekiri]] algsest [[Häälikusüsteem|vokaalisüsteemist]] [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa keeltes]]").<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Saussure |eesnimi=Ferdinand de |pealkiri="Üldkeeleteaduse kursus" ("Cours de linguistique générale". Edition critiquea préparée par Tullio de Mauro. Paris, Payot. 1995)''. Tullio De Mauro kommentaaridega. Prantsuse keelest tõlkinud Tiit Kuuskmäe. Sari "Avatud Eesti raamat". Tallinn, 2017 |kirjastus=Varrak |aasta=1916 |isbn=9789985340660 |lehekülg=494–500'' |autor-link=Ferdinand de Saussure}}</ref> 1879. aastal naasis ta Leipzigisse, 1880. aastal kaitses väitekirja absoluutsest [[Omastav kääne|genitiivist]] sanskriti keeles ja 1881. aastal sai [[doktorikraad]]i.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Saussure |eesnimi=Ferdinand de |pealkiri="Üldkeeleteaduse kursus" ("Cours de linguistique générale". Edition critiquea préparée par Tullio de Mauro. Paris, Payot. 1995)''. Tullio De Mauro kommentaaridega. Prantsuse keelest tõlkinud Tiit Kuuskmäe. Sari "Avatud Eesti raamat". Tallinn, 2017 |kirjastus=Varrak |aasta=1916 |isbn=9789985340660 |lehekülg=494–500'' |autor-link=Ferdinand de Saussure}}</ref> == Töökäik == Ebakõlad Saussure’i teadusliku lähenemise ja [[Noorgrammatikud|noorgrammatikutest]] (saksa k ''Junggrammatiker'') juhendajate vahel sundisid Ferdinandi [[Saksamaa|Saksamaalt]] lahkuma. Seejärel asus ta elama [[Pariis|Pariisi]], kus osales Pariisi ülikoolis [[École pratique des hautes études|École Pratique des Hautes Études]] keeleteaduse loengutes esialgu kuulajana. Samal aastal (1881) alustas ta õpetamisega, pidades loenguid elavatest ja [[Väljasurnud keel|surnud keeltest]] (nt gooti, vanaülemsaksa (saksa k ''althochdeutsche Sprache'' või ''Althochdeutsch''), kreeka, ladina, [[Leedu keel|leedu]] jt) ning nende ajaloost.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Saussure |eesnimi=Ferdinand de |pealkiri="Üldkeeleteaduse kursus" ("Cours de linguistique générale". Edition critiquea préparée par Tullio de Mauro. Paris, Payot. 1995)''. Tullio De Mauro kommentaaridega. Prantsuse keelest tõlkinud Tiit Kuuskmäe. Sari "Avatud Eesti raamat". Tallinn, 2017 |kirjastus=Varrak |aasta=1916 |isbn=9789985340660 |lehekülg=494–500'' |autor-link=Ferdinand de Saussure}}</ref> 1891. aastal naasis ta [[Genf|Genfi]], kus ta sai äsjaloodud indoeuroopa keelte [[Kateeder (kõrgkool)|kateedri]] erakorraliseks professoriks, alates 1896. aastast jätkas ta korralise professorina. Ka kogu ülejäänud elu, õpetas ta Genfi ülikoolis sanskriti keelt ja indoeuroopa keeli. <ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Saussure |eesnimi=Ferdinand de |pealkiri="Üldkeeleteaduse kursus" ("Cours de linguistique générale". Edition critiquea préparée par Tullio de Mauro. Paris, Payot. 1995)''. Tullio De Mauro kommentaaridega. Prantsuse keelest tõlkinud Tiit Kuuskmäe. Sari "Avatud Eesti raamat". Tallinn, 2017 |kirjastus=Varrak |aasta=1916 |isbn=9789985340660 |lehekülg=494–500'' |autor-link=Ferdinand de Saussure}}</ref> Lisaks võrdlev-ajaloolisele [[indoeuroopa keelte]] õpetamisele, tundis Saussure huvi ka [[Üldkeeleteadus|üldkeeleteaduslike]] küsimuste vastu. Juba 1890. aastatel töötas Saussure suure käsikirja kallal, mis leiti alles 1990. aastatel ning on täna tuntud kui uurimus [["Keele kahetisest olemusest"]] (prantsuse k ''[["De l’essence double du langage"]]'').<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Saussure |eesnimi=Ferdinand de |pealkiri="Üldkeeleteaduse kursus" ("Cours de linguistique générale". Edition critiquea préparée par Tullio de Mauro. Paris, Payot. 1995)''. Tullio De Mauro kommentaaridega. Prantsuse keelest tõlkinud Tiit Kuuskmäe. Sari "Avatud Eesti raamat". Tallinn, 2017 |kirjastus=Varrak |aasta=1916 |isbn=9789985340660 |lehekülg=494–500'' |autor-link=Ferdinand de Saussure}}</ref> 1906. aastal hakkas Saussure õpetama Genfi ülikoolis üldlingvistika kursust.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Saussure |eesnimi=Ferdinand de |pealkiri="Üldkeeleteaduse kursus" ("Cours de linguistique générale". Edition critiquea préparée par Tullio de Mauro. Paris, Payot. 1995)''. Tullio De Mauro kommentaaridega. Prantsuse keelest tõlkinud Tiit Kuuskmäe. Sari "Avatud Eesti raamat". Tallinn, 2017 |kirjastus=Varrak |aasta=1916 |isbn=9789985340660 |lehekülg=494–500'' |autor-link=Ferdinand de Saussure}}</ref> Kokku toimus kolm loengukursust: esimene aastail 1906–1907, teine 1908–1909, kolmas 1910–1911.<ref>[http://keeljakirjandus.eki.ee/121-126.pdf ''"Kolm Saussure'i*"'']: Priit Põhjala, PDF-artikkel ajakirjas [[Keel ja Kirjandus]]. 31.01.2011, nr 2, lk 121-126</ref> Saussure’i viimased eluaastad olid rasked: ta eemaldus keeleuuringutest ning keskendus [[Värsiõpetus|värsiõpetuse]], [[Müüt|müütide]] ja [[Anagramm|anagrammide]] uurimisele. Sealjuures nõrgenesid tema teaduslikud kontaktid kolleegidega ja ka loengud ei olnud teadlase nõudlikkuse tõttu tudengite seas populaarsed.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Saussure |eesnimi=Ferdinand de |pealkiri="Üldkeeleteaduse kursus" ("Cours de linguistique générale". Edition critiquea préparée par Tullio de Mauro. Paris, Payot. 1995)''. Tullio De Mauro kommentaaridega. Prantsuse keelest tõlkinud Tiit Kuuskmäe. Sari "Avatud Eesti raamat". Tallinn, 2017 |kirjastus=Varrak |aasta=1916 |isbn=9789985340660 |lehekülg=494–500'' |autor-link=Ferdinand de Saussure}}</ref> Kui Saussure 1913. aastal suri, leidsid ta õpilased, et suurkuju pole oma mõtteid järeltulevate keelehuviliste jaoks kirjalikult talletanud, sest teadlasel oli komme oma loengumärkmeid regulaarselt hävitada. Tema suhtumist üleskirjutatusse peegeldas seisukoht, et kiri on kõnel parasiteeriv sekundaarne süsteem, mis ei vääri isegi kuulumist lingvistika valdkonda. Nii kirjutatigi Saussure’i kuulsaim teos [[Üldkeeleteaduse kursus|"Üldkeeleteaduse kursus"]] (''"Cours de linguistique générale"'') ta õpilaste märkmete põhjal.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Saussure |eesnimi=Ferdinand de |pealkiri="Üldkeeleteaduse kursus" ("Cours de linguistique générale". Edition critiquea préparée par Tullio de Mauro. Paris, Payot. 1995)''. Tullio De Mauro kommentaaridega. Prantsuse keelest tõlkinud Tiit Kuuskmäe. Sari "Avatud Eesti raamat". Tallinn, 2017 |kirjastus=Varrak |aasta=1916 |isbn=9789985340660 |lehekülg=494–500'' |autor-link=Ferdinand de Saussure}}</ref> == Saussure’ism/ Saussure'oloogia == Saussure’ism (prantsuse k ''le saussurisme'') või saussure’oloogia (prantsuse k ''la saussurologie'') on Ferdinand de Saussure’i jäetud pärandit edasikandev liikumine, mille raames korraldatakse üle maailma erinevaid Saussure’ile pühendatud esinemisi, üritusi; avaldatakse kirjalikke uurimustöid ning raamatuid, mis aitavad Saussure’i fenomeni ja pärandit paremini lahtimõtestada.<ref>[https://www.sirp.ee/saussure-i-aasta-alpiliustike-valguses/ ''"Saussure’i aasta alpiliustike valguses" (Saussure 150)'']: artikkel ajalehes [[Sirp]] Tiit Kuuskmäe, 23.11.2007, lk 4</ref> Saussure'i on aastate jooksul palju uuritud ja selle põhjal võib eristada vähemalt kolme erinevat Saussure’i: 1) ''"Course de linguistique générale'i"'' ehk raamatu Saussure; 2) õppejõud Saussure, kes kajastub oma õpilaste märkmetes ja konspektides ja 3) tõeline Saussure – Saussure'i enda ülestähenduste ja käsikirjade põhjal tekkiv arusaam.<ref>[http://keeljakirjandus.eki.ee/121-126.pdf ''"Kolm Saussure'i* "'']: Priit Põhjala, PDF-artikkel ajakirjas [[Keel ja Kirjandus]] 31.01.2011, nr 2, lk 121–126</ref> 2007. aastal tähistati Ferdinand de Saussure'i 150. sünniaastapäeva, mille raames toimusid mitmed üritused: * 11. jaanuaril 2007 korraldati Raymond de Saussure’i psühhoanalüüsikeskus nii Ferdinand de Saussure’i kui ka Sigmund Freudi (1856–1939) sünniaastapäevaks Genfi ülikoolis psühhoanalüütik Olivier Flournoy esinemise pealkirjaga „Psühhoanalüütik Sigmund Freud, lingvist Ferdinand de Saussure. Kaks kaasaegset geeniust. Kattuvused, lahknemised”.<ref>[https://www.sirp.ee/saussure-i-aasta-alpiliustike-valguses/ ''"Saussure’i aasta alpiliustike valguses" (Saussure 150)'']: artikkel ajalehes [[Sirp]] Tiit Kuuskmäe, 23.11.2007, lk 4</ref> * 19.–22. juunini 2007, pärast IX semiootika maailmakongressi Helsingis, leidis Genfis aset rahvusvaheline saussure’istide konverents pealkirjaga "saussure’istlikud revo­lut­sioonid", mis oli lisaks Saussure’i 150. sünniaastapäevale pühendatud ka esimese üldkeeleteaduse kursuse 100. aastapäevale (1907) ning Robert Godeli poolt koostatud "Üldkeeleteaduse kursuse käsikirjade" (''"Sources manuscrites du Cours de linguistique générale"'') avaldamise 50. aastapäevale (1957).<ref>[https://www.sirp.ee/saussure-i-aasta-alpiliustike-valguses/ ''"Saussure’i aasta alpiliustike valguses" (Saussure 150)'']: artikkel ajalehes [[Sirp]] Tiit Kuuskmäe, 23.11.2007, lk 4</ref> * Konverentsiga paralleelselt korraldati Genfi ülikooli raamatukogus Saussure’i käsikirjade näitus „Kes oli Ferdinand de Saussure?”. Teine osa Saussure’i käsikirjadest asub tänu Roman Jakobsoni initsiatiivile alates 1968. aastast Harvardi ülikooli, Houghtoni raamatukogu vääriskäsikirjade kogus.<ref>[https://www.sirp.ee/saussure-i-aasta-alpiliustike-valguses/ ''"Saussure’i aasta alpiliustike valguses" (Saussure 150)'']: artikkel ajalehes [[Sirp]] Tiit Kuuskmäe, 23.11.2007, lk 4</ref> 20.–21. novembril 2025 toimusid Tartus esimesed Eesti keeleteaduse päevad, mis pühendati kaasaaegse keeleteaduse rajajale Ferdinand de Saussure’ile.<ref>[https://keeleteadus.ee/ee/keeleteadusepaevad/ Eesti keeleteaduse päevad. 20.–21.11.2025, Tartu]</ref> == Teosed eesti keeles == * "Üldkeeleteaduse kursus". [[Tullio De Mauro]] kommentaaridega. Tõlkinud [[Tiit Kuuskmäe]], sari "[[Avatud Eesti raamat]]", [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], [[Tallinn]] [[2017]], 552 lk; ISBN 9789985340660 ==Vaata ka== *[[semiootika]] *[[semioloogia]] *[[diakroonia ja sünkroonia]] *[[tähistaja]] *[[tähistatav]] *[[arbitraarsus]] *[[strukturalism]] ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * "[[20. sajandi mõttevoolud]]", [[Tartu Ülikooli Kirjastus]], [[Tallinn]]–[[Tartu]] [[2009]], lk 647–669 (peatükk "Ferdinand de Saussure, strukturalism ja semiootika", autor [[Andrus Org]]) == Välislingid == * [[Priit Põhjala]], [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/keeleteaduse-lihvimata-teemant/ "Keeleteaduse lihvimata teemant"] (Saussure 150) – [[Sirp]] [[23. november]] [[2007]], lk 4 * [[Tiit Kuuskmäe]], [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/saussure-i-aasta-alpiliustike-valguses/ "Saussure'i aasta alpiliustike valguses"] – samas * Priit Põhjala, [http://keeljakirjandus.eki.ee/121-126.pdf "Kolm Saussure'i" (PDF-fail)] – [[Keel ja Kirjandus]] [[2011]], nr 2, lk 121–126 {{JÄRJESTA:Saussure, Ferdinand de}} [[Kategooria:Šveitsi keeleteadlased]] [[Kategooria:Šveitsi semiootikud]] [[Kategooria:Sündinud 1857]] [[Kategooria:Surnud 1913]] 4o0muukim1qlrdc7xfumzz547gehyw6 Lasnamäe Muusikakool 0 119637 7166109 6780734 2026-06-02T19:14:12Z ~2026-32870-24 230883 /* Välislingid */ 7166109 wikitext text/x-wiki '''Lasnamäe Muusikakool''' on lastemuusikakool [[Tallinn]]as aadressil [[Punane tänav]] 69. Alates 1980. aastast tegutses [[Tallinna Laagna Gümnaasium]]is muusikaklass. Aastate jooksul kujunes muusikaklassist muusikaosakond. [[puhkpillid|Puhkpillieriala]] õpilaste baasil hakkas tegutsema ainuke [[üldhariduskool]]i [[puhkpilliorkester]] Tallinnas. Peale õppetöö tegeles muusikaosakond kultuuriürituste korraldamisega [[Lasnamäe linnaosa]]s, eesti muusika tutvustamisega vene õppekeelega koolides, esines [[Vikerraadio]]s ja [[Raadio 7|Raadio 7-s]], osales [[laulupidu]]del ja kolmes rahvusvahelises projektis: "Erkki-Sven Tüür tuleb kooli" (koos Inglise muusikutega), "Europäevad 1997" [[Vantaa]]s ja "Nuori Osaaja 2000" [[Helsingi]]s. 1. septembril 2000 alustas Laagna Gümnaasiumi muusikaosakonna baasil tööd '''Lasnamäe Muusikakool'''. 31. oktoobril 2005 alustas muusikakool tööd endisest keskkoolist muusikakooli vajadusi arvestades ümber ehitatud ruumides aadressil Punane tänav 69. Lasnamäe Muusikakoolis on võimalik õppida klaveri-, oreli-, viiuli-, süntesaatori-, akordioni-, kandle-, kitarri-, basskitarri-, ''jazz''-klaveri-, flöödi-, plokkflöödi-, oboe-, trompeti-, klarneti-, saksofoni-, aldi-, tenori-, baritoni-, tuuba- ja löökpillierialal. Lisaks erialapillile õpetatakse solfedžot, muusikalugu, üldklaverit, saatekujundust, improvisatsiooni ja koosmängu. Kooli direktor on [[Erika Jefimova]]. ==Välislingid== *[https://muusika.edu.ee/ Koduleht] [[Kategooria:Eesti muusikakoolid]] [[Kategooria:Tallinna koolid]] r47mu9y0e1rf4wl23d93pn6nbsr5qdk Pohnpei 0 121889 7166161 6819726 2026-06-02T21:19:08Z Metsavend 738 7166161 wikitext text/x-wiki {{Saar | nimi = Pohnpei | pilt = Pohnpei lagoon from plane.jpg | pildiallkiri = Pohnpei laguun | veekogu = [[Vaikne ookean]] | saarestik = | laiuskoord = | pikkuskoord = | pindala = | pikkus = | laius = | rannajoone pikkus = | kõrgus = | kõrgeim koht = | rahvaarv = 36832 | rahvaarvu seis = 2020 | asendikaardi pilt = Pohnpei in Federated States of Micronesia.svg }} [[Pilt:Pohnpei saar.png|thumb|Pohnpei]] '''Pohnpei saar''' (varem ka Ponape) on [[saar]] [[Mikroneesia]]s. Seal asub ka [[1989]]. aastast [[Mikroneesia Liiduriigid|Mikroneesia Liiduriikide]] [[pealinn]] [[Palikir]], kus elab umbes 4600 inimest. Saare pindala on 346 (või 334) km² ja saarel elab 2020. aasta seisuga 36 832 inimest. Kõrgeim punkt on 782 m. Sageli loetakse Pohnpeiga kokkukuuluvaks ka kaks naabruses asuvat [[atoll]]i, [[Ant (atoll)|Ant]] ja [[Pakin]], millega koos nimetatakse neid [[Senjavini saared|Senjavini saarteks]]. Saared avastas [[1828]]. aastal [[Fjodor Litke]] ning nimetas need [[Venemaa|Vene]] [[admiral]]i [[Dmitri Senjavin]]i järgi. Aastatel 1886–1899 kuulus saar Hispaaniale ja seejärel alates 1899. aastast Saksamaale. 1914. aasta oktoobris vallutas saare Jaapan. See jäi Jaapani valdusse kuni [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] lõpuni. Pärast seda oli Pohnpei kuni Mikroneesia Liiduliikide iseseisvumiseni 1986. aastal Ameerika Ühendriikide haldusalas. [[Kategooria:Vaikse ookeani saared]] [[Kategooria:Mikroneesia Liiduriikide saared]] 4356amcoszd9ttxgw4xnk6xf223lvnc Johnny Weissmüller 0 126151 7166310 5774289 2026-06-03T08:12:40Z Kuriuss 38125 7166310 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Johny Weissmuller-publicity.JPG|pisi|Johnny Weissmüller 1940. aastatel]] '''Johnny Weissmuller''' (sünninimega '''Peter Johann Weissmüller''', ungari-saksapäraselt '''János Weißmüller'''; [[2. juuni]] [[1904]] [[Freidorf]], [[Ungari kuningriik]] (tänapäeval [[Timișoara]], [[Rumeenia]]) – [[20. jaanuar]] [[1984]] [[Acapulco]], [[Mehhiko]]) oli [[USA]] näitleja, [[ujuja]] ja mitmekordne [[olümpiavõitja]], kes sai kuulsaks [[Tarzan]]i-filmide peaosalisena. Weissmülleri vanemad olid [[saksa keel]]t rääkinud Petrus Weißmüller ja Erzsebet Kerschil. Weissmülleri sünnikoht Freidorf on tänapäeval osa [[Rumeenia]] [[Timișoara]] linnast. == Lapsepõlv == Kui Johnny Weissmüller oli seitsmekuune, rändas nende pere laevaga SS Rotterdam USA-sse. Nad lahkusid [[Rotterdam]]ist [[14. jaanuar]]il [[1905]] ja jõudsid [[New York]]i 12 päeva pärast. Nende nimed kirjutati inglispäraselt Peter, Elizabeth ja Johann Weissmuller. [[3. september|3. septembril]] 1905 sündis [[Windber]]is [[Pennsylvania]]s laps, kelle nimeks sai Peter Weissmuller juunior. Lapsena olid Johnny ja tema noorem vend Peter usinad ujujad. Kui isa suri, pidi Johnny tööle minema, et peret ülal pidada. == Sportlaskarjäär == Weissmülleri esimene võistlus harrastussportlasena oli [[6. august]]il [[1921]] ja ta võitis AAU meistrivõistlustel 50 jardi vabaujumise. Weissmüller luiskas enda kohta, et oli sündinud Windberis, ja andis sünniajaks noorema venna Peteri sünniaja. Nii oli kindel, et ta sai ujuda USA olümpiakoondises ning see oli otsustav USA passi saamisel, sest muidu poleks tema võistlemine USA koondise ridades olnud võimalik. Peter väitis, et tema on vanem vend Johnny. [[19. juuli]]l [[1922]] Weissmüller ületas [[Alameda]] basseinis [[Duke Kahanamoku]] [[100 m vabaujumine|100 m vabaujumises]] [[ujumise maailmarekordid|maailmarekordi]] ajaga 58,6. Ühtlasi oli ta esimene, kes ujus 100 m alla ühe minuti. [[1924. aasta suveolümpiamängud|1924. aasta olümpiamängudel]] [[Pariis]]is tuli ta [[20. juuli]]l samal distantsil olümpiavõitjaks eelmiste mängude võitu kaitsma tulnud [[Kahanamoku]] ees. Weissmüller võitis Pariisis veel kuldmedali 400 m vabaujumises ja 4x200 m vabaujumise teatevõistluses. Ta kuulus ka USA pronksmedali saanud [[veepall]]i meeskonda. Neli aastat hiljem [[1928. aasta suveolümpiamängud|1928. aasta olümpiamängudel]] [[Amsterdam]]is võitis Weissmüller kuldmedali 100 m vabaujumises ja 4x200 m vabaujumises. Karjääri jooksul püstitas ta 28 maailmarekordit, tuli 52 korda USA meistriks ega kaotanud harrastussportlasena ühtegi võistlust. == Saavutused spordis == * [[Ujumine 1924. aasta suveolümpiamängudel|1924]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Pariis]]is ** {{Kuld}} '''olümpiavõitja''' [[100 m vabaujumine|100 m vabaujumises]] ('''59,0''') ** {{Kuld}} '''olümpiavõitja''' [[400 m vabaujumine|400 m vabaujumises]] ('''5.04,2''') ** {{Kuld}} '''olümpiavõitja''' [[4x200 m vabaujumine|4x200 m vabaujumises]] ('''9.53,4 MR''') ** {{Pronks}} pronksmedal [[veepall]]is * [[1928. aasta suveolümpiamängud|1928]] {{Riigi ikoon|Holland}} Amsterdamis ** {{Kuld}} '''olümpiavõitja''' 100 m vabaujumises ('''58,6''') ** {{Kuld}} '''olümpiavõitja''' 4x200 m vabaujumises ('''9.36,2 MR''') == Näitlejakarjäär == Weissmüller alustas [[1929]]. aastal modelli- ja näitlejakarjääri. Esimene filmiroll oli kõrvalosa filmis "Glorifying the American Girl". Tõeline karjäär algas siis, kui ta sõlmis seitsmeaastase lepingu [[Metro-Goldwyn-Mayer]]iga ja debüteeris Tarzanina [[1932]]. aastal filmis "[[Ahvide Tarzan]]" (''"Tarzan the Ape Man"''). Tema filmirollist tuli kohe rahvusvaheline sensatsioon ja film sai väga suure menu osaliseks. Weissmüller esines kuueteistkümne aasta jooksul kokku 12 Tarzani-filmis. MGM-ga tegi Weissmüller kuus Tarzani filmi, kus kõigis mängis Jane'i [[Maureen O'Sullivan]] ja viimases kolmes filmis Tarzani poega [[Johnny Sheffield]]. [[1942]]. aastal läks Weissmüller RKO (Radio-Keith-Orpheum) Picturesi, kus ta tegi veel kuus Tarzani filmi. Neist viies esimeses oli Sheffield poja osas ja viimases neljas osas mängis Jane'i [[Brenda Joyce]]. Kuigi Weissmüller ei olnud esimene Tarzani filmide kangelane, olid tema menu aluseks kindlasti pikk kasv, pronksikarva nahavärv ja täiuslikult arenenud lihastega Tarzani kehastamine, keda peeti mehelikkuse ideaaliks. Tarzanina kaitses ta julgelt oma Aafrika kuningriigi asukaid jahimeeste eest. Kindlasti oli tema kõige meeldejäävam fragment filmis see, kui ta tagus rusikatega vastu rinda ja lasi kuuldvale Tarzani röögatuse. Tarzani karjääri järel mängis Weissmüller [[Columbia Pictures]]is aastatel [[1948]]–[[1954]] 13 "Jungle Jimi" filmis. "Jungle Jimi" telesarja hakati tootma [[1955]]. aastal ja seda tehti 26 osa. == Hilisem elu == Johnny Weissmüller oli viis korda abielus. Tema viimane abikaasa oli Maria Bauman, kellega ta oli abielus [[1963]]. aastast kuni elu lõpuni. [[1950]]. aastate lõpus hakkas ta tegelema äriga, kuid seal ei läinud tal kuigi hästi. Ta jäi pensionile ning elas [[1965]]. aastast [[Florida]] osariigis [[Fort Lauderdale|Fort Lauderdale'is]] ja [[1973]]. aastast [[Las Vegas|Las Vegases]]. [[1976]]. aastal näitles ta viimast korda filmis ("Won Ton Ton", "The Dog Who Saved Hollywood"), mis jäi ka tema viimaseks esinemiseks avalikkuse ees. Viimased eluaastad elas ta [[Mehhiko]]s [[Acapulco]]s, kus ta [[1984]]. aasta [[jaanuar]]is 79-aastaselt suri. == Välislingid == *[https://www.olympic.org/johnny-weissmuller Johnny Weissmüller ROK-i kodulehel] *[http://finnish.imdb.com/find?s=all&q=Johnny+Weissmuller Johnny Weissmüller The Internet Movie Database'is] *[http://www.findagrave.com/cgi-bin/fg.cgi?page=gr&GRid=3116 Johnny Weissmüller Memorial] {{DEFAULTSORT:Weissmüller, Johnny}} [[Kategooria: Ameerika Ühendriikide ujujad]] [[Kategooria: Ameerika Ühendriikide näitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1904]] [[Kategooria:Surnud 1984]] pk3qz9xrnkwuzob1exbqkpqex6z1cdx Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium 0 136875 7166238 7152611 2026-06-03T04:38:30Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 4 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7166238 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2009}} {{Asutus |Nimi = Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium |Embleem = KGB Symbol.png |Embleemiallkiri = |Pilt = |Pildiallkiri = |lühend = Eesti NSV RJM |moodustatud = 1946 |likvideeritud = 1954 |tüüp = |eesmärk = |peakorter = Tallinn |asukoht = [[Pagari tänav]] 1, Tallinn |piirkond = [[Eesti NSV]] |juhtkond = Eesti NSV RJM minister |kõrgemalseisev_asutus = [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium]] |alluv_asutus = |töötajad = |eelarve = |veebileht = }} '''Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium''', lühend '''Eesti NSV RJM''' ([[vene keel]]es Министерство государственной безопасности ЭССР, lühend МГБ Эстонской ССР) oli [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]i struktuuriüksus ning kontrolli- ja repressiivorgan aastatel 1946–1954. NSV Liidu valitsusorganite reformimise käigus muudeti [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] määrusega [[15. märts]]il [[1946]] [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat]] [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]iks (NSV Liidu RJM). == Juhid == Riiklikku Julgeoleku Ministeeriumi juhtkond koosnes ministrist ja tema asetäitjatest (asetäitja operatiivtöö alal, asetäitja mitteoperatiivtöö alal ja asetäitja kaadrite alal, kes oli ka kaadriosakonna ülem), kelle arv aja jooksul muutus. * [[Boris Kumm]], Eesti NSV riikliku julgeoleku minister, [[20. aprill]] [[1944]] (kuni 1946. aastani Eesti NSV RJRK julgeoleku rahvakomissar ja siis julgeolekuminister) – [[20. veebruar]] [[1950]]; **polkovnik [[Pavel Pastelnjak]], Eesti NSV RJMi ministri asetäitja (1945–1951); **[[Aleksandr Mihhailov]] Aleksandri p, Eesti NSV RJMi ministri asetäitja (1943–1950); **[[Viktor Kisseljov]]<ref>[https://web.archive.org/web/20250124072004/https://nkvd.memo.ru/index.php/%D0%9A%D0%B8%D1%81%D0%B5%D0%BB%D0%B5%D0%B2%2C_%D0%92%D0%B8%D0%BA%D1%82%D0%BE%D1%80_%D0%9F%D0%B0%D0%B2%D0%BB%D0%BE%D0%B2%D0%B8%D1%87 Киселев, Виктор Павлович], Кадровый состав органов государственной безопасности СССР</ref>, Eesti NSV RJMi ministri asetäitja operatiivtöö alal (1947–); **I. Ivanov, Eesti NSV RJMi ministri asetäitja ja kaadriosakonna ülem; **[[julgeoleku alampolkovnik]] Gratšjov, Eesti NSV RJMi ministri asetäitja; **alampolkovnik [[Vladimir Vedejev]] Ilja p, Eesti NSV RJMi ministri asetäitja kaadrite alal (1944–1951); **[[miilitsapolkovnik]] [[Arved Kalvo]], Eesti NSV RJMi ministri asetäitja ja [[ENSV RJM Miilitsavalitsus]]e ülem; * [[Valentin Moskalenko]], Eesti NSV RJMi minister [[20. veebruar]] [[1950]] – [[27. aprill]] [[1953]]; **[[polkovnik]] [[Aleksandr Tšernov]], Eesti NSV RJMi ministri asetäitja, 1950–1953<ref>[http://kultuur.elu.ee/ke493_rongiroov.htm Suur rongirööv], [[Jaak Pihlau]], Kultuur ja Elu</ref>; **[[Aleksandr Naruson]], Eesti NSV RJMi ministri asetäitja kaadrite alal, 1950 juuli – 1952 juuli; **[[Dmitri Sokolov (miilits)|Dmitri Sokolov]] Aleksandr p., Eesti NSV RJMi ministri asetäitja 16. veebruar 1951–1. aprill 1951; **[[Mihhail Svinelupov]] Georgi p., Eesti NSV RJMi ministri asetäitja 11. aprill 1951–13. august 1953; **[[Dmitri Sokolov (miilits)|Dmitri Sokolov]] Aleksandr p., Eesti NSV RJMi ministri asetäitja 16. aprill 1951–22. juuni 1953; **[[Alfred Pressman]], Eesti NSV RJMi ministri asetäitja, [[25. detsember]] [[1951]]–; **[[Aleksandr Trapeznikov]] Saveli p., Eesti NSV RJMi ministri asetäitja, 25. detsember 1951–1953; **[[Konstantin Kubarev]], Eesti NSV RJMi ministri asetäitja ja [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Miiilitsavalitsus|ENSV RJM Miilitsavalitsuse]] ülem. == Eesti NSV RJMi organisatsioon == ===Eesti NSV RJM, 1946 === *[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 1. osakond#Ajalugu|Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 1. osakond]] (välisluure oma riigi territooriumilt ja piiriäärsetes riikides); *[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 2. osakond#Ajalugu|Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 2. osakond]] (vastuluure); *[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 3. osakond]] (sõjaline vastuluure ehk [[Eriosakond]]; *[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 4. osakond]] (''розыскное''), milles 1. jaoskond, 2. jaoskond ja 3. jaoskond. Osakond "juhendas NSV Liitu saadetud välisluurete agentuuri ja muude vaenulike elementide jälitamist". **osakonna ülem polkovnik Ilja Kurov<ref>[https://web.archive.org/web/20221210115645/https://nkvd.memo.ru/index.php/%D0%9A%D1%83%D1%80%D0%BE%D0%B2%2C_%D0%98%D0%BB%D1%8C%D1%8F_%D0%92%D0%B0%D1%81%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B5%D0%B2%D0%B8%D1%87 Куров, Илья Васильевич. (1898–1955)], Кадровый состав органов государственной безопасности СССР</ref>; [[polkovnik]] [[Ilja Ziterov]]<ref>[https://web.archive.org/web/20250124091536/https://nkvd.memo.ru/index.php/%D0%97%D0%B8%D1%82%D0%B5%D1%80%D0%BE%D0%B2%2C_%D0%98%D0%BB%D1%8C%D1%8F_%D0%90%D0%B1%D1%80%D0%B0%D0%BC%D0%BE%D0%B2%D0%B8%D1%87 Зитеров, Илья Абрамович], Кадровый состав органов государственной безопасности СССР</ref> (23. juuni 1949 – vähemasti juuni 1950); **osakonna ülema asetäitja [[alampolkovnik]] [[Ilja Ziterov]] ([[15. juuli]] 1947 – [[23. juuni]] 1949); [[Leonid Zelenin]] (1950 – märts 1953) * Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 5. osakond (poliitosakond); osakonna ülem Jevgeni Nikolski ([[:ru:Никольский,_Евгений_Петрович|ru]]); osakonna ülem [[Aleksandr Ruban]]; ülema asetäitja Vassili Beljajev (veebruar 1952 - juuli 1952); * Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi V (''Отдел В)'' osakond ([[perlustratsioon]]), osakonnas oli 3 jaoskonda. Osakonna ülem [[Aleksei Tarassov]]; osakonna ülem [[Pjotr Tarakanov]]; osakonna ülem [[Fjodor Pomjotkin]] (1949–); osakonna ülem [[Vjatšeslav Anfilogov]] (1951–1953); ülema asetäitja [[Konstantin Kohver]] (1949–1950); *[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi osakond 2-N]] *Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Valitsusside osakond; ülem [[Pjotr Sutškov]] (1947–1953); *Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi A osakond (raamatupidamine ja arhiiv); ülem Georgi Melnikov; [[Alfred Pressman]]; [[Viktor Šornikov]] (juuli 1950–1953); *Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi B osakond (operatiivtehnika). *ülem [[Vladimir Ševelkov]] (1946–1953): **ülema asetäitja Ilja Ziterov (1946–1947), ülema asetäitja [[Ivan Gagarin]] (–1953) *ENSV RJM O osakond - osakond tegeles järelevalvega [[Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik]]u, [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|Eesti Evangeelse Luterliku Kirik]]u, [[Katoliku kirik Eestis|Eesti Katoliku kiriku]], [[Eesti Evangeelsete Kristlaste-Baptistide Koguduste Liit|Eesti Evangeelsete Kristlaste-Baptistide Koguduste Liidu]], [[Seitsmenda Päeva Adventistide kogudus]]te tegevuse üle. (Vaata ka [[Usukultusasjade Nõukogu]]). **O-osakonna ülem, alampolkovnik Boriss Nazarov, major Mõrzin, Dubrovin<ref>Andrei Sõtšov, [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/476/5/S6tsov.pdf Eesti Õigeusu piiskopkonna halduskorraldus ja vaimulikkond 1945-1953 lk. 116]</ref>. ===Eesti NSV RJM, 1947 === *[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 1. osakond|Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 1. osakond]] (välisluure piiriäärsetes riikides); *[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 2. osakond|Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 2. osakond]] (vastuluure), *[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 3. osakond]] (sõjaline vastuluure ehk [[Eriosakond]]; *[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 4. osakond]] (''розыскное''). *[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 5. osakond]] (isikute tagaotsimisega tegelenud osakond), **5. osakonna ülem [[polkovnik]] Nikolski<ref>{{Netiviide |url=http://www.hot.ee/fone/raude.htm |pealkiri=PAUL-LUDVIG RAUDE |vaadatud=2009-10-15 |arhiivimisaeg=2008-09-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080929190402/http://www.hot.ee/fone/raude.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> **5. osakonna ülema asetäitja [[Vassili Beljajev]] (juuni 1952 – mai 1953); *[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi osakond 2-N]] *[[Eesti NSV Riikliku Julgeolekuministeeriumi Miilitsavalitsus]] (1947. aastal allutati MV, [[ENSV SM]] alluvusest ENSV RJM alluvusse) {{vaata|Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi piirkondlikud asutused}} *[[NSV Liidu Piirivalve]]väed Balti piirivalveringkonnas [[NSV Liidu piirivalve Eestis|Eesti NSV-s]] ===Eesti NSV RJM, 1949 === {{vaata|Märtsiküüditamine|Priboi}}, küüditamine [[Eesti NSV]]-s, [[Läti NSV]]-s ning [[Leedu NSV]]-s [[1949]]. aastal 25. kuni 28. märtsini. NSVL ÜN Presiidiumi seadlusega<ref>[https://nkvd.memo.ru/index.php/%D0%94%D0%BE%D0%BA%D1%83%D0%BC%D0%B5%D0%BD%D1%82:%D0%A3%D0%BA%D0%B0%D0%B7_%D0%9F%D1%80%D0%B5%D0%B7%D0%B8%D0%B4%D0%B8%D1%83%D0%BC%D0%B0_%D0%92%D0%A1_%D0%A1%D0%A1%D0%A1%D0%A0_%D0%BE%D1%82_24.08.1949_%E2%80%94_%D1%87%D0%B0%D1%81%D1%82%D1%8C_1_%D0%B8%D0%B7_8#pn-45 Указ Президиума ВС СССР от 24.08.1949. О награждении орденами и медалями генералов, офицеров, сержантов и рядового состава органов и войск Министерства государственной безопасности СССР и Министерства внутренних дел СССР]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Кадровый состав органов государственной безопасности СССР</ref> 24. augustist 1949, autasustati operatsioon “Priboi” ja Moldaavias ning Musta mere rannikualadel läbi viidud deporteerimiste eest kokku 3142 MGB ja MVD töötajat. Sealhulgas autasustati ka Eesti NSV MGB juhtkonda eesotsas ministriga ja enamikku osakonnaülemaid<ref>[[Meelis Saueauk]], [https://ojs.utlib.ee/index.php/EAA/article/view/13471/8527 Nõukogude julgeolekuorganid Eestis 1944–1953: ülesanded, struktuur, juhtimine], [[Ajalooline Ajakiri]], 2009, 1/2 (127/128), lk 100</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20250124062836/https://nkvd.memo.ru/index.php/%D0%94%D0%BE%D0%BA%D1%83%D0%BC%D0%B5%D0%BD%D1%82:%D0%A3%D0%BA%D0%B0%D0%B7_%D0%9F%D1%80%D0%B5%D0%B7%D0%B8%D0%B4%D0%B8%D1%83%D0%BC%D0%B0_%D0%92%D0%A1_%D0%A1%D0%A1%D0%A1%D0%A0_%D0%BE%D1%82_20.07.1950_(III)#pn-23 Указ Президиума ВС СССР от 20.07.1950. ], Кадровый состав органов государственной безопасности СССР</ref>. ===Eesti NSV RJM, 1950 === *[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 1. osakond|Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 1. osakond]] (välisluure piiriäärsetes riikides); *[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 2. osakond|Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 2. osakond]] (vastuluure); *[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 3. osakond]] (sõjaline vastuluure ehk [[Eriosakond|Eriosakond)]]; *[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 4. osakond]] (розыскное) *[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 7. osakond|7. osakond]], osakonna ülem [[major]] [[Ivan Boreiša]] (juuli 1950 – mai 1953); * Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Uurimisosakond, ülem [[Idel Jakobson]] (1945-1950); ülem [[Donat Pupõšev]] (1950-1953) *[[Eesti NSV Riikliku Julgeolekuministeeriumi Miilitsavalitsus]] {{vaata|Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi piirkondlikud asutused}} *[[NSV Liidu Piirivalve]]väed Balti piirivalveringkonnas [[NSV Liidu piirivalve Eestis|Eesti NSV-s]] *Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Raudteevalvevalitsus (''Управление охраны МГБ Эстонской железной дороги'') === Eesti NSV SM oblastiteperioodil, 1952. aastal === 1. juuli 1952 moodustati vastavuses uute Eesti NSV halduspiididega uued RJM oblastivalitsused: *[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Tallinna Oblastivalitsus]], *[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Tartu Oblastivalitsus]], *[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Pärnu Oblastivalitsus]]. {{vaata|Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi piirkondlikud asutused}} {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat]] (1944–1946)|nimi=Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium|aeg=1946–1953|järgnev=[[Eesti NSV Siseministeerium#Eesti NSV SM, 1953]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat]] (1943–1946)||nimi=[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]|aeg=1946–1953|järgnev=[[NSV Liidu Siseministeerium#1953]]}} {{lõpp}} ===ENSV SM, 1953 === [[15. märts]]il 1953 liideti NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium ja NSV Liidu Siseministeerium NSV Liidu [[NLKP KK]] ja [[NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium]]i otsusega – [[NSV Liidu Siseministeerium]]iks, milles kaks liini operatiiv-tšekistlik ja operatiiv-administratiivosakonnad. Eesti NSV RJM Oblastivalitsused likvideeriti ENSV RJM KK nr. 0017-27.05.1953 alusel, misjärel taastati endine linna- ja rajooniosakonnade süsteem. ===ENSV MN RJK, 1954=== 1954. aastal moodustati aastatel 1953–1954 NSV Liidu ja [[Eesti NSV Siseministeerium]]i koosseisus olnud [[riiklik julgeolek|riikliku julgeoleku]] struktuuriüksustest [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]] struktuuriüksus – '''[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]]'''. {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium (1946–1953)|nimi=[[Eesti NSV Siseministeerium#Eesti NSV SM, 1953]]|aeg=1953–1954|järgnev=[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium]] (1946–1953)||nimi=[[NSV Liidu Siseministeerium#1953]] |aeg=1953–1954|järgnev=[[NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]]}} {{lõpp}} ==Vaata ka== * [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1992)]] ja [[Vastupanutegevus Eesti NSVs]] *[[Hävitusagent]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.astronaut.ru/as_rusia/vvs/text/kozlov.htm?reload_coolmenus Козлов Иван Яковлевич, (1919 - 1948), старший лейтенант народного комиссариата госбезопасности (НКГБ). Погиб в Эстонии (отравлен) при выполнении спецзадания по выявлению агентуры, оставшейся после ухода немецких войск.] *[[Meelis Saueauk]], Nõukogude julgeolekuorganid Eestis 1944–1953: ülesanded, struktuur, juhtimine. [[Ajalooline Ajakiri]], 2009, 1/2 (127/128), 77–121 [[Kategooria:Eesti NSV ministeeriumid|‎Riikliku Julgeoleku Ministeerium]] [[Kategooria:Eesti NSV poliitika]] [[Kategooria:Sisejulgeolek]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu luureagentuurid]] 4hyjg6b6977bo8ybyiqybquhwjo06n4 Eesti venelased 0 139281 7166408 7123362 2026-06-03T10:31:03Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7166408 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=mai|aasta=2019}} [[Pilt:Russians in Estonia 2010.png|pisi|400px|Venelaste osakaal maakonniti (2010)]] '''Eesti venelased''' on Eestis alaliselt elavad inimesed, kes peavad end [[venelased|venelasteks]]. Nad on Eesti suurim [[rahvusvähemus]]: [[Eesti 2021. aasta rahvaloendus]]e andmetel 23,7% [[Eesti]] püsielanikkonnast, arvuliselt 315 252. 2025. aasta alguse seisuga elas venelasi Eestis alaliselt 285 819 ehk 20,87% püsielanikest.<ref>https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/rahvastik/rahvaarv</ref> Usuliselt kuuluvuselt on Eestis elavad venelased kõige sagedamini õigeusulised. Enamik Eesti venelastest on [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni]] ajal (1944–1991) Eestisse saabunud sisserändajad ja nende järeltulijad. ==Eestis elavate venelaste taust== Eestis elavate [[venelane|venelaste]] taust erineb nii päritolult kui ka poliitiliselt. <!--Väga ebatõenäoline väide, kuni usaldusväärse allikaviitega mõnele sellisele suguvõsale, kes 16. sajandist kuni tänaseni Eestis elab ja ennast endiselt venelasteks peab, tõstkem see lause tekstist välja: "Vanemad vene kaupmehesuguvõsad on Eestis elanud juba Liivi sõja aegadest saadik või isegi enne seda."--> [[1580. aastad|1580. aastatel]], [[Kahekümneviieaastane sõda|Vene–Rootsi sõda]] ajal, tuli hulk [[Vene tsaaririik|Vene tsaaririigi]] aadlikke [[Ivan Julm]]a väest üle Rootsi kuninga teenistusse, sh [[Vassili Rosladin]] ja vennad, Zachar [[Baranoff]] jt, kelle [[Läänistamine|läänista]]ti mõisu nende teenistuse eest [[Eestimaa hertsogkond|Eestimaa]]l. Vene [[vanausulised]] saabusid Eestisse [[17. sajand]]il, kui neid [[Venemaa]]l pärast [[Vanausulised#Nikoni reformid|Nikoni kirikureforme]] taga kiusati. Eestis asustasid nad [[Peipsi järv]]e äärsed alad, mistõttu neid nimetatakse [[peipsivenelased|peipsivenelasteks]]. Kuna selle rahvusrühma traditsiooniliste tegevusalade hulka kuuluvad kalapüük ja sibulakasvatus, kutsutakse neid rahvasuus sibulavenelasteks.<ref>[http://www.historyfiles.co.uk/FeaturesEurope/EasternEstonia_Russians01.htm Northern Europe. Onion Russians],www.historyfiles.co.uk</ref> Eesti vanausuliste peamisteks asualadeks [[Peipsi järv]]e ääres on [[Mustvee]] linn ja [[Raja (Kasepää)|Raja]] küla, [[Kallaste]] linn, [[Kolkja]]-[[Kasepää]]-[[Varnja]] külad ning [[Piirissaar]]. Suuremal hulgal jõudis venelasi Eesti- ja Liivimaale pärast seda, kui Eesti [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] [[1710]]. aastal [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] võimu alla läks. Eestisse asus nii vene ametnikke kui ka [[õigeusk|õigeusu]] vaimulikke. ===Esimene maailmasõda ja sõdadevaheline periood=== [[1917]]. aasta [[Oktoobrirevolutsioon]]i ja [[Venemaa kodusõda|Venemaa kodusõja]] ajal saabus Eestisse hulk põgenikke, sealhulgas vene intellektuaale, võimu haaranud [[bolševikud|bolševike]] poliitilisi vastaseid (näiteks [[Viktor Tšernov]]<ref>{{Netiviide |url=http://socialist.memo.ru/firstpub/y06/novikov2.htm |pealkiri=В.М.ЧЕРНОВ В ГОДЫ ТРЕТЬЕЙ ЭМИГРАЦИИ:ЭСТОНСКИЙ ПЕРИОД (1920–1922) |vaadatud=2012-03-30 |arhiivimisaeg=2012-09-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120926045430/http://socialist.memo.ru/firstpub/y06/novikov2.htm |url-olek=ei tööta }}</ref>), ülikooli-õppejõude ja kirjanikke (näiteks [[Igor Severjanin]]). Pärast [[Loodearmee#Loodearmee likvideerimine ja põgenike saatus|Loodearmee desarmeerimist]] jäid siia ka paljud endise [[Loodearmee]] sõdurid ja ohvitserid. [[File:II üleriigiline vene laulupäev Petseris, osalejad.tif|thumb|II üleriigiline vene laulupäev Petseris (1939)]] 1920. aasta [[Tartu rahu]]ga võeti Eesti koosseisu [[Petserimaa]] ja [[Narva-tagune]] ala, mille enamiku moodustasid vene rahvuse esindajad. Kokku oli Eestis enne [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] 14 omavalitsust, mille rahvastiku enamiku moodustasid venelased. ===Teine maailmasõda ja okupatsioon=== [[1940]]. aasta [[Juunipööre|juunipöörde]] järel, eriti aga pärast Teist maailmasõda tõi [[Nõukogude Liit]] Eestisse ohtralt tööjõudu (eelkõige töölisi) kõikjalt üle NSV Liidu. Suurem osa neist olid rahvuselt venelased. Samuti tulid paljud pereliikmed järele oma siia elama asunud sugulastele.<ref>{{Netiviide |url=http://www.okupatsioon.ee/et/andmed-ja-nimekirjad/214-oiguse-vastu-ei-saa-uekski?start=4 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2011-12-14 |arhiivimisaeg=2020-06-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200623141642/http://www.okupatsioon.ee/et/andmed-ja-nimekirjad/214-oiguse-vastu-ei-saa-uekski?start=4 |url-olek=ei tööta }}</ref> Vene rahvusest inimeste liikumine Eestisse [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni]] ajal ei olnud täiesti loomulik rahvaste liikumise protsess. Kuigi osa venelastest rändas Eestisse omal initsiatiivil, eelkõige paremate materiaalsete võimaluste otsingul, siis enamik venelastest sattus Eestisse sunduslikult Nõukogude Liidu industrialiseerimis- ja venestamispoliitika tõttu. Nii rahvusvahelises õiguses kui ka Eesti akadeemilistes ringkondades valitseb selles küsimuses üldjoontes konsensus, et tegu oli okupeeriva riigi poolt rahva toomisega okupeeritud piirkonda, mis oli ja on rahvusvahelise õiguse järgi ebaseaduslik.<ref>[https://pdfs.semanticscholar.org/e5e6/ecf7fae73b9c0b58d9a7aa43d454746f49e3.pdf]</ref> ===Pärast iseseisvuse taastamist=== Suur enamus 20. sajandil Eestisse jõudnud venelastest ja nende järeltulijatest on jäänud Eestisse ka pärast Eesti iseseisvuse taastamist. Tänapäeval moodustavad nad märkimisväärse osa Eesti rahvastikust ning on sellega Eesti suurim rahvuslik vähemus. Kui Eesti iseseisvuse taastamise järel [[Nõukogude armee]] väeosad siit lahkuma hakkasid, jäi Eestisse [[erusõjaväelane|erusõjaväelasi]] ja nende perekondi. Siiajääjaid oli Vene sõjaväelaste seas kuni viimaste üksuste lahkumiseni Eestist. Ehkki Venemaaga sõlmitud [[Juulilepped|vägede väljaviimise lepingu]] järgi pidid kõik [[1994]]. aasta [[26. juuli]] seisuga Vene sõjaväe isikkoosseisu kuulunud isikud ja nende perekonnaliikmed Eestist lahkuma, oli ka nende seas inimesi, kes ühel või teisel põhjusel (näiteks abielu Eesti kodanikuga) võisid Eestisse jääda.<ref>{{Netiviide|autor=Toomas Mattson|url=https://www.postimees.ee/2514625/vene-sojavae-inimparand-eestis-elamisluba-on-keeldutud-andmast-17-isikule-elamislubade-tuhistamise-alused|pealkiri=Vene sõjaväe inimpärand Eestis|väljaanne=Postimees|aeg=26.07.1997|vaadatud=}}</ref> Osa neist saab Venemaalt sõjaväepensioni, enne 26. juulit 1994 erru läinuid Venemaa toetada ei pruugi. Vähemal määral on venelasi Eestisse elama asunud ka pärast Eesti riigi taastamist. Eesti on muutnud atraktiivseks paremal järjel majandus, kõrgem elatustase ja kõrgemad palgad, ning alates 2004. aastast ka kuulumine [[Euroopa Liit]]u. Raskuste tõttu alaliste elamislubade ja veel enam kodakondsusega on uusimmigrante Venemaalt saabunud siiski võrdlemisi vähe. ==Venelaste lahkumine pärast iseseisvuse taastamist== Ajavahemikul 1991–2011 on Eestist lahkunud vähemalt 140&nbsp;000 mitte-eestlast, suuremalt jaolt venelased.<ref>{{netiviide |Autor=[[Sergei Stadnikov]] |Pealkiri=Need soovimatud ja möödapääsmatud venelased |Väljaanne=Õpetajate Leht |Väljaandja=Delfi |URL=http://www.delfi.ee/news/paevauudised/uudised/need-soovimatud-ja-moodapaasmatud-venelased.d?id=55546520 |Aeg=13. august 2011 }}{{Kõdulink|aeg=aprill 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Aga juba 2004. aastal on venekeelse rahva rändesaldo jälle kindlalt positiivne. Aastail 2008–2017 on olnud Venemaalt, Ukrainast ja Valgevenest saabujaid 9384 rohkem kui lahkujaid.<ref name="andmebaas" /> Uues Statistikaameti andmebaasis puuduvad andmed Valgevene kohta. Aastail 2004–2018 on Venemaalt ja Ukrainast saabujaid olnud 11520 rohkem kui lahkujaid. Pärast 2010. aastat on aastane positiivne rändesaldo neist maadest rohkem kui 1000 inimest, 2018. aastal juba 1513 inimest.<ref name="andmebaas" /> ==Venelaste suhtarv Eesti rahvastikus== {| class="wikitable sortable" |- !Aasta !!% ||<abbr title="allikas">all.</abbr> |- | align=center | 1881 || align=right | 3,30% || |- | align=center | 1897 || align=right | 4,00% || |- | align=center | 1922 || align=right | 3,70% || |- | align=center | 1934 || align=right | 8,20% || |- | align=center | 1959 || align=right | 20,07% || |- | align=center | 1970 || align=right | 24,68% || |- | align=center | 1979 || align=right | 27,91% || |- | align=center | 1989 || align=right | 30,33% || |- | align=center | 1997 || align=right | 28,20% || <ref>http://www.elvag.edu.ee/failid/EGCD/opik/juhan/rahvas/rahvusdyn.html</ref> |- | align=center | 2000 || align=right | 25,63% || |- | align=center | 2011 || align=right | 24,80% ||<!---arvuliselt 321 198---><ref>{{Netiviide |url=http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RLE04&ti=LOENDATUD+P%DCSIELANIKUD+RAHVUSE+J%C4RGI%2C+31%2E+DETSEMBER+2011&path=../Database/Rahvaloendus/REL2011/&lang=2 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-05-31 |arhiivimisaeg=2012-06-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120607182022/http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RLE04&ti=LOENDATUD+P%DCSIELANIKUD+RAHVUSE+J%C4RGI%2C+31%2E+DETSEMBER+2011&path=../Database/Rahvaloendus/REL2011/&lang=2 |url-olek=ei tööta }}</ref>) |- | align=center | 2012 || align=right | 25,30% || <ref name="andmebaas">[https://web.archive.org/web/20200630224601/http://pub.stat.ee/ Statistikaameti andmebaas], vaadatud 28.01.2020</ref> |- | align=center | 2013 || align=right | 25,22% || |- | align=center | 2014 || align=right | 25,39% || |- | align=center | 2015 || align=right | 25,15% || |- | align=center | 2016 || align=right | 25,10% || |- | align=center | 2017 || align=right | 25,10% || |- | align=center | 2018 || align=right | 24,93% || |- | align=center | 2019 || align=right | 24,78% || |} == Kodakondsus == {| class="wikitable" style="float:right; margin:0px; margin-left:7px;" |+Eestis elavate venelaste kodakondsus, 2011 / 2021 |- !Kodakondsus !!% !!<abbr title="Vanus">0–17</abbr> !!18–64 !!65+ |- |Eesti ||53,9% / 58,8% ||84,5% / 87,3% ||51,4% / 57,3%||35,5% / 42,1% |- |Venemaa ||24,3% / 22,9% || ./ 11,3% || ./ 20,3% || ./ 38,1% |- |Kodakondsuseta ||21,1% / 17,1% || ./ 0,1% || ./ 21,1% || ./ 19,1% |- |} Eestis elavatest venelastest oli 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 53,9%-l Eesti kodakondsus, 24,3%-l Venemaa kodakondsus ja 21,1% olid kodakondsuseta. Väiksema osakaaluga olid Ukraina, Läti, Leedu ja teiste riikide kodakondsusega inimesed. Seejuures olid 0–17 aasta vanustest venelastest 84,5% Eesti kodanikud, 18–64 aasta vanustest 51,4% ja 65 ning vanema ealistest 35,5%.<ref>[https://web.archive.org/web/20240722145959/https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvaloendus__rel2011__rahvastiku-demograafilised-ja-etno-kultuurilised-naitajad__kodakondsus/RL0424 Statistikaameti andmebaas], vaadatud 2.09.2015</ref>2021. aasta rahvaloenduse andmetel oli Eesti kodakondsusega 58,8%, Venemaa kodakondsusega 22,9% ning kodakondsuseta 17,1% Eestis elavatest venelastest.<ref>[https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvaloendus__rel2021__rahvastiku-demograafilised-ja-etno-kultuurilised-naitajad__kodakondsus/RL21424/table/tableViewLayout2 Statistika andmebaas, RL21424]</ref> ==Vaata ka== *[[Venekeelne elanikkond Eestis]] *[[Vene keel Eestis]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[[Klara Hallik]], [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=11020:venelased-eestis--diasporaa-ja-vaehemuse-vahepeal-&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3307 Venelased Eestis – diasporaa ja vähemuse vahepeal]; Sirp, 06.08.2010 *[http://venelased.ee/ Venelased Eesti Vabadussõjas (1918–1920)] *[http://www.okupatsioon.ee/et/andmed-ja-nimekirjad/214-oiguse-vastu-ei-saa-uekski?start=4 Õiguse vastu ei saa ükski – Ülevaade okupantide rahvuspoliitikast Eestis ] *[[Roman Abisogomjan]], [http://www.ut.ee/ABVKeskus/sisu/publikatsioonid/2007/pdf/Abisogomjan.pdf "Роль русских военных деятелей в общественной и культурной жизни Эстонской Республики 1920–1930 гг. и их литературное наследие], Tartu, 2007 *[http://www.baltija.eu/ Информационный портал русской общины в Эстоний] *Сергей Исаков, [http://www.russianresources.lt/archive/Baiov/Baiov_3.html Записка А. К. Баиова "Русская эмиграция в Эстонии"] *[http://venelased.ee/ Venelased Eesti Vabadussõjas], venelased.ee *[https://www.err.ee/1609000364/uuring-vahem-kui-kolmandik-venekeelsetest-elanikest-maaratleb-end-ainult-venelastena Uuring: vähem kui kolmandik venekeelsetest elanikest määratleb end ainult venelastena]. [[ERR]], 7. juuni 2023 [[Kategooria:Eesti venelased| ]] cnanwepk72c8ef7eswd111szog8ocxb Sündinud 5. septembril 0 140931 7166146 6964639 2026-06-02T20:31:07Z Sjur 66496 7166146 wikitext text/x-wiki {{Sündinud septembris}} ''Siin on loetletud [[5. september|5. septembril]] sündinud tuntud inimesi. *[[1568]] – [[Tommaso Campanella]], itaalia filosoof, teoloog, astroloog ja luuletaja *[[1638]] – [[Louis XIV]], [[Prantsusmaa]] kuningas *[[1649]] – [[Francisco Antonio Fernández de Velasco y Tovar]], Hispaania aristrokaat ja Kataloonia asekuningas *[[1666]] – [[Gottfried Arnold]], saksa luterlik teoloog ja ajaloolane *[[1733]] – [[Christoph Martin Wieland]], saksa kirjanik *[[1735]] – [[Johann Christian Bach]], saksa helilooja *[[1774]] – [[Caspar David Friedrich]], saksa maalikunstnik *[[1782]] – [[Martin Van Buren]], USA poliitik *[[1786]] – [[Sergei Uvarov]], Venemaa riigitegelane *[[1791]] – [[Giacomo Meyerbeer]], juudi päritolu saksa-prantsuse helilooja *[[1820]] – [[Afanassi Fet]], vene luuletaja *[[1834]] – [[Salvador Casañas i Pagès]], Urgelli piiskop ja Andorra kaasprints *[[1867]] – [[Amy Beach]], Ameerika Ühendriikide pianist ja helilooja *[[1868]] – [[Arnold Sommerfeld]], Saksa füüsik *[[1871]] – [[Friedrich Karl Akel]], Eesti diplomaat ja poliitik *[[1879]] – [[Clyde Vernon Cessna]], USA lennukikonstruktor *[[1881]] – [[Richard Bienert]], Tšehhoslovakkia jurist ja poliitik *[[1890]] – [[Fritz Lang]], filmirežissöör *[[1894]] – [[Arvo Tuominen]], soome vasakpoliitik ja ajakirjanik *[[1895]] – [[Artur Normak]], Eesti sõjaväelane ja diplomaat *[[1897]] – [[Gershom Scholem]], juudi müstikauurija * 1897 – [[Karl Koljo]], eesti haridustegelane * 1897 – [[Aleksandr Gorkin]], Nõukogude Liidu riigiametnik *[[1898]] – [[Stasys Lozoraitis]], Leedu poliitik ja diplomaat *[[1900]] – [[Oskar Käbala]], Eesti sõjaväelane *[[1901]] – [[Anita Laigo]], eesti tekstiilikunstnik *[[1902]] – [[Karl Theodor Puusepp]], eesti farmatseut *[[1905]] – [[Meta Luts]], eesti näitleja * 1905 – [[Lorenzo Sumulong]], Filipiinide poliitik *[[1906]] – [[Renate Kaasik]], Eesti Vabariigi Valitsuse eksiilis minister *[[1908]] – [[Cecilia Seghizzi]], itaalia helilooja ja maalikunstnik *[[1909]] – [[Ants Laasi]], eesti geograaf *[[1912]] – [[Herman Talmre]], eesti oboemängija ja muusikapedagoog *[[1914]] – [[Stanisław Dygat]], poola kirjanik *1914 – [[Nicanor Parra]], Tšiili luuletaja ja füüsik *[[1915]] – [[Horst Sindermann]], Saksa DV poliitik ja riigitegelane *[[1917]] – [[Jazep Sažyč]], Valgevene poliitik *[[1920]] – [[Kaarel Toom]], eesti näitleja *[[1924]] – [[Alfred Oja]], eesti rahvusest Vene kunstnik *[[1925]] – [[Anastasio Somoza]], Nicaragua poliitik * 1925 – [[Johannes Parksepp]], eesti puuviljandusteadlane ja sordiaretaja *[[1928]] – [[Harri Mõtsnik]], eesti luteri vaimulik *[[1929]] – [[Andrian Nikolajev]], Nõukogude Liidu kosmonaut * 1929 – [[Bob Newhart]], Ameerika Ühendriikide koomik ja näitleja *[[1932]] – [[Little Richard]], USA muusik *[[1935]] – [[Johnny Briggs]], inglise filmi- ja seriaalinäitleja *1935 – [[Alfred Schmidt (jalgpallur)|Alfred Schmidt]], Saksa jalgpallur *[[1938]] – [[Tiit Lehto]], eesti helilooja *[[1940]] – [[Raquel Welch]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja modell *[[1941]] – [[Oivi Aakre]], eesti arst-reumatoloog *[[1942]] – [[Lembit Roosimölder]], eesti insener ja tehnikateadlane * 1942 – [[Teresa Tuszyńska]], poola näitleja ja modell * 1942 – [[Werner Herzog]], saksa filmilavastaja, -produtsent, näitleja ja stsenarist *[[1946]] – [[Josep Carreras]], katalaani tenor * 1946 – [[Freddie Mercury]], Briti rokklaulja *[[1948]] – [[Benita Ferrero-Waldner]], Austria diplomaat ja poliitik *[[1951]] – [[Michael Keaton]], ameerika filminäitleja *[[1952]] – [[Ülle Pärli]], eesti semiootik ja kirjandusteadlane * 1952 – [[Tatjana Lepnurm]], Eesti harfimängija ja pedagoog *[[1953]] – [[Eiki Nestor]], Riigikogu liige * 1953 – [[Kaja Kärner]], eesti ajakirjanik * [[1954]] – [[Jüri Krjukov]], eesti näitleja * 1954 – [[Jussi Pajunen]], Soome poliitik *[[1957]] – [[Andrus Salupere]], eesti mehaanikateadlane * 1957 – [[Mónika Lamperth]], Ungari poliitik ja jurist *[[1958]] – [[Jevgenija Albats]], vene ajakirjanik, politoloog, publitsist ja ühiskonnategelane *[[1959]] – [[André Phillips]], USA kergejõustiklane * 1959 – [[Waldemar Pawlak]], Poola poliitik *[[1960]] – [[‘Abdullāh ‘Abdullāh]], Afganistani poliitik * 1960 – [[Karita Mattila]], soome ooperilaulja, sopran * 1960 – [[Terje Viidebaum]], eesti ujuja ja arst *[[1962]] – [[Joni Nyman]], Soome poksija *[[1963]] – [[Jaanus Rahumägi]], Eesti poliitik *[[1964]] – [[Tuule Kann]], eesti kandlemängija ja laulja * 1964 – [[Paul Puustusmaa]], eesti jurist ja poliitik *[[1966]] – [[Mariusz Szczygieł]], poola ajakirjanik ja kirjanik *[[1967]] – [[Robert Kupiecki]], Poola poliitik * 1967 – [[Jone Delai]], Fidži sprinter *[[1968]] – [[Lobsang Sangay]], Tiibeti eksiilvalitsuse juht * 1968 – [[Anneli Saro]], eesti teatriteadlane * 1968 – [[Ferenc Bagi]], ungari taimekaitseteadlane *[[1971]] – [[Veiko Spolītis]], Läti poliitik ja politoloog * 1971 – [[Priit Teniste]], eesti korvpallitreener ja füsioterapeut *[[1973]] – [[Janek Mäggi]], eesti suhtekorraldaja ja huvikaitsja * 1973 – [[Rose McGowan]], itaalia päritolu Ameerika näitleja *[[1974]] – [[Ken-Marti Vaher]], Eesti poliitik * 1974 – [[Margot Kask]], eesti kunstnik * 1974 – [[Ivo Ulich]], tšehhi endine jalgpallur *[[1975]] – [[Martin Hallik]], eesti ajaloolane *[[1976]] – [[Timo Vendt]], eesti muusikaprodutsent ja helilooja *[[1977]] – [[Priit Simson]], eesti ajakirjanik *[[1979]] – [[Laur Viirand]], eesti ajakirjanik *[[1981]] – [[Kai Rüütel]], eesti ooperilaulja *[[1983]] – [[Imre Kaas]], Eesti riigiametnik *[[1984]] – [[Julia Peresild]], Vene näitleja *[[1986]] – [[Maria Evestus]], eesti maalikunstnik ja illustraator *[[1987]] – [[Andres Koogas]], eesti jalgpallur * 1987 – [[James Dasaolu]], Suurbritannia kergejõustiklane *[[1989]] – [[José Ángel Valdés]], hispaania jalgpallur * 1989 – [[Craig Smith]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija *[[1990]] – [[Kim Yu-Na]], Lõuna-Korea iluuisutaja *[[1991]] – [[Alexandre Grenier]], Kanada jäähokimängija *[[1992]] – [[Aleksandar Trajkovski]], Põhja-Makedoonia jalgpallur *[[1993]] – [[Patrick Bamford]], inglise jalgpallur *[[1994]] – [[Alfonso González]], Mehhiko jalgpallur * 1994 – [[Gregorio Paltrinieri]], itaalia ujuja *[[1995]] – [[Bruna Tuzi]], albaania maletaja * 1995 – [[Abderrahman Samba]], Katari kergejõustiklane *[[1999]] – [[Robin Liksor]], eesti parasportlane *[[2001]] – [[Bukayo Saka]], Inglismaa jalgpallur *[[2002]] – [[Alika Milova]], eesti laulja [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|September, 05.]] c1o84irmgi8ypjfzmr0ncg149u1l98n Eerik Leibak 0 141338 7166217 7141478 2026-06-03T01:32:05Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7166217 wikitext text/x-wiki '''Eerik Leibak''' (sündinud [[2. veebruar]]il [[1960]] [[Tallinn]]as [[Nõmme linnaosa|Nõmmel]]) on eesti [[bioloogia|bioloog]] ja [[looduskaitse|looduskaitsja]]. Leibak on töötanud [[Nigula looduskaitseala|Nigula looduskaitsealal]], [[Sõrve linnujaam|Sõrve linnujaamas]] ning viimastel aastakümnetel peamiselt [[Eestimaa Looduse Fond]]is.<ref>{{Netiviide |kuupäev=august 2016 |pealkiri=Eesti on kümne tuhande soo maa. Soode uurija ja kaitsja Eerik Leibakuga juttu ajanud Toomas Kukk |url=https://www.loodusajakiri.ee/eesti-on-kumne-tuhande-soo-maa/ |väljaanne=Eesti Loodus |lehekülg=44-49}}</ref> Ta on tegelenud looduskaitsekorralduse (sealhulgas [[pärandkooslus]]te kaitse) ja [[ornitoloogia]]ga. On olnud [[Soomaa rahvuspark|Soomaa]] ja [[Alam-Pedja looduskaitseala|Alam-Pedja kaitseala]]de moodustamise algataja <ref name="Sakala">[https://sakala.postimees.ee/4488890/soomaa-rahvuspargi-algataja-saab-looduskaitse-preemia "Soomaa rahvuspargi algataja saab looduskaitse preemia"] Sakala, 15. mai 2018</ref> ning mitme üle-eestilise loodusinventuuri eestvedaja, üks Eestimaa Looduse Fondi esimesi töötajaid. Eerik Leibak on üks neist, kelle algatusel taastati 1991. aastal iseseisev [[Eesti Ornitoloogiaühing]]. Ornitoloogiaühingus on ta juhtinud [[Eesti linnunimetuste komisjon]]i tööd ning osalenud linnuharulduste komisjoni ja linnuatlase töörühmas. Ta on 2018. aastal ilmunud koguteose "Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus" kaaskoostaja ja -toimetaja (koostanud Jaanus Elts, Andrus Kuus ja Eerik Leibak; toimetanud Andrus Kuus ja Eerik Leibak).<ref>{{Netiviide|Autor=Looduskalender|URL=http://looduskalender.ee/n/node/2426|Pealkiri=Eerik Leibak - looduskaitse preemia tänavune laureaat|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2019-03-27|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190327123044/https://looduskalender.ee/n/node/2426|url-olek=ei tööta}}</ref> Leibak on olnud dokumentaalfilmide "Peetrike Laanetagusel" (2018), "Põder Eestis" ja "Põdra kuningriik" (mõlemad 2007), "Eesti kotkad" (2005), "Sundasunik" (2004), "Terra silvestris" (2002) konsultant.<ref>{{Netiviide|Autor=Maaleht|URL=https://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/president-tunnustab-eerik-leibak-mees-kes-tunneb-eesti-loodust-paasukestest-rahvusparkideni?id=85149699|Pealkiri=President tunnustab: Eerik Leibak - mees, kes tunneb Eesti loodust pääsukestest rahvusparkideni|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> ==Tunnustus== *1994 – [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] (koos [[Olav Renno]], [[Andres Kuresoo]] ja teistega) *1995 – [[Eesti Taassünni auhind]] *2018 – [[Eerik Kumari looduskaitsepreemia]]<ref name="Sakala" /> *2019 – [[Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{Netiviide|Autor=Vabariigi presidendi kantselei|URL=https://www.president.ee/et/eesti-tanab/teenetemarkide-kavalerid-2019/14818-eerik-leibak/-layout-decoration.html|Pealkiri=Teenetemärkide kavalerid 2019|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2021-02-04|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210204092458/https://president.ee/et/eesti-tanab/teenetemarkide-kavalerid-2019/14818-eerik-leibak/-layout-decoration.html|url-olek=ei tööta}}</ref><ref>{{EVkavaler|19840}}</ref> *2020 – [[Eesti Eluteaduse Hoidja]] == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Leibak, Eerik}} [[Kategooria:Eesti bioloogid]] [[Kategooria:Eesti looduskaitsjad]] [[Kategooria:Eesti ornitoloogid]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1960]] j3g9w68vbcjg9x45ah7i7yi85xp184v Haumea (kääbusplaneet) 0 142923 7166347 7029527 2026-06-03T09:19:27Z Kwamikagami 8320 7166347 wikitext text/x-wiki {{Infokast planeet |nimi = Haumea |sümbol = [[Pilt:Haumea symbol (bold).svg|24px|🝻]] |pilt = [[Pilt:Haumea_Hubble.png|250px]] |pildiallkiri = Haumea koos oma kuude [[Hi'iaka]] ja [[Namaka]] |orbiidi_tüüp = |orbiidi_pikkus = |afeel = |periheel = |keskmine_kaugus_päikesest = |kaugus_Maast = |orbiidi_ekstentrilisus = |tiirlemisperiood = |sünoodiline_periood = |orbitaalkiirus = |orbiidi_kalle = |diameeter = |ekvatoriaalne_raadius = |polaarraadius = |pindala = |ruumala = |mass = |tihedus = |raskuskiirendus = |paokiirus = |pöörlemisperiood = |pöörlemiskiirus = |telje_nurk = |pinnatemperatuur = |kaaslaste_arv = 2 ([[Hi'iaka]], [[Namaka]]) |spektriklass = |albeedo = |atmosfäär = |avastaja = |avastamise_aeg = [[2005]] }} '''Haumea''' ([[Astronoomiamärgid|sümbol]]: [[File:Haumea symbol (fixed width).svg|16px|]])<ref>{{cite web |url= https://www.jpl.nasa.gov/infographics/what-is-a-dwarf-planet |author= JPL/NASA |date= 2015-04-22 |website= Jet Propulsion Laboratory |title= What is a Dwarf Planet? |access-date= 2022-01-19}}</ref> on [[Päikesesüsteem]]i viies [[kääbusplaneet]], mis avastati [[2005]]. aastal 2003. aastal tehtud fotode analüüsi käigus ning oli seni tuntud vaid koodi 2003 EL<sub>61</sub> järgi. Kääbusplaneet on saanud nime [[havailased|havai]] maa- ja viljakusjumalanna [[Haumea]] auks. Haumea on munakujuline [[taevakeha]], mille mõõtmed on võrreldavad Pluuto omadega. Selle piklik kuju võib astronoomide arvates tulla kiirest pöörlemisest, mille on põhjustanud miljardite aastate tagune kokkupõrge mõne muu objektiga. Haumea tiirleb [[Päike]]se ümber [[Neptuun]]ist natuke kaugemal ning tema ümber tiirleb kaks kuud: [[Hi'iaka]] ja [[Namaka]]. ==Vaata ka == *[[Pluuto]] *[[Ceres (kääbusplaneet)|Ceres]] *[[136199 Eris|Eris]] *[[Makemake (kääbusplaneet)|Makemake]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.postimees.ee/?id=34924 Uus kääbusplaneet sai nime Hawaii jumalannalt] Postimees, 20. september 2008 {{Päikesesüsteem}} [[Kategooria:Kääbusplaneedid]] 25g70dhg00sihbgvbmmnanm00hwogrt 7166349 7166347 2026-06-03T09:20:26Z Kwamikagami 8320 7166349 wikitext text/x-wiki {{Infokast planeet |nimi = Haumea |sümbol = [[Pilt:Haumea symbol (bold).svg|24px|🝻]] |pilt = [[Pilt:Haumea_Hubble.png|250px]] |pildiallkiri = Haumea koos oma kuude [[Hiʻiaka]] ja [[Namaka]] |orbiidi_tüüp = |orbiidi_pikkus = |afeel = |periheel = |keskmine_kaugus_päikesest = |kaugus_Maast = |orbiidi_ekstentrilisus = |tiirlemisperiood = |sünoodiline_periood = |orbitaalkiirus = |orbiidi_kalle = |diameeter = |ekvatoriaalne_raadius = |polaarraadius = |pindala = |ruumala = |mass = |tihedus = |raskuskiirendus = |paokiirus = |pöörlemisperiood = |pöörlemiskiirus = |telje_nurk = |pinnatemperatuur = |kaaslaste_arv = 2 ([[Hi'iaka]], [[Namaka]]) |spektriklass = |albeedo = |atmosfäär = |avastaja = |avastamise_aeg = [[2005]] }} '''Haumea''' ([[Astronoomiamärgid|sümbol]]: [[File:Haumea symbol (fixed width).svg|16px|]])<ref>{{cite web |url= https://www.jpl.nasa.gov/infographics/what-is-a-dwarf-planet |author= JPL/NASA |date= 2015-04-22 |website= Jet Propulsion Laboratory |title= What is a Dwarf Planet? |access-date= 2022-01-19}}</ref> on [[Päikesesüsteem]]i viies [[kääbusplaneet]], mis avastati [[2005]]. aastal 2003. aastal tehtud fotode analüüsi käigus ning oli seni tuntud vaid koodi 2003 EL<sub>61</sub> järgi. Kääbusplaneet on saanud nime [[havailased|havai]] maa- ja viljakusjumalanna [[Haumea]] auks. Haumea on munakujuline [[taevakeha]], mille mõõtmed on võrreldavad Pluuto omadega. Selle piklik kuju võib astronoomide arvates tulla kiirest pöörlemisest, mille on põhjustanud miljardite aastate tagune kokkupõrge mõne muu objektiga. Haumea tiirleb [[Päike]]se ümber [[Neptuun]]ist natuke kaugemal ning tema ümber tiirleb kaks kuud: [[Hiʻiaka]] ja [[Namaka]]. ==Vaata ka == *[[Pluuto]] *[[Ceres (kääbusplaneet)|Ceres]] *[[136199 Eris|Eris]] *[[Makemake (kääbusplaneet)|Makemake]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.postimees.ee/?id=34924 Uus kääbusplaneet sai nime Hawaii jumalannalt] Postimees, 20. september 2008 {{Päikesesüsteem}} [[Kategooria:Kääbusplaneedid]] pbpku1ees9xp5r1ftsbi6yg03esl40z Rakvere Ametikool 0 143139 7166255 7165919 2026-06-03T06:34:38Z PillePrix 153981 7166255 wikitext text/x-wiki {{Infokast kool | nimi = Rakvere Ametikool | pilt = Rakvere grammar school in Rakvere, Estonia.jpg | pildiallkiri = | asutatud = 1981 | koolitüüp = kutsekool | direktor = Kuno Rooba | õpilaste arv = 1200 | klassikomplekte = 39 | õpetajate arv = 52 | koolipersonal = | asukoht = [[Rakvere]], Lääne-Virumaa | aadress = [[Piiri tänav (Rakvere)|Piiri]] 8 | kooli ajaleht = Crüket | koduleht = [http://www.rak.edu.ee/ Rakvere Ametikool] | deviis = Hea oskus meilt | logo = }} '''Rakvere Ametikool''' (varem ''Rakvere Kutsekeskkool'') on [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Rakvere]]s asuv [[kutsekool|kutseharidust andev kool]], mis on suurim kutseõppeasutus Lääne-Virumaal. Koolis õpib 2025/26. õppeaastal ligikaudu 1000 õpilast.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2020-03-23 |pealkiri=Ametikooli tutvustus |url=https://www.rak.ee/et/uldinfo/ametikooli-tutvustus |vaadatud=2026-05-22 |väljaanne=Rakvere Ametikool |keel=et}}</ref> == Ajalugu == 1914. aastal kolis vastvalminud majja [[Rakvere Õpetajate Seminar#cite ref-EE 1-1|Rakvere Õpetajate Seminar]], mis tegutses hoones kuni 1957. aastani. Seejärel [[Rakvere Internaatkool]], mis asutati 1956. aastal ning see tegutses internaatkoolina kuni 1979. aastani. Koolis õppimise ajal elasid õpilased internaadis. Suurt tähelepanu pöörati praktilisele õppele, spordile ja ühistegevustele.<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2020-03-23 |pealkiri=Kooli ajalugu |url=https://www.rak.ee/et/uldinfo/kooli-ajalugu |vaadatud=2026-05-22 |väljaanne=Rakvere Ametikool |keel=et}}</ref> === Rakvere Kutsekeskkool === 1981. aastal loodi endise metsakooli baasil '''Rakvere Kutsekeskkool nr 38''', mille esimeseks direktoriks sai Ülo Torm. Koolis hakati ette valmistama mitme eriala oskustöölisi. Samal ajal toimus hoonete põhjalik remont. 1985. aastal lõpetas esimene lend. 1991. aastal nimetati kool ümber Rakvere Kutsekeskkooliks. Pärast [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti taasiseseisvumist]] algas kooli kiire areng ja rahvusvaheline koostöö [[Rootsi]], [[Soome]] ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidega]], mille abil uuendati õppeklasse ja töökodasid. Direktorina juhtisid kooli Jaak Kaseväli, Ero Unt ja alates 2002. aastast Hannes Mets.<ref name=":0" /> === Rakvere Ametikool === 2008. aastal sai kooli uueks nimeks Rakvere Ametikool. Järgnenud aastatel toimus kooli ulatuslik moderniseerimine. 2012. aastal lõpetati kooli peahoone renoveerimine Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi ja [[Eesti]] riigi toetusel.<ref name=":0" /> Mitu aastat kestnud uuendustööd läksid maksma ligi 10 miljonit eurot.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2012-09-06 |pealkiri=Rakvere ametikooli ligi 100 aastat vana peahoone sai värske ilme |url=https://www.err.ee/351224/rakvere-ametikooli-ligi-100-aastat-vana-peahoone-sai-varske-ilme |vaadatud=2026-05-22 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> 1914. aastal õpetajate seminariks ehitatud ajalooline hoone restaureeriti osaliselt algupärasel kujul [[Peterburi]] arhiivimaterjalide põhjal. Hoone sai kaasaegsed tehnosüsteemid ning samal ajal taastati ajaloolise sisekujunduse elemente. Uuendati ka kooli õppe- ja raamatukoguruume. Kooli direktor on alates 2014 [[Kuno Rooba]].<ref name=":0" /> == Erialad ja õpe == Rakvere Ametikoolis saab õppida erialasid nii põhikooli kui ka gümnaasiumi baasil ning omandada haridust ka täiskasvanute õppes. Lisaks tasemeõppele võimaldab kool tasuta täiend- ja ümberõpet täiskasvanutele.<ref name=":0" /> Väljastpoolt Rakveret pärit õpilastele on kaasaaegne õpilaskodu, mis valmis 2019. aastal. Neljakorruselises hoones on ligi 200 õppekohta ning selle juurde kuuluvad ka sportimis- ja parkimisvõimalused.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Rakvere Ametikooli õpilaskodu |url=https://group.merko.ee/project/rakvere-ametikooli-opilaskodu/ |vaadatud=2026-05-22 |väljaanne=Merko Group |keel=et}}</ref> Kutsekeskkooli algusaastatel õpetati peamiselt lukksepp-elektriku ja maaleri eriala, hiljem lisandusid mööblitisleri, remondilukksepa, sanitaartehnik-keevitaja, õmbleja-motorist ja koka eriala.<ref name=":0" /> 2010. aastal valmis uus praktikabaasi korpus, kus asuvad kaasaegsed metalli- ja puidutöökojad, autoremonditöökoda, keskkonnatehnika- ja ehituslaborid, õpperestoran ning õppeklassid.<ref name=":0" /> Rakvere Ametikoolis saab tänapäeval õppida 30 eriala eri valdkondades, näiteks ehituses, IT-s, tehnikas, ettevalmistavas õppes, teeninduses ja toitlustuses.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-02 |pealkiri=Erialad |url=https://www.rak.ee/et/sisseastumine/erialad |vaadatud=2026-05-22 |väljaanne=Rakvere Ametikool |keel=et}}</ref> == Kooli nimed == * 1912 – Rakvere Õpetajate Seminar * 1950 – Rakvere Pedagoogiline Kool * 1957 – Rakvere Internaatkool * 1979 – Sanatoorne Metsakool * 1981 – Rakvere Kutsekeskkool * 2008 – Rakvere Ametikool == Direktorid == * 1912–1919 [[Aleksander Orlovski]] * 1919–1947 [[Voldemar Raam]] * 1947–1949 [[Jaan Kurn]] * 1949–1954 [[Jüri Kipper]] * 1957–1974 [[Ants Sillar]] * 1974–1981 [[Tiit Aruste]] * 1981–1996 [[Ülo Torm]] * 1996–2001 [[Jaak Kaseväli]] * 2001–2002 [[Eero Unt]] * 2002–2014 [[Hannes Mets]] * alates 2014 [[Kuno Rooba]] == Viited == <references /> == Välislingid == * [https://rak.ee/et Rakvere Ametikooli veebisait] * [https://www.err.ee/351224/ "Rakvere ametikooli ligi 100 aastat vana peahoone sai värske ilme"]. ERR, 6. september 2012 [[Kategooria:Rakvere koolid]] [[Kategooria:Eesti kutsekoolid]] ej4kxpq9tzt35rc2leyimqsv5n1yg6p 7166256 7166255 2026-06-03T06:35:07Z PillePrix 153981 7166256 wikitext text/x-wiki {{Infokast kool | nimi = Rakvere Ametikool | pilt = Rakvere grammar school in Rakvere, Estonia.jpg | pildiallkiri = | asutatud = 1981 | koolitüüp = kutsekool | direktor = Kuno Rooba | õpilaste arv = 1200 | klassikomplekte = 39 | õpetajate arv = 52 | koolipersonal = | asukoht = [[Rakvere]], Lääne-Virumaa | aadress = [[Piiri tänav (Rakvere)|Piiri]] 8 | kooli ajaleht = Crüket | koduleht = [http://www.rak.edu.ee/ Rakvere Ametikool] | deviis = Hea oskus meilt | logo = }} '''Rakvere Ametikool''' (varem ''Rakvere Kutsekeskkool'') on [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Rakvere]]s asuv [[kutsekool|kutseharidust andev kool]], mis on suurim kutseõppeasutus Lääne-Virumaal. Koolis õpib 2025/26. õppeaastal ligikaudu 1000 õpilast.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2020-03-23 |pealkiri=Ametikooli tutvustus |url=https://www.rak.ee/et/uldinfo/ametikooli-tutvustus |vaadatud=2026-05-22 |väljaanne=Rakvere Ametikool |keel=et}}</ref> == Ajalugu == 1914. aastal kolis vastvalminud majja [[Rakvere Õpetajate Seminar#cite ref-EE 1-1|Rakvere Õpetajate Seminar]], mis tegutses hoones kuni 1957. aastani. Seejärel [[Rakvere Internaatkool]], mis asutati 1956. aastal ning see tegutses internaatkoolina kuni 1979. aastani. Koolis õppimise ajal elasid õpilased internaadis. Suurt tähelepanu pöörati praktilisele õppele, spordile ja ühistegevustele.<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2020-03-23 |pealkiri=Kooli ajalugu |url=https://www.rak.ee/et/uldinfo/kooli-ajalugu |vaadatud=2026-05-22 |väljaanne=Rakvere Ametikool |keel=et}}</ref> === Rakvere Kutsekeskkool === 1981. aastal loodi endise metsakooli baasil Rakvere Kutsekeskkool nr 38, mille esimeseks direktoriks sai Ülo Torm. Koolis hakati ette valmistama mitme eriala oskustöölisi. Samal ajal toimus hoonete põhjalik remont. 1985. aastal lõpetas esimene lend. 1991. aastal nimetati kool ümber Rakvere Kutsekeskkooliks. Pärast [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti taasiseseisvumist]] algas kooli kiire areng ja rahvusvaheline koostöö [[Rootsi]], [[Soome]] ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidega]], mille abil uuendati õppeklasse ja töökodasid. Direktorina juhtisid kooli Jaak Kaseväli, Ero Unt ja alates 2002. aastast Hannes Mets.<ref name=":0" /> === Rakvere Ametikool === 2008. aastal sai kooli uueks nimeks Rakvere Ametikool. Järgnenud aastatel toimus kooli ulatuslik moderniseerimine. 2012. aastal lõpetati kooli peahoone renoveerimine Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi ja [[Eesti]] riigi toetusel.<ref name=":0" /> Mitu aastat kestnud uuendustööd läksid maksma ligi 10 miljonit eurot.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2012-09-06 |pealkiri=Rakvere ametikooli ligi 100 aastat vana peahoone sai värske ilme |url=https://www.err.ee/351224/rakvere-ametikooli-ligi-100-aastat-vana-peahoone-sai-varske-ilme |vaadatud=2026-05-22 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> 1914. aastal õpetajate seminariks ehitatud ajalooline hoone restaureeriti osaliselt algupärasel kujul [[Peterburi]] arhiivimaterjalide põhjal. Hoone sai kaasaegsed tehnosüsteemid ning samal ajal taastati ajaloolise sisekujunduse elemente. Uuendati ka kooli õppe- ja raamatukoguruume. Kooli direktor on alates 2014 [[Kuno Rooba]].<ref name=":0" /> == Erialad ja õpe == Rakvere Ametikoolis saab õppida erialasid nii põhikooli kui ka gümnaasiumi baasil ning omandada haridust ka täiskasvanute õppes. Lisaks tasemeõppele võimaldab kool tasuta täiend- ja ümberõpet täiskasvanutele.<ref name=":0" /> Väljastpoolt Rakveret pärit õpilastele on kaasaaegne õpilaskodu, mis valmis 2019. aastal. Neljakorruselises hoones on ligi 200 õppekohta ning selle juurde kuuluvad ka sportimis- ja parkimisvõimalused.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Rakvere Ametikooli õpilaskodu |url=https://group.merko.ee/project/rakvere-ametikooli-opilaskodu/ |vaadatud=2026-05-22 |väljaanne=Merko Group |keel=et}}</ref> Kutsekeskkooli algusaastatel õpetati peamiselt lukksepp-elektriku ja maaleri eriala, hiljem lisandusid mööblitisleri, remondilukksepa, sanitaartehnik-keevitaja, õmbleja-motorist ja koka eriala.<ref name=":0" /> 2010. aastal valmis uus praktikabaasi korpus, kus asuvad kaasaegsed metalli- ja puidutöökojad, autoremonditöökoda, keskkonnatehnika- ja ehituslaborid, õpperestoran ning õppeklassid.<ref name=":0" /> Rakvere Ametikoolis saab tänapäeval õppida 30 eriala eri valdkondades, näiteks ehituses, IT-s, tehnikas, ettevalmistavas õppes, teeninduses ja toitlustuses.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-02 |pealkiri=Erialad |url=https://www.rak.ee/et/sisseastumine/erialad |vaadatud=2026-05-22 |väljaanne=Rakvere Ametikool |keel=et}}</ref> == Kooli nimed == * 1912 – Rakvere Õpetajate Seminar * 1950 – Rakvere Pedagoogiline Kool * 1957 – Rakvere Internaatkool * 1979 – Sanatoorne Metsakool * 1981 – Rakvere Kutsekeskkool * 2008 – Rakvere Ametikool == Direktorid == * 1912–1919 [[Aleksander Orlovski]] * 1919–1947 [[Voldemar Raam]] * 1947–1949 [[Jaan Kurn]] * 1949–1954 [[Jüri Kipper]] * 1957–1974 [[Ants Sillar]] * 1974–1981 [[Tiit Aruste]] * 1981–1996 [[Ülo Torm]] * 1996–2001 [[Jaak Kaseväli]] * 2001–2002 [[Eero Unt]] * 2002–2014 [[Hannes Mets]] * alates 2014 [[Kuno Rooba]] == Viited == <references /> == Välislingid == * [https://rak.ee/et Rakvere Ametikooli veebisait] * [https://www.err.ee/351224/ "Rakvere ametikooli ligi 100 aastat vana peahoone sai värske ilme"]. ERR, 6. september 2012 [[Kategooria:Rakvere koolid]] [[Kategooria:Eesti kutsekoolid]] p0xh7vh6r7dsgmv64r0x1v0kbrg0nyy Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 0 152246 7166233 7152605 2026-06-03T04:29:50Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7166233 wikitext text/x-wiki {{vikinda}} {{Asutus |Nimi = Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee |Embleem = KGB Symbol.png |Embleemiallkiri = NSV Liidu ja Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee embleem |Pilt = |Pildiallkiri = |lühend = |moodustatud = 1954 |likvideeritud = 1. detsember 1991 |tüüp = |eesmärk = |peakorter = Tallinn |asukoht = [[Pagari tänav]] 1 |piirkond = [[Eesti NSV]] |juhtkond = ENSV RJK esimees |kõrgemalseisev_asutus = [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee]] |alluv_asutus = |töötajad = |eelarve = |veebileht = }} {{keeletoimeta}}{{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2010}} '''Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee''' ([[vene keel]]es ''Комитет Государственной Безопасности Эстонской ССР'', lühend ''КГБ ЭССР'') oli [[Eesti NSV]]-s aastail 1954–1978 Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komiteena ja aastail ENSV RJK nimetusega 1978–1991 tegutsenud [[NSV Liit|NSV Liidu]] [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee|Riikliku Julgeoleku Komitee]] struktuuriüksus, mis oma tegevuses allus [[NLKP KK Poliitbüroo]]le ja mille ülesanne oli riikliku julgeoleku tagamine ning elanikkonna poliitilise lojaalsuse järele valvamine. Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee keskaparaat ja juhtkond asus [[Tallinn]]as [[Pagari tänav]]al, majas nr 1. [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee moodustati [[EKP KK büroo]] otsusega 17. märtsil 1954 peale [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee|NSV Liidu MN ja RJK]] asutati NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi 1954. aasta 13. märtsi seadlust, mille alusel [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee|NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee]]. ENSV MN j.a. RJK lõpetas tegevuse Eestis 31. detsembril{{lisa viide}} 1991. aastal. Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee ülesanneteks olid: *[[Eesti NSV]] ja [[NSV Liit|NSV Liidu]] [[riiklik julgeolek|riikliku julgeoleku]] tagamine; *luure teostamine Eesti NSV piiririikide ja suurema [[väliseestlased|väliseestlaste]] kogukondadega riikides ([[Rootsi]], [[Suurbritannia]] jne); *[[vastuluure]] teostamine välisriikide luureasutuste suhtes Eesti NSV ja NSV Liidu huvide kaitsel; *Eesti NSV-s asuvate [[Nõukogude armee Eestis|Nõukogude sõjaväeüksuste]] lojaalsuskontrolli ja vastuluure teostamine; *Eesti NSV ja [[NSV Liidu piirivalve Eestis|NSV Liidu riigipiiri valvamine]] ja kaitse. 1954. aasta 1. aprilli seisuga võeti Eesti NSV Siseministeeriumi ametikohtadest ja isikkoosseisust üle Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee keskaparaati: 1., 2., 4., 5., 7. osakonna, 2., 6. eriosakonna, 3., 4., 10. erijaoskonna, "C" ja sisevangla jaoskonna, kokku 399 ettenähtud kohta ja 395 inimest isikkoosseisuna. Kokku viidi üle 964 (normatiivne koosseis) või 947 (tegelik koosseis) töötajat, lisaks veel 63 [[reservohvitser]]i. Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee kasutusse anti ENSV SM poolt hooned: 5-korruseline peahoone [[Pagari tänav|Pagari]] 1, 3-korruseline administratiivhoone [[Lai tänav (Tallinn)|Lai]] 4, 3-korruseline teenistushoone [[Suurtüki tänav|Suurtüki]] 4 koos garaaži ja töökojaga, 3-korruseline teenistushoone [[Lai tänav (Tallinn)|Lai]] 20, Kose lasteaed ([[Kuuse tänav|Kuuse]] 3), Pääsküla tehnilise teenistuse hoone, vahtkonnahoone Suurtüki 2, 3-korruseline elamu Lai 46/48, 3-korruseline elamu [[Pikk tänav|Pikk]] 57, elamu koos ladudega [[Suurtüki tänav|Suurtüki]] 3, 3-korraline ühiselamu [[Oleviste tänav|Oleviste]] 3, 2-korruseline elamu Nõmmel [[Ida tänav (Tallinn)|Ida]] 3, elamu Pääskülas 1-2, elamu [[Wiedemanni tänav|Wiedemanni]] 13, ladu Lai 37 (Laboratooriumi 20-22)<ref>[[Jaak Pihlau]], [https://www.digar.ee/arhiiv/ru/download/161734 EESTI LÄHIAJALOOST: KUIDAS LOODI ENSV MN JUURES ASUV RIIKLIKU JULGEOLEKU KOMITEE], AKADEEMIA, 13. AASTAKÄIK 2001 NUMBER 3, lk 465</ref>. ENSV MN ja RJK algsesse koosseisu kuulusid: 1. osakond (välisluure), 2. osakond (vastuluure), 4. osakond (siseriiklik agentuur- ja operatiivtegevus, sealhulgas [[Metsavendlus Eestis|metsavend]]ade vastane võitlus likvideeritud [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi osakond 2-N|osakonna 2-N]] funktsioonides), 5. osakond (agentuur- ja operatiivtegevus majandusobjektidel, sh [[NPM Silmet#Ajalugu|kombinaat nr 1]] [[Sillamäe]]l, selle katsetehas Narvas (tuntud Krassilka nime all) ning [[Dvigatel]] Tallinnas), 7. osakond (jälitustegevus), 2. eriosakond (pealtkuulamistehnika), 3. eriosakond (dokumenditöötlus), 4. erijaoskond (raadioluure), 6. eriosakond (posti perlustreerimine ja -[[tsensuur]]), 10. erijaoskond (aatomitööstuse ettevõtete vastuluure), valitsusside osakond (S-osakond), sisevangla jaoskond. [[Eeluurimine|Eeluurimi]]sfunktsioonid oli jaotatud 2., 4. ja 5. osakonna vahel ja uurimisosakond taastati esialgsel kujul 1954. aastal. {{Sisukord paremale}} == Juhtkond ja organisatsioon == *[[polkovnik]] [[Ivan Prokofjevitš Karpov|Ivan Karpov]], [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee|Eesti NSV MN j.a. RJK]] esimees, ([[8. mai]] [[1954]] – [[19. juuni]] [[1961]]); **esimehe asetäitja, polkovnik<ref>[https://nkvd.memo.ru/index.php/%D0%A1%D1%82%D0%B0%D1%80%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2,_%D0%93%D0%B0%D0%B2%D1%80%D0%B8%D0%B8%D0%BB_%D0%93%D1%80%D0%B8%D0%B3%D0%BE%D1%80%D1%8C%D0%B5%D0%B2%D0%B8%D1%87 Старинов, Гавриил Григорьевич. (1903 – 23.06.1994, Таллин]{{Kõdulink|aeg=juuni 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Кадровый состав органов государственной безопасности СССР</ref> [[Gavriil Starinov]] (Старинов Гавриил Григорьевич), (juuni [[1954]]<ref name="eesti-lahi">[[Jaak Pihlau]], [https://www.digar.ee/arhiiv/ru/download/161734 EESTI LÄHIAJALOOST: KUIDAS LOODI ENSV MN JUURES ASUV RIIKLIKU JULGEOLEKU KOMITEE], AKADEEMIA, 13. AASTAKÄIK 2001 NUMBER 3, lk 460</ref> – august [[1959]]<ref>Петров Н.В. [https://web.archive.org/web/20250116063240/http://old.memo.ru/history/nkvd/kto2/kto_2-1076.html Кто руководил органами госбезопасности: 1941-1954.], М. : Междунар. о-во «Мемориал»: Звенья, 2010.</ref>); **esimehe asetäitja kaadrite alal, alampolkovnik [[Aleksandr Ljaptšihhin]] (ЛЯПЧИХИН Александр Иванович), (1964 – 1988); **esimehe asetäitja kaadrite alal [[Sergei Kisseljov]] (''КИСЕЛЕВ Сергей Иванович'' ) (aprill 1954<ref name="eesti-lahi" />– juuli 1956); *[[kindralmajor]] [[August Pork]], Eesti NSV RJK esimees, (19.06.1961 – 15.06.1982) **esimehe asetäitja [[Jakov Kisseljov]] (''КИСЕЛЕВ Яков Павлович'') (20.05.1969 – 23.06.1971); **esimehe asetäitja, polkovnik [[Friedrich Lätte]] (ЛЯТТЕ Фридрих Августович) (1966 – 1978) *[[kindralmajor]] [[August Pork]], Eesti NSV RJK esimees, [[25. august|(25. august]] [[1978]] – [[16. juuni]] [[1982]]); **esimehe esimene asetäitja, polkovnik [[Endel Miller]] (''МИЛЛЕР Эндел Иванович''), (1964–1981); **esimehe asetäitja [[Venjamin Porõvkin]] (''ПОРЫВКИН Вениамин Ефимович''), (23.06.1971–19.04.1977); *[[kindralleitnant]] [[Karl Kortelainen]], Eesti NSV RJK esimees, [[15. juuni|(15. juuni]] [[1982]] – {{kas|[[3. märts]]}} [[1990]]); **esimehe esimene asetäitja Venjamin Porõvkin (19.04.1977–25.01.1989); **esimehe asetäitja [[Adolf Torpan]] (ТОРПАН Адольф Янович), (1978 –1987); **esimehe asetäitja Evald Selgal (СЕЛЬГАЛ Эвальд Якобович); **esimehe esimene asetäitja [[Ivan Tšornoivanov]] (ЧЕРНОИВАНОВ Иван Константинович), (1988{{lisa viide}}–1991); *[[kindralmajor]] [[Rein Sillar]], Eesti NSV RJK esimees, (17. märts [[1990]]–18. detsember [[1991]]); **esimehe asetäitja kaadrite alal, polkovnik [[Vladimir Pool]], (1988–1991); **esimehe asetäitja, polkovnik [[Arnold Arro]] (АРРО Арнольд Эдуардович), (1989 – 1991); ***esimehe abi avalike suhete alal [[Lemmik Lehtmets]] (1990–1991)<ref name="19.02.2004. a teadaanne nr 525" />. Eesti NSV Tallinnas asuva keskaparaat: *Eesti NSV RJK sekretariaadi ülem [[Ivan Osokin]] (ОСОКИН Иван), (05.1970–06.1972); ülema asetäitja [[Mihhail Erobkin]] (ЕРОБКИН Михаил), (1970–); sekretariaadi ülem [[Evald Pern]] (−1983)<ref name="8fgWx" />; ; sekretariaadi ülem [[August Kull]] (КУЛЛЬ Август), (1990); ülema asetäitja [[Vladimir Västrik]] (1990); *Eesti NSV RJK parteikomitee sekretär Ivan Osokin,(06.1972–10.1978), parteikomitee sekretär [[Boris Naboka]] (НАБОКА Борис),(1979–1986)<ref name="17.02.2004. a teadaanne nr 571" /> *Eesti NSV RJK Inspektsiooni ülem Vladimir Västrik (02.1985–25.09.1991)<ref name="OwNpQ" />; ülema asetäitja [[Grigori Galkin]] (1988–1991) *Kaadrite osakonna ülem [[Leonid Jefimov]] (ЕФИМОВ Леонид), (1983–1989); osakonna ülem [[Pjotr Ovetškin]], Eesti NSV RJK esimehe asetäitja, jaoskonna ülem [[Sulev Vider]]<ref>https://www.riigiteataja.ee/akt/1045669</ref> (1991) *Sekretariaat, ; korrapidamisteenistuse ülem [[Aleksandr Aronov]] (1990–1991) *Finantsosakond, osakonna ülem Evald Pern (1970–1983); [[Vjatšeslav Fokin]] (1984–1991); ülema asetäitja [[Vladimir Aida]] (1986–1991) *Sideosakond *Majandusosakond, ülema asetäitja [[Oleg Fokin]] (1968–1986); osakonna ülem [[Juri Grigorjev]] (1990–1992); osakonna garaaži ülem [[Georgi Nikitin]] (1971 –1991) [[File:Tallinn, hoone, kus on paiknenud Eesti riigikaitseasutused ja võõrvõimude julgeolekuorganid (2).jpg|pisi|left|Lai tänav 44/Pagari tänav 1]] ==Eesti NSV RJK 1. osakond== {{vaata|Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 1. osakond}} ja ''[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene Peavalitsus]]'' == Eesti NSV RJK 2. osakond== Osakonna ülesandeks oli välisriikide [[luureühendus]]te poolt [[Eesti NSV]] territooriumil läbiviidava luuretegevuse tõkestamine, Eestis viibivate välismaalaste jälgimine, RJK tihedalt seotud turismiorganisatsioonide "[[Intourist]]" ja "[[Sputnik]]" kureerimine, nn. [[väljasõidutoimik]]ute pidamine ja nende alusel Eesti elanikele loa andmine välismaale sõiduks jne. {{Vaata|Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 2. osakond}} ja ''[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Teine Peavalitsus]]'' == Eesti NSV RJK 3. osakond == [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 3. osakond]], mis moodustati 1983. aastal ja allasutused [[Eriosakond|Eriosakonnad]] tegelesid vastuluurega ENSV territooriumil asuvates [[NSV Liidu Relvajõud]]ude ja [[sisejulgeolek]]u tagamisega tegelevates sõjaväestatud asutustes [[Eesti NSV Siseministeerium|miilits, kinnipidamisasutused ja tuletõrje]]) ja [[Nõukogude armee Eestis|Eesti NSV asuvates Nõukogude armee sõjaväeosades]]. ENSV RJK 3. osakonna ülem [[Nikolai Guljanski]] (06.1983–03.1991)<ref name="Riigi Teataja Lisas avalikustamisele kuuluvate" />; ülema asetäitja [[Igor Meltšakov]] (1983 - 1991); ülema asetäitja Karp Samohvalov (1991) *1. jaoskond *2. jaoskond *3. jaoskond, jaoskonna ülem [[Genrih Norden]] (1989–1991) *[[Tallinna mereväebaas]]i RJK eriosakond *[[Paldiski#Pärast Teist maailmasõda|Paldiski]] garnisoni eriosakond, osakonna ülem [[Karp Samohvalov]] (1984) *s/o 1229 eriosakond ([[NSV Liidu piirivalve Eestis#Tallinna piirivalvesalk|106. Piirivalvesalk]]), eriosakonna ülem: [[Nikolai Novikov]] (1969–1973)<ref name="F3z4x" /> [[Vladimir Nefedov]] (08.1973–19.02.1979)<ref name="NadsI" /> 1973. aastal rajati [[Aaviku (Rae)|Vana-Aaviku]] küla lähedal Harjumaal ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee Raadiopeilingujaam (''РТЦ ОсН'') (väeosanumber 1970. aastatel 1235-R, hiljem 71139-R, kutsung "Flora") , ({{Koord dms|59|19|45|N|24|53|52|E}}). Keskuse peahoone kompleksi (lühilaine-ringpeilingujaam) nimetati "Objekt ''Sosna''". Lisaks põhiterritooriumile olid objekti koosseisus veel eraldi territooriumidel asunud raadiovastuvõtu- ja -saatekompleks: vastuvõtujaam peilingukompleksi lähedal ning saatejaam u 1 km põhja pool, milleni viis [[Tartu maantee]]lt eraldi asfalttee<ref>Koostaja [[Jüri Pärn]]. NSV Liidu ja Venemaa relvajõud Eestis 20. sajandi lõpukümnendeil. Esimene osa: ülevaade Eestis asunud NSV Liidu ja Venemaa relvajõududest (v.a. merevägi). 2007</ref>,<ref>[http://www.mil.hiiumaa.ee/xx/Harju-Kiili-Aaviku-sidekeskus.pdf Mõisaküla (Aaviku) raadiotehniline keskus Kiili vallas Harju maakonnas], Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2018</ref>. [[1983]]. aastal, pärast [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee]] esimehe [[Vitali Fedortšuk]]i määramist [[NSV Liidu Siseministeerium]]i siseministriks, suunati/komandeeriti NSV Liidus ja ka Eesti NSV [[Eesti NSV Siseministeerium]]i miilitsakaadri tugevdamiseks Eesti NSV [[RJK tegevreserv]]i vormistatud kaadriohvitsere Siseministeeriumi keskaparaati ja ka territoriaalorganitesse [[Tallinna Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee Siseasjade Valitsus|Tallinna linna RSN TK SAV]]i jm. [[4. juuli]]l 1984 aga kinnitati NSV Liidu RJK esimehe poolt uus RJK agentuuraparaadi juhend käskkirjaga nr 00140, millega seati RJK kohustus viia läbi ka [[NSV Liidu Siseministeerium]]i suhtes aktiivsemat teabekogumist nende asutuste töötajate seast [[agent]]ide värbamise teel, selleks, et "kindlustada Siseministeeriumi, tema allasutuste ja Siseministeeriumi sisevägede [[vastuluure]]alast julgeolekut". Siseministeeriumi töötajate suhtes läbiviidava kontrolli läbiviimise juhendamiseks ja koordineerimiseks moodustati [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus|NSV Liidu RJK Kolmanda Valitsuse]] koosseisus V valitsus<ref name="AWJgg" />. ==Eesti NSV RJK 4. osakond== {{Vaata|Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 4. osakond}} 1954. aastal moodustatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv RJK 4. osakond tegeles – otseselt relvastatud [[Vastupanutegevus ENSVs|vastupanuliikumise]] mahasurumisega<ref>[http://www.esm.ee/public/projektid/5/4osak2.htm E s i t i s ENSV MN juures asuva Riikliku Julgeolekukomitee 4. osakonna töö tulemuste kohta ajavahemikul 1. IV 1954 – 1 .IV 1955]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>,<ref>[http://www.esm.ee/public/projektid/5/4osak3.htm Aruanne Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva RJK 4. osakonna agentuur- ja operatiivtöö kohta 1955. aastal]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>, noorsoo nõukogudevastaste organisatsioonide, kiriku ja opositsiooniliselt meelestatud intelligentsi jälitamisega. Osakond likvideeriti ajutiselt 1960. aastal ning isikkoosseis liideti 2. (vastuluure)osakonnaga. *MN ja RJK 4. osakonna ülem [[Vassili Beljajev]] (БЕЛЯЕВ Василий Никитович) (märts 1954–18.02.1956), [[Leonid Burdin]] (''БУРДИН Леонид Семенович)'' (02.1956 – ), Vassili Beljajev (4.12.1958–31.03.1960), kuni osakonna likvideerimiseni; *osakonna ülema asetäitjad [[Igor Andrejev]] (АНДРЕЕВ Игорь Михайлович) (1954– 1959); [[Andrei Konovalov]] (''КОНОВАЛОВ Андрей Васильевич'') (1954 – 1959). :# jaoskond (välismaa luureagentide väljaselgitamine) :# jaoskond ([[Saksa Riik|Saksa Riigi]] luureteenistuste kaastööliste ja politseinike väljaselgitamine ning välismaal tegutsevate nõukogudevastaste elementide väljaselgitamine) :# jaoskond (saksa võimudega koostööd teinud isikute, riiklike kurjategijate ja asumiselt põgenenenute ja väljaselgitamine). Eesti NSV RJK 4. osakond tegeles järelevalvega transpordivahenditega seotud julgeolekuküsimustes – laevandus, lennundus, samuti sadamate ([[Tallinna Olümpiaspordikeskus]]e jms kontroll, välisreisidele lubatud kodanike seast nõukogudevastase elemendi väljaselgitamine ja välisriikide kodanike ja delegatsioonide jälgimine Eesti NSV-s, kontroll välisreisidele lubatavate merelaevanduse ja meremeeste üle ning salakaubanduse tõkestamine. *Eesti NSV RJK 4. osakonna ülem, [[Georgi Kornilov]]<ref>https://shieldandsword.mozohin.ru/kgb5491/terr_org/respublik/estonia/4_81.htm</ref> *4. osakonna ülema asetäitja, [[Vlajtšeslav Trapeznikov]] (1981-1982); [[polkovnik]] [[Mihhail Saltõkov]] (1983)<ref name="iUrNm" />; [[Vadim Jefremov]]<ref name="h3dng" />; *1. jaoskond, 2. jaoskond, 3. jaoskond, 4. jaoskond, 5. jaoskond Jaoskonna ülem [[Viktors Tvetskovs]] ( - 1991)<ref name="lhvaS" />, jaoskonna ülem ([[tegevreserv]]i koosseisus [[Georg Ots (laev)|mootorlaeval "Georg Ots»]] [[Juri Dogadko]]<ref name="TCXED" />, jaoskonna ülem [[Arne Käsper]] (1985 - 1989); jaoskonna ülem [[Aleksandr Kurt]] (1991); jaoskonna ülema asetäitja [[Valeri Smuško]] (1991) *[[Valeri Konovalov]] <ref name="sLxRD" />, [[Igor Kristafovitš]] {{vaata|NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Neljas Valitsus}} ==Eesti NSV RJK 5. osakond== {{Vaata|Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 5. osakond}} Kontroll tsiviilelanikkonna meelsuse üle ning võitlus nn ideoloogilise diversiooniga (dissidendid ja teisitimõtlejad), Nõukogude Eesti [[poliitiline politsei]], osakonna töö oli jaotatud jaoskondadeks, mille töötajad tegelesid oma "liinis" ja [[segment|segmendis]] võitlusega ideoloogiliste diversioonidega". 5. osakond nimetati 1990. aastal ümber Z-osakonnaks (Konstitutsioonilise korra kaitse osakond). ==Eesti NSV RJK 6. osakond== {{vaata|Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 6. osakond}} Eesti NSV RJK 6. osakond tegeles vastuluurega [[tööstusspionaaž]]i alal. Peamiselt tegeldi seonduvalt [[Dvigatel]]i, [[NPM Silmet|Sillamäe uraanitehas]]e, [[Narva Elektrijaamad]]e [[Balti soojuselektrijaam|Baltijets]]i, [[ENSV Teaduste Akadeemia]]ga, keeleinstituudis – [[kunstlik intellekt|kunstliku intellekti]] temaatikaga. Peale selle ka rahvusvahelise teaduslik-tehnilise koostöö<ref>Ülo Russak, [https://harjuelu.ee/kgb-santazeerib-jalle/ KGB šantažeerib jälle], [[Harju Elu]], 28.02.2019</ref> kaubandussuhtete ning välisspetsialistidega<ref name="XyQIL" />. *6. osakonna ülem: alampolkovnik [[Vladimir Pool]] (1986–1988); [[Oleg Staršov]]<ref name="bzX1F" /> (1988–1991) *6. osakonna ülema asetäitjad [[Oleg Staršov]] (1985–1988), [[Kalju Keskoja]]<ref name="r7N3E" />; [[Viktor Švets]] (1983); [[Sergei Solonko]] (1991); [[Sergei Suzdalev]] *1. jaoskond, jaoskonna ülem [[Valeri Simonov]]<ref name="9qLO5" /> (1988–1991) *2. jaoskond *3. jaoskond, ülem [[Rudolf Neiman]] (1985–1989); ülema asetäitja alampolkovnik [[Vladimir Pool]] A. pg **inspektor [[Aleksandra Vinogradova]] (sünd 06.08.1954), 20.06.1988–21.10.1991 ==Eesti NSV RJK 7. osakond== RJK operatiivtöötajate poolt kontrollitavate või töödeldavate [[Varjatud jälgimine|varjatud jälgimisega]] tegelenud allüksus {{Vaata|Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 7. osakond}} == Eesti NSV RJK 8. osakond == {{Vaata|Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 8. osakond}}, mis tegeles sidevahendite abil peetava sidepidamise šifreerimisega == Eesti NSV RJK 9. jaoskond == Tegeles partei- ja valitsusjuhtide kaitsega.{{Vaata|Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 9. osakond}} == Eesti NSV RJK 10. osakond == {{Vaata|Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 10. osakond}} *10. osakonna ülem [[Nikolai Guljanski]] (02.1981–06.1983)<ref name="Riigi Teataja Lisas avalikustamisele kuuluvate" />, [[Jüri Poolus]] (1988–1991) *10. osakonna rehabiliteerimise grupp RJK arhiivindus ja nn [[väljasõidutoimikud]] ==Eesti NSV RJK Uurimisosakond== Vastavalt [[Eesti NSV kriminaalprotsessi koodeks]]i § 105-1 Uurimisalluvusest, kuulusid Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee uurijate uurimisalluvusse [[Eesti NSV kriminaalkoodeks]]i §-des 62, 63, 64, 65, 66, 67, 68, 70, 71, 73, 74, 76, 77, 81, 82, 234 la 1, 2, 3 sedastatud kuritegude eeluurimine<ref>Art. 121 Eesti NSV Presiidiumi seadlus "Eesti NSV kriminaalprotsessi koodeksi" muutmise ja täiendamise kohta. Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu ja Valitsuse Teataja, nr 20, 7. mai 1966</ref>. {{vaata|Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee Uurimisosakond}} *Uurimisosakonna ülem * [[1950]]–[[1957]] [[Donat Pupõšev]] (''Донат Пупышев'')<ref>[http://www.agentura.ru/forum/archive2002/3095.html ОТЧЕТ О работе 2го Контрразведывательного отдела Комитета Госбезопасности при СМ ЭССР За период с 1/IV-1954 г. по 1/IV-1955 г.]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>; ülema asetäitja [[Aleksandr Glazkov]] (ГЛАЗКОВ Александр), (– 1959) * [[1959]]–[[1969]] [[Leonid Barkov]] (''Леонид Барков ''), <ref>hilisem [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Leningradi oblasti valitsus|NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Leningradi oblasti valitsuse]] uurimisosakonna ülem</ref>,<ref>[http://www.sakharov-center.ru/asfcd/auth/auth_pages.xtmpl?Key=16502&page=260Хейфец М. Р. Избранное : в 3 т. / Харьков. правозащит. группа. - Харьков : Фолио, 2000.]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ; * Aleksandr Ljaptšihhin *1979-1985 [[polkovnik]] [[Leonid Nikitin]] <ref name="enMJI" />; ülema asetäitja [[Heldur Veinberg]]<ref name="HXEHm" /> :UO töötajad: [[Viktor Iljaševitš]]<ref name="eT7is" />, [[Aleksander Pääsuke]] – uurija, vanemuurija, uurija-kriminalist, eriti tähtsate asjade uurija<ref name="YIzxw" />, [[Heino Kruusma]] uurimisosakonna uurija, eriti tähtsate asjade vanemuurija<ref name="fLYKo" /><ref name="xcTmN" />, [[Mihhail Ulitin]] (1985–1991)<ref name="h5gdX" />, [[Evgeny Novoselov]] – uurija, vanemuurija (08.1987–10.1991) ==Eesti NSV RJK Operatiivtehnika osakond== {{Vaata|Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee Operatiivtehnika osakond}} Operatiivtehniline osakond (OTO) moodustati algsete 2., 3., 4. ja 6. eriosakondade baasil. Algne 6. eriosakond (varem [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium|RJM]] ja [[Eesti NSV Siseministeerium#Eesti NSV ühendSM, 1953|SM]] V eriosakond) koosnes allüksustest <ref>(ERAF, f 17, n 1, s 51,1 113-116)</ref>: 1. jaoskond (rahvusvaheliste postitelegraafisaadetiste kontroll, autorite kindlakstegemine käekirja järgi), 2. jaoskond (kohaliku korrespondentsi perlustreerimine, operatiivosakondade eriülesannete täitmine ja dokumentide valik), PK (postikontrolli)-punktid rajoonides (Tartu, Narva, Pärnu, Rakvere, Paide, Võru, Valga, Viljandi, Kingissepa, Haapsalu) sidekeskustes. *OTO ülem, [[Ivan Boreiša]] (24.08.1959 – 22.05.1965) OTOs: 1. jaoskond, 2. jaoskond, 3. jaoskond, 4. jaoskond, 5. jaoskond, 6. jaoskond<ref name="HoY1a" /> (perlustreerimine), jaoskonna ülem [[Paul Haidla]] (1958–08.1975)<ref name="reEEw" />. OTO töötajaid: [[Hannes Maripuu]] (sünd 01.06.1950 Eesti, Saare maakond), kontrolör 09.1987–08.1990, [[Svetlana Podšivalova]] (sünd 09.03.1957 Eesti, Tallinn), tõlk 04.1987–08.1991, [[Lembi Tšinarjova]] (sünd 12.04.1932 Venemaa, Leningradi oblast), tõlk 07.1952–10.1991. Statsionaarne audio- ja videokontrolli punkt Eestis viibivate välismaalaste ja nendega kontakteeruvate ENSV elanike jälgimiseks Tallinnas, [[Inturist]]i hotellis [[Viru hotell|Viru]] 23. ja 1. korrusel<ref name="CpfiR" />.OTO töötajaid: [[Galina Kütt]] (KYUTT) (sünd 22.03.1945 Venemaa, Kostroma oblast, Eesti NSV RJK operatiiv-tehniline osakond – tõlk 14.06.1976–31.12.1991, [[Galina Kulešova]] (sünd 31.07.1953, Leedu, Vilnius), Eesti NSV RJK operatiiv-tehniline osakond (OTO) – sekretär 1979–1990. ==Eesti NSV RJK Valitsusside osakond== *Valitsusside osakonna ülem: [[Pjotr Sutškov]] (1946–1960)<ref name="fJOy3" /> **[[Viktor Pretskailo]] (sünd 20.07.1959 Eesti, Tallinn), elektromehaanik 03.1982–09.1991 Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee Informatsiooni ja analüüsi osakond, osakonna ülem [[Georgi Vassiljev]]<ref name="r4231" /> *ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee Organiseeritud kuritegevusega võitlemise osakond *ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee Tsiviilkaitse grupp *ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee Raadiopeilingu jaam [[Vana-Aaviku]] külas Harjumaal, ülem Vladimir Ivanov (1983 - 1991) *Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 9. grupp<ref name="prOvD" /> *ENSV RJK alluvuses asunud sõjaväeosa nr. 1053 – Harjumaal Jüri vallas asunud raadioluure objekt, mis anti üle 19. septembril 1991 vastavalt NSVL RJK esimehe [[Vadim Bakatin]]i korraldusele NSV Liidu sõjaväeosa nr. 44417 alluvusse. *Eesti NSV RJK Valitsusside Sidekeskus Tallinnas, [[Ädala tänav]] 4D ==Eesti NSV RJK OK osakond== 1990/1991 moodustati ENSV RJK 3. ja 6. osakonna baasil OK osakond (''Отдел «ОП» (борьба с организованной преступностью)''). *OK osakonna ülem: Nikolai Guljanski<ref>[http://shieldandsword.mozohin.ru/kgb5491/terr_org/respublik/estonia/3.htm КГБ Эстонской ССР Отдел «ОП» (борьба с организованной преступностью).], shieldandsword.mozohin.ru (vaadatud 07.02.2020)</ref> (juuni 1983 – märts 1991) : [[Läti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee|Läti NSV RJK]] analoogses struktuuris oli 5 jaoskonda: 1. jaoskond, isikute operatiivtöötlus, kes osalesid organiseeritud kuritegevuses majandus- ja juhtimisvaldkonnas; 2. jaoskond, isikute operatiivtöötlus, kes osalesid organiseeritud kuritegevuses [[narkokaubandus]]e, salakaubaveo ja ebaseaduslike valuutaoperatsioonide<ref>[https://web.archive.org/web/20200207143058/https://www.riigiteataja.ee/akt/27991 Nõukogude valuuta, välisvaluuta ning muude valuuta- ja teiste väärtuste välismaalt ja välismaale sisse- ja väljaveo, saatmise ja ülekandmise määrustik], Riigi Teataja</ref> valdkonnas ning koostöö tolliteenistusega ([[NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riiklik Tollikontrolli Peavalitsus]] ''Главное управление государственного таможенного контроля при Совете Министров СССР (ГУГТК СССР, 1986-1991)'', [[NSV Liidu Tollikomitee]] ''Таможенный Комитет СССР (ТК СССР, 1991-1992)''); 3. jaoskond, õiguskaitseorganitega seotud [[Korruptsioon|korrumpeerunud]] isikute organiseeritud kuritegevuse avastamine ja tõkestamine. OK osakonna informatsioonilis-analüütiline kindlustamine; 4. jaoskond, isikute operatiivtöötlus, kes osalesid organiseeritud kuritegevuses välismajanduse, kaubanduse ja kooperatiivinduse valdkonnas; 5. jaoskond, isikute operatiivtöötlus, kes osalesid organiseeritud kuritegevuses finants-krediidi ja maksuvaldkonnas; 6. jaoskond, organiseeritud kuritegevuse ilmingute operatiivotsingud ja uuringud, eesmärgiga välja töötada meetmeid tõkestada majanduskahju tekkimist vabariigile<ref>[https://bb.lv/statja/nasha-latvija/2019/05/12/organizovannye-prestupnye-gruppirovki-podelili-gorod-rigu Организованные преступные группировки поделили город Ригу, в КГБ Латвии был создан новый 3-й отдел по борьбе с оргпреступностью], Baltijas Balss, 12 мая, 2019</ref>. Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva RJK koosseisus olid ka 1. Eriosakond ja ENSV MN ja RJK 6. Eriosakond (postiside kontroll), ENSV MN ja RJK merebasseini osakond (''отдел морского бассейна'') (1954–1956), ENSV MN ja RJK raudteeosakond (''отдел железной дороги'') (1954–1956), ENSV MN ja RJK Eesti raudtee ja Eesti merebasseini osakond (''отдел эстонской железной дороги и эстонского морского бассейна КГБ ЭССР'') (1956–1959), ENSV MN ja RJK Transpordiosakond (''транспортный отдел КГБ ЭССР'') (1959–=. ==Eesti NSV RJK piirkondlikud asutused== {{Vaata|Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee piirkondlikud asutused}} == ENSV RJK meetodid ja vahendid == {{Tsitaat|Riiklik Julgeoleku Komitee ei olnud kõigist kõrgem, nagu tihtipeale arvatakse. Ta seisis täiesti omaette ja jälgis: "Totaalselt eraldi. Näiteks maakonna ja linna tasandil KGB isegi ei informeerinud oma tegudest rajooni- või linnavõime, isegi kui kedagi kahtlustati ja vahi alla võeti. Julgeolekul polnud kohaliku võimuga mingit kokkupuudet, välja arvatud juhud, kui linna parteisekretär käis julgeolekumeeste partei aruande-valimiskoosolekul. Täpselt sama toimus vabariigi tasandil. Olen piisavalt kaua töötanud ministrite nõukogus, kuid ei mäleta, et valitsus oleks mingeid Pagari tänavaga seotud majanduslikke või muid probleeme arutanud. Ja vastupidi. Komitee poisid ei käinud kunagi ministrite nõukogu esimehe juures nõu pidamas või oma kavandatavaid aktsioone arutamas. Kuigi julgeoleku komitee oli partei, mitte valitsuse relv, ei andnud nende mehed ka partei keskkomitees mitte kunagi millestki aru ega pidanud nõu. Soovi korral muidugi komitee esimees ju võis partei esimest meest informeerida neid mõlemaid huvitavatest asjadest, kuid tavaliselt hoiti ka parteiliidrit poolhämaras ja nagu mingi nähtmatu lõa otsas." Ka [[Karl Vaino]] kartis julgeolekut ja tema esimeest [[Karl Kortelainen]]it. Loomulikult teistel põhjustel kui tavakodanikud. Parteijuht kartis liigset informatsiooni, mis võis Pagari tänava kanaleid pidi Moskvasse jõuda. "Esimene sekretär ei tahtnud ju, et Moskvas oleks teada saadud Vaino möödalaskmistest. Loomulikult tahtis ta jätta mulje, et tema eparhias on kõik korras. Kuid ta ei teadnud ju kunagi, millist infot KGB parajasti Moskvasse edastab. Seepärast püüdis parteijuht julgeoleku šefi ees sitsida ja endast paremat muljet jätta. Riiklik Julgeoleku Komitee oli relv, mida kamandas ja kasutas ainult [[NLKP Keskkomitee]] Moskvas. Teistega see süsteem ei arvestanud.|[[Indrek Toome]], [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] esimehe asetäitja ja I asetäitja ja 1988. aastal [[EKP Keskkomitee]] sekretär<ref name="4Iz73" />}} === Isikkoosseis === 1980. aastate lõpus oli kohalikus KGB-s 572 ohvitseri, augustiks 1991 oli ohvitsere 451 ja teenistujaid 346<ref name="NkCF4" />. 1980. aastate lõpus töötas Eesti NSV KGB-s üle 1000 inimese, neist umbes pooled olid [[operatiivtöötaja]]d, kes tegelesid [[agent]]ide värbamise ja sel moel informatsiooni hankimisega. [[1988]]. aasta jaanuaris oli Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee töötajatest [[eestlased|eestlasi]] 18%.<ref>[[Mati Graf]]. Rahvuskommunistid : Enn-Arno Sillari ja teised. Tallinn, 2020, Lk. 125</ref> {{vaata|Julgeolekuorganitega koostööd teinud isikute avalikustamine}} ===Teenistus=== RJK teenistuse võeti isikuid, kes olid läbinud sõjaväeteenistuse [[NSV Liidu relvajõud]]udes ning omasid kõrgharidust, lisaks üldharidusele läbisid RJK töölevõetud isikud erialase koolituse RJK ametkondlikes erikoolides ja kõrgemates õppeasutustes. Eesti NSV RJK valis oma teenistusse [[õigusteadus]]liku erialase ettevalmistusega ohvitsere [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonnast]]. *[[kõrgem kool nr 301]] [[Vilnius]]es *kõrgemad kursused [[Minsk]]is, üheaastase õppeajaga *kõrgemad kursused Kiievis, üheaastase õppeajaga *kursused Leningradis, üheaastase õppeajaga *[[kool nr 303]] [[Vilnius]]es *[[kool nr 401]] [[Leningrad]]is, üheaastase õppeajaga *[[Kõrgem Punalipuline F. E. Dzeržinski nimeline NSV Liidu RJK Kool]] [[Moskva]]s, õppeaeg 3 ja 4 aastat, kaugõppes 5 aastat; === Vahendid: agentuuriaparaat ja kaastöölised=== *[[agent]], *[[resident]], *[[konspiratiivkorteri pidaja]]<ref name="kUY5g" />,<ref name="Puhz2" />. Iga agendi (nagu ka residendi) kohta peeti kahte toimikut – isiklikku ja töötoimikut. Isiklikus toimikus oli agendi väga põhjalik ankeet koos fotoga, psühholoogiline portree (see koostati Ida-Saksa [[Stasi]] eeskujul), kõikvõimalikud materjalid agendi ja tema sugulaste lojaalsuskontrollist ning tavaliselt ka eraldi ümbrikus agendi omakäeline avaldus, et ta soovib KGB-ga koostööd teha ja millise pseudonüümi selleks valib. Töötoimikus hoiti agentide endi kirjutatud agentuurteateid, õiendeid agendiga toimunud vestlustest ja/või agendiga toimunud kohtumiste lindistuste üleskirjutusi<ref name="B0BCx" />. *“muul moel teadlikult ja [[vabatahtlikult koostööd teinud]]”; **[[usaldusisik]]ud – ''olid (KGB käskkirja sõnul) need Nõukogude patrioodid, kes signaliseerivad KGB organitele riikliku julgeoleku kindlustamise seisukohalt tähelepanu väärivatest isikutest ja faktidest, samuti täidavad üksikuid operatiivülesandeid. Usaldusisikult ei võetud salajase koostöö kohta allkirja, talle ei pandud varjunime, tema kohta ei peetud isikutoimikut. Need olid tavaliselt juhtivad ametiisikud, asutuste juhid ja nende teened KGB organitele olid võrratult olulisemad reanuhkide omadest''<ref name="tcOzM" />; **RJK kaastööliste võrku kuulusid, ka RJK-st vanuselistel või tervislikel põhjustel pensionile läinud endised kaastöölised, kes suunati tööle välisturiste teenindavate objektide: [[Viru hotell]]i, [[Olümpia hotell]]i, [[Tallinna Olümpiapurjespordikeskus]] uksehoidjaks vms.) või muudele RJK-le huvi pakkuvatele ametikohtadele. {{Tsitaat|KGB agentide raportid võttis vastu operatiivtöötaja, kes kohtus agendiga regulaarselt konspiratiivkorteris. Agent esitas oma tööaruande kas kirjalikul kujul või siis koostas operatiivtöötaja tema suulise ettekande põhjal kirjaliku raporti. Mõni agent luges oma ettekande ka magnetofonilindile, mille hiljem KGB tehnilised töötajad kirjutusmasinal ümber tippisid. Kirjaliku kuju saanud agentuuraruandel algas juba nagu omaette elu KGB bürokraatlikus paberimaailmas. Esmalt ladestus agentuurteade agendi töötoimikusse, kuid vastavalt operatiivtöötaja korraldusele lisati koopiaid ja väljavõtteid agentuurteadetest ka mitmetesse KGB operatiivtoimikutesse. Mitmesugused üldinformatsioonilised toimikud, mis kannavad mõnikord pretensioonikat pealkirja "Analüüsimaterjalid", sisaldavadki peamiselt agentide ja usaldusisikute ettekandeid, samuti KGB töötajate vestlusi välismaal viibinud isikutega, mis hiljem samuti dokumenteeriti. Vastandina levinud arvamusele, et KGB fabritseeris oma dokumentides agente ja niimoodi "täitis plaani", esinevad need isikud, kellega KGB niisuguseid infokogumise vestlusi läbi viis, KGB toimikutes oma tegeliku nime all, neile ei ole külge kleebitud mingeid agendinimesid ega funktsioone. Agentuurteadetest tehti tavaliselt väljavõtteid ka seal esinevate KGB vaatlusaluste välismaalaste kohta ning lisati need väljavõtted nende isikute kohta peetud operatiivtoimikutesse. Nii võis mõne aktiivsema ja pikemat aega tegutsenud agendi aruannetest jälgi jääda sadadesse KGB operatiivtoimikutesse|<ref name="LEEDU KGB VÄLISLUURE DOKUMENDID KUI LÄHIAJALOO ALLIKAS" />|}} ===Vahendid:tehnika=== *Terminid: ''"НН" ''–'' наружное наблюдение'') – [[varjatud jälgimine]], mida viis läbi Eesti NSV RJK 7. osakond; *''"У" ''–'' (установки'') – isikute kohta varjatud andmete kogumine, mida teostasi Eesti NSV RJK 7. osakonna töötajad; *''"Т" ("Татьяна"'') – (''слуховой контроль помещений с помощью проводных и радиоканалов'') – ruumides peetavate [[salajane pealtkuulamine ja salvestamine|kõneluste salajane pealtkuulamine]], juhtmete ja raadio teel pealtkuulatud teavet edastava tehnilise aparatuuriga; *''"С" ("Сергей")'' – (''слуховой контроль телефонных переговоров'') telefonide ja muude sidevahendite kaudu peetavate kõnelusteb [[salajane pealtkuulamine ja salvestamine|salajane pealtkuulamine]] ja salvestamine, mida viis läbi Eesti NSV RJK Operatiivtehniline osakond, OTO osakond; *''"О" ("Ольга")'' – (''наблюдение в помещениях при помощи оптической и видеоаппаратуры (ОТМ – оперативно-технические мероприятия'') – ruumides toimuva tegevuse salajane pealtvaatamine optilise ja videoaparatuuri abil ([[Operatiivjälituslikud üritused]]), mida viis läbi Eesti NSV RJK Operatiivtehniline osakond, OTO osakond; *''"Д" ("Дмитрий")'' – (''негласный обыск'') ruumide salajane läbivaatlus ja [[läbiotsimine]]; *''"ПК"'' – (''почтовый контроль (перлюстрация корреспонденции)'') postiside kontroll ja perlustatsioon. ===Dokumentatsioon=== Läbiviidava jälitustegevuse arvestus ja dokumentatsioon<ref name="AIlxA" />: *''ДОП (ДГОП) ''–'' дело оперативной проверки (может быть групповым)'' – Jälituskontrolli toimik, kuhu koguti isiku või kontrollitava sündmuse kohta kogutud salajased materjalid; *''ДОР (ДГОР) ''–'' дело оперативной разработки (может быть групповым)'' – töötlustoimik, kuhu koguti isiku agentuur- või tehnilise kohtrolli tulemusena saadud materjalid; *''РД ''–'' розыскное дело'' – Jälitustoimik või tagaotsimitoimik, kuhu koguti tagaotsitava isiku kohta jälitustoimingute käigus kogutud dokumentatsioon; *''ДОН ''–'' дело оперативного наблюдения ''– Jälituskontrolli toimik, temaatilistel või tööliinide alusel; [[1989]]. aastal saabusid Eestisse [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee|NSV Liidu KGB]]-st korraldus saata Venemaale [[Uljanovsk]]isse Balti liiduvabariikide, [[Moldova]] ja [[Taga-Kaukaasia]] KGB-de arhiivides olnud agentide toimikud. 2002. aastal Eesti Päevalehes avaldatud andmetel omandasid Eesti julgeolekuasutused osa Venemaale toimetatud agentuuri arhiivikartoteegi arvestuskaarte<ref name="Rys5R" />. ===Sovetivõimuvastane vastupanuliikumine=== {{vaata|Vastupanutegevus Eesti NSVs}} ====Nõukogudevastase liikumise jälgimine==== ====Profülaktika ==== *1972. aastal võttis NSV Liidu MN NSV Liidu RJK taotlusel vastu paranduse NSV Liidu Side põhimäärusesse, mille alusel "keelati rahvusvaheliste telefoniside pidamine, mis oli vastuolus riiklike huvidega", mille tulemusel aastatel 1972–1973 tuvastati telefonikõnede pealtkuulamistega välja ja lülitati sidevõrgust välja NSV Liidus üle 100 telefoniabonemendi, mille kasutajad informeerisid välismaiseid organisatsioone neid huvitavast informatsioonist NSV Liidust<ref name="AZ8S7" /> *[[25. detsember|25. detsembril]] [[1972]] võttis [[NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium]] vastu ukaasi "Riiklike julgeolekuorganite poolt profülaktiliste hoiatusmeetmete kasutamisest" (''"О применении органами государственной безопасности предостережения в качестве меры профилактического воздействия"''), mille kohaselt võis NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee allasutuse esindaja pärast üksikasjalikku vestlust profülakteeritava isikuga teha talle teatavaks motiveeritud ametliku hoiatuse, millega tutvumise koha pidi isik andma allkirja või allkirjastamisest keeldumise korral koostati hoiatamisprotokoll. Isikule, kelle suhtes profülaktiline hoiatus läbi viidi teavitatai, et koos protokolliga on teatavaks tehtud ametlik hoiatus, mis edastatakse prokuratuuri, kus edasise kriminaalvastutusele võtmise korral hinnatakse tema tegevust kui korduvat seaduserikkumist. "Pressis mitte avalikustada" märkega vastu võetud ÜN Presiidiumi ukaasi kohaldati RJK asutuste tegevuses pärast NSV Liidu MN ja RJK rakenduskäskkirja nr 0150, [[23. märts]]ist [[1973]]. Aastaks 1976 oli NSV Liidus profülaktiseeritud 76 000 inimest<ref name="0KKuz" />. ====Kohtulik karistamine==== *[[Eesti NSV RJK Uurimisosakond]] *[[Eesti NSV Prokuratuur]], Eesti NSV Peaprokurör [[Kaarel Paas]]; Eesti NSV Peaprokurör [[Karl Kimmel (prokurör)|Karl Kimmel]]; Eesti NSV prokurör [[Leo Urge]]. * ====Kinnipidamisasutused==== *[[Keskvangla|Tallinna Eeluurimisisolaator]] *[[Perm-36]], [[Permi krai]]s<ref name="JsNCx" /> === Varistruktuurid ja -asutused === *[[Välismaaga Sõpruse ja Kultuurisidemete Arendamise Eesti Ühing]] *kattealune töökoht, [[Väliseestlastega Kultuurisidemete Arendamise Ühing]], VEKSA *kattealune töökoht, ""Teadus-uurimisinstituut, Konstrueerimisbüroo "Mikron»"<ref name="Vyf1c" /> *kattealune töökoht, ""Teadus-uurimisinstituut, "Impulss""<ref name="Et8rI" /> *kattealune töökoht, [[Orgkomitee "Olümpia-80" Tallinna Valitsus]]e Pressikeskuse Direktsiooni Ajakirjanike vastuvõtu ja majutuse osakond *kattealune töökoht, Viinis ''"United Nations Industrial Development Organisation staffmember''"; *kattealune töökoht, [[NSV Liidu Riikliku Autoriõiguste Agentuur]]i Eesti Vabariiklik osakond<ref name="7SBck" />; *kattealune töökoht, [[Eesti NSV Riiklik Televisiooni- ja Raadiokomitee]], välissuhete sektor (sektori juhataja)<ref name="RNPB3" />; Kattealustele töökohtadele määrati Riikliku Julgeoleku Komitee Tegevreservi Ohvitserid (''ОДР (офицер действующего резерва)''), kes olid määratud [[Riikliku Julgeoleku Komitee tegevreserv]]i koosseisu<ref name="27tIu" />. Tegevreservi ehk aktiivreservi ohvitserid jätkasid teenistust RJK-s, kuid olid komandeeritud kattealustele töökohtadele, kus said samuti seal tehtava igapäevatöö eest töötasu. Harilikult olid töökohad, kuhu ''tegevreserv''i ohvitserid'' määrati'' – asutuse juhi asetäitja või ametikoht, mis tegeles asutuse välismaaga sidemete kontrolliga. *tegevreserv [[Georg Ots (laev)|mootorlaeval "Georg Ots"]]<ref name="KAITSEPOLITSEIAMETI TEADAANNE RTL, 14.05.2003, 57" /> ==Eesti NSV RJK ja avalikud suhted== *“[[Kutsumata külalised]]”, 1959, [[Režissöör]]-[[lavastaja]] [[Igor Jeltsov]] *"[[Metskannikesed]]", lavastaja [[Kaljo Kiisk]], Tallinnfilm 1980 == Eesti NSV RJK likvideerimine == ENSV RJK tegevuse Eesti territooriumil lõpetas juriidiliselt [[ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee likvideerimise komisjon]], mille juhiks oli [[Hardo Aasmäe]]<ref name="xVVjK" />, komisjoni liikmed: [[Jüri Kaljuvee]], [[Marko Tibar]], [[Mari Pedak]], [[Jüri Pihl]], [[Jaan Toots]], [[Toomas Sõmera]], S. Vassiljev ja [[Andrus Öövel]]<ref name="32XSh" />,<ref name="9XvjC" />,<ref name="CnZal" />,<ref name="43Cxb" />., Eesti NSV Julgeolekukomitee hoone üle anti Eesti valitsusele üle 1. detsembril 1990. [[1991]]. aastal enne NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee tegevuse lõpetamist sõlmiti Eesti Vabariigi riigiministri ([[Raivo Vare]])ja Venemaa esindaja vahel RJK töötajate sotsiaalsete garantiide leping (''"Соглашения по правовой и социальной защите, пенсионному, жилищному обеспечению бывших сотрудников и пенсионеров КГБ Эстонской ССР" и "Заключительного акта о прекращении деятельности КГБ Эстонской ССР"''), mis 2001. aastal Riigikohtu otsusega tunnistati kehtetuks<ref name="rUcRc" />. ning "Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline kokkulepe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil". ;ENSV julgeolekuorganite teenistuses olnud isikute avalikustamine 6. veebruaril 1995 võeti Eesti Vabariigi Riigikogu poolt vastu [[Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude teenistuses olnud või nendega koostööd teinud isikute arvelevõtmise ja avalikustamise korra seadus|Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite teenistuses olnud isikute avalikustamise seadus]], mille tulemused avalikustati [[Riigi Teataja]]s. === Eesti NSV RJK töötajad pärast 1991. aastat === *[http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-4-1-2-01 05.03.2001, Riigikohtu lahend 3-4-1-2-01 RT III 2001, 7, 75 Tallinna Halduskohtu poolt Välismaalaste seaduse § 12 lg 5 ja 6 Põhiseadusele vastavuse kontrollimiseks ja endistele julgeolekutöötajatele elamisloa andmiseks] *[http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-2-1-01 23. aprill 2001 Riigikohtu lahend 3-3-2-1-01 A. Šapovalovi teistmisavalduse läbivaatamine endise NSVL Riikliku Julgeoleku Komitee töötajaid puudutava lõppakti kohaldatavuse küsimuses] *[http://www.ekspress.ee/2009/05/09/vana-kuld/41615-kgb-pealtkuulajad-kaitsepolitseis-palgal "KGB pealtkuulajad kaitsepolitseis palgal"] Eesti Ekspress, 9. mai 2009 *[[Raul Ranne]], [[Mihkel Kärmas]], [[Janar Filippov]]: [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/CD100357C9C3DAF9C2256BAB0025D7F6 ““Komitee mehed” – kümme aastat hiljem”] Eesti Ekspress, 2. mai 2002 *[http://www.postimees.ee/190608/esileht/krimi/uudised/337647.php "Endine KGB ohvitser mõisteti röövmõrva eest 12 aastaks vangi"] Postimees, 19. juuni 2008 *[http://novosti.etv24.ee/index.php?0553371 "Endised KGB kaastöötajad heidetakse erakondadest välja"] ERR, 28. juuli 2005 *[http://uudised.err.ee/index.php?06216908 Vahistati tuntud kikkpoksitreener ja KGB erumajor Juri Lahtikov (57)], err.ee, 7. oktoober 2010 == Viited== {{viited|allikad= <ref name="19.02.2004. a teadaanne nr 525">[https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=770027 19.02.2004. a teadaanne nr 525]</ref> <ref name="17.02.2004. a teadaanne nr 571">[https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=770027 17.02.2004. a teadaanne nr 571]</ref> <ref name="8fgWx">[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=699246 E. P-le alalise elamisloa andmisest keeldumine Vabariigi Valitsuse 15. jaanuari 2004. a korraldus nr 17-k]</ref> <ref name="OwNpQ">[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=581415 Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite... KAITSEPOLITSEIAMETI TEADAANNE NR 773, 05.02.2003]</ref> <ref name="Riigi Teataja Lisas avalikustamisele kuuluvate">[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=248987 09.01.2002. a teadaanne nr 361]</ref> <ref name="F3z4x">[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=249006 Riigi Teataja Lisas avalikustamisele kuuluvate... teadaanne nr. 105]</ref> <ref name="NadsI">[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=918302 Riigi Teataja Lisas avalikustamisele kuuluvate... teadaanne nr 862]</ref> <ref name="AWJgg">{{Netiviide |url=http://www.agentura.ru/dossier/russia/mvd/control/ |pealkiri=Кто контролирует милицию |vaadatud=2010-01-05 |arhiivimisaeg=2009-06-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090611003426/http://www.agentura.ru/dossier/russia/mvd/control/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="iUrNm">[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12906970 23.04.2007. a teadaanne nr 965]</ref> <ref name="h3dng">[https://www.riigiteataja.ee/akt/770027?tegevus=salvesta-link 20.02.2004. a teadaanne nr 439"]</ref> <ref name="lhvaS">[https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=770027 10.02.2004. a teadaanne nr 276]</ref> <ref name="TCXED">[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=581415 Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite... KAITSEPOLITSEIAMETI TEADAANNE NR 286, 13.01.2003]</ref> <ref name="sLxRD">[https://www.ohtuleht.ee/106609 Piirivalve magas põgenemise maha]; Õhtuleht, 18.05.2001</ref> <ref name="XyQIL">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/endine-kgb-lane-spiooniks-sobivad-head-suhtlejad.d?id=64051187 Endine KGB-lane: spiooniks sobivad head suhtlejad], Eesti Päevaleht, 10. märts 2012</ref> <ref name="bzX1F">[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=249006 Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite... teadaanne nr. 143]</ref> <ref name="r7N3E">[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=581415 Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite... KAITSEPOLITSEIAMETI TEADAANNE NR 472, 27.01.2003]</ref> <ref name="9qLO5">[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=249006 Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite... teadaanne nr. 159]</ref> <ref name="enMJI">[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=249006 Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite... teadaanne nr. 82]</ref> <ref name="HXEHm">{{Netiviide |url=http://paber.ekspress.ee/viewdoc/CB17F233EBF13B88C22570F9004B3BD0 |pealkiri=Suurim rahapesu uurimine kukkus läbi |vaadatud=2009-10-14 |arhiivimisaeg=2008-06-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080603140434/http://paber.ekspress.ee/viewdoc/CB17F233EBF13B88C22570F9004B3BD0 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="eT7is">[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=581415 Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite... KAITSEPOLITSEIAMETI TEADAANNE NR 424, 06.02.2003]</ref> <ref name="LEEDU KGB VÄLISLUURE DOKUMENDID KUI LÄHIAJALOO ALLIKAS">[http://www.okupatsioon.ee/et/tegevus/215-rajaotsinguid?start=7 LEEDU KGB VÄLISLUURE DOKUMENDID KUI LÄHIAJALOO ALLIKAS]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="YIzxw">[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=581415 Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite... KAITSEPOLITSEIAMETI TEADAANNE NR 637, 29.01.2003]</ref> <ref name="KAITSEPOLITSEIAMETI TEADAANNE RTL, 14.05.2003, 57">[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=581415 Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite... RTL, 14.05.2003, 57, KAITSEPOLITSEIAMETI TEADAANNE NR 286, 13.01.2003]</ref> <ref name="fLYKo">[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=249006 Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite... teadaanne nr. 140]</ref> <ref name="xcTmN">Tarmo Vahter, [http://ekspress.delfi.ee/kuum/kgb-ulekuulaja-kahetses-enne-surma-oma-tood?id=65572422 KGB ülekuulaja kahetses enne surma oma tööd], Eesti Ekspress, 24. jaanuar 2013</ref> <ref name="h5gdX">[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=249006 Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite... teadaanne nr. 120]</ref> <ref name="HoY1a">В. Зибен, [http://www.sgu.ru/files/nodes/14827/2002.pdf НЕМЦЫ В ЭСТОНИИ ПОСЛЕ ВТОРОЙ МИРОВОЙ ВОЙНЫ:1956–1991 гг.]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, lk 41</ref> <ref name="reEEw">[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=581415 Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite... KAITSEPOLITSEIAMETI TEADAANNE NR 411, 13.12.2002]</ref> <ref name="CpfiR">[http://pluss.postimees.ee/371908/viru-hotellis-alustas-tegevust-kgb-muuseum Viru hotellis alustas tegevust KGB muuseum], Tallinna Postimees, 11. jaanuar 2011</ref> <ref name="fJOy3">[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=249006 Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite... teadaanne nr. 132]</ref> <ref name="r4231">[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=249006 Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite... teadaanne nr. 183]</ref> <ref name="prOvD">[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=581415 Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite... KAITSEPOLITSEIAMETI TEADAANNE NR 774, 05.02.2003]</ref> <ref name="4Iz73">[https://www.ohtuleht.ee/24813 KGB polnud kõige kõrgem, ta lihtsalt seisis kõrval]</ref> <ref name="NkCF4">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/taganev-kgb-hankis-kotitaie-passitoorikuid?id=1465287 Taganev KGB hankis kotitäie passitoorikuid], Eesti Päevaleht, 28. aprill 2001</ref> <ref name="kUY5g">[http://www.lander.odessa.ua/lib23.php П Р И К А З № 00140. ПРЕДСЕДАТЕЛЯ КОМИТЕТА ГОСУДАРСТВЕННОЙ БЕЗОПАСНОСТИ СССР. 4 июля 1983 года. О введении в действие Положения об агентурном аппарате и доверенных лицах органов государственной безопасности СССР]</ref> <ref name="Puhz2">[http://www.lander.odessa.ua/lib24.php П Р И К А З № 00145. ПРЕДСЕДАТЕЛЯ КОМИТЕТА ГОСУДАРСТВЕННОЙ БЕЗОПАСНОСТИ СССР. 4 июля 1983 года Об утверждении Инструкции по учету агентуры в органах государственной безопасности СССР]</ref> <ref name="B0BCx">{{Netiviide |url=http://luup.postimees.ee/luup/97/16/top.htm |pealkiri=Eesti NSV KGB taganemine. Toomas Sildam, Toomas Mattson. Luup |vaadatud=2008-12-03 |arhiivimisaeg=2007-06-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070611151858/http://luup.postimees.ee/luup/97/16/top.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="tcOzM">[http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=9892:kgb-ei-fabritseerinud-agente&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3279 KGB ei fabritseerinud agente. Sirp. Enn Tarvel 11.12.2009 ]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="AIlxA">[[Arvo Pesti]], [https://web.archive.org/web/20130225040600/http://www.okupatsioon.ee/et/tegevus/163-ajalooliste-toe-otsingul?start=5 KGB OPERATIIVTÖÖVIHIKUD KUI TÕESE TEABE KANDJAD], www.okupatsioon.ee (vaadatud 16. september 2011)</ref> <ref name="Rys5R">[http://www.epl.ee/artikkel/201805 Kapol võib olla teavet 400 KGB agendi kohta], [[Antti Oolo]], [[Jaanus Piirsalu]], Eesti Päevaleht,17. aprill 2002</ref> <ref name="AZ8S7">[https://web.archive.org/web/20141023164121/http://newspaper.unitedcommunityvoice.com/index.php?newsid=165 Евреи глазами КГБ. Заглянем в секретнейшие архивы], newspaper.unitedcommunityvoice.com, 25.11.2009</ref> <ref name="0KKuz">Л.Млечин [http://www.sem40.ru/ourpeople/destiny/15378/ Загадочный Андропов. Расцвет политической полиции. Пятое управление]</ref> <ref name="JsNCx">Jaanus Piirsalu, [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kuidas-noukogude-voim-valvas-teisitimotlejaid-niklust-tartot-ja-madissoni.d?id=57994644 Kuidas Nõukogude võim valvas teisitimõtlejaid Niklust, Tartot ja Madissoni]{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, www.DELFI.ee, 19. september 2011</ref> <ref name="Vyf1c">[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=581415 Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite... KAITSEPOLITSEIAMETI TEADAANNE NR 533, 16.01.2003]</ref> <ref name="Et8rI">[http://www.eesti.ca/index.php?op=article&articleid=29226&lang=et KGB variasutused NSV Liidus ja Balti riikides], Eesti Elu, 10 Aug 2010</ref> <ref name="7SBck">{{Netiviide |url=http://psi.ece.jhu.edu/~sasha/IRUSS/BUK/GBARC/pdfs/sovter75/ct221c80.pdf |pealkiri=NLKP KK sekretariaadi protokoll n 221, ct-221/IIc, 29.3.1980 |vaadatud=10.12.2016 |arhiivimisaeg=20.12.2016 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161220102851/http://psi.ece.jhu.edu/~sasha/IRUSS/BUK/GBARC/pdfs/sovter75/ct221c80.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="RNPB3">{{Netiviide |url=http://psi.ece.jhu.edu/~kaplan/IRUSS/BUK/GBARC/pdfs/sovter75/ct221c80.pdf |pealkiri=NSV Liidu KK Sekretariaadi määrus 221c-29.VII.1980 Riikliku Julgeoleku Komitee tegevreservi töötaja määramisest kattealusele töökohale – Eesti NSV Riikliku Televisiooni- ja Raadiokomitee, välissuhete sektori juhataja ametikohale |vaadatud=2010-01-04 |arhiivimisaeg=2010-06-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100615070625/http://psi.ece.jhu.edu/~kaplan/IRUSS/BUK/GBARC/pdfs/sovter75/ct221c80.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="27tIu">[http://www.kasparov.ru/material.php?id=4AD34747B526A Действующий резерв. Каспаров.Ru. Интернет-газета Гарри Каспарова]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="xVVjK">[http://epl.delfi.ee/news/eesti/kgb-viis-vabalt-toimikud-ara?id=50920250 KGB viis vabalt toimikud ära]</ref> <ref name="32XSh">[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=72639 Riigikogu Uurimiskomisjoni moodustamine endise Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee tegevuse lõpetamisega seonduvate asjaolude väljaselgitamiseks, 16. jaanuari 2001]</ref> <ref name="9XvjC">[http://www.epl.ee/artikkel/201132 Endise ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee tegevuse lõpetamise lõpparuanne I OSA], Eesti Päevaleht 10. aprill 2002</ref> <ref name="CnZal">[http://195.222.15.17/artikkel/201133 Endise ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee tegevuse lõpetamise lõpparuanne II OSA]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Eesti Päevaleht 10. aprill 2002</ref> <ref name="43Cxb">[http://www.epl.ee/artikkel/201134 Endise ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee tegevuse lõpetamise lõpparuanne III OSA], Eesti Päevaleht 10. aprill 2002</ref> <ref name="rUcRc">{{Netiviide |url=http://www.baltwillinfo.com/Nitka/nitka-61.htm#beggin |pealkiri=Остановите расправы! |vaadatud=2008-12-03 |arhiivimisaeg=2008-07-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080705144614/http://www.baltwillinfo.com/Nitka/nitka-61.htm#beggin |url-olek=ei tööta }}</ref> }} == Kirjandus == *''Cборник о чекистах Эстонии "Операция "Синий треугольник"'', Главный редактор, заместитель Председателя УКГБ ЭССР генерал-майор В.Порывкин, редколлегия: А.И.Васильев, А.К.Иогансон, А.И.Ляпчихин (ветеран УКГБ ЭССР), [[Uno Ojamaa|У.А.Оямаа]], Э.А.Поолус, Э.Я.Сельгал. Составители книги: [[Ivan Papulovski|И.П.Папуловский]], В.Р.Мюрк. Художник-оформитель П.Касс. Редактор- [[Nelli Kuznetsova|Нелли Кузнецова]]. Художественный редактор С.Омблер. Корректор Ю.Урицкая. Вступление (предисловие) к книге генерал-лейтенанта [[Karl Kortelainen|К.Е.Кортелайнена]], Председателя Комитета Государственной Безопасности Эстонской ССР. В книге 32 очерка сотрудников УКГБ и журналистов. Тираж 35.000 единиц, 448 стр'' *[[Rafael Mihhailov]] ja [[Dmitri Taevere]], "[[Agoonia (raamat)|Agoonia]]", Eesti Raamat 1979, [http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/isik?43732 R. Mihhailov ja Dmitri Taevere. Agoonia] *''"Компромиссы исключаются", "Ээсти раамат", Таллинн, 1982г.'' *[[Kompromiss on välistatud]], Koostanud V. Nikišin ja [[Ivan Papulovski]], Toimetuskolleegium: V. Porõvkin (peatoimetaja), Vene keelest tõlkinud [[Gondo Olevsoo]], 264 lk, Eesti Raamat, 1984, eessõna: [[Karl Kortelainen]] ; kaanekujundus ja [[tiitelleht]]: P. Urtson. [http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?76200 Kompromiss on välistatud] *''Рафаэл Михайлов "Резидент, потерявший планету"., 1990г., "Олион", Таллинн; 1986г'' *[[Aino Lepp]]. “[[Vabaduse hinnaks on elu]]”, Tartu : [[Kirjastus Hotpress]] [[2008]]. ISBN 978-9985-9-8574-8 *[[Arvo Pesti]], Dissidentlik liikumine Eestis aastatel 1972–1987, Rahvusarhiiv 2009 *[[Margus Lääne]], [[Valdur Ohmann]]. [http://rahvusarhiiv.ra.ee/public/TUNA/Artiklid/2007/2007-4_sisu.pdf “Kuidas komprat koguti? NKGB infoallikad 1941. aastast osaliselt säilinud operatiivandmete põhjal.”] – [[Tuna]] 2007, nr 4, lk 86–98 *[[Harri Mägi]], "[http://www.varrak.ee/files/4/10790 ENSV KGB tegevuse lõpetamine]", [[Kirjastus Varrak]], Tallinn 2012, ISBN 978-9985-3-2515-5 * [[Jaak Pihlau]], Kuidas loodi ENSV MN juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee. [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]], [https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/161734 2001 NUMBER 3], lk 459–477 *[[Vjatšeslav Šironin]], Eesti KGB likvideerimine. Akadeemia, 2001 NUMBER 3, lk 478–488 {{commonskat|KGB in the Estonian Soviet Socialist Republic}} == Välislingid == *Stiilinäide ENSV RJK tegevusest 1977. aastal, kirjutatuna Financial Time'i korrespondendi [[David Satter]]i poolt, avaldatud ajakirjas Täiesti salajane, vene keeles [http://www.sovsekretno.ru/magazines/article/1333 Никогда не разговаривайте с неизвестными...] *[[Alo Lõhmus]]: [http://www.postimees.ee/?id=200916 "Eesti dissidentlikust liikumisest avaldati mahukas raamat"] Postimees, 15. detsember 2009 *[http://paber.ekspress.ee/viewdoc/D611C2CF4F2E6A6CC225715B002E8F09 “Terveisiä Eestistä!” EE] *[http://www.kgbdocuments.eu KGB dokumentide kogu veebis], *[[Virkko Lepassalu]]: [http://www-arhiiv.postimees.ee:8080/luup/97/23/sise2.htm "Kummitus nimega Mati Zerel"] Luup, 1997, nr 27 *[[Martin Ruud]]: [http://www.tehnikamaailm.ee/est/tm/2006/02/?headerID=228 "Riikliku julgeoleku nimel!] Tehnikamaailm, veebruar 2006 *[http://wiki.zzz.ee/index.php/KGB Eesti ja KGB] *[http://luup.postimees.ee/luup/97/16/top.htm Eesti NSV KGB taganemine], Luup, 4. august 1997, nr 16 (47) *[http://www.kgbcafe.ee/kontakt.htm KGB kohvik], [[Harju tänav]] 6, 0 korrusel, vanas linnatunnelis *[[Jaak Pihlau]], [https://www.digar.ee/arhiiv/ru/download/161734 EESTI LÄHIAJALOOST: KUIDAS LOODI ENSV MN JUURES ASUV RIIKLIKU JULGEOLEKU KOMITEE], AKADEEMIA, 13. AASTAKÄIK 2001 NUMBER 3 {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]]|nimi=Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee|aeg=1978–1991|järgnev=}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]]||nimi=[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee]]|aeg=1978–1991|järgnev=[[Venemaa Föderatsiooni Rahvusliku Julgeoleku Agentuur]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[NSV Liidu Siseministeerium]]||nimi=[[NSV Liidu Siseministeerium]]|aeg=1954–1991|järgnev=[[Venemaa Föderatsiooni Siseministeerium]]}} {{lõpp}} [[Kategooria:Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee| ]] owj6x1vhdb8ytt59e7j7qmnqlt6pr9x Ülipikaealiste loend 0 153250 7165960 7130233 2026-06-02T12:17:08Z Metsavend 738 7165960 wikitext text/x-wiki '''Ülipikaealiste loend'''is on nimetatud vähemalt 115-aastaseks elanud [[ülipikaealine|ülipikaealised]], kelle vanus on dokumentaalselt tõestatud.<ref>{{cite web|url=https://gerontology.fandom.com/wiki/Oldest_validated_supercentenarians_All-Time|title=Oldest validated supercentenarians All-Time|website=Gerontology Wiki|url-status=dead|access-date=2023-09-05|archive-date=2023-05-30|archive-url=https://web.archive.org/web/20230530154345/https://gerontology.fandom.com/wiki/Oldest_validated_supercentenarians_All-Time}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://grg.org/WSRL/TableE.aspx|title=GRG World Supercentenarian Rankings List|website=Gerontology Research Group|url-status=live}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.grg-supercentenarians.org/world-supercentenarian-ranking-list/|title=GRG World Supercentenarian Rankings List|website=Gerontology Research Group|url-status=dead|access-date=2023-09-05|archive-date=2023-03-20|archive-url=https://web.archive.org/web/20230320075436/https://www.grg-supercentenarians.org/world-supercentenarian-ranking-list/}}</ref> {{legend2|#F9F9F9|surnud|border=1px solid #AAAAAA}} {{legend2|#99FF99|elus|border=1px solid #AAAAAA}} <!-- Please does not remove this line: hack to refresh page and ages every day --><div style="display:none">{{CURRENTDAY}}</div> {{List of the verified oldest people |[[Jeanne Calment]];N;1875-02-21;1997-08-4;{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} |[[Kane Tanaka]];N;1903-01-2;2022-04-19;{{Riigi ikoon|Jaapan}} |Sarah Knauss;N;1880-09-24;1999-12-30;{{Riigi ikoon|USA}} |[[Lucile Randon]];N;1904-02-11;2023-01-17;{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} |[[Nabi Tajima]];N;1900-08-4;2018-04-21;{{Riigi ikoon|Jaapan}} |[[Marie-Louise Meilleur]];N;1880-08-29;1998-04-16;{{Riigi ikoon|Kanada}} |[[Violet Brown]];N;1900-03-10;2017-09-15;{{Riigi ikoon|Jamaica}} |[[Maria Branyas Morera]];N;1907-03-04;2024-08-19;{{Riigi ikoon|Hispaania}} |[[Emma Morano]];N;1899-11-29;2017-04-15;{{Riigi ikoon|Itaalia}} |Chiyo Miyako;N;1901-05-2;2018-07-22;{{Riigi ikoon|Jaapan}} |Delphia Welford;N;1875-09-9;1992-11-14;{{Riigi ikoon|USA}} |[[Misao Ōkawa]];N;1898-03-05;2015-04-1;{{Riigi ikoon|Jaapan}} |Francisca Celsa dos Santos;N;1904-10-21;2021-10-5;{{Riigi ikoon|Brasiilia}} |[[María Capovilla]];N;1889-09-14;2006-08-27;{{Riigi ikoon|Ecuador}} |Inah Canabarro Lucas;N;1908-06-8;2025-04-30;{{Riigi ikoon|Brasiilia}} |[[Susannah Mushatt Jones]];N;1899-07-6;2016-05-12;{{Riigi ikoon|USA}} |[[Gertrude Weaver]];N;1898-07-4;2015-04-6;{{Riigi ikoon|USA}} |Julia Maria Francisca Simao;N;1901-01-9;2017-10-8;{{Riigi ikoon|Brasiilia}} |[[Fusa Tatsumi]];N;1907-04-25;2023-12-12;{{Riigi ikoon|Jaapan}} |[[Ethel Caterham]];N;1909-08-21;;{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} |[[Antônia da Santa Cruz]];N;1905-06-13;2022-01-23;{{Riigi ikoon|Brasiilia}} |[[Tomiko Itooka]];N;1908-05-23;2024-12-29;{{Riigi ikoon|Jaapan}} |Tane Ikai;N;1879-01-18;1995-07-12;{{Riigi ikoon|Jaapan}} |Jeanne Bot;N;1905-01-14;2021-05-22;{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} |Elizabeth Bolden;N;1890-08-15;2006-12-11;{{Riigi ikoon|USA}} |[[Besse Cooper]];N;1896-08-26;2012-12-4;{{Riigi ikoon|USA}} |Maria Giuseppa Robucci;N;1903-03-20;2019-06-18;{{Riigi ikoon|Itaalia}} |[[Tekla Juniewicz]];N;1906-06-10;2022-08-19;{{Riigi ikoon|Poola}} |[[Jirōemon Kimura]];M;1897-04-19;2013-06-12;{{Riigi ikoon|Jaapan}} |Ana María Vela Rubio;N;1901-10-29;2017-12-15;{{Riigi ikoon|Hispaania}} |Giuseppina Projetto;N;1902-05-30;2018-07-6;{{Riigi ikoon|Itaalia}} |Easter Wiggins;N;1874-06-1;1990-07-7;{{Riigi ikoon|USA}} |[[Jeralean Talley]];N;1899-05-23;2015-06-17;{{Riigi ikoon|USA}} |[[Edith Ceccarelli]];N;1908-02-5;2024-02-22;{{Riigi ikoon|USA}} |Ella Miller;N;1884-12-6;2000-11-21;{{Riigi ikoon|USA}} |Shigeyo Nakachi;N;1905-02-1;2021-01-11;{{Riigi ikoon|Jaapan}} |Maggie Barnes;N;1882-03-06;1998-01-19;{{Riigi ikoon|USA}} |Marie-Rose Tessier;N;1910-05-21;2026-02-10;{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} |Dina Manfredini;N;1897-04-4;2012-12-17;{{Riigi ikoon|USA}} |Shimoe Akiyama;N;1903-05-19;2019-01-29;{{Riigi ikoon|Jaapan}} |[[Christian Mortensen]];M;1882-08-16;1998-04-25;{{Riigi ikoon|USA}} |Hester Ford;N;1905-08-15;2021-04-17;{{Riigi ikoon|USA}} |Okagi Hayashi;N;1909-09-2;2025-04-26;{{Riigi ikoon|Jaapan}} |Charlotte Hughes;N;1877-08-1 ;1993-03-17;{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} |[[Edna Parker]];N;1893-04-20;2008-11-26;{{Riigi ikoon|USA}} |Mary Ann Rhodes;N;1882-08-12;1998-03-03;{{Riigi ikoon|Kanada}} |Harumi Nakamura;N;1900-03-15;2015-09-27;{{Riigi ikoon|Jaapan}} |Naomi Whitehead;N;1910-09-26;;{{Riigi ikoon|USA}} |Margaret Skeete;N;1878-10-27;1994-05-7;{{Riigi ikoon|USA}} |Magdalena Oliver Gabarró;N;1903-10-31;2019-05-1;{{Riigi ikoon|Hispaania}} |Bernice Madigan;N;1899-07-24;2015-01-3;{{Riigi ikoon|USA}} |[[Gertrude Baines]];N;1894-04-6;2009-09-11;{{Riigi ikoon|USA}} |[[Emiliano Mercado del Toro]];M;1891-08-21;2007-01-24;{{Riigi ikoon|Puerto Rico}} |Bettie Wilson;N;1890-09-13;2006-02-13;{{Riigi ikoon|USA}} |Shin Matsushita;N;1904-03-30;2019-08-27;{{Riigi ikoon|Jaapan}} |Lucia Laura Sangenito;N;1910-11-22;;{{Riigi ikoon|Itaalia}} |Iris Westman;N;1905-08-28;2021-01-3;{{Riigi ikoon|USA}} |Julie Winnefred Bertrand;N;1891-09-16;2007-01-18;{{Riigi ikoon|Kanada}} |[[Maria de Jesus]];N;1893-09-10;2009-01-2;{{Riigi ikoon|Portugal}} |Marie Josephine Gaudette;N;1902-03-25;2017-07-13;{{Riigi ikoon|Itaalia}} |[[Thelma Sutcliffe]] ;N;1906-10-1;2022-01-17;{{Riigi ikoon|USA}} |Susie Gibson;N;1890-10-31;2006-02-16;{{Riigi ikoon|USA}} |Edna Kern;N;1900-10-14;2016-01-20;{{Riigi ikoon|USA}} |Elizabeth Francis;N;1909-07-25;2024-10-22;{{Riigi ikoon|USA}} |Yolanda Beltrão de Azevedo;N;1911-01-13;elus;{{Riigi ikoon|Brasiilia}} |Casilda Benegas-Gallego;N;1907-04-8;2022-06-28;{{Riigi ikoon|Argentina}} |Augusta Holtz;N;1871-08-3;1986-10-21;{{Riigi ikoon|USA}} |[[Guillermina Acosta Bilbao]];N;1901-11-27;2017-02-13;{{Riigi ikoon|Panama}} |[[Valentine Ligny]];N;1906-10-22;2022-01-4;{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} |Hendrikje van Andel-Schipper;N;1890-06-29;2005-08-30;{{Riigi ikoon|Holland}} |Bessie Hendricks;N;1907-11-7;2023-01-3;{{Riigi ikoon|USA}} |Mina Kitagawa;N;1905-11-3;2020-12-19;{{Riigi ikoon|Jaapan}} |Marie Brémont;N;1886-04-25;2001-06-6;{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} |Yoshi Otsunari;N;1906-12-17;2022-01-26;{{Riigi ikoon|Jaapan}} |Katie Hatton;N;1876-12-18;1992-01-24;{{Riigi ikoon|USA}} |Maude Farris-Luse;N;1887-02-21;2002-03-18;{{Riigi ikoon|USA}} |Koto Okubo;N;1897-12-24;2013-01-12;{{Riigi ikoon|Jaapan}} |Antonia Gerena Rivera;N;1900-05-19;2015-06-2;{{Riigi ikoon|USA}} |Chiyono Hasegawa;N;1896-11-20;2011-12-2;{{Riigi ikoon|Jaapan}} |Annie Jennings;N;1884-11-12;1999-11-20;{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} |anonüümne;N;1907-04-29;2022-04-30;{{Riigi ikoon|Jaapan}} |Shigeko Kagawa;N;1911-05-29;;{{Riigi ikoon|Jaapan}} }} == Vaata ka == *[[Acciaroli]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Ülipikaealised| ]] [[Kategooria:Biograafiate loendid]] [[Kategooria:Rekordid]] 16b4l9nr742m6re8ret2lyv550wqjxe Sündinud 4. juunil 0 155730 7166179 6976789 2026-06-02T22:01:08Z Velirand 67997 7166179 wikitext text/x-wiki {{sündinud juunis}} ''Siin loetletakse [[4. juuni]]l sündinud tuntud inimesi. *[[1694]] – [[François Quesnay]], prantsuse majandusteoreetik *[[1738]] – [[George III]], Suurbritannia ja Hannoveri kuningas *[[1743]] – [[Jean-Baptiste Rondelet]], prantsuse arhitekt ja arhitektuuriteoreetik *[[1750]] – [[Anton von Kräfting]], Kaunispe mõisnik *[[1802]] – [[Carl Eduard Körber]], baltisaksa vaimulik ja eesti kirjanik *[[1866]] – [[Miina Sillanpää]], Soome poliitik, riigi esimene naisminister *[[1867]] – [[Carl Gustaf Emil Mannerheim]], Soome sõjaväelane ja riigimees *[[1875]] – [[Aleksander Johannes Rammul]], eesti hügieenik *[[1877]] – [[Heinrich Wieland]], saksa keemik, [[Nobeli keemiaauhind|Nobeli auhind]] [[1927]] *[[1878]] – [[Evald Mähle]], eesti insener *[[1879]] – [[Alla Nazimova]], vene näitleja *[[1882]] – [[John Bauer]], rootsi kunstnik *[[1885]] – [[Colin Ross]], saksa ajakirjanik ja reisikirjanik *[[1891]] – [[Leopold Vietoris]], Austria matemaatik *[[1893]] – [[Armand Călinescu]], Rumeenia poliitik * 1893 – [[Paul Poom]], eesti riigikohtunik *[[1903]] – [[Alonzo Church]], USA loogik * 1903 – [[Jevgeni Mravinski]], vene dirigent *[[1904]] – [[Ksenja Kangur]], eesti pikaealine * 1904 – [[Jack Lauterwasser]], Suurbritannia jalgrattur * 1904 – [[Georges Canguilhem]], prantsuse filosoof ja arst * 1904 – [[Elmar Jakobson (arst)|Elmar Jakobson]], eesti arst *[[1907]] – [[Rosalind Russell]], USA näitleja *[[1915]] – [[Modibo Keïta]], esimene [[Mali]] president *[[1916]] – [[Robert Furchgott]], USA farmakoloog, [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|Nobeli auhind]] [[1998]] *[[1921]] – [[Margarethe Fuks]], eesti kunstnik *[[1924]] – [[Lembitu Reio]], eesti biokeemik *[[1926]] – [[Ain Kaalep]], [[eesti]] tõlkija ja luuletaja * 1926 – [[Judith Malina]], USA näitleja ja lavastaja *[[1928]] – [[Ruth Westheimer]], Ameerika Ühendriikide seksuaalterapeut, sotsioloog ja raadiosaatejuht *[[1929]] – [[Knud Enggaard]], Taani poliitik * 1929 – [[Endel Edasi]], eesti ujuja ja veepallur *[[1930]] – [[Viktor Tihhonov]], Nõukogude hokimängija ja hokitreener *[[1931]] – [[Ivar Arold]], eesti maastikugeograaf * 1931 – [[Martti Lehtevä]], soome endine poksija * 1931 – [[Ants Raik]], eesti klimatoloog * 1931 – [[Disanayaka Mudiyanselage Jayaratne]], Sri Lanka poliitik *[[1933]] – [[Ilmi Kolla]], eesti luuletaja *[[1937]] – [[Tõnis Laanemaa]], eesti graafik *[[1941]] – [[Jüri Hain]], eesti kunstiteadlane ja kultuuriloolane *[[1942]] – [[Ilona Béres]], ungari filminäitleja *[[1944]] – [[Michelle Phillips]], USA näitleja ja laulja *[[1949]] – [[Lazăr Comănescu]], Rumeenia diplomaat ja poliitik *[[1950]] – [[Tiit Madisson]], eesti poliitik *[[1951]] – [[Märt Bormeister noorem|Märt Bormeister]], eesti maalikunstnik ja fotograaf *[[1952]] – [[Bronisław Komorowski]], Poola poliitik *[[1954]] – [[Eugen Paal]], Eesti matemaatik ja füüsikateoreetik * 1954 – [[Luc-Adolphe Tiao]], Burkina Faso poliitik ja diplomaat *[[1957]] – [[Peeter Nõges]], eesti hüdrobioloog *[[1958]] – [[Aušra Maldeikienė]], Leedu majandusteadlane, pedagoog ja poliitik *[[1960]] – [[Paula Risikko]], Soome poliitik *[[1961]] – [[Ferenc Gyurcsány]], Ungari poliitik *[[1962]] – [[Ulisses Correia e Silva]], Roheneemesaarte ettevõtja ja poliitik *[[1965]] – [[Ülari Ollik]], eesti akordionist * 1965 – [[Shannon Walker]], Ameerika Ühendriikide füüsik ja NASA astronaut *[[1967]] – [[Kai Kauramäki]], soome poksija * 1967 – [[Marie NDiaye]], prantsuse kirjanik * 1967 – [[Robert Kimbrough]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja endine sõjaväelane *[[1968]] – [[Faizon Love]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[1971]] – [[Joseph Kabila]], [[Kongo DV]] president aastast [[2001]] * 1971 – [[Karl Martin Sinijärv]], eesti luuletaja * 1971 – [[Noah Wyle]], USA näitleja * 1971 – [[Ruth Haav]], eesti viiuldaja *[[1972]] – [[Henna Virkkunen]], Soome poliitik *[[1974]] – [[Tuomas Kyrö]], soome kirjanik *[[1975]] – [[Angelina Jolie]], USA filminäitleja * 1975 – [[Karin Tammemägi]], Eesti munitsipaalpoliitik * 1975 – [[Russell Brand]], inglise näitleja, raadiosaatejuht, publitsist ja aktivist * 1975 – [[Agne Kurrikoff-Herman]], eesti koreograaf ja rahvatantsujuht *[[1976]] – [[Aleksei Navalnõi]], vene jurist, ühiskonnategelane ja blogija *[[1979]] – [[Mihheil Mtšedlišvili]], gruusia maletaja * 1979 – [[María Paula Romo]], Ecuadori poliitik *[[1981]] – [[Geórgios Seitarídis]], kreeka jalgpallur *[[1982]] – [[Abel Kirui]], Keenia kergejõustiklane *[[1983]] – [[Koffi Ndri Romaric]], Elevandiluuranniku jalgpallur * 1983 – [[Liisi Koikson]], eesti laulja * 1983 – [[Emmanuel Eboué]], Elevandiluuranniku jalgpallur * 1983 – [[Olha Saladuhha]], ukraina kergejõustiklane *[[1985]] – [[Lukas Podolski]], saksa jalgpallur * 1985 – [[Evan Lysacek]], Ameerika Ühendriikide iluuisutaja * 1985 – [[Jevgeni Ustjugov]], Venemaa laskesuusataja *[[1987]] – [[Aleksandr Kokko]], Venemaal sündinud Soome jalgpallur * 1987 – [[Yu Hai]], hiina jalgpallur *[[1988]] – [[Lucas Pratto]], Argentina jalgpallur *[[1989]] – [[Eldar Qasımov]], Aserbaidžaani laulja * 1989 – [[Harri Heliövaara]], soome tennisist * 1989 – [[Paweł Fajdek]], poola vasaraheitja *[[1991]] – [[Lorenzo Insigne]], itaalia jalgpallur *[[1992]] – [[Lauri Käi]], eesti ujuja ja advokaat *[[1993]] – [[Christian Mowatt]], Briti kuningliku perekonna sugulane * 1993 – [[Kätlin Tõllasson]], eesti kettaheitja * 1993 – [[Aleksandra A. Tšoba]], eesti luuletaja * 1993 – [[Juan Iturbe]], Paraguay jalgpallur *[[1994]] – [[Janek Valgepea]], eesti laulja *[[1996]] – [[Maria Bakalova]], bulgaaria näitleja * 1996 – [[Karl Kevad]], eesti muusik *[[1997]] – [[George Blackwood]], Austraalia jalgpallur *[[1998]] – [[Vladislav Homutov]], Ukraina jalgpallur [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Juuni, 04.]] o4ggz9whyvtxwwxqf3bwm6b2o8hs4hs Sündinud 21. juunil 0 155746 7166288 7130474 2026-06-03T07:35:21Z Kuriuss 38125 7166288 wikitext text/x-wiki {{sündinud juunis}} ''Siin loetletakse [[21. juuni]]l sündinud tuntud inimesi. *[[1732]] – [[Johann Christoph Friedrich Bach]], saksa helilooja *[[1774]] – [[Daniel Tompkins]], USA ettevõtja ja poliitik *[[1801]] – [[Luigi Calamatta]], itaalia maalikunstnik ja graafik *[[1839]] – [[Joaquim Maria Machado de Assis]], Brasiilia kirjanik *[[1848]] – [[Christian Ernst Stahl]], saksa botaanik *[[1868]] – [[Paul Heider]], Saksa ordu kõrgmeister *[[1874]] – [[Jakob Linzbach]], eesti keeleteadlane *[[1880]] – [[Voldemar Engel]], eesti ärimees ja tööstur *[[1883]] – [[Fjodor Gladkov]], vene kirjanik *[[1885]] – [[Janusz Jędrzejewicz]], Poola pedagoog ja poliitik *[[1887]] – [[Norman Levi Bowen]], Kanada geoloog * 1887 – [[Hastings Ismay]], Suurbritannia sõjaväelane ja diplomaat *[[1903]] – [[Veli Kudres]], eesti kirjanik, ajakirjanik ja näitleja *[[1904]] – [[Lea Nurkse]], eesti pedagoog, logopeed ja tõlkija * 1904 – [[Rudolf Palm]], eesti viiuldaja *[[1905]] – [[Jean-Paul Sartre]], prantsuse filosoof ja kirjanik *[[1908]] – [[Eik Albri]], eesti poksija *[[1909]] – [[André Vandeweyer]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener * 1909 – [[Robert Tasso]], eesti jurist *[[1911]] – [[Bronislav Võrse]], Eesti poksija *[[1918]] – [[Liivia Laasimer]], eesti botaanik *[[1919]] – [[Paolo Soleri]], itaalia arhitekt, skulptor ja keraamik *[[1922]] – [[Heino Lipp]], eesti kergejõustiklane * 1922 – [[Uno Valk]], eesti metsateadlane * 1922 – [[Michael McCullagh]], Iirimaa poksija *[[1926]] – [[Johanna Quandt]], saksa ettevõtja *[[1927]] – [[Pieter Bergsma]], hollandi kabetaja *[[1928]] – [[Silvia Rang]], eesti keemik *[[1931]] – [[Erik Neutsch]], saksa kirjanik *[[1935]] – [[Françoise Sagan]], prantsuse kirjanik *[[1936]] – [[Osamu Ichikawa]], jaapani näitleja *[[1939]] – [[Kalle Holmberg]], Soome teatrilavastaja ja näitleja *[[1940]] – [[Kaido Jaanson]], eesti ajaloolane * 1940 – [[Notker Wolf]], benediktlaste abt-priimas * 1940 – [[Enn Klooren]], eesti näitleja *[[1941]] – [[Valeri Zolotuhhin]], vene näitleja *[[1944]] – [[Tony Scott]], Suurbritannia filmilavastaja ja produtsent *[[1944]] – [[Reet Hendrikson]], eesti pärimusmuusik *[[1945]] – [[Helle Videvik]], eesti keraamik *[[1947]] – [[Shīrīn ‘Ebādī]], Iraani jurist ja inimõiguste aktivist *[[1948]] – [[Ian McEwan]], Briti kirjanik * 1948 – [[Vladimir Volohhonski]], Eesti ettevõtja * 1948 – [[Ülle Raadik]], eesti tekstiilikunstnik * 1948 – [[Philippe Sarde]], prantsuse filmihelilooja *[[1949]] – [[Arvo Iho]], eesti filmirežissöör ja -operaator *[[1951]] – [[Andres Valkonen]], eesti helilooja *[[1953]] – [[Benazir Bhutto]], Pakistani poliitik, peaminister *[[1954]] – [[Sakari Pietilä]], soome jäähokitreener * 1954 – [[Müjde Ar]], türgi naisfilminäitleja *[[1955]] – [[Tiit Meren]], Eesti arst, ohvitser ja ühiskonnategelane *[[1955]] – [[Michel Platini]], prantsuse jalgpallur *[[1956]] – [[Jüri Põld]], eesti õigusteadlane ja kohtunik *[[1957]] – [[Vahur Ööpik]], eesti füsioloog ja sporditeadlane *[[1958]] – [[Gennadi Padalka]], Venemaa lennuväelane ja kosmonaut *[[1959]] – [[Mari Järvi]], eesti pianist ja organist *[[1960]] – [[Karl Erjavec]], Sloveenia poliitik ja jurist *[[1961]] – [[Hannes Kulla]], eesti endine näitleja ja matusekõneleja * 1961 – [[Joko Widodo]], Indoneesia poliitik * 1961 – [[Manu Chao]], prantsuse-hispaania laulja *[[1962]] – [[Viktor Tsoi]], vene laulja ([[Kino (ansambel)|Kino]]) * 1962 – [[Andrus Nilk]], eesti spordiajakirjanik * 1962 – [[Aitor Esteban]], baski rahvusest Hispaania jurist ja poliitik *[[1963]] – [[Stávros Kontonís]], Kreeka advokaat ja poliitik *[[1964]] – [[Doug Savant]], USA filminäitleja *[[1965]] – [[Yang Liwei]], Hiina taikonaut *[[1966]] – [[Gretchen Carlson]], Ameerika Ühendriikide teleajakirjanik *[[1967]] – [[Yingluck Shinawatra]], Tai poliitik * 1967 – [[Jānis Bordāns]], Läti jurist ja poliitik *[[1968]] – [[Alisyn Camerota]], Ameerika Ühendriikide teleajakirjanik *[[1969]] – [[Gabriella Paruzzi]], Itaalia suusataja *[[1970]] – [[Märten Kross]], eesti filmiprodutsent ja fotograaf * 1970 – [[Vilja Kiisler]], eesti ajakirjanik, tõlkija ja kirjanduskriitik * 1970 – [[Hans Peter Doskozil]], Austria poliitik *[[1971]] – [[Anette Olzon]], rootsi laulja *[[1973]] – [[Juliette Lewis]], ameerika näitleja * 1973 – [[Zuzana Čaputová]], Slovakkia advokaat, poliitik ja aktivist *[[1974]] – [[Eero Palm]], eesti arhitekt * 1974 – [[Julia Gorbatšjova]], Eesti politseinik * 1974 – [[Leslie Laasner]], eesti muusik ja helilooja *[[1976]] – [[Mart Soonik]], eesti avalike suhete spetsialist *[[1977]] – [[Kaarel Adamberg]], eesti toiduainetehnoloog *[[1978]] – [[Lauri Kulpsoo]], eesti fotograaf ja trummar * 1978 – [[Eik Hermann]], eesti filosoof *[[1979]] – [[Kóstas Katsouránis]], kreeka jalgpallur * 1979 – [[Chris Pratt]], USA filminäitleja * 1979 – [[Ithaka Maria]], eesti laulja ja laulukirjutaja *[[1981]] – [[Brad Walker]], USA kergejõustiklane * 1981 – [[Riina Raudne]], eesti sotsioloog *[[1982]] – [[William Mountbatten-Windsor]], Walesi prints *[[1983]] – [[Edward Snowden]], USA luuraja *[[1984]] – [[Marit Ilison]], eesti kunstnik ja moedisainer *[[1986]] – [[Lana Del Rey]], Ameerika laulja, laulude kirjutaja ja modell * 1986 – [[Jaanika Kuusik]], eesti koorijuht, koori- ja soololaulja (sopran), koormeister ja pedagoog *[[1987]] – [[Khatia Buniatishvili]], Gruusias sündinud Prantsuse kontsertpianist *[[1988]] – [[Tunnet Taimla]], eesti rendžumängija *[[1989]] – [[Enrico Garozzo]], itaalia vehkleja *[[1990]] – [[Miriam Gössner]], Saksamaa laske- ja murdmaasuusataja * 1990 – [[Eric O'Dell]], Kanada jäähokimängija *[[1992]] – [[Warren Cummings Smith]], Eesti mäesuusataja *[[1995]] – [[Jesper Karlström]], rootsi jalgpallur * 1995 – [[Andrew Dismukes]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja stsenarist *[[1996]] – [[Alfredo Morelos]], Colombia jalgpallur [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Juuni, 21.]] iltvwg43ch7f27mvk4evqarh71jrpky E-kaubandus 0 158878 7166176 7123628 2026-06-02T21:54:34Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7166176 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2017}} '''E-kaubandus''' ([[inglise keel]]es ''e-commerce'') on toodete ja teenuste ostu-müügi tehing ettevõtete ja tarbijate vahel elektroonilisel teel [[internet]]is. Ostud, mis sooritatakse internetis, sõlmitakse kauglepinguga müüja ja tarbija vahel. E-kaubandus on üks kiiremini arenevaid kaubandusharusid, kasvades Eestis viimastel aastatel 35–40% aastas. Eestis on üle 15 aasta tegutsenud E-kaubanduse Liit, hõlmates rohkem, kui 500 liiget ning andes välja ka [https://www.e-kaubanduseliit.ee/liidust/usaldusmargis Turvalise Ostukoha] usaldusmärgist ning korraldab [https://esmaspaev.delfi.ee/ E-smaspäeva]. E-kaubanduse Liit korraldab koolitusi, seminare, seisab valdkonna arengu ning seadusandluse eest ([[www.e-kaubanduseliit.ee]]) E-kaubandus jaguneb kolme kategooriasse: *ettevõttelt ettevõttele (ingl k. ''business to business'' ehk ''B2B''); *ettevõttelt tarbijale (ingl k. ''business to consumer'' ehk ''B2C''); *tarbijalt tarbijale (ingl k. ''consumer to consumer'' ehk ''C2C'') ==Ajalugu== Üks populaarsemaid tegevusi [[veeb]]is on ostlemine, mis sai võimalikuks 1991. aastal, kui internet levis kaubandusse. Sestpeale on suur osa ettevõtetest laienenud veebikeskkonda. Esimesed suured e-kaubanduse ettevõtted on [[e-Bay]] ja [[Amazon]]. Tänu nende ettevõtete loojatele on tekkinud suur e-kaubanduse sektor. Statistika andmete põhjal müüakse internetis kõige rohkem pileteid, raamatuid, muusikat, arvuteid, kontoritarbeid ja elektroonikaseadmeid ja rõivaid.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.ecommerce-land.com/history_ecommerce.html|Pealkiri=History of Ecommerce|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2017-05-09|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170509170039/http://www.ecommerce-land.com/history_ecommerce.html|url-olek=ei tööta}}</ref> ==Eelised ja puudused== === Eelised=== * mugav ostelda; * võimalus tellida igal ajal ja igal pool, 14 päeva tagastusõigus kogu Euroopa Liidu piires; * suurem kaubavalik; * saab tellida tooteid väljastpoolt oma riiki, hetkega kümneid poode külastada ja võrrelda; * ei pea seisma järjekorras; * lihtsam võrrelda hindu ja tooteid.<ref name=":1">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.thebalance.com/ecommerce-pros-and-cons-1141609|Pealkiri=Advantages and Disadvantages of Ecommerce|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2017-03-15|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170315002421/https://www.thebalance.com/ecommerce-pros-and-cons-1141609|url-olek=ei tööta}}</ref><ref name=":2">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.tarbijakaitseamet.ee/et/tarbijakool/e-kaubanduse-eelised-ja-puudused-i|Pealkiri=E-kaubanduse eelised ja puudused|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2017-03-15|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170315000710/http://www.tarbijakaitseamet.ee/et/tarbijakool/e-kaubanduse-eelised-ja-puudused-i|url-olek=ei tööta}}</ref><ref name=":3">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.slideshare.net/tammets/e-kaubandus|Pealkiri=E-kaubandus|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> === Puudused=== * puudub võimalus tutvuda, proovida selga toodet; * välismaalt tellides krediitkaardi vajadus.<ref name=":1" /><ref name=":2" /><ref name=":3" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://blog.zone.ee/2018/06/26/30-juunist-joustub-e-kaubanduse-jaoks-oluline-https-noue/ 30. juunist jõustub e-kaubanduse jaoks oluline HTTPS nõue], ''zone.ee'', 26.06.2018 [[Kategooria:E-kaubandus| ]] d1pn2dddyb1am6x6cq32bwc90m3ovrd Edgar Aavik 0 166834 7166214 6706009 2026-06-02T23:55:09Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7166214 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} '''Edgar Eduard Aavik''' ([[26. aprill]] [[1913]] [[Roela vald (Viru-Jaagupi kihelkond)|Roela vald]], [[Viru-Jaagupi kihelkond]], [[Virumaa]] – [[5. juuni]] [[1998]] [[Uus-Lõuna-Wales]], [[Austraalia]]) oli eesti kunstnik. == Elukäik == Edgar õppis [[Tartu Ülikool]]is 1934–1935 [[Tartu Ülikooli usuteaduskond|usuteaduskonnas]] ja 1935–1940 [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonnas]] (mille ta ka lõpetas). Ta oli [[Fraternitas Liviensis]]e vilistlane. 1944. aastal põgenes ta [[Kolmas Riik|Saksamaale]], kust ta 1949. aastal siirdus [[Austraalia]]sse. Aastatel 1967–1968 oli ta ajakirja Kungla pea- ja vastutav toimetaja. Aavik asutas [[Eesti Sõjaveteranide Liit Austraalias|Eesti Sõjaveteranide Liidu Austraalias]] ja oli ka liidu president aastail 1969–1972. Ta tegutses skulptori ja kunstiõpetajana.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.printsandprintmaking.gov.au/catalogues/artist/1248/edgar-aavik.aspx|pealkiri=Edgar Aavik|väljaanne=Australian Prints + Printmaking|aeg=|vaadatud=29.01.2020}}</ref> == EV Tartu (1941) valitsus == Edgar Aavik väitis 1970. aastail, et on 1941. aastal [[Joosep Meibaum]]i Tartus moodustatud [[vapsid]]e valitsuse (''EV Tartu (1941) valitsuse'') vanim elusolev liige. Valitsuse loomisega samaaegselt olevat toimunud [[Jaan Tõnissoni neljas valitsus|Jaan Tõnissoni neljanda valitsuse]] ajal moodustatud Eesti rahvusfašistliku partei ümberkujundamine Eesti rahvussotsialistlikuks parteiks. See valitsus olevat andnud telefoni teel korraldusi [[Viktor Koern]]ile [[Pärnu]]sse (tegelikult oli Viktor Koern ühenduse saamise ajaks juba surnud).<ref>Kas Tartus kujundati valitsus? Võitleja nr 5, mai 1972, lk 4</ref> Edgar Aavik olevat olnud määratud Eesti Partisanide (Armee) sidemeheks EV valitsuse moodustava kogu juurde 18. juulil 1941, pärast [[Jüri Uluots]]a saabumist Eesti Partisanide staapi Saksa sõjaväeautol, millel lehvisid Eesti ja Saksa lipp. Ühtlasi anti Edgar Aavikule ülesandeks ministrikohast mitte keelduda, kui pakutakse. Valitsuse asukohaks olevat olnud selleks ajaks kommunistina maha lastud professor [[Artur-Tõeleid Kliimann]]i korter. Tegelikult olevat valitsuse loomisega juba nagu hiljaks jäänud, sest professor Jüri Uluots, kes oli Joosep Meibaumi lähema abilise poolt viidud [[Kavastu]]sse varjule, olevat läheduses aset leidnud [[hävituspataljon]]i haarangu tõttu edasi põgenenud [[Peedu]]le ja tema ülesleidmisega olevat kulunud palju aega. Valitsuse kinnitamise õigus kuulus aga professor Uluotsale kui Peaministrile Vabariigi Presidendi ülesandeis. Peaministri kohusetäitja õigused olid varem juba Joosep Meibaumile antud juhuks, kui Jüri Uluotsaga midagi juhtunuks. Valitsuse loomiseks olevat olnud vajalik parteide elustamine, milleks Joosep Meibaumil olnud juba kokkulepe sakslastega. Professor Kliimanni korteist leidis Edgar Aavik [[Adolf Hitler]]i [[Mein Kampf]]i esimese trüki, kus oli ette nähtud Balti rahvaste ümberasustamine Kesk-Venemaale, kust nad pärit olid, selle vältimiseks olevatki moodustatud Eesti Rahvusfašistlik Partei. 21.–22. juuli öösel toimus ministrite jt kaastööliste poolt vande andmine EV põhiseadusele. Päeval oli toimunud koostöös Partisanide staabiga nimede esitamine E. [[Vabadusrist]]iga vääristamiseks 5-6 mehele ning Eesti-Vene sõja alguse määramine 17. juunile 1940. Vastav teade pidi ilmuma järgmise päeva [[Postimees|Postimehes]]. 22. juuliks (lahingute ajal) oli Edgar Aavikul ülesanne korraldada üliõpilaste meeleavaldus [[Tartu Ülikooli peahoone]] ees. Joosep Meibaum jäi samast ööst alates kadunuks (tuttav [[Sicherheitsdienst|SD]]-mees tõi teate, et ta olevat Berliini lennanud, kuid tegelikult oli NKVD agendina maha lastud). Siiski pidas tema valitsus õigeks valitsuse heaks tervist juua ja see välja kuulutada. Hiljem läksid nad [[Ants Piip|Ants Piibu]] majja, kus nad seda [[Eesti hümn]]i laulmisega kordasid ja lasksid [[konjak]]il hea maitsta. 26. juulil korjati Eesti partisanidelt ära relvad, kuid Aavikule teatati, et ta jääb edasi Eesti Partisanide sidemeheks. 9. augustil kutsuti Edgar Aavik ülekuulamisele SD-sse, kus talle öeldi, et tuleb unustada kõik seoses Eesti Vabariigi taastamisega ja katkestada ühenduse pidamine. Lahkumisel NKVD hoone ees tõotas Aavik, et sõit ei jää seisma, vaid ta tegutseb edasi individuaalselt. Selles vaimus toimuski Eesti Vabariigi esindaja saatmine Soome Päämaja juurde 18. novembril 1941 ja sealt tagasitulek sõja lõpuperioodil.<ref>Üks kiri. Võitleja, juuni/juuli 1972, nr. 6/7, lk. 8</ref> == Hilisemad kordasaatmised == 1970. aastail olevat valitsusest järel olnud kaks liiget ja Edgar Aavik asus seda täiendama.<ref>Kas Tartus kujundati valitsus? Võitleja, mai 1972, nr 5, lk 4</ref> Sel otstarbel saatis ta valitsuse liikmeks kutsumise kirjad [[Heikki Leesment|Heikki Leesmendile]] (majandusminister), [[Johannes Koort]]ile (majandusminister) ja [[Eduard Vallaste]]le (propagandaminister), [[Alfons Rebane|Alfons Rebasele]] (siseminister), [[Arnold Joonson]]ile (välisminister Euroopa osas), [[Karl Talpak]]ule (sõjaminister) ja [[Arnold Tonska]]le (sotsiaalminister), et nad mõnel pidulikul sündmusel annaksid ametivande.<ref name="e-v-valits">"E. V. valitsuse juht" Austraaliast. Võitleja, aprill 1973, nr. 4, lk 2</ref> 14. aprillil 1973 pidas Edgar Aavik [[San Jose Ülikool]]is ettekande teemal "Estonian's 'Little Known' Role in the II War for Freedom 1940–1944". Ta väitis, et Joosep Meibaumi valitsuse võim on kontinuiteedi põhimõttel täielikult temale üle läinud. Edgar Aaviku [[Valge Maja|Valgesse Majja]] käigu tulemusena mõni aasta varem olevat [[Siber]]ist tagasi kodumaale lastud 20 000 eesti küüditatut ja vangi.<ref name="e-v-valits" /> 24. veebruaril 1990 Wollongongis peetud kõnes väitis Edgar Aavik 1941. aasta sündmuste kohta: "''Tartus kutsuti ellu Eesti Vabariigi valitsus, kelle tegelikuks peaministriks oli prof. [[Edgar Kant]]'' (mitte enam Joosep Meibaum)''. Sinna kuulus terve rida professoreid, nii et rahvakeeles nimetati seda "professorite" valitsuseks. Sel valitsusel õnnestus luua mitmeid välissidemeid, kaasa arvatud Soome Peamajaga, kelle juhtimisel formeeriti eesti vabatahtlikest Soomes jalaväerügement [[JR 200]]".<ref>Võitleja, märts 1990, nr 2, lk 3</ref>'' Jüri Uluotsa lesk [[Anette Uluots]]<ref>Üks kiri. Võitleja, juuni/juuli 1972, nr 6/7, lk 8</ref>, [[Hjalmar Mäe]], [[Agu Allak]] ja [[Thea Tilgre]]<ref>Kolm kirja. Võitleja, september 1972, nr 9, lk 6</ref> polnud midagi kuulnud sellisest "Tartu valitsusest". [[Ernst Kirs]] väitis oma mälestustes sama aja kohta, et hoopis Riigikogu liige [[Johannes Sikkar]] käis ringi vabariigi valitsuse moodustamisega venelastest vabastatud ala tarvis. See toimus päeval enne [[Jüri Uluots]]a Tartusse ilmumist, kui ei teatud, et ta redutab [[Nõo]]s. Sikkar moodustas valitsust peamiselt küüditamisest pääsenud Ühinenud Põllumeeste erakonna tegelastest. Sinna valitsusse olevat kuulunud riigikontrolör [[Karl Soonpää]], Järvamaa maavalitsuse liige [[Voldemar Tartu]], kes hiljem läks dr. [[Hjalmar Mäe|Mäe]] [[Regi|rekke]]. Ernst Kirsile pidi selles valitsuses prantsuse keele oskuse tõttu kuuluma välisministri koht. Kõik see olevat toimunud välgukiirusel enne hitlerliku armee kohalejõudmist, kui Ernst Kirs istus rahulikult hallis majas, kust käis koostöö Sikkariga.<ref>Ernst Kirs. Kord olin ma röövlite päälik...Olion. Tallinn 1996, lk 122</ref> ==Isiklikku== Edgar Aaviku tütre Leene Aaviku vanaisa oli väidetavasti [[Karl Timoleon von Neff]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://aavikartand.com/|pealkiri=Aavik Art|väljaanne=|aeg=|vaadatud=29.01.2020}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ==Vaata ka== *[[Ernst Kirs]] *[[Hillar Lehari]] *[[Heinold Okas]] *[[Rahvuskongress]] *[[William Tomingas]] *[[Võsa Küttide Liit]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Kas Tartus kujundati valitsus? Võitleja, mai 1972, nr 5, lk 4 *Üks kiri. Võitleja, juuni/juuli 1972, nr 6/7, lk 8 (Edgar Aavik) *Kolm kirja. Võitleja, september 1972, nr 9, lk 6 ([[Hjalmar Mäe]], Agu Allak, Thea Tilgre) *"E. V. valitsuse juht" Austraaliast. Võitleja, aprill 1973, nr 4, lk 2 ==Välislingid== *[http://isik.tlulib.ee/index.php?id=904 TLÜAR väliseesti isikud] {{JÄRJESTA:Aavik, Edgar}} [[Kategooria:Eesti kunstnikud]] [[Kategooria:Austraalia kunstnikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Fraternitas Liviensise liikmed]] [[Kategooria:Eestlased Saksamaal]] [[Kategooria:Eestlased Austraalias]] [[Kategooria:Sündinud 1913]] [[Kategooria:Surnud 1998]] 7xng4yc93r8vwwzilq2ntzj4bywfkwc Kjell Magne Bondevik 0 167012 7166273 6861633 2026-06-03T07:02:37Z Taurus404 80079 7166273 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2022|kuu=mai}} [[Pilt:KjellMagneBondevik.JPG|thumb|Kjell Magne Bondevik (2005)]] '''Kjell Magne Bondevik''' (sündinud [[3. september|3. septembril]] [[1947]] [[Molde]]s) on [[Norra]] poliitik [[Norra Kristlik Rahvapartei|Norra Kristlikust Rahvaparteist]], [[Norra peaminister]] [[1997]]–[[2000]] ja [[2001]]–[[2005]]. Ta hakkas teoloogiatudengina poliitikas osalema. [[1972]]–[[1973]] oli ta [[Lars Korvald]]i valitsuses riigisekretär ja valiti 1973 [[Storting]]i liikmeks. [[1975]] lõpetas ta Norra Teoloogiakooli teoloogiakandidaadi kraadiga. [[1979]] ordineeriti ta Norra Riigikiriku [[pastor]]iks. Bondevik oli Kristliku Rahvapartei parlamendifraktsiooni juht [[1981]]–[[1983]], [[1986]]–[[1989]], [[1993]]–[[1997]] ja [[2000]]–[[2001]] ning erakonna juht 1983–[[1995]]. Ta oli kiriku- ja haridusminister [[Kåre Willoch]]i valitsuses 1983–1986 ja [[Norra välisminister|välisminister]] [[Jan Syse]] valitsuses 1989–[[1990]]. 1997. aastal, kui tollane peaminister [[Thorbjørn Jagland]] tagasi astus, võttis ta vastu [[Norra kuningas|kuninga]] ettepaneku moodustada valitsus. Bondeviki koalitsioon toetus 42 häälele 165-kohalises [[Norra parlament|parlamendis]]. See valitses [[17. oktoober|17. oktoobrist]] 1997 [[3. märts]]ini 2000. Oma esimese ametiaja jooksul tunnistas ta, et kannatab [[depressioon]]i all. Ta on maailma esimene peaminister, kes läks haiguspuhkusele psüühiliste probleemide tõttu.{{lisa viide}} Haiguspuhkus kestis kolm nädalat ([[30. august]]ist [[23. september|23. septembrini]] [[1998]]), ja sel ajal täitis peaministri kohustusi [[Anne Enger Lahnstein]]. Samas sai Bondevik tuhandeid toetuskirju. Bondeviki sõnul oli see üldiselt kasulik ka sellepärast, et see tegi vaimuhaiguse avalikkusele vastuvõetavamaks. [[19. oktoober|19. oktoobril]] 2001 astus ametisse Bondeviki teine valitsus, kuhu kuulusid lisaks Kristlikule Rahvaparteile [[Høyre]] ja [[Venstre (Norra)|Venstre]]. Vahepeal oli peaministriks [[Jens Stoltenberg]]. Bondeviki teine valitsus tegi mitu majandusreformi ja Norra majandus kasvas. Pärast valimiskaotust [[Norra 2005. aasta parlamendivalimised|2005. aasta parlamendivalimistel]] teatas ta, et loobub tipp-poliitikas osalemisest. [[2006]]. aastal avaldas ta mälestusteraamatu "Et liv i spenning" (Elu pinge all). Samal aastal asutas ta Oslo rahu ja inimõiguste keskuse, mida ta ise juhib. Bondevik on abielus ja tal on kolm täiskasvanud last: poeg Bjørn (sündinud 1972), tütar Hildegunn (1973) ja poeg John Harald ([[1976]]). Ta on mitme ülikooli audoktor. ==Töökäik== *[[1983]]–[[1995]] [[Kristlik Rahvapartei|Kristliku Rahvapartei]] esimees *[[1985]]–[[1986]] Norra asepeaminister *[[1997]]–[[2000]] Norra peaminister *[[2001]]–[[2005]] Norra peaminister == Tunnustus == * 2002 [[Maarjamaa Risti I klassi teenetemärk]] * 2004 [[Püha Olavi ordu]] suurrist {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Thorbjørn Jagland]] | nimi=[[Norra peaminister]] | aeg=[[1997]]–[[2000]] | järgnev=[[Jens Stoltenberg]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Jens Stoltenberg]] | nimi=[[Norra peaminister]] | aeg=[[2001]]–[[2005]] | järgnev=[[Jens Stoltenberg]]}} {{lõpp}} {{DEFAULTSORT:Bondevik, Kjell Magne}} [[Kategooria:Norra peaministrid]] [[Kategooria:Norra välisministrid]] [[Kategooria:Maarjamaa Risti I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1947]] rwbhw10ax8ublljoffx1clwxsm928eo Kristlik Rahvapartei 0 170880 7166262 6044783 2026-06-03T06:48:29Z Taurus404 80079 7166262 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Norra parteist; Eesti partei kohta vaata artiklit [[Eesti Kristlikud Demokraadid]]}} {{keeletoimeta}} {{Partei| partei_nimi = Kristlik Rahvapartei| partei_nimi_keeles = Kristelig Folkeparti | partei_logo = Kristelig Folkeparti Logo.svg| partei_staatus = [[Norra]] partei| esimees = [[Olaug Bollestad]] | ideoloogia = [[Kristlik demokraatia]] | kodulehekülg = [http://www.krf.no/portal/page?_pageid=33,34453&_dad=portal&_schema=PORTAL KrF] | colorcode = #ff9900 | asutamine = [[1933]] | peakorter = [[Oslo]] }} '''Kristlik Rahvapartei''' ('''''Kristelig Folkeparti''''' või '''''Kristeleg Folkeparti''''', lühend KrF) on [[Norra]] kristlik-demokraatlik partei, mis loodi [[1933]]. aastal. Partei juht on [[Olaug Bollestad]]. Partei juht aastatel 1983–1995, [[Kjell Magne Bondevik]], oli üks prominentsemaid poliitikuid kaasaja Norras. Ta oli [[Norra peaministrite loend|Norra peaminister]] 1997–2000 ja 2001–2005. ==Valimistulemused== [[Pilt:Krfvalg2005.PNG|right|thumb|290px|KrFi toetus [[2005. aasta Norra parlamendivalimised|2005. aasta valimistel]]]] {| class="wikitable" ! Aasta ! % häältest ! Liikmeid [[Storting]]is |- | 1933 | 0,8% | 1 |- | 1936 | 1,3% | 2 |- | 1945 | 7,9% | 8 |- | 1949 | 8,5%¹ | 9 |- | 1953 | 10,5% | 14 |- | 1957 | 10,2% | 12 |- | 1961 | 9,6% | 15 |- | 1965 | 8,1%¹ | 13 |- | 1969 | 9,4%¹ | 14 |- | 1973 | 12,2% | 20 |- | 1977 | 12,4% | 22 |- | 1981 | 9,4% | 15 |- | 1985 | 8,3% | 16 |- | 1989 | 8,5% | 14 |- | 1993 | 7,9% | 13 |- | 1997 | 13,7% | 25 |- | 2001 | 12,4% | 22 |- | 2005 | 6,8% | 11 |- | 2009 | 5,5% | 10 |} ==Partei juhid== *[[Nils Lavik]] (1938–1951) *[[Erling Wikborg]] (1951–1955) *[[Einar Hareide]] (1955–1967) *[[Lars Korvald]] (1967–1975) *[[Kåre Kristiansen]] (1975–1977) *[[Lars Korvald]] (1977–1979) *[[Kåre Kristiansen]] (1979–1983) *[[Kjell Magne Bondevik]] (1983–1995) *[[Valgerd Svarstad Haugland]] (1995–2004) *[[Dagfinn Høybråten]] (2004–2011) *[[Knut Arild Hareide]] (2011–2019) *[[Kjell Ingolf Ropstad]] (2019–2021) *[[Olaug Bollestad]] (2021–) ==Märkused== {{ENref|:en:Christian Democratic Party (Norway)|3.05.2009}} [[Kategooria:Norra parteid]] 4ry4jg649azg5ftf1vl0e519cwc1ivf Johan Ludwig Mowinckel 0 171058 7166269 6634584 2026-06-03T07:01:18Z Taurus404 80079 7166269 wikitext text/x-wiki {{Infobox President | nimi = Johan Ludwig Mowinckel | pilt = Johan_Ludwig_Mowinckel.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Johan Ludwig Mowinckel (1924). | amet = [[Norra peaminister]] | ametiajaalgus = [[25. juuli]] [[1924]] | ametiajalõpp = [[5. märts]] [[1926]] | predecessor = [[Abraham Berge]] | järgmine = [[Ivar Lykke]] | amet2 = [[Norra peaminister]] | ametiajaalgus2= [[15. veebruar]] [[1928]] | ametiajalõpp2 = [[21. mai]] [[1931]] | predecessor2 = [[Christopher Hornsrud]] | järgmine2 = [[Peder Kolstad]] | amet3 = [[Norra peaminister]] | ametiajaalgus3= [[3. märts]] [[1933]] | ametiajalõpp3 = [[20. märts]] [[1935]] | predecessor3 = [[Peder Kolstad]] | järgmine3 = [[Johan Nygaardsvold]] | sünniaeg = [[22. oktoober]] [[1870]] | sünnikoht = [[Bergen]], [[Norra]] | surmaaeg = {{surmaaeg ja vanus|1943|9|30|1870|10|22}} | surmakoht = [[New York]], [[Ameerika Ühendriigid]] | partei = ''Venstre'' - V }} '''Johan Ludwig Mowinckel''' ([[22. oktoober]] [[1870]] [[Bergen]] – [[30. september]] [[1943]]) oli [[Norra]] poliitik. Ta kuulus [[Venstre (Norra)|Venstre]]sse, Norra sotsiaalliberaalsesse parteisse. [[1902]]–[[1906]] ning [[1911]]–[[1913]] oli ta [[Bergen]]i linnapea. [[1922]]–[[1923]], [[1924]]–[[1926]], [[1928]]–[[1931]] ning [[1933]]–[[1935]] oli ta [[Norra välisminister]]. 1924–1926, 1928–1931 ja 1933–1935 oli Mowinckel [[Norra peaminister]]. Ta asutas laevakompanii [[A/S J. Ludwig Mowinckels Rederi]]. {{ENref|:en:Johan Ludwig Mowinckel|4.05.2009}} {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Abraham Berge]]|nimi=[[Norra peaminister]]|aeg=[[1924]]–[[1926]]|järgnev= [[Ivar Lykke]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Christopher Hornsrud]]|nimi=[[Norra peaminister]]|aeg=[[1928]]–[[1931]]|järgnev= [[Peder Kolstad]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Peder Kolstad]]|nimi=[[Norra peaminister]]|aeg=[[1933]]–[[1935]]|järgnev= [[Johan Nygaardsvold]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Mowinckel, Johan Ludwig}} [[Kategooria:Norra välisministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1870]] [[Kategooria:Surnud 1943]] 02tpoy1d8om374hu4n2pgefpuzljnti Rikassaare relvaleid 0 171830 7166072 6804007 2026-06-02T17:51:05Z Evlper 104506 /* Välislingid */ 7166072 wikitext text/x-wiki '''Rikassaare relvaleid''' on [[peitleid]], mis leiti [[1969]]. aastal [[Paide rajoon]]ist [[Rikassaare]] külast [[Prandi jõgi|Prandi jõe]] kaldalt. <ref name="Eestigiid">[http://www.eestigiid.ee/?SCat=57&CatID=5&ItemID=159 Rikassaare relvaleid]</ref> Drenaažikraavi kaevates avastati 10–15&nbsp;cm sügavuselt 54 odaotsa ning 7 võitlusnuga. Odaotsad olid laotud korrapäraselt, tipud seespool.<ref name="Kodumaa">Kodumaa : nädalaleht, nr. 30, 9 juuli 1969</ref> Odaotsad olid kahelt poolt maha pandud ja moodustasid kaks rida, tipud vastamisi.<ref name="Õpleht">Õpetajate Leht, nr. 11, 17 märts 2000</ref> Säilinud oli ka varte puitosi, mis lubab oletada, et relvad olid algselt varretatud.<ref name="Eestigiid"/> Tõenäoliselt asetati relvad [[6. sajand|6.]] või [[7. sajand]]il otse maapinnale kuid ajapikku kattis Prandi jõgi need setetega. <ref name="Eestigiid"/> On oletatud, et relvad asetati maha mingi lepingu sõlmimise tähistamiseks või piiride märkimiseks.<ref name="Eestigiid"/> Rikassaare relvaleid on Eesti suurim relvaleid.<ref name="Eestigiid"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[[Mati Mandel]], [[Toomas Tamla]]. [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1977-2-158-164_20240524131602.pdf?v=a57b8491d1d8 Rikassaare relvaleid], [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 26, 1977, nr. 2, lk 158–164 *[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/eesti-lugu-eesti-lugu-10-rahutud-aastasajad EESTI LUGU 10. Rahutud aastasajad] *[http://tutulus.ee/muinasesemed/kraud/pildid/069g.html Odaotsad Rikassaare peitleiust (foto)] *[http://tutulus.ee/muinasesemed/kraud/pildid/612a.html Võitlusnoad Rikassaare peitleiust (foto)] [[Kategooria:Eesti arheoloogia]] [[Kategooria:Türi vald]] [[Kategooria:Eesti peitleiud]] [[Kategooria:1969. aasta Eestis]] pnmwv3j3b3tmqeojnssdab88tybidk6 Elisabet Borsiin Bonnier 0 172845 7166204 6877981 2026-06-02T23:15:31Z Ollin Masa 227337 7166204 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Elisabet Borsiin Bonnier 2001.jpg|pisi|Elisabet Borsiin Bonnier (2001)]] '''Gudrun Elisabet Borsiin Bonnier''' ([[12. veebruar]] [[1950]] – [[21. juuli]] [[2024]]) oli [[Rootsi]] [[diplomaat]]. Aastatel [[1998]]–[[2003]] oli ta Rootsi suursaadik [[Eesti]]s. Elisabet Borsiin Bonnier õppis [[Lundi Ülikool|Lundi]] ja [[Uppsala ülikool]]is [[sotsiaalantropoloogia]]t ja [[politoloogia]]t. Ta töötas diplomaadina [[Hiina]]s, [[Stockholm]]is ja [[New York|New Yorgis]] ning [[Viin]]is [[OSCE]] juures. Aastatel 2003–[[2007]] oli ta suursaadik Rootsi alalises esinduses [[ÜRO]] juures [[Genf]]is. Aastatel [[2007]]–[[2010]] oli ta Rootsi suursaadik [[Iisrael]]is [[Tel Aviv]]is. Seejärel sai temast [[Stockholm]]is resideeriv suursaadik [[Iirimaa]]l.<ref>[http://www.swedenabroad.com/Page____119378.aspx Irland]</ref> ==Tunnustus== * [[Maarjamaa Risti I klassi teenetemärk]] (2003) * [[Kaitseväe teenetemärk]] (2003) ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [[Betty Ester]]. [https://www.ohtuleht.ee/90950 Rootsi suursaadik hoiab Eda-Inesele pöialt] Õhtuleht, 10. aprill 2000 * [[Annika Poldre]]. [http://www.maakodu.ee/index.php?old_rubriik=4841&old_art=14515&old_num=765 Rootsi suursaadik Elisabet Borsiin Bonnier: Heaolu eeldus on tasakaal kõiges] Maaleht, 6. juuni 2002 * [[Allar Viivik]]. [https://www.ohtuleht.ee/141483 Uurimiskeskus Vaba Euroopa nõuab Rootsi saadiku kojukutsumist] Õhtuleht, 10. juuni 2003 {{JÄRJESTA:Borsiin Bonnier, Elisabet}} [[Kategooria:Rootsi suursaadikud Eestis]] [[Kategooria:Maarjamaa Risti I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1950]] [[Kategooria:Surnud 2024]] 99yf03zrb19n9nmibpprebrldikf59v Kavastu vald 0 177918 7165977 7089641 2026-06-02T12:55:17Z ~2026-32571-60 230855 7165977 wikitext text/x-wiki {{see artikkel|räägib Tartumaal 1939 moodustatud vallast, varasema valla kohta vaata artiklit [[Kavastu vald (Tartu-Maarja kihelkond)]], Haljala kihelkonna valla kohta vaata artiklit [[Kavastu vald (Haljala kihelkond)]].}} '''Kavastu vald''' oli vald [[Tartumaa]]l aastail 1939–1950. [[Pilt:Eesti valdade kaart, 1939 reform.jpg|pisi|300px|Eesti valdade kaart. Musta kontuuriga vanad vallapiirid, punasega 1939. aastal moodustatud vallad]] Vald kuulus [[Riigivolikogu 51. valimisringkond]]a, kust valiti [[Jüri Uluots]]. Vald moodustati senise [[Kavastu vald (Tartu-Maarja kihelkond)|Kavastu valla]] maa-alast, välja arvatud [[Kavastu asundus]]e, Sooranna ja Mõisanurga talude ning [[Peipsi järv]]e ääres asuvate kinnistusüksuste Varnja nr. 21, Paju nr. A-101, Õigeusu koguduse kirikumaa, Jakobi nr. A-102, Jussi nr. A-103, Maksi nr. A-104 ja Sirge nr. A-105 maa-alad; senise Alatskivi valla Kirepi, Sipelga, Vene ja Sahvka külade, Väänastu metsavahi, Piiri metsavahi, Kasepää, Puiandi ja Kõnnu talude maa-aladest ning Metsakivi küla maa-alast, välja arvatud Kärdi nr. 94 talu maa-ala; senise [[Tammistu vald|Tammistu valla]] Lepiku küla ja Põrgunurga piirkonnast; senise Kastre-Võnnu valla Praaga küla maa-alast; mitmete valdade lahus-heinamaatükkide maa-aladest põhja pool [[Emajõgi|Emajõge]].<ref>Vabariigi Presidendi otsus nr. 88 – 7. oktoobrist 1938 (RT 1938, 87, 776)</ref> Vallas loodi 5. septembril 1947 Koosa külas kolhoos "Säde". ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti vallad 1939]] [[Kategooria:Tartu maakonna endised vallad]] pbjqexmymeb8mpyp0i63xuumhtmnv8u 7165978 7165977 2026-06-02T12:56:43Z ~2026-32571-60 230855 7165978 wikitext text/x-wiki {{see artikkel|räägib Tartumaal 1939 moodustatud vallast, varasema valla kohta vaata artiklit [[Kavastu vald (Tartu-Maarja kihelkond)]], Haljala kihelkonna valla kohta vaata artiklit [[Kavastu vald (Haljala kihelkond)]].}} '''Kavastu vald''' oli vald [[Tartumaa]]l aastail 1939–1950. [[Pilt:Eesti valdade kaart, 1939 reform.jpg|pisi|300px|Eesti valdade kaart. Musta kontuuriga vanad vallapiirid, punasega 1939. aastal moodustatud vallad]] Vald kuulus [[Riigivolikogu 51. valimisringkond]]a, kust valiti [[Jüri Uluots]]. Vald moodustati senise [[Kavastu vald (Tartu-Maarja kihelkond)|Kavastu valla]] maa-alast, välja arvatud [[Kavastu asundus]]e, Sooranna ja Mõisanurga talude ning [[Peipsi järv]]e ääres asuvate kinnistusüksuste Varnja nr. 21, Paju nr. A-101, Õigeusu koguduse kirikumaa, Jakobi nr. A-102, Jussi nr. A-103, Maksi nr. A-104 ja Sirge nr. A-105 maa-alad; senise Alatskivi valla Kirepi, Sipelga, Vene ja Sahvka külade, Väänastu metsavahi, Piiri metsavahi, Kasepää, Puiandi ja Kõnnu talude maa-aladest ning Metsakivi küla maa-alast, välja arvatud Kärdi nr. 94 talu maa-ala; senise [[Tammistu vald|Tammistu valla]] Lepiku küla ja Põrgunurga piirkonnast; senise Kastre-Võnnu valla Praaga küla maa-alast; mitmete valdade lahus-heinamaatükkide maa-aladest põhja pool [[Emajõgi|Emajõge]].<ref>Vabariigi Presidendi otsus nr. 88 – 7. oktoobrist 1938 (RT 1938, 87, 776)</ref> [[Kaarel Eenpalu teine valitsus|Vabariigi Valitsuse]] otsusega 8. septembrist 1939 võeti [[Koosa jõgi|Koosa jõesuudme]] linnukaitseala Tartumaal Kavastu vallas [[looduskaitse]] alla ja kanti looduskaitse registrisse.<ref>https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1939/09/18/3 Vabariigi Valitsuse otsus 8. septembrist 1939 maa-alade ja veekogude looduskaitse alla võtmise kohta (RT 1939, 79, 630 IV)</ref> Vallas loodi 5. septembril 1947 Koosa külas kolhoos "Säde". ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti vallad 1939]] [[Kategooria:Tartu maakonna endised vallad]] l0hgn5lm3rv2b2twcvfr2t2eliniu8l Lümanda vald (1939) 0 182173 7165991 6986810 2026-06-02T13:17:24Z ~2026-32571-60 230855 7165991 wikitext text/x-wiki {{viita}} [[Fail:Eesti valdade kaart, 1939 reform – saaremaa.jpg|pisi|Saaremaa maakonna valdade piirid enne ja pärast [[1939. aasta vallareform]]i]] '''Lümanda vald''' oli vald [[Saaremaa (maakond)|Saaremaal]] aastail 1939–1950. Vallamaja asus [[Aleviku]] külas.<ref>[https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/core_ajaloolised Maa-ameti kaardirakendused]</ref> Esimene vallavanem oli [[Valdar Mälk]], kes valiti 21. aprillil 1939 vallavanemate esindajaks Saare maavalitsuse juurde. Vald kuulus [[Riigivolikogu 41. valimisringkond]]a, kust valiti [[August Mälk]], ning [[Kihelkonna põllumeeste konvent|Kihelkonna põllumeeste konvendi]] tegevus- ja valimispiirkonda. Vallas asus [[Kuusnõmme bioloogiajaam]]. [[Kaarel Eenpalu teine valitsus|Vabariigi Valitsuse]] otsusega 8. septembrist 1939 võeti Tagaranna heinamaa [[Saaremaa (maakond)|Saaremaal]] Lümanda vallas Tagarannas linnukaitsealana[[looduskaitse]] alla ja kanti looduskaitse registrisse.<ref>https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1939/09/18/3 Vabariigi Valitsuse otsus 8. septembrist 1939 maa-alade ja veekogude looduskaitse alla võtmise kohta (RT 1939, 79, 630 VIII)</ref> 13. septembril 1945 moodustati valla koosseisus [[Atla külanõukogu]], [[Koimla külanõukogu]] ja [[Lümanda külanõukogu]]. == Väljavõte Vabariigi Presidendi otsusest nr. 88 – 7. oktoobrist 1938 (RT 1938, 87, 776) == 7. Lümanda vald – maa-alaga, mis moodustub senise [[Lümanda vald (Kihelkonna kihelkond)|Lümanda valla]] maa-alast, välja arvatud Tammiku, Lillepa, Audako ja Vahtrasoo talude ning senise [[Salme vald (1936–1939)|Salme valla]] piires asuvad Lümanda valla talude lahus-heinamaatükkide maa-alad. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti vallad 1939]] [[Kategooria:Saare maakonna endised vallad]] jdk61eollx4flaaw3jvyc5duckl89oe 7165992 7165991 2026-06-02T13:17:46Z ~2026-32571-60 230855 7165992 wikitext text/x-wiki {{viita}} [[Fail:Eesti valdade kaart, 1939 reform – saaremaa.jpg|pisi|Saaremaa maakonna valdade piirid enne ja pärast [[1939. aasta vallareform]]i]] '''Lümanda vald''' oli vald [[Saaremaa (maakond)|Saaremaal]] aastail 1939–1950. Vallamaja asus [[Aleviku]] külas.<ref>[https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/core_ajaloolised Maa-ameti kaardirakendused]</ref> Esimene vallavanem oli [[Valdar Mälk]], kes valiti 21. aprillil 1939 vallavanemate esindajaks Saare maavalitsuse juurde. Vald kuulus [[Riigivolikogu 41. valimisringkond]]a, kust valiti [[August Mälk]], ning [[Kihelkonna põllumeeste konvent|Kihelkonna põllumeeste konvendi]] tegevus- ja valimispiirkonda. Vallas asus [[Kuusnõmme bioloogiajaam]]. [[Kaarel Eenpalu teine valitsus|Vabariigi Valitsuse]] otsusega 8. septembrist 1939 võeti Tagaranna heinamaa [[Saaremaa (maakond)|Saaremaal]] Lümanda vallas Tagarannas linnukaitsealana [[looduskaitse]] alla ja kanti looduskaitse registrisse.<ref>https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1939/09/18/3 Vabariigi Valitsuse otsus 8. septembrist 1939 maa-alade ja veekogude looduskaitse alla võtmise kohta (RT 1939, 79, 630 VIII)</ref> 13. septembril 1945 moodustati valla koosseisus [[Atla külanõukogu]], [[Koimla külanõukogu]] ja [[Lümanda külanõukogu]]. == Väljavõte Vabariigi Presidendi otsusest nr. 88 – 7. oktoobrist 1938 (RT 1938, 87, 776) == 7. Lümanda vald – maa-alaga, mis moodustub senise [[Lümanda vald (Kihelkonna kihelkond)|Lümanda valla]] maa-alast, välja arvatud Tammiku, Lillepa, Audako ja Vahtrasoo talude ning senise [[Salme vald (1936–1939)|Salme valla]] piires asuvad Lümanda valla talude lahus-heinamaatükkide maa-alad. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti vallad 1939]] [[Kategooria:Saare maakonna endised vallad]] 859flhz97kpxhf0c226wrnp2bq73u05 7165996 7165992 2026-06-02T13:21:21Z ~2026-32571-60 230855 7165996 wikitext text/x-wiki {{viita}} [[Fail:Eesti valdade kaart, 1939 reform – saaremaa.jpg|pisi|Saaremaa maakonna valdade piirid enne ja pärast [[1939. aasta vallareform]]i]] '''Lümanda vald''' oli vald [[Saaremaa (maakond)|Saaremaal]] aastail 1939–1950. Vallamaja asus [[Aleviku]] külas.<ref>[https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/core_ajaloolised Maa-ameti kaardirakendused]</ref> Esimene vallavanem oli [[Valdar Mälk]], kes valiti 21. aprillil 1939 vallavanemate esindajaks Saare maavalitsuse juurde. Vald kuulus [[Riigivolikogu 41. valimisringkond]]a, kust valiti [[August Mälk]]. Vald kuulus [[Kihelkonna põllumeeste konvent|Kihelkonna põllumeeste konvendi]] tegevus- ja valimispiirkonda. Vallas asus [[Kuusnõmme bioloogiajaam]]. 13. septembril 1945 moodustati valla koosseisus [[Atla külanõukogu]], [[Koimla külanõukogu]] ja [[Lümanda külanõukogu]]. == Väljavõte Vabariigi Presidendi otsusest nr. 88 – 7. oktoobrist 1938 (RT 1938, 87, 776) == 7. Lümanda vald – maa-alaga, mis moodustub senise [[Lümanda vald (Kihelkonna kihelkond)|Lümanda valla]] maa-alast, välja arvatud Tammiku, Lillepa, Audako ja Vahtrasoo talude ning senise [[Salme vald (1936–1939)|Salme valla]] piires asuvad Lümanda valla talude lahus-heinamaatükkide maa-alad. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti vallad 1939]] [[Kategooria:Saare maakonna endised vallad]] g7kxrc2alesejg91h2bdjlh95jvy3im Fraktsioneeriv destillatsioon 0 183079 7166116 5280557 2026-06-02T19:56:59Z Heakeel 122460 7166116 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Fractional distillation lab apparatus.svg‎|pisi|Laboratoorne fraktsioneeriva destillatsiooni seade. Siin on fraktsioneerimiskolonn koos destillatsiooni pealisega]] [[Pilt:Vigreux column.jpg|100px|pisi|Vigreux kolonn ehk [[deflegmaator]]]] '''Fraktsioneeriv [[Destilleerimine|destillatsioon]]''' on meetod mõõdukalt erinevate [[keemistemperatuur]]idega vedelike lahutamiseks. Selleks kasutatakse fraktsioneerimiskolonni (destillatsioonikolonni), milles toimub korduv aurustumine ja kondensatsioon. Kui komponentide keemistemperatuurid ei erine piisavalt, siis ei õnnestu segu lahutada [[lihtdestillatsioon]]i abil. Fraktsioneeriva destillatsiooni puhul on laboratoorsetes seadmetes kasutusel [[deflegmaator]] (väike fraktsioneerimiskolonn), mis asetatakse destillatsioonikolvi peale. Vedelike segu keemisel moodustuv aur on samuti komponentide segu. Fraktsioneerivas kolonnis aur jahtub, kondenseerub ja aurustub uuesti kooskõlas [[Raoult’i seadus]]ega. Iga kondensatsiooni-aurustumise tsükliga aurufaas rikastub kergemaltkeeva komponendiga. Kolonni suur sisepind suurendab nende tsüklite arvu ja sellega parandab lahutamist. Seega kolonni allosas saavutab ülekaalu kõrgemaltkeev ja ülaosas kergemini keev komponent. Kõige sagedamini kasutatakse nn. kuuskdeflegmaatorit (Vigreux kolonn). Joonisel on kolonn kujutatud destillatsioonikolvi peal koos pealisega. Suure sisepinna tõttu toimub deflegmaatoris aurude osaline kondenseerumine ning täielikum tasakaal allavoolava vedeliku ([[flegma]]) ja ülesliikuva auru vahel, koos sellega ka komponentide täielikum lahutumine. Flegma ja destillaadi suhe ei ole siin täpselt reguleeritav. Fraktsioneeriva destillatsiooni puhul on väga tähtis optimaalse destillatsioonikiiruse saavutamine. Liiga suure kiiruse (uppumine) ja liiga väikese kiiruse puhul langeb järsult deflegmaatori efektiivsus. Mida suurema efektiivsusega (pikem ja suurema sisepinnaga) on deflegmaator, seda puhtamad on fraktsioonid. Komponentide lahutamise efektiivsuse suurendamiseks kasutatakse kuuskdeflegmaatori asemel täidiskolonni, mis võib olla ühtlaselt täidetud näiteks klaaskuulikestega, klaastoru tükikestega jmt. Väga lähedaste keemistemperatuuridega ainete lahutamiseks kasutatakse täiustatud fraktsioneerimistehnikat – [[rektifikatsioon]]i. ==Vaata ka== *[[Destillatsioon]] *[[Rektifikatsioon]] *[[Destillatsioonikolonn]] *[[Jahuti]] *[[Flegma]] [[Kategooria:Destillatsioon]] [[Kategooria:Füüsikaline keemia]] [[de:Destillation#Fraktionierte Destillation]] [[ja:蒸留#精留]] odsbsu2dsasl0ki9bnaema55atwhhc9 Vaimastvere vald (1939) 0 183711 7165986 5698763 2026-06-02T13:09:21Z ~2026-32571-60 230855 7165986 wikitext text/x-wiki '''Vaimastvere vald''' oli vald [[Tartumaa]]l aastail 1939–1949 ja [[Jõgeva maakond (1949–1950)|Jõgeva maakonnas]] aastail 1949–1950. [[Pilt:Eesti valdade kaart, 1939 reform.jpg|pisi|300px|Eesti valdade kaart. Musta kontuuriga vanad vallapiirid, punasega 1939. aastal moodustatud vallad]] Vald kuulus [[Riigivolikogu 47. valimisringkond]]a, kust valiti [[Karl Roomet]]. [[Kaarel Eenpalu teine valitsus|Vabariigi Valitsuse]] otsusega 8. septembrist 1939 võeti Sinijärve linnukaitseala [[Tartumaa]]l Vaimastvere valla [[Jõgeva metskond|Jõgeva metskonna]] Vaimastvere metsandikus [[looduskaitse]] alla ja kanti looduskaitse registrisse.<ref>https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1939/09/18/3 Vabariigi Valitsuse otsus 8. septembrist 1939 maa-alade ja veekogude looduskaitse alla võtmise kohta (RT 1939, 79, 630 V)</ref> 13. septembril 1945 moodustati valla koosseisus [[Kõola külanõukogu]] ja [[Selli külanõukogu]]. == Väljavõte Vabariigi Presidendi otsusest nr. 88 – 7. oktoobrist 1938 (RT 1938, 87, 776) == 38. Vaimastvere vald – piirkonnaga, mis moodustub: a) senise [[Vaimastvere vald (Laiuse kihelkond)|Vaimastvere valla]] maa-alast; b) senise [[Rakke vald (Koeru kihelkond)|Rakke valla]] [[Selli]] küla, [[Selli asundus]]e ja [[Vägeva]] aleviku piirkonnast; c) senise [[Jõgeva vald (Laiuse kihelkond)|Jõgeva valla]] [[Oonurme (Jõgeva)|Oonurme]] küla Pobeli nr. 1, Pobeli-Hans nr. 2, Pobeli-Tõnu nr. 3 ja Tuule nr. A-71 talude, Tuule metsavahikoha nr. A-72 ja Sarapuu metsavahikoha nr. A-116 ning Kurista metskonna Kurista metsandiku kvartaalide nr. 1–11 ja 14–18 maa-aladest. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti vallad 1939]] [[Kategooria:Tartu maakonna endised vallad]] [[Kategooria:Jõgeva maakonna endised vallad]] fi6cnyjiuzw5mae140teeed25biwmrh Taylor Swift 0 185266 7166094 7060446 2026-06-02T18:23:39Z Kartulisalatilusikas 92124 /* Filmograafia */ 7166094 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib lauljast; tema debüütalbumi kohta vaata artiklit [[Taylor Swift (album)]]}} {{viita}} {{Muusikute info | nimi = Taylor Swift | pilt = Taylor Swift at the 2023 MTV Video Music Awards (3).png | pildiallkiri = | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = soolo_laulja | sünninimi = Taylor Alison Swift | alias = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1989|12|13}}<br>[[West Reading]], [[Pennsylvania]], [[USA]] | surmaaeg = | päritolu = Ameerika Ühendriigid | pill = kitarr, bandžo, klaver | hääleliik = | stiil = popmuusika, kantri | amet = laulja, näitleja, laulukirjutaja | tegev = 2004-praeguseni | plaadifirma = RCA, Big Machine, Republic | seotud_esitajad = Ed Sheeran, Kendrick Lamar, Gary Lightbody, Future, Colbie Caillat, ZAYN, Sugarland | URL = [http://taylorswift.com taylorswift.com] | koosseis = | endised_liikmed = | tähelepanuväärsed_pillid = }} '''Taylor Alison Swift''' (sündinud [[13. detsember|13. detsembril]] [[1989]] [[West Reading]]is [[Pennsylvania|Pennsylvania osariigis]]) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[laulja-laulukirjutaja]]. == Lapsepõlv == Tema isa Scott Swift on rahandusnõustaja<ref>{{cite web|url=http://www.udel.edu/udaily/2010/sep/swift092309.html|title=Taylor Swift's father is a Blue Hen|publisher=Udel.edu|date=23. september 2009|accessdate=22.06.2013}}</ref> ja ema Andrea Gardner (sündinud Finlay) on [[koduperenaine]]<ref name="marieclaire1">{{cite web|last=Cutter|first=Kimberly|url=http://www.marieclaire.com/celebrity-lifestyle/celebrities/taylor-swift-quotes-2|title=Taylor Swift's Rise to America's Sweetheart|page=2|work=[[Marie Claire]]|date=2. juuni 2010|accessdate=22.06.2013}}</ref>. Tayloril on noorem vend Austin, kes on fotograaf. Tema vanaema Marjorie Finlay oli [[ooper]]ilaulja.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Taylor |eesnimi=Deb |kuupäev=2020-12-28 |pealkiri=How Taylor Swift's Grandma Marjorie Finlay Inspired Her Music Career |url=https://www.suggest.com/taylor-swift-grandma-marjorie-finlay/649/ |vaadatud=2026-06-02 |väljaanne=Suggest |keel=en-US}}</ref> Kui Taylor käis 4. klassis, võitis ta üleriigilise luulevõistluse kolme lehekülje pikkuse luuletusega "Koletis minu kapis".<ref>{{Netiviide |pealkiri=A Monster In My Closet! |url=https://taylorswiftswitzerland.ch/index.php/wiki/poems/a-monster-in-my-closet/ |vaadatud=2026-06-02 |väljaanne=Taylor Swift Switzerland |keel=en-CA}}</ref> Kui ta oli 10 aastat vana, näitas arvutiparandaja talle, kuidas [[kitarr]]il kolme [[akord]]i võtta, ja see tekitas temas huvi kitarri mängima õppida. Pärast kirjutas ta oma esimese laulu "Õnnelik sina" ("Lucky You").<ref>{{Viide |pealkiri=Taylor Swift - Lucky You |kuupäev=2003 |url=https://www.discogs.com/release/10085644-Taylor-Swift-Lucky-You |keel=en |vaadatud=2026-06-02}}</ref> 12-aastaselt kulutas ta terve suve selleks, et kirjutada 350 lehekülje pikkune romaan – seda ei ole avaldatud. Ta hakkas esinema kohalikel [[karaoke]]võistlustel, festivalidel ja [[laat]]adel. Kui ta oli 14 aastat vana, kolis tema pere [[Nashville]]'i. Algul käis ta kohalikus [[keskkool]]is, seejärel oli [[koduõpe|koduõppel]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Albanese |eesnimi=Charles |kuupäev=2024-12-06 |pealkiri=Famous People Who Were Homeschooled: Success Stories |url=https://www.theschoolhouse.org/post/famous-people-who-were-homeschooled-success-stories |vaadatud=2026-06-02 |väljaanne=The School House |keel=en}}</ref> [[2008]] sai ta keskkooli lõpudiplomi. == Karjäär == '''2006-2007: Keskkooli kantristaar''' Taylor Swifti debüütsingel "Tim McGraw" ilmus 2006. aasta mais, inspireerituna tema ühest tolleaegsest lemmikartistist, [[Tim McGraw]]-st.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hoffman |eesnimi=Lauren |kuupäev=2023-06-19 |pealkiri=On This Day In 2006: Taylor Swift Releases Debut Single “Tim McGraw” |url=https://backstagecountry.com/2023/06/19/on-this-day-2006-taylor-swift-releases-tim-mcgraw/ |vaadatud=2026-06-02 |väljaanne=Backstage Country |keel=en}}</ref> Swifti omanimeline debüütalbum "[[Taylor Swift (album)|Taylor Swift]]" ilmus 2006. aastal oktoobris. Album müüs esimese nädalaga 40,000 koopiat ning saavutas Billboard 200 albumite edetabelis sellega 16. koha.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Taylor Swift (album) |url=https://taylorswift.fandom.com/wiki/Taylor_Swift_(album) |vaadatud=2026-06-02 |väljaanne=Taylor Swift Wiki |keel=en}}</ref> '''2008-2013: Teel tippu''' 2008. aastal ilmus ta teine album "[[Fearless]]", millelt pärinevad hittsinglid "Love Story" ja "You Belong with Me". 2010. aasta [[Grammy auhind|Grammy auhindade]] jagamisel võitis Swift 4 auhinda, sealhulgas ka aasta albumi Grammy. Swifti iseseisvalt kirjutatud kolmas album "[[Speak Now]]" ilmus 2010. aastal. 2011. aastal tõusis ta ajakirja [[Billboard]] edukamate popartistide nimekirja tippu 35,7 miljoni teenitud dollariga. Albumi singel "Mean" pärjati 2012. aasta Grammydel kahe auhinnaga. Swifti neljas album "[[Red]]" ilmus 2012. aastal. Albumilt on pärit hittsinglid "We Are Never Ever Getting Back Together" ja "I Knew You Were Trouble". '''2014-2019: Popmuusika ja kultus''' Tema viies album "[[1989 (Taylor Swift)|1989]]" ilmus 2014. aastal. Tegemist oli esimese pop-stiilis albumiga. Albumilt on pärit hittsinglid "Shake It Off", "Blank Space" ja "Bad Blood" (albumiversioonis laulab Swift üksi, singlil koos [[Kendrick Lamar]]iga). Tema kuues album "[[reputation]]" ilmus 10. novembril 2017, kust pärinevad hitid "Look What You Made Me Do" ja "...Ready For It?", "End Game", "Delicate". Taylor Swifti seitsmes album on Lover, kust pärinevad laulud ME!, You Need To Calm Down, The Archer, Lover ja The Man. Swift kirjutab oma lauludele sõnad ise ja need on tavaliselt [[autobiograafia|autobiograafilised]]. Ta ise on öelnud: "Kui sa kuulad minu albumeid, siis on see, nagu sa loeksid minu päevikut." Näiteks tema laul "Igavesti ja alatiseks" ("Forever & Always") on inspireeritud tema suhtest [[Joe Jonas]]ega, laul "Hei, Stephen" ("Hey Stephen") on kirjutatud poisist, kellega ta käis turneel minevikus. "Viisteist" ("Fifteen") on kirjutatud tema esimesest aastast keskkoolis. Tema enese sõnul ei ole tema eesmärk kunagi olnud kirjutada laule, mis tema fännidele korda ei lähe. Tema laulude sügavalt isiklik loomus on tõmmanud talle muusikatööstuse tähelepanu. Swift ütles ükskord: "Ma arvasin, et inimestel võib olla raske minu lauludesse sisse elada, aga tuli välja, et mida isiklikumad minu laulud olid, seda lähedasemad need inimestele tundusid." Laulude autobiograafilise loomuse tõttu on Swifti fännid hakanud lähemat uurimistööd tegema, et nende päritolu ja inspiratsiooniallikaid teada saada. Swift ütles selle kohta: "Minu fännid [[MySpace]]'is on välja uurinud iga poisi, kellest ma olen laulu kirjutanud." == Isiklikku == 2008. aastal oli tal armusuhe bändi [[Jonas Brothers]] liikme [[Joe Jonas|Joe Jonasega]] ja 2009. aastal "[[Videvik (film 2008)|Videviku]]" näitleja [[Taylor Lautner|Taylor Lautneriga]]. Hiljem oli suhtes laulja [[John Mayer|John Mayeriga]], kelle kohta ta kirjutas laulu "Dear John". 2010. aastal oli tal armusuhe näitleja [[Jake Gyllenhaal]]iga ja advokaat [[Robert F. Kennedy Jr.]] pojaga [[Conor Kennedy]]ga. Oktoobrist 2012 kuni jaanuarini 2013 oli ta suhtes [[One Direction|One Directioni]] liikme [[Harry Styles|Harry Stylesiga]], kelle kohta kirjutas laulu "Style". 2015–2016 oli suhtes [[DJ]] [[Calvin Harris|Calvin Harrisega]]. Kohe pärast lahkuminekut Harrisest alustas suhet näitleja [[Tom Hiddleston]]iga, paar läks lahku kolm kuud hiljem. 2016. aasta oktoobrist kuni aprillini 2023 oli suhtes näitleja [[Joe Alwyn]]iga. Paar tutvus 2016. aasta Met Galal. Alwyn inspireeris Swifti kirjutama laule "Gorgeous" ja "Call It What You Want", mis tulid välja albumil "reputation". 2023. aasta suvest on ta suhtes [[Travis Kelce]]'iga.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Breeden |eesnimi=Alix |perekonnanimi2= |eesnimi2= |kuupäev=2023-12-30 |pealkiri=Taylor Swift seemingly hinted at Travis Kelce romance on stage weeks before they went public |url=https://pagesix.com/2023/12/30/entertainment/taylor-swift-seemingly-hinted-at-travis-kelce-romance-on-stage-weeks-before-they-went-public/ |vaadatud=2024-01-01 |väljaanne=Page Six |keel=en-US}}</ref> 2025. aasta augustis teatas Taylor oma ametlikul Instagrami kontol, et abiellub Travisega.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DN02niAXMM-/ |vaadatud=2026-06-02 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> ==Diskograafia== ===Albumid=== *"[[Taylor Swift (album)|Taylor Swift]]" (2006) *"[[Fearless]]" (2008) *"[[Speak Now]]" (2010) *"[[Red]]" (2012) *"[[1989 (Taylor Swifti album)|1989]]" (2014) *"[[reputation]]" (2017) *"[[Lover]]" (2019) *"[[Folklore (Taylor Swift)|Folklore]]" (2020) *"[[Evermore]]" (2020) *"[[Midnights]]" (2022) *"The Tortured Poets Department" (2024) *"[[The Life of a Showgirl]]" (2025) ===EP-d=== *"Sounds of the Season: The Taylor Swift Holiday Collection" (2007) * "Rhapsody Originals" (2007) *"Beautiful Eyes" (2008) ===Videoalbumid=== *"CMT Crossroads: Taylor Swift & Def Leppard" (2009) * "Taylor Swift: Journey to Fearless" (2011) *''Speak Now World Tour – Live (2011)'' *''The 1989 World Tour Live (2015)'' === Kontserditurneed === * Fearless Tour (2009-10) * Speak Now Tour (2011-12) * Red Tour (2013-14) * The 1989 World Tour (2015) * Taylor Swift's Reputation Stadium Tour (2018) * Taylor Swift’s Eras Tour (2023) ==Filmograafia== *"Jonas Brothers: The 3D Concert Experience" (2009; ''cameo'') *"CSI: Crime Scene Investigation" (2009; Haley Jones episoodis "Turn, Turn, Turn") *"Hannah Montana: The Movie" (2009; tüdruk küünis laulmas, ''cameo'') *"Saturday Night Live" (2009; külalisesineja) *"Valentine's Day" (2010; Felicia) * "The Lorax" (2012, Audrey, hääl) * "New Girl" (2013, Elaine) * "The Giver" (2014; Rosemary) *"Cats" (2019) * "Miss Americana" (2020) * "Amsterdam" (2022; Liz Meekins) ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== {{commonskat-tekstina|Taylor Swift}} * {{veebisait}} {{Vikitsitaadid}} {{DEFAULTSORT:Swift, Taylor}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lauljad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filminäitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1989]] [[Kategooria:Taylor Swift| ]] k2obhedb1xvmhzqz3uk8a74u8msrct5 Sm. Aladdin & Lord McIntosh 0 186869 7166232 5390300 2026-06-03T04:29:19Z ~2026-32842-00 230902 /ilmselge trükiviga/ 7166232 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} '''Sm. Aladdin & Lord McIntosh''' on esimene [[Eesti punk]]bänd, mis sai alguse [[1976]]. aastal. Põhituumik koosnes kahest tüübist, kes otsustasid teha ja esitada selliseid lugusid, mida tolleaegne [[meedia]] poleks mingilgi kombel esitanud. Tubli annus tolleaegsetes oludes [[anarhism]]i, [[sarkasm]]i, [[nihilism]]i, [[satiir]]i, [[protest]]i. Tagantjärele on spekuleeritud stiili nimetusega – mis see siis oli. Oli mis ta oli. Nimetame seda nimetusega ETNOPUNK, kuna tal puudub iseloomulik pungi sound. Veel on õigustatult kasutatud nimetust SKIFFLEPUNK, mis tuleneb lugude olemusest. 1976. aasta sügisel salvestsid Sm. Aladdin & Lord McIntoshi kaks projekti: "[[Liblikate lembelend]]" ja [[Gammijad Gangese ääres]]". [[1977]]. aastal tuli veel kahe projekti näol lisa "[[Sorry Ogiński]]" ja "[[Kirglikud jahunuusud]]". Projekti tuumiku moodustasid Irwin Tald (SmA) ja [[Andres Kõrge]] (LmcI), kelle ümber koondus teisigi kaasosalejaid. Tõsi küll aja jooksul on lindid tugeva kuulamise tõttu kannatada saanud, kuigi salvestati n-ö korralikele [[Svema|Suema]] põhjadele. Kuna elu on siiski dünaamiline, muutus ka Sm. Aladdin & Lord McIntoshi kontseptsioon. 1980. aastatel (alates [[1985]]) oli kasutusel stiili nimetusena SUDA (Suur Utreeritud Dadaistlik Algatus). Nii et Sm. Aladdin & Lord McIntoshi stiil kui selline on kuulaja oma kõrvade vahel. [[1992]]. aasta jõulude ajal otsustati sooritada come-back, mille tulemusena valmis demo "Monsterapuu". Sm. Aladdin & Lord McIntosh on olnud stuudiobänd. [[2009]]. aastaks on bänd andnud ainult 2 kontserti. Esimene kontsert toimus alles 33 aastat pärast asutamist – [[19. juuni]]l [[2009]] [[Tallinn]]as klubis [[Tapper]] ([[Pärnu maantee|Pärnu mnt]] 158 G) punkfestivalil "Eesti punk 1976–1990". Teine kontsert [[2. oktoober|2. oktoobril]] [[Von Krahli Teater|Von Krahli Teatris]] kontserdil "Featuring: Punk". == Koosseis 1. kontserdil == *[[Irwin Art]] – vokaal *[[Gunnar Kõpp]] – kitarr *[[Tony Blackplait]] – kitarr *[[Ville Vellend]] – viiul *[[Ed Edinburgh]] – basskitarr *[[Anneli Kadakas]] – trummid == Diskograafia == # [[1976]] – Gammijad Gangese ääres # 1976 – Liblikate Llmbelend # [[1977]] – Kirglikud jahunuusud # 1977 – Sorry Ogiński # [[1992]] – Monsterapuu == Välislingid == *[http://www.tempt.ee/topic.php?topic=1437 Anarhia ENSV-s. Eesti punk 1976–1990] *[http://www.melu.ee/index.php?id=7970 Reedel tuleb Von Krahli lavale Eesti vanim punkbänd] [[Kategooria:Eesti punkansamblid]] temvdeduyvoty0r8mpyj04x2brj8ibu Teataja 0 198136 7166432 6832137 2026-06-03T11:15:48Z ~2026-32946-97 230913 7166432 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Konstantin Pätsi välja antud lehest; teiste väljaannete kohta vaata [[Teataja (täpsustus)]]}} {{Ajaleht | nimi = Teataja | logo = | pilt =Teataja päismik.jpg | pildiallkiri =Ajalehe Teataja 1901 päismik | tüüp = [[päevaleht]] | foraamat = | omanik = | väljaandja = [[Konstantin Päts]] | peatoimetaja = [[Konstantin Päts]]<br>[[Mihkel Pung]] | kaastoimetaja = | tegevtoimetaja = | arvamustoimetaja = | sporditoimetaja = | kujunduse toimetaja = | koosseis = | asutamine = 1901–1905 | keel = [[eesti keel|eesti]] | toimetuse asukoht = Tallinn | trükiarv = | sõsarajalehed = | ISSN = }} '''Teataja''' oli aastail 1901–1905 Tallinnas ilmunud [[Sotsiaaldemokraatia|sotsiaaldemokraatlik]] [[päevaleht]]. 1906. aastal sai ajalehe nimeks Vaatleja. Ajalehe väljaandja oli [[Konstantin Päts]], aastail 1901–1903 oli ta ka vastutav toimetaja, hiljem jätkas toimetajana [[Mihkel Pung]]. Toimetusse kuulusid [[Eduard Vilde]]<ref>{{Netiviide|autor=Jaak Uibu|url=http://arvamus.postimees.ee/4048363/jaak-uibu-kui-pats-soovitas-eesti-maha-jatta-ehk-ligi-sajandi-vanused-randeprobleemid-on-taas-aktuaalsed|pealkiri=kui Päts soovitas Eesti maha jätta ehk Ligi sajandi vanused rändeprobleemid on taas aktuaalsed|väljaanne=Postimees|aeg=18. märts 2017|vaadatud=}}</ref> (asutamise algatajaid), [[Hans Pöögelmann]]<ref>[[Kaido Jaanson]], [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/JaansonKaido_Mis_juhtus_TUNA2005_4.pdf Mis juhtus 1905. a. 11.(24.) detsembri õhtul Voltas? Katse rekonstrueerida minevikku], TUNA 2005 nr 4, lk 38</ref> (1905. aasta lõpus tegelik toimetaja), 1903. aastast [[Mihkel Martna]]<ref>{{Netiviide|autor=Välisministeerium|url=http://vm.ee/et/mihkel-martna|pealkiri=Mihkel Martna|väljaanne=|aeg=|vaadatud=29.08.2017}}</ref>, [[Mihkel Pung]], [[Otto Münther]], [[Johannes Voldemar Veski]], [[A. H. Tammsaare]] jt. Teataja põhikarikaturistid olid [[Voldemar Päts]] ja [[Toomas Gutmann]], kuid seal ilmus ka [[Karl August Hindrey]], [[Nikolai Triik|Nikolai Triigi]], [[Mart Pukits]]a ja teiste kunstnike karikatuure. Allkirju karikatuuridel tavaliselt polnud, kuna pilkamine oli ohtlik töö (eriti [[1905. aasta revolutsioon]]i eelõhtul). Tol ajal Teataja toimetuses töötanud [[Johannes Voldemar Veski]] mälestustest võib lugeda, et "''...Hans Laipmann (hiljem [[Ants Laikmaa]]) oli samuti sagedane külaline toimetuses ja tegi harva ka kaastööd nii "Teatajale" kui selle „[[Teataja Nalja Lisa|Nalja Lisale]]”, kuid varjunimede all..."''<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://kultuur.elu.ee/ke526_Laikmaa.htm|pealkiri=Lehekülg Eesti kultuuriloos Ants Laikmaa – karikaturistina Düsseldorfis|väljaanne=Kultuur ja Elu|aeg=|vaadatud=}}</ref>''.'' [[Fail:Konstantin Päts.jpg|pisi|Konstantin Päts]] Teataja toimetus andis välja ka lisasid: [[Teataja Nalja Lisa]] (1901–1904) (toimetajaks [[Eduard Vilde]]), [[Kirjandus ja Teadus]] (1904–1905) ja [[Töö (ajaleht 1901)|Töö]] (1901–1905)<ref>[http://tallinn.ester.ee/record=b1321263~S1*est Raamatukogude ühiskataloog ESTER]</ref>. Teataja sulgemise järel jätkas ilmumist ajaleht Vaatleja, mis oli Teataja otsene järeltulija ning seal olid jällegi koos Teataja mehed, nagu Tammsaare, Pöögelmann, Veski, [[Eduard Virgo]]. Vaatleja'gi ei saanud kuigi kaua ilmuda, ta suleti ja ajaleht [[Sõnumed (ajaleht 1906)|Sõnume]]d tegid seda tööd edasi<ref>Johannes Voldemar Veski, Mälestusi eesti kultuurielust. Keel ja Kirjandus, 1961, nr 6, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193278/142640/page/51 lk 369]</ref>. ==Vaata ka== *[[Tallinna Teataja]] ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * [[Krista Aru]], "Konstantin Päts ja "Teatajad"" – kogumikus "Konstantin Pätsi tegevusest", Tallinn [[2002]], lk 23–53 [[Kategooria:Eestimaa kubermangu ajalehed]] [[Kategooria:Konstantin Päts]] acu1kp0bntj0z93q2ajq49vwow0f8sw 7166438 7166432 2026-06-03T11:18:40Z ~2026-32571-60 230855 "sotsiaaldemokraatliku" (VSDT(b)P ametlik organ) jätaks küll välja. 7166438 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Konstantin Pätsi välja antud lehest; teiste väljaannete kohta vaata [[Teataja (täpsustus)]]}} {{Ajaleht | nimi = Teataja | logo = | pilt =Teataja päismik.jpg | pildiallkiri =Ajalehe Teataja 1901 päismik | tüüp = [[päevaleht]] | foraamat = | omanik = | väljaandja = [[Konstantin Päts]] | peatoimetaja = [[Konstantin Päts]]<br>[[Mihkel Pung]] | kaastoimetaja = | tegevtoimetaja = | arvamustoimetaja = | sporditoimetaja = | kujunduse toimetaja = | koosseis = | asutamine = 1901–1905 | keel = [[eesti keel|eesti]] | toimetuse asukoht = Tallinn | trükiarv = | sõsarajalehed = | ISSN = }} '''Teataja''' oli aastail 1901–1905 Tallinnas ilmunud [[päevaleht]]. Ajalehe väljaandja oli [[Konstantin Päts]], aastail 1901–1903 oli ta ka vastutav toimetaja, hiljem jätkas toimetajana [[Mihkel Pung]]. Toimetusse kuulusid [[Eduard Vilde]]<ref>{{Netiviide|autor=Jaak Uibu|url=http://arvamus.postimees.ee/4048363/jaak-uibu-kui-pats-soovitas-eesti-maha-jatta-ehk-ligi-sajandi-vanused-randeprobleemid-on-taas-aktuaalsed|pealkiri=kui Päts soovitas Eesti maha jätta ehk Ligi sajandi vanused rändeprobleemid on taas aktuaalsed|väljaanne=Postimees|aeg=18. märts 2017|vaadatud=}}</ref> (asutamise algatajaid), [[Hans Pöögelmann]]<ref>[[Kaido Jaanson]], [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/JaansonKaido_Mis_juhtus_TUNA2005_4.pdf Mis juhtus 1905. a. 11.(24.) detsembri õhtul Voltas? Katse rekonstrueerida minevikku], TUNA 2005 nr 4, lk 38</ref> (1905. aasta lõpus tegelik toimetaja), 1903. aastast [[Mihkel Martna]]<ref>{{Netiviide|autor=Välisministeerium|url=http://vm.ee/et/mihkel-martna|pealkiri=Mihkel Martna|väljaanne=|aeg=|vaadatud=29.08.2017}}</ref>, [[Mihkel Pung]], [[Otto Münther]], [[Johannes Voldemar Veski]], [[A. H. Tammsaare]] jt. Teataja põhikarikaturistid olid [[Voldemar Päts]] ja [[Toomas Gutmann]], kuid seal ilmus ka [[Karl August Hindrey]], [[Nikolai Triik|Nikolai Triigi]], [[Mart Pukits]]a ja teiste kunstnike karikatuure. Allkirju karikatuuridel tavaliselt polnud, kuna pilkamine oli ohtlik töö (eriti [[1905. aasta revolutsioon]]i eelõhtul). Tol ajal Teataja toimetuses töötanud [[Johannes Voldemar Veski]] mälestustest võib lugeda, et "''...Hans Laipmann (hiljem [[Ants Laikmaa]]) oli samuti sagedane külaline toimetuses ja tegi harva ka kaastööd nii "Teatajale" kui selle „[[Teataja Nalja Lisa|Nalja Lisale]]”, kuid varjunimede all..."''<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://kultuur.elu.ee/ke526_Laikmaa.htm|pealkiri=Lehekülg Eesti kultuuriloos Ants Laikmaa – karikaturistina Düsseldorfis|väljaanne=Kultuur ja Elu|aeg=|vaadatud=}}</ref>''.'' [[Fail:Konstantin Päts.jpg|pisi|Konstantin Päts]] Teataja toimetus andis välja ka lisasid: [[Teataja Nalja Lisa]] (1901–1904) (toimetajaks [[Eduard Vilde]]), [[Kirjandus ja Teadus]] (1904–1905) ja [[Töö (ajaleht 1901)|Töö]] (1901–1905)<ref>[http://tallinn.ester.ee/record=b1321263~S1*est Raamatukogude ühiskataloog ESTER]</ref>. Teataja sulgemise järel jätkas ilmumist ajaleht Vaatleja, mis oli Teataja otsene järeltulija ning seal olid jällegi koos Teataja mehed, nagu Tammsaare, Pöögelmann, Veski, [[Eduard Virgo]]. Vaatleja'gi ei saanud kuigi kaua ilmuda, ta suleti ja ajaleht [[Sõnumed (ajaleht 1906)|Sõnume]]d tegid seda tööd edasi<ref>Johannes Voldemar Veski, Mälestusi eesti kultuurielust. Keel ja Kirjandus, 1961, nr 6, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193278/142640/page/51 lk 369]</ref>. ==Vaata ka== *[[Tallinna Teataja]] ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * [[Krista Aru]], "Konstantin Päts ja "Teatajad"" – kogumikus "Konstantin Pätsi tegevusest", Tallinn [[2002]], lk 23–53 [[Kategooria:Eestimaa kubermangu ajalehed]] [[Kategooria:Konstantin Päts]] ohz2u3b48u7tq1k105gzglvknuxjcro Kabel 0 199670 7166363 6970531 2026-06-03T09:34:16Z Kuriuss 38125 7166363 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Cappella Sistina - 2005.jpg|pisi|[[Sixtuse kabel]] [[Vatikan]]is on maailma tuntumaid kabeleid]] [[Pilt:Saha kabel, 15.saj..JPG|pisi|15. sajandil rajatud [[Saha kabel]] [[Jõelähtme vald|Jõelähtme vallas]] on vanim terviklikul kujul säilinud keskaegne kivikabel Eestis]] [[Pilt:Cappella Palatina (low-angle).jpg|pisi|[[Palermo]] Cappella Palatina sisevaade]] [[Pilt:Cappella dei magi, scarsella 01.JPG|pisi|Cappella dei magi, Palazzo Medici-Riccardi [[Firenze]]s]] [[Pilt:Versailles_Chapel_-_July_2006_edit.jpg|pisi|Kuninglik kabel [[Versailles' loss|Versailles's]]]] '''Kabel''' (keskaja [[ladina keel]]es ''capella'', hilisladina sõnast ''cappa'' – 'mantel') on [[Kirik (pühakoda)|kirikutaoline]] sakraalehitis. Kabel võib olla [[Palve|palveruum]] [[loss]]i, [[elamu]], [[kool]]i, [[haigla]] või [[vangla]] seinte vahel või olla juurdeehitis kirikuhoone [[pikihoone]], [[risthoone]] või [[kooriruum]]i küljes, ent võib olla ka iseseisev ehitis.<ref>https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=kabel&F=M</ref> Enamasti paikneb [[kristlus|kristlikus]] kabelis [[altar]], kuid [[õigeusk|õigeusu]] kabel on tavaliselt ilma altarita.<ref>[https://www.goldenmary.ee/library/orthodic/23_ch/chasovnya.html Eesti-vene õigeusu seletav sõnastik: Kabel] www.goldenmary.ee (vaadatud 19.09.2021)</ref> == Etümoloogia == Sõna "kabel" päritolu seotakse [[püha Martin]]iga [[Tours]]ist, kelle mantlit (ladina keeles ''cappa'') säilitasid [[reliikvia]]na [[Frangi riik|Frangi]] kuningad. Algselt nimetati sõnaga ''capella'' ruumi [[Pariis]]i kuningapalees, kus hoiti reliikviat hoiti.<ref>{{Netiviide |url=https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/kabel/1 |pealkiri=Kabel - Sõnaveeb |vaadatud=2021-09-19 |arhiivimisaeg=2021-09-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210920212901/https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/kabel/1 |url-olek=ei tööta }}</ref><ref name="definition">[https://www.merriam-webster.com/dictionary/chapel Definition of chapel. Did you know? - ]</ref> Hiljem laienes sõna tähendus teistele ruumidele või ehitistele, kus hoiti pühi [[reliikvia]]id ja kus ühtlasi korraldati [[jumalateenistus]]i nagu [[Kirik (pühakoda)|kirik]]us. [[Inglise keel]]de jõudis sõna [[vanaprantsuse keel]]e vahendusel, eesti keelde [[Keskaeg|keskajal]] kas otse ladina keelest või [[alamsaksa keel]]e vahendusel.<ref>{{Netiviide |url=https://kn.eki.ee/?Q=kabel |pealkiri=Kabel. - Eesti etümoloogiasõnaraamat. - EKI keelenõu |vaadatud=2021-09-19 |arhiivimisaeg=2021-09-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210920212559/https://kn.eki.ee/?Q=kabel |url-olek=ei tööta }}</ref> Reliikvia hoidmise kabelis [[missa]]t pidavaid [[preester|preestreid]] nimetati ''capellani''; sellest on tulnud ka sõna "[[kaplan]]"{{lisa viide}}. Muusikatermin ''[[a cappella]]'' pärineb samast tüvest, tähistades laulmist "kabelistiilis".<ref name="definition" /> == Jaotus == === Lossikabelid === Pariisi kuningapalee lossikabeli eeskujul püstitati kabeleid teistessegi kõrgemate võimukandjate elamutesse. [[Palermo]] [[Cappella Palatina]] ja [[Aacheni lossikabel]] on kaks tuntuimat näidet lossikabelitest keskaja Euroopas. Hilisemast ajast pärinevad näited on [[Benozzo Gozzoli]] maalingutega Maagide kabel [[Palazzo Medici Riccardi]]s, [[Vatikan]]i [[Apostelliku palee]] [[Sixtuse kabel]], [[Versailles' kabel]], [[Kuressaare linnusekabel]] [[Kuressaare loss]]is. Erakabelid on olnud võimukandjatel, näiteks [[kuningas|kuningatel]] ja [[piiskop]]pidel, hilisemal ajal ka jõukamatel lihtkodanikel. Mõnikord on erakabelite juurde määratud [[vaimulik]]ke. [[Tallinn]]a [[raad|rae]]kabeliks oli [[Pühavaimu kirik]]. === Kirikute külge ehitatud kabelid === Kabeleid ehitati kirikuhoonete külge [[kõrvalaltar]]ite paigutamiseks. [[Romaani kunst|Romaani]] [[palverännukirik]]utel ja [[Gooti kunst|gooti]] [[katedraal]]idel moodustasid [[kooriruum]]i ümber radiaalselt paiknevad kabelid [[Kabelipärg|kabelipärja]]. Keskaja arhitektuuris, eriti romaanikas, püstitati poolringikujulisi kabeleid ka [[ristlööv]]i idaseina külge ([[Cluny kloostrikirik]]ul, [[Lincolni katedraal]]il, olemas ka [[Riia toomkirik]]ul). Reana kiriku pikihoone küljele [[tugipiilar]]ite vahele püstitatud kabelid moodustasid [[kabelilööv]]i (on olnud [[Tartu toomkirik]]u lõunaküljel).<ref>Kunstileksikon. Eesti Klassikakirjastus, 2001.</ref> === Eraldiseisvad kabelid === Väikesed omaette ehitistena püstitatud kabelid teenisid sageli kirikuna või [[abikirik]]una. Sellesse kategooriasse mahuvad ka eriotstarbelised sakraalehitised, nagu [[ristimiskabel]]id, [[hauakabel]]id ja [[mälestuskabel]]id. Sageli on kabeleid rajatud [[surnuaed]]adele [[matus]]eteenistuste jaoks, samuti jõukate perekondade hauaplatsidele ([[hauakabel|hauakabelid]]). "Kabeliaed" on surnuaia ehk kalmistu sünonüüm, "kabelipüha" tähendab [[surnuaiapüha]]. Eestis paiknevad kohalikud kabelid enamasti väljaspool [[kihelkond|kihelkonna]]keskusi. Neil pole tavaliselt olnud oma [[kogudus]]t ega palgalist vaimulikku. [[15. sajand]]i teisel veerandil ehitatud [[Saha kabel|Saha Püha Nikolause kabel]] on vanim terviklikul kujul säilinud [[keskaeg]]ne kivikabel Eestis.<ref>[https://web.archive.org/web/20120119131934/http://kirikud.muinas.ee/?page=1&subpage=15425 Saha Püha Nikolause kabel] Eesti kirikud (viidatud 30.01.2010)</ref> Osaliselt või täiesti hävinud keskaegsed kabelid on [[Maarja kabel (Viru-Nigula)|Maarja kabel]], [[Helme Issanda Ihu kabel]], [[Viljandi Katariina kabel]], [[Tõnismäe Antoniuse kabel]]. == Pildid == === Väikekirikud === <gallery> Kassarikabel1.JPG|[[Kassari kabel]] Sutlepa chapel.jpg|[[Sutlepa kabel]] Vainupea Church.jpg|[[Vainupea kabel]] Osmussaare kabel 2017 02.jpg|[[Osmussaare kabel]] 2017 Malvaste chapel, July 2009.jpg|[[Malvaste kabel]], 2009 </gallery> === Hauakabelid === <gallery> Mäksa Essenite kabel.jpg|[[Essenite kabel]] [[Mäksa vald|Mäksa vallas]] Grünewaldtide kabel 01.jpg|[[Grünewaldtide kabel]] [[Esna mõisa kalmistu]]l Vana-Vigala mõisa kalmistu kabel.jpg|[[Vana-Vigala mõisa kalmistu]] kabel Vastseliina mõisa kabel 01.JPG|[[Liphart]]ite Vastseliina mõisa kabel Telleri kabel.jpg|[[Telleri kabel]] [[Vana-Jaani kalmistu]]l on 18. sajandi lõpul rajatud hauakabel Tartus </gallery> ==Vaata ka== * [[Tsässon]] * ''[[Lady chapel]]'' * ''[[Capilla abierta]]'' * ''[[Capilla posa]]'' * [[Baptisteerium]] * ''[[Diakonikon]]'' * ''[[Prothesis]]'' * ''[[Parekklesion]]'' ==Viited== {{viited}} {{Commons|Category:Chapels}} [[Kategooria:Kabelid| ]] [[Kategooria:Sakraalarhitektuur]] [[Kategooria:Kirikuarhitektuur]] fwgm2fwc4f54z688jpodp5gwvibry45 Sõmeru Põhikool 0 200262 7166283 7165932 2026-06-03T07:18:45Z PillePrix 153981 7166283 wikitext text/x-wiki [[Fail:Sõmeru Põhikool 2026 2.jpg|pisi|249x249px|Sõmeru Põhikooli hoone (2026)]] '''Sõmeru Põhikool''' on [[põhikool]] [[Rakvere vald|Rakvere vallas]] [[Sõmeru]] alevikus. Kooli aadress on [[Kooli tänav (Sõmeru)|Kooli tänav]] 4. Praegune koolihoone on valminud 1988. aastal. Sõmeru Põhikooliks nimetati kool 2006. aastal, enne seda oli kooli nimi '''Aluvere Põhikool'''. == Ajalugu == [[Fail:Aluvere külakooli hoone.jpg|pisi|Aluvere külakooli hoone (juuni 2012)]]Esimesed andmed Sõmerul asuvast koolist pärinevad 8. detsembrist aastast 1801, kui [[Rakvere kihelkond|Rakvere kihelkonna]] pastori A. N. Winkler sõnul oli talurahvakoole kolm: [[Rakvere mõis|Rakvere]], [[Uhtna mõis|Uhtna]] ja [[Sõmeru mõis|Sõmeru mõisa]] piirkonnas. Ta oli öelnud: “Viimase olen ma neil päevil mõisaga kokkuleppel asutanud, enne olen ma leidnud, et Sõmeru piirkonnas on vanemad oma laste harimisel väga hooletud olnud.” Tollase hoone ja kooli nimi on praegu teadmata.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-09-17 |pealkiri=Ajalugu |url=https://www.someru.edu.ee/et/meie-koolist/ajalugu |vaadatud=2026-05-31 |väljaanne=Sõmeru Põhikool |keel=et}}</ref> Kool sai alguse [[1863]]. aastal, kui asutati Aluvere külakool (tollastes allikates ''Bauerschule unter Neu-Sommerhusen im Dorfe Allofer'').<ref name="someru.edu.ee">http://www.someru.edu.ee/?mida=1_12 (vaadatud 23.10.2017)</ref> Külakooli hoone on arvele võetud kultuurimälestisena. Praegune koolihoone on valminud 1988. aastal.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-09-17 |pealkiri=Ajalugu |url=https://www.someru.edu.ee/et/meie-koolist/ajalugu |vaadatud=2026-05-31 |väljaanne=Sõmeru Põhikool |keel=et}}</ref> Kooli nime on vahetatud 11 korda:<ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-09-17 |pealkiri=Ajalugu |url=https://www.someru.edu.ee/et/meie-koolist/ajalugu |vaadatud=2026-05-31 |väljaanne=Sõmeru Põhikool |keel=et}}</ref> * 1863 ''Bauerschule unter Neu-Sommerhusen im Dorfe Allofer'' * 19. sajandi lõpul, 20. sajandi algul Sõmeru Vallakool * 1919-1933 Aluvere Algkool * 1933-1945 Aluvere 6-klassiline Algkool * 1945-1946 Aluvere Mittetäielik Keskkool * 1946-1952 Aluvere 7-klassiline Kool * 1952-1962 Aluvere 7-aastane Kool * 1962-1988 Aluvere 8-klassiline Kool * 1988-1991 Aluvere 9-klassiline Kool * 1991-2006 Aluvere Põhikool * Alates 2006 Sõmeru Põhikool Õpilaste arv oli suurim aastal 1998, mil koolis õppis 313 õpilast. Kooli õpilaste arv oli väiseim 1981. aastal – 155 õpilast.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-09-17 |pealkiri=Tutvustus |url=https://www.someru.edu.ee/et/meie-koolist/tutvustus |vaadatud=2026-05-31 |väljaanne=Sõmeru Põhikool |keel=et}}</ref> == Koolijuhid == Alates aastast 1863 on koolil olnud kokku 25 koolijuhti:<ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-09-17 |pealkiri=Koolijuhid |url=https://www.someru.edu.ee/et/meie-koolist/koolijuhid |vaadatud=2026-05-31 |väljaanne=Sõmeru Põhikool |keel=et}}</ref> * 1863-1870 Hans Vilberg * 1870-1871 Aleksander Friedrich Raudkep * 1871-1891 Juhan Leichter * 1891-1898 Jüri Schellbach * 1898-1909 Julius Aleksander Rehberg-Reepärg * 1909-1918 August Sein * 1918-1924 Hindrek Lang * 1924-1925 Berta Klad * 1925-1926 Anna Suits * 1926-1929 Johannes Viks * 1929-1938 Ernst Schwarzberg-Saluveer * 1931-1932 Villem Raam (asendas E. Schwarzbergi kaitseväes teenimise ajal) * 1938-1940 Ants Tammaru * 1940-1941 Erich Tamvere * 1941-1942 Amanda Saluveer * 1942-1950 Karl Viilip * 1950-1955 Hilda Kozina * 1955-1961 Endel Kiili * 1961-1981 Jaan Vassar * 1981-1982 Enn Neito * 1982-1987 Eldor Luhaväli * 1987-1995 Viive Välimets * 1995-2003 Johan Utt * 2003-2005 Andy Tilk Kooli direktor on alates 2005. aastast Virge Ong. == Tänapäev == Kool on liitunud haridusprogrammiga "[[Ettevõtlik kool]]".<ref>{{Netiviide |pealkiri=Home |url=https://evkool.hariduskopter.ee/ |vaadatud=2026-05-31 |väljaanne=Ettevõtlik Kool |keel=et}}</ref> Aastal 2022 võitis kool ettevõtliku programmi projekti kolmanda koha ja aastal 2023 võitis kool programmi kuldtaseme kvaliteedimärgise.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Home |url=https://evkool.hariduskopter.ee/ |vaadatud=2026-05-31 |väljaanne=Ettevõtlik Kool |keel=et}}</ref> Kool on olnud alates aastast 2020 programmis “[[Liikuma kutsuv kool|Liikuma Kutsuv Kool]]”, mille eesmärk on pakkuda lahendusi, kuidas tuua koolide õpilaste ja õpetajate koolipäeva rohkem liikumist.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Liikuma Kutsuv Kool |url=https://www.liikumakutsuvkool.ee/ |vaadatud=2026-05-31 |väljaanne=Liikuma Kutsuv Kool |keel=et}}</ref> Kool on liitunud programmiga “Tervist edendav kool”, mille eesmärk on levitada koolides tervislikku eluviisi.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2020-09-24 |pealkiri=Tervist edendav kool |url=https://www.someru.edu.ee/et/meie-koolist/tervist-edendav-kool |vaadatud=2026-05-31 |väljaanne=Sõmeru Põhikool |keel=et}}</ref> Kool sai 2021 aastal [[Hea kooli teerajaja]] tunnustuse ja 2022 aastal Hea kooli edendaja tunnustuse hea kooli teerajaja tunnustusprogrammi poolt.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-04-05 |pealkiri=Hea kooli ja hea lasteaia tunnustamine {{!}} Tartu Ülikool |url=https://eetika.ee/et/kooli-ja-lasteaia-tunnustamine |vaadatud=2026-05-31 |väljaanne=eetika.ee |keel=et}}</ref> Aastast 2022 on kool Eesti Koolitoidu Liidu liige, mille eesmärk on edendada Eesti koolides ja lasteaedades kogu toitlustustegevuse kvaliteeti.<ref>{{Netiviide |pealkiri=EESTI KOOLITOIDU LIIT |url=http://koolitoiduliit.ee/ |vaadatud=2026-05-31 |väljaanne=EESTI KOOLITOIDU LIIT |keel=en}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.someru.edu.ee/ Koduleht] [[Kategooria:Lääne-Viru maakonna koolid]] [[Kategooria:Rakvere vald]] 3jj1hie8pyqjfee9u3a0bdrqcrkjpjt 7166285 7166283 2026-06-03T07:26:21Z PillePrix 153981 Viidete korrastamine 7166285 wikitext text/x-wiki [[Fail:Sõmeru Põhikool 2026 2.jpg|pisi|249x249px|Sõmeru Põhikooli hoone (2026)]] '''Sõmeru Põhikool''' on [[põhikool]] [[Rakvere vald|Rakvere vallas]] [[Sõmeru]] alevikus. Kooli aadress on [[Kooli tänav (Sõmeru)|Kooli tänav]] 4. Praegune koolihoone on valminud 1988. aastal. Sõmeru Põhikooliks nimetati kool 2006. aastal, enne seda oli kooli nimi '''Aluvere Põhikool'''. == Ajalugu == [[Fail:Aluvere külakooli hoone.jpg|pisi|Aluvere külakooli hoone (juuni 2012)]]Esimesed andmed Sõmerul asuvast koolist pärinevad 8. detsembrist aastast 1801, kui [[Rakvere kihelkond|Rakvere kihelkonna]] pastori A. N. Winkler sõnul oli talurahvakoole kolm: [[Rakvere mõis|Rakvere]], [[Uhtna mõis|Uhtna]] ja [[Sõmeru mõis|Sõmeru mõisa]] piirkonnas. Ta oli öelnud: “Viimase olen ma neil päevil mõisaga kokkuleppel asutanud, enne olen ma leidnud, et Sõmeru piirkonnas on vanemad oma laste harimisel väga hooletud olnud.” Tollase hoone ja kooli nimi on praegu teadmata.<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2019-09-17 |pealkiri=Ajalugu |url=https://www.someru.edu.ee/et/meie-koolist/ajalugu |vaadatud=2026-05-31 |väljaanne=Sõmeru Põhikool |keel=et}}</ref> Kool sai alguse [[1863]]. aastal, kui asutati Aluvere külakool (tollastes allikates ''Bauerschule unter Neu-Sommerhusen im Dorfe Allofer'').<ref>{{Netiviide |pealkiri=Sõmeru Põhikool |url=https://www.someru.edu.ee/et/node/1 |vaadatud=2026-06-03 |väljaanne=www.someru.edu.ee |keel=et}}</ref> Külakooli hoone on arvele võetud kultuurimälestisena. Praegune koolihoone on valminud 1988. aastal.<ref name=":0" /> Kooli nime on vahetatud 11 korda:<ref name=":0" /> * 1863 ''Bauerschule unter Neu-Sommerhusen im Dorfe Allofer'' * 19. sajandi lõpul, 20. sajandi algul Sõmeru Vallakool * 1919-1933 Aluvere Algkool * 1933-1945 Aluvere 6-klassiline Algkool * 1945-1946 Aluvere Mittetäielik Keskkool * 1946-1952 Aluvere 7-klassiline Kool * 1952-1962 Aluvere 7-aastane Kool * 1962-1988 Aluvere 8-klassiline Kool * 1988-1991 Aluvere 9-klassiline Kool * 1991-2006 Aluvere Põhikool * Alates 2006 Sõmeru Põhikool Õpilaste arv oli suurim aastal 1998, mil koolis õppis 313 õpilast. Kooli õpilaste arv oli väiseim 1981. aastal – 155 õpilast.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-09-17 |pealkiri=Tutvustus |url=https://www.someru.edu.ee/et/meie-koolist/tutvustus |vaadatud=2026-05-31 |väljaanne=Sõmeru Põhikool |keel=et}}</ref> == Koolijuhid == Alates aastast 1863 on koolil olnud kokku 25 koolijuhti:<ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-09-17 |pealkiri=Koolijuhid |url=https://www.someru.edu.ee/et/meie-koolist/koolijuhid |vaadatud=2026-05-31 |väljaanne=Sõmeru Põhikool |keel=et}}</ref> * 1863-1870 Hans Vilberg * 1870-1871 Aleksander Friedrich Raudkep * 1871-1891 Juhan Leichter * 1891-1898 Jüri Schellbach * 1898-1909 Julius Aleksander Rehberg-Reepärg * 1909-1918 August Sein * 1918-1924 Hindrek Lang * 1924-1925 Berta Klad * 1925-1926 Anna Suits * 1926-1929 Johannes Viks * 1929-1938 Ernst Schwarzberg-Saluveer * 1931-1932 Villem Raam (asendas E. Schwarzbergi kaitseväes teenimise ajal) * 1938-1940 Ants Tammaru * 1940-1941 Erich Tamvere * 1941-1942 Amanda Saluveer * 1942-1950 Karl Viilip * 1950-1955 Hilda Kozina * 1955-1961 Endel Kiili * 1961-1981 Jaan Vassar * 1981-1982 Enn Neito * 1982-1987 Eldor Luhaväli * 1987-1995 Viive Välimets * 1995-2003 Johan Utt * 2003-2005 Andy Tilk Kooli direktor on alates 2005. aastast Virge Ong. == Tänapäev == Kool on liitunud haridusprogrammiga "[[Ettevõtlik kool]]".<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Ettevõtlik kool |url=https://evkool.hariduskopter.ee/ |vaadatud=2026-05-31 |väljaanne=Koduleht |keel=et}}</ref> Aastal 2022 võitis kool ettevõtliku programmi projekti kolmanda koha ja aastal 2023 võitis kool programmi kuldtaseme kvaliteedimärgise.<ref name=":1" /> Kool on olnud alates aastast 2020 programmis “[[Liikuma kutsuv kool|Liikuma Kutsuv Kool]]”, mille eesmärk on pakkuda lahendusi, kuidas tuua koolide õpilaste ja õpetajate koolipäeva rohkem liikumist.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Liikuma Kutsuv Kool |url=https://www.liikumakutsuvkool.ee/ |vaadatud=2026-05-31 |väljaanne=Liikuma Kutsuv Kool |keel=et}}</ref> Kool on liitunud programmiga “Tervist edendav kool”, mille eesmärk on levitada koolides tervislikku eluviisi.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2020-09-24 |pealkiri=Tervist edendav kool |url=https://www.someru.edu.ee/et/meie-koolist/tervist-edendav-kool |vaadatud=2026-05-31 |väljaanne=Sõmeru Põhikool |keel=et}}</ref> Kool sai 2021 aastal [[Hea kooli teerajaja]] tunnustuse ja 2022 aastal Hea kooli edendaja tunnustuse hea kooli teerajaja tunnustusprogrammi poolt.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-04-05 |pealkiri=Hea kooli ja hea lasteaia tunnustamine {{!}} Tartu Ülikool |url=https://eetika.ee/et/kooli-ja-lasteaia-tunnustamine |vaadatud=2026-05-31 |väljaanne=eetika.ee |keel=et}}</ref> Aastast 2022 on kool Eesti Koolitoidu Liidu liige, mille eesmärk on edendada Eesti koolides ja lasteaedades kogu toitlustustegevuse kvaliteeti.<ref>{{Netiviide |pealkiri=EESTI KOOLITOIDU LIIT |url=http://koolitoiduliit.ee/ |vaadatud=2026-05-31 |väljaanne=EESTI KOOLITOIDU LIIT |keel=en}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.someru.edu.ee/ Koduleht] [[Kategooria:Lääne-Viru maakonna koolid]] [[Kategooria:Rakvere vald]] skt2m8hr1oaxf20a0j6y9tpr8i34von Jüri Variste 0 203464 7166246 7139212 2026-06-03T05:34:04Z ~2026-32958-11 230904 7166246 wikitext text/x-wiki '''Jüri Variste''' (1935. aastani '''Georg Vahrberg (Wahrberg)'''; ([[10. oktoober]] [[1907]] [[Kõrveküla (Kadrina)|Kõrveküla]], [[Vohnja vald (Kadrina kihelkond)|Vohnja vald]] – [[4. märts]] [[1989]] [[Tallinn]]) oli eesti koorijuht ja [[pedagoog]]. Georg Wahrberg lõpetas 1926. aastal [[Tapa Alevi Tehnikagümnaasium|Tapa Alevi Tehnikagümnaasiumi]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tapa gümnaasiumi vilistlased |url=https://tapagymnaasium.ee/vilistlased |vaadatud=21.10.2023 |väljaanne=Tapa Gümnaasiumi koduleht}}</ref> Gümnaasiumi lõpetamise järel astus ta [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] filosoofiateaduskonda ning samal ajal õppis ka [[Tartu Kõrgem Muusikakool|Tartu Kõrgemas Muusikakoolis]] ja laulis [[Tartu Ülikooli Meeskoor|Tartu Ülikooli Meeskooris]].<ref name=":1">{{Netiviide |perekonnanimi=Kangron |eesnimi=Tõnu |kuupäev=13.10.2023 |pealkiri=Meenutus: Jüri Variste – eesti koorikultuuri suurkuju |url=https://virumaateataja.postimees.ee/7874944/meenutus-juri-variste-eesti-koorikultuuri-suurkuju |vaadatud=21.10.2023 |väljaanne=Virumaa Teataja |keel=et}}</ref> 1932. aastal lõpetas Jüri Variste inglise [[filoloog]]ina [[Tartu Ülikool]]i ja täiendas end sel alal [[Suurbritannia]]s. Jüri Variste töötas aastatel [[1932]]–[[1941]] [[inglise keel]]e õpetajana Tallinna üldhariduskoolides, sh [[Tallinna Reaalkool|Tallinna Reaalkoolis]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Reaali Poiss : Tallinna Reaalkooli häälekandja 1 september 2006 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=reaalipoiss20060901.2.8.1&srpos=53&e=-------et-25--51-byDA,byAU,byTI-txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22t%C3%B5nu+bachmann%22------------ |vaadatud=2024-06-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 1941. aastal lõpetas ta koolimuusika erialal [[Tallinna Konservatoorium|Tallinna Konservatooriumi]] ([[Gustav Ernesaks|Gustav Ernesaksa]] klass), hiljem töötas samas õppejõuna (aastast 1962 professor, 1946–1972 kateedrijuhataja). Variste õpilased on [[Lembit Verlin]], [[Heino Kaljuste]], [[Tõnu Kaljuste]], [[Arvo Ratassepp]], [[Ants Sööt]] jt. <ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Eesti entsüklopeedia|aasta=2000|koht=|kirjastus=Eesti Entsüklopeediakirjastus|lehekülg=588|köide=14. Eesti elulood}}</ref> Aastatel [[1944]]–[[1947]] oli ta [[Eesti NSV Riiklik Filharmoonia|Eesti NSV Riikliku Filharmoonia]] meeskoori dirigent, asutas 1945. aastal [[Eesti Televisiooni ja Raadio Segakoor]]i ning oli kuni 1968. aastani selle pea[[dirigent]]. Aastatel [[1950]]–[[1987]] võttis ta üldjuhina osa kõigist [[Üldlaulupidu|laulupidu]]dest ja enamikust [[Noorte laulu- ja tantsupidu|koolinoorte laulupidu]]dest. <ref name=":0" /> Ta on koostanud [[koorilaul]]ukogumikke. Tõlkinud ka ilukirjandust inglise keelest. Maetud Tallinna [[Metsakalmistu|Metsakalmistule]]. ==Tunnustus== *1947 – [[Eesti NSV teeneline kunstnik]]<ref>[https://dea.digar.ee/page/punavaelane/1947/11/07/6 Eesü NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus JÜRI VARISTELE Eesti NSV teenelise kunstniku aunimetuse andmise kohta], Punaväelane: Punaarmee [7. laskurdiviisi] poliitosakonna ajaleht, 7 november 1947</ref> *1956 – [[Eesti NSV rahvakunstnik]] * [[Isamaasõja II järgu orden]], [[Tööpunalipu orden]] ja orden "[[Austuse märk]]" *2023 – Mälestuspink [[Tapa Vallaraamatukogu|Tapa vallaraamatukogu]] ees<ref name=":1" /> ==Isiklikku== 1935. aastal [[nimede eestistamine|eestistas]] ta oma nime Varisteks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Onomastika - Otsingu tulemused |url=https://www.ra.ee/apps/onomastika/index.php/et/nimemuutused/searchNimemuutused?uus=Variste&q=1 |vaadatud=2023-10-21 |väljaanne=www.ra.ee}}</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Variste, Jüri}} [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Eesti koorijuhid]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professorid]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli õpetajad]] [[Kategooria:Tapa Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Revelia liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstnikud]] [[Kategooria:Eesti NSV rahvakunstnikud]] [[Kategooria:Isamaasõja ordeni II järgu kavalerid]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Ordeni "Austuse märk" kavalerid]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1907]] [[Kategooria:Surnud 1989]] 8jjqe00h3dq6poe1j5jo3427z33fww6 7166253 7166246 2026-06-03T06:31:36Z ~2026-32958-11 230904 7166253 wikitext text/x-wiki '''Jüri Variste''' (1935. aastani '''Georg Vahrberg (Wahrberg)'''; ([[10. oktoober]] [[1907]] [[Kõrveküla (Kadrina)|Kõrveküla]], [[Vohnja vald (Kadrina kihelkond)|Vohnja vald]] – [[4. märts]] [[1989]] [[Tallinn]]) oli eesti koorijuht ja [[pedagoog]]. Georg Wahrberg lõpetas 1926. aastal [[Tapa Alevi Tehnikagümnaasium|Tapa Alevi Tehnikagümnaasiumi]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tapa gümnaasiumi vilistlased |url=https://tapagymnaasium.ee/vilistlased |vaadatud=21.10.2023 |väljaanne=Tapa Gümnaasiumi koduleht}}</ref> Gümnaasiumi lõpetamise järel astus ta [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] filosoofiateaduskonda ning samal ajal õppis ka [[Tartu Kõrgem Muusikakool|Tartu Kõrgemas Muusikakoolis]] ja laulis [[Tartu Ülikooli Meeskoor|Tartu Ülikooli Meeskooris]].<ref name=":1">{{Netiviide |perekonnanimi=Kangron |eesnimi=Tõnu |kuupäev=13.10.2023 |pealkiri=Meenutus: Jüri Variste – eesti koorikultuuri suurkuju |url=https://virumaateataja.postimees.ee/7874944/meenutus-juri-variste-eesti-koorikultuuri-suurkuju |vaadatud=21.10.2023 |väljaanne=Virumaa Teataja |keel=et}}</ref> 1932. aastal lõpetas Jüri Variste inglise [[filoloog]]ina [[Tartu Ülikool]]i ja täiendas end sel alal [[Suurbritannia]]s. Jüri Variste töötas aastatel [[1932]]–[[1941]] [[inglise keel]]e õpetajana Tallinna üldhariduskoolides, sh [[Tallinna Reaalkool|Tallinna Reaalkoolis]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Reaali Poiss : Tallinna Reaalkooli häälekandja 1 september 2006 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=reaalipoiss20060901.2.8.1&srpos=53&e=-------et-25--51-byDA,byAU,byTI-txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22t%C3%B5nu+bachmann%22------------ |vaadatud=2024-06-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 1941. aastal lõpetas ta koolimuusika erialal [[Tallinna Konservatoorium|Tallinna Konservatooriumi]] ([[Gustav Ernesaks|Gustav Ernesaksa]] klass), hiljem töötas samas õppejõuna (aastast 1962 professor, 1946–1972 kateedrijuhataja). Variste õpilased on [[Lembit Verlin]], [[Heino Kaljuste]], [[Tõnu Kaljuste]], [[Arvo Ratassepp]], [[Ants Sööt]] jt. <ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Eesti entsüklopeedia|aasta=2000|koht=|kirjastus=Eesti Entsüklopeediakirjastus|lehekülg=588|köide=14. Eesti elulood}}</ref> Aastatel [[1944]]–[[1947]] oli ta [[Eesti NSV Riiklik Filharmoonia|Eesti NSV Riikliku Filharmoonia]] meeskoori (RAM) dirigent, asutas 1945. aastal [[Eesti Televisiooni ja Raadio Segakoor]]i ning oli kuni 1968. aastani selle pea[[dirigent]]. Aastatel [[1950]]–[[1987]] võttis ta üldjuhina osa kõigist [[Üldlaulupidu|laulupidu]]dest ja enamikust [[Noorte laulu- ja tantsupidu|koolinoorte laulupidu]]dest. <ref name=":0" /> Ta on koostanud [[koorilaul]]ukogumikke. Tõlkinud ka ilukirjandust inglise keelest. Maetud Tallinna [[Metsakalmistu|Metsakalmistule]]. ==Tunnustus== *1947 – [[Eesti NSV teeneline kunstnik]]<ref>[https://dea.digar.ee/page/punavaelane/1947/11/07/6 Eesü NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus JÜRI VARISTELE Eesti NSV teenelise kunstniku aunimetuse andmise kohta], Punaväelane: Punaarmee [7. laskurdiviisi] poliitosakonna ajaleht, 7 november 1947</ref> *1956 – [[Eesti NSV rahvakunstnik]] * [[Isamaasõja II järgu orden]], [[Tööpunalipu orden]] ja orden "[[Austuse märk]]" *2023 – Mälestuspink [[Tapa Vallaraamatukogu|Tapa vallaraamatukogu]] ees<ref name=":1" /> ==Isiklikku== 1935. aastal [[nimede eestistamine|eestistas]] ta oma nime Varisteks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Onomastika - Otsingu tulemused |url=https://www.ra.ee/apps/onomastika/index.php/et/nimemuutused/searchNimemuutused?uus=Variste&q=1 |vaadatud=2023-10-21 |väljaanne=www.ra.ee}}</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Variste, Jüri}} [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Eesti koorijuhid]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professorid]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli õpetajad]] [[Kategooria:Tapa Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Revelia liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstnikud]] [[Kategooria:Eesti NSV rahvakunstnikud]] [[Kategooria:Isamaasõja ordeni II järgu kavalerid]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Ordeni "Austuse märk" kavalerid]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1907]] [[Kategooria:Surnud 1989]] mqsjxatwl2sivfummcxj22tlfmec7tf 7166254 7166253 2026-06-03T06:32:01Z ~2026-32958-11 230904 7166254 wikitext text/x-wiki '''Jüri Variste''' (1935. aastani '''Georg Vahrberg (Wahrberg)'''; ([[10. oktoober]] [[1907]] [[Kõrveküla (Kadrina)|Kõrveküla]], [[Vohnja vald (Kadrina kihelkond)|Vohnja vald]] – [[4. märts]] [[1989]] [[Tallinn]]) oli eesti koorijuht ja [[pedagoog]]. Georg Wahrberg lõpetas 1926. aastal [[Tapa Alevi Tehnikagümnaasium|Tapa Alevi Tehnikagümnaasiumi]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tapa gümnaasiumi vilistlased |url=https://tapagymnaasium.ee/vilistlased |vaadatud=21.10.2023 |väljaanne=Tapa Gümnaasiumi koduleht}}</ref> Gümnaasiumi lõpetamise järel astus ta [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] filosoofiateaduskonda ning samal ajal õppis ka [[Tartu Kõrgem Muusikakool|Tartu Kõrgemas Muusikakoolis]] ja laulis [[Tartu Ülikooli Meeskoor|Tartu Ülikooli Meeskooris]].<ref name=":1">{{Netiviide |perekonnanimi=Kangron |eesnimi=Tõnu |kuupäev=13.10.2023 |pealkiri=Meenutus: Jüri Variste – eesti koorikultuuri suurkuju |url=https://virumaateataja.postimees.ee/7874944/meenutus-juri-variste-eesti-koorikultuuri-suurkuju |vaadatud=21.10.2023 |väljaanne=Virumaa Teataja |keel=et}}</ref> 1932. aastal lõpetas Jüri Variste inglise [[filoloog]]ina [[Tartu Ülikool]]i ja täiendas end sel alal [[Suurbritannia]]s. Jüri Variste töötas aastatel [[1932]]–[[1941]] [[inglise keel]]e õpetajana Tallinna üldhariduskoolides, sh [[Tallinna Reaalkool|Tallinna Reaalkoolis]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Reaali Poiss : Tallinna Reaalkooli häälekandja 1 september 2006 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=reaalipoiss20060901.2.8.1&srpos=53&e=-------et-25--51-byDA,byAU,byTI-txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22t%C3%B5nu+bachmann%22------------ |vaadatud=2024-06-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 1941. aastal lõpetas ta koolimuusika erialal [[Tallinna Konservatoorium|Tallinna Konservatooriumi]] ([[Gustav Ernesaks|Gustav Ernesaksa]] klass), hiljem töötas samas õppejõuna (aastast 1962 professor, 1946–1972 kateedrijuhataja). Variste õpilased on [[Lembit Verlin]], [[Heino Kaljuste]], [[Tõnu Kaljuste]], [[Arvo Ratassepp]], [[Ants Sööt]] jt. <ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Eesti entsüklopeedia|aasta=2000|koht=|kirjastus=Eesti Entsüklopeediakirjastus|lehekülg=588|köide=14. Eesti elulood}}</ref> Aastatel [[1944]]–[[1947]] oli ta [[Eesti NSV Riiklik Filharmoonia|Eesti NSV Riikliku Filharmoonia]] meeskoori (RAM) dirigent. Asutas 1945. aastal [[Eesti Televisiooni ja Raadio Segakoor]]i ning oli kuni 1968. aastani selle pea[[dirigent]]. Aastatel [[1950]]–[[1987]] võttis ta üldjuhina osa kõigist [[Üldlaulupidu|laulupidu]]dest ja enamikust [[Noorte laulu- ja tantsupidu|koolinoorte laulupidu]]dest. <ref name=":0" /> Ta on koostanud [[koorilaul]]ukogumikke. Tõlkinud ka ilukirjandust inglise keelest. Maetud Tallinna [[Metsakalmistu|Metsakalmistule]]. ==Tunnustus== *1947 – [[Eesti NSV teeneline kunstnik]]<ref>[https://dea.digar.ee/page/punavaelane/1947/11/07/6 Eesü NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus JÜRI VARISTELE Eesti NSV teenelise kunstniku aunimetuse andmise kohta], Punaväelane: Punaarmee [7. laskurdiviisi] poliitosakonna ajaleht, 7 november 1947</ref> *1956 – [[Eesti NSV rahvakunstnik]] * [[Isamaasõja II järgu orden]], [[Tööpunalipu orden]] ja orden "[[Austuse märk]]" *2023 – Mälestuspink [[Tapa Vallaraamatukogu|Tapa vallaraamatukogu]] ees<ref name=":1" /> ==Isiklikku== 1935. aastal [[nimede eestistamine|eestistas]] ta oma nime Varisteks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Onomastika - Otsingu tulemused |url=https://www.ra.ee/apps/onomastika/index.php/et/nimemuutused/searchNimemuutused?uus=Variste&q=1 |vaadatud=2023-10-21 |väljaanne=www.ra.ee}}</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Variste, Jüri}} [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Eesti koorijuhid]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professorid]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli õpetajad]] [[Kategooria:Tapa Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Revelia liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstnikud]] [[Kategooria:Eesti NSV rahvakunstnikud]] [[Kategooria:Isamaasõja ordeni II järgu kavalerid]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Ordeni "Austuse märk" kavalerid]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1907]] [[Kategooria:Surnud 1989]] 8i2to3g9x42gwj61xa7u6ewv7quki6g Mustmätta peitleid 0 206016 7166061 5729188 2026-06-02T17:10:55Z Evlper 104506 /* Välislingid */ 7166061 wikitext text/x-wiki '''Mustmätta peitleid''' on [[vanem rauaaeg|vanema rauaaja]] [[peitleid]], mis tuli välja [[1940]]. aastal<ref>[http://www.eestigiid.ee/?SCat=57&CatID=0&ItemID=382 Mustmätta peitleid], eestigiid.ee</ref> [[Mustmätta]] küla põllult. Leid sisaldas 16 [[pronks]][[kaelavõru]] või nende fragmenti. Kaelavõrud olid peidetud ilmselt [[3. sajand]]i lõpus või [[4. sajand]]i alguses. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Lembit Jaanits]], [[Silvi Laul]], [[Vello Lõugas]], [[Evald Tõnisson]] "Eesti esiajalugu". [[Eesti Raamat]], [[1982]] == Välislingid == *[http://www.eestigiid.ee/?SCat=57&CatID=0&ItemID=382 Mustmätta peitleid], eestigiid.ee [[Kategooria:Eesti arheoloogia]] [[Kategooria:Lüganuse vald]] [[Kategooria:Eesti peitleiud]] [[Kategooria:Eesti esiajalugu]] [[Kategooria:Eesti rauaaeg]] j6blk7cusgvmuma9oghlnoq1i3zpv23 Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee piirkondlikud asutused 0 216369 7166237 6802935 2026-06-03T04:34:06Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7166237 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} '''Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee piirkondlikud asutused''' olid Eesti trerritooriumil asunud ja tegutsenud [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee|NSV Liidu]] ja [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee]] [[riiklik julgeolek|riikliku julgeolek]]u struktuuriüksused aastatel 1940–1941 ja 1944–1991. [[Pilt:KGB Symbol.png|pisi|NSV Liidu ja Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee embleem]] {{Sisukord paremale}} Eesti territooriumil tegutsesid: *aastatel 1940–1941, [[Eesti NSV SARK]]i Riikliku Julgeoleku Valitsuse linna- ja maaosakonnad; *aastatel 1944–1946, Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi linna- ja maaosakonnad; *aastatel 1946–1953, [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]i linna- ja rajooniosakonnad; *aastal 1953, Eesti NSV ühendatud Siseministeeriumi julgeoleku linna- ja rajooniosakonnad; *aastatel 1954–1978, [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee|Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee]] linna- ja rajooniosakonnad; *aastatel 1978–1991, [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee]] linna- ja rajooniosakonnad. Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi/Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi ja Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee piirkondlikud asutused, moodustati [[Eesti]] territooriumil vastavalt kehtinud [[Eesti NSV]] administratiiv/haldusjaotusele. {{Vaata|Eesti NSV haldusjaotus}} ===Eesti NSV RJK asutused=== [[Pilt:Pikk tänav 73.JPG|pisi|RJK Tallinna Linnaosakonna hoone Pikk tänav, 73]] *'''[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee Tallinna Linnaosakond]]''', asukohaga [[Pikk tänav]] 73, [[Tallinn]] (alates 1978. aastast<ref>[http://www.elk.ee/?page_id=859 KOCHI VILLAST LASTEKIRJANDUSE KESKUSEKS]</ref>) *osakonna ülem [[Heino Vallner]] Jaani p. (08.1981–11.1985)<ref>[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1045669 04.04.2006. a teadaanne nr 752]</ref>, [[Georgi Vassiljev]]<ref>[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=249006 Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite... teadaanne nr 183]</ref> **osakonna ülema asetäitja: [[Stanislav Vinogradov]] (1981–1989)<ref>[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=249006 Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite... teadaanne nr 92]</ref>; [[Juri Lartsev]] (1988–1991)<ref>[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=249006 Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite... teadaanne nr 100]</ref> *1. jaoskond *2. jaoskond *3. jaoskond *4. jaoskond, jaoskonna ülem [[Leonid Aunapu]] (1983–07.1987)<ref name="KAITSEPOLITSEIAMETI TEADAANNE RTL, 14.05.2003, 57">[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=581415 Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite... RTL, 14.05.2003, 57, KAITSEPOLITSEIAMETI TEADAANNE NR 265, 16.01.2003]</ref>; jaoskonna ülem [[Arkadi Burdõlo]]<ref>https://www.riigiteataja.ee/akt/248987</ref> (1989–1991) *5. jaoskond, jaoskonna ülem Peeter Sepper (1991) *jaoskonna ülem [[Viktor Sitin]]<ref name="22.03.2006. a teadaanne nr 679">[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1045669 22.03.2006. a teadaanne nr 679]</ref>; [[Juri Grigorjev]] (1989–1990) * [[Anatoli Kopõlov]] Pjotri p. *[[Vladimir Malõgin]] Kuzma p. * J[[Jaan Vahter|aan Vahter]] Osvaldi p. * [[Georgi Vassiljev]] Vassili p. * [[Stanislav Vinogradov]] Anatoli p. <table><tr valign=top><td> *'''[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee Tartu osakond]]''' *'''[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee Harju rajooni osakond]]''' ** osakonna ülem, [[Karl Palusoo]] (–1986), [[Igor Paštšenko]] (1986–1991)<ref>[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=249006 Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite.. teadaanne nr 122]</ref> *'''[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee Kohtla-Järve linnaosakond]]''' **osakonna ülem, Anatoli Krjukov Georgi p. *'''[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee Paide jaoskond]]''' *jaoskonna ülem [[Nikolai Guljanski]], (03.1970–06.1974)<ref name="Riigi Teataja Lisas avalikustamisele kuuluvate">[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=248987 09.01.2002. a teadaanne nr 361]</ref> *[[Mart Valge (julgeolekutöötaja)|Mart Valge]] (1972–1991)<ref>[https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=770027 26.02.2004. a teadaanne nr 749]</ref> *[[Olev Urb]] (1974–1985)<ref>[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=249006 Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite.. 03.12.1997. a. teadaanne nr 189]</ref> *'''[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee Rapla jaoskond]]''' ** jaoskonna ülem, [[Viktor Sitin]] (1985–1989)<ref name="22.03.2006. a teadaanne nr 679"/> *'''[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee Põlva jaoskond]]''' *jaoskonna ülem Heldur Lenk (1974–1975) *'''[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee Võru jaoskond]]''' ** jaoskonna ülem, [[alampolkovnik]] [[Ervin Oras]], [[Heldur Lenk]] (1975–1986) *'''[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee Pärnu osakond]]''', [[Ringi tänav (Pärnu)|Ringi tänav]] 44 * osakonna ülem, [[Juhan Mägi]], Batrak, [[Karl Saare]], [[Evald Taliväting]], **ülema asetäitja [[Valeri Krutšinkin]] (08.1983–13.12.1991) *'''[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee Narva linnaosakond]]''', [[Vabaduse tänav (Narva)|Vabaduse]] 24 * osakonna ülem, [[Dmitri Bašev]] Pjotr p. *'''[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee Viljandi rajooni jaoskond]]''' * osakonna ülem, [[Jaan Aho]] Johannese p.; [[L. Sokk]] <td> *'''[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee Rakvere rajooni jaoskond]]''', [[Vabaduse tänav (Rakvere)|Viktor Kingissepa tänav]] 12 * jaoskonna ülem, [[Nikolai Ždanov]] Vjatšeslavi p. (04.1984–1990)<ref>[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=918302 Avalikustamisele kuuluvate ... teadaanne nr 702]</ref> **jaoskonna ülema asetäitja [[Tõnu Tasuja]] (1986–1987)<ref name="riigiteataja.ee">[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=918302 Riigi Teataja Lisas avalikustamisele kuuluvate ...teadaanne nr 714]</ref> *'''[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee Valga rajooni osakond]]''', [[Puiestee tänav (Valga)|Puiestee]] 5a *jaoskonna ülem, [[Peeter Eesma]] Konstantini p. (08.1981–02.1986) <ref>[https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13245054 Riigi Teataja Lisas 29.12.2009, 99 Avalikustamisele kuuluvate endise NSV Liidu luure- või vastuluureorganite teenistuse olnud isikute kohta koostatud Kaitsepolitseiameti teadaannete ärakirjad]</ref> *osakonna ülem, [[Valeri Mašnikov]] Vassili p. *'''[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee Haapsalu osakond]]''' **rajooniosakonna ülem, [[Mihhail Rožkov]] (–1953) **rajooniosakonna ülem, [[Mihhail Pertsev]] (1953) **rajooniosakonna ülem, vanemleitnant [[Aleksander Mumm]] (1953) **rajooniosakonna ülem, alampolkovnik [[Vassili Zagrebalov]] (1953–)<ref>[[Jaak Pihlau]], [https://www.digar.ee/arhiiv/ru/download/161734 EESTI LÄHIAJALOOST: KUIDAS LOODI ENSV MN JUURES ASUV RIIKLIKU JULGEOLEKU KOMITEE], AKADEEMIA, 13. AASTAKÄIK 2001 NUMBER 3, lk 474–475</ref> **osakonna ülem, [[Aso Kalk]] Rudolfi p. *'''[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee Kuressaare osakond]]''', [[Uus tänav (Kuressaare)|Lenini tänav]] 22<ref name="eesti-lahi">[[Jaak Pihlau]], [https://www.digar.ee/arhiiv/ru/download/161734 EESTI LÄHIAJALOOST: KUIDAS LOODI ENSV MN JUURES ASUV RIIKLIKU JULGEOLEKU KOMITEE], AKADEEMIA, 13. AASTAKÄIK 2001 NUMBER 3, lk 466</ref> *osakonna ülem, [[Mihkel Lutsenko]] Teodori p. *'''[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee Sillamäe jaoskond]]''' *jaoskonna ülem, [[Anatoli Vorontsov]] Sergei p. *'''[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee Hiiumaa jaoskond]]''' *jaoskonna ülem, [[Panikov]]<ref>[[Jaak Pihlau]], [https://www.digar.ee/arhiiv/ru/download/161734 EESTI LÄHIAJALOOST: KUIDAS LOODI ENSV MN JUURES ASUV RIIKLIKU JULGEOLEKU KOMITEE], AKADEEMIA, 13. AASTAKÄIK 2001 NUMBER 3, lk 475</ref> *jaoskonna ülem, [[Matti Värimäe]] Johannese p. *'''[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee Jõgeva jaoskond]]''' *jaoskonna ülem [[Nikolai Guljanski]] (10.1967–03.1970)<ref name="Riigi Teataja Lisas avalikustamisele kuuluvate"/> *jaoskonna ülem [[Aare Pähn]] (1970–1987)<ref>[https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=770027 26.02.2004. a teadaanne nr 634]</ref> *jaoskonna ülem [[Tõnu Tasuja]] (1987–11.1989)<ref name="riigiteataja.ee"/> *jaoskonna ülem [[Oleg Voinov]] (10.1989–03.1991)<ref>[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=918302 Riigi Teataja Lisas avalikustamisele kuuluvate ... teadaanne nr 767]</ref> </table> {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]]|nimi=[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee]]|aeg=1978–1991|järgnev=}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]]||nimi=[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee]] |aeg=1978–1991|järgnev=}} {{lõpp}} ==Ajalugu== ===Eesti NSV RJRKi ja piirkondlike asutuste moodustamine=== {{Vaata|Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat#Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat 1. aprillist 1941. aastast}} * Tallinnas RJRK keskaparaadis asuva [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi Transpordivalitsus]]e Eesti Raudtee osakond, mille ülemad: [[Personaalne auaste#NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus|riikliku julgeoleku leitnant]] [[Vassili Doronin]], millel piirkondlikud asutused: <table><tr valign=top><td> * NSV Liidu RJRK Transportosakonna [[Tallinn]]a jaoskond, :ülem riikliku julgeoleku leitnant Aleksandr Bak, ülema asetäitja [[riikliku julgeoleku seersant]] Sergei Šarikov; * Eesti NSV RJRK Transportosakonna [[Tartu]] jaoskond, :ülem riikliku julgeoleku leitnant [[Ivan Potehhin]]; * Eesti NSV RJRK Transportosakonna [[Türi]] jaoskond, :ülem riikliku julgeoleku leitnant [[Harald Pleer]]<ref>{{Netiviide |url=http://www.hot.ee/lvpfoorum/parem-9.html |pealkiri=1940. – 1941. AASTA NÕUKOGUDE HÄVITUSTÖÖST EESTIS |vaadatud=2010-06-30 |arhiivimisaeg=2008-04-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080420023859/http://www.hot.ee/lvpfoorum/parem-9.html |url-olek=ei tööta }}</ref>, ülema asetäitja [[Personaalne auaste#NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus|riikliku julgeoleku vanemleitnant]] [[Vladimir Kalinin]]; * Eesti NSV RJRK Transportosakonna [[Tapa]] Operatiivpunkt, :ülem [[Personaalne auaste#NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus|riikliku julgeoleku seersant]] [[Aleksei Punkarev]]; <td> * Eesti NSV RJRK Transportosakonna [[Narva]] Operatiivpunkt, :ülem riikliku julgeoleku leitnant [[Nefed Karsakov]]; * Eesti NSV RJRK Transportosakonna [[Valga]] Operatiivpunkt, :ülem riikliku julgeoleku leitnant Mihhail Ivanov; * Eesti NSV RJRK Transportosakonna [[Petseri]] Operatiivpunkt, :ülem riikliku julgeoleku leitnant [[Aleksei Lukjanov]]; * Eesti NSV RJRK Transportosakonna [[Mõisaküla]] Operatiivpunkt, :ülem riikliku julgeoleku leitnant Aleksandr Beljajev<ref>{{Netiviide |url=http://www.mnemosyne.ee/hc.ee/pdf/appendixes/306-307.pdf |pealkiri=Estonian International Commission for Investigation of Crimes Against Humanity |vaadatud=2010-06-30 |arhiivimisaeg=2016-03-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160306053611/http://www.mnemosyne.ee/hc.ee/pdf/appendixes/306-307.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref>. </table> ;Eesti NSV RJRK piirkondlikud allasutused: <table><tr valign=top><td> <td> * [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi Narva linnaosakond|Eesti NSV RJRKi Narva linnaosakond]], :ülem riikliku julgeoleku leitnant [[Mihhail Škurenkov]]; * [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi Viru maakonnaosakond|Eesti NSV RJRKi Viru maakonnaosakond]], :ülem Johannes Kivi * [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi Tartu linnaosakond|Eesti NSV RJRKi Tartu linnaosakond]], :ülem riikliku julgeoleku leitnant [[Pavel Afanasjev]] * [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi Pärnu maakonnaosakond|Eesti NSV RJRKi Pärnu maakonnaosakond]], :ülem Johannes Kivi / [[Alfred Kikkas]], ülema asetäitja [[Konstantin Sokolov]], [[Gnezdin]] * [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi Harju maakonnaosakond|Eesti NSV RJRKi Harju maakonnaosakond]], :ülem riikliku julgeoleku leitnant [[Ernst Lillepuu]], asetäitja [[Mihhail Gisitš]] * [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi Saare maakonnaosakond|Eesti NSV RJRKi Saaremaa maakonnaosakond]], :ülem [[Vassili Riis]], asetäitja [[Šustov]] <td> * [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi Võru maakonnaosakond|Eesti NSV RJRKi Võru maakonnaosakond]], :ülem [[Jaan-Friedrich Reisner]], asetäitja [[Jefim Rakhmilevitš]] * [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi Petseri maakonnaosakond|Eesti NSV RJRKi Petseri maakonnaosakond]], :ülem riikliku julgeoleku leitnant [[Afanassi Ostapišenko]], asetäitja [[Lavrenti Ostapenko]] * [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi Valga maakonnaosakond|Eesti NSV RJRKi Valga maakonnaosakond]], :ülem [[Jaan Madal]], asetäitja Mihhail Aleksejev * [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi Viljandi maakonnaosakond|Eesti NSV RJRKi Viljandi maakonnaosakond]], :ülem [[Johan Mägi]], asetäitja riikliku julgeoleku vanemleitnant [[Ivan Kornjuhhin]] * [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi Lääne maakonnaosakond|Eesti NSV RJRKi Lääne maakonnaosakond]], :ülem [[Vassili Vits]], asetäitja riikliku julgeoleku leitnant [[Matvei Vainberg]] * [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi Järva maakonnaosakond|Eesti NSV RJRKi Järva maakonnaosakond]], :ülem [[Elmar Kukka]], asetäitja [[Kotelevski]]<ref>{{Netiviide |url=http://www.historycommission.ee/temp/pdf/appendixes/306-307.pdf |pealkiri=ESSR PEOPLE’S COMMISSARIAT FOR STATE SECURITY. STRUCTURE ON 1 APRIL 1941 |vaadatud=2010-06-30 |arhiivimisaeg=2007-06-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070609224700/http://www.historycommission.ee/temp/pdf/appendixes/306-307.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref>. </table> ===Eesti NSV SARKi piirkondlikud asutused, aastatel 1944–1946=== Tallinnas RJRK keskaparaadis asuva [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi Transpordivalitsus]]e RJRJ Eesti Raudtee osakond, mille ülemad: riikliku julgeoleku alampolkovnik Aleksei Grigorjev (1944–); ;Eesti NSV RJRK piirkondlikud allasutused: <table><tr valign=top><td> <td> * [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi Narva linnaosakond|Eesti NSV RJRKi Narva linnaosakond]], :ülem [[Boriss Bõkov]]; * [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi Tartu linnaosakond|Eesti NSV RJRKi Tartu linnaosakond]], :ülem Vassili Beljajev (detsember 1944 – november 1946); ülem [[Dmitri Mõzin]] (1945); [[Gavriil Starinov]]<ref>[[Indrek Paavle]], [http://www.kleio.ee/00/ajakirjad/17%20%283%29%201996.pdf Voldemar Miller ja Eesti Ajalooarhiiv]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Kleio, 1996/3</ref> * [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi Harju maakonnaosakond|Eesti NSV RJRKi Harju maakonnaosakond]], :ülem [[Afanassi Ostapišenko]]; * [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi Viru maakonnaosakond|Eesti NSV RJRKi Viru maakonnaosakond]], :ülem [[Mihhail Filimonov]] (jaanuar – august 1944), [[major]] [[Aleksei Matvejev]]<ref>{{Netiviide |url=http://www.hot.ee/fone/raude.htm |pealkiri=Arreteerimine |vaadatud=2010-06-30 |arhiivimisaeg=2008-09-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080929190402/http://www.hot.ee/fone/raude.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> * [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi Võru maakonnaosakond|Eesti NSV RJRKi Võru maakonnaosakond]], :ülem [[Vassili Zagrebalov]]; * [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi Saaremaa maakonnaosakond|Eesti NSV RJRKi Saaremaa maakonnaosakond]], :ülem [[Fjodor Kostenko]]; <td> * [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi Pärnu maakonnaosakond|Eesti NSV RJRKi Pärnu maakonnaosakond]] , alates 1946. aasta veebruarist [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi Pärnu linnaosakond|Eesti NSV RJRKi Pärnu linnaosakond]] :ülem [[Ivan Nikulitšev]] * [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi Valga maakonnajaoskond|Eesti NSV RJRKi Valga maakonnajaoskond]], alates 1945. aastast [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi Valga maakonnaosakond|Eesti NSV RJRKi Valga maakonnaosakond]] :ülem [[Sergei Seleznjov]]; * [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi Viljandi maakonnajaoskond|Eesti NSV RJRKi Viljandi maakonnajaoskond]], alates 1945. aastast [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi Valga maakonnaosakond|Eesti NSV RJRKi Valga maakonnaosakond]] :ülem [[Johan Mägi]]; * [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi Lääne maakonnajaoskond|Eesti NSV RJRKi Lääne maakonnajaoskond]], alates 1945. aastast [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi Valga maakonnaosakond|Eesti NSV RJRKi Valga maakonnaosakond]] :ülem [[Jevgeni Orlov]]; * [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi Järva maakonnajaoskond|Eesti NSV RJRKi Järva maakonnajaoskond]], alates 1945. aastast [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi Valga maakonnaosakond|Eesti NSV RJRKi Valga maakonnaosakond]] :ülem [[Vassili Sidorov]]<ref>[[Meelis Saueauk]], [https://web.archive.org/web/20131214200241/http://riigi.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid/2008/2008_3_sisu.pdf Riikliku julgeoleku rahvakomissariaat (NKGB) Eestis 1944–1946NKGB], Tuna, 2008 nr 3, lk 56–57</ref>. * [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi Petseri maakonnajaoskond|Eesti NSV RJRKi Petseri maakonnajaoskond]], :ülem riikliku julgeoleku leitnant [[Afanassi Ostapišenko]], </table> 1945. aasta alguses jaanuar-veebruar liideti Petseri maakond [[Pihkva oblast]]iga ning ENSV RJRK Petseri MO likvideeriti, senised maakonna''jaoskonnad'' aga reorganiseeriti Maakonna''osakondadeks''. {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat]] (1941–1943)|nimi=[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat]]|aeg=1943–1946|järgnev=[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]] (1946–1953)}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus|NSV Liidu SARKi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus]] (1941–1943)|nimi=[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat]]|aeg=1943–1946|järgnev=[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium]] (1943–1953)}} {{lõpp}} ===Eesti NSV RJMi asutused, aastatel 1946–1953=== Eesti NSV tegutsesid 4 linna- ja 13 RJM maakonnaosakonda <table><tr valign=top><td> *[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Tallinna Linna osakond|Eesti NSV RJMi Tallinna Linna osakond]] *[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Tartu Linna osakond|RJMi Tartu Linna osakond]] *[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Pärnu Linna osakond|RJMi Pärnu Linna osakond]] *[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Kuressaare osakond|RJMi Kuressaare osakond]] <td> *[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Harjumaa osakond|Eesti NSV RJMi Harjumaa osakond]], ülem [[riikliku julgeoleku major|rj major]] Pavel Vassiljev<ref>[https://web.archive.org/web/20250122104807/https://nkvd.memo.ru/index.php/%D0%92%D0%B0%D1%81%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B5%D0%B2,_%D0%9F%D0%B0%D0%B2%D0%B5%D0%BB_%D0%9B%D0%B5%D0%BE%D0%BD%D1%82%D1%8C%D0%B5%D0%B2%D0%B8%D1%87 Васильев, Павел Леонтьевич], Кадровый состав органов государственной безопасности СССР</ref> *[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Järvamaa osakond|Eesti NSV RJMi Järvamaa osakond]] *[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Läänemaa osakond|Eesti NSV RJMi Läänemaa osakond]] *[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Pärnumaa osakond|Eesti NSV RJMi Pärnumaa osakond]] *[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Saaremaa osakond|Eesti NSV RJMi Saaremaa osakond]] *[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Tartumaa osakond|Eesti NSV RJMi Tartumaa osakond]] <td> *[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Valgamaa osakond|Eesti NSV RJMi Valgamaa osakond]] *[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Viljandimaa osakond|Eesti NSV RJMi Viljandimaa osakond]], ülem polkovnik Nikolai Voronin (10.47–10.50<ref>Петров Н.В., [https://web.archive.org/web/20250123094654/http://old.memo.ru/history/nkvd/kto2/kto_2-0206.html Воронин Николай Васильевич (1913–1985)], Кто руководил органами госбезопасности: 1941-1954. М. : Междунар. о-во «Мемориал»: Звенья, 2010.</ref>) *[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Virumaa osakond|Eesti NSV RJMi Virumaa osakond]] *[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Võrumaa osakond|Eesti NSV RJMi Võrumaa osakond]] *[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Hiiumaa osakond|Eesti NSV RJMi Hiiumaa osakond]] *[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Jõgevamaa osakond|Eesti NSV RJMi Jõgevamaa osakond]] *[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Jõhvimaa osakond|Eesti NSV RJMi Jõhvimaa osakond]] </table> {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat]] (1941; 1943–1946)|nimi=[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]|aeg=1946–1953|järgnev=[[Eesti NSV Siseministeerium#Eesti NSV Siseministeerium, sisejulgeoleku ja riikliku julgeoleku ühisasutusena]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat]] (1941; 1943–1946)||nimi=[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium]] |aeg=1946–1953|järgnev=[[NSV Liidu Siseministeerium#1953]]}} {{lõpp}} ===Eesti NSV RJMi asutused oblastiteperioodil, 1952. aastal=== Eesti NSV RJMi asutuste kohta [[Eesti NSV oblastiteperiood]]il, 1952. aastal {{Vaata|Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium#Eesti NSV SM oblastiteperioodil, 1952. aastal}} ja ''[[Eesti NSV haldusjaotus#1952]]'' 1. juuli 1952. aastal koondati uute RJM Tallinna, Tartu ja Pärnu Oblastivalitsuste juhtimise alla endised rajooniosakonnad: <table><tr valign=top><td> *[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Tallinna Oblastivalitsus]]: **[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Tallinna Oblastivalitsuse Harju rajooni osakond|Eesti NSV RJMi Tallinna OV Harju RAO]]; **[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Tallinna Oblastivalitsuse Keila rajooni osakond|Eesti NSV RJMi Tallinna OV Keila RAO]]; **[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Tallinna Oblastivalitsuse Kose rajooni osakond|Eesti NSV RJMi Tallinna OV Kose RAO]]; **[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Tallinna Oblastivalitsuse Rapla rajooni osakond|Eesti NSV RJMi Tallinna OV Rapla RAO]]; **[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Tallinna Oblastivalitsuse Loksa rajooni osakond|Eesti NSV RJMi Tallinna OV Loksa RAO]]; **[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Tallinna Oblastivalitsuse Paide rajooni osakond|Eesti NSV RJMi Tallinna OV Paide RAO]]; **[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Tallinna Oblastivalitsuse Tapa rajooni osakond|Eesti NSV RJMi Tallinna OV Tapa RAO]]; **[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Tallinna Oblastivalitsuse Türi rajooni osakond|Eesti NSV RJMi Tallinna OV Türi RAO]]; **[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Tallinna Oblastivalitsuse Rakvere rajooni osakond|Eesti NSV RJMi Tallinna OV Rakvere RAO]]; **[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Tallinna Oblastivalitsuse Väike-Maarja rajooni osakond|Eesti NSV RJMi Tallinna OV Väike-Maarja RAO]]; **[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Tallinna Oblastivalitsuse Kiviõli rajooni osakond|Eesti NSV RJMi Tallinna OV Kiviõli RAO]]; **[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Tallinna Oblastivalitsuse Jõhvi rajooni osakond|Eesti NSV RJMi Tallinna OV Jõhvi RAO]]; **[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Tallinna Oblastivalitsuse Kohtla-Järve rajooni osakond|Eesti NSV RJMi Tallinna OV Kohtla-Järve RAO]]; **[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Tallinna Oblastivalitsuse Narva linnaosakond|Eesti NSV RJMi Tallinna OV Narva LO]]; <td> *[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Tartu Oblastivalitsus]]: **Tartu rajoonis, Eesti NSV RJMi Tartu OV Tartu RAO **Tartu linnas, Eesti NSV RJMi Tartu OV Tartu LO, **Kallaste, **Mustvee, **Jõgeva, **Põltsamaa, **Elva, **Otepää, **Antsla, **Valga, **Võru, **Vastseliina, **Räpina, **Põlva <td> *[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Pärnu Oblastivalitsus]]: **Eesti NSV RJMi Pärnu OV Viljandi RAO **Tõrva, **Abja, **Kilingi-Nõmme, **Suure-Jaani, **Vändra, **Pärnu, **Pärnu-Jaagupi, **Lihula, **Märjamaa, **Haapsalu, **Kuressaare (alates 15.05.1952-Kingissepa), **Orissaare, **Hiiumaa </table> ===Eesti NSV RJMi asutused, 1953. aastal=== {{Vaata|Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium#1953}} {{vaata|Eesti NSV haldusjaotus#1953}} ===Eesti NSV MN ja RJK asutused, aastatel 1954–1957=== 1954. aastal Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee moodustamisel anti ENSV MN ja RJK linna- ja rajooniosakondade kasutusse hooned: Valgas [[Puiestee tänav (Valga)|Puiestee tänav]] 5a, Narvas [[Vabaduse tänav (Narva)|Vabaduse tänav]] 24, Rakveres [[Kingissepa tänav (Rakvere)|Kingissepa tänav]] 12, Tartus [[Riia tänav]] 85, kust hiljem koliti [[Aia tänav (Tartu)|Aia tänav]] 19), Pärnu-Jaagupis [[Pärnu tänav (Pärnu-Jaagupi)|Pärnu tänav]] 19, Tõrvas [[Veski tänav (Tõrva)|Veski tänav]] 5, Elvas [[Jaan Tömbi tänav (Elva)|Jaan Tömbi tänav]] 2, Kuressaares [[Lenini tänav (Kuressaare)|Lenini tänav]] 22, Mustvees [[Tartu tänav (Mustvee)|Tartu tänav]] 75 ja Pärnus [[Ringi tänav (Pärnu)|Ringi tänav]] 44<ref name="eesti-lahi" />. 1954. aastal moodustati vastavalt tollasele [[Eesti NSV haldusjaotus#1953|ENSV haldusjaotus]]ele ENSV MN ja RJK 4 (Kohtla-Järve, Narva, Pärnu, [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee Tartu osakond|Tartu]]) linna- ja 37 ([[Antsla rajoon|Antsla]], [[Vastseliina rajoon|Vastseliina]], [[Viljandi rajoon|Viljandi]], [[Võru rajoon|Võru]], [[Jõhvi rajoon|Jõhvi]], [[Keila rajoon|Keila]], [[Kiviõli rajoon|Kiviõli]], [[Kingissepa rajoon|Kingissepa]], [[Lihula rajoon|Lihula]], [[Loksa rajoon|Loksa]], [[Orissaare rajoon|Orissaare]], [[Põlva rajoon|Põlva]], [[Rakvere rajoon|Rakvere]], [[Räpina rajoon|Räpina]], [[Tapa rajoon|Tapa]], [[Harju rajoon|Harju]], [[Haapsalu rajoon|Haapsalu]], [[Hiiumaa rajoon|Hiiumaa]], [[Abja rajoon|Abja]], [[Valga rajoon|Valga]], [[Vändra rajoon|Vändra]], [[Väike-Maarja rajoon|Väike-Maarja]], [[Jõgeva rajoon|Jõgeva]], [[Kallaste rajoon|Kallaste]], [[Kohtla-Nõmme rajoon|Kohtla-Nõmme]], [[Kose rajoon|Kose]], [[Märjamaa rajoon|Märjamaa]], [[Mustvee rajoon|Mustvee]], [[Otepää rajoon|Otepää]], [[Paide rajoon|Paide]], [[Pärnu-Jaagupi rajoon|Pärnu-Jaagupi]], [[Põltsamaa rajoon|Põltsamaa]], [[Rapla rajoon|Rapla]], [[Suure-Jaani rajoon|Suure-Jaani]], [[Tõrva rajoon|Tõrva]], [[Türi rajoon|Türi]], [[Elva rajoon|Elva]]) rajooniosakonda<ref>[[Jaak Pihlau]], [https://www.digar.ee/arhiiv/ru/download/161734 EESTI LÄHIAJALOOST: KUIDAS LOODI ENSV MN JUURES ASUV RIIKLIKU JULGEOLEKU KOMITEE], AKADEEMIA, 13. AASTAKÄIK 2001 NUMBER 3, lk 471–472</ref>. {{vaata|Eesti NSV haldusjaotus#1957}} {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Eesti NSV Siseministeerium#Eesti NSV Siseministeerium, sisejulgeoleku ja riikliku julgeoleku ühisasutusena]]|nimi=[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]]|aeg=1954–1978|järgnev=[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]||nimi=[[NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]] |aeg=1954–1978|järgnev=[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee]]}} {{lõpp}} ===Eesti NSV MN ja RJK asutused, aastatel 1957–1978=== {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]]|nimi=[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee]]|aeg=1978–1991|järgnev=}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]||nimi=[[NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]] |aeg=1954–1978|järgnev=[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee]]}} {{lõpp}} ==Vaata ka== *[[Eesti NSV Siseministeeriumi piirkondlikud asutused]] ==Viited== {{viited|2}} [[Kategooria:Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee]] 5snk9v04rlyiet0z24w3idbqnqnv6gi Venezuela jalgpallikoondis 0 226258 7166052 6973221 2026-06-02T16:40:05Z ~2026-32848-16 230874 7166052 wikitext text/x-wiki {{ Jalgpallikoondis | pilt = | pildi allkiri = | hüüdnimi = ''La Vinotinto'' | jalgpalliliit = [[Venezuela jalgpalliliit]] | liit_asutatud = 1926 | konföderatsioon = [[CONMEBOL]] (Lõuna-Ameerika) | peatreener = | abitreener = | kapten = | rekordinternatsionaal = [[Juan Arango]] | rekord_mänge = 129 | parim väravakütt = [[Salomón Rondón]] | parim_väravaid = 24 | noorim koondislane = | kodustaadion = | FIFA edetabeli koht = 33. | FIFA edetabeli aeg = juuni 2019 | FIFA kõrgeim koht = | FIFA kõrgeima aeg = | FIFA madalaim koht = | FIFA madalaima aeg = | muster_la1=_ven19H |muster_b1=_ven19H |muster_ra1=_ven19H|muster_sh1=_ven19H | vasakkäsi1=800000 |kere1=800000 |paremkäsi1=800000 |püksid1=800000 |sokid1=8B0224 | muster_la2=_ven19A |muster_b2=_ven19a |muster_ra2=_ven19A|muster_sh2=_ven19A | vasakkäsi2=FFFFFF |kere2=FFFFFF |paremkäsi2=FFFFFF |püksid2=FFFFFF |sokid2=ffffff | esimene kohtumine = | esimene koht- ja aeg = | suurim võit = | suurim võit koht- ja aeg = | suurim kaotus = | suurim kaotus koht- ja aeg = | MM-ile kvalifitseerunud = | esmakordselt MM-ile kvalifitseerunud = | parim tulemus MM-il = | maailmajao meistrivõistlused = | MV-le kvalifitseerunud = | esmakordselt MV-le kvalifitseerunud = | parim tulemus MV-l = | OM_saavutused = }} '''Venezuela jalgpallikoondis''' on [[Venezuela]] rahvuskoondis [[jalgpall]]is. [[Kategooria:Venezuela]] [[Kategooria:Lõuna-Ameerika jalgpallikoondised]] 6tfxmo6fx9ui1inj1vrdgh4ibojn55n Arne Kaasik 0 233035 7166251 7165918 2026-06-03T06:28:10Z PillePrix 153981 7166251 wikitext text/x-wiki '''Arne Kaasik''' (sündinud [[2. oktoober|2. oktoobril]] [[1947]] [[Rutja]]l) on eesti looduskaitsetegelane ja [[loodusfotograaf]]. Ta on pikka aega töötanud [[Lahemaa rahvuspark|Lahemaa rahvuspargi]] [[Asedirektor|asedirektorina]] ja seejärel [[Direktor|direktorina]]. == Haridus ja töökäik == Arne Kaasik on lõpetanud [[Rakvere Gümnaasium|Rakvere Gümnaasiumi]] 1966. aastal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arne Kaasik |url=https://ajapaik.ee/photo/834296/ |vaadatud=2026-05-24 |väljaanne=Ajapaik |keel=et}}</ref> Aastal 1971 lõpetas ta [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] metsanduse inseneri eriala.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Kaasik, Arne - Eesti Entsüklopeedia |url=https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/kaasik_arne |vaadatud=2026-05-24 |väljaanne=etbl.teatriliit.ee}}</ref> 1972. aastast töötas ta Lahemaa Rahvuspargis algselt looduskaitseinspektorina, peale seda 1975. aastast direktori asetäitjana ning aastatel 1988-2005 direktorina.<ref name=":0" /> == Liikmesus == Aastatel 1991-1998 on ta olnud [[Balti Rahvusparkide Assotsiatsioon|Balti Rahvusparkide Assotsiatsiooni]] juhatuse liige, Euroopa Loodus- ja Rahvusparkide Föderatsiooni juhatuse liige ja [[Maailma Looduskaitseliit|Maailma Looduskaitseliidu]] [[Kaitseala|kaitsealade]] [[Komisjon|komisjoni]] liige.<ref name=":0" /> 1991–2001 oli ta [[Eesti Kaitsealade Liit|Eesti Kaitsealade Liidu]] juhatuse esimees, [[Eestimaa Looduse Fond|Eestimaa Looduse Fondi]] asutajaliige ning selle nõukogu liige 1997. aastani.<ref name=":0" /> 1999. aastast kuni 2002. aastani oli ta [[Riigimetsa Majandamise Keskus|Riigimetsa Majandamise Keskuse]] nõukogu liige.<ref name=":0" /> Ta oli [[Eesti Vabade ja Tunnustatud Vabamüürlaste Suurloož|Eesti vabamüürlaste suurlooži]] [[suurmeister]] 2003-2011.<ref name=":0" /> Kaasik on olnud [[Lions-klubi|Lions-liikumise]] esindaja ja Haljala Lionsi klubi asutaja.<ref name=":1" /> Ta oli 1992-1999 aastatel selle juhatuse liige ning 1993-1994 kuberner.<ref name=":0" /> 2018. aastal pühendasid [[Haljala]] klubi liikmed Arne Kaasikule [[Palmse|Palmsesse]] tema nimelise pingi. Pingi pühendamise ajaks oli Kaasik [[Tartu]] klubi liige.<ref name=":1" /> ==Tunnustus== *1993 Fred Packard Award<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.iucn.org/theme/protected-areas/wcpa/awards/fred-packard-award-outstanding-service/packard-awardees|Pealkiri=Packard Awardees|Väljaanne=IUCN.org|Aeg=|Kasutatud=22.09.2018}}</ref> *2006 [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]] *2016 [[Eesti looduskaitsemärk]] *2018 Nimeline pink [[Palmse mõis|Palmse mõisapargis]]<ref name=":1">{{Netiviide|Autor=Kristi Ehrlich|URL=https://virumaateataja.postimees.ee/6410428/haljala-lion-id-puhendasid-arne-kaasikule-pingi|Pealkiri=Haljala lion’id pühendasid Arne Kaasikule pingi|Väljaanne=Virumaa Teataja|Aeg=21.09.2018|Kasutatud=22.09.2018}}</ref> == Teosed == * 1983 - “Lahemaa rahvuspark” ([[Eesti Raamat]]) * 2005 - “Lahemaa. Meri, metsad, sood” ([[Varrak (kirjastus)|Varrak]]) * 2009 - “Talve värvid” ([[Rännumees]]) * 2009 - “Lahemaa rahvuspark”, eraldi väljaandena ka inglise keeles: “The Lahemaa National Park” (Rännumees) * 2016 - “Looja loomingu lummuses”  koos [[Jaan Tammsalu]] ja [[Mårten Andersson|Mårten Anderssoniga]] (Rännumees)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Apollo E-pood |url=https://www.apollo.ee/et/catalogsearch/advanced/result?author=Arne+Kaasik |vaadatud=2026-05-24 |väljaanne=www.apollo.ee}}</ref> == Isiklikku == Tema õde on [[tekstiilikunstnik]] [[Elna Kaasik]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Toimetus |kuupäev=2025-10-27 |pealkiri=Tekstiilikunstnik Elna Kaasik toob piiskopirüüde loomise loo näitusele Viimsi kirikus |url=https://e-kirik.eelk.ee/2025/tekstiilikunstnik-elna-kaasik-toob-piiskopiruude-loomise-loo-naitusele-viimsi-kirikus/ |vaadatud=2026-05-24 |väljaanne=e-Kirik |keel=et}}</ref> ning ta on [[Ajakirjanik|ajakirjaniku]] [[Edgar Spriit|Edgar Spriidi]] õepoeg.<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=Spriit, Edgar - Eesti Entsüklopeedia |url=https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/spriit_edgar |vaadatud=2026-05-24 |väljaanne=etbl.teatriliit.ee}}</ref> ==Viited== {{Viited}} {{JÄRJESTA:Kaasik, Arne}} [[Kategooria:Eesti looduskaitsjad]] [[Kategooria:Eesti loodusfotograafid]] [[Kategooria:Eesti vabamüürlased]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1947]] mjxp145jz0zvij4njc5kprvmtkjey2e Raivo E. Tamm 0 234921 7166108 7130146 2026-06-02T19:11:46Z Juhan242 213253 /* Tunnustus */ 7166108 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=märts|aasta=2019}} {{Ajakohasta|aasta=2023|kuu=oktoober}} [[File:Tamm, Raivo E.IMG 20220423 135447.jpg|thumb|Raivo E. Tamm Riigikogu lahtiste uste päeval.<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 23. aprill 2022</small>]] [[Pilt:Raivo E Tamm.IMG 20200614 120053.jpg|pisi|Raivo E. Tamm pärast pärja panekut Tallinnas [[Linda (skulptuur)|Linda kuju]] juures.<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 14. juuni 2020</small>]] [[Pilt:Tamm, Raivo E.IMG_8654.JPG|pisi|Raivo E. Tamm Euroopa kultuuripealinna installatsioonis "[[Objekt nr 2011]]"]] '''Raivo E. Tamm''' (kodanikunimi '''Raivo Tamm'''; sündinud [[15. juuli]]l [[1965]]<ref>{{EVkavaler|30401}}</ref> [[Tallinn]]as) on [[Eesti]] [[näitleja]], kaitseväelane ([[kapten]]) ja [[Kaitseliit|kaitseliitlane]], [[XIV Riigikogu]] liige. [[Pilt:Andres Noormets, Raivo E. Tamm näitlejad 86.jpg|pisi|Näitlejad [[Andres Noormets]] ja Raivo E. Tamm 1986. aastal.<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] ==Haridustee== Ta on lõpetanud [[1983]]. aastal [[Tallinna 32. Keskkool]]i ning [[1984]]. aastal [[Tehnikakool nr 19|Tehnikakooli nr 19 Tallinnas]] ja saanud sealt III kategooria autoremondilukksepa kutse. [[1988]]. aastal lõpetas ta [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri]] XIII lennu näitlejana. ==Töökäik== Tehnikakoolis õppimise kõrvalt töötas ta 1983. aastal III kategooria autojuhina [[Eesti NSV Teenindusministeerium|Eesti NSV Teenindusministeeriumi]] remondi- ja ehitusvalitsuses.<ref>[https://elu24.postimees.ee/3786925/naitleja-raivo-e-tamme-soovitus-noortele-pange-taiega Näitleja Raivo E. Tamme soovitus noortele: pange täiega!]. Postimees, 3. august 2016</ref> Pärast lavakunstikateedri lõpetamist 1988. aastal töötas ta kolm kuud [[Endla (teater)|L. Koidula nimelises Pärnu Draamateatris]] (lahkus töölt, kuna ei saanud Pärnus elamispinda){{lisa viide}}, seejärel aastatel [[1988]]–[[1993]] [[Vanalinnastuudio]]s ja [[1994]]–[[1999]] [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatris]]. Aastatel 1993–1994 oli ta vabakutseline näitleja ja alates 1999 on ta samuti vabakutseline. Ta on mänginud Eesti teatrites enam kui sajas lavastuses.{{lisa viide}} Aastast 2023 on ta tegevteenistuses Eesti Kaitseväes Küberväejuhatuse staabiohvitserina (CIMIC). ===Töö filmides=== Ta on näidelnud filmides "[[Regina (film)|Regina]]" (Tallinnfilm 1989), "Odna notsh" ("Üks öö"; Odessa Kinostuudio 1990), "[[Vana mees tahab koju]]" (Tallinnfilm 1991), "[[Balti armastuslood]]" (EXIT-film/Filminor 1992), "Kuradipisarad" ("Łza księcia ciemnoşti"; Tallinnfilm/OKO Warszawa 1993), "[[Tallinn pimeduses]]" (EXIT-film/Filmzolfo/Filminor 1993), "Kirjad idast" (EXIT-film/Beyond Films 1995), "Viimane öö" (Parunid ja Vonid 2003), "[[Malev (film)|Malev]]" (EXIT-film/Õ-fraktsioon 2005), "[[Stiilipidu (film)|Stiilipidu]]" (EXIT-film 2005), "[[Kohtumine tundmatuga]]" (ETV 2005), "[[Libahundi needus]]" (ETV 2005), "Usaldus" (Allfilm / Creative Partnerships Durham Sunderland 2006), "Hundi agoonia" (RUUT 2006), "Zen läbi prügi" (RUUT 2007), "[[Sügisball (film)|Sügisball]]" (Kuukulgur Film 2007), "Teisel pool" ("L'Autre Cote"; Average Monkey / La Voie Lactee 2008), "[[Püha Tõnu kiusamine]]" (Homeless Bob Production 2009), "Theodori lugu" (BFM 2011), "Ellawood" (BFM 2012), "[[Seenelkäik]]" (Allfilm 2012), "Väljakutse" (BFM 2013), "Süütu" (BFM 2013), "Kaardimaja" (BFM 2013), "Õnneliku lõpuga massaaž" (BFM 2013), "Pööriöö" (BFM 2014), "8 kg" (BFM 2015). Ta on lugenud multifilmide dublaaži. ===Töö telesarjades ja meelelahutussaadetes=== Tema tuntumad rollid on eelkõige Allan Peterson [[Eesti Televisioon|Eesti Televisiooni]] telesarjas "[[Õnne 13]]" (alates 1993. aastast) ning baarmen Illar ETV seriaalis "[[ENSV (seriaal)|ENSV]]" (2010–2019) ja "EnsV" (2020–2023). Ta on näidelnud ka seriaalides "Kassid" (Kanal 2, 2005–2006), "Kerge elu" (TV3, 2013), "Tupiktänava mehed" (Kanal 2, 2013), "[[Kättemaksukontor]]" (TV3, 2013), "[[Viimane võmm]]" (Kanal 2, 2014), "[[Vabad mehed]]" (TV3, 2015). Raivo E. Tamm on mänginud telelavastustes "Paradoks" (ETV 1989), "Kummaline Mrs. Savage" (ETV 1990), "Londiste, õige nimega Vant" (ETV 1992), "Lapsti lasteteater – vahva rätsep" (ETV 1994–1995), "Linnapea" (1998), "Minu veetlev Kunder" (ETV 2003). Ta on osalenud saatesarjades "Mõnusalt ja muhedalt" (RTV, 1995), "[[Wigla show]]" (Kanal 2, 1996–1997), "Professorite ''talkshow''" (TV3, 1997–1998), "Miljonär-X" (TV3, 1997–1998), "Rolling Estonians" (Kanal 2, 2002), "Teeveejahutaja" (ETV, 2003–2005), "Sõidame!" (Kanal 2, 2007), "Stop!" (TV3, 2009–2012), "Mehed räägivad armastusest" (ETV, 2013) ja "[[Heeringas Veenuse õlal]]" (Kanal 2, 2013–2014). Ta on olnud telesaadete "TV-oksjon" (Kanal 2, 1998–1999), "Jürgensonid" (ETV, 2001), "Baskini anekdoodi akadeemia" (TV3, 2006) ja "Palume lavale!" (TV3, 2014) saatejuht. [[2016]]. aasta sügishooajal osales ta meelelahutussaates "[[Su nägu kõlab tuttavalt]]", kus saavutas finaali otsesaates rahvahääletusega II koha. ===Tegevus erialaliitudes=== Raivo E. Tamm on Eesti Teatriliidu liige 1987. aastast ja Eesti Näitlejate Liidu liige 1993. aastast. Ta on kuulunud ka mõlema liidu juhatusse, 2006. aastal oli ta Eesti Näitlejate Liidu juhatuse esimees. ==Poliitiline tegevus== Raivo E. Tamm kuulus aprillist 2019 kuni septembrini 2023 [[Isamaa Erakond|erakonda Isamaa]].<ref>[https://ariregister.rik.ee/est/political_party/members_search?person_name=raivo+tamm Raivo Tamme parteilisus] Äriregistri teabesüsteemis. Vaadatud 22.10.2023</ref> Aastatel 2019–2023 oli ta XIV Riigikogu liige. Raivo E. Tamm kandideeris ka [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 3|valimisringkonnas nr 3]] ([[Tallinn]]a [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] ja [[Nõmme linnaosa|Nõmme]] linnaosa) 1692 häält, kuid ei osutunud valituks. ==Riigikaitseline tegevus== Raivo E. Tamm astus Kaitseliitu 2003. aastal. Ta on kuulunud [[Kaitseliidu Tallinna malev|Tallinna maleva]] [[Nõmme malevkond|Nõmme malevkonda]] aastatel 2003–2010 ja uuesti 2023. aastast, ta on malevkonna pealiku I abi. Aastatel 2010–2023 oli ta [[Kaitseliidu Jõgeva malev|Jõgeva maleva]] sõja-aja-staabis tsiviil-militaarkoostöö ohvitser. Tal on kapteni auaste ja ta on [[Eesti Reservohvitseride Kogu]] liige aastast 2004. Ta on pälvinud 2005. aastal Maaväe Staabi ülema tänukirja eeskujuliku teenistuse eest õppusel "Kevadtorm 2005" ning 2012. aastal Maaväe ülema tänukirja eeskujuliku teenistuse eest õppusel "Kevadtorm 2012" ja Kaitseliidu Peastaabi ülema tänukirja eeskujuliku teenistuse eest. 2023. aasta oktoobris asus Tamm tööle kaitseväe küberväejuhatuse tsiviil-militaarkoostöö (CIMIC) ohvitserina ning lahkus seetõttu ka Isamaa erakonnast. ==Harrastused ja kirjatöö== 2003. aastal sai ta erapiloodi litsentsi. Koolipõlves tegeles ta mudellennundusega ja tuli 1979. aastal Eesti koolinoorte meistriks sisemudelite klassis. Tamm huvitub autondusest. III kategooria mootorsõiduki juhiloa sai ta juba keskkoolipoisina. Ta on kirjutanud raamatu "Katselendur Tamm: 44 parimat proovisõitu" ([[2010]], Ajakirjade Kirjastus), kuhu on koondatud tema alates 2004. aastast ilmunud autoartiklite paremik. [[Tarmo Vahter]]i raamat "Karuks istus vangitornis..." (2015) algab episoodiga aastast 1978, kui Nõukogude okupatsiooni ajal Raivo E. Tamm koolipoisina sinimustvalgeid lendlehti levitas ja Eestile vabadust nõudis, miilitsad ta kinni võtsid ja hiljem ka KGB-sse viisid. Koolipoisina lõi ta kaasa [[Tiina Mägi]] juhitud liikumises [[Kodulinn]], koristades Tallinna vanalinna ja osaledes ajalehe Kodulinn tegemisel. ===Triatlon=== Tamm võistles 2017. ja 2018. aastal Hea Eeskuju Persoonina triatlonivõistlusel IRONMAN 70,3 Otepää<ref name="P5Z9E" />ja 2018. triatloni olümpiadistantsi Euroopa Meistrivõistlustel Tartus ning Hea Eeskuju Persoonina täispikal triatlonil IRONMAN Tallinn 2018. 2019. aastal osales ta IRONMAN 70,3 Otepää ning IRONMAN 70,3 Tallinn aastatel 2020., 2021., 2022., 2023. ja 2024. (ka Tallinnas toimunud IRONMAN 70,3 Euroopa Meistrivõistlustel), 2025. IRONMAN Tallinn 2019. ja 2021. võistlustel osales ta mõlemal korral 180 km jalgrattaetapil meeskonnaga Ooper-Tele-Teater koos ooperilaulja [[Triin Ella]] (ujuja) ja Vanemuise draamajuhi [[Tiit Palu]]'ga (maratonijooksja). Samuti on ta ka tänu internetiloterii Kona Dreamin' võidule IRONMAN Hawaii 2019 Maailmameistrivõistluste ametlik lõpetaja. Kokku on ta lõpetanud 9 hooaja jooksul 40 triatloni. == Tunnustus == *2015 [[Kaitseliidu Jõgeva malev]]a teenetemärk *2016 [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref name="bEZmA" /> *2016 [[Eesti Reservohvitseride Kogu]] III klassi teeneterist *2016 Kaitseliidu III klassi teenetemedal *2022 [[Brasiilia]] Liitvabariigi Rio Branco Suurohvitseri II klassi orden (Ordem de Rio Branco de Grande Oficial) *2023 Eesti Endiste Metsavendade Liidu teenetemedal ===Stipendiumid=== *2001 [[Eesti Kultuurkapital]] – loominguline stipendium *2015 Eesti Kultuurkapital – aastane loominguline stipendium ===Kolleegi- ja meelelahutusauhinnad=== *2001 [[Eesti Teatri Festival]] "Draama 2001" – Raudroosi preemia [[Jorma Ollila]] rolli eest lavastuses "Connecting People" Von Krahli Teatris *2006 Vanemuise teatri draamatrupi kolleegipreemia parima kõrvalosa eest (Aureliano Buendia lavastuses "Sada aastat" ja Volli lavastuses "Teatriparadiis") *2013 Tiburoni Rahvusvaheline Filmifestival, California, USA, "Golden Reel Award" parima meesnäitleja preemia Aadu Kägu rolli eest mängufilmis "Seenelkäik" *2014 [[Madeira]] Filmifestival, [[Portugal]], auhind Laurissilva Ambassador Award Aadu Kägu rolli eest mängufilmis "[[Seenelkäik]]" *2015 [[Eesti Näitlejate Liidu auraha]] *2016 Publiku lemmik – enim järelvaadatud artist [[TV3]] saatesarjas "[[Su nägu kõlab tuttavalt]]" *2016 Eesti "Populaarseim persoon 2016" – lugejate lemmik meelelahutusportaalis Ohmygossip.ee *2017 [[Oskar Lutsu huumoripreemia]] *2017 Aasta eeskuju – triatloniklubis TriSmile *2017 Aasta spordi-iidol – Õhtulehe sporditoimetus *2017 [[Eesti meelelahutusauhinnad]] – aasta parim teleseriaali näitleja (rollid seriaalides "[[Õnne 13]]", "ENSV", "Papad mammad") *2018 Aasta eeskuju ja innustaja – [[Eesti Triatloni Liit]] *2018 Eesti meelelahutusauhinnad – aasta parim teleseriaali näitleja (rolli eest seriaalis "Papad mammad") *2019 Aasta triatlonipisiku levitaja – Eesti Triatloni Liit *2026 Rakvere valla tänuplaat Hea Tegu 2025 panuse eest vabadusvõitleja [[Ruuben Lambur]]i skulptuuri ning mälestuspaiga avamisel ning Ruuben Lamburi kehastamisel etenduses "Viimane metsavend". ===Auhinnanominatsioonid=== *2002 [[Eesti teatri auhinnad]] - parima meespeaosa nominatsioon [[Jorma Ollila]] rolli eest lavastuses "Connecting People" Von krahli Teatris *2007 Eesti teatri auhinnad - parima meeskõrvalosa nominatsioon Volli rolli eest lavastuses "Teatripradiis" ja Aureliano Buendia rolli eest lavastuses "Sada aastat" Teatris Vanemuine *2008 Eesti Päevalehe filmiauhinnad "Hää film 2007" – aasta meeshääle auhinna nominatsioon Tanki rolli dublaaži eest animafilmis "Metsikud lained" *2013 Riikliku kultuuripreemia kandidaat mängufilmi "Seenelkäik" produtsendi, režissööri ja operaatoriga, esitaja [[VAT Teater]] *2017 Eesti filmi- ja teleauhinnad – parima teleseriaali meesnäitleja nominatsioon rollide eest ETV seriaalides "Õnne 13" ja "ENSV" *2017 [[Eesti meelelahutusauhinnad]] – aasta meelelahutaja nominatsioon rolli eest TV3 seriaalis "Papad mammad" *2018 Eesti filmi- ja teleauhinnad – parima teleseriaali meesnäitleja nominatsioon rolli eest TV3 seriaalis "Papad mammad" *2018 [[Kuldmuna]] – parima avaliku ürituse nominatsioon IRONMAN 70,3 Otepää Hea Eeskuju Persoon *2019 Eesti meelelahutusauhinnad – aasta teleseriaali näitleja nominatsioon *2019 Eesti meelelahutusauhinnad - aasta sportliku meelelahutaja nominatsioon *2024 [[Eesti filmi- ja teleauhinnad]] – parima teleseriaali meesnäitleja nominatsioon rollide eest ETV seriaalides "Õnne 13" ja "EnsV" *2025 Eesti filmi- ja teleauhinnad – parima teleseriaali meesnäitleja nominatsioon rollide eest ETV seriaalides "Õnne 13" ja "EnsV" *2026 Eesti teatri auhinnad - parima meeskõrvalosa nominatsioon nimiosa ja teiste tegelaste rollide eest lavastuses "Härra Ibrahim ja Koraani õied" Teatris [[Nuutrum]]. == Isiklikku == Raivo E. Tamme isa Endel Tamm (1928–2020) oli saarlane, ema Esta Tamm (sündinud Käbin, 1931–2016) oli pärit [[Jõhvi]]st. Noorpõlve suved veetis Tamm vanematega [[Saaremaa]]l sugulaste juures, seega on ta ennast pooleldi saarlaseks pidanud, kuigi on kasvanud [[Tallinn]]as. Raivo E. Tammel on kolm last. Kooselust näitleja ja telediktori [[Külli Palmsaar]]ega on tal tütar Johanna. Aastatel 1997–2003 oli ta abielus [[Katariina Unt|Katariina Lauguga]], neil on tütar Rebecca. [[2007]]. aasta juunis abiellus ta näitleja [[Helena Merzin-Tamm|Helena Merziniga]], neil on poeg Johannes Hermann. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="bEZmA">{{EVkavaler|19366}}</ref> <ref name="P5Z9E">[http://sport.delfi.ee/news/triatlon/ironman/video-tehtud-taielik-elumuutus-raivo-e-tamm-joudis-ironmani-triatloni-finisisse-kell-suri-ara-aga-mina-mitte?id=79098766 Tehtud! Täielik elumuutus! Raivo E. Tamm jõudis Ironmani triatloni finišisse: "Kell suri ära, aga mina mitte"], Delfi, 5. august 2017</ref> }} ==Välislingid== {{Commons|Category:Raivo E. Tamm}} *[http://www.imdb.com/name/nm0848695/ Raivo E. Tamm IMDb lehel] *[http://www.vanemuine.ee/on-olnud-aegu-kui-keegi-ei-helista-taielik-ahastus-on-peal-et-kas-keegi-veel-maletab-mind-uldse Intervjuu Raivo E. Tammega vanemuine.ee lehel] {{JÄRJESTA:Tamm, Raivo E.}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Kristiine Teeninduskooli vilistlased]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Kaitseliidu Tallinna maleva liikmed]] [[Kategooria:Kaitseliidu Jõgeva maleva liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1965]] slsaxsb35fdssg0i8t5sajhgec7ai8f Knut Vollebæk 0 240581 7166274 6248295 2026-06-03T07:02:52Z Taurus404 80079 7166274 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Knut Vollebæk.JPG|pisi|Knut Vollebæk]] '''Knut Vollebæk''' (sündinud [[11. veebruar]]il [[1946]] [[Oslo]]s) on [[Norra]] diplomaat ja [[poliitik]], kes oli [[Norra välisminister]] [[1997]]–[[2000]]. Ta on töötanud diplomaadina [[New Delhi]]s, [[Madrid]]is ja [[Harare]]s. 1991–1993 oli ta Norra suursaadik [[Costa Rica]]s. 2001–2007 oli ta Norra suursaadik [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]. [[1. oktoober|1. oktoobrist]] [[2007]] kuni 16. juulini [[2013]] oli ta [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon]]i rahvusvähemuste komissar. Ta kuulub [[Kristlik Rahvapartei|Kristlikku Rahvaparteisse]]. == Tunnustus == * 1998 [[Valgetähe I klassi teenetemärk]] * 2001 [[Peer Gynti auhind]] {{JÄRJESTA:Vollebæk, Knut}} [[Kategooria:Norra välisministrid]] [[Kategooria:Norra suursaadikud]] [[Kategooria:Valgetähe I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1946]] 0zp7hsge3dbz5mlpx1ylaej483g76mh Berit Brørby 0 243834 7166196 5834186 2026-06-02T22:53:09Z Ollin Masa 227337 7166196 wikitext text/x-wiki [[File:Berit Brorby (A) Norge talar vid BSPC 18 i Nyborg Danmark 2009-08-31.jpg|pisi|Berit Brørby (2009)]] '''Berit Brørby Larsen''' (sündinud [[5. detsember|5. detsembril]] [[1950]] [[Oslo]]s) on [[Norra]] poliitik, [[Norra Töölispartei]] liige. Ta oli [[Jevnakeri vald|Jevnakeri valla]] volikogu liige aastatel 1979–1983 ja [[Oppland]]i maakonna volikogu liige 1979–1987. Ta valiti Opplandist Norra parlamenti [[Storting]]isse esmakordselt [[1985]]. aastal ja on pärast seda viis korda tagasi valitud. Berit Brørby oli [[Odelsting]]i president aastatel 2005–2009. Berit Brørby oli [[1998]]. aastal [[Põhjamaade Nõukogu]] president. {{JÄRJESTA:Brørby, Berit}} [[Kategooria:Norra poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1950]] l43fzg8829bwozjmy2kknfm2cm2jx22 Svenn Stray 0 245044 7166272 6959291 2026-06-03T07:02:05Z Taurus404 80079 7166272 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Sven Stray 2009.jpg|pisi|Svenn Stray (2009)]] '''Svenn Thorkild Stray''' ([[11. veebruar]] [[1922]] [[Arendal]] – [[20. mai]] [[2012]] [[Mossi vald]]) oli [[Norra]] poliitik, [[Høyre]] liige. Tema vanemad olid [[hambaarst]] Gudmund Stray (1885–1970) ja Anne Johanne Marie Stray (1893–1975). Svenn lõpetas [[1941]] [[Oslo ülikool]]i õigusteaduskonna. Pärast töötamist [[Moss]]is ametnikuna avas ta [[1950]] samas oma õigusbüroo. [[1955]] valiti Stray kohalikku omavalitsusse ja kohalikus poliitikas oli ta aktiivne kuni [[1979]]. [[1958]] valiti ta [[Norra parlament]]i ja seal töötas ta järjest kuni [[1985]]. aastani, kokku 27 aastat ja 264 päeva. Aastatel [[1971]]–[[1972]] ja [[1981]]–[[1986]] oli ta [[Norra välisminister]]. [[1968]]. aastal oli Svenn Stray [[Põhjamaade Nõukogu]] president. {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Eino Sirén]] | nimi=Põhjamaade Nõukogu president | aeg=1968 | järgnev=[[Leif Cassel]]}} {{lõpp}} {{Commonscat}} {{JÄRJESTA:Stray, Svenn}} [[Kategooria:Norra välisministrid]] [[Kategooria:Oslo Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1922]] [[Kategooria:Surnud 2012]] b4t4awsett6vymc8eg4bvd84o06uykn Induse kultuur 0 245072 7166158 7120758 2026-06-02T21:14:49Z Evlper 104506 /* Viited */ 7166158 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2011}} {{keeletoimeta}} [[Pilt:CiviltàValleIndoMappa.png|pisi|180px|Induse kultuuri asuala]] [[Pilt:IndusValleySeals.JPG|pisi|Induse kultuuri pitsatid Briti Muuseumis]] '''Induse kultuur''' oli [[pronksiaeg]]ne [[tsivilisatsioon]] Loode-[[India]]s, Induse jõe orus 3300&nbsp;e.m.a 3300–1300&nbsp;e.m.a (kõrgaeg 2600–1900&nbsp;e.m.a).<ref name="7Yxuq" /><ref name="yZSda" /> Egiptuse ja Mesopotaamia kultuuride kõrval maailma vanim ja laiaulatuslikum kõrgkultuur.<ref name="mõtteloom" /> Kultuuri kõrgajal võis piirkonna populatsioon ulatuda viie miljoni asukani. Induse linnad on kuulsad nende linnaehituse, tellishoonete ning kanalisatsiooni ja vee võrgustiku poolest.<ref name="4d2Uz" /> Induse kultuur koosneb [[Harappa]] kultuurist ja [[Mohenjo-Daro]] kultuurist. Teaduskirjanduses on kasutatud ka nimesid "Induse Ghaggar-Hakra tsivilisatsioon" või "Induse-[[Sarasvati]] tsivilisatsioon; viimane neist põhineb [[Ghaggar-Hakra]] jõe samastamisel "[[Rigveda]]s" "[[Nadistuti sukta]]s" mainitud [[Sarasvati jõgi|Sarasvati jõega]], kuid see oletus on lingvistiliselt ja geograafiliselt vaieldav.<ref name="Ching 2006 28–32" /><ref name="PLMta" /><ref name="CpDbO" /> Induse kultuur koondus Induse jõeoru ja [[Pandžab]]i regiooni ümber, hõlmates ka Ghaggar-Hakra jõeoru<ref name="possehl" /> ning [[Ganges]]e ja [[Yamuna]] jõe vahelise ala.<ref name="FIg0p" /><ref name="Leshnik" /> Harappa kultuuri nimi tuleneb tõigast, et kultuuri esimene linn avastati 1920. aastatel [[Pakistan]]is tänapäeva Harappa linna lähedal.<ref name="PrhyI" /> Induse kultuuri asulakohtade arheoloogiline uurimine on jätkunud sellest saati ning olulisi avastusi on tehtud veel 1999. aastalgi.<ref name="IqYm2" /> Teine hästi tuntud Induse kultuuri asula on [[UNESCO maailmapärandi nimistu|Unesco maailmapärandi nimistusse]] kuuluv Mohenjo-Daro, mis asub samuti tänapäeva Pakistanis. [[Harappa keel]]est puuduvad tänapäeval otsesed teadmised, kuid seda on seostatud [[protodraviidi]], [[elami-draviidi]], (para-)munda ja [[Indoeuroopa keeled|indoeuroopa keeltega]]. Harappalaste etniline kuuluvus tekitab tänini [[Lõuna-Aasia]]s tuliseid vaidlusi. Induse kultuur oli eelkõige [[linn]]akultuur. Säilinud kirjalikke allikaid pole tänini lõplikult dešifreeritud. On teada, et Induse ja [[Mesopotaamia]] vahel toimus [[merekaubandus]]. Induse kultuur hääbus seni selgitamata põhjustel umbes 1500. aasta paiku&nbsp;e.m.a ja selle viimased alad langesid [[Aarjalased|aarjalaste]] sissetungi ohvriks. Siiski on Induse kultuuril olnud pikaajaline mõju hilisemale [[India kultuur]]ile.<ref name="mõtteloom" /> == Avastamine ja väljakaevamised == [[Pilt:Indus Valley Civilization, Early Phase (3300-2600 BCE).png|pisi|Vara-Harappa, u 3300–2600&nbsp;e.m.a]] [[Pilt:Indus Valley Civilization, Mature Phase (2600-1900 BCE).png|pisi|Kõrg-Harappa, u 2600–1900&nbsp;e.m.a]] [[Pilt:Indus Valley Civilization, Late Phase (1900-1300 BCE).png|pisi|Hilis-Harappa, u 1900–1300&nbsp;e.m.a]] Esimest korda kirjeldas Harappa varemeid Inglise maadeuurija [[Charles Masson]] [[1842]]. aastal oma teoses "Narrative of Various Journeys in Balochistan, Afghanistan and the Punjab", kus kohalikud inimesed jutustasid iidsest linnast, mis ulatus üle 13 [[kos]]i (ligi 40 kilomeetrit). 1856 külastas uurija [[Alexander Cunningham]] Harappat, kus inglise insenerid John ja William Brunton ehitasid [[Ida-India Kompanii]] raudteed, mis ühendas omavahel [[Karachi]] ja [[Lahore|Lahore'i]] linna. Neile oli räägitud varemeis iidsest linnast, mida kutsuti Brahminabadiks. Linna külastades leidis John sealt hulgaliselt hästi põletatud telliseid, mida plaanis kasutada raudtee ehitamisel. Mõni kuu hiljem leidis Johni vend William kaugemal põhjas teise varemetes linna, millest korjatud põletatud telliseid olid kasutusse võtnud lähedalasuva Harappa asula elanikud.<ref name="vEimX" /> Alexander Cunningham avalikustas esimese Harappa pitsati aastatel 1872–1875.<ref name="sqhZP" /> Pool sajandit hiljem, 1912. aastal, avastas J. Fleet veel Harappa pitsateid, mis ajendas [[John Marshall|John Hubert Marshalli]] alustama põhjalikumate väljakaevamistega. Aastatel 1921–1922 avastasid Marshall, Rai Bahadur Daya Ram Sahni ja Madho Sarup Vats Harappa tsivilisatsiooni. [[Mohenjo-daro]] linna avastas [[Rakhal Das Banerjee]]. 1931. aastaks oli suurem osa Mohenjo-Daro linnast välja kaevatud. Pärast India iseseisvumist jäid suurem osa arheoloogilistest leidudest Pakistanile. Selle territooriumil asus suurem osa Induse kultuurist. Induse kultuuri läänepoolseim leiukoht on [[Sutkagan Dor]] Pakistanis, põhjapoolseim Shortugai Afganistanis, idapoolseim [[Alamgirpur]] Indias ja lõunapoolseim [[Malawan]] Indias.<ref name="26BCs" /> 2010. aastal tabas [[Haryana]] piirkonda Indias suured üleujutused, kahjustades [[Jognakhera]] arheoloogiliste väljakaevamiste alasid, kust oli leitud 5000 aasta vanuseid vase sulatamise jälgi. Induse tsivilisatsiooni alad jäid ligi kolmemeetrise veekihi alla, kui [[Sutlej Yamuna Linki kanal]] üle kallaste tõusis.<ref name="EzMzg" /> == Kronoloogia == [[Pilt:Jar, Indus Valley Tradition, Harappan Phase, Quetta, Southern Baluchistan, Pakistan, c. 2500-1900 BC - Royal Ontario Museum - DSC09717.JPG|pisi|Induse tsivilisatsiooni keraamika, 2500–1900&nbsp;e.m.a]] Harappa tsivilisatsiooni kõrgaeg oli 2600–1900&nbsp;e.m.a. Sellele eelnes ja järgnes vastavalt vara-Harappa ja hilis-Harappa periood. Kokkuvõttes kestis kogu Harappa ajastu 33.–14. sajandil&nbsp;e.m.a. Induse kultuuri periodiseerimisel kasutatakse kahte mõistet: periood ja ajastu.<ref name="WbjBD" /> Vara-Harappa, kõrg-Harappa ja hilis-Harappa perioode nimetatakse vastavalt regionaliseerumise, integreerumise ja lokaliseerumise ajastuks. Regionaliseerumise ajastu ulatub tagasi neoliitikumi perioodi.<ref name="xuAMx" /> {|class="wikitable" !Aeg !Periood !Ajastu |- |7000–5500&nbsp;e.m.a |[[Mehrgarh|Mehrgarh I]] (keraamikaeelne neoliitiline) |Varajane'' toiduvalmistamise'' ajastu |- |5500–3300&nbsp;e.m.a |Mehrgarh II–VI (neoliitiline) |rowspan=4|Regionaliseerumise ajastu |- |3300–2600&nbsp;e.m.a |Vara-Harappa |- |3300–2800&nbsp;e.m.a |Harappa 1 (Ravi fraas) |- |2800–2600&nbsp;e.m.a |Harappa 2 (Kot Diji fraas, Nausharo I, Mehrgarh VII) |- |2600–1900&nbsp;e.m.a |Kõrg-Harappa (Induse oru tsivilisatsioon) |rowspan=4|Integreerumise ajastu |- |2600–2450&nbsp;e.m.a |Harappa 3A (Nausharo II) |- |2450–2200&nbsp;e.m.a |Harappa 3B |- |2200–1900&nbsp;e.m.a |Harappa 3C |- |1900–1300&nbsp;e.m.a |Hilis-Harappa, maalitud ookerkeraamika |rowspan=3|Lokaliseerumise ajastu |- |1900–1700&nbsp;e.m.a |Harappa 4 |- |1700–1300&nbsp;e.m.a |Harappa 5 |- |1300–300&nbsp;e.m.a |Maalitud hallsavi nõude kultuur, põhjapoolne mustade glasuurnõude kultuur. |''Indo-Gangese traditsioon'' |} == Geograafia == Induse oru tsivilisatsioon hõlmas enamiku Pakistanist ning osa Loode-Indiast, [[Afganistan]]ist ja [[Iraan]]ist.<ref name="ZGjMj" /> Induse oru geograafiline asend lõi Induse tsivilisatsiooniga sarnased olud [[Egiptus]]e ja [[Peruu]] kultuuridega, kus põllumaid ümbritsevad mäed, kõrb ja ookean. Induse kultuuri leiukohad on sagedamini jõgede ääres, aga ka iidsetel rannaaladel<ref name="ZQ1rw" />, näiteks Balakoti<ref name="JSxGY" /> linn Pakistanis ja saartel, näiteks Dholavira<ref name="CvZwz" /> asundus Khadir Bet järvesaarel Indias. Paljud Induse kultuuri asukohad on avastatud piki Ghaggar-Harka jõesängi<ref name="ofpLM" />. Sealhulgas Rupar, Rakhigarhi, Sothi, Kalibangan ja Ganwariwala. Mõnede arheoloogide väitel on piki Ghaggar-Hakari ja selle harujõgede kuivanud jõesänge avastatud rohkem kui 500 Harappa asulat<ref name="8vVUH" />, seevastu üksnes 100 asulat piki [[Indus]]e ja selle harujõgede kallast<ref name="99Quu" />. Osad arheoloogid arvavad aga, et need arvud on liialdatud.<ref name="A9Y7v" /> == Varajane Harappa == Vara-Harappa Ravi periood on nime saanud lähedalasuva Ravi jõe järgi ning kestis aastail 3300–2800&nbsp;e.m.a. Varaseimad näited Induse kirjast on dateeritud aastasse umbes 3000 eKr.<ref name="ZmCM0" /> Arheoloog K. N. Dikshiti avastused Bhirrana külast, Rajasthanis Indias näitavad, et sellest piirkonnast leitud Hakra keraamika on üle 9500 aasta vana.<ref name="sDzYh" /> Varasemat külakultuuri esindavad Rehman Deri ja Amri leiukohad Pakistanis. Kot Diji asula (Harappa 2) esindab ülemineku perioodi Kõrg-Harappale, kus tsitadell on märk keskvõimust ja linliku eluviisi süvenemisest. Teine sellele perioodile iseloomulik linn on leitud Hakra jõe ääres Kalibanganis, Indias.<ref name="rHChg" />  Kaubateed sidusid seda kultuuri teiste piirkonna kultuuridega ning kaugemate piirkondadega, kust hangiti tooreaineid. Sealhulgas lasuriiti ja muud ehete valmistamiseks vajalikku materjali. Asukad olid selleks ajaks kodustanud mitmeid põllukultuurid, näiteks oad, seesamiseemned, datlid ja puuvilla, aga samuti ka loomad, näiteks vesipühvlid. Vara-Harappa kogukonnad muutusid aastaks 2600&nbsp;e.m.a suurteks linnakeskusteks, kust kasvas välja Kõrg-Harappa kultuur. == Kõrg-Harappa == Induse ja selle harujõgede ümbrusest on avastatud üle 1052 kõrg-Harappa linna ja asula. Neist olulisemad on Harappa, Ganeriwala ja Mohenjo-Daro Pakistanis ning Dholavira, Kalibangan, Rakhigarhi, Rupar ja Lothal Indias. === Linnad === Keerukad ja tehnoloogiliselt arenenud linnakultuur on tõestuseks sellest, et Induse oru linnad oli esimesed selle piirkonna keskused. Kommunaalse linnaplaneerimise kvaliteet viitab teadmistele linnaplaneerimisest ja tõhusale linnavalitsusele, mis seadis kõrged prioriteedid hügieenile või, teise teooria kohaselt, religioossete rituaalide vahendite ligipääsetavusele. Nagu Harappas nähtud, Mohenjo-Daro ja hiljuti osaliselt kaevandatd Rakhigarhi, on see linnaplaan sisaldanud maailma esimest teadaolevat kanalisatsiooni süsteemi. Linnas olid eramajad või maja ühendused, mis omasid vett kaevudest. Ruumist, mis ilmselt oli vanni kõrval, juhiti kasutatud vesi kaetud kanalisatsiooni, mis läks peatänavatele. Majad avati ainult siseaedadesse ja väiksematele tänavatele. Maja ehitus mõnedes külades meenutab Harappa ehitusstiili.  Iidsed induse reovee ja torustiku süsteemid arenesid ja neid kasutati linnades üle kogu Induse ala ning olid täpsemad kui kuskil kaasaegsemas linnades Lähis-Idas ja ka palju tõhusamad kui need, mis on paljudes piirkondades Pakistanis ja Indias täna. Täpsemat Harappa arhitektuuri on näha nende muljetavaldavatel laevaehitustehastes, aitades, hoidlates, tellisplatvormidel ja kaitsemüüridel. Induse tohutud seinad enamasti kaitsesid Harappat üleujutuste eest ja vähendasid militaarseid konflikte.  Kindluse eesmärk on teadmata. Induse tsivilisatsioon on teravas kontrastis oma kaasaegsete Mesopotaamia ja Egiptuse tsivilisatsioonidega – monumentaalseid struktuure ei ehitatud. Ei ole veenvaid tõendeid templitest, kuningatest, armeedest või preestritest. Mõned hooned on arvatavasti aidad. Ühes linnas leiti tohutu korralikult ehitatud vann, mis võis olla avalik vann. Kuigi kindlused olid müüridega pole kaugeltki selge, et need struktuurid olid kaitsvad. Need võisid olla ehitatud, et suunata üleujutusi.  Paljude linnade asukad on ilmselt olnud kauplejad või käsitöölised, kes elasid teiste püüdlejatega samadele ametitele hästi määratletud naabrustes. Materjale kaugematelt aladelt kasutati linnades pitsatite, pärlite ja teiste objektide konstrueerimisel. Käsitöölised leiutasid viisi glasuuritud fajansspärlite valmistamiseks. Pitsatitel on pildid loomadest, inimestest (võib olla jumalad) ja teistsugustest kirjutistest, sealhulgas veel avastamata Induse oru tsivilisatsiooni kirjutamissüsteemid. Mõned pitsatid olid kasutusel, et tembeldada savi kaupadele ja tõenäoliselt oli sellel ka muid kasutus viise. Kuigi mõned majad olid teistest suuremad, olid Induse tsivilisatsiooni linnad silmnähtavalt tähelepanuväärsed, kuid suhteliselt egalitaarsed. Kõikidel majadel oli juurdepääs veele ja kanalisatsioonisüsteemile. See jätab mulje suhteliselt madala jõukustasemega ühiskonnast, kuigi sotsiaalne kihistumine on näha isiklikest ehetest. == Võimud ja juhtimine == Arheoloogilised tulemused ei anna koheseid vastuseid kesksele võimu kohta või inimeste võimu kujutamine Harappa ühiskonnas. Aga seal on näidustused keerulistest otsustest ja nende rakendamisest. Nagu näiteks erakordne ühtsus Harappa käsitööliste seas, tõenduseks on keraamika, tihendid, massid ja tellised. Need on põhilised teooriad: Oli ühtne riik, käsitööliste sarnastega, tõendid planeeritud asundsest, standardsed tellise suurused ja ametikohtade asundus toore materjali lähedale. Induse kultuuris polnud üht kindlat keskust, vaid mitu: Mohenjo-Daro, Harappa jt.  == Tehnoloogia == Induse tsivilisatsiooni rahvas saavutas suure täpsuse pikkuste, massi ja aja mõõtmistes. Nad olid ühed esimestest, kes arendasid ühtse kaalu- ja mõõtühikute ja süsteemi. Erinevate objektide võrdlus näitab Induse ala raames mõõtühikute laiaulatuslikku variatsiooni. Nende väikseim mõõtühik, mis on märgitud Lothalist leitud elevandiluust skaala peale, oli umbes 1,704&nbsp;mm. See ongi teadaolevalt pronksiaja lühim mõõtühik. Harappani insenerid järgisid kõikidel praktilistel puhkudel kümnendsüsteemi, kaasa arvatud massi mõõtmisel. Seda näitavad nende [[Kuustahukas|kuustahukalised]] kaaluvihid. Need [[räni]]st kaaluvihid olid suhetes 5:2:1 kaaludega 0,05, 0.1, 0.2, 0.5, 1, 2, 10, 20, 50, 100, 200 ja 500 ühikut, iga ühik kaalub umbes 28 grammi, sarnanedes Inglismaa või Kreeka untsiga. Väiksemaid objekte kaaluti samasugustes suhtes olevate 0,871-ühikuliste vihtidega. Nagu ka teistes kultuurides ei olnud aga tegelikud kaaluvihid kogu ala ulatuses ühtsed. Hiljem Kautilya uurimuses Arthashastra (4. saj&nbsp;e.m.a) kasutatud kaalu-ja mõõtühikud on samad, mida kasutati Lothali linnas. Harappalased arendasid uusi tehnikaid [[metallurgia]]s ja valmistasid [[vask]]e, [[pronks]]i, [[plii]]d ja [[tina]]. Harappalaste tehnilised oskused olid märkimisväärsed, eriti sadamasildade ehitamises. 2001. aastal tegid arheoloogid kindlaks, et neil olid teadmised hambaravist. 2006. aasta aprillis kuulutati teadusajakirjas Nature, et vanimad tõendid elusolendi hamba puurimisest oli leitud Mehgrah’st. Mergharis asuvast neoliitikumiajast jäänud surnuaialt, mis pärineb 7500–9000 aasta tagusest ajast, avastati üksteist puuritud täiskasvanu purihammast. Banawalist leiti kullavöötidega proovikivi ([[basaniit]]), mida tõenäoliselt kasutati kulla puhtuse testimiseks (sellist tehnikat kasutatakse mõnes India osas tänini). == Kunst ja käsitöö == [[Pilt:Dancing Girl of Mohenjo-daro.jpg|pisi|291x291px|Mohenjo Daro tantsiv tüdruk]] Väljakaevamistel on leitud mitmeid skulptuure, [[keraamika]]t, kullast ehteid, pitsateid ja anatoomiliselt täpseid kujusid, mis on tehtud [[Terrakota|põletatud savist]]. [[Pilt:W8nafs aic000005ap.jpg|pisi|Induse kultuuri pitsatid]] Mitmed kullast, põletatud savist ja kivist kujud kujutavad tantsivaid tüdrukuid, mis näitavad mõnda tantsuvormi. Enamus pitseritel on kujutatud loomi, kuid nende valmimisperioodi ei ole kindlalt määratletud. Looma, keda on kujutatud enamusel pitseritest küpsema perioodi väljakaevamiskohtades, pole selgelt identifitseeritud. Majesteetliku sarvega loom – osaliselt härg, osaliselt sebra – on olnud spekulatsioonide allikas. Siiani pole veel piisavalt tõendusmaterjali põhjendamaks väiteid, et sellel kujutisel oli religioosne või kultuslik tähtsus, kuid selle laiaulatuslik esinemine tõstatab küsimuse, kas kujutatud loomad Induse oru tsivilisatsioonis on religioossed sümbolid või mitte Mitmeid käsitööliike nagu (teo)karpide töötlemine, keraamika ning ahhaadist ja klaasistunud [[Steatiit|steatiidist]] helmete valmistamine, kasutati kaelakeede, käevõrude ning teiste ehete tegemisel kõikides Harappani etappides ning mõnda neist käsitööliikidest praktiseeritakse seal alamkontinendil ka tänapäeval. Mõnedel jumestus- ja tualett-tarvetel nagu erilised kammid (kakai), silmapuhastusvedeliku kasutamine ja eriline "kolm ühes" tualett-tarbevidin, mis leiti Harappanist, on tänini moodsas Indias sarnaste toodetena kasutusel. Leitud on põletatud savist naisterahvaste kujukesi (u 2800–2600 a&nbsp;e.m.a), kellel on "manga" (juukselahu joon) punaseks värvitud. Mohenjo-Darost on leitud kujusid, kus kujutatakse olendit pea peal seistes või rätsepistmes istudes. Seda kujukest, keda on vahel nimetatud ka Pashupatiks, on erinevalt identifitseeritud. Härra John Marshall tuvastas sarnasuse Hindu jumala Shivaga. Kui seda kinnitataks, oleks see tõestus, et mõned hinduismi aspektid on vanemad kui varaseimad hinduismi tekstid, veedad.  Induse pitseritel on kujutatud harfitaolist instrumenti, mis viitab sellele, et olid kasutusel keeltega muusikainstrumendid. Harappanlased tegid ka erinevaid mänguasju ja mänge, üks nendest on näiteks [[täring]]. == Kaubandus ja transport == [[Pilt:Lothal dock.jpg|pisi|Sadamasild Lothalis]] Induse tsivilisatsiooni majandus paistab olevat oluliselt sõltunud [[kaubandus]]est, millele aitas kaasa hästiarenenud transporditehnoloogia. Induse oru tsivilisatsioon võis olla esimene tsivilisatsioon, mis kasutas ratastel transpordimeetodit. Nende edusammud võisid kaasa aidata härjavankrite kasutamisel transpordiks, mis on identsed tänapäeva Lõuna-Aasia omadega, ning ka paate. Enamik neist paatidest olid tõenäoliselt väikesed lamedapõhjalised alused, võimalik, et purjedega, nagu neid võib näha tänapäeval Induse jõe peal. On ka teisejärguline tõend meresõidualuste kohta. Arheoloogid on avastanud massiivse süvendatud kanali ja sadamaks arvatud ehitise rannikulinnast Lothalist ida Indias (Guarati osariigis). H.-P. Francfort avastas ka laiaulatusliku kanalite võrgustiku, mida kasutati põldude niisutamiseks. Vaseajastu perioodil, aastal 4300–3200&nbsp;e.m.a olid induse oru tsivilisatsiooni keraamika sarnane lõuna [[Türkmenistan]]i ja põhja Iraaniga, mis vihjab märkimisväärsele liikuvusele ja kaubandusele. Varase Harappani perioodi ( 3200–2600&nbsp;e.m.a) sarnasused saviesemetes, pitserites, kujukestes, ornamentides/ehetes jne dokumenteerivad intensiivset kaubandust [[Kesk-Aasia]] ning Iraani platooga. Induse tsivilisatsiooni järeletehtud esemed integreerusid kaubandusvõrgustikus majanduslikult tohutul alal, hõlmates osasid Afganistanist, rannikupiirkondi [[Pärsia]]st, põhja ja lääne Indiat ning Mesopotaamiat. Harappasse maetud inimeste hambaemailide uuringud vihjavad sellele, et mõned elanikud olid migreerunud linna Induse orust väljaspool. On mõningaid tõendeid, et kaubanduslikud kontaktid ulatusid Kreetale ning võimalik ka, et Egiptusse. Harappani etapi keskosas toimis Harappani ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide vahel laiaulatuslik merekaubanduse võrk, suur osa kaubavahetusest käis läbi "vahendajate Dilmunist" (kaasaja Bahrein ja Failaka Pärsia Lahes). Nõnda pikki vahemaid hõlmav merekaubandus sai võimalikuks tänu innovatiivsele palkidest ehitatud aluse arendamisele, millel oli üks tsentraalne kootud kangast purjega mast. Mitmed rannikuala asustused nagu Sotkagen-dor (Dashti jõe kallastel, Jiwanist põhja pool), Sokhta Koh (Shadi jõe kallastel, Pasnist põhja pool) ja Balakot (Sonmiani läheduses) Pakistanis koos Lothaliga Indias tunnistavad oma rolli Harappani kaubanduspunktidena. Madalad sadamad merele avanevates jõesuuetes võimaldasid elavat merekaubandust Mesopotaamia linnadega. == Kirjutamise süsteem == Aastatel 400–600 on märgatavaid India sümboleid leitud pitsatitelt, väikestelt tahvlitelt, keraamilistelt pottidelt ja rohkem kui tosinalt muult materjalilt, kaasa arvatud "siltidelt", mis väidetavalt kord rippusid sisemise värava kohal, Induse linna Dholaviras. Tüüpilised Induse kirjutised ei ole pikemad kui neli-viis tähemärki, enamik neist (peale Dholavira "sildid") on väikesed; pikim ühel pinnal, mis on väiksem kui 1-tolline (2,54&nbsp;cm) ruut, on 17 märki pikk; pikim ükskõik, mis objektil (leitud kolmes erinevas masstoodangu pinnal) on 26 sümbolit. Samal ajal kui Induse oru tsivilisatsiooni on üldiselt iseloomustatud kui haritud ühiskonda, mida tõendavad kirjutised, need kirjutised on vaidlustatud Farmeri, Sproati ja Witzeli poolt, kes vaidlevad Induse süsteemi üle, et see ei kodeeri keelt, aga oli sarnane mitmekesise mittekeelse märkide süsteemiga. Märkide süsteeme kasutati ulatuslikult Lähis-Idas ja teistes ühiskondades, et sümboliseerida perekondi, klanne, jumalaid ja religioosseid ettekujutusi. Teised on väitnud, et mõnikord olid sümbolid kasutatud majandustehingutes, aga see väide jätab seletamata Indu sümbolite tuleku paljudesse rituaalsetesse esemetesse. 2009. aastal P. N. Rao jt tehtud uuringu põhjal avaldati ajakirjas Science eri keelelistes skriptides ja mittekeelelistes süsteemides esinevate mustrite võrdlused. Leiti, et Indude käekirja mustrid on sarnased räägitavate sõnadega, toetades hüpoteese, mis kodeerivad veel tundmatuid keeli. Farmer, Sproat ja Witzel on selle leiu vaidlustanud, tuues välja, et Rao et al. tegelikult ei võrrelnud Indude märke "päris-maailma-mitte-keeleliste-süsteemidega" vaid "kahe täielikult kunstliku süsteemiga, mis on leiutatud autorite poolt. Üks koosneb 200 000 juhuslikus järjekorras olevast märgist ja teine 200 000 õiges täielikus järjekorras olevast märgist. Farmer et al. on samuti demonstreerinud seda, et võrdlus mittekeelsete süsteemide, näiteks keskaja [[heraldika]] märkide ja tavalised keelte vahel annab sarnase tulemuse, mille ka Rao et al. sai Indude märkidest. Pildid mõnest tuhandest säilinud kirjutisest on avaldatud väljaandes Corpus of Indus Seals and Inscriptions (1987, 1991, 2010), muudetud Asko Parpola ja ta kolleegide poolt. Uuesti avaldatud fotod on tehtud 1920. ja 1930. aastatel, sadadest kadunud või varastatud kirjutistest, koos paljude viimaste sajandite jooksul avastatutega. Varem teadlased pidid täiendama materjale ''Corpus''<nowiki/>'ses kaevetööde aruannetest pisikeste fotode põhjal. == Religioon == John Marshall, kes aastal 1931 tegi kindlaks Induse religiooni silmapaisteva eripära: Jumal ja Jumalanna; jumalikustamine ja austus loomade ja taimede vastu; kasutatakse vanne ja on vee usukomme; sümboolse tähendusega on ka veel [[fallos]] ja häbe, mis sümboliseerivad viljakust. Marshalli tõlgenduste üle on palju vaieldud ja mõnikord vaidlustatud. On leitud Induse oru pitsateid, millel on kujutatud loomi. Marshalli arust oli kujutatud neil varasel kujul [[hindud]]e jumalat [[Shiva|Šiva]]t ([[Rudra]]), joogaasendis ja loomade isandana (tavaliselt kujutatud kolme peaga). Marshalli hüpoteesi põhjal on tegu jumalaema kultusega ja kaevetööde käigus on leitud mitmeid naisekujusid, arvatakse, et see on hindu sekti [[Šaktism]]i tekke eelkäijaks. Erinevalt tänapäeva Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonidest puuduvad Induse orul templid ja lossid, kuigi väljakaevamised näitavad, et neil olid nende ehitamiseks vajalikud teadmised olemas. Kuna templeid ja losse polnud, peeti religioosseid tseremooniaid kodus või vabas õhus. Matmistavasid iseloomustab lamavasse asendisse panemine ja fraktsioneeriva matmine, mille puhul organism on vähendatud (skelett ja organid on eraldatud), ja esines isegi tuhastamist. == Vaata ka == * [[Harappa arhitektuur]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="7Yxuq">http://www.harappa.com/har/indus-saraswati.html</ref> <ref name="yZSda">http://www.mohenjodaro.net/mohenjodaroessay.html</ref> <ref name="mõtteloom">[https://web.archive.org/web/20121015150945/http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/i.html Induse kultuur], "Ida mõtteloo leksikon", 2006</ref> <ref name="4d2Uz">Wright 2010, pp. 115–125</ref> <ref name="Ching 2006 28–32">{{Cite book |last=Ching |first=Francis D. K. |year=2006 |title=A Global History of Architecture |location=Hoboken, N.J. |publisher=J. Wiley & Sons |isbn=0471268925 |pages=28–32 |last2=Jarzombek, Mark;Prakash, Vikramaditya}}</ref> <ref name="PLMta">McIntosh, Jane (2001). A Peaceful Realm: The Rise And Fall of the Indus Civilization. Boulder: Westview Press. ISBN 0813335329, p. 24</ref> <ref name="CpDbO">{{cite book|last=Ratnagar|first=Shereen|year=2006|title=Trading Encounters: From the Euphrates to the Indus in the Bronze Age|publisher=Oxford University Press, India|isbn=019568088X}}</ref> <ref name="possehl">{{cite journal | last = Possehl | first = G. L. | authorlink=Gregory Possehl | date = oktoober 1990 | title = Revolution in the Urban Revolution: The Emergence of Indus Urbanization | journal = Annual Review of Anthropology | volume = 19 | pages = 261–282 | doi = 10.1146/annurev.an.19.100190.001401 | url = http://arjournals.annualreviews.org/toc/anthro/19/1?cookieSet=1 | accessdate = 06.05.2007|issn=0084-6570 }}Vt kaarti lk 263</ref> <ref name="FIg0p">''Indian Archaeology, A Review.'' 1958–1959. Excavations at Alamgirpur. Delhi: Archaeol. Surv. India, pp. 51–52.</ref> <ref name="Leshnik">{{cite journal | last = Leshnik | first = Lawrence S. | date = oktoober 1968 | title = The Harappan "Port" at Lothal: Another View | journal = American Anthropologist, New Series, | volume = 70 | issue = 5 | pages = 911–922 | doi = 10.1525/aa.1968.70.5.02a00070 | url = http://links.jstor.org/sici?sici=0002-7294(196810)2%3A70%3A5%3C911%3ATH%22ALA%3E2.0.CO%3B2-2 | accessdate = 06.05.2007}}</ref> <ref name="PrhyI">{{Cite book |last=Beck |first=Roger B. |title=World History: Patterns of Interaction |url=https://archive.org/details/mcdougallittellw00beck |publisher=McDougal Littell |year=1999 |location=Evanston, IL |isbn=0-395-87274-X |last2=Linda Black, Larry S. Krieger, Phillip C. Naylor, Dahia Ibo Shabaka,}}</ref> <ref name="IqYm2">{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/sci/tech/334517.stm|title='Earliest writing' found|publisher=BBC News|date=04.05.1999 | accessdate=05.01.2010}}</ref> <ref name="vEimX">Davreau, Robert (1976). "Indus Valley". In Reader's Digest. ''World's Last Mysteries''.</ref> <ref name="sqhZP">Cunningham, A., 1875. Archaeological Survey of India, Report for the Year 1872–73, 5: 105–8 and pl. 32-3. Calcutta: Archaeological Survey of India.</ref> <ref name="26BCs">Singh, Upinder (2008). ''A History of Ancient and Early medieval India : from the Stone Age to the 12th century''. New Delhi: Pearson</ref> <ref name="EzMzg">Sabharwal, Vijay (11 July 2010). "Indus Valley site ravaged by floods". ''The Times Of India''.</ref> <ref name="WbjBD">Kenoyer, Jonathan Mark (1991). "The Indus Valley tradition of Pakistan and Western India". ''Journal of World Prehistory'' '''5''' (4): 1–64.doi:10.1007/BF00978474.</ref> <ref name="xuAMx">Chandler, Graham (September–October 1999). "Traders of the Plain". ''Saudi Aramco World'': 34–42.</ref> <ref name="ZGjMj">"The Largest Bronze Age Urban Civilization". harappa.com. Retrieved 29.04.2013.</ref> <ref name="ZQ1rw">Ray, Himanshu Prabha (2003). ''The Archaeology of Seafaring in Ancient South Asia''. Cambridge University Press. p. 95. ISBN 0-521-01109-4.</ref> <ref name="JSxGY">Dales, George F. (1979). "The Balakot Project: summary of four years excavations in Pakistan". In Maurizio Taddei (ed.). ''South Asian Archaeology 1977''. Naples: Seminario di Studi Asiatici Series Minor 6. Instituto Universitario Orientate. pp. 241–274.</ref> <ref name="CvZwz">Bisht, R. S. (1989). "A new model of the Harappan town planning as revealed at Dholavira in Kutch: a surface study of its plan and architecture". In Chatterjee, Bhaskar (ed.). ''History and Archaeology''. New Delhi: Ramanand Vidya Bhawan. pp. 379–408. ISBN 81-85205-46-9.</ref> <ref name="ofpLM">Possehl, Gregory L. (1990). "Revolution in the Urban Revolution: The Emergence of Indus Urbanization". ''Annual Reviews of Anthropology'''''19''' (19): 261–282 (Map on page 263).doi:10.1146/annurev.an.19.100190.001401.</ref> <ref name="8vVUH">Gupta 1995, p. 183</ref> <ref name="99Quu">e.g. Misra, Virendra Nath (1992). ''Indus Civilization, a special Number of the Eastern Anthropologist''. pp. 1–19.</ref> <ref name="A9Y7v">Ratnagar, Shereen (2006). ''Understanding Harappa: Civilization in the Greater Indus Valley''. New Delhi: Tulika Books. ISBN 81-89487-02-7.</ref> <ref name="ZmCM0">Parpola, Asko (1994). ''Deciphering the Indus Script''. Cambridge University Press. ISBN 0-521-43079-8.</ref> <ref name="sDzYh">Archeologists confirm Indian civilization is 2000 years older than previously believed, Jason Overdorf, Globalpost, November 28, 2012</ref> <ref name="rHChg">Thapar, B. K. (1975). "Kalibangan: A Harappan Metropolis Beyond the Indus Valley". ''Expedition'' '''17''' (2): 19–32.</ref> }} == Kirjandus == *{{cite book|last=[[Bridget Allchin|Allchin, Bridget]]|year=1997|title=Origins of a Civilization: The Prehistory and Early Archaeology of South Asia|location=New York|publisher=Viking}} *{{cite book|editor-last=Allchin|editor-first=Raymond|editor-mask=[[F. Raymond Allchin|Allchin, Raymond]]|year=1995|title=The Archaeology of Early Historic South Asia: The Emergence of Cities and States|url=https://archive.org/details/archaeologyofear0000allc|location=New York|publisher=Cambridge University Press}} *{{cite book|last=Aronovsky|first=Ilona|author2=Gopinath, Sujata|year=2005|title=The Indus Valley|url=https://archive.org/details/indusvalley0000aron_a2l3|location=Chicago|publisher=Heinemann}} *{{cite book|last=Basham|first=A. L.|title=The Wonder That Was India|publisher=Sidgwick & Jackson|location=London|year=1967|pages=11–14}} *{{cite book|first=D. K.|last=Chakrabarti|year=2004|title=Indus Civilization Sites in India: New Discoveries|url=https://archive.org/details/induscivilizatio0000unse|publisher=Marg Publications|location=Mumbai|isbn=81-85026-63-7}} *{{cite book|authorlink=Ahmad Hasan Dani|last=Dani|first=Ahmad Hassan|title=Short History of Pakistan (Book 1)|year=1984|publisher=University of Karachi}} *{{cite book|editor-last1=Dani|editor-first1=Ahmad Hassan|editor-last2=Mohen|editor-first2=J-P.|year=1996|title=History of Humanity, Volume III, From the Third Millennium to the Seventh Century BC|location=New York/Paris|publisher=Routledge/UNESCO|isbn=0415093066}} *{{cite book|first=S. P.|last=Gupta|authorlink=S. P. Gupta|year=1996|title=The Indus-Saraswati Civilization: Origins, Problems and Issues|isbn=81-85268-46-0|publisher=Pratibha Prakashan|location=Delhi}} *{{cite book|editor-first=S. P.|editor-last=Gupta|authorlink=S. P. Gupta|year=1995|title=The lost Sarasvati and the Indus Civilisation|publisher=Kusumanjali Prakashan|location=Jodhpur}} *{{cite journal|last=Kathiroli|year=2004|title=Recent Marine Archaeological Finds in Khambhat, Gujarat|journal=Journal of Indian Ocean Archaeology|issue=1|pages=141–149}} *{{cite book|authorlink=Jonathan Mark Kenoyer|last=Kenoyer|first=Jonathan Mark|year=1998|title=Ancient cities of the Indus Valley Civilisation|url=https://archive.org/details/ancientcitiesofi0000keno|publisher=Oxford University Press|isbn=0-19-577940-1}} *{{cite journal|authorlink=Jonathan Mark Kenoyer|last=Kenoyer|first=Jonathan Mark|title=The Indus Valley tradition of Pakistan and Western India|url=https://archive.org/details/sim_journal-of-world-prehistory_1991-03_5_1/page/n1|journal=Journal of World Prehistory|year=1991|volume=5|pages=1–64|doi=10.1007/BF00978474}} *{{cite book|authorlink=Jonathan Mark Kenoyer|last=Kenoyer|first=Jonathan Mark|author2=Heuston, Kimberly|year=2005|title=The Ancient South Asian World|url=https://archive.org/details/ancientsouthasia0000keno|location=Oxford/New York|publisher=Oxford University Press|isbn=0195174224}} *{{cite book|last=Kirkpatrick|first=Naida|year=2002|title=The Indus Valley|url=https://archive.org/details/indusvalley0000kirk|location=Chicago|publisher=Heinemann}} *{{cite book|editor-first=Nayanjot|editor-last=Lahiri|year=2000|title=The Decline and Fall of the Indus Civilisation|isbn=81-7530-034-5|publisher=Permanent Black|location=Delhi}} *{{cite book|first=B. B.|last=Lal|authorlink=B. B. Lal|year=1998|title=India 1947–1997: New Light on the Indus Civilization|isbn=81-7305-129-1|publisher=Aryan Books International|location=New Delhi}} *{{cite book|first=B. B.|last=Lal|authorlink=B. B. Lal|year=1997|title=The Earliest Civilisation of South Asia (Rise, Maturity and Decline)}} *{{cite book|first=B. B.|last=Lal|authorlink=B. B. Lal|year=2002|title=The Sarasvati flows on}} *{{cite book|last=McIntosh|first=Jane|title=A Peaceful Realm: The Rise And Fall of the Indus Civilization|url=https://archive.org/details/peacefulrealmri00mcin|location=Boulder|publisher=Westview Press|year=2001|isbn=0813335329}} *{{cite book|authorlink=Mohammed Rafique Mughal|last=Mughal|first=Mohammad Rafique|year=1997|title=Ancient Cholistan, Archaeology and Architecture|publisher=Ferozesons|isbn=9690013505}} *{{cite web|authorlink=Asko Parpola|last=Parpola|first=Asko|url=http://www.harappa.com/script/indusscript.pdf|title=Study of the Indus Script|date=19.05.2005}} (50th ICES Tokyo Session) *{{cite book|last=Possehl|first=Gregory|authorlink=Gregory Possehl|year=2002|title=The Indus Civilisation|url=https://archive.org/details/induscivilizatio0000poss|location=Walnut Creek|publisher=Alta Mira Press}} *{{cite book|first=Shikaripura Ranganatha|last=Rao|authorlink=Shikaripura Ranganatha Rao|year=1991|title=Dawn and Devolution of the Indus Civilisation|isbn=81-85179-74-3|publisher=Aditya Prakashan|location=New Delhi}} *{{cite book|last=Shaffer|first=Jim G.|authorlink=Jim G. Shaffer|chapter=Cultural tradition and Palaeoethnicity in South Asian Archaeology|title=Indo-Aryans of Ancient South Asia|url=https://archive.org/details/indoaryansofanci0001geor|editor=George Erdosy|year=1995|isbn=3-11-014447-6|publisher=de Gruyter|location=Berlin u.a.}} *{{cite book|last=Shaffer|first=Jim G.|authorlink=Jim G. Shaffer|chapter=Migration, Philology and South Asian Archaeology|title=Aryan and Non-Aryan in South Asia.|editor=Bronkhorst and Deshpande|year=1999|isbn=1-888789-04-2|publisher=Harvard University, Dept. of Sanskrit and Indian Studies|location=Cambridge}} *{{cite book|last=Shaffer|first=Jim G.|authorlink=Jim G. Shaffer|year=1992|chapter=The Indus Valley, Baluchistan and Helmand Traditions: Neolithic Through Bronze Age|title=Chronologies in Old World Archaeology|edition=Second|editor=R. W. Ehrich|location=Chicago|publisher=University of Chicago Press}} *{{cite journal|journal=Electronic Journal of Vedic Studies|authorlink=Michael Witzel|last=Witzel|first=Michael|title=The Languages of Harappa|date=veebruar 2000|url=http://www.people.fas.harvard.edu/~witzel/IndusLang.pdf}} *Rita P. Wright, The Ancient Indus: Urbanism Economy and Society, Case Studies in Early Societies, Cambridge University Press, 2010, ISBN 9780521576529 == Välislingid == * [http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/India2.htm "Harappa tsivilisatsiooni lõpp ja indoaarialaste sissetulek"] India kultuuriloo konspekt (Irina Avramets, Tartu Ülikooli semiootika osakond) * [http://www.budismiinstituut.ee/oppetoo/loeng_India_budismi_taust1_2002.htm Budismi pühakirjad, 1. loeng: India budismi taustsüsteemid. I] Märt Läänemets, 16. veebruaril 2002, [[Budismi Instituut]] * [http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/i.html Induse kultuur], "Ida mõtteloo leksikon", 2006 [[Kategooria:Pronksiaeg]] [[Kategooria:Arheoloogilised kultuurid]] [[Kategooria:Vana-India]] 9o48as8g8fk0ddozwngt7uocrxzja07 7166375 7166158 2026-06-03T09:46:33Z Evlper 104506 /* Välislingid */ 7166375 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2011}} {{keeletoimeta}} [[Pilt:CiviltàValleIndoMappa.png|pisi|180px|Induse kultuuri asuala]] [[Pilt:IndusValleySeals.JPG|pisi|Induse kultuuri pitsatid Briti Muuseumis]] '''Induse kultuur''' oli [[pronksiaeg]]ne [[tsivilisatsioon]] Loode-[[India]]s, Induse jõe orus 3300&nbsp;e.m.a 3300–1300&nbsp;e.m.a (kõrgaeg 2600–1900&nbsp;e.m.a).<ref name="7Yxuq" /><ref name="yZSda" /> Egiptuse ja Mesopotaamia kultuuride kõrval maailma vanim ja laiaulatuslikum kõrgkultuur.<ref name="mõtteloom" /> Kultuuri kõrgajal võis piirkonna populatsioon ulatuda viie miljoni asukani. Induse linnad on kuulsad nende linnaehituse, tellishoonete ning kanalisatsiooni ja vee võrgustiku poolest.<ref name="4d2Uz" /> Induse kultuur koosneb [[Harappa]] kultuurist ja [[Mohenjo-Daro]] kultuurist. Teaduskirjanduses on kasutatud ka nimesid "Induse Ghaggar-Hakra tsivilisatsioon" või "Induse-[[Sarasvati]] tsivilisatsioon; viimane neist põhineb [[Ghaggar-Hakra]] jõe samastamisel "[[Rigveda]]s" "[[Nadistuti sukta]]s" mainitud [[Sarasvati jõgi|Sarasvati jõega]], kuid see oletus on lingvistiliselt ja geograafiliselt vaieldav.<ref name="Ching 2006 28–32" /><ref name="PLMta" /><ref name="CpDbO" /> Induse kultuur koondus Induse jõeoru ja [[Pandžab]]i regiooni ümber, hõlmates ka Ghaggar-Hakra jõeoru<ref name="possehl" /> ning [[Ganges]]e ja [[Yamuna]] jõe vahelise ala.<ref name="FIg0p" /><ref name="Leshnik" /> Harappa kultuuri nimi tuleneb tõigast, et kultuuri esimene linn avastati 1920. aastatel [[Pakistan]]is tänapäeva Harappa linna lähedal.<ref name="PrhyI" /> Induse kultuuri asulakohtade arheoloogiline uurimine on jätkunud sellest saati ning olulisi avastusi on tehtud veel 1999. aastalgi.<ref name="IqYm2" /> Teine hästi tuntud Induse kultuuri asula on [[UNESCO maailmapärandi nimistu|Unesco maailmapärandi nimistusse]] kuuluv Mohenjo-Daro, mis asub samuti tänapäeva Pakistanis. [[Harappa keel]]est puuduvad tänapäeval otsesed teadmised, kuid seda on seostatud [[protodraviidi]], [[elami-draviidi]], (para-)munda ja [[Indoeuroopa keeled|indoeuroopa keeltega]]. Harappalaste etniline kuuluvus tekitab tänini [[Lõuna-Aasia]]s tuliseid vaidlusi. Induse kultuur oli eelkõige [[linn]]akultuur. Säilinud kirjalikke allikaid pole tänini lõplikult dešifreeritud. On teada, et Induse ja [[Mesopotaamia]] vahel toimus [[merekaubandus]]. Induse kultuur hääbus seni selgitamata põhjustel umbes 1500. aasta paiku&nbsp;e.m.a ja selle viimased alad langesid [[Aarjalased|aarjalaste]] sissetungi ohvriks. Siiski on Induse kultuuril olnud pikaajaline mõju hilisemale [[India kultuur]]ile.<ref name="mõtteloom" /> == Avastamine ja väljakaevamised == [[Pilt:Indus Valley Civilization, Early Phase (3300-2600 BCE).png|pisi|Vara-Harappa, u 3300–2600&nbsp;e.m.a]] [[Pilt:Indus Valley Civilization, Mature Phase (2600-1900 BCE).png|pisi|Kõrg-Harappa, u 2600–1900&nbsp;e.m.a]] [[Pilt:Indus Valley Civilization, Late Phase (1900-1300 BCE).png|pisi|Hilis-Harappa, u 1900–1300&nbsp;e.m.a]] Esimest korda kirjeldas Harappa varemeid Inglise maadeuurija [[Charles Masson]] [[1842]]. aastal oma teoses "Narrative of Various Journeys in Balochistan, Afghanistan and the Punjab", kus kohalikud inimesed jutustasid iidsest linnast, mis ulatus üle 13 [[kos]]i (ligi 40 kilomeetrit). 1856 külastas uurija [[Alexander Cunningham]] Harappat, kus inglise insenerid John ja William Brunton ehitasid [[Ida-India Kompanii]] raudteed, mis ühendas omavahel [[Karachi]] ja [[Lahore|Lahore'i]] linna. Neile oli räägitud varemeis iidsest linnast, mida kutsuti Brahminabadiks. Linna külastades leidis John sealt hulgaliselt hästi põletatud telliseid, mida plaanis kasutada raudtee ehitamisel. Mõni kuu hiljem leidis Johni vend William kaugemal põhjas teise varemetes linna, millest korjatud põletatud telliseid olid kasutusse võtnud lähedalasuva Harappa asula elanikud.<ref name="vEimX" /> Alexander Cunningham avalikustas esimese Harappa pitsati aastatel 1872–1875.<ref name="sqhZP" /> Pool sajandit hiljem, 1912. aastal, avastas J. Fleet veel Harappa pitsateid, mis ajendas [[John Marshall|John Hubert Marshalli]] alustama põhjalikumate väljakaevamistega. Aastatel 1921–1922 avastasid Marshall, Rai Bahadur Daya Ram Sahni ja Madho Sarup Vats Harappa tsivilisatsiooni. [[Mohenjo-daro]] linna avastas [[Rakhal Das Banerjee]]. 1931. aastaks oli suurem osa Mohenjo-Daro linnast välja kaevatud. Pärast India iseseisvumist jäid suurem osa arheoloogilistest leidudest Pakistanile. Selle territooriumil asus suurem osa Induse kultuurist. Induse kultuuri läänepoolseim leiukoht on [[Sutkagan Dor]] Pakistanis, põhjapoolseim Shortugai Afganistanis, idapoolseim [[Alamgirpur]] Indias ja lõunapoolseim [[Malawan]] Indias.<ref name="26BCs" /> 2010. aastal tabas [[Haryana]] piirkonda Indias suured üleujutused, kahjustades [[Jognakhera]] arheoloogiliste väljakaevamiste alasid, kust oli leitud 5000 aasta vanuseid vase sulatamise jälgi. Induse tsivilisatsiooni alad jäid ligi kolmemeetrise veekihi alla, kui [[Sutlej Yamuna Linki kanal]] üle kallaste tõusis.<ref name="EzMzg" /> == Kronoloogia == [[Pilt:Jar, Indus Valley Tradition, Harappan Phase, Quetta, Southern Baluchistan, Pakistan, c. 2500-1900 BC - Royal Ontario Museum - DSC09717.JPG|pisi|Induse tsivilisatsiooni keraamika, 2500–1900&nbsp;e.m.a]] Harappa tsivilisatsiooni kõrgaeg oli 2600–1900&nbsp;e.m.a. Sellele eelnes ja järgnes vastavalt vara-Harappa ja hilis-Harappa periood. Kokkuvõttes kestis kogu Harappa ajastu 33.–14. sajandil&nbsp;e.m.a. Induse kultuuri periodiseerimisel kasutatakse kahte mõistet: periood ja ajastu.<ref name="WbjBD" /> Vara-Harappa, kõrg-Harappa ja hilis-Harappa perioode nimetatakse vastavalt regionaliseerumise, integreerumise ja lokaliseerumise ajastuks. Regionaliseerumise ajastu ulatub tagasi neoliitikumi perioodi.<ref name="xuAMx" /> {|class="wikitable" !Aeg !Periood !Ajastu |- |7000–5500&nbsp;e.m.a |[[Mehrgarh|Mehrgarh I]] (keraamikaeelne neoliitiline) |Varajane'' toiduvalmistamise'' ajastu |- |5500–3300&nbsp;e.m.a |Mehrgarh II–VI (neoliitiline) |rowspan=4|Regionaliseerumise ajastu |- |3300–2600&nbsp;e.m.a |Vara-Harappa |- |3300–2800&nbsp;e.m.a |Harappa 1 (Ravi fraas) |- |2800–2600&nbsp;e.m.a |Harappa 2 (Kot Diji fraas, Nausharo I, Mehrgarh VII) |- |2600–1900&nbsp;e.m.a |Kõrg-Harappa (Induse oru tsivilisatsioon) |rowspan=4|Integreerumise ajastu |- |2600–2450&nbsp;e.m.a |Harappa 3A (Nausharo II) |- |2450–2200&nbsp;e.m.a |Harappa 3B |- |2200–1900&nbsp;e.m.a |Harappa 3C |- |1900–1300&nbsp;e.m.a |Hilis-Harappa, maalitud ookerkeraamika |rowspan=3|Lokaliseerumise ajastu |- |1900–1700&nbsp;e.m.a |Harappa 4 |- |1700–1300&nbsp;e.m.a |Harappa 5 |- |1300–300&nbsp;e.m.a |Maalitud hallsavi nõude kultuur, põhjapoolne mustade glasuurnõude kultuur. |''Indo-Gangese traditsioon'' |} == Geograafia == Induse oru tsivilisatsioon hõlmas enamiku Pakistanist ning osa Loode-Indiast, [[Afganistan]]ist ja [[Iraan]]ist.<ref name="ZGjMj" /> Induse oru geograafiline asend lõi Induse tsivilisatsiooniga sarnased olud [[Egiptus]]e ja [[Peruu]] kultuuridega, kus põllumaid ümbritsevad mäed, kõrb ja ookean. Induse kultuuri leiukohad on sagedamini jõgede ääres, aga ka iidsetel rannaaladel<ref name="ZQ1rw" />, näiteks Balakoti<ref name="JSxGY" /> linn Pakistanis ja saartel, näiteks Dholavira<ref name="CvZwz" /> asundus Khadir Bet järvesaarel Indias. Paljud Induse kultuuri asukohad on avastatud piki Ghaggar-Harka jõesängi<ref name="ofpLM" />. Sealhulgas Rupar, Rakhigarhi, Sothi, Kalibangan ja Ganwariwala. Mõnede arheoloogide väitel on piki Ghaggar-Hakari ja selle harujõgede kuivanud jõesänge avastatud rohkem kui 500 Harappa asulat<ref name="8vVUH" />, seevastu üksnes 100 asulat piki [[Indus]]e ja selle harujõgede kallast<ref name="99Quu" />. Osad arheoloogid arvavad aga, et need arvud on liialdatud.<ref name="A9Y7v" /> == Varajane Harappa == Vara-Harappa Ravi periood on nime saanud lähedalasuva Ravi jõe järgi ning kestis aastail 3300–2800&nbsp;e.m.a. Varaseimad näited Induse kirjast on dateeritud aastasse umbes 3000 eKr.<ref name="ZmCM0" /> Arheoloog K. N. Dikshiti avastused Bhirrana külast, Rajasthanis Indias näitavad, et sellest piirkonnast leitud Hakra keraamika on üle 9500 aasta vana.<ref name="sDzYh" /> Varasemat külakultuuri esindavad Rehman Deri ja Amri leiukohad Pakistanis. Kot Diji asula (Harappa 2) esindab ülemineku perioodi Kõrg-Harappale, kus tsitadell on märk keskvõimust ja linliku eluviisi süvenemisest. Teine sellele perioodile iseloomulik linn on leitud Hakra jõe ääres Kalibanganis, Indias.<ref name="rHChg" />  Kaubateed sidusid seda kultuuri teiste piirkonna kultuuridega ning kaugemate piirkondadega, kust hangiti tooreaineid. Sealhulgas lasuriiti ja muud ehete valmistamiseks vajalikku materjali. Asukad olid selleks ajaks kodustanud mitmeid põllukultuurid, näiteks oad, seesamiseemned, datlid ja puuvilla, aga samuti ka loomad, näiteks vesipühvlid. Vara-Harappa kogukonnad muutusid aastaks 2600&nbsp;e.m.a suurteks linnakeskusteks, kust kasvas välja Kõrg-Harappa kultuur. == Kõrg-Harappa == Induse ja selle harujõgede ümbrusest on avastatud üle 1052 kõrg-Harappa linna ja asula. Neist olulisemad on Harappa, Ganeriwala ja Mohenjo-Daro Pakistanis ning Dholavira, Kalibangan, Rakhigarhi, Rupar ja Lothal Indias. === Linnad === Keerukad ja tehnoloogiliselt arenenud linnakultuur on tõestuseks sellest, et Induse oru linnad oli esimesed selle piirkonna keskused. Kommunaalse linnaplaneerimise kvaliteet viitab teadmistele linnaplaneerimisest ja tõhusale linnavalitsusele, mis seadis kõrged prioriteedid hügieenile või, teise teooria kohaselt, religioossete rituaalide vahendite ligipääsetavusele. Nagu Harappas nähtud, Mohenjo-Daro ja hiljuti osaliselt kaevandatd Rakhigarhi, on see linnaplaan sisaldanud maailma esimest teadaolevat kanalisatsiooni süsteemi. Linnas olid eramajad või maja ühendused, mis omasid vett kaevudest. Ruumist, mis ilmselt oli vanni kõrval, juhiti kasutatud vesi kaetud kanalisatsiooni, mis läks peatänavatele. Majad avati ainult siseaedadesse ja väiksematele tänavatele. Maja ehitus mõnedes külades meenutab Harappa ehitusstiili.  Iidsed induse reovee ja torustiku süsteemid arenesid ja neid kasutati linnades üle kogu Induse ala ning olid täpsemad kui kuskil kaasaegsemas linnades Lähis-Idas ja ka palju tõhusamad kui need, mis on paljudes piirkondades Pakistanis ja Indias täna. Täpsemat Harappa arhitektuuri on näha nende muljetavaldavatel laevaehitustehastes, aitades, hoidlates, tellisplatvormidel ja kaitsemüüridel. Induse tohutud seinad enamasti kaitsesid Harappat üleujutuste eest ja vähendasid militaarseid konflikte.  Kindluse eesmärk on teadmata. Induse tsivilisatsioon on teravas kontrastis oma kaasaegsete Mesopotaamia ja Egiptuse tsivilisatsioonidega – monumentaalseid struktuure ei ehitatud. Ei ole veenvaid tõendeid templitest, kuningatest, armeedest või preestritest. Mõned hooned on arvatavasti aidad. Ühes linnas leiti tohutu korralikult ehitatud vann, mis võis olla avalik vann. Kuigi kindlused olid müüridega pole kaugeltki selge, et need struktuurid olid kaitsvad. Need võisid olla ehitatud, et suunata üleujutusi.  Paljude linnade asukad on ilmselt olnud kauplejad või käsitöölised, kes elasid teiste püüdlejatega samadele ametitele hästi määratletud naabrustes. Materjale kaugematelt aladelt kasutati linnades pitsatite, pärlite ja teiste objektide konstrueerimisel. Käsitöölised leiutasid viisi glasuuritud fajansspärlite valmistamiseks. Pitsatitel on pildid loomadest, inimestest (võib olla jumalad) ja teistsugustest kirjutistest, sealhulgas veel avastamata Induse oru tsivilisatsiooni kirjutamissüsteemid. Mõned pitsatid olid kasutusel, et tembeldada savi kaupadele ja tõenäoliselt oli sellel ka muid kasutus viise. Kuigi mõned majad olid teistest suuremad, olid Induse tsivilisatsiooni linnad silmnähtavalt tähelepanuväärsed, kuid suhteliselt egalitaarsed. Kõikidel majadel oli juurdepääs veele ja kanalisatsioonisüsteemile. See jätab mulje suhteliselt madala jõukustasemega ühiskonnast, kuigi sotsiaalne kihistumine on näha isiklikest ehetest. == Võimud ja juhtimine == Arheoloogilised tulemused ei anna koheseid vastuseid kesksele võimu kohta või inimeste võimu kujutamine Harappa ühiskonnas. Aga seal on näidustused keerulistest otsustest ja nende rakendamisest. Nagu näiteks erakordne ühtsus Harappa käsitööliste seas, tõenduseks on keraamika, tihendid, massid ja tellised. Need on põhilised teooriad: Oli ühtne riik, käsitööliste sarnastega, tõendid planeeritud asundsest, standardsed tellise suurused ja ametikohtade asundus toore materjali lähedale. Induse kultuuris polnud üht kindlat keskust, vaid mitu: Mohenjo-Daro, Harappa jt.  == Tehnoloogia == Induse tsivilisatsiooni rahvas saavutas suure täpsuse pikkuste, massi ja aja mõõtmistes. Nad olid ühed esimestest, kes arendasid ühtse kaalu- ja mõõtühikute ja süsteemi. Erinevate objektide võrdlus näitab Induse ala raames mõõtühikute laiaulatuslikku variatsiooni. Nende väikseim mõõtühik, mis on märgitud Lothalist leitud elevandiluust skaala peale, oli umbes 1,704&nbsp;mm. See ongi teadaolevalt pronksiaja lühim mõõtühik. Harappani insenerid järgisid kõikidel praktilistel puhkudel kümnendsüsteemi, kaasa arvatud massi mõõtmisel. Seda näitavad nende [[Kuustahukas|kuustahukalised]] kaaluvihid. Need [[räni]]st kaaluvihid olid suhetes 5:2:1 kaaludega 0,05, 0.1, 0.2, 0.5, 1, 2, 10, 20, 50, 100, 200 ja 500 ühikut, iga ühik kaalub umbes 28 grammi, sarnanedes Inglismaa või Kreeka untsiga. Väiksemaid objekte kaaluti samasugustes suhtes olevate 0,871-ühikuliste vihtidega. Nagu ka teistes kultuurides ei olnud aga tegelikud kaaluvihid kogu ala ulatuses ühtsed. Hiljem Kautilya uurimuses Arthashastra (4. saj&nbsp;e.m.a) kasutatud kaalu-ja mõõtühikud on samad, mida kasutati Lothali linnas. Harappalased arendasid uusi tehnikaid [[metallurgia]]s ja valmistasid [[vask]]e, [[pronks]]i, [[plii]]d ja [[tina]]. Harappalaste tehnilised oskused olid märkimisväärsed, eriti sadamasildade ehitamises. 2001. aastal tegid arheoloogid kindlaks, et neil olid teadmised hambaravist. 2006. aasta aprillis kuulutati teadusajakirjas Nature, et vanimad tõendid elusolendi hamba puurimisest oli leitud Mehgrah’st. Mergharis asuvast neoliitikumiajast jäänud surnuaialt, mis pärineb 7500–9000 aasta tagusest ajast, avastati üksteist puuritud täiskasvanu purihammast. Banawalist leiti kullavöötidega proovikivi ([[basaniit]]), mida tõenäoliselt kasutati kulla puhtuse testimiseks (sellist tehnikat kasutatakse mõnes India osas tänini). == Kunst ja käsitöö == [[Pilt:Dancing Girl of Mohenjo-daro.jpg|pisi|291x291px|Mohenjo Daro tantsiv tüdruk]] Väljakaevamistel on leitud mitmeid skulptuure, [[keraamika]]t, kullast ehteid, pitsateid ja anatoomiliselt täpseid kujusid, mis on tehtud [[Terrakota|põletatud savist]]. [[Pilt:W8nafs aic000005ap.jpg|pisi|Induse kultuuri pitsatid]] Mitmed kullast, põletatud savist ja kivist kujud kujutavad tantsivaid tüdrukuid, mis näitavad mõnda tantsuvormi. Enamus pitseritel on kujutatud loomi, kuid nende valmimisperioodi ei ole kindlalt määratletud. Looma, keda on kujutatud enamusel pitseritest küpsema perioodi väljakaevamiskohtades, pole selgelt identifitseeritud. Majesteetliku sarvega loom – osaliselt härg, osaliselt sebra – on olnud spekulatsioonide allikas. Siiani pole veel piisavalt tõendusmaterjali põhjendamaks väiteid, et sellel kujutisel oli religioosne või kultuslik tähtsus, kuid selle laiaulatuslik esinemine tõstatab küsimuse, kas kujutatud loomad Induse oru tsivilisatsioonis on religioossed sümbolid või mitte Mitmeid käsitööliike nagu (teo)karpide töötlemine, keraamika ning ahhaadist ja klaasistunud [[Steatiit|steatiidist]] helmete valmistamine, kasutati kaelakeede, käevõrude ning teiste ehete tegemisel kõikides Harappani etappides ning mõnda neist käsitööliikidest praktiseeritakse seal alamkontinendil ka tänapäeval. Mõnedel jumestus- ja tualett-tarvetel nagu erilised kammid (kakai), silmapuhastusvedeliku kasutamine ja eriline "kolm ühes" tualett-tarbevidin, mis leiti Harappanist, on tänini moodsas Indias sarnaste toodetena kasutusel. Leitud on põletatud savist naisterahvaste kujukesi (u 2800–2600 a&nbsp;e.m.a), kellel on "manga" (juukselahu joon) punaseks värvitud. Mohenjo-Darost on leitud kujusid, kus kujutatakse olendit pea peal seistes või rätsepistmes istudes. Seda kujukest, keda on vahel nimetatud ka Pashupatiks, on erinevalt identifitseeritud. Härra John Marshall tuvastas sarnasuse Hindu jumala Shivaga. Kui seda kinnitataks, oleks see tõestus, et mõned hinduismi aspektid on vanemad kui varaseimad hinduismi tekstid, veedad.  Induse pitseritel on kujutatud harfitaolist instrumenti, mis viitab sellele, et olid kasutusel keeltega muusikainstrumendid. Harappanlased tegid ka erinevaid mänguasju ja mänge, üks nendest on näiteks [[täring]]. == Kaubandus ja transport == [[Pilt:Lothal dock.jpg|pisi|Sadamasild Lothalis]] Induse tsivilisatsiooni majandus paistab olevat oluliselt sõltunud [[kaubandus]]est, millele aitas kaasa hästiarenenud transporditehnoloogia. Induse oru tsivilisatsioon võis olla esimene tsivilisatsioon, mis kasutas ratastel transpordimeetodit. Nende edusammud võisid kaasa aidata härjavankrite kasutamisel transpordiks, mis on identsed tänapäeva Lõuna-Aasia omadega, ning ka paate. Enamik neist paatidest olid tõenäoliselt väikesed lamedapõhjalised alused, võimalik, et purjedega, nagu neid võib näha tänapäeval Induse jõe peal. On ka teisejärguline tõend meresõidualuste kohta. Arheoloogid on avastanud massiivse süvendatud kanali ja sadamaks arvatud ehitise rannikulinnast Lothalist ida Indias (Guarati osariigis). H.-P. Francfort avastas ka laiaulatusliku kanalite võrgustiku, mida kasutati põldude niisutamiseks. Vaseajastu perioodil, aastal 4300–3200&nbsp;e.m.a olid induse oru tsivilisatsiooni keraamika sarnane lõuna [[Türkmenistan]]i ja põhja Iraaniga, mis vihjab märkimisväärsele liikuvusele ja kaubandusele. Varase Harappani perioodi ( 3200–2600&nbsp;e.m.a) sarnasused saviesemetes, pitserites, kujukestes, ornamentides/ehetes jne dokumenteerivad intensiivset kaubandust [[Kesk-Aasia]] ning Iraani platooga. Induse tsivilisatsiooni järeletehtud esemed integreerusid kaubandusvõrgustikus majanduslikult tohutul alal, hõlmates osasid Afganistanist, rannikupiirkondi [[Pärsia]]st, põhja ja lääne Indiat ning Mesopotaamiat. Harappasse maetud inimeste hambaemailide uuringud vihjavad sellele, et mõned elanikud olid migreerunud linna Induse orust väljaspool. On mõningaid tõendeid, et kaubanduslikud kontaktid ulatusid Kreetale ning võimalik ka, et Egiptusse. Harappani etapi keskosas toimis Harappani ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide vahel laiaulatuslik merekaubanduse võrk, suur osa kaubavahetusest käis läbi "vahendajate Dilmunist" (kaasaja Bahrein ja Failaka Pärsia Lahes). Nõnda pikki vahemaid hõlmav merekaubandus sai võimalikuks tänu innovatiivsele palkidest ehitatud aluse arendamisele, millel oli üks tsentraalne kootud kangast purjega mast. Mitmed rannikuala asustused nagu Sotkagen-dor (Dashti jõe kallastel, Jiwanist põhja pool), Sokhta Koh (Shadi jõe kallastel, Pasnist põhja pool) ja Balakot (Sonmiani läheduses) Pakistanis koos Lothaliga Indias tunnistavad oma rolli Harappani kaubanduspunktidena. Madalad sadamad merele avanevates jõesuuetes võimaldasid elavat merekaubandust Mesopotaamia linnadega. == Kirjutamise süsteem == Aastatel 400–600 on märgatavaid India sümboleid leitud pitsatitelt, väikestelt tahvlitelt, keraamilistelt pottidelt ja rohkem kui tosinalt muult materjalilt, kaasa arvatud "siltidelt", mis väidetavalt kord rippusid sisemise värava kohal, Induse linna Dholaviras. Tüüpilised Induse kirjutised ei ole pikemad kui neli-viis tähemärki, enamik neist (peale Dholavira "sildid") on väikesed; pikim ühel pinnal, mis on väiksem kui 1-tolline (2,54&nbsp;cm) ruut, on 17 märki pikk; pikim ükskõik, mis objektil (leitud kolmes erinevas masstoodangu pinnal) on 26 sümbolit. Samal ajal kui Induse oru tsivilisatsiooni on üldiselt iseloomustatud kui haritud ühiskonda, mida tõendavad kirjutised, need kirjutised on vaidlustatud Farmeri, Sproati ja Witzeli poolt, kes vaidlevad Induse süsteemi üle, et see ei kodeeri keelt, aga oli sarnane mitmekesise mittekeelse märkide süsteemiga. Märkide süsteeme kasutati ulatuslikult Lähis-Idas ja teistes ühiskondades, et sümboliseerida perekondi, klanne, jumalaid ja religioosseid ettekujutusi. Teised on väitnud, et mõnikord olid sümbolid kasutatud majandustehingutes, aga see väide jätab seletamata Indu sümbolite tuleku paljudesse rituaalsetesse esemetesse. 2009. aastal P. N. Rao jt tehtud uuringu põhjal avaldati ajakirjas Science eri keelelistes skriptides ja mittekeelelistes süsteemides esinevate mustrite võrdlused. Leiti, et Indude käekirja mustrid on sarnased räägitavate sõnadega, toetades hüpoteese, mis kodeerivad veel tundmatuid keeli. Farmer, Sproat ja Witzel on selle leiu vaidlustanud, tuues välja, et Rao et al. tegelikult ei võrrelnud Indude märke "päris-maailma-mitte-keeleliste-süsteemidega" vaid "kahe täielikult kunstliku süsteemiga, mis on leiutatud autorite poolt. Üks koosneb 200 000 juhuslikus järjekorras olevast märgist ja teine 200 000 õiges täielikus järjekorras olevast märgist. Farmer et al. on samuti demonstreerinud seda, et võrdlus mittekeelsete süsteemide, näiteks keskaja [[heraldika]] märkide ja tavalised keelte vahel annab sarnase tulemuse, mille ka Rao et al. sai Indude märkidest. Pildid mõnest tuhandest säilinud kirjutisest on avaldatud väljaandes Corpus of Indus Seals and Inscriptions (1987, 1991, 2010), muudetud Asko Parpola ja ta kolleegide poolt. Uuesti avaldatud fotod on tehtud 1920. ja 1930. aastatel, sadadest kadunud või varastatud kirjutistest, koos paljude viimaste sajandite jooksul avastatutega. Varem teadlased pidid täiendama materjale ''Corpus''<nowiki/>'ses kaevetööde aruannetest pisikeste fotode põhjal. == Religioon == John Marshall, kes aastal 1931 tegi kindlaks Induse religiooni silmapaisteva eripära: Jumal ja Jumalanna; jumalikustamine ja austus loomade ja taimede vastu; kasutatakse vanne ja on vee usukomme; sümboolse tähendusega on ka veel [[fallos]] ja häbe, mis sümboliseerivad viljakust. Marshalli tõlgenduste üle on palju vaieldud ja mõnikord vaidlustatud. On leitud Induse oru pitsateid, millel on kujutatud loomi. Marshalli arust oli kujutatud neil varasel kujul [[hindud]]e jumalat [[Shiva|Šiva]]t ([[Rudra]]), joogaasendis ja loomade isandana (tavaliselt kujutatud kolme peaga). Marshalli hüpoteesi põhjal on tegu jumalaema kultusega ja kaevetööde käigus on leitud mitmeid naisekujusid, arvatakse, et see on hindu sekti [[Šaktism]]i tekke eelkäijaks. Erinevalt tänapäeva Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonidest puuduvad Induse orul templid ja lossid, kuigi väljakaevamised näitavad, et neil olid nende ehitamiseks vajalikud teadmised olemas. Kuna templeid ja losse polnud, peeti religioosseid tseremooniaid kodus või vabas õhus. Matmistavasid iseloomustab lamavasse asendisse panemine ja fraktsioneeriva matmine, mille puhul organism on vähendatud (skelett ja organid on eraldatud), ja esines isegi tuhastamist. == Vaata ka == * [[Harappa arhitektuur]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="7Yxuq">http://www.harappa.com/har/indus-saraswati.html</ref> <ref name="yZSda">http://www.mohenjodaro.net/mohenjodaroessay.html</ref> <ref name="mõtteloom">[https://web.archive.org/web/20121015150945/http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/i.html Induse kultuur], "Ida mõtteloo leksikon", 2006</ref> <ref name="4d2Uz">Wright 2010, pp. 115–125</ref> <ref name="Ching 2006 28–32">{{Cite book |last=Ching |first=Francis D. K. |year=2006 |title=A Global History of Architecture |location=Hoboken, N.J. |publisher=J. Wiley & Sons |isbn=0471268925 |pages=28–32 |last2=Jarzombek, Mark;Prakash, Vikramaditya}}</ref> <ref name="PLMta">McIntosh, Jane (2001). A Peaceful Realm: The Rise And Fall of the Indus Civilization. Boulder: Westview Press. ISBN 0813335329, p. 24</ref> <ref name="CpDbO">{{cite book|last=Ratnagar|first=Shereen|year=2006|title=Trading Encounters: From the Euphrates to the Indus in the Bronze Age|publisher=Oxford University Press, India|isbn=019568088X}}</ref> <ref name="possehl">{{cite journal | last = Possehl | first = G. L. | authorlink=Gregory Possehl | date = oktoober 1990 | title = Revolution in the Urban Revolution: The Emergence of Indus Urbanization | journal = Annual Review of Anthropology | volume = 19 | pages = 261–282 | doi = 10.1146/annurev.an.19.100190.001401 | url = http://arjournals.annualreviews.org/toc/anthro/19/1?cookieSet=1 | accessdate = 06.05.2007|issn=0084-6570 }}Vt kaarti lk 263</ref> <ref name="FIg0p">''Indian Archaeology, A Review.'' 1958–1959. Excavations at Alamgirpur. Delhi: Archaeol. Surv. India, pp. 51–52.</ref> <ref name="Leshnik">{{cite journal | last = Leshnik | first = Lawrence S. | date = oktoober 1968 | title = The Harappan "Port" at Lothal: Another View | journal = American Anthropologist, New Series, | volume = 70 | issue = 5 | pages = 911–922 | doi = 10.1525/aa.1968.70.5.02a00070 | url = http://links.jstor.org/sici?sici=0002-7294(196810)2%3A70%3A5%3C911%3ATH%22ALA%3E2.0.CO%3B2-2 | accessdate = 06.05.2007}}</ref> <ref name="PrhyI">{{Cite book |last=Beck |first=Roger B. |title=World History: Patterns of Interaction |url=https://archive.org/details/mcdougallittellw00beck |publisher=McDougal Littell |year=1999 |location=Evanston, IL |isbn=0-395-87274-X |last2=Linda Black, Larry S. Krieger, Phillip C. Naylor, Dahia Ibo Shabaka,}}</ref> <ref name="IqYm2">{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/sci/tech/334517.stm|title='Earliest writing' found|publisher=BBC News|date=04.05.1999 | accessdate=05.01.2010}}</ref> <ref name="vEimX">Davreau, Robert (1976). "Indus Valley". In Reader's Digest. ''World's Last Mysteries''.</ref> <ref name="sqhZP">Cunningham, A., 1875. Archaeological Survey of India, Report for the Year 1872–73, 5: 105–8 and pl. 32-3. Calcutta: Archaeological Survey of India.</ref> <ref name="26BCs">Singh, Upinder (2008). ''A History of Ancient and Early medieval India : from the Stone Age to the 12th century''. New Delhi: Pearson</ref> <ref name="EzMzg">Sabharwal, Vijay (11 July 2010). "Indus Valley site ravaged by floods". ''The Times Of India''.</ref> <ref name="WbjBD">Kenoyer, Jonathan Mark (1991). "The Indus Valley tradition of Pakistan and Western India". ''Journal of World Prehistory'' '''5''' (4): 1–64.doi:10.1007/BF00978474.</ref> <ref name="xuAMx">Chandler, Graham (September–October 1999). "Traders of the Plain". ''Saudi Aramco World'': 34–42.</ref> <ref name="ZGjMj">"The Largest Bronze Age Urban Civilization". harappa.com. Retrieved 29.04.2013.</ref> <ref name="ZQ1rw">Ray, Himanshu Prabha (2003). ''The Archaeology of Seafaring in Ancient South Asia''. Cambridge University Press. p. 95. ISBN 0-521-01109-4.</ref> <ref name="JSxGY">Dales, George F. (1979). "The Balakot Project: summary of four years excavations in Pakistan". In Maurizio Taddei (ed.). ''South Asian Archaeology 1977''. Naples: Seminario di Studi Asiatici Series Minor 6. Instituto Universitario Orientate. pp. 241–274.</ref> <ref name="CvZwz">Bisht, R. S. (1989). "A new model of the Harappan town planning as revealed at Dholavira in Kutch: a surface study of its plan and architecture". In Chatterjee, Bhaskar (ed.). ''History and Archaeology''. New Delhi: Ramanand Vidya Bhawan. pp. 379–408. ISBN 81-85205-46-9.</ref> <ref name="ofpLM">Possehl, Gregory L. (1990). "Revolution in the Urban Revolution: The Emergence of Indus Urbanization". ''Annual Reviews of Anthropology'''''19''' (19): 261–282 (Map on page 263).doi:10.1146/annurev.an.19.100190.001401.</ref> <ref name="8vVUH">Gupta 1995, p. 183</ref> <ref name="99Quu">e.g. Misra, Virendra Nath (1992). ''Indus Civilization, a special Number of the Eastern Anthropologist''. pp. 1–19.</ref> <ref name="A9Y7v">Ratnagar, Shereen (2006). ''Understanding Harappa: Civilization in the Greater Indus Valley''. New Delhi: Tulika Books. ISBN 81-89487-02-7.</ref> <ref name="ZmCM0">Parpola, Asko (1994). ''Deciphering the Indus Script''. Cambridge University Press. ISBN 0-521-43079-8.</ref> <ref name="sDzYh">Archeologists confirm Indian civilization is 2000 years older than previously believed, Jason Overdorf, Globalpost, November 28, 2012</ref> <ref name="rHChg">Thapar, B. K. (1975). "Kalibangan: A Harappan Metropolis Beyond the Indus Valley". ''Expedition'' '''17''' (2): 19–32.</ref> }} == Kirjandus == *{{cite book|last=[[Bridget Allchin|Allchin, Bridget]]|year=1997|title=Origins of a Civilization: The Prehistory and Early Archaeology of South Asia|location=New York|publisher=Viking}} *{{cite book|editor-last=Allchin|editor-first=Raymond|editor-mask=[[F. Raymond Allchin|Allchin, Raymond]]|year=1995|title=The Archaeology of Early Historic South Asia: The Emergence of Cities and States|url=https://archive.org/details/archaeologyofear0000allc|location=New York|publisher=Cambridge University Press}} *{{cite book|last=Aronovsky|first=Ilona|author2=Gopinath, Sujata|year=2005|title=The Indus Valley|url=https://archive.org/details/indusvalley0000aron_a2l3|location=Chicago|publisher=Heinemann}} *{{cite book|last=Basham|first=A. L.|title=The Wonder That Was India|publisher=Sidgwick & Jackson|location=London|year=1967|pages=11–14}} *{{cite book|first=D. K.|last=Chakrabarti|year=2004|title=Indus Civilization Sites in India: New Discoveries|url=https://archive.org/details/induscivilizatio0000unse|publisher=Marg Publications|location=Mumbai|isbn=81-85026-63-7}} *{{cite book|authorlink=Ahmad Hasan Dani|last=Dani|first=Ahmad Hassan|title=Short History of Pakistan (Book 1)|year=1984|publisher=University of Karachi}} *{{cite book|editor-last1=Dani|editor-first1=Ahmad Hassan|editor-last2=Mohen|editor-first2=J-P.|year=1996|title=History of Humanity, Volume III, From the Third Millennium to the Seventh Century BC|location=New York/Paris|publisher=Routledge/UNESCO|isbn=0415093066}} *{{cite book|first=S. P.|last=Gupta|authorlink=S. P. Gupta|year=1996|title=The Indus-Saraswati Civilization: Origins, Problems and Issues|isbn=81-85268-46-0|publisher=Pratibha Prakashan|location=Delhi}} *{{cite book|editor-first=S. P.|editor-last=Gupta|authorlink=S. P. Gupta|year=1995|title=The lost Sarasvati and the Indus Civilisation|publisher=Kusumanjali Prakashan|location=Jodhpur}} *{{cite journal|last=Kathiroli|year=2004|title=Recent Marine Archaeological Finds in Khambhat, Gujarat|journal=Journal of Indian Ocean Archaeology|issue=1|pages=141–149}} *{{cite book|authorlink=Jonathan Mark Kenoyer|last=Kenoyer|first=Jonathan Mark|year=1998|title=Ancient cities of the Indus Valley Civilisation|url=https://archive.org/details/ancientcitiesofi0000keno|publisher=Oxford University Press|isbn=0-19-577940-1}} *{{cite journal|authorlink=Jonathan Mark Kenoyer|last=Kenoyer|first=Jonathan Mark|title=The Indus Valley tradition of Pakistan and Western India|url=https://archive.org/details/sim_journal-of-world-prehistory_1991-03_5_1/page/n1|journal=Journal of World Prehistory|year=1991|volume=5|pages=1–64|doi=10.1007/BF00978474}} *{{cite book|authorlink=Jonathan Mark Kenoyer|last=Kenoyer|first=Jonathan Mark|author2=Heuston, Kimberly|year=2005|title=The Ancient South Asian World|url=https://archive.org/details/ancientsouthasia0000keno|location=Oxford/New York|publisher=Oxford University Press|isbn=0195174224}} *{{cite book|last=Kirkpatrick|first=Naida|year=2002|title=The Indus Valley|url=https://archive.org/details/indusvalley0000kirk|location=Chicago|publisher=Heinemann}} *{{cite book|editor-first=Nayanjot|editor-last=Lahiri|year=2000|title=The Decline and Fall of the Indus Civilisation|isbn=81-7530-034-5|publisher=Permanent Black|location=Delhi}} *{{cite book|first=B. B.|last=Lal|authorlink=B. B. Lal|year=1998|title=India 1947–1997: New Light on the Indus Civilization|isbn=81-7305-129-1|publisher=Aryan Books International|location=New Delhi}} *{{cite book|first=B. B.|last=Lal|authorlink=B. B. Lal|year=1997|title=The Earliest Civilisation of South Asia (Rise, Maturity and Decline)}} *{{cite book|first=B. B.|last=Lal|authorlink=B. B. Lal|year=2002|title=The Sarasvati flows on}} *{{cite book|last=McIntosh|first=Jane|title=A Peaceful Realm: The Rise And Fall of the Indus Civilization|url=https://archive.org/details/peacefulrealmri00mcin|location=Boulder|publisher=Westview Press|year=2001|isbn=0813335329}} *{{cite book|authorlink=Mohammed Rafique Mughal|last=Mughal|first=Mohammad Rafique|year=1997|title=Ancient Cholistan, Archaeology and Architecture|publisher=Ferozesons|isbn=9690013505}} *{{cite web|authorlink=Asko Parpola|last=Parpola|first=Asko|url=http://www.harappa.com/script/indusscript.pdf|title=Study of the Indus Script|date=19.05.2005}} (50th ICES Tokyo Session) *{{cite book|last=Possehl|first=Gregory|authorlink=Gregory Possehl|year=2002|title=The Indus Civilisation|url=https://archive.org/details/induscivilizatio0000poss|location=Walnut Creek|publisher=Alta Mira Press}} *{{cite book|first=Shikaripura Ranganatha|last=Rao|authorlink=Shikaripura Ranganatha Rao|year=1991|title=Dawn and Devolution of the Indus Civilisation|isbn=81-85179-74-3|publisher=Aditya Prakashan|location=New Delhi}} *{{cite book|last=Shaffer|first=Jim G.|authorlink=Jim G. Shaffer|chapter=Cultural tradition and Palaeoethnicity in South Asian Archaeology|title=Indo-Aryans of Ancient South Asia|url=https://archive.org/details/indoaryansofanci0001geor|editor=George Erdosy|year=1995|isbn=3-11-014447-6|publisher=de Gruyter|location=Berlin u.a.}} *{{cite book|last=Shaffer|first=Jim G.|authorlink=Jim G. Shaffer|chapter=Migration, Philology and South Asian Archaeology|title=Aryan and Non-Aryan in South Asia.|editor=Bronkhorst and Deshpande|year=1999|isbn=1-888789-04-2|publisher=Harvard University, Dept. of Sanskrit and Indian Studies|location=Cambridge}} *{{cite book|last=Shaffer|first=Jim G.|authorlink=Jim G. Shaffer|year=1992|chapter=The Indus Valley, Baluchistan and Helmand Traditions: Neolithic Through Bronze Age|title=Chronologies in Old World Archaeology|edition=Second|editor=R. W. Ehrich|location=Chicago|publisher=University of Chicago Press}} *{{cite journal|journal=Electronic Journal of Vedic Studies|authorlink=Michael Witzel|last=Witzel|first=Michael|title=The Languages of Harappa|date=veebruar 2000|url=http://www.people.fas.harvard.edu/~witzel/IndusLang.pdf}} *Rita P. Wright, The Ancient Indus: Urbanism Economy and Society, Case Studies in Early Societies, Cambridge University Press, 2010, ISBN 9780521576529 == Välislingid == * [http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/India2.htm "Harappa tsivilisatsiooni lõpp ja indoaarialaste sissetulek"] India kultuuriloo konspekt (Irina Avramets, Tartu Ülikooli semiootika osakond) * [http://www.budismiinstituut.ee/oppetoo/loeng_India_budismi_taust1_2002.htm Budismi pühakirjad, 1. loeng: India budismi taustsüsteemid. I] Märt Läänemets, 16. veebruaril 2002, [[Budismi Instituut]] * [http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/i.html Induse kultuur], "Ida mõtteloo leksikon", 2006 [[Kategooria:Pronksiaeg]] [[Kategooria:Aasia vanaaeg]] [[Kategooria:Arheoloogilised kultuurid]] [[Kategooria:Vana-India]] 6p5wv54x7ti62ypkeihte67wtm86eo9 7166431 7166375 2026-06-03T11:15:02Z Evlper 104506 /* Välislingid */ 7166431 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2011}} {{keeletoimeta}} [[Pilt:CiviltàValleIndoMappa.png|pisi|180px|Induse kultuuri asuala]] [[Pilt:IndusValleySeals.JPG|pisi|Induse kultuuri pitsatid Briti Muuseumis]] '''Induse kultuur''' oli [[pronksiaeg]]ne [[tsivilisatsioon]] Loode-[[India]]s, Induse jõe orus 3300&nbsp;e.m.a 3300–1300&nbsp;e.m.a (kõrgaeg 2600–1900&nbsp;e.m.a).<ref name="7Yxuq" /><ref name="yZSda" /> Egiptuse ja Mesopotaamia kultuuride kõrval maailma vanim ja laiaulatuslikum kõrgkultuur.<ref name="mõtteloom" /> Kultuuri kõrgajal võis piirkonna populatsioon ulatuda viie miljoni asukani. Induse linnad on kuulsad nende linnaehituse, tellishoonete ning kanalisatsiooni ja vee võrgustiku poolest.<ref name="4d2Uz" /> Induse kultuur koosneb [[Harappa]] kultuurist ja [[Mohenjo-Daro]] kultuurist. Teaduskirjanduses on kasutatud ka nimesid "Induse Ghaggar-Hakra tsivilisatsioon" või "Induse-[[Sarasvati]] tsivilisatsioon; viimane neist põhineb [[Ghaggar-Hakra]] jõe samastamisel "[[Rigveda]]s" "[[Nadistuti sukta]]s" mainitud [[Sarasvati jõgi|Sarasvati jõega]], kuid see oletus on lingvistiliselt ja geograafiliselt vaieldav.<ref name="Ching 2006 28–32" /><ref name="PLMta" /><ref name="CpDbO" /> Induse kultuur koondus Induse jõeoru ja [[Pandžab]]i regiooni ümber, hõlmates ka Ghaggar-Hakra jõeoru<ref name="possehl" /> ning [[Ganges]]e ja [[Yamuna]] jõe vahelise ala.<ref name="FIg0p" /><ref name="Leshnik" /> Harappa kultuuri nimi tuleneb tõigast, et kultuuri esimene linn avastati 1920. aastatel [[Pakistan]]is tänapäeva Harappa linna lähedal.<ref name="PrhyI" /> Induse kultuuri asulakohtade arheoloogiline uurimine on jätkunud sellest saati ning olulisi avastusi on tehtud veel 1999. aastalgi.<ref name="IqYm2" /> Teine hästi tuntud Induse kultuuri asula on [[UNESCO maailmapärandi nimistu|Unesco maailmapärandi nimistusse]] kuuluv Mohenjo-Daro, mis asub samuti tänapäeva Pakistanis. [[Harappa keel]]est puuduvad tänapäeval otsesed teadmised, kuid seda on seostatud [[protodraviidi]], [[elami-draviidi]], (para-)munda ja [[Indoeuroopa keeled|indoeuroopa keeltega]]. Harappalaste etniline kuuluvus tekitab tänini [[Lõuna-Aasia]]s tuliseid vaidlusi. Induse kultuur oli eelkõige [[linn]]akultuur. Säilinud kirjalikke allikaid pole tänini lõplikult dešifreeritud. On teada, et Induse ja [[Mesopotaamia]] vahel toimus [[merekaubandus]]. Induse kultuur hääbus seni selgitamata põhjustel umbes 1500. aasta paiku&nbsp;e.m.a ja selle viimased alad langesid [[Aarjalased|aarjalaste]] sissetungi ohvriks. Siiski on Induse kultuuril olnud pikaajaline mõju hilisemale [[India kultuur]]ile.<ref name="mõtteloom" /> == Avastamine ja väljakaevamised == [[Pilt:Indus Valley Civilization, Early Phase (3300-2600 BCE).png|pisi|Vara-Harappa, u 3300–2600&nbsp;e.m.a]] [[Pilt:Indus Valley Civilization, Mature Phase (2600-1900 BCE).png|pisi|Kõrg-Harappa, u 2600–1900&nbsp;e.m.a]] [[Pilt:Indus Valley Civilization, Late Phase (1900-1300 BCE).png|pisi|Hilis-Harappa, u 1900–1300&nbsp;e.m.a]] Esimest korda kirjeldas Harappa varemeid Inglise maadeuurija [[Charles Masson]] [[1842]]. aastal oma teoses "Narrative of Various Journeys in Balochistan, Afghanistan and the Punjab", kus kohalikud inimesed jutustasid iidsest linnast, mis ulatus üle 13 [[kos]]i (ligi 40 kilomeetrit). 1856 külastas uurija [[Alexander Cunningham]] Harappat, kus inglise insenerid John ja William Brunton ehitasid [[Ida-India Kompanii]] raudteed, mis ühendas omavahel [[Karachi]] ja [[Lahore|Lahore'i]] linna. Neile oli räägitud varemeis iidsest linnast, mida kutsuti Brahminabadiks. Linna külastades leidis John sealt hulgaliselt hästi põletatud telliseid, mida plaanis kasutada raudtee ehitamisel. Mõni kuu hiljem leidis Johni vend William kaugemal põhjas teise varemetes linna, millest korjatud põletatud telliseid olid kasutusse võtnud lähedalasuva Harappa asula elanikud.<ref name="vEimX" /> Alexander Cunningham avalikustas esimese Harappa pitsati aastatel 1872–1875.<ref name="sqhZP" /> Pool sajandit hiljem, 1912. aastal, avastas J. Fleet veel Harappa pitsateid, mis ajendas [[John Marshall|John Hubert Marshalli]] alustama põhjalikumate väljakaevamistega. Aastatel 1921–1922 avastasid Marshall, Rai Bahadur Daya Ram Sahni ja Madho Sarup Vats Harappa tsivilisatsiooni. [[Mohenjo-daro]] linna avastas [[Rakhal Das Banerjee]]. 1931. aastaks oli suurem osa Mohenjo-Daro linnast välja kaevatud. Pärast India iseseisvumist jäid suurem osa arheoloogilistest leidudest Pakistanile. Selle territooriumil asus suurem osa Induse kultuurist. Induse kultuuri läänepoolseim leiukoht on [[Sutkagan Dor]] Pakistanis, põhjapoolseim Shortugai Afganistanis, idapoolseim [[Alamgirpur]] Indias ja lõunapoolseim [[Malawan]] Indias.<ref name="26BCs" /> 2010. aastal tabas [[Haryana]] piirkonda Indias suured üleujutused, kahjustades [[Jognakhera]] arheoloogiliste väljakaevamiste alasid, kust oli leitud 5000 aasta vanuseid vase sulatamise jälgi. Induse tsivilisatsiooni alad jäid ligi kolmemeetrise veekihi alla, kui [[Sutlej Yamuna Linki kanal]] üle kallaste tõusis.<ref name="EzMzg" /> == Kronoloogia == [[Pilt:Jar, Indus Valley Tradition, Harappan Phase, Quetta, Southern Baluchistan, Pakistan, c. 2500-1900 BC - Royal Ontario Museum - DSC09717.JPG|pisi|Induse tsivilisatsiooni keraamika, 2500–1900&nbsp;e.m.a]] Harappa tsivilisatsiooni kõrgaeg oli 2600–1900&nbsp;e.m.a. Sellele eelnes ja järgnes vastavalt vara-Harappa ja hilis-Harappa periood. Kokkuvõttes kestis kogu Harappa ajastu 33.–14. sajandil&nbsp;e.m.a. Induse kultuuri periodiseerimisel kasutatakse kahte mõistet: periood ja ajastu.<ref name="WbjBD" /> Vara-Harappa, kõrg-Harappa ja hilis-Harappa perioode nimetatakse vastavalt regionaliseerumise, integreerumise ja lokaliseerumise ajastuks. Regionaliseerumise ajastu ulatub tagasi neoliitikumi perioodi.<ref name="xuAMx" /> {|class="wikitable" !Aeg !Periood !Ajastu |- |7000–5500&nbsp;e.m.a |[[Mehrgarh|Mehrgarh I]] (keraamikaeelne neoliitiline) |Varajane'' toiduvalmistamise'' ajastu |- |5500–3300&nbsp;e.m.a |Mehrgarh II–VI (neoliitiline) |rowspan=4|Regionaliseerumise ajastu |- |3300–2600&nbsp;e.m.a |Vara-Harappa |- |3300–2800&nbsp;e.m.a |Harappa 1 (Ravi fraas) |- |2800–2600&nbsp;e.m.a |Harappa 2 (Kot Diji fraas, Nausharo I, Mehrgarh VII) |- |2600–1900&nbsp;e.m.a |Kõrg-Harappa (Induse oru tsivilisatsioon) |rowspan=4|Integreerumise ajastu |- |2600–2450&nbsp;e.m.a |Harappa 3A (Nausharo II) |- |2450–2200&nbsp;e.m.a |Harappa 3B |- |2200–1900&nbsp;e.m.a |Harappa 3C |- |1900–1300&nbsp;e.m.a |Hilis-Harappa, maalitud ookerkeraamika |rowspan=3|Lokaliseerumise ajastu |- |1900–1700&nbsp;e.m.a |Harappa 4 |- |1700–1300&nbsp;e.m.a |Harappa 5 |- |1300–300&nbsp;e.m.a |Maalitud hallsavi nõude kultuur, põhjapoolne mustade glasuurnõude kultuur. |''Indo-Gangese traditsioon'' |} == Geograafia == Induse oru tsivilisatsioon hõlmas enamiku Pakistanist ning osa Loode-Indiast, [[Afganistan]]ist ja [[Iraan]]ist.<ref name="ZGjMj" /> Induse oru geograafiline asend lõi Induse tsivilisatsiooniga sarnased olud [[Egiptus]]e ja [[Peruu]] kultuuridega, kus põllumaid ümbritsevad mäed, kõrb ja ookean. Induse kultuuri leiukohad on sagedamini jõgede ääres, aga ka iidsetel rannaaladel<ref name="ZQ1rw" />, näiteks Balakoti<ref name="JSxGY" /> linn Pakistanis ja saartel, näiteks Dholavira<ref name="CvZwz" /> asundus Khadir Bet järvesaarel Indias. Paljud Induse kultuuri asukohad on avastatud piki Ghaggar-Harka jõesängi<ref name="ofpLM" />. Sealhulgas Rupar, Rakhigarhi, Sothi, Kalibangan ja Ganwariwala. Mõnede arheoloogide väitel on piki Ghaggar-Hakari ja selle harujõgede kuivanud jõesänge avastatud rohkem kui 500 Harappa asulat<ref name="8vVUH" />, seevastu üksnes 100 asulat piki [[Indus]]e ja selle harujõgede kallast<ref name="99Quu" />. Osad arheoloogid arvavad aga, et need arvud on liialdatud.<ref name="A9Y7v" /> == Varajane Harappa == Vara-Harappa Ravi periood on nime saanud lähedalasuva Ravi jõe järgi ning kestis aastail 3300–2800&nbsp;e.m.a. Varaseimad näited Induse kirjast on dateeritud aastasse umbes 3000 eKr.<ref name="ZmCM0" /> Arheoloog K. N. Dikshiti avastused Bhirrana külast, Rajasthanis Indias näitavad, et sellest piirkonnast leitud Hakra keraamika on üle 9500 aasta vana.<ref name="sDzYh" /> Varasemat külakultuuri esindavad Rehman Deri ja Amri leiukohad Pakistanis. Kot Diji asula (Harappa 2) esindab ülemineku perioodi Kõrg-Harappale, kus tsitadell on märk keskvõimust ja linliku eluviisi süvenemisest. Teine sellele perioodile iseloomulik linn on leitud Hakra jõe ääres Kalibanganis, Indias.<ref name="rHChg" />  Kaubateed sidusid seda kultuuri teiste piirkonna kultuuridega ning kaugemate piirkondadega, kust hangiti tooreaineid. Sealhulgas lasuriiti ja muud ehete valmistamiseks vajalikku materjali. Asukad olid selleks ajaks kodustanud mitmeid põllukultuurid, näiteks oad, seesamiseemned, datlid ja puuvilla, aga samuti ka loomad, näiteks vesipühvlid. Vara-Harappa kogukonnad muutusid aastaks 2600&nbsp;e.m.a suurteks linnakeskusteks, kust kasvas välja Kõrg-Harappa kultuur. == Kõrg-Harappa == Induse ja selle harujõgede ümbrusest on avastatud üle 1052 kõrg-Harappa linna ja asula. Neist olulisemad on Harappa, Ganeriwala ja Mohenjo-Daro Pakistanis ning Dholavira, Kalibangan, Rakhigarhi, Rupar ja Lothal Indias. === Linnad === Keerukad ja tehnoloogiliselt arenenud linnakultuur on tõestuseks sellest, et Induse oru linnad oli esimesed selle piirkonna keskused. Kommunaalse linnaplaneerimise kvaliteet viitab teadmistele linnaplaneerimisest ja tõhusale linnavalitsusele, mis seadis kõrged prioriteedid hügieenile või, teise teooria kohaselt, religioossete rituaalide vahendite ligipääsetavusele. Nagu Harappas nähtud, Mohenjo-Daro ja hiljuti osaliselt kaevandatd Rakhigarhi, on see linnaplaan sisaldanud maailma esimest teadaolevat kanalisatsiooni süsteemi. Linnas olid eramajad või maja ühendused, mis omasid vett kaevudest. Ruumist, mis ilmselt oli vanni kõrval, juhiti kasutatud vesi kaetud kanalisatsiooni, mis läks peatänavatele. Majad avati ainult siseaedadesse ja väiksematele tänavatele. Maja ehitus mõnedes külades meenutab Harappa ehitusstiili.  Iidsed induse reovee ja torustiku süsteemid arenesid ja neid kasutati linnades üle kogu Induse ala ning olid täpsemad kui kuskil kaasaegsemas linnades Lähis-Idas ja ka palju tõhusamad kui need, mis on paljudes piirkondades Pakistanis ja Indias täna. Täpsemat Harappa arhitektuuri on näha nende muljetavaldavatel laevaehitustehastes, aitades, hoidlates, tellisplatvormidel ja kaitsemüüridel. Induse tohutud seinad enamasti kaitsesid Harappat üleujutuste eest ja vähendasid militaarseid konflikte.  Kindluse eesmärk on teadmata. Induse tsivilisatsioon on teravas kontrastis oma kaasaegsete Mesopotaamia ja Egiptuse tsivilisatsioonidega – monumentaalseid struktuure ei ehitatud. Ei ole veenvaid tõendeid templitest, kuningatest, armeedest või preestritest. Mõned hooned on arvatavasti aidad. Ühes linnas leiti tohutu korralikult ehitatud vann, mis võis olla avalik vann. Kuigi kindlused olid müüridega pole kaugeltki selge, et need struktuurid olid kaitsvad. Need võisid olla ehitatud, et suunata üleujutusi.  Paljude linnade asukad on ilmselt olnud kauplejad või käsitöölised, kes elasid teiste püüdlejatega samadele ametitele hästi määratletud naabrustes. Materjale kaugematelt aladelt kasutati linnades pitsatite, pärlite ja teiste objektide konstrueerimisel. Käsitöölised leiutasid viisi glasuuritud fajansspärlite valmistamiseks. Pitsatitel on pildid loomadest, inimestest (võib olla jumalad) ja teistsugustest kirjutistest, sealhulgas veel avastamata Induse oru tsivilisatsiooni kirjutamissüsteemid. Mõned pitsatid olid kasutusel, et tembeldada savi kaupadele ja tõenäoliselt oli sellel ka muid kasutus viise. Kuigi mõned majad olid teistest suuremad, olid Induse tsivilisatsiooni linnad silmnähtavalt tähelepanuväärsed, kuid suhteliselt egalitaarsed. Kõikidel majadel oli juurdepääs veele ja kanalisatsioonisüsteemile. See jätab mulje suhteliselt madala jõukustasemega ühiskonnast, kuigi sotsiaalne kihistumine on näha isiklikest ehetest. == Võimud ja juhtimine == Arheoloogilised tulemused ei anna koheseid vastuseid kesksele võimu kohta või inimeste võimu kujutamine Harappa ühiskonnas. Aga seal on näidustused keerulistest otsustest ja nende rakendamisest. Nagu näiteks erakordne ühtsus Harappa käsitööliste seas, tõenduseks on keraamika, tihendid, massid ja tellised. Need on põhilised teooriad: Oli ühtne riik, käsitööliste sarnastega, tõendid planeeritud asundsest, standardsed tellise suurused ja ametikohtade asundus toore materjali lähedale. Induse kultuuris polnud üht kindlat keskust, vaid mitu: Mohenjo-Daro, Harappa jt.  == Tehnoloogia == Induse tsivilisatsiooni rahvas saavutas suure täpsuse pikkuste, massi ja aja mõõtmistes. Nad olid ühed esimestest, kes arendasid ühtse kaalu- ja mõõtühikute ja süsteemi. Erinevate objektide võrdlus näitab Induse ala raames mõõtühikute laiaulatuslikku variatsiooni. Nende väikseim mõõtühik, mis on märgitud Lothalist leitud elevandiluust skaala peale, oli umbes 1,704&nbsp;mm. See ongi teadaolevalt pronksiaja lühim mõõtühik. Harappani insenerid järgisid kõikidel praktilistel puhkudel kümnendsüsteemi, kaasa arvatud massi mõõtmisel. Seda näitavad nende [[Kuustahukas|kuustahukalised]] kaaluvihid. Need [[räni]]st kaaluvihid olid suhetes 5:2:1 kaaludega 0,05, 0.1, 0.2, 0.5, 1, 2, 10, 20, 50, 100, 200 ja 500 ühikut, iga ühik kaalub umbes 28 grammi, sarnanedes Inglismaa või Kreeka untsiga. Väiksemaid objekte kaaluti samasugustes suhtes olevate 0,871-ühikuliste vihtidega. Nagu ka teistes kultuurides ei olnud aga tegelikud kaaluvihid kogu ala ulatuses ühtsed. Hiljem Kautilya uurimuses Arthashastra (4. saj&nbsp;e.m.a) kasutatud kaalu-ja mõõtühikud on samad, mida kasutati Lothali linnas. Harappalased arendasid uusi tehnikaid [[metallurgia]]s ja valmistasid [[vask]]e, [[pronks]]i, [[plii]]d ja [[tina]]. Harappalaste tehnilised oskused olid märkimisväärsed, eriti sadamasildade ehitamises. 2001. aastal tegid arheoloogid kindlaks, et neil olid teadmised hambaravist. 2006. aasta aprillis kuulutati teadusajakirjas Nature, et vanimad tõendid elusolendi hamba puurimisest oli leitud Mehgrah’st. Mergharis asuvast neoliitikumiajast jäänud surnuaialt, mis pärineb 7500–9000 aasta tagusest ajast, avastati üksteist puuritud täiskasvanu purihammast. Banawalist leiti kullavöötidega proovikivi ([[basaniit]]), mida tõenäoliselt kasutati kulla puhtuse testimiseks (sellist tehnikat kasutatakse mõnes India osas tänini). == Kunst ja käsitöö == [[Pilt:Dancing Girl of Mohenjo-daro.jpg|pisi|291x291px|Mohenjo Daro tantsiv tüdruk]] Väljakaevamistel on leitud mitmeid skulptuure, [[keraamika]]t, kullast ehteid, pitsateid ja anatoomiliselt täpseid kujusid, mis on tehtud [[Terrakota|põletatud savist]]. [[Pilt:W8nafs aic000005ap.jpg|pisi|Induse kultuuri pitsatid]] Mitmed kullast, põletatud savist ja kivist kujud kujutavad tantsivaid tüdrukuid, mis näitavad mõnda tantsuvormi. Enamus pitseritel on kujutatud loomi, kuid nende valmimisperioodi ei ole kindlalt määratletud. Looma, keda on kujutatud enamusel pitseritest küpsema perioodi väljakaevamiskohtades, pole selgelt identifitseeritud. Majesteetliku sarvega loom – osaliselt härg, osaliselt sebra – on olnud spekulatsioonide allikas. Siiani pole veel piisavalt tõendusmaterjali põhjendamaks väiteid, et sellel kujutisel oli religioosne või kultuslik tähtsus, kuid selle laiaulatuslik esinemine tõstatab küsimuse, kas kujutatud loomad Induse oru tsivilisatsioonis on religioossed sümbolid või mitte Mitmeid käsitööliike nagu (teo)karpide töötlemine, keraamika ning ahhaadist ja klaasistunud [[Steatiit|steatiidist]] helmete valmistamine, kasutati kaelakeede, käevõrude ning teiste ehete tegemisel kõikides Harappani etappides ning mõnda neist käsitööliikidest praktiseeritakse seal alamkontinendil ka tänapäeval. Mõnedel jumestus- ja tualett-tarvetel nagu erilised kammid (kakai), silmapuhastusvedeliku kasutamine ja eriline "kolm ühes" tualett-tarbevidin, mis leiti Harappanist, on tänini moodsas Indias sarnaste toodetena kasutusel. Leitud on põletatud savist naisterahvaste kujukesi (u 2800–2600 a&nbsp;e.m.a), kellel on "manga" (juukselahu joon) punaseks värvitud. Mohenjo-Darost on leitud kujusid, kus kujutatakse olendit pea peal seistes või rätsepistmes istudes. Seda kujukest, keda on vahel nimetatud ka Pashupatiks, on erinevalt identifitseeritud. Härra John Marshall tuvastas sarnasuse Hindu jumala Shivaga. Kui seda kinnitataks, oleks see tõestus, et mõned hinduismi aspektid on vanemad kui varaseimad hinduismi tekstid, veedad.  Induse pitseritel on kujutatud harfitaolist instrumenti, mis viitab sellele, et olid kasutusel keeltega muusikainstrumendid. Harappanlased tegid ka erinevaid mänguasju ja mänge, üks nendest on näiteks [[täring]]. == Kaubandus ja transport == [[Pilt:Lothal dock.jpg|pisi|Sadamasild Lothalis]] Induse tsivilisatsiooni majandus paistab olevat oluliselt sõltunud [[kaubandus]]est, millele aitas kaasa hästiarenenud transporditehnoloogia. Induse oru tsivilisatsioon võis olla esimene tsivilisatsioon, mis kasutas ratastel transpordimeetodit. Nende edusammud võisid kaasa aidata härjavankrite kasutamisel transpordiks, mis on identsed tänapäeva Lõuna-Aasia omadega, ning ka paate. Enamik neist paatidest olid tõenäoliselt väikesed lamedapõhjalised alused, võimalik, et purjedega, nagu neid võib näha tänapäeval Induse jõe peal. On ka teisejärguline tõend meresõidualuste kohta. Arheoloogid on avastanud massiivse süvendatud kanali ja sadamaks arvatud ehitise rannikulinnast Lothalist ida Indias (Guarati osariigis). H.-P. Francfort avastas ka laiaulatusliku kanalite võrgustiku, mida kasutati põldude niisutamiseks. Vaseajastu perioodil, aastal 4300–3200&nbsp;e.m.a olid induse oru tsivilisatsiooni keraamika sarnane lõuna [[Türkmenistan]]i ja põhja Iraaniga, mis vihjab märkimisväärsele liikuvusele ja kaubandusele. Varase Harappani perioodi ( 3200–2600&nbsp;e.m.a) sarnasused saviesemetes, pitserites, kujukestes, ornamentides/ehetes jne dokumenteerivad intensiivset kaubandust [[Kesk-Aasia]] ning Iraani platooga. Induse tsivilisatsiooni järeletehtud esemed integreerusid kaubandusvõrgustikus majanduslikult tohutul alal, hõlmates osasid Afganistanist, rannikupiirkondi [[Pärsia]]st, põhja ja lääne Indiat ning Mesopotaamiat. Harappasse maetud inimeste hambaemailide uuringud vihjavad sellele, et mõned elanikud olid migreerunud linna Induse orust väljaspool. On mõningaid tõendeid, et kaubanduslikud kontaktid ulatusid Kreetale ning võimalik ka, et Egiptusse. Harappani etapi keskosas toimis Harappani ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide vahel laiaulatuslik merekaubanduse võrk, suur osa kaubavahetusest käis läbi "vahendajate Dilmunist" (kaasaja Bahrein ja Failaka Pärsia Lahes). Nõnda pikki vahemaid hõlmav merekaubandus sai võimalikuks tänu innovatiivsele palkidest ehitatud aluse arendamisele, millel oli üks tsentraalne kootud kangast purjega mast. Mitmed rannikuala asustused nagu Sotkagen-dor (Dashti jõe kallastel, Jiwanist põhja pool), Sokhta Koh (Shadi jõe kallastel, Pasnist põhja pool) ja Balakot (Sonmiani läheduses) Pakistanis koos Lothaliga Indias tunnistavad oma rolli Harappani kaubanduspunktidena. Madalad sadamad merele avanevates jõesuuetes võimaldasid elavat merekaubandust Mesopotaamia linnadega. == Kirjutamise süsteem == Aastatel 400–600 on märgatavaid India sümboleid leitud pitsatitelt, väikestelt tahvlitelt, keraamilistelt pottidelt ja rohkem kui tosinalt muult materjalilt, kaasa arvatud "siltidelt", mis väidetavalt kord rippusid sisemise värava kohal, Induse linna Dholaviras. Tüüpilised Induse kirjutised ei ole pikemad kui neli-viis tähemärki, enamik neist (peale Dholavira "sildid") on väikesed; pikim ühel pinnal, mis on väiksem kui 1-tolline (2,54&nbsp;cm) ruut, on 17 märki pikk; pikim ükskõik, mis objektil (leitud kolmes erinevas masstoodangu pinnal) on 26 sümbolit. Samal ajal kui Induse oru tsivilisatsiooni on üldiselt iseloomustatud kui haritud ühiskonda, mida tõendavad kirjutised, need kirjutised on vaidlustatud Farmeri, Sproati ja Witzeli poolt, kes vaidlevad Induse süsteemi üle, et see ei kodeeri keelt, aga oli sarnane mitmekesise mittekeelse märkide süsteemiga. Märkide süsteeme kasutati ulatuslikult Lähis-Idas ja teistes ühiskondades, et sümboliseerida perekondi, klanne, jumalaid ja religioosseid ettekujutusi. Teised on väitnud, et mõnikord olid sümbolid kasutatud majandustehingutes, aga see väide jätab seletamata Indu sümbolite tuleku paljudesse rituaalsetesse esemetesse. 2009. aastal P. N. Rao jt tehtud uuringu põhjal avaldati ajakirjas Science eri keelelistes skriptides ja mittekeelelistes süsteemides esinevate mustrite võrdlused. Leiti, et Indude käekirja mustrid on sarnased räägitavate sõnadega, toetades hüpoteese, mis kodeerivad veel tundmatuid keeli. Farmer, Sproat ja Witzel on selle leiu vaidlustanud, tuues välja, et Rao et al. tegelikult ei võrrelnud Indude märke "päris-maailma-mitte-keeleliste-süsteemidega" vaid "kahe täielikult kunstliku süsteemiga, mis on leiutatud autorite poolt. Üks koosneb 200 000 juhuslikus järjekorras olevast märgist ja teine 200 000 õiges täielikus järjekorras olevast märgist. Farmer et al. on samuti demonstreerinud seda, et võrdlus mittekeelsete süsteemide, näiteks keskaja [[heraldika]] märkide ja tavalised keelte vahel annab sarnase tulemuse, mille ka Rao et al. sai Indude märkidest. Pildid mõnest tuhandest säilinud kirjutisest on avaldatud väljaandes Corpus of Indus Seals and Inscriptions (1987, 1991, 2010), muudetud Asko Parpola ja ta kolleegide poolt. Uuesti avaldatud fotod on tehtud 1920. ja 1930. aastatel, sadadest kadunud või varastatud kirjutistest, koos paljude viimaste sajandite jooksul avastatutega. Varem teadlased pidid täiendama materjale ''Corpus''<nowiki/>'ses kaevetööde aruannetest pisikeste fotode põhjal. == Religioon == John Marshall, kes aastal 1931 tegi kindlaks Induse religiooni silmapaisteva eripära: Jumal ja Jumalanna; jumalikustamine ja austus loomade ja taimede vastu; kasutatakse vanne ja on vee usukomme; sümboolse tähendusega on ka veel [[fallos]] ja häbe, mis sümboliseerivad viljakust. Marshalli tõlgenduste üle on palju vaieldud ja mõnikord vaidlustatud. On leitud Induse oru pitsateid, millel on kujutatud loomi. Marshalli arust oli kujutatud neil varasel kujul [[hindud]]e jumalat [[Shiva|Šiva]]t ([[Rudra]]), joogaasendis ja loomade isandana (tavaliselt kujutatud kolme peaga). Marshalli hüpoteesi põhjal on tegu jumalaema kultusega ja kaevetööde käigus on leitud mitmeid naisekujusid, arvatakse, et see on hindu sekti [[Šaktism]]i tekke eelkäijaks. Erinevalt tänapäeva Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonidest puuduvad Induse orul templid ja lossid, kuigi väljakaevamised näitavad, et neil olid nende ehitamiseks vajalikud teadmised olemas. Kuna templeid ja losse polnud, peeti religioosseid tseremooniaid kodus või vabas õhus. Matmistavasid iseloomustab lamavasse asendisse panemine ja fraktsioneeriva matmine, mille puhul organism on vähendatud (skelett ja organid on eraldatud), ja esines isegi tuhastamist. == Vaata ka == * [[Harappa arhitektuur]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="7Yxuq">http://www.harappa.com/har/indus-saraswati.html</ref> <ref name="yZSda">http://www.mohenjodaro.net/mohenjodaroessay.html</ref> <ref name="mõtteloom">[https://web.archive.org/web/20121015150945/http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/i.html Induse kultuur], "Ida mõtteloo leksikon", 2006</ref> <ref name="4d2Uz">Wright 2010, pp. 115–125</ref> <ref name="Ching 2006 28–32">{{Cite book |last=Ching |first=Francis D. K. |year=2006 |title=A Global History of Architecture |location=Hoboken, N.J. |publisher=J. Wiley & Sons |isbn=0471268925 |pages=28–32 |last2=Jarzombek, Mark;Prakash, Vikramaditya}}</ref> <ref name="PLMta">McIntosh, Jane (2001). A Peaceful Realm: The Rise And Fall of the Indus Civilization. Boulder: Westview Press. ISBN 0813335329, p. 24</ref> <ref name="CpDbO">{{cite book|last=Ratnagar|first=Shereen|year=2006|title=Trading Encounters: From the Euphrates to the Indus in the Bronze Age|publisher=Oxford University Press, India|isbn=019568088X}}</ref> <ref name="possehl">{{cite journal | last = Possehl | first = G. L. | authorlink=Gregory Possehl | date = oktoober 1990 | title = Revolution in the Urban Revolution: The Emergence of Indus Urbanization | journal = Annual Review of Anthropology | volume = 19 | pages = 261–282 | doi = 10.1146/annurev.an.19.100190.001401 | url = http://arjournals.annualreviews.org/toc/anthro/19/1?cookieSet=1 | accessdate = 06.05.2007|issn=0084-6570 }}Vt kaarti lk 263</ref> <ref name="FIg0p">''Indian Archaeology, A Review.'' 1958–1959. Excavations at Alamgirpur. Delhi: Archaeol. Surv. India, pp. 51–52.</ref> <ref name="Leshnik">{{cite journal | last = Leshnik | first = Lawrence S. | date = oktoober 1968 | title = The Harappan "Port" at Lothal: Another View | journal = American Anthropologist, New Series, | volume = 70 | issue = 5 | pages = 911–922 | doi = 10.1525/aa.1968.70.5.02a00070 | url = http://links.jstor.org/sici?sici=0002-7294(196810)2%3A70%3A5%3C911%3ATH%22ALA%3E2.0.CO%3B2-2 | accessdate = 06.05.2007}}</ref> <ref name="PrhyI">{{Cite book |last=Beck |first=Roger B. |title=World History: Patterns of Interaction |url=https://archive.org/details/mcdougallittellw00beck |publisher=McDougal Littell |year=1999 |location=Evanston, IL |isbn=0-395-87274-X |last2=Linda Black, Larry S. Krieger, Phillip C. Naylor, Dahia Ibo Shabaka,}}</ref> <ref name="IqYm2">{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/sci/tech/334517.stm|title='Earliest writing' found|publisher=BBC News|date=04.05.1999 | accessdate=05.01.2010}}</ref> <ref name="vEimX">Davreau, Robert (1976). "Indus Valley". In Reader's Digest. ''World's Last Mysteries''.</ref> <ref name="sqhZP">Cunningham, A., 1875. Archaeological Survey of India, Report for the Year 1872–73, 5: 105–8 and pl. 32-3. Calcutta: Archaeological Survey of India.</ref> <ref name="26BCs">Singh, Upinder (2008). ''A History of Ancient and Early medieval India : from the Stone Age to the 12th century''. New Delhi: Pearson</ref> <ref name="EzMzg">Sabharwal, Vijay (11 July 2010). "Indus Valley site ravaged by floods". ''The Times Of India''.</ref> <ref name="WbjBD">Kenoyer, Jonathan Mark (1991). "The Indus Valley tradition of Pakistan and Western India". ''Journal of World Prehistory'' '''5''' (4): 1–64.doi:10.1007/BF00978474.</ref> <ref name="xuAMx">Chandler, Graham (September–October 1999). "Traders of the Plain". ''Saudi Aramco World'': 34–42.</ref> <ref name="ZGjMj">"The Largest Bronze Age Urban Civilization". harappa.com. Retrieved 29.04.2013.</ref> <ref name="ZQ1rw">Ray, Himanshu Prabha (2003). ''The Archaeology of Seafaring in Ancient South Asia''. Cambridge University Press. p. 95. ISBN 0-521-01109-4.</ref> <ref name="JSxGY">Dales, George F. (1979). "The Balakot Project: summary of four years excavations in Pakistan". In Maurizio Taddei (ed.). ''South Asian Archaeology 1977''. Naples: Seminario di Studi Asiatici Series Minor 6. Instituto Universitario Orientate. pp. 241–274.</ref> <ref name="CvZwz">Bisht, R. S. (1989). "A new model of the Harappan town planning as revealed at Dholavira in Kutch: a surface study of its plan and architecture". In Chatterjee, Bhaskar (ed.). ''History and Archaeology''. New Delhi: Ramanand Vidya Bhawan. pp. 379–408. ISBN 81-85205-46-9.</ref> <ref name="ofpLM">Possehl, Gregory L. (1990). "Revolution in the Urban Revolution: The Emergence of Indus Urbanization". ''Annual Reviews of Anthropology'''''19''' (19): 261–282 (Map on page 263).doi:10.1146/annurev.an.19.100190.001401.</ref> <ref name="8vVUH">Gupta 1995, p. 183</ref> <ref name="99Quu">e.g. Misra, Virendra Nath (1992). ''Indus Civilization, a special Number of the Eastern Anthropologist''. pp. 1–19.</ref> <ref name="A9Y7v">Ratnagar, Shereen (2006). ''Understanding Harappa: Civilization in the Greater Indus Valley''. New Delhi: Tulika Books. ISBN 81-89487-02-7.</ref> <ref name="ZmCM0">Parpola, Asko (1994). ''Deciphering the Indus Script''. Cambridge University Press. ISBN 0-521-43079-8.</ref> <ref name="sDzYh">Archeologists confirm Indian civilization is 2000 years older than previously believed, Jason Overdorf, Globalpost, November 28, 2012</ref> <ref name="rHChg">Thapar, B. K. (1975). "Kalibangan: A Harappan Metropolis Beyond the Indus Valley". ''Expedition'' '''17''' (2): 19–32.</ref> }} == Kirjandus == *{{cite book|last=[[Bridget Allchin|Allchin, Bridget]]|year=1997|title=Origins of a Civilization: The Prehistory and Early Archaeology of South Asia|location=New York|publisher=Viking}} *{{cite book|editor-last=Allchin|editor-first=Raymond|editor-mask=[[F. Raymond Allchin|Allchin, Raymond]]|year=1995|title=The Archaeology of Early Historic South Asia: The Emergence of Cities and States|url=https://archive.org/details/archaeologyofear0000allc|location=New York|publisher=Cambridge University Press}} *{{cite book|last=Aronovsky|first=Ilona|author2=Gopinath, Sujata|year=2005|title=The Indus Valley|url=https://archive.org/details/indusvalley0000aron_a2l3|location=Chicago|publisher=Heinemann}} *{{cite book|last=Basham|first=A. L.|title=The Wonder That Was India|publisher=Sidgwick & Jackson|location=London|year=1967|pages=11–14}} *{{cite book|first=D. K.|last=Chakrabarti|year=2004|title=Indus Civilization Sites in India: New Discoveries|url=https://archive.org/details/induscivilizatio0000unse|publisher=Marg Publications|location=Mumbai|isbn=81-85026-63-7}} *{{cite book|authorlink=Ahmad Hasan Dani|last=Dani|first=Ahmad Hassan|title=Short History of Pakistan (Book 1)|year=1984|publisher=University of Karachi}} *{{cite book|editor-last1=Dani|editor-first1=Ahmad Hassan|editor-last2=Mohen|editor-first2=J-P.|year=1996|title=History of Humanity, Volume III, From the Third Millennium to the Seventh Century BC|location=New York/Paris|publisher=Routledge/UNESCO|isbn=0415093066}} *{{cite book|first=S. P.|last=Gupta|authorlink=S. P. Gupta|year=1996|title=The Indus-Saraswati Civilization: Origins, Problems and Issues|isbn=81-85268-46-0|publisher=Pratibha Prakashan|location=Delhi}} *{{cite book|editor-first=S. P.|editor-last=Gupta|authorlink=S. P. Gupta|year=1995|title=The lost Sarasvati and the Indus Civilisation|publisher=Kusumanjali Prakashan|location=Jodhpur}} *{{cite journal|last=Kathiroli|year=2004|title=Recent Marine Archaeological Finds in Khambhat, Gujarat|journal=Journal of Indian Ocean Archaeology|issue=1|pages=141–149}} *{{cite book|authorlink=Jonathan Mark Kenoyer|last=Kenoyer|first=Jonathan Mark|year=1998|title=Ancient cities of the Indus Valley Civilisation|url=https://archive.org/details/ancientcitiesofi0000keno|publisher=Oxford University Press|isbn=0-19-577940-1}} *{{cite journal|authorlink=Jonathan Mark Kenoyer|last=Kenoyer|first=Jonathan Mark|title=The Indus Valley tradition of Pakistan and Western India|url=https://archive.org/details/sim_journal-of-world-prehistory_1991-03_5_1/page/n1|journal=Journal of World Prehistory|year=1991|volume=5|pages=1–64|doi=10.1007/BF00978474}} *{{cite book|authorlink=Jonathan Mark Kenoyer|last=Kenoyer|first=Jonathan Mark|author2=Heuston, Kimberly|year=2005|title=The Ancient South Asian World|url=https://archive.org/details/ancientsouthasia0000keno|location=Oxford/New York|publisher=Oxford University Press|isbn=0195174224}} *{{cite book|last=Kirkpatrick|first=Naida|year=2002|title=The Indus Valley|url=https://archive.org/details/indusvalley0000kirk|location=Chicago|publisher=Heinemann}} *{{cite book|editor-first=Nayanjot|editor-last=Lahiri|year=2000|title=The Decline and Fall of the Indus Civilisation|isbn=81-7530-034-5|publisher=Permanent Black|location=Delhi}} *{{cite book|first=B. B.|last=Lal|authorlink=B. B. Lal|year=1998|title=India 1947–1997: New Light on the Indus Civilization|isbn=81-7305-129-1|publisher=Aryan Books International|location=New Delhi}} *{{cite book|first=B. B.|last=Lal|authorlink=B. B. Lal|year=1997|title=The Earliest Civilisation of South Asia (Rise, Maturity and Decline)}} *{{cite book|first=B. B.|last=Lal|authorlink=B. B. Lal|year=2002|title=The Sarasvati flows on}} *{{cite book|last=McIntosh|first=Jane|title=A Peaceful Realm: The Rise And Fall of the Indus Civilization|url=https://archive.org/details/peacefulrealmri00mcin|location=Boulder|publisher=Westview Press|year=2001|isbn=0813335329}} *{{cite book|authorlink=Mohammed Rafique Mughal|last=Mughal|first=Mohammad Rafique|year=1997|title=Ancient Cholistan, Archaeology and Architecture|publisher=Ferozesons|isbn=9690013505}} *{{cite web|authorlink=Asko Parpola|last=Parpola|first=Asko|url=http://www.harappa.com/script/indusscript.pdf|title=Study of the Indus Script|date=19.05.2005}} (50th ICES Tokyo Session) *{{cite book|last=Possehl|first=Gregory|authorlink=Gregory Possehl|year=2002|title=The Indus Civilisation|url=https://archive.org/details/induscivilizatio0000poss|location=Walnut Creek|publisher=Alta Mira Press}} *{{cite book|first=Shikaripura Ranganatha|last=Rao|authorlink=Shikaripura Ranganatha Rao|year=1991|title=Dawn and Devolution of the Indus Civilisation|isbn=81-85179-74-3|publisher=Aditya Prakashan|location=New Delhi}} *{{cite book|last=Shaffer|first=Jim G.|authorlink=Jim G. Shaffer|chapter=Cultural tradition and Palaeoethnicity in South Asian Archaeology|title=Indo-Aryans of Ancient South Asia|url=https://archive.org/details/indoaryansofanci0001geor|editor=George Erdosy|year=1995|isbn=3-11-014447-6|publisher=de Gruyter|location=Berlin u.a.}} *{{cite book|last=Shaffer|first=Jim G.|authorlink=Jim G. Shaffer|chapter=Migration, Philology and South Asian Archaeology|title=Aryan and Non-Aryan in South Asia.|editor=Bronkhorst and Deshpande|year=1999|isbn=1-888789-04-2|publisher=Harvard University, Dept. of Sanskrit and Indian Studies|location=Cambridge}} *{{cite book|last=Shaffer|first=Jim G.|authorlink=Jim G. Shaffer|year=1992|chapter=The Indus Valley, Baluchistan and Helmand Traditions: Neolithic Through Bronze Age|title=Chronologies in Old World Archaeology|edition=Second|editor=R. W. Ehrich|location=Chicago|publisher=University of Chicago Press}} *{{cite journal|journal=Electronic Journal of Vedic Studies|authorlink=Michael Witzel|last=Witzel|first=Michael|title=The Languages of Harappa|date=veebruar 2000|url=http://www.people.fas.harvard.edu/~witzel/IndusLang.pdf}} *Rita P. Wright, The Ancient Indus: Urbanism Economy and Society, Case Studies in Early Societies, Cambridge University Press, 2010, ISBN 9780521576529 == Välislingid == * [http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/India2.htm "Harappa tsivilisatsiooni lõpp ja indoaarialaste sissetulek"] India kultuuriloo konspekt (Irina Avramets, Tartu Ülikooli semiootika osakond) * [http://www.budismiinstituut.ee/oppetoo/loeng_India_budismi_taust1_2002.htm Budismi pühakirjad, 1. loeng: India budismi taustsüsteemid. I] Märt Läänemets, 16. veebruaril 2002, [[Budismi Instituut]] * [http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/i.html Induse kultuur], "Ida mõtteloo leksikon", 2006 [[Kategooria:Induse kultuur| ]] [[Kategooria:Pronksiaeg]] [[Kategooria:Aasia vanaaeg]] [[Kategooria:Arheoloogilised kultuurid]] [[Kategooria:Vana-India]] 5lvc0oy7gv1qhpjm9pan0k93nda1d0b 7166451 7166431 2026-06-03T11:39:13Z Kruusamägi 1530 7166451 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2011}} {{keeletoimeta}} [[Pilt:CiviltàValleIndoMappa.png|pisi|Induse kultuuri asuala]] [[Pilt:IndusValleySeals.JPG|pisi|Induse kultuuri pitsatid [[Briti Muuseum]]is]] '''Induse kultuur''' oli [[pronksiaeg]]ne [[tsivilisatsioon]] Loode-[[India]]s, Induse jõe orus 3300&nbsp;e.m.a 3300–1300&nbsp;e.m.a (kõrgaeg 2600–1900&nbsp;e.m.a).<ref name="7Yxuq" /><ref name="yZSda" /> Egiptuse ja Mesopotaamia kultuuride kõrval maailma vanim ja laiaulatuslikum kõrgkultuur.<ref name="mõtteloom" /> Kultuuri kõrgajal võis piirkonna populatsioon ulatuda viie miljoni asukani. Induse linnad on kuulsad nende linnaehituse, tellishoonete ning kanalisatsiooni ja vee võrgustiku poolest.<ref name="4d2Uz" /> Induse kultuur koosneb [[Harappa]] kultuurist ja [[Mohenjo Daro]] kultuurist. Teaduskirjanduses on kasutatud ka nimesid "Induse Ghaggar-Hakra tsivilisatsioon" või "Induse-[[Sarasvati]] tsivilisatsioon; viimane neist põhineb [[Ghaggar-Hakra]] jõe samastamisel "[[Rigveda]]s" "[[Nadistuti sukta]]s" mainitud [[Sarasvati jõgi|Sarasvati jõega]], kuid see oletus on lingvistiliselt ja geograafiliselt vaieldav.<ref name="Ching 2006 28–32" /><ref name="PLMta" /><ref name="CpDbO" /> Induse kultuur koondus Induse jõeoru ja [[Pandžab]]i regiooni ümber, hõlmates ka Ghaggar-Hakra jõeoru<ref name="possehl" /> ning [[Ganges]]e ja [[Yamuna]] jõe vahelise ala.<ref name="FIg0p" /><ref name="Leshnik" /> Harappa kultuuri nimi tuleneb tõigast, et kultuuri esimene linn avastati 1920. aastatel [[Pakistan]]is tänapäeva Harappa linna lähedal.<ref name="PrhyI" /> Induse kultuuri asulakohtade arheoloogiline uurimine on jätkunud sellest saati ning olulisi avastusi on tehtud veel 1999. aastalgi.<ref name="IqYm2" /> Teine hästi tuntud Induse kultuuri asula on [[UNESCO maailmapärandi nimistu|Unesco maailmapärandi nimistusse]] kuuluv Mohenjo Daro, mis asub samuti tänapäeva Pakistanis. [[Harappa keel]]est puuduvad tänapäeval otsesed teadmised, kuid seda on seostatud [[protodraviidi]], [[elami-draviidi]], (para-)munda ja [[Indoeuroopa keeled|indoeuroopa keeltega]]. Harappalaste etniline kuuluvus tekitab tänini [[Lõuna-Aasia]]s tuliseid vaidlusi. Induse kultuur oli eelkõige [[linn]]akultuur. Säilinud kirjalikke allikaid pole tänini lõplikult dešifreeritud. On teada, et Induse ja [[Mesopotaamia]] vahel toimus [[merekaubandus]]. Induse kultuur hääbus seni selgitamata põhjustel umbes 1500. aasta paiku&nbsp;e.m.a ja selle viimased alad langesid [[Aarjalased|aarjalaste]] sissetungi ohvriks. Siiski on Induse kultuuril olnud pikaajaline mõju hilisemale [[India kultuur]]ile.<ref name="mõtteloom" /> == Avastamine ja väljakaevamised == [[Pilt:Indus Valley Civilization, Early Phase (3300-2600 BCE).png|pisi|Vara-Harappa, u 3300–2600&nbsp;e.m.a]] [[Pilt:Indus Valley Civilization, Mature Phase (2600-1900 BCE).png|pisi|Kõrg-Harappa, u 2600–1900&nbsp;e.m.a]] [[Pilt:Indus Valley Civilization, Late Phase (1900-1300 BCE).png|pisi|Hilis-Harappa, u 1900–1300&nbsp;e.m.a]] Esimest korda kirjeldas Harappa varemeid Inglise maadeuurija [[Charles Masson]] [[1842]]. aastal oma teoses "Narrative of Various Journeys in Balochistan, Afghanistan and the Punjab", kus kohalikud inimesed jutustasid iidsest linnast, mis ulatus üle 13 [[kos]]i (ligi 40 kilomeetrit). 1856 külastas uurija [[Alexander Cunningham]] Harappat, kus inglise insenerid John ja William Brunton ehitasid [[Briti Ida-India Kompanii]] raudteed, mis ühendas omavahel [[Karachi]] ja [[Lahore|Lahore'i]] linna. Neile oli räägitud varemeis iidsest linnast, mida kutsuti Brahminabadiks. Linna külastades leidis John sealt hulgaliselt hästi põletatud telliseid, mida plaanis kasutada raudtee ehitamisel. Mõni kuu hiljem leidis Johni vend William kaugemal põhjas teise varemetes linna, millest korjatud põletatud telliseid olid kasutusse võtnud lähedalasuva Harappa asula elanikud.<ref name="vEimX" /> Alexander Cunningham avalikustas esimese Harappa pitsati aastatel 1872–1875.<ref name="sqhZP" /> Pool sajandit hiljem, 1912. aastal, avastas J. Fleet veel Harappa pitsateid, mis ajendas [[John Marshall|John Hubert Marshalli]] alustama põhjalikumate väljakaevamistega. Aastatel 1921–1922 avastasid Marshall, Rai Bahadur Daya Ram Sahni ja Madho Sarup Vats Harappa tsivilisatsiooni. [[Mohenjo Daro]] linna avastas [[Rakhal Das Banerjee]]. 1931. aastaks oli suurem osa Mohenjo Daro linnast välja kaevatud. Pärast India iseseisvumist jäid suurem osa arheoloogilistest leidudest Pakistanile. Selle territooriumil asus suurem osa Induse kultuurist. Induse kultuuri läänepoolseim leiukoht on [[Sutkagan Dor]] Pakistanis, põhjapoolseim Shortugai Afganistanis, idapoolseim [[Alamgirpur]] Indias ja lõunapoolseim [[Malawan]] Indias.<ref name="26BCs" /> 2010. aastal tabas [[Haryana]] piirkonda Indias suured üleujutused, kahjustades [[Jognakhera]] arheoloogiliste väljakaevamiste alasid, kust oli leitud 5000 aasta vanuseid vase sulatamise jälgi. Induse tsivilisatsiooni alad jäid ligi kolmemeetrise veekihi alla, kui [[Sutlej Yamuna Linki kanal]] üle kallaste tõusis.<ref name="EzMzg" /> == Kronoloogia == [[Pilt:Jar, Indus Valley Tradition, Harappan Phase, Quetta, Southern Baluchistan, Pakistan, c. 2500-1900 BC - Royal Ontario Museum - DSC09717.JPG|pisi|Induse tsivilisatsiooni keraamika, 2500–1900&nbsp;e.m.a]] Harappa tsivilisatsiooni kõrgaeg oli 2600–1900&nbsp;e.m.a. Sellele eelnes ja järgnes vastavalt vara-Harappa ja hilis-Harappa periood. Kokkuvõttes kestis kogu Harappa ajastu 33.–14. sajandil&nbsp;e.m.a. Induse kultuuri periodiseerimisel kasutatakse kahte mõistet: periood ja ajastu.<ref name="WbjBD" /> Vara-Harappa, kõrg-Harappa ja hilis-Harappa perioode nimetatakse vastavalt regionaliseerumise, integreerumise ja lokaliseerumise ajastuks. Regionaliseerumise ajastu ulatub tagasi neoliitikumi perioodi.<ref name="xuAMx" /> {|class="wikitable" !Aeg !Periood !Ajastu |- |7000–5500&nbsp;e.m.a |[[Mehrgarh|Mehrgarh I]] (keraamikaeelne neoliitiline) |Varajane'' toiduvalmistamise'' ajastu |- |5500–3300&nbsp;e.m.a |Mehrgarh II–VI (neoliitiline) |rowspan=4|Regionaliseerumise ajastu |- |3300–2600&nbsp;e.m.a |Vara-Harappa |- |3300–2800&nbsp;e.m.a |Harappa 1 (Ravi fraas) |- |2800–2600&nbsp;e.m.a |Harappa 2 (Kot Diji fraas, Nausharo I, Mehrgarh VII) |- |2600–1900&nbsp;e.m.a |Kõrg-Harappa (Induse oru tsivilisatsioon) |rowspan=4|Integreerumise ajastu |- |2600–2450&nbsp;e.m.a |Harappa 3A (Nausharo II) |- |2450–2200&nbsp;e.m.a |Harappa 3B |- |2200–1900&nbsp;e.m.a |Harappa 3C |- |1900–1300&nbsp;e.m.a |Hilis-Harappa, maalitud ookerkeraamika |rowspan=3|Lokaliseerumise ajastu |- |1900–1700&nbsp;e.m.a |Harappa 4 |- |1700–1300&nbsp;e.m.a |Harappa 5 |- |1300–300&nbsp;e.m.a |Maalitud hallsavi nõude kultuur, põhjapoolne mustade glasuurnõude kultuur. |''Indo-Gangese traditsioon'' |} == Geograafia == Induse oru tsivilisatsioon hõlmas enamiku Pakistanist ning osa Loode-Indiast, [[Afganistan]]ist ja [[Iraan]]ist.<ref name="ZGjMj" /> Induse oru geograafiline asend lõi Induse tsivilisatsiooniga sarnased olud [[Egiptus]]e ja [[Peruu]] kultuuridega, kus põllumaid ümbritsevad mäed, kõrb ja ookean. Induse kultuuri leiukohad on sagedamini jõgede ääres, aga ka iidsetel rannaaladel<ref name="ZQ1rw" />, näiteks Balakoti<ref name="JSxGY" /> linn Pakistanis ja saartel, näiteks Dholavira<ref name="CvZwz" /> asundus Khadir Bet järvesaarel Indias. Paljud Induse kultuuri asukohad on avastatud piki Ghaggar-Harka jõesängi<ref name="ofpLM" />. Sealhulgas Rupar, Rakhigarhi, Sothi, Kalibangan ja Ganwariwala. Mõnede arheoloogide väitel on piki Ghaggar-Hakari ja selle harujõgede kuivanud jõesänge avastatud rohkem kui 500 Harappa asulat<ref name="8vVUH" />, seevastu üksnes 100 asulat piki [[Indus]]e ja selle harujõgede kallast<ref name="99Quu" />. Osad arheoloogid arvavad aga, et need arvud on liialdatud.<ref name="A9Y7v" /> == Varajane Harappa == Vara-Harappa Ravi periood on nime saanud lähedalasuva Ravi jõe järgi ning kestis aastail 3300–2800&nbsp;e.m.a. Varaseimad näited Induse kirjast on dateeritud aastasse umbes 3000 eKr.<ref name="ZmCM0" /> Arheoloog K. N. Dikshiti avastused Bhirrana külast, Rajasthanis Indias näitavad, et sellest piirkonnast leitud Hakra keraamika on üle 9500 aasta vana.<ref name="sDzYh" /> Varasemat külakultuuri esindavad Rehman Deri ja Amri leiukohad Pakistanis. Kot Diji asula (Harappa 2) esindab ülemineku perioodi Kõrg-Harappale, kus tsitadell on märk keskvõimust ja linliku eluviisi süvenemisest. Teine sellele perioodile iseloomulik linn on leitud Hakra jõe ääres Kalibanganis, Indias.<ref name="rHChg" /> Kaubateed sidusid seda kultuuri teiste piirkonna kultuuridega ning kaugemate piirkondadega, kust hangiti tooreaineid. Sealhulgas lasuriiti ja muud ehete valmistamiseks vajalikku materjali. Asukad olid selleks ajaks kodustanud mitmeid põllukultuurid, näiteks oad, seesamiseemned, datlid ja puuvilla, aga samuti ka loomad, näiteks vesipühvlid. Vara-Harappa kogukonnad muutusid aastaks 2600&nbsp;e.m.a suurteks linnakeskusteks, kust kasvas välja Kõrg-Harappa kultuur. == Kõrg-Harappa == Induse ja selle harujõgede ümbrusest on avastatud üle 1052 kõrg-Harappa linna ja asula. Neist olulisemad on Harappa, Ganeriwala ja Mohenjo Daro Pakistanis ning Dholavira, Kalibangan, Rakhigarhi, Rupar ja Lothal Indias. === Linnad === Keerukad ja tehnoloogiliselt arenenud linnakultuur on tõestuseks sellest, et Induse oru linnad oli esimesed selle piirkonna keskused. Kommunaalse linnaplaneerimise kvaliteet viitab teadmistele linnaplaneerimisest ja tõhusale linnavalitsusele, mis seadis kõrged prioriteedid hügieenile või, teise teooria kohaselt, religioossete rituaalide vahendite ligipääsetavusele. Nagu Harappas nähtud, Mohenjo Daro ja hiljuti osaliselt kaevandatd Rakhigarhi, on see linnaplaan sisaldanud maailma esimest teadaolevat kanalisatsiooni süsteemi. Linnas olid eramajad või maja ühendused, mis omasid vett kaevudest. Ruumist, mis ilmselt oli vanni kõrval, juhiti kasutatud vesi kaetud kanalisatsiooni, mis läks peatänavatele. Majad avati ainult siseaedadesse ja väiksematele tänavatele. Maja ehitus mõnedes külades meenutab Harappa ehitusstiili.  Iidsed induse reovee ja torustiku süsteemid arenesid ja neid kasutati linnades üle kogu Induse ala ning olid täpsemad kui kuskil kaasaegsemas linnades Lähis-Idas ja ka palju tõhusamad kui need, mis on paljudes piirkondades Pakistanis ja Indias täna. Täpsemat Harappa arhitektuuri on näha nende muljetavaldavatel laevaehitustehastes, aitades, hoidlates, tellisplatvormidel ja kaitsemüüridel. Induse tohutud seinad enamasti kaitsesid Harappat üleujutuste eest ja vähendasid militaarseid konflikte.  Kindluse eesmärk on teadmata. Induse tsivilisatsioon on teravas kontrastis oma kaasaegsete Mesopotaamia ja Egiptuse tsivilisatsioonidega – monumentaalseid struktuure ei ehitatud. Ei ole veenvaid tõendeid templitest, kuningatest, armeedest või preestritest. Mõned hooned on arvatavasti aidad. Ühes linnas leiti tohutu korralikult ehitatud vann, mis võis olla avalik vann. Kuigi kindlused olid müüridega pole kaugeltki selge, et need struktuurid olid kaitsvad. Need võisid olla ehitatud, et suunata üleujutusi.  Paljude linnade asukad on ilmselt olnud kauplejad või käsitöölised, kes elasid teiste püüdlejatega samadele ametitele hästi määratletud naabrustes. Materjale kaugematelt aladelt kasutati linnades pitsatite, pärlite ja teiste objektide konstrueerimisel. Käsitöölised leiutasid viisi glasuuritud fajansspärlite valmistamiseks. Pitsatitel on pildid loomadest, inimestest (võib olla jumalad) ja teistsugustest kirjutistest, sealhulgas veel avastamata Induse oru tsivilisatsiooni kirjutamissüsteemid. Mõned pitsatid olid kasutusel, et tembeldada savi kaupadele ja tõenäoliselt oli sellel ka muid kasutus viise. Kuigi mõned majad olid teistest suuremad, olid Induse tsivilisatsiooni linnad silmnähtavalt tähelepanuväärsed, kuid suhteliselt egalitaarsed. Kõikidel majadel oli juurdepääs veele ja kanalisatsioonisüsteemile. See jätab mulje suhteliselt madala jõukustasemega ühiskonnast, kuigi sotsiaalne kihistumine on näha isiklikest ehetest. == Võimud ja juhtimine == Arheoloogilised tulemused ei anna koheseid vastuseid kesksele võimu kohta või inimeste võimu kujutamine Harappa ühiskonnas. Aga seal on näidustused keerulistest otsustest ja nende rakendamisest. Nagu näiteks erakordne ühtsus Harappa käsitööliste seas, tõenduseks on keraamika, tihendid, massid ja tellised. Need on põhilised teooriad: Oli ühtne riik, käsitööliste sarnastega, tõendid planeeritud asundsest, standardsed tellise suurused ja ametikohtade asundus toore materjali lähedale. Induse kultuuris polnud üht kindlat keskust, vaid mitu: Mohenjo Daro, Harappa jt.  == Tehnoloogia == Induse tsivilisatsiooni rahvas saavutas suure täpsuse pikkuste, massi ja aja mõõtmistes. Nad olid ühed esimestest, kes arendasid ühtse kaalu- ja mõõtühikute ja süsteemi. Erinevate objektide võrdlus näitab Induse ala raames mõõtühikute laiaulatuslikku variatsiooni. Nende väikseim mõõtühik, mis on märgitud Lothalist leitud elevandiluust skaala peale, oli umbes 1,704&nbsp;mm. See ongi teadaolevalt pronksiaja lühim mõõtühik. Harappani insenerid järgisid kõikidel praktilistel puhkudel kümnendsüsteemi, kaasa arvatud massi mõõtmisel. Seda näitavad nende [[Kuustahukas|kuustahukalised]] kaaluvihid. Need [[räni]]st kaaluvihid olid suhetes 5:2:1 kaaludega 0,05, 0.1, 0.2, 0.5, 1, 2, 10, 20, 50, 100, 200 ja 500 ühikut, iga ühik kaalub umbes 28 grammi, sarnanedes Inglismaa või Kreeka untsiga. Väiksemaid objekte kaaluti samasugustes suhtes olevate 0,871-ühikuliste vihtidega. Nagu ka teistes kultuurides ei olnud aga tegelikud kaaluvihid kogu ala ulatuses ühtsed. Hiljem Kautilya uurimuses Arthashastra (4. saj&nbsp;e.m.a) kasutatud kaalu-ja mõõtühikud on samad, mida kasutati Lothali linnas. Harappalased arendasid uusi tehnikaid [[metallurgia]]s ja valmistasid [[vask]]e, [[pronks]]i, [[plii]]d ja [[tina]]. Harappalaste tehnilised oskused olid märkimisväärsed, eriti sadamasildade ehitamises. 2001. aastal tegid arheoloogid kindlaks, et neil olid teadmised hambaravist. 2006. aasta aprillis kuulutati teadusajakirjas Nature, et vanimad tõendid elusolendi hamba puurimisest oli leitud Mehgrah’st. Mergharis asuvast neoliitikumiajast jäänud surnuaialt, mis pärineb 7500–9000 aasta tagusest ajast, avastati üksteist puuritud täiskasvanu purihammast. Banawalist leiti kullavöötidega proovikivi ([[basaniit]]), mida tõenäoliselt kasutati kulla puhtuse testimiseks (sellist tehnikat kasutatakse mõnes India osas tänini). == Kunst ja käsitöö == [[Pilt:Dancing Girl of Mohenjo-daro.jpg|pisi|291x291px|Mohenjo Daro tantsiv tüdruk]] Väljakaevamistel on leitud mitmeid skulptuure, [[keraamika]]t, kullast ehteid, pitsateid ja anatoomiliselt täpseid kujusid, mis on tehtud [[Terrakota|põletatud savist]]. [[Pilt:W8nafs aic000005ap.jpg|pisi|Induse kultuuri pitsatid]] Mitmed kullast, põletatud savist ja kivist kujud kujutavad tantsivaid tüdrukuid, mis näitavad mõnda tantsuvormi. Enamus pitseritel on kujutatud loomi, kuid nende valmimisperioodi ei ole kindlalt määratletud. Looma, keda on kujutatud enamusel pitseritest küpsema perioodi väljakaevamiskohtades, pole selgelt identifitseeritud. Majesteetliku sarvega loom – osaliselt härg, osaliselt sebra – on olnud spekulatsioonide allikas. Siiani pole veel piisavalt tõendusmaterjali põhjendamaks väiteid, et sellel kujutisel oli religioosne või kultuslik tähtsus, kuid selle laiaulatuslik esinemine tõstatab küsimuse, kas kujutatud loomad Induse oru tsivilisatsioonis on religioossed sümbolid või mitte Mitmeid käsitööliike nagu (teo)karpide töötlemine, keraamika ning ahhaadist ja klaasistunud [[Steatiit|steatiidist]] helmete valmistamine, kasutati kaelakeede, käevõrude ning teiste ehete tegemisel kõikides Harappani etappides ning mõnda neist käsitööliikidest praktiseeritakse seal alamkontinendil ka tänapäeval. Mõnedel jumestus- ja tualett-tarvetel nagu erilised kammid (kakai), silmapuhastusvedeliku kasutamine ja eriline "kolm ühes" tualett-tarbevidin, mis leiti Harappanist, on tänini moodsas Indias sarnaste toodetena kasutusel. Leitud on põletatud savist naisterahvaste kujukesi (u 2800–2600 a&nbsp;e.m.a), kellel on "manga" (juukselahu joon) punaseks värvitud. Mohenjo Darost on leitud kujusid, kus kujutatakse olendit pea peal seistes või rätsepistmes istudes. Seda kujukest, keda on vahel nimetatud ka Pashupatiks, on erinevalt identifitseeritud. Härra John Marshall tuvastas sarnasuse Hindu jumala Shivaga. Kui seda kinnitataks, oleks see tõestus, et mõned hinduismi aspektid on vanemad kui varaseimad hinduismi tekstid, veedad.  Induse pitseritel on kujutatud harfitaolist instrumenti, mis viitab sellele, et olid kasutusel keeltega muusikainstrumendid. Harappanlased tegid ka erinevaid mänguasju ja mänge, üks nendest on näiteks [[täring]]. == Kaubandus ja transport == [[Pilt:Lothal dock.jpg|pisi|Sadamasild Lothalis]] Induse tsivilisatsiooni majandus paistab olevat oluliselt sõltunud [[kaubandus]]est, millele aitas kaasa hästiarenenud transporditehnoloogia. Induse oru tsivilisatsioon võis olla esimene tsivilisatsioon, mis kasutas ratastel transpordimeetodit. Nende edusammud võisid kaasa aidata härjavankrite kasutamisel transpordiks, mis on identsed tänapäeva Lõuna-Aasia omadega, ning ka paate. Enamik neist paatidest olid tõenäoliselt väikesed lamedapõhjalised alused, võimalik, et purjedega, nagu neid võib näha tänapäeval Induse jõe peal. On ka teisejärguline tõend meresõidualuste kohta. Arheoloogid on avastanud massiivse süvendatud kanali ja sadamaks arvatud ehitise rannikulinnast Lothalist ida Indias (Guarati osariigis). H.-P. Francfort avastas ka laiaulatusliku kanalite võrgustiku, mida kasutati põldude niisutamiseks. Vaseajastu perioodil, aastal 4300–3200&nbsp;e.m.a olid induse oru tsivilisatsiooni keraamika sarnane lõuna [[Türkmenistan]]i ja põhja Iraaniga, mis vihjab märkimisväärsele liikuvusele ja kaubandusele. Varase Harappani perioodi (3200–2600&nbsp;e.m.a) sarnasused saviesemetes, pitserites, kujukestes, ornamentides/ehetes jne dokumenteerivad intensiivset kaubandust [[Kesk-Aasia]] ning Iraani platooga. Induse tsivilisatsiooni järeletehtud esemed integreerusid kaubandusvõrgustikus majanduslikult tohutul alal, hõlmates osasid Afganistanist, rannikupiirkondi [[Pärsia]]st, põhja ja lääne Indiat ning Mesopotaamiat. Harappasse maetud inimeste hambaemailide uuringud vihjavad sellele, et mõned elanikud olid migreerunud linna Induse orust väljaspool. On mõningaid tõendeid, et kaubanduslikud kontaktid ulatusid Kreetale ning võimalik ka, et Egiptusse. Harappani etapi keskosas toimis Harappani ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide vahel laiaulatuslik merekaubanduse võrk, suur osa kaubavahetusest käis läbi "vahendajate Dilmunist" (kaasaja Bahrein ja Failaka Pärsia Lahes). Nõnda pikki vahemaid hõlmav merekaubandus sai võimalikuks tänu innovatiivsele palkidest ehitatud aluse arendamisele, millel oli üks tsentraalne kootud kangast purjega mast. Mitmed rannikuala asustused nagu Sotkagen-dor (Dashti jõe kallastel, Jiwanist põhja pool), Sokhta Koh (Shadi jõe kallastel, Pasnist põhja pool) ja Balakot (Sonmiani läheduses) Pakistanis koos Lothaliga Indias tunnistavad oma rolli Harappani kaubanduspunktidena. Madalad sadamad merele avanevates jõesuuetes võimaldasid elavat merekaubandust Mesopotaamia linnadega. == Kirjutamise süsteem == Aastatel 400–600 on märgatavaid India sümboleid leitud pitsatitelt, väikestelt tahvlitelt, keraamilistelt pottidelt ja rohkem kui tosinalt muult materjalilt, kaasa arvatud "siltidelt", mis väidetavalt kord rippusid sisemise värava kohal, Induse linna Dholaviras. Tüüpilised Induse kirjutised ei ole pikemad kui neli-viis tähemärki, enamik neist (peale Dholavira "sildid") on väikesed; pikim ühel pinnal, mis on väiksem kui 1-tolline (2,54&nbsp;cm) ruut, on 17 märki pikk; pikim ükskõik, mis objektil (leitud kolmes erinevas masstoodangu pinnal) on 26 sümbolit. Samal ajal kui Induse oru tsivilisatsiooni on üldiselt iseloomustatud kui haritud ühiskonda, mida tõendavad kirjutised, need kirjutised on vaidlustatud Farmeri, Sproati ja Witzeli poolt, kes vaidlevad Induse süsteemi üle, et see ei kodeeri keelt, aga oli sarnane mitmekesise mittekeelse märkide süsteemiga. Märkide süsteeme kasutati ulatuslikult Lähis-Idas ja teistes ühiskondades, et sümboliseerida perekondi, klanne, jumalaid ja religioosseid ettekujutusi. Teised on väitnud, et mõnikord olid sümbolid kasutatud majandustehingutes, aga see väide jätab seletamata Indu sümbolite tuleku paljudesse rituaalsetesse esemetesse. 2009. aastal P. N. Rao jt tehtud uuringu põhjal avaldati ajakirjas Science eri keelelistes skriptides ja mittekeelelistes süsteemides esinevate mustrite võrdlused. Leiti, et Indude käekirja mustrid on sarnased räägitavate sõnadega, toetades hüpoteese, mis kodeerivad veel tundmatuid keeli. Farmer, Sproat ja Witzel on selle leiu vaidlustanud, tuues välja, et Rao et al. tegelikult ei võrrelnud Indude märke "päris-maailma-mitte-keeleliste-süsteemidega" vaid "kahe täielikult kunstliku süsteemiga, mis on leiutatud autorite poolt. Üks koosneb 200 000 juhuslikus järjekorras olevast märgist ja teine 200 000 õiges täielikus järjekorras olevast märgist. Farmer et al. on samuti demonstreerinud seda, et võrdlus mittekeelsete süsteemide, näiteks keskaja [[heraldika]] märkide ja tavalised keelte vahel annab sarnase tulemuse, mille ka Rao et al. sai Indude märkidest. Pildid mõnest tuhandest säilinud kirjutisest on avaldatud väljaandes Corpus of Indus Seals and Inscriptions (1987, 1991, 2010), muudetud Asko Parpola ja ta kolleegide poolt. Uuesti avaldatud fotod on tehtud 1920. ja 1930. aastatel, sadadest kadunud või varastatud kirjutistest, koos paljude viimaste sajandite jooksul avastatutega. Varem teadlased pidid täiendama materjale ''Corpus''<nowiki/>'ses kaevetööde aruannetest pisikeste fotode põhjal. == Religioon == John Marshall, kes aastal 1931 tegi kindlaks Induse religiooni silmapaisteva eripära: Jumal ja Jumalanna; jumalikustamine ja austus loomade ja taimede vastu; kasutatakse vanne ja on vee usukomme; sümboolse tähendusega on ka veel [[fallos]] ja häbe, mis sümboliseerivad viljakust. Marshalli tõlgenduste üle on palju vaieldud ja mõnikord vaidlustatud. On leitud Induse oru pitsateid, millel on kujutatud loomi. Marshalli arust oli kujutatud neil varasel kujul [[hindud]]e jumalat [[Shiva|Šiva]]t ([[Rudra]]), joogaasendis ja loomade isandana (tavaliselt kujutatud kolme peaga). Marshalli hüpoteesi põhjal on tegu jumalaema kultusega ja kaevetööde käigus on leitud mitmeid naisekujusid, arvatakse, et see on hindu sekti [[Šaktism]]i tekke eelkäijaks. Erinevalt tänapäeva Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonidest puuduvad Induse orul templid ja lossid, kuigi väljakaevamised näitavad, et neil olid nende ehitamiseks vajalikud teadmised olemas. Kuna templeid ja losse polnud, peeti religioosseid tseremooniaid kodus või vabas õhus. Matmistavasid iseloomustab lamavasse asendisse panemine ja fraktsioneeriva matmine, mille puhul organism on vähendatud (skelett ja organid on eraldatud), ja esines isegi tuhastamist. == Vaata ka == * [[Harappa arhitektuur]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="7Yxuq">http://www.harappa.com/har/indus-saraswati.html</ref> <ref name="yZSda">http://www.mohenjodaro.net/mohenjodaroessay.html</ref> <ref name="mõtteloom">[https://web.archive.org/web/20121015150945/http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/i.html Induse kultuur], "Ida mõtteloo leksikon", 2006</ref> <ref name="4d2Uz">Wright 2010, pp. 115–125</ref> <ref name="Ching 2006 28–32">{{Cite book |last=Ching |first=Francis D. K. |year=2006 |title=A Global History of Architecture |location=Hoboken, N.J. |publisher=J. Wiley & Sons |isbn=0471268925 |pages=28–32 |last2=Jarzombek, Mark;Prakash, Vikramaditya}}</ref> <ref name="PLMta">McIntosh, Jane (2001). A Peaceful Realm: The Rise And Fall of the Indus Civilization. Boulder: Westview Press. ISBN 0813335329, p. 24</ref> <ref name="CpDbO">{{cite book|last=Ratnagar|first=Shereen|year=2006|title=Trading Encounters: From the Euphrates to the Indus in the Bronze Age|publisher=Oxford University Press, India|isbn=019568088X}}</ref> <ref name="possehl">{{cite journal | last = Possehl | first = G. L. | authorlink=Gregory Possehl | date = oktoober 1990 | title = Revolution in the Urban Revolution: The Emergence of Indus Urbanization | journal = Annual Review of Anthropology | volume = 19 | pages = 261–282 | doi = 10.1146/annurev.an.19.100190.001401 | url = http://arjournals.annualreviews.org/toc/anthro/19/1?cookieSet=1 | accessdate = 06.05.2007|issn=0084-6570 }}Vt kaarti lk 263</ref> <ref name="FIg0p">''Indian Archaeology, A Review.'' 1958–1959. Excavations at Alamgirpur. Delhi: Archaeol. Surv. India, pp. 51–52.</ref> <ref name="Leshnik">{{cite journal | last = Leshnik | first = Lawrence S. | date = oktoober 1968 | title = The Harappan "Port" at Lothal: Another View | journal = American Anthropologist, New Series, | volume = 70 | issue = 5 | pages = 911–922 | doi = 10.1525/aa.1968.70.5.02a00070 | url = http://links.jstor.org/sici?sici=0002-7294(196810)2%3A70%3A5%3C911%3ATH%22ALA%3E2.0.CO%3B2-2 | accessdate = 06.05.2007}}</ref> <ref name="PrhyI">{{Cite book |last=Beck |first=Roger B. |title=World History: Patterns of Interaction |url=https://archive.org/details/mcdougallittellw00beck |publisher=McDougal Littell |year=1999 |location=Evanston, IL |isbn=0-395-87274-X |last2=Linda Black, Larry S. Krieger, Phillip C. Naylor, Dahia Ibo Shabaka,}}</ref> <ref name="IqYm2">{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/sci/tech/334517.stm|title='Earliest writing' found|publisher=BBC News|date=04.05.1999 | accessdate=05.01.2010}}</ref> <ref name="vEimX">Davreau, Robert (1976). "Indus Valley". In Reader's Digest. ''World's Last Mysteries''.</ref> <ref name="sqhZP">Cunningham, A., 1875. Archaeological Survey of India, Report for the Year 1872–73, 5: 105–8 and pl. 32-3. Calcutta: Archaeological Survey of India.</ref> <ref name="26BCs">Singh, Upinder (2008). ''A History of Ancient and Early medieval India : from the Stone Age to the 12th century''. New Delhi: Pearson</ref> <ref name="EzMzg">Sabharwal, Vijay (11 July 2010). "Indus Valley site ravaged by floods". ''The Times Of India''.</ref> <ref name="WbjBD">Kenoyer, Jonathan Mark (1991). "The Indus Valley tradition of Pakistan and Western India". ''Journal of World Prehistory'' '''5''' (4): 1–64.doi:10.1007/BF00978474.</ref> <ref name="xuAMx">Chandler, Graham (September–October 1999). "Traders of the Plain". ''Saudi Aramco World'': 34–42.</ref> <ref name="ZGjMj">"The Largest Bronze Age Urban Civilization". harappa.com. Retrieved 29.04.2013.</ref> <ref name="ZQ1rw">Ray, Himanshu Prabha (2003). ''The Archaeology of Seafaring in Ancient South Asia''. Cambridge University Press. p. 95. ISBN 0-521-01109-4.</ref> <ref name="JSxGY">Dales, George F. (1979). "The Balakot Project: summary of four years excavations in Pakistan". In Maurizio Taddei (ed.). ''South Asian Archaeology 1977''. Naples: Seminario di Studi Asiatici Series Minor 6. Instituto Universitario Orientate. pp. 241–274.</ref> <ref name="CvZwz">Bisht, R. S. (1989). "A new model of the Harappan town planning as revealed at Dholavira in Kutch: a surface study of its plan and architecture". In Chatterjee, Bhaskar (ed.). ''History and Archaeology''. New Delhi: Ramanand Vidya Bhawan. pp. 379–408. ISBN 81-85205-46-9.</ref> <ref name="ofpLM">Possehl, Gregory L. (1990). "Revolution in the Urban Revolution: The Emergence of Indus Urbanization". ''Annual Reviews of Anthropology'''''19''' (19): 261–282 (Map on page 263).doi:10.1146/annurev.an.19.100190.001401.</ref> <ref name="8vVUH">Gupta 1995, p. 183</ref> <ref name="99Quu">e.g. Misra, Virendra Nath (1992). ''Indus Civilization, a special Number of the Eastern Anthropologist''. pp. 1–19.</ref> <ref name="A9Y7v">Ratnagar, Shereen (2006). ''Understanding Harappa: Civilization in the Greater Indus Valley''. New Delhi: Tulika Books. ISBN 81-89487-02-7.</ref> <ref name="ZmCM0">Parpola, Asko (1994). ''Deciphering the Indus Script''. Cambridge University Press. ISBN 0-521-43079-8.</ref> <ref name="sDzYh">Archeologists confirm Indian civilization is 2000 years older than previously believed, Jason Overdorf, Globalpost, November 28, 2012</ref> <ref name="rHChg">Thapar, B. K. (1975). "Kalibangan: A Harappan Metropolis Beyond the Indus Valley". ''Expedition'' '''17''' (2): 19–32.</ref> }} == Kirjandus == *{{cite book|last=[[Bridget Allchin|Allchin, Bridget]]|year=1997|title=Origins of a Civilization: The Prehistory and Early Archaeology of South Asia|location=New York|publisher=Viking}} *{{cite book|editor-last=Allchin|editor-first=Raymond|editor-mask=[[F. Raymond Allchin|Allchin, Raymond]]|year=1995|title=The Archaeology of Early Historic South Asia: The Emergence of Cities and States|url=https://archive.org/details/archaeologyofear0000allc|location=New York|publisher=Cambridge University Press}} *{{cite book|last=Aronovsky|first=Ilona|author2=Gopinath, Sujata|year=2005|title=The Indus Valley|url=https://archive.org/details/indusvalley0000aron_a2l3|location=Chicago|publisher=Heinemann}} *{{cite book|last=Basham|first=A. L.|title=The Wonder That Was India|publisher=Sidgwick & Jackson|location=London|year=1967|pages=11–14}} *{{cite book|first=D. K.|last=Chakrabarti|year=2004|title=Indus Civilization Sites in India: New Discoveries|url=https://archive.org/details/induscivilizatio0000unse|publisher=Marg Publications|location=Mumbai|isbn=81-85026-63-7}} *{{cite book|authorlink=Ahmad Hasan Dani|last=Dani|first=Ahmad Hassan|title=Short History of Pakistan (Book 1)|year=1984|publisher=University of Karachi}} *{{cite book|editor-last1=Dani|editor-first1=Ahmad Hassan|editor-last2=Mohen|editor-first2=J-P.|year=1996|title=History of Humanity, Volume III, From the Third Millennium to the Seventh Century BC|location=New York/Paris|publisher=Routledge/UNESCO|isbn=0415093066}} *{{cite book|first=S. P.|last=Gupta|authorlink=S. P. Gupta|year=1996|title=The Indus-Saraswati Civilization: Origins, Problems and Issues|isbn=81-85268-46-0|publisher=Pratibha Prakashan|location=Delhi}} *{{cite book|editor-first=S. P.|editor-last=Gupta|authorlink=S. P. Gupta|year=1995|title=The lost Sarasvati and the Indus Civilisation|publisher=Kusumanjali Prakashan|location=Jodhpur}} *{{cite journal|last=Kathiroli|year=2004|title=Recent Marine Archaeological Finds in Khambhat, Gujarat|journal=Journal of Indian Ocean Archaeology|issue=1|pages=141–149}} *{{cite book|authorlink=Jonathan Mark Kenoyer|last=Kenoyer|first=Jonathan Mark|year=1998|title=Ancient cities of the Indus Valley Civilisation|url=https://archive.org/details/ancientcitiesofi0000keno|publisher=Oxford University Press|isbn=0-19-577940-1}} *{{cite journal|authorlink=Jonathan Mark Kenoyer|last=Kenoyer|first=Jonathan Mark|title=The Indus Valley tradition of Pakistan and Western India|url=https://archive.org/details/sim_journal-of-world-prehistory_1991-03_5_1/page/n1|journal=Journal of World Prehistory|year=1991|volume=5|pages=1–64|doi=10.1007/BF00978474}} *{{cite book|authorlink=Jonathan Mark Kenoyer|last=Kenoyer|first=Jonathan Mark|author2=Heuston, Kimberly|year=2005|title=The Ancient South Asian World|url=https://archive.org/details/ancientsouthasia0000keno|location=Oxford/New York|publisher=Oxford University Press|isbn=0195174224}} *{{cite book|last=Kirkpatrick|first=Naida|year=2002|title=The Indus Valley|url=https://archive.org/details/indusvalley0000kirk|location=Chicago|publisher=Heinemann}} *{{cite book|editor-first=Nayanjot|editor-last=Lahiri|year=2000|title=The Decline and Fall of the Indus Civilisation|isbn=81-7530-034-5|publisher=Permanent Black|location=Delhi}} *{{cite book|first=B. B.|last=Lal|authorlink=B. B. Lal|year=1998|title=India 1947–1997: New Light on the Indus Civilization|isbn=81-7305-129-1|publisher=Aryan Books International|location=New Delhi}} *{{cite book|first=B. B.|last=Lal|authorlink=B. B. Lal|year=1997|title=The Earliest Civilisation of South Asia (Rise, Maturity and Decline)}} *{{cite book|first=B. B.|last=Lal|authorlink=B. B. Lal|year=2002|title=The Sarasvati flows on}} *{{cite book|last=McIntosh|first=Jane|title=A Peaceful Realm: The Rise And Fall of the Indus Civilization|url=https://archive.org/details/peacefulrealmri00mcin|location=Boulder|publisher=Westview Press|year=2001|isbn=0813335329}} *{{cite book|authorlink=Mohammed Rafique Mughal|last=Mughal|first=Mohammad Rafique|year=1997|title=Ancient Cholistan, Archaeology and Architecture|publisher=Ferozesons|isbn=9690013505}} *{{cite web|authorlink=Asko Parpola|last=Parpola|first=Asko|url=http://www.harappa.com/script/indusscript.pdf|title=Study of the Indus Script|date=19.05.2005}} (50th ICES Tokyo Session) *{{cite book|last=Possehl|first=Gregory|authorlink=Gregory Possehl|year=2002|title=The Indus Civilisation|url=https://archive.org/details/induscivilizatio0000poss|location=Walnut Creek|publisher=Alta Mira Press}} *{{cite book|first=Shikaripura Ranganatha|last=Rao|authorlink=Shikaripura Ranganatha Rao|year=1991|title=Dawn and Devolution of the Indus Civilisation|isbn=81-85179-74-3|publisher=Aditya Prakashan|location=New Delhi}} *{{cite book|last=Shaffer|first=Jim G.|authorlink=Jim G. Shaffer|chapter=Cultural tradition and Palaeoethnicity in South Asian Archaeology|title=Indo-Aryans of Ancient South Asia|url=https://archive.org/details/indoaryansofanci0001geor|editor=George Erdosy|year=1995|isbn=3-11-014447-6|publisher=de Gruyter|location=Berlin u.a.}} *{{cite book|last=Shaffer|first=Jim G.|authorlink=Jim G. Shaffer|chapter=Migration, Philology and South Asian Archaeology|title=Aryan and Non-Aryan in South Asia.|editor=Bronkhorst and Deshpande|year=1999|isbn=1-888789-04-2|publisher=Harvard University, Dept. of Sanskrit and Indian Studies|location=Cambridge}} *{{cite book|last=Shaffer|first=Jim G.|authorlink=Jim G. Shaffer|year=1992|chapter=The Indus Valley, Baluchistan and Helmand Traditions: Neolithic Through Bronze Age|title=Chronologies in Old World Archaeology|edition=Second|editor=R. W. Ehrich|location=Chicago|publisher=University of Chicago Press}} *{{cite journal|journal=Electronic Journal of Vedic Studies|authorlink=Michael Witzel|last=Witzel|first=Michael|title=The Languages of Harappa|date=veebruar 2000|url=http://www.people.fas.harvard.edu/~witzel/IndusLang.pdf}} *Rita P. Wright, The Ancient Indus: Urbanism Economy and Society, Case Studies in Early Societies, Cambridge University Press, 2010, ISBN 9780521576529 == Välislingid == * [http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/India2.htm "Harappa tsivilisatsiooni lõpp ja indoaarialaste sissetulek"] India kultuuriloo konspekt (Irina Avramets, Tartu Ülikooli semiootika osakond) * [http://www.budismiinstituut.ee/oppetoo/loeng_India_budismi_taust1_2002.htm Budismi pühakirjad, 1. loeng: India budismi taustsüsteemid. I] Märt Läänemets, 16. veebruaril 2002, [[Budismi Instituut]] * [http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/i.html Induse kultuur], "Ida mõtteloo leksikon", 2006 [[Kategooria:Induse kultuur| ]] [[Kategooria:Pronksiaeg]] [[Kategooria:Aasia vanaaeg]] [[Kategooria:Arheoloogilised kultuurid]] [[Kategooria:Vana-India]] rjwvnhcowehn2cdcsmnf7g1sgdi2wb6 Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 2. osakond 0 246218 7166236 6817807 2026-06-03T04:32:09Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 2 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7166236 wikitext text/x-wiki {{Asutus |Nimi = Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 2. osakond |Embleem = KGB Symbol.png |Embleemiallkiri = NSV Liidu ja Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee embleem |Pilt = |Pildiallkiri = |lühend = |moodustatud = 1978 |likvideeritud = 1991 |tüüp = |eesmärk = |peakorter = Tallinn |asukoht = [[Pagari tänav]] 1 |piirkond = [[Eesti NSV]] |juhtkond = ENSV RJK esimees |kõrgemalseisev_asutus = [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee]]<br>[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee]] |alluv_asutus = |töötajad = |eelarve = |veebileht = }} '''Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 2. osakond''' oli [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee]] ja [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee]] vastuluurega tegelenud struktuuriüksus, aastail 1978 kuni 1991. {{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2011}} {{keeletoimeta}} {{Sisukord paremale}} Organisatsiooniliselt allus ENSV RJK 2. osakond Eesti NSV RJK, oma tegevuses aga oli operatiivalluvus [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Teine peavalitsus|NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Teisele peavalitsusele]]. == Juhid ja struktuur == *2. osakonna ülem, vanemleitnant [[Elmar Vertman]] (1954); *2. osakonna ülem, alampolkovnik<ref>[[Jaak Pihlau]], [https://www.digar.ee/arhiiv/ru/download/161734 EESTI LÄHIAJALOOST: KUIDAS LOODI ENSV MN JUURES ASUV RIIKLIKU JULGEOLEKU KOMITEE], AKADEEMIA, 13. AASTAKÄIK 2001 NUMBER 3, lk 467</ref> [[Nikolai F. Voronin]] (08.1954–1955); *2. osakonna ülem polkovnik [[Voiko]] (1956); *2. jaoskonna ülem, polkovnik [[Jakov Kiselev|Jakov Kisseljov]]<ref>https://shieldandsword.mozohin.ru/personnel/kiselev_ya_p.htm</ref> (03.1960–03.1964); *2. osakonna ülem, [[polkovnik]] [[Endel Miller]] (1979–1981) ; *2. osakonna ülem, polkovnik [[Artur Rauba]] (1981- ); *2. osakonna ülem, [[V. I. Gorbatšev]] (1986–1987); *[[Arne Käsper]] (1991–1992)<ref name="OqmzB" /> *2. osakonna ülema asetäitjad: **[[Endel Miller]] (06.1954<ref>Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukirjadega autasustamise kohta Tallinna saksa fašistlikest vallutajatest vabastamise 10. aastapäeva puhul. Viljaka ja laitmatu töö eest, seoses Tallinna saksa fašistlikest vallutajatest vabastamise 10. aastapäevaga, autasustada Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukirjaga järgmisi töötajaid: Miller, Endel Ivani p. Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee osakonna ülema asetäitja, Eesti NSV Teataja, nr 13, 20. oktoober 1954. lk 257 </ref>–03.1964); major [[Ivan Kinarov]]; alampolkovnik [[Ilja Ziterov]]; alampolkovnik [[Nikolai Semjonov]] (1971–1972); [[Vjatšeslav Trapeznikov]] (1978–1980); [[Vladimir Västrik]] <ref name="05.02.2004. a teadaanne nr 773" />, (01.1982–02.1985); [[Juri Matšinski]] ( –1989); Vladimir Palejev (1989–1991); [[Vladimir Palejev]] <ref name="zaLhw" />; [[Lemmik Lehtmets]]<ref name="XxAhT" />; –1991 *1. jaoskond, jaoskonna ülem [[Vadim Jefremov]] (1984–1985)<ref name="20.02.2004. a teadaanne nr 439" />, [[Lemmik Lehtmets]]<ref name="XxAhT" /> *2. jaoskond *3. jaoskond *4. jaoskond, jaoskonna ülem [[Evald Voore]] (1955–1956) [[Jefim Tšernjak]] (1969–1985) *5. jaoskond *6. jaoskond *7. jaoskond, jaoskonna ülem [[Vladimir Västrik]] (10.1978–01.1982)<ref name="05.02.2004. a teadaanne nr 773" />,[[Juri Lahtikov]]<ref name="JhUiX" />; *jaoskonna ülem [[Boris Naboka]] (1971–1978)<ref name="YVdW4" />, jaoskonna ülem [[Vjatšeslav Trapeznikov]]<ref name="KAITSEPOLITSEIAMETI TEADAANNE NR 723, 29.01.2003" />(1975–1977), jaoskonna ülem [[Oleg Tsõpun]] <ref name="g8zMM" />(1985–1990) Täpsed andmed Eesti NSV RJK 2. osakonna struktuurist puuduvad, kuid kopeeris NSVL RJK [[Teine peavalitsus|Teise peavalitsuse]] ülesehitust. ==Ajalugu== ===1941, ENSV RJRK=== 1941. aastal moodustatud [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat|Eesti NSV RJRKi]] '''3. (vastuluure)osakond''' kontrollis välismaiseid luureteenistusi ja muuseas tegutses agaralt toimunud sakslaste ümberasumise ([[Umsiedlung]]) puhul, jälitades kõiki, kes olid avaldanud sellekohast soovi lahkuda Eestist. *3. (vastuluure)osakonna ülem riiklikku julgeoleku leitnant [[Nikolai Mihhailov]], osakonnaülema asetäitjaks oli Venemaa eestlane (rahvuselt hant) [[Rudolf James]](1897-1941) **3. (vastuluure)osakonna 1. jaoskond, ülem riiklikku julgeoleku nooremleitnant [[Aleksandr Vasjukov]] (1915–1941); **3. (vastuluure)osakonna 2. jaoskond, ülem riiklikku julgeoleku vanemleitnant [[Suhhanov]]<ref name="cNw5R" />; ===1944–1946, ENSV RJRK=== '''ENSV RJRK 2. osakond''' – võitlus nõukogudevastase elemendiga ja võõrluurete agentuuriga<ref>[http://www.esm.ee/public/projektid/5/2.osak55.html Aruanne Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 2. vastuluureosakonna tööst 1955. aastal]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, KGB 2. vastuluureosakonna aruanne 1. aprill 1954 – 1. aprill 1955</ref>, *ENSV RJRK 2. osakonna ülem: [[Boriss Nazarov]] (1902–1974) 1944–1946; **2. osakonna ülema asetäitja: [[Viktor Tamm]]. ***2. osakonna 1. jaoskond ***2. osakonna 2. jaoskond – operatiivvolinik, vanemoperatiivvolinik (1956–12.1985) [[Jaan Männiste]] (sünd 14.03.1930 Eesti, Pärnu) ***2. osakonna 3. jaoskond ***2. osakonna 4. jaoskond ***2. osakonna 5. jaoskond, 1946. aastal reorganiseeriti ENSV RJM 4. osakonnaks "riiklike kurjategijate tagaotsimine", ***2. osakonna 6. jaoskond, 1945. aastal reorganiseeriti ENSV RJM B osakonnaks(operatiivtehnika kasutamine, [[daktüloskoopia]]- ja dokumendiekspertiisid, ja kuni 1950. aastani ka [[raadiomäng]]ude läbiviimisega välisluuretega ***2. osakonna 7. jaoskond ***2. osakonna 8. jaoskond, hiljem reorganiseeriti ENSV RJK operatiiv- ehk 7. osakonnaks ***2. osakonna 9. jaoskond ===1946–1953, ENSV RJM=== *1946 september – 1947 oktoober<ref>Петров Н.В., [https://web.archive.org/web/20250123094654/http://old.memo.ru/history/nkvd/kto2/kto_2-0206.html Воронин Николай Васильевич (1913–1985)], Кто руководил органами госбезопасности: 1941-1954. М. : Междунар. о-во «Мемориал»: Звенья, 2010.</ref>, polkovnik [[Nikolai Voronin]], ENSV RJM 2. osakonna ülem<ref>[https://nkvd.memo.ru/index.php/%D0%92%D0%BE%D1%80%D0%BE%D0%BD%D0%B8%D0%BD,_%D0%9D%D0%B8%D0%BA%D0%BE%D0%BB%D0%B0%D0%B9_%D0%92%D0%B0%D1%81%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B5%D0%B2%D0%B8%D1%87 Воронин, Николай Васильевич]{{Kõdulink|aeg=juuni 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Кадровый состав органов государственной безопасности СССР</ref>, *1947–1950, [[Eduard Neelus]], ENSV RJM 2. osakonna ülem; ** 1948 mai – 1950 juuli, [[Mihhail Filimonov]], ENSV RJM 2. osakonna ülema asetäitja; *1950–1951, Mihhail Jakovlev, ENSV RJM 2. osakonna ülem; **1950–1952, Ivan Kinarov, ENSV RJM 2. osakonna ülema asetäitja; *1951<ref>[[Jaak Pihlau]], [https://www.digar.ee/arhiiv/ru/download/161734 EESTI LÄHIAJALOOST: KUIDAS LOODI ENSV MN JUURES ASUV RIIKLIKU JULGEOLEKU KOMITEE], AKADEEMIA, 13. AASTAKÄIK 2001 NUMBER 3, lk 460</ref>– 1953 mai<ref>Петров Н.В. [https://web.archive.org/web/20250116063240/http://old.memo.ru/history/nkvd/kto2/kto_2-1076.html Кто руководил органами госбезопасности: 1941-1954.], М. : Междунар. о-во «Мемориал»: Звенья, 2010.</ref>, [[Gavriil Starinov]]<ref>[https://nkvd.memo.ru/index.php/%D0%A1%D1%82%D0%B0%D1%80%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2,_%D0%93%D0%B0%D0%B2%D1%80%D0%B8%D0%B8%D0%BB_%D0%93%D1%80%D0%B8%D0%B3%D0%BE%D1%80%D1%8C%D0%B5%D0%B2%D0%B8%D1%87 Старинов, Гавриил Григорьевич. (1903 – 23.06.1994, Таллин]{{Kõdulink|aeg=juuni 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Кадровый состав органов государственной безопасности СССР</ref>, **1952–1953, [[Mihhail Krassman]], ENSV RJM 2. osakonna ülema asetäitja; ** jaoskonnaülem [[Vassili Beljajev]] (november 1946 – veebruar 1952) ===Eesti NSV SMi 1. osakond=== Eesti NSV Siseministeeriumi 1. osakond (vastuluure) *[[vanemleitnant]] [[Elmar Vertman]], osakonna ülem, [[23. mai]] [[1953]] –; **[[Ilja Ziterov]], osakonnaülema asetäitja, märtsist 1953 –; ===Eesti NSV MN RJK 2. osakond=== {{vaata|Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee}} Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 2. osakond – tegeles nii tegelike kui ka kahtlustatavate välisluure agentide jälgimisega nii kodu- kui ka välismaal. *[[Nikolai Voronin]], osakonna ülem, [[1954]]– ; *[[Elmar Vertman]], osakonna ülem; ** **1. jaoskond **2. jaoskond **3. jaoskond **4. jaoskond ===Eesti NSV MN RJK 4. osakond=== ===Eesti NSV RJK 2. osakond=== {{vaata|Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee}} *1. jaoskond *... *1956. aastal moodustati uus jaoskond nii välismaale sõitvate Nõukogude turistide kui ka välismaalt Eestisse saabuvate turistide teenindamiseks ja kontrollimiseks<ref>Ojamaa, Jüri; Hion, Jaak (tlk, toim) 2000. Aruanne Eesti NSV MN juures asuva RJK 2. osakonna agentuur- ja operatiivtöö kohta 1956. aastal. Aruanne Eesti NSV MN juures asuva RJK 4. osakonna agentuur- ja operatiivtöö kohta 1956. aastal. (Ad fontes 8.) Tallinn: Eesti Rahvusarhiiv., lk 37</ref> ==ENSV RJM vastuluuretegevus 1944–1953== *[[Ülo Jõgi]], [[Toomas Hellat]], [[Toomas Rüütmann]]. *1947. aastal sügisel põgenes kalalaev [[Merituul]] Rootsi, laeva meeskonnaliige [[Friedrich Põld]] oli varem olnud [[metsavennad|metsavend]] ja tuli 1950. aastatel Rootsi luureagendina Eestisse tagasi, kus ta [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]i poolt tabati ja lasti maha. *Vastuluureoperatsioon [[Eesti Vabastamise Komitee]]. ===Vastuluureoperatsioonid Abwehri vastu=== ===Vastuluureoperatsioonid SIS-i vastu=== 1949. aastal alustas [[Secret Intelligence Service|Secret Intelligence Service']]i Balti osakonna juht [[Alexander McKibbin]] ja [[Alfons Rebane]] koos oma abide [[Väino Pärtel]]i ja [[Ilmar Kaasik]]u [[Operatsioon Jungle 1|operatsiooni "Jungle 1"]], mille vastu alustas [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]i [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi osakond 2-N|osakonna 2-N]] 1951. aastal moodustatud Spetsiaalne Erijaoskond SEJ (SOO (''Spetsialnoje Operativnoje Otdelenije''), (ülem [[Elmar Vertman]]) [[vastuluureoperatsioon Lürssen-S]]i, mille käigus organiseeriti Eesti territooriumil [[metsavend]]adena esinevad MGB ohvitserid ning värvatud agendid ja [[hävitajaagent|hävitajaagendid]] kehastasid legendeeritud metsavendade organisatsiooni, kasutades fiktiivseid [[metsavennapunker|metsavennapunkreid]] ja sovetivastase vastupanu [[legend (luure)|legend]]i ja [[topeltagent]]ideks värvatud luureagente [[raadiomäng]]udeks: [[Raadiomäng Universitet]]/[[Raadiomäng Berkut]]. *[[24. aprill]] [[1951]] saadeti läbi Läti Eestisse [[Kornelius Meier]] (SIS varjunimi ''Georg''), kes hukkumise asjaolud on senini ebaselged; *[[29. september]] [[1951]] saadeti läbi Läti Eestisse [[Märt Männik]] (SIS varjunimi ''Otto'', RJM varjunimi operatiivjälitusdokumentides ''Mart Pedak''), kes kasutas [[NSV Liidu pass]]i ''Oskar Kase'' nimele ja [[Leo Audova]] (SIS varjunimi ''Ants''), kes kasutas NSV Liidu passe ''Kalju Metsa'' ja ''Kadaka'' nimele, kelle tabamiseks avati [[Agentuurtoimik Universitet]]; **Leo Audova vahistati 21. jaanuaril 1953, talle mõisteti surmanuhtlus sõjatribunalis Tallinnas ja hukati [[Moskva]]s [[Butõrka vangla]]s 15. juunil 1954; **Märt Männik vahistati 3. veebruaril 1953, hakkas tegema kaastööd RJK ning vabastati karistusest [[NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium]]i esimehe [[Kliment Vorošilov]]i erimäärusega; *1952. aasta kevadel heideti langevarjuga Eestisse ka [[Voldemar Kiik]], kes ei kontakteerunud teadaoleva SIS luurevõrgustikuga ning naasis läbi NSV Liidu-[[Norra]] piiri. *[[20. aprill]] [[1952]] saadeti läbi Kuramaa Eestisse [[Eerik Hurma]] (SIS varjunimi ''Georg''). Hurma vahistati 19. septembril 1952, talle mõisteti 19. märtsil 1953 surmanuhtlus sõjatribunalis Tallinnas ja hukati [[Moskva]]s [[Butõrka vangla]]s 14. juulil 1953; *12. septembril 1953 saadeti läbi Kuramaa Eestisse [[Nikolai Urm]] (''Albert'', ''Albert Saar'') ===Vastuluureoperatsioonid LKA vastu=== * 6.–[[7. mai]]l 1954 heideti lennukilt langevarjudega Eesti territooriumile [[Luure Keskagentuur|LKA]] poolt ette valmistatud eesti päritolu [[Hans Toomla]] (LKA varjunimi ''Artur'') ja [[Kaljo Kukk]] (LKA varjunimi ''Karl''), eesmärgiga koguda infot tegelikkusest ja [[Nõukogude armee]] [[NSV Liidu relvajõud Eestis|Eestis dislotseeruvatest sõjavägeosadest]]. Kukk peeti ENSV RJK 2. osakonna poolt kinni ja Toomla hukkus kinnipidamisel. Toomla ja Kukk kaasasid infokogumisse [[Robert Hamburg]]i (varjunimi ''Ats''). Kaljo Kukk mõisteti [[Leningradi sõjaväeringkond|Leningradi sõjaväeringkonna]] [[sõjatribunal]]is surma. {{vaata|Operatsioon Redsox}}<ref>[http://forte.delfi.ee/news/ev100nadalat/koodnimi-redsox-usa-luure-heitis-85-agenti-nsv-liitu-aga-nad-koik-jaid-vahele?id=76965040 Koodnimi Redsox], Delfi.ee, 20.01.2017</ref> {{vaata|Operatsioon AEROOT}}, ''[[Operatsioon AEBASIN]]'' ==Tegevus siseriikliku vastupanuliikumise vastu== Eesti NSV riiklikud julgeolekuorganid tegelesid Eestis siseriikliku vastupanuliikumise hävitamisel kahel liinil: 1) aktiivse relvastatud vastupanu ([[metsavend]]luse) ja nende toetusbaasi likvideerimisel agentuuragentide ja operatiiv-tšekistlike sõjaliste operatsioonide teel ning 2) proaktiivse nõukogude võimule potentsiaalsete vastaste väljaselgitamise ning nende represseerimisega. Proaktiivse vastupanuliikumise pärssimisel ja likvideerimisel kasutati julgeolekuorganite poolt aktiivselt Eesti NSV sise(julgeolekuorganite alluvuses olevaid kartoteeke ja operatiiv-tšekistlike allasutuste poolt pidevat võimalike "riiklikule julgeolekule ohtu kujutavate" isikute kohta kogutavat informatsiooni salajastelt kaastöötajatelt ja informaatoritelt. 1947. aastaks oli ENSV RJM välja töötanud NSV Liidu julgeolekuorganites välja kujunenud eeskirjadele "riigivastase tegevusega kompromiteerinud isikute" arvestussüsteemi, kuhu kanti 44 kategooriat isikute kohta, keda tuli lugeda kompromiteerituiks: {| |- | *1) [[Poliitiline Politsei|Eesti Poliitpolitsei kaastöötajad]]. *2) [[Eesti Omavalitsus|Eesti "Omavalitsuse"]] kaastöötajad. *3) 3. Eesti Piirivalvepataljoni koosseis. *4) "[[Omakaitse]]" liikmed. *5) [[Eesti kindralkomissariaat|Kindralkomissariaadi]] koosseis. *6) [[Julgeolekupolitsei ja SD Eestis|Julgeolekupolitsei koosseis ja SD]]. *7) Isikud, kes olid sakslaste poolt arreteeritud ja vanglast vabastatud. *8) Isikud, kes tegid [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|okupatsiooniperioodil]] Julgeolekupolitseile Nõukogude kodanike kohta ettekandeid. *9) Eesti Julgeoleku Politseipataljoni desertöörid. *10) Sõjavangid. *11) Eesti "Omavalitsuse" Tehnikaasjade Direktooriumi juhtivtöötajad. *12) Isikud, kes on illegaalselt käinud Soomes ja Rootsis. *13) Okupatsioonivõimudele usaldusväärsed isikud. *14) Saksa armee juhtivkoosseis. *15) Niinimetatud "5. kolonni" bandiidid. *16) [[Punaarmee]] desertöörid. *17) "[[Eesti Leegioni Sõprade Selts|Eesti SS-leegioni sõprade ühing]]u" liikmed. *18) Saksamaalt Eestisse ümberasunud. *19) Isikud, kes on ületanud Nõukogude-Soome piiri ja Nõukogude vastuluure kaastöötajad, kes on viibinud [[Keskvangla|Tallinna töö- ja kasvatuslaagris]]. *20) Sakslased – SS liikmed. *21) Antikommunistid. *22) Rootsi delegatsiooni liikmed, kes tegelesid [[rannarootslased|rootslaste Eestist]] ümberasustamise küsimustega, ja teised kodanliku Eesti tegelased, kes on tegelenud Rootsis ja Soomes Eesti kodanliku valitsuse loomisega. | *23) Saksa armee vabatahtlikud. *24) Kohtuorganite teenistujad Saksa okupatsiooni perioodil. *25) Okupatsiooniperioodi toimetajad, korrespondendid ja ajakirjanikud. *26) Saksa armee sõdurid – [[desertöör]]id. *27) Põgenikud. *28) Isikud, kes on hoidunud kõrvale mobilisatsioonist Punaarmeesse. *29) Isikud, kes olid ülesandega saadetud Nõukogude Liidust okupeeritud ENSV territooriumile ning kes andsid end vabatahtlikult üles kohalikele võimudele ja reetsid oma seltsimehi. *30) Isikud, kes on kuulunud mitmesugustesse fašistlikesse organisatsioonidesse. *31) Isikud, kes asusid okupatsiooniperioodil Eestist elama Saksamaale. *32) Provokaatorid. *33) Manukad ja tunnistajad läbiotsimiste juures. *34) Spioonid, agendid. *35) Ohvitserid ja reakoosseis, kes olid mobiliseeritud või avaldasid soovi astuda vabatahtlikult [[Eesti SS-leegion]]i. *36) Isikud, kes sõja [[Suvesõda|algperioodil on tegelnud banditismiga Punaarmee vastu]]. *37) "Narva Idapataljoni" vabatahtlikud. *38) "Ühisabi" liikmed. *39) Linnade omavalitsustegelased. *40) Nõukogudevastase sisuga artiklite autorid. *41) Organisatsiooni [[Eesti Noored]] liikmed. *42) Organisatsiooni [[Rahva Kasvatusbüroo]] liikmed. *43) Langevarjurid. *44) Vanglateenistujad ja rida teisi poliitvärvinguga isikuid.<ref name="zqyxN" />,<ref name="yxBbT" /> |} {{pooleli}} ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="OqmzB">[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=249006 Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite... teadaanne nr 57]</ref> <ref name="KAITSEPOLITSEIAMETI TEADAANNE NR 723, 29.01.2003">[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=581415 Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite... KAITSEPOLITSEIAMETI TEADAANNE NR 723, 29.01.2003]</ref> <ref name="05.02.2004. a teadaanne nr 773">[https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=770027 05.02.2004. a teadaanne nr 773]</ref> <ref name="XxAhT">[https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=770027 19.02.2004. a teadaanne nr 525]</ref> <ref name="zaLhw">[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12906970 04.04.2007. a teadaanne nr 601]</ref> <ref name="20.02.2004. a teadaanne nr 439">[https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=770027 20.02.2004. a teadaanne nr 439]</ref> <ref name="JhUiX">[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=80967 RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI MÄÄRUS J. Lahtikovi kassatsioonkaebuse läbivaatamine elamisloa andmisest keeldumise asjas]</ref> <ref name="YVdW4">[https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=770027 17.02.2004. a teadaanne nr 571]</ref> <ref name="g8zMM">[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=581415 Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite... KAITSEPOLITSEIAMETI TEADAANNE NR 737,28.01.2003]</ref> <ref name="cNw5R">[[Margus Lääne]], [[Valdur Ohmann]], [http://riigi.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/LaaneMargusOhmannValdur_Kuidas_TUNA2007_4.pdf Kuidas komprat koguti? NKGB infoallikad 1941. aastast osaliselt säilinud operatiivandmete põhjal]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Tuna, 2007 nr 4, lk 92</ref> <ref name="zqyxN">Spravotšnik. O dokumentalnõh materialah, imejuših operativno-tšekistskoje znatšenije, nahodjašihsja na hranenii v Tsentralnom Gosudarstvennom Arhive Èstonskoj SSR i ego filiale. Tallinn, 1947, lk 6–7</ref> <ref name="yxBbT">[[Margus Lääne]], [[Valdur Ohmann]], [http://riigi.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/LaaneMargusOhmannValdur_Kuidas_TUNA2007_4.pdf Kuidas komprat koguti? NKGB infoallikad 1941. aastast osaliselt säilinud operatiivandmete põhjal]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Tuna, 2007 nr 4</ref> }} == Kirjandus == *Aruanded Riikliku Julgeoleku Komitee 4. osakonna tööst 1. IV 1954–1. V 1955. ja 1955. a. Tallinn, 1999. *Aruanne Riikliku Julgeoleku Komitee 2. vastuluureosakonna tööst 1955.a. Tallinn, 1998 *Aruanded Riikliku Julgeoleku Komitee 2. ja 4. osakonna tööst 1956. a. Tallinn, 2000 *Aruanded Eesti NSV MN juures asuva RJK 2. ja 4. osakonna agentuur- ja operatiivtöö kohta 1957. aastal. Tallinn, 2002. *Aruanded Riikliku Julgeoleku Komitee 2. ja 4. osakonna tööst 1958. aastal. ISBN 9985951034,Ilmumisaasta: 2005 *[[Hans Salm]], "Luurekooli metskassid", [[ISBN]]: 9789985984307, 2008 *"Hirmus Ants. Bandiit, kangelane, legend", kirjastus: AJA LOOD, 2010, ISBN 9789949210688 ==Välislingid== *Esitis ENSV MN juures asuva Riikliku Julgeolekukomitee 4. osakonna töö tulemuste kohta ajavahemikul 1. IV 1954 – 1. IV 1955 - [http://metsavennad.esm.ee/4osak2.htm] * Aruanne Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva RJK 4. osakonna agentuur- ja operatiivtöö kohta 1955. aastal - [http://metsavennad.esm.ee/4osak3.htm] *ARUANNE Eesti NSV MINISTRITE NÕUKOGU juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 2. vastuluureosakonna tööst 1955. aastal - [http://metsavennad.esm.ee/2.osak55.html] *Aruanne Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 2. osakonna agentuur- ja operatiivtöö tulemuste kohta 1958. aastal - [https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/21647] [[Kategooria:Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee]] 8vcpjqxn5r1zl3m3xj2952o8w0wlam5 Lõuna-Egeuse piirkond 0 246879 7166371 6712258 2026-06-03T09:44:08Z TU-nor 44255 Not a flag, just a logo, and out of use for many years 7166371 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Lõuna-Egeuse piirkond | nimi1_keel = kreeka | nimi1 = Περιφέρεια Νοτίου Αιγαίου | nimi1_latin = Periféreia Notíou Aigaíou | lipp = | lipu_link = [[Lõuna-Egeuse piirkonna lipp]] | vapp = | vapi_link = | pindala = 5286 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Ermoúpoli]] | asendikaardi_pilt = Notio Egeo in Greece.svg }} '''Lõuna-Egeuse piirkond''' on [[1. järgu haldusüksus]] ([[piirkond (Kreeka)|piirkond]]) [[Kreeka]]s. Ta hõlmab [[Egeuse meri|Egeuse mere]] lõunaosas olevaid saari. Piirkond koosneb 13 [[piirkonnaüksus]]est, mis jagunevad 34 [[vald (Kreeka)|vallaks]]. 2011. aastani jagunes piirkond kaheks [[maakond (Kreeka)|maakonnaks]] ([[Küklaadide maakond]] ja [[Dodekaneeside maakond]]). Piirkonnaüksused: * [[Ándrose piirkonnaüksus]] * [[Kálymnose piirkonnaüksus]] * [[Kárpathose piirkonnaüksus]] * [[Kéa-Kýthnose piirkonnaüksus]] * [[Kosi piirkonnaüksus]] * [[Mílose piirkonnaüksus]] * [[Mýkonose piirkonnaüksus]] * [[Náxose piirkonnaüksus]] * [[Párose piirkonnaüksus]] * [[Rhodose piirkonnaüksus]] * [[Sýrose piirkonnaüksus]] * [[Thíra piirkonnaüksus]] * [[Tínose piirkonnaüksus]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} * [https://web.archive.org/web/20110505065147/http://www.notioaigaio.gov.gr/ Piirkonna koduleht] {{GRE}} [[Kategooria:Kreeka piirkonnad]] [[Kategooria:Lõuna-Egeuse piirkond| ]] gb4foen2ydmnaf5rranw312hspzrdrx Dmitri Jegorov 0 249900 7165981 6896548 2026-06-02T13:04:43Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7165981 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib riigiametnikust, arsti ja sõjaväelase kohta vaata [[Dmitri Adams]]}} [[Pilt:Eesistumise_kaasamisüritused_-_märts_ja_aprill_2017_P1000397_(33654317326).jpg|pisi|Dmitri Jegorov 2017]] '''Dmitri Jegorov''' (sündinud [[1978]]) on endine Eesti riigiametnik. Ta on töötanuid KPMG Estonia ärirahanduse konsultandina. Alates 2001. aastast töötas ta mitmesugustel ametikohtadel [[Maksu- ja Tolliamet|Maksu- ja Tolliametis]], olles muu hulgas ka peadirektori asetäitja põhiprotsesside alal. Aastatel 2014–2020 töötas ta [[rahandusministeerium|Rahandusministeeriumis]] maksu- ja tollipoliitika asekantslerina.<ref>[https://majandus24.postimees.ee/7009285/dmitri-jegorov-lahkub-esimesel-voimalusel-asekantsleri-ametist Lillemets, Marica. Dmitri Jegorov lahkub esimesel võimalusel asekantsleri ametist.] Postimees, 2. juuli 2020.</ref> Alates 2020. aasta sügisest töötab ta [[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvahelises Valuutafondis]] (IMF), kus koordineerib maksunõu andmist Lääne-Balkani riikides.<ref>[https://web.archive.org/web/20200926143858/https://www.rahandusministeerium.ee/et/uudised/asekantsler-dmitri-jegorov-suundub-toole-rahvusvahelisse-valuutafondi Asekantsler Dmitri Jegorov suundub tööle Rahvusvahelisse Valuutafondi.] Rahandusministeerium, pressiteade, 11. september 2020.</ref> ==Tunnustus== *2018 [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|19600}}</ref> *2019 [[Eesti Kaubandus-Tööstuskoja III klassi aumärk]]<ref>{{Netiviide|Autor=Eesti Kaubandus-Tööstuskoda|URL=https://www.koda.ee/et/uudised/kevadballil-sai-kaubanduskoja-aumargi-kaheksa-eesti-ettevotlusesse-panustajat|Pealkiri=Kevadballil sai kaubanduskoja aumärgi kaheksa Eesti ettevõtlusesse panustajat|Väljaanne=|Aeg=04.05.2019|Kasutatud=13.05.2019}}</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Jegorov, Dmitri}} [[Kategooria:Eesti riigiametnikud]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1978]] o8k85aqfvf7bpjs0aa02ual5feq4mr9 Biograafiad (Sa) 0 251501 7166142 7156387 2026-06-02T20:28:58Z Sjur 66496 /* Sam */ 7166142 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Sa)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Sa". ==Saa== *[[Elmar Saa]], eesti tehnikateadlane (1938–) *[[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (1944–2026) *[[Brandon Saad]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1992–) *[[Wadī‘ Sa‘ādah]], Liibanoni päritolu Austraalia luuletaja ja ajakirjanik (1948–) *[[Eric Saade]], Rootsi laulja (1990–) *[[Heldur Saade]], eesti orkestrijuht (1936–2021) *[[Tõnis Saadoja]], eesti maalikunstnik (1980–) *[[Osvald Saadre]], eesti arheoloog (1904–1975) *[[Tõnis Saadre]], eesti geoloog ja fotograaf (1942–2022) *[[Agnes Saag]], Evald Saagi abikaasa (1911–1981) *[[Andres Saag]], eesti botaanik, lihhenoloog (1955–) *[[Eero Saag]], Eesti sõjaväelane (1914–1941) *[[Evald Saag]], eesti teoloog (1912–2004) *[[Kaimar Saag]], eesti jalgpallur (1988–) *[[Mare Saag]], eesti arstiteadlane ja hambaarst (1952–) *[[Oskar Saag]], eesti poksija (1912–1996) *[[Carolin Saage]], eesti fotokunstnik (1988–) *[[Kristo Saage]], eesti korvpallur (1985–) *[[Lianne Saage-Vahur]], eesti õpetaja (1965–2024) *[[Vello Saage]], eesti õpetaja (1922–1991) *[[Anu Saagim]], eesti seltskonnategelane, ajakirjanik ja ettevõtja (1962–) *[[Jaanus Saago]], eesti laulja (1990–) *[[Rudolf Saago]], eesti vabadusvõitleja ja luuraja (1914–1973) *[[Paul Saagpakk]], eesti keeleteadlane (1910–1996) *[[Mihheil Saakašvili]], Gruusia poliitik (1967–) *[[Aare Saal]], eesti ooperilaulja (1964–) *[[Aksel Saal]], eesti võrkpallitreener (1944–) *[[Andres Saal]], eesti kirjanik (1861–1931) *[[Arvo Saal]], eesti orienteeruja ja sporditegelane (1949–) *[[Emilie Rosalie Saal]], eesti kunstnik (1871–1954) *[[Irene Saal]], eesti rahvaluuleuurija ja luuletaja (1966–) *[[Johannes Saal]], eesti maalikunstnik (1913–1964) *[[Kristjan Saal]], eesti keemik ja materjaliteadlane (1977–) *[[Margus Saal]], eesti füüsikateoreetik (1974–) *[[Astrid Saalbach]], Taani näitekirjanik (1955–) *[[Richard Saaliste]], Eesti ja Saksamaa sõjaväelane ning metsavend (1916–1949) *[[Urmas Saaliste]], eesti laskesportlane (1960–) *[[Saalomon]], Iisraeli kuningas (10. sajand eKr) *[[Marie Saame]], eesti alpinist (1989–) *[[Ken Saan]], eesti filmiprodutsent ja ajakirjanik (1976–) *[[Peeter Saan]], eesti dirigent, klarneti- ja saksofonimängija (1959–) *[[Taimo Saan]], eesti matemaatik (1963–) *[[Eugen Saanpere]], eesti fagotimängija (1917–2001) *[[Agu Saar]], eesti füüsik (1942–2020) *[[Ain Saar]] (1968–) *[[Aino Saar]], eesti bioloog ja taimefüsioloog (1926–2017) *[[Aivo Saar]], eesti füüsik (1937–) *[[Aleksander Saar]], Eesti põllumees ja poliitik (1883–1942) *[[Alviine Saar]], eesti õpetaja (1907–1985) *[[Andrus Saar]], eesti sotsioloog ja ajakirjanik (1946–2015) *[[Anti Saar]], eesti kirjanik ja tõlkija (1980–) *[[Ants Saar]], eesti kirjanik (1920–1989) *[[Ants Saar (purilendur)|Ants Saar]], eesti purilendur (1914–1995) *[[Arno Saar]], eesti fotograaf (1953–2022) *[[Asmu Saar]], eesti geograaf ja loodusteadlane (1931–2003) *[[Berit Saar]], eesti kergejõustiklane (2004–) *[[Bernhard Saar]], eesti tehnikateadlane (1929–1998) *[[Darja Saar]], Eesti iluvõimleja, sporditegelane ja meediategelane (1980–) *[[Edgar Saar]], eesti etnoloog (1938–) *[[Ellu Saar]], eesti sotsioloog (1955–2024) *[[Elmar Saar]], eesti jalgpallur, treener ja kohtunik (1908–1981) *[[Elmar Johannes Saar]], eesti metsateadlane (1901–1947) *[[Endel Saar (maadleja)|Endel Saar]], eesti maadleja (1928–1987) *[[Endel Saar (ajakirjanik)|Endel Saar]], eesti ajakirjanik (1935–2017) *[[Enn Saar]], eesti astrofüüsik (1944–) *[[Ernst Saar]], eesti omavalitsuspoliitik ja ettevõtja (1892–1937) *[[Evar Saar]], eesti keeleteadlane, ajakirjanik ja võro keele aktivist (1969–) *[[Felix Saar]], Eesti sõjaväelane (1911–1942) *[[Ferdinand von Saar]], Austria kirjanik (1833–1906) *[[Friedrich Saar]], eesti loomaarstiteadlane (1904–1942) *[[Getter Saar]], eesti sulgpallur (1992–) *[[Gustav Saar (tehnikateadlane)|Gustav Saar]], eesti tehnikateadlane (1920–1972) *[[Hans Saar]], eesti agronoom (1893–1983) *[[Heleri Saar]], eesti jalgpallur (1979–) *[[Irja Saar]], eesti mükoloog (1973–) *[[Janne Saar]], eesti laulja (1986–) *[[Johan Saar]], Eesti Piirivalve ohvitser (1932–2002) *[[Joosep Saar]], organist, köster, viiulimeister, koolijuhataja ja koorijuht (1837–1910) *[[Juhan Saar]], eesti kirjanik (1929–2007) *[[Jüri Saar]], Eesti poliitik (1946–) *[[Jüri Saar (ajakirjanik)|Jüri Saar]], eesti ajakirjanik *[[Jüri Saar (kriminoloog)|Jüri Saar]], eesti kriminoloog (1956–) *[[Jüri Saar (filosoof)|Jüri Saar]], eesti filosoof (1941–1984) *[[Jüri Saar (treener)|Jüri Saar]], eesti jalgpallitreener *[[Kaarel Saar]], eesti jalgpallur (1990–) *[[Kadi Liis Saar]], eesti tennisist (1992–) *[[Kalev Saar]], eesti muusik (1969–) *[[Karl Saar]], eesti tehnikateadlane (1945–) *[[Katriin Saar]], Eesti tennisist (2002–) *[[Kersten Saar]], eesti majandusteadlane (1944–) *[[Kevin Saar]], eesti võrkpallur (1995–) *[[Krista Saar (tekstiilikunstnik)|Krista Saar]], eesti tekstiilikunstnik (1945–2021) *[[Kristjan Saar]], Eesti sõjaväelane (1894–1972) *[[Kustav Saar]], Eesti sõjaväelane (1897–1941) *[[Leonid Saar]], eesti korv- ja jalgpallur ning jäähokimängija (1913–2010) *[[Ludvig Saar]], Eesti sõjaväelane (1895–1980) *[[Maido Saar]], eesti koreograaf ja rahvatantsija (1957–) *[[Maret Saar]], eesti aerobioloog ning aero- ja etnomükoloog (1946–) *[[Margus Saar]], eesti ajakirjanik (1966–) *[[Mariann Saar]], eesti laulja (1988–) *[[Marianna Saar]], eesti botaanik (1934–2025) *[[Marika Saar]], Eesti poliitik (1982–) *[[Mart Saar]], eesti helilooja (1882–1963) *[[Martin Saar]], New Yorgis elav eesti kunstnik (1980–) *[[Max Emil Saar]], eesti vaimulik (1911–1981) *[[Meeli Saar]], eesti sporditeadlane (1958–) *[[Mikk Saar]], eesti laulja (1980–) *[[Olivia Saar]], eesti lastekirjanik ja luuletaja (1931–2025) *[[Paul Saar (vaimulik)|Paul Saar]], eesti vaimulik (1919–2010) *[[Paul Saar (kunstnik)|Paul Saar]], eesti maalikunstnik(1946–2007) *[[Pille Saar]], eesti pianist ja pedagoog (1961–) *[[Raer Saar]], eesti kontrabassimängija (1978–) *[[Rudolf Saar]], eesti politseiametnik (1868–?) *[[Zinaida Saar]], Eesti pediaater ja infektsionist (1915–2005) *[[Tanel Saar]], eesti näitleja (1974–) *[[Tanel Saar (jurist)|Tanel Saar]], eesti kohtunik *[[Tanel Saar (kunstnik)|Tanel Saar]], eesti kunstnik (1979–) *[[Theodor Saar]], Kihnu koduloolane, pedagoog ja muusik (1906–1984) *[[Tiiu Saar]], eesti loomaarstiteadlane (1955–) *[[Tõnu Saar]], eesti näitleja (1944–2022) *[[Tähti Saar]], eesti arst ja arstiteadlane (1944–2016) *[[Valeri Saar]], Eesti sõjaväelane (1955–) *[[Veera Saar]], eesti kirjanik ja pedagoog (1912–2004) *[[Veikko Saar]], eesti astronoom (1971–1998) *[[Vello Saar]], eesti ettevõtja (1958–2024) *[[Vladimir Saar]], eestlasest Venemaa poliitik (1963–) *[[Ülar Saar]], eesti arhitekt (1958–2017) *[[Riho Saard]], eesti kirikuloolane (sündinud 1961) *[[Andrus Saare]], Eesti poliitik (1965–) *[[Astrid Saare]], eesti maalikunstnik ja kunstipedagoog (1929–2016) *[[Kalev Saare]], eesti õigusteadlane (1974–) *[[Mare Saare]], eesti klaasikunstnik (1955–) *[[Tiit Saare]], eesti ajaloolane, heraldik ja ajalooõpetaja (1956–) *[[Triina Saare]], eesti kirjanik (1913–2002) *[[Kalju Saareke]], eesti balletitantsija ja pedagoog (1926–2015) *[[Niko Saarela]], soome näitleja (1972–) *[[Tomi Saarelma]], Soome jalgpallur (1988–) *[[Alex Saaremaa]], eesti võrkpallur (2000–) *[[Raul Saaremets]], eesti muusik, diskor, produtsent ja raadiosaatejuht (1967–) *[[Richard Saaremets]], eesti vaimulik (1911–2001) *[[Karl Robert Saaremäe]], eesti näitleja (1992–) *[[Rivo Saaremäe]], eesti lauatennisist (1995–) *[[Rünno Saaremäe]], eesti näitekirjanik ja ajakirjanik (1966–2011) *[[Üllar Saaremäe]], eesti näitleja ja lavastaja (1969–) *[[Liisa Saaremäel]], eesti näitleja (1992–) *[[Martin Saaremägi]], eesti laulukirjutaja, muusik ja produtsent (1981–) *[[Urmo Saareoja]], Eesti riigiametnik, kultuurikorraldaja ja tippjuht (1989–) *[[Ilma Saarepera]], eesti notar (1912–1944) *[[Ilo-Ann Saarepera]], eesti näitleja (1994–) *[[Indrek Saarepera]], eesti arhitekt (1968–) *[[Maimu Saarepera]], eesti majandusteadlane (1932–2022) *[[Elmar Saarepere]], eesti kooliõpetaja, koorijuht ja aktivist Austraalias (1914–2015) *[[Anti Saarepuu]], eesti murdmaasuusataja (1983–) *[[Andrus Saareste]], eesti keeleteadlane (1892–1964) *[[Ernst Saareste]], eesti arst (1892–1944) *[[Juta Saarevet]], Eesti riigiametnik (1978–2022) *[[Meeme Saareväli]], eesti kontrabassist ja muusikapedagoog (1941–) *[[Henn Saari]], eesti keeleteadlane (1924–1999) *[[Liina Saari]], eesti ooperilaulja (sopran) ja näitleja (1951–) *[[Onni Saari]], soome poksija (sündis 1907) *[[Peeter Saari]], eesti füüsik (1945–) *[[Rami Sa'ari]], Iisraeli luuletaja ja tõlkija (1963–) *[[Wimme Saari]], saami muusik (1959–) *[[Kaija Saariaho]], soome helilooja (1952–2023) *[[Vili Saarijärvi]], Soome jäähokimängija (1997–) *[[Elfriede Saarik]], eesti tantsija ja näitleja (1916–1983) *[[Heleri Saarik]], eesti filmirežissöör, stsenarist ja muusikavideote autor (1984–) *[[Annika Saarikko]], Soome poliitik (1983–) *[[Pentti Saarikoski]], soome kirjanik ja tõlkija (1937–1983) *[[Aino Kaisa Saarinen]], soome murdmaasuusataja (1979–) *[[Eero Saarinen]], Soome-USA arhitekt (1910–1961) *[[Eliel Saarinen]], soome arhitekt (1873–1950) *[[Esa Saarinen]], soome filosoof (1953–) *[[Mikko Saarinen]], soome poksija (1946–2022) *[[Veli Saarinen]], soome suusataja (1902–1969) *Rudolf Saaring, eesti skulptor (1904–1992) *[[Tomi Saario]], soome laulja (1992–) *[[Anneli Saaristo]], soome laulja ja näitleja (1949–) *[[Egon Saaristu]], eesti jooksja (1894–1968) *[[Ülle Saarits]], eesti kasvatusteadlane (1950–) *[[Pentti Saaritsa]], soome kirjanik ja tõlkija (1941–2024) *[[Mauri Saarivainio]], Soome endine poksija (1945–) *[[Meinhard Saarkoppel]], eesti tehnikateadlane (1932–) *[[Martin Saarla]], Eesti sõjaväelane (1900–1972) *[[Maido Saarlas]], eesti tehnikateadlane (1930–) *[[Liina Saarlo]], eesti rahvaluuleteadlane (1974–) *[[Härmo Saarm]], eesti ajakirjanik ja pedagoog (1939–) *[[Ivo Saarma]], eesti günekoloog (1959–) *[[Jüri Saarma]], eesti psühhiaater (1921–2001) *[[Kaari Saarma]], eesti fotograaf ja molekulaarbioloog (1974–) *[[Lemme Saarma]], eesti balletitantsija (1960–) *[[Mart Saarma]], eesti molekulaarbioloog (1949–) *[[Märt Saarma]], eesti psühhiaater (1935–2019) *[[Urmas Saarma]], eesti bioloog (1967–) *[[Valve Erika Saarma]], eesti arstiteadlane ja terapeut (1920–2005) *[[Endel Saarman]], eesti tehnikateadlane (1923–) *[[Pentti Saarman]], soome poksitreener ja endine poksija (1941–2021) *[[Tõnu Saarman]], eesti agronoom ja poliitik (1948–) *[[Ain Saarmann]], eesti ettevõtja ja endine poliitik (1939–) *[[Henn Saarmann]], eesti maletaja, sporditegelane, -ajakirjanik ja -ajaloolane (1934–2008) *[[Karl Saarmann]], Eesti riigikohtunik (1893–1948) *[[Virgo Saarmets]], eesti jurist (1978–) *[[Ain Saarna]], eesti ajakirjanik ja meediategelane (1958–) *[[Imre Saarna]], eesti laulja (1976–) *[[Debora Saarnak]], eesti ajakirjanik (2001–) *[[Apollon Saarne]], eesti arst (1906–1975) *[[Herbert Saarne]], eesti jää- ja jalgpallur (1908–1986) *[[Andres Saarniit]], eesti majandusteadlane (1955–) *[[Harald Saarniit]], eesti ajaloolane (1925–1997) *[[Ivar-Igor Saarniit]], eesti matemaatik (1940–) *[[Jüri Saarniit]], eesti psühholoog (1951–2003) *[[Matti Juhani Saarnisto]], soome geoloog (1942–) *[[Lembit Saarnits]], eesti õigusteadlane (1936–2014) *[[Eerik Saarnok]], eesti arstiteadlane ja viroloog (1930–1990) *[[Lembit Saarsalu]], eesti saksofonist ja helilooja (1948–) *[[Katrin Saarsalu-Layachi]], Eesti diplomaat (1967–) *[[Kurt Saarse]], eesti vaimulik ja teoloog (1909–1942) *[[Leili Saarse]], eesti füüsiline geograaf ja geoloog (1939–2024) *[[Karin Saarsen]], Rootsis elanud eesti kirjanik ja ajakirjanik (1926–2018) *[[Villem Saarsen]], Eesti sõjaväelane (1891–1982) *[[Mart Saarso]], eesti purjetaja (1963–) *[[Bernhard Saarsoo]], eesti arst ja botaanik (1889–1964) *[[Heldur Saarsoo]], eesti õigusteadlane (1931–1997) *[[Aet Saarts]], eesti otorinolarüngoloog (1968–) *[[Lembit Saarts]], eesti kunstnik (1924–2016) *[[Tõnis Saarts]], eesti politoloog (1978–) *[[Sulev Saarup]], eesti näitleja (1904–1976) *[[Jarkko Saastamoinen]], soome saalihokimängija (1983–) *[[Artur Saat]], eesti viiuldaja (1902–2004) *[[Jaanus Saat]], Eesti omavalitsusjuht (1983–) *[[Joosep Saat]], eesti ajaloolane, ajakirjanik ja karikaturist (1900–1977) *[[Luule Saat]], eesti majandusteadlane (1932–) *[[Maksim Saat]], eesti majandusteadlane (1944–) *[[Mari Saat]], eesti kirjanik ja majandusteadlane (1947–) *[[Peeter Saat]], endine eesti poksija (1968–) *[[Toomas Saat]], eesti ihtüoloog (1954–) *[[Lauri Saatpalu]], eesti laulja ja helilooja (1965–) *[[Vello Saatpalu]], eesti purjetaja ja poliitik (1935–2013) *[[Astrid Saava]], eesti arstiteadlane (1938–) *[[Merileid Saava]], eesti arstiteadlane ja toitlustusteadlane (1941–2024) *[[Carlos Saavedra Lamas]], Argentina poliitik (1878–1959) ==Sab== *[[Isak Saba]], saami õpetaja ja poliitik (1875–1921) *[[Şabāḩ]], Liibanoni laulja ja näitleja (1927–2014) *[[Şabāḩ IV al-Aḩmad al-Jābir aş-Şabāḩ]], Kuveidi emiir (1929–2020) *[[Arõna Sabalenka]], Valgevene tennisist (1998–) *[[Genovaitė Sabaliauskaitė]], leedu balletitantsija ja ballettmeister (1923–2020) *[[Youssouf Sabaly]], Senegali jalgpallur (1993–) *[[Daryl Sabara]], USA näitleja (1992–) *[[Victor de Sabata]], itaalia dirigent ja helilooja (1892–1967) *[[Kazimierz Sabbat]], Poola president eksiilis (1913–1989) *[[August Sabbe]], eesti metsavend (1909–1978) *[[Gilda Sabbo]], eesti meedik ja harrastusajaloolane (stalinlike repressioonide uurija) (1930–2024) *[[Ernest Sabella]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1949–) *[[Sabellius]], preester ja teoloog *[[Andrus Sabiin]], eesti sõudja (1986–) *[[Sabīkah bint Ibrāhīm Āl Khalīfah]], Bahreini kuninga abikaasa (1948–) *[[Sabinianus]], paavst (suri 606) *[[Georg Friedrich von Sabler]], Eesti keeleteadlane ja ajaloolane (1859–1935) *[[Georg Sabler]], Eesti vaimulik (1700–1740) *[[Georg Sabler (astronoom)|Georg Sabler]], Eesti astronoom (1810–?) *[[Georg Christian Sabler]], Eesti vaimulik (1776–1819) *[[Thomas Friedrich Sabler]], Eesti arstiteadlane (1768–1812) *[[Thomas Sabler]], Eesti vaimulik (1734–1797) *[[Thomas Wilhelm Friedrich Sabler]], Eesti arstiteadlane (1799–1877) *[[Valeri Sablin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1939–1976) *[[Mare Sabolotny]], eesti kirjanik (1990–) *[[Reinhold Sabolotny]], Eesti sõjaväelane (1895–1919) *[[Arvydas Sabonis]], leedu endine korvpallur (1964–) *[[Domantas Sabonis]], leedu korvpallur (1996–) *[[Sonia Sabri]], India päritolu Briti tantsija *[[Simão Sabrosa]], portugali jalgpallur (1979–) *[[Raimundus Sabundus]], katalaani õpetlane, meditsiini-, filosoofia- ja teoloogiaõppejõud (?–1436) *[[Nyamko Sabuni]], Rootsi poliitik (1969–) *[[Tuduetso Sabure]], Botswana maletaja (1982–) *[[Eugenijus Sabutis]], Leedu poliitik (1975–) ==Sac== *[[Antonio Saca]], El Salvadori poliitik (1965–) *[[Roberto Sacasa]], Nicaragua poliitik (1840–1896) *[[Juan Bautista Sacasa]], Nicaragua poliitik (1874–1946) *[[Gianluigi Saccaro]], itaalia vehkleja (1938–2021) *[[Arrigo Sacchi]], itaalia jalgpallitreener (1946–) *[[Louis Sachar]], USA lastekirjanik (1954–) *[[Eugen Sacharias]], eesti arhitekt (1906–2002) *[[Valeryj Sachaščyk]], Valgevene opositsioonipoliitik (1964–) *[[Evi Sachenbacher-Stehle]], saksa murdmaasuusataja (1980–) *[[Nils Bernhard Sachris]], Eesti arst ja tõlkija (1923–2014) *[[Benjamin Sachs]], USA filosoof *[[Gustav Paul Johannes Sachsendahl]], Eesti arstiteadlane, numismaatik ja sfragist (1851–1903) *[[Reinhold Sachker]], eesti seltsitegelane, näitejuht ja näitleja, fotograaf (1844–1919) *[[Jeffrey Sachs]], Ameerika Ühendriikide majandustegelane (1954–) *[[Nelly Sachs]], saksa luuletaja ja näitekirjanik (1891–1970) *[[Reinhold Sachse]], Vana-Liivimaa aadlik (16. sajand) *[[Katee Sackhoff]], USA näitleja (1980–) *[[Vita Sackville-West]], inglise kirjanik (1892–1962) ==Sad== *[[Sa‘d al-‘Abdullāh as-Sālim aş-Şabāḩ]], Kuveidi emiir (1930–2008) *[[Aivo Sadam]], eesti näitleja ja muusik (1980–) *[[Marek Sadam]], eesti laulja (1978–) *[[Anwar as-Sādāt]], Egiptuse poliitik (1918–1981) *[[markii de Sade]], prantsuse kirjanik ja filosoof (1740–1814) *[[Vladimir Sadekov]], Eesti vandeadvokaat (1970–) *[[Armando Sadiku]], Albaania jalgpallur (1991–) *[[Władysław Sadłowski]], poola arhitekt (1869–1940) *[[Mihail Sadoveanu]], rumeenia kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (1880–1961) *[[Aleksandr Ivanovitš Sadovski]], vene füüsik (1859–1923) *[[Andri Sadovõi]], Ukraina poliitik, avaliku elu tegelane ja ettevõtja (1968–) *[[George Sadowsky]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (1936–) *[[Ali Sadpara]], Pakistani alpinist (1976–2021) *[[Hassan Sadpara]], Pakistani alpinist (1963–2016) *[[Sajid Sadpara]], Pakistani alpinist (1998–) *[[Elle-Mall Sadrak]], eesti arst (1988–) ==Sae== *[[August Sae]], Eesti sõjaväelane (1896–1919) *[[Natalia Saealle]], Eesti matemaatik (1976–) *[[Friedrich August Saebelmann]], eesti helilooja, koorijuht, organist ja pedagoog (1851–1911) *[[Harri-Reinhold Saemets]], Eesti sõjaväelane ja politseinik (1892–1940) *[[Manuel Blas Antonio Sáenz]], Nicaragua ülemdirektor (1800-?) *[[Ralph Saenz]], USA laulja (1965–) *[[Sæmundr Õpetatu]], islandi ajaloolane (1056–1133) ==Saf== *[[Elif Şafak]], türgi kirjanik (1971–) *[[‘Ādil Safar]], Süüria poliitik (1953–) *[[Samvel Safarjan]], armeenia arhitekt (1902–1969) *[[Aḩmad aş-Şāfī]], Iraagi päritolu kunstnik (1971–) *[[Marat Safin]], tennisist (1980–) *[[Timur Safin]], tatari päritolu Venemaa vehkleja (1992–) *[[Dinara Safina]], tatari päritolu Venemaa tennisist (1986–) *[[Luri Dini Ayu Safitri]], Indoneesia laulja (1985–2009) *[[Džamilja Safiulina]], Eesti arstiteadlane ja farmakoloog (1978–) *[[Elena Safiulina]], Eesti matemaatik (1972–) *[[Melanie Safka]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (1947–2024) *[[Matvei Safonov]], vene jalgpallur (1999–) *[[Oleksandr Safronov]], Ukraina jalgpallur (1999–) *[[Viktor Safronov]], vene astronoom (1917–1999) ==Sag== *[[Liis Sagadi]], eesti arhitekt (1981–) *[[Marius Sagadi]], eesti muusik (1954–2015) *[[Katey Sagal]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (1954–) *[[Carl Sagan]], USA astronoom, astrobioloog, kirjanik, publitsist (1934–1996) *[[Dorion Sagan]], USA teaduskirjanik (1959–) *[[Françoise Sagan]], prantsuse kirjanik (1935–2004) *[[Peeter Sagar]], eesti ajakirjanik (1889–1930) *[[Ami Friedrich August Saget]] (1858–1909) *[[Auguste Saget]] (1820–1910) *[[Bob Saget]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja telesaatejuht (1956–2022) *[[Bacary Sagna]], prantsuse jalgpallur (1983–) *[[Rait Sagor]], eesti tõstja (1990–) *[[Reimo Sagor]], eesti näitleja (1987–) *[[Sven-Allan Sagris]], eesti õpetaja (1928–2012) *[[Richard Sagrits]], eesti kunstnik (1910–1968) *[[Evald Sagur]], eesti kunstnik (1922–1987) ==Sah== *[[Hillar Saha]], eesti muusikateadlane ja helilooja (1899–1981) *[[Louis Saha]], Prantsusmaa jalgpallur (1978–) *[[Mehdī Saḩābī]], Iraani kirjanik, tõlkija ja kunstnik (1944–2009) *[[Aleksander Saharov]], Eesti jalgpallur (1982–) *[[Liis Saharov]], eesti jalgpallur (1980–) *[[Andrei Sahharov]], vene füüsik ja ühiskonnategelane (1921–1989) *[[Andrei Sahharov (ajaloolane)]], vene ajaloolane (1930–2019) *[[Kaarel Sahk]], eesti teatritegelane (1915–1994) *[[Tõnis Sahk]], eesti kaugushüppaja (1983–) *[[Heete Sahkai]], eesti keeleteadlane ja tõlkija (1972–) *[[Anna Sahlene]], rootsi laulja (1976–) *[[Mona Sahlin]], Rootsi poliitik (1957–) *[[Marshall Sahlins]], Ameerika Ühendriikide kultuuriantropoloog (1930–2021) *[[Gottlieb Franz Emanuel Sahmen]], baltisaksa arstiteadlane (1789–1848) *[[Johann Jakob Sahmen]], Eesti jurist, arhivaar ja ajaloolane (1700–1769) *[[Joseph August Heinrich Sahmen]], arstiteadlane (1829–1896) *[[Rudolf Ernst Hermann von Sahmen]], Eesti keemik (1876–1945) *[[Elisabet Sahtouris]], USA futuroloog, ärikonsultant ja publitsist (1943–) *[[Uno Sahva]], eesti spordipedagoog (1925–1996) ==Sai== *[[Sathya Sai Baba]], India guru *[[Ali Saibou]], Nigeri sõjaväelane ja poliitik (1940–2011) *[[Edward Said]], ameerika kirjanduskriitik (1935–2003) *[[Marija Saidõkulova]], jakuudi balletitantsija ja ballettmeister (1955–) *[[Rudolph Said-Ruete]], Saksa ajakirjanik (1869–1946) *[[Toni Sailer]], Austria mäesuusataja ja näitleja (1935–2009) *[[Teo Saimre]], eesti majandusteadlane (1945–) *[[Boris Saimre]], eesti tehnikateadlane (1914–2007) *[[Matti Antero Sainio]], soome teoloog ja ajaloolane (1914–1987) *[[Trent Sainsbury]], Austraalia jalgpallur (1992–) *[[Carlos Sainz]], hispaania rallisõitja (1962–) *[[Carlos Sainz juunior]], hispaania vormelisõitja (1994–) *[[Sylvia Saint]], tšehhi päritolu pornofilminäitleja ja pornomodell (1976–) *[[Yves Saint Laurent]], prantsuse moelooja (1936–) *[[Antoine de Saint-Exupéry]], prantsuse kirjanik (1900–1944) *[[Krahv Saint-Germain]], prantsuse okultist, seikleja ja alkeemik (?–1784) *[[Émile Marco de Saint-Hilaire]], prantsuse kirjanik ja sõjaajaloolane (1796–1887) *[[Konstantin Saint-Hillaire]], zooloog (1866–1941) *[[David Saint-Jacques]], Kanada astrofüüsik ja Kanada Kosmoseagentuuri astronaut (1970–) *[[Camille Saint-Saëns]], prantsuse helilooja *[[Henri de Saint-Simon]], prantsuse filosoof (1769–1825) *[[Charles-Augustin Sainte-Beuve]], prantsuse kirjanduskriitik ja kirjanik (1804–1869) *[[Guy Stair Sainty]], Briti genealoog, heraldik ja kunstikaupmees (1950–) *[[Elsa Saisio]], soome näitleja (1981–) *[[Pirkko Saisio]], Soome kirjanik, näitleja ja režissöör (1949–) *[[Romain Saïss]], Maroko jalgpallur (1990–) *[[Buvaissar Saitijev]], tšetšeeni maadleja (1975–2025) ==Saj== *[[Arseni Sajankin]], Eesti poksija ja poksitreener (1947–) *[[Sajath-Nova]], armeenia luuletaja ja ašuug (suri 1795) *[[Martin Sajdik]], Austria diplomaat (1949–) *[[Harjit Sajjan]], India päritolu Kanada poliitik (1970–) ==Sak== *[[Katrin Sak]], eesti biokeemik (1975–) *[[Oleksandr Sak]], Ukraina sõjaväelane *[[Toivo Sak]], Eesti NSV komsomoli- ja muuseumitöötaja (1941–2005) *[[Bukayo Saka]], Inglismaa jalgpallur (2001–) *[[Shimon Sakaguchi]], jaapani molekulaarbioloog ja immunoloog (1951–) *[[Shigematsu Sakaibara]], Jaapani sõjaväelane (1898–1947) *[[Konstantin Sakajev]], vene maletaja (1974–) *[[Alina Sakalouskaya]], valgevene mandoliinimängija *[[Kyū Sakamoto]], jaapani laulja ja näitleja (1941–1985) *[[Aikateríni Sakellaropoúlou]], Kreeka poliitik (1956–) *[[Johannes Sakeus]], eesti tehnikateadlane (1881–1934) *[[Joe Sakic]], endine Kanada jäähokimängija (1969–) *[[Ivar Sakk]], eesti kujundusgraafik (1962–) *[[Kalju Sakk]], eesti munitsipaalpoliitik (1936–) *[[María Sákkari]], Kreeka tennisist (1995–) *[[Albert Sakkart]], Eesti kommunistliku liikumise tegelane (1909–1938) *[[Luule Sakkeus]], eesti rahvastikuteadlane (1956–) *[[Jaanus Sakkis]], eesti kunstnik (1985–) *[[Heinar Sakkos]], eesti tehnikateadlane (1939–1993) *[[Tiiu Sakkos]], eesti tehnikateadlane (1941–) *[[Elmar-Oskar Sakkov]], eesti tehnikateadlane (1941–2009) *[[Erik Sakkov]], Eesti ärijuht ja muusik (1967–) *[[Helmi Sakkov]], eesti arhitekt (1943–) *[[Sven Sakkov]], ajakirja "Diplomaatia" nõukogu ja Eesti NATO Ühingu nõukogu liige (1971–) *[[Bert Sakmann]], saksa arstiteadlane, bioloog ja biofüüsik, Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna laureaat (1942–) *[[Aija Sakova]], eesti kirjandusteadlane, germanist, kriitik ja kultuurikorraldaja (1980–) *[[Karl Sakrits]], eesti näitleja ja lavastaja (1989–) *[[Aleksei Saks]], Eesti trompetist (1971–) *[[Aleksei Saks (uisutaja)|Aleksei Saks]], Eesti iluuisutaja (1982–) *[[Artur Saks]], eesti jurist (1910–1982) *[[Edgar Valter Saks]], eesti ajaloolane (1910–1984) *[[Elfriede Saks]], eesti meditsiiniõde ja Eesti NSV kohaliku võimu tegelane *[[Elhonen Saks]], juudi päritolu Eesti publitsist (1927–2014) *[[Enno-Olavi Saks]], eesti mehaanikateadlane (1943–2015) *[[Eva Saks]], eesti tehnikateadlane (1950–2015) *[[Hans Saks]], eesti päritolu kommunist (1894–1938) *[[Ita Saks]], Eesti tõlkija ja publitsist (1921–2003) *[[Jaanus Saks]], eesti räppar ja ansambli Põhja-Tallinn asutajaliige (1986–) *[[Jane Saks]] (1976–) *[[Kai Saks]], eesti arstiteadlane ja kardioloog (1955–) *[[Kalju Saks]], eesti pedagoogikateadlane (1925–2015) *[[Katrin Saks]], Eesti ajakirjanik ja poliitik (1956–) *[[Kertu Saks]], eesti meediateadlane (1971–) *[[Olev Saks]], eesti füüsik ja metroloog (1930–2017) *[[Paul Saks]], eesti loomaarstiteadlane (1918–) *[[Rainer Saks]], Eesti riigiametnik (1967–) *[[Reti Saks]], eesti graafik (1960–) *[[Sergei Saks]], Nõukogude sõjaväelane (1889–1938) *[[Tomas Saks]], Läti geoloog *[[Toomas Saks]], eesti füüsikateoreetik (1942–) *[[Toomas Saks (ujuja)|Toomas Saks]], eesti ujuja ja majandustegelane (1959–) *[[Valdur Saks]], eesti biokeemik (1943–) *[[Valeri Saks]], eesti arhitekt (1925–2013) *[[Ivo Saksakulm]], eesti korvpallur (1966–) *[[Priit Saksing]], Eesti poliitik ja ametnik (1950–2024) *[[Arnold Sakson]], eesti poksija ja poksikohtunik (1937–2008) *[[Maire Sakson]], eesti kvaternaarigeoloog (1948–) *[[Tode Sakugawa]], jaapani võitluskunstiõpetaja (1733–1815) *[[Takao Sakurai]], jaapani poksija (1941–2012) ==Sal== *[[Irving Saladino]], Panama kergejõustiklane (1983–) *[[Olha Saladuhha]], ukraina kergejõustiklane (1983–) *[[Mohamed Salah]], egiptuse jalgpallur (1992–) *[[Florin Salam]], rumeenia manele-laulja (1979–) *[[Tammām Salām]], Liibanoni poliitik (1945–) *[[Hannu Salama]], soome kirjanik (1936–) *[[Bartosz Salamon]], Poola jalgpallur (1991–) *[[Corso Salani]], itaalia filminäitleja ja -lavastaja (1961–2010) *[[Anatol Șalaru]], Moldova poliitik (1962–) *[[Joseph Salas]], Ameerika Ühendriikide poksija (1903–1987) *[[Hugo Salasoo]], eesti botaanik, farmatseut ja arhivaar (1901–1991) *[[Inno Salasoo]], eesti keemik ja botaanik (1929–2024) *[[Nony Salasoo]], eesti tehnikateadlane (1928–1990) *[[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (1932–) *[[Maksim Salaš]], valgevene korvpallur (1996–) *[[António de Oliveira Salazar]], Portugali poliitik (1889–1970) *[[Ken Salazar]], USA poliitik (1955–) *[[Toñi Salazar]], Hispaania mustlaspäritolu laulja ja laulukirjutaja (1963–) *[[Carlos Salcedo]], Mehhiko jalgpallur (1993–) *[[Santiago Salcedo]], Paraguay jalgpallur (1981–) *[[Valentīns Salcevičs]], läti ehitusinsener (1938–1986) *[[Ulrich Salchow]], Rootsi iluuisutaja (1877–1949) *[[David Saldadze]], gruusia päritolu Usbekistani maadleja (1978–) *[[João Carlos de Saldanha Oliveira e Daun]], Portugali poliitik ja sõjaväelane (1790–1876) *[[Dietrich von Saldern]], Sēlpilsi foogt 15. sajandi lõpus *[[Madara Saldovere]], läti näitleja (1984–) *[[Alfred Saldre]], eesti plakatist, šaržist, raamatuillustraator, karikaturist ja teatrikunstnik (1923–2008) *[[Külliki Saldre]], eesti näitleja (1952–) *[[Raivo Saldre]], eesti viievõistleja ja spordimetoodik (1949–2018) *[[Viljo Saldre]], eesti näitleja ja lavastaja (1952–2020) *[[Nora Mohd Saleh]], Araabia Ühendemiraatide maletaja (1989–) *[[Salem Saleh]], Araabia Ühendemiraatide maletaja (1993–) *[[Robert Salem]], eesti keemik (1930–) *[[Georg Saleman]], saksa päritolu vaimulik ja eesti kirjamees (1597–1657) *[[Joachim Salemann]], eesti vaimulik (1629–1701) *[[Olaus Georg Salenius]], Eesti vaimulik (?–1657) *[[Sabrina Salerno]], itaalia laulja *[[Kaarel Salev]], eesti metsateadlane (1905–1941) *[[Artur Salf]], Eesti sõjaväelane, -teadlane ja –ajaloolane (1873–1937) *[[Emilio Salgari]], itaalia kirjanik (1862–1911) *[[William Saliba]], Prantsusmaa jalgpallur (2001–) *[[Antonio Salieri]], itaalia helilooja ja dirigent (1750–1825) *[[‘Alī ‘Abdullāh Sāliḩ]], Jeemeni poliitik (1942–2017) *[[Aţ-Ţayyib Şāliḩ]], Sudaani kirjanik (1928–2009) *[[Barham Aḩmad Şāliḩ]], Iraagi poliitik (1960–) *[[Hasan Salihamidžić]], Bosnia ja Hertsegoviina endine jalgpallur, praegune sporditegelane (1977–) *[[Nurgyul Salimova]], bulgaaria maletaja (2003–) *[[Edgar Salin]], eesti poliitik *[[Sasu Salin]], soome korvpallur (1991–) *[[Guillermo Salinas]], Tšiili endine poksija (1938–) *[[Julio Salinas]], Hispaania endine jalgpallur (1962–) *[[Jerome David Salinger]], USA kirjanik (1919–2010) *[[Indrek Salis]], eesti insener, mälumängur ja sporditegelane (1962–) *[[Harrison Salisbury]], USA ajakirjanik ja ajaloolane (1908–1993) *[[Richard Anthony Salisbury]], Briti botaanik (1761–1829) *[[Joseph Saliste]], eesti jalgpallur (1995–) *[[Mohammed Salisu]], Ghana jalgpallur (1999–) *[[Anneli Salk]], eesti psühholoog (1963–) *[[Jonas Salk]], aškenazi juudi päritolu USA ravimiuurija ja viroloog (1914–1995) *[[Macky Sall]], Senegali poliitik (1961–) *[[Roland Sallai]], ungari jalgpallur (1997–) *[[Lise de la Salle]], prantsuse klassikaline pianist (1988–) *[[Ago Saller]], eesti näitleja (1946–1980) *[[Aulis Sallinen]], soome helilooja (1935–) *[[Jere Sallinen]], soome jäähokimängija (1990–) *[[Helgi Sallo]], eesti laulja ja näitleja *[[Jaan Salm]], Eesti füüsik (1937–2022) *[[Jüri-Ott Salm]], eesti looduskaitsja (1976–) *[[Kusti Salm]], Eesti riigiametnik (1984–) *[[Sulev Salm]], eesti muusik, helilooja ja produtsent (1971–2024) *[[Toomas Salm]], eesti sporditegelane (1940–) *[[Salmān ibn Ḩamad Āl Khalīfah (1894–1961)|Salmān ibn Ḩamad Āl Khalīfah]], Bahreini valitseja (1894–1961) *[[Salmān ibn Ḩamad Āl Khalīfah]], Bahreini kroonprints (1969–) *[[Salmanassar V]], Assüüria kuningas (suri 722 eKr) *[[Fərman Salmanov]], aserbaidžaani geoloog (1928–2007) *[[Pärtel Salmar]], Eesti sõjaväelane (1895–1943) *[[Olof Salmén]], Soome poliitik (1927–) *[[Aleksi Salmenperä]], Soome filmirežissöör (1973–) *[[Deniss Salmijanov]], Eesti jooksja (1998–) *[[Ilmari Salminen]], soome kergejõustiklane (1902–1986) *[[Krisse Salminen]], soome lavakoomik ja telesaatejuht (1976–) *[[Senni Salminen]], soome kergejõustiklane (1996–) *[[Börje Salming]], rootsi jäähokimängija (1951–2022) *[[Krišjānis Salmiņš]], läti näitleja (1971–) *[[Eduard Salmistu]], eesti näitleja (1962–) *[[Voldemārs Salnais]], Läti poliitik ja diplomaat (1886–1948) *[[Aleksei Salnikov]], vene kirjanik (1978–) *[[Aulike Salo]], eesti jurist *[[Gasparo di Bertolotti da Salò]], itaalia viiulimeister (1540–1609) *[[Mika Salo]], Soome endine Vormel 1 sõitja (1966–) *[[Vello Salo]], eesti vaimulik ja kirjastaja (1925–2019) *[[Juhani Salokannel]], soome kirjanik (1946–) *[[Pertti Salolainen]], Soome poliitik ja diplomaat (1940–) *[[Georg Salomon]], Eesti vaimulik (1756–1787) *[[Mikael Salomon]], Taani filmioperaator (1945–) *[[Jouko Salomäki]], soome maadleja (1962–) *[[Miikka Salomäki]], soome jäähokimängija (1993–) *[[Esa-Pekka Salonen]], soome dirigent ja helilooja (1958–) *[[Bernhard Salong]], eesti poksija ja poksitreener (1914–1986) *[[Karl Salong]], eesti fotograaf (1908–1942) *[[Mihkel Salong]], eesti klaverimeister (1877–1946) *[[Sālote Tupou III]], Tonga kuninganna (1900–1965) *[[Valeri Salov]], vene maletaja (1964–) *[[Hendrik Sal-Saller]], eesti muusik *[[Tõnu Sal-Saller]], eesti muusik *[[Hermann von Salza (ordumeister)|Hermann von Salza]], Saksa ordu kõrgmeister (u 1162 – 1239) *[[Hermann Salza]], Eesti sõjaväelane (1885–1946) *[[Samuil Salzmann]], Eesti arstiteadlane (1906–?) *[[Felix Salten]], Austria kirjanik (1869–1945) *[[Susanna M. Salter]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja aktivist (1860–1961) *[[Bengt Saltin]], rootsi arstiteadlane, füsioloog ja antidopingu ekspert (1935–2014) *[[Alexander Philipp von Saltza]], baltisaksa poliitik (1757–1821) *[[Anton Philipp von Saltza]] *[[Mihhail Saltun]], Eesti õigeusu vaimulik (1967–2016) *[[Prokopi Saltõkov]], handi luuletaja, proosakirjanik, ajakirjanik ja pedagoog (1934–1994) *[[Herbert Salu]], eesti kirjandusteadlane ja kirjanik (1911–1988) *[[Johannes Salu]], Eesti sõjaväelane (1899–1954) *[[Elmar Salulaht]], eesti näitleja ja laulja (1910–1974) *[[Ants Salum]], eesti pedagoog, kultuurielu edendaja ja -uurija (1923–2012) *[[August Salum]], eesti põllumees, loomaarst ja poliitik (1894–1969) *[[Henn Salum]], eesti arvutiteadlane (1932–2006) *[[Inna Salum]], eesti arstiteadlane ja psühhiaater (1921–1997) *[[Juhan Salum]], Eesti riigiametnik (1936–) *[[Madis Salum]], eesti ajakirjanik (1945–2022) *[[Olev Salum]], eesti arstiteadlane ja stomatoloog (1960–) *[[Vello Salum]], Eesti vaimulik ja poliitik (1933–2015) *[[Edgar Salumaa]], eesti õigusteadlane (1921–2006) *[[Elmar Salumaa]], eesti usuteadlane ja vaimulik (1908–1996) *[[Andres Salumets]], eesti bioloog ja biokeemik (1971–) *[[Jaak Salumets]], eesti poliitik, korvpallitreener ja korvpallur (1949–) *[[Thomas Salumets]], eesti päritolu Kanada kirjandusteadlane (1956–) *[[Vello Salumets]], eesti muusik ja tõlkija (1950–) *[[Aado Salumäe]], eesti mudellendur (1938–) *[[Eduard Salumäe]], eesti vaimulik (1919–1985) *[[Ene Salumäe]], eesti kirikumuusik, organist ja koorijuht (1967–) *[[Erik Salumäe]], Eesti jurist ja poliitik (1970–) *[[Erika Salumäe]], Eesti jalgrattur ja poliitik (1962–) *[[Jane Salumäe]], eesti maratonijooksja *[[Jens Salumäe]], eesti suusahüppaja *[[Priit Salumäe]], eesti jalgrattur *[[Raul Salumäe]], eesti ajaloolane (1960–2015) *[[Tiit Salumäe]], eesti kirikutegelane *[[August Salundi]], Eesti ühiskonnategelane (1907–1974) *[[Mati Salundi]], eesti pedagoogikateadlane (1950–) *[[Aleksander Saluoja]], Eesti sõjaväelane (1896–1941) *[[Andrus Salupere]], eesti mehaanikateadlane (1957–) *[[Malle Salupere]], eesti ajaloolane, kultuuriloolane, arhivist ja poliitik (1931–2023) *[[Riina Salupere]], eesti arstiteadlane ja gastroenteroloog (1956–) *[[Silvi Salupere]], eesti semiootik *[[Vello Salupere]], eesti arstiteadlane, gastroenteroloog (1935–2020) *[[Liina Salur]], eesti arstiteadlane ja immunoloog (1961–) *[[Enn Salurand]], eesti ajakirjanik (1903–1992) *[[Inga Salurand]], eesti näitleja (1983–) *[[Karl Robert Saluri]], eesti kümnevõistleja (1993–) *[[Piret Saluri]], eesti tõlkija ja diplomaat (1943–) *[[Rein Saluri]], eesti kirjanik ja tõlkija (1939–2023) *[[Anton Saluste]], Eesti sõjaväelane (1904–1969) *[[Henrik Saluste]], eesti põllumees (1894–1942) *[[Kai-Riin Saluste]], eesti sulgpallur (1983–) *[[Leo Saluste]], eesti põllumajandusteadlane (1930–2020) *[[Liidia Saluste]], Eesti arstiteadlane (1950–) *[[Aarne Saluveer]], eesti koorijuht ja muusik (1959–) *[[Madis Saluveer]], eesti keeleteadlane (1952–) *[[Olev Saluveer]], eesti koolijuht (1949–2025) *[[Jaan Saluvere]], eesti arstiteadlane ja kirurg (1953–) *[[Pille Saluvere]], eesti alpinist ja arst (1969–) *[[Tiit Saluvere]], eesti füüsik (1939–) *[[Anu Saluäär]], eesti tõlkija ja toimetaja (1948–) *[[Henri Salvador]], prantsuse laulja ja muusik (1917–2008) *[[Kristi Salve]], eesti folklorist (1942–) *[[Marju Salve]], eesti keemik (1942–) *[[Pille Salveste]], eesti vaimulik (1955–2007) *[[Charlot Salwai]], Vanuatu poliitik *[[Jacques-François-Joseph Saly]], prantsuse skulptor (1717–1776) ==Sam== *[[Salome Samadašvili]], Gruusia poliitik (1976–) *[[Guilherme Samaia]], Brasiilia võidusõitja (1996–) *[[Juan Antonio Samaranch]], hispaania spordiametnik (1920–2010) *[[Antónis Samarás]], Kreeka poliitik (1951–) *[[Giórgos Samarás]], kreeka jalgpallur (1985–) *[[Lucas Samaras]], kreeka päritolu USA fotograaf ja installatsioonikunstnik (1936–2024) *[[Spýros Samáras]], kreeka helilooja (1861–1917) *[[Juri Samarin]], vene publitsist ja filosoof (1819–1876) *[[Jüri Samarütel]], eesti arstiteadlane ja anestesioloog-reanimatoloog (1938–2018) *[[Robert Samarütel]], Eesti jurist ja vanglaülem (1901–1961) *[[Richard Samarüütel]], eesti vallavanem ja põllumees (1892–1942) *[[Anu Samarüütel-Long]], eesti moekunstnik, disainer, illustraator ja ajakirjanik (1966–) *[[Mbwana Ally Samatta]], Tansaania jalgpallur (1992–) *[[Ieva Samauska]], läti luuletaja (1969–) *[[Soluna Samay]], Taani laulja (1990–) *[[N'Diaga Samb]], Senegali kabetaja (1966–) *[[Abderrahman Samba]], Katari kergejõustiklane (1995–) *[[Brice Samba]], Prantsusmaa jalgpallur (1994–) *[[Catherine Samba-Panza]], Kesk-Aafrika Vabariigi poliitik (1954–) *[[Dylan Samberg]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1999–) *[[Ahmed Abdallah Mohamed Sambi]], Komooride poliitik (1958–) *[[Albert Sambi Lokonga]], Belgia jalgpallur (1999–) *[[Katja Sambuka]], vene laulja, näitleja, modell ja telesaatejuht (1991–) *[[Mari Samel]], eesti keemik (1950–) *[[Meelik Samel]], eesti basskitarrist (1991–) *[[Nigulas Samel]], eesti biokeemik (1950–) *[[Gulnara Samitova]], Venemaa kergejõustiklane (1978–) *[[Ülo Samlan]], eesti tehnikateadlane ja mäeinsener (1923–1995) *[[Vello Samm]], eesti filmidirektor (1942–2024) *[[Jaanus Samma]], eesti kunstnik (1982–) *[[Otto Samma]], eesti tõlkija ja toimetaja (1912–1978) *[[Alvar Sammal]], eesti kokk (1962–2015) *[[Olav Sammal]], eesti tehnikateadlane (1927–2001) *[[Guido Sammelselg]], eesti ettevõtja ja kunstikoguja (1956–2013) *[[Haili Sammelselg]], eesti laulja ja muusikapedagoog (1928–2019) *[[Siim-Tanel Sammelselg]], eesti suusahüppaja (1993–) *[[Väino Sammelselg]], eesti füüsik, keemik ja materjaliteadlane (1949–) *[[Alfred Sammet]], eesti konstaabel ja kultuuritegelane (1908–1941) *[[Jaak Sammet]], eesti ajaloolane (1940–2014) *[[Paul Sammet]], Eesti politseinik (1910–1989) *[[Indrek Sammul]], eesti näitleja (1972–) *[[Jaan Sammul]], eesti näitleja (1917–1983) *[[Jüri Sammul]], Eesti diplomaat (1897–1942) *[[Marek Sammul]], eesti bioloog (1973–) *[[Frans Sammut]], Malta kirjanik (1945–2011) *[[Samo]], Samo riigi valitseja (7. sajand) *[[Fjodor Samohhin]], Nõukogude proosakirjanik (1918–1992) *[[Nikolai Samohvalov]], Eesti laulja (1947–1999) *[[Aleksandr Samoilo]], Venemaa Keisririigi ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1869–1963) *[[David Samoilov]], vene luuletaja ja tõlkija (1920–1990) *[[Jevgeni Samoilov]], vene teatri- ja filminäitleja (1912–2006) *[[Vladimir Samoilov]], vene näitleja (1924–1999) *[[Tatjana Samoilova]], vene teatri- ja filminäitleja (1934–2014) *[[Georg Samolevski]], Eesti tehnikateadlane (1922–1982) *[[Dionissi Samon]], eesti õigeusu vaimulik (1871–1950) *[[Vladimir Samon]], Eesti sõjaväelane (1900–1970) *[[Kalli Samorodni]], eesti sõudja (1974–) *[[Mark Samorukov]], Eesti jäähokimängija (1989–) *[[Ago Samoson]], eesti füüsik (1955–) *[[Britt Samoson]], eesti moekunstnik (1982–) *[[Anvar Samost]], eesti ajakirjanik (1971–) *[[César Sampaio]], Brasiilia jalgpallur *[[Jorge Sampaio]], Portugali poliitik (1939–2021) *[[Jorge Sampaoli]], Argentina endine jalgpallur ja praegune jalgpallitreener (1960–) *[[José Luis Sampedro]], Hispaania majandusteadlane ja kirjanik (1917–2013) *[[Pete Sampras]], USA tennisist (1971–) *[[Fiona Sampson]], inglise poeet ja keelefilosoof (sündinud 1963) *[[Julia Sampson Hayward]], USA tennisist (1934–2011) *[[Heino Sampu]], eesti raamatugraafik (1932–2015) *[[Ulla-Britta Sampu]], eesti kujundusgraafik (1933–2006) *[[Hermann Samson]], Liivimaa vaimulik (1579–1643) *[[Ilja Samsonov]], vene jäähokimängija (1997–) *[[Nikolai Aleksandrovitš Samsonov]], zooloog (1877–1920) *[[Timofei Samsonov]], nõukogude sõjaväelane ja riikliku julgeoleku juhtivtöötaja (1888–1956) *[[Vladimir Samsonov]], vene multifilmide režissöör (1936–2024) *[[Nadežda Samsonova]], vene teatri- ja filminäitleja (1924–2010) *[[Evelin Samuel]], eesti laulja (1975–) *[[Anders Samuelsen]], Taani poliitik (1967–) *[[Paul Samuelson]], USA majandusteadlane (1915–2009) *[[Bengt Samuelsson]], rootsi biokeemik (1934–2024) *[[Emma Samuelsson]], rootsi epeevehkleja (1988–) *[[Sebastian Samuelsson]], rootsi laskesuusataja (1997–) *[[Anna Samuil]], Venemaa laulja (1976–) *[[Varteres Samurgašev]], armeenia päritolu Venemaa maadleja (1979–) ==San== *[[San Holo]] (Sander van Dijck), hollandi DJ, helilooja, muusik ja produtsent (1990–) *[[Daniel Sanabria]], Paraguay endine jalgpallur (1977–) *[[Ivo Sanader]], Horvaatia poliitik (1953–) *[[Pavel Sanajev]], vene kirjanik, filminäitleja, filmilavastaja ja stsenarist (1969–) *[[Constantin Sănătescu]], Rumeenia poliitik (1885–1947) *[[Moshe Sanbar]], Iisraeli majandusteadlane (1926–2012) *[[Eunice Sanborn]], USA ülipikaealine (1896–2011) *[[Giovanni Felice Sances]], itaalia laulja ja helilooja (suri 1679) *[[Alexis Sánchez]], Tšiili jalgpallur (1988–) *[[Carlos Andrés Sánchez]], Uruguay jalgpallur (1984–) *[[Dávinson Sánchez]], Colombia jalgpallur (1996–) *[[Félix Sánchez]], Dominikaani Vabariigi tõkkejooksja (1977–) *[[Jorge Sánchez]], Mehhiko jalgpallur (1997–) *[[José Enrique Sánchez]], hispaania jalgpallur (1986–) *[[Oswaldo Sánchez]], Mehhiko jalgpallur (1973–) *[[Pedro Sánchez]], Hispaania poliitik (1972–) *[[Robert Sánchez]], hispaania jalgpallur (1997–) *[[Salvador Sánchez Cerén]], El Salvadori poliitik (1944–) *[[Eduardo Sánchez González]], Kuuba arvutiteadlane ja keeletehnoloog (1995–) *[[Fidel Sánchez Hernández]], El Salvadori poliitik (1917–2003) *[[Víctor Sánchez Mata]], hispaania jalgpallur (1987–) *[[Arantxa Sánchez Vicario]], Hispaania tennisist (1971–) *[[Brent Sancho]], Trinidadi ja Tobago jalgpallur (1977–) *[[Jadon Sancho]], Inglismaa jalgpallur (2000–) *[[George Sand]], prantsuse kirjanik (1804–1876) *[[Anders Sandberg (laulja)|Anders Sandberg]], rootsi laulja (1968–2024) *[[Anders Sandberg]], futurist, transhumanist ja teadlane (1972–) *[[Per Sandberg]], Norra poliitik (1960–) *[[Tom Sandberg]], Norra kahevõistleja (1955–) *[[Tom Sandberg (fotograaf)|Tom Sandberg]], norra kunstnik ja fotograaf (1953–2014) *[[Martin Sandberger]], Saksamaa sõjaväelane (1911–2010) *[[Henrik Sandblad]], rootsi idee- ja teadusajaloolane (1912–1991) *[[Johan August Sandels]], Rootsi sõjaväelane (1764–1831) *[[Einar Sanden]], eesti kirjanik (1932–2007) *[[Molly Sandén]], rootsi laulja (1992) *[[Anne Sander]], eesti nahakunstnik (1942–2023) *[[Enel Sander]], eesti botaanik-lihhenoloog (1953–) *[[Georg Sander]], eesti teatrikunstnik (1923–2016) *[[Heldur Sander]], eesti loodusgeograaf, dendroloog ja maastikuökoloog (1946–) *[[Kristjan Sander]], eesti ulmekirjanik (1977-) *[[Maris Sander]], eesti ajakirjanik (1983–) *[[Mart Sander]], eesti laulja, näitleja, saatejuht, kirjanik ja dirigent (1967–) *[[Otto Sander]], saksa näitleja (1941–2013) *[[Ove Sander]], eesti vaimulik (1970–) *[[Priit Sander]], eesti majandusteadlane (1973–) *[[Rein Sander]], eesti botaanik ja luuletaja (1945–2025) *[[Siimon Sander]], eesti ettevõtja (1995–) *[[Tõnis Sander]], eesti ajakirjanik ja luuletaja (1887–1914) *[[Bernie Sanders]], USA poliitik (1941–) *[[Christoph Sanders]], USA filminäitleja (1988–) *[[Harland Sanders]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (1890–1980) *[[Joann Sanders]], usuteadlane (1857–1951) *[[John Sanders (filosoof)|John Sanders]], USA filosoof *[[Patrick Sanders]], Briti sõjaväelane (1966–) *[[William Sanderson]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1944–) *[[Andreas Sandhagen]], Eesti ajaloolane ja politoloog (1612–1657) *[[Harnaaz Sandhu]], India modell ja iluduskuninganna, 2021. aasta [[Miss Universum]] võitja (2000–) *[[Rasmus Sandin]], rootsi jäähokimängija (2000–) *[[Augusto César Sandino]], Nicaragua poliitik (1895–1934) *[[Erik Sandla]], Eesti ettevõtja ja poliitik (1961–) *[[Adam Sandler]], Ameerika Ühendriikide näitleja, muusik ja filmiprodutsent (1966–) *[[Rickard Sandler]], Rootsi poliitik (1884–1964) *[[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (1950–2026) *[[István Sándorfi]], ungari maalikunstnik (1948–2007) *[[Brian Sandoval]], USA poliitik (1963–) *[[Iñaki Sandoval]], baski rahvusest Hispaania džässpianist ja helilooja (1974–) *[[José León Sandoval]], Nicaragua ülemdirektor (1789–1854) *[[Eugen Sandow]], saksa kulturist (1867–1925) *[[Tiiu Sandrak]], eesti tõlkija, toimetaja ja kultuurikorraldaja (1958–) *[[Alex Sandro]], Brasiilia jalgpallur (1991–) *[[Helmuth Sandström]], Eesti geofüüsik ja okeanograaf (1931–) *[[Maia Sandu]], Moldova poliitik ja riigitegelane (1972–) *[[Harjo Sandur]], eesti metsateadlane (1910–1949) *[[Justin Sane]], USA muusik (1973–) *[[Viktor Sanejev]], kolmikhüppaja (1945–2022) *[[Netiporn Sanesangkhom]], tai antimonarhistlik aktivist (1995–2024) *[[David Sanford]], USA päritolu filosoof (1937–2022) *[[August Sang]], eesti luuletaja ja tõlkija *[[Joel Sang]], eesti kirjanik ja kirjastaja *[[Anno von Sangerhausen]], Liivi ordu maameister ja Saksa ordu kõrgmeister *[[Alexander Sangernebo]], eesti päritolu ameerika kujur (1856–1930) *[[Katrin Sangla]], eesti jumestuskunstnik (1971–) *[[Johannes Sangnes]], Skandinaavia ettevõtja (1957–) *[[Evelyn Sanguinetti]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1970–) *[[Julio Sanguinetti]], Uruguay poliitik (1936–) *[[Artur Sanhá]], Guinea-Bissau poliitik (1965–) *[[Malam Bacai Sanhá]], Guinea-Bissau poliitik (1947–2012) *[[Thornike Sanikidze]], gruusia maletaja (1989–) *[[Ferdinand Sannamees]], eesti skulptor (1895–1963) *[[Nyimasata Sanneh-Bojang]], Gambia naispoliitik *[[Jan Tore Sanner]], Norra poliitik (1965–) *[[Sanni]], soome laulja (1993–) *[[Aleksander Sannik]], eesti jõumees (1883–1947) *[[Jakov Sannikov]], vene kütt ja Uus-Siberi saarte uurija (sündis 1780) *[[Wilfried Sanou]], Burkina Faso endine jalgpallur (1984–) *[[Charles Henri Sanson]], Pariisi timukas (1739–1806) *[[Jacopo Sansovino]], itaalia arhitekt ja skulptor (1486–1570) *[[Roque Santa Cruz]], Paraguay jalgpallur (1981–) *[[Carlos Santana]], Mehhikost pärit USA kitarrist (1947–) *[[Luan Santana]], Brasiilia laulja (1991–) *[[Federico Santander]], Paraguay jalgpallur (1991–) *[[Gustavo Santaolalla]], Argentina helilooja, muusik ja filmiprodutsent (1952–) *[[Antonio Sant'Elia]], itaalia arhitekt (1888–1916) *[[Jacques Santer]], Luksemburgi ja Euroopa Liidu poliitik (1937–) *[[Jean-Baptiste Santerre]], prantsuse maalikunstnik (1651–1717) *[[Giovanni Santi]], Itaalia maalikunstnik ja sisekujundaja (1435–1494) *[[Aníbal Santiago]], Puerto Rico endine poksija (1971–) *[[Gustav Moritz Santo]], ajaloolane, keeleteadlane ja kirjandusloolane (1802–1856) *[[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (1959–) *[[Andrey Santos]], Brasiilia jalgpallur (2004–) *[[Fernando Santos]], portugali jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1954–) *[[Daniel Santos]], Puerto Rico endine poksija (1975–) *[[Douglas Santos]], Brasiilia jalgpallur (1994–) *[[Fábio Santos]], Brasiilia jalgpallur (1985–) *[[Juan Manuel Santos]], Colombia poliitik (1951–) *[[Victor Hugo dos Santos de Sá]], Brasiilia jalgpallur (2001–) *[[Augusto Santos Silva]], Portugali poliitik (1956–) *[[Johannes Santpank]], Eesti sõjaväelane (1901–1954) ==Sap== *[[Arved Sapar]], eesti astrofüüsik ja kosmoloog (1933–2021) *[[Lili Sapar]], eesti astrofüüsik (1947–) *[[Arvi Sapas]], eesti motosportlane (1947–2007) *[[Jaak Sapas]], eesti tantsija ja koreograaf (1979–) *[[Michel Sapin]], Prantsuse poliitik (1952–) *[[Edward Sapir]], ameerika keeleteadlane (1884–1939) *[[Jacques Sapir]], prantsuse majandusteadlane (1954–) *[[Andrzej Sapkowski]], poola ulmekirjanik (1948–) *[[Daniil Sapljošin]], Eesti kikkpoksija (1980–) *[[Gabe Saporta]], Uruguay muusik (1979–) *[[Oleg Sapožnin]], Eesti spordi- ja kultuuritegelane (1931–2014) *[[Vladimir Sapožnin]], vene päritolu Eesti muusik (1906–1996) *[[Sappho]], vanakreeka poetess ja pedagoog (7.–6. sajand eKr) *[[Rauno Sappinen]], Eesti jalgpallur (1996–) *[[Juri Saprõkin]], vene ajaloolane (1913–1998) *[[Gennadi Sapunov]], Nõukogude Liidu maadleja ja treener (1938–2023) ==Sar== *[[Edwin van der Sar]], hollandi jalgpallur (1970–) *[[Gabriel Sara]], Brasiilia jalgpallur (1999–) *[[Pablo Sarabia]], hispaania jalgpallur (1992–) *[[Claudio Saracini]], itaalia varabaroki helilooja, lautomängija ja laulja (1586–1630) *[[Sarah, Yorki hertsoginna]] (1959–) *[[Ivan Sarailiev]] (1887–1969), bulgaaria filosoof *[[Ebba Saral]], eesti käsitööõpetaja ja-edendaja ning Eesti Naiskodukaitse tegelane (1890–1942) *[[Karl Saral]], Eesti loomaarstiteadlane ja poliitik (1880–1942) *[[José Saramago]], portugali kirjanik (1922–2010) *[[Jussi Saramo]], Soome poliitik (1979–) *[[Aleksejs Saramotins]], Läti jalgrattur (1982–) *[[Aleksei Sarana]], vene maletaja (2000–) *[[Inga Sarand]], eesti mikrobioloog (1966–) *[[Riho-Jaak Sarand]], eesti põllumajandusteadlane ja biotehnoloog (1937–2012) *[[Susan Sarandon]], USA näitleja ja aktivist (1946–) *[[Aavo Sarap]], eesti jalgpallitreener *[[Carl Sarap]], kirjastuse Odamees rajaja, toimetaja ja fotograaf (1892–1942) *[[Ene Sarap]], eesti õpetaja (1958–2014) *[[Enn Sarap]], Eesti poliitik ja majandusjuht (1945–2019) *[[Tõnis Sarap]], eesti laulja ja dirgent (2001–) *[[Aivar Sarapik]], eesti õigeusu vaimulik (1965–) *[[Peep Sarapik]], helilooja ja koorijuht (1949–1994) *[[Virve Sarapik]], eesti kunstiteadlane (1961–) *[[Maret Sarapu]], eesti klaasikunstnik (1978–) *[[Ortvin Sarapu]], eesti päritolu Uus-Meremaa maletaja (1924–1999) *[[Tiina Sarapu]], eesti klaasikunstnik (1971–) *[[Aleksander Sarapuu]], eesti laulja (1941–2009) *[[Andres Sarapuu]], eesti vangla-ajaloo uurija ja endine vang (1978–) *[[Arne Sarapuu]], eesti alpinist (1950–) *[[Arvo Sarapuu]], Eesti ettevõtja ja poliitik (1953–2020) *[[August Sarapuu]], Venemaa Keisririigi ja Eesti sõjaväelane (1891–1957) *[[Erkki Sarapuu]], eesti saatejuht (1979–) *[[Heidi Sarapuu]], eesti teatrijuht, lavastaja, stsenarist ja näitekirjanik, raadiotoimetaja ja kuuldemängude autor (1944–) *[[Hille Sarapuu]], eesti sportlane (1937–) *[[Jaan Sarapuu]], Eesti NSV kohaliku võimu tegelane (1933–2024) *[[Johannes Sarapuu]], eesti agronoom (1931–2008) *[[Kersti Sarapuu]], eesti poliitik (1954–) *[[Lembit Sarapuu]], eesti kunstnik (1930–2024) *[[Linda Sarapuu]], eesti raamatukogundustegelane (1942–2022) *[[Silver Sarapuu]], eesti arstiteadlane (1957–) *[[Vaado Sarapuu]], eesti muusik, produtsent ja režissöör (1944–2021) *[[Pablo Sarasate]], hispaania viiuldaja ja helilooja (1844–1908) *[[Jukka-Pekka Saraste]], soome dirigent (1956–) *[[Markku Sarasto]], Soome endine poksija (1962–) *[[Kadõrbek Sarbajev]], Kõrgõzstani diplomaat (1966–) *[[Daciana Sârbu]], Rumeenia poliitik (1977–) *[[Philippe Sarde]], prantsuse filmihelilooja (1948–) *[[Ernst Sarepera]], Eesti diplomaat (1906–1971) *[[Peet Sarepera]], eesti notar (1873–1936) *[[Tõnis Sarepera]], Eesti kohtunik (1872–1938) *[[Helmut Saretok]], eesti päritolu Vene kergejõustiklane (1898–1971) *[[Valve Saretok]], eesti kirjanik ja tõlkija (1911–2004) *[[Thomas Sargent]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (1943–) *[[Sargon]], Akadi riigi rajaja *[[Sargon II]], Assüüria kuningas (722–705 eKr) *[[Armen Sargsjan]], Armeenia füüsik, arvutiteadlane, diplomaat ja poliitik (1953–) *[[Serž Sargsjan]], Armeenia poliitik (1954–) *[[Tigran Sargsjan]], Armeenia poliitik (1960–) *[[Erich Hugo Sari]], tehnikateadlane (1888–1946) *[[Temir Sarijev]], Kõrgõzstani poliitik (1963–) *[[Mauri Sariola]], soome kirjanik (1924–1985) *[[Martiros Sarjan]], armeenia kunstnik (1880–1972) *[[Aarne Sarjas]], Eesti jurist, kohtunik (1956–) *[[Armenak Sarkisjan]], Armeenia nõukogude luuletaja (1901–1984) *[[Hanna Sarkkinen]], Soome poliitik (1988–) *[[Sampo Sarkola]], soome näitleja (1978–) *[[Nicolas Sarkozy]], Prantsusmaa poliitik (1955–) *[[András Sárközy]], ungari matemaatik (1941–) *[[Tõivo Sarmet]], eesti alpinist (1944–2020) *[[Henn Sarmiste]], Eesti sõjaväelane (1897–1947) *[[Marielle de Sarnez]], Prantsusmaa poliitik (1951–2021) *[[Kaia Sarnet]], eesti riigiametnik (1963–) *[[Kristel Sarnet]] eesti näitleja (1969–) *[[Rainer Sarnet]], eesti režissöör (1969–) *[[Anneli Saro]], eesti teatriteadlane (1968–) *[[Ken Saro-Wiwa]], nigeeria kirjanik ja keskkonnakaitseaktivist (1941–1995) *[[Anastassija Sarokina]], valgevene maletegelane ja maletaja (1980–) *[[Juuse Saros]], soome jäähokimängija (1995–) *[[Zoltan Sarosy]], Kanada ja Ungari maletaja (1906–2017) *[[Ismaïla Sarr]], Senegali jalgpallur (1998–) *[[Pape Matar Sarr]], Senegali jalgpallur (2002–) *[[Birgit Sarrap]], eesti laulja (1988–) *[[Indrek Sarrap]], eesti ettevõtja (1978–) *[[Cyprien Sarrazin]], Prantsusmaa mäesuusataja (1994–) *[[Thilo Sarrazin]], Saksamaa poliitik ja majandustegelane (1945–) *[[Nathalie Sarraute]], prantsuse kirjanik ja jurist (1900–1999) *[[Andres Sarri]], eesti insener ja tippjuht (1958–2011) *[[Gustav Sarri]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1921–1997) *[[Gailard Sartain]], Ameerika Ühendriikide koomik ja näitleja (1946–2025) *[[Andrea del Sarto]], itaalia kunstnik (suri 1531) *[[Francesco Sartori]], itaalia helilooja, pianist ja trompetist (1957–) *[[Ernst Wilhelm Christian von Sartorius]], saksa usuteadlane (1797–1859) *[[Jean-Paul Sartre]], prantsuse filosoof ja kirjanik (1915–1980) *[[Chrístos Sartzetákis]], Kreeka poliitik (1929–2022) *[[Ene-Silvia Sarv]], eesti kasvatusteadlane (1945–) *[[Eneli Sarv]], eesti jalgpallur (1986–) *[[Enn Sarv]], eesti vabadusvõitleja (1921–2008) *[[Hans Sarv]], eesti põllumajandusteadlane (1920–2011) *[[Henn Sarv]], eesti arvutikoolitaja (1955–) *[[‎Heno Sarv]], eesti etnoloog (1954–2010) *[[Jaan Sarv]], eesti matemaatik (1877–1954) *[[Jaan Sarv (agronoom)|Jaan Sarv]], eesti põllumajandusteadlane (1922–1991) *[[Jaan Sarv (rahvamuusikateadlane)|Jaan Sarv]], eesti rahvamuusikateadlane (1941-1988) *[[Jaan Sarv (muusik)|Jaan Sarv]], eesti muusik *[[Juhan Sarv]], Eesti jurist (1980–) *[[Krista Sarv]], eesti ajaloolane ja arheoloog (1974–) *[[Kristjan Sarv]], eesti näitleja (1979–) *[[Lembit Sarv]], eesti geoloog (1927–2012) *[[Mall Sarv]], eesti klaverikunstnik ja -õpetaja, muusikakriitik ja tõlkija (1918–2002) *[[Margaret Sarv]], eesti näitleja ja lavastaja (1997–) *[[Margit Sarv]], eesti jurist (1975–) *[[Mari Sarv]], eesti folklorist (1972–) *[[Mikk Sarv]], eesti rahvaluuleteadlane, maaelu aktivist ja koolitaja (1951–2018) *[[Paul Sarv]], eesti kontrabassimängija ja muusikapedagoog (1916–2005) *[[Priit Sarv]], eesti füüsik (1962–) *[[Robert Sarv]], eesti vandeadvokaat (1987–) *[[Tõnn Sarv]], eesti muusikapedagoog, esseist ja ettevõtja (1949–2025) *[[Petri Sarvamaa]], Soome poliitik (1960–) *[[Jacek Saryusz-Wolski]], Poola diplomaat ja poliitik (1948–) ==Sas== *[[Ukyo Sasahara]], jaapani võidusõitja (1996–) *[[Masanao Sasaki]], Jaapani endine jalgpallur (1962–) *[[Jüri Sasi]], Eesti haridustegelane, koolijuht ja poliitik (1954–) *[[Katrin Sasi]], eesti nahakunstnik ja õppejõud (1949–) *[[Kimmo Sasi]], Soome poliitik (1952–2025) *[[Lennart Sasi]], eesti tehnikateadlane (1935–2011) *[[Jüri Saska]], Eesti mereväelane (1974–) *[[Wilhelm Sasnal]], poola kunstnik (1972–) *[[Anatoli Sass]], Nõukogude Liidu sõudja (1935–2023) *[[Benjamin Sass]], Eesti vaimulik (1725–1791) *[[Eduard von Sass]], baltisaksa päritolu Saksa sõjaväelane (1900–1946) *[[Friedrich von Sass]], Saaremaa maanõunik (suri 1689) *[[Hartwig Arthur Ferdinand von Sass]], baltisakslasest ajakirjanik Saaremaal (1857–1909) *[[Hermann Sasse]], saksa vaimulik ja teoloog (1895–1976) *[[Voldemar Sassi]], Eesti poliitik ja ühiskonnategelane (1899–1941) *[[Will Sasso]], Kanada näitleja (1975–) *[[David Sassoli]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (1956–2022) *[[Donald Sassoon]], Suurbritannia ajaloolane (1946–) *[[Denis Sassou-Nguesso]], Kongo Vabariigi poliitik (1943–) ==Saš== *[[Evelina Sašenko]], leedu laulja (1987–) ==Saz== *[[Vladimir Sazonov]], Eesti assürioloog (1979–) *[[Nikolai Sazõkin]], NSV Liidu riigitegelane (1910–1985) ==Sat== *[[Michael Sata]], Sambia poliitik (1937–2014) *[[Jevgeni Satanovski]], vene majandusteadlane ja orientalist (1959–) *[[Erik Satie]], prantsuse helilooja (1866–1925) *[[Virginia Satir]], ameerika pereterapeut (1916–1988) *[[Eisaku Satō]], Jaapani poliitik (1901–1975) *[[Kentaro Sato]], jaapani päritolu USA helilooja ja dirigent (1981–) *[[Katsuhiko Satō]], jaapani füüsik (1945–) *[[Takuma Satō]], jaapani vormelisõitja (1977–) *[[Yūto Satō]], Jaapani jalgpallur (1982–) *[[Arto Satonen]], Soome poliitik (1966–) *[[Tomáš Satoranský]], tšehhi korvpallur (1991–) *[[Aleks Sats]], eesti lavastaja ja näitleja (1914–1992) *[[Rene Satsi]], eesti turismiettevõtja ja reisikirjanik (1975–) *[[Džantörö Satõbaldijev]], Kõrgõzstani poliitik (1956–) *[[Kailash Satyarthi]], India laste õiguste eest ja lapstööjõu kasutamise vastu võitleja (1954–) ==Sau== *[[Olev Sau]], eesti helilooja ja koorijuht (1929–2015) *[[Carlos Saucedo]], Boliivia jalgpallur (1979–) *[[Danny Saucedo]], rootsi popartist, laulja ja laulukirjutaja (1986–) *[[Grégoire Saucy]], Šveitsi autosportlane (1999–) *[[Sa‘ūd ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd]], Saudi Araabia kuningas (1902–1969) *[[Algirdas Saudargas]], Leedu poliitik (1948–) *[[Jan Saudek]], tšehhi fotograaf ja maalikunstnik (1935–) *[[Elo Saue]], eesti orienteeruja ja treener (1972–) *[[Eveli Saue]], eesti laskesuusataja (1984–) *[[Raoul Saue]], eesti jääpallur, jäähokimängija, treener ning spordiajakirjanik, -kohtunik ja -tegelane (1906–1943) *[[Meelis Saueauk]], eesti ajaloolane (1971–) *[[Leo Sauemägi]], eesti arstiteadlane, pulmonoloog (1928–1987) *[[Friedrich Sauer]], eesti haridustegelane (1881–1927) *[[Peet Sauer]], eesti usuliikumise tegelane ja jutlustaja (1857–1924) *[[Rudolf Harald Sauerbrei]], Eesti vaimulik (1908–1976) *[[Artur Saueselg]], Eesti sõjaväelane (1894–1965) *[[Heidenricus Saujerve]], Tartu vasall (surnud 1460) *[[Ferdinand Saukas]], Eesti diplomaat ja konsul (1908–1976) *[[Katrin Saukas]], eesti näitleja (1958–) *[[Liisa Saukas]], eesti õpetaja (1906–1997) *[[Arvo Sauks]], eesti psühhiaater Kanadas (1920–2014) *[[Karl-Feliks Sauks]], eesti majandusteadlane (1915–1983) *[[Bruno Saul]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1932–2022) *[[Jaan Saul]], eesti näitleja ja lavastaja (1936–1966) *[[Jaan Saul (Valgamaa)|Jaan Saul]], Eesti poliitik (1866–1954) *[[Linda Saul]], eesti dirigent ja muusikapedagoog (1907–1997) *[[Peeter Saul]], eesti dirigent ja pianist (1932–2014) *[[Vello Saul]], eesti advokaat (1903–1963) *[[Maarja Saulep]], eesti jalgpallur (1991–) *[[Margit Saulep]], eesti ooperilaulja (1968–) *[[Reinhold Saulmann]], eesti jooksja, jääpallur ja sporditegelane (1895–1936) *[[Samuel Saulus]], eesti flötist (1933–1990) *[[Annie Saumont]], prantsuse kirjanik ja tõlkija (1927–2017) *[[Jennifer Saunders]], inglise koomik, stsenarist, laulja ja näitleja (1958–) *[[Hermann Sauppe]], saksa klassikaline filoloog, pedagoog ja epigraafik (1809–1893) *[[Matti Sauramo]], soome geoloog (1889–1958) *[[Christoph Sauser]], Šveitsi jalgrattur (1976–) *[[Ferdinand de Saussure]], Šveitsi keeleteadlane ja semiootik (1857–1913) *[[Henri de Saussure]], Šveitsi entomoloog ja mineraloog (1829–1905) *[[Horace Bénédict de Saussure]], Genfi loodusteadlane (1740–1799) *[[Nicolas Théodore de Saussure]], Šveitsi loodusteadlane (1767–1845) *[[Peeter Sauter]], eesti kirjanik (1962–) *[[Ralf Sauter]], eesti filmikriitik ja -blogija (1991–) *[[Marcelino Sanz de Sautuola]], harrastusarheoloog *[[Stephen Sauvestre]], prantsuse arhitekt (1847–1919) ==Sav== *[[Claudius Sava]], rumeenia jalgpallur (1951–2011) *[[Aminata Savadogo]], läti laulja (1993–) *[[Demba Savage]], Gambia jalgpallur (1988–) *[[Randy Savage]], USA maadleja (1952–2011) *[[Rick Savage]], Briti muusik (1960–) *[[David Savan]], USA filosoof ja semiootik (1916–1992) *[[Larissa Savankova]], Eesti näitleja (1965–) *[[Doug Savant]], USA filminäitleja (1964–) *[[David Savard]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[Charles Savarin]], Dominica poliitik (1943–) *[[Jefferson Savarino]], Venezuela jalgpallur (1996–) *[[Félix Savart]], prantsuse füüsik ja matemaatik (1791–1841) *[[Olev Saveli]], eesti loomakasvatusteadlane (1938–) *[[Nikolai Aleksandrovitš Saveljev]], arstiteadlane (1860–1933) *[[Maria Saveljeva]], Eesti lauahokimängija ja treener (1997–) *[[Björn Savén]], rootsi ettevõtja ja investor (1950–) *[[Thomas Savery]], inglise leiutaja ja insener (u 1650–1715) *[[Gaetano Savi]], itaalia botaanik (1769–1844) *[[Konstantin Savi]], eesti laulja ja näitleja (1894–1943) *[[Toomas Savi]], eesti kümnevõistleja, spordiarst ja poliitik *[[Ain Saviauk]], Eesti lavastaja ja poliitik (1964–) *[[Ell Saviauk]], eesti klaveriõpetaja (1934–2017) *[[Erko Saviauk]], eesti jalgpallur (1977–) *[[Teet Saviauk]], eesti muusik (1963–2009) *[[Lukas Savickas]], Leedu poliitik (1990–) *[[Stefan Savić]], Montenegro jalgpallur (1991–) *[[Maris Savik]], eesti fotograaf (1991–) *[[Oskar Savik]], Austraalia ja Eesti aednik ja aiandustegelane (1890–1985) *[[Jimmy Savile]], inglise meediapersoon ja DJ (1926–2011) *[[Aleksandr Savin]], vene fotograaf ja vikipedist (?–) *[[Veli-Matti Savinainen]], soome jäähokimängija (1986–) *[[Boriss Savinkov]], terrorist ja poliitik (1879–1925) *[[Javier Saviola]], Argentina jalgpallur (1981–) *[[Edgar Savisaar]], eesti poliitik (1950–2022) *[[Erki Savisaar]], eesti poliitik, ettevõtja (1978–) *[[Maria Savisaar]], eesti poliitik (1981–) *[[Remo Savisaar]], eesti fotograaf (1978–) *[[Aavo Savitsch]], Eesti poliitik (1962–2009) *[[Lehte Savitskaja]], eesti hüdrogeoloog (1936–) *[[Artjom Savitski]], eesti laulja (1992–) *[[Daniil Savitski]], Eesti jalgpallur (1989–) *[[Konstantin Savitski]], vene maalikunstnik (1844–1905) *[[Aleksei Savitš]], astronoom (1811–1883) *[[Vassili Savka]], Eesti kurjategija *[[Hannu Savola]], soome ajakirjanik (1949–2007) *[[Erkki Savolainen]], soome poksija *[[Volodõmõr Savon]], Ukraina maletaja (1940–2005) *[[Girolamo Savonarola]], preester, Firenze poliitik (1452–1498) *[[Grigori Savonenkov]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1898–1975) *[[Aleksei Savrassov]], vene maalikunstnik (1830–1897) *[[Anatoli Savtšenko]], vene kunstnik-multiplikaator (1924–2011) *[[Andrei Savtšenko]], valgevene laulja *[[Olena Savtšenko]], ukraina päritolu Saksamaa iluuisutaja (1984–) *[[Irina Savuskan]], Ukraina karaiimi päritolu Eesti näitleja (1905–1984) *[[Jaak Savvi]], eesti ujuja (1980–) *[[Afanassi Savvin]], jakuudi haridustegelane (1986–) *[[Ija Savvina]], vene teatri- ja filminäitleja (1936–2011) *[[Grigori Savvinov]], jakuudi geokrüoloog ja rakendusökoloog (1957–) *[[Dmitri Savvinov]], jakuudi rakendusökoloog ja geokrüoloog (1932–2018) *[[Igor Savvov]], Eesti jäähokimängija (1985–) ==Saw== *[[Erika Sawajiri]], jaapani filminäitleja, laulja ja fotomodell (1986–) *[[Jazmin Sawyers]], Suurbritannia kaugushüppaja (1994–) ==Sax== *[[Adolphe Sax]], Belgia muusik ja pillimeister (1814–1894) *[[Maria Pia de Saxe-Coburgo-Gota Bragança]] (1907–1995) *[[Saxo Grammaticus]], taani ajaloolane (12.–13. sajand) *[[Gudmund Saxrud]], Norra ametnik ja diplomaat (1920–2003) ==Say== *[[Jean-Baptiste Say]], prantsuse majandusteadlane (1767–1832) *[[Sayako]], Jaapani printsess (1969–) *[[Fatma Betül Sayan Kaya]], Türgi poliitik (1981–) *[[Khadija Saye]], Gambia päritolu Suurbritannia fotograaf (1992–2017) *[[Muḩammad al-Sayed]], Katari maletaja (1981–) *[[Dorothy L. Sayers]], inglise proosakirjanik, filoloog, näitekirjanik ja tõlkija (1893–1957) *[[Eberhard von Sayn]], Liivi ordumeister 1251/1253-1254 *[[Nūrā as-Sayyid]], Egiptuse jooksja (1987–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Sa, Biograafiad]] 7ubvshpr7ap4fjkh9t56jcgxmlbekye 29528 Kaplinski 0 255524 7166357 6853658 2026-06-03T09:29:04Z Kwamikagami 8320 7166357 wikitext text/x-wiki {| align=right id=toc style="width: 280px; margin: 0 0 1em 1em" |+ '''<big>29528 Kaplinski</big>''' |- style="background:#ccccff; text-align:center;" |- style="background:#ccccff; text-align:center;" |colspan="2" width=100%| '''Avastamine''' |- | Avastaja || [[Lenka Kotková|Lenka Kotková (Šarounová)]] |- | Koht || [[Ondřejovi Observatoorium]] |- | Kuupäev || 10. jaanuar 1998 |- style="background:#ccccff; text-align:center;" |colspan="2" width=100%| [[Orbiit|Orbiidi]] parameetrid |- |- style="text-align:center;" |colspan="2" width=100%| <small>8. veebruar 2011</small> |- | [[Afeel]] || 2,9410117 [[Astronoomiline ühik|aü]] |- | [[Periheel]] || 2,4158199 [[Astronoomiline ühik|aü]] |- | Pikem pooltelg || 2,6784158 [[Astronoomiline ühik|aü]] |- | [[Ekstsentrilisus]] || 0,0980415 |- | Orbitaalperiood || 1601,0888116 ööpäeva (4,38 aastat) |- | Orbiidi kalle [[ekliptika]] suhtes|| 15,57703° |- | Tõususõlme ekliptiline pikkus || 44,38884° |- | Periheeli argument || 324,84672° |- | Keskmine anomaalia || 27,05177° |- style="background:#ccccff; text-align:center;" |colspan="2" width=100%| Asteroidi parameetrid |- | [[Absoluutne tähesuurus]] || 14,0 |} '''29528 Kaplinski''' (1998 AN<sub>8</sub>) on [[asteroidide vöö]]sse kuuluv [[asteroid]] orbitaalperioodiga 1601 päeva (4,38 aastat). Asteroidi avastas 10. jaanuaril 1998 [[Ondřejovi Observatoorium]]is tšehhi astronoom [[Lenka Kotková|Lenka Kotková (Šarounová)]]. Asteroid on saanud nime eesti kirjaniku [[Jaan Kaplinski]] järgi. == Välislingid == * [http://ssd.jpl.nasa.gov/sbdb.cgi?sstr=29528 JPL: Small-body Database Browser on 29528 Kaplinski] * [http://www.asu.cas.cz/ Tšehhi Teaduste Akadeemia Astronoomia Instituut (Ondřejov, Tšehhi Vabariik)] [[Kategooria:Asteroidid]] loiarzqun5l152q8f4eppcbza1ecft9 Botaanikaaed 0 259444 7166407 7140554 2026-06-03T10:28:52Z ~2026-21284-78 226585 7166407 wikitext text/x-wiki '''Botaanikaaed''' ''(botanical garden)'' on asutus, kus kasvatatakse, uuritakse ja säilitatakse dokumenteeritud elustaimede kollektsioone. Botaanikaaed on ühtaegu teadus-, haridus- ja looduskaitseasutus, mille eesmärk on taimede mitmekesisuse säilitamine ning taimede kohta teadmiste kogumine ja levitamine. Lisaks kohalikele liikidele kasvatatakse botaanikaaias ka võõrliike, sealhulgas haruldasi ja ohustatud taimeliike. <ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=EPIC |pealkiri=Botanic Gardens and Plant Conservation |url=https://www.bgci.org/about/botanic-gardens-and-plant-conservation/ |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=Botanic Gardens Conservation International |keel=en-US}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Mölder |eesnimi=Janne |kuupäev=2012 |pealkiri=Botaanikaaiad ja bioinvasioon: Eesti botaanikaaedade tegevused protsessi ohjamiseks |url=http://hdl.handle.net/10492/703 |keel=et}}</ref> [[File:Brooklyn Botanic Garden New York May 2015 panorama 2.jpg|thumb|Brooklyni botaanikaaia kirsipuud]] == Ajalugu == Esimesed näited botaanikaaedadest pärinevad umbes 3000 aastat tagasi Vana-Egiptusest ja Mesopotaamiast. Esimesed teaduslikel alustel rajatud botaanikaaiad olid 16. ja 17. sajandil loodud Itaalia ravimtaimeaiad. Samaaegselt hakati botaanikaaedades koguma, kirjeldama ja kasvatama uusi taimeliike, mis toodi Euroopasse troopilistelt ekspeditsioonidelt ja koloniaalaladelt. Botanikaaiad etendasid olulist rolli botaaniliste teadmiste levikus ning aitasid kaasa uute botaanikaaedade rajamisele troopilistes piirkondades, kus oli võimalik äsja avastatud taimeliike edasi uurida ja kasvatada. Viimase 50 aasta jooksul on botaanikaaedu hakatud üha enam tunnustama kui looduskaitse seisukohalt äärmiselt olulisi asutusi. Praegu on maailmas 148 riigis kokku 1775 botaanikaaeda ja [[Arboreetum|arboreetumit]]. Vanim tänapäevani katkematult tegutsenud botaanikaaed on [[Padova botaanikaaed]] Itaalias.<ref name=":0" /> == Roll == Botaanikaaia peamine roll on taimede mitmekesisuse säilitamine, uurimine ja tutvustamine. Botaanikaaed toimib elustaimede kogude ja seemnepankade hoidlana, aidates kaitsta haruldasi ja ohustatud liike ning ennetada nende väljasuremist. Botaanikaaiad panustavad olulisel määral teadustöösse, uurides taimede bioloogiat, kasvatamist ja säilitamist ning arendades meetodeid nende kaitseks. Samuti on botaanikaedadel tähtis hariduslik roll, aidades inimestel paremini mõista looduskaitset, bioloogilise mitmekesisuse vajalikkust ja -jätkusuutlikkust. Lisaks kasutatakse botaanikaaedades kaasaegseid tehnoloogiaid, nagu kasvuhooned, mis võimaldavad taimede kasvatamist aastaringselt kontrollitud tingimustes. Botaanikaaiad loovad esteetilise ja lõõgastava keskkonna, andes külastajatele võimaluse tutvuda taimede mitmekesisusega ning veeta aega looduskeskkonnas. <ref>{{Viide |perekonnanimi=Ojeleye |eesnimi=Abiola Elizabeth |pealkiri=Botanical Gardens: A Reliable Tool for Documenting Sustainability Patterns in Vegetative Species |kuupäev=2022 |url=https://doi.org/10.1007/978-981-19-3326-4_3 |väljaanne=Biodiversity in Africa: Potentials, Threats and Conservation |lehekülg=51–77 |toimetaja-perekonnanimi=Chibueze Izah |toimetaja-eesnimi=Sylvester |koht=Singapore |väljaandja=Springer Nature |keel=en |doi=10.1007/978-981-19-3326-4_3 |isbn=978-981-19-3326-4 |vaadatud=2026-03-30 |perekonnanimi2=Iyiola |eesnimi2=Adams Ovie |perekonnanimi3=Babafemi |eesnimi3=Opeyemi Pamela |perekonnanimi4=Adebayo |eesnimi4=Qudrat Solape}}</ref> == Botaanikaaiad Eestis == Eesti suurimad botaanikaaiad on [[Tartu Ülikooli botaanikaaed]] ja [[Tallinna Botaanikaaed]], mis pakuvad haridusprogramme ja giiditeenuseid. <ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-09-27 |pealkiri=Tartu Ülikooli botaanikaaed {{!}} Tartu Ülikool |url=https://natmuseum.ut.ee/et/tartu-ulikooli-botaanikaaed |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=natmuseum.ut.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-02-13 |pealkiri=Tallinna Botaanikaaed |url=https://botaanikaaed.ee/ |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=botaanikaaed.ee |keel=et}}</ref> == Viited == f4a81ml18o6so366nkqjmervgo8w98i Jutumärgid 0 268081 7166221 6739280 2026-06-03T02:11:56Z ~2026-32948-36 230897 7166221 wikitext text/x-wiki '''Jutumärgid''' on paaris [[kirjavahemärgid]], mida kasutatakse [[otsene kõne|otsese kõne]], [[tsitaat|tsitaadi]] või väljendi mitteotsese tähenduse eristamiseks tekstis. Jutumärkidel on mitu tüpograafilist kuju. 1993. aastal ilmunud ''Eesti keele grammatika'' II köite osas ''Kiri'' esitatakse kuus võimalikku jutumärgikuju: [„ ”], [„ “], [” ”], [” “], [« »], [» «]. Neist esimest kasutas 2006. aastal avaldatud ''[[Eesti õigekeelsussõnaraamat]]'' (ÕS). 2013. aastal avaldatud ÕS aga loobus sellest tavast saksapärase ['''„ “'''] kasuks, mis on eesti keeles kõige traditsioonilisemad ja mida samas toetavad ka infotehnoloogia reeglid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Keeleviki |url=https://keeleabi.eki.ee/viki/Jutumargid.html |vaadatud=2024-03-16 |väljaanne=keeleabi.eki.ee}}</ref> ==Vaata ka== *[[Ülakoma]] *[[Koma]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} *[https://eki.ee/teatmik/jutumargid/ Jutumärkide kasutamine] ''(EKI teatmik)'' *[http://opleht.ee/2014/05/keelekaste-juttu-markidest-jutumarkidest/ Keelekaste: Juttu märkidest – jutumärkidest], Õpetajate leht, 16. mai 2014 {{tüpograafia}} [[Kategooria:Kirjavahemärgid]] i6v2do9buh7x06s2y2yybruv11qbwh1 7166222 7166221 2026-06-03T02:12:55Z ~2026-32948-36 230897 7166222 wikitext text/x-wiki '''Jutumärgid''' on paaris [[kirjavahemärgid]], mida kasutatakse [[otsene kõne|otsese kõne]], [[tsitaat|tsitaadi]] või väljendi mitteotsese tähenduse eristamiseks tekstis. Jutumärkidel on mitu tüpograafilist kuju. 1993. aastal ilmunud ''Eesti keele grammatika'' II köite osas ''Kiri'' esitatakse kuus võimalikku jutumärgikuju: [„ ”], [„ “], [” ”], [” “], [» «],[« »]. Neist esimest kasutas 2006. aastal avaldatud ''[[Eesti õigekeelsussõnaraamat]]'' (ÕS). 2013. aastal avaldatud ÕS aga loobus sellest tavast saksapärase ['''„ “'''] kasuks, mis on eesti keeles kõige traditsioonilisemad ja mida samas toetavad ka infotehnoloogia reeglid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Keeleviki |url=https://keeleabi.eki.ee/viki/Jutumargid.html |vaadatud=2024-03-16 |väljaanne=keeleabi.eki.ee}}</ref> ==Vaata ka== *[[Ülakoma]] *[[Koma]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} *[https://eki.ee/teatmik/jutumargid/ Jutumärkide kasutamine] ''(EKI teatmik)'' *[http://opleht.ee/2014/05/keelekaste-juttu-markidest-jutumarkidest/ Keelekaste: Juttu märkidest – jutumärkidest], Õpetajate leht, 16. mai 2014 {{tüpograafia}} [[Kategooria:Kirjavahemärgid]] 5lcgd1nrm145b8hcjdtgrjoj84lqgfc Eesti võrkpallikoondis 0 268948 7166409 7165290 2026-06-03T10:36:25Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7166409 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=mai}} {{See artikkel| on Eesti meeste võrkpallikoondisest; on ka [[Eesti naiste võrkpallikoondis]]}} {| class="toccolours" style="float:right; text-align:center; width: 25em;" | colspan="4" style="border-bottom:1px #aaa solid;" bgcolor="ADD8E6";|'''Eesti võrkpallikoondis''' |- | colspan="4" style="border-bottom:1px #aaa solid;" text-align:center; |[[Pilt:Flag of Estonia.svg|pisi|keskel]] |- | style="text-align:left;" |'''Eesti alaliit''' | colspan="3"style="text-align:left;" |[[Eesti Võrkpalli Liit]] |- | style="text-align:left;" |'''Konföderatsioon''' | colspan="3"style="text-align:left;" |[[CEV]] <small>(Euroopa tasand)</small> <br> [[FIVB]] <small>(maailma tasand)</small> |- | style="text-align:left;" |'''Peatreener''' | colspan="3"style="text-align:left;" |[[Alar Rikberg]] |- | style="text-align:left;" |'''Kapten''' | colspan="3"style="text-align:left;" |[[Andri Aganits]] |- | style="text-align:left;" |'''Enim mänge''' | colspan="3"style="text-align:left;" |[[Kert Toobal]] <small>(308)</small> |- | style="text-align:left;" |'''FIVB edetabelikoht''' | colspan="3"style="text-align:left;" |36. <small>(31.05.2026)</small> |- | style="text-align:left;"|'''Parim''' | colspan="3"style="text-align:left;"|26. <small>(01.10.2018)</small> |- | colspan="4" style="border-top:1px #aaa solid;"| |- |{{Võrkpalli riietus | muster_la = | muster_b = | muster_ra = | vasakkäsi =56A5EC | kere =56A5EC | paremkäsi =56A5EC | püksid =56A5EC | nimi =Kodus }} |{{Võrkpalli riietus | muster_la = _whiteborder | muster_b = | muster_ra = _whiteborder | vasakkäsi =EEEEEE | kere =EEEEEE | paremkäsi =EEEEEE | püksid =0066CC | nimi =Võõrsil 1 }} |{{Võrkpalli riietus | muster_la = _shoulder_blue_gradient | muster_b = _blacktopgradient | muster_ra = _shoulder_blue_gradient | vasakkäsi =0066CC | kere =0066CC | paremkäsi =0066CC | püksid =0066CC | nimi =Võõrsil 2 }} | |- | colspan="4" style="border-bottom:1px #aaa solid;" bgcolor="ADD8E6";|'''[[Meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistlused]]''' |- | style="text-align:left;" |'''Osavõtte''' | colspan="3"style="text-align:left;" |7 <small>(2009 esmakordselt)</small> |- | style="text-align:left;" |'''Parim koht''' | colspan="3"style="text-align:left;" |'''11.''' <small>(2015)</small> |- | colspan="4" style="border-bottom:1px #aaa solid;" bgcolor="ADD8E6";|'''[[Meeste maailmameistrivõistlused võrkpallis|Maailmameistrivõistlused]]''' |- | style="text-align:left;" |'''Osavõtte''' | colspan="3"style="text-align:left;" |0 |- | style="text-align:left;" |'''Parim koht''' | colspan="3"style="text-align:left;" |– |- | colspan="4" style="border-bottom:1px #aaa solid;" bgcolor="ADD8E6";|'''[[Võrkpall olümpiamängudel|Olümpiamängud]]''' |- | style="text-align:left;" |'''Osavõtte''' | colspan="3"style="text-align:left;" |0 |- | style="text-align:left;" |'''Parim koht:''' | colspan="3"style="text-align:left;" |– |} {{commonscat}} '''Eesti võrkpallikoondis''' on [[Eesti]] esindusvõistkond [[võrkpall]]is. Koondist haldab [[Eesti Võrkpalli Liit]] ning selle liikmed valib peatreener. Eesti võrkpallikoondis jõudis esimest korda [[Meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistluste]] finaalturniirile 2009. aastal. Kokku on nad osalenud seal seitsmel korral ([[2009. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2009]], [[2011. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2011]], [[2015. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2015]], [[2017. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2017]], [[2019. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2019]], [[2021. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2021]] ja [[2023. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2023]]) ning parimaks saavutuseks on 2015. aastal saavutatud 11. koht. [[Võrkpall olümpiamängudel|Olümpiamängudele]] ega [[Võrkpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustele]] Eesti võrkpallikoondis jõudnud ei ole. Koondise parim koht FIVB maailma edetabelis on olnud 2018. aastal 26. koht. Kahel korral on võidetud [[Meeste Euroopa Liiga võrkpallis|Euroopa Liiga]] (2016 ja 2018). ==Ajalugu== ===Eesti Vabariik (1919–1940)=== [[Võrkpall]] (algselt tuntud kui ''mintonett'') pärineb [[1895]]. aastast [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidest]] ning hakkas [[Eesti]]s populaarsust koguma [[Vabadussõda|Vabadussõja]] (1918–1920) järel.<ref name="lugemik">[[Valeri Maksimov|Maksimov, Valeri]] 2009. Võrkpalli lugemik.</ref> Võrk- ja [[korvpall]]i koondav [[Eesti Käsipalli Liit (1923)|Eesti Käsipalli Liit]] asutati [[14. detsember|14. detsembril]] [[1923]] [[Toompea]]l.<ref name=lugemik/> Esimesed rahvusvahelised võistlused pidas koondis [[Läti võrkpallikoondis|Lätiga]] 1923. aastal [[Tartu]]s ja [[Tallinn]]as, mis geimigi loovutamata võideti.<ref name="ajaloost">Raul Rähni. [https://www.arhiiv.volley.ee/vorkpalli-ajaloost?l=est 85-aastasel Eesti võrkpallil on kuulsusrikas ajalugu] Eesti Võrkpalli Liidu arhiiv (vaadatud 04.06.2024).</ref> Aastatel 1919–1940 maavõistlusi oluliselt ei korraldatud (k.a [[Meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa-]] ja [[Meeste maailmameistrivõistlused võrkpallis|maailmameistrivõistluseid]]) ning koondise enamus kohtumisi toimusid Lätiga. Sel ajal olid Eestis võrkpalluriteks lisaks üliõpilastele põhiliselt kergejõustiklased ja korvpallurid, kelle jaoks võrkpall oli kõrvalala. Koondisel treenerit ei olnud, vaid koondisele valiti kapten, kes valis koondislased, kellega enne maavõistlusi mõned korrad kokku harjutati. Selle aja üks nimekamaid Eesti võrkpallureid oli [[Erich Altosaar]].<ref name=lugemik/> ===Okupatsiooniaastad (1940–1991)=== [[1940]]. aastal liideti Eesti [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] koosseisu ning iseseisva riigiga koos kadus ka rahvuskoondis. [[Eesti NSV]]-l oli oma koondis, kuid sellega osaleti vaid liidusisestel võistlustel ja spartakiaadidel.<ref name=lugemik/> Esimese [[eestlane|eestlasest]] meesvõrkpallurina sai Nõukogude Liidu A-koondisse [[1970]]. aastal [[Peet Raig]]. Hiljem tuli koondisega olümpiavõitjaks (1980), viiekordseks Euroopa (1975, 1977, 1979, 1981 ja 1983) ja kahekordseks maailmameistriks (1978 ja 1982) [[Viljar Loor]]. Korra tuli Euroopa meistriks (1987) [[Jaanus Lillepuu]].<ref name=lugemik/> ===Taasiseseisvunud Eesti "fantoomkoondis" (1991–1999)=== Eesti Vabariik taastati [[20. august]]il [[1991]] ning taasiseseisvunud Eesti koondise peatreeneriks määrati [[Urmas Saar]]. Samal ajal alustas tegevust Eesti Käsipalli Liidu õigusjärglasena [[Eesti Võrkpalli Liit]] (EVF). 1992. aastast kuulub Eesti [[Rahvusvaheline Võrkpalliföderatsioon|Rahvusvahelisse Võrkpalliföderatsiooni]] (FIVB) ja [[Euroopa Võrkpalli Konföderatsioon]]i (CEV).<ref name=lugemik/> Pärast iseseisvumist käis Eesti võrkpallikoondis koos vähe. Koondislaste sõnul puudus järjepidevus, ühine eesmärk ja arusaamad. Aastatel 1991–1999 pidas koondis 41 ametlikku mängu (nendest 6 tiitlivõistluste valikmängud). Juhendajad vahetusid pidevalt.<ref name="keelega">[[Märt Roosna|Roosna, Märt]] 2017. Terava keelega. Avo Keele ja Eesti võrkpallimeeskonna lugu.</ref> 1992. aastal täitis koondise treeneri rolli [[Laimons Raudsepp]] ning osaleti esmakordselt Euroopa meistrivõistluste eelvalikturniiril, kus valikringis mängiti [[Ukraina võrkpallikoondis]]ega. Esimene mäng kaotati 0:3 ning vaatamata korduskohtumise 3:1 võidule edasi ei pääsetud. 1993. aastal loodi Eestis mängivatest mängijatest Eesti klubide koondis. Selle koondisega saadi [[Andrei Ojamets]]a juhendamisel samal aastal [[Türgi]]s toimunud [[Spring Cup]]il kolmas koht. 1995. aasta lõpus Ojamets loobus peatreeneri positsioonist ning uuteks treeneriteks määrati [[Urmas Saar]] ja [[Mati Merirand]], kuid võistlusväljundit koondisele ei olnud (1996. aastal ei pidanud koondis ühtegi ametlikku mängu).<ref name=keelega/><ref>[https://volley.ee/wp-content/uploads/2020/06/EST-Rahvusmeeskonna-kohtumised-16.08.25.pdf Rahvusmeeskonna kohtumised (16.08.2025 seisuga)] Eesti Võrkpalli Liit.</ref> 1996. aasta lõpus naasis koondise etteotsa [[Laimons Raudsepp]]. Samal aastal osaleti maailmameistrivõistluste eelvalikmängudel, kus ühtegi mängu ei võidetud. Rahalistel kaalutlustel otsustas EVF esinduskoondisi 1995.–1999. aastatel Euroopa meistrivõistluste valikturniiridele mitte saata. Veel kahel korral osaleti Spring Cupil, kus esimese turniiri edu korrata ei suudetud.<ref name=lugemik/> ===Tõus 20 Euroopa parema koondise sekka (2000–2004)=== Eesti võrkpallimeeskond otsustati EVF-i poolt taas Euroopa meistrivõistluste valikturniirile saata 2001. aasta võistlustel. [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistriliiga]] klubide juhid polnud aga rahul senise peatreeneri tegemistega ning 2000. aastal Raudsepp tagandati ja uueks peatreeneriks määrati [[Andres Toode]]. 2000. ja 2001. aastal toimunud EM-eelvalikturniiril saadi 4 võidu ja 2 kaotusega alagrupis teine koht, kuid A-gruppi pääsemiseks sellest ei piisanud. 2001. aasta alguses pärast esimesi sõpruskohtumisi loobus Toode peatreeneri ametist ning uueks peatreeneriks sai endine abitreener [[Andres Skuin]]. Tema juhendamisel osaleti samal aastal 2002. aasta MM-eelvalikturniiril, kus kolmest mängust ei saadud ühtegi mängu ega geimivõitu.<ref name=keelega/><ref name=lugemik/> Skuin suri 2003. aasta alguses ning koondise uueks peatreeneriks määrati [[Pärnu VK]] peatreener, [[soomlane|soomlane,]] [[Pasi Sakari Rautio]]. 2002. ja 2003. aastal mängitud 2003-EM eelvalikturniir võideti ühtegi mängu kaotamata ning sellega tõusis koondis [[Euroopa]] "mudaliigast" A-gruppi (20 parema hulka). 2003. aastal osales koondis 2004-OM eelkvalifikatsioonis, kus tänu paremale punktide vahele [[Türgi võrkpallikoondis|Türgi]] vastu pääseti teisele kvalifikatsiooniturniirile. Seal kaotati kõik kolm mängu ning järgmisse faasi ei jõutud. 2004. aastal toimunud 2005-EM valikturniiril jäädi ühe võidu ja viie kaotusega kolmandaks ning finaalturniirile ei pääsetud.<ref name=lugemik/><ref name=keelega/> ===Koondise võtab üle treeneri kogemuseta Keel (2004–2007)=== [[Pilt:Avo Keel.jpg|pisi|150px|vasakul|[[Avo Keel]] juhendas Eesti võrkpallikoondist aastatel 2004–2014]] 2004. aasta sügisel lõppes Rautiol leping ning uue peatreeneri otsingul tehti ettepanek kandideerida treeneri kogemuseta hiljuti erru läinud pikaajalisel koondise kaptenil ja sidemängijal [[Avo Keel]]el, kes osutus valituks. 2005. aastal osaleti 2006-MM valikturniiril, kus kaks esimest valikturniiri läbiti ühe kaotusega ning esmakordselt koondise ajaloos jõuti otsustavale kolmandale valikturniirile. Seal jäädi alla sel ajal Euroopa tipus olnud [[Poola võrkpallikoondis|Poolale]], [[Venemaa võrkpallikoondis|Venemaale]] ja [[Bulgaaria võrkpallikoondis|Bulgaariale]] ning pilet MM-finaalturniirile jäi kahe mänguvõidu kaugusele. Esmakordselt osaleti [[Meeste Euroopa Liiga võrkpallis|Euroopa Liigas]], kus võideti 12 alagrupimängust kaks ning lõpetati kaheksa koondise konkurentsis viimasena.<ref name=keelega/><ref name=lugemik/> 2006. aasta kevadel võideti esimest korda Spring Cup, kus Eesti koondis oli vahepealsetel aastatel ka osalenud, kuid mille osalejate tase (edetabelite järgi) oli aastatega aina langenud. Osaleti 2007-EM valikturniiril, kus nelja võidu ja kahe kaotusega saadi alagrupis teine koht, mis viis koondise EM-pileti eest võitlema [[Soome võrkpallikoondis|Soomega]]. Kaks omavahelist kohtumist kaotati ning sellega jäädi ilma ka kohast EM-finaalturniiril. Euroopa Liigas saadi 11 kaotuse ja 1 võiduga taas kaheksa koondise seas viimane koht.<ref name=lugemik/> 2007. aastal otsustas Eesti loobuda Euroopa Liigas osalemisest pärast alagruppide loosimise põhjendamatuid korrigeerimisi. Novembris toimus 2008-OM eelkvalifikatsioon, kus kaotati kaks peetud mängu ning järgmisesse ringi ei jõutud.<ref name=keelega/> ===Esimest korda EM-finaalturniiril (2008–2009)=== 2008. aastal toimunud 2009-EM valikturniir oli koondisele läbimurdeline. Eesti oli alagrupis koos [[Poola võrkpallikoondis|Poola]], [[Ungari võrkpallikoondis|Ungari]] ja [[Montenegro võrkpallikoondis|Montenegroga]]. Esimesel alagrupiturniiril [[Poola]]s kaotati vaid kodumeeskonnale. [[Tallinn]]as toimunud turniiril võideti kahes esimeses mängus taas Ungarit ja Montenegrot ning alagrupi teine koht tundus olevat kindel. Poola kaotus Montenegrole jättis aga võimaluse viimases mängus Poolaga (2006-MM finalist) võidelda alagrupi võidu eest (alagrupi võitja pääses otse EM-finaalturniirile, teine koht mängis ''play-off''{{'}}is). 25. mail 2008 toimunud kohtumine võideti kodus 3:2 ning pääseti koondise ajaloos esimest korda EM-finaalturniirile. Otsustavas mängus üllatati koosseisuga: tavapärase kapteni ja sidemängija [[Veiko Lember|Lemberi]] aset täitis põhiliselt [[Kert Toobal]], lisaks mängisid [[Argo Meresaar]], [[Ardo Kreek]], [[Sten Esna]], [[Martti Rosenblatt]], [[Raimo Pajusalu]], [[Keith Pupart]], [[Janis Sirelpuu]], [[Jaanus Nõmmsalu]] ja [[Kristjan Sikaste]] (koondisse kuulus ka vigastatud [[Eerik Jago]] ja Poola turniiril osalenud [[Aivar Silm]]).<ref name=keelega/> 2009. aastal osaleti 2010-MM valikturniiridel, kus teises ringis saadi kahe võidu ja kahe kaotusega alagrupis teine koht (2.-4. kohal tekkis surnud ring, kus Eestil oli parim geimipunktide suhe), mis andis pääsu MM-valiksarja kolmandasse ringi. Eesti vormi tipp oli suunatud mõned nädalad hiljem toimunud EM-finaalturniirile ning kolme kaotusega jäädi MM-valikturniiri kolmanda ringi alagrupis viimaseks.<ref name=keelega/> Septembris 2009 osales Eesti esimest korda [[2009. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistluste]] finaalturniiril ([[Türgi]]s). Alagrupis kaotati mängud [[Venemaa võrkpallikoondis|Venemaale]] (1:3), [[Hollandi võrkpallikoondis|Hollandile]] (1:3) ja [[Soome võrkpallikoondis|Soomele]] (0:3), millega jäädi alagrupis viimaseks ja võistlustel 16 koondise seas 14ndaks.<ref name=keelega/> ===Teist korda EM-finaalturniiril (2010–2011)=== 2010. aastal osaleti koondisega 2011-EM valikturniiril. Alagrupis jäädi kahe kaotuse ja nelja võiduga [[Saksamaa võrkpallikoondis|Saksamaa]] järel teiseks, mis viis otsustavateks ''play-off'' mängudeks kokku [[Hollandi võrkpallikoondis|Hollandiga]]. Mõlemad kohtumised võideti (3:1 ja 3:0) ning tagati teist korda pääs EM-finaalturniirile.<ref name=keelega/> FIVB maailma edetabelis paiknes Eesti 48. kohal.<ref>Liis Velsker. [https://sport.postimees.ee/295008/eesti-meeskond-on-fivb-edetabelis-48-kohal Eesti meeskond on FIVB edetabelis 48. kohal] Postimees arhiiv, 03.08.2010.</ref> Peatreener [[Avo Keel]] valiti Eesti 2010. [[aasta treener|spordiaasta treeneriks]] ja koondis [[aasta võistkond|spordiaasta võistkonnaks]].<ref>[https://tv.delfi.ee/artikkel/67220226/aasta-treener-edu-toi-jalad-maas-kaimine Aasta treener: edu tõi jalad maas käimine] Delfi, 26.12.2010.</ref><ref>Kristi Vahemaa. [https://epl.delfi.ee/artikkel/51289278/aasta-voistkond-valge-mustlane-vaga-vesi-jutupaunik-ja-toomees Aasta võistkond: valge mustlane, vaga vesi, jutupaunik ja töömees] 29.12.2010.</ref> 2011. aasta tippsündmuseks oli septembris [[Tšehhi]]s (ja [[Austria]]s – seal Eesti ei mänginud) toimunud [[2011. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistluste]] finaalturniir. Alagrupiturniiri alustati 0:3 kaotustega [[Venemaa võrkpallikoondis|Venemaale]] ja [[Tšehhi võrkpallikoondis|Tšehhile]]. Otsustav mäng [[Portugali võrkpallikoondis|Portugaliga]] võideti 3:0, mis andis alagrupis kolmanda koha ja edasipääsu 12. parema hulka. ''Play-off''{{'}}is oli Eesti vastaseks [[Bulgaaria võrkpallikoondis|Bulgaaria]], kellele kaotati kindlalt 0:3. Kokkuvõttes saadi võistlustel 16 koondise konkurentsis 12. koht.<ref name=keelega/> Novembris 2011 osaleti ka 2012-OM eelkvalifikatsioonis, kus alagrupp võideti ühe võidu ja ühe kaotusega.<ref>[https://sport.err.ee/7877/vorkpallikoondis-alistas-turklased-kuivalt-ja-voitis-alagrupi Võrkpallikoondis alistas türklased kuivalt ja võitis alagrupi] ERR arhiiv, 24.11.2011.</ref> Poolfinaalis kaotati [[Hispaania võrkpallikoondis|Hispaaniale]] ja kvalifikatsiooni ei pääsetud.<ref>[https://sport.err.ee/7913/eesti-kaotas-eduseisust-1-3-hispaaniale-ja-olumpiale-ei-paase Eesti kaotas eduseisust 1:3 Hispaaniale ja olümpiale ei pääse] ERR arhiiv, 25.11.2011.</ref> FIVB maailma edetabelis tõusti 36. kohale.<ref>[https://sport.err.ee/8424/vorkpallikoondis-maailma-edetabelis-36-kohal-juhib-brasiilia Võrkpallikoondis maailma edetabelis 36. kohal, juhib Brasiilia] ERR arhiiv, 07.12.2011.</ref> ===Keele aeg koondise ees saab läbi (2012–2014)=== 2012. aastal vaatamata peatreeneri soovile ei osaletud jätkuvalt Euroopa Liigas, samuti loobusid tugevamad vastased planeeritud sõpruskohtumistest. Septembris toimunud 2013-EM valikturniiri eel oli koondis saanud mängupraktikat soovitust vähem. Alagrupis võideti kaks mängu ning kaotati neli, millega saadi kolmas koht ja jäädi EM-finaalturniirilt välja. Kusjuures esimesed kolm kaotust olid 2:3, mis andis viimase mängu eel [[Hollandi võrkpallikoondis|Hollandiga]] veel võimaluse võidu korral edasi pääseda, kuid seda realiseerida ei suudetud.<ref name=keelega/> FIVB maailma edetabelis langeti kaks kohta ning oldi 38. kohal.<ref>Märt Roosna. [https://www.ohtuleht.ee/sport/488863/eesti-vorkpallikoondis-kukkus-maailma-edetabelis-suurbritannia-tousis-skandaalsel-moel Eesti võrkpallikoondis kukkus maailma edetabelis, Suurbritannia tõusis skandaalsel moel] Õhtuleht, 16.08.2012.</ref> EM-finaalturniirilt kõrvale jäämise tõttu oli 2013. aasta koondisesuvi lühike, võisteldi vaid kevadel. Mais osaleti [[Rakvere]]s toimunud 2014-MM esimesel valikturniiril, kus osade osalejate suureks pahameeleks alagrupid mitte ei loositud vaid jagati vastavalt küsimusi tekitavale "geograafilise printsiibile". Oma alagrupp võideti ning pääseti teise valikturniiri, mis toimus 2014. aasta jaanuaris [[Ludwigsburg]]is. Kaotati [[Türgi võrkpallikoondis|Türgile]] (0:3) ja [[Saksamaa võrkpallikoondis|Saksamaale]] (0:3), võideti küll [[Horvaatia võrkpallikoondis|Horvaatiat]] (3:1), kuid kolmanda kohaga kolmandale valikturniirile ei pääsetud. See turniir jäi viimaseks ka peatreener Avo Keelele.<ref name=keelega/> ===Creţuga tagasi Euroopa Liigas ja EM-finaalturniiril (2014–2015)=== Uueks peatreeneriks valiti Rumeenia ja Austria kodakondsusega [[Gheorghe Creţu]].<ref>[https://sport.err.ee/52857/eesti-vorkpallikoondise-peatreeneriks-sai-endine-rumeenia-koondise-juhendaja Eesti võrkpallikoondise peatreeneriks sai endine Rumeenia koondise juhendaja] ERR arhiiv, 09.04.2014.</ref> Uue peatreeneri all mängiti pärast kahte sõpruskohtumist 2014. aasta mais 2015-EM valikturniir. Alagrupis saadi nelja võidu ja kahe kaotusega teine koht ning pileti eest EM-finaalturniirile tuli mängida [[Rootsi võrkpallikoondis|Rootsiga]] ''play-off''{{'}}i.<ref>[https://sport.err.ee/55331/eesti-vorkpallikoondis-mangib-em-finaalturniiri-koha-eest-rootsiga Eesti võrkpallikoondis mängib EM-finaalturniiri koha eest Rootsiga] ERR arhiiv, 01.06.2014.</ref> 2014. aasta septembris paiknes Eesti koondis FIVB maailma edetabelis 41. kohal.<ref>[https://sport.err.ee/60386/eesti-vorkpallikoondis-kerkis-maailma-edetabelis-juhib-brasiilia Eesti võrkpallikoondis kerkis maailma edetabelis, juhib Brasiilia] ERR arhiiv, 24.09.2014.</ref> 2015. aasta mais toimusid 2015-EM valikturniiri ''play-off'' mängud Rootsiga, mille Eesti kindlalt võitis (3:1 ja 3:0) ning tagas sellega kolmandat korda koha EM-finaalturniiril.<ref>[https://sport.err.ee/71005/eesti-vorkpallikoondis-tagas-koha-em-finaalturniirile Eesti võrkpallikoondis tagas koha EM-finaalturniirile] ERR arhiiv, 31.05.2015.</ref> Pärast 2006. aastat osaleti esimest korda taas [[Meeste Euroopa Liiga võrkpallis|Euroopa Liigas]]. Alagrupiturniir läbiti ühegi kaotuseta (10 võitu, 0 kaotust) ning pääseti ''final four'' turniirile.<ref>[https://sport.err.ee/73931/eesti-vorkpallikoondis-lopetas-euroopa-liiga-alagrupi-kumne-voiduga-kumnest Eesti võrkpallikoondis lõpetas Euroopa liiga alagrupi kümne võiduga kümnest] ERR arhiiv, 09.08.2015.</ref> Poolfinaalis kaotati 0:3 [[Makedoonia võrkpallikoondis|Makedooniale]] ning kolmanda koha mängus sama tulemusega [[Poola võrkpallikoondis|Poolale]], kokkuvõttes saadi neljas koht.<ref>[https://sport.err.ee/74108/eesti-vorkpallikoondis-kaotas-euroopa-liiga-poolfinaalis Eesti võrkpallikoondis kaotas Euroopa liiga poolfinaalis] ERR arhiiv, 13.08.2015.</ref><ref>[https://sport.err.ee/74170/fotod-vorkpallikoondis-pidi-pronksimangus-poola-paremust-tunnistama FOTOD | Võrkpallikoondis pidi pronksimängus Poola paremust tunnistama] ERR arhiiv, 14.08.2015.</ref> Eesti koondise keskblokeerija [[Ardo Kreek]] valiti teise keskblokeerijana turniiri sümboolsesse koosseisu.<ref>[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionNews.aspx?NewsID=21056&ID=814 Slovenia win European League title!] CEV arhiiv, 14.08.2015.</ref> 2015. aasta koondisesuvi kulmineerus oktoobris [[Itaalia]]s (ja [[Bulgaaria]]s – seal Eesti ei mänginud) toimunud [[2015. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistluste]] finaalturniiriga. Alagrupis saadi ühe võidu ja kahe kaotusega kolmas koht, millega pääseti ''play-off''{{'}}i, kus oli vastaseks [[Serbia võrkpallikoondis|Serbia]].<ref>[https://sport.err.ee/76772/eesti-vorkpallikoondis-purustas-horvaatia-ja-paases-edasi Eesti võrkpallikoondis purustas Horvaatia ja pääses edasi] ERR arhiiv, 11.10.2015.</ref> Pingelises mängus kaotati Serbiale 2:3 (viies geim minimaalse vahega 13:15) ning langeti konkurentsist (Serbia sai lõpuks võistlustel teise koha).<ref>[https://sport.err.ee/76879/eesti-vorkpallikoondis-kaotas-kahegeimilisest-eduseisust-serbiale Eesti võrkpallikoondis kaotas kahegeimilisest eduseisust Serbiale] ERR arhiiv, 13.10.2015.</ref> Eesti sai seni parima tulemuse EM-il ning lõpetas 16 koondise konkurentsis 11. kohal.<ref>[https://sport.err.ee/76930/gheorghe-cretu-ma-olen-koondise-ule-vaga-uhke Gheorghe Cretu: ma olen koondise üle väga uhke] ERR arhiiv, 14.10.2015.</ref> Vaatamata edukale koondisesuvele langes Eesti FIVB maailma edetabelis 45.–46. kohale.<ref>Märt Roosna. [https://sport.delfi.ee/artikkel/72745359/misasja-vorkpallikoondis-hoopis-langes-eduka-emi-jarel-maailma-edetabelis Misasja?! Võrkpallikoondis hoopis langes eduka EMi järel maailma edetabelis!] Delfi, 20.10.2015.</ref> ===Euroopa Liiga võit ja pääs Maailmaliigasse (2016–2017)=== 2016. aasta suve esimeses pooles osaleti taas Euroopa Liigas. Sarnaselt eelmise aastaga võideti alagrupiturniiril kõik mängud (6 võitu, 0 kaotust) ning pääseti ''final four'' turniirile.<ref>Lembitu Kuuse. [https://sport.err.ee/87748/vassiljev-3-2-voidu-pealt-poolfinaali-minna-on-kergem-kui-3-0-pealt Vassiljev: 3:2 võidu pealt poolfinaali minna on kergem kui 3:0 pealt] ERR arhiiv, 21.06.2016.</ref> Poolfinaalis võideti 3:2 [[Bulgaaria võrkpallikoondis|Bulgaaria B-koondist]] ning finaalis 3:0 [[Makedoonia võrkpallikoondis|Makedoonia]]. Turniiri sümboolsesse koosseisu valiti Eesti koondisest libero [[Rait Rikberg]], sidemängija [[Kert Toobal]] ja nurgaründaja [[Robert Täht]] (kellele omistati ka kõige väärtuslikuma mängija auhind). Liiga võit tagas koondisele koha [[Võrkpalli Maailmaliiga|Maailmaliigas]].<ref>[https://sport.err.ee/88188/eesti-vorkpallikoondis-joudis-euroopa-liigas-finaali Eesti võrkpallikoondis jõudis Euroopa liigas finaali] ERR arhiiv, 01.07.2016.</ref><ref>[https://sport.err.ee/88230/eesti-vorkpallikoondis-voitis-euroopa-liiga-ja-paases-maailmaliigasse Eesti võrkpallikoondis võitis Euroopa liiga ja pääses Maailmaliigasse] ERR arhiiv, 02.07.2016.</ref> Eduka turniiriga tehti hüpe ka FIVB maailma edetabelis ning tõusti 38. kohale.<ref>[https://sport.err.ee/91210/eesti-meeste-vorkpallikoondis-on-maailma-edetabelis-38-kohal Eesti meeste võrkpallikoondis on maailma edetabelis 38. kohal] ERR arhiiv, 01.09.2016.</ref> Sügisel võeti osa 2017-EM valikturniirist, kus alagrupis saadi 3 võidu ja 3 kaotusega teine koht.<ref>[https://sport.err.ee/92206/eesti-vorkpallikoondis-alistas-kindlalt-tsehhi-ja-jatkab-em-pileti-puudmist Eesti võrkpallikoondis alistas kindlalt Tšehhi ja jätkab EM-pileti püüdmist] ERR arhiiv, 25.09.2016.</ref> Piletile EM-finaalturniirile mängiti [[Läti võrkpallikoondis|Lätiga]], kus mõlemad mängud võideti (3:2 ja 3:0) ning tagati neljandat korda pääs EM-finaalturniirile.<ref>[https://sport.err.ee/92820/latist-kindlalt-jagu-saanud-eesti-vorkpallikoondis-paases-em-finaalturniirile Lätist kindlalt jagu saanud Eesti võrkpallikoondis pääses EM-finaalturniirile] ERR arhiiv, 09.10.2016.</ref> 2017. aasta kevadel osaleti 2018-MM valikturniiri teises ringis [[Tallinn]]as. Nelja võidu ja ühe kaotusega saadi [[Venemaa võrkpallikoondis|Venemaa]] järel alagrupis teine koht ning pääseti kolmandasse ringi.<ref>Kristjan Kalkun. [https://sport.err.ee/598797/toobal-vottis-valikturniiri-kokku-numbrites-oli-asi-lihtsam-kui-valjakul Toobal võttis valikturniiri kokku: numbrites oli asi lihtsam kui väljakul] ERR arhiiv, 29.05.2017.</ref> Juunis osaleti esimest korda Maailmaliigas (3. tugevusgrupis). Alagrupiturniirilt pääseti viie võidu ja ühe kaotusega kolmandatena (12 koondisest) finaalturniirile.<ref>[https://sport.err.ee/601442/eesti-koondis-alistas-kreeka-ja-paases-maailmaliiga-finaalturniirile Eesti koondis alistas Kreeka ja pääses Maailmaliiga finaalturniirile] ERR arhiiv, 11.06.2017.</ref> Poolfinaalis alistati 3:0 [[Mehhiko võrkpallikoondis|Mehhiko]] ning finaalis sama tulemusega [[Hispaania võrkpallikoondis|Hispaania]].<ref>[https://sport.err.ee/602756/eesti-vorkpallikoondis-alistas-mehhiko-ja-kohtub-finaalis-hispaaniaga Eesti võrkpallikoondis alistas Mehhiko ja kohtub finaalis Hispaaniaga] ERR arhiiv, 18.06.2017.</ref><ref>[https://sport.err.ee/602850/eesti-vorkpallikoondis-ei-andnud-maailmaliiga-finaalis-hispaaniale-geimigi Eesti võrkpallikoondis ei andnud Maailmaliiga finaalis Hispaaniale geimigi] ERR arhiiv, 19.06.2017.</ref> Kokkuvõttes andis see maailma tugevaimas liigas 36 koondise hulgas 25. koha. Juulis toimus 2018-MM valikturniiri kolmas ring, kus kolme võidu ja kahe kaotusega saadi [[Belgia võrkpallikoondis|Belgia]] järel alagrupis teine koht. Kusjuures jäi koondis MM-finaalturniirile pääsust vaid ühe mänguvõidu kaugusele.<ref>[https://sport.err.ee/608934/belgia-vastu-avageimi-voitnud-eesti-vorkpallikoondis-jai-mm-i-ukse-taha Belgia vastu avageimi võitnud Eesti võrkpallikoondis jäi MM-i ukse taha] ERR arhiiv, 23.07.2017.</ref> FIVB maailma edetabelis tõusti augusti alguseks 32. kohale.<ref>[https://sport.err.ee/611921/eesti-vorkpallikoondis-on-maailma-edetabelis-32-kohal Eesti võrkpallikoondis on maailma edetabelis 32. kohal] ERR arhiiv, 09.08.2017.</ref> 2017 koondisesuve lõpetas augusti lõpus [[Poola]]s toimunud [[2017. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistluste]] finaalturniir. Alagrupis kaotati [[Soome võrkpallikoondis|Soomele]] (2:3), [[Serbia võrkpallikoondis|Serbiale]] (2:3) ja [[Poola võrkpallikoondis|Poolale]] (0:3) ning jäädi oma alagrupis ühegi võiduta viimasele kohale. Koguarvestuses andis see 16 koondise konkurentsis 13. koha.<ref>[https://sport.err.ee/615185/eesti-koondis-kaotas-poolale-kolmes-geimis Eesti koondis kaotas Poolale kolmes geimis] ERR arhiiv, 28.08.2017.</ref> A-alagrupi parimaks nurgaründajaks valiti [[Robert Täht]] ning keskblokeerijaks [[Ardo Kreek]].<ref>[https://sport.err.ee/615568/video-taht-ja-kreek-valiti-a-grupi-parimate-hulka VIDEO | Täht ja Kreek valiti A-grupi parimate hulka] ERR arhiiv, 30.08.2017.</ref> Peatreener [[Gheorghe Creţu]]t tunnustati Eesti 2017. [[aasta treener|spordiaasta parima treeneri]] auhinnaga.<ref>[https://sport.err.ee/650946/aasta-treeneriks-valiti-gheorghe-cretu Aasta treeneriks valiti Gheorghe Cretu] ERR arhiiv, 27.12.2017.</ref> ===Õnnestumised, pettumused ja Creţu lahkumine (2018–2019)=== 2018. aasta eel reformiti 36 koondisega Maailmaliiga 16 koondisega [[Võrkpalli Rahvuste liiga|Rahvuste liigaks]]. Euroopa Liiga jagati kahte tugevusgruppi (12 parema koondisega Euroopa Kuldliiga ja Euroopa Hõbeliiga). Euroopa Liigast Rahvuste liigasse üleminekuturniiriks loodi [[Meeste FIVB Challenger Cup|Challenger Cup]].<ref>[https://sport.err.ee/648315/eesti-vorkpallikoondised-osalevad-uuenenud-euroopa-liigas Eesti võrkpallikoondised osalevad uuenenud Euroopa liigas] ERR arhiiv, 12.12.2017.</ref> Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile pääsevate koondiste arvu tõsteti kuueteistkümnelt kahekümne neljale. 2018. aasta koondisesuvi algas Euroopa Kuldliigaga, kus võideti oma alagrupp viie võidu ja ühe kaotusega ning pääseti ''final four'' turniirile.<ref>[https://sport.err.ee/837548/eesti-vorkpallikoondis-alistas-slovakkia-ja-teenis-koha-finaalturniirile Eesti võrkpallikoondis alistas Slovakkia ja teenis koha finaalturniirile] ERR arhiiv, 06.06.2018.</ref> Poolfinaalis võideti 3:0 [[Portugali võrkpallikoondis|Portugali]] ning finaalis sama tulemusega [[Tšehhi võrkpallikoondis|Tšehhi]] ning kvalifitseeruti sellega Challenger Cupile.<ref>[https://sport.err.ee/839261/eesti-vorkpallikoondis-tagas-koha-kuldliiga-finaalis Eesti võrkpallikoondis tagas koha Kuldliiga finaalis] ERR arhiiv, 13.06.2018.</ref> Euroopa Kuldliiga sümboolsesse koosseisu valiti Eesti koondisest nurgaründaja [[Oliver Venno]], keskblokeerija [[Andri Aganits]] ja sidemängija [[Kert Toobal]], turniiri kõige väärtuslikuma mängija auhinna pälvis [[Renee Teppan]].<ref>[https://sport.err.ee/839561/eesti-vorkpallikoondis-voitis-euroopa-kuldliiga Eesti võrkpallikoondis võitis Euroopa Kuldliiga] ERR arhiiv, 14.06.2018.</ref> Challenger Cupil saadi kuue koondise konkurentsis kolmas koht ning Rahvuste liigasse ei pääsetud.<ref>[https://sport.err.ee/841911/eesti-vorkpallikoondis-teenis-challenger-cupil-pronksmedalid Eesti võrkpallikoondis teenis Challenger Cupil pronksmedalid] ERR arhiiv, 24.06.2018.</ref> 2019-EM valikturniiril võideti alagrupis kõik neli mängu ning pääseti viiendat korda EM-finaalturniirile.<ref>[https://sport.err.ee/856341/eesti-vorkpallikoondis-alistas-iisraeli-ja-joudis-em-finaalturniirile Eesti võrkpallikoondis alistas Iisraeli ja jõudis EM-finaalturniirile] ERR arhiiv, 26.08.2018.</ref> Novembris oldi FIVB maailma edetabelis 26. kohal, mis oli küll koondise seni parim koht, kuid 2020-OM valikturniirist jäi Eestit lahutama üks koht ja üks punkt.<ref>Karl Rinaldo. [https://web.archive.org/web/20240505093517/https://vorkpall24.ee/eesti-koondis-paases-ule-noatera-tokyo-om-i-kvalifikatsiooniturniirile/ Esialgne info osutus valeks: Eesti tõusis maailma edetabelis 12 kohta, kuid OM-kvalifikatsiooniturniirile ilmselt ei pääse] Võrkpall24, 16.11.2018.</ref> Creţu valiti teist aastat järjest Eesti spordiaasta parimaks treeneriks.<ref>[https://sport.err.ee/887800/aasta-treeneriks-nimetati-teist-aastat-jarjest-gheorghe-cretu Aasta treeneriks nimetati teist aastat järjest Gheorghe Cretu] ERR arhiiv, 27.12.2018.</ref> 2019. aastal sai [[Eesti]] õiguse korraldada Euroopa Kuldliiga finaalturniiri (tähistamaks Eesti võrkpalli 100. juubeliaastat).<ref>[https://sport.err.ee/918221/eesti-vorkpalli-100-aasta-juubelit-tahistatakse-kuldliiga-finaalturniiriga Eesti võrkpalli 100 aasta juubelit tähistatakse Kuldliiga finaalturniiriga] ERR arhiiv, 08.03.2019.</ref> Kuna korraldajatena oli Eestil koht ''final four''<nowiki/>'is tagatud, anti mitmetele kogenud mängijatele pikemalt aega puhkamiseks ning mängiti suuremalt jaolt noorendatud koosseisuga.<ref>[https://sport.err.ee/926096/vorkpallikoondis-alustab-koondisesuve-noorendatud-koosseisuga Võrkpallikoondis alustab koondisesuve noorendatud koosseisuga] ERR arhiiv, 02.04.2019.</ref><ref>Karl Rinaldo. [https://web.archive.org/web/20231129015242/https://vorkpall24.ee/eesti-koondise-vangerdused-neli-meest-saadeti-puhkusele-raskekahurvagi-votab-ohjad-ule/ Eesti koondise vangerdused: neli meest saadeti puhkusele, raskekahurvägi võtab ohjad üle] Võrkpall24, 05.06.2019.</ref> Alagrupis saadi kahe võidu ja nelja kaotusega viimane (neljas) koht.<ref>[https://sport.err.ee/952787/eesti-meeste-vorkpallikoondis-pidi-tunnistama-hispaania-paremust Eesti meeste võrkpallikoondis pidi tunnistama Hispaania paremust] ERR, 15.06.2019.</ref> Poolfinaalis kaotati [[Türgi võrkpallikoondis|Türgile]] 1:3 ja pronksimäng [[Hollandi võrkpallikoondis|Hollandile]] 0:3 ning saadi liigas neljas koht.<ref>[https://sport.err.ee/954959/eesti-kaotas-turgile-ja-kuldliiga-finaali-ei-joudnud Eesti kaotas Türgile ja Kuldliiga finaali ei jõudnud] ERR, 21.06.2019.</ref><ref>[https://sport.err.ee/955109/eesti-vorkpallikoondis-kaotas-kuldliiga-pronksimangu-kuivalt Eesti võrkpallikoondis kaotas Kuldliiga pronksimängu kuivalt] ERR, 22.06.2019.</ref> Septembris toimus [[2019. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistluste]] finaalturniir. Alagrupis kaotati kõik viis mängu, jäädi alagrupis viimasele (kuuendale) kohale ning kogu arvestuses saadi 24 koondise seas viimane koht.<ref>[https://sport.err.ee/981602/eesti-vorkpallikoondis-lopetas-em-i-kindla-kaotusega-ukrainale Eesti võrkpallikoondis lõpetas EM-i kindla kaotusega Ukrainale] ERR, 18.09.2019.</ref> Pärast EM-i lõppu teatas Creţu, et loobub edasisest peatreeneritööst, ehkki alaliit oli valmis temaga koostööd jätkama.<ref>[https://sport.err.ee/981910/cretu-teatas-ametist-lahkumisest Cretu teatas ametist lahkumisest] ERR, 19.09.2019.</ref> ===Eesti langeb FIVB maailma edetabelis 42 kohta ja korraldab EM-finaalturniiri (2020–2021)=== [[Pilt:2020047144121 2020-02-16 DVV Pokalfinale - 0429 - B70I7390.jpg|pisi|[[Cédric Énard]] juhendas Eesti võrkpallikoondist aastatel 2020–2021]] 2019. aasta juunis tegi CEV teatavaks, et [[2021. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2021. aasta EM-finaalturniiri]] üheks alagrupiturniiri korraldajaks on [[Eesti]].<ref>Karl Rinaldo. [https://web.archive.org/web/20240505093517/https://vorkpall24.ee/eesti-kinnitati-2021-aasta-em-finaalturniiri-uheks-korraldajaks/ Eesti kinnitati 2021. aasta EM-finaalturniiri üheks korraldajaks!] Võrkpall24, 21.06.2019.</ref> Sama aasta viimastel päevadel tehti teatavaks, et koondise uueks peatreeneriks saab [[prantslane]] [[Cédric Énard]].<ref>[https://sport.err.ee/1018669/meeste-vorkpallikoondist-asub-juhendama-prantslane-naiste-koondist-itaallane Meeste võrkpallikoondist asub juhendama prantslane, naiste koondist itaallane] ERR, 29.12.2019.</ref> 2020. aasta veebruaris avaldati uue süsteemiga FIVB maailma edetabel, kus Eesti koondis oli langenud 26. kohalt 68. kohale (uues edetabelis võeti arvesse vaid 2019. aasta tulemusi).<ref>[https://sport.postimees.ee/6887112/meeste-vorkpallikoondis-tegi-maailma-edetabelis-vabalanguse Meeste võrkpallikoondis tegi maailma edetabelis vabalanguse] Postimees, 01.02.2020.</ref> FIVB otsustas 2020. aasta lõpus edaspidi mitte korralda MM-valiksarju ning nende asemel täita kohad maailma edetabeli alusel.<ref>Märt Roosna. [https://sport.delfi.ee/artikkel/91888415/nonsenss-ajuvaba-eesti-vorkpallikoondis-sai-halva-uudise „Nonsenss, ajuvaba.” Eesti võrkpallikoondis sai halva uudise] Delfi, 07.12.2020.</ref> 2020. aasta alguses levis [[koroonapandeemia]]. Selle tõttu jäeti ära Euroopa Liiga, samuti ei pidanud Eesti osalema korraldajatena EM-valiksarjas. Koondis küll kogunes, kuid mängiti vaid mõned sõpruskohtumised Soome ja Lätiga.<ref>Anu Säärits. [https://sport.err.ee/1094610/eesti-vorkpallikoondist-ootab-luhike-suvi Eesti võrkpallikoondist ootab lühike suvi] ERR, 26.05.2020.</ref><ref>[https://sport.err.ee/1116889/eesti-vorkpallimeeskond-ei-soida-poola-kontrollmangudele Eesti võrkpallimeeskond ei sõida Poola kontrollmängudele] ERR, 25.07.2020.</ref> 2021. aastal korraldati taas Euroopa Kuldliiga, kus osales ka Eesti. Alagrupiturniir läbiti kaotuseta (6 võitu, 0 kaotust) ning pääseti ''final four'' turniirile.<ref>[https://sport.err.ee/1608237690/eduka-turniiri-lopetanud-eesti-vorkpallikoondis-alistas-lati Eduka turniiri lõpetanud Eesti võrkpallikoondis alistas Läti] ERR, 06.06.2021.</ref> Poolfinaali [[Türgi võrkpalliklubi|Türgi]] vastu asuti 2:0 juhtima, kuid kaotati mäng lõpuks 2:3.<ref>[https://sport.err.ee/1608252627/eesti-vorkpallikoondis-mangis-eduseisu-maha-ja-kaotas-kuldliigas-turgile Eesti võrkpallikoondis mängis eduseisu maha ja kaotas Kuldliigas Türgile] ERR, 19.06.2021.</ref> Kolmanda koha mängus võideti kindlalt 3:0 [[Belgia võrkpallikoondis|Belgiat]] ning saadi pronksmedal.<ref>[https://sport.err.ee/1608253113/eesti-vorkpallikoondis-alistas-kindlalt-belgia-ja-teenis-kuldliigas-pronksi Eesti võrkpallikoondis alistas kindlalt Belgia ja teenis Kuldliigas pronksi] ERR, 20.06.2021.</ref> 2021. aasta septembris toimus ajaloo esimene kodune EM-finaalturniir ([[Saku Suurhall]]is, [[Tallinn]]as). Eesti kaotas esimese mängu [[Läti võrkpallikoondis|Lätile]] (1:3) ning samuti said vigastada nurgaründajad [[Karli Allik]], [[Robert Täht]] ja [[Märt Tammearu]], esimese asemel toodi meditsiinilise jokkerina koondise juurde [[Stefan Kaibald]].<ref>Märt Roosna. [https://sport.delfi.ee/artikkel/94477681/kogu-tode-mangust-eesti-mang-karises-nurgarundajate-pealt-keele-uljas-ennustus-lakski-taide KOGU TÕDE MÄNGUST | Eesti mäng kärises nurgaründajate pealt, Keele uljas ennustus läkski täide] Delfi, 01.09.2021.</ref><ref>Madis Kalvet. [https://sport.delfi.ee/artikkel/94496719/eesti-vorkpallikoondis-sai-vigastud-karli-alliku-asemele-em-ile-tuua-jokkerina-uue-mangija Eesti võrkpallikoondis sai vigastud Karli Alliku asemele EM-ile tuua jokkerina uue mängija] Delfi, 03.09.2021.</ref> Järgmine mäng [[Slovakkia võrkpallikoondis|Slovakkia]] vastu võideti (3:2), kuid kaotati ka [[Saksamaa võrkpallikoondis|Saksamaale]] (0:3), [[Horvaatia võrkpallikoondis|Horvaatiale]] (2:3) ja [[Prantsusmaa võrkpallikoondis|Prantsusmaale]] (0:3), mis andis alagrupis viimase (kuuenda) koha ning üldarvestuses 21. koha.<ref>[https://sport.err.ee/1608332705/eesti-em-finaalturniir-loppes-kindla-kaotusega-prantsusmaale Eesti EM-finaalturniir lõppes kindla kaotusega Prantsusmaale] ERR, 09.09.2021.</ref> Jaanuaris 2022 teatati, et peatreener Énard enam selles ametis ei jätka.<ref>Märt Roosna. [https://sport.delfi.ee/artikkel/95580545/otsus-kups-eesti-vorkpallikoondis-saab-enardi-asemel-uue-juhendaja-taas-valismaalt Otsus küps. Eesti võrkpallikoondis saab Énardi asemel uue juhendaja, taas välismaalt] Delfi, 06.01.2022.</ref> ===Kuuendat korda EM-finaalturniiril (2022–2023)=== [[Pilt:Eesti võrkpallikoondis 2022.jpg|pisi|Eesti võrkpallikoondis 2022. aasta kevadel]] [[Pilt:Alar Rikberg 2022.jpg|pisi|150px|vasakul|[[Alar Rikberg]] on Eesti võrkpallikoondise peatreener alates 2023. aastast]] 2022. aastal sai koondise peatreeneriks [[itaallane]] [[Fabio Soli]].<ref>[https://sport.err.ee/1608461372/meeste-vorkpallikoondise-uueks-peatreeneriks-sai-itaallane-fabio-soli Meeste võrkpallikoondise uueks peatreeneriks sai itaallane Fabio Soli] ERR, 10.01.2022.</ref> 2022. aasta [[2022. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|Euroopa Kuldliiga]] alagrupiturniiril saadi nelja võidu ja kahe kaotusega teine koht ning jäädi finaalturniirilt välja.<ref>[https://sport.err.ee/1608626416/vorkpallikoondise-kohtumine-tsehhiga-jaab-koroonaviiruse-tottu-ara Võrkpallikoondise kohtumine Tšehhiga jääb koroonaviiruse tõttu ära] ERR, 10.06.2022.</ref> Augustis toimus 2023. aasta EM-i valikturniir, kus Eesti sai kahe võidu ja kahe kaotusega alagrupis teise koha ning tagas kuuendat korda pääsu EM-finaalturniirile.<ref>[https://sport.err.ee/1608687439/eesti-vorkpallikoondis-ei-voitnud-belgia-vastu-geimigi-kuid-paases-em-ile Eesti võrkpallikoondis ei võitnud Belgia vastu geimigi, kuid pääses EM-ile] ERR, 17.08.2022.</ref> 2023. aasta alguses teatati Soli lahkumisest koondise peatreeneri positsioonilt, kuna Itaalia meistriliiga kehtestas reegli, et sealsed peatreenerid ei tohi paralleelselt tegutseda rahvuskoondise peatreenerina.<ref>[https://sport.err.ee/1608866039/meeste-vorkpallikoondise-peatreener-lahkub-ametist Meeste võrkpallikoondise peatreener lahkub ametist] ERR, 27.01.2023.</ref> 2023. aastal sai koondise peatreeneriks koondise pikaajaline (18. aastat koondise juures olnud) statistik ja abitreener [[Alar Rikberg]].<ref>[https://sport.err.ee/1608906968/meeste-vorkpallikoondis-saab-eestlasest-peatreeneri Meeste võrkpallikoondis saab eestlasest peatreeneri] ERR, 07.03.2023.</ref> Suve esimeses pooles osaleti [[2023. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|Euroopa Kuldliigas]], kus oma alagrupis saadi kolme võidu ja kolme kaotusega kolmas koht ning ''final four'' turniirile taas ei pääsetud.<ref>[https://sport.err.ee/1609010294/meeste-vorkpallikoondis-jai-taas-soomele-alla Meeste võrkpallikoondis jäi taas Soomele alla] ERR, 17.06.2023.</ref> Suve teises pooles osaleti [[2023. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|EM-finaalturniiril]]. Alagrupiturniiril võideti [[Šveitsi võrkpallikoondis|Šveitsi]] (3:2) ning kaotati [[Saksamaa võrkpallikoondis|Saksamaale]] (0:3), [[Itaalia võrkpallikoondis|Itaaliale]] (0:3), [[Serbia võrkpallikoondis|Serbiale]] (0:3) ja [[Belgia võrkpallikoondis|Belgiale]] (1:3), millega jäädi alagrupis viiendale (eelviimasele kohale) ning ''play-off''{{'}}i ei pääsetud. Kokkuvõttes andis see Eestile 24 koondise konkurentsis 20. koha.<ref>[https://sport.err.ee/1609089923/eesti-vorkpallikoondis-kaotas-em-il-belgiale-ja-langes-konkurentsist Eesti võrkpallikoondis kaotas EM-il Belgiale ja langes konkurentsist] ERR, 05.09.2023.</ref> ===2026. aasta Euroopa meistrivõistluste tsükkel (2024–2026)=== 2024. aastal muudeti [[2024. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|Euroopa Kuldliiga]] alagrupiturniiri. Kõik 12 võrkpallikoondist olid ühes alagrupis ning kohad alagrupis mängiti välja miniturniiridega, kust neli paremad pääsesid ''final four'' turniirile. Eesti lõpetas alagrupis nelja võidu ja kahe kaotusega neljandana ning kvalifitseerus ''final four'' turniirile.<ref>[https://sport.err.ee/1609359707/eesti-pani-luksemburgi-kindlalt-paika-ja-paases-finaalturniirile Eesti pani Luksemburgi kindlalt paika ja pääses finaalturniirile] ERR, 02.06.2024.</ref> Poolfinaalis kaotati 2:3 [[Horvaatia võrkpallikoondis|Horvaatiale]].<ref>[https://sport.err.ee/1609372205/eesti-pidi-otsustavas-geimis-horvaatia-paremust-tunnistama Eesti pidi otsustavas geimis Horvaatia paremust tunnistama] ERR, 15.06.2024.</ref> Kolmanda koha mängus ei suudetud kolme matšpalli realiseerida ja kaotati 2:3 [[Tšehhi võrkpallikoondis|Tšehhile]] ning saadi kokkuvõttes neljas koht.<ref>[https://sport.err.ee/1609372787/kolm-matspalli-raisanud-eesti-kaotas-kuldliiga-pronksimangus-tsehhile Kolm matšpalli raisanud Eesti kaotas Kuldliiga pronksimängus Tšehhile] ERR, 16.06.2024.</ref> Suve teises pooles toimusid esimesed mängud [[2026. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2026-EM]] valikturniiril, kus Eesti võitis [[Iisraeli võrkpallikoondis|Iisraeli]] ja [[Horvaatia võrkpallikoondis|Horvaatiat]].<ref>[https://sport.err.ee/1609427548/eesti-vorkpallikoondis-alustas-em-pileti-jahti-kohustusliku-voiduga Eesti võrkpallikoondis alustas EM-pileti jahti kohustusliku võiduga] ERR, 17.08.2024.</ref><ref>[https://sport.err.ee/1609434163/rikberg-see-oli-see-eesti-koondis-keda-kogu-eestimaa-tahab-naha Rikberg: see oli see Eesti koondis, keda kogu Eestimaa tahab näha] ERR, 24.08.2024.</ref> 2025. aastal otsustas [[Eesti Võrkpalli Liit|EVF]] rahalistel kaalutlustel [[meeste Euroopa Liiga võrkpallis|Euroopa Liigas]] esinduskoondisi mitte välja panna.<ref>Märt Roosna. [https://sport.delfi.ee/artikkel/120338265/eesti-koondistel-pole-turniiridel-osalemiseks-raha-renee-teppan-see-on-katastroof Eesti koondistel pole turniiridel osalemiseks raha. Renee Teppan: see on katastroof] Delfi, 21.11.2024.</ref> Koondis kogunes suve teises pooles [[2026. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2026-EM]] valikturniiriks valmistumiseks, kus võideti [[Horvaatia võrkpallikoondis|Horvaatiat]] ja kaotati [[Iisraeli võrkpallikoondis|Iisraelile]], millest piisas alagrupi võitmiseks ja EM-finaalturniirile kvalifitseerumiseks.<ref>Ken Thor Aabrams. [https://sport.delfi.ee/artikkel/120375097/eesti-vorkpallikoondises-on-eesoleval-suvel-mitu-olulist-puudujat Eesti võrkpallikoondises on eesoleval suvel mitu olulist puudujat] Delfi, 05.05.2025.</ref><ref>Gunnar Leheste. [https://sport.delfi.ee/artikkel/120397140/delfi-osijekis-em-ile-paasenud-vorkpallikoondis-poolel-teel-hobuseid-vahetama-ei-hakka-kuidas-kaib-mm-ile-kvalifitseerumine DELFI OSIJEKIS | EM-ile pääsenud võrkpallikoondis poolel teel hobuseid vahetama ei hakka. Kuidas käib MM-ile kvalifitseerumine?] Delfi, 14.08.2025.</ref><ref>Gunnar Leheste. [https://sport.delfi.ee/artikkel/120397015/blogi-strumicast-eesti-vorkpallikoondis-lopetas-em-valiksarja-tuhjade-tribuunide-ees-otsustava-geimi-kaotusega-iisraelile BLOGI STRUMICAST | Eesti võrkpallikoondis lõpetas EM-valiksarja tühjade tribüünide ees otsustava geimi kaotusega Iisraelile] Delfi, 16.08.2025.</ref> 2025. aasta novembris teatas CEV, et [[Meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile]] pääsemiseks ei korraldata eraldi valikturniire ning koondised, kes Maailmaliigas ei osale, saavad finaalturniirile pääsme kindlustada [[meeste Euroopa Liiga võrkpallis|Euroopa Liiga]] kaudu. Lisaks on võimalik Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile kvalifitseeruda eelmiste Euroopa meistrivõistluste tulemuste, maailma edetabeli, korraldajariigi staatuse ning Maailmaliiga kaudu.<ref>Federico Ferraro. [https://www.cev.eu/articles/volleyball/revamped-european-league-to-provide-pathway-to-qualify-for-eurovolley-2028/ Revamped European League to provide pathway to qualify for EuroVolley 2028] CEV, 12.11.2025.</ref> ==Peatreenerid== {{Mitu pilti | kogulaius = 330 | pilt1 = Avo Keel võrkpallur 99.jpg | pilt2 = Trening slovenske reprezentance - 9. avgust 2022 (52277501389) (cropped).jpg | jalus = [[Avo Keel]] (vasakul) ja [[Gheorghe Creţu]] (paremal) on olnud koondise pikima staažiga peatreenerid }} {| class="wikitable" style="font-size:100%; !Peatreener !Tööaastad |- |align=left|erinevad treenerid||1991–1996 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Laimons Raudsepp]]||1996–2000 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Andres Toode]]||2000–2001 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Andres Skuin]]||2001–2003 |- |align=left nowrap|{{Riigi ikoon|Soome}} [[Pasi Sakari Rautio]]||2003–2004 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Avo Keel]]||2004–2014 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Rumeenia}} [[Gheorghe Creţu]]||2014–2019 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Cédric Énard]]||2020–2021 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Fabio Soli]]||2022 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Alar Rikberg]]||2023– |} ==Tulemused== ===Euroopa meistrivõistlused=== {| class="wikitable" style="text-align: center;font-size:90%;" |- !colspan=8|[[Meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistluste tulemused]] !rowspan=18| !colspan=3|Kvalifikatsioon |- !width=150|Aasta !width=150|Ring !width=150|Koht !width=30|{{Tooltip|Mänge|Mänge mängitud}} !width=30|{{Tooltip|V|Võidud}} !width=30|{{Tooltip|K|Kaotused}} !width=30|{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} !width=30|{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} !width=30|{{Tooltip|Mänge|Mänge mängitud}} !width=30|{{Tooltip|V|Võidud}} !width=30|{{Tooltip|K|Kaotused}} |- |{{Riigi ikoon|Soome}} [[1993. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1993]] | colspan=7 align=center | ''Ei kvalifitseerunud'' |2||1||1 |- |colspan="12"| |- |{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[2001. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2001]] | colspan=7 rowspan=4 align=center | ''Ei kvalifitseerunud'' |6||4||2 |- |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[2003. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2003]] |6||6||0 |- |{{Riigi ikoon|Itaalia}}{{Riigi ikoon|Serbia ja Montenegro}} [[2005. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2005]] |6||1||5 |- |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[2007. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2007]] |8||4||4 |- |{{Riigi ikoon|Türgi}} [[2009. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2009]] | Alagrupp | 14. koht | 3 | 0 | 3 | 2 | 9 |6||5||1 |- |{{Riigi ikoon|Austria}}{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[2011. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2011]] | ''play-off'' | 12. koht | 4 | 1 | 3 | 3 | 9 |8||6||2 |- |{{Riigi ikoon|Taani}}{{Riigi ikoon|Poola}} [[2013. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2013]] | colspan=7 align=center | ''Ei kvalifitseerunud'' |6||2||4 |- |{{Riigi ikoon|Bulgaaria}}{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[2015. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2015]] | ''play-off'' | 11. koht | 4 | 1 | 3 | 6 | 9 |8||6||2 |- |{{Riigi ikoon|Poola}} [[2017. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2017]] | Alagrupp | 13. koht | 3 | 0 | 3 | 4 | 9 |8||5||3 |- |{{Riigi ikoon|Belgia}}{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}{{Riigi ikoon|Holland}}{{Riigi ikoon|Sloveenia}} [[2019. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2019]] | Alagrupp | 24. koht | 5 | 0 | 5 | 2 | 15 |4||4||0 |- |style="border: 3px solid green"| {{Riigi ikoon|Tšehhi}}{{Riigi ikoon|Eesti}}{{Riigi ikoon|Soome}}{{Riigi ikoon|Poola}} [[2021. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2021]] | Alagrupp | 21. koht | 5 | 1 | 4 | 6 | 14 | colspan=3| ''Korraldaja'' |- | {{Riigi ikoon|Itaalia}}{{Riigi ikoon|Bulgaaria}}{{Riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}}{{Riigi ikoon|Iisrael}} [[2023. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2023]] | Alagrupp | 20. koht | 5 | 1 | 4 | 4 | 14 | 4|| 2|| 2 |- |nowrap| {{Riigi ikoon|Bulgaaria}}{{Riigi ikoon|Soome}}{{Riigi ikoon|Itaalia}}{{Riigi ikoon|Rumeenia}} [[2026. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2026]] | | | | | | | | 4|| 3||1 |- !Kokku||7||0 EM-i võitu||29||4||25||27||79||76||49||27 |} ===Maailmaliiga ja Rahvuste liiga=== {| class="wikitable" style="text-align: center;font-size:90%;" |- !colspan=8|Maailmaliiga tulemused |- !width=150|Aasta !width=150|Ring !width=150|Koht !width=30|{{Tooltip|Mänge|Mänge mängitud}} !width=30|{{Tooltip|V|Võidud}} !width=30|{{Tooltip|K|Kaotused}} !width=30|{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} !width=30|{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} |- |{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[2017. aasta võrkpalli Maailmaliiga (mehed)|2017]] | ''Final four'' (Grupp 3) | {{Tooltip|1. koht|Grupi 3 võitja}} {{Tooltip|(25. koht)|Lõppkoht}} | 8 | 7 | 1 | 22 | 7 |- !Kokku||1||0 liigavõitu||8||7||1||22||7 |- |} <small>Alates 2018. aastast asendati Maailmaliiga Rahvuste liigaga.<ref>[http://www.worldofvolley.com/News/Latest_news/FIVB/85965/fivb-drastically-changes-format-for-2018-world-league-and-grand-prix-italy-remain-member-of-elite.html FIVB drastically changes format for 2018 World League and Grand Prix] - World of Volley, 19.06.2017</ref></small> ===Challenger Cup=== {| class="wikitable" style="text-align: center;font-size:90%;" |- !colspan=8|Challenger Cupi tulemused |- !width=150|Aasta !width=150|Ring !width=150|Koht !width=30|{{Tooltip|Mänge|Mänge mängitud}} !width=30|{{Tooltip|V|Võidud}} !width=30|{{Tooltip|K|Kaotused}} !width=30|{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} !width=30|{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} |- bgcolor=#cc9966 | {{Riigi ikoon|Portugal}} [[2018. aasta FIVB Challenger Cup (mehed)|2018]] | Kohamängud | 3. koht | 4 | 2 | 2 | 7 | 7 |- !Kokku||1||0 karikavõitu||4||2||2||7||7 |- |} ===Euroopa Liiga=== {| class="wikitable" style="text-align: center;font-size:90%;" |- !colspan=8|[[Meeste Euroopa Liiga võrkpallis|Euroopa Liiga]] tulemused |- !width=150|Aasta !width=150|Ring !width=150|Koht !width=30|{{Tooltip|Mänge|Mänge mängitud}} !width=30|{{Tooltip|V|Võidud}} !width=30|{{Tooltip|K|Kaotused}} !width=30|{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} !width=30|{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} |- |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[2005. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2005]] | Alagrupp | 8. koht | 12 | 2 | 10 | 13 | 33 |- |{{Riigi ikoon|Türgi}} [[2006. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2006]] | Alagrupp | 8. koht | 12 | 1 | 11 | 7 | 34 |- |colspan="8"| |- |{{Riigi ikoon|Poola}} [[2015. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2015]] | ''Final four'' | 4. koht | 12 | 10 | 2 | 30 | 13 |- bgcolor=gold |{{Riigi ikoon|Bulgaaria}} [[2016. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2016]] | ''Final four'' | '''Võitja''' | 8 | 8 | 0 | 24 | 7 |- bgcolor=gold | {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[2018. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2018]] | ''Final four'' | '''Võitja''' | 8 | 7 | 1 | 21 | 6 |- |style="border: 3px solid green"| {{Riigi ikoon|Eesti}} [[2019. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2019]] | ''Final four'' | 4. koht | 8 | 2 | 6 | 9 | 22 |- bgcolor=#cc9966 |{{Riigi ikoon|Belgia}} [[2021. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2021]] | ''Final four'' | 3. koht | 8 | 7 | 1 | 23 | 7 |- |{{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[2022. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2022]] | Alagrupp | 5. koht | 6 | 4 | 2 | 13 | 10 |- |{{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[2023. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2023]] | Alagrupp | 8. koht | 6 | 3 | 3 | 11 | 11 |- |{{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[2024. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2024]] |''Final four'' |4. koht |8 |4 |4 |17 |15 |- |colspan="8"| |- |[[2026. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2026]] | | | | | | | |- !Kokku||10||2 liigavõitu||88||48||40||168||158 |} ==Koondis== ===Mängijad=== Järgnevad mängijad esindasid Eestit 2025. aastal [[2026. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2026-EM valikturniiril]].<ref>Andres Vaher: [https://www.ohtuleht.ee/sport/1137230/analuus-ja-galerii-olulise-vollenadala-ootel-kust-eesti-koondise-king-valusalt-pigistab-ja-millega-voib-rahul-olla ANALÜÜS ja GALERII | Olulise vollenädala ootel! Kust Eesti koondise king valusalt pigistab ja millega võib rahul olla?] Õhtuleht, 09.08.2025.</ref> {| {| class="toccolours" style="text-align:left" |- !width="10px"|Nr !width="100px"|Nimi !width="160px"|Klubi !width="210px" class="unsortable"|Sünnikuupäev ja vanus !width="30px"|Pikkus !width="30px"|Kaal !width="30px"|Löök !width="30px"|Blokk !width="50px"|Positsioon |- align="left" | 2 || [[Renet Vanker]] || {{Riigi ikoon|Rumeenia}} [[Galati Arcada]] ||nowrap| {{sünniaeg ja vanus|1998|09|22}} || 195 || 78 || 345 || 325 || Sidemängija |- align="left" | 3 || [[Karli Allik]] || {{riigi ikoon|Itaalia}} [[ABBA Pineto Volley]] || {{sünniaeg ja vanus|1996|09|25}} || 192 || 82 || 340 || 325 || Nurgaründaja |- align="left" | 7 || [[Renee Teppan]] || {{riigi ikoon|Türgi}} [[İBB Spor Kulübü]]|| {{sünniaeg ja vanus|1993|09|26}} || 197 || 89 || 352 || 337 || Diagonaalründaja |- align="left" | 8 || nowrap|[[Märt Tammearu]] || {{riigi ikoon|Jaapan}} [[Hokkaido Voreas]] || {{sünniaeg ja vanus|2001|03|17}} || 198 || 84 || 352 || 330 || Nurgaründaja |- align="left" | 9 || [[Robert Täht]] || {{riigi ikoon|Araabia Ühendemiraadid}} [[Al Jazira]] || {{sünniaeg ja vanus|1993|08|15}} || 192 || 84 || 352 || 330 || Nurgaründaja |- align="left" | 10 || [[Silver Maar]] || {{riigi ikoon|Eesti}} [[Selver x TalTech]] || {{sünniaeg ja vanus|1999|02|11}} || 185 || 74 || 305 || 295 || Libero |- align="left" | 14 || [[Cris Karlis Lepp]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Bigbank Tartu]] || {{sünniaeg ja vanus|1998|07|25}} || 187 || || 320 || 300 || Libero |- align="left" | 16 || [[Robert Viiber]] ||nowrap| {{riigi ikoon|Saksamaa}} [[SWD powervolleys Düren]] || {{sünniaeg ja vanus|1997|01|31}} || 204 || 96 || 345 || 324 || Sidemängija |- align="left" | 18 || [[Alex Saaremaa]] ||nowrap| {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Chaumont Volley-Ball 52]] || {{sünniaeg ja vanus|2000|12|18}} || 208 || 95 || 362 || 350 || Keskblokeerija |- align="left" | 19 || [[Andri Aganits]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Selver x TalTech]] || {{sünniaeg ja vanus|1993|09|07}} || 207 || 96 || 350 || 340 || Keskblokeerija |- align="left" | 24 || [[Albert Hurt]] || {{riigi ikoon|Rumeenia}} [[SCM Zalau]] || {{sünniaeg ja vanus|1999|04|22}} || 190 || 82 || 347 || 325 || Nurgaründaja |- align="left" | 25 || [[Valentin Kordas]] || || {{sünniaeg ja vanus|1998|12|31}} || 191 || 80 || 346 || 325 || Nurgaründaja |- align="left" | 28 || [[Timo Lõhmus]] || {{Riigi ikoon|Rumeenia}} [[Galati Arcada]] || {{sünniaeg ja vanus|2001|05|30}} || 188 || 85 || 355 || 330 || Diagonaalründaja |- align="left" | 30 || [[Marx Aru]] || {{riigi ikoon|Šveits}} [[Volley Schönenwerd]] || {{sünniaeg ja vanus|2002|11|08}} || 203 || 80 || 330 || 320 || Keskblokeerija |} ===Hiljutised koondislased=== Järgnevad mängijad on olnud koondises viimase aasta jooksul (2026. aasta seisuga):<ref>[https://sport.err.ee/1610040868/vorkpallikoondise-debutant-kerkis-voidumangus-lati-vastu-resultatiivseimaks Võrkpallikoondise debütant kerkis võidumängus Läti vastu resultatiivseimaks] ERR, 28.05.2026.</ref> {| {| class="toccolours" style="text-align:left" |- !width="10px"|Nr. !width="100px"|Nimi !width="160px"|Klubi !width="210px" class="unsortable"|Sünnikuupäev ja vanus !width="30px"|Pikkus !width="30px"|Kaal !width="30px"|Löök !width="30px"|Blokk !width="50px"|Positsioon |- align="left" | 6 || [[Andres Jefanov]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Selver x TalTech]] || {{sünniaeg ja vanus|2008|5|17}} || 207 || || || || Diagonaalründaja |- align="left" | 12 || [[Alari Saar]] || {{riigi ikoon|Eesti}} [[Pärnu VK]] || {{sünniaeg ja vanus|1996|03|28}}|| 177 || || 305 || 270 || Libero |- align="left" | 15 || [[Tristan Täht]] || {{riigi ikoon|Eesti}} [[Pärnu VK]] || {{sünniaeg ja vanus|2005|06|13}} || 185 || || 325 || 315 || Nurgaründaja |- align="left" | 23 ||nowrap| [[Aleksander Eerma]] || {{riigi ikoon|Eesti}} [[Bigbank Tartu]] || {{sünniaeg ja vanus|1995|08|03}} || 193 || 80 || 335 || 310 || Sidemängija |- align="left" | 32 || [[Mihkel Varblane]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Selver x TalTech]] || {{sünniaeg ja vanus|1999|12|12}} || 200 || 84 || 345 || 334 || Keskblokeerija |- align="left" | 33 || [[Sten Perillus]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Barrus Võru VK|Barrus Võru]] || {{sünniaeg ja vanus|2000|07|11}} || 202 || 92 || 349 || 335 || Keskblokeerija |- align="left" | 34 || [[Kusti Nõlvak]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Selver x TalTech]] || {{sünniaeg ja vanus|1991|11|6}} || 190 || || || || Sidemängija |} ===Personal=== Eesti võrkpallikoondise personal 2025. aastal [[2026. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2026-EM valikturniiril]].<ref>[https://web.archive.org/web/20250814030417/https://volley.ee/rahvusmeeskond-alistas-horvaatia-ja-paases-8-korda-em-ile/ Rahvusmeeskond alistas Horvaatia ja pääses 8. korda EM-ile!] Eesti Võrkpalli Liit, 13.08.2025.</ref> {| class="wikitable" style="font-size:100%; |- !Amet !Nimi |- |Peatreener |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Alar Rikberg]] |- |Abitreener |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Avo Keel]]<br>{{Riigi ikoon|Läti}} [[Lauris Iecelnieks]] |- |ÜKE-treener |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Ott-Erik Kalmus]] |- |Statistik |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Karlo-Remy Kallend]] |- |Füsioterapeut |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Mark Leinfeld]]<br>{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Gardo Maruste]] |- |Mänedžer |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Robin Ristmäe]] |} ==Rekordkoondislased== {| class="wikitable sortable" style="text-align: left;" align="right" !Nimi !Hooajad !Mänge |- |align=left|[[Kert Toobal]]||2001–2019||align=center|308 |- |align=left|'''[[Ardo Kreek]]'''||2004–2021||align=center|244 |- |align=left|'''[[Oliver Venno]]'''||2008–2023||align=center|210 |- |align=left|'''[[Andri Aganits]]'''||2013–||align=center|205 |- |align=left|[[Rait Rikberg]]||2002–2021||align=center|183 |- |align=left|'''[[Renee Teppan]]'''||2014–||align=center|182 |- |align=left|[[Argo Meresaar]]||2001–2013||align=center|175 |- |align=left|'''[[Robert Täht]]'''||2013–||align=center|172 |- |align=left|[[Keith Pupart]]||2004–2016||align=center|170 |- |align=left|[[Raimo Pajusalu]]||2000–2014||align=center|160 |-class="sortbottom" |colspan="3"|<small>''Tabel seisuga 16. august 2025.''<ref name=mängud>[https://volley.ee/wp-content/uploads/2020/06/Koondislaste-mangud-16.08.25.-M.pdf Mängud koondises (mehed).] Eesti Võrkpalli Liit.</ref></small> |-class="sortbottom" |colspan="4"|<small>Mängijad '''rasvases kirjas''' on klubitasandil tegevad.</small> |} Eesti võrkpallikoondises on (seisuga 24.08.2024) pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist mänginud 110 mängijat. Vähemalt 100. mängus on osalenud 22 koondislast, vähemalt 50. mängus 43 koondislast. Vähem kui kümnes kohtumises on osalenud 27 koondislast.<ref name=mängud/> *[[Janis Sirelpuu]] (154 koondisemängu) jõudis 2006. aastal esimese eestlasena saja koondisemänguni.<ref name=keelega/> *Rekordinternatsionaal [[Kert Toobal]] (308 koondisemängu) on seda tiitlit hoidnud enda käes aastast 2011.<ref>Märt Roosna. [https://www.ohtuleht.ee/sport/442833/asko-esnal-parim-saldo-kert-toobal-hoiab-rekordit Asko Esnal parim saldo, Kert Toobal hoiab rekordit] Õhtuleht, 09.09.2011.</ref> Ta oli Eesti koondises pikka aega sidemängija ja kapten.<ref>[https://volley.ee/kert-toobali-ja-rait-rikbergi-lahkumismang-vanameistrid-tulevad-koos-sopradega-eesti-u17-koondise-vastu-viimast-korda-valjakule/ Kert Toobali ja Rait Rikbergi lahkumismäng: vanameistrid tulevad koos sõpradega Eesti U17 koondise vastu viimast korda väljakule] Eesti Võrkpalli Liit, 18.05.2023.</ref> *[[Ardo Kreek]] (244 koondisemängu) ja [[Oliver Venno]] (210 koondisemängu) on mõlemad esindanud Eestit enim (mõlemad kuuel korral) [[Meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistluste]] finaalturniiril. ==Tunnustus== Võrkpallikoondis valiti 2010. aastal Eesti [[Aasta võistkond|aasta võistkonnaks]]. == Tulemused noorteklassis == *Eesti kuni 21-aastaste noormeeste koondis lõpetas 2013. aastal Bulgaaria pealinnas [[Sofia]]s toimunud maailmameistrivõistluste valikturniiri täisedu nelja võiduga ja jõudis augusti lõpus toimuvale finaalturniirile. Alistati Rumeenia (3:2), Bulgaaria (3:2), Saksamaa (3:0), Iisrael (3:0). MM-finaalturniiril [[Türgi]]s saadi 3 võitu ja 2 kaotust ning saavutati sellega 20 koondise hulgas 17. koht.<ref>[https://sport.err.ee/40270/eesti-u-21-noormeeste-vorkpallikoondis-alistas-viimases-kohtumises-venetsueela Eesti U-21 noormeeste võrkpallikoondis alistas viimases kohtumises Venetsueela] ERR arhiiv, 31.08.2013.</ref> *: Koosseisu kuulusid: [[Andri Aganits]], [[Karel Ellermaa]], [[Helger Hääl]], [[Helar Jalg]], [[Ronald Järv]], [[Kaur Koiduste]], [[Taavet Leppik]], [[Denis Losnikov]], [[Karlis Mesila]], [[Kevin Soo]], [[Robert Täht]], [[Hardi Talv]], [[Renee Teppan]], [[Keiro Vantsi]]. Peatreener oli [[Urmas Tali]]. *Eesti meeskond pääses 1999. aastal Tais toimunud juunioride MM-i finaalturniirile. Valikturniiril edestati Soomet, Tšehhit ja Saksamaad. Finaalturniiril võideti avamängus Taid (3:1), kuid kaotati Aasia meistrile Iraanile (0:3) ja edasipääsu otsustanud kohtumises eduseisust tugevale Poola meeskonnale (1:3).<ref name="ajaloost"/> Jagama jäädi 16. meeskonna konkurentsis 13.–16. kohta.<ref name=lugemik/> *: Koosseisu kuulusid: [[Pavel Kružajev]], [[Priit Luik]], [[Argo Meresaar]], [[Jarmo Neuhaus]], [[Kert Toobal]], [[Jaanus Nõmmsalu]], [[Kristjan Õuekallas]], [[Raimo Pajusalu]], [[Mait Pärg]], [[Veiko Soll]], [[Rivo Vesik]], [[Rain Värton]], [[Mihkel Roosme]]. Peatreener [[Villi Vantsi]], abitreener [[Oleg Lazarev]].<ref>[https://www.sport24.ee/index.php?ac=kuvavoistlus2&id=36965&tul=173361 10. MEESJUUNIORIDE (U-21) MAAILMAMEISTRIVÕISTLUSED] Sporditulemused (vaadatud 01.05.2024).</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.volley.ee/ Eesti Võrkpalli Liidu koduleht] * [http://www.fivb.org/EN/FIVB/Federation.asp?NF=EST Profiil] fivb.org {{Eesti rahvuskoondised}} {{Navmallid | päis = Koondise koosseisud | loend = {{Eesti võrkpallikoondis 2009 EM}} {{Eesti võrkpallikoondis 2011 EM}} {{Eesti võrkpallikoondis 2015 EM}} {{Eesti võrkpallikoondis 2016 Euroopa Liiga}} {{Eesti võrkpallikoondis 2017 EM}} {{Eesti võrkpallikoondis 2018 Euroopa Liiga}} {{Eesti võrkpallikoondis 2019 EM}} {{Eesti võrkpallikoondis 2021 Euroopa Liiga}} {{Eesti võrkpallikoondis 2021 EM}} {{Eesti võrkpallikoondis 2023 EM}} }} [[Kategooria:Eesti võrkpall]] [[Kategooria:Eesti rahvuskoondised|Võrkpall]] [[Kategooria:Võrkpallikoondised]] e7h13fs83j1qr3jrrtchi5mtedhkm1t Sini-Must-Valge 0 269380 7166400 5953797 2026-06-03T10:18:01Z Stellapaat 230911 Lisasin illustreeriva pildi. 7166400 wikitext text/x-wiki [[Fail:File 00000000e0f471f4ae472ec260f55300.png|pisi|SMV-laste ühispilt pärast vangilaagrist vabanemist 1956. aastal.]] '''Sini-Must-Valge''' ([[lühend]] '''SMV''') oli [[Tartu]]s aastatel 1946–1950 tegutsenud põrandaalune [[Koolinoorte vastupanuorganisatsioonid|koolinoorte vastupanuorganisatsioon]]. Organisatsioonile panid [[1946]]. aastal aluse kuus [[Tartu 6. Keskkool]]i õpilast: Vello Illiste, [[Karl Piir]], Ants Zovo, [[Tõnis Jõgiaas]], Ülo Raidma ja Ivar Kurg. Pärast Vello Illiste haigestumist ja surma 1949. aastal asus organisatsiooni tegevust juhtima Karl Piir. Organisatsiooni liikmete arv kasvas umbes 40-ni, valdavalt oli tegu Tartu koolide õpilastega. 1949. aasta oktoobripühadeks valmistati [[Nõukogude võim]]u ja [[Stalin]]it pilkavad lendlehed, mida levitati Tartu linnas. == Punaarmee monumendi õhkimine Raadi pargis == 5. novembril 1949 lasksid SMV liikmed Tartus [[Raadi park|Raadi pargis]] õhku seal asunud [[II maailmasõjas hukkunute memoriaalkompleks|Punaarmee monumendi]]. Operatsioonis osalesid SMV liikmed Tõnis Jõgiaas, Heiki Vaibla, Riita Vint, Miia Saviauk ja Ellen Rander. 1950. aasta maipühade ajal levitas SMV Tartus ja Viljandis taas lendlehti. Samal aastal arreteeriti 36 organisatsiooni liiget ja mõisteti erinõupidamise otsusega süüdi nõukogudevastases tegevuses. SMV liikmetele määrati vabadusekaotus 5–15 aastani. 2001. aastal võtsid SMV endised liikmed Tartus osa [[KGB Kongide muuseum]]i rajamisest. ==Vaata ka== *[[Vastupanutegevus Eesti NSV-s]] ==Välislingid== *[[Pearu Kuusk]]. [http://www.ra.ee/public/TUNA/Artiklid/2002/4/2002-4-Pearu_Kuusk_lk67-73.pdf "Punaarmee monumendi plahvatusest ja lendlehtedest Tartus 1949. aastal]. [[Tuna]] 2002, lk 67–73 *[http://linnamuuseum.tartu.ee/?m=2 KGB Kongide muuseum Tartu Linnamuuseumi lehel] [[Kategooria:Eesti noorteorganisatsioonid]] [[Kategooria:Eesti vastupanuliikumine]] e00lk7labm8oqwv4i7f9bvlmbs2om4r 7166402 7166400 2026-06-03T10:21:00Z Stellapaat 230911 7166402 wikitext text/x-wiki '''Sini-Must-Valge''' ([[lühend]] '''SMV''') oli [[Tartu]]s aastatel 1946–1950 tegutsenud põrandaalune [[Koolinoorte vastupanuorganisatsioonid|koolinoorte vastupanuorganisatsioon]]. Organisatsioonile panid [[1946]]. aastal aluse kuus [[Tartu 6. Keskkool]]i õpilast: Vello Illiste, [[Karl Piir]], Ants Zovo, [[Tõnis Jõgiaas]], Ülo Raidma ja Ivar Kurg. Pärast Vello Illiste haigestumist ja surma 1949. aastal asus organisatsiooni tegevust juhtima Karl Piir. Organisatsiooni liikmete arv kasvas umbes 40-ni, valdavalt oli tegu Tartu koolide õpilastega. 1949. aasta oktoobripühadeks valmistati [[Nõukogude võim]]u ja [[Stalin]]it pilkavad lendlehed, mida levitati Tartu linnas. == Punaarmee monumendi õhkimine Raadi pargis == 5. novembril 1949 lasksid SMV liikmed Tartus [[Raadi park|Raadi pargis]] õhku seal asunud [[II maailmasõjas hukkunute memoriaalkompleks|Punaarmee monumendi]]. Operatsioonis osalesid SMV liikmed Tõnis Jõgiaas, Heiki Vaibla, Riita Vint, Miia Saviauk ja Ellen Rander. 1950. aasta maipühade ajal levitas SMV Tartus ja Viljandis taas lendlehti. Samal aastal arreteeriti 36 organisatsiooni liiget ja mõisteti erinõupidamise otsusega süüdi nõukogudevastases tegevuses. SMV liikmetele määrati vabadusekaotus 5–15 aastani. 2001. aastal võtsid SMV endised liikmed Tartus osa [[KGB Kongide muuseum]]i rajamisest. ==Vaata ka== *[[Vastupanutegevus Eesti NSV-s]] ==Välislingid== *[[Pearu Kuusk]]. [http://www.ra.ee/public/TUNA/Artiklid/2002/4/2002-4-Pearu_Kuusk_lk67-73.pdf "Punaarmee monumendi plahvatusest ja lendlehtedest Tartus 1949. aastal]. [[Tuna]] 2002, lk 67–73 *[http://linnamuuseum.tartu.ee/?m=2 KGB Kongide muuseum Tartu Linnamuuseumi lehel] [[Kategooria:Eesti noorteorganisatsioonid]] [[Kategooria:Eesti vastupanuliikumine]] h8vsjtdihx5rlbuq100nknh6tqa3x8u Kaadõr-ool Bitšeldei 0 269732 7166203 6256724 2026-06-02T23:14:22Z Ollin Masa 227337 7166203 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Бичелдей Каадыр-оол Алексеевич.jpg|pisi|Kaadõr-ool Bitšeldei (2018)]] '''Kaadõr-ool Bitšeldei''' ([[vene keel]]es Каадыр-оол Алексеевич Бичелдей, [[tõva keel]]es Каадыр-оол Алексей оглу Бичелдей; sündinud [[2. jaanuar]]il [[1950]]) on [[Venemaa]] poliitik, Tuva Ülemnõukogu esimees (1991–1993). On sündinud Pestunovka alevis [[Ulug-Hemi kožuun]]is tööliste perekonnas, rahvuselt [[tõvalased|tõvalane]]. [[1968]]. aastal lõpetas keskkooli. 1968–[[1970]] õppis [[Kõzõli riiklik pedagoogiline instituut|Kõzõli riikliku pedagoogilise instituudi]] filoloogiateaduskonnas. [[1975]]. aastal lõpetas [[Mongoolia riiklik ülikool|Mongoolia riikliku ülikooli]] idamaade asjatundja ja filoloogi erialal, filoloogia kandidaat. 1975–[[1990]] oli Tõva keele, kirjanduse ja ajaloo teadusinstituudis teadlane. 1990. aastal valiti ta [[Tuva ANSV|Tõva Vabariigi]] ja [[Venemaa Föderatsioon]]i deputaadiks, [[Venemaa Föderatsiooni Ülemnõukogu]] liikmeks. [[1991]]–[[1993]] oli [[Tuva ANSV]] Ülemnõukogu esimees. 1993. aasta detsembris valiti ta [[Tõva Vabariigi Ülemnõukogu]] deputaadiks, alates 6. jaanuarist [[1994]] kuni 29. juunini [[1998]] oli ta Tõva Vabariigi Ülemnõukogu esimees. [[1996]]–1998 oli Venemaa [[Föderatsiooninõukogu]] liige. [[1999]]. aastal valiti ta Venemaa [[Riigiduuma]]sse, mille liige ta oli kuni [[2003]]. aastani. Aastatel [[2012]]–[[2015]] oli ta Tõva Vabariigi haridus- ja teadusminister. Kaadõr-ool Bitšeldei on 5. klassi [[tõva keel]]e õpiku, sõnastiku ja venelaste jaoks koostatud tõva keele õpiku autor. Tal on ilmunud üle 40 artiklit tõva keele, kultuuri, religiooni ja filosoofia kohta. On abielus, tal on kolm last. {{JÄRJESTA:Bitšeldei, Kaadõr-ool}} [[Kategooria:Venemaa poliitikud]] [[Kategooria:Tõva]] [[Kategooria:Sündinud 1950]] ou01jgcfrp40ubo8tvfxau7qe8qgn85 Pantomiim (stuudio) 0 269742 7166297 7069120 2026-06-03T07:50:00Z Kuriuss 38125 7166297 wikitext text/x-wiki '''Stuudio Pantomiim''' oli [[1963]]. aasta kevadel [[Noorsoo Kultuuripalee]] juures tegevust alustanud [[Pantomiim|pantomiimistuudio]]. == Ajalugu == Stuudio seadis endale eesmärgiks süstemaatilise õppetöö, ansamblilisuse, oma stiili otsingud. Eesti teatriajaloos esimese süstemaatiliselt tegutseva harrastustrupi juhendaja ja lavastaja oli [[Adolf Traks]]. Esinesid [[Kai Mathisen-Must]], [[Elle Kruusi-Kald]], [[Maie Kusma-Aavasalu]], [[Mare Tammeoks]], [[Anu Väli]], [[Rein Tammeoks]], [[Vaabo Kalbus]], [[Peeter Harjak]], [[Märt Õruste]] ja teised. Perioodil 1963–[[1970]] etendati viit iseseisvat kava. * "Vaikne tund" – lühivormid eri žanris ja stiilis (1965) *"Imedeta imed" – miniatuurid (1966) <ref name=":0">[[Kalle Kurg]]. "Stuudio, miniatuurid, [[pantomiim]]" – ajaleht [[Edasi]] 8. jaanuar 1967</ref> *"Koos ajaga muutub inimene" – kaheosaline etendus (1967) *"Inimene ja aeg" – kaheosaline etendus (1967) <ref name=":1">Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum. /kavalehed, fotod, afišid, meediakajastus/</ref> Septembris [[1968]] jätkas stuudio tegevust [[Eesti Draamateater|V. Kingissepa nim. Akadeemilise Draamateatri]] tiiva all, tehes kaasa lavastuses "Valgus mu valgus". Lavastaja [[Mai Mering]] tõi aprillis [[1969]] lavale stuudio iseseisva lavastuse "Homo Sapiens" (stsenarist-lavastaja Adolf Traks, muusika [[Arvo Pärt]] ja [[Edgar Varese|Edgar Varese)]]. Valitud kunstiline võte – hüperbool, osutus aga ajast ette ruttavaks. Stuudio lõpetas tegevuse mais 1970. aastal. Stuudio Pantomiim leidis äramärkimist: *Eesti NSV Kultuuriministeeriumi aukirjaga uue žanri viljelemise eest (1965) *Eesti NSV kunstifestivali laureaat (1967) *I Balti vabariikide pantomiimikunsti festivali laureaat Riias (1967) *NSV Liidu 50. aastapäevale pühendatud üleliidulise kunstifestivali laureaat, koos I järgu diplomiga. September 1967.<ref name=":0" /> == Tallinna Pantomiim 1977–1988 == Stuudio Tallinna Pantomiim oli stuudio Pantomiim järeltulija. Kahe stuudio siduvaks lüliks said plastilise kujundi keel, julgus ja tahe luua midagi omanäolist, ansamblilisus, stiili juhtivaks jooneks [[ekspressiivsus]]. Eesmärgiks dramaturgiast lähtuv terviklavastus. Ka Tallinna Pantomiimi lavastuste stsenarist/lavastaja oli Adolf Traks. Põhikoormust kandsid näitlejad Leida Venol-Tamme, Regina Pallasma-Rebane, Veronika Kalinina-Ennok, Margus Isak, Maret Nukke, Kai Valge, Birgitta Traks-Tints, Kairi Väljaots, Elena Stern, Mare Kask, Aavo Rebane. Stuudio esines [[Püha Katariina klooster|Dominiiklaste kloostris]], [[Tallinna Kultuurisuvi|Tallinna Kultuurisuve]] raames, sügistalvisel hooajal [[Tallinna Linnateater|Noorsooteatris]], [[Endla (teater)|Pärnu Lydia Koidula nimelises Draamateatris]] ning [[Pärnu Kultuurisuvi|Pärnu Kultuurisuve]] raames aastatel [[1981]]–[[1986]].<ref>www.stuudiopantomiim/tallinnapantomiim</ref> Kogu stuudiogrupi arengut suunavaks kujunes tragikomöödia "Antiinimene" (pedagoog-lavastaja Adolf Traks). Tallinna Pantomiimi lavastustele oli iseloomulik dramaturgiast lähtuv algmaterjal, terviklavastused, kammerlikkus, rõivastuseks trikoo, nn "paljasjalgsus", miinimum grimm, detailne lavakujundus. Suur rolli oli ka muusikal ja valgustusel. Kümne tegevusaastaga arenes stuudios välja oma stiil, oma kooli näitlejad/mimeesid, oma publik. Stuudio lavastusi:<ref name=":1" /> * "Kontrastid" – pantomiimikunstisuundade tutvustus mais 1979. Mängitud üle 75 korra * "Legend armastusest" – [[draama]]. Muusika [[Oleg Hormušin]], jaanuaris 1980. Mängitud üle 40 korra * "Antiinimene" – [[tragikomöödia]]. Muusikaline kujundus Nils Peterson; mai 1981. Mängitud üle 75 korra * "Legend armastusest" – draama. Muusika Oleg Hormušin, märtsis 1982. Mängitud üle 50 korra * "Hingekell" – [[tragöödia]]. Muusika [[Pink Floyd|Pink Floydi]] repertuaarist, märtsis 1983. Mängitud üle 75 korra * "Kontrastid" II – katkendid lavastustest. Detsember 1983 * "Eksinu" – draama. Muusika Oliver Messiaen, mais 1984. Mängitud üle 100 korra * "Hingetaud" – draama. Muusika – elektronmuusika. Montaaž – Arno Kivisikk, juunis 1985. Mängitud üle 100 korra * "Confliktus" – draama. Muusika [[René Eespere|Rene Eespere]], juunis 1986. Mängitud üle 70 korra Stuudio Tallinna Pantomiim lõpetas rahapuudusel tegevuse [[1988]]. aastal. == Pantomiimi ja Plastika Stuudioteater == Pantomiimi ja Plastika Stuudioteater tegutses pantomiimis aastatel 1981–1991, eestvedaja [[Aavo Rebane]]. Prooviti plastilise teatri suundi: klassikalist pantomiimi, groteski, kujundlikku teatrit, graafilist teatrit, improvisatsiooniteater jm. Esineti kokku üle 300 korra. Osaleti viiel festivalil 1986. ja 1987. aastal [[Kiiev|Kiievis]], 1988. aastal [[Penza|Pensas]] 1989. aastal I Stuudioteatrite festivalil ja 1990. aastal [[Baltoscandal|Baltoscandalil]]. Teoks said esimesed sooloetendused. Lavastused: * "Otsingud" (1982) * "Miniatuurid ja monoloogid" (1983) * "Krihveldused" (1985) * "Muinasjutud" (1986) * "Satiirid" (1987) * "Läbimine" (1987) * "Kriis" (1988) * "Rakveremaa" (1988) * "22,07" (1990) * "Kolm" (1990) * "Kaos" (1991) * "Kiplingi muinasjutud" (1991) * "Luupainaja" (1991) * "Klassikalised etüüdid" (1991) == Stuudioteater NB == [[1992]]. aastal alustas Tallinna Pantomiimi järglane stuudioteater NB (kunstiline juht Adolf Traks). Pantomiimižanrile lisati sõnateatrile omased distsipliinid. [[Tallinna vanalinna päevad|Vanalinna päevade]] raames etendati lavakava "Näitleja sünd", pantomiimietendust "Homo Lupus" ja luulekava "Maarjamaa laulud". Pooleli jäi sõnalavastus "Kurjade kokkutulek". Rohkemaks raha ei jätkunud. == Vaata ka == *[[Pantomiim]] *[[Miim]] *[[Mimeskid]] *[[Mimesk]] ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * [[Kalle Kurg]]. "Stuudio, miniatuurid, [[pantomiim]]". (Pantomiimi viljelemisest maailmas ja Eestis; Tallinna Noorsoo Kultuuripalee trupi etendusest "Imedeta ime".) – ajaleht [[Edasi]] 8. jaanuar 1967 * "ENSV Teatriühingu Lavakunsti Stuudio 1961–1971 Tallinnas". Koostajad A. Margiste, A. Tuuling. Tallinn 2015 * Eesti pantomiimi arengulugu maailma pantomiimisuundade taustal. Ülevaates (raamatus): [[Karl Toepfer]]. Pantomime in Cold War Eastern Europe. Pantomime in Soviet Russia. Estonia. – In: Pantomime: The History and Metamorphosis of a Theatrical Ideology, pp. 1100–1121. The most recent revision of the text is August 31, 2021 [https://karltoepfer.com/2021/08/31/pantomime-the-history-and-metamorphosis-of-a-theatrical-ideology-pdf-38mb/] [[Kategooria:Pantomiim]] [[Kategooria:Stuudiod]] [[Kategooria:Eesti teater]] a21x5zwudqw9sbsbsf9lq6squvuti7s Downing Street 10 0 282468 7166106 7140249 2026-06-02T19:09:30Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7166106 wikitext text/x-wiki {{Hoone |nimi = Downing Street 10 |omakeelne nimi = |pilt = 10 Downing Street. MOD 45155532.jpg |pildisuurus=260px |Pildiallkiri = |asukoht = [[Suurbritannia]]<br />[[London]] |stiil = |ehituse algus = |ehituse lõpp = |sissepühitsemine = |avamine = |maksumus = |juurdeehitus = |renoveeritud = |aadress = |kõrgus = |vundamendi pindala = |korruseid = |lifte = |ehitusmaterjal = |liigitus = |arhitekt = |omanik = |töövõtja = |ehitusinsener = |laiuskoord = |pikkuskoord = |kaart = pind |veel = }} '''Downing Street 10''' (inglispäraselt '''10 Downing Street''', inglise kõnekeeles '''Number 10''') on hoone [[London]]is [[Westminster]]i linnaosas [[Downing Street]]il, mis on [[Suurbritannia valitsus]]e peakorter ning ''[[First Lord of the Treasury]]'' (seda ametikohta täidab [[Suurbritannia peaminister]]) ametlik residents ja ametihoone. Downing Street 10 on üks maailma tuntumaid aadresse. Krunt asub [[St James' Park|St Jamesi pargi]] kõrval. Läheduses on parlamendihoone [[Westminsteri palee]] ja Briti monarhide ametlik Londoni residents [[Buckinghami palee]]. Ligi 300 aasta vanuses hoones on sadakond ruumi. Neljandal korrusel paiknevad eraruumid ja keldrikorrusel köök. Teistel korrustel asuvad ametiruumid ning konverentsi- ja vastuvõturuumid, salongid ja söögisaalid. Seal töötab peaminister, peetakse valitsuskabineti istungeid, võetakse vastu välisriikide valitsusjuhte ja teisi tähtsaid isikuid ning leiavad aset pidulikud koosviibimised. Hoones on siseaed ning maja tagaküljel paikneb terrass, kust avaneb vaade 2000 m² suurusele aiale. Algselt oli praeguse hoone asemel kolm maja. [[1732]]. aastal pakkus kuningas [[George II]] neid [[Robert Walpole]]'ile, kes võttis kingituse vastu tingimusel, et see antakse ''First Lord of the Teasury'' kantseleile, mitte talle kui eraisikule. Walpole tegi arhitekt [[William Kent]]ile ülesandeks need kolm maja ühendada. See kokkuehitatud hoone ongi tänapäevane Downing Street 10. Kuigi maja oli suuruse ja asukoha poolest peaministrile sobiv, elasid seal algusaegadel ainult vähesed peaministrid, sest seda oli kulukas ülal pidada. Hoone lagunes ning oli mitu korda lammutamise äärel. Kõigest hoolimata on jäänud Downing Street 10 püsima ja olnud seotud paljude riigimeeste ja sündmustega Briti ajaloos. [[Margaret Thatcher]]i sõnul on see "üks hinnalisemaid juveele rahvuslikus pärandis".<ref name="7ISse" /> ==Maja ajalugu== ===Esimesed teated maja kohta=== Praeguse maja asemel oli algselt kolm hoonet: [[St. Jamesi park|St. Jamesi pargi]] poole avaneva vaatega aadlielamu (kõnekeelse nimetusega "tagumine maja" (''the House at the Back'')), selle taga asetsenud elamu aadressil Downing Street 10 ja väike majake viimase kõrval. Downing Street 10 oli üks majadest, mille laskis ehitada [[Georg Downing, esimene baronet|Georg Downing, esimene baronet,]] aastatel 1682–1684. [[Pilt:SirGeorgeDowning.jpg|pisi|vasakul|George Downing – riigimees, diplomaat ja ärimees. See portree ripub vestibüüli seinal.<ref name="xJgcG" />]] George Downing – kurikuulus [[Oliver Cromwell]]i ja hiljem [[Charles II]] spioon<ref name="THsMq" /><ref name="Y9Cl2" /><ref name="Fs2xm" /> – investeeris kinnisvarasse ja teenis sellega suure varanduse. 1654. aastal ostis ta St. Jamesi pargist lõuna pool asuva maatüki, mis külgnes "tagumise majaga" ja asus parlamendihoone lähedal. Downingul oli plaan ehitada ridamisi elamuid, mis olid mõeldud "elamiseks õilsast soost inimestele".<ref name="bS68M" /> Tänav, kuhu ta need majad ehitas, kannab tänini tema nime ning suurim neist majadest on tänapäeval osa hoonest Downing Street 10. Esialgu lihtsana tundunud investeering tõi kaasa probleeme. Maad, mille Downing omandas, olid renditud Hampdenite perekonnale, kes ei tahtnud rendilepingu katkestamisest kuuldagi. Downing püüdis küll saavutada rendilepingu tühistamist, kuid see ei õnnestunud ning tal tuli oodata kolmkümmend aastat, enne kui sai hakata oma maju ehitama.<ref name="1YDoy" /> Kui Hampdenite rendileping lõppes, sai Downing loa rajada lääne poole uusi maju. 1682. aastal välja antud dokumendis on kirjas: "Sir George Downingul ... [on lubatud] ehitada uusi ja rohkem maju ... tingimusel, et ei ehitata lähemale kui 14 jalga nimetatud pargi müürist selle lääneotsas."<ref name="bS68M" /> Aastatel 1682–1684 ehitas Downing välja umbtänava kolmekorruseliste, St. Jamesi pargi poole avaneva vaatega majadega ning nende juurde kuuluvad tõllakuurid ja tallid. Pole kindlalt teada, mitu maja ta ehitas: ühtede ajaloolaste järgi oli neid 15, teiste järgi 20. Aadresse muudeti mitu korda. Maja nr 10 oli mõnda aega nr 5; alles 1787. aastast sai maja numbriks 10.<ref name="S4Ddv" /> Downing palkas maju projekteerima [[Christopher Wren]]i. Kuigi pehmele pinnasele ehitatud madala vundamendiga hooned olid suured, püstitati need kiiresti ja odavalt. Näiteks oli fassaadidel [[telliskivivuuk]]. Peaminister [[Winston Churchill]] on kirjutanud, et maja nr 10 oli "logisev ja kergelt ehitatud kasuahne tarnija poolt, kelle nime need kannavad".<ref name="45Kce" /> Downing Streeti ülemises otsas oli tupik ning sealtkaudu ei pääsenud St. Jamesi parki, mistõttu tänav oli rahulik ja privaatne. Üks kuulutus aastast 1720 kirjeldab tänavat nii: "... kena avatud koht, eriti ülemise otsa juures, kus on neli või viis suurt ja hästi ehitatud maja, mis sobivad au ja kvaliteediga inimestele; igal majal on meeldiv väljavaade St. Jamesi parki koos kõnniteega."<ref name="0Bkan" /> Seal oli mitmeid nimekaid elanikke. [[Elizabet Paston, Yarmouthi krahvinna]] elas majas nr 10 aastatel 1688–1689, [[George Granville, esimene parun Lansdowne]] 1692–1696 ja [[Henry de Nassau d'Auverquerque, esimene Granthami krahv]] 1699–1703. Downing ise ei elanud tõenäoliselt üheski neist majadest. 1675. aastal tõmbus ta tagasi [[Cambridge]]'i, kus suri 1684. aastal mõni kuud pärast seda, kui majad olid valmis ehitatud. ==="Tagumine maja" enne 1733. aastat=== [[Pilt:The Old Palace of Whitehall by Hendrik Danckerts.jpg|pisi| [[Hendrick Danckers]]. "[[Whitehalli palee]]". Umbes 1660–1679. Vaade St. Jamesi pargi lääneküljelt: "tagumine maja" on paremal ääres; kaheksanurkne ehitis selle kõrval on [[Cockpit-in-Court]]]] "Tagumine maja", suurim kolmest hoonest, mis kõik hiljem omavahel üheks majaks nr 10 ühendati, oli umbes 1530. aastal [[Whitehalli palee]] kõrvale ehitatud aadlielamu. Algselt oli see üks kaheksanurkse [[kukevõitlus|kukevõitlusareeni]] [[Cockpit-in-Court]] juurde kuuluvatest hoonetest (''[[Cockpit Lodgings]]''). Hiljem ehitati see mitu korda ümber. 17. sajandi alguses muudeti see kontserdisaaliks ja teatriks. Pärast [[Kuulus revolutsioon|Kuulsat revolutsiooni]] peeti seal salaja mõned valitsuskabineti esimesed istungid.<ref name="ye9Os" /> Aastaid elas seal Whitehalli palee järelevaataja [[Thomas Knevett]] (Knyvet), kes 1605. aastal võttis kinni [[Guy Fawkes]]i, kes oli kavatsenud mõrvata [[James I (Inglismaa)|James VI/I]]. Aastal 1604 asus Knevett elama kõrvalmajja, ligikaudu praeguse maja nr 10 kohale.<ref name="ZtPOk" /><ref name="Z6cYE" /> 1604. aastast elasid "tagumises majas" tavaliselt kuningliku perekonna liikmed ja valitsusliikmed. Aastatel 1604–1613 elas majas [[Böömimaa Eliabeth|printsess Elizabeth]]; pärast abiellumist [[Pfalzi kuurvürst]]i [[Friedrich V (Pfalzi kuurvürst)|Friedrich V]]-ga asus ta elama [[Heidelberg]]i. Elizabeth oli [[George I]] vanaema ning [[George II]] vaarema.<ref name="97KyC" /> "Tagumises majas" elasid eri aegadel [[George Monck, esimene Albemarle'i hertsog]] (ta oli esimene varakambriminister, kes seal elas)<ref name="nKupD" />, [[George Villiers, teine Buckinghami hertsog]] (ta võttis hoone enda valdusse 1671 ning ehitas selle ümber mahukaks hooneks, mis asetses Whitehalli paleega rööbiti ning mille aiast avanes vaade St. Jamesi pargile)<ref name="q6DUE" />, [[Charles II]] tütar [[Charlotte Lee, Lichfieldi krahvinna|leedi Charlotte Fitzroy]] ja tema abikaasa [[Edward Lee, esimene Lichfieldi krahv]] (nad asusid sinna elama 1676 pärast Buckinghami hertsogi erruminekut), Hannoveri saadik ning George I ja George II nõuandja [[Hans Caspar von Bothmer Bothmer]] (elas seal 1720–1732, kuigi kaebas hoone viletsa seisukorra üle<ref name="tTIhs" />) jt. Pärast Lichfieldi krahvipaari sissekolimist lubas kuningas Charles II teha majas uusi ulatuslikke ümberehitustöid, mille käigus ehitati hoonele peale veel üks korrus, nii et majal oli nüüdsest juba neli korrust ning lisaks pööning ja kelder; ka ehitati välja pööningu- ja keldrikorrus. Nii näebki tänapäeval välja maja nr 10 tagumine osa<ref name="ExcYU" />.<ref name="OAKuh" /> Ümberehituste tõenäoline põhjus on see, et maja oli ehitatud [[Thames]]i lähedal olevale soisele pinnale, mis tekitas konstruktsioonipingeid.<ref name="UdZfs" /> Nagu ka Downing Streeti majadel, oli tagumise maja vundament konstruktsioonivea tõttu vundament liiga madal, mis tekitas probleeme kuni 1960. aastani, mil Downing Street 10 alla paigutati sügavad vaiad.<ref name="DEeES" /> Lichfieldide perekond läks pärast [[Kuulus revolutsioon|Kuulsat revolutsiooni]] [[James II (Inglismaa kuningas)|James II]] järel eksiili. Aastal 1690 andsid [[William III]] ja [[Mary II]] "tagumise maja" [[Henry de Nassau, lord Overkirk|Hendrik van Nassau-Ouwerkerk]]ile, Hollandi kindralile, kes oli aidanud tollasel Oranje printsil troonile tulla. Nassau, kes muutis oma perekonnanime Overkirkiks, elas seal kuni surmani (1708).<ref name="LlIxq" /> Kui leedi Overkirk 1720 suri, läks "tagumine maja" kroonile tagasi. Varakamber andis välja korralduse "remontida ja korrastada see parimal ja põhjalikemal moel" 2522 naela eest. Töö hulgas oli: "remontida Downing Streetile viiv tagumine läbipääs, ning uus uks; teha uus käimla; lammutada kasutu läbipääs, mis varem oli tehtud kammerneitsite pääsuks Downing Streetile, kui kuninganna elas Cockpitis; valada uus suur tinatsistern ja torud ning panna vesi majja sisse, ja tsisterni uus kere."<ref name="wURuN" /> ===Robert Walpole'i valduses: 1733–1735=== [[Pilt:Jean-Baptiste van Loo - Robert Walpole.jpg|pisi|Robert Walpole (1740)]] Kui krahv Bothmar suri, läks "tagumine maja" tagasi krooni omandisse. George II pakkus seda [[Robert Walpole]]'ile, keda sageli nimetatakse esimeseks Suurbritannia peaministriks, kingitusena teenete eest riigi ees – riigi rahanduse stabiliseerimise, rahu hoidmise ning Hannoveri dünastia püsimise tagamise eest. Kuningas oli juhuslikult omandanud ka kahe Downing Streeti kinnistu, sealhulgas nr 10, rendilepingud ning lisas need kinnistud oma annetusele. Ent Walpole polnud nõus seda annetust vastu võtma eraisikuna.<ref name="8V1im" /> Ta tegi kuningale ettepaneku, et too annaks majad ''First Lord of the Treasury'' kantselei käsutusse. Ta elaks seal seni, kui ta seda ametikohta täidab, ning ametist lahkudes annaks ruumid üle oma ametijärglasele. Kuningas oli ettepanekuga nõus.<ref name="qIbdb" /> Et uut maja mahukamaks muuta, veenis Walpole hr Chickenit, kes rentis kõrval asuvat majakest, kolima teise majja Downing Streetil<ref name="OVzkJ" /> See väike maja ning "tagumine maja" läksid said nüüd maja nr 10 osaks. Walpole'i korraldusel ja arhitekt [[William Kent]]i juhtimisel ehitati kõik kolm maja kokku. Kent ühendas suuremad majad, ehitades nende vahele kahekorruselise juurdeehituse, milles oli üks suur ruum esimesel korrusel ja mitu teisel korrusel. Ülejäänud hoonestamata ruum muudeti siseõueks. Downing Streeti majad ühendati omavahel koridoriga. Pärast majade ühendamist ehitas Kent interjööri ümber. Seejärel ehitas ta tagumise maja neljanda korruse juurde laskuva kaldpinna. Et Walpole pääseks kiiremini parlamendihoonesse, laskis W. Kent kinni müürida "tagumise maja" pargipoolse ukse ja tegi Downing Streetile avanevast uksest peasissepääsu. Tolleaegne uks oli lihtne ja tagasihoidlik, maja praegune kuulus uks valmistati 40 aastat hiljem. Ümberehitustöödele kulus kolm aastat. 23. septembril 1735 anti ajalehes [[London Daily Post]] teada: "Eile kolis ''[[the Right Honourable]]'' Sir Robert Walpole koos leedi ja perekonnaga oma senisest majast [[St James's Square]]'il uude majja, mis asub Varaameti kõrval St. Jamesi pargis."<ref name="fpjgO" /> Ehituskulude suurus ei ole teada. Esialgse hinnangu kohaselt oli see 8000 naela, lõplik kulu ületas arvatavasti 20 000 naela.<ref name="VCtOw" /> Peaministri uues ajutises kodus oli kuuskümmend ruumi, kus olid tammelaudadest ja marmorplaatidega kaetud põrandad, [[stukkdekoor]]iga kaunistatud laed ja seinad, kaunid sambad ja marmorkaminad. Üks suurimaid ruume, 20×40 jalga suur, oli hiigelsuurte akendega töötuba, kust avanes vaade St. Jamesi pargile. "Minu isanda töötuba"<ref name="VUbRy" /> (nii märkis Kent seda oma kavandijoonisel) oli ruum, millest hiljem sai Valitsuskabineti saal – peaministri ja tema ministrite nõupidamissaal.<ref name="QhXQh" /> Peagi pärast majja sissekolimist andis Walpole korralduse rajada maja juurde tema töötoa akende alla aed ja terrass. Aprillis 1736 välja antud patendis on öeldud: "... tükk aiamaad, mis paikneb Tema Majesteedi St. Jamesi pargis ning kuulub maja juurde, milles praegu elab ''the Right Honourable'' [[Chancellor of the Exchequer|Tema Majesteedi Riigikassa kantsler]], ning külgneb sellega, on hiljuti ... krooni kulul valmistatud ja kõige vajalikuga varustatud". Sama dokument kinnitas, et hoone Downing Street 10 on "mõeldud olema liidetud ja ühendatud Tema Majesteedi Varaameti kantseleiga ning olema ja jääma Tema Majesteedi Varaameti esimesele volinikule ajutiseks kasutamiseks ja elamiseks."<ref name="QJijh" /> ==="Suur ja rohmakas maja": 1735–1902=== Walpole elas majas number 10 kuni 1742. aastani. Kuigi hoone oli krooni kingitus tulevastele Varaameti esimestele isandatele, ei elanud seal järgneva 21 vältel keegi, sest viis Walpole'i ametijärglast eelistas oma kodu. 31 esimesest isandast elas seal aastatel 1735–1902 ainult 16 (sealhulgas Walpole). Vähesed nautisid elamist majas nr 10. Aastatel 1834–1867 seisis hoone kas tühjana või seda kasutati ainult ametiruumidena või koosolekute paigana. [[Frederick North, Lord North]], kes pidas sõda [[Ameerika revolutsioon]]iga, elas seal oma suure perekonnaga 1767–1782. [[Pilt:Pitt the Younger.jpg|pisi|vasakul|[[William Pitt noorem]]. Ta elas majas Downing Street 10, mida nimetas "oma suureks ja rohmakaks majaks", kokku 20 aastat, kauem kui ükski peaminister enne teda. Tema peaministriks oleku ajal ühendati Iirimaa Suurbritanniaga]] Aastatel 1783–1801 ja 1804–1806 elas majas [[William Pitt noorem]], tehes sellest 20 aastaks oma kodu. Ta elas selles hoones, mida nimetas "oma suureks ja rohmakaks majaks"<ref name="R1gZE" /> pikemalt kui ükski peaminister enne ja pärast teda. Pitt noorema ametiajal vähendati [[riigivõlg]]a, sõlmiti [[Preisimaa]] ja Hollandi vabariigiga (ametlik nimetus Ühendatud Provintside Vabariik) [[Prantsusmaa]]-vastane kolmikliit ning kuulutati välja Suurbritannia ja Iirimaa unioon, misjärel sai riigi nimeks [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik]]. [[F. J. Robinson, esimene vikont Goderich]], armastas seda maja 1820. aastate lõpus. Ta kulutas pillavalt riigi raha interjööri ümberkujundamiseks.<ref name="AUkQb" /> Üks põhjusi, miks paljud Varaameti esimesed isandad ei tahtnud seal elada, oli asjaolu, et enamik neist olid kõrgaadlikud, kelle oma maja oli tunduvalt suurem ja mugavam. Nende silmis polnud see maja esinduslik. Enamik peaministreid rentis maja Riigikassa kantslerile, teised madalama astme ametnikele ja kolmandad oma sõpradele või sugulastele.<ref name="tbIfq" /><ref name="CMDNt" /><ref name="eevQc" /><ref name="kI7rF" /><ref name="y8smf" /><ref name="sLPsD" /> Teine põhjus oli see, et selles majas polnud just ohutu elada. Madala vundamendiga hoone vajus, sest oli ehitatud soisele pinnasele, ja seetõttu väändusid põrandalauad ning seintesse ja kaminatesse tekkisid praod. Maja oli elanike jaoks ebaturvaline ja seal oli vaja sageli teha remonditöid. Näiteks 1766 märkis Riigikassa kantsler lord [[Charles Townshend]], et maja on räämas. Tema arhitekt kirjutas kirjas Varaametile: "... me lasksime Varaametile kuuluva maja Downing Streetil üle vaadata ning leidsime, et selle maja vana osa seinad on väga pehkinud, põrandad ja kaminad väga alla vajunud ..."<ref name="Df79b" /> Townsend tellis ulatusliku remondi, kuid kaheksa aastat hiljem oli see ikka veel pooleli. Septembris 1774 saatis lord North Tööde Kantseleile teatekirja, milles ta palub, et maja fassaaditööd, "mida alustati Varaameti tagatisega 9. augustist 1766", viidaks lõpule.<ref name="OyWa6" /><ref name="f2X3b" /> Varaameti ametnikud kaebasid, et ehitustööd lähevad liiga kalliks; mõned panid ette maja lammutada ning ehitada uus kas sinnasamasse või mujale. 1782. aastal kandis Tööde Komisjon (''Board of Works'') ette "maja vana osa ohtlikust seisukorrast" ning kinnitas, et "see hoone tuleb viivitamatult lammutada...".<ref name="AWLxs" /> Üks komisjon leidis, et seni oli raha kulutatud ebatõhusalt. Seekord kuulutas Tööde Komisjon, "et remont, muudatused ja lisandused riigikassa kantsleri majas lähevad maksma 5580 naela lisaks summale, millele juba on Tema Majesteedi luba. Ja palume luba nimetatud summale 5580 naela, ning ühtlasi palume selle summa ettemaksu, et selle saaks töömeestele välja maksta."<ref name="AWLxs" /> See osutus jämedalt alahinnatuks: lõplik arve oli 11 000 naela. [[Morning Herald]] vihastas nende kulude peale: "500 naela aastas enne suurt remonti, ja 11 000 naela suur remont ise! Nii palju läks see erakordne hoone riigile maksma: poole summa eest oleks saanud osta palju parema elamu!"<ref name="QXhVa" /><ref name="lIZ0B" /> Downing Street, kus olid lagunevad majad ja pimedad alleed ning lokkas kuritegevus ja prostitutsioon, käis 18. ja 19. sajandi vahetusel alla. Valitsus oli varem võtnud enda kasutusse teisi Downing Streeti maju (kolooniate ministeerium (''Colonial Office'') asus 1798 majja nr 14; välisministeeriumil (''Foreign Office'') olid maja nr 16 ja naabermajad kummalgi pool; Lääne-India Amet (''West India Department'') oli majas nr 18 ja kümnisevolinikud (''Tithe Commissioners'') majas nr 20). Kuid hooldamata majade seisukord halvenes, nad muutusid varisemisohtlikuks ja lammutati üksteise järel. 1857. aastaks olid kõik Downing Streeti majad lammutatud, välja arvatud majad nr 10, nr 11 (riigikassa kantsleri residents) ja nr 12 (kus töötasid parteidistsipliini hoidjad; see oli remonditud ühekorruseline ehitis).<ref name="fQqiG" /><ref name="SfYiB" /><ref name="I0QQO" /> ===Maja tähtsuse tõus: 1902–1960=== Kui lord Salisbury 1902. aastal ametist lahkus, sai tema õepojast, alamkoja spiikrist [[Arthur James Balfour]]ist peaminister. Balfour oli juba Varaameti esimene isand ja ta juba elas majas nr 10. Salisbury oli viimane peaminister, kelle ametlik elukoht ei olnud Downing Street 10. Alates 1877. aastast, mil [[Benjamin Disraeli]] asus sinna elama ja töötama, olid selles majas järjepidevalt – välja arvatud Salisbury kolm ametiaega – elanud peaministrid. Salisbury oli peaministrite seas erandlik ka selle poolest, et ta polnud ühtlasi Varakambri esimene isand, välja arvatud lühikest aega teise ametiaja alguses 1886–1887, mil ta mõnda aega elas ka Downing Street 10 ning kolis siis jälle välja. Peaministrina elas ta 1887–1892 ja 1895–1902 oma kodus [[Arlington Street]]il ja oma mõisas [[Hatfield House]]'is. Balfour taaselustas seniajani kestnud tava, et Downing Street 10 on Varaameti esimese isanda ja peaministri ametlik residents. Ometi on palju kordi peaminister tegelikult elanud mujal. Näiteks meeldis [[Winston Churchill]]ile see maja küll väga, kuid turvalisuse huvides oli ta teise maailmasõja ajal sunnitud ööbima maja juurde ehitatud varjendis. Ta magas harva oma maa-aluses magamistoas sõjanõukogu ruumides.<ref name="mx4nj" /> Veenmaks inimesi, et tema valitsus töötab tavapäraselt, käis ta aeg-ajalt maja peauksest sisse ja välja, et teda nähtaks.<ref name="IspaX" /> [[Harold Wilson]] elas oma teisel ametiajal 1974–1976 oma kodus [[Lord North Street]]il, sest tema abikaasa soovis elada "päris kodus".<ref name="p2TWR" /> Arvestades Downing Street 10 sümboolset tähtsust, jättis ta avalikkusele mulje, et ta elab seal: ta töötas seal ja pidas seal koosolekuid ning võttis [[State Dining Room]]is külalisi vastu. [[Tony Blair]] elas suurema osa oma ametiajast suuremas korteris majas nr 11, sest tal oli suur perekond. Mais 2010 teatati, et ka [[David Cameron]] asub tegelikult elama majja nr 11 ning majja nr 10 kolis tema kantsler [[George Osborne]].<ref name="nKWNS" /> Hoolimata nendest eranditest on maja Downing Street 10 üle saja aasta tuntud peaministri ametliku koduna. 20. sajandi algusest alates seostasid ajalehefotograafid ja kollane ajakirjandus seda Downing Streeti maja üldsuse silmis peaministri ametiga. Kinoringvaated ja televisioon süvendasid sellist arusaamist veelgi. Pildid peaministritest koos tähtsate külalistega maja peaukse juures said tavapäraseks. Külalised poseerisid maja ukse ees ka siis, kui peaministrit polnud kohal. Seal poseerisid ka naisõiguslased, kui nad andsid 1913. aastal [[Herbert Asquit]]ile üle naiste õigusi käsitleva petitsiooni; see foto sai maailmakuulsaks. 1931. aastal, pärast kõnelusi [[Ramsay MacDonald]]iga India iseseisvuse üle, pildistati majast lahkuvat [[Mahatma Gandhi]]t tema traditsioonilises kodukootud ''[[dhoti]]''-riietuses.<ref name="DjCYs" /> Seegi foto sai kuulsaks, eriti Indias. [[Kentin Couse]]'i kavandatud täiesti must kreemjasvalge raamiga uks, millel oli selge valge kirjaga number 10, oli mälestusfotodele sobivaks taustaks. [[Pilt:Churchill V sign HU 55521.jpg|pisi|Winston Churchill maja Downing Street 10 ees 5. juunil 1943]] Peaministrid tegid ukse juures seistes ajaloolisi avaldusi. 1938. aastal, pärast kohtumist [[Adolf Hitler]]iga Münchenis, lehvitas [[Neville Chamberlain]] käes äsja sõlmitud Saksa-Briti sõpruslepingut ja kuulutas "ausat rahusõnumit".<ref name="HaIlD" /> Teise maailmasõja ajal pildistati [[Winston Churchill]]i sageli maja ees kahe sõrmega võidumärki tegemas. Briti valitsuse sümbol – Downing Street 10 – muutus ka protestijate kogunemispaigaks. 1908. aastal kogunesid selle juurde [[Emmeline Pankhurst]] ja teised [[naisõiguslased]].<ref name="EC68u" /> Seal avaldasid 1960. aastatel meelt [[Vietnami sõda|Vietnami sõja]] vastu protestijad, 1982. aastal [[Falklandi sõda|Falklandi sõja]] ning 2000. aastatel [[Iraagi sõda|Iraagi]] ja [[Afganistani sõda (2001)|Afganistani sõja]] vastu protesteerijad. Downing Street 10 juures peatumist pidasid endastmõistetavaks kõik turistid, kes tulid Londoni vaatamisväärsustega tutvuma. Mitte ainult britid, vaid ka välisturistid poseerisid naeratades ja naerdes kuulsa ukse ees. ===Ehitustööd: 1960–1990=== [[Pilt:Downing Street (18423529009).jpg|pisi|Downing street 10 2015. aastal]] 20. sajandi keskpaigaks oli maja nr 10 jälle lagunemas. Hoone seisukord oli juba mõnda aega nähtavalt halb. Ülakorrustele lubatud inimeste arv oli piiratud, sest kardeti, et kandvad seinad ei pea suurele raskusele vastu. Trepp oli vajunud mitu tolli; mõned trepiastmed olid väändunud ja trepi käsipuu paigast nihkunud. Peaminister [[Harold Macmillan]]i nõudel läbi viidud uurimine 1958. aastal tuvastas maja puitkonstruktsioonides ulatusliku vammi. Valitsuse istungiteruumi sammaste puit oli seest nagu saepuru. Põrandaliistud, uksed, aknalauad ja muud puitdetailid olid vammist auklikud. Rekonstrueerimistööde käigus kaevasid ehitustöölised kuni vundamendini välja ja nägid, et suured puittalad, mis maja toetasid, olid kõdunenud.<ref name="1nG0N" /><ref name="Gz2HZ" /> Kaaluti ka maja lammutamist ja täiesti uue hoone ehitamist. Ent peaministri maja oli saanud märgiliseks, nagu ka [[Windsori loss]], Buckinghami palee ja parlamendihoone. Lõpuks jõuti otsusele, et majad nr 10 (ning nr 11 ja 12) ehitatakse ümber, kasutades nii palju originaalmaterjali kui vähegi võimalik. Interjöör otsustati pildistada, siis hoone konstruktsioonid detailselt mõõta, lahti monteerida ja restaureerida. Otsustati rajada uus, sügavate vaiadega vundament ning algsed hooned üle 200 ruumiga sellele laiendatud ja uuendatud kujul taas püstitada. Kõigist originaaldetailidest, mida polnud enam võimalik parandada, otsustati teha täpsed koopiad.<ref name="VeAWA" /> Töö võttis enda peale arhitekt [[Raymond Erith]].<ref name="OWP8v" /> Tööde maksumuseks hinnati algul 400 000 naela. Põhjalikuma uurimusega jõuti järeldusele, et tõenäoline kogumaksumus on 1 250 000 naela ning tööd võtavad aega kaks aastat.<ref name="uJDor" /> Tegelikult läksid tööd maksma ligi 3 000 000 naela ning kestsid peaaegu kolm aastat. Viivituse põhjuseks olid peamiselt 14 streiki ning osalt ka [[arheoloogilised väljakaevamised]], mille käigus avastati olulisi Rooma ja anglosaksi ajastust ning keskajast pärinevaid esemeid.<ref name="VeAWA" /><ref name="Z8pDB" /> Macmillan elas tööde ajal [[Admiralty House]]'is. Uus vundament valmistati terassarrusega tugevdatud betoonvaiadest – need pandi 6–8 jala (1,8–5,5&nbsp;m) sügavusele maapinda.<ref name="YJvMQ" /> "Uus" maja number 10 koosneb üle 60% ulatuses uuest materjalist; 40% materjalist on kas restaureeritud või originaali koopiad. Täpselt endisel kujul taastatud on muu hulgas esimene korrus, uks ja fuajee, trepikoda, valitsuse istungiteruumi viiv koridor, valitsuse istungiteruum, aed ja terrass, ''Small State Room'', ''Large State Room'' ja kolm vastuvõturuumi. Trepp ehitati ümber lihtsamaks. Pillared Drawing Roomi sammastesse peideti ülemise korruse toetamiseks terasest kandetalad. Ülakorrused moderniseeriti ning 4. korrust laiendati majade nr 11 ja 12 kohale, et saada rohkem eluruume. Põhiruumide karniisidelt võeti maha 40 värvikihti, et paljastada detailid, millest mõnd polnud ligi kakssada aastat nähtud.<ref name="hhpZq" /> Kui ehitajad uurisid lähemalt fassaadi, avastasid nad, et seinatelliste must värv, mida näeb isegi 19. sajandi keskpaiga fotodelt, polegi ehtne; tegelikult olid tellised algselt olnud kollased. Mustaks olid need tõmbunud kahe sajandi vältel tekkinud saaste tõttu. Et säilitada viimase aja "traditsioonilist" väljanägemist, värviti äsja välja puhastatud kollased tellised mustaks.<ref name="3rXkt" /><ref name="RQxZ9" /> Kuigi hoone rekonstrueerimist peeti üldiselt suureks arhitektuurisaavutuseks, oli töid juhtinud Raymond Erith pettunud. Ta kurtis avalikult tööde ajal ja pärast nende lõppu, et valitsus muutis tema projekti raha säästmiseks. "Mu süda on murtud," ütles ta, "sest tagajärjeks on see, et kogu projekt on olnud üks hirmus raharaiskamine, sest see lihtsalt pole korralikult tehtud. Tööde ministeerium nõudis aina rohkem kokkuhoidu. Olen juhtunu pärast kibedalt pettunud."<ref name="rmfHN" /> Arhitekti mure oli põhjendatud. Mõne aasta pärast avastati taas mitmes ruumis majavamm, mida põhjustas katkine veetoru ja halvasti paigaldatud hüdroisolatsioon. Nende probleemide lahendamiseks võeti 1960. aastate lõpul uuesti ette ulatuslik remont. Edasised ehitus- ja remonditööd tollase peaministri [[Margaret Thatcher]]i tellimisel jõudsid lõpule 1980. aastatel Erithi abi, arhitekt [[Quinlan Terry]] juhtimisel. ==Maja ruumid== ===Peauks ja vestibüül=== [[Pilt:Margaret_Thatcher_Nancy_Reagan_1986.jpg‎|pisi|Peaminister [[Margaret Thatcher]] ja USA esimene leedi [[Nancy Reagan]] 1986. aastal vestibüülis, mille põrand on kaetud vanade marmorplaatidega]] Suurema osa maja Downing Streeti 10 praegusest{{millal}} välisilmest on kujundanud arhitekt [[William Kent]], kui ta [[1735]]. aastal "tagumise maja" ja Downing Streeti tänava kaks elamut kokku ehitas. Praegune kuulus peauks on siiski hilisem. Uks on paigaldatud remondi käigus, mille tellis Townsend 1766 ja mis tõenäoliselt ei saanud valmis enne 1772. aastat. [[George'i stiil]]is ukse valmistas arhitekt [[Kenton Couse]]. See on lihtne kitsas uks, mille ees on üks valgest kivist trepiaste. Mustast tammest valmistatud väike kuue tahvliga uks on ümbritsetud kreemjat värvi kiviraamistusega ja kaunistatud kaaraknaga. Ukse ülemiste ja keskmiste tahvlite vahel asetseb valgeks värvitud number 10. Keskel on musta värvi lõvipeakujuline rauast uksekoputi ja sellest allpool messingist kirjakast pealiskirjaga "First Lord of the Treasury". Musta värvi varbaed kummalgi pool ust ulatub kõnniteeni. Sissepääsu kohal kõrgub aiakaar, mille peal on gaasilamp, mida ehib kuningakroon.<ref name="c12kb" /><ref name="Fyr9P" /> Pärast [[IRA]] korraldatud [[Downing Streeti mortiirirünnak]]ut 1991, kui granaadiheitjast tulistati paar lasku maja pihta, asendati mustast tammest uks mürsukindla terasuksega. Aeg-ajalt võetakse see remondiks ära ning asendatakse koopiaga. Uks on nii raske, et selle tõstmiseks on tarvis nelja meest. Messingist kirjakastil on endiselt kiri "First Lord of the Treasury". Originaaluks on pandud külastajatele vaatamiseks välja sõjanõukogu ruumides [[Churchilli Muuseum]]is Cabinet War Roomsis. Vestibüüli põrand on kaetud Couse'i kavandatud mustade ja valgete marmorplaatidega. Nurgas seisab [[Chippendale'i stiil]]is tugitool, millel 19. sajandil istus maja ees tänaval valvet pidanud politseinik. Nahast kattega tugitoolil on sirm, mis kaitses istujat tuule ja külma eest; tooli allosas on sahtel, kuhu asetatud kuumad söed andsid istujale sooja. Kriimustused tooli parempoolsel käetoel on tekkinud politseinike püstolite hõõrumisest vastu tooli nahka.<ref name="zeqPG" /> Couse lisas ka kaarfassaadi väikesele majale (endisele hr Chickeni majale), mis Walpole'i ajal maja nr 10 koosseisu läks.<ref name="c12kb" /> ===Peatrepp=== Aastatel 1732–1734 William Kenti juhtimisel tehtud siseehitustööde ajal valmistasid tema käsitöömeistrid kolme keeruga kivitrepi, millel pole näha tugesid. Sepisrauast ornamendiga ja mahagonist käsipuuga kaunistatud trepp tõuseb allkorruselt üles neljandale korrusele. Kenti kavandatud trepp on esimene pilgupüüdja majja sisenemisel. Seinu trepi kõrval kaunistavad mustvalged gravüürid ja fotod kõikidest peaministritest; neid on aeg-ajalt veidike ümber paigutatud, et teha ruumi viimaste ekspeaministrite fotodele. Winston Churchilli fotosid on kaks.<ref name="B45Eh" /><ref name="qsOpv" /><ref name="UYZCC" /><ref name="IlqkD" /> Peatrepi võttepaigana on filmides sageli kasutatud [[Buckinghamshire]]'is asuvat [[Hedsor House]]'i, kus on peaaegu samasugune trepp. ===Valitsuskabineti saal (''Cabinet Room'')=== [[Pilt:Gladstone's Cabinet of 1868 by Lowes Cato Dickinson.jpg|pisi|[[Lowes Cato Dickinson]]. Peaminister Gladstone ja valitsuskabineti liikmed (1868). [[National Portrait Gallery]], [[London]]. Tagaplaanil on kaks kaksiksammast.]] William Kenti projektis oli valitsuskabineti ruum märgitud lihtsa ristkülikukujulise ja hiigelsuurte akendega toana. 1783. aastal alanud renoveerimistööde käigus muudeti see suuremaks ja ruum sai oma praeguse{{millal}} ilme. Tõenäoliselt ei saadud töödega ühele poole enne 1796. aastat.<ref name="JwMq3" /> Remondi käigus võeti maha toa idapoolne sein, mille taga oli sekretäride ruum, ning tuba laiendati mõne jala võrra. Sissekäigu juurde püstitati kaks paari [[korintose sammas|korintose sambaid]], mis pidid kandma sildeava ja toetama suurenenud lage. Väikest, sammastega piiritletud ala kasutati eestoana. Selle eestoa seinal ripub tavaliselt [[Hendrick Danckerts]]i maal "The Palace of Whitehall (vaata alajaotust [[Downing Street 10#"Tagumine maja" enne 1733. aastat|"Tagumine maja" enne 1733. aastat]]).<ref name="GCYc2" /> Selle kava teostanud arhitekt [[Robert Taylor]] tõsteti rüütliseisusse.<ref name="6Ahav" /><ref name="GST4T" /><ref name="LQoWA" /> Kuigi Kent projekteeris selle ruumi ''First Lord of the Treasury'' töötoaks, on seda sel otstarbel harva kasutatud. Seda on peaaegu kogu aeg kasutatud valitsuskabineti nõupidamistesaalina.<ref name="uBg9c" /> Seinad on värvitud pleekinud valget värvi. Ühes pikkadest seintest on põrandast laeni ulatuvad aknad. Kõrges laes ripub kolm messingist kroonlühtrit. Saali keskel on [[William Ewart Gladstone]]'i ajal ostetud vana laud. Massiivsed tammepuidust jalad on algsed, plaadiosa asendas [[Harold Macmillan]] 1950. aastate lõpul uuega, millel on paadi kuju. Laua ümber on 23 soliidset mahagonipuidust nikerdatud tooli Gladstone'i ajale iseloomulikus [[Victoria stiil]]is. Peaministri tool, millel ainsana on käetoed, asetseb marmorist kamina ees ning peaminister istub sellel näoga akende poole; kui sellel ei istuta, on ta nihutatud asendis. Ainus pilt ruumis on kamina kohal rippuv Robert Walpole'i portree, mille autor on [[Jean-Baptiste van Loo]].<ref name="0el4E" /> Igal valitsuskabineti liikmel on oma kindel koht laua ääres vastavalt tähtsuse järjekorrale – seda märgib nimeline kirjamapp laual. Endine [[USA president]] [[Ronald Reagan]] oli esimene isik, kes istus valitsuskabineti istungil laua taga, olemata Briti valitsuse liige. Valitsuskabineti saalis asub ka raamatukogu, millele traditsiooni kohaselt annetab lisa ametist lahkuv peaminister. ''First Lord of the Treasury''<nowiki>'l</nowiki> ei ole ruumis kindlat töötuba. Igaüks neist on valinud oma töötoaks mõne ruumi Cabinet Roomi kõrval. ===Sammassaal (''Pillared State Drawing Room'')=== Majas on kolm omavahel ühendatud ruumi pidulike vastuvõttude korraldamiseks: Sammassaal (''Pillared State Drawing Room''), Terrakotasalong (''Terracotta Room'') ja Valge salong (''White Drawing Room''). [[Pilt:Barack Obama and Gordon Brown in 10 Downing Street.jpg|pisi|vasakul|[[USA president]] [[Barack Obama]] ja [[Suurbritannia peaminister]] [[Gordon Brown]] Sammassaalis (1. aprill 2009)]] Neist suurim on Sammassaal, mille on arvatavasti kavandanud 1796. aastal arhitekt R. Taylor. Saali suurus on 37×28 jalga (11×8,5&nbsp;m). Ruum on nime saanud kahe [[joonia sammas|joonia stiilis]] samba järgi ruumi ühes otsas. Sammaste kohal on sirged [[frontoon]]id. Kamina kohal ripub praegu kuninganna [[Elizabeth I]] portree. [[Margaret Thatcher]]i ametiajal (1979–1990) oli seal [[George Romney]] maal [[William Pitt noorem]]ast. Peaaegu kogu saali põrandat katab [[Pärsia vaip]]. 16. sajandist pärit originaalvaiba koopia on praegu hoiul [[Victoria ja Alberti Muuseum]]is. Vaibasse on sisse kootud kiri: "Mul ei ole maailmas muud pelgupaika kui Sinu lävi. Minu peal ei ole muud varjupaika kui see sammastik. Püha paiga sulase [[Kāshān]]i Maqşūdi töö aastal 926 [ [[1520]] pKr]."<ref name="zMDN7" /> 1980. aastate restaureerimistööde käigus laskis arhitekt [[Quinlan Terry]] taastada [[Kenti stiil]]is kamina, lisades selle kohale kaunistuseks väikesed joonia sambad – suurte sammaste pisikoopiad. Lisaks tehti barokne laedekoor ja nurgakaunistused, mis kujutavad Ühendkuningriigi nelja rahvuslille: roosi ([[Inglismaa]]), ohakat ([[Šotimaa]]), nartsissi ([[Wales]]) ja ristikulehte ([[Põhja-Iirimaa]]).<ref name="Gcr3m" /> Sammassaalis on seinte ääres mõned toolid ja diivanid. Tavaliselt võetakse seal vastu külalisi, enne kui nad suunduvad Suurde söögisaali. Mõnikord kasutatakse saali ka teistel puhkudel, mis nõuavad suurt ruumi. Sammassaalis on allkirjastatud rahvusvahelisi lepinguid. [[Tony Blair]] võttis seal vastu [[Inglismaa ragbikoondis]]e pärast nende maailmameistriks tulekut 2003. Selles ruumis demonstreeris ka [[John Logie Baird]] [[Ramsay MacDonald]]ile oma leiutist [[televisioon]]i.<ref name="6PJ4e" /><ref name="OMAM0" /><ref name="FWUb8" /><ref name="ggbhv" /> ===Terrakotasalong (Terracotta Room)=== Praegust Terrakotasalongi kasutati [[Richard Walpole]]'i ajal söögisaalina. Ruumi nimi muutub vastavalt seinte värvile. Kui võimule tuli [[Margaret Thatcher]], siis oli see Sinine salong (Blue Room); ta laskis selle ümber kujundada ning sellest sai Roheline salong (Green Room). Praegu{{millal}} on seinad [[Terrakotapunane|terrakotavärvi]].{{lisa viide}} Salongis on arvukalt kuulsaid kunstiteoseid, mis on laenatud riiklikust kunstikogust ([[Government Art Collection]]). 1989. aasta remondi käigus laskis [[Quinlan Terry]] kaunistada laedekoori kullaga, et saalil oleks pidulikum ilme. Sammassaali viiva ukse kohal seinal on [[supraport]], mis on austusavaldus peaminister Margaret Thatcherile: kujutatud on õlgi kandev katusemeister (''thatcher''). ===Valge salong (White Drawing Room)=== Terrakotasalongi kõrval paiknev Valge salong oli kuni 1940. aastateni peaministrite ja nende abikaasade eraruum. Näiteks [[Edward Heat]] hoidis seal oma tiibklaverit. Salongi seintel näeb [[J. M. W. Turner]]i maale. Pilku püüab ka [[Silver Trust]]ist laenatud pronksskulptuur, mis kujutab [[Florence Nightingale]]'i. See on vähendatud koopia [[1915]] püstitatud Krimmi memoriaalist ([[Crimean Memorial]]). Nüüdsel ajal antakse salongis sageli teleintervjuusid ning maja personal kasutab seda nõupidamiste ruumina. ===Suur söögisaal (State Dining Room)=== Kui [[Frederick Robinson, esimene vikont Goderich|Frederick Robinson]]ist (hilisem lord Goderich) sai 1823. aastal riigikassa kantsler, otsustas ta jätta riigile pärandi. Ta palkas väljapaistva arhitekti [[John Soane]]'i, kes oli projekteerinud Inglise Panga hoone ja palju muid kuulsaid hooneid, ehitama majja nr 10 suure söögisaali. Aastatel 1825–1826 tehtud tööd läksid maksma 2000 naela. Tulemuseks oli avar ruum, mille seinu katsid ehisliistudega kaunistatud tammepaneelid. Saali sissepääs on teisel korrusel. Saal on kõrge võlvlaega ja ulatub läbi kahe korruse. See on suurim ruum kogu majas (42×26 jalga ehk 13×7,9&nbsp;m). Saal võeti kasutusele 4. aprillil 1826. Soane oli aukülaline. Tavaliselt on saalis väiksem laud, mille ümber on [[Adami stiil]]is järeletehtud 20 tooli (originaalid valmistati Briti saatkonnale Rio de Janeiros). Suuremate kogunemiste puhuks tuuakse kohale suur hobuserauakujuline laud, mille äärde mahub istuma 65 külalist. Neil puhkudel kasutatakse [[Silver Trust]]i hõbeserviisi, mis kingiti Downing Streetile 1990. aastatel.<ref name="xPWP4" /> Kamina kohal on suur [[John Shackleton]]i loodud portree kuningas [[George II]]-st, kes andis 1732. aastal maja ''the First Lord of the Treasury'' käsutusse.<ref name="QNvGN" /> Peaministri külalistele on kõrvalasuvas väikeses köögis süüa teinud kuulsad kokad, näiteks [[Nigella Lawson]]. [[Tony Blair]] pidas selles ruumis igakuiseid pressikonverentse, sisenedes väikesest söögisaalist.<ref name="B0BRA" /><ref name="xl6sM" /><ref name="tEScm" /><ref name="4YOWo" /><ref name="SQTuI" /> ===Suur köök (Great Kitchen)=== Keldrikorruse suur köögiruum rajati 1783. aastal alanud renoveerimistööde käigus tõenäoliselt [[Robert Taylor]]i käe all.<ref name="DlihV" /> Kõrge võlvlaega ruum, kus köögipliidi kohal on hiigelsuur kaaraken, ulatub läbi kahe korruse. Seda ruumi külastajad tavaliselt ei näe. Ruumi keskel on alati olnud lihatöötlemislaud, mille suurus on 14×3 jalga (4,3×0,91&nbsp;m) ja paksus 5 tolli (130&nbsp;mm).<ref name="Nw4i6" /> ===Väike söögisaal (Small Dining Room ehk Breakfast Room)=== Väikese söögisaali (vahel nimetatakse seda hommikusöögiruumiks) rajas Soane suure köögi kohale ning sammassaali ja suure söögisaali vahele. Soane eemaldas köögist kamina, rajades selle asemele ukse. Kamina viis ta üle idakülge akende juurde.<ref name="zMDN7" /> See ruum on lihtne, intiimne ja õdus. Lagi on ilma dekoorita, ruumi seinad on kaunistatud ehisliistudega, ühes seinas on sügavad aknakohad. Saali keskel on tavaliselt mahagonist laud koos kaheksa tooliga. Peaministrid on seda ruumi sageli kasutanud koos perega einestamisel, ametlike erikülaliste vastuvõtmisel ja eraviisiliste pidulike koosviibimiste puhul.<ref name="CLcLI" /><ref name="sQiEV" /> ===Aed ja terrass=== [[Pilt:ImperialConference1923.jpg|pisi|Peaminister [[Stanley Baldwin]] (istub keskel, jalg üle põlve) poseerib aias koos Impeeriumikonverentsi esindajatega 1923]] Terrass ja aed rajati 1736. aastal peagi pärast seda, kui [[Robert Walpole]] majja elama asus. Majataguselt terrassilt avaneb üldvaade St Jamesi pargile. Aias on 2000 m² suurune muruplats, mis kaardub L-tähe kujulisena majade nr 10 ja 11 juurde. Aias ei ole enam viljapuid nagu 17. sajandil. Nüüd on aia keskel iileksipuu ning selle ümber pingid ja lillepeenrad. Terrassi juures on suured lillepotid, aiamüüri ääres on roosipeenrad ning ilupõõsad ja igihaljad põõsad.<ref name="QNvGN" /><ref name="UwNq9" /><ref name="EYjRp" /> Aias ja terrassil on sageli korraldatud mitmesuguseid üritusi ja mitteametlikke kohtumisi, kus peaministrid on võõrustanud kõrgeid aukandjaid välismaalt, valitsuskabineti liikmeid ja kaastöötajaid. Esimesel roosiaias peetud pressikonverentsil 2010. aastal teatas [[David Cameron]] konservatiivide ja [[Nick Clegg]]i juhitud liberaaldemokraatide ühise koalitsioonivalitsuse moodustamisest.<ref name="fHlgF" /> 2007. aastal korraldas seal [[Tony Blair]] lahkumispeo oma kaastöötajaile; 1995 teatas John Major oma tagasiastumisest Briti Konservatiivse Partei esimehe ametikohalt. Winston Churchill nimetas oma sekretäre aianeiudeks (''garden girls'')<ref name="pNt2V" />, sest nende tööruumid olid akendega aia poole. ===Mööbel=== Kuni 19. sajandi teise pooleni pidid peaministrid möbleerima ruumid oma kulu ja kirjadega. Muutus tuli siis, kui 1877. aasta novembris asus majja elama [[Benjamin Disraeli]]. Peaministrid polnud seal kolmkümmend aastat elanud. Kuigi Varaamet maksis kinni remondikulud nagu varemgi makstud, nõudis Disraeli nüüd, et riigikassa kannaks ka ruumide möbleerimise kulud, vähemalt avalikes ruumides. Ta märkis, et nii oli talitatud 25 aastat majas nr 11, riigikassa kantsleri ametlikus residentsis. Varaamet nõustus Disraeli ettepanekuga, ja nii hakati ka edaspidi talitama. 30. mail 1878 välja antud märgukirjas määratleti avalike ruumidena vestibüül, trepp ja teise korruse ruumid, sealhulgas Valitsuskabineti saal. Eraldi täpsustati, et need ruumid möbleeritakse riigi kulul. Kõik muud ruumid määratleti eraruumidena ning sinna pidi peaminister mööbli ostma oma raha eest. Uue peaministri sissekolimisel majja tuli koostada nimekiri olemasolevate mööbliesemete kohta ja panna kirja nende maksumus. Inventarinimestikku tuli lisada summad, mis kulusid peaministri soovitud uute mööbliesemete ostule ning mööbli parandamise kulud tema ametiaja jooksul. Ametist lahkumisel tuli peaministril kinni maksta mööbli kulumine. Selline keeruline protseduur oli kasutusel kuni 1897. aastani. Hiljem on ostnud riik kogu maja mööbli ja selle eest hoolt kandnud. Peaministrid võtavad kaasa ainult oma isiklikud asjad.<ref name="X5t1q" /> ==Turvameetmed== {{vaata|Downing Streeti granaadirünnak}} [[Pilt:10 Downing Street Guards Chair.jpg|pisi|Maja juures vahti pidanud politseiniku tool (19. sajand)]] Downing Street on enamasti olnud üldsusele avatud tänav. Turvameetmed on piirdunud ühe politseinikuga maja juures valvamas. [[Pilt:Downing Street, London 01.JPG|pisi|vasakul|Downing Street (2015)]] Et peaukse tänavapoolsel küljel puudub lukuauk, siis on üks politseinik alati vestibüülis valves, et avada peaministri tulles uks. Margaret Thatcheri ametiajal seati suure terroriohu tõttu kummassegi tänavaotsa üles suur raudvärav tänava sulgemiseks. 7. veebruaril 1991 tulistas [[Provisional Irish Republican Army]] [[Whitehall]]il pargitud kaubikust [[granaadiheitja]]ga kolm lasku valitsushoone suunas. Üks granaat lõhkes maja tagaaias ajal, mil peaminister [[John Major]] pidas valitsuskabineti istungit. Pärast seda rünnakut rakendati maja Downing Street 10 kaitseks karmimad (mitte tingimata silmatorkavad) julgeolekumeetmed. Muu hulgas võeti kasutusele teisaldatavad metallist tõkked, et vajaduse korral blokeerida juurdepääs majale. Vahtkonnamaja juures värava kõrval on vahimajake, kus valvab mitu relvastatud politseinikku. Londonis viibivaid ministreid kaitseb [[Diplomatic Protection Group]], mis saab teavet [[MI5]]-lt. ==Maja 250. aastapäev== 1985. aastal tähistati hoone 250. aastapäeva piduliku õhtusöögiga Suures söögisaalis, kus peaminister Margaret Thatcher võõrustas [[Elizabeth II]] ja ekspeaministreid [[Harold Macmillan]]it, [[Alec Douglas-Home]]'i, [[Harold Wilson]]it, [[Edward Heath]]i ja [[James Callaghan]]i.<ref name="ZNGbS" /> Kohal viibisid ka 20. sajandi surnud peaministrite (alates H. Asquithist) perekonnaliikmed, sealhulgas [[Lloyd George]]'i tütar Olwen Carey Evans, [[Stanley Baldwin]]i tütar Lorna Howard ja [[Anthony Eden]]i lesk [[Clarissa Avon]].<ref name="QiHsu" /> 1985. aastal avaldas kirjastus [[Leisure Circle]] ka [[Christopher Jones]]i raamatu "No. 10 Downing Street, The Story of a House" ("Downing Street 10. Ühe maja lugu"). Teose saatesõnaks on Margaret Thatcheri kiri, milles ta võtab kokku oma tunded selle maja vastu: "Kuidas ma küll sooviksin, et kõik inimesed ... saaksid koos minuga tajuda Britannia ajaloo ülevat hingust, mis õhkub vastu selle vana maja igast nurgakesest... Iga peaminister teab väga hästi, et Downing Street 10 elanikuna vastutab ta rahvusliku kultuuripärandi ühe kõige hinnalisema juveeli eest." <ref name="QDZFe" /> ==Peaministri kantselei== Peaministri kantselei, mille sünonüümideks on Downing Street ja Number 10, asetseb hoones Downing Street 10 ja kuulub valitsuskabineti kantselei ([[Cabinet Office]]) koosseisu.<ref name="cbS83" /> Seal töötavad riigiametnikud ([[Her Majesty's Civil Service]]'i koosseisus) ja [[erinõunikud]]. Kõige kõrgem riigiametnik on [[Principal Private Secretary to the Prime Minister]] (praegu {{millal}}[[Chris Martin]]). Kõige kõrgem erinõunik on Downing Streeti personaliülem ([[Downing Street Chief of Staff]], praegu{{millal}} [[Edward Llewellyn]]). Kuigi number 10 on ametlikult valitsuskabineti kantselei osa, allub ta valitsuskabineti sekretärile ([[Cabinet Secretary]], praegu{{millal}} [[Jeremy Heywood]]). ===Struktuur=== Kantselei reorganiseeriti 2001 kolmeks direktoraadiks: ====Poliitika ja valitsemise direktoraat==== Võttis üle erakantselei ja poliitikaosakonna ülesanded. Valmistab ette nõuandeid peaministrile ning koordineerib poliitika väljatöötamist ja ellurakendamist ministeeriumide vahel. ====Kommunikatsiooni ja strateegia direktoraat==== Koosneb kolmest osakonnast: *pressibüroo: vastutab suhete eest meediaga; *strateegilise kommunikatsiooni osakond; *uurimistöö- ja teabeosakond: annab nr 10-le faktiteavet. ====Valitsemise ja poliitiliste suhete direktoraat==== Tegeleb partei ja avalikkuse suhetega. Muudatused olid mõeldud peaministri kantselei tugevdamiseks. Mõne kommentaatori arvates tekitasid Blairi reformid midagi "peaministeeriumi" sarnast.<ref name="J3Nli" /> Reorganiseerimine tõi kaasa vana peaministri kantselei ja rea teiste Cabinet Office'i allasutuste (sealhulgas peaministri strateegiaosakonna, [[Prime Minister's Strategy Unit]]) liitmise: viimased alluvad nüüd otseselt peaministri kantseleile. Alates 2005. aastast ei kasuta otsese kommunikatsiooni osakond allkirjastatud kirjavahetuses parlamendiliikmete ja teiste isikutega töötajate tegelikke nimesid; põhjuseks on turvakaalutlused.<ref name="phVb3" /> Ent [[Institute for Government]] kirjutas, et [[Cabinet Office]] (mille osa on peaministri kantselei) "on kaugel sellest, et saada täisvereliseks peaministeeriumiks," põhiliselt sellepärast, et peaministril "suuresti puuduvad otsesed poliitikaga seotud vastutusalad, olgu siis statuudis või konventsiooni järgi kuningliku prerogatiivi all, mis on riigisekretäridel [ministritel], kellel on substantsiaalsed eelarved, mida parlament neile hääletab."{{lisa viide}} ====Varasem struktuur==== Varem koosnes peaministri kantselei järgmistest osakondadest: * [[No. 10 Private Office]] (valitsemissuhted ning ajakava ja kirjavahetuse korraldamine) * [[No. 10 Press Office]] (ajakirjandussuhted). Sedamööda, kuidas ajakirjanduse tähelepanu peaministrile on suurenenud, on pressibüroo tähtsus kasvanud. Thatcheri pressiametnik [[Bernard Ingham]] oli üks tema tähtsamaid nõuandjaid. [[Alastair Campbell]]i mõju Blairi pressiametnikuna oli isegi suurem. * [[No. 10 Policy Unit]] (nõustamine poliitika ja eesmärkide alal) * [[No. 10 Political Office]] (pidas sidet peaministri partei ja valijatega) * [[No. 10 Appointments Office]] ==Vaata ka== *[[Downing Street 10 elanikud]] *[[Chequers]], peaministri ametlik maaresidents *[[Chief Mouser to the Cabinet Office]] *[[Downing Street 10 vahitoolid]] *[[Ametlik residents]] ==Viited== {{viited|1=2|allikad= <ref name="7ISse">Margaret Thatcheri kiri, mis on Jonesi raamatu eessõnaks.</ref> <ref name="xJgcG">Jones, tagakaane pilt.</ref> <ref name="THsMq">Bolitho, lk 16–21</ref> <ref name="Y9Cl2">Jones, lk 24–32</ref> <ref name="Fs2xm">Feely, lk 17–31</ref> <ref name="bS68M">Minney, lk 28</ref> <ref name="1YDoy">Freely, lk 28–31</ref> <ref name="S4Ddv">Jones, lk 41.</ref> <ref name="45Kce">Bolitho, lk 20.</ref> <ref name="0Bkan">Minney, lk 34.</ref> <ref name="ye9Os">Minney, lk 23.</ref> <ref name="ZtPOk">Jones, lk 16–18.</ref> <ref name="Z6cYE">Minney, lk 23–24</ref> <ref name="97KyC">Minney, lk 24.</ref> <ref name="nKupD">Minney, lk 24–25</ref> <ref name="q6DUE">Jones, lk 20–21.</ref> <ref name="tTIhs">Minney, lk 33</ref> <ref name="ExcYU">Jones, lk 21</ref> <ref name="OAKuh">Maja plaani vt [http://www.british-history.ac.uk/image.aspx?compid=67934&filename=fig50.gif&pubid=748 british-history.ac.uk], [https://web.archive.org/web/20140829162757/http://www.british-history.ac.uk/report.aspx?compid=67934 British History Online. No. 10, Downing Street, Survey of London: volume 14: St Margaret, Westminster, part III: Whitehall II (1931), lk 113–141.]</ref> <ref name="UdZfs">[[Samuel Pepys]]e teatel oli Whitehalli palee kord üle ujutatud.</ref> <ref name="DEeES">Minney, lk 25.</ref> <ref name="LlIxq">Jones, lk 21.</ref> <ref name="wURuN">Jones, lk 23.</ref> <ref name="8V1im">Vaata [[Horace Walpole]]'i kirja Sir [[Horace Mann]]ile, mis on dateeritud: "Downing Street, 30. juuni 1742": "Ma kirjutan Teile ühes võluvatest tubadest, mille aknad avanevad pargi poole: on rõõmus õhtu, ja ma tahan nautida seda õdusat nurgakest, kuni see on veel võimalik, sest varsti me lahkume siit. Proua Sandys tuli eile meid hoiatama; [[Spencer Compton, esimene Wilmingtoni krahv|lord Wilmington]] on selle neile rentinud. Sir Robert oleks alguses võinud selle endale päriseks saada: kuid ta võttis selle vastu ainult kui ''First Lord of the Treasury''. Ta kolib väikesesse oma majja [[Arlington Street]]il, selle maja vastu, kus ta varem elas." (''Horace Walpole's Letters'', toim Cunningham, 1857, I, lk 246.) British History Online, ''[https://web.archive.org/web/20140829162757/http://www.british-history.ac.uk/report.aspx?compid=67934 No. 10, Downing Street]'', ''Survey of London'': kd 14: St Margaret, Westminster, part III: Whitehall II (1931), lk 113–141.]</ref> <ref name="qIbdb">Freely, lk 34</ref> <ref name="OVzkJ">Bolitho, lk 25.</ref> <ref name="fpjgO">Minney, lk 50.</ref> <ref name="VCtOw">Seldon, lk 16.</ref> <ref name="VUbRy">Jones, lk 46.</ref> <ref name="QhXQh">Minney, lk 47.</ref> <ref name="QJijh">Minney, lk 46–47.</ref> <ref name="R1gZE">Minney, lk 117</ref> <ref name="AUkQb">Minney, lk 182–183.</ref> <ref name="tbIfq">Minney, lk 29.</ref> <ref name="CMDNt">Jones, lk 52. Näiteks [[Henry Pelham]]il oli oma ruumikas maja ning ta ei vajanud maja nr 10. Ta lubas seal 1745–1753 elada oma väimehel [[Henry Pelham-Clinton, teine Newcastle-under-Lyne'i hertsog|Henry Clinton]]il, kes poliitikaga ei tegelnud. Üks ajaloolane nägi selles "jultunud poliitilist korruptsiooni".</ref> <ref name="eevQc">Minney, lk 173, 179. [[Robert Jenkinson, teine Liverpooli krahv|Lord Liverpool]] määras selle oma kahele Riigikassa kantslerile [[Nicholas Vansittart]]ile (1812–1823) ja [[Frederick Robinson]]ile (1823–1827).</ref> <ref name="kI7rF">Huvi pakub lord Liverpooli kiri [[Charles Ellis]]ele 22. jaanuarist 1823 (British History Online; B.M. Addl. MS. 38292, f. 11): "Kui Te mulle mõni aeg tagasi rääkisite maja kohta Downing Streetil, siis ma arvasin, nagu ka Teie ise, et see maja on kuninga oma ning ta võib seda kasutada, nii nagu heaks arvab. Kui ma aga järele pärisin, siis tuli välja, et maja on liidetud Varaametiga kantselei osana. Et Varaameti esimene isand elab seal, kui ta heaks arvab. Kui ta sellest loobub, siis elab seal Riigikassa kantsler, mitte Riigikassa kantslerina, vaid teisena Varaameti komisjonis. Et kui ta sellest loobub, siis see läheb järgmisele komisjonis, või komisjon võib selle käsutada anda Varaameti mis tahes liikmele või ametnikule; kuid seda ei saa Varaametist lahutada ning seda pole kunagi tehtud. Te eksite, kui arvate, et hr Vansittart on ainus Riigikassa kantsler, kes on seda hõivanud, olemata Varaameti esimene isand. Lord North elas seal kindlasti neil kahel aastal, mil ta oli ainult Riigikassa kantsler. Ma usun, et hr [[Charles Townshend]] elas seal, kuid ma tean, et seal elas hr Dowdeswell, ja on märkimisväärne, et ta on, ma usun, ainus näide Riigikassa kantslerist, kes ei olnud valitsuskabinetis. See maja on tegelikult ühel alusel Admiraliteedi majadega, mida ei saa määrata mitte kellelegi, kes ei kuulu sellesse kantseleisse."</ref> <ref name="y8smf">Bolitho, lk 116. Mõned peerid seal olude sunnil siiski elasid. Näiteks Wellingtoni hertsog elas seal 18 kuud aastatel 1828–1830, sest tema enda kodus [[Apsley House]]'is käis suur remont. Niipea kui remont valmis sai, kolis ta ära.</ref> <ref name="sLPsD">19. sajandi lõpus elas [[Robert Gascoyne-Cecil, kolmas Salisbury markii|lord Salisbury]] oma majas [[Arlington Street]]il ja [[Cecil]]ite häärberis [[Hatfield House]]'il. Tema viimasel ametiajal 1895–1902 elas majas nr 10 tema õepoeg [[Arthur Balfour]]. Minney, lk 322.</ref> <ref name="Df79b">Minney, lk 83–84.</ref> <ref name="OyWa6">Minney, lk 117.</ref> <ref name="f2X3b">British History Online. ''[https://web.archive.org/web/20140829162757/http://www.british-history.ac.uk/report.aspx?compid=67934 No. 10, Downing Street]'', Survey of London: kd 14: St Margaret, Westminster, part III: Whitehall II (1931), lk 113–141.</ref> <ref name="AWLxs">Jones, lk 71.</ref> <ref name="QXhVa">Jones, lk 72.</ref> <ref name="lIZ0B">Ehitusplaanid umbes 1781. aastast: [http://www.british-history.ac.uk/image.aspx?compid=68051&filename=figure0748-111.gif&pubid=748], [https://web.archive.org/web/20130927121744/http://www.british-history.ac.uk/report.aspx?compid=68051]</ref> <ref name="fQqiG">Seldon, lk 23.</ref> <ref name="SfYiB">Jones, lk 6.</ref> <ref name="I0QQO">Majade nr 10, 11 ja 12 teise korruse plaan leidub [http://www.british-history.ac.uk/image.aspx?compid=68053&filename=figure0748-113.gif&pubid=748 siin] ja esimese korruse plaan [http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Downing_Street_10&action=edit&section=5 siin].</ref> <ref name="mx4nj">Holmes 2009, lk 106–107.</ref> <ref name="IspaX">Minney, lk 409.</ref> <ref name="p2TWR">Jones, lk 176.</ref> <ref name="nKWNS">[[Anne McElvoy]]. [https://web.archive.org/web/20150323030402/http://www.standard.co.uk/news/downing-st-wed-really-rather-not-6471125.html Downing St? We’d really rather not], [[London Evening Standard]], 19. mai 2010.</ref> <ref name="DjCYs">Minney, lk 393.</ref> <ref name="HaIlD">Minney, lk 402</ref> <ref name="EC68u">Minney, pages 333–334</ref> <ref name="1nG0N">Minney, lk 428.</ref> <ref name="Gz2HZ">Jones, lk 153–154.</ref> <ref name="VeAWA">Seldon, lk 32.</ref> <ref name="OWP8v">Minney, lk 429–430.</ref> <ref name="uJDor">The Times. Downing Street Reconstruction to Cost £1,250,000. Detsember 1959.</ref> <ref name="Z8pDB">Jones, lk 154.</ref> <ref name="YJvMQ">Seldon, lk 30.</ref> <ref name="hhpZq">Seldon, lk 33.</ref> <ref name="3rXkt">Jones, lk 154–155.</ref> <ref name="RQxZ9">Minney, lk 429–433.</ref> <ref name="rmfHN">Seldon, lk 34</ref> <ref name="c12kb">Minney, lk 84.</ref> <ref name="Fyr9P">[http://www.british-history.ac.uk/image.aspx?compid=68058&filename=figure0748-118-a.gif&pubid=748 Siin] ja [https://web.archive.org/web/20131203022507/http://www.british-history.ac.uk/report.aspx?compid=68058 siin] on ukse foto.</ref> <ref name="zeqPG">[http://www.british-history.ac.uk/image.aspx?compid=68066&filename=figure0748-126-a.gif&pubid=748 Siin] ja [http://www.british-history.ac.uk/report.aspx?compid=68066 siin] on vestibüüli foto.</ref> <ref name="B45Eh">Seldon, lk 49.</ref> <ref name="qsOpv">Feely, lk 13.</ref> <ref name="UYZCC">[http://www.british-history.ac.uk/image.aspx?compid=68064&filename=figure0748-124-a.gif&pubid=748 Siin] ja [http://www.british-history.ac.uk/report.aspx?compid=68064 siin] on näha osa trepist koos peaministrite portreedega, [http://www.british-history.ac.uk/image.aspx?compid=68065&filename=figure0748-125.gif&pubid=748 siin] ja [http://www.british-history.ac.uk/report.aspx?compid=68065 siin] on trepikaunistuste joonis.</ref> <ref name="IlqkD">[http://www.youtube.com/watch?v=2yxiOK7hUvU Siin] on trepi videotutvustus ([[Simon Schara]]).</ref> <ref name="JwMq3">Seldon, lk 18</ref> <ref name="GCYc2">Seldon, lk 43.</ref> <ref name="6Ahav">Minney, lk 117–118.</ref> <ref name="GST4T">[[Simon Schama]] [http://www.youtube.com/watch?v=FQxSe3pL7Rc videotutvustus].</ref> <ref name="LQoWA">Peaminister [[Stanley Baldwin]]i fotod umbes 1927: [http://www.british-history.ac.uk/image.aspx?compid=68061&filename=figure0748-121.gif&pubid=748 vaade sissepääsu suunas] (ja [http://www.british-history.ac.uk/report.aspx?compid=68061 siin]), [http://www.british-history.ac.uk/image.aspx?compid=68060&filename=figure0748-120.gif&pubid=748 vaade sissepääsu poolt]</ref> <ref name="uBg9c">[[Stanley Baldwin]] kasutas ruumi oma töökabinetina. Mõned peaministrid, näiteks [[Tony Blair]], töötasid mõnikord selle ruumi laua taga.</ref> <ref name="0el4E">Jones, lk 161.</ref> <ref name="zMDN7">Jones, lk 179.</ref> <ref name="Gcr3m">Seldon, lk 35–37.</ref> <ref name="6PJ4e">Jones, lk 129.</ref> <ref name="OMAM0">Seldon, lk 55.</ref> <ref name="FWUb8">[http://www.british-history.ac.uk/image.aspx?compid=68066&filename=figure0748-126-b.gif&pubid=748 Siin] ja [http://www.british-history.ac.uk/report.aspx?compid=68066 siin] on Sammassaali foto (umbes 1927).</ref> <ref name="ggbhv">Seldon, lk 25.</ref> <ref name="xPWP4">[https://web.archive.org/web/20091117131404/http://www.silvertrust.co.uk/about2.html Siin] on näha Silver Trusti hõbedaga kaetud laud.</ref> <ref name="QNvGN">Jones, lk 180.</ref> <ref name="B0BRA">Seldon, lk 59.</ref> <ref name="xl6sM">Minney, lk 182.</ref> <ref name="tEScm">Jones, lk 89. Lk 84 on näha Soane'i erinevad kavandid.</ref> <ref name="4YOWo">[[Simon Schama]] [http://www.youtube.com/watch?gl=GB&hl=en-GB&v=2GVgXAYAoS4 video].</ref> <ref name="SQTuI">[http://www.british-history.ac.uk/image.aspx?compid=68070&filename=figure0748-130.gif&pubid=748 Siin] ja [http://www.british-history.ac.uk/report.aspx?compid=68070 siin] on vaade Suurele söögisaalile sissepääsu suunas, [http://www.british-history.ac.uk/image.aspx?compid=68071&filename=figure0748-131.gif&pubid=748 siin] ja [http://www.british-history.ac.uk/report.aspx?compid=68071 siin] vaade sissepääsu poolt. Fotod on tehtud umbes 1930.</ref> <ref name="DlihV">Seldon, lk 16</ref> <ref name="Nw4i6">[https://web.archive.org/web/20210826185214/https://www.british-history.ac.uk/survey-london/vol14/pt3/plate-118 Siin] ja [https://web.archive.org/web/20131203022507/http://www.british-history.ac.uk/report.aspx?compid=68058 siin] on näha laud, aken ja lagi.</ref> <ref name="CLcLI">Seldon, lk 20.</ref> <ref name="sQiEV">[http://www.british-history.ac.uk/image.aspx?compid=68069&filename=figure0748-129-a.gif&pubid=748 Siin] ja [http://www.british-history.ac.uk/report.aspx?compid=68069 siin] on näha Väike söögisaal. Topeltuksed viivad Suurde söögisaali. Foto on tehtud umbes 1927.</ref> <ref name="UwNq9">Seldon, lk 46.</ref> <ref name="EYjRp">[https://web.archive.org/web/20210826185217/https://www.british-history.ac.uk/survey-london/vol14/pt3/plate-117 Siin] ja [http://www.british-history.ac.uk/report.aspx?compid=68057 siin] on näha aeda viiv trepp.</ref> <ref name="fHlgF">[http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/politics/election_2010/8678370.stm Rose garden was like the 'Dave and Nick Show'], BBC News, 12. mai 2010.</ref> <ref name="pNt2V">Jones, lk 138</ref> <ref name="X5t1q">Minney, lk 285–286.</ref> <ref name="ZNGbS">[[Ellie McGrath]]. People. ''Time'', 16. detsember 1985.</ref> <ref name="QiHsu">Seldon, lk 90.</ref> <ref name="QDZFe">Jones, Raamatu eessõnas avaldatud M. Thatcheri kiri.</ref> <ref name="cbS83">{{Netiviide |url=http://www.cabinetoffice.gov.uk/about-cabinet-office/cabinet-office-structure.aspx |pealkiri=Cabinet Office Structure |vaadatud=2010-07-01 |arhiivimisaeg=2010-07-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100701163002/http://www.cabinetoffice.gov.uk/about-cabinet-office/cabinet-office-structure.aspx |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="J3Nli">[[The Times]]i poliitikakorrespondent [[Peter Riddell]] arutas reformi tagajärgi artiklis "New look behind the revolving doors of power" (13. juuni 2001, lk 12), milles ta märkis, et "hr Blair ei loonud ametlikult peaministeeriumi, et vältida süüdistusi presidentaalsuses, kuid tegelikult ta selle majas Downing Street 10 rajas, kuigi nimi on teine.".</ref> <ref name="phVb3">[[Ross Hawkins]]. [http://www.bbc.co.uk/news/uk-politics-13364121 No 10 admits using false names on letters to the public], [[BBC News]], 11. mai 2011.</ref> }} ==Kirjandus== * {{Cite book |title=No. 10 Downing Street: 1660–1900 |last=Bolitho |first=Hector |year=1957 |publisher=Hutchinson}} * {{Cite book |title=No. 10, The Private Lives of Six Prime Ministers |last=Feely |first=Terence |year=1982 |publisher=Sidgewick and Jackson}} * {{Cite book |title=Churchill's Bunker: The Secret Headquarters at the Heart of Britain's Victory |last=Holmes |first=Richard |year=2009 |publisher=Profile Books}} * {{Cite book |title=No. 10 Downing Street: The Story of a House |last=Jones |first=Christopher |year=1985 |publisher=The Leisure Circle}} * {{Cite book |title=No. 10 Downing Street: A House in History |last=Minney |first=R.J. |year=1963 |publisher=Little, Brown and Company |location=Boston}} * {{Cite book |title=No. 10 Downing Street: The Illustrated History |url=https://archive.org/details/10downingstreeti0000seld |last=Seldon |first=Anthony |year=1999 |publisher=HarperCollins Illustrated |location=London}} * {{Cite book |title=A Constitutional and Legal History of England |url=https://archive.org/details/constitutionalle0000smit |last=Smith |first=Goldwin |year=1990 |publisher=Dorset Press |location=New York}} ==Välislingid== * [http://www.number10.gov.uk/ Suurbritannia peaministri kantselei koduleht] [[Kategooria:Londoni ehitised]] cti2ynx2dm5b96q8wx79hc6omd4su7h Vicente del Bosque 0 285615 7166207 5424392 2026-06-02T23:18:12Z Ollin Masa 227337 7166207 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Vicente del Bosque - Teamchef Spain (03) edit1.jpg|pisi|Vicente del Bosque (2009)]] '''Vicente del Bosque''' (sündinud [[23. detsember|23. detsembril]] [[1950]] [[Salamanca]]s) on [[Hispaania]] jalgpallitreener ja endine mängija. Tema mängijakarjäär kestis aastatel 1967–1984. Mängijana oli tema positsioon [[kaitsev poolkaitsja]]. Suurema osa karjäärist mängis ta [[Madridi Real]]is. Aastatel 1975–1980 kuulus ta Hispaania koondisse. Aastatel 1999–2003 oli Del Bosque Madridi Reali peatreener ja 2004–2005 Türgi kõrgliiga klubi [[Beşiktaş JK|Beşiktaşe]] peatreener. Aastatel 2008–2016 oli Del Bosque [[Hispaania jalgpallikoondis]]e peatreener. 2010. aastal tuli ta Hispaania koondisega maailmameistriks ning aastatel 2008 ja 2012 Euroopa meistriks. {{UEFA Euro 2016 Hispaania koondis}} {{JÄRJESTA:Bosque, Vicente del}} [[Kategooria:Hispaania jalgpallurid]] [[Kategooria:Hispaania jalgpallitreenerid]] [[Kategooria:Real Madrid CF mängijad]] [[Kategooria:Córdoba CF mängijad]] [[Kategooria:La Liga mängijad]] [[Kategooria:Real Madrid CF peatreenerid]] [[Kategooria:Sündinud 1950]] hp4voq3y5ijmdtme76sn2vv66r6vtvb Pasteur Bizimungu 0 286708 7166201 6815865 2026-06-02T23:06:37Z Ollin Masa 227337 Pilt 7166201 wikitext text/x-wiki [[File:Pasteur Bizimungu 1998 (cropped).jpg|thumb|Pasteur Bizimungu (1998)]] '''Pasteur Bizimungu''' (sündinud aprillis [[1950]]) on [[hutud|hutu]] päritolu [[Rwanda]] [[poliitik]]. Bizimungu on kuulunud mõõdukate hutude hulka. Ta liitus [[tutsid]]e [[Rwanda Isamaarinne|Isamaarindega]] juba siis, kui see veel [[Uganda]]s tegutses. Ta on hariduselt [[jurist]]. Ta osales muu hulgas [[Arusha rahu]]läbirääkimistel.<ref name="from">[http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/3728807.stm From president to prison]</ref> Pärast [[Rwanda genotsiid|genotsiidi]] sai temast [[19. juuli]]l [[1994]] [[Rwanda president]]. [[23. märts]]il [[2000]] astus ta poliitiliste vastuolude ja vägivalla puhkemise ohu tõttu tagasi ning presidendiks sai senine asepresident [[Paul Kagame]]. Aastal [[2000]] asutas Bizimungu partei [[Ubuyanja]], mille võimulolijad keelustasid. Teda süüdistati vaenu õhutamises, [[2002]]. aastal määrati ta [[koduarest]]i ning [[2004]]. aastal mõisteti talle 15-aastane vanglakaristus. Aastal [[2007]] andis president Kagame talle armu. ==Viited== {{viited}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Théodore Sindikubwabo]] (ajutine) | nimi=[[Rwanda president]] | aeg= [[1994]]–[[2000]] | järgnev= [[Paul Kagame]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Bizimungu, Pasteur}} [[Kategooria:Rwanda presidendid]] [[Kategooria:Sündinud 1950]] fz6566dt7ci6pp0ri0rsy5nrzm9vi5f Aleksander Voldek 0 292664 7166029 6416505 2026-06-02T14:31:30Z ~2026-32842-46 230868 Parandasin kirjavea Töökäigu viimases lauses. 7166029 wikitext text/x-wiki {{viita}} '''Aleksander Voldek''' ([[2. aprill]] [[1911]] [[Sengilei maakond]], [[Simbirski kubermang]] – [[27. jaanuar]] [[1977]] [[Leningrad]]) oli eesti ja vene elektrotehnikateadlane, [[Eesti NSV Teaduste akadeemia|Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] liige (1969). == Haridus == Voldek lõpetas keskkooli aastal [[1929]] ning Uljanovski [[töölisfakulteet|töölisfalkuteedi]] [[1931]]. Aastal [[1938]] lõpetas ta [[Leningradi Polütehniline Instituut|Leningradi Polütehnilise Instituudi]] elektromehaanika teaduskonna elektrimasinate ehituse erialal ''[[cum laude]]''. Aastatel [[1946]]–[[1948]] oli ta [[Leningradi Polütehniline Instituut|Leningradi Polütehnilise Instituudi]] [[aspirant]] ning [[1953]]–[[1956]] sama instituudi [[doktorant]]. [[1950]] tehnikakandidaat, [[1956]] tehnikadoktor, [[1956]] professor. == Töökäik == Ta töötas aastatel [[1938]]–[[1940]] [[Tšeljabinsk]]i elektrijaama insenerina ning [[1940]]–[[1946]] [[Tambov]]i elektrimasinate ehituse tehase Revtrud vanemkonstruktorina. Ta oli aastatel [[1950]]–[[1961]] [[Tallinna Polütehniline Instituut|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] õppejõud (oli aastast [[1956]] tehnikadoktor ja aastast [[1957]] professor), oli aastatel [[1950]]–[[1953]] elektroenergeetika [[kateeder (kõrgkool)|kateedri]] juhataja ja aastatel [[1956]]–[[1961]] tööstuse elektrifitseerimise kateedri juhataja, olles aastatel [[1958]]–[[1961]] veel [[Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu Elektrotehnika Teadusliku Uurimise Instituut|Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu Elektrotehnika Teadusliku Uurimise Instituudi]] asutaja ja teadusdirektor. Alates [[1961]] oli ta [[Leningradi Polütehniline Instituut|Leningradi Polütehnilise Instituudi]] elektrimasinate kateedri professor ja juhataja<ref>EE 14. köide lk 619</ref>. Eesti NSV Teaduste Akadeemia tegevliikmeks valiti 1969. aastal elektrotehnika alal. == Teadustöö == Tal on põhjapanevaid uurimusi [[elektriajam]]ite teooria, [[magnetohüdrodünaamika|magnetohüdrodünaamiliste]] seadmete ning [[induktsioonipump|induktsioonpumpade]] insenerarvutuste kohta. Lisaks avaldas ta üle 100 [[publikatsioon]]i, sealhulgas [[monograafia]]id ja [[õpik]]uid (elektrimasinaid käsitlevaid kõrg- ja keskkooli õpikuid). Ta omas ka mitmeid [[autoritunnistus]]i. === Teaduskorralduslik tegevus === * [[Magnetohüdrodünaamika|Magnetohüdrodünaamiliste]] masinate uurimisprogrammi üks algatajaid [[Tallinna Polütehniline Instituut|Tallinna Polütehnilises Instituudis]] * Osales [[Volta tehas]]es elektrimasinate tootmise kvaliteedi tagamisel * [[Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu]] juhtkonna konsultant * [[Üleliiduline Atestatsioonikomisjon|Üleliidulise Atestatsioonikomisjoni]] (VAK) ekspert elektrotehnika alal * [[NSV Liidu Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeerium]]i [[elektromehaanika]] teaduslik-metoodilise nõukogu liige * Kirjastuse [[Energia (kirjastus)|Energia]] (Энергия) [[Leningrad]]i osakonna toimetuse nõukogu ja ajakirja [[Magnitnaja gidrodinamika]] (Магнитная гидродинамика) toimetuskolleegiumi liige * [[1957]]-[[1974]] [[Tallinna Polütehniline Instituut|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] toimetiste sarja tiiteltoimetaja (7 köidet vene keeles) == Tunnustus == * [[1967]] [[Nõukogude Eesti preemia]] (autorite kollektiiv: '''Aleksander Voldek''', [[Hans Jänes]], [[Hugo Tiismus]], [[Endel Risthein]]) * [[1969]] [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] akadeemik ([[elektrotehnika]]) * [[1974]] [[Vene NFSV teeneline teadlane]] * [[1986]] [[büst]] [[Tallinna Tehnikaülikool]]i õppejõudude-akadeemikute alleel == Teosed == * Uutele õppeprogrammidele ja TPI laboratoorsele baasile vastavate uute laboratoorsete ülesannete koostamine õppedistsipliinidele "Elektrotehnika teoreetilised põhialused", "Elektrilised ja magnetilised mõõtmised" ning "Elektrimasinad": metoodilis-teaduslik töö. '''Hans Jänes'''; Tallinna Polütehniline Instituut, elektrotehnika teoreetiliste põhialuste kateeder. Tallinn 1950. * Elektromagnetilised ja geomeetrilised vahekorrad induktsioonpumpades: riigieelarveline teaduslik uurimistöö. '''Hans Jänes''' juhendaja: Aleksander Voldek; Tallinna Polütehniline Instituut, teoreetilise ja üldise elektrotehnika kateeder. Tallinn 1959 * [[Hans Jänes]], [[Paul Kaasik]], [[Eugen Puusepp]], '''Aleksander Voldek'''. Elektrimasinad: õpik keskeriõppeasutuste elektrotehniliste erialade õpilastele. Tallinn. Eesti Riiklik Kirjastus, 1961. * Электрические машины (Leningrad, 1966, 1974) * Индукционные магнитогидродинамические машины с жидкометаллическим рабочим телом (Leningrad, 1970) == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Voldek, Aleksander}} [[Kategooria:Eesti tehnikateadlased]] [[Kategooria:Venemaa tehnikateadlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:Eesti NSV Teaduste Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1911]] [[Kategooria:Surnud 1977]] 0gcn8o6s3auy1d12484dp23efmrpu56 Grete Kuld 0 304708 7166136 7084715 2026-06-02T20:27:07Z ~2026-32881-32 230888 7166136 wikitext text/x-wiki '''Grete Kuld''' (2020. aastani '''Grete Klein'''; sündinud [[12. veebruar]]il<ref name="arhiivikoo">{{Cite web |url=http://ohmygossip.ee/articles/12455 |title=arhiivikoopia |access-date=29. oktoober 2012 |archive-date=8. august 2014 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140808050815/http://ohmygossip.ee/articles/12455 |url-status=dead }}</ref> [[1989]]<ref>http://www.elu24.ee/598672/grete-klein-kes-tahaks-olla-teadlikult-inetu/</ref> [[Tallinn]]as<ref name="arhiivikoo" />) on eesti [[laulja]] ja [[näitleja]]. Ta sai tuntuks 2009. aastal [[Kanal 2]] uudistesaate "[[Reporter]]" ilmateadustajana. 2012. aastal osales ta telesaates "[[Tähed jääl]]". Aastatel 2014–2022 mängis ta "[[Padjaklubi|Padjaklubis]]" ühte peaosa – Laurat (Laura Pille Lind). 2021. aastal valis ajakiri Kroonika Grete Kulla aasta seksikaimakaks naiseks.<ref>{{Netiviide |kuupäev=18. juuni 2021 |pealkiri=Aasta seksikaim naine Grete Kuld: enesekindlus tuleb siis, kui õpid vähem hoolima sellest, mida teised sinust arvavad. |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/93710531/aasta-seksikaim-naine-grete-kuld-enesekindlus-tuleb-siis-kui-opid-vahem-hoolima-sellest-mida-teised-sinust-arvavad |väljaanne=Kroonika}}</ref> Alates 2022. aastast on Grete Klein olnud nõunik telesaates "[[Ma näen su häält]]". Koos [[Tõnis Niinemets]]aga on ta juhtinud telesaateid [[Eesti Laul 2021]], [[Eesti Laul 2023]] ja [[Eesti Laul 2024]]. == Muusikakarjäär == Grete Klein on avaldanud kaks sooloalbumit ja olnud 2012. aastal ansamblis [[Sunberryz]]. '''Albumid''' * [[2010]] "Armastusega" * [[2012]] "Kruiisime" koosseisus Sunberryz * [[2014]] "Vari" * [[2015]] "Ma valin Sind" ft. [[Margus Vaher (laulja)|Margus Vaher]] * [[2022]] "Tähetolm" == Rollid == * 2010–2011 sekretär – teleseriaalis "[[Kelgukoerad]]" * 2014 – Laura – teleseriaalis "[[Padjaklubi]]" * 2016 Josefine – mängufilmis "[[Klassikokkutulek]]" *2018 Rebekka – teleseriaalis "Miks mitte?!" *2021 Isabel – mängufilmis "[[Jahihooaeg (film)|Jahihooaeg]]" *2022 Proua Martinson – mängufilmis "[[Soo (film)|Soo]]" *2022 Doris Vastsemägi - "Naised vormis" *2026- Laura- teleseriaalis "[[Padjaklubi Hispaanias]]" == Isiklikku == 13. märtsil 2019 sündis tal tütar, kes sai nimeks Saara.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://uudised.tv3.ee/meelelahutus/uudis/2020/06/28/palju-onne-grete-klein-ja-ergo-kuld-abiellusid|pealkiri=TV3|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> 26. juunil 2020 abiellus ta oma elukaaslase [[Ergo Kuld|Ergo Kullaga]].<ref name=":0" /> 12. augustil 2025 tegi paar [[Instagram]]is avalikuks oma lahutuse. Pärast lahutust on Gretet nähtud koos raadio- ja telemehe [[Jürgen Pärnsalu]]ga. == Viited == <references /> == Välislingid == * [[Imdbname:4810519|Grete Klein]] IMDb * [https://www.facebook.com/Grete-Klein-Offical-Page-175410912484837/ Grete Klein] Facebook * [https://www.instagram.com/greteklein/ Grete Klein] Instagram {{Tähed jääl}} {{JÄRJESTA:Klein, Grete}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1989]] d6cofzxt9c4bf13j5vneubxeihrg3tp Kirill Meretskov 0 309103 7166452 7165417 2026-06-03T11:41:13Z ~2026-32571-60 230855 7166452 wikitext text/x-wiki {{Sõjaväelane | Taustavärv = #B22222 | Pilt = Kirill Afanasievich Meretskov 1.jpg | Pildisuurus = | Pildi info = | Nimi = Kirill Meretskov | Hüüdnimi = | Sünniaeg = [[7. juuni]] [[1897]] | Sünnikoht = | Surmaaeg = [[30. detsember]] [[1968]] | Surmakoht = | Teenistused = NSV Liidu [[Punaarmee]] | Auaste = [[File:RA-SA F10MarsSU 1955.png|15px]] [[Nõukogude Liidu marssal]] | Juhitud üksused = [[Leningradi sõjaväeringkond]]<br>[[Punaarmee Kindralstaap]] | Sõjad/lahingud = [[Talvesõda]]<br>[[Teine maailmasõda]]<br>[[Jätkusõda]] | Autasud = }} '''Kirill Meretskov''' ([[vene keel]]es Кирилл Афанасьевич Мерецков; [[7. juuni]] [[1897]] – [[30. detsember]] [[1968]]) oli NSV Liidu sõjaväelane ([[Nõukogude Liidu marssal]], 1944). Kirill Meretskov oli [[NLKP|kommunistliku partei]] liige alates 1917. aastast, [[NLKP Keskkomitee]] liige aastatel 1939–1956 ning [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] saadik 1.–5. koosseisu ajal.<ref name="marssalid_bio_su"/> Mängis võtmerolli 1940. aastal Eesti okupeerimises. Leningradi sõjaväeringkonna ülemana juhtis ta 10. armee sissetungi, teavitas kindral Laidoneri Punaarmee edasitungist ning koordineeris vägede baasidele andmist vastavalt lepingule. 23. juunist 1941 kuni septembri alguseni samal aastal viibis eeluurimise all vanglas. Vabastati ning jätkas teenistust. ==Auastmed<ref name="marssalid_bio_su"/>== {| class="wikitable" |- ! Aasta ! Kuupäev ! Õlak ! Auaste |- | <center>1935</center> | 20. november | <center>[[File:Red Army Com Div 1940.png|25px]]</center> | [[diviisikomandör]] |- | <center>1938</center> | 22. veebruar | <center>[[File:RA A F8ComCorps 1940.png|25px]]</center> | [[korpusekomandör]] |- | <center>1939</center> | 8. veebruar | <center>[[File:Red Army Com Army2 1940.png|25px]]</center> | [[2. järgu armeekomandör]] |- | <center>1940</center> | 4. juuni | <center>[[File:RA A F9GenArmy 1943.png|25px]]</center> | [[armeekindral]] |- | <center>1944</center> | 26. oktoober | <center>[[File:RA-SA F10MarsSU 1955.png|15px]]</center> | [[Nõukogude Liidu marssal]] |} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="marssalid_bio_su">{{Netiviide |url=http://www.marshals.su/BIOS/Meretskov.html |pealkiri=Meretskov, Kirill Afanasjevitši biograafia |vaadatud=2012-12-14 |arhiivimisaeg=2012-05-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120507101639/http://www.marshals.su/BIOS/Meretskov.html |url-olek=ei tööta }}</ref> }} {{Nõukogude Liidu marssalid}} {{JÄRJESTA:Meretskov, Kirill}} [[Kategooria:Nõukogude Liidu marssalid]] [[Kategooria:Karjala-Soome NSV Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu sõjaväelased Hispaania kodusõjas]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu kangelased]] [[Kategooria:Võidu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Oktoobrirevolutsiooni ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Punalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Kremli müüri äärde maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1897]] [[Kategooria:Surnud 1968]] sr5qwu1al5p9j5vk6sakjwlzxqhdwra 28107 Sapar 0 315296 7166356 6853628 2026-06-03T09:28:48Z Kwamikagami 8320 7166356 wikitext text/x-wiki {| align=right id=toc style="width: 280px; margin: 0 0 1em 1em" |+ '''<big>28107 Sapar</big>''' |- style="background:#ccccff; text-align:center;" |- style="background:#ccccff; text-align:center;" |colspan="2" width=100%| '''Avastamine''' |- | Avastaja || [[Lenka Kotková|Lenka Kotková (Šarounová)]] |- | Koht || [[Ondřejovi Observatoorium]] |- | Kuupäev || 22. september 1998 |- style="background:#ccccff; text-align:center;" |colspan="2" width=100%| [[Orbiit|Orbiidi]] parameetrid |- |- style="text-align:center;" |colspan="2" width=100%| <small>30. september 2012</small> |- | [[Afeel]] || 2,8624945 [[Astronoomiline ühik|aü]] |- | [[Periheel]] || 2,4345799 [[Astronoomiline ühik|aü]] |- | Pikem pooltelg || 2,6485372 [[Astronoomiline ühik|aü]] |- | [[Ekstsentrilisus]] || 0,0807832 |- | Orbitaalperiood || 1574,3727109 ööpäeva (4,31 aastat) |- | Orbiidi kalle [[ekliptika]] suhtes|| 14,49850° |- | Tõususõlme ekliptiline pikkus || 292,06441° |- | Periheeli argument || 325,82757° |- | Keskmine anomaalia || 294,13062° |- style="background:#ccccff; text-align:center;" |colspan="2" width=100%| Asteroidi parameetrid |- | [[Absoluutne tähesuurus]] || 13,7 |} '''28107 Sapar''' (1998 SA<sub>13</sub>) on [[asteroidide vöö]]sse kuuluv [[asteroid]] orbitaalperioodiga 1574 päeva (4,31 aastat). Asteroidi avastas 22. septembril 1998 [[Ondřejovi Observatoorium]]is tšehhi astronoom [[Lenka Kotková|Lenka Kotková (Šarounová)]]. Asteroid on saanud nime eesti astrofüüsiku ja kosmoloogi akadeemik [[Arved Sapar|Arved-Ervin Sapari]] järgi. == Välislingid == * [http://ssd.jpl.nasa.gov/sbdb.cgi?sstr=28107 JPL: Small-body Database Browser on 28107 Sapar] * [http://www.asu.cas.cz/ Tšehhi Teaduste Akadeemia Astronoomia Instituut (Ondřejov, Tšehhi Vabariik)] [[Kategooria:Asteroidid]] fvzija9wlnggwaj7w8r9e09cz9x2yn8 Eesti Hobusekasvatajate Selts 0 317948 7166225 5315245 2026-06-03T02:45:54Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7166225 wikitext text/x-wiki '''Eesti Hobusekasvatajate Selts''' (lühend: EHS) on aastal 1992 asutatud [[mittetulundusühing]], kuhu kuulub [[hobusekasvataja]]id ja [[hobune|hobuse]]huvilisi<ref name="ehs.ee">http://www.ehs.ee/images/stories/EHS%20pohikiri/120327%20EHS%20pohikiri%202011,%20muudetud%2025.03.2012.pdf{{Kõdulink|aeg=juuni 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} (vaadatud 28.02.2013)</ref><ref name="EE"/>. EHS peab ennast aastal 1920 asutatud kolme seltsi<ref name="ehs.ee"/><ref name="EE"/> ([[Eesti tõugu hobune|eesti]], [[tori tõugu hobune|tori]] ja [[ardenni tõugu hobune|ardenni tõugu hobuste]] tõuseltside) ja aastal 1964 asutatud ''Eesti NSV Hobusetõugude Tõuaretuse Nõukogu'' õigusliku järjepidevuse jätkajaks<ref name="ehs.ee"/>. [[Põhikiri|Põhikirja]] järgi on EHSi eesmärkide seas<ref name="ehs.ee"/>: * "Eestis kasvatatavate [[hobusetõug]]ude – eesti, [[Eesti raskeveohobune|eesti raskeveo]], tori hobuse, [[trakeeni tõugu hobune|trakeeni]], [[araabia täisverelise tõugu hobune|araabia täisverelise]], [[šetlandi poni]] [[aretustegevus]]e koordineerimine ja nende populaarsuse tõstmine"; * "Eesti kohalike hobusetõugude [[jõudlusvõime]] ja geneetilise väärtuse suurendamine ning [[genofond]]i säilitamine". == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 12. köide, 2003: 55.</ref>}} ==Välislingid== *[http://www.ehs.ee/ EHSi koduleht] (vaadatud 28.02.2013) [[Kategooria:Eesti seltsid]] [[Kategooria:Eesti loomakasvatus]] [[Kategooria:Hobune]] lscfwdvx0cjmsdpq0gehgq8jwuhbu11 Eesti Tervisemuuseum 0 317972 7166257 7080595 2026-06-03T06:38:23Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 2 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7166257 wikitext text/x-wiki [[File:Estonian Health Care Museum and St. Olaf's Church.jpg|pisi|Eesti Tervisemuuseumi hoone [[Tallinna vanalinn]]as]] '''Eesti Tervisemuuseum''' on [[Tallinn]]as aadressil [[Lai tänav (Tallinn)|Lai tänav]] 28/30 tegutsev muuseum, mille peamised tegevussuunad on tervisealane näitus- ja haridustegevus ning kodumaise meditsiiniloo kogumine, säilitamine ja vahendamine. <ref>[https://tervisemuuseum.ee/meist/avalikud-dokumendid-2/ Avalikud dokumendid], Eesti Tervisemuuseum</ref> Muuseum asutati 1921. aastal [[Tartu]]s, likvideeriti 1950. aastatel ja taasavati 1980. aastal Tallinnas. <ref name="tervishoiumuuseum.ee">[https://web.archive.org/web/20150713191450/http://www.tervishoiumuuseum.ee/et/muuseumist/ajalugu Ajalugu] Eesti Tervishoiu Muuseumi koduleht</ref> Kuni 2020. aasta novembrini kandis asutus nime '''Eesti Tervishoiu Muuseum'''. <ref>[https://tervisemuuseum.ee/meist/meie-lugu/ Meie lugu], Eesti Tervisemuuseum</ref> ==Näitustegevus== Tervisemuuseumi näitustegevus hõlmab mitmekesist teemaringi, erinevaid formaate ja sihtrühmi. Lisaks püsinäitusele eksponeeritakse vahelduvaid teemanäitusi ning väli-, ränd- ja virtuaalnäitusi <ref name="näitused">[https://tervisemuuseum.ee/naitused/pusinaitus/ Näitused]. Eesti Tervisemuuseumi koduleht seisuga 23. juuli 2025.</ref>. ===Püsinäitus=== [[File:Exhibition in Estonian Health Museum. 2026.jpg|thumb|Eesti Tervisemuuseumi püsinäituse teematuba "Aju ja närvid". 2026]] Püsinäitus “Avameelselt Sinu kehast” annab ülevaate inimkeha anatoomiast ja füsioloogiast ning julgustab tegema oma elus tervist toetavaid valikuid. Külastuskogemust rikastavad interaktiivsed elektroonilised, mehaanilised, audiovisuaalsed ja käed-külge tegeluseksponaadid. Muuseumi eripäraks on näitusel eksponeeritavad plastinaadid ehk moodsa töötlustehnoloogia abil säilitatavad inimese elundid <ref name="näitused" />. [[File:Exhibition in Estonian Health Museum (2026).jpg|thumb|Eesti Tervisemuuseumi püsinäituse teematuba "Vereringe ja siseelundid". 2026]] Näitus asub muuseumi teisel ja kolmandal korrusel ning selles on järgnevad teematoad: *Inimese põlvnemine, bioelemendid, nahk, luud ja lihased; *Vereringe ja siseelundid; *Rakk ja DNA; *Kesknärvisüsteem; *Silmad ja nägemine; *Kuulmine, maitsmine, haistmine; *Toitumine ja seedeelundkond; *Hambad ja suutervis; *Hügieen, mikroorganismid ja parasiidid; *Mees ja naine, lapse sünd; *Loomulik surm; *Seksuaalsus; *Sõltuvused; *Saal vahetuvate teemanäituste ja sündmuste korraldamiseks. Näitus avati 2014. aastal ja on võitnud Eesti muuseumide aastaauhinna parima püsinäituse kategoorias <ref>[https://www.kul.ee/uudised/muuseumirotid-jagatud-2015-aasta-parima-naituse-korraldas-eesti-loodusmuuseum-parima "Muuseumirotid jagatud: 2015. aasta parima näituse korraldas Eesti Loodusmuuseum"]. Kultuuriministeerium. Vaadatud 23. juulil 2025.</ref>. Lisaks nomineeriti muuseum 2016. aastal Euroopa parima muuseumi aastaauhinnale <ref>[https://kultuur.err.ee/314982/eesti-tervishoiu-muuseum-nomineeriti-euroopa-parima-muuseumi-aastaauhinnale "Eesti Tervishoiu Muuseum nomineeriti Euroopa parima muuseumi aastaauhinnale"]. ERR Kultuur. Vaadatud 23. juulil 2025.</ref>. ==Haridustegevus== Muuseumi haridustegevus on kooskõlas riikliku õppekavaga ja tunnid valmivad koostöös erialaekspertidega. Muuseumitundide arendamisel lähtutakse eakohasuse põhimõtetest ning rakendatakse kaasaegseid õppemetoodikaid <ref>[https://tervisemuuseum.ee/haridus/muuseumitunnid/ "Muuseumitunnid"]. Eesti Tervisemuuseumi koduleht seisuga 23. juuli 2025.</ref>. Haridusprogramm on suunatud erinevatele sihtrühmadele: lasteaedadele, üldhariduskoolide kõigile kooliastmetele ja täiskasvanutele. 2024/2025. õppeaastal külastas Eesti Tervisemuuseumi tunde ja tuure 19 000 õpilast 197 koolist ja 71 lasteaiast. Kõige rohkem anti muuseumitunde seksuaalhariduse ja tervisliku toitumise teemadel <ref>[https://tervisemuuseum.ee/tervisemuuseumi-haridusprogrammides-kais-sel-oppeaastal-19-000-opilast/ "Tervisemuuseumi haridusprogrammides käis sel õppeaastal 19 000 õpilast"]. Eesti Tervisemuuseumi koduleht seisuga 23. juuli 2025.</ref>. ==Kogud== Eesti Tervisemuuseumi põhikogusse kuulus 2024. aasta 1. jaanuari seisuga 22 988 museaali, mis jagunevad nelja alakogusse: esemed, fotod, dokumendid ja trükised. Kogumistöö keskendub Eesti meditsiiniajaloo ja tervishoiuga seotud isikutele, institutsioonidele ning teemadele. Kogutakse nii ajaloolisi kui ka tänapäevaseid esemeid, trükiseid, dokumente, fotosid ja muid materjale. Lisaks põhikogule on muuseumil ka abikogu, kuhu kuulub 3988 eset. Seal säilitatakse materjale, mis ei vasta põhikogusse vastuvõtmise kriteeriumidele, kuid on seotud Eesti meditsiini või tervishoiuga. ===Esemekogu=== Esemekogus on 4605 museaali, mis on seotud tervishoiu ja erinevate arstlike erialadega, nagu farmaatsia, kirurgia, oftalmoloogia, neuroloogia ja günekoloogia. Muuseumil on ka rikkalik kollektsioon anatoomilisi preparaate, sealhulgas plastineeritud elundeid. Esemekogus leiduvate raviminäidiste ja apteekide signatuuride kaudu saab hea ülevaate Eesti farmaatsiatööstuse ja apteekide ajaloost. Samuti kuulub kogusse Baltikumi vanima farmaatsialabori EPHAG toodangu näidiseid. Vanim museaal on varauusaegne klaasnõu, mida tõenäoliselt kasutati rohunõuna.<ref>[https://www.muis.ee/museaalview/3024956 "Varauusaegne klaaspudel"]. Eesti Muuseumide Veebivärav. Vaadatud 13. augustil 2025.</ref> <ref>[https://tervisemuuseum.ee/kogude-paevik-4-varauusaegne-klaaspudel/ "Kogude päevik #4: Varauusaegne klaaspudel"]. Eesti Tervishoiu Muuseum. Vaadatud 13. augustil 2025.</ref> Kogus leidub ka vanemat ja väärtuslikku meditsiinitehnikat, nagu näiteks 19. sajandist pärinev hambaravitool.<ref>[https://tervisemuuseum.ee/kogude-paevik-15-hambaravitool-19-sajandist/ "Kogude päevik #15 – Hambaravitool 19. sajandist"]. Eesti Tervishoiu Muuseum. Vaadatud 13. augustil 2025.</ref> Üheks silmapaistvamaks esemeks on Florence Nightingale’i medal, mis on annetatud eestlasest halastajaõele Anette Massovile. Ta oli üks esimesi selle rahvusvahelise tunnustuse saajaid maailmas.<ref>[https://tervisemuuseum.ee/kogude-paevik-6-florence-nightingalei-medal/ "Kogude päevik #6: Florence Nightingale'i medal"]. Eesti Tervishoiu Muuseum, 2023. Vaadatud 13. augustil 2025.</ref> ===Fotokogu=== Fotokogus on 7508 fotot ja negatiivi, mis pärinevad 19. sajandi lõpust kuni tänapäevani. Vanimad originaalid kujutavad meditsiiniõdesid Vene-Jaapani sõjas Harbiinis, Kaug-Idas. Kogu hulka kuulub album 1897. aastal Moskvas toimunud rahvusvaheliselt arstide XII kongressilt, kus teiste seas on jäädvustatud 150 Tartu Ülikoolis õppinud arsti. Üheks tähelepanuväärsemaks fotoks on kujutis professor Ludvig Puusepast koos Rootsi kuningaga Tartu Ülikooli Närvikliiniku ees. ===Dokumendikogu=== 2020. aasta seisuga sisaldas dokumendikogu 7543 arvel olevat dokumenti, mis on seotud apteekide, meditsiiniasutuste ja meedikutega, samuti Tartu Ülikooli arstiteaduskonna professorite ja õppejõududega, karskusliikumise, Punase Risti ja tervishoiukorraldusega. Huvitavamate ja vanemate dokumentide seas on apteekide signatuuride kogu tsaariaja lõpust ja Eesti Vabariigi algusaegadest, retseptikogu aastatest 1865–1905, 1901. aasta nakkushaigla päevik ning Põhja-Balti Arstideseltsi päevaraamatud 1912. aastast. Unikaalne näide on ka Saksa arsti poolt mälu järgi Norilski vangilaagris joonistatud ajuatlas. ===Trükistekogu=== Trükistekogus leidub vanu raamatuid, plakateid ja postkaarte. Vanimad trükised on saksakeelsed arstiteaduslikud dissertatsioonid, mis kaitsti Tartu Ülikoolis aastatel 1870–1880. Kogu sisaldab ka eesti autorite kirjutisi rahvatervise teemadel, näiteks Friedrich Reinhold Kreutzwaldi “Kodutohter” (1879) ja Peeter Hellati tööd. 2020. aasta andmetel oli kogus arvel 3332 trükist. <ref>[https://tervisemuuseum.ee/naitused/meie-kogud/ Kogud] – Eesti Tervisemuuseumi koduleht seisuga 23. juuli 2025.</ref> ==Ajalugu== [[File:Vanemuise 46.JPG|pisi|left|[[Vanemuise tänav|Vanemuise tänav (Aia tänav)]] 46 Tartus, kus muuseum tegutses aastail 1924–1928 kahes toas]] Muuseum asutati 1921. aastal [[Tartu Ülikool]]i arstkonna eestvõttel ja uksed avas see 1924 Tartus<ref name="EE" /><ref name="tervishoiumuuseum.ee" />. 1928. aastal asutas muuseum oma osakonna ka Tallinnas; see avati 1932<ref name="EE" /><ref name="tervishoiumuuseum.ee" />. 1950. aastatel muuseum likvideeriti<ref name="EE" /><ref name="tervishoiumuuseum.ee" />. Muuseumi esialgne näitus oli avatud 1924–1928 Tartus [[Vanemuise tänav|Aia tänav]] 46 kahes toas. 1929. aastal koliti majja [[Pepleri tänav]] 32, kus muuseum tegutses 1948. aastani<ref name="tervishoiumuuseum.ee" />. 1928. aastal alustas tööd Eesti Tervishoiu Muuseumi Tallinna osakond, algul [[Vana-Pärnu maantee]] 19A, hiljem [[Kloostri-Kooli tänav]] 7. [[File:Tartu asv2022-04 img38 Pepleri 32.jpg|pisi|[[Pepleri tänav]] 32 Tartus, kus muuseum tegutses aastail 1929–1948]] Muuseum taasavati 31. jaanuaril 1980 [[Tallinna Meditsiinikool]]i juures '''Vabariikliku Sanitaarharidusmaja Tervishoiumuuseumi''' nime all. Muuseumi direktoriks sai samal aastal H.-R. Martinson, kes pidas seda ametit 2007. aastani.<ref name="tervishoiumuuseum.ee" /> Muuseumi ekspositsioon "Elu ja tervis" oli valminud interaktiivsuse põhimõttel. Külastajad said ise tegutsedes õppida üht-teist anatoomia ja oma [[organism]]i kohta.<ref name="tervishoiumuuseum.ee" /> Seda perioodi võib pidada ka muuseumi praeguse kuju eelkäijaks. Muuseumi eesmärgiks oli saada terviseõpetuse keskuseks, kus jagatakse teadmisi tervislikust eluviisist ja inimese füsioloogiast. Oldi arvamusel, et tuleb üha enam pöörata tähelepanu haiguste ennetamisele, mitte kõigest [[ravi]]misele. Üha olulisemaks muutus laste [[tervishoid]], mis seati tervishoiumuuseumi üheks prioriteediks. Üks põnevamaid eksponaate oli klaasnaine, inimese suuruses pöörlev inimkeha, mis tutvustas inimese [[siseelund]]eid.<ref name="tervishoiumuuseum.ee" /> Klaasnaine on tänapäevani muuseumis eksponeeritud. Lisaks näituste korraldamisele peeti muuseumis harivaid terviseteemalisi loenguid ning tegutses noorte meditsiinihuviliste klubi.<ref name="tervishoiumuuseum.ee" /> Järjest enam avastati olulisi teemasid, millest inimesi teavitada. Näiteks 1987. aastal hakati rääkima vaeguritest – [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] oli see varem olnud tabuteema, millest ei räägitud ning mida ei tunnistatud.<ref name="tervishoiumuuseum.ee" /> 1. augustil 1989 sai muuseum, mis oli kolinud Tallinna Laiale tänavale, iseseisvaks asutuseks ning hakkas kandma nime '''Eesti Tervishoiu Muuseum'''. Sellega sai alguse muuseumi III periood. Selleks ajaks oli tervisenäitus "Inimene ja perekond" osaliselt amortiseerunud ja vajas uuendamist-täiendamist. Oli põhjust karta, et ümberpaigutamisel saavad eksponaadid kannatada. Seetõttu otsustati suur osa näitusest jätta meditsiinikooli kasutusse ja tellida [[Dresden]]ist uus ekspositsioon "Inimene. Tervis. Perekond."<ref name="tervishoiumuuseum.ee" /> Selles ekspositsioonis oli väga olulised kohal seksuaalbioloogia. Käsitleti soolist arengut, [[Viljastumine|viljastumist]], [[rasedus]]t ja selle vältimist, [[sünnitus]]t ning [[suguhaigused|suguhaigusi]]. Korraldati tunde rasedatele ja seksuaalnõustamist noortele. Lisaks sellele tehti terviseõpetuse raames teadvustustööd [[sõltuvusained|sõltuvusainete]], sealhulgas [[alkohol]]i, [[Tubakas (aine)|tubaka]] ja [[narkootikumid]]e kohta. Korraldati õppepäevi ja ajutisi näitusi, mida oli keskmiselt 20 korda aastas. [[Eesti Arstide Selts]]iga ja Noorte Arstide Ühendusega koostöös hakati korraldama iga-aastaseid meditsiiniajaloo konverentse.<ref name="tervishoiumuuseum.ee" /> 2007. aastal sai muuseumi direktoriks Margus Jurkatam. 2011.–2013. aastal muuseumi renoveeriti ja uuendati. Seejuures võeti ka vastu otsus vananenud ekspositsiooni uuendada ja muuta see interaktiivsemaks. 2014. aasta algul jätkas muuseum tegevust sihtasutusena, mille asutajad on [[Kultuuriministeerium]] ja [[Tallinna Tehnikaülikool]].<ref>{{Netiviide |url=http://www.tervishoiumuuseum.ee/et/uudiste-arhiiv/21-muuseum-jaetkab-sihtasutusena |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-07-13 |arhiivimisaeg=2015-07-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150713183232/http://www.tervishoiumuuseum.ee/et/uudiste-arhiiv/21-muuseum-jaetkab-sihtasutusena |url-olek=ei tööta }}</ref> Muuseumi uus käed-külge püsiekspositsioon "Avameelselt sinu kehast" avati osaliselt 31. mail 2014. Muuseumi 90. aastapäeva aastal valmisid ka kolmanda korruse teematoad. Muuseum avati külastajatele täismahus 23. mail 2015. Aastast 2018 juhib Tervisemuuseumi Kadri Rannala, kes enne seda täitis muuseumi arendusdirektori rolli.<ref>[https://tervisemuuseum.ee/meist/meie-lugu/ Meie lugu] Eesti Tervisemuuseumi koduleht seisuga 24. juuli 2025.</ref> ==Avaldatud trükised== 2000. aastatel on Tervisemuuseumilt ilmunud järgmised trükised: *Hüvasti, noorus! (2025);<ref>[https://tervisemuuseum.ee/toode/raamat-naituselt-huvasti-noorus/ "Raamat näituselt 'Hüvasti, noorus!;'"]. Eesti Tervisemuuseum. Vaadatud 13. augustil 2025.</ref> *Saunast süstlani. Sajandi jagu lugusid eestlaste tervisest (2024);<ref>[https://tervisemuuseum.ee/juubeliraamat/ "Saunast süstlani. Sajandi jagu lugusid eestlaste tervisest"]. Eesti Tervisemuuseum. Välja antud 2024. Vaadatud 13. augustil 2025.</ref> *Uneversum. Raamat unest ja magamisest (2023);<ref>[https://www.digar.ee/arhiiv/et/books/245112 "Uneversum: raamat unest ja magamisest"]. Eesti Tervisemuuseum, 2023. ISBN 978-9949-738-83-0. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalne arhiiv. Vaadatud 13. augustil 2025.</ref> *Lapsesuu (2023);<ref>[https://www.digar.ee/arhiiv/et/nlib-digar:978400 "Lapsesuu: uudishimulikult inimesest"]. Eesti Tervishoiu Muuseum, 2023. ISBN 978-9949-738-84-7. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalne arhiiv. Vaadatud 13. augustil 2025.</ref> *Palju õnne!? (2022);<ref>[https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/183271 "Palju õnne!?"]. Eesti Tervisemuuseum, 2021. ISBN 978-9949-7388-2-3. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalne arhiiv. Vaadatud 13. augustil 2025.</ref> *Mina, superorganism. Lugu bakterite ja inimese kooselust (2019);<ref>[https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/125370 "Mina, superorganism: lugu bakterite ja inimese kooselust"]. Eesti Tervishoiu Muuseum, 2019. ISBN 978-9949-7388-0-9. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalne arhiiv. Vaadatud 13. augustil 2025.</ref> *Elada või mitte? Suhkrus on küsimus (2018);<ref>[https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/132243 "Elada või mitte? Suhkrus on küsimus: näituse kataloog"]. Eesti Tervishoiu Muuseum, 2018. ISBN 978-9985-9032-9-2. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalne arhiiv. Vaadatud 13. augustil 2025.</ref> *Loomulik surm (2016).<ref>{{cite web |author=Eesti Tervisemuuseum |title=Raamat näituselt "Loomulik surm" |url=https://tervisemuuseum.ee/toode/raamat-naituselt-loomulik-surm/ |publisher=Eesti Tervisemuuseum |access-date=2025-08-13 }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ==Tunnustus== *2024 – Eesti muuseumide aastaauhind. Aasta muuseumiuuendaja. Tervisemuuseumi mobiilsed mininäitused. <ref>[https://www.muuseum.ee/tunnustamine/muuseumirotid-2024/ Muuseumirotid 2024] Eesti Muuseumiühingu koduleht seisuga 24. juuli 2025.</ref> *2024 – Eesti Muuseumiühingu muuseumimeene tunnustusauhind EMMA. Kolmas koht, Eesti Tervisemuuseumi kommipurk “Kiika kakat”. <ref>[https://muuseum.ee/selgusid-eesti-muuseumimeene-auhinna-emma-2024-voitjad/ Selgusid Eesti muuseumimeene auhinna EMMA 2024 võitjad]. Eesti Muuseumiühing. Vaadatud 13. augustil 2025.</ref> *2023 – Eesti teaduse populariseerimise auhind kategoorias audio-visuaalne ja elektrooniline meedia. Eesti Tervisemuuseumi podcast Sünaps.<ref>[https://etag.ee/tegevused/konkursid/eesti-teaduse-populariseerimise-auhind/varasemad-konkursid/ Varasemad konkursid – Eesti Teaduse Populariseerimise Auhind]{{Kõdulink|aeg=juuni 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. Eesti Teadusagentuuri koduleht seisuga 24. juuli 2025.</ref> <ref>[https://novaator.err.ee/1609164409/teaduse-populariseerimise-elutoopreemia-palvis-aare-baumer Eesti teaduse populariseerimise elutööpreemia pälvis Aare Baumer]. ERR Novaator seisuga 24. juuli 2025.</ref> *2022 – Eesti Muuseumiühingu eriauhind "Terav Pliiats" parimale muuseumiturundajale. Eesti Tervisemuuseumi meeskond eesotsas Andres Arendiga terviseteemalise sisuloome ja selle turunduskommunikatsiooni eest. <ref>[https://www.muuseum.ee/tunnustamine/muuseumirotid-2022/ Muuseumirotid 2022]. Eesti Muuseumiühing. Vaadatud 13. augustil 2025.</ref> *2022 – Selge sõnum. Parim selge sõnumiga tarbetekst. Tervisemuuseumi taskuhääling Sünaps.<ref>[https://teatmik.eki.ee/selgesonum/varasemad-uritused/auhind-2022/tulemused-2022/ Selge sõnum – Auhind 2022 tulemused]. Selge sõnumi koduleht seisuga 24. juuli 2025.</ref><ref>[https://kultuur.err.ee/1608769396/selgusid-selge-sonumi-auhinna-tanavused-voitjad Selgusid selge sõnumi auhinna tänavused võitjad] ERR Kultuur seisuga 24. juuli 2025.</ref> *2022 – Eesti Muuseumiühingu muuseumimeene tunnustusauhind EMMA. Kolmas koht, Eesti Tervisemuuseumi Õnnekalender. <ref>[https://www.muuseum.ee/emma/emma-2022/ Selgusid Eesti muuseumimeene auhinna EMMA 2022 laureaadid]. Eesti Muuseumiühing. Vaadatud 13. augustil 2025.</ref> *2021 – Eesti muuseumide aastaauhind. Eriauhind pikaajalise innovatiivse ja teaduskoostööl põhineva näitusetegevuse ning hetkel olulise ja aktuaalse vaimse tervise näituse ja trükise „Palju õnne!?“ eest.<ref>[https://www.muuseum.ee/tunnustamine/muuseumirotid-2021/ Muuseumirotid 2021] Eesti Muuseumiühingu koduleht seisuga 24. juuli 2025.</ref> *2016 – Eesti muuseumide aastaauhind. Aasta muuseumirott. Näitus “Loomulik surm”.<ref>[https://muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/documents/2024-02/2016%20laureaadid.pdf Eesti muuseumide aastaauhindade laureaadid 2016]. Muinsuskaitseameti koduleht seisuga 24. juuli 2025.</ref><ref>[https://kultuur.postimees.ee/3993047/muuseumirotid-2016-on-selgunud Muuseumirotid 2016 on selgunud]. Postimees seisuga 24. juuli 2025.</ref> *2015 – Eesti muuseumide aastaauhind. Aasta muuseumirott. Parim püsiekspositsioon “Avameelselt Sinu kehast”.<ref>[https://muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/documents/2024-02/2015%20laureaadid.pdf Eesti muuseumide aastaauhindade laureaadid 2015]. Muinsuskaitseameti koduleht seisuga 24. juuli 2025.</ref> ==Viited== {{Viited|allikad= <ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 12. köide, 2003: 106.</ref>}} ==Välislingid== * [https://tervisemuuseum.ee/ Muuseumi koduleht] [[Kategooria:Tallinna muuseumid]] [[Kategooria:Eesti tervishoid]] 5kjrjxyeitt606ydqeit8w479ygdr2b Padaorg 0 324017 7166277 7165931 2026-06-03T07:07:47Z PillePrix 153981 7166277 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Padaoru MKA kaart.png|pisi|Padaoru maastikukaitseala kaart.]] '''Padaorg''' ehk '''Pada jõeorg''' on [[org]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Viru-Nigula vald|Viru-Nigula vallas]]. Järskude veergudega orus voolab [[Pada jõgi]]. Oru sügavus on kuni 20 m.<ref>{{EELIS|yrg|1396101025|Padaorg (Pada jõeorg)}}</ref> == Maastikukaitseala == Org võeti esmalt kaitse alla 1959. aastal ja siis oli kaitstavat pinda 37,0 ha<ref>[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/padaoru_maastikukaitseala Padaoru maastikukaitseala] Eesti Entsüklopeedia</ref>. Detsembris 1978 moodustati 52,2 ha suurune Padaoru kaitseala<ref>{{EELIS|ala|1268|Padaorg (KLO1000133)}}</ref> ja 2005 loodi eelneva baasil 177,7 ha kattev [[Padaoru maastikukaitseala|Padaoru maastikukaitseala.]]<ref>{{EELIS|ala|-941934786|Padaoru maastikukaitseala}}</ref> Kaitse alla võtmise põhjuseks oli loomade ja lindude elupaikade kaitsmine ja keskkonna säästmine. Alal on lubatud korjata loodusande ja seal viibida. Telkida ja lõket teha on lubatud ainult kaitseala omaniku nõusolekul.<ref>{{Netiviide |pealkiri=padaoru maastikukaitseala |url=https://www.bing.com/search?pglt=2083&q=padaoru+maastikukaitseala&cvid=f2a3088174d140a18d609229116b6ba2&gs_lcrp=EgRlZGdlKgYIABBFGDkyBggAEEUYOTIGCAEQRRg8MgYIAhBFGDzSAQkxMTA4OGowajeoAgCwAgA&FORM=ANNTA1&PC=HCTS&source=chrome.ob |vaadatud=2026-06-01 |väljaanne=Bing |keel=et}}</ref> == Pada park ja Padaoru mänd == [[Fail:Padaoru mänd Padaoru maastikukaitsealal 2016.jpg|pisi|Padaoru mänd]] Alale jääb ka Pada park, kus kasvab [[Padaoru mänd]].<ref>{{EELIS|ala|1734|Pada park}}</ref> Padaoru põlismänd on oluline, sest see on üks Eesti vanimatest mändidest. Seda teatakse ka kui Peetri mändi ja Ulmi mändi. Padaoru männi kõrgus on umbes 12 meetrit ja ümbermõõt poole meetri kõrguselt 5,2 meetrit. Padaoru mänd on 1939. aastast looduskaitse all.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=VARA-WEB |kuupäev=2023-06-28 |pealkiri=Padaoru mänd |url=https://www.vara.ee/padaoru-mand/ |vaadatud=2026-06-01 |väljaanne=VARA-WEB (vara.ee) |keel=et}}</ref> == Pada linnus == Jõeoru idakaldal asuvad [[Pada linnamäed]]. Padas on suur ja väike linnamägi, kus asus tõenäoliselt kunagi [[Pada I linnus|Pada linnus]], mida kasutati 9.-13. sajandil. 1986. aastal avastati linnamäe vastas [[Pada kivikalme|kalmistu]]. Nüüd on suurel linnamäel mälestusmärgiks taastatud väravakäik.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Padaorg – linnamäed, hiis ja koht, kus Monika pani Eesti pausile |url=https://saarestsaatseni.ee/shop/laaneviru-maakond/virunigula/padaorg/ |vaadatud=2026-06-01 |väljaanne=Saarest Saatseni |keel=et}}</ref> Samas paikneb ka rauaajast pärinev [[Pada asulakoht]]. == Padaoru kihistik ja jõe paljand == Padaoru järgi on nimetatud [[Sillaoru kihistu]] [[Pada kihistik]].<ref name="Geokogud">{{Geokogud|430}} (vaadatud 24.08.2019)</ref> Padaorus on ka jõe paljand Pada linnamäe all ja kõrval. See asub Tallinn-Narva maanteel ja Padaoru männi risti juurest algava raja juures, kuhu pääseb ligi ainult jalgsi.<ref>{{Netiviide |pealkiri=O – Padaoru jõe paljand – Eesti stratotüüpsed paljandid |url=https://stratotuup.ut.ee/o-padaoru-joe-paljand/ |vaadatud=2026-06-01 |väljaanne=stratotuup.ut.ee}}</ref> ==Vaata ka== *[[Monika (lumetorm)]] *[[Pada (Viru-Nigula)]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti orud]] [[Kategooria:Viru-Nigula vald]] ealq50x1zmsj9qmip9fmyhovrn4c6gv Nicolás Maduro 0 324279 7166393 7061738 2026-06-03T10:02:54Z Kuriuss 38125 7166393 wikitext text/x-wiki {{täienda}} {{Infobox President | nimi = Nicolás Maduro Moros | pilt =Nicolas Maduro on December 31, 2025 (cropped2).jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Nicolás Maduro (2025) | amet = [[Venezuela president]] | ametiajaalgus = [[5. märts]] [[2013]] | ametiajalõpp = [[3. jaanuar]] [[2026]] | predecessor = [[Hugo Chávez]] | järgmine = [[Delcy Rodríguez]] (kt) | amet2 = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1962|11|23}} | sünnikoht = [[Caracas]], [[Venezuela]] | surmaaeg = | surmakoht = | partei = PSUV | abikaasa = [[Cilia Flores]] | autogramm = Nicolas Maduro Signature 2024.svg }} '''Nicolás Maduro Moros''' (sündinud [[23. november|23. novembril]] [[1962]] [[Caracas]]es) on [[Venezuela]] [[poliitik]], [[Venezuela president]] alates [[5. märts]]ist [[2013]] kuni tema [[2026. aasta Ameerika Ühendriikide rünnak Venezuelale|''de facto'' võimult kõrvaldamiseni Ameerika Ühendriikide poolt 2026. aastal]]. 3. jaanuaril 2026 vahistati ta Venezuelasse tunginud [[USA]] vägede poolt ja toimetati [[New York]]i, kus tema üle peetakse kohut. Ta on [[Venezuela Ühinenud Sotsialistlik Partei|Venezuela Ühinenud Sotsialistliku Partei]] liige. == Elukäik == Sündis katoliiklikus töölisklassi peres. Tema isa Nicolás Maduro García oli silmapaistev ametiühinguliider. 2013. aasta intervjuus väitis Maduro, et tema vanavanemad olid juudid, sefardi mauri taustaga ja pöördusid katoliiklusse Venezuelas.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Venezuelan president: My grandparents were Jewish |väljaanne=The Jerusalem Post {{!}} JPost.com |url=https://www.jpost.com/jewish-world/jewish-features/venezuelan-president-my-grandparents-were-jewish-313312 |vaadatud=2026-01-04}}</ref> Ta alustas oma poliitilist tegevust Caracase töölislinnaosas El Valle keskkooli õpilasomavalitsuses, kuid ta ei lõpetanud keskkooli.<ref name="0e39H">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Watts |eesnimi=Jonathan |perekonnanimi2=Lopez |eesnimi2=Virginia |kuupäev=2013-04-15 |pealkiri=Who is Nicolás Maduro? Profile of Venezuela's new president |keel=en-GB |väljaanne=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/world/2013/apr/15/nicolas-maduro-profile-venezuela-president |vaadatud=2026-01-04 |issn=0261-3077}}</ref> Kooli ajal mängis ta bassikitarri ansamblis "Enigma".<ref name="XJ4Oi">{{Uudiseviide |pealkiri=Perfil de Nicolás Maduro - Archivo Digital de Noticias de Colombia y el Mundo desde 1.990 - eltiempo.com |keel=es |väljaanne=eltiempo.com |url=http://www.eltiempo.com/archivo/documento/CMS-12742462 |vaadatud=2026-01-04}}</ref> Ta töötas aastaid bussijuhina Caracases ja oli seejärel ametiühinguaktivist.<ref name=":0">{{Uudiseviide |pealkiri=Nicolas Maduro {{!}} Biography, Facts, & Presidency {{!}} Britannica |keel=en |väljaanne=Encyclopedia Britannica |url=https://www.britannica.com/biography/Nicolas-Maduro |vaadatud=2026-01-03}}</ref> 24-aastaselt elas ta aasta Kuubal Havannas, kui marksistlik-leninistlik ja maoistlik Sotsialistlik Liiga oli ta saatnud üheaastasele kursusele Escuela Nacional de Cuadros Julio Antonio Mellasse, mis on Noorte Kommunistide Liidu juhitud poliitiline koolituskeskus.<ref name="XJ4Oi" /> 1992. aastal osales tollase Venezuela presidendi Carlos Andrés Pérezi vastu suunatud sõjaväelistes ülestõusudes. 1994. aastal sai temast Caracase metrootöötajate ametiühingu (Sitrameca) juhatuse spordisekretär, mis oli ametiühingu töötaja madalaim aste. Aasta pärast visati ta sealt sisemiste vastuolude tõttu välja. Tema endised kolleegid õigustavad tema töölt puudumisi sellega, et ta "teeb ​​juba tänavatel revolutsiooni". 1996. aastal juhtis ta Sitramecaga paralleelse ametiühingu nimega Metroo Tööliste Ühendatud Ametiühing (Asumetro) asutamist, olles selle organiseeriv sekretär. Neid nõustas jurist Cilia Flores, tema hilisem abikaasa.<ref name="XJ4Oi" /> 1990. aastate algul liitus ta [[Hugo Chávez]]e juhitud Revolutsioonilise Bolivari Liikumisega 200 (MBR-200). Venezueala armee endise ülemjuhataja Carlos Peñaloza Zambrano sõnul andis Maduro Kuubal viibides Kuuba [[Fidel Castro]] luuretalitus talle ülesande olla Kuuba luuredirektoraadi heaks töötav "mutt", et pöörduda Hugo Cháveze poole, kellel oli parasjagu õitsev sõjaväeline karjäär.<ref>Peñaloza Zambrano, Carlos (2014). ''Chávez, el delfin de Fidel: la historia secreta del golpe del 4 de febrero''. Miami: Alexandria Library. p. 184. ISBN <bdi>978-1-5057-5033-1</bdi>. OCLC 904959157. <q>... Maduro returned to Venezuela with the permission to approach Chávez acting as a mole of the G2.</q></ref> Ta võitles Cháveze vabastamise eest, kui ta vangistati oma rolli eest 1992. aasta Venezuela riigipöördekatsetes. Ta tutvus jurist Cilia Floresega, kes juhtis Cháveze vabastamise eest võitlevat juristide meeskonda ning nad abiellusid. Madurol oli oluline roll Viienda Vabariigi Liikumise (MVR) asutamisel, mis toetas Cháveze tema presidendikandidaadiks kandideerimisel 1998. aastal.<ref name="0e39H" /> MVRi liikmena valiti ta 1998. aastal Venezuela parlamendi alamkoja (Saadikutekoda), 1999. aastal uut Venezuela põhiseadust väljatöötava Venezuela Rahvusliku Põhiseadusassamblee ning 2000. aastal uue Venezuela parlamendi Rahvusassamblee liikmeks. Ernesto Alvarenga, kes oli MVR fraktsiooni juht, usub, et Maduro paistis silma rohkem Chávezilt käske vastuvaidlematult võtmisega, mitte oma juhiomadustega. „Ta on distsiplineeritud ja võitleja veendumusega, kuid säilitas alati alluva profiili.“ 2005-2006 oli ta Rahvusassamblee president.<ref name="XJ4Oi" /> [[9. august]]ist [[2006]] kuni [[15. jaanuar]]ini [[2013]] oli ta Venezuela välisminister ja [[13. oktoober|13. oktoobrist]] [[2012]] kuni 5. märtsini 2013 asepresident.<ref name=":0" /> Venezuela diplomaatia juhina järgis Maduro Chaveze joont, taotledes avalikult "multipolaarse maailma ehitamist, mis on vaba 'Põhja-Ameerika imperialismi' hegemooniast". Teda peeti võtmetegelaseks oma riigi välispoliitika edendamisel väljaspool Ladina-Ameerika piire, luues tihedamaid sidemeid peaaegu iga valitsusega, mis ühel või teisel teemal Ameerika Ühendriikidega võistles.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Nicolás Maduro, el presidente de una nación dividida |keel=es-CO |väljaanne=BBC News Mundo |url=https://www.bbc.com/mundo/noticias/2012/12/121207_venezuela_perfil_nicolas_maduro_az |vaadatud=2026-01-04}}</ref> Venezuela välispoliitiliste seisukohtade hulka tema ametiajal kuulusid suhete lõpetamine Taiwaniga Hiina Rahvavabariigi kasuks,<ref>{{Netiviide |pealkiri=Taiwanese diplomats to leave Venezuela - Daily News - EL UNIVERSAL |url=http://www.eluniversal.com/2007/07/18/en_pol_art_taiwanese-diplomats_18A901361 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160326140444/http://www.eluniversal.com/2007/07/18/en_pol_art_taiwanese-diplomats_18A901361 |arhiivimisaeg=2016-03-26 |vaadatud=2026-01-04 |väljaanne=www.eluniversal.com |keel=es}}</ref> Liibüa toetamine Muammar Gaddafi ajal,<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Shoichet |eesnimi=Catherine E. |kuupäev=2012-12-09 |pealkiri=Venezuela: As Chavez battles cancer, Maduro waits in the wings |url=https://www.cnn.com/2012/12/09/world/americas/venezuela-maduro |vaadatud=2026-01-04 |väljaanne=CNN |keel=en}}</ref> diplomaatiliste suhete katkestamine Iisraeliga 2008.–2009. aasta Gaza sõja ajal,<ref>{{Netiviide |pealkiri=Israel expels Venezuelan ambassador - CNN.com |url=http://edition.cnn.com/2009/WORLD/meast/01/28/israel.venezuela/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190111232733/http://edition.cnn.com/2009/WORLD/meast/01/28/israel.venezuela/ |arhiivimisaeg=2019-01-11 |vaadatud=2026-01-04 |väljaanne=edition.cnn.com |keel=en}}</ref> Palestiina riigiga diplomaatiliste suhete loomine,<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Rasgon |eesnimi=Adam |kuupäev=2019-01-24 |pealkiri=Palestinian official slams US over its support for Venezuelan opposition leader |keel=en-US |väljaanne=The Times of Israel |url=https://www.timesofisrael.com/palestinian-official-slams-us-over-its-support-for-venezuelan-opposition-leader/ |vaadatud=2026-01-04 |issn=0040-7909}}</ref> suhete pöördumine Colombiaga 2008. ja uuesti 2010. aastal, Abhaasia ja Lõuna-Osseetia tunnustamine iseseisvate riikidena<ref>{{Netiviide |kuupäev=2009-09-11 |pealkiri=Venezuela recognises rebel Georgian regions: Chavez |url=http://www.abc.net.au/news/stories/2009/09/11/2682612.htm?section=justin |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090913101821/http://www.abc.net.au/news/stories/2009/09/11/2682612.htm?section=justin |arhiivimisaeg=2009-09-13 |vaadatud=2026-01-04 |väljaanne=www.abc.net.au |keel=en-AU}}</ref> ning Bashar al-Assadi toetamine Süüria kodusõja ajal.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Deisy Buitrago, Andrew Cawthorne |pealkiri=Hugo Chavez sends solidarity to Gaddafi, Syria |keel=en-US |väljaanne=U.S. |url=https://www.reuters.com/article/us-venezuela-chavez/hugo-chavez-sends-solidarity-to-gaddafi-syria-idUSTRE7901QW20111002 |vaadatud=2026-01-04}}</ref> Pärast [[Hugo Chávez]]e surma 5. märtsil 2013 sai Maduro presidendi kohusetäitjaks.<ref name=":0" /> 14. aprillil 2013 toimunud [[2013. aasta Venezuela presidendivalimised|presidendivalimistel]] valiti ta 50,75% häältega Venezuela presidendiks. 2018. aastal kandideeris Maduro uuesti ja 20. mail 2018 toimunud valimistel kuulutati ta võitjaks,<ref name=":0" /> saades ametlikel andmetel umbes 67,7% häältest, mis tagas tema teise ametiaja.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Nicolas Maduro wins Venezuela presidential election – DW – 05/21/2018 |url=https://www.dw.com/en/nicolas-maduro-wins-venezuela-presidential-election/a-43864318 |vaadatud=2026-01-03 |väljaanne=dw.com |keel=en}}</ref> Need valimised olid rahvusvaheliselt vastuolulised ning paljud riigid ja vaatlejad kahtlesid nende usaldusväärsuses.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Amnesty Internationali 2018. aasta aruandes "süüdistatakse Nicolás Maduro valitsust Venezuela ajaloo halvimate inimõiguste rikkumiste toimepanemises". Aruandes leiti, et vägivalda pandi toime eriti Venezuela vaestes piirkondades ja see hõlmas "8292 kohtuvälist hukkamist, mis viidi läbi aastatel 2015–2017". Ühe aasta jooksul panid 22% mõrvadest (4667) toime julgeolekujõud.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2018-09-20 |pealkiri=Amnesty: Maduro Government Executed Thousands |url=https://www.voanews.com/a/amnesty-accuses-maduro-government-of-executing-thousands/4581050.html |vaadatud=2026-01-04 |väljaanne=Voice of America |keel=en}}</ref> 28. juulil 2024 toimunud presidendivalimistel kuulutati Maduro ametlikult võitjaks, kogudes 51,23% häältest, mis tagas talle kolmanda ametiaja. Valimistulemused olid vastuolulised ning nii opositsioon kui ka mitmed välisriigid kritiseerisid valimisprotsessi ja tulemuste läbipaistmatust.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-07-29 |pealkiri=Maduro declared winner in Venezuela's presidential election |url=http://www.euronews.com/2024/07/29/maduro-declared-winner-in-venezuelas-presidential-election-as-opposition-claims-irregulari |vaadatud=2026-01-03 |väljaanne=euronews |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-08-19 |pealkiri=Borrell: Venezuelat ähvardab tõsine kriis, kui Maduro ei suuda valimisvõitu tõestada |url=https://www.err.ee/1609429240/borrell-venezuelat-ahvardab-tosine-kriis-kui-maduro-ei-suuda-valimisvoitu-toestada |vaadatud=2026-01-03 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Tema valitsusajal on Venezuela kogenud pretsedenditut majanduskriisi, sealhulgas hüperinflatsiooni, toidupuudust ja poliitilist ebastabiilsust.<ref name=":0" /> == Kinnipidamine ja riigist väljatoimetamine == {{vaata|2026. aasta Ameerika Ühendriikide rünnak Venezuelale}} 26. märtsil 2020 esitas USA justiitsministeerium Madurole süüdistuse narkoterrorismis ja kokaiini USAsse importimise vandenõus ning käis välja 15-miljonilise preemia info eest, mis viiks Maduro vahistamiseni.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=США обвинили Мадуро в наркотерроризме и предложили $15 млн за помощь в его поимке |keel=ru |väljaanne=BBC News Русская служба |url=https://www.bbc.com/russian/news-52053170 |vaadatud=2026-01-04}}</ref> 2025. aasta augustis tõstis USA justiitsministeerium Maduro vahistamise eest määratava preemia 50 miljoni USA dollarini.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Levin |eesnimi=Sam |kuupäev=2025-08-08 |pealkiri=Trump administration doubles reward for arrest of Venezuela’s president to $50m |keel=en-GB |väljaanne=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/us-news/2025/aug/07/trump-venezuela-maduro-arrest-bounty |vaadatud=2026-01-04 |issn=0261-3077}}</ref> 24. novembril 2025 nimetas USA president Donald Trumpi administratsioon Maduro ja tema valitsuse liikmed ametlikult välismaise terroristliku rühmituse liikmeteks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Atwood |eesnimi=Betsy Klein, Natasha Bertrand, Kevin Liptak, Kylie |kuupäev=2025-11-24 |pealkiri=Trump administration formally designates Venezuela’s Maduro as member of a foreign terrorist organization {{!}} CNN Politics |url=https://www.cnn.com/2025/11/24/politics/venezuela-terrorist-designation-maduro |vaadatud=2026-01-04 |väljaanne=CNN |keel=en}}</ref> USA president [[Donald Trump]] teatas 3. jaanuaril 2026, et USA väed võtsid Venezuela liidri Nicolás Maduro ja tema naise Cilia Flores kinni ning toimetasid nad riigist välja.<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120427253/maduro-mojukas-abikaasa-cilia-flores-toetas-presidenti-vaidetavalt-nii-poliitikas-kui-narkoaris |pealkiri=Maduro mõjukas abikaasa Cilia Flores toetas presidenti väidetavalt nii poliitikas kui narkoäris |url-access=subscription |eesnimi=Kaarel |perekonnanimi=Kressa |kuupäev=2026-01-04 |vaadatud=2025-01-04 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref> USA peaprokuröri [[Pam Bondi]] sõnul on Madurole ja tema naisele esitatud süüdistus narkoterrorismi vandenõus, kokaiini impordi vandenõus, kuulipildujate ja hävitusseadmete omamises ning vandenõus Ameerika Ühendriikide vastu.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Regencia |eesnimi=Ted |pealkiri=Trump says Venezuela’s Maduro ‘captured’ after huge US military strikes |url=https://www.aljazeera.com/news/2026/1/3/explosions-heard-over-venezuelan-capital-caracas-amid-us-tensions |vaadatud=2026-01-03 |väljaanne=Al Jazeera |keel=en}}</ref> == Tunnustus == * 2016 – [[OCCRP aasta inimene]] organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni vallas == Isiklikku == Nicolás Maduro on abielus [[Cilia Flores]]ega, kes on samuti tuntud Venezuela poliitik. Maduról on poeg [[Nicolás Maduro Guerra]] esimesest abielust, kes on aktiivne poliitikas ja on olnud valitsuses kõrgetel ametikohtadel. == Viited == {{viited}} {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Hugo Chávez]]|nimi=[[Venezuela president]]|aeg=Alates [[2013]]. aastast|järgnev=Võimul}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Maduro, Nicolas}} [[Kategooria:Venezuela presidendid]] [[Kategooria:Välisministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1962]] b7jt8w1t1a7w3083iraqghfb7zmy0b1 Tartu Loodusmaja 0 326153 7166067 7154001 2026-06-02T17:45:06Z Kk 6201 /* Loodusmaja direktorid */ 7166067 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=aprill|aasta=2020}} {{Vikinda|kuu=aprill|aasta=2020}} [[Fail:Tartu loodusmaja foto autor Jaan Sokk.jpg|pisi|Tartu loodusmaja fassaad. Foto. Jaan Sokk]] [[Fail:Loodusmaja2.jpg|pisi|Tartu loodusmaja talveaed]] '''Tartu loodusmaja''' on osa [[Tartu Keskkonnahariduse Keskus]]est. Loodusmaja asub Tartus aadressil [[Lille tänav (Tartu)|Lill10]]. Loodusmaja korraldab nii lastele kui ka täiskasvanutele [[Töötuba|õpitube]] ning tähtpäevade keskkonnasõbralikus võtmes tähistamise võimalust. Lisaks saab loodusmaja ruume rentida [[konverents]]ide, firmaürituste ja pidude korraldamiseks. Majas asub külastuskeskus. Maja süda on viie tasapinnaga [[talveaed]], kus kasvavad toidu- ja tarbetaimed ning asub bassein [[Punakõrv-ilukilpkonn|punakõrv]]- ja kollakõrv-ilukilpkonnadega. Külastajatele on tutvumiseks avatud püsinäitus [https://www.tartuloodusmaja.ee/koostooprojektid/jjjjjj/ "Läbipaistev loodusmaja"], mis annab ühe keskkonna-, tervise- ja inimesesõbraliku maja olemusest täpsema ülevaate. Lisaks on Tartu loodusmajas alati üleval mõni uus ja [https://www.tartuloodusmaja.ee/naitused/ajutised-naitused/ huvitav loodusteemaline näitus]. ==Ajalugu== Loodusmaja loodi 1953. aastal kui '''Tartu Linna Noorte Naturalistide Jaam'''. 1968. aastast oli see '''Tartu Noorte Loodusesõprade Maja''', 1988. aastast '''Tartu Noorte Loodusmaja''' ning 2002. aastast '''Tartu Loodusmaja'''. Viimane nimemuutus toimus koos [[Tartu Keskkonnahariduse Keskus]]e loomisega, mille osa Loodusmaja on. 2013. aastal valmis loodusmaja uus hoone. Uue hoone projekti ja sisekujunduse tegi [http://karisma.ee/ Karisma arhitektid OÜ]. ==Väljaanded== Tartu loodusmaja andis välja ajalehte [[Kuldkinga Teataja]]. Pärast väikest vahet anti 2015.–2018. aastal välja ajalehte [[Kännuseened]]. == Loodusmajas toimunut == [[Fail:Huvikooli lapsed talveaias.jpg|pisi|Tartu loodusmaja huvikooli lapsed talveaias]] 2018. aasta oktoobrist detsembrini – fotonäitus "Eesti kalad" ([[loodusfotograaf]] [[Tiit Hunt|Tiit Hundi]] fotod ligi 60 [[Kalad|kalaliigi]] kohta).<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.tartuloodusmaja.ee/sundmus/tiit-hundi-fotonaitus-eesti-kalad/|pealkiri=Tiit Hundi fotonäitus "Eesti kalad" 22.10 – 1.12.2018|väljaanne=Tartu loodusmaja|väljaandja=[[Tartu Keskkonnahariduse Keskus]]|aeg=22. oktoober 2018|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181225193107/https://www.tartuloodusmaja.ee/sundmus/tiit-hundi-fotonaitus-eesti-kalad/|arhiivimisaeg=2018-12-25}}</ref> 2019. ja 2020. aastal toimus mitu [https://www.tartuloodusmaja.ee/uritused/maff-filmiohtu-haide-having-sharkwater-extinction-12-11-2019/ MAFF-i filmiõhtut]. 2019. aasta 8. november [https://www.tartuloodusmaja.ee/uritused/rohelise-kooli-programmi-tutvustusuritus-tartu-loodusmajas-08-11-2019/ Rohelise Kooli programmi tutvustusüritus]. 2019. aasta 23. november [https://www.tartuloodusmaja.ee/uritused/kas-oravad-lendavad-kas-lennukid-soovad-pahkleid/ meisterdamishommik "Kas oravad lendavad? Kas lennukid söövad pähkleid?]". 2019. aasta 12.–26. november [https://www.tartuloodusmaja.ee/uritused/pabergraafika-kursus-05-11-26-11-2019/ pabergraafika töötoad]. 2019. aasta 27. november [https://www.tartuloodusmaja.ee/uritused/uleminekuohtu-tartu-elurikas-linn-27-11-2019/ üleminekuõhtu "Tartu, elurikas linn"]. [[Fail:Loomemajanduskeskuse loodusmaja park.jpg|pisi|Loomemajanduskeskuse ja loodusmaja park]] 2019. aasta oktoobris ja novembris – [[Liia Lüdig-Algvere]] [[akvarell]]inäitus "Hiiutriibulised aastaring" 2019. aasta 3. detsember [https://www.tartuloodusmaja.ee/uritused/rohelise-tee-ohtu-ringmajandus-03-12-2019/ Rohelise Tee Õhtu "Ringmajandus"]. 2019. aasta 7. detsember [https://www.tartuloodusmaja.ee/uritused/heategevuslik-joululaat-2019/ heategevuslik jõululaat]. 2019. aasta 19. november ja 10. detsember [https://www.tartuloodusmaja.ee/uritused/vaikuseminutite-baaskursus-huvikooli-tootajatele-19-11-ja-10-12-2019/ vaikuseminutite baaskursus huvikooli töötajatele]. 2019. aasta 13. detsember [https://www.tartuloodusmaja.ee/uritused/rohelise-tee-ohtu-mida-teha-kui-sinult-oodatakse-kingitust-13-12-2019/ Rohelise Tee Õhtu "Mida teha, kui sinult oodatakse kingitust?]" 2019. aasta 16. detsember [https://www.tartuloodusmaja.ee/uritused/uleminekuohtu-jatkusuutlikud-kogukonnad-16-12-2019/ üleminekuõhtu jätkusuutlikud kogukonnad]. 2019. aasta novembris ja detsembris – [https://www.tartuloodusmaja.ee/uritused/laanemere-veebiviktoriin-opilastele-2019/ Läänemere veebiviktoriin õpilastele]. 2020. aasta 18. jaanuaril [https://www.tartuloodusmaja.ee/uritused/perepaevad-lumememmepaev-18-01-2020/ lumeteemaline perepäev]. ==Loodusmaja direktorid== *[[Johannes Parbo]] 1953–1958 *[[Eha Alver]] 1958–1959 *[[Edgar Toots]] 1959–1971 *[[Heinrich Veromann]] 1971–1972 *[[Nikolai Laanetu]] 1972– 1974 *[[Linda Aru]] 1974–1981 *[[Anne Linnamägi]] 1981–1986 *[[Aleksei Lotman]] 1987–1987 *[[Illar Leuhin]] 1987-1990 *[[Ene Örd]] 1990–2007 *[[Kalju Eit]] 2007–2012 *[[Signe Söömer]] 2012- *[[Janika Ruusmaa]] ==Loodusmaja õpetajaid== *[[Aino Ausmees]] *[[Annelie Ehlvest]] *[[Külli Kalamees-Pani]] *[[Tiiu Keskpaik]] *[[Helle Kont]] *[[Aleksei Lotman]] *[[Kai Punger]] *[[Heinrich Veromann]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.tartuloodusmaja.ee/ Tartu loodusmaja koduleht] * [https://tartu.postimees.ee/6842895/tartu-loodusmaja-kuulutati-parimaks-roheliseks-kontoriks "Tartu loodusmaja kuulutati parimaks roheliseks kontoriks"]. Tartu Postimees, 5. detsember 2019 * Heleri All. [https://www.err.ee/1025616/tartu-lapsed-oppisid-kaeparastest-vahenditest-lund-tegema "Tartu lapsed õppisid käepärastest vahenditest lund tegema"]. err.ee, 18. jaanuar 2020 [[Kategooria:Tartu koolid]] [[Kategooria:Karlova]] [[Kategooria:Keskkonnahariduskeskused]] fdfgkwkyho8ie0zlo1y3rqisg720v42 7166068 7166067 2026-06-02T17:45:42Z Kk 6201 /* Loodusmaja direktorid */ 7166068 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=aprill|aasta=2020}} {{Vikinda|kuu=aprill|aasta=2020}} [[Fail:Tartu loodusmaja foto autor Jaan Sokk.jpg|pisi|Tartu loodusmaja fassaad. Foto. Jaan Sokk]] [[Fail:Loodusmaja2.jpg|pisi|Tartu loodusmaja talveaed]] '''Tartu loodusmaja''' on osa [[Tartu Keskkonnahariduse Keskus]]est. Loodusmaja asub Tartus aadressil [[Lille tänav (Tartu)|Lill10]]. Loodusmaja korraldab nii lastele kui ka täiskasvanutele [[Töötuba|õpitube]] ning tähtpäevade keskkonnasõbralikus võtmes tähistamise võimalust. Lisaks saab loodusmaja ruume rentida [[konverents]]ide, firmaürituste ja pidude korraldamiseks. Majas asub külastuskeskus. Maja süda on viie tasapinnaga [[talveaed]], kus kasvavad toidu- ja tarbetaimed ning asub bassein [[Punakõrv-ilukilpkonn|punakõrv]]- ja kollakõrv-ilukilpkonnadega. Külastajatele on tutvumiseks avatud püsinäitus [https://www.tartuloodusmaja.ee/koostooprojektid/jjjjjj/ "Läbipaistev loodusmaja"], mis annab ühe keskkonna-, tervise- ja inimesesõbraliku maja olemusest täpsema ülevaate. Lisaks on Tartu loodusmajas alati üleval mõni uus ja [https://www.tartuloodusmaja.ee/naitused/ajutised-naitused/ huvitav loodusteemaline näitus]. ==Ajalugu== Loodusmaja loodi 1953. aastal kui '''Tartu Linna Noorte Naturalistide Jaam'''. 1968. aastast oli see '''Tartu Noorte Loodusesõprade Maja''', 1988. aastast '''Tartu Noorte Loodusmaja''' ning 2002. aastast '''Tartu Loodusmaja'''. Viimane nimemuutus toimus koos [[Tartu Keskkonnahariduse Keskus]]e loomisega, mille osa Loodusmaja on. 2013. aastal valmis loodusmaja uus hoone. Uue hoone projekti ja sisekujunduse tegi [http://karisma.ee/ Karisma arhitektid OÜ]. ==Väljaanded== Tartu loodusmaja andis välja ajalehte [[Kuldkinga Teataja]]. Pärast väikest vahet anti 2015.–2018. aastal välja ajalehte [[Kännuseened]]. == Loodusmajas toimunut == [[Fail:Huvikooli lapsed talveaias.jpg|pisi|Tartu loodusmaja huvikooli lapsed talveaias]] 2018. aasta oktoobrist detsembrini – fotonäitus "Eesti kalad" ([[loodusfotograaf]] [[Tiit Hunt|Tiit Hundi]] fotod ligi 60 [[Kalad|kalaliigi]] kohta).<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.tartuloodusmaja.ee/sundmus/tiit-hundi-fotonaitus-eesti-kalad/|pealkiri=Tiit Hundi fotonäitus "Eesti kalad" 22.10 – 1.12.2018|väljaanne=Tartu loodusmaja|väljaandja=[[Tartu Keskkonnahariduse Keskus]]|aeg=22. oktoober 2018|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181225193107/https://www.tartuloodusmaja.ee/sundmus/tiit-hundi-fotonaitus-eesti-kalad/|arhiivimisaeg=2018-12-25}}</ref> 2019. ja 2020. aastal toimus mitu [https://www.tartuloodusmaja.ee/uritused/maff-filmiohtu-haide-having-sharkwater-extinction-12-11-2019/ MAFF-i filmiõhtut]. 2019. aasta 8. november [https://www.tartuloodusmaja.ee/uritused/rohelise-kooli-programmi-tutvustusuritus-tartu-loodusmajas-08-11-2019/ Rohelise Kooli programmi tutvustusüritus]. 2019. aasta 23. november [https://www.tartuloodusmaja.ee/uritused/kas-oravad-lendavad-kas-lennukid-soovad-pahkleid/ meisterdamishommik "Kas oravad lendavad? Kas lennukid söövad pähkleid?]". 2019. aasta 12.–26. november [https://www.tartuloodusmaja.ee/uritused/pabergraafika-kursus-05-11-26-11-2019/ pabergraafika töötoad]. 2019. aasta 27. november [https://www.tartuloodusmaja.ee/uritused/uleminekuohtu-tartu-elurikas-linn-27-11-2019/ üleminekuõhtu "Tartu, elurikas linn"]. [[Fail:Loomemajanduskeskuse loodusmaja park.jpg|pisi|Loomemajanduskeskuse ja loodusmaja park]] 2019. aasta oktoobris ja novembris – [[Liia Lüdig-Algvere]] [[akvarell]]inäitus "Hiiutriibulised aastaring" 2019. aasta 3. detsember [https://www.tartuloodusmaja.ee/uritused/rohelise-tee-ohtu-ringmajandus-03-12-2019/ Rohelise Tee Õhtu "Ringmajandus"]. 2019. aasta 7. detsember [https://www.tartuloodusmaja.ee/uritused/heategevuslik-joululaat-2019/ heategevuslik jõululaat]. 2019. aasta 19. november ja 10. detsember [https://www.tartuloodusmaja.ee/uritused/vaikuseminutite-baaskursus-huvikooli-tootajatele-19-11-ja-10-12-2019/ vaikuseminutite baaskursus huvikooli töötajatele]. 2019. aasta 13. detsember [https://www.tartuloodusmaja.ee/uritused/rohelise-tee-ohtu-mida-teha-kui-sinult-oodatakse-kingitust-13-12-2019/ Rohelise Tee Õhtu "Mida teha, kui sinult oodatakse kingitust?]" 2019. aasta 16. detsember [https://www.tartuloodusmaja.ee/uritused/uleminekuohtu-jatkusuutlikud-kogukonnad-16-12-2019/ üleminekuõhtu jätkusuutlikud kogukonnad]. 2019. aasta novembris ja detsembris – [https://www.tartuloodusmaja.ee/uritused/laanemere-veebiviktoriin-opilastele-2019/ Läänemere veebiviktoriin õpilastele]. 2020. aasta 18. jaanuaril [https://www.tartuloodusmaja.ee/uritused/perepaevad-lumememmepaev-18-01-2020/ lumeteemaline perepäev]. ==Loodusmaja direktorid== *[[Johannes Parbo]] 1953–1958 *[[Eha Alver]] 1958–1959 *[[Edgar Toots]] 1959–1971 *[[Heinrich Veromann]] 1971–1972 *[[Nikolai Laanetu]] 1972– 1974 *[[Linda Aru]] 1974–1981 *[[Anne Linnamägi]] 1981–1986 *[[Aleksei Lotman]] 1987–1987 *[[Illar Leuhin]] 1987–1990 *[[Ene Örd]] 1990–2007 *[[Kalju Eit]] 2007–2012 *[[Signe Söömer]] 2012– *[[Janika Ruusmaa]] ==Loodusmaja õpetajaid== *[[Aino Ausmees]] *[[Annelie Ehlvest]] *[[Külli Kalamees-Pani]] *[[Tiiu Keskpaik]] *[[Helle Kont]] *[[Aleksei Lotman]] *[[Kai Punger]] *[[Heinrich Veromann]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.tartuloodusmaja.ee/ Tartu loodusmaja koduleht] * [https://tartu.postimees.ee/6842895/tartu-loodusmaja-kuulutati-parimaks-roheliseks-kontoriks "Tartu loodusmaja kuulutati parimaks roheliseks kontoriks"]. Tartu Postimees, 5. detsember 2019 * Heleri All. [https://www.err.ee/1025616/tartu-lapsed-oppisid-kaeparastest-vahenditest-lund-tegema "Tartu lapsed õppisid käepärastest vahenditest lund tegema"]. err.ee, 18. jaanuar 2020 [[Kategooria:Tartu koolid]] [[Kategooria:Karlova]] [[Kategooria:Keskkonnahariduskeskused]] 56rauzi4gmrw2y5tjs13wlb95b2xw24 Jum‘ah ‘Atīqah 0 330065 7166199 4331174 2026-06-02T23:03:29Z Ollin Masa 227337 7166199 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Giuma Ahmed Atigha.JPG|pisi|Jum‘ah Aḩmad ‘Atīqah (2008)]] '''Jum‘ah Aḩmad ‘Atīqah''' ([[araabia keel]]es جمعة عتيقة; sündinud [[1950]]) on [[Liibüa]] poliitik. Ta oli [[28. mai]]st kuni [[25. juuni]]ni [[2013]] [[Liibüa rahvuskongress]]i esimehe kohusetäitja. {{JÄRJESTA:Atiqah}} [[Kategooria:Liibüa poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1950]] d4b6n0gg1orbpdlry17d4kguzsqaq6e Edward Snowden 0 332029 7166215 7058167 2026-06-03T01:13:20Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7166215 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} {{Persoon | nimi = Edward Snowden | Taustavärv = #DEDEDE | pilt = Edward Snowden.jpg | pildisuurus = 240px | pildiallkiri = Edward Snowden 6. juunil 2013 | sünninimi = Edward Joseph Snowden | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1983|6|21}} | sünnikoht = [[Põhja-Carolina]], [[Ameerika Ühendriigid]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = }} [[Fail:PRISM_-_Snowden_Interview_-_Laura_Poitras_HQ.webm|pisi|Intervjuu Snowdeniga 2013. aastal]] '''Edward Snowden''' (sündinud [[21. juuni]]l [[1983]] [[Põhja-Carolina]]s) on endine [[CIA]] ja [[DIA]] töötaja ning hilisem [[NSA]] lepinguline töötaja [[Dell]]i juures, kes sai [[vilepuhuja]]na kuulsaks, kui lekitas infot NSA ja CIA ülisalajase jälgimisprogrammi [[PRISM]] kohta. PRISM-i avalikuks tulek põhjustas üleilmse skandaali. [[USA]] kuulutas Snowdeni tagaotsitavaks ja teda süüdistatakse mitmes kuriteos, sealhulgas [[riigireetmine|riigireetmises]] ja [[spionaaž]]is. Snowdeni teod on tekitanud kaks leeri: üks pool peab teda reeturiks, kelle üle tuleks kohut mõista, teine pool aga arvab, et valitsusasutuse ebaseadusliku jälitustegevuse paljastajana on ta kangelane ja väärib austust. == Snowdeni tegevus luureskandaali järel == Snowden põgenes [[20. mai]]l 2013 [[Hongkong]]i, jättes [[Hawaii osariik|Hawaiile]] maha 200 000 dollari suuruse palgaga töökoha, sõbratari ja perekonna. 5. juunil avaldas ajaleht [[The Guardian]] esimese artikli Snowdeni paljastustest ja see pälvis kohe laialdase rahvusvahelise tähelepanu. 10. juunil lahkus Snowden Hongkongi hotellist teadmata suunas.<ref name="VezNS" /> [[USA]] võimud nõudsid Hongkongilt Edward Snowdeni väljaandmist, kuid sealsed võimud lubasid tal ikkagi [[23. juuni]]l [[Moskva]]sse lennata. Kuna USA oli tema reisipassi kehtetuks tunnistanud, siis kasutas ta [[Ecuador]]ist saadud ajutist reisidokumenti.<ref name="õhtuleht" /> Sellele järgnevalt oli ta sunnitud viibima [[Šeremetjevo lennujaam]]a transiittsoonis.<ref name="bDr75" /> Pärast Snowdeni paljastusi algas mustamiskampaania, mille käigus saime teada, et Snowden on kukkunud välja [[keskkool]]ist, jätnud pooleli [[sõjaväeteenistus]]e jne.<ref name="MySKE" /> Snowden palus varjupaika üheksas [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] riigis, kuid kõik vastasid eitavalt.<ref name="9hCF7" /> Kuigi Austria lükkas Snowdeni asüülitaotluse tagasi, ütles sealse välisministeeriumi kantsler [[Reinhold Lopatka]], et see mees väärib austust. "Minu silmis ei ole Snowden kurjategija. Kantslerina ja kodanikuna arvan ma, et inimesel on õigus nii toimida, kui ta tunneb, et teoksil on midagi ulatuslikku ja ebaseaduslikku," ütles Lopatka ajalehele Die Presse.<ref name="õhtuleht" /> [[4. juuli]]l võtsid [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikmed [[Strasbourg]]is vastu [[resolutsioon]]i, mille kohaselt parlamendi kodanikuvabaduste komisjon peab korraldama USA jälgimisprogrammide põhjaliku uurimise. Uurimine puudutab ka Euroopa Liidu institutsioonide võimalikku jälgimist.<ref name="õhtuleht" /> [[12. juuli]]l teatas Snowden kohtumisel [[inimõigus]]aktivistidega, et tahab ajutiselt jääda [[Venemaa]]le, kuniks saab mõnda [[Ladina-Ameerika]] riiki. Varjupaika on pakkunud [[Nicaragua]], [[Boliivia]] ja [[Venezuela]].<ref name="9JAPj" /> President [[Barack Obama]] helistas [[Vladimir Putin]]ile pärast Snowdeni ülesastumist Šeremetjevo lennujaama transiittsoonis. [[Valge Maja]] esindaja [[Jay Carney]] sõnul rikub praegune Venemaa käitumine kahe riigi vahelisi suhteid ning on vastuolus Putini väidetega, et nad ei soovi, et Snowden jätkuvalt USA huve kahjustaks.<ref name="K1t3L" /> Moskvast pole otselendu ühtegi neist kolmest Ladina-Ameerika riigist, mis Snowdenile poliitilist varjupaika on lubanud. [[Havanna]] kaudu pääseks neisse kõigisse, kuid [[Kuuba]] ei teatanud, kas lubab ameeriklasel oma territooriumit läbida.<ref name="1ArcP" /> [[Pilt:Edward Snowden "Xilografía".jpg|vasakul|pisi|Edward Snowden. Felipe Crespo puulõige, 2013]] [[16. juuni]]l palus Snowden Venemaalt ajutist [[Poliitiline varjupaik|varjupaik]]a.<ref name="lua47" /> Snowdeni [[advokaat]] [[Anatoli Kutšerena]] teatas, et lisaks varjupaigale võib ta taotleda ka Venemaa [[kodakondsus]]t.<ref name="nB3Wb" /> Vabariiklasest [[senaator]] [[Lindsey Graham]] avaldas arvamust, et USA peaks oma sportlased [[2014. aasta taliolümpiamängud]]elt koju jätma, kui Moskva otsustab Edward Snowdenile [[Poliitiline varjupaik|asüül]]i anda. [[John Boehner]]i sõnul oleks ebaõiglane karistada Ameerika sportlasi Snowdeni-suguse "reeturi" pärast.<ref name="1CD24" /> Snowden palus võtta ennast Venemaa õiguskaitseorganite ja jõustruktuuride töötajate ja veteranide ametiühingu liikmeks ja kaitse alla. Pärast mitmeid sisemisi nõupidamisi võttis ametiühing vastu otsuse teda toetada.<ref name="SnVIk" /> [[23. juuli]]l kirjutas USA [[justiitsminister]] [[Eric Holder]] oma Venemaa kolleegile kirja, milles lubas, et endisele luuretöötajale Edward Snowdenile tagatakse väljaandmise korral täielik kaitse. Snowdenile ei määrata [[surmanuhtlus]]t, teda ei piinata ning ta saab USA tsiviilkohtusüsteemi kaitse.<ref name="3cdlI" /> [[24. juuli]]l teatati, et Snowden sai loa lennujaamast lahkuda. Piirivalveameti allikas lükkas selle väite ümber, öeldes, et Snowden pole veel riiki sisenemist lubavaid dokumente saanud. USA välisministeeriumi pressiesindaja [[Jen Psaki]] ütles [[Reuters]]i vahendusel, et "igasugune samm, mis lubab Edward Snowdenil lennujaamast lahkuda, oleks sügavalt pettumustvalmistav".<ref name="to1ls" /> USA on esitanud Venemaale oma luuresaladuste paljastamises süüdistatava kodaniku Edward Snowdeni väljaandmistaotluse, kuid seoses selle vastuoluga rahvusvahelise õigusega seda ei rahuldata. Venemaa ajalehe [[Kommersant]] andmetel arutavad USA ametnikud Venemaa võimudega Snowdeni küsimust iga päev.<ref name="Tpqsi" /> Venemaa migratsiooniteenistuse ühiskondliku nõukogu esimees [[Vladimir Volohh]] teatas, et Snowden võib jääda Moskva lennujaama transiittsooni, kuni pole määratletud tema õiguslik seisund. See võib kesta kuni pool aastat. Seadusandja on määratlemisajaks kehtestanud kuni kolm kuud, kuid seda protseduuri võidakse veel kolme kuu võrra pikendada.<ref name="xrv5H" /> [[31. juuli]]l tänas Edward Snowdeni isa president [[Vladimir Putin]]it ja Venemaad poja aitamise eest. Venemaa riiklikule telekanalile [[Rossija 24]] rääkis ta, et USA föderaalse juurdlusbüroo ([[FBI]]) ametnikud palusid tal mõned nädalad tagasi Moskvasse poega vaatama lennata, kuid ta keeldus sellest.<ref name="l7yMJ" /><ref name="Qp5GJ" /> [[1. august]]il andis Venemaa talle ajutise varjupaiga, tähtajaga üks aasta. Edward Snowden lahkus Moskva Šeremetjevo lennuvälja transiiditsoonist, kus ta oli viibinud üle kuu aja. Snowden tänas Venemaad varjupaiga saamise eest, öeldes, et õigus on seatud jalule.<ref name="8iaJl" /><ref name="ULwis" /> {{tsitaat2|USA luuresaladuste lekitaja Edward Snowdeni juhtum näitab vajadust kaitsta salajase informatsiooni avaldajaid, teiste seas luureagentuuride endisi töötajaid, kes avalikustavad inimõiguste rikkumise juhtumeid.|[[ÜRO]] inimõiguste volinik [[Navy Pillay]]<ref name="EQbkw" />}} == Kajastamine avalikkuses == [[13. mai]]l [[2014]] ilmus Edward Snowdenist, tema paljastustest ja NSA tegevusest raamat.<ref name="2g6Po" /> Selle autor on Ameerika Ühendriikide uuriv ajakirjanik ja jurist, varem [[Suurbritannia]] väljaandes [[The Guardian]] töötanud [[Glenn Greenwald]], kellele Snowden andis enne paljastusi tema valduses olnud salajase informatsiooni. Raamatus on päevavalgele toodud varem avalikustamata dokumente NSA volituspiiride ületamisest. Raamat on kriitiline nii USA valitsuse kui ka valitsuse lõa otsas oleva meedia suhtes. Seal esitatud Snowdeni psühholoogiline profiil näitab teda inimesena, kes ei keskendu endale, vaid sellele, mis puudutab paljusid.<ref name="TgUZt" /> Snowden hakkas [[vilepuhuja]]ks, kuna pidas seda õigeks sammuks. Ta oli sügavalt häiritud sellest, et NSA jälgis iga päev (ja seda tuntud suurfirmade kaasabil) ebaseaduslikult miljardite inimeste internetikasutust ning kuulas pealt nende telefonikõnesid. The Guardiani ajakirjanik [[Luke Harding]] koostas samuti raamatu. Suuresti selle teose, "The Snowden Files", põhjal valmib USA lavastaja [[Oliver Stone]]'i käe all film "[[Snowden]]", mis tuli välja 2015. aasta lõpus. Oktoobris 2014 tulid välja dokumentaalfilmid "[[Citizenfour]]" ja "[[Killswitch]]", millest esimene keskendus Snowdenile ja tema paljastustele ning teine püüetele internetti kontrollida. Septembris oli ekraanidele jõudnud ühisrahastuse toel valminud "Classified: The Edward Snowden Story". 2014. aastal näitas [[Eesti Televisioon]] saatesarjas "[[Välisilma dokk]]" dokumentaalfilmi "Ameerika nuhkimisühendriigid" ("United States of Secrets", USA 2014).<ref>[https://web.archive.org/web/20171228054343/https://etv.err.ee/v/dokumentaalfilmid/v%C3%A4lisilmadokk/saated/8a405ae9-6423-4d8f-9d28-8c7c65984d34 ETV saatesari: Välisilma dokk], ERR, vaadatud 28.12.2017</ref><ref>[http://www.dailymotion.com/video/x28pys9 Välisilma dokk Ameerika nuhkimisühendriigid (United States of Secrets, USA 2014)], dailymotion.com, vaadatud 28.12.2017</ref> 5. aprillil 2015 oli USA telekanali [[HBO]] saates "[[Last Week Tonight with John Oliver]]" intervjuu Snowdeniga, mis leidis laiemat kajastust.<ref name="bT8g2" /> Järgmisel päeval paigaldasid teadmata isikud New Yorki [[Edward Snowdeni kuju]], mille aga linnavõimud eemaldasid.<ref name="XNMYV" /> Seejärel kuvati sellesse paika [[holograafia|hologramm]].<ref name="8svZq" /> Juulis 2015 kirjutas üle 150 000 inimese alla üleskutsele [[Valge Maja]] kodulehel, et Snowden vabastataks kõikidest süüdistustest seoses USA riikliku julgeolekuagentuuri (NSA) saladuste lekitamisega. Valge Maja keeldus Edward Snowdenile amnestia andmisest, kutsudes teda naasma kodumaale ja kohtu ette astuma.<ref name="0TBUV" /> ==Tunnustus== *2013 ajalehe [[The Guardian]] aasta inimene<ref>[https://www.theguardian.com/world/2013/dec/09/edward-snowden-voted-guardian-person-of-year-2013 "Edward Snowden voted Guardian person of the year 2013"] The Guardian, 9. detsember 2013</ref> *2014 [[Õige elamisviisi auhind|Õige Elamisviisi auhind]] *2015 Edward Snowdeni järgi nimetati üks [[kõrgemad vähid|kõrgem vähiline]], ''[[Cherax snowden]]''<ref name="JPfi0" /> 2013. aastal esitas [[Rootsi]] sotsioloogiaprofessor [[Stefan Svallfors]] Snowdeni kandideerima Nobeli rahuauhinnale<ref name="Wr5rr" /> ja 2014. aastal tegi sama [[Norra]] endine minister [[Bård Vegar Solhjell]].<ref name="SRss7" /> 2015. aastal esitati Snowden kuue kandidaadi seas kandideerima Nõukogude tuumafüüsiku ja teisitimõtleja [[Andrei Sahharov]]i järgi nime saanud [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] [[Sahharovi auhind|Sahharovi auhinnale]].<ref name="CybEe" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="VezNS">[https://web.archive.org/web/20151006131622/http://w3.ee/openarticle.php?id=1649514&lang=est USA jälgimisprogrammi avalikustanud Edward Snowden kadus Hongkongi hotellist teadmata suunas], W3, 11. juuni 2013</ref> <ref name="õhtuleht">[http://www.ohtuleht.ee/533479 Edward Snowden: soovin jääda ajutiselt Venemaale], Õhtuleht, 13. juuli 2013</ref> <ref name="bDr75">[http://novosti.etv24.ee/index.php?06282127 Snowden jääb Šeremetjevo lennujaama transiittsooni]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, ERR, 26. juuni 2013</ref> <ref name="MySKE">[[Vahur Luhtsalu]]: [https://web.archive.org/web/20130812084543/http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=18761:suutmatus-moelda-on-kujunenud-harjumuseks&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3449 Suutmatus mõelda on kujunenud harjumuseks], Sirp 1. august 2013</ref> <ref name="9hCF7">[http://www.epl.ee/news/valismaa/snowden-palub-varjupaika-uheksas-euroopa-liidu-riigis.d?id=66382762 Snowden palub varjupaika üheksas Euroopa Liidu riigis], Eesti Päevaleht, 3. juuli 2013</ref> <ref name="9JAPj">[http://uudised.err.ee/index.php?06283282 Snowden pressikonverentsil: tahan jääda ajutiselt Venemaale], ERR, 12. juuli 2013</ref> <ref name="K1t3L">[http://www.postimees.ee/1299158/venemaa-lubab-usa-vihaga-riskides-kaaluda-snowdeni-asuulitaotlust Venemaa lubab USA vihaga riskides kaaluda Snowdeni asüülitaotlust], Postimees, 13. juuli 2013</ref> <ref name="1ArcP">[http://uudised.err.ee/index.php?06283336 Snowdeni võimalused Venemaalt USA kätte sattumata lahkuda on ahtad], ERR, 13. juuli 2013</ref> <ref name="lua47">[http://uudised.err.ee/index.php?06283483 Snowden palus Venemaalt ajutist varjupaika], ERR, 16. juuni 2013</ref> <ref name="nB3Wb">[http://uudised.err.ee/index.php?06283550 Advokaat: Snowden võib taotleda Venemaa kodakondsust], ERR, 17. juuli 2013</ref> <ref name="1CD24">[http://www.postimees.ee/1303556/esindajatekoja-spiiker-ei-toeta-snowdeni-tottu-sotsi-olumpia-boikottimist Esindajatekoja spiiker ei toeta Snowdeni tõttu Sotši olümpia boikottimist], Postimees, 17. juuli 2013</ref> <ref name="SnVIk">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/snowden-palus-abi-vene-joustruktuuride-ametiuhingult.d?id=66477104 Snowden palus abi Vene jõustruktuuride ametiühingult]{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Delfi, 22. juuli 2013</ref> <ref name="3cdlI">[http://uudised.err.ee/index.php?06284148 USA lubab Venemaale Snowdeni kaitsmist], ERR, 26. juuli 2013</ref> <ref name="to1ls">[http://uudised.err.ee/index.php?06284019 USA: Snowdeni Moskva lennujaamast lahkumine valmistaks pettumuse], ERR, 24. juuli 2013</ref> <ref name="Tpqsi">[http://uudised.err.ee/index.php?06284045 Venemaa ei anna Snowdenit USA-le välja], ERR, 25. juuli 2013</ref> <ref name="xrv5H">[http://uudised.err.ee/index.php?06284141 Snowden võib viibida lennujaamas pool aastat], ERR, 26. juuli 2013</ref> <ref name="l7yMJ">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/snowdeni-isa-tanas-putinit-ja-venemaad-poja-aitamise-eest.d?id=66521694 Snowdeni isa tänas Putinit ja Venemaad poja aitamise eest]{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Delfi, 31. juuli 2013</ref> <ref name="Qp5GJ">[http://uudised.err.ee/index.php?06284419 Edward Snowdeni isa ei ole valmis FBI nõudel poega külastama], ERR, 31. juuli 2013</ref> <ref name="8iaJl">[http://uudised.err.ee/index.php?06284479 Snowden varjupaiga saamisest: õigus võitis], ERR, 1. august 2013</ref> <ref name="ULwis">[https://web.archive.org/web/20130804105151/http://www.telegram.ee/maailm/snowden-lahkus-moskva-lennuvaljalt#.UfrGtdIwdH4 Snowden lahkus Moskva lennuväljalt], Telegram, 1. august 2013</ref> <ref name="EQbkw">[http://uudised.err.ee/?06283313 ÜRO: Snowdeni juhtum näitab vajadust kaitsta salajase info avaldajaid], ERR, 13. juuli 2013</ref> <ref name="2g6Po">Glenn Greenwald. ''No Place to Hide: Edward Snowden, the NSA, and the U.S. Surveillance State''. London: Hamish Hamilton, 2014. ISBN 978-0-241146-699.</ref> <ref name="TgUZt">[http://www.postimees.ee/2792150/tana-ilmub-raamat-edward-snowdenis Täna ilmub raamat Edward Snowdenist] Postimees, 13. mai 2014.</ref> <ref name="bT8g2">Brian Stelter [https://web.archive.org/web/20171117003838/http://money.cnn.com/2015/04/06/media/edward-snowden-john-oliver-interview/index.html?source=yahoo_quote "John Oliver lands Edward Snowden interview from Russia"] CNN Money, 6. aprill 2015</ref> <ref name="XNMYV">Alexandra Sifferlin: [http://time.com/3772906/edward-snowden-statue-removed/ "New York City Takes Down Edward Snowden Statue Erected By Guerilla Artists"] Time, 6. aprill 2015</ref> <ref name="8svZq">Brian Ries: [http://mashable.com/2015/04/07/edward-snowden-hologram-statue-brooklyn/ "Hologram replaces Edward Snowden statue in Brooklyn park"] Mashable, 7. aprill 2015</ref> <ref name="0TBUV">[http://maailm.postimees.ee/3276037/valge-maja-keeldus-edward-snowdenile-armu-andmast Valge Maja keeldus Edward Snowdenile armu andmast] Postimees, 28. juuli 2015</ref> <ref name="Wr5rr">[https://web.archive.org/web/20150924114024/http://www.telegram.ee/maailm/vilepuhuja-esitati-nobeli-rahupreemia-kandidaadiks#.VfvFSKNuvJt Vilepuhuja esitati Nobeli rahupreemia kandidaadiks] Telegram, 16. juuli 2013</ref> <ref name="SRss7">[http://maailm.postimees.ee/2678568/snowden-esitati-nobeli-rahupreemia-kandidaadiks Snowden esitati Nobeli rahupreemia kandidaadiks] Postimees, 29. jaanuar 2014</ref> <ref name="JPfi0">Elahe Izadi: [http://www.washingtonpost.com/news/speaking-of-science/wp/2015/08/25/theres-a-new-crayfish-species-and-its-named-after-edward-snowden/ "There’s a new crayfish species and it’s named after Edward Snowden"] The Washington Post, 25. august 2015</ref> <ref name="CybEe">[http://maailm.postimees.ee/3324905/selgusid-sahharovi-preemia-nominendid Selgusid Sahharovi preemia nominendid] Postimees, 11. september 2015</ref> }} ==Välislingid== {{Commonscat}} *{{imdb_nimi|nimi=Edward Snowden|id=5722984}} *[https://epl.delfi.ee/artikkel/66269340 Edward Snowden: ma ei taha elada ilmas, kus kõik mu tehtu ja öeldu talletatakse], Eesti Päevaleht, 11. juuni 2013 *Berthold Forssman [http://www.ap3.ee/?PublicationId=af239518-80ec-4ddf-abff-96670d4bcc91 Nuhkimisskandaal muudab maailma], Äripäev, 12. juuli 2013 *[http://www.wired.com/2014/08/edward-snowden#ch-1 The most wanted man in the world] By James Bamford. Wired, August 2014. (Artikkel on kirjutatud kolme päeva jooksul tehtud pikema intervjuu põhjal Edward Snowdeniga Moskvas. [[James Bamford]] on mitme [[NSA]]-teemalise raamatu autor.) *[http://www.dailymotion.com/video/x28pys9_ameerika-nuhkimisuhendriigid-united-states-of-secrets_news Dokumentaalfilm "Ameerika nuhkimisühendriigid" ("United States of Secrets", USA 2014)] (Kui NSA töötaja Edward Snowden laadis USA valitsuse võrgust alla kümneid tuhandeid ülisalajasi dokumente, viis see salastatud teabe suurima lekkeni ajaloos ning vallandas tulise debati kodanikuõiguste, nuhkimise ja privaatsuse üle. Kuidas juhtus, et demokraatia lipulaev ja "maaletooja" asus jälgima ning koguma terves maailmas miljonite inimeste suhtlust ja milliste vahenditega püüti seda ebaseaduslikku tegevust üldsuse eest varjata?) * [http://www.reuters.com/article/2015/03/03/us-russia-usa-snowden-idUSKBN0LZ1U020150303 Fugitive ex-NSA contractor Snowden seeks to come home: lawyer], [[Reuters]], [[3. märts]] [[2015]]. <small>(''inglise keeles'')</small> * 13 September 2016 12:28 BST, The Guardian, [https://www.theguardian.com/us-news/2016/sep/13/edward-snowden-why-barack-obama-should-grant-me-a-pardon? Edward Snowden makes 'moral' case for presidential pardon] * [https://geenius.ee/rubriik/sulearvutid/maailma-kuulsaim-lekitaja-tegi-rakenduse-mis-annab-sulle-teada-kui-keegi-sinu-jarele-nuhib/ Maailma kuulsaim lekitaja tegi rakenduse, mis annab sulle teada, kui keegi sinu järele nuhib], Geenius, 27. detsember 2017 * [https://www.err.ee/981108/video-snowden-tahab-enda-sonul-usa-sse-naasta Video: Snowden tahab enda sõnul USA-sse naasta], ERR, 16. september 2019 * [https://www.bbc.com/russian/news-63037704 Путин дал российское гражданство Сноудену. Его не мобилизуют]. BBC News Русская служба, 26. september 2022 {{JÄRJESTA:Snowden,Edward}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] cdzbqdx6lnbzzi1ugutxn7qssucrq0y Eesti Kohtuekspertiisi Instituut 0 337404 7165953 6326498 2026-06-02T12:02:59Z Eulander 95378 Juhtkond 7165953 wikitext text/x-wiki {{Asutus | Nimi = Eesti Kohtuekspertiisi Instituut | Embleem = | Embleemiallkiri = | Pilt = EKEI embleem.jpg | Pildiallkiri = | lühend = EKEI | moodustatud = 1. jaanuar 2008 | likvideeritud = | tüüp = | eesmärk = | peakorter = Tervise 30 | asukoht = [[Tallinn]] | piirkond = [[Eesti Vabariik]] | juhtkond = [[Gunnar Tasa]] | kõrgemalseisev_asutus = [[Justiitsministeerium]] | alluv_asutus = | töötajad = | eelarve = | veebileht = [http://www.ekei.ee/ EKEI koduleht] }} '''Eesti Kohtuekspertiisi Instituut''' (lühend: '''EKEI''') on riiklik ekspertiisiasutus. Instituut tegeleb peamiselt kohtuekspertiisidega. EKEI loodi [[1. jaanuar]]il [[2008]] [[Eesti Kohtuarstlik Ekspertiisibüroo|Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo]] ning [[Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskus]]e ühinemisel.<ref>{{Netiviide |url=http://www.ekei.ee/35832 |pealkiri=Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi üldtutvustus |vaadatud=2013-07-11 |arhiivimisaeg=2014-03-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140313145407/http://www.ekei.ee/35832 |url-olek=ei tööta }}</ref> == Juhtkond == Instituudi direktorid on olnud: * 2008–2020 [[Üllar Lanno]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2007-09-19 |pealkiri=Kohtuekspertiisi instituudi juhiks valiti Üllar Lanno |url=https://www.postimees.ee/1705041/kohtuekspertiisi-instituudi-juhiks-valiti-ullar-lanno |vaadatud=2026-06-02 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref> * 2021–2025 [[Ivar Prits]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti kohtuekspertiisi direktoriks sai Ivar Prits {{!}} EKEI |url=https://www.ekei.ee/et/uudised/eesti-kohtuekspertiisi-direktoriks-sai-ivar-prits |vaadatud=2026-06-02 |väljaanne=www.ekei.ee}}</ref> * 2026–... [[Gunnar Tasa]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uueks direktoriks saab Gunnar Tasa {{!}} EKEI |url=https://www.ekei.ee/et/uudised/eesti-kohtuekspertiisi-instituudi-uueks-direktoriks-saab-gunnar-tasa |vaadatud=2026-06-02 |väljaanne=www.ekei.ee}}</ref> ==Struktuur== Instituudi struktuuriüksusteks on osakonnad ja talitused. Talitused võivad kuuluda osakondade koosseisu. Instituudi koosseisu kuuluvad kohtuarstlikud ekspertiisiosakonnad: * DNA-osakond * Dokumendiosakond * Infotehnoloogiaosakond * Keemiaosakond * Liiklusosakond * sõrmejälje- ja tehnikaosakond Instituudil on 4 regionaalset kohtuarstlikku ekspertiisiosakonda: 1) Põhja-Eesti kohtuarstlik ekspertiisiosakond, asukoht on [[Tallinn]] ja tööpiirkond on Tallinn ja [[Harjumaa]]; 2) Lõuna-Eesti kohtuarstlik ekspertiisiosakond, asukoht on [[Tartu]] ja tööpiirkond on Tartu linn, [[Tartumaa]], [[Viljandimaa]], [[Jõgevamaa]], [[Võrumaa]], [[Põlvamaa]] ja [[Valgamaa]]; 3) Ida-Eesti kohtuarstlik ekspertiisiosakond, asukoht on [[Kohtla-Järve]] ja tööpiirkond on [[Lääne-Virumaa]] ja [[Ida-Virumaa]]; 4) Lääne-Eesti kohtuarstlik ekspertiisiosakond, asukoht on [[Pärnu]] ja tööpiirkond on Pärnu linn, [[Pärnumaa]], [[Läänemaa]], [[Raplamaa]], [[Järvamaa]], [[Hiiumaa]] ja [[Saaremaa]]. ==Viited== {{Viited}} [[Kategooria:Politsei]] [[Kategooria:Justiitsministeerium]] lvzjyieswzkus09s3ao839zw2ax669u 7165957 7165953 2026-06-02T12:11:21Z Neptuunium 58653 toim 7165957 wikitext text/x-wiki {{Asutus | Nimi = Eesti Kohtuekspertiisi Instituut | Embleem = | Embleemiallkiri = | Pilt = EKEI embleem.jpg | Pildiallkiri = | lühend = EKEI | moodustatud = 1. jaanuar 2008 | likvideeritud = | tüüp = | eesmärk = | peakorter = Tervise 30 | asukoht = [[Tallinn]] | piirkond = [[Eesti Vabariik]] | juhtkond = [[Gunnar Tasa]] | kõrgemalseisev_asutus = [[Justiitsministeerium]] | alluv_asutus = | töötajad = | eelarve = | veebileht = [http://www.ekei.ee/ EKEI koduleht] }} '''Eesti Kohtuekspertiisi Instituut''' ('''EKEI''') on riiklik ekspertiisiasutus, mis tegeleb peamiselt [[kohtuekspertiis]]idega. EKEI loodi [[1. jaanuar]]il [[2008]] [[Eesti Kohtuarstlik Ekspertiisibüroo|Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo]] ning [[Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskus]]e ühinemisel.<ref>{{Netiviide |url=http://www.ekei.ee/35832 |pealkiri=Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi üldtutvustus |vaadatud=2013-07-11 |arhiivimisaeg=2014-03-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140313145407/http://www.ekei.ee/35832 |url-olek=ei tööta }}</ref> == Juhtkond == Instituudi direktorid on olnud: * 2008–2020 [[Üllar Lanno]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2007-09-19 |pealkiri=Kohtuekspertiisi instituudi juhiks valiti Üllar Lanno |url=https://www.postimees.ee/1705041/kohtuekspertiisi-instituudi-juhiks-valiti-ullar-lanno |vaadatud=2026-06-02 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref> * 2021–2025 [[Ivar Prits]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti kohtuekspertiisi direktoriks sai Ivar Prits {{!}} EKEI |url=https://www.ekei.ee/et/uudised/eesti-kohtuekspertiisi-direktoriks-sai-ivar-prits |vaadatud=2026-06-02 |väljaanne=www.ekei.ee}}</ref> * alates 2026 [[Gunnar Tasa]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uueks direktoriks saab Gunnar Tasa {{!}} EKEI |url=https://www.ekei.ee/et/uudised/eesti-kohtuekspertiisi-instituudi-uueks-direktoriks-saab-gunnar-tasa |vaadatud=2026-06-02 |väljaanne=www.ekei.ee}}</ref> ==Struktuur== Instituudi struktuuriüksusteks on osakonnad ja talitused. Talitused võivad kuuluda osakondade koosseisu. Instituudi koosseisu kuuluvad kohtuarstlikud ekspertiisiosakonnad: DNA-osakond, Dokumendiosakond, Infotehnoloogiaosakond, Keemiaosakond, Liiklusosakon, Sõrmejälje- ja tehnikaosakond Instituudil on lisaks 4 regionaalset kohtuarstlikku ekspertiisiosakonda: # [[Põhja-Eesti]] kohtuarstlik ekspertiisiosakond (asukoht [[Tallinn]], tööpiirkond Tallinn ja [[Harjumaa]]); # [[Lõuna-Eesti]] kohtuarstlik ekspertiisiosakond (asukoht [[Tartu]], tööpiirkond Tartu linn, [[Tartumaa]], [[Viljandimaa]], [[Jõgevamaa]], [[Võrumaa]], [[Põlvamaa]], [[Valgamaa]]); # [[Ida-Eesti]] kohtuarstlik ekspertiisiosakond (asukoht [[Kohtla-Järve]], tööpiirkond [[Lääne-Virumaa]] ja [[Ida-Virumaa]]); # [[Lääne-Eesti]] kohtuarstlik ekspertiisiosakond (asukoht [[Pärnu]], tööpiirkond Pärnu linn, [[Pärnumaa]], [[Läänemaa]], [[Raplamaa]], [[Järvamaa]], [[Hiiumaa]] ja [[Saaremaa]]). ==Viited== {{Viited}} [[Kategooria:Politsei]] [[Kategooria:Justiitsministeerium]] 5a2i4yo1aikv27mj4ocoekl7pdx6nkf Maidla aardeleid 0 338669 7166060 6384993 2026-06-02T17:10:05Z Evlper 104506 /* Viited */ 7166060 wikitext text/x-wiki '''Maidla aardeleid''' (ka '''Maidla hõbeaare''') on [[aardeleid]], mis 1974. aastal leiti [[Märjamaa vald|Märjamaa vallast]] [[Maidla liivakarjäär]]ist<ref name="EE"/>. See on Eesti üks suuremaid aardeleide<ref name="EE"/>. Aardeleid sisaldas 1,8 kg [[hõbe]]dast esemeid: 2 hõbedakangi, 2 hõbe[[kaelavõru]], [[helmed|helmeid]], [[naast (riietus)|naast]] ja 1092 münti<ref name="EE"/>. == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EE">{{EE|12|325}}</ref>}} [[Kategooria:Eesti arheoloogia]] [[Kategooria:1974]] [[Kategooria:Märjamaa vald]] [[Kategooria:Eesti peitleiud]] tdi28ntn06z8x5wanx7251ynsepdufu Kardla aardeleid 0 338670 7166054 5729164 2026-06-02T17:07:43Z Evlper 104506 7166054 wikitext text/x-wiki '''Kardla aardeleid''' on [[aardeleid]], mis [[1911]]. aastal leiti Tartust loodes asuva [[Kardla]] küla põllult<ref name="EE"/>. Aardeleid sisaldas [[keskmine rauaaeg|keskmisest rauaajast]] ehk [[6. sajand]]ist pärinevaid, peamiselt [[hõbe]]ehteid<ref name="EE"/>. == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EE">{{EE|12|198}}</ref>}} [[Kategooria:Eesti arheoloogia]] [[Kategooria:1911]] [[Kategooria:Eesti esiajalugu]] [[Kategooria:Eesti peitleiud]] [[Kategooria:Eesti rauaaeg]] okzcn7x9z9d8muc95w08f8rvhemy3a7 Tehumardi peitleid 0 338672 7166071 5253234 2026-06-02T17:50:01Z Evlper 104506 /* Viited */ 7166071 wikitext text/x-wiki '''Tehumardi peitleid''' on [[peitleid]] [[Saaremaa]]lt. Peitleid on ainulaadne, sest sisaldab [[Eesti pronksiaeg|nooremast pronksiajast]] (umbes [[8. sajand eKr]]) pärinevaid [[pronks]]esemeid<ref name="EE"/>. Arvatakse, et need esemed on pärit [[Skandinaavia]]st, kust need toodi siia pronksivalajatele tooraineks<ref name="EE"/>. == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EE">{{EE|12|596}}</ref>}} [[Kategooria:Eesti arheoloogia]] [[Kategooria:Eesti peitleiud]] o0avwku02bui0libnzbssq56jlagfoi Piilsi peitleid 0 338673 7166069 5253137 2026-06-02T17:49:24Z Evlper 104506 /* Viited */ 7166069 wikitext text/x-wiki '''Piilsi peitleid''' on [[peitleid]], mis 1930. aastal leiti [[Piilsi jõgi|Piilsi jõe]] suudme lähedalt<ref name="EE"/>. Peitleid sisaldas [[5. sajand]]ist pärinevaid [[pronks]]- ja raudesemeid<ref name="EE"/>. == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EE">{{EE|12|412}}</ref>}} [[Kategooria:Eesti arheoloogia]] [[Kategooria:1930]] [[Kategooria:Eesti peitleiud]] q8xta8ho3jl65zeynhra72nvz9yga0o Eesti omavalitsuste haldusreform 0 342252 7166337 7152925 2026-06-03T09:08:06Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7166337 wikitext text/x-wiki {{mitu pilti | laius = 300 | pilt1 = Estonia municipalities in 2017.png | pilt2 = Estonia municipalities.png | reas = 1 | jalus = Eesti omavalitsused enne ja pärast 2017. aasta haldusreformi }} '''Eesti omavalitsuste haldusreform''' oli [[haldusreform]], mille käigus toimusid Eestis 2017. aastal [[kohaliku omavalitsuse üksus|kohalike omavalitsuste]] vabatahtlikud ühinemised ja sundliitmised ning külanimede ja maakonnapiiride muutmised. Tulemusena jäi senise 213 omavalitsusüksuse asemele alles 79 (15 linna ja 64 valda)<ref name="Az6aE" />.<ref>[https://web.archive.org/web/20220529043242/https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/kohalikud-omavalitsused-ja-haldusreform/eesti-kohalike-omavalitsuste-loetelu Eesti kohalike omavalitsuste loetelu], Eesti kohalike omavalitsuste loetelu, 01.01.2019 seisuga</ref> ning alates 2024. aastast 78 (15 linna ja 63 valda). <ref>{{Netiviide |pealkiri=Ühinemisläbirääkimised - Toila Vallavalitsus |url=https://toila.kovtp.ee/yhinemislabiraakimised |vaadatud=2026-02-09 |väljaanne=toila.kovtp.ee }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Kohalikud omavalitsused {{!}} Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |url=https://www.agri.ee/regionaalareng-uhistransport/kohalikud-omavalitsused |vaadatud=2026-02-09 |väljaanne=www.agri.ee |keel=et}}</ref> Haldusreformi käigus muudeti paljude külade nimesid (enamik neist Saare- ja Võrumaal) sellepärast, et samas omavalitsuses ei või olla mitut samanimelist küla.<ref name="j0Kal" /> Kokku muutus 50 küla nimi, 9 küla kadus täiesti pärast liitmist mõne teise külaga.<ref name="raMgx" /> Poliitilistel kaalutlustel ja omavalitsuste tugeva vastuseisu tõttu ei suudetud reformi sellisel kujul varem teostada, kuid alates 2004. aastast pakkus riik [[vald]]adele ühinemistoetust. Peamiselt omal initsiatiivil on mitmed omavalitsused seetõttu ka liitunud, näiteks 1997–2008 ühines 47 kohalikku omavalitsusüksust kahekümneks omavalitsusüksuseks.<ref name="vallad" /> Aktiivsem liitumine algas 2015. aastal ja haldusreform jõudis lõpule 2017. aastal. == Ajalugu == Esimese ettepaneku haldusreformiks{{lisa viide}} tegid 1997. aasta jaanuaris [[Koonderakonna ja Maarahva Ühendus]]e ministrid [[Jaak Leimann]], [[Mart Opmann]] ja [[Raivo Vare]]. Nemad soovitasid jätta Eestisse neli maakonda ning vähendada kohalike omavalitsuste arvu 2/3 võrra.<ref name="vallad" /> Hiljem on selliseid ettepanekuid teinud mitmed poliitikud, näiteks 2000. aasta kevadel siseminister [[Tarmo Loodus]] ja sügisel regionaalminister [[Toivo Asmer]]. Toonased kavad lükkas tagasi rahandusminister [[Siim Kallas]].<ref name="vallad" /> Haldusreformi kava ja seaduseelnõu, mis näeb ette omavalitsuste ühinemist piirkonnas väljakujunenud tõmbekeskuste ümber, pakkus 2013. aastal välja regionaalminister [[Siim Valmar Kiisler|Siim Kiisler]].<ref>{{Netiviide |url=https://haldusreform.wordpress.com/seaduseelnou/ |pealkiri=Omavalitsusreformi seaduse eelnõu |vaadatud=2014-03-08 |arhiivimisaeg=2014-03-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140308051845/https://haldusreform.wordpress.com/seaduseelnou/ |url-olek=töötab }}</ref> Selle reformi tulemusel jäänuks Eestisse pärast 2017. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimisi kuni 63 omavalitsust. 2015. aasta aprillis ametisse astunud [[Taavi Rõivase teine valitsus]] seadis üheks oma viiest prioriteedist riigi ja kohaliku halduse reformimise ja ääremaastumise leevendamise, sealhulgas haldusreformi läbiviimise.<ref name="RES" /> Valitsuse tegevusprogramm seadis eesmärgiks, et 2018. aasta lõpuks elab vähemalt 95 protsenti elanikest kohalikes omavalitsustes, mis vastavad valitsuses kinnitatud võimekuse ja jätkusuutlikkuse kriteeriumitele.<ref name="Exn0N" /> Reformi käigus on kavas töötada välja kohalike omavalitsuste uus rahastamismudel ja omavalitsuste vabatahtlik ühinemisprotsess viia läbi 2017. aasta kohalikeks valimisteks.<ref name="RES" /> Valitsusliidu leppe järgi on haldusreformi eesmärk moodustada omavalitsused, kes suudavad osutada inimestele paremaid avalikke teenuseid, tagada piirkondade konkurentsivõime kasvu ning täita iseseisvalt neile seadusega pandud ülesandeid täita. Haldusreformi läbiviimiseks leppisid [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]], [[Isamaa ja Res Publica Liit]] ning [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond (Eesti)|Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] kokku eesmärgi võtta riigikogus 1. juuliks 2016 vastu vajalikud seadusemuudatused, mis sätestavad reformi läbiviimise lõpptähtaja.<ref name="koal" /> Koalitsioonilepe seadis sihiks hinnata omavalitsuste vastavust "objektiivsete ja üheselt tõlgendatavate kriteeriumide põhjal", kusjuures kriteeriumitele mittevastavad omavalitsused peaksid ühinema seaduses toodud tähtajaks. Kui ühinemine ei ole läbi viidud ühe aasta jooksul pärast hindamist, viib ühendamise koalitsioonileppe järgi läbi valitsus.<ref name="koal" /> Haldusreformi poliitiline koordineerimine viidi peaministri juhtimise alla,<ref name="koal" /> õigusaktide väljatöötamise eest vastutab [[riigihalduse minister]] [[Arto Aas]]ale alluv rahandusministeeriumi regionaalvaldkond. 2016. aasta märtsis valitsuse heakskiidu saanud haldusreformi seaduse eelnõuga määras valitsus kriteeriumiks, millele omavalitsused peavad vastama, elanike arvu alampiiri 5000 elanikku 1. jaanuaril 2017. Eranditena lubab eelnõu väiksemat elanike arvu 1) merelistele väikesaartest valdadele (Ruhnu, Kihnu, Vormsi ja Muhu), 2) hajaasustusega valdadele pindalaga vähemalt 900 ruutkilomeetrit, 3) vähemalt nelja kultuuriliselt ja geograafiliselt seotud kohaliku omavalitsuse ühinemisel, juhul kui sünnib vähemalt 3500 elanikuga omavalitsus, 4) juhul kui vabatahtliku ühinemise läbirääkimiste ajal oli ühinevates omavalitsustes üle 5000 elaniku, kuid see väheneb 2017. aastaks alla selle piiri. Ühtlasi seadis valitsus põhimõttelise eesmärgi jõuda vähemalt 11 000 elanikuga omavalitsusteni.<ref name="jeTTE" /><ref name="FT5Q3" /> 2016. aasta aprillis nõudis [[EKRE]] haldusreformi peatamist kuni järgmiste valimisteni.<ref name="PExrT" /> == Eesmärk == 2015. aasta [[aprill]]is ametisse astunud [[Taavi Rõivas]]e teise valitsuse 2015–2019 tegevusprogramm kajastas muuhulgas [[Eesti valitsus|valitsuse]] kavatsust viia läbi [[haldusreform]].<ref name="dl1em" /> 2016. aasta [[märts]]is valitsuse heakskiidu saanud [[haldusreformi seadus]]e [[eelnõu]]ga määras valitsus kriteeriumi, mille kohaselt seaduse vastuvõtmisel peab [[omavalitsus]]te elanike arvu alampiir olema 5000 elanikku, kuid valitsuse eesmärk oli jõuda vähemalt 11 000 elanikuga omavalitsusteni.<ref name="7JCvW" /> Vabatahtlike ühinemiste ja sundliitumiste tulemusena jäi 213 omavalitsusüksuse asemele alles 79 (15 [[linn]]a ja 64 [[vald]]a). Muutusid ka paljude [[küla]]de nimed, kuna ühes ja samas omavalitsuses ei või olla mitut samanimelist küla.<ref name="Vy3vP" /> Haldusreformi eesmärk, mis pandi haldusreformi seadusse kirja, on [[Kohalik omavalitsus|kohalike omavalitsuste]] võimekuse kasv, kuna nende võimekus oli erinev oma finantspotentsiaali, ametnike arvu ja teenuste osutamise osas, mistõttu oli mõni omavalitsus selgelt võimekam kui teine. 2017. aasta haldusreformi laialdasemaks eesmärgiks on arendada ja muuta kohalike omavalitsusi viisil, mis võimaldaks neil osutada elanikele paremaid teenuseid, olla piirkondlikult kohalike omavalitsuste seas konkurentsivõimeline ning täita seadusest tulenevaid ülesandeid iseseisvalt. Eelöeldust on hõlmatud kohaliku omavalitsuse üksuste juhtimise tõus ning kohaliku omavalitsuse suurem võimekus suunata oma piirkonna arengut. Haldusreformi fookus oli põhiliselt suunatud kohalike omavalitsuste ümberkujundamisele, kuid [[reform]]ist saavad kasu ka [[maavalitsus]]ed.<ref name="7rYSw" /> Seatud eesmärkide ja haldusreformi koosmõjus soovitakse jõuda järgmise tulemini: KOVi rolli suurenemine ühiskonnaelu korraldamises; KOVi kompetentsi kasv; kohaliku [[Esindusdemokraatia|esindus- ja osalusdemokraatia]] tugevnemine ning omavalitsusüksuste [[Territoriaalne terviklikkus|territoriaalsuse terviklikkus]] ning loogilisus.<ref name="WGFhR" /> == Haldusreformi seaduse vastuvõtmine == 7. juunil 2016 võttis [[Riigikogu]] haldusreformi seaduse vastu. Valitsuse algatatud haldusreformi seaduse (200 SE) poolt hääletas 56 ja vastu oli 38 liiget. Erapooletuid ei olnud. Haldusreformi seaduse eelnõu sätete sisustamisel on juhindutud [[Eesti Vabariigi põhiseadus|põhiseaduse]] (edaspidi PS) 14. peatükist ja [[Euroopa kohaliku omavalitsuse harta]]st (edaspidi EKOH). Haldusreformi seisukohalt on olulisemad kohalike omavalitsuste põhiseaduslikud garantiid: [[õigussubjektsuse garantii]] (PS § 154 lg 1, §-d 155 ja 158; EKOH § 4) ja [[enesekorraldusõiguse garantii]] ehk autonoomia põhimõte (PS§ 154 lg 1, EKOH art 3 lg 1). Õigussubjektsuse garantii hõlmab: 1) KOVi üksuste liikide kaitse (PS-i § 155 lg 1 – kohaliku omavalitsuse üksused on vallad ja linnad); 2) KOVi üksuse piiratud individuaalse õigussubjektsuse garantii (konkreetse KOVi üksuse õigused riigi poolt tema haldusterritooriumi suuruse muutmisel või õigussubjektsuse lõpetamisel).<ref name="lAN5H" /> Leidus ka neid omavalitsusi, kes polnud haldusreformi muudatustega nõus. Haldusreformi seadust ja selle üksikute paragrahvide põhiseadusvastasust vaidlustati põhiseaduslikkuse järelevalve korras [[Riigikohus|Riigikohtu]] asjas 3-4-1-3-16. Vaidlusaluseks küsimuseks osutus haldusreformi sunniviisiline toimimine, mis omakorda rikub omavalitsuste autonoomiat ja põhiseaduslikke tagatisi. Kohus jõudis seisukohale, et halduskorraldus ei ole kohalike omavalitsuste küsimus, vaid hoopis riigi küsimus, seega on riigil laialdane pädevus otsustada, milline peaks olema halduskorraldus riigis. Kohalikel omavalitsustel on õigus olla ärakuulatud, aga kui riik otsustab ühte valitsust mõne teise valitsuse külge liita, ei saa ühendatav valitsus liitumisest keelduda. == Algatamine Vabariigi Valitsuse poolt == 2017. aasta haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine Vabariigi Valitsuse poolt ehk kohalike omavalitsuste sundliitmine oli [[2017. aasta haldusreform]]i etapp, mille käigus tegi [[Eesti valitsus|Vabariigi Valitsus]] 15.02.2017 ühinemisettepanekud kohalikele omavalitsustele, kes polnud omaalgatuslikult ühinenud. [[Eesti valitsus|Vabariigi Valitsuse]] algatusel haldusterritoriaalse korralduse muutmise korra sätestab [[haldusreformi seadus]]e 3. peatükk.<ref name=":0" /> Sundliitmine [[Vabariigi Valitsus]]e poolt algatati nende kohalike omavalitsuse üksuste suhtes, milles elas 2017 aasta 1. jaanuari seisuga vähem kui 5000 elanikku (omavalitsusüksuse miinimumsuuruse kriteerium) ning mille suhtes ei saanud kohaldada erandeid [[haldusreformi seadus]]e § 9 lg-s 3 loetletud juhtude alusel.<ref name=":0" /> Sundliitmist alustati, sest leiti, et vähem kui 5000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksused ei ole võimelised tagama seadusest tulenevate ülesannete korraldamiseks vajalikku võimekust ega ole võimelised osutama kõigile kohaliku omavalitsuse üksustele kvaliteetseid avalikke teenuseid kooskõlas haldusreformi eesmärgiga.<ref name=":0" /> === Vabariigi Valitsuse poolt algatatud ühinemiste protsess === [[Rahandusministeerium]] esitas volikogudele arvamuse avaldamiseks [[Vabariigi Valitsuse määrus]]e haldusterritoriaalse korralduse ja piiride muutmise kohta. Kui kohaliku omavalitsuse üksus ei esitanud [[Vabariigi Valitsus]]e ettepaneku kohta 2017. aasta 15. maiks arvamust, loeti ettepanek vastuvõetuks.<ref name=":0" /> Kui kohaliku omavalitsuse üksus vaidles [[Eesti valitsus|Vabariigi Valitsuse]] ettepanekule vastu, võis Valitsus kohaliku omavalitsuse üksuse arvamuses esitatud põhjendustele tuginedes lõpetada haldusterritoriaalse korralduse muutmise menetluse või otsustada omavalitsusüksuste haldusterritoriaalse korralduse muutmise oma määrusega, kui arvamuses toodud põhjendused ei olnud Valitsuse arvates piisavalt kaalukad.<ref name=":0" /> Ettepaneku saanud kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanded olid järgmised: * selgitada välja elanike arvamus haldusterritoriaalse korralduse muutmise kohta * esitada hiljemalt 2017. aasta 15. maiks maavanemale otsuse vormis põhjendatud arvamus [[Eesti valitsus|Vabariigi Valitsuse]] ettepaneku kohta * teha hiljemalt 2017. aasta 15. juuniks koostöös asjaomaste volikogudega kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses sätestatud valimistoimingud * leppida hiljemalt 2017. aasta 15. juuniks teiste asjaomaste volikogudega kokku omavalitsusüksuse nime, haldusüksuse liigi ja sümboolika, haldusterritoriaalse korralduse või piiride muutmisega kaasnevate võimalike organisatsiooniliste, eelarveliste ja muude varalisi kohustusi ja õigusi käsitlevate küsimuste lahendamine ning uue omavalitsusüksuse põhimääruse ja teiste õigusaktide vajalike muudatuste ettevalmistamine.<ref name=":0" /> [[Eesti valitsus|Vabariigi Valitsusel]] oli sundliitmisel kohustus arvestada võimaliku mõjuga elanike elutingimustele, avalike teenuste kvaliteedile, haldussuutlikkusele, demograafilisele olukorrale, transpordi ja kommunikatsiooni korraldusele, ettevõtluskeskkonnale, hariduse olukorrale ning omavalitsusüksuse toimimisele ühtse teenuspiirkonnana. Samuti tuli silmas pidada ajaloolist põhjendatust ning elanike ühtekuuluvustunnet.<ref name="AerRc" /> Miinimumsuurusele mittevastava ehk vähem kui 5000 elanikuga kohale omavalitsuse üksuste puhul võib Valitsus kohaldada erandit ja sundliitmist mitte nõuda, kui sellega ei kaasne negatiivset mõju eelnimetatud asjaoludele ning omavalitsusüksuse puhul on täidetud üks järgmistest tingimustest: * ühinevad vähemalt kaks loogilise terviku moodustavat kohaliku omavalitsuse üksust, mille pindala on kokku vähemalt 900&nbsp;km ja milles elab [[Rahvastikuregister|rahvastikuregistri]] andmete kohaselt 2017. aasta 1. jaanuari seisuga kokku vähemalt 3500 elanikku * omavalitsusüksus moodustatakse vähemalt nelja ajalooliselt, kultuuriliselt ja geograafiliselt seotud kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumidest või nende osadest, milles elab rahvastikuregistri andmete kohaselt 2017. aasta 1. jaanuari seisuga kokku vähemalt 3500 elanikku * omavalitsusüksus on mereline saarvald, mis hõlmab saare territooriumi tervikuna, kus teostatakse iseseisvat omavalitsuslikku haldamist * moodustamisel oleva kohaliku omavalitsuse üksuse elanike arv vastas rahvastikuregistri andmete kohaselt 2016. aasta 1. jaanuari seisuga omavalitsusüksuse miinimumsuuruse kriteeriumile, kuid elanike arvu vähenemise tõttu ei vasta 2017. aasta 1. jaanuari seisuga enam sellele kriteeriumile.<ref name=":0" /> === Vabariigi Valitsuse algatatud ühinemiste planeeritud ajakava === * 01.01.2017–15.07.2017 Vabariigi Valitsuse poolt ühinemiste ettevalmistamine, algatamine ja lõplik otsustamine<ref name=":1" /> * 15.02.2017 Vabariigi Valitsuse ettepanek omavalitsustele ühinemiseks<ref name=":1" /> * 15.05.2017 Omavalitsuste tähtaeg Vabariigi Valitsuse ettepanekule arvamuse esitamiseks<ref name=":1" /> * 15.06.2017 Tähtaeg omavalitsuste valimistoimingute tegemiseks<ref name=":1" /> * 15.07.2017 Vabariigi Valitsuse määrus haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks (vähemalt 90 päeva enne kohalike omavalitsuste volikogude valimisi)<ref name=":1" /> * 15.10.2017 Kohalike omavalitsuste volikogude valimised, ühinemiste jõustumine volikogu valimiste tulemuste kinnitamisega<ref name=":1" /> === Kinnitatud Vabariigi Valitsuse algatatud ühinemised === * [[Lääne-Harju vald]] [[Harju maakond|Harjumaal]]<ref name=":2" /> * [[Hiiumaa vald]] [[Hiiu maakond|Hiiumaal]]<ref name=":2" /> * [[Alutaguse vald]] [[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaal]]<ref name=":2" /> * [[Lüganuse vald]] [[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaal]]<ref name=":2" /> * [[Kohtla-Järve]] [[Viivikonna]] linnaosa üleandmine [[Vaivara vald|Vaivara vallale]] [[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaal]]<ref name=":2" /> * [[Järva vald]] [[Järva maakond|Järvamaal]]<ref name=":2" /> * [[Väike-Maarja vald]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaal]]<ref name=":2" /> * [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]] [[Pärnu maakond|Pärnumaal]]<ref name=":2" /> * [[Rapla vald]] [[Rapla maakond|Raplamaal]]<ref name=":2" /> * [[Saaremaa vald]] [[Saare maakond|Saaremaal]]<ref name=":2" /> * [[Peipsiääre vald]] [[Tartu maakond|Tartumaal]]<ref name=":2" /> * [[Kambja vald]] [[Tartu maakond|Tartumaal]]<ref name=":2" /> * [[Tartu vald]] [[Tartu maakond|Tartumaal]]<ref name=":2" /> * [[Tartu linn (haldusüksus)|Tartu linn]] [[Tartu maakond|Tartumaal]]<ref name=":2" /> * [[Otepää vald]] [[Valga maakond|Valgamaal]]<ref name=":2" /> * [[Võru vald]] [[Võru maakond|Võrumaal]]<ref name=":2" /> * [[Setomaa vald]] [[Võru maakond|Võrumaal]]<ref name=":2" /> == Vaidlustamine == === Kohaliku omavalitsuse üksuse ettepanek erandi kohaldamiseks === Erandi kohaldamiseks peab kohalik omavalitsus esitama Vabariigi Valitsusele taotluse, milles põhjendatakse halduskorralduse muudatuse ebaotstarbekust, ja selgitatakse, kuidas erandi kohaldamisel suudetakse tagada KOV üksuse võimekus avalike teenuste osutamisel ja ühtlasema piirkondliku arengu tagamisel. Kohaliku omavalitsuse üksus peab eelnimetatud taotluse esitama Rahandusministeeriumile hiljemalt 1. jaanuaril 2017 ja selgitama selles eelnevalt nimetatud nõuete arvestamist. (HRS § 9 lg 4) === Vabariigi Valitsuse vastus === Kui Vabariigi Valitsuse ettepaneku saanud kohaliku omavalitsuse üksus esitab ettepaneku kohta, arvestades HRS § 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatud asjaolusid, negatiivse põhjendatud arvamuse, siis: # võib Vabariigi Valitsus kohaliku omavalitsuse üksuse arvamuses esitatud põhjenduste hindamise tulemusena, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud asjaolusid, lõpetada selle kohaliku omavalitsuse üksuse puhul haldusterritoriaalse korralduse muutmise menetluse, misjärel [[Rahandusministeerium]] teavitab sellest viivitamata kohaliku omavalitsuse üksust; # hindab Vabariigi Valitsus kohaliku omavalitsuse üksuse arvamuses esitatud põhjendusi ning kui tema hinnangul ei ole esitatud põhjendused käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud ajaolusid arvestades piisavalt kaalukad, otsustab omavalitsusüksuste haldusterritoriaalse korralduse muutmise oma määrusega käesoleva seaduse § 13 lõike 1 kohaselt. (HRS § 9 lg 9) === Ühinemislepingu vaidlustamine === Ühinenud omavalitsus ei saa pöörduda ühinemise tulemusena moodustunud omavalitsuse, kes on ühinenud omavalitsuse üldõigusjärglane, vastu kaebusega kohtusse. KOV elanikel ei ole ühinemislepingu täitmise suhtes subjektiivseid õigusi, seetõttu ei saa elanikud pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks ühinemislepingu punktide täitmata jätmise korral halduskohtusse. Ühinemislepingu täitmise üle on võimalik teha järelevalvet sisekontrolli korras näiteks KOKS § 48<ref name="HpEU3" /> alusel moodustatud volikogu revisjonikomisjonil. Haldusjärelevalvet saab [[Vabariigi Valitsuse seadus]]e (VVS) § 85 järgi ühinemislepingu täitmise üle teostada maavanem, alates 1. jaanuarist 2018 [[Justiitsministeerium]] VVS § 59 lõike 1 (Justiitsministeeriumi valitsemisalas on järelevalve kohaliku omavalitsuse üksuste haldusaktide üle) ja § 753 alusel.<ref name="n9HFg" /> === Vaidlustamine praktikas === Sundliitmine jäi ära: * [[Haljala vald (1991)|Haljala valla]] ja [[Vihula vald|Vihula valla]] (Haljala vald, 4389 elanikku) ühendamiseks [[Rakvere vald (1991)|Rakvere valla]] ja [[Sõmeru vald|Sõmeru vallaga]] (Rakvere vald, 5583 elanikku) * [[Nõo vald|Nõo valla]] (4170 elanikku) ühendamiseks [[Elva]] linna, [[Konguta vald|Konguta valla]], [[Palupera vald|Palupera valla]], [[Puhja vald|Puhja valla]], [[Rannu vald|Rannu valla]] ja [[Rõngu vald|Rõngu vallaga]] ([[Elva vald]], 14 688 elanikku) * [[Keila]] linna (9861 elanikku) ühendamiseks [[Keila vald|Keila valla]], [[Padise vald|Padise valla]], [[Paldiski]] linna ja [[Vasalemma vald|Vasalemma vallaga]] ([[Lääne-Harju vald]], 12 950 elanikku) * [[Luunja vald|Luunja valla]] (4251 elanikku) liitmiseks [[Tartu]] linna ja [[Tähtvere vald|Tähtvere vallaga]] (Tartu linn, 99 503 elanikku)<ref name="8OO7M" /> Näiteks saab tuua [[Loksa vald|Loksa]] ja [[Kuusalu vald|Kuusalu]] vallad. Piirkondlik komisjon leidis, et puudub ühtekuuluvustunne, vaatamata mitmetele koostöö algatustele ei ole toimivat sidusust ning kaks omavalitsust ei ole seni integreerunud terviklikuks teenuspiirkonnaks ja asustussüsteemiks.<ref name="rXaYb" /> Lisaks esitasid mitmed vallad taotluse haldusterritoriaalse korralduse muutmise määruste punktide põhiseadusvastaseks tunnistamiseks [[Riigikohus|Riigikohtule]] [[Eesti Vabariigi põhiseadus|põhiseadusest]] tuleneva [[kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigus]]e ja ärakuulamisõiguse rikkumise alusel, mis jäeti rahuldamata.<ref name="vQf3s" /> Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas vaidlustatud sätetest põhiseadusvastaseks ja kehtetuks vaid haldusreformi seaduse § 24 lõike 1. Haldusterritoriaalse korralduse muutmine on riigielu küsimus ning põhiseadus nõuab, et sellega seotud kulud peab täies ulatuses kandma riik. Muus osas jättis Riigikohus taotlused rahuldamata. Lisaks leidis Riigikohus, et kohaliku omavalitsuse haldusterritoriaalse korralduse muutmise eesmärk on parandada omavalitsusüksuste võimekust osutada avalikke teenuseid ja selline eesmärk on põhiseadusega kooskõlas. Omavalitsusüksuste osutatavad teenused on seotud põhiõiguste ja -vabadustega ning nende kaitsmine on riigivõimu kohustus. Kolleegiumi sõnul aitab haldusreformi seadus sellist eesmärki saavutada, kuivõrd eeldatavasti suudavad suuremad omavalitsusüksused neile pandud ülesandeid paremini täita kui suudavad seda väiksema elanike arvuga omavalitsusüksused. Seadusandjal on riigi territooriumi haldusjaotuse kehtestamisel suur otsustusruum ning kohtuvõim ei saa asuda seadusandja asemel valima, milliseid haldusterritoriaalse korralduse muutmise kriteeriume eelistada.<ref name="Z272Y" /> == Ühinemine volikogude algatusel == === Haldusterritoriaalse korralduse muutmise viisid ja rakendamine === Haldusterritoriaalse korralduse muutmise viisid on # kahe või enama [[Kohaliku omavalitsuse mõiste|kohaliku omavalitsuse]] üksuse ühinemise tulemusena uue kohaliku omavalitsuse üksuse moodustamine; # ühe kohaliku omavalitsuse üksuse suurenemine selle liitumise teel ühe või mitme piirneva kohaliku omavalitsuse üksusega. Haldusterritoriaalse korralduse muutmise käigus võis muuta ka ühinevate või liituvate kohaliku omavalitsuse üksuste piire ühe või mitme asustusüksuse või muu territooriumiosa ühest kohaliku omavalitsuse üksuse koosseisust teise kohaliku omavalitsuse üksuse koosseisu arvamisega Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduses sätestatud korras, arvestades haldusreformi seaduses sätestatud erisusi. Valdade ja linnade haldusterritoriaalset korraldust muudeti haldusreformi rakendamisel kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu või Vabariigi Valitsuse algatusel. Haldusreformi elluviimise korraldamise eest vastutas Rahandusministeerium.<ref>Haldusreformi seadus § 3</ref> === Valdade ja linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine volikogu poolt === Kohaliku omavalitsuse üksus, mis * ei vastanud rahvastikuregistri andmetel omavalitsusüksuse miinimumsuuruse kriteeriumile (5000 elanikku); * ei olnud esitanud asjaomastele volikogudele ettepanekut alustada läbirääkimisi haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks; * ei olnud saanud teise kohaliku omavalitsus üksuse volikogu vastavat ettepanekut; * keeldunud läbirääkimiste alustamisest teise kohaliku omavalitsus üksuse volikoguga, pidi esitama 2016. aasta 1. oktoobriks teisele kohaliku omavalitsuse üksuste [[volikogu]]dele ettepaneku läbirääkimiste alustamiseks.<ref>Haldusreformi seadus § 4 lg 1</ref> Tähtaeg oli seatud 5000 elaniku kriteeriumile mittevastavatele omavalitsustele, kes ei olnud veel algatanud ega osalenud mõnes ühinemisläbirääkimises. Tähtaja seadmisel arvestati hiliseima võimaliku tähtajaga, milleks kohalikel omavalitsustel oli võimalik teha ettepanek läbirääkimiste alustamiseks ning sellele seaduses sätestatud tähtaja jooksul positiivse vastuse saades valmistada ette haldusterritoriaalse korralduse muutmise taotlus. Samuti andis tähtaeg selge sisendi Vabariigi [[Valitsus]]ele oma tegevuste kavandamisel, teades 01.10.2016 seisuga, milliste KOV-de osas tuleb Vabariigi Valitsusel endal initsiatiiv võtta ning neile sobivad partnerid leida. Tähtaja ületamisel ei rakendatud muid eraldi sanktsioone peale Vabariigi Valitsuse poolt ühinemiste algatamise nende KOV-de osas vabatahtliku etapi lõppemise järel. KOV pidi viimasel juhul arvestama, et talle ei maksta Vabariigi Valitsuse algatatud ühinemise korral ühinemistoetust.<ref name="vhZ03" /> Ühinemistoetuse teemal on oma seisukoha avaldanud ka [[riigikohus]] asjas 3-4-1-3-16 punktis 198: kolleegium on seisukohal, et ühinemistoetuse mittemaksmine Vabariigi Valitsuse algatatud haldusterritoriaalse korralduse muutmise korral ei riiva PS § 154 lõike 2 teisest lausest tulenevat kohaliku omavalitsuse finantstagatist. Nagu eespool selgitatud, rikub finantstagatist üksnes see, kui kohalikule omavalitsustele pandud riiklike kohustustega seotud kulusid ei kaeta riigieelarvest.<ref name="Z272Y" /> Erinevalt kehtiva ETHSi § 9 lõike 6 punktist 1 ei kohustatud kohalikke omavalitsusi läbi viima eraldiseisvaid uuringuid, mis on KOVide omaalgatuslike ühinemiste praktikas osutunud ebaselgeks ning ebavajalikuks nõudeks. Kohalikul omavalitsusel oli oma territooriumi kohta olemas vajalik informatsioon läbirääkimistesse astumiseks ja tuleviku kohta kokkulepete sõlmimiseks ning pigem tunti kohalikes omavalitsustes vajadust konsultantide protseduurilise toe järele, mitte väliste analüüside järele olemasoleva olukorra kaardistamiseks. ETHS § 9 lõigetes 31 ja 13 sätestatud maavanema roll asendati haldusreformi seaduses sisuliselt piirkondlike komisjonide rolliga (kuhu kuulusid ka piirkonna [[maavanem]]ad), kes nõustasid omaalgatuslike ühinemiste ettevalmistamist ning kujundasid omapoolse arvamuse volikogude esitatud taotlustele haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks. Lõike 9 punkti 2 mitterakendamisega muudeti valimistoimingute teostamise tähtaeg hilisemaks ühinemisotsuse tegemisest, et valimistoimingute tegemise tähtaeg ühtiks nii volikogu kui Vabariigi Valitsuse algatatud ühinemiste puhul, tagamaks nende omavahelise kooskõla. Kehtiva ETHS-i regulatsiooni kohaselt võtsid volikogud nimetatud otsused vastu enne või koos haldusterritoriaalse korralduse muutmise taotluse kinnitamisega volikogu poolt. === Volikogu poolt algatatud ühinemisprotsess === * Esitatakse ühinemissoov: haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks (valdade ja linnade ühinemine) volikogu algatusel esitab ühinemist sooviv KOVi üksus volikogu otsusena vormistatud ettepaneku ühinemisläbirääkimiste alustamiseks teisele KOVi volikogule.<ref>ETHSi § 9 lg 1</ref> * Ettepanekule vastamine: ettepaneku saanud volikogu esitab ettepaneku teinud volikogule kahe kuu jooksul ettepaneku saamisest arvates otsuse haldusterritoriaalse korralduse muutmise üle läbirääkimiste alustamisega nõustumise või sellest keeldumise kohta. ** Põhjenduse vajalikkus: haldusterritoriaalse korralduse muutmise üle läbirääkimiste alustamisest keeldumise otsus peab olema põhjendatud.<ref>ETHSi § 9 lg 2</ref> ** Ettepanek ühinemise algatamiseks saadetakse ka maavanemale ja [[Rahandusministeerium]]ile.<ref>ETHSi § 9 lg 3</ref> ** KOVi nõustamine: maavanema asemel nõustab asjaomaseid volikogusid ühinemisprotsessis tekkivate vaidlusaluste küsimuste lahendamisel piirkondlik [[komisjon]] (senine maavanema pädevus on kirjeldatud ETHSi § 9 lg-s 31). * Ei nõustuta: kui mõni asjaomane volikogu ei nõustu haldusterritoriaalse korralduse muutmisega, lõpetatakse selle valla või linna osas vastav menetlus.<ref>ETHSi § 9 lg 5</ref> * Nõustutakse: haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamisega nõustumisel tagab iga asjaomane valla- või linnavalitsus läbirääkimiste protsessi läbipaistvuse ja avalikustamise<ref>ETHSi § 9 lg 5 p 2</ref> ning selle valla või linna elanike arvamuse väljaselgitamise<ref name="T5068" /> ning alustab ühinemislepingu koostamist. * Avalik väljapanek ja otsuse vastuvõtmine: pärast ühinemislepingu avalikku väljapanekut võtavad KOV volikogud vastu otsuse, millega nad kinnitavad ühinemislepingu ning otsustavad taotleda valdade ja linnade ühinemist, saates nõutava dokumentatsiooni maavanemale.<ref>Haldusreformi seadus § 7</ref> Ühinemislepingud esitatakse maavanemale ja ministeeriumile koos piirkondliku komisjoni arvamusega, mis lisaks ETHS § 7 lg 5 loetletud asjaoludele peab sisaldama ka hinnangut moodustuva KOVi territoriaalse terviklikkuse kohta ning hinnangu, kuidas see võtab arvesse piirkonna eripära ja on kooskõlas asustussüsteemiga. * Vabariigi Valitsuse määrus: taotluse saamise järel valmistab Rahandusministeerium ette vastava Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu ja Vabariigi Valitsus võtab hiljemalt 1. veebruariks 2017 vastu sellekohase Vabariigi Valitsuse määruse, milles otsustatakse ühinemise tulemusena tekkiva KOV nimi, ühinejad, piirid ja muudatuse jõustumise aeg 2017. aasta volikogu valimistulemuste väljakuulutamisel. == 2017. aastal liitunud omavalitsusüksused == Pärast haldusreformi on pindalalt Eesti suurimad linnad Pärnu, Paide ja Narva-Jõesuu, järgnevad Haapsalu ja Tallinn. {| class="sortable wikitable" style="text-align:left" |+ Eesti omavalitsuste haldusreform 2017<ref name="4K1Pw" /><ref name="SSdCb" /> !Liituvad vallad!!Elanike arv <small>1.12.2016</small> !!Pindala (km<sup>2</sup>)!!Tekkiva valla nimi |- |[[Saue vald (1991)|Saue vald]], [[Saue|Saue linn]], [[Kernu vald]], [[Nissi vald]]|| 21 456|| 628|| [[Saue vald]] |- |[[Aegviidu vald]], [[Anija vald (2002)|Anija vald]]|| 6348|| 533|| [[Anija vald]] |- |[[Käina vald]], [[Hiiu vald]]|| 6726|| 1032|| [[Hiiumaa vald]] |- |[[Toila vald (1993)|Toila vald]], [[Kohtla vald]], [[Kohtla-Nõmme vald]]|| 4850|| 266|| [[Toila vald]] |- |[[Vaivara vald]], [[Narva-Jõesuu|Narva-Jõesuu linn]]|| 4543|| 405|| [[Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)|Narva-Jõesuu linn]] |- |[[Saare vald]], [[Avinurme vald]], [[Lohusuu vald]], [[Kasepää vald]], [[Mustvee|Mustvee linn]], [[Torma vald|Torma valla]] Võtikvere küla|| 5653|| 616|| [[Mustvee vald]] |- |[[Põltsamaa linn]], [[Põltsamaa vald (1991)|Põltsamaa vald]], [[Pajusi vald]], [[Puurmani vald]]|| 10 611|| 890|| [[Põltsamaa vald]] |- |[[Jõgeva vald (1991)|Jõgeva vald]], [[Jõgeva linn]], [[Palamuse vald]], [[Torma vald]]|| 13 810|| 1040|| [[Jõgeva vald]] |- |[[Paide|Paide linn]], [[Paide vald]], [[Roosna-Alliku vald]]|| 10 863|| 443|| [[Paide linn (haldusüksus)|Paide linn]] |- |[[Järva-Jaani vald]], [[Albu vald]], [[Ambla vald]], [[Imavere vald]], </br>[[Kareda vald]], [[Koigi vald]], [[Koeru vald]]|| 7192|| 1223|| [[Järva vald]] |- |[[Türi vald (2005)|Türi vald]], [[Väätsa vald]], [[Käru vald]]|| 11 198|| 1008|| [[Türi vald]] |- |[[Ridala vald]], [[Haapsalu linn]]|| 13 617|| 272|| [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linn]] |- |[[Lääne-Nigula vald (2013–2017)|Lääne-Nigula vald]], [[Noarootsi vald]], [[Nõva vald]], </br>[[Martna vald]], [[Kullamaa vald]]|| 7264|| 1449||[[Lääne-Nigula vald]] |- |[[Lihula vald]], [[Hanila vald]], [[Varbla vald]], [[Koonga vald]]|| 5613|| 1363||[[Lääneranna vald]] |- |[[Haljala vald (1991)|Haljala vald]], [[Vihula vald]]|| 4402|| 549|| [[Haljala vald]] |- |[[Rägavere vald]], [[Vinni vald (1990)|Vinni vald]], [[Laekvere vald]]|| 7069|| 1013||[[Vinni vald]] |- |[[Tamsalu vald]], [[Tapa vald (2005)|Tapa vald]]|| 11 405|| 480|| [[Tapa vald]] |- |[[Kunda|Kunda linn]], [[Viru-Nigula vald (1991)|Viru-Nigula vald]], [[Aseri vald]]|| 6059|| 312|| [[Viru-Nigula vald]] |- |[[Sõmeru vald]], [[Rakvere vald (1991)|Rakvere vald]]|| 5603|| 295|| [[Rakvere vald]] |- |[[Kuressaare|Kuressaare linn]], [[Lääne-Saare vald]], [[Orissaare vald]], [[Pihtla vald]], </br>[[Valjala vald]], [[Salme vald]], [[Kihelkonna vald]], [[Laimjala vald]], [[Mustjala vald]], </br>[[Torgu vald]], [[Leisi vald]], [[Pöide vald]]|| 32 007|| 2718||[[Saaremaa vald]] |- |[[Elva|Elva linn]], [[Konguta vald]], [[Rannu vald]], [[Rõngu vald]], [[Palupera vald]], [[Puhja vald]]|| 14 241|| 732|| [[Elva vald]] |- |[[Helme vald]], [[Hummuli vald]], [[Põdrala vald]], [[Tõrva|Tõrva linn]]|| 6386|| 647|| [[Tõrva vald]] |- |[[Valga|Valga linn]], [[Karula vald]], [[Taheva vald]], [[Tõlliste vald]], [[Õru vald]]|| 16 773|| 750|| [[Valga vald]] |- |[[Viljandi vald]], [[Kolga-Jaani vald]], [[Tarvastu vald]]|| 14 036|| 1372|| [[Viljandi vald]] |- |[[Vändra|Vändra alev]], [[Vändra vald]], [[Tootsi vald]], [[Halinga vald]] || 8596|| 1011||[[Põhja-Pärnumaa vald]] |- |[[Pärnu|Pärnu linn]], [[Audru vald]], [[Paikuse vald]] || 50 445|| 858|| [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]] |- |[[Sauga vald]], [[Tori vald (1991)|Tori vald]], [[Sindi|Sindi linn]], [[Are vald]] || 11 701|| 611|| [[Tori vald]] |- |[[Rapla vald (2002)|Rapla vald]], [[Kaiu vald]], [[Raikküla vald]] || 12 061|| 859|| [[Rapla vald]] |- |[[Kehtna vald (1991)|Kehtna vald]], [[Järvakandi|Järvakandi vald]] || 5666|| 512|| [[Kehtna vald]] |- |[[Märjamaa vald (2002)|Märjamaa vald]], [[Vigala vald]] || 7805|| 1164||[[Märjamaa vald]] |- |[[Kõlleste vald]], [[Kanepi vald (1991)|Kanepi vald]], [[Valgjärve vald]] || 4891|| 525|| [[Kanepi vald]] |- |[[Põlva vald (1991)|Põlva vald]], [[Ahja vald]], [[Laheda vald]], [[Mooste vald]], </br>[[Vastse-Kuuste vald]] || 14 452|| 706|| [[Põlva vald]] |- |[[Räpina vald (1991)|Räpina vald]], [[Veriora vald]], [[Meeksi vald]] ||6661||593|| [[Räpina vald]] |- |[[Piirissaare vald]], [[Tartu vald (1991)|Tartu vald]], [[Laeva vald]], [[Tabivere vald]] || 8159|| 742|| [[Tartu vald]] |- |[[Mäksa vald]], [[Võnnu vald]], [[Haaslava vald]] || 4855|| 493|| [[Kastre vald]] |- |[[Pala vald]], [[Vara vald]], [[Alatskivi vald]], [[Peipsiääre vald (1991)|Peipsiääre vald]], [[Kallaste]] linn | |652 |[[Peipsiääre vald]] |- |[[Sangaste vald]], [[Otepää vald (1999)|Otepää vald]], [[Palupera vald|Palupera valla]] Lutike, Makita, Miti, </br>Neeruti, Nõuni, Päidla ja Räbi küla || 5705|| 520|| [[Otepää vald]] |- |[[Karksi vald]], [[Abja vald]], [[Halliste vald]], [[Mõisaküla|Mõisaküla linn]] || 7793|| 881|| [[Mulgi vald]] |- |[[Suure-Jaani vald]], [[Võhma linn]], [[Kõo vald]], [[Kõpu vald]] || 8324|| 1153||[[Põhja-Sakala vald]] |- |[[Lasva vald]], [[Orava vald]], [[Sõmerpalu vald]], [[Võru vald (1991)|Võru vald]], [[Vastseliina vald]] || 8295|| 952|| [[Võru vald]] |- |[[Antsla vald (1999)|Antsla vald]], [[Urvaste vald]] || 4651|| 411|| [[Antsla vald]] |- |[[Mõniste vald]], [[Misso vald]], [[Varstu vald]], [[Haanja vald]], [[Rõuge vald (1991)|Rõuge vald]] || 5815|| 933|| [[Rõuge vald]] |- |[[Iisaku vald]], [[Alajõe vald]], [[Mäetaguse vald]], [[Tudulinna vald]], [[Illuka vald]]|| 3974|| 1459|| [[Alutaguse vald]] |- |[[Tartu linn]], [[Tähtvere vald]] || || 154|| [[Tartu linn (haldusüksus)|Tartu linn]] |- |[[Väike-Maarja vald]], [[Rakke vald]]|| || 682|| [[Väike-Maarja vald]] |} == Muudetud külanimed == === Hiiu maakond === # Endise [[Hiiu vald|Hiiu valla]] Nõmme küla muudeti [[Reigi-Nõmme]] külaks. # Endise [[Emmaste vald|Emmaste valla]] Kurisu küla muudeti [[Emmaste-Kurisu]] külaks. # Endise Emmaste valla Selja küla muudeti [[Emmaste-Selja]] külaks. # Endise [[Pühalepa vald|Pühalepa valla]] Harju küla muudeti [[Pühalepa-Harju]] külaks. # Endise Pühalepa valla Nõmme küla muudeti [[Kärdla-Nõmme]] külaks. === Lääne ja Pärnu maakond === # Lääne maakonna endise [[Hanila vald|Hanila valla]] Rannaküla muudeti [[Rooglaiu]] külaks, mis asub reformijärgselt Pärnu maakonnas [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]. # Lääne maakonna endise [[Lihula vald|Lihula valla]] Aruküla muudeti [[Rootsi-Aruküla]]ks, mis asub reformijärgselt Pärnu maakonnas Lääneranna vallas. # Pärnu maakonna endise [[Koonga vald|Koonga valla]] Salevere küla muudeti [[Salavere (Lääneranna)|Salavere]] külaks. === Saare maakond === # Endise [[Kihelkonna vald|Kihelkonna valla]] Kuusiku küla muudeti [[Pidula-Kuusiku]] külaks. # Endise Kihelkonna valla Liiva küla muudeti [[Kihelkonna-Liiva]] külaks. # Endise Kihelkonna valla Metsaküla muudeti [[Kõruse-Metsaküla]]ks. # Endise Kihelkonna valla Mäebe küla muudeti [[Viidu-Mäebe]] külaks. # Endise Kihelkonna valla Rannaküla muudeti [[Vaigu-Rannaküla]]ks. # Endise Kihelkonna valla Veere küla muudeti [[Veeremäe]] külaks. # Endise [[Laimjala vald|Laimjala valla]] Laheküla muudeti [[Allikalahe]] külaks. # Endise Laimjala valla Nõmme küla muudeti [[Nõmjala]] külaks. # Endise Laimjala valla [[Rannaküla (Laimjala)|Rannaküla]] ühendati [[Saareküla (Saaremaa)|Saarekülaga]]. # Endise [[Leisi vald|Leisi valla]] Liiva küla muudeti [[Laugu-Liiva]] külaks. # Endise [[Lääne-Saare vald|Lääne-Saare valla]] Jõe küla muudeti [[Kaarma-Jõe]] külaks. # Endise Lääne-Saare valla Nõmme küla muudeti [[Liivanõmme]] külaks. # Endise Lääne-Saare valla [[Koidu (Lääne-Saare)|Koidu]] küla, [[Põlluküla (Lääne-Saare)|Põlluküla]], [[Tamsalu (Lääne-Saare)|Tamsalu]] küla ja [[Viira (Lääne-Saare)|Viira]] küla ühendati Randvere külaga ja moodustati [[Suur-Randvere]] küla. # Endise Lääne-Saare valla Kungla küla muudeti [[Kaarma-Kungla]] külaks. # Endise Lääne-Saare valla Metsaküla muudeti [[Lussu]] külaks. # Endise [[Mustjala vald|Mustjala valla]] Liiva küla muudeti [[Liivaranna]] külaks. # Endise [[Orissaare vald|Orissaare valla]] [[Laheküla (Orissaare)|Laheküla]] liideti [[Maasi]] külaga. # Endise Orissaare valla Rannaküla muudeti [[Kirderanna]] külaks. # Endise Orissaare valla Võhma küla muudeti [[Väike-Võhma]] külaks. # Endise Orissaare valla Väljaküla muudeti [[Koigi-Väljaküla]]ks. # Endise [[Pihtla vald|Pihtla valla]] Kõnnu küla muudeti [[Püha-Kõnnu]] külaks. # Endise Pihtla valla Liiva küla muudeti [[Kaali-Liiva]] külaks. # Endise Pihtla valla Laheküla muudeti [[Tirbi]] külaks. # Endise Pihtla valla Mustla küla muudeti [[Saue-Mustla]] külaks. # Endise Pihtla valla [[Sepa (Pihtla)|Sepa]] küla ühendati [[Salavere]] külaga. # Endise Pihtla valla Väljaküla muudeti [[Väljamõisa]] külaks. # Endise [[Pöide vald|Pöide valla]] Keskvere küla muudeti [[Pöide-Keskvere]] külaks. # Endise [[Salme vald|Salme valla]] Hindu küla muudeti [[Sõrve-Hindu]] külaks. # Endise Salme valla [[Mõisaküla (Salme)|Mõisaküla]] liideti [[Kaugatoma]] külaga. # Endise Salme valla Ula küla muudeti [[Väike-Ula]] külaks. # Endise [[Torgu vald|Torgu valla]] Mõisaküla muudeti [[Torgu-Mõisaküla]]ks. # Endise [[Valjala vald|Valjala]] valla Ariste küla muudeti [[Valjala-Ariste]] külaks. # Endise Valjala valla Kogula küla muudeti [[Valjala-Kogula]] külaks. # Endise Valjala valla Nurme küla muudeti [[Valjala-Nurme]] külaks. # Endise Valjala valla Rannaküla muudeti [[Laevaranna]] külaks. === Rapla maakond === # [[Märjamaa vald|Märjamaa valla]] Vanamõisa küla muudeti [[Valgu-Vanamõisa]] külaks. # Endise [[Vigala vald|Vigala valla]] Vanamõisa küla muudeti [[Vigala-Vanamõisa]] külaks. === Võru maakond === # Endise [[Haanja vald|Haanja valla]] Hurda küla muudeti [[Laitsna-Hurda]] külaks. # Endise Haanja valla Kallaste küla muudeti [[Vodi]] külaks. # Endise Haanja valla Lüütsepä küla muudeti [[Mäe-Lüütsepä]] külaks. # Endise Haanja valla Mikita küla muudeti [[Rogosi-Mikita]] külaks. # Endise [[Misso vald|Misso valla]] [[Rebäse (Misso)|Rebäse]] küla liideti [[Häärmäni]] külaga. # Endise Misso valla Pulli küla muudeti [[Põdramõtsa]] külaks. # Endise Misso valla Saika küla muudeti [[Misso-Saika]] külaks. # [[Rõuge vald|Rõuge valla]] Matsi küla muudeti [[Rõuge-Matsi]] külaks. # Rõuge valla Mustahamba küla muudeti [[Kahrila-Mustahamba]] külaks. # Endise [[Vastseliina vald|Vastseliina valla]] Haava küla nimi muudeti [[Haava-Tsäpsi]] külaks. === Ida-Viru maakond === [[Kohtla-Järve]] Viivikonna linnaosa territooriumist moodustati Vaivara valla koosseisu kaks uut küla: [[Viivikonna]] küla ja [[Sirgala]] küla, mis pärast haldusreformi kuuluvad [[Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)|Narva-Jõesuu linna]] koosseisu.<ref name="yj6Zd" /> == Haldusreformi kriteerium ja erandid == === Haldusreformi eesmärk === [[Haldusreform]]i eesmärk oli toetada kohaliku omavalitsuse üksuste (edaspidi KOV) võimekuse kasvu kvaliteetsete [[Avalik teenus|avalike teenuste]] osutamisel, piirkondade arengueelduste kasutamisel, konkurentsivõime suurendamisel ja ühtlasema piirkondliku arengu tagamisel. Selle eesmärgi elluviimiseks nähti seadusega ette valdade ja linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmine, mille tulemusena peavad [[Omavalitsusüksus|kohaliku omavalitsuse üksused]] olema võimelised iseseisvalt korraldama ja juhtima kohalikku elu ning täitma seadusest tulenevaid ülesandeid. Haldusreformi rakendamisel lähtuti ka riigivalitsemise reformi eesmärkidest riigihalduse korrastamisel, milleks on avalike teenuste hea kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamine ning kulude kokkuhoid.<ref name="PPyaD" /> === Kriteeriumid === Omavalitsusüksuses peab valla ja linna haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena elama vähemalt 5000 elanikku. 5000 elanikuga omavalitsusi saab pidada piisavalt võimekaks, et nad saaksid iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu ning täita seadusest tulenevaid ülesandeid. 5000 elanikuga omavalitsus on miinimumsuurus, kuid reformi sihiks ehk soovituslikuks suunaks oli vähemalt 11 000 elanikuga omavalitsuste moodustumine. Miinimumsuuruse kriteeriumi tagamiseks anti riigile õigus sekkuda omavalitsuste ühendamise protsessi. Kui omavalitsus oli või jäi pärast kavandatavat ühinemist alla 5000 elanikuga, pidi Vabariigi Valitsus algatama nn sundühendamise, et tekiks vähemalt miinimumsuurusega omavalitsus. Vähemalt 11 000 elanikuga ehk soovitusliku suuruse kriteeriumile vastava KOVi või maakonnasuuruse omavalitsusüksuse moodustumist soodustati riigieelarvest täiendava ühinemistoetusega. Samuti toetati omavalitsusüksuste vabatahtliku ühinemise koordineerimist, mille rahvaarv pärast ühinemist oli vähemalt 11 000 elanikku.<ref name="9qOim" /> Ühinemiseks kehtestati ka erandeid. Eksperdikomisjoni hinnangul ei tohtinud erandeid olla liiga palju ehk enamik kohalikest omavalitsustest pidi vastama miinimumikriteeriumile. Erandid ei rakendunud automaatselt, vaid tuli igal üksikul juhul eraldi taotleda ja põhjendada ning Vabariigi Valitsusel kaaluda.<ref name="gG0mW" /> === Erandid === Hajaasustuse erand – kahe kuni kolme omavalitsuse ühinemisel tekib piirkond, mis moodustab geograafiliselt ja loogiliselt terviku, on vähemalt 900 km² ja seal elab vähemalt 3500 inimest. Selle erandiga moodustati näiteks [[Saarde vald]]. Arvukate osapooltega ühinemise erand – kui ühinevad vähemalt neli kultuuriliselt ja geograafiliselt seotud KOV-i ja nende elanike arv on vähemalt 3500 elanikku. See erand sätestati, et saaks moodustada [[Setomaa vald|Setomaa valla]]. Mereliste saarvaldade erand – Eestis on merelisteks [[saarvald]]adeks [[Kihnu vald|Kihnu]], [[Ruhnu vald|Ruhnu]], [[Muhu vald|Muhu]] ja [[Vormsi vald|Vormsi]] saar. Saared on eriolukorras, sest maismaal oleva omavalitsusega ühinedes oleks takistatud loogilise keskus-tagamaa süsteemi ja ühtse teenuspiirkonna moodustumine uues omavalitsuses. Elanike arvu vähenemise erand – kui ühinemisläbirääkimiste ajal oli uues KOVis napilt üle 5000 elaniku, kuid 2017. aastaks langes elanike arv alla 5000 (inimeste liikumine, vähenemine jne). == Elanike kaasamine == Elanike kaasamine haldusterritoriaalse korralduse muutmisse on kohaliku [[Omavalitsusüksus|omavalitsuse üksuse]] elanike arvamuse küsitluse teel väljaselgitamine haldusterritoriaalse korralduse ja haldusüksuse piiride muutmisel. Elanike kaasamist reguleerib [[haldusreformi seadus]] (HRS), mis sätestab haldusreformi eesmärgi saavutamiseks valdade ja linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmise alused ja korra. HRS § 30 lg 18 p 1 sätestab muuhulgas, et [[Osavald|osavalla]] või [[linnaosa]] eesmärk on ka [[Kohalik omavalitsus|kohaliku omavalitsuse]] üksuse elanike kaasamine kohaliku elu küsimuste otsustamisse ning piirkondlike huvide esindamine [[Vald|valla]] või [[linn]]a ülesannete täitmisel. === Küsitluste korraldamine === Küsitlus korraldati kõigis asjaomastes kohaliku omavalitsuse üksustes, selgitades elanike arvamuse välja [[Vallavalitsus|valla-]] või [[linnavalitsus]]e määratud küsitluspunktides. Küsitlusest võib osa võtta vähemalt 16-aastane rahvastikuregistrisse kantud isik. Küsitlusest ei tohtinud osa võtta isik, kes on valimisõiguse tähenduses teovõimetuks tunnistatud või kohtu pooltsüüdi mõistetud ja kandis karistust kinnipidamiskohas. [[Kohalik omavalitsus|Kohaliku omavalitsuse]] üksuste volikogude algatatud haldusterritoriaalse korralduse ja haldusüksuse piiride muutmisel võis küsitluse korraldada lisaks küsitluspunktidele ka elektrooniliselt. [[Vabariigi Valitsus]]e algatatud haldusterritoriaalse korralduse ja haldusüksuse piiride muutmisel tuli küsitlus lisaks küsitluspunktidele korraldada ka elektrooniliselt.<ref name=":10" /> Elanike küsitlus oli kohustuslik protseduur, mis annab elanikele võimaluse arvamust avaldada ja see tuleb seaduse järgi teha enne, kui volikogu langetab otsuse haldusterritoriaalse korralduse ja haldusüksuse piiride muutmise või mittemuutmise kohta.<ref name=":11" /> Küsitluse nõue tuleneb ka [[Euroopa kohaliku omavalitsuse hartast]].<ref name="GdVyS" /> Kohaliku omavalitsuse volikogu pole küsitluse tulemusega juriidiliselt seotud ning võib muudest asjaoludest lähtuvalt otsustada küsitluse tulemusele vastupidi.<ref name=":11" /> === Elanike kaasamise erisused haldusreformi rakendamisel === 2016.–2017. aasta [[haldusreform]] tõi kaasa elanike kaasamise erisused. Kohalikel omavalitsustel tekkis õigus muidu ettenähtud kahe nädalase etteteatamise aja asemel teatada küsitluse toimumise aeg ja koht linna veebilehel vähemalt seitse päeva enne küsitluse toimumist. Piirkonna elanikud, kui neid oli vähemalt 1% kohaliku omavalitsuse elanikest, said õiguse taotleda haldusterritoriaalse korralduse [[menetlus]]e käigus territooriumiosa üleandmise algatamist, kui nad esitasid taotluse enne 2017. aasta 1. jaanuari. Seejärel korraldati territooriumiosa üleandmiseks küsitlus asutusüksuste või asutusüksuste gruppide kaupa, et selgitada välja, kas elanikud toetavad ühinemist mõne muu omavalitsuse üksusega.<ref name=":10" /> Nii arvestas Puka vald elanike tahtega ja loovutas kuus küla toona moodustamisel olnud Elva vallale.<ref name="ZILSH" /> Kui kohaliku omavalitsuse üksuse organid ei olnud [[Eesti valitsus|Vabariigi Valitsuse]] algatatud haldusterritoriaalse korralduse ja haldusüksuse piiride muutmisel elanike küsitlust korraldanud ega nende arvamust 2017. aasta 15. maiks välja selgitanud, siis läks elanike arvamuse väljaselgitamine küsitluse teel maavanema vastutusse.<ref name=":10" /> === Elanike kaasamine Tartu linna, Luunja valla ja Tähtvere valla ühinemisel === [[Tartu linn]]ale, [[Luunja vald|Luunja vallale]] ja [[Tähtvere vald|Tähtvere vallale]] tegi [[Eesti valitsus|Vabariigi valitsus]] ettepaneku ühinemiseks. [[Haldusreform]]i seaduse kohaselt pidi kohaliku omavalitsuse üksus pärast vabariigi valitsuse ettepaneku saamist korraldama haldusterritoriaalse korralduse muutmise kohta küsitluse elanike arvamuse väljaselgitamiseks. ==== Küsitluse tulemused ==== * Tähtvere valla I elanike küsitlusel osales 549 elanikku, kellest 450 ehk 82% pooldas liitumist Tartu linnaga.<ref name="d6olr" /> * Tähtvere valla II elanike küsitluses oli osalejaid kokku 12, kellest 8 toetas Luunja valla liitumist Tartu linna ja Tähtvere vallaga. Osalemise protsent oli 0,55%.<ref name="bUFM9" /> * Luunja vallas osales kahepäevasel rahvaküsitlusel 1231 inimest 4300st ehk 37% hääleõiguslikest elanikest. Vastanutest 92% ei soovinud koduvalla liitmist Tartu linna ja Tähtvere vallaga.<ref name="pYXUL" /> * Tartu linna elanike küsitlusel avaldas arvamust 626 tartlast, kellest 200 oli valdade Tartuga liitmise poolt ja 426 vastu.<ref name="hUmyv" /> * Hääleõiguslike tartlaste nimekirja oli kantud ligemale 77 000 isikut, seega avaldas oma arvamust 0,81% hääleõiguslikest tartlastest.<ref name="1G2aK" /> ==== Lõpptulemus ==== Vabariigi Valitsuse 13.07.2017 määrusega otsustati Tähtvere valla liitumine Tartu linnaga. Liitumine jõustus pärast Tartu Linnavolikogu valimistulemuste väljakuulutamist 1.11.2017. Tähtvere valla liitumine Tartu linnaga tähendas, et valla liitumisel Tartu linnaga säilis Tartu linn avalik-õigusliku juriidilise isikuna, kuid liituv Tähtvere vald omavalitsusüksusena lõppes. Haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena on Tartu linn Tähtvere valla õigusjärglane. Luunja vald Tartu linnaga ei liitunud. Lisaks toimus 2024. aasta 18. detsembril Toila ja Jõhvi valla ühinemislepingu heakskiitmine, mis vähendas KOV-ide arvu 78ni.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ühinemisläbirääkimised - Toila Vallavalitsus |url=https://toila.kovtp.ee/yhinemislabiraakimised |vaadatud=2026-02-09 |väljaanne=toila.kovtp.ee }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Vaata ka == * https://www.polismtu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Omavalitsustegelased_trykki_2018.pdf väljaantud EESTI KOHALIK OMAVALITSUS 100 JA LIIDUD, OMAVALITSUSTEGELASED * [[1939. aasta vallareform]] * [[Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Az6aE">{{Netiviide |pealkiri=Haldusreformi järel muutub Eestis üle 400 000 elukoha ja maatüki aadressi |url=https://www.maaamet.ee/et/uudised/haldusreformi-jarel-muutub-eestis-ule-400-000-elukoha-ja-maatuki-aadressi |vaadatud=2017-11-20 |arhiivimisaeg=2017-12-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171201034227/https://www.maaamet.ee/et/uudised/haldusreformi-jarel-muutub-eestis-ule-400-000-elukoha-ja-maatuki-aadressi |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="j0Kal">[https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1161/0201/7001/Asustusuksuste_nimistu_lisa_10112017.pdf# Lisa → Asustusüksuste nimistu (10.11.2017)]</ref> <ref name="raMgx">[http://www.sirp.ee/arvamus/aaremarkmeid-haldusreformi-paberitelt/ "Ääremärkmeid haldusreformi paberitelt."] ''[[Sirp]]'' 24. november 2017.</ref> <ref name="vallad">Alo Lõhmus [https://web.archive.org/web/20121115023853/http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/tarmo-loodus-meie-vallad-on-muutunud-vaid-riigi-ripatsiks.d?id=65091606 "Tarmo Loodus: meie vallad on muutunud vaid riigi ripatsiks"] Maaleht, 11. oktoober 2012</ref> <ref name="dl1em">Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2015–2019</ref> <ref name="7JCvW">{{Netiviide|autor=|url=https://www.valitsus.ee/et/uudised/valitsus-kiitis-heaks-haldusreformi-eelnou|pealkiri=Valitsus kiitis heaks haldusreformi eelnõu. Valitsuse kommunikatsioonibüroo, 10. märts 2016|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2018-07-02|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180702093323/https://www.valitsus.ee/et/uudised/valitsus-kiitis-heaks-haldusreformi-eelnou|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name=":0">[https://www.riigiteataja.ee/akt/121062016001 Haldusreformi seadus] (07.06.2016). Riigi Teataja I. Kasutatud 18.04.2018.</ref> <ref name="Vy3vP">{{Netiviide|autor=|url=https://www.maaamet.ee/et/uudised/haldusreformi-jarel-muutub-eestis-ule-400-000-elukoha-ja-maatuki-aadressi|pealkiri=Haldusreformi järel muutub Eestis üle 400 000 elukoha ja maatüki aadressi. Mall Kivisalu, 2. oktoober 2017|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2017-12-01|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171201034227/https://www.maaamet.ee/et/uudised/haldusreformi-jarel-muutub-eestis-ule-400-000-elukoha-ja-maatuki-aadressi|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="AerRc">[https://www.riigiteataja.ee/akt/104072017028 Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus] (22.02.1995). Riigi Teataja I. Kasutatud 30.04.2018.</ref> <ref name="7rYSw">Haldusreformi Kontseptsioon (eelnõu 17.12.2015)</ref> <ref name=":1">[https://haldusreform.fin.ee/static/sites/3/2017/03/juhised-kovidele-vv-poolt-uhinemisettepaneku-saamisel-1.pdf Omavalitsuste tegevused Vabariigi Valitsuse poolt ühinemisettepaneku saamisel]{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. Rahandusministeerium. Kasutatud 18.04.2018.</ref> <ref name="WGFhR">{{Netiviide|autor=|url=https://haldusreform.fin.ee/haldusreformi-seadus/haldusreformi-eesmargid-ja-ajakava/|pealkiri=Haldusreformi seaduse eesmärgid ja ajakava. Rahandusministeerium|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2018-07-02|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180702093448/https://haldusreform.fin.ee/haldusreformi-seadus/haldusreformi-eesmargid-ja-ajakava/|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name=":2">[https://web.archive.org/web/20180619213753/https://haldusreform.fin.ee/vv-algatatud-uhinemised/ Vabariigi Valitsuse algatatud ühinemised]. Rahandusministeerium. Kasutatud 18.04.2018.</ref> <ref name="lAN5H">Seletuskiri haldusreformi seaduse eelnõu juurde (200 SE). Vabariigi Valitsus</ref> <ref name="HpEU3">{{Netiviide|autor=|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/104072017022|pealkiri=Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="n9HFg">{{Netiviide|autor=|url=https://haldusreform.fin.ee/static/sites/3/2017/10/kkk_seoses_kov_uhinemisega_16102017.pdf|pealkiri=Eesti Vabariigi Rahandusministeerium. Korduma kippuvad küsimused seoses kohalike omavalitsuste ühinemisega haldusreformi käigus.|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="8OO7M">{{Netiviide|autor=|url=https://www.aripaev.ee/uudised/2017/07/06/neli-valda-paasevad-sundliitmisest|pealkiri=Äripäev. (6. juuli 2017. a.). Neli valda pääsevad sundliitmisest|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="rXaYb">{{Netiviide|autor=|url=https://haldusreform.fin.ee/static/sites/3/2017/07/vv_protokolliline_otsus_vv_uhendamised_kinnitamiseks_sk_29.06.2017.pdf|pealkiri=Seletuskiri protokollilise otsuse "Haldusreformi raames läbiviidavad Vabariigi Valitsuse algatatud haldusterritoriaalse korralduse muudatused" juurde.|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=19.06.2018|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180619213800/https://haldusreform.fin.ee/static/sites/3/2017/07/vv_protokolliline_otsus_vv_uhendamised_kinnitamiseks_sk_29.06.2017.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="vQf3s">{{Netiviide|autor=|url=https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=5-17-20/9|pealkiri=Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus 5-17-20|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="Z272Y">{{Netiviide|autor=|url=https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-4-1-3-16|pealkiri=Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus 3-4-1-3-16|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="vhZ03">Seletuskiri haldusreformi seaduse eelnõu juurde, lk 2</ref> <ref name="T5068">ETHSi § 9 lg 5 p 3, Haldusreformi seadus § 6 reguleerib täiendavalt elanike arvamuse väljaselgitamist</ref> <ref name="RES">[https://web.archive.org/web/20160806231223/http://www.fin.ee/doc.php?111950 Riigi eelarvestrateegia 2016–2019], mai 2015, lk 8–9.</ref> <ref name="Exn0N">[https://web.archive.org/web/20160416103244/https://valitsus.ee/sites/default/files/content-editors/arengukavad/valitsuse_tegevusprogramm_2015-2019_kehtib_alates_23.10.2015-_.xlsx Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2015–2019].</ref> <ref name="koal">[https://web.archive.org/web/20160416095128/https://valitsus.ee/sites/default/files/content-editors/arengukavad/re_sde_ja_irli_valitsusliidu_lepe.pdf Eesti Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Erakonna Isamaa ja Res Publica Liit kokkulepe valitsuse moodustamise ja valitsusliidu tegevusprogrammi põhialuste kohta]. 8.4.2015.</ref> <ref name="jeTTE">[https://web.archive.org/web/20160414050620/http://haldusreform.fin.ee/seaduse-eelnou/seaduse-eelnou-tekst/ Haldusreformi seaduse eelnõu tekst]. Haldusreformi koduleht rahandusministeeriumi veebis.</ref> <ref name="FT5Q3">[https://web.archive.org/web/20160401180518/https://valitsus.ee/et/uudised/valitsus-kiitis-heaks-haldusreformi-eelnou Valitsus kiitis heaks haldusreformi eelnõu]. Valitsuse pressiteade, 10. märts 2016.</ref> <ref name="PExrT">[http://epl.delfi.ee/news/eesti/ekre-haldusreform-tuleb-panna-seisma?id=74128341 EKRE: haldusreform tuleb panna seisma] EPL 4. aprill 2016</ref> <ref name="4K1Pw">{{Netiviide |url=http://haldusreform.fin.ee/static/sites/3/2016/12/2016_dets_ulevaade-uhinejatest-11.pdf |pealkiri=Käimasolevad KOV-ide ühinemismenetlused ja piiride muutmise ettepanekud (29.12.2016) |vaadatud=2016-12-30 |arhiivimisaeg=2016-12-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161231000621/http://haldusreform.fin.ee/static/sites/3/2016/12/2016_dets_ulevaade-uhinejatest-11.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="SSdCb">[https://web.archive.org/web/20170213171136/http://haldusreform.fin.ee/static/sites/3/2017/02/kaart-vvkti_uus.jpg Kohaliku omavalitsuse üksuste vabatahtliku ühinemise ja sundliitmise tulemusena tekkivad uued omavalitsused 2017], Rahandusministeerium, 1.2.2017</ref> <ref name="yj6Zd">[https://www.riigiteataja.ee/akt/130062017043 Kohtla-Järve linna ja Vaivara valla piiri muutmine territooriumiosa üleandmisega]</ref> <ref name="PPyaD">[https://www.riigiteataja.ee/akt/121122016034?leiaKehtiv]</ref> <ref name="9qOim">[https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/fec18826-0e43-4435-9ba8-598b6ed4ea40/Haldusreformi%20seadus]</ref> <ref name="gG0mW">{{Netiviide |url=https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/document_files/kov/151218_haldusreformi_kontseptsioon.pdf |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-06-19 |arhiivimisaeg=2018-06-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180619085923/https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/document_files/kov/151218_haldusreformi_kontseptsioon.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name=":10">Haldusterritoriaalse korralduse ja haldusüksuse piiride muutmisega kaasneva elanike arvamuse väljaselgitamise ulatus ja kord, RT I, 21.03.2017, 16.</ref> <ref name=":11">{{Netiviide|autor=Sulev Valner|url=https://arvamus.postimees.ee/3921489/sulev-valner-elanike-kusitlus-ei-ole-mottetu|pealkiri=Sulev Valner: elanike küsitlus ei ole mõttetu|väljaanne=Postimees|aeg=23.11.2016|vaadatud=16.05.2018}}</ref> <ref name="GdVyS">Euroopa kohalike omavalitsuste harta, RT II, 08.03.2011, 3.</ref> <ref name="ZILSH">{{Netiviide|autor=Vilja Kohler|url=https://tartu.postimees.ee/4077413/roheline-tuli-puka-vald-noustus-kuus-kula-tartumaale-loovutama|pealkiri=Roheline tuli: Puka vald nõustus kuus küla Tartumaale loovutama|väljaanne=Tartu Postimees|aeg=12.04.2017|vaadatud=16.05.2018}}</ref> <ref name="d6olr">{{Netiviide|autor=|url=https://www.tartu.ee/et/haldusreform|pealkiri=HALDUSREFORM. Küsitlus Tartu linna, Luunja valla ja Tähtvere valla ühinemisettepaneku kohta.|väljaanne=|aeg=07.04.2017|vaadatud=16.05.2018}}</ref> <ref name="bUFM9">{{Netiviide|autor=|url=http://www.interest.ee/ilmatsalu/index.php?rahvakysitlus2/|pealkiri=Rahvaküsitlus 23.04.2017-24.04.2017|väljaanne=Tähtvere vald|aeg=|vaadatud=16.05.2018|arhiivimisaeg=2.02.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190202075318/http://www.interest.ee/ilmatsalu/index.php?rahvakysitlus2%2F|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="pYXUL">{{Netiviide|autor=Vilja Kohler|url=https://tartu.postimees.ee/4091241/luunja-rahvas-utles-valla-liitmisele-ei|pealkiri=Luunja rahvas ütles valla liitmisele ei|väljaanne=Tartu Postimees|aeg=25.04.2017|vaadatud=16.05.2018}}</ref> <ref name="hUmyv">{{Netiviide|autor=|url=https://www.tartu.ee/et/uudised/tartu-linna-luunja-valla-ja-tahtvere-valla-uhinemisettepaneku-kusitluse-tulemused|pealkiri=Tartu linna, Luunja valla ja Tähtvere valla ühinemisettepaneku küsitluse tulemused|väljaanne=|aeg=19.04.2017|vaadatud=16.05.2018}}</ref> <ref name="1G2aK">{{Netiviide|autor=|url=https://www.tartu.ee/et/tahtvere-liitumine|pealkiri=Korduma kippuvad küsimused seoses Tähtvere valla liitumisega Tartu linnaga|väljaanne=|aeg=11.01.2018|vaadatud=16.05.2018}}</ref> }} == Kirjandus == * [[Asko Teeväli]] "Kohalike omavalitsuste sotsiaalmajandusliku arengu seos haldusterritoriaalse reformiga – aastatel 1999–2005 ühinenud omavalitsusüksuste sotsiaalmajanduslike muutuste analüüs" Tartu Ülikool, magistritöö * 1998, Kaido-Allan Lainurm, koostaja, Vald ja linn tahavad ühineda. 1. raamat, Ajalugu ja kogemusi, ISBN 9985917618 * 1998, Kaido-Allan Lainurm, koostaja, Vald ja linn tahavad ühineda. 2. raamat, Kogemusi ja nõuandeid, ISBN 9985917626 == Välislingid == * Alo Lõhmus [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/65091606 "Tarmo Loodus: meie vallad on muutunud vaid riigi ripatsiks"] Maaleht, 11. oktoober 2012 * Tarmo Loodus [https://dea.digar.ee/page/opetajateleht/2011/11/18/4 "Kaotatud aastad pole meid targemaks teinud"] Õpetajate Leht, 18. november 2011 * [http://haldusreform.wordpress.com/ Haldusreformi temaatikat koondav ajaveeb], wordpress.com * [http://www.postimees.ee/1301476/raivo-vare-tombekeskustepohine-haldusreform-tuleb-kiiresti-ara-teha Raivo Vare: tõmbekeskustepõhine haldusreform tuleb kiiresti ära teha], Postimees, 16. juuli 2013 * [https://lounaeestlane.ee/suur-voru-vallale-oeldi-kindel-ei/ Arved Breidaks: Suur-Võru vallale öeldi kindel EI] Lõunaeestlane.ee 25. aprill 2017 * 12. oktoober 2022 kell 14:15, Otseülekanded youtube kanal, [https://www.youtube.com/watch?v=F52paNMH5ok& Viis aastat haldusreformist] [[Kategooria:Eesti haldusjaotus]] [[Kategooria:2017. aasta Eestis]] 4vt01ml13pp4ns1pkovlvr3cvlg2t42 Eesti 2008.–2010. aasta majandussurutis 0 347112 7166219 6682040 2026-06-03T02:06:00Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7166219 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Ee real gdp growth.svg|pisi|[[Reaal-SKP]] kasv Eestis aastate lõikes, kust on näha järsku langust 2008. ja 2009. aastal]] '''Eesti 2008.–2010. aasta majandussurutis''' (kõnekeeles ka '''masu, täpe''' ja '''pupu'''<ref>{{netiviide |Autor=[[Mihkel Truup]] |Pealkiri=Kriisiaja kvaasimanifestatsioonidest |Väljaanne=Hortus Semioticus (Nr. 5) |Aeg=2010 |URL=http://www.ut.ee/hortussemioticus/5_2010/truup.html |online=2016-03-15 |arhiivimisaeg=2015-04-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150404192435/http://www.ut.ee/hortussemioticus/5_2010/truup.html |url-olek=ei tööta }}</ref>) oli põhjustatud [[Suur majandussurutis|ülemaailmsest suurest majandussurutisest]], mis algas [[2007]]. aasta detsembris. 2010. aasta lõpuks hakkas Eesti majandus taas kasvama, kuid surutisest taastumine on osutunud prognoositust aeglasemaks. Kriisi või surutise lõpu kohta on esitatud erinevaid hinnanguid, majandusteadlase [[Andres Arrak]]u sõnul lõppes see juba 2009<ref>Laura Raus [https://majandus24.postimees.ee/369680/arrak-majanduskriis-loppes-eestis-juba-tunamullu Arrak: majanduskriis lõppes Eestis juba tunamullu] Postimees, 10. jaanuar 2011</ref>. Kriisieelsete majandusnäitajateni jõudmine võttis Eestil aga veel aastaid<ref>[[Kutt Kommel]], Rain Leoma [https://web.archive.org/web/20180224112929/https://blog.stat.ee/2012/08/03/elanike-kultuuritarbimine-on-hakanud-parast-majanduskriisi-taastuma/ Elanike kultuuritarbimine on hakanud pärast majanduskriisi taastuma] Staistikaameti statistikablogi, 03.08.2012</ref><ref>Evelin Allas [https://web.archive.org/web/20180224061836/https://www.seb.ee/foorum/igapaevased-rahaasjad/balti-perede-ostujoud-viimase-kumne-aasta-jooksul-margatavalt-kasvanud Balti perede ostujõud viimase kümne aasta jooksul märgatavalt kasvanud, kuid siiski allpool kriisieelsest tasemest] SEB, 24.04.2014</ref><ref>Kai Maran [https://web.archive.org/web/20180224112842/http://www.pealinn.ee/tagid/koik/taastatav-tulubaas-toob-tasuta-lasteaiatoidu-n198754 Taastatav tulubaas toob tasuta lasteaiatoidu] Pealinn, 14. august 2017</ref>. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [[Tõnu Mertsina]] [https://www.slideshare.net/Statistikaamet/tonu-mertsina-majanduskriisi-mju-eesti-majanduse-struktuurile "Majanduskriisi mõju Eesti majanduse struktuurile"] ettekanne Tallinna ettevõtluspäeval 07.10.2010 * Mihkel Eliste [https://dspace.emu.ee/xmlui/handle/10492/2052 "Majanduskriisi mõju kinnisvaraturu arengutrendidele"] EMÜ, 2015 [[Kategooria:Eesti majandus]] [[Kategooria:Majandussündmused]] [[Kategooria:2000. aastad]] ddokpswxiku8duf2zwg6r4n2v03d04d Kumna mõis 0 348104 7166103 7016810 2026-06-02T19:07:27Z NOSSER 8097 7166103 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kumna mõisa uus peahoone, 20.saj..jpg|pisi|Mõisa peahoone]] '''Kumna mõis''', varem '''Knoobuse mõis''' ([[saksa keel]]es ''Kumna'') oli [[rüütlimõis]] [[Harjumaa]]l [[Keila kihelkond|Keila kihelkonnas]]<ref>{{RA mõisaregister|1130}}</ref>, tänapäeva [[Kumna]] küla lähedal<ref>[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=ee&lang=et&kohanimi=Kumna&f2v=Y&keel=&f3v=Y&allikas=&staatus=&nimeliik=&maakond=&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&x1d=&x1m=&x1s=&x2d=&x2m=&x2s=&y1d=&y1m=&y1s=&y2d=&y2m=&y2s=&f14v=Y&of=tb Kumna ms], www.eki.ee</ref> [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]]. [[Pilt:Kumna mõisa vana peahoone, 18.saj (1).jpg|pisi|Vana peahoone]] ==Ajalugu== Mõis rajati 1620. aastatel. Mõisa esimene omanik oli [[Tallinna Niguliste kogudus]]e pastor ja 1614–1626 [[Tallinna superintendentide loend|Tallinna superintendent]] [[Johann Knopius]]<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16840 Kumna mõis (Keila khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is</ref>. 1778. aastal müüdi mõis kindralleitnant Karl Reinhold von Koskullile (1731–1804)<ref>Transéhe-Roseneck, Astaf von, Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 1, 1: Livland, Görlitz, 1929, {{BSB|00000558,00380|seite 371}}</ref>, 1805. aasta pärandavara jagamise lepinguga sai mõisa, tema poeg Peter von Koskull (1763–1827) koos [[Keila mõis]]aga. 1844. aastal müüdi mõis kindralmajor Georg von Meyendorffile (1794–1879), kes müüs 1879. aastal [[Käända mõis|Käända]], Keila ja Kumna mõisad oma venna Peter Paul Konradi pojale Gottlieb von Meyendorffile (1847–1923). 1893. aastal ostis Keila ja Kumna mõisad, paruness Natalie von Uexküll (sünd von Harder) (1833-1911), kes 1896. aastal kinkis Keila ja Kumna oma pojale Woldemar von Uexküllile (1860–1952), kes müüs 1897. aastal mõisa kindralleitnant parun Bogdan von Meyendorffile (1838–1919). Mõis riigistati [[1919. aasta maareform]]iga. ==Galerii== <gallery> Kumna mõisa valitsejamaja, 19.-20.saj.(1).jpg|Valitsejamaja Kumna mõisa ait-kuivati, 19.-20.saj.jpg|Mõisa ait-kuivati Kumna mõisa park, 18.-20.saj.jpg|[[Kumna mõisa park]] </gallery> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Särg, Alo. ''Harjumaa mõisad''. Tallinn: Argo, 2006. Lk 90-92. ==Välislingid== *{{RA mõisaregister|1130}} *[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16840 Kumna mõis (Keila khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is {{Commons|Category:Kumna manor}} *[http://www.mois.ee/harju/kumna.shtml Kumna mõis] Eesti mõisaportaalis *[https://www.moisablogi.ee/post/kumna-mois Kumna mõisa lugu Mõisablogis] {{Keila kihelkond}} {{Coordinate|NS=|EW=|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Eestimaa mõisad]] [[Kategooria:Koskullide mõisad]] [[Kategooria:Meyendorffide mõisad]] [[Kategooria:Harjumaa mõisad]] [[Kategooria:Keila kihelkond]] [[Kategooria:Harku vald]] [[Kategooria:Buxhoevedenite mõisad]] [[Kategooria:Mohrenschildtide mõisad]] 81pnhgie6i37k5mpmoyg93pn31hkb7y Genealogisches Handbuch der Baltischen Ritterschaften (Neue Folge) 0 349720 7166033 6971316 2026-06-02T14:46:29Z The Prince of Tartu 901 7166033 wikitext text/x-wiki '''Genealogisches Handbuch der Baltischen Ritterschaften (Neue Folge)''' on alates 2011. aastast [[Balti Rüütelkondade Liit|Balti Rüütelkondade Liidu]] väljaantav [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa]], [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa]], [[Kuramaa rüütelkond|Kuramaa]] ja [[Saaremaa rüütelkond|Saaremaa]] aadli genealoogiline ülevaateteos. Varasem [[Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften|samanimeline väljaanne]] ilmus aastail 1929–1944 üksikute rüütelkondade kaupa, kusjuures Liivimaa ja Kuramaa osa on tänaseni lõpetamata ja ebatäielik. Materjali valikul on eelistatud seni teaduskirjanduses käsitlemata genealoogiatega perekondi või meesliinis väljasurnud perekondi, esitatud on ka mitteaadellikud põlvnemisliinid. Materjali esitus on perekondade kaupa, kuid korrapäratus järjestuses. Raamat on illustreeritud värviliste vapikujutistega, portreedega ja mõisavaadetega. Varem käsitletud perekondadel on esitatud genealoogiate uuendused. Raamat on trükitud [[antiikva]]s. 2026. aasta seisuga on seni ilmunud kolmteist köidet. Käsitlemist on leidnud järgmised suguvõsad (sulgudes köite number): *[[Aderkas]] (VI) *[[Adlerberg]] (III) *[[Agthe]] (XIII) *[[Anhorn von Hartwiss]] (II) *[[Amboten]] (IV) *[[Antropoff]] (I) *[[Arps von Arpshofen]] (VII) *[[Åkerman]] (V) *[[Baehr]] (VI) *[[Barclay de Tolly]] (II) *[[Barclay de Tolly-Weymarn]] (II) *[[Barlöwen]] (XIII) *[[De la Barre (Poitou suguvõsa)|Barre]] (IV) *[[Baumgarten]] (X) *[[Bayer von Weissenfeldt]] (VIII) *[[Behaghel von Adlerscron]] (IX) *[[Benckendorff]] (XI) *[[Berens|Berens (Haus Selgowsky)]] (I) *[[Berens von Rautenfeld]] (XI) *[[Berg (Päri)|Berg (Haus Kattentack)]] (I) *[[Blanckenhagen]] (XI) *[[Bodisco]] (V) *[[Brackel]] (II) *[[Brasch]] (III) *[[Bremen (Eestimaa aadlisuguvõsa)|Bremen]] (III) *[[Brümmer]] (I, IX) *[[Bruiningk]] (IV) *[[Brunow]] (I) *[[Buchholtz]] (VIII) *[[Budberg]] (X) *[[Buhrmeister]] (Burmeister) (XIII) *[[Buttlar]] (VII) *[[Campenhausen]] (V) *[[Ceumern-Lindenstjerna]] (XII) *[[Clapier de Colongue]] (XII) *[[Clodt von Jürgensburg]] (V) *[[Cronmann]] (VIII) *[[Cube]] (VII) *[[Dellingshausen]] (XII) *[[Delwig]] (IX) *[[Dietz]] (VII) *[[Ditmar]] (Kuru) (XIII) *[[Dorthesen]] (VI) *[[Drenteln]] (IV) *[[Dönhoff]] (III) *[[Essen]] (XII) *[[Ewers]] (VII) *[[Fersen]] (VII) *[[Fick]] (I) *[[Finck von Finkenstein]] (XI) *[[Fircks]] (VII) *[[Fischbach]] (II) *[[Freymann (Nursi)|Freymann (Haus Nursie)]] (IV) *[[Freytag von Loringhoven]] (X) *[[Gavel]] (III) *[[Gernet]] (XIII) *[[Gerschau]] (IV) *[[Gerschau von Flotow]] (IV) *[[Girard de Soucanton]] (XI) *[[Glasenapp]] (VI) *[[Gohr]] (XII) *[[Grandidier]] (XII) *[[Grote]] (VIII) *[[Grotenhielm]] (IV) *[[Guillemot de Villebois]] (II) *[[Hagemeister]] (XI) *[[Hahnenbohm]] (V) *[[Hamme gen. Schoepping]] (XII) *[[Harpe]] (V) *[[Hehn]] (V) *[[Helmersen]] (XI) *[[Hirschheydt]] (VI) *[[Holstinghausen gen. Holsten]] (I) *[[Howen]] (VI) *[[Hueck]] (VIII) *[[Jankiewitz]] (IV) *[[Jarmerstedt]] (I) *[[Kahlen (Jaunkalsnava)|Kahlen (Haus Neu-Kalzenau)]] (IV) *[[Kahlen (Haus Seltinghof)]] (IV) *[[Kieter]] (II) *[[Klebeck]] (V) *[[Klüpffel]] (XII) *[[Köhler]] (XIII) *[[Kreusch]] (I) *[[Kroeger]] (IV) *[[Krummeß]] (V) *[[Krüdener]] (X) *[[Kursell]] (XII) *[[Launitz]] (XIII) *[[Lilienfeld]] (XII) *[[Lingen]] (XI) *[[Loudon]] (XII) *[[Lueder]] (II) *[[Lüders-Weymarn]] (XII) *[[Lüdinghausen gen. Wolff]] (VII) *[[Löwenstern]] (IV) *[[Löwenwolde]] (XIII) *[[Meck]] (XII) *[[Meiners]] (II) *[[Mensenkampff]] (IV) *[[Mohrenschildt]] (V) *[[Mühlendahl]] (IV) *[[Münnich]] (III) *[[Nettelhorst]] (X) *[[Neuhoff gen. von der Ley]] (XIII) *[[Nottbeck]] (VIII) *[[Numers]] (IX) *[[Oest gen. Driesen]] (XI) *[[Oettingen]] (VIII) *[[Oldenburg (aadlisuguvõsa)|Oldenburg]] (I) *[[Pander]] (XI) *[[Pfeilitzer gen. Franck]] (XIII) *[[Pistohlkors]] (III) *[[Raab gen. Thülen]] (I) *[[Rappe]] (II) *[[Raß]] (II) *[[Rehren]] (XIII) *[[Rennenkampff]] (III) *[[Reusner]] (VI) *[[Reutern]] (II) *[[Reutern-Nolcken]] (II) *[[Richter]] (XI) *[[Ruckteschell]] (II) *[[Rönne]] (IX) *[[Saenger]] (XII) *[[Scheinvogel]] (VI) *[[Schilling]] (IX) *[[Schilling (Kaliküla)|Schilling (Haus Kalliküll)]] (VIII) *[[Schmidt (aadlisuguvõsa)|Schmidt]] (IX) *[[Schonert]] (VIII) *[[Schreiterfeld]] (XI) *[[Schroeders (Haus Bersemünde)]] (V) *[[Schubert (aadlisuguvõsa)|Schubert]] (VI) *[[Schultz (Seli)|Schultz (Haus Sehlen)]] (XI) *[[Schultzen|Schultzen (Haus Adjamünde)]] (XI) *[[Seidlitz (Sõtke)|Seidlitz (Haus Söttküll)]] (II) *[[Sengbusch]] (IX) *[[Silberarm]] (VI) *[[Smitten]] (I) *[[Stempel]] (VIII) *[[Toll]] (XIII) *[[Trompowski]] (II) *[[Tornauw]] (I) *[[Tritthof]] (I) *[[Vegesack]] (XI) *[[Weissmann von Weissenstein]] (XI) *[[Wendrich]] (I) *[[Wahl]] (VI) *[[Wenden (suguvõsa)|Wenden]] (VIII) *[[Wessel (Blome)|Wessel (Haus Kuhlsdorf)]] (II) *[[Weymarn]] (XII) *[[Wiedau]] (VII) *[[Witte von Wittenheim]] (X) *[[Wolff]] (X) *[[Wolffenschildt]] (IV) *[[Zimmermann (Riia suguvõsa)|Zimmermann (Haus Kegeln-Stubbensee)]] (IV) *[[Zimmermann (Lehtse)|Zimmermann (Haus Lechts)]] (IV) *[[Zoeckell]] (III) ==Välislingid== *[https://www.baltische-ritterschaften-de.de/genealogen/genealogisches-handbuch/ Genealogisches Handbuch der Baltischen Ritterschaften (Neue Folge)] saidil baltische-ritterschaften-de.de [[Kategooria:Eestimaa rüütelkond]] [[Kategooria:Kuramaa rüütelkond]] [[Kategooria:Liivimaa rüütelkond]] [[Kategooria:Saaremaa rüütelkond]] [[Kategooria:Teosed Euroopa ajaloost]] [[Kategooria:Genealoogia]] eefvznpp5rflwfb5nogjs6as3hhsawp Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus 0 349747 7166350 6748259 2026-06-03T09:21:23Z ~2026-32939-68 230908 7166350 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT) | embleem = Smitlogo sinine rgb.jpg | embleemiallkiri = SMITi logo | pilt = | pildiallkiri = | lühend = SMIT | asutatud = 1. märts 2008 | lõpp = | tüüp = | staatus = | eesmärk = | peakorter = | asukoht = Mäealuse 2/2, Tallinn | juht_nimetus = Peadirektor | juht_nimi = Kirke Saar | võtmeisikud = | emaorg = [[Siseministeerium]] | eelarve = | töötajad = | veebileht = [https://www.smit.ee/ smit.ee] }} '''Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus''' ('''SMIT''') on [[Eesti Siseministeerium|Siseministeeriumi]] hallatav [[riigiasutus]], mis arendab ja haldab peamiselt [[Politsei- ja Piirivalveamet]]i, [[Päästeamet]]i, [[Häirekeskus]]e, [[Sisekaitseakadeemia]] ja [[Siseministeerium]]i IKT teenuseid. SMITi visioon on viia läbi IKT teenuste Eesti siseturvalisuse maailma tipptasemele ning missioon on päästa elusid IT-ga. „Päästame elusid ITga!“ on ka asutuse tunnuslause. [https://www.riigiteataja.ee/et/akt/109072024006?leiaKehtiv SMITi põhimääruse] järgi on keskuse tegevusvaldkond ministeeriumi valitsemisala ülesannete täitmiseks vajalike IKT teenuste arendamine, haldamine ja hankimine, infoturbega seotud tegevuste korraldamine ja küberturvalisuse tagamine ning teistele riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele ning riigi sihtasutustele tasuliste IKT teenuste osutamine tingimusel, et see ei kahjusta keskuse põhiülesannete täitmist ministeeriumi valitsemisalas. Keskuse ingliskeelne nimetus on ''IT and Development Centre''. Vajaduse korral võib lisada Eesti riigi nime ja kirjutada ''IT and Development Centre of the Ministry of the Interior of Estonia''. == SMITiga seotud infosüsteemid == Mõned olulised infosüsteemid, millega SMIT on seotud: * Operatiivraadioside ESTER * 112 ja 1247 kõneside ning hädaabiteadete menetlemine * Rahvastikuregister * Piirikontrolli infosüsteem * Euroopa Liidu infosüsteemid * Biomeetria * ID-kaardi ja passi menetlussüsteemid * Politseinike ja päästjate igapäevatööks vajalikud süsteemid * Sireenid == SMITi struktuur == * Baasteenuste valdkond * Infoturbe valdkond * Isiku- ja menetlusteenuste valdkond * Kesksete äriteenuste valdkond * Operatiiv- ja piiriteenuste valdkond * Strateegia ja teenuste juhtimise valdkond * Tugiteenuste valdkond == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.smit.ee/ SMITi veebileht] [[Kategooria:Siseministeerium]] [[Kategooria:Eesti asutused]] [[Kategooria:Eesti infotehnoloogia]] bywwj1kyc9x2708mczcbnguy0sqosc1 Alma Teder 0 353935 7166301 6571045 2026-06-03T07:52:48Z Kuriuss 38125 7166301 wikitext text/x-wiki '''Alma Teder''' (sünninimi '''Alma Papp''', [[1935]]–[[1937]] '''Alma Rooseste'''; [[30. jaanuar]] <small>(17. jaanuar [[Juliuse kalender|vkj]])</small> [[1908]] [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)|Albu vald]], [[Järvamaa]] – [[27. juuli]] [[1990]] [[Norrköping]]) oli eesti kirjanik ja näitleja. Kooliteed alustas ta [[Kehra]]s, lõpetas [[1925]]. aastal [[Tallinna Õhtugümnaasium|Tallinna õhtugümnaasiumi]] ja [[1930]]. aastal [[Draamastuudio teatrikool]]i. Ta oli aastatel [[1929]]–[[1934]] [[Eesti Draamateater|Draamastuudio Teatri]] näitleja, hiljem töötas ametniku ja raamatupidajana Tallinnas. [[1944]]. aastal siirdus [[Rootsi]], elades algul [[Valdemarsvik]]is, hiljem [[Norrköping]]is. Töötas seal algul tekstiilivabrikus, [[1964]]. aastast aga linnamuuseumis. Ta suri [[1990]]. aastal [[Norrköping]]is ja maeti 27. septembril 1996 (ekslikult 1. augustil 1996<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=mlAaQqPxaQ0x Haud Tallinna Metsakalmistul]</ref>) ümber [[Metsakalmistu|Tallinna Metsakalmistule]].<ref>"Eksiilkirjaniku põrm sängitati kodumaa mulda". [[Kultuurileht]] nr 36, 4. oktoober 1996. Lk 27</ref> ==Looming== Kirjanduslikku tegevust alustas ta sõja-aastail romaaniga "Ilusad päevad", mille kaks esimest käsikirja hävisid Eestis ja trükki jõudis alles kolmas variant ([[Vadstena]] [[Eesti Kirjastus Orto|Orto]] [[1950]]). Teos kujutab idülliliselt [[Teine maailmasõda|sõjaeelset]] suurtalu, kuhu ootamatult vaesunud linnapreili peab minema teenijannaks. Tema peateos on kaheosaline naturalistlik perekonnaromaan "Elu õpilane" ([[Toronto]] [[Eesti Kirjastus Orto|Orto]] [[1954]]–[[1956]]), mille algusosa näitab masendavates värvides naturalistliku fotograafilisusega mõisatööliste elu 20. sajandi esimestel kümnenditel. Peategelane on isata ja ema poolt vaevu sallitud tütar, kelle eluvõitlused jätkuvad teises osas tööpuudusest ahistatud linnas. Romaan "Röövel ristisambal" ([[Toronto]] [[Eesti Kirjastus Orto|Orto]] [[1961]]) kujutab alates [[1905]]. aastast peetavat võitlust ühe suurtalu pärast, kus mitmekülgselt paljastub peategelase ja tema suguseltsi närusus, perekondlike sündmuste foon on aga ühe aleviku tekkimine ja areng. Romaan "Üks nendest" ([[Toronto]] [[Eesti Kirjastus Orto|Orto]] [[1966]]) kujutab saunikuperest suure suguvõsa arenemist ning dramaatilisi konflikte [[1941]]. aastal. {{pooleli}} Teatrit tundva autorina on ta kirjutanud näidendid "Eestlased omavahel" (1947) ja "Inimesed tormis" (1955), mida Rootsis ja [[Austraalia]]s on mänginud eesti harrastustrupid. ===Rolle=== *[[1929]] [[Hugo Raudsepp]], "Mikumärdi" (Maret) *[[1931]] [[Ladislaus Fodor]], "Täitesulepea" (proua Vessely) *[[1932]] [[Mait Metsanurk]], "Agulirahvas läheb ajalukku" (Marta) ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Raimond Kolk]]. "Alma Teder on lahkunud". [[Teataja (Stockholm)|Teataja]] nr 15, 25. august 1990. Lk 3 *[[Oskar Kruus]]. "Teder, Alma". // [[Eesti kirjarahva leksikon]]. Tallinn 1995. Lk 587–588 *"Eksiilkirjaniku põrm sängitati kodumaa mulda". [[Kultuurileht]] nr 36, 4. oktoober 1996. Lk 27 *Eesti kirjanike leksikon. [[Eesti Raamat]]. Tallinn 2000 *Eesti teatri biograafiline leksikon. Tallinn 2000 ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *[http://ilukirjandus.ee/autor/alma-teder Alma Teder Eesti Ilukirjanduse Andmebaasis] *[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=mlAaQqPxaQ0x Haud Tallinna Metsakalmistul] {{JÄRJESTA:Teder, Alma}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eestlased Rootsis]] [[Kategooria:Metsakalmistule ümbermaetud]] [[Kategooria:Sündinud 1908]] [[Kategooria:Surnud 1990]] ih9bnsgzkl9li3v8yjtqmodds21lyfm Suuõõs 0 354346 7165967 6984480 2026-06-02T12:30:47Z JonathanPulse 230858 7165967 wikitext text/x-wiki [[Fail:Detailed view of the inside of the human mouth.jpg|pisi|Suuõõs]] '''Suuõõs''' (''cavitas oris'', ''cavum oris'') on paljudel [[selgroogsed|selgroogsetel]] [[pea]]s [[ülalõug|üla]]- ja [[alalõug|alalõua]] vahel paiknev [[seedekanal]]i alguosa.<ref name="t6K3W" /> Suuõõs on paljudel [[selgrootud|selgrootutel]]. = Roomajatel= === Maolistel === [[Maolised|Madudel]] on suuõõs [[kõri]]st selgelt eristatav. Suuõõnes paiknevad keel, mitmed [[süljenäärmed]] ja [[maitsmiselund]]id ning [[sahkluu-ninaelund]]i avaused ja [[hambad]].<ref name="5Qsk2" /> == Imetajatel == === Inimesel === Inimesel piirneb suuõõs [[suupõhi|suupõhja]], [[huuled|huulte]] ja [[põsk]]edega ning tagant [[suulagi|suulae]] ja [[keel]]e kaartega ning läheb [[kurgukitsus]]ega (''isthmus faucium'') üle [[neel]]uks. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="t6K3W">"[[Meditsiinisõnastik]]" 741:2004.</ref> <ref name="5Qsk2">[[Enn Ernits]], [[Esta Nahkur]], '' Koduloomade anatoomia'', [[Eesti Maaülikool]], [[Tartu]], [[Halo Kirjastus]], lk 441, [[2013]], ISBN 978-9949-426-28-8.</ref> }} == Välislingid == *[[Meeli Roosalu]]. ''Inimese anatoomia'', Kirjastus [[Koolibri]], lk 107, [[2010]], ISBN 978-9985-0-2606-9. [[Kategooria:Anatoomia]] [[Kategooria:Seedeelundkond]] qh2g3j13xsklz163yb0zblovezdxoem Veli Kudres 0 355465 7166286 6341933 2026-06-03T07:30:56Z Kuriuss 38125 7166286 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuni}} '''Veli Kudres''' ([[1939]]. aastani '''Walfried-Johann Kidron'''; 8. juuni / [[21. juuni]] [[1903]] [[Peterburi]] – [[1. august]] [[1967]] [[Karlsruhe]]) oli eesti prosaist ja näitleja.{{lisa viide}} Ta sündis [[Peterburi]]s ärimehe pojana, isa oli [[1907]]. aastal revolutsioonilise tegevuse pärast vangistatud, hiljem oli [[Soome]]s maapaos. Suviti elas pere [[Tartumaa]]l ([[Kirepi]]s ja [[Rõngu]]s). Ta õppis aastatel [[1912]]–[[1917]] Otepää progümnaasiumis, [[1919]]. aastal sõdis vabatahtlikuna [[Vabadussõda|Vabadussõjas]].{{lisa viide}} Ta töötas aastatel [[1917]]–[[1918]] [[Viljandimaa]]l [[Aidu vald (Paistu kihelkond)|Aidu vallasekretäri]] abina, pärast [[Vabadussõda]] siirdus [[Petserimaa]]le [[Mäe vald|Mäe]] vallasekretäriks. [[1934]]. aastal vahistati ta aktiivse vapsina ja saadeti välja [[Otepää]]le, kus tegutses kindlustusseltsi EKA agendina ja harrastusnäitetrupi juhina. Aastatel [[1938]]–[[1942]] oli ta [[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] teatris näitleja. Aastatel [[1943]]–[[1944]] oli Petseris abimaavanem, lisaks juhendas ta samas teatriringi.{{lisa viide}} [[1944]]. aastal põgenes ta [[Saksamaa]]le, kus oli aastatel [[1945]]–[[1950]] [[Geislingeni Eesti Rahvuskoondise Teater|Geislingeni Eesti Rahvuskoondise Teatris]] büroojuht. Saksamaal teenis elatist ajakirjanikuna, lisaks asutas ta [[1956]]. aastal [[Karlsruhe]]s Eesti Kodu.{{lisa viide}} Kirjutamist alustas ta enne sõda ajalehtedes, arutades esmajoones teatriprobleeme. Autobiograafiline romaan "Koidust keskpäevani" ([[Lund]], [[1956]]) vahendab autori nooruselamusi [[Peterburi]]st, [[Otepää]]lt ja [[Viljandimaa]]lt kuni [[1918]]. aasta lõpuni. Romaan "Nuta või naera" ([[Toronto]] [[Eesti Kirjastus Orto|Orto]] [[1960]]) jutustab ajaviitekirjanduse stiilis viiuldaja armastusest sõjaeelses Tallinnas ja välismaal. Romaan "Junna" ([[Geislingen]] [[1961]]) jutustab mustvalgetehnikas pildi isatu nooruki elukäigust karjapoisina ja kooliõpilasena, lõpetades metsavendluse tekkimisega [[1941]]. aasta suvel. Romaan "Mona" ([[Toronto]] [[Eesti Kirjastus Orto|Orto]] [[1964]]) kujutab melodramaatiliselt, sümbolistlikke kujundeid kasutades maalikunstnike elu ja loomispsühholoogiat. Lisaks on harrastustrupid [[Toronto]]s ([[1959]]) ja [[Adelaide]]'is ([[1962]]) mänginud tema näidendit "Draama komöödias" ja [[Melbourne]]'is ( [[1978]]) laulumängu "Kiigepilt".{{lisa viide}} == Rolle == * [[1941]] [[Mart Raud]] "Mõõk väravas" (Vanem) * [[1942]] [[Henrik Visnapuu]] "Kuus venda" (Mats) * 1942 [[Priit Ardna]] "Igavene legend" (Jüri Saarm) * 1942 [[Mika Waltari]] {{kas|"Distsiplineerimata sugupõlv"}} (Huitu){{lisa viide}} == Kirjandus == * Eesti kirjanike leksikon. [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[2000]] * Eesti teatri biograafiline leksikon. Tallinn 2000 {{JÄRJESTA:Kudres, Veli}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Eestlased Saksamaal]] [[Kategooria:Sündinud 1903]] [[Kategooria:Surnud 1967]] 90e2ea5y1zj8a5etnk3rju0k12d6o7o Hakeem Olajuwon 0 356676 7166104 5849831 2026-06-02T19:08:38Z IvanScrooge98 84924 /* */ +pron 7166104 wikitext text/x-wiki {{Korvpallur | nimi = Hakeem Olajuwon | pilt = Hakeemsigningautocropped.jpg | pildisuurus = 225px | pildiallkiri = | hüüdnimi = | rahvus = nigeerlane / ameeriklane | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1963|1|21}} | sünnikoht = [[Lagos]], [[Nigeeria]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 213 cm | kaal = 116 kg | positsioon = keskmängija | karjäär = 2-kordne NBA meister (1994, 1995) | liiga = [[NBA]] | klubi = | number = | endised_klubid = [[Houston Rockets]]<br>(1984–2001)<br>[[Toronto Raptors]]<br>(2001–2002) | koondis = [[USA]] | autasud = | agent = | NBA_karjäär = 1984–2002 | punktid = 26 946 | lauapallid = 13 747 | söödud = | blokid = 3830 | vaheltlõiked = | treeneriklubid = | medalid = {{MedalOlümpia}} {{Kuldmedal|[[1996. aasta suveolümpiamängud|1996]]|[[Korvpall 1996. aasta suveolümpiamängudel|korvpall]]}} }} {{audio|Hakeem Abdul Olajuwon.wav|'''Hakeem Abdul Olajuwon'''}} (sündinud [[21. jaanuar]]il [[1963]] [[Lagos]]es) on [[Nigeeria]]st pärit endine elukutseline [[korvpall]]ur, kes mängis korvpalliliigas [[NBA]] kokku 18 hooaega, neist enamiku [[Houston Rockets]]is. ==NBA karjäär== [[1984]]. aasta NBA ''draft'''i esimese valikuna [[Houston Rockets]]i ridadesse pääsenud Olajuwon mängis Houstonis 17 hooaega, juhtides Rocketsi [[1994]]. ja [[1995]]. aastal ka NBA meistriks, kui finaalseerias alistati vastavalt [[Patrick Ewing]] ja [[New York Knicks]] ning [[Shaquille O'Neal]] ja [[Orlando Magic]]. Viimase hooaja [[Toronto Raptors]]i rivistuses veetnud Olajuwon viskas pika karjääri jooksul kokku 26 946 punkti (keskmiselt 21,6 mängus), kogus 13 747 lauapalli (11,1 mängus) ja blokeeris 3830 vastase viset (3,1 mängus). Olajuwon on blokeeritud visete koguarvult (3830) NBA läbi aegade parim, talle järgnevad [[Dikembe Mutombo]] (3289) ja [[Kareem Abdul-Jabbar]] (3189). ==Saavutused== * 2-kordne NBA meister (1994, 1995) * 2-kordne NBA finaalseeria kõige väärtuslikum mängija (1994, 1995) * NBA põhihooaja kõige väärtuslikum mängija (1994) * 2-kordne NBA parim kaitsemängija (1993, 1994) * 6 korda valitud NBA sümboolsesse 1. viisikusse (1987, 1988, 1989, 1993, 1994, 1997) * 3 korda valitud NBA sümboolsesse 2. viisikusse (1986, 1990, 1996) * 3 korda valitud NBA sümboolsesse 3. viisikusse (1991, 1995, 1999) * 5 korda valitud NBA sümboolsesse 1. kaitseviisikusse (1987, 1988, 1990, 1993, 1994) * 4 korda valitud NBA sümboolsesse 2. kaitseviisikusse (1985, 1991, 1996, 1997) * 2-kordne NBA parim lauavõitleja (1989, 1990) * 3-kordne NBA parim visete blokeerija (1990, 1991, 1993) * 12 korda valitud NBA tähtede mängule ==Huvitavat== Olajuwon on üks neljast mängijast, kes on NBA mängus ametlikult kirja saanud nelikduubli. 29. märtsil [[1990]]. aastal Houston Rocketsi 120 : 94 võidumängus [[Milwaukee Bucks]]i üle jäi Olajuwoni arvele 18 punkti, 16 lauapalli, 10 resultatiivset söötu ja 11 viskeblokeeringut. ==Vaata ka== [[NBA drafti esimeste valikute loend]] ==Välislingid== * [https://www.nba.com/stats/player/165/career/ Hakeem Olajuwon – NBA.com] * [https://www.basketball-reference.com/players/o/olajuha01.html Hakeem Olajuwon – Basketball-Reference.com] {{JÄRJESTA:Olajuwon, Hakeem}} [[Kategooria:Nigeeria korvpallurid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide korvpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] 385ld82i4xh4lalx4bx07x35p5gn25u Nassau (täpsustus) 0 359909 7166302 6172634 2026-06-03T07:54:30Z Andreas003 7485 7166302 wikitext text/x-wiki {{täpsustus}} '''Nassau''' võib tähendada järgmist: *[[Nassau (piirkond)|Nassau]], ajalooline piirkond Saksamaal *[[Nassau]], Bahama pealinn *[[Nassau (Cooki saared)|Nassau]], Cooki saarte saar *[[Nassau dünastia]] *[[Nassau maakond (Florida)|Nassau]], maakond Floridas *[[Nassau kindlus]], suguvõsa ajalooline kindlus Saksamaal *[[Nassau (kraater)|Nassau]], kraater kuul *[[Nassau (New Yorgi küla)|Nassau]], küla New Yorgis *[[Nassau (New York)|Nassau]], linn New Yorgis *[[Nassau maakond|Nassau]], maakond New Yorgis *[[Nassau (Minnesota)|Nassau]], linn Minnesotas *[[Nassau (Lahn)|Nassau]], linn Saksamaal Rheinland-Pfalzis *[[Nassau (Saksimaa)|Nassau]], küla Saksimaal == Endised riigid ja territooriumid == *[[Nassau krahvkond]], [[krahvkond]] [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigis]] *[[Nassau hertsogkond]], riik [[Reini Liit|Reini]] ja [[Saksa Liit|Saksa Lii]]dus *[[Nassau-Usingen]], vürstiriik Reini Liidus *[[Nassau-Weilburg]], vürstiriik Reini Liidus *[[Hesseni-Nassau provints]], Preisi kuningriigi (1868–1918) ja Preisi Vaba Riigi (1918–1944) provints, moodustati Hesseni, Nassau hertsogkonna ja Frankfurdi vabalinna liitmise tulemusel *[[Nassau provints]] (1944–1945), Hesseni-Nassau provints jagati Kurhesseni ja Nassau provintsiks *[[Nassau-Siegen]] *[[Nassau-Saarbrücken]] *[[Nassau-Beilstein]] *[[Nassau-Dietz]] *[[Nassau-Idstein]] *[[Nassau-Wiesbaden]] *[[Nassau-Sonnenberg]] *[[Nassau-Hadamar]] *[[Nassau-Dillenburg]] *[[Nassau-Ottweiler]] *[[Nassau-Oranje-Fulda]] == Laev == *[[Holsteen]], Taani-Norra sõjalaeva hilisem nimi *[[HMS Nassau (täpsustus)|HMS Nassau]], kuus Surrbritannia laeva, mis on nime kandnud *[[Nassau-klassi lahingulaev]], Saksa keisririigi laevatüüp *[[SMS Nassau]], Saksa keisririigi 1908. aasta laev *[[SS Mongolia (1922)|SS Mongolia]], Suurbritannia 1922. aasta laev *[[USS Nassau]], Mitme Ameerika Ühendriikide laeva nimi == Vaata ka == *[[Oranje-Nassau dünastia]] 22blkxl4yajjnslgkixw7dxdfvylw83 Audi A6 0 370953 7166307 7042234 2026-06-03T08:03:36Z Taurus404 80079 /* Viies põlvkond (C8; 2018–tänapäev) */ 7166307 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{Auto | nimi = Audi A6 | tootja = [[Audi AG]] | eelkäija = [[Audi 100]] | keretüüp = sedaan (Saloon)<br> universaal (Avant) | paigutus = eesmootor, esi- või ''quattro'' nelikvedu | pilt = Audi C8.jpg | tootmine = 1994–tänapäev }} '''Audi A6''' on [[Audi]] toodetavate autode seeria, mida tänaseks kokku 5 põlvkonda nii [[sedaan]]i kui universaalina. Tegu on [[Audi 100]] järeltulijaga ja kuna Audi tähistas oma varasemaid samasse klassi kuuluvaid 100 seeria mudeleid tähistega C1 kuni C4 ning esimese põlvkonna A6 oli tehniliselt Audi 100 mudelivärskendus, siis ka sai ka esimese A6 keretähiseks C4. A6 põhikonkurentideks Euroopas on [[BMW 5. seeria]] ja [[Mercedes-Benz E-klass|Mercedes-Benzi E-klass]]. Audi A6 on kas esiveoline või siis Audi [[quattro]] nelikveosüsteemiga ning alates 1999. aastast pakuti maasturlikuma välimusega Allroad mudeleid. == Esimene põlvkond (C4; 1994–1997) == Esimese põlvkonna Audi A6, mida esitleti 1994. aastal, oli tegelikult 4. põlvkonna Audi 100 mudeliuuendus - A6 sarnanes nii välimuselt kui ka sõitjateruumi poolest vägagi viimase põlvkonna Audi 100-ga. Uuendati iluvõret, esi- ja tagatulede disaini ning algul oli ka mootorivalik sama Audi 100-l pakutuga. Sarnaselt eelkäijaga pakuti endiselt sedaani ning ka universaalkeret (Avant). <gallery> 1994-1997 Audi A6 (4A) 2.6 quattro sedan 01.jpg|1. põlvkond 97 A6 Avant.png|1. põlvkond Avant </gallery> === Audi S6 === Audi A6-st tehti ka võimsam ning sportlikum versioon, mis Audi 100 ajastul kandis nimetust [[Audi 100#Audi S4|Audi S4]] ja mis peale A6 tulekut sai nimeks Audi S6. Hiljem sai S4 [[Audi A4]] sportversiooni tähiseks. S6 varustati 2,2-liitrise (2226 cm<sup>3</sup>) turboga varustatud R5 bensiinimootoriga, mis arendas 169 kW (230 hj) ja 326 N⋅m. Tippkiiruseks oli 235 km/h, kiirendusaeg 0–100 km/h 6,7 sekundit. Autol oli kuuekäiguline käsikäigukast ja pidev Torsen T-1 Quattro nelikvedu. S6-st oli ka võimsam 4,2-liitrise V8-mootoriga versioon, millel 213 kW (290 hj) ning see auto varustati standardis neljakäigulise automaatkäigukastiga ning lisana pakuti 6-käigulist käsikäigukasti. Ka V8-ga varustatud S6 oli Quattro nelikveoga. == Teine põlvkond (C5; 1997–2004) == 2. põlvkonna jooksul lisandus 1999. aastal mudelivalikusse ka kõrgema kliirensiga ja maasturlikuma välimusega Audi A6 allroad quattro. <gallery> Audi A6 C5 front 20070518.jpg|2. põlvkond Avant Audi A6 C5 rear 20081009.jpg|2. põlvkond Avant Audi A6 Kombi rear 20071102.jpg|2. põlvkond Avant Audi A6 Allroad 2.5 TDi (13314279034).jpg|2. põlvkonna A6 Allroad </gallery> == Kolmas põlvkond (C6; 2004–2011) == <gallery> '09 Audi A6 Sedan (MIAS).JPG|3. põlvkond sedaan Audi A6L C6 01 China 2012-04-13.jpg|3. põlvkond sedaan L A6 Avant Fair 2.jpg|3. põlvkond Avant 2007 Audi A6 (4F) allroad quattro 3.0 TDI station wagon 01.jpg|3. põlvkond Allroad Quattro </gallery> == Neljas põlvkond (''C7;'' 2011–2018) == 4. põlvkonna Audi A6 hakati tootma 2011. aastal ning 2014 sai auto kerge värskenduse. Selle käigus lisandusid valgusdioodidega (LED) maatriksesilaternad, kiirem internetiühendus ja uued mootorid (2,0 TDI Ultra). <gallery> Fail:Audi A6 C7 Limousine S line quattro Daytonagrau.JPG|4. põlvkonna sedaan Fail:Audi A6 Avant 2.0 TDI Dakotagrau.JPG|4.põlvkond Avant Fail:2014 Audi A6 Allroad TDi Quattro Automatic 3.0 Front.jpg|4.põlvkond Allroad Quattro </gallery> == Viies põlvkond (C8; 2018–tänapäev) == 5. põlvkonna Audi A6 (C8) on tootmises 2018. aastast. Mootorivalikus on ainult 2,0 ja 3,0-liitrised bensiini- ja diiselmootorid. Kõik mootorid on varustatud 48-voldise kerghübriidlahendusega (MHEV). Erandiks on [[Audi RS6]] Avant, millel on 4,0-liitrine V8-bensiinimootor võimsusega 441 kW (600 hj). <gallery> 2018 Audi A6 Sport 40 TDi S-A 2.0.jpg|5. põlvkond sedaan Audi A6 Avant C8 IMG 0756.jpg|5. põlvkond Avant </gallery> ==Välislingid== *[http://www.audi.ee/est/mudelid/a6 Audi A6] veebiversioon (vaadatud 18.05.2014) [[Kategooria:Audi|A6]] [[Kategooria:Sõiduautomudelid]] pinf7eugojpj3advmlsztw9w4ml4kc0 Nora Peets 0 377063 7166340 6167214 2026-06-03T09:11:19Z Gert7 7706 7166340 wikitext text/x-wiki '''Leonora Peets''' (neiuna '''Leonora Erbak'''; [[25. juuli]] [[1898]] [[Tallinn]] – [[11. august]] [[1995]] [[Marignane]]) oli eesti prosaist ja ajakirjanik. Ta sündis Tallinnas raudteetehase katelsepa tütrena, õppis saksakeelses tütarlastekoolis ja lõpetas aastal [[1917]] [[Tallinna Tütarlaste Kommertsgümnaasium]]i. Aastatel [[1919]]–[[1922]] õppis ta [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli arstiteaduskond|arstiteaduskonnas]] (ei lõpetanud), töötades ka õpetajana Tartu 2. Algkoolis (asus [[Lev Tolstoi tänav]]al). Ta oli [[ENÜS Ilmatar]]i liige. Pärast ülikoolist äratulekut elas ta lühikest aega [[Varbla]]s ja [[Vigala]]s ning aastatel [[1923]]–[[1927]] [[Tallinn]]as. Kuna abikaasal avastati [[tuberkuloos]], viibis ta koos abikaasaga [[Itaalia]]s terviseparandusel. Aastal [[1927]] likvideeris abielupaar Tallinna elamise ja elas aastatel [[1927]]–[[1929]] [[Alžeeria]]s. Aastal [[1929]] elas ta koos abikaasaga ajutiselt [[Grenoble]]'is. Aastatel [[1929]]–[[1974]] elas ta abikaasaga [[Marrakech]]is. Aastatel [[1974]]–[[1995]] elas ta [[Prantsusmaa]]l [[Bouches-du-Rhône|Bouches-du-Rhône'i]] departemangus [[Istres'i ringkond|Istres'i ringkonnas]] [[Marignane]]'is, kus ta ka suri. Ajakirjanduslikku tegevust alustas ta aastal [[1932]] ajalehes [[Vaba Maa]], kus ilmus ka novell "Seitsmes naine". Aastal [[1955]] hakkas ta avaldama novelle pagulasajakirjas [[Triinu]]. Aastal [[1983]] ilmus temalt 29 novelliga kogu "Maroko taeva all". Tema novelle on avaldanud ka ajakiri [[Looming (ajakiri)|Looming]] (aastatel 1989 ja 1992).{{pooleli}} == Tunnustus == *[[1984]] [[Henrik Visnapuu preemia]] ("Maroko taeva all") == Isiklikku == Ta oli aastast [[1922]] abielus [[Rudolf Peets]]iga. Tema õemees oli veterinaararst [[Karl Taagepera]], õepoeg on füüsik ja politoloog [[Rein Taagepera]]. == Kirjandus == * Eesti kirjanike leksikon. Tallinn, 2000, lk. 403 == Välislingid == * {{Vikitsitaadid-tekstina}} {{JÄRJESTA:Peets, Nora}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Tallinna Majanduskooli vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Naisüliõpilaste Seltsi Ilmatar liikmed]] [[Kategooria:Väliseestlased]] [[Kategooria:Eestlased Prantsusmaal]] [[Kategooria:Sündinud 1898]] [[Kategooria:Surnud 1995]] ofdufnw2u7g0yc3audxm1k2nbt5j3rk Kumna aardeleid 0 378501 7166058 6131255 2026-06-02T17:09:38Z Evlper 104506 /* Kirjandust */ 7166058 wikitext text/x-wiki [[Pilt:KumnaHoardArtfs.jpg|pisi|Kumna aardeleiu objekte]] '''Kumna aardeleid''' on aastal [[1965]] [[Kumna]] küla juurest leitud arheoloogiliste esemete kogu ([[aardeleid]]).<ref name="eestigiid|57|191">{{eestigiid|57|191}}</ref> See sisaldas 18 [[rinnaleht]]e, 4 [[hoburaudsõlg]]e, 3 [[käevõru]], [[ristripats]]i, mõned ehete katked, hõbedakangi ja 20 münti.<ref name="eestigiid|57|191"/> "Kumna aarde ehted esindavad üldiselt tüüpe, mis on iseloomulikud 12. sajandi lõpule ja 13. sajandile. Kui arvestada ka hiliseima mündi vermimisaega, siis võib aarde tõenäoliseks peitmisajaks pidada 13. sajandi teist või kolmandat aastakümmet.", (1220-1230).<ref>[https://web.archive.org/web/20120825142858/http://www.hot.ee/arheoloogmust/kumna_hobeaare.html Kumna hõbeaare] - hot.ee</ref> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandust== *Lõugas, V., Selirand, J. Arheoloogiga Eestimaa teedel. Tln. 1989. [[Kategooria:Eesti muistised]] [[Kategooria:Harku vald]] [[Kategooria:Eesti peitleiud]] cuiwdehqs3lwa6ignvl5zfzov2hi17o Eesti NSV Ülemkohus 0 384616 7166241 6988465 2026-06-03T04:56:00Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7166241 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Infokast organisatsioon | nimi = Eesti NSV Ülemkohus | omakeelne_nimi = | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = Flag of the Estonian Soviet Socialist Republic.svg | pildisuurus=60px | pildiallkiri = Eesti NSV lipp | lühend = | deviis = | asutatud = 1940 | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = 1990 | tüüp = | staatus = | eesmärk = | peakorter = Tallinn | asukoht = [[Rahukohtu tänav|Rahvakohtu tänav]] 3, Tallinn [[Pärnu maantee]] 7, Tallinn | piirkond = [[Eesti NSV]] | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = <!-- vaikimisi "Juht" --> | juht_nimi = Eesti NSV Ülemkohtu esimees | juht2_nimetus = | juht2_nimi = [[Peeter Vendelin]] (1940–1941)<br/>[[Leonid Jürgens]] (1941–)<br/>[[Rudolf Timm]] (1944–1952) <br/>[[Rudolf Sarin]] (1952–1962) <br/>[[Robert Simson]] (1962–)<br/> | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = | emaorg = | allorg = | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = | märkused = }} '''Eesti NSV Ülemkohus''' oli [[Eesti NSV]] kõrgeim [[kohtuorgan]], mis muu hulgas tegi järelevalvet kõikide Eesti [[rahvakohus|rahvakohtute]] tegevuse üle<ref name="EE"/>. {{Sisukord paremale}} ==Eesti NSV Ülemkohtu ülesanded== Vastavalt [[Eesti NSV Konstitutsioon]]i § 79 ja § 80 oli Eesti NSV Ülemkohus Eesti NSV kõrgem kohtuorgan, millele oli pandud kõigi Eesti NSV kohtuorganite kohtuliku tegevuse järelevalve ja mis valiti [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] poolt viieks aastaks. Ülemkohus lahendas oma jurisdiktsiooni kuuluvaid [[Esimese astme kohus|esimese astme]] kaebusi, [[kassatsioonikaebus]]i, teostas juriidilist järelevalvet ja täiendavate asjaolude ilmnemisel vaatas läbi teist korda avatud [[kaasus]]i. Kohtuasjade lahendamisel lähtus ülemkohus [[NSV Liidu konstitutsioon]]ist, [[Eesti NSV konstitutsioon]]ist ja muudest õigusaktidest. Ülemkohtu koosseisu valis Eesti NSV Ülemnõukogu viieks aastaks<ref name="EE"/>. Koosseisu kuulusid esimees, tema asetäitjad, liikmed ja [[rahvakaasistuja]]d<ref name="EE"/>. Ülemkohtu struktuuris oli tsiviilkolleegium, kriminaalkolleegium, [[presiidium]] ja [[pleenum]]<ref name="EE"/>. [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] seaduse "Seadus Eesti sümboolikast" kohaselt nimetati [[8. mai]]l [[1990]] Eesti NSV Ülemkohus ümber [[Eesti Vabariigi Ülemkohus|Eesti Vabariigi Ülemkohtuks]]. [[16. mai]]l 1990 lahutati Eesti Vabariigi Ülemnõukogu seadusega "Eesti valitsemise ajutise korra alustest" punkti 5 järgi Eesti kohtud NSV Liidu kohtusüsteemist.<ref name="RT-16051990"/> ==Eesti NSV Ülemkohtu ajalugu== Eesti NSV Ülemkohus moodustati 1940. aastal, kui [[Kohtukoda]] nimetati Ülemkohtuks ja [[Riigikohus]] kaotati<ref>ENSV T 1940, nr.45, art.523</ref>. [[1. jaanuar]]ist [[1941]] toimusid põhjalikud ümberkorraldused, millega kogu endine [[Eesti kohtusüsteem]] likvideeriti. Kõrgeimaks sai kohtuinstantsiks sai Eesti NSV Ülemkohus, millele allusid maakonnakohtud (11) ja rahvakohtud. Eesti NSV Ülemkohtu liikmed tuli valida [[Eesti NSV Ülemnõukogu]]s. Ülemkohtu liikmed määratsi ametisse [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i poolt. [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i 13. detsembri 1940. aasta [[seadlus]]e nr 88 alusel nimetati Eesti NSV Ülemkohtu esimeheks (13.12.1940–08.06.1941) [[Peeter Vendelin]] ja esimehe I asetäitjaks [[Aleksei Korotkov]]. Eesti NSV Ülemkohtu koosseisu kuulusid 6 liiget ja 18 rahvakaasistujat. 1944. aastal taastati Eesti NSV territooriumil NSV Liidu kohtusüsteem kaheastmeline linna/maakonnakohtute Eesti NSV Ülemkohtu süsteem, millele lisaks tegutses Eesti NSV-s ka sõjaväeliste kuritegude eest NSV Liidu SARKi tribunalide ja [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Erinõupidamine|Erinõupidamine]]. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 30. mai 1944. aasta seadlusega pandi Eesti NSV Ülemkohtule ka ringkonnakohtute ülesanded. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 21. novembri 1944. aasta [[seadlus]]ega valiti Eesti NSV Ülemkohtu esimeheks [[Rudolf Timm]], I asetäitjaks [[Ferdinand Adamson]]<ref>[https://web.archive.org/web/20260302070521/https://nkvd.memo.ru/index.php/%D0%90%D0%B4%D0%B0%D0%BC%D1%81%D0%BE%D0%BD,_%D0%A4%D0%B5%D1%80%D0%B4%D0%B8%D0%BD%D0%B0%D0%BD%D0%B4_%D0%9A%D0%B0%D1%80%D0%BB%D0%BE%D0%B2%D0%B8%D1%87 Адамсон, Фердинанд Карлович. Родился в 1893 году], Кадровый состав органов государственной безопасности СССР. 1935−1939</ref> ja II asetäitjaks [[Nadežda Veimer]]. Eesti NSV Ülemnõukogu 15. märtsi 1947. aasta otsusega valiti uus Eesti NSV Ülemkohtu koosseis: esimees – Rudolf Timm, asetäitjateks – [[Heinar Grabe]] ja [[Oskar Jürgenson]] ning 10 Eesti NSV Ülemkohtu liiget. Eesti NSV Ülemnõukogu 3. aprilli 1952. aasta otsusega valiti uus Eesti NSV Ülemkohtu koosseis: Ülemkohtu esimees [[Rudolf Sarin]], 14 liiget ja 200 [[rahvakaasistuja]]t. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium 11. septembri 1954. aasta seadlusega moodustati [[Eesti NSV Ülemkohtu Presiidium]] 5-liikmelises koosseisus: Presiidiumi esimees – Eesti NSV Ülemkohtu esimees Rudolf Sarin, esimehe asetäitjad – Eesti NSV Ülemkohtu esimehe asetäitjad [[Pavel Afanasjev]] ja [[Voldemar Nurmela]], liikmed – Ülemkohtu liikmed [[Antonina Majorova]] ja [[Eduard Annus]]. Mais-juunis 1960 likvideeriti [[Eesti NSV Kohtuministeerium]] ja rahvakohtute juhtimine viidi üle Eesti NSV Ülemkohtu pädevusse. 2. detsembril 1970 taastati Eesti NSV Justiitsministeerium ning kohtute juhtimine läks üle Eesti NSV Ülemkohtult ministeeriumi pädevusse. 1960. aastal pandi Eesti NSV Ülemkohtule rahvakohtute töö juhtimine ja kogu nende tegevuse kontrollimine, samuti riiklike [[notariaalkontor]]ite töö juhtimine. 19. augustil 1960 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu “Eesti NSV Kohtukorralduse seaduse”, mille § 34 järgi on Eesti NSV Ülemkohus kõrgeim kohtuorgan Eesti NSV-s, kelle kompetentsi kuulus vabariigi rajoonide (linnade) rahvakohtute töö juhtimine ja järelevalve nende kohtuliku tegevuse üle. Eesti NSV Ülemkohus koosseisus tegutsesid: 1) tsiviilasjade kolleegium; 2) kriminaalasjade kolleegium; 3) Eesti NSV Ülemkohtu Presiidium; 4) Eesti NSV Ülemkohtu pleenum. [[6. mai]]l 1990 võeti vastu [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] seadus "Eesti valitsemise ajutise korra alustest", mis lõpetas Ülemkohtu allutatuse [[NSV Liidu Ülemkohus|NSV Liidu Ülemkohtule]]. Õigusemõistmine Eesti territooriumil oli Nõukogude Liidu kohtuvõimust lahutatud ja sõltumatute Eesti kohtute ainupädevuses. [[20. august]]il [[1991. aasta Eestis|1991]] taastati Eesti Vabariigi iseseisvus. 23. oktoobril 1991 võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu "Eesti Vabariigi kohtute seaduse" ja "Kohtuniku staatuse seaduse", algas üleminek kolmeastmelisele kohtusüsteemile. 9. aprillil 1992 võeti vastu Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus kohtureformi läbiviimisest. Otsuse punkti 1 kohaselt tuli rajada Riigikohus. 1. oktoobril 1993 lõpetas tegevuse Eesti Vabariigi [[Ülemkohus]]. ==Eesti NSV Ülemkohtu koosseisud== ===1940=== *[[Aleksei Korotkov]] (esimehe esimene asetäitja 31. detsembrist 1940) *[[Hans Tiik]] (esimehe teine asetäitja 31. detsembrist 1940) *[[Heinar Grabe]] (liige 31. detsembrist 1940) *[[Heinrich-August Maru]] (liige 31. detsember 1940 – 16. aprill 1941) *[[Voldemar Issajev]] (liige 31. detsember 1940 – 15. veebruar 1941) *[[Friedrich Niggol]] (liige 31. detsember 1940 – 16. aprill 1941) *[[Aksel Palgi|Aksel-Helmut Palgi]] (liige 31. detsember 1940 – 16. aprill 1941) * ===1941=== {{Veergude loend|laius=30em| ''Eesti NSV Ülemnõukogu poolt valitud koosseis 16. aprillist 1941.'' '''Liikmed''' *[[Peeter Vendelin]] (esimees 16. aprill 1941 – 8. juuni 1941) *[[Leonid Jürgens]] (esimees 8. juunist 1941) *[[Lavrenti Senin]] *[[Hans Tiik]] *[[Heinar Grabe]] *[[Nadežda Tihhanova-Veimer]] *[[Hilda Põder]] *[[Vassili Gussev]] (liige 8. juunist 1941) '''Rahvakaasistujad''' *[[Hans Eisen]] *[[Balduin Eisen]] *[[Alfred Elva]] *[[Joosep Joalaid]] *[[Feodor Justi]] *[[Stefanida Kalmet]] *[[Martin Kurg]] *[[Johannes Kurs]] *[[Jaan Latsi]] *[[Viktor Luik]] *[[Heinrich Roog]] *[[Aleksander Valsiner]] *[[Paul Uusmann]] *[[Eduard Inti]] *[[Boris Gergens]] *[[Edgar Lepp]] *[[Viktor Müller]] *[[Vladimir Niilov]] Udo Volmer Viktor Luik Aksel Lauri J Jaan Lasti Elisabeth Joll Arnold Alase Ferdinand Eisen Ralf Einardt }} ===1944–1946=== {{Veergude loend|laius=30em| *[[Ferdinand Adamson]] (esimese esimene asetäitja 29. detsembrini 1945, seejärel liige) *[[Heinar Grabe]] (esimese esimene asetäitja 29. detsembrist 1945) *[[Nadežda Veimer]] (esimehe asetäitja 22. veebruarini 1946) *[[Rimma Korotkov]] (liige 15. jaanuarist 1945) *[[Johannes Evertson]] (liige 29. jaanuarist 1945) *[[Ija Suvorov]] (liige 22. veebruarist 1946) *[[Elisabeth Lepp]] (liige 11. detsembrist 1946) }} {{Veergude loend|laius=30em| *[[Rudolf Timm]] – esimees *[[Oskar Jürgenson]] – esimehe asetäitja *[[Heinar Grabe]] – esimehe asetäitja 5. märtsist 1947 6. aprillini 1950 *[[Valter Raudsalu]] – esimehe asetäitja 1950–1952 *[[Ferdinand Adamson]] *[[Eduard Annus]] *[[Johannes Evertson]] *[[Isak Glikman]] *[[Karl Kattal]] *[[Elisabeth Lepp]] *[[Hilda Põder]] *[[Sergei Strazd]] (liige 11. aprillist 1947) *[[Antonina Maiorova]] (liige 2. augustist 1949) *[[Agnes Ingar]] (liige 2. juunini 1950) *[[Elmar Mägi]] (liige 4. juulist 1950) *[[Teodor Unt]] (liige 31. oktoobrist 1950 26. detsembrini 1951) *[[Jüri Martin (kohtunik)|Jüri Martin]] (liige 18. aprillini 1951) *[[Leida Rannamees]] (liige 31. maist 1951) *[[Alfei Rütberg]] (liige 14. detsembrist 1951) *[[Ija Suvorova]] (liige 29. jaanuarini 1952) }} ===1947–1951=== ===1952=== {{Veergude loend|laius=30em| *[[Rudolf Sarin]] – esimees *[[Voldemar Nurmela]] – esimehe asetäitja 5. juunist 1953 *[[Pavel Afanasjev]] *[[Eduard Annus]] *[[Aleksandra Jelkitševa]] *[[Isak Glikman]] (vabastati ametist 25. juunil 1952) *[[Elisabet Lepp]] *[[Antonina Maiorova]] (vabastati ametist 4. juulil 1952, uuesti ametis 5. juunist 1953, vabastati ametist 2. aprillist 1955) *[[Elmar Mägi]] (vabastati ametist 22. augustil 1952, uuesti ametis 5. juunist 1953) *[[Johannes Pekkar]] *[[Hilda Põder]] *[[Aivo Rajala]] (liige 21. augustist 1953) *[[Leida Rannamees]] *[[Valter Raudsalu]] (vabastati ametist 31. jaanuaril 1953) *[[Alfei Rütberg]] (vabastati ametist 31. oktoobril 1952, uuesti ametis 5. juunist 1953) *[[Robert Simson]] (liige 31. jaanuarist 1956) *[[Robert Suvi]] *[[Heino Tammistu]] (liige 27. oktoobrist 1956) *[[Asta Tooming]] *[[Hilda Uusküla]] (liige 27. oktoobrist 1956) }} ===1957=== {{Veergude loend|laius=30em| *[[Rudolf Sarin]] – esimees *[[Pavel Afanasjev]] – esimehe asetäitja *[[Robert Simson]] – esimehe asetäitja *[[Antonina Maiorova]] – esimehe asetäitja 18. juunist 1960 *[[Eduard Annus]] *[[Aleksandra Jelkitševa]] *[[Feliks Kuuskmäe]] (liige 25. aprillist 1959) *[[Endel Lehtsaar]] (liige 23. jaanuarist 1960) *[[Elisabet Lepp]] *[[Karl Marks (jurist)|Karl Marks]] *[[Elmar Mägi]] *[[Voldemar Nurmela]] *[[Johannes Pekkar]] *[[Osvald Pihoja]] (liige 24. oktoobrini 1959) *[[Aivo Rajala]] *[[Leida Rannamees]] *[[Alfei Rütberg]] *[[Robert Suvi]] *[[Heino Tammistu]] *[[Asta Tooming]] *[[Hilda Uusküla]] }} ===1962=== {{Veergude loend|laius=30em| *[[Robert Simson]] – esimees *[[Pavel Afanasjev]] – esimehe asetäitja (kuni 19. aprill 1963) *[[Vassili Baranov (jurist)|Vassili Baranov]] – esimehe asetäitja (alates 19. aprill 1963) *[[Martin Eino]] – esimehe asetäitja *[[Eduard Annus]] *[[Hilja Austa]] *[[Aleksandra Jelkitševa]] *[[Feliks Kuuskmäe]] *[[Endel Lehtsaar]] *[[Elisabeth Lepp]] *[[Antonina Maiorova]] *[[Karl Marks (jurist)|Karl Marks]] *[[Elmar Mägi]] *[[Voldemar Nurmela]] *[[Johannes Pekkar]] (liige kuni 10. september 1966) *[[Aivo Rajala]] *[[Leida Rannamees]] *[[Robert Suvi]] *[[Heino Tammistu]] *[[Asta Tooming]] *[[Hilda Uusküla]]<ref>[https://dea.digar.ee/article/sovetskajaestonija/1962/07/17/34 ПОСТАНОВЛЕНИЕ Верховного Совета Эстонской ССР об избрании Верховного суда Эстонской Советской Социалистической Республики], [[Sovetskaja Estonija|Советская Эстония]]: орган ЦК Компартии Эстонии, Верховного Совета и Совета Министров Эстонской ССР, nr. 166, 17 juuli 1962</ref> }} ===1967=== {{Veergude loend|laius=30em| *[[Robert Simson]] – esimees *[[Vassili Baranov (jurist)|Vassili Baranov]] – esimehe asetäitja *[[Martin Eino]] – esimehe asetäitja *[[Eduard Annus]] *[[Hilja Austa]] *[[Jevgeni Jamštšikov]] *[[Aleksandra Jelkitševa]] *[[Feliks Kuuskmäe]] *[[Endel Lehtsaar]] *[[Antonina Maiogova]] *[[Karl Marks (jurist)|Karl Marks]] *[[Elmar Mägi]] *[[Voldemar Nurmela]] *[[Aivo Rajala]] *[[Leida Rannamees]] *[[Robert Suvi]] *[[Heino Tammistu]] *[[Asta Tooming]] *[[Hilda Uusküla]] }} ===1972=== {{Veergude loend|laius=30em| *[[Robert Simson]] – esimees *[[Pavel Afanasjev]] – esimehe asetäitja *[[Martin Eino]] – esimehe asetäitja *[[Hilja Austa]] *[[Jevgeni Jamštšikov]] *[[Räni Kalk]] *[[Feliks Kuuskmäe]] *[[Endel Lehtsaar]] *[[Vladimir Litvinov]] *[[Karl Marks (jurist)|Karl Marks]] *[[Elmar Mägi]] *[[Voldemar Nurmela]] *[[Aivo Rajala]] *[[Leida Rannamees]] *[[Robert Suvi]] *[[Heino Tammistu]] *[[Asta Tooming]] *[[Hilda Uusküla]] }} ===1977=== {{Veergude loend|laius=30em| *[[Robert Simson]] – esimees *[[Pavel Afanasjev]] – esimehe asetäitja *[[Martin Eino]] – esimehe asetäitja 16. juunini 1978 *[[Jaano Odar]] – esimehe asetäitja 14. detsembrist 1978 *[[Hilja Austa]] *[[Jevgeni Jamštšikov]] *[[Tiit Kollom]] (kohusetäitja 25. augustist 1978, liige 14. detsembrist 1978) *[[Feliks Kuuskmäe]] *[[Endel Lehtsaar]] *[[Vladimir Litvinov]] *[[Karl Marks (jurist)|Karl Marks]] *[[Vaike Merka]] *[[Elmar Mägi]] *[[Aivo Rajala]] *[[Ingrid Stumbur]] (liige 14. detsembrist 1978) *[[Kaljo Tamm]] *[[Heino Tammistu]] *[[Asta Tooming]] *[[Hilda Uusküla]] *[[Armand Vijard]] }} ===1980=== {{Veergude loend|laius=30em| *[[Robert Simson]] – esimees *[[Vladimir Litvinov]] – esimehe esimene asetäitja *[[Jaano Odar]] – esimehe asetäitja *[[Hilja Austa]] (1980–1984) *[[Natalja Dotsemnko]] (27. detsembrist 1984) *[[Mihhail Gnidin]] (27. detsembrist 1984) *[[Rein Kiviloo]] *[[Tiit Kollom]] *[[Feliks Kuuskmäe]] (1980–1984) *[[Endel Lehtsaar]] *[[Mart Lõiv]] *[[Karl Marks (jurist)|Karl Marks]] *[[Vaike Merka]] *[[Anatoli Nemov]] (1980–1984) *[[Arvo Paasma]] (27. detsembrist 1984) *[[Ain Seppik]] (27. detsembrist 1984) *[[Ingrid Stumbur]] *[[Kaljo Tamm]] *[[Heino Tammistu]] (1980–1984) *[[Asta Tooming]] (1980–1984) *[[Genrih Tšitšerin]] (1984–1985) *[[Hans Tuulberg]] *[[Hilda Uusküla]] *[[Lilia Veizblat]] *[[Armand Vijard]] }} ===1985<ref>[https://dea.digar.ee/article/rahvahaal/1985/03/29/8 Eesti NSV Ülemnõukogu otsus Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemkohtu valimise kohta. Rahva Hääl, 29. märts 1985]</ref>=== {{Veergude loend|laius=30em| *[[Robert Simson]] — esimees *[[Vladimir Litvinov]] — esimehe esimene asetäitja *[[Jaano Odar]] — esimehe asetäitja *[[Natalja Dotsenko]] *[[Mihhail Gnidin]] *[[Rein Kiviloo]] *[[Tiit Kollom]] *[[Endel Lehtsaar]] *[[Mart Lõiv]] *[[Karl Marks]] *[[Vaike Merka]] *[[Arvo Paasma]] *[[Ain Seppik]] *[[Ingrid Stumbur]] (kuni 17. jaanuar 1989) *[[Nelja Zaitseva]] *[[Kaljo Tamm]] *[[Genrich Tšitšerin]] *[[Hans Tuulberg]] *[[Lilia Veizblat]] *[[Triinu Vernik]] (alates 17. jaanuar 1989) *[[Armand Vijard]] }} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="EE">{{EE|2|256}}</ref> <ref name="RT-16051990">[https://www.riigiteataja.ee/akt/24030 Elektrooniline Riigi Teataja. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu seadus "Eesti valitsemise ajutise korra alustest", vastu võetud 16.05.1990.]</ref> }} == Välislingid == *[http://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-RA/type/fa/id/ERA.R-280 Eesti NSV Ülemkohus], The National Archives of Estonia *[http://epl.delfi.ee/news/eesti/saladuslik-eesti-nsv-ulemkohus?id=50946456 "Saladuslik Eesti NSV Ülemkohus"], Eesti Päevaleht, 11.02.2003 *[http://www.mnemosyne.ee/hc.ee/pdf/appendixes/291-292.pdf SUPREME COURT OF THE ESSR, 1941], SOVIETISATION OF THE ESTONIAN COURT SYSTEM [[Kategooria:Eesti NSV]] [[Kategooria:Eesti kohtud]] 0cnhxykfcwr0dylkpaergu6f06a86aj 3 Juno 0 388389 7166361 6545919 2026-06-03T09:32:06Z Kwamikagami 8320 7166361 wikitext text/x-wiki {{Infokast planeet |sümbol = [[file:Juno symbol (fixed width).svg|24px|⚴]] |pilt = 3 Juno VLT (2021).png |pildiallkiri = |orbiidi_tüüp = |orbiidi_pikkus = |afeel = 3,35 [[astronoomiline ühik|aü]] (501 mln km) |periheel = 1,985 [[astronoomiline ühik|aü]] (297,0 mln km) |keskmine_kaugus_päikesest = |kaugus_Maast = 1,04 [[astronoomiline ühik|aü]] (156 mln km) |orbiidi_ekstentrilisus = 0,2562 |tiirlemisperiood = 4,361 aastat |sünoodiline_periood = |orbitaalkiirus = |orbiidi_kalle = |diameeter = |ekvatoriaalne_raadius = |polaarraadius = |ümbermõõt = |pindala = |ruumala = |mass = (2,7±0,24)×10<sup>19</sup> kg |tihedus = |raskuskiirendus = |paokiirus = |pöörlemisperiood = 7,21 tundi |pöörlemiskiirus = |telje_nurk = |pinnatemperatuur = ~163 [[Kelvini skaala|K]] |kaaslaste_arv = |spektriklass = |albeedo = 0,202 |atmosfäär = |avastaja = [[Karl Ludwig Harding]] |avastamise_aeg = [[1. september]] [[1804]] }} [[Fail:AnimatedOrbitOf3Juno.gif|pisi|3 Juno orbiit]] '''3 Juno''' ([[Astronoomiamärgid|sümbol]]: [[file:Juno symbol (fixed width).svg|16px|⚵]]) on kolmas [[asteroid]], mis on avastatud Väikeste Planeetide Keskuse (''Minor Planet Centre'') kataloogisüsteemis. Juno on üks suuremaid [[Asteroidide vöö]] planeete. 3 Juno on üks kahest suurimast S-tüüpi asteroidist (teine on 15 Eunomia). 3 Juno mass moodustab 1% kogu asteroidide vöö massist. Juno avastas [[1. september|1. septembril]] [[1804]] Saksa astronoom Karl Ludwig Harding. == Nimi == Juno on saanud nime Rooma jumalanna [[Juno]] järgi. Tema planetaarsümbol on ③. Vanem sümbol, mida samuti vahel kohata võib, on ⚵. == Omadused == Juno tiirlemisperiood on 4,36578 aastat. Juno on S-tüüpi asteroidide kohta ebatavaliselt peegeldav, mis võib viidata erinevatele pinnaomadustele. Kõrge [[albeedo]] selgitab suhteliselt suurt näivat tähesuurust väikeste objektide suhtes, mis ei asu Asteroidide vöö sisemises ääres. Junot peeti algul koos [[Ceres (kääbusplaneet)|1 Cerese]], [[2 Pallas]]e ja [[4 Vesta]]ga planeediks. [[1811]] määras Schröter Juno diameetriks 2290&nbsp;km. Juno väiksus ja ebakorrapärane kuju välistasid, et ta on [[kääbusplaneet]]. Juno orbiidid on [[Päike|Päiksele]] veidi lähemal kui Cerese ja Pallase omad. Juno orbiidit on ekstreemselt ekstsentriline. Junol oli teadaolevatest kehadest kõige ekstsentrilisem orbiit kuni 1854. aastani, mil avastati [[33 Polyhymnia]]. * Keskmine orbiidikiirus: 17,93&nbsp;km/s * Mass: 2,67 ×1019&nbsp;kg * Pinnagravitatsioon: 0,12&nbsp;m/s² * Pöörlemisperiood: 7,21 tundi * Temperatuur: ~163 K, max 301 K (+28&nbsp;°C) [[Kategooria:Asteroidid]] bwk587ogkrrc4hcccp6myetx2hxn4k2 Jüri Remmelgas 0 391781 7166319 7097921 2026-06-03T08:37:12Z ~2026-32857-65 230906 7166319 wikitext text/x-wiki '''Jüri Remmelgas''' (kuni 28. august 1939<ref>Ambla koguduse sündinute ja ristitute nimekiri 1906–1913. Rahvusarhiiv, EAA.1248.1.49. Leht 32</ref> '''Erich Reinhold Remmelgas'''; pseudonüüm '''Oskar Lillendal'''; [[1. detsember]] <small>(18. november [[Juliuse kalender|vkj]])</small> [[1906]] [[Lehtse vald (Ambla kihelkond)|Lehtse vald]], [[Ambla kihelkond]], [[Järvamaa]] – [[5. märts]] [[1982]] [[Södertälje]], [[Rootsi]]) oli eesti ajakirjanik ja kirjanik. Ta lõpetas aastal [[1926]] [[Tallinna Linna Poeglaste Reaalgümnaasium]]i. Aastatel [[1934]]–[[1935]] õppis ta [[Tartu Ülikool]]i filosoofiateaduskonnas (ei lõpetanud). Ta oli [[Korporatsioon Sakala]] liige. 1926. aastast töötas ajakirjanikuna: [[Rahvaleht|Rahvalehe]], [[Sõnumed (ajaleht 1931)|Sõnumete]], [[Vaba Maa]], [[Vaba Sõna]], [[Uus Sõna|Uue Sõna]], [[Uudisleht|Uudislehe]] toimetuse liige, oli Vaba Maa toimetaja ning oli [[Tallinna Spordipressi Klubi]] asutajaid (1932). 1940. aastal töötas [[Eesti NSV]] Kunstide Valitsuses. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal teenis Saksa sõjaväes. 1941.a septembris liitus Eesti vabastamises osalenud wehrmachti suurtükiväepataljoniga mille koosseisus osales Lääne-Eesti saarte vabastamises ja sõdis nii Leningradi all kui Demjanski kotis. 1942.a sügisel läks üle [[Eesti SS-leegion]]i (hiljem [[Eesti SS-vabatahtlike brigaad]]i ja [[20. Eesti SS-diviis|20. Eesti SS-diviisi) kus tegutses]] [[sõjakirjasaatja]]na. 1944. aastal läks Rootsi. Ta on koos abikaasaga maetud Södertälje kalmistule. ==Teoseid== *Tuline värav. Stockholm: EMP, 1955 **2. trükk. [[Olion]]. Tallinn 2004. ISBN: 9985663810 *Kolm kuuske. Stockholm: EMP, 1955. 300 lk *1972. aastal Uppsalas ilmunud [[Tallinna Reaalkool]]i almanahhi üks autoreid (artiklid "Reaalkool – spordikool" ja "Georg Lurich") ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://ra.ee/apps/andmed/index.php/nimed/view?id=20836 TÜ matrikkel / ''Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944''] *{{ESBL|id=Erich+Reinhold_Remmelgas}} {{JÄRJESTA:Remmelgas, Jüri}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti spordiajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Sakala liikmed]] [[Kategooria:Eesti sõjaväelased Saksa sõjaväes Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:Eestlased Rootsis]] [[Kategooria:Sündinud 1906]] [[Kategooria:Surnud 1982]] [[Kategooria:Rootsi kalmistutele maetud]] c8uy9tt3tcshjdk3xyynbfhvob418l6 Ine Marie Eriksen Søreide 0 391934 7166276 6040319 2026-06-03T07:04:03Z Taurus404 80079 7166276 wikitext text/x-wiki {{Infobox Poliitik | nimi = Ine Marie Eriksen Søreide | pildinimi = Ine Marie Eriksen Søreide 20090830-2.JPG | pildisuurus = 250px | pildiallkiri = Ine Marie Eriksen Søreide 2009. aastal | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1976|5|2}} | sünnikoht = [[Lørenskog]], [[Norra]] | surmaaeg = | erakond = [[Høyre]] | amet = [[Norra välisminister]] | haridus = | õppeasutus = [[Tromsø ülikool]] | eriala = õigusteadus | kraad = | märkused = }} '''Ine Marie Eriksen Søreide''' (sündinud [[2. mai]]l [[1976]]) on [[Norra]] poliitik ja alates [[20. oktoober|20. oktoobrist]] [[2017]] kuni [[14. oktoober|14. oktoobrini]] [[2021]] [[Norra välisminister]]. 2013–2017 oli ta Norra kaitseminister. Ta kuulub erakonda [[Høyre]]. Eriksen Søreide alustas [[1995]]. aastal õpinguid [[Tromsø ülikool]]i õigusteaduskonnas ja ülikooli ajal liitus ta Høyrega. [[2000]]. aastal sai ta erakonna keskkomitee liikmeks ja noortekogu esimeheks. [[2005]]. aastal valiti ta [[Storting]]isse ja [[16. oktoober|16. oktoobril]] 2013 sai temast kaitseminister. {{JÄRJESTA:Soreide, Ine Marie Eriksen}} [[Kategooria:Norra välisministrid]] [[Kategooria:Kaitseministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1976]] rrvnp0vq8qadoz6xz97tuqgjde9ewwg Bütsantsi ajalugu 0 392987 7166101 7130646 2026-06-02T19:03:48Z SyntaxTerror 48739 Prise de Constantinople par les croisés (12 avril 1204).jpg restored version 7166101 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2018|kuu=detsember}} [[Bütsants]]i ajalugu ulatub [[4. sajand]]ist kuni 1453. aastani. [[Rooma keisririik|Rooma keisririigi]] idapoolne osa [[Ida-Rooma keisririik]] pidas end Rooma riigiks. Kuigi Ida-Rooma oli sügavalt helleniseerunud, kasutati sõna "[[hellenid]]" ([[vanakreeka keel]]es Έλληνες, ''Hellēnes'') ainult kristluse-eelsete muinaskreeklaste kohta. Sõna "roomlased" (vanakreeka Ῥωμαῖοι, ''Rhōmaioi'' käis riigi (Βασιλεία τῶν Ῥωμαίων, ''Basileia tōn Rhōmaiōn'' 'roomlaste kuningriik' või Ῥωμαικὴ Αὐτοκρατορία ''Rhōmaikē Autokratoria'' 'Rooma keisririik') kõikide kristlastest kodanike kohta, ükskõik kas nad kõnelesid romaani, kreeka, armeenia või mõnd muud keelt. Pärast Bütsantsi kadumist kasutati [[Osmanite riik|Osmanite riigis]] veel nime ''Rūm'', mis tähistas kõiki õigeusklikke kristlasi ühes [[millet]]is. Tänapäeval kasutatava nime "Bütsants" võttis kasutusele 1557. aastal saksa ajaloolane [[Hieronymus Wolf]], et eristada [[antiikaeg|antiikaja]] Rooma riigi ajalugu Ida-Rooma riigi ajaloost, mida ta vaatles Kreeka keskaegse ajaloona.<ref>Georg Ostrogorski. ''Histoire de l'État byzantin'', Paris: Payot, 1983, ISBN 978-2-228-90206-9.</ref> Sõna tuleb riigi pealinna [[Konstantinoopol]]i vanast nimest [[Byzantion]]. Konstantinoopoli asutamist [[Constantinus I]] poolt aastal 330 võib pidada Bütsantsi ajaloo alternatiivseks alguspunktiks. Tavaliselt peetakse alguspunktiks Rooma riigi lõpliku jagunemise aastat 395. == Üldist == Bütsantsi riik pidas kaua vastu, kuigi ta sai palju hoope, nagu hulk Konstantinoopoli piiramisi. Ent asukoht [[Euroopa]] ja [[Aasia]] piiril ning [[Vahemere maad]]e ning põhjapoolsema Euroopa piiril aitas Bütsantsi õitsengule palju kaasa. Jõukuse ja suure prestiiži pärast oli see riik väga austatud, kuid ka väga ihaldatud. Allikate rohkuse tõttu on Bütsantsi ajaloost võimalik saada üsna täielik ja üksikasjalik ülevaade, kuigi sageli võimulähedaste ajaloolaste erapooletuses on mõnikord põhjust kahelda. Ka välisallikaid on rikkalikult, kuigi seal rikub erapooletust sageli vaenulik suhtumine. == Varane ajalugu == Vahemere idaosa rahvad olid lääneosa rahvastega võrreldes üldiselt rohkem [[Linnastumine|linnastunud]] ja sotsiaalselt paremini arenenud. Samuti olid idaregiooni rahvad varem liidetud ühtsesse [[Vana-Makedoonia|Makedoonia impeeriumisse]] ning [[Vana-Kreeka]] kultuuri mõjul [[hellenism|helleniseerunud]]. Vahemere lääneregioonide rahvad olid aga enamasti säilitanud kultuurilise ja poliitilise sõltumatuse, elasid rohkem maal ning olid kultuuriliselt vähem arenenud. Helleniseerunud ida ja ladinliku lääne erinevused püsisid ka järgnevatel sajanditel ning viisid lõpuks Rooma riigi jagunemiseni.<ref>Wells (1922), ptk 33.</ref> == Rooma riigi koosseisus == [[Diocletianus]] lõi 293. aastal uue riigikorraldussüsteemi [[tetrarhia]], et kindlustada impeeriumi ohustatud piirkondi. Tetrarhia järgi hakkasid Rooma riigi ida- ja lääneosa valitsema [[Augustus (lisanimi)|augustus]] (ülemkeiser) ja ''[[Caesar (tiitel)|caesar]]'' (alamkeiser). Süsteem lagunes juba üsna pea – aastal 313 ning mõned aastad hiljem ühendas [[Constantinus Suur]] riigi ühe valitseja (augustuse) alla.<ref name="Kuhoff"/> == Constantinuste dünastia == [[Constantinus Suur]] rajas 330. aastal pealinna Konstantinoopolisse, mis asus soodsas impeeriumi ida-läänesuunaliste kaubandusteede ristumiskohas. Seejärel reformis ta impeeriumi sõjaväelisi, [[rahandus]]likke, tsiviil- ja religioosseid institutsioone. Mõned õpetlased süüdistasid teda seetõttu pillavas finantsdistsipliinis, kuid reformide ajal kasutusele võetud kuldmünt ''[[solidus]]'' tõi rahandusse stabiilsust ja edendas majandust.<ref name="esler-1081"/> Constantinus Suure valitsemise ajal (306–337) ei saanud [[kristlus]] impeeriumis veel valdavaks [[usund]]iks, kuid kogu tema valitsemisperioodi iseloomustab soosiv ja privilegeeritud suhtumine kristlusse. Keiser seadis sisse printsiibi, mille järgi imperaatorid ei lahendanud [[doktriin]]i kohta käivaid küsimusi iseseisvalt, vaid kutsusid selle jaoks kokku [[oikumeenia|oikumeenilise]] kirikukogu (kontsiili). Constantinuse poolt kokku kutsutud [[Arles'i kirikukogu]] ja [[I Nikaia kirikukogu]] näitasid tema huvi ühtse kiriku vastu ning soovi saada selle peaks.<ref name="B163"/> Constantinus Suure surma järel 337. aastal, jagasid tema kolm poega impeeriumi omavahel, vastavalt isa testamendile ja sellele, milliseid alasid nad alamkeisrina olid valitsenud. [[Constans]] sai päranduseks [[Itaalia]], [[Pannoonia]] ja [[Põhja-Aafrika]] alad, välja arvatud [[Egiptus]]e. [[Constantinus II]], valitses [[Gallia]]t, [[Hispaania]]t ja [[Britannia]]t. Constantinus II alustas 340. aastal oma noorima venna vastu sõda alustada ja tungis Galliast Itaaliasse. Ta asus piirama [[Aquileia]] linna, kuid Constansil õnnestus oma venna väed linna all purustada. Lahingus hukkus ka Constantinus II ise ja Constans liidendas tema valdused enda omadega, saades nüüd kogu impeeriumi [[Lääne-Rooma riik|lääneosa]] ainuvalitsejaks. 350. aasta alguses alustas [[Gallia]] kindral [[Magnentius]] Constansi vastu mässu ja lasi ennast sõjaväel [[Autun]]is keisriks kuulutada. Constansil ei õnnestunud toetuse puudumise tõttu vastupanu organiseerida ja ta suundus Gallia lõunarannikule, et sealt meritsi põgeneda. Magnentiuse mehed tabasid ta [[Püreneed]]e jalamil [[Elne|Helena]] kindluse lähistel ja hukkasid ta kohapeal. [[Constantius II]], kelle isa nimetas 324. aastal juba seitsmeaastaselt [[tseesar]]iks ehk alamkeisriks, määrates tema valitsemisalaks impeeriumi idaosa, valitses aga impeeriumi idaosa. Idaosa, mis oli territoriaalselt suurim ja kultuuriliselt arenenuim, ent ohustatud tugevatest välisvaenlastest ja lõhestatud sisemistest usutülidest. Constantius II sõjalistest saavutustest on olulisimad edukas Bütsantsi kaitsesõda [[Pärsia impeerium]]i vastu aastatel 337–350 ning Rooma riigi lääne- ja idaosa taasühendamiseni viinud kodusõda aastatel 350–353. Pärsias 4. sajandil valitsenud [[Sassaniidid]]e dünastia elas sel ajal läbi oma kuldaega ja kuningas [[Šapur II]] oli aastatel 337–350 Roomaga püsivalt sõjajalal. See tähendas, et Constantius pidi enamuse ajast oma armeega viibima riigi idapiiridel. Constantius II sõjaväe peakorteriks oli [[Antiookia]], kus ta veetis rohkem aega kui ametlikus pealinnas [[Konstantinoopol]]is. Põhiline sõjategevus leidis aset [[Mesopotaamia]] aladel, kus pärslased piirasid korduvalt [[Amida]] ja [[Nisibis]]e kindlusi, suutmata neid küll vallutada. Ajutine kergendus saabus alles 349. aastal kui pärslased olid sunnitud katkestama putukaparvede rünnaku tõttu järjekordse Nisibise piiramise. [[350. aastad|350. aastate]] alguses langes aga Pärsia impeerium ise idapoolsete rändrahvaste rünnakute alla. 350. aastal oli sõjavägi alustanud [[Gallia]]s Constansi vastu mässu ja kuulutas uueks keisriks väepealik [[Magnentius]]e. Constans mõrvati ja kuna Constans ei olnud abielus ja tal puudusid meessoost järeltulijad, kuulus impeeriumi lääneosa troon nüüd samuti Constantius II-le, kuid sellele asumise nimel tuli tal esmalt Magnentiusega sõtta astuda. 351. aastal toimus [[Pannoonia]]s [[Drava]] jõe orus [[Mursa Majori lahing]], mis lõppes Constantiuse jaoks täieliku võiduga. 352. aastal saavutas Constantius kontrolli [[Itaalia]] üle ja tungis suvel 353 üle [[Alpid]]e Galliasse. [[Mons Seleucuse lahing]]us said Magnentiuse väed lõplikult lüüa. Impeeriumi tohutu ulatuse tõttu tuli Constantius II-l ametisse nimetada alamkeisrid ehk [[tseesar]]id, aastatel 351–354 oli tseesariks impeeriumi idaaladel [[Constantius Gallus]] ja aastatel 355–361 impeeriumi läänealadel [[Julianus Apostata|Claudius Julianus]]. Mõlemad tseesarid, üritasid võimu haarata. 359. aastal tunnistas Constantius [[Konstantinoopol]]i võrdväärseks Roomaga. Selle otsuse, õukonnatseremooniate ja [[teokraatia|teokraatliku]] valitsusvormi tõttu on teda nimetatud esimeseks bütsantslikuks keisriks. Constantius II riigi lääneosa piirid olid pidevalt [[germaanlased|germaani]] hõimude rünnakute all. Kodusõja aastatel 350–353 tungisid [[frangid]] üle [[Reini jõgi|Reini jõe]], sest usurpaator [[Magnentius]] oli sealsetele piiridele paigutatud eliitüksused Constantiuse vastu sõtta viinud. Samuti tungisid 352. aastal Rooma piiridesse [[alemannid]]. Sisuliselt vallutasid germaanlased kogu Reini läänekalda ja korraldasid enam kui aasta jooksul [[Gallia]]sse ulatuslikke rüüsteretki. Aastatel 354–356 korraldas Constantius germaanlaste vastu mitu sõjaretke, rünnates neid peamiselt tänase [[Breisgau]] ja [[Bodensee]] piirkonnas. Nende sõjakäikudega saavutati küll ajutist edu, kuid hiljem tuli alamkeiser [[Julianus Apostata|Claudius Julianusel]] võitlust germaanlastega jätkata. Alles tema juhtimisel saavutati 357. aastal [[Argentoratumi lahing]]us oluline võit seitsme alemanni hõimupealiku üle ja taaskindlustati piir Reini jõe läänekaldal. Aastatel 357–359 sõdis Constantius [[Balkan]]il edukalt [[sarmaadid|sarmaatide]] ja [[kvaadid]]e rändhõimudega. Kui aastatel 350–358 oli olukord Rooma riigi idapiiridel suhteliselt rahulik, sest pärslaste kuningas [[Šapur II]] pidi kaitsma oma piire ida poolt peale tungivate rändrahvaste eest, siis pärast seda kui pärslased olid edukalt selle ohu kõrvaldanud, alustasid nad uue sõjaretke kavandamist Rooma vastu. Šapur nõudis 358. aastal Constantiuselt, et Rooma loovutaks talle [[Mesopotaamia]] ja [[Armeenia]] provintsid, kuid keiser keeldus. Nii algas 359. aastal uus pärslaste pealetung. Šapur II vägede kätte langes pärast 73 päeva kestnud piiramist strateegilise tähtsusega [[Diyarbakır|Amida]] kindlus. Järgmisel aastal vallutasid pärslased veel mitu kindlust, millest kõige olulisem oli [[Singara]]. 361. aastal oli Constantius impeeriumi läänealal esile kerkinud siseohu tõttu sunnitud idapiirilt lahkuma ja sõda pärslastega jätkus tema järglase [[Julianus Apostata]] ajal, kes saavutas esialgu ka mõningast edu. === Julianus Apostata valitsusaeg === [[Pilt:Julian Campaign 363.png|pisi|[[Julianus Apostata]] ebaõnnestunud sõjakäik 363. aastal]] 363. aastal [[Ida-Rooma|Rooma]] väed tungisid 90 000 mehega [[Sassaniidid]]e [[Pärsia]] [[Sassaniidide riik|riigi]] pealinna [[Ktesiphon]]i alla, kuid ei suutnud seda vallutada. Ida-Rooma armee taganemisel hukkus [[Vana-Rooma keiser|Rooma keiser]] (361–363) [[Julianus Apostata]] lahingus ning uueks keisriks kuulutati [[Jovianus]], kes rahu sõlmimise nimel loovutas sassaniidide valitsejale [[Sharpur II]]-le 5 idapoolset provintsi. == Läänegoodid == [[Pilt:Visigoth migrations.jpg|pisi|[[läänegoodid|Läänegootide]] peavoolu ränded]] [[Pilt:Gutthiuda.jpg|pisi|vasakul|[[läänegoodid|Läänegootide]] kontrolli all olnud alad Balkanil 271–376 ]] 375. aastal põgenesid [[läänegoodid]] [[hunnid]]e ja nende liitlaste eest üle Doonau [[Ida-Rooma]] aladele. Läänegoodid jäid [[Daakia]]sse aastani 376, kui üks nende juhte [[Fritigern]] palus Rooma keisrilt [[Valens]]ilt luba asuda oma rahvaga [[Doonau]] lõunakaldale. Siin lootsid nad leida varjupaika [[hunnid]]e vastu. [[Rooma keisririik|Rooma keisririigi]] [[Ida-Rooma]] keiser [[Valens]] lootis neid rakendada Rooma sõjaväes. [[Traakia]]sse asunud läänegootide tekkinud näljahädaga rasket olukorda kasutasid omakasu peal väljas olevad Rooma ametnikud ja goodid tõstsid mässu. Rooma ei soovinud neid varustada ei lubatud toidu ega maaga; järgnes mäss, mis viis 6 aastat kestnud rüüstamise ja hävitamiseni kogu [[Balkan]]il. Gootide mahasurumiseks küsis Ida-Rooma keiser [[Valens]] abi [[Lääne-Rooma]] [[Lääne-Rooma keisrite loend|keisrilt]] [[Gratianus]]elt. [[Adrianoopol]]ist (tänapäeva [[Edirne]]) põhja pool toimunud [[Adrianoopoli lahing (378)|Adrianoopoli lahingus]] 378. aastal ründas [[Valens]]i juhitud vägi Adrianoopoli lähistel laagris olnud [[läänegoodid|läänegootide]] väge, mida juhtis [[Fritigern]]. Roomlased löödi puruks, kaks kolmandikku nende väest ning keiser Valens hukkusid. Adrianoopoli lahing oli osa [[Gooti sõda (376–382)|376.–382. aastani kestnud sõjast]] gootide vastu. Kaotus Adrianoopoli all vapustas Rooma maailma ning sundis lõpuks roomlasi läbi rääkima ja hõimu keisririigi piiridesse asustama. Uus keiser [[Theodosius I]] tegi mässajatega rahu ja seda rahu ei murtud kuni Theodosiuse surmani aastal 395. == Theodosiuste dünastia == === Theodosius I valitsusaeg === [[Pilt:Theodosius I's empire.png |pisi|300px|[[Rooma riik]] pärast [[Theodosius I]] surma aastal 395]] [[Theodosius I]] Theodosiuste dünastiast (võimul 379–395) oli viimane keiser, kes valitses üksi tervet impeeriumi, kui Theodosius I [[Frigiduse lahing]]u võidu tulemusel 394. aastal [[Lääne-Rooma]] valitseja [[Eugenius]]e vägede vahel, taasühendas keisririigi ida- ja lääneosa ühise võimu alla. [[3. sajand|Kolmandal]] ja neljandal sajandil õnnestus Bütsantsil suurel määral vältida impeeriumi lääneosa tabanud raskusi. Osaliselt tänu rohkem linnastunud ühiskonnale ja paremale majanduslikule olukorrale, mis võimaldas maksta sissetungijatele [[tribuut]]i ja värvata palgasõdureid. Pärast Theodosius I surma 395. aastal hakkasid Rooma riiki valitsema tema pojad: riigi idaosas [[Arcadius]] ja [[Lääne-Rooma keisririik|lääneosas]] [[Honorius]], ühist Rooma riiki valitsesid kaks erinevat valitsejat oma [[õukond|õukonnaga]]. [[Pilt:Invasions of the Roman Empire 1.png|pisi]] Nende valitsusajal hakkasid [[Constantinus Suur]]e ajast [[Pannoonia]]s asunud [[vandaalid]] aastal 400 või 401 koos oma germaanlastest ([[sueebid]]) ja [[sarmaadid|sarmaatidest]] ([[alaanid]]) liitlastega liikuma lääne poole. Vandaalid liikusid eriliste raskusteta mööda Doonaud lääne poole, ent [[Rein]]i jõeni jõudes kohtasid nad vastupanu [[frangid|frankidelt]], kes asustasid ja kontrollisid Rooma valdusi Põhja-[[Gallia]]s. 406 tungisid vandaalid üle Reini [[Gallia]]sse, rüüstasid lääne ja lõuna poole liikudes Galliat. Oktoobris 409 ületasid nad [[Püreneed]] ning jõudsid Hispaania aladele. === Theodosius II valitsusaeg === Theodosius I edu riigi majandusliku võimekuse parandamisel võimaldas [[Theodosius II]]-l oma valitsusajal (408–450) keskenduda uue seadustiku loomisele (''[[Codex Theodosianus]]'') ja Konstantinoopoli müüride kindlustamisele, mis võimaldas pealinnal piiramistele vastu seista kuni aastani 1204.<ref>Cameron (2009), lk 54, 111, 153.</ref> === Marcianuse valitsusaeg === Marcianuse ajal toimus 451. aastal neljas [[oikumeeniline kirikukogu|oikumeeniline]] [[Kalchedoni kirikukogu]]. Kirikukogul võeti vastu usuvormel, mida nimetatakse ka Kalchedoni vormeliks. Selles püüti vältida nii [[monofüsiitlus|monofüsiitlikke]] kui ka [[nestoriaanlus|nestoriaanlikke]] äärmusi ning selle kohaselt ''Kristus on üks isik kahe loomusega – jumaliku ja inimliku loomusega''. Need kaks on temas täielikul kujul. Mõlemad loomused on koos segunematult ja muutumatult, eraldamatult ja lahutamatult. Kalchedoni kirikukogu ei suutnud aga oma otsusega vaidlusi ja tülisid Bütsantsi impeeriumis lõpetada. [[Justinianus I]] ajal kuulutati Kalchedoni kirikukogu otsus terves keisririigis riigiseadusena kehtivaks. Kalchedoni kirikukogu [[dogma]]s nähti [[Nestoriaanlus|nestoriaanlikku]] eksiõpetust: arvati, et rääkides kahest segunemata loomusest, räägitakse paratamatult kahest isikust, kahest pojast. Sellel viisil uskuvaid kristlasi hakati nimetama [[Monofüsitism|monofüsiitideks]], keda oli märgataval hulgal just [[Süüria]]s ja [[Egiptus]]es, mis tollel ajal olid [[Bütsants]]i impeeriumi osad. Neis piirkondades oli tihti nõnda, et kreekakeelsed kristlased järgisid Kalchedoni vormeli, aga [[koptid]] ja [[süürlased]] kaldusid monofüsiitlusse. == Hunnid == [[Pilt:Empire_of_Attila.png|pisi|300px|vasakul|[[Attila]] [[Hunnide impeerium]]]] Vaatamata keisririigi heale majandlikule olukorrale, pidi Theodosius siiski [[hunnid]]e eemalhoidmiseks maksma igal aastal [[Attila]]le suurt andamit. Hunnide valitseja Attila resideeris [[Pannoonia]]s (praegune [[Ungari ajalugu|Ungari]]) ning ta laiendas hunnide hõimuliitu [[Volga]]st ja [[Kaukaasia]]st [[Rein]]ini ja [[Taani]]st Doonauni. 451. aastal tungisid hunnid [[Gallia]]sse, Attila sai [[Katalaunia lahing]]us [[Aetius]]e juhitud [[Rooma riik|roomlaste]] ja [[germaanlased|germaanlaste]] liiduväelt lüüa. 452. aastal laastas Attila [[Itaalia ajalugu#Gootide, hunnide ja vandaalide sissetung Põhja-Itaaliasse|Itaaliat]], kust lahkus pärast suure lunaraha saamist paavst [[Leo I (paavst)|Leo I]] käest (samal ajal laastas Itaaliat näljahäda). [[Pilt:Western and Eastern Roman Empires 476AD(3).svg|pisi|[[Lääne-Rooma keisririik|Lääne-]] ja Ida-Rooma riigi alad 476. aastal]] [[Theodosius II]] järeltulija (450–457) [[Marcianus]] keeldus maksu maksmast, kuid hunnid olid oma tähelepanu juba [[Lääne-Rooma keisririik|Lääne-Rooma keisririigile]] pööranud. Attila surma järel 453. aastal lagunes hunnide suur hõimuliit ning paljudest selle alamatest said Bütsantsi palgasõdurid.<ref>Alemany (2000), lk 207; Bayles (1976), lk 176–177; Treadgold (1997), lk 184, 193.</ref> [[Pilt:RomanEmpire500AD.jpg|pisi|275px|Bütsants aastal 500]] Attila surmale järgnenud periood tõi Bütsantsile rahuaja, kuid [[Lääne-Rooma keisririik]] lõpetas sel ajal oma eksisteerimise (sageli loetakse selleks aastat 476, mil [[germaanlased|germaanlasest]] Rooma väejuht [[Odoaker]] kukutas troonilt [[Lääne-Rooma keiser|Lääne-Rooma keisri]] [[Romulus Augustulus]]e).<ref>Cameron (2009), lk 52.</ref> == Traakia dünastia == {{Vaata|Traakia dünastia}} Itaalia tagasivõitmiseks pidas [[Ida-Rooma keiser|keiser]] (474–491) [[Zeno]] läbirääkimisi [[Möösia]]s resideerivate [[idagoodid|idagootidega]]. Läbirääkimiste tulemusena nõustus idagootide kuningas [[Theoderich Suur]] Odoakeri kukutama. Seeläbi vabanes Zeno sõnakuulmatust alluvast ja saavutas vähemalt nominaalselt võimu [[Itaalia ajalugu|Itaalia]] üle. Pärast Odoakeri kukutamist 493. aastal valitses Theoderich Itaalias [[Idagootide kuningriik]]i iseseisvalt, kuigi Ida-Rooma keisrid ei tunnustanud teda kunagi kuningana (''rex'').<ref>Burns (1991) lk 65, 76–77, 86–87.</ref> == Idagoodid == 491. aastal tuli Bütsantsis võimule [[Anastasius I (keiser)|Anastasius I]], kes surus 497. aastal maha vastupanukolde [[Isauria]]s.<ref>Lenski, (1999) lk 428–429.</ref> Anastasius I paistis silma kui energeetiline reformide läbiviija ja valitseja. Ta täiustas Constantinus Suure loodud [[rahandus]]süsteemi, fikseerides igapäevaselt kasutatava vaskmündi (''[[follis]]'') massi.<ref>Grierson (1999), lk 17.</ref> Samuti reformis ta [[Maksusüsteemid|maksusüsteemi]] ja tühistas kaupmeeste maksu ''collatio lustralis''. Kui Anastasius 518. aastal suri, oli riigikassas rekordiliselt 145,15 [[tonn]]i [[kuld]]a.<ref>Postan, Michael Moïssey; Miller, Edward; Postan, Cynthia (1987) lk 140.</ref> == Justinianused == [[Pilt:Roman-Persian Frontier, 565 AD.png|pisi|Bütsantsi-[[Sassaniidide riik|Sassaniidide riigi]] piir Justinianuse surma ajal 565. aastal]] {{vaata|Justinianused}} === Rahu idapiiril ja Nika ülestõusu mahasurumine === 527. aastal tuli Bütsantsis võimule [[Justinianus I]], kes pärines [[Illüüria]] prefektuuri vaesest talupoja perekonnast. Enne Justinianust valitses riiki tema onu [[Justinus I]] (võimul 518–527).<ref name="M290">Meier (2003), lk 290.</ref> Justinianuse valitsemisperioodil (527–565) suutis Bütsants paljud endised Rooma riigi lääneprovintsid tagasi vallutada. [[Pilt:Justinien 527-565.svg|pisi|300px|Justinianus I vallutused 527-565]] 530. aastal võitis Bütsantsi väejuht [[Belisarios]] pärslasi [[Mesopotaamia]]s, kuid kaotas lahingud Süürias. Riigi idapiiride kindlustamiseks sõlmis keiser 532. aastal pärslastega tähtajatu rahulepingu ("igavese rahu"), mille järgi nõustus Bütsants maksma [[Sassaniidide riik|Sassaniidide riigile]] iga-aastast märkimisväärse suurusega tribuuti. Sõjategevus taasalgas 550ndail aastail [[Kaukaasia]] alade kuulumise üle, 580. aastal likvideerisid pärslased [[Ibeeria kuningriik|Ibeeria kuningriigi]], ning muutsid selle Sassaniidide riigi provintsiks. 591. aastal jagasid Bütsants ja Pärsia omavahel Ibeeria alad – [[Mtsketha]] läks Bütsantsile ning [[Thbilisi]] jäi pärslastele. 532. aastal surus Justinianus maha Konstantinoopolis asetleidnud [[Nika ülestõus]]u, mille käigus tapeti 30 000–35 000 mässajat.<ref>Gregory (2010), lk 137; Meier (2003) lk 297–300.</ref> === Põhja-Aafrika vallutamine === [[Pilt:Vandal alan kingdom 526.png|pisi|vasakul|[[Vandaalide ja alaanide kuningriik]], 526]] [[Pilt:Vandalic War campaign map.png|pisi|Bütsantsi ja vandaalide sõjad]] Pärast idapiiridel rahu kindlustamist ja Nika ülestõusu mahasurumist oli keisri järgmiseks eesmärgiks [[vandaalid]]e riigi alistamine [[Põhja-Aafrika]]s, kes olid 429. aastal vallutanud Rooma riigilt [[Aafrika eksarhaat|Aafrika provintsi]].<ref>Gregory (2010), lk 145.</ref> Justinianus saatis 533. aastal välja 500 laevaga ekspeditsiooniväe (10 000 jalaväelast, 5000 ratsaväelast ning 20 000 sõudjat), keda juhtis germaanlasest väepealik [[Belisarios]].<ref name="Vseviov81–83">Vseviov (2004), lk 81–83.</ref> [[Belisarios]] kuuldes, et suurem osa vandaalide laevastikust on võitlemas [[ülestõus]]uga [[Sardiinia]]s, otsustas ta kiiresti tegutseda, maabus [[Tuneesia]] territooriumile ning marssis [[Kartaago]] peale. Bütsantsi väed purustasid vandaalide põhijõud 533. aasta sügisel ja 534. aasta talvel.<ref name="Vseviov81–83"/> Aastal 534 kuningas Gelimer alistus ning vandaalide kuningriik lakkas olemast. Põhja-Aafrika kohalike hõimude lõplik alistamine toimus kuni aastani 548.<ref name="Ev">Evans (2005), ptk xxv.</ref> [[Pilt:LocationByzantineEmpire 550.png|pisi|Bütsants selle territooriumi suurima ulatuse ajal keiser [[Justinianus I]] valitsemisajal 550]] === Sõjategevus Lõuna-Euroopas === [[Pilt:Europe 533-600.jpg|pisi|300px|vasakul|Ida-Rooma riik ja Euroopa aastatel 533–600]] Pärast triumfi Põhja-Aafrikas jätkas Bütsants oma territooriumi laiendamist [[Theoderich Suur]]e surma järel [[Idagootide kuningriik|Idagootide kuningriigi]] [[Itaalia ajalugu|Itaalia]] alade arvelt. Ida-Rooma väikesearvuline ekspeditsioonivägi, kelle juhiks oli endiselt Belisarios, maabus [[Sitsiilia]] saarel 535. aastal. Üksteise järel langesid Itaalia suuremad linnad bütsantslaste valdusse: [[Napoli]] (535), [[Rooma]] (536) ja lõpuks idagootide pealinn [[Ravenna]] (540).<ref name="Vseviov81–83"/><ref name="B180-216"/> Aastatel 535–536 viibis idagootide delegatsioon eesotsas [[paavst]] [[Agapetus I]]-ga Konstantinoopolis. Kuigi rahulepingu sõlmimine Bütsantsiga ebaõnnestus, tagandas keiser [[Justinianus I]] paavsti nõudmisel [[monofüsitism]]i pooldava [[Konstantinoopoli patriarh|Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhi]] [[Anthimos]]e (vaatamata keisrinna [[Theodora (Justinianus I abikaasa)|Theodora]] vastuseisule).<ref name=Maas278T187>Maas (2005), lk 278; Treadgold (1997), lk 187.</ref> Aastatel 541–542 vaevles Ida-Rooma impeerium katkuepideemias, katku haigestus ka Justinianus. [[Konstantinoopol]]is suri üle 230 000 inimese [[katk]]u (40–45% elanikkonnast), [[Antakya]]s ja [[Aleksandria]]s u 25% elanikkonnast ja vähemalt ligikaudu 25% elanikkonnast. Bütsantsi sõjaväed vähenesid 340 000 mehelt 150 000 meheni. [[Pilt:Justinian555AD.png|pisi|300px|vasakul|Bütsants oma suurimas ulatuses aastal 555.([[Vasall]]id roosa tooniga)]] [[Pilt:Ostrogothic Kingdom.png|pisi|[[Idagootide kuningriik]] oma võimsuse tipul]] 541. aastal sai idagootide kuningaks väejuht [[Totila]], kelle juhtimisel alustati Itaalia alade tagasivallutamist. Totila väed vallutasid 546. aastal Rooma ja järgmise paari aasta jooksul peaaegu kogu Itaalia. Abivägedeta jäetud Belisarios ei suutnud maad kaitsta ning ta kutsuti 549. aastal tagasi Konstantinoopolisse.<ref name="Vseviov84">Vseviov (2004), lk 84.</ref><ref name="B236-258"/> Siiski ei olnud Bütsants veel lüüa saanud. 551. aasta lõpus saabus Itaaliasse armeenia päritolu Bütsantsi [[eunuhh]]ist väejuht [[Narses]], kelle käsutuses oli umbes 35 000 sõjaväelast. Idagoodid purustati järgmise aasta jooksul ning vaatamata mõne üksiku idagootide linna vastupanule ning järgnenud [[frangid|frankide]]-[[alemannid]]e invasioonile (kelle väed purustati 554. aastal), oli sõda [[Apenniini poolsaar]]el lõppenud.<ref name="B259-281"/> 552. aastal maabus väike Bütsantsi sõjavägi (''u'' 2000 meest) Liberiuse juhtimisel [[Hispaania]]s. Nad vallutasid [[Cartagena (Hispaania)|Cartagena]] ja teisi asulaid Hispaania lõunarannikul. Selle sõjakäiguga jõudis Bütsantsi territoriaalne ekspansioon oma haripunkti.<ref name="wanadoo"/> [[Pilt:Roman Empire 600 AD.PNG|pisi|300px|Ida-Rooma keisririik aastal 600]] === Barbarid Konstantinoopoli müüride all === Riigi idaosas toimus sõjategevus pärslaste vastu kuni aastani 561, mil sõlmiti 50 aastaks uus rahuleping.<ref>Greatrex (2005), lk 489; Greatrex, Lieu (2002), lk 113</ref> 540. aastal algas taas sõjategevus Pärsiaga [[Must meri|Musta merest]] kuni [[Mesopotaamia]] ja [[Assüüria]]ni. 550. aastate keskpaigaks oli Justinianus saavutanud võidu peaaegu kõikides impeeriumi sõjakolletes, millest Bütsants osa võttis, välja arvatud [[Balkani poolsaar]]el, kus [[slaavlased]] ja [[gepiidid]] sooritasid korduvaid rünnakuid riigi aladele. Aastal 559 tungisid [[hunnid]] Bütsantsi pealinnani välja ja alustasid selle piiramist. Kuna linnas kaitseväed praktiliselt puudusid, siis saadeti müüridele peaaegu kõik, kes suutsid relva kanda (kaasa arvatud palee valve ja [[senaator]]id).<ref name="Vseviov85">Vseviov (2004), lk 85.</ref> Justinianus kutsus Konstantinoopoli kaitsmist juhtima vahepeal erru saadetud Belisariose, kelle abil õnnestus barbarid pealinna müüride alt minema tõrjuda. Bütsantslaste Doonau laevastiku tugevdamine sundis hunne taganema ning keisririigiga rahu sõlmima.<ref>Evans (2005), lk 11, 56–62; Sarantis (2009), ''passim''.</ref> === Avaarid === [[Pilt:Historical map of the Balkans around 582-612 AD.jpg|pisi|[[Avaari khaaniriik]] ja Bütsants]] Aastal 557 saatsid [[Avaarid (Euraasia)|avaarid]] saatkonna [[Konstantinoopol]]isse, mis tähistab nende esimest kontakti Bütsantsiga – oletatavasti Põhja-[[Kaukaasia]]st. Kulla eest lubasid nad allutada "sõnakuulmatud inimesed" bütsantslaste nimel. Nad vallutasid ja liidendasid erinevaid rändhõime. Aastaks 562 kontrollisid avaarid Doonau alamjooksu alasid ja steppe Mustast merest põhja pool. Pärast seda, kui Bütsantsi keiser [[Justinianus I]] nad ära ostis, liikusid nad loode suunas [[Germaania]]sse. Siiski peatas [[Frangid|frankide]] vastupanu avaaride laienemise selles suunas. Otsides rikkalikke karjamaid nõudsid avaarid esialgu maad Doonau jõest lõunas tänapäeva [[Bulgaaria]]s, kuid bütsantslased keeldusid. Aastal 567 sõlmisid avaarid liidu [[langobardid]]ega – [[gepiidid]]e vaenlastega – ja koos hävitasid nad enamuse gepiidide kuningriigist. Siis veensid avaarid langobarde kolima [[Langobardide kuningriik|Põhja-Itaaliasse]], see sissetung tähistas viimast germaanlaste suurkolimist [[Suur rahvasterändamine|Suure rahvasterändamise]] ajal. Umbes 580. aastaks kehtestas avaari khaan [[Bajan I]] ülemvõimu enamuse [[Lõunaslaavlased|slaavi]], [[bulgaarid|hunni-bulgaari]] ja [[Germaanlased|germaani hõimude]] üle, kes elasid [[Pannoonia tasandik]]ul. Kui Bütsants ei suutnud abiraha maksta või avaari palgasõdureid palgata, rüüstasid avaarid selle Balkani poolsaare territooriume. [[Menander Protektor]]i järgi juhatas Bajan 10 000 kutriguri bulgaari armeed ja rüüstas aastal 568 [[Dalmaatsia]]t, lõigates tõhusalt ära Bütsantsi maaühenduse Põhja-Itaalia ja Lääne-Euroopaga. Aastaks 582 olid avaarid [[Sirmiumi piiramine|vallutanud]] [[Sirmium]]i, tähtsa kindluse Pannoonias. Kui bütsantslased keeldusid suurendamast abiraha, nagu küsis Bajani poeg ja järglane [[Bajan II]] (aastast 584), jätkasid avaarid [[Singidunum]]i ja [[Viminacium]]i vallutamisega. Nad said tagasilöögi [[Maurikiose Balkani-kampaania]] ajal 590. aastatel. 600. aastaks olid avaarid rajanud nomaadliku suurriigi, mis valitses paljude rahvaste üle ja ulatus tänapäeva Austriast läänes [[Musta mere – Kaspia stepp|Musta mere – Kaspia stepini]] idas. Järgnenud kodusõda Bütsantsis tekitas [[Rooma-Pärsia sõjad|Pärsia sissetungi]] ja pärast 615. aastat nautisid avaarid vabu käsi kaitsetul Balkani poolsaarel. Nad katsetasid aastal 610 sissetungi Põhja-Itaaliasse. Pidades läbirääkimisi keiser [[Herakleios I]]-ga Konstantinoopoli müüride all, käivitasid avaarid üllatusrünnaku, rüüstasid äärelinnu ja võtsid 270 000 vangi. Siiski ei suutnud nad aastal 617 linna vallutada. Maksed kullas ja kaupades jõudsid rekordsummani 200 000 [[solidus]]t veidi enne 626. aastat. Aastal 626 aga nurjus [[Konstantinoopoli piiramine (626)|Konstantinoopoli piiramine]] avaaride-[[Sassaniidide riik|sassaniidide]] ühisväega. Pärast seda kaotust avaaride prestiiž ja võim langesid. === Rooma õiguse kodifitseerimine 6. sajandil === 529. aastal viis keisri ülesandel kümnemeheline komisjon läbi Rooma seadustiku kodifitseerimise (''[[Corpus Juris Civilis]]''), luues uue [[õigussüsteem]]i, mida täiendati 534. aastal. Selle alla kuulusid: õpperaamat (''Institutiones''), klassikaliste juristide kirjutised (''Digesta seu Pandectae''), keisri poolt välja antud seaduste kogu (''Codex Justinianus'') ja Justinianuse poolt pärast 534. aastat välja antud seadused (''Novellae'').<ref name="Atlas139"/> Kodifitseeritud õigusi kasutati peaaegu kuni Bütsantsi eksisteerimise lõpuni.<ref>Gregory (2010) lk 150.</ref> [[Pilt:East-Hem 600ad.jpg|pisi|350px|[[Idapoolkera]] riigid u 600. aastal]] === Ida-Rooma kultuur 6. sajandil === 6. sajandil oli traditsioonilisel kreeka-rooma kultuuril Ida-Rooma riigis veel märkimisväärne mõju, selle prominentsete esindajate hulka kuulus näiteks [[loodusfilosoofia|loodusfilosoof]] [[Johannes Philoponos]]. Sellele vaatamata hakkas riigis domineerima kristlik kultuur ja filosoofia. [[Romanos Melodos]]e loodud hümnid tähistasid jumaliku [[liturgia]] arengut ning samal ajal ehitati Nika ülestõusu ajal hävinud [[basiilika]] asemele uut – pühale Sophiale pühitsetud [[Hagia Sophia]]t (valmis 537. aastal), mis on tänapäeval Bütsantsi arhitektuuriajaloo üks kuulsamaid mälestusmärke.<ref>Cameron (2009), lk 113, 128.</ref> Kuuendal ja seitsmendal sajandil tabasid Bütsantsi mitmed [[pandeemia]]d, mis põhjustasid paljude inimeste surma ning tekitasid riigile suurt kahju.<ref>Bray (2004), lk 19–47; Haldon (1990), lk 110–111; Treadgold (1997), lk 196–197.</ref> === Langobardide sissetung Itaaliasse === [[Pilt:Alboin's Italy-it.svg|pisi|150px|vasakul|[[Langobardide kuningriik|Langobardide]] võimuala 572. aastaks]] Pärast [[Justinianus I]] surma 565. aastal sai troonile (565–578) [[Justinus II]], kes keeldus [[Sassaniidide riik|pärslastele]] suure iga-aastase andami maksmisest. 568. aastal tungisid [[germaanlased|germaanlastest]] [[langobardid]] [[Põhja-Itaalia]]sse. Kuna piirkonna kaitseks jäetud keisririigi vägede arvukus oli liiga väike, siis 6. sajandi lõpuks kaotas Bütsants ligi 2/3 Itaaliast. === Sõjategevus idas ja põhjas === Justinus II järglaseks sai [[Tiberius II|Tiberios II]], kes püüdis vältida sõdu eri rinnetel. Ta loobus sõjategevusest Itaalias, maksis maksu [[avaarid (Euraasia)|avaaridele]] ning keskendus sõjategevusele pärslaste vastu. Kuigi Tiberiose väejuht [[Maurikios]] suutis edukalt kaitsta idapiiri, otsustasid avaarid andami saamisele vaatamata alustada sõda Bütsantsi vastu ning 582. aastal purustasid nad Balkanil asuva kindluslinna [[Sirmium]]i; samal ajal alustasid keisririigi vastu sõjategevust Doonau ületanud [[slaavlased]]. Maurikios, kellest sai 582. aastal keiser, sekkus [[Sassaniidide riik|Sassaniidide riigi]] kodusõtta. Ta aitas troonile tagasi [[Husrav II]] ja naitis tolle oma tütrega. Pärslasest väimehe ja kuningaga sõlmitud rahulepingu järgi laienes Bütsants ida poole (Pärsia provintside [[Armeenia ajalugu#Keskaeg|Armeenia]] ja [[Gruusia ajalugu#Sassaniidide Pärsia ja Bütsants|Gruusia]] arvelt, [[Thbilisi]]ni ja [[Sevani järv]]eni [[Ibeeria]]s) ning tühistati Bütsantsile koormaks olnud andam. Maurikios sai seejärel keskenduda sõjategevusele Balkanil, korraldas [[Maurikiose Balkani-kampaania]] 590. aastatel ning 602. aastaks tõrjuti avaarid ja slaavlased Doonau teisele kaldale tagasi.<ref>Louth (2005), lk 113–115; Nystazopoulou-Pelekidou (1970), ''passim''; Treadgold (1997), lk 231–232.</ref> Võidu järel jättis Maurikios aga sõjaväe Doonau taha, et mitte neile maksta tasu ja sõjavägi hakkas mässama, kuulutades hiljem keisriks Phokase. Pärast barbarite sissetungi Balkanile lõi Maurikios riigi kindlustamiseks [[tetrarhia]] ajal moodustunud [[asehaldurkond|asehaldurkonnad]] (eksarhaadid) [[Ravenna]]s ja [[Kartaago]]s. Asehalduritel (eksarhidel) oli sõjaline ja tsiviilvõim.<ref name="Atlas139"/> == Herakleiose dünastia == [[Pilt:Bütsants650.png|pisi|350px|Bütsants aastal 650, selleks ajaks oli riik kaotanud kõik lõunaprovintsid välja arvatud Aafrika eksarhaat]] [[Pilt:SassanidEmpirebeforeArabConquest.png|pisi|350px|[[Sassaniidide riik]] 632. aastal]] Maurikiose mõrvamise järel [[Bütsantsi keiser|troonile]] (602–610) asunud [[Phokas]] andis [[Sassaniidid]]e kuningale (590, 591–628) Husrav I le ettekäände Bütsantsilt [[Mesopotaamia]] provints tagasi vallutada.<ref>Foss (1975), lk 722.</ref> Phokas oli ebapopulaarne valitseja ning Bütsantsi allikad kirjeldavad teda kui [[türann]]i. Teda üritati troonilt kukutada mitme senati initsiatiivil toimunud [[vandenõu]] abil, kuid lõpuks tegi seda 610. aastal [[Herakleios I]], kes purjetas oma vägedega kohale [[Aafrika eksarhaat|Põhja-Aafrika provintsi]] pealinnast [[Kartaago]]st.<ref>Haldon (1990), lk 41; Speck (1984), lk 178.</ref> ning valitses keisririiki järgmised aastakümned (610–641). === Sassaniidid === [[Pilt:(616AD)12.png|pisi|vasakul|Bütsantsi ja Sassaniidide alad 616. aastal]] Samal ajal saatis [[Sassaniidide riik]]i pidev edu lahinguväljadel. Nad tungisid sügavale [[Väike-Aasia]]sse ja vallutasid Bütsantsilt nii [[Damaskus]]e (613) kui ka [[Jeruusalemm]]a (614). Viimase vallutamist iseloomustas äärmuslik julmus: linnas tapeti 57 000 – 66 500 inimest ja lisaks viidi [[orjus]]se ligi 35 000 (nende seas ka patriarh).<ref name ="Kaegi78"/> Paljud kirikud põletati maha ja [[reliikvia]]d viidi [[Ktesiphon]]i.<ref>Haldon (1990), lk 42–43.</ref> Eriti valusaks lüüasaamiseks Bütsantsile kujunes rikka Egiptuse provintsi kaotamine (618–621), mis oli sisuliselt keisririigi viljaaidaks.<ref name=Frye>Frye (1993), lk 169</ref> [[Herakleios I]] valmistus vastupealetungiks, mis algas 622. aastal, suure põhjalikkusega ning otsustas vägede juhtimise isiklikult enda peale võtta. Husravile tuli Bütsantsi pealetung täieliku üllatusena ning Bütsants võitis ühe lahingu teise järel. Sõja otsustav lahing peeti 627. aastal [[Nineveh]] lähedal ning see lõppes Sassaniididele vägedele täieliku lüüasaamisega.<ref>Haldon (1990), lk 46; Baynes (1912) ''passim''; Speck (1984), lk 178; Vseviov (2004), lk 120–121.</ref> [[Herakleios I]] valitsusperioodil (610–641) loodi uued riigi [[haldusüksus]]ed – [[teema (haldusüksus)|teemad]]. Riigi Väike-Aasia piirkond jagati sõjaväeringkondadeks (teemadeks), mida juhtisid otse keisririigi administratsioonile alluvad strateegid, kellel oli nii sõjaline kui ka tsiviilvõim. Sõdurite maale asustamisega oli võimalik moodustada sõjaväekohuslastest maakaitsevägi (stratioodid). Uusasunikud said endale päritava maavalduse, mille abil pidid nad endale nii elatist teenima kui ka sõjavarustuse hankima.<ref name="Atlas139"/> Kuna Bütsants oli kaotanud oma kaugemad territooriumid [[Balkan]]il, kasvas riigis oluliselt kreekakeelsete elanike osakaal, mistõttu sai ametlikuks riigikeeleks ladina keele asemel kreeka keel. Samuti otsustas Herakleios loobuda tiitlitest "[[imperaator]]" ja "[[augustus]]" ning võttis kasutusele sõna "[[basileus]]".<ref name="Atlas139"/> [[Illüüria]] kaotamise järel 6. sajandil, tõstis Bütsantsi rahvastikus ja eriti sõjaväes [[Armeenlased|armeenlaste]] osakaalu. Maurikiose valitsemise ajal alanud armeenia palgasõdurite ja väejuhtide tähtsus kestis Bütsantsi ajaloos [[6. sajand|6.]]–[[11. sajand]]ini.<ref>Michael Goodyear, [https://armstronghistoryjournal.wordpress.com/2016/11/16/inside-and-outside-the-purple-how-armenians-made-byzantium/ Inside and Outside the Purple: How Armenians Made Byzantium], Armstrong Undergraduate Journal of History 6, no. 2 (Nov. 2016)</ref> Enamiku sõdurite üleviimine Balkanilt idapiirile (et võidelda pärslaste ja hiljem araablastega) nõrgestas põhjapiire, mida kasutasid ära slaavlased. Järkjärgulise sissetungi käigus muutusid suuremad linnad sarnaselt Väike-Aasia linnadega väiksemateks kindlustatud asulateks.<ref>Haldon (1990), lk 43–45, 66, 114–115.</ref> Herakleiose valitsusajal, pärast avaaride löömist, lubati Balkanile Dalmaatsiasse asuda [[Serbia vürstkond (keskaegne)|serblastel]] ja [[Horvaatia ajalugu|horvaatlastel]]. Umbes 625. aastal saabusid Horvaatia aladele [[lääne-slaavlased|slaavi hõimud]] praegustelt [[Poola]] aladelt. Horvaadi hõimud liikusid Horvaatia aladele ja hõivasid endised [[Rooma provintsid]]: [[Dalmaatsia (Rooma provints)|Dalmaatsia]] ja Pannoonia põhjas. [[Serblased]] liikusid Kagu-Serbia aladele ja [[Serbia vürstkond (keskaegne)|laiendasid oma mõjualasid läände ja lõunasse]]. Pärast 615. aastat nautisid [[Avaari khaaniriik|avaarid]] vabu käsi kaitsetul Balkani poolsaarel, nad katsetasid aastal 610 sissetungi Põhja-Itaaliasse. Pidades läbirääkimisi keiser [[Herakleios I]]-ga Konstantinoopoli müüride all, käivitasid avaarid üllatusrünnaku, rüüstasid äärelinnu ja võtsid 270 000 vangi. Siiski ei suutnud nad aastal 617 linna vallutada. Maksed kullas ja kaupades jõudsid rekordsummani 200 000 [[solidus]]t veidi enne 626. aastat. Aastal 626 nurjus [[Konstantinoopoli piiramine (626)|Konstantinoopoli piiramine]] avaaride-[[Sassaniidide riik|sassaniidide]] ühisväega. Pärast seda kaotust avaaride prestiiž ja võim vähenesid. [[Pilt:626Byzantium.JPG|pisi|350px|Bütsantsi ja Sassaniidide alad 626. aastal]] === Bütsantsi-Araabia sõjad === {{Vaata|Bütsantsi-Araabia sõjad}} [[Pilt:Map of expansion of Caliphate.svg|pisi|350px|Araablaste kalifaadi laienemine: {{legend|#a1584e|[[Muḩammad]] (622–632)}} {{legend|#ef9070|Neli esimest kaliifi (Rashidun, 632–661)}} {{legend|#fad07d|[[Umaijaadid]] (661–750)}}]] Saavutatud võit osutus Bütsantsi jaoks [[Pyrrhose võit|Pyrrhose võiduks]], sest sõda kurnas välja mõlemad osapooled ning Lähis-Idas hakkas domineerima uus sõjaline jõud – ühendatud [[araablased|araabia]] hõimud.<ref>Foss (1975), lk 746–747.</ref> Alanud [[Bütsantsi-Araabia sõjad|sõjas]] (634) sai Bütsants korduvalt araablaste [[Rashiduni kalifaat|Rashiduni]] [[kalifaat|kalifaadi]] käest lüüa ning pärast 636. aastal [[Yarmūk]]i [[Yarmūki lahing|lahingut]] kaotas mõne aastaga [[Süüria ajalugu|Süüria]] ja [[Palestiina (piirkond)|Palestiina]] alad ning araablased jõudsid välja [[Vahemeri|Vahemere]] äärde. [[Rashiduni kalifaat|Rashiduni kalifaadi]] väed vallutasid [[Egiptuse ajalugu#Araablaste Egiptus|Egiptuse]] (639–641). Keiser [[Constans II]] valitsusajal (641–668), langes 642. aastal [[Aleksandria]] ja [[Kürenaika]] ning [[Tripoli]] (643). Aastal 646 oli nende käes lõplikult [[Egiptuse ajalugu#Araablaste Egiptus|Egiptus]] ning tungisid [[Kaukaasia]]sse, samuti langes nende kätte [[Rhodos]] ja 649. aastal [[Küpros]]e saar. 637. aastal purustati [[Kadisija lahing]]us [[Sassaniidide riik]] ja 637. aastal vallutasid araablased [[Sa'ad ibn Abi Waqqas]]i juhtimisel [[Pärsia]] senise pealinna [[Ktesiphon]]i. Esimese [[Umaijaadid]]e dünastiast kaliifi [[‘Uthmān ibn ‘Affān]] (644–656) ajal vallutasid araablased lõplikult [[Pärsia]], enamiku [[Põhja-Aafrika]]st ning ründasid Aafrika eksarhaati. Aastatel 663–668 oli [[Siracusa]] keiser [[Constans II]] residents [[Pilt:Greekfire-madridskylitzes1.jpg|vasakul|pisi|[[Kreeka tuli|Kreeka tuld]] kasutas Bütsantsi laevastik esimest korda Bütsantsi-Araabia sõdade ajal]] Vaatamata Lähis-Ida ja [[Levant]]i kaotamisele, jäi [[Väike-Aasia]] jäi Konstantinoopoli kontrolli alla, ometi oli [[Lähis-Ida]] alade kaotus impeeriumile poliitiliseks, majanduslikuks ja sõjaliseks löögiks. Kaotati aga [[Konstantinoopoli Õigeusu Kirik]]u alad: Palestiina kuulus [[Jeruusalemma patriarhaat|Jeruusalemma patriarhaadi]] alla, Süüria [[Antiookia patriarhaat|Antiookia patriarhaadi]] alla ning Egiptuse üle valitses [[Aleksandria patriarhaat]]. Seejärel sagenesid [[muslim]]ite rünnakud Väike-Aasiasse ning aastatel 674–678 piiras [[kalifaat|kalifaadi]] sõjavägi Konstantinoopolit. Araablaste laevastik suudeti lõpuks pealinna alt minema tõrjuda tänu [[kreeka tuli|kreeka tule]] leiutamisele. Seejärel sõlmis Bütsants [[Umaijaadide kalifaat|Umaijaadide kalifaadiga]] 30-aastase rahu,<ref>Haldon (1990), lk 61–62.</ref> kuid sellele vaatamata jätkusid araablaste pidevad reidid [[Anatoolia]]sse. See kiirendas klassikalise linnakultuuri hääbumist, sest paljude linnade elanikud kindlustasid end palju väiksemal territooriumil vanalinnade müüride vahel või lahkusid lähimasse kindlusse.<ref>Haldon (1990), lk 102–114; Laiou, Morisson (2007), lk 47.</ref> Konstantinoopolis langes samal ajal elanike arv drastiliselt – 500 000 asemel jäi linna elama 40 000 – 70 000 inimest. Elanikkonna hääbumisele aitas kaasa riigi rikkaima teraviljakasvatuspiirkonna (Egiptuse) vallutamine algselt pärslaste, hiljem araablaste poolt, mistõttu lõpetati pealinnas alates 618. aastast tasuta [[teravili|teravilja]] jagamine.<ref>Laiou, Morisson (2007), lk 38–42, 47; Wickham (2009), lk 260.</ref> [[Pilt:Chasaren.jpg|pisi|[[Kasaarid]]e alad aastatel u 650-850]] 670. aastatel olid [[Bulgaarid|bulgarid]] sunnitud [[kasaarid]]e eest pagema üle Doonau lõuna poole. 680. aastal uusi asundusi laiali saatma saabunud Bütsantsi väed said bulgaritelt lüüa. Järgmisel aastal sõlmis keiser [[Konstantinos IV]] bulgaritega rahu, mille järgi tunnustas Bütsants [[Esimene Bulgaaria tsaaririik|esimese Bulgaaria]] riigi sõltumatust.<ref>Haldon (1990), lk 66–67.</ref> Aastatel 687–688 võttis [[Herakleiose dünastia]] viimane keiser [[Justinianus II]] ette sõjakäigu slaavlaste ja [[bulgaarlased|bulgaarlaste]] vastu. Sõjaretke saatis edu, kuid ainuüksi fakt, et bütsantslased pidid edasipääsu eest võitlema läbi [[Traakia]] ja [[Makedoonia (ajalooline piirkond)|Makedoonia]], näitab keisririigi mõjuvõimu olulist vähenemist Balkani poolsaarel.<ref>Haldon (1990), lk 71.</ref> Justinianus II püüdis linnaaristokraate murda raskete maksude ja kõrvaliste isikute määramisega administratiivsüsteemi tähtsamatele kohtadele. Ta kukutati võimult 695. aastal, misjärel varjas Justinianus II end alguses kasaaride, hiljem bulgaarlaste juures. Aastal 705 pöördus Justinianus koos bulgaarlaste abiväega tagasi Konstantinoopolisse, haaras uuesti võimuohjad enda kätte ning alustas arvete klaarimist sisevaenlastega. Herakleiose dünastia viimane esindaja kukutati linnaaristokraatide abil lõplikult võimult 711. aastal.<ref>Haldon (1990), lk 70–78, 169–171; Haldon (2004), lk 216–217; Kountoura-Galake (1996), lk 62–75.</ref> == Isauria dünastia == [[Pilt:East-Hem 700ad.jpg|pisi|350px|[[Idapoolkera]] riigid u 700. aastal]] 717. aastal võimule (717–802) tulnud esimene [[Isauria dünastia]] (ka [[Süüria dünastia]]) esindaja keiser (717–741) [[Leon III]] suutis edukalt kaitsta [[Bütsantsi-Araabia sõjad|Bütsantsi-Araabia sõdades]] araablaste piiramisrõngas olevat Konstantinoopolit (717–718). Samuti tegeles ta [[Väike-Aasia]] [[Teema (haldusüksus)|teemade]] reorganiseerimise ja tugevdamisega. Tema järeltulija (741–775) [[Konstantinos V]] saavutas [[Süüria ajalugu#Umaijaadide kalifaat|Süürias]] [[Umaijaadide kalifaat|araablastega]] võideldes rea märkimisväärseid võite ja nõrgestas oluliselt [[Esimene Bulgaaria tsaaririik|Bulgaaria tsaaririiki]].<ref>Cameron (2009), lk 67–68.</ref> Sellel ajal lähenes Bütsants ka liitlassuhteid luues [[Kasaari kaganaat|Kasaari kaganaadiga]]. Bütsantsi keisrid naitusid väga harva võõramaalastega, kahel korral aga Bütsantsi troonipärija või valitsev keiser/basileus võttis naise Kasaari kagaani perekonnast. 733. aastal abiellus Bütsantsi valitseja [[Konstantinos V]] [[Kasaarid|kasaari]] printsessi Tzitzakiga, ristinimega Irene. Konstantinose ja Irene poeg [[Leo IV (keiser)|Leon IV]] Kasaar oli [[Bütsantsi keiser]] aastatel 775–780. Leon IV surma järel 780. aastal sai valitsejannaks, algselt alaealise poja Konstantinos VI regendina keisrinna (797–802) Irene. [[Rooma paavst]] [[Leo III (paavst)|Leo III]], tunnistamata valitsejannat, tunnistas Frangi kuninga [[Karl Suur]]e [[Roomlaste kuningas|roomlaste kuningaks]]. [[Pilt:Asia Minor ca 740 AD.svg|pisi|vasakul|Bütsantsi alad [[Väike-Aasia]]s, 740]] [[Pilt:81ArabAbbasidPeriod750-885.gif|pisi|vasakul|Bütsantsi ja kalifaadi piirialad ning Suur-Armeenia ja [[Ibeeria kuningriik]] Araabia kalifaadis]] 7. sajandi lõpul [[Põhja-Aafrika]] vallutamise käigus oli [[Umaijaadid]]e poolt vallutatud sadamalinn [[Kartaago]], mis võimaldas araablastel ehitada laevu ja püsiva baasi, kust teha rohkem pikemaid rünnakuid. Umbes 700. aasta paiku vallutasid araablased [[Pantelleria]] saare ja ainult vastuolud araablaste seas hoidsid ära järgnema pidanud sissetungi Sitsiiliasse. Selle asemel sõlmiti bütsantslastega kaubanduslepped ja araabia kaupmehed said loa kaubelda Sitsiilia sadamates, kuid oslemilaevastike rünnakud jätkusid. 740. aastal vallutasid moslemid edukalt [[Sürakuusa]], olles valmis vallutama kogu saart, sunniti nad [[Berberid|berberite]] mässu tõttu siiski [[Tuneesia]]sse naasma. Teine rünnak aastal 752 oli suunatud ainult sama linna rüüstamisele. [[Pilt:Asia Minor ca 780 AD.svg|pisi|Bütsantsi alad [[Väike-Aasia]]s, 780]] === Ikonoklastid === [[Pilt:Hagia Szophia - Isztambul, 2014.10.23 (54).JPG|pisi|150px|Keisrinna (797–802) Irene]] Isauria dünastia valitsemisajal sai alguse nn [[pilditüli]], kui pühapiltidesse vaenulikult suhtuvate [[ikonoklastid]]e mõjutusel keelas [[Leon III]] [[pühapilt]]ide ja [[ikoon]]ide kummardamise. Ikonoduulid (ikoonide pooldajad) polnud otsusega rahul ning see viis üleriigiliste rahutuste tekkimiseni. Keisrinna (797–802) Irene regentvalitsusajal, 787. aastal tuli Nikaias kokku 7. [[oikumeeniline]] [[kirikukogu]], mis taastas piltide austamise. Pilditüli vallandas uuesti 813. aastal. kui sõjaväe toel võimule tuli keiser Leon V. Pildiaustajate tagakiusamine jõudis kõrgpunkti keiser [[Theophilos]]e (829–842) ajal. Theophilose surma järel, asus Theodora oma alaealise poja keiser (842–867) Michael III asemel valitsema (842–847). Ikoonide austamise keeluaeg kestis riigis kuni aastani 843, mil Konstantinoopolis kogunenud kirikukogu taastas keisrinna [[heodora (Theophilose abikaasa)|Theodora II]] ja uue [[Konstantinoopoli patriarh|patriarhi]] toetusel ikoonide ja pühapiltide austamise.<ref name="P11">Parry (1996),lk 11–15.</ref> Radikaalne pööre viis järjekordsete massirahutusteni, mille käigus tapeti tuhandeid inimesi.<ref>Vseviov (2004), lk 222.</ref> == Nikephorose dünastia == Suurkhaan [[Krum]]i (803–814) ajal laienes [[Esimene Bulgaaria tsaaririik|Bulgaaria]] lõunasse ja loodesse, hõivates maad Doonau keskjooksu ja [[Moldova]] vahel, kogu tänapäeva [[Rumeenia]] territooriumi, [[Sofia]] aastal 809 ja [[Edirne|Adrianoopoli]] (nüüd Edirne) aastal 813, ohustades [[Konstantinoopol]]it ennast. 804. ja 806. aasta vahel kõrvaldasid Bulgaaria armeed põhjalikult [[Avaari khaaniriik|Avaari khaaniriigi]] ja piir [[Frangi riik|Frangi riigiga]] loodi piki Doonau keskjooksu. Aastal 811 võideti suurt Bütsantsi armeed otsustavalt [[Pliska lahing|Varbitsa mäekuru lahingus]]. Bütsantsi keiser [[Nikephoros I]] tapeti koos suurema osa tema vägedega ja tema kolpa kasutati jooginõuna. Keiser (811–813) [[Michael I]] alustas 812. aastal läbirääkimisi [[Frangi riik|frankidega]], tunnistas [[Karl Suur]]t keisrina ja saavutas selle tulemusel [[Veneetsia]] tagastamise Bütsantsi võimu alla. Samal ajal jätkus Nikephorose ajal alanud kaotusterohke sõda Bütsantsi ja [[Bulgaaria]] khaani [[Krum]]i vahel, sest Michael ei nõustunud Krumi pakutud rahutingimustega. Nii loovutati tema valitsusajal bulgaarlastele [[Mesembria]] ja pärast juunis 813 kaotatud [[Versinikia lahing]]ut hakkas usaldus keisri vastu riigis kiiresti kahanema. Kartes kukutamist, loobus Michael troonist kindral [[Leo V (keiser)|Leon Armeenlase]] kasuks, kes tõusis troonile [[Leon V]] nime all. [[Esimene Bulgaaria tsaaririik#Territoriaalne laienemine|813. aastal piiras]] bulgaarlaste sõjavägi, kelle juhiks oli kuningas [[Krum]], edutult Konstantinoopolit. Krumi järeltulija khaan [[Omurtag]]iga (814–831) õnnestus [[Leo V (keiser)|Leo V]]-l (kreekapäraselt Leon; ka Leon Armeenlane) sõlmida rahuleping 30 aasta peale.<ref name="Treadgold432–433">Treadgold (1997) lk 432–433.</ref> 820ndate alguses [[Thomas Slaavlane|Thomas Slaavlase]] juhitud ülestõusu ajal kasutasid araablased ära riigi nõrkust ja vallutasid [[Kreeta]]. Aastal 829 sai Bütsantsi laevastik [[Aghlabiidid]]e [[Aafrika emiraat|Aafrika emiraadi]] araablaste käest hävitavalt lüüa Itaalia ranniku lähedal. Mõne järgmise aasta jooksul langesid [[Sitsiilia]] saare suuremad linnad [[Messina]] ja [[Palermo]] ning moodustati moslemite [[Sitsiilia emiraat]]. Bütsantsile jäi vaid väike ala Sitsiilia kagurannikul.<ref>Vseviov (2004), lk 218.</ref> Bulgaaria [[khaan]] [[Presian]]i (836–852) ajal võtsid bulgaarlased suurema osa [[Makedoonia (piirkond)|Makedooniast]] ning riigi piirid jõudsid [[Aadria meri|Aadria]] ja [[Egeuse meri|Egeuse mereni]]. == Amori dünastia == [[Pilt:Byzantine-Arab wars, 837-838.svg|pisi|837.–838. aasta kampaania Bütsantsi-Araabia sõdades]] [[9. sajand]]i keskel olid Bütsantsi idaalad pidevate araablaste [[Melitene emiraat|Melitene emiraadi]], [[Tarsuse emiraat|Tarsuse emiraadi]] ja Qaliqala (Theodosiopolis, tänapäeva [[Erzurum]]) emiraadi rünnakute all. 838. aastal said Bütsantsi väed kaotuse osaliseks kaliif [[Al-Mu'tasim]]i vastusõjakäigus ja Bütsantsi valitseva [[Amori dünastia]] [[Früügia]] [[Amorium]]i linna piiramisel, vallutamisel ja hävitamisel [[Väike-Aasia]]s. Sõjaõnn pöördus 863. aastal, mil keisririigi vägedel õnnestus [[Michael III]] juhtimisel lüüa araablasi [[Anatoolia]] põhjaosas ([[Paflagoonia]]s) toimunud [[Lalakaoni lahing]]us.<ref name="Treadgold432–433"/> 863. aastal tungisid [[Melitene emiraat|Melitene emiiri]] Umari ning [[Abbassiidide kalifaat|Abbassiidide Bagdadi kalifaadi]] [[Tarsus]]e valitseja Ja'far ibn Dinar al-Khayyati väed taas [[Anatoolia]]sse ning rüüstasid [[Kapadookia]]. Araablaste väed Melitene emiiri Umari juhtimisel jätkasid sõjaretke põhjasuunas ning vallutasid, rüüstasid ja hävitasid [[Must meri|Musta mere]] rannikul [[Amisos]]e linna. Araablaste ja Bütsantsi vägede vahel toimunud [[Lalakaoni lahing]]us, araablaste väed aga hävitati. Võidule järgnenud sõjaretkel Armeenia aladele, vallutati alad ja Armeenia alad lülitati taas Bütsantsi valdustesse. Järgnevalt hõivasid Bütsantsi väed ka lahingus hukkunud Melitene emiiri sõjaväe kaitseta jäänud [[Melitene emiraat|Melitene emiraadi]] ning saavutasid kontrolli [[Lõuna-Kaukaasia]] ja Ida-[[Anatoolia]] üle. Aastal 864 tungisid bütsantslased [[Michael III]] juhtimisel Bulgaariasse kahtlusega, et khaan Boris I on kristlust valmis vastu võtma vastavalt [[katoliku kirik|lääne riitusele]]. Kuuldes sissetungist, alustas Boris I rahuläbirääkimisi. Bütsantslased tagastasid mõned maad Makedoonias ja nende ainus nõue oli, et ta nõustuks kristlusega Konstantinoopolist, mitte Roomast. Khaan Boris I nõustus selle tingimusega ja ta [[Ristimine|ristiti]] septembris 865, saades oma ristiisa, Bütsantsi keisri Michaeli nime, ja olles sealtpeale Boris-Mihail. Paganlik tiitel "[[khaan]]" kaotati ja selle asemel saadi tiitel "[[knjas]]". Aastal 870 tunnistas [[Konstantinoopoli IV kirikukogu]] Bulgaaria kiriku [[Autonoomia (filosoofia)|autonoomseks]] [[õigeusu kirik]]uks [[Konstantinoopoli patriarh]]i kõrgeima juhtimise all. See oli esimene ametlikult tunnistatud kirik Rooma ja Konstantinoopoli kirikute kõrval. == Makedoonia dünastia == [[Pilt:ByzantineEmpire867AD4lightpurple.PNG|pisi|330px|Bütsants aastal 867]] [[Basileios I]] trooniletulek 867. aastal tähistas [[Makedoonia dünastia]] valitsemise algust (867–1025), mille võimuperiood kestis kaks ja pool sajandit. Dünastia esindajate seas olid üsna võimekad keisrid, kes suutsid riigi vahepealsest mõõnast välja tuua. Pidevad kaitselahingud asendusid mitmel rindel vastupealetungiga, millega impeerium suutis mõned kaotatud territooriumid tagasi vallutada. Sõjalist ja poliitilist edu saatis kultuuriline õitseaeg näiteks [[filosoofia]]s ja [[kunst]]is. Seetõttu on mõned ajaloolased kirjeldanud Makedoonia dünastia võimuperioodi kui keisririigi kuldset ajastut.<ref name="Browning-1992-95">Browning (1992), lk 95.</ref> Kuigi riigi territoorium ei saavutanud samu mõõtmeid, nagu Justinianus I ajal, olid järelejäänud alad geograafiliselt vähem laialivalgunud ja rohkem poliitiliselt, kultuuriliselt ning majanduslikult integreerunud. === Bütsantsi-Araabia sõjad === {{Vaata|Bütsantsi-Araabia sõjad}} [[Pilt:East-Hem 800ad.jpg|pisi|[[Euraasia]] alad [[9. sajand]]]] [[Pilt:The Caliphate (632 - 945).jpg|pisi|Bütsantsi, Sassaniidide ja Kalifaadi alad 945. aastal]] Keiser (867–886) [[Basileios I]] esimestel valitsemisaastatel suutis Bütsants edukalt tagasi tõrjuda araablaste rünnakuid [[Dalmaatsia]] rannikualadele ning keisririik saavutas taas kontrolli selles piirkonnas. See võimaldas Ida-Rooma riigi [[misjonär]]idel rännata sisemaale, kus nad [[Ristimine|pöörasid]] [[serblased]] ja tänapäeva [[Bosnia ja Hertsegoviina ajalugu keskajal|Hertsegoviina]] ja [[Montenegro]] aladel elavad rahvad [[õigeusk]]u.<ref name=Browning-1992-96>Browning (1992), lk 96.</ref> Samas lõppes [[Malta]] tagasivallutamise üritus fiaskoga, sest kohalikud elanikud mõrvasid koos araablastega Bütsantsi [[garnison]]i sõdurid. [[Lõuna-Itaalia]]s suutsid bütsantslased oma valdused ühendada ning 873. aastaks hõivati taas [[Bari]].<ref name=Browning-1992-96/> ning moodustati [[Itaalia katepanikion]]. Suurem osa Itaalia lõunaosast jäi Bütsantsi kontrolli alla ligemale 200 järgmiseks aastaks.<ref>Karlin-Heyer (1967), lk 24.</ref> Oluliselt tähtsamal idapiiril kindlustas riik kaitserajatisi ning asus seejärel kaotatud alasid tagasi vallutama. [[Abbassiidide kalifaat|Abbassiidide kalifaadi]] vastane sõjategevus algas [[Samosata]] tagasivallutamisega.<ref name=Browning-1992-96/> [[Pilt:Byzantine Greece ca 900 AD.svg|pisi|vasakul|Bütsantsi Egeuse merd ümbritsevad Kreeka ja Väike-Aasia [[Teema (haldusüksus)|teemad]], 9. sajandil]] [[Pilt:Hamdanids 955 AD.jpg|pisi|vasakul|Abbassiidide kalifaadi [[Aleppo emiraat|Aleppo]] ja [[Mosuli emiraat|Mosuli emiraadi]] piirialad Bütsantsi ja [[Bagratiidid]]e Armeenia riigiga, 955. aastal]] [[Leo VI (keiser)|Leon VI]] valitsemisperioodil (886–912) jätkusid bütsantslaste rünnakud nõrgenenud Abbassiidide kalifaadi vastu, kuid samal ajal kaotati [[Fatimiidide kalifaat|Egiptuse]] araablastele [[Sitsiilia ajalugu#Bütsantsi ajastu|Sitsiilia]] (902) ja [[Thessaloníki]] (904), mis oli sel perioodil riigi suuruselt teiseks linnaks. Merel saadud kaotuste tõttu tugevdas keisririik oma laevastikku, mille abil hõivati [[7. sajand]]il kaotatud [[Küpros]]e saar ning rünnati Vahemere idakaldal asuvat [[Latakia]] linna (Süürias). Sellele vaatamata ei suutnud Bütsants araablasi otsustavalt võita, kes lõid tagasi keisririigi katse 911. aastal [[Kreeta ajalugu|Kreeta]] taasvallutada.<ref name="B101">Browning (1992), lk 101.</ref> Tsaar [[Simeon I]] (Simeon Suure) ajal (893–927), kes sai hariduse Konstantinoopolis, muutus Bulgaaria taas tõsiseks ohuks Bütsantsile ja jõudis oma suurima territoriaalse ulatuseni. Simeon I lootis võtta Konstantinoopoli ja võitles oma pikal valitsusajal reas sõdades bütsantslastega. Bulgaaria piir ulatus tema valitsusaja lõpul [[Atika]] põhjapiirini lõunas. Simeon I kutsus ennast "bulgaarlaste [[tsaar]]iks ja kreeklaste [[isevalitseja]]ks", seda tiitlit tunnistas paavst, kuid mitte Bütsantsi keiser ega [[õigeusu kirik]]u [[Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh|oikumeeniline patriarh]]. Bütsantsi keiser tunnistas ta "bulgaarlaste tsaariks" ja patriarh tegi seda alles tema valitsusaja lõpul. [[Esimene Bulgaaria tsaaririik#Kuldajastu|Bulgaaria]] sõjaka valitseja [[Simeon I]] surm 927. aastal soosis Bütsantsi positsioone Balkanil ja võimaldas pühenduda võitlusele araablastega.<ref name=Browning-1992-107>Browning (1992), lk 107.</ref> Melitene (tänapäeval [[Malatya]]) suudeti vallutada aastal 934, [[Edessa]] alistus 944. Viimast sündmust peeti eriti tähtsaks, sest Edessast saadi kätte [[Jeesus]]t kujutav [[reliikvia|pühapilt]] ''[[Mandylion]]''.<ref name=Browning-1992-108>Browning (1992), lk 108.</ref> Sõjaväelastest keisrid [[Nikephoros II Phokas|Nikephoros II]] (võimul 963–969) ja [[Johannes I Tzimiskes|Johannes I]] (969–976) laiendasid riigipiire [[Süüria ajalugu|Süüriasse]] ja alistasid Kirde-Iraagi emiirid. [[Aleppo]] ja [[Kreeta]] langesid bütsantslaste valdusse vastavalt aastatel 962 ja 963. Araablaste väljaajamine Kreetalt lõpetas nende reidid [[Egeuse meri|Egeuse merel]], aidates kaasa Kreeka sisemaa uuele õitsengule. 964. aastas liikusid Bütsantsi väed [[Kiliikia]]sse ja Ülem-[[Mesopotaamia]]sse ning vallutati moslemitelt [[Tarsus]]e linn Küpros hõivati aastal 965 ning Nikephorose võimuperiood kulmineerus [[Aleppo emiraat|Aleppo]] [[Hamdaniidid]]e Antiookia, [[Antiookia patriarhiaat|Antiookia patriarhiaadi]] keskuse taasvallutamisega 969. aastal, viimane inkorporeeriti keisririiki provintsina.<ref name="Browning-1992-112">Browning (1992), lk 112.</ref> Nikephorose järglasel (969–976) [[Johannes I Tzimiskes|Johannes Tzimiskesel]] õnnestus tagasi vallutada [[Damaskus]], [[Beirut]], [[Akko]], [[Şaydā]], [[Kaisarea]] ja [[Teverya]]. [[Jeruusalemm]] koos araablaste põhiliste võimukeskustega Iraagis ja Egiptuses jäid vallutamata.<ref name="Browning-1992-113">Browning (1992), lk 113.</ref> [[Pilt:Basilios II.jpg|pisi|Basileios II (võimul 976–1025)]] Keiser (963–1025) [[Basileios II]] valitsusaja esimesel perioodil 976–989 nõrgestas riiki väejuhtide [[Bardas Skleros]]e ja [[Bardas Phokas]]e vaheline [[kodusõda]] aga teisel perioodil üritas Basileios II (hüüdnimega Bulgaarlastetapja) pärast [[Esimene Bulgaaria tsaaririik#Kukkumine|edukat sõda]] bulgaarlaste vastu [[saratseenid]]elt Sitsiiliat tagasi vallutada (sõjaretke algus 1025), kuid suri enne ekspeditsiooni lõpliku eesmärgi saavutamist. Sellele vaatamata ulatus Ida-Rooma riik pärast Basileios II valitsemisaega [[Messina väin]]ast kuni [[Eufrat]]ini ja Doonaust kuni Süüriani.<ref name="Browning-1992-116">Browning (1992), lk 116.</ref> === Sõjad bulgaarlastega === [[Pilt:Southeastern Europe, late 9th century.jpg|pisi|Bulgaaria [[Boris I]] (852–889) valitsusajal]] Traditsiooniline vastasseis Rooma [[Püha Tool]]iga kestis kogu Makedoonia dünastia valitsemisperioodi ja sai hoogu juurde küsimusest, kelle usulise ülemvõimu alla hakkab kuuluma värskelt ristitud [[Esimene Bulgaaria tsaaririik|Bulgaaria]].<ref name="Browning-1992-95"/> Pärast 80 aasta pikkust rahuaega ründasid bulgaarlased 894. aastal eesotsas [[Simeon I]]-ga (893–927) Bütsantsi. Alguses nad edu ei saavutanud, sest Bütsants tegutses edukalt oma laevastiku toel Bulgaaria [[Must meri|Musta mere]]-poolses tagalas ja kutsus appi [[madjarid]].<ref>Browning (1992), lk 100.</ref> Simeon I võitis siiski bütsantslasi ja nende liitlasi [[Ungarlased|ungarlasi]] "Kaubandussõjas", nimetati nii, kuna sõja ettekäändeks oli Bulgaaria turu viimine Konstantinoopolist [[Thessaloniki]]sse (Solun). Otsustavas [[Bulgarofigoni lahing]]us, mis asub tänapäeva [[Babaeski]] ([[Türgi]] Euroopa osa) lähistel löödi Bütsantsi armeed ja sõda lõppes Bulgaariale soodsalt ja bütsantslased nõustusid iga-aastase lunamaksuga.,<ref name="B101" /> kuigi Simeon I rikkus sageli rahu. Aastal 904 vallutas ta [[Solun]]i, mida olid just rüüstanud [[araablased]], ja andis selle bütsantslastele tagasi alles pärast seda, kui Bulgaaria sai kõik slaavlastega asustatud alad [[Makedoonia (piirkond)|Makedoonias]] ja 20 kindlust [[Albaania]]s, sealhulgas tähtis [[Durrës|Dratši]] linn. Bütsantsi keiser [[Leo VI (keiser)|Leon VI]] suri aastal 912 ning peagi sai alguse uus vaenutegevus bütsantslaste ja bulgaarlaste vahel. Simeon I kogus suure väe, millega mindi Konstantinoopoli peale. Kuigi pealinn oli oma võimsate müüride tõttu hästi kaitstud, tekkis Bütsantsi võimuladvikus segadus, mille tagajärjel krooniti Simeon "bulgaarlaste keisriks". Järgnenud Bütsantsi riigipöörde käigus kõrvaldati võimult Simeoni krooninud [[Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh|patriarh]], mis andis talle ajendi uuesti sõjategevust alustada. [[Traakia]]sse tungides hõivasid bulgaarlased [[Adrianoopol]]i.<ref>Browning (1992), lk 103–105.</ref> Keisririik pidi nüüd kahe tugeva vastasega võitlema kahel rindel, kusjuures bulgaarlased ohustasid otseselt riigi pealinna.<ref name="Browning-1992-95"/><ref name="B101"/> [[Pilt:Central and Eastern Europe around 950 AD.png|pisi|vasakul|[[Balkan]]i poliitiline kaart u 950. aastal]] Pärast rahutusi Bütsantsis pärast keiser [[Alexandros (Bütsantsi keiser)|Alexandrose]] surma aastal 913 tungis Simeon I Bütsantsi [[Traakia]]sse, kuid teda veendi peatuma vastutasuks tema tsaaritiitli ametlikult tunnistamisele ja tema tütre abielule lapskeiser [[Konstantinos VII]]-ga. Simeon I pidi saama keisri regendiks ja ajutiselt Bütsantsi valitsema. Kuid pärast vandenõu Bütsantsi õukonnas lükkas Konstantinos VII ema, keisrinna [[Zoe Karbonopsina|Zoe]] tagasi abielu ja Simeoni tiitli ning mõlemad pooled valmistusid otsustavaks lahinguks. Aastal 917 murdis Simeon I iga keisririigi katse moodustada liit ungarlaste, [[petšeneegid]]e ja serblastega ning bütsantslased pidid võitlema üksi. 917. aasta [[20. august]]il põrkusid kaks armeed [[Achelouse lahing (917)|Achelouse lahingus]], ühes suurimas [[keskaeg]]ses lahingus. Bütsantslased said enneolematu kaotuse osaliseks, jättes lahinguväljale 70 000 tapetut ja jälitavad Bulgaaria väed võitsid ülejäänud vaenlase armeed [[Katasyrtai lahing]]us. Konstantinoopoli päästis serblaste rünnak bulgaarlastele läänest; serblased said põhjalikult lüüa, kuid nende rünnak võimaldas Bütsantsi admiralil ja hilisemal keisril [[Romanos I|Romanos Lakepanosel]] valmistuda linna kaitseks. Järgmisel aastal alustasid bulgaarlased Põhja-Kreeka rüüstamist. [[Adrianoopol]] vallutati uuesti 923. aastal ning Konstantinoopolit piirati veel korra 924. aastal. Olukord muutus kardinaalselt Simeon I äkilise surma järel – Bulgaaria riik nõrgenes oluliselt ning sai Bütsantsi [[protektoraat|protektoraadiks]]. Keisririigil avanes võimalus kontsentreeruda idarindele võitlusse araablastega.<ref>Browning (1992), lk 106–107.</ref> Aastal 968 tungisid [[Kiievi-Vene]] väed eesotsas [[Svjatoslav I]]-ga Bulgaaria aladele, kuid kolm aastat hiljem alistas Johannes I Tzimiskes Svjatoslav I väed ja liitis Ida-Bulgaaria alad uuesti keisririigiga.<ref>Browning (1992), lk 112–113.</ref> Bulgaarlaste vastupanu ägenes aastatel 976–1016, ent Basileios II võttis nende alistamise oma valitsusaja (976–1025) peamiseks eesmärgiks.<ref name="B115">Browning (1992), lk 115.</ref> Siiski saatis teda alguses ebaedu – 986. aasta lahingus Traianuse läbipääsu juures sai Basileios II bulgaarlastelt lüüa. Mõnel järgmisel aastal oli Basileios II hõivatud ülestõusude mahasurumisega Anatoolias, mistõttu õnnestus bulgaarlastel oma Balkani poolsaare valduseid Bütsantsi arvelt suurendada. Sõda kestis osapoolte vahel peaaegu 20 aastat, kuni edu hakkas saatma Bütsantsi, kes saavutas olulised lahinguvõidud aastatel 997 ja 1004. Edasistel aastatel nõrgenes bulgaarlaste sõjaline jõud järk-järgult ning sellele aitasid kaasa iga-aastased bütsantslaste sõjaretked, mil Basileios II väed vallutasid ühe kindluse teise järel.<ref name="B115" /> Viimaks hävitati bulgaarlaste põhijõud 1014. aastal Struma piirkonnas toimunud lahingus. Kroonikate järgi torgati vangilangenud sõduritel (100-st 99-l) mõlemad silmad peast. Ülejäänutel üks silm, et nad näeksid pimestatud kaaslasi koju juhatada. Bulgaaria sõjakäikudel ülesnäidatud julmuste tõttu sai Basileios II hüüdnimeks Bulgaarlastetapja. Aastaks 1018 langesid viimased bulgaarlaste kindlused ning riigist sai umbes kaheks sajandiks Bütsantsi provints.<ref name="B115" /> Selle võiduga purustas Bütsants bulgaarlaste esimese rahvusriigi ning keisririigi piirid laienesid taas Doonauni, mida hoiti viimati [[Herakleios I]] valitsusperioodil.<ref name="Browning-1992-116"/> === Suhted Kiievi-Venega === [[Pilt:Царьград.jpg|pisi|Russid Konstantinoopoli müüride all (860)]] Bütsantsil olid ajavahemikul 850–1100 Musta mere põhjakallasteni laienenud Kiievi-Venega vastuolulised suhted.<ref name="Browning-1992-114-115"/> Omavahelised suhted mõjutasid oluliselt [[slaavlased|idaslaavlaste]] edasist ajalugu, sest Bütsantsist sai [[Kiiev]]i peamine kaubandus- ([[viikingid|viikingite]] kaubatee "[[varjaagide juurest kreeklaste juurde]]") ja kultuuripartner. [[Russid]] korraldasid esimese ebaõnnestunud rüüsteretke ja rünnaku laevastikuga [[Konstantinoopol]]ile 860. aasta suvel (vaid eeslinnad rüüstati), kui keiser [[Michael III]] oli lahkunud pealinnast sõtta araablaste vastu. Aastal 907 pidi Bütsants kasutama russide tõrjumiseks Konstantinoopolis, diplomaatia abi ning suurvürst [[Oleg]]i sõjakäigu tulemusel sõlmiti russidele kasulikud majanduslikud suhted Bütsantsiga. 941. aastal suudeti [[Bosporuse väin]]a ilmunud Kiievi-Vene sõjalaevad, [[Kiievi suurvürst]] [[Igor]]i juhtimisel [[kreeka tuli|kreeka tule]] abil põlema panna. Kõige tõsisem konflikt kestis aastatel 968–971 Bulgaaria territooriumi pärast peetud sõdade ajal. 968. aastal tungisid [[Kiievi-Vene]] väed, Bütsantsi liitlasena eesotsas [[Svjatoslav I]]-ga Bulgaaria aladele, mille ta vallutas ja soovis allutada oma võimule. Kolm aastat hiljem alistas Johannes I Tzimiskes Svjatoslav I väed ning tagasiteel tapeti Svjatoslav [[petšeneegid]]e poolt. Basileios II ei hakanud russide sõjalist võimu alahindama ja kasutas poliitiliste eesmärkide saavutamiseks oma eelkäijate taktikat – rahva [[ristimine|ristimist]] [[õigeusk]]u.<ref>Cameron (2009), lk 77.</ref> [[Kiievi-Vene]] ja Bütsantsi suhted paranesid oluliselt [[Vladimir Suur|suurvürst Vladimiri]] ja Basileios II õe Anna abiellumisel 988. aastal ning russide ristiusku pööramisega.<ref name="Browning-1992-114-115">Browning (1992), lk 114–115.</ref> Keisririigi preestreid, arhitekte ja kunstnikke kutsuti Kiievi Venemaa kirikute ja katedraalide ehitamisele, kus nad suurendasid veelgi Bütsantsi kultuurilist mõju. Samal ajal teenisid paljud Kiievi russid Ida-Rooma riigi sõjaväes palgasõduritena, neist kuulsamad kuulusid varjaagide 6000-mehelisse sõjasalka.<ref name="Browning-1992-114-115"/> [[Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh]] nimetas järgnevalt [[Kiievi ja kogu Venemaa metropoliit]]i, [[Kiievi metropoolia]]s. [[Pilt:Pechenegs c.1030.svg|pisi|Kiievi-Vene, petšeneegide ja Bütsantsi alad, ca 1030. aastal]] Isegi pärast Kiievi-Vene ristiusku pööramist ei jäänud riikidevahelised suhted alati positiivseks. Samuti toimusid aeg-ajalt russide reidid Bütsantsi Musta mere äärsete linnade ja isegi Konstantinoopoli vastu. Kuigi rünnakud tõrjuti enamjaolt tagasi, olid paljude konflikte järel sõlmitud rahulepingud Kiievi-Venele soodsad. Näiteks 1043. aastal toimunud sõda, mille ajal paistis välja Kiievi vürsti ambitsioon saavutada Bütsantsiga võrdne mõjuvõim.<ref>Cameron (2009), lk 82.</ref> [[10. sajand]]il võitlesid [[Kiievi-Vene]] ja [[Kasaari kaganaat|Kasaari kaganaadiga]] [[petšeneegid]], pärast Kasaari kaganaadi purustamist aga [[Svjatoslav I]] vägede poolt 965. aastal saavutasid petšeneegid võimu [[Volga]]st lääne pool asuvate stepialade üle. 1036. aastal said petšeneegid [[Jaroslav Tark|Jaroslav Targa]] Kiievi-Vene vägedelt lüüa. [[11. sajand]]i keskpaiku liikusid nad [[kumaanid]]e survel lääne poole [[Doonau]] äärde. === Makedoonia dünastia haripunkt === [[Leo VI (keiser)|Leon VI]] valitsemisperioodil (886–912) kodifitseeriti kõik Bütsantsi seadused kreeka keelde. See 60-köiteline seaduste kogu oli riigi järgmise perioodi õigussüsteemi vundamendiks, mida uuritakse veel tänapäevalgi.<ref name="Browning-98.97.1992">Browning (1992), lk 97–98.</ref> Leon reformis veel riigi haldusjaotust, muutis [[teema (haldusüksus)|teemade]] piire, tõmbas koomale privileegide ja auastmete jagamist ning reguleeris gildide tegutsemist. Leon IV reformid vähendasid riigi killustatust ja koondasid keskvõimu rohkem Konstantinoopolisse.<ref name="Browning-99.98.1992">Browning (1992), lk 98–99.</ref> Militaarset edu saatis ka varjupool – provintsiaadlikud suurendasid mõjuvõimu ja rikastusid kohalike talupoegade arvelt, kes langesid põhiolemuselt feodaalorjusse.<ref name="Browning-10.98.19929">Browning (1992), lk 98–109.</ref> [[Pilt:Bütsants 1025.png|pisi|300px|Keisririik aastal 1025]] [[Pilt:NE 1025ad.jpg|pisi|left|Bütsantsi ja naaberriikide alad 1025]] Basileios II surma järel (1025) ulatus Bütsants idas [[Kiliikia Armeenia kuningriik|Kiliikia Armeenia kuningriigini]] ja läänes kuni [[Calabria]]ni Lõuna-Itaalias.<ref name="Browning-1992-116" /> [[Makedoonia dünastia]] valitsemisperiood oli riigi jaoks üsna edukas. Täielikult alistati [[Esimene Bulgaaria tsaaririik|Bulgaaria]], [[Bütsantsi-Gruusia sõjad|osaliselt]] [[Gruusia ajalugu#Ühtse Gruusia riigi loomine|Gruusia]] ja [[Kiliikia Armeenia kuningriik|Armeenia]]. Samuti suudeti araablastelt tagasi vallutada Kreeta, Küpros ning strateegiliselt kui ka kristliku maailma jaoks ideoloogiliselt oluline linn Antiookia. Need hõivamised polnud ajutised ja taktikalised, vaid jätkusuutlikud.<ref name="Browning-1992-96"/> [[Pilt:Cyril-methodius-small.jpg|pisi|175px|[[18. sajand]]i seinamaalil on [[Pühad Kyrillos ja Methodios]]]] Makedoonia dünastia võimuperiood kujunes riigi pealinna õitsenguajaks. Konstantinoopol kasvas Euroopa suurimaks ja rikkaimaks linnaks, mille elanike koguarv küündis 9. ja 10. sajandil umbes 400 tuhandeni.<ref>Laiou, Morisson (2007), lk 130–131; Pounds (1979), lk 124.</ref> Sellel perioodil teenisid riiki kompetentsed aristokraadid, kes kogusid makse ning tegelesid aktiivselt sise- ja välispoliitikaga. Keisririik teenis hästi kaubavahetuselt [[Lääne-Euroopa|Lääne-]] ja [[Kesk-Euroopa]]ga, müües peamiselt metallitooteid ja [[siid]]i.<ref>Duiker, Spielvogel (2010), lk 317.</ref> Makedoonia dünastiat saatis edu ka religiooni levitamisel. [[Esimene Bulgaaria tsaaririik#Ristiusustamine|Bulgaarlaste]], [[Serbia vürstkond (keskaegne)#Vlastimir, Mutimir ja Pribislav (830–892)|serblaste]] ja [[russid]]e pööramine [[õigeusk]]u muutis oluliselt Euroopa religioosset kaarti ja mõjutab seda tänapäevani. [[Pühad Kyrillos ja Methodios]], kaks kreeklasest venda [[Thessaloníki]]st, andsid suure panuse slaavlaste ristimisel ja [[glagoolitsa]] ([[kirillitsa]] eelkäija) loomise protsessis.<ref>Timberlake (2004), lk 14.</ref> 1054. aastal kulmineerus Ida ja Lääne traditsioonide erinevus otsustava kriisiga, mida tänapäeval tuntakse [[suur kirikulõhe|suure kirikulõhe]] (e skisma) nime all. Kuigi ametlikult eraldusid kirikud üksteisest 16. juulil 1054, oli lõhe järk-järgult suurenenud viimaste sajandite jooksul.<ref>Patterson (1995), lk 15.</ref><ref>Cameron (2009), lk 83.</ref> == Kriis ja killustumine == [[Makedoonia dünastia]]le järgnes raske periood, mida põhjustas teemade nõrgenemine ja sõjaväe unarusse jätmine. Dünastia viimased valitsejad, [[Bütsantsi keisrite loend|Bütsantsi keisrid]] [[Nikephoros II Phokas]] (võimul 963–969), [[Johannes I Tzimiskes]] (969–976) ja Basileios II (976–1025) muutsid peamiselt kaitsele orienteerunud kodanikest värvatud sõjaväe professionaalseks ja pealetungidele orienteerunud armeeks, kus omasid suurt osakaalu [[palgasõdur]]id. Palgasõdurite ülalpidamine oli aga üsna kallis, nagu ka kindluste rajamine.<ref>Treadgold (1997)lk 548–549.</ref> [[Pilt:Map Byzantine Empire 1045.svg|pisi|Bütsantsi riik ja [[Teema (haldusüksus)|teemad]], aastal 1045]] Basileios II surma järel oli riigi finantsolukord üsna hea, kuid temale järgnenud keisritel puudus riigijuhtimiseks vajalik militaarne ja poliitiline kogemus. Nende valitsemise ajal suurenes [[inflatsioon]] ning sõjaväge vaadati kui üleliigset kuluallikat ja poliitilist ohuallikat. Seetõttu vabastati kohaliku päritoluga sõjaväelased ametist, kelle asemele palgati välismaised palgasõdurid.<ref name="newadvent"/> === Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse === [[Pilt:Italy 1000 AD.svg|pisi|vasakul|Itaalia kaart normannide saabumise eelõhtul. Nende vallutatud alad sisaldasid kõiki territooriume [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigist]] lõunas (jäme joon) ja Sitsiiliat]] [[Pilt:Italy and Illyria 1084 AD.svg|pisi|Itaalia alad aastal 1084. Lõuna-Itaalia [[Apuulia krahvkond|Apuulia ja Calabria hertsogkond]]]] [[11. sajand]]i alguses koondusid Bütsantsi piirialadele uued ja tugevad vastased. Lõuna-Itaalia [[Itaalia katepanikion]]i provintse ohustasid [[normannid]], kes saabusid [[Apenniini poolsaar]]ele 11. sajandi alguses. Normannide aeglane, kuid järjekindel [[Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse|pealetung algas 11. sajandi keskel]].<ref name="intratext"/> [[Reggio Calabria]] langes nende valdusse aastal 1060 ning seejärel kaotati [[Otranto]] (1068). Bütsantsi peamine tugipunkt [[Apuulia]]s – [[Bari]], [[Itaalia katepanikion]]i pealinn piirati sisse 1068. aastal ning vallutati 1071,<ref>Hooper, Bennett (1996), lk 82; Stephenson (2000), lk 157.</ref> ja bütsantslased aeti lõpuks Lõuna-Itaaliast välja. [[Hauteville (perekond)|Hauteville´d]] valitsesid [[Apuulia krahvkond]]a ja [[Sitsiilia ajalugu|Sitsiilia]] [[Sitsiilia emiraat|emiraadi]] vallutamise järel ka [[Sitsiilia krahvkond]]a ning [[Sitsiilia kuningriik]]i. Pärast bütsantslaste väljaajamist [[Apuulia]]st ja [[Calabria]]st (nende [[Langobardia (thema)|Langobardia]] [[Thema (Bütsants)|thema]]) unistas [[Apuulia ja Calabria krahvkond|Apuulia ja Calabria krahv]] Robert Guiscard rünnakust Bütsantsi valdustele [[Balkani poolsaar|Balkanil]], Kreekas. Robert võttis oma esimese [[Balkan]]i-retke ette mais 1081, kui ta lahkus Brindisist umbes 16 000 mehega ning vaatamata esimesele kaotusele Veneetsia laevastikule [[Durrës|Durazzo]] juures vallutas veebruaris 1082 [[Kérkyra saar|Korfu]] ja [[Durrës|Durazzo]], alistades oktoobris (1081) isegi keiser [[Alexios I Komnenos|Alexios I]] [[Dyrrhachiumi lahing (1081)|Dyrrhachiumi lahingus]]. Roberti poeg [[Bohémond I (Antiookia)|Bohémond]] omandas mõneks ajaks [[Tessaalia]] ja püüdis Roberti äraolekul edendada 1081–1082. aasta vallutusi, kuid ebaõnnestus selles lõpuks. Robert naasis seejärel aastal 1084 vallutusi taastama Balkanile, lõi Veneetsia laevastikku 3. merelahingus ja hõivas [[Korfu]] ja [[Kefalloniá]], kus ta suri palavikku 15. juulil 1085. Normannide juhi, [[Apuulia krahvkond|Apuulia ja Calabria hertsogi]] [[Robert Guiscard]]i surm aastal 1085 leevendas veidi normannide-poolset survet Bütsantsile. Samuti kaotas Ida-Rooma riik 1069. aastal [[Dalmaatsia]] rannikulinnad [[Horvaatia kuningriik (keskaegne)|horvaatidele]]. [[Petar Krešimir IV|Krešimir IV]] (1058–1074) valitsusajal jõudis keskaegne Horvaatia kuningriik oma territoriaalsesse haripunkti. Krešimiril õnnestus saada Bütsantsilt kinnitus oma ülemvõimule Dalmaatsia linnade üle, s.o [[Dalmaatsia (teema)|Dalmaatsia teema]] üle. Aastal 1072 aitas Krešimir Bulgaariat ja Serbiat ülestõusus Bütsantsi isandate vastu. Bütsantslased maksid kätte aastal 1074, saates [[Normannid|normanni]] krahvi Amiki [[Rab]]i piirama. Tal nurjus saare vallutamine, kuid tal õnnestus kuningas kinni püüda ja horvaadid olid sunnitud lahkuma. === Seldžukid === [[Pilt:Seljuk Empire correct locator map.png‎|300px|pisi|[[Seldžukkide riik|Seldžukkide riigi]] suurim ulatus aastal 1092]] Veelgi suurema kaotuse osaliseks sai Bütsants idapiiridel, kus araablased olid asendunud [[Seldžukid|seldžukkidega]], kellega toimusid esimesed kokkupõrked [[Armeenia ajalugu#Keskaeg|Armeenias]] aastatel 1065 ja 1067. [[Romanos IV Diogenes]]e juhitud Bütsantsi väed said 1071. aastal toimunud [[Manzikerti lahing]]us seldžukkidelt üllatuskaotuse. Lahingu käigus langes vangi vägesid juhtinud keiser (esmakordselt riigi ajaloos). [[Rumi Seldžukkide sultanaat|Rumi seldžukkide]] juht [[Alp Arslan]] kohtles suursugust vangi küllaltki leebelt ning vabastas ta suure lunamaksu ja kahe kindluse eest. Samal aastal kukutati Romanos troonilt.<ref name="Vseviov336">Vseviov (2004), lk 332–333.</ref> Pärast [[Manzikerti lahing]]ut, sai Lääne-[[Anatoolia]]s võimule [[Süleyman bin Kutalmış]], kes aastal 1075 vallutas ta [[Izmit]]i ja Izniki linnad. Kaks aastat hiljem kuulutas ta end iseseisva [[Rumi seldžukkide sultanaat|Rumi seldžukkide sultanaadi]] [[sultan]]iks ja tegi Iznikist pealinna. Rumi seldžukid sekkusid ka Bütsantsi sisepoliitikasse, aastal 1078 palus [[Bütsants|Ida-Rooma]] keiser [[Michael VII Doukas]] Süleyman bin Kutalmışilt abi võitluses [[Nikephoros III Botaneiates]]e, [[Anatoolia teema]] komandöri, kes oli troonile pürgimas, vastu. Süleyman lõikas Botaneiatese ja tema sõjaväe tee [[Kütahya]] ja [[İznik]]i vahel, Botaneiates tegi Süleymanile pakkumise liituda mässuga, ta pakkus palju suuremat tasu kui keiser. Botaneiatesel õnnestuski keisriks saada, vastutasuks abi eest lubas ta Süleymanil hakata valitsema [[Bosporus]]e Aasia osa, [[Konstantinoopol]]i läheduses. Kaks aastat hiljem toetas Süleyman uut [[Bütsants|Ida-Rooma]] mässajat, [[Nikephoros Melissenos]]t. Melissenos lubas vastutasuks abi eest Suleimanil asutada püsiva baasi [[İznik|Nikaias]]. Varsti oli kogu [[Bitüünia]] tema kontrolli all, sellega sai ta takistada kommunikatsiooni Ida-Anatoolia ja Konstantinoopoli vahel. Aastaks 1081 olid seldžukid vallutanud pea kogu [[Anatoolia]] – [[Armeenia]]st kuni [[Bitüünia]]ni – ning asutasid oma pealinna Nikaias, vähem kui 100&nbsp;km kaugusel Konstantinoopolist.<ref name="turkishhan"/> Suleiman jätkas oma valduste laiendamist, aastal 1085 vallutas ta [[Antakya]]. == Komnenoste dünastia == [[File:Byzantium1081ADlightpurple-1-+Antioch.png|pisi|[[Duklja]], Bütsantsi ja [[Rumi seldžukkide sultanaat|Rumi seldžukkide sultanaadi]] alad [[Alexios I]] (1081–1118) valitsusaja alguses]] [[Komnenosed|Komnenoste]] dünastia oli Bütsantsis võimul aastatel 1081–1185. Viis sellesse dünastiasse kuulunud keisrit: [[Alexios I Komnenos|Alexios I]] (1081–1118), [[Johannes II Komnenos]] (1118–1143), [[Manuel I]] (1143–1180), [[Alexios II]] (1180–1183) ja [[Andronikos I]] (1183–1185) valitsesid kokku 104 aastat. Need valitsejad mängisid võtmetähtsusega rolli [[Ristisõjad|ristisõdade]] ajaloos, avaldades samal ajal suurt poliitilist ja kultuurilist mõju Euroopas, Lähis-Idas ja Vahemere maades. Alexios I toetas otseselt [[Esimene ristisõda|Esimest ristisõda]]; Johannes II ja Manuel I mõjutasid oluliselt esimesi [[Ristisõdijate riigid|ristisõdijate riike]]. Vähem oluline polnud ka see, et Komnenoste valitsemisperioodil asus Bütsantsi elama hulgaliselt [[Veneetsia]] ja Itaalia kaupmehi (ainuüksi pealinnas elas 60 000 – 80 000 "ladinlast") ja palgasõdureid. Nende kohalolek aitas levitada Ida-Rooma riigi tehnoloogiat, kultuuri, religiooni, kunsti ja kirjandust üle kogu [[katoliiklus|katoliikliku]] Lääne. Komnenose periood avaldas suurt mõju ka Väike-Aasias, mille olid vahepeal hõivanud seldžukid. Anatoolia tagasivallutamine ja kindlustamine on tänapäeval paljudes kohtades nähtav kindlusarhitektuuri mälestusmärkidena. === Alexios I === Pärast lüüasaamist [[Manzikerti lahing|Mantzikerti all]] suutis Bütsants tänu [[Komnenose dünastia]]le mõnevõrra oma mõjuvõimu taastada.<ref name="M124">Magdalino (2002), lk 124.</ref> Komnenose suguvõsa esimene esindaja [[Isaak I]] valitses lühikest aega aastatel 1057–1059, kuid Komnenose dünastia järjepidevus sai alguse keiser (1081–1118) [[Alexios I Komnenos|Alexios I]] võimuletulekuga 1081. aastal. [[Pilt:Histamenon nomisma-Alexius I-sb1776.jpg|pisi|left|Alexios I aegne münt]] Oma võimuperioodi alguses pidi Alexios I tõrjuma [[Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse|normannide]] invasiooni, kes vallutasid [[Balkan]]il [[Dyrrhachium]]i ja [[Kérkyra saar]]e ning piirasid sisse [[Tessaalia piirkond|Tessaalia piirkonna]] ja [[Lárisa]]. Alexios I sõlmis Itaalia normannide vastase liidu [[Veneetsia vabariik|Veneetsia vabariigi]] ja [[Saksa kuningas]] [[Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich IV]]-ga, vältimaks normannide kontrolli [[Otranto väin]]a üle. [[Apuulia ja Calabria hertsogkond|Apuulia ja Calabria hertsog]] Robert võttis oma esimese [[Balkan]]i-retke ette mais 1081 ning vaatamata esimesele kaotusele Veneetsia laevastikule Durazzo juures vallutas veebruaris 1082 [[Kérkyra saar|Korfu]] ja [[Durrës|Durazzo]], alistades oktoobris (1081) isegi keiser [[Alexios I Komnenos|Alexios I]] [[Dyrrhachiumi lahing (1081)|Dyrrhachiumi lahingus]]. Roberti poeg [[Bohémond I (Antiookia)|Bohémond]] omandas mõneks ajaks [[Tessaalia]], piiras [[Lárisa]]t ja püüdis Roberti äraolekul edendada 1081–1082. aasta vallutusi, kuid ebaõnnestus selles lõpuks, kaotades [[Lárisa lahing]]u (1083). Paavstiga [[investituuritüli]]s olev [[Saksa kuningas|Saksa]] ja [[Itaalia kuningriik (keskaegne)|Itaalia]] [[Itaalia kuningas|kuningas]] Heinrich IV tungis aga [[märts]]is 1084 Robert Guiscardi toetavasse Rooma, lubades [[vastupaavst]]i anda paavstile vangina üle, kui paavst [[Gregorius VII]] kroonib ta [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisriks]]. Gregorius keeldus Heinrich IV-at keisriks kroonimast, mistõttu ta krooniti keisriks [[vastupaavst]] [[Clemens III]] poolt. Seejärel tungis [[Robert Guiscard]] Rooma, sundides Heinrich IV tagasi tõmbuma. Robert naasis seejärel aastal 1084 vallutusi taastama Balkanile, lõi Veneetsia laevastikku 3. merelahingus ja hõivas [[Korfu]] ja [[Kefalloniá]], kus ta suri palavikku. Normannide juhi, [[Apuulia krahvkond|Apuulia ja Calabria hertsogi]] [[Robert Guiscard]]'i surm aastal 1085 leevendas veidi normannide-poolset survet. [[Pilt:Khazarfall1.png|pisi|Petšeneegide khanaat, u 1015. aastal]] Alexiose juhtimisel lõid bütsantslased koos [[kumaanid]]ega riiki tunginud [[petšeneegid|petšeneege]] 1091. aastal [[Maritsa]] jõe orus (tänapäeva Lõuna-Bulgaaria).<ref>Luttwak (2009), lk 163.</ref> [[Levounioni lahing]]us ning nendega liidus olnud seldžukkide [[Smyrna]] emiiri laevastikku Egeuse meres ja taasvallutasid kaotatud [[Egeuse saared|Egeuse mere saared]]. 1092. aastal suri seldžukkide sultan [[Malik-šahh]] ning nende [[Seldžukkide riik]] jagati lähinaabrite vahel. Pärast Malik-šahhi tulid võimule [[Kilij Arslan I]] [[Rumi Seldžukkide sultanaat|Rumi Seldžukkide sultanaadis]] ja Malik-šahhi vend, [[Tutush I]] [[Süüria ajalugu#Seldžukiidid|Süüria]] [[Damaskus]]es. === Esimene ristisõda === {{Vaata|Esimene ristisõda}} [[Pilt:Europe mediterranean 1190.jpg|pisi|300x300px|Euroopa ja Vahemere maad, Bütsantsi ja [[Rumi Seldžukkide sultanaat|Rumi seldžukkide sultanaadi]] ning teiste seldžukkide [[dominioon]]ide aladega u 1190]] [[Pilt:Byzantiumforecrusades.jpg|pisi|left|Bütsantsi alad enne [[Esimene ristisõda|esimest ristisõda]]]] Saavutades stabiilsuse lääne- ja põhjapiiridel, otsustas keiser (1081–1118) Alexios pöörata rohkem tähelepanu majanduslike probleemide lahendamisele ja riigi kaitsevõime tõstmisele.<ref name=Birkenmeier>Birkenmeier (2002).</ref> Siiski puudus tal piisavalt vägesid, et taastada Bütsantsi võim Väike-Aasias ja alistada seldžukid. [[Piacenza]]s 1095. aastal toimunud kirikukogul rääkis Alexios paavst [[Urbanus II]]-le kristlaste probleemidest Idas, kes ilma Lääne abita kannatavad [[muslim]]ite rõhumise all. Urbanus nägi Alexiose abipalvele vastu tulles kahte võimalust: suurendada Lääne mõjuvõimu ning ühendada [[Suur kirikulõhe|lõhestunud katoliku ja õigeusu kirikud]].<ref name=Harris>Harris (2003); Read (2000), lk 124; Watson (1993), lk 12.</ref> Veel samal aastal toimus [[Clermont'i kirikukogu|kirikukogu]] [[Clermont-Ferrand]]'is, kus paavst kutsus üles kõiki osalema relvastatud [[palverännak]]ul, et vallutada muslimite käest tagasi Jeruusalemm. Lääne-Euroopa vastas üleskutsele ülekaaluka poolehoiuga.<ref name="Br">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/87186/Byzantine-Empire "Byzantine Empire".] ''Encyclopædia Britannica''.</ref> Alexios võttis osa [[Esimene ristisõda|Esimeses ristisõjas]] Läänest saabunud palgasõduritest sõjaväe organiseerimisel, kuid ta polnud üldse valmis nii suure hulga distsiplineerimatute sõduritega, kes varsti saabusid Bütsantsi territooriumile. Samuti polnud keiser vaimustuses sellest, et ristisõdijate põhijõudude eesotsas olid kaheksast juhist neli [[Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse|normannid]], kellest üks oli Guiscardi poeg, [[Taranto vürstkond|Taranto vürst]] [[Bohémond I (Antiookia)|Bohémond I]]. Kuna ristisõdijad pidid üle [[Bosporus]]e väina saama, omas keiser nende üle teatud mõjuvõimu. Ta võttis ristisõdijatelt lubaduse, et nende poolt vallutatud endised Ida-Rooma riigi provintsid peavad saama taas Bütsantsi kontrolli alla ning vastutasuks pakkus toidumoona ja sõdureid.<ref name=A261>Komnene (1928) ''Alexiad'', [https://web.archive.org/web/20120927011544/http://www.fordham.edu/halsall/basis/AnnaComnena-Alexiad10.html 10.261].</ref> Kuna [[hertsog]] [[Godefroi de Boullion]] ei nõustunud [[vasall]]itõotusega, otsustas keiser ristisõdijate vastu jõudu kasutada. Puhkenud lahingus ründas ristisõdijaid petšeneegide ratsavägi ning Bütsantsi vibukütid külvasid pealinna müüridelt nende peale noolterahe. Seepeale oli de Boullion sunnitud alistuma ja Alexiose vasalliks saama. [[Pilt:Arrivée des croisés à Constantinople.jpg|pisi|vasakul|Ristisõdijate saabumine Konstantinoopolisse ([[Jean Fouquet]], 1455)]] 1097. aasta kevadel toimetati [[rüütel|rüütlite]] vägi osade kaupa üle Bosporuse väina. Alexios suutis ristisõdijate abil kõigepealt hõivata [[Rumi Seldžukkide sultanaat|Rumi seldžukkide]] pealinna [[İznik|Nikaia]] (1097) ja seejärel pea kogu [[Väike-Aasia]].<ref>Vseviov (2004), lk 351–354.</ref> Ristisõdijad vallutasid Antiookia ning [[Fatimiidid]]e valduses olnud Jeruusalemma.<ref name="A291">Komnene (1928) ''Alexiad'', [https://web.archive.org/web/20141016040319/http://www.fordham.edu/halsall/basis/AnnaComnena-Alexiad11.html 11.291].</ref> Lisaks vastuoludele Bütsantsi keisri ülemvõimu tunnistamisel oli Euroopast tulnud ristisõdijate ja kohalike vastuolude aluseks ka [[Suur kirikulõhe|1054. aastast pingestunud vastuolu]] [[Idakirik]]u ([[kreekakatoliku kirik]]) ja [[läänekirik]]u ([[roomakatoliku kirik]]) vahel. Ristisõdijate valitsejad toetasid asutatud [[Ristisõdijate riigid|Ristisõdijate riikides]] Rooma paavstile alluvat [[roomakatoliku kirik]]ut. [[Antakya]] vallutanud [[Bohémond I (Antiookia)|Bohémond]] saatis Antakyast välja [[Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh|Konstantinoopoli oikumeenilisele patriarhile]] allunud kreeka [[patriarh]]i. [[Jeruusalemma piiramine (1099)|Jeruusalemmas]] (1099) tunnistati [[primas]]ena samuti paavstile alluvat roomakatoliku kiriku esindajat. Konstantinoopoli oikumeenilisele patriarhile allunud kreeka patriarhid pidid asuma [[eksiil]]is Konstantinoopolis. Paavst [[Paschalis II]] toetas 1105 [[Antiookia vürst]]i [[Bohemund I]] sõjakäiku Bütsantsi vastu ja andis [[Jeruusalemma kuningas|Jeruusalemma kuningale]] [[Baldwin I]]-le privileegi allutada Jeruusalemma patriarhaadi jurisdiktsiooni alla kõik vallutatud aladel olnud [[kogudus]]ed. [[Bohémond I (Antiookia)|Bohémond]], kes keeldus tagastamast Bütsantsi kontrolli alla vallutatud [[Levant]]i linnu, kuulutas end [[Antiookia vürst]]iks, pidas Bütsantsiga veel lühikese sõja, kuid nõustus uuesti vasallistaatusega aastal 1108. [[Pilt:Lähis-Ida 1135.png|pisi|[[Ristisõdijate riigid]] pärast [[Esimene ristisõda|Esimest ristisõda]]]] Sellega õnnestus Alexiosel lõpetada vastasseis normannidega.<ref name="A348-358">Komnene (1928) ''Alexiad'', [https://web.archive.org/web/20120927011652/http://www.fordham.edu/halsall/basis/annacomnena-alexiad13.html 13.348–13.358]; Birkenmeier (2002), lk 46.</ref> Bütsantsi keiser [[Alexios I Komnenos|Alexios I]] asus 1112 [[Paschalis II]]-ga rääkima läbi [[skisma]] lõpetamise üle, kuid paavst seadis leppe eeltingimuseks [[Rooma paavst]]i primaadi tunnustamise. Esimese ristisõja lõppedes oli Bütsantsi välispoliitiline olukord täielikult muutunud ning ladinlased olid asutanud neli ristisõdijate riiki ([[Antiookia vürstiriik]], [[Edessa krahvkond]], [[Jeruusalemma kuningriik]] ja [[Tripoli krahvkond]]).<ref>Vseviov (2004), lk 355.</ref> Alexios I jätkas ka sõjalist pealetungi [[Rumi Seldžukkide sultanaat|Rumi Seldžukkide sultanaadile]] ja 1116. aastal toimunud Philomelioni lahingus Bütsantsi väed Alexiose juhtimisel võitsid Rumi Seldžukkide sultani (1107–1116) [[Malik-šahh (Rum)|Malik-šahhi]] vägesid ning sundisid lõpetama rüüsteretked Bütsantsi aladele. === Johannes II === Alexios I poeg [[Johannes II Komnenos]] tuli võimule pärast isa surma 1118. aastal ja oli valitses kuni aastani 1143. Johannes oli väärikas ja pühendunud sõjaväelane-keiser, kes üritas Bütsantsi rasket seisukorda parandada, mis oli tekkinud poole sajandi eest [[Manzikerti lahing|Mantzikerti]] all saadud kaotuse tõttu.<ref>Norwich (1998), lk 267.</ref> Andunult ja moraalitundega riiki juhtides oli Johannes tolle ajastu valitsejate seas pigem erand, sest tavaliselt paistsid nood silma julmusega.<ref>Ostrogorsky (1969), lk 377.</ref> Seetõttu on Johannest kutsutud Bütsantsi [[Marcus Aurelius]]eks. Johannese 25 aasta pikkuse valitsemisperioodi saavutuste hulka kuuluvad liit [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigiga]], ülekaalukas võit [[petšeneegid]]e üle (1122),<ref name="B90">Birkenmeier (2002), lk 90.</ref> ja mitmed edukad sõjakäigud [[Seldžukid|seldžukkide]] vastu [[Väike-Aasia]]s, kes sisetülide ja pidevate rünnakute tõttu välja kurnatuna kaotasid suurema osa oma Väike-Aasia territooriumidest.<ref name="SJ"/> Johannese poolt juhitud sõjaväe purustavat jõudu said 1120. aastatel tunda nii [[Ungari kuningriik|ungarlased]] kui ka [[Serbia suurvürstkond|serblased]]. 1130. aastatel astus ta normannide poolt valitsetava [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia kuningriigi]] vastasesse liitu [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma]] keisri [[Lothar III (Saksa-Rooma keiser)|Lothar III-ga]].<ref name="BrJ">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/304737/John-II-Comnenus "John II Komnenos".] ''Encyclopædia Britannica''.</ref> Oma võimuperioodi viimastel aastatel tegutses Johannes aktiivselt riigi laiendamisega idanaabrite arvelt. Tema juhtimisel alistasid Bütsantsi väed [[Danišmendid]]e emiraadi ja [[Kiliikia Armeenia kuningriik|Väike-Armeenia (Kiliikia) kuningriigi]]. Aastal 1137 oli [[Antiookia vürstiriik|vürst]] [[Raymond de Poitiers]] sunnitud pärast Antiookia sissepiiramist saama Bütsantsi [[vasall]]iks. 1142. aasta sügisel üritas Johannes veel kord Antiookiat vallutada, kuid talve saabumine sundis teda taanduma. Keiser suri 1143. aasta aprillis jahil saadud vigastusse. Raymond kasutas kohe juhust ja tungis [[Kiliikia]]sse, kuid oli sunnitud pärast saadud kaotust vasallitõotust Konstantinoopolis uuendama.<ref name="B326">Brooke (1962), lk 326.</ref> === Manuel I ja Teine ristisõda === [[File:Byzantium1173.JPG|thumb|right|Bütsantsi alad [[Manuel I Komnenos]] valitsusajal (1143–1180), c. 1170]] Johannes valis troonipärijaks oma noorima (neljanda) poja [[Manuel I Komnenos]]e, kes tegutses küllaltki agressiivselt oma lääne- ja idanaabrite vastu. [[Palestiina]]s sõlmis Manuel liidu [[Jeruusalemma kuningriik|Jeruusalemma kuningriigiga]], aidates neid võitluses [[Fatimiidide kalifaat|Fatimiidide kalifaadiga]]. Edessa krahvkonna langemise järel seldžukkide kätte (1144–1146) muutusid ülejäänud ristisõdijate riigid Bütsantsist sõltuvaks.<ref name="S">Magdalino (2002), lk 74; Stone, [http://www.roman-emperors.org/mannycom.htm Manuel I Comnenus].</ref> Manuel sõlmis mitmeid liite nii [[Kirikuriik|Kirikuriigi]] kui ka muude Lääne-Euroopa riikidega ning tegutses edukalt [[Teine ristisõda|Teise ristisõja]] (1147–1149) ajal.<ref name="M67">Magdalino (2002), lk 67.</ref> Idas aga tugevnesid [[Rumi Seldžukkide sultanaat|Rumi Seldžukkide sultanaadi]] seldžukid, kes lõid Bütsantsi vägesid [[Myriokephaloni lahing]]us (1176) [[Beyşehiri järv]]e lähedal. Kaotusest taastuti kiiresti ning järgmisel aastal õnnestus bütsantslastel omakorda seldžukke võita.<ref name="B129">Birkenmeier (2002), lk 128.</ref> Märkimisväärne on seejuures asjaolu, et keisririigil õnnestus mehi koguda kogu teekonna jooksul alates pealinnast, mis näitas, et Väike-Aasia lääneosa kaitsestrateegia töötas veel üsna hästi.<ref name="B196">Birkenmeier (2002), lk 196.</ref> 1155. aastal ebaõnnestus Bütsantsi vägedel Lõuna-Itaalia sadamalinnade hõivamine, kuid 1167. aastal lõid bütsantslased [[Ungari kuningriik|Ungari kuningriigi]] vägesid Sirmiumi linna lähistel toimunud [[Sirmiumi lahing]]us. Tänu sellele võidule sai Bütsants 1168. aastaks peaaegu kogu [[Aadria meri|Aadria mere]] idaranniku ([[Bosnia banaat]], [[Serbia kuningriik (keskaegne)|Serbia kuningriik]]) oma kontrolli alla.<ref name="S372">Sedlar (1994), lk 372.</ref> [[Pilt:Bütsants 1180.png|pisi|Bütsants Komnenoste dünastia lõpus, aastal u 1180]] === Bütsantsi taassünd 12. sajandil === Johannes ja Manuel tegelesid agressiivselt militaarpoliitikaga ning kulutasid märkimisväärselt ressursse linnade kaitsevõime tõstmiseks, rajades aktiivselt fortifikatsioone.<ref name="B185-186">Birkenmeier (2002), lk 185–186.</ref> [[Alexios I Komnenos]]e (1081–1118), [[Johannes II Komnenos]]e (1118–1143) ja [[Manuel I Komnenos]]e (1143–1180) valitsemisperioodil laienes Bütsantsi territoorium üsna suures ulatuses, Väike-Aasia ja Euroopa piirialadel suurenes stabiilsus. Sõjaline edu aastatel 1081–1180 võimaldas riigi inimühiskonnal ja kultuuril õitsengule puhkeda.<ref name="Br1">Birkenmeier (2002), lk 1.</ref> Pikem rahuperiood võimaldas riigi lääneprovintsidel majanduslikult toibuda ja stabiilse kasvu saavutada, mis kestis peaaegu 12. sajandi lõpuni. 12. sajandi jooksul kasvas oluliselt keisririigi elanikkond ning kasutusele võeti järjest rohkem uusi põllumaid. Nii Euroopast kui ka Väike-Aasiast avastatud arheoloogilised leiud viitavad sellele, et olemasolevate linnade mõõtmed suurenesid märgatavalt ning tekkis ka palju uusi asustusi. Samuti õitses kaubandus: [[Veneetsia]] ja [[Genova]] kaupmehed kauplesid ristisõdijate riikide ja Fatimiidide kalifaadiga läbi Konstantinoopoli.<ref name="Day">Day (1977), lk 289–290; Harvey (2003).</ref> [[Mosaiik|Mosaiigi]] ja regionaalsete [[arhitektuur]]ikoolkondade taastumine viis paljude [[kunst]]istiilide tekkimiseni.<ref name=Diehl/> 12. sajandi jooksul tekkis Bütsantsis omamoodi varajane [[humanism]], huvi taassünd klassikaliste autorite loomingu vastu. Bütsantsi humanismi kõige ilmekamaks esindajaks oli [[Thessalonike Eustathius]].<ref name="TM">Tatakes, Moutafakis (2003), lk 110.</ref> == Riigi langus == [[Pilt:South-eastern Europe 1180.jpg|pisi|300px|Edela-Euroopa ja Lähis-Ida 1180. aastal]] === Komnenoste dünastia allakäik === Manueli surma järel 1180. aastal päris trooni tema 11-aastane poeg [[Alexios II|Alexios II Komnenos]]. Tegelik võim kuulus aga Alexiose emale, Antiookia Mariale, kes oli Bütsantsis võõramaalasena üsna ebapopulaarne.<ref name="Norwich291">Norwich (1998), lk 291.</ref> Vastutasuks Itaalia laevastiku toetuse eest tehti 1081 [[Venezia vabariik|Veneziale]] Bütsantsis kauplemiseks suured soodustused. [[Andronikos I Komnenos]] korraldas relvastatud riigipöörde 1182. aasta augustis, millele eelnes ladinlaste-vastane pogromm. Veresauna käigus kaotasid elu tuhanded inimesed.<ref name="Norwich292">Norwich (1998), lk 292.</ref> Kõrvaldades kõik poliitilised vastased (k.a Alexios II), lasi Andronikos end kroonida järgmisel aastal.<ref name="Norwich292"/> Mõnede ajaloolaste hinnangul alustas Andronikos I Komnenos oma valitsusperioodi (1183–1185) küllaltki hästi. Ta reformis valitsusaparaati ja alustas võitlust [[korruptsioon]]iga. Tema valitsemise ajal lõpetati ametikohtade müümine ning inimesi hakati valima kohtadele pigem isiklike väärtuste kui soovituste järgi. Ametnikele hakati maksma suuremat palka, et vähendada [[altkäemaks]]u võtmise kiusatust. Andronikuse reformid avaldasid kiiret ja head mõju provintsides.<ref name="M194"/> Samas meelestas Andronikos nende reformidega enda vastu aristokraadid. Sisepingete tõstmisele aitasid kaasa ka erakordselt julmad meetmed poliitiliste vastaste ja mässude mahasurumisel.<ref>Harris (2003), lk 118.</ref> Terror ja vägivald aristokraatide vastu laienes peagi üle kogu riigi ning keiser oli sunnitud võimu säilitamiseks järjest julmemalt tegutsema.<ref name="M194">Ostrogorsky (1969), lk 397.</ref> Siseriikliku toetuse kadumisele järgnesid ebaõnnestumised välispoliitikas. Vaatamata oma sõjaväelisele taustale, oli Andronikus Bütsantsi vägede juhtimisel üsna saamatu. Nii järgnes üks kaotus teisele. [[Küprose kuningriik|Küprosel]] ei tunnustanud enam Bütsantsi ülemvõimu asehaldur Isaak Komnenos. [[Ungari kuningriik|Ungarlased]] suutsid tagasi vallutada [[Horvaatia liidus Ungariga|Horvaatia]] territooriumid, [[Duklja|serblased]] kuulutasid end Bütsantsist sõltumatuks ning [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia kuningriigi]] [[normannid]] [[Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse#Bütsantsi-Normanni sõjad, 1059–1085|rüüstasid Kreekat]] 1185. aastal.<ref name="Norwich293">Norwich (1998), lk 293.</ref> Andronikos mobiliseeris 100 laevast koosneva flotilli pealinna kaitseks, kuid rohkemat ei vaevunud ta ette võtma. 1185. aastal tegi [[Isaak II Angelos]] lõpu Andronikose lühikesele valitsemisajale ja lasi viimase hukata.<ref name="Norwich294-295">Norwich (1998), lk 294–295.</ref> === Angeloste dünastia võimuletulek === [[Isaak II Angelos]] (võimul 1185–1195, 1203–1204) ja tema venna [[Alexios III Angelos]] (1195–1203) valitsusperiood viis riigi tsentraliseeritud valitsusaparaadi ja kaitsevõime [[kollaps]]ini. Kuigi [[Sitsiilia kuningriik|normannid löödi]] 1186. aastal võiduga [[Mosynopolis]]e ja [[Thessaloníki]] linna juures Kreekast välja, hakkasid [[Valahhia|valahhid]] ja [[Aseni ja Peteri ülestõus|bulgaarlased samal aastal mässama]], mis viis [[Teine Bulgaaria tsaaririik|teise Bulgaaria riigi]] tekkimiseni. === Kolmas ristisõda === [[Pilt:Schnorr von Carolsfeld - Die Schlacht von Iconium.jpg|pisi|[[Ikoniumi]] alistamine [[Kolmas ristisõda|Kolmanda ristisõja]] (1189–1192) käigus]] Kristlaste [[Hattini lahing]]u kaotuse ja [[Jeruusalemm]]a langemise järel avaldas Rooma paavst Gregorius VIII 1187. aastal bulla, milles kutsus katoliiklasi alustama ristisõda. Egiptuse ja Süüria suktan [[Saladin]] alustas sõjaretki ristisõdijate kontrolli all olevatele aladele 1183. aastal. Saladin astus ka vastu kristlikele ristisõdijate riikidele Süüria aladel ning võitis [[Jeruusalemma kuningriik|Jeruusalemma]] [[Jeruusalemma kuningas|kuningas]] [[Guy de Lusignan]]ilt aastal 1187, [[Hattini lahing]]us ning vallutas [[Jeruusalemm]]a ja [[Palestiina]], [[Akko]]. See põhjustas vastureaktsiooni eurooplaste poolt: religioossest innustusest kantuna lõpetasid omavahelise konflikti [[Inglismaa kuningas]] Richard I ja [[Prantsusmaa kuningas]] [[Philippe II]] ning läksid koos järjekordsesse ristisõtta. Sõjakutsele vastas ka [[Friedrich I Barbarossa]], [[Saksa-Rooma keiser|Püha Rooma Keisririigi keiser]] ning juhtis ka enda väed sõtta pühale maale. Teel läbi Bütsantsi kujunes [[Saksa-Rooma keiser|Püha Rooma Keisririigi keiser]] [[Friedrich I Barbarossa]]l konflikt [[Bütsantsi keiser|Bütsantsi keisri]] [[Isaakios II]]-ga vallutatavate maade valitsemise üle ning vallutas Bütsantsi [[Edirne|Adrianoopoli]] [[Traakia]]s. Friedrich I aga uppus enne [[Palestiina (piirkond)|Palestiinasse]] jõudmist. Teel [[Püha Maa|pühale maale]] vallutasid Inglismaa kuninga ´ja [[Akvitaania hertsogkond|Akvitaania hertsogi]] Richardi ristisõdijad tugipunktide loomiseks [[Messina]] normannide [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia kuningriigis]] ja [[Küprose saar]]e. Inglise kuninga sissetungilaevastik hajus tormis teel [[Akko]]t piirama, kolm tema laeva sõitis Küprose randa, kus nad hävisid ja uppusid [[Limassol]]i sadama reidil. Laevahukust pääsenud võeti, kohaliku tõusikkuberneri ja isehakanud keisri [[Isaakios Komnēnos (Küpros)|Isaakios Komnēnose]] poolt vangi ja kui laev, millel olid Richardi õde ja pruut, sadamasse saabusid, keeldus Komnēnos nende palvest randuda värske vee võtmisest. Richard ja tema ülejäänud laevastik saabus veidi hiljem ja kuuldes oma laevahuku üle elanud kaaslaste vangistamisest ning tema pruudile ja õele osaks saanud solvangutest, otsustas kohtuda Komnēnosega lahinguväljal. Olid isegi kuulujutud, et Komnēnos oli salaja liidus [[Saladin]]iga, et kaitsta ennast oma vaenlaste eest Bütsantsi pealinnas [[Konstantinoopol]]is, mida valitses Angelose perekond. Veelgi enam, Küprose saare kontroll annaks olulise strateegilise baasi operatsioonidele, millest käivitada ja varustada edasisi ristisõdijate pealetunge. [[Angelosed|Angeloste]] võimuperioodi sisepoliitikat iseloomustas vastutustundetu ja priiskav käitumine, mis viis riigi majanduskrahhi lävele. Ida-Rooma riigi mõjuvõim kannatas tehtud vigade tõttu sedavõrd, et see viis võimuvaakumi tekkimiseni ja soodustas riigi lagunemist. Teatud märgid viitasid sellele, et [[Trapezund]]is tekkis [[Komnenosed|Komnenoste]] juhtimisel [[Trebizond (linnriik)|pooliseseisev riik]] juba enne 1203. aastal riiki tabanud kollapsit.<ref name="AP">Angold (1997); Paparrigopoulos, Karolidis (1925), lk 216.</ref> [[Angeloste dünastia]] kiirendas nõrgenenud Bütsantsi lõpu saabumist.<ref name="VA">Vasiliev (1928–1935), "[http://www.intratext.com/IXT/ENG0832/_P1B.HTM Foreign Policy of the Angeloi]".</ref> === Neljas ristisõda === {{Vaata|Neljas ristisõda}} [[Pilt:Prise de Constantinople par les croisés (12 avril 1204).jpg|pisi|vasakul|Ristisõdijate sisenemine Konstantinoopolisse, autor [[Eugène Delacroix]] (1840)]] Paavst [[Innocentius III]] tutvustas esmakordselt Neljanda ristisõja plaani 1198. aastal [[legaat]]ide levitatud [[entsüklika]]s.<ref name="Norwich299">Norwich (1998), lk 299.</ref> Ristisõja eesmärgiks pidi saama [[Aijubiidid]]e riigi uue võimukeskuse – Egiptuse vallutamine. Ristisõdijate vägi saabus [[Veneetsia vabariik]]i 1202. aasta suvel. Rüütlite vägi oli aga oodatust väiksem ning sellel puudusid piisavad rahalised vahendid, et maksta veneetslastele laevatranspordi eest. Veneetsiat juhtis tollal juba raugaeas ja pime, kuid endiselt ambitsioonikas [[Veneetsia doodž|doodž]] [[Enrico Dandolo]], kes polnud huvitatud Egiptuse ründamisest, sest Veneetsial olid tulusad kaubandussuhted [[Saladin]]i loodud Aijubiidide riigiga.<ref name="Br4Cr">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/144695/Crusades/25612/The-Fourth-Crusade-and-the-Latin-empire-of-Constantinople "The Fourth Crusade and the Latin Empire of Constantinople".] ''Encyclopædia Britannica''.</ref> Ristisõdijad soostusid transpordi eest aitama veneetslasi [[Zadar]]i linna (kristlik ja heal järjel kaubanduslinn) vallutamisel. Zadar oli endine Veneetsia vasall, kuid alates aastast 1186 kuulus Ungari kuningriigi protektsiooni alla.<ref name="BrC">Britannica Concise, [https://web.archive.org/web/20070706062040/http://concise.britannica.com/ebc/article-9383275/Siege-of-Zara Siege of Zara].</ref> Vaatamata paavsti vastuseisule langes linn 1202. aastal ülekaalukate ristisõdijate kätte pärast lühikest piiramist.<ref>Geoffrey of Villehardouin (1963), lk 46.</ref> 1201. aastal läks ristisõdijate juhtimine [[Montferrat]]' markii [[Montferrati Bonifacio|Bonifacio]] juhtimise alla, kelle sõbraks oli [[Švaabi Philipp]]. Nii Philipp kui ka Bonifacio olid abielus kukutatud Bütsantsi keisri [[Isaak II Angelos]]e lähedaste sugulastega (Philipp tütrega ja Bonifacio õega). Isaak II poeg [[Alexios IV Angelos|Alexios]] põgenes pärast isa võimult kõrvaldamist Euroopasse ja otsis abi ristisõdijate juurest. Ta lubas paavstile Ida ja Lääne kirikud ühendada ning maksta ristisõdijatele 200 000 hõbemarka, kui ta uuesti võimule aidatakse. Samuti lubas ta toetada ristisõda Pühale Maale.<ref name="Norwich301">Norwich (1998), lk 301.</ref> Veneetslastele sobis säärane pakkumine väga hästi ning seega otsustati Egiptuse asemel rünnata hoopis Bütsantsi pealinna. Ristisõdijad saabusid Konstantinoopoli alla 1203. aasta 23. juunil. Alexios III oli võimetu linna mingilgi määral kaitsma ning otsustas põgeneda. Nii hõivasid ristisõdijad Konstantinoopoli praktiliselt ilma vastupanuta. Vahepeal krooniti taas keisriks troonilt kukutatud ja pimedaks torgatud Isaak II. Tema pojast sai kaasvalitseja (Alexios IV). Alexios IV ja Isaak II ei suutnud tasuda ristirüütlitele lubatud tasu täies mahus ning nad kukutas peagi võimult [[Alexios V Doukas|Alexios V]]. Tekkinud segadust kasutasid ära ristisõdijad, kes vallutasid pealinna teist korda 13. aprillil 1204. Linna kaitsel olnud palgasõdurid eriti vastupanu ei osutanud, sest Alexios V ei suutnud neile enam palka maksta. Keiser põgenes vahetult enne rüütlite tungimist linna. Konstantinoopoli hõivamisele järgnesid massilised röövimised ja tapatalgud, mis kestsid järjest kolm ööpäeva. Paljud hindamatud riisutud varad (ikoonid, reliikviad jm) tulid hiljem välja Lääne-Euroopas, suur osa neist Veneetsias. Kroonikud on seda röövimist nimetanud [[Keskaeg|keskaja]] suurimaks.<ref name="NC">Choniates (1912), ''[https://web.archive.org/web/20141030004048/http://www.fordham.edu/halsall/source/choniates1.html The Sack of Constantinople]''.</ref><ref>Vseviov (2004), lk 410.</ref> Paavst Innocentius III avaldas nördimust, kui kuulis Konstantinoopoli vallutamisest, kuid olukord oli tema kontrolli alt juba väljunud. Seda tõestab fakt, et paavsti legaat vabastas omal initsiatiivil ristisõdijad tõotusest jätkata sõjakäiku Pühale Maale.<ref name="Br4Cr"/> Konstantinoopolis korra taastamise järel otsustasid veneetslased ja ristisõdijad jaotada riigi oma juhtide vahel ja lõid [[Ladina keisririik|Ladina keisririigi]]. Ladinlased ei saanud aga kogu Bütsantsi territooriumi oma kontrolli alla, sest vastupanu jätkasid keisririigi lagunemisel moodustunud iseseisvad riigid: [[Epeirose despootkond]], [[Nikaia keisririik|Nikaia]] ja [[Trapezundi keisririik]].<ref name="Br4Cr" /> == Keisririigi lõpp == === Riik eksiilis === [[Pilt:Byzantium1204.png|pisi|Bütsantsi järglasriigid 1204: [[Balkan]]il [[Epeirose despootkond]], [[Väike-Aasia]]s Nikaia keisririik ja Väike-Aasia kirdeosas, [[Trapezundi keisririik]]]] Pärast Konstantinoopoli langemist ladinlaste kätte moodustati keisririigi endistes valdustes kaks järglasriiki: [[Balkan]]il [[Epeirose despootkond]] ja [[Väike-Aasia]]s [[Nikaia keisririik]]. Kolmas järglasriik Väike-Aasia kirdeosas, [[Trapezundi keisririik]] asutati juba mõned nädalad enne Konstantinoopoli vallutamist. Neist kolmest olid Epeirosel ja Nikaial parimad võimalused Konstantinoopolis võimu taastamiseks. Nikaia keisririiki peeti Bütsantsi järglaseks, seal valitsesid kreeka päritolu [[Palaiologosed|Palaiologoste]] dünastia keisrid. Nikaia võitles järgmised paar aastakümmet ellujäämise nimel [[Seldžukid|seldžukkidega]] ja kaotas 12. sajandi keskpaigaks suurema osa [[Anatoolia]] lõunaosast.<ref name="Kean1"/> === Mongolite invasiooni Väike-Aasiasse === [[Pilt:MongolEmpire.jpg|pisi|vasakul|[[Mongolite riik]] [[Möngke-khaan]]i (1251–1259) surma järel]] [[Pilt:Ilkhanate in 1256–1353.PNG|pisi|[[Mongolite riik|Mongolite]] [[Hulagiidid]]e Ilkhanaat oma suurimas ulatuses, 1256–1353]] [[Mongolite riik|Mongolite]] invasiooni tõttu [[Väike-Aasia]]sse (1242–1243) nõrgenes [[Rumi Seldžukkide sultanaat|Rumi seldžukkide sultanaat]] märkimisväärselt, misjärel tekkis [[Anatoolia]]s järgmistel aastakümnetel mitmeid väikeriike.<ref>John Joseph Saunders, ''The History of the Mongol Conquests'', (University of Pennsylvania Press, 1971), 79.</ref><ref name="Ottomans"/> ([[Ikonioni sultanaat|Ühest sellisest väikeriigist]] kasvas aja jooksul võimas [[Osmanite riik|suurriik]], mis hävitas Bütsantsi lõplikult<ref name="Ottomans"/>). Mongolid vallutasid aastal 1242 [[Erzurum]]i, aastal 1243 purustas [[Baiju]] [[Köse Dagi lahing]]us Rumi seldžukkide sultanaadi väed ning Rumi sultanaadist sai [[Mongolite riik|mongolite riigi]] [[Hulagiidid]]e [[vasall]]riik. Seldžuki riik jagunes [[Kaykhusraw II]] kolme poja vahel, kes valitsesid alasid mongolite vasallidena. Oktoobrist 1256 oli kogu [[Anatoolia]] ametlikult [[Möngke-khaan]]i valdus. Seldžukkide sattumisega mongolite vasalliks kergenes olukord Nikaia keisririigi idapiiril, mis lubas tollel keskenduda võitlusele Ladina keisririigiga. == Palaiologoste dünastia == {{Vaata|Palaiologosed}} === Konstantinoopoli tagasivallutamine === [[Pilt:Balkans 1265.jpg|pisi|vasakul|Bütsantsi alad aastal 1265. aastal]] [[Pilt:Bütsants1263.PNG|pisi|275px|Bütsants aastal 1263]] [[Nikaia keisririik|Nikaia keisririigil]] õnnestus 1261. aastal Konstantinoopol [[Ladina keisririik|ladinlastelt]] tagasi vallutada ning Ladinlaste keiser (1228–1261) [[Baldwin II]] pagendada. Riigi lühiajaline tõus saavutati [[Michael VIII Palaiologos|Michael VIII]] võimuperioodil (1259–1282), kuid Bütsants oli selleks ajaks tõsises [[majanduskriis]]is ja halvasti varustatud, et võidelda ümbritsevate vaenlastega. Sõjategevuseks ladinlaste vastu koondas Michael riigi väed [[Väike-Aasia]]st Euroopasse ning tõstis talupoegade maksukoormust, mis tekitas nende seas laialdast vimma ja rahulolematust ning viis paljud laostumiseni.<ref>Madden (2005), lk 179; Reinert (2002), lk 260.</ref> [[Neljas ristisõda|Neljanda ristisõja]] ajal tekitatud pealinna kaitserajatiste kahjustuste parandamiseks kulutati hiiglaslikke summasid, mis koos lakkamatute sõdadega viisid riigi [[finantskriis]]i ja pideva rahapuuduseni.<ref>Vseviov (2004), lk 438.</ref> Idapiiride kaitsmise asemel otsustas Michael VIII keisririiki lääne suunas laiendada, kuid saavutas vaid lühiajalist edu. Vana vaenlase [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia kuningriigi]] vallutusplaanide tõrjumiseks kasutas keiser diplomaatia abi. Ta tegi [[paavst]]ile ettepaneku kristlike kirikute taasühendamiseks, mis [[Suur kirikulõhe|olid lõhenenud]] aastal 1054. Sellele olid aga vastu suurem osa keisririigi elanikkonnast ja [[õigeusk]]lik kirik, kelle mahasurumiseks kasutas keiser karme abinõusid.<ref name="Vseviov436–437">Vseviov (2004), lk 436–437.</ref><ref>Reinert (2002), lk 257.</ref> [[Gregorius X]] surma tõttu muutus olukord oluliselt. Järgmine paavst soosis [[Sitsiilia kuningas|Sitsiilia kuningat]] [[Carlo I]] ja kirikute taasühendamine jäi ära.<ref name="Vseviov436–437"/> [[Pilt:Bulgaria Theodore Svetoslav.png|pisi|Bütsantsi Euroopa alad, [[Serbia kuningriik (keskaegne)|Serbia kuningriik]] ja [[Teine Bulgaaria tsaaririik]], 14. sajandi alguses]] === Osmanite tõus === Keisrite [[Andronikos II Palaiologos|Andronikos II]] (võimul 1282–1328) ja [[Andronikos III Palaiologos|Andronikos III]] (keiser 1328–1341) tegid viimaseid tõsiseid katseid Bütsantsi hiilguse taastamiseks. 1299. aastal [[Nikomeedia]] aladele tunginud [[Osman I]] juhitud türklaste vastu võitlemiseks palkas Andronikos II Euroopas kuulsust kogunud [[Kataloonia]] ja alaanidest palgasõdurid. Pärast võidu saavutamist, Andronikos II poja ja kaasvalitseja (1295–1320) [[Michael IX Palaiologos]]e juhtimisel [[Anatoolia]]s muutusid nood aga kontrollimatuks ning tegelesid maa rüüstamise ja röövimisega. Bütsantsil kulus mitu aastat ja palju ressursse, et [[Traakia]]sse liikunud tülikad palgasõdurid purustada.<ref>Vseviov (2004), lk 443.</ref> [[Pilt:Osman I area map.PNG|pisi|vasakul|Osmanite beiliki valitsetud alad [[Väike-Aasia]]s Osman I valitsusaja ja alguses 1281 (tumepunane) ja tema valitsusaja lõpul 1324 (punane)]] 27. juulil 1302 võitis [[Osman I]] juhitud armee [[Konstantinoopol]]i lähedal toimunud [[Bapheuse lahing]]us ülekaalukalt Bütsantsi sõjaväge. Selle lahinguga langes enamik [[Bitüünia]]st – [[Anatoolia poolsaar]]e [[Bosporuse väin]]a poolsest loodeservast – lõplikult Osmanite kätte. Sellele järgesid ka [[Ephesos]]e (1304), Egeuse mere tähtsaima sadamalinna [[Smyrna]] ning [[Nikaia keisririik|Nikaia keisririigil]] aegse teise pealinna [[Nymphaion]]i vallutamine ja rüüstamine. Aastatel 1303–1304 käivitasid [[Teine Bulgaaria tsaaririik|bulgaarlased]] mitu kampaaniat ja võtsid tagasi palju linnu Kirde-Traakias. Bütsantslased püüdsid Bulgaaria edu ümber pöörata, kuid said [[Skafida lahing]]us suure kaotuse. Suutmata ''status quod'' muuta, olid nad sunnitud [[Teine Bulgaaria tsaaririik|Bulgaariaga]] aastal 1307 rahu tegema, tunnistades bulgaarlaste vallutusi. === Rhodose kaotus === [[Pilt:Castle at Rhodes.jpg|pisi|Ordumeistri kindlus Rhodosel]] 1309. aastal hõivasid [[Johanniitide ordu|Jeruusalemma Püha Johannese hospitaliitide rüütlid]] Bütsantsilt Egeuse mere [[Dodekaneesid]]e saarerühmas Rhodose kõrval asuva [[Kastellorizo]] saare. 1310. aastal tõid johanniidid [[Rhodos]]ele oma peakorteri. Kui [[Templirüütlite Ordu]] 1312. aastal likvideeriti ja tolle enamik varasid paavsti [[Clemens V]] bullaga johanniitidele üle anti, tõusid viimased oma suuruse ja kuulsuse tipule, maise võimu [[kulminatsioon]]ipunkti. 1397. aastal müüs Bütsantsi keiser [[Manuel II]] hospitaliitidele [[Korintos]]e [[Peloponnesos]]el ning hospitaliitid osalesid ka Manuel II vägede sõjakäigul 1399. aastal osmanite Riva kindlustuste vastu [[Must meri|Musta mere]] ääres. [[Pilt:Orhan I area map.png|alt=Osmanite riik Orhan I ajal (1361)|pisi|Osmanite riik [[Orhan I]] ajal (1361)|vasakul]] 1329. aastal [[İznik|Nicaeat]] piiranud Orhani ja Bütsantsi [[Keiser|keisri]] [[Andronikos III]] ning Katalaani palgasõdurite [[Pelekanoni lahing]] ning sellele järgnenud Bütsantsi vägede taganemine oli esimene [[Orhan I]] valitsetud [[Osmanid|Osmanite]] ja Bütsantsi vägede välilahing, mis lõppes Bütsantsi vägede taganemisega. 1332. aasta märtsis alistus ka [[İznik|Nicaea]]. === Balkani kaotus === [[Pilt:Byzantine empire 1355.jpg|pisi|275px|Bütsants, [[Serbia tsaaririik]] ja [[Teine Bulgaaria tsaaririik]], 1355]] Pärast [[Andronikos III]] surma haaras riiki laastav [[Bütsantsi kodusõda (1341–1347)|kodusõda]], mis kestis kuus aastat (1341–1347). Seda kasutasid edukalt ära [[Serbia tsaaririik|serblased]], kes hõivasid suure osa Bütsantsi territooriumidest Balkanil. [[Dušan Nemanjić]]i kahekordistas oma [[Serbia kuningriik (keskaegne)|Serbia kuningriigi]] suuruse, hõivates Bütsantsi arvelt territooriume lõunas, kagus ja idas. Ta vallutas peaaegu kogu tänapäeva Kreeka territooriumi, välja arvatud [[Peloponnesos]] ja saared. Pärast [[Serres]]i linna vallutamist krooniti ta 1346 [[Skopje]]s [[Serbia patriarh]]i poolt ''serblaste ja kreeklaste tsaariks''. 1354. aastal toimus [[Gallipoli]] poolsaarel [[maavärin]], mis purustas linna. Peaaegu mahajäetud linna hõivasid seejärel türklased, kes kinnitasid esmakordselt kanda Euroopas.<ref>Reinert (2002), lk 268.</ref> Pärast seda järgnes Osmanite kiire edasitungimine ning nad domineerisid pea kogu Balkanil pärast [[Kosovo lahing (1389)|Kosovo lahingut]] (1389),<ref>Reinert (2002), lk 270.</ref> milles [[Murad I]] võitis serblaste ja bosnialaste ühendväge, mida juhtis Serbia vürst Lazar ja piirkond läks poolekstuhandeks aastaks [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] koosseisu. === Konstantinoopoli langemine === [[Pilt:Bütsants1450.png|pisi|275px|Vahemere idaosa enne Konstantinoopoli langemist]] Bütsants pöördus abi saamiseks Lääne poole, kuid [[Rooma paavst]] lubas aidata vaid kirikute ühendamisel. Sellele olid aga vastu Bütsantsi elanikud ja [[kleerik]]ud.<ref>Runciman (1990), lk 71–72.</ref> Läänest saabusid Bütsantsi kaitsma vaid vähesed, sest enamik Euroopa valitsejaid olid hõivatud muude tegevustega ja ei võtnud abistamiseks midagi ette. Osmanite väed vallutasid aga järgemööda Bütsantsi riigi viimaseid alasid.<ref name="R84-85">Runciman (1990), lk 84–85.</ref> Konstantinoopol oli selleks ajaks lagunev ja alarahvastatud. Elanike arv oli sedavõrd langenud, et linn nägi vaid veidi rohkem välja nagu erinevate külade kogum, mis on üksteisega ühendatud asustamata kvartalitega. 1453. aasta 2. aprillil piiras [[Mehmed II]] 80 000 sõduri ja suure hulga abivägedega Konstantinoopoli sisse.<ref name="R84-86">Runciman (1990), lk 84–86.</ref> Linna kaitses vaid ligi 7000 relvakandjat, kellest 2000 olid võõramaalased.<ref name="R84-85" /> Ligi kahekuulise (2. aprill – 29. mai) piiramise järel [[Konstantinoopoli piiramine (1453)|langes Konstantinoopol]] türklaste kätte. Bütsantsi viimane keiser [[Konstantinos XI Palaiologos|Konstantinos XI]] hukkus käsitsivõitluses, kui türklased olid linna müürid vallutanud.<ref>Hindley (2004), lk 300.</ref> == Järellugu == Konstantinoopoli langemise järel jäi Bütsantsi viimaseks valduseks [[Morea despootkond]] (1349–1460), mis hõlmas pea kogu [[Peloponnesose poolsaar]]e (kutsuti [[keskaeg|keskajal]] [[Morea]]ks), mida valitsesid [[Palaiologosed]], keisri vennad ([[Despoot|despoodid]]). 1446. aastal sooritas [[Türgi sultan]] [[Murad II]] [[Osmanite riik|Osmani vägedega]] Moreasse sõjakäigu. Kreeklased suutsid suurte kaotuste hinnaga (laastatud maa ja 60 000 orjusse viidud inimest) pealetungile vastu seista, kuid olid sunnitud leppima [[vasallriik|vasallriigi]] staatusega ja pidid igal aastal sultanile suurt andamit maksma.<ref>Cheetham, lk 215–216.</ref> Ebakompetentne riigijuhtimine viis talupoegade mässuni (1453–1454), mille mahasurumiseks kasutati türklaste abi. Saamatu juhtimine seejärel jätkus, mistõttu ei suudetud enam Osmanite riigile andamit maksta. Mehmed II lahendas invasiooniga mässumeelse despootkonna probleemi aastal 1460, misjärel sai Moreast Osmanite riigi provints.<ref>Nicol, lk 398.</ref> 1204. aastal Bütsantsist eraldunud [[Trapezundi keisririik]] oli ''de facto'' viimane Ida-Rooma järglasriik. Trapezundi viimase valitseja üritus algatada Osmanite riigi vastu ristisõda andis türklastele ajendi keisririik 1461. aasta suvel vallutada. [[Trapezund]] alistus 14. augustil 1461. Sellega oli viimane [[Rooma riik|Rooma riigi]] jäänuk maailmakaardilt kadunud. Viimase Bütsantsi keisri vennapoeg Andreas Palaiologos päris Bütsantsi keisri tiitli pärast Konstantinos XI surma. Ta elas Moreas kuni selle langemiseni türklaste valdusse (1460) ja põgenes seejärel [[Rooma]], kus ta elas [[Kirikuriik|Kirikuriigi]] protektsiooni all kuni elu lõpuni. Andreas kasutas enda kirjeldamisel Konstantinoopoli keisri tiitlit ning müüs enda pärimisõigused [[Prantsusmaa]] ja [[Hispaania]] [[monarh]]idele. Siiski ei kasutanud mitte keegi seda tiitlit pärast Andrease surma. Mehmed II ja ülejäänud Osmanite riigi valitsejad jätkasid Rooma [[imperaator]]i tiitli kasutamist kuni Osmanite riigi lagunemiseni 20. sajandil. Paljud õigeusklikud Bütsantsi põgenikud ja mõned ülikud leidsid varju Doonau vürstiriikides, kelle valitsejad pidasid samuti end [[Ida-Rooma keiser|Ida-Rooma keisriteks]].<ref>Clark (2000), lk 213.</ref> Pärast viimase Bütsantsi keisri surma taotles [[õigeusk|õigeusu]] patrooni kohta endale [[Moskva suurvürstiriik|Moskva suurvürst]] [[Ivan III]], kes abiellus viimase Bütsantsi keisri vennatütre (Andreas Palaiologose õe) Zoe Palaiologosega. Ivan III pojapojast sai esimene [[Venemaa tsaar|Venemaa]] [[tsaar]] (tuleneb otseselt sõnast ''[[caesar (tiitel)|caesar]]''). Vene impeeriumi kui "kolmanda Rooma" idee püsis elus kuni [[1917. aasta revolutsioonid Venemaal|1917. aasta revolutsioonideni]].<ref>Seton-Watson (1967), lk 31.</ref> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Kuhoff">Bury (1923), [http://penelope.uchicago.edu/Thayer/E/Roman/Texts/secondary/BURLAT/1*.html#1 lk 1]; Kuhoff (2002), lk 177–178.</ref> <ref name="esler-1081">Bury (1923) [http://penelope.uchicago.edu/Thayer/E/Roman/Texts/secondary/BURLAT/1*.html#1 lk 1]; Esler (2004), lk 1081; Gibbon (1906), Volume III, Part IV, Chapter 18, p. 168; Teall (1967) lk 13, 19–23, 25, 28–30, 35–36.</ref> <ref name="B163">Bury (1923) [http://penelope.uchicago.edu/Thayer/E/Roman/Texts/secondary/BURLAT/2*.html#5 lk 63]; Drake (1995), lk 5; Grant (1975) lk 4, 12.</ref> <ref name="B180-216">Bury (1923) [http://penelope.uchicago.edu/Thayer/E/Roman/Texts/secondary/BURLAT/18C*.html lk 180–216]; Evans (2005), ptk xxvi, lk 76.</ref> <ref name="B236-258">Bury (1923) [http://penelope.uchicago.edu/Thayer/E/Roman/Texts/secondary/BURLAT/19B*.html lk 236–258]; Evans (2005), ptk xxvi.</ref> <ref name="B259-281">Bury (1923) [http://penelope.uchicago.edu/Thayer/E/Roman/Texts/secondary/BURLAT/19C*.html lk 259–281]; Evans (2005) lk 93.</ref> <ref name="wanadoo">{{netiviide | url = http://home.wanadoo.nl/agiardini/bio/justinianus%20I.html| pealkiri = "Justinian I 527–565".| väljaanne = home.wanadoo.nl| vaadatud = 24.03.2012| keel = inglise}}</ref> <ref name="Atlas139">Hermann Kinder, Werner Hilgemann. "Maailma ajalugu esiajast tänapäevani". Avita (2001) lk 139. ISBN 9985-2-0354-2.</ref> <ref name ="Kaegi78">Kaegi (2003), lk [http://books.google.com/books?id=tlNlFZ_7UhoC&pg=PA78 78]</ref> <ref name="newadvent">{{netiviide | url = http://www.newadvent.org/cathen/03096a.htm| pealkiri = "The Byzantine Empire".| väljaanne = www.newadvent.org| vaadatud = 29.03.2012| keel = inglise}}</ref> <ref name="intratext">{{netiviide | url =http://www.intratext.com/IXT/ENG0832/_P17.HTM| pealkiri = "History of the Byzantine empire".| väljaanne = www.intratext.com| vaadatud = 29.03.2012| keel = inglise}}</ref> <ref name="turkishhan">{{netiviide | url =http://www.turkishhan.org/history.htm| pealkiri = "History of the Byzantine empire".| väljaanne = www.turkishhan.org| vaadatud = 29.03.2012| keel = inglise}}</ref> <ref name="SJ">{{netiviide | url =http://www.roman-emperors.org/johncomn.htm| pealkiri = "John II Komnenos".| väljaanne = www.roman-emperors.org| vaadatud = 31.03.2012| keel = inglise}}</ref> <ref name="Diehl">{{netiviide | url =http://www.myriobiblos.gr/texts/english/diel.html| pealkiri = "Byzantine Art".|autor=Charles Diehl| väljaanne = www.myriobiblos.gr| vaadatud = 01.04.2012| keel = inglise}}</ref> <ref name="Kean1">Kean (2006); Madden (2005), lk 162; Lowe-Baker, [https://web.archive.org/web/20071016205009/http://geocities.com/egfroth1/Seljuqs.htm The Seljuks of Rum].</ref> <ref name="Ottomans">{{netiviide| url = http://www.oneworld-publications.com/pdfs/Short_Hist_Turk.pdf| pealkiri = "The Ottomans: from Statehood to Empire, 1300–1789".| failitüüp = PDF| väljaanne = www.oneworld-publications.com| vaadatud = 01.04.2012| keel = inglise| arhiivimisaeg = 15.01.2012| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20120115184803/http://www.oneworld-publications.com/pdfs/Short_Hist_Turk.pdf| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="Calendar">{{Cite book |title=''Byzantine Calendar'' |last=Enberg |first=Dick |year=2010 |publisher=General Books LLC |isbn=9781156211410 |url=http://www.barnesandnoble.com/w/byzantine-calendar-books-llc/1023879227?ean=9781156211410 |ref=}} }} == Kirjandus == === Eestikeelne kirjandus === * {{Cite book|last=Bréhier|first=Louis|title=Bütsantsi kultuur|location=Tallinn |publisher=[[Varrak (kirjastus)|Varrak]]|year=2009|isbn=978-9985-3-1873-7}} * {{Cite book|last=Cavallo|first=Guglielmo|title=Bütsantsi inimene|location=Tallinn |publisher=Avita|year=2002|isbn=998520705X}} * {{Cite book|last=Vseviov|first=David|authorlink=David Vseviov|title=Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris|location=Tallinn |publisher=[[Kunst (kirjastus)|Kunst]]|year=2004|isbn=9949-407-21-4}} === Võõrkeelne kirjandus === * {{Cite book|first=Agustí|last=Alemany|title=Sources on the Alans: A Critical Compilation|chapter=Byzantine Sources|location=Leiden|publisher=Brill|year=2000|url=http://books.google.com/?id=8bZ4c5oZpNAC|isbn=90-04-11442-4}} * {{Cite journal|last=Anastos|first=Milton V.|year=1962|title=The History of Byzantine Science. Report on the Dumbarton Oaks Symposium of 1961|journal=Dumbarton Oaks Papers|issn=0070-7546|volume=16|pages=409–411| doi=10.2307/1291170|jstor=1291170|location=Washington, DC|publisher=Dumbarton Oaks, Trustees for Harvard University}} * {{Cite book|last=Angold|first=Michael|title=The Byzantine Empire, 1025–1204: A Political History|location=London|publisher=Longman|year=1997|isbn=978-0-582-29468-4|url=http://books.google.com/?id=wWEbAAAAYAAJ}} * {{Cite journal|last=Bayless|first=William N.|year=1976|title=The Treaty with the Huns of 443|journal=The American Journal of Philology|volume=97|pages=176&ndash;179| publisher=The Johns Hopkins University Press|url=http://www.jstor.org/stable/294410}} * {{Cite journal|last=Baynes|first=Norman Hepburn|year=1912|title=The Restoration of the Cross at Jerusalem|url=https://archive.org/details/sim_english-historical-review_1912-04_27_106/page/287|doi=10.1093/ehr/XXVII.CVI.287|journal=The English Historical Review|volume=27|issue=106|issn=0013-8266|pages=287–299}} * {{Cite book|last1=Baynes|first1=Norman Hepburn|last2=Moss|first2=Henry St. Lawrence Beaufort|title=Byzantium: An Introduction to East Roman Civilization|location=Oxford, United Kingdom|publisher=Clarendon Press|year=1948|url=http://books.google.com/books?id=aPRHQwAACAAJ}} * {{Cite book|last=Birkenmeier|first=John W.|title=The Development of the Komnenian Army: 1081–1180|url=http://books.google.com/?id=p8OOoGWRC2EC|location=Leiden|publisher=Brill Academic Publishers|year=2002|isbn=90-04-11710-5|chapter=The Campaigns of Manuel I Komnenos}} * {{Cite book|last=Blume|first=Fred H.|editor-last=Kearley|editor-first=Timothy|title=Annotated Justinian Code|url=http://uwacadweb.uwyo.edu/blume&justinian/|location=Laramie|publisher=University of Wyoming|year=2008}} * {{Cite book|last=Bray|first=R. S.|title=Armies of Pestilence: The Impact of Disease on History|url=http://books.google.com/?id=djPWGnvBm08C|publisher=James Clarke & Company|year=2004|isbn=0-227-17240-X|chapter=Justinian's Plague}} * {{Cite book|last=Brooke|first=Zachary Nugent|title=A History of Europe, from 911 to 1198|location=London|publisher=Methuen and Company Limited|year=1962|chapter=East and West, 1155–1198. The Third Crusade|url=http://books.google.com/books?id=itM8AAAAIAAJ}} * {{Cite book|last=Browning|first=Robert|title=The Byzantine Empire|url=http://books.google.com/?id=qp8ocRg7r2sC|location=Washington, DC|publisher=The Catholic University of America Press|year=1992|isbn=0-8132-0754-1}} * {{Cite book|last=Burns|first=Thomas S.|title=A History of Ostrogoths|location=Bloomington and Indianapolis|publisher=Indiana University Press|year=1991|url=http://books.google.bg/books?id=dw3FEpOUrRkC|isbn=0-253-20600-6}} * {{Cite book|last=Bury|first=John Bagnall|title=History of the Later Roman Empire|location=London|publisher=Macmillan & Co|year=1923|url=http://penelope.uchicago.edu/Thayer/E/Roman/Texts/secondary/BURLAT/home.html}} * {{Cite book |title=The Byzantines |last=Cameron |first=Averil |year=2009 |publisher=Wiley and Sons |isbn=978-140-519-833-2 |page=112, 206 |url=http://books.google.fr/books?id=59c6PSa5JCAC&pg=PA112&dq=byzantine+empire+great+schism+1054&hl=en&sa=X&ei=nihhT5vzCsKLhQeOn5jXBw&ved=0CFkQ6AEwCDgK#v=onepage&q=byzantine%20empire%20great%20schism%201054&f=false }} * {{Cite book|last=Cheetham|first=Nicolas|title=Mediaeval Greece|url=https://archive.org/details/mediaevalgreece00chee|location=New Havan & London|publisher=Yale University Press|year=1981|isbn=0-300-02421-5}} * {{Cite book|last=Choniates|first=Nicetas|title=Translations and Reprints from the Original Sources of European History by D.C. Munro (Series 1, Vol 3:1)|location=Philadelphia|publisher=University of Pennsylvania Press|pages=15–16|year=1912|chapter=The Sack of Constantinople (1204)}} * {{Cite book|last=Clark|first=Victoria|title=Why Angels Fall: A Journey through Orthodox Europe from Byzantium to Kosovo|location=London|publisher=Macmillan Press Limited|year=2000|isbn=0-312-23396-5|url=http://books.google.com/?id=nfZ0K6gYSd4C}} * {{Cite journal|last=Drake|first=H. A.|url=http://www.jstor.org/stable/3168653|title=Constantine and Consensus|journal=Church History|volume=64|issue=1|date=märts 1995|pages=1–15|publisher=Cambridge University Press}} * {{Cite book |title=The Essential World History |last1=Duiker |first1=William J. |last2=Spielvogel |first2=Jackson J. |year=2010 |publisher=Cengage Learning |isbn=978-049-590-227-0 | url=http://books.google.fr/books?id=UJpI18JaEL0C&pg=PA317&dq=macedonian+dynasty&hl=en&sa=X&ei=o9hPT87RK4Op0QWv6ZDICw&redir_esc=y#v=onepage&q=macedonian%20dynasty&f=false }} * {{Cite book|last=Esler|first=Philip Francis|title=The Early Christian World|url=http://books.google.com/?id=ypGHPwAACAAJ|year=2004|location=New York and London|publisher=Routledge (Taylor & Francis)|isbn=0-415-33312-1|chapter=Constantine and the Empire}} * {{Cite book|last=Evans|first=James Allan Stewart|title=The Emperor Justinian and the Byzantine Empire|url=http://books.google.bg/books?id=xDNv6qZ_I-IC&dq=The+Emperor+Justinian+and+the+Byzantine+Empire&hl=el&source=gbs_navlinks_s|publisher=Greenwood Publishing Group|year=2005|isbn=0-313-32582-0|chapter=The World of Late Antiquity}} * {{Cite journal|last=Foss|first=Clive|year=1975|title=The Persians in Asia Minor and the End of Antiquity|journal=The English Historical Review|volume=90|issue=CCCLVII|pages=721–747|doi=10.1093/ehr/XC.CCCLVII.721 | issn = 0013-8266 }} * {{Cite book|last=Freeman|first=Charles|title=The Greek Achievement – The Foundation of the Western World|location=New York|publisher=Penguin Books|year=1999|url=http://books.google.com/books?id=sPcNAQAAMAAJ|isbn=0-670-88515-0}} * {{cite book |title=The Cambridge History of Iran |last=Frye |first=R. N. |editor1=Yarshater, Ehsan |editor2=Bailey, Harold |year=1993 |publisher=Cambridge University Press|isbn=978-0521200929 |url=http://books.google.com/books?id=Ko_RafMSGLkC |chapter=The Political History of Iran under the Sassanids}} * {{Cite book|last=Gibbon|first=Edward|title=The Decline and Fall of the Roman Empire (Volumes II, III, and IX)|editor=J. B. Bury (with an Introduction by W. E. H. Lecky) |location=New York|publisher=Fred de Fau and Company|year=1906|url=http://oll.libertyfund.org/Home3/Set.php?recordID=0214#vol01}} * {{Cite journal|last=Grant|first=Robert M.|url=http://www.jstor.org/stable/1202069|title=Religion and Politics at the Council at Nicaea|journal=The Journal of Religion|volume=55|issue=1|date=jaanuar 1975|pages=1–12|publisher=The University of Chicago Press}} * {{Cite book |title=The Cambridge Companion to the Age of Justinian|last=Greatrex|first=Geoffrey B. |isbn=0-521-81746-3|year=2005|editor-last=Maas|editor-first=Michael|publisher=Cambridge University Press|url=http://books.google.com/?id=9AvjaThtrKYC&dq=Greatrex,+Rome+and+Persia+at+War|chapter=Byzantium and the East in the Sixth Century}} * {{Cite book|author=Geoffrey of Villehardouin|title= Chronicles of the Crusades (translated by Margaret R. Shaw)|url=http://books.google.com/?id=c2kUYwCVYTAC|publisher=Penguin Classics|year=1963|isbn=0-14-044124-7|chapter=The Conquest of Constantinople}} * {{Cite book |title=The Roman Eastern Frontier and the Persian Wars (Part II, 363–630&nbsp;AD) |last1=Greatrex |first1=Geoffrey|last2=Lieu|first2=Samuel N. C.|year=2002 |publisher=Routledge |isbn=0-415-14687-9 |url=http://books.google.com/?id=zoZIxpQ8A2IC&dq=Eternal+Peace,+Justinian,+Kavadh}} * {{Cite book|last=Gregory|first=Timothy E.|title=A History of Byzantium|location=Malden|publisher=Wiley-Blackwell|year=2010|url=http://books.google.com/books?id=gXCl9P0vKS4C|isbn=1-4051-8471-X}} * {{Cite book|last=Grierson|first=Philip|title=Byzantine Coinage|year=1999|location=Washington, DC|publisher=Dumbarton Oaks|url=http://128.103.33.14/publications/doaks_online_publications/byzcoins.pdf|archivedate=27.09.2007|isbn=0-88402-274-9|format=PDF}} * {{Cite book|last=Haldon|first=John|title=Byzantium: A History|url=http://books.google.com/?id=eycjAQAAIAAJ|location=Stroud, Gloucestershire|publisher=Tempus Publishing|year=2002|isbn=1-4051-3240-X}} * {{Cite book|last=Haldon|first=John|title=Byzantium in the Seventh Century: The Transformation of a Culture|url=http://books.google.com/?id=pSHmT1G_5T0C|location=Cambridge|publisher=Cambridge University Press|year=1990|isbn=0-521-31917-X}} * {{Cite book|last=Harris|first=Jonathan|title=Byzantium and the Crusades|url=http://books.google.com/?id=oK9mAAAAMAAJ|publisher=Hambledon and London|year=2003|isbn=1-85285-298-4}} * {{Cite book|last=Hindley|first=Geoffrey|title=A Brief History of the Crusades|url=http://books.google.com/?id=_Z8fNAAACAAJ|year=2004|location=London|publisher=Robinson|isbn=978-1-84119-766-1}} * {{Cite book|last1=Hooper|first1=Nicholas|last2=Bennett|first2=Matthew|title=The Cambridge Illustrated Atlas of Warfare: The Middle Ages|location=Cambridge|publisher=Cambridge University Press|year=1996|isbn=0521440491|url=http://books.google.com/books?id=Sf8UIynR0koC}} * {{Cite book|last=James|first=Liz|title=A Companion to Byzantium|location=Chichester|publisher=John Wiley and Sons|year=2010|url=http://books.google.com/books?id=d1Mt-t-bgzoC|isbn=1-4051-2654-X}} * {{Cite book|last=Kaegi|first=Walter Emil|title=Heraclius, Emperor of Byzantium|location=Cambridge|publisher=Cambridge University Press|year=2003|isbn=0-521-81459-6|url=http://books.google.com/books?id=tlNlFZ_7UhoC}} * {{cite book|last=Kaldellis|first=Anthony|title=Hellenism in Byzantium: The Transformations of Greek Identity and the Reception of the Classical Tradition|year=2007|publisher=Cambridge University Press|location=Cambridge, United Kingdom|isbn=0521876885|url=http://books.google.com/books?id=iWs0Lh57NvwC}} * {{Cite book|last1=Kazhdan|first1=Aleksandr Petrovich|last2=Epstein|first2=Ann Wharton|title=Change in Byzantine Culture in the Eleventh and Twelfth Centuries|location=Berkeley and Los Angeles|publisher=University of California Press|year=1985|isbn=0-520-05129-7|url=http://books.google.com/books?id=qlU37xo9LeUC}} * {{Cite journal|last=Karlin-Heyer|first=P.|date=veebruar 1967|title=When Military Affairs Were in Leo's Hands|journal=Tradition|volume=23|pages=15–40|url=http://www.jstor.org/stable/27830825}} * {{Cite book|last=Kean|first=Roger Michael|title=Forgotten Power: Byzantium: Bulwark of Christianity|url=http://books.google.com/?id=gq_VNwAACAAJ|location=Shropshire|publisher=Thalamus Publishing|year=2006|isbn=1-902886-07-0}} * {{Cite journal|title=Reviews: ''The Astronomical Works of Gregory Chioniades, Volume I: The Zij al- Ala'i'' by Gregory Chioniades, David Pingree; ''An Eleventh-Century Manual of Arabo-Byzantine Astronomy'' by Alexander Jones|first=David A.|last=King|journal=[[Isis (journal)|Isis]]|volume=82|issue=1|date=märts 1991|pages=116–118|doi=10.1086/355661}} * {{Cite book|last=Komnene|first=Anna|title=The Alexiad (translated by Elizabeth A. S. Dawes)|publisher=Internet Medieval Sourcebook|chapter=Books X-XIII |url=http://www.fordham.edu/halsall/basis/annacomnena-alexiad00.html#INTRODUCTION|year=1928}} * {{Cite book|last=Kountoura-Galake|first=Eleonora|title=The Byzantine Clergy and the Society of "Dark Ages"|url=http://books.google.com/?id=RSFoQgAACAAJ|year=1996|publisher=Institute of Byzantine Research|isbn=978-960-7094-46-9|language=el}} * {{Cite journal|last=Kuhoff|first=Wolfgang|year=2002|title=Die diokletianische Tetrarchie als Epoche einer historischen Wende in antiker und moderner Sicht|doi=10.1007/BF02898434|language=de|journal=International Journal of the Classical Tradition|volume=9|issue=2|pages=177–194|url=http://www.jstor.org/stable/30224306|publisher=Springer}} * {{Cite book|last=Laiou|first=Angeliki E.|title=The Economic History of Byzantium (Volume 2)|year=2002|location=Washington, DC|publisher=Dumbarton Oaks|editor=Angeliki E. Laiou|chapter=Exchange and Trade, Seventh-Twelfth Centuries|url=http://www.doaks.org/resources/publications/doaks-online-publications/economic-history-of-byzantium/ehb36-trade}} * {{Cite book|last1=Laiou|first1=Angeliki E.|last2=Morisson|first2=Cécile|title=The Byzantine Economy|year=2007|location=New York|publisher=Cambridge University Press|url=http://books.google.ee/books/about/The_Byzantine_Economy.html?id=kP_WHtj1oUUC&redir_esc=y|isbn=0521849780}} * {{Cite book|last=Laiou|first=Angeliki E.|title=The Economic History of Byzantium (Volume 1) |year=2002|location=Washington, DC|publisher=Dumbarton Oaks|editor=Angeliki E. Laiou|chapter=Writing the Economic History of Byzantium|url=http://www.doaks.org/resources/publications/doaks-online-publications/economic-history-of-byzantium/EHB01-Writing%20the%20economic%20history%20of%20Byzantium.pdf}} * {{Cite journal|last=Lenski|first=Noel|year=1999|title=Assimilation and Revolt in the Territory of Isauria, From the 1st&nbsp;Century&nbsp;BC to the 6th&nbsp;Century&nbsp;AD |journal=Journal of the Economic and Social History of the Orient|issn=0022-4995|volume=42|pages=413–465|doi= 10.1163/1568520991201687|publisher=BRILL|url=http://www.jstor.org/stable/3632602}} * {{Cite book|last=Louth|first=Andrew|title=The New Cambridge Medieval History (Volume I)|editor=Paul Fouracre and Rosamond McKitterick|location=Cambridge|publisher=Cambridge University Press|year=2005|isbn=0-521-36291-1|chapter=The Byzantine Empire in the Seventh Century}} * {{Cite book|last=Luttwak |first=Edward N.|title=The Grand Strategy of the Byzantine Empire|url=https://archive.org/details/grandstrategyofb0000lutt |publisher=Belknap Press of Harvard University Press|year=2009|isbn=978-0674035195}} * {{Cite book|last=Maas|first=Michael|title=The Cambridge Companion to the Age of Justinian|location=Cambridge, UK|publisher=Cambridge University Press|year=2005|isbn=0-521-81746-3|url=http://books.google.com/books?id=9AvjaThtrKYC}} * {{Cite book|last=Madden|first=Thomas F.|title=Crusades: The Illustrated History|url=http://books.google.com/?id=5eudAAAACAAJ|location=Ann Arbor|publisher=University of Michigan Press|year=2005|isbn=0-472-03127-9}} * {{Cite book|last=Magdalino|first=Paul|title=The Economic History of Byzantium (Volume 2)|year=2002|location=Washington, DC|publisher=Dumbarton Oaks|editor=Angeliki E. Laiou|chapter=Medieval Constantinople: Built Environment and Urban Development|url=http://www.doaks.org/resources/publications/doaks-online-publications/economic-history-of-byzantium/ehb20-cp}} * {{Cite book|last=Mango|first=Cyril A.|title=Byzantium: The Empire of the New Rome|url=http://books.google.com/?id=oz1KPgAACAAJ|location=Athens|publisher=Educational Institution of the National Bank of Greece|year=2007|translator=Dimitris Tsoungarakis|isbn=978-960-250-003-3}} * {{Cite book|last=Mango|first=Cyril A.|title=The Oxford History of Byzantium|url=http://books.google.com/?id=Z6-kHUyyUIsC|location=Oxford|publisher=Oxford University Press|year=2002|isbn=0-19-814098-3}} * {{Cite book|last=Matschke|first=Klaus-Peter|title=The Economic History of Byzantium (Volume 2)|year=2002|location=Washington, DC|publisher=Dumbarton Oaks|editor=Angeliki E. Laiou|chapter=Commerce, Trade, Markets, and Money: Thirteenth-Fifteenth Centuries|url=http://www.doaks.org/resources/publications/doaks-online-publications/economic-history-of-byzantium/ehb37-trade-late}} * {{Cite book|last=Magdalino|first=Paul|title=The Empire of Manuel I Komnenos, 1143–1180|url=http://books.google.com/?id=0cWZvqp7q18C|location=Cambridge|publisher=Cambridge University Press|year=2002|isbn=0-521-52653-1}} * {{Cite book|last=Meyendorff|first=John|title=The Byzantine Legacy in the Orthodox Church|url=http://books.google.com/?id=9HQ3YU9SAG8C|year=1982|location=Yonkers|publisher=St Vladimir's Seminary Press|isbn=0-913836-90-7}} * {{Cite journal|last=Meier|first=William N.|year=2003|title=Die Inszenierung einer Katastrophe: Justinian und der Nika-Aufstand|language=saksa|issue=142|pages=273&ndash;300| journal=Zeitschrift für Papyrologie und Epigraphik|publisher=Dr. Rudolf Habelt GmbH|url=http://www.jstor.org/stable/20191600}} * {{Cite book|last=Millar|first=Fergus|title=A Greek Roman Empire: Power and Belief under Theodosius II (408–450)|url=http://books.google.com/?id=Q9ViwFWgyBYC|location=Berkeley and Los Angeles|publisher=University of California Press|year=2006|isbn=0-520-24703-5}} * {{Cite book|last=Nicol|first=Donald MacGillivray|title=The Last Centuries of Byzantium, 1261–1453|year=1993|location=|publisher=Cambridge University Press|url=http://books.google.ee/books/about/The_Last_Centuries_of_Byzantium_1261_145.html?id=y2d6OHLqwEsC&redir_esc=y|isbn=978-0521439916}} * {{Cite book|last=Norwich|first=John Julius|title=A Short History of Byzantium|location=Ringwood, Vic.|publisher=Penguin|year=1998|isbn=978-0-14-025960-5|url=http://books.google.ee/books?id=k7Jjz8YIylEC&dq}} * {{Cite journal|last=Nystazopoulou-Pelekidou|first=Maria|year=1970|title=Contribution to the Avar and Slav Raids during Maurice|language=kreeka|url=http://www.byzsym.org/index.php/bz/article/view/649/567|journal=Byzantine Symmeikta|issn=1105-1639|volume=2|pages=145–206|location=Athens|publisher=Institute for Byzantine Research}} * {{Cite journal|last=Ostrogorsky|first=George|title=The Byzantine Empire in the World of the Seventh Century|journal=Dumbarton Oaks Papers|volume=13|pages=1&ndash;21|year=1959|url=http://www.jstor.org/stable/1291126}} * {{Cite book|last=Ostrogorsky|first=George|title=History of the Byzantine State|location=New Brunswick|publisher=Rutgers University Press|year=1969|isbn=0-8135-1198-4|url=http://books.google.com/?id=PjMts15kLz0C}} * {{Cite book|last=Parry|first=Kenneth|title=Depicting the Word: Byzantine Iconophile Thought of the Eighth and Ninth Centuries|url=http://books.google.com/?id=BFrjJ7nMQmwC|publisher=Brill Academic Publishers|year=1996|isbn=90-04-10502-6|chapter=Historical Introduction}} * {{Cite book |title=The Essentials of Medieval History: 500 to 1450 AD, the Middle Ages |last=Patterson |first=Gordon M. |year=1995 |publisher=Research and Education Association |isbn=978-087-891-705-1 |url=http://books.google.fr/books?id=kWjy_4fF8WcC&pg=PA15&dq=byzantine+empire+great+schism+1054&hl=en&sa=X&ei=lSlhT9uRPMLLhAfxhsCuBw&ved=0CD4Q6AEwAw#v=onepage&q=byzantine%20empire%20great%20schism%201054&f=false }} * {{Cite book |title=An Historical Geography of Europe, 1500–1840 |last=Pounds |first=Norman John Greville |year=1979 |publisher=Cambridge University Press |isbn=0-52-122379-2 |pages=124, 438 |url=http://books.google.fr/books?id=UbQ6AAAAIAAJ&printsec=frontcover&hl=fr&source=gbs_ge_summary_r&cad=0#v=onepage&q&f=false }} * {{Cite book|last1=Postan|first1=Michael Moïssey|last2=Miller|first2=Edward|last3=Postan|first3= Cynthia|title=The Cambridge Economic History of Europe (Volume 2)|location=Cambridge|publisher=Cambridge University Press|year=1987|isbn=0-521-08709-0|url=http://books.google.com/books?id=nDwp8n62nTwC}} * {{Cite book|last=Read|first=Piers Paul|title=The Templars: The Dramatic History of the Knights Templar, The Most Powerful Military Order of the Crusades|url=http://books.google.com/?id=M2CBuWV_8g4C|publisher=Macmillan|year=2000|isbn=0-312-26658-8}} * {{Cite book|last=Reinert|first=Stephen W.|editor=Cyril Mango|title=The Oxford History of Byzantium|url=http://books.google.com/?id=Z6-kHUyyUIsC|location=Oxford|publisher=Oxford University Press|year=2002|isbn=0-19-814098-3|chapter=Fragmentation (1204–1453)}} * {{Cite book|last=Robins|first=Robert Henry|title=The Byzantine Grammarians: Their Place in History|url=http://books.google.com/?id=hTZHbNmFfpsC|year=1993|location=Berlin and New York|publisher=Mouton de Gruyter (Walter de Gruyter and Company)|isbn=3-11-013574-4}} * {{Cite book|last=Runciman|first=Steven|title=Byzantine civilisation|year=1974|publisher=Plume |isbn=978-0452000230 |url=http://books.google.ee/books/about/Byzantine_civilisation.html?id=ZZYOAAAAQAAJ|ref=}} * {{Cite book|last=Runciman|first=Steven|chapter=The Bogomils|title=The Medieval Manichee: A Study of the Christian Dualist Heresy|year=1982|location=Cambridge|publisher=Cambridge University Press|isbn=0-521-28926-2|url=http://books.google.com/?id=d1LGB7u5iD0C}} * {{Cite journal|last=Sarantis|first=Alexander|year=2009|title=War and Diplomacy in Pannonia and the Northwest Balkans during the Reign of Justinian: The Gepid Threat and Imperial Responses|journal=Dumbarton Oaks Papers|volume=63|pages=15–40|url=http://www.jstor.org/stable/41219761|publisher=Dumbarton Oaks, Trustees for Harvard University}} * {{Cite book|last=Sedlar|first=Jean W.|title=East Central Europe in the Middle Ages, 1000–1500|volume=III|url=http://books.google.com/?id=ANdbpi1WAIQC|location=Seattle|publisher=University of Washington Press|year=1994|isbn=0-295-97290-4|chapter=Foreign Affairs}} * {{Cite book|last=Seton-Watson|first=Hugh|title=The Russian Empire, 1801–1917|url=http://books.google.com/?id=40KbWNve4XkC|location=Oxford|publisher=Oxford University Press|year=1967|isbn=0-19-822152-5|chapter=The Church}} * {{Cite book|last=Speck|first=Paul|title=Varia 1 (Poikila Byzantina 4)|year=1984|publisher=Rudolf Halbelt|chapter=Ikonoklasmus und die Anfänge der Makedonischen Renaissance|pages=175–210}} * {{Cite book|last=Stephenson|first=Paul|title=Byzantium's Balkan Frontier: A Political Study of the Northern Balkans, 900–1204|location=Cambridge|publisher=Cambridge University Press|year=2000|isbn=0521770173|url=http://books.google.ee/books?id=ILiOI0UgxHoC}} * {{Cite web|last=Stone|first=Andrew|title=Manuel I Komnenos (CE 1143–1180)|url=http://www.roman-emperors.org/mannycom.htm|publisher=Online Encyclopedia of Roman Emperors}} * {{Cite book|last1=Tatakes|first1=Vasileios N.|last2=Moutafakis|first2=Nicholas J.|title=Byzantine Philosophy|url=http://books.google.com/?id=lPzcOwnCgVIC|year=2003|location=Indianapolis|publisher=Hackett Publishing Company, Inc|isbn=0-87220-563-0}} * {{Cite journal|last=Teall|first=John L.|year=1967|title=The Age of Constantine Change and Continuity in Administration and Economy|journal=Dumbarton Oaks Papers|volume=21|pages=11&ndash;36|url=http://www.jstor.org/stable/1291256|publisher=Dumbarton Oaks, Trustees for Harvard University}} * {{Cite book |title=A Reference Grammar of Russian |last=Timberlake |first=Alan |year=2004 |publisher=Cambridge University Press |isbn=978-052-177-292-1 |url=http://books.google.fr/books?id=-VFNWqXxRoMC&printsec=frontcover&dq=A+Reference+Grammar+of+Russian&hl=en&sa=X&ei=6RBhT8-aOsjRhAeGstXMBw&redir_esc=y#v=onepage&q=A%20Reference%20Grammar%20of%20Russian&f=false }} * {{Cite book|last=Treadgold|first=Warren|title=A History of the Byzantine State and Society|url=http://books.google.com/?id=nYbnr5XVbzUC|location=Stanford|publisher=Stanford University Press|year=1997|isbn=0-8047-2630-2}} * {{Cite book|last=Troianos|first=Spyros|last2=Velissaropoulou-Karakosta|first2=Julia|title=History of Law|url=http://books.google.com/?id=8Fo2AAAACAAJ|location=Athens|publisher=Ant. N. Sakkoulas Publishers|year=1997|isbn=960-232-594-1|chapter=Byzantine Law}} * {{Cite book|last=Watson|first=Bruce|title=Sieges: A Comparative Study|url=http://books.google.com/?id=cVet6ieBFv8C|year=1993|location=Westport|publisher=Praeger Publishers (Greenwood Publishing Group, Inc.)|isbn=0-275-94034-9|chapter=Jerusalem 1099}} * {{Cite book|last=Wickham|first=Chris|title=The Inheritance of Rome: A History of Europe from 400 to 1000|publisher=Viking|year=2009|isbn=0-670-02098-2|url=http://books.google.com/books?id=LKq_PQAACAAJ}} * {{Cite book|last=Vasiliev|first=Alexander Alexandrovich|title=History of the Byzantine Empire|year=1928–1935|location=Madison|publisher=The University of Wisconsin Press|url=http://www.intratext.com/X/ENG0832.HTM|isbn=0-299-80925-0}} [[Kategooria:Bütsants]] [[Kategooria:Türgi ajalugu]] f23s6jp3v9s3wugvremb19a1mfv981w Mohenjo Daro 0 393486 7166424 7077707 2026-06-03T11:09:05Z Evlper 104506 /* Välislingid */ 7166424 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} {{koord|tüüp=linn|kaart=Pakistan|kaardiseletus=Asukoht Pakistanis}} '''Mohenjo Daro''' (:mohendžo daro; [[sindhi keel|sindhi]] keeles 'surnute küngas') oli umbes perioodil 2500–1700 eKr suur linn Pakistanis [[Sindhi provints]]is. Mohenjo Daro kultuur oli [[Induse kultuur|Induse tsivilisatsiooni]] osa. Pindala oli 2,5 km², elanikkond võis hiilgeajal ulatuda kuni 35 000 inimeseni. Majad olid ehitatud põletatud tellisest. Igal majal oli oma kaev, bassein ja laoruumid. Linna läbis kanalisatsioonisüsteem (peatorud olid kuni kahemeetrise läbimõõduga). Mohenjo Daros leiti suurehitisi (230 × 170 m). Seal oli ka sauna taoline hoone ujumisbasseiniga. [[Pilt:Mohenjo-daro-2010.jpg|pisi|Mohenjo Daro varemed Pakistanis Sindhis]] [[Pilt:Shiva_Pashupati.jpg|pisi|Huvitavaim pitsat "Looduse isandaga" (Mohenjo Daro)]] Mohenjo Daro avastas väljakaevamisel india arheoloog Sahni 1922. aastal. Mohenjo Daro on 1980. aastast UNESCO maailma kultuuripärandi nimistus. ==Välislingid== * [http://www.mohenjodaro.net/ mohenjodaro.net] [[Kategooria:India ajalugu]] [[Kategooria:Pakistani muistised]] [[Kategooria:UNESCO maailmapärandi nimistu objektid Pakistanis]] moeqdkpqgtq4knorln6g83wcf7clbwn 7166436 7166424 2026-06-03T11:17:06Z Evlper 104506 /* Välislingid */ 7166436 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} {{koord|tüüp=linn|kaart=Pakistan|kaardiseletus=Asukoht Pakistanis}} '''Mohenjo Daro''' (:mohendžo daro; [[sindhi keel|sindhi]] keeles 'surnute küngas') oli umbes perioodil 2500–1700 eKr suur linn Pakistanis [[Sindhi provints]]is. Mohenjo Daro kultuur oli [[Induse kultuur|Induse tsivilisatsiooni]] osa. Pindala oli 2,5 km², elanikkond võis hiilgeajal ulatuda kuni 35 000 inimeseni. Majad olid ehitatud põletatud tellisest. Igal majal oli oma kaev, bassein ja laoruumid. Linna läbis kanalisatsioonisüsteem (peatorud olid kuni kahemeetrise läbimõõduga). Mohenjo Daros leiti suurehitisi (230 × 170 m). Seal oli ka sauna taoline hoone ujumisbasseiniga. [[Pilt:Mohenjo-daro-2010.jpg|pisi|Mohenjo Daro varemed Pakistanis Sindhis]] [[Pilt:Shiva_Pashupati.jpg|pisi|Huvitavaim pitsat "Looduse isandaga" (Mohenjo Daro)]] Mohenjo Daro avastas väljakaevamisel india arheoloog Sahni 1922. aastal. Mohenjo Daro on 1980. aastast UNESCO maailma kultuuripärandi nimistus. ==Välislingid== * [http://www.mohenjodaro.net/ mohenjodaro.net] [[Kategooria:Induse kultuur]] [[Kategooria:Pakistani muistised]] [[Kategooria:UNESCO maailmapärandi nimistu objektid Pakistanis]] 9dlqeqm7ijqghtcfjhmwyvakthw54bs Harappa 0 393492 7166152 5366620 2026-06-02T20:45:58Z Kruusamägi 1530 7166152 wikitext text/x-wiki '''Harappa''' on küla Pakistanis. Selle küla lähedal avastasid arheoloogid aastatest 2600–1650 e.m.a pärinevad suurimad muinaslinna varemed. Nime sai Harappa küla järgi, mille lähedal varemed leiti. Harappa muinaslinn oli Harappa kultuuri keskus, mis koos [[Mohendžo-Daro]] (linna)kultuuriga moodustasid [[Induse kultuur|Induse kultuuri]] või Induse tsivilisatsiooni. Harappat seostatakse elami-draviidi keelte ja rahvastega. Harappas oli üks parimaid kanalisatsioonisüsteeme kõikide vana-idamaade linnade seas. Linna majad olid kahe- ja kolmekorruselised. Kindlusemüürid kuni 15 m kõrgused ja 14 m paksused. Harappas oli võimas ehituskunst, aga mõistatuseks on sõjaväe, organiseeritud usundi ja orjade puudumine. Puuduvad jäljed vägivaldsest allakäigust (nagu Mohendžo-Daros) või konfliktidest. Arvatakse, et selle kultuur oli vägivallatuse aate ja vahemere kultuuri keskus. == Vaata ka == * [[Harappa arhitektuur]] [[Kategooria:India ajalugu]] fnwy1rqh5oi5f8baj2z3khsn5ydxssx 7166155 7166152 2026-06-02T21:01:21Z Kruusamägi 1530 7166155 wikitext text/x-wiki [[Fail:Indus Valley Civilization - Archaeological site of Harappa.jpg|pisi|Muinaslinna varemed]] '''Harappa''' on [[asulakoht]] [[Pakistan]]is [[Pandžabi provints]]is, kus elati aastatel 2600–1650 e.m.a. See nimi tuleneb lähedalasuva küla nimest. Harappa muinaslinn oli Harappa kultuuri keskus, mis koos [[Mohendžo-Daro]] (linna)kultuuriga moodustasid [[Induse kultuur|Induse kultuuri]] või Induse tsivilisatsiooni. Harappat seostatakse elami-draviidi keelte ja rahvastega.{{lisa viide}} Harappas oli võimas ehituskunst, aga mõistatuseks on sõjaväe, organiseeritud usundi ja orjade puudumine. Puuduvad jäljed vägivaldsest allakäigust (nagu Mohendžo-Daros) või konfliktidest. Arvatakse, et selle kultuur oli vägivallatuse aate ja vahemere kultuuri keskus. == Avastamine ja väljakaevamised == Esimest korda kirjeldas Harappa varemeid Inglise maadeuurija [[Charles Masson]] [[1842]]. aastal oma teoses "Narrative of Various Journeys in Balochistan, Afghanistan and the Punjab", kus kohalikud inimesed jutustasid iidsest linnast, mis ulatus üle 13 [[kos]]i (ligi 40 kilomeetrit). 1856 külastas uurija [[Alexander Cunningham]] Harappat, kus inglise insenerid John ja William Brunton ehitasid [[Briti Ida-India Kompanii]] raudteed, mis ühendas omavahel [[Karachi]] ja [[Lahore|Lahore'i]] linna. Neile oli räägitud varemeis iidsest linnast, mida kutsuti Brahminabadiks. Linna külastades leidis John sealt hulgaliselt hästi põletatud telliseid, mida plaanis kasutada raudtee ehitamisel. Mõni kuu hiljem leidis Johni vend William kaugemal põhjas teise varemetes linna, millest korjatud põletatud telliseid olid kasutusse võtnud lähedalasuva Harappa asula elanikud.<ref>Davreau, Robert (1976). "Indus Valley". In Reader's Digest. ''World's Last Mysteries''.</ref> Alexander Cunningham avalikustas esimese Harappa pitsati aastatel 1872–1875.<ref>Cunningham, A., 1875. Archaeological Survey of India, Report for the Year 1872–73, 5: 105–8 ja lk 32–3. Calcutta: Archaeological Survey of India.</ref> Pool sajandit hiljem, 1912. aastal, avastas J. Fleet veel Harappa pitsateid, mis ajendas [[John Marshall|John Hubert Marshalli]] alustama põhjalikumate väljakaevamistega. Aastatel 1921–1922 avastasid Marshall, Rai Bahadur Daya Ram Sahni ja Madho Sarup Vats Harappa tsivilisatsiooni. [[Mohendžo-Daro]] linna avastas [[Rakhal Das Banerjee]]. 1931. aastaks oli suurem osa Mohendžo-Daro linnast välja kaevatud. Pärast India iseseisvumist jäid suurem osa arheoloogilistest leidudest Pakistanile. Selle territooriumil asus suurem osa Induse kultuurist. == Harappa arhitektuur == {{Vaata|Harappa arhitektuur}} Harappas oli üks parimaid kanalisatsioonisüsteeme kõikide vana-idamaade linnade seas. Linna majad olid kahe- ja kolmekorruselised. Kindlusemüürid kuni 15 m kõrgused ja 14 m paksused. == Viited == {{Viited}} {{koord}} [[Kategooria:India ajalugu]] [[Kategooria:Pandžabi provints]] nsj0dpbfxzpkbj5e20deyja082un39b 7166429 7166155 2026-06-03T11:12:36Z Evlper 104506 /* Viited */ 7166429 wikitext text/x-wiki [[Fail:Indus Valley Civilization - Archaeological site of Harappa.jpg|pisi|Muinaslinna varemed]] '''Harappa''' on [[asulakoht]] [[Pakistan]]is [[Pandžabi provints]]is, kus elati aastatel 2600–1650 e.m.a. See nimi tuleneb lähedalasuva küla nimest. Harappa muinaslinn oli Harappa kultuuri keskus, mis koos [[Mohendžo-Daro]] (linna)kultuuriga moodustasid [[Induse kultuur|Induse kultuuri]] või Induse tsivilisatsiooni. Harappat seostatakse elami-draviidi keelte ja rahvastega.{{lisa viide}} Harappas oli võimas ehituskunst, aga mõistatuseks on sõjaväe, organiseeritud usundi ja orjade puudumine. Puuduvad jäljed vägivaldsest allakäigust (nagu Mohendžo-Daros) või konfliktidest. Arvatakse, et selle kultuur oli vägivallatuse aate ja vahemere kultuuri keskus. == Avastamine ja väljakaevamised == Esimest korda kirjeldas Harappa varemeid Inglise maadeuurija [[Charles Masson]] [[1842]]. aastal oma teoses "Narrative of Various Journeys in Balochistan, Afghanistan and the Punjab", kus kohalikud inimesed jutustasid iidsest linnast, mis ulatus üle 13 [[kos]]i (ligi 40 kilomeetrit). 1856 külastas uurija [[Alexander Cunningham]] Harappat, kus inglise insenerid John ja William Brunton ehitasid [[Briti Ida-India Kompanii]] raudteed, mis ühendas omavahel [[Karachi]] ja [[Lahore|Lahore'i]] linna. Neile oli räägitud varemeis iidsest linnast, mida kutsuti Brahminabadiks. Linna külastades leidis John sealt hulgaliselt hästi põletatud telliseid, mida plaanis kasutada raudtee ehitamisel. Mõni kuu hiljem leidis Johni vend William kaugemal põhjas teise varemetes linna, millest korjatud põletatud telliseid olid kasutusse võtnud lähedalasuva Harappa asula elanikud.<ref>Davreau, Robert (1976). "Indus Valley". In Reader's Digest. ''World's Last Mysteries''.</ref> Alexander Cunningham avalikustas esimese Harappa pitsati aastatel 1872–1875.<ref>Cunningham, A., 1875. Archaeological Survey of India, Report for the Year 1872–73, 5: 105–8 ja lk 32–3. Calcutta: Archaeological Survey of India.</ref> Pool sajandit hiljem, 1912. aastal, avastas J. Fleet veel Harappa pitsateid, mis ajendas [[John Marshall|John Hubert Marshalli]] alustama põhjalikumate väljakaevamistega. Aastatel 1921–1922 avastasid Marshall, Rai Bahadur Daya Ram Sahni ja Madho Sarup Vats Harappa tsivilisatsiooni. [[Mohendžo-Daro]] linna avastas [[Rakhal Das Banerjee]]. 1931. aastaks oli suurem osa Mohendžo-Daro linnast välja kaevatud. Pärast India iseseisvumist jäid suurem osa arheoloogilistest leidudest Pakistanile. Selle territooriumil asus suurem osa Induse kultuurist. == Harappa arhitektuur == {{Vaata|Harappa arhitektuur}} Harappas oli üks parimaid kanalisatsioonisüsteeme kõikide vana-idamaade linnade seas. Linna majad olid kahe- ja kolmekorruselised. Kindlusemüürid kuni 15 m kõrgused ja 14 m paksused. == Viited == {{Viited}} {{koord}} [[Kategooria:India ajalugu]] [[Kategooria:Pakistani muistised]] [[Kategooria:Pandžabi provints]] dz2er8xzxq5xca0uisitbu52u5fmbba 7166435 7166429 2026-06-03T11:16:29Z Evlper 104506 /* Viited */ 7166435 wikitext text/x-wiki [[Fail:Indus Valley Civilization - Archaeological site of Harappa.jpg|pisi|Muinaslinna varemed]] '''Harappa''' on [[asulakoht]] [[Pakistan]]is [[Pandžabi provints]]is, kus elati aastatel 2600–1650 e.m.a. See nimi tuleneb lähedalasuva küla nimest. Harappa muinaslinn oli Harappa kultuuri keskus, mis koos [[Mohendžo-Daro]] (linna)kultuuriga moodustasid [[Induse kultuur|Induse kultuuri]] või Induse tsivilisatsiooni. Harappat seostatakse elami-draviidi keelte ja rahvastega.{{lisa viide}} Harappas oli võimas ehituskunst, aga mõistatuseks on sõjaväe, organiseeritud usundi ja orjade puudumine. Puuduvad jäljed vägivaldsest allakäigust (nagu Mohendžo-Daros) või konfliktidest. Arvatakse, et selle kultuur oli vägivallatuse aate ja vahemere kultuuri keskus. == Avastamine ja väljakaevamised == Esimest korda kirjeldas Harappa varemeid Inglise maadeuurija [[Charles Masson]] [[1842]]. aastal oma teoses "Narrative of Various Journeys in Balochistan, Afghanistan and the Punjab", kus kohalikud inimesed jutustasid iidsest linnast, mis ulatus üle 13 [[kos]]i (ligi 40 kilomeetrit). 1856 külastas uurija [[Alexander Cunningham]] Harappat, kus inglise insenerid John ja William Brunton ehitasid [[Briti Ida-India Kompanii]] raudteed, mis ühendas omavahel [[Karachi]] ja [[Lahore|Lahore'i]] linna. Neile oli räägitud varemeis iidsest linnast, mida kutsuti Brahminabadiks. Linna külastades leidis John sealt hulgaliselt hästi põletatud telliseid, mida plaanis kasutada raudtee ehitamisel. Mõni kuu hiljem leidis Johni vend William kaugemal põhjas teise varemetes linna, millest korjatud põletatud telliseid olid kasutusse võtnud lähedalasuva Harappa asula elanikud.<ref>Davreau, Robert (1976). "Indus Valley". In Reader's Digest. ''World's Last Mysteries''.</ref> Alexander Cunningham avalikustas esimese Harappa pitsati aastatel 1872–1875.<ref>Cunningham, A., 1875. Archaeological Survey of India, Report for the Year 1872–73, 5: 105–8 ja lk 32–3. Calcutta: Archaeological Survey of India.</ref> Pool sajandit hiljem, 1912. aastal, avastas J. Fleet veel Harappa pitsateid, mis ajendas [[John Marshall|John Hubert Marshalli]] alustama põhjalikumate väljakaevamistega. Aastatel 1921–1922 avastasid Marshall, Rai Bahadur Daya Ram Sahni ja Madho Sarup Vats Harappa tsivilisatsiooni. [[Mohendžo-Daro]] linna avastas [[Rakhal Das Banerjee]]. 1931. aastaks oli suurem osa Mohendžo-Daro linnast välja kaevatud. Pärast India iseseisvumist jäid suurem osa arheoloogilistest leidudest Pakistanile. Selle territooriumil asus suurem osa Induse kultuurist. == Harappa arhitektuur == {{Vaata|Harappa arhitektuur}} Harappas oli üks parimaid kanalisatsioonisüsteeme kõikide vana-idamaade linnade seas. Linna majad olid kahe- ja kolmekorruselised. Kindlusemüürid kuni 15 m kõrgused ja 14 m paksused. == Viited == {{Viited}} {{koord}} [[Kategooria:Induse kultuur]] [[Kategooria:Pakistani muistised]] [[Kategooria:Pandžabi provints]] i2x4k6p951njca7gns0su0ac2bdzal0 Eesti naiste võrkpallikoondis 0 399206 7166333 7108046 2026-06-03T09:04:08Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 2 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7166333 wikitext text/x-wiki {| class="toccolours" style="float:right; text-align:center; width: 25em;" | colspan="4" style="border-bottom:1px #aaa solid;" bgcolor="ADD8E6";|'''Eesti naiste võrkpallikoondis''' |- | colspan="4" style="border-bottom:1px #aaa solid;" text-align:center; |[[Pilt:Flag of Estonia.svg|pisi|keskel]] |- | style="text-align:left;" |'''Eesti alaliit''' | colspan="3"style="text-align:left;" |[[Eesti Võrkpalli Liit]] |- | style="text-align:left;" |'''Konföderatsioon''' | colspan="3"style="text-align:left;" |[[CEV]] <small>(Euroopa tasand)</small> <br> [[FIVB]] <small>(maailma tasand)</small> |- | style="text-align:left;" |'''Peatreener''' | colspan="3"style="text-align:left;" | [[Pekka Seppänen]] |- | style="text-align:left;" |'''Kapten''' | colspan="3"style="text-align:left;" |[[Kertu Laak]] |- | style="text-align:left;" |'''Enim mänge''' | colspan="3"style="text-align:left;" |[[Nette Peit]] <small>(151)</small> |- | style="text-align:left;" |'''FIVB edetabelikoht''' | colspan="3"style="text-align:left;" |66. <small>(13.01.2026)</small> |- | colspan="4" style="border-top:1px #aaa solid;"| |- |{{Võrkpalli riietus | muster_la = _whiteborder | muster_b = | muster_ra = _whiteborder | vasakkäsi =1E90FF | kere =1E90FF | paremkäsi =1E90FF | püksid =34282C | nimi =Kodus }} |{{Võrkpalli riietus | muster_la = _whiteborder | muster_b = | muster_ra = _whiteborder | vasakkäsi =666362 | kere =666362 | paremkäsi =666362 | püksid =34282C | nimi =Võõrsil 1 }} |{{Võrkpalli riietus | muster_la = _whiteborder | muster_b = | muster_ra = _whiteborder | vasakkäsi =EEEEEE | kere =EEEEEE | paremkäsi =EEEEEE | püksid =34282C | nimi =Võõrsil 2 }} | |- | colspan="4" style="border-bottom:1px #aaa solid;" bgcolor="ADD8E6";|'''[[Naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistlused]]''' |- | style="text-align:left;" |'''Osavõtte''' | colspan="3"style="text-align:left;" |2 (2019, 2023) |- | style="text-align:left;" |'''Parim koht''' | colspan="3"style="text-align:left;" |'''23''' (2019, 2023) |- | colspan="4" style="border-bottom:1px #aaa solid;" bgcolor="ADD8E6";|'''[[Naiste maailmameistrivõistlused võrkpallis|Maailmameistrivõistlused]]''' |- | style="text-align:left;" |'''Osavõtte''' | colspan="3"style="text-align:left;" |0 |- | style="text-align:left;" |'''Parim koht''' | colspan="3"style="text-align:left;" |– |- | colspan="4" style="border-bottom:1px #aaa solid;" bgcolor="ADD8E6";|'''[[Võrkpall olümpiamängudel|Olümpiamängud]]''' |- | style="text-align:left;" |'''Osavõtte''' | colspan="3"style="text-align:left;" |0 |- | style="text-align:left;" |'''Parim koht''' | colspan="3"style="text-align:left;" |– |} '''Eesti naiste võrkpallikoondis''' on [[Eesti]] naiste esindusvõistkond [[võrkpall]]is. Koondise liikmed valib välja peatreener ning seda haldab [[Eesti Võrkpalli Liit]]. 2019. aastal jõuti esimest korda [[Naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistluste]] finaalturniirile. Kokku on nad seal osalenud kahel korral ([[2019. aasta naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2019]] ja [[2023. aasta naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2023]]). [[Võrkpall olümpiamängudel|Olümpiamängudele]] ega [[Naiste võrkpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustele]] Eesti võrkpallikoondis jõudnud ei ole. ==Ajalugu== ===Eesti Vabariik (1919–1940)=== [[Võrkpall]] (algselt tuntud kui ''mintonett'') pärineb [[1895]]. aastast [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidest]] ning hakkas [[Eesti]]s populaarsust koguma [[Vabadussõda|Vabadussõja]] (1918–1920) järel. Võrk- ja [[korvpall]]i koondanud [[Eesti Käsipalli Liit (1923)|Eesti Käsipalli Liit]] asutati [[14. detsember|14. detsembril]] [[1923]] [[Toompea]]l.Eestis ei loodud 1940. aastateks ametlikku naiste võrkpallikoondist; esimesed naiskondade vahelistel võistlustel osalenud naiskonnad olid klubipõhised või kohalike esinduste tasemel.<ref name="lugemik">[[Valeri Maksimov|Maksimov, Valeri]] 2009. Võrkpalli lugemik.</ref> ===Okupatsiooniaastad (1940–1991)=== [[1940]]. aastal liideti Eesti [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] koosseisu. [[Eesti NSV]]-l oli oma koondis, kuid sellega osaleti vaid liidusisestel võistlustel ja spartakiaadidel.<ref name=lugemik/> Esimese [[Eesti|eestlasest]] võrkpallurina mängis Nõukogude Liidu A-koondises [[Aino Huimerind]], kes saavutas 1955. aasta Euroopa meistrivõistlustel teise koha.<ref>Raul Rähni, Henn Vallimäe. [https://www.arhiiv.volley.ee/vorkpalli-ajaloost?l=est Võrkpalli ajaloost] Eesti Võrkpalli Liidu arhiiv (vaadatud 13.01.2026).</ref> [[Marina Kasch]] krooniti Nõukogude Liidu ridades 1979. aasta Euroopa juuniorite meistriks.<ref name=lugemik/> ===Ebaregulaarse tegutsemise periood pärast taasiseseisvumist (1991–2011)=== Eesti Vabariik taastati [[20. august]]il [[1991]]. Samal ajal alustas tegevust Eesti Käsipalli Liidu õigusjärglasena [[Eesti Võrkpalli Liit]] (EVF). 1992. aastast kuulub Eesti [[Rahvusvaheline Võrkpalliföderatsioon|Rahvusvahelisse Võrkpalliföderatsiooni]] (FIVB) ja [[Euroopa Võrkpalli Konföderatsioon]]i (CEV).<ref name=lugemik/> Aastatel 1991–2011 pidas koondis 77 ametlikku mängu (nendest 13 tiitlivõistluste valikmängu). Korduvalt osaleti Spring Cup turniiril ning peeti sõpruskohtumisi.<ref name=kohtumised/> 1992. aastal mängis Eesti naiskond rahvusvahelisel turniiril [[Soome]]s, kus saadi 3 kaotust ja 1 võit. Naiskonda juhendas [[Teet Tibar]].<ref name=lugemik/> Esmakordselt osaleti Euroopa meistrivõistluste eelvalikturniiril [[Raivo Jeenas]]e juhendamisel, kus mängiti [[Valgevene naiste võrkpallikoondis|Valgevenega]]. Mõlemad kohtumised kaotati 0:3.<ref name=kohtumised>[https://volley.ee/wp-content/uploads/2020/06/EST-Rahvusnaiskonna-kohtumised-09.08.25.pdf Rahvusnaiskonna kohtumised (09.08.2025 seisuga)] Eesti Võrkpalli Liit (vaadatud 13.01.2026).</ref> Koondnaiskonna juhendamise võttis 1992. aasta lõpus üle [[Anu Karavajeva]].<ref name=lugemik/> 1993. aastal loodi Eestis mängivatest mängijatest Eesti klubide koondis, mis osales aastatel 1993, 1995, 1997, 1998, 2003 ja 2004 Spring Cupil.<ref name=lugemik/><ref name=kohtumised/> 1994. aasta mais osaleti Põhjamaade meistrivõistlustel.<ref name=lugemik/> Aastal 2000 naiskond ei kogunenud.<ref name=lugemik/><ref name=kohtumised/> {{Tsitaat2|Aeg-ajalt meenub võrkpallijuhtidele, et ka naiskond tahab mängida. Tundub, et föderatsioon võtab seda kurva paratamatusena. Mängijad ei saa ka ise aru, kas koondis eksisteerib või mitte. Paari aasta tagant saadetakse meid mingile turniirile, aga kokkumängu eelnevalt ei harjutata. Lausa häbi!<ref>Ants Põldoja. [https://lp.delfi.ee/artikkel/50738796/tiina-talv-rundab-vorkpallifoderatsiooni Tiina Talv ründab võrkpalliföderatsiooni] Laupäevaleht, 30.04.1997.</ref>|[[Tiina Talv]], tolle aja üks parimaid Eesti naisvõrkpallureid, 1997. aastal Laupäevalehele.}} Aastatel 2003–2004 juhendas koondist [[Andrei Ojamets]], kes loobus kohast kehvade tingimuste tõttu.<ref name=kellele>Märt Roosna. [https://lp.delfi.ee/artikkel/51082513/kellele-koolitab-riik-suure-raha-eest-haid-vorkpallitudrukuid Kellele koolitab riik suure raha eest häid võrkpallitüdrukuid?] Laupäevaleht, 09.04.2007.</ref> Ojamets leidis, et EVF peaks andma naiskonnale tiitlivõistluste näol väljundi nagu seda tehti [[Eesti võrkpallikoondis|meeste koondise]] puhul.<ref>Enn Hallik. [https://parnu.postimees.ee/2098579/andrei-ojamets-raske-oelda-kus-euroopas-asume Andrei Ojamets: Raske öelda, kus Euroopas asume] Pärnu Postimehe arhiiv, 19.05.2004.</ref> Uue peatreeneri konkursile ühtegi treenerit ei kandideerinud ja koondis sisuliselt lakkas eksisteerimast aastatel 2005–2007.<ref name=kellele/> 2007. aasta sügisel otsustas EVF [[2009. aasta naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2009. aasta]] [[Naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistluste]] valikmängudele saata üle viieteistkümne aasta naiste rahvuskoondise. Naiskonna peatreeneriks sai [[Peeter Vahtra]].<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/17079708/em-voistlustele-lahetatakse-neli-koondist EM-võistlustele lähetatakse neli koondist] Delfi, 04.10.2007.</ref> 2008. aasta mais ja juunis toimunud EM-valiksarja mängudes saadi 1 võit ja 7 kaotust, millega jäädi alagrupis viimasele kohale ja EM-finaalturniirile ei pääsetud.<ref name=kohtumised/><ref>[https://lp.delfi.ee/artikkel/51256959/eesti-naiskond-kaotas-ka-soomele Eesti naiskond kaotas ka Soomele] Laupäevaleht, 09.06.2008.</ref> 2009. aasta jaanuaris osales koondis [[Tallinn]]as 2010-MM eelkvalifikatsioonis, kus saadi kahe võidu ja ühe kaotusega alagrupis teine koht ning teisele kvalifikatsiooniturniirile ei pääsetud.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/20852884/naiste-vorkpallikoondis-kaotas-moldovale Naiste võrkpallikoondis kaotas Moldovale] Delfi, 10.01.2009.</ref> Aastatel 2010–2011 naiskond ei kogunenud.<ref name=kohtumised/> ===Koondise regulaarse tegevuse taastamine (2012–2014)=== 2012. aasta juulis toimunud EVF-i koosolekul kiideti heaks Peeter Vahtra kandidatuur naiskonna peatreeneri positsioonile.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/64485914/eesti-vorkpallikoondist-hakkab-treenima-peeter-vahtra Eesti võrkpallikoondist hakkab treenima Peeter Vahtra] Delfi, 02.06.2012.</ref> Sama aasta augustis mängis koondis neli sõpruskohtumist [[Läti naiste võrkpallikoondis|Lätiga]], mis kõik võideti.<ref name=kohtumised/> 2013. aasta mais osaleti 2014-MM eelkvalifikatsiooni esimeses ringis, kus saadi kolme 3:0 võiduga alagrupi võit ning pääseti otse kolmandasse ringi.<ref name=kohtumised/><ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/66195284/mm-i-valikmangudest-ainus-ullatus-oli-ullatuste-puudus MM-i valikmängudest: ainus üllatus oli üllatuste puudus] Delfi, 27.05.2013.</ref> 2014. aasta jaanuaris toimunud kolmanda ringi mängudes saadi kolme 0:3 kaotusega alagrupis viimane koht ja langeti konkurentsist.<ref>[https://sport.err.ee/48313/naiste-mm-valikturniirid-pinget-jatkus-lopuni Naiste MM-valikturniirid: pinget jätkus lõpuni] ERR arhiiv, 07.01.2014.</ref> Sama aasta mais toimunud 2015-EM eelvalikturniiril saadi kolme kaotusega alagrupis viimane koht ja finaalturniirile ei pääsetud.<ref name=kohtumised/> ===Pääs Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile (2015–2019)=== 2015. aastal sai koondise peatreeneriks taas [[Andrei Ojamets]]. Kuna EM-finaalturniirile ei jõutud, siis osales koondis vaid sõpruskohtumistes sellel aastal.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/71304701/vorkpalli-rahvusnaiskonna-uueks-peatreeneriks-saab-andrei-ojamets Võrkpalli rahvusnaiskonna uueks peatreeneriks saab Andrei Ojamets] Delfi, 22.04.2015.</ref> 2016. aastal nimetati koondise peatreeneriks [[Marko Mett]].<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/73913999/vorkpalli-rahvusnaiskond-sai-uue-peatreeneri Võrkpalli rahvusnaiskond sai uue peatreeneri] Delfi, 10.03.2016.</ref> 2016. aasta mais toimunud 2017-EM valikturniiril võideti kõik kolm mängu ning pääseti teise ringi.<ref name=kohtumised/> Septembris toimunud teises ringis saadi alagrupis ühe võidu ja viie kaotusega viimane koht ning finaalturniirile ei kvalifitseerutud.<ref name=kohtumised/> 2017. aasta kevadel otsustati taas vangerdada ning peatreeneri kohale naasis [[Andrei Ojamets]].<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/78080102/naiste-vorkpallikoondis-vahetas-mm-valiksarja-eel-peatreenerit Naiste võrkpallikoondis vahetas MM-valiksarja eel peatreenerit] Delfi, 02.05.2017.</ref> Mais ja juunis toimunud 2018-MM eelvalikturniiril saavutati alagrupis kahe võidu ja kolme kaotusega neljas koht, millega langeti konkurentsist.<ref name=kohtumised/><ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/78447611/vorkpallinaiskond-alistas-mm-valiksarjas-prantsusmaa Võrkpallinaiskond alistas MM-valiksarjas Prantsusmaa] Delfi, 04.06.2017.</ref> 2018. aastal osales naiskond esmakordselt [[Naiste Euroopa liiga võrkpallis|Euroopa liiga]] nõrgemas tugevusgrupis (Hõbeliiga).<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/80472018/vorkpallinaiskond-debuteerib-euroopa-liigas-meeskond-sai-rasked-vastased Võrkpallinaiskond debüteerib Euroopa liigas, meeskond sai rasked vastased] Delfi, 12.12.2017.</ref> Suve esimeses pooles toimunud Euroopa Hõbeliiga alagrupiturniiril võideti kuuest mängust viis, millega võideti oma alagrupp.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/82530885/naiste-vorkpallikoondis-alistas-teistkordselt-sveitsi-ja-tagas-paasme-hobeliiga-final-fourile Naiste võrkpallikoondis alistas teistkordselt Šveitsi ja tagas pääsme Hõbeliiga Final Fourile!] Delfi, 03.06.2018.</ref> Poolfinaal kaotati [[Austria naiste võrkpallikoondis|Austria]] vastu (1:3) ja kolmanda koha mäng [[Albaania naiste võrkpallikoondis|Albaania]] vastu (0:3) ning saadi Hõbeliigas neljas koht ja Euroopa Liiga üldarvestuses 16. koht.<ref>Märt Roosna. [https://sport.delfi.ee/artikkel/82677019/vorkpallinaised-kaivad-meeste-teed-korrates-ka-vigu Võrkpallinaised käivad meeste teed, korrates ka vigu] Delfi, 18.06.2018.</ref> Suve teises pooles toimunud 2019-EM valikturniiril saadi 2 võitu ja 2 kaotust.<ref>Märt Roosna. [https://sport.delfi.ee/artikkel/83465473/eesti-on-vorkpallimaa-mehed-murdsid-em-ile-naised-on-samuti-suures-mangus Eesti on võrkpallimaa: mehed murdsid EM-ile, naised on samuti suures mängus] Delfi, 27.08.2018.</ref> Novembris oli koondis FIVB maailma edetabelis 52. kohal.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/84344317/eesti-vorkpallimeeskond-tousis-maailma-edetabelis-labi-aegade-korgeimale-kohale Eesti võrkpallimeeskond tõusis maailma edetabelis läbi aegade kõrgeimale kohale] Delfi, 16.11.2018.</ref> 2019. aasta jaanuaris toimunud 2019-EM valikturniiri kaks mängu võideti ning pääseti koondise ajaloos esmakordselt EM-finaalturniirile. Tegemist oli ka esimese olümpia-ala Eesti pallimängunaiskonnaga, kes on EM-finaalturniirile jõudnud. Finaalturniirile koha taganud naiskonda kuulusid [[Nette Peit]], [[Kaisa Bahmatsev]], [[Julija Mõnnakmäe]], [[Kristiine Miilen]], [[Liis Kullerkann]], [[Kadi Kullerkann]], [[Eliisa Peit]], [[Hanna Pajula]], [[Kertu Laak]], [[Kristi Nõlvak]], [[Polina Bratuhhina-Pitou]], [[Ingrid Kiisk]], [[Kristel Moor]], [[Liisel Nelis]], [[Anu Ennok]], [[Eliise Hollas]] ja [[Liis Noormets]].<ref>Märt Roosna. [https://sport.delfi.ee/artikkel/84982455/nad-lahevad-em-ile-meie-koige-paremas-mottes-hullud-vorkpallitudrukud Nad lähevad EM-ile! Meie, kõige paremas mõttes hullud, võrkpallitüdrukud] Delfi, 10.01.2019.</ref> 2019. aasta suve esimeses pooles toimunud Euroopa Hõbeliiga alagrupiturniiril saadi kahe võidu ja nelja kaotusega kolmas koht ning ''final four'' turniirile ei pääsetud.<ref>[https://sport.err.ee/952772/eesti-vorkpallinaiskond-lopetas-hobeliiga-raske-voiduga Eesti võrkpallinaiskond lõpetas Hõbeliiga raske võiduga] ERR arhiiv, 15.06.2019.</ref> Sama aasta augustis toimus [[Ungari]]s [[2019. aasta naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistluste finaalturniir]]. Alagrupis kaotati [[Ungari naiste võrkpallikoondis|Ungarile]] (0:3), [[Horvaatia naiste võrkpallikoondis|Horvaatiale]] (1:3), [[Rumeenia naiste võrkpallikoondis|Rumeeniale]] (1:3), [[Hollandi naiste võrkpallikoondis|Hollandile]] (0:3) ja [[Aserbaidžaani naiste võrkpallikoondis|Aserbaidžaanile]] (2:3) ning jäädi alagrupis ühegi võiduta viimasele kohale.<ref>Märt Roosna. [https://sport.delfi.ee/artikkel/87268721/ilus-punkt-em-ile-aga-mis-saab-naiskonnast-edasi Ilus punkt EM-ile. Aga mis saab naiskonnast edasi?] Delfi, 29.08.2019.</ref> Andrei Ojamets teenis muuhulgas naiskonna EM-finaalturniirile viimise eest [[Kultuuriministeerium]]i spordi aastapreemia.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/88865039/magnus-kirt-kelly-sildaru-maicel-uibo-ja-andrei-ojamets-palvisid-riigilt-uhke-tunnustuse Magnus Kirt, Kelly Sildaru, Maicel Uibo ja Andrei Ojamets pälvisid riigilt uhke tunnustuse] Delfi, 06.02.2020.</ref> ===Koondis esimese välistreeneri käe all (2020–2021)=== [[Pilt:Lorenzo Micelli 2014 01.jpg|pisi|150px|[[Lorenzo Micelli]] oli Eesti võrkpallikoondise peatreener aastatel 2020–2021]] 2019. aasta lõpus teatas EVF, et uueks peatreeneriks saab maailmas tituleeritud [[Itaalia|itaallane]] [[Lorenzo Micelli]].<ref>Kaspar Ruus. [https://sport.delfi.ee/artikkel/88511563/eesti-vorkpallikoondiste-treenerid-selgunud-eestlasi-hakkavad-juhendama-euroopa-absoluutsed-tipud Eesti võrkpallikoondiste treenerid selgunud: eestlasi hakkavad juhendama Euroopa absoluutsed tipud] Delfi, 29.12.2019.</ref> FIVB otsustas 2020. aasta lõpus edaspidi mitte korralda MM-valiksarju ning nende asemel täita kohad maailma edetabeli alusel.<ref>Märt Roosna. [https://sport.delfi.ee/artikkel/91888415/nonsenss-ajuvaba-eesti-vorkpallikoondis-sai-halva-uudise „Nonsenss, ajuvaba.” Eesti võrkpallikoondis sai halva uudise] Delfi, 07.12.2020.</ref> 2020. aasta alguses levis [[koroonapandeemia]], mille tõttu jäeti ära Euroopa Liiga.<ref>[https://sport.err.ee/1081869/vorkpalli-eurohooaeg-on-loppenud-ara-jaavad-ka-koondiste-euroopa-liiga-mangud Võrkpalli eurohooaeg on lõppenud, ära jäävad ka koondiste Euroopa liiga mängud] ERR arhiiv, 24.04.2020.</ref> Augustis plaanis olnud 2021-EM valikmängud lükati edasi.<ref>Märt Roosna. [https://sport.delfi.ee/artikkel/90655909/intervjuu-eesti-vorkpallinaiskonna-itaallasest-juhendaja-see-poleks-aus-kui-em-ile-paasejad-otsustatakse-ilma-mangudeta INTERVJUU | Eesti võrkpallinaiskonna itaallasest juhendaja: see poleks aus, kui EM-ile pääsejad otsustatakse ilma mängudeta] Delfi, 05.08.2020.</ref> Koondis küll kogunes, kuid mängiti sõpruskohtumisi [[Läti naiste võrkpallikoondis|Läti]] ja [[Soome naiste võrkpallikoondis|Soomega]].<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/90665255/rahvusnaiskond-alistas-taaskord-lati-ning-lopetas-koondisesuve Rahvusnaiskond alistas taaskord Läti ning lõpetas koondisesuve] Delfi, 06.08.2020.</ref> 2021. aasta mais toimunud 2021-EM valikturniiril kaotati kõik neli mängu ning finaalturniirile ei kvalifitseerutud.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/93428581/eesti-vorkpallinaiskond-ei-suutnud-ka-kolmandas-valikmangus-voiduarvet-avada Eesti võrkpallinaiskond ei suutnud ka kolmandas valikmängus võiduarvet avada] Delfi, 13.05.2021.</ref> Sama aasta suve esimeses pooles saadi Euroopa Hõbeliiga alagrupiturniiril kolme võidu ja kolme kaotusega alagrupis kolmas koht ning ''final four'' turniirile ei pääsetud.<ref>[https://sport.err.ee/1608237261/kullerkann-uldmulje-on-pettumus-kindlasti-ootasime-rohkemat Kullerkann: üldmulje on pettumus, kindlasti ootasime rohkemat] ERR, 05.06.2021.</ref> Kuigi Micellil oli kokkulepe jätkata Eesti koondisega 2023. aasta sügiseni, siis otsustas ta 2022. aastal positsioonilt lahkuda [[Bulgaaria naiste võrkpallikoondis|Bulgaaria võrkpallikoondise]] peatreeneriks.<ref>[https://sport.err.ee/1608500981/micelli-lahkus-ootamatult-bulgaariasse-eesti-naiskond-otsib-uut-juhendajat Micelli lahkus ootamatult Bulgaariasse, Eesti naiskond otsib uut juhendajat] ERR, 15.02.2022.</ref> ===Euroopa Hõbeliiga võit, EM-finaalturniiri korraldamine ja aasta võistkond (2022–2023)=== [[Pilt:Alessandro Orefice 2023.jpg|pisi|150px|vasakul|[[Alessandro Orefice]] oli Eesti võrkpallikoondise peatreener aastatel 2022–2023]] 2022. aasta jaanuaris tegi CEV teatavaks, et [[2023. aasta naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2023. aasta EM-finaalturniiri]] üheks alagrupiturniiri korraldajaks on [[Eesti]].<ref>Kaspar Ruus. [https://sport.delfi.ee/artikkel/95587723/ametlik-vorkpalli-em-finaalturniir-tuleb-taas-eestisse AMETLIK | Võrkpalli EM-finaalturniir tuleb taas Eestisse!] Delfi, 07.01.2022.</ref> Eesti võrkpallikoondise peatreeneri koha võttis üle senine abitreener [[Alessandro Orefice]].<ref>Märt Roosna. [https://sport.delfi.ee/artikkel/96572431/eesti-vorkpallinaiskonna-uut-itaallasest-peatreenerit-kurvastas-meie-andekaima-noormangija-otsus Eesti võrkpallinaiskonna uut itaallasest peatreenerit kurvastas meie andekaima noormängija otsus] Delfi, 04.05.2022.</ref> 2022. aasta esimeses suve pooles saadi [[2022. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (naised)|Euroopa Hõbeliigas]] kolme võidu ja viie kaotusega alagrupis neljas koht ning ''final four'' turniirile ei pääsetud.<ref>Eigo Kaljurand. [https://sport.delfi.ee/artikkel/120026670/fotod-vagevalt-alustanud-eesti-vorkpallinaiskond-lopetas-hobeliiga-kaotusega-portugalile FOTOD | Vägevalt alustanud Eesti võrkpallinaiskond lõpetas Hõbeliiga kaotusega Portugalile] Delfi, 26.06.2022.</ref> EM-i korraldajatena ei pidanud naiskond osalema EM-valikturniiril, seega mängiti suve teises pooles vaid sõpruskohtumisi.<ref name=kohtumised/> 2023. aasta esimeses suve pooles võideti [[2023. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (naised)|Euroopa Hõbeliigas]] viie võidu ja ühe kaotusega A-alagrupp ning pääseti ''final four'' turniirile.<ref>Kaspar Ruus. [https://sport.delfi.ee/artikkel/120207388/eesti-vorkpallinaiskond-jahib-jaanipuhadel-paasu-kuldliigasse-toobal-see-oleks-vaga-suur-samm-edasi Eesti võrkpallinaiskond jahib jaanipühadel pääsu Kuldliigasse. Toobal: see oleks väga suur samm edasi] Delfi, 23.06.2023.</ref> Poolfinaalis võideti 3:1 [[Portugali naiste võrkpallikoondis|Portugali]] ja finaalis 3:2 [[Austria naiste võrkpallikoondis|Austria]], millega tõusti järgmiseks aastaks koht kõrgemasse tugevusgruppi, Euroopa Kuldliigasse.<ref>Ats Kuldkepp. [https://sport.delfi.ee/artikkel/120207648/hiilgava-tagasituleku-teinud-eesti-vorkpallinaiskond-paases-hobeliigas-finaali Hiilgava tagasituleku teinud Eesti võrkpallinaiskond pääses Hõbeliigas finaali!] Delfi, 24.06.2023.</ref><ref name=hõbeliiga>Madis Kalvet. [https://sport.delfi.ee/artikkel/120208004/eesti-vorkpallinaiskond-krooniti-hobeliiga-voitjaks-preemiana-teeniti-priske-auhinnaraha Eesti võrkpallinaiskond krooniti Hõbeliiga võitjaks. Preemiana teeniti priske auhinnaraha] Delfi, 25.06.2023.</ref> Turniiri kõige väärtuslikumaks mängijaks valiti Eesti diagonaalründaja [[Kertu Laak]].<ref name=hõbeliiga/> 2023. aasta augustis toimus kodune [[2023. aasta naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|EM-finaalturniir]] ([[Unibet Arena]]l, [[Tallinn]]as). Alagrupiturniiril kaotati [[Prantsusmaa naiste võrkpallikoondis|Prantsusmaale]] (0:3), [[Soome naiste võrkpallikoondis|Soomele]] (2:3), [[Hollandi naiste võrkpallikoondis|Hollandile]] (0:3), [[Slovakkia naiste võrkpallikoondis|Slovakkiale]] (1:3) ja [[Hispaania naiste võrkpallikoondis|Hispaaniale]] (1:3), mis andis alagrupis viimase (kuuenda) ning üldarvestuses 23. koha.<ref>Kaspar Ruus. [https://sport.delfi.ee/artikkel/120226403/kogu-tode-mangust-saravast-algusest-jai-paraku-vaheks-pusle-hakkas-lagunema-ning-eesti-naiskonna-unistus-kustus KOGU TÕDE MÄNGUST | Säravast algusest jäi paraku väheks. Pusle hakkas lagunema ning Eesti naiskonna unistus kustus] Delfi, 23.08.2023.</ref> Naiskond valiti aasta lõpus [[Aasta võistkond|Eesti spordiaasta võistkonnaks]].<ref>[https://sport.err.ee/1609207951/aasta-voistkonnaks-valiti-eesti-naiste-vorkpallikoondis Aasta võistkonnaks valiti Eesti naiste võrkpallikoondis] ERR, 29.12.2023.</ref> 2024. aasta alguses teatati, et senine peatreener Orefice selles positsioonis ei jätka ning asub [[Sloveenia naiste võrkpallikoondis|Sloveenia võrkpallikoondise]] peatreeneri kohale.<ref>Rasmus Vatter. [https://sport.delfi.ee/artikkel/120262813/eesti-vorkpallinaiskonna-peatreener-pani-ameti-maha Eesti võrkpallinaiskonna peatreener pani ameti maha] Delfi, 16.01.2024.</ref> ===Keerulised hooajad pärast edukat perioodi (2024–2025)=== [[Pilt:Andres Toobal 2023.jpg|pisi|150px|[[Andres Toobal]] oli Eesti võrkpallikoondise peatreener aastatel 2024–2025]] Eesti võrkpallikoondise peatreeneri koha võttis üle 2020. aastast koondise abitreener olnud [[Andres Toobal]].<ref>Ken Thor Aabrams. [https://sport.delfi.ee/artikkel/120268577/eesti-vorkpallinaiskonna-uueks-peatreeneriks-saab-andres-toobal Eesti võrkpallinaiskonna uueks peatreeneriks saab Andres Toobal] Delfi, 08.02.2024.</ref> 2024. aastal muudeti Euroopa Kuldliiga alagrupiturniiri. Kõik 12 võrkpallikoondist olid ühes alagrupis ning kohad alagrupis mängiti välja miniturniiridega, kust neli paremad pääsesid ''final four'' turniirile.<ref>[https://inside.cev.eu/media/1ninlexm/egl_oc_no_1_2_web.pdf CEV Volleyball European Golden League 2024 Official Communications No. 1] CEV (avaldatud 13.11.2023).</ref> Suve alguses debüteeriti [[2024. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (naised)|Euroopa Kuldliigas]], kus saadi ühe võidu ja viie kaotusega üldarvestuses 11. koht.<ref>[https://sport.err.ee/1609358963/eesti-vorkpallinaiskond-lopetas-kuldliiga-voiduga Eesti võrkpallinaiskond lõpetas Kuldliiga võiduga] ERR, 01.06.2024.</ref> Suve teises pooles peetud 2026-EM valikmängudel kaotati kaks peetud mängu.<ref>Kaspar Ruus. [https://sport.delfi.ee/artikkel/120318280/eesti-naiste-vorkpallikoondis-pidi-em-valiksarjas-vastu-votma-teise-kaotuse Eesti naiste võrkpallikoondis pidi EM-valiksarjas vastu võtma teise kaotuse] Delfi, 29.08.2024.</ref> 2025. aastal otsustas [[Eesti Võrkpalli Liit|EVF]] rahalistel kaalutlustel [[naiste Euroopa Liiga võrkpallis|Euroopa Liigas]] esinduskoondisi mitte välja panna.<ref>[https://sport.err.ee/1609528375/rahapuudus-jatab-eesti-vorkpallikoondised-kuld-ja-hobeliigast-eemale Rahapuudus jätab Eesti võrkpallikoondised Kuld- ja Hõbeliigast eemale] ERR, 21.11.2024.</ref> Koondis kogunes suve teises pooles [[2026. aasta naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2026-EM]] valikturniiriks valmistumiseks, kus kaotati kaks mängu ning finaalturniirile ei pääsetud. Samuti kaotati kõik suve jooksul peetud sõpruskohtumised. Koondisesuve lõpus otsustas Toobal peatreenerina mitte jätkata.<ref name=nukrast>Anu Säärits. [https://sport.err.ee/1609768812/pevkur-vorkpallinaiste-nukrast-aastast-peame-saama-voimalikult-palju-mangijaid-profitasemele Pevkur võrkpallinaiste nukrast aastast: peame saama võimalikult palju mängijaid profitasemele] ERR, 12.08.2025.</ref> ===2028. aasta Euroopa meistrivõistluste tsükkel (2026–)=== 2025. aasta novembris teatas CEV, et [[Naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile]] pääsemiseks ei korraldata eraldi valikturniire ning koondised, kes Maailmaliigas ei osale, saavad finaalturniirile pääsme kindlustada [[naiste Euroopa Liiga võrkpallis|Euroopa Liiga]] kaudu. Lisaks on võimalik Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile kvalifitseeruda eelmiste Euroopa meistrivõistluste tulemuste, maailma edetabeli, korraldajariigi staatuse ning Maailmaliiga kaudu.<ref>Federico Ferraro. [https://www.cev.eu/articles/volleyball/revamped-european-league-to-provide-pathway-to-qualify-for-eurovolley-2028/ Revamped European League to provide pathway to qualify for EuroVolley 2028] CEV, 12.11.2025.</ref> 2026. aasta kevadel kinnitas Eesti Võrkpalli Liidu juhatus uueks peatreeneriks [[Soomlased|soomlase]] [[Pekka Seppänen]]i.<ref>[https://sport.err.ee/1609962029/eesti-naiste-vorkpallikoondise-peatreeneriks-valiti-soomlane Eesti naiste võrkpallikoondise peatreeneriks valiti soomlane] ERR, 09.03.2026.</ref> ==Arutelud koondise arenguprobleemide üle== Kui [[Alessandro Orefice]] 2024. aasta alguses otsustas peatreeneri kohal mitte jätkata, tõi ta ühe põhjusena välja, et suur osa koondislasi valis professionaalidena välismaal mängimise asemel Eesti võrkpalliklubid.<ref>Aet Süvari. [https://sport.err.ee/1609228995/orefice-see-ei-ole-eesti-naiste-vorkpalli-ambitsioonika-projekti-lopp Orefice: see ei ole Eesti naiste võrkpalli ambitsioonika projekti lõpp] ERR, 21.01.2024.</ref> Sama teemat käsitlesid 2024. ja 2025. aastal korduvalt ka koondise mängijad ning alaliidu esindajad.<ref name=kodus>Kaspar Ruus, Gunnar Leheste. [https://sport.delfi.ee/artikkel/120266292/miks-vollenaised-kodus-mangida-eelistavad-kuklas-kipitab-ikka-et-peaks-uuesti-valja-minema Miks vollenaised kodus mängida eelistavad? „Kuklas kipitab ikka, et peaks uuesti välja minema“] Delfi, 31.01.2024.</ref><ref>Gunnar Leheste. [https://sport.delfi.ee/artikkel/120290215/kuidas-saada-rohkem-naisvorkpallureid-valismaale-17-aastaselt-prantsusmaale-lainud-vares-kui-pakkumine-tuli-oli-esimene-mote-minek Kuidas saada rohkem naisvõrkpallureid välismaale? 17-aastaselt Prantsusmaale läinud Vares: kui pakkumine tuli, oli esimene mõte: „Minek!“] Delfi, 03.05.2024.</ref><ref>Anu Säärits. [https://sport.err.ee/1609439735/toobal-koondislased-peavad-asja-tegema-hingestatult-et-samm-edasi-astuda Toobal: koondislased peavad asja tegema hingestatult, et samm edasi astuda] ERR, 30.08.2024.</ref><ref>Tarmo Tiisler. [https://sport.err.ee/1609750764/toobal-teeme-koik-selleks-et-naised-oleks-rohkem-professionaalid Toobal: teeme kõik selleks, et naised oleks rohkem professionaalid] ERR, 21.07.2025.</ref> {{Tsitaat2|Fakt on see, et tase oleks kindlasti parem, kui rohkem naisi väljas oleks. Seda on ka meie ajaloost näha. Eelmisel hooajal oli meil üheksa või kümme tüdrukut välismaal. Kohe tulid head tulemused, sest laagrisse tulid heas vormis mängijad. Samamoodi oli ka eelmisel korral, kui EM-ile kvalifitseerusime – üheksa tüdrukut oli väljas. Seal on otsene seos.<ref name=kodus/>|Koondise kapten [[Liis Kiviloo]] 2024. aasta alguses.}} 2025. aasta koondisesuve järel tõdesid nii [[Eesti Võrkpalli Liit|Eesti Võrkpalli Liidu]] president [[Hanno Pevkur]] kui peatreener [[Andres Toobal]], et koondise arengut pidurdab jätkuvalt professionaalsel tasemel mängivate võrkpallurite vähesus ning suvise koondiseperioodi piiratud mõju mängutaseme tõstmisele.<ref name=nukrast/><ref>Rasmus Vatter. [https://sport.delfi.ee/artikkel/120396095/peatreener-toobal-kirus-vorkpallinaiskonna-taset-ja-hoiatas-meeste-koondist-oleme-teinud-mitu-sammu-tagasi Peatreener Toobal kirus võrkpallinaiskonna taset ja hoiatas meeste koondist. „Oleme teinud mitu sammu tagasi“] Delfi, 10.08.2025.</ref> ==Peatreenerid== {| class="wikitable" style="font-size:100%; !Peatreener !Karjäär |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Teet Tibar]]<br>{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Raivo Jeenas]]||1992 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Anu Karavajeva]]||1993–1999 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Andrei Ojamets]]||2003–2004 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Anu Karavajeva]]||2006 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Peeter Vahtra]]||2008–2009<br>2012–2014 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Andrei Ojamets]]||2015 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Marko Mett]]||2016 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Andrei Ojamets]]||2017–2019 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Lorenzo Micelli]]||2020–2021 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Alessandro Orefice]]||2022–2023 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Andres Toobal]]||2024–2025 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Soome}} [[Pekka Seppänen]]||2026– |} ==Tulemused== ===Euroopa Meistrivõistlused=== {| class="wikitable" style="text-align: center;font-size:90%;" |- !colspan=8|[[Naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistluste]] tulemused !rowspan=13| !colspan=3|Kvalifikatsioon |- !width=150|Aasta !width=150|Ring !width=150|Koht !width=30|{{Tooltip|Mänge|Mänge mängitud}} !width=30|{{Tooltip|V|Võidud}} !width=30|{{Tooltip|K|Kaotused}} !width=30|{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} !width=30|{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} !width=30|{{Tooltip|Mänge|Mänge mängitud}} !width=30|{{Tooltip|V|Võidud}} !width=30|{{Tooltip|K|Kaotused}} |- |{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[1993. aasta naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1993]] | colspan=7 align=center | ''Ei kvalifitseerunud'' |2||0||2 |- |colspan="12"| |- |{{Riigi ikoon|Poola}} [[2009. aasta naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2009]] | colspan=7 align=center | ''Ei kvalifitseerunud'' |8||1||7 |- |colspan="12"| |- |{{Riigi ikoon|Holland}}{{Riigi ikoon|Belgia}} [[2015. aasta naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2015]] | colspan=7 align=center rowspan=2 | ''Ei kvalifitseerunud'' |3||0||3 |- |{{Riigi ikoon|Aserbaidžaan}}{{Riigi ikoon|Gruusia}} [[2017. aasta naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2017]] |6||1||5 |- |{{Riigi ikoon|Ungari}}{{Riigi ikoon|Poola}}{{Riigi ikoon|Slovakkia}}{{Riigi ikoon|Türgi}} [[2019. aasta naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2019]] | Alagrupp | 23. koht | 5 | 0 | 5 | 4 | 15 |6||4||2 |- |{{Riigi ikoon|Serbia}}{{Riigi ikoon|Bulgaaria}}{{Riigi ikoon|Horvaatia}}{{Riigi ikoon|Rumeenia}} [[2021. aasta naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2021]] | colspan=7 align=center | ''Ei kvalifitseerunud'' |4||0||4 |- |style="border: 3px solid green"| {{Riigi ikoon|Belgia}}{{Riigi ikoon|Itaalia}}{{Riigi ikoon|Eesti}}{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[2023. aasta naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2023]] | Alagrupp | 23. koht | 5 | 0 |5 | 4 | 15 | colspan=3| ''Korraldaja'' |- |{{Riigi ikoon|Aserbaidžaan}}{{Riigi ikoon|Tšehhi}}{{Riigi ikoon|Rootsi}}{{Riigi ikoon|Türgi}} [[2026. aasta naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2026]] | colspan=7 align=center | ''Ei kvalifitseerunud'' | 4 || 0 || 4 |- !Kokku||2||0 Tiitlit||10||0||10||8||30||33||6||27 |} ===Euroopa Liiga=== {| class="wikitable" style="text-align: center;font-size:90%;" |- !colspan=8|Euroopa Liiga tulemused |- !width=150|Aasta !width=150|Ring !width=150|Koht !width=30|{{Tooltip|Mänge|Mänge mängitud}} !width=30|{{Tooltip|V|Võidud}} !width=30|{{Tooltip|K|Kaotused}} !width=30|{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} !width=30|{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} |- | [[2018. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (naised)|2018]] | Hõbeliiga poolfinaal | 16. koht | 8 | 5 | 3 | 18 | 14 |- | [[2019. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (naised)|2019]] | Hõbeliiga alagrupp | 17. koht | 6 | 2 | 4 | 8 | 16 |- | [[2021. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (naised)|2021]] | Hõbeliiga alagrupp | 16. koht | 6 | 3 | 3 | 12 | 12 |- | [[2022. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (naised)|2022]] | Hõbeliiga alagrupp | 13. koht | 8 | 3 | 5 | 16 | 17 |- | [[2023. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (naised)|2023]] | Hõbeliiga ''final four'' | {{Tooltip|1. koht|Hõbeliiga võitja}} {{Tooltip|(10. koht)|Lõppkoht}} | 8 | 7 | 1 | 21 | 7 |- | {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[2024. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (naised)|2024]] | Kuldliiga alagrupp | 11. koht | 6 | 1 | 5 | 4 | 16 |- |colspan="8"| |- | [[2026. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (naised)|2026]] | | | | | | | |- !Kokku||6||0 Tiitlit||42||21||21||79||82 |} ==Koondis== ===Mängijad=== Järgnevad mängijad olid Eesti naiste võrkpallikoondises 2025. aasta [[2026. aasta naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2026-EM valikmängudel]].<ref name=rahvusnaiskond>[https://volley.ee/rahvusnaiskond-jai-esimeses-em-valiksarja-mangus-alla-sloveeniale/ Rahvusnaiskond jäi esimeses EM-valiksarja mängus alla Sloveeniale]{{Kõdulink|aeg=juuni 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Eesti Võrkpalli Liit, 02.08.2025.</ref><ref>[https://volley.ee/rahvusnaiskond-soidab-iisraeli-mangule-polveoperatsioonile-mineva-kristiine-miilenita/ Rahvusnaiskond sõidab Iisraeli mängule põlveoperatsioonile mineva Kristiine Miilenita]{{Kõdulink|aeg=juuni 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Eesti Võrkpalli Liit, 06.08.2025.</ref> {| class="toccolours" style="text-align:left" |- !width="10px"|Nr. !width="120px"|Nimi !width="160px"|Klubi !width="210px" class="unsortable"|Sünnikuupäev ja vanus !width="30px"|Pikkus !width="30px"|Löök !width="30px"|Blokk !width="50px"|Positsioon |- align="left" | 1 || [[Nette Peit]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Rae Spordikool/Viaston]]|| {{sünniaeg ja vanus|1992|03|27}} || 177 || 310 || 295 || Nurgaründaja |- align="left" | 2 || [[Nora Lember]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[TÜ/Bigbank VK|TÜ/Bigbank]] || {{sünniaeg ja vanus|2005|10|31}} || 183 || 310 || 295 || Diagonaalründaja |- align="left" | 4 || nowrap|[[Kristiine Miilen]] || || {{sünniaeg ja vanus|1996|12|04}} || 183 || 308 || 296 || Nurgaründaja |- align="left" | 5 || [[Anni Põldma]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[TÜ/Bigbank VK|TÜ/Bigbank]] || {{sünniaeg ja vanus|2006|01|31}} || 169 || 265 || 257 || Sidemängija |- align="left" | 6 || nowrap|[[Mirjam Karoliine Kask]] || nowrap|{{Riigi ikoon|Slovakkia}} [[VA Uniza Žilina]]|| {{sünniaeg ja vanus|2007|04|29}} || 184 || 281 || 274 || Keskblokeerija |- align="left" | 7 || [[Marily Lass]] || {{Riigi ikoon|Soome}} [[Pihtipudase LiigaPloki]] || {{sünniaeg ja vanus|2002|04|29}} || 180 || 290 || 280 || Nurgaründaja |- align="left" | 11 || [[Kertu Laak]] [[File:Captain sports.svg|13px]] || nowrap|{{Riigi ikoon|Poola}} [[BKS BOSTIK Bielsko-Biała]] || {{sünniaeg ja vanus|1998|02|21}} || 189 || 309 || 285 || Diagonaalründaja |- align="left" | 12 || [[Janelle Leenurm]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[TÜ/Bigbank VK|TÜ/Bigbank]] || {{sünniaeg ja vanus|2005|10|24}} || 168 || 264 || 249 || Libero |- align="left" | 13 || [[Silvia Pertens]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Rae Spordikool/Viaston]] || {{sünniaeg ja vanus|1998|06|02}} || 182 || 300 || 290 || Nurgaründaja |- align="left" | 14 || [[Caterina Cicetti]] || {{Riigi ikoon|Slovakkia}} [[VA Uniza Žilina]] || {{sünniaeg ja vanus|2005|04|30}} || 179 || 287 || 272 || Nurgaründaja |- align="left" | 15 || [[Johanna Sova]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Florida State University võrkpallinaiskond|Florida State University]] || {{sünniaeg ja vanus|2005|10|01}} || 195 || 315 || 295 || Keskblokeerija |- align="left" | 16 || nowrap|[[Karolina Kibbermann]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[TalTech/Nordaid]] || {{sünniaeg ja vanus|2002|02|12}} || 177 || 280 || 270 || Sidemängija |- align="left" | 19 || [[Kadi Kullerkann]] || {{Riigi ikoon|Kreeka}} [[AONS Milon]] || {{sünniaeg ja vanus|1992|08|19}} || 195 || 313 || 297 || Diagonaalründaja |- align="left" | 20 || [[Kätriin Põld]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Viimsi/Tallinna Ülikool]] || {{sünniaeg ja vanus|2002|07|03}} || 186 || 305 || 290 || Keskblokeerija |- align="left" | 21 || [[Lisandra Tatrik]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Rae Spordikool/Viaston]] || {{sünniaeg ja vanus|2007|04|02}} || 172 || 255 || 240 || Libero |} ===Hiljutised koondislased=== Järgnevad mängijad on olnud koondises viimase aasta jooksul (2025. aasta seisuga):<ref>[https://web.archive.org/web/20240818075250/https://volley.ee/koondis/saalivorkpall/naised/koondis-2024/ Eesti naiste rahvuskoondis 2024] Eesti Võrkpalli Liit (vaadatud 18.08.2024).</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20240818075251/https://volley.ee/suur-vorkpallipaev-kalevi-spordihallis-naiste-ja-meeste-koondised-voorustavad-em-valikmangudes-iisraeli/ Suur võrkpallipäev Kalevi spordihallis: naiste ja meeste koondised võõrustavad EM-valikmängudes Iisraeli] Eesti Võrkpalli Liit, 16.08.2024.</ref> {| class="toccolours" style="text-align:left" |- !width="10px"|Nr. !width="120px"|Nimi !width="160px"|Klubi !width="210px" class="unsortable"|Sünnikuupäev ja vanus !width="30px"|Pikkus !width="30px"|Löök !width="30px"|Blokk !width="50px"|Positsioon |- align="left" | 3 || [[Karlotta Kattai]] || nowrap|{{Riigi ikoon|USA}} [[Colby Community Kolledži võrkpallinaiskond|Colby Community Kolledž]] || {{sünniaeg ja vanus|2005|04|03}} || 169 || 268 || 263 || Nurgaründaja |- align="left" | 5 || [[Liis Kiviloo]] || nowrap|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Rae Spordikool/Viaston]] || {{sünniaeg ja vanus|1991|05|02}} || 191 || 315 || 300 || Keskblokeerija |- align="left" | 8 || nowrap|[[Salme Adeele Hollas]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Ameerika Ülikooli võrkpallinaiskond|Ameerika Ülikool]]|| {{sünniaeg ja vanus|2004|06|09}} || 177 || 272 || 260 || Nurgaründaja |- align="left" | 9 || [[Carmel Vares]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Iowa Hawkeyes]] || {{sünniaeg ja vanus|2006|03|25}} || 186 || 295 || 285 || Diagonaalründaja |- align="left" | 10 || nowrap|[[Melissa Sokolov]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Viimsi/Tallinna Ülikool]] || {{sünniaeg ja vanus|1999|04|19}} || 179 || 290 || 275 || Sidemängija |- align="left" | 17 || [[Häli Vahula]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[TÜ/Bigbank VK|TÜ/Bigbank]] || {{sünniaeg ja vanus|2004|07|13}} || 173 || 268 || 262 || Sidemängija |- align="left" | 21 || [[Kadri Kangro]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[TÜ/Bigbank VK|TÜ/Bigbank]] || {{sünniaeg ja vanus|2004|08|23}} || 171 || 272 || 262 || Libero |- align="left" | 22 || [[Liisbet Pill]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[TÜ/Bigbank VK|TÜ/Bigbank]] || {{sünniaeg ja vanus|2003|02|12}} || 185 || 305 || 298 || Keskblokeerija |} ===Personal=== Järgnev personal on Eesti võrkpallinaiskonna juures 2025. aasta [[2026. aasta naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2026-EM valikmängudel]].<ref name=rahvusnaiskond/> {| class="wikitable" style="font-size:100%; |- !Amet !Nimi |- |Peatreener |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Andres Toobal]] |- |rowspan="2"|Abitreener |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Marko Mett]] |- |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Valdis Radionenkov]] |- |ÜKE-treener |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Krete Junson]] |- |Füsioterapeut |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Annabel Kutman]] |- |Arst |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Mari Arak]] |- |Mänedžer/statistik |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Mihkel Sagar]] |} ==Rekordkoondislased== {| class="wikitable" style="font-size:100%;float:right" !Nimi !Hooajad !Mänge |- | align="left" |'''[[Nette Peit]]'''||2013–||align=center|151 |- | align="left" |'''[[Liis Kiviloo]]'''||2013–2024||align=center|146 |- | align="left" |'''[[Kertu Laak]]'''||2013–||align=center|134 |- | align="left" |'''[[Kristiine Miilen]]'''||2013–||align=center|127 |- | align="left" |'''[[Julija Mõnnakmäe]]'''||2012–2022||align=center|112 |- | align="left" |[[Eliise Hollas]]||2013–2023||align=center|108 |- | align="left" |'''[[Kadi Kullerkann]]'''||2013–||align=center|89 |- | align="left" |[[Eliisa Peit]]||2012–2021||align=center|86 |- | align="left" |'''[[Silvia Pertens]]'''||2016–||align=center|78 |- | align="left" |[[Kristi Nõlvak]]||2015–2021||align=center|76 |-class="sortbottom" | colspan="3" |<small>''Tabel seisuga 9. august 2025.''<ref>[https://volley.ee/wp-content/uploads/2020/06/Koondislaste-mangud-09.08.25.-N.pdf Mängud koondises (naised).] Eesti Võrkpalli Liit.</ref></small> |-class="sortbottom" | colspan="3" |<small>Mängijad '''rasvases kirjas''' on klubitasandil tegevad.</small> |} *[[Julija Mõnnakmäe]] (112 koondisemängu) jõudis 3. juunil 2021 mängus [[Läti naiste võrkpallikoondis|Läti]] vastu esimese koondislasena 100 koondisemänguni. Mõnnakmäe debüüteeris koondises 17. augustil 2012 [[Viljandi]]s Läti vastu. Ta oli koondise sidemängija ja pikaaegne kapten.<ref>[https://volley.ee/julija-monnakmae-100-1-mangu-eesti-koondises/ Julija Mõnnakmäe – 100 + 1 mängu Eesti koondises!] Eesti Võrkpalli Liit, 05.08.2021.</ref> ==Tunnustus== * [[2023]] – [[Aasta võistkond]] ==Vaata ka== *[[Eesti võrkpallikoondis]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://volley.ee/koondis/saalivorkpall/naised/koondis-2023/ Naiskonnast Eesti Võrkpalli Liidu kodulehel] {{Eesti rahvuskoondised}} {{Navmallid | päis = Koondise koosseisud | loend = {{Eesti naiste võrkpallikoondis 2019 EM}} {{Eesti naiste võrkpallikoondis 2023 EM}} }} [[Kategooria:Eesti võrkpall]] [[Kategooria:Eesti rahvuskoondised|Võrkpall, naised]] [[Kategooria:Võrkpallikoondised]] imu2v55ejxbvwegrmms2qtdq57qr286 Włodzimierz Cimoszewicz 0 403413 7166208 6292214 2026-06-02T23:27:29Z Ollin Masa 227337 7166208 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Włodzimierz Cimoszewicz AB.jpg|pisi|Włodzimierz Cimoszewicz (2012)]] '''Włodzimierz Cimoszewicz''' (sündinud [[13. september|13. septembril]] [[1950]] [[Varssavi]]s) on [[Poola]] poliitik. Ta oli 1996–1997 [[Poola peaminister]] ja 2001–2005 [[Poola välisminister]]. 18. märtsil 2002 anti talle [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe]] I klassi teenetemärk, tunnustades tema tööd Poola välisministrina<ref name="president.ee, kavalerid">{{EVkavaler|2248}} (vaadatud 27.04.2015)</ref>. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Cimoszewicz, Włodzimierz}} [[Kategooria:Poola poliitikud]] [[Kategooria:Poola peaministrid]] [[Kategooria:Poola välisministrid]] [[Kategooria:Valgetähe I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1950]] kafx6g8vlaj2i5y0dg5odgjl6798yzl Kihme aardeleid 0 412931 7166056 5253141 2026-06-02T17:09:03Z Evlper 104506 /* Viited */ 7166056 wikitext text/x-wiki '''Kihme aardeleid''' (kirjanduses ka ''Kihme hõbeaare'') on [[Kihme]] külast (tänapäeval [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Paide linn (haldusüksus)|Paide linnas]]) 1972. aastal leitud [[aardeleid]]<ref name="Eestigiid.ee">{{Eestigiid|0|1410|57}} (vaadatud 21.08.2015)</ref> . Aardeleid sisaldas muu hulgas 325 [[Liivimaa]] ja [[Rootsi]] päritoluga 16. sajandist pärit [[münt]]i<ref name="Eestigiid.ee" />. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti muistised]] [[Kategooria:Paide linn]] [[Kategooria:Eesti peitleiud]] dfara1v2j7b2e2bqvrlmljhedjkv2wy Kuusalu aardeleid 0 415963 7166059 6384994 2026-06-02T17:09:52Z Evlper 104506 /* Välislingid */ 7166059 wikitext text/x-wiki '''Kuusalu aardeleid''' on [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]] [[Lauritsakivi]] lähedalt [[1936]] leitud arheoloogiliste esemete kogu ([[aardeleid]])<ref name="Eestigiid.ee">{{Eestigiid|1|195|57}} (vaadatud 26.09.2015)</ref>. Leid sisaldas 410 [[münt]]i, mis olid peamiselt [[Saksamaa|Saksa]] päritolu, ent oli ka [[anglosaksi]] ja [[Araabia]] münte<ref name="Eestigiid.ee"/>. Enamik münte olid vermitud 11. sajandi II poolel<ref name="Eestigiid.ee"/>. Peale müntide sisaldas leid veel hõbeplekist [[rinnaleht]]e, [[naast (riietus)|naastu]] katke, kaks [[hõbehelmes]]t<ref name="Eestigiid.ee"/>. Leiukoha lähedal asub veel kultusekivina kasutatud [[Lauritsakivi]], ohvriallikas ja muinasasulakoht<ref name="Eestigiid.ee"/>. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Eestigiid|1|195|57}} [[Kategooria:Eesti muistised]] [[Kategooria:Kuusalu vald]] [[Kategooria:Eesti peitleiud]] sdkr45jo91n2wzy2mcehqhmlvmvtchr Mäetaguse aardeleid 0 416750 7166062 5253139 2026-06-02T17:14:40Z Evlper 104506 /* Välislingid */ 7166062 wikitext text/x-wiki '''Mäetaguse aardeleid''' on [[aardeleid]] [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Alutaguse vald|Alutaguse vallas]] [[Mäetaguse küla]]st.<ref name="Eestigiid.ee">{{Eestigiid|0|376|57}} (vaadatud 07.10.2015)</ref> Aardeleid leiti [[1908]] Kubja talu põllult<ref name="Eestigiid.ee"/>. Aardeleid sisaldas 16 pronks[[kauss]]i ja [[kasetoht|kasetohusse]] pandud hõbeehteid, samuti 4 [[kaelavõru|kaela-]] ja 1 [[käevõru]], 4 [[rinnaleht]]e, 6 [[hõbekang]]i, 3 saksa ja 1 inglise [[münt]]i 12.-13. sajandist<ref name="Eestigiid.ee"/>. Tõenäoliselt maeti aare maha [[12. sajand Eestis|12.]]-[[13. sajand Eestis|13. sajandi]] teisel poolel või [[14. sajand Eestis|14. sajandi]] algul<ref name="Eestigiid.ee"/>. Aardeleidu säilitatakse Peterburis [[Ermitaaž]]is<ref name="Eestigiid.ee"/>. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Eestigiid|0|376|57}} [[Kategooria:Eesti muistised]] [[Kategooria:Eesti peitleiud]] [[Kategooria:Alutaguse vald]] lmyu8d559kt300zm1ju5jpm9x2tu3ml Parivere aardeleid 0 416753 7166063 5351900 2026-06-02T17:15:01Z Evlper 104506 /* Välislingid */ 7166063 wikitext text/x-wiki '''Parivere aardeleid''' on [[aardeleid]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] [[Parivere]] külas<ref name="Eestigiid.ee">{{Eestigiid|0|1424|57}} (vaadatud 07.10.2015)</ref>. Aardeleid leiti 1930. aastatel Parivere küla [[kruusaauk]]udest<ref name="Eestigiid.ee"/>. Aardeleiust jõudis [[Eesti Ajaloomuuseum]]isse 55 [[münt]]i (54 [[Abbassiidide kalifaat |Araabia]] [[münt]]i ja üks [[10. sajand]]i [[Bütsantsi ajalugu#Makedoonia dünastia|Bütsantsi]] münt), inimnäoline hõbe[[ripats]]<ref name="Eestigiid.ee"/>. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Eestigiid|0|1424|57}} [[Kategooria:Eesti muistised]] [[Kategooria:Eesti peitleiud]] [[Kategooria:Lääneranna vald]] tkja8yui3rgvy9fgar33s2d0hroawo1 Eesnäärme kartsinoom 0 416902 7166218 6328869 2026-06-03T01:45:36Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7166218 wikitext text/x-wiki '''Eesnäärme kartsinoom''' ehk '''eesnäärme pahaloomuline kasvaja''' ehk '''eesnäärmevähk''' (''carcinoma prostatae''; lühend '''CaP''') on osadel [[eesnääre|eesnäärmega]] sündinud isasloomadel (sh [[mees]]tel) esineda võiva [[eesnäärme patoloogia]] vorm ja koondnimetus meeste [[suguelundid|suguelundi]] [[pahaloomulised kasvajad|pahaloomuliste kasvajate]] kohta. Eesnäärme kartsinoomi liigid on [[adenokartsinoom]], väikerakk-, üleminekurakk- ja [[lamerakk-kartsinoom]]. Eesnäärme kartsinoomi peetakse [[tänapäev]]al üheks olulisemaks [[meeselanikkond|meeste]] [[meditsiin|meditsiiniliseks probleemiks]]. ==Anatoomiline paige meestel== Eesnäärme kartsinoomi esmaseks paikmeks meestel on [[eesnääre]]. Eesnääre ([[ladina keel]]es ''prostata'', ''glandule prostatica'') on mehe [[seesmine suguelund]], [[lisasugunääre]], mis asub [[vaagen|vaagnas]], ümbritseb [[kusepõiekael]]a ja mehe [[kusiti]] algusosa. Eesnäärmesse suubuvad [[seemnepõiekeste juha]]d ja tema eritis moodustab viiendiku [[spermavedelik]]ust.<ref name="Hg0tj" /> Eesnäärme ette jääb [[vaagnaluu]] ja taha pärasool. Eesnäärme talitlemisel, [[sugutung]]il ja [[geen]]ide ekspressioonil mängivad olulist rolli [[androgeenid]]. ===Biokeemiline agent eesnäärme kartsinoomi rajal=== ====Testosteroon==== Eesnäärme kartsinoomi biokeemilise tasandi kohta teatakse vähe. Arvatakse, et noorematel meestel võib eesnäärme kartsinoomi kujunemisele kaasa aidata kõrge [[Meessuguhormoonid|meessuguhormooni]] [[testosteroon]]i tase, mida sünteesitakse [[munand]]ites ([[Leydigi rakk]]udes) ja [[neerupealis]]ekoores [[kolesterool]]ist ning mille eritumine allub [[hüpotalamuse-hüpofüüsi-sugunäärmete-telg|hüpotalamuse-hüpofüüsi-sugunäärmete-telje]] kontrollile. [[Charles Brenton Huggins]] demonstreeris eesnäärme kartsinoomi sõltuvuse androgeenidest kui vähi põhjustaja, aga tõi esile ka ravi hormoonteraapia näol, mis tõi talle 1966. aastal [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna]].<ref name="dcWkH" /> Kui avastati, et pärast [[kastratsioon|kastreerimist]] metastaatiline eesnäärme kartsinoom regresseerub, asuti uurima androgeenide rolli vähi tekkes ning metastaatilise vähi ravis hakati kasutama antiandrogeenide teraapiat.<ref>(Jason L Nelles jt, 2011)</ref> ====Östrogeen==== Eesnäärme kartsinoomi hormonaalset regulatsiooni on uuritud 75 aastat, kuid fookuses on olnud androgeenide toime. Uuemad uuringud aga seostavad eesnäärme kartsinoomi [[etioloogia]]t ja progressiooni [[östrogeenid]]ega. Meestele manustatud östrogeenid alandasid munandites aset leidvate androgeenide sünteesimist ja eritumist, seetõttu usutakse, et östrogeenidel ja nende sünteetilistel analoogidel on normaalsete ja tervete meeste organismis tähtsaid füsioloogilisi rolle. Östrogeenide raviomadusi või eesnäärme kartsinoomi ärahoidvaid omadusi alles uuritakse. Hiljuti saadi kinnitust hüpoteesile, et [[dietüülstilbestrool]] (DES) võib otseselt mõjutada eesnäärmevähi [[vähirakk|rakkude]] jagunemist (''telemorase'' inhibitsiooni kaudu). Kastreeritud ja [[raske immuunpuudulikkus]]ega [[hiir]]te ksenokrafti mudelis, kus neile süstiti mehe eesnäärmevähi rakke, tundus uurijatele, et östrogeen justkui alandaks kudede androgeeni taset ja supresseeriks vähi kasvu, sõltumata östrogeeniretseptorite (ER) blokaadist. Juba aastaid on uuritud ka [[fütoöstrogeenid]]e eesnäärmevähki ärahoidvat toimet. Leidub tõendeid, mille põhjal saab öelda, et östrogeenid võivad mängida kriitilist rolli, muutes mehe eesnäärme vastuvõtlikuks, või isegi põhjustada eesnäärme kartsinoomi. International Agency for Research on Cancer on klassifitseerinud [[östradiool]]i (17-beetaöstradiooli) [[kantserogeen]]iks, eelkõige seoses emaka- ja rinnakartsinoomiga naistel.<ref name="xqS9v" /> Inimestelt on saadud korrelatiivseid tõendeid sellise östrogeeni toime kohta eesnäärmele, mis võib viia kartsinoomini. Kuigi ringlevad östrogeenitasemed ei korreleeru eesnäärmesiseste tasemetega, eriti uuemate tõendite valguses, mille kohaselt sünteesitakse östrogeeni eesnäärmesiseselt, pakub seerumi sisaldus kergesti ligipääsetava asendusmarkeri uurimaks östrogeeni ja eesnäärmevähiriski. Täiskasvanud meeste epidemioloogilised andmed on andnud vastuolulisi tulemusi, näiteks üks prospektiivne uuring tuvastas seose plasma östrogeenitaseme ja eesnäärmevähiriski vahel, aga teises uuringus korreleerus risk krooniliselt tõusnud östrogeeni tasemega. Uurimuses "Physician’s Health Study" leiti aga vastupidiseid näiteid, mis näitasid seost suurenenud eesnäärmevähi riski alanenud östradiooli tasemega pärast kohandamist suguhormoone siduva globuliiniga. Lisauuringud ja [[metaanalüüs]]id ei ole tõestanud seoseid tsirkuleeriva östrogeeni taseme ja eesnäärmevähiriski tõusu vahel. Lahknevusi tulemustes, mis on seotud seerumi steroidisisalduse ja eesnäärmevähiriskiga, võib osaliselt mõista uute ilmsiks tulekute valguses, mis näitavad, et eesnäärmekoed on võimelised ise sünteesima oma [[steroidid|steroide]], sealhulgas androgeene ja östrogeene. (Nelles jt, 2011) Algselt arutatuna 1970. ja 1980. aastatel on tehnilised edusammud elustanud uurimused intrakriinse steroidisünteesi ja metabolismi ning uued leiud annavad alust oletusele, et eesnäärmevähi koldes toimuv lokaalne steroidisüntees, aga mitte ringlevad steroidid, võivad olla eesnäärmevähi rakkude kasvu regulaatorid meestel, kes on saanud [[androgeeni ablatsiooni teraapia]]t. Tänapäeval on intrakriinsete steroidide uuringud keskendunud [[kasvaja androgeenid]]ele, kuid märkimist väärib ka ''aromatase'' (östrogeeni biosünteesi ensüüm) ([[CYP19]]) rolli, ensüüm katalüüsib östradiooli sünteesi testosteroonist, see on eesnäärmevähi kudedes moondunud [[CYP19A1]] ekspressioon on eesnäärmevähi metastaasidega kudedes, võrreldes esmase vähikoldega, tõusnud 30-kordselt. Uuringud aromataasi-''knockout'' (välja lülitatud) [[laborihiir]]tega on näidanud, et neil hiirtel on pärast testosterooni ja östrogeeni manustamist vähenenud eesnäärmevähi risk võrreldes metsikut tüüpi hiirtega. See võib inditseerida seda, et ''in situ'' östrogeeni süntees kas paikselt või süsteemselt on selle hiiremudeli korral tegur, isegi eksogeenselt manustatud östrogeenide korral. Selles kontekstis on võimalik, et eesnäärmesisene östradiooli süntees võib soodustava eesnäärmevähi 'rajale sattumist' ja vähi väljakujunemist. On tõendeid ka selle kohta, et östrogeeni paikne (lokaalne, kohalik) metabolism võib eeltoodus rolli omada. Östrogeenide mitmeid metaboliite seostatakse vabade radikaalide tekke ja seega otseste genoomiliste kahjustustega. Hiljutine uuring 1983 [[prantslased|Prantsuse mehega]] näitas seoseid östrogeeni metabolismiga seotud geenide CYP1B1 ja CYP19 polümorfismi ja eesnäärmevähiriski vahel. Reaalaja- [[PCR]] ja histopatoloogilised uuringud on näidanud, et CYP1B1 on rohkem ekspresseeritud eesnäärme perifeersetes kui ülemineku- ja keskmistes tsoonides.<ref>(Nelles jt, 2011)</ref> ==Riskitegurid== Spetsiaalseid uuringuid eesnäärme kartsinoomi haigestumise riskide kohta veel pole, kuid kirjandusest võib leida viiteid selle kohta, et seda riski võivad suurendada rasvarikas toit, ebatervislik töökeskkond, [[suitsetamine]] ja mõningatel andmetel ka [[kaltsium]]i liigtarbimine. Haigestusmisriski vähendavateks teguriteks peetakse [[E-vitamiin]]i, [[seleen]]i (200 [[mikrogramm]]i/[[päev]]as), [[tomat]]i ([[lükopeen]]i-sisalduse tõttu), ubade, herneste, läätsede ja kuivatatud [[puuviljad]]e rohket söömist, [[kaltsiferoolid|D-vitamiini]] tarvitamist, regulaarset kehalist tegevust ja [[päike]]se toimet.<ref name="wGjWk" /> ==Sümptomaatika== Eesnäärme kartsinoom on sageli asümptomaatiline ega pruugi [[eluiga|eluea]] jooksul kliiniliselt väljenduda. [[Lahkamine|Lahanguandmetel]] areneb 60–80% meestest elu jooksul eesnäärme kartsinoom, kuid kõiki neid juhte ei leita elupuhuselt, kuna mehed surevad enne mingisse teise [[haigus]]se. (portaal inimene.ee) Eestis on esinenud sümptomitena: * düsuurilisi vaevusi – sagedasim [[sümptom]], mis tingitud [[kuseteede obstruktsioon]]ist; * [[verikusesus]]t ehk hematuuriat; * [[metastaas]]idest tingitud sümptomatoloogiat (nt [[luuvalu]], patoloogilised fraktuurid, [[aneemia]], [[nõrkus]]). Kuid sagedasim on asümptomaatiline kulg. (Padrik ja Everaus, lk 74–75, 2013) [[Põhja-Eesti Regionaalhaigla]] [[onkoloog]]i ja [[kemoterapeut|kemoterapeudi]] Pokkeri järgi (2005) on eesnäärmevähki põdeva vähihaige probleemideks sage [[urineerimine]] (ka [[öö]]siti), [[uriin]]ijoa nõrgenemine, uriinis võib olla verd. Sageli satuvad mehed [[arst]]i juurde aga [[luuvalu]]de tõttu, sageli just [[seljavalu]]dega, mis kiirgavad [[jalg]]adesse. Tihti on nende sümptomite põhjal ravitud [[radikuliit]]i. Uuringute käigus aga selgub, et tegemist on [[luu metastaasid]]ega ehk olukorraga, kus haigus on kaugele arenenud. Sel juhul võib patsiendil vähiseisundiga kaasneda [[väsimus]], [[jõuetus]], [[söögiisu]] vähenemine ja aneemia.<ref name="Mkmdq" /> ==Onkoloogia== ; Eesnäärmevähi diagnostika * [[Anamnees]] kaebuste ja [[perekondlikud kasvajad|perekondlike kasvajate]] kohta; * [[kasvajamarker]]i tuvastus: [[Eesnäärme spetsiifiline antigeen|eesnäärme spetsiifilise antigeeni]] (PSA), mida sünteesib [[eesnäärme epiteel]], laboratoorne määramine; * füüsikaline uuring: digitaalne rektaalne palpatsioon; * [[Eesnäärme biopsia|biopsia eesnäärmest]] [[pärasool]]e kaudu UH-kontrolli all; * leviku-uuringud: UH ([[ultraheliuuring]]), Rö-thorax, KT ([[kompuutertomograafia]]), MRT ([[magnetresonantstomograafia]]), [[skeleti stsintigraafia]].<ref>(Padrik ja Everaus, lk 74–75, 2013)</ref> ===Eesnäärmespetsiifiline antigeen=== [[Eesnäärmespetsiifiline antigeen|Eesnäärmespetsiifilise antigeeni]] ehk prostataspetsiifiline antigeen (lühend PSA) on [[proteolüütiline ensüüm]], mida sünteesib peamiselt [[eesnäärme epiteel]] vastavalt meessuguhormoonide regulatsioonile ja see on eesnäärme koespetsiifiline antigeen (mitte kasvajaspetsiifiline antigeen) ja mille sisalduse laboratoorset määramist [[elektrokemoluminestsents-immuunmeetod]]il (ECLIA) [[vereanalüüs]]is kasutatakse mitmete maade tervishoiuasutustes eesnäärme kartsinoomi [[kasvajamarker]]ina. Normiväärtused puuduvad. PSA füsioloogiline roll on [[spermatosoidid]]ele sobiva keskkonna loomine [[seminaalplasma]]s ja selle [[ensüüm]]i kontsentratsioon on kõrge (1–5 g/L) eesnäärme sekreedis. Vähene hulk PSA-d satub meestel ka [[vereringe]]sse, ja moodustab komplekse [[veri|vere]] [[proteaasid]]e inhibiitoritega. PSA kontsentratsioon [[seerum]]is on enamikul meestel normaalselt väga madal, kuid võib tõusta koos meeste vanuse tõusuga ja [[eesnäärmehaigus]]te, eriti [[eesnäärme kasvaja]]te korral. PSA referentsväärtuste osas puudub ühtne seisukoht, suurenenud PSA väärtused esinevad nii eesnäärme kasvaja kui ka eesnäärme healoomulise hüperplaasia, ägeda ja kroonilise põletiku, trauma ning [[kuseteede infektsioonid]]e korral. Seega soovitatakse tulemusi alati hinnata kliinilise pildi, füüsikaliste, radioloogiliste ja histoloogiliste tulemustega kompleksis, kuna PSA taset seerumis tõstavad hiljutine [[seemnepurse]], [[eesnäärme massaaž]], verevõtule eelnev pikem [[jalgrattasõit]] ja testosteroon, langetavad (kuni 50% pärast kuuekuulist ravi) [[5-alfareduktaasi inhibiitorid]] [[finasteriid]] ja [[dutasteriid]]. PSA tulemuste tõlgendamist võivad segada PSA sisalduse juhuslikud kõikumised. PSA kontsentratsiooni määramist kasutatakse ka [[eesnäärmevähi retsidiivid]]e avastamiseks opereeritud või medikamentoosset ravi saanud patsientidel. Esimene analüüs on soovitatav määrata üks kuu pärast operatsiooni.<ref name="7yaRy" /> Kliinilises töös on soovitatav kasutada vanusespetsiifilisi mediaanväärtusi, PSA referentsväärtused: * < 40 a meestel < 1,4&nbsp;µg/L * 40–50 a < 2,0&nbsp;µg/L * 50–60 a < 3,1&nbsp;µg/L * 60–70 a < 4,1&nbsp;µg/L * ≥ 70 a < 4,4&nbsp;µg/L. Eristatakse vaba ja üldist eesnäärmespetsiifilist antigeeni seerumis ja absoluutväärtusest informatiivsemaks peetakse fPSA/PSA suhet. Glenn J. Bubley (2005) soovitab meestel võtta teadmiseks, et eesnäärme kartsinoom võib progresseeruda ka ilma PSA väärtuste tõusuta. Dr. Tuomas Kilpelainen on öelnud, et rutiinset vähiuuringut ei tohiks soovitada enne, kui selle ebasoodsast mõjust on rohkem teada – ühe üleeuroopalise uuringu [[Soome]]st pärinevad andmed näitasid, et iga kaheksa sõeluuringus osalenud mehe kohta leidus üks, kes sai [[Väärpositiivne tulemus|valepositiivse analüüsitulemuse]].<ref name="QuY8l" /> == Epidemioloogia == ; Epidemioloogia Eestis – eesnäärmevähi esmasjuhud Eesnäärme kartsinoom on kõige sagedasem pahaloomuline kasvaja meestel. Eesnäärmevähi diagnoosi on Eestis ametlikult saanud umbes 10 000 meest.<ref name="nBG1E" /> '''Eesnäärme kartsinoom Eesti meestel Eesti Vähiregistri andmetel''' {| class="wikitable sortable" !Aasta !Registreeritud juhud |- |[[1995]] |269 |- |[[1996]] |338 |- |[[1997]] |363 |- |[[1998]] |324 |- |[[1999]] |318 |- |[[2000]] |367 |} (Onkouroloogiliste haiguste ravijuhend, 40: 2007) [[Eesti Vähiregister|Eesti Vähiregistri]] andmetel diagnoositi 2000. aastal 367 eesnäärmevähi esmasjuhtu, [[2008]]. aastal 877 eesnäärmevähi esmasjuhtu<ref>(Padrik ja Everaus, lk 74 –75, 2013)</ref> ja 2009. aastal 925 uut eesnäärmevähi juhtu ([[Eesti Vähiregister]]).<ref name="WGByk" /> 2017. aastal suri ametlikel andmetel Eestis eesnäärmevähki 277 meest. Neid andmeid lähemalt uurides on aga täheldatud, et eesnäärmevähki on kohati surma põhjuseks märgitud liiga kergekäeliselt, ning on leitud, et oletatavalt põhjustas eesnäärmevähk otseselt 181 inimese surma.<ref>Airika Harrik. [https://novaator.err.ee/1608838225/eestis-sureb-eesnaarmevahki-kirjapandust-vahem-mehi "Eestis sureb eesnäärmevähki kirjapandust vähem mehi"] ERR Novaator, 3. jaanuar 2023</ref> ; Epidemioloogia USA-s USA-s diagnoositakse eesnäärme kartsinoomi aastas keskmiselt ligi 180 000 mehel ja eesnäärme kartsinoomi tõttu saabub surm ligi 32 000 Ameerika mehele.<ref name="Bubley, 2005">(Bubley, 2005)</ref> ==Eesnäärme kartsinoomi ravi== Meditsiinidoktor [[Glenn J. Bubley]] arvates võib visioon raviga hallatavast eesnäärme kartsinoomist üsna peagi reaalsuseks saada. Kui üks ravimeetod ei anna eeldatud tulemust, saavad arstid katsetada muid ravimeetodeid.<ref name="Bubley, 2005"/> Eesnäärme kartsinoomi ravi osas kindlad kokkulepped puuduvad ja raviplaani osas võib vajalikuks osutuda koostöö raviarstiga, kuid osutatud ja vastuvõetud ravi eest vastutab (Eestis) vähihaige ise. ==Vaata ka== *[[eesnäärmevähi brahhüteraapia]] ==Viited== {{viited|1=2|allikad= <ref name="Hg0tj">[[Meditsiinisõnastik]], 159:2004</ref> <ref name="dcWkH">"The Nobel Prize in Physiology or Medicine 1966". Nobelprize.org. Nobel Media AB 2014. Web. 11. oktoober 2015. <http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/medicine/laureates/1966/>. Vaadatud 12.10.2015</small></ref> <ref name="xqS9v">Jason L Nelles, Wen-Yang Hu ja Gail S Prins, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3134227/ Estrogen action and prostate cancer], Expert Rev Endocrinol Metab. 2011 mai; 6(3): 437–451, doi: 10.1586/eem.11.20, PMCID: PMC3134227, NIHMSID: NIHMS301945, veebiversioon (vaadatud 12.10.2015)(''inglise keeles'')</ref> <ref name="wGjWk">[https://web.archive.org/web/20170318000440/http://www.terviseleht.ee/200409/09_eesn22re.php?gallup=tulemused Test eesnäärme vähi paremaks avastamiseks], Terviseleht,. Vaadatud 11.10.2015</ref> <ref name="Mkmdq">[[Helis Pokker]], [[Põhja-Eesti Regionaalhaigla]], [http://epl.delfi.ee/news/melu/pahaloomuline-eesnaarmevahk-voib-kaua-pusida-vaikseisundis?id=51003152 Pahaloomuline eesnäärmevähk võib kaua püsida vaikseisundis], 4. veebruar 2005, [[Eesti Päevaleht]], veebiversioon (vaadatud 10.10.2015)</ref> <ref name="7yaRy">[https://web.archive.org/web/20151005005125/http://synlab.ee/arstile/laboriteatmik/tulemuste-interpretatsioonid/immuunuuringud/prostataspetsiifiline-antigeen-s-psa/ Prostataspetsiifiline antigeen (S-PSA)]. Vaadatud 11.10.2015</ref> <ref name="QuY8l">Marina Lohk, [http://tervis.postimees.ee/210427/eesnaarmevahi-test-voib-anda-valepositiivse-vastuse Eesnäärmevähi test võib anda valepositiivse vastuse], 11. jaanuar 2010,. Vaadatud 11.10.2015</ref> <ref name="nBG1E">Jete Laanemägi, [http://naistekas.delfi.ee/meestekas/tervis/eesnaarmevahi-patsiendid-eestis-puudub-susteem-vahihaigete-meeste-toetamiseks?id=72474243 Eesnäärmevähi patsiendid: Eestis puudub süsteem vähihaigete meeste toetamiseks], 17. september 2015, veebiversioon (vaadatud 11.10.2015)</ref> <ref name="WGByk">[[Tartu Ülikooli Kliinikum]], [https://web.archive.org/web/20160305105209/http://www.kliinikum.ee/ho/info-haiguste-kohta/55-eesnaeaermevaehk Eesnäärmevähk], 2015,. Vaadatud 10.10.2015</ref> }} ==Kirjandus== ; Populaarteaduslik, informatiivne kirjandus ja ajakirjandus * Kaur Paves, [http://www.tartuekspress.ee/index.php?page=1&id=3117 Surma ootav haige: miks arst lõugab?], 21.01.2016 * [http://static.inimene.ee/index.php?disease=e&sisu=disease&did=172 eesnäärmevähk], inimene.ee * Piret Lakson, [http://tervis.postimees.ee/3021401/uroloog-eesnaarmevahk-ei-tahenda-kindlat-surma Uroloog: eesnäärmevähk ei tähenda kindlat surma], 10. detsember 2014 * [[Tartu Ülikooli Kliinikum]], [http://www.kliinikum.ee/ho/info-haiguste-kohta/55-eesnaeaermevaehk Eesnäärmevähk], 2015 ; Eesnäärme kartsinoomi mikrokeskkond * Paul G Corn, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3421469/ The tumor microenvironment in prostate cancer: elucidating molecular pathways for therapy development], Cancer Manag Res. 2012; 4: 183–193, 25. juuli 2012, doi: 10.2147/CMAR.S32839, PMCID: PMC3421469 ;; Eesnäärme kartsinoomi geneetika * [[FOXM1]] ja [[CENPF]]: [http://www.eurekalert.org/pub_releases/2014-05/ibri-itn051314.php Identified 2 new genes involved in the more aggressive prostate cancer], IDIBELL-BELLVITGE BIOMEDICAL RESEARCH INSTITUTE, 13. mai 2014 ; Onkoloogiaalane kirjandus *MD [[Glenn J. Bubley]], Winifred Conkling, [https://books.google.ee/books?id=gW05AQAAQBAJ&pg=PT96 "What Your Doctor May Not Tell You About(TM) Prostate Cancer: The Breakthrough Information and Treatments That Can Help Save Your Life"], Warner Books, 2005 * Peeter Padrik, Hele Everaus, "Onkoloogia õpik arstiteaduskonna 4. kursusele", [[Tartu Ülikooli kirjastus]], lk 74 –75, 2013, ISBN 978 9949 32 306 7 ; Laboratoorne diagnostika * Ly Aru, [http://www.kliinikum.ee/yhendlabor/images/stories/kasiraamat/OP/prostataspetsiifiline%20antigeen.pdf Prostataspetsiifiline antigeen (S,P-PSA)] ; Ravimid * [[Firmagon]]: [http://www.ema.europa.eu/docs/et_EE/document_library/EPAR_-_Summary_for_the_public/human/000986/WC500023254.pdf Euroopa avalik hindamisaruanne Firmagon kokkuvõte üldsusele] ; Teaduslike uurimuste mudelid ja nendega seotud kirjandus * Michael Ittmann jt, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3644021/ Animal models of human prostate cancer: The Consensus Report of the New York Meeting of the Mouse Models of Human Cancers Consortium Prostate Pathology Committee], Cancer Res. 1. mai 2013; 73(9): 2718–2736, doi: 10.1158/0008-5472.CAN-12-4213, PMCID: PMC3644021, NIHMSID: NIHMS441369 ; Kliinilised uuringud * University of California, San Francisco,[https://clinicaltrials.gov/ct2/show/NCT00379119 Effect of Androgen Blockade Therapy on Thymus Function in Older Patients Who Have Undergone Radical Prostatectomy for Localized Prostate Cancer] [[Kategooria:Endokrinoloogia]] [[Kategooria:Uroloogia]] [[Kategooria:Onkoloogia]] ttsq84gtpkcpxzquc9sq4iihl98r9qt Eesti 2016. aasta suveolümpiamängudel 0 420085 7166220 6147456 2026-06-03T02:07:18Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7166220 wikitext text/x-wiki {{ROKi maakoodid|Flag of Estonia.svg|EST}} {{Medalid|0|0|1}} '''[[Eesti]]''' osales [[Rio de Janeiro]]s toimunud [[2016. aasta suveolümpiamängud]]el.<ref>[http://sport.err.ee/v/0e9d6fde-ef12-4cba-be05-dd16ad88c363 EOK kinnitas Eesti delegatsiooni osalemise Rio olümpial], ERR uudised</ref> Olümpiamängudele kvalifitseerus 47 sportlast 13 spordialalt.<ref>{{Netiviide |url=http://www.eok.ee/rio2016 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-07-14 |arhiivimisaeg=2016-07-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160714114026/http://www.eok.ee/rio2016 |url-olek=ei tööta }}</ref> Eesti olümpiakoondise lõplik koosseis selgus 15. juulil 2016.<ref>{{Netiviide |url=http://www.eok.ee/rio-de-janeiro-om%C2%B4le-kvalifitseerumine |pealkiri=Rio de Janeiro OM'le kvalifitseerumine |vaadatud=2016-04-17 |arhiivimisaeg=2016-04-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160413152411/http://www.eok.ee/rio-de-janeiro-om%C2%B4le-kvalifitseerumine |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>[http://sport.err.ee/v/om2016/c62ce2fd-6354-437d-a5b6-f8eb0f5131ba/eok-lahetab-rio-olumpiamangudele-46-sportlast EOK lähetab Rio olümpiamängudele 46 sportlast], ERR uudised</ref> Neljapaadimeeskond koosseisus [[Andrei Jämsa]], [[Tõnu Endrekson]], [[Kaspar Taimsoo]] ja [[Allar Raja]] võitis 11. augustil sõudmises pronksmedali. Olümpiapääsme said järgmised sportlased: ==Jalgrattasport== Maanteesõit: *[[Rein Taaramäe]] *[[Tanel Kangert]] ==Judo== *[[Grigori Minaškin]] ==[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel|Kergejõustik]]== 400 m tõkkejooks: *[[Rasmus Mägi]] *[[Jaak-Heinrich Jagor]] 3000 m takistusjooks: *[[Kaur Kivistik]] Kaugushüpe: *[[Ksenija Balta]] Kettaheide: *[[Gerd Kanter]] *[[Martin Kupper]] Odavise: *[[Magnus Kirt]] *[[Tanel Laanmäe]] *[[Risto Mätas]] *[[Liina Laasma]] Maraton: *[[Roman Fosti]] *[[Liina Luik]] *[[Lily Luik]] *[[Leila Luik]] *[[Tiidrek Nurme]] Kümnevõistlus: *[[Maicel Uibo]] *[[Karl Robert Saluri]] Seitsmevõistlus: *[[Grit Šadeiko]] ==Laskmine== *[[Peeter Olesk (laskesportlane)|Peeter Olesk]] ==Maadlus== Kreeka-Rooma maadlus: * [[Ardo Arusaar]] (-98 kg) * [[Heiki Nabi]] (-130 kg) Vabamaadlus: *[[Epp Mäe]] == Purjetamine<ref>{{Netiviide |url=https://www.rio2016.com/en/search-athletes?q=&c=Estonia&s=Sailing |pealkiri=Eesti purjetajad Rio 2016 ametlikus veebis |vaadatud=2016-08-06 |arhiivimisaeg=2016-09-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160922155634/https://www.rio2016.com/en/search-athletes?q=&c=Estonia&s=Sailing |url-olek=ei tööta }}</ref> == ;Mehed [[Finn]]: *[[Deniss Karpak]]<ref>{{Netiviide |url=https://www.rio2016.com/en/athlete/deniss-karpak |pealkiri=Deniss Karpak Rio 2016 veebis |vaadatud=2016-08-06 |arhiivimisaeg=2016-08-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160806054346/https://www.rio2016.com/en/athlete/deniss-karpak |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Laser (svertpaat)|Laser]]: *[[Karl-Martin Rammo]]<ref>{{Netiviide |url=https://www.rio2016.com/en/athlete/karl-martin-rammo |pealkiri=Karl-Martin Rammo Rio 2016 veebis |vaadatud=2016-08-06 |arhiivimisaeg=2016-08-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160825034301/https://www.rio2016.com/en/athlete/karl-martin-rammo |url-olek=ei tööta }}</ref> ;Naised [[RS:X]]: *[[Ingrid Puusta]]<ref>{{Netiviide |url=https://www.rio2016.com/en/athlete/ingrid-puusta |pealkiri=Ingrid Puusta Rio 2016 veebis |vaadatud=2016-08-06 |arhiivimisaeg=2016-08-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160806054231/https://www.rio2016.com/en/athlete/ingrid-puusta |url-olek=ei tööta }}</ref> [[49er FX]]: *[[Anna Maria Sepp]]<ref>{{Netiviide |url=https://members.sailing.org/sailors/biog.php?memberid=378591& |pealkiri=ISAF Sailor Biography: Anna Maria Sepp |vaadatud=2016-08-06 |arhiivimisaeg=2021-06-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210613144508/https://members.sailing.org/sailors/biog.php?memberid=378591& |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://www.rio2016.com/en/athlete/anna-maria-sepp |pealkiri=Anna Maria Sepp Rio 2016 veebis |vaadatud=2016-08-06 |arhiivimisaeg=2016-08-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160825094806/https://www.rio2016.com/en/athlete/anna-maria-sepp |url-olek=ei tööta }}</ref> ja [[Kätlin Tammiste]]<ref>{{Netiviide |url=https://www.rio2016.com/en/athlete/katlin-tammiste |pealkiri=Kätlin Tammiste Rio 2016 veebis |vaadatud=2016-08-06 |arhiivimisaeg=2016-08-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160825095400/https://www.rio2016.com/en/athlete/katlin-tammiste |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>04. juuli 2016, ERR, [http://sport.err.ee/v/purjetamine/b4a1ebde-084f-4a7b-8bd1-bd9e030a0290/eesti-sai-rio-olumpiamangudele-koha-ka-purjetamise-paadiklassis-49erfx Eesti sai Rio olümpiamängudele koha ka purjetamise paadiklassis 49erFX]</ref><ref>27. juuli 2016, ERR, [http://sport.err.ee/v/purjetamine/9249b364-0b38-47e2-8468-3aa71e154c0e/iirlased-aitasid-eesti-noorimad-olumpialased-hadast-valja Iirlased aitasid Eesti noorimad olümpialased hädast välja]</ref> ==Sulgpall== ;Mehed * [[Raul Must]] ;Naised * [[Kati Tolmoff]] ==Sõudmine== ===Neljapaat=== * [[Andrei Jämsa]] * [[Tõnu Endrekson]] * [[Kaspar Taimsoo]] * [[Allar Raja]] * [[Sten-Erik Anderson]] (varu) == Triatlon == * [[Kaidi Kivioja]] ==Tõstmine== * [[Mart Seim]] ==[[Ujumine 2016. aasta suveolümpiamängudel|Ujumine]]== ;Mehed * [[Martin Allikvee]] ;Naised * [[Maria Romanjuk]] ==Vehklemine== Eesti epeenaiskond koosseisus *[[Irina Embrich]] *[[Julia Beljajeva]] *[[Erika Kirpu]] *[[Kristina Kuusk]] (varu) Epeevehkleja *[[Nikolai Novosjolov]] ==[[Vibulaskmine 2016. aasta suveolümpiamängudel|Vibulaskmine]]== *[[Laura Nurmsalu]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.eok.ee/rio-de-janeiro-om%C2%B4le-kvalifitseerumine Rio de Janeiro OM'le kvalifitseerumine] *[https://www.rio2016.com/en/estonia Eesti Rio 2016 ametlikul veebisaidil] *[https://www.rio2016.com/en/search-athletes?q=&c=Estonia& Eesti sportlased Rio 2016 ametlikul veebisaidil] {{Eesti olümpiamängudel}} [[Kategooria:Eesti suveolümpiamängudel|2016]] [[Kategooria:Rahvuskoondised 2016. aasta suveolümpiamängudel]] [[Kategooria:2016. aasta Eesti spordis]] ksij94xxngz14quzl0p4kiemaq553jk Mall:Turniiritabel4/doc 10 422295 7166020 7165432 2026-06-02T14:03:02Z Hokimees 218442 7166020 wikitext text/x-wiki {{dokumentatsiooni alamleht}} <!-- PALUN LISA KATEGOORIAD JA INTERWIKID SELLE LEHE ALLA. --> ===Kasutus=== <pre> {{Turniiritabel4 <!-- Kuupäev-Koht | Meeskond 1 | Tulemus 1 | Meeskond 2 | Tulemus 2 --> <!-- poolfinaalid --> ||||| ||||| <!-- finaal--> ||||| <!-- väljalangemismängud--> ||||| <!-- parameetrid --> | RD1 = 1. ring | RD2 = 2. ring | RD3 = 3. ring <!-- veeru laius --> | team-width = 170 | score-width = 50 }} </pre> Kasuta allpool olevaid parameetreid malli kohandamiseks. Näiteks, kui sa paned <code>|3rdplace=yes|color=yes}}</code> viimasele reale, siis lisandub kolmanda kohamäng ja värvid Esikolmiku võistkondadele. Järgmised parameetri väärtused on vastuvõetavad: {| class="wikitable" !Parameetri väärtused !Kirjeldus |- | ''RD1 = Floorra '' || Muuda nime Poolfinaalid nimeks ''Floorra''. |- |''RD2 = Floorra ''||Muudab nime Finaal nimeks ''Floorra''. |- |''team-width = mm '' ||Muudab meeskondade laiuseks ''mm''. |- |''score-width = nn'' ||Muudab tulemuste laiuseks ''nn''. |} ===Vaata ka=== * [[:Template:Turniiritabel16]] * [[:Template:Turniiritabel8]] * [[:Template:Turniiritabel2]] * [[:Template:Round8]] <includeonly> <!-- PALUN LISA KATEGOORIAD JA INTERWIKID SELLE REA ALLA, INCLUDEONLY SISSE LISA AINULT MÄRGENDID, AITÄH. --> [[Kategooria:Jalgpallimallid]] </includeonly> 465f4q6z79hsdo3b2jc8rpss1oiz7jr Eesti Teadusagentuur 0 425771 7166250 7110336 2026-06-03T06:25:38Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7166250 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Karin Jaanson.jpg|pisi|Eesti Teadusagentuuri tegevjuht [[Karin Jaanson]] esinemas 2016. aasta teaduskommunikatsiooni konverentsil]] '''Sihtasutus Eesti Teadusagentuur''' (lühend '''ETAg'''{{lisa viide}}; inglise keeles ''Estonian Research Council'') on [[Haridus- ja Teadusministeerium]]i haldusalas olev Eesti [[sihtasutus]]. Eesti Teadusagentuur loodi 1. märtsil 2012 [[Eesti Teadusfond]]i baasil eesmärgiga korrastada teadus- ja arendustegevuse rahastamise süsteemi. Asutusega liideti ka [[Sihtasutus Archimedes|sihtasutuse Archimedes]] teaduskoostöö keskus.<ref>[https://www.etag.ee/eesti-teadusagentuur-analuusis-kolme-esimest-tegevusaastat/ Eesti Teadusagentuur analüüsis kolme esimest tegevusaastat] Eesti Teadusagentuuri koduleht, 12. november 2015.</ref> Eesti Teadusagentuur asub [[Tartu]]s, sihtasutusel on esindus ka [[Tallinn]]as ja kontaktbüroo [[Brüssel]]is.<ref>[https://www.etag.ee/teadusagentuur/kontaktid/ Kontaktid] Eesti Teadusagentuuri koduleht.</ref> == Juhtimine == Aastatel 2012–2020 oli sihtasutuse Eesti Teadusagentuur juhatuse esimees [[Andres Koppel]], kes otsustas 2021. aasta algusest ametist lahkuda. Kuni uue juhi leidmiseni täitis juhatuse esimehe ülesandeid agentuuri tegevjuht [[Karin Jaanson]].<ref>[https://web.archive.org/web/20211215222907/https://www.etag.ee/teadusagentuuri-asub-uuest-aastast-ajutiselt-juhtima-karin-jaanson/ Teadusagentuuri asub uuest aastast ajutiselt juhtima Karin Jaanson] Eesti Teadusagentuuri koduleht, 29. detsember 2020.</ref> Alates 1. aprillist 2021 on Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees olnud füüsikaprofessor [[Anu Noorma]].<ref>[https://www.etag.ee/eesti-teadusagentuuri-hakkab-juhtima-anu-noorma/ Eesti Teadusagentuuri hakkab juhtima Anu Noorma] Eesti Teadusagentuuri koduleht, 1. märts 2020.</ref> Alates 1. aprillist 2026 asub Eesti Teadusagentuuri uueks juhiks [[Kristiina Tõnnisson]]. == Tegevus == Eesti Teadusagentuuri eesmärk on toetada riikliku teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika kujundamist ja elluviimist ning suurendada teadus ja uuendustegevuste sotsiaalset ja majanduslikku mõju ning sünergiat. Eesti Teadusagentuuri ülesanne on toetada teadlasi, anda uurimistöö tegemiseks uurimistoetusi ning soodustada rakendusuuringuid nutika spetsialiseerumise valdkondades. Eesti Teadusagentuur esindab Eestit rahvusvahelistes organisatsioonides, koordineerib koostööprogrammides osalemist ning toetab rahvusvahelist koostööd nii nõustamise kui ka rahastamise abil. Eesti Teadusagentuur analüüsib teadusteavet ja rahastamisotsuste mõju, hindab uurimistoetuste kasutamise tulemuslikkust ja mõju ning teadusliku info avalikku kättesaadavust. Sihtasutus haldab ka [[Eesti Teadusinfosüsteem]]i (ETIS), mis koondab informatsiooni teadus- ja arendusasutuste, teadlaste, teadusprojektide ning teadustegevuse tulemuste kohta. Eesti Teadusagentuur aitab tekitada noortes huvi teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika vastu ning tõsta avalikkuse teadlikkust teadusest ja selle olulisusest ühiskonnale.<ref>[https://www.etag.ee/tutvustus/#tookorraldus Tutvustus. Töökorraldus] Eesti Teadusagentuuri koduleht.</ref> ==Vaata ka== *[[Eesti Teadus- ja Arendusnõukogu]] *[[Mobilitas Pluss]] *[[NUTIKAS programm]] *[[RITA programm]] *[[Science Europe]] *[[TeadusEST]] *[[õpilaste teadusfestival]] *[[õpilasleiutajate riiklik konkurss]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.etag.ee Eesti Teadusagentuuri koduleht] *[http://www.etag.ee/valminud-uussisserandajatele-moeldud-eesti-teadus-ja-korgharidusmaastikku-tutvustavad-luhivideod/ Eesti teadus- ja kõrgharidusmaastikku tutvustavad lühivideod] inglise ja vene keeles [[Kategooria:Eesti teadusasutused]] [[Kategooria:Eesti teadusorganisatsioonid]] [[Kategooria:Teaduspoliitika]] [[Kategooria:Eesti sihtasutused]] 53cb059twh7byy8htlwcd10onmq5pkv Eesti teaduse populariseerimise auhind 0 425846 7166399 7152979 2026-06-03T10:16:55Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7166399 wikitext text/x-wiki [[Fail:Riiklikult tunnustatud teaduse populariseerijad 2016.jpg|pisi|Riiklikult tunnustatud teaduse populariseerijad 2016]] [[Fail:Elutööpreemiaga kaasneb lauaskulptuur „Möbiuse leht“.jpg|pisi|Elutööpreemiaga kaasneb skulptor Stanislav Netšvolodovi messingist lauaskulptuur "Möbiuse leht"]] '''Eesti teaduse populariseerimise auhind''' on aastast [[2006]] üksikisikule või kollektiivile välja antav [[auhind]] [[teaduse populariseerimine|teaduse populariseerimise]] eest.<ref name="etag.ee">[http://www.etag.ee/tegevused/konkursid/eesti-teaduse-populariseerimise-auhind/ Eesti teaduse populariseerimise auhind] Eesti Teadusagentuur</ref> Auhinda rahastab [[Haridus- ja Teadusministeerium]] ning seda annavad koos välja [[Eesti Teaduste Akadeemia]] ja [[Eesti Teadusagentuur]].<ref name="etag.ee"/> Auhinda antakse välja kuues kategoorias: # [[Tiiu Sild|Tiiu Silla]] elutööpreemia pikaajalise süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest; # teaduse ja tehnoloogia populariseerimine audiovisuaalse ja elektroonilise meedia abil, # teaduse ja tehnoloogia populariseerimine trükisõna abil; # tegevused/tegevuste sarjad teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel; parim teaduse ja tehnoloogia populariseerija ning # parim uus algatus teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel.<ref name="etag.ee"/> Elutööpreemia anti esimest korda välja 2010. aastal. Alates 2012. aastast kannab elutööpreemia [[Tiiu Sild|Tiiu Silla]] nime ja rahalise preemiaga kaasneb skulptor [[Stanislav Netšvolodov|Stanislav Netšvolodovi]] messingist lauaskulptuur "Möbiuse leht".<ref>[https://www.etag.ee/tiiu-silla-nimeline-eesti-teaduse-populariseerimise-elutoo-preemia-sai-vaarika-auhinnaskulptuuri/ Tiiu Silla nimeline Eesti teaduse populariseerimise elutöö preemia sai väärika auhinnaskulptuuri.]{{Kõdulink|aeg=juuni 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Eesti Teadusagentuuri veebisait, 5. september 2012.</ref> ==Laureaadid== === 2006 === * Teadusbuss Suur Vanker (tegevused/tegevuste sarjad); * saatesari [[Labor (saade)|Labor]] ja teadusuudised (teaduse ja tehnoloogia populariseerimine audio-visuaalse ja elektroonilise meedia abil); * „Kolm algupärandit Universumist“ raamatute sari (trükisõna).<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.etag.ee/tegevused/konkursid/eesti-teaduse-populariseerimise-auhind/varasemad-konkursid/|pealkiri=Varasemad tulemused|väljaanne=ETAG|vaadatud=06.04.2021}}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> === 2007 === * [[Jüri Krustok]] (elutööpreemia); * [[Leo Võhandu]] (parim teaduse ja tehnoloogia populariseerija); * Bionina 16-osaline teadussaadete sari laiale vaatajaskonnale, (teaduse ja tehnoloogia populariseerimine audio-visuaalse ja elektroonilise meedia abil); * „Evolutsioon ja kivistised sõnas ja pildis“. Kollektiivi juht: [[Ivar Puura]], kollektiivi likmed: [[Tõnu Meidla]], [[Oive Tinn]], [[Heikki Bauer]] (trükisõna).<ref name=":0" /> === 2008 === *[[Ain Kallis]] ({{kas|elutööpreemia}}); * blogi Keskkonnaabi (audiovisuaalse ja elektroonilise meedia kategoorias); * Rändnäitus linnaloodusest „Ma pole külaline, ma elan siin“ (tegevused/tegevuste sarjad); * [[Mare Ruusalepp|MTÜ Stellaarium]] (tegevused/tegevuste sarjad) *„Aegade alguses. 15 kirjutist kaugemast minevikus“ (trükisõna).<ref name=":0" /> === 2009 === * [[Uno Veismann]] (parim populariseerija); *[[Jaak Kikas]] (parim populariseerija); * [[Martin Vällik]], skeptik.ee (teaduse ja tehnoloogia populariseerimine audiovisuaalse ja elektroonilise meedia abil); * „Leiutised ja avastused keemias“ (trükisõna); * [[Robotex]] 2008 (tegevused/sarjad kategoorias).<ref name=":0" /> === 2010 === *[[Rein Veskimäe]] (elutööpreemia); * [[Aare Baumer]] (parim populariseerija); * Eesti Interaktiivne Ajalookeskus [[Histrodamus|HISTRODAMUS]] (teaduse ja tehnoloogia populariseerimine audiovisuaalse ja elektroonilise meedia abil); * [[Tiit Kändler]] (trükisõna); * [[Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus|Energia avastuskeskus]] (tegevuse kategoorias); * Loodusobjektide interaktiivsed määrajad internetis ja nutitelefonides (parim uus algatus).<ref name=":0" /> === 2011 === *[[Tiiu Sild]] (elutööpreemia); * Merefüüsika aktuaalsete probleemide selgitamine populaarteaduslikes artiklites ja avalikes esinemistes (parim populariseerija); * 100+ katset keemias (teaduse ja tehnoloogia populariseerimine audiovisuaalse ja elektroonilise meedia abil); * ajakiri [[Tarkade Klubi]] ja peatoimetaja [[Arko Olesk]] (trükisõna); * Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi õpilaste ajalooalaste uurimistööde võistlus Vabariigi presidendi auhindadele / Võistluse koordinaatorid õpetajad [[Tiiu Ojala]] (Võru Kesklinna Gümnaasium) ja [[Viivi Rohtla]] (Lähte Gümnaasium) (tegevused ja sarjad kategoorias); * Elus teadus (parim uus algatus).<ref name=":0" /> === 2012 === Peapreemiad pälvisid:<ref>[http://www.etag.ee/wp-content/uploads/2012/05/K%C3%A4skkiri-2012.-a-ETPA-tulemuste-kinnitamise-kohta.pdf Haridusministri käskkiri 2012. a. teaduse populariseerimise auhinna konkursi tulemuste kinnitamise kohta, 16. november 2012]</ref> * [[Tullio Ilomets]] (Tiiu Silla elutööpreemia); * [[Kaido Reivelt]] (parim populariseerija); * [[Eesti Televisioon|Eesti Televisiooni]] noorte teadussaade "[[Rakett 69]]" (teaduse ja tehnoloogia populariseerimine audiovisuaalse ja elektroonilise meedia abil); * [[Tuul Sepp]] (populariseerija); * [[TTÜ Virumaa Kolledž]] – tehnika on lahe! (tegevuse kategoorias); * [[Teadusmalev]] (parim uus algatus). === 2013 === Peapreemiad pälvisid:<ref>[http://www.etag.ee/wp-content/uploads/2012/06/13-ETPA-tulemuste-kinnitamise-k%C3%A4skkiri-505_15112013.pdf Haridus- ja teadusministri käskkiri 2013. a konkursi tulemuste kinnitamise kohta]</ref> *[[Helle Jaaniste|Helle]] ja [[Jaak Jaaniste]] (Tiiu Silla elutööpreemia); *[[Kuku Raadio|Raadio Kuku]] teadussaade "[[Kukkuv õun]]" (audiovisuaalse ja elektroonilise meedia kategoorias); *"[[Teistmoodi füüsikaraamat]]" (autorid [[Kertu Saks]], [[Aare Baumer]]) (trükisõna kategoorias); *[[MTÜ Robootika]]e (tegevuse kategoorias); *[[Indrek Peil (pedagoog)|Indrek Peil]] (parim populariseerija); *[[Skeemipesa]] (parim uus algatus). === 2014 === Peapreemiad pälvisid:<ref>[http://www.etag.ee/wp-content/uploads/2012/06/14-ETPA-tulemused.pdf Haridus- ja teadusministri käskkiri 2014. a konkursi tulemuste kinnitamise kohta]</ref> *[[Viire Sepp]] (Tiiu Silla elutööpreemia); *"[[Matemaatika õhtuõpik]]" (autorid [[Juhan Aru]], [[Kristjan Korjus]], [[Elis Saar]]) (trükisõna kategoorias); *uuendatud [[Energia avastuskeskus]]e avamine (tegevuse kategoorias); *[[Signe Lensment]] (parim populariseerija); *[[OÜ Kolm Põrsakest]] (parim uus algatus); *audiovisuaalse ja elektroonilise meedia kategoorias peapreemiat välja ei antud. === 2015 === Peapreemiad pälvisid:<ref>[http://www.etag.ee/tegevused/konkursid/eesti-teaduse-populariseerimise-auhind/varasemad-konkursid/ 2015. aasta võitjad]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> *[[Mare Ruusalepp]] (Tiiu Silla elutööpreemia); *[[Tartu Ülikool]]i ja [[Eesti Rahvusringhääling]]u teadusportaal [[ERR Novaator]] (audiovisuaalse ja elektroonilise meedia kategoorias); *[[Ave Vitsut]] (parim populariseerija); *ajakiri Horisont 50-aastase teadlasi ning humanitaar- ja reaalteadusi ühendav populariseerimine (trükisõna kategoorias); *projekti "[[Euroopa Sotsiaaluuring]] Eestis" tulemuste läbimõeldud ja laiaulatuslik populariseerimine; *noorte teadusvõistlus "[[Teaduslahing]]" (parim uus algatus). === 2016 === Peapreemiad pälvisid:<ref>[http://www.etag.ee/tegevused/konkursid/eesti-teaduse-populariseerimise-auhind/varasemad-konkursid/ 2016. aasta võitjad]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> *[[Tiit Kändler]] (Tiiu Silla elutööpreemia); *"[[Eesti Keele Instituut|Eesti Keele Instituudi]] keeleklipid", projektijuht [[Tõnu Tender]] ja [[Tiina Laansalu]] (audiovisuaalse ja elektroonilise meedia kategoorias); *[[Peeter Lorents]] (parim teaduse ja tehnoloogia populariseerija); *artikliseeria "Mõtlemise masinavärk" ajakirjas [[Horisont (ajakiri)|Horisont]], autorid [[Jaan Aru]], [[Andres Laan]], [[Allan-Hermann Pool]] (trükisõna kategoorias); *TTÜ Mektory Tehnoloogiakool, pikaaegse ja süsteemse tegevuse eest LTT- ja inseneeria valdkondade tutvustamise eest, projektijuht [[Kristina Piliste]]; *"[[H₂O külastusmäng]]" Tartu- ja Jõgevamaa loodus- ja teaduskeskustes, korraldajad Maris Mägi, Sigrid Sepp, Kaidi Randpõld (parim uus algatus teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel). === 2017 === [[Fail:Teaduskommunikatsiooni konverents 2017.jpg|pisi|2017. aastal auhinnatud inimesed]] Peapreemiad pälvisid: * [[Ene Ergma]] (Tiiu Silla elutööpreemia); * Teadusuudiste saade "[[ERR Novaator|Novaator]]". Kollektiivi juht teadusajakirjanik [[Marju Himma-Kadakas]] (audiovisuaalse ja elektroonilise meedia kategoorias); * [[Arvo Tuvikene]] (parim teaduse ja tehnoloogia populariseerija); * "Rändav bioklass" ja professor [[Ants Kurg]] (Tegevused/tegevuste sarjad); * raamat "[[Füübits]]" (trükisõna kategoorias). === 2018 === Peapreemiad pälvisid: * [[Mihkel Zilmer]] (Tiiu Silla elutööpreemia); * õppefilmide sari soodest „Ah soo!“, idee autor ja stsenarist Piret Pungas-Kohv, [[Eestimaa Looduse Fond]] (audiovisuaalse ja elektroonilise meedia kategoorias); * [[Priit Ennet]] (parim teaduse ja tehnoloogia populariseerija); * [[Elva Gümnaasium]]i Miniteaduskool, eestvedajad õpetajad Evelin Toom ja Külli Korol (tegevused /tegevuste sarjad); * ajakiri [[Eesti Loodus]] ja peatoimetaja [[Toomas Kukk]] (trükisõna kategoorias); * [[Aveliina Helm]] Eesti Teadusajakirjanike Seltsi teadusajakirjanduse sõbra auhind Ökul; * Parim uus algatus teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel – [[loodusvaatluste maraton]], eestvedajad [[Märt Kose]] ja [[Veljo Runnel]], [[Tartu Ülikooli loodusmuuseum]] ja [[Tartu Ülikooli botaanikaaed]]<ref>[https://web.archive.org/web/20181122005418/https://www.etag.ee/eesti-teaduse-populariseerimise-elutoopreemia-palvis-mihkel-zilmer/] 21. november 2018</ref>. === 2019 === [[Fail:ETPA2019 Sven Tupits.jpg|pisi|2019. a Eesti teaduse populariseerimise auhinna pälvinud]] Peapreemia pälvisid: * [[Ain Kallis]] (Tiiu Silla elutööpreemia); * Huvitava Bioloogia Kooli loodushariduslikud multikad “Miks? Miks? Miks?” (audiovisuaalse ja elektroonilise meedia kategoorias); * [[Asta Tuusti]] (parim teaduse ja tehnoloogia populariseerija); * Geneetika õppepäevad, Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituut, idee autor ja eestvedaja [[Mari Järve]] (tegevused /tegevuste sarjad); * „Keemia õhtuõpik”, autor [[Jüri Liiv]], Eesti Maaülikool (trükisõna kategoorias); * Eestimaa Looduse Fondi ja Tartu Ülikooli rahvateaduse kampaania “Eesti otsib nurmenukke!” (uus algatus). === 2020 === Peapreemia pälvisid: * [[Jüri Engelbrecht]] (Tiiu Silla elutööpreemia); * [[Raivo Sell]] (parim teaduse ja tehnoloogia populariseerija); * „Lahe geograafiatund“ eestvedajad [[Laura Altin]] ja [[Merli Ilves]] (tegevused/tegevuste sarjad); * lastesaadete sari „Magus molekul“ (audio-visuaalne ja elektrooniline meedia); * raamatu „Teadlane miiniväljal. Lähen ütlen tihastele, et teeme uuesti" autor [[Virgo Siil]] (trükisõna kategooria); * OÜ Teadusteater eestvedamisel toimunud teadusetenduse KVARK show ja alates 2018. aastast Eesti tehnoloogiakasvatuse liidu korraldatud festival „Noor insener“ (uus algatus).<ref>{{Netiviide|url=https://novaator.err.ee/1158928/teaduse-populariseerija-elutoopreemia-palvis-juri-engelbrecht|pealkiri=Teaduse populariseerija elutöö preemia pälvis Jüri Engelbrecht|väljaanne=ERR Novaator|aeg=13.11.2020|vaadatud=06.04.2021}}</ref> === 2021 === Peapreemia pälvisid: * [[Tõnu Viik (astronoom)|Tõnu Viik]] teaduse populariseerimise ja panuse eest [[astronoomia]] vallas (Tiiu Silla elutööpreemia); * [[Tõnu Esko]] ja [[Kaija Põhako-Esko]] (tegevused/tegevuste sarjad teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel) [[Voronja galerii]] näituse "Kunst. Teadus. Ulme" eest; * [[Jaan Aru]] mitmekülgse teadust populariseeriva tegevuse eest (parim teaduse ja tehnoloogia populariseerija); * [[Kristel Leif]] ja [[päikeseauto]] "Solaride" meeskond (parim uus algatus teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel).<ref>{{Netiviide|url=https://novaator.err.ee/1608399107/teaduse-populariseerimise-elutoopreemia-palvis-tonu-viik|pealkiri=Teaduse populariseerimise elutööpreemia pälvis Tõnu Viik|väljaanne=ERR Novaator|aeg=11.11.2021|vaadatud=11.11.2021}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.etag.ee/tegevused/konkursid/eesti-teaduse-populariseerimise-auhind/ Auhinnast Eesti Teadusagentuuri kodulehel] [[Kategooria:Eesti auhinnad]] [[Kategooria:Teaduse populariseerimine Eestis]] oc11q7hc8wqsowpi40bqzlss8299gzh Eduard Grosschmidt 0 430196 7166312 7108237 2026-06-03T08:14:35Z Dewdrop14 215311 7166312 wikitext text/x-wiki {{Sõjaväelane | Taustavärv = #B22222 | Pilt = Eduard Grosschmidt 1938.jpg | Pildisuurus = 200px | Pildi info = Eduard Grosschmidt 1938. aastal | Nimi = Eduard Grosschmidt | Hüüdnimi = | Sünniaeg = [[27. aprill]] [[1896]] | Sünnikoht = [[Raigaste]], [[Rõngu vald (Rõngu kihelkond)|Rõngu vald]], [[Tartumaa]] | Surmaaeg = [[19. juuli]] [[1975]] (79-aastaselt) | Surmakoht = [[Lossiküla]], [[Sangaste külanõukogu]], [[Valga rajoon]] | Teenistused = | Auaste = [[leitnant]] | Juhitud üksused = [[Kuperjanovi jalaväepataljon|Kuperjanovi partisanide pataljoni]] 5. roodu ülem [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõjas]] | Sõjad/lahingud = [[Esimene maailmasõda]]<br/>[[Eesti Vabadussõda]] | Autasud = [[Püha Stanislavi orden]]i III klass<br/>[[Püha Anna orden]]i III ja IV klass<br>[[Vabadusrist]]i II/3 }} '''Eduard Grosschmidt''' [[VR II/3]] (alates [[21. veebruar]]ist [[1939]] '''Eduard Suursepp'''; [[27. aprill]] [[1896]] [[Raigaste]], [[Rõngu vald (Rõngu kihelkond)|Rõngu vald]], [[Tartumaa]] – [[19. juuli]] [[1975]] [[Lossiküla]], [[Sangaste külanõukogu]], [[Valga rajoon]]) oli [[Eesti]] sõjaväelane ([[leitnant]]) ja sõjakirjanik. [[Kuperjanovi jalaväepataljon|Kuperjanovi partisanide pataljoni]] 5. roodu ülem [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõjas]]. Tema sulest on ilmunud neli raamatut, kus ta käsitleb oma mälestuste põhjal [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]], [[Vene kodusõda]] ja [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõda]]. ==Elulugu== Eduard Grosschmidt sündis [[1896]]. aastal [[Tartumaa]]l [[Rõngu vald (Rõngu kihelkond)|Suure-Rõngu vallas]] [[Raigaste]] koolimajas. Tema isa [[Otto Grossschmidt]] oli kooliõpetaja, luuletaja ja näitekirjanik ning ema Liina lastekirjanduse ja rahvaraamatute tõlkija. Sai alghariduse sealsamas [[Raigaste]] külakoolis. Järgnesid Tartu linnakool ja [[Hugo Treffneri Gümnaasium]] (viimane jäi lõpetamata). Töötas seejärel Tartus trükitöölisena. ===Esimeses maailmasõjas=== Ta astus 1914. aasta augustis vabatahtlikuna [[Esimene maailmasõda|Esimesse maailmasõtta]] ning saadeti 266. Poretšenski polgu sõdurina Poolasse sõdima, kuid sai juba sama 1914. aasta detsembris rindel vasakust käest raskesti haavata ja viibis järgmised viis kuud haiglaravil. Seejärel vabastati ta sõjaväest, kuid astus 1915. aasta oktoobris uuesti vabatahtlikult sõjaväkke ja määrati 1. tagavarapataljoni. Läkitati sama 1915. aasta detsembris 2. [[Lomonossov|Oranienbaumi]] lipnikekooli, mille lõpetas 1916. aasta aprillis. Võttis seejärel 1916. aasta augustist alates 440. Bogoruslanski polgu noorema ohvitserina osa lahingutest Riia rindel Saksa vägede vastu. Sai 1916. aasta detsembris uuesti vasakust käest haavata – nüüd kergelt – ning jäi rivvi edasi. Ülendati 1917. aasta märtsis alamleitnandiks ja 1917. aasta juunis leitnandiks. Sai 20. augustil 1917 lahingus [[Ropaži|Rodenpoisi]] juures mõlemast jalast ja kehast raskesti haavata – ja põrutada – ning langes sakslaste kätte vangi. Vabanes 1918. aasta mais sõjavangilaagrist ja pöördus tagasi kodumaale. Autasustati [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] ülesnäidatud vapruse eest [[Püha Anna orden]]i III ja IV klassi ja [[Püha Stanislavi orden]]i III klassiga. ===Eesti Vabadussõjas=== [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] alates astus 1918. aasta detsembris [[Eesti Rahvavägi|rahvaväkke]] ja arvati algul ohvitseride reservi. 1919. aasta jaanuaris määrati [[2. Üksik jalaväepataljon|2. jalaväepolgu]] III pataljoni nooremohvitseriks ja saadeti rindele. 1919. aasta juunis viidi ta sealt üle [[Kuperjanovi jalaväepataljon|Kuperjanovi partisanide pataljoni]] 2. roodu vanemohvitseriks ning sai 1919. aasta juulis [[Kuperjanovi jalaväepataljon|Kuperjanovi partisanide pataljoni]] 5. roodu ülemaks. Võitles [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]]s [[Landesveer|Balti Landesveeri]] vastu Lätis ning punavägede vastu Pihkvas ja Narva rindel. Sai tunnustuseks [[Vabadusrist]]i II/3 ja 40 000 marka. ===Eesti Vabariigis=== [[File:Eduard Grosschmidt abikaasa ja tütrega.jpg|thumb|Leitnant Eduard Grosschmidt koos abikaasa Ella-Johanna ja tütar Mallega (u 1936)]] Töötas pärast 1920. aasta sügisel sõjaväeteenistusest vabastamist Tallinnas [[Päevaleht (1905)|Päewalehe]] trükikojas. Ja alates 1923. aastast ajakirjanikuna. Rändas aastatel 1924–1929 ringi Prantsusmaal ja Põhja-Aafrikas, saates Eesti ajalehtedele oma reisikirju. [[Ülemaailmne majanduskriis|Ülemaailmse majanduskriisi]] aastatel 1930–1933 töötas raamatupidaja, müüja ja laohoidjana Viljandis. Abiellus 1932. aasta 27. augustil [[Nõo kirik]]us Ella-Johanna Singiga (1902–1995). Neil sündis tütar Malle (1936). 1934. aasta märtsis sai ta oma [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] teenete eest 17-hektarilise maatüki [[Sangaste mõis]]ast, mille ristis Tammjärve taluks. Krundile ehitati elumaja, laut ja saun, kuid see kõik võttis aega ja raha ning viimase saamiseks töötas ta Tallinnas vanas tuttavas trükitöölise ametis, asudes tallu elama alles 1938. aastal. ===Sõjakirjanik=== Neil aastail sai Grosschmidt tuntuks ka sõjakirjanikuna. [[1935]]. aastal ilmus ta esimene raamat "Pealuu märgi all", kus ta meenutab oma [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]]-aegset sõjateed [[Kuperjanovi jalaväepataljon|Kuperjanovi partisanide pataljonis]]. Sellele järgnes [[1936]]. aastal raamat "Sõjavangis", kus ta kujutab [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] [[Riia]] rinde lahinguid ning oma sõjavangipõlve sakslaste juures. [[1937]]. aastal ilmus raamat "Suures heitluses", kus ta annab oma mälestustele tuginedes ülevaate [[Esimene maailmasõda|Esimesest maailmasõjast]]. Neljanda raamatuna jõudis [[1938]]. aastal lugejateni "Valge rinne", mis oli pühendatud [[Vene kodusõda|Vene kodusõja]] sündmustele. 21. veebruarist 1939 eestistas Grosschmidt oma perekonnanime Suursepaks. Vastsel Suursepal said samal 1939. aastal valmis uute raamatute käsikirjad: "Rinde taga" ja "Närukaelad", kuid peagi alanud [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|punane okupatsioon]] kaotas lootuse nende trükki jõudmiseks. ===Okupeeritud Eestis=== [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsioonile]] järgnenud [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] ajal elas Suursepp oma talus, pannes 1943–1944 kirja Tartumaa [[Omakaitse]] ajaloo 1941. aasta kohta, mis aga trükis ilmuda ei jõudnud (ilmus aastal 2002: "Kaitseliidust Omakaitseni. I, Tartumaa Omakaitse aruanne Kaitseliidu likvideerimisest kuni 1941. a. lõpuni"). Vabadussõjast osavõtmise kõrval oligi see käsikiri üks peamisi süüdistusi, kui ta 30. oktoobril 1944 oma talus arreteeriti. Ning 26. mail 1945 mõisteti talle "kui sotsiaalselt ohtlikule elemendile" 3 aastat vangilaagrit. Kuni 1945. aasta jaanuarini oli ta [[Karagandõ oblast|Karaganda oblasti]] Dolinskoje vangilaagris ja saadeti siis asumisele [[Harkivi oblast|Harkovi oblastisse]]. 1948. aastal jõudis ta kodumaale tagasi ja elas edasi oma talus. 1949. aastal sunniti ta astuma kolhoosi "Stalini tee" (hilisem Sangaste kolhoos), kus töötas arveametnikuna. Vanemas eas pani ta kirja mälestustekogumiku "Rõngu poeedid", milles valgustab oma kooliõpetajast, luuletajast ja näitekirjanikust isa tegevust, kuid mis jäi raamatuna ilmumata. Kirjanik ja sõjamees Eduard Suursepp suri 79-aasta vanuselt 19. juulil 1975 tolleaegse Valga rajooni Sangaste külanõukogus [[Lossiküla]]s oma Tammjärve talus kopsupõletikku. Ta maeti [[Sangaste]] kalmistule, kuhu paarkümmend aastat hiljem (1995) sängitati ka abikaasa. ==Teosed== [[File:Pealuu märgi all.jpg|thumb|Eduard Grosschmidt, "Pealuu märgi all: mälestusi Kuperjanovi partisanide sõjaretkilt" (1995)]] *Eduard Grosschmidt, "Pealuu märgi all: mälestusi Kuperjanovi partisanide sõjaretkilt". Tallinn: Mats, 1995, 191 lk (I trükk 1935) *Eduard Grosschmidt, "Sõjavangis: elamusi Vene laguneval rindel, Saksa vangilaagreis ja punaväes". Tartus: Noor-Eesti, 1936, 290 lk *Eduard Grosschmidt, "Suures heitluses: [mälestused]". Tartus: Noor-Eesti, 1937, 419 lk *Eduard Grosschmidt, "Valge rinne: kirjeldusi vene kodusõjast kaasaegsete ja isiklike mälestuste põhjal". Tartus: Noor-Eesti, 1938, 371 lk *Eduard Grosschmidt, "Kaitseliidust Omakaitseni. I, Tartumaa Omakaitse aruanne Kaitseliidu likvideerimisest kuni 1941. a. lõpuni". Voore [Jõgevamaa]: Tungal, 2002, 300 lk ==Kirjandus== * [[Jaak Pihlak]], [[Mati Õun]] jt. "Eesti ohvitserid ja sõjandustegelased". III kogumik, Sentinel, 2003, Tallinn, lk 77–78 ==Vaata ka== * [[Oskar Lutsu mälestused]] – ajateenistusest tsaariarmees aastatel 1909-1911 ("Kuningakübar") ning osalemisest Esimeses maailmasõjas ("Tagala", "Która godzina?", "Punane kuma", "Sõjarändur", "Pikem peatus"). * [[Arnold Hinnom]] – osales Esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas ning kirjutas selle kohta kolm mälestuste raamatut. * [[Arnold Susi]] – osales Esimeses maailmasõjas ja kirjutas selle kohta mälestuste raamatu "Vene impeeriumi hukk. Otto Tiefi valitsuse ministri mälestused I maailmasõja päevilt". ==Välislingid== *[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=18954 Eduard Grosschmidt Eesti Sõjamuuseumi ohvitseride andmekogus] {{JÄRJESTA:Grosschmidt, Eduard}} [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Kuperjanovi jalaväepataljoni koosseis]] [[Kategooria:Vabadusristi II liigi 3. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Sangaste kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1896]] [[Kategooria:Surnud 1975]] cgu6frklh356jdl5hlv0bb6k7vvm1ja 7166338 7166312 2026-06-03T09:10:23Z Dewdrop14 215311 7166338 wikitext text/x-wiki {{Sõjaväelane | Taustavärv = #B22222 | Pilt = Eduard Grosschmidt 1938.jpg | Pildisuurus = 200px | Pildi info = Eduard Grosschmidt 1938. aastal | Nimi = Eduard Grosschmidt | Hüüdnimi = | Sünniaeg = [[27. aprill]] [[1896]] | Sünnikoht = [[Raigaste]], [[Rõngu vald (Rõngu kihelkond)|Rõngu vald]], [[Tartumaa]] | Surmaaeg = [[19. juuli]] [[1975]] (79-aastaselt) | Surmakoht = [[Lossiküla]], [[Sangaste külanõukogu]], [[Valga rajoon]] | Teenistused = | Auaste = [[leitnant]] | Juhitud üksused = [[Kuperjanovi jalaväepataljon|Kuperjanovi partisanide pataljoni]] 5. roodu ülem [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõjas]] | Sõjad/lahingud = [[Esimene maailmasõda]]<br/>[[Eesti Vabadussõda]] | Autasud = [[Püha Stanislavi orden]]i III klass<br/>[[Püha Anna orden]]i III ja IV klass<br>[[Vabadusrist]]i II/3 }} '''Eduard Grosschmidt''' [[VR II/3]] (alates [[21. veebruar]]ist [[1939]] '''Eduard Suursepp'''; [[27. aprill]] [[1896]] [[Raigaste]], [[Rõngu vald (Rõngu kihelkond)|Rõngu vald]], [[Tartumaa]] – [[19. juuli]] [[1975]] [[Lossiküla]], [[Sangaste külanõukogu]], [[Valga rajoon]]) oli [[Eesti]] sõjaväelane ([[leitnant]]) ja sõjakirjanik. [[Kuperjanovi jalaväepataljon|Kuperjanovi partisanide pataljoni]] 5. roodu ülem [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõjas]]. Tema sulest on ilmunud neli raamatut, kus ta käsitleb oma mälestuste põhjal [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]], [[Vene kodusõda]] ja [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõda]]. ==Elulugu== Eduard Grosschmidt sündis [[1896]]. aastal [[Tartumaa]]l [[Rõngu vald (Rõngu kihelkond)|Suure-Rõngu vallas]] [[Raigaste]] koolimajas. Tema isa [[Otto Grossschmidt]] oli kooliõpetaja, luuletaja ja näitekirjanik ning ema Liina lastekirjanduse ja rahvaraamatute tõlkija. Sai alghariduse sealsamas [[Raigaste]] külakoolis. Järgnesid Tartu linnakool ja [[Hugo Treffneri Gümnaasium]] (viimane jäi lõpetamata). Töötas seejärel Tartus trükitöölisena. ===Esimeses maailmasõjas=== Ta astus 1914. aasta augustis vabatahtlikuna [[Esimene maailmasõda|Esimesse maailmasõtta]] ning saadeti 266. Poretšenski polgu sõdurina Poolasse sõdima, kuid sai juba sama 1914. aasta detsembris rindel vasakust käest raskesti haavata ja viibis järgmised viis kuud haiglaravil. Seejärel vabastati ta sõjaväest, kuid astus 1915. aasta oktoobris uuesti vabatahtlikult sõjaväkke ja määrati 1. tagavarapataljoni. Läkitati sama 1915. aasta detsembris 2. [[Lomonossov|Oranienbaumi]] lipnikekooli, mille lõpetas 1916. aasta aprillis. Võttis seejärel 1916. aasta augustist alates 440. Bogoruslanski polgu noorema ohvitserina osa lahingutest Riia rindel Saksa vägede vastu. Sai 1916. aasta detsembris uuesti vasakust käest haavata – nüüd kergelt – ning jäi rivvi edasi. Ülendati 1917. aasta märtsis alamleitnandiks ja 1917. aasta juunis leitnandiks. Sai 20. augustil 1917 lahingus [[Ropaži|Rodenpoisi]] juures mõlemast jalast ja kehast raskesti haavata – ja põrutada – ning langes sakslaste kätte vangi. Vabanes 1918. aasta mais sõjavangilaagrist ja pöördus tagasi kodumaale. Autasustati [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] ülesnäidatud vapruse eest [[Püha Anna orden]]i III ja IV klassi ja [[Püha Stanislavi orden]]i III klassiga. ===Eesti Vabadussõjas=== [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] alates astus 1918. aasta detsembris [[Eesti Rahvavägi|rahvaväkke]] ja arvati algul ohvitseride reservi. 1919. aasta jaanuaris määrati [[2. Üksik jalaväepataljon|2. jalaväepolgu]] III pataljoni nooremohvitseriks ja saadeti rindele. 1919. aasta juunis viidi ta sealt üle [[Kuperjanovi jalaväepataljon|Kuperjanovi partisanide pataljoni]] 2. roodu vanemohvitseriks ning sai 1919. aasta juulis [[Kuperjanovi jalaväepataljon|Kuperjanovi partisanide pataljoni]] 5. roodu ülemaks. Võitles [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]]s [[Landesveer|Balti Landesveeri]] vastu Lätis ning punavägede vastu Pihkvas ja Narva rindel. Sai tunnustuseks [[Vabadusrist]]i II/3 ja 40 000 marka. ===Eesti Vabariigis=== [[File:Eduard Grosschmidt abikaasa ja tütrega.jpg|thumb|Leitnant Eduard Grosschmidt koos abikaasa Ella-Johanna ja tütar Mallega (u 1936)]] Töötas pärast 1920. aasta sügisel sõjaväeteenistusest vabastamist Tallinnas [[Päevaleht (1905)|Päewalehe]] trükikojas. Ja alates 1923. aastast ajakirjanikuna. Rändas aastatel 1924–1929 ringi Prantsusmaal ja Põhja-Aafrikas, saates Eesti ajalehtedele oma reisikirju. [[Ülemaailmne majanduskriis|Ülemaailmse majanduskriisi]] aastatel 1930–1933 töötas raamatupidaja, müüja ja laohoidjana Viljandis. Abiellus 1932. aasta 27. augustil [[Nõo kirik]]us Ella-Johanna Singiga (1902–1995). Neil sündis tütar Malle (1936). 1934. aasta märtsis sai ta oma [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] teenete eest 17-hektarilise maatüki [[Sangaste mõis]]ast, mille ristis Tammjärve taluks. Krundile ehitati elumaja, laut ja saun, kuid see kõik võttis aega ja raha ning viimase saamiseks töötas ta Tallinnas vanas tuttavas trükitöölise ametis, asudes tallu elama alles 1938. aastal. ===Sõjakirjanik=== Neil aastail sai Grosschmidt tuntuks ka sõjakirjanikuna. [[1935]]. aastal ilmus ta esimene raamat "Pealuu märgi all", kus ta meenutab oma [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]]-aegset sõjateed [[Kuperjanovi jalaväepataljon|Kuperjanovi partisanide pataljonis]]. Sellele järgnes [[1936]]. aastal raamat "Sõjavangis", kus ta kujutab [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] [[Riia]] rinde lahinguid ning oma sõjavangipõlve sakslaste juures. [[1937]]. aastal ilmus raamat "Suures heitluses", kus ta annab oma mälestustele tuginedes ülevaate [[Esimene maailmasõda|Esimesest maailmasõjast]]. Neljanda raamatuna jõudis [[1938]]. aastal lugejateni "Valge rinne", mis oli pühendatud [[Vene kodusõda|Vene kodusõja]] sündmustele. 21. veebruarist 1939 eestistas Grosschmidt oma perekonnanime Suursepaks. Vastsel Suursepal said samal 1939. aastal valmis uute raamatute käsikirjad: "Rinde taga" ja "Närukaelad", kuid peagi alanud [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|punane okupatsioon]] kaotas lootuse nende trükki jõudmiseks. ===Okupeeritud Eestis=== [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsioonile]] järgnenud [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] ajal elas Suursepp oma talus, pannes 1943–1944 kirja Tartumaa [[Omakaitse]] ajaloo 1941. aasta kohta, mis aga trükis ilmuda ei jõudnud (ilmus aastal 2002: "Kaitseliidust Omakaitseni. I, Tartumaa Omakaitse aruanne Kaitseliidu likvideerimisest kuni 1941. a. lõpuni"). Vabadussõjast osavõtmise kõrval oligi see käsikiri üks peamisi süüdistusi, kui ta 30. oktoobril 1944 oma talus arreteeriti. Ning 26. mail 1945 mõisteti talle "kui sotsiaalselt ohtlikule elemendile" 3 aastat vangilaagrit. Kuni 1945. aasta jaanuarini oli ta [[Karagandõ oblast|Karaganda oblasti]] Dolinskoje vangilaagris ja saadeti siis asumisele [[Harkivi oblast|Harkovi oblastisse]]. 1948. aastal jõudis ta kodumaale tagasi ja elas edasi oma talus. 1949. aastal sunniti ta astuma kolhoosi "Stalini tee" (hilisem Sangaste kolhoos), kus töötas arveametnikuna. Vanemas eas pani ta kirja mälestustekogumiku "Rõngu poeedid", milles valgustab oma kooliõpetajast, luuletajast ja näitekirjanikust isa tegevust, kuid mis jäi raamatuna ilmumata. Kirjanik ja sõjamees Eduard Suursepp suri 79-aasta vanuselt 19. juulil 1975 tolleaegse Valga rajooni Sangaste külanõukogus [[Lossiküla]]s oma Tammjärve talus kopsupõletikku. Ta maeti [[Sangaste]] kalmistule, kuhu paarkümmend aastat hiljem (1995) sängitati ka abikaasa. ==Teosed== [[File:Pealuu märgi all.jpg|thumb|Eduard Grosschmidt, "Pealuu märgi all: mälestusi Kuperjanovi partisanide sõjaretkilt" (1995)]] *Eduard Grosschmidt, "Pealuu märgi all: mälestusi Kuperjanovi partisanide sõjaretkilt". Tallinn: Mats, 1995, 191 lk (I trükk 1935) *Eduard Grosschmidt, "Sõjavangis: elamusi Vene laguneval rindel, Saksa vangilaagreis ja punaväes". Tartus: Noor-Eesti, 1936, 290 lk *Eduard Grosschmidt, "Suures heitluses: [mälestused]". Tartus: Noor-Eesti, 1937, 419 lk *Eduard Grosschmidt, "Valge rinne: kirjeldusi vene kodusõjast kaasaegsete ja isiklike mälestuste põhjal". Tartus: Noor-Eesti, 1938, 371 lk *Eduard Grosschmidt, "Kaitseliidust Omakaitseni. I, Tartumaa Omakaitse aruanne Kaitseliidu likvideerimisest kuni 1941. a. lõpuni". Voore [Jõgevamaa]: Tungal, 2002, 300 lk ==Kirjandus== * [[Jaak Pihlak]], [[Mati Õun]] jt. "Eesti ohvitserid ja sõjandustegelased". III kogumik, Sentinel, 2003, Tallinn, lk 77–78 ==Vaata ka== * [[Oskar Lutsu mälestused]] – ajateenistusest tsaariarmees aastatel 1909-1911 ("Kuningakübar") ning osalemisest sanitaar-alamleitnantina Esimeses maailmasõjas ("Tagala", "Która godzina?", "Punane kuma", "Sõjarändur", "Pikem peatus"). * [[Arnold Hinnom]] – osales Esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas ning kirjutas selle kohta kolm mälestuste raamatut. * [[Arnold Susi]] – osales Esimeses maailmasõjas ja kirjutas selle kohta mälestuste raamatu "Vene impeeriumi hukk. Otto Tiefi valitsuse ministri mälestused I maailmasõja päevilt". ==Välislingid== *[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=18954 Eduard Grosschmidt Eesti Sõjamuuseumi ohvitseride andmekogus] {{JÄRJESTA:Grosschmidt, Eduard}} [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Kuperjanovi jalaväepataljoni koosseis]] [[Kategooria:Vabadusristi II liigi 3. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Sangaste kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1896]] [[Kategooria:Surnud 1975]] t7dzisr93h10y7xnuhzcqhj2h0ahogn Lavendel 0 435596 7166195 6722624 2026-06-02T22:51:25Z Ollin Masa 227337 Link 7166195 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | värvus = taimed | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Illustration Lavandula angustifolia0.jpg | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Astrilaadsed]] ''Asterids'' | sugukond = [[Huulõielised]] ''Lamiaceae'' | perekond = '''Lavendel''' ''Lavandula'' | liik = | binaarne = | binaarse_autor = [[L.]] }} '''Lavendel''' (''Lavandula'') on igihaljaste aromaatsete poolpõõsaste, lehtpõõsaste ja rohttaimede perekond [[huulõielised|huulõieliste]] sugukonnast.<ref name="Aiasõber" /> Lavendel on tuntud kui lõhnataim, ammustest aegadest on kasutatud lavendliõli, lõhnavett ja lavendlisalvi. Lehti ja õisi kasutatakse ka toitude maitsestamisel.<ref name="Calmia" /> == Nimetus == Arvatakse, et ingliskeelne sõna ''lavender'' tuleb vanaprantsuskeelsest sõnast ''lavandre'', mis on omakorda tuletatud ladinakeelsest sõnast ''lavare'', mis tähendab 'pesema'. Arvatakse, et see viitab taimede leotise kasutamisele. Ka botaanikas kasutatav nimetus ''lavendula'' arvatakse tulenevat sellest. Teine seisukoht on, et nimetus on tegelikult tulnud ladinakeelsest sõnast ''livere'', mis tähendab 'sinakas'.<ref name="Flowermeaning" /> Laialdaselt kasutatavad liikide nimetused on ''inglise lavendel'', ''prantsuse lavendel'' ja ''hispaania lavendel''. Inglise lavendliks kutsutakse tavaliselt tähklavendlit (''L. angustifolia''), prantsuse lavendlit seostatakse liikidega ''L. stoechas'' või ''L. dentata'' ning hispaania lavendlit liikidega ''L. stoechas'', ''L. lanata'' või ''L. dentata''.<ref name="Flowermeaning" /> ==Levila ja kasvukoht== Looduses leidub umbes 39 liiki lavendlit ning peamiselt kasvavad nad Vahemere maades. Nende leviala võib ulatuda kuni [[India|Indiani]] ([[Põhja-Aafrika|Põhja]]- ja Ida-Aafrika, Edela-Aasiast kuni [[Kagu-Aasia|Kagu-Aasiani]]).<ref name="Aiasõber" /> Eestis kasvab kaks liiki: [[tähklavendel]] (''Lavandula angustifolia'') ja [[laialehine lavendel]] (''Lavandula latifolia''). Euroopas on lavendel väga populaarne. Tuntud lavendlikasvatuspiirkond on Provence Prantsusmaal.<ref name="Calmia" /> Lavendel eelistab päikest ja tuulevaikset kasvukohta ning looduslikult kasvab ta kivistel pindadel. Tal on vaja kasvuks pinnast, mis laseks vett hästi läbi, kuid poleks liiga viljakas ning oleks kergelt leeliseline (pH umbes 6–8). Talle sobib ka väga liivane pind. Lavendlile ei sobi liigne niiskus, ta hukkub liigniiskes pinnases kiiresti.<ref name="Calmia" /> Talvel vajab ta katet, et külmad üle elada. ==Morfoloogia== Lavendlit on palju [[Sort|sorte]] ning igalühel on iseloomulik õie suurus ja värv, lehekuju, lõhn ja külmataluvus. Kuigi peamiselt tuntakse lavendlit sinise õievärvi järgi, siis tegelikult leidub seda lillades, valgetes, roosades ja isegi kollakates toonides. Sinised või violetsed õied asetsevad tavaliselt [[Tähk|tähkjates]] [[Õisik|õisikutes]] ning nende vili koosneb neljast [[Pähklike|pähklikesest]].<ref name="Aiasõber" /> Õie [[tupplehed]] ja [[kroonlehed]] on torukujulised.<ref name="Letsdolavender" /> Lavendli lehed on harilikult kitsad, hallikasrohelised, kaetud väikeste karvadega, sageli [[Hambuline leheserv|hambulised]] ja osadel liikidel sulglõhised. Lehed asetsevad [[Vastak leheseis|vastakuti]] ja on kinnitunud hargnenud varrele. Lavendli varrele annavad selle hallika tooni, vart katvad peened karvad.<ref name="Encyclopedia" /> Lavendlit lõigatakse ja kärbitakse kohe pärast õitsemist. Paljundatakse seemnetega, poolpuitunud varrepistikutega ja vanade puhmaste jagamisega. Seemnete idanevus säilib 3 aastat ja tõusmed ärkavad umbes 14–21 päeva pärast külvamist. Taimi on soovitatav ette kasvatada ning istutada põllule juuni algul vahekaugusega 35–40 cm. Lavendlil on hea lõhn, kuid mõrkjas maitse. Meelitab ligi [[Mesilane|mesilasi]] ja [[Liblikalised|liblikaid]].<ref name="Aiasõber" /><gallery> Pilt:Snowshil-Lavender.jpg|Lavendlipõllud Pilt:Lavender field.jpg|Lavendlipõllud Pilt:Starr 070906-8829 Lavandula multifida.jpg|Lõhislehise lavendli lehed Pilt:Starr 070402-6271 Lavandula dentata.jpg|Hambuline lavendel Pilt:Lavander.jpg|Kuivatatud lavendliõied Pilt:Lavender.JPG|Õisikud Pilt:Lavandula angustifolia lavender Lavendel 02.jpg|Tähklavendli õis </gallery> ==Kasutamine== ===Meditsiin=== [[File:Lavender cupcakes.jpg|pisi|paremal|Lavendliga koogid]] [[File:LavenderEssentialOil.png|pisi|paremal|Lavendli eeterlik õli]] Lavendel on tuntud ja armastatud oma lõhna poolest ning taime on kasutatud antiikaegadest saadik [[Parfümeeria|parfümeerias]]. Tänapäeval kasutatakse taime lisaks veel [[Meditsiin|meditsiinis]] ja [[Toiduainetööstus|toiduainetööstuses]]. Lavendlil on rahustavad ja antiseptilised omadused ning temaga saab ravida unetust, ärritust, [[Puhitus|puhitust]] ja [[koolikuid]]. Õitest valmistatakse droogi, mida soovitatakse kasutada [[Migreen|migreeni]], [[Närvivalu|neuralgia]] ja närvilisusest põhjustatud südamehäirete korral.<ref name="Aiasõber" /> Õitega tehakse aromaatseid vanne ja [[aroomteraapia]]t. Piirituses lahustatud lavendli [[Eeterlikud õlid|eeterlik õli]] leevendab hästi [[peavalu]], mis tingitud stressist ja pingest ning seda võib hõõruda otse nahale (meelekohtadele). Tänu antiseptilisele toimele on seda kasutatud ka haava puhastamisel ja [[akne]] ravis, kuna suuremates doosides on lavendel antibakteriaalse toimega.<ref name="Encyclopedia" /> Lavendlit kasutatakse ka põletuste korral, sest aitab vähendada naha turset ja ärritust, niisutab nahka ning soodustab uute naharakkude teket. Lavendli eeterlikud õlid leevendavad valusid lihastes ja liigestes. Lavendel aitab suurendada [[Sapp|sapi]] tootmist ning see leevendab seedehäireid. Lavendlit võib koos teiste ravimtaimedega kasutada südame ja närvisüsteemi tugevdamiseks.<ref name="Encyclopedia" /><ref name="Aiasõber" /> ===Toiduainetööstus=== Lavendli õisi ja lehti kasutatakse peamiselt maitseainena. Nad sobivad hästi koos [[Piparrohi|piparrohu]], [[salvei]] ja [[Aedtill|tilliga]] värsketele salatitele, kalale ja praetud lihale. Kuna lavendlil on tugev aroom, siis teda võib kasutada ka küpsetistes, kreemides ja gurmeeroogades.<ref name="Aiasõber" /> ===Vastunäidustused=== Lavendli eeterlikke õlisid ei ole soovitatav manustada suukaudselt. Pikaajaline tarvitamine võib meestel põhjustada hormonaalseid häireid. Pigem soovitatakse kasutada [[Tinktuur|tinktuure]], mis on lahjemad. Kui kasutada lavendli teed rahustamiseks, siis ei soovitata samal ajal kasutada rahustavaid või uniseks tegevaid ravimeid. Raseduse ajal tuleks lavendliteed ja -küpsetisi pigem vältida.<ref name="Hingepeegel" /> === Keemiline koostis === Lavendli eeterlik õli on kui [[antioksüdant]]. [[Linalool]] on lavendli eeterliku õli tähtsaim koostisosa (44,54%), järgnevad [[geraniool]] (11,02%) ja [[atsetaat]]. Linalool on kui tuntud naturaalne keemiline ühend, mille peamiseks ülesandeks on taime lõhnastamine. Üle 200 taime toodab linalooli.<ref name="School of essential oils" /> Linalooli võib peamiselt leiduda lõhnastatud kosmeetikas ja majapidamistarvetes. Seda kasutatakse ka kahjuri- ja sääsetõrjevahendina. Linalool vähendab stressi, kuna mõjutab [[Neutrofiil|neutrofiilide]] ja [[Lümfotsüüt|lümfotsüütide]] taset veres.<ref name="School of essential oils" /> Geraniool on samuti naturaalne antioksüdant, mis puhtal kujul on värvitu õline vedelik, millel on õrn roosilaadne lõhn. Seda soovitatakse kasutada vähkkasvaja ravis. Geraniooli kasutatakse peamiselt parfümeerias.<ref name="Phytochemicals" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Aiasõber">{{netiviide| url = https://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/101| pealkiri = ''"Lavendel"''| väljaanne = www.aiasober.ee| vaadatud = 27.04.2016| keel = eesti| arhiivimisaeg = 30.05.2016| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20160530100927/https://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/101| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="Calmia">{{netiviide| url = http://www.calmia.ee/Taimed/lavendel.htm| pealkiri = ''"Lavendel"''| väljaanne = www.calmia.ee| vaadatud = 27.04.2016| keel = eesti| arhiivimisaeg = 27.04.2016| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20160427082253/http://www.calmia.ee/Taimed/lavendel.htm| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="Letsdolavender">{{netiviide| url = http://www.letsdolavender.com/about.htm| pealkiri = ''"Lavander"''| autor = Susan Zuspan| väljaanne = www.letsdolavender.com| vaadatud = 27.04.2016| keel = inglise| arhiivimisaeg = 5.05.2016| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20160505143502/http://www.letsdolavender.com/about.htm| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="Encyclopedia">{{netiviide | url = http://www.encyclopedia.com/topic/lavender.aspx| pealkiri = ''" Lavenderfacts"''|väljaanne = www.encyclopedia.com/ | vaadatud = 27.04.2016| keel = inglise}}</ref> <ref name="Flowermeaning">{{netiviide | url = http://www.flowermeaning.com/lavender-flower-meaning/| pealkiri = ''"Lavendermeaning"''|väljaanne = www.flowermeaning.com/ | vaadatud = 27.04.2016| keel = inglise}}</ref> <ref name="School of essential oils">{{netiviide| url = http://schoolofessentialoils.com/2010/12/lavender-essential-oil| pealkiri = ''"Lavender essential oil"''| väljaanne = schoolofessentialoils.com| vaadatud = 11.05.2016| keel = inglise| arhiivimisaeg = 24.04.2016| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20160424182631/http://schoolofessentialoils.com/2010/12/lavender-essential-oil/| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="Phytochemicals">{{netiviide | url = http://www.phytochemicals.info/phytochemicals/geraniol.php| pealkiri = ''"Geraniol"''|väljaanne = www.phytochemicals.info/ | vaadatud = 11.05.2016| keel = inglise}}</ref> <ref name="Hingepeegel">{{netiviide | url = http://www.hingepeegel.ee/alternatiivravi/kummaline-lavendel-milleks-kasutada/| pealkiri = ''"Kummaline lavendel"''|väljaanne = www.hingepeegel.ee/ | vaadatud = 27.04.2016| keel = eesti}}</ref> }} {{Vikitsitaadid}} [[Kategooria:Huulõielised]] g4jv87wznhn806mfzt2w7tcp8reg753 Atlandi-ülene kaubandus- ja investeerimispartnerlus 0 438259 7166327 5899316 2026-06-03T08:55:13Z Gert7 7706 Mõned viited 7166327 wikitext text/x-wiki '''Atlandi-ülene kaubandus- ja investeerimispartnerlus''' ehk '''TTIP''' (''Transatlantic Trade and Investment Partnership'') ehk '''EL-USA vabakaubandusleping''' oli kavandatav kaubanduslepe [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[USA]] vahel. Leppe eesmärkideks oli edendada kaubavahetust ja mõlema osapoole majanduskasvu.<ref>Karel de Gucht, ''Foreword'' in Jean-Frédéric Morin, Tereza Novotná, Frederik Ponjaert and Mario Telò, ''The Politics of Transatlantic Trade Negotiations, TTIP in a Globalized World'', Routledge, 2015, p.xvii</ref> Ameerika Ühendriikide valitsus käsitles TTIP-d [[Vaikse ookeani-ülene partnerlus|Vaikse ookeani-ülese partnerluse]] (TPP) paralleelleppena.{{Lisa viide|kuupäev=juuni 2026}} Läbirääkimised olid algselt planeeritud lõppema 2014. aasta lõpus, kuid need peatati [[Donald Trumpi esimene presidentuur|Donald Trumpi esimese valitsuse]] poolt.<ref name="nytimes.com">{{cite news|last1=Erlanger|first1=Steven|url=https://www.nytimes.com/2018/07/26/world/europe/donald-trump-us-eu-trade.html|title=Europe Averts a Trade War With Trump. But Can It Trust Him?|newspaper=The New York Times|date=26 July 2018|access-date=28 July 2018}}</ref> Kuigi leppe üksikasjad olid üldsusele salastatud, lekkis 2014. aasta märtsis leppe mustand avalikkuse ette. [[Euroopa Komisjon]] avaldas 2015. aasta jaanuaris mõned lepingu üksikasjad ning tugevdas turvameetmeid, et edaspidi lekkeid ei tekiks.{{Lisa viide|kuupäev=juuni 2026}} 2016. aasta mais lekitas [[Greenpeace]] avalikkusele 248 lehekülge TTIP läbirääkimistega seotud sisu.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Alemanno |eesnimi=Alberto |kuupäev=2016 |pealkiri=What the TTIP Leaks Mean for the On-going Negotiations and Future Agreement? Time to Overcome TTIP's many Informational Asymmetries |url=https://www.jstor.org/stable/24769798 |ajakiri=European Journal of Risk Regulation |aastakäik=7 |üksiknumber=2 |lehekülg=237–241 |issn=1867-299X}}</ref> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Kaubanduslepingud]] [[Kategooria:Rahvusvahelised lepingud]] l9cyfvf8k9zbqvn0rgvhc78i0lpcxdn Vassili Kala 0 439747 7165999 7165095 2026-06-02T13:29:02Z ~2026-32571-60 230855 See on kõige madalam pronksmedal, mitte III klassi teenetemärk 7165999 wikitext text/x-wiki '''Vassili Kala''' oli [[Eesti NSV]] riigitegelane. 1930. aastatel töötas [[Narva]]s metsavahina.<ref>[www.digar.ee/arhiiv/en/download/130994 Eesti mets, 1933, nr 6]</ref> 1938. aastal ta sai [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe teenetemärgi]] III klassi pronksmedali.<ref>[https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/10261/vassili-kala Teenetemärkide kavalerid]</ref> Alates 1946. aastast oli ta [[Narva Linna Rahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee|Narva linna RSN TK]] esimees. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Kala, Vassili}} [[Kategooria:Eesti NSV kohaliku võimu tegelased]] [[Kategooria:Narva linnapead]] [[Kategooria:Eesti metsavahid]] [[Kategooria:Valgetähe teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sünniaeg puudub]] [[Kategooria:Surmaaeg puudub]] c9khawohye6su8f1of6z6pzxicub6bf 7166000 7165999 2026-06-02T13:29:47Z ~2026-32571-60 230855 7166000 wikitext text/x-wiki '''Vassili Kala''' oli [[Eesti NSV]] riigitegelane. 1930. aastatel töötas [[Narva]]s metsavahina.<ref>[www.digar.ee/arhiiv/en/download/130994 Eesti mets, 1933, nr 6]</ref> 1938. aastal ta sai [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe teenetemärgi]] III klassi pronksmedali.<ref>[https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/10261/vassili-kala Teenetemärkide kavalerid]</ref> Alates 1946. aastast oli ta [[Narva Linna Rahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee|Narva linna RSN TK]] esimees. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Kala, Vassili}} [[Kategooria:Eesti NSV kohaliku võimu tegelased]] [[Kategooria:Narva linnapead]] [[Kategooria:Eesti metsavahid]] [[Kategooria:Valgetähe teenetemärgi III klassi (pronks)medali kavalerid]] [[Kategooria:Sünniaeg puudub]] [[Kategooria:Surmaaeg puudub]] 8whln3fz3259c0x3mr774eci0zmssdt Eesti Rahva Muuseumi raamatukogu 0 443888 7166245 4473445 2026-06-03T05:26:27Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7166245 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on Eesti Rahva Muuseumi praegusest raamatukogust; endisaegse Eesti Rahva Muuseumi Arhiivraamatukogu kogu vaata artiklit [[Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu]]}} '''Eesti Rahva Muuseumi raamatukogu''' on [[Eesti Rahva Muuseum]]i [[erialaraamatukogu]]. Raamatukogu loodi [[1923]] muuseumi rahvateadusliku osakonna [[käsikogu]]na.<ref name="erm.ee">https://web.archive.org/web/20160827144955/http://www.erm.ee/et/content/raamatukogu (vaadatud 27.08.2016)</ref> Enne 1940. aastat, mil Eesti Rahva Muuseum jagati kaheks, oli muuseumil ka oma arhiivraamatukogu (praegune [[Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu]]). Raamatukogus on 34 750 [[trükis]]t (seisuga 1. jaanuar 2011).<ref name="erm.ee"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.erm.ee/et/content/raamatukogu Raamatukogust Eesti Rahva Muuseumi kodulehel] [[Kategooria:Tartu raamatukogud]] [[Kategooria:Eesti Rahva Muuseum]] revfpy6kxp39k6hjiuibpv7iqoq35mi Eestit külastanud riigipeade ja valitsusjuhtide loend 0 446734 7166117 7162035 2026-06-02T20:00:06Z ~2026-32606-72 230823 7166117 wikitext text/x-wiki {{täienda|Loetelu|aasta=2024|kuu=jaanuar}} ''Siin artiklis on loetletud Eestit külastanud riigipead ja valitsusjuhid. {| class="wikitable sortable" style="width:100%;" |+ !class="unsortable"|Kuupäev !Riik !Külalised !Visiidi liik !class="unsortable"|Viited |- |23.-24. veebruar 1925 |{{Lippriik|Läti}} |President [[Jānis Čakste]] |riigivisiit |<ref name="ReferenceA">https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1925/02/24/26</ref> |- |23.-24. veebruar 1925 |[[Rahvasteliit]] |Peasekretär [[Sir Eric Drummond]] | |<ref name="ReferenceA" /> |- |21.-24. mai 1925 |{{Lippriik|Soome}} |President [[Lauri Relander]] |riigivisiit |<ref>https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1925/05/22/7</ref> |- |27.-29. juuni 1929 |{{Lippriik|Rootsi}} |Kuningas [[Gustaf V]] |riigivisiit |<ref name="ReferenceB">https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120181216/pekka-erelti-erakogu-rootsi-korgetest-peadest-on-kainud-eestis-ka-tanase-kuninga-lennuonnetuses-hukkunud-isa</ref> |- |10.-11. august 1930 |{{Lippriik|Poola|1928}} |President [[Ignacy Mościcki]] |riigivisiit |<ref>https://warsaw.mfa.ee/eesti-poola-diplomaatilised-suhted-100/</ref> |- |1.-4. august 1936 |{{Lippriik|Soome}} |President [[Pehr Evind Svinhufvud]]<br>Peaminister [[Toivo Mikael Kivimäki]] |riigivisiit |<ref>https://meieparlamentjaaeg.nlib.ee/1918-1940/1936</ref> |- |22.-24. aprill 1992 |{{Lippriik|Rootsi}} |Kuningas [[Carl XVI Gustaf]]</br>Kuninganna [[Silvia (Rootsi kuninganna)|Silvia]] |riigivisiit |<ref name="ReferenceB" /> |- |9.-10. mai 1994 |{{Lippriik|Poola}} |President [[Lech Wałęsa]] |riigivisiit |<ref>https://dea.digar.ee/article/eestisonumid/1994/05/11/2</ref> |- |12. november 1996 |{{Lippriik|Soome}} |President [[Martti Ahtisaari]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=8517 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-18 |arhiivimisaeg=2024-01-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240118154703/https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=8517 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |19.-20. november 1996 |{{Lippriik|Norra}} |Peaminister [[Thorbjørn Jagland]] |ametlik visiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=8523 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-18 |arhiivimisaeg=2024-01-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240118154703/https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=8523 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |22.-23. mai 1997 |{{Lippriik|Itaalia}} |President [[Oscar Luigi Scalfaro]] |ametlik visiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=9966 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-19 |arhiivimisaeg=2024-01-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240119152841/https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=9966 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |26. mai 1997 |{{Lippriik|Läti}}<br>{{Lippriik|Leedu|1988}} |President [[Guntis Ulmanis]]<br>President [[Algirdas Brazauskas]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=9971 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-19 |arhiivimisaeg=2024-01-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240119152843/https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=9971 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |27. mai 1997 |{{Lippriik|Läti}}<br>{{Lippriik|Leedu|1988}}<br>{{Lippriik|Poola}}<br>{{Lippriik|Ukraina|1992}} |President [[Guntis Ulmanis]]<br>President [[Algirdas Brazauskas]]<br>President [[Aleksander Kwaśniewski]]<br>President [[Leonid Kutšma]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=9973 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-19 |arhiivimisaeg=2024-01-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240119152845/https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=9973 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |3.-4. juuni 1997 |{{Lippriik|Türgi}} |President [[Süleyman Demirel]] |riigivisiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=9906 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-19 |arhiivimisaeg=2024-01-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240119152838/https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=9906 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |3. november 1997 |{{Lippriik|Euroopa Liit}} |Euroopa Komisjoni president [[Jacques Santer]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=8444 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-19 |arhiivimisaeg=2024-01-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240119152839/https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=8444 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |17. november 1997 |{{Lippriik|Soome}} |Peaminister [[Paavo Lipponen]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=8453 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-19 |arhiivimisaeg=2024-01-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240119152840/https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=8453 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |18. detsember 1997 |{{Lippriik|Soome}} |President [[Martti Ahtisaari]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=8438 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-19 |arhiivimisaeg=2024-01-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240119152843/https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=8438 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |3. veebruar 1998 |{{Lippriik|Itaalia}} |Peaminister [[Romano Prodi]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=8127 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-19 |arhiivimisaeg=2024-01-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240119152841/https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=8127 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |27. aprill 1998 |{{Lippriik|Iirimaa}} |Peaminister [[Bertie Ahern]] |ametlik visiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=8088 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-19 |arhiivimisaeg=2024-01-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240119152842/https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=8088 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |7. mai 1998 |{{Lippriik|Läti}} |President [[Guntis Ulmanis]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=8044 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-19 |arhiivimisaeg=2024-01-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240119152842/https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=8044 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |15.-16. mai 1998 |{{Lippriik|Saksamaa}} |Liidupresident [[Roman Herzog]] |töövisiit |<ref>https://arvamus.postimees.ee/4489298/peeter-langovitsi-tagasivaade-saksamaa-president-roman-herzog-eestis</ref> |- |8.-11. juuni 1998 |{{Lippriik|Island}} |President [[Ólafur Ragnar Grímsson]] |riigivisiit |<ref>https://www.postimees.ee/2545919/islandi-ja-eesti-president-vaikeriikide-roll-kasvab</ref> |- |style="white-space: nowrap;" |31. august - 1. september 1998 |{{Lippriik|Norra}} |Kuningas [[Harald V]]<br>Kuninganna [[Sonja (Norra kuninganna)|Sonja]] |riigivisiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=7990 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-19 |arhiivimisaeg=2024-01-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240119152844/https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=7990 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |12. november 1998 |{{Lippriik|Soome}} |President [[Martti Ahtisaari]] |töövisiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=7895 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-19 |arhiivimisaeg=2024-01-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240119152839/https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=7895 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |24.-25. november 1998 |{{Lippriik|Sloveenia}} |President [[Milan Kučan]] |riigivisiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=7904 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-19 |arhiivimisaeg=2024-01-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240119152838/https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=7904 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |18. veebruar 1999 |{{Lippriik|Läti}}<br>{{Lippriik|Leedu|1988}} |President [[Guntis Ulmanis]]<br>President [[Valdas Adamkus]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=2187 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-20 |arhiivimisaeg=2024-01-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240120114200/https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=2187 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |20. mai 1999 |{{Lippriik|Sloveenia}} |Peaminister [[Janez Drnovšeki]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=2058 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-20 |arhiivimisaeg=2024-01-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240120114201/https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=2058 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |23.-25. august 1999 |{{Lippriik|Poola}} |President [[Aleksander Kwaśniewski]] |riigivisiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=1966 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-20 |arhiivimisaeg=2024-01-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240120114152/https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=1966 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |29.-30. august 1999 |{{Lippriik|Läti}} |President [[Vaira Vīķe-Freiberga]] |töövisiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=1968 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-20 |arhiivimisaeg=2024-01-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240120114155/https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=1968 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |4.-5. oktoober 1999 |{{Lippriik|Leedu|1988}} |President [[Valdas Adamkus]] |riigivisiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=1866 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-20 |arhiivimisaeg=2024-01-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240120114200/https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=1866 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |17.-18. oktoober 1999 |style="white-space: nowrap;" |{{Lippriik|Luksemburg}} |Peaminister [[Jean-Claude Juncker]] | |<ref>https://vm.ee/uudised/luksemburgi-peaminister-vaisab-eestit</ref> |- |18. veebruar 2000 |{{Lippriik|Soome}} |President [[Martti Ahtisaari]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=1725 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-20 |arhiivimisaeg=2024-01-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240120114156/https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=1725 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |21.-22 veebruar 2000 |{{Lippriik|Makedoonia|nimi=Makedoonia}} |President [[Boris Trajkovski]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=1730 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-20 |arhiivimisaeg=2024-01-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240120114202/https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=1730 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |3. märts 2000 |{{Lippriik|Taani}} |Peaminister [[Poul Nyrup Rasmussen]] |ametlik visiit |<ref>https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=1657{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- |1.-3. mai 2000 |{{Lippriik|Läti}} |President [[Vaira Vīķe-Freiberga]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=1647 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-20 |arhiivimisaeg=2024-01-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240120114151/https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=1647 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |8. mai 2000 |{{Lippriik|Soome}} |Peaminister [[Paavo Lipponen]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=1591 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-20 |arhiivimisaeg=2024-01-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240120114202/https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=1591 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |16.-17. mai 2000 |{{Lippriik|Soome}} |President [[Tarja Halonen]] |riigivisiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=1587 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-20 |arhiivimisaeg=2024-01-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240120114151/https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=1587 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |24. mai 2000 |{{Lippriik|Rootsi}} |Peaminister [[Göran Persson]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=1618 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-20 |arhiivimisaeg=2024-01-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240120114159/https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=1618 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |5. juuni 2000 |{{Lippriik|Saksamaa}} |Liidukantsler [[Gerhard Schröder]] |ametlik visiit |<ref>https://www.ohtuleht.ee/75389/saksamaa-liidukantsler-tuleb-5-juunil-eestisse</ref> |- |29. august 2000 |{{Lippriik|Island}} |Peaminister [[Davíð Oddsson]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=1510 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-20 |arhiivimisaeg=2024-01-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240120114153/https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=1510 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |3. oktoober 2000 |{{Lippriik|Soome}} |Peaminister [[Paavo Lipponen]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=1360 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-20 |arhiivimisaeg=2024-01-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240120114159/https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=1360 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |11.-13. oktoober 2000 |{{Lippriik|Kreeka}} |President [[Constantinos Stephanopoulos]] |riigivisiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=1361 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-20 |arhiivimisaeg=2024-01-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240120114153/https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=1361 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |12.-14. detsember 2000 |{{Lippriik|Ungari}} |President [[Ferenc Mádl]] |riigivisiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=1305 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-20 |arhiivimisaeg=2024-01-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240120114154/https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=1305 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |18. jaanuar 2001 |{{Lippriik|Tšehhi}} |Peaminister [[Miloš Zeman]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=1288 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-20 |arhiivimisaeg=2023-09-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230930053008/https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=1288 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |14. veebruar 2001 |{{Lippriik|Belgia}} |Peaminister [[Guy Verhofstadt]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=1265 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-20 |arhiivimisaeg=2023-09-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230930052157/https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=1265 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |12. aprill 2001 |{{Lippriik|Leedu|1988}} |Peaminister [[Rolandas Paksas]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=1262 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-20 |arhiivimisaeg=2023-10-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231003034250/https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=1262 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |2.-4. mai 2001 |{{Lippriik|Malta}} |President [[Guido de Marco]] |riigivisiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=2154 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-20 |arhiivimisaeg=2023-10-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231003031049/https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=2154 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |24.-26. mai 2001 |{{Lippriik|Iirimaa}} |President [[Mary McAleese]] |riigivisiit |<ref>https://vm.ee/en/news/president-ireland-will-pay-state-visit-estonia</ref> |- |18. juuni 2001 |{{Lippriik|Euroopa Liit}} |Euroopa Komisjoni president [[Romano Prodi]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=5104 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-20 |arhiivimisaeg=2023-09-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230930054349/https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=5104 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |19.-20. juuli 2001 |{{Lippriik|Šveits}} |Liidupresident [[Morit Leuenberger]] |ametlik visiit |<ref>https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=7528{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- |28. juuli 2001 |{{Lippriik|Prantsusmaa|1976}} |President [[Jacques Chirac|Jacques René Chirac]] |ametlik visiit |<ref>https://www.delfi.ee/artikkel/1799725/jacques-chirac-kulastab-eestit</ref> |- |6. august 2001 |{{Lippriik|ÜRO|nimi=ÜRO}} |Peaassamblee president [[Harri Holkeri]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=8805 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-20 |arhiivimisaeg=2023-10-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231003040924/https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=8805 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |18. september 2001 |{{Lippriik|Soome}}<br>{{Lippriik|Läti}}<br>{{Lippriik|Leedu|1988}}<br>{{Lippriik|Poola}} |President [[Tarja Halonen]]<br>President [[Vaira Vīķe-Freiberga]]<br>President [[Valdas Adamkus]]<br>President [[Aleksander Kwaśniewski]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=9601 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-20 |arhiivimisaeg=2023-09-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230930055946/https://vp1992-2001.president.ee/est/ateated/AmetlikTeade.asp?ID=9601 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |31. oktoober 2001 |{{Lippriik|Holland}} |Peaminister [[Wim Kok]] | |<ref>https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=11531{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- |20. veebruar 2002 |{{Lippriik|Norra}} |Peaminister [[Kjell Magne Bondevik]] | |<ref name="et">https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=13665{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- |28. veebruar 2002 |{{Lippriik|Taani}} |Peaminister [[Anders Fogh Rasmussen]] | |<ref name="et" /> |- |18.-19. aprill 2002 |{{Lippriik|Türgi}} |President [[Ahmet Necdet Sezer]] |riigivisiit |<ref>https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=15895{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- |24.-25. aprill 2002 |{{Lippriik|Austria}} |Liidupresident [[Thomas Klestil]] |ametlik visiit |<ref>https://www.postimees.ee/1934681/austria-president-teeb-visiidi-eestisse</ref> |- |12.-13. juuni 2002 |{{Lippriik|Hiina}} |President [[Jiang Zemin]] |riigivisiit |<ref>https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=18451{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- |27.-28. juuni 2002 |{{Lippriik|Armeenia}} |President [[Robert Kotšarjan]] |ametlik visiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=19096 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-20 |arhiivimisaeg=2021-02-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210224175618/https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=19096 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |5.-7. august 2002 |{{Lippriik|Läti}} |President [[Vaira Vīķe-Freiberga]] |töövisiit |<ref>https://www.ohtuleht.ee/126026/lati-president-tuleb-visiidile</ref> |- |29. august 2002 |{{Lippriik|Soome}} |Peaminister [[Paavo Lipponen]] | |<ref>https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=20993{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- |14. jaanuar 2003 |{{Lippriik|Leedu|1988}} |Peaminister [[Algirdas Brazauskas]] | |<ref>https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=28116{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- |7. aprill 2003 |{{Lippriik|Horvaatia}} |President [[Stjepan Mesić]] |ametlik visiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=31639 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-20 |arhiivimisaeg=2021-08-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210804165735/https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=31639 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |23.-24. aprill 2003 |{{Lippriik|Läti}}<br>{{Lippriik|Leedu|1988}} |President [[Vaira Vīķe-Freiberga]]<br>President [[Rolandas Paksas]] |töövisiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=32263 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-20 |arhiivimisaeg=2020-08-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200813170646/https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=32263 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |10.-12. mai 2003 |{{Lippriik|Portugal}} |President [[Jorge Sampaio|Jorge Fernando Branco de Sampaio]] |riigivisiit |<ref>https://epl.delfi.ee/artikkel/50953940/eestisse-saabub-visiidile-portugali-president</ref> |- |11.-12. juuni 2003 |{{Lippriik|Bulgaaria}} |President [[Georgi Parvanov]] |ametlik visiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=34826 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-20 |arhiivimisaeg=2020-10-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201001090054/https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=34826 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |29. juuni-1. juuli 2003 |{{Lippriik|Mongoolia|1945}} |President [[Natsagijn Bagabandi]] |ametlik visiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=35485 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-20 |arhiivimisaeg=2020-10-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201001074304/https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=35485 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |28. august 2003 |{{Lippriik|Rootsi}} |Peaminister [[Göran Persson]] | |<ref>https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=37409{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- |9.-10. september 2003 |{{Lippriik|Soome}} |President [[Tarja Halonen]] |ametlik visiit |<ref>https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=37962{{Kõdulink|aeg=veebruar 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- |11. september 2003 |{{Lippriik|Euroopa Liit}} |Euroopa Liidu president [[Pat Cox]] | |<ref>https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=38089{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- |20.-21. aprill 2004 |{{Lippriik|Itaalia|2003}} |President [[Carlo Azeglio Ciampi]] |riigivisiit |<ref>https://epl.delfi.ee/artikkel/50982005/eestisse-saabus-visiidile-itaalia-riigipea</ref> |- |6. mai 2004 |{{Lippriik|Iirimaa}} |Peaminister [[Bertie Ahern]] | |<ref>https://epl.delfi.ee/artikkel/50983115/iiri-peaminister-tuleb-eestisse</ref> |- |12. oktoober 2004 |{{Lippriik|Gruusia|nimi=Georgia}} |President [[Mihheil Saakašvili]] |ametlik visiit |<ref>https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=54375{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- |13. oktoober 2004 |{{Lippriik|Küpros}} |President [[Tassos Papadopoulos]] |ametlik visiit |<ref>https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=54406{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- |18. november 2004 |{{Lippriik|Bulgaaria}} |Peaminister [[Simeon Saxe-Coburg Gotha]] |ametlik visiit |<ref>https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=55726{{Kõdulink|aeg=detsember 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- |23.-24. november 2004 |{{Lippriik|Saksamaa}} |Liidupresident [[Horst Köhler]] |ametlik visiit |<ref>https://www.err.ee/425334/saksa-presidendi-visiit-hairib-tallinna-liiklust</ref> |- |29. märts 2005 |{{Lippriik|Leedu}} |President [[Valdas Adamkus]] |töövisiit |<ref>https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=60900{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- |29. märts 2005 |{{Lippriik|Euroopa Liit}} |Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär [[Javier Solana]] | |<ref>https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=61898{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- |2. mai 2005 |{{Lippriik|Taani}} |Peaminister [[Anders Fogh Rasmusse]] | |<ref>https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=62169{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- |28.-29. juuni 2005 |{{Lippriik|Saksamaa}} |Liidupresident [[Horst Köhler]] | |<ref>https://www.postimees.ee/1483731/eestit-kulastab-saksamaa-president</ref> |- |5.-6. juuli 2005 |{{Lippriik|Poola}} |President [[Aleksander Kwaśniewski]] |ametlik visiit |<ref>https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=65114{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- |29.-30. juuli 2005 |{{Lippriik|Leedu}} |President [[Valdas Adamkus]] |töövisiit |<ref>https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=65870{{Kõdulink|aeg=detsember 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- |19.-20. september 2005 |{{Lippriik|Iisrael}} |President [[Moshe Katsav]] |riigivisiit |<ref>https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=67772{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- |29. september 2005 |{{Lippriik|Moldova}} |President [[Vladimir Voronin]] |ametlik visiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=68221 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-20 |arhiivimisaeg=2021-12-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211203070600/https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=68221 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |12.-13. oktoober 2005 |{{Lippriik|Slovakkia}} |President [[Ivan Gašparovič]] |riigivisiit |<ref name="uudised">https://vm.ee/uudised/eestisse-tuleb-riigivisiidile-slovakkia-president</ref> |- |3. november 2005 |{{Lippriik|Läti}}<br>{{Lippriik|Leedu}} |President [[Vaira Vīķe-Freiberga]]<br>President [[Valdas Adamkus]] |töövisiit |<ref name="uudised" /> |- |8. november 2005 |{{Lippriik|Horvaatia}} |President [[Ivo Sanader]] | |<ref>https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=69770{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- |20. november 2005 |{{Lippriik|Soome}} |President [[Tarja Halonen]] | |<ref>https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=70162{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- |25.-26. märts 2006 |{{Lippriik|Soome}}<br>{{Lippriik|Läti}}<br>{{Lippriik|Leedu}}<br>{{Lippriik|Island}} |President [[Tarja Halonen]]<br>President [[Vaira Vīķe-Freiberga]]<br>President [[Valdas Adamkus]]<br>President [[Ólafur Ragnar Grímsson]] |President Meri matus |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=75081 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-21 |arhiivimisaeg=2022-08-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220809171028/https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=75081 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |27.-28. märts 2006 |{{Lippriik|Ungari}} |President [[László Sólyom]] |riigivisiit |<ref>https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=75102{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- |30. märts 2006 |{{Lippriik|Poola}} |Peaminister [[Kazimierz Marcinkiewicz]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=75272 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-21 |arhiivimisaeg=2022-01-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220118230257/https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=75272 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |23. mai 2006 |{{Lippriik|Tšehhi}} |President [[Václav Klaus]] |riigivisiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=77366 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-21 |arhiivimisaeg=2022-01-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220118215735/https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=77366 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |21.-23. august 2006 |{{Lippriik|Island}} |Peaminister [[Geir Haarde]] |ametlik visiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=80176 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-21 |arhiivimisaeg=2022-08-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220809162840/https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=80176 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |19.-20. oktoober 2006 |{{Lippriik|Ühendkuningriik}} |Kuninganna [[Elizabeth II]]<br>Prints [[Prints Philip, Edinburghi hertsog|Philip]], Edinburghi hertsog |riigivisiit |<ref name="ReferenceC">{{Netiviide |url=https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=80871 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-21 |arhiivimisaeg=2021-10-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211025004547/https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=80871 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |28. november 2006 |{{Lippriik|Ameerika Ühendriigid}} |President [[George W. Bush]] | |<ref name="ReferenceC" /> |- |12.-13. detsember 2006 |{{Lippriik|Ukraina}} |President [[Viktor Juštšenko]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/106-vabariigi-president-kohtus-ukraina-vabariigi-presidendiga/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-21 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501154239/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/106-vabariigi-president-kohtus-ukraina-vabariigi-presidendiga/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |16. detsember 2006 |{{Lippriik|Läti}} |President [[Vaira Vīķe-Freiberga]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/107-vabariigi-president-vstas-oma-kodutalus-l-riigipead/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-21 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501141603/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/107-vabariigi-president-vstas-oma-kodutalus-l-riigipead/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |14. veebruar 2007 |{{Lippriik|Leedu}} |Peaminister [[Gediminas Kirkilas]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/145-vabariigi-president-kohtus-leedu-peaministriga/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-21 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501163856/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/145-vabariigi-president-kohtus-leedu-peaministriga/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |12. aprill 2007 |{{Lippriik|Austria}} |Liidupresident [[Heinz Fischer]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/192-vabariigi-president-ja-austria-riigipea-arutasid-euroopa-tulevikku/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-21 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501151303/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/192-vabariigi-president-ja-austria-riigipea-arutasid-euroopa-tulevikku/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |24.-25. mai 2007 |{{Lippriik|Jaapan}} |Keiser [[Akihito]]<br>Keisrinna [[Michiko]] |ametlik visiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/203-eesti-inimesed-saavad-jaapani-keisriga-kohtuda-24-mail-tallinna-lauluvakul/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-21 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501120646/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/203-eesti-inimesed-saavad-jaapani-keisriga-kohtuda-24-mail-tallinna-lauluvakul/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |12. juuli 2007 |{{Lippriik|Soome}} |President [[Tarja Halonen]] |eravisiit |<ref>https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/273-president-ilves-kohtus-soome-riigipeaga/index.html{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- |12. juuli 2007 |{{Lippriik|Läti}} |President [[Valdis Zatlers]] |töövisiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/272-president-ilves-l-riigipeale-meie-riikide-suhted-on-erilised/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-21 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501145610/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/272-president-ilves-l-riigipeale-meie-riikide-suhted-on-erilised/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |6. november 2007 |{{Lippriik|Horvaatia}} |President [[Stjepan Mesić]] |ametlik visiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/359-vabariigi-president-kohtus-horvaatia-riigipeaga/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-21 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501105505/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/359-vabariigi-president-kohtus-horvaatia-riigipeaga/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |21. november 2007 |{{Lippriik|Ungari}} |Peaminister [[Ferenc Gyurcsány]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/369-vabariigi-president-kohtus-ungari-peaministriga/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-21 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501113624/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/369-vabariigi-president-kohtus-ungari-peaministriga/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |7. veebruar 2008 |{{Lippriik|Monaco}} |Vürst [[Albert II]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/431-president-ilves-kohtus-monaco-v-albert-ii-ga/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-21 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501164704/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/431-president-ilves-kohtus-monaco-v-albert-ii-ga/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |6. märts 2008 |{{Lippriik|Läti}} |Peaminister [[Ivars Godmanis]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/458-president-ilves-andis-teenetemi-l-peaministrile/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-21 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501092939/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/458-president-ilves-andis-teenetemi-l-peaministrile/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |18. märts 2008 |{{Lippriik|Poola}} |President [[Lech Kaczyński]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/469-eesti-riigipea-poola-presidendile-meie-vakutse-peitub-kuses-kuidas-luua-rahulikumat-euroopat-ja-stabiilsemat-maailma/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-21 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501093014/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/469-eesti-riigipea-poola-presidendile-meie-vakutse-peitub-kuses-kuidas-luua-rahulikumat-euroopat-ja-stabiilsemat-maailma/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |29. märts 2008 |{{Lippriik|Gruusia|nimi=Georgia}} |Peaminister [[Lado Gurgenidze]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/476-president-ilves-eesti-toetab-gruusia-soovi-liituda-nato-liikmelisusprogrammiga/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-21 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501163342/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/476-president-ilves-eesti-toetab-gruusia-soovi-liituda-nato-liikmelisusprogrammiga/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |11. aprill 2008 |{{Lippriik|Taani}} |Peaminister [[Anders Fogh Rasmussen]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/490-president-ilvese-ja-taani-peaminister-rasmussen-arutasid-euroopa-liidu-tuleviku-ja-julgeoleku-sunkte/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-21 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501140725/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/490-president-ilvese-ja-taani-peaminister-rasmussen-arutasid-euroopa-liidu-tuleviku-ja-julgeoleku-sunkte/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |29.-30. aprill 2008 |{{Lippriik|Leedu}} |President [[Valdas Adamkus]] |riigivisiit |<ref>https://www.ohtuleht.ee/276970/leedu-president-valdas-adamkus-tuleb-eestisse</ref> |- |30. aprill 2008 |{{Lippriik|Albaania}} |Peaminister [[Sali Berisha]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/507-president-ilves-kohtus-albaania-peaministriga/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-21 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501103911/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/507-president-ilves-kohtus-albaania-peaministriga/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |6. mai 2008 |{{Lippriik|Tšehhi}} |Peaminister [[Mirek Topolánek]] | |<ref name="ReferenceD">{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/510-president-ilves-kohtus-tehhi-peaministriga/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-21 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501161406/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/510-president-ilves-kohtus-tehhi-peaministriga/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |7. mai 2008 |{{Lippriik|Läti}} |President [[Valdis Zatlers]] | |<ref name="ReferenceD" /> |- |14.-16. mai 2008 |{{Lippriik|Holland}} |Kuninganna [[Beatrix (Madalmaade kuninganna)|Beatrix]] | |<ref name="ReferenceE">https://www.postimees.ee/1795293/hollandi-kuninganna-saabus-eestisse</ref> |- |10.-12. juuni 2008 |{{Lippriik|Belgia}} |Belglaste kuningas [[Albert II (Belgia)|Albert II]]<br>Belglaste kuninganna [[Paola (belglaste kuninganna)|Paola]] |riigivisiit |<ref name="ReferenceE" /> |- |28. august 2008 |{{Lippriik|Läti}}<br>{{Lippriik|Poola}} |President [[Valdis Zatlers]]<br>President [[Lech Kaczyński]] |töövisiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/603-eesti-l-ja-poola-riigipead-euroopa-liit-peab-olema-otsustav-duse-vtuste-kaitsmisel/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-21 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501164729/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/603-eesti-l-ja-poola-riigipead-euroopa-liit-peab-olema-otsustav-duse-vtuste-kaitsmisel/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |10. oktoober 2008 |{{Lippriik|Türgi}} |President [[Abdullah Gül]] |ametlik visiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/636-eesti-riigipea-kohtus-t-presidendiga/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-21 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501111708/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/636-eesti-riigipea-kohtus-t-presidendiga/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |25. november 2008 |{{Lippriik|Läti}}<br>{{Lippriik|Leedu}} |President [[Valdis Zatlers]]<br>President [[Valdas Adamkus]] |töövisiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/677-tallinna-ldal-kohtusid-balti-riikide-presidendid/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-21 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501110848/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/677-tallinna-ldal-kohtusid-balti-riikide-presidendid/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |27. jaanuar 2009 |{{Lippriik|Leedu}} |Peaminister [[Andrius Kubilius]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/716-eesti-riigipea-leedu-peaministrile-praegu-on-oluline-julgustada-ettevst/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-22 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501115316/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/716-eesti-riigipea-leedu-peaministrile-praegu-on-oluline-julgustada-ettevst/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |13. veebruar 2009 |{{Lippriik|Tadžikistan}} |President [[Emomali Rahmon]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/732-eesti-riigipea-kohtus-tadikistani-presidendiga/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-22 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501101522/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/732-eesti-riigipea-kohtus-tadikistani-presidendiga/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |27. veebruar 2009 |{{Lippriik|Läti}} |President [[Valdis Zatlers]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/747-eesti-riigipea-kohtus-l-presidendiga/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-22 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501134117/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/747-eesti-riigipea-kohtus-l-presidendiga/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |24. märts 2009 |{{Lippriik|Taani}} |Peaminister [[Anders Fogh Rasmussen]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/765-eesti-riigipea-andis-taani-peaministrile-k-teenetemi/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-22 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501161920/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/765-eesti-riigipea-andis-taani-peaministrile-k-teenetemi/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |7.-8. aprill 2009 |{{Lippriik|Läti}} |President [[Valdis Zatlers]] |riigivisiit |<ref>https://vm.ee/en/news/president-republic-latvia-make-state-visit-estonia</ref> |- |17. aprill 2009 |{{Lippriik|Poola}} |Peaminister [[Donald Tusk]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/789-vabariigi-president-kohtus-poola-peaministriga/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-22 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501161148/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/789-vabariigi-president-kohtus-poola-peaministriga/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |4.-5. mai 2009 |{{Lippriik|Hispaania}} |Kuningas [[Juan Carlos I]]<br>Kuninganna [[Sofía (Hispaania kuninganna)|Sofia]] |riigivisiit |<ref>https://www.postimees.ee/106495/hispaania-kuningas-tuleb-mai-alguses-eestisse</ref> |- |15. september 2009 |{{Lippriik|Gruusia|nimi=Georgia}} |Peaminister [[Nika Gilaur]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/914-vabariigi-president-kohtus-gruusia-peaministriga/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-22 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501111141/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/914-vabariigi-president-kohtus-gruusia-peaministriga/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |8. oktoober 2009 |{{Lippriik|Leedu}} |Peaminister [[Dalia Grybauskaitė]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/941-president-ilves-kohtus-leedu-riigipeaga/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-22 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501113901/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/941-president-ilves-kohtus-leedu-riigipeaga/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |10. november 2009 |{{Lippriik|Montenegro}} |President [[Filip Vujanović]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/979-eesti-riigipea-kohtus-montenegro-presidendiga/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-22 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501153807/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/979-eesti-riigipea-kohtus-montenegro-presidendiga/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |20. jaanuar 2010 |{{Lippriik|Gruusia|nimi=Georgia}} |President [[Mihheil Saakašvili]] |töövisiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/1045-vabariigi-president-kohtus-gruusia-riigipeaga/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-22 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501113155/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/1045-vabariigi-president-kohtus-gruusia-riigipeaga/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |16. märts 2010 |{{Lippriik|Kosovo}} |Peaminister [[Hashim Thaçi]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/1085-eesti-riigipea-kohtus-kosovo-peaministriga/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-22 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501130103/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/1085-eesti-riigipea-kohtus-kosovo-peaministriga/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |7.-8. aprill 2010 |{{Lippriik|Aserbaidžaan}} |President [[İlham Əliyev]] |riigivisiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/1106-eesti-riigipea-kohtus-aserbaidaani-presidendiga/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-22 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501152133/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/1106-eesti-riigipea-kohtus-aserbaidaani-presidendiga/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |4.-5. aprill 2010 |{{Lippriik|Soome}} |President [[Tarja Halonen]] |riigivisiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/1129-eesti-riigipea-soome-presidendile-me-oleme-hvelled-head-naabrid/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-22 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501133602/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/1129-eesti-riigipea-soome-presidendile-me-oleme-hvelled-head-naabrid/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |30. juuni 2010 |{{Lippriik|Soome}} |Peaminister [[Mari Kiviniemi]] |töövisiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/1178-vabariigi-president-kohtus-soome-peaministriga/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-22 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501142812/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/1178-vabariigi-president-kohtus-soome-peaministriga/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |13. september 2010 |{{Lippriik|Serbia|2004}} |President [[Boris Tadić]] |ametlik visiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/4964-president-ilves-kohtus-serbia-riigipeaga/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-22 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501105420/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/4964-president-ilves-kohtus-serbia-riigipeaga/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |28. september 2010 |{{Lippriik|Saksamaa}} |Liidupresident [[Christian Wulff]] |töövisiit |<ref>https://www.postimees.ee/317599/saksamaa-president-christian-wulff-tuleb-eestisse</ref> |- |23.-24. oktoober 2010 |{{Lippriik|Makedoonia}} |President [[Gjorge Ivanov]] |ametlik visiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/5206-president-ilves-kohtus-makedoonia-riigipeaga/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-22 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501101917/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/5206-president-ilves-kohtus-makedoonia-riigipeaga/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |5. november 2010 |{{Lippriik|Läti}} |Peaminister [[Valdis Dombrovskis]] |töövisiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/5277-eesti-riigipea-kohtus-laeti-valitsusjuhiga/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-22 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501131327/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/5277-eesti-riigipea-kohtus-laeti-valitsusjuhiga/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |28.-29. märts 2011 |{{Lippriik|Poola}} |President [[Bronisław Komorowski]] |töövisiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/5899-president-ilves-eesti-ja-poola-suhted-on-kahe-hea-sobra-suhted/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-22 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501102332/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/5899-president-ilves-eesti-ja-poola-suhted-on-kahe-hea-sobra-suhted/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |12.-13. aprill 2011 |{{Lippriik|Rumeenia}} |President [[Traian Băsescu]] |riigivisiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/5959-president-ilves-rumeenia-riigipeale-meie-suhted-on-head-ja-probleemidest-vabad/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-22 |arhiivimisaeg=2024-04-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240422213350/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/5959-president-ilves-rumeenia-riigipeale-meie-suhted-on-head-ja-probleemidest-vabad/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |18. aprill 2011 |{{Lippriik|Belgia}} |Peaminister [[Yves Leterme]] |töövisiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/5981-eesti-riigipea-kohtus-belgia-peaministriga/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-22 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501103534/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/5981-eesti-riigipea-kohtus-belgia-peaministriga/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |3. mai 2011 |{{Lippriik|Luksemburg}} |Peaminister [[Jean-Claude Juncker]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/6038-president-ilves-ja-luksemburgi-peaminister-meie-koigi-vastutustunne-annab-euroalale-tugevuse/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-22 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501101005/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/6038-president-ilves-ja-luksemburgi-peaminister-meie-koigi-vastutustunne-annab-euroalale-tugevuse/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |5. mai 2011 |{{Lippriik|Sloveenia}} |President [[Danilo Türk]] |ametlik visiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/6053-eesti-riigipea-sloveenia-presidendile-euroopa-liidu-edukas-naabruspoliitika-muudab-edukamaks-ka-meie-uehenduse/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-18 |arhiivimisaeg=2024-01-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240118153020/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/6053-eesti-riigipea-sloveenia-presidendile-euroopa-liidu-edukas-naabruspoliitika-muudab-edukamaks-ka-meie-uehenduse/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |26. mai 2011 |{{Lippriik|Horvaatia}} |President [[Ivo Josipović]] |ametlik visiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/6133-president-ilves-euroopa-liit-vajab-horvaatiat/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-22 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501162207/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/6133-president-ilves-euroopa-liit-vajab-horvaatiat/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |7. juuni 2011 |{{Lippriik|Rootsi}} |Peaminister [[Fredrik Reinfeldt]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/6172-president-ilves-rootsi-peaministrile-euroopa-liidu-taenane-otsetoetuste-suesteem-ei-ole-kestlik/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-22 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501095515/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/6172-president-ilves-rootsi-peaministrile-euroopa-liidu-taenane-otsetoetuste-suesteem-ei-ole-kestlik/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |17. juuni 2011 |{{Lippriik|Leedu}} |President [[Dalia Grybauskaitė]] |töövisiit |<ref>https://vm.ee/en/news/president-lithuania-dalia-grybauskaite-visit-estonia</ref> |- |27. juuni 2011 |{{Lippriik|Soome}} |Peaminister [[Jyrki Katainen]] |töövisiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/6261-president-ilves-soome-peaministrile-euroopa-liidu-kueberkaitse-peab-saama-osaks-meie-uehisest-julgeoleku-ja-kaitsepoliitikast/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-22 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501160539/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/6261-president-ilves-soome-peaministrile-euroopa-liidu-kueberkaitse-peab-saama-osaks-meie-uehisest-julgeoleku-ja-kaitsepoliitikast/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |12. juuli 2011 |{{Lippriik|Läti}} |President [[Andris Bērziņš]] |töövisiit |<ref>https://www.delfi.ee/artikkel/49252625/eestisse-tuleb-visiidile-lati-uus-president-andris-berzins</ref> |- |20. august 2011 |{{Lippriik|Island}} |President [[Òlafur Ragnar Grimsson]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/6404-president-ilves-island-aitas-eestil-oma-riigi-tagasi-votta/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-22 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501121623/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/6404-president-ilves-island-aitas-eestil-oma-riigi-tagasi-votta/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |12. oktoober 2011 |{{Lippriik|Norra}} |Peaminister [[Jens Stoltenberg]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/6570-eesti-riigipea-kohtus-norra-peaministriga/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-22 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501163647/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/6570-eesti-riigipea-kohtus-norra-peaministriga/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |19. oktoober 2011 |{{Lippriik|Moldova}} |Peaminister [[Vladimir Filat]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/6602-eesti-riigipea-kohtus-moldova-peaministriga/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-22 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501132431/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/6602-eesti-riigipea-kohtus-moldova-peaministriga/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |21. november 2011 |{{Lippriik|Euroopa Liit}} |Euroopa Parlamendi president [[Jerzy Buzek]] | |<ref>https://www.postimees.ee/641262/buzek-kriisist-aitab-valja-solidaarsuse-taastamine-euroopas</ref> |- |1.-2. detsember 2011 |{{Lippriik|Läti}}<br>{{Lippriik|Leedu}}<br>{{Lippriik|Poola}} |President [[Andris Bērziņš]]<br>President [[Dalia Grybauskaite]]<br>President [[Bronisław Komorowski]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/6813-eesti-laeti-leedu-ja-poola-presidentide-kohtumine-eestis/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-22 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501123953/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/6813-eesti-laeti-leedu-ja-poola-presidentide-kohtumine-eestis/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |30. jaanuar 2012 |{{Lippriik|Soome}} |President [[Tarja Halonen]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/7040-soome-president-tarja-halonen-tegi-eestisse-viimase-visiidi-riigipeana/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-22 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501101608/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/7040-soome-president-tarja-halonen-tegi-eestisse-viimase-visiidi-riigipeana/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |23. aprill 2012 |{{Lippriik|Soome}} |Peaminister [[Jyrki Katainen]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/7372-eesti-riigipea-kohtus-soome-peaministriga/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-22 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501145520/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/7372-eesti-riigipea-kohtus-soome-peaministriga/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |25. aprill 2012 |{{Lippriik|Soome}} |President [[Sauli Niinistö]] |ametlik visiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/7381-president-ilves-president-niinistoele-eesti-ja-soome-on-kaks-head-naabrit-ja-kindlat-liitlast/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-22 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501120020/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/7381-president-ilves-president-niinistoele-eesti-ja-soome-on-kaks-head-naabrit-ja-kindlat-liitlast/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |31. mai 2012 |{{Lippriik|Malta}} |President [[George Abela]] |riigivisiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/7537-president-ilves-malta-riigipeale-ei-ole-vaeikeseid-ja-kaugeid-maid/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-22 |arhiivimisaeg=2017-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170501154330/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/7537-president-ilves-malta-riigipeale-ei-ole-vaeikeseid-ja-kaugeid-maid/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |24. jaanuar 2013 |{{Lippriik|Leedu}} |Peaminister [[Algirdas Butkevičius]] | |<ref name="ReferenceF">{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/8536-eesti-riigipea-kohtus-leedu-uue-peaministriga/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-24 |arhiivimisaeg=2024-01-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240124135956/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/8536-eesti-riigipea-kohtus-leedu-uue-peaministriga/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |11. märts 2013 |{{Lippriik|Poola}} |Peaminister [[Donald Tusk]] | |<ref name="ReferenceF" /> |- |8. aprill 2013 |{{Lippriik|Läti}} |President [[Andris Bērziņš]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/8831-2013-04-08-14-11-28/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-24 |arhiivimisaeg=2024-01-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240124135954/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/8831-2013-04-08-14-11-28/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |29.-30. aprill 2013 |{{Lippriik|Afganistan|2004}} |President [[Hamid Karzai]] |riigivisiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/8970-president-ilves-afganistani-riigipeale-vastutus-oma-vabaduse-eest-muudab-iga-riigi-tugevamaks-ja-edukamaks/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-24 |arhiivimisaeg=2024-01-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240124140002/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/8970-president-ilves-afganistani-riigipeale-vastutus-oma-vabaduse-eest-muudab-iga-riigi-tugevamaks-ja-edukamaks/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |3. juuni 2013 |{{Lippriik|Poola}} |President [[Lech Wałęsa]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/9128-presidendid-ilves-ja-wasa-vestlesid-euroopast/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-24 |arhiivimisaeg=2024-01-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240124135955/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/9128-presidendid-ilves-ja-wasa-vestlesid-euroopast/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |18. juuni 2013 |{{Lippriik|Soome}} |President [[Jyrki Katainen]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/9188-eesti-riigipea-kohtus-soome-peaministriga/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-24 |arhiivimisaeg=2024-01-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240124135957/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/9188-eesti-riigipea-kohtus-soome-peaministriga/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |20.-21. juuni 2013 |{{Lippriik|Ungari}} |President [[János Áder]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/9189-2013-06-20-10-05-46/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-24 |arhiivimisaeg=2024-01-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240124140002/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/9189-2013-06-20-10-05-46/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |9.-10. juuli 2013 |{{Lippriik|Saksamaa}} |President [[Joachim Gauck]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/9249-president-ilves-kohtus-eestisse-riigivisiidile-saabunud-saksamaa-riigipeaga/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-24 |arhiivimisaeg=2024-01-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240124140000/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/9249-president-ilves-kohtus-eestisse-riigivisiidile-saabunud-saksamaa-riigipeaga/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |25. juuli 2013 |{{Lippriik|Läti}} |President [[Andris Bērziņš]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/9289-2013-07-25-11-38-54/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-24 |arhiivimisaeg=2024-01-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240124135957/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/9289-2013-07-25-11-38-54/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |25. juuli 2013 |{{Lippriik|Bulgaaria}} |President [[Rosen Plevneliev]] |ametlik visiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/9409-2013-09-12-12-05-23/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-24 |arhiivimisaeg=2023-10-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231003193704/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/9409-2013-09-12-12-05-23/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |15. oktoober 2013 |{{Lippriik|Ukraina}} |President [[Viktor Janukovõtš]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/9517-president-ilves-kohtus-ukraina-riigipeaga/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-24 |arhiivimisaeg=2024-01-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240124140003/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/9517-president-ilves-kohtus-ukraina-riigipeaga/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |28. aprill 2014 |{{Lippriik|Gruusia|nimi=Georgia}} |President [[Giorgi Margvelašvili]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/10100-president-ilves-kohtus-gruusia-riigipeaga/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-24 |arhiivimisaeg=2023-09-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230926093716/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/10100-president-ilves-kohtus-gruusia-riigipeaga/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |30. juuni 2014 |{{Lippriik|Soome}} |Peaminister [[Alexander Stubb]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/10372-president-ilves-kohtus-soome-vastse-peaministri-alexander-stubbiga/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-24 |arhiivimisaeg=2024-01-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240124140000/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/10372-president-ilves-kohtus-soome-vastse-peaministri-alexander-stubbiga/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |30. juuni 2014 - 1. juuli 2014 |{{Lippriik|Austria|}} |Liidupresident [[Heinz Fischer]] |ametlik visiit |<ref>https://www.vm.ee/uudised/eestisse-tuleb-visiidile-austria-president-heinz-fischer</ref> |- |3. september 2014 |{{Lippriik|Ameerika Ühendriigid}} |President [[Barack Obama]] |ametlik visiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/10510-2014-09-03-12-43-55/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-24 |arhiivimisaeg=2024-01-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240124135959/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/10510-2014-09-03-12-43-55/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |3. september 2014 |{{Lippriik|Läti}}<br>{{Lippriik|Leedu}} |President [[Andris Bērziņš]]<br>President [[Dalia Grybauskaitė]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/10512-2014-09-03-13-40-20/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-24 |arhiivimisaeg=2023-09-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230930104600/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/10512-2014-09-03-13-40-20/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |24. oktoober 2014 |{{Lippriik|Türgi}} |President [[Recep Tayyip Erdoğan]] |ametlik visiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/10665-2014-10-24-12-17-47/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-24 |arhiivimisaeg=2024-01-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240124135954/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/10665-2014-10-24-12-17-47/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |2. detsember 2014 |{{Lippriik|Läti}}<br>{{Lippriik|Leedu}}<br>{{Lippriik|Poola}} |President [[Andris Bērziņš]]<br>President [[Dalia Grybauskaitė]]<br>President [[Bronisław Komorowski]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/10827-2014-12-02-04-33-11/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-24 |arhiivimisaeg=2024-01-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240124140005/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/10827-2014-12-02-04-33-11/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |26. jaanuar 2015 |{{Lippriik|Horvaatia}} |Peaminister [[Zoran Milanović]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/11005-piltuudis-president-ilves-kohtus-horvaatia-peaministriga/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-24 |arhiivimisaeg=2023-10-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231001045301/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/11005-piltuudis-president-ilves-kohtus-horvaatia-peaministriga/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |3.-4. veebruar 2015 |{{Lippriik|Sloveenia}} |Peaminister [[Miro Cerar]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/11022-piltuudis-president-ilves-kohtus-sloveenia-peaministri-miro-cerariga/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-24 |arhiivimisaeg=2024-01-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240124140006/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/11022-piltuudis-president-ilves-kohtus-sloveenia-peaministri-miro-cerariga/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |9. juuni 2015 |{{Lippriik|Läti}} |President [[Raimonds Vējonis]] | |<ref name="ReferenceG">https://www.err.ee/538145/lati-uus-president-teeb-oma-esimese-visiidi-eestisse</ref> |- |21. august 2015 |{{Lippriik|Läti}} |President [[Raimonds Vējonis]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/11506-2015-08-21-17-46-51/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-25 |arhiivimisaeg=2024-01-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240125192626/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/11506-2015-08-21-17-46-51/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |23. august 2015 |{{Lippriik|Poola}} |President [[Andrzej Duda]] |töövisiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/11496-2015-08-17-10-31-34/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-25 |arhiivimisaeg=2023-09-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230926084225/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/11496-2015-08-17-10-31-34/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |3. oktoober 2015 |{{Lippriik|Gruusia|nimi=Georgia}} |Peaminister [[Iraki Garibašvili]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/11699-eesti-riigipea-kohtus-gruusia-peaministriga/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-25 |arhiivimisaeg=2024-01-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240125192626/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/11699-eesti-riigipea-kohtus-gruusia-peaministriga/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |19.-20. oktoober 2015 |{{Lippriik|Slovakkia}} |President [[Andrej Kiska]] | |<ref name="ReferenceG" /> |- |2. märts 2016 |{{Lippriik|Läti}} |Peaminister [[Māris Kučinskis]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/12065-2016-03-02-10-28-06/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-25 |arhiivimisaeg=2023-10-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231003193209/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/12065-2016-03-02-10-28-06/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |17.-18. mai 2016 |{{Lippriik|Soome}} |President [[Sauli Niinistö]] |riigivisiit |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/12164-2016-04-25-11-18-02/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-25 |arhiivimisaeg=2023-09-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230921101326/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/12164-2016-04-25-11-18-02/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |27. juuni 2016 |{{Lippriik|Poola}} |President [[Andrzej Duda]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/12366-president-ilves-kohtus-poola-riigipeaga-teemadeks-on-euroopa-liidu-tulevik-ja-nato-tippkohtumine-varssavis/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-25 |arhiivimisaeg=2024-01-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240125192625/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/12366-president-ilves-kohtus-poola-riigipeaga-teemadeks-on-euroopa-liidu-tulevik-ja-nato-tippkohtumine-varssavis/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |24.-25. august 2016 |{{Lippriik|Saksamaa}} |Liidukantsler [[Angela Merkel]] | |<ref>https://www.postimees.ee/3811369/fotod-angela-merkel-joudis-eestisse</ref> |- |21. november 2016 |{{Lippriik|Läti}} |President [[Raimonds Vējonis]] | |<ref>https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/485-piltuudis-presidendid-kaljulaid-ja-vejonis-kohtusid-kadriorus{{Kõdulink|aeg=juuli 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- |23. jaanuar 2017 |{{Lippriik|Ukraina}} |President [[Petro Porošenko]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/521-president-kaljulaid-ukraina-peab-saama-ise-otsustada-oma-saatuse-ule |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-25 |arhiivimisaeg=2024-01-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240125192628/https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/521-president-kaljulaid-ukraina-peab-saama-ise-otsustada-oma-saatuse-ule/ |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |30. jaanuar 2017 |{{Lippriik|Leedu}} |Peaminister [[Saulius Skvernelis]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/524-piltuudis-president-kaljulaid-kohtus-leedu-peaministri-saulius-skvernelisega |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-25 |arhiivimisaeg=2024-01-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240125192631/https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/524-piltuudis-president-kaljulaid-kohtus-leedu-peaministri-saulius-skvernelisega/ |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |31. jaanuar 2017 |{{Lippriik|Euroopa Liit}} |Euroopa Ülemkogu eesistuja [[Donald Tusk]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/527-president-kaljulaid-kohtus-euroopa-ulemkogu-eesistuja-donald-tuskiga |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-25 |arhiivimisaeg=2024-01-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240125192627/https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/527-president-kaljulaid-kohtus-euroopa-ulemkogu-eesistuja-donald-tuskiga/ |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |13. mai 2017 |{{Lippriik|Soome}} |President [[Sauli Niinistö]] | |<ref name="ReferenceH">{{Netiviide |url=https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/577-piltuudis-presidendid-kaljulaid-ja-niinisto-keskendusid-kohtumisel-euroopa-julgeolekule |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-25 |arhiivimisaeg=2024-01-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240125192758/https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/577-piltuudis-presidendid-kaljulaid-ja-niinisto-keskendusid-kohtumisel-euroopa-julgeolekule/ |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |30. mai 2017 |{{Lippriik|Euroopa Liit}} |Euroopa Parlamendi president [[Antonio Tajani]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/588-piltuudis-riigipea-kohtus-euroopa-parlamendi-presidendi-antonio-tajaniga |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-25 |arhiivimisaeg=2024-01-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240125192729/https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/588-piltuudis-riigipea-kohtus-euroopa-parlamendi-presidendi-antonio-tajaniga/ |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |5.-6. juuni 2017 |{{Lippriik|Leedu}} |President [[Dalia Grybauskaitė]] |riigivisiit |<ref>https://news.err.ee/599284/grybauskait-to-visit-estonia-next-week</ref> |- |6. juuni 2017 |{{Lippriik|Norra}} |Peaminister [[Erna Solberg]] | |<ref name="ReferenceH" /> |- |29.-30. juuni 2017 |style="white-space: nowrap;" |{{Lippriik|Euroopa Liit}} |style="white-space: nowrap;" |Euroopa Komisjoni president [[Jean-Claude Juncker]]<br>Euroopa Ülemkogu eesistuja [[Donald Tusk]] | |<ref>https://www.ohtuleht.ee/813826/tana-saabuvad-eestisse-euroisad-juncker-ja-tusk-ning-70-ajakirjanikku</ref> |- |29.-30. juuni 2017 |{{Lippriik|Prantsusmaa|1976}} |Peaminister [[Édouard Philippe]] | |<ref>https://www.delfi.ee/artikkel/78721430/delfi-fotod-prantsumaa-peaminister-edouard-philippe-soidab-tana-tapale</ref> |- |22.-23. august 2017 |{{Lippriik|Saksamaa}} |Liidupresident [[Frank-Walter Steinmeier]] | |<ref>https://www.postimees.ee/4203961/saksamaa-president-steinmeier-tuleb-eestisse-visiidile</ref> |- |28. september 2017 |{{Lippriik|Prantsusmaa|1976}} |President [[Emmanuel Macron]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/646-president-kaljulaid-kohtus-kadriorus-prantsusmaa-riigipea-emmanuel-macroniga |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-25 |arhiivimisaeg=2024-01-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240125192812/https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/646-president-kaljulaid-kohtus-kadriorus-prantsusmaa-riigipea-emmanuel-macroniga/ |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |26. oktoober 2017 |{{Lippriik|Bosnia ja Hertsegoviina}} |Presidentuuri esimees [[Dragan Čović]] | |<ref>https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/663-president-kaljulaid-kohtus-bosnia-ja-hertsegoviina-presidentuuri-esimehega{{Kõdulink|aeg=juuli 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- |12. jaanuar 2018 |{{Lippriik|Jaapan}} |Peaminister [[Shinzo Abe]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/710-president-kaljulaid-jaapan-ja-eesti-jagavad-kirge-digiilma-vastu |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-25 |arhiivimisaeg=2024-01-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240125192638/https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/710-president-kaljulaid-jaapan-ja-eesti-jagavad-kirge-digiilma-vastu/ |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |14.-15. jaanuar 2018 |{{Lippriik|Taani}} |Peaminister [[Lars Løkke Rasmussen]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/711-riigipea-ja-taani-peaministri-kohtumine-keskendus-julgeolekukusimustele |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-25 |arhiivimisaeg=2024-01-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240125192635/https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/711-riigipea-ja-taani-peaministri-kohtumine-keskendus-julgeolekukusimustele/ |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |30. mai 2018 - 3. juuni 2018 |{{Lippriik|Austria|}} |Liidupresident [[Alexander Van der Bellen|Alexander van der Bellen]] |ametlik visiit |<ref>https://www.postimees.ee/4495718/austria-president-tuleb-eestisse-vaatama-vanemate-abiellumiskohta</ref> |- |12.-13. juuni 2018 |{{Lippriik|Holland}} |Kuningas [[Willem-Alexander]]<br>Kuninganna [[Máxima]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/743-madalmaade-kuningapaar-kulastab-juunis-eestit |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-25 |arhiivimisaeg=2024-01-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240125192721/https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/743-madalmaade-kuningapaar-kulastab-juunis-eestit/ |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |16. juuni 2018 |{{Lippriik|Rumeenia}} |Peaminister [[Viorica Dăncilă]] | |<ref>https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/787-president-kaljulaid-kohtus-rumeenia-peaministriga{{Kõdulink|aeg=august 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- |21.-22. juuni 2018 |{{Lippriik|Island}}<br>{{Lippriik|Soome}}<br>{{Lippriik|Läti}}<br>{{Lippriik|Leedu}}<br>{{Lippriik|Poola}}<br>{{Lippriik|Gruusia|nimi=Georgia}} |President [[Guðni Thorlacius Jóhannesson]]<br>President [[Sauli Niinistö]]<br>President [[Raimonds Vējonis]]<br>President [[Dalia Grybauskaitė]]<br>President [[Andrzej Duda]]<br>President [[Giorgi Margvelašvili]] |EV100 tähistamine |<ref>{{Netiviide |url=https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/765-juunis-tuleb-eesti-sunnipaeva-puhul-tartusse-kuus-riigipead |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-25 |arhiivimisaeg=2024-01-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240125192630/https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/765-juunis-tuleb-eesti-sunnipaeva-puhul-tartusse-kuus-riigipead/ |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |4.-5. juuli 2018 |{{Lippriik|Itaalia}} |President [[Sergio Mattarella]] |riigivisiit |<ref>{{Netiviide |url=https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/799-president-kaljulaid-rohutas-itaalia-kolleegiga-kohtudes-euroopa-uhtsuse-hoidmise-olulisust |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-25 |arhiivimisaeg=2024-01-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240125192631/https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/799-president-kaljulaid-rohutas-itaalia-kolleegiga-kohtudes-euroopa-uhtsuse-hoidmise-olulisust/ |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |25. september 2018 |{{Lippriik|Vatikan|2001}} |Paavst [[Franciscus]] | |<ref>https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/829-paavst-franciscusest-sai-eesti-e-resident{{Kõdulink|aeg=juuli 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- |2. aprill 2019 |{{Lippriik|Belgia}} |Belglaste kuningas [[Philippe I (Belgia)|Philippe I]] |töövisiit |<ref>https://www.err.ee/925251/lauri-bambus-belglaste-kuningas-philippe-on-eelkaijatest-populaarsem</ref> |- |9.-11. aprill 2019 |{{Lippriik|Läti}} |President [[Raimonds Vējonis]] |riigivisiit |<ref>{{Netiviide |url=https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/927-lati-riigipea-tuleb-jargmisel-nadalal-eestisse-riigivisiidile |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-25 |arhiivimisaeg=2024-01-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240125192635/https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/927-lati-riigipea-tuleb-jargmisel-nadalal-eestisse-riigivisiidile/ |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |16.-17. mai 2019 |{{Lippriik|Gruusia|nimi=Georgia}} |President [[Salome Zurabišvili]] |riigivisiit |<ref>{{Netiviide |url=https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/957-president-kaljulaid-gruusial-eestlaste-sudametes-eriline-koht |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-25 |arhiivimisaeg=2024-01-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240125192637/https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/957-president-kaljulaid-gruusial-eestlaste-sudametes-eriline-koht/ |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |14. juuni 2019 |{{Lippriik|Soome}} |Peaminister [[Antti Rinne]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/976-president-kaljulaid-kohtus-soome-peaministriga |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-25 |arhiivimisaeg=2024-01-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240125192641/https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/976-president-kaljulaid-kohtus-soome-peaministriga/ |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |15.-16. juuni 2019 |{{Lippriik|Taani}} |Kuninganna [[Margrethe II]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/935-taani-kuninganna-tuleb-juunis-eestisse |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-25 |arhiivimisaeg=2024-01-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240125192722/https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/935-taani-kuninganna-tuleb-juunis-eestisse/ |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |18. juuni 2019 |{{Lippriik|Horvaatia}} |President [[Kolinda Grabar-Kitarović]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/978-president-kaljulaid-arutas-oma-horvaatia-kolleegiga-kahe-riigi-koostood |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-25 |arhiivimisaeg=2024-01-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240125192643/https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/978-president-kaljulaid-arutas-oma-horvaatia-kolleegiga-kahe-riigi-koostood/ |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |10. juuli 2019 |{{Lippriik|Läti}} |President [[Egils Levits]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/992-president-kaljulaid-kohtus-tana-oma-vastse-lati-kolleegiga |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-25 |arhiivimisaeg=2024-12-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20241205113314/https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/992-president-kaljulaid-kohtus-tana-oma-vastse-lati-kolleegiga/ |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |20. august 2019 |{{Lippriik|Leedu}} |President [[Gitanas Nausėda]] |ametlik visiit |<ref>https://news.err.ee/971382/lithuanian-president-to-visit-estonia-on-restoration-of-independence-day</ref> |- |1. oktoober 2019 |{{Lippriik|Albaania}} |President [[Ilir Meta]] |töövisiit |<ref>https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/1032-president-kaljulaid-eesti-toetab-albaania-euroopa-liidu-suunalisi-puudlusi{{Kõdulink|aeg=juuli 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- |22. november 2019 |{{Lippriik|Ukraina}} |President [[Volodõmõr Zelenskõi]] |töövisiit |<ref>https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/1061-ukraina-president-volodomor-zelenskoi-tuleb-uuel-nadalal-eestisse-visiidile{{Kõdulink|aeg=juuli 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- |10. jaanuar 2020 |{{Lippriik|Soome}} |Peaminister [[Sanna Marin]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/1082-president-kaljulaid-kohtus-soome-peaministri-sanna-mariniga |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-25 |arhiivimisaeg=2024-01-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240125192631/https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/1082-president-kaljulaid-kohtus-soome-peaministri-sanna-mariniga/ |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |10. märts 2020 |{{Lippriik|Montenegro}} |President [[Milo Djukanović]] |ametlik visiit |<ref>{{Netiviide |url=https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/1117-president-kaljulaid-loodame-montenegro-peatsele-uhinemisele-euroopa-liiduga |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-25 |arhiivimisaeg=2024-01-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240125192645/https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/1117-president-kaljulaid-loodame-montenegro-peatsele-uhinemisele-euroopa-liiduga/ |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |25. juuni 2020 |{{Lippriik|Läti}} |President [[Egils Levits]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/1161-president-kaljulaid-lati-kolleegile-kriis-toi-hasti-esile-meie-riikide-tugeva-koostoo |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-25 |arhiivimisaeg=2024-01-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240125192736/https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/1161-president-kaljulaid-lati-kolleegile-kriis-toi-hasti-esile-meie-riikide-tugeva-koostoo/ |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |11. september 2020 |{{Lippriik|Taani}} |Peaminister [[Mette Fredriksen]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/1186-president-kaljulaid-kohtus-taani-peaministriga |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-25 |arhiivimisaeg=2024-01-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240125192645/https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/1186-president-kaljulaid-kohtus-taani-peaministriga/ |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |19. oktoober 2020 |{{Lippriik|Poola}}<br>{{Lippriik|Bulgaaria}} |President [[Andrzej Duda]]<br>President [[Rumen Radev]] |Kolme Mere tippkohtumine |<ref>{{Netiviide |url=https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/1205-kolme-mere-virtuaalne-tippkohtumine-toob-esmaspaeval-kokku-riigijuhid-nii-euroopast-kui |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-25 |arhiivimisaeg=2024-01-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240125192804/https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/1205-kolme-mere-virtuaalne-tippkohtumine-toob-esmaspaeval-kokku-riigijuhid-nii-euroopast-kui/ |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |10.-11. juuni 2021 |{{Lippriik|Kosovo}} |President [[Vjosa Osmani-Sadriu]] |ametlik visiit |<ref>{{Netiviide |url=https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/1332-kosovo-president-tuleb-neljapaeval-eestisse |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-25 |arhiivimisaeg=2024-01-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240125192628/https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/1332-kosovo-president-tuleb-neljapaeval-eestisse/ |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |16.-17. juuni 2021 |{{Lippriik|Rumeenia}} |President [[Klaus Werner Iohannis]] |riigivisiit |<ref>https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/1336-rumeenia-president-tuleb-sel-nadalal-eestisse-riigivisiidile{{Kõdulink|aeg=juuli 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- |7. juuli 2021 |{{Lippriik|Hispaania}} |Peaminister [[Pedro Sánchez]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/1349-president-kaljulaid-kohtus-hispaania-peaministriga |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-25 |arhiivimisaeg=2024-01-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240125192646/https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/1349-president-kaljulaid-kohtus-hispaania-peaministriga/ |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |20. august 2021 |{{Lippriik|Euroopa Liit}} |Euroopa Parlamendi president [[David-Maria Sassoli]] | |<ref>https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/11150-president-kaljulaid-kohtus-euroopa-parlamendi-presidendiga{{Kõdulink|aeg=juuli 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- |5. september 2021 |{{Lippriik|Läti}} |President [[Egils Levits]] | |<ref>{{Netiviide |url=https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/11167-president-kaljulaid-kohtus-lati-presidendiga |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-25 |arhiivimisaeg=2024-01-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240125192750/https://kaljulaid.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/11167-president-kaljulaid-kohtus-lati-presidendiga/ |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |5. november 2021 |{{Lippriik|Läti}} |President [[Egils Levits]] |töövisiit |<ref>https://www.err.ee/1608391250/lati-president-saabub-reedel-eestisse-visiidile</ref> |- |9. veebruar 2022 |{{Lippriik|Belgia}} |Peaminister [[Alexander De Croo]] | |<ref>https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/53402-eesti-riigipea-kohtumisel-belgia-peaministriga-me-ei-tee-kompromisse-nato-toimimise-alustes</ref> |- |24. veebruar 2022 |{{Lippriik|Euroopa Liit}}<br>{{Lippriik|Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon|nimi=NATO}} |Euroopa Komisjoni president [[Ursula von der Leyen]]<br>Peasekretär [[Jens Stoltenberg]] | |<ref>https://estonia.representation.ec.europa.eu/uudised/el-sel-nadalal-eesti-vabariigi-aastapaeval-eestis-visiidil-komisjoni-president-von-der-leyen-ja-nato-2023-02-20_et</ref> |- |1. märts 2022 |{{Lippriik|Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon|nimi=NATO}} |Peasekretär [[Jens Stoltenberg]] |erakorraline visiit |<ref>https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/53491-president-karis-nato-idatiiva-tugevdamine-moodapaasmatu-vastus-putini-sojaotsusele</ref> |- |1. märts 2022 |{{Lippriik|Suurbritannia}} |Peaminister [[Boris Johnson]] |erakorraline visiit |<ref>https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/53551-president-karis-natos-tegutsevad-koik-liitlased-alati-pohimottel-uks-koigi-ja-koik-uhe-eest</ref> |- |28.-29. aprill 2022 |{{Lippriik|Küpros}} |President [[Nicos Anastasiades]] |ametlik visiit |<ref>https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/53661-kuprose-president-tuleb-eestisse-visiidile</ref> |- |12.-13. mai 2022 |{{Lippriik|Poola}} |President [[Andrzej Duda]] |töövisiit |<ref>https://www.gov.pl/web/eesti/poola-presidendi-andrzej-duda-visiit</ref> |- |13. mai 2022 |{{Lippriik|Euroopa Liit}} |Euroopa Parlamendi president [[Roberta Metsola]] | |<ref>https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/53682-president-karis-kohtub-poola-riigipeaga-ning-euroopa-parlamendi-presidendiga</ref> |- |1. juuni 2022 |{{Lippriik|Kreeka}} |President [[Katerina Sakellaropoulou]] | |<ref>https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/53737-eesti-ja-kreeka-riigipea-tutvusid-ukraina-laste-oppimisvoimalustega-vanalinnav</ref> |- |13.-14. september 2022 |{{Lippriik|Malta}} |President [[George Vella]] |ametlik visiit |<ref>https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/53901-president-karis-kohtub-eestisse-visiidile-saabuva-malta-president-vellaga</ref> |- |30. september 2022 |{{Lippriik|Soome}} |President [[Sauli Niinistö]] |töövisiit |<ref>https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/53969-president-alar-karis-kohtub-soome-president-sauli-niinistoga</ref> |- |10. oktoober 2022 |{{Lippriik|Euroopa Liit}} |Euroopa Komisjoni president [[Ursula von der Leyen]] | |<ref>https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/53997-president-karis-raakis-von-der-leyeniga-ukraina-toetamisest-venemaa-agressiooni-vastu</ref> |- |12. jaanuar 2023 |{{Lippriik|Horvaatia}} |Peaminister [[Andrej Plenković]] | |<ref>https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/54431-president-karis-arutas-horvaatia-peaministriga-ukraina-toetamist</ref> |- |16. jaanuar 2023 |{{Lippriik|Armeenia}} |President [[Vaagn Hatšaturjan]] | |<ref>https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/54435-president-karis-kohtumisel-armeenia-presidendiga-vaikeriikidele-tahtis-reeglitel-pohinev</ref> |- |7. veebruar 2023 |{{Lippriik|Rootsi}} |President [[Ulf Kristersson]] | |<ref>https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/54490-president-karis-rootsi-peaministrile-nato-laienemine-laanemere-pohjakaldale-kogu-meie</ref> |- |23.-24. veebruar 2023 |{{Lippriik|Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon|nimi=NATO}} |Peasekretär [[Jens Stoltenberg]] | |<ref>https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/54690-eesti-riigipea-nato-peasekretarile-mida-tugevam-nato-seda-tugevam-kogu-euroopa-julgeolek</ref> |- |15.-16. märts 2023 |{{Lippriik|Saksamaa}} |President [[Frank-Walter Steinmeier]] |töövisiit |<ref name="ReferenceI">https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/54738-president-karis-kohtub-saksamaa-riigipea-frank-walter-steinmeieriga</ref> |- |2.-4. mai 2023 |{{Lippriik|Rootsi}} |Kuningas [[Carl XVI Gustaf]]<br>Kuninganna [[Silvia (Rootsi kuninganna)|Silvia]] |riigivisiit |<ref name="ReferenceI" /> |- |5. juuli 2023 |{{Lippriik|Soome}} |Peaminister [[Petteri Orpo]] |töövisiit |<ref>https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/55048-president-karis-eesti-soome-kahepoolsele-kaitsekoostoole-annab-uue-mootme-liitlassuhe-natos</ref> |- |10. juuli 2023 |{{Lippriik|Läti}} |President [[Edgars Rinkēvičs]] | |<ref>https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/55055-president-karis-eesti-lati-koostoo-tohusam-kui-kunagi-varem</ref> |- |25. september 2023 |{{Lippriik|Gruusia|nimi=Georgia}} |President [[Salome Zurabišvili]] | |<ref>https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/55175-president-karis-kohtumisel-gruusia-riigipeaga-soovime-gruusiale-edukat-teed-euroopa-liitu</ref> |- |18. detsember 2023 |{{Lippriik|Poola}} |President [[Andrzej Duda]] | |<ref>https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/55612-president-karis-ja-poola-riigipea-andrzej-duda-tervitasid-amaris-nato-ohuturbemissioonil</ref> |- |11. jaanuar 2024 |{{Lippriik|Ukraina}} |President [[Volodõmõr Zelenskõi]] | |<ref>https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/55649-ukraina-president-volodomor-zelenskoi-visiidil-eestis</ref> |- |2. veebruar 2024 |{{Lippriik|Šveits}} |President [[Viola Amherd]] |töövisiit |<ref>https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/55683-president-alar-karis-kohtub-sveitsi-presidendi-viola-amherdiga</ref> |- |12. veebruar 2024 |{{Lippriik|Euroopa Liit}} |Euroopa Parlamendi president [[Roberta Metsola]] | |<ref>https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/55691-president-karis-kohtumisel-euroopa-parlamendi-presidendiga-seisame-koik-selle-eest-et-euroopa</ref> |- |15. mai 2024 |{{Lippriik|Island}} |President [[Guðni Th. Jóhannesson]] | |<ref>https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/56011-president-alar-karis-kohtumisel-islandi-presidendiga-meil-tuleb-veelgi-tugevdada-survet</ref> |- |27.-29. mai 2024 |{{Lippriik|Soome}} |President [[Alexander Stubb]] |riigivisiit |<ref>https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/56012-soome-riigipea-alexander-stubb-tuleb-mai-lopul-riigivisiidile-eestisse</ref> |- |23. juuni 2024 |{{Lippriik|Hispaania}} |Kuningas [[Felipe VI]] |ametlik visiit |<ref>https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/56143-hispaania-kuningas-tuleb-ametlikule-visiidile-eestisse</ref> |- |25. juuni 2024 |{{Lippriik|Singapur}} |President [[Tharman Shanmugaratnam]] |ametlik visiit |<ref>https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/56179-president-karis-singapuri-kolleegile-vaikeriikide-kapital-tark-rahvas</ref> |- |5.-6. september 2024 |{{Lippriik|Albaania}} |President [[Bajram Begaj]] |ametlik visiit |<ref>https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/56277-albaania-president-bajram-begaj-saabub-eestisse-ametlikule-visiidile</ref> |- |8.-10. oktoober 2024 |{{Lippriik|Portugal}} |President [[Marcelo Rebelo de Sousa]] |riigivisiit |<ref>https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/56355-portugali-presidentdi-marcelo-rebelo-de-sousa-riigivisiit-eestisse-lukkub-edasi</ref> |- |23. oktoober 2024 |{{Lippriik|Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon|nimi=NATO}} |Peasekretär [[Mark Rutte]] | |<ref>https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/56447-president-karis-kohtumisel-peasekretar-ruttega-ukraina-tee-nato-sse-poordumatu-loomulik-samm</ref> |- |16.-17. detsember 2024 |{{Lippriik|Holland}}<br>{{Lippriik|Leedu}}<br>{{Lippriik|Läti}}<br>{{Lippriik|Norra}}<br>{{Lippriik|Rootsi}}<br>{{Lippriik|Soome}}<br>{{Lippriik|Taani}}<br>{{Lippriik|Ühendkuningriik}} |Peaminister [[Dick Schoof]]<br>President [[Gitanas Nausėda]]<br>Peaminister [[Evika Siliņa]]<br>Peaminister [[Jonas Gahr Støre]]<br>Peaminister [[Ulf Kristersson]]<br>President [[Alexander Stubb]]<br>Peaminister [[Mette Frederiksen]]<br>Peaminister [[Keir Starmer]] |Ühendekspeditsiooniväe tippkohtumine |<ref>https://www.delfi.ee/artikkel/120344153/fotod-eesti-voorustab-uhendekspeditsioonivae-riikide-liidreid-teemaks-on-ukraina-toetamine-ja-kaitsevoime-tostmine</ref> |- |13.-16. jaanuar 2025 |{{Lippriik|Maldiivid}} |President [[Mohamed Muizzu]] |ametlik visiit |<ref>https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/56863-eestisse-tuleb-ametlikule-visiidile-maldiivide-president</ref> |- |17. jaanuar 2025 |{{Lippriik|Suurbritannia}} |Tema Kuningliku Kõrgus [[Prints Edward, Edinburghi hertsog|Prints Edward]] |ametlik visiit |<ref>https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/56863-eestisse-tuleb-ametlikule-visiidile-maldiivide-president</ref> |- |21. märts 2025 |{{Lippriik|Suurbritannia}} |Tema Kuningliku Kõrgus [[William, Walesi prints|Kroonprints Edward]] |ametlik visiit | |- |7.-8. aprill 2025 |{{Lippriik|Poola}} |President [[Andrzej Duda]] ja [[Agata Kornhauser-Duda]] |riigivisiit | |- |17. mai 2025 |{{Lippriik|Sloveenia}} |President [[Nataša Pirc Musar]] |ametlik visiit | |- |20.-21. mai 2025 |{{Lippriik|Botswana}} |President [[Duma Gideon Boko]] |riigivisiit | |- |5.-6. juuni 2025 |{{Lippriik|Vietnam}} |Peaminister [[Phạm Minh Chính]] |visiit | |- |20. juuni 2025 |{{Lippriik|Küpros}} |President [[Níkos Christodoulídis]] |ametlik visiit | |- |4. juuli 2025 |{{Lippriik|Läti}}<br>{{Lippriik|Leedu}} |President [[Edgars Rinkēvičs]]<br>President [[Gitanas Nausėda]] |eravisiit | |- |6. august 2025 |{{Lippriik|Iisrael}} |President [[Michal Herzog]] |ametlik visiit | |- |9.-11. oktoober 2025 |{{Lippriik|Austria}}<br>{{Lippriik|Bulgaaria}}<br>{{Lippriik|Saksamaa}}<br>{{Lippriik|Kreeka}}<br>{{Lippriik|Itaalia}}<br>{{Lippriik|Läti}}<br>{{Lippriik|Poola}}<br>{{Lippriik|Portugal}}<br>{{Lippriik|Slovakkia}}<br>{{Lippriik|Sloveenia}} |President [[Alexander Van der Bellen]]<br>President [[Rumen Radev]]<br>President [[Frank-Walter Steinmeier]]<br>President [[Konstantínos Tasoúlas]]<br>President [[Sergio Mattarella]]<br>President [[Edgars Rinkēvičs]]<br>President [[Karol Nawrocki]]<br>President [[Marcelo Rebelo de Sousa]]<br>President [[Peter Pellegrini]]<br>President [[Nataša Pirc Musar]] |Arraiolose kohtumine | |- |27.-28. jaanuar 2026 |{{Lippriik|Taani}} |Kuningas [[Frederik X]]<br>Kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] |riigivisiit |<ref>https://www.err.ee/1609906438/taani-kuningapaar-tuleb-eestisse-riigivisiidile</ref> |- |15.-17. mai 2026 |{{Lippriik|Montenegro}}<br>{{Lippriik|Moldova}}<br>{{Lippriik|Albaania}} |President [[Jakov Milatović]]<br>President [[Maia Sandu]]<br>Peaminister [[Edi Rama]] |Lennart Meri konverents | |- |26.-28. mai 2026 |{{Lippriik|Tšehhi}} |President [[Petr Pavel]] |riigivisiit | |- |2. juuni 2026 |{{Lippriik|Ukraina}} |Peaminister [[Julija Svõrõdenko]] |töövisiit | |} == Välislingid == [[Kategooria:Eesti välispoliitika loendid]] rggrve43cdqyl7ivctv6tpmhqbn9ept Dunkel 0 456675 7166141 6349323 2026-06-02T20:28:55Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7166141 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib õllest; perekonnanime kohta vaata artiklit [[Dunkel (perekonnanimi)]]}} [[Pilt:Paulaner.jpg|pisi|[[Paulaner]] Dunkel]] '''Dunkel''' (saksa keeles ''dunkel'' 'tume') on tume saksa [[Laagriõlu|laagriõlu]] ehk põhjakääritamisega õlu. Õlu on saanud nimetuse värvuse järgi, mis varieerub merevaigust tumepruunini. Õllele on iseloomulik [[Linnased|linnaste]] maitse.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://byo.com/malt/item/578-dunkel-style-profile|Pealkiri=Dunkel: Style Profile|Väljaanne=Brew Your Own|Aeg=|Kasutatud=28.01.2017|arhiivimisaeg=2.02.2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170202043718/http://byo.com/malt/item/578-dunkel-style-profile|url-olek=ei tööta}}</ref> Dunkeli õlu pärineb [[Baieri|Baierimaalt]], õlle kangus on 4,5–6%.<ref>{{Netiviide|Autor=Nick Carr|URL=https://learn.kegerator.com/munich-dunkel/|Pealkiri=Munich Dunkel: Style Profile, Brewing Tips & History|Väljaanne=Kegerator|Aeg=06.04.2015|Kasutatud=28.01.2017|arhiivimisaeg=2.02.2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170202084208/https://learn.kegerator.com/munich-dunkel/|url-olek=ei tööta}}</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Õlu]] 0hytfq1tf3aofhavcok0gm607bytgyy Eesti Vibuliit 0 458109 7166279 6455202 2026-06-03T07:08:04Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 2 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7166279 wikitext text/x-wiki '''Eesti Vibuliit''' ([[lühend]] '''EVL''') on vaba algatuse alusel avalikes huvides [[mittetulundusühing]]una tegutsev heategevuslik vabatahtlik ühendus, mille põhitegevus on suunatud [[vibusport|vibuspordi]] arendamisele Eestis. == Liikmesus ja tegevus== Vibuliit, kui [[spordialaliit]] [[spordiseadus]]e tähenduses, on [[vibusport]]i harrastavate eraõiguslikest juriidilisest isikutest spordiklubide üleriigiline ühendus. Ta on [[Maailma Vibulaskmise Föderatsioon]]i (World Archery Federation) ja [[Euroopa Vibulaskmise Föderatsioon]]i (World Archery Europe) liige 1993. aastast, samuti [[Eesti Olümpiakomitee]] ning Eesti Seeniorspordi ja Spordiveteranide Liidu liige.<ref name="vibu">[https://www.spordiregister.ee/et/organisatsioon/4032/eesti_vibuliit#liikmelisus Liikmesus rahvusvahelistes organisatsioonides.] Eesti spordiregister. Vaadatud 02. august 2023.</ref> Rahvusvaheliste Föderatsioonide liikmena esindab liit vibusporti Eestis ning omab ainuõigust korraldada reeglitele vastavaid üleriigilisi tiitlivõistlusi ning anda välja vastavaid tiitleid. Vibuliidu liikmeskonda kuulub Eestis 19 juriidilist isikut (klubi). EVL juhindub oma tegevuses mittetulundusühingute seadusest, [[Spordiseadus]]est ja teistest Eesti Vabariigi õigusaktidest, oma põhikirjast, [[Maailma antidopingu koodeks]]ist, [[Euroopa spordi harta]]st, [[Eesti spordi harta]]st, WAF, WAE ning EOK poolt kehtestatud aktidest ja suunistest. EVL peamiseks eesmärgiks on tagada oma tegevusega WAF reeglitega kooskõlas vibuspordi tasakaalustatud ja jätkusuutlik areng Eestis. Liit propageerib ning koordineerib saavutuslikku ja harrastuslikku vibusporti Eestis, samuti esindab Eesti vibusporti rahvusvahelisel tasandil.<ref>[https://www.vibuliit.ee/uus/wp-content/uploads/2023/05/EVL_pohikiri-18_05_2023.pdf Eesti Vibuliidu põhikiri.]{{Kõdulink|aeg=juuni 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Eesti Vibuliit koostab Eestis võistluskalendri, väljastab eri vanuseklassidele normid sportlaste tiitlivõistlustele ja maailma karikavõistluste etappidele pääsemiseks, komplekteerib tulemuste põhjal koondised ja korraldab nende osalemise rahvusvahelistel võistlustel. Välinormid tiitlivõistlustele pääsemiseks on koostatud [[sportvibu]] ja [[plokkvibu]] võistlusharjutuste jaoks vanuseklassidele U-18 noormehed ja neiud, U-21 mehed ja naised, üle U-21 vanusega mehed ja naised. Normid koostatakse varasemate rahvusvaheliste tiitlivõistluste protokollides fikseeritud tulemuste alusel.<ref>[https://web.archive.org/web/20230802122124/https://www.vibuliit.ee/uus/wp-content/uploads/2023/03/Normid-ja-nende-arvutamine-2023_kinnitatud.pdf Eesti koondise normid.] Vaadatud 02. august 2023.</ref> Vibuliit selgitab Eesti parimaid vibulaskureid igal aastal 11 kategoorias vastava statuudi alusel.<ref>[https://www.vibuliit.ee/uus/eesti-vibuliit/parimad-sportlased/ Aasta sportlaste valimine.]{{Kõdulink|aeg=juuni 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} vibuliit.ee</ref> == Vaata ka == *[[Plokkvibu]] *[[Sportvibu]] *[[Vibusport]] *[[Eesti plokkvibu naiskond]] *[[Eesti plokkvibukoondis]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.vibuliit.ee/uus/ Eesti Vibuliidu koduleht] * [https://www.spordiregister.ee/?org=4032 Eesti Vibuliit spordiregistris] * [https://www.vibuliit.ee/uus/wp-content/uploads/2021/07/Aasta-sportlased_statuut_2020.pdf Eesti Vibuliidu aasta sportlase valimise kord.] vibuliit.ee * [https://www.vibuliit.ee/uus/eesti-vibuliit-tanas-2022-a-parimaid-vibulaskureid/ Eesti Vibuliit tänas 2022. a parimaid vibulaskureid.] vibuliit.ee, 16. detsember 2022. * [https://www.vibuliit.ee/uus/31-07-2023-algavad-berliinis-maailmameistrivoistlused-vibulaskmises/ 31. juulil 2023 algavad Berliinis maailmameistrivõistlused vibulaskmises.] vibuliit.ee {{Eesti spordialaliidud}} [[Kategooria:Eesti spordialaliidud]] [[Kategooria:Eesti mittetulundusühingud]] iepgyribojrvto0znejpbqxzt91vctt 7166369 7166279 2026-06-03T09:43:33Z Teomees 97479 7166369 wikitext text/x-wiki '''Eesti Vibuliit''' ([[lühend]] '''EVL''') on vaba algatuse alusel avalikes huvides [[mittetulundusühing]]una tegutsev heategevuslik vabatahtlik ühendus, mille põhitegevus on suunatud [[vibusport|vibuspordi]] arendamisele Eestis. == Ajaloost == Ametlikult kinnitamata andmetel olid eestlased Rahvusvahelise Vibulaskmise Föderatsiooni (FITA) asutamise juures 1931.a. [[Lvov]]is. Eestis pandi vibulaskmisele kui spordialale alus 1960.a. Pärnus, sealt levis ala Tallinnasse ja Tartusse.<ref>[https://vibuliit.ee/organisatsioon/ Organisatsioon] Eesti Vibuliit</ref> == Liikmesus ja tegevus== Vibuliit, kui [[spordialaliit]] [[spordiseadus]]e tähenduses, on [[vibusport]]i harrastavate eraõiguslikest juriidilisest isikutest spordiklubide üleriigiline ühendus. Ta on [[Maailma Vibulaskmise Föderatsioon]]i (World Archery Federation) ja [[Euroopa Vibulaskmise Föderatsioon]]i (World Archery Europe) liige 1993. aastast, samuti [[Eesti Olümpiakomitee]] ning Eesti Seeniorspordi ja Spordiveteranide Liidu liige.<ref name="vibu">[https://www.spordiregister.ee/et/organisatsioon/4032/eesti_vibuliit#liikmelisus Liikmesus rahvusvahelistes organisatsioonides.] Eesti spordiregister. Vaadatud 02. august 2023.</ref> Rahvusvaheliste Föderatsioonide liikmena esindab liit vibusporti Eestis ning omab ainuõigust korraldada reeglitele vastavaid üleriigilisi tiitlivõistlusi ning anda välja vastavaid tiitleid. Vibuliidu liikmeskonda kuulub Eestis 19 juriidilist isikut (klubi). EVL juhindub oma tegevuses mittetulundusühingute seadusest, [[Spordiseadus]]est ja teistest Eesti Vabariigi õigusaktidest, oma põhikirjast, [[Maailma antidopingu koodeks]]ist, [[Euroopa spordi harta]]st, [[Eesti spordi harta]]st, WAF, WAE ning EOK poolt kehtestatud aktidest ja suunistest. EVL peamiseks eesmärgiks on tagada oma tegevusega WAF reeglitega kooskõlas vibuspordi tasakaalustatud ja jätkusuutlik areng Eestis. Liit propageerib ning koordineerib saavutuslikku ja harrastuslikku vibusporti Eestis, samuti esindab Eesti vibusporti rahvusvahelisel tasandil.<ref>[https://vibuliit.ee/failid/EVL_pohikiri.pdf Eesti Vibuliidu põhikiri.]</ref> Eesti Vibuliit koostab Eestis võistluskalendri, väljastab eri vanuseklassidele normid sportlaste tiitlivõistlustele ja maailma karikavõistluste etappidele pääsemiseks, komplekteerib tulemuste põhjal koondised ja korraldab nende osalemise rahvusvahelistel võistlustel. Välinormid tiitlivõistlustele pääsemiseks on koostatud [[sportvibu]] ja [[plokkvibu]] võistlusharjutuste jaoks vanuseklassidele U-18 noormehed ja neiud, U-21 mehed ja naised, üle U-21 vanusega mehed ja naised. Normid koostatakse varasemate rahvusvaheliste tiitlivõistluste protokollides fikseeritud tulemuste alusel.<ref>[https://web.archive.org/web/20230802122124/https://www.vibuliit.ee/uus/wp-content/uploads/2023/03/Normid-ja-nende-arvutamine-2023_kinnitatud.pdf Eesti koondise normid.] Vaadatud 02. august 2023.</ref> Vibuliit selgitab Eesti parimaid vibulaskureid igal aastal 11 kategoorias vastava statuudi alusel.<ref>[https://vibuliit.ee/eesti-vibuliit/parimad-sportlased/ Aasta sportlaste valimine.] Eesti Vibuliit.ee</ref> == Vaata ka == *[[Plokkvibu]] *[[Sportvibu]] *[[Vibusport]] *[[Eesti plokkvibu naiskond]] *[[Eesti plokkvibukoondis]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.vibuliit.ee/uus/ Eesti Vibuliidu koduleht] * [https://www.spordiregister.ee/?org=4032 Eesti Vibuliit spordiregistris] * [https://www.vibuliit.ee/uus/wp-content/uploads/2021/07/Aasta-sportlased_statuut_2020.pdf Eesti Vibuliidu aasta sportlase valimise kord.] vibuliit.ee * [https://www.vibuliit.ee/uus/eesti-vibuliit-tanas-2022-a-parimaid-vibulaskureid/ Eesti Vibuliit tänas 2022. a parimaid vibulaskureid.] vibuliit.ee, 16. detsember 2022. * [https://www.vibuliit.ee/uus/31-07-2023-algavad-berliinis-maailmameistrivoistlused-vibulaskmises/ 31. juulil 2023 algavad Berliinis maailmameistrivõistlused vibulaskmises.] vibuliit.ee {{Eesti spordialaliidud}} [[Kategooria:Eesti spordialaliidud]] [[Kategooria:Eesti mittetulundusühingud]] m2mo3ui42sdw3y4fujekq0u2zfcct64 Dolores Huerta 0 458823 7166017 7085657 2026-06-02T13:57:40Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7166017 wikitext text/x-wiki {{Persoon | nimi = Dolores Huerta | Taustavärv = | pilt = Dolores Huerta by Gage Skidmore.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Dolores Huerta (2016) | sünninimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1930|4|10}} | sünnikoht = Dawson, [[New Mexico]], USA | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = [[ameeriklane]] | a1 = Tegevusalad | a2 = ametiühingutegelane, aktivist, feminist | b1 = Isiklikku | b2 = 11 last | c1 = | c2 = }} '''Dolores Clara Fernández Huerta''' (sündinud [[10. aprill]]il [[1930]]) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] ametiühingutegelane ja kodanikuõiguste [[aktivist]]. Ta on ka [[feminist]] ja põllumajandustööliste esindusorganisatsiooni United Farm Workers kaasasutaja.{{lisa viide}} Huerta kohta on mõnikord kasutatud ka [[hüüdnimi|hüüdnime]] Dolores Huelga (hispaania keeles '[[streik]]').<ref name="YD" /> ==Lapsepõlv ja noorus== Huerta sündis [[New Mexico]] osariigis asuvas Dawsoni kaevanduslinnas. Tema isa oli Juan Fernández ja ema oli Alicia Chávez. Isa vanemad olid [[Mehhiko]] [[sisserändaja]]d.<ref name="YD" /> Fernández oli [[kaevur]], farmitööline, ametiühingutegelane ja lõi kaasa osariigi tasandi poliitikas.<ref name="YD" /> Vanemad lahutasid abielu, kui Huerta oli viiene.<ref name="OIR" /> Huerta ja tema kaks venda kolisid emaga [[California]] osariiki [[Stockton (California)|Stocktonisse]]. Ema töötas ettekandjana ja õhtuti ka konservitehases, lapsi hoidis tema isa Herculano Chávez.<ref name="YD" /> [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal pidas ema restorani ja ostis koos oma uue mehega Stocktonis 70 numbritoaga hotelli.<ref name="YD" /><ref name="OIR" /> Klientideks olid farmitöölised ja [[töölisklass]]i inimesed.<ref name="YD" /> Lahkuse ja vastutulelikkuse poolest tuntud Chávez lubas madalapalgalistel oma hotellis peatuda odavama hinna eest, mõnikord ka tasuta.<ref name="OIR" /> Huerta on hiljem öelnud, et ema abivalmidus ja hoolivus avaldasid talle suurt mõju. 1950. aastate alguses läks Chávez teisest mehest lahku ja abiellus kolmandat korda. Lisaks Huertale ja tema vendadele sai Chávez veel kaks tütart – ühe kummastki abielust.<ref name="YD" /> Juba keskkoolitüdrukuna oli Huerta ühiskondlikult aktiivne ja tegutses mitmes seltsis. Samas tundis ta end oma etnilise päritolu pärast marginaliseerituna ja oli veendunud, et ühiskonnas on asju, mida tuleks muuta. Pärast kolledžit õpetas ta algkoolis, kuid otsustas töölt lahkuda, et hakata võitlema ühiskondliku ebaõigluse vastu. Ta on öelnud, et ei talunud, kui lapsed tulid tundi näljaselt ja ilma korralike jalanõudeta. See pani teda mõtlema, et farmitööliste organiseerimisega tegelemine on tulemuslikum kui püüd nende näljaseid lapsi õpetada.<ref name="zImUD" /><ref name="LR" /> ==Aktivism== 1955. aastal aitas Huerta asutada oma kodulinna Stocktonisse latiinode kodanikuõiguste eest seisva ühingu Community Service Organization kohaliku haruühingu.<ref name="LR" /> 1960. aastal lõi ta kaasa ühingu Agricultural Workers Association asutamisel. Ühing ärgitas farmitöölisi end valijaks registreerima ja seisis selle eest, et kohalikud omavalitsused tegeleks latiinode elamistingimuste parandamisega. 1962. aastal asutas ta koos César Chávezega ühingu National Farm Workers Association (hilisem United Farm Workers). Ühingu tegevus oli suunatud farmitööliste palkade ja töötingimuste parandamisele. 1965. aastal oli Huerta seotud üleriigilise boikoti korraldamisega, eesmärgiks oli suurendada tarbijate teadlikkust farmitööliste kehvadest oludest. Nn Delano viinamarjastreik (Delano grape strike) päädis 1970. aastal kollektiivlepingu sõlmimisega. 1966. aastal pidas Huerta farmitööliste ühingu nimel läbirääkimisi Schenley veinitöösturiga. Tegu oli esimese korraga, kui farmitöölised suutsid tulemuslikult põllumajandusettevõttega kaubelda.<ref name="E5ZOj" /> 1968. aastal avaldas Huerta presidendi eelvalimistel toetust senaator [[Robert F. Kennedyle]] ja kutsus latiinosid üles end valijaks registreerima ja Kennedy poolt hääletama. 5. juunil 1968 võitis Kennedy [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatliku Partei]] California eelvalimised ja tänas võidukõnes ka Huertat, kes temaga koos laval seisis.<ref name="Tt8dZ" /> Kennedy lõpetas kõne ja suundus ürituse asukohaks olnud hotelli köögi kaudu pressikonverentsile, kuid enne ajakirjanike juurde jõudmist korraldati talle atentaat. Kennedy suri järgmisel päeval, viis inimest said haavata. Huerta on kogu elu olnud poliitiliselt aktiivne ja teinud lobitööd nii California osariigi tasandil kui ka üleriigiliselt. Streikides osalemise ja vägivallatu kodanikuallumatuse on tõttu on politsei teda 22 korral vahistanud.<ref name="OIR" /> 1988. aasta septembris osales Huerta tolleaegse presidendikandidaadi [[George H. W. Bush]]i vastasel rahumeelsel [[meeleavaldus]]el ja sai seal [[San Francisco]] politseinike käest julmalt peksa. Kumminuialöögid päädisid Huerta jaoks mitme murtud roide ja erakorralise operatsiooniga, mille käigus arstid eemaldasid naiselt [[põrn]]a.<ref name="0a1sZ" /> Peks jäädvustati videole ja anti televisiooni uudistesaates eetrisse. Hiljem võitis Huerta San Francisco vastase kohtuasja, saadud kahjutasu kasutati farmitööliste huvides. Pärast pikka tervenemisprotsessi keskendus ta naiste õigustele. 1990. aastate esimesel poolel oli ta tegev naisi poliitikasse tulema ärgitanud kampaania "Feminization of Power: 50/50 by the year 2000 Campaign" juures, pöörates erilist tähelepanu latiinode võimestamisele. Kampaania aitas kaasa naispoliitikute arvu kasvule nii kohalikul, osariigi kui ka üleriigilisel tasandil.<ref name="SxLwR" /> Huerta oli ka 1992. aastal loodud feministliku erakonna 21st Century Party eesotsas. Erakond lähtus põhimõtetest, et vähemalt 52 protsenti erakonna kandidaatidest peavad olema naised ja et ametnikkond peab peegeldama riigi etnilist mitmekesisust. 2002. aastal loodi Huerta nimeline sihtasutus Dolores Huerta Foundation, mis tegeleb rohujuure tasandil Huerta jaoks oluliste teemadega.<ref name="w4rc0" /> 2017. aastal linastus Huerta elust ja aktivismist rääkiv [[dokumentaalfilm]] "Dolores". Teiste seas intervjueeriti filmi tarvis [[Angela Davis]]t, [[Gloria Steinem]]it, [[Hillary Clinton]]it ja [[Luis Valdez|Luis Valdezet]].<ref name="NUYuJ" /> ==Tunnustus== [[Pilt:Dolores Huerta.jpg|pisi|Huerta 2009. aastal]] * 1993 – [[Eugene Debs]]i sihtasutuse Debsi-nimeline auhind<ref name="mIshs" /> * 1997 – feministliku ajakirja [[Ms. (ajakiri)|Ms.]] kolme olulisima naise hulka nimetamine * 1998 – [[Eleanor Roosevelt]]i nimeline inimõiguste auhind [[Eleanor Roosevelt Award for Human Rights]].<ref name="WH" /> * 1998 – valitud Ladies' Home Journali poolt saja [[20. sajand]]i olulisema naise hulka. Samas nimekirjas nimetati ka näiteks [[ema Teresa]]t, [[Margaret Thatcher]]it, [[Rosa Parks]]i ja [[Indira Gandhi]]t.<ref name="QaH3z" /> Mitmed ülikoolid (sh [[Princetoni Ülikool]], [[Mills College]], [[University of the Pacific]]) on andnud Huertale aukraadi. 2009. aastal pälvis ta [[California Ülikool Los Angeleses|Los Angeleses asuva California Ülikooli]] (UCLA) kõrgeima tunnustuse, UCLA medali.<ref name="O8iiM" /> Leidub mitu Huerta nime kandvat kooli.<ref name="rI9bU" /><ref name="fyJGT" /> 2012. aastal sai Huerta [[Barack Obama]]lt Presidendi vabadusmedali.<ref name="WH" /> ==Isiklikku== Huertal on 11 last. Kolledžis abiellus Huerta Ralph Headiga, kellega ta sai kaks last. Pärast lahutust abiellus ta Ventura Huertaga, kellega sai viis last.<ref name="YD" /> Ka see abielu lahutati, muuhulgas põhjustas erimeelsusi naise ühiskondlik tegevus. Hiljem elas Huerta koos César Cháveze venna Richard Chávezega. Kooselust sündis neli last.<ref name="YD" /> Mees suri 2011. aastal.<ref name="egvlE" /> ==Viited== {{viited|1=2|allikad= <ref name="YD">[http://biography.yourdictionary.com/dolores-huerta Dolores Huerta Facts]. Your Dictionary</ref> <ref name="WH">[https://obamawhitehouse.archives.gov/the-press-office/2012/04/26/president-obama-names-presidential-medal-freedom-recipients President Obama Names Presidential Medal of Freedom Recipients]. The White House. 26.04.2012</ref> <ref name="LR">Latino Rebels. [http://www.latinorebels.com/2015/10/06/dolores-huerta-the-mother-of-a-movement/ Dolores Huerta: The Mother of a Movement]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. 06.10.2015</ref> <ref name="OIR">Octavio I. Romano. [https://web.archive.org/web/20190706150444/http://web.mit.edu/21f.714/www/hispanos/huerta.html Dolores Huerta]. 1995</ref> <ref name="zImUD">National Women's History Museum. [https://web.archive.org/web/20170324134032/http://www.nwhm.org/education-resources/biography/biographies/dolores-fernandez-huerta Dolores Clara Fernandez Huerta].</ref> <ref name="E5ZOj">Helen Rappaport. [https://books.google.se/books?id=rpuSzowmIkgC&pg=PA314&lpg=PA314&dq=huerta+schenley&source=bl&ots=gN_uCk0YRD&sig=itRrS7g9RJTRAp6gEaKvQLTuM28&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwjE_LjBtazSAhXpA5oKHf8SAwYQ6AEISjAH#v=onepage&q=huerta%20schenley&f=false "Encyclopedia of Women Social Reformers"], esimene köide. lk 314</ref> <ref name="Tt8dZ">CBS News. [http://www.cbsnews.com/news/dolores-huertas-50-years-of-civil-rights-activism/ "Si se puede": Dolores Huerta's 50 years of activism]. 02.07.2014</ref> <ref name="0a1sZ">SF Gate. [http://www.sfgate.com/entertainment/article/Dolores-Huerta-hurt-at-protest-Sept-16-1988-4809592.php Dolores Huerta hurt at protest, Sept. 16, 1988]. 12.09.2013</ref> <ref name="SxLwR">Karen O'Connor. [https://books.google.se/books?id=-3J_3pDNZlkC&pg=PA213&lpg=PA213&dq=Feminization+of+Power:+50/50+by+the+year+2000+Campaign&source=bl&ots=dRV6Xv8vSI&sig=qBZshNR9jH6mqgv78gNgrGIPvJo&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwiGrOOQkabSAhXCApoKHV5RAZwQ6AEITzAH#v=onepage&q=Feminization%20of%20Power%3A%2050%2F50%20by%20the%20year%202000%20Campaign&f=false "Gender and Women’s Leadership: A Reference Handbook"], esimene köide, lk 213</ref> <ref name="w4rc0">{{Netiviide |url=http://doloreshuerta.org/dhf-history/ |pealkiri=DHF History |vaadatud=2017-02-25 |arhiivimisaeg=2017-02-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170226131022/http://doloreshuerta.org/dhf-history/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="NUYuJ">{{Netiviide |url=https://www.doloresthemovie.com/ |pealkiri=Dolores |vaadatud=2017-05-06 |arhiivimisaeg=2017-09-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170916010728/https://www.doloresthemovie.com/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="mIshs">{{Netiviide |url=http://debsfoundation.org/index.php/landing/eugene-v-debs-award/ |pealkiri=Eugene V. Debs Award, laureaatide nimekiri |vaadatud=2017-02-25 |arhiivimisaeg=2016-03-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160328083133/http://debsfoundation.org/index.php/landing/eugene-v-debs-award/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="QaH3z">[http://ischool.sjsu.edu/courses/262.loertscher/w6j.html Ladies' Home Journal 100 Most Important Women of the 20th Century]</ref> <ref name="O8iiM">[http://newsroom.ucla.edu/file?fid=52e72fbaf6091d782f000516&id=52e6ed31f6091d799c000007 Dolores Huerta speaks at UCLA graduation]</ref> <ref name="rI9bU">[https://web.archive.org/web/20170227063817/http://www.stocktonusd.net/Huerta Huerta Elementary]. Algkool Californias</ref> <ref name="fyJGT">[http://www.fwisd.org/DoloresHuerta Dolores Huerta Elementary School]. Algkool Texases</ref> <ref name="egvlE">United Farm Workers. [https://unitedfarmworkers.wordpress.com/2011/07/28/remembering-richard-chavez/ Remembering Richard Chavez: Richard Chavez, 81, Cesar's younger brother, helped build the UFW from its earliest days]. 28.07.2011</ref> }} ==Välislingid== * [http://doloreshuerta.org/ Dolores Huerta sihtasutus] * [https://www.doloresthemovie.com/ Film "Dolores"] {{JÄRJESTA:Huerta, Dolores}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ametiühingutegelased]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide inimõiguslased]] [[Kategooria:Feministid]] [[Kategooria:Sündinud 1930]] 29irlbbz3hc2by8wrtjb31we74tpo42 Kasutaja:Jane023/paintings by Konrad Mägi 2 462090 7166313 7158361 2026-06-03T08:18:48Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7166313 wikitext text/x-wiki {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item WHERE { ?item wdt:P170 wd:Q389816 } |section=31 |sort=571 |columns=P18,label:Article,P350,P571,P195,P217,P180,P127,P528,P136,P186,Item |thumb=128 |min_section=2 }} == maal == {| class='wikitable sortable' ! pilt ! Article ! RKDimages ID ! asutamise või loomise aeg ! kogu ! inventarinumber ! kujutab ! omanik ! catalog code ! žanr ! kasutatud materjal ! Item |- | [[Fail:Konrad Mägi - Maastik punase pilvega - õli.JPG|center|128px]] | [[Maastik punase pilvega]] | | data-sort-value="1913" | 1913 | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 153:1261 M 355 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | [[maastikumaal]] | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q21152819|Q21152819]] |- | [[Fail:Konrad Mägi TKM 0027M.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50339537|Saadjärve maastik]]'' | | data-sort-value="1923" | 1920s | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 57 M 27 | [[maja]] | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q50339537|Q50339537]] |- | [[Fail:Konrad Mägi TKM 0200M.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50343194|Maastik majadega]]'' | | data-sort-value="1909" | 20th century | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 630 M 200 | [[maja]] | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[paber]] | [[:d:Q50343194|Q50343194]] |- | [[Fail:Vilsandi maastik, Konrad Mägi, TKM TR 2845 M 485.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50345951|Vilsandi maastik]]'' | | data-sort-value="1913" | 1910s | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 2845 M 485 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q50345951|Q50345951]] |- | [[Fail:Konrad Mägi TKM 0472M.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50347366|Alide Asmuse portree]]'' | | data-sort-value="1912" | 1910s | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 2831 M 472 | [[naine]]<br/>''[[:d:Q189299|kaelakee]]''<br/>[[kübar]] | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | [[portree]] | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q50347366|Q50347366]] |- | [[Fail:Daami portree, Konrad Mägi, TKM TR 1122 M 305.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50349026|Daami portree]]'' | | data-sort-value="1923" | 1920s | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 1122 M 305 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | [[portree]] | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q50349026|Q50349026]] |- | [[Fail:Maastik, Konrad Mägi, TKM TR 10913 M 2298.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50349950|Maastik]]'' | | | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 10913 M 2298 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q50349950|Q50349950]] |- | [[Fail:Konrad Mägi. Maastik Eestist. TKM 0569M.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50353962|Maastik Eestist]]'' | | data-sort-value="1915" | 1910s | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 3382 M 569 | [[järv]] | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | [[maastikumaal]] | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q50353962|Q50353962]] |- | [[Fail:Konrad Mägi TKM 0075M.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50354152|Capri tänav]]'' | | data-sort-value="1922" | 1920s | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 196 M 75 | [[tänav]]<br/>[[Capri]]<br/>[[naine]] | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q50354152|Q50354152]] |- | [[Fail:Konrad Mägi. Portrait of a Man TKM 1751M.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50359527|Mehe portree]]'' | | data-sort-value="1917" | 1910s | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 9064 M 1751 | [[mees]] | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | [[portree]] | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q50359527|Q50359527]] |- | [[Fail:Alma Koskeli portree, Konrad Mägi, TKM TR 5863 M 1042.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50363422|Alma Koskeli portree]]'' | | data-sort-value="1916" | 1910s | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 5863 M 1042 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | [[portree]] | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q50363422|Q50363422]] |- | [[Fail:Norra maastik, Konrad Mägi, TKM TR 856 M 258.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50368802|Norra maastik]]'' | | | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 856 M 258 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q50368802|Q50368802]] |- | [[Fail:Maastik, Konrad Mägi, TKM TR 5158 M 865.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50376009|Maastik]]'' | | | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 5158 M 865 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q50376009|Q50376009]] |- | [[Fail:Maastik, Konrad Mägi, TKM TR 1412 M 311.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50377419|Maastik]]'' | | data-sort-value="1920" | 1920s | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 1412 M 311 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q50377419|Q50377419]] |- | [[Fail:Konrad Mägi Norra maastik.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50377739|Norra maastik]]'' | | | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 8356 M 1481 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[paber]] | [[:d:Q50377739|Q50377739]] |- | [[Fail:Merelaht paatidega, Konrad Mägi, TKM TR 12293 M 2618.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50385093|Merelaht paatidega]]'' | | | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 12293 M 2618 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q50385093|Q50385093]] |- | [[Fail:Konrad Mägi sügismaastik.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50402996|Sügismaastik]]'' | | data-sort-value="1912" | 1912 | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 15420 M 3454 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q50402996|Q50402996]] |- | | ''[[:d:Q50432185|Vilsandi maastik]]'' | | data-sort-value="1913" | 1910s | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 772 M 231 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q50432185|Q50432185]] |- | | ''[[:d:Q50436811|Sirelid]]'' | | data-sort-value="1917" | 1910s | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 1710 M 351 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q50436811|Q50436811]] |- | [[Fail:Konrad Mägi TKM 0028M.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50460081|Naise portree (Ludmilla Allik)]]'' | | data-sort-value="1923" | 1920s | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 58 M 28 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | [[portree]] | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q50460081|Q50460081]] |- | [[Fail:Sügismaastik, Konrad Mägi, TKM TR 8357 M 1482.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50499048|Sügismaastik]]'' | | | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 8357 M 1482 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[paber]] | [[:d:Q50499048|Q50499048]] |- | [[Fail:Maastikuetüüd, Konrad Mägi, TKM TR 861 M 261.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50558595|Maastikuetüüd]]'' | | data-sort-value="1916" | 1910s | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 861 M 261 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q50558595|Q50558595]] |- | [[Fail:Konrad Mägi TKM 0078M.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50564812|Norra maastik]]'' | | data-sort-value="1909" | 20th century | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 200 M 78 | [[puu]]<br/>[[õis]]<br/>[[küngas]] | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q50564812|Q50564812]] |- | [[Fail:Itaalia maastik, Konrad Mägi, TKM TR 4974 M 804.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50569642|Itaalia maastik]]'' | | data-sort-value="1922" | 1920s | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 4974 M 804 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q50569642|Q50569642]] |- | [[Fail:Saadjärv - Äksi kirik, Konrad Mägi, TKM TR 197 M 76.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50571219|Saadjärv - Äksi kirik]]'' | | data-sort-value="1923" | 1920s | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 197 M 76 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q50571219|Q50571219]] |- | [[Fail:Capri maastik, Konrad Mägi, TKM TR 3368 M 556.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50698968|Capri maastik]]'' | | data-sort-value="1922" | 1920s | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 3368 M 556 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q50698968|Q50698968]] |- | [[Fail:Veneetsia, Konrad Mägi, TKM TR 1433 M 320.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50712699|Veneetsia]]'' | | data-sort-value="1922" | 1920s | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 1433 M 320 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q50712699|Q50712699]] |- | [[Fail:Naise portree, Konrad Mägi, TKM TR 8732 M 1662.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50738387|Naise portree]]'' | | data-sort-value="1923" | 1920s | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 8732 M 1662 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | [[portree]] | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q50738387|Q50738387]] |- | [[Fail:Naise portree, Konrad Mägi, TKM TR 9057 M 1747.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50739885|Naise portree]]'' | | data-sort-value="1923" | 1920s | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 9057 M 1747 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | [[portree]] | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q50739885|Q50739885]] |- | [[Fail:Maastik Võrumaalt, Konrad Mägi, TKM TR 12428 M 2658.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50751442|Maastik Võrumaalt]]'' | | data-sort-value="1916" | 1910s | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 12428 M 2658 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q50751442|Q50751442]] |- | [[Fail:Konrad Mägi TKM 0077M.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50790393|Obersdorfi maastik]]'' | | data-sort-value="1922" | 1920s | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 198 M 77 | [[järv]] | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | [[maastikumaal]] | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q50790393|Q50790393]] |- | [[Fail:Konrad Mägi TKM 0026M.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50806876|Capri motiiv]]'' | | data-sort-value="1921" | 1920s | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 56 M 26 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q50806876|Q50806876]] |- | [[Fail:Mägi, Konrad. Luuletaja Friedrich Kuhlbarsi portree. 1915. Õli, lõuend. 66x57,8., TKM TR 1825 M 367.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50809273|Luuletaja Friedrich Kuhlbarsi portree]]'' | | data-sort-value="1915" | 1915 | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 1825 M 367 | [[Friedrich Kuhlbars]] | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | [[portree]] | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q50809273|Q50809273]] |- | [[Fail:Sügismaastik, Konrad Mägi, TKM TR 12294 M 2619.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50809810|Sügismaastik]]'' | | | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 12294 M 2619 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q50809810|Q50809810]] |- | [[Fail:Konrad Mägi TKM 0329M.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50820607|Norra tütarlapse portree]]'' | | data-sort-value="1909" | 1909 | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 1501 M 329 | [[tüdruk]]<br/>[[Kleit]] | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | [[portree]] | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q50820607|Q50820607]] |- | [[Fail:Talumaastik, Konrad Mägi, TKM TR 3565 M 669.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50822172|Talumaastik]]'' | | | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 3565 M 669 | [[talu]]<br/>[[kiviaed]] | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q50822172|Q50822172]] |- | [[Fail:Maastik kirikuga, Konrad Mägi, EKM j 237-4 M 1067.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55773763|Maastik kirikuga]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 237:4 M 1067 | [[Kihelkonna kirik]] | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55773763|Q55773763]] |- | [[Fail:Rooma motiiv, Konrad Mägi, EKM j 14292 M 4469.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55773839|Rooma motiiv]]'' | | data-sort-value="1921" | 1920s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 14292 M 4469 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55773839|Q55773839]] |- | [[Fail:Rannamotiiv lodjaga, Konrad Mägi, EKM j 34333 M 6070.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55774112|Rannamotiiv lodjaga]]'' | | data-sort-value="1913" | 1913 | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 34333 M 6070 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q55774112|Q55774112]] |- | [[Fail:Maastik valge hoonega (Kabelid, Konrad Mägi, EKM j 424 M 1769.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55774285|Maastik valge hoonega (Kabelid Kuressaare kalmistul)]]'' | | data-sort-value="1913" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 424 M 1769 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q55774285|Q55774285]] |- | [[Fail:Veneetsia, Konrad Mägi, EKM j 12162 M 4140.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55774465|Veneetsia]]'' | | data-sort-value="1922" | 1922 | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 12162 M 4140 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55774465|Q55774465]] |- | [[Fail:Normandia maastik, Konrad Mägi, EKM j 11252 M 4067.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55774733|Normandia maastik]]'' | | data-sort-value="1911" | 1911 | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 11252 M 4067 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q55774733|Q55774733]] |- | [[Fail:Capri, Konrad Mägi, EKM j 10957 M 3982.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55774765|Capri]]'' | | data-sort-value="1921" | 1920s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 10957 M 3982 | [[Capri]] | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55774765|Q55774765]] |- | [[Fail:Maastik, Konrad Mägi, EKM j 7523 M 3297.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55774822|Maastik]]'' | | data-sort-value="1915" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 7523 M 3297 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55774822|Q55774822]] |- | [[Fail:Saadjärve maastik, Konrad Mägi, EKM j 12160 M 4138.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55775808|Saadjärve maastik]]'' | | data-sort-value="1923" | 1920s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 12160 M 4138 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55775808|Q55775808]] |- | [[Fail:Vilsandi, Konrad Mägi, EKM j 8982 M 3666.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55790743|Vilsandi]]'' | | data-sort-value="1913" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 8982 M 3666 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55790743|Q55790743]] |- | [[Fail:Sirelid, Konrad Mägi, EKM j 31630 M 5924.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55790934|Sirelid]]'' | | data-sort-value="1915" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 31630 M 5924 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55790934|Q55790934]] |- | [[Fail:K magi norra maastik1908-10.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55791133|Norra maastik]]'' | | data-sort-value="1909" | 20th century | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 8645 M 3617 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | [[maastikumaal]] | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55791133|Q55791133]] |- | [[Fail:Sirelid, Konrad Mägi, EKM j 20987 M 5409.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55791935|Sirelid]]'' | | data-sort-value="1915" | 1915 | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 20987 M 5409 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55791935|Q55791935]] |- | [[Fail:Lõuna-Eesti maastik (Otepää ma, Konrad Mägi, EKM j 16751 M 4948.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55792104|Lõuna-Eesti maastik (Otepää maastik)]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 16751 M 4948 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55792104|Q55792104]] |- | [[Fail:Veneetsia (Kanal Veneetsias), Konrad Mägi, EKM j 153-115 M 94.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55792272|Veneetsia (Kanal Veneetsias)]]'' | | data-sort-value="1922" | 1920s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 153:115 M 94 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55792272|Q55792272]] |- | [[Fail:Portree, Konrad Mägi, EKM j 12314 M 4175.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55793447|Portree]]'' | | data-sort-value="1923" | 1920s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 12314 M 4175 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55793447|Q55793447]] |- | [[Fail:Saaremaa maastik, Konrad Mägi, EKM j 11435 M 4075.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55798205|Saaremaa maastik]]'' | | data-sort-value="1913" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 11435 M 4075 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55798205|Q55798205]] |- | [[Fail:Konrad Mägi maal "Võrumaa maastik" (1917).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55801364|Võrumaa maastik]]'' | | data-sort-value="1917" | 1917 | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 2054 M 2034 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55801364|Q55801364]] |- | [[Fail:Siniallik, Konrad Mägi, EKM j 24362 M 5530.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55801414|Siniallik]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 24362 M 5530 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q55801414|Q55801414]] |- | [[Fail:Lõuna-Eesti maastik, Konrad Mägi, EKM j 10237 M 3884.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55801637|Lõuna-Eesti maastik]]'' | | data-sort-value="1915" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 10237 M 3884 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55801637|Q55801637]] |- | [[Fail:Norra motiiv, Konrad Mägi, EKM j 24361 M 5529.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55802122|Norra motiiv]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 24361 M 5529 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q55802122|Q55802122]] |- | [[Fail:Saaremaa motiiv (Vilsandi moti, Konrad Mägi, EKM j 16750 M 4947.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55806956|Saaremaa motiiv (Vilsandi motiiv)]]'' | | data-sort-value="1913" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 16750 M 4947 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55806956|Q55806956]] |- | [[Fail:Maastik, Konrad Mägi, EKM j 408 M 1760.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55807082|Maastik]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 408 M 1760 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55807082|Q55807082]] |- | [[Fail:Maastik, Konrad Mägi, EKM j 237-148 M 1100.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55807110|Maastik]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 237:148 M 1100 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55807110|Q55807110]] |- | [[Fail:Metsamotiiv, Konrad Mägi, EKM j 36771 M 6215.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55807202|Metsamotiiv]]'' | | data-sort-value="1913" | 1913 | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 36771 M 6215 | [[mets]]<br/>[[harilik mänd]] | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[lõuend]] | [[:d:Q55807202|Q55807202]] |- | [[Fail:Lilleline väli, Konrad Mägi, EKM j 12163 M 4141.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55807214|Lilleline väli]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 12163 M 4141 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55807214|Q55807214]] |- | [[Fail:Saaremaa motiiv, Konrad Mägi, EKM j 139-2 M 454.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55810425|Saaremaa motiiv]]'' | | data-sort-value="1913" | 1913 | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 139:2 M 454 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55810425|Q55810425]] |- | [[Fail:Viljandi maastik, Konrad Mägi, EKM j 14663 M 4498.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55810517|Viljandi maastik]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 14663 M 4498 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55810517|Q55810517]] |- | [[Fail:Viljandi maastik järve ja vare, Konrad Mägi, EKM j 422 M 1767.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55810524|Viljandi maastik järve ja varemetega]]'' | | data-sort-value="1915" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 422 M 1767 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55810524|Q55810524]] |- | [[Fail:Metsamaastik, Konrad Mägi, EKM j 37949 M 6320.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55810557|Metsamaastik]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 37949 M 6320 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[paber]] | [[:d:Q55810557|Q55810557]] |- | [[Fail:Saadjärv, Konrad Mägi, EKM j 604 M 1876.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55811316|Saadjärv]]'' | | data-sort-value="1923" | 1920s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 604 M 1876 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55811316|Q55811316]] |- | [[Fail:Elsi Lõo portree, Konrad Mägi, EKM j 50064 M 7161.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55812970|Elsi Lõo portree]]'' | | data-sort-value="1915" | 1915 | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 50064 M 7161 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55812970|Q55812970]] |- | [[Fail:Maastik, Konrad Mägi, EKM j 8243 M 3465.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55813536|Maastik]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 8243 M 3465 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q55813536|Q55813536]] |- | [[Fail:Pühajärv, Konrad Mägi, EKM j 11250 M 4065.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55814039|Pühajärv]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 11250 M 4065 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55814039|Q55814039]] |- | [[Fail:Itaalia maastik, Konrad Mägi, EKM j 12475 M 4181.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55814304|Itaalia maastik]]'' | | data-sort-value="1922" | 1922 | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 12475 M 4181 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55814304|Q55814304]] |- | [[Fail:Obersdorfi maastik, Konrad Mägi, EKM j 153-277 M 164.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55814349|Obersdorfi maastik]]'' | | data-sort-value="1922" | 1922 | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 153:277 M 164 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | ''[[:d:Q3374389|akvarell]]''<br/>[[paber]] | [[:d:Q55814349|Q55814349]] |- | [[Fail:Võrumaa maastik (Maastik Võrum, Konrad Mägi, EKM j 24364 M 5532.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55815105|Võrumaa maastik (Maastik Võrumaalt)]]'' | | data-sort-value="1915" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 24364 M 5532 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q55815105|Q55815105]] |- | [[Fail:Võrumaa maastik. Valgjärv, Konrad Mägi, EKM j 153-112 M 91.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55815202|Võrumaa maastik. Valgjärv]]'' | | data-sort-value="1916" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 153:112 M 91 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55815202|Q55815202]] |- | [[Fail:Lõuna-Eesti maastik, Konrad Mägi, EKM j 14664 M 4499.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55821275|Lõuna-Eesti maastik]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 14664 M 4499 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55821275|Q55821275]] |- | [[Fail:Norra maastik männiga, Konrad Mägi, EKM j 1899 M 1986.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55822307|Norra maastik männiga]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 1899 M 1986 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55822307|Q55822307]] |- | [[Fail:Kasaritsa maastik, Konrad Mägi, EKM j 24414 M 5582.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55823200|Kasaritsa maastik]]'' | | data-sort-value="1915" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 24414 M 5582 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55823200|Q55823200]] |- | [[Fail:Maastik (Kasaritsa), Konrad Mägi, EKM j 19289 M 5218.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55823367|Maastik (Kasaritsa)]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 19289 M 5218 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55823367|Q55823367]] |- | [[Fail:Itaalia motiiv mäe ja hooneteg, Konrad Mägi, EKM j 425 M 1770.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55823610|Itaalia motiiv mäe ja hoonetega]]'' | | data-sort-value="1921" | 1920s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 425 M 1770 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | ''[[:d:Q3374389|akvarell]]''<br/>[[paber]] | [[:d:Q55823610|Q55823610]] |- | [[Fail:Maastik järvega, Konrad Mägi, EKM j 8229 M 3453.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55823640|Maastik järvega]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 8229 M 3453 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55823640|Q55823640]] |- | [[Fail:Lilled, Konrad Mägi, EKM j 24415 M 5583.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55823800|Lilled]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 24415 M 5583 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55823800|Q55823800]] |- | [[Fail:Saadjärve maastik II, Konrad Mägi, EKM j 11823 M 4129.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55824794|Saadjärve maastik II]]'' | | data-sort-value="1923" | 1920s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 11823 M 4129 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55824794|Q55824794]] |- | [[Fail:Pühajärve maastik (Maastikumot, Konrad Mägi, EKM j 24365 M 5533.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55825027|Pühajärve maastik (Maastikumotiiv)]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 24365 M 5533 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55825027|Q55825027]] |- | [[Fail:Veneetsia (Laevad Veneetsias), Konrad Mägi, EKM j 153-116 M 95.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55826298|Veneetsia (Laevad Veneetsias)]]'' | | data-sort-value="1922" | 1920s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 153:116 M 95 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55826298|Q55826298]] |- | [[Fail:Norra maastik, Konrad Mägi, EKM j 12819 M 4228.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55826671|Norra maastik]]'' | | data-sort-value="1909" | 1909 | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 12819 M 4228 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55826671|Q55826671]] |- | [[Fail:Maastik päikesega, Konrad Mägi, EKM j 423 M 1768.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55827182|Maastik päikesega]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 423 M 1768 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55827182|Q55827182]] |- | [[Fail:Capri, Konrad Mägi, EKM j 7294 M 3249.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55827414|Capri]]'' | | data-sort-value="1921" | 1920s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 7294 M 3249 | [[Capri]] | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55827414|Q55827414]] |- | [[Fail:Norra maastik, Konrad Mägi, EKM j 44822 M 6959.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55828462|Norra maastik]]'' | | data-sort-value="1909" | 1909 | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 44822 M 6959 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55828462|Q55828462]] |- | [[Fail:Norra maastik, Konrad Mägi, EKM j 11712 M 4110.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55828625|Norra maastik]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 11712 M 4110 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55828625|Q55828625]] |- | [[Fail:Itaalia maastik, Konrad Mägi, EKM j 1-14 M 389.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55862494|Itaalia maastik]]'' | | data-sort-value="1921" | 1920s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 1:14 M 389 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55862494|Q55862494]] |- | [[Fail:Daami portree, Konrad Mägi, EKM j 230-9 M 1062.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55862502|Daami portree]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 230:9 M 1062 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55862502|Q55862502]] |- | [[Fail:Konrad Mägi. Teel Viljandist Tartusse. 1915-1916.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55862758|Teel Viljandist Tartusse]]'' | | data-sort-value="1915" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 12161 M 4139 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55862758|Q55862758]] |- | | ''[[:d:Q55862954|Rõuge maastik]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 17869 M 5088 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55862954|Q55862954]] |- | [[Fail:Sirelid, Konrad Mägi, EKM j 190-411 M 732.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55863456|Sirelid]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 190:411 M 732 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55863456|Q55863456]] |- | [[Fail:Capri, Konrad Mägi, EKM j 190-410 M 731.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55863624|Capri]]'' | | data-sort-value="1922" | 1920s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 190:410 M 731 | [[Capri]] | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55863624|Q55863624]] |- | [[Fail:Mehe portree. Etüüd, Konrad Mägi, EKM j 31670 M 5959.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55864174|Mehe portree. Etüüd]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 31670 M 5959 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q55864174|Q55864174]] |- | [[Fail:Pr. Visnapuu portree, Konrad Mägi, EKM j 504 M 1813.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55864378|Pr. Visnapuu portree]]'' | | data-sort-value="1918" | 1918 | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 504 M 1813 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[paber]]<br/>[[pastell]] | [[:d:Q55864378|Q55864378]] |- | [[Fail:Maastik sillaga, Konrad Mägi, EKM j 393 M 1751.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55864462|Maastik sillaga]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 393 M 1751 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q55864462|Q55864462]] |- | [[Fail:Obersdorfi maastik, Konrad Mägi, EKM j 153-117 M 96.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55864688|Obersdorfi maastik]]'' | | data-sort-value="1922" | 1922 | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 153:117 M 96 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q55864688|Q55864688]] |- | [[Fail:Maastik ojaga, Konrad Mägi, EKM j 230-10 M 1063.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55864737|Maastik ojaga]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 230:10 M 1063 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55864737|Q55864737]] |- | [[Fail:Norra maastik, Konrad Mägi, EKM j 153-445 M 246.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55865001|Norra maastik]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 153:445 M 246 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55865001|Q55865001]] |- | [[Fail:Klaara Holsti portree, Konrad Mägi, EKM j 230-7 M 1061.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55865442|Klaara Holsti portree]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 230:7 M 1061 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55865442|Q55865442]] |- | [[Fail:Vilsandi motiiv, Konrad Mägi, EKM j 11711 M 4109.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55865552|Vilsandi motiiv]]'' | | data-sort-value="1913" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 11711 M 4109 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55865552|Q55865552]] |- | [[Fail:Varemed Capril, Konrad Mägi, EKM j 153-114 M 93.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55866753|Varemed Capril]]'' | | data-sort-value="1922" | 1920s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 153:114 M 93 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55866753|Q55866753]] |- | [[Fail:Naise portree, Konrad Mägi, EKM j 153-120 M 97.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55867073|Naise portree]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 153:120 M 97 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55867073|Q55867073]] |- | [[Fail:Pühajärv, Konrad Mägi, EKM j 10265 M 3910.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55867728|Pühajärv]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 10265 M 3910 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55867728|Q55867728]] |- | [[Fail:Naise portree, Konrad Mägi, EKM j 8966 M 3650.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55868147|Naise portree]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 8966 M 3650 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55868147|Q55868147]] |- | [[Fail:Juuditar, Konrad Mägi, EKM j 11113 M 4017.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55868824|Juuditar]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 11113 M 4017 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55868824|Q55868824]] |- | [[Fail:Konrad Mägi. Ida Menning. 1915-1916.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55868853|Pr. Menningi portree (Neiu valges)]]'' | | data-sort-value="1915" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 153:1262 M 356 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55868853|Q55868853]] |- | [[Fail:Natüürmort. Visand, Konrad Mägi, EKM j 24366 M 5534.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55869218|Natüürmort. Visand]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 24366 M 5534 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q55869218|Q55869218]] |- | [[Fail:Saadjärve maastik I, Konrad Mägi, EKM j 11822 M 4128.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55869304|Saadjärve maastik I]]'' | | data-sort-value="1923" | 1920s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 11822 M 4128 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55869304|Q55869304]] |- | [[Fail:Saaremaa motiiv, Konrad Mägi, EKM j 12816 M 4225.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55870328|Saaremaa motiiv]]'' | | data-sort-value="1912" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 12816 M 4225 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55870328|Q55870328]] |- | [[Fail:Normandia, Konrad Mägi, EKM j 12159 M 4137.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55870687|Normandia]]'' | | data-sort-value="1911" | 1911 | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 12159 M 4137 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[paber]] | [[:d:Q55870687|Q55870687]] |- | [[Fail:Maastik. Etüüd, Konrad Mägi, EKM j 8803 M 3624.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55871425|Maastik. Etüüd]]'' | | data-sort-value="1912" | 1912 | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 8803 M 3624 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q55871425|Q55871425]] |- | [[Fail:Maastik tuulikuga, Konrad Mägi, EKM j 57151 M 7538.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55871453|Maastik tuulikuga]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 57151 M 7538 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55871453|Q55871453]] |- | [[Fail:Pühajärv, Konrad Mägi, EKM j 14293 M 4470.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55871606|Pühajärv]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 14293 M 4470 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55871606|Q55871606]] |- | [[Fail:Norra motiiv vesiveskiga (Norr, Konrad Mägi, EKM j 14290 M 4467.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55872386|Norra motiiv vesiveskiga (Norra motiiv)]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 14290 M 4467 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55872386|Q55872386]] |- | [[Fail:Pühajärve maastik (Maastik. Võ, Konrad Mägi, EKM j 24416 M 5584.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55872500|Pühajärve maastik (Maastik. Võrumaa)]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 24416 M 5584 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q55872500|Q55872500]] |- | [[Fail:Saadjärve motiiv, Konrad Mägi, EKM j 12815 M 4224.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55872564|Saadjärve motiiv]]'' | | data-sort-value="1923" | 1920s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 12815 M 4224 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55872564|Q55872564]] |- | [[Fail:Viljandi motiiv, Konrad Mägi, EKM j 190-43 M 512.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55873411|Viljandi motiiv]]'' | | data-sort-value="1915" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 190:43 M 512 | [[Viljandi]]<br/>[[Viljandi Pauluse kirik]] | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q55873411|Q55873411]] |- | [[Fail:Maastik jõega, Konrad Mägi, EKM j 7766 M 3368.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55877197|Maastik jõega]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 7766 M 3368 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55877197|Q55877197]] |- | [[Fail:Naise portree, Konrad Mägi, EKM j 12476 M 4182.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55877246|Naise portree]]'' | | data-sort-value="1916" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 12476 M 4182 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55877246|Q55877246]] |- | [[Fail:Kasaritsa maastik, Konrad Mägi, EKM j 16752 M 4949.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55877286|Kasaritsa maastik]]'' | | data-sort-value="1915" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 16752 M 4949 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55877286|Q55877286]] |- | [[Fail:Naise portree. Linda Bachmann, Konrad Mägi, EKM j 18352 M 5128.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55878522|Naise portree. Linda Bachmann]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 18352 M 5128 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[paber]]<br/>''[[:d:Q1783255|värviline pliiats]]''<br/>[[pastell]] | [[:d:Q55878522|Q55878522]] |- | [[Fail:Maastik kividega, Konrad Mägi, EKM j 153-1263 M 357.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55880601|Maastik kividega]]'' | | data-sort-value="1913" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 153:1263 M 357 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | [[maastikumaal]] | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55880601|Q55880601]] |- | [[Fail:Viljandi maastik (Kasaritsa ma, Konrad Mägi, EKM j 16753 M 4950.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55881181|Viljandi maastik (Kasaritsa maastik)]]'' | | data-sort-value="1915" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 16753 M 4950 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55881181|Q55881181]] |- | [[Fail:Maastik majaga, Konrad Mägi, EKM j 11126 M 4030.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55881435|Maastik majaga]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 11126 M 4030 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55881435|Q55881435]] |- | [[Fail:Mustlastüdruk, Konrad Mägi, EKM j 153-1259 M 354.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55884012|Mustlastüdruk]]'' | | data-sort-value="1915" | 1915 | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 153:1259 M 354 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55884012|Q55884012]] |- | [[Fail:Laulasmaa rand (Klooga), Konrad Mägi, EKM j 16749 M 4946.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55884635|Laulasmaa rand (Klooga)]]'' | | data-sort-value="1915" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 16749 M 4946 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55884635|Q55884635]] |- | [[Fail:Merikapsad, Konrad Mägi, EKM j 130-1 M 443.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55885439|Merikapsad]]'' | | data-sort-value="1913" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 130:1 M 443 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55885439|Q55885439]] |- | [[Fail:Pühajärve maastik, Konrad Mägi, EKM j 153-113 M 92.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55897102|Pühajärve maastik]]'' | | data-sort-value="1920" | 1920 | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 153:113 M 92 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55897102|Q55897102]] |- | [[Fail:Obersdorfi motiiv, Konrad Mägi, EKM j 14291 M 4468.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55899790|Obersdorfi motiiv]]'' | | data-sort-value="1922" | 1922 | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 14291 M 4468 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55899790|Q55899790]] |- | [[Fail:Maastikuetüüd, Konrad Mägi, EKM j 20667 M 5392.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55900416|Maastikuetüüd]]'' | | data-sort-value="1913" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 20667 M 5392 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55900416|Q55900416]] |- | [[Fail:Otepää maastik (Otepää motiiv), Konrad Mägi, EKM j 24363 M 5531.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55900616|Otepää maastik (Otepää motiiv)]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 24363 M 5531 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55900616|Q55900616]] |- | [[Fail:Maastik kosega, Konrad Mägi, EKM j 59357 M 7679.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55901938|Maastik kosega]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 59357 M 7679 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55901938|Q55901938]] |- | [[Fail:Norra motiiv kaskedega, Konrad Mägi, EKM j 31631 M 5925.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55903053|Norra motiiv kaskedega]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 31631 M 5925 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[paber]] | [[:d:Q55903053|Q55903053]] |- | [[Fail:Kasaritsa järv, Konrad Mägi, EKM j 7312 M 3266.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55903116|Kasaritsa järv]]'' | | data-sort-value="1915" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 7312 M 3266 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55903116|Q55903116]] |- | [[Fail:Maastik, Konrad Mägi, EKM j 10960 M 3985.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55903326|Maastik]]'' | | data-sort-value="1915" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 10960 M 3985 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55903326|Q55903326]] |- | [[Fail:Obersdorfi maastik, Konrad Mägi, EKM j 153-278 M 165.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55903823|Obersdorfi maastik]]'' | | data-sort-value="1922" | 1922 | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 153:278 M 165 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[paber]]<br/>''[[:d:Q3374389|akvarell]]'' | [[:d:Q55903823|Q55903823]] |- | | ''[[:d:Q55904558|Veneetsia]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 57150 M 7537 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55904558|Q55904558]] |- | [[Fail:Kompositsioon (Meditatsioon, M, Konrad Mägi, EKM j 2493 M 2060.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55905869|Kompositsioon (Meditatsioon; Maastik daamiga)]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 2493 M 2060 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55905869|Q55905869]] |- | [[Fail:Maastik, Konrad Mägi, EKM j 12299 M 4160.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55906452|Maastik]]'' | | data-sort-value="1913" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 12299 M 4160 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55906452|Q55906452]] |- | [[Fail:Obersdorfi maastik, Konrad Mägi, EKM j 50495 Mi 603.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55908954|Obersdorfi maastik]]'' | | data-sort-value="1922" | 1920s | ''[[:d:Q56189788|Eesti Kunstimuuseumi Mikkeli kogu]]'' | EKM j 50495 Mi 603 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55908954|Q55908954]] |- | [[Fail:Maal. Bronislav Orlovski, Konrad Mägi, ERM TM K 64.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q73662084|Maal. Bronislav Orlovski]]'' | | data-sort-value="1917" | 1910s | ''[[:d:Q73594824|Tartumaa Muuseumi kunstikogu]]'' | ERM TM K 64 | | [[Eesti Rahva Muuseum]] | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q73662084|Q73662084]] |- | [[Fail:Kasaritsa maastik, Konrad Mägi, VM VM 11499 K.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q74037542|Kasaritsa maastik]]'' | | data-sort-value="1916" | 1910s | ''[[:d:Q74016754|Viljandi Muuseumi kunstikogu]]'' | VM VM 11499 K | | [[Viljandi Muuseum]] | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q74037542|Q74037542]] |- | | ''[[:d:Q74038541|maal, Maastik (Lõuna-Eesti)]]'' | | | ''[[:d:Q74016754|Viljandi Muuseumi kunstikogu]]'' | VM VM 9484:2 K 309 | | [[Viljandi Muuseum]] | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q74038541|Q74038541]] |- | [[Fail:Maastik, Konrad Mägi, SM 9806-2 Km 135-2.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q74440675|Maastik]]'' | | | ''[[:d:Q74018626|Saaremaa Muuseumi maalikogu]]'' | SM _ 9806:2 Km 135:2 | | [[Saaremaa Muuseum]] | | | ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q74440675|Q74440675]] |- | [[Fail:Autoportree, Konrad Mägi, SM 9806-1 Km 135-1.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q74512220|Autoportree]]'' | | | ''[[:d:Q74018626|Saaremaa Muuseumi maalikogu]]'' | SM _ 9806:1 Km 135:1 | | [[Saaremaa Muuseum]] | | | | [[:d:Q74512220|Q74512220]] |- | [[Fail:KONRAD MÄGI 1922-1923 Capri maastik.jpg|center|128px]] | [[Capri maastik (Konrad Mägi)|Capri maastik]] | | | [[Enn Kunila kunstikollektsioon]] | | [[Capri]] | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q109713365|Q109713365]] |- | [[Fail:KONRAD MÄGI 1922-1923 Itaalia maastik. Rooma.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q109713483|Itaalia maastik. Rooma]]'' | | | [[Enn Kunila kunstikollektsioon]] | | [[Rooma]] | | | | | [[:d:Q109713483|Q109713483]] |- | [[Fail:Konrad Mägi nimeta teos.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q109713524|Nimeta]]'' | | | | | [[Capri]] | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q109713524|Q109713524]] |- | [[Fail:Konrad mägi, capri, 1922-23.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q109714026|Capri]]'' | | | [[Enn Kunila kunstikollektsioon]] | | [[Capri]] | | | | | [[:d:Q109714026|Q109714026]] |- | [[Fail:Konrad Mägi maal "Ahvenamaa motiiv".jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q109714129|Ahvenamaa motiiv]]'' | | data-sort-value="1906" | 1906 | [[Enn Kunila kunstikollektsioon]] | | [[Ahvenamaa maakond|Ahvenamaa]]<br/>[[harilik mänd]] | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q109714129|Q109714129]] |- | [[Fail:Konrad Mägi maal "Otepää maastik".jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q109716054|Otepää maastik]]'' | | | | | [[Otepää]]<br/>[[Otepää kirik]] | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q109716054|Q109716054]] |- | [[Fail:Konrad Mägi maal "Võrumaa motiiv. Valgjärv".jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q109716996|Võrumaa motiiv. Valgjärv]]'' | | | | | [[maastik]]<br/>[[järv]] | | | [[maastikumaal]] | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q109716996|Q109716996]] |- | [[Fail:Konrad Mägi - Kasaritsa maastik.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q115596780|Kasaritsa maastik]]'' | | data-sort-value="1910" | 1910s | | | | | | | ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q115596780|Q115596780]] |- | [[Fail:Obersdorfi maastik. konradmagi.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q117006726|Obersdorfi maastik.]]'' | | data-sort-value="1922" | 1922 | | | | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q117006726|Q117006726]] |- | [[Fail:450MAGI,1922-23.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q123750288|Veneetsia]]'' | | | | | | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q123750288|Q123750288]] |- | [[Fail:Alvine Käppa portree.konradmagi.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q125267079|Porträt der Alvine Käpp]]'' | | data-sort-value="1919" | 1919 | | | | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q125267079|Q125267079]] |} == Misc == {| class='wikitable sortable' ! pilt ! Article ! RKDimages ID ! asutamise või loomise aeg ! kogu ! inventarinumber ! kujutab ! omanik ! catalog code ! žanr ! kasutatud materjal ! Item |- | [[Fail:Maastikuetüüd, Konrad Mägi, TKM TR 2828 A 156.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50982633|Maastikuetüüd]]'' | | | ''[[:d:Q55986654|Tartu Kunstimuuseumi akvarellikogu]]'' | TKM TR 2828 A 156 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[paber]]<br/>''[[:d:Q3374389|akvarell]]'' | [[:d:Q50982633|Q50982633]] |} {{Wikidata loendi lõpp}} qdm01bi19rtasf54kzrer14t3rd3ogl 2026 0 462381 7166184 7162965 2026-06-02T22:21:07Z Juhan242 213253 /* Sündmused Eestis */ 7166184 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga. ==Vasted teistes kalendrites== *[[Juudi kalender]]: 5786–5787 *[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 *[[Islami kalender]]: 1447–1448 *[[Iraani kalender]]: 1404–1405 *[[Sirvikalender]]: 10239 == Sündmused maailmas == * [[Küpros]] alustas oma rolli [[Euroopa Nõukogu]] eesistujana. * 1. jaanuar – [[Bulgaaria]] võttis euroala 21. liikmena kasutusele [[euro]]. * 1. jaanuar – [[Šveits]]is hukkus [[2026. aasta Crans-Montana baari tulekahju|Crans-Montana baari tulekahjus]] 40 inimest. * 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.<ref name="Peetud" /> * 3. jaanuar – [[Ekvatoriaal-Guinea]] kolis oma pealinna [[Malabo]]st [[Ciudad de la Paz]]i.<ref name="Relocated" /> * 5. jaanuar – [[Delcy Rodríguez]] vannutati ajutiseks Venezuela presidendiks. * 8. jaanuar – [[Iraan]]is lülitati üleriigiliste protestide vastu võitlemiseks välja [[internet]]. * 11. jaanuar – [[Benin]]is toimusid parlamendivalimised. * 12. jaanuar – [[Uganda]]s toimusid [[2026. aasta Uganda üldvalimised|üldvalimised]]. * 18. jaanuar – [[Portugal]]is toimusid presidendivalimised. * 5. veebruar – [[Uus START-leping]] aegus. * 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]]. * 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. * 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni. * 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised. * 24. märts – [[Taani]]s toimuvad erakorralised parlamendivalimised. * 1. aprill – algas [[Artemis II]] 10-päevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile. * 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks. * 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. * 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised. * 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised. * 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. * 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides. * 29. aprill – 5. mai – toimus [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]]i B-grupi turniir. Turniiri võitis [[Eesti jäähokikoondis|Eesti]]. * 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i. * 16. mai – [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]] tegi [[Andris Kulbergs]]ile ettepaneku moodustada uus valitsus. * 15.–31. mai – [[Šveits|Šveitsis]] [[Zürich|Zürichis]] ja [[Fribourg|Fribourgis]] toimuvad [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused]]. * 21. mai – USA president [[Donald Trump]] teatas, et saadab [[Poola]] täiendavalt 5000 Ameerika sõdurit. * 22. mai – [[USA Föderaalreserv]]i uus juht [[Kevin Warsh]] vannutati ametisse Valges Majas toimunud tseremoonial * 24. mai – parlamendivalimised Guineas ja Küprosel * 31. mai – presidendivalimised Colombias * 1. juuni – üldvalimised Etioopias * 7. juuni – parlamendivalimised Armeenias ja üldvalimiste teine ​​voor Peruus * 11. juuni – 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. * 2. juuli – Alžeeria parlamendivalimised. * 4. juuli – Washingtonis on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks * 19. juuli – São Tomé ja Príncipe presidendivalimised. * 23.–30. juuli – Philadelphias (USA) toimub 30. rahvusvaheline matemaatikute kongress * 12. august – täielik päikesevarjutus, mida saab jälgida Hispaanias, Islandil, Venemaal, Portugalis, Gröönimaal ja Valgevenes * 13. august – üldvalimised Sambias * 30. august – Haiti üldvalimiste esimene voor * 13. september – Rootsi parlamendivalimised * 20. september – Venemaa Riigiduuma valimised * 23. september – Maroko parlamendivalimised * 27. september – parlamendivalimised São Tomé ja Príncipes * 3. oktoober – parlamendivalimised Lätis * 4. oktoober üldvalimised Brasiilias ning Bosnias ja Hertsegoviinas * 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat * 27. oktoober – Iisraeli parlamendivalimised * 31. oktoober – 13. november - IV noorte suveolümpiamängud Dakaris (Senegal) ==Sündmused Eestis== * 11. veebruar – [[Tallinna Ülikool]]i valimiskogu valis uueks rektoriks [[Priit Reiska]], kelle ametiaeg algab 15. mail, kui ametist lahkub senine rektor [[Tõnu Viik]] * 6. märts – SA [[Tallinna Lauluväljak]] juhataja [[Urmo Saareoja]] teatas, et andis nõukogule üle palve ta ametist tagasi kutsuda * 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, mille vaidlustas kohtus, lipuheiskamise aktsiooni eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef * 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem [[Heino Märks]] teatas, et on saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast * 23. märts – Harju maakohus jättis rahuldamata riigikogu liikme Tarmo Tamme hagi ajalehe Äripäev vastu, et väljaanne tema metsaraie kohta avaldatud valeväited ümber lükkaks ning mittevaralise kahju hüvitaks * 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise * 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi võimaliku õhuohu Eesti piiride lähedal Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed õhuohtu põhjustanud droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati * 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamise arutamiseks * 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel * 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa Ekspress Grupi ja AVH Grupi tehingule, millega Ekspress Grupist saab [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik * 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil * 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] kirjutasid alla lepingule, mille järgi müüakse [[Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule * 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal * aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery neli linnamaasturit – Tiggo 4, Tiggo 7, Tiggo 8 ja Tiggo 9, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina * 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] * 23.-25. aprill – Tartus toimus 32. rahvusvaheline põllumajanduse, metsanduse, aianduse ja toidutööstuse ettevõtteid ja organisatsioone tutvustav [[Maamess]] * 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale, Salumäe arvates on Noole plussideks rahvusvaheline tuntus, ärisidemed, tippspordi tundmine ning ausus * 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastat [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatrist]] ja hakkab vabakutseliseks * 24. aprill – 18-aastane Kirke Mõtsnik ujus Berliinis alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26 parandades oma senist rekordit enam kui kaheksa sekundiga * 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib 18. juunini ehk järgmise korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] * 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus on töötanud alates 2010. aastast ja hakkab vabakutseliseks * 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i, pidulik auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is * 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigendile [[Paavo Järvi]]le on omistatud keiserlik [[Tõusva Päikese orden]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 30. aprill – neli aastat Postimehe peatoimetaja ametis olnud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud ERR-i uudiste- ja sporditoimetuse juht * 30. aprill – Tallinna vanalinnas kirjanike maja seinale [[ENSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei- ja piirivalveameti üle väärteootsuse tühistamise nõudes võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot * 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel oma teatriteed vabakutselisena * 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] * 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris * 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ja koos kahe linnale kuuluva keskhaiglaga liidetakse kontserni koosseisu ka [[Tallinna Kiirabi]] ning [[Tallinna Hambakliinik]], [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita riigile kuuluva [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga * 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas 5 aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks * 6. mai – kolm aastat [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle ettevõttesse [[Cybernetica]], kus hakkab juhtima militaarmobiilsuse ja kaitsevaldkonna programmi * 6. mai – vähem kui kaks aastat [[Eesti Energia]] juhatuse liige ja [[Enefit]] OÜ juhatuse esimees olnud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel * 6. mai – siseministeerium registreeris uue usulise ühendusena '''Eesti moslemite muftiaat koguduse''', mullu ei rahuldanud riik eri põhjustel mufti taotlust kogudus rajada * 6. mai – [[Konkurentsiamet]] andis loa [[Coop Eesti Keskühistu]] ja Soome ühistulise jaekaubanduskontserni SOK tehingule, millega Coop ostab ära SOK-le kuuluva [[Prisma Peremarket]]i ja selle 13 Eesti kauplust, üleminek algab septembris * 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president ja pikaajaline spordijuht [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks * 7. mai – peaminister ja Reformierakonna esimees [[Kristen Michal]] ütles, et tema hinnangul võiks [[Kersti Kaljulaid]] olla Vabariigi presidendi kandidaat * 12. mai – [[ERR]] kuulutas välja konkursi uudistetoimetuse juhi ametikohale * 13. mai – [[Tartu ülikool]] teatas, et järgmisel õppeaastal astub vabade kunstide professori ametisse filmirežissöör, lavastaja ja stsenarist [[Rainer Sarnet]], talle annab 19. mail ameti üle [[Viivi Luik]] * 14. mai – [[Tallinna Ülikool]]i uus rektor [[Priit Reiska]] andis ülikooli aulas ametivande ja pidas inauguratsioonikõne * 14. mai – [[Varro Vooglaid]] teatas sotsiaalmeedias, et lahkub Riigikogu [[EKRE]] fraktsioonist * 18. mai – [[Karl Eduard Söödi lasteluulepreemia]] said [[Ilmar Trull]] («Veidi veidrad veised») ja [[Jaanus Vaiksoo]] («Oma Eesti, oma toit») * 18. mai – 15 aastat [[kaitsepolitseiamet]]is töötanud ja julgeolekuasutuse üheks avalikuks näoks olnud [[Harrys Puusepp]] teatas, et lahkub juuni lõpus ametist * 18. mai – Tallinna [[Keldrimäe]] asumisse Liivalaia-Juhkentali ristile paigaldati [[Flo Kasearu]] ratsamonument feministile [[Alma Ostra-Oinas]]ele, mille suhtes avaldas Juhkentali Selts rahuolematust * 19. mai – keskpäeval sisenes Eestisse ilmselt [[Ukraina]] päritolu [[droon]] ja [[Balti õhuturbemissioon]]i hävitaja tulistas selle [[Lõuna-Eesti]]s [[Võrtsjärv]]e ja [[Põltsamaa]] vahel alla, droonirusud kukkusid alla Põltsamaa vallas [[Kablaküla]]s * 20. mai – Tallinna südalinnas asetati nurgakivi [[Talsinki kvartal]]i esimesele hoonele, mille ankurüürnikuks saab [[SEB]], kvartal peaks valmima aastaks 2029 * 20.-22. mai – Tartus toimub Põhjamaade siirdamisühingu kongress, mis koondab üle 200 osaleja 17 riigist ja mille korraldamisõigus on [[Tartu ülikooli kliinikum]]il esimest korda * 21. mai – valitsus vabastas ametist [[ohutusjuurdluse keskus]]e juhataja [[Märt Ots]]a * 21. mai – Ärimees [[Rein Kilk]] kaotas seitse aastat kestnud kohtuvaidluse Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luigega, Kilk süüdistas Luike valeväidete esitamises raamatus "Kaval Kilk ja kaksteist lolli", kuid [[Harju maakohus]] jättis hagi rahuldamata * 22. mai – [[Tallinna Ülikool]]i Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi järgmiseks direktoriks valiti [[Ivo Lille]], tema ametiaeg kestab 1. septembrist 2026 kuni 31. augustini 2031, seni juhib instituuti direktori kohusetäitja [[Riho Västrik]]. * 22. mai – Eesti Olümpiakomitee presidendi kohale esitati ametlikult kaks kandidaati: [[Erich Teigamägi]] ja [[Even Tudeberg]]. * Tšehhi president Petr Pavel on koos abikaasa Eva Pavlovága president Alar Karise kutsel 27.–28. mail riigivisiidil Eestis * 1. juuni – [[Postimehe peatoimetaja]]na alustas senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] * 1. juuni – [[Eesti Rahva Muuseum]]i lipusaali jõudis vabariigi presidendi lipp, mille kaks noormeest päästsid 1944. aastal [[Kadrioru loss]]i lipumastist punaarmee kätte sattumise eest ning mida üks päästjatest, skaut Eugen Vilder hoidis aastakümneid [[Austraalia]]s * 5. juuni – [[Eesti Pank]] laseb ringlusse erikujundusega 2-eurose pühendusmündi, mis on pühendatud [[Sipsik]]ule * 7. juuni – [[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]] asub tööle Eesti Panga presidendina * 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek valib EOK uue presidendi, asepresidendi ja täitevkomitee * juuli esimese kahe nädala jooksul taastub Tallinnas trammiühendus linna ja lennujaama vahel * 28. august – [[Weimar]]is antakse pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võtab oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] * 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s * 10. oktoober – astub ametisse uus [[Eesti president]] * 10. oktoober – Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval '''aasta õpetaja galal''' kuulutatakse välja [[aasta õpetaja]] konkursi laureaadid ===Kohaliku tähtsusega=== * 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist * 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]] * 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar * 2. märts – [[Tartu linnavalitsus]] teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]] * 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet * 8. aprill – neli aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist * 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise “Päästame Tartu Keskpargi” esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini * 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud * 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil * 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) * 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu * 7. mai – Tartu linnavalitsus esitas volikogule ettepaneku, mille järgi tõusevad 1. juulist Tartus bussi- ja rattaringluse piletihinnad keskmiselt 15-20 protsenti * 7. mai – [[Haridus- ja teadusministeerium]] kinnitas [[Tartu tervishoiu kõrgkool]]i rektoriks [[Jaan Looga]], kes on töötanud aastaid samas kõrgkoolis teadus- ja arendustegevuse alal * 11. mai – viis kuud ametis olnud [[Erki Savisaar]] lahkus tervislikel põhjustel [[Vormsi]] vallavanema kohalt * 12. mai – [[Tallinna lauluväljak]]u nõukogu kinnitas uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13.–15. mai – Vanemuise tantsu- ja balletikooli õpilased Tuule Pruulmann ja Fiona Vavilova osalesid [[Kreeka]]s [[Ateena]]s toimunud [[Anna Pavlova]] nimelisel rahvusvahelisel balletikonkursil ja Eestisse tulid nad tagasi teise kohaga * 15. mai – [[Eesti Ringhäälingumuuseum]] teatas, et lõpetab aasta lõpuks [[Türi]]l senisel kujul tegevuse ja kogud kolitakse [[Tallinna teletorn]]i * 15.–17. mai – toimus 5 000 elanikuga Türil 47. korda lillelaat, mida külastas rekordiliselt 40 000 inimest * 18. mai – [[Võru linnavolikogu]] tagandas ametist linnapea [[Kalvi Kõva]] * 18. mai – [[Selver]] teatas, et sulgeb tuleval kevadel oma ainsa kaupluse [[Põlva]]s, kuna praegune rendipind vajaks värskendamist, mis läheks maksma sama palju kui uue kaupluse ehitamine, sama on plaanis teha ka Viljandis, kus praegu on Selveril kaks poodi * 20. mai – [[Luunja]]s avas uksed uus [[Coop]]i kauplus * 20. mai – [[Kambja]] vallavolikogu opositsioonisaadikud algatasid volikogu esimehe [[Illari Lään]]e umbusalduse * 21. mai – [[Tartu linnavolikogu]] lükkas tagasi sotsiaaldemokraatide ettepaneku jätta linnaliinibussides sooduspileti hind samaks ning volikogu enamuse heakskiidu sai otsus, et 1. juulil tõusevad eranditult kõik linnaliinibusside piletihinnad * 22. mai – Hiiumaa vallavanemale [[Hergo Tasuja]]le esitati umbusaldusavaldus, kuus EKRE ja Isamaa liiget heidavad ette, et mees on korduvalt eiranud valla elus ja juhtimises tekkinud probleeme ja jätnud need lahenduseta * 1. juuni – näituse "Türi linn 100" avamine [[Türi Muuseum]]is * 29. juuni – Tartu linna päev * 2. juuli – Türi linna 100. sünnipäeva pidulik vastuvõtt [[Türi Kultuurikeskus]]es. ==Surnud== {{Vaata ka|In memoriam 2026}} *[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja *[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik *[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog *[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane *[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik *[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik *[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog *[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane *[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik *[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht *[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik *[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik *[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik *[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja *[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik *[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik *[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst *[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof *[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja *[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja *[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja *[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog *[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik *[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister *[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht *[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja *[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur *[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog *19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja *[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent *[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja *[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik *[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane *[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja *[[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, kaitseväe peakaplan *[[7. mai]] – [[Kaia Lehari]], eesti esteetik ja kunstiteadlane *[[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik *[[9. mai]] – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog *[[20. mai]] – [[Teet Veispak]], eesti kultuuritegelane ==Pühendused== Eestis: * [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] * [[aasta lind]] – [[piiritaja]] * [[aasta loom]] – [[siil]] * [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] * [[aasta puu]] – [[harilik haab]] * [[aasta seen]] – [[limatünnik]] * 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]]) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Peetud">{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}</ref> <ref name="Relocated">{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}</ref> }} [[Kategooria:2026| ]] 9d5kzr8okzqr0t7c7529yr567fubngx 7166185 7166184 2026-06-02T22:24:29Z Juhan242 213253 /* Sündmused Eestis */ 7166185 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga. ==Vasted teistes kalendrites== *[[Juudi kalender]]: 5786–5787 *[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 *[[Islami kalender]]: 1447–1448 *[[Iraani kalender]]: 1404–1405 *[[Sirvikalender]]: 10239 == Sündmused maailmas == * [[Küpros]] alustas oma rolli [[Euroopa Nõukogu]] eesistujana. * 1. jaanuar – [[Bulgaaria]] võttis euroala 21. liikmena kasutusele [[euro]]. * 1. jaanuar – [[Šveits]]is hukkus [[2026. aasta Crans-Montana baari tulekahju|Crans-Montana baari tulekahjus]] 40 inimest. * 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.<ref name="Peetud" /> * 3. jaanuar – [[Ekvatoriaal-Guinea]] kolis oma pealinna [[Malabo]]st [[Ciudad de la Paz]]i.<ref name="Relocated" /> * 5. jaanuar – [[Delcy Rodríguez]] vannutati ajutiseks Venezuela presidendiks. * 8. jaanuar – [[Iraan]]is lülitati üleriigiliste protestide vastu võitlemiseks välja [[internet]]. * 11. jaanuar – [[Benin]]is toimusid parlamendivalimised. * 12. jaanuar – [[Uganda]]s toimusid [[2026. aasta Uganda üldvalimised|üldvalimised]]. * 18. jaanuar – [[Portugal]]is toimusid presidendivalimised. * 5. veebruar – [[Uus START-leping]] aegus. * 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]]. * 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. * 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni. * 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised. * 24. märts – [[Taani]]s toimuvad erakorralised parlamendivalimised. * 1. aprill – algas [[Artemis II]] 10-päevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile. * 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks. * 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. * 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised. * 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised. * 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. * 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides. * 29. aprill – 5. mai – toimus [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]]i B-grupi turniir. Turniiri võitis [[Eesti jäähokikoondis|Eesti]]. * 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i. * 16. mai – [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]] tegi [[Andris Kulbergs]]ile ettepaneku moodustada uus valitsus. * 15.–31. mai – [[Šveits|Šveitsis]] [[Zürich|Zürichis]] ja [[Fribourg|Fribourgis]] toimuvad [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused]]. * 21. mai – USA president [[Donald Trump]] teatas, et saadab [[Poola]] täiendavalt 5000 Ameerika sõdurit. * 22. mai – [[USA Föderaalreserv]]i uus juht [[Kevin Warsh]] vannutati ametisse Valges Majas toimunud tseremoonial * 24. mai – parlamendivalimised Guineas ja Küprosel * 31. mai – presidendivalimised Colombias * 1. juuni – üldvalimised Etioopias * 7. juuni – parlamendivalimised Armeenias ja üldvalimiste teine ​​voor Peruus * 11. juuni – 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. * 2. juuli – Alžeeria parlamendivalimised. * 4. juuli – Washingtonis on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks * 19. juuli – São Tomé ja Príncipe presidendivalimised. * 23.–30. juuli – Philadelphias (USA) toimub 30. rahvusvaheline matemaatikute kongress * 12. august – täielik päikesevarjutus, mida saab jälgida Hispaanias, Islandil, Venemaal, Portugalis, Gröönimaal ja Valgevenes * 13. august – üldvalimised Sambias * 30. august – Haiti üldvalimiste esimene voor * 13. september – Rootsi parlamendivalimised * 20. september – Venemaa Riigiduuma valimised * 23. september – Maroko parlamendivalimised * 27. september – parlamendivalimised São Tomé ja Príncipes * 3. oktoober – parlamendivalimised Lätis * 4. oktoober üldvalimised Brasiilias ning Bosnias ja Hertsegoviinas * 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat * 27. oktoober – Iisraeli parlamendivalimised * 31. oktoober – 13. november - IV noorte suveolümpiamängud Dakaris (Senegal) ==Sündmused Eestis== * 11. veebruar – [[Tallinna Ülikool]]i valimiskogu valis uueks rektoriks [[Priit Reiska]], kelle ametiaeg algab 15. mail, kui ametist lahkub senine rektor [[Tõnu Viik]] * 6. märts – SA [[Tallinna Lauluväljak]] juhataja [[Urmo Saareoja]] teatas, et andis nõukogule üle palve ta ametist tagasi kutsuda * 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, mille vaidlustas kohtus, lipuheiskamise aktsiooni eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef * 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem [[Heino Märks]] teatas, et on saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast * 23. märts – Harju maakohus jättis rahuldamata riigikogu liikme Tarmo Tamme hagi ajalehe Äripäev vastu, et väljaanne tema metsaraie kohta avaldatud valeväited ümber lükkaks ning mittevaralise kahju hüvitaks * 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise * 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi võimaliku õhuohu Eesti piiride lähedal Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed õhuohtu põhjustanud droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati * 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamise arutamiseks * 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel * 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa Ekspress Grupi ja AVH Grupi tehingule, millega Ekspress Grupist saab [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik * 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil * 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] kirjutasid alla lepingule, mille järgi müüakse [[Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule * 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal * aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery neli linnamaasturit – Tiggo 4, Tiggo 7, Tiggo 8 ja Tiggo 9, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina * 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] * 23.-25. aprill – Tartus toimus 32. rahvusvaheline põllumajanduse, metsanduse, aianduse ja toidutööstuse ettevõtteid ja organisatsioone tutvustav [[Maamess]] * 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale, Salumäe arvates on Noole plussideks rahvusvaheline tuntus, ärisidemed, tippspordi tundmine ning ausus * 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastat [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatrist]] ja hakkab vabakutseliseks * 24. aprill – 18-aastane Kirke Mõtsnik ujus Berliinis alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26 parandades oma senist rekordit enam kui kaheksa sekundiga * 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib 18. juunini ehk järgmise korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] * 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus on töötanud alates 2010. aastast ja hakkab vabakutseliseks * 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i, pidulik auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is * 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigendile [[Paavo Järvi]]le on omistatud keiserlik [[Tõusva Päikese orden]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 30. aprill – neli aastat Postimehe peatoimetaja ametis olnud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud ERR-i uudiste- ja sporditoimetuse juht * 30. aprill – Tallinna vanalinnas kirjanike maja seinale [[ENSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei- ja piirivalveameti üle väärteootsuse tühistamise nõudes võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot * 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel oma teatriteed vabakutselisena * 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] * 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris * 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ja koos kahe linnale kuuluva keskhaiglaga liidetakse kontserni koosseisu ka [[Tallinna Kiirabi]] ning [[Tallinna Hambakliinik]], [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita riigile kuuluva [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga * 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas 5 aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks * 6. mai – kolm aastat [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle ettevõttesse [[Cybernetica]], kus hakkab juhtima militaarmobiilsuse ja kaitsevaldkonna programmi * 6. mai – vähem kui kaks aastat [[Eesti Energia]] juhatuse liige ja [[Enefit]] OÜ juhatuse esimees olnud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel * 6. mai – siseministeerium registreeris uue usulise ühendusena '''Eesti moslemite muftiaat koguduse''', mullu ei rahuldanud riik eri põhjustel mufti taotlust kogudus rajada * 6. mai – [[Konkurentsiamet]] andis loa [[Coop Eesti Keskühistu]] ja Soome ühistulise jaekaubanduskontserni SOK tehingule, millega Coop ostab ära SOK-le kuuluva [[Prisma Peremarket]]i ja selle 13 Eesti kauplust, üleminek algab septembris * 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president ja pikaajaline spordijuht [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks * 7. mai – peaminister ja Reformierakonna esimees [[Kristen Michal]] ütles, et tema hinnangul võiks [[Kersti Kaljulaid]] olla Vabariigi presidendi kandidaat * 12. mai – [[ERR]] kuulutas välja konkursi uudistetoimetuse juhi ametikohale * 13. mai – [[Tartu ülikool]] teatas, et järgmisel õppeaastal astub vabade kunstide professori ametisse filmirežissöör, lavastaja ja stsenarist [[Rainer Sarnet]], talle annab 19. mail ameti üle [[Viivi Luik]] * 14. mai – [[Tallinna Ülikool]]i uus rektor [[Priit Reiska]] andis ülikooli aulas ametivande ja pidas inauguratsioonikõne * 14. mai – [[Varro Vooglaid]] teatas sotsiaalmeedias, et lahkub Riigikogu [[EKRE]] fraktsioonist * 18. mai – [[Karl Eduard Söödi lasteluulepreemia]] said [[Ilmar Trull]] («Veidi veidrad veised») ja [[Jaanus Vaiksoo]] («Oma Eesti, oma toit») * 18. mai – 15 aastat [[kaitsepolitseiamet]]is töötanud ja julgeolekuasutuse üheks avalikuks näoks olnud [[Harrys Puusepp]] teatas, et lahkub juuni lõpus ametist * 18. mai – Tallinna [[Keldrimäe]] asumisse Liivalaia-Juhkentali ristile paigaldati [[Flo Kasearu]] ratsamonument feministile [[Alma Ostra-Oinas]]ele, mille suhtes avaldas Juhkentali Selts rahuolematust * 19. mai – keskpäeval sisenes Eestisse ilmselt [[Ukraina]] päritolu [[droon]] ja [[Balti õhuturbemissioon]]i hävitaja tulistas selle [[Lõuna-Eesti]]s [[Võrtsjärv]]e ja [[Põltsamaa]] vahel alla, droonirusud kukkusid alla Põltsamaa vallas [[Kablaküla]]s * 20. mai – Tallinna südalinnas asetati nurgakivi [[Talsinki kvartal]]i esimesele hoonele, mille ankurüürnikuks saab [[SEB]], kvartal peaks valmima aastaks 2029 * 20.-22. mai – Tartus toimub Põhjamaade siirdamisühingu kongress, mis koondab üle 200 osaleja 17 riigist ja mille korraldamisõigus on [[Tartu ülikooli kliinikum]]il esimest korda * 21. mai – valitsus vabastas ametist [[ohutusjuurdluse keskus]]e juhataja [[Märt Ots]]a * 21. mai – Ärimees [[Rein Kilk]] kaotas seitse aastat kestnud kohtuvaidluse Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luigega, Kilk süüdistas Luike valeväidete esitamises raamatus "Kaval Kilk ja kaksteist lolli", kuid [[Harju maakohus]] jättis hagi rahuldamata * 22. mai – [[Tallinna Ülikool]]i Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi järgmiseks direktoriks valiti [[Ivo Lille]], tema ametiaeg kestab 1. septembrist 2026 kuni 31. augustini 2031, seni juhib instituuti direktori kohusetäitja [[Riho Västrik]]. * 22. mai – Eesti Olümpiakomitee presidendi kohale esitati ametlikult kaks kandidaati: [[Erich Teigamägi]] ja [[Even Tudeberg]]. * 27.–28. mai – Tšehhi president [[Petr Pavel]] oli koos abikaasa Eva Pavlovága president [[Alar Karis]]e kutsel riigivisiidil Eestis * 1. juuni – [[Postimehe peatoimetaja]]na alustas senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] * 1. juuni – [[Eesti Rahva Muuseum]]i lipusaali jõudis vabariigi presidendi lipp, mille kaks noormeest päästsid 1944. aastal [[Kadrioru loss]]i lipumastist punaarmee kätte sattumise eest ning mida üks päästjatest, skaut Eugen Vilder hoidis aastakümneid [[Austraalia]]s * 5. juuni – [[Eesti Pank]] laseb ringlusse erikujundusega 2-eurose pühendusmündi, mis on pühendatud [[Sipsik]]ule * 7. juuni – [[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]] asub tööle Eesti Panga presidendina * 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek valib EOK uue presidendi, asepresidendi ja täitevkomitee * juuli esimese kahe nädala jooksul taastub Tallinnas trammiühendus linna ja lennujaama vahel * 28. august – [[Weimar]]is antakse pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võtab oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] * 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s * 10. oktoober – astub ametisse uus [[Eesti president]] * 10. oktoober – Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval '''aasta õpetaja galal''' kuulutatakse välja [[aasta õpetaja]] konkursi laureaadid ===Kohaliku tähtsusega=== * 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist * 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]] * 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar * 2. märts – [[Tartu linnavalitsus]] teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]] * 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet * 8. aprill – neli aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist * 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise “Päästame Tartu Keskpargi” esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini * 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud * 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil * 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) * 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu * 7. mai – Tartu linnavalitsus esitas volikogule ettepaneku, mille järgi tõusevad 1. juulist Tartus bussi- ja rattaringluse piletihinnad keskmiselt 15-20 protsenti * 7. mai – [[Haridus- ja teadusministeerium]] kinnitas [[Tartu tervishoiu kõrgkool]]i rektoriks [[Jaan Looga]], kes on töötanud aastaid samas kõrgkoolis teadus- ja arendustegevuse alal * 11. mai – viis kuud ametis olnud [[Erki Savisaar]] lahkus tervislikel põhjustel [[Vormsi]] vallavanema kohalt * 12. mai – [[Tallinna lauluväljak]]u nõukogu kinnitas uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13.–15. mai – Vanemuise tantsu- ja balletikooli õpilased Tuule Pruulmann ja Fiona Vavilova osalesid [[Kreeka]]s [[Ateena]]s toimunud [[Anna Pavlova]] nimelisel rahvusvahelisel balletikonkursil ja Eestisse tulid nad tagasi teise kohaga * 15. mai – [[Eesti Ringhäälingumuuseum]] teatas, et lõpetab aasta lõpuks [[Türi]]l senisel kujul tegevuse ja kogud kolitakse [[Tallinna teletorn]]i * 15.–17. mai – toimus 5 000 elanikuga Türil 47. korda lillelaat, mida külastas rekordiliselt 40 000 inimest * 18. mai – [[Võru linnavolikogu]] tagandas ametist linnapea [[Kalvi Kõva]] * 18. mai – [[Selver]] teatas, et sulgeb tuleval kevadel oma ainsa kaupluse [[Põlva]]s, kuna praegune rendipind vajaks värskendamist, mis läheks maksma sama palju kui uue kaupluse ehitamine, sama on plaanis teha ka Viljandis, kus praegu on Selveril kaks poodi * 20. mai – [[Luunja]]s avas uksed uus [[Coop]]i kauplus * 20. mai – [[Kambja]] vallavolikogu opositsioonisaadikud algatasid volikogu esimehe [[Illari Lään]]e umbusalduse * 21. mai – [[Tartu linnavolikogu]] lükkas tagasi sotsiaaldemokraatide ettepaneku jätta linnaliinibussides sooduspileti hind samaks ning volikogu enamuse heakskiidu sai otsus, et 1. juulil tõusevad eranditult kõik linnaliinibusside piletihinnad * 22. mai – Hiiumaa vallavanemale [[Hergo Tasuja]]le esitati umbusaldusavaldus, kuus EKRE ja Isamaa liiget heidavad ette, et mees on korduvalt eiranud valla elus ja juhtimises tekkinud probleeme ja jätnud need lahenduseta * 1. juuni – näituse "Türi linn 100" avamine [[Türi Muuseum]]is * 29. juuni – Tartu linna päev * 2. juuli – Türi linna 100. sünnipäeva pidulik vastuvõtt [[Türi Kultuurikeskus]]es. ==Surnud== {{Vaata ka|In memoriam 2026}} *[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja *[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik *[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog *[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane *[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik *[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik *[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog *[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane *[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik *[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht *[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik *[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik *[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik *[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja *[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik *[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik *[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst *[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof *[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja *[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja *[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja *[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog *[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik *[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister *[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht *[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja *[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur *[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog *19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja *[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent *[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja *[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik *[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane *[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja *[[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, kaitseväe peakaplan *[[7. mai]] – [[Kaia Lehari]], eesti esteetik ja kunstiteadlane *[[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik *[[9. mai]] – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog *[[20. mai]] – [[Teet Veispak]], eesti kultuuritegelane ==Pühendused== Eestis: * [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] * [[aasta lind]] – [[piiritaja]] * [[aasta loom]] – [[siil]] * [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] * [[aasta puu]] – [[harilik haab]] * [[aasta seen]] – [[limatünnik]] * 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]]) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Peetud">{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}</ref> <ref name="Relocated">{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}</ref> }} [[Kategooria:2026| ]] mp5dgxgyev0bqodixq56ry62sk6bolc 7166186 7166185 2026-06-02T22:28:23Z Juhan242 213253 /* Sündmused Eestis */ 7166186 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga. ==Vasted teistes kalendrites== *[[Juudi kalender]]: 5786–5787 *[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 *[[Islami kalender]]: 1447–1448 *[[Iraani kalender]]: 1404–1405 *[[Sirvikalender]]: 10239 == Sündmused maailmas == * [[Küpros]] alustas oma rolli [[Euroopa Nõukogu]] eesistujana. * 1. jaanuar – [[Bulgaaria]] võttis euroala 21. liikmena kasutusele [[euro]]. * 1. jaanuar – [[Šveits]]is hukkus [[2026. aasta Crans-Montana baari tulekahju|Crans-Montana baari tulekahjus]] 40 inimest. * 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.<ref name="Peetud" /> * 3. jaanuar – [[Ekvatoriaal-Guinea]] kolis oma pealinna [[Malabo]]st [[Ciudad de la Paz]]i.<ref name="Relocated" /> * 5. jaanuar – [[Delcy Rodríguez]] vannutati ajutiseks Venezuela presidendiks. * 8. jaanuar – [[Iraan]]is lülitati üleriigiliste protestide vastu võitlemiseks välja [[internet]]. * 11. jaanuar – [[Benin]]is toimusid parlamendivalimised. * 12. jaanuar – [[Uganda]]s toimusid [[2026. aasta Uganda üldvalimised|üldvalimised]]. * 18. jaanuar – [[Portugal]]is toimusid presidendivalimised. * 5. veebruar – [[Uus START-leping]] aegus. * 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]]. * 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. * 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni. * 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised. * 24. märts – [[Taani]]s toimuvad erakorralised parlamendivalimised. * 1. aprill – algas [[Artemis II]] 10-päevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile. * 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks. * 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. * 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised. * 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised. * 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. * 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides. * 29. aprill – 5. mai – toimus [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]]i B-grupi turniir. Turniiri võitis [[Eesti jäähokikoondis|Eesti]]. * 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i. * 16. mai – [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]] tegi [[Andris Kulbergs]]ile ettepaneku moodustada uus valitsus. * 15.–31. mai – [[Šveits|Šveitsis]] [[Zürich|Zürichis]] ja [[Fribourg|Fribourgis]] toimuvad [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused]]. * 21. mai – USA president [[Donald Trump]] teatas, et saadab [[Poola]] täiendavalt 5000 Ameerika sõdurit. * 22. mai – [[USA Föderaalreserv]]i uus juht [[Kevin Warsh]] vannutati ametisse Valges Majas toimunud tseremoonial * 24. mai – parlamendivalimised Guineas ja Küprosel * 31. mai – presidendivalimised Colombias * 1. juuni – üldvalimised Etioopias * 7. juuni – parlamendivalimised Armeenias ja üldvalimiste teine ​​voor Peruus * 11. juuni – 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. * 2. juuli – Alžeeria parlamendivalimised. * 4. juuli – Washingtonis on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks * 19. juuli – São Tomé ja Príncipe presidendivalimised. * 23.–30. juuli – Philadelphias (USA) toimub 30. rahvusvaheline matemaatikute kongress * 12. august – täielik päikesevarjutus, mida saab jälgida Hispaanias, Islandil, Venemaal, Portugalis, Gröönimaal ja Valgevenes * 13. august – üldvalimised Sambias * 30. august – Haiti üldvalimiste esimene voor * 13. september – Rootsi parlamendivalimised * 20. september – Venemaa Riigiduuma valimised * 23. september – Maroko parlamendivalimised * 27. september – parlamendivalimised São Tomé ja Príncipes * 3. oktoober – parlamendivalimised Lätis * 4. oktoober üldvalimised Brasiilias ning Bosnias ja Hertsegoviinas * 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat * 27. oktoober – Iisraeli parlamendivalimised * 31. oktoober – 13. november - IV noorte suveolümpiamängud Dakaris (Senegal) ==Sündmused Eestis== * 11. veebruar – [[Tallinna Ülikool]]i valimiskogu valis uueks rektoriks [[Priit Reiska]], kelle ametiaeg algab 15. mail, kui ametist lahkub senine rektor [[Tõnu Viik]] * 6. märts – SA [[Tallinna Lauluväljak]] juhataja [[Urmo Saareoja]] teatas, et andis nõukogule üle palve ta ametist tagasi kutsuda * 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, mille vaidlustas kohtus, lipuheiskamise aktsiooni eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef * 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem [[Heino Märks]] teatas, et on saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast * 23. märts – Harju maakohus jättis rahuldamata riigikogu liikme Tarmo Tamme hagi ajalehe Äripäev vastu, et väljaanne tema metsaraie kohta avaldatud valeväited ümber lükkaks ning mittevaralise kahju hüvitaks * 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise * 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi võimaliku õhuohu Eesti piiride lähedal Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed õhuohtu põhjustanud droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati * 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamise arutamiseks * 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel * 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa Ekspress Grupi ja AVH Grupi tehingule, millega Ekspress Grupist saab [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik * 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil * 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] kirjutasid alla lepingule, mille järgi müüakse [[Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule * 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal * aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery neli linnamaasturit – Tiggo 4, Tiggo 7, Tiggo 8 ja Tiggo 9, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina * 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] * 23.-25. aprill – Tartus toimus 32. rahvusvaheline põllumajanduse, metsanduse, aianduse ja toidutööstuse ettevõtteid ja organisatsioone tutvustav [[Maamess]] * 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale, Salumäe arvates on Noole plussideks rahvusvaheline tuntus, ärisidemed, tippspordi tundmine ning ausus * 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastat [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatrist]] ja hakkab vabakutseliseks * 24. aprill – 18-aastane Kirke Mõtsnik ujus Berliinis alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26 parandades oma senist rekordit enam kui kaheksa sekundiga * 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib 18. juunini ehk järgmise korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] * 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus on töötanud alates 2010. aastast ja hakkab vabakutseliseks * 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i, pidulik auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is * 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigendile [[Paavo Järvi]]le on omistatud keiserlik [[Tõusva Päikese orden]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 30. aprill – neli aastat Postimehe peatoimetaja ametis olnud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud ERR-i uudiste- ja sporditoimetuse juht * 30. aprill – Tallinna vanalinnas kirjanike maja seinale [[ENSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei- ja piirivalveameti üle väärteootsuse tühistamise nõudes võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot * 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel oma teatriteed vabakutselisena * 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] * 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris * 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ja koos kahe linnale kuuluva keskhaiglaga liidetakse kontserni koosseisu ka [[Tallinna Kiirabi]] ning [[Tallinna Hambakliinik]], [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita riigile kuuluva [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga * 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas 5 aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks * 6. mai – kolm aastat [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle ettevõttesse [[Cybernetica]], kus hakkab juhtima militaarmobiilsuse ja kaitsevaldkonna programmi * 6. mai – vähem kui kaks aastat [[Eesti Energia]] juhatuse liige ja [[Enefit]] OÜ juhatuse esimees olnud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel * 6. mai – siseministeerium registreeris uue usulise ühendusena '''Eesti moslemite muftiaat koguduse''', mullu ei rahuldanud riik eri põhjustel mufti taotlust kogudus rajada * 6. mai – [[Konkurentsiamet]] andis loa [[Coop Eesti Keskühistu]] ja Soome ühistulise jaekaubanduskontserni SOK tehingule, millega Coop ostab ära SOK-le kuuluva [[Prisma Peremarket]]i ja selle 13 Eesti kauplust, üleminek algab septembris * 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president ja pikaajaline spordijuht [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks * 7. mai – peaminister ja Reformierakonna esimees [[Kristen Michal]] ütles, et tema hinnangul võiks [[Kersti Kaljulaid]] olla Vabariigi presidendi kandidaat * 12. mai – [[ERR]] kuulutas välja konkursi uudistetoimetuse juhi ametikohale * 13. mai – [[Tartu ülikool]] teatas, et järgmisel õppeaastal astub vabade kunstide professori ametisse filmirežissöör, lavastaja ja stsenarist [[Rainer Sarnet]], talle annab 19. mail ameti üle [[Viivi Luik]] * 14. mai – [[Tallinna Ülikool]]i uus rektor [[Priit Reiska]] andis ülikooli aulas ametivande ja pidas inauguratsioonikõne * 14. mai – [[Varro Vooglaid]] teatas sotsiaalmeedias, et lahkub Riigikogu [[EKRE]] fraktsioonist * 18. mai – [[Karl Eduard Söödi lasteluulepreemia]] said [[Ilmar Trull]] («Veidi veidrad veised») ja [[Jaanus Vaiksoo]] («Oma Eesti, oma toit») * 18. mai – 15 aastat [[kaitsepolitseiamet]]is töötanud ja julgeolekuasutuse üheks avalikuks näoks olnud [[Harrys Puusepp]] teatas, et lahkub juuni lõpus ametist * 18. mai – Tallinna [[Keldrimäe]] asumisse Liivalaia-Juhkentali ristile paigaldati [[Flo Kasearu]] ratsamonument feministile [[Alma Ostra-Oinas]]ele, mille suhtes avaldas Juhkentali Selts rahuolematust * 19. mai – keskpäeval sisenes Eestisse ilmselt [[Ukraina]] päritolu [[droon]] ja [[Balti õhuturbemissioon]]i hävitaja tulistas selle [[Lõuna-Eesti]]s [[Võrtsjärv]]e ja [[Põltsamaa]] vahel alla, droonirusud kukkusid alla Põltsamaa vallas [[Kablaküla]]s * 20. mai – Tallinna südalinnas asetati nurgakivi [[Talsinki kvartal]]i esimesele hoonele, mille ankurüürnikuks saab [[SEB]], kvartal peaks valmima aastaks 2029 * 20.-22. mai – Tartus toimub Põhjamaade siirdamisühingu kongress, mis koondab üle 200 osaleja 17 riigist ja mille korraldamisõigus on [[Tartu ülikooli kliinikum]]il esimest korda * 21. mai – valitsus vabastas ametist [[ohutusjuurdluse keskus]]e juhataja [[Märt Ots]]a * 21. mai – Ärimees [[Rein Kilk]] kaotas seitse aastat kestnud kohtuvaidluse Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luigega, Kilk süüdistas Luike valeväidete esitamises raamatus "Kaval Kilk ja kaksteist lolli", kuid [[Harju maakohus]] jättis hagi rahuldamata * 22. mai – [[Tallinna Ülikool]]i Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi järgmiseks direktoriks valiti [[Ivo Lille]], tema ametiaeg kestab 1. septembrist 2026 kuni 31. augustini 2031, seni juhib instituuti direktori kohusetäitja [[Riho Västrik]]. * 22. mai – Eesti Olümpiakomitee presidendi kohale esitati ametlikult kaks kandidaati: [[Erich Teigamägi]] ja [[Even Tudeberg]]. * 27.–28. mai – Tšehhi president [[Petr Pavel]] oli koos abikaasa Eva Pavlovága president [[Alar Karis]]e kutsel riigivisiidil Eestis * 1. juuni – [[Postimehe peatoimetaja]]na alustas senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] * 1. juuni – [[Eesti Rahva Muuseum]]i lipusaali jõudis vabariigi presidendi lipp, mille kaks noormeest päästsid 1944. aastal [[Kadrioru loss]]i lipumastist punaarmee kätte sattumise eest ning mida üks päästjatest, skaut Eugen Vilder hoidis aastakümneid [[Austraalia]]s * 5. juuni – [[Eesti Pank]] laseb ringlusse erikujundusega 2-eurose pühendusmündi, mis on pühendatud [[Sipsik]]ule * 7. juuni – [[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]] asub tööle Eesti Panga presidendina * 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek valib EOK uue presidendi, asepresidendi ja täitevkomitee * juuli esimese kahe nädala jooksul taastub Tallinnas trammiühendus linna ja lennujaama vahel * 28. august – [[Weimar]]is antakse pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võtab oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] * 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s * 10. oktoober – astub ametisse uus [[Eesti president]] * 10. oktoober – Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval '''aasta õpetaja galal''' kuulutatakse välja [[aasta õpetaja]] konkursi laureaadid ===Kohaliku tähtsusega=== * 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist * 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]] * 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar * 2. märts – [[Tartu linnavalitsus]] teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]] * 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet * 8. aprill – neli aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist * 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise “Päästame Tartu Keskpargi” esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini * 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud * 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil * 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) * 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu * 7. mai – Tartu linnavalitsus esitas volikogule ettepaneku, mille järgi tõusevad 1. juulist Tartus bussi- ja rattaringluse piletihinnad keskmiselt 15-20 protsenti * 7. mai – [[Haridus- ja teadusministeerium]] kinnitas [[Tartu tervishoiu kõrgkool]]i rektoriks [[Jaan Looga]], kes on töötanud aastaid samas kõrgkoolis teadus- ja arendustegevuse alal * 11. mai – viis kuud ametis olnud [[Erki Savisaar]] lahkus tervislikel põhjustel [[Vormsi]] vallavanema kohalt * 12. mai – [[Tallinna lauluväljak]]u nõukogu kinnitas uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13.–15. mai – Vanemuise tantsu- ja balletikooli õpilased Tuule Pruulmann ja Fiona Vavilova osalesid [[Kreeka]]s [[Ateena]]s toimunud [[Anna Pavlova]] nimelisel rahvusvahelisel balletikonkursil ja Eestisse tulid nad tagasi teise kohaga * 15. mai – [[Eesti Ringhäälingumuuseum]] teatas, et lõpetab aasta lõpuks [[Türi]]l senisel kujul tegevuse ja kogud kolitakse [[Tallinna teletorn]]i * 15.–17. mai – toimus 5 000 elanikuga Türil 47. korda lillelaat, mida külastas rekordiliselt 40 000 inimest * 18. mai – [[Võru linnavolikogu]] tagandas ametist linnapea [[Kalvi Kõva]] * 18. mai – [[Selver]] teatas, et sulgeb tuleval kevadel oma ainsa kaupluse [[Põlva]]s, kuna praegune rendipind vajaks värskendamist, mis läheks maksma sama palju kui uue kaupluse ehitamine, sama on plaanis teha ka Viljandis, kus praegu on Selveril kaks poodi * 20. mai – [[Luunja]]s avas uksed uus [[Coop]]i kauplus * 20. mai – [[Kambja]] vallavolikogu opositsioonisaadikud algatasid volikogu esimehe [[Illari Lään]]e umbusalduse * 21. mai – [[Tartu linnavolikogu]] lükkas tagasi sotsiaaldemokraatide ettepaneku jätta linnaliinibussides sooduspileti hind samaks ning volikogu enamuse heakskiidu sai otsus, et 1. juulil tõusevad eranditult kõik linnaliinibusside piletihinnad * 22. mai – Hiiumaa vallavanemale [[Hergo Tasuja]]le esitati umbusaldusavaldus, kuus EKRE ja Isamaa liiget heidavad ette, et mees on korduvalt eiranud valla elus ja juhtimises tekkinud probleeme ja jätnud need lahenduseta * 1. juuni – näituse "Türi linn 100" avamine [[Türi Muuseum]]is * 2. juuni – 2 aastat [[Lähte ühisgümnaasium]]i juht olnud [[Martin Pent]] teatas, et lahkub ametist erimeelsuste tõttu vallavalitsusega * 29. juuni – Tartu linna päev * 2. juuli – Türi linna 100. sünnipäeva pidulik vastuvõtt [[Türi Kultuurikeskus]]es. ==Surnud== {{Vaata ka|In memoriam 2026}} *[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja *[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik *[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog *[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane *[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik *[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik *[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog *[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane *[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik *[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht *[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik *[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik *[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik *[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja *[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik *[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik *[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst *[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof *[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja *[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja *[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja *[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog *[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik *[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister *[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht *[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja *[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur *[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog *19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja *[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent *[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja *[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik *[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane *[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja *[[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, kaitseväe peakaplan *[[7. mai]] – [[Kaia Lehari]], eesti esteetik ja kunstiteadlane *[[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik *[[9. mai]] – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog *[[20. mai]] – [[Teet Veispak]], eesti kultuuritegelane ==Pühendused== Eestis: * [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] * [[aasta lind]] – [[piiritaja]] * [[aasta loom]] – [[siil]] * [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] * [[aasta puu]] – [[harilik haab]] * [[aasta seen]] – [[limatünnik]] * 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]]) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Peetud">{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}</ref> <ref name="Relocated">{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}</ref> }} [[Kategooria:2026| ]] rdw9vy6pm614xayeq7s0j1ty4kxb1lt 7166191 7166186 2026-06-02T22:38:52Z Juhan242 213253 /* Sündmused Eestis */ 7166191 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga. ==Vasted teistes kalendrites== *[[Juudi kalender]]: 5786–5787 *[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 *[[Islami kalender]]: 1447–1448 *[[Iraani kalender]]: 1404–1405 *[[Sirvikalender]]: 10239 == Sündmused maailmas == * [[Küpros]] alustas oma rolli [[Euroopa Nõukogu]] eesistujana. * 1. jaanuar – [[Bulgaaria]] võttis euroala 21. liikmena kasutusele [[euro]]. * 1. jaanuar – [[Šveits]]is hukkus [[2026. aasta Crans-Montana baari tulekahju|Crans-Montana baari tulekahjus]] 40 inimest. * 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.<ref name="Peetud" /> * 3. jaanuar – [[Ekvatoriaal-Guinea]] kolis oma pealinna [[Malabo]]st [[Ciudad de la Paz]]i.<ref name="Relocated" /> * 5. jaanuar – [[Delcy Rodríguez]] vannutati ajutiseks Venezuela presidendiks. * 8. jaanuar – [[Iraan]]is lülitati üleriigiliste protestide vastu võitlemiseks välja [[internet]]. * 11. jaanuar – [[Benin]]is toimusid parlamendivalimised. * 12. jaanuar – [[Uganda]]s toimusid [[2026. aasta Uganda üldvalimised|üldvalimised]]. * 18. jaanuar – [[Portugal]]is toimusid presidendivalimised. * 5. veebruar – [[Uus START-leping]] aegus. * 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]]. * 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. * 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni. * 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised. * 24. märts – [[Taani]]s toimuvad erakorralised parlamendivalimised. * 1. aprill – algas [[Artemis II]] 10-päevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile. * 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks. * 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. * 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised. * 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised. * 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. * 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides. * 29. aprill – 5. mai – toimus [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]]i B-grupi turniir. Turniiri võitis [[Eesti jäähokikoondis|Eesti]]. * 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i. * 16. mai – [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]] tegi [[Andris Kulbergs]]ile ettepaneku moodustada uus valitsus. * 15.–31. mai – [[Šveits|Šveitsis]] [[Zürich|Zürichis]] ja [[Fribourg|Fribourgis]] toimuvad [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused]]. * 21. mai – USA president [[Donald Trump]] teatas, et saadab [[Poola]] täiendavalt 5000 Ameerika sõdurit. * 22. mai – [[USA Föderaalreserv]]i uus juht [[Kevin Warsh]] vannutati ametisse Valges Majas toimunud tseremoonial * 24. mai – parlamendivalimised Guineas ja Küprosel * 31. mai – presidendivalimised Colombias * 1. juuni – üldvalimised Etioopias * 7. juuni – parlamendivalimised Armeenias ja üldvalimiste teine ​​voor Peruus * 11. juuni – 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. * 2. juuli – Alžeeria parlamendivalimised. * 4. juuli – Washingtonis on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks * 19. juuli – São Tomé ja Príncipe presidendivalimised. * 23.–30. juuli – Philadelphias (USA) toimub 30. rahvusvaheline matemaatikute kongress * 12. august – täielik päikesevarjutus, mida saab jälgida Hispaanias, Islandil, Venemaal, Portugalis, Gröönimaal ja Valgevenes * 13. august – üldvalimised Sambias * 30. august – Haiti üldvalimiste esimene voor * 13. september – Rootsi parlamendivalimised * 20. september – Venemaa Riigiduuma valimised * 23. september – Maroko parlamendivalimised * 27. september – parlamendivalimised São Tomé ja Príncipes * 3. oktoober – parlamendivalimised Lätis * 4. oktoober üldvalimised Brasiilias ning Bosnias ja Hertsegoviinas * 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat * 27. oktoober – Iisraeli parlamendivalimised * 31. oktoober – 13. november - IV noorte suveolümpiamängud Dakaris (Senegal) ==Sündmused Eestis== * 11. veebruar – [[Tallinna Ülikool]]i valimiskogu valis uueks rektoriks [[Priit Reiska]], kelle ametiaeg algab 15. mail, kui ametist lahkub senine rektor [[Tõnu Viik]] * 6. märts – SA [[Tallinna Lauluväljak]] juhataja [[Urmo Saareoja]] teatas, et andis nõukogule üle palve ta ametist tagasi kutsuda * 10. märts – välisminister [[Margus Tsahkna]]le anti [[Sydney Eesti maja]]s üle [[sinimustvalge lipp]], mis päästeti 1944. aasta septembris, kui eesti noormees Eugen Vilder ronis koos ühe noore sõduriga [[Kadrioru loss]]i lipumasti otsa ja võttis seal [[Otto Tiefi valitsus]]e ajal loetud päevade vältel lehvinud lipu, et see Nõukogude vägede kätte ei langeks. Lipp jõudis läbi [[Saksamaa]] 1949. aastal [[Austraalia]]sse * 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, mille vaidlustas kohtus, lipuheiskamise aktsiooni eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef * 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem [[Heino Märks]] teatas, et on saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast * 23. märts – Harju maakohus jättis rahuldamata riigikogu liikme Tarmo Tamme hagi ajalehe Äripäev vastu, et väljaanne tema metsaraie kohta avaldatud valeväited ümber lükkaks ning mittevaralise kahju hüvitaks * 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise * 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi võimaliku õhuohu Eesti piiride lähedal Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed õhuohtu põhjustanud droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati * 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamise arutamiseks * 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel * 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa Ekspress Grupi ja AVH Grupi tehingule, millega Ekspress Grupist saab [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik * 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil * 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] kirjutasid alla lepingule, mille järgi müüakse [[Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule * 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal * aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery neli linnamaasturit – Tiggo 4, Tiggo 7, Tiggo 8 ja Tiggo 9, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina * 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] * 23.-25. aprill – Tartus toimus 32. rahvusvaheline põllumajanduse, metsanduse, aianduse ja toidutööstuse ettevõtteid ja organisatsioone tutvustav [[Maamess]] * 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale, Salumäe arvates on Noole plussideks rahvusvaheline tuntus, ärisidemed, tippspordi tundmine ning ausus * 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastat [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatrist]] ja hakkab vabakutseliseks * 24. aprill – 18-aastane Kirke Mõtsnik ujus Berliinis alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26 parandades oma senist rekordit enam kui kaheksa sekundiga * 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib 18. juunini ehk järgmise korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] * 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus on töötanud alates 2010. aastast ja hakkab vabakutseliseks * 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i, pidulik auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is * 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigendile [[Paavo Järvi]]le on omistatud keiserlik [[Tõusva Päikese orden]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 30. aprill – neli aastat Postimehe peatoimetaja ametis olnud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud ERR-i uudiste- ja sporditoimetuse juht * 30. aprill – Tallinna vanalinnas kirjanike maja seinale [[ENSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei- ja piirivalveameti üle väärteootsuse tühistamise nõudes võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot * 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel oma teatriteed vabakutselisena * 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] * 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris * 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ja koos kahe linnale kuuluva keskhaiglaga liidetakse kontserni koosseisu ka [[Tallinna Kiirabi]] ning [[Tallinna Hambakliinik]], [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita riigile kuuluva [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga * 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas 5 aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks * 6. mai – kolm aastat [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle ettevõttesse [[Cybernetica]], kus hakkab juhtima militaarmobiilsuse ja kaitsevaldkonna programmi * 6. mai – vähem kui kaks aastat [[Eesti Energia]] juhatuse liige ja [[Enefit]] OÜ juhatuse esimees olnud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel * 6. mai – siseministeerium registreeris uue usulise ühendusena '''Eesti moslemite muftiaat koguduse''', mullu ei rahuldanud riik eri põhjustel mufti taotlust kogudus rajada * 6. mai – [[Konkurentsiamet]] andis loa [[Coop Eesti Keskühistu]] ja Soome ühistulise jaekaubanduskontserni SOK tehingule, millega Coop ostab ära SOK-le kuuluva [[Prisma Peremarket]]i ja selle 13 Eesti kauplust, üleminek algab septembris * 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president ja pikaajaline spordijuht [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks * 7. mai – peaminister ja Reformierakonna esimees [[Kristen Michal]] ütles, et tema hinnangul võiks [[Kersti Kaljulaid]] olla Vabariigi presidendi kandidaat * 12. mai – [[ERR]] kuulutas välja konkursi uudistetoimetuse juhi ametikohale * 13. mai – [[Tartu ülikool]] teatas, et järgmisel õppeaastal astub vabade kunstide professori ametisse filmirežissöör, lavastaja ja stsenarist [[Rainer Sarnet]], talle annab 19. mail ameti üle [[Viivi Luik]] * 14. mai – [[Tallinna Ülikool]]i uus rektor [[Priit Reiska]] andis ülikooli aulas ametivande ja pidas inauguratsioonikõne * 14. mai – [[Varro Vooglaid]] teatas sotsiaalmeedias, et lahkub Riigikogu [[EKRE]] fraktsioonist * 18. mai – [[Karl Eduard Söödi lasteluulepreemia]] said [[Ilmar Trull]] («Veidi veidrad veised») ja [[Jaanus Vaiksoo]] («Oma Eesti, oma toit») * 18. mai – 15 aastat [[kaitsepolitseiamet]]is töötanud ja julgeolekuasutuse üheks avalikuks näoks olnud [[Harrys Puusepp]] teatas, et lahkub juuni lõpus ametist * 18. mai – Tallinna [[Keldrimäe]] asumisse Liivalaia-Juhkentali ristile paigaldati [[Flo Kasearu]] ratsamonument feministile [[Alma Ostra-Oinas]]ele, mille suhtes avaldas Juhkentali Selts rahuolematust * 19. mai – keskpäeval sisenes Eestisse ilmselt [[Ukraina]] päritolu [[droon]] ja [[Balti õhuturbemissioon]]i hävitaja tulistas selle [[Lõuna-Eesti]]s [[Võrtsjärv]]e ja [[Põltsamaa]] vahel alla, droonirusud kukkusid alla Põltsamaa vallas [[Kablaküla]]s * 20. mai – Tallinna südalinnas asetati nurgakivi [[Talsinki kvartal]]i esimesele hoonele, mille ankurüürnikuks saab [[SEB]], kvartal peaks valmima aastaks 2029 * 20.-22. mai – Tartus toimub Põhjamaade siirdamisühingu kongress, mis koondab üle 200 osaleja 17 riigist ja mille korraldamisõigus on [[Tartu ülikooli kliinikum]]il esimest korda * 21. mai – valitsus vabastas ametist [[ohutusjuurdluse keskus]]e juhataja [[Märt Ots]]a * 21. mai – Ärimees [[Rein Kilk]] kaotas seitse aastat kestnud kohtuvaidluse Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luigega, Kilk süüdistas Luike valeväidete esitamises raamatus "Kaval Kilk ja kaksteist lolli", kuid [[Harju maakohus]] jättis hagi rahuldamata * 22. mai – [[Tallinna Ülikool]]i Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi järgmiseks direktoriks valiti [[Ivo Lille]], tema ametiaeg kestab 1. septembrist 2026 kuni 31. augustini 2031, seni juhib instituuti direktori kohusetäitja [[Riho Västrik]]. * 22. mai – Eesti Olümpiakomitee presidendi kohale esitati ametlikult kaks kandidaati: [[Erich Teigamägi]] ja [[Even Tudeberg]]. * 27.–28. mai – Tšehhi president [[Petr Pavel]] oli koos abikaasa Eva Pavlovága president [[Alar Karis]]e kutsel riigivisiidil Eestis * 1. juuni – [[Postimehe peatoimetaja]]na alustas senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] * 1. juuni – [[Eesti Rahva Muuseum]]i lipusaali jõudis vabariigi presidendi lipp, mille kaks noormeest päästsid 1944. aastal [[Kadrioru loss]]i lipumastist punaarmee kätte sattumise eest ning mida üks päästjatest, skaut Eugen Vilder hoidis aastakümneid [[Austraalia]]s * 5. juuni – [[Eesti Pank]] laseb ringlusse erikujundusega 2-eurose pühendusmündi, mis on pühendatud [[Sipsik]]ule * 7. juuni – [[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]] asub tööle Eesti Panga presidendina * 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek valib EOK uue presidendi, asepresidendi ja täitevkomitee * juuli esimese kahe nädala jooksul taastub Tallinnas trammiühendus linna ja lennujaama vahel * 28. august – [[Weimar]]is antakse pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võtab oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] * 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s * 10. oktoober – astub ametisse uus [[Eesti president]] * 10. oktoober – Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval '''aasta õpetaja galal''' kuulutatakse välja [[aasta õpetaja]] konkursi laureaadid ===Kohaliku tähtsusega=== * 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist * 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]] * 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar * 2. märts – [[Tartu linnavalitsus]] teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]] * 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet * 8. aprill – neli aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist * 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise “Päästame Tartu Keskpargi” esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini * 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud * 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil * 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) * 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu * 7. mai – Tartu linnavalitsus esitas volikogule ettepaneku, mille järgi tõusevad 1. juulist Tartus bussi- ja rattaringluse piletihinnad keskmiselt 15-20 protsenti * 7. mai – [[Haridus- ja teadusministeerium]] kinnitas [[Tartu tervishoiu kõrgkool]]i rektoriks [[Jaan Looga]], kes on töötanud aastaid samas kõrgkoolis teadus- ja arendustegevuse alal * 11. mai – viis kuud ametis olnud [[Erki Savisaar]] lahkus tervislikel põhjustel [[Vormsi]] vallavanema kohalt * 12. mai – [[Tallinna lauluväljak]]u nõukogu kinnitas uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13.–15. mai – Vanemuise tantsu- ja balletikooli õpilased Tuule Pruulmann ja Fiona Vavilova osalesid [[Kreeka]]s [[Ateena]]s toimunud [[Anna Pavlova]] nimelisel rahvusvahelisel balletikonkursil ja Eestisse tulid nad tagasi teise kohaga * 15. mai – [[Eesti Ringhäälingumuuseum]] teatas, et lõpetab aasta lõpuks [[Türi]]l senisel kujul tegevuse ja kogud kolitakse [[Tallinna teletorn]]i * 15.–17. mai – toimus 5 000 elanikuga Türil 47. korda lillelaat, mida külastas rekordiliselt 40 000 inimest * 18. mai – [[Võru linnavolikogu]] tagandas ametist linnapea [[Kalvi Kõva]] * 18. mai – [[Selver]] teatas, et sulgeb tuleval kevadel oma ainsa kaupluse [[Põlva]]s, kuna praegune rendipind vajaks värskendamist, mis läheks maksma sama palju kui uue kaupluse ehitamine, sama on plaanis teha ka Viljandis, kus praegu on Selveril kaks poodi * 20. mai – [[Luunja]]s avas uksed uus [[Coop]]i kauplus * 20. mai – [[Kambja]] vallavolikogu opositsioonisaadikud algatasid volikogu esimehe [[Illari Lään]]e umbusalduse * 21. mai – [[Tartu linnavolikogu]] lükkas tagasi sotsiaaldemokraatide ettepaneku jätta linnaliinibussides sooduspileti hind samaks ning volikogu enamuse heakskiidu sai otsus, et 1. juulil tõusevad eranditult kõik linnaliinibusside piletihinnad * 22. mai – Hiiumaa vallavanemale [[Hergo Tasuja]]le esitati umbusaldusavaldus, kuus EKRE ja Isamaa liiget heidavad ette, et mees on korduvalt eiranud valla elus ja juhtimises tekkinud probleeme ja jätnud need lahenduseta * 1. juuni – näituse "Türi linn 100" avamine [[Türi Muuseum]]is * 2. juuni – 2 aastat [[Lähte ühisgümnaasium]]i juht olnud [[Martin Pent]] teatas, et lahkub ametist erimeelsuste tõttu vallavalitsusega * 29. juuni – Tartu linna päev * 2. juuli – Türi linna 100. sünnipäeva pidulik vastuvõtt [[Türi Kultuurikeskus]]es. ==Surnud== {{Vaata ka|In memoriam 2026}} *[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja *[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik *[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog *[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane *[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik *[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik *[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog *[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane *[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik *[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht *[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik *[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik *[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik *[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja *[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik *[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik *[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst *[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof *[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja *[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja *[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja *[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog *[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik *[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister *[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht *[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja *[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur *[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog *19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja *[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent *[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja *[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik *[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane *[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja *[[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, kaitseväe peakaplan *[[7. mai]] – [[Kaia Lehari]], eesti esteetik ja kunstiteadlane *[[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik *[[9. mai]] – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog *[[20. mai]] – [[Teet Veispak]], eesti kultuuritegelane ==Pühendused== Eestis: * [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] * [[aasta lind]] – [[piiritaja]] * [[aasta loom]] – [[siil]] * [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] * [[aasta puu]] – [[harilik haab]] * [[aasta seen]] – [[limatünnik]] * 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]]) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Peetud">{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}</ref> <ref name="Relocated">{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}</ref> }} [[Kategooria:2026| ]] a5inncdsngm2qfq4i16bqhgaa9obxae Efektiivne altruism 0 466129 7166450 7127600 2026-06-03T11:37:31Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7166450 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=august}} '''Efektiivne altruism''' on filosoofia ja sotsiaalne liikumine, mis kasutab mõistust ja tõendusmaterjale määramaks, millised on kõige efektiivsemad viisid maailma paremaks muutmiseks.<ref name="qRmnk" /> Efektiivne altruism julgustab inimesi arvesse võtma kõiki kaasusi ja tegevusi ning seejärel käituma nii, et sellel tegevusel oleks suurim võimalik positiivne mõju.<ref name="VmeMX" /> See lai teaduslik lähenemine eristab efektiivset altruismi traditsioonilisest [[altruism]]ist või [[heategevus]]est.<ref name="TUoY4" /> Kuigi suur osa efektiivseid altruiste on keskendunud mittetulundussektorile, siis efektiivse altruismi filosoofia tegevusvaldkond on laiem. Tähtsustatakse hinnanguliselt kõige rohkem elusid päästvaid ja parandavaid teaduslikke projekte, ettevõtteid ja poliitilisi algatusi.<ref name="wlnX2" /> Liikumisega seotud tunnustatud inimeste seas on filosoof [[Peter Singer]]<ref name="blog.ted.com" />, Facebooki kaasasutaja [[Dustin Moskovitz]]<ref name="Washington Post on Dustin Moskovitz and Cari Tuna" />, Oxfordi filosoof [[William MacAskill]]<ref name="The Atlantic article The Greatest Good" />, teadlane [[Toby Ord]]<ref name="Peter Singer The Most Good You Can Do" /> ja elukutseline pokkerimängija [[Liv Boeree]].<ref name="zs9jv" /><ref name="D2qvY" /> == Filosoofia == Efektiivne altruism erineb teistest heategevuslikest praktikatest, sest see paneb rõhku heategevuslike tegevuste kvantitatiivsele võrdlusele eesmärgiga suurendada teatud moraalseid väärtusi. Nii sarnaneb see [[konsekventsialism]]iga, mida mõned liikumise liidrid selgelt toetavad.<ref name="AbkS5" /> === Kaasuse prioriseerimine === Kuigi järjest enam pannakse mittetulunduslikes organisatsioonides rõhku efektiivsusele ja tõendusmaterjalidele, tehakse seda tavaliselt ühe kaasuse nimel, nagu näiteks haridus või [[kliimamuutus]]ed. Efektiivsed altruistid aga võrdlevad eri kaasuste suhtelist tähtsust.<ref name="gabriel" /><ref name="oliver" /><ref name="practical-ethics" /> Efektiivsed altruistid püüavad valida kõige prioriteetsemaid kaasusi selle alusel, kuidas iga kaasus saaks tõhusalt edendada suuri eesmärke, nagu näiteks loomade või inimeste heaolu. Seejärel pööravad nad tähelepanu kõrge tähtsusega aladele. Mitmed organisatsioonid teevad kaasuse tähtsustamise alal uurimistööd.<ref name="vox" /><ref name="yMlBN" /><ref name="HIOI6" /> Mõned efektiivsete altruistide tähtsamad kaasused on arengumaade vaesus, loomade kannatused tööstustaludes ja inimkonna pikaajaline tulevik.<ref name="doing-good-better" /><ref name="gabriel" /><ref name="practical-ethics" /> === Kulutõhusus === Efektiivsed altruistid püüavad määrata kõrge kulutõhususega heategevusorganisatsioonid ehk sellised, mis teevad teatud rahasumma eest võimalikult palju head.<ref name="The Atlantic article The Greatest Good" /> Näiteks valivad nad tervisealaseid kaasusi nende mõju põhjal, vaadatakse, mitu elu päästetakse dollari kohta, kvaliteetselt elatud eluaastate (QALY) juurde lisamine dollari kohta või haiguskoormuse tõttu kaotatud eluaastate (DALY) ärahoidmine dollari kohta. Efektiivse altruismi organisatsioonid kasutavad randomiseeritud kontrollitud uuringuid primaarsete tõendusmaterjalidena.<ref name="The Atlantic article The Greatest Good" /><ref name="skelton" /> Randomiseeritud kontrollitud uuringuid peetakse usaldusväärseks teadusliku tõendi vormiks tõendite hierarhias, mis mõjutab tervishoiupoliitikat ja -praktikat. Efektiivsete altruistide organisatsioonid väidavad, et mõned heategevuslikud organisatsioonid on teistest efektiivsemad kas seetõttu, et mõned neist ei saavuta oma eesmärke või seetõttu, et nende eesmärkide saavutamise kulud on erinevad. Tervise parandamisega seotud kõrge mõjualaga projektid võivad olla sada korda efektiivsemad kui madala mõjualaga projektid. === Erapooletus === Efektiivsed altruistid ei poolda seisukohta, et ühed elud on teistest väärtuslikumad. Näiteks usuvad nad, et arengumaal elav inimene on sama väärtuslik kui inimene nende enda kogukonnas.<ref name="sep-impartiality" /> Peter Singer kirjutas oma 1972. aasta essees "Famine, Affluence, and Morality" järgmist: „Pole vahet, kas inimene, keda ma aidata saan, on 10 jardi eemal asuv naabri laps või bengal, kelle nime ma kunagi teada ei saa. [...] Moraalne seisukoht nõuab, et vaataksime kaugemale enda ühiskonna huvidest. Varem ei olnud see eriti võimalik, kuid nüüd on küll. Eetilisest vaatenurgast peab miljonite inimeste nälgimise ennetamine olema meie ühiskonnas vähemalt sama aktuaalne kui omandiõiguste tagamine.“<ref name="singer1972" /> Lisaks sellele arvavad paljud efektiivsed altruistid, et tulevikugeneratsioonidel on praegu eksisteerivate inimestega võrdne moraalne väärtus, mistõttu nad keskenduvad inimkonna eksistentsiaalsete riskide vähendamisele. Teised usuvad, et loomade huvidel peaks olema sama moraalne kaal kui inimeste huvidel, ja töötavad loomade kannatuste vähendamise nimel.<ref name="huffpost-ea-global" /> === Kontrafaktiline analüüs === Efektiivsed altruistid väidavad, et kontrafaktiline analüüs on oluline, et määrata, milline tegevus maksimeerib positiivset mõju. Paljud inimesed oletavad, et otsesed meetodid, nagu näiteks heategevus või sotsiaalteenuste pakkumine, on kõige parem viis teisi aidata.<ref name="5wIRj" /><ref name="kmgNd" /> Kuna heategevusorganisatsioonid ja sotsiaalteenusepakkujad tavaliselt leiavad inimesi, kes sooviksid töötada nende jaoks, siis efektiivsed altruistid võrdlevad kellegi positiivset mõju konventsionaalsel altruistlikul töökohal selle mõjuga, mida oleks olnud paremuselt järgmisel kandidaadil sellele ametikohale. Selle analüüsi kohaselt võib traditsioonilise altruistliku karjääri valiku mõju olla väiksem, kui näib.<ref name="todd-career-paper" /> Teenida-et-anda-strateegia on võimaliku strateegiana efektiivsetele altruistidele välja pakutud. See strateegia sisaldab töötamist kõrgelt tasustatud töökohtadel selge eesmärgiga annetada suuri rahasummasid heategevusse.<ref name="join-ws-save-world" /> [[Benjamin Todd]] ja William MacAskill on väitnud, et kellegi potentsiaalselt ebaeetiliste tegevuste mõju sellisel tulutooval karjääril oleks väike, kuna keegi oleks niikuinii neid teinud, kuid annetuste mõju oleks olnud suur.<ref name="macaskill-replaceability-paper" /> == Tegevusviis == === Karjäärivalik === Karjäärivalik on väga oluline tegur hea tegemise määra määramisel, olgu siis otseselt (maailmale pakutavate teenuste kaudu) või kaudselt (teenitud raha paigutamise kaudu). 80 000 Hours pakub karjääriplaneerimist inimestele, kellel on efektiivselt altruistlikud eesmärgid, et suurendada nende positiivset mõju. See organisatsioon arvab, et karjäärivalik peaks sõltuma nii kohesest mõjust (sealhulgas raha teenimine ja selle annetamine) kui ka karjäärikapitali suurendamisest (mida saab kasutada hiljem). === Annetamine === Efektiivne altruism edendab oluliselt heategevuslikku annetamist. Propageerimisel keskendutakse annetatava rahasumma suurendamisele või efektiivse altruismi kriteeriumidele vastavate mittetulundusühingute tuvastamisele. Heategevuse hindaja GiveWell keskendub suuresti viimasele probleemile, määrates parimad annetamisvõimalused. Giving What We Can Pledge: see tõotus julgustab inimesi pühenduma annetamisele 10% oma sissetulekutest ja soovitab teatud heategevusi, mida toetada. Paljud efektiivsed altruistid annetavad oluliselt rohkem, kui nende ühiskonnas tavaks on. Mõned usuvad, et neil on moraalne kohustus leevendada kannatusi, annetades nii, et ärajäänud ostud ei põhjusta neile kannatusi. Nii elavad mõned neist võimalikult kokkuhoidlikult, et rohkem head teha. Teised efektiivsed altruistid püüavad rohkem annetada, töötades kõrgelt tasustatutel ametikohtadel, nagu näiteks tehnoloogia või majanduse vallas, millest viimane on äratanud vaidlusi. [[New York Times]]i kolumnist [[David Brooks]] on kritiseerinud selle strateegia valinud efektiivseid altruiste. Ta kirjutas, et suurem osa inimesi, kes töötavad majanduse valdkonnas ja teistel kõrgelt tasustatud aladel, kasutavad raha eelkõige isiklikel eesmärkidel ja selliste inimeste ümber olemine muudab efektiivsed altruistid vähem altruistlikeks. Mõned efektiivsed altruistid teadvustavad seda võimalust ja on seadnud endale eesmärgiks vähendada seda riski sidususkogukondade, avalike tõotuste ja doonorfondi annetuste kaudu. == Kaasuse prioriteedid == Efektiivne altruism on põhimõtteliselt avatud mistahes kõige enam head tegevate valdkondade aitamisele.<ref name="practical-ethics" /><ref name="kissel" /> Praktikas on aga efektiivsete altruistide liikumine tähtsustanud järgmist kolme valdkonda.<ref name="vox" /><ref name="practical-ethics" /><ref name="skelton" /> === Globaalse vaesuse leevendamine === Globaalse vaesuse leevendamine on olnud mõnede kõige esimeste ja prominentsemate efektiivse altruismi organisatsioonide tähelepanu keskmes.<ref name="x2yGB" /><ref name="givewell-opt-in" /> Heategevuse hindaja GiveWell on väitnud, et raha on parim vahend rahvusvahelise vaesuse vähendamiseks ja terviseprobleemide lahendamiseks arengumaades.<ref name="bloomberg-givewell" /><ref name="dollar-overseas" /> Selle kaasuse juhtivad organisatsioonid on [[Against Malaria Foundation]], [[Schistosomiasis Control Initiative]], [[Deworm the World Initiative]], ja varasem [[VillageReach]] globaalses tervishoius ja [[GiveDirectly]] otsestes tingimusteta rahaülekannetes.<ref name="7qzNt" /><ref name="huffpo-elie" /> [[Giving What We Can]], [[The Life You Can Save]] jt organisatsioonid samuti keskenduvad suuremal või vähemal määral ülemaailmse vaesuse vähendamisele.<ref name="wsj2011" /> Sellega tegeleb ka Peter Singeri raamat "The Life You Can Save" (sellest sai organisatsioon alguse). Kuigi algul keskenduti rohkem otsestele strateegiatele, nagu tervisealastele sekkumistele, rahaülekannetele, mikromaksetele ja mikrolaenudele, siis samuti on huvitutud süstemaatilisematest sotsiaalsetest, majanduslikest ja poliitilistest reformidest, mis aitaksid kaasa pikaajalisele vaesuse vähendamisele.<ref name="scott-weathers" /> === Loomade heaolu === Paljud efektiivsed altruistid usuvad, et loomade kannatuste vähendamine peaks olema peamine prioriteet ja et praegu on selle saavutamiseks olemas kulutõhusad viisid.<ref name="t1mPj" /> Põhiliseks selle valdkonnaga tegelevaks efektiivse altruismi organisatsiooniks on [[Animal Chairy Evaluators]] (ACE), mis hindab ja võrdleb kulutõhususe ja läbipaistvuse alusel loomadega seotud heategevusorganisatsioone, iseäranis neid, mis võitlevad tööstusliku põllumajandustootmise vastu.<ref name="auto" /> Filosoof Peter Singer tsiteerib aktivistide hinnangut, et üle saja miljoni kana sõna otseses mõttes kannatavad suurfarmides surmani, ja väidab, et efektiivsed loomade heaolu altruistid peaksid esikohale seadma tööstusfarmid, mitte ülerahastatud populaarsed kaasused, nagu näiteks koduloomade heaolu. Samuti leiab Singer, et kui farmiloomadele nagu kanadele rohkem tähelepanu pöörata, siis tööstuspõllumajandusliku tootmise vähendamise püüded on veelgi enam alafinantseeritud ja kulutõhusam viis globaalse kannatuse vähendamiseks kui inimeste vaesuse leevendamine. === Kauge tulevik ja globaalsed katastroofiriskid === Mõned efektiivsed altruistid usuvad, et kauge tulevik on äärmiselt tähtis. Eriti leiavad nad, et mistahes tähendusrikka mõõdiku (rikkus, kannatamise potentsiaal, õnne potentsiaal jne) koguväärtus summeerituna üle tuleviku inimpõlvede on palju suurem kui tänapäeva inimeste kohta.<ref name="vox" /><ref name="eaf-far-future" /> Veelgi enam, eksistentsiriske, nagu näiteks nanotehnoloogia, biotehnoloogia, tehisintellekti ja globaalse soojenemisega seotud ohtusid, on tihti esile toodud ja aktiivselt uuritud. Bostrom väidab, et sõnnikukärbse elust on tehtud rohkem uurimusi kui eksistentsiriskidest. Mitmed organisatsioonid, mis teevad aktiivselt uuringuid ja propageerivad kauge tuleviku paremaks muutmist, olles ühtlasi seotud efektiivse altruismi liikumisega, on [[Future of Humanity Institute]], [[Centre for the Study of Existential Risk]] ja [[Future of Life Institute]].<ref name="guan-op-ed" /> [[Machine Intelligence Research Institute]] keskendub kitsamale eesmärgile arendada sõbralik tehisintellekt enne ebasõbralikku.<ref name="washpost-ai" /><ref name="matthews-ea-global" /> == Organisatsioonid == === GiveWell === Heategevust hindav organisatsioon [[GiveWell]] alustas tegevust 2007. aastal. Eesmärk on keskenduda eelkõige kaasuste ja heategevuste tuvastamisega, mida hinnatakse kasulikkuse seisukohalt. Enamus organisatsiooni soovitustest on seotud maailma tervishoiu arendamisega ja vaesuse leevendamisega. GiveWell on osa efektiivse altruismi liikumisest. 2011. aasta septembris teatas organisatsioon GiveWell Labsi avamisest, et avastada veelgi enam potentsiaalseid kaasusi. 2014. aasta augustis teatati nimemuutusest „Open Philanthropy Project“. Eesmärk oleks koostöö GiveWell ja [[Good Ventures]]i vahel, viimane on heategevusfond, mille asutasid Facebooki kaasasutaja Dustin Moskovitz ja tema abikaasa [[Cari Tuna]]. === Giving What We Can === Giving What We Can (GWWC) on grupp inimesi, kes huvituvad maksimaalsest heategevusest, mida nad saavad maailmale teha annetuste kaudu. Organisatsiooni asutas 2009. aasta novembris filosoof Toby Ord ning selle eesmärk on keskenduda kaasustele, mis leevendavad globaalset vaesust. Kuigi GWWC tegeleb osaliselt organisatsioonisisese uurimistööga, mille käigus hinnatakse kaasusi ja heategevusprojekte, toetutakse suurel määral teiste organisatsioonide, näiteks GiveWelli uurimustele. Giving What We Can tõotusega liitudes annavad inimesed lubaduse, et annetavad vähemalt 10% oma sissetulekust kaasustele, mis nende arvates on kõige efektiivsemad. Giving What We Can organisatsiooni juhib heategevuslik organisatsioon [[Centre for Effective Altruism]]. === 80 000 Hours === [[80 000 Hours]] on Oxfordi ja Suurbritannia organisatsioon, mis uurib karjääre, millel on positiivne sotsiaalne mõju, ja tegeleb karjäärinõustamisega. Grupp rõhutab, et ametivaliku positiivset mõju tuleks mõõta heategudes, mis tehakse kaudselt karjääri valimisel, mitte otsestes heategudes. Võetakse arvesse kaudseid viise, kuidas saab head teha, näiteks teenides kõrget palka ja annetades sellest osa ära, aga ka otseseid viise, näiteks teaduslikud uurimistööd. 80 000 Hoursit juhib heategevuslik organisatsioon Centre for Effective Altruism. Organisatsiooni nimi tuleneb sellest, et terve inimene töötab oma tööea jooksul 80 000 tundi. === Teised organisatsioonid === Veel mitmed heategevuslikud organisatsioonid on seotud efektiivse altruismi liikumisega: *[[Animal Charity Evaluators]] on organisatsioon, mis hindab mittetulundusorganisatsioone, mis keskenduvad loomade heaolu reformidele ja nende propageerimisele. *Good Ventures on sihtasutus, mille kaasasutajad on Cari Tuna ja Dustin Moskovitz. Organisatsiooni tegevus on tihedalt seotus GiveWelliga. *[[Innovations for Poverty Action]] on uurimisega tegelev mittetulundusühing, mis on läbi viinud mitmeid randomiseeritud kontrollitud uuringuid GiveWelli soovitatud kaasuste kohta. Nende hulka kuuluvad tasuta malaariavastaste võrkude jagamine ja tingimusteta rahaülekanded. *The Life You Can Save on liikumine, mis propageerib võitlemist ekstreemse vaesuse vastu, annetades selleks 16 heategevusorganisatsioonile, mida peetakse väga efektiivseks. Sotsiaalse liikumise ajalugu Efektiivse altruismi ideed on olnud kaua aega olemas praktilises eetikas, eriti konsekventsialistlikus eetikas. Neid põhimõtteid on peegeldatud filosoofide Peter Singeri ja [[Peter Unger]]i kirjutistes. William MacAskill on öelnud, et nimi „efektiivne altruism“ jäi kasutusele 2011. aasta lõpust, mil „Centre for Effective Altruism“ (CEA) valiti organisatsiooni nimeks, mille alla kuuluvad Giving What We Can ja 80 000 Hours. See oli suuresti organisatsioonisisene nimi, kuid need, kes järgisid sarnast lähenemist, koondasid tegevused ühe nime alla. Efektiivse altruismi konverents on iga-aastane üritus, mida peetakse 2013. aastast alates. 2015. aastal avaldas Peter Singer efektiivse altruismi raamatu „The Most Good You Can Do“. Eestis tegeleb selle mõtteviisi tutvustamisega MTÜ Efektiivne Altruism Eesti.<ref>https://www.efektiivnealtruism.org/</ref> == Tuntumad pooldajad == === Peter Singer === Filosoof Peter Singer on kirjutanud mitmeid töid efektiivse altruismi kohta, sealhulgas: *1972. aastal avaldatud töö "[[Famine, Affluence and Morality]]", milles ta väidab, et inimestel on kohustus aidata neid, kes abi vajavad: "Kui meie võimuses on ära hoida millegi halva juhtumist, ilma et me sellega ohverdaksime midagi, millel on võrreldav moraalne väärtus, siis me peame moraalsusest seda tegema." *Raamat "The Life You Can Save", milles ta väidab, et inimesed peaksid kasutama heategevuslikke hindajaid selleks, et leida, kuidas nende annetus oleks kõige efektiivsem. *Raamat „The Most Good You Can Do“, mis kirjeldab efektiivse altruismi filosoofilist ja sotsiaalset liikumist ning milles Singer põhjendab selle pooldamist. Ta on asutanud efektiivse altruismi mittetulundusühingu The Life You Can Save, mis edendab efektiivsetele heategevustele andmist. Peter Singer ise annetab vähemalt 33% oma sissetulekust efektiivsetele heategevustele. === Toby Ord === Toby Ord on Oxfordi ülikooli eetik. Ta edendab konsekventsialistlikku eetikat ja tegeleb globaalse vaesuse ning katastroofiliste riskide vähendamisega. Ta asutas organisatsiooni Giving What We Can, mis julgustab inimesi andma vannet annetada 10% oma sissetulekust heategevusele. Ta elab umbes 25 000 euro (27 000 USA dollari) eest aastas ja annetab ülejäänud osa sissetulekust heategevusele. === William MacAskill === William MacAskill on Oxfordi Lincolni ülikoolis dotsent. Ta on ka organisatsiooni 80 000 Hours asutaja ja president ning organisatsiooni Giving What We Can kaasasutaja ja asepresident. MacAskilli vanne on annetada kõik, mis tema sissetulekus ületab 32 870 eurot aastas, organisatsioonidele, mis tema arvates teevad kõige rohkem head, sealjuures arvestades inflatsioonimäära ja elatustasemega. Tema lubadus tähendab umbes 60% oma eluaja sissetulekute äraannetamist. == Kriitika == [[David Brooks]] on seadnud kahtluse alla selle, kas kaugemates riikides elavaid lapsi tuleks kohelda samamoodi ja moraalselt võrdsetena läheduses elavate lastega. Tema väidab, et moraal peaks olema "seesmiselt õilistav".<ref name="brooks2013" /> Ajakirjas [[Jacobin]] väitis [[Mathew Snow]], et efektiivne altruism "palub inimestel kasutada oma raha, et võimaldada eluks vajalik nendele, kes seda meeleheitlikult vajavad, kuid ei ütle sõnagi süsteemi kohta, mis üldse määrab, kuidas need eluks vajalikud asjad on toodetud ja jaotatud".<ref name="CdfT1" /> == Vaata ka == * [[Utilitarism]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="blog.ted.com">{{cite web|url=http://blog.ted.com/why-how-effective-altruism-peter-singer-visualized/|title=The why and how of effective altruism: Peter Singer’s talk visualized|website=TED Blog|last1=Walters|first1=Helen}}</ref> <ref name="Washington Post on Dustin Moskovitz and Cari Tuna">{{cite news|url=https://www.washingtonpost.com/business/billionaire-couple-give-plenty-to-charity-but-they-do-quite-a-bit-of-homework/2014/12/26/19fae34c-86d6-11e4-b9b7-b8632ae73d25_story.html|title=Cari Tuna and Dustin Moskovitz: Young Silicon Valley billionaires pioneer new approach to philanthropy|date=26. detsember 2014|agency=The Washington Post}}</ref> <ref name="The Atlantic article The Greatest Good">{{cite news|url=https://www.theatlantic.com/business/archive/2015/06/what-is-the-greatest-good/395768/#b06g25t20w15|title=The Greatest Good|publisher=The Atlantic|date=15. juuni 2015|last1=Thompson|first1=Derek}}</ref> <ref name="Peter Singer The Most Good You Can Do">{{cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=NBWWX4ViD3E/|title=Peter Singer: "The Most Good You Can Do" &#124; Talks at Google|website=YouTube}}</ref> <ref name="oliver">{{cite web|url=https://www.vice.com/en_uk/article/why-are-young-people-being-so-altruistic-209|title='Effective Altruists' Are a New Type of Nice Person|publisher=Vox|website=Vice|language=en-us|last1=Oliver|first1=Huw|accessdate=11. märtsil 2017}}</ref> <ref name="gabriel">{{cite journal|url=https://www.academia.edu/13786913/Effective_Altruism_and_Its_Critics_Journal_of_Applied_Philosophy_2016_|title=Effective Altruism and Its Critics|journal=Journal of Applied Philosophy|volume=33|issue=3|date=2016|language=en|doi=10.1111/japp.12176|last1=Gabriel|first1=Iason|accessdate=11. märtsil 2017}}</ref> <ref name="skelton">{{cite journal|url=https://philpapers.org/rec/SKETEP|title=The Ethical Principles of Effective Altruism|journal=Journal of Global Ethics|volume=12|issue=2|pages=137–146|date=2016|last1=Skelton|first1=Anthony|accessdate=11. märtsil 2017}}</ref> <ref name="sep-impartiality">{{cite web|url=https://plato.stanford.edu/entries/impartiality/|title=Impartiality|publisher=Metaphysics Research Lab, Stanford University|website=The Stanford Encyclopedia of Philosophy|date=6. veebruar 2017|last1=Jollimore|first1=Troy|accessdate=11. märtsil 2017}}</ref> <ref name="singer1972">{{cite web|url=http://www.fringer.org/wp-content/writings/famine.pdf|title=Famine, Affluence, and Morality|year=1972|page=231|format=PDF|accessdate=23.05.2011}}</ref> <ref name="huffpost-ea-global">{{cite web|url=http://www.huffingtonpost.com/entry/elon-musk-google-effective-altruism_us_55a56626e4b04740a3de3130|title=Elon Musk To Address 'Nerd Altruists' At Google HQ|website=Huffington Post|date=16. juuli 2015|last1=Pitney|first1=Nico|accessdate=11. märtsil 2017}}</ref> <ref name="todd-career-paper">{{cite web|url=https://www.academia.edu/1807196/Which_Ethical_Careers_Make_a_Difference_The_Replaceability_Issue_in_the_Ethics_of_Career_Choice?auto=download|title=Which Ethical Careers Make a Difference?: The Replaceability Issue in the Ethics of Career Choice|website=University of Oxford|language=en|last1=Todd|first1=Benjamin|accessdate=11. märtsil 2017}}</ref> <ref name="join-ws-save-world">{{cite news|url=https://www.washingtonpost.com/news/wonk/wp/2013/05/31/join-wall-street-save-the-world/|title=Join Wall Street. Save the world.|work=Washington Post|last1=Matthews|first1=Dylan|accessdate=11. märtsil 2017}}</ref> <ref name="macaskill-replaceability-paper">{{cite journal|url=https://www.academia.edu/1557895/Replaceability_Career_Choice_and_Making_a_Difference|title=Replaceability, Career Choice, and Making a Difference|journal=Ethical Theory and Moral Practice|date=2014|language=en|doi=10.1007/s10677-013-9433-4|issn=1386-2820|last1=William|first1=MacAskill,}}</ref> <ref name="practical-ethics">{{cite web|last=MacAskill|first=William|url=http://blog.practicalethics.ox.ac.uk/2013/05/what-is-effective-altruism/|title=What is Effective Altruism?|publisher=Practical Ethics blog|date=20. mai 2013|accessdate=11. aprillil 2015}}</ref> <ref name="givewell-opt-in">{{cite web|last=Karnofsky|first=Holden|url=http://blog.givewell.org/2013/08/13/effective-altruism/|title=Effective Altruism|publisher=[[GiveWell]]|date=13. august 2013|accessdate=11. aprillil 2015}}</ref> <ref name="bloomberg-givewell">{{cite news|url=https://www.bloomberg.com/news/articles/2011-11-23/hedge-fund-analytics-for-nonprofits|title=Hedge Fund Analytics for Nonprofits|publisher=Bloomberg LP|work=Bloomberg.com|date=24. november 2011|last1=Wolfe|first1=Alexandra|accessdate=11. märtsil 2017}}</ref> <ref name="huffpo-elie">{{cite web|last=Pitney|first=Nico|url=http://www.huffingtonpost.com/2015/03/26/elie-hassenfeld-givewell_n_6927320.html|title=That Time A Hedge Funder Quit His Job And Then Raised $60 Million For Charity|publisher=[[Huffington Post]]|date=6. märts 2015|accessdate=27. aprillil 2015}}</ref> <ref name="wsj2011">{{cite web|last=Espinoza|first=Javier|url=https://www.wsj.com/news/articles/SB10001424052970204528204577010061347756838|title=Small Sacrifice, Big Return|publisher=[[Wall Street Journal]]|date=28. november 2011|authorlink=Javier Espinoza|accessdate=12. märtsil 2014}}</ref> <ref name="scott-weathers">{{cite web|url=https://www.opendemocracy.net/transformation/scott-weathers/can-effective-altruism-change-world-it-already-has|title=Can ‘effective altruism’ change the world? It already has.|website=Transformation|date=29. veebruar 2016|language=en|last1=Weathers|first1=Scott|accessdate=11. märtsil 2017|archive-date=2017-03-12|archive-url=https://web.archive.org/web/20170312135844/https://www.opendemocracy.net/transformation/scott-weathers/can-effective-altruism-change-world-it-already-has|url-status=dead}}</ref> <ref name="auto">Daniel Engber, [http://www.slate.com/articles/health_and_science/science/2016/08/animal_activists_crunched_the_numbers_to_learn_that_the_creature_most_in.html "Save the Chicken"], ''Slate'', August 18th 2016.</ref> <ref name="eaf-far-future">{{cite web|url=https://ea-foundation.org/blog/the-importance-of-the-far-future/|title=The Importance of the Far Future|publisher=Effective Altruism Foundation|website=Effective Altruism Foundation|date=5. august 2016|accessdate=11. märtsil 2017}}</ref> <ref name="guan-op-ed">{{cite news|url=http://harvardpolitics.com/harvard/new-social-movement-generation-effective-altruism/|title=The New Social Movement of our Generation: Effective Altruism|work=Harvard Political Review|date=19. aprill 2015|last1=Guan|first1=Melody|accessdate=11. märtsil 2017|archive-date=2017-03-12|archive-url=https://web.archive.org/web/20170312073154/http://harvardpolitics.com/harvard/new-social-movement-generation-effective-altruism/|url-status=dead}}</ref> <ref name="washpost-ai">{{cite news|url=https://www.washingtonpost.com/news/innovations/wp/2015/07/07/the-very-best-ideas-for-preventing-artificial-intelligence-from-wrecking-the-planet/|title=The very best ideas for preventing artificial intelligence from wrecking the planet|work=Washington Post|date=7. juuli 2015|last1=Basulto|first1=Dominic|accessdate=11. märtsil 2017}}</ref> <ref name="matthews-ea-global">{{cite news|url=http://www.vox.com/2015/8/10/9124145/effective-altruism-global-ai|title=I spent a weekend at Google talking with nerds about charity. I came away … worried.|publisher=Vox Media, Inc|date=10. august 2015|agency=Vox|last1=Matthews|first1=Dylan|accessdate=11. märtsil 2017}}</ref> <ref name="qRmnk">{{Raamatuviide|autor=William MacAskill|pealkiri=Effective Altruism: Introduction|aasta=2017|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> <ref name="VmeMX">{{Netiviide|autor=Dylan Matthews|url=http://www.vox.com/2015/4/24/8457895/givewell-open-philanthropy-charity|pealkiri=You have $8 billion. You want to do as much good as possible. What do you do?|väljaanne=Vox|aeg=24.04.2015|vaadatud=22.05.2017}}</ref> <ref name="TUoY4">{{Netiviide|autor=Nicole Bennett, Ashley Carter, Romney Resney, Wendy Woods|url=https://www.bcgperspectives.com/content/articles/innovation-strategy-how-tech-entrepreneurs-are-disrupting-philanthropy/|pealkiri=How Tech Entrepreneurs Are Disrupting Philanthropy|väljaanne=|aeg=|vaadatud=22.05.2017|arhiivimisaeg=27.07.2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170727181055/https://www.bcgperspectives.com/content/articles/innovation-strategy-how-tech-entrepreneurs-are-disrupting-philanthropy/|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="wlnX2">{{Raamatuviide|autor=William MacAskill|pealkiri=Doing Good Better|aasta=2015|koht=|kirjastus=Avery|lehekülg=}}</ref> <ref name="zs9jv">{{Cite web|url=https://www.pokerstrategy.com/news/world-of-poker/Liv-Boeree-on-Effective-Altruism_100487/|title=News: Liv Boeree on Effective Altruism|website=www.pokerstrategy.com|access-date=11.04.2017}}</ref> <ref name="D2qvY">{{Cite web|url=http://www.livboeree.com/effective-altruism/|title=Effective Altruism {{!}} Liv Boeree|website=www.livboeree.com|access-date=11.04.2017|language=en-GB|archive-date=11.04.2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170411220914/http://www.livboeree.com/effective-altruism/|url-status=dead}}</ref> <ref name="AbkS5">{{cite web|last=Matthews|first=Dylan|url=http://www.vox.com/2015/4/24/8457895/givewell-open-philanthropy-charity|title=You have $8 billion. You want to do as much good as possible. What do you do?|publisher=[[Vox (website)|Vox]]|date=24. aprill 2015|authorlink=Dylan Matthews|accessdate=4. augustil 2015}}</ref> <ref name="yMlBN">{{cite web|url=http://80000hours.org/causes|title=Causes|publisher=Centre for Effective Altruism|work=80,000 Hours|accessdate=22. juunil 2013|archive-date=2013-06-06|archive-url=https://web.archive.org/web/20130606050951/http://80000hours.org/causes|url-status=dead}}</ref> <ref name="HIOI6">{{cite web|url=http://www.givewell.org/about/labs|title=GiveWell Labs Overview|publisher=GiveWell}}</ref> <ref name="5wIRj">{{cite news|url=http://money.cnn.com/magazines/moneymag/best-jobs/2011/jobs-helping-others/1.html|title=Best jobs for saving the world|work=CNN|date=2011|last2=Wong|first2=Grace|first1=Donna|last1=Rosato|accessdate=28.02.2013|archive-date=13.10.2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20111013070857/http://money.cnn.com/magazines/moneymag/best-jobs/2011/jobs-helping-others/1.html|url-status=dead}}</ref> <ref name="kmgNd">{{cite web|last=Hosler|first=Aimee|url=http://www.schools.com/articles/10-helping-professions-and-how-to-train-for-them.html|title=10 "helping" professions and how to train for them|publisher=Schools.com|date=14. juuni 2011|accessdate=28.02.2013|archive-date=15.02.2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170215202820/http://www.schools.com/articles/10-helping-professions-and-how-to-train-for-them.html|url-status=dead}}</ref> <ref name="x2yGB">{{cite web|url=http://www.thecrimson.com/article/2015/12/4/givewell-founder-effective-altruism/|title=GiveWell Co-Founder Explains Effective Altruism Frameworks|publisher=The Harvard Crimson, Inc|website=The Harvard Crimson|language=en|ref=crimson|last1=Konduri|first1=Vimal|accessdate=10. märtsil 2017}}</ref> <ref name="7qzNt">{{cite web|url=http://www.economist.com/news/international/21651815-lessons-business-charities-doing-good-doing-well|title=Doing good by doing well|publisher=Hearst Communications, Inc|website=The Economist|accessdate=10. märtsil 2017}}</ref> <ref name="t1mPj">Dylan Matthews, [http://www.vox.com/2015/7/29/9067641/william-macaskill-effective-altruism "You have 80,000 hours in your career. Here's how to do the most good with them"], ''Vox'', 3. august 2015.</ref> <ref name="CdfT1">{{cite web|last=Snow|first=Mathew|url=https://www.jacobinmag.com/2015/08/peter-singer-charity-effective-altruism/|title=Against Charity|publisher=Jacobin|date=25. august 2015|accessdate=5. septembril 2016}}</ref> <ref name=vox>{{cite web|url=http://www.vox.com/2015/4/24/8457895/givewell-open-philanthropy-charity|title = You have $8 billion. You want to do as much good as possible. What do you do?|last = Matthews|first = Dylan|authorlink = Dylan Matthews|date = 24. aprill 2015|accessdate = 27. aprillil 2015|publisher = [[Vox (veebisait)|Vox]]}}</ref> <ref name=kissel>{{cite web|url = http://commons.pacificu.edu/cgi/viewcontent.cgi?article=1573&context=eip/|title = Effective Altruism and Anti-Capitalism: An Attempt at Reconciliation|last = Kissel|first = Joshua|date = 31. jaanuar 2017|accessdate = 19. veebruaril 2017|publisher = Essays in Philosophy |archive-date = 2017-02-20|archive-url = https://web.archive.org/web/20170220093128/http://commons.pacificu.edu/cgi/viewcontent.cgi?article=1573&context=eip%2F|url-status = dead}}</ref> <ref name=dollar-overseas>{{cite web | url = http://www.givewell.org/giving101/Your-dollar-goes-further-overseas | publisher = GiveWell | title = Your Dollar Goes Further Overseas}}</ref> <ref name="brooks2013">{{cite web|last1=Brooks|first1=David | title=The Way to Produce a Person |publisher=New York Times|date=3. juuni 2013| url=https://www.nytimes.com/2013/06/04/opinion/brooks-the-way-to-produce-a-person.html?_r=0|accessdate=7. juulil 2015}}</ref> <ref name="doing-good-better">{{cite book|last1=MacAskill|first1=William|title=Doing Good Better|url=https://archive.org/details/doinggoodbettere0000maca_s0b0|date=2015|publisher=Avery|isbn=978-1592409105}}</ref> }} [[Kategooria:Filantroopia]] [[Kategooria:Eetika]] 5gxofcmwokenqdnbl8lrek0tl52cdvq Dragon (kosmoselaev) 0 470765 7166111 7083250 2026-06-02T19:29:44Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7166111 wikitext text/x-wiki {{Infokast Kosmoselaev | nimi = Dragon | pilt = [[Pilt:COTS2Dragon.6.jpg|250px]] | seletus = Dragon lähenemas mais 2012 Rahvusvahelisele Kosmosejaamale | missiooni_märgistus = | organisatioon = [[SpaceX]] | alltöövõtjad = | platvorm = | missiooni_tüüp = varustussond | stardiaeg = | stardirakett = [[Falcon 9]]<br>[[Falcon 9 Full Thrust]] | lennunumber = | stardikompleks = | missiooni_kestvus = | missiooni_kõrghetk = | deaktiveeritud = <!-- kui kosmoselaev lakkas töötamast --> | decay = <!-- kui kosmoselaev sisenes taas Maa atmosfääri --> | COSPAR_ID = <!-- designations for pre-1963 launches should include a Greek letter, launches that failed to reach any orbit should not have a COSPAR --> | nolink = <!-- set to anything to prevent linking COSPAR to NSSDC database --> | satcat = <!-- Satellite Catalog Number --> | veebilehekülg = <!-- Missiooni või satelliidi koduleht --> | mass = 4200 kg | suurused = kõrgus 6,1 m<br>diameeter 3,7 m | võimsus = | akud = }} '''Dragon''' on taaskasutatav [[kosmoselaev]], mida arendab [[SpaceX]]. Dragon kasutab orbiidile jõudmiseks [[kanderakett]]i [[Falcon 9]] ning arendamisel on ka mehitatud versioon [[Dragon 2]]. Algselt projekteeriti Dragon mehitatud lendude jaoks, kuid seni on seda kasutatud ainult [[Rahvusvaheline Kosmosejaam|Rahvusvahelise Kosmosejaama]] varustuslendudel. Dragoni esmalend toimus detsembris 2010 ning sellest sai esimene erafirma ehitatud ja juhitud kosmoselaev, mis naasis edukalt Maale<ref name="First" />. 25. mail 2012 põkkus Dragon edukalt Rahvusvahelise Kosmosejaamaga ning [[NASA]] tellimusel teenindab Dragon alates oktoobrist 2012 kosmosejaama regulaarseid varustuslende<ref name="Liftoff" />. 3. juunil 2017 startis ISS-i Dragoni kapsel CRS-11, mis oli enamjaolt ehitatud missiooni CRS-4 kapslist, mis oli jaama lennanud septembris 2014. Kapsli kere, tõukurid, rakmed, kütusepaagid, torustik ja [[avioonika]] olid taaskasutatud, kuid akud, kuumuskilp ja mereveega kokku puutunud detailid olid välja vahetatud<ref name="Latest" />. ==Ajalugu== SpaceX alustas Dragoni projekteerimist 2004. aasta lõpus ning teavitas sellest avalikkust 2006. aastal, seades eesmärgiks võtta Dragon kasutusele 2009. aastal<ref name="Reusable" />. 2006. aastal sõlmisid NASA ja SpaceX lepingu, mille kohaselt pidi Dragon tulevikus hakkama teenindama Rahvusvahelise Kosmosejaama varustusmissioone<ref name="Resupply" />. ===ISS-i varustusmissioonide leping=== ====Kommertslikud orbitaaltransporditeenused (COTS)==== [[Pilt:SpaceX factory Dragon capsule.jpg|pisi|225px|Varane Dragoni survekere. Foto on tehtud tehasekatsete ajal 2008. aastal]] 2005. aastal esitas NASA palve ettepanekuteks, et leida COTS programmi kaudu asenduslaev, mis hakkaks teenindama Rahvusvahelise Kosmosejaama varustusmissioone. Sel ajal teenindasid neid missioone [[Space Shuttle|kosmosesüstikud]], kuid NASA oli otsustanud Space Shuttle'i programmi lõpetada. Märtsis 2006 esitas SpaceX NASA-le ettepaneku kasutada varustusmissioonidel Dragonit. SpaceX esitas oma ettepaneku osana meeskonnast, millesse kuulus ka ISS-i robotkäe, [[Canadarm2]], ehitanud [[MDA Space Missions]]. 18. augustil 2006 teatas NASA, et rahastab SpaceX-i ja Kistler Aerospace'i pakutud projekte<ref name="Resupply" /> ning esialgse plaani kohaselt pidi SpaceX-i Dragon tegema ajavahemikus 2008–2010 kolm demonstratsioonlendu. NASA lubas SpaceX-i projekti rahastada 278 miljoni dollariga ja Kistleri oma 207 miljoni dollariga, juhul kui nende projektid täidavad kõik NASA seatud tingimused. Kistleril ei õnnestunud seatud tingimusi täita ning NASA lõpetas firmaga lepingu 2007. aastal<ref name="Runs Out" />. Kistleri leping anti hiljem [[Orbital Sciences]]ile<ref name="Orbital Beat" />. ====Kommertslike varustusmissioonide teenuste 1. faas==== 23. detsembril 2008 sõlmis NASA SpaceX-iga Kommertslike Varustusmissioonide teenuste (CRS) lepingu, mille maht on 1,6 miljardit dollarit ja seda saab suurendada maksimaalselt 3,1 miljardi dollarini. Lepingu järgi pidi SpaceX korraldama ISS-i 12 lendu ning viima sinna vähemalt 20 tonni varustust<ref name="Selects" />. SpaceX analüüsis NASA soovil, [[radiatsioon]]i mõju kõigile Dragoni süsteemidele ning süsteemide käitumist radiatsiooniga seotud eriolukordades. Dragoni arvutisüsteemid kasutavad [[protsessor]]ite eraldi radiatsioonikindlaks tegemise asemel vajadusel varusüsteeme ning seetõttu analüüsisid süsteemide töökindlust sõltumatud eksperdid, enne kui NASA lubas neid kaubalendudel kasutada<ref name="Tolerant" />. Märtsis 2015 teatati, et SpaceX sai CRS-i 1. faasi raames veel kolm missiooni ning see katab ISS-i 2017. aasta vajadused. 24. veebruaril 2016 kirjutas Space News, et firma on sõlminud lepingu veel viie missiooni jaoks. ====Kommertslike varustusmissioonide teenuste 2. faas==== [[Pilt:COTS2 Dragon is berthed.jpg|pisi|Dragon põkkumas ISS-iga]] Kommertslike Varustusmissioonide Teenuste 2. faasi (CRS2) lepingute sõlmimine algas 2014. aastal ning 2. faas algas 14. jaanuaril 2016. CRS2 missioonid peaksid algama 2019. aastal ning kestma vähemalt kuni 2024. aastani. 14. jaanuaril 2016 teatas NASA, et CRS2 lepingud olid saanud kolm firmat: SpaceX, Orbital ATK ja Sierra Nevada Corporation<ref name="Winning" /><ref name="Awards" />. Lepingute maksimaalne koguväärtus on 148 miljardit dollarit. ====Demonstratsioonlennud==== [[Pilt:Inside the Dragon (capsule).jpg|pisi|Dragoni sisemus]] Falcon 9 ja Dragoni esmalend toimus juunis 2010. Orbiidile viidud kapsel oli katseeksemplar, mida oli varem kasutatud süsteemide katsetamisel. Missiooni ajal oli selle ainsaks ülesandeks koguda andmeid stardi aerodünaamiliste jõudude kohta<ref name="Relay" />. Kapslil puudus kuumuskilp ning see hävis Maa atmosfääri sisenemisel. NASA oli SpaceX-ilt algselt tellinud kolm näidislendu, kuid hiljem vähendas tellimust ühe lennu võrra. Novembris 2010 andis FAA Dragoni kapslile Maa atmosfääri sisenemise litsentsi, mis oli esimene taoline erafirma kosmoselaevale väljastatud luba<ref name="Cleared" />. Esimene Dragon startis 8. detsembril 2010 ning see sisenes edukalt Maa atmosfääri. Missioon oli ühtlasi Falcon 9 teine lend. DragonEye sensor lendas hiljem uuesti NASA süstikumissioonil [[STS-133]], et seda kosmoses edasi katsetada<ref name="STS" />. Teine Dragoni missioon toimus 22. mail 2012, pärast seda, kui NASA oli nõustunud SpaceX-i ettepanekuga kombineerida ühte missiooni missioonide COTS 2 ja 3 eesmärgid. Orbiidil katsetati Dragoni navigatsioonisüsteeme ja katkestamisprotseduure, enne kui kosmoselaev suundus ISS-i. 25. mail põkkus Dragon Canadarm2 abil edukalt kosmosejaamaga ning seejärel laeti see tühjaks kaasas olnud lastist<ref name="Welcome" /><ref name="Unload" />. Laev sisenes Maa atmosfääri 31. mail ja maandus plaanipäraselt Vaiksesse ookeani, kus see taas üles korjati<ref name="Splashdown" />. 23. augustil 2012 teatas NASA peadirektor [[Charles Bolden]], et SpaceX oli täitnud kõik NASA seatud tingimused ning firma saab alustada regulaarsete varustuslendude teenindamist<ref name="Milestone" />. ====Plaanilised lennud==== Dragon startis oma esimesele plaanipärasele CRS-missioonile 8. oktoobril 2012 ning missioon lõppes edukalt 28. oktoobril. Teine missioon startis 1. märtsil 2013 ja kolmas missioon 18. aprillil 2014. Neljas missioon, CRS-4, startis 21. septembril 2014 ja tõi jaamast Maale 1,4 tonni kaupa ja teadusnäidiseid<ref name="Returned" />. ===Mehitatud lendude arendusprogramm=== [[Pilt:SpaceX Dragon v2 Pad Abort Vehicle (16661791299).jpg|pisi|Stardi katkestamiste katsetustel kasutatav Dragon 2]] [[Pilt:Dragon V2 interior.2.jpg|pisi|Dragon 2 interjöör]] 2006. aastal teatas [[Elon Musk]], et firma oli ehitanud mehitatud kapsli [[Prototüüp|prototüübi]], millel on 30 päeva toimiv elutagamissüsteem. 2010. aastal ütles Musk, et Falcon 9 ja mehitatud Dragoni arenduskulud jäävad vahemikku 800 miljonit kuni 1 miljard dollarit<ref name="Money" />. Jaanuaris 2011 avaldas SpaceX video simulatsiooni Dragoni päästesüsteemist ning mitmel korral on firma vihjanud, et mehitatud lendude alguseni jääb kaks-kolm aastat. Praeguste plaanide kohaselt peaks mehitatud Dragon startima 2018. aastal<ref name="Manned" />. ====NASA kommertsliku meeskonnatranspordi arendamise programm==== [[Pilt:Dragon Pad Abort Test.jpg|pisi|Dragon stardikatkestamise testi ajal katsestendist eemaldumas]] SpaceX ei osutunud valituks NASA kommertsliku meeskonnatranspordi arendamise (CCDev) programmi 1. faasi. Siiski sai firma 18. aprillil 2011 koha, programmi teise faasi (CCDev2) ajal ning sai NASA-lt 75 miljonit dollarit, et arendada edasi meeskonnasüsteeme<ref name="Receive" /><ref name="Contract" />. CCDev 2 eesmärgid sätestasid, et edasi arendada tuli Falcon 9 ja Dragoni projekti ning päästesüsteemide mootoreid, ehitada kaks meeskonnaruumi, sooritada päästerakettide testimised ja demonstreerida päästerakettide võimekust. SpaceX-i stardi katkestamise süsteem sai NASA esialgse heakskiidu oktoobris 2011 ning detsembris katsetas firma esmakordselt meeskonnaruume. Jaanuaris 2012 sooritas Dragon edukalt [[SuperDraco]] rakettmootori katsetused, mis toimivad kapsli maandumis- ja päästerakettidena<ref name="Tests" />. 3. augustil 2012 teatas NASA, et SpaceX saab agentuurilt 440 miljonit dollarit, et jätkata Dragoni arendamist<ref name="More Money" />. 20. detsembril 2013 katsetas firma esmakordselt Dragoni langevarje<ref name="Parachute" />, kui 5,4 tonni kaaluv moodul visati 2,4 kilomeetri kõrguselt Vaiksesse ookeani. Kapsel visati alla helikopterilt ning see pandi teadlikult kukkerpallitama<ref name="Shore" />. Vabalangemisel vabastas Dragon kaks abilangevarju, mis aitasid avaneda kolmel pealangevarjul. Kapsel maandus edukalt ookeani ning see korjati üles ja toodi kaldale<ref name="Shore" />. 6. mail 2015 sooritas Dragon 2 edukalt stardikatkestamise<ref name="Pad Abort" /><ref name="Abort Test" />. Katse ajal kasutas Dragon oma päästerakette, et paisata end staatilisest katsestendist eemale<ref name="Dramatic" />. Dragon tõusis katse ajal 1,1 kilomeetri kõrgusele, eraldus kerest ja avas oma pealangevarjud. Pärast seda maandus kapsel ookeanis, kust see üles korjati. Dragon pidi esialgu jõudma 1,5 kilomeetri kõrgusele, kuid ebaühtlane kütusesegu põhjustas ühe mootori ootatust nõrgema töö<ref name="Dramatic" />. Katsel kasutatud Dragonit plaanitakse uuesti kasutada lennu ajal toimuva stardikatkestamise katsel<ref name="Me Again" />. Plaanitaval lennu ajal toimuva stardikatkestamise katsel kasutab Dragon oma päästerakette, et eralduda modifitseeritud lennus olevast Falcon 9 kanderaketist<ref name="Escape" />. Eraldumine toimub hetkel, mil kerele mõjuvad kõige tugevamad aerodünaamilised jõud ja mil Dragoni mootorid on kõige vähem võimekamad kanderaketist eralduma, et olla kindel Dragoni võimekuses eralduda ükskõik millal ohutult kanderaketist<ref name="Tacks" />. Katses kasutatav kanderakett saab olema ainult kolme rakettmootoriga ning sel puudub teine aste<ref name="Me Again" />. Praeguste plaanide kohaselt peaks Dragoni mehitamata katselend toimuma novembris 2017<ref name="Manifested" /> ja esimene mehitatud lend peaks toimuma mais 2018<ref name="Flight Dates" /><ref name="Pushed" />. ==Tootmine== [[Pilt:Dragon capsule being shipped out of SpaceX Hawthorne facility (16655995541).jpg|pisi|Tehasest lahkuv Dragoni kapsel]] Detsembris 2010 tootis SpaceX kolme kuu jooksul ühe Dragoni kapsli ja Falcon 9 kanderaketi. Elon Musk teatas 2012. aastal, et ta plaanib tootmist suurendada ning toota ühe Dragoni kuue nädalaga. Kapsli valmistamisel kasutatakse suurtes kogustes komposiitmaterjale, et vähendada kaalu ning suurendada kere tugevust<ref name="Plastic" />. Septembris 2013 oli tehase pindala suurenenud 93 000 ruutmeetrini. ==Variandid== ===Dragon CRS=== [[Pilt:Dragon spacecraft press and unpress sections.png|pisi|Dragoni kere diagramm. Punaselt on kujutatud survestatud ja oranžiga survestamata osad]] Dragoni kosmoselaev koosneb pärast starti eemalduvast ninakoonusest, tavalisest kapslist, mis on kujult tömp koonus ja survestamata kerest, mis on varustatud päikesepaneelidega. Kapsli kuumuskilp on projekteeritud vastu pidama ka tavalisest suuremat kuumust, mis tekib Kuult või Marsilt naasvatel missioonidel. Kapsel on taaskasutatav ja võib lennata mitu missiooni, kuid survestamata kere pole uuesti kasutatav. Kosmoselaev on varustatud 18 Draco tõukuriga ning selle viib orbiidile kanderakett Falcon 9. Esimestel lendudel maandub kapsel Vaiksesse ookeani ning selle toob kaldale laev. ISS-iga põkkumiseks kasutatakse jaama robotkätt, mis haarab lähenevast Dragonist kinni ning juhib selle põkkumisavani. CRS Dragonil pole eraldi elutagamissüsteeme ning see kasutab ISS-i elutagamissüsteeme, et võimaldada astronautidel kapslis hingata. Tavaliselt on Dragon jaama küljes 30 päeva. CRS Dragon suudab jaama viia 3310&nbsp;kg varustust, mille saab paigutada survestatud, survestamata või osaliselt survestatud kapslisse. Maale suudab survestamata keres tuua 3,3 tonni varustust või survestamise kasutamisel 2,5 tonni ning Maale toodava varustuse kogus sõltub langevarjude kasutamispiirangutest. CRS Dragonit modifitseeriti märtsis 2014, ning uus Dragon võeti kasutusele viiendal missioonil. Kapsli väliskere jäeti muutmata, kuid ümber ehitati kapsli avioonika- ja lastiriiulid, et suurendada kapslite võimsust ning võimaldada tähtsate teaduslastide transporti. ===DragonLab=== Kui Dragon ei teeninda NASA või ISS-i missioone, kutsutakse mehitamata Dragonit DragonLab'iks. See on taaskasutatav kapsel, mis võib viia orbiidile nii survestatud kui ka survestamata laste. DragonLabi maksimaalne stardimass on 6 tonni ning Maale naastes võib see kaaluda kuni kolm tonni. Novembris 2014 oli planeeritud kaks DragonLabi missiooni, millest esimene pidi toimuma 2016 ja teine 2018. Detsembris 2015 olid missioonid endiselt lennuplaanis olemas, kuid täpseid stardiaegu ei avaldatud. ===Dragon 2=== {{pikemalt artiklis|Dragon 2}} SpaceX arendab kosmoselaeva Dragon 2, millest peaks saama Dragoni mantlipärija ning see hakkab teostama mehitatud lende. Kapsel mahutaks kuni seitse astronauti või kombineeritud koguse astronaute ja lasti. Dragon 2 kuumuskilp on projekteeritud nii, et seda saab kasutada Maa atmosfääri sisenemisel ka Kuult ja Marsilt naasvatel missioonidel. Dragon 2 arendustööd on rahastanud ka [[Ameerika Ühendriigid|USA]] valitsus. ===Red Dragon=== {{pikemalt artiklis|Red Dragon}} SpaceX-is oli väljatöötamisel ka Red Dragon, mida oleks kasutatud Marsi-missioonil. Kapsli oleks viinud orbiidile kanderakett [[Falcon Heavy]] ning see oleks olnud võimeline sisenema [[Marsi atmosfäär]]i. Red Dragoni arendamise üheks eesmärgiks oli ka Marsi pinnaseproovide Maale toomise missioon, mis oleks olnud tunduvalt odavam kui NASA planeeritav missioon, mille planeeritav eelarve on 6 miljardit dollarit<ref name="Sample Return" />. Veebruaris 2017 teatas SpaceX, et Red Dragon stardib Marsile 2020. aastal<ref name="Pushing Back" />, kuid juulis 2017 teatas firma, et Red Dragoni arendamine lõpetatakse<ref name="Stopped" /><ref name="Dropped" />. Marsi-missiooni ajal oleks Red Dragon suutnud viia planeedi pinnale lasti kuni 1 tonni, kasutamata langevarju. Esialgne analüüs näitas, et kapsel peaks Marsi atmosfääris suutma end piisavalt aeglustada, et kasutada maandumiseks SuperDraco retrorakette<ref name="Cheap" />. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="First">{{netiviide |pealkiri=Mission accomplished! SpaceX Dragon becomes the first privately funded spaceship launched into orbit and guided back to earth |väljaanne=Daily Mail |url=http://www.dailymail.co.uk/sciencetech/article-1336868/SpaceX-Dragon-privately-funded-spaceship-launched-orbit.html |vaadatud=15. juulil 2017 }}</ref> <ref name="Liftoff">{{netiviide |pealkiri=SpaceX Dragon Launches 1st Private Space Station Cargo Mission |väljaanne=Space.com |url=https://www.space.com/17943-spacex-dragon-capsule-space-cargo-launch.html |vaadatud=15. juulil 2017 }}</ref> <ref name="Latest">{{netiviide |pealkiri=SpaceX Advances Space Hardware Reuse With Latest Flight |väljaanne=Aviation Week |url=http://aviationweek.com/space/spacex-advances-space-hardware-reuse-latest-flight |vaadatud=15. juulil 2017 }}</ref> <ref name="Reusable">{{netiviide |pealkiri=SpaceX building reusable crew capsule |väljaanne=NBC News |url=http://www.nbcnews.com/id/11699810/#.WWuGq4jyjcs |vaadatud=16. juulil 2017 }}</ref> <ref name="Resupply">{{netiviide |pealkiri=NASA selects crew, cargo launch partners |väljaanne=Spaceflight Now |url=http://www.spaceflightnow.com/news/n0608/18cots/ |vaadatud=16. juulil 2017 |arhiivimisaeg=2022-05-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220505091420/https://spaceflightnow.com/news/n0608/18cots/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Runs Out">{{netiviide |pealkiri=Time Runs out for RpK; New COTS Competition Starts Immediately |väljaanne=Space.com |url=http://www.space.com/4517-time-runs-rpk-cots-competition-starts-immediately.html |vaadatud=16. juulil 2017 |arhiivimisaeg=2019-02-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190208180148/http://www.webcitation.org/641Eu5MP6 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Orbital Beat">{{netiviide |pealkiri=Orbital beat a dozen competitors to win NASA COTS contract |väljaanne=NASA Spaceflight |url=https://www.nasaspaceflight.com/2008/02/orbital-beat-a-dozen-competitors-to-win-nasa-cots-contract/ |vaadatud=16. juulil 2017 }}</ref> <ref name="Selects">{{netiviide |pealkiri=NASA selects SpaceX's Falcon 9 booster and Dragon spacecraft for cargo |väljaanne=SpaceX |url=http://www.spacex.com/press/2012/12/19/nasa-selects-spacexs-falcon-9-booster-and-dragon-spacecraft-cargo-resupply |vaadatud=16. juulil 2017 |arhiivimisaeg=2017-03-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170323030810/http://www.spacex.com/press/2012/12/19/nasa-selects-spacexs-falcon-9-booster-and-dragon-spacecraft-cargo-resupply |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Tolerant">{{netiviide |pealkiri=Dragon's "Radiation-Tolerant" Design |väljaanne=Aviation Week |url=http://aviationweek.com/blog/dragons-radiation-tolerant-design |vaadatud=16. juulil 2017 |arhiivimisaeg=2015-07-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150723012739/http://aviationweek.com/blog/dragons-radiation-tolerant-design |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Winning">{{netiviide |pealkiri=Sierra Nevada Corp. joins SpaceX and Orbital ATK in winning NASA resupply contracts |väljaanne=Washington Post |url=https://www.washingtonpost.com/news/the-switch/wp/2016/01/14/nasa-expected-to-soon-announce-contracts-to-resupply-the-international-space-station/ |vaadatud=16. juulil 2017 }}</ref> <ref name="Awards">{{netiviide |pealkiri=NASA Awards International Space Station Cargo Transport Contracts |väljaanne=NASA |url=https://www.nasa.gov/press-release/nasa-awards-international-space-station-cargo-transport-contracts |vaadatud=16. juulil 2017 }}</ref> <ref name="Relay">{{netiviide |pealkiri=SpaceX Achieves Orbital Bullseye with Inaugural Flight of Falcon 9 Rocket |väljaanne=Buisness Wire |url=http://www.businesswire.com/news/home/20100607006253/en/SpaceX-Achieves-Orbital-Bullseye-Inaugural-Flight-Falcon |vaadatud=16. juulil 2017 }}</ref> <ref name="Cleared">{{netiviide |pealkiri=NASA Statements On FAA Granting Reentry License To SpaceX |väljaanne=NASA |url=https://www.nasa.gov/home/hqnews/2010/nov/10-298_NASA_Statements.html |vaadatud=16. juulil 2017 |arhiivimisaeg=2016-06-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160603153635/http://www.nasa.gov/home/hqnews/2010/nov/10-298_NASA_Statements.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="STS">{{netiviide |pealkiri=STS-133: SpaceX’s DragonEye set for late installation on Discovery |väljaanne=NASA Spaceflight |url=https://www.nasaspaceflight.com/2010/07/sts-133-spacexs-dragoneye-late-installation-discovery/ |vaadatud=16. juulil 2017 }}</ref> <ref name="Welcome">{{netiviide |pealkiri=ISS welcomes SpaceX Dragon — first private spacecraft at station |väljaanne=Wired |url=https://www.wired.com/2012/05/spacex-docking/ |vaadatud=16. juulil 2017 }}</ref> <ref name="Unload">{{netiviide |pealkiri=Cargo Aboard Dragon Spacecraft to Be Unloaded On May 28 |väljaanne=French Tribune |url=http://frenchtribune.com/teneur/1211418-cargo-aboard-dragon-spacecraft-be-unloaded-may-28 |vaadatud=16. juulil 2017 |arhiivimisaeg=2015-04-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150430084041/http://frenchtribune.com/teneur/1211418-cargo-aboard-dragon-spacecraft-be-unloaded-may-28 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Splashdown">{{netiviide |pealkiri=Splashdown for SpaceX Dragon spacecraft |väljaanne=BBC News |url=http://www.bbc.com/news/science-environment-18273811 |vaadatud=17. juulil 2017 }}</ref> <ref name="Milestone">{{netiviide |pealkiri=NASA Administrator Announces New Commercial Crew And Cargo Milestones |väljaanne=NASA |url=https://www.nasa.gov/exploration/commercial/crew-cargo-milestones.html |vaadatud=17. juulil 2017 |arhiivimisaeg=2017-06-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170610232140/https://www.nasa.gov/exploration/commercial/crew-cargo-milestones.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Returned">{{netiviide |pealkiri=SpaceX completes CRS-4 mission for NASA |väljaanne=SpaceX |url=http://www.spacex.com/news/2014/11/04/spacex-completes-crs-4-mission-nasa |vaadatud=17. juulil 2017 |arhiivimisaeg=2015-05-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150520153714/http://www.spacex.com/news/2014/11/04/spacex-completes-crs-4-mission-nasa |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Money">{{netiviide |pealkiri=NASA expects a gap in commercial crew funding |väljaanne=Spaceflight Now |url=https://spaceflightnow.com/news/n1010/11commercialcrew/ |vaadatud=17. juulil 2017 }}</ref> <ref name="Manned">{{netiviide |pealkiri=First manned flight of SpaceX's Crew Dragon spacecraft postponed until 2018 |väljaanne=New Atlas |url=http://newatlas.com/crew-dragon-delayed/46913/ |vaadatud=17. juulil 2017 |arhiivimisaeg=2017-07-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170702100248/http://newatlas.com/crew-dragon-delayed/46913/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Receive">{{netiviide |pealkiri=Private Spaceship Builders Split Nearly $270 Million in NASA Funds |väljaanne=Space.com |url=https://www.space.com/11421-nasa-private-spaceship-funding-astronauts.html |vaadatud=17. juulil 2017 }}</ref> <ref name="Contract">{{netiviide |pealkiri=SpaceX wins NASA contract to complete development of successor to the space shuttle |väljaanne=SpaceX |url=http://www.spacex.com/press/2012/12/19/spacex-wins-nasa-contract-complete-development-successor-space-shuttle |vaadatud=17. juulil 2017 |arhiivimisaeg=2020-04-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200426120756/https://www.spacex.com/press/2012/12/19/spacex-wins-nasa-contract-complete-development-successor-space-shuttle |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Tests">{{netiviide |pealkiri=Video: SpaceX Tests New ‘Super’ Rocket Engines |väljaanne=Wired |url=https://www.wired.com/2012/02/video-spacex-tests-new-super-rocket-engines/#more-42245 |vaadatud=17. juulil 2017 }}</ref> <ref name="More Money">{{netiviide |pealkiri=NASA Selects Boeing and SpaceX for Commercial Crew Contracts |väljaanne=Space News |url=http://spacenews.com/41891nasa-selects-boeing-and-spacex-for-commercial-crew-contracts/ |vaadatud=17. juulil 2017 }}</ref> <ref name="Parachute">{{netiviide |pealkiri=NASA Commercial Crew Partner SpaceX Tests Dragon Parachute System |väljaanne=Parabolic Arc |url=http://www.parabolicarc.com/2014/01/17/nasa-commercial-crew-partner-spacex-tests-dragon-parachute-system/ |vaadatud=17. juulil 2017 |arhiivimisaeg=2015-09-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150915224919/http://www.parabolicarc.com/2014/01/17/nasa-commercial-crew-partner-spacex-tests-dragon-parachute-system/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Shore">{{netiviide |pealkiri=NASA Commercial Crew Partner SpaceX Tests Dragon Parachute System |väljaanne=NASA |url=https://www.nasa.gov/content/nasa-commercial-crew-partner-spacex-tests-dragon-parachute-system/ |vaadatud=17. juulil 2017 |arhiivimisaeg=2016-08-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160810101348/http://www.nasa.gov/content/nasa-commercial-crew-partner-spacex-tests-dragon-parachute-system/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Pad Abort">{{netiviide |pealkiri=SpaceX Demonstrates Astronaut Escape System for Crew Dragon Spacecraft |väljaanne=NASA |url=https://www.nasa.gov/press-release/spacex-demonstrates-astronaut-escape-system-for-crew-dragon-spacecraft-0 |vaadatud=17. juulil 2017 }}</ref> <ref name="Abort Test">{{netiviide |pealkiri=SpaceX Successfully Tests Dragon Abort System |väljaanne=Space News |url= http://spacenews.com/spacex-successfully-tests-dragon-abort-system/ |vaadatud=17. juulil 2017 }}</ref> <ref name="Dramatic">{{netiviide |pealkiri=SpaceX crew capsule completes dramatic abort test |väljaanne=Spaceflight Now |url=https://spaceflightnow.com/2015/05/06/spacex-crew-capsule-completes-dramatic-abort-test/|vaadatud=17. juulil 2017 }}</ref> <ref name="Me Again">{{netiviide |pealkiri=Dragon 2 conducts Pad Abort leap in key SpaceX test |väljaanne=NASA Spaceflight |url=https://www.nasaspaceflight.com/2015/05/dragon-2-pad-abort-leap-key-spacex-test/ |vaadatud=17. juulil 2017 }}</ref> <ref name="Tacks">{{netiviide |pealkiri=Abort! SpaceX, Boeing Taking Different Tacks in Launch Escape Tests |väljaanne=Space.com |url=https://www.space.com/34086-spacex-boeing-test-crew-vehicle-abort-systems.html |vaadatud=17. juulil 2017 }}</ref> <ref name="Escape">{{netiviide |pealkiri=NASA and SpaceX Delay Dragon In-Flight Abort Test |väljaanne=Space News |url=http://spacenews.com/nasa-and-spacex-delay-dragon-in-flight-abort-test/ |vaadatud=17. juulil 2017 }}</ref> <ref name="Manifested">{{netiviide |pealkiri=Commercial crew demo missions manifested for Dragon 2 and CST-100 |väljaanne=NASA Spaceflight |url=https://www.nasaspaceflight.com/2015/03/commercial-crew-demo-missions-dragon-cst-100/ |vaadatud=17. juulil 2017 }}</ref> <ref name="Flight Dates">{{netiviide |pealkiri=NASA’s Commercial Crew Program Target Flight Dates |väljaanne=NASA CCDev |url=https://blogs.nasa.gov/commercialcrew/2016/12/12/nasas-commercial-crew-program-target-flight-dates/ |vaadatud=17. juulil 2017 |arhiivimisaeg=2017-05-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170522174224/https://blogs.nasa.gov/commercialcrew/2016/12/12/nasas-commercial-crew-program-target-flight-dates/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Pushed">{{netiviide |pealkiri=SpaceX pushes first crewed launch of Dragon capsule to 2018 |väljaanne=Tech Crunch |url=https://techcrunch.com/2016/12/12/spacex-pushes-first-crewed-launch-of-dragon-capsule-to-2018/ |vaadatud=17. juulil 2017 }}</ref> <ref name="Plastic">{{netiviide |pealkiri=Fibersim helps SpaceX manufacture composite parts for Dragon spacecraft |väljaanne=Reinforced Plastics |url=http://www.materialstoday.com/composite-parts/features/fibersim-helps-spacex-manufacture-composite-parts/ |vaadatud=17. juulil 2017 |arhiivimisaeg=2018-08-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180808111901/https://www.materialstoday.com/composite-parts/features/fibersim-helps-spacex-manufacture-composite-parts/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Sample Return">{{netiviide |pealkiri='Red Dragon' Mars Sample-Return Mission Could Launch by 2022 |väljaanne=Space.com |url=https://www.space.com/30504-spacex-red-dragon-mars-sample-return.html |vaadatud=18. juulil 2017 }}</ref> <ref name="Pushing Back">{{netiviide |pealkiri=SpaceX is pushing back the target launch date for its first Mars mission |väljaanne=The Verge |url=https://www.theverge.com/2017/2/17/14652026/spacex-red-dragon-spacecraft-mars-mission-2020 |vaadatud=18. juulil 2017 }}</ref> <ref name="Stopped">{{netiviide |pealkiri=SpaceX appears to have pulled the plug on its Red Dragon plans |väljaanne=Ars Technica |url=https://arstechnica.com/science/2017/07/spacex-appears-to-have-pulled-the-plug-on-its-red-dragon-plans/ |vaadatud=30. oktoobril 2017 }}</ref> <ref name="Dropped">{{netiviide |pealkiri=SpaceX drops plans for powered Dragon landings |väljaanne=Space News |url=http://spacenews.com/spacex-drops-plans-for-powered-dragon-landings/ |vaadatud=30. oktoobril 2017 }}</ref> <ref name="Cheap">{{netiviide |pealkiri='Red Dragon' Mission Mulled as Cheap Search for Mars Life |väljaanne=Space.com |url=https://www.space.com/12489-nasa-mars-life-private-spaceship-red-dragon.html |vaadatud=18. juulil 2017 }}</ref> }} == Välislingid == {{Commonscat}} * [http://www.spacex.com/dragon Dragoni teave SpaceX-i kodulehel] (inglise keeles) * [https://www.youtube.com/watch?v=QwDCWTqNceQ Video Dragoni esimesest missioonist ISS-i]. YouTube (inglise keeles) [[Kategooria:Kosmoseaparaadid]] [[Kategooria:SpaceX]] fp20tvjak86d63reafddlellc7xlu1b Eesti Metsa Abiks 0 471666 7166229 6911452 2026-06-03T04:04:02Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7166229 wikitext text/x-wiki {{NeutraalsusVaidlustatud|kuu=detsember|aasta=2017}} {{Keeletoimeta|aasta=2022|kuu=detsember}} '''Eesti Metsa Abiks''' (lühendatult EMA, ingliskeelses meedias ''Estonian Forest Aid''<ref>{{Netiviide|Autor=Arthur Neslen|URL=http://www.climatechangenews.com/2018/01/23/forest-watchdog-calls-protection-estonias-pagan-heritage/|Pealkiri=Forest watchdog calls for protection of Estonia’s pagan heritage|Väljaanne=Climate Home News|Aeg=23. jaanuar 2018|Kasutatud=24. jaanuar 2018}}</ref> või ''Helping Estonia's Forests''<ref name="N49ii" />) on Eesti [[kodanikuliikumine]], mis propageerib [[Eesti metsad]]e [[säästev metsamajandamine|säästvat majandamist]], samuti tegeleb laiemalt [[Eesti metsanduspoliitika]]ga seotud probleemidele tähelepanu juhtimisega<ref name="liikumine.ee_meist" />. Samanimeline mittetulundusühing registreeriti liikumise aktivistide poolt [[äriregister|äriregistris]] 2017 juunis<ref name="Äriregister" />. Alates 2018. aasta jaanuarist on EMA-liikumine [[Metsahoolekogu]] Eesti esinduse sotsiaalkoja liige.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.pealinn.ee/tagid/koik/metsakaitsjad-toetavad-eriolukorra-kuulutamist-metsades-n210303|Pealkiri=Metsakaitsjad toetavad eriolukorra kuulutamist metsades|Väljaanne=Pealinn|Aeg=12. jaanuar 2018|Kasutatud=20. jaanuar 2018|arhiivimisaeg=2018-01-21|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180121125838/http://www.pealinn.ee/tagid/koik/metsakaitsjad-toetavad-eriolukorra-kuulutamist-metsades-n210303|url-olek=ei tööta}}</ref> == Liikumise tekkepõhjused ja eellugu == [[Fail:Rongkäik Keskkonnaministeeriumi eest Riigikogu ette, 16.12.2017.png|pisi|16. detsembri 2016 meeleavalduse rongkäik|261x261px]] Liikumine loeb oma alguspunktiks 16. detsembril 2016 Eesti metsade kaitseks toimunud [[meeleavaldus]]t, mille rongkäik kulges [[Keskkonnaministeerium|Keskkonnaministeeriumi]] eest Riigikogu ette.<ref name="erwaP" /><ref name="4fnyq" /> Meeleavaldusel osalenute arvu on hinnatud sadakonnast tuhande inimeseni<ref name="QFk7K" />, ning selle eesmärgiks oli osutada vastuseisu plaanitavale metsaseaduse muudatusele, milles nähti ette kuusikute raievanuse langetamist viljakates kasvukohtades, kus esineb ohtralt juurepessu kahjustusi, ning teisi raiepiirangute leevendusi, aga ka üldisemat vastasseisu Eesti metsanduspoliitika suunale, mis kriitikute hinnangul irdub järjest enam säästvast kursist<ref name="5Qlz9" /> ning milles nähakse eelkõige [[tööstus]]e huvide edendamist.<ref name="lDEJH" /><ref name="ThIYs" /> Piketi korraldamise ajendiks võib aga lugeda [[Keskkonnaministeerium|Keskkonnaministeeriumi]] taganemist keskkonnaühendustega saavutatud kokkuleppest, mille alusel oleks kuusikute raievanuse langetamist kompenseeritud laane- ja salumetsade [[range kaitse vajak]]ute katmisega,<ref name="HW3mq" /> samuti ka 101 kultuuritegelase poolt 1. detsembril Riigikogule, ministritele ja presidendile saadetud metsapoliitikat kritiseeriva ja metsaseaduse muudatust tagasi lükkama kutsuva avaliku kirja<ref name="7Ih0O" /> vähene kajastus, eriti riigimeedias. == Liikumise programm == EMA-liikumise avatud programm koosneb [[Poliitika|poliitilisest]], [[Ühiskond|sotsiaalsest]], [[Ökoloogia|ökoloogilisest]] ja [[majandus]]osast. * EMA poliitiline programm näeb ette [[Keskkonnaministeerium]]i suunamist tagasi selle väljakuulutatud eesmärgi juurde, milleks on "vastutustundliku suhtumise kujundamine loodusesse ning Eesti inimestele puhta ja looduslikult [[Mitmekesisus|mitmekesise]] elukeskkonna säilitamine," ning selle eesmärgi saavutamiseks soovitakse tõsta loodusharidusliku taustaga inimeste osakaalu ministeeriumi ja selle allametite juhtkonnas. Ka nõutakse seal kinni hoidmist seaduslikult meie metsanduspoliitika aluseks olevast [[Jätkusuutlik areng|säästlikust mudelist]], mille järgi majandussfäär peab toimima ühiskonna poolt aktsepteeritavates raamides ning ühiskond omakorda ei tohi keskkonnale liigset survet osutada, vastasel korral satub ohtu keskkonnahüvede pärandumine tulevastele põlvedele. Praktikas tähendab see laiemapõhjalist, tasakaalustatud ja mittenäilist [[Kaasamine|kaasamispoliitikat]]. Samuti kutsutakse seal üles [[metsanduse arengukava]] ennetähtaegselt avama ja läbi viima täielikku Eesti metsade inventuuri, lõpetamaks antud valdkonnas aset leidvat segadust [[raiemaht]]ude, [[metsatagavara]] ja muu sellise osas. * Programmi sotsiaalosa soovib [[Kohalik omavalitsus|kohaliku omavalitsusüksuse]] kaasamist riiklikku raiete planeerimisse sellisel määral, et neil on otsustusõigus konkreetsete metsade kasutuse üle, saavutamaks tasakaalustatud ja mitmekülgne kõiki osapooli võimalikult rahuldav metsakasutus. Erametsaomanike seas tuleb levitada teavet metsa mitmekülgsest olemusest ning sotsiaalsest ja ökoloogilisest mõõtmest, ning otsida laiemaid võimalusi kompromissideks. * Programmi keskkonnaosa näeb ette täiendavat järelevalvet elurikkust ähvardavate ohtude üle, et kaitsemeetmeid saaks kiiremini kasutusele võtta, ning pooldab [[Eesti Ornitoloogiaühing|ornitoloogide]] soovitatud [[raierahu]] ideed (mujal on ühendus väljendanud konkreetset poolehoidu viie teadus- ja looduskaitseorganisatsiooni poolt 2000. aastal välja pakutud neljakuisele raierahule).<ref name="1p9ua" /> Samuti rõhutatakse seal, et kaitsealad peavad täitma elustiku kaitsmise eesmärki ning metsamaastike ühtse tervikuna planeerimise vajadust. * Programmi majandusosa nõuab metsamajanduse [[Metsaseadus|seadusega]] tagatud sisu rakendamist praktikas, s.t "metsade efektiivne majandamine, mille all mõeldakse kõigi metsaga seotud hüvede ökonoomset tootmist ja kasutamist nii lühi- kui ka pikaajalises perspektiivis"<ref name="NObhx" />, eraldi punktina on välja toodud [[loodusturism]]i arenguvõimalustega arvestamine. Majandusprogrammi viimane punkt ütleb, et loodusressursse tuleb [[Väärindamine|väärindada]] suurima kasu eesmärgil, selgitades taas ühenduse seisukohta, et säästlik kasutus toobki suurimat kasu.<ref name="29JU4" /> == Liikmeskond == Eesti Metsa Abiks koordinaatoritena on meedias esinenud [[Linda-Mari Väli]]<ref name="u0z9U" />, Madis Messimas (veeprogramm)<ref name="H4YZn" />, [[Indrek Vainu]] (erilahendused)<ref>{{Netiviide|Autor=Joosep Laik|URL=https://parnu.postimees.ee/4465427/metsategu-soomaal-ettevotjat-voib-oodata-kahju-huvitamine|Pealkiri=Metsategu Soomaal: ettevõtjat võib oodata kahju hüvitamine|Väljaanne=Pärnu Postimees|Aeg=10. aprill 2018|Kasutatud=21. mai 2018}}</ref>, Kätlin Tamm (Haapsalu piirkonna koordinaator)<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://online.le.ee/2018/03/25/looduskaitsjad-soovivad-haapsalu-lahistel-lageraiekeeldu/|Pealkiri=Looduskaitsjad soovivad Haapsalu lähistel lageraiekeeldu|Väljaanne=Lääne Elu|Aeg=25. märts 2018|Kasutatud=21. mai 2018}}</ref>, Veljo Värk (rabade programm)<ref name="Tr6jT" />, Jaana Gerassimov (kiirreageerimine)<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.looduskalender.ee/n/node/2371|Pealkiri=Metsakaitseühendus alustab teavitustalguid|Väljaanne=Looduskalender|Aeg=4.05.2018|Kasutatud=5.05.2018|arhiivimisaeg=5.05.2018|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180505210325/http://www.looduskalender.ee/n/node/2371|url-olek=ei tööta}}</ref> ja Martin Luiga (rahvusvaheline suhtlus)<ref name="Ymrp9" />. Ühingu jurist on Sven Anton <ref name="VamUI" />. 2017. aasta mais oli liikumisega formaalselt liitunud pisut alla tuhande inimese<ref name="6ric6" />, nende Facebooki grupis aga oli sama aasta novembris inimesi veidi alla 6000.<ref name="ZHJz8" /> Liikumise leheküljel öeldakse, et liikmeks võib end nimetada igaüks, kes nõustub liikumise eesmärkidega nende edendamise raames.<ref name="P6HrX" /> == Tegevus == === Loodava Keretü looduskaitseala juhtum === [[Fail:Infokoosolek Nursipalu harjutusväljaku väravas, 23.03.2017.png|pisi|265x265px|EMA infokoosolek Nursipalu harjutusväljaku väravas Riigikogu kaitsekomisjoni külastuspäeval]] 20. veebruaril süüdistas EMA [[kaitseministeerium|Kaitseministeeriumi]], et too survestab [[Keskkonnaministeerium|Keskkonnaministeeriumi]] [[Keretü looduskaitseala]] loomisega viivitama, et selle kaitsekord Nursipalu harjutusväljaku laiendamist ning miinipildujate laskeala loomist ei häiriks. Ühenduse hinnangul on selline asjade käik piirkonna loodusväärtuste suhtes lubamatu ning hoolimatu,<ref name="I5qwC" /> [[Keskkonnaministeerium]] aga leidis, et harjutusväljaku [[Keskkonnamõju hindamine|KMH]] võib looduskaitseala arengule kaasagi aidata, ning et Keskkonnaametil on juba õigus piirata kõiki tegevusi, mis võiksid kohapealseid loodusväärtusi kahjustada.<ref name="C2tDP" /> Seepeale tegi ühendus uue avalduse, milles nõuti kaitseala moodustamist algsete, 2013. aasta eksperthinnanguga sätestatud piiride järgi, ümberkaudsete metsade raadamise vältimist ning miinipilduja harjutusala loomist Nursipalu asemel [[Sirgala]]sse, kuna sealne looduskeskkond on juba [[põlevkivi]] kaevandamise tõttu tugevasti kahjustatud.<ref name="x45sc" /> 23. märtsil külastas Nursipalu harjutusväljakut Riigikogu kaitsekomisjon, keda EMA aktivistide rühm [[polügoon]]i väravas vastu võttis, et neile paikkonna loodusväärtusi ning vallavalitsuse ja vallakodanike vastuseisu looduskeskkonna muutmisele meelde tuletada.<ref name="5sIkz" /> 6. novembril teatas EMA avalikkusele, et on koos kohaliku [[seltsing]]uga Inimsõbralik Nursipalu Nursipalusse väljastatud raadamisload kohtusse andnud, kuna harjutusväljaku infrastruktuurivõrgustiku KMH ei olnud lõpetatud, ja seega polnud olemas ka raadamisloa aluseks olla saavat planeeringut.<ref name="GIoaC" /> Ühenduste hinnangul taheti raadamist läbi viia kiirustades ja salaja. Kolm päeva varem avaldas [[Metsatustumine|raadamiste]] suhtes kriitilise noodi ka [[Eesti Keskkonnaühenduste Koda]].<ref name="En6Th" /> [[Tallinna Halduskohus]] lükkas EMA ja Inimsõbraliku Nursipalu kaebuse tagasi põhjendusel, et ühenduse eesmärgiks oli metsa maavõtmist takistada, seda aga enam ei saa. EMA jurist leidis, et selline seisukoht on vastuolus senise kohtupraktika ja seaduslikkuse põhimõttega, kuna lubab ebaseaduslikke raiepraktikaid tingimusel, et keegi ei jõua õigeaegselt sekkuda. Seega kaebas ühendus halduskohtu otsuse 6. detsembril [[Tallinna Ringkonnakohus|Tallinna Ringkonnakohtusse]] edasi.<ref name="9BQKg" /> === Tselluloositehase vastane kampaania === [[Fail:EMA tselluloositehase vastane infokleebis.png|pisi|EMA tehasevastane infokleebis]] EMA on tugevalt kriitiline olnud ka [[Tartu]] lähedale kavandatava tselluloositehase suhtes<ref name="liikumine.ee_tselluloositehas" />. Nende tehasevastane kampaania algas 3. aprillil 2017, mil nad edastasid pöördumise neljale ministrile ja Riigikogu keskkonnakomisjonile, soovides, et riigi eriplaneeringut ei algatataks, ning juhul, kui see siiski algatatakse, olla kaasatud asukoha eelvaliku tegijate hulka. Samuti soovis ühendus, et tehase planeerimisplaanile eelneks sõltumatute ekspertide laiapõhjaline uuring, mis selgitaks, kas tehase rajamine on võimalik ilma Eesti metsaressurssi liigselt koormamata.<ref name="MESMD" /> Neli päeva hiljem antakse Tartu linnapeale ja Tartumaa maavanemale üle aga pöördumine, milles osutatakse, et enne tehase asukoha määramist [[Emajõgi|Emajõe]] äärde tuleks välja selgitada kohalike elanike arvamus ning et plaani algatanud osaühing pole seni selle vastu huvi tundnud.<ref name="ugnGw" /> Mõned päevad pärast neid pöördumisi, 12. aprillil, korraldas [[Est-For Invest OÜ]] [[Eesti Maaülikool|Maaülikoolis]] infokoosoleku, mida külastas ka EMA koordinaator Linda-Mari Väli, kes kandis temaatilist särki ning tuletas Aadu Pollile meelde, et [[Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon|OECD]] raporti kohaselt on Eesti metsakasutus ohtlikult suur ning et peale biokiutehase ähvardab Eestisse kerkida veel teisigi puidutooret vajavaid ettevõtteid.<ref name="GjfkC" /><ref name="rCZ58" /> Polli vastas, et tehas kasutaks vaid seda puitu, mis muidu ekspordiks läheks. Maikuu esimesel päeval korraldas liikumine matka [[Supilinn]]ast Vorbusele, tutvumaks arvatavasse tselluloositehase ehituspiirkonda jääva loodusega, matkast võttis osa kümmekond aktivisti ning selle vältel kohati haruldast [[jäälind]]u ning kohtuti ka kohalike elanikega, kes ütlesid TV3 reporteritele, et ei soovi tehast.<ref name="EuLoi" /> Kaks nädalat hiljem toimus Tartu raekoja platsil suurema osalejate arvuga meeleavaldus, millest võtsid teiste hulgas osa ka Tartu linnapea [[Urmas Klaas]], näitleja [[Merle Jääger]], luuletajad [[Kristiina Ehin]], [[Contra]] ja [[Aapo Ilves]] ning lastekirjanik [[Mika Keränen]], ning esineti teemakohase luule, laulude ning kriitiliste sõnavõttudega.<ref name="banSA" /> Septembris 2017 algatas liikumine kohtuasja, milles nõuab Tartu tehase rajamisega seotud haldusaktide tühistamist, leides, et juba toormemaht, veetarve ja saasteoht on piisavad, kaalumaks ühiskondlikul tasandil tehase ärajätmist.<ref name="4nrRk" /> Halduskohtus lükati kaebus tagasi, liikumine vaidlustas tagasilükkamise ringkonnakohtus, kus nende määruskaebust samuti ei rahuldatud, 11. detsembril andis liikumine oma määruskaebuse [[Riigikohus|Riigikohtusse]], leides, et kohtuasja puhul leidub palju uudseid probleeme, mille osas õiguskindlus hetkel puudub, ning et seoses suure ühiskondliku huvi ja paljude inimeste mõjutamisega oleks pigem asjakohane kaebust siiski menetleda. Est-For kommenteeris, et nende projekt ei ohusta Eesti puiduressurssi ning et planeerimisprotsessi kaasamisosa pole veel alanud.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.pealinn.ee/tagid/koik/puidutehase-vastased-poordusid-riigikohtusse-n208286|Pealkiri=Puidutehase vastased pöördusid riigikohtusse|Väljaanne=Pealinn|Aeg=12. detsember 2017|Kasutatud=13. detsembril 2017|arhiivimisaeg=2017-12-13|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171213083059/http://www.pealinn.ee/tagid/koik/puidutehase-vastased-poordusid-riigikohtusse-n208286|url-olek=ei tööta}}</ref> Rahandusministeerium leiab, et riigi eriplaneeringu algatamisel pole menetlusvigu tehtud.<ref>{{Netiviide|Autor=Adele Johanson|URL=https://majandus24.postimees.ee/4248383/rahandusministeerium-keskkonnauhendus-rapsib-ilma-asjata|Pealkiri=Rahandusministeerium: keskkonnaühendus rapsib ilma asjata|Väljaanne=Postimees|Aeg=19. september 2017|Kasutatud=18. detsembril 2017}}</ref> === Harku järve läänemetsad === 28. juulil vaidlustas Eesti Metsa Abiks [[Harku järv]]e läänekaldale väljastatud lageraieload, kuna valla üldplaneeringuga olid need määratud [[roheala]]deks, mida tuleb majandada [[lageraie]]st erineva meetodiga.<ref name="GUYOs" /> 15. augustil toimus [[Keskkonnaamet]]is arutelu ameti, Harku vallavalitsuse, kohaliku kogukonna ja EMA vahel, ainult omaniku esindaja saatis oma seisukohad kirja teel. Kodanike, valla ja EMA seisukohad ühtisid ning Keskkonnaamet kuulutas loa õigustühiseks. Edasiste üldplaneeringuga lubatavate võimalike hooldus- või turberaiete puhul soovitati kaasata nõustavaid eksperte, et kindlustada roheala kvaliteedi säilimine nii elurikkuse hoidja, tuuletõkke kui vihmaveefiltrina.<ref name="akGHG" /> === EMA audit NEPCONile Riigimetsa Majandamise Keskuse FSC sertifikaadi asjus === 16. oktoobril 2017 esitas EMA [[Riigimetsa Majandamise Keskus|RMK]] NEPCONi auditile omapoolsed kogutud juhtumid halbadest metsanduspraktikatest, mis olid kogutud samal aastal ja sisaldasid viiteid RMK-poolsetete otsestele rikkumistele [[Metsahoolekogu|FSC]] säästva metsamajanduse sertifikaadi vastu ja teravatele konfliktidele kohalike elanike huvide ning nende kodukohas teostatava raietegevuse vahel, samuti erinevatele puudujääkidele ökoloogiliste süsteemide jätkusuutlikkuse tagamisel. Tähelepanu juhiti ka riigimetsa majandajate eksimustele seoses looduskaitsealuste [[Jugapuu (perekond)|jugapuude]] hävitamise ja Karula rahvuspargi [[sihtkaitsevöönd]]is teostatud raietega, kohalike elanike puudulikule kaasamisprotsessile raiete planeerimisel [[Viimsi]]s ja [[Taevaskoja]]s, mitmetele konkreetseid raieid puudutavatele säästva metsamajanduse või metsaseaduse nõuete täitmise vigadele ning loodusturismi ettevõtjate ja [[mesinik]]e pöördumistele, milles konkreetsed huvigrupid praeguse RMK metsamajanduspoliitika vastu sõna võtavad. Auditit illustreerisid fotod, ajakirjanduses ilmunud artiklid ja väljavõtted RMK ja kodanike vahelisest kirjavahetusest.<ref name="eAClu" /> === Säästva metsanduse konverents === [[Fail:Koordinaator Väli Riigikogu konverentsisaalis.jpg|pisi|Koordinaator [[Linda-Mari Väli]] ettekannet pidamas]] 25. oktoobril 2017 korraldati Riigikogu konverentsisaalis EMA, [[Tartu Ülikool]]i ja Riigikogu keskkonnakomisjoni koostöös säästva metsanduse teemaline konverents "Mets kui loodusvara ja ühine vastutus", kus esinesid ettekannetega Tartu Ülikooli teadurid [[Anneli Palo]] ja [[Asko Lõhmus]], [[Eestimaa Looduse Fond]]i esimees [[Tarmo Tüür]], EMA koordinaator Linda-Mari Väli, loodusturismi ettevõtte [[Estonian Nature Tours]] tegevjuht, asutaja ja omanik [[Marika Mann]] ja kultuuriteoreetik [[Hasso Krull]]<ref name="uh88s" />. Anneli Palo ettekanne tutvustas Eesti metsade ajaloolist kujunemist, juhtides tähelepanu juba 1995. aastal Eestimaa Looduse Fondi eestvedamisel läbi viidud nn. põlismetsade inventuuriga tuvastatud faktile, et ehtsat [[põlismets]]a on Eesti metsapinnast vaid 2%.<ref name="OtsU6" /> Ka ELF-i juht osutas oma ettekandes vanade metsade vähesusele ning seadis kahtluse alla kaitseväärtuste kaitsmise, ka tutvustas Tüür ELF-i poolt ette valmistatavat ettepanekut [[looduskaitseseadus]]e muutmiseks, mis sätestaks minimaalse kaitsekorra, mida ei saaks määrustega raiete juriidilisi definitsioone muutes halvendada.<ref name="bUkeH" /> Eesti Metsa Abiks üldprogrammi koordinaator Linda-Mari Väli tutvustas EMA esialgset visiooni järgmisest metsanduse arengukavast, nimetades seda kompenseerivaks arengukavaks, mis tasakaalustaks praegu kehtiva, intensiivse arengukava poolt tekitatud sotsiaalseid ja ökoloogilisi kahjusid.<ref name="GYISY" /> Oma ettekandes rääkis ta muuhulgas vajadusest kehtestada kevadised, suvised ja sügisesed raiepiirangud ning suurendada range kaitse all olevate metsade osakaal 20%-le. Ta pakkus ka välja, et pikemas perspektiivis mõeldes võiks Eestisse luua absoluutne rahvuspark, nagu Bali saarel, kus pole mingeid lanke. Konverentsi teises pooles tutvustas Marika Mann [[loodusturism]]i rakendamata arengupotentsiaale Eestis ning Eesti ainulaadset positsiooni linnuvaatlusriigina, rõhutades maailma näitel riigi toe vajalikkust loodusturismi arendamisel.<ref name="nEuS2" /> Hasso Krull tutvustas briti majandusteadlase Dieter Helmi loodusliku kapitali kontseptsiooni, mis väärtustab kõige kõrgemalt taastuvaid loodusvarasid: puhast õhku, puhast vett, [[Ökosüsteem|looduskooslusi]], tuues näiteks kohaliku joogivee hinna sissetoodud joogivee vastu, soo säilitamise hinna [[Soode taastamine|soo taastamise]] hinna vastu ja lagedaks raiutud metsa hinna kasvava metsa hinna vastu.<ref name="xZoYX" /> Viimases ettekandes avalikustas Asko Lõhmus Tartu ülikooli [[Looduskaitsebioloogia|looduskaitsebioloogide]] töörühma tuhandes juhupunktis üle Eesti tehtud kontrolluuringu Eesti metsasuse kohta, mille tulemused ei erinenud oluliselt riikliku metsastatistika tulemustest (erinevused jäid hinnanguvea piiresse). Kontrolluuringut on plaanis jätkata ning selle algandmed avalikuks teha. Vaatamata sellele lubadusele ei ole andmeid siiski avalikuks tehtud.<ref name="fUty2" /> === Muu === 26. juulil 2017 avaldas EMA oma vastuväited kolme Tallinna pargi kaitse alt välja arvamisele<ref name="wmcSu" />, [[Windecki park|Windecki pargi]] puhul liitus nendega ka Pirita linnaosavalitsus.<ref name="BAdQq" /> 15. detsembril toimus Tallinnas ja Pärnus "Meeleavardus Eesti metsa abiks"<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://vikerraadio.err.ee/v/huvitaja/saated/774440cd-657b-45f8-8353-3b3dc6546738/huvitaja-eesti-mets|Pealkiri=Huvitaja. Eesti mets.|Väljaanne=Vikerraadio|Aeg=13. detsember 2017|Kasutatud=18. detsembril 2017}}</ref>, mis märkis aasta möödumist liikumise algusest ning kutsus jätkuvalt üles säästvamale metsamajandamisele ja "kompenseerivale arengukavale". Ürituse Tallinna kogunemisest võttis osa sadakond inimest. Üritusel anti [[Keskkonnaministeerium|Keskkonnaministeeriumile]] üle Rahva Lootuse auhind. Kõnede ja lauludega esinesid [[Tõnis Mägi]], [[Jaak Johanson]], [[Kristjan Piirimäe]], [[Tiit Kaasik]], [[Mihkel Kangur]], [[Jaak Tuksam]], Triinu Taul ja teised.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.err.ee/648833/fotod-kodanikuuhendus-avaldas-tallinnas-ja-parnus-metsa-kaitseks-meelt|Pealkiri=Fotod: kodanikuühendus avaldas Tallinnas ja Pärnus metsa kaitseks meelt|Väljaanne=ERR uudised|Aeg=15. detsember 2017|Kasutatud=18. detsembril 2017}}</ref> Eesti Metsa Abiks esitas 2017. aasta detsembris koos 12 metsaomanike ühendusega Metsaseaduse muutmise eelnõule omapoolsed ettepanekud, milleks oli arengukava põhinemine valdkonnaülestele arengustrateegiatele nagu Eesti säästva arengu riiklik strateegia "Säästev Eesti 21" ja Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 ning Eesti kultuuri ja selle kestlikkuse rõhutamine seaduses.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://maaelu.postimees.ee/4349417/kolmteist-uhendust-esitasid-juba-omapoolsed-metsaseaduse-muudatusettepanekud|Pealkiri=Kolmteist ühendust esitasid juba omapoolsed metsaseaduse muudatusettepanekud|Väljaanne=Maa Elu|Aeg=19. detsember 2017|Kasutatud=19. detsembril 2017}}</ref> == Tunnustus == 25. jaanuaril 2018 kuulutati kodanikuliikumine Eesti Metsa Abiks [[Keskkonnaministeerium|Keskkonnaministeeriumi]] [[Aasta keskkonnategu|aasta keskkonnateo]] konkursil rahva lemmikuks.<ref>{{Netiviide|Autor=Sven Randlaid|URL=https://www.postimees.ee/4387967/selgusid-aasta-keskkonnategu-ja-keskkonnasobralik-ettevote|Pealkiri=Selgusid aasta keskkonnategu ja keskkonnasõbralik ettevõte|Väljaanne=Postimees|Aeg=25. jaanuar 2018|Kasutatud=26. jaanuar 2018}}</ref> Koordinaator Linda-Mari Välit on liikumise juures tehtud töö eest tunnustatud Eestimaa Looduse Fondi 2016. aasta noore looduskaitsja eripreemiaga<ref>{{Netiviide|Autor=Piret LAkson|URL=https://www.postimees.ee/3999129/noore-looduskaitsja-auhinna-palvis-annely-esko|Pealkiri=Noore looduskaitsja auhinna pälvis Annely Esko|Väljaanne=Postimees|Aeg=1. veebruar 2017|Kasutatud=26. jaanuar 2018}}</ref>, sama tegevuse eest valiti ta ka Ekspress Meedia koostatud edetabelis "Eesti mõjukad 2017" maaelu edendajate Top 20 kahekümnendale kohale.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://digileht.maaleht.delfi.ee/paevateema/eesti-mojukad-2017-maaelu-edendajad?id=80233284|Pealkiri=EESTI MÕJUKAD 2017: maaelu edendajad|Väljaanne=Maaleht|Aeg=23. november 2017|Kasutatud=26. jaanuar 2018}}</ref> == Kriitika == 24. märtsil ilmunud artiklis "Tunne oma vaenlast" süüdistas ajakirjanik [[Mari Kartau]] EMA-liikumist asjatundmatuses, radikalismis ja kombetuses, juhtides tähelepanu ka episoodile, kus ühenduse aktivistid avalikustasid teadmatusest oma infomaterjalides kaitsealuste liikide elupaigad, mis on [[looduskaitseseadus]]ega keelatud<ref name="qNuQ3" />, ent hiljem on sama ajakirjanik nende NEPCONile esitatud auditit RMK rikkumiste kohta nimetanud põhjalikuks<ref name="eAClu" /> ning koordinaator Väli valimisel Ekspress Meedia top 20 maaelu mõjutaja hulka kirjutas ta, et nüüdseks on tal metsanduslikud baasteadmised omandatud ja seega tuleb tema arvamusega arvestada.<ref name="1olhX" /> 11. oktoobril, kui tselluloositehase hankedokumentide vastase kaebuse tagasilükkamine ringkonnakohtus vaidlustati, väljastas [[Eesti keskkonnaminister]] [[Siim Valmar Kiisler|Siim Kiisler]] pressiteate, milles nimetas MTÜ Eesti Metsa Abiks tegevust "tüli ja vaenu õhutamiseks", "destruktiivseks" ning "vastutustundetuks" ja nende kaebust "absurdseks".<ref name="G3TIa" /> Koordinaator Väli vastas ministri avalduse peale, et see kurvastab teda ning et minister saab EMA taotlustest valesti aru, lisaks leidis Väli, et ministri avaldus sisaldab ekslikke väiteid.<ref name="OCg7S" /> Liikumise jurist lisas, et ainult kohtu kaudu saabki antud juhul avalikku diskussiooni tekitada, kuna senised otsused olevat langetatud suletud uste taga.<ref name="kBIQ9" /> ==Viited== {{viited | allikad = <ref name="N49ii">{{Netiviide|Autor=|URL=http://news.err.ee/619474/environmental-activists-take-legal-action-against-1-billion-pulp-mill-plan|Pealkiri=Environmental activists take legal action against €1 billion pulp mill plan|Väljaanne=ERR Business|Aeg=19. september 2017|Kasutatud=30. novembril 2017}}</ref> <ref name="liikumine.ee_meist">https://web.archive.org/web/20170727083446/http://www.liikumine.ee/meist.html (vaadatud 27.07.2017)</ref> <ref name="Äriregister">{{Äriregister|80419411}} (vaadatud 27.07.2017)</ref> <ref name="erwaP">{{Netiviide|Autor=Piret Lakson, Elisabeth Kungla|URL=https://www.postimees.ee/3949029/galerii-ja-video-metsakaitsjad-avaldasid-keskkonnaministeeriumi-ees-meelt|Pealkiri=Galerii ja video: metsakaitsjad avaldasid ministeeriumi ees meelt|Väljaanne=Postimees|Aeg=16. detsember 2017|Kasutatud=24. novembril 2017}}</ref> <ref name="4fnyq">{{Netiviide|Autor=Henri Kõiv|URL=http://www.vikerkaar.ee/archives/21523|Pealkiri=Kodanikuaktivismi taassünd? Metsad, loomad ja Rail Baltic|Väljaanne=Vikerkaar|Aeg=Mai 2017|Kasutatud=}}</ref> <ref name="QFk7K">{{Netiviide|Autor=Rainer Vakra|URL=http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201704131000|Pealkiri=OTRK "Kus on metsas tasakaal?"|Väljaanne=Riigikogu stenogramm|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> <ref name="5Qlz9">{{Netiviide|Autor=Asko Lõhmus, Raul Rosenvald, Kaie Kriiska|URL=https://arvamus.postimees.ee/3946035/tartu-teadlased-keskkonnaministeerium-varjab-mittesaastlikku-metsaraiet|Pealkiri=Tartu teadlased: keskkonnaministeerium varjab mittesäästlikku metsaraiet|Väljaanne=Postimees|Aeg=14. detsember 2016|Kasutatud=}}</ref> <ref name="lDEJH">{{Netiviide|Autor=Nils Niitra|URL=https://www.postimees.ee/3948305/metsatoosturite-lobi-survestab-aina-rohkem-raiuma|Pealkiri=Metsatöösturite lobi survestab järjest enam raiuma|Väljaanne=Postimees|Aeg=15. detsember 2015|Kasutatud=}}</ref> <ref name="ThIYs">{{Netiviide|Autor=Linda-Mari Väli|URL=http://epl.delfi.ee/news/arvamus/linda-mari-vali-riigi-laastav-ja-silmakirjalik-metsanduspoliitika-ehk-miks-me-korraldame-reedel-piketi-metsaseaduse-muudatuste-vastu?id=76614284|Pealkiri=Riigi laastav ja silmakirjalik metsanduspoliitika ehk miks me korraldame reedel piketi metsaseaduse muudatuste vastu|Väljaanne=Eesti Päevaleht|Aeg=15. detsember 2016|Kasutatud=}}</ref> <ref name="HW3mq">{{Netiviide|Autor=Linda-Mari Väli|URL=http://epl.delfi.ee/news/arvamus/linda-mari-vali-riigi-laastav-ja-silmakirjalik-metsanduspoliitika-ehk-miks-me-korraldame-reedel-piketi-metsaseaduse-muudatuste-vastu?id=76614284|Pealkiri=Linda-Mari Väli: riigi laastav ja silmakirjalik metsanduspoliitika ehk miks me korraldame reedel piketi metsaseaduse muudatuste vastu|Väljaanne=Eesti Päevaleht|Aeg=15. detsember 2016|Kasutatud=}}</ref> <ref name="7Ih0O">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kultuuritegelased-poordusid-eesti-metsa-paastmiseks-riigijuhtide-poole?id=76455973|Pealkiri=Kultuuritegelased pöördusid Eesti metsa päästmiseks riigijuhtide poole|Väljaanne=Delfi|Aeg=1. detsember 2016|Kasutatud=}}</ref> <ref name="1p9ua">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.pealinn.ee/tagid/koik/kodanikuuhendus-hoolimatu-ja-johker-raietegevus-lindude-n196741|Pealkiri=Kodanikuühendus: hoolimatu ja jõhker raietegevus lindude pesitsusperioodil vajab suuremaid piiranguid|Väljaanne=Pealinn|Aeg=7. juuli 2017|Kasutatud=27. novembril 2017|arhiivimisaeg=2017-12-01|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171201035632/http://www.pealinn.ee/tagid/koik/kodanikuuhendus-hoolimatu-ja-johker-raietegevus-lindude-n196741|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="NObhx">Eesti metsapoliitika heakskiitmine (1997) lisa 1, III-1, Riigi Teataja I, 47, 768</ref> <ref name="29JU4">{{Netiviide|Autor=Eesti Metsa Abiks liikumine|URL=http://www.liikumine.ee/eesmaumlrgid.html|Pealkiri=Eesmärgid|Väljaanne=EMA koduleht|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2017-11-26|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171126151554/http://www.liikumine.ee/eesmaumlrgid.html|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="u0z9U">{{Netiviide|Autor=Allar Viivik|URL=http://www.harjuelu.ee/2017/03/9316/lageraie-viimsis-tuli-kohalikele-ullatusena/|Pealkiri=Lageraie Viimsis tuli kohalikele üllatusena|Väljaanne=Harju Elu|Aeg=17. märts 2017|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2017-12-01|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171201044859/http://www.harjuelu.ee/2017/03/9316/lageraie-viimsis-tuli-kohalikele-ullatusena/|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="H4YZn">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.pealinn.ee/tagid/koik/ema-keskkonnainspektsioon-algatas-vaarteomenetluse-parast-n202397|Pealkiri=EMA: Keskkonnainspektsioon algatas väärteomenetluse pärast kodanikuühenduse pöördumist|Väljaanne=Pealinn|Aeg=29. september 2017|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2017-12-01|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171201042349/http://www.pealinn.ee/tagid/koik/ema-keskkonnainspektsioon-algatas-vaarteomenetluse-parast-n202397|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="Tr6jT">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.liikumine.ee/uudised.html|Pealkiri=25.10.2017 Konverents: METS KUI LOODUSVARA JA ÜHINE VASTUTUS|Väljaanne=EMA koduleht|Aeg=|Kasutatud=30. novembril 2017|arhiivimisaeg=1.12.2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171201081144/http://www.liikumine.ee/uudised.html|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="Ymrp9">{{Netiviide|Autor=Martin Luiga|URL=https://arvamus.postimees.ee/4194819/martin-luiga-erametsaliidu-marss-piiramatu-lageraie-poole|Pealkiri=Martin Luiga: erametsaliidu marss piiramatu lageraie poole|Väljaanne=Postimees|Aeg=30. juuli 2017|Kasutatud=}}</ref> <ref name="VamUI">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.err.ee/635936/eesti-metsa-abiks-kohus-on-ainus-viis-puidutehase-teemal-arutelu-tekitada|Pealkiri=Eesti Metsa Abiks: kohus on ainus viis puidutehase teemal arutelu tekitada|Väljaanne=ERR|Aeg=12. oktoober 2017|Kasutatud=}}</ref> <ref name="6ric6">{{Netiviide|Autor=Henri Kõiv|URL=http://www.vikerkaar.ee/archives/21523|Pealkiri=Kodanikuaktivismi taassünd? Metsad, loomad ja Rail Baltic|Väljaanne=Vikerkaar|Aeg=Mai 2017|Kasutatud=25. novembril 2017}}</ref> <ref name="liikumine.ee_tselluloositehas">https://web.archive.org/web/20170727083430/http://www.liikumine.ee/tselluloositehas.html (vaadatud 27.07.2017)</ref> <ref name="ZHJz8">{{Netiviide|Autor=Mari Kartau|URL=http://digileht.maaleht.delfi.ee/paevateema/linda-mari-vali-juhib-masse-metsa-poole?id=80225662|Pealkiri=Linda-Mari Väli juhib masse metsa poole|Väljaanne=Maaleht|Aeg=23. november 2017|Kasutatud=25. novembril 2017}}</ref> <ref name="P6HrX">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.liikumine.ee/koostoumlouml.html|Pealkiri=Koostöö|Väljaanne=Eesti Metsa Abiks koduleht|Aeg=|Kasutatud=25. novembril 2017|arhiivimisaeg=2017-12-01|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171201031353/http://www.liikumine.ee/koostoumlouml.html|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="I5qwC">{{Netiviide|Autor=|URL=http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/looduskaitsjad-kaitseministeerium-pidurdab-vaartusliku-kaitseala-loomist?id=77285786|Pealkiri=Looduskaitsjad: Kaitseministeerium pidurdab väärtusliku kaitseala loomist|Väljaanne=Maaleht|Aeg=20. veebruar 2017|Kasutatud=25. novembril 2017}}</ref> <ref name="C2tDP">{{Netiviide|Autor=Marku Lamp|URL=https://www.bioneer.ee/kommentaar-keretü-kaitseala-moodustamise-teemal|Pealkiri=Kommentaar: Keretü kaitseala moodustamise teemal|Väljaanne=Bioneer|Aeg=26. veebruar 2017|Kasutatud=25. novembril 2017}}</ref> <ref name="x45sc">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.pealinn.ee/tagid/koik/kodanikuliikumine-kaitseministeerium-pilluks-miine-ule-merikotka-ja-n187723|Pealkiri=Kodanikuliikumine: kaitseministeerium pilluks miine üle merikotka ja metsise elupaikade|Väljaanne=Pealinn|Aeg=3. märts 2017|Kasutatud=25. novembril 2017|arhiivimisaeg=2017-12-01|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171201033840/http://www.pealinn.ee/tagid/koik/kodanikuliikumine-kaitseministeerium-pilluks-miine-ule-merikotka-ja-n187723|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="5sIkz">{{Netiviide|Autor=|URL=https://elu24.postimees.ee/4057231/piltuudis-metsakaitsjad-puudsid-riigikaitsekomisjoni-polugooni-varaval-kinni|Pealkiri=Piltuudis: metsakaitsjad püüdsid riigikaitsekomisjoni polügooni väraval kinni|Väljaanne=Elu24|Aeg=24. märts 2017|Kasutatud=25. novembril 2017}}</ref> <ref name="GIoaC">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.pollumajandus.ee/uudised/2017/11/06/kodanikuuhendused-andsid-keskkonnaameti-nursipalu-raiete-asjus-kohtusse|Pealkiri=Kodaniku-ühendused andsid Keskkonnaameti Nursipalu raiete asjus kohtusse|Väljaanne=Äripäeva Põllumajandus|Aeg=6. november 2017|Kasutatud=25. novembril 2017}}</ref> <ref name="En6Th">{{Netiviide|Autor=|URL=https://maaelu.postimees.ee/4299069/keskkonnauhendused-raietegevus-nursipalus-loob-lubamatu-pretsedendi|Pealkiri=Keskkonnaühendused: raietegevus Nursipalus loob lubamatu pretsedendi|Väljaanne=Maaelu|Aeg=3. november 2017|Kasutatud=25. novembril 2017}}</ref> <ref name="9BQKg">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.err.ee/647175/kodanikuuhendus-kaebas-nursipalu-raadamise-ringkonnakohtusse|Pealkiri=Kodanikuühendus kaebas Nursipalu raadamise ringkonnakohtusse|Väljaanne=ERR|Aeg=7. detsember 2017|Kasutatud=8. detsembril 2017}}</ref> <ref name="MESMD">{{Netiviide|Autor=Jaan Olmaru|URL=https://tartu.postimees.ee/4067049/kodanikuaktivistide-avalik-poordumine-ei-toeta-uue-tselluloositehase-rajamist|Pealkiri=Kodanikuaktivistide avalik pöördumine ei toeta uue tselluloositehase rajamist|Väljaanne=Tartu Postimees|Aeg=3. aprill 2017|Kasutatud=25. novembril 2017}}</ref> <ref name="ugnGw">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.pealinn.ee/tagid/koik/tselluloositehase-rajajad-pole-kohalike-elanike-huvidega-arvestanud-n190632|Pealkiri=Tselluloositehase rajajad pole kohalike elanike huvidega arvestanud|Väljaanne=Pealinn|Aeg=7. aprill 2017|Kasutatud=25. novembril 2017|arhiivimisaeg=2017-12-01|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171201040947/http://www.pealinn.ee/tagid/koik/tselluloositehase-rajajad-pole-kohalike-elanike-huvidega-arvestanud-n190632|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="GjfkC">{{Netiviide|Autor=|URL=https://vimeo.com/214903350|Pealkiri=Est-For Investi avalik infoüritus 12.04 (I osa)|Väljaanne=Est-For Investi Vimeo kanal|Aeg=26. aprill 2017|Kasutatud=25. novembril 2017}}</ref> <ref name="rCZ58">{{Netiviide|Autor=Ain Alvela|URL=http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/fosforiidisoda-vol-2-ei-tartu-tselluloositehasele?id=78083188|Pealkiri=Fosforiidisõda vol. 2 - EI Tartu tselluloositehasele!|Väljaanne=Maaleht|Aeg=2. mai 2017|Kasutatud=25. novembril 2017}}</ref> <ref name="EuLoi">{{Netiviide|Autor=Martin MAe|URL=https://reporter.postimees.ee/4097789/vorbusel-avaldati-plaanitava-tehase-vastu-meelt|Pealkiri=Vorbusel avaldati plaanitava tehase vastu meelt|Väljaanne=Kanal 2 Reporter|Aeg=1. mai 2017|Kasutatud=25. novembril 2017}}</ref> <ref name="banSA">{{Netiviide|Autor=Reet Pärgma|URL=http://arileht.delfi.ee/news/uudised/video-ja-fotod-meeleavalduselt-kui-see-tehas-tuleb-siis-ma-aheldan-ennast-ise-selle-nurgakivi-kulge?id=78202666|Pealkiri=VIDEO JA FOTOD MEELEAVALDUSELT: Kui see tehas tuleb, siis ma aheldan ennast ise selle nurgakivi külge!|Väljaanne=Delfi Ärileht|Aeg=13. mai 2017|Kasutatud=25. novembril 2017}}</ref> <ref name="4nrRk">http://arileht.delfi.ee/news/uudised/kodanikuuhendus-laks-miljarditehase-kavandajate-vastu-kohtusse?id=79545280</ref> <ref name="GUYOs">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.pealinn.ee/tagid/koik/kodanikuuhenduse-kiire-reageerimine-paastis-harku-jarve-aarsed-metsad-n199053|Pealkiri=Kodanikuühenduse kiire reageerimine päästis Harku järve äärsed metsad|Väljaanne=Pealinn|Aeg=17. august 2017|Kasutatud=25. novembril 2017|arhiivimisaeg=2017-12-01|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171201032756/http://www.pealinn.ee/tagid/koik/kodanikuuhenduse-kiire-reageerimine-paastis-harku-jarve-aarsed-metsad-n199053|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="akGHG">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.bioneer.ee/keskonnaametis-arutleti-harku-j%C3%A4rve-%C3%A4%C3%A4rsete-metsade-saatuse-%C3%BCle|Pealkiri=Keskkonnaametis arutleti Harku järve äärsete metsade saatuse üle|Väljaanne=Bioneer|Aeg=16. august 2017|Kasutatud=25. novembril 2017}}</ref> <ref name="eAClu">{{Netiviide|Autor=Mari Kartau|URL=http://maaleht.delfi.ee/news/keskkond/metsandus/ema-seab-rmk-fsc-sertifikaadi-kahtluse-alla?id=79846072|Pealkiri=EMA seab RMK FSC sertifikaadi kahtluse alla|Väljaanne=Maaleht|Aeg=16. oktoober 2017|Kasutatud=29. novembril 2017}}</ref> <ref name="uh88s">{{Netiviide|Autor=|URL=https://atlas.postimees.ee/4287869/otse-teadlased-ja-kodanikuuhendused-lahendavad-riigikogus-eesti-metsanduse-probleeme|Pealkiri=Otse: teadlased ja kodanikuühendused lahendavad Riigikogus Eesti metsanduse probleeme|Väljaanne=Postimehe Atlas|Aeg=25. oktoober 2017|Kasutatud=25. novembril 2017}}</ref> <ref name="OtsU6">{{Netiviide|Autor=Ain Alvela|URL=http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/teadlane-kaitset-vajab-eelkoige-polismets-mida-on-eestis-vaid-kaks-protsenti?id=79960350|Pealkiri=Teadlane: kaitset vajab eelkõige põlismets, mida on Eestis vaid kaks protsenti|Väljaanne=Maaleht|Aeg=26. oktoober 2017|Kasutatud=25. novembril 2017}}</ref> <ref name="bUkeH">{{Netiviide|Autor=Ain Alvela|URL=http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/looduse-fond-kaitsealune-mets-ei-pruugi-olla-kaitstud?id=79972846|Pealkiri=Looduse fond: kaitsealune mets ei pruugi olla kaitstud|Väljaanne=Maaleht|Aeg=27. oktoober 2017|Kasutatud=25. novembril 2017}}</ref> <ref name="GYISY">{{Netiviide|Autor=Kai Maran|URL=http://www.pealinn.ee/tagid/koik/vali-raiemahte-tuleb-alandada-n204599|Pealkiri=Väli: raiemahte tuleb alandada|Väljaanne=Pealinn|Aeg=25. oktoober 2017|Kasutatud=25. novembril 2017|arhiivimisaeg=2017-12-01|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171201030858/http://www.pealinn.ee/tagid/koik/vali-raiemahte-tuleb-alandada-n204599|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="nEuS2">{{Netiviide|Autor=Ain Alvela|URL=http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/turismiettevotja-kui-ainulaadsus-kaob-laheb-ka-turist?id=79949422|Pealkiri=Turismiettevõtja: kui ainulaadsus kaob, läheb ka turist|Väljaanne=Maaleht|Aeg=25. oktoober 2017|Kasutatud=25. novembril 2017}}</ref> <ref name="xZoYX">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.youtube.com/watch?v=fsLDlMWduws|Pealkiri=Mets kui loodusvara ja ühine vastutus II|Väljaanne=Riigikogu Youtube'i kanal|Aeg=25. oktoober 2017|Kasutatud=25. novembril 2017}}</ref> <ref name="fUty2">{{Netiviide|Autor=Randel Kreitsberg, Tartu ülikool|URL=http://novaator.err.ee/638586/looduskaitsebioloog-lukkab-umber-riikliku-metsastatistika-vaited|Pealkiri=Looduskaitsebioloog lükkab ümber riikliku metsastatistika väited|Väljaanne=ERR-i Novaator|Aeg=25. oktoober 2017|Kasutatud=25. novembril 2017}}</ref> <ref name="wmcSu">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.bioneer.ee/eesti-metsa-abiks-liikumine-esitas-vastuv%C3%A4ited-kolme-tallinna-pargi-looduskaitse-alt-v%C3%A4lja-arvamise|Pealkiri=Eesti Metsa Abiks liikumine esitas vastuväited kolme Tallinna pargi looduskaitse alt välja arvamise vastu|Väljaanne=Bioneer|Aeg=26. juuli 2017|Kasutatud=29. novembril 2017}}</ref> <ref name="BAdQq">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.pealinn.ee/tagid/koik/pirita-ei-kooskolastanud-windecki-pargi-looduskaitse-alt-valjaarvamist-n198248|Pealkiri=Pirita ei kooskõlastanud Windecki pargi looduskaitse alt väljaarvamist|Väljaanne=Pealinn|Aeg=3. august 2017|Kasutatud=29. novembril 2017|arhiivimisaeg=2017-12-01|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171201041513/http://www.pealinn.ee/tagid/koik/pirita-ei-kooskolastanud-windecki-pargi-looduskaitse-alt-valjaarvamist-n198248|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="qNuQ3">{{Netiviide|Autor=Mari Kartau|URL=http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/tunne-oma-vaenlast/|Pealkiri=Tunne oma vaenlast|Väljaanne=Sirp|Aeg=24. märts 2017|Kasutatud=29. novembril 2017}}</ref> <ref name="1olhX">{{Netiviide|Autor=Mari Kartau|URL=http://digileht.maaleht.delfi.ee/paevateema/linda-mari-vali-juhib-masse-metsa-poole?id=80225662|Pealkiri=Linda-Mari Väli juhib masse metsa poole|Väljaanne=Maaleht|Aeg=23. november 2017|Kasutatud=29. novembril 2017}}</ref> <ref name="G3TIa">{{Netiviide|Autor=Siim Valmar Kiisler|URL=http://www.envir.ee/et/uudised/siim-kiisler-mtu-eesti-metsa-abiks-ohutab-tuli-ja-vaenu|Pealkiri=Siim Kiisler: MTÜ Eesti Metsa Abiks õhutab tüli ja vaenu|Väljaanne=Keskkonnaministeeriumi koduleht, Uudised|Aeg=11. oktoober|Kasutatud=27. novembril}}</ref> <ref name="OCg7S">{{Netiviide|Autor=Linda-Mari Väli|URL=https://www.bioneer.ee/ema-liikumise-vastus-keskkonnaministrile|Pealkiri=EMA-liikumise vastus keskkonnaministrile|Väljaanne=Bioneer|Aeg=11. oktoober 2017|Kasutatud=27. novembril 2017}}</ref> <ref name="kBIQ9">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.err.ee/635936/eesti-metsa-abiks-kohus-on-ainus-viis-puidutehase-teemal-arutelu-tekitada|Pealkiri=Eesti Metsa Abiks: kohus on ainus viis puidutehase teemal arutelu tekitada|Väljaanne=ERR|Aeg=12. oktoobril 2017|Kasutatud=27. novembril 2017}}</ref> }} ==Välislingid== *[https://www.eestimetsaabiks.ee EMA koduleht] *[https://www.youtube.com/channel/UCqXhpNahQf_Erb6D48Ms-hg Eesti Metsa Abiks Youtube'i kanal] *[https://www.facebook.com/groups/321102291623006/ Eesti Metsa Abiks Facebooki suhtlusgrupp] [[Kategooria:Eesti mittetulundusühingud]] [[Kategooria:Eesti metsandusorganisatsioonid]] 3724wnb95hylcl6b48jcdsbl7gva0f4 Dokumendihaldurite Ühing 0 474887 7166009 4911771 2026-06-02T13:46:47Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7166009 wikitext text/x-wiki '''Dokumendihaldurite Ühing''' (lühend: DHÜ) on [[dokumendihaldus]]ega tegelevaid inimesi ühendav organisatsioon, mille liikmeid ühendab huvi dokumendihalduse valdkonna ning selle edendamise vastu. Ühing asutati [[12. juuni]]l [[2004]]. aastal [[Viljandi]]s.<ref>{{netiviide | Autor = | Pealkiri = Dokumendihaldurite Ühingu eesmärgid | URL = http://www.dokumendihaldus.ee/dhy | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaandja = MTÜ Dokumendihaldurite Ühing | Aeg = | Kasutatud = 05.09.2017 | Keel = | arhiivimisaeg = 27.10.2017 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20171027064151/http://www.dokumendihaldus.ee/dhy | url-olek = ei tööta }}</ref> == Visioon == Dokumendihaldurite Ühingu visioon on olla juhtiv dokumendihalduse alal tegutsevate inimeste ühendus Eestis. Selle saavutamiseks soovib ühing teha koostööd sarnaseid eesmärke taotlevate isikute ja organisatsioonidega Eestis ja mujal maailmas ning korraldada [[dokumendihaldur]]ite omavahelist kutsealast suhtlemist ja koostööd. == Missioon == Ühingu missioon on väärtustada [[dokumendihaldur]]i kutset ning teadvustada hästi toimiva dokumendihalduse vajalikkusest tööandjaid, spetsialiste ja laiemat üldsust. Missiooni täitmiseks soovib ühing erinevaid kanaleid kasutades korraldada dokumendihalduse alase info võimalikult head kättesaadavust, levitada erialaseid teadmisi ja kogemusi, nõustada ning jagada asjatundlikke soovitusi. == Eesmärgid == Dokumendihaldurite Ühingu eesmärgid on järgmised: * dokumendihalduri kutse populariseerimine ja väärtustamine ühiskonnas; * dokumendihaldurite kutsealase suhtlemise ja koostöö korraldamine; * erialaste teadmiste ja kogemuste levitamine; * dokumendihalduse alal tegutsevate isikute kutsealaste, majanduslike ja sotsiaalsete õiguste ja huvide kaitsmine; * dokumendihaldurite huvide esindamine Eesti Vabariigi teadus- ja hariduspoliitika kujundamisel ning rakendamisel; * koostöö arendamine kõigi ühinguga sarnaseid eesmärke taotlevate isikute ja organisatsioonidega dokumendihalduse valdkonna edendamiseks Eestis. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.dokumendihaldus.ee/ Organisatsiooni koduleht] [[Kategooria:Eesti mittetulundusühingud]] 73t9lksz0vjqfacxn6687sbtyznrxjn Berni alpi karjakoer 0 476022 7166114 6722611 2026-06-02T19:52:28Z Heakeel 122460 /* Päritolu */ 7166114 wikitext text/x-wiki {{Koeratoug |eesti_nimi=Berni alpi karjakoer |kujutis_nimi=Othello.jpg |pildiallkiri= |ryhm=2 |alaryhm=3 |alaalaryhm= |standard_nr=45 |standard_kuup=05.05.2003 |url_standard_en=http://fci.be/en/nomenclature/BERNESE-MOUNTAIN-DOG-45.html |url_standard_et=http://kennelliit.ee/wp-content/uploads/2017/03/45_berni-alpi-karjakoer.pdf |hyydnimed= |aliased=Dürrbächler; Bouvier bernois;<br />Perro Boyero de montaña Bernés |erisus= |tyyp= |tookatsed=ei |kasutus= |asukohamaa={{PisiLipp|Šveits}} |eestkostja= |orig_nimi=Berner Sennenhund |pikkuseindeks= |korgus=64–70&nbsp;cm (isane)<br />58–66&nbsp;cm (emane)<ref name=fci /> |kaal=35–55&#160;kg (isane)<br />30–50&#160;kg (emane) |kattekarv=pikk ja läikiv, sile või veidi laineline |karvkate=sügavmust põhivärv selgete pruunikaspunaste piirde&shy;märgis&shy;tega põskedel, silmade kohal, kõigil neljal jalal ja rinnal<ref name=fci /><ref name=EKL /> |eluiga=7–8 aastat |pesakond=5–7 kutsikat (max 15) |markused= }} '''Berni alpi karjakoer''' on [[Šveits]]ist pärinev [[koeratõug]]. Koera kasutuse kohta on tõustandardis kirjas järgmist: "Algselt [[Berni kanton]]i talude valve-, karjasaate- ja veokoer, praegu ka pere- ja mitmekülgne töökoer."<ref name="fci" /><ref name="EKL" /> Sama allikas kirjeldab koera käitumist ja iseloomu järgmiselt: "Tavaoludes on kindel, tähelepanelik, valvas ja häirimatu, lähedaste isikutega suhtlemisel heasüdamlik ja kiinduv, võõraste suhtes enesekindel ja sõbralik; keskmiselt temperamentne, hea juhitavusega."<ref name="fci" /><ref name="EKL" /> == Päritolu == Berni alpi karjakoera või berni tõu ajalugu ulatub 2000 aasta taha, kui roomlased tungisid Šveitsi, tollase nimega Helveetsiasse oma karja ajavate ja valvavate koertega. Roomlaste mastifi-tüüpi koeri ristati ilmselt karjakoertega, kes talusid Alpide karmimat kliimat ja mille tulemusena muutus leebemaks ka nende iseloom. Alpi karjakoeri kasutati siis koormavedajatena, et transportida kootud või piimatooteid külade vahel.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Kuidas treenida oma kassi |url=https://www.purina.ee/koerad/koeratoud/kogumik/bernese_mountain |vaadatud=2023-05-17 |väljaanne=Purina |keel=en}}</ref> == Iseloom == Berni alpi karjakoerad on heatahtlikud koerad, kellele meeldib osa võtta kõigist perekonna tegevustest, olles nii suurepärased kaaslased. Nad on hellad, kannatlikud ja eriti osavad lastega, neid vajadusel kaitstes. Nad peavad olema inimestega koos ja neil on vaja hellust. Külalistest annavad nad teada haukumisega, kuid rahunevad üsna ruttu. Kui neid on juba varakult tuttavaks tehtud kasside ja teiste koduloomadega, austavad nad neid.<ref name=":0" /> == Tervis == Berni alpi karjakoerte levinuim terviseprobleem on teatud tüüpi agressiivsed vähid, mille suhtes neil on eelsoodumus. Seetõttu on nende oodatav eluiga sageli lühem. Nagu paljudel suurtel tõugudel, võib ka neil esineda puusaliigese düsplaasiat (seisund, mis võib põhjustada liikumisprobleeme). Enne aretamist on seega oluline hinnata koerte puusaliigeseid.<ref name=":0" /> == Liikumine == Kutsikana peaks nende liikumist piirama, et nende luud ja liigesed saaksid korralikult areneda. Kui koer on saanud aastaseks, võib ta lubada ilma rihmata vabalt jooksma. Täiskasvanud Berni alpi karjakoer vajab tegevust umbes üks tund päevas.<ref name=":0" /> == Toitumine == Hiigelkasvu koeratõud on suurema isuga ning vajavad väiksemate koertega võrreldes teistsuguses vahekorras vitamiine ja mineraale, mis toetavad nende liigeseid ja kõhri. Berni alpi karjakoeral on soodumus puhituse ja maoprobleemide tekkeks. Riski aitavad vähendada tihedamad toidukorrad ja väiksemad portsjonid.<ref name=":0" /> <gallery mode=packed caption=Pildid> Bernese Mountain Dog - 9 months.JPG Berner sennenhund.jpg <!--Bernese Mountain Dog Miedzynarodowa wystawa psow rasowych rybnik kamien pazdziernik 2011 1.jpg--> Minelanda Moon Sonya.JPG </gallery> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=EKL>{{cite web|url=http://kennelliit.ee/wp-content/uploads/2017/03/45_berni-alpi-karjakoer.pdf |title=Berni alpi karjakoer |date= |accessdate=18.09.2017 |publisher=[[Eesti Kennelliit]]|page=|format=pdf}}</ref> <ref name=fci>{{cite web|url=http://fci.be/Nomenclature/Standards/045g02-en.pdf |title=BERNESE MOUNTAIN DOG |trans-title= |date= |accessdate=18.09.2017 |publisher=[[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon|FCI]] |language=en |format=pdf}}</ref> }} ==Kirjandus== * [[Desmond Morris]]: "Dogs", North Pomfret, Vermont 2008, ISBN 978-1-57076-410-3 == Välislingid == {{commonskat-tekstina|Bernese Mountain Dog|Berni alpi karjakoer}} * [http://www.koer.ee/Berni_alpi_karjakoer.html Berni alpi karjakoer] koer.ee saidil [[Kategooria:Šveitsi koeratõud]] 2iu222rslckdb5ctpq50gkc3ib0ii3r Vasta kool 0 486475 7166280 5853872 2026-06-03T07:14:01Z TETRobin 230857 7166280 wikitext text/x-wiki [[Fail:Vasta mõisa peahoone.jpg|pisi|Vasta kool asub endise mõisa peahoones]] '''Vasta kool''' on [[kool]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Viru-Nigula vald|Viru-Nigula vallas]] [[Vasta]] külas, [[Vasta mõis|Vasta mõisas]]. Kool asutati [[1867]].<ref name="Eesti koolid, 2001">[[Martin Kaasik]], 2001. Eesti koolid 2000. AS [[Inreko Press]]. Lk 249</ref> Kooli nimed:<ref name="Eesti koolid, 2001"/> *1867 Vasta vallakool *1918 Vasta 3-klassiline algkool *... *1991 Vasta põhikool === Vasta kooli kujunemine === 1940. aastal kolis kool Vasta mõisa härrastemajja. Kool tegutseb samas hoones ka tänapäeval.<ref>{{Netiviide |pealkiri=MÕISA AJALUGU {{!}} Vasta Kool |url=https://www.vastakool.ee/node/107 |vaadatud=2026-06-03 |väljaanne=www.vastakool.ee}}</ref> Aastate jooksul on kasutatud õppetööks ka teisi mõisa hooneid, näiteks mõisa valitsejamaja. 1967. aastal ehitati klassi- ja töökojaruumideks ümber endine mõisa koeratall. Õpperuumid olid ka endises aidamajas. <ref>{{Netiviide |pealkiri=MÕISA AJALUGU {{!}} Vasta Kool |url=https://www.vastakool.ee/node/107 |vaadatud=2026-06-03 |väljaanne=www.vastakool.ee}}</ref> === Kooli direktorid: === Harri Laugas (kuni 1960. aastani) <ref>{{Netiviide |pealkiri=Ajalugu {{!}} Vasta Kool |url=https://www.vastakool.ee/vasta-koolist/vasta-kooli-ajalugu |vaadatud=2026-06-03 |väljaanne=www.vastakool.ee}}</ref> Ülle Viller (2009-2021) <ref>{{Netiviide |kuupäev=2009-12-14 |pealkiri=Väikene Vasta mõisakool aina kasvab |url=https://virumaateataja.postimees.ee/199343/vaikene-vasta-moisakool-aina-kasvab |vaadatud=2026-06-03 |väljaanne=Virumaa Teataja |keel=et}}</ref> Liina Polluks (...-2022), <ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-05-17 |pealkiri=Vasta kool otsib uut juhti |url=https://virumaateataja.postimees.ee/7524911/vasta-kool-otsib-uut-juhti |vaadatud=2026-06-03 |väljaanne=Virumaa Teataja |keel=et}}</ref> Silva Kiili (2022–2025) <ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-06-05 |pealkiri=Vasta kooli direktor on esitanud lahkumisavalduse |url=https://virumaateataja.postimees.ee/8262702/vasta-kooli-direktor-on-esitanud-lahkumisavalduse |vaadatud=2026-06-03 |väljaanne=Virumaa Teataja |keel=et}}</ref> Katrin Kits (08.2025-...) <ref>{{Netiviide |pealkiri=ÕPETAJAD {{!}} Vasta Kool |url=https://www.vastakool.ee/vasta-kooli-koolipere/vasta-kooli-opetajad? |vaadatud=2026-06-03 |väljaanne=www.vastakool.ee}}</ref> === Tänapäev === Alates 2024. aastast kannab kool nime Vasta Mõisakool. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Ajalugu {{!}} Vasta Kool |url=https://www.vastakool.ee/index.php/vasta-koolist/vasta-kooli-ajalugu |vaadatud=2026-06-03 |väljaanne=www.vastakool.ee}}</ref> Kool tegutseb jätkuvalt Vasta mõisa härrastemajas. Aeg-ajalt kasutatakse ka mõisa valitsejamaja ruume.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kooli majad {{!}} Vasta Kool |url=https://www.vastakool.ee/vasta-koolist/vasta-kooli-kooli-majad |vaadatud=2026-06-03 |väljaanne=www.vastakool.ee}}</ref> Vasta Mõisakooli väärtused: koostöö, turvalisus, omanäolisus ja enesejuhtimine. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Avaleht {{!}} Vasta Kool |url=https://www.vastakool.ee/avaleht |vaadatud=2026-06-03 |väljaanne=www.vastakool.ee}}</ref> Vasta Mõisakooli visioon: Olla ja püsida tugeva põhikoolina, tegutseda piirkonna kultuuri- ja hariduskeskusena. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Avaleht {{!}} Vasta Kool |url=https://www.vastakool.ee/avaleht |vaadatud=2026-06-03 |väljaanne=www.vastakool.ee}}</ref> Vasta Mõisakooli missioon: Vasta Mõisakooli lõpetaja on enesekindel, teotahteline, positiivse ellusuhtumisega ja enesega toimetulev kodanik. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Avaleht {{!}} Vasta Kool |url=https://www.vastakool.ee/avaleht |vaadatud=2026-06-03 |väljaanne=www.vastakool.ee}}</ref> === Tunnustused:<ref>{{Netiviide |pealkiri=TUNNUSTUSED {{!}} Vasta Kool |url=https://www.vastakool.ee/index.php/node/106 |vaadatud=2026-06-03 |väljaanne=www.vastakool.ee}}</ref> === * "Julge kool" võitja aastal 2025 * "Aasta kool 2024 finalist" * "Särav maakool"aastal 2024 * "Parim mõis koolis” aastal 2019 ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Lääne-Viru maakonna koolid]] [[Kategooria:Viru-Nigula vald]] prp3sch77uvj3c25sahjqrbsuko8cap 7166282 7166280 2026-06-03T07:16:34Z TETRobin 230857 7166282 wikitext text/x-wiki [[Fail:Vasta mõisa peahoone.jpg|pisi|Vasta kool asub endise mõisa peahoones]] '''Vasta kool''' on [[kool]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Viru-Nigula vald|Viru-Nigula vallas]] [[Vasta]] külas, [[Vasta mõis|Vasta mõisas]]. Kool asutati [[1867]].<ref name="Eesti koolid, 2001">[[Martin Kaasik]], 2001. Eesti koolid 2000. AS [[Inreko Press]]. Lk 249</ref> Kooli nimed:<ref name="Eesti koolid, 2001"/>, <ref>{{Netiviide |pealkiri=Ajalugu {{!}} Vasta Kool |url=https://www.vastakool.ee/vasta-koolist/vasta-kooli-ajalugu |vaadatud=2026-06-03 |väljaanne=www.vastakool.ee}}</ref> *1867 Vasta vallakool *1918 Vasta 3-klassiline algkool *Vasta 8-klassiline kool *1991 Vasta põhikool *Vasta Kool *Vasta Mõisakool === Vasta kooli kujunemine === 1940. aastal kolis kool Vasta mõisa härrastemajja. Kool tegutseb samas hoones ka tänapäeval.<ref>{{Netiviide |pealkiri=MÕISA AJALUGU {{!}} Vasta Kool |url=https://www.vastakool.ee/node/107 |vaadatud=2026-06-03 |väljaanne=www.vastakool.ee}}</ref> Aastate jooksul on kasutatud õppetööks ka teisi mõisa hooneid, näiteks mõisa valitsejamaja. 1967. aastal ehitati klassi- ja töökojaruumideks ümber endine mõisa koeratall. Õpperuumid olid ka endises aidamajas. <ref>{{Netiviide |pealkiri=MÕISA AJALUGU {{!}} Vasta Kool |url=https://www.vastakool.ee/node/107 |vaadatud=2026-06-03 |väljaanne=www.vastakool.ee}}</ref> === Kooli direktorid: === Harri Laugas (kuni 1960. aastani) <ref>{{Netiviide |pealkiri=Ajalugu {{!}} Vasta Kool |url=https://www.vastakool.ee/vasta-koolist/vasta-kooli-ajalugu |vaadatud=2026-06-03 |väljaanne=www.vastakool.ee}}</ref> Ülle Viller (2009-2021) <ref>{{Netiviide |kuupäev=2009-12-14 |pealkiri=Väikene Vasta mõisakool aina kasvab |url=https://virumaateataja.postimees.ee/199343/vaikene-vasta-moisakool-aina-kasvab |vaadatud=2026-06-03 |väljaanne=Virumaa Teataja |keel=et}}</ref> Liina Polluks (...-2022), <ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-05-17 |pealkiri=Vasta kool otsib uut juhti |url=https://virumaateataja.postimees.ee/7524911/vasta-kool-otsib-uut-juhti |vaadatud=2026-06-03 |väljaanne=Virumaa Teataja |keel=et}}</ref> Silva Kiili (2022–2025) <ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-06-05 |pealkiri=Vasta kooli direktor on esitanud lahkumisavalduse |url=https://virumaateataja.postimees.ee/8262702/vasta-kooli-direktor-on-esitanud-lahkumisavalduse |vaadatud=2026-06-03 |väljaanne=Virumaa Teataja |keel=et}}</ref> Katrin Kits (08.2025-...) <ref>{{Netiviide |pealkiri=ÕPETAJAD {{!}} Vasta Kool |url=https://www.vastakool.ee/vasta-kooli-koolipere/vasta-kooli-opetajad? |vaadatud=2026-06-03 |väljaanne=www.vastakool.ee}}</ref> === Tänapäev === Alates 2024. aastast kannab kool nime Vasta Mõisakool. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Ajalugu {{!}} Vasta Kool |url=https://www.vastakool.ee/index.php/vasta-koolist/vasta-kooli-ajalugu |vaadatud=2026-06-03 |väljaanne=www.vastakool.ee}}</ref> Kool tegutseb jätkuvalt Vasta mõisa härrastemajas. Aeg-ajalt kasutatakse ka mõisa valitsejamaja ruume.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kooli majad {{!}} Vasta Kool |url=https://www.vastakool.ee/vasta-koolist/vasta-kooli-kooli-majad |vaadatud=2026-06-03 |väljaanne=www.vastakool.ee}}</ref> Vasta Mõisakooli väärtused: koostöö, turvalisus, omanäolisus ja enesejuhtimine. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Avaleht {{!}} Vasta Kool |url=https://www.vastakool.ee/avaleht |vaadatud=2026-06-03 |väljaanne=www.vastakool.ee}}</ref> Vasta Mõisakooli visioon: Olla ja püsida tugeva põhikoolina, tegutseda piirkonna kultuuri- ja hariduskeskusena. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Avaleht {{!}} Vasta Kool |url=https://www.vastakool.ee/avaleht |vaadatud=2026-06-03 |väljaanne=www.vastakool.ee}}</ref> Vasta Mõisakooli missioon: Vasta Mõisakooli lõpetaja on enesekindel, teotahteline, positiivse ellusuhtumisega ja enesega toimetulev kodanik. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Avaleht {{!}} Vasta Kool |url=https://www.vastakool.ee/avaleht |vaadatud=2026-06-03 |väljaanne=www.vastakool.ee}}</ref> === Tunnustused:<ref>{{Netiviide |pealkiri=TUNNUSTUSED {{!}} Vasta Kool |url=https://www.vastakool.ee/index.php/node/106 |vaadatud=2026-06-03 |väljaanne=www.vastakool.ee}}</ref> === * "Julge kool" võitja aastal 2025 * "Aasta kool 2024 finalist" * "Särav maakool"aastal 2024 * "Parim mõis koolis” aastal 2019 ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Lääne-Viru maakonna koolid]] [[Kategooria:Viru-Nigula vald]] 4koiuplrvwyb1f4mr5btf2hmsjn57sa 7166334 7166282 2026-06-03T09:06:15Z Kuriuss 38125 Kordusi vähemaks. 7166334 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuni}} [[Fail:Vasta mõisa peahoone.jpg|pisi|Vasta kool asub endise mõisa peahoones]] '''Vasta kool''' on [[kool]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Viru-Nigula vald|Viru-Nigula vallas]] [[Vasta]] külas [[Vasta mõis|Vasta mõisas]]. Kool on asutatud [[1867]]. aastal.<ref name="Eesti koolid, 2001">[[Martin Kaasik]], 2001. Eesti koolid 2000. AS [[Inreko Press]]. Lk 249</ref> Kooli nimed:<ref name="Eesti koolid, 2001"/>, <ref>{{Netiviide |pealkiri=Ajalugu {{!}} Vasta Kool |url=https://www.vastakool.ee/vasta-koolist/vasta-kooli-ajalugu |vaadatud=2026-06-03 |väljaanne=www.vastakool.ee}}</ref> *1867 Vasta vallakool *1918 Vasta 3-klassiline algkool *Vasta 8-klassiline kool *1991 Vasta põhikool *Vasta Kool *Vasta Mõisakool == Vasta kooli kujunemine == 1940. aastal kolis kool Vasta mõisa härrastemajja. Kool tegutseb samas hoones ka tänapäeval.<ref>{{Netiviide |pealkiri=MÕISA AJALUGU {{!}} Vasta Kool |url=https://www.vastakool.ee/node/107 |vaadatud=2026-06-03 |väljaanne=www.vastakool.ee}}</ref> Aastate jooksul on kasutatud õppetööks ka muid mõisahooneid, näiteks mõisa valitsejamaja. 1967. aastal ehitati klassi- ja töökojaruumideks ümber endine mõisa koeratall. Õpperuumid olid ka endises aidamajas. <ref>{{Netiviide |pealkiri=MÕISA AJALUGU {{!}} Vasta Kool |url=https://www.vastakool.ee/node/107 |vaadatud=2026-06-03 |väljaanne=www.vastakool.ee}}</ref> == Direktorid == * Harri Laugas (kuni 1960. aastani) <ref>{{Netiviide |pealkiri=Ajalugu {{!}} Vasta Kool |url=https://www.vastakool.ee/vasta-koolist/vasta-kooli-ajalugu |vaadatud=2026-06-03 |väljaanne=www.vastakool.ee}}</ref> * Ülle Viller (2009-2021) <ref>{{Netiviide |kuupäev=2009-12-14 |pealkiri=Väikene Vasta mõisakool aina kasvab |url=https://virumaateataja.postimees.ee/199343/vaikene-vasta-moisakool-aina-kasvab |vaadatud=2026-06-03 |väljaanne=Virumaa Teataja |keel=et}}</ref> * Liina Polluks (...-2022), <ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-05-17 |pealkiri=Vasta kool otsib uut juhti |url=https://virumaateataja.postimees.ee/7524911/vasta-kool-otsib-uut-juhti |vaadatud=2026-06-03 |väljaanne=Virumaa Teataja |keel=et}}</ref> * Silva Kiili (2022–2025) <ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-06-05 |pealkiri=Vasta kooli direktor on esitanud lahkumisavalduse |url=https://virumaateataja.postimees.ee/8262702/vasta-kooli-direktor-on-esitanud-lahkumisavalduse |vaadatud=2026-06-03 |väljaanne=Virumaa Teataja |keel=et}}</ref> * Katrin Kits (08.2025-...) <ref>{{Netiviide |pealkiri=ÕPETAJAD {{!}} Vasta Kool |url=https://www.vastakool.ee/vasta-kooli-koolipere/vasta-kooli-opetajad? |vaadatud=2026-06-03 |väljaanne=www.vastakool.ee}}</ref> == Tänapäev == Alates 2024. aastast kannab kool nime Vasta Mõisakool. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Ajalugu {{!}} Vasta Kool |url=https://www.vastakool.ee/index.php/vasta-koolist/vasta-kooli-ajalugu |vaadatud=2026-06-03 |väljaanne=www.vastakool.ee}}</ref> Kool tegutseb jätkuvalt Vasta mõisa härrastemajas. Aeg-ajalt kasutatakse ka mõisa valitsejamaja ruume.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kooli majad {{!}} Vasta Kool |url=https://www.vastakool.ee/vasta-koolist/vasta-kooli-kooli-majad |vaadatud=2026-06-03 |väljaanne=www.vastakool.ee}}</ref> == Tunnustus<ref>{{Netiviide |pealkiri=TUNNUSTUSED {{!}} Vasta Kool |url=https://www.vastakool.ee/index.php/node/106 |vaadatud=2026-06-03 |väljaanne=www.vastakool.ee}}</ref> == * 2025 auhinna "Julge kool" võitja * 2024 auhinnavõistluse "Aasta kool" finalist * 2024 "Särav maakool" * 2019 "Parim mõis koolis” ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Lääne-Viru maakonna koolid]] [[Kategooria:Viru-Nigula vald]] 4nefgd1g91x43kcf23m6z5ykx13bop5 7166453 7166334 2026-06-03T11:41:18Z PillePrix 153981 Toimetatud 7166453 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuni}} [[Fail:Vasta mõisa peahoone.jpg|pisi|Vasta kool asub endise mõisa peahoones]] '''Vasta kool''' on [[kool]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Viru-Nigula vald|Viru-Nigula vallas]] [[Vasta]] külas [[Vasta mõis|Vasta mõisas]]. == Ajalugu == Kool on asutatud [[1867]]. aastal.<ref name="Eesti koolid, 2001">[[Martin Kaasik]], 2001. Eesti koolid 2000. AS [[Inreko Press]]. Lk 249</ref> 1940. aastal kolis kool Vasta mõisa härrastemajja. Kool tegutseb samas hoones ka tänapäeval.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=MÕISA AJALUGU {{!}} Vasta Kool |url=https://www.vastakool.ee/node/107 |vaadatud=2026-06-03 |väljaanne=www.vastakool.ee}}</ref> Aastate jooksul on kasutatud õppetööks ka muid mõisahooneid, näiteks mõisa valitsejamaja. 1967. aastal ehitati klassi- ja töökojaruumideks ümber endine mõisa koeratall. Õpperuumid olid ka endises aidamajas.<ref name=":0" /> Kooli nimed:<ref name="Eesti koolid, 2001" /><ref name=":1" /> *1867 Vasta vallakool *1918 Vasta 3-klassiline algkool *Vasta 8-klassiline kool *1991 Vasta põhikool *Vasta Kool *Vasta Mõisakool == Direktorid == * Harri Laugas (kuni 1960. aastani)<ref name=":1" /> * Ülle Viller (2009-2021)<ref>{{Netiviide |kuupäev=2009-12-14 |pealkiri=Väikene Vasta mõisakool aina kasvab |url=https://virumaateataja.postimees.ee/199343/vaikene-vasta-moisakool-aina-kasvab |vaadatud=2026-06-03 |väljaanne=Virumaa Teataja |keel=et}}</ref> * Liina Polluks (...-2022)<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-05-17 |pealkiri=Vasta kool otsib uut juhti |url=https://virumaateataja.postimees.ee/7524911/vasta-kool-otsib-uut-juhti |vaadatud=2026-06-03 |väljaanne=Virumaa Teataja |keel=et}}</ref> * Silva Kiili (2022–2025)<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-06-05 |pealkiri=Vasta kooli direktor on esitanud lahkumisavalduse |url=https://virumaateataja.postimees.ee/8262702/vasta-kooli-direktor-on-esitanud-lahkumisavalduse |vaadatud=2026-06-03 |väljaanne=Virumaa Teataja |keel=et}}</ref> * Katrin Kits (08.2025-...)<ref>{{Netiviide |pealkiri=ÕPETAJAD {{!}} Vasta Kool |url=https://www.vastakool.ee/vasta-kooli-koolipere/vasta-kooli-opetajad? |vaadatud=2026-06-03 |väljaanne=www.vastakool.ee}}</ref> == Tänapäev == Alates 2024. aastast kannab kool nime Vasta Mõisakool.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Ajalugu {{!}} Vasta Kool |url=https://www.vastakool.ee/index.php/vasta-koolist/vasta-kooli-ajalugu |vaadatud=2026-06-03 |väljaanne=www.vastakool.ee}}</ref> Kool tegutseb jätkuvalt Vasta mõisa härrastemajas. Aeg-ajalt kasutatakse ka mõisa valitsejamaja ruume.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kooli majad {{!}} Vasta Kool |url=https://www.vastakool.ee/vasta-koolist/vasta-kooli-kooli-majad |vaadatud=2026-06-03 |väljaanne=www.vastakool.ee}}</ref> == Tunnustus == * 2025 auhinna "Julge kool" võitja * 2024 auhinnavõistluse "Aasta kool" finalist * 2024 "Särav maakool" * 2019 "Parim mõis koolis”<ref>{{Netiviide |pealkiri=TUNNUSTUSED {{!}} Vasta Kool |url=https://www.vastakool.ee/index.php/node/106 |vaadatud=2026-06-03 |väljaanne=www.vastakool.ee}}</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Lääne-Viru maakonna koolid]] [[Kategooria:Viru-Nigula vald]] d66fckf580i7jxtzcepkdlrphtl4vqi Vikipeedia:Andmepäringud/Eestis sündinud isikud, kellest pole artiklit 4 486727 7166066 7163141 2026-06-02T17:43:53Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7166066 wikitext text/x-wiki {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item WHERE { { ?item wdt:P19 wd:Q191. } UNION { ?item wdt:P19 ?pob. ?pob wdt:P131* wd:Q191. } OPTIONAL { ?sitelink schema:about ?item. ?sitelink schema:inLanguage "et". } ?item wdt:P31 wd:Q5. FILTER(!BOUND(?sitelink)) } LIMIT 1000 |sort=label |columns=number:#,label:artikkel,description:kirjeldus,p569,p570,p18,p19,item:wikidata |thumb=120 |links=red }} {| class='wikitable sortable' ! # ! artikkel ! kirjeldus ! sünnikuupäev ! surmakuupäev ! pilt ! sünnikoht ! wikidata |- | style='text-align:right'| 1 | [[Aapo Sääsk]] | | data-sort-value="1943" | 1943-03-22 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q6201406|Q6201406]] |- | style='text-align:right'| 2 | [[Adam Bernard de Molin]] | | data-sort-value="1666" | 1666<br/>1676 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q105945911|Q105945911]] |- | style='text-align:right'| 3 | [[Adam Johan Raab]] | | data-sort-value="1703" | 1703-06-24 | data-sort-value="1776" | 1776-02-06 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q6060111|Q6060111]] |- | style='text-align:right'| 4 | [[Adelaida Vakker]] | | data-sort-value="1848" | 1848-12-04 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q25439361|Q25439361]] |- | style='text-align:right'| 5 | [[Adelina Beljajeva]] | Eesti iluvõimleja | data-sort-value="2003" | 2003-08-17 | | [[Fail:2018-10-10 Victory ceremony (Gymnastics mixed multi-discipline team) at 2018 Summer Youth Olympics by Sandro Halank–115 (cropped).jpg|center|120px]] | [[Eesti]] | [[:d:Q99233299|Q99233299]] |- | style='text-align:right'| 6 | [[Adolf Hasselblatt]] | | data-sort-value="1823" | 1823-06-19 | data-sort-value="1896" | 1896-08-19 | | [[Ridala vald]] | [[:d:Q42299956|Q42299956]] |- | style='text-align:right'| 7 | [[Adolf Klein]] | | data-sort-value="1860" | 1860 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q127423940|Q127423940]] |- | style='text-align:right'| 8 | [[Aidi Gerde Tuisk]] | Eesti jalgrattur | data-sort-value="2002" | 2002-03-01 | | [[Fail:2021 WK Vlaanderen 144 Aidi Gerde Tuisk1.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q98557766|Q98557766]] |- | style='text-align:right'| 9 | [[Aili Lilleorg]] | | data-sort-value="1958" | 1958-03-16 | | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q134705391|Q134705391]] |- | style='text-align:right'| 10 | [[Ain Andressoo]] | eesti arhitekt, kergejõustiklane, vibulaskur ja sporditegelane | data-sort-value="1935" | 1935-11-24 | data-sort-value="2023" | 2023-02-09 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q106505048|Q106505048]] |- | style='text-align:right'| 11 | [[Ain Sarv]] | eesti rahvamuusik | data-sort-value="1948" | 1948-01-05 | data-sort-value="2005" | 2005-09-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q103983001|Q103983001]] |- | style='text-align:right'| 12 | [[Ain Sepp]] | eesti sporditegelane | data-sort-value="1942" | 1942-12-02 | | | [[Järvakandi vald (1939)|Järvakandi vald]] | [[:d:Q124257320|Q124257320]] |- | style='text-align:right'| 13 | [[Ain Sonin]] | | data-sort-value="1937" | 1937-12-24 | data-sort-value="2010" | 2010-06-27 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q39174694|Q39174694]] |- | style='text-align:right'| 14 | [[Aina Järvine]] | Eesti filmirežissöör | data-sort-value="1973" | 1973-03-20<br/>1973 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q106656772|Q106656772]] |- | style='text-align:right'| 15 | [[Aino Kask]] | | data-sort-value="1935" | 1935-01-16 | | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q134593827|Q134593827]] |- | style='text-align:right'| 16 | [[Aino Siimon]] | Eesti majandusteadlane | data-sort-value="1943" | 1943-05-06 | | | [[Torma vald (1939)]] | [[:d:Q134081469|Q134081469]] |- | style='text-align:right'| 17 | [[Aino Ugaste]] | | data-sort-value="1952" | 1952-08-14 | | | [[Kose]] | [[:d:Q135346103|Q135346103]] |- | style='text-align:right'| 18 | [[Aino Voltri]] | eesti spordipedagoog | data-sort-value="1944" | 1944-09-10 | | | [[Raudna vald|Raudna vald (1939)]] | [[:d:Q124322817|Q124322817]] |- | style='text-align:right'| 19 | [[Aivar Kisel]] | eesti korvpallur | data-sort-value="1992" | 1992-09-12 | | [[Fail:Aivar Kisel streetball.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4699359|Q4699359]] |- | style='text-align:right'| 20 | [[Aivar Sirelpuu]] | | data-sort-value="1957" | 1957-03-11 | | | [[Simuna]] | [[:d:Q135047592|Q135047592]] |- | style='text-align:right'| 21 | [[Aksel Randmer]] | eesti treener ja sporditegelane | data-sort-value="1923" | 1923-12-05 | data-sort-value="2009" | 2009-10-23 | | [[Lehtse vald (Ambla kihelkond)|Lehtse vald]] | [[:d:Q124248859|Q124248859]] |- | style='text-align:right'| 22 | [[Aksel Tali]] | eesti sporditegelane | data-sort-value="1930" | 1930-10-25 | | | [[Ambla vald (Ambla kihelkond)|Ambla vald]] | [[:d:Q124250136|Q124250136]] |- | style='text-align:right'| 23 | [[Albert Ivanov]] | | data-sort-value="1931" | 1931-09-07<br/>1931-09-01 | data-sort-value="2000" | 2000-04-05 | | [[Tapa]] | [[:d:Q29646464|Q29646464]] |- | style='text-align:right'| 24 | [[Albert Ruutsoo]] | | data-sort-value="1913" | 1913 | data-sort-value="1999" | 1999-12-03 | | [[Tallinn]]<br/>[[Peterburi]] | [[:d:Q95309185|Q95309185]] |- | style='text-align:right'| 25 | [[Albert Schott]] | | data-sort-value="1901" | 1901-01-23 | data-sort-value="1945" | 1945-05-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q94873664|Q94873664]] |- | style='text-align:right'| 26 | [[Albert-Leopold Vahtel]] | Eesti fotograaf | data-sort-value="1905" | 1905-04-02 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q28096753|Q28096753]] |- | style='text-align:right'| 27 | [[Aldo Suurväli]] | Eesti ujuja | data-sort-value="1967" | 1967-05-17 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q87651809|Q87651809]] |- | style='text-align:right'| 28 | [[Alejandro Gavriloff]] | Argentina maalikunstnik | data-sort-value="1914" | 1914-01-07 | data-sort-value="1993" | 1993-08-06 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16528287|Q16528287]] |- | style='text-align:right'| 29 | [[Aleksander Greenberg]] | | data-sort-value="1872" | 1872 | data-sort-value="1936" | 1936-07-03 | | [[Kiltsi]] | [[:d:Q121428572|Q121428572]] |- | style='text-align:right'| 30 | [[Aleksander Hildebrand]] | Eesti-Rootsi maletaja ja spordiajakirjanik | data-sort-value="1921" | 1921-12-24 | data-sort-value="2005" | 2005-08-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1650489|Q1650489]] |- | style='text-align:right'| 31 | [[Aleksander Kann]] | | data-sort-value="1889" | 1889-10-10 | data-sort-value="1942" | 1942-05-10 | | [[Hellamaa (Muhu)|Hellamaa]] | [[:d:Q137827348|Q137827348]] |- | style='text-align:right'| 32 | [[Aleksander Lember]] | | data-sort-value="1955" | 1955-01-10 | | | [[Tamsalu]] | [[:d:Q133250602|Q133250602]] |- | style='text-align:right'| 33 | [[Aleksander Rubjuk]] | Eesti poksija | data-sort-value="1983" | 1983-12-28 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q97371581|Q97371581]] |- | style='text-align:right'| 34 | [[Aleksander Velvelt]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1897" | 1897-02-03 | data-sort-value="1967" | 1967-02-14 | | [[Pihtla vald]] | [[:d:Q105719786|Q105719786]] |- | style='text-align:right'| 35 | [[Aleksander Walter]] | | data-sort-value="1817" | 1817-12-28 | data-sort-value="1889" | 1889-09-22 | [[Fail:Valter1.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4103102|Q4103102]] |- | style='text-align:right'| 36 | [[Aleksandr Bogatyryov]] | | data-sort-value="1949" | 1949-05-04 | data-sort-value="1998" | 1998-10-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4089098|Q4089098]] |- | style='text-align:right'| 37 | [[Aleksandr Bolnykh]] | Venemaa kirjanik | data-sort-value="1954" | 1954-02-01 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4091111|Q4091111]] |- | style='text-align:right'| 38 | [[Aleksandr Drozdov]] | Eesti allveesportlane | data-sort-value="1992" | 1992-09-24 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21096834|Q21096834]] |- | style='text-align:right'| 39 | [[Aleksandr Dymshits]] | | data-sort-value="1910" | 1910-06-29<br/>1910-07-12 | data-sort-value="1975" | 1975-01-06 | [[Fail:Bundesarchiv Bild 183-R74926, Alexander Dymschitz.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q15066148|Q15066148]] |- | style='text-align:right'| 40 | [[Aleksandr Ossipov]] | | data-sort-value="1911" | 1911-11-10 | data-sort-value="1967" | 1967-10-25 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4337843|Q4337843]] |- | style='text-align:right'| 41 | [[Aleksandr Sirin]] | | data-sort-value="1955" | 1955-03-15 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4420775|Q4420775]] |- | style='text-align:right'| 42 | [[Aleksandr Zdankevitš]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1985" | 1985-08-20 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q26776807|Q26776807]] |- | style='text-align:right'| 43 | [[Aleksei Haruzin]] | Venemaa poliitik | data-sort-value="1864" | 1864-02-24 | data-sort-value="1932" | 1932-05-08 | [[Fail:Alexey Nik. Kharuzin.jpeg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4496129|Q4496129]] |- | style='text-align:right'| 44 | [[Alexander Adlerberg]] | | data-sort-value="1806" | 1806-10-25 | data-sort-value="1855" | 1855-05-10 | [[Fail:Adlerberg Alexandr Jakovlevitch.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4057612|Q4057612]] |- | style='text-align:right'| 45 | [[Alexander Budde]] | | data-sort-value="1833" | 1833-12-09 | data-sort-value="1915" | 1915-06-16 | [[Fail:Budde Alexandr Emmanuilovitch.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4097987|Q4097987]] |- | style='text-align:right'| 46 | [[Alexander Burutin]] | | data-sort-value="1956" | 1956-12-24 | | [[Fail:Burutin Alexander.jpg|center|120px]] | [[Tapa]] | [[:d:Q4099936|Q4099936]] |- | style='text-align:right'| 47 | [[Alexander Ernst von Riesemann]] | | data-sort-value="1795" | 1795-11-07 | data-sort-value="1841" | 1841 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15782227|Q15782227]] |- | style='text-align:right'| 48 | [[Alexander Fadeyev]] | | data-sort-value="1811" | 1811 | data-sort-value="1889" | 1889-11-16 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21043810|Q21043810]] |- | style='text-align:right'| 49 | [[Alexander Frese]] | | data-sort-value="1826" | 1826-04-03<br/>1826 | data-sort-value="1884" | 1884-02-04<br/>1884 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1254580|Q1254580]] |- | style='text-align:right'| 50 | [[Alexander Gutheil]] | | data-sort-value="1818" | 1818 | data-sort-value="1882" | 1882 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q33242518|Q33242518]] |- | style='text-align:right'| 51 | [[Alexander Hoerschelmann]] | | data-sort-value="1893" | 1893-11-24 | data-sort-value="1977" | 1977-12-24 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q19906504|Q19906504]] |- | style='text-align:right'| 52 | [[Alexander Häusler]] | Saksamaa ajaloolane | data-sort-value="1930" | 1930-07-03 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q95741623|Q95741623]] |- | style='text-align:right'| 53 | [[Alexander Karl Otto von Möller]] | | data-sort-value="1802" | 1802-08-18 | data-sort-value="1876" | 1876-12-06 | | [[Hanila vald]] | [[:d:Q28664926|Q28664926]] |- | style='text-align:right'| 54 | [[Alexander Lovyagin]] | | data-sort-value="1870" | 1870-08-13<br/>1870 | data-sort-value="1925" | 1925-10-05 | [[Fail:Brockhaus and Efron Encyclopedic Dictionary B82 39-4.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4264961|Q4264961]] |- | style='text-align:right'| 55 | [[Alexander Nicolai Julius von Rein]] | | data-sort-value="1830" | 1830-10-13 | data-sort-value="1903" | 1903-11-11 | [[Fail:Reitlinger.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4392742|Q4392742]] |- | style='text-align:right'| 56 | [[Alexander von Baranoff]] | | data-sort-value="1837" | 1837-01-09 | data-sort-value="1905" | 1905-12-27 | [[Fail:Baranov Alexandr Evstafievitch.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4077716|Q4077716]] |- | style='text-align:right'| 57 | [[Alexander von Rosen]] | | data-sort-value="1930" | 1930-04-13 | data-sort-value="2004" | 2004-09-07 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q47469080|Q47469080]] |- | style='text-align:right'| 58 | [[Alexander von Stackelberg]] | | data-sort-value="1833" | 1833-03-16 | data-sort-value="1898" | 1898-03-15 | [[Fail:Baron Alexander Fed. Shtakelberg.jpg|center|120px]] | [[Suuremõisa (Vormsi)|Suuremõisa]] | [[:d:Q55098729|Q55098729]] |- | style='text-align:right'| 59 | [[Alexander von Ungern-Sternberg]] | | data-sort-value="1806" | 1806-04-22 | data-sort-value="1868" | 1868-08-24 | [[Fail:Adolph von Menzel - Bildnis Baron Alexander von Ungern-Sternberg. Pastell.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]]<br/>[[Paide]] | [[:d:Q2643490|Q2643490]] |- | style='text-align:right'| 60 | [[Alexandrine von Wistinghausen]] | | data-sort-value="1850" | 1850-01-20 | data-sort-value="2000" | 20th century | | [[Tallinn]] | [[:d:Q34674472|Q34674472]] |- | style='text-align:right'| 61 | [[Alexis Adolphi]] | | data-sort-value="1815" | 1815-08-13 | data-sort-value="1874" | 1874-04-17 | | [[Saarde vald (2005)|Saarde vald]] | [[:d:Q16350934|Q16350934]] |- | style='text-align:right'| 62 | [[Alexis Tomberg]] | | data-sort-value="1933" | 1933 | data-sort-value="1975" | 1975 | | [[Eesti]] | [[:d:Q94824721|Q94824721]] |- | style='text-align:right'| 63 | [[Alexis von Hagemeister]] | Saksamaa näitleja | data-sort-value="1926" | 1926-12-31 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1630681|Q1630681]] |- | style='text-align:right'| 64 | [[Alfred Jalgma]] | eesti jalgpallur ja sporditegelane | data-sort-value="1909" | 1909-01-15 | data-sort-value="1964" | 1964-08-26 | | [[Tapa]] | [[:d:Q124153716|Q124153716]] |- | style='text-align:right'| 65 | [[Alfred von Glehn]] | | data-sort-value="1858" | 1858-01-06 | data-sort-value="1927" | 1927-12-12 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4139690|Q4139690]] |- | style='text-align:right'| 66 | [[Alice Gruner]] | | data-sort-value="1846" | 1846 | data-sort-value="1929" | 1929-12-29 | | [[Eesti]] | [[:d:Q96186495|Q96186495]] |- | style='text-align:right'| 67 | [[Allan Sims]] | | data-sort-value="1975" | 1975-08-23 | | | [[Mustla]] | [[:d:Q60647449|Q60647449]] |- | style='text-align:right'| 68 | [[Alma Landberg]] | Eesti näitleja | data-sort-value="1904" | 1904-01-07 | data-sort-value="1965" | 1965-11-13 | | [[Moora]] | [[:d:Q134366936|Q134366936]] |- | style='text-align:right'| 69 | [[Almar von Wistinghausen]] | | data-sort-value="1904" | 1904-03-22 | data-sort-value="1989" | 1989-04-17 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q34215334|Q34215334]] |- | style='text-align:right'| 70 | [[Alvi Schmuul]] | | data-sort-value="1934" | 1934-05-10 | | | [[Koguva]] | [[:d:Q134078034|Q134078034]] |- | style='text-align:right'| 71 | [[Amayak Ter-Abramyants]] | Venemaa kirjanik | data-sort-value="1952" | 1952-06-15 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15074568|Q15074568]] |- | style='text-align:right'| 72 | [[Anastasiya Evgrafova]] | | data-sort-value="1990" | 1990-10-17 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q100293288|Q100293288]] |- | style='text-align:right'| 73 | [[Anatol Spuhl]] | | data-sort-value="1896" | 1896-03-13 | data-sort-value="1944" | 1944-07-18 | | [[Vormsi]] | [[:d:Q134879972|Q134879972]] |- | style='text-align:right'| 74 | [[Anatol Tooms]] | | data-sort-value="1895" | 1895-12-22 | | | [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]] | [[:d:Q137858697|Q137858697]] |- | style='text-align:right'| 75 | [[Andi Ende]] | eesti motosportlane | data-sort-value="1946" | 1946-02-23 | | | [[Rakke]] | [[:d:Q124323261|Q124323261]] |- | style='text-align:right'| 76 | [[Andrea Boockmann]] | | data-sort-value="1936" | 1936-07-21 | data-sort-value="2022" | 2022-11-20 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q95205026|Q95205026]] |- | style='text-align:right'| 77 | [[Andreas Alexander von Lingen]] | | data-sort-value="1792" | 1792-09-26 | data-sort-value="1866" | 1866-05-04 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q31828858|Q31828858]] |- | style='text-align:right'| 78 | [[Andreas Bresinsky]] | Saksamaa botaanik | data-sort-value="1935" | 1935-01-19 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q496358|Q496358]] |- | style='text-align:right'| 79 | [[Andreas Koch]] | | data-sort-value="1803" | 1803<br/>1803-07-25 | data-sort-value="1895" | 1895<br/>1895-12-12 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q94853943|Q94853943]] |- | style='text-align:right'| 80 | [[Andreas Grader]] | | data-sort-value="1753" | 1753 | data-sort-value="1830" | 1830 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q94940200|Q94940200]] |- | style='text-align:right'| 81 | [[Andreas Johannes Schwabe]] | | data-sort-value="1810" | 1810 | data-sort-value="1881" | 1881 | | [[Jõelähtme]] | [[:d:Q55090674|Q55090674]] |- | style='text-align:right'| 82 | [[Andreas Lindemann]] | | data-sort-value="1730" | 1730 | data-sort-value="1787" | 1787 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21641174|Q21641174]] |- | style='text-align:right'| 83 | [[Andreas Theodor de Livron]] | | data-sort-value="1795" | 1795-09-01 | data-sort-value="1879" | 1879-02-27 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4157060|Q4157060]] |- | style='text-align:right'| 84 | [[Andrei Belobrov]] | | data-sort-value="1894" | 1894-10-14 | data-sort-value="1981" | 1981-11-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4082138|Q4082138]] |- | style='text-align:right'| 85 | [[Andrei Shmeman]] | | data-sort-value="1921" | 1921-09-13 | data-sort-value="2008" | 2008-11-07 | [[Fail:Шмеман Андрей Дмитриевич.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4525662|Q4525662]] |- | style='text-align:right'| 86 | [[Andrei Stalev]] | Eesti sportlane | data-sort-value="1989" | 1989-05-01 | | | [[Maardu]] | [[:d:Q21148490|Q21148490]] |- | style='text-align:right'| 87 | [[Andres Lippur]] | eesti spordipedagoog | data-sort-value="1947" | 1947-03-24 | | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q124300089|Q124300089]] |- | style='text-align:right'| 88 | [[Andrey Istomin]] | | data-sort-value="1807" | 1807-11-21 | data-sort-value="1842" | 1842-09-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21099172|Q21099172]] |- | style='text-align:right'| 89 | [[Andrey Leontyev]] | | data-sort-value="1948" | 1948-08-16 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4259007|Q4259007]] |- | style='text-align:right'| 90 | [[Andriy Raykovych]] | | data-sort-value="1956" | 1956-04-07 | | [[Fail:Raikovych-Andrii-Pavlovych-interview-02-07-2020.png|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q97179077|Q97179077]] |- | style='text-align:right'| 91 | [[Andrus Ahi]] | Eesti jäähokimängija ja treener | data-sort-value="1967" | 1967-04-25 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q30346646|Q30346646]] |- | style='text-align:right'| 92 | [[Andrus Voitk]] | | data-sort-value="1940" | 1940-04-27 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q87921018|Q87921018]] |- | style='text-align:right'| 93 | [[Anette Busch]] | | data-sort-value="1882" | 1882 | data-sort-value="1969" | 1969 | | [[Rapla maakond]] | [[:d:Q16628576|Q16628576]] |- | style='text-align:right'| 94 | [[Anita Seppa]] | eesti kabetaja | data-sort-value="1966" | 1966-10-19 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q28099620|Q28099620]] |- | style='text-align:right'| 95 | [[Anna Bulavkina]] | | data-sort-value="1882" | 1882-08-05 | data-sort-value="1947" | 1947-10-27 | [[Fail:Anna Bulavkina.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q21707343|Q21707343]] |- | style='text-align:right'| 96 | [[Anna Elisabeth Hippius]] | | data-sort-value="1716" | 1716-03 | data-sort-value="1789" | 1789-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q105653823|Q105653823]] |- | style='text-align:right'| 97 | [[Anna Maria Sepp]] | Eesti purjetaja | data-sort-value="1996" | 1996-02-02 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q27049024|Q27049024]] |- | style='text-align:right'| 98 | [[Anna Sidonia Morian]] | | data-sort-value="1689" | 1689-01-29 | data-sort-value="1724" | 1724 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q105754553|Q105754553]] |- | style='text-align:right'| 99 | [[Anne Arold]] | | data-sort-value="1954" | 1954-05-28 | | | [[Rakke]] | [[:d:Q134528297|Q134528297]] |- | style='text-align:right'| 100 | [[Anne of Ungern-Sternberg]] | | data-sort-value="1769" | 1769-01-09 | data-sort-value="1846" | 1846-03-09 | [[Fail:Countess Anna Bobrinskaya.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4088697|Q4088697]] |- | style='text-align:right'| 101 | [[Anne Uusen]] | | data-sort-value="1955" | 1955-07-27 | | | [[Tamsalu]] | [[:d:Q135395511|Q135395511]] |- | style='text-align:right'| 102 | [[Anneli Niinre]] | eesti kirjandusteadlane | data-sort-value="1979" | 1979-12-24 | | | [[Lääne maakond]] | [[:d:Q61702908|Q61702908]] |- | style='text-align:right'| 103 | [[Annemarie Stackelberg]] | | data-sort-value="1904" | 1904-02-23 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q27991446|Q27991446]] |- | style='text-align:right'| 104 | [[Annika Sillaots]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1986" | 1986-03-08 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q567150|Q567150]] |- | style='text-align:right'| 105 | [[Anti Burk]] | eesti motosportlane | data-sort-value="1947" | 1947-06-11 | | | [[Vao (Väike-Maarja)|Vao]] | [[:d:Q124309735|Q124309735]] |- | style='text-align:right'| 106 | [[Anti Järvelaid]] | eesti jahilaskur ja treener | data-sort-value="1960" | 1960-11-05 | | | [[Kose]] | [[:d:Q124322857|Q124322857]] |- | style='text-align:right'| 107 | [[Anto Södermann]] | | data-sort-value="1880" | 1880 | data-sort-value="1916" | 1916-01-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q85998087|Q85998087]] |- | style='text-align:right'| 108 | [[Anton Johan Wrangel the Elder]] | | data-sort-value="1679" | 1679-10-20 | data-sort-value="1762" | 1762-04-17 | [[Fail:Wrangel Anton Johan d a-Ugglan.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q6247014|Q6247014]] |- | style='text-align:right'| 109 | [[Anton Rolandsson Martin]] | Rootsi botaanik | data-sort-value="1729" | 1729-08-03 | data-sort-value="1785" | 1785-01-30 | [[Fail:Roland Martin (medicinare).jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q593496|Q593496]] |- | style='text-align:right'| 110 | [[Anton von Eckermann]] | | data-sort-value="1812" | 1812-01-12 | data-sort-value="1867" | 1867-12-15 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q87715085|Q87715085]] |- | style='text-align:right'| 111 | [[Ants Andreas]] | | data-sort-value="1948" | 1948-07-18 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q95848251|Q95848251]] |- | style='text-align:right'| 112 | [[Ants Elhi]] | eesti spordiajakirjanik | data-sort-value="1930" | 1930-07-10 | data-sort-value="1974" | 1974-09-05 | | [[Tapa]] | [[:d:Q124322790|Q124322790]] |- | style='text-align:right'| 113 | [[Ants Freimuth]] | eesti laskesuusataja | data-sort-value="1947" | 1947-03-08 | data-sort-value="2024" | 2024-04-12 | | [[Hulja]] | [[:d:Q124317453|Q124317453]] |- | style='text-align:right'| 114 | [[Ants Kaasik]] | eesti loomakasvatusteadlane ja tüflopsühholoog | data-sort-value="1937" | 1937-04-17 | | | [[Roela]] | [[:d:Q134586454|Q134586454]] |- | style='text-align:right'| 115 | [[Ants Oidekivi]] | | data-sort-value="1962" | 1962-04-15 | | | [[Hellamaa (Muhu)|Hellamaa]] | [[:d:Q134468911|Q134468911]] |- | style='text-align:right'| 116 | [[Ants Tamme]] | | data-sort-value="1952" | 1952-09-18 | data-sort-value="2016" | 2016-03-11 | [[Fail:Ants Tamme omavalitsustegelane 99.jpg|center|120px]] | [[Rakke]] | [[:d:Q138016424|Q138016424]] |- | style='text-align:right'| 117 | [[Ants Veldermann]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1931" | 1931-09-25 | data-sort-value="2008" | 2008-12-12 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q28354895|Q28354895]] |- | style='text-align:right'| 118 | [[Anu Hark]] | Eesti vehkleja ja jalgpallur | data-sort-value="1993" | 1993-03-10 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q97675464|Q97675464]] |- | style='text-align:right'| 119 | [[Ardo Rennik]] | Eesti iluuisutaja ja treener | data-sort-value="1947" | 1947-06-26 | data-sort-value="2009" | 2009-02-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q30276328|Q30276328]] |- | style='text-align:right'| 120 | [[Arkadi Pessegov]] | | data-sort-value="1911" | 1911-07-27 | data-sort-value="1983" | 1983-02-17 | | [[Kuressaare linn]] | [[:d:Q132612185|Q132612185]] |- | style='text-align:right'| 121 | [[Arli Jõgi]] | | data-sort-value="1921" | 1921-03-02 | data-sort-value="1979" | 1979-06-24 | | [[Jõgeva vald (Laiuse kihelkond)]] | [[:d:Q134428693|Q134428693]] |- | style='text-align:right'| 122 | [[Arnold Altmäe]] | | data-sort-value="1934" | 1934-07-30 | data-sort-value="1984" | 1984-05-20 | | [[Vändra vald]] | [[:d:Q21168972|Q21168972]] |- | style='text-align:right'| 123 | [[Arnold Dehn]] | | data-sort-value="1671" | 1671-09-30 | data-sort-value="1723" | 1723-09-21 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q94911491|Q94911491]] |- | style='text-align:right'| 124 | [[Arnold Eglon]] | | data-sort-value="1885" | 1885-03-27 | data-sort-value="1933" | 1933-03-10 | | [[Esna vald]] | [[:d:Q134776516|Q134776516]] |- | style='text-align:right'| 125 | [[Arnold Günther Tunzelmann]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q126904153|Q126904153]] |- | style='text-align:right'| 126 | [[Arnold Kastemäe]] | | data-sort-value="1915" | 1915-07-15 | data-sort-value="1996" | 1996-07-09 | | [[Neeruti (Kadrina)|Neeruti]] | [[:d:Q134885433|Q134885433]] |- | style='text-align:right'| 127 | [[Arnold Vesterberg]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1878" | 1878-12-14 | data-sort-value="1959" | 1959-05-20 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q105719855|Q105719855]] |- | style='text-align:right'| 128 | [[Arseni Schults]] | | data-sort-value="1910" | 1910-12-23 | data-sort-value="1976" | 1976-09-23 | [[Fail:Арсений Леонидович Шульц.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q16721161|Q16721161]] |- | style='text-align:right'| 129 | [[Arthur Entsik]] | Eesti korvpallur | data-sort-value="2000" | 2000-01-25 | | [[Fail:2018-10-07 Basketball 3x3 ARG vs EST (Boys Preliminary Round) at 2018 Summer Youth Olympics by Sandro Halank–019.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q99233564|Q99233564]] |- | style='text-align:right'| 130 | [[Arthur Siefeldt-Simumägi]] | Eesti ajaloolane | data-sort-value="1889" | 1889-10-15 | data-sort-value="1939" | 1939-12-06 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q29994586|Q29994586]] |- | style='text-align:right'| 131 | [[Arthur von Ungern-Sternberg]] | | data-sort-value="1885" | 1885-01-31 | data-sort-value="1949" | 1949 | | [[Kanepi vald (1991)|Kanepi vald]] | [[:d:Q712251|Q712251]] |- | style='text-align:right'| 132 | [[Artur Tare]] | eesti sporditegelane | data-sort-value="1905" | 1905-05-15 | data-sort-value="1988" | 1988-05-08 | | [[Käru vald (Vändra kihelkond)|Käru vald]] | [[:d:Q124284776|Q124284776]] |- | style='text-align:right'| 133 | [[Artur Vask]] | eesti loomakasvatusteadlane | data-sort-value="1903" | 1903-05-19 | data-sort-value="1977" | 1977-01-23 | | [[Alliku vald (Türi kihelkond)|Alliku vald]] | [[:d:Q124646802|Q124646802]] |- | style='text-align:right'| 134 | [[Arved Krahn]] | Saksamaa matemaatik | data-sort-value="1893" | 1893-02-25 | data-sort-value="1964" | 1964-06-22 | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q134613594|Q134613594]] |- | style='text-align:right'| 135 | [[Arved von Brasch]] | | data-sort-value="1881" | 1881 | data-sort-value="1953" | 1953 | | [[Käru vald]] | [[:d:Q65589312|Q65589312]] |- | style='text-align:right'| 136 | [[Arvi Oks]] | eesti aerutaja ja suusataja | data-sort-value="1933" | 1933-06-29 | data-sort-value="2013" | 2013-12-14 | | [[Laatre vald]] | [[:d:Q124314689|Q124314689]] |- | style='text-align:right'| 137 | [[Arvo Eljari]] | | data-sort-value="1908" | 1908-10-17 | data-sort-value="2003" | 2003-10-06 | | [[Kurtna (Väike-Maarja)|Kurtna]] | [[:d:Q112151472|Q112151472]] |- | style='text-align:right'| 138 | [[Arvo Kuslap]] | eesti spordipedagoog ja treener | data-sort-value="1925" | 1925-01-18 | data-sort-value="2022" | 2022-09-07 | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q124337994|Q124337994]] |- | style='text-align:right'| 139 | [[Asko Uri]] | Eesti keemik | data-sort-value="1953" | 1953-12-03 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q91947971|Q91947971]] |- | style='text-align:right'| 140 | [[Askold Vaino]] | eesti motosportlane ja treener | data-sort-value="1944" | 1944-03-07 | | | [[Viru-Jaagupi]] | [[:d:Q124316994|Q124316994]] |- | style='text-align:right'| 141 | [[Asma Ul Hosna Shifa]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971245|Q134971245]] |- | style='text-align:right'| 142 | [[Astrid Bernard]] | Eesti allveesportlane | data-sort-value="1969" | 1969-07-27 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21089161|Q21089161]] |- | style='text-align:right'| 143 | [[August Friedrich Glanstroem]] | | data-sort-value="1776" | 1776 | data-sort-value="1826" | 1826 | | [[Eesti]] | [[:d:Q60839846|Q60839846]] |- | style='text-align:right'| 144 | [[August Järvekülg]] | Eesti fotograaf | data-sort-value="1901" | 1901-08-22 | | | [[Viiratsi vald]] | [[:d:Q27867988|Q27867988]] |- | style='text-align:right'| 145 | [[August Kuuskemaa]] | Eesti näitleja | data-sort-value="1882" | 1882-11-26 | data-sort-value="1955" | 1955-06-24 | | [[Parasmäe]] | [[:d:Q130977154|Q130977154]] |- | style='text-align:right'| 146 | [[August Onton]] | Eesti poliitik, põllumees, ühiskonnategelane | data-sort-value="1881" | 1881-10-24 | data-sort-value="1965" | 1965-08-14 | | [[Kohtla vald]] | [[:d:Q105709607|Q105709607]] |- | style='text-align:right'| 147 | [[August Tibar]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1888" | 1888-07-24 | | | [[Viljandi maakond]] | [[:d:Q105719336|Q105719336]] |- | style='text-align:right'| 148 | [[Auguste Marie Dorothea Whitacker]] | | data-sort-value="1778" | 1778-02-19 | data-sort-value="1858" | 1858-02-25 | [[Fail:Maria Yakovlevna Engelhardt by Molinari.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q106247649|Q106247649]] |- | style='text-align:right'| 149 | [[Aune Siim]] | | data-sort-value="1904" | 1904-07-30 | data-sort-value="1989" | 1989-02-24 | [[Fail:Aune Siim.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q31685814|Q31685814]] |- | style='text-align:right'| 150 | [[Avo Soots]] | Eesti autosportlane | data-sort-value="1951" | 1951-11-14 | data-sort-value="2005" | 2005-08-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q29016488|Q29016488]] |- | style='text-align:right'| 151 | [[Axel Kallas]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1890" | 1890 | data-sort-value="1922" | 1922-04-03 | | [[Rõuge vald]] | [[:d:Q64910010|Q64910010]] |- | style='text-align:right'| 152 | [[Baron Juhana Hastfer, 1.Baron of Sunniemi]] | | data-sort-value="1692" | 1692-09-29 | data-sort-value="1769" | 1769-05-06 | | [[Eesti]] | [[:d:Q112968234|Q112968234]] |- | style='text-align:right'| 153 | [[Beenish Wani]] | | data-sort-value="1989" | 1989-07-15 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971236|Q134971236]] |- | style='text-align:right'| 154 | [[Bela Adojaan]] | Eesti endokrinoloog | data-sort-value="1954" | 1954-09-10 | | | [[Hullo]] | [[:d:Q131724848|Q131724848]] |- | style='text-align:right'| 155 | [[Berend von Nottbeck]] | | data-sort-value="1913" | 1913-12-13 | data-sort-value="1990" | 1990-11-17 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q94868054|Q94868054]] |- | style='text-align:right'| 156 | [[Bernd Baron von Maydell]] | Saksamaa jurist | data-sort-value="1934" | 1934-07-19 | data-sort-value="2018" | 2018-05-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16508302|Q16508302]] |- | style='text-align:right'| 157 | [[Bernd Otto von Stackelberg]] | | data-sort-value="1703" | 1703-03-23<br/>1703 | data-sort-value="1787" | 1787-06-04<br/>1787 | [[Fail:Berndt Otto Stackelberg den yngre.png|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q6186393|Q6186393]] |- | style='text-align:right'| 158 | [[Bernhard Lukk]] | | data-sort-value="1886" | 1886-07-18 | data-sort-value="1947" | 1947-10-08 | | [[Tammiku (Kose)|Tammiku]] | [[:d:Q133456440|Q133456440]] |- | style='text-align:right'| 159 | [[Berthold Masing]] | | data-sort-value="1849" | 1849-10-03 | data-sort-value="1911" | 1911-04-25 | | [[Mustjala vald]] | [[:d:Q55855876|Q55855876]] |- | style='text-align:right'| 160 | [[Bogdan Wenig]] | | data-sort-value="1837" | 1837-07-18 | data-sort-value="1872" | 1872 | [[Fail:Ivan Kramskoi, Bogdan Wenig, 1861, Tretyakov Gallery Р-1113.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q962253|Q962253]] |- | style='text-align:right'| 161 | [[Boris Bozhnev]] | | data-sort-value="1898" | 1898-07-24<br/>1898-08-05 | data-sort-value="1969" | 1969-12-24 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4090201|Q4090201]] |- | style='text-align:right'| 162 | [[Boris Kustov]] | | data-sort-value="1950" | 1950-07-03 | data-sort-value="2013" | 2013-01-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15070833|Q15070833]] |- | style='text-align:right'| 163 | [[Boris Vinner]] | | data-sort-value="1837" | 1837-08-20 | data-sort-value="1897" | 1897-01-27 | [[Fail:Виннер Борис Иванович.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q29647322|Q29647322]] |- | style='text-align:right'| 164 | [[Boris von Bodisco]] | Saksamaa arhitekt | data-sort-value="1897" | 1897-08-08 | data-sort-value="1973" | 1973-09-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q893808|Q893808]] |- | style='text-align:right'| 165 | [[Burchard von Oettingen]] | | data-sort-value="1850" | 1850-09-30 | data-sort-value="1923" | 1923-05-02 | | [[Eesti]] | [[:d:Q1010358|Q1010358]] |- | style='text-align:right'| 166 | [[Carl Abraham Rudolf Hunnius]] | | data-sort-value="1873" | 1873-06-24 | data-sort-value="1964" | 1964-04-25 | | [[Eesti]] | [[:d:Q1038933|Q1038933]] |- | style='text-align:right'| 167 | [[Carl August von Gernet]] | | data-sort-value="1819" | 1819-04-18 | data-sort-value="1892" | 1892-12-25 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21093460|Q21093460]] |- | style='text-align:right'| 168 | [[Carl Ewald von Rönne]] | | data-sort-value="1663" | 1663-12-25<br/>1663-05-16 | data-sort-value="1716" | 1716-12-29<br/>1716-04-09 | [[Fail:Carl-Ewald von Rönne engraving.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q446376|Q446376]] |- | style='text-align:right'| 169 | [[Carl Gottfried Bauer]] | | data-sort-value="1802" | 1802-09-18 | data-sort-value="1853" | 1853-09-22 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q17747991|Q17747991]] |- | style='text-align:right'| 170 | [[Carl Hiekisch]] | | data-sort-value="1840" | 1840-03-15 | data-sort-value="1901" | 1901-12-20 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1038851|Q1038851]] |- | style='text-align:right'| 171 | [[Carl Otto von Löwenstern]] | | data-sort-value="1755" | 1755-06-24 | data-sort-value="1833" | 1833-03-11 | [[Fail:Portrait of Carl Otto von Löwenstern.jpg|center|120px]] | [[Antsla vald (1999)|Antsla vald]] | [[:d:Q15793350|Q15793350]] |- | style='text-align:right'| 172 | [[Carl Weiss]] | | data-sort-value="1832" | 1832-02-21 | data-sort-value="1869" | 1869-06-22 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q94917428|Q94917428]] |- | style='text-align:right'| 173 | [[Christel Tennyson]] | | data-sort-value="1925" | 1925-12-23 | data-sort-value="2010" | 2010-11-16 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1078354|Q1078354]] |- | style='text-align:right'| 174 | [[Christian Carl Friedrich Höppener]] | | data-sort-value="1811" | 1811 | data-sort-value="1869" | 1869 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q94937361|Q94937361]] |- | style='text-align:right'| 175 | [[Christian Dahl]] | | data-sort-value="1839" | 1839-04-19 | data-sort-value="1904" | 1904-08-27 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q19788514|Q19788514]] |- | style='text-align:right'| 176 | [[Christian Heinrich Hippius]] | | data-sort-value="1710" | 1710 | data-sort-value="1763" | 1763-09-17<br/>1763 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q105626226|Q105626226]] |- | style='text-align:right'| 177 | [[Christoph Engelbrecht von Brevern]] | | data-sort-value="1782" | 1782-12-17 | data-sort-value="1863" | 1863-01-04 | [[Fail:Christoph Engelbrecht von Brevern.jpg|center|120px]] | [[Kostivere]] | [[:d:Q21714934|Q21714934]] |- | style='text-align:right'| 178 | [[Christoph Julius Constantin Spreckelsen]] | | data-sort-value="1828" | 1828 | data-sort-value="1895" | 1895 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q94938489|Q94938489]] |- | style='text-align:right'| 179 | [[Christoph von Gernet]] | | data-sort-value="1741" | 1741-11-28 | data-sort-value="1794" | 1794-10-27 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q105625165|Q105625165]] |- | style='text-align:right'| 180 | [[Christoph von Riesemann]] | | data-sort-value="1767" | 1767-06-14 | data-sort-value="1839" | 1839-12-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q94853908|Q94853908]] |- | style='text-align:right'| 181 | [[Constance de Lowendal]] | Prantsusmaa kirjanik | data-sort-value="1742" | 1742-02-08 | data-sort-value="1785" | 1785 | [[Fail:Jean honoré fragonard - retrato condessa turpin de crissé.jpg|center|120px]] | [[Eesti]] | [[:d:Q2994823|Q2994823]] |- | style='text-align:right'| 182 | [[Constantin Kühnert]] | | data-sort-value="1848" | 1848-12-10 | data-sort-value="1904" | 1904-01-30 | | [[Paasvere]] | [[:d:Q134643751|Q134643751]] |- | style='text-align:right'| 183 | [[Constantin Nuländer]] | | data-sort-value="1849" | 1849 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q95291839|Q95291839]] |- | style='text-align:right'| 184 | [[Constantin von Myller-Rautenfels]] | | data-sort-value="1856" | 1856 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q95268612|Q95268612]] |- | style='text-align:right'| 185 | [[Constantin von Wistinghausen]] | | data-sort-value="1812" | 1812 | data-sort-value="1885" | 1885 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q94941100|Q94941100]] |- | style='text-align:right'| 186 | [[Cord Vegesack]] | | data-sort-value="1609" | 1609-09-14 | data-sort-value="1697" | 1697-10-16 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q18411218|Q18411218]] |- | style='text-align:right'| 187 | [[Damasius Treude]] | Eesti diplomaat | data-sort-value="1896" | 1896-01-25 | data-sort-value="1942" | 1942-02-24 | | [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]] | [[:d:Q111599384|Q111599384]] |- | style='text-align:right'| 188 | [[Dan Markovich]] | Venemaa kunstnik | data-sort-value="1940" | 1940-10-09 | data-sort-value="2025" | 2025-09-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4282091|Q4282091]] |- | style='text-align:right'| 189 | [[Daniil Fursa]] | jäähokimängija | data-sort-value="1997" | 1997-06-01<br/>1997-01-06 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q30345122|Q30345122]] |- | style='text-align:right'| 190 | [[David Frautschy]] | | data-sort-value="1995" | 1995-05-13 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q119214595|Q119214595]] |- | style='text-align:right'| 191 | [[David Martson]] | | data-sort-value="1846" | 1846-11-26 | data-sort-value="1892" | 1892-07-20 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q105755354|Q105755354]] |- | style='text-align:right'| 192 | [[Denis Bolunov]] | | data-sort-value="1998" | 1998-04-20 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q85860470|Q85860470]] |- | style='text-align:right'| 193 | [[Diana Doman]] | | data-sort-value="1998" | 1998-06-22 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q20557670|Q20557670]] |- | style='text-align:right'| 194 | [[Dieter Hasselblatt]] | | data-sort-value="1926" | 1926 | data-sort-value="1997" | 1997 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q101123|Q101123]] |- | style='text-align:right'| 195 | [[Dietrich von Taube]] | | data-sort-value="1594" | 1594 | data-sort-value="1639" | 1639-01-29 | | [[Maardu]] | [[:d:Q1224203|Q1224203]] |- | style='text-align:right'| 196 | [[Dimitri Suigusaar]] | Eesti autosportlane ja sporditegelane | data-sort-value="1915" | 1915-01-13 | data-sort-value="1997" | 1997-07-23 | | [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]] | [[:d:Q124311678|Q124311678]] |- | style='text-align:right'| 197 | [[Dmitri Ananyev]] | | data-sort-value="1929" | 1929-04-10 | data-sort-value="1998" | 1998-02-25 | [[Fail:Ананьев Дмитрий Михайлович.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q97658943|Q97658943]] |- | style='text-align:right'| 198 | [[Dmitri Lavrov]] | | data-sort-value="1984" | 1984-10<br/>1984-10-17 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q24937125|Q24937125]] |- | style='text-align:right'| 199 | [[Eberhard von Renteln]] | | data-sort-value="1595" | 1595 | data-sort-value="1642" | 1642 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q95640189|Q95640189]] |- | style='text-align:right'| 200 | [[Eda Lõhmus]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1978" | 1978-08-04 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q50827743|Q50827743]] |- | style='text-align:right'| 201 | [[Edgar Hoeppener]] | | data-sort-value="1865" | 1865-02-11 | data-sort-value="1937" | 1937-06-25 | [[Fail:Edgar Hoeppner 1890.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q1283936|Q1283936]] |- | style='text-align:right'| 202 | [[Edgar von Uexküll]] | | data-sort-value="1884" | 1884-05-23 | data-sort-value="1952" | 1952-05-27 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q29168152|Q29168152]] |- | style='text-align:right'| 203 | [[Edith Holm]] | | data-sort-value="1911" | 1911-12-07 | | | [[Naissaar]] | [[:d:Q133848101|Q133848101]] |- | style='text-align:right'| 204 | [[Edla Ingeborg Karlsson]] | eesti käsipallur | data-sort-value="1933" | 1933-01-07 | | | [[Vormsi]] | [[:d:Q124302126|Q124302126]] |- | style='text-align:right'| 205 | [[Eduard Eggers]] | | data-sort-value="1838" | 1838-04-04 | data-sort-value="1895" | 1895-04-20 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q94840888|Q94840888]] |- | style='text-align:right'| 206 | [[Eduard Hoeppener]] | | data-sort-value="1795" | 1795-01-27 | data-sort-value="1856" | 1856-02-27 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q23060219|Q23060219]] |- | style='text-align:right'| 207 | [[Eduard Nipmann]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1889" | 1889-04-21 | data-sort-value="1960" | 1960-06-22 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q105709487|Q105709487]] |- | style='text-align:right'| 208 | [[Eduard Spörer]] | baltisaksa maalikunstnik | data-sort-value="1841" | 1841-06-12 | data-sort-value="1898" | 1898-11-22 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q18602047|Q18602047]] |- | style='text-align:right'| 209 | [[Eduard Säremat]] | | data-sort-value="1912" | 1912-12-30 | data-sort-value="1999" | 1999-02-23 | | [[Jõgeva vald (Laiuse kihelkond)]] | [[:d:Q135056239|Q135056239]] |- | style='text-align:right'| 210 | [[Eduard Vertsinski]] | | data-sort-value="1873" | 1873-01-05 | data-sort-value="1941" | 1941-04-17 | [[Fail:Portrait of Major General Eduard Alexandrovich Vertsinsky.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4109220|Q4109220]] |- | style='text-align:right'| 211 | [[Eduard Võrk]] | Eesti jalgpallitreener | data-sort-value="1951" | 1951-05-11 | data-sort-value="2012" | 2012-08-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q48644772|Q48644772]] |- | style='text-align:right'| 212 | [[Edur Tasa]] | | data-sort-value="1903" | 1903-05-05 | data-sort-value="1941" | 1941-07-26 | | [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]] | [[:d:Q134880180|Q134880180]] |- | style='text-align:right'| 213 | [[Edward Borowski]] | Poola diplomaat | data-sort-value="1909" | 1909-10-13 | data-sort-value="1987" | 1987-05-30 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q9250774|Q9250774]] |- | style='text-align:right'| 214 | [[Eeli Tiigimägi]] | eesti matkasportlane | data-sort-value="1930" | 1930-07-25 | | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q124252089|Q124252089]] |- | style='text-align:right'| 215 | [[Eero Maalt]] | eesti sporditegelane | data-sort-value="1935" | 1935-09-13 | data-sort-value="2013" | 2013-08-09 | | [[Lehtse vald (Ambla kihelkond)|Lehtse vald]] | [[:d:Q124325918|Q124325918]] |- | style='text-align:right'| 216 | [[Egelin Ellermaa]] | | data-sort-value="1995" | 1995-02-05 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971240|Q134971240]] |- | style='text-align:right'| 217 | [[Eha Haamer]] | | data-sort-value="1941" | 1941-12-26 | | | [[Keila]] | [[:d:Q50375590|Q50375590]] |- | style='text-align:right'| 218 | [[Elena Vanovskaya]] | | data-sort-value="1946" | 1946-06-26 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q24958174|Q24958174]] |- | style='text-align:right'| 219 | [[Eleonora Garnett]] | | data-sort-value="1902" | 1902 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q65953068|Q65953068]] |- | style='text-align:right'| 220 | [[Elisabeth Ebras]] | Eesti jalgrattur | data-sort-value="2004" | 2004-07-22 | | [[Fail:2022 EK Namur WU start 47.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q105985949|Q105985949]] |- | style='text-align:right'| 221 | [[Elisabeth Howen]] | | data-sort-value="1834" | 1834-07-12 | data-sort-value="1923" | 1923-02-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q19660953|Q19660953]] |- | style='text-align:right'| 222 | [[Elisabeth Ivanovna Steinberg]] | | data-sort-value="1884" | 1884-04-24 | data-sort-value="1963" | 1963-02-03 | | [[Eesti]] | [[:d:Q5829579|Q5829579]] |- | style='text-align:right'| 223 | [[Elisabeth Lübek]] | | data-sort-value="1896" | 1896-12-06 | data-sort-value="1999" | 1999-11-30 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q12346925|Q12346925]] |- | style='text-align:right'| 224 | [[Elisabeth Marie von Keller]] | | data-sort-value="1862" | 1862-08-15 | data-sort-value="1929" | 1929 | | [[Kose]] | [[:d:Q109936954|Q109936954]] |- | style='text-align:right'| 225 | [[Ella Rajari]] | | data-sort-value="1915" | 1915-04-23 | data-sort-value="1998" | 1998-04-25 | | [[Aarla]] | [[:d:Q137761861|Q137761861]] |- | style='text-align:right'| 226 | [[Ellen Liiv]] | | data-sort-value="1930" | 1930-09-30 | data-sort-value="2010" | 2010-12-22 | | [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]] | [[:d:Q134704417|Q134704417]] |- | style='text-align:right'| 227 | [[Ellen Veski]] | Eesti majandusteadlane | data-sort-value="1935" | 1935-02-16 | | | [[Lehmja]] | [[:d:Q134179190|Q134179190]] |- | style='text-align:right'| 228 | [[Ellu Meister]] | | data-sort-value="1917" | 1917-03-24 | data-sort-value="2002" | 2002-01-03 | | [[Kadaka (Kohila)|Kadaka]] | [[:d:Q134373922|Q134373922]] |- | style='text-align:right'| 229 | [[Elmar Rähn]] | eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1904" | 1904-12-03 | data-sort-value="1966" | 1966-01-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q47490426|Q47490426]] |- | style='text-align:right'| 230 | [[Elmo Saļms]] | | data-sort-value="1937" | 1937-04-13 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q85860683|Q85860683]] |- | style='text-align:right'| 231 | [[Elmu Koppelmann]] | eesti käsipallitreener | data-sort-value="1958" | 1958-07-15 | | | [[Tapa]] | [[:d:Q124296332|Q124296332]] |- | style='text-align:right'| 232 | [[Elsa Wagner]] | saksa näitleja | data-sort-value="1881" | 1881-01-24 | data-sort-value="1975" | 1975-08-17 | [[Fail:Elsa Wagner (Witzel).jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q110721|Q110721]] |- | style='text-align:right'| 233 | [[Elvi Kaisma]] | | data-sort-value="1928" | 1928-06-29 | data-sort-value="1990" | 1990-04-17 | | [[Kose]] | [[:d:Q134808862|Q134808862]] |- | style='text-align:right'| 234 | [[Elvi Koolmeister]] | | data-sort-value="1937" | 1937-03-18 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q111436240|Q111436240]] |- | style='text-align:right'| 235 | [[Elvi Ulst]] | Eesti majandusteadlane | data-sort-value="1934" | 1934-04-23 | data-sort-value="2017" | 2017 | | [[Viskla]] | [[:d:Q134170311|Q134170311]] |- | style='text-align:right'| 236 | [[Emil August Ferdinand Hörschelmann]] | | data-sort-value="1851" | 1851-07-30 | data-sort-value="1933" | 1933-07-09 | | [[Karla (Kose)|Karla]] | [[:d:Q55090068|Q55090068]] |- | style='text-align:right'| 237 | [[Emilie von Baer]] | | data-sort-value="1799" | 1799-06-11 | data-sort-value="1866" | 1866-07-01 | | [[Eesti]] | [[:d:Q139224232|Q139224232]] |- | style='text-align:right'| 238 | [[Emma Treiberg]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="2000" | 2000-11-19 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q98070938|Q98070938]] |- | style='text-align:right'| 239 | [[Endel Jürisson]] | eesti loomaarstiteadlane | data-sort-value="1922" | 1922-07-19 | data-sort-value="1992" | 1992-02-04 | | [[Vändra vald]] | [[:d:Q124640205|Q124640205]] |- | style='text-align:right'| 240 | [[Endel Vanaisak]] | eesti maadleja | data-sort-value="1938" | 1938-12-24 | data-sort-value="1993" | 1993-07-06 | | [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]] | [[:d:Q124314141|Q124314141]] |- | style='text-align:right'| 241 | [[Ene Alop]] | | data-sort-value="1943" | 1943-10-28 | | | [[Antsla vald (1939)|Antsla vald]] | [[:d:Q134523171|Q134523171]] |- | style='text-align:right'| 242 | [[Ene Riisna]] | | data-sort-value="1938" | 1938-07-27 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q19667638|Q19667638]] |- | style='text-align:right'| 243 | [[Ene Syve-Falkenberg]] | | data-sort-value="1914" | 1914 | data-sort-value="2003" | 2003-03-10 | | [[Eesti]] | [[:d:Q42267134|Q42267134]] |- | style='text-align:right'| 244 | [[Enn Markvart]] | | data-sort-value="1941" | 1941-10-03 | data-sort-value="2014" | 2014 | | [[Saadjärve vald|Saadjärve vald (1939–1950)]] | [[:d:Q133520870|Q133520870]] |- | style='text-align:right'| 245 | [[Enn Sokk]] | | data-sort-value="1950" | 1950-04-02 | | | [[Põlva vald (1939)|Põlva vald]] | [[:d:Q134086085|Q134086085]] |- | style='text-align:right'| 246 | [[Enno Jürima]] | Eesti autosportlane | data-sort-value="1939" | 1939-11-12 | data-sort-value="2008" | 2008-12-19 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q29016556|Q29016556]] |- | style='text-align:right'| 247 | [[Ennu Kotkas]] | eesti tõstja | data-sort-value="1960" | 1960-10-29 | data-sort-value="2005" | 2005-03-11 | | [[Ravila]] | [[:d:Q124298986|Q124298986]] |- | style='text-align:right'| 248 | [[Erich Int]] | eesti sporditegelane | data-sort-value="1918" | 1918-05-03 | data-sort-value="1965" | 1965-07-28 | | [[Tapa]] | [[:d:Q124311646|Q124311646]] |- | style='text-align:right'| 249 | [[Erich Kuuskmann]] | | data-sort-value="1926" | 1926-01-22 | data-sort-value="2000" | 2000-01-18 | | [[Viimsi]] | [[:d:Q134999731|Q134999731]] |- | style='text-align:right'| 250 | [[Erich Wulff]] | | data-sort-value="1926" | 1926-11-06 | data-sort-value="2010" | 2010-01-31 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1353546|Q1353546]] |- | style='text-align:right'| 251 | [[Erik Schott]] | | data-sort-value="1906" | 1906 | data-sort-value="1975" | 1975 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q24254384|Q24254384]] |- | style='text-align:right'| 252 | [[Erik Undritz]] | | data-sort-value="1901" | 1901-05-25 | data-sort-value="1984" | 1984-12-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1354156|Q1354156]] |- | style='text-align:right'| 253 | [[Erika Talts]] | Eesti keemik | data-sort-value="1913" | 1913-04-07 | data-sort-value="1992" | 1992-12-19 | | [[Käru vald (Vändra kihelkond)|Käru vald]] | [[:d:Q135390752|Q135390752]] |- | style='text-align:right'| 254 | [[Erika Tiisler]] | | data-sort-value="1909" | 1909-07-21 | data-sort-value="1984" | 1984 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50359244|Q50359244]] |- | style='text-align:right'| 255 | [[Erika Tuvike]] | eesti kurlingumängija | data-sort-value="1991" | 1991-04-14 | | [[Fail:Erika Tuvike, kurlingumängija.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q106637103|Q106637103]] |- | style='text-align:right'| 256 | [[Erkki Lill]] | Eesti jääkeeglimängija ja treener | data-sort-value="1968" | 1968-04-24 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q87061211|Q87061211]] |- | style='text-align:right'| 257 | [[Ernst Gustav Maydell]] | | | data-sort-value="1754" | 1754 | | [[Eesti]] | [[:d:Q95243486|Q95243486]] |- | style='text-align:right'| 258 | [[Ernst Hermann Schlichting]] | | data-sort-value="1812" | 1812-05-15 | data-sort-value="1890" | 1890-05-20 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q28540321|Q28540321]] |- | style='text-align:right'| 259 | [[Ernst Keevit]] | Eesti fotograaf | data-sort-value="1911" | 1911-06-14 | | | [[Tapa]] | [[:d:Q27870226|Q27870226]] |- | style='text-align:right'| 260 | [[Ernst Kesa]] | Eesti arhitekt | data-sort-value="1910" | 1910-01-15 | data-sort-value="1994" | 1994-01-15 | | [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]] | [[:d:Q132176839|Q132176839]] |- | style='text-align:right'| 261 | [[Ernst Linder]] | | data-sort-value="1838" | 1838-01-01 | data-sort-value="1868" | 1868-05-13 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q5955329|Q5955329]] |- | style='text-align:right'| 262 | [[Ernst Masing]] | | data-sort-value="1843" | 1843-05-17 | data-sort-value="1915" | 1915-12-23 | | [[Mustjala vald]] | [[:d:Q64690909|Q64690909]] |- | style='text-align:right'| 263 | [[Ervin Vilepill]] | eesti kergejõustikutreener, spordipedagoog ja -tegelane | data-sort-value="1933" | 1933-07-10 | data-sort-value="2022" | 2022-01-21 | | [[Kose]] | [[:d:Q124316584|Q124316584]] |- | style='text-align:right'| 264 | [[Erwin Bauer]] | | data-sort-value="1857" | 1857-01-21 | data-sort-value="1901" | 1901-12-09 | | [[Tähtvere vald]] | [[:d:Q1294425|Q1294425]] |- | style='text-align:right'| 265 | [[Esko Rips]] | Eesti filmiprodutsent | data-sort-value="1981" | 1981-06-12 | | | [[Kadrina]] | [[:d:Q110751530|Q110751530]] |- | style='text-align:right'| 266 | [[Eugen Maddison]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1886" | 1886-10-10 | data-sort-value="1954" | 1954 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q105762015|Q105762015]] |- | style='text-align:right'| 267 | [[Eugen Pridik]] | | data-sort-value="1865" | 1865-08-19 | data-sort-value="1935" | 1935-07-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1372825|Q1372825]] |- | style='text-align:right'| 268 | [[Eugene Stein]] | Venemaa diplomaat | data-sort-value="1869" | 1869-04-25 | data-sort-value="1961" | 1961-09-18 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q26769403|Q26769403]] |- | style='text-align:right'| 269 | [[Eugenia Borchardt]] | Eesti fotograaf | data-sort-value="1834" | 1834-02-10 | data-sort-value="1896" | 1896-01-13 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q27827638|Q27827638]] |- | style='text-align:right'| 270 | [[Eva Rinne]] | Eesti laskesuusataja | data-sort-value="1967" | 1967-03-06 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q28500402|Q28500402]] |- | style='text-align:right'| 271 | [[Eva Sofia Stenbock]] | | data-sort-value="1728" | 1728-03-16 | data-sort-value="1807" | 1807-09-19 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q45322097|Q45322097]] |- | style='text-align:right'| 272 | [[Eve Vait]] | eesti laskesuusataja | data-sort-value="1965" | 1965-01-12 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q28497035|Q28497035]] |- | style='text-align:right'| 273 | [[Evelyn Shilina]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="2001" | 2001-04-05 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q98083731|Q98083731]] |- | style='text-align:right'| 274 | [[Evert II Bretholt]] | | data-sort-value="1580" | 1580 | data-sort-value="1646" | 1646 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q64781902|Q64781902]] |- | style='text-align:right'| 275 | [[Evert Taube]] | | data-sort-value="1622" | 1622 | data-sort-value="1692" | 1692 | | [[Eesti]] | [[:d:Q6204619|Q6204619]] |- | style='text-align:right'| 276 | [[Evgeny Egoriev]] | | data-sort-value="1854" | 1854-10-09 | data-sort-value="1905" | 1905-05-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4173852|Q4173852]] |- | style='text-align:right'| 277 | [[Evgeny Nikolsky]] | | data-sort-value="1947" | 1947-04-11 | data-sort-value="2018" | 2018-06-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21643489|Q21643489]] |- | style='text-align:right'| 278 | [[Evi Valdoja]] | eesti laskur ja treener | data-sort-value="1937" | 1937-03-26 | data-sort-value="1997" | 1997-05-14 | | [[Ambla vald (Ambla kihelkond)|Ambla vald]] | [[:d:Q111339644|Q111339644]] |- | style='text-align:right'| 279 | [[Ewald Ovir]] | | data-sort-value="1873" | 1873-02-06 | data-sort-value="1896" | 1896-10-20 | | [[Jõelähtme vald]] | [[:d:Q1382884|Q1382884]] |- | style='text-align:right'| 280 | [[Ewald Peter Gottlieb von Schultz]] | | data-sort-value="1869" | 1869-06-16 | data-sort-value="1941" | 1941-04-17 | [[Fail:Ewald Peter Gottlieb von Schultz.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q28358865|Q28358865]] |- | style='text-align:right'| 281 | [[Feodor Olop]] | | data-sort-value="1906" | 1906-02-15 | | | [[Kaarma vald]] | [[:d:Q27943126|Q27943126]] |- | style='text-align:right'| 282 | [[Ferdinand von Rahden]] | | data-sort-value="1863" | 1863-07-03 | data-sort-value="1919" | 1919-10-25 | [[Fail:Raden FV.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q15145542|Q15145542]] |- | style='text-align:right'| 283 | [[Ferdinand von zur Mühlen]] | | data-sort-value="1778" | 1778-11-27 | data-sort-value="1837" | 1837-02-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4506183|Q4506183]] |- | style='text-align:right'| 284 | [[Filipp Provorkov]] | Eesti ujuja | data-sort-value="1988" | 1988-04-15 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q33687488|Q33687488]] |- | style='text-align:right'| 285 | [[Fiodor Zabielin]] | | data-sort-value="1883" | 1883-05-27 | data-sort-value="1973" | 1973-05-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q9260001|Q9260001]] |- | style='text-align:right'| 286 | [[Fjodor Andrejevič Lindfors]] | | data-sort-value="1760" | 1760-03-26 | data-sort-value="1813" | 1813-10-08 | [[Fail:Lindfors Fyodor Andreevich.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4262026|Q4262026]] |- | style='text-align:right'| 287 | [[Fjodor Fjodorowitsch Andresen]] | | data-sort-value="1806" | 1806-09-04 | data-sort-value="1900" | 19th century | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1422273|Q1422273]] |- | style='text-align:right'| 288 | [[Franz Robert Renz]] | Venemaa astronoom | data-sort-value="1860" | 1860-02-05 | data-sort-value="1942" | 1942 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4393295|Q4393295]] |- | style='text-align:right'| 289 | [[Fred Jacobson]] | Saksamaa maalikunstnik | data-sort-value="1922" | 1922-01-31 | data-sort-value="2013" | 2013-02-04 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15857656|Q15857656]] |- | style='text-align:right'| 290 | [[Friedrich Georg Otto von Rosen]] | | data-sort-value="1767" | 1767-06-28 | data-sort-value="1851" | 1851-07-05 | [[Fail:Rozen 4 Fyodor Fyodorovich.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4396510|Q4396510]] |- | style='text-align:right'| 291 | [[Friedrich Ludwig Vierorth]] | | data-sort-value="1741" | 1741 | data-sort-value="1745" | 1745 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q94925525|Q94925525]] |- | style='text-align:right'| 292 | [[Friedrich von Nasakin]] | | data-sort-value="1797" | 1797-06-28 | data-sort-value="1876" | 1876-06-02 | | [[Varbla vald]] | [[:d:Q22919626|Q22919626]] |- | style='text-align:right'| 293 | [[Friedrich Wilhelm von Wistinghausen]] | | data-sort-value="1777" | 1777-10-14 | data-sort-value="1840" | 1840-02-17 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q33240086|Q33240086]] |- | style='text-align:right'| 294 | [[Fyodor Sudakov]] | | data-sort-value="1897" | 1897-05-19 | data-sort-value="1941" | 1941-10-02 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4445339|Q4445339]] |- | style='text-align:right'| 295 | [[Gabriella Oxenstierna]] | | data-sort-value="1936" | 1936-10-03 | data-sort-value="2022" | 2022-09-05 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16946419|Q16946419]] |- | style='text-align:right'| 296 | [[Galija Sattarova]] | Eesti allveesportlane | data-sort-value="1983" | 1983-07-25 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21152854|Q21152854]] |- | style='text-align:right'| 297 | [[Gennadi Gusev]] | | data-sort-value="1948" | 1948-09-25 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q99526858|Q99526858]] |- | style='text-align:right'| 298 | [[Georg Bernhard Petrus von Mellin]] | | data-sort-value="1704" | 1704-11-13 | data-sort-value="1786" | 1786-12-05 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15811679|Q15811679]] |- | style='text-align:right'| 299 | [[Georg Feldhun]] | | data-sort-value="1922" | 1922-02-10 | data-sort-value="2006" | 2006-01-19 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q97664410|Q97664410]] |- | style='text-align:right'| 300 | [[Georg Heinrich von Löwenstern]] | Saksamaa diplomaat | data-sort-value="1786" | 1786-12-05 | data-sort-value="1856" | 1856-09-20 | [[Fail:G.H. von Löwenstern.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q10753076|Q10753076]] |- | style='text-align:right'| 301 | [[Georg Saleman]] | Taani maalikunstnik | data-sort-value="1665" | 1665<br/>1670 | data-sort-value="1729" | 1729-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q20888950|Q20888950]] |- | style='text-align:right'| 302 | [[Georg Sylvester von Freymann]] | | data-sort-value="1870" | 1870-12-31 | data-sort-value="1946" | 1946-08 | | [[Abja vald]] | [[:d:Q44819670|Q44819670]] |- | style='text-align:right'| 303 | [[George Jerry Rebane]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q102249947|Q102249947]] |- | style='text-align:right'| 304 | [[Georges de Staal]] | Venemaa diplomaat | data-sort-value="1822" | 1822-03-12 | data-sort-value="1907" | 1907-02-09 | [[Fail:Baron de Staal Vanity Fair 5 December 1885.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4438885|Q4438885]] |- | style='text-align:right'| 305 | [[Georgi Vekshin]] | | data-sort-value="1959" | 1959-03-16 | | [[Fail:Георгий Векшин объявляет победителей турнира поэтов Полиграфа-Политеха.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4106112|Q4106112]] |- | style='text-align:right'| 306 | [[Georgiĭ Vladimirovich Golokhvastov]] | | data-sort-value="1882" | 1882-10-29 | data-sort-value="1963" | 1963-06-15 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4142229|Q4142229]] |- | style='text-align:right'| 307 | [[Gerli Israel]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1995" | 1995-02-07 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q97727690|Q97727690]] |- | style='text-align:right'| 308 | [[Gert Sellheim]] | Austraalia kunstnik | data-sort-value="1901" | 1901-12-31 | data-sort-value="1970" | 1970 | | [[Eesti]] | [[:d:Q15492854|Q15492854]] |- | style='text-align:right'| 309 | [[Getter Saar]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1999" | 1999-11-09 | | [[Fail:GetterSaar (1).jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q95209843|Q95209843]] |- | style='text-align:right'| 310 | [[Gottfried Köhler]] | | data-sort-value="1800" | 1800-12-29 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q95223131|Q95223131]] |- | style='text-align:right'| 311 | [[Gottlieb Schultz]] | | data-sort-value="1794" | 1794 | data-sort-value="1828" | 1828 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q94834558|Q94834558]] |- | style='text-align:right'| 312 | [[Grete Daut]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="2000" | 2000-01-04 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q98083717|Q98083717]] |- | style='text-align:right'| 313 | [[Gunnar Hasselblatt]] | | data-sort-value="1928" | 1928-08-19 | data-sort-value="1997" | 1997-07-12 | [[Fail:Gunnar Hasselblatt 1962.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q1554739|Q1554739]] |- | style='text-align:right'| 314 | [[Gunter Faure]] | | data-sort-value="1934" | 1934-05-11 | data-sort-value="2025" | 2025-07-12 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16879176|Q16879176]] |- | style='text-align:right'| 315 | [[Gustaf Bernt Hastfer]] | | data-sort-value="1695" | 1695-07-29 | data-sort-value="1759" | 1759-03-04 | | [[Eesti]] | [[:d:Q139155150|Q139155150]] |- | style='text-align:right'| 316 | [[Gustav Konrad von Engelhardt]] | | data-sort-value="1768" | 1768-07-27 | data-sort-value="1841" | 1841-11-24 | | [[Eesti]] | [[:d:Q16722113|Q16722113]] |- | style='text-align:right'| 317 | [[Gustav Kulp]] | Eesti fotograaf | data-sort-value="1874" | 1874-04-17 | data-sort-value="1964" | 1964 | | [[Lehtse vald (Ambla kihelkond)|Lehtse vald]] | [[:d:Q27888331|Q27888331]] |- | style='text-align:right'| 318 | [[Hans Bouwer]] | | | data-sort-value="1519" | 1519 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q95300785|Q95300785]] |- | style='text-align:right'| 319 | [[Hans Juurup]] | Eesti korvpallur | data-sort-value="1915" | 1915-11-02 | data-sort-value="2009" | 2009-05-28 | | [[Viiratsi vald]] | [[:d:Q118746611|Q118746611]] |- | style='text-align:right'| 320 | [[Hans Wachtmeister]] | | data-sort-value="1609" | 1609-09-09 | data-sort-value="1652" | 1652-07-23 | | [[Eesti]] | [[:d:Q94862082|Q94862082]] |- | style='text-align:right'| 321 | [[Hans-Heinrich Fersen]] | | data-sort-value="1909" | 1909 | data-sort-value="1996" | 1996-09-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1577175|Q1577175]] |- | style='text-align:right'| 322 | [[Harald Gallen]] | Soome maalikunstnik | data-sort-value="1880" | 1880-05-21 | data-sort-value="1931" | 1931-05-02 | [[Fail:Harald Gallen (15018403296).jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q11861506|Q11861506]] |- | style='text-align:right'| 323 | [[Harald Nõmmik]] | eesti spordiajakirjanik | data-sort-value="1906" | 1906-10-01 | data-sort-value="1976" | 1976-12-08 | | [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]] | [[:d:Q124339270|Q124339270]] |- | style='text-align:right'| 324 | [[Harri Pohla]] | eesti maletaja ja maleajakirjanik | data-sort-value="1940" | 1940-07-03 | data-sort-value="2001" | 2001-12-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q104419300|Q104419300]] |- | style='text-align:right'| 325 | [[Harriett von Vacano]] | | data-sort-value="1862" | 1862-09-07 | data-sort-value="1949" | 1949-06-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q94743248|Q94743248]] |- | style='text-align:right'| 326 | [[Harry Wood]] | | data-sort-value="1918" | 1918 | data-sort-value="1979" | 1979 | | [[Eesti]] | [[:d:Q135304809|Q135304809]] |- | style='text-align:right'| 327 | [[Heigo Niilop]] | eesti jalgpallikohtunik ja -statistik | data-sort-value="1971" | 1971-12-12 | | | [[Tapa]] | [[:d:Q124296636|Q124296636]] |- | style='text-align:right'| 328 | [[Heik Reitel]] | eesti motosportlane | data-sort-value="1946" | 1946-03-23 | data-sort-value="2024" | 2024-05-26 | | [[Ravila]] | [[:d:Q124295914|Q124295914]] |- | style='text-align:right'| 329 | [[Heiner Hoffmann]] | | data-sort-value="1937" | 1937-12-12 | data-sort-value="2009" | 2009-05-16 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q94847166|Q94847166]] |- | style='text-align:right'| 330 | [[Heino Ehapalu]] | Eesti fotograaf | data-sort-value="1909" | 1909-03-17 | data-sort-value="1952" | 1952-07-08 | | [[Mustla]] | [[:d:Q27832089|Q27832089]] |- | style='text-align:right'| 331 | [[Heino Kiudma]] | eesti aerutaja | data-sort-value="1942" | 1942-02-03 | | | [[Vara vald (1939)|Vara vald]] | [[:d:Q124302369|Q124302369]] |- | style='text-align:right'| 332 | [[Heino Kulvere]] | eesti näitleja, lavastaja ja pedagoog | data-sort-value="1920" | 1920-10-13 | data-sort-value="2008" | 2008-07-15 | | [[Käru (Väike-Maarja)|Käru]] | [[:d:Q124678664|Q124678664]] |- | style='text-align:right'| 333 | [[Heino Mahlapuu]] | eesti laskur ja treener | data-sort-value="1930" | 1930-09-19 | data-sort-value="2005" | 2005-07-24 | | [[Tapa]] | [[:d:Q124313627|Q124313627]] |- | style='text-align:right'| 334 | [[Heino Mikkin]] | eesti spordiajakirjanik | data-sort-value="1909" | 1909-12-01 | data-sort-value="1992" | 1992-03-13 | | [[Tapa]] | [[:d:Q124252199|Q124252199]] |- | style='text-align:right'| 335 | [[Heino Sepp]] | Eesti autosportlane | data-sort-value="1936" | 1936-04-04 | data-sort-value="2008" | 2008-09-22 | | [[Põlula]] | [[:d:Q111448516|Q111448516]] |- | style='text-align:right'| 336 | [[Heino Vilipere]] | eesti spordipedagoog | data-sort-value="1930" | 1930-02-26 | data-sort-value="2016" | 2016-04-23 | | [[Vormsi]] | [[:d:Q123983047|Q123983047]] |- | style='text-align:right'| 337 | [[Heinrich August Adolf Julius Baron von Rausch von Traubenberg]] | | data-sort-value="1880" | 1880-03-17 | data-sort-value="1944" | 1944-09-19 | | [[Juuru vald]] | [[:d:Q55105592|Q55105592]] |- | style='text-align:right'| 338 | [[Heinrich Karstens]] | | data-sort-value="1874" | 1874-06-21 | data-sort-value="1905" | 1905-12-10 | [[Fail:Heinrich Karstens 2.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q14465865|Q14465865]] |- | style='text-align:right'| 339 | [[Heinrich Ludwig von Vietinghoff]] | | data-sort-value="1783" | 1783-01-11 | data-sort-value="1853" | 1853-05-02 | | [[Kadrina vald]] | [[:d:Q1299719|Q1299719]] |- | style='text-align:right'| 340 | [[Heinrich Otto von Aderkas]] | | data-sort-value="1770" | 1770 | data-sort-value="1840" | 1840 | [[Fail:Portrait Deutsches Zentrum Kulturgutverluste № 521680.jpg|center|120px]] | [[Pädaste]] | [[:d:Q1598454|Q1598454]] |- | style='text-align:right'| 341 | [[Heinrich Suik]] | | data-sort-value="1942" | 1942-01-09 | | | [[Võisiku vald]] | [[:d:Q135273767|Q135273767]] |- | style='text-align:right'| 342 | [[Heinrich Tomberg]] | eesti laskur | data-sort-value="1907" | 1907-08-12 | data-sort-value="1987" | 1987-11-06 | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q124327161|Q124327161]] |- | style='text-align:right'| 343 | [[Heinrich von Krüdener]] | | data-sort-value="1864" | 1864 | data-sort-value="1932" | 1932 | | [[Puiatu (Viljandi)|Puiatu]] | [[:d:Q55090318|Q55090318]] |- | style='text-align:right'| 344 | [[Heinrich von Kügelgen]] | | data-sort-value="1836" | 1836-09-07 | data-sort-value="1860" | 1860-01-22 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1496126|Q1496126]] |- | style='text-align:right'| 345 | [[Heinrich von Taube]] | | data-sort-value="1592" | 1592-02-23 | data-sort-value="1666" | 1666-07-24 | [[Fail:Heinrich von Taube.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q23566179|Q23566179]] |- | style='text-align:right'| 346 | [[Heinz Pielbusch]] | Saksamaa näitleja | No/unknown value | data-sort-value="1991" | 1991-11 | | [[Eesti]] | [[:d:Q1600754|Q1600754]] |- | style='text-align:right'| 347 | [[Heldur Laurits]] | eesti ujuja | data-sort-value="1938" | 1938-12-29 | data-sort-value="2006" | 2006-03-25 | | [[Nõo]] | [[:d:Q124296112|Q124296112]] |- | style='text-align:right'| 348 | [[Helena Kerge]] | | data-sort-value="1981" | 1981-02-23 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971158|Q134971158]] |- | style='text-align:right'| 349 | [[Helgi Läänemägi]] | eesti suusataja, treener ja sporditegelane | data-sort-value="1932" | 1932-10-26 | | | [[Ambla vald (Ambla kihelkond)|Ambla vald]] | [[:d:Q124324552|Q124324552]] |- | style='text-align:right'| 350 | [[Helgi Sardis]] | | data-sort-value="1938" | 1938-06-17 | data-sort-value="2018" | 2018 | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q135192136|Q135192136]] |- | style='text-align:right'| 351 | [[Helgi Öpik]] | eesti botaanik ja kirjanik | data-sort-value="1936" | 1936 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q110072772|Q110072772]] |- | style='text-align:right'| 352 | [[Heljo Tassa]] | eesti metallikunstnik | data-sort-value="1938" | 1938-09-01 | data-sort-value="2007" | 2007-10-05 | | [[Luke]] | [[:d:Q133894384|Q133894384]] |- | style='text-align:right'| 353 | [[Helle Kaasik]] | Eesti füüsik | data-sort-value="1971" | 1971-04-08 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q91993567|Q91993567]] |- | style='text-align:right'| 354 | [[Hellmuth von Ulmann]] | | data-sort-value="1913" | 1913-06-23 | data-sort-value="1987" | 1987-09-05 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1603034|Q1603034]] |- | style='text-align:right'| 355 | [[Helmut Joonuks]] | eesti kodu- ja kirjandusloolane ning pedagoog | data-sort-value="1924" | 1924-01-10 | data-sort-value="2001" | 2001-05-06 | | [[Tammiku (Väike-Maarja)|Tammiku]] | [[:d:Q113165129|Q113165129]] |- | style='text-align:right'| 356 | [[Helmut Speer]] | | data-sort-value="1906" | 1906-07-04 | data-sort-value="1996" | 1996-01-18 | | [[Eesti]] | [[:d:Q64691642|Q64691642]] |- | style='text-align:right'| 357 | [[Henn Noor]] | | data-sort-value="1940" | 1940-04-22 | | | [[Muhu]] | [[:d:Q135007609|Q135007609]] |- | style='text-align:right'| 358 | [[Henry Christian Rutherford]] | | data-sort-value="1911" | 1911-12-17 | data-sort-value="1991" | 1991-10-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21033157|Q21033157]] |- | style='text-align:right'| 359 | [[Herbert Paalberg]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1903" | 1903-06-14 | data-sort-value="1979" | 1979-08 | [[Fail:JK Kalev Tallinn in 1920s.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q22342696|Q22342696]] |- | style='text-align:right'| 360 | [[Hermann Friedrich Röhrberg]] | | data-sort-value="1791" | 1791-11-21 | data-sort-value="1871" | 1871-05-05 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4393560|Q4393560]] |- | style='text-align:right'| 361 | [[Hermann Gustav von Weymarn]] | | data-sort-value="1717" | 1717-02-16 | data-sort-value="1771" | 1771-01-13 | | [[Tamsalu]] | [[:d:Q27809899|Q27809899]] |- | style='text-align:right'| 362 | [[Hermann Rudolf Alexander Steinheil]] | | data-sort-value="1841" | 1841-06-05 | data-sort-value="1892" | 1892-11-20 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q18280368|Q18280368]] |- | style='text-align:right'| 363 | [[Hilda Sestov]] | | data-sort-value="1893" | 1893-04-19 | | | [[Ambla vald (Ambla kihelkond)|Ambla vald]] | [[:d:Q124365537|Q124365537]] |- | style='text-align:right'| 364 | [[Hille Remmelkoor]] | eesti võrkpallur ja võrkpallikohtunik | data-sort-value="1941" | 1941-04-06 | | | [[Kose]] | [[:d:Q124339299|Q124339299]] |- | style='text-align:right'| 365 | [[Hugo Erkmaa]] | Eesti korvpallur | data-sort-value="1999" | 1999-03-26 | | | [[Väike-Maarja vald]] | [[:d:Q81734603|Q81734603]] |- | style='text-align:right'| 366 | [[Hugo Wittrock]] | | data-sort-value="1873" | 1873-07-19 | data-sort-value="1958" | 1958-08-25 | [[Fail:1940 Hugo Wittrock's wartime German passport issued to him before becoming the mayor of Riga.jpg|center|120px]] | [[Leisi vald]] | [[:d:Q884900|Q884900]] |- | style='text-align:right'| 367 | [[Huno Eller]] | eesti piimandusteadlane | data-sort-value="1933" | 1933-07-08 | | | [[Mäksa vald]] | [[:d:Q124368718|Q124368718]] |- | style='text-align:right'| 368 | [[Igor B. Ushakov]] | | data-sort-value="1954" | 1954-10-28 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4479525|Q4479525]] |- | style='text-align:right'| 369 | [[Igor Erelt]] | | data-sort-value="1931" | 1931-03-28 | data-sort-value="2000" | 2000-03-28 | | [[Eesti]] | [[:d:Q4532403|Q4532403]] |- | style='text-align:right'| 370 | [[Igor Yeryomin]] | | data-sort-value="1904" | 1904-04-05<br/>1904-04-18 | data-sort-value="1963" | 1963-09-17 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4177004|Q4177004]] |- | style='text-align:right'| 371 | [[Ilmari Solin]] | | data-sort-value="1905" | 1905-09-19 | data-sort-value="1976" | 1976-06-20 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21043965|Q21043965]] |- | style='text-align:right'| 372 | [[Ilme Soonsein]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1944" | 1944-07-12 | data-sort-value="1996" | 1996-10-06 | | [[Vara vald (1939)|Vara vald]] | [[:d:Q50999601|Q50999601]] |- | style='text-align:right'| 373 | [[Ilya Isayev]] | Venemaa näitleja | data-sort-value="1977" | 1977-04-18 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4203550|Q4203550]] |- | style='text-align:right'| 374 | [[Imanta Maripuu]] | eesti kutsepatoloog | data-sort-value="1925" | 1925-04-27 | data-sort-value="1974" | 1974-10-02 | | [[Pädaste]] | [[:d:Q133520120|Q133520120]] |- | style='text-align:right'| 375 | [[Imre Melnikov]] | | data-sort-value="1946" | 1946-03-05 | data-sort-value="2004" | 2004 | | [[Kadrina]] | [[:d:Q134725896|Q134725896]] |- | style='text-align:right'| 376 | [[Ina Bandy]] | | data-sort-value="1903" | 1903-10-14 | data-sort-value="1973" | 1973-02-18 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q98109313|Q98109313]] |- | style='text-align:right'| 377 | [[Indrek Sunelik]] | Eesti korvpallur | data-sort-value="2000" | 2000-02-09 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q106467716|Q106467716]] |- | style='text-align:right'| 378 | [[Indrek Zolk]] | Eesti matemaatik | data-sort-value="1982" | 1982-01-29 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q102404994|Q102404994]] |- | style='text-align:right'| 379 | [[Ingrid Virnas]] | eesti suusataja | data-sort-value="1948" | 1948-10-30 | data-sort-value="2005" | 2005-12-11 | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q124338206|Q124338206]] |- | style='text-align:right'| 380 | [[Ion-Georgy Kostev]] | | data-sort-value="1990" | 1990-03-24 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q533777|Q533777]] |- | style='text-align:right'| 381 | [[Ippolit Giliarovsky]] | | data-sort-value="1865" | 1865-08-18 | data-sort-value="1905" | 1905-06-27 | [[Fail:Gilyarovskiy II.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q6065379|Q6065379]] |- | style='text-align:right'| 382 | [[Irene von Mühlendahl]] | Saksamaa ajakirjanik | data-sort-value="1912" | 1912-02-14 | data-sort-value="2003" | 2003-05-30 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1672588|Q1672588]] |- | style='text-align:right'| 383 | [[Irina Leonova]] | | data-sort-value="1978" | 1978-08-22 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4258893|Q4258893]] |- | style='text-align:right'| 384 | [[Isaac Stone]] | | data-sort-value="1907" | 1907 | data-sort-value="1974" | 1974 | | [[Eesti]] | [[:d:Q115187332|Q115187332]] |- | style='text-align:right'| 385 | [[Isadore Epstein]] | Eesti astronoom | data-sort-value="1919" | 1919-10-23 | data-sort-value="1995" | 1995-09-17 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q11197637|Q11197637]] |- | style='text-align:right'| 386 | [[Ivan Fyodorovich Dellingshausen]] | | data-sort-value="1795" | 1795-01-20 | data-sort-value="1845" | 1845-11-07 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4157093|Q4157093]] |- | style='text-align:right'| 387 | [[Ivan Istomin]] | | data-sort-value="1769" | 1769 | data-sort-value="1823" | 1823-08-24 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21099173|Q21099173]] |- | style='text-align:right'| 388 | [[Ivan Mokhovikov]] | | data-sort-value="1979" | 1979-04-11 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4305101|Q4305101]] |- | style='text-align:right'| 389 | [[Ivan Morozov]] | | data-sort-value="1919" | 1919-08-14 | data-sort-value="1978" | 1978-11-06 | | [[Eesti]] | [[:d:Q23656232|Q23656232]] |- | style='text-align:right'| 390 | [[Ivan Sautov]] | | data-sort-value="1947" | 1947-09-16 | data-sort-value="2008" | 2008-08-01 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4409171|Q4409171]] |- | style='text-align:right'| 391 | [[Ivar Vigla]] | eesti teletegelane ja ajakirjanik | data-sort-value="1962" | 1962-02-16 | | | [[Muhu]] | [[:d:Q116457062|Q116457062]] |- | style='text-align:right'| 392 | [[Ivari Kaljurand]] | Eesti keemik | data-sort-value="1975" | 1975-05-06 | | | [[Keila]] | [[:d:Q42817646|Q42817646]] |- | style='text-align:right'| 393 | [[Jaak Kuul]] | | data-sort-value="1957" | 1957-05-02 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q97372883|Q97372883]] |- | style='text-align:right'| 394 | [[Jaak Oserov]] | | data-sort-value="1961" | 1961-10-18 | | | [[Tudu]] | [[:d:Q134469365|Q134469365]] |- | style='text-align:right'| 395 | [[Jaan Erik Lepp]] | Eesti korvpallur ja programmeerija | data-sort-value="2000" | 2000-04-23 | | [[Fail:2018-10-07 Basketball 3x3 ARG vs EST (Boys Preliminary Round) at 2018 Summer Youth Olympics by Sandro Halank–013.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q99233672|Q99233672]] |- | style='text-align:right'| 396 | [[Jaan Kaeli]] | Eesti fotograaf | data-sort-value="1864" | 1864-05-18 | data-sort-value="1951" | 1951-04-03 | | [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]] | [[:d:Q27868007|Q27868007]] |- | style='text-align:right'| 397 | [[Jaan Kello]] | | data-sort-value="1947" | 1947-04-07 | | | [[Aruküla (Vinni)|Aruküla]] | [[:d:Q137732893|Q137732893]] |- | style='text-align:right'| 398 | [[Jaan Leemets]] | Eesti näitleja | data-sort-value="1904" | 1904-06-22 | data-sort-value="1979" | 1979-06-29 | | [[Tudu]] | [[:d:Q134367163|Q134367163]] |- | style='text-align:right'| 399 | [[Jaan Läheb]] | | data-sort-value="1940" | 1940-05-07 | | | [[Muhu]] | [[:d:Q135003566|Q135003566]] |- | style='text-align:right'| 400 | [[Jaan Roose]] | | data-sort-value="1992" | 1992-01-11 | | [[Fail:Jaan Roose tasakaaluliinil Tallinna sadama kohal. Merepäevad 2014.jpg|center|120px]] | [[Setomaa vald]] | [[:d:Q102157652|Q102157652]] |- | style='text-align:right'| 401 | [[Jaan Soonvald]] | | data-sort-value="1890" | 1890-08-05 | data-sort-value="1980" | 1980-03-13 | | [[Nõo]] | [[:d:Q134497124|Q134497124]] |- | style='text-align:right'| 402 | [[Jaan Sulev]] | | data-sort-value="1906" | 1906-11-10 | data-sort-value="1947" | 1947-11-09 | | [[Salla]] | [[:d:Q134930245|Q134930245]] |- | style='text-align:right'| 403 | [[Jaan Tätte]] | eesti matkasportlane | data-sort-value="1938" | 1938-05-28 | data-sort-value="2021" | 2021-11-26 | | [[Meeri]] | [[:d:Q124749249|Q124749249]] |- | style='text-align:right'| 404 | [[Jaan Uri]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1875" | 1875-09-19 | data-sort-value="1942" | 1942-01-14 | | [[Kambja vald (1991)|Kambja vald]] | [[:d:Q105719441|Q105719441]] |- | style='text-align:right'| 405 | [[Jaan Vaga]] | | data-sort-value="1877" | 1877-01-15 | data-sort-value="1960" | 1960-11-29 | | [[Muhu]] | [[:d:Q134880983|Q134880983]] |- | style='text-align:right'| 406 | [[Jaan Vorms]] | | data-sort-value="1885" | 1885-05-29 | data-sort-value="1936" | 1936-12-03 | | [[Viira (Muhu)|Viira]] | [[:d:Q106462708|Q106462708]] |- | style='text-align:right'| 407 | [[Jaanus Lass]] | | data-sort-value="1971" | 1971-02-27 | | | [[Tamsalu]] | [[:d:Q125320098|Q125320098]] |- | style='text-align:right'| 408 | [[Jacob Gottfried Hippius II]] | | data-sort-value="1674" | 1674-09-07<br/>1674 | data-sort-value="1731" | 1731-02<br/>1731 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q105695729|Q105695729]] |- | style='text-align:right'| 409 | [[Jacob Malm]] | | data-sort-value="1795" | 1795-12-26 | data-sort-value="1862" | 1862-05-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q94820494|Q94820494]] |- | style='text-align:right'| 410 | [[Jakob Albrekt von Lantingshausen]] | Rootsi poliitik | data-sort-value="1699" | 1699-11-04 | data-sort-value="1769" | 1769-12-06 | [[Fail:Carl Fredrich Brander-Portrait of Jakob Albrekt von Lantingshausen.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q5935480|Q5935480]] |- | style='text-align:right'| 411 | [[Jakob Fjodorovitj Adlerberg]] | | data-sort-value="1770" | 1770-08-20 | data-sort-value="1832" | 1832-08-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q18235426|Q18235426]] |- | style='text-align:right'| 412 | [[Jakob Johann von Fock]] | | data-sort-value="1750" | 1750-03-11 | data-sort-value="1811" | 1811 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q104713348|Q104713348]] |- | style='text-align:right'| 413 | [[Jana Lukjanova]] | Eesti iluvõimleja | data-sort-value="1990" | 1990-01-29 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q24450299|Q24450299]] |- | style='text-align:right'| 414 | [[Janika Horn]] | | data-sort-value="1979" | 1979-11-01 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971254|Q134971254]] |- | style='text-align:right'| 415 | [[Janne Mugame]] | Eesti paraujuja | data-sort-value="1982" | 1982-03-10 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q93058108|Q93058108]] |- | style='text-align:right'| 416 | [[Jegor Julius von Sivers]] | | data-sort-value="1823" | 1823<br/>1823-11-01 | data-sort-value="1879" | 1879<br/>1879-04-12 | | [[Heimtali]] | [[:d:Q54507581|Q54507581]] |- | style='text-align:right'| 417 | [[Joachim Heinrich Gernet]] | | data-sort-value="1730" | 1730-03-31 | data-sort-value="1804" | 1804-12-29 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q95640122|Q95640122]] |- | style='text-align:right'| 418 | [[Johan Henrik Seeliger]] | | data-sort-value="1704" | 1704 | data-sort-value="1763" | 1763 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q20251751|Q20251751]] |- | style='text-align:right'| 419 | [[Johan Veltson]] | | data-sort-value="1898" | 1898-12-16 | | | [[Käru vald (Vändra kihelkond)|Käru vald]] | [[:d:Q28470004|Q28470004]] |- | style='text-align:right'| 420 | [[Johann Christian Quandt]] | | data-sort-value="1733" | 1733-06-19 | data-sort-value="1822" | 1822-03-24 | | [[Urvaste vald]] | [[:d:Q1541761|Q1541761]] |- | style='text-align:right'| 421 | [[Johann Diesfeld]] | | data-sort-value="1820" | 1820-02-01 | data-sort-value="1872" | 1872 | | [[Nabala]] | [[:d:Q121428048|Q121428048]] |- | style='text-align:right'| 422 | [[Johann Friedrich Brehm]] | | data-sort-value="1713" | 1713-03-24 | data-sort-value="1775" | 1775-01-31 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q25392479|Q25392479]] |- | style='text-align:right'| 423 | [[Johann Friedrich Friesell]] | | data-sort-value="1760" | 1760-05-19 | data-sort-value="1810" | 1810-09-23 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q23652323|Q23652323]] |- | style='text-align:right'| 424 | [[Johann Friedrich Weisse]] | | data-sort-value="1792" | 1792-02-22 | data-sort-value="1869" | 1869-08-05 | [[Fail:Weiße Johann Friedrich.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q21091992|Q21091992]] |- | style='text-align:right'| 425 | [[Johann Georg Otto von Gruenewaldt]] | | data-sort-value="1830" | 1830<br/>1830-03-30 | data-sort-value="1910" | 1910<br/>1910-05-08 | | [[Koigi vald]] | [[:d:Q55089294|Q55089294]] |- | style='text-align:right'| 426 | [[Johann Gottfried Möring]] | | data-sort-value="1760" | 1760 | data-sort-value="1818" | 1818 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q94939173|Q94939173]] |- | style='text-align:right'| 427 | [[Johann Heinrich Friedrich von Pallandt]] | | data-sort-value="1789" | 1789-04-11 | data-sort-value="1859" | 1859-05-16 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50331426|Q50331426]] |- | style='text-align:right'| 428 | [[Johann Heinrich Wedekind]] | Saksamaa maalikunstnik | data-sort-value="1674" | 1674-08-15 | data-sort-value="1736" | 1736-10-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q120890|Q120890]] |- | style='text-align:right'| 429 | [[Johann Soll]] | eesti koduloo ja eesti keele õpetaja, kirjamees | data-sort-value="1886" | 1886-12-02 | data-sort-value="1981" | 1981-11-24 | | [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]] | [[:d:Q124392622|Q124392622]] |- | style='text-align:right'| 430 | [[Johann Stolterfoht]] | | data-sort-value="1495" | 1495 | data-sort-value="1548" | 1548-09-29 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q18626399|Q18626399]] |- | style='text-align:right'| 431 | [[Johann von Mestmacher]] | | data-sort-value="1733" | 1733-08-28 | data-sort-value="1805" | 1805-12-22 | [[Fail:Местмахер.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q25923769|Q25923769]] |- | style='text-align:right'| 432 | [[Johanna Ulfsak]] | eesti näitleja | data-sort-value="1987" | 1987 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q106962900|Q106962900]] |- | style='text-align:right'| 433 | [[Johannes Betlem]] | eesti köster, organist ja koorijuht | data-sort-value="1916" | 1916-02-06 | data-sort-value="2007" | 2007-01-19 | | [[Silmsi (Kose)|Silmsi]] | [[:d:Q134283031|Q134283031]] |- | style='text-align:right'| 434 | [[Johannes Ernesaks]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1876" | 1876 | data-sort-value="1952" | 1952 | | [[Perila]] | [[:d:Q105697732|Q105697732]] |- | style='text-align:right'| 435 | [[Johannes Hio]] | | data-sort-value="1879" | 1879-05-14 | data-sort-value="1967" | 1967-10-12 | | [[Vaskjala]] | [[:d:Q134883420|Q134883420]] |- | style='text-align:right'| 436 | [[Johannes Juhans]] | | data-sort-value="1874" | 1874-07-07 | data-sort-value="1956" | 1956-04-05 | | [[Alliku vald (Türi kihelkond)|Alliku vald]] | [[:d:Q134578277|Q134578277]] |- | style='text-align:right'| 437 | [[Johannes Kirchner]] | | data-sort-value="1859" | 1859-09-25 | data-sort-value="1940" | 1940-06-27 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1697841|Q1697841]] |- | style='text-align:right'| 438 | [[Johannes Klein]] | | data-sort-value="1888" | 1888-02-29 | | | [[Roela]] | [[:d:Q27870354|Q27870354]] |- | style='text-align:right'| 439 | [[Johannes Krass]] | Eesti fotograaf | data-sort-value="1892" | 1892-06-24 | data-sort-value="1980" | 1980-10-15 | | [[Saarnakõrve]] | [[:d:Q27875843|Q27875843]] |- | style='text-align:right'| 440 | [[Johannes Leppik]] | | data-sort-value="1879" | 1879 | data-sort-value="1936" | 1936-03-30 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q30610800|Q30610800]] |- | style='text-align:right'| 441 | [[Johannes Paul Mihklimets]] | Eesti fotograaf | data-sort-value="1889" | 1889-02-04 | | | [[Surju vald]] | [[:d:Q27927754|Q27927754]] |- | style='text-align:right'| 442 | [[Johannes Põllupüü]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1889" | 1889-11-01 | data-sort-value="1946" | 1946-10-20 | | [[Kiviloo]] | [[:d:Q105709928|Q105709928]] |- | style='text-align:right'| 443 | [[Johannes Toom]] | Eesti tõstja | data-sort-value="1896" | 1896-07-26 | data-sort-value="1972" | 1972-04-26 | | [[Parasmäe]] | [[:d:Q111369447|Q111369447]] |- | style='text-align:right'| 444 | [[Johannes von Sengbusch]] | | data-sort-value="1828" | 1828-05-27 | data-sort-value="1907" | 1907-08-07 | | [[Pühalepa vald]] | [[:d:Q21520450|Q21520450]] |- | style='text-align:right'| 445 | [[John Ostmann]] | | data-sort-value="1885" | 1885 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q95297411|Q95297411]] |- | style='text-align:right'| 446 | [[Juhan Haravee]] | Eesti diplomaat | data-sort-value="1957" | 1957-03-28 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q17094328|Q17094328]] |- | style='text-align:right'| 447 | [[Juhan Veermaa]] | eesti laskur | data-sort-value="1940" | 1940-07-09 | data-sort-value="2020" | 2020-07-04 | | [[Ambla vald (1939)|Ambla vald]] | [[:d:Q124313887|Q124313887]] |- | style='text-align:right'| 448 | [[Jukk Reintam]] | eesti autosportlane | data-sort-value="1938" | 1938-11-13 | data-sort-value="1976" | 1976-08-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q29016554|Q29016554]] |- | style='text-align:right'| 449 | [[Julia Adlerberg]] | | data-sort-value="1760" | 1760-10-15 | data-sort-value="1839" | 1839-10-02 | [[Fail:Adlerberg Julia Fedorovna.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4057624|Q4057624]] |- | style='text-align:right'| 450 | [[Julia Masli]] | | data-sort-value="1995" | 1995<br/>1996 | | [[Fail:JULIA MASLI image (cropped).jpg|center|120px]] | [[Eesti]] | [[:d:Q121922037|Q121922037]] |- | style='text-align:right'| 451 | [[Julija Fëdorovna Adlerberg]] | | data-sort-value="1789" | 1789-08-31<br/>1789-08-29<br/>1789-08-18 | data-sort-value="1864" | 1864-07-29<br/>1864-07-24<br/>1864-07-16 | [[Fail:Yulia Baranova by Hau.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4077785|Q4077785]] |- | style='text-align:right'| 452 | [[Julius Iversen]] | Venemaa ajaloolane | data-sort-value="1823" | 1823-03-05 | data-sort-value="1900" | 1900-04-13 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4197136|Q4197136]] |- | style='text-align:right'| 453 | [[Justus Heinrich Wigand]] | | data-sort-value="1769" | 1769-09-13<br/>1769-09-01 | data-sort-value="1817" | 1817-02-10 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15452301|Q15452301]] |- | style='text-align:right'| 454 | [[Juta Kitching-Kõvamees]] | | data-sort-value="1935" | 1935-10-05 | | | [[Muhu]] | [[:d:Q134631770|Q134631770]] |- | style='text-align:right'| 455 | [[Józef Klejnot-Turski]] | | data-sort-value="1889" | 1889-06-20 | data-sort-value="1958" | 1958-08-25 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q11730531|Q11730531]] |- | style='text-align:right'| 456 | [[Jörn Beckmann]] | | data-sort-value="1934" | 1934-12-07 | data-sort-value="2024" | 2024-06-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q30064158|Q30064158]] |- | style='text-align:right'| 457 | [[Jürgen Jakk]] | Eesti motosportlane | data-sort-value="1974" | 1974-01-02 | | | [[Aruküla]] | [[:d:Q50700121|Q50700121]] |- | style='text-align:right'| 458 | [[Jürgen Johann Maydell]] | | | data-sort-value="1747" | 1747 | | [[Eesti]] | [[:d:Q95243484|Q95243484]] |- | style='text-align:right'| 459 | [[Jüri Derkun]] | eesti ujuja ja ujumistreener | data-sort-value="1959" | 1959-07-04 | | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q124322550|Q124322550]] |- | style='text-align:right'| 460 | [[Jüri Enno]] | | data-sort-value="1937" | 1937-11-12 | data-sort-value="1980" | 1980-08-20 | | [[Kiltsi]] | [[:d:Q134543699|Q134543699]] |- | style='text-align:right'| 461 | [[Jüri Grauberg]] | Eesti veepallur | data-sort-value="1946" | 1946-09-01 | data-sort-value="2013" | 2013-03-16 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16407842|Q16407842]] |- | style='text-align:right'| 462 | [[Jüri Kaljuvee]] | Eesti advokaat | data-sort-value="1950" | 1950-02-03 | | | [[Roela]] | [[:d:Q134963730|Q134963730]] |- | style='text-align:right'| 463 | [[Jüri Laurand]] | Eesti ajakirjanik | data-sort-value="1926" | 1926-05-09 | data-sort-value="2004" | 2004-11-26 | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q124359523|Q124359523]] |- | style='text-align:right'| 464 | [[Jüri Lember]] | | data-sort-value="1968" | 1968-06-01 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q102365485|Q102365485]] |- | style='text-align:right'| 465 | [[Kaarlo Ilmari Kalpa]] | Soome arst | data-sort-value="1893" | 1893-07-21 | data-sort-value="1963" | 1963-02-20 | | [[Ruhnu]] | [[:d:Q42902081|Q42902081]] |- | style='text-align:right'| 466 | [[Kadri Kongas]] | | data-sort-value="1945" | 1945-07-08 | | | [[Vormsi]] | [[:d:Q134428531|Q134428531]] |- | style='text-align:right'| 467 | [[Kaidy Kaasiku]] | Eesti suusataja | data-sort-value="2001" | 2001-10-03 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q105075532|Q105075532]] |- | style='text-align:right'| 468 | [[Kaivo Thomson]] | eesti käsipallur ja spordipedagoog | data-sort-value="1956" | 1956-05-28 | | | [[Tapa]] | [[:d:Q124251180|Q124251180]] |- | style='text-align:right'| 469 | [[Kalju Lott]] | Eesti keemik | data-sort-value="1942" | 1942-08-10 | data-sort-value="2015" | 2015-09-29 | | [[Kose-Risti]] | [[:d:Q134715685|Q134715685]] |- | style='text-align:right'| 470 | [[Kalju Nurme]] | eesti autosportlane | data-sort-value="1935" | 1935-04-25 | data-sort-value="2006" | 2006-04-21 | | [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]] | [[:d:Q124339725|Q124339725]] |- | style='text-align:right'| 471 | [[Kalju Valgerist]] | eesti sporditegelane | data-sort-value="1940" | 1940-05-22 | | | [[Nõo]] | [[:d:Q124316993|Q124316993]] |- | style='text-align:right'| 472 | [[Kalvi Voolaid]] | Eesti arhitekt | data-sort-value="1952" | 1952-01-18 | | | [[Harmi]] | [[:d:Q133850198|Q133850198]] |- | style='text-align:right'| 473 | [[Kapiton Pavlov]] | Venemaa maalikunstnik | data-sort-value="1791" | 1791 | data-sort-value="1851" | 1851-12-20 | [[Fail:Павлов Капітон. Автопортрет.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q6366765|Q6366765]] |- | style='text-align:right'| 474 | [[Karin Pääbo]] | | data-sort-value="1925" | 1925-04-25 | data-sort-value="2013" | 2013-03-12 | | [[Valga maakond]] | [[:d:Q21503718|Q21503718]] |- | style='text-align:right'| 475 | [[Karin Reerink]] | | data-sort-value="1894" | 1894 | data-sort-value="1993" | 1993 | | [[Eesti]] | [[:d:Q55195830|Q55195830]] |- | style='text-align:right'| 476 | [[Karina Kork]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1995" | 1995-02-23 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q97718077|Q97718077]] |- | style='text-align:right'| 477 | [[Karl Eduard von Möller]] | | data-sort-value="1820" | 1820-07-28 | data-sort-value="1879" | 1879-03-15 | [[Fail:Moller eduard antonovitch.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4300492|Q4300492]] |- | style='text-align:right'| 478 | [[Karl Georg Törne]] | | data-sort-value="1794" | 1794 | data-sort-value="1851" | 1851 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q94892256|Q94892256]] |- | style='text-align:right'| 479 | [[Karl Greenberg]] | | data-sort-value="1874" | 1874-10-20 | data-sort-value="1944" | 1944-09-22 | | [[Inju]] | [[:d:Q137885426|Q137885426]] |- | style='text-align:right'| 480 | [[Karl Gustav von Rehekampff]] | | data-sort-value="1803" | 1803-07-04 | data-sort-value="1883" | 1883-01-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q40460567|Q40460567]] |- | style='text-align:right'| 481 | [[Karl Johann Löschern von Herzfeld]] | | data-sort-value="1761" | 1761-11-11 | data-sort-value="1818" | 1818 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4260508|Q4260508]] |- | style='text-align:right'| 482 | [[Karl Kaasik]] | | data-sort-value="1923" | 1923-05-01 | | | [[Ambla vald (Ambla kihelkond)|Ambla vald]] | [[:d:Q134988661|Q134988661]] |- | style='text-align:right'| 483 | [[Karl Krahe]] | | data-sort-value="1890" | 1890-03-06 | data-sort-value="1922" | 1922-07-09 | | [[Triigi (Väike-Maarja)|Triigi]] | [[:d:Q137733718|Q137733718]] |- | style='text-align:right'| 484 | [[Karl Kruštein]] | | data-sort-value="1887" | 1887-01-29 | data-sort-value="1921" | 1921-11-03 | | [[Eesti]] | [[:d:Q60829877|Q60829877]] |- | style='text-align:right'| 485 | [[Karl Ludwig Pabst]] | | data-sort-value="1857" | 1857 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q95299867|Q95299867]] |- | style='text-align:right'| 486 | [[Karl Oras]] | Eesti fotograaf | data-sort-value="1910" | 1910-02-27 | | | [[Tartu vald (1991)|Tartu vald]] | [[:d:Q27943149|Q27943149]] |- | style='text-align:right'| 487 | [[Karl Peter de Livron]] | | data-sort-value="1797" | 1797-08-11 | data-sort-value="1887" | 1887-09-21 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4157064|Q4157064]] |- | style='text-align:right'| 488 | [[Karl Saar]] | eesti klaverimeister | data-sort-value="1889" | 1889-03-17 | data-sort-value="1980" | 1980-12-23 | | [[Põlula]] | [[:d:Q134036260|Q134036260]] |- | style='text-align:right'| 489 | [[Karl Thalheim]] | | data-sort-value="1900" | 1900-05-26 | data-sort-value="1993" | 1993-06-01 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1733150|Q1733150]] |- | style='text-align:right'| 490 | [[Karl Viileberg]] | | data-sort-value="1917" | 1917-01-25 | data-sort-value="1991" | 1991-12-12 | | [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]] | [[:d:Q135284264|Q135284264]] |- | style='text-align:right'| 491 | [[Karl von Dehn]] | | data-sort-value="1877" | 1877-02-28 | data-sort-value="1932" | 1932 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4157844|Q4157844]] |- | style='text-align:right'| 492 | [[Karl von Espenberg]] | | data-sort-value="1761" | 1761-08-15 | data-sort-value="1822" | 1822-07-19 | [[Fail:Hofrath Carl von Espenbergi portree.jpg|center|120px]] | [[Hõbeda (Kadrina)|Hõbeda]] | [[:d:Q1730904|Q1730904]] |- | style='text-align:right'| 493 | [[Karl von Knorring]] | | data-sort-value="1746" | 1746-05-22 | data-sort-value="1820" | 1820-02-12 | [[Fail:RusPortraits v5-073 Charles Feodorowitch Knorring, 1746-1820.jpg|center|120px]] | [[Koeru vald]] | [[:d:Q979291|Q979291]] |- | style='text-align:right'| 494 | [[Karl Walter Alexander von Antropoff]] | | data-sort-value="1874" | 1874-07-08 | data-sort-value="1960" | 1960-11-07 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q95316777|Q95316777]] |- | style='text-align:right'| 495 | [[Karl-Gustav von Lilienfeld]] | | data-sort-value="1711" | 1711 | data-sort-value="1759" | 1759-04-12 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q18044595|Q18044595]] |- | style='text-align:right'| 496 | [[Karolin Tampere]] | Eeti kunstnik ja kuraator | data-sort-value="1978" | 1978 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q99483848|Q99483848]] |- | style='text-align:right'| 497 | [[Karoline Sophie Zweig]] | | data-sort-value="1794" | 1794-02-16 | data-sort-value="1845" | 1845-11-14 | [[Fail:Portrait of Karoline Sophie von Brevern, née Zweig (1794-1845).jpg|center|120px]] | [[Ravila]] | [[:d:Q128157576|Q128157576]] |- | style='text-align:right'| 498 | [[Kaspar Karik]] | Eesti jäähokimängija | data-sort-value="1990" | 1990-09-25 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q26761865|Q26761865]] |- | style='text-align:right'| 499 | [[Kaspar Lees]] | Eesti käsipallur | data-sort-value="1990" | 1990-06-13 | | | [[Tapa]] | [[:d:Q124332081|Q124332081]] |- | style='text-align:right'| 500 | [[Kaster Kaselo]] | | data-sort-value="1906" | 1906-02-02 | data-sort-value="1941" | 1941-09-06 | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q137732822|Q137732822]] |- | style='text-align:right'| 501 | [[Katrin Kuhlbach]] | eesti ujuja | data-sort-value="1960" | 1960-02-02 | | [[Fail:Katrin Kuhlbach 1974.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q85994292|Q85994292]] |- | style='text-align:right'| 502 | [[Kerli Laidsalu]] | eesti kurlingumängija | data-sort-value="1995" | 1995-01-22 | | [[Fail:Kerli Laidsalu, kurlingumängija.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q106638228|Q106638228]] |- | style='text-align:right'| 503 | [[Kiira Pashkov]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q135189539|Q135189539]] |- | style='text-align:right'| 504 | [[Klaus von Baranoff]] | | data-sort-value="1753" | 1753-05-18 | data-sort-value="1814" | 1814-04-12 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q47088574|Q47088574]] |- | style='text-align:right'| 505 | [[Koit Korkmann]] | eesti lauatennisekohtunik ja sporditegelane | data-sort-value="1952" | 1952-06-17 | | | [[Tapa]] | [[:d:Q124304145|Q124304145]] |- | style='text-align:right'| 506 | [[Koit Tsefels]] | | data-sort-value="1946" | 1946 | | [[Fail:2018. aasta Aadu elutööpreemia laureaat Koit Tsefels (vasakul) ja Aadu inseneripreemia laureaat Märt Puust (Maanteeameti fotokogu).jpg|center|120px]] | [[Paunküla]] | [[:d:Q131542426|Q131542426]] |- | style='text-align:right'| 507 | [[Konstantin Aleksandrovich Vinogradov]] | | data-sort-value="1902" | 1902<br/>1902-01-19 | data-sort-value="1989" | 1989<br/>1989-12-21 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q94410350|Q94410350]] |- | style='text-align:right'| 508 | [[Konstantin Andreyev]] | | data-sort-value="1853" | 1853-10-02 | data-sort-value="1919" | 1919 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4065490|Q4065490]] |- | style='text-align:right'| 509 | [[Konstantin Istomin]] | | data-sort-value="1807" | 1807-09-28 | data-sort-value="1876" | 1876-10-02 | [[Fail:Константин Истомин.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q3198770|Q3198770]] |- | style='text-align:right'| 510 | [[Konstantin Ljubobratets]] | Eesti jäähokimängija | data-sort-value="1995" | 1995-05-18 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q30346006|Q30346006]] |- | style='text-align:right'| 511 | [[Kristel Leedjärv]] | | data-sort-value="1934" | 1934-05-26 | | | [[Jõelähtme]] | [[:d:Q133863306|Q133863306]] |- | style='text-align:right'| 512 | [[Kristel Tõldsepp]] | Eesti filmiprodutsent | data-sort-value="1974" | 1974-09-26 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q106656647|Q106656647]] |- | style='text-align:right'| 513 | [[Kristel Uuspalu]] | eesti karateka | data-sort-value="1975" | 1975-07-24 | | | [[Laeva vald]] | [[:d:Q124286513|Q124286513]] |- | style='text-align:right'| 514 | [[Kristian Talvik]] | Rootsi maalikunstnik | data-sort-value="1943" | 1943-03-11 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q6203532|Q6203532]] |- | style='text-align:right'| 515 | [[Kristiina Laurits]] | | data-sort-value="1975" | 1975 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q105464718|Q105464718]] |- | style='text-align:right'| 516 | [[Kristiina Tullus]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1998" | 1998-09-12 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q98069035|Q98069035]] |- | style='text-align:right'| 517 | [[Kristiine Kalev]] | | data-sort-value="1999" | 1999-06-12 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q104846497|Q104846497]] |- | style='text-align:right'| 518 | [[Kristjan Pelt]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="2001" | 2001-07-12 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q100151781|Q100151781]] |- | style='text-align:right'| 519 | [[Kristofer Siimar]] | Eesti tennisist | data-sort-value="1998" | 1998-02-03 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q29325100|Q29325100]] |- | style='text-align:right'| 520 | [[Krõõt Juurak]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1981" | 1981 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q22964666|Q22964666]] |- | style='text-align:right'| 521 | [[Ksenia Kärk]] | | data-sort-value="1906" | 1906-03-15 | data-sort-value="1994" | 1994-02-14 | | [[Esna vald]] | [[:d:Q134822653|Q134822653]] |- | style='text-align:right'| 522 | [[Kunnar Allikvee]] | Eesti fotograaf | data-sort-value="1926" | 1926-08-01 | data-sort-value="2006" | 2006-02-13 | | [[Vaida]] | [[:d:Q124399826|Q124399826]] |- | style='text-align:right'| 523 | [[Kurt Carendi]] | | data-sort-value="1905" | 1905-04-12 | data-sort-value="1971" | 1971 | [[Fail:Kurt Carendi.jpg|center|120px]] | [[Vara vald]] | [[:d:Q24019592|Q24019592]] |- | style='text-align:right'| 524 | [[Kurt von Wistinghausen]] | Eesti kirjastaja | data-sort-value="1901" | 1901-05-13 | data-sort-value="1986" | 1986-09-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q33663304|Q33663304]] |- | style='text-align:right'| 525 | [[Kurt Zoege von Manteuffel]] | | data-sort-value="1881" | 1881-08-20 | data-sort-value="1941" | 1941-01-10 | [[Fail:Zoege von Manteuffel, Kurt Baron.png|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q19754004|Q19754004]] |- | style='text-align:right'| 526 | [[Kustas Kaleviste]] | | data-sort-value="1893" | 1893-11-15 | | | [[Kullamaa vald]] | [[:d:Q40015769|Q40015769]] |- | style='text-align:right'| 527 | [[Kęstutis Bulota]] | | data-sort-value="1896" | 1896 | data-sort-value="1941" | 1941 | [[Fail:Kęstutis Bulota LFLS.JPG|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q3739899|Q3739899]] |- | style='text-align:right'| 528 | [[Lagle Israel]] | eesti kujur, maalikunstnik ja graafik | data-sort-value="1923" | 1923-10-20 | data-sort-value="2000" | 2000-04-24 | | [[Võistre]] | [[:d:Q50376958|Q50376958]] |- | style='text-align:right'| 529 | [[Laima Dalbina]] | | data-sort-value="1993" | 1993-05-25 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134963870|Q134963870]] |- | style='text-align:right'| 530 | [[Larisa Tsaryova]] | Venemaa ujuja | data-sort-value="1958" | 1958-08-10 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q6489466|Q6489466]] |- | style='text-align:right'| 531 | [[Lauri Jõeleht]] | Eesti helilooja | data-sort-value="1974" | 1974-12-14 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q106026595|Q106026595]] |- | style='text-align:right'| 532 | [[Lauri Resik]] | Eesti jalgrattur | data-sort-value="1969" | 1969-11-28 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q87004400|Q87004400]] |- | style='text-align:right'| 533 | [[Lauri Suup]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="2004" | 2004-02-11 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q99539405|Q99539405]] |- | style='text-align:right'| 534 | [[Lehti Heapost]] | | data-sort-value="1939" | 1939-07-03 | | | [[Rootsivere]] | [[:d:Q133847841|Q133847841]] |- | style='text-align:right'| 535 | [[Leida Voll]] | eesti jalgrattur | data-sort-value="1931" | 1931-09-14 | data-sort-value="2014" | 2014-01-27 | | [[Käru vald (Vändra kihelkond)|Käru vald]] | [[:d:Q124296421|Q124296421]] |- | style='text-align:right'| 536 | [[Leili Järv]] | | data-sort-value="1955" | 1955-01-26 | | | [[Kose-Uuemõisa]] | [[:d:Q125273627|Q125273627]] |- | style='text-align:right'| 537 | [[Lembit Kolk]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1907" | 1907 | data-sort-value="2003" | 2003-04-13 | | [[Muhu]] | [[:d:Q105773602|Q105773602]] |- | style='text-align:right'| 538 | [[Lembit Semsugov]] | Eesti sumokohtunik | data-sort-value="1954" | 1954-08-02 | | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q124320939|Q124320939]] |- | style='text-align:right'| 539 | [[Lemmi Selge]] | eesti karateka ja judoka | data-sort-value="1963" | 1963-03-16 | | | [[Rakke]] | [[:d:Q124218612|Q124218612]] |- | style='text-align:right'| 540 | [[Lemmik Lehtmets]] | | data-sort-value="1948" | 1948-02-10 | | | [[Luusika]] | [[:d:Q135000960|Q135000960]] |- | style='text-align:right'| 541 | [[Lena Yudanova]] | | data-sort-value="1957" | 1957-03-22 | | [[Fail:Елена Юданова "Колибри".png|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4533745|Q4533745]] |- | style='text-align:right'| 542 | [[Leo Biek]] | | data-sort-value="1921" | 1921 | data-sort-value="2001" | 2001 | | [[Eesti]] | [[:d:Q45753900|Q45753900]] |- | style='text-align:right'| 543 | [[Leo Bruhns]] | Saksamaa kunstiajaloolane | data-sort-value="1884" | 1884-11-26 | data-sort-value="1957" | 1957-12-27 | | [[Nissi vald]] | [[:d:Q1818498|Q1818498]] |- | style='text-align:right'| 544 | [[Leo Kask]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1925" | 1925-05-06 | data-sort-value="1948" | 1948-10-04 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q24019435|Q24019435]] |- | style='text-align:right'| 545 | [[Leo Levanowitsch]] | | data-sort-value="1873" | 1873 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q95326475|Q95326475]] |- | style='text-align:right'| 546 | [[Leonid Borodkin]] | Venemaa ajaloolane | data-sort-value="1946" | 1946-12-09 | | [[Fail:LeoBorodkin.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4094601|Q4094601]] |- | style='text-align:right'| 547 | [[Leonid Petrushin]] | Venemaa kunstnik | data-sort-value="1946" | 1946-09-13 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q15080559|Q15080559]] |- | style='text-align:right'| 548 | [[Leopold F. Gruner]] | Saksamaa botaanik | data-sort-value="1839" | 1839 | data-sort-value="1917" | 1917 | | [[Põltsamaa vald (1991)|Põltsamaa vald]] | [[:d:Q5973427|Q5973427]] |- | style='text-align:right'| 549 | [[Leopoldo J. Niilus]] | Argentina jurist | data-sort-value="1930" | 1930-01-19 | data-sort-value="2015" | 2015-02-09 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1517430|Q1517430]] |- | style='text-align:right'| 550 | [[Lev Nessov]] | | data-sort-value="1947" | 1947 | data-sort-value="1995" | 1995 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15410778|Q15410778]] |- | style='text-align:right'| 551 | [[Lia Laasberg]] | eesti metallikunstnik | data-sort-value="1944" | 1944-10-09 | | | [[Tamse]] | [[:d:Q133858851|Q133858851]] |- | style='text-align:right'| 552 | [[Lidia Uustal]] | eesti treener, spordipedagoog ja -tegelane | data-sort-value="1918" | 1918-12-23 | data-sort-value="2012" | 2012-07-06 | | [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]] | [[:d:Q124310974|Q124310974]] |- | style='text-align:right'| 553 | [[Liina Sõrmus]] | | data-sort-value="1997" | 1997-06-28 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134963924|Q134963924]] |- | style='text-align:right'| 554 | [[Liisa Merisalu]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="2002" | 2002-01-15 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q97759713|Q97759713]] |- | style='text-align:right'| 555 | [[Liisa Turmann]] | Eesti kurlingumängija, treener ja sporditegelane | data-sort-value="1990" | 1990-12-03 | | [[Fail:Liisa Turmann, kurlingumängija.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q106628976|Q106628976]] |- | style='text-align:right'| 556 | [[Liivi Kluge]] | Eesti matemaatik | data-sort-value="1973" | 1973-08-19 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q102379660|Q102379660]] |- | style='text-align:right'| 557 | [[Lilian Malkina]] | | data-sort-value="1938" | 1938-07-14 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4278011|Q4278011]] |- | style='text-align:right'| 558 | [[Lilla Rehbinder]] | | data-sort-value="1847" | 1847-10-05 | data-sort-value="1918" | 1918-10-30 | [[Fail:Rehbinder-Juliane-1847-18m.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q1825163|Q1825163]] |- | style='text-align:right'| 559 | [[Lisette Täks]] | | data-sort-value="2003" | 2003-02-22 | | | [[Tartu linn (haldusüksus)|Tartu linn]] | [[:d:Q133762404|Q133762404]] |- | style='text-align:right'| 560 | [[Ludvig Ehala]] | | data-sort-value="1919" | 1919-11-23 | data-sort-value="1998" | 1998-03-30 | | [[Käru vald (Vändra kihelkond)|Käru vald]] | [[:d:Q134284086|Q134284086]] |- | style='text-align:right'| 561 | [[Ludwig Alexander Konstantin von Baumgarten]] | | data-sort-value="1819" | 1819 | data-sort-value="1902" | 1902 | [[Fail:Konstantin Ludwig Alexander von Baumgarten.jpg|center|120px]] | [[Vohnja]] | [[:d:Q55092753|Q55092753]] |- | style='text-align:right'| 562 | [[Lulu Kitzberg-Pappel]] | eesti näitleja ja teatripedagoog | data-sort-value="1887" | 1887-05-24 | data-sort-value="1943" | 1943-03-15 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q95688182|Q95688182]] |- | style='text-align:right'| 563 | [[Luule Heapost]] | | data-sort-value="1932" | 1932-02-12 | data-sort-value="1992" | 1992-01-28 | | [[Rootsivere]] | [[:d:Q133847843|Q133847843]] |- | style='text-align:right'| 564 | [[Lydia Vohu]] | | data-sort-value="1916" | 1916-01-14 | data-sort-value="1990" | 1990-09-11 | | [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]] | [[:d:Q125252804|Q125252804]] |- | style='text-align:right'| 565 | [[Maarja Niinemägi]] | | data-sort-value="1979" | 1979 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q115647697|Q115647697]] |- | style='text-align:right'| 566 | [[Made Varango]] | Eesti näitleja | data-sort-value="1912" | 1912-06-07 | data-sort-value="1993" | 1993-03-08 | | [[Esna vald]] | [[:d:Q134175651|Q134175651]] |- | style='text-align:right'| 567 | [[Madis Kiisk]] | Eesti füüsik | data-sort-value="1974" | 1974-02-03 | | | [[Simuna]] | [[:d:Q90239274|Q90239274]] |- | style='text-align:right'| 568 | [[Madis Pärtel]] | Eesti võrkpallur | data-sort-value="1985" | 1985-11-01 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q21285444|Q21285444]] |- | style='text-align:right'| 569 | [[Magnus Gottfried von Fock]] | | data-sort-value="1778" | 1778-04-13 | data-sort-value="1831" | 1831-09-08 | [[Fail:Фон Фок.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q16712245|Q16712245]] |- | style='text-align:right'| 570 | [[Magnus Stenbock]] | | data-sort-value="1805" | 1805-06-24 | data-sort-value="1836" | 1836-06-28 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q94820932|Q94820932]] |- | style='text-align:right'| 571 | [[Mai Luik]] | eesti suusataja, treener ja sporditegelane | data-sort-value="1935" | 1935-12-16 | | | [[Tapa]] | [[:d:Q124338019|Q124338019]] |- | style='text-align:right'| 572 | [[Maie Helm]] | kunstnik | data-sort-value="1958" | 1958-05-02 | | | [[Tammiku (Väike-Maarja)|Tammiku]] | [[:d:Q50698128|Q50698128]] |- | style='text-align:right'| 573 | [[Maie Kaasikmäe]] | Eesti näitleja | data-sort-value="1954" | 1954-08-31 | | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q134349620|Q134349620]] |- | style='text-align:right'| 574 | [[Maimu Orgussaar]] | Eesti näitleja | data-sort-value="1911" | 1911-10-16 | data-sort-value="1975" | 1975-09-11 | | [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]] | [[:d:Q134384225|Q134384225]] |- | style='text-align:right'| 575 | [[Mait Luha]] | Eesti autosportlane ja sporditegelane | data-sort-value="1938" | 1938-01-30 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q48869196|Q48869196]] |- | style='text-align:right'| 576 | [[Maldar Mäesalu]] | | data-sort-value="1959" | 1959-12-08 | | | [[Hageri küla|Hageri]] | [[:d:Q135006339|Q135006339]] |- | style='text-align:right'| 577 | [[Mall Stålhammar]] | | data-sort-value="1943" | 1943-03-03 | data-sort-value="2020" | 2020-12-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q104771857|Q104771857]] |- | style='text-align:right'| 578 | [[Manfred Sihle-Wissel]] | Saksamaa skulptor | data-sort-value="1934" | 1934-03-28 | | [[Fail:L Portrait Manfred.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q1889951|Q1889951]] |- | style='text-align:right'| 579 | [[Mann Helstein]] | Eesti muusik | data-sort-value="1989" | 1989-02-18 | | [[Fail:Mann Helstein (cropped).jpg|center|120px]] | [[Eesti]] | [[:d:Q3744137|Q3744137]] |- | style='text-align:right'| 580 | [[Marc Arthur]] | | data-sort-value="1972" | 1972-05-25 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16674344|Q16674344]] |- | style='text-align:right'| 581 | [[Marcin Frantz]] | Saksamaa arhitekt | data-sort-value="1679" | 1679 | data-sort-value="1742" | 1742-11-06 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q11770679|Q11770679]] |- | style='text-align:right'| 582 | [[Mare Neps]] | Eesti käsipallitreener | data-sort-value="1956" | 1956-05-21 | | | [[Tapa]] | [[:d:Q124333695|Q124333695]] |- | style='text-align:right'| 583 | [[Marek Kiisa]] | | data-sort-value="1968" | 1968-11-16 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q103916205|Q103916205]] |- | style='text-align:right'| 584 | [[Maret Valner]] | | data-sort-value="1978" | 1978-01-15 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971156|Q134971156]] |- | style='text-align:right'| 585 | [[Margo Novikov]] | Eesti motosportlane | data-sort-value="1970" | 1970-09-15 | | | [[Tapa]] | [[:d:Q124312876|Q124312876]] |- | style='text-align:right'| 586 | [[Margus Kangur]] | Eesti suusahüppaja ja kahevõistleja | data-sort-value="1962" | 1962-11-16 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q29413828|Q29413828]] |- | style='text-align:right'| 587 | [[Mari Järsk]] | | data-sort-value="1987" | 1987-11-28 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q136312241|Q136312241]] |- | style='text-align:right'| 588 | [[Mari Kipp]] | | data-sort-value="1906" | 1906-08-20 | | | [[Viljandi maakond]] | [[:d:Q40015662|Q40015662]] |- | style='text-align:right'| 589 | [[Mari Tampere-Bezrodny]] | | data-sort-value="1951" | 1951-04-22 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q30926072|Q30926072]] |- | style='text-align:right'| 590 | [[Maria Amalia di Curlandia]] | | data-sort-value="1653" | 1653 | data-sort-value="1711" | 1711 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1144636|Q1144636]] |- | style='text-align:right'| 591 | [[Maria Bosse-Sporleder]] | | data-sort-value="1932" | 1932 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q95213337|Q95213337]] |- | style='text-align:right'| 592 | [[Maria Dangell]] | Eestist pärit pianist | data-sort-value="1974" | 1974-03-30 | | [[Fail:Maria Dangell Hans Gert Poettering.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q6761136|Q6761136]] |- | style='text-align:right'| 593 | [[Maria Kall]] | | data-sort-value="1976" | 1976 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21530699|Q21530699]] |- | style='text-align:right'| 594 | [[Maria Orav]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1996" | 1996-04-07 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q98083722|Q98083722]] |- | style='text-align:right'| 595 | [[Maria Sofia De la Gardie]] | | data-sort-value="1627" | 1627 | data-sort-value="1694" | 1694-08-22 | [[Fail:Maria Sofia De la Gardie.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4944388|Q4944388]] |- | style='text-align:right'| 596 | [[Maria Veretenina]] | | data-sort-value="1982" | 1982-09-26 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q106515686|Q106515686]] |- | style='text-align:right'| 597 | [[Marie Hermes Elisabeth Baer von Huthorn]] | | data-sort-value="1866" | 1866-09-25 | data-sort-value="1929" | 1929-02-10 | | [[Eesti]] | [[:d:Q1897543|Q1897543]] |- | style='text-align:right'| 598 | [[Marie Kikkas]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1996" | 1996-06-17 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q98069040|Q98069040]] |- | style='text-align:right'| 599 | [[Marie Kuntze]] | | data-sort-value="1840" | 1840 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q95191985|Q95191985]] |- | style='text-align:right'| 600 | [[Mariia Fiodorovna L'vova Rostovskaia]] | | data-sort-value="1815" | 1815 | data-sort-value="1872" | 1872-06-10 | [[Fail:M. F.Lvova.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]]<br/>[[Peterburi]] | [[:d:Q19060682|Q19060682]] |- | style='text-align:right'| 601 | [[Marina Grinova]] | | data-sort-value="1961" | 1961-03-10 | | [[Fail:Марина Вікторівна Гриньова..jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q16696963|Q16696963]] |- | style='text-align:right'| 602 | [[Marina Lurs]] | | data-sort-value="1881" | 1881-04-10 | data-sort-value="1922" | 1922-03-30 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16672494|Q16672494]] |- | style='text-align:right'| 603 | [[Marina Shafrova-Marutaev]] | | data-sort-value="1908" | 1908-03-30 | data-sort-value="1942" | 1942-01-31 | [[Fail:Marina Chafroff (remini enahnced + postprocess).png|center|120px]] | [[Tallinn]]<br/>[[Liepāja]] | [[:d:Q15210941|Q15210941]] |- | style='text-align:right'| 604 | [[Maris Oidekivi-Kaufmann]] | | data-sort-value="1974" | 1974-02-04 | | | [[Kadrina]] | [[:d:Q125523737|Q125523737]] |- | style='text-align:right'| 605 | [[Marje Kerem]] | eesti metallikunstnik | data-sort-value="1944" | 1944-07-31 | data-sort-value="2024" | 2024-07-21 | | [[Käru (Väike-Maarja)|Käru]] | [[:d:Q133853911|Q133853911]] |- | style='text-align:right'| 606 | [[Mark Viitanen]] | | data-sort-value="1998" | 1998-04-04 | | [[Fail:Introduction of STS Sanok team, 24 Mark Viitanen.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q90540411|Q90540411]] |- | style='text-align:right'| 607 | [[Markus Pajur]] | Eesti jalgrattur | data-sort-value="2000" | 2000-09-23 | | [[Fail:Saint-Amand-les-Eaux - Paris-Roubaix juniors, 9 avril 2017, départ (B46).JPG|center|120px]] | [[Kiili]] | [[:d:Q97656848|Q97656848]] |- | style='text-align:right'| 608 | [[Markus Saksatamm]] | Eesti kirjanik | data-sort-value="1969" | 1969-01-28 | | | [[Saku]] | [[:d:Q126028334|Q126028334]] |- | style='text-align:right'| 609 | [[Mart Jaagus]] | | data-sort-value="1921" | 1921-04-26 | data-sort-value="2009" | 2009 | | [[Are vald (Pärnu-Jaagupi kihelkond)]] | [[:d:Q134571452|Q134571452]] |- | style='text-align:right'| 610 | [[Mart Marguste]] | | data-sort-value="1928" | 1928-04-20 | data-sort-value="2004" | 2004-02-15 | | [[Are vald (Pärnu-Jaagupi kihelkond)]] | [[:d:Q134720578|Q134720578]] |- | style='text-align:right'| 611 | [[Marten Männi]] | Eesti veemotosportlane | data-sort-value="2001" | 2001-07-11 | | | [[Saku]] | [[:d:Q124844128|Q124844128]] |- | style='text-align:right'| 612 | [[Martin Kruus]] | | data-sort-value="1912" | 1912-03-02 | data-sort-value="1990" | 1990-10-24 | | [[Silmsi (Kose)|Silmsi]] | [[:d:Q134444747|Q134444747]] |- | style='text-align:right'| 613 | [[Martin Lihu]] | | data-sort-value="1930" | 1930-12-08 | | | [[Jõgeva vald (Laiuse kihelkond)]] | [[:d:Q134703821|Q134703821]] |- | style='text-align:right'| 614 | [[Martin Lill]] | | data-sort-value="1972" | 1972-04-23 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q87105538|Q87105538]] |- | style='text-align:right'| 615 | [[Martin Mander]] | Eesti ärimees | data-sort-value="1985" | 1985 | | [[Fail:Martin Mander.jpg|center|120px]] | [[Eesti]] | [[:d:Q84056439|Q84056439]] |- | style='text-align:right'| 616 | [[Martin Trepp]] | | data-sort-value="1892" | 1892 | | [[Fail:Treps (i.e. Martin Trepp, aviateur de l'escadrille N 12) - btv1b53237633z.jpg|center|120px]] | [[Eesti]] | [[:d:Q138333135|Q138333135]] |- | style='text-align:right'| 617 | [[Martti Helde]] | Eesti filmirežissöör | data-sort-value="1987" | 1987-08-23 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q106645492|Q106645492]] |- | style='text-align:right'| 618 | [[Maschinka Schubert]] | | data-sort-value="1815" | 1815-08-25 | data-sort-value="1882" | 1882-09-19 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1296591|Q1296591]] |- | style='text-align:right'| 619 | [[Mati Ilomets]] | eesti sooteadlane | data-sort-value="1950" | 1950-08-24 | | | [[Kadrina]] | [[:d:Q131872605|Q131872605]] |- | style='text-align:right'| 620 | [[Mati Uusmaa]] | Eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1959" | 1959-09-16 | | | [[Kose]] | [[:d:Q111393573|Q111393573]] |- | style='text-align:right'| 621 | [[Matts Dreijer]] | | data-sort-value="1901" | 1901-01-31 | data-sort-value="1998" | 1998-04-15 | | [[Ruhnu küla|Ruhnu]] | [[:d:Q3431508|Q3431508]] |- | style='text-align:right'| 622 | [[Matvei Timaev]] | | data-sort-value="1796" | 1796-11-17 | data-sort-value="1858" | 1858-03-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15074233|Q15074233]] |- | style='text-align:right'| 623 | [[Maurice Grün]] | Prantsusmaa maalikunstnik | data-sort-value="1870" | 1870-02 | data-sort-value="1947" | 1947 | [[Fail:Autoportrait Maurice Grün (Koller Auktionen AG Zürich).jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q50190356|Q50190356]] |- | style='text-align:right'| 624 | [[Meelis Pohlak]] | | data-sort-value="1975" | 1975-05-26 | | | [[Rakke]] | [[:d:Q135299038|Q135299038]] |- | style='text-align:right'| 625 | [[Meelis Telliskivi]] | Eesti autosportlane | data-sort-value="1971" | 1971-03-03 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q85865956|Q85865956]] |- | style='text-align:right'| 626 | [[Meinhard Prii]] | eesti sõudja | data-sort-value="1929" | 1929-04-06 | data-sort-value="2018" | 2018-11-03 | | [[Muhu]] | [[:d:Q124312390|Q124312390]] |- | style='text-align:right'| 627 | [[Meir Gourevitz]] | | data-sort-value="1890" | 1890 | data-sort-value="1950" | 1950-02-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16129505|Q16129505]] |- | style='text-align:right'| 628 | [[Melchior Spiel]] | | data-sort-value="1691" | 1691-12 | data-sort-value="1744" | 1744-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q105705602|Q105705602]] |- | style='text-align:right'| 629 | [[Merily Väster]] | | data-sort-value="2009" | 2009-10-19 | | | [[Põltsamaa vald (1991)|Põltsamaa vald]] | [[:d:Q137532773|Q137532773]] |- | style='text-align:right'| 630 | [[Meta Pruul]] | | data-sort-value="1912" | 1912 | data-sort-value="1981" | 1981 | | [[Tänassilma]] | [[:d:Q94513809|Q94513809]] |- | style='text-align:right'| 631 | [[Mia Eklund]] | Soome tennisist | data-sort-value="1994" | 1994-10-30 | | [[Fail:Mia Nicole Eklund, Aegon Surbiton Trophy, London, UK - Diliff.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q15029822|Q15029822]] |- | style='text-align:right'| 632 | [[Michael Paert]] | | data-sort-value="1977" | 1977 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q95908905|Q95908905]] |- | style='text-align:right'| 633 | [[Michał Czakul]] | | data-sort-value="1885" | 1885-10-11 | data-sort-value="1937" | 1937-08-21 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q28359421|Q28359421]] |- | style='text-align:right'| 634 | [[Mikhail Fyodorov]] | | data-sort-value="1945" | 1945-05-11 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4493996|Q4493996]] |- | style='text-align:right'| 635 | [[Milvi Miil]] | eesti spordipedagoog | data-sort-value="1938" | 1938-01-10 | data-sort-value="2018" | 2018-08-10 | | [[Ambla vald (Ambla kihelkond)|Ambla vald]] | [[:d:Q124338993|Q124338993]] |- | style='text-align:right'| 636 | [[Milvi Pugi]] | | data-sort-value="1984" | 1984-07-29 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971258|Q134971258]] |- | style='text-align:right'| 637 | [[Mirjam Frey]] | | data-sort-value="1978" | 1978-08-12 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971242|Q134971242]] |- | style='text-align:right'| 638 | [[Moritz Franz von Schultz]] | | data-sort-value="1806" | 1806-11-08 | data-sort-value="1888" | 1888-10-14 | [[Fail:Moritz Franz von Schultz.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4527629|Q4527629]] |- | style='text-align:right'| 639 | [[Munir Beyusov]] | | data-sort-value="1981" | 1981-04-10 | | [[Fail:Munir beusov.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4086133|Q4086133]] |- | style='text-align:right'| 640 | [[Märt Eerme]] | Eesti jäähokimängija | data-sort-value="1987" | 1987-02-27 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q85869039|Q85869039]] |- | style='text-align:right'| 641 | [[Märten Subka]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="2002" | 2002-05-10 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q106162291|Q106162291]] |- | style='text-align:right'| 642 | [[Méry von Bruiningk]] | | data-sort-value="1818" | 1818-08-11 | data-sort-value="1853" | 1853-01-22 | | [[Kärstna]] | [[:d:Q18921139|Q18921139]] |- | style='text-align:right'| 643 | [[Nadezhda Morozova]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q135191425|Q135191425]] |- | style='text-align:right'| 644 | [[Nadezhda Sytinskaya]] | | data-sort-value="1906" | 1906-02-22 | data-sort-value="1974" | 1974-07-04 | [[Fail:Nadezhda Sytinskaya.png|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4448238|Q4448238]] |- | style='text-align:right'| 645 | [[Nadežda Maksimova]] | eesti paraujuja | data-sort-value="1960" | 1960-04-17 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q100606472|Q100606472]] |- | style='text-align:right'| 646 | [[Nadežda Ojasaar]] | | data-sort-value="1929" | 1929-10-21 | data-sort-value="2007" | 2007-04-27 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q93445924|Q93445924]] |- | style='text-align:right'| 647 | [[Naima Saar]] | | data-sort-value="1919" | 1919-03-28 | data-sort-value="2010" | 2010-07-15 | | [[Sooviku]] | [[:d:Q30345662|Q30345662]] |- | style='text-align:right'| 648 | [[Natalia Tõhhonravova]] | | data-sort-value="1991" | 1991-11-13 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971155|Q134971155]] |- | style='text-align:right'| 649 | [[Natalia Zholudz]] | | data-sort-value="1988" | 1988-05-01 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971238|Q134971238]] |- | style='text-align:right'| 650 | [[Natalya Sayko]] | | data-sort-value="1948" | 1948-01-12 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4405209|Q4405209]] |- | style='text-align:right'| 651 | [[Nathalia Löwenhielm]] | | data-sort-value="1814" | 1814-06-09 | data-sort-value="1867" | 1867-11-26 | [[Fail:Josef Kriehuber - Grevinnan Natalia Alexandra von Buxhövden, gift med K.G. Löwenhielm - NMH 283-1965 - Nationalmuseum.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q20652758|Q20652758]] |- | style='text-align:right'| 652 | [[Nelli Pshyonnaya]] | | data-sort-value="1947" | 1947-01-01 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4385140|Q4385140]] |- | style='text-align:right'| 653 | [[Nicolas Greschny]] | Prantsusmaa maalikunstnik | data-sort-value="1912" | 1912-09-02 | data-sort-value="1985" | 1985-04-24 | [[Fail:Fresques de l'église sainte-Anne.JPG|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q3340377|Q3340377]] |- | style='text-align:right'| 654 | [[Nicolaus Salemann]] | | data-sort-value="1727" | 1727 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q95640484|Q95640484]] |- | style='text-align:right'| 655 | [[Niels Bätge]] | | data-sort-value="1913" | 1913-04-19 | data-sort-value="1944" | 1944-12-12 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q7031464|Q7031464]] |- | style='text-align:right'| 656 | [[Nikolai Bekleshov]] | | data-sort-value="1825" | 1825-03-11 | data-sort-value="1903" | 1903-03-22 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q43425676|Q43425676]] |- | style='text-align:right'| 657 | [[Nikolai Graf von Baranoff]] | | data-sort-value="1809" | 1809<br/>1808-10-19 | data-sort-value="1883" | 1883-05-26 | [[Fail:N. T. Baranov.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4077765|Q4077765]] |- | style='text-align:right'| 658 | [[Nikolai Lopatnikoff]] | | data-sort-value="1903" | 1903-03-16 | data-sort-value="1976" | 1976-10-07 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1739754|Q1739754]] |- | style='text-align:right'| 659 | [[Nikolai Podgurski]] | | data-sort-value="1877" | 1877-08-13 | data-sort-value="1918" | 1918-11-01 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15080859|Q15080859]] |- | style='text-align:right'| 660 | [[Nikolai Rehbinder]] | | data-sort-value="1823" | 1823-12-18 | data-sort-value="1876" | 1876-09-12 | [[Fail:NicolaiRehbinder.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q15432228|Q15432228]] |- | style='text-align:right'| 661 | [[Nikolai Rozental]] | | data-sort-value="1892" | 1892-09-22 | data-sort-value="1960" | 1960-11-07 | | [[Peterburi]]<br/>[[Tallinn]] | [[:d:Q16714561|Q16714561]] |- | style='text-align:right'| 662 | [[Nikolai Titov]] | | data-sort-value="1845" | 1845-05-05 | data-sort-value="1918" | 1918 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4458272|Q4458272]] |- | style='text-align:right'| 663 | [[Nikolai Tretyakov]] | | data-sort-value="1880" | 1880-10-19 | data-sort-value="1942" | 1942 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15070719|Q15070719]] |- | style='text-align:right'| 664 | [[Nikolai von Krüdener]] | | data-sort-value="1811" | 1811-03-10 | data-sort-value="1891" | 1891-02-17 | [[Fail:Nikolai Karl Gregor von Krüdener.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q2471459|Q2471459]] |- | style='text-align:right'| 665 | [[Nikolai von Rein]] | | data-sort-value="1870" | 1870 | data-sort-value="1917" | 1917 | [[Fail:Alexander Nicolai Julius von Rein.png|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q97208736|Q97208736]] |- | style='text-align:right'| 666 | [[Nikolai von Sivers]] | | data-sort-value="1867" | 1867 | data-sort-value="1943" | 1943 | | [[Kolga-Jaani]] | [[:d:Q55105505|Q55105505]] |- | style='text-align:right'| 667 | [[Nikolay Krusenstern]] | | data-sort-value="1854" | 1854-02-07 | data-sort-value="1940" | 1940-04-05 | [[Fail:Генерал Николай Фёдорович фон Крузенштерн.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4242086|Q4242086]] |- | style='text-align:right'| 668 | [[Nils Moritz]] | Rootsi näitleja | data-sort-value="1943" | 1943-05-05 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q3358967|Q3358967]] |- | style='text-align:right'| 669 | [[Norbert Lindtrop]] | | data-sort-value="1889" | 1889-04-02 | data-sort-value="1969" | 1969 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q28790034|Q28790034]] |- | style='text-align:right'| 670 | [[Norman Balk]] | | data-sort-value="1894" | 1894-01-04 | data-sort-value="1975" | 1975 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1566875|Q1566875]] |- | style='text-align:right'| 671 | [[Olaf Baron von Wrangel]] | Saksa poliitik | data-sort-value="1928" | 1928-07-20 | data-sort-value="2009" | 2009-09-29 | [[Fail:KAS-Wrangel, Olaf von-Bild-2848-1.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q107181|Q107181]] |- | style='text-align:right'| 672 | [[Olaf von Fersen]] | Saksamaa ajakirjanik | data-sort-value="1912" | 1912-01-21 | data-sort-value="2000" | 2000-09-17 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1644995|Q1644995]] |- | style='text-align:right'| 673 | [[Oleg Ryazantsev]] | Venemaa näitleja | data-sort-value="1980" | 1980-06-02 | | [[Fail:Oleg Ryazantsev.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q15088522|Q15088522]] |- | style='text-align:right'| 674 | [[Oleg Yegorov]] | | data-sort-value="1957" | 1957-03-08 | data-sort-value="2023" | 2023-10-01 | [[Fail:OE4518.JPG|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q17266406|Q17266406]] |- | style='text-align:right'| 675 | [[Olev Raudsepp]] | eesti kergejõustiklane ja sporditegelane | data-sort-value="1945" | 1945-09-14 | | | [[Rakke]] | [[:d:Q124256615|Q124256615]] |- | style='text-align:right'| 676 | [[Olga Tšuiko]] | Eesti jalgpallur ja teadlane | data-sort-value="1988" | 1988-07-18 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q89214134|Q89214134]] |- | style='text-align:right'| 677 | [[Oscar Carl Andreas Koch]] | | data-sort-value="1867" | 1867 | data-sort-value="1930" | 1930 | | [[Karla (Kose)|Karla]] | [[:d:Q55098571|Q55098571]] |- | style='text-align:right'| 678 | [[Oskar Gutmann]] | | data-sort-value="1902" | 1902-09-06 | data-sort-value="1990" | 1990-09-19 | | [[Rahula]] | [[:d:Q134294384|Q134294384]] |- | style='text-align:right'| 679 | [[Oskar Käis]] | | data-sort-value="1932" | 1932-10-18 | data-sort-value="2023" | 2023-01-19 | | [[Eesti]] | [[:d:Q111398789|Q111398789]] |- | style='text-align:right'| 680 | [[Oskar Lehtsalu]] | Rootsi maalikunstnik | data-sort-value="1922" | 1922-06-01 | | | [[Lääne maakond]] | [[:d:Q28025692|Q28025692]] |- | style='text-align:right'| 681 | [[Oskar Rehtsalu]] | eesti laskesporditegelane | data-sort-value="1918" | 1918-09-30 | data-sort-value="2005" | 2005-07-21 | | [[Käru vald (Vändra kihelkond)|Käru vald]] | [[:d:Q124336845|Q124336845]] |- | style='text-align:right'| 682 | [[Oskar Rosi]] | Saksamaa maalikunstnik | data-sort-value="1921" | 1921 | data-sort-value="2010" | 2010 | [[Fail:Oskar Rosi.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q19297719|Q19297719]] |- | style='text-align:right'| 683 | [[Oskar Teder]] | Eesti fotograaf | data-sort-value="1909" | 1909-11-20 | | | [[Mõniste vald]] | [[:d:Q28022327|Q28022327]] |- | style='text-align:right'| 684 | [[Oskar Uudeküll]] | Eesti sporditegelane | data-sort-value="1909" | 1909-02-15 | data-sort-value="2007" | 2007-11-14 | | [[Tamsalu]] | [[:d:Q124220602|Q124220602]] |- | style='text-align:right'| 685 | [[Oskar Võsandi]] | eesti kergejõustiklane ja kergejõustikukohtunik | data-sort-value="1915" | 1915-12-17 | data-sort-value="2011" | 2011-08-07 | | [[Lehtse vald (Ambla kihelkond)|Lehtse vald]] | [[:d:Q124262110|Q124262110]] |- | style='text-align:right'| 686 | [[Ossip Gannibal]] | | data-sort-value="1744" | 1744-01-20 | data-sort-value="1806" | 1806-10-12 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q8718442|Q8718442]] |- | style='text-align:right'| 687 | [[Osvald Lannes]] | | data-sort-value="1898" | 1898-02-05 | | | [[Lehtse vald (Ambla kihelkond)|Lehtse vald]] | [[:d:Q137829152|Q137829152]] |- | style='text-align:right'| 688 | [[Ott Vanaselja]] | eesti autosportlane | data-sort-value="1961" | 1961-12-10 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q85866962|Q85866962]] |- | style='text-align:right'| 689 | [[Otto Aloe]] | eesti teatridirektor ja näitleja | data-sort-value="1894" | 1894-07-21 | data-sort-value="1972" | 1972-12-06 | | [[Kirivalla]] | [[:d:Q124378050|Q124378050]] |- | style='text-align:right'| 690 | [[Otto Heinrich von Gernet]] | | data-sort-value="1780" | 1780-01-22 | data-sort-value="1848" | 1848-12-10 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q94808976|Q94808976]] |- | style='text-align:right'| 691 | [[Otto Herman Jürendi]] | | data-sort-value="1900" | 1900-10-04 | data-sort-value="1991" | 1991-10-03 | | [[Kiltsi]] | [[:d:Q134580632|Q134580632]] |- | style='text-align:right'| 692 | [[Otto Juhansoo]] | eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1913" | 1913-02-09 | data-sort-value="1995" | 1995-10-03 | | [[Käru vald (Vändra kihelkond)|Käru vald]] | [[:d:Q124323055|Q124323055]] |- | style='text-align:right'| 693 | [[Otto Karma]] | | data-sort-value="1941" | 1941-05-18 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q102407469|Q102407469]] |- | style='text-align:right'| 694 | [[Otto Reinhold Yxkull]] | | data-sort-value="1670" | 1670-08-11 | data-sort-value="1746" | 1746-12-10 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q17385118|Q17385118]] |- | style='text-align:right'| 695 | [[Otto Theodor Gottlieb von Schultz]] | | data-sort-value="1820" | 1820-06-08 | data-sort-value="1880" | 1880-09-20 | [[Fail:Федор Богданович Шульц.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q18280393|Q18280393]] |- | style='text-align:right'| 696 | [[Otto von Taube]] | | data-sort-value="1879" | 1879-06-21 | data-sort-value="1973" | 1973-06-30 | [[Fail:J.Lutz- Otto von Taube.JPG|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q1411663|Q1411663]] |- | style='text-align:right'| 697 | [[Otto Wilhelm Löwen]] | | data-sort-value="1659" | 1659-11-02 | data-sort-value="1712" | 1712-08-06 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q19827941|Q19827941]] |- | style='text-align:right'| 698 | [[Otto Zoege von Manteuffel]] | baltisaksa maalikunstnik | data-sort-value="1822" | 1822-04-10 | data-sort-value="1889" | 1889-05-15 | [[Fail:Autoportree, Otto Zoege von Manteuffel, EKM j 190-613 M 881.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q27064380|Q27064380]] |- | style='text-align:right'| 699 | [[Otton von Dessien]] | Venemaa arhitekt | data-sort-value="1863" | 1863-07-22 | data-sort-value="1918" | 1918-11-16 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4159223|Q4159223]] |- | style='text-align:right'| 700 | [[P. M. Vorotnikov]] | | data-sort-value="1810" | 1810<br/>1804 | data-sort-value="1876" | 1876 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q27915973|Q27915973]] |- | style='text-align:right'| 701 | [[Paavo Kyrenius]] | | data-sort-value="1885" | 1885-08-29 | data-sort-value="1955" | 1955-11-16 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q106239189|Q106239189]] |- | style='text-align:right'| 702 | [[Paavo Nelke]] | eesti käsipallur ja käsipallitreener | data-sort-value="1970" | 1970-12-13 | | | [[Tapa]] | [[:d:Q124312742|Q124312742]] |- | style='text-align:right'| 703 | [[Patrik Kristal]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="2007" | 2007-11-12 | | | [[Viimsi vald]] | [[:d:Q120084209|Q120084209]] |- | style='text-align:right'| 704 | [[Paul Alexander Konrad von Krusenstern]] | | data-sort-value="1834" | 1834-04-09 | data-sort-value="1892" | 1892-03-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4242088|Q4242088]] |- | style='text-align:right'| 705 | [[Paul Arupõld]] | | data-sort-value="1886" | 1886-09-17 | | | [[Räpina vald (1991)|Räpina vald]] | [[:d:Q27826839|Q27826839]] |- | style='text-align:right'| 706 | [[Paul Becker]] | | data-sort-value="1808" | 1808-05-08 | data-sort-value="1881" | 1881-04-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16692528|Q16692528]] |- | style='text-align:right'| 707 | [[Paul Kukk]] | eesti suusataja | data-sort-value="1922" | 1922-01-02 | data-sort-value="1985" | 1985-02-07 | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q124171598|Q124171598]] |- | style='text-align:right'| 708 | [[Paul Madsack]] | | data-sort-value="1881" | 1881-08-21 | data-sort-value="1949" | 1949-05-15 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q23000652|Q23000652]] |- | style='text-align:right'| 709 | [[Paula Solvak]] | Eesti näitleja | data-sort-value="1986" | 1986-04-16 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q98280596|Q98280596]] |- | style='text-align:right'| 710 | [[Pavel Kairov]] | Venemaa näitleja | data-sort-value="1904" | 1904 | data-sort-value="1962" | 1962-04-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q12558071|Q12558071]] |- | style='text-align:right'| 711 | [[Pavel Klaus]] | | data-sort-value="1846" | 1846-08-24 | data-sort-value="1917" | 1917 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4223110|Q4223110]] |- | style='text-align:right'| 712 | [[Pavel Levitsky]] | | data-sort-value="1859" | 1859-10-03 | data-sort-value="1938" | 1938-07-31 | [[Fail:Levitskiy PP.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q3372961|Q3372961]] |- | style='text-align:right'| 713 | [[Pavel Vilken]] | | data-sort-value="1879" | 1879-07-12 | data-sort-value="1939" | 1939-01-31 | [[Fail:Капитан 2-го ранга Вилькен Павел Викторович. Эскадренный миносец «Легкий» (1914).jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q36688269|Q36688269]] |- | style='text-align:right'| 714 | [[Peep Laansoo]] | Eesti autosportlane | data-sort-value="1938" | 1938-04-22 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q29079450|Q29079450]] |- | style='text-align:right'| 715 | [[Peeter Järve]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1874" | 1874-03-11 | data-sort-value="1936" | 1936-06-20 | | [[Laatre vald]] | [[:d:Q105737188|Q105737188]] |- | style='text-align:right'| 716 | [[Peeter Jürgenson]] | | data-sort-value="1836" | 1836-07-05 | data-sort-value="1903" | 1903-12-20 | [[Fail:Petr Ivanovich Yurgenson.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4534789|Q4534789]] |- | style='text-align:right'| 717 | [[Peeter Karin]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1877" | 1877-10-09 | data-sort-value="1944" | 1944-08-23 | | [[Tartu vald]] | [[:d:Q105698332|Q105698332]] |- | style='text-align:right'| 718 | [[Peeter Kulkov]] | Eesti iluuisutaja ja treener | data-sort-value="1948" | 1948-09-22 | | | [[Prangli]] | [[:d:Q50375783|Q50375783]] |- | style='text-align:right'| 719 | [[Peeter Lusmägi]] | eesti sporditegelane | data-sort-value="1978" | 1978-07-22 | | | [[Pikevere]] | [[:d:Q124216764|Q124216764]] |- | style='text-align:right'| 720 | [[Peeter Vaik]] | Eesti allveesportlane | data-sort-value="1948" | 1948-11-09 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21091881|Q21091881]] |- | style='text-align:right'| 721 | [[Pelle Sildre]] | Eesti jäähokimängija ja treener | data-sort-value="1976" | 1976-04-16 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q26791728|Q26791728]] |- | style='text-align:right'| 722 | [[Peter August Moritz von Kotzebue]] | | data-sort-value="1827" | 1827-09-20 | data-sort-value="1911" | 1911-12-21 | | [[Harju maakond]] | [[:d:Q12113873|Q12113873]] |- | style='text-align:right'| 723 | [[Peter Friedrich von Körber]] | | data-sort-value="1732" | 1732-03-27 | data-sort-value="1799" | 1799 | | [[Tarvastu]] | [[:d:Q52148920|Q52148920]] |- | style='text-align:right'| 724 | [[Peter P. Silvester]] | | data-sort-value="1935" | 1935-01-25 | data-sort-value="1996" | 1996-10-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q7176260|Q7176260]] |- | style='text-align:right'| 725 | [[Peter Rull]] | | data-sort-value="1922" | 1922-11-17 | data-sort-value="2014" | 2014-01-05 | | [[Eesti]] | [[:d:Q11815908|Q11815908]] |- | style='text-align:right'| 726 | [[Peter W. von Weymarn]] | | data-sort-value="1936" | 1936-07-02 | data-sort-value="2023" | 2023-10-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q2078838|Q2078838]] |- | style='text-align:right'| 727 | [[Peter Šaraškin]] | Eesti purjetaja | data-sort-value="1967" | 1967-11-02 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q96654587|Q96654587]] |- | style='text-align:right'| 728 | [[Pille Sooààr]] | | | data-sort-value="2005" | 2005-04-09 | | [[Eesti]] | [[:d:Q139793432|Q139793432]] |- | style='text-align:right'| 729 | [[Piret Mängel]] | | data-sort-value="1969" | 1969-01-13 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q25679239|Q25679239]] |- | style='text-align:right'| 730 | [[Piret Suurväli]] | eesti teletoimetaja | data-sort-value="1965" | 1965-01-15 | | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q124568072|Q124568072]] |- | style='text-align:right'| 731 | [[Piret Veerus]] | | data-sort-value="1965" | 1965-03-11 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q99707729|Q99707729]] |- | style='text-align:right'| 732 | [[PK]] | Eesti muusik | data-sort-value="1989" | 1989-07-03 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q30610951|Q30610951]] |- | style='text-align:right'| 733 | [[Priit Uring]] | | data-sort-value="1943" | 1943-10-05 | | | [[Rakke]] | [[:d:Q134170640|Q134170640]] |- | style='text-align:right'| 734 | [[Priit Vaher]] | | data-sort-value="1947" | 1947-12-05 | | | [[Ardu]] | [[:d:Q124538833|Q124538833]] |- | style='text-align:right'| 735 | [[Pyotr Gannibal]] | | data-sort-value="1742" | 1742-07-21 | data-sort-value="1826" | 1826-06-08 | [[Fail:Ганнибал Петр Абрамович.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q23673769|Q23673769]] |- | style='text-align:right'| 736 | [[Pyotr Heyden]] | | data-sort-value="1840" | 1840-10-29<br/>1840-10-24<br/>1840-11-05 | data-sort-value="1907" | 1907-06-28 | [[Fail:Geiden Pyotr.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4134806|Q4134806]] |- | style='text-align:right'| 737 | [[Raili Allmäe]] | eesti arheobioloog | data-sort-value="1963" | 1963-12-16 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q89399812|Q89399812]] |- | style='text-align:right'| 738 | [[Raimund Kokk]] | eesti sporditegelane | data-sort-value="1915" | 1915-09-27 | data-sort-value="2010" | 2010-11-19 | | [[Ambla vald (Ambla kihelkond)|Ambla vald]] | [[:d:Q124325678|Q124325678]] |- | style='text-align:right'| 739 | [[Rain Aleksandrov]] | eesti maadleja ja maadlustreener | data-sort-value="1983" | 1983-07-30 | | | [[Paistu vald]] | [[:d:Q124315905|Q124315905]] |- | style='text-align:right'| 740 | [[Rain Pilve]] | Eesti autosportlane | data-sort-value="1970" | 1970-10-10 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q85867586|Q85867586]] |- | style='text-align:right'| 741 | [[Rait Labotkin]] | | data-sort-value="1954" | 1954-11-03 | | | [[Tamsalu]] | [[:d:Q134690527|Q134690527]] |- | style='text-align:right'| 742 | [[Raivo Mägi]] | Eesti tõstja | data-sort-value="1956" | 1956-11-06 | | | [[Tapa]] | [[:d:Q111423319|Q111423319]] |- | style='text-align:right'| 743 | [[Ralf Brockhausen]] | Saksamaa poliitik | data-sort-value="1898" | 1898-11-01 | data-sort-value="1945" | 1945-04-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q2129154|Q2129154]] |- | style='text-align:right'| 744 | [[Ralf Bätge]] | | data-sort-value="1882" | 1882-05-16 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q95640185|Q95640185]] |- | style='text-align:right'| 745 | [[Ranno Kallas]] | eesti autosportlane | data-sort-value="1988" | 1988-12-16 | | | [[Viimsi]] | [[:d:Q124255316|Q124255316]] |- | style='text-align:right'| 746 | [[Raul Nell]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1933" | 1933-01-08 | data-sort-value="1987" | 1987-11-09 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q48953886|Q48953886]] |- | style='text-align:right'| 747 | [[Raul Priks]] | eesti operaator | data-sort-value="1962" | 1962-10-10 | | | [[Kose]] | [[:d:Q124562220|Q124562220]] |- | style='text-align:right'| 748 | [[Raul Sarap]] | Eesti autosportlane | data-sort-value="1950" | 1950-02-05 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q85867606|Q85867606]] |- | style='text-align:right'| 749 | [[Rein Lillak]] | | data-sort-value="1959" | 1959-09-11 | | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q134704771|Q134704771]] |- | style='text-align:right'| 750 | [[Rein Muremaa]] | | data-sort-value="1892" | 1892-10-21 | | | [[Viru-Jaagupi]] | [[:d:Q137840719|Q137840719]] |- | style='text-align:right'| 751 | [[Rein Oidekivi]] | Eesti diplomaat | data-sort-value="1965" | 1965 | | [[Fail:Presentation of Credentials by Estonia (22168837801).jpg|center|120px]] | [[Hellamaa (Muhu)|Hellamaa]] | [[:d:Q111904103|Q111904103]] |- | style='text-align:right'| 752 | [[Rein Reitel]] | eesti laskur ja treener | data-sort-value="1950" | 1950-07-18 | | | [[Tapa]] | [[:d:Q124304122|Q124304122]] |- | style='text-align:right'| 753 | [[Rein Tambik]] | eesti lauatennisist ja treener | data-sort-value="1937" | 1937-03-15 | data-sort-value="1990" | 1990-11-17 | | [[Tapa]] | [[:d:Q124314513|Q124314513]] |- | style='text-align:right'| 754 | [[Rein Viiralt]] | | data-sort-value="1942" | 1942-01-29 | | | [[Kareda vald (1939)|Kareda vald]] | [[:d:Q135284412|Q135284412]] |- | style='text-align:right'| 755 | [[Reinhold Johann Nasackin]] | | data-sort-value="1787" | 1787-03-27 | data-sort-value="1831" | 1831-05-19 | | [[Rapla maakond]] | [[:d:Q16679679|Q16679679]] |- | style='text-align:right'| 756 | [[Reinhold Rehbinder]] | | data-sort-value="1643" | 1643 | data-sort-value="1709" | 1709-04-29 | [[Fail:Reinhold Rehbinder - Värmlands regementes historia II Personalhistoria (cropped).jpg|center|120px]] | [[Udriku]] | [[:d:Q89005904|Q89005904]] |- | style='text-align:right'| 757 | [[Renita Kramer]] | | data-sort-value="1908" | 1908-07-26 | data-sort-value="1989" | 1989-01-13 | | [[Eesti]] | [[:d:Q94757490|Q94757490]] |- | style='text-align:right'| 758 | [[Richard Carl Eugen Kirchhoff]] | | data-sort-value="1896" | 1896-12-22 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q27870311|Q27870311]] |- | style='text-align:right'| 759 | [[Richard Magnus Karl von Wistinghausen]] | | data-sort-value="1872" | 1872-02-20 | data-sort-value="1915" | 1915 | [[Fail:Richard von Wistinghausen (1891–1893).jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q18237472|Q18237472]] |- | style='text-align:right'| 760 | [[Richard Nikolaus Tobias Spreckelsen]] | | data-sort-value="1861" | 1861-08-19 | data-sort-value="1908" | 1908-07-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q94938504|Q94938504]] |- | style='text-align:right'| 761 | [[Richard Tiitso]] | | data-sort-value="1886" | 1886-04-05 | data-sort-value="1952" | 1952-09-09 | | [[Mõdriku]] | [[:d:Q134125321|Q134125321]] |- | style='text-align:right'| 762 | [[Riho Embrich]] | Eesti jäähokimängija | data-sort-value="1993" | 1993-03-10 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q30302934|Q30302934]] |- | style='text-align:right'| 763 | [[Riho Parts]] | Eesti auto- ja motosportlane | data-sort-value="1959" | 1959-03-20 | | | [[Rakke]] | [[:d:Q111420712|Q111420712]] |- | style='text-align:right'| 764 | [[Riina Juul]] | | data-sort-value="1944" | 1944-08-05 | | | [[Lagedi]] | [[:d:Q134428554|Q134428554]] |- | style='text-align:right'| 765 | [[Robert Brachmann]] | | data-sort-value="1891" | 1891-07-07 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q95305085|Q95305085]] |- | style='text-align:right'| 766 | [[Robert Gernhardt]] | saksa kirjanik ja kunstnik | data-sort-value="1937" | 1937-12-13 | data-sort-value="2006" | 2006-06-30 | [[Fail:Robert gernhardt.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q70300|Q70300]] |- | style='text-align:right'| 767 | [[Robert Johann Salemann]] | | data-sort-value="1813" | 1813 | data-sort-value="1874" | 1874 | [[Fail:Залеман Роберт Карлович.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4185172|Q4185172]] |- | style='text-align:right'| 768 | [[Robert Virves]] | Eesti autorallisõitja | data-sort-value="2000" | 2000-07-08 | | [[Fail:2022 Rally Poland - Robert Virves 2.jpg|center|120px]] | [[Saaremaa vald]] | [[:d:Q116033518|Q116033518]] |- | style='text-align:right'| 769 | [[Rodja Persidsky]] | Rootsi näitleja | data-sort-value="1911" | 1911-04-22 | data-sort-value="1973" | 1973-11-02 | | [[Eesti]] | [[:d:Q16650127|Q16650127]] |- | style='text-align:right'| 770 | [[Roland Gorbatšev]] | eesti geoloog | data-sort-value="1931" | 1931 | data-sort-value="2023" | 2023-12-15 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q5764710|Q5764710]] |- | style='text-align:right'| 771 | [[Roland Rahnu]] | eesti kergejõustikutreener | data-sort-value="1956" | 1956-06-12 | | | [[Kadrina]] | [[:d:Q124339412|Q124339412]] |- | style='text-align:right'| 772 | [[Roman Andreas Antropoff]] | | data-sort-value="1867" | 1867 | data-sort-value="1953" | 1953-08-24 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q94918539|Q94918539]] |- | style='text-align:right'| 773 | [[Roman Lovyagin]] | | data-sort-value="1873" | 1873-03-10 | data-sort-value="1945" | 1945 | [[Fail:Lovyagin, Roman Mikhaylovich (Brockhaus and Efron Encyclopedic Dictionary).jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q15720325|Q15720325]] |- | style='text-align:right'| 774 | [[Romāns Adelheims]] | | data-sort-value="1881" | 1881-08-02 | data-sort-value="1938" | 1938-11-07 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16350963|Q16350963]] |- | style='text-align:right'| 775 | [[Rudolf Its]] | | data-sort-value="1928" | 1928-10-01 | data-sort-value="1990" | 1990-07-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4205334|Q4205334]] |- | style='text-align:right'| 776 | [[Rudolf Kallaste]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1904" | 1904-07-05 | data-sort-value="1962" | 1962-04-20<br/>1964-04-20 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q23661972|Q23661972]] |- | style='text-align:right'| 777 | [[Rudolf Kimelfeld]] | | data-sort-value="1938" | 1938-09-20 | data-sort-value="1991" | 1991-05-25 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21100249|Q21100249]] |- | style='text-align:right'| 778 | [[Rudolf Masing]] | | data-sort-value="1918" | 1918 | data-sort-value="1973" | 1973 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q94825199|Q94825199]] |- | style='text-align:right'| 779 | [[Rudolf Nõmmsalu]] | | data-sort-value="1912" | 1912-11-05 | data-sort-value="1981" | 1981-09-14 | | [[Salutaguse (Kohila)|Salutaguse]] | [[:d:Q134895862|Q134895862]] |- | style='text-align:right'| 780 | [[Rudolf Schmuul]] | | data-sort-value="1921" | 1921-06-21 | data-sort-value="2002" | 2002-01-04 | | [[Koguva]] | [[:d:Q135210365|Q135210365]] |- | style='text-align:right'| 781 | [[Rudolf Virolainen]] | Eesti laskur | data-sort-value="1951" | 1951-10-14 | | | [[Tapa]] | [[:d:Q124284792|Q124284792]] |- | style='text-align:right'| 782 | [[Salme Pello]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1898" | 1898-10-10 | data-sort-value="1973" | 1973-04-17 | | [[Kullamaa vald]] | [[:d:Q40015619|Q40015619]] |- | style='text-align:right'| 783 | [[Salme Utsal]] | | data-sort-value="1907" | 1907-03-07 | data-sort-value="1995" | 1995-11-25 | | [[Eesti]] | [[:d:Q50294912|Q50294912]] |- | style='text-align:right'| 784 | [[Samuel Grün]] | | data-sort-value="1869" | 1869-02-19 | No/unknown value | | [[Tallinn]] | [[:d:Q3471140|Q3471140]] |- | style='text-align:right'| 785 | [[Samuel Koppel]] | | data-sort-value="1995" | 1995-08-28 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q17158043|Q17158043]] |- | style='text-align:right'| 786 | [[Sana Valiulina]] | | data-sort-value="1964" | 1964 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q39254179|Q39254179]] |- | style='text-align:right'| 787 | [[Sergei Javorski]] | | data-sort-value="1902" | 1902-06-09 | data-sort-value="1993" | 1993-06-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q29342200|Q29342200]] |- | style='text-align:right'| 788 | [[Sergey Anapolsky]] | | data-sort-value="1975" | 1975-04-22 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q27523037|Q27523037]] |- | style='text-align:right'| 789 | [[Sergey Parfyonov]] | Venemaa näitleja | data-sort-value="1958" | 1958-10-08 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4346215|Q4346215]] |- | style='text-align:right'| 790 | [[Sergey Selyunin]] | | data-sort-value="1958" | 1958-03-02 | data-sort-value="2021" | 2021-01-11 | [[Fail:Selynin.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4414991|Q4414991]] |- | style='text-align:right'| 791 | [[Sergius Lipp]] | Eesti näitleja | data-sort-value="1894" | 1894-07-02 | data-sort-value="1942" | 1942-02-17 | | [[Rakke]] | [[:d:Q125491305|Q125491305]] |- | style='text-align:right'| 792 | [[Shlomit Dekel]] | | data-sort-value="1928" | 1928-06-27 | data-sort-value="2024" | 2024-08-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q18147871|Q18147871]] |- | style='text-align:right'| 793 | [[Siegfried Behrsing]] | | data-sort-value="1903" | 1903-11-06 | data-sort-value="1994" | 1994-04-05 | | [[Eesti]] | [[:d:Q92388931|Q92388931]] |- | style='text-align:right'| 794 | [[Signe Vahur]] | Eesti keemik | data-sort-value="1980" | 1980-04-19 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q96096465|Q96096465]] |- | style='text-align:right'| 795 | [[Siim Kelner]] | Estonian kulturist, treener ja näitleja | data-sort-value="1991" | 1991-05-24 | | | [[Tapa]] | [[:d:Q118853469|Q118853469]] |- | style='text-align:right'| 796 | [[Siim Veski]] | eesti sporditegelane | data-sort-value="1949" | 1949-12-25 | data-sort-value="2003" | 2003-06-21 | | [[Muhu vald]] | [[:d:Q124056455|Q124056455]] |- | style='text-align:right'| 797 | [[Sima Arlosoroff]] | | data-sort-value="1901" | 1901-12-26 | data-sort-value="1976" | 1976-03-02 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16132154|Q16132154]] |- | style='text-align:right'| 798 | [[Sirje Haagel]] | | data-sort-value="1952" | 1952-05-03 | data-sort-value="2006" | 2006-10-17 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q95731058|Q95731058]] |- | style='text-align:right'| 799 | [[Sirli Pattenden]] | | data-sort-value="1977" | 1977-04-27 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971159|Q134971159]] |- | style='text-align:right'| 800 | [[Sonja Vesterholt]] | | data-sort-value="1945" | 1945-03-14 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q38053684|Q38053684]] |- | style='text-align:right'| 801 | [[Stanislav Pankov]] | | data-sort-value="1977" | 1977-10-12 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q26710957|Q26710957]] |- | style='text-align:right'| 802 | [[Sulev Kivimäe]] | | data-sort-value="1933" | 1933-11-29 | data-sort-value="1984" | 1984-03-02 | | [[Koplimetsa]] | [[:d:Q134998491|Q134998491]] |- | style='text-align:right'| 803 | [[Sven Brus]] | Rootsi poliitik | data-sort-value="1941" | 1941-01-23 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q5588504|Q5588504]] |- | style='text-align:right'| 804 | [[Sven Findeisen]] | | data-sort-value="1930" | 1930-04-25 | data-sort-value="2023" | 2023-07-21 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q27929278|Q27929278]] |- | style='text-align:right'| 805 | [[Svetla Gotševa]] | | data-sort-value="1988" | 1988-12-17 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971249|Q134971249]] |- | style='text-align:right'| 806 | [[Taavi Jurkatamm]] | Eesti korvpallur | data-sort-value="1997" | 1997-10-10 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q100868493|Q100868493]] |- | style='text-align:right'| 807 | [[Taavi Nõmmistu]] | Eesti võrkpallur | data-sort-value="1991" | 1991-06-10 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q48869220|Q48869220]] |- | style='text-align:right'| 808 | [[Taivo Arak]] | Eesti matemaatik | data-sort-value="1946" | 1946-11-02 | data-sort-value="2007" | 2007-10-17 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q23645127|Q23645127]] |- | style='text-align:right'| 809 | [[Tamara Veske]] | | data-sort-value="1914" | 1914-04-01 | data-sort-value="2005" | 2005 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q12088976|Q12088976]] |- | style='text-align:right'| 810 | [[Tarmo Lipping]] | | data-sort-value="1967" | 1967-09-20 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q42976843|Q42976843]] |- | style='text-align:right'| 811 | [[Tatjana Krikun]] | | data-sort-value="1951" | 1951-03-04 | | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q134355827|Q134355827]] |- | style='text-align:right'| 812 | [[Tatjana Zujeva]] | | data-sort-value="1929" | 1929-01-27 | data-sort-value="2008" | 2008 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q38265304|Q38265304]] |- | style='text-align:right'| 813 | [[Thomas Clayhills]] | | data-sort-value="1789" | 1789-03-27 | data-sort-value="1856" | 1856-04-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q97549656|Q97549656]] |- | style='text-align:right'| 814 | [[Thomas Vehmanen]] | | data-sort-value="2000" | 2000-01-02 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q108120142|Q108120142]] |- | style='text-align:right'| 815 | [[Tiina Lõugas]] | | data-sort-value="1975" | 1975-01-22 | | | [[Kostivere]] | [[:d:Q135267581|Q135267581]] |- | style='text-align:right'| 816 | [[Tiit Kõmper]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1964" | 1964-05-03 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q48954922|Q48954922]] |- | style='text-align:right'| 817 | [[Tiit Lambin]] | Eesti jäähokimängija | data-sort-value="1953" | 1953-11-30 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q105814108|Q105814108]] |- | style='text-align:right'| 818 | [[Tiiu Palm]] | eesti spordiajakirjanik | data-sort-value="1947" | 1947-07-05 | | | [[Noarootsi vald]] | [[:d:Q124293729|Q124293729]] |- | style='text-align:right'| 819 | [[Traugott Stackelberg]] | | data-sort-value="1891" | 1891-03-18 | data-sort-value="1970" | 1970-11-08 | [[Fail:Traugott von Stackelberg ca. 1960.tif|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q2450338|Q2450338]] |- | style='text-align:right'| 820 | [[Ture Oxenstierna]] | | data-sort-value="1614" | 1614 | data-sort-value="1669" | 1669-12-15 | [[Fail:Count Ture Oxenstierna.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q19838180|Q19838180]] |- | style='text-align:right'| 821 | [[Tõnis Avingo]] | | data-sort-value="1913" | 1913-05-06 | data-sort-value="1998" | 1998-02-04 | | [[Are vald (Pärnu-Jaagupi kihelkond)]] | [[:d:Q134882319|Q134882319]] |- | style='text-align:right'| 822 | [[Tõnis Kukk]] | Eesti majandusteadlane | data-sort-value="1950" | 1950-03-03 | data-sort-value="2020" | 2020-05-28 | | [[Kose]] | [[:d:Q134619905|Q134619905]] |- | style='text-align:right'| 823 | [[Tõnis Kull]] | | data-sort-value="1943" | 1943-05-10 | | | [[Kulina]] | [[:d:Q134999196|Q134999196]] |- | style='text-align:right'| 824 | [[Tõnu Laks]] | | data-sort-value="1959" | 1959-08-16 | | | [[Tamsalu]] | [[:d:Q135000673|Q135000673]] |- | style='text-align:right'| 825 | [[Tõnu Martma]] | Eesti geoloog | data-sort-value="1955" | 1955-03-05 | | | [[Keila]] | [[:d:Q56980547|Q56980547]] |- | style='text-align:right'| 826 | [[Uko Maran]] | Eesti keemik | data-sort-value="1966" | 1966-05-01 | | [[Fail:Uko Maran.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q88032013|Q88032013]] |- | style='text-align:right'| 827 | [[Ulla Johansen]] | | data-sort-value="1927" | 1927-06-17 | data-sort-value="2021" | 2021-02-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q2475116|Q2475116]] |- | style='text-align:right'| 828 | [[Ulla Saar]] | Eesti illustraator | data-sort-value="1975" | 1975-01-04 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q43302813|Q43302813]] |- | style='text-align:right'| 829 | [[Ulrich Reuss]] | | data-sort-value="1918" | 1918-11-04 | data-sort-value="1983" | 1983-12-13 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q18028886|Q18028886]] |- | style='text-align:right'| 830 | [[Ulvar Pavlov]] | Eesti suusataja | data-sort-value="1964" | 1964-05-18 | data-sort-value="2022" | 2022-11-24 | | [[Tamsalu]] | [[:d:Q124219408|Q124219408]] |- | style='text-align:right'| 831 | [[Uno Kammal]] | Eesti arhitekt | data-sort-value="1923" | 1923-01-25 | data-sort-value="1994" | 1994-09-13 | | [[Kadaka (Rae)|Kadaka]] | [[:d:Q133853604|Q133853604]] |- | style='text-align:right'| 832 | [[Uno Kivistik]] | eesti aiandusagronoom, sordiaretaja | data-sort-value="1932" | 1932-04-01 | data-sort-value="1998" | 1998-06-12 | | [[Karla (Kose)|Karla]] | [[:d:Q124369879|Q124369879]] |- | style='text-align:right'| 833 | [[Uno Mikkov]] | Eesti maletaja | data-sort-value="1926" | 1926-12-27 | data-sort-value="2003" | 2003-08-06 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q101244879|Q101244879]] |- | style='text-align:right'| 834 | [[Uno Siimann]] | | data-sort-value="1927" | 1927-05-31 | data-sort-value="1987" | 1987-01-02 | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q135218576|Q135218576]] |- | style='text-align:right'| 835 | [[Urjo Kareda]] | | data-sort-value="1944" | 1944-02-09 | data-sort-value="2001" | 2001-12-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q7900659|Q7900659]] |- | style='text-align:right'| 836 | [[Urmas Uudmäe]] | eesti motosportlane | data-sort-value="1977" | 1977-02-02 | | | [[Tamsalu]] | [[:d:Q124317394|Q124317394]] |- | style='text-align:right'| 837 | [[Ursula Gantschau]] | | data-sort-value="1576" | 1576 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q109317030|Q109317030]] |- | style='text-align:right'| 838 | [[Urve Kangro]] | Eesti matemaatik | data-sort-value="1965" | 1965-06-12 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q102196226|Q102196226]] |- | style='text-align:right'| 839 | [[Urve Sunny-Dzidzaria]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1949" | 1949-11-04 | | | [[Rapla maakond]] | [[:d:Q47453094|Q47453094]] |- | style='text-align:right'| 840 | [[Urve Tinnuri]] | | data-sort-value="1953" | 1953 | | | [[Viru-Jaagupi]] | [[:d:Q125995894|Q125995894]] |- | style='text-align:right'| 841 | [[Vaclovas Bernotėnas]] | | data-sort-value="1917" | 1917-09-28 | data-sort-value="1978" | 1978-12-27 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4085114|Q4085114]] |- | style='text-align:right'| 842 | [[Vadim Vasyonkin]] | Eesti jäähokimängija | data-sort-value="1996" | 1996-04-30 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q24288519|Q24288519]] |- | style='text-align:right'| 843 | [[Vahur Proovel]] | eesti maadlustreener | data-sort-value="1946" | 1946-02-23 | data-sort-value="2018" | 2018-10-20 | | [[Torma vald (1939)]] | [[:d:Q124339390|Q124339390]] |- | style='text-align:right'| 844 | [[Valdar Leede]] | Eesti ajaloolane | data-sort-value="1911" | 1911 | data-sort-value="1990" | 1990 | | [[Eesti]] | [[:d:Q56260292|Q56260292]] |- | style='text-align:right'| 845 | [[Valdek Berendsen]] | eesti võimleja ja võimlemistreener | data-sort-value="1936" | 1936-05-10 | | | [[Ambla vald (Ambla kihelkond)|Ambla vald]] | [[:d:Q124314791|Q124314791]] |- | style='text-align:right'| 846 | [[Valdeko Aaving]] | Eesti tõstja | data-sort-value="1946" | 1946-12-05 | data-sort-value="2018" | 2018-07-26 | | [[Jõgeva vald (1939)|Jõgeva vald]] | [[:d:Q123974925|Q123974925]] |- | style='text-align:right'| 847 | [[Valdeko Asper]] | eesti suusataja | data-sort-value="1921" | 1921-10-16 | data-sort-value="1971" | 1971-03-31 | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q124302105|Q124302105]] |- | style='text-align:right'| 848 | [[Valdeko Kulvere]] | | data-sort-value="1922" | 1922-12-22 | data-sort-value="1993" | 1993-05-29 | | [[Käru vald (Vändra kihelkond)|Käru vald]] | [[:d:Q134999230|Q134999230]] |- | style='text-align:right'| 849 | [[Valdu Kask]] | eesti tõstekohtunik | data-sort-value="1939" | 1939-02-27 | data-sort-value="1990" | 1990-07-07 | | [[Ulvi (Vinni)|Ulvi]] | [[:d:Q124312502|Q124312502]] |- | style='text-align:right'| 850 | [[Vallo Volke]] | | data-sort-value="1971" | 1971-04-30 | | | [[Tapa]] | [[:d:Q60648283|Q60648283]] |- | style='text-align:right'| 851 | [[Vasilij Ivanovič Garpe]] | | data-sort-value="1762" | 1762-09-16 | data-sort-value="1814" | 1814-02-19 | [[Fail:Garpe Vasily Ivanovich.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4133885|Q4133885]] |- | style='text-align:right'| 852 | [[Vasiliy Dultsev]] | | data-sort-value="1909" | 1909-01-10 | data-sort-value="1979" | 1979-01-24 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q106034725|Q106034725]] |- | style='text-align:right'| 853 | [[Vasiliy Melikhov]] | | data-sort-value="1794" | 1794-02-24 | data-sort-value="1863" | 1863-11-30 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4289542|Q4289542]] |- | style='text-align:right'| 854 | [[Vasily Nikitin]] | | data-sort-value="1906" | 1906-07-26 | data-sort-value="1988" | 1988-03-02 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q17642598|Q17642598]] |- | style='text-align:right'| 855 | [[Vasily Schneider]] | | data-sort-value="1793" | 1793-05-17 | data-sort-value="1872" | 1872-11-27 | [[Fail:Шнейдер Василий Васильевич.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q19916574|Q19916574]] |- | style='text-align:right'| 856 | [[Veera Sarapuu]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1896" | 1896-06-18 | data-sort-value="1986" | 1986-02-15 | | [[Laatre vald]] | [[:d:Q133888015|Q133888015]] |- | style='text-align:right'| 857 | [[Veiko Süvaoja]] | Eesti jäähokimängija | data-sort-value="1977" | 1977-04-10 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q26714772|Q26714772]] |- | style='text-align:right'| 858 | [[Vello Prangel]] | Eesti ujuja ja allveesportlane | data-sort-value="1932" | 1932-08-24 | data-sort-value="2003" | 2003-12-04 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q20742471|Q20742471]] |- | style='text-align:right'| 859 | [[Vello Prints]] | | data-sort-value="1933" | 1933-12-31 | | | [[Are vald (Pärnu-Jaagupi kihelkond)]] | [[:d:Q135013676|Q135013676]] |- | style='text-align:right'| 860 | [[Vera Tamm]] | | data-sort-value="1881" | 1881-05-02 | data-sort-value="1961" | 1961 | | [[Rinsi]] | [[:d:Q105828849|Q105828849]] |- | style='text-align:right'| 861 | [[Viacheslav Samodurov]] | | data-sort-value="1974" | 1974-05-19 | | [[Fail:Вячеслав Самодуров - Фотограф Дмитрий Дубинский 2015.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q7924427|Q7924427]] |- | style='text-align:right'| 862 | [[Victor Emmanuilovitch Budde]] | | data-sort-value="1836" | 1836-03-01 | data-sort-value="1903" | 1903-02-02 | [[Fail:Budde Victor Emmanuilovitch.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4097988|Q4097988]] |- | style='text-align:right'| 863 | [[Viktor Allakhverdov]] | | data-sort-value="1946" | 1946-12-25 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4062557|Q4062557]] |- | style='text-align:right'| 864 | [[Viktor Baranov]] | | data-sort-value="1893" | 1893 | No/unknown value | | [[Tallinn]] | [[:d:Q95148456|Q95148456]] |- | style='text-align:right'| 865 | [[Viktor Berg]] | | data-sort-value="1917" | 1917-01-03 | data-sort-value="1980" | 1980-04-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q24019389|Q24019389]] |- | style='text-align:right'| 866 | [[Viktor Körber]] | | data-sort-value="1894" | 1894-12-26 | data-sort-value="1970" | 1970-07-17 | [[Fail:Прапорщик Виктор Кербер.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q18244009|Q18244009]] |- | style='text-align:right'| 867 | [[Viktor Mets]] | Eesti jalgpallitreener | data-sort-value="1954" | 1954-03-24 | | | [[Tapa]] | [[:d:Q124334286|Q124334286]] |- | style='text-align:right'| 868 | [[Viktor Puusepp]] | eesti kergejõustiklane ja sporditegelane | data-sort-value="1926" | 1926-09-06 | data-sort-value="2024" | 2024-07-30 | | [[Tapa]] | [[:d:Q124295918|Q124295918]] |- | style='text-align:right'| 869 | [[Viktor Schwartz]] | | data-sort-value="1907" | 1907-07-03 | data-sort-value="1992" | 1992-10-04 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q94887398|Q94887398]] |- | style='text-align:right'| 870 | [[Viktor Zubik]] | iluuisutaja | data-sort-value="1993" | 1993-10-25 | | [[Fail:2009 JGP Dresden Men Zubik01.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q17160183|Q17160183]] |- | style='text-align:right'| 871 | [[Viktoria Frey]] | | data-sort-value="2006" | 2006-09-27 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971211|Q134971211]] |- | style='text-align:right'| 872 | [[Villar Aron]] | | data-sort-value="1935" | 1935-08-09 | data-sort-value="2023" | 2023 | | [[Lehtse vald (Ambla kihelkond)|Lehtse vald]] | [[:d:Q134983608|Q134983608]] |- | style='text-align:right'| 873 | [[Villo Saar]] | | data-sort-value="1926" | 1926-03-14 | data-sort-value="2010" | 2010 | | [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]] | [[:d:Q135041709|Q135041709]] |- | style='text-align:right'| 874 | [[Villu Käo]] | | data-sort-value="1942" | 1942-03-27 | | | [[Põlva vald (1939)|Põlva vald]] | [[:d:Q134634389|Q134634389]] |- | style='text-align:right'| 875 | [[Vilma Nugis]] | Eesti paraujuja, parasuusataja ja paralaskesuusataja | data-sort-value="1958" | 1958-10-08 | data-sort-value="2024" | 2024-12-07 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q93062767|Q93062767]] |- | style='text-align:right'| 876 | [[Vitali Sõritski]] | | data-sort-value="1971" | 1971-11-16 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q45342036|Q45342036]] |- | style='text-align:right'| 877 | [[Vitaliy Savitskiy]] | | data-sort-value="1955" | 1955-07-18 | data-sort-value="1995" | 1995-12-09 | [[Fail:Савицкий, Виталий Викторович, депутат ГД.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q96695184|Q96695184]] |- | style='text-align:right'| 878 | [[Vladimir Dubrovsky]] | | data-sort-value="1951" | 1951-02-12 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21096868|Q21096868]] |- | style='text-align:right'| 879 | [[Vladimir Golkhovoy]] | | data-sort-value="1949" | 1949-10-18 | | [[Fail:Гольховой Владимир Михайлович.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4142800|Q4142800]] |- | style='text-align:right'| 880 | [[Vladimir Kozyrev]] | | data-sort-value="1947" | 1947-12-06 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4227037|Q4227037]] |- | style='text-align:right'| 881 | [[Vladimir Pavlenko]] | | data-sort-value="1953" | 1953 | data-sort-value="2023" | 2023-02-13 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4015832|Q4015832]] |- | style='text-align:right'| 882 | [[Vladimir Rosen]] | | data-sort-value="1742" | 1742-01-06 | data-sort-value="1790" | 1790-12-17 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4396498|Q4396498]] |- | style='text-align:right'| 883 | [[Vladimir Rozhdestvensky]] | | data-sort-value="1928" | 1928-04-27 | data-sort-value="1989" | 1989-04-13 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q104760271|Q104760271]] |- | style='text-align:right'| 884 | [[Vladimir Rshepetski]] | | data-sort-value="1853" | 1853-11-07 | data-sort-value="1914" | 1914-09-06 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4394259|Q4394259]] |- | style='text-align:right'| 885 | [[Vladimir Shavernovsky]] | Poola insener | data-sort-value="1872" | 1872-02-01 | data-sort-value="1944" | 1944-09-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4519215|Q4519215]] |- | style='text-align:right'| 886 | [[Vladimir Tšekulajev]] | | data-sort-value="1951" | 1951-08-23 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q47110930|Q47110930]] |- | style='text-align:right'| 887 | [[Vladimir Velman]] | | data-sort-value="1887" | 1887-10-03 | No/unknown value<br/>1937 | [[Fail:Vladimir Velman.png|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q97659598|Q97659598]] |- | style='text-align:right'| 888 | [[Voldemar Ulmer]] | | data-sort-value="1896" | 1896-12-20 | data-sort-value="1945" | 1945-03-27 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15078821|Q15078821]] |- | style='text-align:right'| 889 | [[Voldemar Uustalu]] | Eesti fotograaf | data-sort-value="1907" | 1907-07-10<br/>1907 | data-sort-value="1983" | 1983-07-10 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q28064836|Q28064836]] |- | style='text-align:right'| 890 | [[Walter Woldemar Johannes von Roth]] | | data-sort-value="1889" | 1889 | data-sort-value="1969" | 1969 | | [[Eesti]] | [[:d:Q55100585|Q55100585]] |- | style='text-align:right'| 891 | [[Wanda Tukanowicz]] | Poola ajaloolane | data-sort-value="1910" | 1910-04-29 | data-sort-value="1991" | 1991-06-07 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q9370847|Q9370847]] |- | style='text-align:right'| 892 | [[Werner Eichhorn]] | Saksamaa näitleja | data-sort-value="1922" | 1922-11-15 | data-sort-value="2005" | 2005-07-14 | | [[Lihula vald]] | [[:d:Q99764|Q99764]] |- | style='text-align:right'| 893 | [[Werner Meyer]] | | data-sort-value="1886" | 1886-07-15 | data-sort-value="1959" | 1959 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q97922735|Q97922735]] |- | style='text-align:right'| 894 | [[Werner von Matthey]] | | data-sort-value="1901" | 1901 | data-sort-value="1981" | 1981 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q94808163|Q94808163]] |- | style='text-align:right'| 895 | [[Wilhelm Gustav von Becker]] | | data-sort-value="1811" | 1811-11-23 | data-sort-value="1874" | 1874-03-28 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21088880|Q21088880]] |- | style='text-align:right'| 896 | [[Wilhelm Koehler]] | | data-sort-value="1884" | 1884-12-17 | data-sort-value="1959" | 1959-11-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q18029690|Q18029690]] |- | style='text-align:right'| 897 | [[Wilhelm Smets]] | | data-sort-value="1796" | 1796-09-15 | data-sort-value="1848" | 1848-10-14 | [[Fail:Wilhelm Smets.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q2575138|Q2575138]] |- | style='text-align:right'| 898 | [[Wilhelm von zur Mühlen]] | | data-sort-value="1792" | 1792-09-18 | data-sort-value="1847" | 1847-06-06 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q2576127|Q2576127]] |- | style='text-align:right'| 899 | [[William Grossthal]] | Eesti matemaatik | data-sort-value="1906" | 1906-03-26 | data-sort-value="1989" | 1989-11-23 | | [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]] | [[:d:Q134777291|Q134777291]] |- | style='text-align:right'| 900 | [[William L. Buscke]] | | data-sort-value="1832" | 1832 | data-sort-value="1913" | 1913 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q104286324|Q104286324]] |- | style='text-align:right'| 901 | [[William Morris Leiserson]] | Ameerika Ühendriikide majandusteadlane | data-sort-value="1883" | 1883 | data-sort-value="1957" | 1957-02-12 | [[Fail:Washington, D.C., May 15. William M Leiseron, (member of?) the NLRB LCCN2016875077.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q19863976|Q19863976]] |- | style='text-align:right'| 902 | [[Woldemar Carl Otto Alexander von Stackelberg]] | | data-sort-value="1837" | 1837-05-15<br/>1837 | data-sort-value="1905" | 1905-10-08<br/>1907 | | [[Moora]] | [[:d:Q105332687|Q105332687]] |- | style='text-align:right'| 903 | [[Woldemar Gustav Reinhold von Knorring]] | | data-sort-value="1741" | 1741-09-18 | data-sort-value="1787" | 1787-07-04 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q94871752|Q94871752]] |- | style='text-align:right'| 904 | [[Wolfgang Jacoby]] | Saksamaa ülikooli õppejõud | data-sort-value="1936" | 1936-12-03 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q2590094|Q2590094]] |- | style='text-align:right'| 905 | [[Wolfgang Pachla]] | | data-sort-value="1913" | 1913 | data-sort-value="1982" | 1982 | | [[Kose]] | [[:d:Q55105429|Q55105429]] |- | style='text-align:right'| 906 | [[Włodzimierz Sierzputowski]] | Poola arhitekt | data-sort-value="1907" | 1907-04-24 | data-sort-value="1963" | 1963-10-13 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q100592189|Q100592189]] |- | style='text-align:right'| 907 | [[Yakov Kuprits]] | | data-sort-value="1878" | 1878-06-21 | data-sort-value="1969" | 1969-11-23 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q26912306|Q26912306]] |- | style='text-align:right'| 908 | [[Yekaterina Kolyvanova]] | | data-sort-value="1780" | 1780-11-16 | data-sort-value="1851" | 1851-09-01 | [[Fail:Ekaterina Karamzina.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4214002|Q4214002]] |- | style='text-align:right'| 909 | [[Yekaterina Volkova]] | | data-sort-value="1982" | 1982-01-15 | | [[Fail:Ekaterina Valeryevna Volkova 2014 003.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4123377|Q4123377]] |- | style='text-align:right'| 910 | [[Yelena Rakhlenko]] | | data-sort-value="1945" | 1945-11-02 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4391117|Q4391117]] |- | style='text-align:right'| 911 | [[Yelena Smirnova]] | Eesti ujuja | data-sort-value="1987" | 1987-04-07 | | | [[Maardu]] | [[:d:Q21148970|Q21148970]] |- | style='text-align:right'| 912 | [[Yury Aksyuta]] | | data-sort-value="1959" | 1959-04-27 | | [[Fail:Yuriy Asyuta, ESC2013 press conference.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4059970|Q4059970]] |- | style='text-align:right'| 913 | [[Õie Raudsepp]] | eesti nahakunstnik | data-sort-value="1932" | 1932-02-02 | data-sort-value="2018" | 2018-10-15 | | [[Laatre vald]] | [[:d:Q124619215|Q124619215]] |- | style='text-align:right'| 914 | [[Ülo Läänemets]] | | data-sort-value="1927" | 1927-06-15 | data-sort-value="2014" | 2014-04-16 | | [[Avispea]] | [[:d:Q126902385|Q126902385]] |- | style='text-align:right'| 915 | [[Ülo Tartu]] | Eesti majandusteadlane | data-sort-value="1951" | 1951-08-05 | data-sort-value="2016" | 2016 | | [[Tamsalu]] | [[:d:Q135457601|Q135457601]] |- | style='text-align:right'| 916 | [[Česlovas Gabalis]] | Leedu laulja | data-sort-value="1964" | 1964-11-21 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q16477656|Q16477656]] |- | style='text-align:right'| 917 | [[Разумихин, Пётр Иванович]] | | data-sort-value="1812" | 1812 | data-sort-value="1848" | 1848 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21055980|Q21055980]] |- | style='text-align:right'| 918 | [[София Лэнтинг]] | | data-sort-value="1676" | 1676-11-17 | data-sort-value="1716" | 1716-06-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q105706288|Q105706288]] |- | style='text-align:right'| 919 | [[Ульрика Шарлотта Йенкен]] | | data-sort-value="1779" | 1779-09-02 | data-sort-value="1853" | 1853-05-04 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q105393456|Q105393456]] |- | style='text-align:right'| 920 | [[Чубаков, Кирилл Николаевич]] | | data-sort-value="1926" | 1926-04-24 | data-sort-value="1986" | 1986 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4517349|Q4517349]] |} {{Wikidata loendi lõpp}} [[Kategooria:Puuduvate artiklite loendid|Eesti]] l1j44341505734c6j8mt8s7uuzgatvs Projekti lõpetamine 0 487216 7166378 7162886 2026-06-03T09:50:25Z Kristellekassuk 188137 7166378 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=august}} {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=august}} Projekti lõpetamine ei ole alati üheselt määratletav protsess. Lõpukriteeriumid määratakse enamasti kindlaks juba projekti alguses, kuid tegelik lõpetamine sõltub projekti kulust ja poolte kokkulepetest. Lõpetamise käigus tehakse kokkuvõte projekti tulemustest ning hinnatakse selle tugevusi ja nõrkusi. ==== Projekti lõpetamise eesmärgid on järgmised: ==== * tehtud töö kokkuvõtmine ja dokumenteerimine; * projekti tulemuste hindamine; * tugevuste ja parandamist vajavate kohtade analüüs; * halduslike ja finantsiliste tegevuste lõpuleviimine. ==== Projekt loetakse lõppenuks järgmistel tingimustel: ==== * projekti eesmärgid on saavutatud; * projekti tulemused ei ole enam asjakohased; * projekti tellija või täitja loobub projektist; * projektiga seotud arved on esitatud ja makstud; * on täidetud muud varem kokku lepitud lõpetamiskriteeriumid. Projekti lõpus tuleb tavaliselt vormistada üleandmis- ja vastuvõtuakt või muu lõppdokument, kinnitada projekti ametlik lõpp ning viia lõpule kõikide arvelduse ja aruandlusega seotud toimingud. Kui projekt lõpeb edukalt ja eesmärgid on saavutatud, soovitatakse projekti lõppu ka tähistada. Tähistamisel on mitmeid eesmärke: * võimalus esitleda projekti tulemusi nii meeskonnaliikmetele kui ka laiemale avalikkusele * annab selgelt märgu, et projekt on õnnestunud ja ametlikult lõppenud * võimalus tunnustada ning tänada projekti meeskonda ja teisi panustajaid Avalik tunnustus on meeskonnaliikmetele väga motiveeriv, mis aitab luua head koostöövaimu ka järgnevate projektide jaoks. Projektijuht võib lisaks korraldada tänuüritusi või tänada meeskonnaliikmeid ning teisi partnereid personaalselt. == Projekti lõpetamise põhitegevused == Projekti korrektne lõpetamine hõlmab tavaliselt seitset sisulist ja vormilist tegevust. '''Kõigi projekti tegevuste lõpuleviimine''' * lõpetatakse kõik pooleliolevad ülesanded; * koostatakse plaan edasiseks tegutsemiseks. '''Suhtlus kliendi ja peamiste huvigruppidega''' * selgitatakse välja, kas projekti tulemus vastab ootustele; * kogutakse tagasisidet. '''Lõpetamine organisatsiooni tasandil''' * otsustatakse järelejäänud ressursside kasutus; * eemaldatakse projektis kasutusel olnud renditud või laenatud vara; * viiakse lõpule finantsarvestus. '''Koostööpartnerite ja töövõtjate tegevuste sulgemine''' * kontrollitakse, kas kõik partnerid on oma kohustused täitnud; * projekti juht kontrollib koostööpartnerite esitatud aruannete sisu; * tänatakse koostööpartnereid. '''Riskianalüüsi koostamine''' * hinnatakse riske, mis võivad mõjutada projekti lõpetamist; * analüüsitakse rahavoogusid, õiguslikke riske, hooldusküsimusi ja poliitilisi tegureid. '''Lõpparuande koostamine''' * koondatakse kogu dokumentatsioon eelmistest etappidest; * fikseeritakse projekti kulgemine ja tulemused. '''Meeskonna viimane kokkukutsumine''' * vaadatakse ühiselt üle projekti kulg ja tulemus; * tänatakse ja vabastatakse meeskonnaliikmed projektist; * soovi korral tähistatakse projekti ametlikku lõppu.<ref name="furia" /><ref name="DMMMC" /><ref name="7xpWJ" /> Projekti andmete süsteemne kogumine, dokumenteerimine ja arhiveerimine võimaldab koostada põhjaliku analüüsi tööprotsessi tugevustest ja nõrkustest. Kriitiline analüüs on alus parandusmeetmete väljatöötamiseks, et vältida vigade kordumist ja rakendada edukaid lahendusi järgmistes projektides. Dokumenteeritud lõpetamine tagab projekti tulemuste ühese mõistetavuse, annab aluse tellija tagasiside hindamiseks ning võimaldab kasutada kogutud teavet uute projektide võrdlusanalüüsiks ja planeerimiseks.<ref name="J5GFL" /> == Vead ja probleemid == Projekti edukaks läbiviimiseks on oluline ennetada sagedasi vigu, nagu puudulik ajaplaneerimine või mitme mahuka projekti samaaegne käsilevõtmine, mis võib jätta pooleliolevad tööd tähelepanuta. Projekti lõpetamine ja dokumenteerimine peavad olema planeeritud tegevused, mitte viimase hetke ülesanded. Jooksev dokumenteerimine ja vahearuanded võimaldavad analüüsida ressursikasutust ning hinnata projekti seisu igas faasis. Projekti lõpetamist raskendavad ebamääraselt püstitatud eesmärgid või olukord, kus tellija pole lõpptulemust määratlenud. Sellises olukorras on keeruline hinnata projekti õnnestumist. Peamised takistused on: * ajapuudus – ressursse on piisavalt, kuid tähtaeg on ebarealistlik; * vahendite puudus – aega on piisavalt, kuid puuduvad teostuseks vajalikud vahendid. <ref name="sOZaf" /> Sujuva lõpetamise tagab algne tegevuskava, kus on täpselt kirjas lõpetamiseks vajalikud sammud ja osapoolte vastutus. Kindla tegevuskava puudumine võib põhjustada segadust, mis viib meeskonnaliikmete enneaegse lahkumiseni või nende eemaldamiseni projektist. Siinkohal on oluline projektijuhi roll meeskonnavaimu hoidmisel ja liikmete vajalikkuse teadvustamisel.<ref name="furia" /> Projekti õnnestumise aluseks on ka hästi defineeritud skoop ehk tööde ulatus ja kvaliteedi planeerimine. Kvaliteedi planeerimise käigus määratakse kindlaks standardid, mille alusel projekti juhitakse ja tulemusi hinnatakse, ning meetodid nende nõuete täitmiseks. Need protsessid toimuvad paralleelselt projekti teiste tegevustega.<ref name="zcjMb" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="DMMMC">[https://www.projectmanager.com/training/how-to-close-a-project Bridges, J. (2015) How to close a project]</ref> <ref name="7xpWJ">[http://www.brighthubpm.com/monitoring-projects/95342-sample-of-a-project-close-out-report/ Dcosta, A. (2010) Sample of a project close out report]</ref> <ref name="J5GFL">{{Netiviide |url=https://www.projectmanagement.com/checklists/268528/Project-Closeout-Checklist |pealkiri=Darter, K. Project closeout checklist |vaadatud=2017-11-27 |arhiivimisaeg=2017-12-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171201044102/https://www.projectmanagement.com/checklists/268528/Project-Closeout-Checklist |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="sOZaf">[https://prezi.com/u2n3webf7ffe/projekti-lopetamine/ Kalda, K. (2016) Projekti lõpetamine]</ref> <ref name="furia">[http://www.esi-intl.co.uk/blogs/pmoperspectives/index.php/seven-activities-project-closeout/ De furia, L. (2016) The Seven Activities of Project Closeout]</ref> <ref name="zcjMb">{{Netiviide |url=http://www.projectmanagementguru.com/closing.html |pealkiri=Project management guru. Project Management Closeout Tools & Techniques |vaadatud=2017-11-27 |arhiivimisaeg=2017-12-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171208182042/http://www.projectmanagementguru.com/closing.html |url-olek=ei tööta }}</ref> }} == Allikad == *[http://www.erekoolitus.ee/webmain/pr_lopetamine.php Erekoolitus. Projekti lõpetamine] *[http://www.ttk.ee/public/Microsoft_Word_-_Moodul_4_Projektijuhtimine.pdf Kunter, K., Mikle, K.M. (2008) Projektijuhtimine] *[https://www.looveesti.ee/arenda-ettevotet/juhtimine/projektijuhtimine/ Orav, I. Projektijuhtimine] *[https://www2a.cdc.gov/cdcup/library/pmg/implementation/co_description.htm 2A. Close-out] [[Kategooria:Projektijuhtimine]] cq788czzkpp6a5hvk1g5m67ylw859ee Tapa Kultuurikoda 0 489678 7166053 6140277 2026-06-02T16:52:04Z Theam1sh 230873 Info lisamine 7166053 wikitext text/x-wiki '''Tapa Kultuurikoda''' on [[kultuurikeskus]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tapa]] linnas. Asutuse juhataja on [[Heili Pihlak]].<ref name="kultuurikoda.ee">https://web.archive.org/web/20171212224453/http://www.kultuurikoda.ee/ajalugu (vaadatud 12.12.2017)</ref> Hoones toimuvad kinoseansid, kultuuriüritused, koosolekud, konverentsid ja huviringid. Tapa kultuurikoda asub Tapal, Kesk tänav 4<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-04-29 |pealkiri=Kontakt |url=https://tapavallakultuur.ee/tapa-kultuurikoda/kontakt/ |vaadatud=2026-06-02 |väljaanne=Tapa Valla Kultuurikeskus |keel=et}}</ref>. == Ajalugu == Kino ehitamist kavandati [[Tapa|Tapa linna]] juba 1980. aastate teises pooles ENSV Kinokomitee tellimusel. Projekt valmis 1989. aastal [[Eesti Maaehitusprojekt|Eesti Maaehituse]] poolt. Ehitust alustati 1989. aastal septembris algselt kinomajana. Esmaseks ehitajaks oli Rakvere MEK (Mehhaniseeritud Ehituskolonn).<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2026-04-29 |pealkiri=Tapa Kultuurikoda |url=https://tapavallakultuur.ee/tapa-kultuurikoda/ |vaadatud=2026-06-02 |väljaanne=Tapa Valla Kultuurikeskus |keel=et}}</ref> Ehitust takistasid mitmed probleemid: materjalipuudus, tööjõu ja juhtimise raskused. Ehituse käigus muudeti projekti, sest ainult kinona ei peetud hoone perspektiivi piisavaks. Ehituse eri etappidega tegelesid mitmed organisatsioonid, nt MEK , REJ (Remondi- ja Ehitusjaoskond), Remondi- ja Ehitusvalitsus (REV). Pärast [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti taasiseseisvumist]] lõpetas ehituse AS Kolor GR.<ref name=":0" /> Asutus avati 9. oktoobril<ref name=":0" /> [[1993]].<ref name="kultuurikoda.ee" /> Esimeseks direktoriks sai Arvo Silla. Hiljem liitus kunstilise juhina Ilmar Kald.<ref name=":0" /> Aastatel 2018-2019 toimus hoones põhjalik rekonstrueerimine, mille käigus sai hoone uue ilme ja osaliselt uue planeeringu. Taasavamine toimus 12. oktoobril 2019. <ref name=":0" /> Alates 1. jaanuarist 2020 kuulub Tapa Kultuurikoda [[Tapa vald|Tapa Valla]] Kultuurikeskuse koosseisu.<ref name=":0" /> == Juhtimine == * 1993–1997: [[Arvo Silla]]<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Tapa Kultuurikoda |url=https://tapamuuseum.ee/ajalugu/kultuurielu/tapa-kultuurikoda/ |vaadatud=2026-06-02 |väljaanne=Tapa Muuseum |keel=et}}</ref> * 1997–2001 [[kunstiline juht]] [[Ilmar Kald]] <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kuulutaja |kuupäev=2016-07-01 |pealkiri=Ilmar Kald: õpetajal kui eeskujul on suur roll |url=http://www.kuulutaja.ee/ilmar-kald-opetajal-kui-eeskujul-on-suur-roll/ |vaadatud=2026-06-02 |väljaanne=Kuulutaja |keel=et}}</ref> * 2010–2020: [[Heili Pihlak]]<ref name=":1" /> * 2020–2021: [[Edmar Tuul]]<ref name=":1" /> * Alates 2022: [[Heili Pihlak]]<ref name=":1" /> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.kultuurikoda.ee/ Asutuse koduleht] [[Kategooria:Eesti kultuurikeskused]] [[Kategooria:Tapa]] izzb7c4w6b7s76e7mxlc2gxihxiuh4a Johannes Georg Bednorz 0 491947 7166200 7003972 2026-06-02T23:05:21Z Ollin Masa 227337 7166200 wikitext text/x-wiki [[Fail:8th Silesian Science Festival, Johannes Georg Bednorz, KsP 709, 09.12.2024.jpg|pisi|Johannes Georg Bednorz (2024)]] '''Johannes Georg Bednorz''' (sündinud [[16. mai]]l [[1950]]) on saksa füüsik. 1987. aastal sai ta koos [[Karl Alexander Müller]]iga [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli füüsikaauhinna]] [[Kõrgtemperatuurne ülijuht|ülijuhtivuse]] uurimise eest keraamilistes materjalides. {{NobelFüüsika}} {{JÄRJESTA:Bednorz, Johannes Georg}} [[Kategooria:Saksamaa füüsikud]] [[Kategooria:Münsteri ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:ETH Zürichi vilistlased]] [[Kategooria:Nobeli füüsikaauhinna laureaadid]] [[Kategooria:Sündinud 1950]] k9v2z7whk56tezgmr2xvj9eec6ch67e Põltsamaa aardeleid 0 493121 7166070 6722893 2026-06-02T17:49:46Z Evlper 104506 /* Viited */ 7166070 wikitext text/x-wiki '''Põltsamaa aardeleid''' on [[aardeleid]] [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnast]] [[Põltsamaa]]lt, mis leiti [[1939]]. aasta sügisel kohaliku ärimehe [[Karl Jürman]]i aianduskrundilt [[Põltsamaa jõgi|Põltsamaa jõe]] lähedalt. Leid sisaldas üle 500 [[araabia]] mündi, mis olid maetud savinõus [[10. sajand Eestis|10. sajandil]].<ref name="Arheoloogiga E. teedel">[[Vello Lõugas]], [[Jüri Selirand]]. Arheoloogiga Eestimaa teedel. Teine, parandatud ja täiendatud trükk. Tallinn: [[Valgus (kirjastus)|Valgus]], 1989. Lk 176</ref> == Eellugu == 1839. aasta lõpul avastasid [[talupoeg|talupojad]] [[Põltsamaa loss]]i lähistel alet põletades kaks münte täis [[savinõu]]d, mis leides purunesid. Tegemist on teadaolevalt esimese [[viikingiaeg]]se mündileiuga Põltsamaal. Leid sisaldas peamiselt [[Anglosaksid|anglosaksi]] penne. Lisaks olid seal mõned araabia mündid, millest kolm tükki ostis professor [[Ludwig Preller]] [[Tartu Ülikool]]ile. 1843. aastal lisandus ülikooli kogusse samast leiust veel kuus münti. Leiu uusim münt oli [[Iraak|Iraagis]] valitsenud Marwaniidide dünastia valitseja Mumahhid ad-daula [[dirhem]] 997.-998. aastast.<ref name="Leimus" /> == Aarde leidmine == 19. oktoobril 1939 leidis põllutööline Richard Jesse [[Põltsamaa]] ärimehe [[Karl Jürman]]i aianduskrundilt [[kesa]] kündes 56 [[hõbemünt]]i. Rahad lebanud kahes hunnikus. Jesse abikaasa Hilda toimetas neist 27 kohaliku konstaabli kätte. Leiukoha inspekteerimisel märgati veel mõningaid poolikuid ja purunenud münte.<ref name="UE211039" /> Saanud teada, et tegemist on väärtuslike araabia müntidega, läks Jesse leiukohta rehaga üle vaatama ja leidis samast [[savipott|savipoti]] killud koos 1,1 kg kaaluva mündikoguga<ref name="Postimeest1139" />. Mündid olid heas seisukorras, vaid mõned olid tugevasti [[Oksüdatsioon|oksüdeerunud]]<ref name="Sakala61139" /><ref name="Postimeest1139" /><ref name="PL71139" />. 5. novembril andis Jesse aardeleiu üle kohalikule [[muinsuskaitse]] usaldusmehele Aleksander Krahele. Kogus oli 156 tervena ja 320 osaliselt säilinud [[hõbemünt]]i. Muinsuskaitse usaldusmees pakkis aarde kokku ja saatis selle samal päeval [[Tallinn]]asse [[haridusministeerium]]i muinsuskaitse inspektorile<ref name="Postimeest1139" />. Leiukohta käis 8. novembril muinsuskaitse inspektori [[Eerik Laid]]i korraldusel üle vaatamas üliõpilane [[Sulo Kaart]]<ref name="PL131139" />. Kaart tegi kohapeal 4 m² ulatuses kontrollkaevamise, sõeludes käsisõelaga läbi ka [[muld|mulla]]. Sõelumise tulemusena leidis ta 3 poolikut münti, 32 tükki keraamikat, ühe noakatke ja ühe rauatüki.<ref name="inspekt" /> Ühtekokku leiti Põltsamaalt 1939. aasta sügisel 196 tervet ja 320 fragmentaarset münti, millest Ajaloo Instituut säilitab 476 eksemplari.<ref name="Leimus" /> Varem kuulus aardeleidu peitnud maa [[Vana-Põltsamaa mõis|Vana-Põltsamaa mõisale]]. Leiukoht asus 1,5 km kaugusel linnasüdamest Tallinna maantee ääres<ref name="Sakala201039" />, umbes 50 meetri kaugusel [[Põltsamaa jõgi|Põltsamaa jõe]] sängist<ref name="MH231039" />. == Leiu sisu == Kõik 1939. aastal Põltsamaalt leitud mündid on nn dirhemid, mis on vermitud peamiselt [[Taškent|Taškendis]] ja [[Samarkand]]is. Aarde noorim münt, Samaniidide emiiri Nasr ibn Ahmadi dirhem, on vermitud 940.-941. aastal. [[Ajaloolane|Ajaloolase]] [[Ivar Leimus]]e sõnul on Põltsamaa leiu näol tegemist tõendiga uuest orientaalsest hõbedavoost. Samasse ajajärku kuuluvad veel [[Väänikvere aardeleid|Väänikvere]], [[Vara aardeleid|Vara]] ja [[Mäksa aardeleid|Mäksa]] aare.<ref name="Leimus" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="PL71139">Põltsamaal leiti 500 araabia hõberaha, Päewaleht, nr. 303, 7 november 1939, lk 5</ref> <ref name="Leimus">Leimus, I. Araablaste hõbe Põltsamaal, Põltsamaa Muuseumi toimetised: Põltsamaa lossi sees ja ümber, 2007, lk 67-80</ref> <ref name="Sakala61139">Uus aardeleid Põltsamaa vallas, Sakala, nr. 129, 6 november 1939, lk 4</ref> <ref name="Postimeest1139"> Kilo Araabia hõberahasid Põltsamaal, Postimees, nr. 301, 7 november 1939, lk 2</ref> <ref name="UE211039">Araabia rahad saha ees, Uus Eesti, nr. 287, 21 oktoober 1939, lk 9</ref> <ref name="MH231039">Vanad rahad Põltsamaa põllul, Maa Hääl, nr. 121, 23 oktoober 1939, lk 7</ref> <ref name="PL131139">900-aastased hõberahad Põltsamaal, Päewaleht, nr. 309, 13 november 1939, lk 3</ref> <ref name="Sakala201039">Põltsamaa lähedalt leiti vanu rahasid, Sakala, nr. 122, 20 oktoober 1939, lk 4</ref> <ref name="inspekt"> Sulo Kaarti aruanne inspektsioonist Põltsamaa valla araabia müntide leiukohal, käsikiri Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi arhiivis</ref> }} [[Kategooria:Eesti arheoloogia]] [[Kategooria:Põltsamaa ajalugu]] [[Kategooria:Eesti peitleiud]] mu3qfq6o3pqwimffb69l771ctr1wfj6 Dovlatov (film) 0 502538 7166102 6704249 2026-06-02T19:06:13Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7166102 wikitext text/x-wiki '''"Dovlatov"''' on [[Venemaa|Vene]] [[režissöör]]i [[Aleksei German noorem]]a [[2018]]. aastal linastunud eluloofilm vene prosaistist ja ajakirjanikust [[Sergei Dovlatov]]ist. Film linastus 68. [[Berliini filmifestival]]i põhiprogrammis. Maailma esilinastus toimus 17. veebruaril 2018.<ref name="NOV201818" /> Venemaal jõudis see levisse 1. märtsil 2018<ref name="lv0sx" />. == Sisu == [[Peterburi|Leningradis]] aset leidva tegevustikuga film jutustab ühest nädalast kirjanik Sergei Dovlatovi elus 1971. aasta [[oktoobripühad]]e eel, vahetult enne tema sõbra, luuletaja ja tulevase [[nobelist]]i [[Jossif Brodski]] emigreerumist Ameerika Ühendriikidesse. Selles näidatakse nõukogude igapäevaelu selle halluses, koomikas ja traagikas, seiku Leningradi kirjandus-, kunsti- ja muusikaelust vaheldumisi Dovlatovi ajakirjanikutöö, eraeluliste raskuste ja olmeprobleemidega, mille üheks juhtmotiiviks on peategelase soov osta tütrele välismaine nukk, mida Nõukogude Liidus oli praktiliselt võimatu saada, nii nagu Dovlatovil ei õnnestunud saada ka [[NSV Liidu Kirjanike Liit|NSV Liidu Kirjanike Liidu]] liikmeks ega avaldada oma teoseid. ==Näitlejad== * [[Milan Marić]] – [[Sergei Dovlatov]] * [[Danila Kozlovski]] – David * [[Helena Sujecka]] – Jelena Dovlatova, Sergei naine * [[Eva Herr]] – Katja Dovlatova, Sergei tütar * [[Artur Bestšastnõi]] – [[Jossif Brodski]] * [[Anton Šagin]] – luuletaja Anton Kuznetsov * [[Svetlana Hodtšenkova]] – näitlejanna, Dovlatovi tüdruk * [[Jelena Ljadova]] – noor toimetaja * [[Igor Mitjuškin]] – kunstnik [[Šolom Švarts]] * [[Pjotr Gonsovski]] – Semjon Aleksandrovitš * [[Tamara Oganesjan]] – Nora Dovlatova, Sergei ema * [[Maria Järvenhelmi]] – soome turist * [[Arevikh Gevorkjan]] – neiu Armeeniast * [[Alina Korol]] – [[Nataša Rostova]] * [[Aleksandr Ivanov (näitleja)|Aleksandr Ivanov]] – eestlane Zverev * [[Kati Outinen]] – soomlanna == Loomeprotsess== Peaosa mängiva näitleja nime hoiti pikka aega saladuses. Alles 2. septembril 2016 avalikustati, et peaosas on serbia näitleja [[Milan Marić]]. Teiste osatäitjate seas olid Jelena Ljadova, Danila Kozlovski, Anton Šagin, Svetlana Hodtšenkova, Helena Sujecka, Eva Herr, Artur Bestšastnõi jt.<ref name="lrdwF" /><ref name="CYeAj" /> Saavutamaks suuremat tõepära mineviku kujutamisel, pöördusid filmitegijad Peterburi elanike poole palvega tuua [[Lenfilm]]i stuudiosse 1970. aastate alguse olmeesemeid: riideid, fotosid, mööblit jms. Enne töö alustamist tellisid produtsendid ülevenemaalise sotsioloogilise küsitluse teemal "Kas on vaja filmi Dovlatovist?". Jaatavalt vastas küsitletuist 28,6%. Suurem osa neist olid noored, üliõpilased ja keskkooliõpilased. Režissöör Germani meeskond korraldas ka ise Peterburi tänavail miniküsitluse, millele vastati sageli mitte üksnes jaatusega, vaid tunnistati ka siirast kiindumust Dovlatovi loomingusse. Ühe kohviku baarmen demonstreeris filmitegijaile aga Dovlatovi portreed tätoveeringuna. Filmi hakati tegema 2015. aasta algul.<ref name="TSWzR" /> Võtted algasid 2016. aasta veebruaris ja kestsid 61 päeva.<ref name="2ZrMW" /> Film valmis 2017. aasta lõpus.<ref name="TFcsQ" /> == Auhinnad == * [[Berliini filmifestival]]i preemia Hõbekaru väljapaistvate saavutuste eest kinokunsti vallas – filmikunstnik [[Jelena Okopnaja]] * Berliini filmifestivali eripreemia ajalehelt [[Berliner Morgenpost]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="NOV201818">{{Cite web|author=Лариса Малюкова|url=https://www.novayagazeta.ru/articles/2018/02/16/75531-aleksey-german-hotite-severnuyu-koreyu-zdes-ustroit|title= Алексей Герман: «Хотите Северную Корею здесь устроить?»|website=Новая газета|date=2018|number=18|pages=20—21}}</ref> <ref name="lv0sx">https://web.archive.org/web/20210826184253/http://thr.ru/cinema/v-moskve-sostoalas-premera-filma-dovlatov-foto/></ref> <ref name="lrdwF">{{Cite web|url=http://ria.ru/interview/20160129/1367164063.html|title=Довлатов|author=|work=|date=29.01.2016|publisher=RIA}}</ref> <ref name="CYeAj">{{Cite web|url=https://rg.ru/2016/02/23/reg-szfo/v-sankt-peterburge-nachalis-semki-filma-dovlatov.html|title=Как снимают фильм Довлатов|author=|work=|date=23.02.2016|publisher=Российская газета}}</ref> <ref name="TSWzR">http://www.chsvu.ru/german-rasskazal-o-rabote-nad-filmom-dovlatov/{{Kõdulink|aeg=september 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="2ZrMW">https://ria.ru/culture/20160220/1378057450.html</ref> <ref name="TFcsQ">{{Netiviide |url=https://politros.com/54936-dovlatov-v-kino-aleksej-german-mladshij-zakonchil-rabotu-nad-filmom-o-pisatele |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-03-24 |arhiivimisaeg=2021-08-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210826184250/https://politros.com/54936-dovlatov-v-kino-aleksej-german-mladshij-zakonchil-rabotu-nad-filmom-o-pisatele |url-olek=ei tööta }}</ref> }} == Välislingid == * [https://ria.ru/culture/20171218/1511196598/ Довлатов Германа-младшего поборется за приз Берлинского кинофестиваля] // [[Ria.ru]] * [https://lenta.ru/news/2016/09/02/dovlatov/ Создатели фильма «Довлатов» раскрыли имя исполнителя главной роли] // [[Lenta.ru]] * [https://lenta.ru/news/2015/02/13/dovlatovfilm/ Герман-младший снимет фильм о Сергее Довлатове] // Lenta.ru * [https://rg.ru/2015/04/21/dovlatov-site.html Алексей Герман-младший приступил к работе над фильмом «Довлатов»] // Российская газета, 21. aprill 2015 * [http://god-kino2016.ru/2016/02/22/dovlatov_shooting/ Съёмки фильма «Довлатов» Германа-младшего начались в Петербурге] // Год российского кино 2016 * [http://ria.ru/interview/20160129/1367164063.html Алексей Герман: Довлатов ­­­— это наш миф] // РИА Новости * [https://www.vokrug.tv/article/show/serbskogo_aktera_milana_maricha_polgoda_otkarmlivali_salom_i_pelmenyami_dlya_roli_v_dovlatove_64789/ Сербского актера Милана Марича полгода откармливали салом и пельменями для роли в «Довлатове»] // Vokrug.tv * [http://www.bbc.com/russian/society/2015/04/150422_dovlatov_film_alexei_german_jr/ Герман-младший снимет фильм про молодого Довлатова] // BBC.com * Александр Бутенин [http://www.sergeidovlatov.com/books/2-dnya-s-dovlatovym-i-brodskim.html Два дня с Довлатовым и Бродским. Опыт репортажа со съёмочной площадки] // Sergeidovlatov.com * Базаралы Жанаков [https://brod.kz/news/dovlatov-alekseya-germana-mladshego-stal-uchastnikom-osnovno/ «Довлатов» Алексея Германа-младшего стал участником основного конкурса Берлинале] // Brod.kz [[Kategooria:Venemaa filmid]] [[Kategooria:2018. aasta filmid]] [[Kategooria:Eluloofilmid‎]] [[Kategooria:Draamafilmid‎]] 9gk3a68kdwpxjims3p0hrlq679o3be5 Ninametsa 0 505274 7165959 4971571 2026-06-02T12:16:26Z ~2026-32571-60 230855 7165959 wikitext text/x-wiki '''Ninametsa''' oli [[küla]] [[Hiiumaa]]l. Küla jääb tänapäeval [[Kõrgessaare]] aleviku alale. Küla kaotati [[1977]], mil see liideti Kõrgessaare külaga.<ref name="EKNR">{{EKNR|Marja Kallasmaa||Kõrgessaare1}}</ref> 1939 oli see [[uudismaa]]-[[asundus]]; küla staatuses alates 1945.<ref name="EKNR"/> 4. veebruaril 1939 määrati [[Kõrgesaare vald|Kõrgesaare vallas]] Ninametsa neemel asuv puistu umbkaudse pindalaga 100 hektaari [[kaitsemets]]aks.<ref>https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1939/02/10/4 Metsade ja maade kaitsemetsaks tunnustamise määrus (RT 1939, 12, 86)</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Hiiu maakonna endised külad]] acxib9w7qbnzutbka43vz622xdif2ea Endla Sinijärv 0 516023 7165980 6443757 2026-06-02T13:02:43Z ~2026-32571-60 230855 Ol 7165980 wikitext text/x-wiki '''Endla Sinijärv''' (ka Sinijärv) on [[järv]] [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Jõgeva vald|Jõgeva vallas]] [[Kärde]] ja [[Tooma]] külas. Veekogu pindala on 42,3&nbsp;ha. Veekogu [[kaldajoon]]e pikkus on 3010&nbsp;m. Järves on kolm saart.<ref name="Järvede nimestik, 2006" /> ==Ajalugu== 1870. aastatel lasi [[Vaimastvere mõis]]a omanik [[Endla järv]]e veetaseme alandamiseks ja ümbruskonna heinamaade [[kuivendamine|kuivendamiseks]] ehitada [[kraav]]i (''Suurkraav'' ehk ''Uusjõgi'') Endla järvest Sinijärve ja sealt edasi Põltsamaa jõkke. Loodimisvigade tõttu alanes Endla veetase vaid 30&nbsp;cm, Sinijärve mõjutas see aga rohkem. 1950. aastatel süvendati kraav kanaliks ([[Räägu kanal]]) ja enamik Põltsamaa jõe veest hakkas voolama [[Nava jõgi|Nava jõe]], järvede ja Räägu kanali kaudu. Nüüd langes järvede veetase sedavõrd, et Sinijärvest jäi järele vaid porine nõgu. 1968. aastal rajati Sinijärvele algeline [[pais]], mis mõlemad järved suures osas taastas.<ref name=Räägu>{{Keskkonnaregister|VEE1030011}}</ref><ref>[[Helmut Joonuks]]. Põltsamaa jõgi. Tallinn, 1981. Lk 36–39</ref><ref name="Möllits">[[Katrin Möllits]] (1997). [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9710/jarved.html Endla ja ta sõsarjärved]. ''[[Eesti Loodus]]'', 10/1997</ref> Vahepeal järvepõhjale kasvanud kased ja pajud jäid kuivanud puutüügastena järve.<ref name=Möllits /> 1997. aastal ehitati sinna kindlam pais<ref name=Räägu /> ja 2005. aastal ka [[kalatrepp]].<ref>[http://www.vooremaa.ee/sinijarve-pais-sai-kalatrepi/ Sinijärve pais sai kalatrepi]. ''[[Vooremaa (ajaleht)|Vooremaa]]'' 10.10.2005</ref> On hinnatud, et pärast seda Räägu kanalis voolav veehulk on Põltsamaa jõe vana haruga võrreldes tühine ning võib pärineda Endla järve suubuva [[Mustjõgi (Põltsamaa)|Mustjõe]] ja kraavide veest.<ref name=Räägu /> Vabariigi Valitsuse otsusega 8. septembrist 1939 ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Järvede nimestik, 2006">[[Ruta Tamre]], 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn: [[Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus]], [https://web.archive.org/web/20160309111720/http://www.keskkonnainfo.ee/publications/113_PDF.pdf] (vaadatud 29.07.2018)</ref> }} {{koord | EW = 26/9/20/E | NS = 58/51/52/N | tüüp = veekogu}} [[Kategooria:Jõgeva valla järved]] 79kulhuwn4dkcquatat0al7gcej83mt 7165985 7165980 2026-06-02T13:07:46Z ~2026-32571-60 230855 Oletades, et siin on mõeldud seda Sinijärve 7165985 wikitext text/x-wiki '''Endla Sinijärv''' (ka Sinijärv) on [[järv]] [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Jõgeva vald|Jõgeva vallas]] [[Kärde]] ja [[Tooma]] külas. Veekogu pindala on 42,3&nbsp;ha. Veekogu [[kaldajoon]]e pikkus on 3010&nbsp;m. Järves on kolm saart.<ref name="Järvede nimestik, 2006" /> ==Ajalugu== 1870. aastatel lasi [[Vaimastvere mõis]]a omanik [[Endla järv]]e veetaseme alandamiseks ja ümbruskonna heinamaade [[kuivendamine|kuivendamiseks]] ehitada [[kraav]]i (''Suurkraav'' ehk ''Uusjõgi'') Endla järvest Sinijärve ja sealt edasi Põltsamaa jõkke. Loodimisvigade tõttu alanes Endla veetase vaid 30&nbsp;cm, Sinijärve mõjutas see aga rohkem. 1950. aastatel süvendati kraav kanaliks ([[Räägu kanal]]) ja enamik Põltsamaa jõe veest hakkas voolama [[Nava jõgi|Nava jõe]], järvede ja Räägu kanali kaudu. Nüüd langes järvede veetase sedavõrd, et Sinijärvest jäi järele vaid porine nõgu. 1968. aastal rajati Sinijärvele algeline [[pais]], mis mõlemad järved suures osas taastas.<ref name=Räägu>{{Keskkonnaregister|VEE1030011}}</ref><ref>[[Helmut Joonuks]]. Põltsamaa jõgi. Tallinn, 1981. Lk 36–39</ref><ref name="Möllits">[[Katrin Möllits]] (1997). [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9710/jarved.html Endla ja ta sõsarjärved]. ''[[Eesti Loodus]]'', 10/1997</ref> Vahepeal järvepõhjale kasvanud kased ja pajud jäid kuivanud puutüügastena järve.<ref name=Möllits /> 1997. aastal ehitati sinna kindlam pais<ref name=Räägu /> ja 2005. aastal ka [[kalatrepp]].<ref>[http://www.vooremaa.ee/sinijarve-pais-sai-kalatrepi/ Sinijärve pais sai kalatrepi]. ''[[Vooremaa (ajaleht)|Vooremaa]]'' 10.10.2005</ref> On hinnatud, et pärast seda Räägu kanalis voolav veehulk on Põltsamaa jõe vana haruga võrreldes tühine ning võib pärineda Endla järve suubuva [[Mustjõgi (Põltsamaa)|Mustjõe]] ja kraavide veest.<ref name=Räägu /> [[Kaarel Eenpalu teine valitsus|Vabariigi Valitsuse]] otsusega 8. septembrist 1939 võeti Sinijärve linnukaitseala [[Tartumaa]]l [[Vaimastvere vald (1939)|Vaimastvere valla]] [[Jõgeva metskond|Jõgeva metskonna]] Vaimastvere metsandikus [[looduskaitse]] alla ja kanti looduskaitse registrisse.<ref>https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1939/09/18/3 Vabariigi Valitsuse otsus 8. septembrist 1939 maa-alade ja veekogude looduskaitse alla võtmise kohta (RT 1939, 79, 630 V)</ref> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Järvede nimestik, 2006">[[Ruta Tamre]], 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn: [[Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus]], [https://web.archive.org/web/20160309111720/http://www.keskkonnainfo.ee/publications/113_PDF.pdf] (vaadatud 29.07.2018)</ref> }} {{koord | EW = 26/9/20/E | NS = 58/51/52/N | tüüp = veekogu}} [[Kategooria:Jõgeva valla järved]] 36hr53m4r9bfxafejvffgj3m027woqx Eesti rahvusloom 0 518673 7166364 7062078 2026-06-03T09:36:05Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7166364 wikitext text/x-wiki [[Fail:Canis lupus Europe.jpg|pisi|Hallhunt (''Canis lupus lupus'')]] '''Eesti rahvusloom''' on [[Eesti]] tunnus[[loom]]. Eesti loodushoiu ja kultuuriga seotud organisatsioonid valisid 2018. aastal rahvusloomaks [[hunt|hundi]]. Hunt kuulutati Eesti [[rahvusloom]]aks [[Eesti Rahvusraamatukogu]]s toimunud loodusõhtul [[jüripäev]]al, [[23. aprill]]il [[2018]].<ref name="hunt">[https://www.youtube.com/watch?v=rPO1yEmGreI&feature=emb_logo Hunt rahvusloom]</ref> Rahvuslooma kuulutas välja [[Aleksei Turovski]]. Väljakuulutajate ja toetajate seas olid ka [[Valdur Mikita]], [[Marju Kõivupuu]], [[Laura Kiiroja]] ning [[Eesti]] kapitalil põhinevad ettevõtted [[Liviko]], [[Olerex]], [[Karu Katus]]. Hunt valiti rahvusloomaks koostöös loodushoiu ja kultuuriga seotud asutuste ja ühendustega: [[Eesti Looduskaitse Selts]]i, [[Eesti Terioloogia Selts]]i, [[Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon]]i, [[Eesti Geograafia Selts]]i, [[Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liit|Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu]], [[Tallinna Loomaaed|Tallinna Loomaaia]], [[Tartu Ülikooli Loodusmuuseum|Tartu Ülikooli Loodusmuuseumi ja Botaanikaaia]], [[Eesti Loodusmuuseum]]i, [[Eesti Bioloogiaõpetajate Ühing]]u, ETV saate "[[Osoon (saade)|Osoon]]", [[Looduskalender|Looduskalendri]], [[MTÜ Aasta Loom]]a, [[Eesti Loodusturismi Ühing]]u, [[Looduse Omnibuss]]i, [[Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering]]i, [[Folkloorinõukogu]], [[Hiite Maja]], [[Vereta jaht|Vereta jahi]], [[Eesti Siberi Husky Ühing]]u, [[MTÜ Organic Estonia]], [[MTÜ Roheliste Rattaretk]]e, [[Alaska Malamuutide Liit|Alaska Malamuutide Liidu]], [[Kelgukoerte Klubi Baltosport|Kelgukoerte Klubi Baltospordiga]]. Eesti looduses elab umbes 200 hunti. Hunt on eesti rahvapärimuse populaarsemaid loomi, tema kohta on rahvasuust kirja pandud üle 500 nimetuse ja arvukalt loitse ja rahvajutte. Hunt sümbolliigina aitab kaasa metsikute ja puutumatute loodusmaastike väärtustamisele, kuna hunt on tervikliku ökosüsteemi üks [[indikaatorliik]]e. ==Eellugu== Rahvuslooma valimise eellugu sai alguse 2012. aasta kevadel [[Looduse Omnibuss]]i korraldatud loodusõhtul [[Rahvusraamatukogu]]s, kus esines hundiuurija [[Ilmar Rootsi]] ettekandega hundist ning kus ürituse lõpul tegid õhtujuhid eesotsas [[Jaan Riis]]i ja [[Hanno Zingel]]iga ettepaneku valida hunt Eesti rahvusloomaks. Eesmärgiga, et Eesti saaks endale ühe metsaga seotud rahvussümboli ning et paraneks suhtumine looma, keda meie esivanemad sügavalt austasid. Sügisel 2012 arutasid loodushoiu, hariduse ja metsandusega seotud looduskaitsjad avalikkuse valmisolekut valida Eestile rahvuslooma, aga Looduskalendri eestvedaja Gennadi Skromnovi ettepanekul otsustasid esialgu hakata valima igal aastal aasta looma. Esimeseks aasta loomaks valiti 2013. aastal hunt. Järgneva viie aasta jooksul (2013–2018) otsiti rahvuslooma ideele kandepinda paljude seltside ja liitude seas. Kampaaniat vedas MTÜ Aasta loom eesotsas loodusajakirjanik [[Helen Arusoo]]ga. Ettevõtmine oli edukas, ideed toetas lõpuks 23 mõjukat institutsiooni ja kolm Eesti ettevõtet ning 2018. aasta kevadel kuulutati hunt rahvusloomaks.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://etv.err.ee/903582/osoon|pealkiri="Osoon"|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> == Rahvahääletus == [[Fail:European hedgehog (Erinaceus europaeus).jpg|pisi|Rahvahääletusel eelistati rahvusloomana siili]] Enne rahvuslooma väljakuulutamist korraldas Eesti Jahimeeste Selts rahvahääletuse, kus kandidaatideks olid [[mäger]], [[kobras]], [[siil]], [[rebane]], [[hunt]], [[metskits]] ning suurem osa valijaid eelistas rahvusloomana [[Siil|siili]], kuid hääletuse lõppfaasis hakati üksikutelt [[IP-aadress|IP-aadressidelt]] andma sadu hääli, mistõttu hääletus katkestati ja kuulutati ebaõnnestunuks.<ref name="Ratt h672">{{cite web|last=Ratt|first=Toimetas Silja|url=https://loodus.ohtuleht.ee/872718/hakkerid-kukutasid-rahvuslooma-valimise-labi|title=Häkkerid kukutasid rahvuslooma valimise läbi|website=Loodus|access-date=19 June 2023|language=et}}</ref> Ka Õhtulehe korraldatud rahvahääletusel eelistati rahvusloomana siili.<ref name="adm4o">{{cite web|last=Varik|first=Lauri|url=https://www.err.ee/825530/mati-kaal-ei-moista-miks-rahvuslooma-uldse-valiti|title=Mati Kaal ei mõista, miks rahvuslooma üldse valiti|website=ERR|date=24 April 2018|access-date=18 June 2023|language=et|page=}}</ref><ref name="c8zp0">{{cite web|url=https://sakala.postimees.ee/4478711/juhtkiri-austust-palun|title=Juhtkiri. Austust, palun!|website=Paberleht|date=26 April 2018|access-date=18 June 2023|language=et|page=}}</ref><ref name="bxssl">{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/81748809/aita-valida-eestile-rahvusloom|title=Aita valida Eestile rahvusloom!|website=Forte|date=12 April 2018|access-date=18 June 2023|language=et|page=}}</ref> ==Eesti rahvusloom hunt (pöördumise tekst)<ref>[https://www.looduskalender.ee/n/node/2315#cam Rahvusloom hunt]{{Kõdulink|aeg=juuni 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>== "Hunt on metsiku ja puutumatu looduse sümbol. Meie rabasid ja suuremaid metsamassiive on tabavalt nimetatud ka hundimaastikeks. Ilmselt pole läänemeresoome aladel ühtegi teist looma, kes oleks loodusmaastike kujunemist, samuti inimeste keelt ja kultuuri rohkem mõjutanud kui hunt. Osava kütina on hunt kontrolli all hoidnud suurte rohusööjate arvukust ja kujundanud seeläbi kaudselt ka soome-ugri maastike metsarohket välisilmet. Ta on olnud meie raba- ja metsamaastike valitsejaks sadu ja tuhandeid aastaid. Samavõrra oluliseks on hunt tõusnud ka meie esivanemate keele- ja meeleruumis. Kui tekitada pingerida, millised metsloomad on rahvapärimuses esiplaanil, siis hõivab ülekaalukalt esikoha hunt. Hunt on väga hea vastupidavusega, sitke ja äärmiselt nutikas. Hunt on ellujääja. Ta on julge oma pere ja territooriumi kaitsmisel teiste huntide eest. Hundid hindavad privaatsust ‒ tahavad, et neid rahule jäetaks. Hundid austavad oma vanemaid ja armastavad oma peret. Hunt on karismaatiline. Need kõik on põhjused, miks hunt sobib rahvusloomana Eestit ja eestlasi sümboliseerima. Hundi kui rahvuslooma poolt räägib ka tõsiasi, et siiani ei ole meie rahvusmärkide hulka arvatud ühtegi metsaga seotud liiki. Suitsupääsuke, rukkilill ja pääsusaba seostuvad eeskätt põllundusliku talupojakultuuriga, rahvuskala räim ja rahvuskiviks valitud paekivi merega. Nii oleks hundi rolliks rahvusliku sümbolina tasakaalu loomine põllu- ja metsaelu vahel, mis on kujundanud eesti kultuuri olemusliku palge pikkade sajandite vältel. Hunt on universaalne indikaatorliik: ta mõõdab nii metsa tervist kui peegeldab eestlaste arusaama looduse terviklikkusest. Kui mõistame hundi kohta metsas, mõistame ka looduse toimimist." ==Vaata ka== *[[Eesti rahvusliblikas]] *[[Eesti rahvuslind]] *[[Eesti rahvuskala]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.looduskalender.ee/n/rahvusloom Rahvusloom hunt] * [https://arhiiv.err.ee/vaata/osoon-hunt Osoon: Hunt] ETV, 23. aprillil 2018 [[Kategooria:Eesti sümboolika]] [[Kategooria:Eesti loodus]] 7lpxnrnhhd4el1aprbiy3819485amas Leo Kunman 0 522188 7166447 6459281 2026-06-03T11:29:22Z Taurus404 80079 7166447 wikitext text/x-wiki '''Leo Kunman''' (sündinud [[5. august]]il [[1950]]<ref name="rmt-1996"/><ref name="rmt-2006"/><ref name="rmt-2011"/> [[Tallinn]]as<ref name="rmt-1996"/>) on Eesti jurist, endine [[kohtunik]]. Kunman töötas aastatel 1987–1993 [[Prokuratuur]]is [[prokuröri vanemabi]]na. Ta lõpetas 1989. aastal õpingud [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] õigusteaduskonnas.<ref name="rmt-1996"/> [[Eesti president|President]] [[Lennart Meri]] nimetas [[Riigikohtu üldkogu]] ettepanekul ta 29. detsembril 1993 esimese astme kohtunikuks [[Tallinna Linnakohus|Tallinna Linnakohtusse]].<ref name="RT-1993"/> Ta vabastati kohtuniku ametikohalt seoses teenistusvanuse ülemmäära saabumisega alates 5. augustist 2018.<ref name="RT-2017"/> Leo Kunman kuulub aastast 2019 [[EKRE|Eesti Konservatiivsesse Rahvaerakonda]]. Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 4|valimisringkonnas nr 4]] ([[Harju maakond|Harju]]- (v.a [[Tallinn]]) ja [[Rapla maakond|Raplamaa]]) 427 häält ning ei osutunud valituks. Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta valimistel]] [[Rae vald|Rae vallas]], kogus 124 häält ning ei osutunud valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 3. juuni 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> Tema vend on [[ettevõtja]] [[Vello Kunman]].<ref name="EE-2008"/> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="RT-1993">[https://www.riigiteataja.ee/akt/13018412 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 29.12.1993 otsus nr 241 "Kohtunike ametisse nimetamine". Avaldamismärge: RT I 1994, 1, 1.]</ref> <ref name="RT-2017">[https://www.riigiteataja.ee/akt/327122017007 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 22.12.2017 otsus nr 206 "Kohtunikuametist vabastamine". Avaldamismärge: RT III, 27.12.2017, 7.]</ref> <ref name="rmt-1996">[[Tiia Kotkas]], "Eesti kohtunikud" (1996), lk 84.</ref> <ref name="rmt-2006">[[Kersti Kerstna-Vaks]], [[Toomas Riismaa]], [[Krista Tamm]], [[Tiia Kotkas]], "Eesti kohtunikud" (2006), lk 32.</ref> <ref name="EE-2008">[[Mihkel Kärmas]], [http://ekspress.delfi.ee/kuum/lihtne-mees-vottis-122-miljonit-krooni?id=27679019 "Lihtne mees võttis 122 miljonit krooni"].</ref> <ref name="rmt-2011">[[Krista Tamm]], [[Tiia Kotkas]], "Eesti kohtunikud" (2011), lk 32.</ref> }} {{JÄRJESTA:Kunman, Leo}} [[Kategooria:Eesti juristid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti kohtunikud]] [[Kategooria:Sündinud 1950]] liiwmowcl7fc7gnyestyck4zwu76wml 7166449 7166447 2026-06-03T11:32:21Z ~2026-32571-60 230855 7166449 wikitext text/x-wiki '''Leo Kunman''' (sündinud [[5. august]]il [[1950]]<ref name="rmt-1996"/><ref name="rmt-2006"/><ref name="rmt-2011"/> [[Tallinn]]as<ref name="rmt-1996"/>) on Eesti jurist, endine [[kohtunik]]. Kunman töötas aastatel 1987–1993 [[Prokuratuur]]is [[prokuröri vanemabi]]na. Ta lõpetas 1989. aastal õpingud [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] õigusteaduskonnas.<ref name="rmt-1996"/> [[Eesti president|President]] [[Lennart Meri]] nimetas [[Riigikohtu üldkogu]] ettepanekul ta 29. detsembril 1993 esimese astme kohtunikuks [[Tallinna Linnakohus|Tallinna Linnakohtusse]].<ref name="RT-1993"/> Ta vabastati kohtuniku ametikohalt seoses teenistusvanuse ülemmäära saabumisega alates 5. augustist 2018.<ref name="RT-2017"/> Leo Kunman kuulub aastast 2019 [[EKRE|Eesti Konservatiivsesse Rahvaerakonda]]. Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 4|valimisringkonnas nr 4]] ([[Harju maakond|Harju]]- (v.a [[Tallinn]]) ja [[Rapla maakond|Raplamaa]]) 427 häält ning ei osutunud valituks. Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta valimistel]] [[Rae vald|Rae vallas]], kogus 124 häält ning ei osutunud valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 3. juuni 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> Tema vend on [[ettevõtja]] [[Vello Kunman]].<ref name="EE-2008"/> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="RT-1993">[https://www.riigiteataja.ee/akt/13018412 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 29.12.1993 otsus nr 241 "Kohtunike ametisse nimetamine". Avaldamismärge: RT I 1994, 1, 1.]</ref> <ref name="RT-2017">[https://www.riigiteataja.ee/akt/327122017007 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 22.12.2017 otsus nr 206 "Kohtunikuametist vabastamine". Avaldamismärge: RT III, 27.12.2017, 7.]</ref> <ref name="rmt-1996">[[Tiia Kotkas]], "Eesti kohtunikud" (1996), lk 84.</ref> <ref name="rmt-2006">[[Kersti Kerstna-Vaks]], [[Toomas Riismaa]], [[Krista Tamm]], [[Tiia Kotkas]], "Eesti kohtunikud" (2006), lk 32.</ref> <ref name="EE-2008">[[Mihkel Kärmas]], [http://ekspress.delfi.ee/kuum/lihtne-mees-vottis-122-miljonit-krooni?id=27679019 "Lihtne mees võttis 122 miljonit krooni"].</ref> <ref name="rmt-2011">[[Krista Tamm]], [[Tiia Kotkas]], "Eesti kohtunikud" (2011), lk 32.</ref> }} {{JÄRJESTA:Kunman, Leo}} [[Kategooria:Eesti kohtunikud]] [[Kategooria:Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1950]] iuwzfhxzjpgnh1tcldu2g7q9525rwyu Sündinud 1995 0 523652 7166144 7163899 2026-06-02T20:29:58Z Sjur 66496 /* September */ 7166144 wikitext text/x-wiki {{Sündinud|1995}} ''Siin on loetletud [[1995]]. aastal sündinud tuntud inimesi. ==Jaanuar== *[[4. jaanuar]] – [[Tuuli Tomingas]], eesti laskesuusataja *[[5. jaanuar]] – [[Martin Jõgi (jalgpallur)|Martin Jõgi]], Eesti jalgpallur *[[9. jaanuar]] – [[Dominik Livaković]], Horvaatia jalgpallur *[[15. jaanuar]] – [[Kevin Saar]], eesti võrkpallur *[[19. jaanuar]] – [[Iris (laulja)|Iris]], Belgia laulja *[[20. jaanuar]] – [[José Giménez]], Uruguay jalgpallur *[[21. jaanuar]] – [[Nguyễn Công Phượng]], Vietnami jalgpallur ==Veebruar== *[[8. veebruar]] – [[Erle Kont]], eesti klarnetist *[[9. veebruar]] – [[Nadine Visser]], hollandi kergejõustiklane *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Gavrikov]], Venemaa jäähokimängija *21. veebruar – [[Steffi Pähn]], eesti näitleja *[[23. veebruar]] – [[Valarie Allman]], Ameerika Ühendriikide kettaheitja *[[27. veebruar]] – [[Kōsuke Nakamura]], Jaapani jalgpallur ==Märts== *[[10. märts]] – [[Irõna Heraštšenko]], ukraina kõrgushüppaja *[[21. märts]] – [[Gerli Liinamäe]], Eesti iluuisutaja *[[23. märts]] – [[Kevin Kauber]], eesti jalgpallur * 23. märts – [[Ester Ledecká]], Tšehhi lumelaudur ja mäesuusataja * 23. märts – [[Ozan Tufan]], türgi jalgpallur * 23. märts – [[Juan Sebastián Quintero]], Colombia jalgpallur * 23. märts – [[Michael Cherry]], USA jooksja *[[25. märts]] – [[Matthias Agur]], Eesti veemootorisportlane ==Aprill== *[[11. aprill]] – [[Petra Uberalová]], Slovakkia tennisist *11. aprill – [[Li Xueyao]], Hiina naissuusahüppaja *[[22. aprill]] – [[Neja Filipič]], Sloveenia kaugus- ja kolmikhüppaja *[[24. aprill]] – [[Ken Rüütel]], eesti näitleja *[[29. aprill]] – [[Tristan Jarry]], Kanada jäähokimängija ==Mai== *[[2. mai]] – [[Marcel Johannes Kits]], eesti tšellist *[[5. mai]] – [[Rosanna Lints]], eesti laulja *[[9. mai]] – [[Beth Mead]], Inglismaa jalgpallur *[[14. mai]] – [[Rose Lavelle]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur *[[15. mai]] – [[Reetta Hurske]], soome tõkkejooksja *[[18. mai]] – [[Zurab Otšigava]], Ukraina jalgpallur *[[19. mai]] – [[Yahya Hassan]], taani luuletaja *[[21. mai]] – [[Danas Rapšys]], leedu ujuja *[[24. mai]] – [[Joseph Wenzel]], Liechtensteini prints *[[27. mai]] – [[Katrin Aasmaa]], eesti moekunstnik ==Juuni== *[[3. juuni]] – [[Triin Tobi]], Eesti mäesuusataja *[[15. juuni]] – [[Emmanuel Korir]], Keenia jooksja *[[22. juuni]] – [[Dua Lipa]], Inglise laulja *[[25. juuni]] – [[Andri Markovitš]], Ukraina jalgpallur *[[29. juuni]] – [[Nicholas Latifi]], Kanada vormelisõitja ==Juuli== *[[2. juuli]] – [[Ryan Murphy]], USA ujuja *[[11. juuli]] – [[Aygöl Iźrisova]], Baškiiria kabetaja *[[13. juuli]] – [[Zharnel Hughes]], Suurbritannia sprinter *[[18. juuli]] – [[Marõna Behh-Romantšuk]], Ukraina kergejõustiklane *[[25. juuli]] – [[María Sákkari]], Kreeka tennisist *[[30. juuli]] – [[Hirving Lozano]], Mehhiko jalgpallur ==August== *[[2. august]] – [[Kristaps Porziņģis]], Läti korvpallur *[[8. august]] – [[Netiporn Sanesangkhom]], Tai antimonarhistlik aktivist *[[18. august]] – [[Markkus Keel]], eesti võrkpallur *[[23. august]] – [[Vlada Kubassova]], Eesti naisjalgpallur *23. august – [[Brooke Andersen]], Ameerika Ühendriikide vasaraheitja *[[27. august]] – [[Grete Paia]], eesti laulja *[[31. august]] – [[Oliver Orav]], eesti võrkpallur ==September== *[[2. september]] – [[Aleksandr Barkov (1995)|Aleksandr Barkov]], Soome jäähokimängija *[[3. september]] – [[Niklas Süle]], Saksa jalgpallur *[[5. september]] – [[Abderrahman Samba]], Katari kergejõustiklane *[[8. september]] – [[Julian Weigl]], saksa jalgpallur * 8. september – [[Martin Ponsiluoma]], Rootsi laskesuusataja * 8. september – [[Uziel Muñoz]], Mehhiko kuulitõukaja *[[11. september]] – [[Andreas Aadel]], eesti näitleja ja lavastaja *[[12. september]] – [[Steven Gardiner]], Bahama jooksja *[[24. september]] – [[Brigitte Susanne Hunt]], eesti ajakirjanik ja näitleja ==Oktoober== *[[2. oktoober]] – [[Norah Jeruto]], Keenia päritolu Kasahstani kergejõustiklane *[[17. oktoober]] – [[Maris Nõlvak]], eesti näitleja * 17. oktoober – [[Anton Mirantšuk]], vene jalgpallur * 17. oktoober – [[Aleksei Mirantšuk]], vene jalgpallur * 17. oktoober – [[Laura Evisalu]], eesti kirjanik, õpetaja, ratsutamistreener *[[24. oktoober]] – [[Tony DeAngelo]], USA jäähokimängija *[[22. oktoober]] – [[Arno Kamminga]], Hollandi ujuja *[[29. oktoober]] – [[Ida Karstoft]], Taani jooksja *[[31. oktoober]] – [[Maksim Anohhin]], Eesti jäähokimängija ==November== *[[2. november]] – [[Hanna Öberg]], Rootsi laskesuusataja *[[14. november]] – [[Ghirmay Ghebreslassie]], Eritrea pikamaajooksja *[[17. november]] – [[Ernest John Obiena]], Filipiinide teivashüppaja *[[19. november]] – [[Johan Vahter]], eesti võrkpallur *[[20. november]] – [[Timothy Cheruiyot]], Keenia jooksja *[[22. november]] – [[Zouhair Bahaoui]], Maroko räppar, laulja ja laulukirjutaja *[[26. november]] – [[Devynne Charlton]], Bahama tõkkejooksja *[[28. november]] – [[Tin Jedvaj]], Horvaatia jalgpallur ==Detsember== *[[1. detsember]] – [[Marianne Leibur]], Eesti muusik *[[4. detsember]] – [[Dina Asher-Smith]], Suurbritannia sprinter *[[5. detsember]] – [[Anthony Martial]], Prantsusmaa jalgpallur *[[16. detsember]] – [[Aliis Aalmann]], eesti kirjanik ja õpetaja *[[24. detsember]] – [[Anett Kontaveit]], Eesti tennisist *[[27. detsember]] – [[David Browne]], Paapua Uus-Guinea jalgpallur * 27. detsember – [[Timothée Chalamet]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[29. detsember]] – [[Ross Lynch]], USA näitleja, laulja, tantsija ja pillimängija <!--- * [[Kevin Aloe]] * [[Maksim Anohhin]] * [[Vladimir Avilov]] * [[Meril Beilmann]] * [[Héctor Bellerín]] * [[Eva Boto]] * [[Michael Clifford]] * [[Laura Dekker]] * [[Aleksander Eerma]] * [[Freddi]] * [[Vladislav Gavrikov]] * Jevgeni Harin * Airika Harrik * Yahya Hassan * Georgie Henley * Adnan Januzaj * Mikolas Josef * Kevin Kauber * Ats Kiisa * Katariina Maria Kits * Sara Kolak * Rauno Koorts * Kea Kruuse * Vlada Kubassova * Mark Lapidus * Valev Laube * Ester Ledecká * Lexa * Ralf Mackenbach * Nathan MacKinnon * María Isabel * Pavel Marin * Trayvon Martin * Melanie Martinez * Francesca Michielin * Takumi Minamino * Anton Mirantšuk * Lourdes Mohedano * Niko Nurmi * Hindrek Ojamaa * Sten Olmre * Kaarel Orumägi * Kaetlyn Osmond * Gabriella Papadakis * Rasmus Peetson * Rebecca Peterson * Kätlin Piirimäe * Post Malone * Mette-Triin Purde * Rasmus Andreas Raide * Yulimar Rojas * Kelly Rosen * Rivo Saaremäe * Joseph Saliste * Siimon Sander * Joseph Schooling * Luke Shaw * Mikaela Shiffrin * Justs Sirmais * Sergei Sirotkin * Nina Sublatti * Aleksandr Zakarljuka * Kerli Zirk * Timothy Henry Charles Tamm * Tuuli Tomingas * Bertrand Traoré * Troye Sivan * Taavi Tšernjavski * Marie Turmann * Marie Vaigla * Kelly Vainlo * Bogdan Vaštšuk * Madis Vihmann * Hans Villemi * Nadine Visser * Lisa Vittozzi * Anisa Vänikver * Andrew Wiggins * Amelia Windsor ---> b46o609fh8c0mxzqxahvxjbpv2t1r32 7166147 7166144 2026-06-02T20:31:45Z Sjur 66496 /* September */ 7166147 wikitext text/x-wiki {{Sündinud|1995}} ''Siin on loetletud [[1995]]. aastal sündinud tuntud inimesi. ==Jaanuar== *[[4. jaanuar]] – [[Tuuli Tomingas]], eesti laskesuusataja *[[5. jaanuar]] – [[Martin Jõgi (jalgpallur)|Martin Jõgi]], Eesti jalgpallur *[[9. jaanuar]] – [[Dominik Livaković]], Horvaatia jalgpallur *[[15. jaanuar]] – [[Kevin Saar]], eesti võrkpallur *[[19. jaanuar]] – [[Iris (laulja)|Iris]], Belgia laulja *[[20. jaanuar]] – [[José Giménez]], Uruguay jalgpallur *[[21. jaanuar]] – [[Nguyễn Công Phượng]], Vietnami jalgpallur ==Veebruar== *[[8. veebruar]] – [[Erle Kont]], eesti klarnetist *[[9. veebruar]] – [[Nadine Visser]], hollandi kergejõustiklane *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Gavrikov]], Venemaa jäähokimängija *21. veebruar – [[Steffi Pähn]], eesti näitleja *[[23. veebruar]] – [[Valarie Allman]], Ameerika Ühendriikide kettaheitja *[[27. veebruar]] – [[Kōsuke Nakamura]], Jaapani jalgpallur ==Märts== *[[10. märts]] – [[Irõna Heraštšenko]], ukraina kõrgushüppaja *[[21. märts]] – [[Gerli Liinamäe]], Eesti iluuisutaja *[[23. märts]] – [[Kevin Kauber]], eesti jalgpallur * 23. märts – [[Ester Ledecká]], Tšehhi lumelaudur ja mäesuusataja * 23. märts – [[Ozan Tufan]], türgi jalgpallur * 23. märts – [[Juan Sebastián Quintero]], Colombia jalgpallur * 23. märts – [[Michael Cherry]], USA jooksja *[[25. märts]] – [[Matthias Agur]], Eesti veemootorisportlane ==Aprill== *[[11. aprill]] – [[Petra Uberalová]], Slovakkia tennisist *11. aprill – [[Li Xueyao]], Hiina naissuusahüppaja *[[22. aprill]] – [[Neja Filipič]], Sloveenia kaugus- ja kolmikhüppaja *[[24. aprill]] – [[Ken Rüütel]], eesti näitleja *[[29. aprill]] – [[Tristan Jarry]], Kanada jäähokimängija ==Mai== *[[2. mai]] – [[Marcel Johannes Kits]], eesti tšellist *[[5. mai]] – [[Rosanna Lints]], eesti laulja *[[9. mai]] – [[Beth Mead]], Inglismaa jalgpallur *[[14. mai]] – [[Rose Lavelle]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur *[[15. mai]] – [[Reetta Hurske]], soome tõkkejooksja *[[18. mai]] – [[Zurab Otšigava]], Ukraina jalgpallur *[[19. mai]] – [[Yahya Hassan]], taani luuletaja *[[21. mai]] – [[Danas Rapšys]], leedu ujuja *[[24. mai]] – [[Joseph Wenzel]], Liechtensteini prints *[[27. mai]] – [[Katrin Aasmaa]], eesti moekunstnik ==Juuni== *[[3. juuni]] – [[Triin Tobi]], Eesti mäesuusataja *[[15. juuni]] – [[Emmanuel Korir]], Keenia jooksja *[[22. juuni]] – [[Dua Lipa]], Inglise laulja *[[25. juuni]] – [[Andri Markovitš]], Ukraina jalgpallur *[[29. juuni]] – [[Nicholas Latifi]], Kanada vormelisõitja ==Juuli== *[[2. juuli]] – [[Ryan Murphy]], USA ujuja *[[11. juuli]] – [[Aygöl Iźrisova]], Baškiiria kabetaja *[[13. juuli]] – [[Zharnel Hughes]], Suurbritannia sprinter *[[18. juuli]] – [[Marõna Behh-Romantšuk]], Ukraina kergejõustiklane *[[25. juuli]] – [[María Sákkari]], Kreeka tennisist *[[30. juuli]] – [[Hirving Lozano]], Mehhiko jalgpallur ==August== *[[2. august]] – [[Kristaps Porziņģis]], Läti korvpallur *[[8. august]] – [[Netiporn Sanesangkhom]], Tai antimonarhistlik aktivist *[[18. august]] – [[Markkus Keel]], eesti võrkpallur *[[23. august]] – [[Vlada Kubassova]], Eesti naisjalgpallur *23. august – [[Brooke Andersen]], Ameerika Ühendriikide vasaraheitja *[[27. august]] – [[Grete Paia]], eesti laulja *[[31. august]] – [[Oliver Orav]], eesti võrkpallur ==September== *[[2. september]] – [[Aleksandr Barkov (1995)|Aleksandr Barkov]], Soome jäähokimängija *[[3. september]] – [[Niklas Süle]], Saksa jalgpallur *[[5. september]] – [[Abderrahman Samba]], Katari kergejõustiklane * 5. september – [[Bruna Tuzi]], albaania maletaja *[[8. september]] – [[Julian Weigl]], saksa jalgpallur * 8. september – [[Martin Ponsiluoma]], Rootsi laskesuusataja * 8. september – [[Uziel Muñoz]], Mehhiko kuulitõukaja *[[11. september]] – [[Andreas Aadel]], eesti näitleja ja lavastaja *[[12. september]] – [[Steven Gardiner]], Bahama jooksja *[[24. september]] – [[Brigitte Susanne Hunt]], eesti ajakirjanik ja näitleja ==Oktoober== *[[2. oktoober]] – [[Norah Jeruto]], Keenia päritolu Kasahstani kergejõustiklane *[[17. oktoober]] – [[Maris Nõlvak]], eesti näitleja * 17. oktoober – [[Anton Mirantšuk]], vene jalgpallur * 17. oktoober – [[Aleksei Mirantšuk]], vene jalgpallur * 17. oktoober – [[Laura Evisalu]], eesti kirjanik, õpetaja, ratsutamistreener *[[24. oktoober]] – [[Tony DeAngelo]], USA jäähokimängija *[[22. oktoober]] – [[Arno Kamminga]], Hollandi ujuja *[[29. oktoober]] – [[Ida Karstoft]], Taani jooksja *[[31. oktoober]] – [[Maksim Anohhin]], Eesti jäähokimängija ==November== *[[2. november]] – [[Hanna Öberg]], Rootsi laskesuusataja *[[14. november]] – [[Ghirmay Ghebreslassie]], Eritrea pikamaajooksja *[[17. november]] – [[Ernest John Obiena]], Filipiinide teivashüppaja *[[19. november]] – [[Johan Vahter]], eesti võrkpallur *[[20. november]] – [[Timothy Cheruiyot]], Keenia jooksja *[[22. november]] – [[Zouhair Bahaoui]], Maroko räppar, laulja ja laulukirjutaja *[[26. november]] – [[Devynne Charlton]], Bahama tõkkejooksja *[[28. november]] – [[Tin Jedvaj]], Horvaatia jalgpallur ==Detsember== *[[1. detsember]] – [[Marianne Leibur]], Eesti muusik *[[4. detsember]] – [[Dina Asher-Smith]], Suurbritannia sprinter *[[5. detsember]] – [[Anthony Martial]], Prantsusmaa jalgpallur *[[16. detsember]] – [[Aliis Aalmann]], eesti kirjanik ja õpetaja *[[24. detsember]] – [[Anett Kontaveit]], Eesti tennisist *[[27. detsember]] – [[David Browne]], Paapua Uus-Guinea jalgpallur * 27. detsember – [[Timothée Chalamet]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[29. detsember]] – [[Ross Lynch]], USA näitleja, laulja, tantsija ja pillimängija <!--- * [[Kevin Aloe]] * [[Maksim Anohhin]] * [[Vladimir Avilov]] * [[Meril Beilmann]] * [[Héctor Bellerín]] * [[Eva Boto]] * [[Michael Clifford]] * [[Laura Dekker]] * [[Aleksander Eerma]] * [[Freddi]] * [[Vladislav Gavrikov]] * Jevgeni Harin * Airika Harrik * Yahya Hassan * Georgie Henley * Adnan Januzaj * Mikolas Josef * Kevin Kauber * Ats Kiisa * Katariina Maria Kits * Sara Kolak * Rauno Koorts * Kea Kruuse * Vlada Kubassova * Mark Lapidus * Valev Laube * Ester Ledecká * Lexa * Ralf Mackenbach * Nathan MacKinnon * María Isabel * Pavel Marin * Trayvon Martin * Melanie Martinez * Francesca Michielin * Takumi Minamino * Anton Mirantšuk * Lourdes Mohedano * Niko Nurmi * Hindrek Ojamaa * Sten Olmre * Kaarel Orumägi * Kaetlyn Osmond * Gabriella Papadakis * Rasmus Peetson * Rebecca Peterson * Kätlin Piirimäe * Post Malone * Mette-Triin Purde * Rasmus Andreas Raide * Yulimar Rojas * Kelly Rosen * Rivo Saaremäe * Joseph Saliste * Siimon Sander * Joseph Schooling * Luke Shaw * Mikaela Shiffrin * Justs Sirmais * Sergei Sirotkin * Nina Sublatti * Aleksandr Zakarljuka * Kerli Zirk * Timothy Henry Charles Tamm * Tuuli Tomingas * Bertrand Traoré * Troye Sivan * Taavi Tšernjavski * Marie Turmann * Marie Vaigla * Kelly Vainlo * Bogdan Vaštšuk * Madis Vihmann * Hans Villemi * Nadine Visser * Lisa Vittozzi * Anisa Vänikver * Andrew Wiggins * Amelia Windsor ---> 3kgxfxaav7m0zxznsjgl9p584dlxon2 Läti jäähokikoondis 0 527061 7165994 7165545 2026-06-02T13:18:51Z Hokimees 218442 Pilt 7165994 wikitext text/x-wiki {{Jäähokikoondis | nimi = Läti jäähokikoondis | märk = | hüüdnimi = | jäähokiliit = [[Latvijas Hokeja federācija]] | liit_asutatud = | alaliit = | koduhall = [[Xiaomi Arena]] | peamänedžer = | peatreener = [[Harijs Vītoliņš]] | abitreener = | kapten = [[Rūdolfs Balcers]] | rekordinternatsionaal = [[Rodrigo Laviņš]] | rekord mänge = 230 | enim punkte = [[Leonīds Tambijevs]] | rekord punkte = 150 | parim väravakütt = [[Leonīds Tambijevs]] | parim väravaid = 66 | noorim koondislane = | IIHF edetabeli koht = 10. | IIHF edetabeli aeg = 26. mai 2025 | IIHF parim koht = 9. | IIHF parim aeg = 2005–06, 2014 | IIHF halvim koht = 13. | IIHF halvim aeg = 2018 | vorm = [[Pilt:Latvia_national_ice_hockey_team_jerseys_2022_IHWC.png|150px|Latvia koondise võistlusriietus 2022. aasta maailmameistrivõistlustel]] | värvid = {{color box|#800000}} {{color box|#FFFFFF}} | esimene kohtumine = {{jh-p|LVA}} 3:0 {{jh|LTU}} | esimene koht- ja aeg = [[Riia]], 27. veebruar 1932 | suurim võit = {{jh-p|LVA}} 32:0 {{jh|ISR}} | suurim võit koht- ja aeg = [[Bled]], 15. märts 1993 | suurim kaotus = {{jh-p|Kanada|1957}} 14:0 {{jh|LVA}} | suurim kaotus koht- ja aeg = [[Davos]], 20. jaanuar 1935 | MM-ile kvalifitseerunud = 37 korda | esmakordselt MM-ile kvalifitseerunud = 1933 | parim tulemus MM-il = {{pronks}} 3. koht ([[2023. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2023]]) | OM-ile kvalifitseerunud = 7 korda | esmakordselt OM-ile kvalifitseerunud = 1936 | parim tulemus OM-il = 8. koht ([[Jäähoki 2014. aasta taliolümpiamängudel|2014]]) | MK-le kvalifitseerunud = | esmakordselt MK-le kvalifitseerunud = | parim tulemus MK-l = }} '''Läti meeste jäähokikoondis''' esindab [[Läti]]t [[jäähoki]]s rahvusvahelistel võistlustel. Koondist haldab [[Läti jäähokiföderatsioon]]. [[Taliolümpiamängud]]el on Läti koondise parimaks kohaks veerandfinaali jõudmine [[2014. aasta taliolümpiamängud]]el. [[Jäähoki maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] on parimaks tulemuseks 2023. aastal saavutatud 3. koht, kaheksa parema sekka on jõutud kuuel korral. [[2006. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused]] toimusid [[Riia]]s. 2018. aasta mai seisuga asub Läti [[Rahvusvaheline Jäähokiföderatsioon|Rahvusvahelise Jäähokiföderatsiooni]] (IIHF) koostatavas maailma koondiste edetabelis 11. kohal.<ref>[https://www.iihf.com/en/worldranking IIHF - World Ranking]. iihf.com. Vaadatud 7.11.2018</ref> Koondise praegune kapten on [[Kaspars Daugaviņš]]. Peatreener on alates 2021. aastast lätlane [[Harijs Vītoliņš]]. [[Pilt:Bronze_medal_ceremony._Latvian_fans_greeting_Latvian_ice_hockey_team_after_winning_IIHF_Worlds_Bronze.jpg|pisi|Pronksmedali tähistamine [[Vabadussammas (Riia)|Vabadussamba]] juures, 29. mail 2023]] == Tuntumad mängijad == {{Multicol|400px}} *[[Rodrigo Ābols]] *[[Rūdolfs Balcers]] *[[Helmuts Balderis]] *[[Oskars Batņa]] *[[Teodors Bļugers]] *[[Roberts Bukarts]] *[[Kaspars Daugaviņš]] *[[Mārtiņš Dzierkals]] *[[Zemgus Girgensons]] *[[Kristers Gudļevskis]] *[[Artūrs Irbe]] *[[Jānis Kalniņš (jäähokimängija)|Jānis Kalniņš]] *[[Elvis Merzļikins]] *[[Sandis Ozoliņš]] *[[Miķelis Rēdlihs]] *[[Artūrs Šilovs]] {{Multicol-end}} == Koosseis == Läti jäähokikoondise koosseis [[2023. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2023. aasta maailmameistrivõistlustel]].<ref>{{Cite web|url=https://stats.iihf.com/Hydra/788/IHM7880LAT_33_4_0.pdf|title=Team Roster Latvia|publisher=iihf.com|date=12 May 2023}}</ref> {| width="80%" class="wikitable sortable" style="font-size: 90%; text-align: center;" !Nr. !Pos. !Nimi !Sünniaeg !Võistkond |- | 2 || KA || align=left|[[Kārlis Čukste]] || {{sünniaeg ja vanus2|2023|5|12|1997|6|17|df=y}} || style="text-align:left;"|{{flagicon|CZE}} [[HC Oceláři Třinec]] |- | 9 || RÜ || align=left|[[Renārs Krastenbergs]] || {{sünniaeg ja vanus2|2023|5|12|1998|12|26|df=y}} || style="text-align:left;"|{{flagicon|SWE}} [[AIK IF]] |- | 13 || RÜ || align=left|[[Rihards Bukarts]] || {{sünniaeg ja vanus2|2023|5|12|1995|12|31|df=y}} || style="text-align:left;"|{{flagicon|AUT}} [[EC KAC]] |- | 16 || RÜ || align=left|[[Kaspars Daugaviņš]] – '''[[kapten (jäähoki)|C]]''' || {{sünniaeg ja vanus2|2023|5|12|1988|5|18|df=y}} || style="text-align:left;"|{{flagicon|GER}} [[Iserlohn Roosters]] |- | 17 || RÜ || align=left|[[Mārtiņš Dzierkals]] || {{sünniaeg ja vanus2|2023|5|12|1997|4|4|df=y}} || style="text-align:left;"|{{flagicon|CZE}} [[Motor České Budějovice]] |- | 18 || RÜ || align=left|[[Rodrigo Ābols]] || {{sünniaeg ja vanus2|2023|5|12|1996|1|5|df=y}} || style="text-align:left;"|{{flagicon|SWE}} [[Örebro HK]] |- | 21 || RÜ || align=left|[[Rūdolfs Balcers]] || {{sünniaeg ja vanus2|2023|5|12|1997|4|8|df=y}} || style="text-align:left;"|{{flagicon|USA}} [[Syracuse Crunch]] |- | 22 || RÜ || align=left|[[Toms Andersons]] || {{sünniaeg ja vanus2|2023|5|12|1993|11|25|df=y}} || style="text-align:left;"|{{flagicon|SUI}} [[HC La Chaux-de-Fonds]] |- | 25 || RÜ || align=left|[[Andris Džeriņš]] || {{sünniaeg ja vanus2|2023|5|12|1988|2|14|df=y}} || style="text-align:left;"|{{flagicon|DEN}} [[Herning Blue Fox]] |- | 26 || KA || align=left|[[Uvis Balinskis]] || {{sünniaeg ja vanus2|2023|5|12|1996|8|1|df=y}} || style="text-align:left;"|{{flagicon|CZE}} [[HC Bílí Tygři Liberec]] |- | 27 || KA || align=left|[[Oskars Cibuļskis]] || {{sünniaeg ja vanus2|2023|5|12|1988|4|9|df=y}} || style="text-align:left;"|{{flagicon|CZE}} [[Rytíři Kladno]] |- | 29 || KA || align=left|[[Ralfs Freibergs]] || {{sünniaeg ja vanus2|2023|5|12|1991|5|17|df=y}} || style="text-align:left;"|{{flagicon|CZE}} [[HC Litvínov]] |- | 31 || VV || align=left|[[Artūrs Šilovs]] || {{sünniaeg ja vanus2|2023|5|12|2001|3|22|df=y}} || style="text-align:left;"|{{flagicon|CAN}} [[Abbotsford Canucks]] |- | 50 || VV || align=left|[[Kristers Gudļevskis]] || {{sünniaeg ja vanus2|2023|5|12|1992|7|31|df=y}} || style="text-align:left;"|{{flagicon|SWE}} [[Modo Hockey]] |- | 55 || KA || align=left|[[Roberts Mamčics]] || {{sünniaeg ja vanus2|2023|5|12|1995|4|6|df=y}} || style="text-align:left;"|{{flagicon|SVK}} [[HC Nové Zámky]] |- | 70 || RÜ || align=left|[[Miks Indrašis]] || {{sünniaeg ja vanus2|2023|5|12|1990|9|30|df=y}} || style="text-align:left;"|{{flagicon|GER}} [[Schwenninger Wild Wings]] |- | 71 || RÜ || align=left|[[Roberts Bukarts]] || {{sünniaeg ja vanus2|2023|5|12|1990|6|27|df=y}} || style="text-align:left;"|{{flagicon|CZE}} [[HC Vítkovice Ridera]] |- | 72 || KA || align=left|[[Jānis Jaks]] || {{sünniaeg ja vanus2|2023|5|12|1995|8|22|df=y}} || style="text-align:left;"|{{flagicon|CZE}} [[HC Litvínov]] |- | 73 || RÜ || align=left|[[Deniss Smirnovs]] || {{sünniaeg ja vanus2|2023|5|12|1999|3|7|df=y}} || style="text-align:left;"|{{flagicon|SUI}} [[Genève-Servette HC]] |- | 74 || VV || align=left|[[Ivars Punnenovs]] || {{sünniaeg ja vanus2|2023|5|12|1994|5|30|df=y}} || style="text-align:left;"|{{flagicon|SUI}} [[SCL Tigers]] |- | 77 || KA || align=left|[[Kristaps Zīle]] || {{sünniaeg ja vanus2|2023|5|12|1997|12|24|df=y}} || style="text-align:left;"|{{flagicon|CZE}} [[HC Litvínov]] |- | 85 || RÜ || align=left|[[Dans Ločmelis]] || {{sünniaeg ja vanus2|2023|5|12|2004|1|21|df=y}} || style="text-align:left;"|{{flagicon|SWE}} [[Luleå HF]] |- | 91 || RÜ || align=left|[[Ronalds Ķēniņš]] || {{sünniaeg ja vanus2|2023|5|12|1991|2|28|df=y}} || style="text-align:left;"|{{flagicon|SUI}} [[Lausanne HC]] |- | 94 || KA || align=left|{{Sortname|Kristiāns|Rubīns}} || {{sünniaeg ja vanus2|2023|5|12|1997|12|11|df=y}} || style="text-align:left;"|{{flagicon|CAN}} [[Calgary Wranglers]] |- | 95 || RÜ || align=left|[[Oskars Batņa]] || {{sünniaeg ja vanus2|2023|5|12|1995|5|7|df=y}} || style="text-align:left;"|{{flagicon|FIN}} [[Mikkelin Jukurit]] |} == Tulemused == === [[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Jäähoki olümpiamängudel|Olümpiamängudel]] === {| cellpadding="5" |- valign="top" | * [[Jäähoki 1936. aasta taliolümpiamängudel|1936]] – 13. koht * [[Jäähoki 1998. aasta taliolümpiamängudel|1998]] – 20. koht (kvalifitseeritud) * [[Jäähoki 2002. aasta taliolümpiamängudel|2002]] – 9. koht * [[Jäähoki 2006. aasta taliolümpiamängudel|2006]] – 12. koht * [[Jäähoki 2010. aasta taliolümpiamängudel|2010]] – 12. koht * [[Jäähoki 2014. aasta taliolümpiamängudel|2014]] – 8. koht * [[Jäähoki 2018. aasta taliolümpiamängudel|2018]] – 14. koht (kvalifitseeritud) * [[Jäähoki 2022. aasta taliolümpiamängudel|2022]] – 11. koht * [[Jäähoki 2026. aasta taliolümpiamängudel|2026]] – 10. koht |} === [[Jäähoki maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] === {{veergude loend|laius=15em| * [[1933. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1933]] – 10. koht * [[1935. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1935]] – 13. koht * [[1938. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1938]] – 10. koht * [[1939. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1939]] – 10. koht * [[1997. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1997]] – 7. koht * [[1998. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1998]] – 9. koht * [[1999. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1999]] – 11. koht * [[2000. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2000]] – 8. koht * [[2001. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2001]] – 13. koht * [[2002. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2002]] – 11. koht * [[2003. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2003]] – 9. koht * [[2004. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2004]] – 7. koht * [[2005. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2005]] – 9. koht * [[2006. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2006]] – 10. koht * [[2007. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2007]] – 13. koht * [[2008. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2008]] – 11. koht * [[2009. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2009]] – 7. koht * [[2010. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2010]] – 11. koht * [[2011. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2011]] – 13. koht * [[2012. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2012]] – 10. koht * [[2013. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2013]] – 11. koht * [[2014. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2014]] – 11. koht * [[2015. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2015]] – 13. koht * [[2016. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2016]] – 13. koht * [[2017. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2017]] – 10. koht * [[2018. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2018]] – 8. koht * [[2019. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2019]] – 10. koht * [[2021. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2021]] – 11. koht * [[2022. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2022]] – 10. koht * [[2023. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2023]] – {{pronks}} pronksmedal * [[2024. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2024]] – 9. koht * [[2025. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2025]] – 9. koht * [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2026]] – 6. koht * [[2027. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2027]] – }} == Peatreenerid == * {{Riigi ikoon|Läti}} [[Helmuts Balderis]] (1992–1994) * {{Riigi ikoon|Läti}} [[Leonīds Beresņevs]] (1996–1999) * {{Riigi ikoon|Läti}} [[Haralds Vasiļjevs]] (1999–2001) * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Curt Lindström]] (2001–2004) * {{Riigi ikoon|Läti}} [[Leonīds Beresņevs]] (2004–2006) * {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Petr Vorobiev]] (2006) * {{Riigi ikoon|Läti}} [[Oļegs Znaroks]] (2006–2011) * {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Ted Nolan]] (2011–2014) * {{Riigi ikoon|Läti}} [[Aleksandrs Beļavskis]] (2014–2015) * {{Riigi ikoon|Läti}} [[Leonīds Beresņevs]] (2015–2016) * {{Riigi ikoon|Läti}} [[Haralds Vasiļjevs]] (2016) * {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Bob Hartley]] (2016–2021) * {{Riigi ikoon|Läti}} [[Harijs Vītoliņš]] (2021–) == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://lhf.lv/lv Ametlik koduleht] {{Jäähokikoondised}} [[Kategooria:Jäähokikoondised]] [[Kategooria:Läti jäähoki]] 7evril4lfdhw5gkxeh6f5e9024e4hzt Edenville 0 527193 7166213 6349701 2026-06-02T23:52:57Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7166213 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Edenville | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = inglise | Edenville | | omakeelne_nimi_2 = afrikaani | Edenville | | omakeelne_nimi_3 = | pilt = NG kerk Edenville Vrystaat.jpg | pildiallkiri = Kirik Edenville'is | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = 7,3 | elanikke = 6294 (2011) | asendikaart = Lõuna-Aafrika Vabariik }} '''Edenville''' on linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Fezile Dabi ringkond|Fezile Dabi ringkonnas]] [[Ngwathe vald|Ngwathe vallas]]. Edenville on asutatud [[1912]]. aastal.<ref>[https://web.archive.org/web/20241220105603/https://www.south-africa-info.co.za/country/town/470/edenville Edenville] South Africa Info</ref> [[Lõuna-Aafrika Vabariigi 2011. aasta rahvaloendus]]e andmetel oli Edenville'i elanikkonnast mustanahalisi aafriklasi 94,7%, valgeid 4,0%, [[värvilised|värvilisi]] 0,9%, [[India]] või [[Aasia]] päritolu inimesi 0,2% ja teisi 0,2%. [[Sotho keel]]t pidas emakeeleks 88,0% inimesi, [[afrikaani keel]]t 4,7%, [[suulu keel]]t 3,2%, [[viipekeel]]t 1,0% ja teisi keeli 3,1%.<ref>https://census2011.adrianfrith.com/place/477013</ref><ref>https://census2011.adrianfrith.com/place/477014</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Free State'i provintsi linnad]] r8pexvdt5f8a8me3dfuh938bf3ji8xo Tulsi Gabbard 0 533223 7166181 7162243 2026-06-02T22:07:33Z Juhan242 213253 /* */ 7166181 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=august}} {{Infokast ametiisik | nimi = Tulsi Gabbard | omakeelne_nimi = | pilt = Director Tulsi Gabbard Official Portrait (cropped).jpg | pildiallkiri = Tulsi Gabbard (2025) | amet = 8. [[riiklik luureülem]] | ametiajaalgus = 12. veebruar 2025 | ametiajalõpp = 3. juuni 2026 | eelmine = [[Avril Haines]] | järgmine = | amet2 = [[Ameerika Ühendriikide esindajatekoda|USA esindajatekoja]] liige [[Hawaii osariik|Hawaii]] 2. valimisringkonnast | ametiajaalgus2 = 3. jaanuar 2013 | ametiajalõpp2 = 3. jaanuar 2021 | eelmine2 = [[Mazie Hirono]] | järgmine2 = [[Kai Kahele]] | amet3 = [[Demokraatide Rahvuskomitee]] aseesimees | ametiajaalgus3 = 22. jaanuar 2013 | ametiajalõpp3 = 27. veebruar 2016 | eelmine3 = [[Mike Honda]] | järgmine3 = [[Grace Meng]] | amet4 = [[Honolulu]] linnavolikogu liige 6. valimisringkonnast | ametiajaalgus4 = 2. jaanuar 2011 | ametiajalõpp4 = 16. august 20212 | eelmine4 = Rod Tam | järgmine4 = Carol Fukunaga | amet5 = [[Hawaii esindajatekoda|Hawaii esindajatekoja]] liige 42. valimisringkonnast | ametiajaalgus5 = 5. november 2002 | ametiajalõpp5 = 2. november 2004 | eelmine5 = Mark Moses | järgmine5 = Rida Cabanilla | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1981|4|12}} | sünnikoht = [[Leloaloa]], [[Ameerika Samoa]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = {{Lihtloend| * [[Demokraatlik Partei (Ameerika Ühendriigid)|Demokraatlik Partei]] (2002–2022) * [[Iseseisev poliitik|iseseisev]] (2022–2024) * [[Vabariiklik Partei]] (2024–) }} | abikaasa = Eduardo Tamayo<br>(2002–2006)}<br>Abraham Williams<br>(a. 2015) | vanemad = [[Mike Gabbard]] (isa) | lapsed = | sugulased = [[Caroline Sinavaiana-Gabbard]] (tädi) | elukoht = | haridus = | alma_mater = [[Hawaii Pacific University|Hawaii Vaikse ookeani ülikool]] | elukutse = poliitik, sõjaväelane | tegevusala = | tunnustus = | autogramm = Tulsi Gabbard Signature.png | moodul = {{infokast sõjaväelane|manusta=jah | truudusvanded = {{PisiLipp|Ameerika Ühendriigid}} | teenistused = [[Ameerika Ühendriikide maavägi]]<br>[[USA maaväe reserv]] | üksused= [[Hawaii Army National Guard|Hawaii maaväe rahvuskaart]] | teenistusaeg = alates 2003 | auaste = [[kolonelleitnant]] | sõjad/lahingud = [[Iraagi sõda]] | sõjad/lahingud_silt = | autasud = | moodul = {{heli | manusta = jah | failinimi = Tulsi Gabbard speaks in support of the recognition of the Armenian Genocide.ogg | pealkiri = Tulsi Gabbardi hääl | kirjeldus = Gabbard kõnelemas [[Armeenia genotsiid]]i tunnustamise toetuseks (2019) }} }} }} '''Tulsi Gabbard''' ({{IPA-en|ˈtʌlsi ˈɡæbərd}}; sündinud [[12. aprill|12. aprillil]] [[1981]] [[Leloaloa]]s) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[poliitik]] ja sõjaväelane, alates 12. veebruarist 2025 kuni 3. juunini 2026 [[riiklik luureülem]]. Ehkki varem oli ta demokraat, astus ta 2024. aastal [[Vabariiklik Partei|Vabariiklikusse Parteisse]]. Alates 2021. aastast on ta [[Ameerika Ühendriikide maaväe reserv]]is olev [[kindralleitnant|kolonelleitnant]]. Aastatel 2013–2021 oli ta [[Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda|Esindajatekoja]] liige [[Hawaii osariik|Hawaii osariigis]] 2. valimisringkonnast. Ta on esimene samoa- ja hinduameeriklane, kes on olnud [[Ameerika Ühendriikide kongress]]i ja [[Ameerika Ühendriikide valitsuskabinet|valitsuskabineti]] liige. == Päritolu ja haridus == Gabbard on sündinud [[Leloaloa]]s [[Maʻopūtasi maakond|Maʻopūtasi maakonnas]], mis asub [[Ameerika Samoa]] [[Tutulia]] saarel,<ref name=":10" /><ref name=":11" /> hilisema [[Hawaii osariigi senat|Hawaii osariigi senaatori]] [[Mike Gabbardi]] ja tema naise Carol Gabbardi (neiupõlvenimega Porter) neljanda lapsena. Tulsi isa on sünnijärgne Ameerika kodanik,<ref name="isa" /> ema Carol Gabbard (neiupõlvenimega Porter) on sündinud Indiana osariigis [[Decatur (Indiana)|Decaturis]]. Tulsi sai nime [[püha basiilik]]a sanskritikeelse nime järgi. Pere kolis [[Hawaii osariik]]i 1983. aastal, kui Gabbard oli kaheaastane.<ref name=":0" /> 2002. aastal katkestas ta televisiooniproduktsiooni õpingud Leewardi kogukonnakolledžis, et kandideerida [[Hawaii osariigi esindajatekoda|Hawaii osariigi esindajatekotta]]. Valituks osutudes sai temast toona ajaloo noorim naine, kes on olnud osariikliku esindajatekoja liige.<ref name=":15" /><ref name="Geraghty-190221" /><ref name="The Washington Post" /> 2009. aastal lõpetas Gabbard Hawaii Vaikse ookeani ülikooli.<ref name="HPU" /><ref name="HPU-alumni-newsletter" /><ref name="civilbeat-tg-topic" /> == Sõjaväeteenistus == [[File:Tulsi-gabbard-promoted-major.jpg|thumb|left|Gabbardi ülendamine majoriks 12. oktoobril 2015]] 2003. aasta aprillis, kui ta oli Hawaii esindajatekoja liige, astus ta [[Hawaii armee rahvuskaart|Hawaii maaväe rahvuskaarti]].<ref name="Serve" /> 2004. aasta juulis saadeti ta rahvuskaartlasena 12 kuu pikkusele missioonile [[Iraak]]i, kus teenis spetsialistina 29. jalaväebrigaadi lahingumeeskonna 29. toetuspataljoni meditsiinikompaniis.<ref name="29th" /><ref name="london" /> Gabbard teenis [[Baladi õhuväebaas|logistilisel toetusalal Anakonda]] ja lõpetas missiooni 2005. aastal.<ref name="aloha-iraq" /><ref name="The Washington Post-2019" /> Välismissioonil oleku tõttu otsustas ta jätta esindajatekotta uuesti kandideerimata.<ref name="guard-wont-campaign" /> 2005. aastal anti talle autasu [[Combat Medical Badge]] "osalemise eest lahinguoperatsioonides vaenlase tule all operatsiooni Iraagi vabadus III toetuseks.""<ref name="AP-Sen-Support3" /> Samuti on talle antud Ühendriikide eeskujuliku teenistuse medal<ref name="s309" /> ja Saksa relvajõudude aumärk militaarse asjatundlikkuse eest.<ref name="GTIWU" /> 2007. aastal lõpetas Gabbard esimese naisena lühendatud ohvitseriväljaõppe [[Alabama sõjaväeakadeemia]]s oma lennu parimate hulgas. Talle anti [[nooremleitnant|nooremleitnandi]] auaste ja ta jätkas teenistust 29. jalaväebrigaadi lahingumeeskonna juures sõjaväepolitseinikuna. Aastatel 2008–2009 teenis ta [[Kuveit|Kuveidis]], olles muuhulgas esimene Kuveidi sõjaväerajatisse sisenenud naine ja esimene Kuveidi sõjaväe aumärgi saanud naine.<ref name="ehbDA" /> 2015. aastal sai Gabbard majoriks.<ref name="HT-Major" /><ref name="mXzgm" /> Ta jätkas teenistust Hawaii rahvuskaardis kuni viidi 2020. aasta juunis üle Californias paiknevasse maaväe reservüksusse [[Ameerika Ühendriikide maaväe tsiviilasjade ja psühholoogiliste operatsioonide väejuhatus]]e alluvuses.<ref name="Tulsi Gabbard Full Biography" /><ref name="nGmqs" /> 4. juulil 2021 ülendati ta kolonelleitnandiks.<ref name="CNN-Tulsi-LTC" /><ref name="Tulsi-Lt-Colonel" /> Gabbard viibis sel ajal [[Aafrika sarv]]el, täites tsiviilasjade ohvitserina ülesandeid erioperatsioonil.<ref name="CNN-Tulsi-LTC" /><ref name="Mil-Service-LC" /><ref name="LTC-Tulsi-YN" /> Seejärel määrati ta [[Oklahoma]]s [[Tulsa]]s baseeruva 354. rügemendi 1. pataljoni ülemaks.<ref name="LTC-Tulsi-HST" /><ref name="Current-Ops-1-354" /> == Poliitilise karjääri algus == 2002. aastal võitis ta 43% häältega demokraatliku partei eelvalimised Hawaii esindajatekoja 42. valimisringkonnas ning edestas seejärel 60,7% häältega vabariiklasest vastaskandidaati Alfonso Jimenezest.<ref name="7lAxO" /><ref name="NmTLZ" /> 21-aastasest Gabbardist sai Hawaii ajaloo noorim esindajatekoja liige ning sel ajal oli ta ka noorim USA osariigi esindajatekotta valitud naine.<ref name="BI" /><ref name="The Washington Post" /> == Ameerika Ühendriikide esindajatekojas (2013–2021) == 2012. aasta valimistel järel sai Gabbardist esimene [[samoalased|samoalasest]] [[Ameerika Ühendriikide Kongress]]i liige, samuti on ta ajaloo esimene [[Hinduism|hindu]] USA kongressis. {{pooleli}} == 2020. aasta presidendikampaania == 2019. aasta [[11. jaanuar]]il [[CNN]]-le antud intervjuus teatas ta kavast kandideerida 2020. aastal [[Ameerika Ühendriikide president|Ameerika Ühendriikide presidendiks]] ja alustada ametlikku [[Ameerika Ühendriikide presidendivalimised|valimiskampaaniat]] järgmisel nädalal.<ref name="pres" /><ref name="guardian12jaan2019" /> [[CNN]] kirjeldas ta kampaania välispoliitilist platvormi [[Interventsionismivastasus|interventsionismivastasena]] ja kirjeldas Gabbardi majandusprogrammi populistlikuna.<ref name="CNN-rocky" /><ref name="M4U3z" /> Ta lõpetas kampaania 2020. aasta märtsis ja avaldas seejärel toetust [[Joe Biden]]ile. == Riikliku luure ülem (alates 2025) == 13. novembril 2024 esitas [[2024. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised|presidendivalimised]] võitnud [[Donald Trump]] Gabbardi USA riikliku luure ülema (''Director of National Intelligence''; DNI) kandidaadiks, tuues esile tema juhiomadusi ja sõjaväelist kogemust.<ref name="NYT-TG-DNI2" /><ref name="ABC-TG-DNI2" /><ref name="dMZAB" /> Kandidaadiks nimetamine tekitas avalikkuses poleemikat ja vastukaja.<ref name="u8982" /><ref name="e3282" /><ref name="h9542" /> Üle 100 endist rahvusliku julgeolekuga tegelenud ametnikku allkirjastasid avaliku kirja, milles kritiseerisid Gabbardi nomineerimist DNI-ks.<ref name=":92" /><ref name=":272" /><ref name=":222" /> Tema kuulamine senati luurekomitee ees toimus 30. jaanuaril 2025. 4. veebruaril 2025 hääletas luurekomitee 9-8 parteiliini pidi Gabbardi ametisse nimetamise poolt.<ref name=":04" /> 12. veebruaril kinnitas senat ta kandidatuuri häältega 52-48, ainsa vabariiklasest senaatorina hääletas Gabbardi vastu [[Mitch McConnell]].<ref name=":111" /> 12. veebruaril 2025 vannutas [[Ameerika Ühendriikide justiitsminister]] [[Pam Bondi]] ta ametisse.<ref name="tqi6i" /><ref name="ebQXC" /> == Poliitilised vaated == === Sisepoliitika === Gabbard on üldiselt toetanud seadustatud aborti esimese 20 nädala jooksul,<ref name="5Mg9c" /><ref name=":16" /> ehkki tema vaated on ajas muutunud. Noorena oli ta abordivastane, kuid muutis oma vaateid pärast sõjaväeteenistust Iraagis, kus nägi "hävitavat mõju, mida avaldab see, kui valitsused ... tegutsevad oma rahva jaoks moraalse vahekohtunikuna".<ref name="PBS" /><ref name="Kaczynski-190113" /><ref name="Sanneh" /> === Välispoliitika === Välispoliitiliselt on ta olnud kriitiline "neoliberaalse/neokonservatiivse sõjamasina" suhtes, mis soovib USA osalust "raiskavates välismaistes sõdades". Gabbardi arvates tuleks sõjale kulutatav raha suunata ümber tervishoiu, taristu ja teiste riiklike prioriteetidega tegelemiseks. Ta on kirjeldanud end nii [[sõjapistrik]]u kui [[rahutuvi]]na, öeldes "kui tegu on sõjaga terroristide vastu, olen ma pistrik, [ent] kui tegu on viljatute režiimivahetussõdadega, siis olen ma tuvi".<ref name="YnOmL" /><ref name="xvOy4" /><ref name="guardian_2019" /><ref name="e66AY" /><ref name="rqbUy" /><ref name="rdFtk" /> ==== Venemaa sissetung Ukrainasse ==== 2019. aastal ütles Gabbard [[MSNBC]] hommikusaates, et näeb Putinit Ameerika Ühendriikide vastasena.<ref name=":21" /><ref name="morning joe" /> 11. veebruaril 2022, kui Venemaa koondas Ukraina lähistele vägesid, ütles Gabbard, et "president Biden võiks selle kriisi lõpetada ja vältida sõda Venemaaga [...] garanteerides [...], et Ukraina ei saa NATO liikmeks" ning soovitas Bidenil sedasi käituda, viidates Ukraina liikmesuse üleüldisele ebatõenäolisusele. Gabbard oli skeptiline lahenduse leidmata jätmise osas, süüdistades "sõjaõhutajaid mõlemalt poolt Washingtonis" ning viidates, et Venemaa sissetung võibki olla USA huvides, misjärel saaks kehtestada "drakoonilised sanktsioonid" ja alustada uut külma sõda. Gabbard pidas sellist suhtumist kasulikuks "sõjatööstuskompleksile, mis kontrollib nii paljusid meie poliitikuid" Ühendriikide, Ukraina ja Venemaa elanike arvelt.<ref name=":1" /> 13. veebruaril ütles Gabbard, et "Ukraina saamine NATO liikmeks ei ole nagunii meie riiklikes huvides, seega miks mitte anda Venemaale seda puudutav kinnitus?"<ref name="BND1h" /><ref name="WdvMs" /> 24. veebruaril, mil Venemaa tungis Ukrainasse, kirjutas Gabbard [[Twitter]]is, et "seda sõda ja kannatusi saanuks ära hoida, kui Bideni administratsioon/NATO tunnustanuks Venemaa legitiimseid julgeolekumuresid seoses Ukraina liitumisega NATO-ga, mis tähendaks USA/NATO vägesid otse Venemaa piiril".<ref name="KrH66" /> 27. veebruaril soovitas ta konflikti lahendada läbi neutraliteedi: "On aeg seada geopoliitika kõrvale ja võtta omaks ''[[aloha]]'' vaim, lugupidamine ja armastus Ukraina inimeste vastu, jõudes kokkuleppele, et Ukraina on neutraalne riik... [E]t NATO ja Vene vägesid poleks üksteise üksteise mitte-Balti piiridel. See võimaldaks Ukraina rahval elada rahus".<ref name="D0HzH" /> 4. aprillil 2022 kirjutas Gabbard Twitteris: "president Putin, teie jõhker rünnak Ukraina vastu pole üksnes taunitav, vaid on olnud tohutu geopoliitiline viga, mis on Venemaale juba kalliks maksma läinud.... [O]n Venemaa ja Ukraina rahva huvides, et tõmbaksite kohe oma väed välja."<ref name="tOoYI" /> ==== Armeenia ja Aserbaidžaan ==== 2019. aastal pani Gabbard koos veel mitme Kongressi liikmega arutlusele seaduseelnõu, millega Ameerika Ühendriigid tunnustaks [[Armeenia genotsiid]]i.<ref name="UzwfJ" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Serve">{{cite web |title=State legislator 'honored' to serve country |url=http://the.honoluluadvertiser.com/article/2003/Apr/20/ln/ln29a.html |last=Espanol |first=Zenaida Serrano |date=20. aprill 2003 |newspaper=[[The Honolulu Advertiser]] |accessdate=1. augustil 2010 |archive-date=2012-10-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20121002222559/http://the.honoluluadvertiser.com/article/2003/Apr/20/ln/ln29a.html |url-status=dead}}</ref> <ref name="HPU">{{cite web|title=The Unique, Historic, and Inspiring Life of Tulsi Gabbard|url=http://votetulsi.com/tulsi-gabbard|author=Tulsi Gabbard|date=1. jaanuar 2012|publisher=Tulsi Gabbard|accessdate=23. augustil 2012|archive-date=2012-09-05|archive-url=https://web.archive.org/web/20120905022947/http://votetulsi.com/tulsi-gabbard|url-status=dead}}</ref> <ref name="HPU-alumni-newsletter">{{cite journal|title=Alumni News|journal=HPU Alumni Newsletter|year=2012|issue=12|url=http://alumni.hpu.edu/page.aspx?pid=367|page=23|publisher=[[Hawaii Pacific University]]|accessdate=29. detsembril 2012|quote=Congresswoman-elect Tulsi Gabbard (BSBA International Business 2009)|archive-date=2014-03-02|archive-url=https://web.archive.org/web/20140302014903/http://alumni.hpu.edu/page.aspx?pid=367|url-status=dead}}</ref> <ref name="civilbeat-tg-topic">{{cite web|title=Tulsi Gabbard|url=http://www.civilbeat.com/topics/tulsi-gabbard/|publisher=Honolulu Civil Beat|accessdate=30. detsembril 2012|quote=After being deployed to the Middle East for a second time in 2008, she returned to Hawaii to complete a degree in international business from Hawaii Pacific University.|archive-date=2017-10-29|archive-url=https://web.archive.org/web/20171029175948/http://www.civilbeat.com/topics/tulsi-gabbard/|url-status=dead}}</ref> <ref name=":0">{{cite web|url=http://www.mikegabbard.com/content/about-mike-gabbard|title=About Mike Gabbard|publisher=mikegabbard.com|access-date=28. veebruaril 2016|archive-date=2018-12-19|archive-url=https://web.archive.org/web/20181219134310/http://www.mikegabbard.com/content/about-mike-gabbard|url-status=dead}}</ref> <ref name="pres">{{cite web |last1=Kelly |first1=Caroline |title=Rep. Gabbard says she will run for president in 2020 |url=https://www.cnn.com/2019/01/11/politics/tulsi-gabbard-van-jones/index.html |website=CNN |accessdate=12. jaanuaril 2019}}</ref> <ref name="guardian12jaan2019">{{cite news|url=https://www.theguardian.com/us-news/2019/jan/11/tulsi-gabbard-run-president-2020-democrat-hawaii? |title=Tulsi Gabbard: Democrat says she will run for president in 2020 |date=12. jaanuar 2019|work=[[TheGuardian.com]]|accessdate=12. jaanuaril 2019}}</ref> <ref name=":10">{{cite web |url=https://history.house.gov/People/Listing/G/GABBARD,-Tulsi-(G000571)/ |title=GABBARD, Tulsi – US House of Representatives: History, Art & Archives |website=history.house.gov |access-date=17 January 2019}}</ref> <ref name=":11">{{cite web |url=https://www.samoatimes.co.nz/sauni-se-tamaitai-samoa-e-tauva-i-le-tofi-peresetene-o-le-iunaite-setete-o-amerika-usa/ |title=Sauni se tamaitai Samoa e tauva i le tofi Peresetene o le Iunaite Setete o Amerika (USA) |work=Samoa Times |date=28. november 2018}}</ref> <ref name="isa">{{cite web |title=Sec. 301. [8 U.S.C. 1401] (e) |url=https://www.uscis.gov/ilink/docView/SLB/HTML/SLB/0-0-0-1/0-0-0-29/0-0-0-9696.html |website=uscis.gov |publisher=U.S. Citizenship and Immigration Services}}</ref> <ref name=":15">{{Cite web|title=Tulsi Gabbard's Biography|url=https://justfacts.votesmart.org/candidate/biography/129306/tulsi-gabbard|access-date=4 February 2021|website=Vote Smart}}</ref> <ref name="Geraghty-190221">{{cite news |last=Geraghty |first=Jim |date=21. veebruar 2019 |title=Twenty Things You Probably Didn't Know About Tulsi Gabbard |work=[[National Review]] |url=https://www.nationalreview.com/2019/02/tulsi-gabbard-2020-presidential-campaign-twenty-things-to-know/ |access-date=21 February 2019}}</ref> <ref name="The Washington Post">{{cite news|last1=Blake|first1=Aaron|last2=Sullivan|first2=Sean|date=7. september 2012|title=The 10 Biggest Surprises of the Conventions|newspaper=[[The Washington Post]]|url=https://www.washingtonpost.com/blogs/the-fix/wp/2012/09/07/the-10-biggest-surprises-of-the-conventions/|url-status=live|access-date=8. septembril 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20131227080303/http://www.washingtonpost.com/blogs/the-fix/wp/2012/09/07/the-10-biggest-surprises-of-the-conventions/|archive-date=27 December 2013}}</ref> <ref name="29th">{{cite news|title=City bill seeks to cover deployed pay gap|last=Nakaso|first=Dan|date=11. juuli 2004|newspaper=[[The Honolulu Advertiser]]|page=A2}}</ref> <ref name="london">{{cite news|last=Gabbard Tamayo|first=Tulsi|date=8. august 2005|title=London visit makes loss clear|newspaper=[[The Honolulu Advertiser]]|url=http://the.honoluluadvertiser.com/article/2005/Aug/08/ln/508080354.html|url-status=live|access-date=12. novembril 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20201111232912/http://the.honoluluadvertiser.com/article/2003/Apr/20/ln/ln29a.html|archive-date=11. november 2020|ref=none}}</ref> <ref name="aloha-iraq">{{cite news|last=Gabbard Tamayo|first=Tulsi|date=15. märts 2005|title=Aloha invades Iraq compound|newspaper=[[The Honolulu Advertiser]]|url=http://the.honoluluadvertiser.com/article/2005/Mar/15/ln/ln14p.html|url-status=live|access-date=12. novembril 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20201018134025/http://the.honoluluadvertiser.com/article/2005/Mar/15/ln/ln14p.html|archive-date=18 October 2020|ref=none}}</ref> <ref name="The Washington Post-2019">{{Cite news|date=2019|title=Rep. Tulsi Gabbard says she is 'seriously considering' a 2020 White House bid|newspaper=[[The Washington Post]]|url=https://www.washingtonpost.com/politics/rep-tulsi-gabbard-seriously-considering-a-2020-white-house-bid/2018/12/13/e91d31b0-fec9-11e8-862a-b6a6f3ce8199_story.html|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20201028094826/https://www.washingtonpost.com/politics/rep-tulsi-gabbard-seriously-considering-a-2020-white-house-bid/2018/12/13/e91d31b0-fec9-11e8-862a-b6a6f3ce8199_story.html|archive-date=28 October 2020}}</ref> <ref name="guard-wont-campaign">{{cite news|last=Blakeman|first=Karen|date=30. august 2004|title=Guard soldier Tamayo won't campaign|newspaper=[[The Honolulu Advertiser]]|url=http://the.honoluluadvertiser.com/article/2004/Aug/30/ln/ln10a.html|url-status=live|access-date=12. novembril 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20201018134024/http://the.honoluluadvertiser.com/article/2004/Aug/30/ln/ln10a.html|archive-date=18 October 2020}}</ref> <ref name="AP-Sen-Support3">{{Cite web |date=2024-11-24 |title=Republicans push back against Democrats' claims that Trump intelligence pick Gabbard is compromised |url=https://apnews.com/article/trump-tulsi-gabbard-intelligence-director-russia-putin-0f661dd39bd16e248b16c049e6aa26c5 |access-date=2024-11-29 |publisher=Associated Press |language=en}}</ref> <ref name="s309">{{cite web | title=Tulsi Gabbard | publisher=John F. Kennedy Presidential Library and Museum | url=https://www.jfklibrary.org/events-and-awards/new-frontier-award/award-recipients/tulsi-gabbard-2013 | access-date=10. jaanuaril 2025}}</ref> <ref name="HT-Major">[http://westhawaiitoday.com/news/state-wire/us-rep-tulsi-gabbard-promoted-army-major US Rep. Tulsi Gabbard promoted to Army major] West Hawaii Today; October 13, 2015</ref> <ref name="Tulsi Gabbard Full Biography">{{cite web|url=http://gabbard.house.gov/about/full-biography|title=Tulsi Gabbard Full Biography|archive-url=https://web.archive.org/web/20130719084244/http://gabbard.house.gov/about/full-biography|archive-date=19 July 2013|url-status=dead}}</ref> <ref name="CNN-Tulsi-LTC">{{cite news |date=27. märts 2024 |title=Tulsi Gabbard Fast Facts |url=https://www.cnn.com/2019/01/30/us/tulsi-gabbard-fast-facts/index.html |access-date=31 October 2024 |publisher=CNN |quote="Hawaii Army National Guard, 2003–2020, Major; US Army Reserve, 2020–present, Lieutenant Colonel"}}</ref> <ref name="Tulsi-Lt-Colonel">{{cite web |date=13. november 2024 |title=Trump names Tulsi Gabbard as pick for head of National Intelligence |url=https://www.axios.com/2024/11/13/trump-tulsi-gabbard-national-intelligence |access-date=14. novembril 2024 |work=Axios |quote="former Hawaii Rep. Tulsi Gabbard.. Iraq War veteran and lieutenant colonel in the U.S. Army Reserve"}}</ref> <ref name="Mil-Service-LC">{{cite news |date=27. august 2024 |title=Tulsi Gabbard's Military Service: Hawaii Army National Guard Major And Iraq War Veteran |url=https://www.timesnownews.com/world/us/us-news/tulsi-gabbards-military-service-hawaii-army-national-guard-major-and-iraq-war-veteran-article-112816638 |access-date=31. augustil 2024 |work=Times Now News |quote="Gabbard received a promotion to Lieutenant Colonel on July 4, 2021"}}</ref> <ref name="LTC-Tulsi-YN">{{cite news |date=15. november 2024 |title=The trailblazing political and Army career of Tulsi Gabbard |url=https://www.yahoo.com/news/trailblazing-political-army-career-tulsi-191604107.html |access-date=15. novembril 2024 |work=Yahoo News |quote="She was assigned to a California-based unit in the United States Army Civil Affairs and Psychological Operations Command (Airborne) and promoted to Lieutenant Colonel on July 4, 2021"}}</ref> <ref name="LTC-Tulsi-HST">{{cite news | title=Trump Appoints Lieutenant Colonel Tulsi Gabbard as Director of National Intelligence |url=https://www.hstoday.us/subject-matter-areas/intelligence/trump-appoints-lieutenant-colonel-tulsi-gabbardas-as-director-of-national-intelligence/ | work= HS Today | date=15. november 2024|access-date=30 November 2024|quote="She currently serves as a Lieutenant Colonel in the U.S. Army Reserve and is the Battalion Commander of the 1/354 Regiment in Tulsa, Oklahoma"}}</ref> <ref name="Current-Ops-1-354">{{cite news | title=1st Battalion, 354th Regiment| url = https://currentops.com/unit/us/army/354-rgt/1-bn | work= CurrentOps | date=14. juuni 2024|access-date=30. novembril 2024}}</ref> <ref name="BI">{{cite news|last1=Wyler|first1=Grace|last2=Hickey|first2=Walter|date=8. detsember 2012|title=12 Fascinating People Who Are Heading To Congress Next Year|work=[[Business Insider]]|url=http://www.businessinsider.com/freshmen-congress-new-members-democrats-republicans-2012-12?op=1|url-status=live|access-date=10 December 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20201030093322/https://www.businessinsider.com/freshmen-congress-new-members-democrats-republicans-2012-12?op=1|archive-date=30 October 2020}}</ref> <ref name="CNN-rocky">{{cite news |last1=Merica |first1=Dan |last2=Saenz |first2=Arlette |title=Tulsi Gabbard officially launches 2020 campaign after rocky start |url=https://www.cnn.com/2019/02/02/politics/tulsi-gabbard-2020-launch/index.html |access-date=4 February 2019 |publisher=CNN|date=2. veebruar 2019}}</ref> <ref name="NYT-TG-DNI2">{{Cite web |date=13. november 2024 |title=Trump Chooses Tulsi Gabbard for Director of National Intelligence |url=https://www.nytimes.com/2024/11/13/us/politics/trump-tulsi-gabbard-director-national-intelligence.html |access-date=13. novembril 2024 |work=[[The New York Times]] |quote="Ms. Gabbard, a lieutenant colonel in the Army Reserve who served in Iraq"}}</ref> <ref name="ABC-TG-DNI2">{{Cite web |date=13. november 2024 |title=Former Democratic Rep. Tulsi Gabbard is Trump's pick for director of national intelligence |url=https://abcnews.go.com/Politics/former-democratic-rep-tulsi-gabbard-trumps-pick-director/story?id=115772928 |access-date=21. novembril 2024 |publisher=[[ABC News]] |quote="For over two decades, Tulsi has fought for our Country and the Freedoms of all Americans."}}</ref> <ref name="u8982">{{cite web |last=Collinson |first=Stephen |date=25. november 2024 |title=Analysis: Trump's determination to install controversial picks faces next test |url=https://edition.cnn.com/2024/11/25/politics/trump-gabbard-hegseth-analysis/index.html |access-date=8. jaanuaril 2025 |publisher=CNN}}</ref> <ref name="e3282">{{cite web |date=14. november 2024 |title=Why is Tulsi Gabbard, Trump's new intel tsar, so controversial? |url=https://www.aljazeera.com/news/2024/11/14/why-is-tulsi-gabbard-trumps-new-intel-tsar-so-controversial |access-date=8. jaanuaril 2025 |publisher=Al Jazeera English}}</ref> <ref name="h9542">{{cite web |last1=Bennett |first1=Geoff |last2=Sagalyn |first2=Dan |last3=Hyatt |first3=Lachlan |date=14. november 2024 |title=Why Trump's nomination of Gabbard for national intelligence director is controversial |url=https://www.pbs.org/newshour/show/why-trumps-nomination-of-gabbard-for-national-intelligence-director-is-controversial |access-date=8. jaanuaril 2025 |website=PBS Newshour}}</ref> <ref name=":92">{{Cite web |date=2024-12-08 |title=Democrats and Republicans in Congress worried that Gabbard might leak to Assad regime |url=https://www.nbcnews.com/politics/national-security/democrats-republicans-congress-worried-gabbard-might-leak-information-rcna181316 |access-date=2024-12-10 |publisher=NBC News |language=en}}</ref> <ref name=":272">{{Cite news |last= |first= |date=2024-12-05 |title=Former US officials alarmed over Tulsi Gabbard's alleged 'sympathy for dictators' |url=https://www.theguardian.com/us-news/2024/dec/05/intelligence-security-officials-tulsi-gabbard |access-date=2024-12-10 |work=The Guardian |language=en-GB |issn=0261-3077}}</ref> <ref name=":222">{{Cite web |last1=Sherman |first1=Wendy R. |author-link=Wendy Sherman |last2=Gottemoeller |first2=Rose |author-link2=Rose Gottemoeller |last3=Lake |first3=Anthony |author-link3=Anthony Lake |last4=Tien |first4=(former Deputy Secretary of Homeland Security) John |display-authors=3 |date=2024-12-04 |title=Letter from 104 senior national security professionals to Thune and Schumer |url=https://www.fp4america.org/wp-content/uploads/2024/12/Gabbard-DNI_Nomination-Letter-PDF.pdf}}</ref> <ref name=":04">{{Cite web |last1=Weaver |first1=Al |last2=Beitsch |first2=Rebecca |date=2025-02-04 |title=Senate panel advances Tulsi Gabbard nomination for DNI |url=https://thehill.com/homenews/senate/5126051-tulsi-gabbard-dni-nomination-advances |access-date=2025-02-04 |website=[[The Hill]]}}</ref> <ref name=":111">{{Cite news |last1=Gómez |first1=Martín González |last2=Huang |first2=Jon |last3=Kim |first3=June |last4=Parlapiano |first4=Alicia |last5=Zhang |first5=Christine |date=2025-02-12 |title=Live Count: The Senate Votes on Tulsi Gabbard to be Director of National Intelligence |url=https://www.nytimes.com/interactive/2025/02/12/us/politics/gabbard-senate-confirmation-vote.html |access-date=2025-02-12 |work=The New York Times |language=en-US |issn=0362-4331}}</ref> <ref name=":16">{{Cite web |date=10. detsember 2020 |title=H.R.8939 |url=https://www.congress.gov/bill/116th-congress/house-bill/8939/text?r=28&s=1 |access-date=12 October 2022 |website=United States Congress}}</ref> <ref name="PBS">{{Cite web|first=Lisa|last=Desjardines|url=https://www.pbs.org/newshour/politics/what-does-rep-tulsi-gabbard-believe-where-the-candidate-stands-on-7-issues|title=What does Tulsi Gabbard believe? Where the candidate stands on 7 issues|date=14. jaanuar 2019|website=[[PBS NewsHour]]|language=en-us|access-date=22 January 2019}}</ref> <ref name="Kaczynski-190113">{{cite news|last=Kaczynski|first=Andrew|title=Tulsi Gabbard once touted working for anti-gay group that backed conversion therapy|url=https://www.cnn.com/2019/01/13/politics/kfile-tulsi-gabbard-lgbt/index.html|work=[[CNN]]|date=17. jaanuar 2019|access-date=2 December 2019}}</ref> <ref name="Sanneh">{{Cite news|url=https://www.newyorker.com/magazine/2017/11/06/what-does-tulsi-gabbard-believe|title=What Does Tulsi Gabbard Believe?|last=Sanneh|first=Kelefa|date=6. november 2017|newspaper=New Yorker|access-date=2019-01-13}}</ref> <ref name="guardian_2019">{{Cite web|url=https://www.theguardian.com/us-news/2019/mar/18/tulsi-gabbard-2020-progressive-steve-bannon-right|title=Who is Tulsi Gabbard? The progressive 2020 hopeful praised by Bannon and the right|last=McCarthy|first=Tom|date=2019-05-13|website=[[The Guardian]]|access-date=2019-08-26}}</ref> <ref name=":21">{{Cite web |last=Choi |first=Matthew |date=2019-02-06 |title=Gabbard refuses to say if Assad is a U.S. adversary |url=https://www.politico.com/story/2019/02/06/tulsi-gabbard-bashar-al-assad-enemy-1152242 |access-date=2024-12-10 |website=Politico |language=en}}</ref> <ref name="morning joe">{{Cite web |date=6. veebruar 2019 |title=Morning Joe: Rep. Gabbard: Assad is not an enemy of the US |url=https://www.msnbc.com/morning-joe/watch/rep-gabbard-assad-is-not-an-enemy-of-the-us-1438093891865 |access-date=2024-12-10 |publisher=MSNBC |at=13:10 |language=en}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |last=Schwartz |first=Ian |date=2022-02-11 |title=Tulsi Gabbard: "Warmonger" Biden Wants Russia To Invade Ukraine To Start New Cold War, Benefit Military-Industrial Complex |url=https://www.realclearpolitics.com/video/2022/02/11/tulsi_gabbard_warmonger_biden_wants_russia_to_invade_ukraine_to_start_new_cold_war_benefit_military-industrial_complex.html |access-date=2024-11-24 |website=Real Clear Politics}}</ref> <ref name="GTIWU">{{Cite web |last=Papple |first=Dawn |date=2016-02-29 |title=More Details About Rep. Tulsi Gabbard, DNC Vice Chair That Resigned To Endorse Bernie Sanders Before Super Tuesday – Inquisitr News |url=https://www.inquisitr.com/more-details-about-rep-tulsi-gabbard-dnc-vice-chair-that-resigned-to-endorse-bernie-sanders-before-super-tuesday |access-date=2025-01-12 |language=en-US}}</ref> <ref name="ehbDA">{{netiviide |url=https://www.yahoo.com/news/trailblazing-political-army-career-tulsi-191604107.html |pealkiri=The trailblazing political and Army career of Tulsi Gabbard |väljaanne=Yahoo! News |autor=Miguel Ortiz |aeg=15. november 2024 |vaadatud=22. veebruaril 2025 |keel=inglise}}</ref> <ref name="mXzgm">[https://web.archive.org/web/20151222140937/http://gabbard.house.gov/index.php/press-releases/511-photos-rep-tulsi-gabbard-promoted-from-captain-to-major-by-hawai-i-army-national-guard PHOTOS: Rep. Tulsi Gabbard Promoted from Captain to Major by Hawaiʻi Army National Guard] [https://web.archive.org/web/20151222140937/http://gabbard.house.gov/index.php/press-releases/511-photos-rep-tulsi-gabbard-promoted-from-captain-to-major-by-hawai-i-army-national-guard Arhiiviversioon] seisuga 22. detsember 2015 House Office of Rep. Tulsi Gabbard, October 13, 2015</ref> <ref name="nGmqs">{{cite news|last=Cole|first=William|date=18. oktoober 2020|title=Tulsi Gabbard leaves Hawaii Army National Guard after 17 years for California duty|work=[[Honolulu Star-Advertiser]]|url=https://www.staradvertiser.com/2020/10/18/hawaii-news/gabbard-leaves-hawaii-guard-for-california-duty/|url-status=live|access-date=20 October 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20201019000638/https://www.staradvertiser.com/2020/10/18/hawaii-news/gabbard-leaves-hawaii-guard-for-california-duty/|archive-date=19 October 2020}}</ref> <ref name="7lAxO">{{Cite web |date=28. september 2002 |title=Open Primary Election 2002 – State of Hawaii – Statewide |url=https://files.hawaii.gov/elections/files/results/2002/primary/histatewide.pdf |access-date=27. augustil 2022 |publisher=Hawaii Office of Elections}}</ref> <ref name="NmTLZ">{{Cite web |date=6. november 2002 |title=General Election 2002 – State of Hawaii – Statewide |url=https://files.hawaii.gov/elections/files/results/2002/general/histatewide.pdf |access-date=27. augustil 2022 |publisher=Hawaii Office of Elections}}</ref> <ref name="M4U3z">{{cite web |last=Haltiwanger |first=John |date=2. aprill 2019 |title=Tulsi Gabbard is running for president in 2020. Here's everything we know about the candidate and how she stacks up against the competition. |url=https://www.businessinsider.com/who-is-tulsi-gabbard-bio-age-family-key-positions-2019-4 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190402180742/https://www.businessinsider.com/who-is-tulsi-gabbard-bio-age-family-key-positions-2019-4/ |archive-date=2 April 2019 |access-date=19 October 2019 |website=Business Insider}}</ref> <ref name="dMZAB">{{Cite web |last=Rogers |first=Katie |date=13. november 2024 |title=Gaetz, Gabbard and Hegseth: Trump's Picks Are a Show of Force |url=https://www.nytimes.com/2024/11/13/us/politics/gaetz-gabbard-hegseth-trump-appointees.html |access-date=14. novembril 2024 |website=The New York Times}}</ref> <ref name="tqi6i">{{Cite news |last=Gangitano |first=Alex |date=12. veebruar 2025 |title=Tulsi Gabbard sworn in as top intelligence chief in Oval Office |work=[[The Hill]] |url=https://thehill.com/homenews/administration/5141579-tulsi-gabbard-sworn-in-director-national-intelligence/ |access-date=12 February 2025}}</ref> <ref name="ebQXC">{{cite AV media |title=Tulsi Gabbard sworn-in as Director of National Intelligence; promises to 'restore trust' |publisher=The National Desk |date=12. veebruar 2025 |url=https://www.youtube.com/watch?v=WDAiB4wchiE}}</ref> <ref name="5Mg9c">{{cite news|url=https://www.marieclaire.com/politics/a25868421/who-is-tulsi-gabbard/|title=Who Is Tulsi Gabbard? Everything You Need to Know About the 2020 Presidential Candidate|first=Kayleigh|last=Roberts|date=12. jaanuar 2019|work=MarieClaire|access-date=26. veebruaril 2019|quote=She's known as an environmentalist and a proponent of women's reproductive rights.}}</ref> <ref name="YnOmL">{{Cite web|url=https://www.msnbc.com/msnbc/watch/rep-gabbard-the-leadership-i-bring-is-to-end-regime-change-wars-62500421582|title=Rep. Gabbard: The leadership I bring is to end 'regime change wars'|date=2019-06-22|website=[[MSNBC]]|access-date=2019-08-06}}</ref> <ref name="xvOy4">{{Cite web|url=https://www.politico.com/2020-election/candidates-views-on-the-issues/tulsi-gabbard/|title=Tulsi Gabbard Views on 2020 Issues: A Voter's Guide|date=2019-08-23|website=[[Politico]]|access-date=2019-08-26}}</ref> <ref name="e66AY">{{cite web|url=https://www.realclearpolitics.com/video/2019/05/06/tulsi_gabbard_ad_neoliberals_and_neocons_sing_from_the_same_songsheet_war_war_war.html|title=Tulsi Gabbard Ad: Neoliberals And Neocons Sing From The Same Songsheet, War War War|last=Hains|first=Tim|date=2019-05-06|website=Real Clear Politics}}</ref> <ref name="rqbUy">{{cite news|url=https://www.staradvertiser.com/2019/07/25/hawaii-news/hawaii-congresswoman-tulsi-gabbard-sues-google-for-50-million|title=Hawaii Congresswoman Tulsi Gabbard sues Google for $50 million|last=Cocke|first=Sophie|date=2019-07-25|work=StarAdvertiser|access-date=2019-08-07|location=Honolulu, HI}}</ref> <ref name="rdFtk">{{Cite web|url=https://www.cfr.org/election2020/candidate-tracker/tulsi-gabbard|title=Tulsi Gabbard's Foreign Policy Positions|date=2019-10-24|website=Council on Foreign Relations|language=en|access-date=2019-12-26}}</ref> <ref name="BND1h">{{Cite web |last=Nazaryan |first=Alexander |date=2022-02-19 |title=Why Ukraine's hope of NATO membership drives conflict with Russia |url=https://www.yahoo.com/news/why-ukraines-hope-of-nato-membership-drives-conflict-with-russia-024207209.html |access-date=2025-02-05 |website=Yahoo News |language=en-US}}</ref> <ref name="WdvMs">{{Cite tweet |user=TulsiGabbard |number=1492803305981972482 |date=2022-02-13 |title=It is not in our national security interests for Ukraine to become a member of NATO anyway, so why not give Russia that assurance? |access-date=2025-02-05}}</ref> <ref name="KrH66">{{Cite web |last=Cillizza |first=Chris |date=2022-03-01 |title=Analysis: What is Tulsi Gabbard actually doing on Russia? |url=https://www.cnn.com/2022/03/01/politics/tulsi-gabbard-cpac-ukraine-russia/index.html |access-date=2025-02-12 |publisher=CNN |language=en}}</ref> <ref name="D0HzH">{{Cite web |last=Mehrara |first=Maya |date=2024-11-14 |title=What Tulsi Gabbard has said about Russia, Ukraine, China |url=https://www.newsweek.com/what-tulsi-gabbard-has-said-about-russia-ukraine-china-1985839 |access-date=2024-11-24 |website=Newsweek |language=en}}</ref> <ref name="tOoYI">{{Cite web |date=2022-04-05 |title=Transcript: The Last Word with Lawrence O'Donnell, 4/4/22 |url=https://www.msnbc.com/transcripts/the-last-word/transcript-last-word-lawrence-o-donnell-4-4-22-n1294349 |access-date=2025-01-25 |publisher=MSNBC |language=en}}</ref> <ref name="UzwfJ">{{cite news |title=US presidential candidates line up behind Armenian Genocide resolution |url=https://www.tert.am/en/news/2019/06/05/us-armenia/3016994 |work=Tert.am |date=6. mai 2019 |access-date=2025-02-22 |archive-date=2025-02-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250222100751/https://tert.am/en/news/2019/06/05/us-armenia/3016994 |url-status=dead }}</ref> }} == Kirjandus == * {{cite journal |author=Sanneh, Kelefa |authorlink=Kelefa Sanneh |date=6. november 2017 |title=Against the tide : what's behind Tulsi Gabbard's unconventional politics? |department=Profiles |journal=The New Yorker |volume=93 |issue=35 |pages=36–45 |url=https://www.newyorker.com/magazine/2017/11/06/what-does-tulsi-gabbard-believe |accessdate=12.01.2019}} == Välislingid == {{Commonskat-tekstina|Tulsi Gabbard}} {{JÄRJESTA:Gabbard, Tulsi}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] f56d2hvk737nluhbnhavdg3hnzehswz 7166182 7166181 2026-06-02T22:15:18Z Juhan242 213253 /* Riikliku luure ülem (2025–2026) */ 7166182 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=august}} {{Infokast ametiisik | nimi = Tulsi Gabbard | omakeelne_nimi = | pilt = Director Tulsi Gabbard Official Portrait (cropped).jpg | pildiallkiri = Tulsi Gabbard (2025) | amet = 8. [[riiklik luureülem]] | ametiajaalgus = 12. veebruar 2025 | ametiajalõpp = 3. juuni 2026 | eelmine = [[Avril Haines]] | järgmine = | amet2 = [[Ameerika Ühendriikide esindajatekoda|USA esindajatekoja]] liige [[Hawaii osariik|Hawaii]] 2. valimisringkonnast | ametiajaalgus2 = 3. jaanuar 2013 | ametiajalõpp2 = 3. jaanuar 2021 | eelmine2 = [[Mazie Hirono]] | järgmine2 = [[Kai Kahele]] | amet3 = [[Demokraatide Rahvuskomitee]] aseesimees | ametiajaalgus3 = 22. jaanuar 2013 | ametiajalõpp3 = 27. veebruar 2016 | eelmine3 = [[Mike Honda]] | järgmine3 = [[Grace Meng]] | amet4 = [[Honolulu]] linnavolikogu liige 6. valimisringkonnast | ametiajaalgus4 = 2. jaanuar 2011 | ametiajalõpp4 = 16. august 20212 | eelmine4 = Rod Tam | järgmine4 = Carol Fukunaga | amet5 = [[Hawaii esindajatekoda|Hawaii esindajatekoja]] liige 42. valimisringkonnast | ametiajaalgus5 = 5. november 2002 | ametiajalõpp5 = 2. november 2004 | eelmine5 = Mark Moses | järgmine5 = Rida Cabanilla | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1981|4|12}} | sünnikoht = [[Leloaloa]], [[Ameerika Samoa]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = {{Lihtloend| * [[Demokraatlik Partei (Ameerika Ühendriigid)|Demokraatlik Partei]] (2002–2022) * [[Iseseisev poliitik|iseseisev]] (2022–2024) * [[Vabariiklik Partei]] (2024–) }} | abikaasa = Eduardo Tamayo<br>(2002–2006)}<br>Abraham Williams<br>(a. 2015) | vanemad = [[Mike Gabbard]] (isa) | lapsed = | sugulased = [[Caroline Sinavaiana-Gabbard]] (tädi) | elukoht = | haridus = | alma_mater = [[Hawaii Pacific University|Hawaii Vaikse ookeani ülikool]] | elukutse = poliitik, sõjaväelane | tegevusala = | tunnustus = | autogramm = Tulsi Gabbard Signature.png | moodul = {{infokast sõjaväelane|manusta=jah | truudusvanded = {{PisiLipp|Ameerika Ühendriigid}} | teenistused = [[Ameerika Ühendriikide maavägi]]<br>[[USA maaväe reserv]] | üksused= [[Hawaii Army National Guard|Hawaii maaväe rahvuskaart]] | teenistusaeg = alates 2003 | auaste = [[kolonelleitnant]] | sõjad/lahingud = [[Iraagi sõda]] | sõjad/lahingud_silt = | autasud = | moodul = {{heli | manusta = jah | failinimi = Tulsi Gabbard speaks in support of the recognition of the Armenian Genocide.ogg | pealkiri = Tulsi Gabbardi hääl | kirjeldus = Gabbard kõnelemas [[Armeenia genotsiid]]i tunnustamise toetuseks (2019) }} }} }} '''Tulsi Gabbard''' ({{IPA-en|ˈtʌlsi ˈɡæbərd}}; sündinud [[12. aprill|12. aprillil]] [[1981]] [[Leloaloa]]s) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[poliitik]] ja sõjaväelane, alates 12. veebruarist 2025 kuni 3. juunini 2026 [[riiklik luureülem]]. Ehkki varem oli ta demokraat, astus ta 2024. aastal [[Vabariiklik Partei|Vabariiklikusse Parteisse]]. Alates 2021. aastast on ta [[Ameerika Ühendriikide maaväe reserv]]is olev [[kindralleitnant|kolonelleitnant]]. Aastatel 2013–2021 oli ta [[Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda|Esindajatekoja]] liige [[Hawaii osariik|Hawaii osariigis]] 2. valimisringkonnast. Ta on esimene samoa- ja hinduameeriklane, kes on olnud [[Ameerika Ühendriikide kongress]]i ja [[Ameerika Ühendriikide valitsuskabinet|valitsuskabineti]] liige. == Päritolu ja haridus == Gabbard on sündinud [[Leloaloa]]s [[Maʻopūtasi maakond|Maʻopūtasi maakonnas]], mis asub [[Ameerika Samoa]] [[Tutulia]] saarel,<ref name=":10" /><ref name=":11" /> hilisema [[Hawaii osariigi senat|Hawaii osariigi senaatori]] [[Mike Gabbardi]] ja tema naise Carol Gabbardi (neiupõlvenimega Porter) neljanda lapsena. Tulsi isa on sünnijärgne Ameerika kodanik,<ref name="isa" /> ema Carol Gabbard (neiupõlvenimega Porter) on sündinud Indiana osariigis [[Decatur (Indiana)|Decaturis]]. Tulsi sai nime [[püha basiilik]]a sanskritikeelse nime järgi. Pere kolis [[Hawaii osariik]]i 1983. aastal, kui Gabbard oli kaheaastane.<ref name=":0" /> 2002. aastal katkestas ta televisiooniproduktsiooni õpingud Leewardi kogukonnakolledžis, et kandideerida [[Hawaii osariigi esindajatekoda|Hawaii osariigi esindajatekotta]]. Valituks osutudes sai temast toona ajaloo noorim naine, kes on olnud osariikliku esindajatekoja liige.<ref name=":15" /><ref name="Geraghty-190221" /><ref name="The Washington Post" /> 2009. aastal lõpetas Gabbard Hawaii Vaikse ookeani ülikooli.<ref name="HPU" /><ref name="HPU-alumni-newsletter" /><ref name="civilbeat-tg-topic" /> == Sõjaväeteenistus == [[File:Tulsi-gabbard-promoted-major.jpg|thumb|left|Gabbardi ülendamine majoriks 12. oktoobril 2015]] 2003. aasta aprillis, kui ta oli Hawaii esindajatekoja liige, astus ta [[Hawaii armee rahvuskaart|Hawaii maaväe rahvuskaarti]].<ref name="Serve" /> 2004. aasta juulis saadeti ta rahvuskaartlasena 12 kuu pikkusele missioonile [[Iraak]]i, kus teenis spetsialistina 29. jalaväebrigaadi lahingumeeskonna 29. toetuspataljoni meditsiinikompaniis.<ref name="29th" /><ref name="london" /> Gabbard teenis [[Baladi õhuväebaas|logistilisel toetusalal Anakonda]] ja lõpetas missiooni 2005. aastal.<ref name="aloha-iraq" /><ref name="The Washington Post-2019" /> Välismissioonil oleku tõttu otsustas ta jätta esindajatekotta uuesti kandideerimata.<ref name="guard-wont-campaign" /> 2005. aastal anti talle autasu [[Combat Medical Badge]] "osalemise eest lahinguoperatsioonides vaenlase tule all operatsiooni Iraagi vabadus III toetuseks.""<ref name="AP-Sen-Support3" /> Samuti on talle antud Ühendriikide eeskujuliku teenistuse medal<ref name="s309" /> ja Saksa relvajõudude aumärk militaarse asjatundlikkuse eest.<ref name="GTIWU" /> 2007. aastal lõpetas Gabbard esimese naisena lühendatud ohvitseriväljaõppe [[Alabama sõjaväeakadeemia]]s oma lennu parimate hulgas. Talle anti [[nooremleitnant|nooremleitnandi]] auaste ja ta jätkas teenistust 29. jalaväebrigaadi lahingumeeskonna juures sõjaväepolitseinikuna. Aastatel 2008–2009 teenis ta [[Kuveit|Kuveidis]], olles muuhulgas esimene Kuveidi sõjaväerajatisse sisenenud naine ja esimene Kuveidi sõjaväe aumärgi saanud naine.<ref name="ehbDA" /> 2015. aastal sai Gabbard majoriks.<ref name="HT-Major" /><ref name="mXzgm" /> Ta jätkas teenistust Hawaii rahvuskaardis kuni viidi 2020. aasta juunis üle Californias paiknevasse maaväe reservüksusse [[Ameerika Ühendriikide maaväe tsiviilasjade ja psühholoogiliste operatsioonide väejuhatus]]e alluvuses.<ref name="Tulsi Gabbard Full Biography" /><ref name="nGmqs" /> 4. juulil 2021 ülendati ta kolonelleitnandiks.<ref name="CNN-Tulsi-LTC" /><ref name="Tulsi-Lt-Colonel" /> Gabbard viibis sel ajal [[Aafrika sarv]]el, täites tsiviilasjade ohvitserina ülesandeid erioperatsioonil.<ref name="CNN-Tulsi-LTC" /><ref name="Mil-Service-LC" /><ref name="LTC-Tulsi-YN" /> Seejärel määrati ta [[Oklahoma]]s [[Tulsa]]s baseeruva 354. rügemendi 1. pataljoni ülemaks.<ref name="LTC-Tulsi-HST" /><ref name="Current-Ops-1-354" /> == Poliitilise karjääri algus == 2002. aastal võitis ta 43% häältega demokraatliku partei eelvalimised Hawaii esindajatekoja 42. valimisringkonnas ning edestas seejärel 60,7% häältega vabariiklasest vastaskandidaati Alfonso Jimenezest.<ref name="7lAxO" /><ref name="NmTLZ" /> 21-aastasest Gabbardist sai Hawaii ajaloo noorim esindajatekoja liige ning sel ajal oli ta ka noorim USA osariigi esindajatekotta valitud naine.<ref name="BI" /><ref name="The Washington Post" /> == Ameerika Ühendriikide esindajatekojas (2013–2021) == 2012. aasta valimistel järel sai Gabbardist esimene [[samoalased|samoalasest]] [[Ameerika Ühendriikide Kongress]]i liige, samuti on ta ajaloo esimene [[Hinduism|hindu]] USA kongressis. {{pooleli}} == 2020. aasta presidendikampaania == 2019. aasta [[11. jaanuar]]il [[CNN]]-le antud intervjuus teatas ta kavast kandideerida 2020. aastal [[Ameerika Ühendriikide president|Ameerika Ühendriikide presidendiks]] ja alustada ametlikku [[Ameerika Ühendriikide presidendivalimised|valimiskampaaniat]] järgmisel nädalal.<ref name="pres" /><ref name="guardian12jaan2019" /> [[CNN]] kirjeldas ta kampaania välispoliitilist platvormi [[Interventsionismivastasus|interventsionismivastasena]] ja kirjeldas Gabbardi majandusprogrammi populistlikuna.<ref name="CNN-rocky" /><ref name="M4U3z" /> Ta lõpetas kampaania 2020. aasta märtsis ja avaldas seejärel toetust [[Joe Biden]]ile. == Riikliku luure ülem (2025–2026) == 13. novembril 2024 esitas [[2024. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised|presidendivalimised]] võitnud [[Donald Trump]] Gabbardi USA riikliku luure ülema (''Director of National Intelligence''; DNI) kandidaadiks, tuues esile tema juhiomadusi ja sõjaväelist kogemust.<ref name="NYT-TG-DNI2" /><ref name="ABC-TG-DNI2" /><ref name="dMZAB" /> Kandidaadiks nimetamine tekitas avalikkuses poleemikat ja vastukaja.<ref name="u8982" /><ref name="e3282" /><ref name="h9542" /> Üle 100 endise rahvusliku julgeolekuga tegelenud ametniku allkirjastasid avaliku kirja, milles kritiseerisid Gabbardi nomineerimist DNI-ks.<ref name=":92" /><ref name=":272" /><ref name=":222" /> Tema kuulamine senati luurekomitee ees toimus 30. jaanuaril 2025 ja 4. veebruaril 2025 hääletas luurekomitee 9-8 parteiliini pidi Gabbardi ametisse nimetamise poolt.<ref name=":04" /> 12. veebruaril kinnitas senat ta kandidatuuri häältega 52-48, ainsa vabariiklasest senaatorina hääletas Gabbardi vastu [[Mitch McConnell]].<ref name=":111" /> 12. veebruaril 2025 vannutas [[Ameerika Ühendriikide justiitsminister]] [[Pam Bondi]] ta ametisse.<ref name="tqi6i" /><ref name="ebQXC" /> Gabbard astus DNI juhi kohalt tagasi mais 2026. == Poliitilised vaated == === Sisepoliitika === Gabbard on üldiselt toetanud seadustatud aborti esimese 20 nädala jooksul,<ref name="5Mg9c" /><ref name=":16" /> ehkki tema vaated on ajas muutunud. Noorena oli ta abordivastane, kuid muutis oma vaateid pärast sõjaväeteenistust Iraagis, kus nägi "hävitavat mõju, mida avaldab see, kui valitsused ... tegutsevad oma rahva jaoks moraalse vahekohtunikuna".<ref name="PBS" /><ref name="Kaczynski-190113" /><ref name="Sanneh" /> === Välispoliitika === Välispoliitiliselt on ta olnud kriitiline "neoliberaalse/neokonservatiivse sõjamasina" suhtes, mis soovib USA osalust "raiskavates välismaistes sõdades". Gabbardi arvates tuleks sõjale kulutatav raha suunata ümber tervishoiu, taristu ja teiste riiklike prioriteetidega tegelemiseks. Ta on kirjeldanud end nii [[sõjapistrik]]u kui [[rahutuvi]]na, öeldes "kui tegu on sõjaga terroristide vastu, olen ma pistrik, [ent] kui tegu on viljatute režiimivahetussõdadega, siis olen ma tuvi".<ref name="YnOmL" /><ref name="xvOy4" /><ref name="guardian_2019" /><ref name="e66AY" /><ref name="rqbUy" /><ref name="rdFtk" /> ==== Venemaa sissetung Ukrainasse ==== 2019. aastal ütles Gabbard [[MSNBC]] hommikusaates, et näeb Putinit Ameerika Ühendriikide vastasena.<ref name=":21" /><ref name="morning joe" /> 11. veebruaril 2022, kui Venemaa koondas Ukraina lähistele vägesid, ütles Gabbard, et "president Biden võiks selle kriisi lõpetada ja vältida sõda Venemaaga [...] garanteerides [...], et Ukraina ei saa NATO liikmeks" ning soovitas Bidenil sedasi käituda, viidates Ukraina liikmesuse üleüldisele ebatõenäolisusele. Gabbard oli skeptiline lahenduse leidmata jätmise osas, süüdistades "sõjaõhutajaid mõlemalt poolt Washingtonis" ning viidates, et Venemaa sissetung võibki olla USA huvides, misjärel saaks kehtestada "drakoonilised sanktsioonid" ja alustada uut külma sõda. Gabbard pidas sellist suhtumist kasulikuks "sõjatööstuskompleksile, mis kontrollib nii paljusid meie poliitikuid" Ühendriikide, Ukraina ja Venemaa elanike arvelt.<ref name=":1" /> 13. veebruaril ütles Gabbard, et "Ukraina saamine NATO liikmeks ei ole nagunii meie riiklikes huvides, seega miks mitte anda Venemaale seda puudutav kinnitus?"<ref name="BND1h" /><ref name="WdvMs" /> 24. veebruaril, mil Venemaa tungis Ukrainasse, kirjutas Gabbard [[Twitter]]is, et "seda sõda ja kannatusi saanuks ära hoida, kui Bideni administratsioon/NATO tunnustanuks Venemaa legitiimseid julgeolekumuresid seoses Ukraina liitumisega NATO-ga, mis tähendaks USA/NATO vägesid otse Venemaa piiril".<ref name="KrH66" /> 27. veebruaril soovitas ta konflikti lahendada läbi neutraliteedi: "On aeg seada geopoliitika kõrvale ja võtta omaks ''[[aloha]]'' vaim, lugupidamine ja armastus Ukraina inimeste vastu, jõudes kokkuleppele, et Ukraina on neutraalne riik... [E]t NATO ja Vene vägesid poleks üksteise üksteise mitte-Balti piiridel. See võimaldaks Ukraina rahval elada rahus".<ref name="D0HzH" /> 4. aprillil 2022 kirjutas Gabbard Twitteris: "president Putin, teie jõhker rünnak Ukraina vastu pole üksnes taunitav, vaid on olnud tohutu geopoliitiline viga, mis on Venemaale juba kalliks maksma läinud.... [O]n Venemaa ja Ukraina rahva huvides, et tõmbaksite kohe oma väed välja."<ref name="tOoYI" /> ==== Armeenia ja Aserbaidžaan ==== 2019. aastal pani Gabbard koos veel mitme Kongressi liikmega arutlusele seaduseelnõu, millega Ameerika Ühendriigid tunnustaks [[Armeenia genotsiid]]i.<ref name="UzwfJ" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Serve">{{cite web |title=State legislator 'honored' to serve country |url=http://the.honoluluadvertiser.com/article/2003/Apr/20/ln/ln29a.html |last=Espanol |first=Zenaida Serrano |date=20. aprill 2003 |newspaper=[[The Honolulu Advertiser]] |accessdate=1. augustil 2010 |archive-date=2012-10-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20121002222559/http://the.honoluluadvertiser.com/article/2003/Apr/20/ln/ln29a.html |url-status=dead}}</ref> <ref name="HPU">{{cite web|title=The Unique, Historic, and Inspiring Life of Tulsi Gabbard|url=http://votetulsi.com/tulsi-gabbard|author=Tulsi Gabbard|date=1. jaanuar 2012|publisher=Tulsi Gabbard|accessdate=23. augustil 2012|archive-date=2012-09-05|archive-url=https://web.archive.org/web/20120905022947/http://votetulsi.com/tulsi-gabbard|url-status=dead}}</ref> <ref name="HPU-alumni-newsletter">{{cite journal|title=Alumni News|journal=HPU Alumni Newsletter|year=2012|issue=12|url=http://alumni.hpu.edu/page.aspx?pid=367|page=23|publisher=[[Hawaii Pacific University]]|accessdate=29. detsembril 2012|quote=Congresswoman-elect Tulsi Gabbard (BSBA International Business 2009)|archive-date=2014-03-02|archive-url=https://web.archive.org/web/20140302014903/http://alumni.hpu.edu/page.aspx?pid=367|url-status=dead}}</ref> <ref name="civilbeat-tg-topic">{{cite web|title=Tulsi Gabbard|url=http://www.civilbeat.com/topics/tulsi-gabbard/|publisher=Honolulu Civil Beat|accessdate=30. detsembril 2012|quote=After being deployed to the Middle East for a second time in 2008, she returned to Hawaii to complete a degree in international business from Hawaii Pacific University.|archive-date=2017-10-29|archive-url=https://web.archive.org/web/20171029175948/http://www.civilbeat.com/topics/tulsi-gabbard/|url-status=dead}}</ref> <ref name=":0">{{cite web|url=http://www.mikegabbard.com/content/about-mike-gabbard|title=About Mike Gabbard|publisher=mikegabbard.com|access-date=28. veebruaril 2016|archive-date=2018-12-19|archive-url=https://web.archive.org/web/20181219134310/http://www.mikegabbard.com/content/about-mike-gabbard|url-status=dead}}</ref> <ref name="pres">{{cite web |last1=Kelly |first1=Caroline |title=Rep. Gabbard says she will run for president in 2020 |url=https://www.cnn.com/2019/01/11/politics/tulsi-gabbard-van-jones/index.html |website=CNN |accessdate=12. jaanuaril 2019}}</ref> <ref name="guardian12jaan2019">{{cite news|url=https://www.theguardian.com/us-news/2019/jan/11/tulsi-gabbard-run-president-2020-democrat-hawaii? |title=Tulsi Gabbard: Democrat says she will run for president in 2020 |date=12. jaanuar 2019|work=[[TheGuardian.com]]|accessdate=12. jaanuaril 2019}}</ref> <ref name=":10">{{cite web |url=https://history.house.gov/People/Listing/G/GABBARD,-Tulsi-(G000571)/ |title=GABBARD, Tulsi – US House of Representatives: History, Art & Archives |website=history.house.gov |access-date=17 January 2019}}</ref> <ref name=":11">{{cite web |url=https://www.samoatimes.co.nz/sauni-se-tamaitai-samoa-e-tauva-i-le-tofi-peresetene-o-le-iunaite-setete-o-amerika-usa/ |title=Sauni se tamaitai Samoa e tauva i le tofi Peresetene o le Iunaite Setete o Amerika (USA) |work=Samoa Times |date=28. november 2018}}</ref> <ref name="isa">{{cite web |title=Sec. 301. [8 U.S.C. 1401] (e) |url=https://www.uscis.gov/ilink/docView/SLB/HTML/SLB/0-0-0-1/0-0-0-29/0-0-0-9696.html |website=uscis.gov |publisher=U.S. Citizenship and Immigration Services}}</ref> <ref name=":15">{{Cite web|title=Tulsi Gabbard's Biography|url=https://justfacts.votesmart.org/candidate/biography/129306/tulsi-gabbard|access-date=4 February 2021|website=Vote Smart}}</ref> <ref name="Geraghty-190221">{{cite news |last=Geraghty |first=Jim |date=21. veebruar 2019 |title=Twenty Things You Probably Didn't Know About Tulsi Gabbard |work=[[National Review]] |url=https://www.nationalreview.com/2019/02/tulsi-gabbard-2020-presidential-campaign-twenty-things-to-know/ |access-date=21 February 2019}}</ref> <ref name="The Washington Post">{{cite news|last1=Blake|first1=Aaron|last2=Sullivan|first2=Sean|date=7. september 2012|title=The 10 Biggest Surprises of the Conventions|newspaper=[[The Washington Post]]|url=https://www.washingtonpost.com/blogs/the-fix/wp/2012/09/07/the-10-biggest-surprises-of-the-conventions/|url-status=live|access-date=8. septembril 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20131227080303/http://www.washingtonpost.com/blogs/the-fix/wp/2012/09/07/the-10-biggest-surprises-of-the-conventions/|archive-date=27 December 2013}}</ref> <ref name="29th">{{cite news|title=City bill seeks to cover deployed pay gap|last=Nakaso|first=Dan|date=11. juuli 2004|newspaper=[[The Honolulu Advertiser]]|page=A2}}</ref> <ref name="london">{{cite news|last=Gabbard Tamayo|first=Tulsi|date=8. august 2005|title=London visit makes loss clear|newspaper=[[The Honolulu Advertiser]]|url=http://the.honoluluadvertiser.com/article/2005/Aug/08/ln/508080354.html|url-status=live|access-date=12. novembril 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20201111232912/http://the.honoluluadvertiser.com/article/2003/Apr/20/ln/ln29a.html|archive-date=11. november 2020|ref=none}}</ref> <ref name="aloha-iraq">{{cite news|last=Gabbard Tamayo|first=Tulsi|date=15. märts 2005|title=Aloha invades Iraq compound|newspaper=[[The Honolulu Advertiser]]|url=http://the.honoluluadvertiser.com/article/2005/Mar/15/ln/ln14p.html|url-status=live|access-date=12. novembril 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20201018134025/http://the.honoluluadvertiser.com/article/2005/Mar/15/ln/ln14p.html|archive-date=18 October 2020|ref=none}}</ref> <ref name="The Washington Post-2019">{{Cite news|date=2019|title=Rep. Tulsi Gabbard says she is 'seriously considering' a 2020 White House bid|newspaper=[[The Washington Post]]|url=https://www.washingtonpost.com/politics/rep-tulsi-gabbard-seriously-considering-a-2020-white-house-bid/2018/12/13/e91d31b0-fec9-11e8-862a-b6a6f3ce8199_story.html|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20201028094826/https://www.washingtonpost.com/politics/rep-tulsi-gabbard-seriously-considering-a-2020-white-house-bid/2018/12/13/e91d31b0-fec9-11e8-862a-b6a6f3ce8199_story.html|archive-date=28 October 2020}}</ref> <ref name="guard-wont-campaign">{{cite news|last=Blakeman|first=Karen|date=30. august 2004|title=Guard soldier Tamayo won't campaign|newspaper=[[The Honolulu Advertiser]]|url=http://the.honoluluadvertiser.com/article/2004/Aug/30/ln/ln10a.html|url-status=live|access-date=12. novembril 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20201018134024/http://the.honoluluadvertiser.com/article/2004/Aug/30/ln/ln10a.html|archive-date=18 October 2020}}</ref> <ref name="AP-Sen-Support3">{{Cite web |date=2024-11-24 |title=Republicans push back against Democrats' claims that Trump intelligence pick Gabbard is compromised |url=https://apnews.com/article/trump-tulsi-gabbard-intelligence-director-russia-putin-0f661dd39bd16e248b16c049e6aa26c5 |access-date=2024-11-29 |publisher=Associated Press |language=en}}</ref> <ref name="s309">{{cite web | title=Tulsi Gabbard | publisher=John F. Kennedy Presidential Library and Museum | url=https://www.jfklibrary.org/events-and-awards/new-frontier-award/award-recipients/tulsi-gabbard-2013 | access-date=10. jaanuaril 2025}}</ref> <ref name="HT-Major">[http://westhawaiitoday.com/news/state-wire/us-rep-tulsi-gabbard-promoted-army-major US Rep. Tulsi Gabbard promoted to Army major] West Hawaii Today; October 13, 2015</ref> <ref name="Tulsi Gabbard Full Biography">{{cite web|url=http://gabbard.house.gov/about/full-biography|title=Tulsi Gabbard Full Biography|archive-url=https://web.archive.org/web/20130719084244/http://gabbard.house.gov/about/full-biography|archive-date=19 July 2013|url-status=dead}}</ref> <ref name="CNN-Tulsi-LTC">{{cite news |date=27. märts 2024 |title=Tulsi Gabbard Fast Facts |url=https://www.cnn.com/2019/01/30/us/tulsi-gabbard-fast-facts/index.html |access-date=31 October 2024 |publisher=CNN |quote="Hawaii Army National Guard, 2003–2020, Major; US Army Reserve, 2020–present, Lieutenant Colonel"}}</ref> <ref name="Tulsi-Lt-Colonel">{{cite web |date=13. november 2024 |title=Trump names Tulsi Gabbard as pick for head of National Intelligence |url=https://www.axios.com/2024/11/13/trump-tulsi-gabbard-national-intelligence |access-date=14. novembril 2024 |work=Axios |quote="former Hawaii Rep. Tulsi Gabbard.. Iraq War veteran and lieutenant colonel in the U.S. Army Reserve"}}</ref> <ref name="Mil-Service-LC">{{cite news |date=27. august 2024 |title=Tulsi Gabbard's Military Service: Hawaii Army National Guard Major And Iraq War Veteran |url=https://www.timesnownews.com/world/us/us-news/tulsi-gabbards-military-service-hawaii-army-national-guard-major-and-iraq-war-veteran-article-112816638 |access-date=31. augustil 2024 |work=Times Now News |quote="Gabbard received a promotion to Lieutenant Colonel on July 4, 2021"}}</ref> <ref name="LTC-Tulsi-YN">{{cite news |date=15. november 2024 |title=The trailblazing political and Army career of Tulsi Gabbard |url=https://www.yahoo.com/news/trailblazing-political-army-career-tulsi-191604107.html |access-date=15. novembril 2024 |work=Yahoo News |quote="She was assigned to a California-based unit in the United States Army Civil Affairs and Psychological Operations Command (Airborne) and promoted to Lieutenant Colonel on July 4, 2021"}}</ref> <ref name="LTC-Tulsi-HST">{{cite news | title=Trump Appoints Lieutenant Colonel Tulsi Gabbard as Director of National Intelligence |url=https://www.hstoday.us/subject-matter-areas/intelligence/trump-appoints-lieutenant-colonel-tulsi-gabbardas-as-director-of-national-intelligence/ | work= HS Today | date=15. november 2024|access-date=30 November 2024|quote="She currently serves as a Lieutenant Colonel in the U.S. Army Reserve and is the Battalion Commander of the 1/354 Regiment in Tulsa, Oklahoma"}}</ref> <ref name="Current-Ops-1-354">{{cite news | title=1st Battalion, 354th Regiment| url = https://currentops.com/unit/us/army/354-rgt/1-bn | work= CurrentOps | date=14. juuni 2024|access-date=30. novembril 2024}}</ref> <ref name="BI">{{cite news|last1=Wyler|first1=Grace|last2=Hickey|first2=Walter|date=8. detsember 2012|title=12 Fascinating People Who Are Heading To Congress Next Year|work=[[Business Insider]]|url=http://www.businessinsider.com/freshmen-congress-new-members-democrats-republicans-2012-12?op=1|url-status=live|access-date=10 December 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20201030093322/https://www.businessinsider.com/freshmen-congress-new-members-democrats-republicans-2012-12?op=1|archive-date=30 October 2020}}</ref> <ref name="CNN-rocky">{{cite news |last1=Merica |first1=Dan |last2=Saenz |first2=Arlette |title=Tulsi Gabbard officially launches 2020 campaign after rocky start |url=https://www.cnn.com/2019/02/02/politics/tulsi-gabbard-2020-launch/index.html |access-date=4 February 2019 |publisher=CNN|date=2. veebruar 2019}}</ref> <ref name="NYT-TG-DNI2">{{Cite web |date=13. november 2024 |title=Trump Chooses Tulsi Gabbard for Director of National Intelligence |url=https://www.nytimes.com/2024/11/13/us/politics/trump-tulsi-gabbard-director-national-intelligence.html |access-date=13. novembril 2024 |work=[[The New York Times]] |quote="Ms. Gabbard, a lieutenant colonel in the Army Reserve who served in Iraq"}}</ref> <ref name="ABC-TG-DNI2">{{Cite web |date=13. november 2024 |title=Former Democratic Rep. Tulsi Gabbard is Trump's pick for director of national intelligence |url=https://abcnews.go.com/Politics/former-democratic-rep-tulsi-gabbard-trumps-pick-director/story?id=115772928 |access-date=21. novembril 2024 |publisher=[[ABC News]] |quote="For over two decades, Tulsi has fought for our Country and the Freedoms of all Americans."}}</ref> <ref name="u8982">{{cite web |last=Collinson |first=Stephen |date=25. november 2024 |title=Analysis: Trump's determination to install controversial picks faces next test |url=https://edition.cnn.com/2024/11/25/politics/trump-gabbard-hegseth-analysis/index.html |access-date=8. jaanuaril 2025 |publisher=CNN}}</ref> <ref name="e3282">{{cite web |date=14. november 2024 |title=Why is Tulsi Gabbard, Trump's new intel tsar, so controversial? |url=https://www.aljazeera.com/news/2024/11/14/why-is-tulsi-gabbard-trumps-new-intel-tsar-so-controversial |access-date=8. jaanuaril 2025 |publisher=Al Jazeera English}}</ref> <ref name="h9542">{{cite web |last1=Bennett |first1=Geoff |last2=Sagalyn |first2=Dan |last3=Hyatt |first3=Lachlan |date=14. november 2024 |title=Why Trump's nomination of Gabbard for national intelligence director is controversial |url=https://www.pbs.org/newshour/show/why-trumps-nomination-of-gabbard-for-national-intelligence-director-is-controversial |access-date=8. jaanuaril 2025 |website=PBS Newshour}}</ref> <ref name=":92">{{Cite web |date=2024-12-08 |title=Democrats and Republicans in Congress worried that Gabbard might leak to Assad regime |url=https://www.nbcnews.com/politics/national-security/democrats-republicans-congress-worried-gabbard-might-leak-information-rcna181316 |access-date=2024-12-10 |publisher=NBC News |language=en}}</ref> <ref name=":272">{{Cite news |last= |first= |date=2024-12-05 |title=Former US officials alarmed over Tulsi Gabbard's alleged 'sympathy for dictators' |url=https://www.theguardian.com/us-news/2024/dec/05/intelligence-security-officials-tulsi-gabbard |access-date=2024-12-10 |work=The Guardian |language=en-GB |issn=0261-3077}}</ref> <ref name=":222">{{Cite web |last1=Sherman |first1=Wendy R. |author-link=Wendy Sherman |last2=Gottemoeller |first2=Rose |author-link2=Rose Gottemoeller |last3=Lake |first3=Anthony |author-link3=Anthony Lake |last4=Tien |first4=(former Deputy Secretary of Homeland Security) John |display-authors=3 |date=2024-12-04 |title=Letter from 104 senior national security professionals to Thune and Schumer |url=https://www.fp4america.org/wp-content/uploads/2024/12/Gabbard-DNI_Nomination-Letter-PDF.pdf}}</ref> <ref name=":04">{{Cite web |last1=Weaver |first1=Al |last2=Beitsch |first2=Rebecca |date=2025-02-04 |title=Senate panel advances Tulsi Gabbard nomination for DNI |url=https://thehill.com/homenews/senate/5126051-tulsi-gabbard-dni-nomination-advances |access-date=2025-02-04 |website=[[The Hill]]}}</ref> <ref name=":111">{{Cite news |last1=Gómez |first1=Martín González |last2=Huang |first2=Jon |last3=Kim |first3=June |last4=Parlapiano |first4=Alicia |last5=Zhang |first5=Christine |date=2025-02-12 |title=Live Count: The Senate Votes on Tulsi Gabbard to be Director of National Intelligence |url=https://www.nytimes.com/interactive/2025/02/12/us/politics/gabbard-senate-confirmation-vote.html |access-date=2025-02-12 |work=The New York Times |language=en-US |issn=0362-4331}}</ref> <ref name=":16">{{Cite web |date=10. detsember 2020 |title=H.R.8939 |url=https://www.congress.gov/bill/116th-congress/house-bill/8939/text?r=28&s=1 |access-date=12 October 2022 |website=United States Congress}}</ref> <ref name="PBS">{{Cite web|first=Lisa|last=Desjardines|url=https://www.pbs.org/newshour/politics/what-does-rep-tulsi-gabbard-believe-where-the-candidate-stands-on-7-issues|title=What does Tulsi Gabbard believe? Where the candidate stands on 7 issues|date=14. jaanuar 2019|website=[[PBS NewsHour]]|language=en-us|access-date=22 January 2019}}</ref> <ref name="Kaczynski-190113">{{cite news|last=Kaczynski|first=Andrew|title=Tulsi Gabbard once touted working for anti-gay group that backed conversion therapy|url=https://www.cnn.com/2019/01/13/politics/kfile-tulsi-gabbard-lgbt/index.html|work=[[CNN]]|date=17. jaanuar 2019|access-date=2 December 2019}}</ref> <ref name="Sanneh">{{Cite news|url=https://www.newyorker.com/magazine/2017/11/06/what-does-tulsi-gabbard-believe|title=What Does Tulsi Gabbard Believe?|last=Sanneh|first=Kelefa|date=6. november 2017|newspaper=New Yorker|access-date=2019-01-13}}</ref> <ref name="guardian_2019">{{Cite web|url=https://www.theguardian.com/us-news/2019/mar/18/tulsi-gabbard-2020-progressive-steve-bannon-right|title=Who is Tulsi Gabbard? The progressive 2020 hopeful praised by Bannon and the right|last=McCarthy|first=Tom|date=2019-05-13|website=[[The Guardian]]|access-date=2019-08-26}}</ref> <ref name=":21">{{Cite web |last=Choi |first=Matthew |date=2019-02-06 |title=Gabbard refuses to say if Assad is a U.S. adversary |url=https://www.politico.com/story/2019/02/06/tulsi-gabbard-bashar-al-assad-enemy-1152242 |access-date=2024-12-10 |website=Politico |language=en}}</ref> <ref name="morning joe">{{Cite web |date=6. veebruar 2019 |title=Morning Joe: Rep. Gabbard: Assad is not an enemy of the US |url=https://www.msnbc.com/morning-joe/watch/rep-gabbard-assad-is-not-an-enemy-of-the-us-1438093891865 |access-date=2024-12-10 |publisher=MSNBC |at=13:10 |language=en}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |last=Schwartz |first=Ian |date=2022-02-11 |title=Tulsi Gabbard: "Warmonger" Biden Wants Russia To Invade Ukraine To Start New Cold War, Benefit Military-Industrial Complex |url=https://www.realclearpolitics.com/video/2022/02/11/tulsi_gabbard_warmonger_biden_wants_russia_to_invade_ukraine_to_start_new_cold_war_benefit_military-industrial_complex.html |access-date=2024-11-24 |website=Real Clear Politics}}</ref> <ref name="GTIWU">{{Cite web |last=Papple |first=Dawn |date=2016-02-29 |title=More Details About Rep. Tulsi Gabbard, DNC Vice Chair That Resigned To Endorse Bernie Sanders Before Super Tuesday – Inquisitr News |url=https://www.inquisitr.com/more-details-about-rep-tulsi-gabbard-dnc-vice-chair-that-resigned-to-endorse-bernie-sanders-before-super-tuesday |access-date=2025-01-12 |language=en-US}}</ref> <ref name="ehbDA">{{netiviide |url=https://www.yahoo.com/news/trailblazing-political-army-career-tulsi-191604107.html |pealkiri=The trailblazing political and Army career of Tulsi Gabbard |väljaanne=Yahoo! News |autor=Miguel Ortiz |aeg=15. november 2024 |vaadatud=22. veebruaril 2025 |keel=inglise}}</ref> <ref name="mXzgm">[https://web.archive.org/web/20151222140937/http://gabbard.house.gov/index.php/press-releases/511-photos-rep-tulsi-gabbard-promoted-from-captain-to-major-by-hawai-i-army-national-guard PHOTOS: Rep. Tulsi Gabbard Promoted from Captain to Major by Hawaiʻi Army National Guard] [https://web.archive.org/web/20151222140937/http://gabbard.house.gov/index.php/press-releases/511-photos-rep-tulsi-gabbard-promoted-from-captain-to-major-by-hawai-i-army-national-guard Arhiiviversioon] seisuga 22. detsember 2015 House Office of Rep. Tulsi Gabbard, October 13, 2015</ref> <ref name="nGmqs">{{cite news|last=Cole|first=William|date=18. oktoober 2020|title=Tulsi Gabbard leaves Hawaii Army National Guard after 17 years for California duty|work=[[Honolulu Star-Advertiser]]|url=https://www.staradvertiser.com/2020/10/18/hawaii-news/gabbard-leaves-hawaii-guard-for-california-duty/|url-status=live|access-date=20 October 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20201019000638/https://www.staradvertiser.com/2020/10/18/hawaii-news/gabbard-leaves-hawaii-guard-for-california-duty/|archive-date=19 October 2020}}</ref> <ref name="7lAxO">{{Cite web |date=28. september 2002 |title=Open Primary Election 2002 – State of Hawaii – Statewide |url=https://files.hawaii.gov/elections/files/results/2002/primary/histatewide.pdf |access-date=27. augustil 2022 |publisher=Hawaii Office of Elections}}</ref> <ref name="NmTLZ">{{Cite web |date=6. november 2002 |title=General Election 2002 – State of Hawaii – Statewide |url=https://files.hawaii.gov/elections/files/results/2002/general/histatewide.pdf |access-date=27. augustil 2022 |publisher=Hawaii Office of Elections}}</ref> <ref name="M4U3z">{{cite web |last=Haltiwanger |first=John |date=2. aprill 2019 |title=Tulsi Gabbard is running for president in 2020. Here's everything we know about the candidate and how she stacks up against the competition. |url=https://www.businessinsider.com/who-is-tulsi-gabbard-bio-age-family-key-positions-2019-4 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190402180742/https://www.businessinsider.com/who-is-tulsi-gabbard-bio-age-family-key-positions-2019-4/ |archive-date=2 April 2019 |access-date=19 October 2019 |website=Business Insider}}</ref> <ref name="dMZAB">{{Cite web |last=Rogers |first=Katie |date=13. november 2024 |title=Gaetz, Gabbard and Hegseth: Trump's Picks Are a Show of Force |url=https://www.nytimes.com/2024/11/13/us/politics/gaetz-gabbard-hegseth-trump-appointees.html |access-date=14. novembril 2024 |website=The New York Times}}</ref> <ref name="tqi6i">{{Cite news |last=Gangitano |first=Alex |date=12. veebruar 2025 |title=Tulsi Gabbard sworn in as top intelligence chief in Oval Office |work=[[The Hill]] |url=https://thehill.com/homenews/administration/5141579-tulsi-gabbard-sworn-in-director-national-intelligence/ |access-date=12 February 2025}}</ref> <ref name="ebQXC">{{cite AV media |title=Tulsi Gabbard sworn-in as Director of National Intelligence; promises to 'restore trust' |publisher=The National Desk |date=12. veebruar 2025 |url=https://www.youtube.com/watch?v=WDAiB4wchiE}}</ref> <ref name="5Mg9c">{{cite news|url=https://www.marieclaire.com/politics/a25868421/who-is-tulsi-gabbard/|title=Who Is Tulsi Gabbard? Everything You Need to Know About the 2020 Presidential Candidate|first=Kayleigh|last=Roberts|date=12. jaanuar 2019|work=MarieClaire|access-date=26. veebruaril 2019|quote=She's known as an environmentalist and a proponent of women's reproductive rights.}}</ref> <ref name="YnOmL">{{Cite web|url=https://www.msnbc.com/msnbc/watch/rep-gabbard-the-leadership-i-bring-is-to-end-regime-change-wars-62500421582|title=Rep. Gabbard: The leadership I bring is to end 'regime change wars'|date=2019-06-22|website=[[MSNBC]]|access-date=2019-08-06}}</ref> <ref name="xvOy4">{{Cite web|url=https://www.politico.com/2020-election/candidates-views-on-the-issues/tulsi-gabbard/|title=Tulsi Gabbard Views on 2020 Issues: A Voter's Guide|date=2019-08-23|website=[[Politico]]|access-date=2019-08-26}}</ref> <ref name="e66AY">{{cite web|url=https://www.realclearpolitics.com/video/2019/05/06/tulsi_gabbard_ad_neoliberals_and_neocons_sing_from_the_same_songsheet_war_war_war.html|title=Tulsi Gabbard Ad: Neoliberals And Neocons Sing From The Same Songsheet, War War War|last=Hains|first=Tim|date=2019-05-06|website=Real Clear Politics}}</ref> <ref name="rqbUy">{{cite news|url=https://www.staradvertiser.com/2019/07/25/hawaii-news/hawaii-congresswoman-tulsi-gabbard-sues-google-for-50-million|title=Hawaii Congresswoman Tulsi Gabbard sues Google for $50 million|last=Cocke|first=Sophie|date=2019-07-25|work=StarAdvertiser|access-date=2019-08-07|location=Honolulu, HI}}</ref> <ref name="rdFtk">{{Cite web|url=https://www.cfr.org/election2020/candidate-tracker/tulsi-gabbard|title=Tulsi Gabbard's Foreign Policy Positions|date=2019-10-24|website=Council on Foreign Relations|language=en|access-date=2019-12-26}}</ref> <ref name="BND1h">{{Cite web |last=Nazaryan |first=Alexander |date=2022-02-19 |title=Why Ukraine's hope of NATO membership drives conflict with Russia |url=https://www.yahoo.com/news/why-ukraines-hope-of-nato-membership-drives-conflict-with-russia-024207209.html |access-date=2025-02-05 |website=Yahoo News |language=en-US}}</ref> <ref name="WdvMs">{{Cite tweet |user=TulsiGabbard |number=1492803305981972482 |date=2022-02-13 |title=It is not in our national security interests for Ukraine to become a member of NATO anyway, so why not give Russia that assurance? |access-date=2025-02-05}}</ref> <ref name="KrH66">{{Cite web |last=Cillizza |first=Chris |date=2022-03-01 |title=Analysis: What is Tulsi Gabbard actually doing on Russia? |url=https://www.cnn.com/2022/03/01/politics/tulsi-gabbard-cpac-ukraine-russia/index.html |access-date=2025-02-12 |publisher=CNN |language=en}}</ref> <ref name="D0HzH">{{Cite web |last=Mehrara |first=Maya |date=2024-11-14 |title=What Tulsi Gabbard has said about Russia, Ukraine, China |url=https://www.newsweek.com/what-tulsi-gabbard-has-said-about-russia-ukraine-china-1985839 |access-date=2024-11-24 |website=Newsweek |language=en}}</ref> <ref name="tOoYI">{{Cite web |date=2022-04-05 |title=Transcript: The Last Word with Lawrence O'Donnell, 4/4/22 |url=https://www.msnbc.com/transcripts/the-last-word/transcript-last-word-lawrence-o-donnell-4-4-22-n1294349 |access-date=2025-01-25 |publisher=MSNBC |language=en}}</ref> <ref name="UzwfJ">{{cite news |title=US presidential candidates line up behind Armenian Genocide resolution |url=https://www.tert.am/en/news/2019/06/05/us-armenia/3016994 |work=Tert.am |date=6. mai 2019 |access-date=2025-02-22 |archive-date=2025-02-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250222100751/https://tert.am/en/news/2019/06/05/us-armenia/3016994 |url-status=dead }}</ref> }} == Kirjandus == * {{cite journal |author=Sanneh, Kelefa |authorlink=Kelefa Sanneh |date=6. november 2017 |title=Against the tide : what's behind Tulsi Gabbard's unconventional politics? |department=Profiles |journal=The New Yorker |volume=93 |issue=35 |pages=36–45 |url=https://www.newyorker.com/magazine/2017/11/06/what-does-tulsi-gabbard-believe |accessdate=12.01.2019}} == Välislingid == {{Commonskat-tekstina|Tulsi Gabbard}} {{JÄRJESTA:Gabbard, Tulsi}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] dlvgoikkubskam2daf26vwf77t155ku 7166183 7166182 2026-06-02T22:18:02Z Juhan242 213253 /* Riikliku luure ülem (2025–2026) */ 7166183 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=august}} {{Infokast ametiisik | nimi = Tulsi Gabbard | omakeelne_nimi = | pilt = Director Tulsi Gabbard Official Portrait (cropped).jpg | pildiallkiri = Tulsi Gabbard (2025) | amet = 8. [[riiklik luureülem]] | ametiajaalgus = 12. veebruar 2025 | ametiajalõpp = 3. juuni 2026 | eelmine = [[Avril Haines]] | järgmine = | amet2 = [[Ameerika Ühendriikide esindajatekoda|USA esindajatekoja]] liige [[Hawaii osariik|Hawaii]] 2. valimisringkonnast | ametiajaalgus2 = 3. jaanuar 2013 | ametiajalõpp2 = 3. jaanuar 2021 | eelmine2 = [[Mazie Hirono]] | järgmine2 = [[Kai Kahele]] | amet3 = [[Demokraatide Rahvuskomitee]] aseesimees | ametiajaalgus3 = 22. jaanuar 2013 | ametiajalõpp3 = 27. veebruar 2016 | eelmine3 = [[Mike Honda]] | järgmine3 = [[Grace Meng]] | amet4 = [[Honolulu]] linnavolikogu liige 6. valimisringkonnast | ametiajaalgus4 = 2. jaanuar 2011 | ametiajalõpp4 = 16. august 20212 | eelmine4 = Rod Tam | järgmine4 = Carol Fukunaga | amet5 = [[Hawaii esindajatekoda|Hawaii esindajatekoja]] liige 42. valimisringkonnast | ametiajaalgus5 = 5. november 2002 | ametiajalõpp5 = 2. november 2004 | eelmine5 = Mark Moses | järgmine5 = Rida Cabanilla | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1981|4|12}} | sünnikoht = [[Leloaloa]], [[Ameerika Samoa]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = {{Lihtloend| * [[Demokraatlik Partei (Ameerika Ühendriigid)|Demokraatlik Partei]] (2002–2022) * [[Iseseisev poliitik|iseseisev]] (2022–2024) * [[Vabariiklik Partei]] (2024–) }} | abikaasa = Eduardo Tamayo<br>(2002–2006)}<br>Abraham Williams<br>(a. 2015) | vanemad = [[Mike Gabbard]] (isa) | lapsed = | sugulased = [[Caroline Sinavaiana-Gabbard]] (tädi) | elukoht = | haridus = | alma_mater = [[Hawaii Pacific University|Hawaii Vaikse ookeani ülikool]] | elukutse = poliitik, sõjaväelane | tegevusala = | tunnustus = | autogramm = Tulsi Gabbard Signature.png | moodul = {{infokast sõjaväelane|manusta=jah | truudusvanded = {{PisiLipp|Ameerika Ühendriigid}} | teenistused = [[Ameerika Ühendriikide maavägi]]<br>[[USA maaväe reserv]] | üksused= [[Hawaii Army National Guard|Hawaii maaväe rahvuskaart]] | teenistusaeg = alates 2003 | auaste = [[kolonelleitnant]] | sõjad/lahingud = [[Iraagi sõda]] | sõjad/lahingud_silt = | autasud = | moodul = {{heli | manusta = jah | failinimi = Tulsi Gabbard speaks in support of the recognition of the Armenian Genocide.ogg | pealkiri = Tulsi Gabbardi hääl | kirjeldus = Gabbard kõnelemas [[Armeenia genotsiid]]i tunnustamise toetuseks (2019) }} }} }} '''Tulsi Gabbard''' ({{IPA-en|ˈtʌlsi ˈɡæbərd}}; sündinud [[12. aprill|12. aprillil]] [[1981]] [[Leloaloa]]s) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[poliitik]] ja sõjaväelane, alates 12. veebruarist 2025 kuni 3. juunini 2026 [[riiklik luureülem]]. Ehkki varem oli ta demokraat, astus ta 2024. aastal [[Vabariiklik Partei|Vabariiklikusse Parteisse]]. Alates 2021. aastast on ta [[Ameerika Ühendriikide maaväe reserv]]is olev [[kindralleitnant|kolonelleitnant]]. Aastatel 2013–2021 oli ta [[Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda|Esindajatekoja]] liige [[Hawaii osariik|Hawaii osariigis]] 2. valimisringkonnast. Ta on esimene samoa- ja hinduameeriklane, kes on olnud [[Ameerika Ühendriikide kongress]]i ja [[Ameerika Ühendriikide valitsuskabinet|valitsuskabineti]] liige. == Päritolu ja haridus == Gabbard on sündinud [[Leloaloa]]s [[Maʻopūtasi maakond|Maʻopūtasi maakonnas]], mis asub [[Ameerika Samoa]] [[Tutulia]] saarel,<ref name=":10" /><ref name=":11" /> hilisema [[Hawaii osariigi senat|Hawaii osariigi senaatori]] [[Mike Gabbardi]] ja tema naise Carol Gabbardi (neiupõlvenimega Porter) neljanda lapsena. Tulsi isa on sünnijärgne Ameerika kodanik,<ref name="isa" /> ema Carol Gabbard (neiupõlvenimega Porter) on sündinud Indiana osariigis [[Decatur (Indiana)|Decaturis]]. Tulsi sai nime [[püha basiilik]]a sanskritikeelse nime järgi. Pere kolis [[Hawaii osariik]]i 1983. aastal, kui Gabbard oli kaheaastane.<ref name=":0" /> 2002. aastal katkestas ta televisiooniproduktsiooni õpingud Leewardi kogukonnakolledžis, et kandideerida [[Hawaii osariigi esindajatekoda|Hawaii osariigi esindajatekotta]]. Valituks osutudes sai temast toona ajaloo noorim naine, kes on olnud osariikliku esindajatekoja liige.<ref name=":15" /><ref name="Geraghty-190221" /><ref name="The Washington Post" /> 2009. aastal lõpetas Gabbard Hawaii Vaikse ookeani ülikooli.<ref name="HPU" /><ref name="HPU-alumni-newsletter" /><ref name="civilbeat-tg-topic" /> == Sõjaväeteenistus == [[File:Tulsi-gabbard-promoted-major.jpg|thumb|left|Gabbardi ülendamine majoriks 12. oktoobril 2015]] 2003. aasta aprillis, kui ta oli Hawaii esindajatekoja liige, astus ta [[Hawaii armee rahvuskaart|Hawaii maaväe rahvuskaarti]].<ref name="Serve" /> 2004. aasta juulis saadeti ta rahvuskaartlasena 12 kuu pikkusele missioonile [[Iraak]]i, kus teenis spetsialistina 29. jalaväebrigaadi lahingumeeskonna 29. toetuspataljoni meditsiinikompaniis.<ref name="29th" /><ref name="london" /> Gabbard teenis [[Baladi õhuväebaas|logistilisel toetusalal Anakonda]] ja lõpetas missiooni 2005. aastal.<ref name="aloha-iraq" /><ref name="The Washington Post-2019" /> Välismissioonil oleku tõttu otsustas ta jätta esindajatekotta uuesti kandideerimata.<ref name="guard-wont-campaign" /> 2005. aastal anti talle autasu [[Combat Medical Badge]] "osalemise eest lahinguoperatsioonides vaenlase tule all operatsiooni Iraagi vabadus III toetuseks.""<ref name="AP-Sen-Support3" /> Samuti on talle antud Ühendriikide eeskujuliku teenistuse medal<ref name="s309" /> ja Saksa relvajõudude aumärk militaarse asjatundlikkuse eest.<ref name="GTIWU" /> 2007. aastal lõpetas Gabbard esimese naisena lühendatud ohvitseriväljaõppe [[Alabama sõjaväeakadeemia]]s oma lennu parimate hulgas. Talle anti [[nooremleitnant|nooremleitnandi]] auaste ja ta jätkas teenistust 29. jalaväebrigaadi lahingumeeskonna juures sõjaväepolitseinikuna. Aastatel 2008–2009 teenis ta [[Kuveit|Kuveidis]], olles muuhulgas esimene Kuveidi sõjaväerajatisse sisenenud naine ja esimene Kuveidi sõjaväe aumärgi saanud naine.<ref name="ehbDA" /> 2015. aastal sai Gabbard majoriks.<ref name="HT-Major" /><ref name="mXzgm" /> Ta jätkas teenistust Hawaii rahvuskaardis kuni viidi 2020. aasta juunis üle Californias paiknevasse maaväe reservüksusse [[Ameerika Ühendriikide maaväe tsiviilasjade ja psühholoogiliste operatsioonide väejuhatus]]e alluvuses.<ref name="Tulsi Gabbard Full Biography" /><ref name="nGmqs" /> 4. juulil 2021 ülendati ta kolonelleitnandiks.<ref name="CNN-Tulsi-LTC" /><ref name="Tulsi-Lt-Colonel" /> Gabbard viibis sel ajal [[Aafrika sarv]]el, täites tsiviilasjade ohvitserina ülesandeid erioperatsioonil.<ref name="CNN-Tulsi-LTC" /><ref name="Mil-Service-LC" /><ref name="LTC-Tulsi-YN" /> Seejärel määrati ta [[Oklahoma]]s [[Tulsa]]s baseeruva 354. rügemendi 1. pataljoni ülemaks.<ref name="LTC-Tulsi-HST" /><ref name="Current-Ops-1-354" /> == Poliitilise karjääri algus == 2002. aastal võitis ta 43% häältega demokraatliku partei eelvalimised Hawaii esindajatekoja 42. valimisringkonnas ning edestas seejärel 60,7% häältega vabariiklasest vastaskandidaati Alfonso Jimenezest.<ref name="7lAxO" /><ref name="NmTLZ" /> 21-aastasest Gabbardist sai Hawaii ajaloo noorim esindajatekoja liige ning sel ajal oli ta ka noorim USA osariigi esindajatekotta valitud naine.<ref name="BI" /><ref name="The Washington Post" /> == Ameerika Ühendriikide esindajatekojas (2013–2021) == 2012. aasta valimistel järel sai Gabbardist esimene [[samoalased|samoalasest]] [[Ameerika Ühendriikide Kongress]]i liige, samuti on ta ajaloo esimene [[Hinduism|hindu]] USA kongressis. {{pooleli}} == 2020. aasta presidendikampaania == 2019. aasta [[11. jaanuar]]il [[CNN]]-le antud intervjuus teatas ta kavast kandideerida 2020. aastal [[Ameerika Ühendriikide president|Ameerika Ühendriikide presidendiks]] ja alustada ametlikku [[Ameerika Ühendriikide presidendivalimised|valimiskampaaniat]] järgmisel nädalal.<ref name="pres" /><ref name="guardian12jaan2019" /> [[CNN]] kirjeldas ta kampaania välispoliitilist platvormi [[Interventsionismivastasus|interventsionismivastasena]] ja kirjeldas Gabbardi majandusprogrammi populistlikuna.<ref name="CNN-rocky" /><ref name="M4U3z" /> Ta lõpetas kampaania 2020. aasta märtsis ja avaldas seejärel toetust [[Joe Biden]]ile. == Riikliku luure ülem (2025–2026) == 13. novembril 2024 esitas [[2024. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised|presidendivalimised]] võitnud [[Donald Trump]] Gabbardi USA riikliku luure ülema (''Director of National Intelligence''; DNI) kandidaadiks, tuues esile tema juhiomadusi ja sõjaväelist kogemust.<ref name="NYT-TG-DNI2" /><ref name="ABC-TG-DNI2" /><ref name="dMZAB" /> Kandidaadiks nimetamine tekitas avalikkuses poleemikat ja vastukaja.<ref name="u8982" /><ref name="e3282" /><ref name="h9542" /> Üle 100 endise rahvusliku julgeolekuga tegelenud ametniku allkirjastasid avaliku kirja, milles kritiseerisid Gabbardi nomineerimist DNI-ks.<ref name=":92" /><ref name=":272" /><ref name=":222" /> Tema kuulamine senati luurekomitee ees toimus 30. jaanuaril 2025 ja 4. veebruaril 2025 hääletas luurekomitee 9-8 parteiliini pidi Gabbardi ametisse nimetamise poolt.<ref name=":04" /> 12. veebruaril kinnitas senat ta kandidatuuri häältega 52-48, ainsa vabariiklasest senaatorina hääletas Gabbardi vastu [[Mitch McConnell]].<ref name=":111" /> 12. veebruaril 2025 vannutas [[Ameerika Ühendriikide justiitsminister]] [[Pam Bondi]] ta ametisse.<ref name="tqi6i" /><ref name="ebQXC" /> 22. mail 2026 teatas Gabbard, et astub DNI juhi kohalt tagasi 30. juunil 2026. == Poliitilised vaated == === Sisepoliitika === Gabbard on üldiselt toetanud seadustatud aborti esimese 20 nädala jooksul,<ref name="5Mg9c" /><ref name=":16" /> ehkki tema vaated on ajas muutunud. Noorena oli ta abordivastane, kuid muutis oma vaateid pärast sõjaväeteenistust Iraagis, kus nägi "hävitavat mõju, mida avaldab see, kui valitsused ... tegutsevad oma rahva jaoks moraalse vahekohtunikuna".<ref name="PBS" /><ref name="Kaczynski-190113" /><ref name="Sanneh" /> === Välispoliitika === Välispoliitiliselt on ta olnud kriitiline "neoliberaalse/neokonservatiivse sõjamasina" suhtes, mis soovib USA osalust "raiskavates välismaistes sõdades". Gabbardi arvates tuleks sõjale kulutatav raha suunata ümber tervishoiu, taristu ja teiste riiklike prioriteetidega tegelemiseks. Ta on kirjeldanud end nii [[sõjapistrik]]u kui [[rahutuvi]]na, öeldes "kui tegu on sõjaga terroristide vastu, olen ma pistrik, [ent] kui tegu on viljatute režiimivahetussõdadega, siis olen ma tuvi".<ref name="YnOmL" /><ref name="xvOy4" /><ref name="guardian_2019" /><ref name="e66AY" /><ref name="rqbUy" /><ref name="rdFtk" /> ==== Venemaa sissetung Ukrainasse ==== 2019. aastal ütles Gabbard [[MSNBC]] hommikusaates, et näeb Putinit Ameerika Ühendriikide vastasena.<ref name=":21" /><ref name="morning joe" /> 11. veebruaril 2022, kui Venemaa koondas Ukraina lähistele vägesid, ütles Gabbard, et "president Biden võiks selle kriisi lõpetada ja vältida sõda Venemaaga [...] garanteerides [...], et Ukraina ei saa NATO liikmeks" ning soovitas Bidenil sedasi käituda, viidates Ukraina liikmesuse üleüldisele ebatõenäolisusele. Gabbard oli skeptiline lahenduse leidmata jätmise osas, süüdistades "sõjaõhutajaid mõlemalt poolt Washingtonis" ning viidates, et Venemaa sissetung võibki olla USA huvides, misjärel saaks kehtestada "drakoonilised sanktsioonid" ja alustada uut külma sõda. Gabbard pidas sellist suhtumist kasulikuks "sõjatööstuskompleksile, mis kontrollib nii paljusid meie poliitikuid" Ühendriikide, Ukraina ja Venemaa elanike arvelt.<ref name=":1" /> 13. veebruaril ütles Gabbard, et "Ukraina saamine NATO liikmeks ei ole nagunii meie riiklikes huvides, seega miks mitte anda Venemaale seda puudutav kinnitus?"<ref name="BND1h" /><ref name="WdvMs" /> 24. veebruaril, mil Venemaa tungis Ukrainasse, kirjutas Gabbard [[Twitter]]is, et "seda sõda ja kannatusi saanuks ära hoida, kui Bideni administratsioon/NATO tunnustanuks Venemaa legitiimseid julgeolekumuresid seoses Ukraina liitumisega NATO-ga, mis tähendaks USA/NATO vägesid otse Venemaa piiril".<ref name="KrH66" /> 27. veebruaril soovitas ta konflikti lahendada läbi neutraliteedi: "On aeg seada geopoliitika kõrvale ja võtta omaks ''[[aloha]]'' vaim, lugupidamine ja armastus Ukraina inimeste vastu, jõudes kokkuleppele, et Ukraina on neutraalne riik... [E]t NATO ja Vene vägesid poleks üksteise üksteise mitte-Balti piiridel. See võimaldaks Ukraina rahval elada rahus".<ref name="D0HzH" /> 4. aprillil 2022 kirjutas Gabbard Twitteris: "president Putin, teie jõhker rünnak Ukraina vastu pole üksnes taunitav, vaid on olnud tohutu geopoliitiline viga, mis on Venemaale juba kalliks maksma läinud.... [O]n Venemaa ja Ukraina rahva huvides, et tõmbaksite kohe oma väed välja."<ref name="tOoYI" /> ==== Armeenia ja Aserbaidžaan ==== 2019. aastal pani Gabbard koos veel mitme Kongressi liikmega arutlusele seaduseelnõu, millega Ameerika Ühendriigid tunnustaks [[Armeenia genotsiid]]i.<ref name="UzwfJ" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Serve">{{cite web |title=State legislator 'honored' to serve country |url=http://the.honoluluadvertiser.com/article/2003/Apr/20/ln/ln29a.html |last=Espanol |first=Zenaida Serrano |date=20. aprill 2003 |newspaper=[[The Honolulu Advertiser]] |accessdate=1. augustil 2010 |archive-date=2012-10-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20121002222559/http://the.honoluluadvertiser.com/article/2003/Apr/20/ln/ln29a.html |url-status=dead}}</ref> <ref name="HPU">{{cite web|title=The Unique, Historic, and Inspiring Life of Tulsi Gabbard|url=http://votetulsi.com/tulsi-gabbard|author=Tulsi Gabbard|date=1. jaanuar 2012|publisher=Tulsi Gabbard|accessdate=23. augustil 2012|archive-date=2012-09-05|archive-url=https://web.archive.org/web/20120905022947/http://votetulsi.com/tulsi-gabbard|url-status=dead}}</ref> <ref name="HPU-alumni-newsletter">{{cite journal|title=Alumni News|journal=HPU Alumni Newsletter|year=2012|issue=12|url=http://alumni.hpu.edu/page.aspx?pid=367|page=23|publisher=[[Hawaii Pacific University]]|accessdate=29. detsembril 2012|quote=Congresswoman-elect Tulsi Gabbard (BSBA International Business 2009)|archive-date=2014-03-02|archive-url=https://web.archive.org/web/20140302014903/http://alumni.hpu.edu/page.aspx?pid=367|url-status=dead}}</ref> <ref name="civilbeat-tg-topic">{{cite web|title=Tulsi Gabbard|url=http://www.civilbeat.com/topics/tulsi-gabbard/|publisher=Honolulu Civil Beat|accessdate=30. detsembril 2012|quote=After being deployed to the Middle East for a second time in 2008, she returned to Hawaii to complete a degree in international business from Hawaii Pacific University.|archive-date=2017-10-29|archive-url=https://web.archive.org/web/20171029175948/http://www.civilbeat.com/topics/tulsi-gabbard/|url-status=dead}}</ref> <ref name=":0">{{cite web|url=http://www.mikegabbard.com/content/about-mike-gabbard|title=About Mike Gabbard|publisher=mikegabbard.com|access-date=28. veebruaril 2016|archive-date=2018-12-19|archive-url=https://web.archive.org/web/20181219134310/http://www.mikegabbard.com/content/about-mike-gabbard|url-status=dead}}</ref> <ref name="pres">{{cite web |last1=Kelly |first1=Caroline |title=Rep. Gabbard says she will run for president in 2020 |url=https://www.cnn.com/2019/01/11/politics/tulsi-gabbard-van-jones/index.html |website=CNN |accessdate=12. jaanuaril 2019}}</ref> <ref name="guardian12jaan2019">{{cite news|url=https://www.theguardian.com/us-news/2019/jan/11/tulsi-gabbard-run-president-2020-democrat-hawaii? |title=Tulsi Gabbard: Democrat says she will run for president in 2020 |date=12. jaanuar 2019|work=[[TheGuardian.com]]|accessdate=12. jaanuaril 2019}}</ref> <ref name=":10">{{cite web |url=https://history.house.gov/People/Listing/G/GABBARD,-Tulsi-(G000571)/ |title=GABBARD, Tulsi – US House of Representatives: History, Art & Archives |website=history.house.gov |access-date=17 January 2019}}</ref> <ref name=":11">{{cite web |url=https://www.samoatimes.co.nz/sauni-se-tamaitai-samoa-e-tauva-i-le-tofi-peresetene-o-le-iunaite-setete-o-amerika-usa/ |title=Sauni se tamaitai Samoa e tauva i le tofi Peresetene o le Iunaite Setete o Amerika (USA) |work=Samoa Times |date=28. november 2018}}</ref> <ref name="isa">{{cite web |title=Sec. 301. [8 U.S.C. 1401] (e) |url=https://www.uscis.gov/ilink/docView/SLB/HTML/SLB/0-0-0-1/0-0-0-29/0-0-0-9696.html |website=uscis.gov |publisher=U.S. Citizenship and Immigration Services}}</ref> <ref name=":15">{{Cite web|title=Tulsi Gabbard's Biography|url=https://justfacts.votesmart.org/candidate/biography/129306/tulsi-gabbard|access-date=4 February 2021|website=Vote Smart}}</ref> <ref name="Geraghty-190221">{{cite news |last=Geraghty |first=Jim |date=21. veebruar 2019 |title=Twenty Things You Probably Didn't Know About Tulsi Gabbard |work=[[National Review]] |url=https://www.nationalreview.com/2019/02/tulsi-gabbard-2020-presidential-campaign-twenty-things-to-know/ |access-date=21 February 2019}}</ref> <ref name="The Washington Post">{{cite news|last1=Blake|first1=Aaron|last2=Sullivan|first2=Sean|date=7. september 2012|title=The 10 Biggest Surprises of the Conventions|newspaper=[[The Washington Post]]|url=https://www.washingtonpost.com/blogs/the-fix/wp/2012/09/07/the-10-biggest-surprises-of-the-conventions/|url-status=live|access-date=8. septembril 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20131227080303/http://www.washingtonpost.com/blogs/the-fix/wp/2012/09/07/the-10-biggest-surprises-of-the-conventions/|archive-date=27 December 2013}}</ref> <ref name="29th">{{cite news|title=City bill seeks to cover deployed pay gap|last=Nakaso|first=Dan|date=11. juuli 2004|newspaper=[[The Honolulu Advertiser]]|page=A2}}</ref> <ref name="london">{{cite news|last=Gabbard Tamayo|first=Tulsi|date=8. august 2005|title=London visit makes loss clear|newspaper=[[The Honolulu Advertiser]]|url=http://the.honoluluadvertiser.com/article/2005/Aug/08/ln/508080354.html|url-status=live|access-date=12. novembril 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20201111232912/http://the.honoluluadvertiser.com/article/2003/Apr/20/ln/ln29a.html|archive-date=11. november 2020|ref=none}}</ref> <ref name="aloha-iraq">{{cite news|last=Gabbard Tamayo|first=Tulsi|date=15. märts 2005|title=Aloha invades Iraq compound|newspaper=[[The Honolulu Advertiser]]|url=http://the.honoluluadvertiser.com/article/2005/Mar/15/ln/ln14p.html|url-status=live|access-date=12. novembril 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20201018134025/http://the.honoluluadvertiser.com/article/2005/Mar/15/ln/ln14p.html|archive-date=18 October 2020|ref=none}}</ref> <ref name="The Washington Post-2019">{{Cite news|date=2019|title=Rep. Tulsi Gabbard says she is 'seriously considering' a 2020 White House bid|newspaper=[[The Washington Post]]|url=https://www.washingtonpost.com/politics/rep-tulsi-gabbard-seriously-considering-a-2020-white-house-bid/2018/12/13/e91d31b0-fec9-11e8-862a-b6a6f3ce8199_story.html|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20201028094826/https://www.washingtonpost.com/politics/rep-tulsi-gabbard-seriously-considering-a-2020-white-house-bid/2018/12/13/e91d31b0-fec9-11e8-862a-b6a6f3ce8199_story.html|archive-date=28 October 2020}}</ref> <ref name="guard-wont-campaign">{{cite news|last=Blakeman|first=Karen|date=30. august 2004|title=Guard soldier Tamayo won't campaign|newspaper=[[The Honolulu Advertiser]]|url=http://the.honoluluadvertiser.com/article/2004/Aug/30/ln/ln10a.html|url-status=live|access-date=12. novembril 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20201018134024/http://the.honoluluadvertiser.com/article/2004/Aug/30/ln/ln10a.html|archive-date=18 October 2020}}</ref> <ref name="AP-Sen-Support3">{{Cite web |date=2024-11-24 |title=Republicans push back against Democrats' claims that Trump intelligence pick Gabbard is compromised |url=https://apnews.com/article/trump-tulsi-gabbard-intelligence-director-russia-putin-0f661dd39bd16e248b16c049e6aa26c5 |access-date=2024-11-29 |publisher=Associated Press |language=en}}</ref> <ref name="s309">{{cite web | title=Tulsi Gabbard | publisher=John F. Kennedy Presidential Library and Museum | url=https://www.jfklibrary.org/events-and-awards/new-frontier-award/award-recipients/tulsi-gabbard-2013 | access-date=10. jaanuaril 2025}}</ref> <ref name="HT-Major">[http://westhawaiitoday.com/news/state-wire/us-rep-tulsi-gabbard-promoted-army-major US Rep. Tulsi Gabbard promoted to Army major] West Hawaii Today; October 13, 2015</ref> <ref name="Tulsi Gabbard Full Biography">{{cite web|url=http://gabbard.house.gov/about/full-biography|title=Tulsi Gabbard Full Biography|archive-url=https://web.archive.org/web/20130719084244/http://gabbard.house.gov/about/full-biography|archive-date=19 July 2013|url-status=dead}}</ref> <ref name="CNN-Tulsi-LTC">{{cite news |date=27. märts 2024 |title=Tulsi Gabbard Fast Facts |url=https://www.cnn.com/2019/01/30/us/tulsi-gabbard-fast-facts/index.html |access-date=31 October 2024 |publisher=CNN |quote="Hawaii Army National Guard, 2003–2020, Major; US Army Reserve, 2020–present, Lieutenant Colonel"}}</ref> <ref name="Tulsi-Lt-Colonel">{{cite web |date=13. november 2024 |title=Trump names Tulsi Gabbard as pick for head of National Intelligence |url=https://www.axios.com/2024/11/13/trump-tulsi-gabbard-national-intelligence |access-date=14. novembril 2024 |work=Axios |quote="former Hawaii Rep. Tulsi Gabbard.. Iraq War veteran and lieutenant colonel in the U.S. Army Reserve"}}</ref> <ref name="Mil-Service-LC">{{cite news |date=27. august 2024 |title=Tulsi Gabbard's Military Service: Hawaii Army National Guard Major And Iraq War Veteran |url=https://www.timesnownews.com/world/us/us-news/tulsi-gabbards-military-service-hawaii-army-national-guard-major-and-iraq-war-veteran-article-112816638 |access-date=31. augustil 2024 |work=Times Now News |quote="Gabbard received a promotion to Lieutenant Colonel on July 4, 2021"}}</ref> <ref name="LTC-Tulsi-YN">{{cite news |date=15. november 2024 |title=The trailblazing political and Army career of Tulsi Gabbard |url=https://www.yahoo.com/news/trailblazing-political-army-career-tulsi-191604107.html |access-date=15. novembril 2024 |work=Yahoo News |quote="She was assigned to a California-based unit in the United States Army Civil Affairs and Psychological Operations Command (Airborne) and promoted to Lieutenant Colonel on July 4, 2021"}}</ref> <ref name="LTC-Tulsi-HST">{{cite news | title=Trump Appoints Lieutenant Colonel Tulsi Gabbard as Director of National Intelligence |url=https://www.hstoday.us/subject-matter-areas/intelligence/trump-appoints-lieutenant-colonel-tulsi-gabbardas-as-director-of-national-intelligence/ | work= HS Today | date=15. november 2024|access-date=30 November 2024|quote="She currently serves as a Lieutenant Colonel in the U.S. Army Reserve and is the Battalion Commander of the 1/354 Regiment in Tulsa, Oklahoma"}}</ref> <ref name="Current-Ops-1-354">{{cite news | title=1st Battalion, 354th Regiment| url = https://currentops.com/unit/us/army/354-rgt/1-bn | work= CurrentOps | date=14. juuni 2024|access-date=30. novembril 2024}}</ref> <ref name="BI">{{cite news|last1=Wyler|first1=Grace|last2=Hickey|first2=Walter|date=8. detsember 2012|title=12 Fascinating People Who Are Heading To Congress Next Year|work=[[Business Insider]]|url=http://www.businessinsider.com/freshmen-congress-new-members-democrats-republicans-2012-12?op=1|url-status=live|access-date=10 December 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20201030093322/https://www.businessinsider.com/freshmen-congress-new-members-democrats-republicans-2012-12?op=1|archive-date=30 October 2020}}</ref> <ref name="CNN-rocky">{{cite news |last1=Merica |first1=Dan |last2=Saenz |first2=Arlette |title=Tulsi Gabbard officially launches 2020 campaign after rocky start |url=https://www.cnn.com/2019/02/02/politics/tulsi-gabbard-2020-launch/index.html |access-date=4 February 2019 |publisher=CNN|date=2. veebruar 2019}}</ref> <ref name="NYT-TG-DNI2">{{Cite web |date=13. november 2024 |title=Trump Chooses Tulsi Gabbard for Director of National Intelligence |url=https://www.nytimes.com/2024/11/13/us/politics/trump-tulsi-gabbard-director-national-intelligence.html |access-date=13. novembril 2024 |work=[[The New York Times]] |quote="Ms. Gabbard, a lieutenant colonel in the Army Reserve who served in Iraq"}}</ref> <ref name="ABC-TG-DNI2">{{Cite web |date=13. november 2024 |title=Former Democratic Rep. Tulsi Gabbard is Trump's pick for director of national intelligence |url=https://abcnews.go.com/Politics/former-democratic-rep-tulsi-gabbard-trumps-pick-director/story?id=115772928 |access-date=21. novembril 2024 |publisher=[[ABC News]] |quote="For over two decades, Tulsi has fought for our Country and the Freedoms of all Americans."}}</ref> <ref name="u8982">{{cite web |last=Collinson |first=Stephen |date=25. november 2024 |title=Analysis: Trump's determination to install controversial picks faces next test |url=https://edition.cnn.com/2024/11/25/politics/trump-gabbard-hegseth-analysis/index.html |access-date=8. jaanuaril 2025 |publisher=CNN}}</ref> <ref name="e3282">{{cite web |date=14. november 2024 |title=Why is Tulsi Gabbard, Trump's new intel tsar, so controversial? |url=https://www.aljazeera.com/news/2024/11/14/why-is-tulsi-gabbard-trumps-new-intel-tsar-so-controversial |access-date=8. jaanuaril 2025 |publisher=Al Jazeera English}}</ref> <ref name="h9542">{{cite web |last1=Bennett |first1=Geoff |last2=Sagalyn |first2=Dan |last3=Hyatt |first3=Lachlan |date=14. november 2024 |title=Why Trump's nomination of Gabbard for national intelligence director is controversial |url=https://www.pbs.org/newshour/show/why-trumps-nomination-of-gabbard-for-national-intelligence-director-is-controversial |access-date=8. jaanuaril 2025 |website=PBS Newshour}}</ref> <ref name=":92">{{Cite web |date=2024-12-08 |title=Democrats and Republicans in Congress worried that Gabbard might leak to Assad regime |url=https://www.nbcnews.com/politics/national-security/democrats-republicans-congress-worried-gabbard-might-leak-information-rcna181316 |access-date=2024-12-10 |publisher=NBC News |language=en}}</ref> <ref name=":272">{{Cite news |last= |first= |date=2024-12-05 |title=Former US officials alarmed over Tulsi Gabbard's alleged 'sympathy for dictators' |url=https://www.theguardian.com/us-news/2024/dec/05/intelligence-security-officials-tulsi-gabbard |access-date=2024-12-10 |work=The Guardian |language=en-GB |issn=0261-3077}}</ref> <ref name=":222">{{Cite web |last1=Sherman |first1=Wendy R. |author-link=Wendy Sherman |last2=Gottemoeller |first2=Rose |author-link2=Rose Gottemoeller |last3=Lake |first3=Anthony |author-link3=Anthony Lake |last4=Tien |first4=(former Deputy Secretary of Homeland Security) John |display-authors=3 |date=2024-12-04 |title=Letter from 104 senior national security professionals to Thune and Schumer |url=https://www.fp4america.org/wp-content/uploads/2024/12/Gabbard-DNI_Nomination-Letter-PDF.pdf}}</ref> <ref name=":04">{{Cite web |last1=Weaver |first1=Al |last2=Beitsch |first2=Rebecca |date=2025-02-04 |title=Senate panel advances Tulsi Gabbard nomination for DNI |url=https://thehill.com/homenews/senate/5126051-tulsi-gabbard-dni-nomination-advances |access-date=2025-02-04 |website=[[The Hill]]}}</ref> <ref name=":111">{{Cite news |last1=Gómez |first1=Martín González |last2=Huang |first2=Jon |last3=Kim |first3=June |last4=Parlapiano |first4=Alicia |last5=Zhang |first5=Christine |date=2025-02-12 |title=Live Count: The Senate Votes on Tulsi Gabbard to be Director of National Intelligence |url=https://www.nytimes.com/interactive/2025/02/12/us/politics/gabbard-senate-confirmation-vote.html |access-date=2025-02-12 |work=The New York Times |language=en-US |issn=0362-4331}}</ref> <ref name=":16">{{Cite web |date=10. detsember 2020 |title=H.R.8939 |url=https://www.congress.gov/bill/116th-congress/house-bill/8939/text?r=28&s=1 |access-date=12 October 2022 |website=United States Congress}}</ref> <ref name="PBS">{{Cite web|first=Lisa|last=Desjardines|url=https://www.pbs.org/newshour/politics/what-does-rep-tulsi-gabbard-believe-where-the-candidate-stands-on-7-issues|title=What does Tulsi Gabbard believe? Where the candidate stands on 7 issues|date=14. jaanuar 2019|website=[[PBS NewsHour]]|language=en-us|access-date=22 January 2019}}</ref> <ref name="Kaczynski-190113">{{cite news|last=Kaczynski|first=Andrew|title=Tulsi Gabbard once touted working for anti-gay group that backed conversion therapy|url=https://www.cnn.com/2019/01/13/politics/kfile-tulsi-gabbard-lgbt/index.html|work=[[CNN]]|date=17. jaanuar 2019|access-date=2 December 2019}}</ref> <ref name="Sanneh">{{Cite news|url=https://www.newyorker.com/magazine/2017/11/06/what-does-tulsi-gabbard-believe|title=What Does Tulsi Gabbard Believe?|last=Sanneh|first=Kelefa|date=6. november 2017|newspaper=New Yorker|access-date=2019-01-13}}</ref> <ref name="guardian_2019">{{Cite web|url=https://www.theguardian.com/us-news/2019/mar/18/tulsi-gabbard-2020-progressive-steve-bannon-right|title=Who is Tulsi Gabbard? The progressive 2020 hopeful praised by Bannon and the right|last=McCarthy|first=Tom|date=2019-05-13|website=[[The Guardian]]|access-date=2019-08-26}}</ref> <ref name=":21">{{Cite web |last=Choi |first=Matthew |date=2019-02-06 |title=Gabbard refuses to say if Assad is a U.S. adversary |url=https://www.politico.com/story/2019/02/06/tulsi-gabbard-bashar-al-assad-enemy-1152242 |access-date=2024-12-10 |website=Politico |language=en}}</ref> <ref name="morning joe">{{Cite web |date=6. veebruar 2019 |title=Morning Joe: Rep. Gabbard: Assad is not an enemy of the US |url=https://www.msnbc.com/morning-joe/watch/rep-gabbard-assad-is-not-an-enemy-of-the-us-1438093891865 |access-date=2024-12-10 |publisher=MSNBC |at=13:10 |language=en}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |last=Schwartz |first=Ian |date=2022-02-11 |title=Tulsi Gabbard: "Warmonger" Biden Wants Russia To Invade Ukraine To Start New Cold War, Benefit Military-Industrial Complex |url=https://www.realclearpolitics.com/video/2022/02/11/tulsi_gabbard_warmonger_biden_wants_russia_to_invade_ukraine_to_start_new_cold_war_benefit_military-industrial_complex.html |access-date=2024-11-24 |website=Real Clear Politics}}</ref> <ref name="GTIWU">{{Cite web |last=Papple |first=Dawn |date=2016-02-29 |title=More Details About Rep. Tulsi Gabbard, DNC Vice Chair That Resigned To Endorse Bernie Sanders Before Super Tuesday – Inquisitr News |url=https://www.inquisitr.com/more-details-about-rep-tulsi-gabbard-dnc-vice-chair-that-resigned-to-endorse-bernie-sanders-before-super-tuesday |access-date=2025-01-12 |language=en-US}}</ref> <ref name="ehbDA">{{netiviide |url=https://www.yahoo.com/news/trailblazing-political-army-career-tulsi-191604107.html |pealkiri=The trailblazing political and Army career of Tulsi Gabbard |väljaanne=Yahoo! News |autor=Miguel Ortiz |aeg=15. november 2024 |vaadatud=22. veebruaril 2025 |keel=inglise}}</ref> <ref name="mXzgm">[https://web.archive.org/web/20151222140937/http://gabbard.house.gov/index.php/press-releases/511-photos-rep-tulsi-gabbard-promoted-from-captain-to-major-by-hawai-i-army-national-guard PHOTOS: Rep. Tulsi Gabbard Promoted from Captain to Major by Hawaiʻi Army National Guard] [https://web.archive.org/web/20151222140937/http://gabbard.house.gov/index.php/press-releases/511-photos-rep-tulsi-gabbard-promoted-from-captain-to-major-by-hawai-i-army-national-guard Arhiiviversioon] seisuga 22. detsember 2015 House Office of Rep. Tulsi Gabbard, October 13, 2015</ref> <ref name="nGmqs">{{cite news|last=Cole|first=William|date=18. oktoober 2020|title=Tulsi Gabbard leaves Hawaii Army National Guard after 17 years for California duty|work=[[Honolulu Star-Advertiser]]|url=https://www.staradvertiser.com/2020/10/18/hawaii-news/gabbard-leaves-hawaii-guard-for-california-duty/|url-status=live|access-date=20 October 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20201019000638/https://www.staradvertiser.com/2020/10/18/hawaii-news/gabbard-leaves-hawaii-guard-for-california-duty/|archive-date=19 October 2020}}</ref> <ref name="7lAxO">{{Cite web |date=28. september 2002 |title=Open Primary Election 2002 – State of Hawaii – Statewide |url=https://files.hawaii.gov/elections/files/results/2002/primary/histatewide.pdf |access-date=27. augustil 2022 |publisher=Hawaii Office of Elections}}</ref> <ref name="NmTLZ">{{Cite web |date=6. november 2002 |title=General Election 2002 – State of Hawaii – Statewide |url=https://files.hawaii.gov/elections/files/results/2002/general/histatewide.pdf |access-date=27. augustil 2022 |publisher=Hawaii Office of Elections}}</ref> <ref name="M4U3z">{{cite web |last=Haltiwanger |first=John |date=2. aprill 2019 |title=Tulsi Gabbard is running for president in 2020. Here's everything we know about the candidate and how she stacks up against the competition. |url=https://www.businessinsider.com/who-is-tulsi-gabbard-bio-age-family-key-positions-2019-4 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190402180742/https://www.businessinsider.com/who-is-tulsi-gabbard-bio-age-family-key-positions-2019-4/ |archive-date=2 April 2019 |access-date=19 October 2019 |website=Business Insider}}</ref> <ref name="dMZAB">{{Cite web |last=Rogers |first=Katie |date=13. november 2024 |title=Gaetz, Gabbard and Hegseth: Trump's Picks Are a Show of Force |url=https://www.nytimes.com/2024/11/13/us/politics/gaetz-gabbard-hegseth-trump-appointees.html |access-date=14. novembril 2024 |website=The New York Times}}</ref> <ref name="tqi6i">{{Cite news |last=Gangitano |first=Alex |date=12. veebruar 2025 |title=Tulsi Gabbard sworn in as top intelligence chief in Oval Office |work=[[The Hill]] |url=https://thehill.com/homenews/administration/5141579-tulsi-gabbard-sworn-in-director-national-intelligence/ |access-date=12 February 2025}}</ref> <ref name="ebQXC">{{cite AV media |title=Tulsi Gabbard sworn-in as Director of National Intelligence; promises to 'restore trust' |publisher=The National Desk |date=12. veebruar 2025 |url=https://www.youtube.com/watch?v=WDAiB4wchiE}}</ref> <ref name="5Mg9c">{{cite news|url=https://www.marieclaire.com/politics/a25868421/who-is-tulsi-gabbard/|title=Who Is Tulsi Gabbard? Everything You Need to Know About the 2020 Presidential Candidate|first=Kayleigh|last=Roberts|date=12. jaanuar 2019|work=MarieClaire|access-date=26. veebruaril 2019|quote=She's known as an environmentalist and a proponent of women's reproductive rights.}}</ref> <ref name="YnOmL">{{Cite web|url=https://www.msnbc.com/msnbc/watch/rep-gabbard-the-leadership-i-bring-is-to-end-regime-change-wars-62500421582|title=Rep. Gabbard: The leadership I bring is to end 'regime change wars'|date=2019-06-22|website=[[MSNBC]]|access-date=2019-08-06}}</ref> <ref name="xvOy4">{{Cite web|url=https://www.politico.com/2020-election/candidates-views-on-the-issues/tulsi-gabbard/|title=Tulsi Gabbard Views on 2020 Issues: A Voter's Guide|date=2019-08-23|website=[[Politico]]|access-date=2019-08-26}}</ref> <ref name="e66AY">{{cite web|url=https://www.realclearpolitics.com/video/2019/05/06/tulsi_gabbard_ad_neoliberals_and_neocons_sing_from_the_same_songsheet_war_war_war.html|title=Tulsi Gabbard Ad: Neoliberals And Neocons Sing From The Same Songsheet, War War War|last=Hains|first=Tim|date=2019-05-06|website=Real Clear Politics}}</ref> <ref name="rqbUy">{{cite news|url=https://www.staradvertiser.com/2019/07/25/hawaii-news/hawaii-congresswoman-tulsi-gabbard-sues-google-for-50-million|title=Hawaii Congresswoman Tulsi Gabbard sues Google for $50 million|last=Cocke|first=Sophie|date=2019-07-25|work=StarAdvertiser|access-date=2019-08-07|location=Honolulu, HI}}</ref> <ref name="rdFtk">{{Cite web|url=https://www.cfr.org/election2020/candidate-tracker/tulsi-gabbard|title=Tulsi Gabbard's Foreign Policy Positions|date=2019-10-24|website=Council on Foreign Relations|language=en|access-date=2019-12-26}}</ref> <ref name="BND1h">{{Cite web |last=Nazaryan |first=Alexander |date=2022-02-19 |title=Why Ukraine's hope of NATO membership drives conflict with Russia |url=https://www.yahoo.com/news/why-ukraines-hope-of-nato-membership-drives-conflict-with-russia-024207209.html |access-date=2025-02-05 |website=Yahoo News |language=en-US}}</ref> <ref name="WdvMs">{{Cite tweet |user=TulsiGabbard |number=1492803305981972482 |date=2022-02-13 |title=It is not in our national security interests for Ukraine to become a member of NATO anyway, so why not give Russia that assurance? |access-date=2025-02-05}}</ref> <ref name="KrH66">{{Cite web |last=Cillizza |first=Chris |date=2022-03-01 |title=Analysis: What is Tulsi Gabbard actually doing on Russia? |url=https://www.cnn.com/2022/03/01/politics/tulsi-gabbard-cpac-ukraine-russia/index.html |access-date=2025-02-12 |publisher=CNN |language=en}}</ref> <ref name="D0HzH">{{Cite web |last=Mehrara |first=Maya |date=2024-11-14 |title=What Tulsi Gabbard has said about Russia, Ukraine, China |url=https://www.newsweek.com/what-tulsi-gabbard-has-said-about-russia-ukraine-china-1985839 |access-date=2024-11-24 |website=Newsweek |language=en}}</ref> <ref name="tOoYI">{{Cite web |date=2022-04-05 |title=Transcript: The Last Word with Lawrence O'Donnell, 4/4/22 |url=https://www.msnbc.com/transcripts/the-last-word/transcript-last-word-lawrence-o-donnell-4-4-22-n1294349 |access-date=2025-01-25 |publisher=MSNBC |language=en}}</ref> <ref name="UzwfJ">{{cite news |title=US presidential candidates line up behind Armenian Genocide resolution |url=https://www.tert.am/en/news/2019/06/05/us-armenia/3016994 |work=Tert.am |date=6. mai 2019 |access-date=2025-02-22 |archive-date=2025-02-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250222100751/https://tert.am/en/news/2019/06/05/us-armenia/3016994 |url-status=dead }}</ref> }} == Kirjandus == * {{cite journal |author=Sanneh, Kelefa |authorlink=Kelefa Sanneh |date=6. november 2017 |title=Against the tide : what's behind Tulsi Gabbard's unconventional politics? |department=Profiles |journal=The New Yorker |volume=93 |issue=35 |pages=36–45 |url=https://www.newyorker.com/magazine/2017/11/06/what-does-tulsi-gabbard-believe |accessdate=12.01.2019}} == Välislingid == {{Commonskat-tekstina|Tulsi Gabbard}} {{JÄRJESTA:Gabbard, Tulsi}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] qg9a3d3q7y6z5snaeuqzrl8ynhyvl65 Gaston d'Orléans 0 534175 7166048 6314224 2026-06-02T15:56:21Z Mona 355 7166048 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Famille d'Orléans.jpg|pisi|Jean, Philomena ja Gaston (2010)]] '''Gaston Louis Antoine Marie d'Orléans''' (sündinud [[19. november|19. novembril]] [[2009]] [[Pariis]]is) on [[Orléans'i dünastia]] liige ning Pariisi krahvi Jeani (sündinud 1965) ja Philomena de Tornos y Steinharti (sündinud 1977) vanim poeg. Alates 21. jaanuarist 2019, mil tema isaga seostatakse Prantsusmaa kuningliku perekonna pea rolli (pretendent nime all Jean IV), kannab Gaston traditsioonilist Prantsuse troonipärija tiitlit [[dofään]]. Kuigi Prantsusmaa on tänapäeval vabariik ja [[monarhia]]t ametlikult ei eksisteeri, säilitavad endise kuningliku perekonna liikmed ajaloolisi tiitleid ning genealoogilist järjepidevust sümboolsel tasandil. [[Kategooria:Prantsusmaa inimesed]] [[Kategooria:Orléansid]] [[Kategooria:Sündinud 2009]] te4nzx3zry79c6v5vi5e47p0f363y4n 7166049 7166048 2026-06-02T15:57:34Z Mona 355 7166049 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Famille d'Orléans.jpg|pisi|Jean, Philomena ja Gaston (2010)]] '''Gaston Louis Antoine Marie d'Orléans''' (sündinud [[19. november|19. novembril]] [[2009]] [[Pariis]]is) on [[Orléans'i dünastia]] liige ning Pariisi krahvi [[Jean (Pariisi krahv)|Jeani]] (sündinud 1965) ja Philomena de Tornos y Steinharti (sündinud 1977) vanim poeg. Alates 21. jaanuarist 2019, mil tema isaga seostatakse Prantsusmaa kuningliku perekonna pea rolli (pretendent nime all Jean IV), kannab Gaston traditsioonilist Prantsuse troonipärija tiitlit [[dofään]]. Kuigi Prantsusmaa on tänapäeval vabariik ja [[monarhia]]t ametlikult ei eksisteeri, säilitavad endise kuningliku perekonna liikmed ajaloolisi tiitleid ning genealoogilist järjepidevust sümboolsel tasandil. [[Kategooria:Prantsusmaa inimesed]] [[Kategooria:Orléansid]] [[Kategooria:Sündinud 2009]] j7dmumqa3qqdl5tonvwsftzmjbaibau 7166050 7166049 2026-06-02T15:58:25Z Mona 355 7166050 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Famille d'Orléans.jpg|pisi|Jean, Philomena ja Gaston (2010)]] '''Gaston Louis Antoine Marie d'Orléans''' (sündinud [[19. november|19. novembril]] [[2009]] [[Pariis]]is) on [[Orléans'i dünastia]] liige ning [[Pariisi krahv]]i [[Jean (Pariisi krahv)|Jeani]] (sündinud 1965) ja Philomena de Tornos y Steinharti (sündinud 1977) vanim poeg. Alates 21. jaanuarist 2019, mil tema isaga seostatakse Prantsusmaa kuningliku perekonna pea rolli (pretendent nime all Jean IV), kannab Gaston traditsioonilist Prantsuse troonipärija tiitlit [[dofään]]. Kuigi Prantsusmaa on tänapäeval vabariik ja [[monarhia]]t ametlikult ei eksisteeri, säilitavad endise kuningliku perekonna liikmed ajaloolisi tiitleid ning genealoogilist järjepidevust sümboolsel tasandil. [[Kategooria:Prantsusmaa inimesed]] [[Kategooria:Orléansid]] [[Kategooria:Sündinud 2009]] ntvsnh579kpg2htbou7eczlen6eig5c Eesti Loomaarstide Ühingu elutööpreemia 0 536062 7166227 7031197 2026-06-03T03:45:12Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 3 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7166227 wikitext text/x-wiki '''Eesti Loomaarstide Ühingu elutööpreemia''' on [[Eesti Loomaarstide Ühing]]u (ELÜ) igal aastal välja antav [[preemia]].<ref name="vet.ee">http://www.vet.ee/?a=yhingust&art=49 (vaadatud 12.02.2019)</ref> Auhinnale kandideerima saab esitada [[loomaarst]]i, kes on andnud silmapaistva panuse [[Eesti]] veterinaaria arengusse. Preemia asutas ELÜ juhatus 2006. aastal.<ref>{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Eesti Loomaarstlik Ringvaade|aasta=2007|koht=Tartu|kirjastus=|lehekülg=7|köide=1|artikkel=Aasta Loomaarst|url=http://ringvaade.vet.ee/pdf/Ringvaade_1_2007.pdf|vaadatud=2019-03-05|arhiivimisaeg=2019-03-06|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190306044434/http://ringvaade.vet.ee/pdf/Ringvaade_1_2007.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> Laureaadid kuulutatakse välja konverentsil "[[Veterinaarmeditsiin (konverents)|Veterinaarmeditsiin]]".<ref name="vet.ee"/> ==Laureaadid== *2006 [[Aadu Kolk]] – pikaajalise hea töö eest loomaarsti hariduse edendamisel<ref>{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Eesti Loomaarstlik Ringvaade|aasta=2007|koht=Tartu|kirjastus=|lehekülg=15-18|köide=1|artikkel=Aadu Kolk|url=http://ringvaade.vet.ee/pdf/Ringvaade_1_2007.pdf|vaadatud=2019-03-05|arhiivimisaeg=2019-03-06|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190306044434/http://ringvaade.vet.ee/pdf/Ringvaade_1_2007.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> *2007 [[Jaagup Alaots]] – suure panuse eest [[Eesti Loomaarstlik Ringvaade|Eesti Loomaarstliku Ringvaate]] ja ELÜ töösse<ref>{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Eesti Loomaarstlik Ringvaade|aasta=2012|koht=Tartu|kirjastus=|lehekülg=33|artikkel=In Memoriam Jaagup Alaots|url=http://ringvaade.vet.ee/pdf/Loomaarstlik%20Ringvaade%20nr%204%202012%20(1).pdf|vaadatud=2019-03-05|arhiivimisaeg=2019-03-06|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190306043650/http://ringvaade.vet.ee/pdf/Loomaarstlik%20Ringvaade%20nr%204%202012%20(1).pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> *2008 [[Mihkel Jalakas]] – pikaajalise viljastava töö eest (kauaaegne koduloomade sünnitusabi õppejõud [[Eesti Maaülikool]]is) <ref>{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Eesti Loomaarstlik Ringvaade|aasta=2009|koht=Tartu|kirjastus=|lehekülg=29|köide=1|artikkel=Aasta loomaarst 2008|url=http://ringvaade.vet.ee/pdf/Ringvaade%201_2009.pdf|vaadatud=2019-03-05|arhiivimisaeg=2019-03-06|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190306044505/http://ringvaade.vet.ee/pdf/Ringvaade%201_2009.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> *2009 [[Ester Alekand]] *2010 [[Hans Kavak]] *2011 [[Lembit Gerz]] *2012 [[Margit Veelman]] – kauaaegse tänuväärse töö eest loomaarstina<ref>{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Eesti Loomaarstlik Ringvaade|aasta=2012|koht=Tartu|kirjastus=|lehekülg=30|köide=4|artikkel=Konverents Veterinaarmeditsiin 2012|url=http://ringvaade.vet.ee/pdf/Loomaarstlik%20Ringvaade%20nr%204%202012%20(1).pdf|vaadatud=2019-03-05|arhiivimisaeg=2019-03-06|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190306043650/http://ringvaade.vet.ee/pdf/Loomaarstlik%20Ringvaade%20nr%204%202012%20(1).pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> *2013 [[Nikolai Koslov]]<ref>{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Eesti Loomaarstlik Ringvaade|aasta=2014|koht=Tartu|kirjastus=|lehekülg=15-19|köide=1|artikkel=Konverents Veterinaarmeditsiin 2013|url=http://ringvaade.vet.ee/pdf/Ringvaade%20nr%201%202014%20(1).pdf|vaadatud=2019-03-06|arhiivimisaeg=2019-03-06|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190306234809/http://ringvaade.vet.ee/pdf/Ringvaade%20nr%201%202014%20(1).pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> *2014 [[Madis Aidnik]] *2015 [[Enn Ernits]] *2016 [[Urve Laidvee]] *2017 [[Taimi Parve]]<ref name="vet.ee"/> *2018 [[Riina Jõgila]] (anti postuumselt)<ref>{{Raamatuviide|autor=Ingrid Veske|pealkiri=Eesti Loomaarstlik Ringvaade|aasta=2018|koht=Tartu|lehekülg=20-21|keel=eesti keel|artikkel=Konverents Veterinaarmeditsiin 2018|köide=4|url=https://vet.ee/ringvaade/pdf/2018-4-ringvaade}}</ref> *2019 [[Toivo Järvis|'''Toivo Järvis''']] – kauaaegne õppejõud ja [[veterinaarparasitoloog]]<ref>{{Raamatuviide|autor=Priit Koppel|pealkiri=Eesti Loomaarstlik Ringvaade|aasta=2019|koht=Tartu|lehekülg=16-17|artikkel=Konverents "Veterinaarmeditsiin 2019"|keel=eesti keel|url=https://vet.ee/ringvaade/pdf/2019-ringvaade-nr-4}}</ref> *2020 Elutöö auhind anti kollektiivselt kõikidele volitatud veterinaararstidele, kelle ennastsalgav, raske ja harva tunnustust leidnud töö nakkushaiguste tõrjel 1990. aastatest alates ehk ligi 30 aasta jooksul on alistanud ja hoidnud kontrolli all selliseid haigusi nagu leukoos, brutselloos, tuberkuloos, marutaud.<ref>{{Netiviide|url=https://vet.ee/uudised/uudis/2020/11/02/elutoo-auhind-2020|pealkiri=Elutöö auhind 2020|väljaanne=Eesti Loomaarstide Ühingu koduleht|aeg=2. november 2020|vaadatud=7. märtsil 2022|arhiivimisaeg=2022-03-07|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220307102340/https://vet.ee/uudised/uudis/2020/11/02/elutoo-auhind-2020|url-olek=ei tööta}}</ref> *2021 [[Ülle Eltermaa|'''Ülle Eltermaa''']] – kauaaegne ja kõrgelt hinnatud kodusigadega tegelenud loomaarst ning seakasvatuse ekspert (alates 1974. aastast)<ref>{{Netiviide|url=https://vet.ee/uudised/uudis/2021/10/29/elutoo-auhind-2021|pealkiri=Elutöö auhind 2021|väljaanne=Eesti Loomaarstide Ühingu koduleht|aeg=29. oktoober 2021|vaadatud=7. märtsil 2022|arhiivimisaeg=2022-03-07|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220307102343/https://vet.ee/uudised/uudis/2021/10/29/elutoo-auhind-2021|url-olek=ei tööta}}</ref> *2022 [[Andres Tuvi|'''Andres Tuvi''']]{{lisa viide}} *2023 [[Tiina Toomet|'''Tiina Toomet''']] - Pikaajalise viljaka töö eest loomaarstina, väikeloomade meditsiini arendamise ja veterinaaria üldise positiivse kuvandi levitamise eest massidesse<ref>[https://web.archive.org/web/20240208165923/https://www.vet.ee/uudised/uudis/2023/11/07/eesti-loomaarstide-infokiri-oktoober-2023 Eesti loomaarstide infokiri oktoober 2023] 07.11.2023.</ref> *2024 '''Esta Laine Nahkur''' '''-''' kelle valvsa pilgu alt on läbi läinud enamik loomaarste<ref>{{Netiviide |pealkiri=Veterinaarmeditsiin 2024 konverents - Eesti Loomaarstide Koda |url=https://www.vet.ee/loomaarstide-koda-uudised/uudis/2024/11/11/veterinaarmeditsiin-2024-konverents/?fbclid=IwY2xjawOcCkVleHRuA2FlbQIxMABicmlkETFXUlpoTUhpR2xReEVhTHcwc3J0YwZhcHBfaWQQMjIyMDM5MTc4ODIwMDg5MgABHsEIzOlJl105hd1u2_nnObD0KhbUmR7zQkc-Fy9JMmlXKhxgUJpyVCm1-jJd_aem_j5tMDfEFshtfeoD6-opRfg |vaadatud=2025-12-02 |väljaanne=www.vet.ee}}</ref> *2025 '''prof. Vladimir Andrianov''' - Andrianov on teadlane, leiutaja ja õpetaja, kelle teadmised veterinaarkirurgiast, väärikus ja pühendumus on inspireerinud terve põlvkonna loomaarste. Tema panus Eesti veterinaarkirurgia arengusse on olnud hindamatu.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Vetmed 2025 konverents ja loomaarstide tunnustamine - Eesti Loomaarstide Koda |url=https://www.vet.ee/loomaarstide-koda-uudised/uudis/2025/11/04/vetmed-2025-konverents/?fbclid=IwY2xjawOcCntleHRuA2FlbQIxMABicmlkETFXUlpoTUhpR2xReEVhTHcwc3J0YwZhcHBfaWQQMjIyMDM5MTc4ODIwMDg5MgABHsEIzOlJl105hd1u2_nnObD0KhbUmR7zQkc-Fy9JMmlXKhxgUJpyVCm1-jJd_aem_j5tMDfEFshtfeoD6-opRfg |vaadatud=2025-12-02 |väljaanne=www.vet.ee}}</ref> ==Vaata ka== *[[Aasta loomaarst]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *http://www.vet.ee/?a=yhingust&art=49 [[Kategooria:Eesti auhinnad]] [[Kategooria:Eesti veterinaaria]] jhb8q32062tes1uyjo600h60obtjrkh Philippe Delerm 0 536709 7166223 6930084 2026-06-03T02:22:06Z Ollin Masa 227337 7166223 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2023|kuu=aprill}} [[Fail:Paris - Salon du livre 2012 - Philippe Delerm - 002.jpg|pisi|Philippe Delerm (2012)]] '''Philippe Delerm''' (sündinud [[27. november|27. novembril]] [[1950]] [[Auvers-sur-Oise]]'is [[Prantsusmaa]]l) on prantsuse kirjanik, [[Auleegioni orden]]i kavaler. ==Eesti keeles== * "Terve pühapäeva oli sadanud", tõlkija [[Triinu Tamm]], Varrak, 2007 * "Väikesed naudingud", tõlkija [[Indrek Koff]], Varrak, 2004 ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} {{commonskat|Philippe Delerm}} {{JÄRJESTA:Delerm, Philippe}} [[Kategooria:Prantsuse kirjanikud]] [[Kategooria:Auleegioni rüütlid]] [[Kategooria:Sündinud 1950]] py8fyonqioq7min56cviatij60tds70 Maari 0 551684 7166242 6132891 2026-06-03T05:06:18Z Mona 355 /* Nime tuntud kandjaid */ 7166242 wikitext text/x-wiki '''Maari''' on [[naisenimi]]. 2019. aasta seisuga oli see Eestis esinemissageduselt 1580. naisenimi. 1. jaanuari 2019 seisuga oli Eestis eesnimi Maari 26 naisel.<ref name="stat.ee">https://web.archive.org/web/20190602131727/https://www.stat.ee/public/apps/nimed/Maari (vaadatud 31.05.2019)</ref> ==Nime tuntud kandjaid== * [[Maari Randväli]], eesti ujuja * ... == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * {{nimestat|Maari}} [[Kategooria:Naisenimed]] 9pf0gxb83r1y8bsq417c5c7f5lhefed Eeva Esse-Sõõrumaa 0 567212 7166064 6921666 2026-06-02T17:18:57Z Mees9 118868 Tunnustus 7166064 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Eeva Esse-Sõõrumaa | pildisuurus = | pildiallkiri = Eeva Esse 2019. aastal purjelaev [[Admiral Bellingshausen]]i ristimistseremoonial Tallinnas | sünninimi = Eeva Esse | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1990|5|5}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | alma mater = [[Tartu Ülikool]] | haridus = | tegevusala = | töökoht = | organisatsioon = | väärtus = | tunnustus = | abikaasa = | lapsed = | sugulased = | autogramm = | moodul = }} '''Eeva Esse-Sõõrumaa''' (sünninimi '''Eeva Esse''') (sündinud [[5. mai]]l [[1990]]<ref name="F6OOf" />) on eesti [[ajakirjanik]]. ==Haridus- ja töökäik== Eeva Esse õppis aastatel 1997–2009 [[Tartu Kivilinna Gümnaasium]]is ja 2009–2012 [[Tartu Ülikool]]is ajakirjanduse ja kommunikatsiooni erialal. Seejärel töötas [[Eesti Rahvusringhääling|Eesti Rahvusringhäälingus]], kus oli kuni 2015. aastani "[[Aktuaalne kaamera|Aktuaalse kaamera]]" majandusuudiste saatejuht-toimetaja ja 2016–2017 majandussaate "Kapital" toimetaja. 2017. aastal juhtis ta [[Eesti Televisioon|ETV-s]] kuueosalist inimõiguste saatetsüklit "Igaühe õigus" ja 2017–2019 ETV teadussaadet "[[Uudishimu tippkeskus]]".<ref name="8SUh1" /><ref name="OvyjJ" /><ref name="rsScX" /> Aastatel 2014–2019 oli ta ka [[Raadio 2]] "Agenda" saatejuht. 2018. aastast töötab ta [[Kanal 2]]-s. Algul oli ta saate "[[Radar (saade)|Radar]]" tegijate seas, seejärel sai temast saadete "[[Kuldvillak (telesaade)|Kuldvillak]]"<ref name="CQLB4" /> ja "[[Tõelised kangelased]]" saatejuht. Ta on olnud jutusaate "[[Esse]]" saatejuht ja üks saate "[[Täistund]]" saatejuhte.<ref name="xug69" /> Alates 2021. aastast on ta saate "[[Kolm naist karavanis]]" üks saatejuhte. ==Filmid== * 2016 – dokumentaalfilm "India – teel tippu" (autor)<ref name=":0" /> * 2018 – mängufilm "[[Klassikokkutulek 2. Pulmad ja matused]]" (kõrvalosa – raadiosaatejuht)<ref name=":0" /> ==Muud== Ta on polaarekspeditsiooni Antarktika 200 mootorpurjeka [[Admiral Bellingshausen|Admiral Bellingshauseni]] ristiema.<ref name="ZW4Gm" /> 2018. aastal läbis ta [[Rootsi]]s Svensk Klassikeri neljavõistluse (klassikalises stiilis suusatamine (90 km), maanteeratta sõit (300 km), ujumine (3 km) ja maastikujooks (30 km)). Üritusega tähistati Eesti Vabariigi 100. aastapäeva ning seal osales viis Eesti ajakirjanikku: Eeva Esse, [[Jüri Muttika]], [[Hannes Hermaküla]], [[Rasmus Kagge]] ja [[Raivo Rimm]]. Lõpetasid Eeva Esse ja Raivo Rimm, teised katkestasid võistluse vigastuste tõttu. Sarnase ürituse läbis ta ka 2019. aastal [[Saksamaa]]l (''Deutschland Klassiker''), see koosnes samuti neljast alast.<ref name="DB2bT" /> == Tunnustus == * 2024 [[Eesti Meelelahutusauhinnad]] – aasta seksikaim naine<ref>{{Netiviide |kuupäev=31. mai 2024 |pealkiri=Aasta seksikaim naine Eeva Esse-Sõõrumaa: seksikuse väga suur komponent on enesekindlus |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120296143/aasta-seksikaim-naine-eeva-esse-soorumaa-seksikuse-vaga-suur-komponent-on-enesekindlus |väljaanne=Kroonika}}</ref> == Isiklikku == 2011. aastal tutvus ta [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikoolis]] [[Sander Sõõrumaa|Sander Sõõrumaaga]], kellega abiellus 5. augustil 2022.<ref name="KDsux" /> Tema suurimad eeskujud ajakirjanduses on [[Christine Amanpour]] ([[CNN]]) ja John Oliver ([[HBO]]).<ref name=":1" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://www.efis.ee/et/inimesed/id/26672/|pealkiri=Filmograafia|väljaanne=Eesti Filmi Andmebaas|aeg=|vaadatud=23.09.2019}}</ref> <ref name=":1">{{Netiviide |autor=Anna-Maria Veidemann-Makko |aeg=06.09.2019 |pealkiri=Eeva Esse kompab oma võimete piire: mida ma teen või mis staatuses olen viie aasta pärast, ei tasu minult pärida |url=https://kroonika.delfi.ee/news/kroonika/eeva-esse-kompab-lahedalt-oma-voimete-piire-mida-ma-teen-voi-mis-staatuses-olen-viie-aasta-parast-ei-tasu-minult-parida?id=87351723 |vaadatud=23.09.2019 |väljaanne=Kroonika}}</ref> <ref name="F6OOf">{{Netiviide|autor=Raid, Juku-Kalle|url=http://kes-kus.ee/eeva-esse-ja-tema-ajalik-kirjandus/|pealkiri=Eeva Esse ja tema ajalik kirjandus|väljaanne=Keskus|aeg=veebruar 2020|vaadatud=2022-04-14|arhiivimisaeg=2021-11-27|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211127200844/http://kes-kus.ee/eeva-esse-ja-tema-ajalik-kirjandus/|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="8SUh1">{{Netiviide|autor=|url=https://www.yti.ut.ee/et/instituut/bakalaureuseoppe-vilistlased|pealkiri=Tartu Ülikooli ühiskonnateaduse instituut. Bakalaureuseõppe vilistlased|väljaanne=ut.ee|aeg=|vaadatud=23.09.2019|arhiivimisaeg=4.04.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220404171938/https://www.yti.ut.ee/et/instituut/bakalaureuseoppe-vilistlased|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="OvyjJ">{{Netiviide|autor=Kerttu Kaldoja|url=https://menu.err.ee/847202/eeva-esse-asub-toole-radari-toimetusse|pealkiri=Eeva Esse asub tööle "Radari" toimetusse|väljaanne=Menu.ERR.ee|aeg=17.07.2018|vaadatud=23.09.2019}}</ref> <ref name="rsScX">{{Netiviide|autor=Andra Nõlvak|url=https://televeeb.ohtuleht.ee/918344/eeva-esse-lahkus-radarist-ja-naases-etvsse|pealkiri=Eeva Esse lahkus "Radarist" ja naases ETV-sse?|väljaanne=Õhtuleht|aeg=12.01.2019|vaadatud=23.09.2019|arhiivimisaeg=23.09.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190923141137/https://televeeb.ohtuleht.ee/918344/eeva-esse-lahkus-radarist-ja-naases-etvsse|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="CQLB4">{{Netiviide|autor=Kroonika|url=https://televeeb.ohtuleht.ee/969448/eeva-esse-alustab-kanal-2s-autorisaatega|pealkiri=Eeva Esse alustab Kanal 2 autorisaatega|väljaanne=Õhtuleht|aeg=05.07.2019|vaadatud=23.09.2019}}{{Kõdulink|aeg=juuli 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah}}</ref> <ref name="xug69">{{Netiviide |perekonnanimi=Uibomägi |eesnimi=Kethi |kuupäev=17. märts 2023 |pealkiri=KUULA {{!}} Eeva Esse-Sõõrumaa: mulle tõesti ei meeldi rumalad inimesed |url=https://eestinaine.delfi.ee/a/120159050 |vaadatud=2023-03-18 |väljaanne=Eesti Naine |keel=et}}</ref> <ref name="ZW4Gm">{{Netiviide|autor=Siim Lõvi|url=https://kultuur.err.ee/951269/galerii-lennusadamas-ristiti-eesti-antarktika-ekspeditsiooni-jaht|pealkiri=Galerii. Lennusadamas ristiti Eesti Antarktika ekspeditsiooni jaht|väljaanne=ERR.ee|aeg=11.06.2019|vaadatud=27.09.2019}}</ref> <ref name="DB2bT">{{Netiviide|autor=Vahur Joa|url=https://elu24.postimees.ee/6515344/eesti-meedia-naised-eeva-ja-heelia-said-saksamaal-kange-teoga-hakkama|pealkiri=Eesti Meedia naised Eeva ja Heelia said Saksamaal kange teoga hakkama|väljaanne=Elu24.postimees.ee|aeg=04.02.2019|vaadatud=27.09.2019}}</ref> <ref name="KDsux">{{Netiviide |kuupäev=5. august 2023 |pealkiri=Eeva Esse tähistab abikaasaga pulma-aastapäeva: iga aastaga läheb aina lõbusamaks |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120221887/eeva-esse-tahistab-abikaasaga-pulma-aastapaeva-iga-aastaga-laheb-aina-lobusamaks |vaadatud=2023-08-06 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}</ref> }} ==Välislingid== * [https://infopank.ee/isik/257752/eeva-esse Äripäeva infopank] * [https://www.efis.ee/et/inimesed/id/26672/ Eesti filmi andmebaas] * [https://menu.err.ee/847202/eeva-esse-asub-toole-radari-toimetusse "Eeva Esse asub tööle "Radari" toimetusse". ERR, 17. juuli 2018] * [https://televeeb.ohtuleht.ee/918344/eeva-esse-lahkus-radarist-ja-naases-etvsse Andra Nõlvak. "Eeva Esse lahkus „Radarist“ ja naases ETVsse?". Õhtuleht, 11. jaanuar 2019] * [https://elu24.postimees.ee/6515344/eesti-meedia-naised-eeva-ja-heelia-said-saksamaal-kange-teoga-hakkama Vahur Joa. "Eesti Meedia naised Eeva ja Heelia said Saksamaal kange teoga hakkama". Elu24.ee, 4. veebruar 2019] * [https://naisteleht.ohtuleht.ee/963075/eeva-esse-eks-koer-pereliikmena-olegi-osa-elust-ja-puuan-teda-oma-tegemistesse-kaasata-igal-voimalusel Helle Rudi. "Eeva Esse: eks koer pereliikmena olegi osa elust ja püüan teda oma tegemistesse kaasata igal võimalusel". Naisteleht, 17. mai 2019] * [https://televeeb.ohtuleht.ee/969448/eeva-esse-alustab-kanal-2s-autorisaatega "Eeva Esse alustab Kanal 2s autorisaatega". Kroonika, 5. juuli 2019] * [https://kroonika.delfi.ee/news/kroonika/eeva-esse-kompab-lahedalt-oma-voimete-piire-mida-ma-teen-voi-mis-staatuses-olen-viie-aasta-parast-ei-tasu-minult-parida?id=87351723 "Eeva Esse kompab lähedalt oma võimete piire: mida ma teen või mis staatuses olen viie aasta pärast, ei tasu minult pärida". Kroonika, 6. september 2019] {{JÄRJESTA:Esse, Eeva}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti saatejuhid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1990]] tu5esb73j6dnap88ls9xbgvcaz8axtb Eelromaani kunst 0 567434 7166180 7158545 2026-06-02T22:04:23Z Evlper 104506 /* Piirkondlikud stiilid */ 7166180 wikitext text/x-wiki [[File:Fig. 5- Arcadas e vista interior da igreja após as obras de 1930. Boletim 55, DGEMN, 1949.jpg|thumb|350px|[[Toscana order|Toscana kapiteelidega]] ''[[spolia]]-''sambad toetamas [[arkaad]]e [[võlv]]ideta [[pseudobasiilika]]s, 9. sajandil ehitatud läänegootide [[São Pedro de Lourosa kirik]]us. Foto 1930. aastatest]] '''Eelromaani kunst''' on ühendav mõiste [[Euroopa]]s [[5. sajand]]ist, [[Merovingide dünastia]] algusest kuni [[11. sajand]]ini, [[romaani kunst]]i üle-euroopalise väljakujunemiseni käibinud [[arhitektuur]]ile ja teistele kunstiliikidele. Seda kunstiperioodi iseloomustab klassikalise, eelkõige [[hilisantiik]]se [[Vana-Rooma|Rooma]], samuti [[varakristlik kunst|varakristliku kunsti]] teemade ja kujundite segunemine, osalt [[Bütsants]]i vahendusel, [[Barbarid|barbarirahvaste]] (esmajoones [[Germaanlased|germaanlaste]]) kunsti elementidega ja nendest uuendusliku stiili kujunemine<ref>https://www.wikiart.org/en/artists-by-art-movement/pre-romanesque-art#!#resultType:masonry</ref>. Algusperioodil võib osaliselt kattuda [[rahvasterännuaja kunst]]iga. Palju eelromaani kunstile iseloomulikku esineb selginenud kujul hilisemas [[romaani kunst]]is<ref>https://www.khanacademy.org/humanities/medieval-world/romanesque1/a/a-beginners-guide-to-romanesque-architecture</ref>. == Piirkondlikud stiilid == * [[iiri-anglosaksi kunst]] ja [[anglosaksi arhitektuur]] ning kunst [[Briti saared|Briti saartel]] * [[Merovingide kunst|merovingide]] ja [[karolingide kunst]] [[Frangi riik|Frangi riigis]] * [[ottode kunst]] praeguse [[Saksamaa]] territooriumil * [[läänegootide kunst]] ja [[Astuuria arhitektuur ja kunst]] [[Pürenee poolsaar]]el * [[langobardide arhitektuur]] ja [[langobardide kunst]] [[Kataloonia]]s, [[Aragon]]is ja [[Itaalia]]s * [[Horvaatia eelromaani kunst|Horvaatia eelromaani arhitektuur ja kunst]] [[Horvaatia]]s * osaliselt loetakse eelromaani kunsti alla kuuluvaks ka varakeskaegset [[mosaraabia kunst]]i Pürenee poolsaarel. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eelromaani kunst| ]] 2i71rwykwx891pgh1ggeqmz1wnx03ix Mart Võrklaev 0 568108 7166388 7110215 2026-06-03T10:01:06Z Taurus404 80079 /* Poliitiline karjäär */ 7166388 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Infokast ametiisik | nimi = Mart Võrklaev | omakeelne_nimi = | pilt = Mart Võrklaev at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia (cropped).jpg | pildiallkiri = | amet = [[XV Riigikogu]] liige | ametiajaalgus = 24. juuli 2024 | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | amet2 = [[Eesti rahandusminister]] | ametiajaalgus2 = 17. aprill 2023 | ametiajalõpp2 = 23. juuli 2024 | eelmine2 = [[Annely Akkermann]] | järgmine2 = [[Jürgen Ligi]] | amet3 = Rae vallavanem | ametiajaalgus3 = 19. juuni 2012 | ametiajalõpp3 = september 2019 | eelmine3 = [[Veigo Gutmann]] | järgmine3 = [[Madis Sarik]] | sünninimi = | sünniaeg = | sünnikoht = Tallinn | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Eesti Reformierakond]] | haridus = | alma_mater = [[Eesti Maaülikool]] | elukutse = | tegevusala = | tunnustus = | autogramm = | moodul = }} '''Mart Võrklaev''' (sündinud [[30. mai]]l [[1984]] [[Tallinn]]as) on [[Eesti]] poliitik, [[Reformierakond|Reformierakonna]] liige, kes oli aastatel 2023–2024 [[Eesti rahandusminister]]. == Haridus == Ta lõpetas [[2003]]. aastal [[Jüri Gümnaasium]]i.<ref name="xZCPP" /> [[2008]]. aastal lõpetas ta [[Eesti Maaülikool]]i geodeesia erialal.<ref name=":0" /> [[2009]]. aastast õppis [[Tartu Ülikool]]is õigusteadust.<ref name=":0" /> == Töökäik == Ta töötas aastatel 2006–2007 ettevõtte Empower Engineering OÜ nooremgeodeedina ja 2007–2012 [[Rae vallavalits]]uses maakorraldajana.<ref name=":0" /> == Poliitiline karjäär == 2012. aastal oli ta Rae valla abivallavanem ja aastatel [[2012]]–[[2019]] Rae vallavanem.<ref name=":0" /> 28. aprillil 2010 astus [[Eesti Reformierakond|Reformierakonda]].<ref name="GOvyU" /> 30. septembrist 2019 oli ta (seoses [[Kalle Palling]]u tagasiastumisega) [[XIV Riigikogu]] liige. Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 4|valimisringkonnas nr 4]] ([[Harju maakond|Harju]]- (v.a [[Tallinn]]) ja [[Rapla maakond|Raplamaa]]) 908 häält ning osutus valituks.<ref name="cFy57" /> Alates 13. juulist 2025 27. novembrini 2025 oli ta Rae vallavolikogu esimees. Võrklaev kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta valimistel]] Rae vallas, kogus 262 häält ning osutus valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 3. juuni 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> ===Keelatud annetus=== Juunis 2025 otsustas [[Erakondade rahastamise järelevalve komisjon]] (ERJK), et [[Škoda Auto]] (Rohe Auto AS) reklaamklipp, milles Mart Võrklaev osales, oli keelatud annetus. ERJK kohustas Võrklaeva maksma AS-le Rohe Auto tagasi reklaamklipi väärtuse umbes 5000 eurot.<ref name="YrV1r" /> == Isiklikku == Tal on kaks poega. Tema elukaaslane on Kertu Laadoga. Tema hobid on golf, jalgrattasport ja reisimine. == Viited == {{viited|allikad= <ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Mart Võrklaev {{!}} Eesti Vabariigi Valitsus |url=https://valitsus.ee/peaminister-ministrid/rahandusminister-mart-vorklaev |vaadatud=2024-02-28 |väljaanne=valitsus.ee}}</ref> <ref name="xZCPP">{{Netiviide |pealkiri=Lennud {{!}} Jüri Gümnaasium |url=https://www.jyri.edu.ee/node/48 |vaadatud=2024-02-28 |väljaanne=www.jyri.edu.ee}}</ref> <ref name="GOvyU">{{Netiviide |pealkiri=e-Äriregister – |url=https://ariregister.rik.ee/est/political_party/members_search?person_name=mart+v%C3%B5rklaev |vaadatud=2024-02-28 |väljaanne=ariregister.rik.ee}}</ref> <ref name="cFy57">{{Netiviide |pealkiri=Valimised |url=https://rk2023.valimised.ee/et/detailed-voting-result/result-4.html |vaadatud=2024-02-28 |väljaanne=rk2023.valimised.ee |arhiivimisaeg=2024-02-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240222081525/https://rk2023.valimised.ee/et/detailed-voting-result/result-4.html |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="YrV1r">{{uudiseviide | pealkiri = ERJK nõuab Mart Võrklaevalt keelatud annetuse tagasimaksmist | perekonnanimi = BNS | eesnimi = | autor-link = BNS | leheküljed = | lehekülg = | väljaanne = [[Postimees]] | aastakäik = | üksiknumber = | kuupäev = 15. juuni 2025 | vaadatud = 16. juuni 2025 | koht = | väljaandja = | keel = | tsitaat = | url = https://www.postimees.ee/8269198/erjk-nouab-mart-vorklaevalt-keelatud-annetuse-tagasimaksmist}}</ref> }} {{JÄRJESTA:Võrklaev, Mart}} [[Kategooria:Eesti rahandusministrid]] [[Kategooria:Rae vallavanemad]] [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Maaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1984]] pu2auru3i8z0qtmqgs0els7icrzpzi3 7166389 7166388 2026-06-03T10:01:23Z Taurus404 80079 /* Töökäik */ 7166389 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Infokast ametiisik | nimi = Mart Võrklaev | omakeelne_nimi = | pilt = Mart Võrklaev at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia (cropped).jpg | pildiallkiri = | amet = [[XV Riigikogu]] liige | ametiajaalgus = 24. juuli 2024 | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | amet2 = [[Eesti rahandusminister]] | ametiajaalgus2 = 17. aprill 2023 | ametiajalõpp2 = 23. juuli 2024 | eelmine2 = [[Annely Akkermann]] | järgmine2 = [[Jürgen Ligi]] | amet3 = Rae vallavanem | ametiajaalgus3 = 19. juuni 2012 | ametiajalõpp3 = september 2019 | eelmine3 = [[Veigo Gutmann]] | järgmine3 = [[Madis Sarik]] | sünninimi = | sünniaeg = | sünnikoht = Tallinn | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Eesti Reformierakond]] | haridus = | alma_mater = [[Eesti Maaülikool]] | elukutse = | tegevusala = | tunnustus = | autogramm = | moodul = }} '''Mart Võrklaev''' (sündinud [[30. mai]]l [[1984]] [[Tallinn]]as) on [[Eesti]] poliitik, [[Reformierakond|Reformierakonna]] liige, kes oli aastatel 2023–2024 [[Eesti rahandusminister]]. == Haridus == Ta lõpetas [[2003]]. aastal [[Jüri Gümnaasium]]i.<ref name="xZCPP" /> [[2008]]. aastal lõpetas ta [[Eesti Maaülikool]]i geodeesia erialal.<ref name=":0" /> [[2009]]. aastast õppis [[Tartu Ülikool]]is õigusteadust.<ref name=":0" /> == Töökäik == Ta töötas aastatel 2006–2007 ettevõtte Empower Engineering OÜ nooremgeodeedina ja 2007–2012 [[Rae vallavalitsus]]es maakorraldajana.<ref name=":0" /> == Poliitiline karjäär == 2012. aastal oli ta Rae valla abivallavanem ja aastatel [[2012]]–[[2019]] Rae vallavanem.<ref name=":0" /> 28. aprillil 2010 astus [[Eesti Reformierakond|Reformierakonda]].<ref name="GOvyU" /> 30. septembrist 2019 oli ta (seoses [[Kalle Palling]]u tagasiastumisega) [[XIV Riigikogu]] liige. Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 4|valimisringkonnas nr 4]] ([[Harju maakond|Harju]]- (v.a [[Tallinn]]) ja [[Rapla maakond|Raplamaa]]) 908 häält ning osutus valituks.<ref name="cFy57" /> Alates 13. juulist 2025 27. novembrini 2025 oli ta Rae vallavolikogu esimees. Võrklaev kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta valimistel]] Rae vallas, kogus 262 häält ning osutus valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 3. juuni 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> ===Keelatud annetus=== Juunis 2025 otsustas [[Erakondade rahastamise järelevalve komisjon]] (ERJK), et [[Škoda Auto]] (Rohe Auto AS) reklaamklipp, milles Mart Võrklaev osales, oli keelatud annetus. ERJK kohustas Võrklaeva maksma AS-le Rohe Auto tagasi reklaamklipi väärtuse umbes 5000 eurot.<ref name="YrV1r" /> == Isiklikku == Tal on kaks poega. Tema elukaaslane on Kertu Laadoga. Tema hobid on golf, jalgrattasport ja reisimine. == Viited == {{viited|allikad= <ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Mart Võrklaev {{!}} Eesti Vabariigi Valitsus |url=https://valitsus.ee/peaminister-ministrid/rahandusminister-mart-vorklaev |vaadatud=2024-02-28 |väljaanne=valitsus.ee}}</ref> <ref name="xZCPP">{{Netiviide |pealkiri=Lennud {{!}} Jüri Gümnaasium |url=https://www.jyri.edu.ee/node/48 |vaadatud=2024-02-28 |väljaanne=www.jyri.edu.ee}}</ref> <ref name="GOvyU">{{Netiviide |pealkiri=e-Äriregister – |url=https://ariregister.rik.ee/est/political_party/members_search?person_name=mart+v%C3%B5rklaev |vaadatud=2024-02-28 |väljaanne=ariregister.rik.ee}}</ref> <ref name="cFy57">{{Netiviide |pealkiri=Valimised |url=https://rk2023.valimised.ee/et/detailed-voting-result/result-4.html |vaadatud=2024-02-28 |väljaanne=rk2023.valimised.ee |arhiivimisaeg=2024-02-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240222081525/https://rk2023.valimised.ee/et/detailed-voting-result/result-4.html |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="YrV1r">{{uudiseviide | pealkiri = ERJK nõuab Mart Võrklaevalt keelatud annetuse tagasimaksmist | perekonnanimi = BNS | eesnimi = | autor-link = BNS | leheküljed = | lehekülg = | väljaanne = [[Postimees]] | aastakäik = | üksiknumber = | kuupäev = 15. juuni 2025 | vaadatud = 16. juuni 2025 | koht = | väljaandja = | keel = | tsitaat = | url = https://www.postimees.ee/8269198/erjk-nouab-mart-vorklaevalt-keelatud-annetuse-tagasimaksmist}}</ref> }} {{JÄRJESTA:Võrklaev, Mart}} [[Kategooria:Eesti rahandusministrid]] [[Kategooria:Rae vallavanemad]] [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Maaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1984]] m8077tuuin3qo6nlw5y1gbe6xge6lod Avatud Kool 0 571162 7165958 6840762 2026-06-02T12:15:10Z ~2026-32837-19 230856 7165958 wikitext text/x-wiki '''Avatud Kool''' on põhikool [[Tallinn|Tallinnas]] Põhja-Tallinna linnaosas aadressil [[Auna tänav|Auna]] 6. Alates 01.08.2026 jätkab Tallinna Avatud Kool tegevust aadressil [[Karjamaa tänav|Karjamaa]] 18. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Vahur Lauri {{!}} |kuupäev=2026-02-26 |pealkiri=Tallinna muudatuste tõttu kolivate koolide juhid on uute pindadega rahul |url=https://www.err.ee/1609952942/tallinna-muudatuste-tottu-kolivate-koolide-juhid-on-uute-pindadega-rahul |vaadatud=2026-06-02 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Avatud Kooli asutajad on Rasmus Rask, Helen Sabrak ja Margit Aasmäe. Avatud Kool alustas õppetööd erakoolina 1. septembril 2017. Esimese koolina Eestis rakendas Avatud Kool kolmekeelset [[keelekümblus]]programmi.<ref name=":0">http://avatudkool.ee/kontseptsioon/</ref> Avatud Kool tegutses eestikeelse kahesuunalise keelekümbluse koolina, kus 1.-3. klassis õppisid õpilased pool koolipäeva eesti ja teise poole vene keeles. Alates 4. klassist rakendati 60% eestikeelse õppe mudelit. <ref>[https://opleht.ee/2018/04/hupe-ule-rahvusliku-lohe/ Hüpe üle rahvusliku lõhe], [[Õpetajate Leht]], 13. aprill 2018</ref> 2025. aasta 1. septembril jätkas kool tegevust Tallinna munitsipaalkoolina nime all Tallinna Avatud Kool.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kooli lugu |url=https://avatudkool.ee/kooli-lugu/ |keel=et}}</ref> Tallinna Avatud Kool on eestikeelne piirkonnakool 1.-9. klassi õpilastele, kus õpivad koos eri kultuuri- ja keeletaustaga lapsed ja noored.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Õppetöö |url=https://avatudkool.ee/oppetoo/ |keel=et}}</ref> Avatud Kooli õpilaste vastuvõtul on eesmärk hoida klassides tasakaalu eesti ja muu koduse keelega õppijate vahel. Koolis rakendatakse koosõppiva kooli kontseptsiooni ning kasutatakse kogu põhikoolis läbivalt projektõppe ning lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK-õppe) meetodeid. <ref name=":0" /> Tallinna Avatud Kool on kavandatud 648 õpilasele.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tallinna linn ja Sihtasutus Avatud Kool sõlmisid täna heade kavatsuste kokkuleppe uue munitsipaalkooli loomiseks |url=https://www.tallinn.ee/et/uudis/tallinna-linn-ja-sihtasutus-avatud-kool-solmisid-tana-heade-kavatsuste-kokkuleppe-uue}}</ref> Tallinna Avatud Kooli direktor on Sandra Järv. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Avatud Kooli juhtkond |url=https://avatudkool.ee/kontakt/}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == *http://avatudkool.ee/ [[Kategooria:Tallinna koolid]] [[Kategooria:Eesti erakoolid]] 3ejog6h4q68a8ww2toxq49xjmqxw69x Kognitiivsemiootika 0 572917 7166031 7164168 2026-06-02T14:36:01Z Kk 6201 7166031 wikitext text/x-wiki {{Semiootika külgriba}} '''Kognitiivsemiootika''' on [[taju]] ja [[tunnetus (psühholoogia)|tunnetuse]] probleemidega tegelev [[semiootika]] haru. Alates 2007. aastast ilmub ajakiri [[Cognitive Semiotics]] (kirjastus [[De Gruyter]]). Kognitiivsemiootikaga on tegelnud uurimisrühmad [[Aarhusi Ülikool]]is ja [[Lundi Ülikool]]is. Aastal 2013 loodi [[Rahvusvaheline Kognitiivsemiootika Ühing]] (''The International Association for Cognitive Semiotics'') Korraldatakse kogntiivsemiootika konverentside seeriat: *I 2014 [[Lund]] *II 2016 [[Lublin]] *III 2018 [[Toronto]] *IV 2022 [[Aachen]] (veebi kaudu) *V 2024 [[Lund]] *VI 2026 [[Rooma]] ==Vaata ka== *[[biosemiootika]] *[[kognitiivne pööre]] *[[kognitiivteadused]] ==Kirjandus== *[[Umberto Eco|Eco, Umberto]] [[1999]]. ''[[Kant and the Platypus]]: Essays on Language and Cognition''. *[[Per Aage Brandt]]. What is cognitive semiotics? A new paradigm in the study of meaning. – ''[[Signata]]'', [[2011]], kd 2, lk 49–60. [https://journals.openedition.org/signata/526 Veebis.] *[[Jordan Zlatev|Zlatev, Jordan]]; [[Göran Sonesson|Sonesson; Göran]]; Konderak, Piotr (eds.) [[2016]]. ''Meaning, Mind and Communication: Explorations in Cognitive Semiotics''. New edition. Frankfurt am Main: Peter Lang. *[[Piotr Konderak|Konderak, Piotr]] [[2018]]. ''Mind, Cognition, Semiosis: Ways to Cognitive Semiotics''. Lublin: Maria Curie-Sklodowska University Press. *[[Per Aage Brandt|Brandt, Per Aage]] [[2020]]. ''Cognitive Semiotics: Signs, Mind and Meaning''. ([[Bloomsbury Advances in Semiotics]].) Bloomsbury Academic. ==Välislingid== *[https://www.degruyter.com/view/j/cogsem?lang=en Kognitiivsemiootika ajakirja koduleht] *[http://iacs.dk Kognitiivsemiootika ühingu koduleht.] [[Kategooria:Semiootika]] [[Kategooria:Tunnetusteadus]] 67662ig17ebttgsms5b3fm240ny0n5j Eesti Maakogu 0 574445 7166228 7073667 2026-06-03T03:47:58Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 3 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7166228 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=jaanuar|aasta=2021}} [[Fail:MK statistika 4Aprill2021.png|pisi|Aktivistide FB grupi statistika ]] '''Eesti Maakogu''' on algatus [[põlisrahvas]]te huvide viimiseks [[Eesti]] elukorraldusse. Maakoguga soovitakse arendada kogukondlikke liikumisi. Territoriaalselt võetakse aluseks Eesti [[kihelkond]]lik jaotus. Initsiaatoriks oli Haeska grupp<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.maakogu.ee/eellugu.html|pealkiri=Eellugu|väljaanne=Maakogu koduleht|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2020-01-12|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200112122650/http://www.maakogu.ee/eellugu.html|url-olek=ei tööta}}</ref> kelle eestvõtmisel kogunes Raikkülas 3.02.2018. Asutav Kogu - koosseisus 77 inimest.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.maakogu.ee/uudised/raikkula-karajad|pealkiri=Asutava kogu liikmed|väljaanne=Maakogu kodleht|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2020-01-12|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200112122627/http://www.maakogu.ee/uudised/raikkula-karajad|url-olek=ei tööta}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Robert Pabson|url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=harjuelu20180406.2.12.4&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-----------|pealkiri=Sügisel tuleb kokku Maakogu|väljaanne=Harju Elu|aeg=06.04.2018|vaadatud=}}</ref> Eesti Maakogu moodustamine ja Seadmuse/põhikirja<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.maakogu.ee/potildehikiri.html|pealkiri=Eesti Maakogu Seadmus/põhikiri|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2020-01-12|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200112122818/http://www.maakogu.ee/potildehikiri.html|url-olek=ei tööta}}</ref> kinnitamine toimus [[Juuru]]s mihklipäeval, 29.09.2018. Maakogu (kihelkonnakogude) võrgustik on hästi sobinud Saaremaa aktivistidele, kuna seal kehtis pikka aega kunagiste toonaste kihelkondade piiride lähedane omavalitsuste jaotus. Aktiivsus on suurem olnud ka Läänemaal. Seepärast on seal korraldatud nõupidamisi (ümarlaudu). 24.08.19 Valjala pastoraadis. 31.10.20 - 01.11.20 Ümarlaud Liivi Seltsimajas Kullamaa kihelkonnas Läänemaal 24.04.21 - 25.04.21. Juhatuse laiendatud koosolek Liivi Seltsimajas '''Üldkoosolekud:''' 02.02.2019. Tartus [[Korporatsioon Ugala maja|Ugala]] majas 28.09.2019. [[Vigala kihelkond|Vigala]] rahvamajas == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Eesti organisatsioonid]] o2ilajo7tmlt9k7syoaf7qy0ierr7k7 Dęblin 0 574747 7166163 7163918 2026-06-02T21:26:38Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7166163 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Dęblin | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Dęblin | pilt = Deblin_pomnik_lotnikow_001.jpg | pildiallkiri = Lendurite mälestussammas Dęblinis | lipp = Flag_of_Dęblin.svg | lipu_link = [[Dęblini lipp]] | vapp = POL_Dęblin_COA.svg | vapi_link = [[Dęblini vapp]] | pindala = | elanikke = 14 132 (01.01.2024) | asendikaart = Poola }} '''Dęblin''' on linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Ryki maakond|Ryki maakonnas]]. Dęblin asub [[Wisła]] paremal kaldal, [[Lublin]]ist umbes 60 km loodes. Dęblinit on esmamainitud [[1397]]. aastal. [[1772]]. aastal läks Dęblin [[Esimene Poola jagamine|Esimese Poola jagamise]] tulemusel [[Habsburgid]]e [[Austria keisririik|Austria keisririigi]] võimu alla. [[1807]]–[[1815]] oli Dęblin [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogiriigi]] piires. [[Neljas Poola jagamine|Neljanda Poola jagamise]] tulemusel läks Praszka [[1815]]. aastal [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigiga]] [[reaalunioon]]is olnud Poola Kuningriigi (nn. [[Kongressi-Poola]]) koosseisu.<ref>[https://web.archive.org/web/20210826204342/https://sztetl.org.pl/en/towns/d/669-deblin/96-local-history/68700-local-history Dęblin. Local history] Virtual Sztetl</ref> Aastatel [[1838]]–[[1845]] rajas [[Venemaa Keisririik]] Dęblinisse Ivangorodi kindluse.<ref>[http://fort-archiwum.mariwoj.pl/td_start.htm Twierdza Dęblin = Dęblin fortress] fort-archiwum.mariwoj.pl</ref> Alates [[1927]]. aasta aprillist tegutses Dęblinis Poola Õhujõudude lennukool (''Wyższa Szkoła Oficerska Sił Powietrznych'').<ref>[https://web.archive.org/web/20210826204340/https://www.deblin.pl/miasto/prezentacja/historia.html Historia] Miasto Dęblin</ref> Dęblin sai linnaõigused [[13. november|13. novembril]] [[1954]].<ref>[https://web.archive.org/web/20210826204413/https://www.deblin.pl/kultura/n,80883,65-urodziny-miasta-deblin.html 65 urodziny miasta Dęblin] Miasto Dęblin</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Lublini vojevoodkonna linnad]] jyrwtw2ji4wrbcbkqcqncbtrtxim9ug 10 Hygeia 0 575380 7166362 6002565 2026-06-03T09:32:47Z Kwamikagami 8320 7166362 wikitext text/x-wiki [[file:SPHERE image of Hygiea.jpg|thumb]] '''10 Hygeia''' on asteroid [[Päikesesüsteem|päikesesüsteemis]] [[Asteroidide vöö|Asteroidide vöös]]. Hygeia on suuruselt neljas [[asteroid]] päikesesüsteemis. Hygeiast suuremad asteroidid on [[Ceres (kääbusplaneet)|1 Ceres]] (mis on ka [[kääbusplaneet]].), [[4 Vesta|Vesta]] ja [[2 Pallas|Pallas]]. [[Kategooria:Asteroidid]] fmw7k6hlvwx3uq89er0c5xzcpywz8qa Rinnaleht 0 576734 7166148 5877616 2026-06-02T20:34:20Z Evlper 104506 7166148 wikitext text/x-wiki [[File:Muinaslaev.png|thumb|[[Muinaslaev]]a kujutisega rinnaleht [[Kumna aardeleid|Kumna aardest]]]] '''Rinnaleht''' on [[ripats]]ina kaelakees kantav lai õhukesest [[hõbe]]<nowiki></nowiki>plekist rinnaehe. Suuri sõõrikuid kandi Eestis juba [[noorem rauaaeg|nooremast rauaajast]] kuni [[16. sajand]]ini. Seejärel levisid pikliku puulehekujuga rinnalehed, mis siiski hiljem jäid [[kaelaraha]]de kõrval tagaplaanile. Rinnalehti kandsid [[19. sajand]]il vähesel määral veel [[Setu]] naised<ref name="Rahvakultuuri leksikon">[[Eesti rahvakultuuri leksikon]] (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud [[Ants Viires]]. Tallinn, Ühiselu AS trükikoda. Lk 255</ref>. == Viited == {{Viited|allikad= }} ==Välislingid== *[https://www.muis.ee/museaalview/2497248 Rinnaleht, Eesti Ajaloomuuseum] [[Kategooria:Ehted]] [[Kategooria:Etnograafia]] [[Kategooria:Eesti etnograafia]] m65ld7zqp4a7xzpj8ftk2yl9gchv29t 7166150 7166148 2026-06-02T20:35:36Z Evlper 104506 7166150 wikitext text/x-wiki [[File:Muinaslaev.png|thumb|[[Muinaslaev]]a kujutisega rinnaleht 12.–13. sajandist pärinevast [[Kumna aardeleid|Kumna aardest]]]] '''Rinnaleht''' on [[ripats]]ina kaelakees kantav lai õhukesest [[hõbe]]<nowiki></nowiki>plekist rinnaehe. Suuri sõõrikuid kandi Eestis juba [[noorem rauaaeg|nooremast rauaajast]] kuni [[16. sajand]]ini. Seejärel levisid pikliku puulehekujuga rinnalehed, mis siiski hiljem jäid [[kaelaraha]]de kõrval tagaplaanile. Rinnalehti kandsid [[19. sajand]]il vähesel määral veel [[Setu]] naised<ref name="Rahvakultuuri leksikon">[[Eesti rahvakultuuri leksikon]] (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud [[Ants Viires]]. Tallinn, Ühiselu AS trükikoda. Lk 255</ref>. == Viited == {{Viited|allikad= }} ==Välislingid== *[https://www.muis.ee/museaalview/2497248 Rinnaleht, Eesti Ajaloomuuseum] [[Kategooria:Ehted]] [[Kategooria:Etnograafia]] [[Kategooria:Eesti etnograafia]] ib68hzsutjw0lctk68q7xb9y5qdt47g Väike-kapsaliblikas 0 578756 7166205 7163140 2026-06-02T23:16:58Z IvarGl 201039 7166205 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Väike-kapsaliblikas | staatus = | pilt = Pieris rapae Dol.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 210px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Põualibliklased]] ''Pieridae'' | perekond = [[Kapsaliblikas]] ''Pieris'' | liik = '''Väike-kapsaliblikas''' | binaarne = ''Pieris rapae'' | binaarse_autor = [[Linnaeus]], 1758 | leviku_kaart = | leviku_kaardi_laius = | leviku_kaardi_seletus = }} '''Väike-kapsaliblikas''' (''Pieris rapae'') on [[põualibliklased|põualibliklaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] kuuluv liblikas. Ta on Eesti üks olulisemaid [[Taimekahjur|taimekahjureid]]. == Nimetuse etümoloogia == Väike-kapsaliblikas on saanud eestikeelse nime sellest, et tema röövikud toituvad sageli kapsastel ja teistel ristõielistel kultuurtaimedel. Liblikas on väiksem kui [[suur-kapsaliblikas]]. Liigi ladinakeelne nimetus ''rapae'' tuleneb ladinakeelsest sõnast ''rapa'' või ''rapum'', mis tähendab [[Naeris|naerist]], viidates samuti röövikute toidutaimedele ristõieliste hulgas. == Välimus ja tunnused == Väike-kapsaliblika tiibade siruulatus on 38–50 mm. Tiibade ülakülg on valge, emastel mõnikord kergelt kahvatu kollaka varjundiga. Ees­tiiva tipuosa on tumehall kuni mustjas. Isasel on ees­tiiva välisalal üks must laik, emasel kaks musta täppi. Tagatiiva ülakülg on valge, servise lähedal paikneb sageli nõrk tume varjund. Ees­tiiva alakülg on tipuosas kollakas või kahvatukollane ning välisalal leidub samuti tumedamaid laike. Tagatiiva alakülg on ühtlaselt kahvatu-kollakasroheline, mille järgi on liiki võimalik eristada mitmest sarnasest kapsaliblikast.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Õunap |eesnimi=Erki |pealkiri=Eesti päevaliblikad |perekonnanimi2=Tartes |eesnimi2=Urmas |lehekülg=125-126}}</ref> Väike-kapsaliblikal on kirjeldatud mitmeid vorme, mis erinevad peamiselt tiibade tumeda kirja ja kollaka varjundi tugevuse poolest. Kevadise põlvkonna f. ''metra'' isendid on nõrgema ees­tiiva tipulaiguga ning nende tiibade alakülg on kollasem kui suvise põlvkonna isenditel. f. ''leucotera'' on must tiivakiri osaliselt taandarenenud. f. ''flavoida'' on tavalisest kollasema tiibade ülaküljega.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti suurliblikate määraja. 1. |perekonnanimi2=Möls |eesnimi2=T. |lehekülg=38}}</ref><gallery mode="packed"> Fail:Female Cabbage White Megan McCarty17.jpg|♀ Fail:Pieris rapae male.jpg|♂ Fail:Pieris rapae MHNT.CUT.2012.0357 Claix (Isère) gynandromorphe.jpg|⚥ </gallery> == Elupaik == Väike-kapsaliblikas on avamaastikuliik, kes elab [[Põld|põldudel]], [[Niit|niitudel]], teeservadel, [[Jäätmaa|jäätmaadel]], [[Aed|aedades]] ja [[Park|parkides]]. Ta eelistab kultuurmaastikke ning on sageli seotud inimese poolt mõjutatud elupaikadega.<ref name=":0" /><ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=203}}</ref> == Levila == Väike-kapsaliblikas on väga laia levilaga liik. Tema looduslik levila hõlmab [[Euroopa|Euroopat]], [[Kaukaasia|Kaukaasiat]] ja [[Lõuna-Kaukaasia|Taga-Kaukaasiat]], [[Põhja-Aafrika|Põhja-Aafrikat]] ning suurt osa [[Aasia|Aasiast]], välja arvatud kõige lõunapoolsemad alad. Ta esineb ka [[Kasahstan|Kasahstanis]] ja [[Kesk-Aasia|Kesk-Aasias]]. Inimese kaasabil on väike-kapsaliblikas viidud ka Põhja-Ameerikasse ja Austraaliasse, kus ta on nüüdseks laialt levinud.<ref name=":1" /> Euroopas ulatub tema levila [[Vahemeri|Vahemerest]] [[Skandinaavia]] lõunaosa ja [[Baltimaad|Baltimaadeni]]. Hulkuvaid isendeid võib kohata ka kaugemal põhja pool.<ref name=":0" /> == Lennuaeg == Eestis lendab väike-kapsaliblikas tavaliselt kahes põlvkonnas. Esimese põlvkonna liblikaid võib kohata mai lõpust juuni lõpuni. Teise põlvkonna isendid lendavad juuli lõpust septembrini. Soodsatel aastatel võib osaliselt areneda ka kolmas põlvkond, kelle valmikuid võib näha septembris ja isegi oktoobri alguses.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> == Rööviku areng == Röövikud toituvad mitmesugustel [[Ristõielised|ristõielistel]], sealhulgas [[Kapsas|kapsal]], [[Naeris|naeril]], [[Raps|rapsil]] ja paljudel looduslikel ristõielistel taimedel. Nad võivad põhjustada märkimisväärset kahju köögiviljaaedades ja põllumajanduses. Nukud on koidnukud ning talvituvad.<gallery mode="packed"> Fail:Pieris rapae - larva 01 (HS).JPG|Röövik Fail:ChristianBauer Pieris rapae cocoon.jpg|Nukk </gallery> ==Viited== <references /> == Välislingid == {{commons|Pieris rapae}} * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Põualibliklased]] [[Kategooria:Eesti liblikalised]] so6fftoucgcr7q0ytf1c7jwrj9du7jy Naeriliblikas 0 578935 7166425 6331909 2026-06-03T11:09:32Z IvarGl 201039 7166425 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Naeriliblikas | staatus = | pilt = Pieris napi - Kulna.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 210px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Põualibliklased]] ''Pieridae'' | perekond = [[Kapsaliblikas]] ''Pieris'' | liik = '''Naeriliblikas''' | binaarne = ''Pieris napi'' | binaarse_autor = [[Carolus Linnaeus|L.]], 1758 | leviku_kaart = | leviku_kaardi_laius = | leviku_kaardi_seletus = }} '''Naeriliblikas''' (''Pieris napi'') on [[põualibliklased|põualibliklaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] kuuluv liblikas. Eestis üks [[Taimekahjur|taimekahjuritest]]. == Nimetuse etümoloogia == Liblikas on saanud oma eestikeelse nime ühe peamise rööviku toidutaime, [[Naeris|naeri]] järgi. Liigi ladinakeelne nimetus ''napi'' tuleneb samuti ladinakeelsest sõnast ''napus'', mis tähendab naerist. Kuigi röövikud toituvad paljudel ristõielistel taimedel, on liik ajalooliselt seotud just naeriga. == Välimus ja tunnused == Naeriliblika tiibade siruulatus on 35–47 mm. Tiibade ülakülg on valge, emasel võib esineda nõrk hallikas või kollakas varjund. Ees­tiiva tipuosa on tumehall kuni mustjas. Isasel on ees­tiiva välisalal üks must laik, emasel kaks tumedat laiku. Tagatiiva ülakülg on valge. Naeriliblika kõige iseloomulikum tunnus on tiibade alakülg. Tagatiiva alakülg on kahvaturohekas ja tiivasooned on tumedalt tolmunud, moodustades selgelt nähtava võrgustiku. See eristab liiki teistest valgetest kapsaliblikatest. Ees­tiiva alakülje tipuosa on samuti rohekaskollane ning tumedate soontega. Suvise põlvkonna isenditel võivad tumedad soonejooned olla osaliselt taandarenenud ja nähtavad vaid üksikute joontena keskosas.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Õunap |eesnimi=Erki |pealkiri=Eesti päevaliblikad |perekonnanimi2=Tartes |eesnimi2=Urmas |lehekülg=126-127}}</ref> Naeriliblikal on kirjeldatud ka mõningaid vorme. Kevadise põlvkonna vormil f. ''verna'' on nõrgem ees­tiiva tipulaik ja tugevam tumedate soonte tolmendus kui suvisel põlvkonnal. f. ''napaeae'' on tumedad soonejooned eriti selgelt väljendunud. f. ''impunctata'' puuduvad ees­tiiva alaküljel tavaliselt iseloomulikud mustad täpid. <ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti suurliblikate määraja. 1. |perekonnanimi2=Möls |eesnimi2=T. |lehekülg=37}}</ref><gallery mode=packed heights="140px"> (MHNT) Pieris napi napi - Foret de Bouconne, France - male dorsal.jpg |''Pieris napi'' ♂ (MHNT) Pieris napi napi - Foret de Bouconne, France - male ventral.jpg|''Pieris napi'' ♂ △ (MHNT) Pieris napi napi - Foret de Bouconne, France - female dorsal.jpg |''Pieris napi'' ♀ (MHNT) Pieris napi napi - Foret de Bouconne, France - female ventral.jpg|''Pieris napi'' ♀ △ </gallery> == Elupaik == Tegemist on avamaastikuliigiga, keda võib kohata igal pool, näiteks [[Niit|niitudel]], [[Põld|põldudel]], teeservadel, metsaservades, [[Aed|aedades]] ja teistel valgusküllastel aladel. Ta eelistab mitmekesise taimestikuga elupaiku ning on Eestis laialt levinud.<ref name=":0" /> == Levila == Naerliblikas on väga laia levikuga liik ning kuulub [[Euroopa]] kõige tavalisemate päevliblikate hulka. Tema levila ulatub [[Lääne-Euroopa|Lääne-Euroopast]] ja [[Vahemere maad|Vahemere]] [[Vahemere maad|maadest]] kuni [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämere]] rannikuni. <ref name=":0" /> [[Aasia|Aasias]] on naerliblikas levinud Euroopa-osa [[Venemaa|Venemaalt]] läbi [[Siber|Siberi]] kuni [[Kaug-Ida|Kaug-Idani]], samuti [[Kaukaasia|Kaukaasias]] ja [[Lõuna-Kaukaasia|Taga-Kaukaasias]], [[Kasahstan|Kasahstanis]], [[Kesk-Aasia]] mäestikes, Kirde-[[Hiina|Hiinas]], [[Korea poolsaar|Korea poolsaarel]] ja [[Jaapan|Jaapanis]]. [[Põhja-Aafrika|Põhja-Aafrikas]] esineb liik kohati mägialadel. == Lennuaeg == Eestis lendab naerliblikas tavaliselt kahes põlvkonnas. Esimese põlvkonna valmikuid võib kohata mai keskpaigast juuni lõpuni. Teise põlvkonna liblikad lendavad juuli lõpust septembri lõpuni. Soodsatel aastatel võib esineda ka osaline kolmas põlvkond.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> == Rööviku areng == Röövikud toituvad väga mitmesugustel [[Ristõielised|ristõielistel]] taimedel. Toidutaimede hulka kuuluvad näiteks [[põldsinep]], [[naeris]], [[jürilill]], [[salukõdrik]], [[Kollakas|kollakad]], [[Kerss|kersid]] ning mitmed teised ristõielised. Röövikud nukkuvad koidnukuna ning nukud talvituvad.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> [[Fail:Geen-veined White - Flickr - gailhampshire.jpg|keskel|250x250px]] ==Viited== <references /> == Välislingid == {{commons|Pieris napi}} * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Põualibliklased]] [[Kategooria:Eesti liblikalised]] osie1xo0iqbiapqleku4qji1tz84qrd Raul Siem 0 581239 7166311 7012431 2026-06-03T08:12:57Z Taurus404 80079 /* Poliitiline karjäär */ 7166311 wikitext text/x-wiki '''Raul Siem''' (sündinud [[5. juuni]]l [[1973]]) on [[Eesti]] ettevõtja, jurist ja poliitik, kes oli aastatel 2020–2021 [[Eesti väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister]]. == Haridus == Ta on lõpetanud [[Paikuse Politseikool]]i, [[Eesti Riigikaitse Akadeemia]] ja aastal [[2002]] [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli Õigusinstituut|Õigusinstituudi]].<ref name="UusIT" /> == Poliitiline karjäär == [[2. august]]il [[2016]] astus ta [[EKRE|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] liikmeks. [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris ta EKRE nimekirjas [[Rae vald|Rae vallavolikogu]] liikmeks, ta sai 164 häälega Rae vallavolikogu liikmeks.<ref name="ERR_17_iv" /> Ta oli septembrist [[2019]]<ref name="ITuudised" /> kuni maini 2020 [[Erakondade rahastamise järelevalve komisjon]]i liige. 2019. aastast töötas ta siseministri nõunikuna.<ref name="ITuudised" /><ref name="ERR_17_iv" /> Aprillist 2020 jaanuarini 2021 oli [[Eesti väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister]].<ref name="president" /> [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris ta Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimekirjas Rae vallavolikogu liikmeks, ta sai 604 häälega Rae vallavolikogu liikmeks. 23. novembril 2021 valiti Siem [[Raasiku vald|Raasiku vallavanemaks]].<ref>Külli Koppelmaa:[https://sonumitooja.ee/raasiku-vallavanemaks-valiti-raul-siem/ Raasiku vallavanemaks valiti RAUL SIEM] Sõnumitooja, 23. november 2021. Vaadatud 29. oktoobril 2023</ref> Vallavanem oli ta kuni [[15. september|15. septembrini]] [[2023]].<ref>Külli Koppelmaa:[https://sonumitooja.ee/raasiku-vallavolikogu-valis-14-poolthaalega-uueks-vallavanemaks-toomas-teevalja/ Raasiku vallavolikogu valis 14 poolthäälega uueks vallavanemaks TOOMAS TEEVÄLI] Sõnumitooja, 4. oktoober 2023. Vaadatud 29. oktoobril 2023</ref> Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 4|valimisringkonnas nr 4]] ([[Harju maakond|Harju]]- (v.a [[Tallinn]]) ja [[Rapla maakond|Raplamaa]]) 490 häält ning ei osutunud valituks. Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta valimistel]] Rae vallas, kogus 55 häält ning ei osutunud valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 3. juuni 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> 15.08.2024 – 4.11.2025 oli ta erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] liige.<ref>[https://ariregister.rik.ee/est/political_party/members_search?person_name=siem Äriregister. Erakonnad]</ref> == Isiklikku == Ta on abielus ja tal on kolm last.<ref name="ERR_17_iv" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="ERR_17_iv">{{cite web|url=https://www.err.ee/1078796/helme-err-ile-uueks-ministriks-saab-raul-siem |title=Helme ERR-ile: uueks ministriks saab Raul Siem |publisher=ERR |date=17.4.2020, 18:31 |access-date=17.4.2020, 20:12 |website=}}</ref> <ref name="UusIT">[https://majandus24.postimees.ee/6952382/uus-it-minister-on-olnud-nii-volgade-sissenoudja-kui-ka-vanglajuht Uus IT-minister on olnud nii võlgade sissenõudja kui ka vanglajuht]. [[Postimees]], 17.04.2020</ref> <ref name="ITuudised">[https://www.ituudised.ee/uudised/2020/04/20/president-nimetas-uue-it-ministri-ametisse President nimetas uue IT-ministri ametisse]. [[ITuudised.ee]], 20.04.2020</ref> <ref name="president">[https://www.err.ee/1080036/fotod-kersti-kaljulaid-nimetas-raul-siemi-ametisse Fotod: Kersti Kaljulaid nimetas Raul Siemi ametisse]. [[ERR]], 20.04.2020</ref> }} == Välislingid == * [[Toomas Sildam]]: [https://www.err.ee/1096730/kas-ekre-uus-it-minister-raul-siem-voib-helmele-oelda-mart-sul-pole-oigus "Kas EKRE uus IT-minister Raul Siem võib Helmele öelda: Mart, sul pole õigus?"] ERR, 1. juuni 2020 {{JÄRJESTA:Siem, Raul}} [[Kategooria:Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Eesti juristid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] 5rhhebf6uxd2lshfanp5lsldt18s1x0 Venemaa jäähokikoondis 0 585293 7165987 7165561 2026-06-02T13:09:57Z Hokimees 218442 /* Tulemused */ 7165987 wikitext text/x-wiki {{Jäähokikoondis | nimi = Venemaa jäähokikoondis | märk = Coat_of_Arms_of_the_Russian_Federation_2.svg | hüüdnimi = ''Красная Машина'' | jäähokiliit = [[Venemaa jäähokiliit]] | liit asutatud = | koduhall = [[CSKA Arena]] | peamänedžer = [[Roman Rotenberg]] | peatreener = [[Aleksei Žamnov]] | abitreener = | kapten = [[Aleksandr Ovetškin]] | rekordinternatsionaal = [[Ilja Kovaltšuk]] | rekord mänge = 271 | enim punkte = [[Ilja Kovaltšuk]] | rekord punkte = 245 | parim väravakütt = [[Ilja Kovaltšuk]] | parim väravaid = 107 | noorim koondislane = | IIHF edetabeli koht = NR | IIHF edetabeli aeg = 26. mai 2025 | IIHF parim koht = 1. | IIHF parim aeg = 2009, 2010–12 | IIHF halvim koht = 7. | IIHF halvim aeg = 2004 | vorm = [[Pilt:Russia_national_ice_hockey_team_jerseys_2018_IHWC.png|150px|Venemaa koondise võistlusriietus 2018. aasta maailmameistrivõistlustel]] | värvid = {{color box|#FFFFFF}} {{color box|#0032A0}} {{color box|#DA291C}} | esimene kohtumine = {{jh-p|RUS|1991}} 2:2 {{jh|SWE}} | esimene koht- ja aeg = [[Peterburi]], 12. aprill 1992 | suurim võit = {{jh-p|RUS}} 10:0 {{jh|ITA}} | suurim võit koht- ja aeg = [[Bratislava]], 15. mai 2019 | suurim kaotus = {{jh-p|FIN}} 7:1 {{jh|RUS}} <br><small>([[Helsingi]], 22. aprill 1997)</small><br> {{jh-p|RUS}} 1:7 {{jh|CZE}} | suurim kaotus koht- ja aeg = [[Moskva]], 20. detsember 1997 | MM-ile kvalifitseerunud = 29 korda | esmakordselt MM-ile kvalifitseerunud = 1992 | parim tulemus MM-il = {{kuld}} 1. koht ([[1993. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1993]], [[2008. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2008]], [[2009. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2009]], [[2012. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2012]], [[2014. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2014]]) | OM-ile kvalifitseerunud = 9 korda | esmakordselt OM-ile kvalifitseerunud = 1994 | parim tulemus OM-il = {{KuldOlümpia}} 1. koht ([[Jäähoki 2018. aasta taliolümpiamängudel|2018]] [[Olümpiasportlased Venemaalt 2018. aasta taliolümpiamängudel|OAR]]) <br> {{HõbeOlümpia}} 2. koht ([[Jäähoki 1998. aasta taliolümpiamängudel|1998]], [[Jäähoki 2022. aasta taliolümpiamängudel|2022]] [[Venemaa Olümpiakomitee sportlased 2022. aasta taliolümpiamängudel|VOK]]) <br> {{PronksOlümpia}} 3. koht ([[Jäähoki 2002. aasta taliolümpiamängudel|2002]]) | MK-le kvalifitseerunud = 3 korda | esmakordselt MK-le kvalifitseerunud = 1996 | parim tulemus MK-l = [[Pilt:Simple_bronze_cup.svg|16px]] Kolmas ([[1996. aasta jäähoki maailmakarika turniir|1996]]) }} '''Venemaa meeste jäähokikoondis''' esindab [[Venemaa]]d [[jäähoki]]s rahvusvahelistel võistlustel. Venemaa koondis kuulub koos [[Kanada jäähokikoondis|Kanada]], [[Tšehhi jäähokikoondis|Tšehhi]], [[Soome jäähokikoondis|Soome]], [[Rootsi jäähokikoondis|Rootsi]] ja [[USA jäähokikoondis|USA]] koondisega kuue kõige tugevama jäähokikoondise hulka. Alates 1992. aastast on Venemaa koondis osalenud kõigil [[jäähoki maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]] ning tulnud viis korda maailmameistriks. [[Taliolümpiamängud]]elt on võidetud kolm medalit, 2018. aastal tuldi olümpiavõitjaks. == Tulemused == === [[Jäähoki olümpiamängudel|Olümpiamängudel]] === * [[Jäähoki 1994. aasta taliolümpiamängudel|1994]] – 4. koht * [[Jäähoki 1998. aasta taliolümpiamängudel|1998]] – {{HõbeOlümpia}} hõbemedal * [[Jäähoki 2002. aasta taliolümpiamängudel|2002]] – {{PronksOlümpia}} pronksmedal * [[Jäähoki 2006. aasta taliolümpiamängudel|2006]] – 4. koht * [[Jäähoki 2010. aasta taliolümpiamängudel|2010]] – 6. koht * [[Jäähoki 2014. aasta taliolümpiamängudel|2014]] – 5. koht * [[Jäähoki 2018. aasta taliolümpiamängudel|2018]] – {{KuldOlümpia}} olümpiavõitja * [[Jäähoki 2022. aasta taliolümpiamängudel|2022]] – {{HõbeOlümpia}} hõbemedal * [[Jäähoki 2026. aasta taliolümpiamängudel|2026]] – ei osalenud === [[Jäähoki maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] === [[Pilt:Alexander Semin first goal in final 2008 IIHF World Championship.JPG|thumb|250px|right|Venemaa meeskond mängus Kanada vastu 2008. aasta MM-i finaalis]] {{veergude loend|laius=18em| * [[1992. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1992]] – 5. koht * [[1993. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1993]] – {{kuld}} maailmameister * [[1994. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1994]] – 5. koht * [[1995. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1995]] – 5. koht * [[1996. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1996]] – 4. koht * [[1997. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1997]] – 4. koht * [[1998. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1998]] – 5. koht * [[1999. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1999]] – 5. koht * [[2000. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2000]] – 1. koht * [[2001. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2001]] – 6. koht * [[2002. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2002]] – {{hõbe}} hõbemedal * [[2003. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2003]] – 7. koht * [[2004. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2004]] – 10. koht * [[2005. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2005]] – {{pronks}} pronksmedal * [[2006. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2006]] – 5. koht * [[2007. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2007]] – {{pronks}} pronksmedal * [[2008. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2008]] – {{kuld}} maailmameister * [[2009. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2009]] – {{kuld}} maailmameister * [[2010. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2010]] – {{hõbe}} hõbemedal * [[2011. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2011]] – 4. koht * [[2012. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2012]] – {{kuld}} maailmameister * [[2013. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2013]] – 6. koht * [[2014. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2014]] – {{kuld}} maailmameister * [[2015. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2015]] – {{hõbe}} hõbemedal * [[2016. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2016]] – {{pronks}} pronksmedal * [[2017. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2017]] – {{pronks}} pronksmedal * [[2018. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2018]] – 6. koht * [[2019. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2019]] – {{pronks}} pronksmedal * [[2021. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2021]] – 5. koht * [[2022. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2022]] – ei osalenud * [[2023. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2023]] – ei osalenud * [[2024. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2024]] – ei osalenud * [[2025. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2025]] – ei osalenud * [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2026]] – ei osalenud }} == Välislingid == * [https://fhr.ru/ Venemaa Jäähokiföderatsiooni koduleht] * [https://www.iihf.com/en/associations/1362/russia Profiil IIHF-i kodulehel] {{Jäähokikoondised}} [[Kategooria:Jäähokikoondised]] [[Kategooria:Venemaa rahvuskoondised|Jäähoki]] [[Kategooria:Venemaa jäähoki|Koondis]] 555q715otwo56hwdk7ukukbytcc32du Lewis Capaldi 0 586787 7166112 6914934 2026-06-02T19:30:24Z Jibblesnark86 230531 /* Diskograafia */ Lisasin tema teise albumi. 7166112 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info|nimi=Lewis Capaldi|pilt=Lewis Capaldi-8116.jpg|sünninimi=Lewis Marc Capaldi|sünniaeg=[[7. oktoober]] [[1996]]|sünnikoht=[[Glasgow]], [[Šotimaa]]|stiil=''[[blue-eyed soul]]''|amet=laulja, laulukirjutaja|pill=[[klaver]], [[kitarr]]|tegev=2017–praeguseni|plaadifirma=Virgin EMI Records, Vertigo, Universal Music Group, Capitol|URL=lewiscapaldi.com}} '''Lewis Marc Capaldi''' (sündinud [[7. oktoober|7. oktoobril]] [[1996]]) on [[Šotimaa|šoti]] laulja ja laulukirjutaja. == Elukäik == Lewis Capaldi sündis [[Glasgow|Glasgow's]] [[Šotimaa]]l, kus ta elas kuni nelja-aastaseks saamiseni. Ta on oma pere neljast lapsest noorim. Capaldi ema on meditsiiniõde ja isa on kalakaupmees. Ta alustas oma kooliteed [[Blackburn (West Lothian)|Blackburnis]] [[West Lothian]]is St Kentigern's Academys. 2016. aastal lõpetas Capaldi [[Motherwell]]is asuva New College Lanarkshire'i kooli [[Higher National Diploma|HND-ga]] muusika alal. Ta oli nomineeritud [[Brit Awards]]i kriitikute valiku auhinnale [[2019]]. aastal. 2019. aasta märtsis jõudis Capaldi singel "[[Someone You Loved]]" [[UK Singles Chart|UK Singles Charti]] edetabeli tippu, kus see püsis seitse nädalat, ning sama aasta oktoobris jõudis see laul ka [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] edetabelisse [[Billboard Hot 100]]. Singel "Someone You Loved" sai Grammy nominatsiooni kategoorias "Song of the Year", kuid ei võitnud. Laul võitis Brit Award for Song of the Year auhinna. [[17. mai]]l 2019 ilmus Lewis Capaldi debüütalbum "[[Divinely Uninspired to a Hellish Extent]]", mis püsis kuus nädalat [[UK Albums Chart|UK Albums Charti]] edetabeli tipus. [[2020]]. aasta [[Mai|mais]] teatati, et Capaldi laulust "Someone You Loved" on saanud Official Charts Company andmetel kõigi aegade kõige kauem esikümnes püsinud [[Suurbritannia]] singel. == Isiklikku == Capaldil on nii Šotimaa, [[Iirimaa]] kui ka [[Itaalia]] juuri. Lewis Capaldi isapoolne nõbu on [[Peter Capaldi]], kes oli ''[[punk rock]]''<nowiki/>'i ansambli [[Dreamboys]] vokalist ja kitarrimängija ning üks laulu "Someone You Loved" muusikavideo näitlejatest. Lewis on [[Barrhead]]is sündinud [[Tuumafüüsika|tuumafüüsiku]] [[Joseph Capaldi]] kauge sugulane. Lewis Capaldi on peale muusika tegemise ka aktiivne sotsiaalmeedias esineja, tehes peamiselt humoorikaid videoid. Lewis Capaldi elab siiani vanemate juures [[Whitburn]]is West Lothianis, samas toas, mis on tal olnud alates kümnendast eluaastast. Ta on jalgpallifänn ja toetab oma kodulinna klubi [[Celtic FC]]. == Diskograafia == {{Pikemalt artiklis|Lewis Capaldi diskograafia}} === Stuudioalbumid === * "[[Divinely Uninspired to a Hellish Extent]]" (2019) * "[[Broken by Desire to Be Heavenly Sent]]" (2023) == Vaata ka == * "[[Forget Me]]" [[Kategooria:Suurbritannia lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1996]] jo5j2f1w7p1gb73r6jpbykeqn3npczc Lembit Uustulnd 0 592001 7166398 7154875 2026-06-03T10:15:34Z Kuriuss 38125 7166398 wikitext text/x-wiki '''Lembit Uustulnd''' (sündinud [[25. juuli]]l [[1952]]) on eesti kirjanik ja laevakapten. Ta on töötanud kaptenina palju aastaid, viimati töötas ta [[Paldiski]]-[[Kapellskär]]i liinil sõitval laeval [[Regal Star]].<ref>https://www.aripaev.ee/saated/2020/03/27/vana-merekaru-elutarkus-see-kriis-pole-maailmalopp</ref> Tema esikromaan "Kiikhobune Antverpenist" pälvis 1998. aasta romaanivõistlusel II auhinna ja on tõlgitud läti keelde.<ref>https://arhiiv.saartehaal.ee/2016/05/25/lembit-uustulndi-esikromaan-ilmus-lati-keeles/{{Kõdulink|aeg=september 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Teosed == === Romaanid === *"Kiikhobune Antverpenist" (1999) *"Süvameri" (2001) *"Reis võlgu" (2004) *"Ruutuemanda sündroom" (2007) *"Avameri. Kapten" (2018) *"Avameri. Kalamehe mõrsja" (2019) *"Avameri. Naerukajaka nutt" (2020) *"Avameri. Kuldkalake" (2022) *"Avameri. Meri taskus" (2023) *"Avameri. Salahoovused" (2023) *"Avameri. Kaugsõit kai ääres" (2024) *"Avameri. Punaste nelkide tuhk" (2024) *"Voldemar Laasiku üheksa mina. Elu nagu filmis" (2026) === Lühiproosa === *"Aastavahetus Casablancas" (1998) *"Jõuluämber" (2002) *"Merejutud" (2009) === Lastekirjandus === *"Ta ujub siiski..." (2011) *"Operatsioon Lossivaim"(2021) === Elulooraamatud === *"Kapten Kollo" (2010) *"Kapten Toivo Ninnase üheksa lainet" (2012) ==Tunnustus== *[[2021]] [[Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|20150}}</ref> *2023 [[Saare maakonna teenetemärk]] == Isiklikku == Ta on kirjanik [[Albert Uustulnd]]i ja [[Viktor Kingissepa nimeline Kingissepa Keskkool|Kingissepa 1. Keskkooli]] direktori [[Pauline Kremm|Pauline Kremmi]] poeg.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=66&artid=70996 |vaadatud=2020-10-10 |arhiivimisaeg=2020-10-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201012192200/https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=66&artid=70996 |url-olek=ei tööta }}</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Uustulnd, Lembit}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1953]] qoytw5z8u0b3unbinnpnta8z8iy0ksd 7166430 7166398 2026-06-03T11:14:38Z Kuriuss 38125 7166430 wikitext text/x-wiki '''Lembit Uustulnd''' (sündinud [[25. juuli]]l [[1952]]) on eesti [[kirjanik]] ja [[laevakapten]]. Ta töötas kaptenina 35 aastat, viimati (kuni 2022. aastani) [[Paldiski]]-[[Kapellskär]]i liinil sõitval laeval [[Regal Star]].<ref>https://www.aripaev.ee/saated/2020/03/27/vana-merekaru-elutarkus-see-kriis-pole-maailmalopp</ref> Ta on üks eesti mereromaanide autoreid ja hinnatud meremehejuttude vestjaid, kes on kajastanud oma teostes meremeeste elu ja meretraditsioone.<ref>Margus Muld. [https://www.err.ee/1608893621/saaremaa-jagas-tublidele-saarlastele-aumarke Saaremaa jagas tublidele saarlastele aumärke] ERR Uudised, 22.02.2023.</ref> Ta on [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] liige (2007). == Teosed == === Romaanid === *"Lambeti graafik" ([[Eesti Raamat]], 1987) *"Kiikhobune Antverpenist" ([[Varrak (kirjastus)|Varrak]], 1999) *"Süvameri" (Varrak, 2001) *"Reis võlgu" (Varrak, 2004) *"Ruutuemanda sündroom" (Varrak, 2007) *"Voldemar Laasiku üheksa mina. Elu nagu filmis" (Varrak, 2026) ====Romaanisari "Avameri"==== *"Avameri. Kapten" (Varrak, 2018) *"Avameri. Kalamehe mõrsja" (Varrak, 2019) *"Avameri. Naerukajaka nutt" (Varrak, 2020) *"Avameri. Kuldkalake" (Varrak, 2022) *"Avameri. Meri taskus" (Varrak, 2023) *"Avameri. Salahoovused" (Varrak, 2023) *"Avameri. Kaugsõit kai ääres" (Varrak, 2024) *"Avameri. Punaste nelkide tuhk" (Varrak, 2024) === Lühiproosa === *"Aastavahetus Casablancas" (1998) *"Jõuluämber" (2002) *"Merejutud" (2009) === Lastekirjandus === *"Ta ujub siiski..." (Varrak, 2011) *"Operatsioon Lossivaim" (Varrak, 2021) === Elulooraamatud === *"Kapten Kollo. Mereelu - elumeri" ([[Pegasus (kirjastus)|Pegasus]], 2010) *"Kapten Toivo Ninnase üheksa lainet" (Pegasus, 2012) *"Albert Uustulnd. 80. sünniaastapäevaks" (Saaremaa Merekultuuri Selts, 2005) – koostaja ==Tunnustus== *[[2021]] – [[Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|20150}}</ref> *2023 – [[Saare maakonna teenetemärk]] ===Romaanivõistluste auhinnad=== * 1967 – ergutusauhind – "Meri põleb" * 1979 – ergutusauhind – "Meri, mehed ja jumalad" * 1985 – III koht – "Tuulte tallermaa"; äramärkimine – "Lambeti graafik" * 1990 – III koht – "Acheroni kaldal" * 1998 – II koht – "Kiikhobune Antverpenist" * 2000 – äramärkimine – "Süvameri"<ref>[https://www.ekl.ee/palk-preemia/romaanivoistlus/ Romaanivõistlus] Eesti Kirjanike liit. Vaadatud 03.06.2026.</ref> == Isiklikku == Ta on kirjanik [[Albert Uustulnd]]i ja pedagoog [[Pauline Kremm]]i poeg.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=66&artid=70996 |vaadatud=2020-10-10 |arhiivimisaeg=2020-10-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201012192200/https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=66&artid=70996 |url-olek=ei tööta }}</ref> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * Margus Muld. [https://kultuur.err.ee/1609667630/lembit-uustulnd-avamere-raamatusarja-tegelased-on-nagu-mu-perekonnaring Lembit Uustulnd: "Avamere" raamatusarja tegelased on nagu mu perekonnaring] ERR Kultuur, 17. aprill 2025 {{JÄRJESTA:Uustulnd, Lembit}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1953]] 4ossv1yij8s8bpvso3rdtycnu88wo7p 7166448 7166430 2026-06-03T11:31:23Z Kuriuss 38125 7166448 wikitext text/x-wiki '''Lembit Uustulnd''' (sündinud [[25. juuli]]l [[1952]]) on eesti [[kirjanik]] ja [[laevakapten]]. Ta töötas kaptenina 35 aastat, viimati (kuni 2022. aastani) [[Paldiski]]-[[Kapellskär]]i liinil sõitval laeval [[Regal Star]].<ref>https://www.aripaev.ee/saated/2020/03/27/vana-merekaru-elutarkus-see-kriis-pole-maailmalopp</ref> Ta on üks eesti mereromaanide autoreid ja hinnatud meremehejuttude vestjaid, kes on kajastanud oma teostes meremeeste elu ja meretraditsioone<ref>Margus Muld. [https://www.err.ee/1608893621/saaremaa-jagas-tublidele-saarlastele-aumarke Saaremaa jagas tublidele saarlastele aumärke] ERR Uudised, 22.02.2023.</ref> ning kergitanud saladuseloori ka Nõukogude-aegses kinnises piiritsoonis asunud kalurikolhooside elult ja eestlastega munsterdatud kalalaevade Aafrika-reisidelt.<ref>Jüri Pino. [https://kultuur.err.ee/872832/arvustus-kindla-kaptenikaega-kirjutatud Arvustus. Kindla kaptenikäega kirjutatud] ERR Kultuur, 29.10.2018.</ref> Ta on [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] liige (2007). == Teosed == === Romaanid === *"Lambeti graafik" ([[Eesti Raamat]], 1987) *"Kiikhobune Antverpenist" ([[Varrak (kirjastus)|Varrak]], 1999) *"Süvameri" (Varrak, 2001) *"Reis võlgu" (Varrak, 2004) *"Ruutuemanda sündroom" (Varrak, 2007) *"Voldemar Laasiku üheksa mina. Elu nagu filmis" (Varrak, 2026) ====Romaanisari "Avameri"==== *"Avameri. Kapten" (Varrak, 2018) *"Avameri. Kalamehe mõrsja" (Varrak, 2019) *"Avameri. Naerukajaka nutt" (Varrak, 2020) *"Avameri. Kuldkalake" (Varrak, 2022) *"Avameri. Meri taskus" (Varrak, 2023) *"Avameri. Salahoovused" (Varrak, 2023) *"Avameri. Kaugsõit kai ääres" (Varrak, 2024) *"Avameri. Punaste nelkide tuhk" (Varrak, 2024) === Lühiproosa === *"Aastavahetus Casablancas" (1998) *"Jõuluämber" (2002) *"Merejutud" (2009) === Lastekirjandus === *"Ta ujub siiski..." (Varrak, 2011) *"Operatsioon Lossivaim" (Varrak, 2021) === Elulooraamatud === *"Kapten Kollo. Mereelu - elumeri" ([[Pegasus (kirjastus)|Pegasus]], 2010) *"Kapten Toivo Ninnase üheksa lainet" (Pegasus, 2012) *"Albert Uustulnd. 80. sünniaastapäevaks" (Saaremaa Merekultuuri Selts, 2005) – koostaja ==Tunnustus== *[[2021]] – [[Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|20150}}</ref> *2023 – [[Saare maakonna teenetemärk]] ===Romaanivõistluste auhinnad=== * 1967 – ergutusauhind – "Meri põleb" * 1979 – ergutusauhind – "Meri, mehed ja jumalad" * 1985 – III koht – "Tuulte tallermaa"; äramärkimine – "Lambeti graafik" * 1990 – III koht – "Acheroni kaldal" * 1998 – II koht – "Kiikhobune Antverpenist" * 2000 – äramärkimine – "Süvameri"<ref>[https://www.ekl.ee/palk-preemia/romaanivoistlus/ Romaanivõistlus] Eesti Kirjanike liit. Vaadatud 03.06.2026.</ref> == Isiklikku == Ta on kirjanik [[Albert Uustulnd]]i ja pedagoog [[Pauline Kremm]]i poeg.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=66&artid=70996 |vaadatud=2020-10-10 |arhiivimisaeg=2020-10-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201012192200/https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=66&artid=70996 |url-olek=ei tööta }}</ref> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [[Jüri Pino]]. [https://kultuur.err.ee/872832/arvustus-kindla-kaptenikaega-kirjutatud Arvustus. Kindla kaptenikäega kirjutatud] ERR Kultuur, 29. oktoober 2018 * [[Margus Muld]]. [https://kultuur.err.ee/1609667630/lembit-uustulnd-avamere-raamatusarja-tegelased-on-nagu-mu-perekonnaring Lembit Uustulnd: "Avamere" raamatusarja tegelased on nagu mu perekonnaring] ERR Kultuur, 17. aprill 2025 {{JÄRJESTA:Uustulnd, Lembit}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1953]] e24m3dgkobc4ixz7xgc25icqxmmq9xh Üllar Lanno 0 593219 7165998 7165948 2026-06-02T13:25:36Z ~2026-32571-60 230855 /* Välislingid */ 7165998 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=jaanuar}} '''Üllar Lanno''' (sündinud [[8. jaanuar]]il [[1969]]<ref name="som-2020-63t"/>) on Eesti riigiametnik ja arst. Üllar Lanno on lõpetanud 1993. aastal [[Tartu Ülikool]]i arstiteaduskonna üldarsti kutsega. Otseselt arstina töötas ta pärast seda ühe aasta jooksul [[Mustamäe haigla]]s (1993–1994) narkoosiarsti residendina.<ref>Kadri Kuulpak. [https://www.ohtuleht.ee/1052117/terviseameti-eksjuht-taastab-arstikutset-ullar-lanno-30-aastaga-on-tekkinud-palju-uusi-ravimeid-nendes-orienteeruda-oli-valjakutse Terviseameti eksjuht taastab arstikutset! Üllar Lanno: 30 aastaga on tekkinud palju uusi ravimeid. Nendes orienteeruda oli väljakutse!] Õhtuleht.ee, 29.12.2021.</ref> Järgnesid juhtivad ametikohad [[Tartu Ülikooli Kliinikum]]is{{millal}}, [[Põhja-Eesti Regionaalhaigla]]s{{millal}}, [[Helsingi Ülikooli keskhaigla]]s{{millal}}, Hollandi ravimiuuringute kontsernis Stickares{{millal}} ja meditsiinitarvikute ettevõttes Instrumentarium OY{{millal}}. Aprillist 1997 kuni juulini 2004 töötas ta [[Toyota Baltic]] ASi turundusdirektorina. Juulist 2004 kuni jaanuarini 2006 oli ta SA [[Merimetsa Tervisekeskus]] juhatuse esimees. Aastatel 2006–2007 juhtis ta [[EKEB|Eesti Kohtuarstlikku Ekspertiisibürood]] ja 2008–2020 [[EKEI|Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2007-09-19 |pealkiri=Kohtuekspertiisi instituudi juhiks valiti Üllar Lanno |url=https://www.postimees.ee/1705041/kohtuekspertiisi-instituudi-juhiks-valiti-ullar-lanno |vaadatud=2026-06-02 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref> Tema juhtimisel asutati esmatasandi ja eriarstiabi andev Merimetsa Tervisekeskus<ref>Viljar Voog. [https://www.ohtuleht.ee/1037696/plekid-ullar-lanno-revaaril-kadunud-narkootikumid-ja-poliitreklaam-patsientidele Plekid Üllar Lanno revääril: kadunud narkootikumid ja poliitreklaam patsientidele] Õhtuleht.ee, 06.09.2021.</ref> ning rajati Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi peahoone.{{lisa viide}} Alates 1. oktoobrist 2020 kuni 20. septembrini 2021 oli ta [[Terviseamet]]i [[peadirektor]]. 6. septembril 2021 teatas Lanno, et astub suvel 2021 aset leidnud terviseameti ravimite külmlao ülessoojenemise ja ravimite (sh koroonavaktsiinide) hävimise tõttu ametist tagasi.<ref>[https://tippjuhid.riigikantselei.ee/uudis/terviseameti-peadirektor-ullar-lanno-lahkub-ametist Terviseameti peadirektor Üllar Lanno lahkub ametist]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Riigikantselei.ee. Vaadatud 26.01.2026.</ref> 2022. aasta juunis asus ta tööle Confido Clinic OÜ juhatuse liikmena.<ref>Kadi Heinsalu. [https://www.mu.ee/uudised/2022/09/06/ullar-lanno-liitus-confido-meeskonnaga Üllar Lanno liitus Confido meeskonnaga] Meditsiiniuudised. 06.09.2022.</ref> Ennistanud arstikutse, on ta alates 2. juunist 2022 terviseameti tervishoiutöötajate registris registreeritud üldarstina<ref>Henry Mölder. [https://arileht.delfi.ee/artikkel/120063898/terviseameti-endine-juht-ullar-lanno-leidis-uue-too Terviseameti endine juht Üllar Lanno leidis uue töö] Delfi Ärileht. 08.09.2022.</ref><ref>[https://medre.tehik.ee/employees/4e90bb97-a5c3-437a-9172-42003eb9324d Üllar Lanno] Tervishoiutöötajate registris. Vaadatud 26.01.2026.</ref> ning töötab ühtlasi (2026. aasta jaanuari seisuga) Merelahe Tervisekeskuse juhatuse esimehe Riin Lanno perearstinimistu juures abiarstina.<ref>[https://merelahe.ee/arstid-ja-vastuvottude-ajad/ Arstid ja vastuvõttude ajad] Merelahe Tervisekeskus. Vaadatud 26.01.2026.</ref> 29. veebruaril 2024 kinnitas Sihtasutuse Narva Haigla nõukogu Üllar Lanno [[Narva haigla]] juhiks.<ref name="Narva haigla uus juht on Üllar..." /><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Sergei Mihhailov {{!}} |kuupäev=2026-05-21 |pealkiri=Kohus mõistis Narva haiglalt endise juhi kasuks välja 86 000 eurot |url=https://www.err.ee/1610030326/kohus-moistis-narva-haiglalt-endise-juhi-kasuks-valja-86-000-eurot |vaadatud=2026-05-22 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="som-2020-63t">[https://adr.rik.ee/som/dokument/7569776 Sotsiaalministeeriumi dokumendiregister. Sotsiaalminister Tanel Kiige 23.09.2020 käskkiri nr 63-T "Terviseameti peadirektori ametisse nimetamine".]</ref> <ref name="Narva haigla uus juht on Üllar...">{{Netiviide |kuupäev=2024-02-29 |pealkiri=Narva haigla uus juht on Üllar Lanno |url=https://www.err.ee/1609268382/narva-haigla-uus-juht-on-ullar-lanno |vaadatud=2024-02-29 |väljaanne=ERR Uudised}}</ref>}} ==Välislingid== *[https://epl.delfi.ee/arvamus/vilja-kusib-terviseameti-juht-ullar-lanno-viib-homme-valitsusse-uue-meetmete-paketi-kas-maski-kandmine-muutub-kohustuslikuks?id=91540299 "Vilja küsib | Terviseameti juht Üllar Lanno viib homme valitsusse uue meetmete paketi. Kas maski kandmine muutub kohustuslikuks?"] Eesti Päevaleht, 1. november 2020 {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=?|nimi=[[EKEB|Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo peadirektor]]|aeg=veebruar 2006 – detsember 2007|järgnev=ametiasutus kaotati}} {{eelnev-järgnev|eelnev=?|nimi=[[EKEI|Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi peadirektor]]|aeg=01.01.2008–30.09.2020|järgnev=[[Ivar Prits]]<br/>halduse asedirektor<br/>peadirektori ülesannetes}} {{eelnev-järgnev 2-1-1 |eelnev1=[[Merike Jürilo]] |eelnev2=[[Mari-Anne Härma]]<br/>(peadirektori kohusetäitja) |nimi=[[Terviseamet]]i peadirektor|aeg=01.10.2020–20.09.2021 |järgnev=[[Mari-Anne Härma]]<br/>(peadirektori kohusetäitja)}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Lanno, Üllar}} [[Kategooria:Eesti riigiametnikud]] [[Kategooria:Eesti arstid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1969]] f8cj6v7xe7jlpmqbq325g9u5vkqk8mh Kaspar Mänd 0 597907 7165950 7165946 2026-06-02T11:59:19Z Kuriuss 38125 7165950 wikitext text/x-wiki '''Kaspar Mänd''' (sündinud [[23. jaanuar|23. jaanuaril]] [[1989]]<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=parnupostimees20190108.2.10.1 Jürisson, Anu. Orkestrijuht: Kasparis on kõike, mida vajame.] Pärnu Postimees, 8. jaanuar 2019.</ref>) on eesti [[dirigent]]. ==Haridus== Kaspar Mänd on lõpetanud [[Vanalinna Hariduskolleegium]]i ja [[VHK Muusikakool|VHK Muusikakooli]] oboe (õpetajad [[Kalev Kuljus]], [[Aleksander Hännikäinen]]) ning koorijuhtimise (õpetaja [[Hirvo Surva]]) erialal. 2012. aastal lõpetas ta [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]] koorijuhtimise erialal professor [[Hirvo Surva]] juhendamisel, õppides samal ajal ka oboed (dotsent [[Nils Rõõmussaar]]). 2014. aastal lõpetas ta [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]]s magistriõppe orkestridirigeerimise (professor [[Paul Mägi]]) erialal. Aastatel 2012–2013 täiendas ta end [[Pariisi Konservatoorium]]is professor [[Zsolt Nagy]] dirigeerimisklassis. Ta on osalenud [[Järvi Suveakadeemia]]s (2009, 2011 ja 2013) ning [[Eri Klas]]i ja [[Risto Joost]]i meistrikursustel (2010).<ref name=":0">[https://web.archive.org/web/20211002123956/https://parnuorkester.ee/peadirigent/ Peadirigent.] Pärnu Linnaorkestri veebisait.</ref> ==Töö ja looming== 2009. aastal asutas Kaspar Mänd segakoori [[HUIK!]] ja oli aastatel 2009–2018 selle peadirigent. Aastatel 2011–2014 oli ta kammerkoori [[Voces Musicales]] peadirigent. 2016. aastal asutas ta [[Uue Tänava Orkester|Uue Tänava Orkestri]], millega on ette kantud kõik [[Beethoven]]i ja [[Mendelssohn]]i sümfooniad.<ref name=":0" /> Kaspar Mänd on olnud segakooride dirigent [[2014. aasta üldlaulupidu|2014. aasta üldlaulupeol]], [[2017. aasta noorte laulupidu|2017. aasta noorte laulupeol]] ja [[2019. aasta üldlaulupidu|2019. aasta üldlaulupeol]].<ref name=":0" /> Aastatel 2013–2016 oli ta [[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool|Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli]] sümfooniaorkestri dirigent. Alates 2014. aastast on Kaspar Mänd [[rahvusooper Estonia|rahvusooperi Estonia]] dirigent. 2026. aasta seisuga on ta seal dirigeerinud ligi 50 muusikalavastust.<ref>[https://opera.ee/et/persoon/kaspar-mand/ Kaspar Mänd – tutvustus] rahvusooperi Estonia kodulehel. Vaadatud 02.06.2026.</ref> Aastatel 2019–2023 oli ta [[Pärnu Linnaorkester|Pärnu Linnaorkestri]] peadirigent<ref name=":0" /> ning 2018–2022 ühtlasi dirigeerimise õppejõud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.<ref>[https://opera.ee/et/persoon/kaspar-mand/ Kaspar Mänd – tutvustus] rahvusooperi Estonia kodulehel. Vaadatud 02.06.2026.</ref> Kaspar Mänd on teinud koostööd selliste muusikakollektiividega nagu [[Eesti Riiklik Sümfooniaorkester]], [[Vanemuise sümfooniaorkester]], [[Tallinna Kammerorkester]], [[YXUS Ensemble]], [[Üle-Eestiline Noorte Sümfooniaorkester]], [[Janáčeki filharmooniaorkester]] (Tšehhi), [[Tampere filharmooniaorkester]] (Soome), [[Miskolci sümfooniaorkester]] (Ungari), [[Karlsruhe Noortefilharmoonia]] (Saksamaa). Jaanuaris 2024 asutas ta uue muusika kollektiivi Ludensemble.<ref>[https://opera.ee/et/persoon/kaspar-mand/ Kaspar Mänd – tutvustus] rahvusooperi Estonia kodulehel. Vaadatud 02.06.2026.</ref> ===Dirigeeritud muusikalavastusi Estonia teatris=== * [[Tauno Aints|Aintsi]]/[[Wimberg]]i muusikal "Karlsson katuselt" (2015) * Meckleri/Ochoa/Salemi ballett "Tramm nimega Iha" (2017) * Manfred MIMi ooper "Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas" (2018) * [[Olav Ehala|Ehala]] muusikal "Buratino" (2018) * [[Sergei Prokofjev|Prokofjevi]] "Romeo ja Julia" (2019) * [[Marina Kesler|Kesleri]] "Anna Karenina" [[Dmitri Šostakovitš|Šostakovitši]] muusikale (2020) * [[Ferenc Lehár|Lehári]] "Krahv Luxemburg" (2020) * Lehári "Lõbus lesk" (2021) * [[Tõnis Kaumann|Kaumanni]]/[[Vahur Keller|Kelleri]] "Naksitrallid" (2022) * "Must/Valge: Kozielska "Open door" ja Lifari "Suite en blanc" (2023) * [[John Kander|Kanderi]] "Kabaree" (2024) * [[Viktor Ullmann|Ullmanni]] "Atlantise keiser" (2024, suvelavastus koostöös Von Krahli teatriga) * Gribi/Kruusmaa "Valgus maailma lõpust" (2024) == Tunnustus == * 2012 – [[Eesti Kooriühingu noore dirigendi preemia]] * 2015 – Eesti Kooriühingu noore dirigendi preemia * 2016 – [[Rahvusooper Estonia|Rahvusooperi Estonia]] kolleegipreemia * 2021 – [[Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia]] (tipptasemel esiettekannete ja [[Pärnu Linnaorkester|Pärnu Linnaorkestrile]] uue hingamise andmise eest) == Isiklikku == Ta on alates 2023. aasta juulist abielus [[Ingrid Mänd|Ingrid Männiga]]. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Mänd, Kaspar}} [[Kategooria:Eesti dirigendid]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1989]] 4tdjeimzlxa97bomja5jgy2vvqz4fpy 7165962 7165950 2026-06-02T12:20:38Z Kuriuss 38125 Uuemad laulupeod 7165962 wikitext text/x-wiki '''Kaspar Mänd''' (sündinud [[23. jaanuar|23. jaanuaril]] [[1989]]<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=parnupostimees20190108.2.10.1 Jürisson, Anu. Orkestrijuht: Kasparis on kõike, mida vajame.] Pärnu Postimees, 8. jaanuar 2019.</ref>) on eesti [[dirigent]]. ==Haridus== Kaspar Mänd on lõpetanud [[Vanalinna Hariduskolleegium]]i ja [[VHK Muusikakool|VHK Muusikakooli]] oboe (õpetajad [[Kalev Kuljus]], [[Aleksander Hännikäinen]]) ning koorijuhtimise (õpetaja [[Hirvo Surva]]) erialal. 2012. aastal lõpetas ta [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]] koorijuhtimise erialal professor [[Hirvo Surva]] juhendamisel, õppides samal ajal ka oboed (dotsent [[Nils Rõõmussaar]]). 2014. aastal lõpetas ta [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]]s magistriõppe orkestridirigeerimise (professor [[Paul Mägi]]) erialal. Aastatel 2012–2013 täiendas ta end [[Pariisi Konservatoorium]]is professor [[Zsolt Nagy]] dirigeerimisklassis. Ta on osalenud [[Järvi Suveakadeemia]]s (2009, 2011 ja 2013) ning [[Eri Klas]]i ja [[Risto Joost]]i meistrikursustel (2010).<ref name=":0">[https://web.archive.org/web/20211002123956/https://parnuorkester.ee/peadirigent/ Peadirigent.] Pärnu Linnaorkestri veebisait.</ref> ==Töö ja looming== 2009. aastal asutas Kaspar Mänd segakoori [[HUIK!]] ja oli aastatel 2009–2018 selle peadirigent. Aastatel 2011–2014 oli ta kammerkoori [[Voces Musicales]] peadirigent. 2016. aastal asutas ta [[Uue Tänava Orkester|Uue Tänava Orkestri]], millega on ette kantud kõik [[Beethoven]]i ja [[Mendelssohn]]i sümfooniad.<ref name=":0" /> Kaspar Mänd on olnud segakooride dirigent [[2014. aasta üldlaulupidu|2014. aasta üldlaulupeol]], [[2017. aasta noorte laulupidu|2017. aasta noorte laulupeol]] ja [[2019. aasta üldlaulupidu|2019. aasta üldlaulupeol]].<ref name=":0" /> 2023. aasta noorte laulupeol oli ta puhkpilli- ja sümfooniaorkestrite koondkava dirigent ning 2025. aasta üldlaulupeol valiksegakooride liigi dirigent. Aastatel 2013–2016 oli ta [[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool|Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli]] sümfooniaorkestri dirigent. Alates 2014. aastast on Kaspar Mänd [[rahvusooper Estonia|rahvusooperi Estonia]] dirigent ja mitme muusikalavastuse muusikajuht. 2026. aasta seisuga on ta seal dirigeerinud ligi 50 muusikalavastust.<ref>[https://opera.ee/et/persoon/kaspar-mand/ Kaspar Mänd – tutvustus] rahvusooperi Estonia kodulehel. Vaadatud 02.06.2026.</ref> Aastatel 2019–2023 oli ta [[Pärnu Linnaorkester|Pärnu Linnaorkestri]] peadirigent<ref name=":0" /> ning 2018–2022 ühtlasi dirigeerimise õppejõud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.<ref>[https://opera.ee/et/persoon/kaspar-mand/ Kaspar Mänd – tutvustus] rahvusooperi Estonia kodulehel. Vaadatud 02.06.2026.</ref> Kaspar Mänd on teinud koostööd selliste muusikakollektiividega nagu [[Eesti Riiklik Sümfooniaorkester]], [[Vanemuise sümfooniaorkester]], [[Tallinna Kammerorkester]], [[YXUS Ensemble]], [[Üle-Eestiline Noorte Sümfooniaorkester]], [[Janáčeki filharmooniaorkester]] (Tšehhi), [[Tampere filharmooniaorkester]] (Soome), [[Miskolci sümfooniaorkester]] (Ungari), [[Karlsruhe Noortefilharmoonia]] (Saksamaa). Jaanuaris 2024 asutas ta uue muusika kollektiivi Ludensemble ja on selle kunstiline juht.<ref>[https://opera.ee/et/persoon/kaspar-mand/ Kaspar Mänd – tutvustus] rahvusooperi Estonia kodulehel. Vaadatud 02.06.2026.</ref><ref>Iris Oja. [https://kultuur.err.ee/1610043142/kaspar-mand-kui-kogu-aeg-graanulite-kaupa-asju-ette-anname-siis-inimene-lopuks-muutubki-kanaks Kaspar Mänd: kui kogu aeg graanulite kaupa asju ette anname, siis inimene lõpuks muutubki kanaks] ERR Kultuur, 01.06.2026.</ref> 2026. aastal ilmus Ludensemble'i debüütansambel "Dream Sequence of an Ancient Forest" helilooja Madli Marje Gildemanni muusikaga.<ref>[https://kultuur.err.ee/1609928708/kaasaegse-muusika-kollektiiv-ludensemble-avaldas-debuutalbumi Kaasaegse muusika kollektiiv Ludensemble avaldas debüütalbumi] ERR Kultuur, 02.02.2026.</ref> ===Dirigeeritud muusikalavastusi Estonia teatris=== * [[Tauno Aints|Aintsi]]/[[Wimberg]]i muusikal "Karlsson katuselt" (2015) * Meckleri/Ochoa/Salemi ballett "Tramm nimega Iha" (2017) * Manfred MIMi ooper "Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas" (2018) * [[Olav Ehala|Ehala]] muusikal "Buratino" (2018) * [[Sergei Prokofjev|Prokofjevi]] "Romeo ja Julia" (2019) * [[Marina Kesler|Kesleri]] "Anna Karenina" [[Dmitri Šostakovitš|Šostakovitši]] muusikale (2020) * [[Ferenc Lehár|Lehári]] "Krahv Luxemburg" (2020) * Lehári "Lõbus lesk" (2021) * [[Tõnis Kaumann|Kaumanni]]/[[Vahur Keller|Kelleri]] "Naksitrallid" (2022) * "Must/Valge: Kozielska "Open door" ja Lifari "Suite en blanc" (2023) * [[John Kander|Kanderi]] "Kabaree" (2024) * [[Viktor Ullmann|Ullmanni]] "Atlantise keiser" (2024, suvelavastus koostöös Von Krahli teatriga) * Gribi/Kruusmaa "Valgus maailma lõpust" (2024) * Kaumanni/[[Andrus Kivirähk|Kiviräha]] "Charon" (2026) == Tunnustus == * 2012 – [[Eesti Kooriühingu noore dirigendi preemia]] * 2015 – Eesti Kooriühingu noore dirigendi preemia * 2016 – [[Rahvusooper Estonia|Rahvusooperi Estonia]] kolleegipreemia * 2021 – [[Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia]] (tipptasemel esiettekannete ja [[Pärnu Linnaorkester|Pärnu Linnaorkestrile]] uue hingamise andmise eest) == Isiklikku == Ta on alates 2023. aasta juulist abielus [[Ingrid Mänd|Ingrid Männiga]]. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Mänd, Kaspar}} [[Kategooria:Eesti dirigendid]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1989]] 9pegn9ax0p2z3dqnsheviwkroz7xnb8 7165971 7165962 2026-06-02T12:37:34Z Kuriuss 38125 7165971 wikitext text/x-wiki '''Kaspar Mänd''' (sündinud [[23. jaanuar|23. jaanuaril]] [[1989]]<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=parnupostimees20190108.2.10.1 Jürisson, Anu. Orkestrijuht: Kasparis on kõike, mida vajame.] Pärnu Postimees, 8. jaanuar 2019.</ref>) on eesti [[dirigent]]. ==Haridus== Kaspar Mänd on lõpetanud [[Vanalinna Hariduskolleegium]]i ja [[VHK Muusikakool|VHK Muusikakooli]] oboe (õpetajad [[Kalev Kuljus]], [[Aleksander Hännikäinen]]) ning koorijuhtimise (õpetaja [[Hirvo Surva]]) erialal. 2012. aastal lõpetas ta [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]] koorijuhtimise erialal professor [[Hirvo Surva]] juhendamisel, õppides samal ajal ka oboed (dotsent [[Nils Rõõmussaar]]). 2014. aastal lõpetas ta [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]]s magistriõppe orkestridirigeerimise (professor [[Paul Mägi]]) erialal. Aastatel 2012–2013 täiendas ta end [[Pariisi Konservatoorium]]is professor [[Zsolt Nagy]] dirigeerimisklassis. Ta on osalenud [[Järvi Suveakadeemia]]s (2009, 2011 ja 2013) ning [[Eri Klas]]i ja [[Risto Joost]]i meistrikursustel (2010).<ref name=":0">[https://web.archive.org/web/20211002123956/https://parnuorkester.ee/peadirigent/ Peadirigent.] Pärnu Linnaorkestri veebisait.</ref> ==Töö ja looming== 2009. aastal asutas Kaspar Mänd segakoori [[HUIK!]] ja oli aastatel 2009–2018 selle peadirigent. Aastatel 2011–2014 oli ta kammerkoori [[Voces Musicales]] peadirigent. 2016. aastal asutas ta [[Uue Tänava Orkester|Uue Tänava Orkestri]], millega on ette kantud kõik [[Beethoven]]i ja [[Mendelssohn]]i sümfooniad.<ref name=":0" /> Kaspar Mänd on olnud segakooride dirigent [[2014. aasta üldlaulupidu|2014. aasta üldlaulupeol]], [[2017. aasta noorte laulupidu|2017. aasta noorte laulupeol]] ja [[2019. aasta üldlaulupidu|2019. aasta üldlaulupeol]].<ref name=":0" /> [[XIII noorte laulu- ja tantsupidu|2023. aasta noorte laulupeol]] oli ta puhkpilli- ja sümfooniaorkestrite koondkava dirigent ning [[XXVIII üldlaulupidu|2025. aasta üldlaulupeol]] valiksegakooride liigi dirigent. Aastatel 2013–2016 oli ta [[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool|Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli]] sümfooniaorkestri dirigent. Alates 2014. aastast on Kaspar Mänd [[rahvusooper Estonia|rahvusooperi Estonia]] dirigent ning on olnud mitme muusikalavastuse muusikajuht. 2026. aasta seisuga on ta seal dirigeerinud ligi 50 muusikalavastust.<ref>[https://opera.ee/et/persoon/kaspar-mand/ Kaspar Mänd – tutvustus] rahvusooperi Estonia kodulehel. Vaadatud 02.06.2026.</ref> Aastatel 2019–2023 oli ta [[Pärnu Linnaorkester|Pärnu Linnaorkestri]] peadirigent<ref name=":0" /> ning 2018–2022 ühtlasi dirigeerimise õppejõud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.<ref>[https://opera.ee/et/persoon/kaspar-mand/ Kaspar Mänd – tutvustus] rahvusooperi Estonia kodulehel. Vaadatud 02.06.2026.</ref> Kaspar Mänd on teinud koostööd selliste muusikakollektiividega nagu [[Eesti Riiklik Sümfooniaorkester]], [[Vanemuise sümfooniaorkester]], [[Tallinna Kammerorkester]], [[YXUS Ensemble]], [[Üle-Eestiline Noorte Sümfooniaorkester]], [[Janáčeki filharmooniaorkester]] (Tšehhi), [[Tampere filharmooniaorkester]] (Soome), [[Miskolci sümfooniaorkester]] (Ungari), [[Karlsruhe Noortefilharmoonia]] (Saksamaa). Jaanuaris 2024 asutas ta uue muusika kollektiivi Ludensemble ja on selle kunstiline juht.<ref>[https://opera.ee/et/persoon/kaspar-mand/ Kaspar Mänd – tutvustus] rahvusooperi Estonia kodulehel. Vaadatud 02.06.2026.</ref><ref>Iris Oja. [https://kultuur.err.ee/1610043142/kaspar-mand-kui-kogu-aeg-graanulite-kaupa-asju-ette-anname-siis-inimene-lopuks-muutubki-kanaks Kaspar Mänd: kui kogu aeg graanulite kaupa asju ette anname, siis inimene lõpuks muutubki kanaks] ERR Kultuur, 01.06.2026.</ref> 2026. aastal ilmus Ludensemble'i debüütansambel "Dream Sequence of an Ancient Forest" helilooja Madli Marje Gildemanni muusikaga.<ref>[https://kultuur.err.ee/1609928708/kaasaegse-muusika-kollektiiv-ludensemble-avaldas-debuutalbumi Kaasaegse muusika kollektiiv Ludensemble avaldas debüütalbumi] ERR Kultuur, 02.02.2026.</ref> ===Dirigeeritud muusikalavastusi Estonia teatris=== * [[Tauno Aints|Aintsi]]/[[Wimberg]]i muusikal "Karlsson katuselt" (2015) * Meckleri/Ochoa/Salemi ballett "Tramm nimega Iha" (2017) * Manfred MIMi ooper "Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas" (2018) * [[Olav Ehala|Ehala]] muusikal "Buratino" (2018) * [[Sergei Prokofjev|Prokofjevi]] "Romeo ja Julia" (2019) * [[Marina Kesler|Kesleri]] "Anna Karenina" [[Dmitri Šostakovitš|Šostakovitši]] muusikale (2020) * [[Ferenc Lehár|Lehári]] "Krahv Luxemburg" (2020) * Lehári "Lõbus lesk" (2021) * [[Tõnis Kaumann|Kaumanni]]/[[Vahur Keller|Kelleri]] "Naksitrallid" (2022) * "Must/Valge: Kozielska "Open door" ja Lifari "Suite en blanc" (2023) * [[John Kander|Kanderi]] "Kabaree" (2024) * [[Viktor Ullmann|Ullmanni]] "Atlantise keiser" (2024, suvelavastus koostöös Von Krahli teatriga) * Gribi/Kruusmaa "Valgus maailma lõpust" (2024) * Kaumanni/[[Andrus Kivirähk|Kiviräha]] "Charon" (2026) == Tunnustus == * 2012 – [[Eesti Kooriühingu noore dirigendi preemia]] * 2015 – Eesti Kooriühingu noore dirigendi preemia * 2016 – [[Rahvusooper Estonia|Rahvusooperi Estonia]] kolleegipreemia * 2021 – [[Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia]] (tipptasemel esiettekannete ja [[Pärnu Linnaorkester|Pärnu Linnaorkestrile]] uue hingamise andmise eest) == Isiklikku == Ta on alates 2023. aasta juulist abielus [[Ingrid Mänd|Ingrid Männiga]]. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Mänd, Kaspar}} [[Kategooria:Eesti dirigendid]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1989]] kru5w1nscr6w35k0lnrdl1t4w8yqxfd 7165975 7165971 2026-06-02T12:53:45Z Kuriuss 38125 7165975 wikitext text/x-wiki '''Kaspar Mänd''' (sündinud [[23. jaanuar|23. jaanuaril]] [[1989]]<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=parnupostimees20190108.2.10.1 Jürisson, Anu. Orkestrijuht: Kasparis on kõike, mida vajame.] Pärnu Postimees, 8. jaanuar 2019.</ref>) on eesti [[dirigent]]. ==Haridus== Kaspar Mänd on lõpetanud [[Vanalinna Hariduskolleegium]]i ja [[VHK Muusikakool|VHK Muusikakooli]] oboe (õpetajad [[Kalev Kuljus]], [[Aleksander Hännikäinen]]) ning koorijuhtimise (õpetaja [[Hirvo Surva]]) erialal. 2012. aastal lõpetas ta [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]] koorijuhtimise erialal professor [[Hirvo Surva]] juhendamisel, õppides samal ajal ka oboed (dotsent [[Nils Rõõmussaar]]). 2014. aastal lõpetas ta [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]]s magistriõppe orkestridirigeerimise (professor [[Paul Mägi]]) erialal. Aastatel 2012–2013 täiendas ta end [[Pariisi Konservatoorium]]is professor [[Zsolt Nagy]] dirigeerimisklassis. Ta on osalenud [[Järvi Suveakadeemia]]s (2009, 2011 ja 2013) ning [[Eri Klas]]i ja [[Risto Joost]]i meistrikursustel (2010).<ref name=":0">[https://web.archive.org/web/20211002123956/https://parnuorkester.ee/peadirigent/ Peadirigent.] Pärnu Linnaorkestri veebisait.</ref> ==Töö ja looming== 2009. aastal asutas Kaspar Mänd segakoori [[HUIK!]] ja oli aastatel 2009–2018 selle peadirigent. Aastatel 2011–2014 oli ta kammerkoori [[Voces Musicales]] peadirigent. 2016. aastal asutas ta [[Uue Tänava Orkester|Uue Tänava Orkestri]], millega on ette kantud kõik [[Beethoven]]i ja [[Mendelssohn]]i sümfooniad.<ref name=":0" /> Kaspar Mänd on olnud segakooride dirigent [[2014. aasta üldlaulupidu|2014. aasta üldlaulupeol]], [[2017. aasta noorte laulupidu|2017. aasta noorte laulupeol]] ja [[2019. aasta üldlaulupidu|2019. aasta üldlaulupeol]].<ref name=":0" /> [[XIII noorte laulu- ja tantsupidu|2023. aasta noorte laulupeol]] oli ta puhkpilli- ja sümfooniaorkestrite koondkava dirigent ning [[XXVIII üldlaulupidu|2025. aasta üldlaulupeol]] valiksegakooride liigi dirigent. Aastatel 2013–2016 oli ta [[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool|Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli]] sümfooniaorkestri dirigent. Alates 2014. aastast on Kaspar Mänd [[rahvusooper Estonia|rahvusooperi Estonia]] dirigent ning on olnud mitme muusikalavastuse muusikajuht. 2026. aasta seisuga on ta seal dirigeerinud ligi 50 muusikalavastust.<ref>[https://opera.ee/et/persoon/kaspar-mand/ Kaspar Mänd – tutvustus] rahvusooperi Estonia kodulehel. Vaadatud 02.06.2026.</ref> Aastatel 2019–2023 oli ta [[Pärnu Linnaorkester|Pärnu Linnaorkestri]] peadirigent<ref name=":0" /> ning 2018–2022 ühtlasi dirigeerimise õppejõud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.<ref>[https://opera.ee/et/persoon/kaspar-mand/ Kaspar Mänd – tutvustus] rahvusooperi Estonia kodulehel. Vaadatud 02.06.2026.</ref> Kaspar Mänd on teinud koostööd selliste muusikakollektiividega nagu [[Eesti Riiklik Sümfooniaorkester]], [[Vanemuise sümfooniaorkester]], [[Tallinna Kammerorkester]], [[YXUS Ensemble]], [[Üle-Eestiline Noorte Sümfooniaorkester]], [[Janáčeki filharmooniaorkester]] (Tšehhi), [[Tampere filharmooniaorkester]] (Soome), [[Miskolci sümfooniaorkester]] (Ungari), [[Karlsruhe Noortefilharmoonia]] (Saksamaa). Jaanuaris 2024 asutas ta uue muusika kollektiivi Ludensemble ja on selle kunstiline juht.<ref>[https://opera.ee/et/persoon/kaspar-mand/ Kaspar Mänd – tutvustus] rahvusooperi Estonia kodulehel. Vaadatud 02.06.2026.</ref><ref>Iris Oja. [https://kultuur.err.ee/1610043142/kaspar-mand-kui-kogu-aeg-graanulite-kaupa-asju-ette-anname-siis-inimene-lopuks-muutubki-kanaks Kaspar Mänd: kui kogu aeg graanulite kaupa asju ette anname, siis inimene lõpuks muutubki kanaks] ERR Kultuur, 01.06.2026.</ref> 2026. aastal ilmus Ludensemble'i debüütansambel "Dream Sequence of an Ancient Forest" helilooja Madli Marje Gildemanni muusikaga.<ref>[https://kultuur.err.ee/1609928708/kaasaegse-muusika-kollektiiv-ludensemble-avaldas-debuutalbumi Kaasaegse muusika kollektiiv Ludensemble avaldas debüütalbumi] ERR Kultuur, 02.02.2026.</ref> ===Dirigeeritud muusikalavastusi Estonia teatris=== * [[Tauno Aints|Aintsi]]/[[Wimberg]]i muusikal "Karlsson katuselt" (2015) * Meckleri/Ochoa/Salemi ballett "Tramm nimega Iha" (2017) * Manfred MIMi ooper "Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas" (2018) * [[Olav Ehala|Ehala]] muusikal "Buratino" (2018) * [[Sergei Prokofjev|Prokofjevi]] "Romeo ja Julia" (2019) * [[Marina Kesler|Kesleri]] "Anna Karenina" [[Dmitri Šostakovitš|Šostakovitši]] muusikale (2020) * [[Ferenc Lehár|Lehári]] "Krahv Luxemburg" (2020) * Lehári "Lõbus lesk" (2021) * [[Tõnis Kaumann|Kaumanni]]/[[Vahur Keller|Kelleri]] "Naksitrallid" (2022) * "Must/Valge: Kozielska "Open door" ja Lifari "Suite en blanc" (2023) * [[John Kander|Kanderi]] "Kabaree" (2024) * [[Viktor Ullmann|Ullmanni]] "Atlantise keiser" (2024, suvelavastus koostöös Von Krahli teatriga) * Gribi/Kruusmaa "Valgus maailma lõpust" (2024) * Kaumanni/[[Andrus Kivirähk|Kiviräha]] "Charon" (2026) == Tunnustus == * 2011 – [[Gustav Ernesaksa fond]]i õppestipendium * 2012 – [[Eesti Kooriühingu noore dirigendi preemia]] * 2015 – Eesti Kooriühingu noore dirigendi preemia * 2016 – [[Rahvusooper Estonia|Rahvusooperi Estonia]] kolleegipreemia * 2021 – [[Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia]] (tipptasemel esiettekannete ja [[Pärnu Linnaorkester|Pärnu Linnaorkestrile]] uue hingamise andmise eest) == Isiklikku == Ta on alates 2023. aasta juulist abielus [[Ingrid Mänd|Ingrid Männiga]]. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Mänd, Kaspar}} [[Kategooria:Eesti dirigendid]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1989]] defdqgds3jfodq8z2e0th8acw6xphve Friedrich Wendach 0 599802 7166323 7011800 2026-06-03T08:47:14Z Gert7 7706 /* Välislingid */ 7166323 wikitext text/x-wiki '''Friedrich Herbert Wendach''' (ka '''Friedrich Vendach'''; [[18. veebruar]] [[1896]] [[Vaimõisa vald]], Läänemaa – [[4. veebruar]] [[1984]] Tallinn) oli [[eestlased|eesti]] ja [[Nõmme linn]]a [[arhitekt]]. Friedrich Herbert Wendach lõpetas 1917. aastal [[Tallinna Peetri Reaalkool]]i ja õppis ühe aasta Petrogradis Tsiviilinseneride Instituudis ja võttis osa [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõjast]]. Pärast Vabadussõja lõppu läks Wendach arhitektiks õppima Saksamaale ning lõpetas 1926. aastal Berliin–Charlottenburgi tehnikaülikooli. Friedrich Herbert Wendach oli aastatel [[Nõmme linn]]a arhitekt (1930–1938) ja [[Nõmme linnavalitsus]]e ehitusosakonna juhataja (1934–1938) ja linnanõunik. 1931. aastal toimus Friedrich Wendachi juhendamisel [[Nõmme Rahu kirik]]u ümberehitus. Friedrich Wendachi projekteeritud on Nõmme olulisemad ühiskondlikud hooned: [[Nõmme gümnaasium]] (1934–1935), [[Tallinna Kivimäe Põhikool|Kivimäe põhikool]] (1931–1932), [[Rahumäe algkool]] (1933–1934; hävinud), Kahro maja (1933, [[Edgar Velbri]]ga), [[Nõmme gümnaasium]] (1935–1939; koos [[Edgar Velbri]]ga), [[Nõmme Rahu kogudus]]e surnuaia vahimaja [[Suurtüki tänav|Suurtüki]] 1 (1934–1935), [[Nõmme tuletõrjehoone]] (1935), tuberkuloosidispanser Pääskülas [[Vabaduse puiestee (Tallinn)|Vabaduse pst.]] 181 (1935–1936), [[Silikaadi saun]] [[Pärnu maantee|Pärnu mnt]] 240 (1937–1938). Linnaarhitektina võis Wendach kirjutada alla ka teiste arhitektide projektidele (näiteks tollal allkirjaõiguseta [[Edgar Velbri]] töödele), mistõttu paljude hoonete autorit on praegu tagantjärele väga raske kindlaks teha – enamasti Velbrile omistatud [[Nõmme turuplats]]i äri- ja kinohoone projekt (1931) on tegelikult Wendachi allkirjaga<ref>Triin Ojari, [https://dea.digar.ee/page/kultuurileht/1996/02/23/14 NÕMME LINNA OMA ARHITEKT], [[Kultuurileht]] nr. 7, 23 veebruar 1996</ref>. Nõmme linnaarhitekt Wendachi projekteeris ametnikutöö kõrvalt ka ise elamuid: elumajad [[Filmi tänav|Filmi]] 3 (1932–1933) [[Kadriorg|Kadriorus]], Nõmmel [[Nurme tänav (Tallinn)|Nurme]] 47/49 (1930–1934), [[Mängu tänav|Mängu]] 5 (1932–1933), Mängu 20, Mängu 4, Nurme 55 (1936), Wendachi enda maja Nurme 28 (1935) ja paljud teised. Nõmme linnaarhitekt Wendachi projekteeris ka 1930. aastatel mujale Eestis – [[Tartu lastehaigla]] (1930–1931), [[Kehtna]], [[Helme]] ja [[Õisu]] [[kodumajanduskool]]ide internaadid ([[Kehtna Kõrgema Kodumajanduskooli internaat]]<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=architecture&action=view&id=661 Kehtna Kõrgema Kodumajanduskooli internaat], register.muinas.ee (vaadatud 25.01.2021), [[Pargi tänav (Kehtna)|Pargi]] 3, Kehtna</ref>) ning [[Kuusiku]] Riigi Põllutöö Katsejaama peahoone koos laboriga (1938–1939). Friedrich Wendach lahkus Nõmme linnaarhitekti kohalt 1938. aastal ning asus tööle [[Teedeministeerium]]i, kus töötas ehitusosakonna vaneminspektori ja direktori asetäitjana, 1941. aastal oli ta lühikest aega peaarhitekt projekteerimise kontoris [[Kommunaalprojekt]] ning [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni ajal]] [[Eesti Omavalitsuse Tehnikadirektoorium|Tehnikadirektoorium]]i ehitusvalitsuse asejuhataja. 1944. aastast oli Friedrich Wendach Eesti NSV Arhitektuuri Valitsuse Arhitektuurprojekteerimise ja Planeerimise Keskuses ([[Eesti Projekt]]i eelkäija), kus Wendach tegeles peamiselt sõjajärgsete taastamisprojektidega: Narvas (1947–1950) ja Valgas (1947) – Narva kino (1949–1950 koos [[Peeter Tarvas]]ega) ja Tallinnas [[Sõprus (kino)|Sõpruse kino]] esialgne variant (1950. aastal), [[Oleviste tänav|Oleviste]] 3/5 hoone taastamine elumajaks. Friedrich Wendach arreteeriti 1951. aastal ja vabanes alles 1955. aastal [[amnestia]]ga ning asus pärast vabanemist tööle [[RPI Estonprojekt]]i, kus töötas järgnevalt aastatel 1955–1962. Friedrich Wendach suri 4. veebruaril 1984. aastal ja on maetud [[Rahumäe kalmistu]]le. == Vaata ka == *[[Eesti arhitektuur]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat|Friedrich Wendach}} * Triin Ojari, [https://dea.digar.ee/page/kultuurileht/1996/02/23/14 NÕMME LINNA OMA ARHITEKT], [[Kultuurileht]] nr. 7, 23 veebruar 1996 *Oliver Orro, [http://nommesonumid.blogspot.com/2012/06/unustatud-majad-maja-mille-ehitamist.html Unustatud majad: maja, mille ehitamist pidi ohjeldama politsei], nommesonumid.blogspot.com, 21. juuni 2012 *Mariette Aavik, [https://digiteek.artun.ee/download/newwin-download/oid-8302/?what=orig SÕJAJÄRGNE INDIVIDUAALELAMU NÕMME MILJÖÖALAL], EESTI KUNSTIAKADEEMIA Kunstikultuuri teaduskond Muinsuskaitse ja restaureerimise osakond, Tallinn 2010 {{JÄRJESTA:Wendach, Friedrich Herbert}} [[Kategooria:Eesti arhitektid]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Nõmme linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1896]] [[Kategooria:Surnud 1984]] dfbw8bc4lkae3t9z9abz8pjs9z4hjg6 Kategooria:Vana-India 14 601290 7166376 6393663 2026-06-03T09:47:13Z Evlper 104506 7166376 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:India ajalugu]] [[Kategooria:Aasia vanaaeg]] imaingkbfktiblk7rvispil6ce066wi 17. sajand 0 609150 7166074 7165708 2026-06-02T17:56:59Z Kruusamägi 1530 7166074 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2022|kuu=detsember}} {{sajandi artikkel|17}} [[Fail:1700 CE world map.PNG|pisi|400px|Maailma poliitiline kaart sajandi lõpuks]] '''17. sajand''' ehk '''XVII sajand pKr''' ehk '''17. sajand m.a.j.''' on [[kristlik ajaarvamine|kristliku ajaarvamise]] seitsmeteistkümnes sajand, mis algas [[1. jaanuar]]il [[1601]] ja lõppes [[31. detsember|31. detsembril]] [[1700]]. Sel sajandil kasvas Euroopa tähtsus ja Ameerika koloniseerimine hakkas avaldama suuremat mõju. [[Hispaania koloniaalimpeerium]]i kõrval kerkis esile [[Holland]] ([[Hollandi kuldajastu]]), mis võistles [[Portugali koloniaalimpeerium]]iga. Tugevnesid Inglismaa ja Prantsusmaa. [[Moskva tsaaririik]] koloniseeris [[Siber]]i. Islamimaailmas kasvasid püssirohuimpeeriumid ([[Osmanite riik]], [[Safaviidide riik]] ja [[Suurmogulite riik]]). Hiinas asendus [[Mingi dünastia]] [[Qingi dünastia]]ga. Jaapanis sai alguse [[Tokugawa šogunaat]]. Sajandi esimest poolt iseloomustasid jätkuvad ususõjad Euroopas, millest suurim oli [[Kolmekümneaastane sõda]]. Sajandi teist poolt saatsid sõjad Osmanite riigi ja kristlike Euroopa riikide vahel ([[Suur Türgi sõda]]). Kultuurivaldkonnas domineeris [[barokk]]stiil. Asutati esimesed rahvusvahelise haardega suurettevõtted. Hoogu kogus [[teadusrevolutsioon]]. Ajaloosündmustele [[17. sajand Eestis|17. sajandil Eestis]] osutasid kõige suuremat mõju [[Rootsi suurvõimu ajastu|Rootsi kuningriigi suurvõimu ajastu]] areng ning Rootsi ja [[Rzeczpospolita]] vaheline konkurents [[Kesk-Euroopa|Kesk-]] ja [[Ida-Euroopa]] ning [[Läänemeri|Läänemere]] regioonis domineerimise üle. [[1629]]. aasta [[Altmargi vaherahu]]ga loovutas Rzeczpospolita kõik [[Daugava|Väina jõest]] (Daugava) põhja pool asuvad Rzeczpospolita alad Rootsile. [[1645]]. aasta [[Brömsebro rahu]]lepinguga sai Rootsi enda valdusse [[Ojamaa]], [[Saaremaa]] ja teisi alasid. [[1660]] omandati kontroll [[Ruhnu]] üle. Sõjalised konfliktide kõrval edenes ka [[Eesti haridus|hariduse]] andmine. Asutati esimesed [[gümnaasium]]id, tegevust alustas [[Tartu Ülikool]], lühikest aega tegutses [[Forseliuse seminar]] ja asutati [[talurahvakool]]e. Avati esimesed trükikojad Eesti aladel, ilmus [[Stahli grammatika|esimene eesti keele grammatika]] ning peeti piiblitõlkekonverentse. Sajandi lõpetasid [[Suur nälg]] ning [[Põhjasõda|Põhjasõja]] algus. == Sündmused maailmas == === 1600. aastad === * 1598–1613 [[Segaduste aeg]] [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigis]]. * 1600 – asutati [[Briti Ida-India Kompanii]]. * 1600 – algas [[Rootsi-Poola sõda (1600–1611)]], mida käsitletakse ka laiema 1600–1629 kestnud [[Poola-Rootsi sõda (1600–1629)|Poola-Rootsi sõja]] osana. * 1600 – esimese inglasena jõudis Jaapanisse [[William Adams]], [[šogun]]i nõunik ja esimene mittejaapani [[samurai]]. * 1601–1603 näljahäda tagajärjel suri Venemaal kolmandik elanikkonnast. * 1602 – asutati [[Hollandi Ida-India Kompanii]]. Sellest sai maailma esimene [[börsiettevõte]] ja üks suuremaid rahvusvahelisi korporatsioone. * [[1602]] – algas [[Hollandi-Portugali sõda]], mis kestis [[1663]]. aastani. * 1603 – [[Tokugawa šogunaat|Tokugawa šogunaadi]] algus Jaapanis. * 1603 – Inglismaa ja Šotimaa personaalunioon kuningas [[James VI ja I|James I]] all (Šotimaal James VI). * 1604 – asutati [[Tomsk]]i linn Siberis. * 1605 – Inglismaal korraldasid katoliiklased [[Püssirohuvandenõu]], mille eesmärk oli tappa Inglismaa kuningas. * 1606 – Inglismaal asutati [[Virginia Kompanii]]. * 1606 – esimese eurooplasena maabus Austraalias hollandlane [[Willem Janszoon]] * 1607 – Inglismaa rajas Põhja-Ameerikas [[Virginia koloonia]] * 1608 – [[Henry Hudson]] otsis [[Kirdeväil]]a ja jõudis [[Novaja Zemljan]]i * 1608 – asutati [[Québec]]i linn [[Uus-Prantsusmaa]]l * 1609 – [[John Rolfe]] ([[Pocahontas]]e abikaasa) alustas Ameerika Ühendriikide Virginia osariigis [[Jamestown (Virginia)|Jamestownis]] esimesena edukalt [[tubakakasvatus|tubakakasvatust]]; 1619 imporditi tubakakasvatuseks Jamestowni esimesed mustanahalised orjad * 1609–1611 otsis Henry Hudson Hollandi Ida-India Kompanii ülesandel Ameerika [[Loodeväil]]a, pannes aluse Hollandi kolooniatele Põhja-Ameerika mandril * 1609 algas [[Vene-Poola sõda (1609–1618)|Poola-Vene sõda]], mis kestis 1618. aastani === 1610. aastad === * jätkus [[Vene-Poola sõda (1609–1618)|Poola-Vene sõda]] ja 1610–1612 oli Moskva Poola-Leedu vägede käes * [[1610]]–[[1617]] toimus [[Ingeri sõda]] Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel, mis lõppes [[Stolbovo rahu]]ga * 1611–1613 [[Kalmari sõda]] Taani ja Rootsi kuningriigi vahel, mis lõppes [[Knäredi rahulepingu]] allkirjastamisega * 1611 – [[Rootsi suurvõimu ajastu]] (1611–1718) algus * 1613–1620 Jaapani ekspeditsioon [[Hasekura Tsunenaga]] juhtimisel viis saatkonna [[Rooma]] * 1613 – [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigis]] tuli võimule [[Romanovite dünastia]], millega lõppes [[Segaduste aeg]] tsaaririigis * 1613 – Jaapanis kehtestati ''[[sakoku]]'' poliitika, mis lõpetas vaba välissuhtluse 1853. aastani * 1614 – Hollandis asutati [[Austraalia Kompanii]]. * 1616 – asutati [[Taani Ida-India Kompanii]] * 1616 – omandas Hollandi kaupmees [[Pieter van den Broecke]] esimese eurooplasena [[Jeemen]]ist elus [[Kohvipuu|kohvipõõsad]], mille viis [[Amsterdami botaanikaaed]]a * 1617 – algas [[Rootsi-Poola sõda (1617–1618)]], mida käsitletakse ka laiema 1600–1629 kestnud [[Poola-Rootsi sõda (1600–1629)|Poola-Rootsi sõja]] osana * 1618 – algas [[Kolmekümneaastane sõda]], mis kestis 1648. aastani * 1619 – Hollandi Ida-India Kompanii vallutas Indoneesias [[Jayakarta]] linna ja rajas Bataavia (praegune [[Jakarta]]) === 1620. aastad === * 1620–1621 [[Poola–Türgi sõda (1620–1621)]] * 1621 – asutati [[Hollandi Lääne-India Kompanii]] * 1621 – algas [[Poola-Rootsi sõda (1621–1625)]] * 1624 – Hollandi Ida-India Kompanii rajas koloonia [[Taiwani saar]]el * 1624 – kehtestas ise tubakavastane Inglise kuningas James I kolooniate toetuseks tubakamonopoli, mis lubas importi vaid litsentsi alusel Virginiast * 1624 – algas [[kardinal Richelieu]] tegevus Prantsuse välisministrina, mis kestis 1642. aastani * 1626 – [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastases sõjas]] toimus [[Lutteri lahing]], kus Taani ja Norra kuningas [[Christian IV]] väed said raske kaotuse Saksa-Rooma keiser [[Ferdinand II]] vägedelt * 1626 – algas [[Rootsi-Poola sõda (1626–1629)]] * 1627 – kardinal Richelieu andis [[Uus-Prantsusmaa Kompanii]]le koloonias monopoli * 1627 – [[mandžud]]e esimene sissetung [[Korea]]sse * 1627–1628 [[La Rochelle]]'i piiramine, mis märkis protestantide ja katoliiklaste vahelise võitluse tippu Prantsusmaal * 1628 – asutati [[Portugali Ida-India Kompanii]] * 1628 – asutati [[Krasnojarsk]]i linn Siberis * 1629 – [[Altmargi vaherahu]], Rzeczpospolita ja Rootsi vahel === 1630. aastad === * 1630 – [[Rootsi kuningas]] [[Gustav II Adolf]] maabus [[Usedom]]i saarel 13 000 mehese väega ja sekkus [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastasse sõtta]], et takistada katoliiklaste edenemist, mis oleks võinud ohustada Rootsit * 1631 – [[Magdeburgi rüüstamine]], mille käigus suuresti hävitati protestantlik [[Magdeburg]] * 1632 – asutati [[Jakutsk]]i linn Siberis * 1633 – sultan [[Murad IV]] keelas Türgis suitsetamise * 1633–1634 [[Poola–Türgi sõda (1633–1634)]] * 1634 – keelati Venemaal tubakapruukimine kohalikele * 1636 – mandžud rajasid Hiinas [[Qingi dünastia]] * 1637 – mandžude teine sissetung Koreasse * 1637 – [[tulbimaania]] tipp * 1639 – [[Ivan Moskvitin]] jõudis esimese venelasena Vaikse ookeanini * 1639 – algasid [[Kolme Kuningriigi sõjad]] Briti saartel, mis kestsid 1651. aastani === 1640. aastad === [[Pilt:Turun akatemian vihkiäiset.jpg|pisi|[[Turu Akadeemia]] avamine. [[Albert Edelfelt]]i maal 1902. aastast]] * 1640 – asutati [[Turu Akadeemia]] * 1641 – Holland vallutas Portugalilt [[Melaka osariik|Malaka]] ([[Malaka lahing (1641)|Malaka lahing]]) * 1642 – [[Kurbat Ivanov]] joonistas esimese Vene kaardi [[Kaug-Ida]]st * 1642 – hollandlane [[Abel Tasman]] sõitis esimese eurooplasena ümber Austraalia, nägi [[Tasmaania]]t ja [[Uus-Meremaa]]d, 1643 [[Fidži]]t * 1642 – [[Semjon Dežnjov]]i retkega algasid Venemaa üle sajandi kestnud sõjad [[tšuktšid]]ega * 1642 – Kaifengi kuberner purustas tammid [[Kollane jõgi|Kollasel jõel]], põhjustades uputuse, et lõpetada linna piiramine talurahvaarmee poolt * 1642 – algas [[Inglise kodusõda]] [[rojalistid]]e ja [[Inglise parlament|Inglise parlamendi]] vahel, millega paralleelselt toimusid sisesõjad ning rahutused ka Iirimaal ja Šotimaal * 1643 – [[Kurbat Ivanov]] jõudis esimese eurooplasena [[Baikali järv]]eni * 1644 – [[Mingi dünastia]] lõpp Hiinas, võimule tuli Qingi dünastia * 1645 – [[Brömsebro rahu]] Rootsi ja Taani vahel * 1645 – avati [[Veneetsia]]s Euroopa esimene [[kohvik]] väljaspool [[Malta]]t * 1645 – algas [[Kreeta sõda]] Veneetsia ja Türgi vahel, mis kestis 1669. aastani (sellest 1648–1669 kestis Candia piiramine) * 1645 – seda peetakse [[Maunderi miinimum]]i ligikaudseks algusajaks, mis oli [[Väike jääaeg|väikese jääaja]] kõige külmem aeg * 1648 – [[Vestfaali rahu]]lepingud, millega lõpetati [[Kolmekümneaastane sõda]] ning mis on üks võimalikke [[uusaeg|uusaja]] alguspunkte [[Lääne-Euroopa]]s ning territooriumil põhineva riigikontseptsiooni algus * 1648 – [[Fronde]] [[Prantsuse kuningriik|Prantsusmaal]] * [[1648]] – suri [[Poola kuningas]] [[Władysław IV]] ning ei suudetud kohe uut [[monarh]]i valida. Sellega algas nn [[Uputus (Poola)|Uputus Poolas]], mis kestis [[1667]]. aastani ning millega kaasnesid sõjad Ukraina, Rootsi ja Venemaaga * 1648 – läbisid [[Fedot Popov]] ja [[Semjon Dežnjov]] esimeste eurooplastena [[Beringi väin]]a * 1648–1654 Ukraina hetmani [[Bohdan Hmelnõtskõi ülestõus]] Poola ülemvõimu vastu * 1649 – hukati Inglise kuningas [[Charles I]] * [[1649]]–[[1660]] [[Inglise vabariik]] * 1649–1653 [[Iirimaa vallutamine Oliver Cromwelli poolt]], mille käigus toimus 1649. aastal ka [[Drogheda piiramine]] ja veresaun [[Oliver Cromwell]]i juhtimisel. Sõja, nälja ja katku tõttu hukkus viiendik Iirimaa elanikest === 1650. aastad === * 1654 – Rootsi kuninganna [[Kristiina]] loobus troonist ja läks katoliiklasena Rooma eksiili * 1654 – [[Perejaslavi raada]] andis Ukraina Moskva tsaaririigi protektsiooni alla * 1654 – Poola polnud suutnud kasakate mässu maha suruda ning see julgustas [[Moskva tsaaririik]]i Poola vastu sõtta astuma. Puhkes [[Vene-Poola sõda (1654–1667)]] ehk Kolmeteistkümneaastane sõda, mille võitis Vene tsaaririik, mis sai muu hulgas endale [[Kiiev]]i ja [[Smolensk]]i * [[1656]]–[[1658]] [[Vene-Rootsi sõda (1656–1658)]], mis lõppes [[Narva]] lähedal [[Vallisaare mõis]]as sõlmitud [[Vallisaare vaherahu]]ga, millega jäid Moskva tsaaririigi valdusse sõja käigus vallutatud alad * 1658 – Holland alustas kohvikasvatust [[Tseilon]]il, peagi sai Hollandi kolooniaist Euroopa peamine kohviallikas * 1659 – [[Pürenee rahuleping]] === 1660. aastad === * 1660 – [[Inglise restauratsioon]] ehk Stuartite restauratsioon, millega Inglismaa, Šotimaa ja Iirimaa jõudsid kuningas [[Charles II]] võimu alla * 1660 – [[Oliwa rahu]] Rootsi, Rzeczpospolita, Austria ja Brandenburg margi vahel * 1660 – Hollandi Ida-India Kompanii vallutas Sumatra sadamad, ajades Portugali Indoneesia aladelt lõplikult välja * 1661 – [[Kärde rahu]] Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel * 1662 – [[Lõuna-Mingi dünastia]] lõpp Hiinas * 1662 – kehtestas [[Inglise parlament]] trükilitsentside seaduse, millega loodi litsentsitud raamatute register ja mida võib pidada [[autoriõigus]]e kujunemise alguseks * 1663 – [[Louis XIV]] sulges Uus-Prantsusmaa Kompanii ja tegi [[Uus-Prantsusmaa]]st provintsi * 1664 – asutati [[Prantsuse Lääne-India Kompanii]] ja [[Prantsuse Ida-India Kompanii]] * 1665–1683 [[Jean-Baptiste Colbert]], Louis XIV rahandusminister, juurutas [[merkantilism|merkantilistliku]] majanduspoliitika * 1665–1666 [[Londoni suur katk]] tappis umbes veerandi elanikkonnast * 1666 – leidis aset [[Londoni suur tulekahju]], mis hävitas suure osa linnast. Linna taastamises oli mõjukas arhitekt [[Christopher Wren]] * [[1666]]–[[1671]] [[Poola-Türgi sõda (1666–1671)]] * [[1667]] – algas [[Suur Türgi sõda]] [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] ja [[Püha Liiga (1684)|Pühaks Liigaks]] ühinenud kristlike Euroopa riikide vahel, mis lõppes viimaste võiduga 1700. aastal * 1667–1668 [[Devolutsioonisõda]] [[Hispaania Madalmaad]]es [[Prantsusmaa]] ja [[Habsburgid]]e [[Hispaania]] vahel, mis lõpetati [[Aacheni rahu (1668)|Aacheni rahuga]] * 1668 – Hollandi Ida-India Kompanii löödi Taiwanilt lõplikult välja * 1669 – sultan [[Mehmed IV]] saadik [[Soleiman Agha]] tutvustas pariislastele [[kohv]]i === 1670. aastad === * 1670 – Inglismaal asutati [[Hudsoni Lahe Kompanii]] * 1671 – asutati [[Taani Lääne-India Kompanii]] * [[1672]]–[[1678]] [[Prantsuse-Hollandi sõda]] * [[1672]]–[[1676]] [[Poola-Türgi sõda (1672–1676)]] * 1673 – [[Wuppertal]]-[[Ronsdorf]]is asutati Saksamaa esimene [[kohvik]] * 1675 – [[Charles II]] püüdis kohvikuid nende liigse populaarsuse tõttu sulgeda * 1675–1676 Kuningas Philipi sõda Uus-Inglismaa kolonistide ja nende kohalike liitlaste vahel * [[1676]]–[[1681]] [[Vene-Türgi sõda (1676–1681)]] === 1680. aastad === [[Fail:Altomonte Battle of Vienna.jpg|pisi|[[1683]]. aasta [[Viini lahing]]ut kujutav maal [[Martino Altomonte]]lt. Selle lahingu kaotamise järel ei suutnud osmanitürklased enam tõsiselt Euroopat ohustada ning mitmed Euroopa riigid moodustasid koos [[Püha Liiga (1684)|Püha Liiga]], et peatada Osmanite riigi edasine laienemine Euroopas]] * 1682 – asutati [[Brandenburgi Aafrika Kompanii]] * 1683 – [[Viini lahing]], millega lõpetati [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] edasitung Euroopasse * 1683 – avas [[Jerzy Franciszek Kulczycki]] sõjasaagiks saadud kohviube kasutades [[Viin]]is esimese kohviku * [[1683]]–[[1699]] [[Poola-Türgi sõda (1683–1699)]] * 1684 – [[Guangzhou]] lähedale asutati esimene Qingi dünastia 13 faktooriast, kus lubati elada ja kaubitseda välismaalastel * [[1686]]–[[1699]] [[Vene-Türgi sõda (1686–1699)]] * 1688 – [[Kuulus revolutsioon]] kukutas Inglismaal Stuartite dünastia * 1689 – [[Bill of Rights (1689)|Bill of Rights]] määratles Inglismaal kodanikuõigused ja päriluskorra * 1689 – algas [[teine saja-aastane sõda]], mis hõlmas sõjalisi konflikte [[Inglismaa kuningriik|Inglismaa kuningriigi]] ja [[Prantsusmaa]] vahel, mis võttis kohati maailmasõja mõõtmed * 1689 – [[Nertšinski rahu]] Venemaa ja Qingi Hiina vahel * 1689 – [[Peeter I]] tühistas Venemaal tubakakeelu ja andis monopoolse impordilitsentsi inglastele === 1690. aastad === * 1690 – [[Boyne'i lahing]] Iirimaal, mis lõppes [[William III]] võiduga [[James II (Inglismaa kuningas)|James II]] vägede üle * 1691 – [[jakobiidid|jakobiitide]] mäss Šotimaal * 1694 – asutati [[Bank of England]], mille eeskujul on loodud enamik tänapäevastest [[keskpank]]adest. * 1695 – asutati [[Bank of Scotland]] * 1699 – [[Karlowitzi rahu]]leping, mis tähistab Osmanite riigi valitsemise lõppemist suuremas osas Kesk-Euroopas ja nende impeeriumi languse algust === Sajandi lõpp === * 1700 – algas [[Põhjasõda]] ([[1700]]–[[1721]]) == Kunst ja teadus == [[Fail:The Frozen Thames 1677 by Abraham Hondius.jpg|pisi|[[Väike jääaeg|Väikse jääajaga]] kinnijäätunud [[Thamesi jõgi]] maalil [[Abraham Hondius]]elt, mis maaliti 1677]] ===Kirjandus=== * 1599–1641 [[Globe'i teater]] Londonis * 1602 – Shakespeare, "[[Kaheteistkümnes öö]]" (esietendus) * 1602 – Shakespeare, "[[Hamlet]]" (esietendus) * 1604 – Shakespeare, "[[Othello]]" (esietendus) * 1605 – [[Strasbourg]]is hakkas ilmuma esimene tänapäevane ajaleht Relation aller Fürnemmen und gedenckwürdigen Historien * 1605 – ilmus [[Miguel de Cervantes|Miguel de Cervantese]] [[Romaan|romaani]] "[[Don Quijote]]" esimene osa (teine osa ilmus 1615) * 1607–1627 ilmus Prantsuse kirjaniku [[Honoré d'Urfé]]'i pastoraalromaan "[[L'Astrée]]" – prantsuse kirjanduse mõjukaim teos sel sajandil * 1608 – ilmus "[[Kuningas Lear]]" * 1609 – William Shakespeare'i sonetikogu * 1611 – Shakespeare, "[[Torm (Shakespeare)|Torm]]" (esietendus) * 1611 – ilmus [[kuningas Jamesi piiblitõlge]] * 1612 – [[Luis de Góngora]] "Lugu Polyphemosest ja Galateast" * 1614 – [[Giambattista Marino]] "La lira" * 1616 – [[George Chapman]]i esimesed täielikud inglise tõlked [[Ilias]]est ja [[Odüsseia]]st * 1623 – Shakespeare, "[[Macbeth]]" (esmatrükk) * 1631 – hakkas ilmuma Prantsusmaa esimene ajaleht [[Gazette de France]] * 1633 – [[William Prynne]]'i teatrivastane traktaat "Histriomastix" * 1636 – [[Pierre Corneille]]' tragöödia "Le Cid" esietendus * 1642 – parlamendi korraldusel suleti kõik Londoni teatrid * 1644 – [[John Milton]]i "[[Areopagitica]]" * 1656–1957 [[Blaise Pascal]]i "[[Provintsikirjad]]" * 1660 – lõppes Londoni teatrikeeld, kuninga patendiga loodi kaks uut teatrit * 1662 – avaldati anglikaani kirikus tänini kehtiv [[Book of Common Prayer]] * 1665 – [[François de La Rochefoucauld]]' "Maksiimid" * 1667 – [[Jean Racine]]'i tragöödia "Andromache" * 1667 – [[John Milton]]i "[[Kaotatud paradiis]]" * 1668–1694 [[Jean de La Fontaine]]'i "Valmid" * 1666 – [[Molière]]'i "[[Misantroop|Misantroobi]]" esietendus * 1668 – [[John Dryden]] määrati Inglismaa esimeseks poeet-laureaadiks * 1675 – [[William Wycherley]] "The Country Wife" * 1678 – [[John Bunyan]]i "The Pilgrim's Progress" * 1678 – John Drydeni "Oidipus" * 1678 – John Drydeni "Kõik armastuse nimel" * 1680 – Louis XIV rajas teatri [[La Comédie française]] * 1682 – John Drydeni "Mac Flecknoe" * 1688 – [[Aphra Behn]]i "Oroonoko" * 1690 – asutati Roomas [[Pontificia Accademia degli Arcadi]] Rootsi kuninganna Kristiina mälestuseks * 1691 – John Drydeni "Kuningas Arthur" * 1695–1697 [[Pierre Bayle]]'i "Ajalooline ja kriitiline sõnaraamat", entsüklopeediate eelkäija * 1697 – ilmus [[Charles Perrault]]' muinasjutukogu * 1699 – [[Kong Shangren]]i näidend "[[Virsikuõielehvik]]" Mingi dünastia langusest ===Muusika=== * 1601 – [[Giacopo Peri]], ooper "[[Euridice]]" ja eessõna "Le musiche sopra l'Euridice", esimene säilinud ooper * 1606 – [[Joachim Burmeister]]: "Musica Poetica" (figuraalõpetuse keskseim tekst) * 1607 – [[Claudio Monteverdi]] "[[Orpheus (Monteverdi)|Orpheus]]", varaseim ooper, mis on seni mängukavades * 1610 – Claudio Monteverdi, "Vespro della Beata Vergine" * 1618 – [[René Descartes]]: Musicae compendium [ka Compendium musicae] * 1619 – [[Heinrich Schütz]], "Psalmen Davids" (Op. 2, 1. raamat) * 1619 – [[Michael Praetorius]], "Syntagma Musicum" * 1637 – avati [[Teatro San Cassiano]] Veneetsias, esimene ooperiteater * 1638 – (?) [[Gregorio Allegri]], "Miserere" * 1649 – Descartes, "Les passions de l’âme", e. k "[[Hinge passioonid]]" (2014) * 1650 – [[Athanasius Kircher]]: "[[Musurgia Universalis]]" I/II (antiigi retoorikale põhinev afektiõpetus) * 1651 – "[[The English Dancing Master]]", [[John Playford]]i tantsukogumik, 1698 ilmus juba 10. uusväljaanne * 1656 – "[[The Siege of Rhodes]]", esimene inglise ooper * 1674 – [[Gaspar Sanz]], "Instrucción de música sobre la guitarra española", järgmised kitarriõpiku osad 1675 ja 1697 * 1676 – [[Heinrich Ignaz Franz Biber]], "Die Rosenkranz-Sonaten" * 1685 – sündisid [[Johann Sebastian Bach]], [[Friedrich Händel]] ja [[Domenico Scarlatti]] * 1688 – [[Henry Purcell]], "[[Dido ja Aeneas]]" * 1691 – [[Andreas Werckmeister]], "Musicalische Temperatur, oder deutlicher und wahrer Mathematischer Unterricht" * 1692 – (?) [[Marc-Antoine Charpentier]]' "Te Deum" D duur (arvatav esiettekanne) * 1697 – Andreas Werckmeister: Hypomnemata musica (võrdtempereeritud häälestuse detailne kirjeldus) === Teadus ja filosoofia === * 1600 – [[Giordano Bruno]] hukkamine * 1603 – asutati [[Accademia dei Lincei]] * 1604 – ilmus James VI traktaat "[[A Counterblaste to Tobacco]]" * 1605 – [[Leonardus Lessius]] kirjeldas moraaliteoloogilises raamatus "Õigusest ja seadusest" esimest korda riskipõhise hinnaga kindlustust * 1607 – [[Eukleides]]e "[[Elemendid (Eukleides)|Elemendid]]" tõlgiti hiina keelde * 1609 – [[Hugo Grotius]]e "Vaba meri", tänapäevase [[mereõigus]]e üks alustekste * 1610 – [[Galileo Galilei]] "[[Sidereus Nuncius]]" * 1610–1633 [[Galilei protsess]] inkvisitsioonikohtus * 1620 – Francis Baconi "[[Novum Organum]]" * 1625 – Hugo Grotiuse "[[Sõja ja rahu õigusest]]", tänapäevase [[rahvusvaheline õigus|rahvusvahelise õiguse]] üks alustekste * 1626 – [[Francis Bacon]]i "[[Uus Atlantis]]" * 1626 – jesuiit [[Nicolas Trigault]] leiutas esimese hiina keele romaniseeritud transkriptsiooni * 1627 – [[Michał Boym]] tutvustas Hiinas esimest korda [[heliotsentriline maailmasüsteem|heliotsentrilist maailmasüsteemi]] * 1628 – [[William Harvey]] "Anatoomilisi uurimusi südame ja vere liikumisest loomadel" * 1632 – Galileo Galilei "Dialoog kahest maailmasüsteemist" * 1635 – kardinal Richelieu asutas [[Prantsuse Akadeemia]] * 1637 – René Descartes'i "[[Arutlus meetodist]]" * 1638 – Pekingis kasutati ajalehe trükkimisel esimest korda liikuvat kirjatüüpi * 1641 – René Descartes'i "[[Meditatsioonid esimesest filosoofiast]]" eessõnana esseedele meteooridest, dioptrikast ja geomeetriast * 1646 – [[Thomas Browne]] nimetas oma teost "[[Pseudodoxia Epidemica]]" esimesena [[entsüklopeedia]]ks * 1651 – [[Thomas Hobbes]]i "[[Leviathan (Hobbesi raamat)|Leviaatan]]" * 1651 – [[William Harvey]]' "Uurimusi loomade paljunemisest" * 1659 – [[Henry More]]'i "Hinge surematus" * 1660 Charles II asutas [[Londoni Kuninglik Selts|Londoni Kuningliku Seltsi]] * 1660 – [[Antoine Arnauld]]' ja [[Claude Lancelot]]' Port-Royali universaalgrammatika * 1661 – Robert Boyle'i "The Sceptical Chymist" * 1662 – ilmus Port-Royali loogika * 1662 – [[Thomas Petty]] alustas rea teostega, milles käsitles majandust matemaatiliselt ja statistiliselt * 1664 – ilmus postuumselt [[Thomas Mun]]i raamat "Inglismaa rikkus väliskaubandusest" * 1665 – Prantsusmaal hakkas ilmuma maailma esimene teadusajakiri "[[Journal des sçavans]]" ("Õpetatute ajakiri") * 1665 – hakkas ilmuma maailma esimene tänini ilmuv teadusajakiri, [[Londoni Kuningliku Seltsi toimetised]] ("Philosophical Transactions") * 1665 – [[Robert Hooke]]'i "[[Micrographia]]", esimene teaduslik bestseller, millest pärineb termin "[[rakk]]" * 1665 – [[Athanasius Kircher]] omistas raamatus "Maa-alune maailm" maa seest leitavad hiiglaslikud luud väljasurnud hiiglastele * 1666 – [[Isaac Newton]]i ''annus mirabilis'', legendaarne üliviljakas loominguperiood * 1666 – [[Margaret Cavendish]]i "Vaatlusi eksperimentaalfilosoofiast" ja "Leegitsev maailm" * 1670 – [[Baruch Spinoza]] "[[Tractatus theologico-politicus|Teoloogilis-poliitiline traktaat]]" * 1671 – [[Marcello Malpighi]] "Taimede anatoomia" * 1672 – Isaac Newton valiti Londoni Kuningliku Seltsi liikmeks, esitles seal oma reflektorteleskoopi ja värviteooriat * 1672 – [[Samuel Pufendorf]]i "Looduse ja rahvaste õigusest" * 1675 – Charles II asutas [[Greenwichi observatoorium]]i (valmis 1676) * 1676 – [[Ole Rømer]] määras [[valguse kiirus|valguse konstantse kiiruse]] vaakumis (tegelikust veerandi võrra väiksemana) * 1677 – [[Baruch Spinoza]] "[[Eetika (Spinoza)|Eetika]]" (postuumselt) * 1687 – Isaac Newtoni "[[Philosophiæ Naturalis Principia Mathematica]]" ehk "Loodusteaduse matemaatilised printsiibid" * 1687 – [[Prospero Intorcetta]] avaldas [[Confucius]]e teoste ladina tõlke * 1689 – [[John Locke]]'i "[[Second Treatise on Civil Government]]" * 1691 – John Locke kirjeldas hinna kujunemist ostjate ja müüjate vahekorra mõjul * 1694 – [[Prantsuse Akadeemia]] sõnaraamatu esimene täistrükk * 1695 – saatis [[Pierre Le Pesant]] Louis XIV-le palvekirja majanduspoliitika uuendamiseks, kirjeldades esimesena [[turumajandus]]t ja hinnates riigi rikkust mitte vara, vaid tootmisvõimsuse alusel * 1696 – Isaac Newtonist sai Mündikoja ülevaataja, 1699 ülem, kellena ta korraldas rahareformi * 1696 – [[Charles Davenant]]i "Essay on the East India Trade" kirjeldas esimest korda tarbimisnõudlust ja ideaalset konkurentsi == Sündmused Eestis == [[Fail:Ortus-imperii-suecorum.png|pisi|Rootsi territooriumi laienemine]] {{Vaata|17. sajand Eestis}} * 1600–1611 [[Poola-Rootsi sõda (1600–1611)]] * 1601–1603 näljahäda Eestis * [[1601–1606 aastate katkuepideemia Eestis]] * 1622 – trükiti [[Agenda Parva]], mis on esimene lõunaeestimurdelist teksti sisaldav säilinud teos * 1624 – Rootsi võimud viisid läbi ulatusliku maarevisjoni. Eesti rahvaarv oli vähenenud 100 000-le. Põles [[Tartu toomkirik]], mis jäi sestpeale varemetesse * 1625 – [[Tartu]] langemisega rootslaste kätte lõppes Rzeczpospolita (Poola) valitsusaeg Lõuna-Eestis * 1630 – avati [[Tartu akadeemiline gümnaasium]], mis muudeti kaks aastat hiljem ülikooliks * 1631 – asutati [[Tallinna gümnaasium]] * 1632 – Tartus asutati [[Academia Gustaviana]], mida loetakse [[Tartu Ülikool]]i alguseks * 1637 – avaldati [[Stahli grammatika]] * 1640 – Viru-Nigulas Pada mõisas peeti [[nõiaprotsess]] [[Kongla Ann]]i üle * 1641 – anti välja esimene teadaolev eestikeelne [[aabits]] * 1642 – talupojad hävitasid [[Võhandu jõgi|Võhandu jõele]] ehitatud mõisa vesiveski ([[Pühajõe mäss]]) * 1645 – Brömsebro rahuga sai Rootsi Taani kuningriigilt Saaremaa ja Muhu saare * [[1655]]–[[1660]] [[Teine Põhjasõda]], mis lõppes [[Oliwa rahu]]ga * [[1656]]–[[1658]] [[Vene-Rootsi sõda (1656–1658)]] * [[1657. aasta katkuepideemia Eestis]] * 1656 – [[Tartu piiramine (1656)|Tartu piiramine]], kus vene väed vallutasid linna * 1657 – [[Tartu piiramine (1657)|Tartu piiramine]], kus rootslased püüdsid linna tagasi vallutada, kuid katse ebaõnnestus * 1671 – juriidiliselt fikseeriti [[pärisorjus]] ja [[sunnismaisus]] Liivimaal * 1675 – Tallinnas hakkas ilmuma nädalaleht [[Ordinari Freytags Post-Zeitung]], mida võib pidada ajakirjanduse alguseks Eestis * 1680 – võttis [[Rootsi riigipäev (seisuste esindus)|Rootsi riigipäev]] vastu otsuse [[Mõisate reduktsioon]]iks * 1684 – Tartu lähedal asutati [[Forseliuse seminar]] * 1687 – algas laialdane [[talurahvakool]]ide asutamine * 1694 – Rootsi võimud piirasid Liivimaa aadli omavalitsust; [[Liivimaa maanõunike kolleegium]] saadeti laiali ja allutati maapäevad kindralkuberneri kontrollile * [[Suur nälg]], mille haripunkt oli 1696/1697 talvel ja mille käigus suri hinnanguliselt iga viies inimene * 1700 – algas [[Põhjasõda]] (1700–[[1721]]) [[Narva lahing (1700)|Narva lahinguga]] == Inimesed == ===Kunst=== * [[Gian Lorenzo Bernini]] (1598–1680), itaalia skulptor ja arhitekt * [[Michelangelo Caravaggio]] (1571–1610), itaalia maalikunstnik * [[Pieter Claesz]] (u 1597–1660), hollandi maalikunstnik, kes maalis vaikelusid * [[Willem Claesz. Heda]] (1594–1680), hollandi maalikunstnik * [[Anthonis van Dyck]] (1599–1641), flaami maalikunstnik * [[El Greco]] (1541–1614), Kreeka päritolu Hispaania renessansiajastu maalikunstnik, skulptor ja arhitekt * [[Frans Hals]] (1580/81–1666), Hollandi maalikunstnik, portretist * [[Jan Davidsz. de Heem]] (1606–1684), Hollandi maalikunstnik * [[Willem Kalf]] (1619–1693), Hollandi maalikunstnik * [[Gabriël Metsu]] (1629–1667), hollandi maalikunstnik * [[Bartolomé Esteban Murillo]] (1617–1682), hispaania maalikunstnik * [[Nicolas Poussin]] (1594–1665), prantsuse klassitsistlik maalikunstnik * [[Rembrandt]] (1606–1669), hollandi maalikunstnik * [[Peter Paul Rubens]] (1577–1640), flaami maalikunstnik * [[Jan Steen]] (u 1626–1679), hollandi maalikunstnik, žanrimaalija * [[Diego Velázquez]] (1599–1660), hispaania barokkmaalikunstnik * [[Johannes Vermeer]] (1632–1675), Hollandi maalikunstnik * [[Francisco de Zurbarán]] (1598–1664), hispaania barokkmaalikunstnik ===Muusika=== * [[Gregorio Allegri]] (1582–1652), itaalia helilooja * [[Nicola Amati]] (1596–1684), tuntuim Amati perekonna viiulimeister, võimalik, et õpetas ka hilisemaid tuntud meistreid (Stradivari, Guarneri, Stainer) * [[Johann Sebastian Bach]] (1685–1750), saksa helilooja * [[Heinrich Ignaz Franz von Biber]] (1644–1704), austria helilooja ja viiuldaja * [[Dietrich Buxtehude]] (1637/39–1707), taani-saksa organist ja helilooja * [[William Byrd]] (1539/40–1623), inglise organist, helilooja ja noodikirjastaja * [[Marc-Antoine Charpentier]] (1643–1704), prantsuse helilooja * [[Arcangelo Corelli]] (1653–1713), itaalia viiuldaja ja helilooja * [[John Dowland]] (1653–1626), inglise renessansihelilooja * [[Girolamo Frescobaldi]] (1583–1643), itaalia organist ja helilooja * [[Johann Jakob Froberger]] (1616–1667), saksa helilooja * [[Orlando Gibbons]] (1583–1625), inglise helilooja * [[Marin Marais]] (1656–1728), prantsuse helilooja * [[Claudio Monteverdi]] (1567–1643), itaalia helilooja, laulja ja gambamängija * [[Henry Purcell]] (1659–1695), inglise helilooja ja organist * [[Jean-Philippe Rameau]] (1683–1764), prantsuse helilooja ja muusikateoreetik * [[Gaspar Sanz]] (1640–1710), kitarriõpikud 1674, 1675, 1697 * [[Alessandro Scarlatti]] (1660–1725), itaalia barokkhelilooja * [[Domenico Scarlatti]] (1685–1757), itaalia barokkhelilooja * [[Johann Hermann Schein]] (1584–1630), saksa helilooja * [[Samuel Scheidt]] (1587–1654), saksa helilooja * [[Heinrich Schütz]] (1585–1672), saksa helilooja * [[Georg Philipp Telemann]] (1681–1767), saksa helilooja * [[Antonio Vivaldi]] (1678–1741), itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija * [[Jean-Baptiste Lully]] (1632–1687), itaalia päritolu prantsuse helilooja ===Kirjandus=== * [[Francis Bacon]] (1561–1626), [[Inglismaa|Inglise]] [[filosoofia|filosoof]], õigusteadlane, riigimees ja [[essee|esseist]] * [[Matsuo Bashō]] (1644–1694), jaapani luuletaja * [[Cyrano de Bergerac]] (1619–1655), prantsuse satiirik ja ulmekirjanik * [[Nicolas Boileau]] (1636–1711), prantsuse luuletaja ja kriitik, klassitsismi teoreetik * [[Samuel Butler (luuletaja)|Samuel Butler]] (1612–1680), inglise satiirik * [[Bernard Le Bovier de Fontenelle]] (1657–1757), prantsuse kirjanik * [[Miguel de Cervantes Saavedra]] hispaania kirjanik (1547–1616) * [[Pierre Corneille]] (1606–1684), prantsuse näitekirjanik * [[Richard Crashaw]] (1613–1649), inglise luuletaja * [[John Donne]] (1572–1631), inglise luuletaja, jurist ja vaimulik * [[John Dryden]] (1631–1700), inglise luuletaja, kirjanduskriitik, tõlkija ja näitekirjanik * [[Jean de La Fontaine]] (1621–1695), tuntuim prantsuse valmikirjanik * [[Luis de Góngora]] (1561–1627), hispaania kirjanik * [[George Herbert]] (1593–1633), inglise luuletaja * [[Ben Jonson]] (1572–1637), inglise näitekirjanik, näitleja, luuletaja ja kirjanduskriitik * [[Giambattista Marino]] (1569–1625), itaalia luuletaja * [[Andrew Marvell]] (1621–1678), inglise luuletaja * [[John Milton]] (1608–1674), inglise luuletaja * [[Samuel Pepys]] (1633–1703), inglise ametnik, poliitik ja päevikupidaja * [[Francisco de Quevedo]] (1580–1645), hispaania kirjanik * [[Jean Racine]] (1639–1699), prantsuse näitekirjanik * [[François de La Rochefoucauld]] (1613–1680), prantsuse kirjanik * [[William Shakespeare]] (1564–1616), inglise kirjanik * [[Jonathan Swift]] (1667–1745), iiri kirjanik, satiirik, esseist ja vaimulik * [[Henry Vaughan]] (1622–1695), inglise luuletaja * [[John Webster]] (?1578–?1632), inglise kirjanik ===Teadused ja filosoofia=== * [[Francis Bacon]] (1561–1626), inglise filosoof * [[Jacob Bernoulli]] (1655–1705), šveitsi matemaatik * [[Johann Bernoulli]] (1667–1748), šveitsi matemaatik * [[Robert Boyle]] (1627–1691), inglise keemik, füüsik ja filosoof * [[Giovanni Domenico Cassini]] (1625–1712), itaalia päritolu astronoom, insener ja astroloog * [[Margaret Cavendish]] (1623–1673), inglise filosoof, kirjanik ja loodusteadlane * [[Samuel de Champlain]] (u 1567 – 1635) prantsuse meresõitja, kartograaf, joonistaja, sõjaväelane, maadeavastaja, geograaf, etnoloog, diplomaat ja kroonik * [[Anne Conway]], (1631–1679), inglise filosoof * [[René Descartes]] (1596–1650), prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane * [[John Flamsteed]] (1646–1719), inglise astronoom * [[Galileo Galilei]] (1564–1642), itaalia astronoom, filosoof, füüsik ja polühistor * [[Hugo Grotius]] (1583–1645), hollandi õigusteadlane, kirjanik ja diplomaat, Vestfaali rahulepingu ideoloog * [[Otto von Guericke]] (1602–1686), saksa teadlane, leiutaja ja poliitik * [[Edmond Halley]] (1656–1742), inglise füüsik, astronoom ja matemaatik * [[William Harvey]] (1578–1657), inglise arst ja anatoom * [[Robert Hooke]] (1635–1703), inglise füüsik, arhitekt ja loodusteadlane * [[Thomas Hobbes]] (1588–1679), inglise ajaloolane, filosoof ja matemaatik * [[Christiaan Huygens]] (1629–1695), hollandi matemaatik, füüsik, astronoom ja leiutaja * [[Johannes Kepler]] (1572–1630), saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik ja natuurfilosoof * [[Antoni van Leeuwenhoek]] (1632–1723), hollandi loodusteadlane ja kaupmees, mikrobioloogia rajaja * [[Gottfried Wilhelm Leibniz]] (1646–1716), saksa filosoof, matemaatik, füüsik ja polühistor * [[John Locke]] (1632–1704), inglise arst ja filosoof * [[Marcello Malpighi]] (1628–1694), itaalia bioloog, füüsik ja füsioloog * [[Damaris Masham]] (1659–1708), inglise filosoof * [[Maria Sibylla Merian]] (1647–1717), saksa loodusteadlane ja illustraator * [[Marin Mersenne]] (1588–1648), prantsuse teoloog, filosoof, matemaatik ja muusikateoreetik * [[Henry More]] (1614–1687), inglise filosoof * [[John Napier]] (1550–1617), Šotimaa matemaatik * [[Isaac Newton]] (1643–1727), inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik * [[William Petty]] (1623–1687), inglise majandusteadlane * [[Samuel Pufendorf]] (1632–1694), saksa filosoof, majandus- ja õigusteadlane * [[Ole Rømer]] (1644–1710), taani astronoom * [[Baruch Spinoza]] (1632–1677), Hollandi filosoof * [[Evangelista Torricelli]] (1608–1647), itaalia füüsik ja matemaatik * [[Giambattista Vico]] (1668–1744), itaalia filosoof * [[Christopher Wren]] (1632–1723), inglise arhitekt, matemaatik ja loodusteadlane * [[Jan Amos Komenský]] (1592–1670), tšehhi õpetaja ja kirjanik ===Poliitika ja valitsemine=== *[[Aleksei I Mihhailovitš]], [[Vene tsaaririik|Vene]] [[Vene tsaar|tsaar]] (1645–1676) * [[Džahangir]] (1569–1627), [[Suurmogulite riik|Suurmogulite riigi]] valitseja 1605–1627 * [[Šahh Džahan]] (1592–1666), Suurmogulite riigi valitseja 1627–1658 * [[Aurangzeb]] (1618–1707), Suurmogulite riigi valitseja 1658–1707 *[[Charles II]], [[Inglismaa ja Šotimaa monarhide loend|Inglismaa ja Šotimaa kuningas]] (1660–1685) *[[Elizabeth I]], [[Inglismaa kuningriik|Inglismaa]] ja [[Iirimaa kuningriik|Iirimaa]] monarh (1558–1603) *[[Friedrich Wilhelm (Brandenburg)|Suur Kuurvürst Friedrich Wilhelm]], [[Brandenburg-Preisimaa]] valitseja, [[Brandenburgi kuurvürst]] ja [[Preisimaa hertsog]] (1640–1688) [[Hohenzollernid|Hohenzollernite dünastiast]] *[[Gustav II Adolf]], [[Rootsi kuningas]] (1611–1632) * [[Kristiina]] (1626–1689), Rootsi kuninganna 1632–1654 *[[James I (Inglismaa)|James I]], Inglismaa ja Iirimaa kuningas (1603–1625) ning [[Šotimaa kuningas]] James VI (1567–1625) *[[Karl X]], [[Rootsi kuningas]] (1654–1660) *[[Karl XI]], [[Rootsi kuningas]] (1660–1697) *[[Karl XII]], [[Rootsi kuningas]] (1697–1718) * [[Louis XIV]] (1638–1715), Prantsusmaa ja Navarra kuningas 1643–1715 *[[Leopold I (Saksa-Rooma keiser)|Leopold I]], [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma]] [[Saksa-Rooma keiser|keiser]] (1658–1705) *[[Louis XIV]], [[Prantsusmaa kuningriik|Prantsusmaa]] ja [[Navarra kuningriik|Navarra]] [[Navarra kuningas|kuningas]] (1643–1715) *[[Jules de Mazarin]] (Giulio Mazzarini) *[[Kardinal Richelieu|Jean Armand du Plessis de Richelieu]] (1585–1642), prantsuse [[Kirik (institutsioon)|kiriku]]- ja riigitegelane *[[Zygmunt III Waza]], [[Poola kuningas]] (1587–1632) ja [[Rootsi kuningas]] (1592–1599) *[[William III]], [[Oranje vürst]] (''Willem III''), [[Madalmaad|Hollandi provintside]] haldur, Inglismaa ja Iirimaa kuningas, [[Šotimaa kuningriik|Šotimaa kuningas]] (''William II'') (1689–1702) *[[Władysław IV Waza]], [[Rzeczpospolita|Poola]] [[Poola kuningas|kuningas]] (1632–1648) *[[Peeter I]], [[Vene tsaaririik|Vene]] [[tsaar]] (1682–1721) ja [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] [[Venemaa keiser|keiser]] (1721–1725) *[[August II Tugev]], [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa]] [[Saksimaa kuurvürst|kuurvürst]] (1694–1733) ning [[Poola kuningas]] ja [[Leedu suurvürst]] (1697–1733) === Teisi tuntud inimesi === * [[Vitus Bering]] (1681–1741), taani päritolu vene maadeavastaja * [[Miyamoto Musashi]] (1584–1645), Jaapani mõõgavõitleja ja ''[[rōnin]]'' == 17. sajand kunstis == === Arhitektuur === <gallery> Ponte dei Sospiri Ponte de la Canonica a Venezia.jpg|[[Antonio Contino]] projekteeritud [[Ohete sild]] ehitati 1600–1603 Iglesia de la Compañía de Jesús, Plaza de Armas, Cusco, Perú, 2015-07-31, DD 51.JPG|Kirik [[Cusco]] linnas [[Peruu]]s (rajatud 1571–1668), mida peetakse üheks parimaks hispaania barokkarhitektuuri näiteks Ameerikas KościółŚwApostołówPiotraIPawła-Front-WidokZPlacuMariiMagdaleny-POL, Kraków.jpg|[[Giovanni Maria Bernardoni]] projekteeritud [[Peeter-Pauli kirik Kraków]]is, mis rajati 1597–1619 (Venice) - Santa Maria della Salute - Le due cupole e i due campanili.jpg|[[Santa Maria della Salute]] kirik (1631–1687) [[Veneetsia]]s Taj Mahal in India - Kristian Bertel.jpg|[[Tāj Mahal]] rajati aastatel 1632–1653 ja seda peetakse [[mogulite arhitektuur]]i suursaavutuseks 大三巴牌坊.jpg|Püha Pauli katedraal [[Macau]]s rajati 1637–1640 ja selle varemed on üks Macau tuntuim maamärk Iran - Isfahan - Khajoo Bridge.jpg|[[Pol-e Chādschu]], umbes 1650. aastal rajatud sild tollases [[Pärsia]] pealinnas [[Eşfahān]]is St Peter's Square, Vatican City - April 2007.jpg|[[Püha Peetruse väljak]]u kavandas [[Gianlorenzo Bernini]] ja see ehitati aastatel 1656–1667 Painting in Chehel Sotoun.jpg|17. sajandi teises pooles rajatud [[‘Abbās II (Pärsia)|‘Abbās II]] palee vastuvõturuumid [[Eşfahān]]is Iraanis Narva – Town hall (2023).jpg||[[Narva raekoda]] rajati 1668–1671 Ridala kiriku altar.jpg|[[Ridala kirik]]u altar ([[Berent Lorentz]], 1678) Vigala Maarja kiriku kantsel.JPG|[[Christian Ackermann]]i loodud [[Vigala kirik]]u kantsel (1670. aastate lõpp) Chateau Versailles Galerie des Glaces.jpg|[[Versailles' loss]]i Peegligalerii, mis rajati 1678–1687 Pont Royal at dawn.jpg|[[Pont Royal]] ehitati 1685–1689 ja see on vanuselt kolmas sild Pariisis Софийский собор (Тобольск).jpg|17. sajandi lõpul püstitatud katedraal [[Tobolsk]]i kremlis Taktsang Monastery, Bhutan 03.jpg|1692. aastal rajatud kloostrikompleks [[Paro]]s [[Bhutan]]is St Pauls aerial (cropped).jpg|[[Christopher Wren]]i projekteeritud [[Saint Pauli katedraal]] Londonis </gallery> === Kunstiteoseid === <gallery> Saint Jerome Writing-Caravaggio (c. 1607).jpg|[[Michelangelo Caravaggio]] õlimaal "Hieronymus kirjutamas" (u 1607–1608) Hendrick Avercamp - Winterlandschap met ijsvermaak.jpg|[[Hendrick Avercamp]]i "Talvemaastik uisutajatega" (u 1608) Adam Elsheimer - Die Flucht nach Ägypten (Alte Pinakothek).jpg|[[Adam Elsheimer]]i tuntuim teos "Põgenemine Egiptusse" (u 1609) avatakse olevat esimene realistlik öötaeva kujutamine renessansskunstis Manohar. Emperor Jahangir Weighs Prince Khurram. Page from Tuzuk-i Jahangiri. 1610-1615, British Museum, London.jpg|Hindu kunstniku [[Manohar]]i maal Suurmogulite riigi valitsejast [[Džahangir]]ist (valmis 1610–1615) La adoración de los pastores (El Greco).jpg|[[El Greco]] "Karjaste kummardamine" (1612–1614) oli tema viimane maal Ambrosius Bosschaert the Elder (Dutch - Flower Still Life - Google Art Project.jpg|[[Ambrosius Bosschaert]]i "Lilledega natüürmort" 1614. aastast Jan Bruegel (I) - Village Kermis in Schelle with Self Portrait.jpg|[[Jan Brueghel vanem]]a "Kermise küla Schelle ääres autoportreega" (1614) Peter Paul Rubens - The Rape of the Daughters of Leucippus.jpg|[[Peter Paul Rubens]]i maal "[[Leukippose tütarde röövimine]]" (1615–1620), üks barokkmaali tuntumaid näiteid Frans Hals, Merrymakers at Shrovetide, The Metropolitan Museum of Art.jpg|[[Frans Hals]]i õlimaal "Lõbutsejad" (1616–1617) oli üks tema varasemaid töid Caspar Merian, Paris wie solche Ao. 1620 im wessen gestanden, 1655 - David Rumsey.jpg|[[Caspar Merian]]i loodud Pariisi kaart, mis kujutab linna u 1620. aastal Bild-Ottavio Leoni, Caravaggio.jpg|[[Ottavio Leoni]] loodud Caravaggio portree u 1621. aastast [[Chen Hongshou]] (1598–1652) maal "Magnoolia ja püstine kivi" 明熹宗坐像.tiff|[[Mingi dünastia]] keiser [[Tianqi]], kes valitses 1620–1627. Teos valmis arvatavasti tema valitsusajal Hikone Screen.jpg|Arvatavasti vahemikus 1624–44 loodud [[Hikone sirm]] on üks vanimaid [[ukiyo-e]] stiilis teoseid Still-Life with Cherries Strawberries and Gooseberries 1630 Moillon.jpg|[[Louise Moillon]]i "Natüürmort kirsside, maasikate ja tikritega" (1630) Antonio de Pereda - Allegory of Vanity - Google Art Project.jpg|[[Antonio de Pereda]] "Edevuse allegooria" (1632–1636) Charles I with M. de St Antoine (1633); Anthony Van Dyck.jpg|Charles I [[Anthonis van Dyck]]i õlimaalil 1633. aastast Self-portrait as the Allegory of Painting (La Pittura) - Artemisia Gentileschi.jpg|[[Artemisia Gentileschi]] "Autoportree maalikunsti allegooriana" (1638–1639) Tsuglag Gyatso, the Third Pawo Rinpoche (c. 1567-1630) - Google Art Project.jpg|Tsuglag Gyatsot kujutav maal 17. sajandi esimesest poolest Sassoferrato - Jungfrun i bön.jpg|[[Giovanni Battista Salvi da Sassoferrato]] maal Neitsi Maarjast (u 1640–1650) Claude Lorrain - Seaport with the Embarkation of Saint Ursula.jpg|[[Claude Lorrain]]i saavutas tuntuse tänu oskustele kujutada loodusnähtusi. "Püha Ursula laevaleminek" (1641) The Nightwatch by Rembrandt - Rijksmuseum.jpg|[[Rembrandt]]i "[[Öine vahtkond (maal)|Öine vahtkond]]" (1642) on tema kuulsaim teos Giovanna Garzoni (Italian) - Still Life with Bowl of Citrons - Google Art Project.jpg|[[Giovanna Garzoni]] "Natüürmort sidrunivaagnaga" 1640ndatest Still Life with Herring, Wine and Bread LACMA M.2009.106.19 (1 of 2).jpg|[[Pieter Claesz]]i "Natüürmort heeringa, veini ja leivaga" (1647) Claude Mellan - Face of Christ - WGA14764.jpg|[[Claude Mellan]]i 1649. aasta gravüür Kristusest De kathedraal van Antwerpen (Hollar).jpg|[[Wenzel Hollar]]i [[ofort]] 1649. aastast. [[Antwerpeni katedraal]] Battle of Scheveningen (Slag bij Ter Heijde)(Jan Abrahamsz. Beerstraten).jpg|[[Jan Abrahamsz Beerstraaten]]i maal "Scheveningeni lahing" (1653–1666) Las Meninas, by Diego Velázquez, from Prado in Google Earth.jpg|[[Diego Velázquez]] maali "[[Las Meninas|Õuedaamid]]" (1656–1657) peetakse üheks omapäraseimaks õukonnaportreeks Goddess Bhadrakali Worshipped by the Gods- from a tantric Devi series - Google Art Project.jpg|Jumalanna [[Bhadrakālī]] kujutis u aastatest 1660–70 Micrographia, or, Some physiological descriptions of minute bodies made by magnifying glasses (Tab XXXIV) BHL786604.jpg|[[Robert Hooke]] illustratsioon kirbust (1665) Meisje met de parel.jpg|[[Johannes Vermeer]]i "[[Tütarlaps pärlkõrvarõngaga]]" (u 1665) De handelsloge van de VOC in Hougly in Bengalen Rijksmuseum SK-A-4282.jpeg|[[Hendrik van Schuylenburgh]]i 1665. aasta õlimaal [[Hollandi Ida-India Kompanii]] kaubajaamast [[Bengal]]is Élisabeth-Sophie Chéron.jpg|[[Élisabeth Sophie Chéron]]i autoportree 1672. aastast "Portrait of the Russian Ambassador, Prince Andrey Priklonskiy", Folio from the Davis Album MET DP107561.jpg|[[‘Alī-qolī Jabbadār]]i maal vene saadikust (1673–1674) 清 陸漢 山水八開 冊-Eight Landscapes MET DP154488.jpg|Lu Hani teos 1699. aastast </gallery> === Muusikateoseid === <gallery> John Dowland (1563-1626) - M. George Whitehead His Almand, Lachrimae, No.21 for Treble, Tenor & Bass Viols with Great Bass Violone in G 1604.ogg|[[John Dowland]]i "Lachrimae nr 21" (1604) Monteverdi-cor mio mentre vi miro.ogg|[[Claudio Monteverdi]] "Cor mio mentre vi miro" MIT kammerkoori esituses Cantus Polonicus - Musikalische Exequien II.ogg|[[Heinrich Schütz]]i "Musikalische Exequien" [[Cantus Polonicus]]e esituses. Esimene [[reekviem]] saksa keeles Buxtehude - Toccata in F-Dur BuxWV 161.ogg|Dieterich Buxtehude "Tokaata F-duuris" Orlando Gibbons (bap.1583-1625) - Fantasia à3 No.1 (1620).ogg|[[Orlando Gibbons]]i "Fantazia à3" (u 1620) Scarlatti - Toccata 3.ogg|[[Alessandro Scarlatti]] [[tokaata]] Sylvia Kindi esituses Nachtwächterlied.flac|[[Heinrich Ignaz Franz von Biber]]i "Der Nachtwächter" (u 1670) Henry Purcell (1659-1695) – In Nomine à6, Z.746 for Treble, Tenor & Bass Viols.ogg|[[Henry Purcell]]i "In Nomine à6" Phillip W. Serna esituses Corelli-Trio Sonata 11-1.ogg|[[Arcangelo Corelli]] "Trio Sonata Op. 2 No. 11" </gallery> [[Kategooria:17. sajand| 17. sajand]] [[Kategooria:2. aastatuhat|*17. sajand]] pszeu0h4cjfj0bfh5a6ud6brczfuvde 7166079 7166074 2026-06-02T18:05:33Z Kruusamägi 1530 /* 1620. aastad */ 7166079 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2022|kuu=detsember}} {{sajandi artikkel|17}} [[Fail:1700 CE world map.PNG|pisi|400px|Maailma poliitiline kaart sajandi lõpuks]] '''17. sajand''' ehk '''XVII sajand pKr''' ehk '''17. sajand m.a.j.''' on [[kristlik ajaarvamine|kristliku ajaarvamise]] seitsmeteistkümnes sajand, mis algas [[1. jaanuar]]il [[1601]] ja lõppes [[31. detsember|31. detsembril]] [[1700]]. Sel sajandil kasvas Euroopa tähtsus ja Ameerika koloniseerimine hakkas avaldama suuremat mõju. [[Hispaania koloniaalimpeerium]]i kõrval kerkis esile [[Holland]] ([[Hollandi kuldajastu]]), mis võistles [[Portugali koloniaalimpeerium]]iga. Tugevnesid Inglismaa ja Prantsusmaa. [[Moskva tsaaririik]] koloniseeris [[Siber]]i. Islamimaailmas kasvasid püssirohuimpeeriumid ([[Osmanite riik]], [[Safaviidide riik]] ja [[Suurmogulite riik]]). Hiinas asendus [[Mingi dünastia]] [[Qingi dünastia]]ga. Jaapanis sai alguse [[Tokugawa šogunaat]]. Sajandi esimest poolt iseloomustasid jätkuvad ususõjad Euroopas, millest suurim oli [[Kolmekümneaastane sõda]]. Sajandi teist poolt saatsid sõjad Osmanite riigi ja kristlike Euroopa riikide vahel ([[Suur Türgi sõda]]). Kultuurivaldkonnas domineeris [[barokk]]stiil. Asutati esimesed rahvusvahelise haardega suurettevõtted. Hoogu kogus [[teadusrevolutsioon]]. Ajaloosündmustele [[17. sajand Eestis|17. sajandil Eestis]] osutasid kõige suuremat mõju [[Rootsi suurvõimu ajastu|Rootsi kuningriigi suurvõimu ajastu]] areng ning Rootsi ja [[Rzeczpospolita]] vaheline konkurents [[Kesk-Euroopa|Kesk-]] ja [[Ida-Euroopa]] ning [[Läänemeri|Läänemere]] regioonis domineerimise üle. [[1629]]. aasta [[Altmargi vaherahu]]ga loovutas Rzeczpospolita kõik [[Daugava|Väina jõest]] (Daugava) põhja pool asuvad Rzeczpospolita alad Rootsile. [[1645]]. aasta [[Brömsebro rahu]]lepinguga sai Rootsi enda valdusse [[Ojamaa]], [[Saaremaa]] ja teisi alasid. [[1660]] omandati kontroll [[Ruhnu]] üle. Sõjalised konfliktide kõrval edenes ka [[Eesti haridus|hariduse]] andmine. Asutati esimesed [[gümnaasium]]id, tegevust alustas [[Tartu Ülikool]], lühikest aega tegutses [[Forseliuse seminar]] ja asutati [[talurahvakool]]e. Avati esimesed trükikojad Eesti aladel, ilmus [[Stahli grammatika|esimene eesti keele grammatika]] ning peeti piiblitõlkekonverentse. Sajandi lõpetasid [[Suur nälg]] ning [[Põhjasõda|Põhjasõja]] algus. == Sündmused maailmas == === 1600. aastad === * 1598–1613 [[Segaduste aeg]] [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigis]]. * 1600 – asutati [[Briti Ida-India Kompanii]]. * 1600 – algas [[Rootsi-Poola sõda (1600–1611)]], mida käsitletakse ka laiema 1600–1629 kestnud [[Poola-Rootsi sõda (1600–1629)|Poola-Rootsi sõja]] osana. * 1600 – esimese inglasena jõudis Jaapanisse [[William Adams]], [[šogun]]i nõunik ja esimene mittejaapani [[samurai]]. * 1601–1603 näljahäda tagajärjel suri Venemaal kolmandik elanikkonnast. * 1602 – asutati [[Hollandi Ida-India Kompanii]]. Sellest sai maailma esimene [[börsiettevõte]] ja üks suuremaid rahvusvahelisi korporatsioone. * [[1602]] – algas [[Hollandi-Portugali sõda]], mis kestis [[1663]]. aastani. * 1603 – [[Tokugawa šogunaat|Tokugawa šogunaadi]] algus Jaapanis. * 1603 – Inglismaa ja Šotimaa personaalunioon kuningas [[James VI ja I|James I]] all (Šotimaal James VI). * 1604 – asutati [[Tomsk]]i linn Siberis. * 1605 – Inglismaal korraldasid katoliiklased [[Püssirohuvandenõu]], mille eesmärk oli tappa Inglismaa kuningas. * 1606 – Inglismaal asutati [[Virginia Kompanii]]. * 1606 – esimese eurooplasena maabus Austraalias hollandlane [[Willem Janszoon]] * 1607 – Inglismaa rajas Põhja-Ameerikas [[Virginia koloonia]] * 1608 – [[Henry Hudson]] otsis [[Kirdeväil]]a ja jõudis [[Novaja Zemljan]]i * 1608 – asutati [[Québec]]i linn [[Uus-Prantsusmaa]]l * 1609 – [[John Rolfe]] ([[Pocahontas]]e abikaasa) alustas Ameerika Ühendriikide Virginia osariigis [[Jamestown (Virginia)|Jamestownis]] esimesena edukalt [[tubakakasvatus|tubakakasvatust]]; 1619 imporditi tubakakasvatuseks Jamestowni esimesed mustanahalised orjad * 1609–1611 otsis Henry Hudson Hollandi Ida-India Kompanii ülesandel Ameerika [[Loodeväil]]a, pannes aluse Hollandi kolooniatele Põhja-Ameerika mandril * 1609 algas [[Vene-Poola sõda (1609–1618)|Poola-Vene sõda]], mis kestis 1618. aastani === 1610. aastad === * jätkus [[Vene-Poola sõda (1609–1618)|Poola-Vene sõda]] ja 1610–1612 oli Moskva Poola-Leedu vägede käes * [[1610]]–[[1617]] toimus [[Ingeri sõda]] Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel, mis lõppes [[Stolbovo rahu]]ga * 1611–1613 [[Kalmari sõda]] Taani ja Rootsi kuningriigi vahel, mis lõppes [[Knäredi rahulepingu]] allkirjastamisega * 1611 – [[Rootsi suurvõimu ajastu]] (1611–1718) algus * 1613–1620 Jaapani ekspeditsioon [[Hasekura Tsunenaga]] juhtimisel viis saatkonna [[Rooma]] * 1613 – [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigis]] tuli võimule [[Romanovite dünastia]], millega lõppes [[Segaduste aeg]] tsaaririigis * 1613 – Jaapanis kehtestati ''[[sakoku]]'' poliitika, mis lõpetas vaba välissuhtluse 1853. aastani * 1614 – Hollandis asutati [[Austraalia Kompanii]]. * 1616 – asutati [[Taani Ida-India Kompanii]] * 1616 – omandas Hollandi kaupmees [[Pieter van den Broecke]] esimese eurooplasena [[Jeemen]]ist elus [[Kohvipuu|kohvipõõsad]], mille viis [[Amsterdami botaanikaaed]]a * 1617 – algas [[Rootsi-Poola sõda (1617–1618)]], mida käsitletakse ka laiema 1600–1629 kestnud [[Poola-Rootsi sõda (1600–1629)|Poola-Rootsi sõja]] osana * 1618 – algas [[Kolmekümneaastane sõda]], mis kestis 1648. aastani * 1619 – Hollandi Ida-India Kompanii vallutas Indoneesias [[Jayakarta]] linna ja rajas Bataavia (praegune [[Jakarta]]) === 1620. aastad === * 1620–1621 [[Poola–Türgi sõda (1620–1621)]] * 1621 – asutati [[Hollandi Lääne-India Kompanii]] * 1621 – algas [[Poola-Rootsi sõda (1621–1625)]] * 1624 – Hollandi Ida-India Kompanii rajas koloonia [[Taiwani saar]]el * 1624 – kehtestas ise tubakavastane Inglise kuningas James I kolooniate toetuseks tubakamonopoli, mis lubas importi vaid litsentsi alusel Virginiast * 1624 – algas [[kardinal Richelieu]] tegevus Prantsuse välisministrina, mis kestis 1642. aastani * 1626 – [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastases sõjas]] toimus [[Lutteri lahing]], kus Taani ja Norra kuningas [[Christian IV]] väed said raske kaotuse Saksa-Rooma keiser [[Ferdinand II]] vägedelt * 1626 – algas [[Rootsi-Poola sõda (1626–1629)]] * 1627 – kardinal Richelieu andis [[Uus-Prantsusmaa Kompanii]]le koloonias monopoli * 1627 – [[mandžud]]e esimene sissetung [[Korea]]sse * 1627–1628 [[La Rochelle]]'i piiramine, mis märkis protestantide ja katoliiklaste vahelise võitluse tippu Prantsusmaal * 1628 – asutati [[Portugali Ida-India Kompanii]] * 1628 – asutati [[Krasnojarsk]]i linn Siberis * 1628 – oma esmareisil uppus [[Rootsi]] sõjalaev [[Vasa (laev)|Vasa]] * 1629 – [[Altmargi vaherahu]], Rzeczpospolita ja Rootsi vahel === 1630. aastad === * 1630 – [[Rootsi kuningas]] [[Gustav II Adolf]] maabus [[Usedom]]i saarel 13 000 mehese väega ja sekkus [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastasse sõtta]], et takistada katoliiklaste edenemist, mis oleks võinud ohustada Rootsit * 1631 – [[Magdeburgi rüüstamine]], mille käigus suuresti hävitati protestantlik [[Magdeburg]] * 1632 – asutati [[Jakutsk]]i linn Siberis * 1633 – sultan [[Murad IV]] keelas Türgis suitsetamise * 1633–1634 [[Poola–Türgi sõda (1633–1634)]] * 1634 – keelati Venemaal tubakapruukimine kohalikele * 1636 – mandžud rajasid Hiinas [[Qingi dünastia]] * 1637 – mandžude teine sissetung Koreasse * 1637 – [[tulbimaania]] tipp * 1639 – [[Ivan Moskvitin]] jõudis esimese venelasena Vaikse ookeanini * 1639 – algasid [[Kolme Kuningriigi sõjad]] Briti saartel, mis kestsid 1651. aastani === 1640. aastad === [[Pilt:Turun akatemian vihkiäiset.jpg|pisi|[[Turu Akadeemia]] avamine. [[Albert Edelfelt]]i maal 1902. aastast]] * 1640 – asutati [[Turu Akadeemia]] * 1641 – Holland vallutas Portugalilt [[Melaka osariik|Malaka]] ([[Malaka lahing (1641)|Malaka lahing]]) * 1642 – [[Kurbat Ivanov]] joonistas esimese Vene kaardi [[Kaug-Ida]]st * 1642 – hollandlane [[Abel Tasman]] sõitis esimese eurooplasena ümber Austraalia, nägi [[Tasmaania]]t ja [[Uus-Meremaa]]d, 1643 [[Fidži]]t * 1642 – [[Semjon Dežnjov]]i retkega algasid Venemaa üle sajandi kestnud sõjad [[tšuktšid]]ega * 1642 – Kaifengi kuberner purustas tammid [[Kollane jõgi|Kollasel jõel]], põhjustades uputuse, et lõpetada linna piiramine talurahvaarmee poolt * 1642 – algas [[Inglise kodusõda]] [[rojalistid]]e ja [[Inglise parlament|Inglise parlamendi]] vahel, millega paralleelselt toimusid sisesõjad ning rahutused ka Iirimaal ja Šotimaal * 1643 – [[Kurbat Ivanov]] jõudis esimese eurooplasena [[Baikali järv]]eni * 1644 – [[Mingi dünastia]] lõpp Hiinas, võimule tuli Qingi dünastia * 1645 – [[Brömsebro rahu]] Rootsi ja Taani vahel * 1645 – avati [[Veneetsia]]s Euroopa esimene [[kohvik]] väljaspool [[Malta]]t * 1645 – algas [[Kreeta sõda]] Veneetsia ja Türgi vahel, mis kestis 1669. aastani (sellest 1648–1669 kestis Candia piiramine) * 1645 – seda peetakse [[Maunderi miinimum]]i ligikaudseks algusajaks, mis oli [[Väike jääaeg|väikese jääaja]] kõige külmem aeg * 1648 – [[Vestfaali rahu]]lepingud, millega lõpetati [[Kolmekümneaastane sõda]] ning mis on üks võimalikke [[uusaeg|uusaja]] alguspunkte [[Lääne-Euroopa]]s ning territooriumil põhineva riigikontseptsiooni algus * 1648 – [[Fronde]] [[Prantsuse kuningriik|Prantsusmaal]] * [[1648]] – suri [[Poola kuningas]] [[Władysław IV]] ning ei suudetud kohe uut [[monarh]]i valida. Sellega algas nn [[Uputus (Poola)|Uputus Poolas]], mis kestis [[1667]]. aastani ning millega kaasnesid sõjad Ukraina, Rootsi ja Venemaaga * 1648 – läbisid [[Fedot Popov]] ja [[Semjon Dežnjov]] esimeste eurooplastena [[Beringi väin]]a * 1648–1654 Ukraina hetmani [[Bohdan Hmelnõtskõi ülestõus]] Poola ülemvõimu vastu * 1649 – hukati Inglise kuningas [[Charles I]] * [[1649]]–[[1660]] [[Inglise vabariik]] * 1649–1653 [[Iirimaa vallutamine Oliver Cromwelli poolt]], mille käigus toimus 1649. aastal ka [[Drogheda piiramine]] ja veresaun [[Oliver Cromwell]]i juhtimisel. Sõja, nälja ja katku tõttu hukkus viiendik Iirimaa elanikest === 1650. aastad === * 1654 – Rootsi kuninganna [[Kristiina]] loobus troonist ja läks katoliiklasena Rooma eksiili * 1654 – [[Perejaslavi raada]] andis Ukraina Moskva tsaaririigi protektsiooni alla * 1654 – Poola polnud suutnud kasakate mässu maha suruda ning see julgustas [[Moskva tsaaririik]]i Poola vastu sõtta astuma. Puhkes [[Vene-Poola sõda (1654–1667)]] ehk Kolmeteistkümneaastane sõda, mille võitis Vene tsaaririik, mis sai muu hulgas endale [[Kiiev]]i ja [[Smolensk]]i * [[1656]]–[[1658]] [[Vene-Rootsi sõda (1656–1658)]], mis lõppes [[Narva]] lähedal [[Vallisaare mõis]]as sõlmitud [[Vallisaare vaherahu]]ga, millega jäid Moskva tsaaririigi valdusse sõja käigus vallutatud alad * 1658 – Holland alustas kohvikasvatust [[Tseilon]]il, peagi sai Hollandi kolooniaist Euroopa peamine kohviallikas * 1659 – [[Pürenee rahuleping]] === 1660. aastad === * 1660 – [[Inglise restauratsioon]] ehk Stuartite restauratsioon, millega Inglismaa, Šotimaa ja Iirimaa jõudsid kuningas [[Charles II]] võimu alla * 1660 – [[Oliwa rahu]] Rootsi, Rzeczpospolita, Austria ja Brandenburg margi vahel * 1660 – Hollandi Ida-India Kompanii vallutas Sumatra sadamad, ajades Portugali Indoneesia aladelt lõplikult välja * 1661 – [[Kärde rahu]] Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel * 1662 – [[Lõuna-Mingi dünastia]] lõpp Hiinas * 1662 – kehtestas [[Inglise parlament]] trükilitsentside seaduse, millega loodi litsentsitud raamatute register ja mida võib pidada [[autoriõigus]]e kujunemise alguseks * 1663 – [[Louis XIV]] sulges Uus-Prantsusmaa Kompanii ja tegi [[Uus-Prantsusmaa]]st provintsi * 1664 – asutati [[Prantsuse Lääne-India Kompanii]] ja [[Prantsuse Ida-India Kompanii]] * 1665–1683 [[Jean-Baptiste Colbert]], Louis XIV rahandusminister, juurutas [[merkantilism|merkantilistliku]] majanduspoliitika * 1665–1666 [[Londoni suur katk]] tappis umbes veerandi elanikkonnast * 1666 – leidis aset [[Londoni suur tulekahju]], mis hävitas suure osa linnast. Linna taastamises oli mõjukas arhitekt [[Christopher Wren]] * [[1666]]–[[1671]] [[Poola-Türgi sõda (1666–1671)]] * [[1667]] – algas [[Suur Türgi sõda]] [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] ja [[Püha Liiga (1684)|Pühaks Liigaks]] ühinenud kristlike Euroopa riikide vahel, mis lõppes viimaste võiduga 1700. aastal * 1667–1668 [[Devolutsioonisõda]] [[Hispaania Madalmaad]]es [[Prantsusmaa]] ja [[Habsburgid]]e [[Hispaania]] vahel, mis lõpetati [[Aacheni rahu (1668)|Aacheni rahuga]] * 1668 – Hollandi Ida-India Kompanii löödi Taiwanilt lõplikult välja * 1669 – sultan [[Mehmed IV]] saadik [[Soleiman Agha]] tutvustas pariislastele [[kohv]]i === 1670. aastad === * 1670 – Inglismaal asutati [[Hudsoni Lahe Kompanii]] * 1671 – asutati [[Taani Lääne-India Kompanii]] * [[1672]]–[[1678]] [[Prantsuse-Hollandi sõda]] * [[1672]]–[[1676]] [[Poola-Türgi sõda (1672–1676)]] * 1673 – [[Wuppertal]]-[[Ronsdorf]]is asutati Saksamaa esimene [[kohvik]] * 1675 – [[Charles II]] püüdis kohvikuid nende liigse populaarsuse tõttu sulgeda * 1675–1676 Kuningas Philipi sõda Uus-Inglismaa kolonistide ja nende kohalike liitlaste vahel * [[1676]]–[[1681]] [[Vene-Türgi sõda (1676–1681)]] === 1680. aastad === [[Fail:Altomonte Battle of Vienna.jpg|pisi|[[1683]]. aasta [[Viini lahing]]ut kujutav maal [[Martino Altomonte]]lt. Selle lahingu kaotamise järel ei suutnud osmanitürklased enam tõsiselt Euroopat ohustada ning mitmed Euroopa riigid moodustasid koos [[Püha Liiga (1684)|Püha Liiga]], et peatada Osmanite riigi edasine laienemine Euroopas]] * 1682 – asutati [[Brandenburgi Aafrika Kompanii]] * 1683 – [[Viini lahing]], millega lõpetati [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] edasitung Euroopasse * 1683 – avas [[Jerzy Franciszek Kulczycki]] sõjasaagiks saadud kohviube kasutades [[Viin]]is esimese kohviku * [[1683]]–[[1699]] [[Poola-Türgi sõda (1683–1699)]] * 1684 – [[Guangzhou]] lähedale asutati esimene Qingi dünastia 13 faktooriast, kus lubati elada ja kaubitseda välismaalastel * [[1686]]–[[1699]] [[Vene-Türgi sõda (1686–1699)]] * 1688 – [[Kuulus revolutsioon]] kukutas Inglismaal Stuartite dünastia * 1689 – [[Bill of Rights (1689)|Bill of Rights]] määratles Inglismaal kodanikuõigused ja päriluskorra * 1689 – algas [[teine saja-aastane sõda]], mis hõlmas sõjalisi konflikte [[Inglismaa kuningriik|Inglismaa kuningriigi]] ja [[Prantsusmaa]] vahel, mis võttis kohati maailmasõja mõõtmed * 1689 – [[Nertšinski rahu]] Venemaa ja Qingi Hiina vahel * 1689 – [[Peeter I]] tühistas Venemaal tubakakeelu ja andis monopoolse impordilitsentsi inglastele === 1690. aastad === * 1690 – [[Boyne'i lahing]] Iirimaal, mis lõppes [[William III]] võiduga [[James II (Inglismaa kuningas)|James II]] vägede üle * 1691 – [[jakobiidid|jakobiitide]] mäss Šotimaal * 1694 – asutati [[Bank of England]], mille eeskujul on loodud enamik tänapäevastest [[keskpank]]adest. * 1695 – asutati [[Bank of Scotland]] * 1699 – [[Karlowitzi rahu]]leping, mis tähistab Osmanite riigi valitsemise lõppemist suuremas osas Kesk-Euroopas ja nende impeeriumi languse algust === Sajandi lõpp === * 1700 – algas [[Põhjasõda]] ([[1700]]–[[1721]]) == Kunst ja teadus == [[Fail:The Frozen Thames 1677 by Abraham Hondius.jpg|pisi|[[Väike jääaeg|Väikse jääajaga]] kinnijäätunud [[Thamesi jõgi]] maalil [[Abraham Hondius]]elt, mis maaliti 1677]] ===Kirjandus=== * 1599–1641 [[Globe'i teater]] Londonis * 1602 – Shakespeare, "[[Kaheteistkümnes öö]]" (esietendus) * 1602 – Shakespeare, "[[Hamlet]]" (esietendus) * 1604 – Shakespeare, "[[Othello]]" (esietendus) * 1605 – [[Strasbourg]]is hakkas ilmuma esimene tänapäevane ajaleht Relation aller Fürnemmen und gedenckwürdigen Historien * 1605 – ilmus [[Miguel de Cervantes|Miguel de Cervantese]] [[Romaan|romaani]] "[[Don Quijote]]" esimene osa (teine osa ilmus 1615) * 1607–1627 ilmus Prantsuse kirjaniku [[Honoré d'Urfé]]'i pastoraalromaan "[[L'Astrée]]" – prantsuse kirjanduse mõjukaim teos sel sajandil * 1608 – ilmus "[[Kuningas Lear]]" * 1609 – William Shakespeare'i sonetikogu * 1611 – Shakespeare, "[[Torm (Shakespeare)|Torm]]" (esietendus) * 1611 – ilmus [[kuningas Jamesi piiblitõlge]] * 1612 – [[Luis de Góngora]] "Lugu Polyphemosest ja Galateast" * 1614 – [[Giambattista Marino]] "La lira" * 1616 – [[George Chapman]]i esimesed täielikud inglise tõlked [[Ilias]]est ja [[Odüsseia]]st * 1623 – Shakespeare, "[[Macbeth]]" (esmatrükk) * 1631 – hakkas ilmuma Prantsusmaa esimene ajaleht [[Gazette de France]] * 1633 – [[William Prynne]]'i teatrivastane traktaat "Histriomastix" * 1636 – [[Pierre Corneille]]' tragöödia "Le Cid" esietendus * 1642 – parlamendi korraldusel suleti kõik Londoni teatrid * 1644 – [[John Milton]]i "[[Areopagitica]]" * 1656–1957 [[Blaise Pascal]]i "[[Provintsikirjad]]" * 1660 – lõppes Londoni teatrikeeld, kuninga patendiga loodi kaks uut teatrit * 1662 – avaldati anglikaani kirikus tänini kehtiv [[Book of Common Prayer]] * 1665 – [[François de La Rochefoucauld]]' "Maksiimid" * 1667 – [[Jean Racine]]'i tragöödia "Andromache" * 1667 – [[John Milton]]i "[[Kaotatud paradiis]]" * 1668–1694 [[Jean de La Fontaine]]'i "Valmid" * 1666 – [[Molière]]'i "[[Misantroop|Misantroobi]]" esietendus * 1668 – [[John Dryden]] määrati Inglismaa esimeseks poeet-laureaadiks * 1675 – [[William Wycherley]] "The Country Wife" * 1678 – [[John Bunyan]]i "The Pilgrim's Progress" * 1678 – John Drydeni "Oidipus" * 1678 – John Drydeni "Kõik armastuse nimel" * 1680 – Louis XIV rajas teatri [[La Comédie française]] * 1682 – John Drydeni "Mac Flecknoe" * 1688 – [[Aphra Behn]]i "Oroonoko" * 1690 – asutati Roomas [[Pontificia Accademia degli Arcadi]] Rootsi kuninganna Kristiina mälestuseks * 1691 – John Drydeni "Kuningas Arthur" * 1695–1697 [[Pierre Bayle]]'i "Ajalooline ja kriitiline sõnaraamat", entsüklopeediate eelkäija * 1697 – ilmus [[Charles Perrault]]' muinasjutukogu * 1699 – [[Kong Shangren]]i näidend "[[Virsikuõielehvik]]" Mingi dünastia langusest ===Muusika=== * 1601 – [[Giacopo Peri]], ooper "[[Euridice]]" ja eessõna "Le musiche sopra l'Euridice", esimene säilinud ooper * 1606 – [[Joachim Burmeister]]: "Musica Poetica" (figuraalõpetuse keskseim tekst) * 1607 – [[Claudio Monteverdi]] "[[Orpheus (Monteverdi)|Orpheus]]", varaseim ooper, mis on seni mängukavades * 1610 – Claudio Monteverdi, "Vespro della Beata Vergine" * 1618 – [[René Descartes]]: Musicae compendium [ka Compendium musicae] * 1619 – [[Heinrich Schütz]], "Psalmen Davids" (Op. 2, 1. raamat) * 1619 – [[Michael Praetorius]], "Syntagma Musicum" * 1637 – avati [[Teatro San Cassiano]] Veneetsias, esimene ooperiteater * 1638 – (?) [[Gregorio Allegri]], "Miserere" * 1649 – Descartes, "Les passions de l’âme", e. k "[[Hinge passioonid]]" (2014) * 1650 – [[Athanasius Kircher]]: "[[Musurgia Universalis]]" I/II (antiigi retoorikale põhinev afektiõpetus) * 1651 – "[[The English Dancing Master]]", [[John Playford]]i tantsukogumik, 1698 ilmus juba 10. uusväljaanne * 1656 – "[[The Siege of Rhodes]]", esimene inglise ooper * 1674 – [[Gaspar Sanz]], "Instrucción de música sobre la guitarra española", järgmised kitarriõpiku osad 1675 ja 1697 * 1676 – [[Heinrich Ignaz Franz Biber]], "Die Rosenkranz-Sonaten" * 1685 – sündisid [[Johann Sebastian Bach]], [[Friedrich Händel]] ja [[Domenico Scarlatti]] * 1688 – [[Henry Purcell]], "[[Dido ja Aeneas]]" * 1691 – [[Andreas Werckmeister]], "Musicalische Temperatur, oder deutlicher und wahrer Mathematischer Unterricht" * 1692 – (?) [[Marc-Antoine Charpentier]]' "Te Deum" D duur (arvatav esiettekanne) * 1697 – Andreas Werckmeister: Hypomnemata musica (võrdtempereeritud häälestuse detailne kirjeldus) === Teadus ja filosoofia === * 1600 – [[Giordano Bruno]] hukkamine * 1603 – asutati [[Accademia dei Lincei]] * 1604 – ilmus James VI traktaat "[[A Counterblaste to Tobacco]]" * 1605 – [[Leonardus Lessius]] kirjeldas moraaliteoloogilises raamatus "Õigusest ja seadusest" esimest korda riskipõhise hinnaga kindlustust * 1607 – [[Eukleides]]e "[[Elemendid (Eukleides)|Elemendid]]" tõlgiti hiina keelde * 1609 – [[Hugo Grotius]]e "Vaba meri", tänapäevase [[mereõigus]]e üks alustekste * 1610 – [[Galileo Galilei]] "[[Sidereus Nuncius]]" * 1610–1633 [[Galilei protsess]] inkvisitsioonikohtus * 1620 – Francis Baconi "[[Novum Organum]]" * 1625 – Hugo Grotiuse "[[Sõja ja rahu õigusest]]", tänapäevase [[rahvusvaheline õigus|rahvusvahelise õiguse]] üks alustekste * 1626 – [[Francis Bacon]]i "[[Uus Atlantis]]" * 1626 – jesuiit [[Nicolas Trigault]] leiutas esimese hiina keele romaniseeritud transkriptsiooni * 1627 – [[Michał Boym]] tutvustas Hiinas esimest korda [[heliotsentriline maailmasüsteem|heliotsentrilist maailmasüsteemi]] * 1628 – [[William Harvey]] "Anatoomilisi uurimusi südame ja vere liikumisest loomadel" * 1632 – Galileo Galilei "Dialoog kahest maailmasüsteemist" * 1635 – kardinal Richelieu asutas [[Prantsuse Akadeemia]] * 1637 – René Descartes'i "[[Arutlus meetodist]]" * 1638 – Pekingis kasutati ajalehe trükkimisel esimest korda liikuvat kirjatüüpi * 1641 – René Descartes'i "[[Meditatsioonid esimesest filosoofiast]]" eessõnana esseedele meteooridest, dioptrikast ja geomeetriast * 1646 – [[Thomas Browne]] nimetas oma teost "[[Pseudodoxia Epidemica]]" esimesena [[entsüklopeedia]]ks * 1651 – [[Thomas Hobbes]]i "[[Leviathan (Hobbesi raamat)|Leviaatan]]" * 1651 – [[William Harvey]]' "Uurimusi loomade paljunemisest" * 1659 – [[Henry More]]'i "Hinge surematus" * 1660 Charles II asutas [[Londoni Kuninglik Selts|Londoni Kuningliku Seltsi]] * 1660 – [[Antoine Arnauld]]' ja [[Claude Lancelot]]' Port-Royali universaalgrammatika * 1661 – Robert Boyle'i "The Sceptical Chymist" * 1662 – ilmus Port-Royali loogika * 1662 – [[Thomas Petty]] alustas rea teostega, milles käsitles majandust matemaatiliselt ja statistiliselt * 1664 – ilmus postuumselt [[Thomas Mun]]i raamat "Inglismaa rikkus väliskaubandusest" * 1665 – Prantsusmaal hakkas ilmuma maailma esimene teadusajakiri "[[Journal des sçavans]]" ("Õpetatute ajakiri") * 1665 – hakkas ilmuma maailma esimene tänini ilmuv teadusajakiri, [[Londoni Kuningliku Seltsi toimetised]] ("Philosophical Transactions") * 1665 – [[Robert Hooke]]'i "[[Micrographia]]", esimene teaduslik bestseller, millest pärineb termin "[[rakk]]" * 1665 – [[Athanasius Kircher]] omistas raamatus "Maa-alune maailm" maa seest leitavad hiiglaslikud luud väljasurnud hiiglastele * 1666 – [[Isaac Newton]]i ''annus mirabilis'', legendaarne üliviljakas loominguperiood * 1666 – [[Margaret Cavendish]]i "Vaatlusi eksperimentaalfilosoofiast" ja "Leegitsev maailm" * 1670 – [[Baruch Spinoza]] "[[Tractatus theologico-politicus|Teoloogilis-poliitiline traktaat]]" * 1671 – [[Marcello Malpighi]] "Taimede anatoomia" * 1672 – Isaac Newton valiti Londoni Kuningliku Seltsi liikmeks, esitles seal oma reflektorteleskoopi ja värviteooriat * 1672 – [[Samuel Pufendorf]]i "Looduse ja rahvaste õigusest" * 1675 – Charles II asutas [[Greenwichi observatoorium]]i (valmis 1676) * 1676 – [[Ole Rømer]] määras [[valguse kiirus|valguse konstantse kiiruse]] vaakumis (tegelikust veerandi võrra väiksemana) * 1677 – [[Baruch Spinoza]] "[[Eetika (Spinoza)|Eetika]]" (postuumselt) * 1687 – Isaac Newtoni "[[Philosophiæ Naturalis Principia Mathematica]]" ehk "Loodusteaduse matemaatilised printsiibid" * 1687 – [[Prospero Intorcetta]] avaldas [[Confucius]]e teoste ladina tõlke * 1689 – [[John Locke]]'i "[[Second Treatise on Civil Government]]" * 1691 – John Locke kirjeldas hinna kujunemist ostjate ja müüjate vahekorra mõjul * 1694 – [[Prantsuse Akadeemia]] sõnaraamatu esimene täistrükk * 1695 – saatis [[Pierre Le Pesant]] Louis XIV-le palvekirja majanduspoliitika uuendamiseks, kirjeldades esimesena [[turumajandus]]t ja hinnates riigi rikkust mitte vara, vaid tootmisvõimsuse alusel * 1696 – Isaac Newtonist sai Mündikoja ülevaataja, 1699 ülem, kellena ta korraldas rahareformi * 1696 – [[Charles Davenant]]i "Essay on the East India Trade" kirjeldas esimest korda tarbimisnõudlust ja ideaalset konkurentsi == Sündmused Eestis == [[Fail:Ortus-imperii-suecorum.png|pisi|Rootsi territooriumi laienemine]] {{Vaata|17. sajand Eestis}} * 1600–1611 [[Poola-Rootsi sõda (1600–1611)]] * 1601–1603 näljahäda Eestis * [[1601–1606 aastate katkuepideemia Eestis]] * 1622 – trükiti [[Agenda Parva]], mis on esimene lõunaeestimurdelist teksti sisaldav säilinud teos * 1624 – Rootsi võimud viisid läbi ulatusliku maarevisjoni. Eesti rahvaarv oli vähenenud 100 000-le. Põles [[Tartu toomkirik]], mis jäi sestpeale varemetesse * 1625 – [[Tartu]] langemisega rootslaste kätte lõppes Rzeczpospolita (Poola) valitsusaeg Lõuna-Eestis * 1630 – avati [[Tartu akadeemiline gümnaasium]], mis muudeti kaks aastat hiljem ülikooliks * 1631 – asutati [[Tallinna gümnaasium]] * 1632 – Tartus asutati [[Academia Gustaviana]], mida loetakse [[Tartu Ülikool]]i alguseks * 1637 – avaldati [[Stahli grammatika]] * 1640 – Viru-Nigulas Pada mõisas peeti [[nõiaprotsess]] [[Kongla Ann]]i üle * 1641 – anti välja esimene teadaolev eestikeelne [[aabits]] * 1642 – talupojad hävitasid [[Võhandu jõgi|Võhandu jõele]] ehitatud mõisa vesiveski ([[Pühajõe mäss]]) * 1645 – Brömsebro rahuga sai Rootsi Taani kuningriigilt Saaremaa ja Muhu saare * [[1655]]–[[1660]] [[Teine Põhjasõda]], mis lõppes [[Oliwa rahu]]ga * [[1656]]–[[1658]] [[Vene-Rootsi sõda (1656–1658)]] * [[1657. aasta katkuepideemia Eestis]] * 1656 – [[Tartu piiramine (1656)|Tartu piiramine]], kus vene väed vallutasid linna * 1657 – [[Tartu piiramine (1657)|Tartu piiramine]], kus rootslased püüdsid linna tagasi vallutada, kuid katse ebaõnnestus * 1671 – juriidiliselt fikseeriti [[pärisorjus]] ja [[sunnismaisus]] Liivimaal * 1675 – Tallinnas hakkas ilmuma nädalaleht [[Ordinari Freytags Post-Zeitung]], mida võib pidada ajakirjanduse alguseks Eestis * 1680 – võttis [[Rootsi riigipäev (seisuste esindus)|Rootsi riigipäev]] vastu otsuse [[Mõisate reduktsioon]]iks * 1684 – Tartu lähedal asutati [[Forseliuse seminar]] * 1687 – algas laialdane [[talurahvakool]]ide asutamine * 1694 – Rootsi võimud piirasid Liivimaa aadli omavalitsust; [[Liivimaa maanõunike kolleegium]] saadeti laiali ja allutati maapäevad kindralkuberneri kontrollile * [[Suur nälg]], mille haripunkt oli 1696/1697 talvel ja mille käigus suri hinnanguliselt iga viies inimene * 1700 – algas [[Põhjasõda]] (1700–[[1721]]) [[Narva lahing (1700)|Narva lahinguga]] == Inimesed == ===Kunst=== * [[Gian Lorenzo Bernini]] (1598–1680), itaalia skulptor ja arhitekt * [[Michelangelo Caravaggio]] (1571–1610), itaalia maalikunstnik * [[Pieter Claesz]] (u 1597–1660), hollandi maalikunstnik, kes maalis vaikelusid * [[Willem Claesz. Heda]] (1594–1680), hollandi maalikunstnik * [[Anthonis van Dyck]] (1599–1641), flaami maalikunstnik * [[El Greco]] (1541–1614), Kreeka päritolu Hispaania renessansiajastu maalikunstnik, skulptor ja arhitekt * [[Frans Hals]] (1580/81–1666), Hollandi maalikunstnik, portretist * [[Jan Davidsz. de Heem]] (1606–1684), Hollandi maalikunstnik * [[Willem Kalf]] (1619–1693), Hollandi maalikunstnik * [[Gabriël Metsu]] (1629–1667), hollandi maalikunstnik * [[Bartolomé Esteban Murillo]] (1617–1682), hispaania maalikunstnik * [[Nicolas Poussin]] (1594–1665), prantsuse klassitsistlik maalikunstnik * [[Rembrandt]] (1606–1669), hollandi maalikunstnik * [[Peter Paul Rubens]] (1577–1640), flaami maalikunstnik * [[Jan Steen]] (u 1626–1679), hollandi maalikunstnik, žanrimaalija * [[Diego Velázquez]] (1599–1660), hispaania barokkmaalikunstnik * [[Johannes Vermeer]] (1632–1675), Hollandi maalikunstnik * [[Francisco de Zurbarán]] (1598–1664), hispaania barokkmaalikunstnik ===Muusika=== * [[Gregorio Allegri]] (1582–1652), itaalia helilooja * [[Nicola Amati]] (1596–1684), tuntuim Amati perekonna viiulimeister, võimalik, et õpetas ka hilisemaid tuntud meistreid (Stradivari, Guarneri, Stainer) * [[Johann Sebastian Bach]] (1685–1750), saksa helilooja * [[Heinrich Ignaz Franz von Biber]] (1644–1704), austria helilooja ja viiuldaja * [[Dietrich Buxtehude]] (1637/39–1707), taani-saksa organist ja helilooja * [[William Byrd]] (1539/40–1623), inglise organist, helilooja ja noodikirjastaja * [[Marc-Antoine Charpentier]] (1643–1704), prantsuse helilooja * [[Arcangelo Corelli]] (1653–1713), itaalia viiuldaja ja helilooja * [[John Dowland]] (1653–1626), inglise renessansihelilooja * [[Girolamo Frescobaldi]] (1583–1643), itaalia organist ja helilooja * [[Johann Jakob Froberger]] (1616–1667), saksa helilooja * [[Orlando Gibbons]] (1583–1625), inglise helilooja * [[Marin Marais]] (1656–1728), prantsuse helilooja * [[Claudio Monteverdi]] (1567–1643), itaalia helilooja, laulja ja gambamängija * [[Henry Purcell]] (1659–1695), inglise helilooja ja organist * [[Jean-Philippe Rameau]] (1683–1764), prantsuse helilooja ja muusikateoreetik * [[Gaspar Sanz]] (1640–1710), kitarriõpikud 1674, 1675, 1697 * [[Alessandro Scarlatti]] (1660–1725), itaalia barokkhelilooja * [[Domenico Scarlatti]] (1685–1757), itaalia barokkhelilooja * [[Johann Hermann Schein]] (1584–1630), saksa helilooja * [[Samuel Scheidt]] (1587–1654), saksa helilooja * [[Heinrich Schütz]] (1585–1672), saksa helilooja * [[Georg Philipp Telemann]] (1681–1767), saksa helilooja * [[Antonio Vivaldi]] (1678–1741), itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija * [[Jean-Baptiste Lully]] (1632–1687), itaalia päritolu prantsuse helilooja ===Kirjandus=== * [[Francis Bacon]] (1561–1626), [[Inglismaa|Inglise]] [[filosoofia|filosoof]], õigusteadlane, riigimees ja [[essee|esseist]] * [[Matsuo Bashō]] (1644–1694), jaapani luuletaja * [[Cyrano de Bergerac]] (1619–1655), prantsuse satiirik ja ulmekirjanik * [[Nicolas Boileau]] (1636–1711), prantsuse luuletaja ja kriitik, klassitsismi teoreetik * [[Samuel Butler (luuletaja)|Samuel Butler]] (1612–1680), inglise satiirik * [[Bernard Le Bovier de Fontenelle]] (1657–1757), prantsuse kirjanik * [[Miguel de Cervantes Saavedra]] hispaania kirjanik (1547–1616) * [[Pierre Corneille]] (1606–1684), prantsuse näitekirjanik * [[Richard Crashaw]] (1613–1649), inglise luuletaja * [[John Donne]] (1572–1631), inglise luuletaja, jurist ja vaimulik * [[John Dryden]] (1631–1700), inglise luuletaja, kirjanduskriitik, tõlkija ja näitekirjanik * [[Jean de La Fontaine]] (1621–1695), tuntuim prantsuse valmikirjanik * [[Luis de Góngora]] (1561–1627), hispaania kirjanik * [[George Herbert]] (1593–1633), inglise luuletaja * [[Ben Jonson]] (1572–1637), inglise näitekirjanik, näitleja, luuletaja ja kirjanduskriitik * [[Giambattista Marino]] (1569–1625), itaalia luuletaja * [[Andrew Marvell]] (1621–1678), inglise luuletaja * [[John Milton]] (1608–1674), inglise luuletaja * [[Samuel Pepys]] (1633–1703), inglise ametnik, poliitik ja päevikupidaja * [[Francisco de Quevedo]] (1580–1645), hispaania kirjanik * [[Jean Racine]] (1639–1699), prantsuse näitekirjanik * [[François de La Rochefoucauld]] (1613–1680), prantsuse kirjanik * [[William Shakespeare]] (1564–1616), inglise kirjanik * [[Jonathan Swift]] (1667–1745), iiri kirjanik, satiirik, esseist ja vaimulik * [[Henry Vaughan]] (1622–1695), inglise luuletaja * [[John Webster]] (?1578–?1632), inglise kirjanik ===Teadused ja filosoofia=== * [[Francis Bacon]] (1561–1626), inglise filosoof * [[Jacob Bernoulli]] (1655–1705), šveitsi matemaatik * [[Johann Bernoulli]] (1667–1748), šveitsi matemaatik * [[Robert Boyle]] (1627–1691), inglise keemik, füüsik ja filosoof * [[Giovanni Domenico Cassini]] (1625–1712), itaalia päritolu astronoom, insener ja astroloog * [[Margaret Cavendish]] (1623–1673), inglise filosoof, kirjanik ja loodusteadlane * [[Samuel de Champlain]] (u 1567 – 1635) prantsuse meresõitja, kartograaf, joonistaja, sõjaväelane, maadeavastaja, geograaf, etnoloog, diplomaat ja kroonik * [[Anne Conway]], (1631–1679), inglise filosoof * [[René Descartes]] (1596–1650), prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane * [[John Flamsteed]] (1646–1719), inglise astronoom * [[Galileo Galilei]] (1564–1642), itaalia astronoom, filosoof, füüsik ja polühistor * [[Hugo Grotius]] (1583–1645), hollandi õigusteadlane, kirjanik ja diplomaat, Vestfaali rahulepingu ideoloog * [[Otto von Guericke]] (1602–1686), saksa teadlane, leiutaja ja poliitik * [[Edmond Halley]] (1656–1742), inglise füüsik, astronoom ja matemaatik * [[William Harvey]] (1578–1657), inglise arst ja anatoom * [[Robert Hooke]] (1635–1703), inglise füüsik, arhitekt ja loodusteadlane * [[Thomas Hobbes]] (1588–1679), inglise ajaloolane, filosoof ja matemaatik * [[Christiaan Huygens]] (1629–1695), hollandi matemaatik, füüsik, astronoom ja leiutaja * [[Johannes Kepler]] (1572–1630), saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik ja natuurfilosoof * [[Antoni van Leeuwenhoek]] (1632–1723), hollandi loodusteadlane ja kaupmees, mikrobioloogia rajaja * [[Gottfried Wilhelm Leibniz]] (1646–1716), saksa filosoof, matemaatik, füüsik ja polühistor * [[John Locke]] (1632–1704), inglise arst ja filosoof * [[Marcello Malpighi]] (1628–1694), itaalia bioloog, füüsik ja füsioloog * [[Damaris Masham]] (1659–1708), inglise filosoof * [[Maria Sibylla Merian]] (1647–1717), saksa loodusteadlane ja illustraator * [[Marin Mersenne]] (1588–1648), prantsuse teoloog, filosoof, matemaatik ja muusikateoreetik * [[Henry More]] (1614–1687), inglise filosoof * [[John Napier]] (1550–1617), Šotimaa matemaatik * [[Isaac Newton]] (1643–1727), inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik * [[William Petty]] (1623–1687), inglise majandusteadlane * [[Samuel Pufendorf]] (1632–1694), saksa filosoof, majandus- ja õigusteadlane * [[Ole Rømer]] (1644–1710), taani astronoom * [[Baruch Spinoza]] (1632–1677), Hollandi filosoof * [[Evangelista Torricelli]] (1608–1647), itaalia füüsik ja matemaatik * [[Giambattista Vico]] (1668–1744), itaalia filosoof * [[Christopher Wren]] (1632–1723), inglise arhitekt, matemaatik ja loodusteadlane * [[Jan Amos Komenský]] (1592–1670), tšehhi õpetaja ja kirjanik ===Poliitika ja valitsemine=== *[[Aleksei I Mihhailovitš]], [[Vene tsaaririik|Vene]] [[Vene tsaar|tsaar]] (1645–1676) * [[Džahangir]] (1569–1627), [[Suurmogulite riik|Suurmogulite riigi]] valitseja 1605–1627 * [[Šahh Džahan]] (1592–1666), Suurmogulite riigi valitseja 1627–1658 * [[Aurangzeb]] (1618–1707), Suurmogulite riigi valitseja 1658–1707 *[[Charles II]], [[Inglismaa ja Šotimaa monarhide loend|Inglismaa ja Šotimaa kuningas]] (1660–1685) *[[Elizabeth I]], [[Inglismaa kuningriik|Inglismaa]] ja [[Iirimaa kuningriik|Iirimaa]] monarh (1558–1603) *[[Friedrich Wilhelm (Brandenburg)|Suur Kuurvürst Friedrich Wilhelm]], [[Brandenburg-Preisimaa]] valitseja, [[Brandenburgi kuurvürst]] ja [[Preisimaa hertsog]] (1640–1688) [[Hohenzollernid|Hohenzollernite dünastiast]] *[[Gustav II Adolf]], [[Rootsi kuningas]] (1611–1632) * [[Kristiina]] (1626–1689), Rootsi kuninganna 1632–1654 *[[James I (Inglismaa)|James I]], Inglismaa ja Iirimaa kuningas (1603–1625) ning [[Šotimaa kuningas]] James VI (1567–1625) *[[Karl X]], [[Rootsi kuningas]] (1654–1660) *[[Karl XI]], [[Rootsi kuningas]] (1660–1697) *[[Karl XII]], [[Rootsi kuningas]] (1697–1718) * [[Louis XIV]] (1638–1715), Prantsusmaa ja Navarra kuningas 1643–1715 *[[Leopold I (Saksa-Rooma keiser)|Leopold I]], [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma]] [[Saksa-Rooma keiser|keiser]] (1658–1705) *[[Louis XIV]], [[Prantsusmaa kuningriik|Prantsusmaa]] ja [[Navarra kuningriik|Navarra]] [[Navarra kuningas|kuningas]] (1643–1715) *[[Jules de Mazarin]] (Giulio Mazzarini) *[[Kardinal Richelieu|Jean Armand du Plessis de Richelieu]] (1585–1642), prantsuse [[Kirik (institutsioon)|kiriku]]- ja riigitegelane *[[Zygmunt III Waza]], [[Poola kuningas]] (1587–1632) ja [[Rootsi kuningas]] (1592–1599) *[[William III]], [[Oranje vürst]] (''Willem III''), [[Madalmaad|Hollandi provintside]] haldur, Inglismaa ja Iirimaa kuningas, [[Šotimaa kuningriik|Šotimaa kuningas]] (''William II'') (1689–1702) *[[Władysław IV Waza]], [[Rzeczpospolita|Poola]] [[Poola kuningas|kuningas]] (1632–1648) *[[Peeter I]], [[Vene tsaaririik|Vene]] [[tsaar]] (1682–1721) ja [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] [[Venemaa keiser|keiser]] (1721–1725) *[[August II Tugev]], [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa]] [[Saksimaa kuurvürst|kuurvürst]] (1694–1733) ning [[Poola kuningas]] ja [[Leedu suurvürst]] (1697–1733) === Teisi tuntud inimesi === * [[Vitus Bering]] (1681–1741), taani päritolu vene maadeavastaja * [[Miyamoto Musashi]] (1584–1645), Jaapani mõõgavõitleja ja ''[[rōnin]]'' == 17. sajand kunstis == === Arhitektuur === <gallery> Ponte dei Sospiri Ponte de la Canonica a Venezia.jpg|[[Antonio Contino]] projekteeritud [[Ohete sild]] ehitati 1600–1603 Iglesia de la Compañía de Jesús, Plaza de Armas, Cusco, Perú, 2015-07-31, DD 51.JPG|Kirik [[Cusco]] linnas [[Peruu]]s (rajatud 1571–1668), mida peetakse üheks parimaks hispaania barokkarhitektuuri näiteks Ameerikas KościółŚwApostołówPiotraIPawła-Front-WidokZPlacuMariiMagdaleny-POL, Kraków.jpg|[[Giovanni Maria Bernardoni]] projekteeritud [[Peeter-Pauli kirik Kraków]]is, mis rajati 1597–1619 (Venice) - Santa Maria della Salute - Le due cupole e i due campanili.jpg|[[Santa Maria della Salute]] kirik (1631–1687) [[Veneetsia]]s Taj Mahal in India - Kristian Bertel.jpg|[[Tāj Mahal]] rajati aastatel 1632–1653 ja seda peetakse [[mogulite arhitektuur]]i suursaavutuseks 大三巴牌坊.jpg|Püha Pauli katedraal [[Macau]]s rajati 1637–1640 ja selle varemed on üks Macau tuntuim maamärk Iran - Isfahan - Khajoo Bridge.jpg|[[Pol-e Chādschu]], umbes 1650. aastal rajatud sild tollases [[Pärsia]] pealinnas [[Eşfahān]]is St Peter's Square, Vatican City - April 2007.jpg|[[Püha Peetruse väljak]]u kavandas [[Gianlorenzo Bernini]] ja see ehitati aastatel 1656–1667 Painting in Chehel Sotoun.jpg|17. sajandi teises pooles rajatud [[‘Abbās II (Pärsia)|‘Abbās II]] palee vastuvõturuumid [[Eşfahān]]is Iraanis Narva – Town hall (2023).jpg||[[Narva raekoda]] rajati 1668–1671 Ridala kiriku altar.jpg|[[Ridala kirik]]u altar ([[Berent Lorentz]], 1678) Vigala Maarja kiriku kantsel.JPG|[[Christian Ackermann]]i loodud [[Vigala kirik]]u kantsel (1670. aastate lõpp) Chateau Versailles Galerie des Glaces.jpg|[[Versailles' loss]]i Peegligalerii, mis rajati 1678–1687 Pont Royal at dawn.jpg|[[Pont Royal]] ehitati 1685–1689 ja see on vanuselt kolmas sild Pariisis Софийский собор (Тобольск).jpg|17. sajandi lõpul püstitatud katedraal [[Tobolsk]]i kremlis Taktsang Monastery, Bhutan 03.jpg|1692. aastal rajatud kloostrikompleks [[Paro]]s [[Bhutan]]is St Pauls aerial (cropped).jpg|[[Christopher Wren]]i projekteeritud [[Saint Pauli katedraal]] Londonis </gallery> === Kunstiteoseid === <gallery> Saint Jerome Writing-Caravaggio (c. 1607).jpg|[[Michelangelo Caravaggio]] õlimaal "Hieronymus kirjutamas" (u 1607–1608) Hendrick Avercamp - Winterlandschap met ijsvermaak.jpg|[[Hendrick Avercamp]]i "Talvemaastik uisutajatega" (u 1608) Adam Elsheimer - Die Flucht nach Ägypten (Alte Pinakothek).jpg|[[Adam Elsheimer]]i tuntuim teos "Põgenemine Egiptusse" (u 1609) avatakse olevat esimene realistlik öötaeva kujutamine renessansskunstis Manohar. Emperor Jahangir Weighs Prince Khurram. Page from Tuzuk-i Jahangiri. 1610-1615, British Museum, London.jpg|Hindu kunstniku [[Manohar]]i maal Suurmogulite riigi valitsejast [[Džahangir]]ist (valmis 1610–1615) La adoración de los pastores (El Greco).jpg|[[El Greco]] "Karjaste kummardamine" (1612–1614) oli tema viimane maal Ambrosius Bosschaert the Elder (Dutch - Flower Still Life - Google Art Project.jpg|[[Ambrosius Bosschaert]]i "Lilledega natüürmort" 1614. aastast Jan Bruegel (I) - Village Kermis in Schelle with Self Portrait.jpg|[[Jan Brueghel vanem]]a "Kermise küla Schelle ääres autoportreega" (1614) Peter Paul Rubens - The Rape of the Daughters of Leucippus.jpg|[[Peter Paul Rubens]]i maal "[[Leukippose tütarde röövimine]]" (1615–1620), üks barokkmaali tuntumaid näiteid Frans Hals, Merrymakers at Shrovetide, The Metropolitan Museum of Art.jpg|[[Frans Hals]]i õlimaal "Lõbutsejad" (1616–1617) oli üks tema varasemaid töid Caspar Merian, Paris wie solche Ao. 1620 im wessen gestanden, 1655 - David Rumsey.jpg|[[Caspar Merian]]i loodud Pariisi kaart, mis kujutab linna u 1620. aastal Bild-Ottavio Leoni, Caravaggio.jpg|[[Ottavio Leoni]] loodud Caravaggio portree u 1621. aastast [[Chen Hongshou]] (1598–1652) maal "Magnoolia ja püstine kivi" 明熹宗坐像.tiff|[[Mingi dünastia]] keiser [[Tianqi]], kes valitses 1620–1627. Teos valmis arvatavasti tema valitsusajal Hikone Screen.jpg|Arvatavasti vahemikus 1624–44 loodud [[Hikone sirm]] on üks vanimaid [[ukiyo-e]] stiilis teoseid Still-Life with Cherries Strawberries and Gooseberries 1630 Moillon.jpg|[[Louise Moillon]]i "Natüürmort kirsside, maasikate ja tikritega" (1630) Antonio de Pereda - Allegory of Vanity - Google Art Project.jpg|[[Antonio de Pereda]] "Edevuse allegooria" (1632–1636) Charles I with M. de St Antoine (1633); Anthony Van Dyck.jpg|Charles I [[Anthonis van Dyck]]i õlimaalil 1633. aastast Self-portrait as the Allegory of Painting (La Pittura) - Artemisia Gentileschi.jpg|[[Artemisia Gentileschi]] "Autoportree maalikunsti allegooriana" (1638–1639) Tsuglag Gyatso, the Third Pawo Rinpoche (c. 1567-1630) - Google Art Project.jpg|Tsuglag Gyatsot kujutav maal 17. sajandi esimesest poolest Sassoferrato - Jungfrun i bön.jpg|[[Giovanni Battista Salvi da Sassoferrato]] maal Neitsi Maarjast (u 1640–1650) Claude Lorrain - Seaport with the Embarkation of Saint Ursula.jpg|[[Claude Lorrain]]i saavutas tuntuse tänu oskustele kujutada loodusnähtusi. "Püha Ursula laevaleminek" (1641) The Nightwatch by Rembrandt - Rijksmuseum.jpg|[[Rembrandt]]i "[[Öine vahtkond (maal)|Öine vahtkond]]" (1642) on tema kuulsaim teos Giovanna Garzoni (Italian) - Still Life with Bowl of Citrons - Google Art Project.jpg|[[Giovanna Garzoni]] "Natüürmort sidrunivaagnaga" 1640ndatest Still Life with Herring, Wine and Bread LACMA M.2009.106.19 (1 of 2).jpg|[[Pieter Claesz]]i "Natüürmort heeringa, veini ja leivaga" (1647) Claude Mellan - Face of Christ - WGA14764.jpg|[[Claude Mellan]]i 1649. aasta gravüür Kristusest De kathedraal van Antwerpen (Hollar).jpg|[[Wenzel Hollar]]i [[ofort]] 1649. aastast. [[Antwerpeni katedraal]] Battle of Scheveningen (Slag bij Ter Heijde)(Jan Abrahamsz. Beerstraten).jpg|[[Jan Abrahamsz Beerstraaten]]i maal "Scheveningeni lahing" (1653–1666) Las Meninas, by Diego Velázquez, from Prado in Google Earth.jpg|[[Diego Velázquez]] maali "[[Las Meninas|Õuedaamid]]" (1656–1657) peetakse üheks omapäraseimaks õukonnaportreeks Goddess Bhadrakali Worshipped by the Gods- from a tantric Devi series - Google Art Project.jpg|Jumalanna [[Bhadrakālī]] kujutis u aastatest 1660–70 Micrographia, or, Some physiological descriptions of minute bodies made by magnifying glasses (Tab XXXIV) BHL786604.jpg|[[Robert Hooke]] illustratsioon kirbust (1665) Meisje met de parel.jpg|[[Johannes Vermeer]]i "[[Tütarlaps pärlkõrvarõngaga]]" (u 1665) De handelsloge van de VOC in Hougly in Bengalen Rijksmuseum SK-A-4282.jpeg|[[Hendrik van Schuylenburgh]]i 1665. aasta õlimaal [[Hollandi Ida-India Kompanii]] kaubajaamast [[Bengal]]is Élisabeth-Sophie Chéron.jpg|[[Élisabeth Sophie Chéron]]i autoportree 1672. aastast "Portrait of the Russian Ambassador, Prince Andrey Priklonskiy", Folio from the Davis Album MET DP107561.jpg|[[‘Alī-qolī Jabbadār]]i maal vene saadikust (1673–1674) 清 陸漢 山水八開 冊-Eight Landscapes MET DP154488.jpg|Lu Hani teos 1699. aastast </gallery> === Muusikateoseid === <gallery> John Dowland (1563-1626) - M. George Whitehead His Almand, Lachrimae, No.21 for Treble, Tenor & Bass Viols with Great Bass Violone in G 1604.ogg|[[John Dowland]]i "Lachrimae nr 21" (1604) Monteverdi-cor mio mentre vi miro.ogg|[[Claudio Monteverdi]] "Cor mio mentre vi miro" MIT kammerkoori esituses Cantus Polonicus - Musikalische Exequien II.ogg|[[Heinrich Schütz]]i "Musikalische Exequien" [[Cantus Polonicus]]e esituses. Esimene [[reekviem]] saksa keeles Buxtehude - Toccata in F-Dur BuxWV 161.ogg|Dieterich Buxtehude "Tokaata F-duuris" Orlando Gibbons (bap.1583-1625) - Fantasia à3 No.1 (1620).ogg|[[Orlando Gibbons]]i "Fantazia à3" (u 1620) Scarlatti - Toccata 3.ogg|[[Alessandro Scarlatti]] [[tokaata]] Sylvia Kindi esituses Nachtwächterlied.flac|[[Heinrich Ignaz Franz von Biber]]i "Der Nachtwächter" (u 1670) Henry Purcell (1659-1695) – In Nomine à6, Z.746 for Treble, Tenor & Bass Viols.ogg|[[Henry Purcell]]i "In Nomine à6" Phillip W. Serna esituses Corelli-Trio Sonata 11-1.ogg|[[Arcangelo Corelli]] "Trio Sonata Op. 2 No. 11" </gallery> [[Kategooria:17. sajand| 17. sajand]] [[Kategooria:2. aastatuhat|*17. sajand]] khxf8s71gr8z0pqe0b7nky5sjhtdvdc 7166085 7166079 2026-06-02T18:07:48Z Kruusamägi 1530 /* 1660. aastad */ 7166085 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2022|kuu=detsember}} {{sajandi artikkel|17}} [[Fail:1700 CE world map.PNG|pisi|400px|Maailma poliitiline kaart sajandi lõpuks]] '''17. sajand''' ehk '''XVII sajand pKr''' ehk '''17. sajand m.a.j.''' on [[kristlik ajaarvamine|kristliku ajaarvamise]] seitsmeteistkümnes sajand, mis algas [[1. jaanuar]]il [[1601]] ja lõppes [[31. detsember|31. detsembril]] [[1700]]. Sel sajandil kasvas Euroopa tähtsus ja Ameerika koloniseerimine hakkas avaldama suuremat mõju. [[Hispaania koloniaalimpeerium]]i kõrval kerkis esile [[Holland]] ([[Hollandi kuldajastu]]), mis võistles [[Portugali koloniaalimpeerium]]iga. Tugevnesid Inglismaa ja Prantsusmaa. [[Moskva tsaaririik]] koloniseeris [[Siber]]i. Islamimaailmas kasvasid püssirohuimpeeriumid ([[Osmanite riik]], [[Safaviidide riik]] ja [[Suurmogulite riik]]). Hiinas asendus [[Mingi dünastia]] [[Qingi dünastia]]ga. Jaapanis sai alguse [[Tokugawa šogunaat]]. Sajandi esimest poolt iseloomustasid jätkuvad ususõjad Euroopas, millest suurim oli [[Kolmekümneaastane sõda]]. Sajandi teist poolt saatsid sõjad Osmanite riigi ja kristlike Euroopa riikide vahel ([[Suur Türgi sõda]]). Kultuurivaldkonnas domineeris [[barokk]]stiil. Asutati esimesed rahvusvahelise haardega suurettevõtted. Hoogu kogus [[teadusrevolutsioon]]. Ajaloosündmustele [[17. sajand Eestis|17. sajandil Eestis]] osutasid kõige suuremat mõju [[Rootsi suurvõimu ajastu|Rootsi kuningriigi suurvõimu ajastu]] areng ning Rootsi ja [[Rzeczpospolita]] vaheline konkurents [[Kesk-Euroopa|Kesk-]] ja [[Ida-Euroopa]] ning [[Läänemeri|Läänemere]] regioonis domineerimise üle. [[1629]]. aasta [[Altmargi vaherahu]]ga loovutas Rzeczpospolita kõik [[Daugava|Väina jõest]] (Daugava) põhja pool asuvad Rzeczpospolita alad Rootsile. [[1645]]. aasta [[Brömsebro rahu]]lepinguga sai Rootsi enda valdusse [[Ojamaa]], [[Saaremaa]] ja teisi alasid. [[1660]] omandati kontroll [[Ruhnu]] üle. Sõjalised konfliktide kõrval edenes ka [[Eesti haridus|hariduse]] andmine. Asutati esimesed [[gümnaasium]]id, tegevust alustas [[Tartu Ülikool]], lühikest aega tegutses [[Forseliuse seminar]] ja asutati [[talurahvakool]]e. Avati esimesed trükikojad Eesti aladel, ilmus [[Stahli grammatika|esimene eesti keele grammatika]] ning peeti piiblitõlkekonverentse. Sajandi lõpetasid [[Suur nälg]] ning [[Põhjasõda|Põhjasõja]] algus. == Sündmused maailmas == === 1600. aastad === * 1598–1613 [[Segaduste aeg]] [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigis]]. * 1600 – asutati [[Briti Ida-India Kompanii]]. * 1600 – algas [[Rootsi-Poola sõda (1600–1611)]], mida käsitletakse ka laiema 1600–1629 kestnud [[Poola-Rootsi sõda (1600–1629)|Poola-Rootsi sõja]] osana. * 1600 – esimese inglasena jõudis Jaapanisse [[William Adams]], [[šogun]]i nõunik ja esimene mittejaapani [[samurai]]. * 1601–1603 näljahäda tagajärjel suri Venemaal kolmandik elanikkonnast. * 1602 – asutati [[Hollandi Ida-India Kompanii]]. Sellest sai maailma esimene [[börsiettevõte]] ja üks suuremaid rahvusvahelisi korporatsioone. * [[1602]] – algas [[Hollandi-Portugali sõda]], mis kestis [[1663]]. aastani. * 1603 – [[Tokugawa šogunaat|Tokugawa šogunaadi]] algus Jaapanis. * 1603 – Inglismaa ja Šotimaa personaalunioon kuningas [[James VI ja I|James I]] all (Šotimaal James VI). * 1604 – asutati [[Tomsk]]i linn Siberis. * 1605 – Inglismaal korraldasid katoliiklased [[Püssirohuvandenõu]], mille eesmärk oli tappa Inglismaa kuningas. * 1606 – Inglismaal asutati [[Virginia Kompanii]]. * 1606 – esimese eurooplasena maabus Austraalias hollandlane [[Willem Janszoon]] * 1607 – Inglismaa rajas Põhja-Ameerikas [[Virginia koloonia]] * 1608 – [[Henry Hudson]] otsis [[Kirdeväil]]a ja jõudis [[Novaja Zemljan]]i * 1608 – asutati [[Québec]]i linn [[Uus-Prantsusmaa]]l * 1609 – [[John Rolfe]] ([[Pocahontas]]e abikaasa) alustas Ameerika Ühendriikide Virginia osariigis [[Jamestown (Virginia)|Jamestownis]] esimesena edukalt [[tubakakasvatus|tubakakasvatust]]; 1619 imporditi tubakakasvatuseks Jamestowni esimesed mustanahalised orjad * 1609–1611 otsis Henry Hudson Hollandi Ida-India Kompanii ülesandel Ameerika [[Loodeväil]]a, pannes aluse Hollandi kolooniatele Põhja-Ameerika mandril * 1609 algas [[Vene-Poola sõda (1609–1618)|Poola-Vene sõda]], mis kestis 1618. aastani === 1610. aastad === * jätkus [[Vene-Poola sõda (1609–1618)|Poola-Vene sõda]] ja 1610–1612 oli Moskva Poola-Leedu vägede käes * [[1610]]–[[1617]] toimus [[Ingeri sõda]] Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel, mis lõppes [[Stolbovo rahu]]ga * 1611–1613 [[Kalmari sõda]] Taani ja Rootsi kuningriigi vahel, mis lõppes [[Knäredi rahulepingu]] allkirjastamisega * 1611 – [[Rootsi suurvõimu ajastu]] (1611–1718) algus * 1613–1620 Jaapani ekspeditsioon [[Hasekura Tsunenaga]] juhtimisel viis saatkonna [[Rooma]] * 1613 – [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigis]] tuli võimule [[Romanovite dünastia]], millega lõppes [[Segaduste aeg]] tsaaririigis * 1613 – Jaapanis kehtestati ''[[sakoku]]'' poliitika, mis lõpetas vaba välissuhtluse 1853. aastani * 1614 – Hollandis asutati [[Austraalia Kompanii]]. * 1616 – asutati [[Taani Ida-India Kompanii]] * 1616 – omandas Hollandi kaupmees [[Pieter van den Broecke]] esimese eurooplasena [[Jeemen]]ist elus [[Kohvipuu|kohvipõõsad]], mille viis [[Amsterdami botaanikaaed]]a * 1617 – algas [[Rootsi-Poola sõda (1617–1618)]], mida käsitletakse ka laiema 1600–1629 kestnud [[Poola-Rootsi sõda (1600–1629)|Poola-Rootsi sõja]] osana * 1618 – algas [[Kolmekümneaastane sõda]], mis kestis 1648. aastani * 1619 – Hollandi Ida-India Kompanii vallutas Indoneesias [[Jayakarta]] linna ja rajas Bataavia (praegune [[Jakarta]]) === 1620. aastad === * 1620–1621 [[Poola–Türgi sõda (1620–1621)]] * 1621 – asutati [[Hollandi Lääne-India Kompanii]] * 1621 – algas [[Poola-Rootsi sõda (1621–1625)]] * 1624 – Hollandi Ida-India Kompanii rajas koloonia [[Taiwani saar]]el * 1624 – kehtestas ise tubakavastane Inglise kuningas James I kolooniate toetuseks tubakamonopoli, mis lubas importi vaid litsentsi alusel Virginiast * 1624 – algas [[kardinal Richelieu]] tegevus Prantsuse välisministrina, mis kestis 1642. aastani * 1626 – [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastases sõjas]] toimus [[Lutteri lahing]], kus Taani ja Norra kuningas [[Christian IV]] väed said raske kaotuse Saksa-Rooma keiser [[Ferdinand II]] vägedelt * 1626 – algas [[Rootsi-Poola sõda (1626–1629)]] * 1627 – kardinal Richelieu andis [[Uus-Prantsusmaa Kompanii]]le koloonias monopoli * 1627 – [[mandžud]]e esimene sissetung [[Korea]]sse * 1627–1628 [[La Rochelle]]'i piiramine, mis märkis protestantide ja katoliiklaste vahelise võitluse tippu Prantsusmaal * 1628 – asutati [[Portugali Ida-India Kompanii]] * 1628 – asutati [[Krasnojarsk]]i linn Siberis * 1628 – oma esmareisil uppus [[Rootsi]] sõjalaev [[Vasa (laev)|Vasa]] * 1629 – [[Altmargi vaherahu]], Rzeczpospolita ja Rootsi vahel === 1630. aastad === * 1630 – [[Rootsi kuningas]] [[Gustav II Adolf]] maabus [[Usedom]]i saarel 13 000 mehese väega ja sekkus [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastasse sõtta]], et takistada katoliiklaste edenemist, mis oleks võinud ohustada Rootsit * 1631 – [[Magdeburgi rüüstamine]], mille käigus suuresti hävitati protestantlik [[Magdeburg]] * 1632 – asutati [[Jakutsk]]i linn Siberis * 1633 – sultan [[Murad IV]] keelas Türgis suitsetamise * 1633–1634 [[Poola–Türgi sõda (1633–1634)]] * 1634 – keelati Venemaal tubakapruukimine kohalikele * 1636 – mandžud rajasid Hiinas [[Qingi dünastia]] * 1637 – mandžude teine sissetung Koreasse * 1637 – [[tulbimaania]] tipp * 1639 – [[Ivan Moskvitin]] jõudis esimese venelasena Vaikse ookeanini * 1639 – algasid [[Kolme Kuningriigi sõjad]] Briti saartel, mis kestsid 1651. aastani === 1640. aastad === [[Pilt:Turun akatemian vihkiäiset.jpg|pisi|[[Turu Akadeemia]] avamine. [[Albert Edelfelt]]i maal 1902. aastast]] * 1640 – asutati [[Turu Akadeemia]] * 1641 – Holland vallutas Portugalilt [[Melaka osariik|Malaka]] ([[Malaka lahing (1641)|Malaka lahing]]) * 1642 – [[Kurbat Ivanov]] joonistas esimese Vene kaardi [[Kaug-Ida]]st * 1642 – hollandlane [[Abel Tasman]] sõitis esimese eurooplasena ümber Austraalia, nägi [[Tasmaania]]t ja [[Uus-Meremaa]]d, 1643 [[Fidži]]t * 1642 – [[Semjon Dežnjov]]i retkega algasid Venemaa üle sajandi kestnud sõjad [[tšuktšid]]ega * 1642 – Kaifengi kuberner purustas tammid [[Kollane jõgi|Kollasel jõel]], põhjustades uputuse, et lõpetada linna piiramine talurahvaarmee poolt * 1642 – algas [[Inglise kodusõda]] [[rojalistid]]e ja [[Inglise parlament|Inglise parlamendi]] vahel, millega paralleelselt toimusid sisesõjad ning rahutused ka Iirimaal ja Šotimaal * 1643 – [[Kurbat Ivanov]] jõudis esimese eurooplasena [[Baikali järv]]eni * 1644 – [[Mingi dünastia]] lõpp Hiinas, võimule tuli Qingi dünastia * 1645 – [[Brömsebro rahu]] Rootsi ja Taani vahel * 1645 – avati [[Veneetsia]]s Euroopa esimene [[kohvik]] väljaspool [[Malta]]t * 1645 – algas [[Kreeta sõda]] Veneetsia ja Türgi vahel, mis kestis 1669. aastani (sellest 1648–1669 kestis Candia piiramine) * 1645 – seda peetakse [[Maunderi miinimum]]i ligikaudseks algusajaks, mis oli [[Väike jääaeg|väikese jääaja]] kõige külmem aeg * 1648 – [[Vestfaali rahu]]lepingud, millega lõpetati [[Kolmekümneaastane sõda]] ning mis on üks võimalikke [[uusaeg|uusaja]] alguspunkte [[Lääne-Euroopa]]s ning territooriumil põhineva riigikontseptsiooni algus * 1648 – [[Fronde]] [[Prantsuse kuningriik|Prantsusmaal]] * [[1648]] – suri [[Poola kuningas]] [[Władysław IV]] ning ei suudetud kohe uut [[monarh]]i valida. Sellega algas nn [[Uputus (Poola)|Uputus Poolas]], mis kestis [[1667]]. aastani ning millega kaasnesid sõjad Ukraina, Rootsi ja Venemaaga * 1648 – läbisid [[Fedot Popov]] ja [[Semjon Dežnjov]] esimeste eurooplastena [[Beringi väin]]a * 1648–1654 Ukraina hetmani [[Bohdan Hmelnõtskõi ülestõus]] Poola ülemvõimu vastu * 1649 – hukati Inglise kuningas [[Charles I]] * [[1649]]–[[1660]] [[Inglise vabariik]] * 1649–1653 [[Iirimaa vallutamine Oliver Cromwelli poolt]], mille käigus toimus 1649. aastal ka [[Drogheda piiramine]] ja veresaun [[Oliver Cromwell]]i juhtimisel. Sõja, nälja ja katku tõttu hukkus viiendik Iirimaa elanikest === 1650. aastad === * 1654 – Rootsi kuninganna [[Kristiina]] loobus troonist ja läks katoliiklasena Rooma eksiili * 1654 – [[Perejaslavi raada]] andis Ukraina Moskva tsaaririigi protektsiooni alla * 1654 – Poola polnud suutnud kasakate mässu maha suruda ning see julgustas [[Moskva tsaaririik]]i Poola vastu sõtta astuma. Puhkes [[Vene-Poola sõda (1654–1667)]] ehk Kolmeteistkümneaastane sõda, mille võitis Vene tsaaririik, mis sai muu hulgas endale [[Kiiev]]i ja [[Smolensk]]i * [[1656]]–[[1658]] [[Vene-Rootsi sõda (1656–1658)]], mis lõppes [[Narva]] lähedal [[Vallisaare mõis]]as sõlmitud [[Vallisaare vaherahu]]ga, millega jäid Moskva tsaaririigi valdusse sõja käigus vallutatud alad * 1658 – Holland alustas kohvikasvatust [[Tseilon]]il, peagi sai Hollandi kolooniaist Euroopa peamine kohviallikas * 1659 – [[Pürenee rahuleping]] === 1660. aastad === [[Fail:1664AmeriqueNord.jpg|pisi|Põhja-Ameerika idaranniku kolonisatsioon 1664. aastal]] * 1660 – [[Inglise restauratsioon]] ehk Stuartite restauratsioon, millega Inglismaa, Šotimaa ja Iirimaa jõudsid kuningas [[Charles II]] võimu alla * 1660 – [[Oliwa rahu]] Rootsi, Rzeczpospolita, Austria ja Brandenburg margi vahel * 1660 – Hollandi Ida-India Kompanii vallutas Sumatra sadamad, ajades Portugali Indoneesia aladelt lõplikult välja * 1661 – [[Kärde rahu]] Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel * 1662 – [[Lõuna-Mingi dünastia]] lõpp Hiinas * 1662 – kehtestas [[Inglise parlament]] trükilitsentside seaduse, millega loodi litsentsitud raamatute register ja mida võib pidada [[autoriõigus]]e kujunemise alguseks * 1663 – [[Louis XIV]] sulges Uus-Prantsusmaa Kompanii ja tegi [[Uus-Prantsusmaa]]st provintsi * 1664 – asutati [[Prantsuse Lääne-India Kompanii]] ja [[Prantsuse Ida-India Kompanii]] * 1665–1683 [[Jean-Baptiste Colbert]], Louis XIV rahandusminister, juurutas [[merkantilism|merkantilistliku]] majanduspoliitika * 1665–1666 [[Londoni suur katk]] tappis umbes veerandi elanikkonnast * 1666 – leidis aset [[Londoni suur tulekahju]], mis hävitas suure osa linnast. Linna taastamises oli mõjukas arhitekt [[Christopher Wren]] * [[1666]]–[[1671]] [[Poola-Türgi sõda (1666–1671)]] * [[1667]] – algas [[Suur Türgi sõda]] [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] ja [[Püha Liiga (1684)|Pühaks Liigaks]] ühinenud kristlike Euroopa riikide vahel, mis lõppes viimaste võiduga 1700. aastal * 1667–1668 [[Devolutsioonisõda]] [[Hispaania Madalmaad]]es [[Prantsusmaa]] ja [[Habsburgid]]e [[Hispaania]] vahel, mis lõpetati [[Aacheni rahu (1668)|Aacheni rahuga]] * 1668 – Hollandi Ida-India Kompanii löödi Taiwanilt lõplikult välja * 1669 – sultan [[Mehmed IV]] saadik [[Soleiman Agha]] tutvustas pariislastele [[kohv]]i === 1670. aastad === * 1670 – Inglismaal asutati [[Hudsoni Lahe Kompanii]] * 1671 – asutati [[Taani Lääne-India Kompanii]] * [[1672]]–[[1678]] [[Prantsuse-Hollandi sõda]] * [[1672]]–[[1676]] [[Poola-Türgi sõda (1672–1676)]] * 1673 – [[Wuppertal]]-[[Ronsdorf]]is asutati Saksamaa esimene [[kohvik]] * 1675 – [[Charles II]] püüdis kohvikuid nende liigse populaarsuse tõttu sulgeda * 1675–1676 Kuningas Philipi sõda Uus-Inglismaa kolonistide ja nende kohalike liitlaste vahel * [[1676]]–[[1681]] [[Vene-Türgi sõda (1676–1681)]] === 1680. aastad === [[Fail:Altomonte Battle of Vienna.jpg|pisi|[[1683]]. aasta [[Viini lahing]]ut kujutav maal [[Martino Altomonte]]lt. Selle lahingu kaotamise järel ei suutnud osmanitürklased enam tõsiselt Euroopat ohustada ning mitmed Euroopa riigid moodustasid koos [[Püha Liiga (1684)|Püha Liiga]], et peatada Osmanite riigi edasine laienemine Euroopas]] * 1682 – asutati [[Brandenburgi Aafrika Kompanii]] * 1683 – [[Viini lahing]], millega lõpetati [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] edasitung Euroopasse * 1683 – avas [[Jerzy Franciszek Kulczycki]] sõjasaagiks saadud kohviube kasutades [[Viin]]is esimese kohviku * [[1683]]–[[1699]] [[Poola-Türgi sõda (1683–1699)]] * 1684 – [[Guangzhou]] lähedale asutati esimene Qingi dünastia 13 faktooriast, kus lubati elada ja kaubitseda välismaalastel * [[1686]]–[[1699]] [[Vene-Türgi sõda (1686–1699)]] * 1688 – [[Kuulus revolutsioon]] kukutas Inglismaal Stuartite dünastia * 1689 – [[Bill of Rights (1689)|Bill of Rights]] määratles Inglismaal kodanikuõigused ja päriluskorra * 1689 – algas [[teine saja-aastane sõda]], mis hõlmas sõjalisi konflikte [[Inglismaa kuningriik|Inglismaa kuningriigi]] ja [[Prantsusmaa]] vahel, mis võttis kohati maailmasõja mõõtmed * 1689 – [[Nertšinski rahu]] Venemaa ja Qingi Hiina vahel * 1689 – [[Peeter I]] tühistas Venemaal tubakakeelu ja andis monopoolse impordilitsentsi inglastele === 1690. aastad === * 1690 – [[Boyne'i lahing]] Iirimaal, mis lõppes [[William III]] võiduga [[James II (Inglismaa kuningas)|James II]] vägede üle * 1691 – [[jakobiidid|jakobiitide]] mäss Šotimaal * 1694 – asutati [[Bank of England]], mille eeskujul on loodud enamik tänapäevastest [[keskpank]]adest. * 1695 – asutati [[Bank of Scotland]] * 1699 – [[Karlowitzi rahu]]leping, mis tähistab Osmanite riigi valitsemise lõppemist suuremas osas Kesk-Euroopas ja nende impeeriumi languse algust === Sajandi lõpp === * 1700 – algas [[Põhjasõda]] ([[1700]]–[[1721]]) == Kunst ja teadus == [[Fail:The Frozen Thames 1677 by Abraham Hondius.jpg|pisi|[[Väike jääaeg|Väikse jääajaga]] kinnijäätunud [[Thamesi jõgi]] maalil [[Abraham Hondius]]elt, mis maaliti 1677]] ===Kirjandus=== * 1599–1641 [[Globe'i teater]] Londonis * 1602 – Shakespeare, "[[Kaheteistkümnes öö]]" (esietendus) * 1602 – Shakespeare, "[[Hamlet]]" (esietendus) * 1604 – Shakespeare, "[[Othello]]" (esietendus) * 1605 – [[Strasbourg]]is hakkas ilmuma esimene tänapäevane ajaleht Relation aller Fürnemmen und gedenckwürdigen Historien * 1605 – ilmus [[Miguel de Cervantes|Miguel de Cervantese]] [[Romaan|romaani]] "[[Don Quijote]]" esimene osa (teine osa ilmus 1615) * 1607–1627 ilmus Prantsuse kirjaniku [[Honoré d'Urfé]]'i pastoraalromaan "[[L'Astrée]]" – prantsuse kirjanduse mõjukaim teos sel sajandil * 1608 – ilmus "[[Kuningas Lear]]" * 1609 – William Shakespeare'i sonetikogu * 1611 – Shakespeare, "[[Torm (Shakespeare)|Torm]]" (esietendus) * 1611 – ilmus [[kuningas Jamesi piiblitõlge]] * 1612 – [[Luis de Góngora]] "Lugu Polyphemosest ja Galateast" * 1614 – [[Giambattista Marino]] "La lira" * 1616 – [[George Chapman]]i esimesed täielikud inglise tõlked [[Ilias]]est ja [[Odüsseia]]st * 1623 – Shakespeare, "[[Macbeth]]" (esmatrükk) * 1631 – hakkas ilmuma Prantsusmaa esimene ajaleht [[Gazette de France]] * 1633 – [[William Prynne]]'i teatrivastane traktaat "Histriomastix" * 1636 – [[Pierre Corneille]]' tragöödia "Le Cid" esietendus * 1642 – parlamendi korraldusel suleti kõik Londoni teatrid * 1644 – [[John Milton]]i "[[Areopagitica]]" * 1656–1957 [[Blaise Pascal]]i "[[Provintsikirjad]]" * 1660 – lõppes Londoni teatrikeeld, kuninga patendiga loodi kaks uut teatrit * 1662 – avaldati anglikaani kirikus tänini kehtiv [[Book of Common Prayer]] * 1665 – [[François de La Rochefoucauld]]' "Maksiimid" * 1667 – [[Jean Racine]]'i tragöödia "Andromache" * 1667 – [[John Milton]]i "[[Kaotatud paradiis]]" * 1668–1694 [[Jean de La Fontaine]]'i "Valmid" * 1666 – [[Molière]]'i "[[Misantroop|Misantroobi]]" esietendus * 1668 – [[John Dryden]] määrati Inglismaa esimeseks poeet-laureaadiks * 1675 – [[William Wycherley]] "The Country Wife" * 1678 – [[John Bunyan]]i "The Pilgrim's Progress" * 1678 – John Drydeni "Oidipus" * 1678 – John Drydeni "Kõik armastuse nimel" * 1680 – Louis XIV rajas teatri [[La Comédie française]] * 1682 – John Drydeni "Mac Flecknoe" * 1688 – [[Aphra Behn]]i "Oroonoko" * 1690 – asutati Roomas [[Pontificia Accademia degli Arcadi]] Rootsi kuninganna Kristiina mälestuseks * 1691 – John Drydeni "Kuningas Arthur" * 1695–1697 [[Pierre Bayle]]'i "Ajalooline ja kriitiline sõnaraamat", entsüklopeediate eelkäija * 1697 – ilmus [[Charles Perrault]]' muinasjutukogu * 1699 – [[Kong Shangren]]i näidend "[[Virsikuõielehvik]]" Mingi dünastia langusest ===Muusika=== * 1601 – [[Giacopo Peri]], ooper "[[Euridice]]" ja eessõna "Le musiche sopra l'Euridice", esimene säilinud ooper * 1606 – [[Joachim Burmeister]]: "Musica Poetica" (figuraalõpetuse keskseim tekst) * 1607 – [[Claudio Monteverdi]] "[[Orpheus (Monteverdi)|Orpheus]]", varaseim ooper, mis on seni mängukavades * 1610 – Claudio Monteverdi, "Vespro della Beata Vergine" * 1618 – [[René Descartes]]: Musicae compendium [ka Compendium musicae] * 1619 – [[Heinrich Schütz]], "Psalmen Davids" (Op. 2, 1. raamat) * 1619 – [[Michael Praetorius]], "Syntagma Musicum" * 1637 – avati [[Teatro San Cassiano]] Veneetsias, esimene ooperiteater * 1638 – (?) [[Gregorio Allegri]], "Miserere" * 1649 – Descartes, "Les passions de l’âme", e. k "[[Hinge passioonid]]" (2014) * 1650 – [[Athanasius Kircher]]: "[[Musurgia Universalis]]" I/II (antiigi retoorikale põhinev afektiõpetus) * 1651 – "[[The English Dancing Master]]", [[John Playford]]i tantsukogumik, 1698 ilmus juba 10. uusväljaanne * 1656 – "[[The Siege of Rhodes]]", esimene inglise ooper * 1674 – [[Gaspar Sanz]], "Instrucción de música sobre la guitarra española", järgmised kitarriõpiku osad 1675 ja 1697 * 1676 – [[Heinrich Ignaz Franz Biber]], "Die Rosenkranz-Sonaten" * 1685 – sündisid [[Johann Sebastian Bach]], [[Friedrich Händel]] ja [[Domenico Scarlatti]] * 1688 – [[Henry Purcell]], "[[Dido ja Aeneas]]" * 1691 – [[Andreas Werckmeister]], "Musicalische Temperatur, oder deutlicher und wahrer Mathematischer Unterricht" * 1692 – (?) [[Marc-Antoine Charpentier]]' "Te Deum" D duur (arvatav esiettekanne) * 1697 – Andreas Werckmeister: Hypomnemata musica (võrdtempereeritud häälestuse detailne kirjeldus) === Teadus ja filosoofia === * 1600 – [[Giordano Bruno]] hukkamine * 1603 – asutati [[Accademia dei Lincei]] * 1604 – ilmus James VI traktaat "[[A Counterblaste to Tobacco]]" * 1605 – [[Leonardus Lessius]] kirjeldas moraaliteoloogilises raamatus "Õigusest ja seadusest" esimest korda riskipõhise hinnaga kindlustust * 1607 – [[Eukleides]]e "[[Elemendid (Eukleides)|Elemendid]]" tõlgiti hiina keelde * 1609 – [[Hugo Grotius]]e "Vaba meri", tänapäevase [[mereõigus]]e üks alustekste * 1610 – [[Galileo Galilei]] "[[Sidereus Nuncius]]" * 1610–1633 [[Galilei protsess]] inkvisitsioonikohtus * 1620 – Francis Baconi "[[Novum Organum]]" * 1625 – Hugo Grotiuse "[[Sõja ja rahu õigusest]]", tänapäevase [[rahvusvaheline õigus|rahvusvahelise õiguse]] üks alustekste * 1626 – [[Francis Bacon]]i "[[Uus Atlantis]]" * 1626 – jesuiit [[Nicolas Trigault]] leiutas esimese hiina keele romaniseeritud transkriptsiooni * 1627 – [[Michał Boym]] tutvustas Hiinas esimest korda [[heliotsentriline maailmasüsteem|heliotsentrilist maailmasüsteemi]] * 1628 – [[William Harvey]] "Anatoomilisi uurimusi südame ja vere liikumisest loomadel" * 1632 – Galileo Galilei "Dialoog kahest maailmasüsteemist" * 1635 – kardinal Richelieu asutas [[Prantsuse Akadeemia]] * 1637 – René Descartes'i "[[Arutlus meetodist]]" * 1638 – Pekingis kasutati ajalehe trükkimisel esimest korda liikuvat kirjatüüpi * 1641 – René Descartes'i "[[Meditatsioonid esimesest filosoofiast]]" eessõnana esseedele meteooridest, dioptrikast ja geomeetriast * 1646 – [[Thomas Browne]] nimetas oma teost "[[Pseudodoxia Epidemica]]" esimesena [[entsüklopeedia]]ks * 1651 – [[Thomas Hobbes]]i "[[Leviathan (Hobbesi raamat)|Leviaatan]]" * 1651 – [[William Harvey]]' "Uurimusi loomade paljunemisest" * 1659 – [[Henry More]]'i "Hinge surematus" * 1660 Charles II asutas [[Londoni Kuninglik Selts|Londoni Kuningliku Seltsi]] * 1660 – [[Antoine Arnauld]]' ja [[Claude Lancelot]]' Port-Royali universaalgrammatika * 1661 – Robert Boyle'i "The Sceptical Chymist" * 1662 – ilmus Port-Royali loogika * 1662 – [[Thomas Petty]] alustas rea teostega, milles käsitles majandust matemaatiliselt ja statistiliselt * 1664 – ilmus postuumselt [[Thomas Mun]]i raamat "Inglismaa rikkus väliskaubandusest" * 1665 – Prantsusmaal hakkas ilmuma maailma esimene teadusajakiri "[[Journal des sçavans]]" ("Õpetatute ajakiri") * 1665 – hakkas ilmuma maailma esimene tänini ilmuv teadusajakiri, [[Londoni Kuningliku Seltsi toimetised]] ("Philosophical Transactions") * 1665 – [[Robert Hooke]]'i "[[Micrographia]]", esimene teaduslik bestseller, millest pärineb termin "[[rakk]]" * 1665 – [[Athanasius Kircher]] omistas raamatus "Maa-alune maailm" maa seest leitavad hiiglaslikud luud väljasurnud hiiglastele * 1666 – [[Isaac Newton]]i ''annus mirabilis'', legendaarne üliviljakas loominguperiood * 1666 – [[Margaret Cavendish]]i "Vaatlusi eksperimentaalfilosoofiast" ja "Leegitsev maailm" * 1670 – [[Baruch Spinoza]] "[[Tractatus theologico-politicus|Teoloogilis-poliitiline traktaat]]" * 1671 – [[Marcello Malpighi]] "Taimede anatoomia" * 1672 – Isaac Newton valiti Londoni Kuningliku Seltsi liikmeks, esitles seal oma reflektorteleskoopi ja värviteooriat * 1672 – [[Samuel Pufendorf]]i "Looduse ja rahvaste õigusest" * 1675 – Charles II asutas [[Greenwichi observatoorium]]i (valmis 1676) * 1676 – [[Ole Rømer]] määras [[valguse kiirus|valguse konstantse kiiruse]] vaakumis (tegelikust veerandi võrra väiksemana) * 1677 – [[Baruch Spinoza]] "[[Eetika (Spinoza)|Eetika]]" (postuumselt) * 1687 – Isaac Newtoni "[[Philosophiæ Naturalis Principia Mathematica]]" ehk "Loodusteaduse matemaatilised printsiibid" * 1687 – [[Prospero Intorcetta]] avaldas [[Confucius]]e teoste ladina tõlke * 1689 – [[John Locke]]'i "[[Second Treatise on Civil Government]]" * 1691 – John Locke kirjeldas hinna kujunemist ostjate ja müüjate vahekorra mõjul * 1694 – [[Prantsuse Akadeemia]] sõnaraamatu esimene täistrükk * 1695 – saatis [[Pierre Le Pesant]] Louis XIV-le palvekirja majanduspoliitika uuendamiseks, kirjeldades esimesena [[turumajandus]]t ja hinnates riigi rikkust mitte vara, vaid tootmisvõimsuse alusel * 1696 – Isaac Newtonist sai Mündikoja ülevaataja, 1699 ülem, kellena ta korraldas rahareformi * 1696 – [[Charles Davenant]]i "Essay on the East India Trade" kirjeldas esimest korda tarbimisnõudlust ja ideaalset konkurentsi == Sündmused Eestis == [[Fail:Ortus-imperii-suecorum.png|pisi|Rootsi territooriumi laienemine]] {{Vaata|17. sajand Eestis}} * 1600–1611 [[Poola-Rootsi sõda (1600–1611)]] * 1601–1603 näljahäda Eestis * [[1601–1606 aastate katkuepideemia Eestis]] * 1622 – trükiti [[Agenda Parva]], mis on esimene lõunaeestimurdelist teksti sisaldav säilinud teos * 1624 – Rootsi võimud viisid läbi ulatusliku maarevisjoni. Eesti rahvaarv oli vähenenud 100 000-le. Põles [[Tartu toomkirik]], mis jäi sestpeale varemetesse * 1625 – [[Tartu]] langemisega rootslaste kätte lõppes Rzeczpospolita (Poola) valitsusaeg Lõuna-Eestis * 1630 – avati [[Tartu akadeemiline gümnaasium]], mis muudeti kaks aastat hiljem ülikooliks * 1631 – asutati [[Tallinna gümnaasium]] * 1632 – Tartus asutati [[Academia Gustaviana]], mida loetakse [[Tartu Ülikool]]i alguseks * 1637 – avaldati [[Stahli grammatika]] * 1640 – Viru-Nigulas Pada mõisas peeti [[nõiaprotsess]] [[Kongla Ann]]i üle * 1641 – anti välja esimene teadaolev eestikeelne [[aabits]] * 1642 – talupojad hävitasid [[Võhandu jõgi|Võhandu jõele]] ehitatud mõisa vesiveski ([[Pühajõe mäss]]) * 1645 – Brömsebro rahuga sai Rootsi Taani kuningriigilt Saaremaa ja Muhu saare * [[1655]]–[[1660]] [[Teine Põhjasõda]], mis lõppes [[Oliwa rahu]]ga * [[1656]]–[[1658]] [[Vene-Rootsi sõda (1656–1658)]] * [[1657. aasta katkuepideemia Eestis]] * 1656 – [[Tartu piiramine (1656)|Tartu piiramine]], kus vene väed vallutasid linna * 1657 – [[Tartu piiramine (1657)|Tartu piiramine]], kus rootslased püüdsid linna tagasi vallutada, kuid katse ebaõnnestus * 1671 – juriidiliselt fikseeriti [[pärisorjus]] ja [[sunnismaisus]] Liivimaal * 1675 – Tallinnas hakkas ilmuma nädalaleht [[Ordinari Freytags Post-Zeitung]], mida võib pidada ajakirjanduse alguseks Eestis * 1680 – võttis [[Rootsi riigipäev (seisuste esindus)|Rootsi riigipäev]] vastu otsuse [[Mõisate reduktsioon]]iks * 1684 – Tartu lähedal asutati [[Forseliuse seminar]] * 1687 – algas laialdane [[talurahvakool]]ide asutamine * 1694 – Rootsi võimud piirasid Liivimaa aadli omavalitsust; [[Liivimaa maanõunike kolleegium]] saadeti laiali ja allutati maapäevad kindralkuberneri kontrollile * [[Suur nälg]], mille haripunkt oli 1696/1697 talvel ja mille käigus suri hinnanguliselt iga viies inimene * 1700 – algas [[Põhjasõda]] (1700–[[1721]]) [[Narva lahing (1700)|Narva lahinguga]] == Inimesed == ===Kunst=== * [[Gian Lorenzo Bernini]] (1598–1680), itaalia skulptor ja arhitekt * [[Michelangelo Caravaggio]] (1571–1610), itaalia maalikunstnik * [[Pieter Claesz]] (u 1597–1660), hollandi maalikunstnik, kes maalis vaikelusid * [[Willem Claesz. Heda]] (1594–1680), hollandi maalikunstnik * [[Anthonis van Dyck]] (1599–1641), flaami maalikunstnik * [[El Greco]] (1541–1614), Kreeka päritolu Hispaania renessansiajastu maalikunstnik, skulptor ja arhitekt * [[Frans Hals]] (1580/81–1666), Hollandi maalikunstnik, portretist * [[Jan Davidsz. de Heem]] (1606–1684), Hollandi maalikunstnik * [[Willem Kalf]] (1619–1693), Hollandi maalikunstnik * [[Gabriël Metsu]] (1629–1667), hollandi maalikunstnik * [[Bartolomé Esteban Murillo]] (1617–1682), hispaania maalikunstnik * [[Nicolas Poussin]] (1594–1665), prantsuse klassitsistlik maalikunstnik * [[Rembrandt]] (1606–1669), hollandi maalikunstnik * [[Peter Paul Rubens]] (1577–1640), flaami maalikunstnik * [[Jan Steen]] (u 1626–1679), hollandi maalikunstnik, žanrimaalija * [[Diego Velázquez]] (1599–1660), hispaania barokkmaalikunstnik * [[Johannes Vermeer]] (1632–1675), Hollandi maalikunstnik * [[Francisco de Zurbarán]] (1598–1664), hispaania barokkmaalikunstnik ===Muusika=== * [[Gregorio Allegri]] (1582–1652), itaalia helilooja * [[Nicola Amati]] (1596–1684), tuntuim Amati perekonna viiulimeister, võimalik, et õpetas ka hilisemaid tuntud meistreid (Stradivari, Guarneri, Stainer) * [[Johann Sebastian Bach]] (1685–1750), saksa helilooja * [[Heinrich Ignaz Franz von Biber]] (1644–1704), austria helilooja ja viiuldaja * [[Dietrich Buxtehude]] (1637/39–1707), taani-saksa organist ja helilooja * [[William Byrd]] (1539/40–1623), inglise organist, helilooja ja noodikirjastaja * [[Marc-Antoine Charpentier]] (1643–1704), prantsuse helilooja * [[Arcangelo Corelli]] (1653–1713), itaalia viiuldaja ja helilooja * [[John Dowland]] (1653–1626), inglise renessansihelilooja * [[Girolamo Frescobaldi]] (1583–1643), itaalia organist ja helilooja * [[Johann Jakob Froberger]] (1616–1667), saksa helilooja * [[Orlando Gibbons]] (1583–1625), inglise helilooja * [[Marin Marais]] (1656–1728), prantsuse helilooja * [[Claudio Monteverdi]] (1567–1643), itaalia helilooja, laulja ja gambamängija * [[Henry Purcell]] (1659–1695), inglise helilooja ja organist * [[Jean-Philippe Rameau]] (1683–1764), prantsuse helilooja ja muusikateoreetik * [[Gaspar Sanz]] (1640–1710), kitarriõpikud 1674, 1675, 1697 * [[Alessandro Scarlatti]] (1660–1725), itaalia barokkhelilooja * [[Domenico Scarlatti]] (1685–1757), itaalia barokkhelilooja * [[Johann Hermann Schein]] (1584–1630), saksa helilooja * [[Samuel Scheidt]] (1587–1654), saksa helilooja * [[Heinrich Schütz]] (1585–1672), saksa helilooja * [[Georg Philipp Telemann]] (1681–1767), saksa helilooja * [[Antonio Vivaldi]] (1678–1741), itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija * [[Jean-Baptiste Lully]] (1632–1687), itaalia päritolu prantsuse helilooja ===Kirjandus=== * [[Francis Bacon]] (1561–1626), [[Inglismaa|Inglise]] [[filosoofia|filosoof]], õigusteadlane, riigimees ja [[essee|esseist]] * [[Matsuo Bashō]] (1644–1694), jaapani luuletaja * [[Cyrano de Bergerac]] (1619–1655), prantsuse satiirik ja ulmekirjanik * [[Nicolas Boileau]] (1636–1711), prantsuse luuletaja ja kriitik, klassitsismi teoreetik * [[Samuel Butler (luuletaja)|Samuel Butler]] (1612–1680), inglise satiirik * [[Bernard Le Bovier de Fontenelle]] (1657–1757), prantsuse kirjanik * [[Miguel de Cervantes Saavedra]] hispaania kirjanik (1547–1616) * [[Pierre Corneille]] (1606–1684), prantsuse näitekirjanik * [[Richard Crashaw]] (1613–1649), inglise luuletaja * [[John Donne]] (1572–1631), inglise luuletaja, jurist ja vaimulik * [[John Dryden]] (1631–1700), inglise luuletaja, kirjanduskriitik, tõlkija ja näitekirjanik * [[Jean de La Fontaine]] (1621–1695), tuntuim prantsuse valmikirjanik * [[Luis de Góngora]] (1561–1627), hispaania kirjanik * [[George Herbert]] (1593–1633), inglise luuletaja * [[Ben Jonson]] (1572–1637), inglise näitekirjanik, näitleja, luuletaja ja kirjanduskriitik * [[Giambattista Marino]] (1569–1625), itaalia luuletaja * [[Andrew Marvell]] (1621–1678), inglise luuletaja * [[John Milton]] (1608–1674), inglise luuletaja * [[Samuel Pepys]] (1633–1703), inglise ametnik, poliitik ja päevikupidaja * [[Francisco de Quevedo]] (1580–1645), hispaania kirjanik * [[Jean Racine]] (1639–1699), prantsuse näitekirjanik * [[François de La Rochefoucauld]] (1613–1680), prantsuse kirjanik * [[William Shakespeare]] (1564–1616), inglise kirjanik * [[Jonathan Swift]] (1667–1745), iiri kirjanik, satiirik, esseist ja vaimulik * [[Henry Vaughan]] (1622–1695), inglise luuletaja * [[John Webster]] (?1578–?1632), inglise kirjanik ===Teadused ja filosoofia=== * [[Francis Bacon]] (1561–1626), inglise filosoof * [[Jacob Bernoulli]] (1655–1705), šveitsi matemaatik * [[Johann Bernoulli]] (1667–1748), šveitsi matemaatik * [[Robert Boyle]] (1627–1691), inglise keemik, füüsik ja filosoof * [[Giovanni Domenico Cassini]] (1625–1712), itaalia päritolu astronoom, insener ja astroloog * [[Margaret Cavendish]] (1623–1673), inglise filosoof, kirjanik ja loodusteadlane * [[Samuel de Champlain]] (u 1567 – 1635) prantsuse meresõitja, kartograaf, joonistaja, sõjaväelane, maadeavastaja, geograaf, etnoloog, diplomaat ja kroonik * [[Anne Conway]], (1631–1679), inglise filosoof * [[René Descartes]] (1596–1650), prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane * [[John Flamsteed]] (1646–1719), inglise astronoom * [[Galileo Galilei]] (1564–1642), itaalia astronoom, filosoof, füüsik ja polühistor * [[Hugo Grotius]] (1583–1645), hollandi õigusteadlane, kirjanik ja diplomaat, Vestfaali rahulepingu ideoloog * [[Otto von Guericke]] (1602–1686), saksa teadlane, leiutaja ja poliitik * [[Edmond Halley]] (1656–1742), inglise füüsik, astronoom ja matemaatik * [[William Harvey]] (1578–1657), inglise arst ja anatoom * [[Robert Hooke]] (1635–1703), inglise füüsik, arhitekt ja loodusteadlane * [[Thomas Hobbes]] (1588–1679), inglise ajaloolane, filosoof ja matemaatik * [[Christiaan Huygens]] (1629–1695), hollandi matemaatik, füüsik, astronoom ja leiutaja * [[Johannes Kepler]] (1572–1630), saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik ja natuurfilosoof * [[Antoni van Leeuwenhoek]] (1632–1723), hollandi loodusteadlane ja kaupmees, mikrobioloogia rajaja * [[Gottfried Wilhelm Leibniz]] (1646–1716), saksa filosoof, matemaatik, füüsik ja polühistor * [[John Locke]] (1632–1704), inglise arst ja filosoof * [[Marcello Malpighi]] (1628–1694), itaalia bioloog, füüsik ja füsioloog * [[Damaris Masham]] (1659–1708), inglise filosoof * [[Maria Sibylla Merian]] (1647–1717), saksa loodusteadlane ja illustraator * [[Marin Mersenne]] (1588–1648), prantsuse teoloog, filosoof, matemaatik ja muusikateoreetik * [[Henry More]] (1614–1687), inglise filosoof * [[John Napier]] (1550–1617), Šotimaa matemaatik * [[Isaac Newton]] (1643–1727), inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik * [[William Petty]] (1623–1687), inglise majandusteadlane * [[Samuel Pufendorf]] (1632–1694), saksa filosoof, majandus- ja õigusteadlane * [[Ole Rømer]] (1644–1710), taani astronoom * [[Baruch Spinoza]] (1632–1677), Hollandi filosoof * [[Evangelista Torricelli]] (1608–1647), itaalia füüsik ja matemaatik * [[Giambattista Vico]] (1668–1744), itaalia filosoof * [[Christopher Wren]] (1632–1723), inglise arhitekt, matemaatik ja loodusteadlane * [[Jan Amos Komenský]] (1592–1670), tšehhi õpetaja ja kirjanik ===Poliitika ja valitsemine=== *[[Aleksei I Mihhailovitš]], [[Vene tsaaririik|Vene]] [[Vene tsaar|tsaar]] (1645–1676) * [[Džahangir]] (1569–1627), [[Suurmogulite riik|Suurmogulite riigi]] valitseja 1605–1627 * [[Šahh Džahan]] (1592–1666), Suurmogulite riigi valitseja 1627–1658 * [[Aurangzeb]] (1618–1707), Suurmogulite riigi valitseja 1658–1707 *[[Charles II]], [[Inglismaa ja Šotimaa monarhide loend|Inglismaa ja Šotimaa kuningas]] (1660–1685) *[[Elizabeth I]], [[Inglismaa kuningriik|Inglismaa]] ja [[Iirimaa kuningriik|Iirimaa]] monarh (1558–1603) *[[Friedrich Wilhelm (Brandenburg)|Suur Kuurvürst Friedrich Wilhelm]], [[Brandenburg-Preisimaa]] valitseja, [[Brandenburgi kuurvürst]] ja [[Preisimaa hertsog]] (1640–1688) [[Hohenzollernid|Hohenzollernite dünastiast]] *[[Gustav II Adolf]], [[Rootsi kuningas]] (1611–1632) * [[Kristiina]] (1626–1689), Rootsi kuninganna 1632–1654 *[[James I (Inglismaa)|James I]], Inglismaa ja Iirimaa kuningas (1603–1625) ning [[Šotimaa kuningas]] James VI (1567–1625) *[[Karl X]], [[Rootsi kuningas]] (1654–1660) *[[Karl XI]], [[Rootsi kuningas]] (1660–1697) *[[Karl XII]], [[Rootsi kuningas]] (1697–1718) * [[Louis XIV]] (1638–1715), Prantsusmaa ja Navarra kuningas 1643–1715 *[[Leopold I (Saksa-Rooma keiser)|Leopold I]], [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma]] [[Saksa-Rooma keiser|keiser]] (1658–1705) *[[Louis XIV]], [[Prantsusmaa kuningriik|Prantsusmaa]] ja [[Navarra kuningriik|Navarra]] [[Navarra kuningas|kuningas]] (1643–1715) *[[Jules de Mazarin]] (Giulio Mazzarini) *[[Kardinal Richelieu|Jean Armand du Plessis de Richelieu]] (1585–1642), prantsuse [[Kirik (institutsioon)|kiriku]]- ja riigitegelane *[[Zygmunt III Waza]], [[Poola kuningas]] (1587–1632) ja [[Rootsi kuningas]] (1592–1599) *[[William III]], [[Oranje vürst]] (''Willem III''), [[Madalmaad|Hollandi provintside]] haldur, Inglismaa ja Iirimaa kuningas, [[Šotimaa kuningriik|Šotimaa kuningas]] (''William II'') (1689–1702) *[[Władysław IV Waza]], [[Rzeczpospolita|Poola]] [[Poola kuningas|kuningas]] (1632–1648) *[[Peeter I]], [[Vene tsaaririik|Vene]] [[tsaar]] (1682–1721) ja [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] [[Venemaa keiser|keiser]] (1721–1725) *[[August II Tugev]], [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa]] [[Saksimaa kuurvürst|kuurvürst]] (1694–1733) ning [[Poola kuningas]] ja [[Leedu suurvürst]] (1697–1733) === Teisi tuntud inimesi === * [[Vitus Bering]] (1681–1741), taani päritolu vene maadeavastaja * [[Miyamoto Musashi]] (1584–1645), Jaapani mõõgavõitleja ja ''[[rōnin]]'' == 17. sajand kunstis == === Arhitektuur === <gallery> Ponte dei Sospiri Ponte de la Canonica a Venezia.jpg|[[Antonio Contino]] projekteeritud [[Ohete sild]] ehitati 1600–1603 Iglesia de la Compañía de Jesús, Plaza de Armas, Cusco, Perú, 2015-07-31, DD 51.JPG|Kirik [[Cusco]] linnas [[Peruu]]s (rajatud 1571–1668), mida peetakse üheks parimaks hispaania barokkarhitektuuri näiteks Ameerikas KościółŚwApostołówPiotraIPawła-Front-WidokZPlacuMariiMagdaleny-POL, Kraków.jpg|[[Giovanni Maria Bernardoni]] projekteeritud [[Peeter-Pauli kirik Kraków]]is, mis rajati 1597–1619 (Venice) - Santa Maria della Salute - Le due cupole e i due campanili.jpg|[[Santa Maria della Salute]] kirik (1631–1687) [[Veneetsia]]s Taj Mahal in India - Kristian Bertel.jpg|[[Tāj Mahal]] rajati aastatel 1632–1653 ja seda peetakse [[mogulite arhitektuur]]i suursaavutuseks 大三巴牌坊.jpg|Püha Pauli katedraal [[Macau]]s rajati 1637–1640 ja selle varemed on üks Macau tuntuim maamärk Iran - Isfahan - Khajoo Bridge.jpg|[[Pol-e Chādschu]], umbes 1650. aastal rajatud sild tollases [[Pärsia]] pealinnas [[Eşfahān]]is St Peter's Square, Vatican City - April 2007.jpg|[[Püha Peetruse väljak]]u kavandas [[Gianlorenzo Bernini]] ja see ehitati aastatel 1656–1667 Painting in Chehel Sotoun.jpg|17. sajandi teises pooles rajatud [[‘Abbās II (Pärsia)|‘Abbās II]] palee vastuvõturuumid [[Eşfahān]]is Iraanis Narva – Town hall (2023).jpg||[[Narva raekoda]] rajati 1668–1671 Ridala kiriku altar.jpg|[[Ridala kirik]]u altar ([[Berent Lorentz]], 1678) Vigala Maarja kiriku kantsel.JPG|[[Christian Ackermann]]i loodud [[Vigala kirik]]u kantsel (1670. aastate lõpp) Chateau Versailles Galerie des Glaces.jpg|[[Versailles' loss]]i Peegligalerii, mis rajati 1678–1687 Pont Royal at dawn.jpg|[[Pont Royal]] ehitati 1685–1689 ja see on vanuselt kolmas sild Pariisis Софийский собор (Тобольск).jpg|17. sajandi lõpul püstitatud katedraal [[Tobolsk]]i kremlis Taktsang Monastery, Bhutan 03.jpg|1692. aastal rajatud kloostrikompleks [[Paro]]s [[Bhutan]]is St Pauls aerial (cropped).jpg|[[Christopher Wren]]i projekteeritud [[Saint Pauli katedraal]] Londonis </gallery> === Kunstiteoseid === <gallery> Saint Jerome Writing-Caravaggio (c. 1607).jpg|[[Michelangelo Caravaggio]] õlimaal "Hieronymus kirjutamas" (u 1607–1608) Hendrick Avercamp - Winterlandschap met ijsvermaak.jpg|[[Hendrick Avercamp]]i "Talvemaastik uisutajatega" (u 1608) Adam Elsheimer - Die Flucht nach Ägypten (Alte Pinakothek).jpg|[[Adam Elsheimer]]i tuntuim teos "Põgenemine Egiptusse" (u 1609) avatakse olevat esimene realistlik öötaeva kujutamine renessansskunstis Manohar. Emperor Jahangir Weighs Prince Khurram. Page from Tuzuk-i Jahangiri. 1610-1615, British Museum, London.jpg|Hindu kunstniku [[Manohar]]i maal Suurmogulite riigi valitsejast [[Džahangir]]ist (valmis 1610–1615) La adoración de los pastores (El Greco).jpg|[[El Greco]] "Karjaste kummardamine" (1612–1614) oli tema viimane maal Ambrosius Bosschaert the Elder (Dutch - Flower Still Life - Google Art Project.jpg|[[Ambrosius Bosschaert]]i "Lilledega natüürmort" 1614. aastast Jan Bruegel (I) - Village Kermis in Schelle with Self Portrait.jpg|[[Jan Brueghel vanem]]a "Kermise küla Schelle ääres autoportreega" (1614) Peter Paul Rubens - The Rape of the Daughters of Leucippus.jpg|[[Peter Paul Rubens]]i maal "[[Leukippose tütarde röövimine]]" (1615–1620), üks barokkmaali tuntumaid näiteid Frans Hals, Merrymakers at Shrovetide, The Metropolitan Museum of Art.jpg|[[Frans Hals]]i õlimaal "Lõbutsejad" (1616–1617) oli üks tema varasemaid töid Caspar Merian, Paris wie solche Ao. 1620 im wessen gestanden, 1655 - David Rumsey.jpg|[[Caspar Merian]]i loodud Pariisi kaart, mis kujutab linna u 1620. aastal Bild-Ottavio Leoni, Caravaggio.jpg|[[Ottavio Leoni]] loodud Caravaggio portree u 1621. aastast [[Chen Hongshou]] (1598–1652) maal "Magnoolia ja püstine kivi" 明熹宗坐像.tiff|[[Mingi dünastia]] keiser [[Tianqi]], kes valitses 1620–1627. Teos valmis arvatavasti tema valitsusajal Hikone Screen.jpg|Arvatavasti vahemikus 1624–44 loodud [[Hikone sirm]] on üks vanimaid [[ukiyo-e]] stiilis teoseid Still-Life with Cherries Strawberries and Gooseberries 1630 Moillon.jpg|[[Louise Moillon]]i "Natüürmort kirsside, maasikate ja tikritega" (1630) Antonio de Pereda - Allegory of Vanity - Google Art Project.jpg|[[Antonio de Pereda]] "Edevuse allegooria" (1632–1636) Charles I with M. de St Antoine (1633); Anthony Van Dyck.jpg|Charles I [[Anthonis van Dyck]]i õlimaalil 1633. aastast Self-portrait as the Allegory of Painting (La Pittura) - Artemisia Gentileschi.jpg|[[Artemisia Gentileschi]] "Autoportree maalikunsti allegooriana" (1638–1639) Tsuglag Gyatso, the Third Pawo Rinpoche (c. 1567-1630) - Google Art Project.jpg|Tsuglag Gyatsot kujutav maal 17. sajandi esimesest poolest Sassoferrato - Jungfrun i bön.jpg|[[Giovanni Battista Salvi da Sassoferrato]] maal Neitsi Maarjast (u 1640–1650) Claude Lorrain - Seaport with the Embarkation of Saint Ursula.jpg|[[Claude Lorrain]]i saavutas tuntuse tänu oskustele kujutada loodusnähtusi. "Püha Ursula laevaleminek" (1641) The Nightwatch by Rembrandt - Rijksmuseum.jpg|[[Rembrandt]]i "[[Öine vahtkond (maal)|Öine vahtkond]]" (1642) on tema kuulsaim teos Giovanna Garzoni (Italian) - Still Life with Bowl of Citrons - Google Art Project.jpg|[[Giovanna Garzoni]] "Natüürmort sidrunivaagnaga" 1640ndatest Still Life with Herring, Wine and Bread LACMA M.2009.106.19 (1 of 2).jpg|[[Pieter Claesz]]i "Natüürmort heeringa, veini ja leivaga" (1647) Claude Mellan - Face of Christ - WGA14764.jpg|[[Claude Mellan]]i 1649. aasta gravüür Kristusest De kathedraal van Antwerpen (Hollar).jpg|[[Wenzel Hollar]]i [[ofort]] 1649. aastast. [[Antwerpeni katedraal]] Battle of Scheveningen (Slag bij Ter Heijde)(Jan Abrahamsz. Beerstraten).jpg|[[Jan Abrahamsz Beerstraaten]]i maal "Scheveningeni lahing" (1653–1666) Las Meninas, by Diego Velázquez, from Prado in Google Earth.jpg|[[Diego Velázquez]] maali "[[Las Meninas|Õuedaamid]]" (1656–1657) peetakse üheks omapäraseimaks õukonnaportreeks Goddess Bhadrakali Worshipped by the Gods- from a tantric Devi series - Google Art Project.jpg|Jumalanna [[Bhadrakālī]] kujutis u aastatest 1660–70 Micrographia, or, Some physiological descriptions of minute bodies made by magnifying glasses (Tab XXXIV) BHL786604.jpg|[[Robert Hooke]] illustratsioon kirbust (1665) Meisje met de parel.jpg|[[Johannes Vermeer]]i "[[Tütarlaps pärlkõrvarõngaga]]" (u 1665) De handelsloge van de VOC in Hougly in Bengalen Rijksmuseum SK-A-4282.jpeg|[[Hendrik van Schuylenburgh]]i 1665. aasta õlimaal [[Hollandi Ida-India Kompanii]] kaubajaamast [[Bengal]]is Élisabeth-Sophie Chéron.jpg|[[Élisabeth Sophie Chéron]]i autoportree 1672. aastast "Portrait of the Russian Ambassador, Prince Andrey Priklonskiy", Folio from the Davis Album MET DP107561.jpg|[[‘Alī-qolī Jabbadār]]i maal vene saadikust (1673–1674) 清 陸漢 山水八開 冊-Eight Landscapes MET DP154488.jpg|Lu Hani teos 1699. aastast </gallery> === Muusikateoseid === <gallery> John Dowland (1563-1626) - M. George Whitehead His Almand, Lachrimae, No.21 for Treble, Tenor & Bass Viols with Great Bass Violone in G 1604.ogg|[[John Dowland]]i "Lachrimae nr 21" (1604) Monteverdi-cor mio mentre vi miro.ogg|[[Claudio Monteverdi]] "Cor mio mentre vi miro" MIT kammerkoori esituses Cantus Polonicus - Musikalische Exequien II.ogg|[[Heinrich Schütz]]i "Musikalische Exequien" [[Cantus Polonicus]]e esituses. Esimene [[reekviem]] saksa keeles Buxtehude - Toccata in F-Dur BuxWV 161.ogg|Dieterich Buxtehude "Tokaata F-duuris" Orlando Gibbons (bap.1583-1625) - Fantasia à3 No.1 (1620).ogg|[[Orlando Gibbons]]i "Fantazia à3" (u 1620) Scarlatti - Toccata 3.ogg|[[Alessandro Scarlatti]] [[tokaata]] Sylvia Kindi esituses Nachtwächterlied.flac|[[Heinrich Ignaz Franz von Biber]]i "Der Nachtwächter" (u 1670) Henry Purcell (1659-1695) – In Nomine à6, Z.746 for Treble, Tenor & Bass Viols.ogg|[[Henry Purcell]]i "In Nomine à6" Phillip W. Serna esituses Corelli-Trio Sonata 11-1.ogg|[[Arcangelo Corelli]] "Trio Sonata Op. 2 No. 11" </gallery> [[Kategooria:17. sajand| 17. sajand]] [[Kategooria:2. aastatuhat|*17. sajand]] 5685xfb3j33t71pznr0fotec83l69bh Andres Rõhu 0 611776 7166105 7157232 2026-06-02T19:08:58Z ~2026-32875-31 230882 Linkisin Vapaa Taidekoulu soomekeelse kooli lehega 7166105 wikitext text/x-wiki {{Kunstnik | Taustavärv = | Nimi = Andres Rõhu | Pilt = Andres Rõhu noorena erakogu scn.png | Pildisuurus = 200px | Pildi info = | Sünninimi = | Sünniaeg = [[3. aprill]] [[1965]] | Sünnikoht = [[Kärdla]] | Surmaaeg = [[16. mai]] [[2021]] | Surmakoht = [[Tartu]] | Rahvus = [[eestlane]] | Tegevusala = [[maalikunst]], [[raamatukujundus]], [[graafiline disain]], [[fotograafia]], [[illustratsioon]] | Kunsti õppinud = [[Konrad Mägi Ateljee]] | Kunstivool = | Tuntud teoseid = | Patroonid = | Mõjutatud = | Mõjutanud = | Auhinnad = }} '''Andres Rõhu''' ([[3. aprill]] [[1965]] [[Kärdla]] – [[16. mai]] [[2021]] [[Tartu]]<ref name="Suri">[[Raimu Hanson]]. [https://tartu.postimees.ee/7249844/suri-kunstnik-andres-rohu "Suri kunstnik Andres Rõhu"]. Tartu Postimees, 17. mai 2021</ref>) oli eesti [[maalikunstnik]] ja raamatukujundaja. == Elukäik == Andres lõpetas 1983. aastal [[Tartu 3. Keskkool]]i. Enne ajateenistust Nõukogude sõjaväes õppis ta aasta [[TRÜ|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] füüsikat.<ref name="Looming">[[Hasso Krull]]. [http://www.looming.ee/artiklid/andres-rohu-3-iv-1965-16-v-2021 "Andres Rõhu 3. IV 1965 – 16. V 2021"]. Looming 6/ 2021. Lk 854–855</ref> Maalikunsti õppis Andres aastatel [[1988]]–[[1992]] [[Konrad Mägi Ateljee|Konrad Mägi ateljees]], kus tema õpetajad olid [[Heldur Viires]] ja [[Kaja Kärner (kunstnik)|Kaja Kärner]].<ref name="Looming" /> Andres õppis maali ka Helsingis<ref>[[Kristjan Mändmaa]]. Kristjan Mändmaa, Tartu jutud. Kunst.ee 2003, nr. 4, graafilise disaini lisa #10, lk iii–v.</ref> <nowiki>[[:fi:Vapaa Taidekoulu|Vapaa Taidekoulus]]</nowiki> (1994). Ta õpetas [[Kõrgem Kunstikool Pallas|Tartu Kõrgemas Kunstikoolis]] arvutigraafikat ning juhendas Konrad Mägi ateljees õpilasi.<ref name="Suri" /> Kujundajatööd alustas Andres Rõhu 1990. aastate keskpaigas asutatud kultuurilehe [[KesKus]] juures.<ref> [[Kristjan Mändmaa]], Tartu jutud. Kunst.ee 2003, nr. 4, graafilise disaini lisa #10, lk iii–v. </ref> == Teosed == Valik Andres Rõhu kujundatud raamatuid: * [[Boriss Pasternak]] "Doktor Živago" * [[Andrus Kivirähk]] "[[Mees, kes teadis ussisõnu]]" * [[Olavi Ruitlane]] "Naine" * [[Kalev Kesküla]] "Elu sumedusest" * [[Hasso Krull]] "Millimallikas. Kirjutised 1996–2000" * [[Michel Foucault]] "Diskursuse kord" * [[Robert Musil]] "Omadusteta mees" * [[Roland Barthes]] "Tekstimõnu" * [[Kaur Kender]] "[[Iseseisvuspäev (romaan)|Iseseisvuspäev]]" == Tunnustus == * 1999. aasta [[25 kauneimat Eesti raamatut|25 kauneima Eesti raamatu]] konkursil parima luuleraamatu eridiplom raamatu "Jazz" (autor [[Hasso Krull]], kirjastaja [[Vagabund]]) kujunduse eest.<ref>https://epl.delfi.ee/artikkel/50782529/valiti-25-eesti-kaunimat-raamatut</ref> * 2009. aasta 25 kauneima Eesti raamatu preemia raamatu "Hetk" (autor [[Jan Kaus]], kirjastaja [[Tuum]]) kujunduse eest. * 2010. aasta 25 kauneima Eesti raamatu preemia raamatute "Marmelaad" (autor [[Lauri Kitsnik]], kirjastaja Tuum) ja "Retk rahemäkke" (autor [[Lauri Pilter]], kirjastaja Tuum) kujunduse eest.<ref>https://kultuur.postimees.ee/382177/selgusid-2010-aasta-kauneimad-raamatud</ref> * 2012. aasta [[Eesti Kultuurkapital|Eesti Kultuurkapitali]] Jõgevamaa ekspertgrupi kunsti aastapreemia raamatu "Kooliharidus Palamuse kihelkonnas 1687-2012" kujundamise eest.<ref>https://www.kulka.ee/ekspertgrupid/jogevamaa/aastapreemiad/aastapreemiad-2011</ref> * 2012. aasta [[Kristjan Raua preemia|Kristjan Raua preemia]] nominent. * 2012. aasta 25 kauneima Eesti raamatu preemia raamatu "Moskva-Petuški" (autor [[Venedikt Jerofejev]], kirjastaja [[Tänapäev]]) kujunduse eest. * 2016. aasta 25 kauneima Eesti raamatu preemia raamatu "Kadri Mälk: testament" (koostajad ja toimetajad [[Kadri Mälk]], [[Tamara Luuk]], kirjastaja [[Arnoldsche Art Publishers]]) kujunduse eest koos [[Asko Künnap|Asko Künnapiga]]. * 2018. aasta 25 kauneima Eesti raamatu preemia raamatu "Silmanurga taga" (autor [[Berk Vaher]], kirjastaja [[Elusamus]]) kujunduse eest.<ref>https://www.nlib.ee/et/uudised/selgusid-2018-aasta-kauneimad-raamatud</ref> ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *[[Kristjan Mändmaa]], Tartu jutud. Kunst.ee 2003, nr. 4, graafilise disaini lisa #10, lk iii–v. (Avaldatud ka kogumikus "Artikleid graafilisest disainist", koostaja Ivar Sakk, Eesti Kunstiakadeemia 2011, lk 193–197.) *[[Riina Mägi]]. [https://www.vooremaa.ee/rohud-oiges-paigas "Rõhud õiges paigas"]. Vooremaa, 26. märts 2009 *[[Kaarel Kressa]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/51279567/andres-rohu-kujundaja-metsast Andres Rõhu: kujundaja metsast]. Eesti Päevaleht, 16. juuli 2010 *[https://arhiiv.err.ee/vaata/paeva-kunstitoo-raamatukujundus-andres-rohu Päeva kunstitöö: Raamatukujundus. Andres Rõhu]. ERR, 2011 *[[Hasso Krull]]. [http://www.looming.ee/artiklid/andres-rohu-3-iv-1965-16-v-2021 "Andres Rõhu 3. IV 1965 – 16. V 2021"]. Looming 6/ 2021, lk 854–855 *[[Juku-Kalle Raid]]. [https://sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/kunstniku-kujundaja-ja-sobra-andres-rohu-malestuseks/ "Kunstniku, kujundaja ja sõbra Andres Rõhu mälestuseks"]. Sirp, 21.05.2021, lk 21 == Välislingid == *[http://www.ekabl.ee/id/rohuandres "Andres Rõhu"]. Veebiandmekogu "EKABL" *[https://tartu.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=40d388a4179d4d18b15ba7e5ec9a7f01&marker=26.713344713800687%2C58.39538438177656%2C%2C%2C%2C&markertemplate=%7B%22title%22%3A%22Andres%22%2C%22longitude%22%3A26.713344713800687%2C%22latitude%22%3A58.39538438177656%2C%22isIncludeShareUrl%22%3Atrue%7D&level=22 Haud Tartu Uus-Jaani kalmistul] {{JÄRJESTA:Rõhu, Andres}} [[Kategooria:Eesti maalikunstnikud]] [[Kategooria:Raamatukujundajad]] [[Kategooria:Uus-Jaani kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1965]] [[Kategooria:Surnud 2021]] 0i4di7xbznv6r0ux6o73gabwoeqpifv 7166107 7166105 2026-06-02T19:10:00Z ~2026-32875-31 230882 7166107 wikitext text/x-wiki {{Kunstnik | Taustavärv = | Nimi = Andres Rõhu | Pilt = Andres Rõhu noorena erakogu scn.png | Pildisuurus = 200px | Pildi info = | Sünninimi = | Sünniaeg = [[3. aprill]] [[1965]] | Sünnikoht = [[Kärdla]] | Surmaaeg = [[16. mai]] [[2021]] | Surmakoht = [[Tartu]] | Rahvus = [[eestlane]] | Tegevusala = [[maalikunst]], [[raamatukujundus]], [[graafiline disain]], [[fotograafia]], [[illustratsioon]] | Kunsti õppinud = [[Konrad Mägi Ateljee]] | Kunstivool = | Tuntud teoseid = | Patroonid = | Mõjutatud = | Mõjutanud = | Auhinnad = }} '''Andres Rõhu''' ([[3. aprill]] [[1965]] [[Kärdla]] – [[16. mai]] [[2021]] [[Tartu]]<ref name="Suri">[[Raimu Hanson]]. [https://tartu.postimees.ee/7249844/suri-kunstnik-andres-rohu "Suri kunstnik Andres Rõhu"]. Tartu Postimees, 17. mai 2021</ref>) oli eesti [[maalikunstnik]] ja raamatukujundaja. == Elukäik == Andres lõpetas 1983. aastal [[Tartu 3. Keskkool]]i. Enne ajateenistust Nõukogude sõjaväes õppis ta aasta [[TRÜ|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] füüsikat.<ref name="Looming">[[Hasso Krull]]. [http://www.looming.ee/artiklid/andres-rohu-3-iv-1965-16-v-2021 "Andres Rõhu 3. IV 1965 – 16. V 2021"]. Looming 6/ 2021. Lk 854–855</ref> Maalikunsti õppis Andres aastatel [[1988]]–[[1992]] [[Konrad Mägi Ateljee|Konrad Mägi ateljees]], kus tema õpetajad olid [[Heldur Viires]] ja [[Kaja Kärner (kunstnik)|Kaja Kärner]].<ref name="Looming" /> Andres õppis maali ka Helsingis<ref>[[Kristjan Mändmaa]]. Kristjan Mändmaa, Tartu jutud. Kunst.ee 2003, nr. 4, graafilise disaini lisa #10, lk iii–v.</ref> [[:fi:Vapaa Taidekoulu|Vapaa Taidekoulus]] (1994). Ta õpetas [[Kõrgem Kunstikool Pallas|Tartu Kõrgemas Kunstikoolis]] arvutigraafikat ning juhendas Konrad Mägi ateljees õpilasi.<ref name="Suri" /> Kujundajatööd alustas Andres Rõhu 1990. aastate keskpaigas asutatud kultuurilehe [[KesKus]] juures.<ref> [[Kristjan Mändmaa]], Tartu jutud. Kunst.ee 2003, nr. 4, graafilise disaini lisa #10, lk iii–v. </ref> == Teosed == Valik Andres Rõhu kujundatud raamatuid: * [[Boriss Pasternak]] "Doktor Živago" * [[Andrus Kivirähk]] "[[Mees, kes teadis ussisõnu]]" * [[Olavi Ruitlane]] "Naine" * [[Kalev Kesküla]] "Elu sumedusest" * [[Hasso Krull]] "Millimallikas. Kirjutised 1996–2000" * [[Michel Foucault]] "Diskursuse kord" * [[Robert Musil]] "Omadusteta mees" * [[Roland Barthes]] "Tekstimõnu" * [[Kaur Kender]] "[[Iseseisvuspäev (romaan)|Iseseisvuspäev]]" == Tunnustus == * 1999. aasta [[25 kauneimat Eesti raamatut|25 kauneima Eesti raamatu]] konkursil parima luuleraamatu eridiplom raamatu "Jazz" (autor [[Hasso Krull]], kirjastaja [[Vagabund]]) kujunduse eest.<ref>https://epl.delfi.ee/artikkel/50782529/valiti-25-eesti-kaunimat-raamatut</ref> * 2009. aasta 25 kauneima Eesti raamatu preemia raamatu "Hetk" (autor [[Jan Kaus]], kirjastaja [[Tuum]]) kujunduse eest. * 2010. aasta 25 kauneima Eesti raamatu preemia raamatute "Marmelaad" (autor [[Lauri Kitsnik]], kirjastaja Tuum) ja "Retk rahemäkke" (autor [[Lauri Pilter]], kirjastaja Tuum) kujunduse eest.<ref>https://kultuur.postimees.ee/382177/selgusid-2010-aasta-kauneimad-raamatud</ref> * 2012. aasta [[Eesti Kultuurkapital|Eesti Kultuurkapitali]] Jõgevamaa ekspertgrupi kunsti aastapreemia raamatu "Kooliharidus Palamuse kihelkonnas 1687-2012" kujundamise eest.<ref>https://www.kulka.ee/ekspertgrupid/jogevamaa/aastapreemiad/aastapreemiad-2011</ref> * 2012. aasta [[Kristjan Raua preemia|Kristjan Raua preemia]] nominent. * 2012. aasta 25 kauneima Eesti raamatu preemia raamatu "Moskva-Petuški" (autor [[Venedikt Jerofejev]], kirjastaja [[Tänapäev]]) kujunduse eest. * 2016. aasta 25 kauneima Eesti raamatu preemia raamatu "Kadri Mälk: testament" (koostajad ja toimetajad [[Kadri Mälk]], [[Tamara Luuk]], kirjastaja [[Arnoldsche Art Publishers]]) kujunduse eest koos [[Asko Künnap|Asko Künnapiga]]. * 2018. aasta 25 kauneima Eesti raamatu preemia raamatu "Silmanurga taga" (autor [[Berk Vaher]], kirjastaja [[Elusamus]]) kujunduse eest.<ref>https://www.nlib.ee/et/uudised/selgusid-2018-aasta-kauneimad-raamatud</ref> ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *[[Kristjan Mändmaa]], Tartu jutud. Kunst.ee 2003, nr. 4, graafilise disaini lisa #10, lk iii–v. (Avaldatud ka kogumikus "Artikleid graafilisest disainist", koostaja Ivar Sakk, Eesti Kunstiakadeemia 2011, lk 193–197.) *[[Riina Mägi]]. [https://www.vooremaa.ee/rohud-oiges-paigas "Rõhud õiges paigas"]. Vooremaa, 26. märts 2009 *[[Kaarel Kressa]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/51279567/andres-rohu-kujundaja-metsast Andres Rõhu: kujundaja metsast]. Eesti Päevaleht, 16. juuli 2010 *[https://arhiiv.err.ee/vaata/paeva-kunstitoo-raamatukujundus-andres-rohu Päeva kunstitöö: Raamatukujundus. Andres Rõhu]. ERR, 2011 *[[Hasso Krull]]. [http://www.looming.ee/artiklid/andres-rohu-3-iv-1965-16-v-2021 "Andres Rõhu 3. IV 1965 – 16. V 2021"]. Looming 6/ 2021, lk 854–855 *[[Juku-Kalle Raid]]. [https://sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/kunstniku-kujundaja-ja-sobra-andres-rohu-malestuseks/ "Kunstniku, kujundaja ja sõbra Andres Rõhu mälestuseks"]. Sirp, 21.05.2021, lk 21 == Välislingid == *[http://www.ekabl.ee/id/rohuandres "Andres Rõhu"]. Veebiandmekogu "EKABL" *[https://tartu.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=40d388a4179d4d18b15ba7e5ec9a7f01&marker=26.713344713800687%2C58.39538438177656%2C%2C%2C%2C&markertemplate=%7B%22title%22%3A%22Andres%22%2C%22longitude%22%3A26.713344713800687%2C%22latitude%22%3A58.39538438177656%2C%22isIncludeShareUrl%22%3Atrue%7D&level=22 Haud Tartu Uus-Jaani kalmistul] {{JÄRJESTA:Rõhu, Andres}} [[Kategooria:Eesti maalikunstnikud]] [[Kategooria:Raamatukujundajad]] [[Kategooria:Uus-Jaani kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1965]] [[Kategooria:Surnud 2021]] czodyszpn4x3gka745y03kd3m9bwzod Wrocławi Śląsk 0 612060 7166294 6659664 2026-06-03T07:49:35Z Makenzis 95198 7166294 wikitext text/x-wiki {{see artikkel|räägib jalgpalliklubist; korvpalliklubi kohta vaata artiklit [[Wrocławi Śląsk (korvpall)]].}} {{Jalgpalliklubi | nimi = Śląsk Wrocław | pilt = | pildiallkiri = | täisnimi = Wrocławski Klub Sportowy Śląsk Wrocław Spółka Akcyjna | hüüdnimi = WKS, Wojskowi ('Sõjaline') | lühend = | asutatud = 1947 | lõpp = | väljak = [[Wrocławi linnastaadion]] | mahutavus = 45 105 | ametinimetus1 = Esimees | esimees = Piotr Waśniewski | omanik = | ametinimetus2 = Peatreener | treener = | liiga = [[Ekstraklasa]] | hooaeg = 2025–25 | positsioon = 2. koht, I liga | muster_la1 = _slask2122h| muster_b1 = _slask2122h|muster_ra1 = _slask2122h| muster_sh1=_slask2122h |muster_so1 = _slask2122h | vasakkäsi1 = 004015 | kere1=004015 | paremkäsi1= 004015 | püksid1= 004015 | sokid1= 004015 | muster_la2 =_slask2021a| muster_b2 = _slask2021a| muster_ra2 = _slask2021a| muster_sh2= _slask2021a |muster_so2 = _slask2021a | vasakkäsi2 = FFFFFF | kere2= FFFFFF | paremäsi2= FFFFFF | püksid2= FFFFFF | sokid2= FFFFFF | veeb = http://slaskwroclaw.pl/strona/ | e mäng = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = }} [[Pilt:WKS Śląsk-Wisła Kraków 20111125 a.JPG|pisi|Ekstraklasa kohtumine Wrocławi Śląski ja [[Krakówi Wisła]] vahel]] [[Pilt:Autobus od 22.06.2012.jpg|pisi|Wrocławi Śląski meeskonnabuss 2012. aastal]] '''Wrocławski Klub Sportowy Śląsk Wrocław Spółka Akcyjna''' on [[Poola]] [[jalgpalliklubi]], mis tegutseb [[Wrocław]]is. See mängib Poola kõrgliigas [[Ekstraklasa]]. Klubi on asutatud 1947. aastal. Klubi on tulnud Poola meistriks hooaegadel 1976–77 ja 2011–12. Lisaks on kaks korda võidetud Poola karikafinaal ja kaks korda Poola superkarika finaal. Śląsk on osalenud mitmel korral Euroopa klubide võistlustel, muuhulgas hooajal 1975–76, mil [[UEFA karikas|UEFA karikavõistluste]] kolmandas ringis kaotati Inglismaa klubile [[Liverpool FC|Liverpool]] 1:5, hooajal 1976–77, mil [[UEFA karikavõitjate karikas|UEFA karikavõitjate karikavõistluste]] veerandfinaali kaotati Itaalia klubile [[SSC Napoli|Napoli]] 0:2, ja 1978–79, mil UEFA karikavõistluste kolmandas ringis kaotati Saksamaa klubile [[Mönchengladbachi Borussia]] 3:5. [[UEFA Euroopa Liiga]]s on jõutud ''play-off''-ringi hooaegadel [[UEFA Euroopa Liiga 2011–2012|2011–12]], [[UEFA Euroopa Liiga 2012–2013|2012–13]] ja [[UEFA Euroopa Liiga 2013–2014|2013–14]], kuid kõigil neil kordadel on tulnud vastu võtta kaotus (vastavalt [[Bukaresti Rapid]]ile, [[Hannover 96]]-le ja [[Sevilla FC|Sevilla]]le). Klubi suurim rivaal on [[Lubini Zagłębie]] ning nende klubide vaheline derbi on tuntud Alam-Sileesia derbina. Alates 2011. aastast on klubi kodustaadion olnud [[Wrocławi linnastaadion]], kus toimusid ka [[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2012. aasta jalgpalli Euroopa meistrivõistluste]] kolm alagrupimängu. 2020. aastal loodi klubi naiskond, mis mängib Poola naiste kõrgliigas. == Saavutused == *[[Ekstraklasa]]: **'''Võitja''' (2): 1976–77, 2011–12 **Teised kohad (3): 1977–78, 1981–82, 2010–11 *[[Poola karikavõistlused jalgpallis|Poola karikas]]: **'''Võitja''' (2): 1975–76, 1986–87 **Teised kohad : 2012–13 *[[Ekstraklasa karikas]]: **'''Võitja''' (1): 2009 *[[Poola superkarikas jalgpallis|Poola superkarikas]]: **'''Võitja''' (2): 1987, 2012 == Välislingid == * [http://slaskwroclaw.pl/strona/ Ametlik koduleht] * [http://www.90minut.pl/skarb.php?id_klub=390&id_sezon=99 90minut.pl] [[Kategooria:Poola jalgpalliklubid|Slask]] [[Kategooria:Wrocław]] danqpyiwmlnykri284tdqwf98zno711 Kasutaja:Jura1/pages with Wikidata items without any statements 2 619134 7165966 7163102 2026-06-02T12:29:09Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7165966 wikitext text/x-wiki {{Wikidata list |sparql= SELECT (wd:Q29934200 as ?item) (substr(GROUP_CONCAT(?l),1,2000000) as ?all) { hint:Query hint:optimizer "None". { SELECT (CONCAT("[[",?n,"]] · ") as ?l) { ?i wikibase:statements 0 . [ ] schema:about ?i ; schema:isPartOf <https://et.wikipedia.org/>; schema:name ?n } } } |columns=?all|short=true|chart=y }} {| class='wikitable sortable' ! ?all |- | [[Organiseeritud kuritegevus Eestis]] · [[Struktuurisemiootika]] · [[Graafi struktuur]] · [[Aadressiruum]] · [[Valgumistakistus]] · [[Kleebis]] · [[Tert-butüüloksükarbonüülrühm]] · [[Anarhistliku kirjanduse loend]] · [[Assotsiatiivne ühikelemendiga ring]] · [[Vindavi komtuur]] · [[Eesti sõprade rahvusvaheline kokkutulek]] · [[Lahore'i nimi]] · [[Graafide süsteem]] · [[Usundi seitse dimensiooni]] · [[Entel]] · [[Depešš]] · [[Foxi efekt]] · [[Kliimanäitaja]] · [[Družinnik]] · [[Coriolisi teoreem]] · [[Arteriograaf]] · [[Glenn Beck (telesaade)]] · [[Dominanthelistik]] · [[Selge keele liikumine]] · [[Ründaja]] · [[Orav (väitlus)]] · [[Standardne kasutajamudel]] · [[Oktofoonia]] · [[Koolinädal]] · [[Flopiseade]] · [[1. Eesti Julgeolekupolitsei ja SD pataljon]] · [[Acte éclairé]] · [[Taani Monarhia]] · [[Fjordrannik]] · [[Limaanrannik]] · [[Võrdlusmõõtkava]] · [[Sonderstaffel Buschmann]] · [[Bioseston]] · [[Bari ringkond (Puntland)]] · [[Bönpo]] · [[Suurendatud septakord]] · [[Interluudium (teater)]] · [[Antsla valla vapp]] · [[Rēzekne foogt]] · [[Sigulda komtuur]] · [[Kotelnõi saar, Bunge maa ja Faddejevi saar]] · [[Õuna-kirsimahl]] · [[Kunstiteadus]] · [[Transpordimasin]] · [[Elektripaigaldis]] · [[Soome sild]] · [[Käik (male)]] · [[Kirjeldus (programmeerimine)]] · [[Kirjendamine]] · [[Kirjutuskiri]] · [[Kiviõli vapp]] · [[Klapid eest!]] · [[Klarnetikvartett F-duur KV 378=317d]] · [[Klassikaline ja mitteklassikaline ratsionaalsuse ideaal]] · [[Kliimakaart]] · [[Kliimatüüp]] · [[Kliimatekketegurid]] · [[Knjaz Vorontsov]] · [[Kobarlõime]] · [[Kodanikupäev]] · [[Kodumajanduskoda]] · [[Kodustaadion]] · [[Koelmu]] · [[Koeru põllumeeste konvent]] · [[Koeru valla lipp]] · [[Kofrokartia]] · [[Kogeja-omajalause]] · [[Kognitiivne muusikapsühholoogia]] · [[Kogukonnaarengu projektid]] · [[Kogutoodang]] · [[Kohalik areng]] · [[Kohaliku omavalitsuse korraldus]] · [[Kohamäärus]] · [[Kohamuistend]] · [[Kohanemine]] · [[Kohila põllumeeste konvent]] · [[Kohtla valla lipp]] · [[Kohtukoda]] · [[Kohtulik hüpoteek]] · [[Koigi valla lipp]] · [[Koigi valla vapp]] · [[Koit (Lihula)]] · [[Koit ja Hämarik]] · [[Kolhoosi Avarustel]] · [[Kolhoosi Elu]] · [[Kolhoosi Tõde (Kiltsi)]] · [[Kolhoosi Tee]] · [[Kollektiivkaubamärk]] · [[Kolletamispäev]] · [[Kolmemõõtmelisus]] · [[Kolmikliit (Eesti)]] · [[Kombain (ajaleht)]] · [[Kommarid ahju]] · [[Kommunismi Koit (Väike-Maarja)]] · [[Kommunismi Lipp]] · [[Kommunismi ohvrite rahvusvaheline mälestuspäev]] · [[Kommutatiivne ring]] · [[Kommutatsioon]] · [[Kompensatoorne fiskaalpoliitika]] · [[Kompensatsiooniala]] · [[Kompleksmuutuja funktsioon]] · [[Kompositsiooni eriala]] · [[Kompositsioonimeetod]] · [[Komposter (augustaja)]] · [[Kompostimine]] · [[Kompressoriõli]] · [[Konfirmatsioon]] · [[Kongregatsioon]] · [[Konguta valla lipp]] · [[Konjunktsioon (astronoomia)]] · [[Konkurentsipoliitika]] · [[Konsekutiivsed reaktsioonid]] · [[Konservatiivne ökoloogia]] · [[Konsortsium (ökoloogia)]] · [[Konstantin Pätsi esimese valitsuse seadusandlik tegevus]] · [[Kontaktita andur]] · [[Kontaktiteooria]] · [[Kontaktnakkus]] · [[Kontaktpinge]] · [[Kontaktvõrk]] · [[Kontraktsioon]] · [[Kontroll- ja juhtimismasin]] · [[Kontrollaeg]] · [[Kontrollarvutus (masinaehitus)]] · [[Kontrollkood]] · [[Kontsentreeritud hajutamine]] · [[Koonddokument]] · [[Koondparameeter]] · [[Koonga valla vapp]] · [[Koopiatrükk]] · [[Koormislõik]] · [[Koosa osavald]] · [[Korjusepäev]] · [[Korporatsioon Arminia]] · [[Korporatsioon Fraternitas Dorpatensis]] · [[Korporatsioon Ruthenia]] · [[Korraldatud jäätmevedu]] · [[Korrapärane püramiid]] · [[Korrosioonmehaaniline kulumine]] · [[Korrosioonväsimus]] · [[Kose aardeleid]] · [[Kose ajalugu]] · [[Kose põllumeeste konvent]] · [[Kose-Uuemõisa sõda]] · [[Kosmiline kiirus]] · [[Tolmulapp]] · [[Jääkreostus]] · [[Jääksoode arengusuunad]] · [[Jäänukjärv]] · [[Jääpaisjärv]] · [[Jäätmehooldus]] · [[Jäätmekäitluskoht]] · [[Jäätmevedu]] · [[Jäik sidur]] · [[Jälitusluul]] · [[Jämesoole mikrofloora]] · [[Järelärkamisaeg]] · [[Järellisand]] · [[Järeltäiend]] · [[Järva foogtkond]] · [[Järva foogtkonna ametnike loend]] · [[Järva Kuku]] · [[Järveelustik]] · [[Järvetüübid]] · [[Jõelähtme valla lipp]] · [[Jõgeva Eesti Kodanike Komitee]] · [[Jõgeva jaoskonnakohus]] · [[Jõgeva maakond (1949–1950)]] · [[Jõgeva põllumeeste konvent]] · [[Jõgeva vapp]] · [[Jõhvi kõrgustik]] · [[Jõhvi põllumeeste konvent]] · [[Jõhvi Traktorist]] · [[Jõulumäe rattamaraton]] · [[Jõupooljuhtmuundur]] · [[Jüri Üdi klubi]] · [[Juurmine leht]] · [[Juuru valla lipp]] · [[Juurvõrrand]] · [[Kaablikanalisatsioon]] · [[Kaablisoon]] · [[Kaader (töötajaskond)]] · [[Kaadripoliitika]] · [[Kaadripoliitika Nõukogude Liidus]] · [[Kaal 0%]] · [[Kaarma valla lipp]] · [[Kaasavedav padrun]] · [[Kaasnemismäärus]] · [[Kabe mõisteid]] · [[Kadettide maailmameistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[Kadrina põllumeeste konvent]] · [[Kadrioru Valitsemise Komitee]] · [[Kaelustihend]] · [[Kaenlasisene õis]] · [[Kaevuvinn]] · [[Kahekõnelus (1)]] · [[Kahekõnelus (2)]] · [[Kahekõnelus (3)]] · [[Kaheli õiekate]] · [[Kahemõõtmelisus]] · [[Kahepoolne ametlik arenguabi]] · [[Kahesuguline õis]] · [[Kahevalentne loogika]] · [[Kaisma valla lipp]] · [[Kaitseala (luulekogu)]] · [[Kaitsealade võrgustik]] · [[Kaitseklapp]] · [[Kaitseliidu Kotkaristi teenetemärgi kavaleride loend]] · [[Kaitsemaagia]] · [[Kaitsja (sport)]] · [[Kaiu valla lipp]] · [[Kaksikkulissmehhanism]] · [[Kaksikpedaalnui]] · [[Kaksikverb]] · [[Kalendrikirjandus]] · [[Kalevipoja künnivaod]] · [[Kalevipoja rattamaraton]] · [[Kamardumine]] · [[Kambja põllumeeste konvent]] · [[Kandava foogtkond]] · [[Kanepi Laulu ja Mängu Selts]] · [[Kanepi põllumeeste konvent]] · [[Kangrumäe sipelgaala]] · [[Kapsapea (multifilm)]] · [[Kaptenleitnant]] · [[Kapukas]] · [[Karakteristik]] · [[Karbiidset päritolu süsinik]] · [[Karbonüülühend]] · [[Karjala ANSV vapp]] · [[Karjalaskepäev]] · [[KSA Silmakeskus]] · [[Karr (lõige)]] · [[Karsklane]] · [[Kassatsioonikohus]] · [[Kasulik mudel]] · [[Kasutusvaldus]] · [[Kateeder (kõrgkool)]] · [[Katehheetika]] · [[Katkevenivus]] · [[Katteepiteelkude]] · [[Katvus]] · [[Kaubadeklaratsioon]] · [[Kaubadokumendid]] · [[Kaubamärgistus]] · [[Kaubandusabi]] · [[Käina põllumeeste konvent]] · [[Käina valla lipp]] · [[Käitis (keskkonnaõigus)]] · [[Kämping]] · [[Kännuvõsu]] · [[Kärbeskaal]] · [[Kärdla põllumeeste konvent]] · [[Kärdla vapp]] · [[Kärla valla lipp]] · [[Käru valla lipp]] · [[Käsitööstuskoda]] · [[Käsklause]] · [[Käsn]] · [[Käsukorrapoliitika]] · [[Käsumajandus]] · [[Kosmogoonia (humanitaarteadused)]] · [[Kosmoloogia mõisteid]] · [[Kraadiõppur]] · [[Krae (Naksitrallid)]] · [[Krankowi komtuur]] · [[Kriisiabi]] · [[Kriisikolle]] · [[Krimmi õpetaja]] · [[Kristallograafia mõisteid]] · [[Krooni valuutavahetuspunkti rööv]] · [[Krooniline glomerulonefriit]] · [[Kruvimehhanism]] · [[Ksv!]] · [[Kugihiki]] · [[Kui päike läheb looja]] · [[Kuidas kõik teostus]] · [[Kuimetsa motokross]] · [[Kuivastu maantee]] · [[Kujutavate Kunstnikkude Kutseühing]] · [[Kuku: Mina jään ellu]] · [[Kuldīga komtuurkonna ametnike loend]] · [[Kuldmamma!]] · [[Kuldsuud Põltsamaal]] · [[Kullamaa põllumeeste konvent]] · [[Kullamaa valla lipp]] · [[Kultuuriantropoloogia mõisteid]] · [[Kultuuritehase Festival]] · [[Kultuurkarjamaa]] · [[Kulumine (majandus)]] · [[Kumari laevatee]] · [[Kunstialaseid mõisteid]] · [[Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut]] · [[Kunstmuistend]] · [[Kupits]] · [[Kuramaa piiskop]] · [[Kuressaare oblast]] · [[Kuressaare põllumeeste konvent]] · [[Kuressaare raad]] · [[Kursi Eesti Kodanike Komitee]] · [[Kursi komtuur]] · [[Kuu keskmine õhutemperatuur]] · [[Kuulmiselundid]] · [[Kuusalu põllumeeste konvent]] · [[Kvantitatiivne tunnus]] · [[Kvintessents]] · [[Kvinthäälestus]] · [[Kyōto sihtarv]] · [[Kõikjal on taevas]] · [[Kõnnumaa]] · [[Kõnnumaa (Kõrvemaa)]] · [[Kõrge Agrotehnika]] · [[Kõrge päritolu luul]] · [[Kõrge Saak]] · [[Kõrgem Akadeemiatevaheline Atestatsioonikomisjon]] · [[Kõrgem algebra]] · [[Kõrvalreaktsioon]] · [[Kõrvekarvad]] · [[Kõverjooneline liikumine]] · [[Köögiviljasupp]] · [[Köislaava]] · [[Küüntest kübar]] · [[Küberneetika mõisteid]] · [[Külgvöönd]] · [[Küljendustarkvara]] · [[Künnimehe väsimus]] · [[Künnipäev]] · [[Küpsuskirjand]] · [[Kütt]] · [[Laast (kirjandus)]] · [[Laborimeditsiin]] · [[Ladina kvartal (Tallinn)]] · [[Ladumisaabits]] · [[Laekvere valla lipp]] · [[Laenukihid]] · [[Laeva valla lipp]] · [[Laevade tuled]] · [[Laevapiletid.ee]] · [[Laevaremonditehas]] · [[Laguahel]] · [[Laheda valla vapp]] · [[Päästekomando]] · [[Päästiktegur]] · [[Päevaraamat]] · [[Päevaraamatukirjend]] · [[Päikesekalender]] · [[Aatomidiplomaatia]] · [[Aatomite ergastamine ja ionisatsioon elektriväljas]] · [[Aatomrefraktsioon]] · [[Aatomruumala]] · [[Aatomsoojus]] · [[Abar]] · [[Abiahel]] · [[Abielusündimuse erikordaja]] · [[Abielulisus]] · [[Abiks otsustajale]] · [[Abilaevastik]] · [[Abimaterjal]] · [[Abiogeensus]] · [[Abiponi-mokovi keel]] · [[Abiprotsess]] · [[Abja valla lipp]] · [[Abrasiivsus]] · [[Absoluutne viga]] · [[Absoluutsus]] · [[Adamson-Ericu stipendium]] · [[Aditiivne tunnus]] · [[Adjektiivne võrdlustarind]] · [[Aedvili]] · [[Aegna Komandantuur]] · [[Aegumistähtaeg]] · [[Aegviidu valla lipp]] · [[Aegviidu valla vapp]] · [[Aerobioos]] · [[Aerofiil]] · [[Aeroioon]] · [[Aeroobne protsess]] · [[Aerotank]] · [[Afidivoor]] · [[Afiinsed ülesanded]] · [[Aftenposten A/S]] · [[Agregatsioon (ökoloogia)]] · [[Agrohüdroloogia]] · [[Agrokliima ressursid]] · [[Agrokliimavööde]] · [[Ahelaisomeeria]] · [[Aheldatud väärtused referentsaasta järgi]] · [[Ahelpolümerisatsioon]] · [[Ahelreaktsioon (keemia)]] · [[Ahelverb]] · [[Aheraine]] · [[Ahiküte]] · [[Ahja valla lipp]] · [[Ahjualune]] · [[Aitioloogia (üldmõiste)]] · [[Ajalooline kliima]] · [[Ajalugu ja loodusteadus]] · [[Aju- ja pagunähtus]] · [[Ajutise Valitsuse korrakaitse]] · [[Ajuvesi]] · [[Akadeemiline distsipliin]] · [[Akadeemiline kapitalism]] · [[Akademische Mussengesellschaft]] · [[Akropetaalne kasv]] · [[Aksiaallaager]] · [[Aksiaalradiaallaager]] · [[Alajõe valla lipp]] · [[Alamsaksa laenud eesti keeles]] · [[Alasora küngas]] · [[Alasora vald]] · [[Alati Ustav]] · [[Alatskivi valla lipp]] · [[Alatskivi valla vapp]] · [[Albu valla lipp]] · [[Albu valla vapp]] · [[Aleksejevi reegel]] · [[Algebraline geomeetria]] · [[Algebraline pind]] · [[Algebraline täiend]] · [[Algebraliselt kinnine korpus]] · [[Algkõverus]] · [[Aliquid stat pro aliquo]] · [[Aliteerimine]] · [[Alküülkloriidid]] · [[All My Sons (telefilm)]] · [[Allüülne asend]] · [[Allüülne kloorimine]] · [[Allianss Gruusia Eest]] · [[Allikaelustik]] · [[Allkeel]] · [[Allohtoonsus]] · [[Allveekaevandamine]] · [[Alpiinne reljeef]] · [[Altereeritud intervall]] · [[Alternatiivpedagoogika]] · [[Altpoolt tulev algatus]] · [[Alumine kvartiil]] · [[Alus (filosoofia)]] · [[Aluseline keskkond]] · [[Aluseline oksiid]] · [[Aluseta lause]] · [[Lahtine aken]] · [[Lahtine ninahääldus]] · [[Lahustunud aine]] · [[Lahustunud hapnik]] · [[Laialehiste ja segametsade vöönd]] · [[Aastaäravool]] · [[Aastane õhutemperatuuri amplituud]] · [[Aastaparallaks]] · [[Aatomiabsorptsioonispektroskoopia]] · [[Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistus (1991)]] · [[Rägavere valla lipp]] · [[Rändmuusik]] · [[Ränist küllastatuse aste]] · [[Räpina vapp]] · [[Rõhuepüür]] · [[Rõngu valla lipp]] · [[Rõuge põllumeeste konvent]] · [[Rõuge rattamaraton]] · [[Rõuge valla lipp]] · [[Rööbaspuud]] · [[Röövloom]] · [[Rüütlikasvatus]] · [[Rüütlikirjandus]] · [[Rüütlilaul]] · [[Rühm (haridus)]] · [[Rütmika (õppeaine)]] · [[Rēzekne foogtkond]] · [[Reduktiivjõud]] · [[Redutseerija]] · [[Referentsaasta]] · [[Reflektomeeter]] · [[Reformaatorlusluul]] · [[Regionaalgeoloogia]] · [[Register (elektroonika)]] · [[Regiviis]] · [[Regulaarliin]] · [[Reguleerimine (tehnika)]] · [[Rehabilitatsioonimeeskond]] · [[Reisi-kaubalaev]] · [[Reisikiri]] · [[Reklaamkingitus]] · [[Relativistlik liikumine]] · [[Religioosne ordu]] · [[Reljeef (ruum)]] · [[Renaturatsioon]] · [[Rentaablus]] · [[Reostaatandur]] · [[Reostuskoormus]] · [[Reporter (Kanal 2)]] · [[Retrograadne liikumine]] · [[Retsessiivsus]] · [[Revaler Liedertafel]] · [[Ridala valla lipp]] · [[Riia Õigeusu Peetri-Pauluse Vennaskond]] · [[Riia komtuur]] · [[Riia vikaarpiiskopkond]] · [[Riigi abistrateegia]] · [[Riigi arengutase]] · [[Riigi infosüsteemide osakond]] · [[Riigikogu komisjonid]] · [[Riigireetur (film)]] · [[Riikliku Julgeoleku Komitee esindus SDV-s]] · [[Riimiline luule]] · [[Riisumine]] · [[Rikassaare relvaleid]] · [[Ringlussevõtt]] · [[Risti valla lipp]] · [[Ristideta hauad]] · [[Ristisõitjad]] · [[Rockabilly Invasion]] · [[Roheline Rist]] · [[Rohuküla–Heltermaa laevatee]] · [[Rohundid]] · [[Rohuteadlaste Koda]] · [[Romantika]] · [[Ronneby valla vapp]] · [[Roosna-Alliku valla lipp]] · [[Rootsi laenud eesti keeles]] · [[Roseni deklaratsioon]] · [[Ruhja komtuur]] · [[Rullnokk]] · [[Rullumismeetod]] · [[Russelli hüpotees]] · [[Ruumiline kujund]] · [[Ruutvõrrandisüsteem]] · [[Rwanda president]] · [[Ryōba]] · [[Saama-tulevik]] · [[Saarde põllumeeste konvent]] · [[Saarde valla vapp]] · [[Saare valla lipp]] · [[Saare-Lääne piiskopkonna ja Taani valduste vaheline piir]] · [[Saaremaa 1. jaoskonnakohus]] · [[Saaremaa 2. jaoskonnakohus]] · [[Saarepeedi valla lipp]] · [[Saarlane]] · [[Saarte värvid]] · [[Saastamise vältimine]] · [[Saaste eksport]] · [[Saastumine]] · [[Saastumus]] · [[Sadul (muusika)]] · [[SESTO (andmebaas)]] · [[SFS 1982:269]] · [[Släm]] · [[Kaubeldavad load]] · [[Kaust (ree osa)]] · [[Kavatsuslikkus]] · [[Kazahstan (jõelaev)]] · [[Keelõis]] · [[Keeleõpe]] · [[Keelekaitse]] · [[Keelekomisjon]] · [[Keelekonverentsid]] · [[Keelenõuanne]] · [[Keelend]] · [[Keelerežiim]] · [[Keeleressursid]] · [[Keelesemiootika]] · [[Keelevõime]] · [[Keelkontakttajur]] · [[Keelpillikvartett (žanr)]] · [[Keelutsoon]] · [[Keemia mõisteid]] · [[Keemiline aktiivsus]] · [[Keemiline käimla]] · [[Keetmine (laboris)]] · [[Keevitustrafo]] · [[Keha tasakaal]] · [[Kehade süsteemi sisejõud]] · [[Kehakeel (viipekeel)]] · [[Kehalisus]] · [[Kehtetus]] · [[Kehtivuskinnituse teenus]] · [[Keila Eesti Kodanike Komitee]] · [[Keila lahing (1944)]] · [[Keila valla lipp]] · [[Kellukakõver]] · [[Kelmiküla (Kuressaare)]] · [[Kelt (konjak)]] · [[Kemogeensed setted]] · [[Kerge vaimne alaareng]] · [[Kergetankirühm]] · [[Kes koera saba kergitab, kui koer ise]] · [[Kesk-Eesti lavamaa]] · [[Kesk-Eesti väikemaakonnad]] · [[Kesk-Vigala]] · [[Keskkonna heterogeensus]] · [[Keskkonna isepuhastusvõime]] · [[Keskkonna väärtuse rahaline hindamine]] · [[Keskkonnaaruanne]] · [[Keskkonnabilanss]] · [[Keskkonnaesteetika]] · [[Keskkonnafilosoofia]] · [[Keskkonnafond]] · [[Keskkonnahoidlik eluviis]] · [[Keskkonnainfo]] · [[Keskkonnakorraldus]] · [[Keskkonnakulutused]] · [[Keskkonnakvaliteedinorm]] · [[Keskkonnarisk]] · [[Keskkonnaruumi seadus]] · [[Keskkonnastrateegia]] · [[Keskkonnateadlikkus]] · [[Keskkonnateadvus]] · [[Keskkonnategevuse tulemuslikkuse indikaator]] · [[Keskkonnategevuskava]] · [[Keskmine ping]] · [[Keskmise pronksiaja külm ajajärk]] · [[Keskrajoon (Tallinn)]] · [[Keskratas]] · [[Kestustugevus]] · [[Kettvälk]] · [[Kevadine nigulapäev]] · [[Kevadkülvi volinik]] · [[Kevadpealinn]] · [[Kieveli katekismus]] · [[Kihelkonna põllumeeste konvent]] · [[Kihelkonna valla lipp]] · [[Kihnu valla lipp]] · [[Kihnu valla vapp]] · [[Kiili valla lipp]] · [[Kiir (Põltsamaa ajaleht)]] · [[Kilingi-Nõmme lipp]] · [[Killustatuse ajastu]] · [[Kiloparsek]] · [[Kineskoopkuvar]] · [[Kinnine tootmistsükkel]] · [[Kinnipidamiskoht]] · [[Kinnisliide]] · [[Kirchholmi leping]] · [[Kirde kaitseringkond]] · [[Kirev Karlova]] · [[Kirgiisi kirjandus]] · [[Kiri (post)]] · [[Kiriku vandenõud]] · [[Kirikupühade loend]] · [[Kirjandusarhiiv]] · [[Kirjanduslugu]] · [[Pärandkooslus]] · [[Pärimuskultuuri fond]] · [[Päringutarkvara]] · [[Pärisalamhulk]] · [[Pärisaruniit]] · [[Pärispatuta Saamise Mariaanide kindralülemate loend]] · [[Pärnik]] · [[Pärnu komtuur]] · [[Pärnu komtuurkond]] · [[Pärnu krahvkond]] · [[Pärnu Raadio]] · [[Pärnu-Jaagupi põllumeeste konvent]] · [[Pärsti valla vapp]] · [[Põdrala valla lipp]] · [[Põhi-Lõuna]] · [[Põhikliimavööde]] · [[Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava]] · [[Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava]] · [[Põhilainekuju]] · [[Põhiseaduse kriis 1930. aastate algul Eesti Vabariigis]] · [[Põhivärvinimede teooria]] · [[Põhivõnkumine]] · [[Põhja- ja Baltimaade kultuuri mobiilsusprogramm]] · [[Põhjamaade kirjanike atlas]] · [[Põhjamaade Kompetentsikeskused]] · [[Polüploidsus]] · [[Pomel]] · [[Pontes novi]] · [[Ponuur]] · [[Poogen (portaal)]] · [[Poola armee 1939. aastal]] · [[Poolitamata muhvsidur]] · [[Poolitatud muhvsidur]] · [[Poolkera]] · [[Poolkera (geograafia)]] · [[Poollõik]] · [[Poolvaba elektron]] · [[Positiivne arv]] · [[Positiivne sisepind]] · [[Positiivsuspiirkond]] · [[Pottsepis]] · [[Prügikalad]] · [[Pragmapoeetika]] · [[Praktiline Arvutikasutaja]] · [[Prefikskood]] · [[Preisimaa hertsog]] · [[Prenüülkloriid]] · [[Presidendi sõnavõistlus]] · [[Primaarmähis]] · [[Primaarne süsinikuaatom]] · [[Primaarpinge]] · [[Primaarrelee]] · [[Primaartõrge]] · [[Primaarvalgusallikas]] · [[Primaarvool]] · [[Primus]] · [[Probleemtoode]] · [[Professorite Instituut]] · [[Profilograaf]] · [[Programmeerimiskeel Assembler]] · [[Progressiivne džäss]] · [[Projekt (ehitus)]] · [[Prokarüootne rakk]] · [[Proliferatiivne glomerulonefriit]] · [[Promootor (keemia)]] · [[Promulgeerimine]] · [[Pronksiaja kliimaoptimum]] · [[Proportsionaaljaotur]] · [[Prosenhüümne rakk]] · [[Psühholoogi eetikakoodeks]] · [[Pseudomütoloogia]] · [[Pseudovoor]] · [[Publitsistlik romaan]] · [[Pudiviru]] · [[Puhas mõistus]] · [[Puhastuskulu]] · [[Puhja valla lipp]] · [[Puhtimaginaararv]] · [[Puhverdusvõime (ökoloogia)]] · [[Puidumäärus]] · [[Puiskarjamaa]] · [[Puistuelement]] · [[Puitehistöö]] · [[Puitmaterjal]] · [[Puittoode]] · [[Puitumine]] · [[Pulseeriv pinge (tugevusõpetus)]] · [[Punalipp (Orissaare)]] · [[PunaMust]] · [[Punane raamat]] · [[Punane roos]] · [[Punapäine päikseloojang]] · [[Punkaharju peaministrite kohtumine]] · [[Punktkoormus]] · [[Putkõis]] · [[Puuaiasõda]] · [[Puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standardreeglid]] · [[Puulane ja Tohtlane]] · [[Puutepingekaitse]] · [[Sisekaitseakadeemia päästekolledž]] · [[Normaalrõhk]] · [[Aluspind]] · [[Alutaguse maakond]] · [[Alveool]] · [[Ambatomifanga saar]] · [[Ambla põllumeeste konvent]] · [[Ambla valla vapp]] · [[Amfibiont]] · [[Amfoteerne aine]] · [[Amplituudpinge]] · [[Ampomatobe neem]] · [[Amuletid]] · [[Laialehiste metsade vöönd]] · [[Laiapinnalise grafeeni valmistamine keemilise aurufaassadestuse meetodil]] · [[Laimjala valla lipp]] · [[Laine amplituud]] · [[Laine murdumine]] · [[Laineperiood]] · [[Lainete murdumisseadus]] · [[Lamerihmülekanne]] · [[Lammorg]] · [[Lampivaara ametüstikaevandus]] · [[Langatuslehter]] · [[Langenud vabadusvõitleja päev]] · [[Lapsetoetus]] · [[Laste suremuskordaja]] · [[Lasteülikool]] · [[Lasumuselemendid]] · [[Lasva valla lipp]] · [[Latiivne määrus]] · [[Laugjas erosioon]] · [[Laugrannik]] · [[Laulasmaa deklaratsioon]] · [[Laulusillad]] · [[Lause kõrvalliikmed]] · [[Lause põhitüübid]] · [[Lause suhtluseesmärk]] · [[Lausetüüp]] · [[Lavassaare valla lipp]] · [[Lebelistika]] · [[Leedu meedia]] · [[Leedumaa kuberneride loend]] · [[Leevi lahing]] · [[Lefebvre'i ruumiteooria]] · [[Legasteenia]] · [[Lehtedetupp]] · [[Lehtmetsavöönd]] · [[Lehtse valla vapp]] · [[Leida Peips (kokteil)]] · [[Leivaauto]] · [[Lektoloogia]] · [[Lembeluul]] · [[Lend üle mägede]] · [[Leningradi must]] · [[Leninlik Tee (ajaleht)]] · [[Lepna surnumaja]] · [[Leviathan (ingel)]] · [[Levinud väärarusaam]] · [[Lihtöeldis]] · [[Lihtintress]] · [[Lihtne teist järku diferentsiaalvõrrand]] · [[Lihula jaoskonnakohus]] · [[Lihula komtuur]] · [[Lihula komtuurkond]] · [[Lihula põllumeeste konvent]] · [[Lihvmääre]] · [[Liigendmehhanism]] · [[Liigierisus (ökoloogia)]] · [[Liigikaitse]] · [[Liigikaitseline introduktsioon]] · [[Liiklussõlm]] · [[Liiklussagedus]] · [[Liikumatu liide]] · [[Liite võll]] · [[Liitheli]] · [[Liitintervall]] · [[Liitlane]] · [[Liitlasriik]] · [[Liitsed minevikuajad]] · [[Liittähk]] · [[Liivimaa Kroonika]] · [[Liivimaa maamarssal]] · [[Liivimaa maapäev]] · [[Liivimaa ordu maamarssal]] · [[Liköör (kakaomass)]] · [[Lindanisa (ring)]] · [[Lindiskandaal]] · [[Lineaarvõrratusesüsteem]] · [[Lingayeni lahe dessant (1941)]] · [[Lingayeni lahe lahing]] · [[Linnaelanikud (provintsiaalõigus)]] · [[Linnaline asula]] · [[Linnaline liikuvus]] · [[Linnaregioon]] · [[Lintlihvpink]] · [[Lipukaartide mäng]] · [[Lisandusi mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis]] · [[Lisavarustus]] · [[Litereerimine]] · [[Liugkontakt]] · [[Livländische Güterurkunden]] · [[1974. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[1975. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[1976. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[Düü]] · [[Düaad]] · [[Dünaamiline IP-aadress]] · [[Lähisantarktiline kliimavööde]] · [[Lähistroopiline kliimavööde]] · [[Lähtetoorik]] · [[Läitenöör]] · [[Läti meedia]] · [[Lõhisfaasmootor]] · [[Lõhkaja]] · [[Lõhkamismasin]] · [[Lõhkelaeng]] · [[Lõiketöötlemine]] · [[Lõikumissuhete printsiip]] · [[Lõuna põllumeeste konvent]] · [[Lõuna-Eesti maastikuvaldkond]] · [[Lõunapassaathoovus (Atlandi ookean)]] · [[Lõunapassaathoovus (India ookean)]] · [[Lõunapassaathoovus (Vaikne ookean)]] · [[Lössikõrb]] · [[Lühendite loend]] · [[Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja]] · [[Lühiteraapia]] · [[Lüli ülekandesuhe]] · [[Lülitatav sidur]] · [[Lünett (masinaehitus)]] · [[Lüofoobsus]] · [[Lodenrode ja Koila]] · [[Loetud read]] · [[Logelemine]] · [[Logical Learning Theory]] · [[Logistika mõisteid]] · [[Logistikasüsteem]] · [[Lokatiivne määrus]] · [[Loksa valla vapp]] · [[Londoni haldusjaotus]] · [[Loodna valla lipp]] · [[Looduse õigused]] · [[Looduse ühetaolisus]] · [[Looduskaitse biogeograafia]] · [[Looduskirjanik]] · [[Looduskompleks]] · [[Looduslähedane vesiehitus]] · [[Looduslik karjamaa]] · [[Looduslik kooslus]] · [[Looduslik niit]] · [[Looduslik rohumaa]] · [[Loodusvara kasutusõiguse tasu]] · [[Loodusvara säästev hind]] · [[Loodusvarade nappus]] · [[Loogikatehe]] · [[Loogilised uurimused (Frege)]] · [[Loogilised uurimused (Trendelenburg)]] · [[Loomaarstide Koda]] · [[Loomeliitude ühispleenum]] · [[Loomingu talvekool]] · [[Loomislaul]] · [[Loomulik duur]] · [[Loomuliku iibe kordaja]] · [[Lossifoogtikohus]] · [[Lovi]] · [[Lutter von der Recke]] · [[Luuaraag]] · [[Luunja valla lipp]] · [[Maa ja rahvas]] · [[Maa Nõukogu]] · [[Maa Walla Kuulutaja]] · [[Maahingaus]] · [[Maailm (filosoofia)]] · [[Maailma atlas (Eesti Entsüklopeediakirjastus)]] · [[Maailma Kultuurinõukogu]] · [[Maailmaharidus]] · [[Maailmamudel]] · [[Maailmasüsteem]] · [[Maale ohtlikkude asteroidide loend]] · [[Maameeste lipkond]] · [[Maapäev (rüütelkond)]] · [[Maardu lipp]] · [[Maarja aasta]] · [[Maasilinna foogt]] · [[Maasilinna foogtkond]] · [[Maasilinna foogtkonna ametnike loend]] · [[Maateaduste mõisteid (Ä)]] · [[Maateaduste mõisteid (Ü)]] · [[Maateaduste mõisteid (B)]] · [[Maateaduste mõisteid (C)]] · [[Maateaduste mõisteid (E)]] · [[Maateaduste mõisteid (F)]] · [[Maateaduste mõisteid (G)]] · [[Maateaduste mõisteid (H)]] · [[Maateaduste mõisteid (J)]] · [[Maateaduste mõisteid (K)]] · [[Maateaduste mõisteid (L)]] · [[Maateaduste mõisteid (N)]] · [[Maateaduste mõisteid (S)]] · [[Maateaduste mõisteid (W)]] · [[Maateaduste mõistete loendid]] · [[!Ka-Boom! Estudio]] · [[0,7% eesmärk]] · [[00-tüüpi sort]] · [[00-tüüpi sortide segu]] · [[1. Eesti Piirikaitserügement]] · [[1. jaanuar 2008]] · [[1. Saarekaitse rügement]] · [[1. Soomusrongi Rügement]] · [[10 miljoni dollari afäär]] · [[100-protsendiline alkohol]] · [[13. kuupalk]] · [[13. sajand Eestis]] · [[16. sajand Eestis]] · [[181. Eesti julgestusgrupp]] · [[Põhjamaade Laste ja Noorte Komitee]] · [[Põhjamaade mänguprogramm]] · [[Põhjamaade Magistriõpe]] · [[Põhjamaade majandus]] · [[Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis]] · [[Põhjamaade näitekirjandusauhind]] · [[Põhjamaade Nõukogu bioenergiaauhind]] · [[Põhjamaade Põllumajandusuuringute Ühiskomitee]] · [[Põhjamaade raamatukogunädal]] · [[Põhjavee survetase]] · [[Põhjaveetoiteala]] · [[Põie-lootekusejuha sopis]] · [[Põikmadal]] · [[Põikpind]] · [[Põikpinna telginertsmoment]] · [[Põllumajanduse mõisteid]] · [[Põllumeeste konvent]] · [[Põllutöökoda]] · [[Põltsamaa foogt]] · [[Põltsamaa põllumeeste konvent]] · [[Põltsamaa valla lipp]] · [[Põlva lipp]] · [[Põlva valla vapp]] · [[Põlva vapp]] · [[Põlvkonnasisene õiglus]] · [[Põlvkonnavaheldus]] · [[Põlvnemine]] · [[Pööripäev]] · [[Pööriselektriväli]] · [[Pöide valla lipp]] · [[Püünis]] · [[Püha]] · [[Pühajärve valla lipp]] · [[Püsiasustusega väikesaar]] · [[Püstivus]] · [[Qingdao]] · [[Raamatuasjandus]] · [[Raamatupidamise eest vastutav isik]] · [[Radiaalaksiaallaager]] · [[Radiaallaager]] · [[Rae valla lipp]] · [[Rahvusvahelise Olümpiakomitee istungjärk]] · [[RNA degradatsioon]] · [[Haruldus]] · [[Rafineeritud õli]] · [[Raha keskmine laekumisperiood]] · [[Rahaline karistus]] · [[Rahva ja eluruumide loendus]] · [[Rahvakomissaride Nõukogu]] · [[Rahvuskultuur]] · [[Rahvusteadused]] · [[Rahvusvähemuste päev]] · [[Rahvusvaheline arenguabi]] · [[Rahvusvaheline konverents, teaduslik konverents]] · [[Rahvusvaheline planeering]] · [[Rahvusvaheline raudteeliin]] · [[Raidkunst]] · [[Raikküla valla lipp]] · [[Rakendusbioloogia]] · [[Rakenduskõrgharidus]] · [[Rakvere foogt]] · [[Rakvere põllumeeste konvent]] · [[Rakvere rattamaraton]] · [[Rakvere Ringkonnakohus]] · [[Randla]] · [[Ranna kaitseliin]] · [[Ranna-, Õhu- ja Sisekaitse Staap]] · [[Rannageoloogia]] · [[Rannak]] · [[Rannu valla vapp]] · [[Rapla põllumeeste konvent]] · [[Rapla valla lipp]] · [[Raplamaa Ühistöö]] · [[Raskusjõud]] · [[Rasvaprotsent]] · [[Ratsionaliseerimise Komitee]] · [[Ratva lahing]] · [[Raudbetoontarind]] · [[Raudvärava lahing]] · [[Raviasutiste ja laboratooriumide seadus]] · [[Ravipedagoogika]] · [[Reaalservituut]] · [[Reaktor (ajakiri)]] · [[Reaktsiooni tee]] · [[Red Star Enterprises]] · [[Põhja- ja Baltimaade koorifestival]] · [[182. Eesti julgestusgrupp]] · [[184. Eesti julgestusgrupp]] · [[185. Eesti julgestusgrupp]] · [[186. Eesti julgestusgrupp]] · [[1911. aasta ülevenemaaline algkoolide loendus]] · [[1926. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[1927. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[1928. aasta Eesti rahareform]] · [[1930. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[1932. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[1933. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[1934. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[1958. aasta Eesti NSV – Soome sõpruskohtumine poksis]] · [[1962. aasta Eesti NSV – Soome sõpruskohtumine poksis]] · [[1965. aasta Eesti NSV – Soome sõpruskohtumine poksis]] · [[1966. aasta Eesti NSV – Soome sõpruskohtumine poksis]] · [[1969. aasta Eesti NSV – Soome sõpruskohtumine poksis]] · [[1969. aasta novembritorm]] · [[1969. aasta täiendav Eesti NSV – Soome sõpruskohtumine poksis]] · [[1989. aasta Eesti NSV – Soome sõpruskohtumine poksis]] · [[1991. aasta Eesti NSV – Soome sõpruskohtumine poksis]] · [[1995. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[1996. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[1997. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[1998. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[1999. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[2. Eesti Piirikaitserügement]] · [[2000. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[2004. aasta olümpiamängude Kreeka-Rooma maadluse Novi Sadi valikturniir]] · [[2005. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[2006. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[2008. aasta Hollandi naiste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[2009. aasta Raadio 2 Aastahitt]] · [[2010. aasta Eesti Muusikaauhinnad]] · [[2010. aasta Eesti Popmuusika Aastaauhinnad]] · [[2010. aasta Raadio 2 Aastahitt]] · [[2011. aasta Eesti Muusikaauhinnad]] · [[2011. aasta Eesti Popmuusika Aastaauhinnad]] · [[2012. aasta Eesti Muusikaauhinnad]] · [[2012. aasta Eesti Popmuusika Aastaauhinnad]] · [[2013. aasta Eesti Muusikaauhinnad]] · [[2013. aasta Eesti Popmuusika Aastaauhinnad]] · [[281. julgestusdiviis]] · [[289. Politsei Jalaväepataljon]] · [[290. Politsei Pioneeripataljon]] · [[291. Politsei Jalaväepataljon]] · [[292. Politsei Jalaväepataljon]] · [[293. Politsei Jalaväepataljon]] · [[3-bensülideenftaliid]] · [[3. Eesti Piirikaitserügement]] · [[31. Eesti Politseipataljon]] · [[32. Eesti Politseipataljon]] · [[45. Relva-SS Grenaderirügement]] · [[46. Relva-SS Grenaderirügement]] · [[47 Eesti ohvitseri kiri]] · [[47. Relva-SS Grenaderirügement]] · [[5. Eesti Piirikaitserügement]] · [[6. Üksik Jalaväepataljon]] · [[60-aastane kliimatsükkel]] · [[659. Eesti Pataljon]] · [[660. Eesti Pataljon]] · [[7. lend]] · [[9. kaardiväe suurtükiväebrigaad]] · [[917. Laskurpolk]] · [[921. Laskurpolk]] · [[925. Laskurpolk]] · [[A-klassi isolatsioon]] · [[A-mast (laevandus)]] · [[Aacheni kongress (1668)]] · [[Aacheni lipp]] · [[Aaderduspintsel]] · [[Aadress (pöördumine)]] · [[Aadressiarvutus]] · [[Aadressiteisendus]] · [[Aadressitu käsk]] · [[Aafrika manner]] · [[Aafrika Teater]] · [[Aasluharohumaa]] · [[Aastaaberratsioon]] · [[Aastaaja tipp]] · [[Aastane sademete hulk]] · [[ABB AS (Norra)]] · [[AOL-tehnika]] · [[AU8]] · [[Nõukogude Liidu siseministrite loend]] · [[Na Agrarnom Fronte]] · [[Naha- ja jalatsitööstus]] · [[Vaimse tervise päev 2007]] · [[Vaimulik kirjandus]] · [[Vaimulik rüütliordu]] · [[Valdemar-Eriku lääniõigus]] · [[Valemivihik]] · [[Valga Sõjaväeringkond]] · [[Valge rumm]] · [[Valguse murdumine]] · [[Valgusreklaam]] · [[Valgustuskirjandus]] · [[Valikvarustus]] · [[Valimisõigus]] · [[Valitsusasutiste tegevus]] · [[Valitsuskriis]] · [[Valjala valla lipp]] · [[Vallassündimuskordaja]] · [[Vana-Liivimaa linnadepäev]] · [[Vana-Pärnu]] · [[Vandenõud maailma valitsemiseks]] · [[Vandersellid]] · [[VapoChill]] · [[Varbla valla lipp]] · [[Varda tööseisund]] · [[Vardas mõjuv jõud]] · [[Varjestatud keerdpaarjuhe]] · [[Varstu valla vapp]] · [[Vasknarva foogtkond]] · [[Mazsalaca vasallilinnus]] · [[VÕTA]] · [[Väike-Ameerika Hääl]] · [[Väikesemõõtkavaline kaart]] · [[Välgutamine (seksuoloogia)]] · [[Väli (muusika)]] · [[Väline kõvaketas]] · [[Välis-Eesti Ühing]] · [[Väliselektronkiht]] · [[Välisringhääling]] · [[Väljaviik]] · [[Vältimatu sotsiaalabi]] · [[Värska valla vapp]] · [[Värskelt õhus]] · [[Värvid Eesti omavalitsuste vappidel]] · [[Vaskvitriol]] · [[Vastseliina põllumeeste konvent]] · [[Vastuolulisus]] · [[Vastupoliitika]] · [[Vedelike füüsikalised omadused]] · [[Vedelikmäärimine]] · [[Vedelikusamba rõhk]] · [[Veebruari keskmine õhutemperatuur]] · [[Veekogude tervendamine]] · [[Veelahkmeahelik]] · [[Veerežiim]] · [[Veetemperatuur]] · [[Veini virde ülepumpamine]] · [[Vektorgraafikatarkvara]] · [[Vene Kirjandusring Tallinnas]] · [[Vene laenud eesti keeles]] · [[Venemaa Keisririigi Kindralstaap]] · [[Venemaa okupatsioon Eestis]] · [[Venemaa riigihaldus]] · [[Ventraalsus]] · [[Veriora valla vapp]] · [[Vertikaalmigratsioon]] · [[Vesikondade tervikmajandamine]] · [[Vesilahustuvad vitamiinid]] · [[Vestfaali süsteem]] · [[Vibroakustiline teraapia]] · [[Vibrokindlus]] · [[Vigala valla vapp]] · [[Vihik (ajakiri)]] · [[Viikingvõitlus]] · [[Viimistlusmaterjalid]] · [[Viimsi valla vapp]] · [[Viis viimast]] · [[Viivikonna rike]] · [[Viljalehed]] · [[Viljandi Eesti Kodanike Komitee]] · [[Viljandi komtuur]] · [[Viljandi lipp]] · [[Viljandi põllumeeste konvent]] · [[Viljandi Ringkonnakohus]] · [[Viljandi vapp]] · [[Villis]] · [[Viltina sadamakompleks]] · [[Viru säru]] · [[Viru-Jaagupi põllumeeste konvent]] · [[Viru-Nigula valla lipp]] · [[Virumaa vapp]] · [[Vlad Țepeși büst]] · [[Vokaalansambel (žanr)]] · [[Vokaalpolüfoonia]] · [[Voldi põllumeeste konvent]] · [[Voolavuspinge]] · [[Voolukiirus]] · [[Vooluristlõige]] · [[Voor (keeleteadus)]] · [[Läänemere Bioloogid]] · [[Läätseline porfüroblast]] · [[Läbim]] · [[Lähiajalugu]] · [[Põhja-Sakala valla lipp]] · [[Säästev elatis]] · [[Säästev tehnoloogia]] · [[Säde (1951)]] · [[Säilitamine (arhiivindus)]] · [[Särgiskandaal]] · [[Sõjategevus Eestis 1941. aastal]] · [[Sõjavägede Staabi II osakond]] · [[Sõlmevahe]] · [[Sõltuvusmäärus]] · [[Sõnnikuhark]] · [[Sõrmpukssidur]] · [[Sõrulased]] · [[Söebassein]] · [[Süüteokoosseis]] · [[Süütetaht]] · [[Sügisene madisepäev]] · [[Sügispealinn]] · [[Sümbolid Eesti omavalitsuste vappidel]] · [[Sümmeetriakaalutlused]] · [[Sünergiline mõju]] · [[Süsinikskelett]] · [[Süvvahavva Koulu]] · [[Sēlpilsi foogt]] · [[Sobitusrühm]] · [[Soklikorrus]] · [[Soodaglasuur]] · [[Soojusefekt]] · [[Soojuskihistus]] · [[Soojusmasina kasutegur]] · [[Soojusvöö]] · [[Soolak]] · [[Soome jäähokimeeskond 2010. aasta taliolümpiamängudel]] · [[Soome-ugri rahvaste folkloorifestival]] · [[Soome-ugri rahvaste konsultatiivkomitee]] · [[Soostunud metsad]] · [[Sooviljelus]] · [[Soovlause]] · [[Sortside saladused]] · [[Sotsiaalkapital]] · [[Sotsiaalmaks]] · [[Sotsiaalne aruanne]] · [[Sotsiaalne kompetentsus]] · [[Sotsiaalne vahetus]] · [[Sotsiaalne vastutus]] · [[Sotsiaalteenus]] · [[Sotsialistlik Küla]] · [[Species sensibilis]] · [[Sportjaht]] · [[Stabiilsuse kadu]] · [[Stalinlik Saak]] · [[Standarditud sündimuskordaja]] · [[Standardproov]] · [[Statistika mõisteid]] · [[Stephan Raabe]] · [[Stohhastiline planeerimine]] · [[Stratigraafia mõisteid]] · [[Stroof (tants)]] · [[Struktuurigeoloogia mõisteid]] · [[Subjekt (loogika)]] · [[Subjekt-objekt-suhe]] · [[Subjektifilosoofia]] · [[Sublitoraal (limnoloogia)]] · [[Subsideerimine]] · [[Substitutsioon]] · [[Sugutäkk]] · [[Suguvõsa]] · [[Suhkruturniir]] · [[Suhteline vanus]] · [[Suhteline viga]] · [[Suhtumisluul]] · [[Sularahalehm]] · [[Sulawesi kohv]] · [[Sulfaatijad bakterid]] · [[Sump]] · [[Sun FM]] · [[Sundbyberg (asula)]] · [[Sundfossi lüüs]] · [[Sunnismaisus]] · [[Supilinna Tirin]] · [[Suremuse üldkordaja]] · [[Surulaeng]] · [[Suur tamm]] · [[Suurbritannia meedia]] · [[Suure rahvasterändamise aja kliimapessimum]] · [[Suure-Jaani jaoskonnakohus]] · [[Suure-Jaani linna lipp]] · [[Suure-Jaani põllumeeste konvent]] · [[Suurendav lüli]] · [[Suurmõmmik]] · [[Suurtükiväe Inspektuur]] · [[Suvekvintett]] · [[Suvelilled]] · [[Suvistepüha]] · [[TM-37]] · [[Sõjategevus Eestis 1944]] · [[Padrun (masinaehitus)]] · [[Pagaripärmi adhesiinid]] · [[Paguvesi]] · [[Paide foogtikohus]] · [[Paide komtuur]] · [[Paide põllumeeste konvent]] · [[Paide piiramine (1581)]] · [[Äärmusliku usugrupi psühholoogia]] · [[Äge pulmokardiaalne puudulikkus]] · [[Ärihai]] · [[Ärisaladus]] · [[Õhtumaade muusikalugu I]] · [[Õhukesed polümeerkiled]] · [[Õhusaasteained]] · [[Õhutemperatuuri miinimum]] · [[Õhutusklapp]] · [[Õigusperekond]] · [[Õigusprintsiip]] · [[Õigusteaduse mõisteid]] · [[Õigusvõime]] · [[Õlikivide uurimise laboratoorium]] · [[Õpetajate Koda]] · [[Õpilasfirma]] · [[Õppemoodul]] · [[Ööpäevaringne tugevdatud toetusega hooldamine]] · [[Öeldise jaatav vorm fokuseeritud eituse korral]] · [[Öeldisverb]] · [[Ökoamplituud]] · [[Ökoloogia mõisteid]] · [[Ökopessimism]] · [[Ühe muutuja polünoom]] · [[Üheaastased talvetaimed]] · [[Ühefaasiline kommutaatormootor]] · [[Üheksakümne kuue kopikane livonees]] · [[Ühendustee]] · [[Üheverstane topograafiline kaart]] · [[Ühine hädaabi palve]] · [[Ühisantenn]] · [[Ühiskeel]] · [[Ühistöö Jõud]] · [[Ühistegevuskoda]] · [[Ühtivad sirged]] · [[Ühtlane sirgjooneline liikumine]] · [[Ühtne Eesti suurkogu]] · [[Üksikpuude rinne]] · [[Üksjalg]] · [[Ülavesi]] · [[Üldine usundilugu]] · [[Üldpatoloogia]] · [[Üleandmise leping]] · [[Ülemine kvartiil]] · [[Üleminekuperiood (1990–1992)]] · [[Ülenurme valla vapp]] · [[Ülesseade]] · [[Üliõpilaskond]] · [[Ülijumal]] · [[Ülikool relvavabaks]] · [[Ümarmaterjal]] · [[Šugni-rušani keeled]] · [[Šveitsi haridussüsteem]] · [[Väändeprinkus]] · [[Vääriskala]] · [[Väärispuit]] · [[Väärnegatiivne tulemus]] · [[Väärpositiivne tulemus]] · [[Väärtusarendus]] · [[Väävlibakterid]] · [[Värtnaõli]] · [[Värvikompositsioon]] · [[Väsimuspiir]] · [[Väsimuspiirkoormus]] · [[Võhma vapp]] · [[Võimehüpotees]] · [[Võimekusluul]] · [[Võllhammasratas]] · [[Võllisüsteem]] · [[Võnnu foogt]] · [[Võrguprinter]] · [[Võrsumissõlmkond]] · [[Võru maavolikogu (1940)]] · [[Võru põllumeeste konvent]] · [[Võru sadul]] · [[Võru valla lipp]] · [[Võruvisioon]] · [[Võsu vapp]] · [[Württembergi kuningas]] · [[Würzburgi ülikooli kunstiajaloo instituut]] · [[Waltzingi Saint-Bernardi kirik]] · [[WAP-reklaam]] · [[Where the Truth Lies]] · [[Woldouby seis]] · [[X noorte laulupeo kava]] · [[Ya'an Shi (maakonna õigustega linn)]] · [[Ya'ani maakond]] · [[Yilin]] · [[Ylle, Culle, Env, Muntelene, Tappete, Yalde, Melete ja Cake]] · [[Zaijaniidide riik]] · [[Zooloogia mõisteid]] · [[Zurab Nogaideli valitsus]] · [[Zwiesprache]] · [[Avanduse valla vapp]] · [[Avariiplaaster]] · [[Avasüsteem]] · [[Avatud menetlus]] · [[Avinurme Eesti Kodanike Komitee]] · [[Avinurme lahing]] · [[Avinurme valla lipp]] · [[Avinurme valla vapp]] · [[Baasõli]] · [[Babylon 5 sõjad]] · [[Bahreini ḩākim]] · [[Baieri hertsog]] · [[Saksi-Hildburghauseni hertsog]] · [[Saksi-Jena hertsog]] · [[Saksi-Meiningeni hertsog]] · [[Saladuslik Käsi]] · [[Salajane pealtkuulamine ja salvestamine]] · [[Salme kaitseliin]] · [[Saltser]] · [[Salumetsad]] · [[Samarõhupind]] · [[Samblikuained]] · [[San Juan Theater]] · [[San Luis Potosí vald]] · [[San Marino kaptenregendid 1701–1800]] · [[Sangaste põllumeeste konvent]] · [[Sangaste valla lipp]] · [[Saprofüüt]] · [[Saproob]] · [[Saprotroof]] · [[Sarvdüstroofia]] · [[Satelliidi testimine]] · [[Satelliitokeanograafia]] · [[SdKfz 251/22]] · [[SdKfz 7 Flakvierling]] · [[Seadis]] · [[Seadusandlik Delegatsioon]] · [[Seanina (sõjandus)]] · [[Sedimentatsioon (geoloogia)]] · [[Sedimentoloogia mõisteid]] · [[Seisab üksi mäe peal]] · [[Seismilised pinnalained]] · [[Seisundimäärus]] · [[Seisuslik monarhia]] · [[Seksiostjad]] · [[Seksuaalne eelistus]] · [[Sekundaarelement]] · [[Sekundaarmähis]] · [[Sekundaarne süsinikuaatom]] · [[Sekundaarpinge]] · [[Sekundaarrelee]] · [[Sekundaartõrge]] · [[Sekundaarvalgusallikas]] · [[Sekundaarvool]] · [[Selgitustaotlus]] · [[Selitamine]] · [[Semantiline väärtus]] · [[Semiootika mõisteid]] · [[Semioversum]] · [[Semivoltiinsus]] · [[Seotud laiend]] · [[Seouli piiskopid ja peapiiskopid]] · [[Septembri keskmine õhutemperatuur]] · [[Serbia ja Montenegro lagunemine]] · [[Seriaalkonstruktsioon]] · [[Seto leelopäev]] · [[Shanghai Shi]] · [[Side (majandus)]] · [[Siderotroofne järv]] · [[Sidumisbatika]] · [[Sigimine]] · [[Sihtotstarbeline arenguabi]] · [[Siioni prioraadi suurmeistrite nimekirjad]] · [[Siirdeühiskond]] · [[Siirdeveed]] · [[Siire (masinaehitus)]] · [[Silelihasrakud]] · [[Sillakohus]] · [[Sillamäe lipp]] · [[Silm (geograafia)]] · [[Silotid]] · [[Simuleerimine]] · [[Simuna põllumeeste konvent]] · [[Simunapäev (luulekogu)]] · [[Sinised koridorid]] · [[Sinna ja tagasi]] · [[Sipelgaõli]] · [[Sireen (ajakiri)]] · [[Sisehõõrdumine]] · [[Siseveekogu]] · [[Siseveekogu (poliitiline geograafia)]] · [[Sisuedastus]] · [[Sisuline ühildumine]] · [[Skandinaavia õigusrealism]] · [[Skangpoomijad]] · [[Skeletilihaskude]] · [[Skype'i auhind]] · [[Slaavi laenud eesti keeles]] · [[Sleipniri stipendium]] · [[Sloveeni kirjandus]] · [[Anadroomne leht]] · [[Analüütilise filosoofia seminar]] · [[Analoogiamaagia]] · [[Anarhia (Tõnu Trubetsky luulekogu)]] · [[Anatoomilis-terapeutiline keemiline kood]] · [[Andekas laps]] · [[Anija valla lipp]] · [[Anija valla vapp]] · [[Animatöör]] · [[Annual Gulf Breeze UFO Conference]] · [[Ansamblimuusika]] · [[Antarktiline kliimavööde]] · [[Antiikkultuur]] · [[Antipateetiline eksitus]] · [[Antsla Tarbijate Ühistu]] · [[Aparaadiõli]] · [[Aplikatuur]] · [[Apologeedid]] · [[Aposterioorne teadmine]] · [[Applespot]] · [[Aprilli keskmine õhutemperatuur]] · [[Aprioorne teadmine]] · [[Araabika kohv]] · [[Are valla lipp]] · [[Are valla vapp]] · [[Arenguabi agentuur]] · [[Arenguabi lahtisidumine]] · [[Arenguabi rahavood]] · [[Arenguabi sidumine]] · [[Arengumaade võlakriis]] · [[Argumendid Jumala olemasolu vastu]] · [[Argumentatsioon]] · [[Arktiline õhumass]] · [[Arktiline geograafiline vööde]] · [[Armeegrupp A]] · [[Armeegrupp Felber]] · [[Aruandlusstandardid AccountAbility 1000]] · [[Aruküla vapp]] · [[Arukus (filosoofia)]] · [[Arumetsad]] · [[Aruniit]] · [[Arup & Arup Ltd]] · [[Arutlev kirjand]] · [[Arvamusliider]] · [[Arvjada]] · [[Arvprogrammpink]] · [[Arvutuslaud]] · [[Arvutusliku Tehisintellekti Keskus]] · [[Asümmeetriatundlikkuse tegur]] · [[Asendiisomeeria]] · [[Asendustaastamine]] · [[Aseri valla lipp]] · [[Asfaltbetoonkate]] · [[Asjaajamine]] · [[Aspektverb]] · [[Assai (vili)]] · [[Astmeline dissotsiatsioon]] · [[Astmeline polümerisatsioon]] · [[Astmeline suurus]] · [[Astmeline tulumaks]] · [[Astraalmüüdid]] · [[Astronoomiline kevad]] · [[Astronoomiline sügis]] · [[Astronoomiline suvi]] · [[Astronoomiline talv]] · [[Atmosfääri koostis]] · [[Atmosfäärikaitse]] · [[Atmosfäärikiht]] · [[Atmosfäärirõhk]] · [[Atonaalne helirida]] · [[August Rauberi medal]] · [[Augusti keskmine õhutemperatuur]] · [[Aurustamine]] · [[Austria keiser ja Ungari kuningas]] · [[Austusobjekt]] · [[Autohtoonne liik]] · [[Automaatika mõisteid]] · [[Automaatjuhtimissüsteem]] · [[Automaatreguleerimine]] · [[Automaattootmissüsteem]] · [[Auvilistlane]] · [[Auvis]] · [[Ava]] · [[Ava (masinaehitus)]] · [[Avalik arutelu]] · [[Avalik teave]] · [[Avalikustamise strateegia]] · [[Avamus]] · [[Avanduse valla lipp]] · [[Raua tänava lahing]] · [[Sahara kiltmaa]] · [[Saika punkrilahing]] · [[Saksa Julgeolekupolitsei ja SD]] · [[Saksa kuningas]] · [[Saksa laenud eesti keeles]] · [[Saksa okupatsioon Ingeris]] · [[Saksamaa lõhenemine]] · [[Saksamaa rahvuslill]] · [[Saksi valla vapp]] · [[Saksi-Altenburgi hertsog]] · [[Baieri kuningas]] · [[Bakteriaalne endokardiit]] · [[Bakteriaalne perikardiit]] · [[Balansseerimine]] · [[Baldrisy neem]] · [[Balti küsimus]] · [[Baltikum – õppimata õppetunnid]] · [[BAM – raudtee eikuhugi]] · [[Barbadose kindralkuberneride loend]] · [[Barcelona protsess]] · [[Baruto – tõlkes kaduma läinud]] · [[Baueri reegel]] · [[Beetakiirgus]] · [[BEG]] · [[Belau saared]] · [[Benedictus XVI kanoniseerimised]] · [[Benedictus XVI oikumeeniline tegevus]] · [[Benedictus XVI pastoraalsed visiidid]] · [[Benedictus XVI poolt moodustatud piiskopkonnad]] · [[Benedictus XVI välispoliitika]] · [[Betoonipäev]] · [[Bikar]] · [[Bimetalltajur]] · [[Binauraalne tuiklemine]] · [[Biogeograafiline rajoneerimine]] · [[Biograafiad (Ä)]] · [[Biohermeneutika]] · [[Bioloogiline surm]] · [[Bioloogiline vanus]] · [[Biomeetrilised isikuandmed]] · [[Bioplastid]] · [[Biruutvõrrand]] · [[Bis!]] · [[Björk – õpi Põhjamaades!]] · [[BK77]] · [[Blåkulla nõiaprotsessid]] · [[Botaanika mõisteid]] · [[Brahma päev]] · [[Bremeni komtuur]] · [[Brutoproduktsioon]] · [[Brutoreaktsioon]] · [[Buršvilistlane]] · [[Burera]] · [[Burjaadi kirjandus]] · [[Burromeeter]] · [[Bussifirma]] · [[Butaani ja propaani segu]] · [[C-klassi isolatsioon]] · [[Tartu Ülikooli botaanika ja ökoloogia instituut]] · [[C-tüüpi isiksus]] · [[Cantori aksioom]] · [[Chargiertenconvent]] · [[Chełmno piiskoppide loend]] · [[Claudia Ševtšenko flamenkotantsu stuudio]] · [[CM1200HC-66H]] · [[CO2-tootlus]] · [[Commodore BASIC emulaatorid]] · [[Corno alto - corno basso]] · [[Cul de sac resonants]] · [[Cutasept F]] · [[Daktülograafia]] · [[Daktüloloogia]] · [[Damchen Garwa'i Nagpo]] · [[Dandong]] · [[Datoveksel]] · [[De fide orthodoxa]] · [[Deduktiivne arutlus]] · [[Deduktiivne loogika]] · [[Deem]] · [[Defektoskoop]] · [[Definiitsus ja indefiniitsus]] · [[Deformatsioonienergia tihedus]] · [[Deformatsioonivõrrand]] · [[Deglatsiatsioon]] · [[Dekontaminatsioon]] · [[Delegeerimine]] · [[Deltarannik]] · [[Deluviaalsed veed]] · [[Demineraliseerimine]] · [[Demograafiline kriis]] · [[Demokraatlikud vabadused]] · [[Dendropark]] · [[Denominatio intrinseca]] · [[Deplaneerumine]] · [[Depressant (ökoloogia)]] · [[DeStudio]] · [[Güby valla vapp]] · [[Tehnoloogia sotsiaalne kujundamine]] · [[Tehnoloogiline masin]] · [[Tehnoloogiline optimism]] · [[Teine Arnold]] · [[Teine rinne]] · [[Teise maailmasõja väejuhid]] · [[Teisikuluul]] · [[Tejo lahing]] · [[Tektooniline režiim]] · [[Tektoonilised rikked]] · [[Tektoonilised tsüklid]] · [[Telefoniõigus]] · [[Telekommunikatsiooni mõisteid]] · [[Tempel (stantsimine)]] · [[Tensori järk]] · [[Tentaakel]] · [[Teoloogia summa Ia q. 23]] · [[Teoloogia summa Ia q. 24]] · [[Teoloogia summa Ia q. 36]] · [[Teose kompileerimine]] · [[Teraskündja]] · [[Teravmäed]] · [[Tereki Tšetšeenia Vabariik]] · [[Termomehaaniline liide]] · [[Termotakistustajur]] · [[Territoriaalne planeerimine]] · [[Territoriaalseisus]] · [[Terve Mõistuse Sündikaat]] · [[Terviklik tootepoliitika]] · [[Tervitusi Nõukogude Eestist!]] · [[Tetraeedriline süsinik]] · [[The College Enquirer]] · [[Tiheasustusala]] · [[Tihendamine]] · [[Tihendusmääre]] · [[Tiina Kapperi tantsustuudio]] · [[Tikutoosietikett]] · [[Tingimusmäärus]] · [[Tinglik voolavuspinge]] · [[Tingmärklühend]] · [[Tippmeloodia]] · [[Toetatud elamine]] · [[Toetatud töötamine]] · [[Toffleri ühiskonnaarengu lained]] · [[Toimesüsteem]] · [[Toimesüsteemi analüüs]] · [[Toimetuleku riiklik õppekava]] · [[Toimetulekukool]] · [[Toitumissuhted]] · [[Tokseemia]] · [[Tonaalne helirida]] · [[Tonalism]] · [[Tondiöömaja]] · [[Toolse foogtkond]] · [[Toomapäev]] · [[Toomgild]] · [[Toompea tulekahju]] · [[Tooni]] · [[Tooniline suurus]] · [[Toora Jookus]] · [[Toormemahukas tootmine]] · [[Tootmise automatiseerimine]] · [[Tootmise hierarhiline juhtimine]] · [[Tootmisprotsess]] · [[Topoloogiline teisendus]] · [[Torgu valla lipp]] · [[Torgu vallateede loend]] · [[Torma põllumeeste konvent]] · [[Totalitaarne riik]] · [[Townsendi teine koefitsient]] · [[Trükiajakirjandus]] · [[Trükilülitus]] · [[Trükiveakurat]] · [[Traagika]] · [[Traditsiooniline rahvastiku taastetüüp]] · [[Traktoristi Hääl]] · [[Transtsendentne üleloomulik olend]] · [[Trapetsiaalsed hauaplaadid]] · [[Trapetskeere]] · [[Treitera]] · [[TriaLogos]] · [[Triboloogia mõisteid]] · [[Trofogeenne kiht]] · [[Troofiline interaktsioon]] · [[Truvori rist]] · [[Tsüklilisus rahvusvahelistes suhetes]] · [[Tsüklomorfoos]] · [[Tsemendivabriku "Port-Kunda" võlatähikud]] · [[Tsementiitimine]] · [[Tsenter (masinaehitus)]] · [[Tsentraaltelg]] · [[Tsentraalvakuool]] · [[Tsentraliseeritud riik]] · [[Tsentrifugaalkiirendi]] · [[Tsiteerimine (filosoofia)]] · [[Tsiteerimise demonstratiiviteooria]] · [[Tsiteerimise pilditeooria]] · [[Tsiviilokupatsioon]] · [[Tudulinna sulglohk]] · [[Paide Vallimäe mündileid]] · [[Paindekatse]] · [[Paindtootmismoodul]] · [[Paindtootmissüsteem]] · [[Paistu põllumeeste konvent]] · [[Paistu valla lipp]] · [[Pajusi valla lipp]] · [[Pakisorteerimisliin]] · [[Pala (muusika)]] · [[Palamuse valla lipp]] · [[Paldiski kreis]] · [[Paldiski lipp]] · [[Paldiski vapp]] · [[Paleogeograafia mõisteid]] · [[Paleotsönoos]] · [[Paluküla kerge]] · [[Palumetsad]] · [[Palupera valla lipp]] · [[Palusalu]] · [[Pan Grpowski]] · [[Panathenaikoni staadion]] · [[Pandivere servamoodustiste vöönd]] · [[Pará osariigi lipp]] · [[Paralleelsiin]] · [[Paranenud ravist hoolimata]] · [[Paranoiline luul]] · [[Parasiitsõna]] · [[Parasitoid (moodustis)]] · [[Parasvöö]] · [[Parasvöötme kliima]] · [[Parenhüümne rakk]] · [[Pargi tänav (Raadi)]] · [[Paroksüsm (geoloogia)]] · [[Parred]] · [[Partituuride digitaalsete kollektsioonide loend]] · [[Passionaarne tõuge]] · [[Patarei (sõjandus)]] · [[Patendiõigus]] · [[Patendiraamatukogu]] · [[Patutunnistamise sakrament]] · [[Paulus VI kanoniseerimised]] · [[Paunvere]] · [[Paunvere väljanäitus]] · [[Peakorje]] · [[Peamine Muhu väina laevatee]] · [[Peamurre]] · [[Pearaharahutused]] · [[Peeter I lapsepõlv ja noorpõlv]] · [[Peipsivenelaste külad]] · [[Pekingi deklaratsioon]] · [[Pelobiondid]] · [[Penetromeeter]] · [[Perekonnaleht]] · [[Peretoetused]] · [[Perfektiivne situatsioon]] · [[Performatiivsus]] · [[Personaalne auaste]] · [[Pesitsemine]] · [[Peterburi Kunstide Edendamise Selts]] · [[Petrogradi erakorraline komisjon võitluseks kontrrevolutsiooni ja sabotaažiga]] · [[Petrogradi Rahvusasjade Komissariaat]] · [[Petroloogia mõisteid]] · [[Petrotektoonilised kooslused]] · [[Petseri maakonna vapp]] · [[Petseri põllumeeste konvent]] · [[Philosophia]] · [[Pidurdussünaps]] · [[Pihustuspürolüüs]] · [[Pihutoidulised]] · [[Piiramisrõngas]] · [[Piiramplituuddiagramm]] · [[Piiriülene saaste]] · [[Piirmõõde]] · [[Piirpingevahemik]] · [[Piisav tingimus]] · [[Pilistvere põllumeeste konvent]] · [[Pillitundmine]] · [[Pimesimultaan]] · [[Pindtugevus]] · [[Pindväsimuskulumine]] · [[Pingetsükkel]] · [[Pinguga liide]] · [[Pinna asendihälve]] · [[Pinnakääritamine]] · [[Pinnakaredustegur]] · [[Pinnasevesi]] · [[Pinnatugevustegur]] · [[Pinnaviimistlusketas]] · [[Pirgu Arenduskeskuse mälusektor]] · [[Pirita linnaosa lipp]] · [[Pirita linnaosa vapp]] · [[Pirita tee (Loo)]] · [[Pitka mägi]] · [[Pius IX kanoniseerimised]] · [[Pius IX moodustatud piiskopkonnad]] · [[Pius X kanoniseeritud pühakud]] · [[Pius X moodustatud piiskopkonnad]] · [[Pius XI moodustatud piiskopkonnad]] · [[Pius XII kanoniseeritud pühakud]] · [[Pius XII moodustatud piiskopkonnad]] · [[Jaapani usundid]] · [[Jahilaskmine]] · [[Jahutusradiaator]] · [[Jamaica kindralkuberneride loend]] · [[Janu (Valev Uibopuu romaan)]] · [[Jaotatud programmeerimine]] · [[Jaotumus]] · [[Jaroslavli eesti kunstnike kollektiiv]] · [[Naine libahundiks]] · [[Naiste sündimuskordaja]] · [[NaisteMaailm.ee]] · [[Narva Kunstiühing]] · [[Narva maakond]] · [[Narva põllumeeste konvent]] · [[Narva Sõjaväeringkond]] · [[Natura hindamine]] · [[Neeru patofüsioloogia mõisteid]] · [[Negatiivne määratlus]] · [[Negatiivne pinnavorm]] · [[Negrillorass]] · [[Neljamõõtmelisus]] · [[Neovitalism]] · [[Nihe (tugevusõpetus)]] · [[Nihkepingete paarsuse seadus]] · [[NSV Liidu piirivalve Eestis]] · [[NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi ülemate loend]] · [[NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi Luure Peavalitsus]] · [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kuues Valitsus]] · [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Seitsmes Valitsus]] · [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Leningradi oblasti valitsus]] · [[Nädalategu]] · [[Närvitrükk]] · [[Nimekorraldus]] · [[Nitriitimine]] · [[Njuuton meetri kohta]] · [[Noarootsi põllumeeste konvent]] · [[Nominaalne kontaktpind]] · [[Nominalisatsioon]] · [[Noor Muusik]] · [[Nooremallohvitseride kursus]] · [[Noorteromaani võistlus]] · [[Normaalerosioon]] · [[Normaalpuistu]] · [[Normaliseerimine]] · [[Nothos]] · [[Novembri keskmine õhutemperatuur]] · [[Nukitsa konkurss]] · [[Nõmme lipp]] · [[Nõmme lumepark]] · [[Nõmme Muusikakooli Puhkpilliorkester]] · [[Nõo valla lipp]] · [[Nõrk elektrolüüt]] · [[Nõrkvoolupaigaldis]] · [[Nõudluse ohjamine]] · [[Nõukogude Õigus]] · [[Nõukogude Eesti]] · [[Nõukogude Eesti kirjandus]] · [[Nõukogude Küla]] · [[Nõukogude Liidu luuretegevus Eestis]] · [[Nõukogude okupatsioon Eestis]] · [[Nõukogude tööpataljonid Eestis]] · [[Nüüdisaegne rahvastiku taastetüüp]] · [[Ohtlikud jäätmed]] · [[Ohvitseride teenistuskäigu seadlus]] · [[Oisu valla lipp]] · [[Oisu valla vapp]] · [[OK-Joll]] · [[Okasmetsavöönd]] · [[Oksülofüüdid]] · [[Oksamännas]] · [[Oktoobri Lipp (Pöide)]] · [[Olümpiamängude autasud]] · [[Olümpiamängude autasustamistseremoonia]] · [[Olümpiarituaalid]] · [[Olümpiasolidaarsus]] · [[Olelusringipõhine lähenemine]] · [[Olevi Kulli mälestusstipendium]] · [[Oma Maa (ajakiri, 1884)]] · [[Omadussõnaline täiend]] · [[Omasõna]] · [[Omavalitsuste Teataja]] · [[Ooberst von Schwartz]] · [[Opositsioon (kabe)]] · [[Optiline inkrementaalandur]] · [[Optopaartajur]] · [[Orava valla lipp]] · [[Orava valla vapp]] · [[Orbitaal]] · [[Orgaaniline analüüs]] · [[Orienteerumisõpetus]] · [[Orissaare valla lipp]] · [[Orkestriteos]] · [[Osaluseksperiment]] · [[Osara lagendikud]] · [[Oskar Lutsu teoste loend]] · [[Ossiani laulud]] · [[Otepää Põllumeeste Konvent]] · [[Otsene piiramine]] · [[Paarituslend]] · [[Padise põllumeeste konvent]] · [[Dünaamiline kõvadus]] · [[Düstroofiad]] · [[Depressiivne luul]] · [[Depressioon (hüdroloogia)]] · [[Der Zuschauer]] · [[Desaksiaalne nukkmehhanism]] · [[Descartesi dualism]] · [[Desinfitseerimisaine]] · [[Desinsektsioon]] · [[Detektorism]] · [[Detsembri keskmine õhutemperatuur]] · [[Devoni lavamaa]] · [[Diametraalnukk]] · [[Diatooniline helilaad]] · [[Diatooniline intervall]] · [[Diatoonilisus]] · [[Dies irae (muusika)]] · [[Diferentseerimisoperaator]] · [[Diferentsiaalvõrrandi üldlahend]] · [[Diferentsiaalvõrrandi erilahend]] · [[Diferentsiaalvõrrandi järk]] · [[Digiretsept]] · [[Digitaalne isikutunnistus]] · [[Diplomaatia mõisteid]] · [[Diplomaatiline õigus]] · [[Diplomaatiline auaste]] · [[Diskrimineerimine tööturul]] · [[Dispositsioon (muusika)]] · [[Distsiplinaarkaristus (sõjandus)]] · [[Divoltiinsus]] · [[Dokumendihaldur]] · [[Domeenireform]] · [[Dominantsus]] · [[Doonor]] · [[Doos (üldmõiste)]] · [[Drogani kollane]] · [[Drosseldamine]] · [[Duur-moll-süsteem]] · [[Edasi Kommunismile (Saadjärve)]] · [[Edasi Kommunismile (Tõstamaa)]] · [[EDC karikavõistlused]] · [[Edifikaator]] · [[Edisoni disko]] · [[Eelparlament]] · [[Eesti ajaloo periodiseerimine]] · [[Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi aastaraamat]] · [[Eesti Aleksandrikooli liikumine]] · [[Eesti Antarktika Ekspeditsioon]] · [[Eesti filosoofia aastakonverents]] · [[Eesti Fotoklubi]] · [[Eesti Graafikakoda]] · [[Eesti kirikulugu]] · [[Eesti Komitee]] · [[Eesti Komitee Asemike Kogu valimised 1966]] · [[Eesti Komitee Asemike Kogu valimised 1968]] · [[Eesti Kongressi esimene istungjärk]] · [[Eesti koolinoorte 2008. aasta mälumängumeistrivõistlused]] · [[Eesti Kunstnikkude Liit]] · [[Eesti lähiajalugu]] · [[Eesti lõõtspill]] · [[Eesti Leegioni Sõprade Selts]] · [[Eesti liblikaliste süstemaatiline nimestik]] · [[Eesti limused]] · [[Eesti linnud]] · [[Eesti Loomaarstlik Ringvaade]] · [[Eesti Maakrediitselts]] · [[Eesti maastikuline liigestus]] · [[Eesti Muusika Kuukiri]] · [[Eesti Muusikute Ühing Stockholmis]] · [[Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis]] · [[Eesti NSV – Soome sõpruskohtumised poksis]] · [[Eesti NSV floora]] · [[Eesti NSV järglasriik]] · [[Eesti NSV Pedagoogika Teadusliku Uurimise Instituut]] · [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 1. osakond]] · [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee piirkondlikud asutused]] · [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee Tartu osakond]] · [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi osakond 2-N]] · [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat]] · [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi banditismivastase võitluse osakond]] · [[Eesti NSV Siseministeerium]] · [[Eesti NSV Teatriühingu lavakunstistuudiod]] · [[Eesti Põhiüksus Narvas]] · [[Eesti Rahva Tänumedal]] · [[Eesti Rahvaväe auastmed]] · [[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee]] · [[Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskus]] · [[Eesti-Poola maavõistlused poksis]] · [[Eesti-Soome kirjandussuhted]] · [[Eesti.ee]] · [[Märtsipleenum]] · [[Sõltumatu noortefoorum]] · [[Taandatud viga]] · [[Taani kuninga asehaldur]] · [[Taaralinna taaderant]] · [[Taasiseseisvumine]] · [[Taaskasutusühiskond]] · [[Taaskehastajate massilahing]] · [[Tabivere valla vapp]] · [[Tactus Technology]] · [[Jeruusalemma kuningas]] · [[Jeruusalemma mäe lahing]] · [[Johannes Paulus II kanoniseeritud pühakud]] · [[Johannes Paulus II moodustatud piiskopkonnad]] · [[Johannes Paulus II välispoliitika]] · [[Joomasööst]] · [[Juhtimine (küberneetika)]] · [[Juhtoks]] · [[Julgeolekupolitsei ja SD Eestis]] · [[Julgestusgrupp]] · [[Juuliküüditamine]] · [[Juuni keskmine õhutemperatuur]] · [[Juurdepääs]] · [[Juurdepääs õigusemõistmisele]] · [[Juurdepääsuõiguste tõendamise meetod]] · [[Juurimine]] · [[Geneetiline info]] · [[General Lavrinenkov]] · [[Geofüüt]] · [[Geograafiline objekt]] · [[Geohüdroloogia]] · [[Geokeemia mõisteid]] · [[Geoloogiline kaardistamine]] · [[Geomorfoloogia mõisteid]] · [[Giljotineerimine]] · [[Gjerstadi kihelkond]] · [[Glasuurpõletus]] · [[Globaalne ümberorienteerumine]] · [[Go-Lab]] · [[Goldschmidti reeglid]] · [[Graafi orbiit]] · [[Graafi paljuaspektilisus]] · [[Graafi semioos]] · [[Grafiitmääre]] · [[Grant]] · [[Granulaarne düstroofia]] · [[Gratineerimine]] · [[Greimase semiootikakeskus]] · [[Gruzija]] · [[Guajaana rannikumadalik]] · [[Guangzhou Shi]] · [[Guatemala piiskopid ja peapiiskopid]] · [[Guldene]] · [[Gustav Teichmülleri stipendium]] · [[Haakon VII riigivisiitide loend]] · [[Haanja valla lipp]] · [[Haapsalu härraskond]] · [[Haapsalu põllumeeste konvent]] · [[Haaslava valla lipp]] · [[Haaslava valla vapp]] · [[Haavik]] · [[Hageri Eesti Kodanike Komitee]] · [[Hajaasustusala]] · [[Hajuparameeter]] · [[Hajuvusmõõdud]] · [[Haldussüsteem]] · [[Halinga valla vapp]] · [[Haljala valla lipp]] · [[Hallõgija (animafilm)]] · [[Halliste valla lipp]] · [[Hammasliide]] · [[Hang (vaim)]] · [[Hanipäev]] · [[Hannoveri kuningas]] · [[Haplodiploidsus]] · [[Hapnikubilanss]] · [[Hapnikutarve]] · [[Happeline keskkond]] · [[Haridusnõudlus]] · [[Harilik murd]] · [[Häil (geograafia)]] · [[Häirivmass]] · [[Hälsinglandi ja Gästriklandi hertsoginna]] · [[Harju Sõjaväeringkond]] · [[Harju-Jaani Eesti Kodanike Komitee]] · [[Harku valla lipp]] · [[Harmoneeritud standard]] · [[Harvendusraie]] · [[Hausdorffi aksioom]] · [[Heaoluühiskond]] · [[Heaoluveterinaaria]] · [[Heinatööriistad]] · [[Heino Elleri Suur Auhind]] · [[Heite piirväärtus]] · [[Heited-tõuked]] · [[Hektaritagavara]] · [[Heli põhinimetus]] · [[Helipilt]] · [[Helme põllumeeste konvent]] · [[Hemeroobsus]] · [[Herbivooria]] · [[Hetkvõimsus]] · [[Hetman (hobune)]] · [[Hiiu Raadio]] · [[Hinnavõrdlus]] · [[Hiromant Pastelli]] · [[Hiroshima Rahukivi Ühing]] · [[Hirsnik]] · [[Hispaania meedia]] · [[Holistiline]] · [[Hollandi meedia]] · [[Holokausti mälestuspäev]] · [[Hooldusklass]] · [[Hooldusteenus]] · [[Horvaatia meedia]] · [[Hospitaliseerimine]] · [[Humiinained]] · [[Hummuli valla lipp]] · [[Hutude ja tutside suhted]] · [[Maatööliste ja Väikemaapidajate Koda]] · [[Maateaduste mõisteid (Õ)]] · [[Maateaduste mõisteid (Ö)]] · [[Maateaduste mõisteid (Š)]] · [[Maatriks (ajakiri)]] · [[Maatriksi järk]] · [[Maavaba talupoeg]] · [[Plaanseibpadrun]] · [[Plagioklassi number]] · [[Plahvatusohtlik aine]] · [[Planaarkromatograafia]] · [[Planimeetria]] · [[Planktoniammuti]] · [[Plastaken]] · [[Plastne deformatsioon]] · [[Platvorm teenusena]] · [[Plaueni praostkond]] · [[Playboy Poola väljaande Playmate'ide loend]] · [[Plurivoltiinsus]] · [[Pneumaatika mõisteid]] · [[Poeetika]] · [[Polüfüülia]] · [[Polügeneetiline vulkaan]] · [[Polüglükoolõli]] · [[Polünoomi nullkoht]] · [[Polaarsus rahvusvahelistes suhetes]] · [[Poliitiline kaart (geopoliitika)]] · [[Poliitiline Politsei]] · [[Politoloogia mõisteid]] · [[Politsei ja Omakaitse Valitsus]] · [[Politsei- ja Piirivalveameti kriminaalpolitseiosakond]] · [[Häädemeeste valla lipp]] · [[Häädemeeste valla vapp]] · [[Hävitusagent]] · [[Hérault' departemangu transport]] · [[Hõõgsüüde]] · [[Hüdraulika mõisteid]] · [[Hüdrauliline mudel (Descartes)]] · [[Hüdrauliline takistus]] · [[Hüdroülekanne]] · [[Hüdroajami proportsionaaljuhtimine]] · [[Madalpaar]] · [[Madarapunane]] · [[Maestro (film)]] · [[Magasin (mesindus)]] · [[Magasiniraam]] · [[Magistriõpe]] · [[Magnetilise induktsiooni joon]] · [[Magnetnõel]] · [[Mahtuvustakistus]] · [[Mai keskmine õhutemperatuur]] · [[Maiskondade konflikt]] · [[Majandamine]] · [[Majandusarvestus]] · [[Majandushoob]] · [[Majanduslik ekstremism]] · [[Majandusstruktuur]] · [[Majaomanikkude Koda]] · [[Majarühm]] · [[Makroergilised ühendid]] · [[Makrofüüdijärv]] · [[Maks Roosma nimeline loominguline stipendium]] · [[Maksumaksja sõber]] · [[Maksusüsteemid]] · [[Maksustatav tulu]] · [[Malai kirjandus]] · [[Mandriline paraskliima]] · [[Manihheistlik kosmogoonia]] · [[Mantelkorsten]] · [[Marahwa Näddala-Leht]] · [[Marginaalsus]] · [[Marie Underi nimeline stipendium]] · [[Marjakultuur]] · [[Markerensüümid]] · [[Markusepäev]] · [[Martin Guerre'i tagasitulek]] · [[Masinaehituse mõisteid]] · [[Masinpsüühika]] · [[Masintunnetus]] · [[Massumõisa sademetemõõtejaam]] · [[Matemaatiline modelleerimine]] · [[Materjal (tugevusõpetus)]] · [[Materjalikulu]] · [[Mato Grosso do Suli osariigi lipp]] · [[Matriits]] · [[Matsalu turismipiirkond]] · [[Mawashibiki]] · [[Medības]] · [[Medininkai piiriületuspunkt]] · [[Meditsiini mõisteid]] · [[Meediasüsteem]] · [[Meediatööstus]] · [[Meediumkirjandus]] · [[Meeproduktiivsus]] · [[Meeste ühekanuu 1000 m]] · [[Meeste ühesüst 1000 m]] · [[Meetmed]] · [[Mehaanilise energia jäävuse seadus]] · [[Mehed unustatud armeest]] · [[Mehhanismi kinemaatiline skeem]] · [[Mehhanismi struktuurskeem]] · [[Mehhanismide ja masinate teooria mõisteid]] · [[Mehhiko valitsejad 1813–1824]] · [[Mehitamine]] · [[Meie aabits ja lugemik]] · [[Meierite Koda]] · [[Meloodia indeks]] · [[Membraaniteooria]] · [[Membraanstruktuurid]] · [[Memeli komtuur]] · [[Menstruatsioonitaoline vereeritus]] · [[Mensuur (noodikiri)]] · [[Meremäe valla vapp]] · [[Merevoorimees]] · [[Mesilaspere]] · [[Mesilassülem]] · [[Mesinduse mõisteid]] · [[Mesopotaamia madalik]] · [[Metafüüsika (Baumgarten)]] · [[Metallüülkloriid]] · [[Metallivõre]] · [[Metallkeraamika]] · [[Metalloksiidsed nanokristallid]] · [[Meteoriidikraatri vall]] · [[Meteoroloogia ja klimatoloogia mõisteid]] · [[Metroloogia (ajalugu)]] · [[Metsanduse mõisteid]] · [[Metsastepivöönd]] · [[Metsatundravöönd]] · [[Metsistumine]] · [[Midagi mitte millestki]] · [[1980. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[1981. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[1982. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[1983. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[1984. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[1985. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[1986. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[1987. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[1988. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[Tagalateenistus]] · [[Tagasijooks]] · [[Tali valla vapp]] · [[Tallinn Raadio]] · [[Tallinn, I'm Famous]] · [[Tallinna Aukodanike Kogu]] · [[Tallinna džässifestival]] · [[Tallinna graafikatriennaal]] · [[Tallinna ja kogu Eesti metropoliit]] · [[Tallinna Jalaväe Kool]] · [[Tallinna komtuurkonna ametnike loend]] · [[Tallinna kreis]] · [[Tallinna kullasseppade tsunft]] · [[Tallinna maantee (Aruküla)]] · [[Tallinna põllumeeste konvent]] · [[Tallinna raeteenrite amet]] · [[Tallinna rahvusvaheline kabeturniir]] · [[Tallinna Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli infotehnoloogia teaduskond]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskond]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli sotsiaalteaduskond]] · [[Tallorahwa Postimees]] · [[Talurahva Kuulutaja]] · [[Talveöö unenägu]] · [[Talvine madisepäev]] · [[Tanatotsönoos]] · [[Tankitõrjekompanii]] · [[Tantsusammud]] · [[Tantsustuudio Amrita]] · [[Tapa jaoskonnakohus]] · [[Tarbimisharjumused]] · [[Tardkivimite klassifikatsioon]] · [[Tarkade Klubi]] · [[Tarkvara prototüüp]] · [[Tarkvaralahendus]] · [[Tartu Ülikooli arvutuskeskus]] · [[Tartu Ülikooli filosoofia osakond]] · [[Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond]] · [[Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskond]] · [[Tartu Ülikooli Kunstiajaloo Kabineti väljaanded]] · [[Tartu Ülikooli Kunstiajalooline Fotokogu]] · [[Tartu Ülikooli skandinavistika osakond]] · [[Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskond]] · [[Tartu Ülikooli vabade kunstide professor]] · [[Tartu 3. jaoskonnakohus]] · [[Tartu Eesti Seitung]] · [[Tartu Hansapäevad 2012]] · [[Tartu ilukirjanduses]] · [[Tartu ja kogu Lõuna-Eesti piiskop]] · [[Tartu liiklus]] · [[Tartu linnaliinide bussijaam]] · [[Tartu maaliinide bussijaam]] · [[Tartu maavolikogu (1938)]] · [[Tartu põllumeeste konvent]] · [[Tartu rahutused: valik jutte]] · [[Tartu rattamaraton]] · [[Tartu Sõjaväeringkond]] · [[Tartu sotsiaalhoolekanne]] · [[Tartu Tähetorni kalender]] · [[Tartu tervishoiukorraldus]] · [[Tartumaa trallam]] · [[Tartumaa trallam (2007)]] · [[Tasa sõuad, kaugele jõuad]] · [[Tasapingus]] · [[Tasapinnaline ruum]] · [[Tasapinnalisus]] · [[Taskuhäälingu kasutusvaldkonnad]] · [[Tavajäätmeprügila]] · [[Teadmiseargument]] · [[Teadusfilosoofia mõisteid]] · [[Teaduste klassifikatsioon]] · [[Teater ja Muusika]] · [[Teatri mõisteid]] · [[Teatrielu]] · [[Teatrisemiootika]] · [[Tee Kommunismile (1951)]] · [[Teed Lõuna-Koreas]] · [[Teel Kommunismile]] · [[Teenistustoimkond]] · [[Teeviit (mess)]] · [[Tegelik mõõde]] · [[Tegevusobjekt]] · [[Tegijamäärus]] · [[Tegusõna vabad laiendid]] · [[Tehing]] · [[Tehiskooslus]] · [[Tehnika Ajakiri]] · [[Tehnika ja Tootmine]] · [[Tehniline vaseliin]] · [[TOUREST]] · [[1989. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[1990. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[1993. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[1994. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[1997. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[1999. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[2004. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[2006. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[Eesti ämblike süstemaatiline nimestik]] · [[Eesti üheiduleheliste süstemaatiline nimestik]] · [[Eesti mängud]] · [[Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses]] · [[Eesti monoklinaal]] · [[Eesti muinasjutud]] · [[Eesti ohvitseride ülendamine 24. veebruaril 1938]] · [[Eesti ohvitseride ülendamine 24. veebruaril 1939]] · [[Eesti ohvitseride ülendamine 24. veebruaril 1940]] · [[Eesti piirivalve ajalugu]] · [[Eesti politsei (1918–1940)]] · [[Eesti pulmakombed]] · [[Eesti punane raamat]] · [[Eesti putukad]] · [[Eesti raamatu aasta]] · [[Eesti rahva kannatuste aasta]] · [[Eesti rahvuskala]] · [[Eesti regionaalarengu strateegia]] · [[Eesti riiklik e-tervise projekt]] · [[Eesti sihktiivaliste süstemaatiline nimestik]] · [[Eesti spordi taskuentsüklopeedia]] · [[Eesti varauusaeg]] · [[Eestimaa ülemmaakohus]] · [[Eestimaa alammaakohus]] · [[Eestimaa ametiühingute I kongress]] · [[Eestimaa kubermang ja Venemaa Keisririigi sõjavägi]] · [[Eestimaa kubermangu korrakaitse]] · [[Eestimaa kuberner]] · [[Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee]] · [[Eestirand (külmutuslaev)]] · [[Eestis kadunud isikud]] · [[Eestkostepere]] · [[Eestlaste endeemilistest haigustest]] · [[Eestlus]] · [[Eetika mõisteid]] · [[Eevakivi metsa sipelgaala]] · [[Ego-libiido]] · [[Ehe]] · [[Ehitise elektripaigaldis]] · [[Ehitusõigus]] · [[Ehituse mõisteid]] · [[Ehitushinnaindeks]] · [[Ehitusmäärus]] · [[Ehitusprojekt]] · [[Eitav kõneliik]] · [[Eksekutsioon]] · [[Eksemplar-lause]] · [[Eksistentsialistlik kirjandus]] · [[Ekslibristika]] · [[Eksperimenta!]] · [[Ekspluatatsioon]] · [[Eksponentrida]] · [[Ekvantpunkt]] · [[Ekvatoriaalne õhumass]] · [[Ekvatoriaalne vastuhoovus (India ookean)]] · [[Ekvatoriaalne vastuhoovus (Vaikne ookean)]] · [[Elanike arv]] · [[Elastne deformatsioon]] · [[Elastne järelmõju]] · [[Elav ajalugu]] · [[Elektriliselt isoleeritud süsteem]] · [[Elektrisütik]] · [[Elektritarbija]] · [[Elektritarviti]] · [[Elektriturg]] · [[Elektrivälja jõujoon]] · [[Elektrivarustus]] · [[Elektrodünaamiline vastastikmõju]] · [[Elektrokardiograafia]] · [[Elektromagnetiline inerts]] · [[Elektronvalem]] · [[Elektroonika mõisteid]] · [[Elementaargeomeetria]] · [[Elementaarlüli]] · [[Elementaarlause]] · [[Elementaarne arvuteooria]] · [[Elenktika]] · [[Ellujäämise õpetus]] · [[Ellujäämus]] · [[Elu24]] · [[Elujõulisus]] · [[Eluta loodus]] · [[Elutingimused]] · [[Elva Eesti Kodanike Komitee]] · [[Elva põllumeeste konvent]] · [[Elva puhkpilliorkester]] · [[Elva rattamaraton]] · [[Emajõe ääres kasvanud]] · [[Emeko Hake]] · [[Emmaste valla vapp]] · [[Empiirilisus]] · [[Enamuspuuliik]] · [[Endosümbiont]] · [[Energiamahukus]] · [[Energiaväli]] · [[Enharmooniline intervall]] · [[Enharmoonilised helid]] · [[Enharmoonilised helistikud]] · [[Enneaadid VI 6]] · [[Eosinofiilne dermatiit ja turse]] · [[Eraettevõtete Ametnikkude Koda]] · [[Erakla]] · [[Erakorraline ja täievoliline suursaadik]] · [[Eralduvate muutujatega esimest järku diferentsiaalvõrrand]] · [[Eramu]] · [[Erguti (elekter)]] · [[Ergutusvoolu reguleerimine]] · [[Eriõigus]] · [[Eriline kaup]] · [[Eripedagoogika mõisteid]] · [[Erituselundkond]] · [[Ernst-Johannes Põdderi bareljeef]] · [[Erutussünaps]] · [[Esimene kosmiline kiirus]] · [[Esimese astme linn]] · [[Esimese maailmasõja väejuhtide loend]] · [[Estcoy-8]] · [[Esteetika mõisteid]] · [[Ettevõtte keskkonnategevuse seire]] · [[Ettevõtte päästeallüksus]] · [[Eukleidese teoreem]] · [[Euleri valem (geomeetria)]] · [[Eurütoopne organism]] · [[Euroopa Liidu Läänemere strateegia]] · [[Euroopa Liidu politseimissioonid]] · [[Euroopa Liidu transpordipoliitika]] · [[Euroopa maad]] · [[Euroopa regionaalse/ruumilise planeerimise harta]] · [[Evolutsiooni mehhanismid]] · [[Evolutsiooniline progress]] · [[Eynne schonne hysthorie]] · [[Fænrisstenen]] · [[Füüsika (õppeaine)]] · [[Füüsikaline maailmapilt]] · [[Füüsiline planeerimine]] · [[Fükofaag]] · [[Füsiosemiootika]] · [[Fašing]] · [[Fabritseeritud lahendite meetod]] · [[Faktooringuleping]] · [[Falsifikatsioon]] · [[Fashioncore]] · [[Fatima kirik]] · [[Fenomenoloogiline seminar]] · [[Fikseeriv laager]] · [[Filosoofia (õppeaine)]] · [[Filosoofia mõisteid]] · [[Filosoofiaolümpiaad]] · [[Filtratsioon (hüdroloogia)]] · [[Finantsinspektsioon (üldmõiste)]] · [[Fiskaalne keskkonnamaks]] · [[Fleckeby vapp]] · [[Fleksioon]] · [[Fluoritud õli]] · [[Folaat]] · [[Folkloorifestival Baltica 2007]] · [[Fonogrammitootja]] · [[Foogtikohus]] · [[Forsvarets overkommando (1940)]] · [[Fotoelektriline andur]] · [[Fotoelektriline signalisatsioon]] · [[Fraasi laiendosa]] · [[Fraasi peasõna]] · [[Frekvents]] · [[Friedeli-Craftsi alküülimine]] · [[Funktsiooni üldavaldis]] · [[GA (kaliiber)]] · [[Gaasiõlid]] · [[Galettpatarei]] · [[Gangese madalik]] · [[Garantiimärk]] · [[Gauja (mootorjalgratas)]] · [[Gay ja Lesbi Infokeskus]] · [[Geminaadivaheldus]] · [[GOST 5289-73]] · [[GPS-i gravimeetriline geoidi mudel]] · [[Tegusõna pöördelised vormid]] · [[Hüdroakumulaator]] · [[Hüdrobioloogia mõisteid]] · [[Hüdrobotaanika]] · [[Hüdroenergeetika]] · [[Hüdroisohüps]] · [[Hüdromonitor]] · [[Hüdrovõimendi]] · [[Hügieenivahendid]] · [[Hüpertooniline lahus]] · [[Hüpoidõli]] · [[Hüpotooniline lahus]] · [[I Riiginõukogu välis- ja riigikaitsekomisjon]] · [[I Riigivolikogu]] · [[I Riigivolikogu välis- ja riigikaitsekomisjon]] · [[Ice-cold Story]] · [[Idealism (eluhoiak)]] · [[Igaühele oma (film 1990)]] · [[Igaühele oma (Vennaskond)]] · [[Igaüks on oma õnne sepp]] · [[Igapäevaelu toetamine]] · [[Igavesti Sinu]] · [[Igijää]] · [[Ihtüopatoloogia]] · [[Iisaku põllumeeste konvent]] · [[Iisaku valla lipp]] · [[Iisraeli relvaost]] · [[Ili]] · [[Illegaalsus]] · [[Illuka valla lipp]] · [[Imavere valla lipp]] · [[Imetajate rakutüüpide loetelu]] · [[Immigrant]] · [[Immuniteedikiri]] · [[Impulsimomendi jäävuse seadus]] · [[Impulssdiood]] · [[Inauguratsiooniloeng]] · [[Indeks (kood)]] · [[Indeks (majandus)]] · [[Indikaatorid (pakendamise lisatarvikud)]] · [[Individuaalne õppekava]] · [[Induktiivne ahel]] · [[Induktiivne arutlus]] · [[Induktiivne loogika]] · [[Induktiivne tugevus]] · [[Induktiivtakistus]] · [[Induktor (mähis)]] · [[Induktsiooniprintsiip]] · [[Induse madalik]] · [[Infertiilsus]] · [[Infovajadus]] · [[Infrastruktuur teenusena]] · [[Inglise hiidlinnastu]] · [[Inimese organismi funktsioonid]] · [[Inimese organismi struktuurid]] · [[Inimkesksus (keskkonnaeetika)]] · [[Inkassonõue]] · [[Innervatsioon]] · [[Instruktsioon TGMS]] · [[Integriteet]] · [[Intensiivõenduse õde-spetsialist]] · [[Interaktiivne kaart]] · [[Interaktsioon (statistika)]] · [[Internetipsühholoogia]] · [[Interpretatsiooniteooria]] · [[Intramolekulaarne efekt]] · [[Intressipuhkus]] · [[Introduktsioon (bioloogia)]] · [[Invaliidsus]] · [[Inversioon (permutatsioonis)]] · [[Ioonide hüdraatumine]] · [[Ippolitov-Ivanov]] · [[Iraagi okupatsioon Kuveidis]] · [[Irboska vürst]] · [[Isepidurduvus]] · [[Iseseisvuse Taastamise Võitluslaen]] · [[Isikkoosseis]] · [[Isiklik kompetentsus]] · [[Isikuline tegumood]] · [[Isikusamasuse kontrollimine]] · [[Isoalkeen]] · [[Isoetiidid]] · [[Isoosmootsed lahused]] · [[Itškeeria Tšetšeeni Vabariigi vapp]] · [[Izjumi lahing]] · [[Jaak Sirkel]] · [[Jaan Jaago mälestusvõistlus]] · [[Jaanuari keskmine õhutemperatuur]] · [[Jaatav kõneliik]] · [[Nõukogude võimu inimsusvastased kuriteod Eestis 1940–1941]] · [[Määratlus]] · [[Mälestusmedal "10 aastat taastatud piirivalvet"]] · [[Märg signaal]] · [[Märjamaa põllumeeste konvent]] · [[Märtsi keskmine õhutemperatuur]] · [[Märtsiaasta]] · [[Märtsirevolutsioon]] · [[Mõõgavõitlus]] · [[Mõõteahel]] · [[Mõõtmestamine]] · [[Mõigasroie]] · [[Mõisamehed]] · [[Mõjuinstitutsioonid]] · [[Mõned päevad septembris]] · [[Mõniste valla vapp]] · [[Mõttetalgud]] · [[Mööndusmäärus]] · [[Müüdilisus]] · [[Mii' Issändä Jeesusõ Kristusõ pühä Evangeelium]] · [[Mikrobioloogia mõisteid]] · [[Mikrokeha]] · [[Mikroobikandlus]] · [[Mikstuur]] · [[Mina Corporation]] · [[Mineraalmuld]] · [[Mineri reegel]] · [[Minimaalne elujõuline populatsioon]] · [[Minu esimene raamat]] · [[Minu lapsepõlve Paganamaa]] · [[Minu loomad]] · [[Missiooniluul]] · [[Misso valla vapp]] · [[Mitmelisidus süsteem]] · [[Mitmemandaadiline valimisringkond]] · [[Mitteühtlane liikumine]] · [[Mitteelektrolüüt]] · [[Mittekarbonaatne karedus]] · [[Mittelülitatav sidur]] · [[Mittelineaarne ahel]] · [[Mittemolekulaarne aine]] · [[Mittepositiivne arv]] · [[Mitteringjoonelisus]] · [[Mobiil-ID]] · [[Modellindus]] · [[Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid]] · [[Molekulaarkineetiline teooria]] · [[Molekulaarne aine]] · [[Molekulide kontsentratsioon]] · [[Monika (lumetorm)]] · [[Monokromaasia]] · [[Monokromaatsus]] · [[Monomineraalne kivim]] · [[Monoodiline meelika]] · [[Montenegro kuningas]] · [[Monumentaalskulptuur]] · [[Moonutav stiimul]] · [[Mooste Kunsti ja Sotsiaalpraktika Keskus]] · [[Mooste valla vapp]] · [[Moskva raadio]] · [[Moskvitši teine platvorm]] · [[Mudaelustik]] · [[Mudel (muusika)]] · [[Muhu dessant]] · [[Muhu mänd]] · [[Muhu valla lipp]] · [[Mulgi Raadio]] · [[Mulgi rattamaraton]] · [[Mulje]] · [[Mulla boniteet]] · [[Mullateaduse mõisteid]] · [[Mullatekketegur]] · [[Murdeliit]] · [[Murend]] · [[Museaal]] · [[Mushungwe]] · [[Musikē]] · [[Must komöödia]] · [[Mustamäe II mikrorajoon]] · [[Mustamäe III mikrorajoon]] · [[Mustamäe linnaosa linnaehituslik kujunemine]] · [[Mustmätta peitleid]] · [[Muusa (ajakiri)]] · [[Muusika elementaarteooria]] · [[Muusikafolkloristika]] · [[Muusikaharidus keskaegses Rootsis]] · [[Muusikainstrumentide süstemaatiline loend]] · [[Muusikaleht]] · [[Muusikaline ootus]] · [[Muuttakisti]] · [[Muutumatu sõna]] · [[Muutuv pinge]] · [[Muutuv voolamine]] · [[Mweri ahelik]] · [[NB Festival]] · [[Tähtmehhanism]] · [[Täisnurkkeere]] · [[Täius (metsandus)]] · [[Täna Otsustan Mina]] · [[Täpsusklass]] · [[Täpsustuslisand]] · [[Tõenäosushinnang]] · [[Tõlgendamine (õigusteadus)]] · [[Tõlliste valla lipp]] · [[Tõrva lipp]] · [[Tõstamaa valla lipp]] · [[Tõuloomakasvatus]] · [[Töö (füüsika)]] · [[Tööliskoda]] · [[Tööliste ja Talupoegade Punaarmee Staabi IV Valitsus]] · [[Tööstusdisainilahendus]] · [[Milano suurlinnapiirkonna vapp]] · [[Tööstusomand]] · [[Töötlemine (masinaehitus)]] · [[Töövõime (masinaehitus)]] · [[Töövarjupäev]] · [[Tüümianiõli]] · [[Tüüp-lause]] · [[Tüüpsõna]] · [[Tüüptingimus]] · [[Tühi võimalik maailm]] · [[Türgi rahvatants]] · [[Türgi sultan]] · [[Türi kevadfestival]] · [[Türi põllumeeste konvent]] · [[Türkmeeni-Khorāsāni mäestik]] · [[Tüvevaheldus]] · [[Tārā]] · [[Tšakrate avamine]] · [[Tšehhi meedia]] · [[Tšernjavskaja balletistuudio]] · [[Tudulinna valla lipp]] · [[Tugevusõpetuse mõisteid]] · [[Tugipunkt (CNC)]] · [[Tulema-tarind]] · [[Tuletoojate marss]] · [[Tunderfelt]] · [[Tundeväärtus]] · [[Tundmuste kristallisatsioonituum]] · [[Tundravöönd]] · [[Tunnustatud Eesti Maatoit]] · [[Tunnusvärvid]] · [[Turaida stiftifoogt]] · [[Turbiiniõli]] · [[Turustus]] · [[Tuuleelektrijaam]] · [[Tuultolmleja]] · [[Tuumakaitse]] · [[Tuumamootor]] · [[Tuumarelvastus]] · [[Tuvalu kindralkuberneride loend]] · [[Tuvid (film)]] · [[UIA kuldmedal]] · [[Ujuleht]] · [[Ulmefilmide loend]] · [[Umbtee (liiklusmärk)]] · [[Ummuksisolek]] · [[Unelmate ühiskond]] · [[Ungari renessanss]] · [[Unistuste bänd]] · [[Universaalne loogikalülitus]] · [[Univoltiinsus]] · [[Usuasjade volinik]] · [[Utværi kabel]] · [[Utværi raadiomajakas]] · [[Uurali keelepuu]] · [[Uurimisrobot]] · [[Uus tants]] · [[Uus-Meremaa saared]] · [[Uusasjalikkus (muusika)]] · [[Uusvokalism]] · [[Vaakumõli]] · [[Vaba õiguse koolkond]] · [[Vaba elektron]] · [[Vaba radikaal]] · [[Vaba tahte probleem]] · [[Vabadik]] · [[Vabaduse filosoofia]] · [[Vabadussõja veteranide ülendamine 28. novembril 1978]] · [[Vabaplastika]] · [[Vabariigi Presidendi Asetäitja Valimiskogu]] · [[Vabariigi Presidendi auhind]] · [[Vabariigi Presidendi käsundusohvitseri rinnamärk]] · [[Vabariigi Valitsuse koosolek 8. jaanuaril 1936]] · [[Vabatahtlikud keskkonnalepped]] · [[Vabavool]] · [[Vahekliimavööde]] · [[Vaheristikuga sidur]] · [[Vahetatavus]] · [[Vahetu animatsioonfilm]] · [[Vaikimise väraval]] · [[Vaikiv olek]] · [[Vaimse tervise päev 2005]] · [[Vaimse tervise päev 2006]] · [[Vaimufilosoofia mõisteid]] · [[Rahvuslik alaväärsustunne]] · [[16. piirkond]] · [[Talumaja]] · [[Lõuna-Gruusia mägismaa]] · [[Kanepi valla vapp]] · [[Kõlleste valla vapp]] · [[Lasva valla vapp]] · [[Meeksi valla vapp]] · [[Räpina valla vapp]] · [[Rõuge valla vapp]] · [[Sõmerpalu valla vapp]] · [[Taheva valla vapp]] · [[Urvaste valla vapp]] · [[Vastseliina valla vapp]] · [[Võru valla vapp]] · [[Valgjärve valla vapp]] · [[Haanja valla vapp]] · [[Billingeni katastroof]] · [[Vestfirðiri poolsaar]] · [[Vara]] · [[Rahvakalender]] · [[Paat (romaan)]] · [[Karula valla vapp]] · [[Tahk (ihumiskivi)]] · [[Liivimaa küünar]] · [[Riia vakk]] · [[Tünder]] · [[Vakamaa]] · [[Vanade ja vähemlevinud mõõtühikute loend]] · [[Antropogeensed tegurid]] · [[Kõdu]] · [[Bogdogeegen]] · [[1. Eesti Üksik Tagavara Laskurpolk]] · [[183. Eesti julgestusgrupp]] · [[1959. aasta Eesti NSV – Soome sõpruskohtumine poksis]] · [[1963. aasta Eesti NSV – Soome sõpruskohtumine poksis]] · [[1994. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[2002. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[2007. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[2013. aasta Raadio 2 Aastahitt]] · [[78 protsess]] · [[Aasta isa]] · [[Abiajamine]] · [[Antsla põllumeeste konvent]] · [[Arheovisioon]] · [[Aruküla Ambulatoorium]] · [[Eesti tüübid]] · [[Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlus]] · [[Eestimaa kubermangu kohtukorraldus]] · [[Eoste ristipuud]] · [[Estcoy-1]] · [[Estcoy-9]] · [[Estonia Muusika Osakond]] · [[Germaani laenud eesti keeles]] · [[Haapsalu raad]] · [[Halinga valla lipp]] · [[Hambapüha]] · [[Haridus (ajakiri)]] · [[Indoeuroopa laenud eesti keeles]] · [[Indoiraani laenud eesti keeles]] · [[Inimtegevuse mõju Eesti soodele]] · [[Isikumandaat]] · [[Järva maavolikogu (1940)]] · [[Jõgeva valla lipp]] · [[Jaguõhtud]] · [[Jevdokiapäev]] · [[Kahi]] · [[Karusepäev]] · [[Konstantin Pätsi aegsete Kotkaristi teenetemärgi kavaleride loend]] · [[Lapsepink]] · [[Laulukarussell]] · [[Leheristipäev]] · [[Lehtse valla lipp]] · [[Liivamäe lahing]] · [[Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistoorium]] · [[Linnuristipäev]] · [[Lugunädalad]] · [[Männiku plahvatus]] · [[Märjamaa alevi vapp]] · [[Märjamaa valla lipp]] · [[Märtsiküüditamine Võrumaal]] · [[Maidla valla lipp]] · [[Meerapalu lahing]] · [[Mooni]] · [[Mustamäe I mikrorajoon]] · [[Mustamäe IV mikrorajoon]] · [[Mustamäe V mikrorajoon]] · [[Mustjala Käsitöösahver]] · [[Mustlase missioon]] · [[Nääris]] · [[Nõmme seltside ja ühenduste loend]] · [[Nõukogude Sõdur]] · [[Narva kalevivabrik]] · [[Narva Orkestrantide Ühingu sümfooniaorkester]] · [[Narva raad]] · [[Narva rae liikmete loend]] · [[Narva Tööline]] · [[Narva-2 kaitseliin]] · [[Narva-Jõesuu linnaosa volinike loend]] · [[Neio koolulaul & Suurõq sajaq]] · [[Neuermühleni lahing]] · [[Nikolai Reegi bareljeef]] · [[Nissi valla lipp]] · [[Noarootsi valla lipp]] · [[Noore Tantsu festival]] · [[Noorteraadio]] · [[NSV Liidu õhukaitseväed Eestis]] · [[NSV Liidu sõjaväebaasid Eestis 1940. aastal]] · [[Oktoobri rajoon]] · [[Pihkva lahing (1061)]] · [[Piiriomakaitse]] · [[Piirissaare valla lipp]] · [[Politseikohus]] · [[Pressinõukogu]] · [[Rakvere foogtkond]] · [[Ramadaan (raamat)]] · [[Randrüütel]] · [[Rauna stiftifoogt]] · [[Režii õppetool]] · [[Recker]] · [[Riigikaitse Nõukogu (1933–1940)]] · [[Riigikogu üldkoosolek]] · [[Riigireform]] · [[Riigivanema auhind]] · [[Saaremaa rüütelkonna aadlimatrikkel]] · [[Saaremaa rügement]] · [[Saksi valla lipp]] · [[Saku valla lipp]] · [[Salme valla lipp]] · [[Saluut (Tartu kino)]] · [[Sisekaitseakadeemia justiitskolledž]] · [[TTÜ Küberneetika Instituudi foneetika ja kõnetehnoloogia laboratoorium]] · [[Upmale]] · [[Årsta komtuur]] · [[17. sajand Eestis]] · [[1929. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[1931. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[1936. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[1938. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[1960. aasta Eesti NSV – Soome sõpruskohtumine poksis]] · [[1961. aasta Eesti NSV – Soome sõpruskohtumine poksis]] · [[1968. aasta Eesti NSV – Soome sõpruskohtumine poksis]] · [[1991. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[2. Tankitõrjekompanii]] · [[2000. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[2001. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[2003. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[Abivaim]] · [[Aleksander VI kirjanduses]] · [[Art-Ong Jumsai Na Ayudhya]] · [[Baltcon-1]] · [[Bandiit]] · [[Benedictus XVI läkitused eetikast]] · [[CiTV]] · [[Daniel (preester)]] · [[David Oistrahhi festival]] · [[Demograafiline vetsupott]] · [[Dokumendivahetuskeskus]] · [[Draama (teatrifestival)]] · [[Dreek Stuudio]] · [[Eckbert von dem Berge]] · [[Eeslaulja]] · [[Eesti Helikunsti Keskus]] · [[Eesti Seltsi Sümfooniaorkester]] · [[Eesti uusaeg]] · [[Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel]] · [[Erakorralise meditsiini arst]] · [[Erra-Liiva peitleid]] · [[Estcoy-7]] · [[Estonia kaevanduse põleng]] · [[Estronaudid]] · [[Euroopa keeleõppe tunnuskiri]] · [[Geislingeni Eesti Sümfooniaorkester]] · [[Gevehard]] · [[Heinrich von Böckenförde (Liivi ordu rüütelvend)]] · [[Hiiumaa ajalugu]] · [[Idioot (Gailit)]] · [[Jõgeva valla vapp]] · [[Jõgevamaa Spordiliit "Kalju"]] · [[Jaoskonnaarst]] · [[Johann von Fürstenberg (Liivi ordu rüütelvend)]] · [[Johannes Paulus II suhted Eestiga]] · [[Kähri ristipuu]] · [[Kämmerei]] · [[Kärevere lahing]] · [[Käsundusametnik]] · [[Karksi foogt]] · [[Katariina Jee]] · [[Klounid ja faunid]] · [[Kodu (Koidula luuletus)]] · [[Kodukariõigus]] · [[Kuningate loend]] · [[Kursi komtuurkond]] · [[Lääne-Saare Sõjaväeringkond]] · [[Leo XIII moodustatud piiskopkonnad]] · [[Letofiil]] · [[Liivimaa ordu majandusülem]] · [[Liivimaa vallakogukonna seadus]] · [[Mõisavald]] · [[Maakäsitööline]] · [[Nõmme alevivolikogu]] · [[Nõmme Eesti Kodanike Komitee]] · [[Nõmme Linnaosa Halduskogu]] · [[Nõukogude Agrotehnik]] · [[Nõukogude Patrioot]] · [[Nõukogude sõjaväeluure juhtide loend]] · [[Nõva valla lipp]] · [[Naissaare Komandantuur]] · [[Narva foogtkond]] · [[Neue Nordische Miscellaneen]] · [[Ortodont]] · [[Paulus VI moodustatud piiskopkonnad]] · [[Pearahamaks]] · [[Perekonnanimede kaitseregister]] · [[Pihkva kuberneride loend]] · [[Pooleteramees]] · [[Puutlipalu lahing]] · [[Relvatöökoda]] · [[Romantik]] · [[Sakala Üksik Jalaväepataljon]] · [[Saksimaa kuningas]] · [[Salaspilsi kihelkond]] · [[Sotsiaalhoolekandeminister]] · [[Talumaa]] · [[Taluperemees]] · [[Talurahvaasjade komissar]] · [[Taluteenija]] · [[Tenochtitláni dünastia]] · [[Toolse foogt]] · [[Vasknarva foogt]] · [[Viljandi foogt]] · [[Walrabe von Hunsbach]] · [[Wolter von Loe (Tallinna komtuur)]] · [[Ankur (anum)]] · [[Annepäev]] · [[Aolinn]] · [[Eesti otsib lemmiklaulu]] · [[Eesti personaalsed omavalitsused]] · [[Eesti proosa]] · [[Eesti raamatukauplustest ja avalikest raamatukogudest kõrvaldamisele kuuluva kirjanduse nimestik]] · [[Eesti rahvakultuuri leksikon]] · [[Imerohi]] · [[ImproTest]] · [[Inimene kadus]] · [[Kilingi-Nõmme vapp]] · [[Kingsepamäng]] · [[Kirik & Teoloogia]] · [[Kiriku tee (Valjala)]] · [[Lohusuu valla lipp]] · [[Loobu lahing]] · [[Loodna valla vapp]] · [[Looduskaitse all olevad liigid Eestis]] · [[Otepää lipp]] · [[Piksekivi]] · [[Pime raamat]] · [[Arbuja]] · [[Areng (raamatukauplus)]] · [[Armuadramaa]] · [[Aruküla pärnaallee]] · [[Arvamus, Kultuur]] · [[Arvutimaailm]] · [[Aseri rike]] · [[Aseri valla vapp]] · [[Att]] · [[Audru põllumeeste konvent]] · [[Audru polder]] · [[Audru valla lipp]] · [[Audru valla vapp]] · [[August Traksmaa bareljeef]] · [[Aukoht]] · [[Avaliku Teenistuse Arendus- ja Koolituskeskus]] · [[Avo Talpase mälestusvõistlus]] · [[Balti landesraat]] · [[Baltic Tremolo]] · [[Baltische Wochenschrift]] · [[Eesti ürglooduse raamat]] · [[Eesti rahvusväeosad]] · [[Eesti Raudtee erastamine]] · [[Eesti Relva-SS korpus]] · [[Eesti riik ja rahvas Teises maailmasõjas]] · [[Eesti sõjaväe ja Sõjaministeeriumi organisatsioon (1939)]] · [[Eesti sõnajalgtaimede süstemaatiline nimestik]] · [[Eesti samblad]] · [[Eesti segakooride võistulaulmine]] · [[Eesti Vabariigi Kodanike Tartu Linna Komitee]] · [[Eesti vigur]] · [[Insenerikoda]] · [[Inseneriväe Inspektuur]] · [[Ivanoskoroona]] · [[Jaagupipäev]] · [[Jaan Kruusi bareljeef]] · [[Jaanihein]] · [[Jalarätt]] · [[Jeruusalemma mägi]] · [[Jungingeni armukiri]] · [[Juuru Eesti Kodanike Komitee]] · [[Kodanlik õhukaitse]] · [[Kodukaunistamine]] · [[Kohila valla lipp]] · [[Koknese stiftifoogt]] · [[Kolhoosi Eesrindlane]] · [[Kolhoosi Küla]] · [[Kolhoosi Tõde]] · [[Kolhoosniku Hääl]] · [[Kollikakk]] · [[Lännik]] · [[Läti laenud eesti keeles]] · [[Lüganuse põllumeeste konvent]] · [[Lüganuse valla lipp]] · [[Lüganuse valla vapp]] · [[Lümanda valla lipp]] · [[Loomeliitude kultuurinõukogu]] · [[Loov Töö]] · [[Lossidroost]] · [[Lutsu ristipuud]] · [[Luus]] · [[Luuvalupäev]] · [[Ma armastasin venelast]] · [[Politsei Peavalitsus]] · [[Politseivalitsus]] · [[Poluvernikud]] · [[Porgandi ristipuud]] · [[Postivahe]] · [[Pringi ohvrimäe tammed]] · [[Professor Lillepooli kroonika]] · [[Professorite kiri kaitseministrile]] · [[Puhaskasurubla]] · [[Puka valla lipp]] · [[Puskaru ristipuud]] · [[Puuri ristikuusk]] · [[Puuri ristimets]] · [[Puurmani valla lipp]] · [[Romaanivõistlus]] · [[Berta (andmebaas)]] · [[Eestimaa kubermangukomissar]] · [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] · [[Eestimaa suvemängud]] · [[Eestimaa talimängud]] · [[Eeter TV]] · [[ELLU]] · [[Elu keset linna]] · [[Emajõe põllumeeste konvent]] · [[Järva-Jaani põllumeeste konvent]] · [[Koolialmanahh]] · [[Koonga valla lipp]] · [[Koormapuu]] · [[Kose valla lipp]] · [[Kräss]] · [[Kreutzwaldi sajand]] · [[Kriteerium (ajakiri)]] · [[Kuldīga komtuurkond]] · [[Kuldkinga Teataja]] · [[Kunst.ee]] · [[Kunstinäitus Harku '75]] · [[Kuressaare krahvkond]] · [[Kuressaare rahuleping]] · [[Mäetaguse valla lipp]] · [[Mänd (etnograafia)]] · [[Märkamisaeg]] · [[Märtsiküüditamine Virumaal]] · [[Mõisapolitsei]] · [[Maakategooria]] · [[Maardu vapp]] · [[Maarjamaa (infoleht)]] · [[Maavald]] · [[Madlipäev]] · [[Maidla aardeleid]] · [[Makaveipäev]] · [[Mardi mägi]] · [[Mardilaul]] · [[Marja allasum]] · [[Marjapunapäev]] · [[Martna valla vapp]] · [[Matemaatika ja kaasaeg]] · [[Mazsalaca muinaslinnus]] · [[Mega FM]] · [[Memorandum 14]] · [[Mererajoon]] · [[Merihärg (mütoloogia)]] · [[Merilehm]] · [[Metsik]] · [[Metste ristipuu]] · [[Mida külvad...]] · [[Mida teha emaga]] · [[Midruskipäev]] · [[Missioni-Leht]] · [[Muinsuskaitse Nõukogu]] · [[Mulgi rattaralli]] · [[Music in Estonia]] · [[Must Mart]] · [[Pärnu Eesti Kodanike Komitee]] · [[Pärnu põllumeeste konvent]] · [[Pärnu-Viljandi Sõjaväeringkond]] · [[Pärsamaa põllumeeste konvent]] · [[Pärsti valla lipp]] · [[Põhjasõda Eesti alal]] · [[Põltsamaa lipp]] · [[Põltsamaa staarostkond]] · [[Põlva põllumeeste konvent]] · [[Pöide põllumeeste konvent]] · [[Räpina põllumeeste konvent]] · [[Rõivastustüli]] · [[Raadio Viru]] · [[Raadiorežii]] · [[Raasiku põllumeeste konvent]] · [[Rahvaastronoomia]] · [[Rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks (oktoober 1933)]] · [[Rahvahääletused põhiseaduse muutmiseks]] · [[Rahvuskongress]] · [[Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester]] · [[Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut]] · [[Rakke rattamaraton]] · [[Rakvere foogtikohus]] · [[Rakvere valla lipp]] · [[Rimmi püha mänd]] · [[Ringi ümber tütre]] · [[Ringtee (Tõrvandi)]] · [[Robootika Kodulabor]] · [[Rohelised maskid]] · [[Rosma Moorimäe ristipuud]] · [[Rosma ristipuud]] · [[Rublatehing]] · [[Ruhja komtuurkond]] · [[Saarde valla lipp]] · [[Saare keel]] · [[Saaremaa käsikiri]] · [[Kristjan Palusalu mälestusvõistlus]] · [[2011. aasta Raadio 2 Aastahitt]] · [[2014. aasta Eesti Muusikaauhinnad]] · [[30. Eesti Politseipataljon]] · [[4. Eesti Piirikaitserügement]] · [[4221. Eesti Vahikompanii]] · [[6. Eesti Piirikaitserügement]] · [[Abja põllumeeste konvent]] · [[Adraraha]] · [[Aganaleib]] · [[Ahervare]] · [[Ahja valla vapp]] · [[Ahjuluud]] · [[Ahjupann]] · [[Ahjupealne]] · [[Ahjuredel]] · [[Ahtehark]] · [[Ajutised administratiivseadused]] · [[Aktantne atribuut]] · [[Alajõe valla vapp]] · [[Düünapoisid]] · [[E-Kultuuripärand]] · [[Eesti 1. Tagavararügement]] · [[Eesti asustus]] · [[Eesti ETNO]] · [[Eesti Isikulooline Indeks]] · [[Eesti Kodanike Komiteede mälestusmärk registreerijaile tehtud töö eest]] · [[Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioon]] · [[Eesti Komitee Asemike Kogu valimised 1970]] · [[Eesti-Soome maavõistlused poksis]] · [[Evolutsioon (festival)]] · [[Fox Life Estonia]] · [[Frege loengud]] · [[Göteborgi Eesti Lasteaed "Tilluke"]] · [[Georg Hackenschmidti mälestusvõistlused]] · [[GITIS-e eesti stuudio]] · [[Haanja servamoodustiste vöönd]] · [[Haavlikott]] · [[Haljala põllumeeste konvent]] · [[Halliste Eesti Kodanike Komitee]] · [[Hanemaja]] · [[Hanila valla lipp]] · [[Hapurokk]] · [[Hargla Eesti Kodanike Komitee]] · [[Hea Toidu Laat]] · [[Heinakorv]] · [[Helikund]] · [[Jõulud eesti rahvakalendris]] · [[Jõuluhani (rahvakultuur)]] · [[Jõululeib]] · [[Jööri folk]] · [[Jüriööjooks]] · [[Käädripäev]] · [[Käärdi lipp]] · [[Kõrgessaare valla lipp]] · [[Kõue valla lipp]] · [[Küsimused ja Vastused]] · [[Kaare tee]] · [[Kaarma valla vapp]] · [[Kaarnakivi (rahvausund)]] · [[Kabala valla lipp]] · [[Kabala valla vapp]] · [[Kadrina valla lipp]] · [[Kaisma valla vapp]] · [[Kaitseväe Peastaabi operatiiv- ja väljaõppeosakond]] · [[Kaitseväeteenistuse tunnistus]] · [[Kakk (toit)]] · [[Kaksikdiagnoosiga Klientide Päevakeskus]] · [[Kalamaja (elamu)]] · [[Kalju Lepiku luulevõistlus]] · [[Kallaste vapp]] · [[Kambja Eesti Kodanike Komitee]] · [[Kanavere lahing]] · [[Kanepitemp]] · [[Laashoone]] · [[Labajalavalss]] · [[Laekroon]] · [[Lahkme-Eesti]] · [[Lahttasku]] · [[Laiuse staarostkond]] · [[Laki I kvartal]] · [[Lamba-Ada rannabaar]] · [[Langebrauni portselan]] · [[Lasnamäe lunastaja]] · [[Oktoobri Tee]] · [[Olavipäev]] · [[Olev Siinmaa bareljeef]] · [[Oma Keel]] · [[Oru valla lipp]] · [[Otepää püss]] · [[Otepää Rahvakogu]] · [[Otepää rattamaraton]] · [[Otepää servamoodustiste vöönd]] · [[Paide valla lipp]] · [[Paikuse valla lipp]] · [[Taimed Eesti omavalitsuste vappidel]] · [[Tallinn teise maailmasõja ajal]] · [[Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituut]] · [[Vanasõnade loend]] · [[Vastseliina lahing]] · [[Viljandi komtuurkond]] · [[Alamkorrakohus]] · [[Alammaakohus]] · [[Alammaakohus (asutus)]] · [[Alati on alati]] · [[Alatskivi põllumeeste konvent]] · [[Alekseipäev]] · [[Aluskott]] · [[Alutaguse kompleks]] · [[Ambla valla lipp]] · [[Amtsblatt des Generalkommissars in Reval]] · [[Eesti kronostratigraafiline skaala]] · [[Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskond]] · [[Eesti Looming]] · [[Eesti Muuseumide Infosüsteem]] · [[Eesti Muusika Almanak I]] · [[Eesti Muusikaloo Toimetised]] · [[Eesti nüüdiskirjandus]] · [[Eesti NSV Kultuuriministeerium]] · [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 2. osakond]] · [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 7. osakond]] · [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]] · [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat]] · [[Eesti NSV Siseministeeriumi piirkondlikud asutused]] · [[Eesti Nyingma ajalugu]] · [[Eesti ohvitseride ülendamine 24. veebruaril 1929]] · [[Eesti ohvitseride ülendamine 24. veebruaril 1932]] · [[Eesti ohvitseride ülendamine 24. veebruaril 1934]] · [[Eesti ohvitseride ülendamine 24. veebruaril 1935]] · [[Eesti ohvitseride ülendamine 24. veebruaril 1936]] · [[Eesti ohvitseride ülendamine 24. veebruaril 1937]] · [[Hädaleib]] · [[Härjakara]] · [[Hõbevalge (etnograafia)]] · [[Helme valla lipp]] · [[Hiiu väina laevatee]] · [[Hiiumaa Kolhoosnik]] · [[Hingedeaeg]] · [[Hingesandid]] · [[Hitse]] · [[Hortus Semioticus]] · [[Hullunud Tartu]] · [[I.D.A.]] · [[Idarahaskandaal]] · [[Kardla aardeleid]] · [[Kareda valla lipp]] · [[Karilatsi ristimänd]] · [[Karjapasun]] · [[Keelehooldekeskus]] · [[Keemia ajalugu Eestis]] · [[Keila Linnaorkester]] · [[Keila põllumeeste konvent]] · [[Kernu valla lipp]] · [[Kidur]] · [[Kihelkonna politseikohus]] · [[Kiidjärve Laari ristipuud]] · [[Kiigepüha]] · [[Kolga-Jaani valla lipp]] · [[Laurissaare]] · [[Lauritsapäev]] · [[Leek (ajaleht)]] · [[Lehelis]] · [[Leisi valla lipp]] · [[Leivategu]] · [[Lepalind (folkloor)]] · [[Lepatriinupunane]] · [[Lielvārde stiftifoogt]] · [[Lihula valla lipp]] · [[Liigujoomine]] · [[Linnuse põllumeeste konvent]] · [[Mäksa valla lipp]] · [[Märjamaa alevi lipp]] · [[Mõisaküla lipp]] · [[Mikitamäe valla lipp]] · [[Mustjala valla lipp]] · [[Palgasõdur. Üksik hunt]] · [[Palivere servamoodustiste vöönd]] · [[Palvekirjaaktsioon]] · [[Pealinn (ajaleht)]] · [[Peibutuspart]] · [[Peipsiääre valla lipp]] · [[Peipsivenelased]] · [[Pendipäev]] · [[Peterburi patrioodid]] · [[Pihtla valla lipp]] · [[Piilsi peitleid]] · [[Piirikaitserügemendid]] · [[2012. aasta kiiruskaamera skandaal]] · [[2012. aasta Raadio 2 Aastahitt]] · [[Aiamulk]] · [[August Gailiti nimeline novelliauhind]] · [[Balti laenud eesti keeles]] · [[Bolševistlik Töö]] · [[Draamake]] · [[Eesti Demokraatia Uuendamine]] · [[Eesti lood]] · [[Eesti Minut]] · [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester]] · [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee Rapla jaoskond]] · [[Eesti ohvitseride ülendamine 24. veebruaril 1933]] · [[Eesti rahvaleksikon]] · [[Eesti rahvuskivi]] · [[Eesti relvajõud]] · [[Haapsalu Eesti Kodanike Komitee]] · [[Harjaste võtmine]] · [[Harju-Madise Eesti Kodanike Komitee]] · [[Hea meremeeste hoidja]] · [[Heino Kaljuste nimeline stipendium]] · [[Heliseb-kõliseb...]] · [[Hiie sõber]] · [[Hiis (usuühing)]] · [[Hiislar]] · [[Hiiurootslased]] · [[Hing (film)]] · [[Hinnus]] · [[Jõulusandid]] · [[Külakost]] · [[Külmking]] · [[Kehtna valla lipp]] · [[Keila-Joa luurekool]] · [[Kingin sulle valgust]] · [[Kodanliku Õhukaitse Nõukogu]] · [[Kodavere Eesti Kodanike Komitee]] · [[Koguja (film)]] · [[Kolhoosi Jõud]] · [[Kolhoosi Võit]] · [[Kolmanda astme linn]] · [[Komöödia (festival)]] · [[Krimulda muinaslinnus]] · [[Kuusalu valla lipp]] · [[Liivimaa kuningas]] · [[Muusika (ajakiri)]] · [[Nääriorikas]] · [[Narva-Jõesuu lipp]] · [[Pärnu Üksik-jalaväepataljon]] · [[Pärnu raad]] · [[Pühajärve valla vapp]] · [[Poola koridor (Tartu)]] · [[Postimehe aasta arvamusliider]] · [[Raadio Top]] · [[Rakke valla lipp]] · [[Rakvere 1. jaoskonnakohus]] · [[Rannaõigus]] · [[Roheline pomm]] · [[Saaga (andmekogu)]] · [[Valge hobuse tants]] · [[Tehismuld]] · [[Kihelkonnakonvent]] · [[Tartu Indiefest]] · [[BMW 9. seeria]] · [[Wu (mõttelugu)]] · [[Skeemipesa]] · [[Koknese muinaslinnus]] · [[Krimulda (ajalooline piirkond)]] · [[Kuramaa liivlased]] · [[Liivimaa Üldkasulik Ühing]] · [[Mežotne piiramine]] · [[Otepää lahing (1210)]] · [[Sēlpilsi muinaslinnus]] · [[Sattesele]] · [[Sotecle linnus]] · [[Talupoegade pagemine]] · [[Trikāta (ajalooline piirkond)]] · [[Turaida muinaslinnus]] · [[Turaida vaherahu]] · [[Uexkülli loengud]] · [[Võnnu liit]] · [[Vabatalupoeg]] · [[Vasalliteet]] · [[Viezo]] · [[Viljakümnis]] · [[Virumaa piiskop]] · [[Volmari liit]] · [[Warhaftig Histori]] · [[Õru valla lipp]] · [[Öölaulupidu "Järjepidevus"]] · [[Ülalistmine]] · [[Ülenurme valla lipp]] · [[Abja valla vapp]] · [[Budakoda]] · [[Eesti Maaülikooli Tartu Tehnikakolledž]] · [[Hiiumaa valla lipp]] · [[Kõmsi kivikalmed]] · [[Karlova tüüpi kivikirves]] · [[Kirimäe põletusmatus]] · [[Kivipere tänav]] · [[Kumna aardeleid]] · [[Põltsamaa.info]] · [[Popkooripidu]] · [[Rahvusvaheline kabeturniir "Tallinn 1985"]] · [[Rahvusvaheline visuaalteatrifestival Tallinn Treff]] · [[Rakvere Rattaöö]] · [[Sõja jalus]] · [[Sõmeru valla lipp]] · [[Sõrve maantee]] · [[Saaremaa konsistoorium]] · [[Saue lipp]] · [[Sauga valla lipp]] · [[Sillamäe vapp]] · [[Sonda valla lipp]] · [[Sulev Tuka mälestusturniir]] · [[Surju valla lipp]] · [[Surju valla vapp]] · [[Tähe perepäevad]] · [[Taebla valla lipp]] · [[Tahkuranna valla lipp]] · [[Tali valla lipp]] · [[Tallinn (paikkond)]] · [[Tallinna Abikeskus]] · [[Tallinna aeg]] · [[Tallinna garnison]] · [[Tallinna Keskraamatukogu ajalugu]] · [[Tallinna Keskraamatukogu eestikeelse kirjanduse osakond]] · [[Tallinna Keskraamatukogu muusika- ja filmisaal]] · [[Tallinna Linnavalitsuse nimekomisjon]] · [[Tallinna linnusekohus]] · [[Tallinna logo]] · [[Tallinna raad]] · [[Tallinna rae ametikohus]] · [[Tallinna rattamaraton]] · [[Tallinna Sõber]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli matemaatika-loodusteaduskond]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli mehaanikateaduskond]] · [[Tallinna vapipäev]] · [[Tallinna Visioonikonverents]] · [[Tamsa lahing]] · [[Tamsalu valla lipp]] · [[Tapa valla lipp (2005)]] · [[Tapa vapp]] · [[Tartu Ülikooli kinesioloogia ja biomehaanika labor]] · [[Tartu Hansapäevad 2008]] · [[Tartu Hansapäevad 2009]] · [[Tartu Hansapäevad 2010]] · [[Tartu Hansapäevad 2014]] · [[Tartu linna kassatähed]] · [[Tartu linna päev]] · [[Tartu linna põhimäärus]] · [[Tartu Linnaleht]] · [[Tartu linnasiire]] · [[Tartu logo]] · [[Tartu maarjalaat]] · [[Tartu muinsuskaitsepäevad]] · [[Tartu Näitekunsti Stuudio]] · [[Tartu on unenägu]] · [[Tartu Päevaleht]] · [[Tartu raad]] · [[Tartu rattaralli]] · [[Tartu rulluisumaraton]] · [[Tartu sümfooniaorkester]] · [[Tartu valla lipp]] · [[Võru Draamastuudio]] · [[Ylo]] · [[Ordinatuur]] · [[Tähtvere valla lipp]] · [[Tännassilma kivimeteoriit]] · [[Tõrva vapp]] · [[Türi lipp]] · [[Tartu Ülikooli kunstiajaloo kabinet]] · [[Tartu Ülikooli kunstiajaloo osakond]] · [[Tartu Ülikooli orientalistikakeskus]] · [[Tartu Ülikooli psühhiaatria õppetool]] · [[Tartu Ülikooli Riigikaitselise Õpetuse Instituut]] · [[Tartu ülikooli pedagoogilis-filoloogiline seminar]] · [[Tartu ülikooli ujumisõpetaja]] · [[Tartu ülikooli vehklemisõpetaja]] · [[Tarvastu valla lipp]] · [[Teaduse ja religiooni kolleegium]] · [[Teataja (ajaleht, 1922)]] · [[Teise astme linn]] · [[Toila valla lipp]] · [[Tootsi valla lipp]] · [[Tori valla lipp]] · [[Torma valla lipp]] · [[Tudengite teatripäevad]] · [[Uus Agrotehnika]] · [[Väätsa valla lipp]] · [[Vändra valla lipp]] · [[Vändra vapp]] · [[Värska valla lipp]] · [[Võhma lipp]] · [[Võitlusgrupp Rebane]] · [[Võru sümfooniaorkester]] · [[Võru-Petseri Sõjaväeringkond]] · [[Võrulaste tahteväljenduspäev]] · [[Vaivara valla lipp]] · [[Valga Cruising]] · [[Vallikraavivaht]] · [[Vara valla lipp]] · [[Vasalemma valla lipp]] · [[Vastse-Kuuste valla lipp]] · [[Vastseliina valla lipp]] · [[Vigala valla lipp]] · [[Vihula valla lipp]] · [[Viimsi Teataja]] · [[Viimsi valla lipp]] · [[Viljandi Muusikakooli Puhkpilliorkester]] · [[Viljandi raad]] · [[Viljandi sümfooniaorkester]] · [[Viljandi vanamuusika festival]] · [[Vinni valla lipp]] · [[Vooremaa auhinnavõistlus maadluses]] · [[Vormsi valla lipp]] · [[Vormsi valla vapp]] · [[Balti laevastiku juhtide loend]] · [[Õigeusk Eestimaal]] · [[Ühistöö Võit]] · [[Üleliiduline Vabatahtlik Karskusühing]] · [[1896-klassi hüdrograafialaev]] · [[371 Admiraliteet-klassi kaater]] · [[Atlandi künnis]] · [[Autoostuluba]] · [[Colin Archeri laht]] · [[Eesti NSV Vabariiklik Rahukaitsekomitee]] · [[Eestimaa aadlilipkond]] · [[Eestimaa konsistoorium]] · [[Isiksuse kõlbelise palge rollist ajaloolise kollektiivi elus]] · [[IV Erakorraline tööliste, soldatite, talupoegade ja kasakate nõukogude kongress]] · [[Jaosmaa]] · [[Karksi foogtkond]] · [[Karula Stahhaanovlane]] · [[Kolhoosi Aktivist]] · [[Kolomenski Štandart]] · [[Kommunismi Koit (Krüüdneri)]] · [[Kommunismi Koit (Lihula)]] · [[Kremass]] · [[Läti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat]] · [[Löögiüksus Admiral Pitka]] · [[Leedu NSV Riikliku Julgeoleku Komitee]] · [[Mõisate ülevõtmine]] · [[Moskva Tšekaa]] · [[Nõukogude kultuuripoliitika]] · [[NKVD struktuur]] · [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]] · [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kaheksas Peavalitsus]] · [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus]] · [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kuueteistkümnes valitsus]] · [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Neljas Valitsus]] · [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi 4. valitsus]] · [[Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riiklik Komisjon]] · [[Ordžonikidze krai]] · [[Põltsamaa foogtkond]] · [[Patent (õigusakt)]] · [[Peeter Suure orden]] · [[Peterburi ülempolitseimeister]] · [[Plaanikomitee]] · [[Säässaare ristimänd]] · [[Salduse kihelkond]] · [[Sigulda vandenõu]] · [[Sipe Kõivusaare kased]] · [[Sossolid]] · [[Sotsialismi Võit]] · [[Sotsialistlik Räpina]] · [[Stalinlane]] · [[Stalinlik revolutsioon]] · [[Stalinlik Sõprus]] · [[Stalinlik Võit]] · [[SU-85I]] · [[Täievoliline esindaja]] · [[Töölipp]] · [[Töösangar]] · [[Tütarsaared]] · [[Tšigorini-nimeline maleklubi]] · [[Taebla Traktorist]] · [[Taevaskoja ristipuu]] · [[Tagaküla Tiigi talu ristimännid]] · [[Tallame puruks valgesoome mao]] · [[Tallinna Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee Siseasjade Valitsus]] · [[Torma Stahhaanovlane]] · [[Traktor (ajaleht)]] · [[Uus Elu (Rakke)]] · [[Uus Küla]] · [[Vaba-Sõltumatu Kolonn Nr. 1]] · [[Vabariiklik õigekeelsuskomisjon]] · [[Vahipostil]] · [[Vanaküla ohvripuud]] · [[Vanaküla Sanksaare ristimets]] · [[Vasakpoolsete Sotsialistide-Revolutsionääride (internatsionalistide) Partei]] · [[VELK Eestimaa konsistooriumiringkond]] · [[VELK Liivimaa konsistooriumiringkond]] · [[VELK Riia konsistooriumiringkond]] · [[VELK Saaremaa konsistooriumiringkond]] · [[VELK Tallinna konsistooriumiringkond]] · [[Vene Õigeusu Kiriku Tallinna vikaarpiiskopkonna praostkondade ja koguduste loend]] · [[Vene SFNV Rahvusasjade Rahvakomissariaadi Eesti osakond]] · [[Viieteistkümnekopikane münt]] · [[Viljandi komtuurkonna ametnike loend]] · [[VK(b)P Eesti Osakondade Keskkomitee]] · [[Vostokneftedobõtša]] · [[Üksikud jalaväepataljonid]] · [[Ülemtalurahvakohus]] · [[Ülo Altermanni salk]] · [[Artekon Raadio Tallinn]] · [[Asenduskoduteenus]] · [[Asustusüksus]] · [[Austraalia pealinna ala lipp]] · [[Baltisches historisches Ortslexikon]] · [[Belize'i kindralkuberneride loend]] · [[Bioloogia ja lingvistika]] · [[Blog.tr.ee]] · [[BMW 2. seeria kupee]] · [[Bugesera nõgu]] · [[D'Entrecasteaux' rahud]] · [[Häda ellujäänuile]] · [[Hannoveri ajalugu]] · [[Hilisrauaaeg]] · [[Hingeloendus]] · [[Ida mõtteloo leksikon]] · [[Ida-Madagaskar]] · [[Idumealased]] · [[Lääne-Saare valla lipp]] · [[Läänlane (portaal)]] · [[Läti rahvausund]] · [[Lõuna-Aafrika Vabariigi Põhihariduse Ministeerium]] · [[Letipea-Mahu]] · [[Liechtensteini valitsusjuht]] · [[Linnapäev]] · [[Linnareform]] · [[Lotmani loengud]] · [[Maa-alune]] · [[Maaema mess]] · [[Norra tantsukunst]] · [[Ortoire]] · [[Paimio lahing]] · [[Pakane (mütoloogia)]] · [[Pannilöömine]] · [[Panzerfaust 60]] · [[Peeraselkä]] · [[Piibel. Uue maailma tõlge (2014)]] · [[Pikne (äiksejumal)]] · [[Piraadirannik]] · [[Pitka jõgi]] · [[Saunapäev]] · [[Scandinavian Shipping Gazette]] · [[Schlei maakonna vapp]] · [[Seadus Kultuurkapitaali asutamise kohta]] · [[Seapraad]] · [[Segarent]] · [[Seišellikreooli kirjandus]] · [[Seitsmemagajapäev]] · [[Seitsmesed uudised]] · [[Seitsmevennapäev]] · [[Senegali peaminister]] · [[Sg-122]] · [[Sierra Leone kindralkuberneride loend]] · [[Sisekaitse Operatiivrügement]] · [[Siseränne Eestis]] · [[Tõlet (almanahh)]] · [[Tõlet (muinsuskaitseklubi)]] · [[Tõnisepäev]] · [[Tõrva Noortevolikogu]] · [[Tõrvas]] · [[Töö Leedu Hüvanguks]] · [[Tüüringi maakrahvkond]] · [[Türi Eesti Kodanike Komitee]] · [[Taliharjapäev]] · [[Tallinna Muusikakeskkooli sümfooniaorkester]] · [[Tallinna rakenduskunsti triennaal]] · [[Tallinna turberaamatud]] · [[Talvine nigulapäev]] · [[Tangupuder]] · [[Tantsud linnuteele. Pildistusi Lennart Meri filmirännakutelt]] · [[Tarastamiskohustus]] · [[Tartu Hansapäevad 2015]] · [[Trinidadi ja Tobago peaminister]] · [[Turbahorisont]] · [[Turbalasund]] · [[Turvastumine]] · [[Turvastunud muld]] · [[Tuulehaldjad]] · [[Tuuleristipäev]] · [[TV3 (Rootsi)]] · [[Uhhuduur]] · [[Uimastitarvitamise vähendamise poliitika valge raamat]] · [[Uljaste kuplistik]] · [[Unkalauad]] · [[Unustatud mõisad]] · [[Uppuva pardi juhtum]] · [[Varesepäev]] · [[Varesesaare venelased]] · [[Vasknarva põllumeeste konvent]] · [[Venemaa Radikaaldemokraatlik Partei]] · [[Ventimigliade linnus]] · [[Viareggio vapp]] · [[Vigala valla volikogu]] · [[Xánthi vallaüksus]] · [[Xánthi vallakogukond]] · [[Xaafuuni neem]] · [[Ya'ani ringkond]] · [[Üliõpilasorganisatsioonide vapid]] · [[Adramadrus]] · [[Adrasajandik]] · [[Albaania linnad]] · [[Avalik veekogu]] · [[Eesti NSV Siseministeeriumi 7. osakond]] · [[Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed]] · [[Eesti Partisaniliikumise Staap]] · [[Interpreet]] · [[Kirikueestseisja]] · [[Kolin Pirunkirkko]] · [[Kommaan]] · [[Kontšog-Džungne]] · [[Kuldrebane]] · [[Kutsekoda]] · [[Kuuendikumaa]] · [[Kvoodimaa]] · [[Müristaja (raudteesuurtükk)]] · [[Mitteavalik veekogu]] · [[Mongoolia kloostrid]] · [[Põhjaeesti kirjakeel]] · [[Raskekauglaskepatarei]] · [[Ripats (üliõpilasorganisatsioonides)]] · [[Soome laenud eesti keeles]] · [[Soome penikoorem]] · [[Sunghyun Kim]] · [[Suur Tõll (raudteesuurtükk)]] · [[Talurendimaa]] · [[Tapper (raudteesuurtükk)]] · [[Tartu Ülikooli ideelabor]] · [[Välisriikide aukonsulid Eestis (1938)]] · [[Växjö piiskoppide loend]] · [[Vallakohus]] · [[Vastu hommikut]] · [[Viru-Järva Sõjaväeringkond]] · [[Õhukaitse suurtükiväegrupp]] · [[Õppeinfosüsteem]] · [[15. mai – 1. juuni 1992]] · [[Aada (Eesavi naine)]] · [[Abbe Nilsson]] · [[Abbeville'i leiukoht]] · [[Abomey platoo]] · [[Adramaarevisjon]] · [[Alaealiste koloonia]] · [[Eesti maastikurattasari]] · [[Eesti riiklike teenetemärkide galerii]] · [[Eesti semiootika sügiskool]] · [[Eesti Teadusinfosüsteem]] · [[Eesti-Läti Laevasõidu Agentuur]] · [[Eestikeelsed teleuudised]] · [[Eestlane ja tema isand]] · [[Eiderattasamm]] · [[Ekspresskataloog]] · [[Emand Karlsson]] · [[Itaalia kronoloogia]] · [[Kriminaalkohtupidamise seadustik]] · [[Kultuuridessant]] · [[Kungla (mütoloogia)]] · [[Kunstinäitus Saku '73]] · [[Kurši murrakud]] · [[MÖH? FUI! ÖÄK! OSSA! VAU!]] · [[Mängukoobas]] · [[Mõõgaga mõõdetud maa]] · [[Mõõganeelaja Alfredo]] · [[Musta risti ikke all]] · [[Muuga tiik]] · [[Naftariik]] · [[Rebasenaine]] · [[Regionaaltelevisioon Eesti]] · [[Register 2007]] · [[Riia õigus]] · [[Riigi Julgeoleku Peaameti Julgeolekuteenistus]] · [[Riigikaitseõpetus]] · [[Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon]] · [[Soome-Ugri Kirjanduste Assotsiatsioon]] · [[Soome-Ugri Rahvaste Infokeskus]] · [[Soov.ee]] · [[Sotsia]] · [[SS-korpus]] · [[Stahli grammatika]] · [[Stegeborgi hertsog]] · [[Stencibility]] · [[Stockholmi Eesti Ühing]] · [[Stockholmi Eesti Lasteaed "Pääsuke"]] · [[Suhtesõlmed]] · [[Suitsuprii klass]] · [[Taani meedia]] · [[Tartu Ülikooli raamatukogu Euroopa dokumendikeskus]] · [[Tarvastu põllumeeste konvent]] · [[Tasuta maa]] · [[Teadusbuss]] · [[Tehumardi peitleid]] · [[UTTV]] · [[Uus Aeg]] · [[Võistkondlik suusamaraton]] · [[Vaatleja (ajakiri)]] · [[Viljandi valla lipp]] · [[Viljaneitsi]] · [[Virumaa Kolmiküritus]] · [[Volta annab kaeblikku vilet]] · [[Alamkapten]] · [[Albaania lähiajalugu]] · [[Alcamo vapp]] · [[Allveelaevade Divisjon]] · [[Anatoolia kiltmaa]] · [[Andriamasinavalonad]] · [[Est- und livländische Brieflade]] · [[Everyday (portaal)]] · [[Fengshui Shan]] · [[Gattšina lipp]] · [[Gomang]] · [[Grööni kirjandus]] · [[Gruusia Partei]] · [[Gupo sild]] · [[Guttanneni vapp]] · [[Kõne Tallinna juutkonnale]] · [[Küüslauguküüned]] · [[Le Théâtre du Petit Miroir]] · [[Leki oja]] · [[Lembitu (romaan)]] · [[Nädalalõpp Kanal 2ga]] · [[NarTest Technologies]] · [[Neli kuningat]] · [[Noorem rauaaeg]] · [[Norra džäss]] · [[Norra nimi]] · [[NSV Liidu meistrivõistlused murdmaasuusatamises]] · [[Olavi Paavolaise Selts]] · [[Rõugutaja]] · [[Rindesõprade päevad]] · [[Robotex]] · [[Roheline Tārā]] · [[Roomlased]] · [[Rootsi-Eesti Ühing]] · [[Rwampanga]] · [[Säässaare ristipuud]] · [[Sõjamäe lahing]] · [[Sõrve põllumeeste konvent]] · [[Süütalastepäev]] · [[S7 (Berliin)]] · [[S8 (Berliin)]] · [[S85 (Berliin)]] · [[S9 (Berliin)]] · [[Saksa DV-ga Sõpruse Arendamise Nõukogude Ühingu Eesti osakond]] · [[Sakslaste küüditamine (1945)]] · [[Suunakood]] · [[Suurbritannia rüütliseisus]] · [[Suveräänsus Eesti põhiseaduses]] · [[Tšarjatantra]] · [[Taani keelepoliitika]] · [[Taani kliima]] · [[Taani muusika kuldaeg]] · [[Taassünni päev]] · [[The Baltic Times (1932)]] · [[Tiibeti budismi ajalugu]] · [[Tiibeti budistlik panteon]] · [[Tipp TV]] · [[TM-34]] · [[Tondi jutud]] · [[Tooru õhtu]] · [[Topelt-Kiiks]] · [[Toronto Eesti Ühispank]] · [[Transiitreisija]] · [[Triobet]] · [[Tsirgupäev]] · [[Tule TV]] · [[Tulehaldjad]] · [[TuleTulemine]] · [[Tulutooja]] · [[Väike-Maarja põllumeeste konvent]] · [[Vändra põllumeeste konvent]] · [[Värska põllumeeste konvent]] · [[Võnnu põllumeeste konvent]] · [[Võru–Petseri ürgorg]] · [[Võsareporter]] · [[Vaimse tervise päev 2008]] · [[Vakujaosed]] · [[Valga põllumeeste konvent]] · [[Valge kuningas]] · [[Valgele valgega ehk värviliselt]] · [[Valgemiao keel]] · [[Valimiskogu]] · [[Vana eesti rahvausk]] · [[Vanarootsi laenud eesti keeles]] · [[Vanavene laenud eesti keeles]] · [[Vanem rauaaeg]] · [[Varanduse vedajad]] · [[Walesi poolsaar]] · [[Wastne Testament]] · [[Wirkhausi-nimeline puhkpillimuusika stipendium]] · [[Wuhan Shi]] · [[Dalmaatsia saared]] · [[DES-Nyt]] · [[Digitark]] · [[Disainiaasta]] · [[Donostia vald]] · [[Duumarubla]] · [[Eesti avalikud tegelased]] · [[Eesti etnograafia sõnaraamat]] · [[Eesti Keel ja Kirjandus]] · [[Eesti kirjandus (toetusprogramm)]] · [[Eesti kirjanduse biograafiline leksikon]] · [[Eesti kirjarahva leksikon]] · [[Eesti Komitee Asemike Kogu]] · [[Eesti luureajalugu]] · [[Gruusia meedia]] · [[Inimesehaldjad]] · [[Intel i9]] · [[Interstanding]] · [[Itapipoca vald]] · [[Jeesuse sugulased]] · [[Judenburgi vapp]] · [[Juudi vähemusrahvuse IV kultuurnõukogu]] · [[Kaitseväe toetuse väejuhatus]] · [[Kajaka teoreem]] · [[Karepa kant]] · [[Katvanga]] · [[Keelesild]] · [[Keskmine rauaaeg]] · [[Kirikukonvent]] · [[Kirjad India ookeanilt]] · [[Kivihaldjad]] · [[Kohustuslik kogumispension]] · [[Maahaldjas]] · [[Maidla kivikalme]] · [[Majahaldjad]] · [[Mereviki]] · [[Modica krahvide linnus]] · [[Päikeseprillid (kogumik)]] · [[Põhjakotkas]] · [[Põltsamaa suudlus]] · [[Püha Ihu gild]] · [[Politseitalitus]] · [[Pontus Magnusson]] · [[Portugali meedia]] · [[Poti laat]] · [[Potilaat]] · [[Praktiskais Latvietis]] · [[Prantsuse maalikunst]] · [[Prantsusmaa kuningas]] · [[Pritsikuur]] · [[Professor Talis Bachmanni labor]] · [[Proletaar]] · [[Purke linnus]] · [[Rabinaat]] · [[Radikaaldemokraatlik Partei (Bulgaaria)]] · [[Radikaaldemokraatlik Partei (Hispaania, 1934)]] · [[Radikaaldemokraatlik Partei (India)]] · [[Rahaaugu haldjad]] · [[Rahvaraamat]] · [[Sixten, Benka, Jonte]] · [[SK-39]] · [[Sloveenia meedia]] · [[Sobrali vald]] · [[Soome keelepoliitika]] · [[Tartu Ülikooli arvutusliku neuroteaduse uurimisgrupp]] · [[Tartu Ülikooli Euroopa kolledž]] · [[USA punk]] · [[Ussikuningas]] · [[Ussiurguminemisepäev]] · [[Usuteaduslik Ajakiri]] · [[Kõiv akna all]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi teeneline kunstnik]] · [[Gnoosis]] · [[Maavägi]] · [[Väike murdesõnastik]] · [[Riigikeel]] · [[Eestimaa superintendent]] · [[Fredehelmus Poyg]] · [[Neljas]] · [[Aasta muld]] · [[Alulinna sooleid]] · [[Ametkond (keskaeg)]] · [[Armuõigus]] · [[Auk (loomapüünis)]] · [[Vahtrik]] · [[Piastide võlv]] · [[Laengsidestusseadis]] · [[A-tüüpi isiksus]] · [[Äge glomerulonefriit]] · [[Anarhofuturism]] · [[Avaliku ja eraõiguse eristamine]] · [[BATUN]] · [[Blatnoi]] · [[Demonoloogia mõisteid]] · [[Epopöa]] · [[Geofüüsika mõisteid]] · [[Geonoomia]] · [[Graniidistumine]] · [[Hüdroloogia mõisteid]] · [[Idavere lade]] · [[Järskrannik]] · [[Keeleteaduse mõisteid]] · [[Konvenientsipoliitika]] · [[Koomika]] · [[Latorpi lade]] · [[Liitmisreegel]] · [[Litoloogiliselt heterogeenne põiksus]] · [[Loodususund]] · [[Maastikuauto]] · [[Mineraloogia mõisteid]] · [[Normaalmurrang]] · [[Ookeaniline saar]] · [[Orogeenne vöönd]] · [[Põletatud suhkur]] · [[Paleontoloogia mõisteid]] · [[Paljandumine]] · [[Pimp TV]] · [[Plagu]] · [[Puänt]] · [[Rööplasumus]] · [[Raamatute varjatud sõnumid]] · [[Risti ümberpööramine]] · [[Säästukaart]] · [[Süütegu]] · [[Sünonüümia]] · [[Sotsioloogia mõisteid]] · [[Star Treki tähelaevaklasside loend]] · [[Statistiline meetod]] · [[Temperavärv]] · [[Tonaalne muusika]] · [[ÜRO embleem]] · [[Aktsentueeriv värsisüsteem]] · [[Aritmeetiline operatsioon]] · [[Bioloogia mõisteid]] · [[Elektrolüütilise dissotsiatsiooni teooria]] · [[Geoloogia mõistete loendid]] · [[Inimese areng]] · [[Issand]] · [[Kamberkaevandamine]] · [[Katehhees]] · [[Klibuvall]] · [[Kodanikkond]] · [[Konfessioon]] · [[Mäendus]] · [[Manoury notatsioon]] · [[Metafooriteooria]] · [[Otsustusinstitutsioonid]] · [[Pärisklass]] · [[Pühitsus]] · [[Polüneesia kosmogoonia]] · [[Polaartelg]] · [[Positiivne pinnavorm]] · [[Prioriteet]] · [[Religiooniõpetus]] · [[Reljeefitüüp]] · [[Reumaatiliste haiguste klassifikatsioon]] · [[Sõnaseletus]] · [[Schickid]] · [[Soololaul]] · [[Subjekt-subjekt-suhe]] · [[Tööstusomandi õiguskaitsetaotlus]] · [[Taevaisa]] · [[Usulahk]] · [[Väljamine]] · [[Valkdüstroofiad]] · [[Üldgeograafiline kaart]] · [[Abrasiivkulumine]] · [[Aprioorsus]] · [[Elastne sidur]] · [[Erosioonkulumine]] · [[Ferridromofiilia]] · [[Filosoofia valdkonnad]] · [[Germanomaania]] · [[Hammassidur]] · [[Inhalatsioon]] · [[Jäävöönd]] · [[Joaskulumine]] · [[Joonpingus]] · [[Kalendristika]] · [[Kavitatsioonkulumine]] · [[Kompenseeriv sidur]] · [[Koost]] · [[Mäenduse mõisteid]] · [[Magmakeha]] · [[Masinaehitusmaterjalid]] · [[Masinaelement]] · [[Mehaaniline kulumine]] · [[Piirseisund]] · [[Pikima ametiajaga poliitilised liidrid]] · [[Polümerisatsiooniaste]] · [[Primitiivne algtegur]] · [[Proportsionaalsuspiir]] · [[Raamatukoguteaduse mõisteid]] · [[Raamatuteaduse mõisteid]] · [[Rakubioloogia mõisteid]] · [[Sööbekulumine]] · [[Silinderhõõrdülekanne]] · [[Sonaaditsükkel]] · [[Soveldamine]] · [[Tõrge]] · [[Tantsusüit]] · [[Teise maailmasõja survel tehtud leiutised]] · [[Traditsionalism]] · [[Tugevus]] · [[Valdus]] · [[Vormel 1 meeskondade loend]] · [[Ööbinokkel]] · [[Absoluutne sügavus]] · [[Aisting]] · [[Aktiivne jõud]] · [[Aniloks-värviaparaat]] · [[Aniloks-värvivalts]] · [[Arvestuspoogen]] · [[Astroloogia mõisteid]] · [[Avapind]] · [[Bioaktiivne ühend]] · [[Esimene rinne]] · [[F-vitamiin]] · [[Firmasport]] · [[Kõrgusindeks]] · [[Kaaspind]] · [[Keevitatavus]] · [[Keskmine lõtk]] · [[Klemmliide]] · [[Kolm kriitikat]] · [[Konvendihoone]] · [[Kristlik ekstremism]] · [[Kultuuritehas]] · [[Lõtkuga ist]] · [[Lendkarvad]] · [[Liivapaber]] · [[Loomaks moondumine]] · [[Meditsiiniline biokeemia]] · [[Mittetunnustamispoliitika]] · [[Mullastik]] · [[Pajatus]] · [[Peapind]] · [[Rasvlahustuvad vitamiinid]] · [[Regivärss]] · [[Servojuhtimine]] · [[Silikaltsiit]] · [[Staatikaga määratav skeem]] · [[Suruõhu kuivatamine]] · [[Tõutervis]] · [[Tensotajur]] · [[Tingimus]] · [[Tsangpadrun]] · [[Ubikinoonid]] · [[UDA-tehnoloogia]] · [[Ujuv laager]] · [[Usuline ekstremism]] · [[Vähendav lüli]] · [[Vaidemenetlus]] · [[Vakuoolne düstroofia]] · [[Valgustuse projekt]] · [[Veestik]] · [[Veterinaaria mõisteid]] · [[Ülepinge]] · [[Aksiaalne väntliugurmehhanism]] · [[Algordinaat]] · [[Arvutuslik tugevus]] · [[Arvutuspinge]] · [[Dünaamiline koormus]] · [[Dünaamiline pinge]] · [[Deformatsioonide võrdsuse tingimus]] · [[Efektiivne kontsentratsioonitegur]] · [[Hüdrostaatika põhivõrrand]] · [[Hüdrostaatiline rõhk]] · [[Homogeenne elektriväli]] · [[Induktsioonivool]] · [[Inglise jalg]] · [[Iseloomulik lõige]] · [[Jäätmekategooriad]] · [[Jõusüsteem]] · [[Joonkiirus]] · [[Juveniilne vesi]] · [[Külaliskorter]] · [[Kapsaraud]] · [[Kavandamine]] · [[Kehade süsteem]] · [[Kiilmehhanism]] · [[Kontaktpind]] · [[Kuumustugevus]] · [[Lenkimine]] · [[Lihtside]] · [[Liigvarras]] · [[Marineeritud kurk]] · [[Mastaabitegur]] · [[Nullist pulseeriv pinge]] · [[Ohtlik punkt]] · [[Pöördemoment]] · [[Paigaldus]] · [[Paljutsükliline väsimus]] · [[Piklid]] · [[Pingeteooria]] · [[Prantsuse jalg]] · [[Puhkemaja]] · [[Releetajur]] · [[Süllogistika]] · [[Soolakurk]] · [[Staatikaga määratavad ülesanded]] · [[Survevool]] · [[Tõusunurk]] · [[Tabatav pind]] · [[Tasakaalus vedelik]] · [[Teabelevi]] · [[Tehnoloogiline protsess]] · [[Termiline väsimus]] · [[Tsüklite baasarv]] · [[Tugevustingimus]] · [[Vägilasmuistend]] · [[Väsimustugevus]] · [[Õietolmuspekter]] · [[Üldkaredus]] · [[1N3716]] · [[1N60]] · [[1N970B]] · [[2N3096]] · [[Aine omadused]] · [[Ajalooline laev]] · [[Alfakiirgus]] · [[Arhiivihaldus]] · [[Avaldus]] · [[Barokktrio]] · [[Biogeenid]] · [[Computer Music Melodian]] · [[Demograafiline tööturusurve indeks]] · [[Eesseisja]] · [[Ehitise laiendamine]] · [[Ehitise rekonstrueerimine]] · [[Energiabörs]] · [[Energiaressurss]] · [[Eraldusriba]] · [[Euroopa Liidu dokumentatsioon]] · [[FIDE nõukogu]] · [[Filmimine]] · [[GA400TD60U]] · [[Gamavit]] · [[Höövelmasin]] · [[Hüppekiht]] · [[Hoiatushüüd]] · [[Humoraalne regulatsioon]] · [[Ioonsed ained]] · [[IRF3710]] · [[IRF5210]] · [[Jälitustegevus]] · [[Journal of Biosemiotics]] · [[Kafkalikkus]] · [[Kalanduse mõisteid]] · [[Karstikoobas]] · [[Katadroomne leht]] · [[Kohanemus]] · [[Kolmikmiil]] · [[Kuiv signaal]] · [[Kummihaamer]] · [[KV1236]] · [[KZ405]] · [[Lõikuvad sirged]] · [[Laevanduse mõisteid]] · [[Lamarcki seadused]] · [[Libertaarimperatiiv]] · [[Loomamaal]] · [[Märjamaa lahing]] · [[Müratasandi]] · [[Maandur]] · [[Maanduri valgumisala]] · [[Maanduspaigaldis]] · [[Maantee klass]] · [[Mandrinõlv]] · [[Matusetoetus]] · [[Meremaal]] · [[MJ11016]] · [[Modelleeriv süsteem]] · [[Mustkate]] · [[Nüüdismuusikaansambel]] · [[Nasv]] · [[Netoproduktsioon]] · [[Ohutegur]] · [[Oma ja võõras]] · [[Põrunui]] · [[Pindamine]] · [[Pottpaat]] · [[Rauasulam]] · [[Rehabilitatsiooniteenus]] · [[Ringrajapaadid]] · [[Saagimine]] · [[Seebid]] · [[Spastiline halvatus]] · [[Suundorienteerumine]] · [[Tänava kaitsevöönd]] · [[Tänavamaa]] · [[Tõuk]] · [[Tuulepõhi]] · [[Uusvasakpoolsed]] · [[Wahli reegel]] · [[Waveframe]] · [[Ühiskordne]] · [[Ühitatud veos]] · [[Üleriigiline planeering]] · [[Ümarpuit]] · [[Aafrika Finantsühendus]] · [[Aafrika-Antarktika nõgu]] · [[Abikool]] · [[Aeglased kõikuvliikumised]] · [[Aerofoto dešifreerimine]] · [[Agraarsektor]] · [[Ahelindeks]] · [[Algotest]] · [[Anaerobioos]] · [[Anaeroobne keskkond]] · [[Arengustrateegia]] · [[Arvutikaitse]] · [[AudioSculpt]] · [[Biosüsteem]] · [[Heterogeenne reaktsioon]] · [[Hindamine]] · [[Huumusained]] · [[JK-triger]] · [[Katlavinn]] · [[Kinkeleping]] · [[Koagulatsioon]] · [[Kohortimine]] · [[Kohrutamine]] · [[Kolvirõngad]] · [[Konto debiteerimine]] · [[Lõppdesinfektsioon]] · [[Lahinguteenindustoetus]] · [[Lisaõhuklapp]] · [[Loomik]] · [[Mõttetegevus]] · [[Organisatsioonilis-tegevuslik mäng]] · [[OSY-400]] · [[Paralleelreaktsioonid]] · [[Projekteerimistingimused]] · [[Puhverdusvõime]] · [[Registerpant]] · [[Rektifikatsioonikolonn]] · [[Saematerjal]] · [[Sulfaatrespiratsioon]] · [[Tähtaeg]] · [[Töötuba]] · [[Talvepealinn]] · [[Tarbimisühiskond]] · [[Uhtaine]] · [[Võõris]] · [[VASAB 2010]] · [[Lünklause]] · [[Lahtine kate]] · [[Lendstart]] · [[Ligikaudne arv]] · [[Likviidsuse suhtarvud]] · [[Loodusvara lubatava kasutuse määr]] · [[Loyse]] · [[Märgukiri]] · [[Maabriis]] · [[Maaelu]] · [[Maastike mitmekesisus]] · [[Majandusüksus]] · [[Meeste domineerimine]] · [[Merebriis]] · [[Mikroenergeetika]] · [[N-konnektor]] · [[Nüüdismuusika mõisteid]] · [[Noria Books]] · [[Ohutustehnika]] · [[Orbiitgraaf]] · [[Otsak]] · [[Otsekood]] · [[Otsik]] · [[Otstarbemäärus]] · [[Pähklike]] · [[Põhjusmäärus]] · [[Pöörlev rõngas-ketaselektrood]] · [[Paremakäelisus]] · [[Passaathoovused]] · [[Pistikupesa]] · [[Praekahvel]] · [[Predikatsioon]] · [[Preventiivne veterinaaria]] · [[Puhvermahtuvus]] · [[Punkteeritud ümbrus]] · [[Reaalarvude hulk]] · [[Regressiivne tulumaks]] · [[Rehabilitatsioon]] · [[Roheline pipar]] · [[Säästev energeetika]] · [[Sagedustabel]] · [[Semantiline kunst]] · [[Sidend]] · [[Sotsiaalne märgis]] · [[Tööjõumahukas tootmine]] · [[Taevapoolkera]] · [[Teisene toore]] · [[Universaalinstrument]] · [[Uusparempoolsus]] · [[Älves]] · [[Aegjärkne raie]] · [[Elukultuuri Instituut]] · [[Heraldika mõisteid]] · [[Puidutöötlemise tehnoloogia]] · [[Relv lae ja kaitseriivista!]] · [[Sõltumatu Infokeskus]] · [[Taakselkuunar]] · [[Vähima olulise erinevuse test]] · [[Vandumine]] · [[Üleminekuline maakoor]] · [[Abikontakt]] · [[Abikontaktor]] · [[Abilüliti]] · [[Aisad]] · [[Aktiivne äär]] · [[Akustika ja helitehnika]] · [[Altereeritud heli]] · [[Asendushooldus]] · [[Avatusluul]] · [[B-klassi isolatsioon]] · [[Eestkosteasutus]] · [[Elastne keha]] · [[Elastne keskkond]] · [[Emajõe kallastelt Jäämereni]] · [[Ergutusahel]] · [[Füsioloogiline akustika]] · [[Hüpopaatia]] · [[Heli tulendnimetus]] · [[Helirea kulgevad astmed]] · [[Helirea püsivad astmed]] · [[Hiiliv tõrge]] · [[Hoolduspere]] · [[Hooldusvajadus]] · [[Instseneeringuluul]] · [[Jäätmejaam]] · [[Käivitusmoment]] · [[Käivitusmootor]] · [[Käivitusvool]] · [[Kõrgustähistus]] · [[Külmvöö]] · [[Kaardivõrk]] · [[Kommutaatormasin]] · [[Kuiva kehaehitusega hobune]] · [[Lauskmaa]] · [[Leidurlusluul]] · [[Looduskomponent]] · [[Mažoorne helirida]] · [[Minoorne helirida]] · [[Mississippi madalik]] · [[Palavvöö]] · [[Rikkusluul]] · [[Rulllaager]] · [[Serbia ja horvaadi kirjandus]] · [[Sisendkeel]] · [[Suuremõõtkavaline kaart]] · [[Toimetulekutoetus]] · [[Tugiheli]] · [[Võidusõidukaarik]] · [[Ökokaardistamine]] · [[Ühtlaselt kiirenev liikumine]] · [[Aasta keskmine sademete hulk]] · [[Aberratsioonikonstant]] · [[Abiellumus]] · [[Abilöök]] · [[Abilava]] · [[Abioperatsioon]] · [[Aktiivne temperatuur]] · [[Ametkondlikkus]] · [[Arboritsiid]] · [[Arenguideoloogia]] · [[Arenguplaneerimine]] · [[Beetaversioon]] · [[Bilansikirje]] · [[Bilansiväline kirje]] · [[Biokeemiline geneetika]] · [[Bioloogiline oksüdatsioon]] · [[Bioproduktsioon]] · [[Diferentseerimine]] · [[Dosaator]] · [[Egiptuse rahvatants]] · [[Ehtekunst]] · [[Eksportkultuur]] · [[Epifütootia]] · [[Eukarüootne rakk]] · [[Forsseerimine]] · [[Globaalne kapitalism]] · [[Gumofiilia]] · [[Hüpoikoon]] · [[Hajuv valgusvihk]] · [[Hulgafraas]] · [[Hulgamäärus]] · [[Hulgulind]] · [[Idand]] · [[Jalaväekompanii]] · [[Käskjuhitavus]] · [[Käsuviip]] · [[Kümnendkorrektsioon]] · [[Kabes]] · [[Kaebus]] · [[Kalakasvatussump]] · [[Kampaania]] · [[Kapitaliinerts]] · [[Katseseeria]] · [[Kemomanipulatsioon]] · [[Kerishüpokaust]] · [[Kiilung]] · [[Kompanii sisetoimkond]] · [[Kultuurniit]] · [[Kumulatiivne sagedus]] · [[Õlitussüsteem]] · [[Eesti koolinoorte 2007. aasta mälumängumeistrivõistlused]] · [[Eksponentvõrrand]] · [[Energeetika mõisteid]] · [[Erituskude]] · [[Filmitehnika]] · [[Frittglasuur]] · [[Geoloogiline materjal]] · [[Haldusorgan]] · [[Hulkliige]] · [[Isetsentreeruv padrun]] · [[Jalaväelane]] · [[Juuli keskmine õhutemperatuur]] · [[Kasseli ahi]] · [[Kemolitotroofid]] · [[Keraamika mõisteid]] · [[Kohastumine]] · [[Lähisarktiline kliimavööde]] · [[Lõunamere saared]] · [[Laagrikael]] · [[Ladejärk]] · [[Leeritunnistus]] · [[Luureohvitser]] · [[Mõõtemeetod]] · [[Masinaoperaator]] · [[Mineraali reljeef]] · [[Ohutis]] · [[Paroniit]] · [[Pedagoogika mõisteid]] · [[Pikkliin]] · [[Pikkusplaat]] · [[Pius XI kanoniseeritud pühakud]] · [[Režiistsenaarium]] · [[Riistvaraline programmeerimine]] · [[Sündimuse üldkordaja]] · [[Sademete hulk]] · [[Selgelthaistmine]] · [[Selgeltkuulmine]] · [[Selgeltmaitsmine]] · [[Selgelttajumine]] · [[Skolastiline meetod]] · [[Sulandaja]] · [[Suljutaimed]] · [[Suurringjoon]] · [[Tütarrakk]] · [[Teabenõue]] · [[Teatmemõõdud]] · [[Traatkopikas]] · [[Välisluure]] · [[Ärakanne]] · [[Ökomaksureform]] · [[Aažioteooria]] · [[Abstraktsus]] · [[Administratsioon]] · [[Arengukoridor]] · [[Autokool]] · [[Biokilereaktor]] · [[Ceteris absentibus]] · [[Dielektrikuskadu]] · [[Eesti Turist]] · [[Elektrisignaal]] · [[Erirühm]] · [[Esindusõigus]] · [[Gatherings in Biosemiotics]] · [[Gerd Neggo tantsustuudio]] · [[Haugi mälu]] · [[Heitmed]] · [[Hernestel põlvitamine]] · [[Hooldusõpe]] · [[Hoolduskool]] · [[Ideaalmina]] · [[Influentsaviirus]] · [[Jääksoode tüübid]] · [[Joonisanimatsioon]] · [[Kaadriohvitser]] · [[Kaitselahing]] · [[Kaksikvedur]] · [[Katalüsaatorimürk]] · [[Keeletüübid]] · [[Keskkondlik paradigma]] · [[Keskkonnamärgis]] · [[Keskkonnanormatiiv]] · [[Keskkonnapoliitika vahend]] · [[Keskkonnatasu]] · [[Kinnine ninahääldus]] · [[Kirjandusfilosoofia]] · [[Kliendikaart]] · [[Kombinatiivne muutlikkus]] · [[Kontaktne mõõtmismeetod]] · [[Korduvust näitav määrus]] · [[Kunstirühmitus F.F.F.F.]] · [[Kunstiselts Lennok]] · [[Kuulmispuue]] · [[Lähisekvatoriaalsed hõrendikud]] · [[Lasteraamatukogundus]] · [[Lgr-valgud]] · [[Linnuklubi]] · [[Loodete-tüüpi tehismärgala]] · [[Lotta II]] · [[Merepiir]] · [[Mina piirid]] · [[Mittenegatiivne arv]] · [[Modernistlik kunst]] · [[Mullageneetika]] · [[Mullamineraloogia]] · [[Negatiivne arv]] · [[Non Grata]] · [[Põhja-Ameerika ülikoolide teabekeskus]] · [[Püsiasustus]] · [[Pakettandmeside]] · [[Pakkimine]] · [[Peenes]] · [[Pop Tipp]] · [[Positsioneerimisteenus]] · [[Prangli leht]] · [[Rästiklaste mürk]] · [[Rühm T]] · [[Rohelised Maskid]] · [[Süsi]] · [[Satelliitringhääling]] · [[Sialliitne murenemine]] · [[Sisejulgeolek]] · [[Stuudio 22]] · [[Tähtpäev]] · [[Tähtpäevakurss]] · [[Talibor]] · [[Tarbimisharjumuste muutmine]] · [[Tarkvararakendus]] · [[Taskuhäälingu tarkvara]] · [[Tavakool]] · [[Termaalvesi]] · [[Toimetulekuklass]] · [[Tordipõhi]] · [[Tuhamägi]] · [[Turismiinfokeskus]] · [[Tuumatooraine]] · [[Uus keskkonnaparadigma]] · [[Väikepala]] · [[Väliseestlaste eesti keel]] · [[Vaegus]] · [[Vahemerelise igihalja metsa ja põõsastiku vöönd]] · [[Varjatud reklaam]] · [[Varuained]] · [[Veealune mälestis]] · [[Verbaalne notatsioon]] · [[Vilikond]] · [[Vokaalne düslaalia]] · [[Äravoolukiht]] · [[Äravoolumaht]] · [[Ühesuguline õis]] · [[Abielusündimuskordaja]] · [[Absoluutne kiirus]] · [[Akumulatsiooniala]] · [[Beibe]] · [[Düseutroofne järv]] · [[Digitaalne dokumendihaldus]] · [[Dokumendiliik]] · [[Elusloodus]] · [[Flandeerimine]] · [[Hüpotroofid]] · [[Harmooniline intervall]] · [[Helistike sugulus]] · [[Hulgasõna]] · [[Igavese pakase vöö]] · [[Infojuhtimine]] · [[Kaevamishark]] · [[Kephalos Klazomenaist]] · [[Kestvusratsutamine]] · [[Kiskahel]] · [[Kolmikmeremiil]] · [[Kromaatiline helirida]] · [[Lihtintervall]] · [[Luuavars]] · [[Mükoloogia mõisteid]] · [[Maailmapilt]] · [[Maastikusfäär]] · [[Mardilaat]] · [[Marss-seilkuunar]] · [[Meditsiiniline abivahend]] · [[Meeste sündimuskordaja]] · [[Meloodiline intervall]] · [[Meremärk]] · [[Mesotroofid]] · [[Metallilõikepink]] · [[Nardid]] · [[NARIS]] · [[Nominaaltulusus]] · [[Piesoisohüps]] · [[Poolhääl]] · [[Pragmaatiline abisõna]] · [[Puidutöötlemise mõisteid]] · [[Radioaktiivne kiirgus]] · [[Reservaaž (graafika)]] · [[Riikide sõjajõud Teise maailmasõja alguses]] · [[Sündimatus]] · [[Sündimuse erikordaja]] · [[Sündimuse kogukordaja]] · [[Savi kuivamine]] · [[Segahääl]] · [[Semidüstroofne järv]] · [[Shannoni esimene teoreem]] · [[Tõeline hallutsinatsioon]] · [[Talitlus]] · [[Toonikakolmkõla]] · [[Unioon]] · [[Võrdlus]] · [[Vallassündimuse erikordaja]] · [[Veerandaeg]] · [[Viimne kohtupäev]] · [[Ühine humanitaaroperatsioonide plaan]] · [[Šaržeerimine]] · [[Abiarhitektuur]] · [[Absoluutne vanus]] · [[Afüllia]] · [[Alusringjoon]] · [[Aritmeetiline juur]] · [[Asendiandur]] · [[Assotsiatiivne ring]] · [[Automaatliin]] · [[Bilateraalne sümmeetria]] · [[Destillaatõli]] · [[Eesti-Ma Rahwa Kalender]] · [[Eksperimentaalne petroloogia]] · [[Elatuskorje]] · [[Elektronskeem]] · [[EM-määre]] · [[Eoseline sigimine]] · [[Euroopa Liidu arengukoostöö]] · [[Euroopa rahvusvahelise koostöö foorum]] · [[Fossiliseerumine]] · [[Frittimine]] · [[Geolitoraal]] · [[Geomeetriline lukustamine]] · [[Gravitatsioonijõud]] · [[Harvik]] · [[Holsteini meri]] · [[Homoallüülne rühm]] · [[Humanitaarabipalve]] · [[Imikusuremus]] · [[Immutusõli]] · [[Interpolaator]] · [[Ioonvõrrand]] · [[Järjend]] · [[Juveniilne pind]] · [[Kõrgpaar]] · [[Külmstantsimine]] · [[Kaabliõli]] · [[Kahepoolne arengukoostöö]] · [[Karastusõli]] · [[Kasutajaprogramm]] · [[Keevisliide]] · [[Kesktemperatuuriline määre]] · [[Kiirtaandusmehhanism]] · [[Klaaskiudkaabel]] · [[Kolloidsüsteem]] · [[Kompaundõli]] · [[Kuivendus]] · [[Kulumiskiirus]] · [[Lõikekulumine]] · [[Löökkulumine]] · [[Laanemetsad]] · [[Lihvõli]] · [[Lineaarne programmeerimine]] · [[Loomarakk]] · [[Mäesuusakool]] · [[Magnetvedelik]] · [[Mandri tuum]] · [[Mitmepoolne arengukoostöö]] · [[Mittestabiilne loogikalülitus]] · [[Modulatsiooniketas]] · [[Naatriummääre]] · [[Naftaõli]] · [[Niit]] · [[Optiline tajur]] · [[Põhilised sotsiaalteenused]] · [[Põhimaterjal]] · [[Pühakoda]] · [[Paindtootmine]] · [[Pindasurumine]] · [[Rabamets]] · [[Rasvõli]] · [[Robotsüsteem]] · [[Roheline liikumine]] · [[Sülemikast]] · [[Sürjametsad]] · [[Seitsmenda päeva adventistid]] · [[Siirdeandur]] · [[Singulaarne maatriks]] · [[Skalaariga korrutamine]] · [[Suitsulõõts]] · [[Survetorustik]] · [[Täis- ja murdosa]] · [[Tänavküla]] · [[Taustamine]] · [[Tugevusmoment]] · [[Universaalhulk]] · [[Väntpõlvmehhanism]] · [[Vabavõnkumine]] · [[Vahetusleping]] · [[Vaimse tervise päev 1996]] · [[Vastandelement]] · [[Vastandmaatriks]] · [[Vastandvektor]] · [[Vulkaaniline materjal]] · [[Tasandikujõgi]] · [[Teadvuseteadus]] · [[U-vitamiini teraapia]] · [[Vaestehoolekanne]] · [[Vakutalu]] · [[Vitamiinilaadsed biomolekulid]] · [[Vitamiinipreparaadid]] · [[Voolmed]] · [[Willsi faktor]] · [[Mittesilindrilisus]] · [[Mittesirgjoonelisus]] · [[Mittetasapinnalisus]] · [[Muusikapaleograafia]] · [[Olümpialiikumine]] · [[Olümpiamängude mälestusmedal]] · [[Olümpiamündid]] · [[Olümpiaprintsiip]] · [[Olmeluul]] · [[Pakutrükk]] · [[Parafeerimine]] · [[Parasvöötme õhumass]] · [[Pascal-B]] · [[Psühhiaatria mõisteid]] · [[Rahvusvahelise Olümpiakomitee auliige]] · [[Rahvusvahelise Olümpiakomitee liige]] · [[Ridamus]] · [[Riiklik järelevalve]] · [[Sõltuvusaine]] · [[Seadeelement]] · [[Senestopaatia]] · [[Sidetehnika]] · [[Siinvõrk]] · [[Sisend-väljundplokk]] · [[Substantiivifraas]] · [[Suremuskordaja]] · [[Tüüp-sõna]] · [[Taylori printsiip]] · [[Teenistuslik järelevalve]] · [[Telglõige]] · [[Temporoloogia]] · [[Teoloogia summa Ia q. 2]] · [[Teoloogia summa Ia q. 22]] · [[Terakasvaja]] · [[Tikkpolt]] · [[Troopiline õhumass]] · [[Tundeelu tuimenemine]] · [[Tunnetusrelativism]] · [[Tupplehed]] · [[Usuartikkel]] · [[Vaeglause]] · [[Vaimulikuseisuse sakrament]] · [[Valdajamäärus]] · [[Viisimäärus]] · [[Webware 100]] · [[Lahingukomplekt]] · [[Ablatiivjahutus]] · [[Ablatsioonimoreen]] · [[Aed-mustköömne eeterlik õli]] · [[Aed-mustköömne rasvõli]] · [[Avalik internetipunkt]] · [[FeAlN]] · [[Foorumirollimäng]] · [[Jalgtänav]] · [[Jaotusmagistraal]] · [[Jaotustänav]] · [[Kõrvaltänav]] · [[Külapood]] · [[Kinnisvaramajandus]] · [[Kinnisvaraturg]] · [[Kogumispension]] · [[Kvartalisisene tänav]] · [[Lümfotsüütide aktivatsiooni signaalmolekul]] · [[Magnetmonopool]] · [[Majandusmets]] · [[Mobiilne krematoorium]] · [[Natural Goodness]] · [[Opening Pandora's Box]] · [[Põhitänav]] · [[Palumännik]] · [[Plokk-laava]] · [[Puulaid]] · [[Renditalu]] · [[Riigibibliograafia]] · [[Riigimuuseum]] · [[Schneekrad]] · [[Seadlus]] · [[Spordiala]] · [[SV-MRAM]] · [[Tüümuse ekstrakt]] · [[Tütarküla]] · [[Tagametsa oja]] · [[Taktiilne kommunikatsioon]] · [[Taktiilsus]] · [[Teaduskultuurilinn]] · [[Toiduainete steriliseerimine]] · [[Toomakirjandus]] · [[Transporditeenus]] · [[Urnmatus]] · [[Usaldav uskumine]] · [[Valgusinstallatsioon]] · [[Valgustusfilosoofia]] · [[Õgurannik]] · [[Aaderduskamm]] · [[Aadressiväli]] · [[Aktiivtakisti]] · [[Altariesine]] · [[Alussõna]] · [[Angoobmaal]] · [[Antiikkirjandus]] · [[Co-edition]] · [[Ebasarikas]] · [[Eestäiend]] · [[Emotsionaalne inadekvaatsus]] · [[Erihoolekandeteenus]] · [[Ettevõtte juhtimine]] · [[Faasiverb]] · [[Fromoloogia]] · [[Gregoriuse aasta]] · [[Hääletamine]] · [[Halduse kandja]] · [[Hea ja kurja pildid]] · [[Infiniitfraas]] · [[Inseneritöö]] · [[Ioonne elektroaktiivne polümeer]] · [[Jätkusuutlikkuse hindamine]] · [[Jagamisrakis]] · [[Kõrgvesi]] · [[Kümnendmurd]] · [[Kahju tekitamine]] · [[Kaksikdiagnoos]] · [[Kaug-Lõuna]] · [[Keelehoole]] · [[Keskkonnakompleksluba]] · [[Keskkonnaluba]] · [[Keskkonnariski hindamine]] · [[Keskkonnategevuse tulemuslikkus]] · [[Kirjandusteoste tegelaste loend]] · [[Kodarjoon]] · [[Kohalik päikeseaeg]] · [[Koodimuundur]] · [[Kuritegevus]] · [[Laboratoorne diagnostika]] · [[Laidrannik]] · [[Liitmõju]] · [[Liivapritsitööd]] · [[Looduslikkus]] · [[Loodusteadus]] · [[Määrustäiend]] · [[Mõõteriista täpsusklass]] · [[Mõtestatud lause]] · [[Maastikuhooldus]] · [[Maastikupoliitika]] · [[Masinpsühholoogia]] · [[Meeleparanduse sakrament]] · [[Metallitööline]] · [[Essu aardeleid]] · [[Haapsalu aare]] · [[Kahtla asulakoht]] · [[Kurevere ohvrikivid]] · [[Mäetaguse aardeleid]] · [[Paluküla leid]] · [[Parivere aardeleid]] · [[Rohe leiud]] · [[Süütegude loend]] · [[Sibula juure biomolekulid ja mineraalsed toiteained]] · [[Õpitulemuste välishindamine]] · [[Ülemine bjeff]] · [[Alumine bjeff]] · [[Arteesia allikas]] · [[Autohtoonsus]] · [[Elias Treeman]] · [[Erifond]] · [[Euroopa Liidu narkostrateegia]] · [[Euroopa meediasüsteem]] · [[Fokuseerimine]] · [[Juhan Peegli nimeline ajakirjandusstipendium]] · [[Käendaja]] · [[Kõrgsagedustrafo]] · [[Katteloor]] · [[Kommunikatiivsed lausetüübid]] · [[Kompimiselundid]] · [[Komplekslause]] · [[Kultuuriselts]] · [[Lähtejärv]] · [[Lause moodustajad]] · [[Lause pealiikmed]] · [[Leppetrahv]] · [[Liitöeldis]] · [[Netikommentaar]] · [[Neuropsühholoogiline hindamine]] · [[Normaallause]] · [[Norra põllumajandus]] · [[Olemasolulause]] · [[Olmejäätmed]] · [[Pärandumine]] · [[Pajarõngas]] · [[Paskalsekund]] · [[Passiivilause]] · [[Petik]] · [[Plaueni Lutheri kogudus]] · [[Pohemold]] · [[Priiskava poja kojutulek]] · [[Progressiivtarind]] · [[Puurkaev]] · [[Räwala]] · [[Rabamine]] · [[Sõba]] · [[Süstemaatiline anatoomia]] · [[Sabrina, teismeline nõid]] · [[Soolapaberfoto]] · [[Soovitatav päevane kogus]] · [[Stiihia]] · [[Suhteline eelis]] · [[Suubumisjärv]] · [[Täislause]] · [[Tõenäosustihedus]] · [[Tavajäätmed]] · [[Telliskivisein]] · [[Toitumisteadus]] · [[Turismitoode]] · [[Urmelid]] · [[Urnimatus]] · [[Uurdejärv]] · [[Väikekannel]] · [[Väitlause]] · [[Võidusõidukaater]] · [[Vaalikurikas]] · [[Varajase muusika mõisteid]] · [[Veersekk]] · [[Vettpidav kiht]] · [[Vihtlemine]] · [[Ärritus]] · [[Õhutemperatuuri maksimum]] · [[Õlikatk]] · [[Üleminekuline paraskliima]] · [[Üliõpilasesindus]] · [[Abeli diferentsiaal]] · [[Aeroobne keskkond]] · [[Aeroobne lagunemine]] · [[Ahtertääv]] · [[Alepõld]] · [[Alepõllundus]] · [[Alltuulekülg]] · [[Ametiraha]] · [[De monade, numero et figura]] · [[Desulfatsioon]] · [[Diletantide Avangard]] · [[Duoloog]] · [[Elulised vajadused]] · [[Ensüümiperekond]] · [[Eriveeheide]] · [[Esteetika ja Vabade Kunstide Sõltumatu Akadeemia]] · [[Etendus]] · [[Euglenoidne liikumine]] · [[Fekaalid]] · [[Feodaallinnus]] · [[Heinamärss]] · [[Humanitaaruuringute Akadeemia]] · [[Hundiaed]] · [[Hundiork]] · [[Igilumi]] · [[Inimekvivalent]] · [[J-vitamiin]] · [[Juveniilne staadium]] · [[Kõrbevöönd]] · [[Külvipõll]] · [[Kašmiir]] · [[Kadakasakslased]] · [[Kanneljas leht]] · [[Kantjalg]] · [[Kantsüld]] · [[Kariibi mere saared]] · [[Kattega tee]] · [[Keerdküsimus]] · [[Keskkonnamürgid]] · [[Kesklainesaatja]] · [[Kibara vöö]] · [[Kiirvool]] · [[Kiriku laulu- ja palveraamat]] · [[Kohvikute päev]] · [[Kupuliud]] · [[L-karnitiin]] · [[L-vitamiin]] · [[Langud]] · [[Lillemuru]] · [[Linnastumise määr]] · [[Lusikanuga]] · [[Luuviljalised]] · [[Märss]] · [[Magasivili]] · [[Magevee-elustik]] · [[Magneesiumisulamid]] · [[Maitse]] · [[Marsruudi leppemärgid]] · [[MAZ 5428]] · [[Metsmesindus]] · [[Mudavool]] · [[Muusikaturundus]] · [[Oleofiilsus]] · [[Optimaalseisund]] · [[Organogeensed mullahorisondid]] · [[Pööristähk]] · [[Passionaarsus]] · [[Peitleid]] · [[Pelofiilid]] · [[Perekonna tola]] · [[Piimapütt]] · [[Platsentaarbarjäär]] · [[Plaueni Pauluse kogudus]] · [[Polükondensaadid]] · [[Polüloog]] · [[Poolkõrbevöönd]] · [[Puistangumets]] · [[Pulmareis]] · [[Puu õõnestamine]] · [[Rahvusvaheline Ökoloogia Assotsiatsioon]] · [[Raudpats]] · [[Rauts]] · [[Res Musica]] · [[Riskihindamine]] · [[Sõjakunst]] · [[Söödalisandid]] · [[Sülearvuti toide]] · [[Sertifitseerimine]] · [[Suurepärane käik]] · [[T-vitamiin]] · [[Täistööaeg]] · [[Tagasihaare]] · [[Taimetoiteained]] · [[Võie]] · [[Veekoguja-leht]] · [[Õhkpadi]] · [[Õpivilumuste spetsiifilised häired]] · [[Aadriraud]] · [[Adratald]] · [[Aganik]] · [[Ahkju]] · [[Allhange]] · [[Alustainas]] · [[Argitanu]] · [[Aurukast]] · [[Conrad Aramis]] · [[Elektronseadis]] · [[Ensüümikomisjon]] · [[Etikukivi]] · [[Gibbsi refleksioonimudel]] · [[Hagerik]] · [[Hajus närvisüsteem]] · [[Hauskar]] · [[Kütis]] · [[Kabimüts]] · [[Kaltsud]] · [[Kindlusvangistus]] · [[Kupuraud]] · [[Kupusarv]] · [[Kvalitatiivne matemaatika]] · [[Linuk]] · [[Mikrotsoonanalüüs paberil]] · [[Miljööväärtuslik ala]] · [[Õieleht]] · [[Õigusrikkuja]] · [[Aasta loom]] · [[Aasta orhidee]] · [[Aknasillus]] · [[Aleetilised modaalsused]] · [[Anşār ash-Sharī‘ah]] · [[Asundustalu]] · [[BuduaarTEEN]] · [[Eelarveaasta]] · [[Eesti Omavalitsuse Sisedirektoorium]] · [[Ehisnael]] · [[Ehitusjoonis]] · [[Elatisabi]] · [[Endomeetriumi retseptiivsus]] · [[Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond]] · [[Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeks]] · [[Hõivatu]] · [[Hapukirss]] · [[Harjalatt]] · [[Haudelind]] · [[Horisontaallaudis]] · [[Ideoloogiakriitika]] · [[Külavainu]] · [[Kalts]] · [[Kidunud lahend]] · [[Konfokaalsed koonuselõiked]] · [[Lähiristumissurutis]] · [[Larmori sagedus]] · [[Laudis]] · [[LostNf.com]] · [[Määramata avaldis]] · [[Magnetilised süsiniknanostruktuurid]] · [[Maguskirss]] · [[Majanduslikult mitteaktiivne rahvastik]] · [[Members' Needs, Intragroup Conflict, and Group Performance]] · [[Mitteelastne nõudlus]] · [[Mittevõrdus]] · [[Paigalind]] · [[Personaalraamat]] · [[Petikuks]] · [[Pottmüts]] · [[PSK modulaator]] · [[Psoriaatilised naastud]] · [[Puitpits]] · [[Puunõu]] · [[Räästakarniis]] · [[Raadio HIT FM]] · [[Raiddekoor]] · [[Reaaltulu]] · [[Ringküla]] · [[Sõjatehnika]] · [[Sedelgas]] · [[Seeneliha]] · [[Sulgimine]] · [[Tööealine rahvastik]] · [[Tüümuse koor]] · [[Tüümuse kortikomedullaarne tsoon]] · [[Tüümuse perivaskulaarsed ruumid]] · [[Tarbimiskaal]] · [[Teabeoperatsioon]] · [[Toitjakaotus]] · [[Toitjakaotuspension]] · [[Treemel]] · [[Tudeng TV]] · [[Tuuleliist]] · [[Tuumikküla]] · [[Väärtuste realiseerimise teooria]] · [[Väeosa]] · [[Võrgukuur]] · [[Vaegomadussõna]] · [[Vertikaallaudis]] · [[Magneetikud]] · [[Murru laiendamine]] · [[Omastavaline täiend]] · [[Oskussõnastik]] · [[Põhja-Aafrika rahvatantsud]] · [[Partitiivverb]] · [[Partnerlus]] · [[Portfoolio]] · [[Prootonjuhtoksiidid]] · [[Puutumus]] · [[Reaalmuutuja funktsioon]] · [[Säästev inimareng]] · [[Säästev kasutus]] · [[Saastetasu]] · [[Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll]] · [[Seotud vektor]] · [[Siduja]] · [[Tegusõna käändelised vormid]] · [[Tehislikkus]] · [[Terministandard]] · [[Toimumisaega näitav määrus]] · [[Trimmerkondensaator]] · [[Võrdlev usundilugu]] · [[Variatsiooniulatus]] · [[Vastupinge]] · [[Ökooptimism]] · [[Aadressikoht]] · [[Ahvenamaa dokument]] · [[Arhitektoonika]] · [[Autosidur]] · [[Avalik pilv]] · [[Buxhoevedeni Rist]] · [[CIRRUS]] · [[Diplomaatilisus]] · [[Elektrofüüsika]] · [[Elektrooniline ballast]] · [[Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupi embleem]] · [[Kaksiktee]] · [[Kaksikteeke]] · [[Kaudne kasutamisväärtus]] · [[Koirohutee]] · [[Kontinentaalne rift]] · [[Kriminaalmiilits]] · [[Kvaternaarne süsinikuaatom]] · [[Lellepoeg]] · [[Lihttala]] · [[Maksumaksja vaenlane]] · [[Meediakanal]] · [[Metsaneenetsi kirjandus]] · [[Oktoobri keskmine õhutemperatuur]] · [[Orjanduslik kord]] · [[Osaalus]] · [[Osoonikihi hõrenemine]] · [[Põhjamaade Aasia-uuringute Instituut]] · [[Põhjamaade Bioeetika Komitee]] · [[Põhjamaade e-maksuportaal]] · [[Põhjamaade Kiirguskaitse Selts]] · [[Põhjamaade kultuuripunkt]] · [[Põhjamaade rahvatervise auhind]] · [[Põhjamaade Tippteaduse Algatus]] · [[Parameetriline võnkumine]] · [[Privaatpilv]] · [[Prootonhapped]] · [[Raskejõustikuklubi Leola]] · [[Süütur]] · [[Sildeehitis]] · [[Silencium ad cantum!]] · [[Sillasammas]] · [[Surnulava]] · [[Tõkkesõlm]] · [[Tööstuselektroonika]] · [[Tüvepikendus]] · [[Tantsukunst]] · [[Tarbimislaen]] · [[Teenäitaja]] · [[Tertsiaarne süsinikuaatom]] · [[Transpordigeograafiline asend]] · [[Tribla]] · [[Uus Põhjala toit]] · [[Väljendverb]] · [[Agressiivne keskkond]] · [[Alluvuse ühesus]] · [[Arvesti]] · [[Autostumine]] · [[Avatud maailmaühiskond]] · [[Isehõrenemine]] · [[Jahutussegu]] · [[Käibevara]] · [[Klassivanem]] · [[Masinakäsk]] · [[Mina ja keskkond]] · [[Must Notsu]] · [[Raamatupidamise sise-eeskiri]] · [[Reostaatjuhtimine]] · [[Rodoloogia]] · [[Säärikud]] · [[Soojusvõrk]] · [[Uued tööstusharud]] · [[Ühe muutujaga lineaarvõrratus]] · [[Ühe muutujaga ruutvõrratus]] · [[Üheseinaline nanotoru]] · [[2004. aasta olümpiamängude Kreeka-Rooma maadluse Taškendi valikturniir]] · [[Ajatamine]] · [[Barca raport]] · [[Bugarura saar]] · [[Dünaamiline viskoossus]] · [[Demokraatia arendamise sihtasutus]] · [[Destilleerimisseade]] · [[Dfu-programmer]] · [[Dispergeerumine]] · [[Elektrilõhkevõrk]] · [[Elektriseadmestik]] · [[Elodeiidid]] · [[Emulgatsioon]] · [[Eustaasia]] · [[Fluorokinoloonid]] · [[Graafi klikk ja vöö]] · [[Graafi sümmeetria]] · [[Hüdrauliline masin]] · [[Hüdrograafiline võrk]] · [[Hapnikusisaldus]] · [[Happesadenemine]] · [[Harunemine]] · [[Hiib]] · [[Hinge surematus]] · [[Humisool]] · [[Ihtüotsiid]] · [[Imendumine]] · [[Intervallmeetod]] · [[Külmumine]] · [[Keskmine tihedus]] · [[Kinemaatiline viskoossus]] · [[Klarett]] · [[Kompaktsusteoreem]] · [[Lähis-Ida esiaeg]] · [[Loodeteelektrijaam]] · [[Marksistlikud rahvusvaheliste suhete teooriad]] · [[Mereelustik]] · [[Metsapealinn]] · [[Mitmeseinaline nanotoru]] · [[Murdvõrratus]] · [[Neurolepsia]] · [[Nivikool]] · [[Nukleofiilne tsenter]] · [[Olmereovesi]] · [[Orgaaniliste ühendite lagundamine]] · [[Põhjasüvendi]] · [[Põhjavee-elustik]] · [[Parasvöötme rohtlad]] · [[Peitsimine]] · [[Pindaktiivsus]] · [[Pseudolitoraal]] · [[Pseudotsüfellid]] · [[Rabastumine]] · [[Rannikuluide]] · [[Reaktiiv]] · [[Reservuaar]] · [[Riimvee-elustik]] · [[Rohtlavöönd]] · [[Säästulamp]] · [[Süütel]] · [[Soojussõlm]] · [[Soostumus]] · [[Stügobiont]] · [[Tõusukõrgvesi]] · [[Töönduskala]] · [[Tööränne]] · [[Tööstusettevõtete asukoha teooria]] · [[Tasakaaluprofiil]] · [[Tasuta turundus]] · [[Teekond maailma lõppu]] · [[Tootmisreovesi]] · [[VASAB]] · [[Veeproov]] · [[Vistseraalne rasv]] · [[Voolavus]] · [[Lemmikloomade parasiidid]] · [[Ulgkivi]] · [[1832. aasta Venemaa evangeelse luterliku kiriku seadus]] · [[Eesti Evangeelne Vennastekogudus]] · [[Kogemusteadus]] · [[Linnusepiirkond]] · [[Riigikirik]] · [[Tallinna konsistoriaalringkond]] · [[Tartu toomkapiitel]] · [[Aborigeenne tõug]] · [[Aidamade]] · [[Aktiiv]] · [[Arhitektuuriansambel]] · [[Bisubstraatsed inhibiitorid]] · [[Demarkatsioonijoon]] · [[Digitaalloogika]] · [[Eelteema]] · [[Esindaja]] · [[Falsifikatsionism]] · [[Finiitfraas]] · [[Fraasimäärus]] · [[Haavakliinik]] · [[Haguküla]] · [[Hajatalu]] · [[Intransitiivlause]] · [[Jõukaabel]] · [[Jahikalender]] · [[Jahipidamisvahendid]] · [[Jahvatamine]] · [[Käsitöökool]] · [[Kaapotkleit]] · [[Kaapotkuub]] · [[Karjakontrolliühing]] · [[Katastriüksus]] · [[Katastriüksuse sihtotstarve]] · [[Kausatiivtarind]] · [[Kausatiivverb]] · [[Kestust näitav määrus]] · [[Kraejalad]] · [[Läbipaistev pangakonto]] · [[Lõõr]] · [[Lüpsivõistlus]] · [[Mõõtenõud]] · [[Maa-arvestus]] · [[Maade vahetus]] · [[Maafond]] · [[Maagelõng]] · [[Maahindamine]] · [[Maakataster]] · [[Maaviljelussüsteem]] · [[Meditsiinisõnastik]] · [[Misjonilingvistika]] · [[Munemine]] · [[Noorendik]] · [[Põhjavee seire]] · [[Pühendusnimi]] · [[Pütipaber]] · [[Piiri väljendav kohamäärus]] · [[Plankimine]] · [[Puidutõrv]] · [[Puusapõll]] · [[Raamatupidamistalu]] · [[Raats]] · [[Rabamispink]] · [[Randmeribad]] · [[Ribad]] · [[Saakloom]] · [[Satelliitnavigatsioon]] · [[Seemnesari]] · [[Struktuurimudel]] · [[Tõuraamat]] · [[Tõutunnistus]] · [[Tüvendtaimed]] · [[Takistustermomeeter]] · [[Tangeriin]] · [[Teatelaad]] · [[Teemasin]] · [[Toidumärgis]] · [[Traatside]] · [[Trahheaalkops]] · [[Turismitalu]] · [[Vabed]] · [[Vaipseelik]] · [[Valikküsilause]] · [[Disainiöö]] · [[Diskursuseteooria]] · [[Eesti NSV taluseadus]] · [[Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli toimetused]] · [[Haanja miis]] · [[Intuitiivteaduste Kool]] · [[Kiired]] · [[Liivimaa ordinatsioonid]] · [[Maailma ravimtaimede entsüklopeedia]] · [[Meditsiiniliseks eriotstarbeks mõeldud dieettoidud]] · [[Pardipill]] · [[Plätud]] · [[Renessansi kirjanduse antoloogia]] · [[Ressursipõhine majandus]] · [[Sibulakasvatus]] · [[Sinimandria]] · [[Tartu jõelipp]] · [[Teadvustamatus]] · [[Tekiehitis]] · [[Eesti Noorte Puhkpilliorkester]] · [[Sibulaõli]] · [[Vaheliku vapustused]] · [[Bifoorne aken]] · [[Eesti NSV Teenindusministeerium]] · [[Kreneleering]] · [[Handi köök]] · [[Isuri köök]] · [[Karjala köök]] · [[Lindla]] · [[Mari köök]] · [[Soome-ugri köök]] · [[Vadja köök]] · [[Vepsa köök]] · [[Ökoloogilised astmelauad]] · [[Ökosüsteemi taastamiskulu]] · [[Ühisteenused]] · [[Üldkeel]] · [[Adaptiivne kaitsekorraldus]] · [[Anonüümkiri]] · [[Anorgaaniline analüüs]] · [[Chinese Semiotic Studies]] · [[Dünaamiline situatsioon]] · [[Duratiivne situatsioon]] · [[Eesti veksel]] · [[Elektridetonaator]] · [[Elektronmuusika mõisteid]] · [[Emotsioonide geopoliitika]] · [[Eraldusvõime]] · [[Fotokeemiline reaktsioon]] · [[Garage48]] · [[Geneetiline muundamine]] · [[Holistlik mõtlemine]] · [[Imeline Ajalugu]] · [[Isohaliin]] · [[Jäätmete kõrvaldamine]] · [[Kaebeõigus]] · [[Kaitsepühakute loend]] · [[Kallasrada]] · [[Kangakudumine]] · [[Keskkonnaküsimuste sidustamine]] · [[Keskkonnavastutus]] · [[Kiipkaardiluger]] · [[Kobestuslaeng]] · [[Konteinerhaljastus]] · [[Lõhkematerjal]] · [[Lõhketöö]] · [[Linnamööbel]] · [[Lubatushinnang]] · [[Mäeeraldise teenindusmaa]] · [[Mõistusega olend]] · [[Maksusoodustus]] · [[Multivalentne muusikaanalüüs]] · [[Oportunistlik majandusteooria]] · [[Põhja- ja Ida-Euroopa Nukukunstide Keskus]] · [[Plahvatuspõlemine]] · [[Psühhosemiootika]] · [[Ratsaponi]] · [[Raudbetoonkoorik]] · [[Ruumhajuvusmõõtja]] · [[Säästev linnaplaneerimine]] · [[Saksa Majanduse Auhind Eestis]] · [[Staatiline situatsioon]] · [[Supiinitarindid]] · [[Tarbimisväärtus]] · [[Tarvitamisõigus]] · [[Tasakaalustusmaks]] · [[Toksigeensus]] · [[Tootemaks]] · [[Tugiasustamine]] · [[Tulevikustsenaarium]] · [[Väljapaiskelaeng]] · [[Vetikate heterotroofne toitumine]] · [[Videoturundus]] · [[Õpetatud sepp]] · [[Aggmal]] · [[Apteegitilliravimid]] · [[Breakdown of Will]] · [[Casewolde]] · [[Domus Revaliensis]] · [[Eesti Kunstide Keskus]] · [[Enesemääratluspädevus]] · [[Euroopa tsivilisatsioon]] · [[Grammatilised vahendid]] · [[Haridusselts]] · [[Infradüünvastuvõtja]] · [[Inimese jalatalla rõhu mõõtesüsteem]] · [[Jõuk]] · [[Käte sanitar]] · [[Kõrgemad riigikaitsekursused]] · [[Kašuubi kirjandus]] · [[Kaarma lahing]] · [[Kontiinum]] · [[Lõikeriist]] · [[Lauseeitus]] · [[Lennukitrepp]] · [[Liivimaa konstitutsioonid]] · [[Linnu]] · [[Linnuatlas]] · [[Love, Friendship, and the Self]] · [[Mullaprotsessid]] · [[MVA-MERS-S]] · [[Pöördjärjestusega hulgafraas]] · [[Pensionäride meeleavaldus jaanuaris 1993]] · [[Projekt 657 PTS]] · [[Rahvakohtunik]] · [[Rahvusvahelise Looduskaitseliidu soovitused ökoloogiliseks taastamiseks]] · [[T-rakkude kurnatus]] · [[Tänavanoorsootöö]] · [[Territoriaalplaneerimine]] · [[Toorpuit]] · [[Väärtuspädevus]] · [[Võlvik]] · [[Võru kalmistu mälestusmiiting]] · [[Lipuväljak]] · [[Puriinalused]] · [[Sketš]] · [[The Strife of Systems]] · [[Komparativism]] · [[Projekteerimisinstituut]] · [[Süvarihv]] · [[Tartu Ülikooli maaliosakond]] · [[Vari-muutmälu]] · [[Afiinsuskonstant]] · [[Balti Trükitööliste Ühing]] · [[NAO indeks]] · [[Sümmeetriline Universum]] · [[Saaremaa majandusvalitsus]] · [[Valang]] · [[Artokraatia]] · [[Doktoritöö]] · [[Explanation and Reference]] · [[Iooniloendur]] · [[Kutsehariduskeskus]] · [[Langeallikas]] · [[MtDNA rekombinatsioon]] · [[Plafoon]] · [[Postiasutus]] · [[Süsihappegaasi emissioon]] · [[Strobeerimine]] · [[Tõusuallikas]] · [[Tehismärgalapuhasti]] · [[Tehnoökoloogia]] · [[Termokeemiline muundamine]] · [[Veebipõhine test]] · [[Vitamiinide nomenklatuur]] · [[Vitamiinide teooria]] · [[Vitamiinikartell]] · [[X-bosonid]] · [[Elektrooniline kaitse]] · [[Elektrooniline rünnak]] · [[Interdistsiplinaarne mõiste]] · [[Lagunemine]] · [[Linna koolikolleegium]] · [[Linna maksuvalitsus]] · [[Majauss]] · [[Orienteerumiskaardistamine]] · [[Rõhumärk]] · [[Sorteerimine]] · [[Tartu Ülikooli ajaloo osakond]] · [[Tegevusruum]] · [[Ääsi tules]] · [[Õiglase sõja teooria]] · [[Üleajateenija]] · [[Ürgkogukondlik kord]] · [[Algvorm]] · [[Aposterioorne õigustus]] · [[Aposterioorne mõiste]] · [[Aposterioorne tõde]] · [[Aprioorne õigustus]] · [[Aprioorne tõde]] · [[Baatoks]] · [[Bantu keelte S-rühm]] · [[Citroën DS5 LR]] · [[Digitaalne kihistumine]] · [[Eessõna]] · [[Enese ja teise asümmeetria]] · [[Entitas]] · [[Eruväelane]] · [[Honda Mean Mower]] · [[Infokihistumine]] · [[Inimese lümfisõlmede loetelu]] · [[Inkorporeerimine]] · [[Internetivabadus]] · [[Isikuvastased vägivallateod]] · [[Jõudluskontroll]] · [[Kõhunäärme endokriinsed kasvajad]] · [[Külmhoone]] · [[Katapõõsa lehed]] · [[Keisrinna]] · [[Klaaskehaneste]] · [[Kollektiivse tegevuse probleem]] · [[Korphöövel]] · [[Kortsuton]] · [[Kromatograafiline analüüs]] · [[Kululuud]] · [[Lümfifolliikul]] · [[Lümfijuha]] · [[Lümfiplasma]] · [[Lümfiteed]] · [[Lümfoidkude]] · [[Lümfosarkoom]] · [[Lausung]] · [[Leproomid]] · [[Lisahaistmissibul]] · [[Lootekest]] · [[Männivaik]] · [[Mõisastamine]] · [[Metastaseerumine]] · [[Metsakorraldus]] · [[Morfosüntaks]] · [[Motivatsiooniuuringud]] · [[Munandimanusejuha]] · [[Munitsipaalettevõte]] · [[Näitav asesõna]] · [[Neeru-sugusegmendid]] · [[Nissan C-hatch]] · [[Ohver]] · [[Otsaju]] · [[Philosophia prima, sive Ontologia]] · [[PIN-kalkulaator]] · [[Pioneer 1507]] · [[Poolkuuklapid]] · [[Prahitaim]] · [[Rästikuhammustuse mürgistus]] · [[Reverberaator]] · [[Riiklik kaitse]] · [[Sümpaatia]] · [[Sagedusdetektor]] · [[Siluhöövel]] · [[Soojusenergia]] · [[Surnutepüha]] · [[Suurosa]] · [[Suveräänne parun]] · [[Tõmbekeskuste Eesti]] · [[Tööstuspsühholoogia]] · [[Teokonsekventsialism]] · [[Termolokatsioonielund]] · [[Tiitelnurk]] · [[Tolmutera]] · [[Transiitteenus]] · [[Tuletusalus]] · [[Unenägude seletaja]] · [[Ussiviin]] · [[Väärarend]] · [[Vabaduse Raamat]] · [[Vabakäiguvang]] · [[Vaigutamine]] · [[Veosekäive]] · [[Verekeskus]] · [[Viiekümneaastane sõda]] · [[Viimane viisik]] · [[Vinnutamine]] · [[Üldõpetus]] · [[Adverbiaalne tajuteooria]] · [[Loogikalülitus]] · [[Meaning and Knowledge]] · [[Põhjuslik tajuteooria]] · [[Uno Naissoo nimeline loomingu- ja interpretatsioonikonkurss]] · [[Vasak ühisunearter]] · [[Dikloor]] · [[Häme daikiparv]] · [[Keskaja ja vararenessansi kirjanduse antoloogia]] · [[Kihme aardeleid]] · [[Kihnu kivilaev]] · [[Kivilaev]] · [[Kiviveolaev]] · [[Kostivere aardeleiud]] · [[Kutsekomisjon]] · [[Kutsestandard]] · [[Kutsetunnistus]] · [[Lääne-Eesti sademetehari]] · [[Linnaõhk teeb vabaks]] · [[Meremehekast]] · [[Raikküla kärajad]] · [[Sibulasordid]] · [[Siseministeeriumi usuasjade osakond]] · [[Vöörmünder]] · [[Viis miinust]] · [[Õhukott]] · [[Aampalk]] · [[Abiparred]] · [[Abitootmine]] · [[Abivasar]] · [[Adverbiaalne võrdlustarind]] · [[Aganalasn]] · [[Analüütiline otsustus]] · [[Analüütiline propositsioon]] · [[Aposterioorsus]] · [[Bürokratism]] · [[Baasiteisendusmaatriks]] · [[Constantinus Suure usupoliitika]] · [[Diastoolne vererõhk]] · [[DRAMi kondensaator]] · [[Eesjäse]] · [[Eesti kirivöö]] · [[Elektrooniline ajurünnak]] · [[Härjaraud]] · [[Hülgeõng]] · [[Heinakäru]] · [[Hiina kaneel]] · [[Hundiõng]] · [[Interaktsiooniprotsesside analüüs]] · [[Jänesepaelad]] · [[Jahikott]] · [[Jahiselts]] · [[Jalashäll]] · [[Juurpuu]] · [[Käämer]] · [[Käised]] · [[Kärbis]] · [[Küünarpuu]] · [[Kaaruspael]] · [[Kaelaraha]] · [[Kaevekepp]] · [[Kaevutark]] · [[Kaksiknööp]] · [[Kamalutäis]] · [[Kammipill]] · [[Kandepuud]] · [[Kangareha]] · [[Kassiauk]] · [[Katuselasn]] · [[Kerapõhi]] · [[Kiin]] · [[Kikk-kõrvamüts]] · [[Kirjaraud]] · [[Kiviregi]] · [[Kontingentne propositsioon]] · [[Kraasid]] · [[Labiilsus]] · [[Laeva jõuseadmed]] · [[Lasipuu]] · [[Liigesepind]] · [[Lindberghi auhind]] · [[Lineaarne sõltumatus]] · [[Lokulaud]] · [[Maoliha]] · [[Moraaliantirealism]] · [[Mortal Questions]] · [[Ortogonaalne maatriks]] · [[Põõnasaag]] · [[Põlendik]] · [[Põletusora]] · [[Püha Peaingel Miikaeli Rüütliordu]] · [[Paratamatu propositsioon]] · [[Passiiv]] · [[Peabronh]] · [[Perioodiline protsess]] · [[Pidev protsess]] · [[Rasvamüüser]] · [[Ristbaas]] · [[Ristreeper]] · [[Sõnnikukonks]] · [[Sünkroonne ajurünnak]] · [[Sünteetiline otsustus]] · [[Süstoolne vererõhk]] · [[Sütevakk]] · [[Sagedusmodulaator]] · [[Seinapink]] · [[Separatiivne määrus]] · [[Sotsiaalne mõju]] · [[Tagajäse]] · [[Tattnina]] · [[Tirinui]] · [[Toidusalutaimede loend]] · [[Triikpuu]] · [[Tuleaed]] · [[Uurdesaag]] · [[Vältevaheldus]] · [[Värkraud]] · [[Võrguhark]] · [[Võtmeliik]] · [[Veokast]] · [[Vibuhäll]] · [[Vitsahammas]] · [[Vurrpuur]] · [[XXI Sajandi Orkester]] · [[Hariliku sibula uurimislugu]] · [[Juurehingamine]] · [[Kaljuvoor]] · [[Lineaarne ekstsentrilisus]] · [[Maoliste klassifikatsioon]] · [[Speculum. De l'autre femme]] · [[Statotsüüt]] · [[Taime stress]] · [[Tallinnfilmi sürrrealistid]] · [[Linnak]] · [[Koerakaelanurk]] · [[Korstnapits]] · [[Rippdekoor]] · [[Radari peegelduvus]] · [[Tümostimuliin]] · [[TAOK rogain]] · [[Tartu Tsensuurikomitee]] · [[Tsensuurikomitee]] · [[Tugevvoolupaigaldis]] · [[Tunnuslind]] · [[Ubuntu Vabastusliikumine]] · [[Uduniisutus]] · [[Uskumine]] · [[Vene kuritegevuse ajalugu]] · [[Vihmutus]] · [[Vipratoks]] · [[Elektrooniline toetus]] · [[Juhtimissõda]] · [[Kuusalu aardeleid]] · [[Paunküla aardeleiud]] · [[Tolmutoru]] · [[Vaida aare]] · [[Balti Kirurgide Assotsiatsioon]] · [[Eestimaa Rahvuste Foorum]] · [[Ähvardamine]] · [[Ühispesitsemine]] · [[4C/ID-mudel]] · [[Aastaajalised muutused]] · [[Afroameerika töölaulud]] · [[Balkani riigid]] · [[Bilineaarvorm]] · [[Brentano tees]] · [[Bronhidega seotud lümfikude]] · [[Coheni-Bradfordi mõjumudel]] · [[Eesti looduskaitsemärgid]] · [[EI-päev suitsetamisele]] · [[Esmased lümfoidorganid]] · [[Hansapäevad]] · [[HELP – elagem tubakata]] · [[Hemotsütoblast]] · [[Hinnangute tingimine]] · [[Hyundai Grand Santa Fe]] · [[IgLON]] · [[Intentsionaalne objekt]] · [[Juudakristlus]] · [[Kõugutabel]] · [[Kõuk]] · [[Kõvaduse mõõtmine]] · [[Külakalmistu]] · [[Külm halastus]] · [[Kasvajaga seotud põletik]] · [[Kataboolne plasmiid]] · [[Kaugeeslinnastumine]] · [[Keskmise tugevusega hape]] · [[Kiire parvlaev]] · [[Konsulaarasutus]] · [[Koormus]] · [[Kopsutüvi]] · [[Kvantitatiivne kromatograafiline analüüs]] · [[Lähteaine]] · [[Lümfiurked]] · [[Lümfoidkoe arengut mõjutavad rakud]] · [[Lignotselluloosi lagundamine]] · [[Limaskestabarjäär]] · [[Lineaarne molekul]] · [[Mõisasüda]] · [[Maamiilits]] · [[Madalmurusus]] · [[Maksa regeneratsioon]] · [[Marsiorkester]] · [[Mathematics, Matter and Method]] · [[Metsa süsinikuringe]] · [[Mitmikisadus]] · [[Mitteinvasiivne sünnieelne diagnostika]] · [[Moderaator]] · [[Molekulaartehnoloogia]] · [[Musterpeenar]] · [[Muutmine]] · [[NanoID]] · [[Neerusegment]] · [[Ninaga seotud lümfikude]] · [[Põhivabadused]] · [[Põllumajandusloendus]] · [[Pühasõdalane]] · [[Peakonsul]] · [[Piirkasulikkus]] · [[Piltvaip]] · [[Polümeeride pundumine]] · [[Populatsiooni struktuur]] · [[Prosspulk]] · [[Pseudokuppel]] · [[Röntgenallikas]] · [[Raamatukoer]] · [[Rahvamuusikaorkester]] · [[Rahvapilliorkester]] · [[Rauasulatus]] · [[Readers of the Book of Life]] · [[Süvenemise tõenäosus]] · [[Saavutusvajadus]] · [[SMD 2835]] · [[Sookarjamaa]] · [[Staapel]] · [[Surnuaiapüha]] · [[Syneidēsis]] · [[System der Logik und Metaphysik]] · [[Tõeteooria]] · [[Tüpoloogia]] · [[Takistuse meetod]] · [[Talibid]] · [[TOL-plasmiid]] · [[Tupe mikrofloora]] · [[Vägivalla propaganda]] · [[Väljamõeldud entiteet]] · [[Vahvärk]] · [[Valgustundlikud kaitserühmad]] · [[Valitsejasugu]] · [[Veenipõimik]] · [[Veenmise kahe-protsessi teooria]] · [[Venoosõõs]] · [[Vereringe]] · [[Viini veinipiirkond]] · [[Viljaait]] · [[Zave.ee]] · [[Avaveeline märgala]] · [[Funktsionaalsed toitumisrühmad]] · [[Inimese tüümus]] · [[Jõgeva reoveepuhasti]] · [[Juhuleiud]] · [[Kütuseelementide vesinikuenergeetika]] · [[Lap-süsteem]] · [[Niidukoosluse taimestiku taastamine]] · [[Ravimtaimeteed]] · [[Sotsiaalmajanduslik segregatsioon]] · [[Uus induktsioonimõistatus]] · [[Kellukese fond]] · [[Üldeitav otsustus]] · [[Üldjaatav otsustus]] · [[AD3-vitamiin]] · [[Aktiivsünnitus]] · [[Aktimaal]] · [[Antibiootikumid veekeskkonnas]] · [[Autoritunnistus]] · [[Ditiokarbonaadid]] · [[Emassuguelundid]] · [[Folklooriliikumine]] · [[Folkloorirühm]] · [[Häälekandja]] · [[Hõimuliikumine]] · [[Hektoliiter]] · [[Ilumark]] · [[Imbi ja Ärni]] · [[Innovatsioonikool]] · [[Juhtmevaba toitega täitur]] · [[Kantarssin]] · [[Keemiline analüüs]] · [[Kiirabibaas]] · [[Klassikaline keemiline analüüs]] · [[Koonusfreesimine]] · [[Ksantogeenhapped]] · [[Lämmastiksaaste]] · [[Lantaan-strontsium-koobaltoksiid]] · [[Lasterong]] · [[Lehemesi]] · [[Lestkeel]] · [[Linnamets]] · [[Mõisa Hääl]] · [[Mahtanalüüs]] · [[Moreenküngas]] · [[Murumüts]] · [[Naatri Leeni]] · [[Nanoosakeste süntees]] · [[Ortoloogid]] · [[Osaeitav otsustus]] · [[Osajaatav otsustus]] · [[Plaueni Jaani kogudus]] · [[Poliitiline reklaam]] · [[Räägu Rein]] · [[Rästikumürgi antiseerum]] · [[Rajapunkt]] · [[Rasvhapete mobilisatsioon]] · [[Reaktiivne molekulaardünaamika]] · [[Rolling Stone'i 2000. aastate 100 parimat albumit]] · [[RRNA modifikatsioonid]] · [[RRNA transkriptsiooni regulatsioon soolekepikeses]] · [[Söödakultuur]] · [[Sisepunkt]] · [[Soovitusturundus]] · [[Sotsiaalse identiteedi teooria]] · [[Sotsiaalsete representatsioonide teooria]] · [[Tallinna vakk]] · [[Abonendikaabel]] · [[Asustusgeograafia]] · [[Atmosfääripõud]] · [[Basiiliku ürt]] · [[Bioloogiline isolatsioon]] · [[Dramatiseering]] · [[Elektripaigaldise projekt]] · [[Hallutsinatsiooniargument]] · [[Hellenite kirik]] · [[Hintoni test]] · [[Humanistlik kristlus]] · [[Järeldav rinnastus]] · [[Käsitööselts]] · [[Läänemaa Vabatahtlik Jäägrikompanii]] · [[Lantsettkaar]] · [[Laokohaõigus]] · [[Le Théâtre des Ombres]] · [[Liivimaa Maakrediitselts]] · [[Ma-tegevusnimi]] · [[Meelte ja tunnete taimed]] · [[Põllumajandusnäitus]] · [[Põllumeesteselts]] · [[Piimaühistu]] · [[Piiritluslisand]] · [[Polariseeritud relee]] · [[Porgandijuur]] · [[Prohvetlik usund]] · [[Rahvamuusikapidu]] · [[Sõjaväelaste maailmameistrivõistlused suusatamises]] · [[Silmuköök]] · [[Soo määramine]] · [[Tüümuse taandareng]] · [[Tümopoees]] · [[ACE geen]] · [[Arvutisemantika]] · [[Kõneanalüüs]] · [[Kõnelejatuvastus]] · [[Liigilise mitmekesisuse laiuskraadiline gradient]] · [[Süsiniknanotorude funktsionalisatsioon]] · [[Abimäärsõna]] · [[Asemäärsõna]] · [[Inimeste ja rahvaste traagilisest elutundest]] · [[Liivimaa Langetõbiste ja Nõdrameelsete eest Hoolekandmise Selts]] · [[Modifitseeritud tärklis]] · [[Paekalda]] · [[Planeerimiskultuur]] · [[Rõhumäärsõna]] · [[Tallinna Inseneridistants]] · [[Teoloogia summa Ia q. 3]] · [[Trollipeatus]] · [[Õigustuskontekst]] · [[Aluliina komtuurkond]] · [[Arheoloogia mõisteid]] · [[Bauska foogtkond]] · [[Dünaburgi komtuurkond]] · [[Dünamünde komtuurkond]] · [[Dobele komtuurkond]] · [[Grobiņa foogtkond]] · [[Kokanduse mõisteid]] · [[Lihula kivikalme]] · [[Miitavi komtuurkond]] · [[Pöide foogtkond]] · [[Paide komtuurkond]] · [[Religiooni mõisteid]] · [[Sigulda komtuurkond]] · [[Tõde ja tähendus]] · [[Tartu I aare]] · [[Tulekaitsemuhv]] · [[Balti Keskkonnafoorum]] · [[Elektromagnetiline ohutus]] · [[Grėjaus namas]] · [[Jäägiga jagamine]] · [[Keemilised kiudained]] · [[Kutse]] · [[Läti filosoofia]] · [[Liustikutuul]] · [[Manööversõda]] · [[Matkateed Narva lähistel ehk Vaivara radadel]] · [[Relvastatud jõu kasutamine rahvusvahelises õiguses]] · [[Unite the Armies. Save the Planet]] · [[Jõesadam]] · [[Kodusadam]] · [[Korstnamärk]] · [[Laevapere]] · [[Lossimine]] · [[Meremisjon]] · [[Poolruum]] · [[Postilaev]] · [[Puhta mõtte ruum]] · [[2. Soomusrongi Rügement]] · [[Anatoolia suusamaraton]] · [[Astana palee]] · [[Botorca kalmistu]] · [[Dorolțu kirikuaed]] · [[Eelprojekt]] · [[Inseneripataljon]] · [[Lennuväerügement]] · [[Magnetlintsalvesti]] · [[Sidepataljon]] · [[Sipa maa-alune kalmistu]] · [[Sitta kah!]] · [[Transilvaania kindluskirikuga asulad]] · [[Pärnu Ooperi orkester]] · [[Vajuv vesi]] · [[Mart Saare nimeline lauljate konkurss]] · [[Rahvusvaheline Lepo Sumera nimeline noorte heliloojate loomingukonkurss]] · [[Rahvusvaheline noorte kitarristide konkurss Tallinn]] · [[Bolšoje Zagrivje]] · [[Erijuhtivus]] · [[I Eesti sõjaväelaste kongress]] · [[IM Arvutid]] · [[Käsundusohvitser]] · [[Kindralstaabi Valitsus]] · [[Kohtuballistika]] · [[Maloje Zagrivje]] · [[Novaja Fjodorovka]] · [[Ohvitseridekogu]] · [[Räkälä]] · [[Savistumine]] · [[Soomusrongide Brigaad]] · [[Vanemallohvitser]] · [[Viru Prospekt]] · [[Priima (gümnaasium)]] · [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 5. osakond]] · [[Estina]] · [[Intrapersonaalsed oskused]] · [[Kristiine heinamaa]] · [[Kubermangugümnaasium]] · [[Kullo noortelaager]] · [[Magnetiline inklinatsioon]] · [[Munsterroll]] · [[On Loyalty]] · [[Pihkva piirivalvekaatrite divisjon]] · [[Tallinn Open]] · [[Time, Tense and Causation]] · [[Tulusekott]] · [[Vedu puhkpilliorkester]] · [[Ümberasumisliikumine]] · [[An Essay on Free Will]] · [[Arvutifonoloogia]] · [[GENIRE]] · [[Guide des Objets Sonores]] · [[Häilraie]] · [[Hüperboolsed funktsioonid]] · [[I Eesti meeste tantsupidu]] · [[II Eesti meeste tantsupidu]] · [[Intriigikomöödia]] · [[Jõelaev]] · [[Kontrapunkti mõisteid]] · [[Kuppelmaastik]] · [[Kuramaa rüütelkonna aadlimatrikkel]] · [[L'Estonie littéraire]] · [[Lääne-Nigula valla lipp]] · [[Lõuna kaitseringkond]] · [[Leostunud mullad]] · [[Liitkontrapunkt]] · [[Looduse Aasta Foto]] · [[Müntimiskoda]] · [[Metsakasvatus]] · [[Moto by Lenovo]] · [[Narva Prefektuur]] · [[Põllumajandusmaa]] · [[PB Shamshad]] · [[Proovikoda]] · [[Räägu Liina]] · [[Rahvasport]] · [[Roman Kuura mälestusvõistlused]] · [[Säästev metsamajandamine]] · [[Satelliidi alamsüsteemid]] · [[Seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus]] · [[Seemnekasvatus]] · [[Subboteja]] · [[Tähed jääl]] · [[Töövihik]] · [[Tantsupidu]] · [[Tariif]] · [[Tartu Suurgild]] · [[Telefonitootjate loend]] · [[Tolmukaniit]] · [[Tootmiskoondis]] · [[Värske õhu müümine]] · [[Valikraie]] · [[Vastutuskooslus]] · [[Veerraie]] · [[Viinatööstus]] · [[1961. aasta maailmameistrivõistlused moodsas viievõistluses]] · [[1961. aasta NSV Liidu meistrivõistlused purjetamises]] · [[1962. aasta maailmameistrivõistlused moodsas viievõistluses]] · [[1962. aasta NSV Liidu meistrivõistlused purjetamises]] · [[1963. aasta maailmameistrivõistlused moodsas viievõistluses]] · [[1963. aasta NSV Liidu meistrivõistlused moodsas viievõistluses]] · [[1963. aasta NSV Liidu meistrivõistlused purjetamises]] · [[Ehitusarheoloogia]] · [[Mussoonkliima]] · [[Purjespordivõistluste loetelu]] · [[Lembitu (poeem)]] · [[Posti tänav (Loksa)]] · [[A (häälik)]] · [[Alus (laevandus)]] · [[Hea ja kurja pildid (1)]] · [[Jäämurdja (rajatis)]] · [[Laager (asula)]] · [[Maateaduste mõisteid (A)]] · [[Maateaduste mõisteid (D)]] · [[Maateaduste mõisteid (I)]] · [[Maateaduste mõisteid (M)]] · [[Maateaduste mõisteid (O)]] · [[Maateaduste mõisteid (P)]] · [[Maateaduste mõisteid (Q)]] · [[Maateaduste mõisteid (R)]] · [[Maateaduste mõisteid (T)]] · [[Maateaduste mõisteid (U)]] · [[Maateaduste mõisteid (V)]] · [[Massiiv (tugevusõpetus)]] · [[Operatsioon (masinaehitus)]] · [[Positsioon (masinaehitus)]] · [[Projektarvutus (masinaehitus)]] · [[Rahu (saar)]] · [[Termin (loogika)]] · [[Aadressiväli (operand)]] · [[Adapter (CNC)]] · [[Akumulatsioon (hüdroloogia)]] · [[Ambon (varakristlik kirik)]] · [[Andur (botaanika)]] · [[Duo (žanr)]] · [[Eluvorm (ökoloogia)]] · [[Helitugevus (muusika)]] · [[Inkubatsiooniperiood (kulumine)]] · [[Kael (masinaehitus)]] · [[Katse (tõenäosusteooria)]] · [[Kavern (hüdraulika)]] · [[Kesk-Kordiljeerid (Peruu)]] · [[Kompanii (ettevõte)]] · [[Kontsert (barokk)]] · [[Liin (nöör)]] · [[Määrus (õigusteadus)]] · [[Maa (elektrotehnika)]] · [[Nõmmekingsepad (1938)]] · [[Põhjapassaathoovus (Atlandi ookean)]] · [[Põhjapassaathoovus (Vaikne ookean)]] · [[Rühm (muusika)]] · [[Seeria (muusika)]] · [[Soon (sisselõige)]] · [[Suletud süsteem (küberneetika)]] · [[Tõmmis (leotis)]] · [[Tangid (kabe)]] · [[Tapp (masinaehitus)]] · [[Temperatuuritegur (tugevusõpetus)]] · [[Terra sigillata (ravim)]] · [[Trio (žanr)]] · [[Voolamine (tugevusõpetus)]] · [[Aspirant (sõjandus)]] · [[Kaubakäive (sadamas)]] · [[Register (heliallikate rühm)]] · [[1962. aasta NSV Liidu meistrivõistlused kiiruisutamises]] · [[Paju ravimtaimena]] · [[The Myth of Morality]] · [[1947. aasta NSV Liidu meistrivõistlused ratsutamises]] · [[1948. aasta NSV Liidu meistrivõistlused ratsutamises]] · [[1949. aasta NSV Liidu meistrivõistlused ratsutamises]] · [[1950. aasta NSV Liidu meistrivõistlused ratsutamises]] · [[1951. aasta NSV Liidu meistrivõistlused ratsutamises]] · [[1952. aasta NSV Liidu meistrivõistlused ratsutamises]] · [[1953. aasta NSV Liidu meistrivõistlused ratsutamises]] · [[1954. aasta NSV Liidu meistrivõistlused ratsutamises]] · [[1955. aasta NSV Liidu meistrivõistlused ratsutamises]] · [[1956. aasta NSV Liidu meistrivõistlused ratsutamises]] · [[1958. aasta NSV Liidu meistrivõistlused ratsutamises]] · [[1962. aasta NSV Liidu meistrivõistlused akrobaatikas]] · [[1962. aasta NSV Liidu meistrivõistlused allveeujumises]] · [[1978. aasta NSV Liidu meistrivõistlused ratsutamises]] · [[Ameerika pajud]] · [[Austraalia pajud]] · [[Huumlamp]] · [[Tartu laht]] · [[Virve nõiutud männid]] · [[Küünlaümbriste jaht]] · [[Kummik]] · [[Euroopa ühisturg]] · [[Ärakanne (suurus)]] · [[Ümarmaterjal (metallurgia)]] · [[Cosmos (keel)]] · [[Doonor (majandus)]] · [[Ekskavaator (meditsiin)]] · [[Ekspositsioon (bioloogia)]] · [[Essee (koolitöö)]] · [[Filtreerimine (toitumisviis)]] · [[Inversioon (kirjandusteadus)]] · [[Kalapüük (sümbol)]] · [[Klaster (muusika)]] · [[Komm (sädemetepüüdja)]] · [[Kroon (institutsioon)]] · [[Kurk (geograafia)]] · [[Lennuk (purjekas)]] · [[Manner (geoloogia)]] · [[Matemaatika (õppeaine)]] · [[Orvand (geomorfoloogia)]] · [[Põlvkond (bioloogia)]] · [[Pasta (salv)]] · [[Polaris (kiiljaht)]] · [[Poolsammas (heegeldamine)]] · [[Ramp (laevandus)]] · [[Revokatsioon (kaubandus)]] · [[Salm (geograafia)]] · [[Tähtpäev (majandus)]] · [[Teema (keeleteadus)]] · [[Toiduvõrgustik (majandus)]] · [[Transpositsioon (matemaatika)]] · [[Ulster (riie)]] · [[Vahiteenistus]] · [[Valhalla (portaal)]] · [[Blokeeringuga tellised]] · [[Puistevill]] · [[Siseringjoon]] · [[Trassoloogia]] · [[Veeprinter]] · [[Aberratsioon (bioloogia)]] · [[Aer (mensuraalnotatsioon)]] · [[Agregaat (mineraloogia)]] · [[Aktseptor (keemia)]] · [[Aurutamine (keemia)]] · [[Dispersioon (hüdrogeoloogia)]] · [[Doonor (keemia)]] · [[Element (stiihia)]] · [[Indeks (keemia)]] · [[Iseregulatsioon (bioloogia)]] · [[Kõrgus (astronoomia)]] · [[Kaal (riideese)]] · [[Kadett (vanuseklass)]] · [[Kapp (anum)]] · [[Laenamine (muusika)]] · [[Lemming (jumal)]] · [[Levi (bioloogia)]] · [[Mahutavus (keemiline vooluallikas)]] · [[Modulatsioon (helisüntees)]] · [[Moodul (kosmonautika)]] · [[Pätt (jalanõu)]] · [[Püloon (lennundus)]] · [[Pesakond (koomiks)]] · [[Sekretsioon (geoloogia)]] · [[Tank (laevandus)]] · [[Ting (koosviibimine)]] · [[Vari (vesiehitus)]] · [[Variant (keeleteadus)]] · [[Vesper (muusika)]] · [[Astel (ajalugu)]] · [[Dihhotoomia (loogika)]] · [[Hakk (viljakoristus)]] · [[Huik (etnograafia)]] · [[Kündja (ajaleht)]] · [[Kaanon (kirjandus)]] · [[Kaelkook (karjatamine)]] · [[Kilk (pill)]] · [[Kloaak (jäätmekäitlus)]] · [[Kohver (etnograafia)]] · [[Kolmjalg (etnograafia)]] · [[Koloniaallaevastik (Battlestar Galactica)]] · [[Kong (mesindus)]] · [[Kopp (etnograafia)]] · [[Kopsud (kulinaaria)]] · [[Lasipuu (tööriist)]] · [[Maks (kulinaaria)]] · [[Morna (Õnne 13)]] · [[Pööre (keeleteadus)]] · [[Pederastia (kuritegu)]] · [[Petus]] · [[Pii (detail)]] · [[Reeper (matemaatika)]] · [[Sõltuvus (metafüüsika)]] · [[Sedimentatsioon (keemia)]] · [[Tühjus (eetika)]] · [[Tsirkus (lauamäng)]] · [[Vahtkond (metsandus)]] · [[Valetamine (kaardimäng)]] · [[Vara (tööriist)]] · [[ABC (rühmitus)]] · [[Amuur (laev)]] · [[Atika (arhitektuur)]] · [[Fookus (geomeetria)]] · [[Fookus (veebisaade)]] · [[Glükokortikoidid (ravimirühm)]] · [[Illuminaadid (vandenõuteooria)]] · [[Islamiriigi sõja kronoloogia (2014. aasta juunist)]] · [[Juurdepääs (tee)]] · [[Kant (geograafia)]] · [[Kasvik (zooloogia)]] · [[Ksenoon (narkoosigaas)]] · [[Latt (puit)]] · [[Maailmasõda (Niall Ferguson)]] · [[Mac (eesliide)]] · [[Minimalism (elustiil)]] · [[Paik (lapp)]] · [[Terminal (transport)]] · [[Valgustus (filosoofia)]] · [[Kamber (muusikakollektiiv)]] · [[Kergekaal (poks)]] · [[Objektiiv (portaal)]] · [[Unistaja (film)]] · [[Korrelatsioon (muusika)]] · [[Lõng (informaatika)]] · [[Jakuudi teaduskeskus]] · [[Kelts]] · [[Greip]] · [[Seppel]] · [[Austria lauljate loend]] · [[Belgia lauljate loend]] · [[Bosnia ja Hertsegoviina lauljate loend]] · [[Colombia lauljate loend]] · [[Eritrea lauljate loend]] · [[Hispaania lauljate loend]] · [[Horvaatia lauljate loend]] · [[Iisraeli lauljate loend]] · [[Indoneesia näitlejate loend]] · [[Itaalia lauljate loend]] · [[Kuuba lauljate loend]] · [[Makedoonia lauljate loend]] · [[Norra lauljate loend]] · [[Saksamaa lauljate loend]] · [[Serbia lauljate loend]] · [[Ungari lauljate loend]] · [[Klipikultuur]] · [[Geoidi mudel]] · [[Õigeusu vennastekogu]] · [[Baltimaade õigeusu vennastekogu]] · [[Emiteerimistulu]] · [[Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsents]] · [[Galbraithi organisatsioonilise infotöötluse teooria]] · [[Graafide identifitseerimine]] · [[Hõlmikpuu Eestis]] · [[Hõlmikpuuleht]] · [[Hõlmikpuuseemned]] · [[Inseneriväe marssal]] · [[Kutseõpe]] · [[Kutseharidusstandard]] · [[Me armastame Eestit]] · [[Raasiku valla kodulooline tegevus]] · [[Roaldi nädal]] · [[Soodesõda]] · [[Termoregulaator]] · [[Termoreguleerventiil]] · [[Forgiveness: A Philosophical Exploration]] · [[Tuuline rand]] · [[Nigul Maatsoo mälestusvõistlus]] · [[Õpetaja Tammiku rehabiliteerimine]] · [[Õpilaste Teaduslik Ühing]] · [[Ühe suve akvarellid]] · [[Ühiskondlikud planeedid]] · [[1956. aasta NSV Liidu meistrivõistlused ujumises]] · [[1957. aasta NSV Liidu meistrivõistlused purjetamises]] · [[1958. aasta NSV Liidu meistrivõistlused purjetamises]] · [[1959. aasta NSV Liidu meistrivõistlused purjetamises]] · [[4-hüdroksübensüülalkohol]] · [[Aasta küla]] · [[Ametlikud Teadaanded]] · [[Ants ja Maria Silvere ning Sigfried Panti mälestusfond]] · [[Arkenal]] · [[Art and Visual Perception: A Psychology of the Creative Eye]] · [[Baltischer Kulturhistorischen Bilder-Atlas]] · [[Dynamic Spread of Happiness in a Large Social Network: Longitudinal Analysis over 20 Years in the Framingham Heart Study]] · [[Eesti Film 100]] · [[Eesti-Soome ühistantsupidu]] · [[Eestis kehtiva õiguse määrus]] · [[Eestit külastanud riigipeade ja valitsusjuhtide loend]] · [[ERR Novaator]] · [[Geodeetiline punkt]] · [[Geotermiline aste]] · [[Good and Evil: An Absolute Conception]] · [[Hello, Ruby!]] · [[Isiklikud planeedid]] · [[ISKE]] · [[Jazz Symphony]] · [[Juhistik]] · [[Künnis]] · [[Kagheren]] · [[Karistusregister]] · [[Kassett '90]] · [[Kevadpüha]] · [[Kirmas]] · [[Kivimkompleks]] · [[Klassika ja tänapäev: kaks ajastut kodanliku filosoofia arengus]] · [[Klooga aedlinn]] · [[Komissaarne riigivalitsus]] · [[Konkretiseering]] · [[Kosmosemutid]] · [[Kuldmuna]] · [[Kullamaa vakuraamat]] · [[Kunda tänavate loend]] · [[Lõo loopealne]] · [[Legeerimine]] · [[Leipuri]] · [[Liivi lahe vesikond]] · [[Liivimaa õiguspeegel]] · [[Maalimine]] · [[Maps of Meaning: An Introduction to Cultural Geography]] · [[Metsakorraldaja]] · [[Moraalne motivatsioon]] · [[Nahastamine]] · [[NSV Liidu meistrivõistlused purjetamises]] · [[Nutulaul]] · [[On a New List of Categories]] · [[Orund]] · [[Pärandihoidja]] · [[Põrm]] · [[Pühhapäwa Wahhe-luggemissed]] · [[Parem Eesti]] · [[Pastry: Savoury and Sweet]] · [[Peipsi järve vesikond]] · [[Philosophy of Science: A Contemporary Approach]] · [[Politsei ratsareserv]] · [[ProgeTiiger]] · [[Psychosemantics: The Problem of Meaning in the Philosophy of Mind]] · [[Raadio Muusikamoos]] · [[Raievõistlused]] · [[Repliik]] · [[Riigikogu vanematekogu]] · [[Saarte vesikond]] · [[Sakala kalender]] · [[Seto Kongress]] · [[Seto kuningriigipäev]] · [[Sise-Eesti kliimavaldkond]] · [[Soome lahe vesikond]] · [[Soreuere]] · [[Spirituality for the Skeptic: The Thoughtful Love of Life]] · [[Spordiregister]] · [[Sublitoraal]] · [[Tõeväidete süsteem]] · [[Taimede haigusresistentsus]] · [[Taimerasv]] · [[Tartu Ülikooli kuratoorium]] · [[Tartu Ülikooli senat]] · [[Telkmantel]] · [[Transtsendentaalsed planeedid]] · [[Võõrtäht]] · [[Varinurme linnaosa]] · [[Vaskmünt]] · [[Vello Saage etluskonkurss]] · [[Vierendeeli sõrestik]] · [[Volitus Eesti Omavalitsuse juhtidele]] · [[Vorckele]] · [[Wanehusen]] · [[Õnnemaa suutrad]] · [[15. lend]] · [[2015. aasta Eesti Muusikaauhinnad]] · [[Aasta seen]] · [[Abiminister]] · [[After-War]] · [[Anton Suurkase nimeline kirjandusauhind]] · [[Armastuse võimalikkusest]] · [[Avalikult kasutatav veekogu]] · [[Chastel Neufi senjööria]] · [[Diagrammatology: An Investigation on the Borderlines of Phenomenology, Ontology, and Semiotics]] · [[Eeltipp]] · [[Eesti 2017. aasta riigieelarve]] · [[Eesti IKT Klaster]] · [[Eesti ravimtaimede loend]] · [[Eesti Tuletõrje Korpuse koosseis 1940]] · [[Eestimaa kubermangu seltsiasjade nõukogu]] · [[Eestimaa talurahvaasjade komisjon]] · [[Eestimaa uue talurahvaseaduse sisseseadmise komisjon]] · [[Emotsioonide tõlgendusteooria]] · [[Explaining Science: A Cognitive Approach]] · [[Foucault' kardiograafia]] · [[Franciscuse välispoliitika]] · [[Generatiivse Grammatika Grupp]] · [[Häälerühm]] · [[Igamine]] · [[Ingerimaa ja Käkisalmi kindralkuberner]] · [[J. K. Alpinismiklubi rändauhind parimale alpinistile]] · [[Järeltoimetamine]] · [[Kadrioru lossivalitsus]] · [[Kaunid Kontserdid Käsmus]] · [[Kosmeetikatooted]] · [[Laineplaat]] · [[Lazio mägi]] · [[Lemmikloomade kiibistamine]] · [[Liivimaa uue talurahvaseaduse sisseseadmise komisjon]] · [[Magnetohüdrodünaamiline pump]] · [[Maroni senjööria]] · [[MAT-lookus]] · [[Mikrolülitus]] · [[Mudelautor]] · [[Pepeljajev]] · [[Peptiidisünteesi aktivaatorid]] · [[Programmeeritav loogikaseade]] · [[Reas]] · [[Regionaalne identiteet]] · [[Reostus Läänemeres]] · [[Riia mark]] · [[Risti teeneterist]] · [[RluA]] · [[Sooideoloogia]] · [[Soome nimi]] · [[Suhtekorralduse dialoogiteooria]] · [[Tõlkeuniversaalid]] · [[Tagasi Euroopasse]] · [[Taimede morfoloogiline plastilisus]] · [[Tallinna sõjakuberner]] · [[Tartu-Valga prefektuur]] · [[Vabariigi Valitsuse korraldus]] · [[Vabariigi Valitsuse määrus]] · [[Veetee]] · [[Veetehnika]] · [[Viru-Järva prefektuur]] · [[Aasta sammal]] · [[Diferentsiaalregulaator]] · [[Eestikeelsed liiginimed]] · [[Fakopp]] · [[Hülgeoda]] · [[Hülgepüss]] · [[Hülgevõrk]] · [[Hoiustamine]] · [[Hundivõrk]] · [[Integraalregulaator]] · [[Johan Kõpu nimeline Eesti Kapital]] · [[Käks]] · [[Kännujuurimine]] · [[Kübarsepp]] · [[Karjalase]] · [[Kassimärss]] · [[Katlakook]] · [[Kildsann]] · [[Kindlustus Eestis]] · [[Kuhjamaa]] · [[Leedutuli]] · [[Lehepill]] · [[Lihula Muusikapäevad]] · [[Mahlatila]] · [[Malid]] · [[Muusikalavastus]] · [[PI-regulaator]] · [[PISA-test]] · [[Säärepael]] · [[Salapulk]] · [[Semmipuu]] · [[Tanki kaitsesüsteemid]] · [[Tantsutehnika]] · [[The Moral Demands of Memory]] · [[Valguskujundus]] · [[Videoprojektsioon]] · [[Luukamber (muusika)]] · [[Etendusasutus]] · [[Graafikakonveier]] · [[Hoius]] · [[Makseinstrument]] · [[Makseviis]] · [[Mulgi Öömatk]] · [[Päästeteenistuse Kuldrist]] · [[Päikesepealinn]] · [[Proportsionaalregulaator]] · [[Rahvusvaheline auhind "Usk ja ustavus"]] · [[Rahvusvaheline tööohutuse ja töötervishoiu päev]] · [[Riigiteater]] · [[Sülearvuti akud]] · [[Tapeetimine]] · [[Teatrisündmus]] · [[Teemeister]] · [[Tollipunkt]] · [[WeMos D1 Mini]] · [[Aadressbüroo]] · [[Aristokraat]] · [[Arvutiõpetus]] · [[Eesti NSV Siseministeeriumi 6. osakond]] · [[Eesti NSV Siseministeeriumi Riiklik Autoinspektsiooni Valitsus]] · [[Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu]] · [[Eluterve kärgpere käsiraamat]] · [[EnDic2004]] · [[Erakaup]] · [[Inseneriväe peamarssal]] · [[Islami riigiteooria]] · [[Juudi kultuuromavalitsus]] · [[Külmuti]] · [[Kaader sekundis]] · [[Kalorifeer]] · [[Karlova päevad]] · [[Keskkonnahariduskeskus]] · [[Konditsioneerimine]] · [[Kuressaare merepäevad]] · [[Lennuväe peamarssal]] · [[Love in dark times: Iris Murdoch on openness and the void]] · [[Moral Saints]] · [[Morality and Partiality]] · [[Põhja kaitseringkond]] · [[Rämeda poolsaar]] · [[Räpina lipp]] · [[Riigikogu fraktsioon]] · [[Sideväe peamarssal]] · [[Soojusenergia arvesti]] · [[Soojuskandja]] · [[Soojustagasti]] · [[Soojustegur]] · [[Soojusvarustus]] · [[Tankiväe peamarssal]] · [[Termopuit]] · [[Termostaatventiil]] · [[Uridüleerimine]] · [[Välismaalaste pseudonüümide loend]] · [[Virtuaalne objekt]] · [[Kamakäkk]] · [[Karkass]] · [[Kavatis]] · [[Linnupaelad]] · [[Maikrahv]] · [[Miljöö]] · [[Naturaaltasu]] · [[Pannoo]] · [[Transitiivne graaf]] · [[Eesti Entsüklopeedia: teatmeteos Eesti maast, rahvast ja kultuurist]] · [[101 kiri]] · [[Algkooliõpetajate päev]] · [[Automaatkaitse]] · [[Koonilised projektsioonid]] · [[Kunstnike vapp]] · [[Liivamäe oja]] · [[Masinaühistu]] · [[Metkohka oja]] · [[Metsa kõlakojad]] · [[Minu Eesti]] · [[Noormees jalgrattaga muusikat kuulamas]] · [[Numbernotatsioon]] · [[Põhja Kodu]] · [[Political Philosophy]] · [[Programmjuhtimine]] · [[Pseudosilindrilised projektsioonid]] · [[Silindriline projektsioon]] · [[Vabakunstnik]] · [[Vahel on tunne, et elu saab otsa ja armastust polnudki]] · [[Valgejõe lahing]] · [[Danzigi hertsog]] · [[Üldkatis]] · [[1864. aasta palvekirjaaktsioon]] · [[Aparaat]] · [[Baltikumi aasta parim kõrgtõus]] · [[Ditsükliline taim]] · [[Kõrgalpinism]] · [[Kõrvakesed]] · [[Kattesoomus]] · [[Konservaator]] · [[Libled]] · [[Monotsükliline taim]] · [[Must kera]] · [[Põisik]] · [[Polütsükliline taim]] · [[Presidendi institutsiooni ja kiriku suhe]] · [[Puhmik]] · [[Representatsiooni kriis]] · [[Sisekliima]] · [[Soojustakistus]] · [[TRÜ sotsioloogia laboratoorium]] · [[Tulekindel savi]] · [[Õhuheliisolatsioon]] · [[Õhurünnakud Tartule veebruaris-märtsis 1944]] · [[Hernepuder]] · [[Jahukört]] · [[Jahupuder]] · [[Kaapekakk]] · [[Kaeratangupuder]] · [[Kaeratumm]] · [[Kanatool]] · [[Kapamaa]] · [[Kehik]] · [[Löögiheliisolatsioon]] · [[Linnupete]] · [[Püünisauk]] · [[Pahmas]] · [[Pealaud]] · [[Pistemaaker]] · [[Purask]] · [[Riigikaitse]] · [[Söepüss]] · [[Sookingad]] · [[Tahma-Toomas]] · [[Termobimetall]] · [[Võimasin]] · [[Vaalikaigas]] · [[Vaselised]] · [[Verileib]] · [[Vesivagu]] · [[Videvikupidamine]] · [[Viisuluda]] · [[Vitsik]] · [[Kolesõna]] · [[The justification of national partiality]] · [[Üürileping]] · [[Ameerika Eesti rändur]] · [[Anomanulk]] · [[Archiv für die Geschichte Liv-, Est- und Curlands]] · [[Augupüük]] · [[Aulakoosolek]] · [[Aunurk]] · [[Automaatkontroll]] · [[Avinurme tünnilaat]] · [[Beiträge zur Kunde Ehst-, Liv- und Kurlands]] · [[Dörptsche Zeitung]] · [[Deutsch in Estland]] · [[E-arve]] · [[E-kodaniku harta]] · [[Eesti Keele ja Kirjanduse Instituut Rootsis]] · [[Eesti keele käsiraamat]] · [[Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta]] · [[Eesti Leht]] · [[Fizz Superstar]] · [[Hõlmikpuu Jaapanis]] · [[Hõlmikpuusortide loend]] · [[Herbaariumi käsiraamat]] · [[Käsiõng]] · [[Küttekaabel]] · [[Kaastööline]] · [[Kaastoimetaja]] · [[Keraamiline pliit]] · [[Kimmkatus]] · [[Kirami dünastia]] · [[Kodarraha]] · [[Laulupealinn]] · [[Lobatševski medal]] · [[Loodusajakirjanik]] · [[Mari Adamsoni nimeline parima tekstiilitudengi stipendium]] · [[Massimõrv Scheeli krundil]] · [[Meediainnovatsiooni ja digikultuuri tippkeskus]] · [[Meie Matsi tähtraamat]] · [[Menetlus]] · [[Metsaökosüsteem]] · [[Misjoni lendleht]] · [[Obligatsiooniõigus]] · [[Otsesed tõlkevõtted]] · [[Päevauudised]] · [[Puuvõõriku ürt]] · [[Rihu ämm]] · [[Roheliste lippude reservaat]] · [[Suur Naljahammas]] · [[Taastuvenergia tasu]] · [[Tallinna Päevaleht]] · [[Tammekoor]] · [[Tegevtoimetaja]] · [[Uimastava juustumarja droog]] · [[Vastutav toimetaja]] · [[VH1's 100 Greatest One-Hit Wonders]] · [[Wagrami vürst]] · [[Wargas]] · [[World Rally Team Estonia]] · [[Asendus (keeleteadus)]] · [[Bodrog (laev)]] · [[Brigaadikindral (Läti)]] · [[Brigaadikindral (Leedu)]] · [[Halla (ettevõte)]] · [[Kannus (botaanika)]] · [[Kesklinn (Kuressaare)]] · [[Kindral (Läti)]] · [[Kindralfeldmarssal (Baieri)]] · [[Loogikavärav (bioloogia)]] · [[MyHits (muusikatelekanal)]] · [[Naljaleht (raamat)]] · [[Põhiheli (meetrum)]] · [[Paralepa (Haapsalu)]] · [[Poogen (paber)]] · [[Ramla (suguvõsa)]] · [[Selektiivsus (tehnika)]] · [[Sideaine (kunst)]] · [[Vahelik (ruum)]] · [[Vene-Poola sõda (1562–1582)]] · [[Vastseliina maarahva laat]] · [[Eesti NSV kriminaalkoodeks]] · [[Ennuksemäe metsavennapunker]] · [[Kasari luht]] · [[Kultuuripärandi digitaalse säilitamise nõukogu]] · [[Lõbus Ajaviide]] · [[Lipamäe]] · [[Palamuse valla aukodanik]] · [[Postimehe lõbulisa]] · [[Seda ja Teist]] · [[Tõlliste valla aumärk]] · [[Viljandi Avatud Noortetehas]] · [[222 kiri]] · [[Aasta õppija]] · [[Eesti Lasteuuringute Võrgustik]] · [[Eesti rahvusliblikas]] · [[Johannes Koler]] · [[Kultuuri Tegu]] · [[Linnusekohus]] · [[Rahvusarhiivi tudengipreemia]] · [[Saeveski metsaonn]] · [[Talurahvaseadus]] · [[Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat]] · [[Vabaduse laul]] · [[Valla täiskogu]] · [[Eesti Põllumajandusülikooli mullateaduse ja agrokeemia instituut]] · [[Eesti riiklik julgeolek]] · [[Jeeriko Pasun]] · [[Kaja nalja ja pilke-lisa Siil]] · [[Kaks kanget]] · [[Kommunismiehitaja]] · [[Kopikas: Tallinna leht]] · [[Kosjaleht]] · [[Läänemaa teenetemärk]] · [[Lõbu ja teadus]] · [[Lõbus ajaviide]] · [[Lõbus Amor]] · [[Lõbus Külaline]] · [[Märjamaa sõlg]] · [[Meie Elu pilke-nalja lisa]] · [[Naerev Narva]] · [[Nalja Märt]] · [[Naljalisa]] · [[Narva Spordiklubi]] · [[NIHILIST.FM]] · [[Paemurru poisid Narvas ja Tallinnas]] · [[Personali Praktik]] · [[Porilombi Pargi Parm]] · [[Raplamaa kuldne vapimärk]] · [[Reinuwader]] · [[Restid ja kupongid]] · [[Saare maakonna teenetemärk]] · [[Sarjaja]] · [[Selge sõnum]] · [[Series episcoporum Curoniae]] · [[Siidisellid]] · [[Solvaja]] · [[Tõtt ja nalja]] · [[Tallinna Elu]] · [[Tartu Teerajajate allee]] · [[Uudiste nalja-osa]] · [[Uus Kosjaleht]] · [[Uus Meie Mats]] · [[Võrumaa teenetemärk]] · [[Valgamaa teenetemärk]] · [[Valgamaa vapimärk]] · [[Vallatu Magasin]] · [[Valmiera Siimona ja Juuda kogudus]] · [[Viljandimaa vapimärk]] · [[Vitsakimp]] · [[Löbbus Juttustaja armsaks aeawiteks]] · [[Läti Regionaal- ja Vähemuskeelte Liit]] · [[Kultuuriväärtuste konserveerimine]] · [[Castillo Moralese teraapia]] · [[Tõmmits]] · [[Elephant's Memory]] · [[Harku kapitulatsiooniakt]] · [[Valgevene lauljate loend]] · [[Valgevene näitlejate loend]] · [[2018. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis]] · [[Šveitsi ooperilauljate loend]] · [[Aasta parim treener (jalgpall)]] · [[Angola lauljate loend]] · [[Araabia Ühendemiraatide lauljate loend]] · [[Araabia lauljate loend]] · [[Araabia näitlejate loend]] · [[Armeenia ooperilauljate loend]] · [[Assistent (abiõppejõud)]] · [[Austria ooperilauljate loend]] · [[Bahreini lauljate loend]] · [[Baltlaste Piirikivi]] · [[BASE-hüppaja]] · [[Boliivia lauljate loend]] · [[Boliivia näitlejate loend]] · [[Bulgaaria ooperilauljate loend]] · [[Burkina Faso lauljate loend]] · [[Costa Rica lauljate loend]] · [[Costa Rica näitlejate loend]] · [[Djibouti lauljate loend]] · [[Dominikaani Vabariigi lauljate loend]] · [[Dominikaani Vabariigi näitlejate loend]] · [[Ecuadori lauljate loend]] · [[Ecuadori näitlejate loend]] · [[El Salvadori lauljate loend]] · [[El Salvadori näitlejate loend]] · [[Elevandiluuranniku lauljate loend]] · [[Etioopia lauljate loend]] · [[Fääri saarte lauljate loend]] · [[Gröönimaa lauljate loend]] · [[Guatemala lauljate loend]] · [[Guatemala näitlejate loend]] · [[Hispaania ooperilauljate loend]] · [[Hollandi modellide loend]] · [[Hollandi ooperilauljate loend]] · [[Hondurase lauljate loend]] · [[Hondurase näitlejate loend]] · [[Horvaatia ooperilauljate loend]] · [[Iraagi lauljate loend]] · [[Itaalia ooperilauljate loend]] · [[Jaapani modellide loend]] · [[Jaapani ooperilauljate loend]] · [[Johannes (Kärkna abt 1484)]] · [[Jordaania kuningas]] · [[Jordaania lauljate loend]] · [[Kambodža näitlejate loend]] · [[Kasahstani lauljate loend]] · [[Katari näitlejate loend]] · [[Kongo Demokraatliku Vabariigi lauljate loend]] · [[Kreeka lauljate loend]] · [[Kuveidi lauljate loend]] · [[Liibüa näitlejate loend]] · [[Luksemburgi lauljate loend]] · [[Madagaskari lauljate loend]] · [[Makedoonia näitlejate loend]] · [[Mali lauljate loend]] · [[Malta näitlejate loend]] · [[Mardikas toosis]] · [[Mehhiko ooperilauljate loend]] · [[Mongoolia lauljate loend]] · [[Mosambiigi lauljate loend]] · [[Nepali näitlejate loend]] · [[Nicaragua lauljate loend]] · [[Nicaragua näitlejate loend]] · [[Norra ooperilauljate loend]] · [[Pakistani lauljate loend]] · [[Palestiina näitlejate loend]] · [[Panama lauljate loend]] · [[Panama näitlejate loend]] · [[Paraguay lauljate loend]] · [[Paraguay näitlejate loend]] · [[Peruu lauljate loend]] · [[Platonism (matemaatika)]] · [[Poola ooperilauljate loend]] · [[Prantsusmaa lauljate loend]] · [[Revidentmetsaülem]] · [[Roheneemesaarte lauljate loend]] · [[Rootsi ooperilauljate loend]] · [[Rumeenia ooperilauljate loend]] · [[Rwanda lauljate loend]] · [[Süüria lauljate loend]] · [[Saksamaa ooperilauljate loend]] · [[Sarõal Afanasjev]] · [[Sloveenia ooperilauljate loend]] · [[Somaalia lauljate loend]] · [[Sri Lanka lauljate loend]] · [[Suriname lauljate loend]] · [[Suriname näitlejate loend]] · [[Tšiili lauljate loend]] · [[Tadžikistani lauljate loend]] · [[Tai lauljate loend]] · [[Tai näitlejate loend]] · [[Tuneesia lauljate loend]] · [[Ungari ooperilauljate loend]] · [[Välismaa karikaturistide loend]] · [[Venezuela lauljate loend]] · [[Venezuela ooperilauljate loend]] · [[Vladislav Popov]] · [[Democracia]] · [[Everhardus]] · [[Gerardus]] · [[Godefridus]] · [[Luka Knjazev]] · [[Rõuk]] · [[Reinuvader Rebane]] · [[Taluperenaine]] · [[Aasta noor tekstiilikunstnik]] · [[Aasta tekstiilitegu]] · [[Arvo Pärdi Keskuse filmiõhtud]] · [[David Suits]] · [[Eesti keeleklubi Göteborgis]] · [[Eesti kohanemisprogramm]] · [[Eestist väljasaatmine]] · [[Emanuela Timotin]] · [[Emme ja Viliemes]] · [[Ergonia]] · [[Filipiinide lauljate loend]] · [[Franciscuse kuulutatud pühakud ja õndsad]] · [[Franciscuse loodud piiskopkonnad]] · [[Gerdrudis Czoie]] · [[Hõlmader]] · [[Harálampos Passalís]] · [[Harkader]] · [[Henric Hund]] · [[Hiina Rahvavabariigi lauljate loend]] · [[Hitsmeader]] · [[Itaalia ansamblite loend]] · [[James Kapaló]] · [[Jenny Butler]] · [[Johannes Paulus II rajatud titulaarkirikud]] · [[Külvikalender]] · [[Külvikonks]] · [[Külvinädalad]] · [[Külvirind]] · [[Kaja Karu-Espenberg]] · [[Kaleva hääled]] · [[Kindralkuberner (Eesti)]] · [[Klubi Estetic]] · [[Kolk (viljapeks)]] · [[Konksader]] · [[Koorem (mõõtühik)]] · [[Kulpader]] · [[Läti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeeste loend]] · [[Lõikader]] · [[Lõuguti]] · [[Lina harimine]] · [[Linahari]] · [[Linakamm]] · [[Linamasin]] · [[Linamees]] · [[Linavurr]] · [[Mõisateenija]] · [[Naber]] · [[Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele]] · [[Peo]] · [[Perearstiteenus]] · [[Rõuguredel]] · [[Relvameistrite loend]] · [[Rootsi Eestlaste Liidu Lõuna-Rootsi osakond]] · [[Ropsilaud]] · [[Ropsitakud]] · [[Sara Lenninger]] · [[Sard]] · [[Tadžikistani näitlejate loend]] · [[Tallinna triloogia]] · [[Thorth Føghæ]] · [[Toorumi pojad]] · [[Uku Masingu bibliograafia]] · [[Usbekistani lauljate loend]] · [[Vannasader]] · [[Õiguse Eest Seisja]] · [[23. Tallinna hävituslennuväepolk]] · [[4. Suurtükiväegrupp]] · [[Athena Keskus]] · [[Avalike teenuste nõukogu]] · [[Brasiilia 2018. aasta taliolümpiamängudel]] · [[De Facto (festival)]] · [[Eedo Raide nimeline karikas]] · [[Eesti 2018. aasta riigieelarve]] · [[Eesti kõrgeimad puud]] · [[Eesti läbi 100 silmapaari]] · [[Eesti meistrivõistlused korvpallimälumängus]] · [[Eesti Mesinduse Koostöökogu]] · [[Eesti NSV Ülemnõukogu II koosseis]] · [[Eesti NSV Ülemnõukogu III koosseis]] · [[Eesti NSV Ülemnõukogu IV koosseis]] · [[Eesti NSV Ülemnõukogu IX koosseis]] · [[Eesti NSV Ülemnõukogu V koosseis]] · [[Eesti NSV Ülemnõukogu VI koosseis]] · [[Eesti NSV Ülemnõukogu VII koosseis]] · [[Eesti NSV Ülemnõukogu VIII koosseis]] · [[Eestimaa au ja uhkuse orden]] · [[Eeva Niinivaara stipendium]] · [[Eeva Niinivaara stipendium (1997–2001)]] · [[Elfvik Film]] · [[Emakeeleolümpiaad]] · [[Enginaator]] · [[ERKI Moeshow]] · [[Estonia kaevanduse põleng (2008)]] · [[Estvokaal]] · [[Fööniks (restoran)]] · [[FIBIT]] · [[Georg Otsa ja Mikk Mikiveri pink]] · [[Häire (ajakiri)]] · [[Häire (ajaleht)]] · [[Haaslava parv]] · [[Harjumaa aukodaniku teenetemärk]] · [[Hiidlaste Koostöökogu]] · [[Hiiumaa ringtee]] · [[Ideaalmaailmad]] · [[Inemise sisu]] · [[Jääkeldri algatus]] · [[Jõgeva metsamajand]] · [[Jutuleht (ajakiri)]] · [[Kännuseened]] · [[Kakuam (paat)]] · [[Keele Infoleht]] · [[Keelesaade]] · [[Klassikaraadio tuleb külla]] · [[Kodanliku õhukaitse nädal]] · [[Konguta metskond]] · [[Koorküla metskond]] · [[Kuldala elamukvartal]] · [[Kuldne Mask Eestis]] · [[Kunda metskond]] · [[Kunstirevolutsioon Eestis]] · [[Lääne-Virumaa vapimärk]] · [[Lõõtspilli tänav]] · [[LONKS]] · [[Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus]] · [[Märjamaa Vabatahtliku Kodanliku Õhukaitse Ühing]] · [[Mötte wiiwul]] · [[Margavahetuspaanika]] · [[Mobilitas Pluss]] · [[Monomaffia]] · [[Muru tänav (Rakvere)]] · [[Mutant Disco]] · [[Pärimuspreemia]] · [[Põltsamaa Teataja (1926–1935)]] · [[Püha Siena Katariina kloostri kabel]] · [[Parmupilli tänav]] · [[Pension 2050]] · [[Pilteepos Kalevipoeg]] · [[Poolkuu Igor Gräziniga]] · [[Pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste ekspertkomisjon]] · [[Raasiku valla ajalookonverents]] · [[Rahanduse ja krediidi kateeder]] · [[Rapla Rüblik]] · [[Relvastatud Vastupanu Teeneterist]] · [[Selge sõnumi auhind]] · [[Sikkimi riigipeade loend]] · [[Sikupilli tänav (Rakvere)]] · [[Suupilli tänav]] · [[Sviby tulekahju]] · [[Tantsuveski]] · [[Tartu Ülikooli botaanikaaia skulptuurid]] · [[Tartu linnamaraton]] · [[Teater kohvris]] · [[Teater Noorele Vaatajale]] · [[Tori Kiriku Taastajate Ühenduse teeneterist]] · [[Aasta kala]] · [[Alternature: Over the Water Blue]] · [[Estonia (soomusauto)]] · [[Franz Blankenfeld]] · [[Haridusteaduse ja õpetajakoolituse edendamise programm]] · [[Järvamaa spordipreemia]] · [[Mustjala festival]] · [[Riigi teaduspreemiate komisjon]] · [[Ungari filmipäevad]] · [[Vana aja päev]] · [[Agde]] · [[Aleksei Rõbnikovi teater]] · [[Ammossovi-nimelise Kirde Föderaalülikooli auprofessor]] · [[Andranovondronina]] · [[Appi]] · [[Arktika Riiklik Kunstide ja Kultuuri Instituut]] · [[Artis]] · [[Auf der Wacht]] · [[Avastaja]] · [[Baginda]] · [[Balti triennaal]] · [[Budismi kronoloogia]] · [[Die Biene]] · [[Diepholz]] · [[Director]] · [[Edu (ajaleht, 1906)]] · [[Eesti elurikkus (raamatusari)]] · [[Elektrik (ajakiri)]] · [[Enta We Rabak]] · [[Epifanio]] · [[Fars]] · [[Fitlap]] · [[Friederici]] · [[In Time]] · [[Jakuudi ANSV Ministrite Nõukogu]] · [[Jakuudi-Sahha NSV]] · [[Jakuudi-Sahha NSV Ministrite Nõukogu]] · [[Kõtškinite spordidünastia]] · [[Kaja (Narva ajaleht)]] · [[Kanal 13]] · [[Karistussalk]] · [[Kaupmees (ajakiri)]] · [[Kaval Hans (1922)]] · [[Kiir (Peterburi ajaleht)]] · [[Korkini-nimeline Tšuraptša Vabariiklik Spordiinternaatkool]] · [[Kosjaleht (1923)]] · [[Kostabi]] · [[Krooks]] · [[Lääneranna veskiraha]] · [[Lahemaa]] · [[Leem]] · [[Lemmu]] · [[Leps]] · [[Liefländische Historia]] · [[Lilly]] · [[Mägra maja]] · [[Mittesakslane]] · [[Monreale]] · [[Nachumsiedlung]] · [[Naljalisa (1911 Narva)]] · [[Nauding (ajakiri 1936)]] · [[Neresheim]] · [[Odamees (August Alle ajaleht)]] · [[Ofnee]] · [[Perona]] · [[Piiroja]] · [[Pilkenali (1907)]] · [[Pomm (ajakiri)]] · [[Pröbsting]] · [[Rock City]] · [[Sõnumed (ajaleht 1906)]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi Ammossovi-nimeline riiklik preemia]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi Korkini-nimeline riiklik preemia kehakultuuri ja spordi valdkonnas]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi Kulakovski-nimeline riiklik preemia]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi Oiunski-nimeline riiklik preemia]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi rahvakunstnik]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi rahvakunstnik (kujutav kunst)]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi riiklik preemia]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi teeneline arst]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi teeneline kunstitegelane]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi teeneline teadustegelane]] · [[Sahha estraaditeater]] · [[Sahha rahvuslik tantsuteater]] · [[Sahha teaduste akadeemia]] · [[Sahha teaduste akadeemia kuldmedal]] · [[Sahha valitsus]] · [[Sarrewerden]] · [[Scheurmann]] · [[Siil (ajaleht)]] · [[Tallinna JK Visadus]] · [[Talude kruntimine]] · [[Tartu Riikliku Ülikooli metsandusteaduskond]] · [[Teaduslik-tehniline ühing]] · [[Telegram]] · [[Tohuwabohu]] · [[Tuju]] · [[Turis]] · [[Ulak]] · [[Uus Meie Mats (1906 Karotoom)]] · [[Väike reekviem suupillile]] · [[Vana Meie Mats (1930)]] · [[Vardo (laev)]] · [[Venemaa Teaduste Akadeemia audoktor]] · [[Venemaa Teaduste Akadeemia auprofessor]] · [[Viitseadmiral (Läti)]] · [[Xiangtan]] · [[Torupilli tänav]] · [[Transvaali tänav]] · [[Tudu metskond]] · [[Uus tänav (Rakvere)]] · [[Võõpsu tulekahju]] · [[Võimalik vaid Venemaal]] · [[Vaba mõtte klubi]] · [[Vene tänav (Rakvere)]] · [[Vilepilli tänav]] · [[Wiedemanni fond]] · [[Jugoslaavlased]] · [[Ļaudona kirikumõis]] · [[Ļaudona mõis]] · [[Šķiliņi mõis]] · [[Šveitsi lennukite loend]] · [[Aasta arst]] · [[Aasta liblikas]] · [[Aasta parim rannajalgpallur]] · [[Aasta parim staadion]] · [[Acta Politica Estica]] · [[Adavere metskond]] · [[Aegviidu metskond]] · [[Ahja metskond]] · [[Aianduskooperatiiv Kaberneeme]] · [[Aimla metskond]] · [[Alatskivi metskond]] · [[Alo Mattiiseni muusikapäevad]] · [[Anija metskond]] · [[Antsla metskond]] · [[Blusumuiža mõis]] · [[Bučauska mõis]] · [[Bulgaaria lennukite loend]] · [[Eesti elukestva õppe strateegia 2020]] · [[Elina (laev)]] · [[Eller Brass]] · [[Gallus]] · [[Graši mõis]] · [[Grava mõis]] · [[Gulbērise mõis]] · [[Gusti mõis]] · [[Hispaania lennukite loend]] · [[Hollandi lennukite loend]] · [[Homoseran]] · [[Iiris (raamatusari)]] · [[Inčukalnsi mõis]] · [[Irši mõis]] · [[Itaalia lennukite loend]] · [[Jūdaži mõis]] · [[Jaapani lennukite loend]] · [[Jaunkalsnava mõis]] · [[Jaunlazdona mõis]] · [[Jaunpiebalga mõis]] · [[Kārkli mõis]] · [[Kārzdaba mõis]] · [[Kūrēni mõis]] · [[Kampflied der Nationalsozialisten]] · [[Katriņa mõis]] · [[Kraukļi mõis]] · [[Kroņamuiža mõis]] · [[Kujmuiža mõis]] · [[Kusa mõis]] · [[Läti lennukite loend]] · [[Lõpekund]] · [[Līdere mõis]] · [[Lanstupe mõis]] · [[Launkalne mõis]] · [[Leedu lennukite loend]] · [[Lenči mõis]] · [[Lennubaas (1927–1940)]] · [[Liezēre mõis]] · [[Lubāna mõis]] · [[Lubeja mõis]] · [[Mārsnēni mõis]] · [[Meirāni mõis]] · [[Nõukogude Liidu lennukite loend]] · [[Narva teenetemärk]] · [[Oļi mõis]] · [[Oliphant]] · [[Ozolamuiža mõis]] · [[Patkule mõis]] · [[Philologia Estonica Tallinnensis]] · [[Plānupe mõis]] · [[Poola lennukite loend]] · [[Prauliena mõis]] · [[Rauna mõis]] · [[Rencēni mõis (Āraiši kihelkond)]] · [[Roze mõis]] · [[Rumeenia lennukite loend]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi aukodanik]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi rahvaluuletaja]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi teeneline treener]] · [[Sahha vaimsuse akadeemia]] · [[Saikava mõis]] · [[Saksamaa lennukite loend]] · [[Sarkaņi mõis]] · [[Sausnēja mõis]] · [[Slavica Revalensia]] · [[Sotnik-TV]] · [[Starti mõis]] · [[Stiilipäevik]] · [[Tapa valla lipp]] · [[Tapa valla vapp]] · [[Teadus kolme minutiga]] · [[Tertsiaalrent]] · [[Toonela (soomusauto)]] · [[Võnnu mõis (Võnnu kihelkond)]] · [[Venemaa Föderatsiooni kohtusüsteem]] · [[Veselauska mõis]] · [[Vietalva mõis]] · [[Zekleri mõis]] · [[Ülemiste järve äärne mets]] · [[Üleriiklik kaupmeeste kongress]] · [[1932. aasta hipodroomivõistlus mootorratastele]] · [[A. Laikmaa bussipeatus]] · [[Abula rand]] · [[Allaži kirikumõis]] · [[Anglikaani kirikumuusika]] · [[Anglokatoliku Kirik]] · [[Anna mõis (Nītaure kihelkond)]] · [[Arppe Kool]] · [[Ars (Tartu)]] · [[Assamalla lahing]] · [[Carnikava kihelkond]] · [[Eesti õhupiiri rikkumised Venemaa Föderatsiooni lennukite poolt]] · [[Eesti kaunis kodu]] · [[Eesti kehalise kasvatuse kongress]] · [[Eesti Kohtueelse Uurimise Amet]] · [[Eesti parim toiduaine]] · [[Eesti rahvusloom]] · [[Eesti teadussüsteem]] · [[Eesti Välisinvestorite Nõukogu]] · [[Eesti-Afganistani sõprusleping]] · [[Eesti-Hiina sõprusleping]] · [[Eglēni mõis]] · [[Eikaži mõis]] · [[Endzeliņi mõis]] · [[Eskimo jäätisetööstus]] · [[Estonia bussipeatus]] · [[Estonia huku uurimiskomisjon]] · [[Ettelugemise päev]] · [[Formulaarprotsess]] · [[FOTIS]] · [[H.F.Puls]] · [[Haakrik]] · [[Hansa Liidu Pihkva kaubakontor]] · [[Haridus Tallinnas]] · [[Hea Eeskuju]] · [[Imagia]] · [[Inimõiguste ümarlaud]] · [[Jõgeva küüslaugufestival]] · [[Kõpu rannamoodustised]] · [[Kõpu sulglohk]] · [[Köök (seriaal)]] · [[Kalvinistlik kirikumuusika]] · [[Kammkeraamika teooria]] · [[Kartūži mõis]] · [[Kiiu torn (kaubamärk)]] · [[Krimulda kirikumõis]] · [[Kullamaa Ühispank]] · [[Kurtzgefaszte Anweisung zur Ehstnischen Sprache]] · [[Läti Rahvusarhiiv]] · [[Lakši mõis]] · [[Lennujaama ühissõidukipeatus]] · [[Lielkangari mõis]] · [[Lindanisa]] · [[Mõigu bussipeatus]] · [[Meditsiiniteenistuse kindralleitnant]] · [[Modern]] · [[Mootorpaat nr 10]] · [[More mõis]] · [[Mulgi kultuuri festival]] · [[Nõmme laulu- ja tantsupäev]] · [[Nõukogude Liit Eurovisiooni lauluvõistlusel]] · [[Nõukogude okupatsioon Lätis (1940–1941)]] · [[Nītaure kirikumõis]] · [[Pühapaikade andmekogu]] · [[Pajarin Puntti]] · [[Papad mammad]] · [[Paremjõudude Liit (liikumine)]] · [[Petseri tulekahju]] · [[Piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise Eesti-Vene ühiskomisjon]] · [[Piltene rüütelkonna aadlimatrikkel]] · [[Podakājase mõis]] · [[Priikooli õigus]] · [[Rõuge veepidu]] · [[Rannajalgpalli Meistriliiga 2016]] · [[Rannajalgpalli Meistriliiga 2017]] · [[Riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu]] · [[Ropaži kirikumõis]] · [[Sērdiņi mõis]] · [[Saaremaa immatrikuleeritud aadlisuguvõsade loend]] · [[Saksa okupatsioon Lätis (1915–1918)]] · [[Sanaseppä]] · [[Soome Jõutõsteliit]] · [[Sport Club Corinthians Paulista mängijate loend]] · [[St. Johannes]] · [[Sunlight (raadiojaam)]] · [[Tallinna üldplaneering]] · [[Tallinna linna valimiskomisjon]] · [[Tarkuseraamat]] · [[Tartu Kultuurkapitali aastapreemia]] · [[Tartu linnakirjaniku stipendium]] · [[Teadusnõunik]] · [[Turjamaa]] · [[Valaskala (mütoloogia)]] · [[Varbla looduskeskus]] · [[Veremänd]] · [[Wiedemanni sõnaraamat]] · [[Windland Smith Rice International Awards]] · [[Ukraina kirikuvahetuses kirikut vahetanud koguduste loend]] · [[Ärka Eesti]] · [[Üle-eestiline meeskooride võistulaulmine]] · [[Šoti seltskonnatants]] · [[Aasta lind]] · [[Aasta spordihetk]] · [[Aasta terviseedendaja]] · [[Aasta tervisesõber]] · [[Alutaguse maraton]] · [[Baltimore'i Eesti Maja]] · [[Bibliotheca Philosophica]] · [[Centrumi keskus]] · [[EELex]] · [[Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring]] · [[EESTI 200]] · [[Eesti jalgpallikoondislaste lahkumismängude loend]] · [[Eesti kodakondsuseksam]] · [[Eesti kodakondsuspoliitika]] · [[Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu aastapreemia]] · [[Eesti lõimumispoliitika]] · [[Eesti Muusikaettevõtluse Auhinnad]] · [[Eesti otsib superstaari (seitsmes hooaeg)]] · [[Eesti venekeelne meedia]] · [[Eestirootslaste Kultuuriomavalitsus]] · [[Ema (ajakiri)]] · [[Endla teatri publikulemmik]] · [[Eskilstuna Eesti Kodu]] · [[Estoloppet]] · [[Estonia 010]] · [[Ettevõtluse auhind]] · [[Göteborgi Eesti Maja]] · [[Gotthard Residents]] · [[Gröndali Seenioride Kodu]] · [[Hõlmikpuu sündroom]] · [[Hansapanga kunstipreemia]] · [[Harju-Jaani kihelkonnapäevad]] · [[Harrastusteatrite festival]] · [[Hauka laat]] · [[Hea õpetaja]] · [[HELIjaKEEL]] · [[Ida-Virumaa koorimuusikapäev]] · [[Järvamaa kultuurihoidja]] · [[Juhan Kunderi nimeline vaimsuse auhind]] · [[Kaitseväe tagalakeskus]] · [[Kaljo Kiisa Noore Filmitegija stipendium]] · [[Kevadümin]] · [[Kodanikujulguse aumärk]] · [[Kolme Kooli Kohtumine]] · [[KSG NUI]] · [[Kuldne Nael]] · [[Läti SNV lipp]] · [[Līze mõis]] · [[Lahe Koolipäev]] · [[Lakewoodi Eesti Maja]] · [[Laupa rannamoodustised]] · [[Leicesteri Eesti Maja]] · [[Long Islandi Eesti Kodu]] · [[Lootuse festival]] · [[Lotmani päevad]] · [[Lotmani seminar]] · [[Lundi Eesti Maja]] · [[Maakondlike arenduskeskuste võrgustik]] · [[Maalehe ajakirjanduspreemia]] · [[Metsanduse elutööpreemia]] · [[Mihklilaat]] · [[Moonalao tänav]] · [[Mooste Elühelü]] · [[Mulgi uisumaraton]] · [[Noorte Riigikogu]] · [[Orientalistikapäevad]] · [[Piirialade valitsuskomisjon]] · [[Piirikotkas]] · [[Poiste-solistide võistulaulmine]] · [[Posti tänav (Mõisaküla)]] · [[Punane Selver]] · [[Raadioteatri näitlejaauhind]] · [[Rapla kihelkonna auhind]] · [[Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi teenetemärgid]] · [[Riia Eesti Maja]] · [[Sünnijärgne kodakondsus]] · [[Saaremaa miniteatripäevad]] · [[Sirbi laureaat]] · [[Soome-ugri toetusrühm]] · [[Tabasalu Jazz Fest]] · [[Tagasipöördumine Eestisse]] · [[Tallinna suusamaraton]] · [[Tammiku kultuurihoiuala]] · [[Topeltkodakondsus Eestis]] · [[Utria Dessant]] · [[Uussisserändajad Eestis]] · [[Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadus]] · [[Vähemusrahvuste kultuuromavalitsuse seadus]] · [[Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus]] · [[Võidupüha mereparaad]] · [[Võrtsjärve mängud]] · [[Vaba Vaimu priis]] · [[Vabadussõja mälestusrist]] · [[Viimsi JazzPopFest]] · [[Viru laul]] · [[Viru ralli]] · [[10 aastat taastatud kaitseväge]] · [[Arvo Ratassepa mälestusauhind]] · [[Audru metskond]] · [[Augusta Carolina]] · [[Avinurme metskond]] · [[Bērzaune kirikumõis]] · [[Brieži mõis]] · [[Cesvaine kirikumõis]] · [[Eesti NSV Ülemnõukogu X koosseis]] · [[Eesti NSV teeneline tööstustöötaja]] · [[Eesti teaduskeele konverents]] · [[Eidapere metskond]] · [[Erastvere metskond]] · [[Gorodenko metskond]] · [[Haapsalu metskond]] · [[Halinga metskond]] · [[Halliku metskond]] · [[Hallingu metskond]] · [[Huuksi metskond]] · [[Iisaku metskond]] · [[Jäärja metskond]] · [[Jäneda metskond]] · [[Jõgeva metskond]] · [[Jõhvi metskond]] · [[Jaunpiebalga kirikumõis]] · [[Jaunskujene mõis]] · [[Jurģumuiža mõis]] · [[Kļavkalni mõis]] · [[Kaavere metskond]] · [[Kabala metskond]] · [[Kaelkirjak (Kivirähk)]] · [[Kaiavere metskond]] · [[Kalnamuiža mõis (Võnnu kihelkond)]] · [[Kalsnava kirikumõis]] · [[Kambja metskond]] · [[Kangruselja metskond]] · [[Kariste metskond]] · [[Karjalasma metskond]] · [[Karksi metskond]] · [[Karula metskond]] · [[Kastre metskond]] · [[Kaubamärgiseadus]] · [[Keava metskond]] · [[Kiidjärve metskond]] · [[Kilingi metskond]] · [[Kivinõmme metskond]] · [[Kloostri metskond]] · [[Kohtla metskond]] · [[Kolga metskond]] · [[Kräfting]] · [[Läti raudteejaamade ja raudteepeatuste loend]] · [[Lazdona kirikumõis]] · [[Licht-Land]] · [[Liezēre kirikumõis]] · [[Looduskaitsealaseid töid]] · [[Luke kirikumõis]] · [[Maanõukogu (haldus- ja kohtuorgan)]] · [[Meistriliiga aasta ilusaim värav]] · [[Merry Pipers]] · [[Metsküla kaelavõru]] · [[NSV Liidu strateegilised raketiväed Eestis]] · [[Pärnu teenetemärk]] · [[Põhja Nael]] · [[Põhja-Ruhja kirikumõis]] · [[Põltsamaa aardeleid]] · [[Rakvere jõulupuu]] · [[Rauna kirikumõis]] · [[Salatsi kirikumõis]] · [[Sensa]] · [[Skujene kirikumõis]] · [[Skujene mõis]] · [[TeadusEST]] · [[Väike karikas 2001]] · [[Väike karikas 2015]] · [[Väike karikas 2016]] · [[Väike karikas 2017]] · [[Väike-Laitsna mõis]] · [[Võõrsõnade leksikon]] · [[Vējava mõis]] · [[Vanemuise teatriuuendus]] · [[Varangu metskond]] · [[Vecpiebalga kirikumõis]] · [[Zeltkalnsi mõis]] · [[Õie tänav (Elva)]] · [[Õpilaste teadusfestival]] · [[Ķeveļmuiža mõis]] · [[400 kiri]] · [[Akadeemiake]] · [[Avaldustele vastamise seadus]] · [[Avanduse asundus]] · [[Avatud mänguväljad]] · [[Bibliotheca]] · [[Bibliotheca Anthropologica]] · [[Bibliotheca Antiqua]] · [[Bibliotheca Controversiarum]] · [[Bibliotheca Lotmaniana]] · [[Bibliotheca Mediaevalis]] · [[Boreaalsolaarium]] · [[E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seadus]] · [[Edmund Valtmani nimeline karikatuurivõistlus]] · [[Eesti keskmine netopalk maakonniti]] · [[Eesti Mee Päevad]] · [[Eesti metskondade ajalugu]] · [[Eesti metskonnad 1918–1944]] · [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu teaduspreemia]] · [[Elanikkonnakaitse]] · [[Elva Nike Arena]] · [[Emakeeleõpetuse sõber]] · [[Estival]] · [[Estonia-2]] · [[Estonia-3]] · [[Gasiirid]] · [[Gazanfer ağa]] · [[Georg Hackenschmidti raamatuauhind]] · [[Gigantum Humeris]] · [[Hargnevate teede aed (film)]] · [[Hommikleht]] · [[Illusion (kino)]] · [[Ilmatargad]] · [[Impromptu]] · [[Indigo tuba]] · [[International Dance Activity]] · [[Irmi, Armi ja Mustukene]] · [[Isikut tõendavate dokumentide seadus]] · [[Järva kilb]] · [[Jõhvi balletifestival]] · [[Jokkker]] · [[Käru metskond]] · [[Kõnnu metskond]] · [[Kõpu metskond]] · [[Kajalood (saade)]] · [[Kalafestival]] · [[Kalevipoja kala- ja veefestival]] · [[Kavastu asundus (Virumaa)]] · [[Keelatud vili (film)]] · [[Keskkonnaajaloo keskus]] · [[Kikerpära soo]] · [[Kodukolle (ajakiri, 1945)]] · [[Kodused asjad]] · [[Kollektiivne pöördumine]] · [[Kuressaare metskond]] · [[Kursi metskond]] · [[Kuusiku metskond]] · [[Lähis-Ida ja Vahemeremaade vanade kultuuride uurimiskeskus]] · [[Lõks (seriaal)]] · [[Labor (saade)]] · [[Laiksaare metskond]] · [[Lessovski]] · [[Looduslaps]] · [[Lutsepa lugu]] · [[Maailm täna]] · [[Maakilb]] · [[Malevlane]] · [[Maria (kala)]] · [[Matkajuhtide kokkutulek]] · [[Meie Post]] · [[Must Peeter (film 2008)]] · [[Põlva valla aukodanik]] · [[Palju aastaid]] · [[Pobifo revüü]] · [[Puurmani metskond]] · [[Rooma õiguse retseptsioon]] · [[Roosna asundus (Järvamaa)]] · [[Sädemesaar]] · [[Sõnumed (ajaleht 1931)]] · [[Saksi asundus]] · [[Savikodu]] · [[Seto surnuitk]] · [[Tšerkeska]] · [[Tallinna kirikurenessanss]] · [[Tallinna kultuuritegu]] · [[Tallinna Raadio-Elektroonika Konstrueerimisbüroo]] · [[Tallinna Tootmiskoondis RET]] · [[Teadusaasta]] · [[Teras Beach]] · [[Toompäevad]] · [[Transpersonaalse psühholoogia varamu]] · [[Tulehoidja]] · [[Võšgorod (kultuuriajakiri)]] · [[Valie Export Society]] · [[Vetevaim]] · [[Vihterpalu metsapõlengud]] · [[Zimbabwe lennujaamade ja lennuväljade loend]] · [[Üks (ajakiri)]] · [[1. Lennuväedivisjon]] · [[20-es Sajand]] · [[Advokatuuriseadus]] · [[Alar Kotli arhitektuuripreemia]] · [[Alutaguse Elu]] · [[Alutaguse Teataja]] · [[Ants Orase nimeline kirjanduskriitika auhind]] · [[Arbor]] · [[Aruküla Turbatööstus]] · [[Arvutustehnika Erikonstrueerimisbüroo]] · [[August Oja päevaraamat]] · [[DEA (andmebaas)]] · [[E.O.S. ralli]] · [[Edvard Griegi rahvusvaheline klaverikonkurss]] · [[Eesti Ajaleht Välismaal]] · [[Eesti Kaubakompanii]] · [[Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus]] · [[Eesti merekindlused]] · [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rahvusvahelised trompetipäevad]] · [[Eesti Omavalitsuste ja Ühistegeliste Asutuste Kindlustuse Aktsiaselts Oma]] · [[Eesti sibulakasvatus]] · [[Eesti tantsib]] · [[Eestimaa Kindlustuse Aktsiaselts]] · [[Emajõe forsseerimine Kastre suunal]] · [[Estländische Wochenschau]] · [[Estlands-nytt]] · [[Estonia-3M]] · [[Estonia-55]] · [[Estonian Folk Orchestra]] · [[Filmikaameraga läbi Eesti]] · [[Filmileht]] · [[Häbbi sellel', kes petta tahhab!]] · [[Haapsalu Püha Johannese koguduse teenetemärk]] · [[Haaslava Teataja]] · [[Harju Uudised]] · [[Hiiumaa (ajaleht)]] · [[Hirvelaane pataljon]] · [[III Eesti meeste tantsupidu]] · [[Ilvesteade]] · [[Infolaine]] · [[Ingerisoomlaste evakuatsioon Teise maailmasõja ajal]] · [[Istik Eesti Mulda]] · [[Ivan Käbina-nimeline]] · [[Jälg (ajakiri)]] · [[Joaveski papivabrik]] · [[Käsitööleht (ajakiri, 1906)]] · [[Külajutud]] · [[Kaarepere metsakatsejaam]] · [[Kaljuvald]] · [[Karinu klaasikoda]] · [[Kaseke (restoran)]] · [[Kiviõli Õmblusvabrik Elf]] · [[Klopitsa kihelkond]] · [[Kroonu onu]] · [[Kuldne Börs]] · [[Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikool]] · [[Kuressaare Sõnumid]] · [[Läti kunst]] · [[Laekvere Valla Sõnumid]] · [[Lembit Maureri mälestusvõistlus]] · [[Nõmme keskus]] · [[Nõmme rajoon]] · [[Oma Sõna]] · [[Omedu puupapivabrik]] · [[Pühakodade säilitamine ja areng]] · [[Pühapäevakool (ajakiri)]] · [[Peipsirannik]] · [[Piirivalve Valitsus]] · [[Pipi!Nuki!Puhh!]] · [[Pullapää prügila]] · [[Puurmani Uudised]] · [[Radio BeFree]] · [[Rae Sõnumid]] · [[Regilaulutuba]] · [[Ressource'i Selts]] · [[Saare sosinad]] · [[Sydney Eesti Seltsi kuldmärk]] · [[Töö ja Tervis]] · [[Taani Kuninglik Teater]] · [[Tammeka Cup]] · [[Tankitõrje Eesti Kaitseväes enne Teist maailmasõda]] · [[Tartu Alumiiniumivabrik]] · [[Tartu spordiriistade vabrik]] · [[Tervis (ajakiri, 1903)]] · [[Thriller (The Boondocks)]] · [[Tihnu Teataja]] · [[Tooma Põllutöö- ja Maaparanduskool]] · [[Torma valla auraha]] · [[Tunnustatud klaasikunstnik]] · [[Uus Alutaguse Teataja]] · [[Uus Laul 1994]] · [[Välismaalaste seadus]] · [[Vändra klaasivabrik]] · [[Värske Raamat]] · [[Vabrik Tekstiil]] · [[Vadja muuseum]] · [[Venemaa keisririigi politseiministrite loend]] · [[Venemaa keisririigi rahandusministrite loend]] · [[Virgats (USA ajakiri)]] · [[25 kauneimat Eesti raamatut]] · [[Aruküla põhjaveereostus]] · [[Automaatika kateeder]] · [[Automaatikapäev]] · [[Automaatikavahendite labor]] · [[Beechcraft Super King Air 350ER]] · [[Brieži mõis (Suntaži kihelkond)]] · [[Buddenbrockshofi mõis]] · [[Die Damen aus der Hölle]] · [[Dovlatovi päevad]] · [[E-Meedia Keskus]] · [[Eesti õhuruum]] · [[Eesti Aleksandrikooli nais-abikomitee]] · [[Eesti Kergejõustikuauhinnad]] · [[Eesti kodanikuaktiivsuse uuringud]] · [[Eesti meistrivõistlused vehklemises]] · [[Eesti Spordileht (Eesti Olümpiakomitee)]] · [[Ehituskonstruktsioonid (sari)]] · [[Elektroonika ja kommunikatsioon]] · [[Elektroonika ja kommunikatsioonitehnoloogiad]] · [[Elektroonika ja telekommunikatsioon]] · [[Esterm]] · [[Estonia (purjelaev)]] · [[Gerķise mõis]] · [[Gripenbergi skandaal]] · [[Hälbiva käitumise uuringud]] · [[Haabneeme rand]] · [[Hiiglatark]] · [[Illiku päevad]] · [[Ilumetsa sipelgaala]] · [[Kärstna metskond]] · [[Kõpu kõrgustik]] · [[Külmalinna talvefestival]] · [[Kapa Rock]] · [[Keskkonnafestival]] · [[Kiidjärve külastuskeskus]] · [[Kingissepa vikaarpiiskopkond]] · [[Kirves (ajakiri)]] · [[Krüdenershofi mõis]] · [[Kuri Proge]] · [[Läänemere kultuurikeskus]] · [[Laske elada]] · [[LasnaPiknik]] · [[Linnafestival UIT]] · [[Mõõtesüsteemide labor]] · [[Mõõtesüsteemide laboratoorium]] · [[Maikellukese päevad]] · [[Matside Mats]] · [[Miku-Manni oma raamat]] · [[Naeruvääristatud Jeesus]] · [[Neljas Dimensioon]] · [[Oxymora]] · [[Pärimisregister]] · [[Põndi kask]] · [[Pühajärve Beach Party]] · [[Paradoks (ajakiri)]] · [[Paunküla hüdromeetriajaam]] · [[PON-2]] · [[Poslednija Izvestija]] · [[Puhtulaiu tamm]] · [[Rakenduselektroonika õppetool]] · [[Riigikantselei heraldikanõukogu]] · [[Saastna nõiamänd]] · [[Sidgunda mõis]] · [[Siimusti-Olju oosisüsteem]] · [[Sipa Patukahetsuse tamm]] · [[Smerle mõis]] · [[Suntaži kirikumõis]] · [[Tänapäeva noorsooromaan]] · [[Tänapäeva romaan]] · [[Tõstamaa-Varbla kõrgustik]] · [[Tallinna linna Johan Pitka stipendium]] · [[Tallinna Polütehnilise Instituudi ehitus-mehaanikateaduskond]] · [[Tallinna Polütehnilise Instituudi ehituskonstruktsioonide kateeder]] · [[Tallinna Polütehnilise Instituudi ehitusteaduskond]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli arhitektuuri ja urbanistika akadeemia]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli Automaatikainstituut]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli ehitiste projekteerimise instituut]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli ehitus- ja mehaanikateaduskond]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituut]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli ehitusosakond]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna akadeemiline struktuur]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli elektroonika kateeder]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskond]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli mõõteelektroonika õppetool]] · [[Tartu tselluloositehas]] · [[Tuuslar (ajakiri)]] · [[Vaaksaare kõrgustik]] · [[Vatrāne mõis]] · [[Vecķipēni mõis]] · [[Vecbaldiņi mõis]] · [[Venemaa Haavatud ja Haigete Sõjameeste Hooldamise Ühingu Eestimaa Daamide Komitee]] · [[Viffhuseni mõis]] · [[Viie Kooli Võistlus]] · [[Viru rand]] · [[Vudila mängumaa]] · [[Balti ajakirjandussõda]] · [[Eesti aserbaidžaanlased]] · [[Eesti Hüpoteegipank]] · [[Eesti ingerisoomlased]] · [[Eestimaa immatrikuleeritud aadlisuguvõsade loend]] · [[Elva ujula]] · [[Hiiumaa aasta ema]] · [[Hooliv Eesti]] · [[Igitee]] · [[Küüntelaastust kübar]] · [[Krimmi eestlased (ajaleht)]] · [[Kuidas minust sai HAPKOMAH]] · [[Kuldkelluke]] · [[Linda ait]] · [[Maaliit (ajaleht)]] · [[Maltsvetlased]] · [[Marcelle]] · [[Meie Tallinna Ajaleht]] · [[Mootor (ettevõte)]] · [[Nieburi rahu]] · [[Põhja-Ameerika soomlaste ümberasumine Karjala ANSV-sse]] · [[Saami kultuuri päevad]] · [[Siil (mütoloogia)]] · [[Tallinna Koolinoorte Spordiringide Ühing]] · [[Tallinna Merekohus]] · [[Tallinna tänavavalgustus]] · [[Võluvits]] · [[Viivisekalkulaator]] · [[Õnnewalaja]] · [[Šveitsi-Balti Kaubanduskoda]] · [[1969. aasta Toronto laulupidu]] · [[3. lennuväedivisjon]] · [[60+]] · [[Achtung! Lobjakas]] · [[AjaLeht]] · [[Anarhia agentuur]] · [[Balti Seemnekasvatuse Ühing]] · [[Dagö Palmses]] · [[Die Letten, vorzüglich in Liefland, am Ende des philosophischen Jahrhunderts]] · [[Eesti Külaehitus]] · [[Eesti Kirjanduse Komitee]] · [[Eesti kultuuritegelaste pensionikassa]] · [[Eesti maarahva kongress]] · [[Eesti NSV Riiklik Põllumajanduse Tootmistehnika Komitee]] · [[Eesti NSV teeneline kõrgharidustöötaja]] · [[Eesti NSV teeneline noortejuhendaja]] · [[Eesti rahva ajalugu]] · [[Eesti Rohuteadlane]] · [[Eesti trükise punane raamat]] · [[Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur]] · [[Eestimaa Konstitutsiooniline Erakond]] · [[Ehstland und die Ehsten]] · [[Esimene Eesti Kindlustuse Selts Maja]] · [[Esimene Eesti Kinnituse Selts]] · [[Esimene Juurdeveoraudteede Selts]] · [[Estonia Stereo]] · [[Gambrinus (tehas)]] · [[Go reisiraamat]] · [[Hindadekomissar]] · [[Inglise-Eesti Import Kompanii]] · [[Karbiküla (Tallinn)]] · [[Kasahstani Elektronpost]] · [[Kinnisvaraomanikkude Kinnitusselts Maja]] · [[KoguKonnad]] · [[Kolhooside ehituskontor]] · [[Koolielu]] · [[Kultus (kohvik)]] · [[Linden (kohvik)]] · [[Maatameeste konverents]] · [[Maikrahv (restoran)]] · [[Matsi poeg Ats]] · [[Matsi poeg Mats]] · [[Meie Mats Ise]] · [[Nauding (ajakiri 1924)]] · [[Ohvrisuits]] · [[Olevik (ajakiri)]] · [[Pärl (kohvik)]] · [[Pärnu siht]] · [[Põllumeeste Keskpank]] · [[Polaris (selts)]] · [[Presto (ettevõte)]] · [[Prooviabielu]] · [[Puss (ajakiri)]] · [[Ronk (ajakiri)]] · [[Roosa Lipp]] · [[Sajandi 100 arukülalast]] · [[Sakste Mats]] · [[Siiski on elu ilus]] · [[Spekter (saade)]] · [[Spravotšnõi Listok Biologa]] · [[Sue Catwoman (album)]] · [[Svoboda Rossii]] · [[Tõulava]] · [[Tallinn (kohvik)]] · [[Tartu Ülikooli haridusuuenduskeskus]] · [[Toidutare.ee]] · [[Võltsitud maailm]] · [[Vabariigi Presidendi Rahvusvähemuste Ümarlaud]] · [[Vene ääremaad]] · [[Reservaat]] · [[Ära]] · [[Ameerika Ühendriikide riigiasutused]] · [[Anders Bengtsson]] · [[Armenija]] · [[Belmont-sur-Yverdon]] · [[Berliini-Rooma telg]] · [[Estonian Cup]] · [[FC Elva II]] · [[Idoru]] · [[Jinan]] · [[JK Tallinna Kalev III]] · [[Jokk]] · [[Kandava foogt]] · [[Kotsu]] · [[Like]] · [[Mohe]] · [[Mustakivi Selver]] · [[Narvataguse]] · [[Nov]] · [[On the Go]] · [[Pöialpoiss]] · [[Pelgulinn]] · [[Rafaila]] · [[Rakvere JK Tarvas II]] · [[San Marino kaptenregendid 1801–1900]] · [[Selgeltnägijate tuleproov]] · [[Sugulased (romaan)]] · [[T. G. Ševtšenko]] · [[Tapa väljaõppekeskus]] · [[Uus Elu]] · [[Vainu tänav (Paide)]] · [[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu]] · [[Xi'an]] · [[Artur Luha preemia]] · [[Külateatrite festival]] · [[Keeledušš]] · [[Nutilabor]] · [[Pärimusmuusika Lõikuspidu]] · [[Talveakadeemia]] · [[Aseri orkester]] · [[Dott]] · [[Eesti Kool (ajakiri, 1918)]] · [[Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi märgid]] · [[Eesti saarte pärimuspäevad]] · [[Eibofolke ehk rootslased Eestimaa randadel ja Ruhnus]] · [[Elmari tantsuõhtu]] · [[Forgiveness and Love]] · [[Haardnoot]] · [[Harrastuskoor]] · [[Infoleht (Vastemõisa vald)]] · [[Järvamaa laulu- ja tantsupidu]] · [[Juuremugul]] · [[Käänivõrk]] · [[Kümme tõotust]] · [[Kaheksa tõotust]] · [[Kaitseehitis]] · [[Kalamaja päevad]] · [[Kaldanoot]] · [[Keskaja päevad]] · [[Kihnu viiulifestival]] · [[Kipper (kalandus)]] · [[Kooditähis]] · [[Kunda linnaorkester]] · [[Kutseline koor]] · [[Linnade ja valdade päevad]] · [[Magnetgeneraator]] · [[Mudilaskoor]] · [[Mungarüü]] · [[Nõmme Kevad]] · [[Nobel Digital]] · [[Nootkond]] · [[Aasta lind (Ukraina)]] · [[Aasta parim ujuja]] · [[Äge]] · [[Äraütlemine]] · [[Aasta lind (Armeenia)]] · [[Aasta lind (Lõuna-Aafrika Vabariik)]] · [[Aasta lind (Portugal)]] · [[Aasta lind (Valgevene)]] · [[Abivajav laps]] · [[Agiilsed metoodikad]] · [[Alaealise ülekuulamine]] · [[Arhailine õigus]] · [[Arvelduspäev]] · [[Asumiselts]] · [[Atsetüleerimine]] · [[Audiokanal]] · [[Auditoorne õpe]] · [[Automatiseeritud kauplemine]] · [[Balti Folkloori Instituut]] · [[Balti Teatri Sügis]] · [[Balti Tee (olümpiaad)]] · [[Beebiroosa]] · [[Biosemiootika: uurimus elu märkidest ja märkide elust]] · [[Blessig]] · [[Charles Hayteri värvisüsteem]] · [[Dekodeerimine]] · [[Dekoratsioon]] · [[Dokumentaalfilmiklubid Eestis]] · [[Eendtugi]] · [[Eesti keele allkeeled]] · [[Eesti teaduslepe]] · [[Ehitusmaterjalitööstus]] · [[Elamisluba Eestis]] · [[Elektrooniline aktsiatega kauplemine]] · [[Elektrooniline maksevahend]] · [[Elektroonne voltmeeter]] · [[Eluvastased süüteod]] · [[Eneseavamine]] · [[Esmasus, teisasus, kolmasus]] · [[EstNLTK]] · [[Etendaja]] · [[Ettevõtluspoliitika]] · [[Ferriitmaterjal]] · [[Food Network]] · [[Frey (Eestimaa suguvõsa)]] · [[Gordoni aken]] · [[GPS-jälgimine]] · [[Hagita menetlus]] · [[Haridusturism]] · [[Harklohisti]] · [[Helisignaal]] · [[HLK-1]] · [[Hoonestusõigus]] · [[Ideaalsus]] · [[Imiku toitmine]] · [[ISCC-NBS-i värvide tähistamise süsteemi värvuste loend]] · [[Lennujaamade ja lennuväljade loendid riigiti]] · [[Lepinguvälised võlasuhted]] · [[Loimurite loend]] · [[Loitsude, loitsimise ja loitsijate uurimise töörühm]] · [[Loojang]] · [[Märjamaa metskond]] · [[Mõtsu metskond]] · [[Mannlicher Modell 1895 (8mm)]] · [[Mehaanika (tehnika)]] · [[Narva metskond]] · [[Noore haridustegelase reaalteaduste eripreemia]] · [[Noore IT-teadlase preemia]] · [[Noorsõdur]] · [[Orajõe metskond]] · [[Orava metskond]] · [[Oskar Rütli medal]] · [[Otepää metskond]] · [[Põxit]] · [[Paul Kerese aasta]] · [[Peeter Põllu stipendium]] · [[Pegasus (klubi)]] · [[Pionersk]] · [[Pooja]] · [[Programmide struktuurne süntees]] · [[Ragnar Nurkse mälestuskivi]] · [[Rahvusvahelistes sõjaoperatsioonides osalenute medal]] · [[Riigikogu valimise seadus]] · [[Rotax E-RAVE]] · [[Selts Scouts Rügement]] · [[Sihtevalveerimine]] · [[Tõmbekeskus]] · [[Tagasisidestamine]] · [[Teadlaskarjäär]] · [[Teadmistepõhine Eesti]] · [[Teaduse populariseerimine]] · [[The Language of Thought]] · [[Thor (laev)]] · [[Tiina (ballett)]] · [[Tiit Kuusiku nimeline lauluvõistlus]] · [[Tollkeere]] · [[Toy goldendoodle]] · [[Umbluu preemia]] · [[Vagula (külmutustraaler)]] · [[Valguspult]] · [[Voldemar Ööveli mälestusvõistlus]] · [[Will Happiness Find Me?]] · [[Ärirahanduse ja investeeringute õppetool]] · [[Implanteerimine]] · [[Isiku kahtlustatavana kinnipidamine]] · [[Järelpärija]] · [[Johann Wetberg]] · [[Juan Carlos I antud aadlitiitlite loend]] · [[Käiguvahetus (psühholoogia)]] · [[Kaugtöö]] · [[KESTA]] · [[Klassikalise sõnalavastuse valguskujundus]] · [[Kohtujurist]] · [[Kohtuotsus]] · [[Kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiis]] · [[Kohtupsühholoogiaekspertiis]] · [[Kolk]] · [[Kolmeosaline mina-sõnum]] · [[Komisjoniline kohtupsühhiaatriaekspertiis]] · [[Kommunistlike noorte sõjakirjandus]] · [[Konfigureeritav kultuur]] · [[Konkludentne petmine]] · [[Kontakt (psühholoogia)]] · [[Kontaktõpe]] · [[Kontakti hoidmine]] · [[Kontakti lõpetamine]] · [[Kontakti loomine]] · [[Kontaktiks valmistumine]] · [[Kontra]] · [[Koostööoskus]] · [[Krich]] · [[Kuklarihm]] · [[Kurgualune rihm]] · [[Kust sa tead?]] · [[Kuulamine]] · [[Läti SNV vapp]] · [[Lõplik muundur]] · [[Lõplik olekumuundur]] · [[Lükk]] · [[Laiendatud teovõime]] · [[Lapse heaolu]] · [[Lavakujundus]] · [[Lehv]] · [[Leinatoetuslaager]] · [[Lepinguõigus]] · [[Linik (riietus)]] · [[Logaritmiline sageduskarakteristik]] · [[Lokao]] · [[Mõjutamine suhtlemisel]] · [[Mõjutusvahend]] · [[Maeztu krahv]] · [[Magnetsüdamikmälu]] · [[Majandusanalüüs]] · [[Maksejõuetus]] · [[Maksepuhkus]] · [[Martellato]] · [[Merendusetnoloogia]] · [[Merivälja objekt]] · [[Metüleerimine]] · [[Metamudel (suuline kommunikatsioon)]] · [[Mitmikkodakondsus Eestis]] · [[Mobiiliorienteerumine]] · [[Mobilitas]] · [[Monoliitsüsteemid]] · [[Mudel (loogika)]] · [[Muukeelne haridus Eestis]] · [[Nöörirada]] · [[Nišiturism]] · [[Nutikas spetsialiseerumine]] · [[Okslohisti]] · [[Okupeeritud Eesti Sõna]] · [[Omanikujärelevalve]] · [[Orienteerumisklubi]] · [[Orienteerumispäevak]] · [[Osakapital]] · [[Oskuskeelekorraldus]] · [[Ostuturism]] · [[Otsmikurihm]] · [[Põhiheli]] · [[Põserihmad]] · [[Pürodraama]] · [[Püsikomaarv]] · [[Parmas]] · [[Pehme magnetmaterjal]] · [[Piiratud teovõime]] · [[Plaadikompass]] · [[Poliitiline realism]] · [[Possaadnik (asehaldur)]] · [[Postels]] · [[Pronksivalu. Welcome to Estonia!]] · [[Psühhosotsiaalsed ohutegurid]] · [[Rahaturuinstrument]] · [[Rahvusnimekiri]] · [[Rahvusvaheline kaitse]] · [[Ramón y Cajali markii]] · [[Rannaturism]] · [[Ranniku- ja mereturism]] · [[Redux (JavaScripti raamistik)]] · [[Repliik (kunst)]] · [[Reproduktsioon]] · [[Riigi järjepidevus]] · [[Riigihange]] · [[Ääremõrd]] · [[Õnnepank]] · [[Õpetaja-metoodik]] · [[Üksikmajapidamise reoveesüsteem]] · [[Üleriiklise Kaupmeeste Seltside Keskliidu Teated]] · [[4x4 reisid]] · [[5 kauneimat Eesti lasteraamatut]] · [[Aasta kokk]] · [[Aasta menuraamat]] · [[Aasta naiskoor]] · [[Aasta parasportlane]] · [[Aasta parim võrkpallur]] · [[Aasta tegu (Rapla maakond)]] · [[Aasta tegu Eesti lennunduses]] · [[Aasta tekstiiliteos]] · [[Aed & Interjöör]] · [[Aimar (laev)]] · [[Ajaühik]] · [[Aleksandr Grin (laevaklass)]] · [[Amfo]] · [[Anne saun]] · [[Are Valla Leht]] · [[Arnold Looritsa mälestusvõistlused]] · [[Aseri Valla Leht]] · [[Au tööle!]] · [[August Rei parlamendiuuringu stipendium]] · [[Avaveemõrd]] · [[Balti Purjespordi Liit]] · [[Balti vabadusauhind]] · [[Boliivia pass]] · [[Borodinskoje Polje]] · [[Carl Schmidti teaduspreemia]] · [[CoCoViLa]] · [[Digipööre hariduses]] · [[Digitaalne õppevara]] · [[Ede Kurreli preemia]] · [[Eelotsusemenetlus ELTL artikli 267 alusel]] · [[Eesti Demokraat]] · [[Eesti Disainiauhinnad]] · [[Eesti Loomaarstide Ühingu elutööpreemia]] · [[Eesti Mõistatusleht]] · [[Eesti Muinsuskaitse Seltsi teenetemedal]] · [[Eesti Nanotehnoloogiate Arenduskeskus]] · [[Eesti Perinatoloogia Sõnumid]] · [[Eesti Post (ajaleht, 1950)]] · [[Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat]] · [[Eesti rootsikeelne meedia]] · [[Eesti-Soome ühislaulupidu]] · [[Eller Sümfoniett]] · [[Endla nõgu]] · [[Endla viadukt]] · [[Estonian-Revelia Academic Fund]] · [[Estviking]] · [[Fittipaldi kuulipilduja]] · [[Fred Kudu mälestusvõistlus]] · [[Geneetiline ressurss]] · [[Gerd Neggo stipendium]] · [[Hans Alveri preemia]] · [[Hariduse tehnoloogiakompass]] · [[Harvesterioperaator]] · [[Helipuldi kvaliteedimäärajad]] · [[Henno Rajandi nimeline tõlkijastipendium]] · [[Hiiu lossist – Siberisse]] · [[Hukkunud politseinike mälestusmärk]] · [[Iseseisvuspäev (romaan)]] · [[Isikutaju]] · [[Jakob Liivi park]] · [[Janne unejutud – 7 imeilusat Grimmi muinasjuttu]] · [[Karoliina]] · [[Katharina (laev)]] · [[Kauni keele auhind]] · [[Keskkonnaseire andmekogu]] · [[Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus]] · [[Kohuke (kaubamärk)]] · [[Korraline evalveerimine]] · [[Kuldsulg (auhind)]] · [[Leideni manifest teaduse paremaks hindamiseks]] · [[Lennart Meri soome-ugri rahvaste filmientsüklopeedia]] · [[Liina Reimani mälestussõrmus]] · [[Lodja metskond]] · [[Loobu metskond]] · [[Loodi metskond]] · [[Maie Orava võistutantsimine]] · [[MP 41/44]] · [[Sinu Mets]] · [[Soonliitmik]] · [[Tahan kõike teada]] · [[Tallinna teeneka kultuuritegelase preemia]] · [[Tatari päritolu Venemaa aadlisuguvõsade loend]] · [[Teemantpuur]] · [[Tondijutt]] · [[Tootejuhtimine]] · [[Tuleristsed]] · [[Tuuleheide]] · [[Ulenbrock]] · [[Ulguränd]] · [[Vanemuine (laev, 1936)]] · [[Viiekümnesendine münt]] · [[We Are Family (Family album)]] · [[Idaeurooplaste tootmislaevad Shetlandi saarestikus]] · [[Õhu tsirkulatsioon]] · [[Õpilasleiutajate riiklik konkurss]] · [[Õppiv organisatsioon]] · [[20. sajandi arhitektuur]] · [[Ajujaht (konkurss)]] · [[Alaline juht]] · [[Allprojekt]] · [[Alumiiniumi pulbervärvimine]] · [[Ambrasuur (arhitektuur)]] · [[Aprioorne otsustus]] · [[Asapeptiidid]] · [[Atviros Lietuvos knyga]] · [[Avaliku omandi manifest]] · [[Avatäited]] · [[Aytes]] · [[Buprenorfiinvõõrutus]] · [[Disaini audit]] · [[Disainiprotsess]] · [[Dolen]] · [[E-põllumajandus]] · [[Ebaausad kauplemisvõtted]] · [[Ebamari]] · [[Eesti advokatuuri kvaliteedijuhtimise tunnistus]] · [[Elektroketrus]] · [[Elu muusika]] · [[EN 1090]] · [[Eurokeel]] · [[Füüsiline õpikeskkond]] · [[Feministlik kehakäsitus]] · [[Filosoofiline probleem]] · [[Finantsplaneerimine]] · [[GASP fenotüüp]] · [[Ghana naiste õigused]] · [[Grupeto]] · [[Gustav Magnuse fond]] · [[Hädavajalikkusargument]] · [[Hannseleke]] · [[Haspel (kalandus)]] · [[Huviharidus]] · [[Jätkusuutlik majandus]] · [[Jahi- ja kalastusturism]] · [[Jugoslaavia lennukite loend]] · [[Juhus]] · [[Juuste haigused]] · [[Karjääri planeerimine]] · [[Karlever]] · [[Kartenbeck]] · [[Keeleoskustase]] · [[Kevin Falvey]] · [[Klaster (humanitaarabi)]] · [[Kohaliku omavalitsuse õigus]] · [[Kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus]] · [[Kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigus]] · [[Kohaliku omavalitsuse volikogu revisjonikomisjon]] · [[Kohtuistungi sekretär]] · [[Kontojääk]] · [[Kujutis]] · [[Kulude plaanimine]] · [[Kvaliteedijuhtimise plaanimine]] · [[Labamasin]] · [[Lahkarvamus]] · [[Lapsepõlvefilosoofia]] · [[Lavaline rahvatants]] · [[Lechts]] · [[Lehisviht]] · [[Liivimaa Põllumajanduse ja Töönduse Edendamise Selts]] · [[Linnuvaatlusturism]] · [[Looja]] · [[Tühistamishagid Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 263 alusel]] · [[Tüvikonna põhimõte]] · [[The Traditional Cosmology Society]] · [[Tinuline]] · [[Toiduaineteadus]] · [[Toimik]] · [[Transpordilaev]] · [[Tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud testament]] · [[Universaalne arhiveerimismoodul]] · [[Usaldusteenus]] · [[Usuõpetus]] · [[Usundiõpetus]] · [[Uudisväärtus]] · [[Uue eakuse rahvakogu]] · [[Uus teadus]] · [[Väärtpaberiturg]] · [[Väikeliising]] · [[Võlausaldaja üleskutsemenetlus]] · [[Vabatahtlik merepääste]] · [[Vahelduvsignaali detektor]] · [[Valgevene-eesti transkriptsioon]] · [[Vargapesa]] · [[Vastastikusus]] · [[Veenmiskõne]] · [[Vektormõõtmine]] · [[Vektormeetrilised mõõteseadmed]] · [[Viimse tahte avaldus]] · [[Virmalise tort]] · [[Eesti Õde]] · [[Eesti Ehitab]] · [[Eesti ingerisoomlaste laulu- ja tantsupidu]] · [[Eesti kirikutüli (1993)]] · [[Eesti korvpalli kuulsuste hall]] · [[Eesti missa]] · [[Eesti Muinsuskaitse Ümarlaud]] · [[Eesti naiskooride võistulaulmine]] · [[Loov enesetõhusus]] · [[Lubadus]] · [[Mänti keel]] · [[Mõõtedetektor]] · [[Mõõtetehnoloogia]] · [[Maailmamix]] · [[Maalides head]] · [[Magnetiline helisalvestus]] · [[Marssal (Bulgaaria)]] · [[Matuste arheoentomoloogia]] · [[Meditsiinielektroonika]] · [[Meediasemiootika]] · [[Mitmeplatvormsus]] · [[Mitte-elektrilised suurused]] · [[Mittediegeetiline heli]] · [[Moraalsus]] · [[Näivleetunud muld]] · [[Nicolaus Alberti]] · [[Nihe (filosoofia)]] · [[Notariaalselt tõestatud testament]] · [[Notarile hoiule antud testament]] · [[NUTIKAS programm]] · [[Omafinantseerimine]] · [[Omaladina]] · [[Pärandaja]] · [[Pärandi hooldaja]] · [[Pärandvara hoiumeetmed]] · [[Pärija]] · [[Pärija üleskutsemenetlus]] · [[Pärimisõiguse põhiprintsiibid]] · [[Pärimise järjekorra põhimõte]] · [[Pärimisleping]] · [[Pärimistunnistus]] · [[Pärnu ehitusmaterjalide tehas]] · [[Püha Birma Eesti Tõuklubi]] · [[Pealpool pilvi]] · [[Pidulik kõne]] · [[PLL-töörühm]] · [[Projekti aruandluse süsteem]] · [[Propulse]] · [[Prototron]] · [[Puhja lahing]] · [[Raadiotehniline elektroonika]] · [[Raadiotehniline seadmestik]] · [[Rahvusteavik]] · [[Rahvusvaheline Teatriuurijate Föderatsioon]] · [[Rannakohvik]] · [[Ravimi patent]] · [[Reduktsioon (filosoofia)]] · [[Registreeritud e-andmevahetusteenus]] · [[Riigi vastutus Euroopa Liidu õiguse rikkumise eest]] · [[Riigipidamise kava]] · [[Ringikorraldaja]] · [[RITA programm]] · [[Rituaalne aasta]] · [[Rollimäng (õppemeetod)]] · [[Roosimine]] · [[Rops]] · [[Säilituseksemplar]] · [[Säilitustähtaeg]] · [[Sümbolmeloodia]] · [[Sünkroondetekteerimine]] · [[Sünkroonmuundamine]] · [[Sünteetiline teater]] · [[Saan]] · [[Saaremaa vallavolikogu]] · [[Salgamatus]] · [[Savi töötlemine]] · [[Semantiline võrk]] · [[Semiotsiid]] · [[Siinuseline suurus]] · [[Soovitussortiment]] · [[Square One (BLACKPINK)]] · [[Statistikanõukogu]] · [[Subjekt ja predikaat]] · [[Suhtluse ajalugu]] · [[Sundosa]] · [[Suruõhuvasar]] · [[Taimne Teisipäev]] · [[Tajuprobleem]] · [[Teadmuse säilitamine]] · [[Teadmusjuhtimise tulemuslikkuse mõõtmine]] · [[Teaduste struktuur]] · [[Teisesuse filosoofia]] · [[Telespektromeeter]] · [[Teller]] · [[Teoloogia summa Ia-IIae q. 1]] · [[Terviseteadus]] · [[Testaator]] · [[Testamendi tõlgendamine]] · [[Testamenditäitja]] · [[Testeerimisvabadus]] · [[Eesti orelid]] · [[Eesti Riigimetsad]] · [[Eesti Spordiajaloo Seltsi Teataja]] · [[Eesti ulukid]] · [[Eestifoto]] · [[Eestlase aeg]] · [[Elva Elu]] · [[Elva Filatelist]] · [[Elva Noorsoolane]] · [[Elva Sõna]] · [[Elva Tulevik]] · [[Epüfon]] · [[Euroopa Liidu kodaniku seadus]] · [[Follonica vald]] · [[Galaktikasüsteem]] · [[Galaktikate osarühm]] · [[Gorod]] · [[Häädemeeste Elu]] · [[Herold]] · [[Holograafiline projektor]] · [[Impedantsspekter]] · [[Iskra (Eesti ajaleht)]] · [[Jevreiskoje Slovo]] · [[Käekook]] · [[Katik]] · [[Keila püss]] · [[Keila Valla Leht]] · [[Kesktunebo keel]] · [[Kirjagarnituur]] · [[Kirjastiilide loend]] · [[Koduküla]] · [[Koduvald (Kambja ajaleht)]] · [[Korpuse laiend]] · [[Kupp (kalandus)]] · [[Kurjer]] · [[Kuurits]] · [[Lihula Kohinad]] · [[Liiv (kalandus)]] · [[Liivimaa Kuller]] · [[Manciano vald]] · [[Mente et Manu (ajakiri)]] · [[Miilang]] · [[Muusikaaed]] · [[Näpitsfriis]] · [[Nõuandja]] · [[Narvskaja Nedelja]] · [[NSV Liidu Teaduste Akadeemia Geofüüsika Instituut]] · [[Oliver Kulpsoo nimeline tunnustus]] · [[Orbetello vald]] · [[Päevauudised (ajaleht, 1945)]] · [[Pärnu Börs]] · [[Pärnu kesklinna koolide võimla]] · [[Pärnu rannapromenaad]] · [[Pärnu vanalinn]] · [[Põhukorv]] · [[Põllumeeste Omaabi]] · [[Põltsamaa Uudised]] · [[Põltsamaa Valla Leht]] · [[Pöör (kinnitusvahend)]] · [[Pöör (sulgemisvahend)]] · [[Püssirohuait]] · [[Pagaritoode]] · [[Pitigliano vald]] · [[Pravoslavnõi Sobessednik]] · [[Pujus]] · [[Rõbak Estonii]] · [[Raeküla Sõnumid]] · [[Rahvasprindi karikavõistlused]] · [[Rahvuskaaslaste programm]] · [[Raud(III)sulfaat]] · [[Reaali Poiss (ajaleht)]] · [[Riemanni ruum]] · [[Riigikohtu otsus 3-1-1-125-06]] · [[Riigikohtu otsus 3-2-1-4-06]] · [[Riigikohtu otsus 3-3-1-85-07]] · [[Roheline Häädemeeste]] · [[Ruhi]] · [[Saare Muusika]] · [[Saarte Suvenädal]] · [[Sammas (ajaleht)]] · [[Selgnöör]] · [[Sikuti]] · [[Sillamäeski Vestnik]] · [[Silmutorbik]] · [[Ärireis]] · [[Õiguseetika]] · [[Ökoväli]] · [[19. sajandi muusika]] · [[Aagenpits]] · [[Abielukott]] · [[Ahjuahven]] · [[Ajumehed]] · [[Alalispinge mikrovoltmeeter]] · [[Alalisvoolu mikrovoltmeeter]] · [[Algoreiv]] · [[Alistuv käitumine]] · [[Alutaguse rattamaraton]] · [[Antsla Valla Leht]] · [[Aru mõis I (Peetri)]] · [[Aru mõis II (Peetri)]] · [[Audioelektroonika]] · [[Auhinnatöö]] · [[Aukartus]] · [[Balti väärtpaberiturg]] · [[Baltic Trio]] · [[Beyond Rigidity]] · [[Biidermeier (muusika)]] · [[Bikontinentaalne linn]] · [[Bukranionfriis]] · [[C'est la vie]] · [[Conrad Beijing]] · [[Conrad Bora Bora Nui]] · [[Conrad Cartagena]] · [[Conrad Dublin]] · [[Conrad San Luis Potosi]] · [[Conrad Sanya Haiting Bay]] · [[Eesti arhitektuuripoliitika]] · [[Eesti iluvõimlemise rühmkava rahvuskoondis]] · [[Eestimaa uhkus]] · [[Egiptuse jõelaev]] · [[Ekraanisisene sõrmejäljeluger]] · [[Elav teadus (Argo raamatusari)]] · [[Elva lasketiir]] · [[Emeriitadvokaat]] · [[Epistemology]] · [[Fixing Reference]] · [[Funktsionaalne lugemisoskus]] · [[Haapsalu raadiojaam]] · [[Hobuse karvavärvuste loend]] · [[Jõgeva 3]] · [[Jüri Jaansoni Kahe Silla Jooks]] · [[Joala (laev)]] · [[Kalameister]] · [[Kalev (skulptuur)]] · [[Kassari hiiemets]] · [[Keila laulupidu]] · [[Kirilind (ajakiri)]] · [[Kirjeldav nimi]] · [[Konflikti reguleerimine]] · [[Kontaktioskused]] · [[Kuressaare linnajooks]] · [[Papüüruslaev]] · [[Sääs]] · [[Sõrmuse sõda]] · [[Slovakkia pass]] · [[Tänapäev (ajaleht)]] · [[Türi Uudisleht]] · [[Tšehhi pass]] · [[T1 vaateratas]] · [[Tallinn liigub!]] · [[Tallinna ettevõtlusauhinnad]] · [[Tallinna Fotokuu]] · [[Tallinna jõulupuu]] · [[Tallinna Katusekino]] · [[Tallinna Laul]] · [[Tallinna Orienteerumisnädal]] · [[Tallinna orienteerumisneljapäevakud]] · [[Tallinna Tööline]] · [[Tallinna Uue Linna Päevad]] · [[Tallinna–Helsingi lennuliin]] · [[Tartu elevaator]] · [[Tartu Maratoni Klassik]] · [[Tartu noore kunsti oksjon]] · [[Tartu Tudeng]] · [[Tartu vaimulik laulupidu]] · [[Tasuja (laev 1910)]] · [[Tehnikaülikool]] · [[Uusklassitsism (kirjandus)]] · [[Uusklassitsism (muusika)]] · [[Vähimõrd]] · [[Vähinatt]] · [[Võitluse Lipp]] · [[Võrgulina]] · [[Võru Linna Leht]] · [[Võru rattaralli]] · [[Vaba Saaremaa]] · [[Vaivara Kaja]] · [[Valga Kommunist]] · [[Valguse Kaja]] · [[Vannutatud Advokaatide Nõukogu]] · [[Višegradi Mehmed Paša Sokolovići sild]] · [[Viljandi kalapidu]] · [[Viljandi talvine tantsupidu]] · [[Tallinna moenädal]] · [[Elva Valla Leht]] · [[Forseliuse Sõnumid]] · [[Gustav Sule mälestusvõistlused]] · [[Haljala Valla Sõnumid]] · [[Heerold (ajaleht)]] · [[Helme Kihelkonnaleht]] · [[Hiiumaa Teataja]] · [[Illuka Valla Sõnumilaegas]] · [[Imavere Sõnumid]] · [[Järva Valla Leht]] · [[Jõelähtme Vallaleht]] · [[Jõemõrd]] · [[Jõuühik]] · [[Jaani Teataja]] · [[Juhtaiata mõrd]] · [[Käina Kuller]] · [[Käru Vallaleht]] · [[Kõo Vallaleht]] · [[Küla Elu]] · [[Kaarma Elu]] · [[Kaits]] · [[Kalurileht]] · [[Kareda Vallaleht]] · [[Karula Kuller]] · [[Kasepää Valla Leht]] · [[Keele ja Kirjanduse Instituudi uurimused]] · [[Kihnu Leht]] · [[Kiili Leht]] · [[Kodukaja]] · [[Kodused Hääled]] · [[Koduvald (Häädemeeste ajaleht)]] · [[Koduvalla Sõnumid]] · [[Koeru Kaja]] · [[Kohtla-Nõmme valla vapp]] · [[Kolga-Jaani Valla Leht]] · [[Lääne-Harju Valla Leht]] · [[Lääne-Nigula valla vapp]] · [[Lõkspüünis]] · [[Lüganuse Vallaleht]] · [[Lennundusseadus]] · [[LGBT Eestis]] · [[Liiviranna]] · [[Määrdeprits]] · [[Mäetaguse Elu]] · [[Mõistatusleht]] · [[Mõrrajada]] · [[Marjareha]] · [[Meie Keskel]] · [[Merekeskus]] · [[Muinsuskaitse Seltsi Sõnumid]] · [[Mutt (kalandus)]] · [[Päevaneutraalsed taimed]] · [[Põhja-Tallinna Sõnumid]] · [[Pala Teataja]] · [[Peru (kalandus)]] · [[Rakvere Valla Sõnumid]] · [[Ratsionaalsus]] · [[Repositoorium]] · [[Rivimõrd]] · [[Ruhnu valla lipp]] · [[Ruhnu valla vapp]] · [[Sõnumiallikas]] · [[Saaremaa Merekultuuri Seltsi toimetised]] · [[Saarepeedi Sõnumid]] · [[Saarepeedi valla vapp]] · [[Tallinna Ülikooli Ajakiri]] · [[Tallinna Botaanikaaia uurimused]] · [[Tartu Eesti Laenu- ja Hoiuühisus]] · [[Toidu kuumtöötlemine]] · [[Tudulinna Leht]] · [[Tuudiköied]] · [[Urvaste Valla Leht]] · [[Valga Linna Leht]] · [[Vallaleht (Kareda vald)]] · [[Vastemõisa valla vapp]] · [[Venekeelne elanikkond Eestis]] · [[Vihula Valla Leht]] · [[Viru-Nigula Teataja]] · [[Viru-Nigula Valla Teataja]] · [[Käideldavus]] · [[Käsitööteadus]] · [[Küberolümpia]] · [[Kütusepiiritus]] · [[Komplekstakistuse mõõtur]] · [[Konfidentsiaalsus]] · [[Konteinertankla]] · [[Korrakaitseõigus]] · [[Kuldkask]] · [[Kunstnike raamat]] · [[Kunstnikuraamat]] · [[Kutsikavabrik]] · [[Kvalifitseeritud registreeritud e-andmevahetusteenus]] · [[Kvalifitseeritud usaldusteenus]] · [[Kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja]] · [[Laulumäng]] · [[Lausekujund]] · [[Lehtvõti]] · [[Õngejada]] · [[Õngpüünis]] · [[Õu (ajakiri)]] · [[Ökosüsteemi taastamise kulu]] · [[11. öölahingulennugrupp]] · [[127. luurelennugrupp]] · [[94. punalipuline miinitraalerite brigaad]] · [[Abieluleht]] · [[Alatskivi Vallaleht]] · [[Alutaguse Valla Leht]] · [[Ambla Vallaleht]] · [[Astronoomilised aastaajad]] · [[Aureoliinkollane]] · [[Baltic Bikini]] · [[Biosfääri programmiala]] · [[Eesti õigusteadlaste päevad]] · [[Eesti alpinismi traagilised sündmused]] · [[Eesti Keeletoimetajate Liidu aastaraamat]] · [[Eesti NSV Hariduse Rahvakomissariaat]] · [[Eestkoste (Rooma õigus)]] · [[Eluta aine]] · [[Esindusväljak]] · [[Exeteri Ülikool]] · [[Haa keel]] · [[Ibe]] · [[Jätkusuutlik säästumäär]] · [[Kõne tempo ja rütmi häired]] · [[Kaldavõrk]] · [[Kalevipoeg ja Sarvik]] · [[Kambja Valla Sõnumid]] · [[Kastmõrd]] · [[Keskkonnafunktsioon]] · [[Keskkonnainnovatsioon]] · [[Kindralleitnant (Ukraina)]] · [[Klapp (tehnika)]] · [[Kliimamuutusega kohanemine]] · [[Kokkupandu]] · [[Kosu karjäär]] · [[Kurnpüünis]] · [[Lääne-Nigula Valla Ajaleht]] · [[Lõhandik]] · [[Lüganuse Valla Leht]] · [[Lips (kalandus)]] · [[Lukk]] · [[Lutsumänd]] · [[Lyoni maakond (Kentucky)]] · [[Mägede Hääl (ajaleht)]] · [[Märjamaa Valla Leht]] · [[Maidla Sõnumitooja]] · [[Mail (kalandus)]] · [[Marako keel]] · [[Marjamaa]] · [[Materiaalne jalajälg]] · [[Metsaülikool Austraalias]] · [[Misso Valla Leht]] · [[Mjene keel]] · [[Motivatsiooniteooriad]] · [[Motoorne alaalia]] · [[Muhu roosa]] · [[Nääk]] · [[Põhjakotkas (mütoloogia)]] · [[Pöördnoot]] · [[Püsililled]] · [[Pelgulinna päevad]] · [[Presidendi kärajad]] · [[Puhja Valla Leht]] · [[Punn (ehitus)]] · [[Räätsamatk]] · [[Rahvatantsujuhtide kool]] · [[Rahvuslik debüütfilmide festival Dviženije]] · [[Regionaalarengu auhind]] · [[Relatiivne rõhuskaala]] · [[Renessanssaed]] · [[Res publicae]] · [[Riigikaitse Nõukogu]] · [[Runo]] · [[Südasuvi]] · [[Seiner]] · [[Seinnoot]] · [[Solitäär]] · [[Spencer Harrison]] · [[Suuri mõtlejaid]] · [[Tõlvlehik]] · [[Tööliit]] · [[Töötülide lahendamise komisjon]] · [[Talirüps]] · [[Tallinna Toidumess]] · [[Tallinna tudengipäevad]] · [[Tantsukunst Kumus]] · [[Tee Kommunismile (ajaleht, 1950)]] · [[Teletutvus]] · [[Toiduvalgust tingitud enterokoliit]] · [[Ukraina Õigeusu Kiriku ajalugu]] · [[Värvuse toonikvaliteet]] · [[Võlaõigusseadus]] · [[Valge Daami päevad]] · [[Varakevad]] · [[Vastaline]] · [[Vastutustundlik turism]] · [[Veeder]] · [[Šura-Bura seadused]] · [[2017. aasta FIFA konföderatsioonide karikaturniiri statistika]] · [[Afektiseisund]] · [[Ahjupraad]] · [[Anumate loend]] · [[Arhiivimoodustaja]] · [[Asenduspõhimõte]] · [[Asepärija]] · [[Au teotamine]] · [[Automaatikavahendid]] · [[Autoriõiguste kollektiivne teostamine]] · [[Autorileping]] · [[Balti Postiliit]] · [[Baltimaade Külmavereliste Hobuste Kasvatajate Selts]] · [[Betoonitööd]] · [[Biomeditsiinielektroonika]] · [[Bruksismi kape]] · [[Deliktiskeem]] · [[Eel- ja järelpärimine]] · [[Eesti Longituuduuring]] · [[Eesti metskonnad 1944–1992]] · [[Eestkoste Eestis]] · [[Eestlased Titanicul]] · [[Eksperimentaaltöökoda]] · [[Elektriline]] · [[Elektriliste suuruste mõõtmine]] · [[Elektrimõõtmised]] · [[Elektronorel]] · [[Elektroonilised termomeetrid]] · [[Elektroonsed mõõtmised]] · [[Ettevaatamatus (karistusõigus)]] · [[Fasomeeter]] · [[Funktsionaalne keeleoskus]] · [[Hambaarsti konsultatsioon]] · [[Hambakivi eemaldamine]] · [[Hambaplomm]] · [[Haridusuuringud]] · [[Helju Mikkeli nimeline Tartumaa rahvatantsupreemia]] · [[Hilisromantism (kirjandus)]] · [[Hilisromantism (kujutav kunst)]] · [[Hilisromantism (muusika)]] · [[Hoiak]] · [[Hooletus]] · [[Hot-Deck imputeerimismeetod]] · [[IEEE Estonia Section]] · [[Iha (filosoofia)]] · [[Implantoloogia]] · [[Infobalt]] · [[Põlle lappimine]] · [[Põlletamine]] · [[Põranda pühkimine]] · [[Põranda pühkimine (pulm)]] · [[Rõigas]] · [[Rüpepoiss]] · [[Raadioaparaat]] · [[Raadiomõõtmised]] · [[Raamäke]] · [[Raha korjamine]] · [[Rahatants]] · [[Riemann (suguvõsa)]] · [[Sängiraha]] · [[Säpliraha]] · [[Sünkroontöötlus]] · [[Saajarahvas]] · [[Saksatanu]] · [[Schoten (suguvõsa)]] · [[Seemnevili]] · [[Segustamine]] · [[Sony Channel]] · [[Soomusfriis]] · [[Sotsiaalne diferentseerumine]] · [[Subsidiaarsus]] · [[Subsistents]] · [[Suletud uste taga]] · [[Taldrikureegel]] · [[Tanu näitamine]] · [[Tanutamine]] · [[Tarkvara arendustsükkel]] · [[Teravmõigasroie]] · [[Terviseviin]] · [[Toimkond]] · [[Torutanu]] · [[Trükimeedia]] · [[Tulekahju kustutamine (pulm)]] · [[Vähimruutude meetodi regulariseerimine]] · [[Välisturistide arv Eestis]] · [[Vabaühenduste Fond]] · [[Vakarahvas]] · [[Valeviinad]] · [[Valtsnoorik]] · [[Vanavara]] · [[Vankritegemine]] · [[Varastamine (pulm)]] · [[Veimekirst]] · [[Verelaskmine (pulm)]] · [[Vexini krahvide loend]] · [[Vibraatormuundur]] · [[Vihtlemine (pulm)]] · [[Õpikäsitus]] · [[Õpilaste teadustööde riiklik konkurss]] · [[Chris McManus]] · [[Eelotsusetaotlus]] · [[Eesti Talupäevad]] · [[Eine]] · [[Elupaigatüüp]] · [[Eres (ettevõte)]] · [[Hinnakujundus]] · [[Hoovihm]] · [[Käsikäes]] · [[Kümnesendine münt]] · [[Kalju Komissarovi nimeline stipendium]] · [[Kambja valla teenetemärk]] · [[Karinu kuused]] · [[Kauged rannad]] · [[Keila linna teenetemärk]] · [[Kiievi metropoliit]] · [[Kurista roosiaed]] · [[Läänemeresoome keelte lõunarühm]] · [[Lambamust]] · [[Lembitu (ooper)]] · [[Leso]] · [[Luke Brunning]] · [[Müügiesindaja]] · [[Müügikampaania]] · [[Münsteri fragment]] · [[Mütt]] · [[Maamess]] · [[Meremess]] · [[Metsade elupaigad]] · [[Miks? Kuidas?]] · [[Nõo Valla Leht]] · [[Nõva Valla Infoleht]] · [[Naised alpinismis]] · [[Nakkepüünis]] · [[Nakkevõrk]] · [[Nikk (paat)]] · [[NSV Liidu lagundamise vandenõu]] · [[Obo keel]] · [[Oleksi Tšekal]] · [[Olevik (ajaleht, 1997)]] · [[Oma Leht]] · [[Oma Vald (Kernu valla leht)]] · [[Orissaare Teataja]] · [[Põhjaõngejada]] · [[Põhjanoot]] · [[Põlva Linna Teataja]] · [[Põlva Teataja]] · [[Püüvõrk]] · [[Pühajärv (ooper)]] · [[Paberipuit]] · [[Pelaagiline õngejada]] · [[Pergerus]] · [[Planeeringu rohefaktor]] · [[Poloda Helü]] · [[Prizreni ülikool]] · [[Proosula]] · [[Protsessvärv]] · [[Puurkruvi]] · [[Raamvõrk]] · [[Rahvusputukas]] · [[Rajalane]] · [[Raudne kodu]] · [[Rei vindicatio]] · [[Riigieksamid]] · [[Sälitis]] · [[Saue Valdur]] · [[Seadmuseratas]] · [[Sevilla Ülikool]] · [[Soodla harjutusväli]] · [[SRT-4244]] · [[Sumqayıti Riiklik Ülikool]] · [[Tõstevõrk]] · [[Tartu linnavolikogu 6. koosseis]] · [[Tartu linnavolikogu 8. koosseis]] · [[Teadmuste riskijuhtimine]] · [[Teataja (Nissi valla leht)]] · [[Teenindaja]] · [[Tindimõrd]] · [[Triivõngejada]] · [[U (ajakiri)]] · [[UNESCO maailmapärand Bermudal]] · [[UNESCO maailmapärand Curaçaol]] · [[UNESCO maailmapärand Gibraltaris]] · [[UNESCO maailmapärand Gröönimaal]] · [[Värska kuurortravikeskus]] · [[Võrgulaev]] · [[Võrgusilm]] · [[Vahtsõt Vallah]] · [[Vallaleht]] · [[Vedel (kalandus)]] · [[Veonoot]] · [[Wayne'i maakond (Mississippi)]] · [[Kraadisoonega T-seotis/sulundseotis]] · [[Spektrianalüüs]] · [[Struktuuriüksus]] · [[STS Baltic]] · [[XL]] · [[Ehitusmasin]] · [[Estonia (kirjastus)]] · [[Fenoloogilised aastaajad]] · [[Frankonia]] · [[Haigushüvitis]] · [[Haimre vasallilinnus]] · [[Hambavaap]] · [[Harju-Kabala vasallilinnus]] · [[Hilissügis]] · [[Josine Papenbusch]] · [[Käendusleping]] · [[Kärajad]] · [[Kõrrekoorel]] · [[Küünlapähkel]] · [[Kalevala (eepos)]] · [[Kevadtalv]] · [[Kiirusühik]] · [[Kirjanike loendid]] · [[Kirju liblika suvi]] · [[Klimaatilised aastaajad]] · [[Kohus või tribunal ELTL art 267 tähenduses]] · [[Koonga piiskopilinnus]] · [[Korallroosa]] · [[Läsna-Valgejõe lahing]] · [[Lõuna-Mulgimaa]] · [[Liisuvõtmine]] · [[Mageveekogu]] · [[Mahuühik]] · [[Massiühik]] · [[Meteoroloogilised aastaajad]] · [[Minu Eestile]] · [[Muuseuminõukogu]] · [[Pärnu muusikafestival]] · [[Paadrema vasallilinnus]] · [[Paldiski foogtikohus]] · [[Pardiralli]] · [[Pesapuu]] · [[Pindpinevustegur]] · [[Éloge de l'amour]] · [[Õpetajate tuba]] · [[Ühendus]] · [[Ülekoormus]] · [[Ajurand]] · [[Anorgaaniline ühend]] · [[Astronoomiline vaatlus]] · [[Bester]] · [[Direktiiv]] · [[Diversioon]] · [[Eksponent]] · [[Elektromagnetiline ballast]] · [[Elumus]] · [[Energiatehnika]] · [[Etik]] · [[Faktor 4]] · [[Haak]] · [[Haldus]] · [[Inspektor]] · [[Internaat]] · [[Kõrsik]] · [[Kaladi]] · [[Kale]] · [[Karismaatiline juhtimine]] · [[Kaubanduse liberaliseerimine]] · [[Keskkonnatehnika]] · [[Kiip]] · [[Kiirgusvöönd]] · [[Kiks]] · [[Klosett]] · [[Kodulennujaam]] · [[Kuie jõgi]] · [[Lang]] · [[Lapsekäru]] · [[Lass]] · [[Loppenowe]] · [[Maavesi]] · [[Maksevõime suhtarvud]] · [[Naast (riietus)]] · [[Nissan e-NV200]] · [[Pürolüüsigaasikromatograafia]] · [[Paigalduskaabel]] · [[Parool]] · [[Pilak]] · [[Pioneeripataljon]] · [[PMOLED]] · [[Pomerants]] · [[Pulmakroon]] · [[Puutepunkt]] · [[Salaoja]] · [[Satelliittelefon]] · [[Seemnesegu]] · [[Silmaüline kilbis]] · [[Simss]] · [[Slaavi filoloogia]] · [[Stigma]] · [[Tanu]] · [[Tari]] · [[Tiivik]] · [[Torbik]] · [[Tracker]] · [[Ebanormaalne]] · [[Eeltalv]] · [[Eesti keele akadeemiline välisõpe]] · [[Eesti räpialbumid]] · [[Õpilasuurimus]] · [[Aabe]] · [[Aade]] · [[Aardam]] · [[About Love]] · [[Ai (riideosa)]] · [[Alajäse]] · [[Alwen]] · [[Ametkond]] · [[Biarmia (poeem)]] · [[Blokeering]] · [[Bullerjani ahi]] · [[Chichi]] · [[Citizen OS]] · [[Dünamo]] · [[Dasa Bala]] · [[Diskograafia (meditsiin)]] · [[Duon]] · [[Eend]] · [[Eksperimentaalarendus]] · [[Elukestev õpe]] · [[Enharmoonia]] · [[Eraldis]] · [[Esikmets]] · [[Fairtrade]] · [[Ferm]] · [[Filosoofiline küsimus]] · [[Fkh1]] · [[Galvaanilise eraldusega alalispingemuundur]] · [[Hea]] · [[Kaabu]] · [[Kasekäsnaravimid]] · [[Kasv]] · [[Katastroofirisk]] · [[Kere (tehnika)]] · [[Keskväljak]] · [[Kipper]] · [[Klikker]] · [[Kodanikuaktiivsus]] · [[Kollajuure juurikas]] · [[Konsulent]] · [[Koppel]] · [[Korp]] · [[Kubu]] · [[Kuus müüti varjutavad eestlaste ajalugu]] · [[Kuva]] · [[Lapseea aktiivsus- ja tähelepanuhäire]] · [[Leen]] · [[Liinilaev]] · [[Loodusrekordid]] · [[Love Army]] · [[Määratlemata õigusmõiste]] · [[Mõisamaa]] · [[Mafia III Soundtrack]] · [[Naabrusõigused]] · [[Ney]] · [[Ohvitseri asetäitja]] · [[Ooteplatvorm]] · [[Püstsirge]] · [[Paneel]] · [[Pelgupaik]] · [[Persona]] · [[Piksekaitse]] · [[Postipunkt]] · [[Prantsuskeelsete väljendite loend]] · [[Progres]] · [[Räsa]] · [[Rõhtsirge]] · [[Rahvusmaastik]] · [[Rakend]] · [[Raut]] · [[Renn]] · [[Ric-8]] · [[Rohujahu]] · [[Rosenbach (aadlisuguvõsa)]] · [[Saras]] · [[Seade]] · [[Sense and Sensibilia]] · [[Soojärv]] · [[Soolõime teaduses]] · [[Space and Time]] · [[Tünn]] · [[Tantsukunstnik]] · [[Teeleminek ja kojutulek]] · [[Tervetaktipaus]] · [[The Secret Diaries of Hitler's Doctor]] · [[Tibu]] · [[Torme]] · [[Tuan]] · [[Tulme]] · [[UNESCO Läänemere projekt]] · [[Väikesaar]] · [[Värvide segamine]] · [[Võlukübar]] · [[Visand (muusika)]] · [[Sisevete pindala]] · [[Digivõti]] · [[DoubleTree by Hilton Chicago Magnificent Mile]] · [[Ebamõrsja]] · [[Eesti talupojapulm]] · [[Eestkäibija]] · [[Harjutanu]] · [[Hilton Garden Inn Tirana]] · [[Läänemere taimestik]] · [[Loovettevõtlus]] · [[Loovust soodustav töökeskkond]] · [[Luggenhusen]] · [[Määruskaebus]] · [[Mõistlik egoism]] · [[Mõtlemise mõistevõrk]] · [[Makrokeskkond]] · [[Matthias (suguvõsa)]] · [[Merekindlus]] · [[Mikrotsement]] · [[Mitokondriaalsed nukleoidid]] · [[Monte Carlo analüüs]] · [[Moraaliabsolutism]] · [[Murelipuu]] · [[Muusikaline struktuur]] · [[Muusikavormide loend]] · [[Negavatt]] · [[Neil Delaney]] · [[Nonart]] · [[Noortevolikogu]] · [[Nuhtlusisend]] · [[Ohustatud taimekoosluste seire]] · [[Oraalne tolerants]] · [[Pakendidisain]] · [[Pealisehitis]] · [[Philosophy of Mathematics: An Introduction]] · [[Piltjutustus]] · [[Pinnase stabiliseerimine]] · [[Postnarrativist Philosophy of Historiography]] · [[Rooma asjaõigus]] · [[Ruumipsühholoogia]] · [[Süüdimatus]] · [[Süüteo aegumine]] · [[Sündmuspõhised tehnoloogiad]] · [[Sünnitoetus]] · [[Safloor]] · [[Saflooriõli]] · [[Shikon]] · [[Sihtfinantseerimine]] · [[Siseturundus]] · [[Skaalafunktsioon]] · [[Sorokini armastusemudel]] · [[Sotsiaalne kaasatus]] · [[Spinellkollane]] · [[Stiilivõtted]] · [[Suhtlustõkked]] · [[Suhtlustreening]] · [[Sundtoomine]] · [[Supervisioon]] · [[Täpsustamine]] · [[Tõrksus]] · [[Töökeskkond]] · [[Töökeskkonna ohutegurid]] · [[Tööturuteenus]] · [[Taasdiskreetimisartefakt]] · [[Taliturism]] · [[Tallinna Üleskutse]] · [[Tallinna-Narva ekspressliin]] · [[Tantsuline liikumine]] · [[Tasakaaluhind]] · [[Teadusandmed]] · [[Teeninduskeel]] · [[Teise astme kohus]] · [[Teivaslohisti]] · [[Tekstitüüp]] · [[Telekommunikatsiooni lühendite loend]] · [[TerVE]] · [[The Baltic Brick and Roof Award]] · [[Toetav-julgustav kuulamine]] · [[Tseesiumkloriidi tasakaaluline tihedusgradient-tsentrifuugimine]] · [[Tsiviilkohus]] · [[Tugirada]] · [[Tunnete teadvustamine]] · [[Ukseavajad]] · [[Värvainete loend]] · [[Värvikontrast]] · [[Värvisüsteem]] · [[Vaatmik]] · [[Vaikne kuulamine]] · [[Vaimne küündimatus]] · [[Valeütlus]] · [[Valio Eesti AS Laeva meierei]] · [[Valuuta forvardleping]] · [[Varalahususe varasuhe]] · [[Varjupaigataotlejate Majutuskeskus]] · [[Vart (etnograafia)]] · [[Veebistandardid]] · [[Viitenumber]] · [[Viljandi jõulukuusk 2018]] · [[Viridiaanroheline]] · [[Vormiarv]] · [[Wilcken (Bebri)]] · [[Isamees]] · [[Järelpulmad]] · [[Jaapani relvade loend]] · [[Joodud]] · [[Küberhügieen]] · [[Kütke (kinnitusvahend)]] · [[Kaasanaine]] · [[Kaasitaja]] · [[Kanahändtanu]] · [[Kannuraha kogumine]] · [[Karuäke]] · [[Ketas]] · [[Kihlad]] · [[Kikktanu]] · [[Kinga-ajamine]] · [[Kinkpulmad]] · [[Kirstu lunastamine]] · [[Kirstu varastamine]] · [[Kirstukakk]] · [[Kirstumees]] · [[Kiutpõll]] · [[Klaarpõll]] · [[Kodutamine]] · [[Kogula Valla Põllumeeste Kogu]] · [[Kohvikoor]] · [[Kondiraha ajamine]] · [[Kordnik]] · [[Kosjad]] · [[Kosjajutt]] · [[Kosjaviin]] · [[Kukehändtanu]] · [[Programmijuht]] · [[Projekti ebaõnnestumine]] · [[Projekti edu kriteeriumid]] · [[Projekti kvaliteedijuhtimine]] · [[Projekti lõpetamine]] · [[Projektijuhtimise audit]] · [[Projektijuhtimise edu]] · [[Äärmus]] · [[Õiglase kaubanduse nädal]] · [[Õppekirjandus]] · [[BALTECH]] · [[Põhjus ja tagajärg]] · [[Põllumajanduspank]] · [[Projektijuhtimise elutsükkel]] · [[Projektijuhtimise juhised]] · [[Projektijuhtimise plaan]] · [[Projektikava]] · [[Projektipõhine organisatsioon]] · [[Projektiportfell]] · [[Projektistumine]] · [[Projektitsükkel]] · [[Prototüüpimine]] · [[Puhasväärtus]] · [[Puitsõrestik]] · [[Rahvamajandus]] · [[Range kaitse vajak]] · [[Renni]] · [[Riskiregister]] · [[Rosée]] · [[Säilikpuu]] · [[Sõjaväeline kokkulepe Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel]] · [[Südametunnistuskohus]] · [[Saavutatud väärtus]] · [[Saladuslik tsaar]] · [[Seikluskasvatus]] · [[Seitsmes laps]] · [[Spaaturism]] · [[Spektroskoopiline ellipsomeetria]] · [[Suhtlusmeetod]] · [[Tõenäosuse ja mõjukuse maatriks]] · [[Tööpakett]] · [[Tööviljakus]] · [[Tühi Ruum]] · [[Taju mikrogenees]] · [[Tankide loend]] · [[Tarneahela läbipaistvus]] · [[Tarnija]] · [[Tavategevus]] · [[Teadustaristu]] · [[Teatriharidus Eestis]] · [[Tense Bees and Shell-Locked Crabs]] · [[Terviklik kvaliteedijuhtimine]] · [[The Quest for Reality]] · [[Tulekindel materjal]] · [[Turismi mõisteid]] · [[Turisminõudlus]] · [[Turismiteenuse kvaliteet]] · [[Umut Baysan]] · [[Väärtpaberikonto]] · [[Välikaabel]] · [[Väliskaubandus]] · [[Võrdetegur]] · [[Võsamaa]] · [[Vastutustundlik tarbimine]] · [[VEPA Käitumisoskuste Mäng]] · [[Viljakusmonitor]] · [[Viljakusteadlikkuse meetod]] · [[Vitspunutis]] · [[Wacke]] · [[Ülerahvastusefekt]] · [[152 kiri]] · [[Abikaasa eelosa]] · [[Abikaasade vastastikune testament]] · [[Abimõis]] · [[Algse korra põhimõte]] · [[Allapanu]] · [[Annak]] · [[Apodiktiline otsustus]] · [[Arhiivikirjeldamine]] · [[Arhiivinimistu]] · [[Balti Assamblee medal]] · [[Balti Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Ühendus]] · [[Balti-Ameerika Vabadusliiga]] · [[Baltimaade teaduste akadeemiate medal]] · [[Biomeditsiinilised mõõtmised]] · [[Calabariinae]] · [[Causa belli]] · [[Cosmos (ajakiri)]] · [[Detekteerimine]] · [[Diegeetiline heli]] · [[Digitaalne innovatsioon]] · [[Dokumentide loetelu]] · [[Eelpingestus]] · [[Eesti inimarengu aruanne]] · [[Eesti inimarengu aruanne 2018/2019]] · [[Eesti juust]] · [[Eesti NSV teaduspreemiad]] · [[Elektrikitarrimuusika]] · [[Elektriline bioimpedants]] · [[Elektriline suurus]] · [[Elektroonikateadlane]] · [[Elektrooniline isikutuvastamine]] · [[Elutähtis teenus]] · [[Emantsipatoorne meeskarakter]] · [[Endoskoop]] · [[Enesekavandamine]] · [[Eneseloome]] · [[EstSum]] · [[Ettevõtlikkus]] · [[Ettevõtlikkusõpe]] · [[Euroopa Liidu õigusaktid]] · [[Euroopa Liidu põhivabaduste piiramise lubatavus]] · [[European Energy Manager]] · [[Füüsikaline atmosfäär]] · [[Faasisünkronisatsioonisüsteem]] · [[Fundamentaalanalüüs]] · [[Gaasbensiin]] · [[Hädakaitse]] · [[Ihu ja hingega internetis: kuidas mõista sotsiaalmeediat]] · [[Implanteeritavus]] · [[Improvisatsioonkõne]] · [[Informeeriv kõne]] · [[Infoturbe põhimõisted]] · [[Innovaatiline organisatsioon]] · [[Innovatsioonisüsteemid]] · [[Intelligentne organisatsioon]] · [[Isikutuvastusandmed]] · [[Jänes šampust ei joo]] · [[Jõuergonoomika]] · [[Jaoskond (metsandus)]] · [[Kaablitangid]] · [[Kataloogikirje]] · [[Keelusüsteem]] · [[Kehtetu argument]] · [[Keldi ja šoti kultuuri instituut]] · [[Kodune testament]] · [[Kodurahu]] · [[Komberuum]] · [[Kommunikatsioonijuhtimine]] · [[Komplekssuurus]] · [[Sõrmushiir]] · [[Sugulusliinide põhimõte]] · [[Tõepõhjata ajastu]] · [[Tõlkeabiprogramm]] · [[Töökoha ergonoomika]] · [[Tööväärtused]] · [[Taanlased Titanicul]] · [[Tahtlus]] · [[Tallinki Logistikakeskus]] · [[Tamroni reisifoto]] · [[Teadmusjuhtimise strateegiad]] · [[Teadus- ja arendusasutus]] · [[Teemantliist]] · [[Teenistusaste]] · [[Teleoperaator]] · [[Topoloogia (3D-modelleerimine)]] · [[Uurimisgrupp]] · [[Välistamispõhimõte]] · [[Võlaõiguslik leping]] · [[Vaimusünnitus]] · [[Vaimutöö]] · [[Vanapagana jäljehauad]] · [[Vangistusõigus]] · [[Venemaa Föderatsiooni lennukite õhupiiririkkumised]] · [[Vesilennukite loend]] · [[Vikkel (käsitöö)]] · [[Viltimine]] · [[Visuaalne juhtimine]] · [[Eesti samblike süstemaatiline nimestik]] · [[Perekonnaleht (1930)]] · [[Perry maakond (Illinois)]] · [[Pikikiud]] · [[Poomkant]] · [[Proportsionaalsuse põhimõte]] · [[Proportsionaalsuse põhimõte Euroopa Liidu õiguses]] · [[Puidu niiskusmõõtur]] · [[Puidusüü]] · [[Pulanna]] · [[Purpura]] · [[Raikküla vasallilinnus]] · [[Rakvere viljasalv]] · [[Rapla Selveri Suurjooks]] · [[Raplamaa rattamaraton]] · [[Ruumiline keskkond]] · [[Ruumiloome]] · [[Ruumipoliitika]] · [[Ruumisemiootika]] · [[Südamehaigused]] · [[Sürjakomid]] · [[Saaremaa Blues]] · [[Saue Sõna]] · [[Sillamäe-Kotka laevaliin]] · [[Sindi Rock]] · [[Sindi Sõnumid]] · [[Starki maakond (Illinois)]] · [[Stress (kaardimäng)]] · [[Tõrva Loits]] · [[Tapipesa]] · [[Tsooru vasallilinnus]] · [[Võhma Linnaleht]] · [[Võru Spordikeskus]] · [[Valetaja lause]] · [[Valga–Veski rongiliin]] · [[Valgehobusemäe rattamaraton]] · [[Vandeadvokaadi abi]] · [[Viljandi vanalinn]] · [[Vooremäe rattamaraton]] · [[Õigusteenus]] · [[Aasta ehitaja]] · [[Aasta keskkonnasõbralik ettevõte]] · [[Aasta ohvitser]] · [[Aasta suhtekorraldaja]] · [[Aeglane fokstrott]] · [[Arduino Mega 2560]] · [[Basket]] · [[Käsi- ja koduraamat]] · [[Kõrgrenessanss]] · [[Küünlakäärid]] · [[Küünlakirn]] · [[Küünlatoos]] · [[Kukermiit]] · [[Kultuurtehniline maaparandus]] · [[Kuulamine (etnoloogia)]] · [[Kuulueit]] · [[Kuusalu rattamaraton]] · [[Kuuselatväke]] · [[Läbivkarakteristik]] · [[Lähimuse põhimõte]] · [[Lähte rattamaraton]] · [[Lõõg]] · [[Lõputoit]] · [[Laevabrigaad]] · [[Langujoot]] · [[Lapuline]] · [[Laua otsa viimine]] · [[Laua pühkimine (pulm)]] · [[Lemmkibu]] · [[Lihttanu]] · [[Liider (laev)]] · [[Liivimaa kirikupatroonide loend]] · [[Lilltanu]] · [[Lohmann (aadlisuguvõsa)]] · [[Loodusgiid]] · [[Looduskultuuri seminar]] · [[Luige Nokk]] · [[Luurepiilkond]] · [[Mõisahoone]] · [[Mõrsjaitk]] · [[Maitseained]] · [[Manipuleerimisega toimetulek]] · [[Martin Kiik]] · [[Mega (portaal)]] · [[Mehis (ettevõte)]] · [[Meie Mall]] · [[Menetlusautonoomia]] · [[Metafüüsika (Baumgarten)/Indeks]] · [[Metsaühistu]] · [[Metsaherilane]] · [[Midtown]] · [[Mustvee lahing]] · [[Mustvee Valla Teataja]] · [[Nõmme Perearstikeskus]] · [[Narva Energiajooks]] · [[Noorik]] · [[Nooriku tantsitamine]] · [[Ohelik]] · [[Osavald]] · [[Otskiud]] · [[Põhipuhkuse hüvitamine]] · [[Põltsamaa meierei]] · [[Põltsamaa roosiaed]] · [[Paide-Türi rahvajooks]] · [[Pakkäke]] · [[Paldiski Insenerikomando]] · [[Paldiski tuumaallveelaevade õppekeskus]] · [[Peiupoisid]] · [[Pereõde]] · [[Perearstikeskus]] · [[Perkovits]] · [[Piiramine (pulm)]] · [[Piitsaraha küsimine]] · [[Protseduuriline müra]] · [[Pruudiaasta]] · [[Pruudipärg]] · [[Pruudipõll]] · [[Pruudivend]] · [[Pruuttüdrukud]] · [[Pulmahani]] · [[Pulmahobune]] · [[Pulmakell]] · [[Pulmakohus]] · [[Pulmakott]] · [[Pulmaleib]] · [[Pulmaline]] · [[Pulmalipp]] · [[Pulmamõõk]] · [[Pulmanaljad]] · [[Pulmapäevad]] · [[Pulmapõll]] · [[Pulmapass]] · [[Pulmapukk]] · [[Pulmaratsanik]] · [[Pulmarong]] · [[Pulmasünnitaja]] · [[Pulmatohter]] · [[Pulmatoit]] · [[Pulmaviin]] · [[Inimvara arendamise strateegia teadlastele]] · [[Innovatsiooni juhtimine]] · [[Internet lennukis]] · [[Juurekanali avamine ja laiendamine]] · [[Käi ja koo]] · [[Küsitlus]] · [[Kaaspärijad]] · [[Kahepoolne teip]] · [[Kaldajoon]] · [[Kalibraator]] · [[Kaseiinivaba toitumine]] · [[Kergemeelsus]] · [[Kindlustusvöönd]] · [[Kinnipeetav]] · [[Kirme]] · [[Kivikatus]] · [[Kivivill]] · [[Klaveri embuses]] · [[Kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava]] · [[Kohaliku omavalitsuse üksuse põhimäärus]] · [[Kohaliku omavalitsuse üksuste liidud (aastal 2018)]] · [[Kohaliku omavalitsuse arengukava]] · [[Kollektiivse esindamise organisatsioon]] · [[Kolme mehe laulud]] · [[Kompensaator]] · [[Kompleksjuhtivuse mõõtur]] · [[Koolivalmidus]] · [[Kulumõõtur]] · [[Kuluvorm]] · [[Kuri vaim]] · [[Laiendatud tonaalsus]] · [[Lapse ülalpidamiskohustus]] · [[Lehetäi (romaan)]] · [[Lepitusmenetlus]] · [[Liisuvõtmine (sõjandus)]] · [[Lolo TV]] · [[Loovtants]] · [[Lundi Eesti Maja Ühing]] · [[Mõõteelektroonika]] · [[Mõõtesüsteem]] · [[Mõõtesild]] · [[Mõõtetehnika]] · [[Magnetlintreverberaator]] · [[Maksehäireregister]] · [[Marm]] · [[Metallbreketid]] · [[Metsakuivendus]] · [[Muda, muri ja mura]] · [[Mudaravi]] · [[Muusikaline objekt]] · [[Muusikateatrižanrite loend]] · [[Mycoform]] · [[Närvivapustus]] · [[Nüüdisaegne õpikeskkond]] · [[Noonakord]] · [[Nullkoht]] · [[Oktaav]] · [[Operaatorarvutus]] · [[Pärandvara jagamine]] · [[Pärija nimetamise korraldus]] · [[Pärimine]] · [[Pärimisõiguse transmissioon]] · [[Põhiregister]] · [[Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kohtuasi nr 3-4-1-6-12]] · [[Põhjaeesti hõimumurre]] · [[Põlevkivielektrijaam]] · [[Põlvkonna Eluteed]] · [[Pajustik]] · [[Pakettkommutatsiooniga võrgu latentsusaeg]] · [[Paraksiaalsete kiirte kimbud]] · [[Patsiendi monitooringu süsteemid]] · [[Piltene immatrikuleeritud aadlisuguvõsade loend]] · [[Plaadimängija]] · [[Protsentmeetriline mõõtur]] · [[Provenientsipõhimõte]] · [[Raadioelektroonika]] · [[Rakenduselektroonika]] · [[Raplamaa laulu- ja tantsupidu]] · [[Relvade loend]] · [[Research in Estonia]] · [[Retakord]] · [[Riigi äriühing]] · [[Rikkumismenetlus]] · [[Rooma tsiviilprotsessiõigus]] · [[Rootslased Titanicul]] · [[Sageduskarakteristik]] · [[Selvelaud]] · [[Sertifikaat]] · [[Signaali sagedus]] · [[Signaali spekter]] · [[Sonograafia]] · [[Soodapesu]] · [[Soodisõlm]] · [[Sotsiaalkorter]] · [[Trass]] · [[Vahr]] · [[Veimed]] · [[Video]] · [[XS]] · [[XXS]] · [[Juristieetika]] · [[EPT (Hiphop grupp)]] · [[Talupere]] · [[Antoni (Šutov)]] · [[Kirill (Timofejev)]] · [[Kõik mis hea]] · [[Uued ootused]] · [[1935. aasta Tallinna maleturniir]] · [[1937. aasta Pärnu maleturniir]] · [[1939. aasta Leningradi-Moskva maleturniir]] · [[1945. aasta Eesti NSV meistrivõistlused males]] · [[1947. aasta Pärnu maleturniir]] · [[1953. aasta Eesti NSV meistrivõistlused males]] · [[1955. aasta Pärnu maleturniir]] · [[Kukruse memm]] · [[Reherull]] · [[Rossvärk]] · [[2019. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis]] · [[Hävinguturism]] · [[Teise kodu turism]] · [[1500 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[1998. aasta Balti tsooniturniir males]] · [[200 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[200 m tõkkejooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[2000. aasta Balti tsooniturniir males]] · [[3000 m takistusjooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[400 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[400 m tõkkejooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[5000 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[800 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[Abielu lahutamine Vana-Roomas]] · [[Ajutine Põhja-Balti Komitee]] · [[Aravete kardirada]] · [[Argentiina suvikõrvits]] · [[Capitis deminutio minima]] · [[Eesti keele riigieksam]] · [[Eesti meistrivõistluste medalivõitjad 80 m tõkkejooksus]] · [[Eesti meistrivõistluste medalivõitjad kergejõustikus]] · [[Eesti pealinnade loend]] · [[Eesti Sõjaväelaste Büroo]] · [[Eesti U-17 jalgpallikoondise mängude loend]] · [[Ehituskäru]] · [[Elementmaja]] · [[Ene Mihkelsoni fond]] · [[Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia]] · [[Pagurand]] · [[Paistekakk]] · [[Pajaaken]] · [[Palmik]] · [[Palmik (peaehe)]] · [[Pignus]] · [[Plaksutamine]] · [[Poolmaratoni Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[Pretendentide turniiridel mänginud maletajate loend]] · [[Pruuklaen]] · [[Räsamine]] · [[Rahvusvaheline turbapäev]] · [[Res mancipi]] · [[Rukkilill (ajakiri)]] · [[Süü ja selle astmed Rooma eraõiguses]] · [[SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus]] · [[Seguvispel]] · [[Seitsmevõistluse Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[Sillamäe Linnavolikogu]] · [[Soome topograafiakorpus]] · [[Stroker mootor]] · [[Tõlkija hääl]] · [[Tšarterlend]] · [[Tarutuur]] · [[Teivashüppe Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[Tervisedenduse ja Rehabilitatsiooni Kompetentsikeskus]] · [[Tomati ajalugu]] · [[Tulbikantsel]] · [[Tuletundlikkus]] · [[Tuluskivi]] · [[UNESCO ühendkoolide võrgustik]] · [[Varikalad]] · [[Vasaraheite Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[Vectorbloc]] · [[Venemaa Rahvuslik Filmiakadeemia]] · [[Vetikaõli]] · [[Viievõistluse Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[10 000 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[100 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[100 m tõkkejooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[100 meetri jooksu Eesti rekordi areng]] · [[110 m tõkkejooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[Peretuba]] · [[Pesuküna]] · [[Pesunui]] · [[Pesupali]] · [[Piibualasi]] · [[Piibupuur]] · [[Piibusoon]] · [[Piimakamber]] · [[Piimakirn]] · [[Pikk-kuub]] · [[Pikkvanker]] · [[Pilakujalg]] · [[Pingipill]] · [[Pivorai kihistu]] · [[Plaanvanker]] · [[Pook]] · [[Poolivokk]] · [[Sörulase aabits]] · [[Sakala (laev 1886)]] · [[Sariküll]] · [[Segmentvõlv]] · [[Setu kannel]] · [[Sikusarv]] · [[Soroptimistid]] · [[Souss]] · [[Taganemisõigus]] · [[Tagasi paradiisis.2]] · [[Takistuslülitus]] · [[Tootmestamine]] · [[Äikesepilve kujunemine]] · [[ÉSTIE]] · [[Antarktika liustikud]] · [[Automaatne sõltuv seire]] · [[Balti Assamblee kunstipreemia]] · [[Balti Assamblee teaduspreemia]] · [[Bibikovi ratsasalk]] · [[Bohri-Sommerfeldi aatomimudel]] · [[Burjaatmongoli ANSV]] · [[Coesfeldi kreis]] · [[Depoo toidutänav]] · [[E-õpik]] · [[E-hindamine]] · [[Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused]] · [[Eesti rahvusvärvid]] · [[Eesti Raudtee ja Sirbi kirjanduspreemia]] · [[Eesti Teatri Agentuuri laste- ja noortenäidendite võistlus]] · [[Eesti Vabadussõja ajalugu]] · [[Ekspressliin]] · [[Ergonoomiline töölaud]] · [[Läbi jäätund klaasi]] · [[Lukukivi]] · [[Maakana]] · [[Maanaine]] · [[Maarja-Liis (album)]] · [[Maatriksi määratus]] · [[Maohaavandid hobusel]] · [[Maratoni Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[MTÜ Maria ja lapsed]] · [[NKVD rahvuslikud operatsioonid]] · [[Odaviske Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[Ole valmis!]] · [[Ost-müük (Rooma õigus)]] · [[Otsiktanu]] · [[Paabapraasnik]] · [[Paadipöör]] · [[Paater]] · [[Paatkond]] · [[Padinad]] · [[Pael (püünis)]] · [[Täitsa Eesti]] · [[Tuvihall]] · [[Uusromantikud]] · [[Välismaise Venekeelse Pressiga Koostöö Edendamise Fond]] · [[Vahitüürimees]] · [[Vanemtüürimees]] · [[Vankriratas]] · [[Vee jaotumine maal]] · [[Veebioom]] · [[Velda Otsuse hõbepeeker]] · [[Vetukad]] · [[Viimsi keskus]] · [[Visuaalkunst]] · [[Vitsratas]] · [[Kahemõõtmelised materjalid]] · [[Kandpuud]] · [[Kangasõlg]] · [[Kapp (jalatsi osa)]] · [[Kapp (mõõtühik)]] · [[Kaubandus- ja Tööstusministeerium]] · [[Kaubandusettevõtte imago]] · [[Kaugas]] · [[Kaustregi]] · [[Keha (käsitöö)]] · [[Kere (ehitis)]] · [[Kerilaud]] · [[Kerimine]] · [[Kirjanikupalk]] · [[Kirsturaami kate]] · [[Kives]] · [[Klambriliin StitchLiner Mark III]] · [[Küüned (kaardimäng)]] · [[Klassipilt]] · [[Kodar (ree osa)]] · [[Kodarregi]] · [[Kodumaa Hääled]] · [[Kohtu- ja Siseministeerium]] · [[Kohtufotograafia]] · [[Kohtume Kunglas]] · [[Kolm vabanemise väravat]] · [[Komplementlause]] · [[Koolidraama]] · [[Koolipärimus]] · [[Korjanduskott]] · [[Kui kunagi veel näeme]] · [[Kuivastu–Virtsu laevaliin]] · [[Kuritarvitamine]] · [[Ergoteraapia]] · [[Frigotaim]] · [[Heart (Maarja album)]] · [[Hiiumaa roheline]] · [[Ämblikvälk]] · [[1946. aasta Praha maleturniir]] · [[1993. aasta Balti tsooniturniir males]] · [[2004. aasta Paul Kerese mälestusturniir]] · [[2005. aasta Paul Kerese mälestusturniir]] · [[2008. aasta Paul Kerese mälestusturniir]] · [[Ajaarvestus Eestis]] · [[Alaska mäeliustik]] · [[Alkoholiekspertiis]] · [[Ameerika Ühendriikide diplomaatilised esindajad Hawaiil]] · [[Ameerika Ühendriikide pilvelõhkujate loend]] · [[Hõivamine]] · [[Homme (Maarja album)]] · [[Igamine Vana-Rooma õiguses]] · [[Inti Raymi]] · [[Jõuluingel]] · [[Jaan Kreuks (laev)]] · [[Kõige populaarsemad katusematerjalid]] · [[Kõpu (laev)]] · [[Kõrgushüppe Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[Kümnevõistluse Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[Kakolok]] · [[Kamber (taluarhitektuur)]] · [[Kapitalism (ideoloogia)]] · [[Kaua veel]] · [[Kaugushüppe Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[Kettaheite Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[Kinoliitude Konföderatsioon]] · [[Koduõlu]] · [[Kolmikhüppe Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[Kolvikäik]] · [[Konsensuaalsed lepingud Rooma õiguses]] · [[Kreenholmi tekstiilitöötaja]] · [[Kulumaks]] · [[Kuulitõuke Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[Lilla ooker]] · [[Võlvisiil]] · [[Läti Teaduste Akadeemia välisliikmete loend]] · [[Laomädanik]] · [[Laudi]] · [[Leelisglasuur]] · [[Lendva]] · [[Liivsavi]] · [[Ljudmilla torn]] · [[Loomingu Raamatukogu kuldsari]] · [[Mandrilava (õigus)]] · [[Markiis (mööbel)]] · [[Mihus]] · [[Autokaardid]] · [[Brežnevi isikukultus]] · [[Das Kausalgesetz und seine Grenzen]] · [[Druja kihistu]] · [[Dysna kihistu]] · [[Eberhard (suguvõsa)]] · [[Eesti Looduseuurijate Seltsi ornitoloogiasektsioon]] · [[Eesti plokkvibu naiskond]] · [[Ukmerge kihistu]] · [[Umbkuub]] · [[Vähksõlg]] · [[Välde]] · [[Välismaailma probleem]] · [[Vaata!Festival]] · [[Vaidlėnai kihistu]] · [[Vaineikiai kihistu]] · [[Vaivara kirves]] · [[Vangiški kihistu]] · [[Varvistik]] · [[Vilučiai kihistu]] · [[Vyžūnai kihistu]] · [[Ahjukülg]] · [[Ahjukivi]] · [[Ahjukumm]] · [[Ahjulääv]] · [[Ahjulagi]] · [[Ahjupõrand]] · [[Ahjusüda]] · [[Ahjusuu]] · [[Algebraline summa]] · [[Alksniai kihistik]] · [[Ambsõlg]] · [[Ananasspeeker]] · [[Autarkia (filosoofia)]] · [[Talvine peetripäev]] · [[The Significance of Philosophical Scepticism]] · [[Tsüklonite ehitus]] · [[Turmantase kihistik]] · [[Tuuslar (ajakiri, 1928)]] · [[Tverečiuse kihistu]] · [[Männiku bussipeatus]] · [[Maailmamere tähtsus]] · [[Maandumisseadmed]] · [[Maavärinaohtlikud piirkonnad]] · [[Matsi rand]] · [[Metroorong]] · [[Mikrovetikad]] · [[Mulla koostis]] · [[Muretainas]] · [[Näomask (isikukaitsevahend)]] · [[Nõelakindad]] · [[Nõmme bussipeatus]] · [[Napoli kollane (värvus)]] · [[New Baltic Drama 2011]] · [[Nord Projekt AS]] · [[NSV Liidu meistrivõistlused jalgrattasõidus]] · [[NSV Liidu meistrivõistlused ratsutamises]] · [[NSV Liidu meistrivõistlused vehklemises]] · [[Päris-Eesti]] · [[Süsinikuleke]] · [[Tähtajaline hoius]] · [[Tõrva keskväljak]] · [[Töö- ja Hoolekandeministeerium]] · [[Tagatis]] · [[Tantsuakadeemia]] · [[TheTomsikene]] · [[Tingiv kõneviis]] · [[Tipi tee]] · [[Toitumisonkoloogia]] · [[Toortõlge]] · [[Treng]] · [[Tsirkuseteraapia]] · [[Tudengiorganisatsioon]] · [[Õppe- ja koolitusteenuste käibemaksuvabastuse rakendamine Euroopa Liidus]] · [[Ādaži kirikumõis]] · [[1934. aasta Leningradi maleturniir]] · [[1939. aasta Ķemeri maleturniir]] · [[1946. aasta Helsingi maleturniir]] · [[1950. aasta Pärnu maleturniir]] · [[1971. aasta Pärnu maleturniir]] · [[1972. aasta Ilmar Raua mälestusturniir]] · [[2013. aasta Ilmar Raua mälestusturniir]] · [[2014. aasta Ilmar Raua mälestusturniir]] · [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kiir- ja välkmales]] · [[2019. aasta Euroopa meistrivõistlused kiir- ja välkmales]] · [[500 kiri]] · [[Aerodünaamiline takistus]] · [[Anna Tamme – Lisl Lindau kõrvarõngad]] · [[Antimeetod]] · [[Ararati roheline]] · [[Aru mõis III (Peetri)]] · [[Auditi objekt]] · [[Austla sõda]] · [[COSO mudel]] · [[DNA-põhine nanobioelektroonika]] · [[Dubai pilvelõhkujate loend]] · [[E-apostill]] · [[E-toimik]] · [[Eesmärgitus]] · [[Eesti Ajutise Valitsuse komissar]] · [[Eesti Kirjanike Liidu aastapreemia]] · [[Eesti Maakogu]] · [[Eesti Teatriliidu aasta lavastuse auhind]] · [[ESTHub]] · [[Euroopa Liidu elamisluba]] · [[Euroopa Liidus kujutiste kaubamärgina registreerimise piirangud]] · [[Go Traveli reisiraamatu preemia]] · [[Hollmann]] · [[Ilma prognoosimine]] · [[Interaktiivne režiim]] · [[Jalas (aluspuu)]] · [[Johannes von Wesenberg]] · [[Juhkentali bussipeatus]] · [[Jumala poeg]] · [[K-tegur]] · [[Kadaka bussipeatus]] · [[Kadrioru Plaza]] · [[Karjäärivõimalused õe põhiõppe läbimise järgselt (takistavad ja soodustavad tegurid)]] · [[Karula pikk jalgsimatkarada]] · [[Kasutaja nõusolek ja selle vorm küpsiste paigaldamiseks kasutaja arvutisse]] · [[Kavastu külakool]] · [[Keila Terviserajad]] · [[Keskuse bussipeatus]] · [[Kiirmaleturniir "Meenutades Paul Kerest"]] · [[Kirikindad]] · [[KKEKi ajakiri]] · [[Kliimat kujundavad astronoomilised tegurid]] · [[Kluse mõis]] · [[Kodarapüss]] · [[Kohila Noortevolikogu]] · [[Kopli bussipeatus]] · [[Korporatsioon Rotalia lipp]] · [[Korrapealne]] · [[Kotka tervisemaja]] · [[Kuressaare komandant]] · [[Kurgjärve spordibaas]] · [[Lambavalge]] · [[Luuüdi doonorite register]] · [[Ly Lasneri hõbekandik]] · [[Ly Lasneri kõrvarõngad]] · [[Põhja Pank]] · [[Pöör (kudumisvahend)]] · [[Pöördprojekteerimine (tarkvara)]] · [[Priekule vasallilinnus]] · [[Probleemmale]] · [[Professor Peeter Tulviste mälestusfond]] · [[Psühholoogiline žest]] · [[Puidutolm]] · [[Pulmafotograafia]] · [[Punasefiguuriline stiil]] · [[Rässa (riietus)]] · [[Rõõsk (küpsetis)]] · [[Raadio playlist]] · [[Raamatufond]] · [[Rahel Olbrei nimeline auhind]] · [[Raietööline]] · [[Rannikulõugas]] · [[Rauakooli tee]] · [[Redwell]] · [[Reeglid Tartu Ülikooli üliõpilaste korporatsioonidele]] · [[Rein Siimu Taiji Kool]] · [[Reomägi]] · [[Reservaaž (keraamika)]] · [[Rinnaleht]] · [[Rohuküla–Heltermaa laevaliin]] · [[Roopill]] · [[Roovialune]] · [[Sallitants]] · [[Sander Valge]] · [[Seade (muusika)]] · [[Sebaregi]] · [[Severodvinsk (laev)]] · [[Shittur]] · [[Omavoli]] · [[Osanik]] · [[Osjapill]] · [[Otto Hermanni nimeline auhind]] · [[P2P-võrgustiku rakendamine]] · [[Painard]] · [[Pangagarantii]] · [[Parell]] · [[Peensulekalligraafia]] · [[Peetri Jooks]] · [[Perli andmebaas]] · [[Piigat]] · [[Piimaallergia]] · [[Pind (noorteseriaal)]] · [[Abja–Valga raudtee]] · [[Ahju suitsuauk]] · [[Ahju võlvkaar]] · [[Ahjuauk]] · [[Ahjuesine]] · [[Välismaal Elavate Venemaa Kaasmaalaste Õiguskaitse- ja Toetusfond]] · [[Võimukorraldus]] · [[Vikerlane (ajakiri)]] · [[Õigus olla]] · [[Õigussubjekt]] · [[Ülekurss]] · [[1986. aasta Nõukogude Liidu ja Saksa DV maavõistlus kergejõustikus]] · [[Aasta noorsootöötaja]] · [[Eesti disaini päev]] · [[Eesti Teatriliidu etendust teenindava töötaja auhind]] · [[Eesti Teatriliidu haldus- ja administratiivtöötaja auhind]] · [[Eesti Teatriliidu kunstnikuauhind]] · [[Eesti Teatriliidu lavastajaauhind]] · [[Eesti Teatriliidu lavastust ettevalmistava töötaja auhind]] · [[Eesti Teatriliidu meeskõrvalosatäitja auhind]] · [[Eesti Teatriliidu meespeaosatäitja auhind]] · [[Eesti Teatriliidu naiskõrvalosatäitja auhind]] · [[Eesti Teatriliidu sõna-, muusika-, balleti- ja tantsulavastuste žürii eriauhind]] · [[Eesti Teatriliidu tehnilise töötaja auhind]] · [[Eesti Vabariigi Elekterside Riigi Inspektsioon]] · [[Eestist pärit pühakute loend]] · [[Erastamisväärtpaber]] · [[Erodeeritud muld]] · [[Euroopa Liidu õiguse kasuliku mõju põhimõte]] · [[Höövelspoon]] · [[Hüpermobiilsus]] · [[Hugo Hiibuse illustreeritud raamatute loend]] · [[Iive]] · [[Ilmar Raua mälestusturniir]] · [[Inimene ja ajalugu]] · [[Inimeseõpetus]] · [[Innovatsiooni ökosüsteem]] · [[Interlok]] · [[IV liiga 2020]] · [[Jalas]] · [[Nõukogude Liidu ja Venemaa alalised esindajad ÜRO-s]] · [[Pärnu komandant]] · [[Põltsamaa valla ajalugu]] · [[Põlva Mesikäpa Hall]] · [[Põrkeionisatsioon]] · [[Põsepill]] · [[Pöidratas]] · [[Püünisraud]] · [[Patsas]] · [[Piirelaud]] · [[Piisknakkusevastased kaitsevahendid]] · [[Poort (riietus)]] · [[Priipass]] · [[Protodooria sammas]] · [[Pudrunui]] · [[Putk (tööriista osa)]] · [[Puudriroosa]] · [[Rääts (korv)]] · [[Räbik]] · [[Räsasratas]] · [[Rõhud]] · [[Rõtšanõ kihistu]] · [[Rüü]] · [[Rüiu]] · [[Raha emissioon]] · [[Rahvusvaheline organisaator]] · [[Rajamustrid]] · [[Ratasüll]] · [[Rattapainik]] · [[Rattapink]] · [[Raubonysi kihistik]] · [[Repneauk]] · [[Rippkaar]] · [[Rusteeritud sammas]] · [[Sõjakirjanduse seeria: Maailmasõja memuaaride sari]] · [[Sõnamoodustus]] · [[Sõne (informaatika)]] · [[Sõprus (laev)]] · [[Sakramendinišš]] · [[Sidepulkregi]] · [[Signild (reisilaev)]] · [[Siseauditi roll vilepuhumise protsessis]] · [[Siseauditi tarkvarad]] · [[Sisekontroll]] · [[Smalvase kihistik]] · [[Soetusmaksumus]] · [[Sotsiaalne ettevõtlus Eestis]] · [[Spalviškiai kihistu]] · [[Stanisław Moniuszko (laev)]] · [[Strusto kihistu]] · [[Suga]] · [[Suurbritannia ja Šveitsi kaubandusleping]] · [[Suurbritannia ja Fääri saarte vabakaubandusleping]] · [[Suurbritannia ja Lõuna-Korea kaubandusleping]] · [[Suurmeister maleprobleemide lahendamises]] · [[Suurmeister probleemmales]] · [[Taara]] · [[Tootmiskaubad]] · [[Ukraina peaprokuröride loend]] · [[Uus Eesti (ajaleht, 1968)]] · [[Vabaõhuteater]] · [[Vaibevara]] · [[Vaim (tont)]] · [[Vaju keel]] · [[Valeuudis]] · [[Valguspilt]] · [[Veebi kasutamise andmekaeve]] · [[Viimsi (laev)]] · [[Üte]] · [[1N4007]] · [[1N5401]] · [[A-film]] · [[Akutrell]] · [[Allakäik]] · [[Bartertehing]] · [[Bassein]] · [[Bios]] · [[Geoelement]] · [[Geograafiaolümpiaad]] · [[Järta]] · [[Katlaahel]] · [[Katlapuu]] · [[Keklysi kihistu]] · [[Kongo sünekliis]] · [[Krekenava kihistu]] · [[Kronauce kihistu]] · [[Kunstniku vastutus]] · [[Legaliteedipõhimõte]] · [[NOAA satelliidid]] · [[Pärimuskultuur]] · [[Plekktrumm (saade)]] · [[Poekett]] · [[Polümeerid nanoelektroonikas]] · [[Post-]] · [[Pozzuoli punane]] · [[Sõnastik]] · [[Sekundaarproduktsioon]] · [[Triool]] · [[Väärtuskasvatus]] · [[Väikekodanlane]] · [[Vannas]] · [[Variatsioon (muusika)]] · [[Algebraline tehe]] · [[Andmekandja]] · [[Avdal]] · [[Diatoonika]] · [[Järjestus]] · [[Juhe]] · [[Kõnesüntesaator]] · [[Kare]] · [[Kosk]] · [[Pinus]] · [[Rähk]] · [[Sõne]] · [[Tarbekunst]] · [[Väärtus]] · [[Veer]] · [[Volbripäev]] · [[E-post]] · [[Ecstasy]] · [[Eelpõletus]] · [[Eesti rahvuslind]] · [[Elastsusjõud]] · [[Fantoom]] · [[Fenomenoloogia]] · [[Forex]] · [[Grampiani mäed (Austraalia)]] · [[Hüdroõli]] · [[ID-kaart]] · [[Inklinatsioon]] · [[Jõestik]] · [[Kõne (keeleteadus)]] · [[Kaitseväikepinge]] · [[Kaitseväikepingetrafo]] · [[Kommutaator]] · [[Koormusliigitegur]] · [[Kromaatika]] · [[Kurisu]] · [[Lõmm]] · [[Lõmmuõrred]] · [[Latter]] · [[Lennuhüvitis]] · [[Liigesevedelik]] · [[Lineaarne mootor]] · [[Lokaalsus]] · [[Loovustehnikate loend]] · [[Margėnai kihistik]] · [[Medeikiai kihistu]] · [[Meresüld]] · [[Metsasarvemängijate loend]] · [[Mikonysi kihistu]] · [[Miorõ kihistu]] · [[Misjon (usundilugu)]] · [[Märtsipommitamine]] · [[Mjadeli kihistu]] · [[Monoliit (kunst)]] · [[Moodus]] · [[Moritz (suguvõsa)]] · [[Muinasmaakond]] · [[Nõukogude Liidu ja Saksa DV maavõistlus kergejõustikus]] · [[Narotši kihistu]] · [[Neuroleptikumid]] · [[Noorte male maailmameistrivõistlused]] · [[Obeliai kihistu]] · [[Pärandkultuur]] · [[Pajapink]] · [[Paluknė kihistik]] · [[Pasmas]] · [[Peakott]] · [[Peapael]] · [[Pearätik]] · [[Peavöö]] · [[Peerukiskumine]] · [[Pine]] · [[Ping]] · [[Pistis]] · [[Puidutöötluspink]] · [[Ristraam]] · [[Santorin]] · [[Silpnimetus (absoluutne solmisatsioon)]] · [[Teim]] · [[Tellimustootmine]] · [[Trahter]] · [[Tsentroid]] · [[Tugevuspiir]] · [[Uuk]] · [[Vabatahtlik]] · [[Õppekorraldaja]] · [[Öökullsõlg]] · [[Šakiai kihistu]] · [[Žarėnai kihistik]] · [[Abstraktsioon]] · [[Aisakell]] · [[Alõtša]] · [[Allüülrühm]] · [[Andmeedastus]] · [[Balti Assamblee kirjanduspreemia]] · [[Balti meistrivõistlused males]] · [[C-619/18]] · [[Capitis deminutio maxima]] · [[Deebetmakse]] · [[Eesti murded]] · [[Eesti rekord odaviskes]] · [[Ekspositsioon]] · [[Elamisõigus Euroopa Liidus]] · [[Euroopa kodanikualgatus]] · [[Gaidė kihistu]] · [[Gattšina lipnikekool]] · [[Geenius.ee]] · [[Gilija kihistu]] · [[Gindviliai kihistu]] · [[Glatsioisostaatiline maakerge]] · [[Grybėnai kihistik]] · [[Haalamine]] · [[Haigestumus]] · [[Heinapill]] · [[Hirvejalgpokaal]] · [[Hispaania rahvalik muusika]] · [[Hoven]] · [[Ida-Viru klindilõik]] · [[Iiri muusika]] · [[Inkarnaat]] · [[Isiklik kasutusõigus]] · [[Jälg]] · [[Jakšiai kihistu]] · [[Juunioride male maailmameistrivõistlused]] · [[Kaba]] · [[Konto]] · [[Korjus]] · [[Leaving You for Me]] · [[Lohisti]] · [[Märgitus]] · [[Maailmapärand]] · [[Magneetumine]] · [[Modaalsus (keeleteadus)]] · [[Monoliit (arheoloogia)]] · [[Moos]] · [[Nõrk tehisintellekt]] · [[Nüüdisühiskond]] · [[Narkodiiler]] · [[Neerukivid kassidel]] · [[Notari tasu]] · [[Novosiltsov (Orjol)]] · [[Nullfoononriba ja foonon külgriba]] · [[Ohukotsu küün]] · [[Orutuul]] · [[Paadisadam]] · [[Parkapzuk]] · [[Preparatiivne kromatograafia]] · [[Raag]] · [[Rahuoperatsioonide Keskus]] · [[Rahvusmuuseum]] · [[Rent]] · [[Revaler Zeitung]] · [[Süvaõpe]] · [[Seedeelundkond]] · [[Stalini rahupreemia]] · [[Stopiņi mõis]] · [[Tartu Ülikooli raamatukogu kalender]] · [[Välgumihkel]] · [[Vėluva kihistu]] · [[Vabaproua]] · [[Vehmer]] · [[Muutuste juhtimine]] · [[Äkkekelk]] · [[1977. aasta Pärnu maleturniir]] · [[1995. aasta Balti tsooniturniir males]] · [[2015. aasta Ilmar Raua mälestusturniir]] · [[2016. aasta Ilmar Raua mälestusturniir]] · [[57. valvelaevade divisjon]] · [[87. üksik öine pommituseskadrill Tasuja]] · [[Abilatt]] · [[Ajakiri Naisele]] · [[Allikapesu]] · [[Anri Rulkovi preemia]] · [[ARC-tüüpi inhibiitorid]] · [[Auditi liigid]] · [[Auditiuniversum]] · [[Baškiiri kirjandus]] · [[Cīrava vasallilinnus]] · [[Eesti elektrisüsteem]] · [[Eesti gaasi ülekandevõrk]] · [[Eesti lühilugude ajakiri]] · [[Eesti laulu ja tantsu juubeliaasta]] · [[Eesti naiste jääpallikoondis]] · [[Eesti Vabariik v Euroopa Komisjon (2017)]] · [[Ehisinitsiaal]] · [[Elektriala]] · [[Elektrisõidukite ajalugu]] · [[Ereda koonduslaager]] · [[Esmatasandi tervisekeskus]] · [[Estonian Open (darts)]] · [[Euroopa meistrivõistlused kiir- ja välkmales]] · [[EXPO 2020 Dubai Eesti paviljon]] · [[FIDE maailmameistrivõistlused males (1993–2006)]] · [[Flokeeritud kangas]] · [[Fluidum]] · [[Fototurism]] · [[Groovy]] · [[Harimalk]] · [[Hotellimajandus]] · [[II liiga 2020]] · [[III liiga 2020]] · [[Ike (härjaike)]] · [[Jäähotell]] · [[Jaanilinna sillapea]] · [[Jakk (rõivas)]] · [[Joogaturism]] · [[Juhtmekoorimistangid]] · [[Kämmal]] · [[Küte (Dagö)]] · [[Kahepuu vibu]] · [[Kanepiplokk]] · [[Kanuumatk]] · [[Karpsõlg]] · [[Katteüksus]] · [[Kattevärv]] · [[Kino Capitol]] · [[Kirimale naiste rahvusvaheline meister]] · [[Kirimale naiste suurmeister]] · [[Kognitiivsus]] · [[Kollokatsioonid]] · [[Komsomoliopositsioon]] · [[Kviitung]] · [[Lapseea migreen]] · [[Leid (rakmed)]] · [[Lennuki salongipersonal]] · [[Lennundusfraseoloogia]] · [[Liikmesriigi trahvimine direktiivi üle võtmata jätmise eest]] · [[Liikmesriigi trahvimine kohtuotsuse mittetäitmise eest]] · [[Lootuses]] · [[LPMO]] · [[Maa-alused (haigus)]] · [[Maajumal]] · [[Mari Möldre nimeline preemia]] · [[Modern (ajakiri)]] · [[Näitus "Kohtumised"]] · [[Nõelakoda]] · [[Nõiamärgid]] · [[Nõiasõnad]] · [[Naisterahva Elu]] · [[Ohvriaed]] · [[Oode]] · [[Otsekülv]] · [[Palgikelk]] · [[Robootika ehituses]] · [[Savimullad]] · [[Taevaskoja bioloogiajaam]] · [[Testamendijärgne pärimine]] · [[Torikseened]] · [[Turbatablett]] · [[Ukukivi (ohvrikivi)]] · [[Ukuvakk]] · [[Vöötloom]] · [[Valkla õppevälja lennuõnnetus]] · [[Vana-Pärnu toomkirik]] · [[Venemaa Kinematograafia Akadeemia]] · [[Wood Buffalo rahvuspargi kopratamm]] · [[Wina-katk]] · [[Eesti sammaltaimede süstemaatiline nimestik]] · [[Nordi departemangu haldusüksuste loend]] · [[Oterdis]] · [[Pärissuvi]] · [[Pisiplastika]] · [[Ploschkus]] · [[Poola romaanide sari]] · [[Privaatsuskaitsekile]] · [[Propastop]] · [[Rahvusvõitlus]] · [[Res universitatis]] · [[Rinnakee]] · [[Ristkapsel]] · [[Rootsi kapsel]] · [[Seaduseelnõu]] · [[Seto kroon]] · [[Siuglejate loend]] · [[Sotsioloogiline teadmusteooria]] · [[Teenistuslaev]] · [[The Robust Demands of the Good]] · [[Tiibkarikas]] · [[Tsiseleerimine]] · [[Võrkklaas]] · [[Varrasahelik]] · [[Vastutustundliku laenamise põhimõte]] · [[Venemaa suurmeister]] · [[Voog (infotehnoloogia)]] · [[Asjaõigusseadus]] · [[Auaadress]] · [[Avaliku teenistuse seadus]] · [[Avenüü (ajakiri)]] · [[Brigaadiadmiral]] · [[Dispositsioon (õigusteadus)]] · [[Edasikaebamisõigus]] · [[Eelsuvi]] · [[Eesti Advokatuuri eetikakoodeks]] · [[Eesti jalgpallikoondise peatreener]] · [[Eesti NSV Prokuratuur]] · [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Miilitsavalitsus]] · [[Eesti NSV Vabariiklik Kaitsekomitee]] · [[Eesti seente süstemaatiline nimestik]] · [[Eesti Suurorient]] · [[Eha (kino)]] · [[Elektrituruseadus]] · [[Elukaar]] · [[Eriotstarbeline laev]] · [[Fenoloogiline suvi]] · [[FIDE instruktor]] · [[FIDE treener]] · [[Hädaseisund]] · [[Halduskaristus]] · [[Hannoveri kapsel]] · [[Hilisgootika]] · [[Hilissuvi]] · [[Inglise kapsel]] · [[IV liiga 2018]] · [[IV liiga 2019]] · [[Kõrgmäestik]] · [[Kade (Saksimaa suguvõsa)]] · [[Kaitsealune]] · [[Kaubanduspoliitika]] · [[Keekandja]] · [[Keeletalgud]] · [[Kihnu pärimuspäevad]] · [[Kirimale rahvusvaheline meister]] · [[Kirimale rahvusvaheline seeniormeister]] · [[Kirjutustõlge]] · [[Kolmas isik]] · [[Korterelamu]] · [[Korteriomand]] · [[Kuljused]] · [[Lõugas (iste)]] · [[Lauter (paadisadam)]] · [[Lemerigi keel]] · [[Leppedemokraatia]] · [[Liiga]] · [[Link (sulus)]] · [[Lojaalse koostöö kohustus]] · [[Lokspäri]] · [[Lont (nöör)]] · [[Looduskalender.ee]] · [[Lusikavarn]] · [[Mägiekspeditsioon]] · [[Müügikõne]] · [[Müügitulu]] · [[Mehaaniline teater]] · [[Mehhiko kapsel]] · [[Merekultuur]] · [[Mittediskrimineerimise põhimõte. Diskrimineerimise keeld usutunnistuse alusel.]] · [[Modernne riik]] · [[Naiste rahvusvaheline meister]] · [[Naiste suurmeister]] · [[Niks]] · [[Ohjad]] · [[Päikeseenergia Eestis]] · [[Põlva keskväljak]] · [[Pühalaul]] · [[Pehme seiklusturism]] · [[Personaalne müük]] · [[Postimehe romaanisari]] · [[Potihark]] · [[Primitiivne veesõiduk]] · [[Rahvusvahelised siseauditeerimise kutsetegevuse standardid]] · [[Rangiroomad]] · [[Sõidukite maksustamine Euroopa Liidus]] · [[Schönbergi piiskopilinnus]] · [[Sihitisesõnastik]] · [[Sorid]] · [[Sotnik]] · [[Suhkruotsus]] · [[Suletud ümbrik]] · [[Suudim]] · [[Tähtvõti]] · [[Tallinna tagavarapataljon]] · [[Tiisel]] · [[Turustuskanal]] · [[Ujulestad]] · [[Urotrakti infektsioonid imiku- ja lapseeas]] · [[Uurimisasutus]] · [[Võõrastemaja]] · [[Vakk (anum)]] · [[Valga Maakohus]] · [[Vampel]] · [[Zimbabwe kirjandus]] · [[Õhuliin]] · [[Šariaat Iraanis]] · [[Eesti Teatriliidu tantsuauhind]] · [[Euroopa Liidu Maja]] · [[Euroopa meistrivõistlused kirimales]] · [[FIDE auliige]] · [[Hagimenetlus]] · [[II liiga 2018]] · [[II liiga 2019]] · [[III liiga 2018]] · [[III liiga 2019]] · [[Juuru Orelisuvi]] · [[Kõrvalkohustus]] · [[Kihnu kunstilaager]] · [[Kliendileping]] · [[Kohtueelne kriminaalmenetlus]] · [[Kohtueelne menetlus]] · [[Kohtuistung]] · [[Kohtusüsteem Mandri-Euroopalikus õigussüsteemis]] · [[Kohtutäituri tasu]] · [[Kriminaalkoodeks]] · [[Kuressaare vanalinn]] · [[Kutsesaladus]] · [[Meistertreener]] · [[Merikotka]] · [[Mittetäielik õigusnorm]] · [[Mold]] · [[Moraalne kahju]] · [[Nõudeõigus]] · [[Nõudeõiguse aegumine]] · [[Nastiklased]] · [[Notari ametitoiming]] · [[Notariaalne tõestamine]] · [[NSV Liidu suurmeister]] · [[Oluline eksimus]] · [[Otsusevõimetus]] · [[Pärnu orelifestival]] · [[Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium]] · [[Süüvõime]] · [[Seeniorlaul]] · [[1981. aasta Pärnu maleturniir]] · [[1996. aasta Paul Kerese mälestusturniir]] · [[2. diviisi tagavarapataljon]] · [[20. SS-väljaõppe ja tagavararügement]] · [[2010. aasta Paul Kerese mälestusturniir]] · [[3. diviisi tagavarapataljon]] · [[Abieluvararegister]] · [[Ajude Gümnastika]] · [[Angiospasm]] · [[Antigua ja Barbuda kuningas]] · [[Ateist (ajakiri)]] · [[Balletto]] · [[Digikultuuriaasta]] · [[Dispositiivsus]] · [[Eelmenetlus]] · [[Eesti õigusajalugu]] · [[Eesti kõrgalpinism]] · [[Eesti Notarite Ühing]] · [[Eesti NSV Advokaatide Kolleegium]] · [[Eliittreener]] · [[Elva keskväljak]] · [[Hommik (ajaleht, 1913)]] · [[Hommik (ajaleht, 1914)]] · [[Jüri Kirikumõisa park]] · [[Jalgpalliklubi 32. Keskkool]] · [[Juhivits]] · [[Kastlõks]] · [[Kylauudis.ee]] · [[Läige (õng)]] · [[Lõks (püünis)]] · [[Lööklõks]] · [[Maleturniiri kategooria]] · [[Narva komandant]] · [[Paastuaja 5. pühapäev]] · [[PAKRI Teadus- ja Tööstuspark]] · [[Roostehaigused]] · [[Tartu komandant]] · [[Tuvalu kuningas]] · [[Vaimsus]] · [[Vankriredel]] · [[Virulane (ajaleht 1924)]] · [[2014.–2015. aasta Balti tsooniturniir males]] · [[Balti keti karikaturniir]] · [[Jalam]] · [[ERR Jupiter]] · [[ERR Lasteekraan]] · [[Pahmamine]] · [[Pant (kalandus)]] · [[Plaaniline meditsiiniabi]] · [[ERR Menu]] · [[Malk]] · [[Narva Linna Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu Täitevkomitee]] · [[Parisnik]] · [[Fint]] · [[Maaarhitektuuri keskus]] · [[Peergkorv]] · [[Seepiapruun]] · [[Kallaspapp]] · [[Ožarski tuletorn]] · [[Ülalpidamisleping]] · [[Elurendis]] · [[ELIIS]] · [[Lapimaa (põld)]] · [[Muusikaline vaikus]] · [[Nöörimaa]] · [[Riigi õigusabi infosüsteem]] · [[Umbaed]] · [[Ääremaastumine]] · [[Eesti Kultuurkapitali helikunsti aastapreemia]] · [[Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi aastapreemia]] · [[Põletuskiri]] · [[Põristi]] · [[Crafter's]] · [[Texta toolkit]] · [[PySimpleGUI]] · [[Hoone digipäevik]] · [[Verstapost]] · [[2021. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis]] · [[2020. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis]] · [[Palivere lastekodu]] · [[Eestimaa Maapäev]] · [[Looduse raamatukogu]] · [[Luukapäev]] · [[Kindralleitnant-insener]] · [[Riigikogu 2022 Ukraina sõja avaldused]] · [[Kauba Pank]] · [[Donetski Rahvavabariigi võitlejate vägistamine Kadõrovi pataljoni poolt]] · [[USA probleemsete teismeliste instituudid]] · [[Soome-ugri rahvaste III maailmakongress]] · [[Rahvusvaheline sotsiaaltöö päev]] · [[Tädi Maali]] · [[Marite Kallasma]] · [[IIHF Player of the Year]] · [[Berliini lõvijaht]] · [[Šveitsi stiil]] · [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] · [[Jõhvi tänavate loend]] · [[Kuidas küla koerale, nõnda koer külale]] · [[Kuramaa immatrikuleeritud aadlisuguvõsade loend]] · [[Sotsialismi Tee (Jõhvi)]] · [[Virumaa Töörahva Nõukogu]] · [[Ixchiq]] · [[Sõdurivanne]] · [[Doktor Silva]] · [[Kuidas tuli pimedus...]] · [[Pulmad ja matused]] · [[Tagasirändur]] · [[Tallinna Linnapank]] · [[Banckau]] · [[Eesti matus]] · [[Pärnu Pank]] · [[Korvpalliklubi KAPA]] · [[STARTUp Day]] · [[Reichard]] · [[Tartu Muinsuskaitse Ühendus]] · [[TREV]] · [[Elva tänavate loend]] · [[Lihula tänavate loend]] · [[Mõisaküla tänavate loend]] · [[Otepää tänavate loend]] · [[Põltsamaa tänavate loend]] · [[Põlva tänavate loend]] · [[Räpina tänavate loend]] · [[Tõrva tänavate loend]] · [[Türi tänavate loend]] · [[Tamsalu tänavate loend]] · [[Tapa tänavate loend]] · [[Tartu Ülikooli üliõpilasesindus]] · [[Võru tänavate loend]] · [[Valga tänavate loend]] · [[Tallinna Linna Statistikabüroo]] · [[Eestirootslane (ajakiri)]] · [[Tallinna Krediitpank]] · [[2023. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus]] · [[Aidu tuulepark]] · [[Ainus, mis jääb, on BEAT]] · [[Eesti otsib superstaari (kaheksas hooaeg)]] · [[Järvamaa VK]] · [[Loodusteaduste klassikuid]] · [[Lutheri heinamaa]] · [[Muuseumikaart]] · [[Partisan (kino)]] · [[Talli tänav (Tallinn)]] · [[Tallinna Russ]] · [[Viire (laev)]] · [[1939. aasta Eesti–Läti maavõistlus poksis]] · [[1940. aasta Eesti–Läti maavõistlus poksis]] · [[2002. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[Eesti Lihaeksport]] · [[Harjumaa teatripreemia]] · [[Liivimaa aadlilipkond]] · [[Muhu oranž]] · [[Nõmme Majaomanike Pank]] · [[Riigikohtu üldkogu]] · [[Suveköök]] · [[Tartu Linnapank]] · [[Umbluu]] · [[Kampri tänav]] · [[Kunstiteoste tellimise seadus]] · [[Günzel]] · [[JT Conception]] · [[Põdrakasvataja]] · [[Tapa Sõna]] · [[Toomhospidal]] · [[7 (Tallinna trammiliin)]] · [[Aasta parim jäähokimängija]] · [[Arhiivinõukogu]] · [[Eesti Käsipalli Liit (1923)]] · [[Eesti NSV Sideministeerium]] · [[Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse]] · [[Elektrotehnika Teadusliku Uurimise Instituut]] · [[Hüdroenergia Eestis]] · [[Haapsalu Graafilise Disaini Festival]] · [[Hiiumaa tantsufestival]] · [[Idavedude skandaal]] · [[Indrek Toome valitsus]] · [[Inkvisiitorid]] · [[Jaan Gutmanni nimeline võrkpalliturniir]] · [[Kõige kallimalt müüdud Eesti maalid]] · [[Külasema tüüpi kivikirves]] · [[Kaitseliidu Petseri malev]] · [[Kaitseseisukord]] · [[Kastna peitleid]] · [[Kitsarööpmeline soomusrong nr. 5]] · [[Kriminaalpolitsei Peavalitsus]] · [[Kunstnikupalk]] · [[LHV uue heliloomingu Au-tasu]] · [[Maakonna maanõukogu]] · [[Mania Grandiosa]] · [[MARSS Interceptor]] · [[Nime eestistanute loend]] · [[Oktoobri Võit]] · [[Otepää malevkond]] · [[Peipsiääre Teataja]] · [[Rõuge tüüpi keraamika]] · [[Riigilaevastik]] · [[Seadus ja Kohus (ajakiri)]] · [[Stalini ausammas Tallinnas]] · [[Tallinna–Turba rongiliin]] · [[Tartu linnavolikogu 9. koosseis]] · [[Thornycrofti 72-jalane torpeedokaater]] · [[Tutti V]] · [[Vabariigi aastapäeva tõrvikurongkäik]] · [[Valga–Mõniste kitsarööpmeline raudtee]] · [[Varudi-Vanaküla aardeleid]] · [[Vastseliina alevikukalmistu]] · [[Veibri ühishaud]] · [[Viru Maavalitsus]] · [[Eesti muusika päevade preemia]] · [[Eesti NSV Tervishoiu Rahvakomissariaat]] · [[Eesti pensionisüsteem]] · [[Eesti rannajalgpalli karikavõistlused]] · [[Eesti Vabariigi Eriteenistus]] · [[Eesti Vabariigi majanduspiir]] · [[Eesti veemotosport]] · [[Eestimaa rüütliõigus]] · [[Tallinna Linna Politseivalitsus]] · [[Tallinna Mere- ja Maaväe hospidalikalmistu]] · [[Tartu Ülikooli seadus]] · [[Eesti Vabariigi välisesindajate loend 1993]] · [[Võrkpalli Balti liiga 2006/07 hooaeg]] · [[Võrkpalli Balti liiga 2007/08 hooaeg]] · [[Võrkpalli Balti liiga 2008/09 hooaeg]] · [[Luunja Roosiaed]] · [[Pagari lahing]] · [[Tallinna Ehituskeraamika Tehas]] · [[Tartu kooliõpilaste pataljon]] · [[Tiigiveski]] · [[Utsali klaasikoda]] · [[Vastse-Kasaritsa lahing]] · [[Ruhnu ajalugu]] · [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukiri]] · [[Külvaja (trükikoda)]] · [[Kastre jõelahing]] · [[Keila lahing (1918)]] · [[Linnasisene linn]] · [[Narva kaitsepataljon]] · [[Polügraafiatööstuse Trust]] · [[Reola lahing]] · [[Sõdurileht]] · [[TÜ/Bigbank VK]] · [[Tallinna Ülikooli võrkpallinaiskond]] · [[Tartu kaitsepataljon]] · [[Viljandi kaitsepataljon]] · [[Semetron AS]] · [[Tallinna Kaubahall]] · [[Pikksaare lahing]] · [[4. üksik eriotstarbeline brigaad]] · [[Eestimaa rüütelkonna sekretär]] · [[Liivimaa tragunieskadron (Schlippenbach)]] · [[Tartu Eesti Käsitööliste Abiandmise Selts]] · [[Tartu Majaomanikkude Pank]] · [[Klassikokkutulek 2. Pulmad ja matused]] · [[Teofrastus (animafilm)]] · [[Vastseliina naise rahvarõivad]] · [[Ruhnu ühendamine Eestiga]] · [[Frikadellid ja pelmeenid]] · [[Kadunud sokid]] · [[Pilt, mis öösel liigutas]] · [[Sitikas Peeter]] · [[Audru Karusloomakasvandus]] · [[Koerkorter]] · [[Rohhuse hospidal]] · [[Jacob Jacke & Co]] · [[Silla tänav (Põltsamaa)]] · [[Kikka lahing]] · [[Nexus 2]] · [[Kadila raketibaas]] · [[Lebavere lahing]] · [[Jaan Kärneri tänav]] · [[Viljandi staarostkond]] · [[Hotell Sophia]] · [[Stoltevoet]] · [[Palgafond]] · [[Paldiski Bolševik]] · [[Stahhaanovlik Töö]] · [[Võit (ajaleht)]] · [[News from Nowhere]] · [[Pille-Riin (laul)]] · [[Diminutsioon (figuratsioon)]] · [[Võrkpalli Balti liiga 2024/25 hooaeg]] · [[Nimelised muusikatrammid]] · [[Trammitee rööpmelaius]] · [[Forsmarki kasutatud tuumakütuse lõpphoidla]] · [[Madalmaade kindlus Melakas]] · [[Jätkusuutlik andmehaldus]] · [[Türi-Tori kiirlaskumine]] · [[2024. aasta Raadio 2 Aastahitt]] · [[Annemõisa mõis (Märjamaa)]] · [[Armukelm]] · [[Virumaa piiskopkond]] · [[Lossiplats (Haapsalu)]] · [[AS-36 Bester]] · [[AS-40 Bester]] · [[Dugoba alpilaager]] · [[Rohumaa]] · [[Valletta linn]] · [[Kaitseväe peastaabi ülem]] · [[Kindralmajor (Eesti)]] · [[Figuurinitsiaal]] · [[Emalõvi]] · [[Veelauasport]] · [[Fleuronné]] · [[2023. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis]] · [[2022. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis]] · [[2024. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis]] · [[Maaema]] · [[Mis need ohjad meida hoidvad]] · [[Balma de la Margineda]] · [[Vikipeedia:Teadusfoto 2025]] · [[Ühemõõtmeline mees]] · [[Hõimulõimed]] · [[Narva stsenaarium]] · [[Rahvuslik Teataja]] · [[Setomaa valla lipp]] · [[Setomaa valla vapp]] · [[Mulgi valla lipp]] · [[Mulgi valla vapp]] · [[Saaremaa valla lipp]] · [[Saaremaa valla vapp]] · [[Selge Kõneleja]] · [[Edvin ja Lembe Hiedeli nimeline toimetajaauhind]] · [[Rakvere Kalakombinaat]] · [[Risbiter]] · [[Mustvee valla vapp]] · [[Elva valla lipp]] · [[Saue valla lipp]] · [[Elva valla vapp]] · [[Järva valla lipp]] · [[Järva valla vapp]] · [[Mustvee valla lipp]] · [[Rakvere 2. jaoskonnakohus]] · [[Narva foogtikohus]] · [[Eesti Kõrgem Sõjakohus]] · [[Viidumäe bioloogiajaam]] · [[Tartu Maarja-Magdaleena klooster]] · [[Püha Klaara klooster]] · [[Haapsalu jääkaru kuju]] · [[Apteeker Melchior ja Tallinna kroonika]] · [[Apteeker Melchior ja Gotlandi kurat]] · [[Apteeker Melchior ja Pilaatuse evangeelium]] · [[Eesti NSV Toiduainete Tööstuse Ministeerium]] · [[Infokäitumine sotsiaalmeedias]] · [[Töökollektiivide Ühendnõukogu]] · [[Käskkiri]] · [[Haridus- ja Rahandusdirektooriumi trükikäitiste trükikoda]] · [[Uuslinna mereväelinnak]] · [[Mait Agu stipendium]] · [[Noorsepad]] · [[Eesti Teatriliidu muusika-, balleti- ja tantsulavastuste eriauhind]] · [[Eksiilis paiknenud Valitsuse ülendatud ohvitserid]] · [[Piirsalu klaasikoda]] · [[Laasme klaasikoda]] · [[Aasta interpreet]] · [[Naghāshī]] · [[Spordi suurraamat]] · [[Tartu Ülikooli Tänutäht]] · [[Papipalu karjamõis]] · [[Canzone kooristuudio]] · [[Toorme tänav]] · [[Küünla tee]] · [[Lelle-Eidapere klaasikoda]] · [[Ālījenāb]] · [[EP (Macan Band)]] · [[Hiidrahnu tänav]] · [[Liivimaa kubermanguvalitsus]] · [[Tallinna sadama peakomandör]] · [[Korporatsioon Fraternitas Leholensis]] · [[Vähi Vastu Võitlemise Selts Eestis]] · [[Kuressaare Kreiskool]] · [[Kristlik Naisüliõpilaste Ühing]] · [[Viljandi aadlisoost neidude varjupaik]] · [[Üliõpilasühing Hacfiro]] · [[Korporatsioon Limuwia]] · [[Lükkä punkrilahing]] · [[Rakvere katoliku kirik]] · [[Talve]] · [[Aegna kabel]] · [[Ülikooli Sammas]] · [[Tallinna Pauluse kirik]] · [[Daryā]] · [[Tööoskusamet]] · [[Saatse Peeter-Pauli kirik]] · [[Peaministri, ministrite ja Riigikontrolöri tasude seadus]] · [[Akadeemiline Maleklubi]] · [[Noorte Kotkaste Pärnumaa malev]] · [[Nehatu lennuväli]] · [[Käsmu Meremeeste Selts]] · [[Tartu Krasnojarski polgu kirik]] · [[Altnurga klaasikoda]] · [[Eesti botaanikaühing]] · [[Viljandi vana õigeusu kirik]] · [[Siivertsi võrgujäänus]] · [[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu valitsuste kokkulepe NSV Liidu relvajõudude Eesti territooriumil viibimise tingimustest (1940)]] · [[Tõnismägi (Tartu)]] · [[Põltsamaa portselan]] · [[Jamburgi postimaantee]] · [[Tallinn – Euroopa spordipealinn 2025]] · [[Geoloogiline Komitee]] · [[Energy Mosbat]] · [[Lääne-Ingerimaa praostkond]] · [[Viimsi vallavolikogu]] · [[Viimsi noortevolikogu]] · [[Alutaguse praostkond]] · [[Paldiski praostkond]] · [[Riia praostkond]] · [[Võnnu praostkond]] · [[Valga praostkond (Liivimaa)]] · [[Koknese praostkond]] · [[Valmiera praostkond]] · [[Tartu Ülikooli teenetemärgid]] · [[100 semestrit Tartu Ülikoolis]] · [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Gasifitseerimise Peavalitsus]] · [[Eesti NSV Valitsus]] · [[Saaremaa asehaldur]] · [[Saaremaa kuberner]] · [[Poruni põlismets]] · [[Kotkakodu]] · [[Kaks Eestit]] · [[Kellatorn (Toompea)]] · [[Uueturu plats]] · [[Eesti plokkvibukoondis]] · [[Üliõpilaste Kompleksse Teadusliku Uurimistöö Büroo]] · [[EKP Tallinna Linnakomitee]] · [[Haapsalu tapamaja]] · [[Dhammavinaya Instituut]] · [[Sillamäe uraanitehas]] · [[Dīvūneh bāzī]] · [[Organiseerumatute Büroo]] · [[EELK Põhja-Eesti piiskopkond]] · [[Katariina II mälestusmärk Võrus]] · [[Tartu aasta sportlane]] · [[1941. aasta Eesti NSV ja Läti NSV sõpruskohtumine poksis]] · [[Põltsamaa Muinsuskaitse Selts]] · [[Looduskaitsepäev]] · [[Eesti NSV kriminaalprotsessi koodeks]] · [[Eesti NSV kohtukorralduse seadus]] · [[Narva Ajaloo Uurimise Selts]] · [[Har Rooz Har Shab]] · [[Tallinna linnakool (1428)]] · [[Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Selts]] · [[Naiskodukaitse Pärnumaa ringkond]] · [[Tartu hambaarstikool]] · [[Telepoiss]] · [[Mõntu rannikupatarei]] · [[Tuuni mägi]] · [[Tallinna Tuletõrjeühingu puhkpilliorkester]] · [[Narva suur puit-graniitsild]] · [[Sadamatorn]] · [[Tartu Riikliku Ülikooli ajalooteaduskond]] · [[Kirjandustänava festival]] · [[Kuressaare Suurgild]] · [[1980. aasta noorterahutused Tallinnas]] · [[Meesüliõpilaste Ühing Ümera]] · [[Nõukogude Eesti filmifestival]] · [[2023. aasta Ilmar Raua mälestusturniir]] · [[Rapla keskväljak]] · [[Saru raudteepeatus]] · [[Lippoja raudteepeatus]] · [[Jõepere raudteepeatus]] · [[Lümatu raudteejaam]] · [[Hirmuse raudteepeatus]] · [[Suurpõgenemine 1944]] · [[EÜS-Vironia karikavõistlused jalgpallis]] · [[Tallinna Linnamisjon]] · [[2022. aasta Ilmar Raua mälestusturniir]] · [[Tallinna õhuasjanduse ühing]] · [[Vikipeedia:Nädala pildid 2026]] · [[Võru kaitsepataljon]] · [[Tallinna 2. kaitsepataljon]] · [[Tallinna 1. löögipataljon]] · [[Peipsi rannakaitsepataljon]] · [[779. suurtükiväepolk]] · [[Spankkova kihelkond]] · [[Aasta metsaputukas]] · [[Koprina kihelkond]] · [[Kolppana kihelkond]] · [[Kaprio kihelkond]] · [[Tallinna 1710. aasta katkukalmistu]] · [[Pärnumaa Põllumeeste Ühispank]] · [[H. Tillemanni kella- ja kullasepa tööstus]] · [[Rootsi asehaldur Narvas]] · [[Ivangorodi lään]] · [[Koporje lään]] · [[Jama lään]] · [[Tallinna 3. kaitsepataljon]] · [[Angervaksa tänav]] · [[Lipuväljak (Otepää)]] · [[Sinine tänav]] · [[Kirikuaia tänav]] · [[Rootsituru plats]] · [[Kruusimäe kõrts]] · [[Ameerika Balti Pank]] · [[Kodu (artell)]] · [[PEO-LEO]] · [[Pärnu Kalakombinaat]] · [[Pärnu Laeva AS]] · [[Kantsler (Eesti)]] · [[Aqva Spordikeskus]] · [[Aruküla punkrilahing]] · [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Tööjõuressursside Kasutamise Komitee]] · [[Valge Daami etendus]] · [[Vabadussõja mälestussammas Long Islandi Eesti Kodu territooriumil]] · [[Tartu Autovabaduse puiestee]] · [[Piiskop Platoni mälestussammas]] · [[Põhiseaduse juriidilise ekspertiisi komisjon]] · [[Linnutaja naiskoor]] · [[Parisselja rabaleid]] · [[Sisekaitse Valverügement]] · [[Kupanitsa kihelkond]] · [[Moloskovitsa kihelkond]] · [[Kattila kihelkond]] · [[Soikkola kihelkond]] · [[Novasolkka kihelkond]] · [[Meteor (laev)]] · [[Sinilind (laev 2006)]] · [[VELK Moskva konsistooriumiringkond]] · [[Sõmeri (aurik)]] · [[Läänemaa (mootorpurjelaev)]] · [[Kosemkina kihelkond]] · [[Hevaa kihelkond]] · [[Unaditsa kihelkond]] · [[Tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatus]] · [[Montonio Finance]] · [[Mall:Eesti rahvuspargid]] · [[Haapakangase kihelkond]] · [[Tartu semiootika suvekool]] · [[Limpa limonaad]] · [[Koplifest]] · [[Miikkulaineni kihelkond]] · [[Vuole kihelkond]] · [[Rääpyvä kihelkond]] · [[Liissilä kihelkond]] · [[Markkova kihelkond]] · [[Järvisaari kihelkond]] · [[Ropsu kihelkond]] · [[Serepetta kihelkond]] · [[Siestarjoki kihelkond]] · [[Valkeasaari kihelkond]] · [[Toksova kihelkond]] · [[Keltto kihelkond]] · [[Lempaala kihelkond]] · [[Tyrö kihelkond]] · [[Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali elutööpreemia]] · [[Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali elutööpreemia]] · [[Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali elutööpreemia]] · [[Viljandi Kodu-uurimise Selts]] · [[EKP Viljandi Rajoonikomitee]] · [[Directo]] · [[Vikipeedia:Eesti-Malaisia artiklitalgud]] · [[Toure Concertam]] · [[Touchlane]] · [[Tartu Linna Politseivalitsus]] · [[Sisekaitseakadeemia kaugseire teadus- ja arenduskeskus]] · [[Kuhiksõlg]] · [[2027. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]] · |} {{Wikidata list end}} eor2t4tbqvib8dkfqmeozpi79qdnqjz Saksamaa jäähokikoondis 0 622709 7165988 7165556 2026-06-02T13:11:26Z Hokimees 218442 /* Maailmameistrivõistlustel */ 7165988 wikitext text/x-wiki {{Jäähokikoondis | nimi = Saksamaa jäähokikoondis | märk = Coat_of_arms_of_Germany.svg | hüüdnimi = ''Träger der Adler'' | jäähokiliit = [[Deutscher Eishockey-Bund]] | liit asutatud = | koduhall = | peamänedžer = [[Christian Künast]] | peatreener = [[Harold Kreis]] | abitreener = | kapten = [[Moritz Seider]] | rekordinternatsionaal = [[Udo Kießling]] | rekord mänge = 320 | enim punkte = [[Erich Kühnhackl]] | rekord punkte = 210 | parim väravakütt = | parim väravaid = | noorim koondislane = | IIHF edetabeli koht = 7. | IIHF edetabeli aeg = 26. mai 2025 | IIHF parim koht = 5. | IIHF parim aeg = 2021, 2023 | IIHF halvim koht = 13. | IIHF halvim aeg = 2014–15 | vorm = [[Pilt:Germany_national_ice_hockey_team_jerseys_2022_IHWC.png|150px|Saksamaa koondise võistlusriietus 2022. aasta maailmameistrivõistlustel]] | värvid = {{color box|#000000}} {{color box|#FF0000}} {{color box|#FFCC00}} | esimene kohtumine = {{jh-p|ENG}} 1:0 {{jh|GER|keisririik}} | esimene koht- ja aeg = [[Montreux]], 10. jaanuar 1910 | suurim võit = {{jh-p|GER}} 16:0 {{jh|NOR}} | suurim võit koht- ja aeg = [[Oberstdorf]], 21. märts 1972 | suurim kaotus = {{jh-p|URS}} 10:0 {{jh|GER}} <br><small>([[Zug]], 7. detsember 1990)</small><br> {{jh-p|CAN}} 10:0 {{jh|GER}} | suurim kaotus koht- ja aeg = [[Praha]], 3. mai 2015 | MM-ile kvalifitseerunud = 71 korda | esmakordselt MM-ile kvalifitseerunud = 1930 | parim tulemus MM-il = {{hõbe}} 2. koht ([[1930. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1930]], [[1953. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1953]], [[2023. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2023]]) | OM-ile kvalifitseerunud = 22 korda | esmakordselt OM-ile kvalifitseerunud = 1928 | parim tulemus OM-il = {{HõbeOlümpia}} 2. koht ([[Jäähoki 2018. aasta taliolümpiamängudel|2018]]) <br> {{PronksOlümpia}} 3. koht ([[Jäähoki 1932. aasta taliolümpiamängudel|1932]], [[Jäähoki 1976. aasta taliolümpiamängudel|1976]]) | MK-le kvalifitseerunud = | esmakordselt MK-le kvalifitseerunud = | parim tulemus MK-l = }} '''Saksamaa meeste rahvuslik jäähokikoondis''' on koondisetreeneri koostatud valik Saksamaa mängijatest, mis esindab Saksamaa jäähokiföderatsiooni (DEB) rahvusvahelisel tasandil, näiteks [[Jäähoki maailmameistrivõistlused|IIHF jäähoki maailmameistrivõistlustel]] või [[taliolümpiamängud]]el, aga ka muudel turniiridel, nagu näiteks B-kategooria jäähoki MM. Saksamaa osales esimest korda rahvusvahelises konkurentsis 1911. aasta jäähoki Euroopa meistrivõistlustel. Kui Saksamaa pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] lõhestati, eksisteeris kuni 1990. aastani eraldi [[Saksa DV jäähokikoondis|Ida-Saksamaa jäähokikoondis]]. 1991. aastaks liideti Ida-Saksamaa meeskonnad ja mängijad [[Saksamaa Jäähokiföderatsioon]]iks (Deutscher Eishockey-Bund). Saksamaa meeskond on [[Rahvusvaheline Jäähokiföderatsioon|IIHF]]-i maailma edetabelis pärast [[2021. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2021. aasta MM-i]] 5. kohal. [[2018. aasta taliolümpiamängud]]el võitis meeskond hõbemedali ja valiti Saksamaa spordiajakirjanike poolt aasta meeskonnaks. == Tuntumad mängijad == {{veergude loend|laius=15em| *[[Leon Draisaitl]] *[[Thomas Greiss]] *[[Philipp Grubauer]] *[[Patrick Hager]] *[[Dominik Kahun]] *[[Olaf Kölzig]] *[[Moritz Müller]] *[[Mathias Niederberger]] *[[JJ Peterka]] *[[Tobias Rieder]] *[[Moritz Seider]] *[[Nico Sturm]] *[[Tim Stützle]] }} == Tulemused == === [[Jäähoki olümpiamängudel|Olümpiamängudel]] === {{veergude loend|laius=15em| * [[Jäähoki 1928. aasta taliolümpiamängudel|1928]] – 10. koht * [[Jäähoki 1932. aasta taliolümpiamängudel|1932]] – {{PronksOlümpia}} pronksmedal * [[Jäähoki 1936. aasta taliolümpiamängudel|1936]] – 5. koht * [[Jäähoki 1952. aasta taliolümpiamängudel|1952]] – 8. koht * [[Jäähoki 1960. aasta taliolümpiamängudel|1960]] – 6. koht * [[Jäähoki 1964. aasta taliolümpiamängudel|1964]] – 7. koht * [[Jäähoki 1968. aasta taliolümpiamängudel|1968]] – 7. koht * [[Jäähoki 1972. aasta taliolümpiamängudel|1972]] – 7. koht * [[Jäähoki 1976. aasta taliolümpiamängudel|1976]] – {{PronksOlümpia}} pronksmedal * [[Jäähoki 1980. aasta taliolümpiamängudel|1980]] – 10. koht * [[Jäähoki 1984. aasta taliolümpiamängudel|1984]] – 5. koht * [[Jäähoki 1988. aasta taliolümpiamängudel|1988]] – 5. koht * [[Jäähoki 1992. aasta taliolümpiamängudel|1992]] – 6. koht * [[Jäähoki 1994. aasta taliolümpiamängudel|1994]] – 7. koht * [[Jäähoki 1998. aasta taliolümpiamängudel|1998]] – 9. koht * [[Jäähoki 2002. aasta taliolümpiamängudel|2002]] – 8. koht * [[Jäähoki 2006. aasta taliolümpiamängudel|2006]] – 10. koht * [[Jäähoki 2010. aasta taliolümpiamängudel|2010]] – 11. koht * [[Jäähoki 2014. aasta taliolümpiamängudel|2014]] – 15. koht * [[Jäähoki 2018. aasta taliolümpiamängudel|2018]] – {{HõbeOlümpia}} hõbemedal * [[Jäähoki 2022. aasta taliolümpiamängudel|2022]] – 10. koht * [[Jäähoki 2026. aasta taliolümpiamängudel|2026]] – 6. koht }} === [[Jäähoki maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] === {{veergude loend|laius=15em| * [[1930. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1930]] – {{hõbe}} hõbemedal * [[1933. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1933]] – 5. koht * [[1934. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1934]] – {{pronks}} pronksmedal * [[1935. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1935]] – 9. koht * [[1937. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1937]] – 4. koht * [[1938. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1938]] – 4. koht * [[1939. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1939]] – 5. koht * [[1953. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1953]] – {{hõbe}} hõbemedal * [[1954. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1954]] – 5. koht * [[1955. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1955]] – 6. koht * [[1959. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1959]] – 7. koht * [[1961. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1961]] – 8. koht * [[1962. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1962]] – 6. koht * [[1963. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1963]] – 7. koht * [[1965. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1965]] – * [[1966. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1966]] – * [[1967. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1967]] – 8. koht * [[1969. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1969]] – * [[1970. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1970]] – * [[1971. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1971]] – 5. koht * [[1972. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1972]] – 5. koht * [[1973. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1973]] – 6. koht * [[1974. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1974]] – * [[1975. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1975]] – * [[1976. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1976]] – 6. koht * [[1977. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1977]] – 7. koht * [[1978. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1978]] – 5. koht * [[1979. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1979]] – 6. koht * [[1981. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1981]] – 7. koht * [[1982. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1982]] – 6. koht * [[1983. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1983]] – 5. koht * [[1985. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1985]] – 7. koht * [[1986. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1986]] – 7. koht * [[1987. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1987]] – 6. koht * [[1989. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1989]] – 7. koht * [[1990. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1990]] – 7. koht * [[1991. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1991]] – 8. koht * [[1992. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1992]] – 6. koht * [[1993. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1993]] – 5. koht * [[1994. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1994]] – 9. koht * [[1995. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1995]] – 9. koht * [[1996. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1996]] – 8. koht * [[1997. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1997]] – 11. koht * [[1998. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1998]] – 11. koht * [[1999. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1999]] – 20. koht * [[2000. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2000]] – 17. koht * [[2001. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2001]] – 8. koht * [[2002. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2002]] – 8. koht * [[2003. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2003]] – 7. koht * [[2004. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2004]] – 9. koht * [[2005. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2005]] – 15. koht * [[2006. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2006]] – 17. koht * [[2007. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2007]] – 9. koht * [[2008. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2008]] – 10. koht * [[2009. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2009]] – 15. koht * [[2010. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2010]] – 4. koht * [[2011. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2011]] – 7. koht * [[2012. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2012]] – 12. koht * [[2013. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2013]] – 9. koht * [[2014. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2014]] – 14. koht * [[2015. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2015]] – 10. koht * [[2016. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2016]] – 7. koht * [[2017. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2017]] – 8. koht * [[2018. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2018]] – 11. koht * [[2019. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2019]] – 6. koht * [[2021. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2021]] – 4. koht * [[2022. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2022]] – 7. koht * [[2023. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2023]] – {{hõbe}} hõbemedal * [[2024. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2024]] – 6. koht * [[2025. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2025]] – 9. koht * [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2026]] – 10. koht * [[2027. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2027]] – }} == Välislingid == * [https://www.deb-online.de/ Saksamaa Jäähokiföderatsiooni koduleht] * [https://www.iihf.com/en/associations/345/germany Saksamaa koondis IIHF-i kodulehel] {{Jäähokikoondised}} [[Kategooria:Jäähokikoondised]] [[Kategooria:Saksamaa jäähoki|Koondis]] pdvsuqtyzshi1ciupotum5ja2xdc0q6 Kastna peitleid 0 630325 7166055 6108308 2026-06-02T17:08:50Z Evlper 104506 /* Välislingid */ 7166055 wikitext text/x-wiki '''Kastna peitleid''' on [[peitleid]], mis avastati [[2012]]. aastal [[Kastna (Pärnu)|Kastna]] külast [[Tõstamaa vald|Tõstamaa vallas]] [[Pärnu maakond|Pärnumaa]]l. Leid sisaldas 17 [[Rooma keiser]] [[Marcus Aurelius]]e (161–180 pKr) ja tema abikaasa Faustina noorema ajal [[2. sajand]]il vermitud [[Pronks|pronksist]] [[sesterts]]i. Kompleks kujutab arheoloogi ja numismaatiku [[Mauri Kiudsoo]] sõnul endast suurimat omataolist peitleidu Eestis<ref>[https://www.sirp.ee/s3-pressiteated/c2-pressiteated/kastna-muendileiu-esmaesitlus/ Kastna mündileiu esmaesitlus], Sirp, 26. mai 2012</ref>. [[Rooma rauaaeg|Rooma rauaajast]] (aastatel 50–450) pärit arheoloogilisi leide on Eesti aladel suhteliselt vähe. == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.sirp.ee/s3-pressiteated/c2-pressiteated/kastna-muendileiu-esmaesitlus/ Kastna mündileiu esmaesitlus], Sirp, 26. mai 2012 [[Kategooria:Eesti arheoloogia]] [[Kategooria:Pärnu]] [[Kategooria:2012. aasta Eestis]] [[Kategooria:Eesti esiajalugu]] [[Kategooria:Eesti peitleiud]] bvxwduce92o05jvbbtn9phmcq8xyjld Varudi-Vanaküla aardeleid 0 630326 7166073 6898693 2026-06-02T17:51:34Z Evlper 104506 /* Välislingid */ 7166073 wikitext text/x-wiki '''Varudi-Vanaküla aardeleid''' on [[aardeleid]], mis avastati [[2015]]. aastal [[Varudi-Vanaküla]] küla juurest [[Rakvere vald|Rakvere vallas]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaal]]. 2015. aastal leiti Lääne-Virumaalt [[Uhtna]] lähedal [[Varudi-Vanaküla]] küla juurest kokku 51 Rooma münti, neli sõrmust, käevõrude katkeid ja pronksrõngas. Varudi-Vanaküla aardeks nimetatud leid on seni suurim Rooma müntide leid Eestis. Varudi Vanaküla aardeleiust tuli välja 11 rinnalehte, sõrmuseid ja sõlgi. Lisaks müntidele ja sõrmustele leiti Uhtnast ka tõenäoliselt [[12. sajand]]ist pärit mõõgakatke. [[Aardeleid]] on eksponeeritud [[Virumaa Muuseumid]]e varakambris. Endise [[Uhtna mõis]]a aladelt Lääne-Virumaal, [[Kunda jõgi|Kunda jõe]] [[lamm]]ilt leitud Rooma müntide koostis on väga sarnane seal valmistatud pronksehete koostisega ja kinnitust leidis oletus, et Rooma pronksmünte kasutati Eesti aladel ehete valmistamise toorainena. Arheoloog ja Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu numismaatikakogu hoidja [[Mauri Kiudsoo]] nentis, et muinasaegsete eestlaste jaoks ei olnud Rooma müntide puhul tegemist raha kui maksevahendiga<ref>[https://www.err.ee/582709/uhtna-leid-toestab-pronksehete-valmistamist-eestis-rooma-muntidest Uhtna leid tõestab pronksehete valmistamist Eestis Rooma müntidest], err.ee, 19.02.2017.</ref>. Enne Varudi-Vanaküla aarde ei olnud avastamist Eestist leitud piisavalt hulgal pronksmünte, mille valmistamiseks kasutatud materjali koostist oleks saanud võrrelda sealt leitud ehete materjaliga. Kiudsoo hinnangul oligi Varudi-Vanaküla aare tõenäoliselt peaaegu 2000 aastat tagasi Uhtna kandis elanud sepa toormetalli tagavara. Kokku leiti Uhtnast 51 Rooma münti, neli sõrmust, käevõrude katkeid ja pronksrõngas. Tegemist on seni suurima Rooma müntide leiuga Eestis, ning ajaloolase Risto P. Kooviti määrangutele tuginedes on leitud 51 Rooma [[Vermimine|vermingust]] 14 münti kindlasti [[sesterts]]id ning 30 kindlasti provintsiaalrooma mündid ehk siis vermingud, mis ei ole löödud mitte Roomas asunud rahapajas, vaid mõnes [[Rooma provintsid|keisririigi provintsis]]. Suur osa Uhtnast leitud provintsiaalmüntidest on vermitud [[Rooma keiser]] [[Caracalla]] valitsemisajal (211–217). Sellised münte on aardes 15 ja kogu leiukompleksi hiliseim verming on Rooma keiser [[Maximinus Thrax|Maximinus I]] valitsemisajal (235–238) [[Tarsos]]es vermitud münt. Seega võis aare kõige varem maasse jääda [[3. sajand]]il, aastal 235. M. Kiudsoo sõnul on tegemist esimeste Eestist leitud provintsiaalmüntidega ning et sarnaseid verminguid ei ole Põhjamaadest varem leitud. Kiudsoo hinnangul võisid mündid Eestisse jõuda [[Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni|üle Musta mere ja Dnepri veetee]]. “ Üheksat neist [provintsiaalmüntidest] on võimalik siduda [[Väike-Aasia]]ga ehk Türgi lõunaosas paiknenud Tarsosega [[Kiliikia (Rooma provints)|Kiliikia]]s, üht [[Sagalassos]]e linnaga Pisidiase piirkonnas,” sõnas Kiudsoo. Tarsos asub tänapäeva Türgi lõunaosas, Rooma ajal oli Tarsos [[Kiliikia (Rooma provints)|Kiliikia provints]]i pealinn. Sagalassos asub tänapäeva Türgi edelaosas<ref>Urmas Lauri, [https://online.le.ee/2017/02/17/koik-eesti-suurima-rooma-mundiaarde-vermingud-on-maaratud/ Kõik Eesti suurima Rooma mündiaarde vermingud on määratud], Lääne Elu, 17. veebruar 2017.</ref>. 1973. aasta sügisel avastati Varudi Vanakülas ehitustöödel aardeleid, milles peale hõbeehete oli meie aladel haruldane hõbekang – grivna, mida [[Kiievi-Vene|Vana-Vene]]s kasutati rahaühikuna<ref>[http://www.eestigiid.ee/?CatID=94&ItemID=1708 Varudi-Vanaküla], www.eestigiid.ee.</ref>. == Vaata ka == *1974. aasta [[Juminda peitleid]] *2012. aasta [[Kastna peitleid]] *[[Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.virumaateataja.ee/3155743/uhtna-aare-kahekordistas-rooma-muntide-hulga-eestis Uhtna aare kahekordistas Rooma müntide hulga Eestis], Virumaa Teataja, 14. aprill 2015 *[http://www.postimees.ee/4018333/laeaene-virumaalt-leitud-muendiaare-on-pohjamaades-ainulaadne Lääne-Virumaalt leitud mündiaare on Põhjamaades ainulaadne], postimees.ee, 17. veebruar 2017 [[Kategooria:Eesti arheoloogia]] [[Kategooria:Rakvere vald]] [[Kategooria:2015. aasta Eestis]] [[Kategooria:Eesti esiajalugu]] [[Kategooria:Eesti peitleiud]] 7u79oz9db7uz4g0wfqm5clb6cdiulfg Valérie Perrin 0 640209 7166194 7095748 2026-06-02T22:47:55Z Ollin Masa 227337 Link 7166194 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Valérie Perrin.jpg|pisi|Valérie Perrin (2021)]] '''Valérie Perrin''' (sündinud [[19. jaanuar]]il [[1967]] [[Remiront]]is) on prantsuse [[romaanikirjanik]], [[fotograaf]] ja [[stsenarist]]. Ta sündis aastal [[1967]] [[Remiront]]is (asub [[Vosgesi departemang]]us). Ta kasvas üles [[Gueugnon]]is jalgpalluri perekonnas. Tema esimene romaan "Les Oubliés du dimanche" ilmus aastal [[2015]] ("Pühapäeva rüppe unustatud" 2023). Tema teine ​​romaan "Changer l'eau des fleurs" ilmus aastal [[2018]] ("Lilledele värsket vett" 2022). Eestikeelsena on mõlemad romaanid ilmunud [[Tänapäev|Tänapäeva]] kirjastuse [[Punane raamat (raamatusari)|"Punase raamatu"]] sarjas Pille Kruusi tõlkes. {{Pooleli|aasta=2022|kuu=november}} {{Vikitsitaadid}} {{JÄRJESTA:Perrin, Valeri}} [[Kategooria:Prantsuse kirjanikud]] [[Kategooria:Prantsusmaa fotograafid]] [[Kategooria:Prantsusmaa stsenaristid]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] 5cyyxmpgmnky2x5euzuaq21b9sjikr1 Maraton 1904. aasta suveolümpiamängudel 0 640700 7166036 6608496 2026-06-02T14:52:02Z Robinscarlet 209525 /* Pilte */ No. 12 is Arthur L. Newton (New York Athletic Club), not Michael Spring (Pastime A. C., No. 13) 7166036 wikitext text/x-wiki [[Fail:Carte Marathon St-Louis-1904 90deg FR.svg|pisi|Maratoni rada]] '''Maraton [[1904. aasta suveolümpiamängud]]el''' toimus 30. augustil USA [[Saint Louis|Saint Louise]] linnas 40 kilomeetri pikkusel rajal. Võidujooks toimus päeva palavaimal ajal [[Pinnastee|katteta teedel]], kus saateautod keerutasid tolmu üles ning [[joogipunkt]]e nappis, nii et kui võistlusel osales 32 jooksjat neljast riigist, siis neist vaid 14 suutis selle lõpetada. Algselt peeti võitjaks [[Fred Lorz|Fred Lorzi]], kuid ta [[Diskvalifikatsioon|diskvalifitseeriti]], kuna oli osa distantsist läbinud autoga. Tegelik võitja [[Thomas J. Hicks|Thomas Hicks]] oli [[finiš]]is kokku kukkumas ja nägi viirastusi, kuna oli [[Treener|treenerite]] soovitusel manustanud [[Brändi|brändit]], tooreid [[Muna|mune]] ja ohtlikus koguses [[Strühniin|rotimürki]]. Neljandana finišeerinud [[Andarin Carvajal]] sõi jooksu käigus riknenud [[Õun|õunu]] ning tegi vahepeal uinaku.<ref name="Ekspress Aesma 2021">{{cite web|last=Ekspress|first=Eesti|url=https://ekspress.delfi.ee/a/93990645|title=Olümpia 1904. aasta moodi: tohutus tolmus jooksnud maratoonareid turgutati rotimürgi ja brändiga|website=Eesti Ekspress|date=13 July 2021|access-date=25 November 2022|language=et|last2=Aesma|first2=Madis}}</ref><ref name="Magazine Abbott 2012">{{cite web|last=Magazine|first=Smithsonian|url=https://www.smithsonianmag.com/history/the-1904-olympic-marathon-may-have-been-the-strangest-ever-14910747/|title=The 1904 Olympic Marathon May Have Been the Strangest Ever|website=Smithsonian Magazine|date=7 August 2012|access-date=25 November 2022|last2=Abbott|first2=Karen}}</ref><ref name="Arhiiv 1996">{{cite web|url=https://www.postimees.ee/2470779/nuudisaegsete-olumpiamangude-aastasada-1904-st-louis-maraton-jalle-meeldejaavaim-olumpiavoistlus-kilde-st-louisi-olumpiamangudelt|title=NÜÜDISAEGSETE OLÜMPIAMÄNGUDE AASTASADA 1904 ST. LOUIS, Maraton jälle meeldejäävaim olümpiavõistlus, KILDE ST. LOUISI OLÜMPIAMÄNGUDELT|website=Arhiiv|date=23 February 1996|access-date=25 November 2022|language=et}}</ref> == Võistluse taust ja olud == [[Fail:1904_Olympic_Marathon_participants,_Len_Tau_(left)_and_Jan_Mashiani_of_the_Tswana_tribe_of_South_Africa.jpg|alt=1904 marathon participants Tau and Mashiani stand in a stadium looking at the camera, both wearing hats|pisi|200x200px|Mashiani ja Taunyane enne võistlust<ref name=":1">{{Cite journal|last=van der Merwe|first=Floris J.G.|url=http://isoh.org/wp-content/uploads/2015/04/5.pdf|title=Africa's First Encounter with the Olympic Games In....1904|journal=[[Journal of Olympic History]]|volume=September 1999|date=1999|access-date=May 22, 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210522125200/http://isoh.org/wp-content/uploads/2015/04/5.pdf|archive-date=May 22, 2021|via=International Society of Olympic Historians – ISOH|url-status=live}}</ref>]] [[Fail:1904_Olympics-_Thomas_J._Hicks,_Boston,_winner_of_the_Marathon_Race_resting_in_a_car_after_the_finish.jpg|alt=A gaunt man sits in an automobile looking exhausted, with a group of men surrounding him, looking considerably healthier. All are looking at the camera.|pisi|Hicks autos puhkamas pärast võitu]] Võistlus korraldati Saint Louises, kuna samal ajal toimus seal [[maailmanäitus]]. Selles osalesid esimest korda [[Kuuba]] ja [[Lõuna-Aafrika]] võistlejad, samuti osalesid sellel esimest korda kaks mustanahalist: [[Len Taunyane]] ja [[Jan Mashiani]], kes viibisid linnas, kuna osalesid Lõuna-Aafrika Maailmanäituse delegatsioonis.<ref name=":1" /><ref name=":0">{{Cite book|last1=Matthews|first1=George R.|year=2003|title=St. Louis Olympics 1904|publisher=Arcadia Pub|location=Chicago, IL|isbn=0-7385-2329-1|access-date=May 22, 2021|url=https://www.worldcat.org/oclc/52447869|last2=Marshall|first2=Sandra|oclc=52447869|archive-url=https://web.archive.org/web/20220314173226/https://www.worldcat.org/title/st-louis-olympics-1904/oclc/52447869|archive-date=March 14, 2022|url-status=live}}</ref> Maratonidistants polnud toona veel standardina fikseeritud, Saint Louises oli see 40 km. Võistlus algas kell kolm päeval, palaval ajal, samas kui enamik tänapäevaseid maratone algab [[Hommik|hommikul]], et kasutada jahedamat aega. Esmalt tehti viis ringi [[Staadion|staadionil]], seejärel jätkus jooks [[Tolm|tolmustel]] teedel, samal ajal kui [[Kohtunik (sport)|kohtunikud]] sõitsid jooksjate järel ja ees, keerutades üles tolmupilvi, mis muutsid palavad (32 kraadi sooja) ja niisked olud veel raskemaks. Rada polnud võistluse ajaks muule liiklusele suletud ja teed olid kehva kvaliteediga, jooksjad pidid pidevalt jälgima, et ei põrkaks kokku [[Vanker|vankrite]], [[Auto|autode]], [[Rong|rongide]] ja [[Koer|koeri]] jalutavate inimestega.<ref name="Magazine Abbott 2012" /><ref name="Ekspress Aesma 2021" /> == Maratoni kulg ja võistlejad == Fred Lorz ületas kolme tunni ja 13 minuti järel esimesena finišijoone ja [[Theodore Roosevelt|toonase presidendi]] tütar [[Alice Roosevelt]] oli juba [[Kuldmedal|kuldmedalit]] tema kaela riputamas, kui sai teatavaks, et Lorz oli pettusega võitnud. Ilmnes, et tal olid tekkinud vahepeal [[Spastiline halvatus|krambid]] ja võistluse katkestanud, ta istus autosse ja lehvitas tagasi staadionile sõites pealtvaatajatele, aga kuna mõne aja pärast läks auto rikki, jätkas ta võistlust ning ületas joostes finišijoone. Lorz väitis, et oli teinud vaid nalja, kuid sai siiski eluaegse võistluskeelu, mis hiljem kärbiti ühe aasta peale. Järgmisel aastal võitis ta [[Bostoni maraton]]i.<ref name="LAT">{{cite news|last=Cronin|first=Brian|url=http://latimesblogs.latimes.com/sports_blog/2010/08/sports-legend-revealed-a-marathon-runner-nearly-died-because-of-drugs-he-took-to-help-him-win.html|title=Sports Legend Revealed: A marathon runner nearly died|newspaper=[[Los Angeles Times]]|date=2010-08-10|access-date=31 August 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20111016041131/http://latimesblogs.latimes.com/sports_blog/2010/08/sports-legend-revealed-a-marathon-runner-nearly-died-because-of-drugs-he-took-to-help-him-win.html|archive-date=October 16, 2011|location=Los Angeles|author5=The Fabulous Forum|url-status=live}}</ref> Maratoni võitis Thomas Hicks, kuid kasutas sealjuures abivahendeid, mida tänapäeval poleks lubatud. 13 kilomeetrit enne finišit oli ta võistlust juhtimas, kuid katkestamast takistasid vaid ta treenerid, kes söötsid talle koos brändi ja munavalgega mitu doosi rotimürki (strühniin), mis väikestes kogustes stimuleerib närvisüsteemi. Hicks kannatas hallutsinatsioonide all ja komberdas võistluse lõpuni, ületades finišijoone toetajate najal. Võistluse käigus vähenes ta kehakaal üle kolme kilogrammi ja pärast võistlust oleks ta arvatavasti surnud, kui poleks staadionil arstiabi saanud.<ref name="Mentalfloss">{{cite web|author=Aliya Whiteley|url=http://mentalfloss.com/uk/sport/35532/the-strange-story-of-the-1904-olympic-games-marathon|title=The Strange Story of the 1904 Olympic Games Marathon|publisher=Mentalfloss|access-date=January 20, 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20161011025302/http://mentalfloss.com/uk/sport/35532/the-strange-story-of-the-1904-olympic-games-marathon|archive-date=October 11, 2016|year=2015|url-status=dead}}</ref><ref name="Ekspress Aesma 2021" /> Maratonil osalenud Kuuba [[kirjakandja]] [[Andarín Carvajal]] (mõnedes allikates ka Felix Carvajal)<ref name="Today I Found Out 2016">{{cite web|url=https://www.todayifoundout.com/index.php/2016/05/felix-carvajal-mailman-stopped-talk-crowd-stole-peach-took-nap-still-somehow-managed-come-fourth-1904-olympic-marathon/|title=The Trials and Tribulations of 1904 Olympic Marathon Runners|website=Today I Found Out|date=6 May 2016|access-date=25 November 2022}}</ref> jõudis võistlusele viimasel hetkel, kuna jäi [[Hasartmäng|hasartmängudega]] [[New Orleans|New Orleansis]] rahast ilma ja oli sunnitud Saint Louise hääletades sõitma. Võistluspaika saabus ta joostes ja argiriietes, olles pükstel sääred maha lõiganud, et need lühikesteks muuta. Kuna ta polnud 40 tundi söönud, palus ta ühelt [[pealtvaataja]]lt [[Virsik|virsikuid]], kuid too keeldus, mispeale võistleja virsikud varastas ning põgenes. Hiljem tegi ta vahepeatuse puuviljaaias ja sõi riknenud õunu, mis põhjustasid tal [[kõhuvalu]] ning Carvajal pidi seetõttu vahepeal pikali heitma ja magama. Sellele kõigele vaatamata suutis ta neljandale kohale joosta.<ref name="Mentalfloss" /><ref>{{cite book|last1=Martin|first1=David E.|date=2000|title=The Olympic Marathon|publisher=Human Kinetics|isbn=9780880119696|page=[https://archive.org/details/olympicmarathon00mart/page/50 50]|url=https://archive.org/details/olympicmarathon00mart|last2=Gynn|first2=Roger W. H.|url-access=registration}}</ref> Aasta varem Bostoni maratoni võitnud [[John Lordan]] oli sunnitud haigestumise tõttu 15 kilomeetri järel katkestama, tolmu tõttu katkestas ka 1902. aasta Bostoni maratoni võitnud [[Sam Mellor]]. Tolmu tõttu tekkis eluohtlik terviserike ka [[William Garcia]]l, kes leiti raskes seisundis tee pealt.<ref name="Magazine Abbott 2012" /> Lõuna-Aafrika jooksjad [[Len Taunyane]] ja [[Jan Mashiani]] saavutasid vastavalt üheksanda ja kaheteistkümnenda koha – Taunyane pidi vahepeal paar kilomeetrit maratonirajalt kõrvale kalduma, kuna teda ajasid hulkuvad koerad taga.<ref name="LAT" /> == Tulemused == {| class="wikitable sortable" style="text-align:center" ! Koht || Sportlane || Riik || Aeg |- |1.||align=left| [[Thomas J. Hicks|Thomas Hicks]] ||align=left| {{PisiLipp|USA|1896}} || 3:28.53 |- |2.||align=left| [[Albert Corey]]|| align="left" | {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 3:34.52 |- |3.||align=left| [[Arthur L. Newton|Arthur Newton]]|| align="left" | {{PisiLipp|USA|1896}} || 3:47.33 |- |4.||align=left| [[Andarín Carvajal]]|| align="left" | {{PisiLipp|Kuuba}} || rowspan="11" data-sort-value="4:00:00" | Teadmata |- |5.||align=left| [[Dimitrios Veloulis]]|| align="left" | [[File:Flag of Greece (1822-1978).svg|20px]] [[Kreeka Kuningriik|Kreeka]] |- |6.||align=left| [[David Kneeland]]|| align="left" | {{PisiLipp|USA|1896}} |- |7.||align=left| [[Harry Brawley]]|| align="left" | {{PisiLipp|USA|1896}} |- |8.||align=left| [[Sidney Hatch]]|| align="left" | {{PisiLipp|USA|1896}} |- |9.||align=left| [[Len Tau|Len Taunyane]]|| align="left" | [[File:Flag of the United Kingdom.svg|25px]] [[Kapimaa]] |- |10.||align=left| [[Christos Zechouritis]]|| align="left" | [[File:Flag of Greece (1822-1978).svg|20px]] [[Kreeka Kuningriik|Kreeka]] |- |11.||align=left| [[Harry Devlin]]|| align="left" | {{PisiLipp|USA|1896}} |- |12.||align=left| [[Jan Mashiani]]|| align="left" | [[File:Flag of the United Kingdom.svg|25px]] [[Kapimaa]] |- |13.||align=left| [[John Furla]]|| align="left" | {{PisiLipp|USA|1896}} |- |14.||align=left| [[Andrew Oikonomou]]|| align="left" | [[File:Flag of Greece (1822-1978).svg|20px]] [[Kreeka Kuningriik|Kreeka]] |- | {{abbr|DSQ|Disqualified}} ||align=left| [[Frederick Lorz]]|| align="left" | {{PisiLipp|USA|1896}} || 3:13:00 |- |rowspan=17 data-sort-value=15| — ||align=left| [[Edward P. Carr]]|| align="left" | {{PisiLipp|USA|1896}} || rowspan="17" data-sort-value="8:99:00" | {{abbr|DNF|Katkestasid}} |- |align=left| [[Georgios Drosos]]|| align="left" | [[File:Flag of Greece (1822-1978).svg|20px]] [[Kreeka Kuningriik|Kreeka]] |- |align=left| [[Robert Fowler]] ||align=left| {{PisiLipp|USA|1896}} |- |align=left| [[John Foy]]|| align="left" | {{PisiLipp|USA|1896}} |- |align=left| [[William Garcia]]|| align="left" | {{PisiLipp|USA|1896}} |- |align=left| [[Kharilaos Giannakas]]|| align="left" | [[File:Flag of Greece (1822-1978).svg|20px]] [[Kreeka Kuningriik|Kreeka]] |- |align=left| [[Bertie Harris]]|| align="left" | [[File:Flag of the United Kingdom.svg|25px]] [[Kapimaa]] |- |align=left| [[Thomas J. Kennedy]]|| align="left" | {{PisiLipp|USA|1896}} |- |align=left| [[John Lordon]]|| align="left" | {{PisiLipp|USA|1896}} |- |align=left| [[Ioannis Loungitsas]]|| align="left" | [[File:Flag of Greece (1822-1978).svg|20px]] [[Kreeka Kuningriik|Kreeka]] |- |align=left| [[Georgios Louridas]]|| align="left" | [[File:Flag of Greece (1822-1978).svg|20px]] [[Kreeka Kuningriik|Kreeka]] |- |align=left| [[Samuel Mellor]]|| align="left" | {{PisiLipp|USA|1896}} |- |align=left| [[Frank Pierce]]|| align="left" | {{PisiLipp|USA|1896}} |- |align=left| [[Petros Pipiles]]|| align="left" | [[File:Flag of Greece (1822-1978).svg|20px]] [[Kreeka Kuningriik|Kreeka]] |- |align=left| [[Guy Porter]]|| align="left" | {{PisiLipp|USA|1896}} |- |align=left| [[Michael Spring]]|| align="left" | {{PisiLipp|USA|1896}} |- |align=left| [[Georgios Vamkaitis]]|| align="left" | [[File:Flag of Greece (1822-1978).svg|20px]] [[Kreeka Kuningriik|Kreeka]] |- |rowspan=8 data-sort-value=33| — ||align=left| Louis Crancer ||align=left| {{PisiLipp|USA|1896}} || rowspan="8" data-sort-value="9:99:99" | {{abbr|DNS|Ei startinud}} |- |align=left| [[John Daly]]|| align="left" | {{PisiLipp|Suurbritannia}} |- |align=left| William Heritage ||align=left| {{PisiLipp|USA|1896}} |- |align=left| John Kennedy ||align=left| {{PisiLipp|USA|1896}} |- |align=left| Konstantinos Lontos ||align=left| {{PisiLipp|USA|1896}} |- |align=left| William Meyer ||align=left| {{PisiLipp|USA|1896}} |- |align=left| [[Billy Sherring]]|| align="left" | [[File:Flag of Canada (1868–1921).svg|25px]] [[Kanada]] |- |align=left| Dimitrios Tsokas ||align=left| [[File:Flag of Greece (1822-1978).svg|20px]] [[Kreeka Kuningriik|Kreeka]] |} == Pilte == <gallery mode="packed" widths="200" heights="195"> Fail:1904 Olympics- Runners lined up at start of Marathon Race, receiving instructions immediately prior to start.jpg|alt=|Enne starti Fail:First runners leaving the stadium during the 1904 Olympic Marathon Race. (Mellor and Spring in front of referees' automobile).jpg|alt=|Mellor ja Newton kohtunike auto ees Fail:Carvajal1904.jpg|alt=|[[Andarín Carvajal]] rööbastel Fail:Marathon Hicks1904.jpg|Hicksi toetavad saatjad maratoni ajal Fail:1904 Andarín Carvajal.JPG|Triiksärgis ja lühikeseks lõigatud pükstega Carvajal </gallery> == Vaata ka == * [[doping]] * [[Shizo Kanakuri]] == Viited == <references /> [[Kategooria:1904. aasta suveolümpiamängud]] [[Kategooria:Maratonijooks]] rql2chwo8flpww399q264kopsh4xsgi KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele 0 646676 7166365 7165631 2026-06-03T09:36:36Z LeeMarx 59920 /* Erakonna registreerimine */ 7166365 wikitext text/x-wiki o9y{{Partei | nimi = KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele | nimi_keeles = | logo = | logo_suurus = | staatus = | juhi nimetus = <!-- vaikimisi "Esimees" --> | juht = [[Eduard Fedotov]] | peasekretär = | asutamine = [[8. mai]] [[2023]] | lõpetamine = | peakorter = [[Tallinn]] | ideoloogia = [[Eesti neutraliteet]], [[NATO]]-vastasus, [[konservatism|traditsioonilised väärtused]] | koalitsioon = | europarlament = | kohti1_kus = [[Riigikogu]]s | kohti1 = 0 | kohti2_kus = [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendis]] | kohti2 = 0 | liikmeid = 741 <small>(2026)</small> | meediakanal = | kodulehekülg = [https://www.eekoos.ee/ eekoos.ee] | värvus = }} '''KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele''' ehk '''KOOS erakond''' on [[Eesti]] [[erakond]], mis registreeriti [[8. mai]]l [[2023]]. Erakond sai alguse poliitilisest liikumisest '''Koos/Вместе''', mida Eesti ajakirjanduses on kirjeldatud [[Kreml]]i-meelsena.<ref name="Ekspress2022">{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120105954/meid-on-veel-liiga-vara-maha-kanda-kremlimeelsed-pingutavad-erakonna-rajamise-nimel |pealkiri=„Meid on veel liiga vara maha kanda“. Kremlimeelsed pingutavad erakonna rajamise nimel |väljaanne=Eesti Ekspress |aeg=3.12.2022 |vaadatud=1.06.2026}}</ref><ref name="Reporter2022">{{Netiviide |url=https://reporter.kanal2.ee/7515495/reporter-eestis-tegutsevad-kremlimeelsed-videoblogijad |pealkiri=Reporter: Eestis tegutsevad kremlimeelsed videoblogijad |väljaanne=Reporter |aeg=4.05.2022 |vaadatud=1.06.2026}}</ref> Erakonna avalike eestvedajate hulka on kuulunud [[Aivo Peterson]], [[Oleg Ivanov]] ja [[Eduard Fedotov]].<ref name="ERRIvanov2023">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608983237/erakonna-koos-juht-ivanov-lahkus-venemaale-ja-juhib-erakonda-sealt |pealkiri=Erakonna Koos juht Ivanov lahkus Venemaale ja juhib erakonda sealt |väljaanne=ERR |aeg=19.05.2023 |vaadatud=1.06.2026}}</ref><ref name="KoosKoduleht">{{Netiviide |url=https://www.eekoos.ee/ |pealkiri=KOOS Erakond |väljaanne=KOOS erakond |vaadatud=1.06.2026}}</ref> == Ajalugu == === Liikumine Koos/Вместе === Poliitiline liikumine [[Liikumine Koos/Вместе|Koos/Вместе]] loodi [[19. mai]]l [[2022]]. Liikumisega seostati mittetulundusühingut Koos Rahu Eest Eestis ning selle avalike eestvedajatena esinesid [[Aivo Peterson]] ja [[Oleg Ivanov]].<ref name="Ekspress2022" /><ref name="Reporter2022" /> [[2022]]. aasta lõpus püüti liikumist registreerida [[erakond|erakonnana]]. [[30. november|30. novembril]] [[2022]] jättis [[Tartu Maakohus|Tartu Maakohtu]] registriosakond erakonna registreerimata, sest liikmete arv jäi alla seaduses nõutud vähemalt 500 liikme piiri.<ref name="EkspressReg2022">{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120109138/eesti-putinistide-erakonda-ei-registeeritud-ja-riigikogu-valimistel-nad-osaleda-ei-tohi |pealkiri=Eesti putinistide erakonda ei registreeritud ja riigikogu valimistel nad osaleda ei tohi? |väljaanne=Eesti Ekspress |aeg=1.12.2022 |vaadatud=1.06.2026}}</ref> [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta Riigikogu valimisteks]] moodustas liikumine ühise nimekirja [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]]ga. Ühisnimekirja üks tuntumaid kandidaate oli Peterson, kes kandideeris [[Valimisringkond nr 7|Ida-Virumaa valimisringkonnas]].<ref name="RK2023">{{Netiviide |url=https://rk2023.valimised.ee/et/detailed-voting-result/electoral_district/7/votes-by-candidates/party/16 |pealkiri=Riigikogu valimised 2023. Valimisringkond nr 7 |väljaanne=Valimised.ee |aeg=2023 |vaadatud=1.06.2026}}</ref> Liikumise programm rõhutas [[Eesti]] [[neutraliteet]]i ja sõjalistesse liitudesse mittekuulumist, mis tähendaks [[NATO]]-st väljaspool olemist. Programmis toetati ka [[Eesti kodakondsus]]e andmist kõigile Eestis [[1991]]. aastal elanud inimestele, [[kodakondsuseta isik]]ute ehk nn [[hall pass|halli passi]] institutsiooni kaotamist, [[traditsioonilised väärtused|traditsiooniliste väärtuste]] ja perekonna kaitset, religiooni ning kultuuri- ja ajaloopärandi säilitamist. Kaitsekulutuste ülempiiriks pakuti 1% [[sisemajanduse kogutoodang]]ust.<ref name="KoosProgramm">{{Netiviide |url=https://www.eekoos.ee/program.php |pealkiri=Programm |väljaanne=KOOS erakond |vaadatud=1.06.2026}}</ref> === Erakonna registreerimine === [[8. mai]]l [[2023]] registreeriti erakond nimega '''KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele'''. Algul sooviti nimeks võtta Eesti Patriootide Erakond KOOS, kuid seda avaldust registriosakond ei kinnitanud. Nime muutmise ja uue avalduse esitamise järel tekkis avalik arutelu selle üle, kas erakonna liikmeks võis sattuda inimesi, kes polnud selleks ise teadlikult soovi avaldanud. Juhtum tõi esile puudusi erakondade registreerimise kontrollisüsteemis.<ref name="ERRReg2023">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608986075/erakonna-koos-asutamine-toi-esile-puudused-erakondade-registreerimises |pealkiri=Erakonna KOOS asutamine tõi esile puudused erakondade registreerimises |väljaanne=ERR |aeg=23.05.2023 |vaadatud=1.06.2026}}</ref><ref name="Ohtuleht2023">{{Netiviide |url=https://www.ohtuleht.ee/1084963/palju-toredaid-inimesi-koos-uues-erakonnas-on-neli-tapjat-kolm-vagistajat-lisaks-karjakaupa-narkodiilereid-ja-vargaid-roolijoodikuid-ei-jaksa-eraldi-nimetadagi |pealkiri=Palju toredaid inimesi koos?! Uues erakonnas on neli tapjat, kolm vägistajat, lisaks karjakaupa narkodiilereid ja vargaid |väljaanne=Õhtuleht |aeg=11.05.2023 |vaadatud=1.06.2026}}</ref> Erakonna kodulehe andmetel kanti KOOS erakond erakondade registrisse 8. mail 2023. Samal lehel on erakonna liikmete arvuks märgitud 741 inimest ning registrikoodiks 80626222.<ref name="KoosKoduleht" /> Oleg Ivanov lahkus 2023. aasta mais Eestist [[Venemaa]]le. Ta põhjendas lahkumist hirmuga, et ta võidakse vahistada nagu Aivo Peterson, ning teatas, et juhib erakonda Venemaalt.<ref name="ERRIvanov2023" /> Avalikke äri- ja registriandmeid vahendavate portaalide järgi on erakonna juhatuse liikmetena märgitud [[Eduard Fedotov]], [[Igor Hopp]] ja [[Margus Liiva]].<ref name="Teatmik">{{Netiviide |url=https://www.teatmik.ee/et/personlegal/80626222-KOOS-organisatsioon-osutab-suver%C3%A4%C3%A4nsusele |pealkiri=KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele |väljaanne=Teatmik.ee |vaadatud=1.06.2026}}</ref><ref name="Inforegister">{{Netiviide |url=https://www.inforegister.ee/80626222-KOOS-ERAKOND/ |pealkiri=KOOS erakond |väljaanne=Inforegister |vaadatud=1.06.2026}}</ref> == Valimistel osalemine == === Riigikogu valimised 2023 === [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta Riigikogu valimistel]] kandideerisid liikumise Koos/Вместе esindajad [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]] nimekirjas. Peterson kogus [[Ida-Virumaa]] valimisringkonnas 3968 häält, mis oli ringkonnas [[Mihhail Stalnuhhin]]i järel teine tulemus, kuid ta ei osutunud valituks.<ref name="RK2023" /> === Euroopa Parlamendi valimised 2024 === [[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] kandideeris Aivo Peterson erakonna Koos ainsa kandidaadina. Ta kogus üle 11 000 hääle, kuid erakond mandaati ei saanud.<ref name="EP2024">{{Netiviide |url=https://ep2024.valimised.ee/et/election-result |pealkiri=Euroopa Parlamendi valimised 2024. Hääletamis- ja valimistulemus |väljaanne=Valimised.ee |aeg=2024 |vaadatud=1.06.2026}}</ref><ref name="Propastop2024">{{Netiviide |url=https://www.propastop.org/2024/06/10/12643/ |pealkiri=Aivo Petersoni 11 507 häält: kellele pettumus, kellele kergendus |väljaanne=Propastop |aeg=10.06.2024 |vaadatud=1.06.2026}}</ref> === Kohaliku omavalitsuse volikogude valimised 2025 === [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] osales erakond Koos mitmes omavalitsuses. Üleriigilises erakondade tulemuste arvestuses sai erakond hääli, kuid ei kuulunud suurimate häältesaajate hulka.<ref name="KOV2025">{{Netiviide |url=https://kov2025.valimised.ee/et/election-result-by-party |pealkiri=Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised 2025. Hääletamistulemus erakonniti |väljaanne=Valimised.ee |aeg=2025 |vaadatud=1.06.2026}}</ref> == Rahastamine ja pangakonto vaidlus == [[2026]]. aastal pöördus erakond [[Vabariigi Valimiskomisjon]]i ja [[Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon]]i poole, sest erakonnal ei õnnestunud avada pangakontot Eestis tegutsevates krediidiasutustes. Pankade vastustes viidati [[rahapesu]] ja [[terrorismi rahastamine|terrorismi rahastamise]] tõkestamise nõuetele ning pankade riskipoliitikale. Erakonna juhatuse liige Igor Hopp väitis, et konto puudumine raskendab erakonna tegevust ja valimistel osalemist, sh kautsjoni tasumist.<ref name="ERRPangad2026">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610010949/pangad-keelduvad-terrorismiohule-viidates-erakonnale-koos-konto-avamisest |pealkiri=Pangad keelduvad terrorismiohule viidates erakonnale Koos konto avamisest |autor=Märten Hallismaa |väljaanne=ERR |aeg=30.04.2026 |vaadatud=1.06.2026}}</ref> Erakonna kodulehel oli samal ajal avaldatud annetuste tegemiseks pangakonto number, mille saajaks oli märgitud KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele.<ref name="KoosKoduleht" /> == Aivo Petersoni ja Dmitri Rootsi kriminaalasi == [[10. märts]]il [[2023]] pidas [[Kaitsepolitseiamet]] kinni Aivo Petersoni, [[Dmitri Rootsi]] ja [[Venemaa]] kodaniku [[Andrey Andronov]]i. Petersoni ja Rootsit kahtlustati Eesti Vabariigi vastase suhte loomises, Andronovit välismaalasena Eesti-vastases tegevuses.<ref name="ERRKapo2023">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608911222/kapo-pidas-kinni-eesti-vastase-suhte-loomises-kahtlustatava-aivo-petersoni |pealkiri=Kapo pidas kinni Eesti-vastase suhte loomises kahtlustatava Aivo Petersoni |väljaanne=ERR |aeg=10.03.2023 |vaadatud=1.06.2026}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120155778/kapo-pidas-kinni-aivo-petersoni |pealkiri=Kapo pidas kinni Aivo Petersoni |väljaanne=Delfi |aeg=10.03.2023 |vaadatud=1.06.2026}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/7729728/kaitsepolitsei-pidas-eesti-vastase-suhte-loomises-kahtlustatuna-kinni-aivo-petersoni |pealkiri=Kaitsepolitsei pidas Eesti-vastase suhte loomises kahtlustatuna kinni Aivo Petersoni |väljaanne=Postimees |aeg=10.03.2023 |vaadatud=1.06.2026}}</ref> [[7. september|7. septembril]] [[2023]] saatis [[Riigiprokuratuur]] kriminaalasja kohtusse. Süüdistuse järgi abistasid Peterson ja Rootsi 2022. aasta oktoobrist 2023. aasta 10. märtsini [[Venemaa Föderatsioon]]ilt saadud suuniste alusel teadlikult ja organiseeritult Venemaad ning Venemaa ametiasutuste ülesandel tegutsenud inimesi Eesti Vabariigi iseseisvuse, sõltumatuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud vägivallata tegevuses.<ref name="ERRSüüdistus2023">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609092509/aivo-peterson-sai-suudistuse-riigireetmises |pealkiri=Aivo Peterson sai süüdistuse riigireetmises |väljaanne=ERR |aeg=7.09.2023 |vaadatud=1.06.2026}}</ref> Süüdistuse kohaselt osalesid nad mõjutustegevuses, mille eesmärk oli luua Eestis Venemaa välis- ja julgeolekupoliitika narratiive ning [[Venemaa propaganda|propagandasõnumeid]] toetav poliitiline ühendus. Selle kaudu taheti süüdistuse järgi luua Venemaale võimalus ohustada Eesti põhiseaduslikku korda, sekkuda Eesti sisepoliitikasse ja mõjutada välispoliitikat.<ref name="ERRSüüdistus2023" /> Koosi juurde kavandatud tsiviilkaitseüksust sooviti prokuratuuri käsitluses avalikkusele esitleda heategevusliku organisatsioonina, kuid võimuvaakumi olukorras pidi see täitma armee rolli.<ref name="ERRProkuror2025">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609705890/prokuror-petersoni-loodav-uksus-pidi-taitma-voimuvaakumis-armee-rolli |pealkiri=Prokurör: Petersoni loodav üksus pidi täitma võimuvaakumis armee rolli |väljaanne=ERR |aeg=27.05.2025 |vaadatud=1.06.2026}}</ref> [[11. detsember|11. detsembril]] [[2025]] tunnistas [[Harju Maakohus]] Petersoni ja Rootsi [[riigireetmine|riigireetmises]] süüdi. Petersonile mõisteti 14-aastane vangistus, Rootsile 11-aastane vangistus ja Andronovile 11 aasta, 5 kuu ja 23 päeva pikkune vangistus.<ref name="Maakohus2025">{{Netiviide |url=https://www.kohus.ee/ajakirjanikule/uudised/kohus-moistis-aivo-petersoni-dmitri-rootsi-ja-andrey-andronovi-pikaks-ajaks |pealkiri=Kohus mõistis Aivo Petersoni, Dmitri Rootsi ja Andrey Andronovi pikaks ajaks vangi |väljaanne=Kohus.ee |aeg=11.12.2025 |vaadatud=1.06.2026}}</ref><ref name="ERRSüüdi2025">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609882423/kohus-moistis-aivo-petersoni-riigireetmises-suudi |pealkiri=Kohus mõistis Aivo Petersoni riigireetmises süüdi |väljaanne=ERR |aeg=11.12.2025 |vaadatud=1.06.2026}}</ref> [[17. aprill]]il [[2026]] jättis [[Tallinna Ringkonnakohus]] süüdimõistmise riigireetmises jõusse. Ringkonnakohus muutis maakohtu otsust tsiviilkaitseüksuse loomist puudutavas osas ja kvalifitseeris Petersoni ning Rootsi tegevuse Eesti Vabariigi põhiseadusliku korra vastase ühenduse loomist ettevalmistavaks tegevuseks. Petersoni lõplikuks karistuseks jäi 16 aastat vangistust ja Rootsi lõplikuks karistuseks 10 aastat vangistust.<ref name="Ringkonnakohus2026">{{Netiviide |url=https://www.kohus.ee/ajakirjanikule/uudised/ringkonnakohus-muutis-aivo-petersonile-ja-dmitri-rootsile-moistetud |pealkiri=Ringkonnakohus muutis Aivo Petersonile ja Dmitri Rootsile mõistetud karistust |väljaanne=Kohus.ee |aeg=17.04.2026 |vaadatud=1.06.2026}}</ref><ref name="ERRRingkond2026">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609999282/ringkonnakohus-suurendas-aivo-petersoni-karistust-16-aastale |pealkiri=Ringkonnakohus suurendas Aivo Petersoni karistust 16 aastale |väljaanne=ERR |aeg=17.04.2026 |vaadatud=1.06.2026}}</ref> [[2026]]. aasta mais esitasid Peterson, Rootsi ja prokuratuur ringkonnakohtu otsuse peale [[kassatsioonkaebus]]ed [[Riigikohus|Riigikohtule]]. Andronov ringkonnakohtu otsust edasi ei kaevanud.<ref name="ERRRiigikohus2026">{{Netiviide |url=https://news.err.ee/1610029000/treason-case-peterson-rootsi-and-prosecutor-file-supreme-court-appeals |pealkiri=Treason case: Peterson, Rootsi and prosecutor file Supreme Court appeals |väljaanne=ERR News |aeg=20.05.2026 |vaadatud=1.06.2026 |keel=en}}</ref> Erakond Koos on Petersoni kriminaalasja nimetanud poliitiliseks tagakiusamiseks ning väitnud, et ta ei ole süüdi.<ref name="KoosPeterson2026">{{Netiviide |url=https://www.eekoos.ee/articles.php?n=179 |pealkiri=Aivo Petersoni tagakiusamine – see on riiklik repressioon |väljaanne=KOOS erakond |aeg=18.04.2026 |vaadatud=1.06.2026}}</ref> == Vaata ka == * [[Aivo Peterson]] * [[Oleg Ivanov]] * [[Dmitri Rootsi]] * [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]] * [[Riigireetmine]] * [[Mõjutustegevus]] * [[Venemaa propaganda]] * [[Eesti erakonnad]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.eekoos.ee/ KOOS erakonna koduleht] * [https://www.eekoos.ee/program.php KOOS erakonna programm] * [https://ariregister.rik.ee/est/company/80626222 KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele äriregistris] {{Eesti erakonnad}} {{JÄRJESTA:Koos organisatsioon osutab suveräänsusele}} [[Kategooria:Eesti erakonnad]] 4e3ts3aeki0c4mqp8yrszi27seegtf6 Slovakkia jäähokikoondis 0 647495 7165989 7165553 2026-06-02T13:11:54Z Hokimees 218442 /* Maailmameistrivõistlustel */ 7165989 wikitext text/x-wiki {{Jäähokikoondis | nimi = Slovakkia jäähokikoondis | märk = Coat_of_arms_of_Slovakia.svg | hüüdnimi = ''Naši chlapci'' | jäähokiliit = [[Slovakkia jäähokiliit]] | liit_asutatud = | alaliit = | koduhall = [[Ondrej Nepela Arena]] | peamänedžer = | peatreener = [[Vladimír Országh]] | abitreener = | kapten = [[Marek Hrivík]] | rekordinternatsionaal = [[Dominik Graňák]] | rekord mänge = 184 | enim punkte = [[Miroslav Šatan]] | rekord punkte = 162 | parim väravakütt = [[Miroslav Šatan]] | parim väravaid = 85 | noorim koondislane = | IIHF edetabeli koht = 9. | IIHF edetabeli aeg = 26. mai 2025 | IIHF parim koht = 3. | IIHF parim aeg = 2004 | IIHF halvim koht = 11. | IIHF halvim aeg = 2017 | vorm = [[Pilt:Slovakia_national_ice_hockey_team_jerseys_2022_IHWC.png|150px|Slovakkia koondise võistlusriietus 2022. aasta maailmameistrivõistlustel]] | värvid = {{color box|#FFFFFF}} {{color box|#0B3C81}} {{color box|#B3261F}} | esimene kohtumine = {{jh-p|SVK}} 2:2 {{jh|FRA}} | esimene koht- ja aeg = [[Rouen]], 12. veebruar 1993 | suurim võit = {{jh-p|SVK}} 20:0 {{jh|BUL}} | suurim võit koht- ja aeg = [[Poprad]], 18. märts 1994 | suurim kaotus = {{jh-p|CZE}} 8:0 {{jh|SVK}} | suurim kaotus koht- ja aeg = [[Kloten]], 2. mai 2009 | MM-ile kvalifitseerunud = 32 korda | esmakordselt MM-ile kvalifitseerunud = 1994 | parim tulemus MM-il = {{kuld}} 1. koht ([[2002. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2002]]) | OM-ile kvalifitseerunud = 9 korda | esmakordselt OM-ile kvalifitseerunud = 1994 | parim tulemus OM-il = {{PronksOlümpia}} 3. koht ([[Jäähoki 2022. aasta taliolümpiamängudel|2022]]) | MK-le kvalifitseerunud = | esmakordselt MK-le kvalifitseerunud = | parim tulemus MK-l = }} '''Slovakkia meeste jäähokikoondis''' esindab [[Slovakkia]]t [[jäähoki]]s rahvusvahelistel võistlustel. Slovakkia on võitnud nelja medalit [[Jäähoki maailmameistrivõistlused|Jäähoki maailmameistrivõistlustel]], sealhulgas kuldmedali [[2002. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2002. aastal Rootsis]] ja pronksmedali [[Jäähoki 2022. aasta taliolümpiamängudel|2022. aasta talimängudel]]. == Tuntumad mängijad == {{Multicol|400px}} *[[Peter Bondra]] *[[Erik Černák]] *[[Zdeno Chára]] *[[Pavol Demitra]] *[[Marián Gáborík]] *[[Jaroslav Halák]] *[[Michal Handzuš]] *[[Marián Hossa]] *[[Július Hudáček]] *[[Žigmund Pálffy]] *[[Miroslav Šatan]] *[[Andrej Sekera]] *[[Juraj Slafkovský]] *[[Tomáš Záborský]] *[[Tomáš Tatar]] {{Multicol-end}} == Tulemused == === [[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Jäähoki olümpiamängudel|Olümpiamängudel]] === {| cellpadding="5" |- valign="top" | * [[Jäähoki 1994. aasta taliolümpiamängudel|1994]] – 6. koht * [[Jäähoki 1998. aasta taliolümpiamängudel|1998]] – 10. koht * [[Jäähoki 2002. aasta taliolümpiamängudel|2002]] – 13. koht * [[Jäähoki 2006. aasta taliolümpiamängudel|2006]] – 5. koht * [[Jäähoki 2010. aasta taliolümpiamängudel|2010]] – 4. koht * [[Jäähoki 2014. aasta taliolümpiamängudel|2014]] – 11. koht * [[Jäähoki 2018. aasta taliolümpiamängudel|2018]] – 11. koht * [[Jäähoki 2022. aasta taliolümpiamängudel|2022]] – {{PronksOlümpia}} pronksmedal * [[Jäähoki 2026. aasta taliolümpiamängudel|2026]] – 4. koht |} === [[Jäähoki maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] === {{veergude loend|laius=15em| * [[1994. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1994]] – C-sarja võit * [[1995. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1995]] – B-sarja võit * [[1996. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1996]] – 10. koht * [[1997. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1997]] – 9. koht * [[1998. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1998]] – 7. koht * [[1999. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1999]] – 7. koht * [[2000. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2000]] – {{hõbe}} hõbemedal * [[2001. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2001]] – 7. koht * [[2002. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2002]] – {{kuld}} '''maailmameister''' * [[2003. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2003]] – {{pronks}} pronksmedal * [[2004. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2004]] – 4. koht * [[2005. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2005]] – 5. koht * [[2006. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2006]] – 8. koht * [[2007. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2007]] – 6. koht * [[2008. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2008]] – 13. koht * [[2009. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2009]] – 10. koht * [[2010. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2010]] – 12. koht * [[2011. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2011]] – 10. koht * [[2012. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2012]] – {{hõbe}} hõbemedal * [[2013. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2013]] – 8. koht * [[2014. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2014]] – 9. koht * [[2015. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2015]] – 9. koht * [[2016. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2016]] – 9. koht * [[2017. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2017]] – 14. koht * [[2018. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2018]] – 9. koht * [[2019. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2019]] – 9. koht * [[2021. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2021]] – 8. koht * [[2022. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2022]] – 8. koht * [[2023. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2023]] – 9. koht * [[2024. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2024]] – 7. koht * [[2025. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2025]] – 11. koht * [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2026]] – 9. koht * [[2027. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2027]] – }} == Välislingid == * [https://www.hockeyslovakia.sk/sk/ Hockey Slovakkia koduleht] {{Jäähokikoondised}} [[Kategooria:Jäähokikoondised]] [[Kategooria:Slovakkia jäähoki]] 6ijal6p6ovpoi3nmqz0nsqikyt8wxfa Norra jäähokikoondis 0 647497 7165984 7165536 2026-06-02T13:06:33Z Hokimees 218442 /* 27px Olümpiamängudel */ 7165984 wikitext text/x-wiki {{täienda}} {{Jäähokikoondis | nimi = Norra jäähokikoondis | märk = | hüüdnimi = ''Isbjørnene'' | jäähokiliit = [[Norra jäähokiliit]] | liit_asutatud = | alaliit = | koduhall = | peamänedžer = | peatreener = [[Petter Thoresen]] | abitreener = [[Jonas Holøs]] <br> [[Ole-Kristian Tollefsen]] | kapten = [[Andreas Martinsen]] | rekordinternatsionaal = [[Tommy Jakobsen]] | rekord mänge = 135 | enim punkte = | rekord punkte = | parim väravakütt = | parim väravaid = | noorim koondislane = | IIHF edetabeli koht = 12. | IIHF edetabeli aeg = 26. mai 2025 | IIHF parim koht = 8. | IIHF parim aeg = 2012 | IIHF halvim koht = 21. | IIHF halvim aeg = 2004 | vorm = [[Pilt:Norway_national_ice_hockey_team_jerseys_2022_IHWC.png|150px|Norra koondise võistlusriietus 2022. aasta maailmameistrivõistlustel]] | värvid = {{color box|#ed0c48}} {{color box|#FFFFFF}} {{color box|#024383}} | esimene kohtumine = {{jh-p|TCH}} 7:0 {{jh|NOR}} | esimene koht- ja aeg = [[London]], 17. veebruar 1937 | suurim võit = {{jh-p|NOR}} 24:0 {{jh|BEL}} <small> <br> ([[Sofia]], 5. märts 1975)</small><br> {{jh-p|NOR}} 25:1 {{jh|CHN}} | suurim võit koht- ja aeg = [[Debrecen]], 22. aprill 2005 | suurim kaotus = {{jh-p|FIN}} 20:1 {{jh|NOR}} | suurim kaotus koht- ja aeg = [[Hämeenlinna]], 12. märts 1947 | MM-ile kvalifitseerunud = 72 korda | esmakordselt MM-ile kvalifitseerunud = 1937 | parim tulemus MM-il = {{pronks}} 3. koht ([[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2026]]) | OM-ile kvalifitseerunud = 12 korda | esmakordselt OM-ile kvalifitseerunud = 1952 | parim tulemus OM-il = | MK-le kvalifitseerunud = | esmakordselt MK-le kvalifitseerunud = | parim tulemus MK-l = }} '''Norra meeste jäähokikoondis''' esindab [[Norra]]t [[jäähoki]]s rahvusvahelistel võistlustel. [[Jäähoki maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] on parimaks tulemuseks 2026. aastal saavutatud 3. koht. == Tuntumad mängijad == {{Multicol|400px}} *[[Jonas Holøs]] *[[Ken André Olimb]] *[[Mathis Olimb]] *[[Mats Zuccarello]] {{Multicol-end}} == Tulemused == === [[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Jäähoki olümpiamängudel|Olümpiamängudel]] === {| cellpadding="5" |- valign="top" | * [[Jäähoki 1952. aasta taliolümpiamängudel|1952]] – 9. koht * [[Jäähoki 1956. aasta taliolümpiamängudel|1956]] – ei osalenud * [[Jäähoki 1960. aasta taliolümpiamängudel|1960]] – ei osalenud * [[Jäähoki 1964. aasta taliolümpiamängudel|1964]] – 10. koht * [[Jäähoki 1968. aasta taliolümpiamängudel|1968]] – 11. koht * [[Jäähoki 1972. aasta taliolümpiamängudel|1972]] – 8. koht * [[Jäähoki 1976. aasta taliolümpiamängudel|1976]] – ei osalenud * [[Jäähoki 1980. aasta taliolümpiamängudel|1980]] – 11. koht * [[Jäähoki 1984. aasta taliolümpiamängudel|1984]] – 12. koht * [[Jäähoki 1988. aasta taliolümpiamängudel|1988]] – 12. koht * [[Jäähoki 1992. aasta taliolümpiamängudel|1992]] – 9. koht | * [[Jäähoki 1994. aasta taliolümpiamängudel|1994]] – 11. koht * [[Jäähoki 1998. aasta taliolümpiamängudel|1998]] – kvalifitseeritud * [[Jäähoki 2002. aasta taliolümpiamängudel|2002]] – kvalifitseeritud * [[Jäähoki 2006. aasta taliolümpiamängudel|2006]] – kvalifitseeritud * [[Jäähoki 2010. aasta taliolümpiamängudel|2010]] – 10. koht * [[Jäähoki 2014. aasta taliolümpiamängudel|2014]] – 12. koht * [[Jäähoki 2018. aasta taliolümpiamängudel|2018]] – 8. koht * [[Jäähoki 2022. aasta taliolümpiamängudel|2022]] – kvalifitseeritud * [[Jäähoki 2026. aasta taliolümpiamängudel|2026]] – kvalifitseeritud |} === [[Jäähoki maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] === {{veergude loend|laius=15em| * [[1990. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1990]] – 8. koht * [[1991. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1991]] – 12. koht * [[1992. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1992]] – 10. koht * [[1993. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1993]] – 9. koht * [[1994. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1994]] – 11. koht * [[1995. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1995]] – 10. koht * [[1996. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1996]] – 10. koht * [[1997. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1997]] – 12. koht * [[1998. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1998]] – 21. koht * [[1999. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1999]] – 12. koht * [[2000. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2000]] – 10. koht * [[2001. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2001]] – 15. koht * [[2002. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2002]] – 22. koht * [[2003. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2003]] – 20. koht * [[2004. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2004]] – 20. koht * [[2005. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2005]] – 17. koht * [[2006. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2006]] – 11. koht * [[2007. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2007]] – 14. koht * [[2008. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2008]] – 8. koht * [[2009. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2009]] – 11. koht * [[2010. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2010]] – 9. koht * [[2011. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2011]] – 6. koht * [[2012. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2012]] – 8. koht * [[2013. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2013]] – 10. koht * [[2014. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2014]] – 12. koht * [[2015. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2015]] – 11. koht * [[2016. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2016]] – 10. koht * [[2017. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2017]] – 11. koht * [[2018. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2018]] – 13. koht * [[2019. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2019]] – 12. koht * [[2021. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2021]] – 13. koht * [[2022. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2022]] – 13. koht * [[2023. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2023]] – 13. koht * [[2024. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2024]] – 11. koht * [[2025. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2025]] – 12. koht * [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2026]] – {{pronks}} pronksmedal * [[2027. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2027]] – }} == Välislingid == * [https://www.hockey.no/landslag/a-landslaget-menn/ Hockey Norra koduleht] {{Jäähokikoondised}} [[Kategooria:Jäähokikoondised]] [[Kategooria:Norra jäähoki]] 64a8hk4bnzd80jcpbiai40xppobsi9q Mario Kadastik 0 647815 7166394 7032512 2026-06-03T10:05:34Z Taurus404 80079 7166394 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Mario Kadastik | pilt = | amet = [[XV Riigikogu]] liige | ametiajaalgus = 5. aprill 2023 | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1981|11|5}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Eesti Reformierakond]] (2022–) | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Tallinna Tehnikaülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = }} '''Mario Kadastik''' (sündinud [[5. november|5. novembril]] [[1981]]) on [[Eesti]] teadlane ja poliitik, [[XV Riigikogu]] liige. Ta on lõpetanud 2000. aastal [[Tallinna Reaalkool|Tallinna Reaalkooli]] ning 2004. aastal [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Tehnikaülikooli]] bakalaureuseõppe tehnilise füüsika erialal, 2005. aastal samas magistriõppe. 2008. aastal kaitses ta filosoofiadoktori kraadi loodusteaduste alal. Aastatel 2000–2003 töötas Mario Kadastik [[Eesti Telefon|Eesti Telefoni]] IP-teenuste arendusjuhina, seejärel aastatel 2003–2005 [[MicroLink Eesti AS|Microlink Eesti ASi]] süsteemiinsenerina. Aastatel 2004–2010 oli ta [[Eesti Infotehnoloogia Kolledž|Eesti Infotehnoloogia Kolledži]] lektor, aastatel 2004–2005 [[Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut|Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi]] insener, 2005–2006 erakorraline teadur, 2006–2012 teadur ja vanemteadur. Alates 2013. aastast on ta Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi asedirektor. 2019–2025 oli ta [[Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituut|Tallinna Tehnikaülikooli küberneetika instituudi]] kaasatud professor. Aastatel 2019–2021 oli ta [[Eesti Noorte Teaduste Akadeemia]] president. Ta on alates 2021. aastast [[CERN|Euroopa Tuumauuringute Keskuse]] (CERN) nõukogu liige. Ta on ka Eesti Siberi Husky tõuühingu liige. Aastatel 2021–2022 oli Mario Kadastik [[Eesti haridus- ja teadusminister|Eesti haridus- ja teadusministri]] nõunik. ==Tegevus poliitikas== Mario Kadastik on alates 2022. aastast [[Reformierakond|Eesti Reformierakonn]]a liige. Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel Riigikogu valimistel]], kogus [[valimisringkond nr 4|valimisringkonnas nr 4]] ([[Harju maakond|Harju]]- (v.a [[Tallinn]]) ja [[Rapla maakond|Raplamaa]]) 962 häält ning osutus valituks. Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta valimistel]] [[Rae vald|Rae vallas]], kogus 84 häält ning ei osutunud valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 3. juuni 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> ==Viited== {{viited}} {{Riigikogu liikmed}} {{JÄRJESTA:Kadastik, Mario}} [[Kategooria:Eesti füüsikud]] [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] n67utrw66yo3l3sdyd2zjj524fk58e3 Eddie Hall 0 648754 7166212 7060299 2026-06-02T23:46:23Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7166212 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Eddie Hall (Edward Stephen Hall) | pildinimi = | sünniaeg = {{birth date and age|df=yes|1988|1|15}} | sünnikoht = [[Newcastle-under-Lyme]], Inglismaa | pikkus = 191 cm <ref name=bio/> | kaal = 142–196,5 kg | spordiala = rammukatsumine, poksimine, ujumine | medalid = }} '''Edward Stephen Hall''' (sündinud [[15. jaanuar]]il [[1988]]) on [[Inglismaa]] [[Jõumees|rammumees]]. Hall võitis 2017. aastal rahvusvahelise rammumeeste võistluse [[World's Strongest Man]].<ref>{{Cite news|url=https://www.telegraph.co.uk/sport/2017/05/28/britains-eddie-hall-defeats-game-thrones-star-mountain-crowned/|title=Britain's Eddie Hall defeats Game of Thrones star The Mountain to be crowned World's Strongest Man|work=The Daily Telegraph|date=28 May 2017|access-date=28 May 2017|archive-url=https://ghostarchive.org/archive/20220112/https://www.telegraph.co.uk/sport/2017/05/28/britains-eddie-hall-defeats-game-thrones-star-mountain-crowned/|archive-date=12 January 2022}}</ref> Hall on võitnud ka riiklikke võistlusi, nagu "Ühendkuningriigi tugevaim mees" ("UK's Strongest Man"), "Briti tugevaim mees" ("Britain's Strongest Man") ja "Inglismaa tugevaim mees" ("England's Strongest Man").{{lisa viide}} == Noorpõlv ja haridus == Edward Stephen Hall sündis [[Newcastle-under-Lyme|Newcastle-under-Lyme'is]] 1988. aastal.<ref name="bio">{{Cite web|url=http://www.theworldsstrongestman.com/athletes/ed-hall/|title=Ed Hall|website=[[World's Strongest Man]]|access-date=23 November 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20190828164520/http://theworldsstrongestman.com/athletes/eddie-hall/|archive-date=28 August 2019}}</ref> Teismelisena oli ta edukas [[Ujumine (spordiala)|ujuja]]. Ta õppis Clayton Halli keskkoolis, kuid 15-aastaselt heideti ta koolist välja, seejärel oli ta koduõppel.<ref>{{Cite book|last=Hall|first=Eddie 'The Beast'|date=2017|title=Strongman: My Story|publisher=Ebury Publishing|isbn=9780753548721|language=|access-date=3 September 2019|url=https://books.google.com/books?id=_DpbDgAAQBAJ&q=eddie+hall}}</ref> 2008. aastal asus ta Market Draytonisse tööle automehaanikuna<ref name="shrop">{{Cite web|url=http://www.shropshirestar.com/news/2011/09/02/market-draytons-eddie-hall-is-britains-strongest-man/|title=Market Drayton's Eddie Hall is Britain's Strongest Man|website=Shropshirestar.com|date=2 September 2011|access-date=11 January 2013}}</ref>, selle kõrvalt võistles ka kulturistina. Pärast üht [[Stoke-on-Trent]]is peetud rammumeeste võistlust hakkas ta ka neil edaspidi osalema.{{lisa viide}} == Karjäär == === Rammumees === 2010. aastal langes Dave Meer vigastuse tõttu välja Inglismaa meistrivõistlustelt, mille oli korraldanud Elite Strongman, ning andis Hallile enda koha. Hall pääses finaali, kus ta võitis esimesel katsel poole punktiga.<ref>{{Cite news|url=http://news.bbc.co.uk/local/stoke/hi/people_and_places/newsid_8997000/8997517.stm|title=Eddy Hall wins England's Strongest Man 2010 contest|publisher=BBC|date=14 September 2010|access-date=11 January 2013}}</ref> Hall saavutas 2011. aastal [[Belfast]]is Ühendkuningriigi tugevaima mehe võistlusel esikoha, Ken Nowicki sai teise ja Rich Smith kolmanda koha.<ref>{{Cite web|url=http://www.irishstrongman.com/competitions/viewdetails2.asp?ID=93|title=UK Strongest Man is Ed Hall|website=Irishstrongman.com|access-date=11 January 2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20150110084633/http://www.irishstrongman.com/competitions/viewdetails2.asp?ID=93|archive-date=10 January 2015}}</ref> Hall rebestas selle võistluse ajal käe kõõlused, mistõttu ta maailma tugevaima mehe võistlusel sellel aastal osaleda ei saanud. Esimest korda osales Hall maailma tugevaima mehe võistlusel 2012. aastal, kuid oma kvalifikatsioonigrupist ta kaugemale ei jõudnud.{{Lisa viide}} 2013. aasta aprillis Hall Euroopa tugevaima mehe ("Europe's Strongest Man") võistlusele ei kvalifitseerunud. Talle anti teine võimalus, kui Ervin Katona oli sunnitud vigastuse tõttu võistluse katkestama. Hall võistles Katona asemel ja tuli kaheksandaks. Hall osales hiljem samal aastal maailma tugevaima mehe võistlusel, kus ta võitis kaks ala, kuid napilt finaali ei pääsenud. 2014. aastal jõudis Hall esimest korda maailma tugevaima mehe võistlusel finaali, kus tuli kükivõistlusel teiseks ja kokkuvõttes kuuendaks.{{lisa viide}} 2016. aasta märtsis tegi Hall Rogue'i ''elephant bar''<nowiki/>'iga maailmarekordi jõutõmbes, tõstes 465 kg.<ref name="462kg-DL-Record">{{Cite web|url=https://www.independent.co.uk/sport/general/others/arnold-schwarzenegger-left-hanging-after-strongman-athlete-eddie-hall-breaks-deadlift-record-with-incredible-462kg-lift-10118808.html|title=Eddie Hall breaks deadlift record with incredible 462kg lift|website=The Independent|date=19 March 2015|access-date=28 December 2020}}</ref> Pärast 2017. aasta maailma tugevaima mehe võistluse võitu teatas Hall, et loobub tiitli kaitsmisest terviseprobleemide tõttu ning naaseb väiksema kaalukategooria võistlustele.<ref name="Eddieretires">{{Cite web|url=https://www.mirror.co.uk/sport/other-sports/eddie-hall-worlds-strongest-man-10520711|title=Eddie Hall retires from World's Strongest Man competition after Brit claims historic victory|website=Daily Mirror|date=28 May 2017|access-date=29 May 2017}}</ref> 20. aprillil 2022 tätoveeris Hall jalale: "World’s Strongest Man – Hafthor Julius Bjornsson", et mälestada oma kaotust Björnssonile.<ref>{{Cite web|url=https://barbend.com/eddie-hall-tattoo-worlds-strongest-man-hafthor-julius-bjornsson/|title=Eddie Hall Gets A Tattoo That Reads ‘World’s Strongest Man Hafthor Julius Bjornsson’|website=barbend.com|date=22 April 2022|access-date=3 November 2022|language=en-UK}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Isiklikku == Hall on abielus Trent Vale'i juuksurisalongi omaniku Alexandraga. Neil on poeg Maximus.<ref>{{Cite news|url=https://vimbuzz.com/eddie-hall-children/|title=Eddie Hall children: Meet Layla Hall and Maximus Hall, son & daughter|publisher=im Buzz Local Correspondent|date=20 March 2022|access-date=25 March 2022|archive-date=2022-10-02|archive-url=https://web.archive.org/web/20221002114627/https://vimbuzz.com/eddie-hall-children/|url-status=dead}}</ref> Hallil on eelmisest kooselust tütar Layla.{{lisa viide}} == Isiklikud rekordid == Võistlused: * Jõutõmme tavalise kangiga, 8-kujuliste tõsterihmade ja ''multi-ply sui''<nowiki/>''t'''iga – 500 kg ("2016 World Deadlift championships" / "Europe's Strongest Man")<ref>{{Cite web|url=https://www.guinnessworldrecords.com/news/2018/5/video-worlds-strongest-man-eddie-hall-shares-his-intense-eating-and-training-re-524420|title=Video: World's Strongest Man winner Eddie Hall shares his intense eating and training regime|website=Guinness World Records|date=11 May 2018|access-date=1 June 2020|language=}}</ref> * Jõutõmme Rogue'i ''elephant bar'''iga, 8-kujuliste tõsterihmadega ja ilma <nowiki/>''suit''<nowiki/>'ita – 465 kg ("2016 Arnold Strongman Classic")<ref name="ASC-2016-465kg">{{Cite web|last=Beck|first=Kalle|url=https://barbend.com/elephant-bar-deadlift-record/|title=Should An Elephant Bar Deadlift Record Count?|website=BarBend|date=18 February 2019|access-date=28 December 2020}}</ref> == Profipoksi rekord == {| class="wikitable" style="text-align:center" !{{Tooltip|Nr|Number}} !Tulemus !Skoor !Vastane !Tüüp !Ring/aeg !Kuupäev !Koht |- |1. |Kaotus |0–1 | style="text-align:left;" |Hafþór Júlíus Björnsson |{{Tooltip|UD|Unanimous decision}} |6. |19. märts 2022 |[[Dubai]] |- |} == Filmograafia == === Filmid === {| class="wikitable sortable" !Aasta ! Pealkiri ! Roll ! Märkmed |- | 2015 | ''Eddie: Rammumees'' | Tema ise | |- | 2017 | ''Transformers: Viimane rüütel'' | Saksi sõdalane | (tiitrites märkimata) |- | 2017 | ''Tugevaks sündinud'' | rowspan="2" | Tema ise | |- | 2020 | ''Kuidas olla Behzinga'' | YouTube Premiumi sari, 1. jagu |- | 2023 | ''Kulutatavad 4'' | Avalikustamata | |} === Telesarjad === {| class="wikitable sortable" !Aasta ! Pealkiri ! Roll ! Märkmed |- | 2012–2019 | ''Maailma tugevaim mees'' | Ise – Konkurent/Pundit | |- | 2016 | ''Omade liiga'' | rowspan="7" | Ise | 10. hooaeg, 3. jagu |- | 2016 | ''Paarid tulevad minuga einestama'' | 3. hooaeg, 69. jagu |- | 2018 | ''Tagaajamine'' | 8. hooaeg, 4. osa |- | 2018 | ''Kuulsused üksildaselt'' | 1. hooaeg |- | 2018 | ''Eddie sööb Ameerikat'' | 1. hooaeg |- | 2019 | ''Ajaloo tugevaim mees'' | 1. hooaeg |- | 2020 | ''Eddie sööb jõule'' | 1. hooaeg |- | 2022 | ''Eddie Hall: Metsaline'' vs. ''mägi'' |} == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Hall, Eddie}} [[Kategooria:Suurbritannia sportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1988]] tvvh60owoo8iy6q3a2psxkra8jebdwe Dylan DeMelo 0 651744 7166154 6873712 2026-06-02T20:54:34Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7166154 wikitext text/x-wiki [[File:Dylan_DeMelo.jpg|pisi|Dylan DeMelo 2015. aastal [[Worcester Sharks]]i mängijana]] '''Dylan DeMelo''' (sündinud [[1. mai]]l [[1993]] [[London (Kanada)|London]]is [[Ontario|Ontario provints]]is) on [[Kanada]] [[jäähokimängija]], kes mängib [[kaitsja (jäähoki)|kaitsjana]] [[NHL]]-i klubis [[Winnipeg Jets]]. Aastatel 2010–2013 mängis ta [[Ontario Hockey League]]'i (OHL) klubides [[Mississauga St. Michael's Majors]] ja [[Mississauga Steelheads]]. 2011. aastal valis [[San Jose Sharks]] ta NHL-i [[NHL Entry Draft|''draft'']]{{'}}is 179. valikuna. Sharksiga sõlmis ta lepingu 2012. aasta aprillis. Hooajal 2013/14 asus ta mängima [[American Hockey League]]'is (AHL) Sharksi tütarklubis [[Worcester Sharks]]. NHL-is debüteeris ta 17. oktoobril 2015 mängus [[New York Islanders]]i vastu. Esimese värava lõi ta liigas 26. jaanuaril 2016 mängus [[Colorado Avalanche]]'i vastu. 2018. aasta septembris kaubeldi DeMelo suurema tehingu raames Sharksist [[Ottawa Senators|Ottawa Senatorsisse]].<ref name="gazette122518">{{cite news |last1=Garrioch |first1=Bruce |title=Dylan DeMelo and the Ottawa Senators are a perfect fit |url=https://montrealgazette.com/sports/hockey/nhl/ottawa-senators/dylan-demelo-and-the-ottawa-senators-are-a-perfect-fit/wcm/89e28200-8785-4fc2-b0d5-fdf3ce692405 |accessdate=July 14, 2020 |publisher=Montreal Gazette |date=December 25, 2018 |archive-date=2021-05-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210513055028/https://montrealgazette.com/sports/hockey/nhl/ottawa-senators/dylan-demelo-and-the-ottawa-senators-are-a-perfect-fit/wcm/89e28200-8785-4fc2-b0d5-fdf3ce692405 |url-status=dead }}</ref> Senatorsis asus ta mängima ühes kaitsepaaris koos Senaotrsi perspektiivika kaitsemängija [[Thomas Chabot]]'ga. 2020. aasta veebruaris kaubeldi DeMelo Senatorsist [[Winnipeg Jets]]i.<ref>{{cite web |title=Jets acquire defenceman Dylan DeMelo from the Ottawa Senators |url=https://www.nhl.com/jets/news/jets-acquire-defenceman-dylan-demelo-from-the-ottawa-senators/c-315220292 |website=nhl.com |publisher=National Hockey League |accessdate=July 14, 2020 |date=February 18, 2020}}</ref> 2020. aasta oktoobris sõlmis ta Jetsiga uue nelja-aastase lepingu.<ref>{{cite web |title=Jets sign Dylan DeMelo to a four-year contract |url=https://www.nhl.com/jets/news/jets-sign-dylan-demelo-to-a-four-year-contract/c-319337022 |website=nhl.com |publisher=National Hockey League |access-date=March 15, 2021 |date=October 7, 2020}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.nhl.com/player/dylan-demelo-8476331 Dylan DeMelo NHL.com lehel] * [https://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=122857 Dylan DeMelo hockeydb.com lehel] {{Winnipeg Jetsi mängijad}} {{JÄRJESTA:DeMelo, Dylan}} [[Kategooria:Kanada jäähokimängijad]] [[Kategooria:San Jose Sharksi mängijad]] [[Kategooria:Ottawa Senatorsi mängijad]] [[Kategooria:Winnipeg Jetsi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1993]] 1xgy5b77fg7r5b8j6ldcl8azkmfqe2u Albrecht Karu orden 0 653829 7166028 7012178 2026-06-02T14:31:22Z The Prince of Tartu 901 /* Ordeni klassid */ 7166028 wikitext text/x-wiki [[File:Huisorde van Albrecht de Beer.jpg|pisi|Albrecht Karu orden. Ülal on ordeni suurrist, keskel 2. klassi komandöririst]] '''Albrecht Karu orden''', õigemini '''Albrecht Karu Kojaorden''' ([[saksa keel]]es ''Hausorden Albrechts des Bären'') on [[1836]]. aastal asutatud [[Anhalt]]i autasu. Tänapäeval on see [[Askania dünastia|Askania suguvõsa]] autasu. ==Ajalugu== Ordeni asutasid 1836. aasta [[18. november|18. novembril]] Askania soo ühise kojaordenina [[Anhalt-Köthen]]i hertsog Heinrich, [[Anhalt-Dessau]] hertsog Leopold IV ja [[Anhalt-Bernburg]]i hertsog Alexander Karl. Pärast hertsogkondade ühendamist (1863) sai sellest [[Anhalti hertsogiriik|Anhalti hertsogiriigi]] teenetemärk. Orden sai nime Askania dünastiast pärit XII sajandil elanud esimese [[Brandenburgi markkrahv]]i [[Albrecht Karu]] järgi. Kuni [[1918]]. aastani oli see Anhalti riiklik orden, tänapäeval on see Askania suguvõsa autasu (Anhalti hertsog on ordeni suurmeister). ==Ordeni klassid== Algul oli ordenil kolm klassi: *Suurrist *Komandöririst *Rüütlirist Juba 1848. aastal lisati 1. klassi komandöririst, millega jagati komandöririst kaheks klassiks. 1854. aastal jagati kaheks ka rüütlirist, samal ajal lisandus võimalus lisada kõigile klassidele mõõgad. 1901. aastast võidi ordenit anda koos krooniga. 1904. aastal muudeti komandöriristi nimetus komtuuriristiks. Nende klasside kõrval olid autasuks ka kuldne ja hõbedane teenetemedal. XX sajandi algul olid ordeni klassid järgmised: *Suurrist *1. klassi komandöririst *2. klassi komandöririst *1. klassi rüütlirist *2. klassi rüütlirist ==Ordeni lint== *[[File:D-ANH-Order Albert Bear BAR.png|60px]] ==Ordeni kavalere== [[File:Eduard, Duke of Anhalt.JPG|pisi|150px|Anhalti hertsog Eduard (1861−1918) Albrecht Karu ordeni suurristiga]] ===Suurrist=== *[[Ferdinand I (Austria)|Ferdinand I]] (1837), Austria keiser *[[Nikolai I]] (1837), Venemaa keiser *[[Friedrich Wilhelm IV]] (1838), Preisimaa kuningas *[[Ernst August I (Hannover)|Ernst August]] (1839), Hannoveri kuningas *[[Georg V (Hannover)|Georg V]] (1840), Hannoveri kuningas *[[Frederik VII]] (1840), Taani kuningas *[[Franz Joseph I]] (1849), Austria keiser *[[Christian IX]] (1854), Taani kuningas *[[Otto von Bismarck]] (1862), Saksamaa riigikantsler *[[Carol I]] (1865), Rumeenia kuningas *[[Geórgios I]] (1870), Kreeka kuningas *[[Léopold II]] (1874), Belgia kuningas *[[Wilhelm II]] (1884), Saksamaa keiser ja Preisimaa kuningas *[[Alfred von Waldersee]] (1886), Preisimaa kindralfeldmarssal *[[Leo von Caprivi]] (1893), Saksamaa riigikantsler ==Kirjandus== *[[Maximilian Gritzner|Gritzner, Maximilian]]. ''Handbuch der Ritter- und Verdienstorden aller Kulturstaaten der Welt innerhalb des XIX. Jahrhunderts''. Auf Grund amtlicher und anderer zuverlässiger Quellen zusammengestellt. Leipzig: Verlagsbuchhandlung von J. J. Weber, 1893. Lk 3−6 [https://archive.org/details/handbuchderritt00gritgoog/page/n21/mode/2up]. *Melchert, Johann Friedrich. ''Herzoglich Anhaltischer Gesammt-Haus-Orden Albrert des Bären''. − Staats- und Adreß-Handbuch für die Herzogthümer Anhalt-Dessau und Anhalt-Köthen. Dessau: Aue´sche Buchhandlung, 1851. Lk 7−23 [https://books.google.ee/books?id=OI4AAAAAcAAJ&pg=PA9&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false]. *Trenkel, Karl. ''Herzoglicher Haus-Orden Albrecht des Bären''. − Hof- und Staatshandbuch für das Herzogthum Anhalt 1894. Dessau: Im Selbstverlage des Herausgebers, 1894. Lk 13−78 [https://archive.org/details/bub_gb_LR03AAAAYAAJ/page/n29/mode/2up] {{commonskat|}} ==Välislingid== *[http://www.albrechtderbaer.de/investitur-ablauf.html Albrecht Karu ordeni koduleht] saidil albrechtderbaer.de [[Kategooria:Anhalti auhinnad]] [[Kategooria:Albrecht Karu orden| ]] dgpi6cr0t16dknnbfsg9xch1690ma85 Dmitri Kolker 0 654566 7165983 6816492 2026-06-02T13:06:31Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7165983 wikitext text/x-wiki '''Dmitri Borissovitš Kolker''' ([[7. juuni]] [[1968]] Novosibirsk – [[2. juuli]] [[2022]] [[Moskva]]) oli vene füüsik, laserfüüsika, mittelineaarse optika ja spektroskoopia spetsialist. [[Novosibirski Riiklik Ülikool|Novosibirski Riikliku Ülikooli]] kvantoptiliste tehnoloogiate labori juhataja, Novosibirski Riikliku Tehnikaülikooli professor. 30. juunil 2022 arreteeriti Kolker riigireetmises kahtlustatuna otse haiglas; tal oli neljanda staadiumi vähk. Kaks päeva hiljem suri ta Moskva haiglas, kuhu ta viidi eeluurimisvanglast. == Elulugu == Tema vanaisa Jossif Kolker oli Novosibirski Riikliku Tehnikaülikooli lennundusteaduskonna rajaja. 2001. aastal kaitses Venemaa Teaduste Akadeemia Siberi filiaali Laserfüüsika Instituudi juures kandidaadikraadi teemal "Täpse laser-muooniumspektroskoopia sageduse etalon 732 nm."<ref>https://search.rsl.ru/ru/record/01000323395</ref> 2011. aastal kaitses Venemaa Teaduste Akadeemia Siberi filiaali V. E. Zujevi nimelise Atmosfääri Optika Instituudi juures doktoritöö teemal "Parameetrilistel valgusgeneraatoritel põhinevad laseroptilised sagedussüntesaatorid."<ref>https://search.rsl.ru/ru/record/01004845975</ref> Venemaa Teaduste Akadeemia Siberi filiaali Laserfüüsika Instituudi ja Novosibirski Riikliku Ülikooli kvantoptiliste tehnoloogiate labori juhataja ning Novosibirski Riikliku Tehnikaülikooli lasersüsteemide osakonna professor. 30. juunil 2022 vahistati Novosibirski Sovetski rajoonikohtu otsusega Novosibirski "Avicenna" erakliinikus, kus ta viibis neljandas staadiumis oleva kõhunäärmevähiga, kahtlustatuna riigireetmises (Vene Föderatsiooni kriminaalkoodeksi artikkel 275). Ta toimetati Novosibirskist Moskvasse ja paigutati Lefortovo eeluurimisvanglasse. Suri 2. juulil 2022 kell 02.40 Moskva haiglas nr. 29. Pärast seda ei saanud sugulased pikka aega teadlase surnukeha kätte.<ref>https://meduza.io/feature/2022/07/04/vam-hvatilo-dva-dnya-chtoby-ubit-cheloveka</ref> <ref>https://www.nsk.kp.ru/daily/27412/4611859/</ref><ref>https://www.sibreal.org/a/rodnym-ne-otdayut-telo-uchenogo-dmitriya-kolkera/31933021.html</ref> Tema poja Maksim Kolkeri sõnul kahtlustati tema isa "Hiina Rahvavabariigile riigisaladust sisaldavate andmete edastamises" (kriminaalkoodeksi artikkel 275). 2018. aastal pidas Dmitri Kolker Hiinas venekeelseid loenguid.<ref name="ReferenceA">https://istories.media/reportages/2022/07/09/na-tot-svet-s-chistoi-sovestyu/</ref> == Venemaa avalikkuse reaktsioon Dmitri Kolkeri surmale == Venemaa Teaduste Akadeemia liikmeid (akadeemikuid) ja korrespondentliikmeid koondav mitteametlik ühendus 1. juuli klubi teatas 5. juulil 2022 tehtud avalduses, et "see uurimisasutuste ebainimlik tegevus rikub rängalt humanismi elementaarseid põhimõtteid", ja nõudis Kolkeri surma eest vastutavate isikute vastutusele võtmist. "Oleme nördinud, et raskelt haige isik vahi alla võeti... ja usume, et riigireetmise juhtumite uurimise kord loob lubamatult suured riskid Venemaa teadlastele teadustöö tegemisel eelkõige Venemaa jaoks kõige olulisemates teadusvaldkondades."<ref>https://meduza.io/news/2022/07/05/chleny-ran-potrebovali-nakazat-vinovnyh-v-smerti-uchenogo-dmitriya-kolkera-otpravlennogo-v-sizo-s-chetvertoy-stadiey-raka</ref> Tuntud Venemaa ajakirjanik ja inimõiguslane Eva Merkatševa nimetas raskesti haige Kolkeri vahistamist "ebainimlikkuse apogeeks".<ref>https://www.mk.ru/social/2022/07/03/vsemirno-izvestnyy-uchenyy-kolker-umer-v-sizo-spustya-sutki-posle-zaderzhaniya.html</ref> Aastaid riigireetmisjuhtumitega tegelenud advokaat Ivan Pavlov väitis, et Kolker vahistati Venemaa eriteenistuste poolt just seetõttu, et ta oli suremas: kui ta oleks surnud enne vahistamist oleks nende töövõit jäänud ära.<ref>https://meduza.io/feature/2022/07/07/oni-oschuschayut-sebya-geroyami-i-predvkushayut-schedroe-pooschrenie</ref> 3. juulil 2022, päev Kolkeri surma, püstitati Novosibirski Akademgorodoki linnaosas akadeemik Valentin Koptjugi mälestussamba juurde mälestussilt Dmitri Kolkeri ja tema kolleegi [[Anatoli Maslov]]i auks, kes samuti arreteeriti süüdistatuna riigireetmises. Sama päeva õhtuks oli silt kadunud ning monumendi juurde ilmus politsei.<ref>https://meduza.io/news/2022/07/04/v-novosibirskom-akademgorodke-snesli-stihiynyy-memorial-pamyati-uchenogo-dmitriya-kolkera-umershego-v-sizo-ot-raka-cherez-tri-dnya-posle-aresta</ref> Järgmisel päeval, 4. juulil kerkis akadeemik Mihhail Lavrentjevi monumendi juurde taas spontaanne Dmitri Kolkeri mälestussilt, mille politsei kiiresti likvideeris.<ref>{{Netiviide |url=https://tayga.info/178197 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2023-05-21 |arhiivimisaeg=2023-05-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230518230102/https://tayga.info/178197 |url-olek=ei tööta }}</ref> Lisaks mälestussiltidele jagati Novosibirskis Dmitri Kolkerile pühendatud lendlehti ja plakateid.<ref name="ReferenceA" /> == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Kolker, Dmitri}} [[Kategooria:Venemaa füüsikud]] [[Kategooria:Sündinud 1968]] [[Kategooria:Surnud 2022]] os2o2s12ea93re08372f32x9mn6a7cp Ebaviisakas žest 0 656417 7166206 6902105 2026-06-02T23:17:07Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7166206 wikitext text/x-wiki [[Fail:Stamp of Ukraine s1984.png|pisi|Vene sõjalaevale keskmist sõrme näitav Ukraina kaitseväelane. Ukraina [[postmark]]]] [[Fail:Das Narrenfest.jpg|pisi|Pieter Bruegeli "Narride pidu" 16. sajandist]] '''Ebaviisakas žest''' on keha, eriti käe või käte liigutus või asend, mida peetakse mõnes kultuuris solvavaks või labaseks. Sellised käemärgid on sageli seksuaalse alatooniga. == Keskmine sõrm == [[Fail:Givingthefinger.jpg|pisi|197x197px| Keskmine sõrm]]Keskmise sõrme näitamisega väljendatakse adressaadi suhtes põlgust, solvangut või ka agressiivsust. See on [[Fallos|falloslik]] kujund.<ref name="Nasaw 2012 o377">{{cite web|last=Nasaw|first=Daniel|url=https://www.bbc.com/news/magazine-16916263|title=When did the middle finger become offensive?|website=BBC News|date=2012-02-06|access-date=2023-07-02}}</ref> [[India]]s, [[Pakistan|Pakistani]]s ja [[Sri Lanka|Sri Lankal]] kasutavad [[Läänemaailm|lääne kultuuridega]] kokku puutuvad kogukonnad keskmise sõrme liigutust samas tähenduses nagu lääne kultuurides. Sama kehtib enamiku [[Lõuna-Aasia]] riikide kohta. Seda käemärki on kirjeldatud juba Vana-Rooma kirjanduses väljendiga ''digitus impudicus'' ('ebaviisakas sõrm').<ref name="Schneider 2012 c451">{{cite web|last=Schneider|first=Kate|url=http://www.couriermail.com.au/lifestyle/tradition-behind-the-bird/story-e6frer4f-1111118071016|title=Long tradition of flipping the bird|website=CourierMail|date=11 September 2012|access-date=21 June 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20120910220355/http://www.couriermail.com.au/lifestyle/tradition-behind-the-bird/story-e6frer4f-1111118071016|archive-date=10 September 2012|url-status=dead}}</ref> 4. sajandi [[Ateena|Ateenas]] kasutas [[filosoof]] [[Diogenes]] seda käemärki, et väljendada oma arvamust [[Demosthenes|Demosthenese]] [[demagoogia]] suhtes.<ref name="Nasaw 2012 o377" /> === Muud tähendused === Keskmine sõrm pole päris universaalselt solvava tähendusega. Näiteks väljapoole pööratud peopesaga tähistab see jaapani viipekeeles tähemärki せ("se").<ref name="Sato 2023 x022">{{cite web|last=Sato|first=Ava|url=https://japantruly.com/middle-finger-in-japan/|title=You Won't Believe What The Middle Finger In Japan Means|website=Japan Truly|date=17 March 2023|access-date=20 June 2023}}</ref> Eri paikades kasutatakse sama tunde väljendamiseks lisaks keskmisele sõrmele või selle asemel palju muid žeste. Mõnel pool maailmas pole keskmisel sõrmel üldse mingit tähendust.<ref name="Nasaw 2012 d347">{{cite web|last=Nasaw|first=Daniel|url=https://www.bbc.com/news/magazine-16916263|title=When did the middle finger become offensive?|website=BBC News|date=6 February 2012|access-date=20 June 2023}}</ref> == Keele näitamine == [[Fail:User Ratatosk.jpg|vasakul|pisi|160x160px|Keele näitamine]] Keele näitamine tähendab mõnes kultuuris jälestust, põlgust ja üleolekut. Uus-Meremaa [[Maoorid|maooride]] kombestikus kasutatakse seda lahingule eelnevas sõjatantsus, kus see tähistab tugevust ja raevukust ning peaks vaenlast hirmutama.<ref name="PhD 2015 m696">{{cite web|last=PhD|first=Leon F Seltzer|url=https://www.psychologytoday.com/us/blog/evolution-the-self/201509/what-does-it-mean-when-we-stick-our-tongues-out|title=What Does It Mean When We Stick Our Tongues Out?|website=Psychology Today|date=22 September 2015|access-date=20 June 2023}}</ref> Eestis oli 1980. aastatel levinud lasteluuletus: :"Punaste pükstega politsei :ütles mulle: "Idi damoi", :mina ei mõistnud seda keelt – :pöörasin selja ja näitasin keelt."<ref name="Eesti Rahvaluule f768">{{cite web|url=https://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/items/show/4766|title=Punaste pükstega politsei · Vanad ja uued mängud rahvaluulearhiivist|website=Eesti Rahvaluule|access-date=20 June 2023|language=et}}</ref> === Muud tähendused === Olenevalt keele asendist ja seda saatvast näoilmest võib see tähistada ka mängulisust või kelmikust, [[Tiibet|Tiibetis]] näidatakse keelt aga tervitusžestina.<ref name="PhD 2015 m696" /> == Narrimine == [[Fail:Cocking a snook - geograph.org.uk - 1136252.jpg|vasakul|pisi|160x160px|Pilkamisžesti tegeva lapse skulptuur [[Manchester]]is]] Käemärgiga, mille puhul asetatakse pöial ninaotsale ja lehvitatakse sama käe teiste väljasirutatud sõrmedega, pilgatakse žesti adressaati. Seda viibet kujutas juba 1560. aastal [[Pieter Bruegel vanem|Pieter Bruegel]] oma teoses [[La Fête des fous|"La Fête des fous"]] (ee "Narride pidu"). Ingliskeelsetest materjalidest leiab viiteid sellele žestile 19. sajandist ning alati on seda kasutanud koolipoisid. 1832. aastal kirjutab kirjanik [[William Hone]], et "see uus asi on muutunud ühtäkki populaarseks suurlinna poiste seas viimase paarikümne aastaga".<ref name="Oxford Reference 1936 p099">{{cite web|url=https://www.oxfordreference.com/display/10.1093/oi/authority.20110803095621114|title=cocking a snook|website=Oxford Reference|date=23 July 1936|access-date=21 June 2023}}</ref> Kuigi žesti kasutatakse tänapäeval vähem, on see kujunenud inglise keeles idioomiks. ''Thumb one's nose'' (ee 'pöial ninal') tähendab ingliskeelses kirjanduses üleolekut, kellegi pilkamist, naeruvääristamist.<ref name="GRAMMARIST 2018 m050">{{cite web|url=https://grammarist.com/idiom/thumb-ones-nose-and-cock-a-snook/|title=Thumb one’s nose and cock a snook|website=GRAMMARIST|date=4 March 2018|access-date=21 June 2023}}</ref> Mõnikord lisatakse veel teine käsi, asetades selle pöidla esimese käe väikese sõrme otsa, nagu on kujutatud ka Bruegeli teosel. Žesti kasutatakse kogu Euroopas.<ref name="Oxford Reference 1936 p099" /> == Trääs == [[Fail:Gesture_fist_with_thumb_through_fingers.jpg|vasakul|pisi|180x180px| Trääs]] Seda žesti kasutatakse kõige sagedamini abi andmisest keeldumiseks või žesti adressaadiga mittenõustumiseks.<ref name="Reisijuht 2018 z077">{{cite web|url=https://reisijuht.delfi.ee/artikkel/81289447/teejuht-kaezestide-maailma-mida-tahendavad-teatud-margid-erinevates-kultuurides|title=Teejuht käežestide maailma – Mida tähendavad teatud märgid erinevates kultuurides?|website=Reisijuht|date=28 February 2018|access-date=20 June 2023|language=et}}</ref><ref name="EKI.ee p789">{{cite web|url=https://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=tr%C3%A4%C3%A4s|title=[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009|website=EKI.ee|access-date=2023-07-12|language=et}}</ref> Võib olla näiteks seotud laenu või füüsilise töö tegemisel abi andmisest keeldumisega. Käemärk tehakse nii, et käsi on rusikas ning pöial lükatakse keskmise ja nimetissõrme vahele.<ref name="Language Trainers UK Blog 2019 c603" /><ref name="EKI.ee p789" /> Seda žesti kasutatakse samas tähenduses ka [[Indoneesia]]s, [[Türgi]]s, [[Korea]]s, [[Hiina]]s, [[Mongoolia]]s, [[Ungari]]s (nimetatakse ''fityisz''), [[Lõunaslaavlased|lõunaslaavi riikides]] (''šipak'') ja [[Rumeenia]]s (''ciuciu''). == V-märk == [[Fail:Robbie_paparazzi_V_sign.jpg|pisi|230x230px| Laulja [[Robbie Williams]] kasutab V-märki]] [[Rahvaste Ühendus|Rahvaste Ühenduse]] riikides (v.a [[Kanada]]) täidab V-märk solvanguna (keskmine ja nimetissõrm tõstetakse üles ning pööratakse käeseljaga solvatava poole) keskmise [[Keskmise sõrme näitamine|sõrme]] näitamisele sarnast eesmärki. Käemärgi päritolu pole selge, esimesed kirjeldused sellest pärinevad 20. sajandi algusest. Hiljem tekkis hüpotees, et märk võib pärineda [[Agincourt|Agincourti]] lahingu perioodist: brittide täpsed [[Vibu|vibukütid]] olid nii kardetud, et kui prantslased vastase vibuküti tabasid, siis [[Amputatsioon|raiusid]] nad tal kaks sõrme maha, et ta ei saaks enam vibu lasta. Vibukütid hakkasid seejärel vastaspoolt oma terve kahe sõrmega mõnitama. Sellel [[Rahvajutt|rahvajutul]] puuduvad aga tõendid. Samuti on žesti seostatud sarvede ("sa oled sarvekandja" ehk "su kaasa petab sind") žestiga, mida on kasutatud vähemalt alates 16. sajandist.<ref name="Oxford Reference 1999 w099">{{cite web|url=https://www.oxfordreference.com/display/10.1093/oi/authority.20110803120300620|title=V-sign|website=Oxford Reference|date=22 February 1999|access-date=21 June 2023}}</ref> === Muud tähendused === V-märki peopesaga väljapoole kasutatakse võidu tähistamiseks<ref>{{Cite news|title=C is for Courtesy|publisher=United States Office of Industrial Relations|work=Safety Review|date=January 1959|volume=12-13}}</ref> või rahumärgina.<ref>{{Cite news|last=Sheehy|first=Gail|title=The End of the Drinking Generation|work=New York Magazine|date=1 September 1969}}</ref><ref name="Reisijuht 2018 z077" /> == "Sarved" == [[Fail:Gesture raised fist with index and pinky lifted.jpg|pisi|200x200px|Sarvemärk]] Žesti ebaviisakas kasutusviis, mida kohtab ka Itaalias ning teistes Vahemere ja muudes maades (sh [[Argentina]]s, [[Brasiilia]]s, [[Colombia]]s, [[Kuuba]]s, [[Prantsusmaa]]l, [[Kreeka]]s, [[Portugal]]is, [[Hispaania]]s ja [[Uruguay]]s),<ref>{{Cite web|url=https://www.telegraph.co.uk/travel/picturegalleries/8788932/Rude-hand-gestures-of-the-world.html?image=5|title=Rude hand gestures of the world|website=Telegraph.co.uk|access-date=13 December 2017}}</ref><ref>{{Cite web|url=http://www.theloop.ca/living/funwind/photo-gallery/-/p/6407/-International-field-guide-to-rude-hand-gestures/2442503|title=International field guide to rude hand gestures|website=Theloop.ca|access-date=13 December 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20131214213945/http://www.theloop.ca/living/funwind/photo-gallery/-/p/6407/-International-field-guide-to-rude-hand-gestures/2442503|archive-date=14 December 2013}}</ref><ref>{{Cite web|url=http://www.buzzle.com/articles/hand-gestures-in-different-cultures.html|title=Hand Gestures in Different Cultures|website=Buzzle.com|access-date=13 December 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170427090258/http://www.buzzle.com/articles/hand-gestures-in-different-cultures.html|archive-date=27 April 2017}}</ref><ref>{{Cite book|last=Romana Lefevre|date=2011|title=Rude Hand Gestures of the World: A Guide to Offending without Words|publisher=Chronicle Books|isbn=978-0811878074|url=https://books.google.com/books?id=rHS39OG4GG4C}}</ref> on rõve, lugupidamatu ja solvav. Erinevalt žesti esimesest versioonist sisaldab see solvav žest kahe sõrmega ülespoole osutamist või žesti suunamist kellegi poole ja käe edasi-tagasi pööramist. Selle žesti tegemine kellegi suunas viitab tema sarvekandjaks (ehk abielus petetuks) sõimamisele. Itaalia, kreeka ja hispaania keeles on petmisele viitavad sõnad ''{{Keel|it|cornuto}}'', {{Keel|el|κερατάς}} ja ''{{Keel|es|cornudo}}'', mis tähendavad "sarvilist".<ref>{{Cite web|url=http://www.reading-body-language.co.uk/gestures2.html|title=Hand Gestures Part Two — The Cuckold Gesture|publisher=Reading-Body-Language.co.uk|access-date=2016-12-11|archive-url=https://web.archive.org/web/20120419141004/http://www.reading-body-language.co.uk/gestures2.html|archive-date=2012-04-19}}</ref><ref name="Reisijuht 2018 z077" /> Selle käemärgi variatsioon on osatatava pea taga nimetis- ja keskmise sõrme tõstmine (võiduka V-märgi moodi). Vanimad ülestähendused selle žesti kasutamisest pärinevad [[Keskaeg|keskajast]], näiteks viitab sellele 12. sajandi lõpupoole [[Bernart de Ventadorn|Bernart de Ventadour]]. Vanima teadaoleva kujutise sellest märgist leiab [[Renessanss|renessansiajastu]] kunstniku [[François Bunel|François Buneli]] 1580. aasta [[Maal|maalilt]] [[Commedia dell'arte näitlejad|"Commedia dell'arte näitlejad"]].<ref name="Beachcombing's Bizarre History Blog 2014 s208">{{cite web|url=http://www.strangehistory.net/2014/05/16/cuckolds-horns/|title=The Cuckold's Horns|website=Beachcombing's Bizarre History Blog|date=2014-05-15|access-date=2023-07-11}}</ref> === Muud tähendused === Sarvemärgi või [[Itaalia keel|itaalia keeles]] ''corna'' (sarved) süütum kasutamine Itaalias ja Vahemere maades on apotroopsetel ehk [[Ebausk|ebausklikel]] eesmärkidel, et hoida ära halba õnne või [[Kuri silm|kurja silma]]. Seda žesti võidakse kasutada ka kahetsusväärsete juhtumite puhul või muude sarnaste sündmuste mainimisel ja seda tehakse tavaliselt allapoole (või lihtsalt mitte kellegi poole) suunatud sõrmedega, et eristada žesti apotroopset kasutamist solvavast žestist. Žesti teine versioon, võiduka V kujuliselt nimetis- ja keskmise sõrme tõstmine, on muutunud solvava tähenduse asemel kelmikaks või naljatlevaks käemärgiks, mida kasutatakse sageli nii grupipiltidel kui üksinda poseerides.<ref name="Beachcombing's Bizarre History Blog 2014 s208" /> == ''Mountza'' == [[Fail:Single Moutza.jpg|vasakul|pisi|160x160px|''Mountza'']] [[Kreeka]]s tuntakse žesti, kus viis sõrme aetakse harali ja peopesa lükatakse kellegi poole, ''mountza'' nime all. Kasutatakse ka keskmise sõrme näitamist ja seda peetakse solvavamaks. Kasutatakse veel üht keskmise sõrme žesti varianti, kus kõik sõrmed peale keskmise on laiali sirutatud ja samal ajal liigutatakse kätt edasi-tagasi keskmise sõrme tekitatud teljel. Selle žesti puhul puudutab pöial mõnikord keskmist sõrme. Selle žesti solvang on samaväärne keskmise sõrme näitamisega.<ref name="Karapalides 2013 s241">{{cite web|last=Karapalides|first=Harry|url=https://cosmosphilly.com/throwing-na/|title=Throwing the Na! ⋆ Cosmos Philly|website=Cosmos Philly|date=13 January 2013|access-date=20 June 2023}}</ref>  [[Iraan]]i kultuuris kasutatakse sarnast žesti "muld sulle pähe" tähistamiseks, see on sageli kasutatav verbaalne solvang, mis viitab solvatu surmale ja sellele järgnevale matmisele.  Mõnes [[Aafrika]] ja [[Kariibi mere regioon|Kariibi mere piirkonna]] riigis on sama ebaviisakas sirutada viis sõrme koos peopesaga ettepoole, mis tähendab, et "sul on viis isa" (nimetatakse kedagi sohilapseks).<ref>{{Cite news|url=https://query.nytimes.com/gst/fullpage.html?res=9D0DEED61039F93BA2575BC0A960958260&sec=&spon=&pagewanted=all|title=What's A-O.K. in the U.S.A. Is Lewd and Worthless Beyond|work=[[The New York Times]]|date=August 18, 1996|access-date=2008-04-11}}</ref> [[Iraak|Iraagi]] ja [[Assüüria]] kultuurides tähendab äkiline peopesa kellegi poole lükkamine, et ta on häbiväärne ja autu. == Pöial püsti == [[Fail:Thumbs up.JPG|pisi|160x160px|Pöidla näitamine]] Endises [[Iraan|Pärsias]], peamiselt [[Iraan|Iraanis]] ja [[Iraak|Iraagis]], kasutatakse žesti, millega liigutatakse pöialt üles, et väljendada solvangut "pista see tagumikku" ehk "mine persse".<ref>{{Cite book|last=Roger E. Axtell|date=14 October 1997|title=Gestures: The Do's and Taboos of Body Language Around the World|publisher=Wiley|isbn=978-0471183426|edition=Second revised|url=https://archive.org/details/gesturesdostaboo00axte|url-access=registration}}</ref> === Muud tähendused === Lääneriikides on pöidla näitamine positiivse tähendusega, heakskiitev.<ref name="Reisijuht 2018 z077" /> Seda võidakse kasutada ka näiteks [[Pöidlaküüt|hääletamisel]]. == Pöidla hammustamine == Elizabethi ajastu Inglismaal tehti seda žesti nii, et pöidla ots asetati esihammaste taha ja viibati siis järsult ettepoole. See on sarnase tähendusega nagu kellelegi keskmise sõrme näitamine või duellile kutsumine. See versioon on mõnes riigis endiselt kasutusel.<ref>{{Cite news|url=https://shakespeareandbeyond.folger.edu/2018/12/18/excerpt-how-to-behave-badly-in-elizabethan-england-by-ruth-goodman/|title=Excerpt – 'How to Behave Badly in Elizabethan England' by Ruth Goodman}}</ref> [[William Shakespeare|William Shakespeare'i]] näidendis [[Romeo ja Julia|"Romeo ja Julia"]] alustab Capulet' sulane Sampson kaklust, "hammustades pöialt" Montague'i teenija Abrami vastu. == Okei-žest == [[Fail:US_Navy_100504-N-9818V-453_Master_Chief_Petty_Officer_of_the_Navy_(MCPON)_Rick_West_and_divers_from_Southwest_Regional_Maintenance_Center_conduct_pre-dive_checks;_hand_signal_"OK".jpg|vasakul|pisi|200x200px| Mõnes [[Araablased|araabia]] riigis on sellel žestil negatiivne, vulgaarne või solvav tähendus]] Kuigi okei-žesti laialdane kasutamine on andnud sellele rahvusvahelise nõusoleku tähenduse, kannab see Lähis-Ida ja Vahemere piirkondades ka negatiivseid, vulgaarseid või solvavaid tähendusi.<ref name="aol">[https://www.aol.com/2010/07/26/dangerous-body-language-abroad/ Dangerous Body Language Abroad], by Matthew Link. Posted Jul 26th 2010 01:00 PM. Retrieved on July 26, 2017</ref> Kui näiteks Jaapanis tähistab see žest münte ja rikkust, siis Prantsusmaal, Belgias ja [[Tuneesia|Tuneesias]] sümboliseerib see nulli ehk väärtusetust.<ref name="NY Times, 1996">{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/1996/08/18/weekinreview/what-s-a-ok-in-the-usa-is-lewd-and-worthless-beyond.html|title=What's A-O.K. in the U.S.A. Is Lewd and Worthless Beyond|work=New York Times|date=August 18, 1996|access-date=15 November 2018|language=en}}</ref><ref name="Merritt, 2010">{{Cite web|last=Merritt|first=Anne|url=https://matadornetwork.com/abroad/10-common-gestures-easily-misunderstood-abroad/|title=10 common gestures easily misunderstood abroad|website=Matador Network|date=September 22, 2010|access-date=17 September 2018}}</ref> Paljudes Vahemere maades, näiteks Türgis, Tuneesias ja Kreekas, aga ka Lähis-Idas, mõnes [[Saksamaa]] piirkonnas ja mitmes Lõuna-Ameerika riigis võib žesti tõlgendada vulgaarsena, see meenutab inimese [[pärak]]ut. Seda kasutatakse kas solvanguna ("sa oled sitapea") või homofoobse viitena [[homoseksuaalsus]]ele ja [[sodoomia]]le. Brasiilias võib see olla [[sünonüüm]]iks kellelegi [[Keskmise sõrme näitamine|keskmise sõrme]] näitamisele.<ref name="Cameron, 2008">{{Cite news|last=Cameron|first=Tim|url=http://www.cracked.com/article_16335_7-innocent-gestures-that-can-get-you-killed-overseas.html|title=7 Innocent Gestures That Can Get You Killed Overseas|work=Cracked.com|date=June 4, 2008|access-date=15 November 2018|language=en}}</ref><ref name="Freny, 2016">{{Cite news|last=Freny|url=http://chillfeel.com/travel-hacks/4-weird-unspoken-laws-in-foreign-lands/|title=4 weird unspoken laws in foreign lands! {{!}} Chill Feel|work=ChillFeel|date=5 July 2016|access-date=15 November 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20181115195226/http://chillfeel.com/travel-hacks/4-weird-unspoken-laws-in-foreign-lands/|archive-date=15 November 2018}}</ref><ref name="Reisijuht 2018 a957">{{cite web|url=https://reisijuht.delfi.ee/artikkel/81279177/ara-ole-mats-mis-on-need-esmapilgul-viisakad-asjad-mida-ei-tohi-erinevates-riikides-mitte-mingil-juhul-teha|title=Ära ole mats! Mis on need esmapilgul viisakad asjad, mida ei tohi erinevates riikides mitte mingil juhul teha?|website=Reisijuht|date=8 March 2018|access-date=20 June 2023|language=et}}</ref> [[Araabia maad|Araabia maailmas]] tähistab see märk [[Kuri silm|kurja silma]] ja seda kasutatakse needusena, mõnikord koos sõnalise hukkamõistuga.<ref>{{Cite web|url=http://www.globalsecurity.org/military/library/report/1997/arab_culture/f9gestur.pdf|title=Gestures, Arab Culture}}. GlobalSecurity.org</ref> 2020. aastatel omandas see käemärk lääneriikides lisaks rassistliku tähenduse.<ref name="Mellik y848">{{cite web|last=Mellik|first=Juhan|url=https://www.ohtuleht.ee/962895/ka-sina-le-pen-prantslanna-tegi-ekre-palvel-rassistlikku-kaemarki|title=Ka sina, Le Pen! Prantslanna tegi EKRE palvel rassistlikku käemärki|website=Õhtuleht|access-date=20 June 2023|language=et}}</ref> == Onaneerimise jäljendamine == [[Fail:Fingers and thumb in circle downward motion.jpg|pisi|"Pihkupeksja"]] Žest, kus sõrmed on torus ja kätt liigutatakse randmest üles-alla, käeselg pigem maapinna suunas, on kasutusel valdavalt Suurbritannias ja tähistab onaneerimist. Solvanguna vastab mõistele "pihkupeksja" (ingl ''wanker'') või "jobu".<ref name="A Nice Gesture by Jeroen Arendsen 2007 c383">{{cite web|url=https://jeroenarendsen.nl/playing-with-gestures/gesture-wellformedness/|title=Gesture Wellformedness|website=A Nice Gesture by Jeroen Arendsen|date=12 July 2007|access-date=20 June 2023}}</ref> [[Kreeka|Kreekas]] ja [[Portugal|Portugalis]] tehakse seda liigutust pihuga maapinna suunas, millega väljendatakse mõtet, et solvatu ei rahulda ennast, vaid teisi mehi.<ref name="Language Trainers UK Blog 2019 c603">{{cite web|url=https://www.languagetrainers.co.uk/blog/the-top-10-hand-gestures-youd-better-get-right/|title=The Top 10 Hand Gestures You'd Better Get Right|website=Language Trainers UK Blog|date=9 June 2019|access-date=21 June 2023}}</ref> == Lõuanips == Kui sõrmed asetatakse lõua alla (justkui sügaks kaela) ja heidetakse seejärel käsi järsult ette, nii et käeselg jääb püstiselt vestluspartneri poole, väljendatakse sellega Itaalias vastaspoole, tema väite või muu kõnealuse teema suhtes põlgust või hoolimatust – itaalia keeles ''non mi interessa'' (ee "mind ei huvita").<ref name="Centre 2021 p561">{{cite web|last=Centre|first=Italian Language|url=https://www.italianlanguagecentre.org/the-fine-art-of-italian-hand-gestures/|title=The Fine Art of Italian Hand Gestures|website=Italian Language Centre|date=23 September 2021|access-date=21 June 2023}}</ref> Põhja-Itaalias, [[Prantsusmaa|Prantsusmaal]], [[Belgia|Belgias]] ja [[Tuneesia|Tuneesias]] võidakse selle käemärgiga väljendada soovitust varvast visata.<ref name="McManus 2015 v676">{{cite web|last=McManus|first=Melanie Radzicki|url=https://people.howstuffworks.com/10-obscene-hand-gestures-from-around-world.htm|title=10 Obscene Hand Gestures From Around the World|website=HowStuffWorks|date=10 July 2015|access-date=21 June 2023}}</ref> Lõuna-Itaalias võib see tähendada lihtsalt keeldumist.<ref name=":GII2">{{Cite book|last=Morris|first=Desmond|year=1977|title=People Watching: The Guide to Body Language|publisher=Random House|location=Great Britain|isbn=9780099429784|pages=73}}</ref> == Küünarvarre viibe == [[Fail:Vitelloni11.jpg|pisi|''Bras d'honneur'']] Kui ühe rusikas käega, mis küünarnukist kõverdatud, viibatakse järsult kellegi poole, haarates samal ajal teise käega plaksuga viibatava käe biitsepsist, võidakse sellega Lõuna-Euroopas väljendada sama, mida ingliskeelses kultuuriruumis keskmise sõrmega – "mine persse". Prantsusmaal nimetatakse seda viibet ''bras d´honneur'' ehk "au käsi". See võib tähendada ka "ma olen sinust parem", "tõmba lesta, luuser" või "istu endale sisse". [[Brasiilia|Brasiilias]] kutsutakse seda käemärki banaaniks, kuid tähendus jääb samaks.<ref name="McManus 2015 v676" /> Itaalias on žesti nimi ''l’ombrello'' ehk vihmavari ning seda kasutatakse näiteks selleks, et kellegi palvest keelduda.<ref name="Centre 2021 p561" /> == "Luuser" == [[Fail:Loser (50275228382) (cropped).jpg|vasakul|pisi|160x160px|Laps näitab luuseri žesti]] L-kujuliselt nimetissõrme ja pöidla näitamisega parastatakse luuserit ehk hädavarest, mökut (ingl ''loser''). Mõnikord hoitakse kätt niimoodi enda otsaees. Käemärk sai populaarseks 1990. aastatel seoses 1994. aastal linastunud filmiga [[Loomadetektiiv Ace Ventura|"Loomadetektiiv Ace Ventura"]].<ref name="NPR 2003 t656">{{cite web|url=https://www.npr.org/2003/08/30/1415859/field-guide-to-gestures|title='Field Guide to Gestures'|website=NPR|date=2003-08-30|access-date=2023-07-02}}</ref><ref name="FGG69">Armstrong; Wagner (2003), lk 69</ref> === Muud tähendused === Brasiilias on sama käemärki kasutatud muudes kontekstides: [[Luiz Inácio Lula da Silva|Lula da Silva]] presidendiks valimine, organisatsiooni [[LOUD]] mänguritele viitamine; [[Argentina]] jalgpallur [[Germán Cano]] tähistas sellega väravaid.<ref>{{Cite web|last=Berti|first=Lucas|url=https://brazilian.report/liveblog/2022/10/17/rai-lula-ballon-dor-ceremony/|title=Former footballer Raí makes Lula gesture at Ballon d'Or ceremony|website=The Brazilian Report|date=2022-10-18|access-date=2022-10-31|language=en-US|archive-date=2022-10-27|archive-url=https://web.archive.org/web/20221027004654/https://brazilian.report/liveblog/2022/10/17/rai-lula-ballon-dor-ceremony/|url-status=dead}}</ref><ref>https://www.goal.com/br/not%C3%ADcias/por-que-german-cano-comemora-seus-gols-fazendo-um-l-com-as/u3goag2ng2l01eqlndtgn1gi7 {{Bare URL inline|date=June 2022}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://adrenaline.com.br/noticias/v/81122/loud-domina-premiacao-do-premio-esports-brasil-veja-vencedores|title=LOUD domina premiação do Prêmio Esports Brasil; veja vencedores|website=Adrenaline|date=2022-12-17|access-date=2023-03-10|language=pt-br}}</ref><ref>{{Citation|title=Top 8 ALPHA Teams Are Locked In {{!}} Day 3 Highlights {{!}} VCT LOCK//IN|url=https://www.youtube.com/watch?v=eYOa1qyIUWE|access-date=2023-03-10|language=en}}</ref> [[Hiina|Hiinas]] näidatakse selle käemärgiga aga number kaheksat.<ref name="Crislip 2012 q767">{{cite web|last=Crislip|first=Kathleen|url=https://www.tripsavvy.com/hand-gestures-with-more-than-one-meaning-3149620|title=Hand Gesture Meanings Around the World|website=TripSavvy|date=2012-06-30|access-date=2023-07-02|archive-date=2023-07-02|archive-url=https://web.archive.org/web/20230702114252/https://www.tripsavvy.com/hand-gestures-with-more-than-one-meaning-3149620|url-status=dead}}</ref><ref name="comm.ohio-state.edu 2010 f894">{{cite web|url=http://www.comm.ohio-state.edu/pdavid/preparedness/docs/Crosscultural/gestures.pdf|title=Wayback Machine|website=comm.ohio-state.edu|date=2010-03-31|access-date=2023-07-11|archive-url=https://web.archive.org/web/20100331212736/http://www.comm.ohio-state.edu/pdavid/preparedness/docs/Crosscultural/gestures.pdf|archive-date=2010-03-31|url-status=unfit}}</ref> == "Jää vait" == [[Fail:TalktoTheHand.jpg|pisi|Žesti "jää vait" demonstreerimine]] Koomik [[Martin Lawrence]] kasutas oma 1992. aasta [[Komöödiasari|komöödiasarjas]] "Martin" [[Sarkasm|sarkastilist]] žesti "räägi mu käega" ("räägi mu käega, sest mu pea/kõrvad sind ei kuula"), mis tähistab sisuliselt soovi vastaspoolt vaigistada: "Jää vait".<ref name="Mobley2004">{{cite book|author=Tyrone Mobley|date=30 June 2004|title=Victims Of The Game: The Manipulation|publisher=AuthorHouse|isbn=978-1-4184-4686-4|pages=49–50|access-date=3 January 2013|url=https://books.google.com/books?id=uqn_rH3znpUC&pg=PA50|quote=Just look at the contribution giving by Martin Lawrence, remember 'TALK TO THE HAND,' whether or not he created is not important, what is important, is that he perpetuated it to the Black masses as cool and righteous behavior. This little gesture is something that most negative minded Black woman and now a lot of men have incorporated into their communication system because they think its cute.}}</ref><ref name="Indianapolis1995">{{citation|title=Slanguage|url=https://books.google.com/books?id=MOoCAAAAMBAJ&pg=PA24|access-date=3 January 2013|volume=18|date=August 1995|publisher=Emmis Communications|page=24|issn=0899-0328|magazine=Indianapolis Monthly|issue=14}}</ref><ref>{{cite web|last=Martin|first=Gary|url=http://www.phrases.org.uk/meanings/talk-to-the-hand.html|title=The meaning and origin of the expression: Talk to the hand ('cause the face ain't listening)|work=The Phrase Finder|access-date=October 9, 2014|year=1996}}</ref> 1990. aastate jooksul muutus see populaarseks ning levis filmide ja sarjade abil edasi. Käemärki kasutatakse [[Dialoog|vestlusolukordades]], kus üks osapool ei taha teise poole juttu enam kuulata, pöörab pea ära ning tõstab käe tõrjuvalt üles, [[Pihk|peopesa]] vestluspartneri poole.<ref>Jack Rawlins, "The Writer's Way" (2001), lk 66.</ref> == Vaata ka == * [[viipekeel]] * [[žest]] * [[kehakeel]] * [[solvamine]] * [[sõim]] * [[vandumine]] * [[agressiivsus]] * [[Vene sõjalaev, käi persse!]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Viipekeeled]] [[Kategooria:Käemärgid]] [[Kategooria:Käitumine]] [[Kategooria:Emotsioon]] [[Kategooria:Kommunikatsioon]] <references /> == Välislingid == * [https://www.facebook.com/watch/?v=274093820525050 Millest sõltub käežestide tähendus? Miks on ükssama käemärk vahel solvav ja vahel neutraalne?] Lühivideo Tartu Ülikooli semiootika ja kultuuriteooria Facebooki-lehel 2020. aasta 29. juunist 1g5oi3imc9y36deddqqonwlicrkvh7u XXVIII üldlaulupidu 0 657262 7165969 6982131 2026-06-02T12:33:06Z Kuriuss 38125 7165969 wikitext text/x-wiki {{Laulupeo info | rööpnimi = Iseoma | pilt =Laulupidu-2025.png | pildiallkiri =Laulupeo ametlik kujundus | aeg = 3.–6. juuli 2025 | koht = [[Tallinna lauluväljak]] | rühmi = 990 | esinejaid = 31 027 | üldjuhid = [[Heli Jürgenson]] <br> [[Rasmus Puur]] <br> [[Jaanika Kuusik]] <br> [[Silja Uhs]] <br> [[Janne Fridolin]] <br> [[Valter Soosalu]] <br> [[Külli Kiivet]] <br> [[Triin Koch]] <br> [[Bert Langeler]] <br> [[Riivo Jõgi]] | korraldaja = [[Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus|Laulu- ja Tantsupeo SA]] | eelmine = [[XXVII üldlaulupidu|XXVII]] | järgmine = [[XXIX üldlaulupidu|XXIX]] }} [[Pilt:Laulukaare kohal vihmane taevas.jpg|pisi|Laulupeo esimese päeva kontsert]] '''XXVIII [[üldlaulupidu]]''' toimus 5.–6. juulini [[2025]] [[Tallinna lauluväljak|Tallinna lauluväljakul]]. Laulupeo kunstiline juht oli dirigent [[Heli Jürgenson]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-04-05 |pealkiri=Selgusid 2025. aastal toimuva laulu- ja tantsupeo üldjuhtide konkursi tulemused |url=https://2023.laulupidu.ee/uudised/selgusid-2025-aastal-toimuva-laulu-ja-tantsupeo-uldjuhtide-konkursi-tulemused/ |vaadatud=2023-07-03 |väljaanne=Laulupidu 2023 |keel=et}}</ref> Üldlaulupeoga samal perioodil toimus 3. ja 4. juulil [[XXI üldtantsupidu]] [[Kalevi keskstaadion]]il ja 4. juulil rahvamuusikapidu [[Vabaduse väljak]]ul. Laulu-, tantsu- ja rahvamuusikapidu kandsid üldnimetust "Iseoma" ja tõstsid esile [[murdekeel]]ed, kodukandi eripära ja [[pärimusmuusika]] eheduse. == Korraldus == Konkursi laulupeo kunstilise juhi leidmiseks kuulutasid [[Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus]], [[Eesti Kooriühing]] ja [[Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts]] välja 2021. aasta detsembris.<ref>{{Netiviide |URL=https://kultuur.err.ee/1608448598/algas-2025-aasta-laulu-ja-tantsupeo-kunstiliste-juhtide-konkurss |Pealkiri=Algas 2025. aasta laulu- ja tantsupeo kunstiliste juhtide konkurss |Aeg=28. detsember 2021 |Kasutatud=3. juuli 2023 |Väljaanne=[[ERR]]}}</ref> Laulupeo konkursikomisjon, kelle esimees oli [[Peeter Perens]], valis 2022. aasta aprilli algul viie kandidaadi seast välja dirigent Heli Jürgensoni. Jürgenson oli 2017. aastal [[XII noorte laulu- ja tantsupidu|XII noorte laulupeo]] "Mina jään" peadirigent.<ref>{{Netiviide |URL=https://kultuur.err.ee/1608553777/2025-aasta-laulupeo-kunstiliseks-juhiks-valiti-heli-jurgenson |Pealkiri=2025. aasta laulupeo kunstiliseks juhiks valiti Heli Jürgenson |Aeg=4. aprill 2022 |Kasutatud=3. juuli 2023 |Väljaanne=[[ERR]]}}</ref> Laulu- ja tantsupeo tuli süüdati 15. juuni päikesetõusul [[Tartu]]s [[Eesti Rahva Muuseum]]i õuel laulu- ja tantsupeo üldjuhtide poolt. Tule teekond läbi Eesti algas samal, 15. juuni hommikul Tartust esimese laulupeo mälestuskivi juurest [[Narva maantee (Tartu)|Narva maantee]] ja [[Jaama tänav (Tartu)|Jaama tänava]] ristmikul ning jõudis 2. juuliks Tallinnasse.<ref>[https://2025.laulupidu.ee/tule-teekond/ Tule teekond.] 2025.laulupidu.ee</ref> == Laulupeo juhid == Laulupeo kunstilise juhi Heli Jürgensoni assistent oli [[Rasmus Puur]], kes oli ka segakooride dirigent. Laulupeo lavastaja oli [[Mikk Jürjens]]. Üldlaulupeo liigijuhid olid [[Jaanika Kuusik]] ([[mudilaskoor]]id), [[Silja Uhs]] ([[lastekoor]]id), [[Janne Fridolin]] ([[poistekoor]]id), [[Valter Soosalu]] ([[meeskoor]]id), [[Külli Kiivet]] ([[naiskoor]]id), [[Triin Koch]] ([[segakoor]]id), [[Bert Langeler]] ([[puhkpilliorkester|puhkpilliorkestrid]]), [[Riivo Jõgi]] ([[sümfooniaorkester]]). == Osalejad == Laulupeolisi oli kokku 32 022 ning ava- ja suurkontserti külastas kokku 79 000 inimest. Laulu- ja tantsupeo rongkäigus osales ligi 45 000 peolist. Kalevi keskstaadionil esines 10 938 tantsijat ja tantsupeo etendusi külastas kokku ligi 44 000 inimest. Rahvamuusikapeol osales 765 muusikut.<ref>[https://eamt.ee/xxviii-laulu-ja-xxi-tantsupidu-iseoma-3-6-juulini/ XXVIII laulu ja XXI tantsupidu “Iseoma” 3.–6. juulini.] eamt.ee, 10. juuli 2025</ref> Laulukaare all esines lauljaid ja orkestrante kokku 990 kollektiivist. Neist 6244 valikmudilaskoori, 2408 poistekoori ja poistesegakoori, 5295 lastekoori, 3970 naiskoori, 1339 meeskoori ja 10 792 segakoori lauljat. Lisaks astusid üles 1548 mängijaga puhkpilliorkester ja 915 mängijaga sümfooniaorkester. Kollektiivide ettevalmistuse korraldasid 788 dirigenti.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120379410/loplik-nimekiri-iseoma-laulu-ja-tantsupeol-esineb-ule-41-000-inimese-vaata-kas-sinu-kodukandi-ruhm-paases-peole "Iseoma" laulu- ja tantsupeol esineb üle 41 000 inimese.] delfi.ee, 23. mai 2025</ref> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [https://2025.laulupidu.ee/ Avaleht - XXVIII Laulu- ja XXI tantsupidu] {{Laulupidu}} [[Kategooria:2025. aasta Eestis]] [[Kategooria:Üldlaulupeod]] 1rq5wsj25x2c1x035y6ualc8218v82q 7165970 7165969 2026-06-02T12:34:21Z Kuriuss 38125 7165970 wikitext text/x-wiki {{Laulupeo info | rööpnimi = Iseoma | pilt =Laulupidu-2025.png | pildiallkiri =Laulupeo ametlik kujundus | aeg = 3.–6. juuli 2025 | koht = [[Tallinna lauluväljak]] | rühmi = 990 | esinejaid = 31 027 | üldjuhid = [[Heli Jürgenson]] <br> [[Rasmus Puur]] <br> [[Jaanika Kuusik]] <br> [[Silja Uhs]] <br> [[Janne Fridolin]] <br> [[Valter Soosalu]] <br> [[Külli Kiivet]] <br> [[Triin Koch]] <br> [[Bert Langeler]] <br> [[Riivo Jõgi]] | korraldaja = [[Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus|Laulu- ja Tantsupeo SA]] | eelmine = [[XXVII üldlaulupidu|XXVII]] | järgmine = [[XXIX üldlaulupidu|XXIX]] }} [[Pilt:Laulukaare kohal vihmane taevas.jpg|pisi|Laulupeo esimese päeva kontsert]] '''XXVIII [[üldlaulupidu]]''' toimus 5.–6. juulini [[2025]] [[Tallinna lauluväljak|Tallinna lauluväljakul]]. Laulupeo kunstiline juht oli dirigent [[Heli Jürgenson]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-04-05 |pealkiri=Selgusid 2025. aastal toimuva laulu- ja tantsupeo üldjuhtide konkursi tulemused |url=https://2023.laulupidu.ee/uudised/selgusid-2025-aastal-toimuva-laulu-ja-tantsupeo-uldjuhtide-konkursi-tulemused/ |vaadatud=2023-07-03 |väljaanne=Laulupidu 2023 |keel=et}}</ref> Üldlaulupeoga samal perioodil toimus 3. ja 4. juulil [[XXI üldtantsupidu]] [[Kalevi keskstaadion]]il ja 4. juulil rahvamuusikapidu [[Vabaduse väljak]]ul. Laulu-, tantsu- ja rahvamuusikapidu kandsid üldnimetust "Iseoma" ja tõstsid esile [[murdekeel]]ed, kodukandi eripära ja [[pärimusmuusika]] eheduse. == Korraldus == Konkursi laulupeo kunstilise juhi leidmiseks kuulutasid [[Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus]], [[Eesti Kooriühing]] ja [[Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts]] välja 2021. aasta detsembris.<ref>{{Netiviide |URL=https://kultuur.err.ee/1608448598/algas-2025-aasta-laulu-ja-tantsupeo-kunstiliste-juhtide-konkurss |Pealkiri=Algas 2025. aasta laulu- ja tantsupeo kunstiliste juhtide konkurss |Aeg=28. detsember 2021 |Kasutatud=3. juuli 2023 |Väljaanne=[[ERR]]}}</ref> Laulupeo konkursikomisjon, kelle esimees oli [[Peeter Perens]], valis 2022. aasta aprilli algul viie kandidaadi seast välja dirigent Heli Jürgensoni. Jürgenson oli 2017. aastal [[XII noorte laulu- ja tantsupidu|XII noorte laulupeo]] "Mina jään" peadirigent.<ref>{{Netiviide |URL=https://kultuur.err.ee/1608553777/2025-aasta-laulupeo-kunstiliseks-juhiks-valiti-heli-jurgenson |Pealkiri=2025. aasta laulupeo kunstiliseks juhiks valiti Heli Jürgenson |Aeg=4. aprill 2022 |Kasutatud=3. juuli 2023 |Väljaanne=[[ERR]]}}</ref> Laulu- ja tantsupeo tuli süüdati 15. juuni päikesetõusul [[Tartu]]s [[Eesti Rahva Muuseum]]i õuel laulu- ja tantsupeo üldjuhtide poolt. Tule teekond läbi Eesti algas samal, 15. juuni hommikul Tartust esimese laulupeo mälestuskivi juurest [[Narva maantee (Tartu)|Narva maantee]] ja [[Jaama tänav (Tartu)|Jaama tänava]] ristmikul ning jõudis 2. juuliks Tallinnasse.<ref>[https://2025.laulupidu.ee/tule-teekond/ Tule teekond.] 2025.laulupidu.ee</ref> == Laulupeo juhid == Laulupeo kunstilise juhi Heli Jürgensoni assistent oli [[Rasmus Puur]], kes oli ka segakooride dirigent. Laulupeo lavastaja oli [[Mikk Jürjens]]. Üldlaulupeo liigijuhid olid [[Jaanika Kuusik]] ([[mudilaskoor]]id), [[Silja Uhs]] ([[lastekoor]]id), [[Janne Fridolin]] ([[poistekoor]]id), [[Valter Soosalu]] ([[meeskoor]]id), [[Külli Kiivet]] ([[naiskoor]]id), [[Triin Koch]] ([[segakoor]]id), [[Bert Langeler]] ([[puhkpilliorkester|puhkpilliorkestrid]]), [[Riivo Jõgi]] ([[sümfooniaorkester]]). == Osalejad == Laulupeolisi oli kokku 32 022 ning ava- ja suurkontserti külastas kokku 79 000 inimest. Laulu- ja tantsupeo rongkäigus osales ligi 45 000 peolist. [[Kalevi keskstaadion]]il esines 10 938 tantsijat ja tantsupeo etendusi külastas kokku ligi 44 000 inimest. Rahvamuusikapeol osales 765 muusikut.<ref>[https://eamt.ee/xxviii-laulu-ja-xxi-tantsupidu-iseoma-3-6-juulini/ XXVIII laulu ja XXI tantsupidu “Iseoma” 3.–6. juulini.] eamt.ee, 10. juuli 2025</ref> Laulukaare all esines lauljaid ja orkestrante kokku 990 kollektiivist. Neist 6244 valikmudilaskoori, 2408 poistekoori ja poistesegakoori, 5295 lastekoori, 3970 naiskoori, 1339 meeskoori ja 10 792 segakoori lauljat. Lisaks astusid üles 1548 mängijaga puhkpilliorkester ja 915 mängijaga sümfooniaorkester. Kollektiivide ettevalmistuse korraldasid 788 dirigenti.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120379410/loplik-nimekiri-iseoma-laulu-ja-tantsupeol-esineb-ule-41-000-inimese-vaata-kas-sinu-kodukandi-ruhm-paases-peole "Iseoma" laulu- ja tantsupeol esineb üle 41 000 inimese.] delfi.ee, 23. mai 2025</ref> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [https://2025.laulupidu.ee/ Avaleht - XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu] {{Laulupidu}} [[Kategooria:2025. aasta Eestis]] [[Kategooria:Üldlaulupeod]] e7syfyuilh7jiyt5gcxk8klm8bl1ejx Eesti plokkvibukoondis 0 658956 7166348 7160148 2026-06-03T09:19:36Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 2 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7166348 wikitext text/x-wiki '''Eesti plokkvibukoondis''' on võistkond, kes osaleb rahvusvahelistel tiitlivõistlustel ja maailma karikavõistluste ning GP etappidel. 2023. aastal kuulusid koondisse [[Robin Jäätma]], [[Lisell Jäätma]], [[Meeri-Marita Paas]], Maris Tetsmann ja Evert Ressar. Varem on koondises võistelnud ka Emily Hõim, Hanna Liina Lippand ja Karl Kivilo. Treenerid on [[Maarika Jäätma]] ja Snežana Stoljarova.<ref>[https://www.vibuliit.ee/uus/ Eesti Vibuliit.]{{Kõdulink|aeg=juuni 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} vibuliit.ee</ref> Maailma edetabelis on 2025. aastal Meeri-Marita Paas 5. kohal, Lisell Jäätma 14. kohal, Robin Jäätma 28. kohal, Maris Tetsmann 36. kohal, segavõistkond 5. kohal.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/120371126/kuidas-kes-miks-eesti-sai-endale-uleoo-los-angelese-olumpiaks-uued-medalilootused Eesti sai endale üleöö Los Angelese olümpiaks uued medalilootused.] sport.delfi.ee, 20. aprill 2025</ref> ==Tulemusi== *Euroopa U21 vanuseklassi 2017. aasta Euroopa meistrivõistlustel Prantsusmaal võitis Eesti naiskond kuldmedali koosseisus Lisell Jäätma, Meeri-Marita Paas ja Emily Hõim, tehes sellega Eesti vibuspordi ajalugu.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/77512194/eesti-vibusportlased-voitsid-ajaloolise-euroopa-meistrikulla Eesti vibusportlased võitsid ajaloolise Euroopa meistrikulla.] sport.delfi.ee, 11. märts 2017.</ref> *Eesti naiskond võitis aprillis 2019. aastal Euroopa GP-etapilt kuldmedali (Meeri-Marita Paas, Lisell Jäätma ja Emily Hõim). *Robin Jäätma saavutas 2021. aasta maailmameistrivõistlustel meeste arvestuses 3. koha.<ref name="vibu">[https://www.vibuliit.ee/uus/ Vibuliit.]{{Kõdulink|aeg=juuni 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} 2. august 2023.</ref> *Aprillis 2022. aastal [[Türgi]]s peetud MK-etapil võitis Eesti plokkvibunaiskond pronksmedali, koosseisus Lisell Jäätma, Meeri-Marita Paas ja Maris Tetsmann. Eestile on see ajaloo esimene maailma karikasarja etapi medal vibulaskmises.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/sport/1060561/plokkvibunaiskond-porutas-poodiumile-eestlannad-tegi-mk-etapil-ajalugu Plokkvibunaiskond põrutas poodiumile: eestlannad tegi MK-etapil ajalugu.] ohtuleht.ee, 20. aprill 2022.</ref> *2022. aasta mais [[Lõuna-Korea]]s Gwangjus peetud MK-etapil võitis Eesti plokkvibukoondis kaks hõbemedalit: teise koha said nii naiskond (Lisell Jäätma, Meeri-Marita Paas ja Maris Tetsmann) kui ka segavõistkond (Lisell Jäätma, Robin Jäätma). Individuaalselt sai Lisell Jäätma neljanda koha.<ref name=err_2022-05-21 /> *2022. aastal Münchenis toimunud Euroopa meistrivõistlustel võitis segavõistkond (Lisell Jäätma ja Robin Jäätma) hõbemedali. Naiskond sai neljanda koha. Individuaalselt sai Robin Jäätma pronksmedali.<ref>[https://sport.err.ee/1608627214/eesti-vibulaskurid-said-em-il-hobeda-ja-pronksi Eesti vibulaskurid said EM-il hõbeda ja pronksi.] sport.err.ee, 11. juuni 2022.</ref> *2022. aasta juunis Pariisis toimud MK-etapil saavutasid Lisell ja Robin Jäätma segapaaride seas neljanda koha. Naiskond jäi viiendaks, kuid püstitas kvalifikatsioonis uue Euroopa ja Eesti rekordi.<ref>[https://sport.err.ee/1608642082/jaatmad-tulid-mk-etapil-neljandaks-naiskond-pustitas-eesti-rekordi Jäätmad tulid MK-etapil neljandaks, naiskond püstitas Eesti rekordi.] sport.err.ee, 28. juuni 2022.</ref> *Luksemburgis Strassenis toimunud vibulaskmise sise-MK-sarja esimesel etapil novembris 2022 võitis Lisell Jäätma naiste arvestuses hõbemedali ja Robin Jäätma meeste arvestuses pronksmedali.<ref>[https://sport.err.ee/1608794953/eesti-plokkvibukoondis-naaseb-mk-etapilt-kahe-medaliga Eesti plokkvibukoondis naaseb MK-etapilt kahe medaliga] sport.err.ee, 20. november 2022.</ref> *[[Colombia]]s [[Medellín]]is toimunud 2023. aasta MK-etapil võitis segavõistkond (Lisell Jäätma ja Robin Jäätma) pronksmedali.<ref>[https://sport.err.ee/1609010570/lisell-ja-robin-jaatma-naasevad-mk-etapilt-medaliga Lisell ja Robin Jäätma naasevad MK-etapilt medaliga.] sport.err.ee, 17. juuni 2023.</ref> *[[Euroopa mängud]]el [[Kraków]]is 2023. aastal võitis segavõistkond (Lisell Jäätma ja Robin Jäätma) kuldmedali.<ref>[https://sport.err.ee/1609017395/lisell-ja-robin-jaatma-voitsid-euroopa-mangudel-kuldmedali Lisell ja Robin Jäätma võitsid Euroopa mängudel kuldmedali.] sport.err.ee, 25. juuni 2023.</ref> *2024. aastal toodi koju Euroopa meistrivõistluste naiskondlik pronksmedal, Meeri-Marita Paas saavutas esimese eestlasena MK finaali hõbemedali, Lisell Jäätma sai kaela sise-MK 2024. aasta etapi kuldmedali ja 2025. aastal hõbemedali.<ref>[https://web.archive.org/web/20230803104003/https://www.vibuliit.ee/uus/ Plokkvibulaskmine pääses 2028 Los Angelese olümpiamängudele!] vibuliit.ee</ref> *Lisell Jäätma võitis 2026. aasta mais Hiinas [[Shanghai]]s toimunud hooaja teisel MK-etapil naiste individuaalvõistlusel Eesti vibulaskmise ajaloos esmakordselt kuldmedali. 2026. aasta aprilli keskel oli ta saavutanud Mehhiko MK-etapil teise koha.<ref>*[https://sport.delfi.ee/artikkel/120574162/lisell-jaatma-voitis-hiina-mk-etapil-kuldmedali Lisell Jäätma võitis MK-etapil ajaloolise kuldmedali. „Siiani ei suuda seda uskuda!] Sport. Delfi, 9. mai 2026</ref> *Naiskondlikel EM-el [[Antalya]]s võitis Eesti naiskond koossesisus Lisell Jäätma, Meeri-Marita Paas ja Maris Tetsmann 2026. aasta mai lõpus pronksmedali.<ref>[https://sport.postimees.ee/8476887/eesti-vibulaskjate-edukas-kevad-jatkus-emil-naiskondliku-pronksmedaliga Eesti vibulaskjate edukas kevad jätkus EMil naiskondliku pronksmedaliga] Sport. Postimees, 24. mai 2026</ref> ==Vaata ka== *[[Vibusport]] *[[Plokkvibu]] *[[Sportvibu]] *[[Eesti plokkvibu naiskond]] *[[Eesti Vibuliit]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=err_2022-05-21>{{cite web|url=https://sport.err.ee/1608604519/eesti-plokkvibukoondis-voitis-mk-etapil-kaks-hobemedalit |title=Eesti plokkvibukoondis võitis MK-etapil kaks hõbemedalit |publisher=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |date=2022-05-21 |access-date=2023-08-02 |website=sport.err.ee}}</ref> }} == Kirjandus == * [https://sport.err.ee/1609017026/ideaalselt-lasknud-lisell-jaatma-pustitas-euroopa-mangude-rekordi Ideaalselt lasknud Lisell Jäätma püstitas Euroopa mängude rekordi] sport.err.ee, 24. juuni 2023. * [https://sport.err.ee/1609023569/jaatma-suurriikide-ees-voetud-kullast-see-naitab-et-koik-on-voimalik Jäätma suurriikide ees võetud kullast: see näitab, et kõik on võimalik] sport.err.ee, 2. juuli 2023. * Madis Kalvet. [https://sport.delfi.ee/artikkel/120371126/kuidas-kes-miks-eesti-sai-endale-uleoo-los-angelese-olumpiaks-uued-medalilootused Kuidas? Kes? Miks? Eesti sai endale üleöö Los Angelese olümpiaks uued medalilootused.] sport.delfi.ee, 20. aprill 2025. ==Välislingid== * [https://www.facebook.com/Vibukool/?locale=en_GB Türi Vibukool] [[Kategooria:Eesti rahvuskoondised]] [[Kategooria:Eesti vibulaskmine]] nulvjtrgdi0lewbqnelopua527gty3j 7166386 7166348 2026-06-03T09:59:49Z Teomees 97479 7166386 wikitext text/x-wiki '''Eesti plokkvibukoondis''' on võistkond, kes osaleb rahvusvahelistel tiitlivõistlustel ja maailma karikavõistluste ning GP etappidel. 2025. aastal kuulusid koondisse [[Robin Jäätma]], [[Lisell Jäätma]], [[Meeri-Marita Paas]], [[Maris Tetsmann]], Evert Ressar ja Mait Sirel.<ref>[https://vibuliit.ee/wp-content/uploads/2025/12/Normide_taitmine_15122025.pdf 2025. aasta tiitlivõistluste normide täitmine]</ref> Varem on koondises võistelnud ka Emily Hõim, Hanna Liina Lippand ja Karl Kivilo. Treener on [[Maarika Jäätma]] ja spordipsühholoog Snežana Stoljarova.<ref>[https://vibuliit.ee/eesti-koondis-osaleb-vibulaskmise-mmil-koreas-olles-labi-aegade-parimas-vormis/ Eesti koondis osaleb vibulaskmise MMil Lõuna-Koreas, olles läbi aegade parimas vormis!] Eesti Vibuliit</ref> Maailma edetabelis on 2025. aastal Meeri-Marita Paas 5. kohal, Lisell Jäätma 14. kohal, Robin Jäätma 28. kohal, Maris Tetsmann 36. kohal, segavõistkond 5. kohal.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/120371126/kuidas-kes-miks-eesti-sai-endale-uleoo-los-angelese-olumpiaks-uued-medalilootused Eesti sai endale üleöö Los Angelese olümpiaks uued medalilootused.] sport.delfi.ee, 20. aprill 2025</ref> ==Tulemusi== *Euroopa U21 vanuseklassi 2017. aasta Euroopa meistrivõistlustel Prantsusmaal võitis Eesti naiskond kuldmedali koosseisus Lisell Jäätma, Meeri-Marita Paas ja Emily Hõim, tehes sellega Eesti vibuspordi ajalugu.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/77512194/eesti-vibusportlased-voitsid-ajaloolise-euroopa-meistrikulla Eesti vibusportlased võitsid ajaloolise Euroopa meistrikulla.] sport.delfi.ee, 11. märts 2017.</ref> *Eesti naiskond võitis aprillis 2019. aastal Euroopa GP-etapilt kuldmedali (Meeri-Marita Paas, Lisell Jäätma ja Emily Hõim). *Robin Jäätma saavutas 2021. aasta maailmameistrivõistlustel meeste arvestuses 3. koha.<ref name="vibu">[https://www.facebook.com/100063885397253/posts/robin-j%C3%A4%C3%A4tma-tuli-2021a-yanktonis-toimunud-vibulaskmise-maailmameistriv%C3%B5istluste/281503460477770/ Robin Jäätma tuli 2021.a Yanktonis toimunud vibulaskmise maailmameistrivõistlustel pronksmedalile] Eesti Vibuliit</ref> *Aprillis 2022. aastal [[Türgi]]s peetud MK-etapil võitis Eesti plokkvibunaiskond pronksmedali, koosseisus Lisell Jäätma, Meeri-Marita Paas ja Maris Tetsmann. Eestile on see ajaloo esimene maailma karikasarja etapi medal vibulaskmises.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/sport/1060561/plokkvibunaiskond-porutas-poodiumile-eestlannad-tegi-mk-etapil-ajalugu Plokkvibunaiskond põrutas poodiumile: eestlannad tegi MK-etapil ajalugu.] ohtuleht.ee, 20. aprill 2022.</ref> *2022. aasta mais [[Lõuna-Korea]]s Gwangjus peetud MK-etapil võitis Eesti plokkvibukoondis kaks hõbemedalit: teise koha said nii naiskond (Lisell Jäätma, Meeri-Marita Paas ja Maris Tetsmann) kui ka segavõistkond (Lisell Jäätma, Robin Jäätma). Individuaalselt sai Lisell Jäätma neljanda koha.<ref name=err_2022-05-21 /> *2022. aastal Münchenis toimunud Euroopa meistrivõistlustel võitis segavõistkond (Lisell Jäätma ja Robin Jäätma) hõbemedali. Naiskond sai neljanda koha. Individuaalselt sai Robin Jäätma pronksmedali.<ref>[https://sport.err.ee/1608627214/eesti-vibulaskurid-said-em-il-hobeda-ja-pronksi Eesti vibulaskurid said EM-il hõbeda ja pronksi.] sport.err.ee, 11. juuni 2022.</ref> *2022. aasta juunis Pariisis toimud MK-etapil saavutasid Lisell ja Robin Jäätma segapaaride seas neljanda koha. Naiskond jäi viiendaks, kuid püstitas kvalifikatsioonis uue Euroopa ja Eesti rekordi.<ref>[https://sport.err.ee/1608642082/jaatmad-tulid-mk-etapil-neljandaks-naiskond-pustitas-eesti-rekordi Jäätmad tulid MK-etapil neljandaks, naiskond püstitas Eesti rekordi.] sport.err.ee, 28. juuni 2022.</ref> *Luksemburgis Strassenis toimunud vibulaskmise sise-MK-sarja esimesel etapil novembris 2022 võitis Lisell Jäätma naiste arvestuses hõbemedali ja Robin Jäätma meeste arvestuses pronksmedali.<ref>[https://sport.err.ee/1608794953/eesti-plokkvibukoondis-naaseb-mk-etapilt-kahe-medaliga Eesti plokkvibukoondis naaseb MK-etapilt kahe medaliga] sport.err.ee, 20. november 2022.</ref> *[[Colombia]]s [[Medellín]]is toimunud 2023. aasta MK-etapil võitis segavõistkond (Lisell Jäätma ja Robin Jäätma) pronksmedali.<ref>[https://sport.err.ee/1609010570/lisell-ja-robin-jaatma-naasevad-mk-etapilt-medaliga Lisell ja Robin Jäätma naasevad MK-etapilt medaliga.] sport.err.ee, 17. juuni 2023.</ref> *[[Euroopa mängud]]el [[Kraków]]is 2023. aastal võitis segavõistkond (Lisell Jäätma ja Robin Jäätma) kuldmedali.<ref>[https://sport.err.ee/1609017395/lisell-ja-robin-jaatma-voitsid-euroopa-mangudel-kuldmedali Lisell ja Robin Jäätma võitsid Euroopa mängudel kuldmedali.] sport.err.ee, 25. juuni 2023.</ref> *2024. aastal toodi koju Euroopa meistrivõistluste naiskondlik pronksmedal, Meeri-Marita Paas saavutas esimese eestlasena MK finaali hõbemedali, Lisell Jäätma sai kaela sise-MK 2024. aasta etapi kuldmedali ja 2025. aastal hõbemedali.<ref>[https://web.archive.org/web/20230803104003/https://www.vibuliit.ee/uus/ Plokkvibulaskmine pääses 2028 Los Angelese olümpiamängudele!] vibuliit.ee</ref> *Lisell Jäätma võitis 2026. aasta mais Hiinas [[Shanghai]]s toimunud hooaja teisel MK-etapil naiste individuaalvõistlusel Eesti vibulaskmise ajaloos esmakordselt kuldmedali. 2026. aasta aprilli keskel oli ta saavutanud Mehhiko MK-etapil teise koha.<ref>*[https://sport.delfi.ee/artikkel/120574162/lisell-jaatma-voitis-hiina-mk-etapil-kuldmedali Lisell Jäätma võitis MK-etapil ajaloolise kuldmedali. „Siiani ei suuda seda uskuda!] Sport. Delfi, 9. mai 2026</ref> *Naiskondlikel EM-el [[Antalya]]s võitis Eesti naiskond koossesisus Lisell Jäätma, Meeri-Marita Paas ja Maris Tetsmann 2026. aasta mai lõpus pronksmedali.<ref>[https://sport.postimees.ee/8476887/eesti-vibulaskjate-edukas-kevad-jatkus-emil-naiskondliku-pronksmedaliga Eesti vibulaskjate edukas kevad jätkus EMil naiskondliku pronksmedaliga] Sport. Postimees, 24. mai 2026</ref> ==Vaata ka== *[[Vibusport]] *[[Plokkvibu]] *[[Sportvibu]] *[[Eesti plokkvibu naiskond]] *[[Eesti Vibuliit]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=err_2022-05-21>{{cite web|url=https://sport.err.ee/1608604519/eesti-plokkvibukoondis-voitis-mk-etapil-kaks-hobemedalit |title=Eesti plokkvibukoondis võitis MK-etapil kaks hõbemedalit |publisher=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |date=2022-05-21 |access-date=2023-08-02 |website=sport.err.ee}}</ref> }} == Kirjandus == * [https://sport.err.ee/1609017026/ideaalselt-lasknud-lisell-jaatma-pustitas-euroopa-mangude-rekordi Ideaalselt lasknud Lisell Jäätma püstitas Euroopa mängude rekordi] sport.err.ee, 24. juuni 2023. * [https://sport.err.ee/1609023569/jaatma-suurriikide-ees-voetud-kullast-see-naitab-et-koik-on-voimalik Jäätma suurriikide ees võetud kullast: see näitab, et kõik on võimalik] sport.err.ee, 2. juuli 2023. * Madis Kalvet. [https://sport.delfi.ee/artikkel/120371126/kuidas-kes-miks-eesti-sai-endale-uleoo-los-angelese-olumpiaks-uued-medalilootused Kuidas? Kes? Miks? Eesti sai endale üleöö Los Angelese olümpiaks uued medalilootused.] sport.delfi.ee, 20. aprill 2025. ==Välislingid== * [https://www.facebook.com/Vibukool/?locale=en_GB Türi Vibukool] [[Kategooria:Eesti rahvuskoondised]] [[Kategooria:Eesti vibulaskmine]] 82ci9j3gbmqbhi96lcvby4soyitsglc Eesti idufirmade auhinnad 0 665583 7166287 6561728 2026-06-03T07:31:38Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7166287 wikitext text/x-wiki '''Eesti [[Idufirma|idufirmade]] auhinnad (i.k. Estonian Startup Awards)''' on iga-aastane auhinnagala Eesti parimatele idufirmadele. Üritust korraldavad LIFT99, Estonian Founders Society ja Startup Estonia.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Estonian Startup Awards |url=https://www.lift99.co/startup-awards |vaadatud=26. november 2023 |väljaanne=LIFT99 }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Auhindade võitjad == === 2022<ref>{{Netiviide |kuupäev=27. jaanuar 2023 |pealkiri=Estonian Startup Awards 2022 - The Official Wrap-Up! |url=https://www.lift99.co/blog/estonian-startup-awards-2022 |vaadatud=26. november 2023 |väljaanne=LIFT99}}</ref> === * '''Aasta uustulija''' (i.k. The Big Bang) - [[Koos]] * '''Aasta [[Cleantech]] idufirma''' - [[Comodule]] * '''Aasta välisasutaja''' - [[Avery Schrader]] ([[Modash.io]]) * '''Aasta [[haridustehnoloogia]] ettevõte''' - [[99Math]] * '''Aasta investor''' (i.k. The Wise Wallet) - [[Triin Hertmann]] ([[äriingel]] ja [[Grünfin]] asutaja * '''Aasta käibekasvataja''' (i.k. The Revenue Hack) - [[Comodule]] * '''Aasta kaitse-ja turvatehnoloogia idufirma''' - [[Milrem Robotics|Milrem]] * '''Aasta [[süvatehnoloogia]] idufirma''' - [[Pactum]] * '''Aasta tagasiandja''' (i.k. The Giving Back Powerhouse) - [[NAFO (Interneti kogukond)|NAFO]] * '''Aasta asutaja''' - [[Timmu Tõke]] ([[ReadyPlayerMe]]) === 2021<ref>{{Netiviide |kuupäev=20. jaanuar 2022 |pealkiri=Estonian Startup Awards 2021 |url=https://www.lift99.co/blog/estonian-startup-awards-2021 |vaadatud=26. november 2023 |väljaanne=LIFT99}}</ref> === * '''Aasta uustulija'''(i.k. The Big Bang) - [[Lightyear (investeerimisplatvorm)|Lightyear]] * '''Aasta stereotüüpide purustaja''' - [[Merit Valdsalu]] ([[Single.Earth]]) * '''Aasta välisasutaja''' - [[Carlos Panigua]] ([[Glia]]) * '''Aasta sektori idufirma: [[Tarkvara teenusena|finantstehnoloogia]]''' - [[Veriff]] * '''Aasta investor''' (i.k. The Wise Wallet) - [[Sten Tamkivi]] ([[Taavet+Sten]]) * '''Aasta tagasiandja''' (i.k. The Giving Back Powerhouse) - [[Martin Villig]] * '''Aasta käibekasvataja''' (i.k. The Revenue Hack) - [[Bolt]] * '''Aasta asutaja''' - [[Markus Villig]] ([[Bolt]]) === 2020<ref>{{Netiviide |kuupäev=13 jaanuar 2021 |pealkiri=Estonian Startup Awards 2020 - The Winners, The Nominees & Big Trends For 2021 |url=https://www.lift99.co/blog/estonian-startup-awards-2020 |vaadatud=26. november 2023 |väljaanne=LIFT99}}</ref> === * '''Aasta välisasutaja''' - [[Vishen Lakhiani]] ([[Mindvalley]]) * '''Aasta stereotüüpide purustaja''' - [[Anna Liisa Palatu]] ([[Woola]]) * '''Aasta uustulija''' (i.k. The Big Bang) - [[Woola]] * '''Aasta edukas ettevõte, mis on investoritelt vähe raha kaasanud''' (i.k The Bootstrap Badger) - [[Vishen Lakhiani]] ([[Mindvalley]]) * '''Aasta investor''' (i.k. The Wise Wallet) - [[Ragnar Sass]] ([[äriingel]], [[LIFT99]] asutaja) * '''Aasta käibekasvataja''' (i.k. The Revenue Hack) - [[Taavi Madiberk]] ([[Skeleton Technologies]]) * '''Aasta tagasiandja''' (i.k. The Giving Back Powerhouse) - [[kood/Jõhvi]] programmeerimiskool * '''Aasta sektori idufirma: [[Tarkvara teenusena|SaaS]]''' - [[Kaarel Kotkas]] ([[Veriff]]) * '''Aasta asutaja''' - [[Pipedrive]] asutajad ([[Timo Rein]], [[Martin Tajur]], [[Martin Henk]], [[Urmas Purde]], [[Ragnar Sass]]) === 2019<ref>{{Netiviide |kuupäev=22. jaanuar 2020 |pealkiri=Estonian Startup Awards 2019 - The Fastest, The Biggest, The Most Impactful |url=https://www.lift99.co/blog/estonian-startup-awards-2019 |vaadatud=26. november 2023 |väljaanne=LIFT99}}</ref> === * '''Aasta sektori idufirma: riistvara''' - [[Comodule]] * '''Suurima mõjuga idufirma''' (i.k. The Impact Visionary) - [[Reverse Resources]] * '''Aasta stereotüüpide purustaja''' - [[Ann Runnel]] * '''Aasta investor''' (i.k. The Wise Wallet) - [[Gerri Kodres]] * '''Aasta tagasiandja''' (i.k. The Giving Back Powerhouse) - [[Chasing Unicorns]] film * '''Aasta uustulija''' (i.k. The Big Bang) - [[Salv (ettevõte)]] * '''Aasta edukas ettevõte, mis on investoritelt vähe raha kaasanud''' (i.k The Bootstrap Badger) - [[Multilogin]] * '''Aasta käibekasvataja''' (i.k. The Revenue Hack) - [[Comodule]] * '''Aasta asutaja''' - [[Kaarel Kotkas]] == Viited == <references /> == Välislingid == [https://www.lift99.co/startup-awards Estonian Startup Awards koduleht] [[Kategooria:Eesti auhinnad]] rpbvhgekohagnz0z542gjuufuk0qmnz Aespa (ansambel) 0 669883 7166076 6805904 2026-06-02T18:03:29Z Kartulisalatilusikas 92124 7166076 wikitext text/x-wiki {{täienda}} {{viita}} {{Infokast muusik | nimi = Aespa<br />에스파 | pilt = Aespa (에스파) CCMA 2023.jpg | päritolu = [[Seoul]], [[Lõuna-Korea]] | stiil = [[K-pop]] | tegev = 2020–praeguseni | plaadifirma = SM Entertainment | url = http://aespa.com/ | koosseis = [[Karina (laulja)|Karina]]<br>[[Giselle (laulja)|Giselle]]<br>[[Winter]]<br>[[Ningning]] }} '''Aespa''' ([[Korea keel|kor.]] 에스파; ''eseupa''; stiliseeritud '''æspa''') on [[Lõuna-Korea]] tüdrukutebänd, kelle plaadifirma on [[SM Entertainment]]. Rühma kuuluvad neli liiget: Karina, Giselle, Winter ja Ningning. Aespa esimene laul ilmus 17. novembril 2020 pealkirjaga „Black Mamba". Laulu muusikavideo kogus 24 tunniga 21,4 miljonit vaatamist, tehes sellest 24 tunni jooksul enim kuulatuima debüütlaulu K-popi ajaloos.<ref name="soompi-blackmamba">{{Viide veeb|url=https://www.soompi.com/article/1438647wpp/aespa-achieves-impressive-record-with-24-hour-view-count-for-black-mamba-debut-mv|pealkiri=aespa Achieves Impressive Record With 24-Hour View Count For "Black Mamba" Debut MV|veebileht=Soompi|kuupäev=2020-11-18|vaadatud=2026-06-02}}</ref> Grupp on tuntud [[metaverse]]'i kontsepti ja [[hyperpop]]-muusika populariseerimise poolest K-popis. == Nime tähendus == Nimi „Aespa" ühendab ingliskeelsed initsiaalid sõnadest „avatar" ja „experience" (''Avatar X Experience'') ning ingliskeelse sõna „aspect" (tähendus: „kaks külge"), sümboliseerides ideed „kohtuda oma teise minaga ja kogeda uut maailma".<ref name="en-wiki"/> == Kontsept == Aespa loominguline kontsept põhineb [[metaverse]]'i ideel: igal neljal liikmel on virtuaalne „ae"-teisik, kes eksisteerib digitaalses maailmas nimega KWANGYA.<ref name="kpopping">{{Viide veeb|url=https://kpopping.com/profiles/group/aespa|pealkiri=aespa – K-pop Group Profile|veebileht=Kpopping|kuupäev=2026-04-15|vaadatud=2026-06-02}}</ref> See futuristlik maailmaehitus oli SM Entertainmenti asutaja Lee Soo-mani visioon, mille ta tutvustas 2020. aasta oktoobris toimunud World Cultural Industry Forumil.<ref name="en-wiki"/> Fänne kutsutakse kollektiivselt '''MY'''. == Liikmed == * '''Karina''' (kor. 카리나; tegelik nimi Yu Ji-min, 유지민; sündinud 11. aprillil 2000) – liider, peamine tantsija * '''Giselle''' (kor. 지젤; tegelik nimi Uchinaga Aeri, 内永えり; sündinud 30. oktoobril 2000) – jaapani-korea päritolu * '''Winter''' (kor. 윈터; tegelik nimi Kim Min-jeong, 김민정; sündinud 1. jaanuaril 2001) * '''Ningning''' (kor. 닝닝; tegelik nimi Ning Yi-zhuo, 宁艺卓; sündinud 23. oktoobril 2002) – hiina päritolu; oli enne debüüti SM Rookies treenijarühma liige alates 2016. aastast.<ref name="kprofiles">{{Viide veeb|url=https://kprofiles.com/aespa-members-profile/|pealkiri=aespa Members Profile and Facts|veebileht=Kpop Profiles|vaadatud=2026-06-02}}</ref> == Diskograafia == === Albumid === * ''Armageddon'' (2024) === EP-d === * ''Savage'' (2021) * ''Girls'' (2022) * ''My World'' (2023) * ''Drama'' (2023) * ''Whiplash'' (2024) * ''LEMONADE'' (2026) === Olulisemad singlid === * „Black Mamba" (2020) * „Next Level" (2021) – jõudis Lõuna-Korea muusikaedetabelis 2. kohale; võitis 19. Korea muusikaauhinnal aasta laulu tiitli * „Savage" (2021) * „Supernova" (2024) – võitis aasta laulu tiitli 2024 MAMA ja Melon Music Awardsil * „Whiplash" (2024) – grupi esimene top-10 singel [[Billboard Global 200]] edetabelis (8. koht) * „Dirty Work" (2025) – jõudis Billboard Global 200 edetabeli top 5-s == Välislingid == * [https://www.aespa.com Ametlik veebileht] [[Kategooria:Lõuna-Korea muusikagrupid]] [[Kategooria:2020. aastal asutatud muusikagrupid]] [[Kategooria:K-pop-grupid]] [[Kategooria:Lõuna-Korea ansamblid]] kuox2jzobbjfewm4pdzg3s8f011g6tg Eestis arendatud mängude loend 0 670329 7166434 7153005 2026-06-03T11:16:13Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7166434 wikitext text/x-wiki Hoolimata Eesti IT-arenduse kõrgest tasemest on mänguarendus Eestis olnud tagasihoidlik. Esimeseks kommertsmänguks võib pidada Bluemoon Interactive'i [[Kosmonaut (arvutimäng)|Kosmonauti]], mis hiljem kasvas SkyRoadsiks ja sai oma asjastus vabavarahitiks ning on siiani hinnatud rahvusvahelistes retromängurite kommuunides.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-04-19 |pealkiri=Videomängunäituse avamine toimub YouTube’is |url=https://kultuur.postimees.ee/7228286/videomangunaituse-avamine-toimub-youtube-is |vaadatud=2024-02-09 |väljaanne=Kultuur |keel=et}}</ref> Hilisemad suuremad hitid on olnud [[Drag racing mobiilimäng|Drag Racing]] mobiilidel, [[Teleglitch]] arvutil ja [[Disco Elysium]], mis on valitud kõikide aegade kõige paremate mängude hulka.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2013-06-02 |pealkiri=Eesti mängud – Drag Racing ja Teleglitch |url=https://majandus.postimees.ee/1248676/eesti-mangud-drag-racing-ja-teleglitch |vaadatud=2024-02-09 |väljaanne=Majandus |keel=et}}</ref> 2000. algusaastatel käivitus Eestis [[Eestikeelsete videomängude loend|tõlkemängude]] tootmine, kuid nendest enamik oli arendatud mujal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Mäng käib eesti keeles |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2003/12/18/mang-kaib-eesti-keeles |vaadatud=2024-02-09 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}</ref> Mänguarenduse toetuseks on loodud tugiorganisatsioone nagu [[Gamedev estonia|GameDev Estonia]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Game Dev Estonia |url=https://gamedevestonia.ee/ |vaadatud=2024-02-09 |väljaanne=}}</ref> ja [[EEVR]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Estonian Virtual and Augmented Reality Association |url=https://eevr.ee/ |vaadatud=2024-02-09 |väljaanne=EEVR |keel=en-US}}</ref>, mis korraldavad [[Mängujämm|mängujämme]] ning aitavad arendajatel leida väljaandjaid ja erinevaid toetusprogramme.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Ester Vilgats {{!}} |kuupäev=2021-12-04 |pealkiri=Eesti mänguarendajad lõid katusorganisatsiooni |url=https://www.err.ee/1608425813/eesti-manguarendajad-loid-katusorganisatsiooni |vaadatud=2024-02-09 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Ka on Eestis stuudiod nagu Ringtail, mis allhankijana aitavad suurematel mängustuudiotel teha 3D-mudeleid, graafilisi materjale ja muud arendust. Eraldi videomängudest käib Eestis ka aktiivne kasiino- ja hasartmängude arendus.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Playtech {{!}} Üks maailma suurimaid mängutootjaid! {{!}} Parimad mängud? |url=https://www.kasiinoguru.com/mangutootjad/playtech-kasiinod/ |vaadatud=2024-02-09 |väljaanne=Kasiinoguru |keel=et}}</ref> Loendatud mängud on enamikus arendatud Eestis ja peamiselt eestlaste poolt, välja arvatud tärniga märgistatud, kus suure osa on loonud Eestis elavad, või [[e-residentsus]]t omavad välismaalased, või välismaa tiimid suure eestlaste poolse panusega. Loendid mängudest pole täielikud. == Loend kommertsmängudest == {| class="wikitable sortable" |+ |- ! Nimi !! Arendaja !! Aasta !! Platvorm !! *<ref name=":0">Mängud mis on loodud Eestis elavate välismaalaste poolt, või välismaa tiimide poolt, kuid arvestatava eestlaste poolse panusega.</ref>!! Eesti keeles !! Žanr |- |[[Sisyphus Endures]] [https://store.steampowered.com/app/4006450/Sisyphus_Endures/] |[[OÜ Vaba Tõlge]] |2025 |[[Microsoft Windows|Windows]] | | |[[Ellujäämismäng|Ellujäämine]] / [[Simulatsioon]] |- |[[Hordekill]] [https://store.epicgames.com/p/hordekill-c2c5d4] |[[Cult Software]] |2025 |[[Microsoft Windows|Windows]] | | |[[Tulistamismäng|Tulistamine]] / [[Mitmikmäng]] |- |[[Kelder (mäng)|Kelder]] [https://store.steampowered.com/app/2973450/KELDER/] |[[THOs Dev]] |2025 |[[Microsoft Windows|Windows]] | | |[[FPS-mäng|FPS]] / [[Õudusmäng|Õudus]] |- |[[Pager (mäng)|Pager]] [https://store.steampowered.com/app/2810550/https://store.steampowered.com/app/2810550/PAGER/?curator_clanid=34913928PAGER/?curator_clanid=34913928] |[[Bilge Kaan]] |2025 |[[Microsoft Windows|Windows]] | | |[[FPS-mäng|FPS]] / [[Õudusmäng|Õudus]] / [[Nuputamis-videomängud|Mõistatus]] |- |[[s.p.l.i.t]] [https://store.steampowered.com/app/3684610/split/] |[[Mike Klubnika]] |2025 |[[Microsoft Windows|Windows]] | | |[[Õudusmäng|Õudus]] |- |[[Korter 1996]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Korter 1996 on Steam |url=https://store.steampowered.com/app/3086500/Korter_1996/ |vaadatud=2024-07-12 |väljaanne=store.steampowered.com |keel=en}}</ref> |[[Mari-Anna Lepasson]], [[James Flannery]] |2025 |[[Microsoft Windows|Windows]] | |Jah |[[Nuputamis-videomängud|Mõistatus]] / [[Seiklusmäng|Seiklus]] |- |[[Craft Craft: Fantasy Merchant Simulator|CraftCraft: Fantasy Merchant Simulator]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=CraftCraft: Fantasy Merchant Simulator on Steam |url=https://store.steampowered.com/app/2226430/CraftCraft_Fantasy_Merchant_Simulator/ |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=store.steampowered.com |keel=en}}</ref> |[[Placeholder Gameworks]] |2025 |[[Microsoft Windows|Windows]] | | |[[Rollimäng (arvutil)|Rollimäng]] / [[Simulatsioon]] |- |[[Centum]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Centum on Steam |url=https://store.steampowered.com/app/2625550/Centum/ |vaadatud=2024-07-12 |väljaanne=store.steampowered.com |keel=en}}</ref> |[[Hack The Publisher]] |2025 |[[Microsoft Windows|Windows]] / [[Xbox]] |* | |[[Nuputamis-videomängud|Mõistatus]] / [[Seiklusmäng|Seiklus]] / [[Õudusmäng|Õudus]] |- |[[Ale Abbey]] [https://store.steampowered.com/app/2789460/Ale_Abbey/] |[[Hammer & Ravens]] |2025 |[[Microsoft Windows|Windows]] |* | |[[Strateegiamäng|Strateegia]] / [[Simulatsioon]] |- |[[Broken Alliance]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Broken Alliance Game |url=https://brokenalliancegame.com/ |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=Broken Alliance Game |keel=en-GB}}</ref> |[[Placeholder Gameworks]] |2025 |[[Microsoft Windows|Windows]] | | |[[Strateegiamäng|Strateegia]] |- |[[Speedollama]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Speedollama on Steam |url=https://store.steampowered.com/app/2571500/Speedollama/ |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=store.steampowered.com |keel=en}}</ref> |[[Chaosmonger Studio]] |2024 |[[Microsoft Windows|Windows /]] [[MacOS|Mac]] / [[Nintendo Switch|Switch]] / [[Xbox]] / [[PlayStation]] / Linux |* | |[[Tulistamismäng|Tulistamine]] / [[Platvormimäng|Platvormikas]] |- |[[2x4 Nails]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=2x4 Nails on Steam |url=https://store.steampowered.com/app/2483920/2x4_Nails/ |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=store.steampowered.com |keel=en}}</ref> |[[Cult Software]] |2024 |[[Microsoft Windows|Windows]] | | |[[Kaklusmäng|Kaklus]] / [[Õudusmäng|Õudus]] |- |[[Monster Run]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Monster Run on Steam |url=https://store.steampowered.com/app/2394300/Monster_Run/ |vaadatud=2024-02-08 |väljaanne=store.steampowered.com |keel=en}}</ref> |[[Interactive Fate]] |2024 |[[Microsoft Windows|Windows]] | | |[[Strateegiamäng|Strateegia]] |- |[[Into The Radius 2]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Into the Radius 2 on Steam |url=https://store.steampowered.com/app/2307350/Into_the_Radius_2/ |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=store.steampowered.com |keel=en}}</ref> |[[Creative Mobile|CM Games]] |2024 |[[Microsoft Windows|Windows]] / [[Virtuaalreaalsus|VR]] | | |[[Virtuaalreaalsus|VR]] / [[Simulatsioon]] |- |[[Ghost of Myself]] [https://brainclick.itch.io/theghostofmyself] |[[Brainclick]] |2025 |[[Microsoft Windows|Windows]] | | |[[Seiklusmäng|Seiklus]] / [[Hiireklikiseiklus|Hiireklikikas]] |- |[[Rusty's Retirement]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Rusty's Retirement on Steam |url=https://store.steampowered.com/app/2666510/Rustys_Retirement/ |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=store.steampowered.com |keel=en}}</ref> |[[Mister Morris Games]] |2024 |[[Microsoft Windows|Windows]] |* |Jah |[[Strateegiamäng|Strateegia]] |- |[[Bootstrap Island]] <ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-09-20 |pealkiri=Bootstrap Island - Bootstrap Island |url=https://bootstrapisland.com/ |vaadatud=2024-02-11 |keel=en-US}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Bootstrap Island on Steam |url=https://store.steampowered.com/app/1942110/Bootstrap_Island/ |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=store.steampowered.com |keel=en}}</ref> |[[Maru VR]] |2024 |[[Microsoft Windows|Windows]] / [[Virtuaalreaalsus|VR]] / [[PlayStation|PSVR2]] | | |[[Virtuaalreaalsus|VR]] / [[Simulatsioon]] |- | [[Time Glitch]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Time Glitch on Steam |url=https://store.steampowered.com/app/2705800/Time_Glitch/ |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=store.steampowered.com |keel=en}}</ref>|| Christopher Entzenberg, Rémi Fusade, Matej 'Retro' Jan, Tobias Joppen, Mari-Anna Lepasson, Patryk 'Badger' Pawłowski|| 2024|| [[Microsoft Windows|Windows]]|| *|| ||[[Rollimäng (arvutil)|Rollimäng]] / [[Strateegiamäng|Strateegia]] |- | [[Three Minutes To Eight]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Three Minutes To Eight on Steam |url=https://store.steampowered.com/app/2303320/Three_Minutes_To_Eight/ |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=store.steampowered.com |keel=en}}</ref>|| [[Chaosmonger Studio]]|| 2023|| [[Microsoft Windows|Windows]] / [[MacOS|Mac]] / [[Linux]]|| *|| ||[[Seiklusmäng|Seiklus]] / [[Hiireklikiseiklus|Hiireklikikas]] |- | [[Missing Parts of Maria Gwozdek|The Missing Parts of Maria Gwozdek]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=The Missing Parts of Maria Gwozdek on Steam |url=https://store.steampowered.com/app/1822530/The_Missing_Parts_of_Maria_Gwozdek/ |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=store.steampowered.com |keel=en}}</ref>|| [[Senokos Games]] / Mikhail Fiadotau|| 2023|| [[Microsoft Windows|Windows]]|| *|| ||[[Rollimäng (arvutil)|Rollimäng]] / [[Seiklusmäng|Seiklus]] |- | [[Buckshot Roulette]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Buckshot Roulette by Mike Klubnika |url=https://mikeklubnika.itch.io/buckshot-roulette |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=itch.io |keel=en}}</ref><ref>{{Viide |pealkiri=Buckshot Roulette |kuupäev=2024-02-09 |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Buckshot_Roulette&oldid=1205568012 |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2024-02-11}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Buckshot Roulette on Steam |url=https://store.steampowered.com/app/2835570/Buckshot_Roulette/ |vaadatud=2024-02-21 |väljaanne=store.steampowered.com |keel=en}}</ref>|| [[Mike Klubnika]]|| 2023|| [[Microsoft Windows|Windows]]|| || Jah||[[Nuputamis-videomängud|Mõistatus]] / [[Õudusmäng|Õudus]] |- | [[Unsorted Horror]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Unsorted Horror on Steam |url=https://store.steampowered.com/app/2433730/Unsorted_Horror/ |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=store.steampowered.com |keel=en}}</ref>|| [[Mike Klubnika]]|| 2023|| [[Microsoft Windows|Windows]]|| || ||[[FPS-mäng|FPS]] / [[Õudusmäng|Õudus]] |- | [[VReken]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=VReken on Steam |url=https://store.steampowered.com/app/1159160/VReken/ |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=store.steampowered.com |keel=en}}</ref>|| [[Acode Studios]]|| 2023|| [[Virtuaalreaalsus|VR]]|| || ||[[Virtuaalreaalsus|VR]] / [[FPS-mäng|FPS]] / [[Kaklusmäng|Kaklus]] |- | [[Nitro Nation World Tour]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Nitro Nation World Tour |url=https://cm.games/games/nitro-nation-world-tour |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=CM Games |keel=en-US}}</ref>|| [[Creative Mobile|CM Games]]|| 2023|| [[iOS]]|| || ||[[Kihutamismäng|Kihutamine]] |- | [[Haiku The Robot|Haiku, the Robot]] <ref>{{Viide |pealkiri=Haiku the Robot |kuupäev=2023-11-01 |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Haiku_the_Robot&oldid=1183032328 |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2024-02-11}}</ref> <ref>{{Netiviide |pealkiri=Haiku, the Robot on Steam |url=https://store.steampowered.com/app/1231880/Haiku_the_Robot/ |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=store.steampowered.com |keel=en}}</ref>|| [[Mister Morris Games]]|| 2022|| [[Microsoft Windows|Windows]] / [[MacOS|Mac]] / [[Nintendo Switch|Switch]]|| *|| ||[[Seiklusmäng|Seiklus]] / [[Platvormimäng|Platvormikas]] |- | [[Office Management 101]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Office Management 101 |url=https://officemanagement101.com/ |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=officemanagement101.com}}</ref>|| [[tulevik.EU]]|| 2022|| [[Microsoft Windows|Windows]]|| || ||[[Strateegiamäng|Strateegia]] / [[Simulatsioon]] |- | [[Dark Chess]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Dark Chess on Steam |url=https://store.steampowered.com/app/1151130/Dark_Chess/ |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=store.steampowered.com |keel=en}}</ref>|| [[Tall Troll Games]]|| 2022|| [[Microsoft Windows|Windows]]|| || ||[[Nuputamis-videomängud|Mõistatus]] / [[Lauamäng]] |- | [[BLASTRONAUT]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=BLASTRONAUT on Steam |url=https://store.steampowered.com/app/1392650/BLASTRONAUT/ |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=store.steampowered.com |keel=en}}</ref>|| [[Perfoon]]|| 2022|| [[Microsoft Windows|Windows]]|| || ||[[Seiklusmäng|Seiklus]] / [[Rollimäng (arvutil)|Rollimäng]] |- | [[Circle Empires Tactics]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Circle Empires Tactics on Steam |url=https://store.steampowered.com/app/1515260/Circle_Empires_Tactics/ |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=store.steampowered.com |keel=en}}</ref>|| [[Luminous]]|| 2022|| [[Microsoft Windows|Windows]]|| || ||[[Strateegiamäng|Strateegia]] |- | [[Artist Life Simulator]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Artist Life Simulator on Steam |url=https://store.steampowered.com/app/1643180/Artist_Life_Simulator/ |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=store.steampowered.com |keel=en}}</ref>|| [[Interactive Fate]]|| 2022|| [[Microsoft Windows|Windows]]|| || ||[[Simulatsioon]] / [[Rollimäng (arvutil)|Rollimäng]] |- | [[Born Punk]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Born Punk on Steam |url=https://store.steampowered.com/app/979480/Born_Punk/ |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=store.steampowered.com |keel=en}}</ref>|| [[Insert Disk 22]]|| 2022|| [[Microsoft Windows|Windows]]|| *|| ||[[Seiklusmäng|Seiklus]] / [[Hiireklikiseiklus|Hiireklikikas]] |- | [[Tomb of The Dead]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Tomb of the Dead on Steam |url=https://store.steampowered.com/app/2163600/Tomb_of_the_Dead/ |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=store.steampowered.com |keel=en}}</ref>|| [[Cult Software]]|| 2022|| [[Microsoft Windows|Windows]]|| || ||[[Tulistamismäng|FPS]] [[Tulistamismäng|/ Tulistamine]] |- | [[SuchArt: Genius Artist Simulator]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=SuchArt: Genius Artist Simulator |url=https://www.hypetraindigital.com/games/suchart-genius-artist-simulator |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=www.hypetraindigital.com}}</ref>|| [[Goose Minded]]|| 2022|| [[Virtuaalreaalsus|VR]]|| *|| ||[[Simulatsioon]] / [[Hariduslik mäng|Hariduslik]] |- | [[Nitro Nation: Drag Racing Classic]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Nitro Nation |url=https://cm.games/games/nitro-nation |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=CM Games |keel=en-US}}</ref>|| [[Creative Mobile|CM Games]]|| 2022|| [[iOS]] / [[Android (operatsioonisüsteem)|Android]]|| || ||[[Kihutamismäng|Kihutamine]] |- | [[Aeon Must Die]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Aeon Must Die! {{!}} Limestone Games |url=https://limestone-games.com/amd/ |vaadatud=2024-02-11 |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref>{{Netiviide |kuupäev=2020-10-09 |pealkiri=Kaks kuud hiljem põleb Eesti mängutööstuse suurim skandaal jätkuvalt lahtise leegiga |url=https://diktor.geenius.ee/eksklusiiv/kaks-kuud-hiljem-poleb-eesti-mangutoostuse-suurim-skandaal-jatkuvalt-lahtise-leegiga/ |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=Diktor}}</ref>|| [[Limestone Games]]|| 2021||[[Microsoft Windows|Windows]] / [[Nintendo Switch|Switch]] / [[Xbox]] / [[PlayStation]] | || ||[[Kaklusmäng|Kaklus]] |- | [[ENCODYA]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=ENCODYA |url=http://encodya.com/ |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=encodya.com}}</ref>|| [[Chaosmonger Studio]]|| 2021|| [[Microsoft Windows|Windows]] / [[MacOS|Mac]]|| *|| ||[[Seiklusmäng|Seiklus]] / [[Hiireklikiseiklus|Hiireklikikas]] |- | [[Empires In Ruins]] <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=DrHogan |kuupäev=2016-10-17 |pealkiri=Empires in Ruins |url=http://www.empiresinruins.com/ |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=Empires in Ruins |keel=en-US}}</ref>|| [[Hammer&Ravens]]|| 2021|| [[Microsoft Windows|Windows]]|| *|| ||[[Rollimäng (arvutil)|Rollimäng]] / [[Strateegiamäng|Strateegia]] |- | [[HIIS (videomäng)|HIIS]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Arvustus |url=https://diktor.geenius.ee/rubriik/mangud/hiis-on-eesti-kooliopilaste-loodud-uus-arvutimang-salaparaste-jookide-tarbimisest/}}</ref> <ref>{{Netiviide |pealkiri=HIIS on Steam |url=https://store.steampowered.com/app/1453230/HIIS/ |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=store.steampowered.com |keel=en}}</ref>|| [[Bottled Fantasy Games]]|| 2021||[[Microsoft Windows|Windows]] | || ||[[FPS-mäng|Rollimäng]] / [[Seiklusmäng|Seiklus]] |- | [[Futuclass]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Educational VR games {{!}} Futuclass |url=https://futuclass.com/ |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=Educational VR games {{!}} Futuclass}}</ref>|| [[Futuclass]]|| 2021|| Meta Quest / [[Virtuaalreaalsus|Steam VR]] / Pico VR|| || ||[[Hariduslik mäng|Hariduslik]] |- |[[Invasion of Planet X]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Invasion of Planet X |url=https://www.margusholland.com/invasion/ |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=www.margusholland.com |keel=en}}</ref> |[[Margus Holland]] |2021 |Apple TV | | |[[Tulistamismäng|Tulistamine]] |- | [[Headbangers in Holiday Hell]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Save 60% on Headbangers in Holiday Hell on Steam |url=https://store.steampowered.com/app/1296700/Headbangers_in_Holiday_Hell/ |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=store.steampowered.com |keel=en}}</ref>|| [[Vikerlane (Mänguarendaja)|Vikerlane]]|| 2020||[[Microsoft Windows|Windows]] / [[Nintendo Switch|Switch]] / [[Xbox]] / [[PlayStation]] | *|| ||[[Tulistamismäng|Tulistamine]] |- | [[Death and Taxes]] <ref>{{Viide |pealkiri=Death and Taxes (video game) |kuupäev=2024-02-09 |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Death_and_Taxes_(video_game)&oldid=1205280380 |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2024-02-11}}</ref>|| [[Placeholder Gameworks]]|| 2020|| [[Microsoft Windows|Windows]] / [[MacOS|Mac]] / [[Linux]] / [[Nintendo Switch|Switch]]|| || ||[[Rollimäng (arvutil)|Rollimäng]] / [[Simulatsioon]] |- | [[Circle Empires Rivals]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Circle Empires Rivals on Steam |url=https://store.steampowered.com/app/1100260/Circle_Empires_Rivals/ |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=store.steampowered.com |keel=en}}</ref>|| [[Luminous]]|| 2020|| [[Microsoft Windows|Windows]]|| || ||[[Strateegiamäng|Strateegia]] / [[Mitmikmäng]] |- | [[Rebel Reenactment: Battle of the Wilderness]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Rebel Reenactment: Battle of the Wilderness on Steam |url=https://store.steampowered.com/app/1350540/Rebel_Reenactment_Battle_of_the_Wilderness/ |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=store.steampowered.com |keel=en}}</ref>|| [[Cult Software]]|| 2020||[[Microsoft Windows|Windows]] | || ||[[Simulatsioon]] / [[Tulistamismäng|Tulistamine]] |- | [[Kalevipoja retk Põrgusse]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Kalevipoja võitlus teleekraanil |url=https://www.kalevipojakoda.ee/et/kalevipoja-voitlus-teleekraanil |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=www.kalevipojakoda.ee |keel=et}}</ref>|| [[Maru VR]]|| 2020|| [[Virtuaalreaalsus|VR]]|| || Jah||[[Virtuaalreaalsus|VR]] / [[Rollimäng (arvutil)|Rollimäng]] |- | [[Into the Radius VR]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Into the Radius |url=https://www.into-the-radius.com/ |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=www.into-the-radius.com}}</ref>|| [[Creative Mobile|CM Games]]|| 2020|| Meta Quest / [[Virtuaalreaalsus|Steam VR]] / [[Oculus Rift|Oculus]]|| || ||[[Virtuaalreaalsus|VR]] / [[Simulatsioon]] / [[Tulistamismäng|Tulistamine]] |- | [[Disco Elysium]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Arvustus |url=https://kultuur.err.ee/1076563/arvustus-disco-elysium-koige-ebatoenaolisem-mang}}</ref> <ref>https://ypsilon.postimees.ee/7878034/arvustus-disco-elysium-eesti-koige-olulisem-kultuuriline-ekspordiartikkel</ref>|| [[ZA/UM]]|| 2019||[[Microsoft Windows|Windows]] / [[MacOS|Mac]] / [[Nintendo Switch|Switch]] / [[Xbox]] / [[PlayStation]] | || ||[[Rollimäng (arvutil)|Rollimäng]] |- | [[Shortest Trip to Earth]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Shortest Trip to Earth on Steam |url=https://store.steampowered.com/app/812040/Shortest_Trip_to_Earth/ |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=store.steampowered.com |keel=en}}</ref>|| [[Interactive Fate]]|| 2019|| [[Microsoft Windows|Windows]]|| || ||[[Strateegiamäng|Strateegia]] / [[Tulistamismäng|Tulistamine]] |- | [[Overstep]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Homepage |url=https://overstepgame.com/ |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=overstepgame.com |keel=en-US |arhiivimisaeg=2024-03-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240301135124/https://overstepgame.com/ |url-olek=ei tööta }}</ref>|| [[Gamecan]]|| 2019|| [[Microsoft Windows|Windows]]|| || ||[[Tulistamismäng|Tulistamine]] / [[Platvormimäng|Platvormikas]] |- | [[Voidship: The Long Journey]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Voidship: The Long Journey on Steam |url=https://store.steampowered.com/app/906740/Voidship_The_Long_Journey/ |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=store.steampowered.com |keel=en}}</ref>|| [[Cydonian Games]]|| 2019|| [[Microsoft Windows|Windows]]|| || ||[[Strateegiamäng|Strateegia]] |- |[[PTS - Coach]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=PTS - Coach – Rakendused Google Plays |url=https://play.google.com/store/apps/details?id=com.skisosoft.coach |vaadatud=2024-12-22 |väljaanne=play.google.com |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-01-15 |pealkiri=‎PTS - Coach |url=https://apps.apple.com/us/app/pts-coach/id1493053923 |vaadatud=2024-12-22 |väljaanne=App Store |keel=en-US}}</ref> |[[SkisoSoft]] |2019 |[[iOS]] / [[Android (operatsioonisüsteem)|Android]] | | |[[Simulatsioon]] |- | [[Razerwire: Nanowars]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Razerwire:Nanowars |url=https://www.reddeergames.com/games/razerwirenanowars/ |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=Nintendo Switch, Xbox, Playstation |keel=pl-PL}}</ref>|| [[Hammer & Ravens]]|| 2018|| [[Microsoft Windows|Windows]] / [[Nintendo Switch|Switch]] / [[Xbox]]|| *|| ||[[Tulistamismäng|Tulistamine]] |- | [[Circle Empires]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Circle Empires on Steam |url=https://store.steampowered.com/app/834740/Circle_Empires/ |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=store.steampowered.com |keel=en}}</ref>|| [[Luminous]]|| 2018|| [[Microsoft Windows|Windows]]|| || ||[[Strateegiamäng|Strateegia]] |- | [[Cheitha]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Cheitha on Steam |url=https://store.steampowered.com/app/799910/Cheitha/ |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=store.steampowered.com |keel=en}}</ref>|| [[Headshot Labs]]|| 2018|| [[Microsoft Windows|Windows]]|| || ||[[Tulistamismäng|Tulistamine]] |- | [[The X-Files: Deep State]] <ref>{{Viide |pealkiri=The X-Files: Deep State |kuupäev=2023-11-01 |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=The_X-Files:_Deep_State&oldid=1182900034 |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2024-02-11}}</ref>|| [[Creative Mobile|CM Games]]|| 2018|| [[iOS]] / [[Android (operatsioonisüsteem)|Android]] / [[Facebook]]|| || ||[[Seiklusmäng|Seiklus]] / [[Hiireklikiseiklus|Hiireklikikas]] |- | [[Nirvana Pilot Yume]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=A Space Visual Novel |url=https://nirvanapilotyume.dev9k.com/ |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=Nirvana Pilot Yume |keel=en-US}}</ref>|| [[Dev9k]]|| 2017|| [[Microsoft Windows|Windows]] / [[Nintendo Switch|Switch]]|| *|| ||[[Nuputamis-videomängud|Mõistatus]] / [[Platvormimäng|Platvormikas]] / [[Rollimäng (arvutil)|Rollimäng]] |- | [[American Patriots: Boston Tea Party]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=American Patriots: Boston Tea Party on Steam |url=https://store.steampowered.com/app/705750/American_Patriots_Boston_Tea_Party/ |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=store.steampowered.com |keel=en}}</ref>|| [[Cult Software]]|| 2017|| [[Microsoft Windows|Windows]]|| || ||[[Strateegiamäng|Strateegia]] |- | [[Civil War: Battle of Petersburg]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Civil War: Battle of Petersburg on Steam |url=https://store.steampowered.com/app/584800/Civil_War_Battle_of_Petersburg/ |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=store.steampowered.com |keel=en}}</ref>|| [[Cult Software]]|| 2017|| [[Microsoft Windows|Windows]]|| || ||[[Strateegiamäng|Strateegia]] |- | [[The Wanderer]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=The Wanderer on Steam |url=https://store.steampowered.com/app/530860/The_Wanderer/ |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=store.steampowered.com |keel=en}}</ref>|| [[Cult Software]]|| 2017|| [[Microsoft Windows|Windows]]|| || ||[[Seiklusmäng|Seiklus]] / [[Strateegiamäng|Strateegia]] |- | [[Tribocalypse VR]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Tribocalypse VR on Steam |url=https://store.steampowered.com/app/520510/Tribocalypse_VR/ |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=store.steampowered.com |keel=en}}</ref>|| [[Totemic Entertainment OÜ]]|| 2017|| [[Virtuaalreaalsus|VR]]|| || ||[[Virtuaalreaalsus|VR]] / [[Strateegiamäng|Strateegia]] |- | [[Skyfront VR]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Home |url=https://www.skyfrontvr.com/ |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=SkyfrontVR}}</ref>|| [[Levity Play]]|| 2017|| [[Virtuaalreaalsus|Steam VR]] / [[Oculus Rift|Oculus]] / Vive|| || ||[[Virtuaalreaalsus|VR]] / [[FPS-mäng|FPS]] / [[Tulistamismäng|Tulistamine]] / [[Mitmikmäng]] |- | [[Cubey Colors]] <ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-28 |pealkiri=Cubey Colors - Apps on Google Play |url=https://play.google.com/store/apps/details?id=com.Lootbox.CubeGame |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2022-01-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220128173246/https://play.google.com/store/apps/details?id=com.Lootbox.CubeGame |url-olek=robot: teadmata }}</ref>|| [[Lootbox Studio]]|| 2017|| [[Android (operatsioonisüsteem)|Android]]|| || ||[[Nuputamis-videomängud|Mõistatus]] |- | [[Dr. Lovebomb]]|| [[Tiredhorse]]|| 2016|| [[Microsoft Windows|Windows]]|| || || |- | [[Fire in the Pit]]|| [[Tiredhorse]]|| 2016|| [[Microsoft Windows|Windows]]|| || || |- | [[Good Robot]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Good Robot |url=https://pyrodactyl.com/good-robot/ |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=Pyrodactyl Games |keel=en-US}}</ref>|| [[Pyrodactyl]]|| 2016|| [[Microsoft Windows|Windows]]|| *|| ||[[Tulistamismäng|Tulistamine]] |- | [[Mobamanager]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=MobaManager - Multiplayer E-sports Management Game |url=https://www.mobamanager.gg/ |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=MobaManager |keel=en}}</ref>|| [[MOBAMANAGER OÜ]]|| 2016|| Veeb|| || ||[[Simulatsioon]] / [[Strateegiamäng|Strateegia]] |- | [[Fetty Wap: Nitro Nation Stories]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Fetty Wap: Nitro nation stories for Android |url=https://mob.org/en/android/games/g-fetty_wap_nitro_nation_stories |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=mob.org |keel=en}}</ref>|| [[Creative Mobile|CM Games]]|| 2016|| [[Android (operatsioonisüsteem)|Android]]|| || ||[[Kihutamismäng|Kihutamine]] |- |[[Cargo Transport Simulator]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-01-15 |pealkiri=‎Cargo Transport Simulator |url=https://apps.apple.com/us/app/cargo-transport-simulator/id993248121 |vaadatud=2024-12-22 |väljaanne=App Store |keel=en-US}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Cargo Transport Simulator – Rakendused Google Plays |url=https://play.google.com/store/apps/details?id=com.skisosoft.cts |vaadatud=2024-12-22 |väljaanne=play.google.com |keel=et}}</ref> |[[SkisoSoft]] |2016 |[[iOS]] / [[Android (operatsioonisüsteem)|Android]] | | |[[Simulatsioon]] |- | [[Will Fight For Food]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Will Fight for Food |url=https://pyrodactyl.com/will-fight-for-food/ |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=Pyrodactyl Games |keel=en-US}}</ref>|| [[Pyrodactyl]]|| 2015|| [[Microsoft Windows|Windows]] / [[MacOS|Mac]] / [[Linux]]|| *|| ||[[Kaklusmäng|Kaklus]] / [[Seiklusmäng|Seiklus]] |- | [[Zombie Run]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=ZombieRun on Steam |url=https://store.steampowered.com/app/358840/ZombieRun/ |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=store.steampowered.com |keel=en}}</ref>|| [[Guerilla Bandit]]|| 2015|| [[Microsoft Windows|Windows]] / [[MacOS|Mac]] / [[Android (operatsioonisüsteem)|Android]]|| || ||[[Tulistamismäng|Tulistamine]] |- | [[PIONEERS]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=PIONEERS |url=http://www.pioneersgame.com/ |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=www.pioneersgame.com}}</ref>|| [[Eigen Lenk]]|| 2015|| [[Microsoft Windows|Windows]] / [[MacOS|Mac]]|| || ||[[Strateegiamäng|Strateegia]] |- | [[Stones of Sorrow]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Stones of Sorrow on Steam |url=https://store.steampowered.com/app/373290/Stones_of_Sorrow/ |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=store.steampowered.com |keel=en}}</ref>|| [[Cult Software]]|| 2015|| [[Microsoft Windows|Windows]]|| || ||[[Seiklusmäng|Seiklus]] / [[Rollimäng (arvutil)|Rollimäng]] |- | [[Tsükkel (Mäng)|Tsükkel]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Cycle by Reval Indie House |url=https://reval_indie_house.itch.io/cycle |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=itch.io |keel=en}}</ref>|| [[Reval Indie House]]|| 2015|| Veeb|| || ||[[Kaklusmäng|Kaklus]] / [[Seiklusmäng|Seiklus]] |- | [[RPG MO]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=RPG MO - Web Browser Game |url=https://mo.ee/ |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=RPG MO |keel=en}}</ref>|| [[Marxnet]]|| 2015|| Veeb|| || ||[[Massirollikas]] |- | [[Nitro Nation Stories]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Nitro nation: Stories for Android |url=https://mob.org/en/android/games/g-nitro_nation_stories |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=mob.org |keel=en}}</ref>|| [[Creative Mobile|CM Games]]|| 2015|| [[Android (operatsioonisüsteem)|Android]]|| || ||[[Kihutamismäng|Kihutamine]] |- | [[Drag Racing (Mänguseeria)|Drag Racing: Club Wars]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Drag racing: Club wars for Android |url=https://mob.org/en/android/games/g-drag_racing_club_wars |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=mob.org |keel=en}}</ref>|| [[Creative Mobile|CM Games]]|| 2015|| [[Android (operatsioonisüsteem)|Android]]|| || ||[[Kihutamismäng|Kihutamine]] |- |[[Public Transport Simulator]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Public Transport Simulator – Rakendused Google Plays |url=https://play.google.com/store/apps/details?id=com.skisosoft.pts |vaadatud=2024-12-22 |väljaanne=play.google.com |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-01-15 |pealkiri=‎Public Transport Simulator |url=https://apps.apple.com/us/app/public-transport-simulator/id936407606 |vaadatud=2024-12-22 |väljaanne=App Store |keel=en-US}}</ref> |[[SkisoSoft]] |2015 |[[iOS]] / [[Android (operatsioonisüsteem)|Android]] | | |[[Simulatsioon]] |- | [[Unrest]] <ref>{{Viide |pealkiri=Unrest (video game) |kuupäev=2023-10-31 |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Unrest_(video_game)&oldid=1182881586 |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2024-02-11}}</ref>|| [[Pyrodactyl]]|| 2014|| [[Microsoft Windows|Windows]] / [[MacOS|Mac]]|| *|| ||[[Seiklusmäng|Seiklus]] / [[Rollimäng (arvutil)|Rollimäng]] |- | [[UOS]] <ref>https://diktor.geenius.ee/rubriik/uudis/video-eesti-riigi-tellitud-videomang-on-niivord-katki-et-see-on-porgulikult-naljakas/</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=MTÜ Ekuubis- Uos 3d rollimäng |url=http://www.ekuubis.eu/ |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=www.ekuubis.eu |arhiivimisaeg=2024-05-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240516010836/http://www.ekuubis.eu/ |url-olek=ei tööta }}</ref>|| [[Skisosoft|SkisoSoft]]|| 2014|| [[Microsoft Windows|Windows]]|| || Jah||[[Hariduslik mäng|Hariduslik]] / [[Simulatsioon]] |- | [[Turnstile Football]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Turnstile Football |url=https://turnstile-football.com/ |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=turnstile-football.com |arhiivimisaeg=2023-11-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231102140631/http://turnstile-football.com/ |url-olek=ei tööta }}</ref>|| [[Gavin Mills]]|| 2014|| Veeb|| *|| ||[[Strateegiamäng|Strateegia]] / [[Sportdimäng|Sport]] |- | [[Nitro Nation Online]] <ref>{{Netiviide |kuupäev=2015-05-19 |pealkiri=Nitro Nation |url=https://www.pocketgamer.com/nitro-nation/nitro-nation/ |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=www.pocketgamer.com |keel=en}}</ref>|| [[Creative Mobile|CM Games]]|| 2014|| [[iOS]]|| || ||[[Kihutamismäng|Kihutamine]] |- | [[Teleglitch]] <ref>https://level1.ee/2012/12/teleglitch-ehk-eesti-edukaim-arvutimang/</ref><ref>{{Viide |pealkiri=Teleglitch |kuupäev=2024-01-01 |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Teleglitch&oldid=1193075908 |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2024-02-11}}</ref>|| [[Test3 Projects]]|| 2013|| [[Microsoft Windows|Windows]]|| || ||[[Tulistamismäng|Tulistamine]] |- | [[Drag Racing (Mänguseeria)|Drag Racing 4x4]]|| [[Creative Mobile|CM Games]]|| 2013|| [[Android (operatsioonisüsteem)|Android]]|| || ||[[Kihutamismäng|Kihutamine]] |- | [[The Blackwell Deception]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Blackwell Deception |url=http://www.wadjeteyegames.com/games/blackwell-deception/ |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=Wadjet Eye Games |keel=en-US}}</ref>|| [[Wadjet Eye Games]]|| 2012|| [[Microsoft Windows|Windows]]|| *|| ||[[Hiireklikiseiklus|Hiireklikikas]] / [[Rollimäng (arvutil)|Rollimäng]] |- | [[Nastix ja Turvaline Internet]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Nastix ja turvaline internet |url=https://www.targaltinternetis.ee/nastix/ |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=www.targaltinternetis.ee}}</ref>|| [[Url OÜ]]|| 2012|| Veeb|| || Jah||[[Hariduslik mäng|Hariduslik]] / [[Simulatsioon]] |- | [[Digger HD]] <ref>{{Viide |pealkiri=Digger (video game) |kuupäev=2023-12-24 |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Digger_(video_game)&oldid=1191657121 |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2024-02-11}}</ref>|| [[Creative Mobile|CM Games]]|| 2012|| [[Android (operatsioonisüsteem)|Android]]|| *|| ||[[Nuputamis-videomängud|Mõistatus]] / [[Platvormimäng|Platvormikas]] |- | [[Drag Racing (Mänguseeria)|Drag Racing: Bike Edition]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Drag Racing. Bike Edition for Android |url=https://mob.org/en/android/games/g-drag_racing_bike_edition |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=mob.org |keel=en}}</ref>|| [[Creative Mobile|CM Games]]|| 2012|| [[Android (operatsioonisüsteem)|Android]]|| || ||[[Kihutamismäng|Kihutamine]] |- | [[Pocket Dragons]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=A Better RPG Experience with Pocket Dragons for Android |url=https://www.pcmag.com/news/a-better-rpg-experience-with-pocket-dragons-for-android |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=PCMAG |keel=en}}</ref>|| [[Creative Mobile|CM Games]]|| 2012|| [[Android (operatsioonisüsteem)|Android]]|| || ||[[Rollimäng (arvutil)|Rollimäng]] / [[Nuputamis-videomängud|Mõistatus]] |- | [[Drag Racing (Mänguseeria)|Drag Racing]] <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=SL |eesnimi=Uptodown Technologies |pealkiri=Drag Racing (Android) |url=https://drag-racing.en.uptodown.com/android |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=Uptodown |keel=en}}</ref>|| [[Creative Mobile|CM Games]]|| 2011|| [[iOS]] / [[Android (operatsioonisüsteem)|Android]]|| || ||[[Kihutamismäng|Kihutamine]] |- | [[Alchemy~Genetics]] <ref>{{Viide |pealkiri=Alchemy~Genetics gameplay (Android) |url=https://www.youtube.com/watch?v=dd_I1GPTrkY |keel=et-EE |vaadatud=2024-02-11}}</ref>|| [[Creative Mobile|CM Games]]|| 2011|| [[Android (operatsioonisüsteem)|Android]]|| || ||[[Nuputamis-videomängud|Mõistatus]] / [[Strateegiamäng|Strateegia]] |- | [[Bad Blood]] <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=SL |eesnimi=Uptodown Technologies |pealkiri=Bad Blood TCG (Android) |url=https://bad-blood-tcg.en.uptodown.com/android |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=Uptodown |keel=en}}</ref>|| [[Creative Mobile|CM Games]]|| 2011|| [[Android (operatsioonisüsteem)|Android]]|| || ||[[Kaardimäng]] / [[Strateegiamäng|Strateegia]] |- | [[Basketball Shots 3D]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=SL |eesnimi=Uptodown Technologies |pealkiri=Basketball Shots 3D (Android) |url=https://creative-mobile-basketball-shots-3d.en.uptodown.com/android |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=Uptodown |keel=en}}</ref>|| [[Creative Mobile|CM Games]]|| 2010|| [[Android (operatsioonisüsteem)|Android]]|| || ||[[Spordimäng|Sport]] / [[Nuputamis-videomängud|Mõistatus]] |- | [[Overkill: Space Shooter]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Overkill: Space Shooter:Amazon.com:Appstore for Android |url=https://www.amazon.com/Creative-Mobile-OU-Overkill-Shooter/dp/B004AZSY4K |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=www.amazon.com}}</ref>|| [[Creative Mobile|CM Games]]|| 2010|| [[Android (operatsioonisüsteem)|Android]]|| || ||[[Tulistamismäng|Tulistamine]] |- | [[Rändur Tilk]] <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=superadmin |kuupäev=2008-02-12 |pealkiri=Hariv veemäng lastele! |url=https://tallinnavesi.ee/hariv-veemaeng-lastele/ |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=Tallinna Vesi |keel=et |arhiivimisaeg=2023-12-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231208093240/https://tallinnavesi.ee/hariv-veemaeng-lastele/ |url-olek=ei tööta }}</ref>|| [[Ziil]]|| 2008|| [[Microsoft Windows|Windows]]|| || Jah||[[Hariduslik mäng|Hariduslik]] / [[Simulatsioon]] |- | [[2 Liiklusmängu: Jalgrattamäng + Siia-sinna läbi linna]] <ref>{{Raamatuviide |url=https://www.ester.ee/record=b2224118*est~S95 |pealkiri=Jalgrattamäng. Siia-sinna läbi linna: 2 liiklusmängu |kuupäev=2006 |kirjastus=Primarius |isbn=978-9949-15-032-8 |koht=Tallinn}}</ref>|| [[Ziil]] / [[Vita]] / [[Bluemoon Interactive]]|| 2006|| [[Microsoft Windows|Windows]]|| || Jah||[[Hariduslik mäng|Hariduslik]] / [[Simulatsioon]] |- | [[Tippmälu]] <ref>{{Raamatuviide |url=https://www.ester.ee/record=b2169719*est |pealkiri=Tippmälu: mälumäng kõigile. ver. 1.0 |kuupäev=2006 |kirjastus=Haridustarkvara MTÜ |toimetaja-perekonnanimi=Sanglepp |toimetaja-eesnimi=Margus |koht=Tallinn |toimetaja2-perekonnanimi=Rea-Smyth |toimetaja2-eesnimi=Reet}}</ref>|| [[Margus Sanglepp]]|| 2006|| [[Microsoft Windows|Windows]]|| || Jah||[[Mälumäng]] |- |"[[Alguse Asi II]]" (5-12 aastastele) |[[Ellermaa Tarkvaratöökoda]] |2003 |[[Microsoft Windows|Windows]] | |Jah |[[Hariduslik mäng|Hariduslik]] |- | [[Liiklusmäng "Siia-sinna läbi linna"]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Siia-Sinna Läbi Linna {{!}} PC [EU] |url=https://vgcollect.com/item/237332 |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=VGCollect.com}}</ref>|| [[Ziil]] / [[Bluemoon Interactive]] / [[Kvadrum]]|| 2002|| [[Microsoft Windows|Windows]]|| || Jah||[[Hariduslik mäng|Hariduslik]] / [[Simulatsioon]] |- |"[[Alguse Asi I]]" (3-7 aastastele) |[[Ellermaa Tarkvaratöökoda]] |2002 |[[Microsoft Windows|Windows]] | |Jah |[[Hariduslik mäng|Hariduslik]] |- | [[Air Offensive: The Art of Flying]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Air Offensive: The Art of Flying (2000) |url=https://www.mobygames.com/game/59622/air-offensive-the-art-of-flying/ |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=MobyGames |keel=en}}</ref> <ref>{{Netiviide |pealkiri=The Art of Flying |url=http://www.bluemoon.ee/history/aof/index.html |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=www.bluemoon.ee}}</ref>|| [[Bluemoon Interactive]]|| 2000|| [[Microsoft Windows|Windows]]|| || ||[[FPS-mäng|FPS]] / [[Tulistamismäng|Tulistamine]] |- | [[PORI IV]] <ref name="wayback-ma">{{Netiviide |kuupäev=2008-08-31 |pealkiri=Wayback Machine |url=http://www.tmk.edu.ee/~creature/pori/ |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2008-08-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080831221420/http://www.tmk.edu.ee/~creature/pori/ |url-olek=robot: teadmata }}</ref>|| [[Creature]]|| 1999|| [[MS-DOS|DOS]]|| || Jah||[[Rollimäng (arvutil)|Rollimäng]] |- | [[Thunder Brigade]] <ref>{{Viide |pealkiri=Thunder Brigade |kuupäev=2023-05-04 |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Thunder_Brigade&oldid=1153176484 |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2024-02-11}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Thunder Brigade |url=http://www.bluemoon.ee/history/thunder/index.html |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=www.bluemoon.ee}}</ref>|| [[Bluemoon Interactive]]|| 1998|| [[Microsoft Windows|Windows]]|| || ||[[FPS-mäng|FPS]] / [[Tulistamismäng|Tulistamine]] |- | [[PORI III]] <ref name="wayback-ma" />|| [[Creature]]|| 1998|| [[MS-DOS|DOS]]|| || Jah||[[Rollimäng (arvutil)|Rollimäng]] |- | [[Roketz]] <ref>{{Viide |pealkiri=Roketz |kuupäev=2023-11-09 |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Roketz&oldid=1184330811 |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2024-02-11}}</ref>|| [[The Farm]]|| 1994|| [[Amiga|AMIGA]] / [[MS-DOS|DOS]]|| || ||[[Tulistamismäng|Tulistamine]] |- | [[SkyRoads]]<ref>http://www.bluemoon.ee/history/skyroads/index.html</ref><ref>{{Viide |pealkiri=SkyRoads (video game) |kuupäev=2023-05-04 |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=SkyRoads_(video_game)&oldid=1153176734 |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2024-02-11}}</ref>|| [[Bluemoon Interactive]]|| 1993|| [[MS-DOS|DOS]]|| || ||[[Nuputamis-videomängud|Mõistatus]] / [[Platvormimäng|Platvormikas]] |- |[[Lembitu (arvutimäng)|Lembitu]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Lembitu |url=https://www.myabandonware.com/game/lembitu-nct |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=My Abandonware |keel=en-US}}</ref> |[[Aldo Mett]] |1992 |[[MS-DOS|DOS]] | |Jah |[[Strateegiamäng|Strateegia]] |- | [[Indy looking for Jewels...|Indiana Jones looking for Jewels...]]|| [[Ilmar Käär]]|| 1991|| [[Juku (arvuti)|Juku]]|| || ||[[Seiklusmäng|Seiklus]] |- | [[Kosmonaut (arvutimäng)|Kosmonaut]]|| [[Bluemoon Interactive]]|| 1990|| [[MS-DOS|DOS]]|| || ||[[Nuputamis-videomängud|Mõistatus]] / [[Platvormimäng|Platvormikas]] |} <nowiki>*</nowiki> = mängud mis on loodud Eestis elavate välismaalaste poolt, või välismaa tiimide poolt, aga arvestatavalt suure Eesti arendajate panusega. == Loend välja kuulutatud, kuid veel ilmumata mängudest == {| class="wikitable" |+ !Nimi !Arendaja !Arvatav ilmumisasta !Platvorm !*<ref name=":0" /> !Eesti Keeles !Žanr |- |[[Balls, Dice & Stickers]] [https://store.steampowered.com/app/3537690/Balls_Dice__Stickers/?curator_clanid=34913928] |[[Bilge Kaan]] |2025 |[[Microsoft Windows|Windows]] | | |[[Nuputamis-videomängud|Mõistatus]] |- |[[Contenders Arena]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Contenders: Arena on Steam |url=https://store.steampowered.com/app/2445510/Contenders_Arena/ |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=store.steampowered.com |keel=en}}</ref> |[[Gamecan]] |Selgumisel |[[Microsoft Windows|Windows]] | | |[[Tulistamismäng|Tulistamine]] / [[Platvormimäng|Platvormikas]] / [[Mitmikmäng]] |- |[[Cradle of Sins]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Cradle of Sins - PC & VR Cross-platform video game |url=https://cradleofsins.com/ |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=Cradle of Sins |keel=en}}</ref> |[[U24 Solutions]] |Selgumisel |[[Microsoft Windows|Windows]] / [[Virtuaalreaalsus|VR]] | | |[[Simulatsioon]] / [[Strateegiamäng|Strateegia]] |- |[[Cats on Broombas]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Cats on Broombas on Steam |url=https://store.steampowered.com/app/2510040/Cats_on_Broombas/ |vaadatud=2024-04-25 |väljaanne=store.steampowered.com |keel=en}}</ref> |[[Eigen Lenk]] |2025 |[[Microsoft Windows|Windows]] / [[MS-DOS]] | | |[[Nuputamis-videomängud|Mõistatus]] |- |[[Circle Empires 2]] [https://store.steampowered.com/app/3093020/Circle_Empires_2/] |[[Luminous]] |Selgumisel |[[Microsoft Windows|Windows]] | | |[[Strateegiamäng|Strateegia]] |- |[[Digested]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=DIGESTED on Steam |url=https://store.steampowered.com/app/2605900/DIGESTED/ |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=store.steampowered.com |keel=en}}</ref> |[[DigiGhost Studios]] |Selgumisel |[[Microsoft Windows|Windows]] | | |[[FPS-mäng|FPS]] / [[Õudusmäng|Õudus]] |- |[[Dwarf Block]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Dwarf Block on Steam |url=https://store.steampowered.com/app/1027780/Dwarf_Block/ |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=store.steampowered.com |keel=en}}</ref> |[[Perfoon]] |Selgumisel |[[Microsoft Windows|Windows]] | | |[[Rollimäng (arvutil)|Rollimäng]] / [[Simulatsioon]] |- |[[Drone Sector]] [https://store.steampowered.com/app/3279440/Drone_Sector/] |[[Icosphere]] |Selgumise |[[Microsoft Windows|Windows]] | | |[[Simulatsioon]] / [[Strateegiamäng|Strateegia]] |- |[[Eleball|EleBall]] [https://store.steampowered.com/app/2985890/EleBall/] |[[Pulsar Twin]] |2026 |[[Windows]] | |Jah |[[Nuputamis-videomängud|Mõistatus]] |- |[[Grandpa's Bee Haven]] [https://store.steampowered.com/app/3209160/Grandpas_Bee_Haven/] |[[Kickstart Now]] |2025 |[[Windows]] | | |[[Strateegiamäng|Strateegia]] |- |[[Grannies On Wheels]] [https://store.steampowered.com/app/3950840/Grannies_on_Wheels/] |[[Robot Laser Shark]] |2026 |[[Windows]] | | |[[Mitmikmäng]] |- |[[Hardwired (videomäng)|Hardwired]] [https://store.steampowered.com/app/3682210/Hardwired/] |[[Lostbyte]] |Selgumisel |[[Windows]] | | |[[Nuputamis-videomängud|Mõistatus]] / [[Õudusmäng|Õudus]] |- |[[Headspace Division]] [https://store.steampowered.com/app/4131630/Headspace_Division/] |[[Pretzelpunk Games]] |2026 |[[Windows]] | | |[[Rollimäng (arvutil)|Rollimäng]] |- |- |[[Immortal: And The Death That Follows]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=IMMORTAL: And the Death that Follows on Steam |url=https://store.steampowered.com/app/1781190/IMMORTAL_And_the_Death_that_Follows/ |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=store.steampowered.com |keel=en}}</ref> |[[Mishura Games]] |Selgumisel |[[Microsoft Windows|Windows]] | | |[[Kaklusmäng|Kaklus]] / [[Rollimäng (arvutil)|Rollimäng]] |- |[[Let It Boom]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Let It Boom on Steam |url=https://store.steampowered.com/app/1951500/Let_It_Boom/ |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=store.steampowered.com |keel=en}}</ref> |[[Creative Mobile|CM Games]] |Selgumisel |[[Microsoft Windows|Windows]] / [[Virtuaalreaalsus|VR]] | | |[[Simulatsioon]] |- |[[Mighty 1990]] [https://store.steampowered.com/app/3452050/MIGHTY_1990/] |[[Chaosmonger Studio]] |2025 |[[Microsoft Windows|Windows]] |* | |[[Nuputamis-videomängud|Mõistatus]] / [[Seiklusmäng|Seiklus]] / [[Õudusmäng|Õudus]] |- |[[Mount Noire]] [https://store.steampowered.com/app/4170430/Mount_Noire/] |[[Marmormaze]] |2026 |[[Microsoft Windows|Windows]] | | |[[Simulatsioon]] / [[Seiklusmäng|Seiklus]] / [[Õudusmäng|Õudus]] |- |[[Mortalis: Back To The Roots|Mortalis: Back to The Roots]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Mortalis Game – Mortalis Game, Inc. |url=https://mortalisgame.com/ |vaadatud=2024-02-11 |keel=en-US}}</ref> |[[Lifelong Fund OÜ]] |Selgumisel |[[Microsoft Windows|Windows]] | | |[[Massirollikas]] |- |[[NAME OF THE WILL]] [https://store.steampowered.com/app/2079920/NAME_OF_THE_WILL/] |[[Zeitgeist Studio]] |2026 |[[Microsoft Windows|Windows]] | | |[[Nuputamis-videomängud|Mõistatus]] / [[Seiklusmäng|Seiklus]] / [[Õudusmäng|Õudus]] |- |[[Nitro Nation VR]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Nitro Nation VR on Steam |url=https://store.steampowered.com/app/1822540/Nitro_Nation_VR/ |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=store.steampowered.com |keel=en}}</ref> |[[Creative Mobile|CM Games]] |Selgumisel |[[Microsoft Windows|Windows]] / [[Virtuaalreaalsus|VR]] |* | |[[Kihutamismäng|Kihutamine]] |- |[[Oh, Hel No!]] [https://store.steampowered.com/app/3225370/Oh_Hel_No/] |[[Gamecan]] |Selgumisel |[[Microsoft Windows|Windows]] | | |[[Ellujäämismäng|Ellujäämine]] / [[Simulatsioon]] |- |[[Orms (videomäng)|Orms]] [https://store.steampowered.com/app/3743150/ORMS/] |[[rhea.games]] |2026 |[[Microsoft Windows|Windows]] | | |[[Seiklusmäng|Seiklus]] |- |[[Osta]] [https://store.steampowered.com/app/3997240/Osta/] |[[cup]] |2025 |[[Microsoft Windows|Windows]] | | |[[Simulatsioon]] |- |[[Pixel Punch]] [https://store.steampowered.com/app/3149120/Pixel_Punch/] |[[Fat Snail]] |Selgumisel |[[Microsoft Windows|Windows]] | | |[[Kaklusmäng|Kaklus]] / [[Platvormimäng]] |- |[[Planet Hoarders]] [https://store.steampowered.com/app/3291090/Planet_Hoarders/] |[[Imago Games]] |2025 |[[Microsoft Windows|Windows]] | | |[[Ellujäämismäng|Ellujäämine]] / [[Simulatsioon]] / [[Mitmikmäng]] |- |[[Redneck Magic]] [https://teekond.itch.io/redneckmagic] |[[Teekond (arendaja)|Teekond]] |2025 |[[Microsoft Windows|Windows]] | | |[[Tulistamismäng|Tulistamine]] |- |[[Running Man]] [https://store.steampowered.com/app/2861120/Running_Man/] |[[BrokenTelevisionStudio]] |2025 |[[Microsoft Windows|Windows]] | | |[[Hiilimine]] |- |[[Souptown Matty]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Souptown Matty on Steam |url=https://store.steampowered.com/app/2877550/Souptown_Matty/ |vaadatud=2024-04-28 |väljaanne=store.steampowered.com |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Example Page - Webflow Template |url=https://supilinna-mati.webflow.io/ |vaadatud=2024-04-28 |väljaanne=supilinna-mati.webflow.io}}</ref> |[[Tartu Multifilm]] |Selgumisel |[[Microsoft Windows|Windows]] | | |[[Nuputamis-videomängud|Mõistatus]] / [[Seiklusmäng|Seiklus]] |- |[[Untraveled Lands: Chantico]] [https://store.steampowered.com/app/2496590/Untraveled_Lands_Chantico/] |[[Tall Troll Games]] |2025 |[[Microsoft Windows|Windows]] |* | |[[Kaardimäng]] / [[Nuputamis-videomängud|Mõistatus]] |- |[[Voidspeed Outlaw]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Voidspeed Outlaw on Steam |url=https://store.steampowered.com/app/1252130/Voidspeed_Outlaw/ |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=store.steampowered.com |keel=en}}</ref> |[[Cydonian Games]] |Selgumisel |[[Microsoft Windows|Windows]] | | |[[Kihutamismäng|Kihutamine]] / [[Rollimäng (arvutil)|Rollimäng]] |- |[[Voivod The Nuclear Warrio|Voivod The Nuclear Warrior]] [https://store.steampowered.com/app/3589910/Voivod_The_Nuclear_Warrior/] |[[Chaosmonger Studio]] |2025 |[[Microsoft Windows|Windows]] |* | |[[Seiklusmäng|Seiklus]] / [[Tulistamismäng|Tulistamine]] |} == Loend vabavaralistest mängudest == Mängud selles loendis on tehtud mängujämmide käigus või katsetustena, mis võivad areneda hiljem kommertsväljalaskeks. {| class="wikitable sortable" |+ !Nimi !Arendaja !Aasta !Platvorm !*<ref name=":0" /> !Eesti Keeles !Žanr |- |[[Clock In]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Clock In by ron888 |url=https://ron888.itch.io/clockin |vaadatud=2025-07-29 |väljaanne=itch.io |keel=en}}</ref> |[[ron888]] |2025 |Veeb | | |[[Hiireklikiseiklus|Hiireklikikas]] |- |[[Mafushi]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Mafushi by OskarU, Dolphinnus, Fluff, ron888 |url=https://oskaru.itch.io/mafushi |vaadatud=2025-07-29 |väljaanne=itch.io |keel=en}}</ref> |[[OskarU]], [[ron888]], [[Dolphinnus]], [[Fluff]], [[Laura-Liis Irmann]] |2025 |Veeb | | |[[Simulatsioon]] / [[Hiireklikiseiklus|Hiireklikikas]] |- |[[Werewich]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Werewich by OskarU, janmar6, ron888, shizu35 |url=https://oskaru.itch.io/werewich |vaadatud=2025-07-29 |väljaanne=itch.io |keel=en}}</ref> |[[OskarU]], [[ron888]], [[janmar6]], [[shizu35]], [[Alo Ailt]] |2025 |Veeb | | |[[Nuputamis-videomängud|Mõistatus]] / [[Simulatsioon]] |- |[[Void of Hermes]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Void of Hermes by ron888, fleabagfenn, kmm1k |url=https://ron888.itch.io/voidofhermes |vaadatud=2025-07-29 |väljaanne=itch.io |keel=en}}</ref> |[[ron888]], [[fleabagfenn]], [[kmm1k]], [[Sagior]], [[Hendra Raud]], |2024 |Veeb | | |[[Õudusmäng|Õudus]] |- |[[Shrimple]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Shrimple by OskarU, ron888, LaXHeXLuX, shizu35, janmar6 |url=https://oskaru.itch.io/shrimple |vaadatud=2025-07-29 |väljaanne=itch.io |keel=en}}</ref> |[[OskarU]], [[ron888]], [[janmar6]], [[shizu35]], [[LaXHeXLuX]], [[Artur Tamm]] |2024 |Veeb | | |[[Platvormimäng|Platvormikas]] |- |[[Eleball|EleBall]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=EleBall by Timo654, mariaanett |url=https://timo654.itch.io/eleball |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=itch.io |keel=en}}</ref> |[[Timo 654]] |2024 |[[Microsoft Windows|Windows]] | | |[[Nuputamis-videomängud|Mõistatus]] |- |[[Nuclurum]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Nuclurum by Timo654, TimurNizamov, ELLISBUG |url=https://timo654.itch.io/nuclurum |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=itch.io |keel=en}}</ref> |[[Timo 654]], [[timniz]], [[ELLISBUG]] |2024 |[[Microsoft Windows|Windows]] / [[MacOS|Mac]] / [[Linux]] | | |[[Nuputamis-videomängud|Mõistatus]] / [[Hiireklikiseiklus|Hiireklikikas]] |- |[[Kuradi saased - Damm mosquitos]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Kuradi saased - Damm mosquitos by LienPixels |url=https://lienthealien.itch.io/kuradi-saased |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=itch.io |keel=en}}</ref> |[[lienthealien]] |2018 |Veeb | | |[[Kaklusmäng|Kaklus]] |- |[[Fate of the Deliveryman]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Fate of the Deliveryman by Timo654, TimurNizamov, ELLISBUG |url=https://timo654.itch.io/fate-of-the-delivery-man |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=itch.io |keel=en}}</ref> |[[Timo 654]], [[timniz]], [[ELLISBUG]] |2023 |[[Microsoft Windows|Windows]] / [[MacOS|Mac]] / [[Linux]] / [[Android (operatsioonisüsteem)|Android]] / Veeb | | |[[Simulatsioon]] / [[Nuputamis-videomängud|Mõistatus]] |- |[[the √Evil]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=the √Evil by Timo654, ron88 |url=https://timo654.itch.io/the-root-of-evil |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=itch.io |keel=en}}</ref> |[[Timo 654]], [[ron888]] |2023 |[[Microsoft Windows|Windows]] / [[MacOS|Mac]] / [[Linux]] / [[Android (operatsioonisüsteem)|Android]] / Veeb | | |[[Nuputamis-videomängud|Mõistatus]] / [[Hiireklikiseiklus|Hiireklikikas]] |- |[[Cute as a Bunny]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Cute as a Bunny by Timo654 |url=https://timo654.itch.io/cuteasabunny |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=itch.io |keel=en}}</ref> |[[Timo 654]] |2023 |[[Microsoft Windows|Windows]] / [[MacOS|Mac]] / [[Linux]] / [[Android (operatsioonisüsteem)|Android]] / Veeb | | |[[Nuputamis-videomängud|Mõistatus]] / [[Hiireklikiseiklus|Hiireklikikas]] |- |[[Trueque]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Trueque by LienPixels |url=https://lienthealien.itch.io/trueque |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=itch.io |keel=en}}</ref> |[[lienthealien]] |2023 |Veeb | | |[[Simulatsioon]] / [[Nuputamis-videomängud|Mõistatus]] |- |[[ZombieWalker]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=ZombieWalker by LienPixels |url=https://lienthealien.itch.io/zombiewalker |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=itch.io |keel=en}}</ref> |[[lienthealien]] |2020 |Veeb | | |[[Hiireklikiseiklus|Hiireklikikas]] |- |[[SpaceCards]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=SpaceCards by LienPixels |url=https://lienthealien.itch.io/spacecards |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=itch.io |keel=en}}</ref> |[[lienthealien]] |2020 |[[Microsoft Windows|Windows]] / Veeb | | |[[Nuputamis-videomängud|Mõistatus]] |- |[[PacChess]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=PacChess by LienPixels |url=https://lienthealien.itch.io/pacchess |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=itch.io |keel=en}}</ref> |[[lienthealien]] |2019 |[[Microsoft Windows|Windows]] / Veeb | | |[[Nuputamis-videomängud|Mõistatus]] |- |[[Earth Defense]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Earth Defense by LienPixels |url=https://lienthealien.itch.io/earth-defense |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=itch.io |keel=en}}</ref> |[[lienthealien]] |2019 |[[Microsoft Windows|Windows]] / Veeb | | |[[Tulistamismäng|Tulistamine]] |- |[[RoboTrasher]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=RoboTrasher by LienPixels |url=https://lienthealien.itch.io/robotrasheer |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=itch.io |keel=en}}</ref> |[[lienthealien]] |2019 |Veeb | | |[[Nuputamis-videomängud|Mõistatus]] |- |[[RoboFootBag]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=RoboFootBag by LienPixels |url=https://lienthealien.itch.io/robofootbag |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=itch.io |keel=en}}</ref> |[[lienthealien]] |2019 |[[Microsoft Windows|Windows]] / Veeb | | |[[Nuputamis-videomängud|Mõistatus]] |- |[[Blade The Vampire Therapist]] [https://lienthealien.itch.io/bladethevampiretherapist] |[[lienthealien]] |2019 |[[Microsoft Windows|Windows]] / Veeb | | |[[Hiireklikiseiklus|Hiireklikikas]] |- |[[Don't Ice Your Cool]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Don't Ice Your Cool {{!}} tulevik.EU |url=https://tulevik.eu/diyc |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=tulevik.eu}}</ref> |[[tulevik.EU]] |2018 |[[Microsoft Windows|Windows]] | | |[[Hiireklikiseiklus|Hiireklikikas]] / [[Rollimäng (arvutil)|Rollimäng]] |- |[[City Clickers]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=City Clickers by Eigen Lenk |url=https://eigen.itch.io/city-clickers |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=itch.io |keel=en}}</ref> |[[Eigen Lenk]] |2017 |[[Microsoft Windows|Windows]] | | |[[Strateegiamäng|Strateegia]] |- |[[Perils Of Treasure Mountain]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Perils of Treasure Mountain by Eigen Lenk |url=https://eigen.itch.io/perils-of-treasure-mountain |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=itch.io |keel=en}}</ref> |[[Eigen Lenk]] |2017 |[[MS-DOS|DOS]] | | |[[Seiklusmäng|Seiklus]] |- |[[Heavy Gold]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Heavy Gold by Poorwill |url=https://poorwill.itch.io/heavy-gold |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=itch.io |keel=en}}</ref> |[[Markus Rondo]] |2017 |Veeb | | |[[Mõõgavõitlus]] |- |[[Don't Worry, I'll Bring The Beer!]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Don't Worry, I'll Bring The Beer! {{!}} tulevik.EU |url=https://tulevik.eu/beer |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=tulevik.eu}}</ref> |[[tulevik.EU]] |2017 |[[Microsoft Windows|Windows]] | | |[[Simulatsioon]] / [[Rollimäng (arvutil)|Rollimäng]] |- |[[Cavinator]] |[[Mihkel Trei]] |2016 |[[Microsoft Windows|Windows]] | | |[[Seiklusmäng|Seiklus]] / [[Platvormimäng|Platvormikas]] |- |[[Wizard's Bellow]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Wizard's Bellow |url=http://eigen.pri.ee/wizardsbellow/ |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=eigen.pri.ee}}</ref> |[[Eigen Lenk]] |2016 |Veeb | | |[[Tornitõrje]] |- |[[Scenario 5B]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Scenario 5B {{!}} tulevik.EU |url=https://tulevik.eu/scenario |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=tulevik.eu}}</ref> |[[tulevik.EU]] |2015 |[[Microsoft Windows|Windows]] | | |[[Simulatsioon]] / [[Rollimäng (arvutil)|Rollimäng]] |- |[[Bicycle Simulator 1984]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Bicycle Simulator 1984 by Eigen Lenk |url=https://eigen.itch.io/bicycle-simulator-1984 |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=itch.io |keel=en}}</ref> |[[Eigen Lenk]] |2015 |[[Microsoft Windows|Windows]] / [[MacOS|Mac]] | | |[[Simulatsioon]] |- |[[Don't Drink the Pink]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Don't Drink the Pink {{!}} tulevik.EU |url=https://tulevik.eu/dont-drink-the-pink |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=tulevik.eu}}</ref> |[[tulevik.EU]] |2014 |[[Microsoft Windows|Windows]] | | |[[Simulatsioon]] / [[Rollimäng (arvutil)|Rollimäng]] |- |[[Candy Clicker Saga: Scroll of Candy]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Candy Clicker Saga: Scroll of Candy |url=http://eigen.pri.ee/candygam/ |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=eigen.pri.ee}}</ref> |[[Eigen Lenk]] |2014 |Veeb | | |[[Nuputamis-videomängud|Mõistatus]] |- |[[Castle Brawl]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Game Jolt - Share your creations |url=https://gamejolt.com/games/castle-brawl/24023 |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=Game Jolt |keel=en}}</ref> |[[Braffolk]] |2014 |[[Microsoft Windows|Windows]] | | |[[Strateegiamäng|Strateegia]] / [[Tulistamismäng|Tulistamine]] |- |[[Lake Serene]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Lake Serene by Reval Indie House |url=https://reval_indie_house.itch.io/lakeserene |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=itch.io |keel=en}}</ref> |[[Reval Indie House]] |2014 |[[Microsoft Windows|Windows]] | | |[[Strateegiamäng|Strateegia]] / [[Simulatsioon]] |- |[[Tethernum]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Tethernum |url=http://eigen.pri.ee/tethernum/ |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=eigen.pri.ee}}</ref> |[[Eigen Lenk]] |2014 |Veeb | | |[[Nuputamis-videomängud|Mõistatus]] |- |[[Tethernum 2]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Tethernum² |url=http://eigen.pri.ee/tethernum2/ |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=eigen.pri.ee}}</ref> |[[Eigen Lenk]] |2014 |Veeb | | |[[Nuputamis-videomängud|Mõistatus]] |- |[[Blazin'Fingers]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Blazin' Fingers |url=http://eigen.pri.ee/blazinfingers/ |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=eigen.pri.ee}}</ref> |[[Eigen Lenk]] |2013 |Veeb | | |[[Nuputamis-videomängud|Mõistatus]] |- |[[SharpEye]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Sharpeye |url=http://eigen.pri.ee/sharpeye/ |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=eigen.pri.ee}}</ref> |[[Eigen Lenk]] |2013 |Veeb | | |[[Nuputamis-videomängud|Mõistatus]] |- |[[Text-Based Multiplayer Shooter]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Text-based Multiplayer Shooter |url=http://eigen.pri.ee/shooter |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=Text-based Multiplayer Shooter}}</ref> |[[Eigen Lenk]] |2012 |Veeb | | |[[Tulistamismäng|Tulistamine]] / [[Simulatsioon]] |- |[[Lembitu (arvutimäng)|Lembitu]] |[[Timmo Liiva]] |2012 |[[Microsoft Windows|Windows]] | |Jah |[[Strateegiamäng|Strateegia]] |- |[[Ed Watts: Bar Runner]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Adventure Game Studio {{!}} Games {{!}} Ed Watts: Bar Runner |url=https://www.adventuregamestudio.co.uk/site/games/game/1552/ |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=www.adventuregamestudio.co.uk |keel=en}}</ref> |[[Kristjan Laimets]] |2012 |[[Microsoft Windows|Windows]] | | |[[Hiireklikiseiklus|Hiireklikikas]] |- |[[Princess And The Banjo]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Princess And The Banjo |url=http://eigen.pri.ee/princess/ |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=eigen.pri.ee}}</ref> |[[Eigen Lenk]] |2010 |Veeb | | |[[Nuputamis-videomängud|Mõistatus]] |- |[[Wabatahtlised]] <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=UusWeb.ee |pealkiri=Wabatahtlised {{!}} Pistik.net |url=https://www.pistik.net/games/tasuta-mang/14/wabatahtlised |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=www.pistik.net |keel=et}}</ref> |[[Erlich Lõwi]] |2008 |[[Microsoft Windows|Windows]] | |Jah |[[Strateegiamäng|Strateegia]] |- |[[The Shoeter: ep 1: Attack of the Space bees]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=The Shoeter: ep 1: Attack of the Space bees |url=https://www.kongregate.com/games/Marxu/the-shoeter-ep-1-attack-of-the-space-bees |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=Kongregate |keel=en}}</ref> |[[Markus Rondo]] |2008 |Veeb | | |[[Tulistamismäng|Tulistamine]] |- |[[Slide Them Boxes]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Slide Them Boxes |url=http://eigen.pri.ee/boxes/ |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=eigen.pri.ee}}</ref> |[[Eigen Lenk]] |2008 |[[Microsoft Windows|Windows]] / [[MacOS|Mac]] | | |[[Nuputamis-videomängud|Mõistatus]] |- |[[DarkSide Tetris]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=DarkSide Tetris |url=https://darkside.bmonde.net/ |vaadatud=2024-05-01 |väljaanne=bmonde.net}}</ref> |[[Beau Monde Network]] |2007 |[[Microsoft Windows|Windows]] | | |[[Nuputamis-videomängud|Mõistatus]] |- |[[Santa's Sideckick|Santa's Sidekick]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Santa's Sideckick |url=https://www.adventuregamestudio.co.uk/site/games/game/674/}}</ref> |Uku Randver, Kristajan Laimets |2006 |[[Microsoft Windows|Windows]] | | |[[Simulatsioon]] / [[Hiireklikiseiklus|Hiireklikikas]] |- |[[Hackers_World|Hackers World 2]] |Sulev Reisberg, Urmas Reisberg |2001 |[[MS-DOS|DOS]] | | |[[Nuputamis-videomängud|Mõistatus]] / [[Simulatsioon]] |- |[[Hackers_World|Hackers World]] |[[Sulev Reisberg]], [[Urmas Reisberg]] |1998 |[[MS-DOS|DOS]] | | |[[Nuputamis-videomängud|Mõistatus]] / [[Simulatsioon]] |} === Vaata ka === * [[Eestikeelsete videomängude loend]] [[Kategooria:Eesti videomängud| ]] == Viited == <references /><references /> [[Kategooria:Meelelahutuse loendid]] 41lntx2apnvr62axa602ifzs9j2vpin "Top Geari" jagude loend 0 670794 7166308 7162184 2026-06-03T08:04:03Z Taurus404 80079 /* 11. hooaeg (2008) */ 7166308 wikitext text/x-wiki {{Pooleli|kuu=september|aasta=2024}}{{Viitamata|kuu=september|aasta=2024}} See on telesarja "[[Top Gear]]" jagude loend. == 9. hooaeg (2007) == {| class="wikitable" |- ! # ! Katsed ! Lühikokkuvõte ! Külaline !Minutid |- | 2 | Bugatti Veyron • Audi TT • Mazda RX-8 • Alfa Romeo Brera | James läheb Volkswageni testirajale, et sõita Bugatti Veyroniga kiirusel 406 km/h. Jeremy, Richard ja James sõidavad uusimate Audi TT, Alfa Romeo Brera ja Mazda RX8 kupeedega Šotimaale, kus neil on kaks minutit aega veenda Šoti rahvusliku moodsa kunsti galerii eksperte, et nende auto on kunstiteos. Saatekülaline on Hugh Grant. | [[Hugh Grant]] |48 minutit |- | 3 | Chevrolet Camaro RS • [[Dodge RAM 150]] • Cadillac Brougham | Jeremy, Richard ja James suunduvad Ameerikasse, kus nad peavad Miamist ostma auto vähem kui 1000 USA dollari eest ja sõitma sellega läbi nelja osariigi New Orleansi. | Puudub |51 minutit |- | 4 | Porsche 911 Turbo • Reliant Robin • Brabus SV 12 S | Meeskond testib uusimat Porsche 991 Turbot. Jeremy uurib, miks Mercedes-Benz Brabus SL65 on seni võimsaim kabriolett. Richard, James ja Briti amatöör saadavad Reliant Robini raketiga kosmosesse ja muudavad selle korduvkasutatavaks süstikuks. Saatekülaline on Simon Pegg. | [[Simon Pegg]] |50 minutit |- | 5 | Renault Espace • Lamborghini Murcielago LP640 • Fendt 930 Vario (traktor) • JCB Fastrac (traktor) • Case STX (traktor) | Meeskond näitab, mis juhtub, kui rong sõidab raudteeülesõidukohal autole otsa. Jeremy läheb uue Lamborghini Murcielago LP640-ga sõitma. Jeremy, Richard ja James kasutavad traktoreid, et kasvatada oma biokütusel kasvavaid taimi. Saatekülaline on Kristin Scott Thomas. | [[Kristin Scott Thomas]] |52 minutit |- | 6 | Fiat Panda • Saab 9000 • Alfa Romeo 164 • MG ZT • Ford Mustang Fastback GT390 Bullitt • Shelby Mustang GT500 | Richard sõidab Ford Shelby Mustang GT500-ga. Jeremy, Richard ja James muudavad töötava auto kabrioletiks ja kasutavad seda kuulsa kliendi viimiseks läbi Londoni kitsaste tänavate Briti auhinnagalale. | Puudub |52 minutit |} == 10. hooaeg (2007) == {| class="wikitable" |- ! |# ! |Katsed ! |Väljakutse ! |Külaline !Minutid |- |1 |Volkswagen Golf V GTI W12-650 • Porsche 911 GT3 RS • [[Lamborghini Gallardo Superleggera]] • [[Aston Martin Vantage (2005)|Aston Martin V8 Vantage N24]] |Tähistatakse Volkswagen Golf GTI 30-ndat sünnipäeva. Mehed katsetavad erinevaid Euroopa kiirteid ning selle jaoks saavad nad kasutada ka võimsad autod. Saatekülaliseks on Helen Mirren. |[[Helen Mirren]] |51 minutit |- |2 |Audi R8 • Porsche 911 Carrera S • Triumph Herald • Volkswagen Transporter (Camper) • Nissan Pikap (1995)) |Mehed üritavad sõita Prantsusmaale, kasutades selleks juba kaheksandas hooajas vaatajaile tutvustatud autosid. Jeremy "Toybota" asendatakse "Nissankiga". Samuti testitakse Audi R8-t ja Porsche Carrera 2S-i. Saatekülaliseks on Jools Holland. |[[Jools Holland]] |50 minutit |- |3 |[[Rolls-Royce Phantom]] Drophead kupee • Ferrari 599 GTB Fiorano • Ferrari 275 GTS • Lexus LS600h • Peel P50 • Bugatti 16.4 Veyron |Richard sõidab Bugatti Veyroniga ning otsustab auto hävituslennukiga joonele panna. Samuti testitakse uut Lexus LS600-t, millel on sisseehitatud parkimissüsteem. Seekordseks saatekülaliseks on Ronnie Wood. |[[Ronnie Wood]] |50 minutit |- |5 |[[Aston Martin Vantage (2005)|Aston Martin V8 Vantage Roadster]] • Caparo T1 • Mercedes-Benz GL500 |Jeremy, James ja Richard üritavad leida kiireimat viisi, kuidas Londonis liikuda ning võistlevad paadi, ratta ja autoga. Saatekülaliseks on "Ameerika otsib superstaari" zhüriiliige Simon Cowell. |[[Simon Cowell]] |50 minutit |- |6 |Honda Civic Type R II • Honda Civic Type R III • Alfa Romeo 159 • BMW M5 Touring • Mercedes-Benz E 63 AMG mudel T • Volkner Mobil Performance |Richard ja James võistlevad Briti võidusõitjatega. Jeremy arvustab kolmanda põlvkonna Honda Civic Type R-i. Alfaisane James istub Alfa Romeo 159 rooli. Jeremy võrdleb BMW ja Mercedes-Benzi luksuslikke universaale ja viib need Manchesteri lennuväljale. |Puudub |49 minutit |- |7 |Rover SD1 • Triumph Dolomite Sprint • Austin Princess • Aston Martin DBS |Jeremy, James ja Richard tähistavad British Leylandi juubelit ning üritavad leida autod, mis oma nime uhkusega kannaks. Jeremy testib uut Aston Martin DBS-i |Puudub |51 minutit |- |8 |Vauxhall VXR8 • Renault R25 (vormel 1) • BMW 330i |Top Gear otsib vanimat autot, mis sõidab nagu tänased autod • ''Hammond'' üritab F1-autoga rajal ringi sõita • ''Jeremy'' kaassõitjana isejuhtivas BMW-s |[[James Blunt]] • [[Lewis Hamilton]] |50 minutit |- |9 |BMW 330d • Fiat 500 • Ascari A10 • Daihatsu Materia |Jeremy, James ja Richard osalevad Britcar 24 võistlusel. Jamesi katsetada jääb Budapestis Fiat 500. |Puudub |51 minutit |- |10 |Jaguar XF • Mercedes-Benz C63 AMG • Audi RS4 • BMW M3 E90 |Jeremy James ja Richard Hispaaniasse kolm autot: uue BMW M3, Mercedes C63 AMG ja Audi RS4. James proovib uut Jaguar XF ja Richard muudab G-Wiz'i raadio teel juhitavaks autoks. Mõistliku hinnaga autoga sõidab šoti näitleja David Tennant. |[[David Tennant]] |50 minutit |} == 11. hooaeg (2008) == {| class="wikitable" |- ! |# ! |Katsed ! |Väljakutse ! |Külaline !Minutid |- |1 |Ferrari 430 Scuderia • Lexus LS • Suzuki Vitara • Fiat Coupé • Austin Allegro |Meestele antakse 1000 naela, et osta politseiautod ning nendega tagaajamine korraldada. Seekordseteks külalisteks on Justin Lee Collins ja Alan Carr. |Alan Carr • Justin Lee Collins |51 minutit |- |2 |[[Mitsubishi Lancer Evolution X]] • Subaru Impreza WRX STi • Mercedes-Benz CLK 63 AMG must seeria • [[Audi RS6 Avant]] |Eelmisel hooajal tahtis Jeremy paari heita [[Lamborghini Gallardo Superleggera]]ga. Seekordses osas armub ta Mercedes CLK Blacki. Richard sõidab [[Audi RS6 Avant]]iga võidu alpisuusatajatega. Rallirajal võistlevad Mitsubishi Evo X ja Subaru Impreza STi. Mõistliku hinnaga autoga sõidavad Rupert Penry-Jones ja Peter Firth. |Rupert Penry-Jones • Peter Firth |51 minutit |- |3 |Bentley Brooklands • Alfa Romeo 75 • Alfa Romeo GTV • Alfa Romeo Ämblik |Top Gear tõestab, et 1,000 naela Alfa Romeosel on ''see'' olemas |James Corden • Rob Brydon |51 minutit |- |4 |Alfa Romeo 8C Competizione • [[Nissan GT-R]] |'''Super Race''': ''Jeremy'' kihutab Jaapani Shinkanseniga Hakui-Chiba liinil Nissan GT-R-is |Fiona Bruce • Kate Silverton |52 minutit |- |5 |[[Nissan GT-R]] • Mercedes-Benz 600 • Rolls-Royce Corniche • Daihatsu Terios |Jeremy testib Nissan GT-R-i Fuji rajal ja pingutab kaela • Troon mehele, kes väidab, et kiiruskaamerad on vargamaks • Jeremy ja ''James'' testivad vanu klassikalisi limusiine • ''Jeremy'' Daihatsus põgeneva rebasena, keda jahib m.in. ''Hammond'' |Peter Jones • Theo Paphitis |52 minutit |- |6 |Gumpert Apollo • Mitsuoka Orochi • Mitsuoka Galue • Mazda Furai |''James'' näitab Jaapanist pärit ebatavalisi autosid • Suure jõudlusega Mazda prototüüp Top Geari stuudiotes • Suurbritannia vs Saksamaa motoringsaatejuhtide lahingus |Jay Kay |52 minutit |} == 12. hooaeg (2008) == {| class="wikitable" |- ! |# ! |Katsed ! |Lühikokkuvõte ! |Külaline !Minutid |- |1 |[[Porsche 911 GT2]] • [[Lamborghini Gallardo LP560-4]] |Seekord otsustavad poisid autojuhtideks hakata ning soetavad kolm odavapoolset veoautot. Jeremy ja Richard vaidlevad Porsche 911 üle ning Michael Parkinson teeb ringrajal ühe tiiru. |[[Michael Parkinson]] |52 minutit |- |2 |Fiat 500 Abarth • [[Dodge Challenger]] • Chevrolet Corvette C6 ZR1 • Cadillac CTS-V |Selles jaos kimavad mehed San Franciscost Utah'sse. Richard, Jeremy ja James testivad musklimasinaid ning Jeremy proovib rajal ära ka uue Fiat 500. Seekordne saatekülaline on Will Young. |[[Will Young]] |52 minutit |- |3 |Toyota I-Real • Renault Avantime |Meeskond üritab tuunida kõigi aegade kõige vähem sportlikku autot. Mõistliku hinnaga auto mõlgib ära Mark Wahlberg ning Richard põrutab Jaapanisse ja piilub invakärude tulevikku, tutvudes Toyota iRealiga. |[[Mark Wahlberg]] |50 minutit |- |4 |Pagani Zonda F Roadster • Bugatti Veyron • Volkswagen Polo 1.4 TDI Bluemotion |Poisid üritavad ühe paagitäie kütusega jõuda Šveitsist Blackpooli. James testib Zonda F Roadsteri ning mõistliku hinnaga autorooli istub professionaalne naljanina Harry Enfield. |[[Harry Enfield]] |51 minutit |- |5 |Lexus IS F • BMW M3 Sedaan • Ferrari Daytona |Kui BMW M3 kimab võidu Lexus IS-F-iga, istub Richard Ferrari Daytona rooli, et võistelda Jamesi kiirpaadiga. Boris Johnson kavatseb aga välja selgitada, milline linnaliinibuss oleks Londoni jaoks kõige sobilikum. |[[Kevin McCloud]] |51 minutit |- |6 |Veritas RS III • Caterham R500 Superlight • Ford Fiesta |Kas kommunistid oskasid üldse häid autosid teha? Tähelepanu-tähelepanu! Saatestaariks on Moskvitsh Eestist!!! Auto, mis pärit Läänemaalt. Ford Fiesta pannakse mitte eriti tavalisele proovisõidule. Saatekülaliseks on skandaalne Londoni linnapea Boris Johnson. |[[Boris Johnson]] |52 minutit |- |7 |Tesla Roadster • Honda FCX selgus |Selle saate teema on roheline mõtteviis – Jeremy testib elektriautot ning James keerab vesinikuauto Honda Clarity rooli. Selle saate staariks on aga Tom Jones! |[[Tom Jones]] |48 minutit |} == 13. hooaeg (2009) == {| class="wikitable" |- ! |# ! |Katsed ! |Lühikokkuvõte ! |Külaline !Minutid |- |1 |Lotus Evora • Ferrari FXX |13. hooaja avaosas kihutavad kutid Londonist Edinburghi 60 aasta taguste kiireimate sõiduvahenditega, milleks on Jaguar XK120, Vincent Black Shadow mootorratas ja Peppercorn A1 Class Tornado aururong. Lisaks sõidab Jeremy ehk läbi aegade mugavaima superautoga - Lotus Evoraga. Ja Stig katsetab Ferrari FXX-i ning paljastab oma isiku. |[[Michael Schumacher]] |1h |- |2 |Lamborghini Murciélago LP670-4 SV • Mercedes-Benz peegelkaamera McLaren 722 |Richard testib Lambo SV-d. Kutid otsivad 17-aastasele poisile sobilikke autosid. Richard läheb Abu Dhabisse Araabia Ühendemiraatides, et sõita Lamborghini Murciélago LP670-4 SV-ga. |[[Stephen Fry]] |1h |- |3 |Mercedes-Benz SL65 AMG Must |Jeremy Clarkson, Richard Hammond ja James May otsivad mõistlikus hinnaklassis väikesi autosid, mis ei tekitaks masendust. Lisaks kohtub James Ameerika kaskadöörisõitude legendi Ken Blockiga. Jeremy katsetab rajal Mercedes SL Blacki ja saatekülaline on Michael McIntyre. |[[Michael McIntyre]] |1h |- |4 |Ford Focus RS • Renault Mégane R26 R • Mitsubishi Evo VII |Võidusõit postiautoga. |[[Usain Bolt]] |1h |- |5 |Jaguar XFR • BMW M5 |Mehed ostavad kolm 1500 naela maksvat sportautot ja osalevad hirmuärataval jäärallil. Jeremy sõidab uue Jaguariga. Saates on külas näitleja Sienna Miller. |[[Sienna Miller]] |1h |- |6 |BMW Z4 • Nissan 370Z |Mehed ostavad oksjonilt vana auto ja osalevad Mallorcal klassikalisel rallil. Jeremy katsetab uut BMW-d ja Nissanit. Saates on külas rokilegend Brian Johnson. |[[Brian Johnson ACDC|Brian Johnson]] |1h |- |7 |Vauxhall VXR8 Bathurst Edition • VW Scirocco |Jeremy ja James proovivad teha Volkswageni reklaami. Vaatajad näevad liigutavad filmi Aston V12-st. Saates on külas USA teletäht Jay Leno. |[[Jay Leno]] |1h |} == 14. hooaeg (2009) == {| class="wikitable" |- ! |# ! |Katsed ! |Lühikokkuvõte ! |Külaline !Minutid |- |1 |BMW 760Li • Mercedes S63 AMG |Hooaja avaosas sõidavad mehed Rumeeniasse Aston Martin DBS Volante, Ferrariga California ja [[Lamborghini Gallardo Spyder]]iga. James proovib BMW 760e ja Mercedes S63 AMGd ja Eric Bana sõidab ringrajal Lacettiga. |[[Eric Bana]] |50 minutit |- |2 |Chevrolet Corvette C6 ZR1 • Audi R8 V10 |Jeremy, Richard ja James püüavad päästa emakest Maad, ehitades ise elektriauto. Ringrajal toimub aga mandritevaheline lahing - Euroopa kutsub USA välja ja Jeremy vastandab võitluseks Corvette ZR1 musklid ja Audi R8 V10 rafineerituse. Mõistliku hinnaga autoga sõidab Hollywoodi täht Michael Sheen. |[[Michael Sheen]] |50 minutit |- |3 |Hawk HF3000 (Lancia Stratos replica) • [[Lamborghini Gallardo|Lamborghini Gallardo LP550-2 Valentino Balboni]] |James lendavas treileris vs Richard viimases [[Lamborghini Gallardo]]s. Katse teha kindlaks, milline tootja tootis kõige silmapaistvamaid autosid |[[Chris Evans gd|Chris Evans]] |52 minutit |- |4 |Renault Twingo Sport 133 • BMW X5M &; Audi Q7 V12 |Milline lennujaama teenindussõidukitest on kiireim? |[[Guy Ritchie]] |51 minutit |- |5 |Noble M600 |Jeremy Clarkson, Richard Hammond ja James May proovivad tõestada, et autod on kunst ning täidavad galerii automaailma taiestega. Jeremy katsetab sensatsiooniliselt kiiret ja kallist superautot Noble M600. |[[Jenson Button]] |49 minutit |- |6 |[[Range Rover]] • Toyota Land Cruiser • Suzuki Samurai |Jeremy Clarkson, Richard Hammond ja James May viiakse Boliivia vihmametsa ning neil on kaasas ainult kolm odavat autot. Nad kohtuvad kohalike narkoparunitega, kogevad suurtel kõrgustel hingamisraskusi ning satuvad hirmutava Surmatee peale. Enne seda kõike peavad nad välja saama vihmametsast, mis on saate ajaloo raskeim katsumus. |Puudub |1h 16m |- |7 |Lexus LFA • BMW X6 • Vauxhall Insignia VXR |''Jeremy'' maailma kalleim teekatsetus • ''Mai'' testib Vauxhall VXR Insigniat ja räägib Ühendkuningriigi liiklusmärkide valmistajaga • '''Top Gear Awards''' 2009 |[[Seasick Steve]] |50 minutit |} == 15. hooaeg (2010) == {| class="wikitable" |- ! |# ! |Katsed ! |Lühikokkuvõte ! |Külaline !Minutid |- |1 |Bentley Continental Supersports • Kia cee'd • [[Toyota Hilux]] • Chevrolet Lacetti |James annab Toyota Hilux pikapile viimase ülesande. Richard ja Jeremy korraldavad kuulsustele teejoomise ning valivad välja uue mõistliku hinnaga auto. |[[Nick Robinson]] • [[Al Murray]] • [[Peter Jones]] • [[Peta Todd]] • [[Johnny Vaughan]] • [[Bill Bailey]] • [[Louie Spence]] • [[Amy Williams]] |48 minutit |- |2 |Mercedes 190E 2.3-16 Cosworth • BMW M3 E36 • Ford Sierra Sapphire Cosworth • Reliant Robin • BMW Isetta • Porsche 911 Sport Classic • Porsche Boxster Spyder |Jeremy, Richard ja James proovivad leida kolm autot, mis maksavad alla 5000 naela ning mis sobiks nii võidusõiduks kui ka igapäevasteks sõitudeks. James katsetab paari erinevat Porschet. Saatekülaline on Alastair Campbell. |[[Alastair Campbell]] |52 minutit |- |3 |[[Aston Martin Rapide]] • Porsche Panamera • Maserati Quattroporte GTS • Chevrolet Camaro SS • Mercedes-Benz E63 AMG |Proovile pannakse [[Aston Martin Rapide]], Porsche Panamera Turbo ja Maserati Quattroporte, et välja selgitada maailma parim neljaistmeline superauto. Saates on külas Rupert Grint ja Rubens Barrichello. |[[Rubens Barrichello]] • [[Rupert Grint]] |51 minutit |- |4 |Audi R8 V10 Spyder • Porsche 911 Turbo Cabriolet • Land Rover 110 • Citroën CX • Lotus Excel |Jeremy, Richard ja James proovivad ehitada huvitavaid autosuvilaid ning siis pannakse need proovile. Jeremy sõidab uue Audi R8 V10 Spyderiga ja uue Porsche kabrioletiga. |Puudub |51 minutit |- |5 |Volkswagen Touareg • Bugatti Veyron Super Sport |Richard uurib, kas Volkswageni uus Touareg on paremaks muutunud. Ta sõidab sellega Rootsis lumesaanidega võidu. James sõidab Saksamaale ja püüab Bugatti Veyroniga oma kiirusrekordit purustada. Saatekülalised on Cameron Diaz ja Tom Cruise. |[[Cameron Diaz]] • [[Tom Cruise]] |45 minutit |- |6 |Ferrari 458 Itaalia |Mehed ostavad vanad bagid ja sõidavad nendega ringi, alustades Norfolkist ja lõpetades Blackpoolis. Jeremy katsetab uut Ferrari 458 Italiat. Saatekülaline on näitleja Jeff Goldblum. |[[Jeff Goldblum]] |52 minutit |- |7 |Mercedes-Benz SLS AMG • Ferrari 458 Italia • Porsche 911 GT3 RS |Mehed valivad välja autod, millega USA idarannikul ringi sõita. Jamesi valik on Ferrari 458 Italia, Jeremy valik on Mercedes-Benz SLS AMG ja Richardi eelistus on Porsche 911 GT3 RS. Saatekülaline on filmilavastaja Danny Boyle. |[[Danny Boyle]] |1h 6m |} == 16. hooaeg (2011) == {| class="wikitable" |- ! |# ! |Katsed ! |Lühikokkuvõte ! |Külaline !Minutid |- |0 |Mazda MX-5 • BMW Z3 • Fiat Barchetta |Mehed on Iraagis ja nende ülesanne on sõita Petlemma nii, et nad surma ei saaks ega piirkonda veel ebastabiilsemaks ei muudaks. Maastikku arvestades oleks parim valik nelikveoga autod, aga isepäised sellid arvavad, et Mazda MX5, BMW Z3 ja Fiat Barchetta ajavad asja ära küll. |Puudub |1h 16m |- |1 |Ariel Atom V8 • BMW S1000RR • Škoda Yeti • Volkswagen Beetle • Porsche 911 Turbo S kabriolett • Jaguar C-X75 |Jeremy Clarkson korraldab Škoda Yetile erakordselt raske sõidutesti ning James May teeb proovisõitu hullumeelse Aerial Atom V8-ga. Richard Hammond tähistab Porsche 911 evolutsiooni ning paneb omavahel võistlema tänapäevase Turbo Cabrioleti ja selle vanima sugulase. Mõistliku hinnaga autoga sõidab koomik John Bishop. |[[John Bishop]] |50 minutit |- |2 |Ferrari 599 GTO • Ferrari 250 GTO • Ferrari 288 GTO |Jeremy Clarkson, Richard Hammond ja James May võistlevad Austraalia "Top Geari" saatejuhtidega ja arvata võib, et lahing lõpeb pisaratega. Jeremy katsetab uut Ferrari 599 GTO-d ja saates on ka tuntud külaline, tennisist Boris Becker. |[[Boris Becker]] |49 minutit |- |3 |Mercedes-Benz S 65 AMG L • Rolls-Royce Ghost • Zastava 101 • Cosworth Subaru Impreza STI CS400 • Ford Focus RS500 • Volvo C30 Polestar |Jeremy Clarkson, Richard Hammond ja James May sõidavad Albaaniasse, et teha proovisõitu luksusliku Rolls-Royce Ghostiga, Bentley Mulsanne'iga ja Mercedes S65 AMG-ga. Kodumaal sõidab Jeremy kolme erineva luukpäraga. Saates on külas tuntud saatejuht Jonathan Ross. |[[Jonathan Ross]] |50 minutit |- |4 |BMW 325i kabriolett • McLaren MP4-12C • Pagani Zonda R • Pagani Zonda Tricolore |Jeremy Clarkson, Richard Hammond ja James May plaanivad osta kasutatud kabriolette. Nad avastavad ebatavalisi vigu, mida tasub kasutatud autode ostmisel tähele panna. Jeremy katsetab võimsat Pagani Zonda R-i ning saates on külas näitlejad Nick Frost ja Simon Pegg. |[[Simon Pegg]] • [[Nick Frost]] |52 minutit |- |5 |Audi RS5 • BMW M3 Competition • Claas (kombain) |Jeremy, Richard ja James tahavad teha lõpu kaosele, mida iga-aastane lumesadu Suurbritannias tekitab. Selleks sõidavad nad Norrasse ja kasutavad kombaini. Jeremy katsetab uut Audi RS5 ja värskeimat BMW M3. Seekord on saates tõeline üllatuskülaline. |[[Amber Heard]] |51 minutit |- |6 |Porsche 959 • Ferrari F40 • Peugeot EX1 (prototüüp) • Jaguar XJ V8 ülelaadimisega • SEV (kosmoseuuringute sõiduk)) |Hooaja viimases osas kihutab Jeremy Clarkson Jaguar XJ-ga võidu - vastaseks ei midagi võimsamat kui maakera ise. Richard Hammond teeb teoks oma poisipõlve unistuse, kui testib kahte 1980. aastate superautot - Porsche 959-t ja Ferrari F40-t. James May on USA-s, et proovida järele NASA kõige viimast kosmosesõidukit. |[[John Prescott]] |51 minutit |} == 17. hooaeg (2011) == {| class="wikitable" |- ! |# ! |Katsed ! |Lühikokkuvõte ! |Külaline !Minutid |- |1 |Jaguar E-type • Eagle Speedster • Mini John Cooper Works WRC • BMW 1 M Coupé • Paramount Marauder |Jeremy Clarkson sõidab Jaguari olulise tähtpäeva puhul moodsa ja ülikalli Jaguariga. Richard Hammond on Lõuna-Aafrikas, et proovile panna Hummeri veel suurem mudel. James May kohtub olümpiavõitja Amy Williamsiga, et teha proovisõitu Mini ralliautoga. |[[Alice Cooper]] |52 minutit |- |2 |Renault Clio Cup • Abarth 500C • Citroen DS3 Racing • Aston Martin Virage |Jeremy Clarkson, Richard Hammond ja James May on Itaalias, et väljakutsete ja tülitsemise kaudu leida maailma parim luukpära. Clarkson sõidab Citroeniga, Hammond Fiatiga ja May Renault'ga ning nad kõik suunduvad Monte Carlosse, kus autod proovile pannakse. Saatekülaline on koomik Ross Noble. |[[Ross Noble]] |52 minutit |- |3 |Ferrari 458 Italia • McLaren MP4-12C • Range Rover Evoque • Nissan Pixo • Mercedes CL600 • BMW 850Ci |Jeremy ja Richard leiavad soodsaid pakkumisi odavatele uutele autodele. James sõidab Nevadasse, et proovile panna Range Rover Evoque. Võrdluses on McLaren MP4-12C ja Ferrari 458. Saatekülaline on F1-piloot Sebastian Vettel. |[[Sebastian Vettel]] |52 minutit |- |4 |Jaguar XKR-S • [[Nissan GT-R]] • Jaguar XJ S • Audi S8 |Jeremy Clarkson, Richard Hammond ja James May proovivad rongiga reisimise odavamaks, kiiremaks ja huvitavamaks muuta ning kasutavad veduri ja vagunite asemel eriauto külge kinnitatud vagunelamuid. Võrdluses on Jaguar XKR-S ja Nissan GT-R. Saatekülaline on koomik ja näitleja Rowan Atkinson, kes püstitab rajarekordi. |[[Rowan Atkinson]] |49 minutit |- |5 |Jensen Interceptor • Lotus T125 • Armtrac 400 (demineerimissõiduk) • FV434 (tehniline kaitsesõiduk) • FV180 (spetsiaalne traktor) |Jeremy Clarkson, Richard Hammond ja James May peavad lammutama mahajäetud maju kiiremini kui selle ala asjatundjad. Jeremy katsetab klassikalise Jensen Interceptori uuendatud versiooni. Sõidurajal pannakse proovile Lotus T125. |[[Bob Geldof]] |52 minutit |- |6 |Lamborghini Aventador • Nissan Leaf • Peugeot iOn • Land Rover Discovery • Bowler Wildcat |Jeremy Clarkson ja James May sõidavad uute elektriautodega mere äärde ning astuvad reisi ajal spontaanselt läbi Lincolni tehasest. |[[Louis Walsh]] |49 minutit |} == 18. hooaeg (2012) == {| class="wikitable" |- ! |# ! |Katsed ! |Lühikokkuvõte ! |Külaline !Minutid |- |1 |Lamborghini Aventador • McLaren MP4-12C • Noble M600 |Mehed sõidavad Itaaliasse, et proovile panna Lamborghini Aventador, McLaren MP4-12C ja Noble M600! |Puudub |52 minutit |- |2 |Mercedes-Benz SLS AMG Roadster |Jeremy Clarkson ja James May lendavad Pekingisse, et uurida Hiina pidevalt kasvavat autotööstust. Richard Hammond on Texases, et tutvuda üllatavalt põneva NASCAR'i maailmaga. Saatekülaline on näitleja Matt LeBlanc. |[[Matt LeBlanc]] |51 minutit |- |3 |Opel Corsa OPC • Fiat Panda |Jeremy Clarkson ja Richard Hammond käivad filmi "The Sweeney" võtetel ja aitavad filmida suurt tagaajamist. Clarkson juhendab autojuhte ning Hammond õpetab näitlejaid Ray Winstone'i ja Plan B-d. James May katsetab uut Vauxhall Corsa VXR Nurburgringi ja annab hinnangu uhiuuele Fiat Pandale. Saatekülaline on näitleja Ryan Reynolds. |[[Ryan Reynolds]] |51 minutit |- |4 |Fisker Karma • Bentley Continental V8 • Ferrari FF |Jeremy Clarkson, Richard Hammond ja James May alustavad auahne projektiga. Nad plaanivad ehitada rattad, millega saaks sõita metsikus looduses. Polaarjoone lähedal asuval katserajal pannakse proovile Ferrari FF ja Bentley Continental V8. James on Floridas, sõidab Fisker Karmaga ja kohtub AC/DC solisti Brian Johnsoniga. |Puudub |51 minutit |- |5 |Marcos TSO • Bugatti 16.4 Veyron • Porsche 911 Carrera 2 • Porsche 911 Carrera 4 |'''Supervõistlus:''' kumb toob trühvli Itaaliast Albast kiiremini Londonisse – kas Cessna või Bugatti Veyron? • Kas nelikveoline Porsche on kiirem kui 2WD? ''Mai'' kontrollid Cardiffis toimuval üritusel |[[Matt Smith]] |51 minutit |- |6 |Bentley • BMW Brutus |Jeremy Clarkson, Richard Hammond ja James May sõidavad kolme võidusõiduautoga Doningtoni. Jeremy taaslavastab kuulsa lahingu, kus on vastamisi Bentley ja vanaaegne BMW. |Puudub |50 minutit |- |7 |BMW M5 • BMW 328i • Citroën Saxo • Toyota MR2 |Jeremy Clarkson, Richard Hammond ja James May tahavad välja selgitada, kas võidusõit võib olla odavam kui golf. Richard paneb rajal proovile uue BMW M5. Saatekülaline on rokilegend Slash. |[[Slash]] |52 minutit |} == 19. hooaeg (2013) == {| class="wikitable" |- ! |# ! |Katsed ! |Väljakutse ! |Külaline !Minutid |- |1 |Bentley Continental GT • Pagani Huayra |Jeremy üritab ehitada autot, mis oleks isegi väiksem kui kuulus Peel P50. Siis katsetab ta autot Londoni tänavatel ja näitab seda ka asjatundjatele. James paneb proovile Bentley Continental GT Speedi. Richard sõidab katserajal uue Pagani Huayra hüperautoga. Saatekülaline on sarja "Kodumaa" peaosatäitja Damian Lewis. |[[Damian Lewis]] |1h 2m |- |2 |[[Aston Martin Vanquish|Aston Martin AM310 Vanquish]] • SRT Viper • Lexus LFA |Mehed on USA lääneosas ning sõidavad Las Vegasest LA-sse kolme superautoga, milleks on Lexus LFA, Dodge Viper ja [[Aston Martin Vanquish]]. Võisteldakse selles, kes jõuab viimasena Mehhiko piirile, ja kaotajat ootab hirmutav karistus. Saatekülaline on muusik ja näitleja Mick Fleetwood, kes oli kunagise menuansambli Fleetwood Mac asutaja. |[[Mick Fleetwood]] |52 minutit |- |3 |Ford Shelby GT500 • Toyota GT86 |Jeremy Clarkson, Richard Hammond ja James May sõidavad võidu Wembley staadionilt Milanosse. Jeremy sõiduvahendiks on Shelby Mustang GT500, aga Hammond ja May panustavad Euroopa raudteele. Võitja saab piletid tähtsale jalgpallimatšile. Saatekülaline on šoti laulja ja laulukirjutaja Amy MacDonald. |[[Amy Macdonald]] |1h |- |4 |Kia Cee'd • Ford Focus • Vauxhall Astra • Renault Megane |Jeremy Clarkson paneb uue Kia Cee di põhjalikult proovile ning kasutab selleks angerjaid, karrit, rokilegendi, Ameerika võmmi ja ebaharilikku ragbimatši, milles osaleb ka James May. Richard Hammond on Mehhikos ning katsetab Mastretta sportautot. |[[Lewis Hamilton]] |1h 2m |- |5 |Fiat Multipla • [[Range Rover]] |Jeremy Clarkson ja Richard Hammond on silmitsi vananeva elanikkonna ja aina keerulisemate moodsate autode probleemiga. Nende lahendus on kavandada auto spetsiaalselt vanainimestele ja masin siis pensionäride abil proovile panna. James May katsetab Londonis uut [[Range Rover]]it ja läheb siis Nevadasse sõjaväemasinat proovima. Saatekülaline on näitleja James McAvoy. |[[James McAvoy]] |1h 2m |- |6 |BMW 528i • Subaru Impreza WRX • Volvo 850 |Kaheosalise erisaate esimeses osas on Jeremy Clarksonil, Richard Hammondil ja James Mayl Aafrikas lihtne missioon -- nad peavad leidma Niiluse allika. Aastate jooksul on paljud rändurid väitnud, et neil on see õnnestunud. Top Geari mehed usuvad, et neil õnnestub see paremini, kuna nad sõidavad kiiremini ja kaugemale kui eelkäijad. |Puudub |59 minutit |- |7 |BMW 528i • Subaru Impreza WRX • Volvo 850 |Jeremy Clarkson, Richard Hammond ja James May jätkavad oma eepilist Aafrika-odüsseiat. Pärast kokkupuuteid hullumeelse liikluse, mudalaviinide ja kahtlase kaardilugemisega proovivad mehed leida Niiluse allika. |Puudub |58 minutit |} [[Kategooria:Filmikunsti loendid]] orh1euvulmtpiicq1yvrkib4kayyrur 11577 Einasto 0 671056 7166354 6825132 2026-06-03T09:26:07Z Kwamikagami 8320 7166354 wikitext text/x-wiki {| align=right id=toc style="width: 280px; margin: 0 0 1em 1em" |+ '''<big>11577 Einasto</big>''' |- style="background:#ccccff; text-align:center;" |- style="background:#ccccff; text-align:center;" |colspan="2" width=100%| '''Avastamine''' |- | Avastaja || [[Eric_Walter_Elst|Eric Walter Elst]] |- | Koht || [[Euroopa Lõunaobservatoorium]] |- | Kuupäev || 8. veebruar 1994 |- style="background:#ccccff; text-align:center;" |colspan="2" width=100%| [[Orbiit|Orbiidi]] parameetrid |- |- style="text-align:center;" |colspan="2" width=100%| <small>13. september 2023</small> |- | [[Afeel]] || 2,810038 [[Astronoomiline ühik|aü]] |- | [[Periheel]] || 2,093207 [[Astronoomiline ühik|aü]] |- | Pikem pooltelg || 2,451622 [[Astronoomiline ühik|aü]] |- | [[Ekstsentrilisus]] || 0,14619 |- | Orbitaalperiood || 1402,099784025407 ööpäeva (3,84 aastat) |- | Orbiidi kalle [[ekliptika]] suhtes|| 4,02786° |- | Tõususõlme ekliptiline pikkus || 75,54090° |- | Periheeli argument || 206,55650° |- | Keskmine anomaalia || 141,95766° |- style="background:#ccccff; text-align:center;" |colspan="2" width=100%| Asteroidi parameetrid |- | [[Absoluutne tähesuurus]] || 14,01 [[tähesuurus|mag]] |- | [[Periood|Pöörlemisperiood]] || 11,3441 [[tund|h]] |} '''11577 Einasto''' (1994 CO<sub>17</sub>) on [[asteroidide vöö]] siseosasse kuuluv [[asteroid]] orbitaalperioodiga 1402 päeva (3,84 aastat). Asteroidi avastas 8. veebruaril 1994 [[Euroopa Lõunaobservatoorium]]is belgia astronoom [[Eric_Walter_Elst|Eric Walter Elst]]. Asteroid sai nime eesti astrofüüsiku ja kosmoloogi akadeemik [[Jaan Einasto]] järgi. == Välislingid == * [https://ssd.jpl.nasa.gov/sbdb.cgi?sstr=11577 JPL: Small-body Database Browser on 11577 Einasto] * [https://www.eso.org/ Euroopa Lõunaobservatoorium] [[Kategooria:Asteroidid]] qx0ccbr113jo7k1haxx17wpge45xnnm 7166355 7166354 2026-06-03T09:28:20Z Kwamikagami 8320 7166355 wikitext text/x-wiki {| align=right id=toc style="width: 280px; margin: 0 0 1em 1em" |+ '''<big>11577 Einasto</big>''' |- style="background:#ccccff; text-align:center;" |- style="background:#ccccff; text-align:center;" |colspan="2" width=100%| '''Avastamine''' |- | Avastaja || [[Eric_Walter_Elst|Eric Walter Elst]] |- | Koht || [[Euroopa Lõunaobservatoorium]] |- | Kuupäev || 8. veebruar 1994 |- style="background:#ccccff; text-align:center;" |colspan="2" width=100%| [[Orbiit|Orbiidi]] parameetrid |- |- style="text-align:center;" |colspan="2" width=100%| <small>13. september 2023</small> |- | [[Afeel]] || 2,81 [[Astronoomiline ühik|aü]] |- | [[Periheel]] || 2,09 [[Astronoomiline ühik|aü]] |- | Pikem pooltelg || 2,45 [[Astronoomiline ühik|aü]] |- | [[Ekstsentrilisus]] || 0,146 |- | Orbitaalperiood || 1402 ööpäeva (3,84 aastat) |- | Orbiidi kalle [[ekliptika]] suhtes|| 4,028° |- | Tõususõlme ekliptiline pikkus || 75,541° |- | Periheeli argument || 206,556° |- | Keskmine anomaalia || 141,958° |- style="background:#ccccff; text-align:center;" |colspan="2" width=100%| Asteroidi parameetrid |- | [[Absoluutne tähesuurus]] || 14,01 [[tähesuurus|mag]] |- | [[Periood|Pöörlemisperiood]] || 11,344 [[tund|h]] |} '''11577 Einasto''' (1994 CO<sub>17</sub>) on [[asteroidide vöö]] siseosasse kuuluv [[asteroid]] orbitaalperioodiga 1402 päeva (3,84 aastat). Asteroidi avastas 8. veebruaril 1994 [[Euroopa Lõunaobservatoorium]]is belgia astronoom [[Eric_Walter_Elst|Eric Walter Elst]]. Asteroid sai nime eesti astrofüüsiku ja kosmoloogi akadeemik [[Jaan Einasto]] järgi. == Välislingid == * [https://ssd.jpl.nasa.gov/sbdb.cgi?sstr=11577 JPL: Small-body Database Browser on 11577 Einasto] * [https://www.eso.org/ Euroopa Lõunaobservatoorium] [[Kategooria:Asteroidid]] bzlemlftjin52gjky8q6s21jj1zlyi5 Mall:Arhitektuuri ajalugu 10 672564 7166387 7146530 2026-06-03T10:00:22Z Evlper 104506 7166387 wikitext text/x-wiki {{navmall | nimi = Arhitektuuri ajalugu | päis = Arhitektuuri ajalugu | grupp1 = [[Vanaaeg]] | loend1 = {{rõhtloend| * [[Neoliitiline arhitektuur|Neoliitiline]] * [[Vana-Egiptuse arhitektuur|Vana-Egiptus]] * [[Harappa arhitektuur|Harappa]] * [[Mesopotaamia arhitektuur|Mesopotaamia]] * [[Minoiline arhitektuur|Minoiline]] * [[Ahhemeniidide arhitektuur ja kunst|Pärsia]] * [[Mesoameerika arhitektuur ja kunst|Mesoameerika]] * [[Vanakreeka arhitektuur|Kreeka]] * [[Etruski arhitektuur|Etruski]] * [[Vana-Rooma arhitektuur|Rooma]] * [[Varakristlik kunst ja arhitektuur|Varakristlik]] }} | grupp2 = [[Keskaeg]] | loend2 = {{rõhtloend| * [[Bütsantsi arhitektuur|Bütsantsi]] * [[Eelromaani arhitektuur|Eelromaanika]] **[[Anglosakside arhitektuur|Anglosaksi]] **[[Langobardide arhitektuur|Langobardi]] **[[Läänegootide arhitektuur ja kunst|Läänegoodi]] **[[Astuuria eelromaani kunst|Astuuria]] **[[Merovingide arhitektuur ja kunst|Merovingide]] **[[Karolingide arhitektuur ja kunst|Karolingide]] **[[Ottode arhitektuur ja kunst|Ottode]] * [[India arhitektuur|India]] ** [[Hoysala arhitektuur|Hoysala]] ** [[Vijayanagara arhitektuur|Vijayanagara]] ** [[Lääne-Chalukya arhitektuur|Lääne-Chalukya]] ** [[Budistlik arhitektuur|Budistlik]] ** [[Hinduistlik arhitektuur|Hinduistlik]] * [[Hiina arhitektuur|Hiina]] * [[Jaapani arhitektuur|Jaapani]] * [[Keskaja Skandinaavia arhitektuur|Skandinaavia]] * [[Islami arhitektuur ja kunst|Islamimaad]] ** [[Mauri arhitektuur|Mauri]] ** [[Umaijaadide arhitektuur|Umaijaadide]] ** [[Seldžukkide arhitektuur|Seldžuki]] ** [[Timuriidide arhitektuur|Timuriidide]] ** [[Safaviidide arhitektuur|Safaviidide]] ** [[Mogulite arhitektuur|Moguli]] ** [[Osmani arhitektuur|Osmani]] * [[Kiievi-Vene arhitektuur|Kiievi-Vene]] * [[Romaani arhitektuur|Romaanika]] **[[Sitsiilia romaanika|Sitsiilia]] **[[Normandia romaanika|Normandia]] **[[Burgundia romaanika|Burgundia]] **[[Lombardia romaanika|Lombardia]] **[[mosaraabia arhitektuur|mosaraabia]] * [[Gooti arhitektuur|Gootika]] **[[Varagootika]] **[[Anjou koolkond]] **''[[gothique classique]]'' **''[[gothique rayonnant]]'' **''[[mudéjar]]''-stiil }} | grupp3 = [[15. sajand]] | loend3 = {{rõhtloend| * [[Hilisgootika]] **[[Sondergotik]] **[[Leekestiil]] **[[Perpendikulaarstiil]] **''[[Gótico Isabelino]]'' * [[Manuelism]] * [[Tuudorstiil]] * [[Osmani arhitektuur|Osmani]] * [[Moskoovia arhitektuur|Moskoovia]] * [[Renessanssarhitektuur]] }} | grupp4 = [[16. sajand]] | loend4 = {{rõhtloend| * [[Järelgootika]] * [[Renessanssarhitektuur]] ** [[Elizabethi stiil]] ** [[Jamesi stiil]] ** [[Palladianism]] ** [[Platereskne stiil]] * [[Manerismi arhitektuur|Manerism]] ** [[Herrera stiil]] }} | grupp5 = [[17. sajand]] | loend5 = {{rõhtloend| * [[Barokkarhitektuur]] ** [[Louis XIII stiil]] ** [[Louis XIV stiil]] ** [[Tšurrigerism]] ** [[Barokk-klassitsism]] ** [[Ukraina barokk]] ** [[Moskva barokk]] ** [[Stroganovide stiil]] ** [[Golitsõnite barokk]] * [[Koloniaalstiil]] ** [[Hollandi koloniaalarhitektuur|Hollandi]] ** [[Hispaania koloniaalarhitektuur|Hispaania]] ** [[Portugali koloniaalarhitektuur|Portugali]] ** [[Prantsuse koloniaalarhitektuur|Prantsuse]] ** [[Saksa koloniaalarhitektuur|Saksa]] ** [[Briti koloniaalstiil|Briti]] }} | grupp6 = [[18. sajand]] | loend6 = {{rõhtloend| * [[Kuninganna Anne'i stiil]] * [[Rokokoo]] ** [[Louis XV stiil]] ** [[Regendistiil]] ** [[Zopfstiil]] ** [[Louis XVI stiil]] ** [[Gustavi stiil]] ** [[George'i stiil]] ** [[Adamstiil]] * [[Klassitsism]] }} | grupp7 = [[19. sajand]] | loend7 = {{rõhtloend| * [[Historitsism]] ** [[uusbütsantsi stiil|uusbütsantsi]] ** [[uusromaanika]] ** [[uusgootika]] *** [[Šoti parunistiil]] *** ''[[Carpenter Gothic]]'' ** [[uusrenessanss]] ** [[uusbarokk]] ** [[uusrokokoo]] ** [[uusmauri stiil|uusmauri]] ** [[Pseudovene stiil|pseudovene]] ** [[Teise keisririigi stiil]] * ''[[Beaux-arts]]'' * [[Heimatstiil]] * ''[[Prairie School]]'' }} | grupp8 = [[20. sajand]] | loend8 = {{rõhtloend| * [[Juugend]] * [[Uusklassitsism (kunst)|Uusklassitsism]] * [[Ekspressionism (arhitektuur)|Ekspressionism]] * [[Bauhaus]] * [[Orgaaniline arhitektuur]] * [[Funktsionalism]] * [[Tellisekspressionism]] * ''[[Rahvusvaheline stiil|International Style]]'' * [[De Stijl]] * ''[[Art déco]]'' * [[Esindustraditsionalism]] * [[Stalinistlik arhitektuur]] * [[Brutalism]] * [[Blobism]] * [[Uusmodernism (arhitektuur)|Uusmodernism]] }} | grupp9 = Seotud artiklid | loend9 = {{rõhtloend| * [[Arhitektuuristiilide ajajoon]] * [[Arhitektuuristiil]] }} | grupp10 = Seotud mallid | loend10 = {{rõhtloend| * [[Mall:Lääne kunst]] * [[Mall:Aasia kunst]] }} }}<noinclude> [[Kategooria:Kunstimallid]] [[Kategooria:Navigeerimismallid]] </noinclude> mmkgsngaexgmpkr640dl37gjupbzwv4 7166391 7166387 2026-06-03T10:02:46Z Evlper 104506 7166391 wikitext text/x-wiki {{navmall | nimi = Arhitektuuri ajalugu | päis = Arhitektuuri ajalugu | grupp1 = [[Vanaaeg]] | loend1 = {{rõhtloend| * [[Neoliitiline arhitektuur|Neoliitiline]] * [[Vana-Egiptuse arhitektuur|Vana-Egiptus]] * [[Harappa arhitektuur|Harappa]] * [[Mesopotaamia arhitektuur|Mesopotaamia]] * [[Minoiline arhitektuur|Minoiline]] * [[Ahhemeniidide arhitektuur ja kunst|Pärsia]] * [[Mesoameerika arhitektuur ja kunst|Mesoameerika]] * [[Vanakreeka arhitektuur|Kreeka]] * [[Etruski arhitektuur|Etruski]] * [[Vana-Rooma arhitektuur|Rooma]] * [[Varakristlik kunst ja arhitektuur|Varakristlik]] }} | grupp2 = [[Keskaeg]] | loend2 = {{rõhtloend| * [[Bütsantsi arhitektuur|Bütsantsi]] * [[Eelromaani arhitektuur|Eelromaanika]] **[[Anglosakside arhitektuur|Anglosaksi]] **[[Langobardide arhitektuur|Langobardi]] **[[Läänegootide arhitektuur ja kunst|Läänegoodi]] **[[Merovingide arhitektuur ja kunst|Merovingide]] **[[Karolingide arhitektuur ja kunst|Karolingide]] **[[Astuuria eelromaani kunst|Astuuria]] **[[mosaraabia arhitektuur|mosaraabia]] **[[Ottode arhitektuur ja kunst|Ottode]] * [[India arhitektuur|India]] ** [[Hoysala arhitektuur|Hoysala]] ** [[Vijayanagara arhitektuur|Vijayanagara]] ** [[Lääne-Chalukya arhitektuur|Lääne-Chalukya]] ** [[Budistlik arhitektuur|Budistlik]] ** [[Hinduistlik arhitektuur|Hinduistlik]] * [[Hiina arhitektuur|Hiina]] * [[Jaapani arhitektuur|Jaapani]] * [[Keskaja Skandinaavia arhitektuur|Skandinaavia]] * [[Islami arhitektuur ja kunst|Islamimaad]] ** [[Mauri arhitektuur|Mauri]] ** [[Umaijaadide arhitektuur|Umaijaadide]] ** [[Seldžukkide arhitektuur|Seldžuki]] ** [[Timuriidide arhitektuur|Timuriidide]] ** [[Safaviidide arhitektuur|Safaviidide]] ** [[Mogulite arhitektuur|Moguli]] ** [[Osmani arhitektuur|Osmani]] * [[Kiievi-Vene arhitektuur|Kiievi-Vene]] * [[Romaani arhitektuur|Romaanika]] **[[Sitsiilia romaanika|Sitsiilia]] **[[Normandia romaanika|Normandia]] **[[Burgundia romaanika|Burgundia]] **[[Lombardia romaanika|Lombardia]] * [[Gooti arhitektuur|Gootika]] **[[Varagootika]] **[[Anjou koolkond]] **''[[gothique classique]]'' **''[[gothique rayonnant]]'' **''[[mudéjar]]''-stiil }} | grupp3 = [[15. sajand]] | loend3 = {{rõhtloend| * [[Hilisgootika]] **[[Sondergotik]] **[[Leekestiil]] **[[Perpendikulaarstiil]] **''[[Gótico Isabelino]]'' * [[Manuelism]] * [[Tuudorstiil]] * [[Osmani arhitektuur|Osmani]] * [[Moskoovia arhitektuur|Moskoovia]] * [[Renessanssarhitektuur]] }} | grupp4 = [[16. sajand]] | loend4 = {{rõhtloend| * [[Järelgootika]] * [[Renessanssarhitektuur]] ** [[Elizabethi stiil]] ** [[Jamesi stiil]] ** [[Palladianism]] ** [[Platereskne stiil]] * [[Manerismi arhitektuur|Manerism]] ** [[Herrera stiil]] }} | grupp5 = [[17. sajand]] | loend5 = {{rõhtloend| * [[Barokkarhitektuur]] ** [[Louis XIII stiil]] ** [[Louis XIV stiil]] ** [[Tšurrigerism]] ** [[Barokk-klassitsism]] ** [[Ukraina barokk]] ** [[Moskva barokk]] ** [[Stroganovide stiil]] ** [[Golitsõnite barokk]] * [[Koloniaalstiil]] ** [[Hollandi koloniaalarhitektuur|Hollandi]] ** [[Hispaania koloniaalarhitektuur|Hispaania]] ** [[Portugali koloniaalarhitektuur|Portugali]] ** [[Prantsuse koloniaalarhitektuur|Prantsuse]] ** [[Saksa koloniaalarhitektuur|Saksa]] ** [[Briti koloniaalstiil|Briti]] }} | grupp6 = [[18. sajand]] | loend6 = {{rõhtloend| * [[Kuninganna Anne'i stiil]] * [[Rokokoo]] ** [[Louis XV stiil]] ** [[Regendistiil]] ** [[Zopfstiil]] ** [[Louis XVI stiil]] ** [[Gustavi stiil]] ** [[George'i stiil]] ** [[Adamstiil]] * [[Klassitsism]] }} | grupp7 = [[19. sajand]] | loend7 = {{rõhtloend| * [[Historitsism]] ** [[uusbütsantsi stiil|uusbütsantsi]] ** [[uusromaanika]] ** [[uusgootika]] *** [[Šoti parunistiil]] *** ''[[Carpenter Gothic]]'' ** [[uusrenessanss]] ** [[uusbarokk]] ** [[uusrokokoo]] ** [[uusmauri stiil|uusmauri]] ** [[Pseudovene stiil|pseudovene]] ** [[Teise keisririigi stiil]] * ''[[Beaux-arts]]'' * [[Heimatstiil]] * ''[[Prairie School]]'' }} | grupp8 = [[20. sajand]] | loend8 = {{rõhtloend| * [[Juugend]] * [[Uusklassitsism (kunst)|Uusklassitsism]] * [[Ekspressionism (arhitektuur)|Ekspressionism]] * [[Bauhaus]] * [[Orgaaniline arhitektuur]] * [[Funktsionalism]] * [[Tellisekspressionism]] * ''[[Rahvusvaheline stiil|International Style]]'' * [[De Stijl]] * ''[[Art déco]]'' * [[Esindustraditsionalism]] * [[Stalinistlik arhitektuur]] * [[Brutalism]] * [[Blobism]] * [[Uusmodernism (arhitektuur)|Uusmodernism]] }} | grupp9 = Seotud artiklid | loend9 = {{rõhtloend| * [[Arhitektuuristiilide ajajoon]] * [[Arhitektuuristiil]] }} | grupp10 = Seotud mallid | loend10 = {{rõhtloend| * [[Mall:Lääne kunst]] * [[Mall:Aasia kunst]] }} }}<noinclude> [[Kategooria:Kunstimallid]] [[Kategooria:Navigeerimismallid]] </noinclude> bz34j4y8fzvccmp2t6wle8uwuwvsczb Trumeau 0 680211 7165973 7165911 2026-06-02T12:51:35Z Evlper 104506 7165973 wikitext text/x-wiki [[File:Trumeau.eglise.Saint.Urbain.Troyes.png|thumb|[[Troyes]]' Püha Urbanuse kiriku portaal ''trumeau''{{'}}ga]] [[File:Moissac, trumeau.JPG|thumb|[[Moissaci kloostrikirik]]u ''trumeau'' kolme lõvipaariga]] '''''Trumeau''''' on [[romaani arhitektuur|romaani]] ja [[gooti arhitektuur]]is laia ukseava keskel ukse [[sillus]]t ja [[tümpanon]]i toetav [[tugipost]], sageli [[skulptuur]]kaunistusega.<ref>[https://sites.pitt.edu/~medart/menuglossary/trumeau.htm Glossary of Medieval Art and Architecture]</ref> ''Trumeau'' üheks funktsiooniks keskajal lisaks raske, valdavalt [[Monoliit (kunst)|monoliit]]se silluse toetamisele on peetud kiriku suurtele puitustele nende sulgemisel lisakinnituse pakkumist. Uksesammas puudub antiikarhitektuuris ja ilmub keskaja ehitistesse 11. sajandil.<ref>[https://fr.wikisource.org/wiki/Dictionnaire_raisonn%C3%A9_de_l%E2%80%99architecture_fran%C3%A7aise_du_XIe_au_XVIe_si%C3%A8cle/Trumeau Trumeau. - Dictionnaire raisonné de l’architecture française du XIe au XVIe siècle]</ref> Sageli on ''trumeau'' kaunistatud mõne isiku täisfiguuriga. Selleks võib olla kiriku [[kaitsepühak]], alates 13. sajandi algusest aga [[Kristus]]e või [[Madonna]] kuju. [[Romaani kunst|Romaanika]]s on harvadel juhtudel ([[Moissaci kloostrikirik]], [[Souillaci kloostrikirik]]) ''trumeau'' kujundatud [[Bestiasammas|bestiasambana]]. Paljud ''trumeau''-piilarid eemaldati [[Barokk|baroki]]perioodil, et [[baldahhiin]]ikandjatega [[protsessioon]]i sissepääsemine uksest oleks hõlpsam<ref>[https://fr.wikisource.org/wiki/Dictionnaire_raisonn%C3%A9_de_l%E2%80%99architecture_fran%C3%A7aise_du_XIe_au_XVIe_si%C3%A8cle/Trumeau Trumeau. - Dictionnaire raisonné de l’architecture française du XIe au XVIe siècle]</ref>, osa purustati [[Prantsuse revolutsioon]]i ajal ja osa neist on tänapäevaks asendatud [[19. sajand]]i [[Historitsism|historitsistliku]] uusloominguga. == Pildid == <gallery> Tarragona - Catedral, claustro 39.jpg|Romaani ''trumeau'' [[Tarragona katedraal]]il PorcheCentralNordCathedraleChartre041130.JPG|[[Chartresi katedraal]]i põhjafassaadi keskmine portaal [[püha Anna]]ga Chartres - south portal - central bay - Christ.jpg|Chartresi katedraali lõunaportaali ''trumeau''-figuur on Kristus (''Beau Dieu'') Reims-Portail Nord-St Calixte.jpg|[[Reimsi katedraali]] ''trumeau'' Autun - Cathedrale St-Lazare 01.jpg|[[Autun]]i [[Saint-Lazare'i katedraal]]i peaportaali ''trumeau'' Aix - détail portail Saint Sauveur.jpg|[[Aix' katedraal]]i peaportaali ''trumeau'' Beaulieu-sur-Dordogne (19) Abbatiale Portail Méridional Trumeau 09.jpg|[[Beaulieu-sur-Dordogne]]'i St-Pierre'i kloostri kiriku sillusekandjad, u 1130–40 PM 103549 F Sens.jpg|[[Sensi katedraal]]i keskmise lääneportaali [[püha Stephanus]]e figuur, u 1200 Sternenkleidmadonna im Freiburger Münster.jpg|[[Freiburgi toomkirik]]u madonnakuju, u 1300 Dijon - Chartreuse de Champmol - Portail 1.jpg|[[Dijon]]i [[Champmol]]i [[kartuuslased|kartuuslaste]] kloostri kiriku portaal, u 1390 </gallery> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://fr.wikisource.org/wiki/Dictionnaire_raisonn%C3%A9_de_l%E2%80%99architecture_fran%C3%A7aise_du_XIe_au_XVIe_si%C3%A8cle/Trumeau Trumeau. - Dictionnaire raisonné de l’architecture française du XIe au XVIe siècle] {{pealkiri kaldkirjas}} {{romaani arhitektuur}} {{gooti arhitektuur}} [[Kategooria:Tugi (arhitektuur)]] [[Kategooria:Gooti arhitektuur]] [[Kategooria:Arhitektuursed kaunistused]] lxt6lmybldf5vr33w954g9j5i6w8czy 7165979 7165973 2026-06-02T12:56:54Z Evlper 104506 7165979 wikitext text/x-wiki [[File:Trumeau.eglise.Saint.Urbain.Troyes.png|thumb|[[Troyes]]' Püha Urbanuse kiriku portaal ''trumeau''{{'}}ga]] [[File:Moissac, trumeau.JPG|thumb|[[Moissaci kloostrikirik]]u ''trumeau'' kolme lõvipaariga]] '''''Trumeau''''' on [[romaani arhitektuur|romaani]] ja [[gooti arhitektuur]]is laia ukseava keskel ukse [[sillus]]t ja [[tümpanon]]i toetav [[tugipost]], sageli [[skulptuur]]kaunistusega.<ref>[https://sites.pitt.edu/~medart/menuglossary/trumeau.htm Glossary of Medieval Art and Architecture]</ref> ''Trumeau'' üheks funktsiooniks keskajal lisaks raske, valdavalt [[Monoliit (kunst)|monoliit]]se silluse toetamisele on peetud kiriku suurtele puitustele nende sulgemisel lisakinnituse pakkumist. Uksesammas puudub antiikarhitektuuris ja ilmub keskaja ehitistesse 11. sajandil.<ref>[https://fr.wikisource.org/wiki/Dictionnaire_raisonn%C3%A9_de_l%E2%80%99architecture_fran%C3%A7aise_du_XIe_au_XVIe_si%C3%A8cle/Trumeau Trumeau. - Dictionnaire raisonné de l’architecture française du XIe au XVIe siècle]</ref> Sageli on ''trumeau'' kaunistatud mõne isiku täisfiguuriga. Selleks võib olla kiriku [[kaitsepühak]], alates 13. sajandi algusest aga [[Kristus]]e või [[Madonna]] kuju. [[Romaani kunst|Romaanika]]s on harvadel juhtudel ([[Moissaci kloostrikirik]], [[Souillaci kloostrikirik]]) ''trumeau'' kujundatud [[Bestiasammas|bestiasambana]]<ref>[https://www.wga.hu/html_m/zgothic/1romanes/po-12c11/12f_1100.html Trumeau. - Web Gallery of Art]</ref>. Paljud ''trumeau''-piilarid eemaldati [[Barokk|baroki]]perioodil, et [[baldahhiin]]ikandjatega [[protsessioon]]i sissepääsemine uksest oleks hõlpsam<ref>[https://fr.wikisource.org/wiki/Dictionnaire_raisonn%C3%A9_de_l%E2%80%99architecture_fran%C3%A7aise_du_XIe_au_XVIe_si%C3%A8cle/Trumeau Trumeau. - Dictionnaire raisonné de l’architecture française du XIe au XVIe siècle]</ref>, osa purustati [[Prantsuse revolutsioon]]i ajal ja osa neist on tänapäevaks asendatud [[19. sajand]]i [[Historitsism|historitsistliku]] uusloominguga. == Pildid == <gallery> Tarragona - Catedral, claustro 39.jpg|Romaani ''trumeau'' [[Tarragona katedraal]]il PorcheCentralNordCathedraleChartre041130.JPG|[[Chartresi katedraal]]i põhjafassaadi keskmine portaal [[püha Anna]]ga Chartres - south portal - central bay - Christ.jpg|Chartresi katedraali lõunaportaali ''trumeau''-figuur on Kristus (''Beau Dieu'') Reims-Portail Nord-St Calixte.jpg|[[Reimsi katedraali]] ''trumeau'' Autun - Cathedrale St-Lazare 01.jpg|[[Autun]]i [[Saint-Lazare'i katedraal]]i peaportaali ''trumeau'' Aix - détail portail Saint Sauveur.jpg|[[Aix' katedraal]]i peaportaali ''trumeau'' Beaulieu-sur-Dordogne (19) Abbatiale Portail Méridional Trumeau 09.jpg|[[Beaulieu-sur-Dordogne]]'i St-Pierre'i kloostri kiriku sillusekandjad, u 1130–40 PM 103549 F Sens.jpg|[[Sensi katedraal]]i keskmise lääneportaali [[püha Stephanus]]e figuur, u 1200 Sternenkleidmadonna im Freiburger Münster.jpg|[[Freiburgi toomkirik]]u madonnakuju, u 1300 Dijon - Chartreuse de Champmol - Portail 1.jpg|[[Dijon]]i [[Champmol]]i [[kartuuslased|kartuuslaste]] kloostri kiriku portaal, u 1390 </gallery> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://fr.wikisource.org/wiki/Dictionnaire_raisonn%C3%A9_de_l%E2%80%99architecture_fran%C3%A7aise_du_XIe_au_XVIe_si%C3%A8cle/Trumeau Trumeau. - Dictionnaire raisonné de l’architecture française du XIe au XVIe siècle] {{pealkiri kaldkirjas}} {{romaani arhitektuur}} {{gooti arhitektuur}} [[Kategooria:Tugi (arhitektuur)]] [[Kategooria:Gooti arhitektuur]] [[Kategooria:Arhitektuursed kaunistused]] gyvj2dr4da9ks01sdtaei38bukqfgi2 Vana-Rooma arhitektuur 0 680248 7166384 6905581 2026-06-03T09:56:12Z Evlper 104506 7166384 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Koloseo Romano 2012.jpg|pisi|[[Colosseum]]i varemed [[Rooma]] linnas tänases [[Itaalia]]s (ehitatud u aastal 70–80)]] '''Vana-Rooma arhitektuur''' on [[Rooma riik|Rooma riigi]] ajal välja kujunenud [[arhitektuur]]istiil, mis mõjutas oluliselt [[Läänemaailm|lääne]] arhitektuuri arengut. Rooma arhitektuur oli sügavalt mõjutatud [[Vana-Kreeka arhitektuur|kreeka]] ja [[Etruski arhitektuur|etruski]] stiilidest, kuid roomlased täiendasid neid uuendustega, mis võimaldasid luua monumentaalseid ja vastupidavaid ehitisi. Roomlased olid teerajajad ehitusmaterjalide ja -tehnoloogiate arendamisel. Nad täiustasid [[betoon]]i kasutamist, mis võimaldas ehitada suuremaid ja keerukamaid struktuure, nagu [[kuppel|kuplid]] ja [[võlv]]id. Samuti olid nad osavad [[tellis]]te ja [[marmor]]i kasutamisel, mis andis nende hoonetele nii püsivuse kui ka esteetilise ilu. [[File:Veduta Scavi Pompei 3.JPG|pisi|Vaade [[Pompei]] linnale]] [[File:Ancient Roman Pompeii - Pompeji - Campania - Italy - July 10th 2013 - 22.jpg|pisi|Vaade [[Pompei]] linnast]] Vana-Rooma arhitektuuri iseloomustavad mitmed ikoonilised ehitustüübid, sealhulgas [[tempel|templid]], [[amfiteater|amfiteatrid]], [[akvedukt]]id, [[termid]] ja [[triumfikaar]]ed. Tuntumateks näideteks on [[Colosseum]], mis oli suurim Rooma riigi suurim amfiteater, [[Panteon]] oma hiiglasliku betoonkupliga ning [[Rooma foorum]], mis oli linna poliitiline ja majanduslik süda. ==Vaata ka== * [[Vana-Kreeka arhitektuur]] * [[Mesopotaamia arhitektuur]] * [[Ahhemeniidide arhitektuur]] * [[Vana-Rooma tehnoloogia]] * [[Vana-Rooma põllumajandus]] {{Arhitektuuri ajalugu}} [[Kategooria:Vana-Rooma arhitektuur| ]] axf2mlrwj6oevtohbf0ek8k5dim3hiu Säm 0 681207 7166159 7146824 2026-06-02T21:16:36Z ~2026-32916-26 230889 7166159 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2024|kuu=oktoober}} {{Infokast muusik | pilt = Räppar säm.jpg | pildiallkiri = Räppar säm | sünninimi = Sam Schmidt | alias = säm | sünniaeg = {{süv|2001|01|23}} | sünnikoht = Tallinn | stiil = hiphop, räpp, träp, pop }} '''Sam Schmidt''' (esinejanimega '''säm'''; sündinud [[23. jaanuar]]il [[2001]] [[Tallinn|Tallinnas]]) on Eesti [[Räpp|räppar]] ja [[sisulooja]]. == Muusikukarjäär == Säm hakkas räpp- ja popmuusikat tegema 2017. aasta [[SoundCloud|Soundcloudis]], kus ta avaldas lood "surm vol. 17" ning "Must ja valge". Nüüd on tema loomingu tuntuimad palad "Mõista-mõista", "Punane papp" ja "Keset kevadet". Need lood on kogunud muusikaplatvormidel kokku miljoneid kuulamisi.<ref name="spotify">{{Netiviide |pealkiri=Spotify |url=https://open.spotify.com/artist/6kvEy25jX5e1RtdFn1Eo3X?si=QN-6191KTdCHeir2GLXJkw |vaadatud=2024-09-07 |väljaanne=open.spotify.com}}</ref> "Mõista-mõista" jõudis 2019. aasta [[Raadio 2 Aastahitt|Raadio 2 Aastahiti]] galal kaheksandale kohale. 2022. aasta Raadio 2 Aastahiti konkursil said Säm ja [[Merilin Mälk]] looga "Tuim ja Tundetu" neljanda koha. Säm pühendas 2022. aastal loo nimega "Eesti, kas sa kuuled?" Eesti Vabariigi 104. aastapäeva kontsertetendusele, kus ta lugu ka esitas. Samuti tegi ta tunnusloo [[Jaak Kilmi]] mängufilmile "[[Tagurpidi torn]]".<ref name="spotify" /> 2022. aasta novembris ilmus Sämi debüütalbum "EMPS VAATA KUIS LENDAN MA", mis nomineeriti [[Eesti Muusikaauhinnad|Eesti Muusikaauhindadel]] aasta hiphopi-/räpiartisti kategoorias.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Haabmets |eesnimi=Rauno |kuupäev=2023-01-09 |pealkiri=Selgusid Eesti Muusikaauhinnad 2023 nominendid |url=https://www.muusikaauhinnad.eu/selgusid-eesti-muusikaauhinnad-2023-nominendid-2/ |vaadatud=2024-09-07 |väljaanne=Eesti Muusikaauhinnad |keel=et }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Säm käib oma tegemisi (sisuloome, investeerimine, riigikaitse jne) tutvustamas koolides. Ta on olnud ürituste õhtu- ja päevajuht. 2024. aasta suvel tegi Säm koostööd Tartu Linnavalitsusega ning oli "Loomingulise suvepraktika" mentor ja juhendaja kümnele noorele.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-06-10 |pealkiri=10 noort tartlast valiti loomingulise suvepraktika stipendiumile |url=https://tartu.ee/et/uudised/10-noort-tartlast-valiti-loomingulise-suvepraktika-stipendiumile |vaadatud=2024-09-07 |väljaanne=tartu.ee |keel=et}}</ref> 2024. aasta novembris ilmus Sämi teine album “Südamelt ära”. Albumi produktsiooni eest vastutas [[Karl Killing]].<ref name=":0" /> == Elulugu == Säm lõpetas kümme klassi [[Tallinna Mustamäe Gümnaasium|Tallinna Mustamäe Gümnaasiumis]], seejärel õppis [[Tallinna 32. Keskkool|Tallinna 32. Keskkoolis]] keskkonna- ja majandusõpetuse õppesuunal. Säm on lõpetanud [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Tehnikaülikooli]] ärinduse erialal (bakalaureuseõppes) spetsialiseerumisega ettevõtlusele ja juhtimisele.{{lisa viide}} [[Fail:Koolitantsu kontsertetendus.jpg|pisi|377x377px|Säm esinemas Koolitantsu lõppkontserdil Viljandis. Foto autor: Raido Bergstein]] Pärast gümnaasiumit läbis ta kaheksakuulise kaitseväeteenistuse [[Jõhvi|Jõhvis]] [[Tankitõrjekompanii|Tankitõrjekompaniis]]. Teenistuse jooksul edendati ta [[Kapral|kapraliks]].<ref>{{Viide |perekonnanimi=Sõdurileht |pealkiri=Sõdurilehe podcast {{!}} #47 Säm ja Matthias Veinmann ühendavad oma mesimagusad hääled |kuupäev=2022-03-06 |url=https://www.youtube.com/watch?v=UiGAbbFnCBM |vaadatud=2024-09-07}}</ref> Säm on õppinud üheksa aastat [[Nõmme Muusikakool|Tallinna Nõmme Muusikakoolis]] [[Klaver|klaverit]]. Ta on laulnud koorides (poistekoor, segakoor jne).{{lisa viide}} Noorena mängis ta üle kümne aasta Estonian Golf & Country Clubis (EGCC) [[Golf|golfi]]. 2026. aastal juhib koos [[Grete Kuld|Grete Kullaga]] [[TV3|TV3-s]] telesaadet "[[Parem kui 99]]". == Tunnustus == * 2025 – [[Eesti Muusikaauhinnad]] – aasta hiphopi-/räpiartisti laureaat * 2025 - Eesti Muusikaauhinnad – aasta albumi nominent * 2023 - Eesti Muusikaauhinnad – aasta hiphopi-/räpiartisti nominent == Isiklikku == Tema ema on Maren Kuris ja isa ehitusettevõtja [[Mait Schmidt]].<ref name=":1">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-02-02 |pealkiri=Käbi ei kuku... Sam Schmidt (Säm) ja Maren Kuris {{!}} Vikerraadio |url=https://vikerraadio.err.ee/1609580819/kabi-ei-kuku-sam-schmidt-sam-ja-maren-kuris |vaadatud=2025-02-03 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Tema isa valis talle eesnime Sam golfimängija Sam Sneadi järgi.<ref name=":1" /> Tal on õde.<ref name=":1" /> == Diskograafia == === Albumid === * "EMPS VAATA KUIS LENDAN MA" (2022) * "Südamelt ära" (2024) === EP-d === * "Südamelt ära (Deluxe)" (2025) === Singlid === * "Mõista-mõista" (koos kewiniga) (2019) * "Punane Papp" (koos kewini ja KiROTiga) (2019) * "rakett69" (koos ROMiga) (2019) * "Tulikuum" (2019) * "Must Ja Valge" (2019) * "jah või ei" (2020) * "oled kuul" (2020) * "Linnatuled" (2020) * "LÄBIPÕLENUD" (2020) * "soomaa" (2021) * "sa ei tea mitte kedagi" (2021) * "anna teada" (koos KiROTi ja [[An-Marlen|An-Marleniga]]) (2021) * "tuimalt" (2021) * "Eesti, kas sa kuuled?" (2022) * "Tuim ja tundetu" (koos [[Merilin Mälk|Merilin Mälguga]]) (2022) * "Tormide mäng" (2022) * "siniste tulede valgus" (2022) * "kajakad" (2022) * "keset kevadet" (2023) * "11" (koos Merilin Mälguga) (2023) * "linn on sinu" (koos [[Maria Kallastu|Maria Kallastuga]]) (2023) * "silmad kinni" (2023) * "kõik mu süü" (2024) * "on läinud nii" (koos [[Karl Killing|Karl Killinguga]]) (2024) * "kesköö paiku" (2024) * "parasiit" (2025) * "kanuu" (2025) * "armastan, ei armasta" (2025) * "maolensinu" (2026) ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti räpparid]] [[Kategooria:Eesti tankitõrjeväeosade koosseis]] [[Kategooria:Sündinud 2001]] a1ti9uecuh6aareq5446nss2olkfipy 7166359 7166159 2026-06-03T09:30:51Z ~2026-32916-26 230889 7166359 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2024|kuu=oktoober}} {{Infokast muusik | pilt = Räppar säm.jpg | pildiallkiri = Räppar säm | sünninimi = Sam Schmidt | alias = säm | sünniaeg = {{süv|2001|01|23}} | sünnikoht = Tallinn | stiil = hiphop, räpp, träp, pop }} '''Sam Schmidt''' (esinejanimega '''säm'''; sündinud [[23. jaanuar]]il [[2001]] [[Tallinn|Tallinnas]]) on Eesti [[Räpp|räppar]] ja [[sisulooja]]. == Muusikukarjäär == Säm hakkas räpp- ja popmuusikat tegema 2017. aast [[SoundCloud|Soundcloudis]], kus ta avaldas lood "surm vol. 17" ning "Must ja valge". Nüüd on tema loomingu tuntuimad palad "Mõista-mõista", "Punane papp" ja "Keset kevadet". Need lood on kogunud muusikaplatvormidel kokku miljoneid kuulamisi.<ref name="spotify">{{Netiviide |pealkiri=Spotify |url=https://open.spotify.com/artist/6kvEy25jX5e1RtdFn1Eo3X?si=QN-6191KTdCHeir2GLXJkw |vaadatud=2024-09-07 |väljaanne=open.spotify.com}}</ref> "Mõista-mõista" jõudis 2019. aasta [[Raadio 2 Aastahitt|Raadio 2 Aastahiti]] galal kaheksandale kohale. 2022. aasta Raadio 2 Aastahiti konkursil said Säm ja [[Merilin Mälk]] looga "Tuim ja Tundetu" neljanda koha. Säm pühendas 2022. aastal loo nimega "Eesti, kas sa kuuled?" Eesti Vabariigi 104. aastapäeva kontsertetendusele, kus ta lugu ka esitas. Samuti tegi ta tunnusloo [[Jaak Kilmi]] mängufilmile "[[Tagurpidi torn]]".<ref name="spotify" /> 2022. aasta novembris ilmus Sämi debüütalbum "EMPS VAATA KUIS LENDAN MA", mis nomineeriti [[Eesti Muusikaauhinnad|Eesti Muusikaauhindadel]] aasta hiphopi-/räpiartisti kategoorias.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Haabmets |eesnimi=Rauno |kuupäev=2023-01-09 |pealkiri=Selgusid Eesti Muusikaauhinnad 2023 nominendid |url=https://www.muusikaauhinnad.eu/selgusid-eesti-muusikaauhinnad-2023-nominendid-2/ |vaadatud=2024-09-07 |väljaanne=Eesti Muusikaauhinnad |keel=et }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Säm käib oma tegemisi (sisuloome, investeerimine, riigikaitse jne) tutvustamas koolides. Ta on olnud ürituste õhtu- ja päevajuht. 2024. aasta suvel tegi Säm koostööd Tartu Linnavalitsusega ning oli "Loomingulise suvepraktika" mentor ja juhendaja kümnele noorele.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-06-10 |pealkiri=10 noort tartlast valiti loomingulise suvepraktika stipendiumile |url=https://tartu.ee/et/uudised/10-noort-tartlast-valiti-loomingulise-suvepraktika-stipendiumile |vaadatud=2024-09-07 |väljaanne=tartu.ee |keel=et}}</ref> 2024. aasta novembris ilmus Sämi teine album “Südamelt ära”. Albumi produktsiooni eest vastutas [[Karl Killing]].<ref name=":0" /> == Elulugu == Säm lõpetas kümme klassi [[Tallinna Mustamäe Gümnaasium|Tallinna Mustamäe Gümnaasiumis]], seejärel õppis [[Tallinna 32. Keskkool|Tallinna 32. Keskkoolis]] keskkonna- ja majandusõpetuse õppesuunal. Säm on lõpetanud [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Tehnikaülikooli]] ärinduse erialal (bakalaureuseõppes) spetsialiseerumisega ettevõtlusele ja juhtimisele.{{lisa viide}} [[Fail:Koolitantsu kontsertetendus.jpg|pisi|377x377px|Säm esinemas Koolitantsu lõppkontserdil Viljandis. Foto autor: Raido Bergstein]] Pärast gümnaasiumit läbis ta kaheksakuulise kaitseväeteenistuse [[Jõhvi|Jõhvis]] [[Tankitõrjekompanii|Tankitõrjekompaniis]]. Teenistuse jooksul edendati ta [[Kapral|kapraliks]].<ref>{{Viide |perekonnanimi=Sõdurileht |pealkiri=Sõdurilehe podcast {{!}} #47 Säm ja Matthias Veinmann ühendavad oma mesimagusad hääled |kuupäev=2022-03-06 |url=https://www.youtube.com/watch?v=UiGAbbFnCBM |vaadatud=2024-09-07}}</ref> Säm on õppinud üheksa aastat [[Nõmme Muusikakool|Tallinna Nõmme Muusikakoolis]] [[Klaver|klaverit]]. Ta on laulnud koorides (poistekoor, segakoor jne).{{lisa viide}} Noorena mängis ta üle kümne aasta Estonian Golf & Country Clubis (EGCC) [[Golf|golfi]]. 2026. aastal juhib koos [[Grete Kuld|Grete Kullaga]] [[TV3|TV3-s]] telesaadet "[[Parem kui 99]]". == Tunnustus == * 2025 – [[Eesti Muusikaauhinnad]] – aasta hiphopi-/räpiartisti laureaat * 2025 - Eesti Muusikaauhinnad – aasta albumi nominent * 2023 - Eesti Muusikaauhinnad – aasta hiphopi-/räpiartisti nominent == Isiklikku == Tema ema on Maren Kuris ja isa ehitusettevõtja [[Mait Schmidt]].<ref name=":1">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-02-02 |pealkiri=Käbi ei kuku... Sam Schmidt (Säm) ja Maren Kuris {{!}} Vikerraadio |url=https://vikerraadio.err.ee/1609580819/kabi-ei-kuku-sam-schmidt-sam-ja-maren-kuris |vaadatud=2025-02-03 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Tema isa valis talle eesnime Sam golfimängija Sam Sneadi järgi.<ref name=":1" /> Tal on õde.<ref name=":1" /> == Diskograafia == === Albumid === * "EMPS VAATA KUIS LENDAN MA" (2022) * "Südamelt ära" (2024) === EP-d === * "Südamelt ära (Deluxe)" (2025) === Singlid === * "Mõista-mõista" (koos kewiniga) (2019) * "Punane Papp" (koos kewini ja KiROTiga) (2019) * "rakett69" (koos ROMiga) (2019) * "Tulikuum" (2019) * "Must Ja Valge" (2019) * "jah või ei" (2020) * "oled kuul" (2020) * "Linnatuled" (2020) * "LÄBIPÕLENUD" (2020) * "soomaa" (2021) * "sa ei tea mitte kedagi" (2021) * "anna teada" (koos KiROTi ja [[An-Marlen|An-Marleniga]]) (2021) * "tuimalt" (2021) * "Eesti, kas sa kuuled?" (2022) * "Tuim ja tundetu" (koos [[Merilin Mälk|Merilin Mälguga]]) (2022) * "Tormide mäng" (2022) * "siniste tulede valgus" (2022) * "kajakad" (2022) * "keset kevadet" (2023) * "11" (koos Merilin Mälguga) (2023) * "linn on sinu" (koos [[Maria Kallastu|Maria Kallastuga]]) (2023) * "silmad kinni" (2023) * "kõik mu süü" (2024) * "on läinud nii" (koos [[Karl Killing|Karl Killinguga]]) (2024) * "kesköö paiku" (2024) * "parasiit" (2025) * "kanuu" (2025) * "armastan, ei armasta" (2025) * "maolensinu" (2026) ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti räpparid]] [[Kategooria:Eesti tankitõrjeväeosade koosseis]] [[Kategooria:Sündinud 2001]] 40wpo7cgfc4gqb35amtnbr8nulgtpd9 Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis 0 686630 7166187 6790832 2026-06-02T22:32:53Z Andreas003 7485 Andreas003 teisaldas lehekülje [[Kasutaja:Jepens0/Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis]] pealkirja [[Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis]] alla ümbersuunamist maha jätmata 6790832 wikitext text/x-wiki  {{Partei | nimi = Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis | nimi_keeles = Progressive Alliance of Socialists and Democrats | ideoloogia = Sotsiaaldemokraatia | kohti1_kus = Euroopa Parlamendis | kohti1 = 136 / 720 | kodulehekülg = https://socialistsanddemocrats.eu/ | juht = Iratxe García | juhi nimetus = Esimees | värvus = red | staatus = Euroopa Parlamendi fraktsioon | asutamine = 1953 | logo = S&D.svg }}  '''Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis (S&D)'''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Euroopa Parlament |url=https://results.elections.europa.eu/et/tooriistad/vidin-riik/eesti/2019-2024/avaistung/ |vaadatud=2024-12-31 |väljaanne=https://results.election.europa.eu/ |keel=et}}</ref> on [[Euroopa Sotsialistlik Partei|Euroopa Sotsialistlikku Parteisse]] (PES) kuuluv [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] fraktsioon. Fraktsioon asutati 29. juunil 1953. aastal, mis teeb sellest [[Euroopa Rahvapartei fraktsioon|Euroopa Rahvapartei]] fraktsiooni järel vanuselt teise fraktsiooni Euroopa parlamendis. Fraktsioon on poliitiliselt [[Vasaktsentrism|vasaktsentristlik]]. Fraktsiooni kuuluvad peamiselt [[Sotsiaaldemokraatia|sotsiaaldemokraatilikud]] erakonnad. Fraktsioon on seotud [[Progressiivse Liit|Progressiivse Liidu]] ja [[Sotsialistlik Internatsionaal|Sotsialistliku Internatsionaaliga]]. [[1999. aasta Euroopa Parlamendi valimised|1999. aasta Euroopa Parlamendi valimisteni]] oli S&D parlamendi suurim fraktsioon, kuid sellest ajast peale on see suuruselt olnud alati teine. Kaheksanda Euroopa Parlamendi koosseisus oli S&D ainus fraktsioon, kuhu kuulusid saadikud kõikidest 27 [[Euroopa Liidu liikmesriik|EL-i liikmesriikidest]]. Praeguses Euroopa Parlamendis on S&D koosseisus 136 saadikut 25 liikmesriigist. [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogus]] on kaheksa riigipead ja/või valitsusjuhti PES-i parteidest. Samuti on ka [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjonis]] kaheksa volinikku PES-i erakondadest. == Ajalugu == '''Sotsialistide fraktsioon''' asutati 23. juunil 1953. See oli üks kolmest esimesest fraktsioonidest<ref name="History of PES Group">{{Cite web|url=http://www.socialistgroup.eu/gpes/history.do?lg=en|title=Organisation – History – The Socialist Group in The European Parliament|publisher=[[Europa (web portal)|Europa]]|access-date=2 April 2009|archive-url=https://web.archive.org/web/20071101044119/http://www.socialistgroup.eu/gpes/history.do?lg=en|archive-date=1 November 2007}}</ref> [[Euroopa Söe- ja Teraseühendus|Euroopa Söe- ja Teraseühenduse]] Ühisassamblees, mis oli Euroopa Parlamendi eelkäija. [[Luksemburg|Luksemburgis]] asutati fraktsiooni büroo ja sekretariaat. Fraktsioon jätkas tegevust uue parlamendi loomisega 1958. aastal. Peale parlamendi valitud organiks muutmist 1979. aastal pärast esimesi Euroopa Parlamendi valimisi, sai fraktsioon parlamendiliikmete arvult suurimaks. Sellest ajast peale on see jäänud suurimaks või suuruselt teiseks grupiks. 1987. aastal kehtestati [[ühtne Euroopa akt]] ja rühm alustas koostööd [[Euroopa Rahvapartei fraktsioon|Euroopa Rahvaparteiga]] (EPP), et tagada koostöömenetluses vajalik häälteenamus. <ref name="EPP 81-90">{{Cite web|url=http://www.epp-ed.eu/group/en/chronology05.asp|title=EPPED Chronology – 1981–1990|publisher=EPP-ED Group website|access-date=7 November 2007}}</ref> Sellest ajast peale on parlamendis domineerinud vasak-paremkoalitsioon sotsiaaldemokraatide ja Rahvapartei vahel. <ref name="Settembri">{{Cite web|last=Settembri|first=Pierpaolo|url=http://www.fedtrust.co.uk/admin/uploads/FedT_workshop_Settembri.pdf|title=Is the European Parliament competitive or consensual ... "and why bother"?|publisher=Federal Trust|date=2 February 2007|access-date=7 October 2007|archive-url=https://web.archive.org/web/20071026181653/http://www.fedtrust.co.uk/admin/uploads/FedT_workshop_Settembri.pdf|archive-date=26 October 2007}}</ref> Parlamendi presidendi ametikoht sellest ajast saadik (peale mõne erandi) on vaheldumisi kahe fraktsiooni vahel vahetanud. <ref name="Watson interview">{{Cite web|url=http://www.euractiv.com/en/elections/interview-graham-watson-leader-group-liberal-democrat-meps/article-128543|title=Interview: Graham Watson, leader of group of Liberal Democrat MEPs|publisher=Euractiv|date=15 June 2004|access-date=1 November 2007|archive-url=https://web.archive.org/web/20070814000107/http://www.euractiv.com/en/elections/interview-graham-watson-leader-group-liberal-democrat-meps/article-128543|archive-date=14 August 2007}}</ref> Samal ajal organiseerusid rühma moodustavad riiklikud parteid Euroopa tasandil ka väljaspool parlamenti, luues 1974. aastal ''Sotsialistlike Parteide Konföderatsiooni.'' Konföderatsiooni järglaseks sai 1992. aastal [[Euroopa Sotsialistlik Partei]] (PES). <ref name="t1s30" /> Selle tulemusena nimetati fraktsioon 21. aprillil 1993. aastal ümber ''Euroopa Sotsialistliku Partei fraktsiooniks.'' 1999. aastal keeldus parlament heaks kiitmast Santeri komisjon käsitlemist [[Euroopa Liidu eelarve|EL-i eelarvega]]. Korruptsioonisüüdistused keskendusid kahele PES-i volinikule [[Édith Cresson|Édith Cressonile]] ja Manuel Marínile . Algselt toetas rühm komisjoni, kuid võttis hiljem oma toetuse tagasi, sundides komisjoni tagasi astuma. <ref name="Ringe">{{Cite web|last=Ringer|first=Nils F.|url=http://aei.pitt.edu/2919/01/156.pdf|title=The Santer Commission Resignation Crisis|publisher=[[University of Pittsburgh]]|date=February 2003|access-date=7 October 2007}}</ref> 20. juulil 2004. aastal nimetati fraktsioon ümber ''Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide Fraktsiooniks''<ref>https://www.europarl.europa.eu/RegData/presse/pr_avi/2005/ET/03A-DV-PRESSE_IPR(2005)08-25(01403)_ET.pdf</ref> ja loodi uus logo, et eristada PES-i parlamendi fraktsiooni PES-i [[Europartei|europarteist]]. 2007. aastal oli sotsiaaldemokraatide fraktsioon parlamendis suuruselt teine, kuhu kuulusid saadikud kõigist liikmesriikidest, välja arvatud kahest: Lätist ja Küproselt. <ref name="MEP chart">{{Cite web|url=http://www.europarl.europa.eu/members/expert.do?language=EN|title=MEPs by Member State and political group – sixth parliamentary term|publisher=[[Europa (web portal)|Europa]]|access-date=7 November 2007}}</ref> [[2009. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2009. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] vähenes PES-i saadikute arv. Fraktsioon otsis saadikuid juurde Itaalia [[Demokraatlik Partei (Itaalia)|Demokraatlikust Parteist]], mis ei olnud 2009. aastal PES-iga seotud. <ref>{{Cite web|last=Taylor|first=Simon|url=http://www.europeanvoice.com/article/2009/06/new-alliance-emerges-in-european-parliament/65180.aspx|title=New alliance emerges in European Parliament &#124; Parliament|publisher=European Voice|access-date=18 June 2010}}</ref> <ref>{{Cite web|url=http://www.agi.it/politica/notizie/200906111208-pol-rt11086-pd_franceschini_da_pse_ok_alleanza_socialisti_e_democratici|title=Franceschini, Ok Alleanza Socialisti e Democratici|access-date=4 February 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20090618021225/http://www.agi.it/politica/notizie/200906111208-pol-rt11086-pd_franceschini_da_pse_ok_alleanza_socialisti_e_democratici|archive-date=18 June 2009}}</ref> 2004.–2009. aasta parlamendi ametiaja lõpuks kuulus Demokraatlikust Parteist 8 saadikut PES-i ja kaheksa saadikut [[Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon|ALDE fraktsiooni]]. Demokraatlik Partei on [[Laiahaardepartei|laiahaardelik]] vasaktsentristlik partei, mida on tugevalt mõjutanud [[sotsiaaldemokraatia]] ja kristlik vasakpoolsus ning mille saadikud olid endised [[kristlikud demokraadid]] või teiste poliitiliste vaadetega.{{Lisa viide|kuupäev=August 2021}}</link><sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (August 2021)">Vajalik tsitaat</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> <ref>{{Cite web|url=http://www.italiannetwork.it/news.aspx?ln=it&id=11154|title=Italiani All'Estero – Parlamento Europeo – Il Pd Nell'Asde (Alleanza Dei Socialisti E Dei Democratici). Il Cammino E' Cominciato Anche in Europa"/ News/ Italian Network|publisher=Italiannetwork.it|access-date=18 June 2010}}</ref> Tulemusena tuli leida uus ja kaasavam rühmanimi. Fraktsioon kavatseti nimetada ''Euroopa Sotsiaaldemokraatide ja Demokraatide Liiduks'' (ingl. keelne lüh: ASDE), kuid see tundus olevat liiga sarnane [[Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon|Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liiduga]] (ALDE).<ref>{{Cite web|last=Julien Frisch|url=http://julienfrisch.blogspot.com/2009/06/pes-not-to-become-asde.html|title=Julien Frisch: PES not to become ASDE?|publisher=Julienfrisch.blogspot.com|date=17 June 2009|access-date=18 June 2010}}</ref> 2009, aasta 18. juunil pakkus fraktsiooni president [[Martin Schulz]] välja nime ''Sotsiaaldemokraatide ja Demokraatide Progressiivne Allianss'' <ref>{{Cite web|url=http://www.ilsole24ore.com/art/SoleOnLine4/Mondo/2009/06/Schult-democratici-socialisti.shtml?uuid=17223ef4-5c25-11de-be87-6caca1264ef2&DocRulesView=Libero|title=Schulz: «Sì dei socialisti europei al gruppo parlamentare Pse-Pd|publisher=Il Sole 24 ORE|access-date=18 June 2010}}</ref> ja fraktsioon nimetati ümber 23. juunil 2009. <ref name="MAC1485397">{{Cite web|url=http://www.monstersandcritics.com/news/europe/news/article_1485397.php/European_socialists_change_name_to_accommodate_Italian_lawmakers_#ixzz0JNicdfdr&C|title=European socialists change name to accommodate Italian lawmakers|website=monstersandcritics.com}}</ref> Lühend oli esialgu ebaselge, seda kirjeldati erinevalt kui PASD,<ref>{{Cite web|url=https://voxeurop.eu/en/content/news-brief/36591-pes-looks-pasd|title=PES looks to the PASD|website=VoxEurop.eu|date=24 June 2009|access-date=18 February 2019}}</ref> S&D<ref>{{Cite web|url=http://www.socialistgroup.eu/gpes/public/detail.htm?id=132786&section=NER&category=NEWS&startpos=0&topicid=-1&request_locale=EN|title=News – Group of the Progressive Alliance of Socialists & Democrats in the European Parliament|publisher=Socialistgroup.eu:80|date=22 January 2009|access-date=18 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20120308121013/http://www.socialistgroup.eu/gpes/public/detail.htm?id=132786&section=NER&category=NEWS&startpos=0&topicid=-1&request_locale=EN|archive-date=8 March 2012}}</ref> või PASDE.<ref name="BBCN8126360">{{Cite news|url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/world/europe/8126360.stm|title=Euro MPs build new alliances|publisher=BBC News|date=2 July 2009|access-date=18 June 2010}}</ref><ref name="EUR183450">{{Cite web|url=https://www.euractiv.com/section/eu-priorities-2020/news/european-parliament-groups-elect-their-leaders/|title=European Parliament groups elect their leaders|publisher=Euractiv.com|date=24 June 2009|access-date=18 February 2019}}</ref> Fraktsiooni saadikute rahulolematus uue nimega pani Martin Schulzi tunnistama, et nimi on endiselt kaalumisel ja et fraktsiooni nimi on "sotsiaaldemokraatid ja demokraatid" kuni lõpliku tiitli valimiseni. <ref>{{Cite web|url=http://www.euractiv.com/en/future-eu/socialists-bid-grab-key-commission-portfolios/article-183727|title=Socialists bid to grab key Commission portfolios &#124; EU – European Information on EU Treaty & Institutions|publisher=EurActiv.com|access-date=18 June 2010}}</ref> 14. juulil 2009, 2009.–2014. aasta ametiaja asutamisistungjärgu esimesel päeval, oli fraktsiooni täielik ametlik nimi ''Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide ja Demokraatide fraktsioon'' <ref name="E2009SBGET">{{Cite web|url=http://www.elections2009-results.eu/en/seats_by_group_en_txt.html|title=Seats by Political Group in Each Member State – Elections, Politics & Social Issues|website=elections2009-results.eu}}</ref> ning lühendiks valiti ''S&D'' . <ref name="E2009SBGET" /> S&D rühmitus liitus Progressiivse Liiduga selle ametlikul asutamisel 22. mail 2013. aastal <ref>{{Cite web|url=https://www.socialistsanddemocrats.eu/newsroom/sd-group-joins-new-progressive-alliance-network-progressive-forces-21st-century|title=S&D Group joins new Progressive Alliance – 'the network of progressive forces for the 21st century'|date=22 May 2013|access-date=18 February 2019}}</ref> ja on organisatsiooni juhatuse liige. <ref>{{Cite web|url=http://progressive-alliance.info/wp-content/uploads/2013/11/List-Board-Members.pdf|title=Progressive Alliance Board}}</ref> Fraktsioon oli varem [[Sotsialistlik Internatsionaal|Sotsialistliku Internatsionaali]] seotud organisatsioon. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Members - Socialist International |url=https://www.socialistinternational.org/about-us/members/ |vaadatud=2024-12-31 |väljaanne=www.socialistinternational.org}}</ref> == Euroopa Parlamendi presidendid == Fraktsiooni kuuluvate Euroopa Parlamendi presidentide kohta vt [[Euroopa Parlamendi president]] . == Organisatsioon == Fraktsiooni juhivad esimees ja aseesimeeste büroo. Juhatusse kuuluvad ka laekur ja peasekretär. <ref name="Presentation">{{Cite web|url=http://www.socialistgroup.eu/gpes/presentation.do?lg=en|title=Presentation|publisher=Socialist Group website|access-date=7 November 2007|archive-url=https://web.archive.org/web/20071101044209/http://www.socialistgroup.eu/gpes/presentation.do?lg=en|archive-date=1 November 2007}}</ref> === Fraktsiooni esimehed === Fraktsiooni esimeeste hulka kuuluvad: <ref name="history">{{Cite web|url=http://www.socialistgroup.eu/gpes/history.do?lg=en|title=History|publisher=Socialist Group website|access-date=11 November 2007|archive-url=https://web.archive.org/web/20071101044119/http://www.socialistgroup.eu/gpes/history.do?lg=en|archive-date=1 November 2007}}</ref> {| class="wikitable" style="text-align:center" ! colspan="2" |Esimees !Asus ametile !Lahkus ametist !Riik<br />(valimisringkond) !Party |- |'''Guy Mollet''' |[[Fail:Guy_Mollet_Archief.PNG|93x93px]] |1953 |1956 |{{PisiLipp|Prantsusmaa}} |[[Fail:SFIO.svg|50x50px]]<br /><br />Töölisinternatsionaali Prantsuse Filiaal |- |'''[[Hendrik Fayat]]''' | |1956 |1958 |{{PisiLipp|Belgia}} |[[Fail:Logo_du_Parti_socialiste_belge_(1945-1978).png|54x54px]]<br /><br />Belgia Sotsialistlik Partei |- |'''Pierre-Olivier Lapie''' | |1958 |1959 |{{PisiLipp|Prantsusmaa}} |[[Fail:SFIO.svg|50x50px]]<br /><br />Töölisnternatsionaali Prantsuse Filiaal |- |'''Willi Birkelbach''' |[[Fail:Birkelbach.jpg|70x70px]] |1959 |1964 |{{PisiLipp|Saksamaa}} |[[Fail:Flag_of_the_Social_Democratic_Party_of_Germany.svg|50x50px]]<br /><br />[[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei]] |- |'''Käte Strobel''' | |1964 |1967 |{{PisiLipp|Saksamaa}} |[[Fail:Flag_of_the_Social_Democratic_Party_of_Germany.svg|50x50px]]<br /><br />[[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei]] |- |'''[[Francis Vals]]''' | |1967 |1974 |{{PisiLipp|Prantsusmaa}} |[[Fail:SFIO.svg|50x50px]]<br /><br />Töölisnternatsionaali Prantsuse Filiaal |- |'''Georges Spénale''' | |1974 |1975 |{{PisiLipp|Prantsusmaa}} |[[Fail:Logo_du_Parti_socialiste.png|50x50px]]<br /><br />Sotsialistlik Partei (Prantsusmaa) |- |'''Ludwig Fellermaier''' | |1975 |1979 |{{PisiLipp|Saksamaa}} |[[Fail:Flag_of_the_Social_Democratic_Party_of_Germany.svg|50x50px]]<br /><br />[[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei]] |- |'''[[Ernest Glinne]]''' | |1979 |1984 |{{PisiLipp|Belgia}}<br />([[French-speaking electoral college|French]]) |[[Fail:Socialist_Party_(Belgium)_logo.svg|50x50px]]<br /><br />Sotsialistlik Partei (Belgia) |- |'''Rudi Arndt''' |[[Fail:Rudi_Arndt.jpg|98x98px]] |1984 |1989 |{{PisiLipp|Saksamaa}} |[[Fail:Flag_of_the_Social_Democratic_Party_of_Germany.svg|50x50px]]<br /><br />[[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei]] |- |'''Jean-Pierre Cot''' |[[Fail:Jean-Pierre_Cot_1981_(cropped).png|97x97px]] |1989 |1994 |{{PisiLipp|Prantsusmaa}} |[[Fail:Logo_du_Parti_socialiste.png|50x50px]]<br /><br />Sotsialistlik Partei (Prantsusmaa) |- |'''Pauline Green''' |[[Fail:Pauline_Green_20050423_(cropped).jpg|93x93px]] |1994 |1999 |{{PisiLipp|Suurbritannia}}<br />([[London North (European Parliament constituency)|London North]]) |[[Fail:Labour_Party_Wordmark.svg|50x50px]]<br /><br />[[Leiboristlik Partei|Leiboristlik Partei (ÜK)]] |- |'''Enrique Barón Crespo''' |[[Fail:Enrique_Barón_(cropped).jpg|93x93px]] |1999 |2004 |{{PisiLipp|Hispaania}} |[[Fail:Logotipo_del_PSOE.svg|50x50px]]<br /><br />[[Hispaania Sotsialistlik Töölispartei]] |- |'''[[Martin Schulz]]''' |[[Fail:2017-03-19_Martin_Schulz_SPD_Parteitag_by_Olaf_Kosinsky-8.jpg|70x70px]] |2004 |2012 |{{PisiLipp|Saksamaa}} |[[Fail:Flag_of_the_Social_Democratic_Party_of_Germany.svg|50x50px]]<br /><br />[[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei]] |- |'''Hannes Swoboda''' |[[Fail:Hannes_Swoboda_2013.jpg|70x70px]] |2012 |2014 |{{PisiLipp|Austria}} |[[Fail:2023_logo_of_the_Social_Democratic_Party_of_Austria.svg|50x50px]]<br /><br />[[Austria Sotsiaaldemokraatlik Partei]] |- |'''[[Martin Schulz]]''' |[[Fail:2017-03-19_Martin_Schulz_SPD_Parteitag_by_Olaf_Kosinsky-8.jpg|70x70px]] |2014 (May) |2014 (June) |{{PisiLipp|Saksamaa}} |[[Fail:Flag_of_the_Social_Democratic_Party_of_Germany.svg|50x50px]]<br /><br />[[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei]] |- |'''Gianni Pittella''' |[[Fail:Gianni_Pittella_2017.jpg|93x93px]] |2014 |2018 |{{PisiLipp|Itaalia}}<br />([[Southern Italy (European Parliament constituency)|Southern]]) |[[Fail:PartitoDemocratico_logo.png|50x50px]]<br /><br />[[Demokraatlik Partei (Itaalia)]] |- |'''Udo Bullmann''' |[[Fail:Udo_Bullmann_(2014).jpg|70x70px]] |2018 (March) |2019 |{{PisiLipp|Saksamaa}} |[[Fail:Flag_of_the_Social_Democratic_Party_of_Germany.svg|50x50px]]<br /><br />[[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei]] |- |'''Iratxe García''' |[[Fail:García_Pérez,_Iratxe-9797.jpg|105x105px]] |2019 |present |{{PisiLipp|Hispaania}} |[[Fail:Logotipo_del_PSOE.svg|50x50px]]<br /><br />[[Hispaania Sotsialistlik Töölispartei]] |} === 2019–2024 juhatus === ==== Aseesimehed ==== Pärast 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimisi valisid S&D liikmed oma uue poliitilise juhatuse, kuhu kuulusid president Iratxe García Pérez, üheksa asepresidenti ja laekur. Brexiti tagajärjel pidi Suurbritanniast pürit fraktsiooni liige Claude Moraes aseesimehe kohalt tagasi astuma. Uueks aseesimeheks on määratud Marek Belka. <ref>{{Cite web|url=https://www.socialistsanddemocrats.eu/who-we-are/our-president-and-bureau/bureau|title=Our president & bureau}}</ref> * {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Pedro Marques (politician)|Pedro Marques]] (Portugal), * {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Elisabetta Gualmini]] (Itaalia), * {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Biljana Borzan]] (Horvaatia), * {{Riigi ikoon|Malta}} [[Alex Agius Saliba]] (Malta), * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Gabriele Bischoff]] (Saksamaa), * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Heléne Fritzon]] (Rootsi), * {{Riigi ikoon|Holland}} [[Mohammed Chahim]] (Madalmaad), * {{Riigi ikoon|Rumeenia}} [[Rovana Plumb]] (Rumeenia), * {{Riigi ikoon|Poola}} [[Marek Belka]] (Poola) ==== Laekur ==== * {{Riigi ikoon|Soome}} [[Eero Heinäluoma]] (Soome) === 2014–2019 juhatus === 2014. aasta ametiaja alguses ametisse nimetatud fraktsiooni aseesimehed: <ref>{{Cite web|url=http://www.socialistsanddemocrats.eu/newsroom/martin-schulz-our-future-must-be-built-strong-european-programme-change|title=News – Group of the Progressive Alliance of Socialists & Democrats in the European Parliament|publisher=Socialistgroup.eu:80|date=25 June 2014|access-date=2 July 2014}}</ref> * {{Riigi ikoon|Rumeenia}} [[Victor Boștinaru]] (Rumeenia), * {{Riigi ikoon|Sloveenia}} [[Tanja Fajon]] (Sloveenia), * {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Isabelle Thomas (politician)|Isabelle Thomas]] (Prantsusmaa), * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Enrique Guerrero Salom]] (Hispaania), * {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Marju Lauristin]] (Eesti), * {{Riigi ikoon|Austria}} [[Jörg Leichtfried]] (Austria), * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Knut Fleckenstein]] (Saksamaa), * {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Maria João Rodrigues]] (Portugal), * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Kathleen Van Brempt]] (Belgia), ==== Laekur ==== * {{Riigi ikoon|Ungari}} [[Péter Niedermüller]] (Ungari) === 2009–2014 seadusandlik kogu === ==== asepresidendid ==== 2009. aasta ametiaja alguses ametisse nimetatud fraktsiooni aseesimehed: <ref>{{Cite web|url=http://www.socialistgroup.eu:80/gpes/public/detail.htm?id=132767&section=NER&category=NEWS&startpos=0&topicid=-1&request_locale=EN|title=News – Group of the Progressive Alliance of Socialists & Democrats in the European Parliament|publisher=Socialistgroup.eu:80|date=24 June 2009|access-date=18 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20110716071938/http://www.socialistgroup.eu/gpes/public/detail.htm?id=132767&section=NER&category=NEWS&startpos=0&topicid=-1&request_locale=EN|archive-date=16 July 2011}}</ref> * María Badía i Cutchet (PSOE, Hispaania) – kommunikatsioonipoliitika ja avalikud suhted * Monika Beňová (Smer, Slovakkia) – Kodanike Euroopa * Véronique De Keyser (PS, Belgia) – inimõigused, areng ja rahvusvaheline kaubandus * Stephen Hughes (tööpartei, Ühendkuningriik) – majandus ja sotsiaalpoliitika * Stéphane Le Foll (PS, Prantsusmaa) – Eelarve ja territoriaalne ühtekuuluvus * Adrian Severin (PSD, Rumeenia) – välispoliitika ja kaitse * Gianluca Susta (PD, Itaalia) – Põllumajandus ja kalandus * Hannes Swoboda (SPÖ, Austria) – parlamendiküsimused ja suhted rahvusvaheliste organisatsioonidega * Marita Ulvskog (SAP, Rootsi) – Säästev areng ja konkurents === 2004–2009 seadusandlik kogu === hcm1z7pk2fo37gajrxmi1ww1pwqubp1 7166188 7166187 2026-06-02T22:33:15Z Andreas003 7485 7166188 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib Euroopa Parlamendi fraktsioonist. Euroopa tasandi erakonna kohta vaata [[Euroopa Sotsialistlik Partei]].}} {{Partei | nimi = Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis | nimi_keeles = Progressive Alliance of Socialists and Democrats | ideoloogia = [[sotsiaaldemokraatia]] | kohti1_kus = Euroopa Parlamendis | kohti1 = 136 / 720 | kodulehekülg = https://socialistsanddemocrats.eu/ | juht = [[Iratxe García]] | juhi nimetus = Esimees | värvus = red | staatus = Euroopa Parlamendi fraktsioon | asutamine = 1953 | logo = S&D.svg }} '''Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis''' (lühend S&D) on [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] [[Fraktsioon (parlamendis)|fraktsioon]]. S&D on seotud [[Euroopa Sotsialistlik Partei|Euroopa Sotsialistliku Parteiga]], millega koos esindab [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] (S&D Euroopa Parlamendis), [[Sotsiaaldemokraatia|sotsiaaldemokraatlikke väärtusi]]. Fraktsioon asutati 29. juunil 1953. aastal, mis teeb sellest [[Euroopa Rahvapartei fraktsioon]]i järel vanuselt teise fraktsiooni Euroopa Parlamendis. [[1999. aasta Euroopa Parlamendi valimised|1999. aasta Euroopa Parlamendi valimisteni]] oli S&D suurim [[Euroopa Parlamendi fraktsioon]], sellest ajast on see olnud suuruselt teine fraktsioon. Fraktsioon on poliitiliselt [[Vasaktsentrism|vasaktsentristlik]] ja sellesse kuuluvad peamiselt (aga mitte ainult) sotsiaaldemokraatilikud erakonnad. Fraktsioon on seotud [[Progressiivne Liit|Progressiivse Liidu]] ja [[Sotsialistlik Internatsionaal|Sotsialistliku Internatsionaaliga]]. == Ajalugu == Euroopa sotsialistide suurem rahvusvaheline koostöö algas 1950. aastate alguses. 1952. aasta septembris loodi [[Euroopa Söe- ja Teraseühendus]]e ühisassamblee sotsialistlik rühm. Järgmise aasta jooksul asutas sotsialistide rühm büroo ja alalise sekretariaadi [[Luxembourg]]is.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Meie ajalugu |url=https://www.socialistsanddemocrats.eu/et/who-we-are/our-history |vaadatud=2026-06-01 |väljaanne=S&D}}</ref> Fraktsioon loeb oma ametlikuks asutamiskuupäevaks 29. juunit 1953, olles sellega vanuselt teine fraktsioon Euroopa Parlamendis.<ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=aprill 2023 |pealkiri=Presidents of the Group from 1953 to today |url=https://www.socialistsanddemocrats.eu/sites/default/files/2023-04/presidents-of-the-group-from-1953-to-today.pdf |väljaanne=S&D}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=History |url=https://www.eppgroup.eu/et/kes-me-oleme/meie-ajalugu |vaadatud=2026-06-02 |väljaanne=[[Euroopa Rahvapartei fraktsioon]]}}</ref> [[Rooma leping]]u sõlmimisel nõudis fraktsioon leppele ka sotsiaalset mõõdmet, toetades [[Euroopa Sotsiaalfond]]i loomist ja kaubandustõkete kaotamist. Fraktsioon toetas ka 1965. aasta [[liitmisleping]]ut. 1970. aastatel propageeris sotsialistide fraktsioon majandus- ja rahaliidu ideed. Samuti protestis fraktsioon [[Vietnami sõda|Vietnami sõja]] vastu. Seoses kavaga muuta [[Euroopa Parlament]] valitavaks organiks sai fraktsioon 1974. aastal uueks nimeks Euroopa Parlamendi sotsialistide fraktsioon.<ref name=":0" /> Pärast esimesi [[1979. aasta Euroopa Parlamendi valimised|Euroopa Parlamendi valimisi]] 1979. aastal sai sotsialistidest parlamendiliikmete arvult suurim fraktsioon parlamendis. Fraktsioon oli suurim [[1999. aasta Euroopa Parlamendi valimised|1999. aasta valimisteni]], sellest ajast on sotsialistid olnud suuruselt teine fraktsioon parlamendis.<ref name=":2">{{Ajakirjaviide |kuupäev=november 2014 |pealkiri=EUROPEAN AND NATIONAL ELECTIONS FIGURED OUT |url=https://www.europarl.europa.eu/pdf/elections_results/review.pdf |ajakiri=Directorate-General for Communication Public Opinion Monitoring Unit |väljaandja=[[Euroopa Parlament]] |lehekülg=11-30}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Comparative tool: 2019-2024 vs 2024-2029 |url=https://results.elections.europa.eu/en/tools/comparative-tool/ |vaadatud=2026-06-02 |väljaanne=[[Euroopa Parlament]]}}</ref> 1980. aastatel toetas fraktsioon [[Jacques Delors|Jaques Delors'i]] valimist [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendiks]] ja tema kava luua [[Euroopa Liidu siseturg|Euroopa siseturg]]. Tema juhtimisel allkirjastati 1986. aastal [[ühtne Euroopa akt|ühtse Euroopa akt]].<ref name=":0" /> 1987. aastal alustas fraktsioon koostööd [[Euroopa Rahvapartei fraktsioon|Euroopa Rahvaparteiga]], et tagada vajadusel [[koostöömenetlus]]es vajalik häälteenamus.<ref>{{Netiviide |pealkiri=EPP-ED Chronology - 1981-1990 |url=http://www.epp-ed.eu/group/en/chronology05.asp |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090501180228/http://www.epp-ed.eu/group/en/chronology05.asp |arhiivimisaeg=2009-05-01 |vaadatud=2024-12-31 |väljaanne=[[Euroopa Rahvapartei fraktsioon]]}}</ref> Sellest ajast domineeris aastakümneid parlamendis vasak-paremkoalitsioon sotsialistide ja rahvapartei vahel. Samuti leppisid fraktsioonid kokku, et parlamendi presidendi ametikoht vahetub vaheldumisi kahe fraktsiooni vahel.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Settembri |eesnimi=Pierpaolo |kuupäev=2007 |pealkiri=Is the European Parliament competitive or consensual … “and why bother”? |url=http://www.fedtrust.co.uk/admin/uploads/FedT_workshop_Settembri.pdf |url-olek=ei tööta |ajakiri=[[The Federal Trust]] |täpsustus=EP “normality” in question |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20071026181653/http://www.fedtrust.co.uk/admin/uploads/FedT_workshop_Settembri.pdf |arhiivimisaeg=2007-10-26}}</ref> Pärast (fraktsiooni poolt toetatud) [[Maastrichti leping]]u sõlmimist 1992. aastal loodi ametlik [[Euroopa tasandi erakond]], mille nimeks sai [[Euroopa Sotsialistlik Partei]]. Fraktsioon sidus end erakonnaga ja oma seose näitamiseks nimetati fraktsioon 21. aprillil 1993. aastal ümber Euroopa Sotsialistliku Partei fraktsiooniks''.''<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=wa Bofelo |eesnimi=Mphutlane |kuupäev=2023-08-28 |pealkiri=Dilemmas of non-ruling socialist/communist parties: the case of the SACP |väljaanne=Amandla! |url=https://www.amandla.org.za/dilemmas-of-non-ruling-socialist-communist-parties-the-case-of-the-sacp/}}</ref> Fraktsioon soosis ka vähemuste ja migrantide toetamist ning uute Euroopa Liidu lainemist itta ja lõunasse.''<ref name=":0" />'' 1999. aastal sattusid kaks sotsialistliku partei volinikku [[Édith Cresson]] ja [[Manuel Marín]] korruptsioonisüüdistuste alla. Selle tõttu otsustas parlament mitte heaks kiitta [[Jacques Santer]]i juhitud komisjoni eelarvet. Kui rahvapartei soosis pigem üksikisikute vastutust ja nende vastu uurimise algatamist, siis parlamendis jäi kehtima sotsialistide fraktsiooni taotlus panna komisjon vastutama kollektiivselt. [[Euroopa Komisjon|Komisjon]] sunniti märtsis tagasi astuma. Uurijad on konflikti tekkepõhjustena näinud parlamendis tugevnenud poliitilist konkurentsi.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Ringer |eesnimi=Nils F. |kuupäev=veebruar 2003 |pealkiri=The Santer Commission Resignation Crisis |url=https://aei.pitt.edu/2919/1/156.pdf |ajakiri=[[University of Pittsburgh]] |vaadatud=2024-12-31}}</ref> 2000. aastatel oli fraktsiooni prioriteet ülemaailmne koostöö ja kultuurivahetus. Fraktsiooni ja erakonna eristamiseks muudeti nimetati 2004. aastal fraktsioon ümber Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide fraktsiooniks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Jalvi |eesnimi=Jana |kuupäev=2005-08-25 |pealkiri=Eesti saadikud Euroopa Parlamendis |url=https://www.europarl.europa.eu/RegData/presse/pr_avi/2005/ET/03A-DV-PRESSE_IPR(2005)08-25(01403)_ET.pdf |väljaanne=Euroopa Parlament}}</ref> Fraktsioon tegi tööd ka [[Euroopa Liidu põhiõiguste harta]] vastuvõtmise nimel, mis lisati 2009. aasta [[Lissaboni leping]]usse.<ref name=":0" /> 2007. aastal oli sotsiaaldemokraatide fraktsioonis saadikud kõigist liikmesriikidest, välja arvatud kahest: Lätist ja Küproselt.<ref>{{Netiviide |pealkiri=MEPs by Member State and political group – sixth parliamentary term |url=http://www.europarl.europa.eu/members/expert.do?language=EN |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20071225223139/http://www.europarl.europa.eu/members/expert.do?language=EN |arhiivimisaeg=2007-12-25 |vaadatud=2024-12-31 |väljaanne=[[Euroopa Parlament]]}}</ref> [[2009. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2009. aasta Euroopa Parlamendi valimiste]] tulemusena vähenes PES-i saadikute arv. Seetõttu kaasati saadikuid Itaalia [[Demokraatlik Partei (Itaalia)|Demokraatlikust Parteist]], mis ei seostanud end sotsiaaldemokraatiaga.<ref name=":2" /> Kompromissina nimetati fraktsioon ümber ja selle uueks nimeks sai Sotsiaaldemokraatide ja Demokraatide Progressiivne Allianss, kuigi ametlikuks nimeks sai Sotsiaaldemokraatide ja Demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2009-06-23 |pealkiri=European socialists change name to accommodate Italian lawmakers |url=http://www.monstersandcritics.com/news/europe/news/article_1485397.php/European_socialists_change_name_to_accommodate_Italian_lawmakers_#ixzz0JNicdfdr&C |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120111115434/http://www.monstersandcritics.com/news/europe/news/article_1485397.php/European_socialists_change_name_to_accommodate_Italian_lawmakers_#ixzz0JNicdfdr&C |arhiivimisaeg=2012-01-11 |väljaanne=Monsters and Critics}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Seats by Political Group in Each Member State |url=https://elections2009-results.eu/en/seats_by_group_en.html |vaadatud=2024-12-31 |väljaanne=Elections, Politics & Social Issues}}</ref> 2010. aastatel töötas fraktsioon majanduse stabiliseerimise nimel, toetades 2010. aastal jõuliselt finantstehingute maksu kehtestamist ja toetades [[Euroopa stabiilsusmehhanism|stabiilsusmehhanismi]] loomist. S&D fraktsioon liitus [[Progressiivne Liit|Progressiivse Liiduga]] selle ametlikul asutamisel 22. mail 2013. aastal, aga jätkas ka Sotsialistliku Internatsionaali liikmena <ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |kuupäev=2013-05-22 |pealkiri=S&D Group joins new Progressive Alliance – 'the network of progressive forces for the 21st century' |url=https://www.socialistsanddemocrats.eu/newsroom/sd-group-joins-new-progressive-alliance-network-progressive-forces-21st-century |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190219020533/https://www.socialistsanddemocrats.eu/newsroom/sd-group-joins-new-progressive-alliance-network-progressive-forces-21st-century |arhiivimisaeg=2019-02-19 |vaadatud=2024-12-31 |väljaanne=Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Participants |url=https://alliance-progressiste.info/participants-3/ |vaadatud=2026-06-02 |väljaanne=[[Progressiivne Liit]]}}</ref> [[VIII Euroopa Parlament|Kaheksanda Euroopa Parlamendi]] koosseisus oli S&D ainus fraktsioon, kuhu kuulusid parlamendi kogunedes saadikud kõigist 27 [[Euroopa Liidu liikmesriik|Euroopa Liidu liikmesriigist]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Seats by political group and country - 2014-2019 |url=https://results.elections.europa.eu/en/seats-political-group-country/2014-2019/constitutive-session/ |vaadatud=2026-06-02 |väljaanne=[[Euroopa Parlament]]}}</ref> Kaheksandas kooseisus lagunes rahvapartei ja sotsiaaldemokraatide ametlik koostöö ("suur koalitsioon"), kuigi sisuline koostöö vajadusel üldjuhul jätkus.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Maurice |eesnimi=Eric |perekonnanimi2=Hellot |eesnimi2=Chloé |perekonnanimi3=Bougassas-Gaullier |eesnimi3=Delphine |perekonnanimi4=Menneteau |eesnimi4=Magali |kuupäev=2019-04-23 |pealkiri=Review of the 8th Legislature of the European Parliament |url=https://www.robert-schuman.eu/en/european-issues/512-review-of-the-8th-legislature-of-the-european-parliament |väljaanne=[[Fondation Robert Schuman]]}}</ref> 2020. aastad on fraktsiooni peamisteks sihtideks olnud [[Euroopa roheline kokkulepe|rohelise kokkuleppe]] vastuvõtmine ja välispoliitiliste väljakutsega ([[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse]], [[2023. aasta Iisraeli-Hamasi sõda|Iisraeli valitsuse jätkuv rünnak]] palestiinlaste vastu, kaubanduspingete eskaleerumine Ameerika Ühendriikidega ja vastasseis [[Viktor Orbán]]i juhitud [[Ungari]]ga) tegelemine.<ref name=":0" /> == Organisatsioon == S&D fraktsiooni sekretariaat asub [[Brüssel]]is Euroopa Parlamendis. Sellel on 250 töötajat (sealhulgas ka fraktsiooni peasekretär), neist mitmed väljaspoolt liikmesriike. Sekretariaadi peamised ülesanded on aidata kaasa poliitika väljatöötamisele, pakkuda logistilist tuge ja tehnilist abi fraktsiooni tegevusele ning pakkuda poliitilist nõu, teavet ja teadusuuringuid, et toetada poliitiliste otsuste tegemist.<ref name=":3">{{Netiviide |pealkiri=Meie meeskond |url=https://socialistsanddemocrats.eu/et/who-we-are/our-team?unit-id=13905 |vaadatud=2026-06-02 |väljaanne=Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis}}</ref> S&D fraktsiooni juhatus koordineerib fraktsiooni poliitilist tegevust. Selle moodustavad esimees, üheksa aseesimeest ja varahoidja. Asepresidendid vastutavad konkreetsete Euroopa Liidu poliitikavaldkondade eest ja jälgivad komisjonidevahelisi küsimusi. Juhatus on veel vastutav fraktsiooni teabevahetuse ja parlamendi töö koordineerimise eest. Praegune, 2024. aastal valitud juhatuse aseesimehed on [[Alex Agius Saliba]], [[Gabriele Bischoff]], [[Mohammed Chahim]], [[Christophe Clergeau]], [[Heléne Fritzon]], [[Camilla Laureti]], [[Ioannis Maniatis]], [[Ana Catarina Mendes]] ja [[Kathleen Van Brempt]]. Juhatuse varahoidja on [[Eero Heinäluoma]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Our president & bureau |url=https://socialistsanddemocrats.eu/who-we-are/our-president-and-bureau/bureau |vaadatud=2026-06-02 |väljaanne=Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis}}</ref> Fraktsiooni juhib selle esimees (president), kelleks on 2019. aastast [[Iratxe García Pérez]]. Tal on toeks juhtkond, kelle ülesanne on toetada esimeest tema ülesannete täitmisel, nõustada teda poliitika küsimustes ja tagada tema sujuv töö. Esimehe juhtkonda kuuluvad kabineti juht ja asejuht, pressiesindaja ja kolm kabineti assistenti ning kuus erialast nõunikku.<ref name=":3" /> Poliitiliselt teeb fraktsioon koostööd [[Euroopa Sotsialistlik Partei|Euroopa Sotsialistliku Parteiga]]. Kõik fraktsiooni liikmed on ka partei liikmed ja erakond esindab fraktsiooni huve ka väljaspool parlamenti, sealhulgas [[Euroopa Ülemkogu]]s, [[Euroopa Liidu Nõukogu|ministrite nõukogus]] ja [[Euroopa Regioonide Komitee|regioonide komitees]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Our national parties |url=https://socialistsanddemocrats.eu/who-we-are/our-political-family/our-national-parties |vaadatud=2026-06-03 |väljaanne=Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis}}</ref> === Fraktsiooni koosseis === Praeguses Euroopa Parlamendis on S&D koosseisus 136 saadikut 25 liikmesriigist. Fraktsiooni keskmine vanus on 50 eluaastat. 61% liikmetest on vanuses 40–60. Alla 40 eluaasta moodustavad 19% saadikutest, neist noorim on 25. Üle 60 eluaasta on 20% saadikutest, neist vanim on 74-aastane. 69 saadikut on esmakordselt Euroopa Parlamenti valitud. Saadikutest 79 on mehed ja 57 naised.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Our members |url=https://www.socialistsanddemocrats.eu/who-we-are/our-members/meps |vaadatud=2026-06-03 |väljaanne=Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis}}</ref> === Fraktsiooni juhtimise ajalugu === {| class="wikitable mw-collapsible mw-collapsed" style="text-align:center" |+Fraktsiooni esimeeste loetelu<ref name=":1" /> ! colspan="2" rowspan="2" |Esimees ! colspan="2" |Ametis ! rowspan="2" |Riik ! rowspan="2" |Erakond |- !Alates !Kuni |- |[[Guy Mollet]] |[[Fail:Guy_Mollet_Archief.PNG|93x93px]] |1953 |1956 |{{PisiLipp|Prantsusmaa}} |[[Fail:SFIO.svg|50x50px]]<br /><br />[[Section française de l'Internationale ouvrière|Tööliste Internatsionaali Prantsuse Sektsioon]] |- |[[Hendrik Fayat]] | |1956 |1958 |{{PisiLipp|Belgia}} |[[Fail:Logo_du_Parti_socialiste_belge_(1945-1978).png|54x54px]][[Belgia Sotsialistlik Partei|<br /><br />Belgia Sotsialistlik Partei]] |- |[[Pierre-Olivier Lapie]] | |1958 |1959 |{{PisiLipp|Prantsusmaa}} |[[Fail:SFIO.svg|50x50px]]<br /><br />[[Section française de l'Internationale ouvrière|Tööliste Internatsionaali Prantsuse Sektsioon]] |- |[[Willi Birkelbach]] |[[Fail:Birkelbach.jpg|70x70px]] |1959 |1964 |{{PisiLipp|Saksamaa}} |[[Fail:Flag_of_the_Social_Democratic_Party_of_Germany.svg|50x50px]]<br /><br />[[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei]] |- |[[Käte Strobel]] | |1964 |1967 |{{PisiLipp|Saksamaa}} |[[Fail:Flag_of_the_Social_Democratic_Party_of_Germany.svg|50x50px]]<br /><br />[[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei]] |- |[[Francis Vals]] | |1967 |1974 |{{PisiLipp|Prantsusmaa}} |[[Fail:SFIO.svg|50x50px]]<br /><br />[[Section française de l'Internationale ouvrière|Tööliste Internatsionaali Prantsuse Sektsioon]] |- |[[Georges Spénale]] | |1974 |1975 |{{PisiLipp|Prantsusmaa}} |[[Fail:Logo_du_Parti_socialiste.png|50x50px]][[Sotsialistlik Partei (Prantsusmaa)|<br /><br />Sotsialistlik Partei (Prantsusmaa)]] |- |[[Ludwig Fellermaier]] | |1975 |1979 |{{PisiLipp|Saksamaa}} |[[Fail:Flag_of_the_Social_Democratic_Party_of_Germany.svg|50x50px]]<br /><br />[[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei]] |- |[[Ernest Glinne]] | |1979 |1984 |{{PisiLipp|Belgia}} |[[Fail:Socialist_Party_(Belgium)_logo.svg|50x50px]][[Sotsialistlik Partei (Belgia)|<br /><br />Sotsialistlik Partei (Belgia)]] |- |[[Rudi Arndt]] |[[Fail:Rudi_Arndt.jpg|98x98px]] |1984 |1989 |{{PisiLipp|Saksamaa}} |[[Fail:Flag_of_the_Social_Democratic_Party_of_Germany.svg|50x50px]]<br /><br />[[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei]] |- |[[Jean-Pierre Cot]] |[[Fail:Jean-Pierre_Cot_1981_(cropped).png|97x97px]] |1989 |1994 |{{PisiLipp|Prantsusmaa}} |[[Fail:Logo_du_Parti_socialiste.png|50x50px]][[Sotsialistlik Partei (Prantsusmaa)|<br /><br />Sotsialistlik Partei (Prantsusmaa)]] |- |[[Pauline Green]] |[[Fail:Pauline_Green_20050423_(cropped).jpg|93x93px]] |1994 |1999 |{{PisiLipp|Suurbritannia}} |[[Fail:Labour_Party_Wordmark.svg|50x50px]]<br /><br />[[Leiboristlik Partei|Leiboristlik Partei (ÜK)]] |- |[[Enrique Barón Crespo]] |[[Fail:Enrique_Barón_(cropped).jpg|93x93px]] |1999 |2004 |{{PisiLipp|Hispaania}} |[[Fail:Logotipo_del_PSOE.svg|50x50px]]<br /><br />[[Hispaania Sotsialistlik Töölispartei]] |- |[[Martin Schulz]] |[[Fail:2017-03-19_Martin_Schulz_SPD_Parteitag_by_Olaf_Kosinsky-8.jpg|70x70px]] |2004 |2012 |{{PisiLipp|Saksamaa}} |[[Fail:Flag_of_the_Social_Democratic_Party_of_Germany.svg|50x50px]]<br /><br />[[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei]] |- |[[Hannes Swoboda]] |[[Fail:Hannes_Swoboda_2013.jpg|70x70px]] |2012 |2014 |{{PisiLipp|Austria}} |[[Fail:2023_logo_of_the_Social_Democratic_Party_of_Austria.svg|50x50px]]<br /><br />[[Austria Sotsiaaldemokraatlik Partei]] |- |[[Martin Schulz]] |[[Fail:2017-03-19_Martin_Schulz_SPD_Parteitag_by_Olaf_Kosinsky-8.jpg|70x70px]] |2014 (mai) |2014 (juuni) |{{PisiLipp|Saksamaa}} |[[Fail:Flag_of_the_Social_Democratic_Party_of_Germany.svg|50x50px]]<br /><br />[[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei]] |- |[[Gianni Pittella]] |[[Fail:Gianni_Pittella_2017.jpg|93x93px]] |2014 |2018 |{{PisiLipp|Itaalia}} |[[Fail:PartitoDemocratico_logo.png|50x50px]]<br /><br />[[Demokraatlik Partei (Itaalia)]] |- |[[Udo Bullmann]] |[[Fail:Udo_Bullmann_(2014).jpg|70x70px]] |2018 |2019 |{{PisiLipp|Saksamaa}} |[[Fail:Flag_of_the_Social_Democratic_Party_of_Germany.svg|50x50px]]<br /><br />[[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei]] |- |[[Iratxe García]] |[[Fail:García_Pérez,_Iratxe-9797.jpg|105x105px]] | colspan="2" |Alates 2019 |{{PisiLipp|Hispaania}} |[[Fail:Logotipo_del_PSOE.svg|50x50px]]<br /><br />[[Hispaania Sotsialistlik Töölispartei]] |} {| class="wikitable mw-collapsible mw-collapsed" |+Varasemad juhatused (2009–2024) ! colspan="2" |2019–2024 juhatus<ref>{{Netiviide |pealkiri=Meet the Bureau |url=https://www.socialistsanddemocrats.eu/who-we-are/our-president-and-bureau/bureau |url-olek=ei sobi |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230328125429/https://www.socialistsanddemocrats.eu/who-we-are/our-president-and-bureau/bureau |arhiivimisaeg=2023-03-28 |vaadatud=2024-12-31 |väljaanne=Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis}}</ref> ! rowspan="15" | ! colspan="2" |2014–2019 juhatus<ref>{{Netiviide |kuupäev=2014-06-25 |pealkiri=Martin Schulz: "Our future must be built on a strong European programme for change" |url=http://www.socialistsanddemocrats.eu/newsroom/martin-schulz-our-future-must-be-built-strong-european-programme-change |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140714233940/http://www.socialistsanddemocrats.eu/newsroom/martin-schulz-our-future-must-be-built-strong-european-programme-change |arhiivimisaeg=2014-07-14 |vaadatud=2024-12-31 |väljaanne=Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis}}</ref> ! rowspan="15" | ! colspan="2" |2009–2014 juhatus<ref>{{Netiviide |kuupäev=2009-06-24 |pealkiri=Progressive Alliance of Socialists & Democrats elects its bureau |url=http://www.socialistgroup.eu/gpes/public/detail.htm?id=132767&section=NER&category=NEWS&startpos=0&topicid=-1&request_locale=EN |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110716071938/http://www.socialistgroup.eu/gpes/public/detail.htm?id=132767&section=NER&category=NEWS&startpos=0&topicid=-1&request_locale=EN |arhiivimisaeg=2011-07-16 |vaadatud=2024-12-31 |väljaanne=Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis}}</ref> |- !Nimi !Riik !Nimi !Riik !Nimi !Riik |- ! colspan="2" |Aseesimehed ! colspan="2" |Aseesimehed ! colspan="2" |Aseesimehed |- |[[Pedro Marques (poliitik)|Pedro Marques]] |{{PisiLipp|Portugal}} |[[Victor Boștinaru]] |{{PisiLipp|Rumeenia}} |[[María Badía i Cutchet]] |{{PisiLipp|Hispaania}} |- |[[Elisabetta Gualmini]] |{{PisiLipp|Itaalia}} |[[Tanja Fajon]] |{{PisiLipp|Sloveenia}} |[[Monika Beňová]] |{{PisiLipp|Slovakkia}} |- |[[Biljana Borzan]] |{{PisiLipp|Horvaatia}} |[[Isabelle Thomas (poliitik)|Isabelle Thomas]] |{{PisiLipp|Prantsusmaa}} |[[Véronique De Keyser]] |{{PisiLipp|Belgia}} |- |[[Alex Agius Saliba]] |{{PisiLipp|Malta}} |[[Enrique Guerrero Salom]] |{{PisiLipp|Hispaania}} |[[Stephen Hughes]] |{{PisiLipp|Suurbritannia}} |- |[[Gabriele Bischoff]] |{{PisiLipp|Saksamaa}} |[[Marju Lauristin]] |{{PisiLipp|Eesti}} |[[Stéphane Le Foll]] |{{PisiLipp|Prantsusmaa}} |- |[[Heléne Fritzon]] |{{PisiLipp|Rootsi}} |[[Jörg Leichtfried]] |{{PisiLipp|Austria}} |[[Adrian Severin]] |{{PisiLipp|Rumeenia}} |- |[[Mohammed Chahim]] |{{PisiLipp|Madalmaad}} |[[Knut Fleckenstein]] |{{PisiLipp|Saksamaa}} |[[Gianluca Susta]] |{{PisiLipp|Itaalia}} |- |[[Rovana Plumb]] |{{PisiLipp|Rumeenia}} |[[Maria João Rodrigues]] |{{PisiLipp|Portugal}} |[[Hannes Swoboda]] |{{PisiLipp|Austria}} |- |[[Marek Belka]] (Pärast [[Brexit|Brexitit]]) |{{PisiLipp|Poola}} | rowspan="2" |[[Kathleen Van Brempt]] | rowspan="2" |{{PisiLipp|Belgia}} | rowspan="2" |[[Marita Ulvskog]] | rowspan="2" |{{PisiLipp|Rootsi}} |- |[[Claude Moraes]] (Brexitini) |{{PisiLipp|Suurbritannia}} |- ! colspan="2" |Laekur ! colspan="2" |Laekur ! colspan="2" |Laekur |- |[[Eero Heinäluoma]] |{{PisiLipp|Soome}} |[[Péter Niedermüller]] |{{PisiLipp|Ungari}} |[[Edit Herczog]] |{{PisiLipp|Ungari}} |} == Viited == <references /> {{Euroopa Parlamendi fraktsioonid}} [[Kategooria:Euroopa Parlament]] 4wjliul0fn0l6vzblze1intypon01c9 Eesti sõjaväeosade nimekiri 0 692918 7166397 7160948 2026-06-03T10:09:57Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7166397 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=veebruar}} '''Eesti väeosade nimekiri''' sisaldab kõiki [[Eesti]] [[Sõjavägi|relvajõududes]] teeninud [[Väeüksus|väeosi]] aastast 1918 kuni tänapäevani. == 21. sajandi kaitsevägi<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2025-04-30 |pealkiri=Üldinfo |url=https://mil.ee/kaitsevagi/uldinfo/#t-kaitsevae-struktuur |vaadatud=2025-04-30 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> == ===[[Pilt: Insignia_of_the_Headquarters_of_the_Estonian_Defence_Forces.svg|25px]] [[Kaitseväe peastaap]] <ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-04-28 |pealkiri=Peastaabi koosseis |url=https://mil.ee/kaitsevagi/juhtimine/kaitsevae-peastaap/peastaabi-koosseis/ |vaadatud=2025-04-30 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et |arhiivimisaeg=2025-05-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250531122132/https://mil.ee/kaitsevagi/juhtimine/kaitsevae-peastaap/peastaabi-koosseis/ |url-olek=ei tööta }}</ref> === * Personaliosakond J1 * [[J2|Luureosakond]] J2 * [[Kaitseväe Peastaabi Operatiiv- ja väljaõppeosakond|Operatiiv- ja väljaõppeosakond]] J3/7 * Logistikaosakond J4 * Analüüsi- ja planeerimisosakond J5/9 * Side- ja juhtimissüsteemide osakond J6 * Eelarve- ja rahandusosakond J8 * Üldosakond * Teavitusosakond * Siseauditi osakond * Peainspektoriteenistus * osakond "Sõjaline esindus SHAPE´i juures" * Kaitseväe juhataja administratsioon * Peastaabi ülema administratsioon<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-02-13 |pealkiri=Kaitseväe tegevuse alused |url=https://mil.ee/kaitsevagi/uldinfo/oigusaktid-ja-eeskirjad/kaitsevae-tegevuse-alused/ |vaadatud=2026-02-13 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** rahvusvahelise koostöö jaoskond ** julgeolekuteenistus ** teabehaldusmeeskond == [[Pilt: Maavagi_crest.svg|25px]] [[Eesti maavägi|Maavägi]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-04-30 |pealkiri=Maavägi |url=https://mil.ee/uksused/maavagi/ |vaadatud=2025-04-30 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> == ==== [[Pilt:Estonian_Division_insignia.png|25px]] [[Diviis (Eesti)|Eesti diviis]] ==== * [[Pilt:Insignia_of_the_Headquarters_Support_and_Signal_Battalion_(Estonia).svg|15px]] [[Staabi- ja sidepataljon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-10 |pealkiri=Staabi- ja sidepataljon |url=https://mil.ee/uksused/maavagi/diviis/staabi-ja-sidepataljon/ |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Staabikompanii ** Sidekompanii * [[Pilt:Suurtükiväepataljon_emblem.svg|15px]] [[Suurtükiväepataljon (Eesti kaitsevägi)|Suurtükiväerügement]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-10 |pealkiri=Suurtükiväepataljon |url=https://mil.ee/uksused/maavagi/diviis/suurtukivaepataljon/ |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Staabi- ja tagalapatarei ** Tulepatarei ** 102. Liikursuurtükiväepataljon<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-25 |pealkiri=Suurtükiväelaste Terasvihm hävitas sihtmärgid ja tõestas pataljoni lahingvalmidust |url=https://mil.ee/uudised/suurtukivaelaste-terasvihm-havitas-sihtmargid-ja-toestas-pataljoni-lahingvalmidust/ |vaadatud=2026-05-25 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Remondi- ja hooldusrühm ** Raketisuurtükipatarei ** Mehitamata õhuründepatarei * [[Pilt:Logistikapataljon emblem.svg|15px]] [[Logistikapataljon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-10 |pealkiri=Logistikapataljon |url=https://mil.ee/uksused/maavagi/diviis/logistikapataljon/ |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Staap ** 1. Logistikakompanii ** 2. Logistikakompanii ** Remondikompanii ** 1. Õppekompanii ** 2. Õppekompanii * [[Luurepataljon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-10 |pealkiri=Luurepataljon |url=https://mil.ee/uksused/maavagi/diviis/luurepataljon/ |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Inimluuregrupp ** Rekkekompanii ** Tehnilise luure kompanii '''Sõjaajaüksused:''' * [[Liikursuurtükiväepataljon|101. Liikursuurtükiväepataljon]] (1jvb)<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-21 |pealkiri=Tapal baseeruv liikursuurtükiväepataljon sai uue juhi |url=https://virumaateataja.postimees.ee/8437912/tapal-baseeruv-liikursuurtukivaepataljon-sai-uue-juhi |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Virumaa Teataja |keel=et}}</ref> * [[25. suurtükiväepataljon (Eesti)|25. Liikursuurtükiväepataljon]] (2jvb)<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-05-14 |pealkiri=Diviisi kaudtulerelvad toetavad Kevadtormil 2. jalaväebrigaadi lahinguid |url=https://mil.ee/uudised/diviisi-kaudtulerelvad-toetavad-kevadtormil-2-jalavaebrigaadi-lahinguid/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref><!-- 25. võib olla muudetud 102. lsvp-ks, pole infi tho --> * [[Õhutõrjepatarei|Lühimaa õhutõrjepatarei]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-12-06 |pealkiri=Diviisi lühimaa õhutõrjepatarei reservväelased harjutasid õhuohuga võitlemist |url=https://mil.ee/uudised/diviisi-luhimaa-ohutorjepatarei-reservvaelased-harjutasid-ohuohuga-voitlemist/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** 1. Rühm <ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-01-29 |pealkiri=Õhutõrjepatarei 1.Rühm, 2. Rühm, 22. nädal |url=https://mil.ee/ajajooned/ohutorjepatarei-1-ruhm-2-ruhm-11-meeskond-22-nadal/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** 2. Rühm <ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-01-29 |pealkiri=Õhutõrjepatarei 1.Rühm, 2. Rühm, 22. nädal |url=https://mil.ee/ajajooned/ohutorjepatarei-1-ruhm-2-ruhm-11-meeskond-22-nadal/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** 3. Rühm <ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-01-29 |pealkiri=Õhutõrjepatarei 3. Rühm (Tartumaa), 39. nädal |url=https://mil.ee/ajajooned/ohutorjepatarei-3-ruhm-tartumaa-39-nadal/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** 4. Rühm <ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-01-29 |pealkiri=Õhutõrjepatarei 4. Rühm (Pärnumaa), 40. nädal |url=https://mil.ee/ajajooned/ohutorjepatarei-4-ruhm-parnumaa/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> Praeguses Eesti Kaitseväes on kaks funktsionaalset brigaadi. === [[Pilt:1st_Infantry_Brigade_(Estonia)_emblem.png|25px]] [[1. jalaväebrigaad]] === *[[Pilt: Scouts_Battalion_emblem.png|15px]] [[Scoutspataljon]] **Pataljoni staap **Staabi- ja tagalakompanii **A- soomusjalaväekompanii **[[Pilt: B-soomusjalavaekompaani_scoutspataljon_embleem.png|15px]][[Scoutspataljoni B-soomusjalaväekompanii|B- soomusjalaväekompanii]] **C- soomusjalaväekompanii **Lahingtoetuskompanii **(Soomuskool) *[[Pilt: Insignia_of_Kalev_Infantry_Battalion.svg|15px]] [[Kalevi jalaväepataljon|Kalevi Jalaväepataljon]] **Pataljoni staap **Staabi- ja tagalakompanii **A- Jalaväekompanii **C- Jalaväekompanii **B- Jalaväekompanii **D- Jalaväekompanii **Lahingutoetuskompanii *[[Pilt: Insignia_of_the_Viru_Infantry_Battalion.svg|15px]] [[Viru jalaväepataljon]] ** Pataljoni staap ** Tagalakeskus ** A- Mehhaniseeritud jalaväekompanii ** B- Mehhaniseeritud jalaväekompanii ** C- Mehhaniseeritud jalaväekompanii ** D- Mehhaniseeritud jalaväekompanii ** G- Mehhaniseeritud jalaväekompanii ** Lahingutoetuskompanii ** (1. Tankitõrjekompanii) *[[Pilt: 1._Jalaväebrigaad_Pioneeripataljon.png|15px]] [[Pioneeripataljon (Eesti kaitsevägi)|Pioneeripataljon]] ** Staap ** Sillarühm ** Luurerühm ** Tagalarühm ** Pioneerikool ** 1. Õppekompanii ** 2. Õppekompanii ** Kaitseväe demineerimiskeskus *[[Pilt: Õhutõrjepataljon_emblem.svg|15px]] [[Õhutõrjepataljon]] **Staap **Õhutõrjekool **Õhutõrjekahuripatarei **Õhutõrjeraketipatarei **Tulejuhtimis- ja tagalapatarei *[[Pilt:Insignia of the Combat Service Support Battalion (1st Infantry Brigade).png|15px]] [[Lahinguteeninduspataljon (1. jalaväebrigaad)|Lahinguteeninduspataljon]] *[[Pilt:1jvp Staabi- ja sidekompanii.png|15px]] [[Staabi- ja sidekompanii]] ** Siderühm ** Juhtimis- ja tagalarühm ** Staabikaitserühm *[[Pilt: Insignia of the 1st Brigade Anti-tank Company (Estonia).svg|15px]] [[1. Tankitõrjekompanii|1103. Tankitõrjekompanii]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DDPabFltORc/?hl=en&img_index=2 |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> *Liitlaste lahingugrupp === [[Pilt: 2_JVBr_embleem_sakala_(png_version).png|25px]] [[2. jalaväebrigaad]] === * Brigaadi staap * [[Pilt:Insignia_of_the_Kuperjanov_Infantry_Battalion.svg|15px]] [[Kuperjanovi jalaväepataljon]] ** Pataljoni staap ** Staabi- ja tagalakompanii ** A-jalaväekompanii ** B-jalaväekompanii ** C-jalaväekompanii ** D-jalaväekompanii ** Lahingutoetuskompanii ** Staabikaitsekompanii * [[Pilt:2jvb Lahinguteeninduspataljon.png|15px]] [[Lahinguteeninduspataljon (2. jalaväebrigaad)|Lahinguteeninduspataljon]] ** Staap ** Varustuserühm ** Remondirühm ** Transpordirühm ** Meditsiinkeskus * [[Staabi- ja sidekompanii]] * [[Luurekompanii]] * [[2. jalaväebrigaadi õhutõrjepataljon|26. Õhutõrjepataljon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-02-22 |pealkiri=2. jalaväebrigaadi õhutõrjepataljon sai kätte üksuse embleemid |url=https://mil.ee/uudised/2-jalavaebrigaadi-ohutorjepataljon-sai-katte-uksuse-embleemid/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> * [[2. jalaväebrigaadi pioneeripataljon|27. Pioneeripataljon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-09-06 |pealkiri=Lõuna-Eestis toimus 27. pioneeripataljoni reservõppekogunemine |url=https://mil.ee/uudised/louna-eestis-toimus-27-pioneeripataljoni-reservoppekogunemine/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> * Mehitamata õhusõidukite kompanii '''Sõjaajaüksused:''' * [[Kuperjanovi jalaväepataljon|2. Kuperjanovi jalaväepataljon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-10-17 |pealkiri=2. Kuperjanovi jalaväepataljon sai uue ülema |url=https://mil.ee/uudised/2-kuperjanovi-jalavaepataljon-sai-uue-ulema/ |vaadatud=2026-05-22 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> * [[Kuperjanovi jalaväepataljon|3. Kuperjanovi jalaväepataljon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-01-22 |pealkiri=3. Kuperjanovi jalaväepataljoni ajateenijad alustasid üksuse tasemel kokku harjutamist |url=https://mil.ee/uudised/3-kuperjanovi-jalavaepataljoni-ajateenijad-alustasid-uksuse-tasemel-kokku-harjutamist/ |vaadatud=2026-05-22 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> * [[21. jalaväepataljon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-05-24 |pealkiri=21. jalaväepataljon tõmbas Kevadtormile joone alla |url=https://mil.ee/uudised/21-jalavaepataljon-tombas-kevadtormile-joone-alla/ |vaadatud=2026-05-22 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> * [[22. jalaväepataljon]] <ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-05-12 |pealkiri=22. jalaväepataljon osaleb Kevadtormil omaenda embleemi kandes |url=https://mil.ee/uudised/22-jalavaepataljon-osaleb-kevadtormil-omaenda-embleemi-kandes/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> * [[23. jalaväepataljon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-08-09 |pealkiri=23. jalaväepataljoni reservväelased harjutavad linnalahingute pidamist |url=https://mil.ee/uudised/23-jalavaepataljoni-reservvaelased-harjutavad-linnalahingute-pidamist/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> * [[2. jalaväebrigaadi tankitõrjekompanii|1203. Tankitõrjekompanii]] <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-02-20 |pealkiri=Sirgalas lõppes tankitõrjekompanii laskelaager Tankhammer |url=https://mil.ee/uudised/sirgalas-loppes-tankitorjekompanii-laskelaager-tankhammer/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DXMPY4Zlw7J/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> == [[Pilt:Eesti_ohuvagi_crest.svg|25px]] [[Eesti õhuvägi|Õhuvägi]] <ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-04-30 |pealkiri=Õhuvägi |url=https://mil.ee/uksused/ohuvagi/ |vaadatud=2025-04-30 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> == * [[Pilt:Estonian_Air_Force_Staff_batch_medium.png|15px]] [[Õhuväe staap]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-10 |pealkiri=Õhuväe staap |url=https://mil.ee/uksused/ohuvagi/ohuvae-staap/ |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Personaliosakond ** Luureosakond ** Operatiiv- ja väljaõppeosakond ** Planeerimis- ja tsiviil-militaarkoostöö osakond ** Tagalaosakond ** Side- ja juhtimissüsteemide osakond ** Tugiteenuste osakond * [[Pilt:Estonian_Ämari_Air_Base_batch_medium.png|15px]] [[Ämari lennubaas|Lennubaas]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-10 |pealkiri=Lennubaas |url=https://mil.ee/uksused/ohuvagi/lennubaas/ |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Staap ** Lennugrupp *** 1. Eskadrill *** 2. Eskadrill ** Lennubaasi Kaitseoperatsioonide Keskus ** Lennubaasi operatsioonide keskus *** Side- ja Raadionavigatsiooni eskadrill *** Õhuväe toetuseskadrill ** Lennuvälja tegevusgrupp *** Lennuväljateenindus eskadrill *** Lennuvälja eskadrill *** Õhusõidukite Hooldus eskadrill *** Lennujuhtimisteenistus *** Pääste- ja tuletõrjeteenistus *** Kütuseteenistus *** Lennumeteoroloogia- ja lennuohutuseteenistus ** [[Pilt:Estonian air force tacp.png|15px]] Õhutuletoetuse eskadrill (TACP) <ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-12-05 |pealkiri=Eesti kaitseväelased harjutavad koos liitlastega õppusel Pikne õhutoetuse tagamist |url=https://mil.ee/uudised/oppus-pikne-voimaldab-eesti-ja-liitlaste-kaitsevaelastel-harjutada-ohutoetuse-protseduure/ |vaadatud=2025-04-30 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> * [[Pilt:Estonian_Air_Surveillance_batch_medium.png|15px]] [[Õhuseiredivisjon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-10 |pealkiri=Õhuseiredivisjon |url=https://mil.ee/uksused/ohuvagi/ohuseiredivisjon/ |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Staap ** Õhuoperatsioonide juhtimise eskadrill (Ämari) ** Taktikaline õhuoperatsioonide juhtimiskeskus (Karmelava) ** Side ja infotehnoloogia eskadrill ** Radarite eskadrill *** Viru radarpost<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-11-26 |pealkiri=Viru radaripost käivitati täielikult |url=https://mil.ee/uudised/viru-radaripost-kaivitati-taielikult/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> *** Tõikamäe radarpost <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-22 |pealkiri=Õhuvägi |url=https://mil.ee/uksused/ohuvagi/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> *** Kellavere radarpost <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-22 |pealkiri=Õhuvägi |url=https://mil.ee/uksused/ohuvagi/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> *** Muhu radarpost <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-22 |pealkiri=Õhuvägi |url=https://mil.ee/uksused/ohuvagi/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> *** Kõpu radarpost <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Rosin |eesnimi=Krismar |kuupäev=2025-11-21 |pealkiri=Kõpu radarpost sai nurgakivi |url=https://www.kaitseinvesteeringud.ee/kopu-radarpost-sai-nurgakivi/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus |keel=et}}</ref> ** Radarihoolduse eskadrill ** Radarikaitse üksus * [[Pilt:Õhukaitsedivisjoni_embleem(taustata).png|19px]] [[Õhukaitsedivisjon]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-10 |pealkiri=Õhukaitsedivisjon |url=https://mil.ee/uksused/ohuvagi/ohukaitsedivisjon/ |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Staap ** 1. Raketipatarei ** 2. Raketipatarei * [[Kaitselennundusejärelvalve teenistus]] ** Lennutegevuse osakond ** Insenertehniline osakond * Õhutoetuse operatsioonide keskus (ASOS)<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-12-05 |pealkiri=Eesti kaitseväelased harjutavad koos liitlastega õppusel Pikne õhutoetuse tagamist |url=https://mil.ee/uudised/oppus-pikne-voimaldab-eesti-ja-liitlaste-kaitsevaelastel-harjutada-ohutoetuse-protseduure/ |vaadatud=2026-03-11 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> == [[Pilt:Estonian_Navy_emblem.svg|25px]][[Eesti merevägi|Merevägi]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-04-30 |pealkiri=Merevägi |url=https://mil.ee/uksused/merevagi/ |vaadatud=2025-04-30 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> == * Staap * [[Miinisõjadivisjon]] ** [[Pilt:EML Admiral Cowan emblem.webp|15px]] [[Admiral Cowan|EML Admiral Cowan]] ** [[Pilt:ENS_Sakala_vapp.jpg|15px]] [[Sakala (laev)|EML Sakala]] ** [[Pilt:EML Ugandi Emblem.webp|15px]] [[Ugandi (laev)|EML Ugandi]] ** [[Pilt:Crest of EML Wambola.png|15px]] [[Wambola (laev 1977)|EML Wambola]] ** [[Tuukrigrupp]] * [[Operatsioonikeskus]] * [[82. Rannikukaitsedivisjon]] ** Divisjoni juhtkond ** Raketipatarei ** Väekaitsekompanii ** Lahingutoetuskompanii ** Seirerühmad * [[Lahinguteenistuse divisjon|Lahinguteeninduse divisjon]] ** Varustussektsioon ** Remondi- ja hooldussektsioon ** Sadamateenistus ** Transpordisektsioon ** Meditsiinikeskus * [[Pilt:Patrull-laevade-divisjonankrud.png|15px]] Patrull-laevade divisjon ** Multifunktsionaalne reostustõrjelaev - [[Pilt:Kindral-Kurvits.png|15px]] [[Kindral Kurvits|EML Kindral Kurvits]] ** Multifunktsionaalne patrull-laev ** Neli patrull-laeva - [[Pilt:EML raju emblem.png|15px]] [[Raju (laev)|EML Raju]], [[Pilt:EML Valve emblem.png|15px]] [[Valve (laev)|EML Valve]] * Mereväekool == Muud üksused<ref name=":0" /> == * [[Pilt:Emblème du Erioperatsioonide grupp (EOG).svg|15px]] [[Erioperatsioonide väejuhatus]] ** Erioperatsioonide grupp * [[Pilt:Luurekeskus.png|15px]] [[Luurekeskus]] * [[Pilt:Küberväejuhatuse-embleem.jpg|15px]] [[Küberväejuhatus]] <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-22 |pealkiri=Küberväejuhatus |url=https://mil.ee/uksused/kubervaejuhatus/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Staap ** Sidekool ** [[Pilt:Emblem_of_the_STRATKOMKE.png|15px]] [[Strateegilise kommunikatsiooni keskus]] *** Audio-, video- ja fotogrupp *** Võrgumeediagrupp *** Kirjastusgrupp ** [[Küber- ja infooperatsioonide keskus]] <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-22 |pealkiri=Küber- ja infooperatsiooni­de keskus |url=https://mil.ee/uksused/kubervaejuhatus/kuber-ja-infooperatsioonide-keskus/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> *** Staap *** Küberintsidentide reageerimise grupp *** Küberoperatsioonide grupp ** [[IKT keskus|Info- ja kommunikatsiooni­tehnoloogia keskus]] *** Teenuste arendamise grupp *** Sõjaliste teenuste grupp *** Taristu grupp *** Arvuti töökoha teenuste grupp *** Info- ja äriteenuste grupp *** Avalike teenuste grupp *** Kasutajatoe grupp *** Kaitseväe ja Kaitseliidu krüpto keskregister ** [[Staabi- ja tagalakompanii]] *** Väljaõppe rühm *** Ladude grupp *** Transpordi grupp *** Remondi- ja hooldusgrupp *** Spordirühm * [[Fail:Insignia of the Military Police (Estonia).svg|18x18px]] [[Eesti sõjaväepolitsei|Sõjaväepolitsei]] ** Staap ** [[Pilt:Vahipataljon_emblem.svg|15px]] [[Vahipataljon]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DOOhBnLjRvW/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> *** I Sõjaväepolitseikompanii *** [[Aukompanii]] ** I Sõjaväepolitseikompanii ** II Sõjaväepolitseikompanii * [[Pilt:EDF_Logistics_Centre_emblem.svg|15px]] [[Kaitseväe toetuse väejuhatus|Toetuse väejuhatus]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-22 |pealkiri=Toetuse väejuhatus |url=https://mil.ee/uksused/toetuse-vaejuhatus/ |vaadatud=2026-05-23 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> ** Staap ** Logistikakool *** Arendusjaoskond *** Väljaõppejaoskond ** Liikumis- ja veoteenistus *** liikumise koordineerimise keskus *** liikumise kontrolli meeskond ** Varustuspataljon *** Staap *** Varustuskompanii *** Remondikompanii ** Toetusteenuste keskus *** Kaplaniteenistus *** Psühholoogiateenistus *** Sotsiaalteenistus ** Tervisekeskus *** Eriarstikeskus *** Hambaravikeskus *** Operatsioonisektsioon *** Keskapteek *** Paldiski meditsiinikeskus *** Ämari meditsiinikeskus *** Filtri meditsiinikeskus *** Miinisadama meditsiinikeskus ** Formeerimiskeskus * [[Tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatus]] == [[Pilt:Kaitseliit_emblem.svg|25px]] [[Kaitseliit]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kaitseliit |url=https://www.kaitseliit.ee/et/malevad-9375 |vaadatud=2025-04-30 |väljaanne=www.kaitseliit.ee}}</ref><ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2024-05-19 |pealkiri=Meist - Keila malevkond |url=https://keilamalevkond.ee/meist-2/ |vaadatud=2025-04-30 |keel=et |arhiivimisaeg=2025-06-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250624162043/https://keilamalevkond.ee/meist-2/ |url-olek=ei tööta }}</ref> == * [[Kaitseliidu peastaap]] * [[Pilt:Küberkaitseüksuse embleem.png|18px]] [[Küberkaitseüksus]] ==== [[Põhja maakaitseringkond]] ==== *[[Kaitseliidu Rapla malev|Rapla malev]] * [[Kaitseliidu Tallinna malev|Tallinna malev]] ** [[Tallinna maleva Akadeemiline malevkond]] ** [[Tallinna maleva Lääne malevkond]] ** [[Tallinna maleva Meredivisjon]] ** [[Nõmme malevkond|Tallinna maleva Nõmme malevkond]] ** [[Toompea malevkond|Tallinna maleva Toompea malevkond]] ** [[Lõuna kompanii|Tallinna maleva Lõuna üksik-kompanii]] ** [[Põhja kompanii|Tallinna maleva Põhja malevkond]] ** [[Ida malevkond|Tallinna maleva Ida malevkond]] ** [[Kalevi malevkond|Tallinna maleva Kalevi malevkond]] * [[Kaitseliidu Harju malev|Harju malev]] ** [[Rävala malevkond]] ** [[Keila malevkond]]<ref name=":1" /> *** Juhtgrupp *** Maakaitsekompanii *** Julgestusgrupid *** Vaatlusgrupid *** Droonigrupid *** Meditisiini- ja evuakatsioonigrupid *** Side, seire ja elektroonilise võitluse grupid *** Transpordi- ja eritehnikagrupid *** Toitlustusgrupid *** Formeerimisgrupid ** [[Kose malevkond]] ** [[Harku malevkond]] ==== [[Lõuna maakaitseringkond|Kirde maakaitseringkond]] ==== *[[Kaitseliidu Viru malev|Viru malev]] *[[Kaitseliidu Alutaguse malev|Alutaguse malev]] *[[Kaitseliidu Jõgeva malev|Jõgeva malev]] *[[Kaitseliidu Järva malev|Järva malev]] ==== [[Lõuna maakaitseringkond]] ==== *[[Kaitseliidu Sakala malev|Sakala malev]] *[[Kaitseliidu Tartu malev|Tartu malev]] ** [[Tartu maleva Akadeemiline malevkond]] ** [[Tamme malevkond|Tartu maleva Tamme malevkond]] ** [[Elva malevkond|Tartu maleva Elva malevkond]] ** [[Esimene malevkond|Tartu maleva Esimene malevkond]] ** [[Kuperjanovi malevkond|Tartu maleva Kuperjanovi malevkond]] ** [[Põhja-Tartumaa malevkond|Tartu maleva Põhja-Tartumaa malevkond]] ** [[Lõuna-Tartumaa üksikrühm|Tartu maleva Lõuna-Tartumaa üksikrühm]] ** [[Tartu maleva motoriseeritud üksikrühm]] * [[Kaitseliidu Põlva malev|Põlva malev]] * [[Kaitseliidu Võrumaa malev|Võrumaa malev]] * [[Kaitseliidu Valgamaa malev|Valgamaa malev]] ==== [[Lääne maakaitseringkond]] ==== *[[Kaitseliidu Lääne malev|Lääne malev]] *[[Kaitseliidu Pärnumaa malev|Pärnumaa malev]] * [[Kaitseliidu Saaremaa malev|Saaremaa malev]] ==== Muud Kaitseliidu üksused ==== Igas malevas ümber Eesti: * [[Võitlusgrupp]] * [[Noored Kotkad|Noored kotkad]] * [[Kodutütred]] * [[Naiskodukaitse]] == 20. sajandi kaitsevägi == === Diviisid === Väekoondise tasandil diviisid eksisteerisid kuni 1940. aastani. Diviisiülema õigused olid ka Merejõudude juhatajal, Õhukaitse ülemal ja Kaitseliidu ülemal. * [[1. Diviis]] * [[2. Diviis]] * [[3. Diviis]] * [[4. Diviis]] * [[Soomusrongide Diviis]] === Rügemendid === ; 1920. aastal * [[1. Jalaväerügement|1. jalaväerügement]] * [[2. Jalaväerügement|2. jalaväerügement]] * [[3. Üksik jalaväepataljon|3. jalaväerügement]] * [[Viru jalaväepataljon|4. jalaväerügement]] * [[5. Jalaväerügement|5. jalaväerügement]] * [[6. Jalaväerügement|6. jalaväerügement]] * [[7. Jalaväerügement|7. jalaväerügement]] * [[8. jalaväepolk|8. jalaväerügement]] * [[9. Üksik Jalaväepataljon|9. jalaväerügement]] * [[Kuperjanovi jalaväepataljon|Kuperjanovi partisanide rügement]] * [[Sakala Partisanide Pataljon|Sakala partisanide rügement]] * [[Scoutspataljon|Skautide rügement]] * [[Tallinn Reserve Regiment|Tallinna Reservrügement]] * [[Balti rügement]] === Üksikud pataljonid === ; Jalavägi * [[Eesti maavägi|2. üksik jalaväepataljon]] * [[Eesti maavägi|3. üksik jalaväepataljon]] * [[Eesti maavägi|4. üksik jalaväepataljon]] * [[Eesti maavägi|5. üksik jalaväepataljon]] * [[Eesti maavägi|6. üksik jalaväepataljon]] * [[Eesti maavägi|8. üksik jalaväepataljon]] * [[Eesti maavägi|9. üksik jalaväepataljon]] * [[Eesti maavägi|10. üksik jalaväepataljon]] * [[Balti pataljon]] * [[Sakala Partisanide Pataljon|Sakala partisanide pataljon]] ; Merejalavägi * [[Eesti Meredessantpataljon]] == Sorteerimata == * [[Soomusrongirügement]] * [[1. Soomusrongi Rügement|1. soomusrongide rügement]] * [[1. Jalaväerügement|1. jalaväerügement (Eesti)]] * [[5. Suurtükiväegrupp|5. suurtükiväegrupp (Eesti)]] * [[5. Jalaväerügement|5. jalaväerügement (Eesti)]] * [[6. Jalaväerügement|6. jalaväerügement (Eesti)]] * [[Kalevlaste Maleva]] * [[Läänemaa Vabatahtlik Jäägrikompanii]] * [[Auto-Tanki rügement|Autotankirügement]] * [[Ratsarügement]] * [[Spetsiaalsete Operatsioonide Grupp|Spetsiaalsete operatsioonide grupp]] * Õhuväe õhutoetusoperatsioonide eskadrill == Viited == <references /> [[Kategooria:Eesti väeüksused]] 5i6mix8vg6h0qkbsjedxi255g48q9kb 2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused 0 694254 7166324 7165166 2026-06-03T08:47:28Z Teomees 97479 /* Väljalangemismängud */ 7166324 wikitext text/x-wiki {{Infokast rahvusvaheline jäähokivõistlus | nimi = Jäähoki maailmameistrivõistlused | aasta = 2026 | muu_nimi = | pilt = [[Pilt:Ice hockey pictogram.svg|60x60px]] | suurus = | alt = | pildiallkiri = | sport = | linn = | riik = {{PisiLipp|Šveits}} <br> [[Zürich]] ja [[Fribourg]] | riik2 = | toimumisaeg = 15.–31. mai | võistkondade_arv = 16 | väljakud = 2 | linnad = 2 | võitja = {{jh|Soome}} | tiitli_nr = | teine = {{jh|Šveits}} | kolmas = {{jh|Norra}} | väljalangemine = | mänge = | väravaid = | pealtvaatajaid = | parim_väravakütt = | parim_punktitooja = | parim_mängija = | eelmine = [[2025. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2025]] | järgmine = [[2027. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2027]] }} '''2026. aasta [[jäähoki maailmameistrivõistlused]]''' toimuvad 15.–31. maini 2026 [[Šveits]]is [[Zürich]]is ja [[Fribourg]]is. Korraldaja kinnitas [[Rahvusvaheline Jäähokiföderatsioon|Rahvusvaheline Jäähokiliit]] (IIHF) 27. mail 2022 [[Soome]]s [[Tampere]]s. == Võistlusareenid == {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- | ! [[File:Flag_of_Switzerland.svg|25px]] [[Šveits]] | |- ! [[Zürich]] |rowspan="3"|{{Asendikaart+ |Šveits|float=none |laius=300|pealdis=|kohad= {{Asendikaart~ |Šveits|lat=47.395369|long=8.480031|silt='''[[Zürich]]'''}} {{Asendikaart~ |Šveits|lat=46.8174|long=7.1555|silt='''[[Fribourg]]'''}} }} ! [[Fribourg]] |- |[[Swiss Life Arena]]<br />Mahutavus: 12&nbsp;000 |[[BCF Arena]]<br />Mahutavus: 9&nbsp;009 |- |[[Pilt:Swiss_Life_Arena_2022.jpeg|210px]] |[[Pilt:BCF_Arena.jpg|210px]] |} == Osalejad == {{Col-begin}} {{Col-2}} ;A-alagrupp ([[Zürich]]) *{{jh|USA}} (2), senine maailmameister *{{jh|Šveits}} (3), korraldav riik *{{jh|Soome}} (7) *{{jh|Saksamaa}} (8) *{{jh|Läti}} (11) *{{jh|Austria}} (12) *{{jh|Ungari}} (18) *{{jh|Suurbritannia}} (19), edutati I A divisjonist {{Col-2}} ;B-alagrupp ([[Fribourg]]) *{{jh|Kanada}} (4) *{{jh|Rootsi}} (5) *{{jh|Tšehhi}} (6) *{{jh|Taani}} (9) *{{jh|Slovakkia}} (10) *{{jh|Norra}} (13) *{{jh|Sloveenia}} (17) *{{jh|Itaalia}} (20), edutati I A divisjonist {{Col-end}} == Alagrupiturniir == === A-alagrupi turniir === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|Koht tabelis !width="130"|Riik !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võite}} !width="20"|{{Lühend|VL|Võite lisaajal}} !width="20"|{{Lühend|KL|Kaotusi lisaajal}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotusi}} !width="20"|{{Lühend|+|Väravaid}} !width="20"|{{Lühend|-|Sisselastud väravaid}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid !width="20"|Edutamine või väljalangemine |- style="background:#cfc;" | 1. | align="left" |{{jh|Šveits}} '''(K)''' | 7 | 7 | 0 | 0 | 0 | 39 | 7 | +32 | '''21''' | rowspan=4|Veerandfinaalid |- style="background:#cfc;" | 2. | align="left" |{{jh|Soome}} | 7 | 6 | 0 | 0 | 1 | 31 | 11 | +20 | '''18''' |- style="background:#cfc;" | 3. | align="left" |{{jh|Läti }} | 7 | 4 | 0 | 0 | 3 | 24 | 17 | +7 | '''12''' |- style="background:#cfc;" | 4. | align="left" |{{jh|Ameerika Ühendriigid }} | 7 | 3 | 1 | 0 | 3 | 25 | 21 | +4 | '''11''' |- | 5. | align="left" |{{jh|Saksamaa}} | 7 | 3 | 0 | 1 | 3 | 23 | 22 | +1 | '''10''' | rowspan=3|Ei play-off’e |- | 6. | align="left" |{{jh|Austria }} | 7 | 3 | 0 | 0 | 4 | 17 | 29 | -12 | '''9''' |- | 7. | align="left" |{{jh|Ungari }} | 7 | 1 | 0 | 0 | 6 | 14 | 38 | -24 | '''3''' |- style="background:#fcc;" | 8. | align="left" |{{jh|Suurbritannia}} | 7 | 0 | 0 | 0 | 7 | 7 | 35 | -28 | '''0''' | Langeb [[2027. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2027. aasta I divisjoni A-gruppi]]. |} === Tulemused === Kõik kellaajad on esitatud kohaliku aja järgi ([[Kesk-Euroopa aeg]]; UTC+01:00). {{Jäähokimatš |id = "Soome v Saksamaa" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|15}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Soome}} |tulemus = 3:1 <br> (1–0, 0–0, 2–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A01_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Saksamaa}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9516 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = 24 |visked2 = 17 }} {{Jäähokimatš |id = "USA v Šveits" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|15}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|USA}} |tulemus = 1:3 <br> (0–2, 0–0, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A03_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Šveits}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Suurbritannia v Austria" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Suurbritannia}} |tulemus = 2:5 <br> (2–3, 0–2, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A05_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Austria}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7974 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Ungari v Soome" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Ungari}} |tulemus = 1:4 <br> (0–0, 1–3, 0–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A07_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Soome}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9069 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Šveits v Läti" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Šveits}} |tulemus = 4:2 <br> (0–0, 2–1, 2–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A09_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Läti}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Suurbritannia v USA" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Suurbritannia}} |tulemus = 1:5 <br> (0–1, 1–1, 0–3) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A11_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|USA}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 6456 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Austria v Ungari" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Austria}} |tulemus = 4:2 <br> (1–1, 0–0, 3–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A13_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Ungari}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7668 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Saksamaa v Läti" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Saksamaa}} |tulemus = 0:2 <br> (0–1, 0–1, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A15_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Läti}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 6633 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Soome v USA" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|18}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Soome}} |tulemus = 6:2 <br> (3–1, 2-0, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A17_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|USA}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9206 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Saksamaa v Šveits" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|18}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Saksamaa}} |tulemus = 1:6 <br> (0–0, 0–5, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A19_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Šveits}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Läti v Austria" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|19}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Läti}} |tulemus = 1:3 <br> (0–0, 0–1, 1–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A21_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Austria}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 8677 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Ungari v Suurbritannia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|19}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Ungari}} |tulemus = 5:0 <br> (2–0, 1–0, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A23_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Suurbritannia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7996 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Austria v Šveits" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|20}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Austria}} |tulemus = 0:9 <br> (0–4, 0–3, 0–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A25_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Šveits}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "USA v Saksamaa" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|20}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|USA}} |tulemus = 4:3 <br> (1–1, 1–2, 1–0) <br>(OT: 0–0)<br>(SO: 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A27_74_5_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Saksamaa}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9731 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Läti v Soome" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|21}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Läti}} |tulemus = 1:7 <br> (1–3, 0–1, 0–3) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A29_74_4_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Soome}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 8932 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Šveits v Suurbritannia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|21}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Šveits}} |tulemus = 4:1 <br> (1–0, 2–1, 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A31_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Suurbritannia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Saksamaa v Ungari" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|22}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Saksamaa}} |tulemus = 6:2 <br> (2–0, 2–0, 2–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A33_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Ungari}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7925 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Soome v Suurbritannia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|22}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Soome}} |tulemus = 4:0 <br> (1–0, 2–0, 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A35_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Suurbritannia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7049 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Läti v USA" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Läti}} |tulemus = 4:2 <br> (1–0, 0–1, 3–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A37_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|USA}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9184 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Šveits v Ungari" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Šveits}} |tulemus = 9:0 <br> (1–0, 6–0, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A39_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Ungari}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Austria v Saksamaa" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Austria}} |tulemus = 2:6 <br> (0–0, 1–2, 1–4) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A41_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Saksamaa}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9685 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Suurbritannia v Läti" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|24}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Suurbritannia}} |tulemus = 0:6 <br> (0–3, 0–3, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A43_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Läti}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 8071 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Soome v Austria" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|24}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Soome}} |tulemus = 5:2 <br> (1–0, 3–0, 1–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A45_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Austria}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7010 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "USA v Ungari" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|25}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|USA}} |tulemus = 7:3 <br> (2–0, 3–1, 2–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A47_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Ungari}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 5813 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Saksamaa v Suurbritannia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|25}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Saksamaa}} |tulemus = 6:3 <br> (3–0, 1–1, 2–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A49_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Suurbritannia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 5462 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Ungari v Läti" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Ungari}} |tulemus = 1:8 <br> (0–3, 1–2, 0–3) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A51_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Läti}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7485 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "USA v Austria" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|USA}} |tulemus = 4:1 <br> (2–0, 2–1, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A53_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Austria}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9126 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Šveits v Soome" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Šveits}} |tulemus = 4:2 <br> (2–0, 0–2, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A55_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Soome}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} === B-alagrupi turniir === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|Koht tabelis !width="130"|Riik !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võite}} !width="20"|{{Lühend|VL|Võite lisaajal}} !width="20"|{{Lühend|KL|Kaotusi lisaajal}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotusi}} !width="20"|{{Lühend|+|Väravaid}} !width="20"|{{Lühend|-|Sisselastud väravaid}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid !width="20"|Edutamine või väljalangemine |- style="background:#cfc;" | 1. | align="left" |{{jh|Kanada}} | 7 | 6 | 1 | 0 | 0 | 33 | 13 | +120 | '''20''' | rowspan=4|Veerandfinaalid |- style="background:#cfc;" | 2. | align="left" |{{jh|Norra }} | 7 | 4 | 1 | 1 | 1 | 25 | 14 | +11 | '''15''' |- style="background:#cfc;" | 3. | align="left" |{{jh|Tšehhi}} | 7 | 4 | 0 | 1 | 2 | 19 | 17 | +2 | '''13''' |- style="background:#cfc;" | 4. | align="left" |{{jh|Rootsi}} | 7 | 4 | 0 | 0 | 3 | 27 | 16 | +11 | '''12''' |- | 5. | align="left" |{{jh|Slovakkia}} | 7 | 3 | 1 | 0 | 3 | 21 | 19 | +2 | '''11''' | rowspan=3|Ei play-off’e |- | 6. | align="left" |{{jh|Taani}} | 7 | 1 | 1 | 1 | 4 | 15 | 26 | -11 | '''6''' |- | 7. | align="left" |{{jh|Sloveenia}} | 7 | 1 | 1 | 1 | 4 | 13 | 25 | -12 | '''6''' |- style="background:#fcc;" | 8. | align="left" |{{jh|Itaalia}} | 7 | 0 | 0 | 1 | 6 | 5 | 28 | -23 | '''1''' | Langeb [[2027. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2027. aasta I divisjoni A-gruppi]]. |} Märkus: Järjestuse Taani ja Sloveenia vahel määras omavaheline mäng. === Tulemused === Kõik kellaajad on esitatud kohaliku aja järgi ([[Kesk-Euroopa aeg]]; UTC+01:00). {{Jäähokimatš |id = "Kanada v Rootsi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|15}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Kanada}} |tulemus = 5:3 <br> (2–0, 1–3, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B02_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Rootsi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 7500 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Tšehhi v Taani" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|15}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Tšehhi}} |tulemus = 4:1 <br> (2–0, 0–0, 2–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B04_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Taani}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6551 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Slovakkia v Norra" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Slovakkia}} |tulemus = 2:1 <br> (1–0, 0–1, 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B06_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Norra}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4711 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Itaalia v Kanada" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Itaalia}} |tulemus = 0:6 <br> (0–3, 0–3, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B08_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Kanada}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6455 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Sloveenia v Tšehhi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Sloveenia}} |tulemus = 3:2 <br> (1–0, 0–2, 1–0) <br> (OT: 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B10_74_4_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Tšehhi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 5528 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Itaalia v Slovakkia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Itaalia}} |tulemus = 1:4 <br> (0–1, 0–1, 1–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B12_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Slovakkia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 3881 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Taani v Rootsi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Taani}} |tulemus = 2:6 <br> (0–2, 1–3, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B14_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Rootsi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 5095 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Norra v Sloveenia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Norra}} |tulemus = 4:0 <br> (1–0, 3–0, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B16_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Sloveenia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 3103 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Kanada v Taani" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|18}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Kanada}} |tulemus = 5:1 <br> (0–0, 0–0, 5–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B18_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Taani}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6367 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Rootsi v Tšehhi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|18}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Rootsi}} |tulemus = 3:4 <br> (2–3, 1–1, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B20_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Tšehhi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6738 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Itaalia v Norra" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|19}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Itaalia}} |tulemus = 0:4 <br> (0–1, 0–2, 0–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B22_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Norra}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4989 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Sloveenia v Slovakkia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|19}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Sloveenia}} |tulemus = 4:5 <br> (1–2, 2–2, 1–0) <br>(OT: 0–0)<br>(SO: 0–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B24_74_5_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Slovakkia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 3146 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Tšehhi v Itaalia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|20}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Tšehhi}} |tulemus = 3:1 <br> (0–0, 0–1, 3–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B26_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Itaalia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4517 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Rootsi v Sloveenia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|20}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Rootsi}} |tulemus = 6:0 <br> (2–0, 4–0, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B28_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Sloveenia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4814 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Kanada v Norra" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|21}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Kanada}} |tulemus = 6:5 <br> (2–2, 1–1, 2–2) <br>(OT: 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B30_74_4_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Norra}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 5938 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Taani v Slovakkia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|21}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Taani}} |tulemus = 1:5 <br> (0–1, 0–2, 1–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B32_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Slovakkia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4734 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Kanada v Sloveenia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|22}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Kanada}} |tulemus = 3:1 <br> (1–0, 1–0, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B34_74_3_0.pdf Protokoll[]] |meeskond2 = {{jh|Sloveenia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6209 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Rootsi v Itaalia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|22}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Rootsi}} |tulemus = 3:0 <br> (2–0, 1–0, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B36_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Itaalia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 5091 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Taani v Sloveenia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Taani}} |tulemus = 4:0 <br> (0–0, 2–0, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B38_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Sloveenia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4604 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Slovakkia v Tšehhi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Slovakkia}} |tulemus = 2:3 <br> (0–1, 2–1, 0–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B40_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Tšehhi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6811 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Norra v Rootsi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Norra}} |tulemus = 3:2 <br> (1–0, 1–1, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Rootsi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 5417 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Taani v Itaalia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|24}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Taani}} |tulemus = 3:2 <br> (2–0, 0–2, 0–0) <br> (OT: 0–0) <br> (SO: 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B44_74_5_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Itaalia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 5157 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Slovakkia v Kanada" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|24}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Slovakkia}} |tulemus = 1:5 <br> (0–1, 1–0, 0–4) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B46_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Kanada}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6939 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Tšehhi v Norra" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|25}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Tšehhi}} |tulemus = 1:4 <br> (1–2, 0–0, 0–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B48_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Norra}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6210 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Sloveenia v Itaalia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|25}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Sloveenia}} |tulemus = 5:1 <br> (0–0, 3–1, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B50_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Itaalia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4436 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Norra v Taani" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Norra}} |tulemus = 4:3 <br> (1–0, 2–2, 0–1) <br> (OT: 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B52_74_4_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Taani}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4062 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Rootsi v Slovakkia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Rootsi}} |tulemus = 4:2 <br> (1–1, 2–1, 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B54_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Slovakkia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6143 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Tšehhi v Kanada" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Tšehhi}} |tulemus = 2:3 <br> (1–0, 1–1, 0–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B56_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Kanada}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 7500 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} == Väljalangemismängud == 2026. aasta maailmameistrivõistluste play-off'i ring peeti 28.–31. maini 2026. Iga alagrupi neli paremat pääsesid play-off ringi. Veerandfinalistid jagati paaridesse vastavalt nende positsioonidele alagruppides: iga eelringi alagrupi esikoha võistkond mängis teise grupi neljanda koha võistkonnaga, teise koha meeskond aga teise grupi kolmanda koha meeskonnaga (1A-4B, 2A-3B, 1B-4A, 2B-3A.). {{Round8 <!-- Kuupäev-Koht/Võistkond 1/Tulemus 1/Võistkond 2/Tulemus 2 --> <!-- veerandfinaalid --> | 28. mai | {{jh|Šveits}} | 3 | {{jh|Rootsi}} | 1 | 28. mai | {{jh|Kanada}} | 4 | {{jh-p|USA}} | 0 | 28. mai | {{jh|Soome}} | 4 | {{jh|Tšehhi}} | 1 | 28. mai | {{jh|Norra}} | 2 | {{jh|Läti}} | 0 <!-- poolfinaalid --> | 30. mai | {{jh|Šveits}} | 6 | {{jh|Norra}} | 0 | 30. mai | {{jh|Kanada}} | 2 | {{jh|Soome}} | 4 <!-- finaal --> | 31. mai | {{jh|Šveits}} | 0 | {{jh|Soome}} (OT) | 1 <!-- consol=name --> | 31. mai | {{jh|Kanada}} | 2 | {{jh|Norra}} (OT) | 3 <!-- parameetrid --> |RD1=Veerandfinaalid|RD2=Poolfinaalid|RD3=Finaal|consol=Pronksimäng|3rdplace=yes|color=no| }} === Veerandfinaalid === ---- {{Jäähokimatš |id = "Soome v Tšehhi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|28}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Soome}} |tulemus = 4:1 <br> (2–0, 1–1, 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969357_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Tšehhi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Kanada v Ameerika Ühendriigid" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|28}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Kanada}} |tulemus = 4:0 <br> (1–0, 1–0, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969358_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Ameerika Ühendriigid}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 7500 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Šveits v Rootsi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|28}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Šveits}} |tulemus = 3:1 <br> (1–1, 2–0, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969359_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Rootsi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Norra v Läti" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|28}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Norra}} |tulemus = 2:0 <br> (0–0, 1–0, 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969360_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Läti}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 7500 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} === Poolfinaalid === ---- {{Jäähokimatš |id = "Šveits v Norra" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|30}} |aeg = 15:20 |meeskond1 = {{jh-p|Šveits}} |tulemus = 6:0 <br> (1–0, 3–0, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969261_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Norra}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Kanada v Soome" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|30}} |aeg = 20:00 |meeskond1 = {{jh-p|Kanada}} |tulemus = 2:4 <br> (2–1, 0–3, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969262_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Soome}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} === Pronksimäng === ---- {{Jäähokimatš |id = " v " |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|31}} |aeg = 15:30 |meeskond1 = {{jh-p|Kanada}} |tulemus = 2:3 <br> (0–1, 0–1, 2–0) <br> (OT: 0–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969163_74_4_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Norra}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} === Finaal === ---- {{Jäähokimatš |id = " v " |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|31}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Šveits}} |tulemus = 0:1 <br> (0–0, 0–0, 0–0) <br> (OT: 0–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969164_74_4_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Soome}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} === Lõplik paremusjärjestus === Eelringis viiendaks jäänud meeskonnad said asetuse üheksanda ja kümnenda, kuuenda koha saavutanud võistkonnad 11. ja 12. koha jne. {|class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=40|Koht !width=120|Võistkond !width=40|Alagrupp !width=40|Mänge !width=40|Võite !width=40|VL !width=40|KL !width=40|Kaotusi !width=60|Väravad !width=60|Väravate<br> vahe !width=40|Punktid !width=40|Lõpptulemus |- align=center bgcolor="#FFD700" | '''1.''' ||align=left| || || || || || || || || || || Maailmameister |- align=center bgcolor="#C0C0C0" | '''2.''' ||align=left| || || || || || || || || || || Hõbemedalist |- align=center bgcolor="#CD7F32" | '''3.''' ||align=left| || || || || || || || || || || Pronksmedalist |- align=center | '''4.''' ||align=left| || || || || || || || || || || Neljas koht |- align=center | '''5.''' ||align=left| {{PisiLipp|Tšehhi}} || [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused#B-alagrupp|B]] || 8 || 4 || 0 || 1 || 3 || 20:21 || -1 || '''13''' || rowspan=4| Väljalangemine veerandfinaalist |- align=center | '''6.''' ||align=left|{{PisiLipp|Läti}} || [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused#A-alagrupp|A]] || 8 || 4 || 0 || 0 || 4 || 24:19 || +5 || '''12''' |- align=center | '''7.''' ||align=left| {{PisiLipp|Rootsi}} || [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused#B-alagrupp|B]] || 8 || 4 || 0 || 0 || 4 || 28:19 || +9 || '''12''' |- align=center | '''8.''' ||align=left|{{PisiLipp|Ameerika Ühendriigid}} || [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused#A-alagrupp|A]] || 8 || 3 || 1 || 0 || 4 || 25:25 || 0 || '''11''' |- align=center | '''9.''' ||align=left| {{PisiLipp|Slovakkia}}||[[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused#B-alagrupp|B]] || 7 || 3 || 1 || 0 || 3 || 21:19 || +2 || '''11''' || rowspan=6| Ei play-off’e |- align=center | '''10.''' ||align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}}||[[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused#A-alagrupp|A]] || 7 || 3 || 0 || 1 || 3 || 23:22 || +1 || '''10''' |- align=center | '''11.''' ||align=left| {{PisiLipp|Austria}}||[[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused#A-alagrupp|A]] || 7 || 3 || 0 || 0 || 4 || 17:29 || -12 || '''9''' |- align=center | '''12.''' ||align=left| {{PisiLipp|Taani}}||[[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused#B-alagrupp|B]] || 7 || 1 || 1 || 1 || 4 || 15:26 || -11 || '''6''' |- align=center | '''13.''' ||align=left|{{PisiLipp|Sloveenia}} ||[[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused#A-alagrupp|B]] || 7 || 1 || 1 || 1 || 4 || 13:25 || -12 || '''6''' |- align=center | '''14.''' ||align=left|{{PisiLipp|Ungari}} ||[[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused#B-alagrupp|A]] || 7 || 1 || 0 || 0 || 6 || 14:38 || -24 || '''3''' |- align=center style="background:#fcc;" | '''15.''' ||align=left| {{PisiLipp|Itaalia}}||[[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused#B-alagrupp|B]] || 7 || 0 || 0 || 1 || 6 || 5:28 || -23 || '''1''' || rowspan=2| Langes [[2027. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2027. aasta I divisjoni A-gruppi]] |- align=center style="background:#fcc;" | '''16.''' ||align=left| {{PisiLipp|Suurbritannia}}||[[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused#A-alagrupp|A]] || 7 || 0 || 0 || 0 || 7 || 7:35 || -28 || '''0''' |} Paremusjärjestuse aluseks: 1.Koht alagrupis, 2.Punktide arv, 3.Väravate vahe, 4.Visatud väravate arv. <small>Allikas: [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969000_FINAL_RANKING_5_0.pdf IIHF]</small> * {{Small|Lühendid:}} VL = võidud pärast [[lisaaeg]]a või [[Karistuslöögid jäähokis‎|penaltiseeriat]], KL = kaotused pärast lisaaega või penaltiseeriat. {| class="prettytable" style="text-align:center;" |-bgcolor="#ffbbbb" align="left" | [[Itaalia jäähokikoondis|Itaalia]] ja [[Suurbritannia jäähokikoondis|Suurbritannia]] langesid eliitturniirilt välja, |- bgcolor="#bbf3bb" align="left" | neid asendavad 2027. aastal esimese divisjoni kaks paremat. |} == I divisjon == {{main|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon}} === Grupp A === I divisjoni A-grupi turniir toimus [[Sosnowiec]]is, [[Poola]]s 2. maist kuni 8. maini 2026. Osalesid: *{{jh|Kasahstan}} – Langes Kõrgliigast *{{jh|Prantsusmaa}} – Langes Kõrgliigast *{{jh|Ukraina}} *{{jh|Jaapan}} *{{jh|Poola}} *{{jh|Leedu}} – Tõusis I divisjoni B-grupist Tulemused: *{{jh|Kasahstan}} – Tõusis Kõrgliigasse *{{jh|Ukraina}} – Tõusis Kõrgliigasse *{{jh|Prantsusmaa}} *{{jh|Poola}} *{{jh|Leedu}} *{{jh|Jaapan}} – Langes I divisjoni B-gruppi === Grupp B === I divisjoni B-grupi turniir toimus [[Shenzhen]]is, [[Hiina]]s 29. aprillist kuni 5. maini 2026. Osalesid: *{{jh|Rumeenia}} – Langes I divisjoni A-gupist *{{jh|Eesti}} *{{jh|Lõuna-Korea}} *{{jh|Hiina}} *{{jh|Hispaania}} *{{jh|Holland}} – Tõusis II divisjoni A-grupist Tulemused: *{{jh|Eesti}} – Tõusis I divisjoni A-gruppi *{{jh|Hiina}} *{{jh|Rumeenia}} *{{jh|Lõuna-Korea}} *{{jh|Hispaania}} *{{jh|Holland}} – Langes II divisjoni A-gruppi == Välislingid == *[https://www.iihf.com/en/events/2026/wm/ Ametlik koduleht] [[Kategooria:Jäähoki maailmameistrivõistlused]] [[Kategooria:2026. aasta spordis]] mdlfdo78yxiwa1rbndrzn5kgs1f3olf 7166331 7166324 2026-06-03T09:00:31Z Teomees 97479 /* Lõplik paremusjärjestus */ 7166331 wikitext text/x-wiki {{Infokast rahvusvaheline jäähokivõistlus | nimi = Jäähoki maailmameistrivõistlused | aasta = 2026 | muu_nimi = | pilt = [[Pilt:Ice hockey pictogram.svg|60x60px]] | suurus = | alt = | pildiallkiri = | sport = | linn = | riik = {{PisiLipp|Šveits}} <br> [[Zürich]] ja [[Fribourg]] | riik2 = | toimumisaeg = 15.–31. mai | võistkondade_arv = 16 | väljakud = 2 | linnad = 2 | võitja = {{jh|Soome}} | tiitli_nr = | teine = {{jh|Šveits}} | kolmas = {{jh|Norra}} | väljalangemine = | mänge = | väravaid = | pealtvaatajaid = | parim_väravakütt = | parim_punktitooja = | parim_mängija = | eelmine = [[2025. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2025]] | järgmine = [[2027. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2027]] }} '''2026. aasta [[jäähoki maailmameistrivõistlused]]''' toimuvad 15.–31. maini 2026 [[Šveits]]is [[Zürich]]is ja [[Fribourg]]is. Korraldaja kinnitas [[Rahvusvaheline Jäähokiföderatsioon|Rahvusvaheline Jäähokiliit]] (IIHF) 27. mail 2022 [[Soome]]s [[Tampere]]s. == Võistlusareenid == {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- | ! [[File:Flag_of_Switzerland.svg|25px]] [[Šveits]] | |- ! [[Zürich]] |rowspan="3"|{{Asendikaart+ |Šveits|float=none |laius=300|pealdis=|kohad= {{Asendikaart~ |Šveits|lat=47.395369|long=8.480031|silt='''[[Zürich]]'''}} {{Asendikaart~ |Šveits|lat=46.8174|long=7.1555|silt='''[[Fribourg]]'''}} }} ! [[Fribourg]] |- |[[Swiss Life Arena]]<br />Mahutavus: 12&nbsp;000 |[[BCF Arena]]<br />Mahutavus: 9&nbsp;009 |- |[[Pilt:Swiss_Life_Arena_2022.jpeg|210px]] |[[Pilt:BCF_Arena.jpg|210px]] |} == Osalejad == {{Col-begin}} {{Col-2}} ;A-alagrupp ([[Zürich]]) *{{jh|USA}} (2), senine maailmameister *{{jh|Šveits}} (3), korraldav riik *{{jh|Soome}} (7) *{{jh|Saksamaa}} (8) *{{jh|Läti}} (11) *{{jh|Austria}} (12) *{{jh|Ungari}} (18) *{{jh|Suurbritannia}} (19), edutati I A divisjonist {{Col-2}} ;B-alagrupp ([[Fribourg]]) *{{jh|Kanada}} (4) *{{jh|Rootsi}} (5) *{{jh|Tšehhi}} (6) *{{jh|Taani}} (9) *{{jh|Slovakkia}} (10) *{{jh|Norra}} (13) *{{jh|Sloveenia}} (17) *{{jh|Itaalia}} (20), edutati I A divisjonist {{Col-end}} == Alagrupiturniir == === A-alagrupi turniir === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|Koht tabelis !width="130"|Riik !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võite}} !width="20"|{{Lühend|VL|Võite lisaajal}} !width="20"|{{Lühend|KL|Kaotusi lisaajal}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotusi}} !width="20"|{{Lühend|+|Väravaid}} !width="20"|{{Lühend|-|Sisselastud väravaid}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid !width="20"|Edutamine või väljalangemine |- style="background:#cfc;" | 1. | align="left" |{{jh|Šveits}} '''(K)''' | 7 | 7 | 0 | 0 | 0 | 39 | 7 | +32 | '''21''' | rowspan=4|Veerandfinaalid |- style="background:#cfc;" | 2. | align="left" |{{jh|Soome}} | 7 | 6 | 0 | 0 | 1 | 31 | 11 | +20 | '''18''' |- style="background:#cfc;" | 3. | align="left" |{{jh|Läti }} | 7 | 4 | 0 | 0 | 3 | 24 | 17 | +7 | '''12''' |- style="background:#cfc;" | 4. | align="left" |{{jh|Ameerika Ühendriigid }} | 7 | 3 | 1 | 0 | 3 | 25 | 21 | +4 | '''11''' |- | 5. | align="left" |{{jh|Saksamaa}} | 7 | 3 | 0 | 1 | 3 | 23 | 22 | +1 | '''10''' | rowspan=3|Ei play-off’e |- | 6. | align="left" |{{jh|Austria }} | 7 | 3 | 0 | 0 | 4 | 17 | 29 | -12 | '''9''' |- | 7. | align="left" |{{jh|Ungari }} | 7 | 1 | 0 | 0 | 6 | 14 | 38 | -24 | '''3''' |- style="background:#fcc;" | 8. | align="left" |{{jh|Suurbritannia}} | 7 | 0 | 0 | 0 | 7 | 7 | 35 | -28 | '''0''' | Langeb [[2027. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2027. aasta I divisjoni A-gruppi]]. |} === Tulemused === Kõik kellaajad on esitatud kohaliku aja järgi ([[Kesk-Euroopa aeg]]; UTC+01:00). {{Jäähokimatš |id = "Soome v Saksamaa" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|15}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Soome}} |tulemus = 3:1 <br> (1–0, 0–0, 2–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A01_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Saksamaa}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9516 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = 24 |visked2 = 17 }} {{Jäähokimatš |id = "USA v Šveits" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|15}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|USA}} |tulemus = 1:3 <br> (0–2, 0–0, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A03_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Šveits}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Suurbritannia v Austria" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Suurbritannia}} |tulemus = 2:5 <br> (2–3, 0–2, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A05_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Austria}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7974 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Ungari v Soome" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Ungari}} |tulemus = 1:4 <br> (0–0, 1–3, 0–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A07_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Soome}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9069 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Šveits v Läti" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Šveits}} |tulemus = 4:2 <br> (0–0, 2–1, 2–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A09_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Läti}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Suurbritannia v USA" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Suurbritannia}} |tulemus = 1:5 <br> (0–1, 1–1, 0–3) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A11_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|USA}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 6456 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Austria v Ungari" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Austria}} |tulemus = 4:2 <br> (1–1, 0–0, 3–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A13_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Ungari}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7668 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Saksamaa v Läti" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Saksamaa}} |tulemus = 0:2 <br> (0–1, 0–1, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A15_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Läti}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 6633 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Soome v USA" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|18}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Soome}} |tulemus = 6:2 <br> (3–1, 2-0, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A17_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|USA}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9206 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Saksamaa v Šveits" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|18}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Saksamaa}} |tulemus = 1:6 <br> (0–0, 0–5, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A19_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Šveits}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Läti v Austria" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|19}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Läti}} |tulemus = 1:3 <br> (0–0, 0–1, 1–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A21_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Austria}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 8677 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Ungari v Suurbritannia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|19}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Ungari}} |tulemus = 5:0 <br> (2–0, 1–0, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A23_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Suurbritannia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7996 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Austria v Šveits" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|20}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Austria}} |tulemus = 0:9 <br> (0–4, 0–3, 0–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A25_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Šveits}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "USA v Saksamaa" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|20}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|USA}} |tulemus = 4:3 <br> (1–1, 1–2, 1–0) <br>(OT: 0–0)<br>(SO: 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A27_74_5_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Saksamaa}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9731 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Läti v Soome" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|21}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Läti}} |tulemus = 1:7 <br> (1–3, 0–1, 0–3) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A29_74_4_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Soome}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 8932 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Šveits v Suurbritannia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|21}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Šveits}} |tulemus = 4:1 <br> (1–0, 2–1, 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A31_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Suurbritannia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Saksamaa v Ungari" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|22}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Saksamaa}} |tulemus = 6:2 <br> (2–0, 2–0, 2–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A33_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Ungari}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7925 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Soome v Suurbritannia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|22}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Soome}} |tulemus = 4:0 <br> (1–0, 2–0, 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A35_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Suurbritannia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7049 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Läti v USA" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Läti}} |tulemus = 4:2 <br> (1–0, 0–1, 3–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A37_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|USA}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9184 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Šveits v Ungari" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Šveits}} |tulemus = 9:0 <br> (1–0, 6–0, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A39_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Ungari}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Austria v Saksamaa" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Austria}} |tulemus = 2:6 <br> (0–0, 1–2, 1–4) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A41_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Saksamaa}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9685 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Suurbritannia v Läti" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|24}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Suurbritannia}} |tulemus = 0:6 <br> (0–3, 0–3, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A43_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Läti}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 8071 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Soome v Austria" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|24}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Soome}} |tulemus = 5:2 <br> (1–0, 3–0, 1–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A45_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Austria}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7010 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "USA v Ungari" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|25}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|USA}} |tulemus = 7:3 <br> (2–0, 3–1, 2–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A47_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Ungari}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 5813 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Saksamaa v Suurbritannia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|25}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Saksamaa}} |tulemus = 6:3 <br> (3–0, 1–1, 2–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A49_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Suurbritannia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 5462 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Ungari v Läti" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Ungari}} |tulemus = 1:8 <br> (0–3, 1–2, 0–3) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A51_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Läti}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7485 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "USA v Austria" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|USA}} |tulemus = 4:1 <br> (2–0, 2–1, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A53_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Austria}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9126 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Šveits v Soome" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Šveits}} |tulemus = 4:2 <br> (2–0, 0–2, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A55_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Soome}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} === B-alagrupi turniir === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|Koht tabelis !width="130"|Riik !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võite}} !width="20"|{{Lühend|VL|Võite lisaajal}} !width="20"|{{Lühend|KL|Kaotusi lisaajal}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotusi}} !width="20"|{{Lühend|+|Väravaid}} !width="20"|{{Lühend|-|Sisselastud väravaid}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid !width="20"|Edutamine või väljalangemine |- style="background:#cfc;" | 1. | align="left" |{{jh|Kanada}} | 7 | 6 | 1 | 0 | 0 | 33 | 13 | +120 | '''20''' | rowspan=4|Veerandfinaalid |- style="background:#cfc;" | 2. | align="left" |{{jh|Norra }} | 7 | 4 | 1 | 1 | 1 | 25 | 14 | +11 | '''15''' |- style="background:#cfc;" | 3. | align="left" |{{jh|Tšehhi}} | 7 | 4 | 0 | 1 | 2 | 19 | 17 | +2 | '''13''' |- style="background:#cfc;" | 4. | align="left" |{{jh|Rootsi}} | 7 | 4 | 0 | 0 | 3 | 27 | 16 | +11 | '''12''' |- | 5. | align="left" |{{jh|Slovakkia}} | 7 | 3 | 1 | 0 | 3 | 21 | 19 | +2 | '''11''' | rowspan=3|Ei play-off’e |- | 6. | align="left" |{{jh|Taani}} | 7 | 1 | 1 | 1 | 4 | 15 | 26 | -11 | '''6''' |- | 7. | align="left" |{{jh|Sloveenia}} | 7 | 1 | 1 | 1 | 4 | 13 | 25 | -12 | '''6''' |- style="background:#fcc;" | 8. | align="left" |{{jh|Itaalia}} | 7 | 0 | 0 | 1 | 6 | 5 | 28 | -23 | '''1''' | Langeb [[2027. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2027. aasta I divisjoni A-gruppi]]. |} Märkus: Järjestuse Taani ja Sloveenia vahel määras omavaheline mäng. === Tulemused === Kõik kellaajad on esitatud kohaliku aja järgi ([[Kesk-Euroopa aeg]]; UTC+01:00). {{Jäähokimatš |id = "Kanada v Rootsi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|15}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Kanada}} |tulemus = 5:3 <br> (2–0, 1–3, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B02_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Rootsi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 7500 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Tšehhi v Taani" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|15}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Tšehhi}} |tulemus = 4:1 <br> (2–0, 0–0, 2–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B04_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Taani}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6551 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Slovakkia v Norra" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Slovakkia}} |tulemus = 2:1 <br> (1–0, 0–1, 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B06_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Norra}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4711 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Itaalia v Kanada" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Itaalia}} |tulemus = 0:6 <br> (0–3, 0–3, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B08_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Kanada}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6455 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Sloveenia v Tšehhi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Sloveenia}} |tulemus = 3:2 <br> (1–0, 0–2, 1–0) <br> (OT: 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B10_74_4_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Tšehhi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 5528 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Itaalia v Slovakkia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Itaalia}} |tulemus = 1:4 <br> (0–1, 0–1, 1–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B12_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Slovakkia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 3881 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Taani v Rootsi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Taani}} |tulemus = 2:6 <br> (0–2, 1–3, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B14_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Rootsi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 5095 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Norra v Sloveenia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Norra}} |tulemus = 4:0 <br> (1–0, 3–0, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B16_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Sloveenia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 3103 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Kanada v Taani" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|18}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Kanada}} |tulemus = 5:1 <br> (0–0, 0–0, 5–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B18_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Taani}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6367 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Rootsi v Tšehhi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|18}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Rootsi}} |tulemus = 3:4 <br> (2–3, 1–1, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B20_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Tšehhi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6738 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Itaalia v Norra" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|19}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Itaalia}} |tulemus = 0:4 <br> (0–1, 0–2, 0–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B22_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Norra}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4989 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Sloveenia v Slovakkia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|19}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Sloveenia}} |tulemus = 4:5 <br> (1–2, 2–2, 1–0) <br>(OT: 0–0)<br>(SO: 0–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B24_74_5_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Slovakkia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 3146 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Tšehhi v Itaalia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|20}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Tšehhi}} |tulemus = 3:1 <br> (0–0, 0–1, 3–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B26_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Itaalia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4517 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Rootsi v Sloveenia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|20}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Rootsi}} |tulemus = 6:0 <br> (2–0, 4–0, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B28_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Sloveenia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4814 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Kanada v Norra" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|21}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Kanada}} |tulemus = 6:5 <br> (2–2, 1–1, 2–2) <br>(OT: 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B30_74_4_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Norra}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 5938 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Taani v Slovakkia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|21}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Taani}} |tulemus = 1:5 <br> (0–1, 0–2, 1–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B32_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Slovakkia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4734 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Kanada v Sloveenia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|22}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Kanada}} |tulemus = 3:1 <br> (1–0, 1–0, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B34_74_3_0.pdf Protokoll[]] |meeskond2 = {{jh|Sloveenia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6209 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Rootsi v Itaalia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|22}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Rootsi}} |tulemus = 3:0 <br> (2–0, 1–0, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B36_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Itaalia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 5091 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Taani v Sloveenia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Taani}} |tulemus = 4:0 <br> (0–0, 2–0, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B38_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Sloveenia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4604 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Slovakkia v Tšehhi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Slovakkia}} |tulemus = 2:3 <br> (0–1, 2–1, 0–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B40_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Tšehhi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6811 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Norra v Rootsi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Norra}} |tulemus = 3:2 <br> (1–0, 1–1, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Rootsi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 5417 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Taani v Itaalia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|24}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Taani}} |tulemus = 3:2 <br> (2–0, 0–2, 0–0) <br> (OT: 0–0) <br> (SO: 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B44_74_5_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Itaalia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 5157 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Slovakkia v Kanada" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|24}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Slovakkia}} |tulemus = 1:5 <br> (0–1, 1–0, 0–4) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B46_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Kanada}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6939 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Tšehhi v Norra" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|25}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Tšehhi}} |tulemus = 1:4 <br> (1–2, 0–0, 0–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B48_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Norra}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6210 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Sloveenia v Itaalia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|25}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Sloveenia}} |tulemus = 5:1 <br> (0–0, 3–1, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B50_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Itaalia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4436 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Norra v Taani" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Norra}} |tulemus = 4:3 <br> (1–0, 2–2, 0–1) <br> (OT: 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B52_74_4_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Taani}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4062 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Rootsi v Slovakkia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Rootsi}} |tulemus = 4:2 <br> (1–1, 2–1, 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B54_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Slovakkia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6143 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Tšehhi v Kanada" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Tšehhi}} |tulemus = 2:3 <br> (1–0, 1–1, 0–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B56_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Kanada}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 7500 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} == Väljalangemismängud == 2026. aasta maailmameistrivõistluste play-off'i ring peeti 28.–31. maini 2026. Iga alagrupi neli paremat pääsesid play-off ringi. Veerandfinalistid jagati paaridesse vastavalt nende positsioonidele alagruppides: iga eelringi alagrupi esikoha võistkond mängis teise grupi neljanda koha võistkonnaga, teise koha meeskond aga teise grupi kolmanda koha meeskonnaga (1A-4B, 2A-3B, 1B-4A, 2B-3A.). {{Round8 <!-- Kuupäev-Koht/Võistkond 1/Tulemus 1/Võistkond 2/Tulemus 2 --> <!-- veerandfinaalid --> | 28. mai | {{jh|Šveits}} | 3 | {{jh|Rootsi}} | 1 | 28. mai | {{jh|Kanada}} | 4 | {{jh-p|USA}} | 0 | 28. mai | {{jh|Soome}} | 4 | {{jh|Tšehhi}} | 1 | 28. mai | {{jh|Norra}} | 2 | {{jh|Läti}} | 0 <!-- poolfinaalid --> | 30. mai | {{jh|Šveits}} | 6 | {{jh|Norra}} | 0 | 30. mai | {{jh|Kanada}} | 2 | {{jh|Soome}} | 4 <!-- finaal --> | 31. mai | {{jh|Šveits}} | 0 | {{jh|Soome}} (OT) | 1 <!-- consol=name --> | 31. mai | {{jh|Kanada}} | 2 | {{jh|Norra}} (OT) | 3 <!-- parameetrid --> |RD1=Veerandfinaalid|RD2=Poolfinaalid|RD3=Finaal|consol=Pronksimäng|3rdplace=yes|color=no| }} === Veerandfinaalid === ---- {{Jäähokimatš |id = "Soome v Tšehhi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|28}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Soome}} |tulemus = 4:1 <br> (2–0, 1–1, 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969357_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Tšehhi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Kanada v Ameerika Ühendriigid" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|28}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Kanada}} |tulemus = 4:0 <br> (1–0, 1–0, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969358_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Ameerika Ühendriigid}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 7500 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Šveits v Rootsi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|28}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Šveits}} |tulemus = 3:1 <br> (1–1, 2–0, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969359_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Rootsi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Norra v Läti" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|28}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Norra}} |tulemus = 2:0 <br> (0–0, 1–0, 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969360_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Läti}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 7500 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} === Poolfinaalid === ---- {{Jäähokimatš |id = "Šveits v Norra" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|30}} |aeg = 15:20 |meeskond1 = {{jh-p|Šveits}} |tulemus = 6:0 <br> (1–0, 3–0, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969261_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Norra}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Kanada v Soome" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|30}} |aeg = 20:00 |meeskond1 = {{jh-p|Kanada}} |tulemus = 2:4 <br> (2–1, 0–3, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969262_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Soome}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} === Pronksimäng === ---- {{Jäähokimatš |id = " v " |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|31}} |aeg = 15:30 |meeskond1 = {{jh-p|Kanada}} |tulemus = 2:3 <br> (0–1, 0–1, 2–0) <br> (OT: 0–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969163_74_4_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Norra}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} === Finaal === ---- {{Jäähokimatš |id = " v " |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|31}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Šveits}} |tulemus = 0:1 <br> (0–0, 0–0, 0–0) <br> (OT: 0–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969164_74_4_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Soome}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} === Lõplik paremusjärjestus === Eelringis viiendaks jäänud meeskonnad said asetuse üheksanda ja kümnenda, kuuenda koha saavutanud võistkonnad 11. ja 12. koha jne. {|class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=40|Koht !width=120|Võistkond !width=40|Alagrupp !width=40|Mänge !width=40|Võite !width=40|VL !width=40|KL !width=40|Kaotusi !width=60|Väravad !width=60|Väravate<br> vahe !width=40|Punktid !width=40|Lõpptulemus |- align=center bgcolor="#FFD700" | '''1.''' ||align=left| {{PisiLipp|Soome}} || [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused#A-alagrupp|A]] || 10 || 8 || 1 || 0 || 1 || 40:14 || +26 || '''26''' || Maailmameister |- align=center bgcolor="#C0C0C0" | '''2.''' ||align=left|{{PisiLipp|Šveits}} || [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused#A-alagrupp|A]] || 10 || 9 || 0 || 1 || 0 || 48:9 || +39 || '''28''' || Hõbemedalist |- align=center bgcolor="#CD7F32" | '''3.''' ||align=left| {{PisiLipp|Norra}} || [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused#B-alagrupp|B]] || 10 || 5 || 2 || 1 || 2 || 30:22 || +8 || '''20''' || Pronksmedalist |- align=center | '''4.''' ||align=left| {{PisiLipp|Kanada}} || [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused#B-alagrupp|B]] || 10 || 7 || 1 || 1 || 1 || 41:20 || +21 || '''24''' || Neljas koht |- align=center | '''5.''' ||align=left| {{PisiLipp|Tšehhi}} || [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused#B-alagrupp|B]] || 8 || 4 || 0 || 1 || 3 || 20:21 || -1 || '''13''' || rowspan=4| Väljalangemine veerandfinaalis |- align=center | '''6.''' ||align=left|{{PisiLipp|Läti}} || [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused#A-alagrupp|A]] || 8 || 4 || 0 || 0 || 4 || 24:19 || +5 || '''12''' |- align=center | '''7.''' ||align=left| {{PisiLipp|Rootsi}} || [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused#B-alagrupp|B]] || 8 || 4 || 0 || 0 || 4 || 28:19 || +9 || '''12''' |- align=center | '''8.''' ||align=left|{{PisiLipp|Ameerika Ühendriigid}} || [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused#A-alagrupp|A]] || 8 || 3 || 1 || 0 || 4 || 25:25 || 0 || '''11''' |- align=center | '''9.''' ||align=left| {{PisiLipp|Slovakkia}}||[[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused#B-alagrupp|B]] || 7 || 3 || 1 || 0 || 3 || 21:19 || +2 || '''11''' || rowspan=6| Ei play-off’e |- align=center | '''10.''' ||align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}}||[[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused#A-alagrupp|A]] || 7 || 3 || 0 || 1 || 3 || 23:22 || +1 || '''10''' |- align=center | '''11.''' ||align=left| {{PisiLipp|Austria}}||[[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused#A-alagrupp|A]] || 7 || 3 || 0 || 0 || 4 || 17:29 || -12 || '''9''' |- align=center | '''12.''' ||align=left| {{PisiLipp|Taani}}||[[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused#B-alagrupp|B]] || 7 || 1 || 1 || 1 || 4 || 15:26 || -11 || '''6''' |- align=center | '''13.''' ||align=left|{{PisiLipp|Sloveenia}} ||[[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused#A-alagrupp|B]] || 7 || 1 || 1 || 1 || 4 || 13:25 || -12 || '''6''' |- align=center | '''14.''' ||align=left|{{PisiLipp|Ungari}} ||[[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused#B-alagrupp|A]] || 7 || 1 || 0 || 0 || 6 || 14:38 || -24 || '''3''' |- align=center style="background:#fcc;" | '''15.''' ||align=left| {{PisiLipp|Itaalia}}||[[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused#B-alagrupp|B]] || 7 || 0 || 0 || 1 || 6 || 5:28 || -23 || '''1''' || rowspan=2| Langes [[2027. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2027. aasta I divisjoni A-gruppi]] |- align=center style="background:#fcc;" | '''16.''' ||align=left| {{PisiLipp|Suurbritannia}}||[[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused#A-alagrupp|A]] || 7 || 0 || 0 || 0 || 7 || 7:35 || -28 || '''0''' |} Klassifitseerimise alus: 1.Koht alagrupis, 2.Punktide arv, 3.Väravate vahe, 4.Visatud väravate arv. <small>Allikas: [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969000_FINAL_RANKING_5_0.pdf IIHF]</small> * {{Small|Lühendid:}} VL = võidud pärast [[lisaaeg]]a või [[Karistuslöögid jäähokis‎|penaltiseeriat]], KL = kaotused pärast lisaaega või penaltiseeriat. {| class="prettytable" style="text-align:center;" |-bgcolor="#ffbbbb" align="left" | [[Itaalia jäähokikoondis|Itaalia]] ja [[Suurbritannia jäähokikoondis|Suurbritannia]] langesid eliitturniirilt välja, |- bgcolor="#bbf3bb" align="left" | neid asendavad 2027. aastal esimese divisjoni kaks paremat. |} == I divisjon == {{main|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon}} === Grupp A === I divisjoni A-grupi turniir toimus [[Sosnowiec]]is, [[Poola]]s 2. maist kuni 8. maini 2026. Osalesid: *{{jh|Kasahstan}} – Langes Kõrgliigast *{{jh|Prantsusmaa}} – Langes Kõrgliigast *{{jh|Ukraina}} *{{jh|Jaapan}} *{{jh|Poola}} *{{jh|Leedu}} – Tõusis I divisjoni B-grupist Tulemused: *{{jh|Kasahstan}} – Tõusis Kõrgliigasse *{{jh|Ukraina}} – Tõusis Kõrgliigasse *{{jh|Prantsusmaa}} *{{jh|Poola}} *{{jh|Leedu}} *{{jh|Jaapan}} – Langes I divisjoni B-gruppi === Grupp B === I divisjoni B-grupi turniir toimus [[Shenzhen]]is, [[Hiina]]s 29. aprillist kuni 5. maini 2026. Osalesid: *{{jh|Rumeenia}} – Langes I divisjoni A-gupist *{{jh|Eesti}} *{{jh|Lõuna-Korea}} *{{jh|Hiina}} *{{jh|Hispaania}} *{{jh|Holland}} – Tõusis II divisjoni A-grupist Tulemused: *{{jh|Eesti}} – Tõusis I divisjoni A-gruppi *{{jh|Hiina}} *{{jh|Rumeenia}} *{{jh|Lõuna-Korea}} *{{jh|Hispaania}} *{{jh|Holland}} – Langes II divisjoni A-gruppi == Välislingid == *[https://www.iihf.com/en/events/2026/wm/ Ametlik koduleht] [[Kategooria:Jäähoki maailmameistrivõistlused]] [[Kategooria:2026. aasta spordis]] eafijb2slz56krwzvq3f2kllfinbr02 7166336 7166331 2026-06-03T09:07:45Z Teomees 97479 7166336 wikitext text/x-wiki {{Infokast rahvusvaheline jäähokivõistlus | nimi = Jäähoki maailmameistrivõistlused | aasta = 2026 | muu_nimi = | pilt = [[Pilt:Ice hockey pictogram.svg|60x60px]] | suurus = | alt = | pildiallkiri = | sport = | linn = | riik = {{PisiLipp|Šveits}} <br> [[Zürich]] ja [[Fribourg]] | riik2 = | toimumisaeg = 15.–31. mai | võistkondade_arv = 16 | väljakud = 2 | linnad = 2 | võitja = {{jh|Soome}} | tiitli_nr = | teine = {{jh|Šveits}} | kolmas = {{jh|Norra}} | väljalangemine = | mänge = | väravaid = | pealtvaatajaid = | parim_väravakütt = | parim_punktitooja = | parim_mängija = | eelmine = [[2025. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2025]] | järgmine = [[2027. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2027]] }} '''2026. aasta [[jäähoki maailmameistrivõistlused]]''' toimusid 15.–31. maini 2026 [[Šveits]]is [[Zürich]]is ja [[Fribourg]]is. Korraldaja kinnitas [[Rahvusvaheline Jäähokiföderatsioon|Rahvusvaheline Jäähokiliit]] (IIHF) 27. mail 2022 [[Soome]]s [[Tampere]]s. == Võistlusareenid == {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- | ! [[File:Flag_of_Switzerland.svg|25px]] [[Šveits]] | |- ! [[Zürich]] |rowspan="3"|{{Asendikaart+ |Šveits|float=none |laius=300|pealdis=|kohad= {{Asendikaart~ |Šveits|lat=47.395369|long=8.480031|silt='''[[Zürich]]'''}} {{Asendikaart~ |Šveits|lat=46.8174|long=7.1555|silt='''[[Fribourg]]'''}} }} ! [[Fribourg]] |- |[[Swiss Life Arena]]<br />Mahutavus: 12&nbsp;000 |[[BCF Arena]]<br />Mahutavus: 9&nbsp;009 |- |[[Pilt:Swiss_Life_Arena_2022.jpeg|210px]] |[[Pilt:BCF_Arena.jpg|210px]] |} == Osalejad == Meeskondade eelvooru asetus põhines 2025. aasta IIHF maailma edetabelil 2025. aasta maailmameistrivõistluste lõpus.<ref>[https://thehockeynews.com/international/latest-news/iihf-world-rankings-probable-groups-for-2026 IIHF World Rankings; Probable Groups For 2026] thehockeynews.com. 25 May 2025</ref> {{Col-begin}} {{Col-2}} ;A-alagrupp ([[Zürich]]) *{{jh|USA}} (2), senine maailmameister *{{jh|Šveits}} (3), korraldav riik *{{jh|Soome}} (7) *{{jh|Saksamaa}} (8) *{{jh|Läti}} (11) *{{jh|Austria}} (12) *{{jh|Ungari}} (18) *{{jh|Suurbritannia}} (19), edutati I A divisjonist {{Col-2}} ;B-alagrupp ([[Fribourg]]) *{{jh|Kanada}} (4) *{{jh|Rootsi}} (5) *{{jh|Tšehhi}} (6) *{{jh|Taani}} (9) *{{jh|Slovakkia}} (10) *{{jh|Norra}} (13) *{{jh|Sloveenia}} (17) *{{jh|Itaalia}} (20), edutati I A divisjonist {{Col-end}} == Alagrupiturniir == === A-alagrupi turniir === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|Koht tabelis !width="130"|Riik !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võite}} !width="20"|{{Lühend|VL|Võite lisaajal}} !width="20"|{{Lühend|KL|Kaotusi lisaajal}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotusi}} !width="20"|{{Lühend|+|Väravaid}} !width="20"|{{Lühend|-|Sisselastud väravaid}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid !width="20"|Edutamine või väljalangemine |- style="background:#cfc;" | 1. | align="left" |{{jh|Šveits}} '''(K)''' | 7 | 7 | 0 | 0 | 0 | 39 | 7 | +32 | '''21''' | rowspan=4|Veerandfinaalid |- style="background:#cfc;" | 2. | align="left" |{{jh|Soome}} | 7 | 6 | 0 | 0 | 1 | 31 | 11 | +20 | '''18''' |- style="background:#cfc;" | 3. | align="left" |{{jh|Läti }} | 7 | 4 | 0 | 0 | 3 | 24 | 17 | +7 | '''12''' |- style="background:#cfc;" | 4. | align="left" |{{jh|Ameerika Ühendriigid }} | 7 | 3 | 1 | 0 | 3 | 25 | 21 | +4 | '''11''' |- | 5. | align="left" |{{jh|Saksamaa}} | 7 | 3 | 0 | 1 | 3 | 23 | 22 | +1 | '''10''' | rowspan=3|Ei play-off’e |- | 6. | align="left" |{{jh|Austria }} | 7 | 3 | 0 | 0 | 4 | 17 | 29 | -12 | '''9''' |- | 7. | align="left" |{{jh|Ungari }} | 7 | 1 | 0 | 0 | 6 | 14 | 38 | -24 | '''3''' |- style="background:#fcc;" | 8. | align="left" |{{jh|Suurbritannia}} | 7 | 0 | 0 | 0 | 7 | 7 | 35 | -28 | '''0''' | Langeb [[2027. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2027. aasta I divisjoni A-gruppi]]. |} === Tulemused === Kõik kellaajad on esitatud kohaliku aja järgi ([[Kesk-Euroopa aeg]]; UTC+01:00). {{Jäähokimatš |id = "Soome v Saksamaa" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|15}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Soome}} |tulemus = 3:1 <br> (1–0, 0–0, 2–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A01_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Saksamaa}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9516 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = 24 |visked2 = 17 }} {{Jäähokimatš |id = "USA v Šveits" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|15}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|USA}} |tulemus = 1:3 <br> (0–2, 0–0, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A03_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Šveits}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Suurbritannia v Austria" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Suurbritannia}} |tulemus = 2:5 <br> (2–3, 0–2, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A05_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Austria}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7974 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Ungari v Soome" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Ungari}} |tulemus = 1:4 <br> (0–0, 1–3, 0–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A07_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Soome}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9069 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Šveits v Läti" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Šveits}} |tulemus = 4:2 <br> (0–0, 2–1, 2–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A09_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Läti}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Suurbritannia v USA" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Suurbritannia}} |tulemus = 1:5 <br> (0–1, 1–1, 0–3) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A11_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|USA}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 6456 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Austria v Ungari" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Austria}} |tulemus = 4:2 <br> (1–1, 0–0, 3–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A13_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Ungari}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7668 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Saksamaa v Läti" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Saksamaa}} |tulemus = 0:2 <br> (0–1, 0–1, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A15_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Läti}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 6633 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Soome v USA" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|18}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Soome}} |tulemus = 6:2 <br> (3–1, 2-0, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A17_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|USA}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9206 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Saksamaa v Šveits" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|18}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Saksamaa}} |tulemus = 1:6 <br> (0–0, 0–5, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A19_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Šveits}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Läti v Austria" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|19}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Läti}} |tulemus = 1:3 <br> (0–0, 0–1, 1–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A21_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Austria}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 8677 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Ungari v Suurbritannia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|19}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Ungari}} |tulemus = 5:0 <br> (2–0, 1–0, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A23_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Suurbritannia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7996 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Austria v Šveits" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|20}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Austria}} |tulemus = 0:9 <br> (0–4, 0–3, 0–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A25_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Šveits}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "USA v Saksamaa" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|20}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|USA}} |tulemus = 4:3 <br> (1–1, 1–2, 1–0) <br>(OT: 0–0)<br>(SO: 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A27_74_5_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Saksamaa}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9731 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Läti v Soome" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|21}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Läti}} |tulemus = 1:7 <br> (1–3, 0–1, 0–3) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A29_74_4_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Soome}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 8932 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Šveits v Suurbritannia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|21}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Šveits}} |tulemus = 4:1 <br> (1–0, 2–1, 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A31_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Suurbritannia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Saksamaa v Ungari" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|22}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Saksamaa}} |tulemus = 6:2 <br> (2–0, 2–0, 2–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A33_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Ungari}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7925 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Soome v Suurbritannia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|22}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Soome}} |tulemus = 4:0 <br> (1–0, 2–0, 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A35_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Suurbritannia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7049 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Läti v USA" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Läti}} |tulemus = 4:2 <br> (1–0, 0–1, 3–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A37_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|USA}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9184 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Šveits v Ungari" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Šveits}} |tulemus = 9:0 <br> (1–0, 6–0, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A39_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Ungari}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Austria v Saksamaa" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Austria}} |tulemus = 2:6 <br> (0–0, 1–2, 1–4) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A41_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Saksamaa}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9685 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Suurbritannia v Läti" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|24}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Suurbritannia}} |tulemus = 0:6 <br> (0–3, 0–3, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A43_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Läti}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 8071 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Soome v Austria" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|24}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Soome}} |tulemus = 5:2 <br> (1–0, 3–0, 1–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A45_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Austria}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7010 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "USA v Ungari" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|25}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|USA}} |tulemus = 7:3 <br> (2–0, 3–1, 2–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A47_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Ungari}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 5813 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Saksamaa v Suurbritannia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|25}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Saksamaa}} |tulemus = 6:3 <br> (3–0, 1–1, 2–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A49_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Suurbritannia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 5462 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Ungari v Läti" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Ungari}} |tulemus = 1:8 <br> (0–3, 1–2, 0–3) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A51_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Läti}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 7485 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "USA v Austria" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|USA}} |tulemus = 4:1 <br> (2–0, 2–1, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A53_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Austria}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 9126 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Šveits v Soome" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Šveits}} |tulemus = 4:2 <br> (2–0, 0–2, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A55_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Soome}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} === B-alagrupi turniir === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|Koht tabelis !width="130"|Riik !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võite}} !width="20"|{{Lühend|VL|Võite lisaajal}} !width="20"|{{Lühend|KL|Kaotusi lisaajal}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotusi}} !width="20"|{{Lühend|+|Väravaid}} !width="20"|{{Lühend|-|Sisselastud väravaid}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid !width="20"|Edutamine või väljalangemine |- style="background:#cfc;" | 1. | align="left" |{{jh|Kanada}} | 7 | 6 | 1 | 0 | 0 | 33 | 13 | +120 | '''20''' | rowspan=4|Veerandfinaalid |- style="background:#cfc;" | 2. | align="left" |{{jh|Norra }} | 7 | 4 | 1 | 1 | 1 | 25 | 14 | +11 | '''15''' |- style="background:#cfc;" | 3. | align="left" |{{jh|Tšehhi}} | 7 | 4 | 0 | 1 | 2 | 19 | 17 | +2 | '''13''' |- style="background:#cfc;" | 4. | align="left" |{{jh|Rootsi}} | 7 | 4 | 0 | 0 | 3 | 27 | 16 | +11 | '''12''' |- | 5. | align="left" |{{jh|Slovakkia}} | 7 | 3 | 1 | 0 | 3 | 21 | 19 | +2 | '''11''' | rowspan=3|Ei play-off’e |- | 6. | align="left" |{{jh|Taani}} | 7 | 1 | 1 | 1 | 4 | 15 | 26 | -11 | '''6''' |- | 7. | align="left" |{{jh|Sloveenia}} | 7 | 1 | 1 | 1 | 4 | 13 | 25 | -12 | '''6''' |- style="background:#fcc;" | 8. | align="left" |{{jh|Itaalia}} | 7 | 0 | 0 | 1 | 6 | 5 | 28 | -23 | '''1''' | Langeb [[2027. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2027. aasta I divisjoni A-gruppi]]. |} Märkus: Järjestuse Taani ja Sloveenia vahel määras omavaheline mäng. === Tulemused === Kõik kellaajad on esitatud kohaliku aja järgi ([[Kesk-Euroopa aeg]]; UTC+01:00). {{Jäähokimatš |id = "Kanada v Rootsi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|15}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Kanada}} |tulemus = 5:3 <br> (2–0, 1–3, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B02_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Rootsi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 7500 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Tšehhi v Taani" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|15}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Tšehhi}} |tulemus = 4:1 <br> (2–0, 0–0, 2–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B04_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Taani}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6551 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Slovakkia v Norra" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Slovakkia}} |tulemus = 2:1 <br> (1–0, 0–1, 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B06_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Norra}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4711 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Itaalia v Kanada" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Itaalia}} |tulemus = 0:6 <br> (0–3, 0–3, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B08_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Kanada}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6455 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Sloveenia v Tšehhi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|16}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Sloveenia}} |tulemus = 3:2 <br> (1–0, 0–2, 1–0) <br> (OT: 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B10_74_4_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Tšehhi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 5528 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Itaalia v Slovakkia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Itaalia}} |tulemus = 1:4 <br> (0–1, 0–1, 1–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B12_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Slovakkia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 3881 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Taani v Rootsi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Taani}} |tulemus = 2:6 <br> (0–2, 1–3, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B14_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Rootsi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 5095 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Norra v Sloveenia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|17}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Norra}} |tulemus = 4:0 <br> (1–0, 3–0, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B16_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Sloveenia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 3103 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Kanada v Taani" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|18}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Kanada}} |tulemus = 5:1 <br> (0–0, 0–0, 5–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B18_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Taani}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6367 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Rootsi v Tšehhi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|18}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Rootsi}} |tulemus = 3:4 <br> (2–3, 1–1, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B20_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Tšehhi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6738 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Itaalia v Norra" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|19}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Itaalia}} |tulemus = 0:4 <br> (0–1, 0–2, 0–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B22_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Norra}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4989 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Sloveenia v Slovakkia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|19}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Sloveenia}} |tulemus = 4:5 <br> (1–2, 2–2, 1–0) <br>(OT: 0–0)<br>(SO: 0–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B24_74_5_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Slovakkia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 3146 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Tšehhi v Itaalia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|20}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Tšehhi}} |tulemus = 3:1 <br> (0–0, 0–1, 3–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B26_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Itaalia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4517 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Rootsi v Sloveenia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|20}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Rootsi}} |tulemus = 6:0 <br> (2–0, 4–0, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B28_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Sloveenia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4814 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Kanada v Norra" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|21}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Kanada}} |tulemus = 6:5 <br> (2–2, 1–1, 2–2) <br>(OT: 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B30_74_4_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Norra}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 5938 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Taani v Slovakkia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|21}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Taani}} |tulemus = 1:5 <br> (0–1, 0–2, 1–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B32_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Slovakkia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4734 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Kanada v Sloveenia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|22}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Kanada}} |tulemus = 3:1 <br> (1–0, 1–0, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B34_74_3_0.pdf Protokoll[]] |meeskond2 = {{jh|Sloveenia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6209 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Rootsi v Itaalia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|22}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Rootsi}} |tulemus = 3:0 <br> (2–0, 1–0, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B36_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Itaalia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 5091 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Taani v Sloveenia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Taani}} |tulemus = 4:0 <br> (0–0, 2–0, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B38_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Sloveenia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4604 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Slovakkia v Tšehhi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Slovakkia}} |tulemus = 2:3 <br> (0–1, 2–1, 0–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B40_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Tšehhi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6811 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Norra v Rootsi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|23}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Norra}} |tulemus = 3:2 <br> (1–0, 1–1, 1–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = |meeskond2 = {{jh|Rootsi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 5417 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Taani v Itaalia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|24}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Taani}} |tulemus = 3:2 <br> (2–0, 0–2, 0–0) <br> (OT: 0–0) <br> (SO: 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B44_74_5_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Itaalia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 5157 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Slovakkia v Kanada" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|24}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Slovakkia}} |tulemus = 1:5 <br> (0–1, 1–0, 0–4) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B46_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Kanada}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6939 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Tšehhi v Norra" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|25}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Tšehhi}} |tulemus = 1:4 <br> (1–2, 0–0, 0–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B48_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Norra}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6210 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Sloveenia v Itaalia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|25}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Sloveenia}} |tulemus = 5:1 <br> (0–0, 3–1, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B50_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Itaalia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4436 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Norra v Taani" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 12:20 |meeskond1 = {{jh-p|Norra}} |tulemus = 4:3 <br> (1–0, 2–2, 0–1) <br> (OT: 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B52_74_4_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Taani}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 4062 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Rootsi v Slovakkia" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Rootsi}} |tulemus = 4:2 <br> (1–1, 2–1, 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B54_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Slovakkia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 6143 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Tšehhi v Kanada" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|26}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Tšehhi}} |tulemus = 2:3 <br> (1–0, 1–1, 0–2) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B56_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Kanada}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 7500 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} == Väljalangemismängud == 2026. aasta maailmameistrivõistluste play-off'i ring peeti 28.–31. maini 2026. Iga alagrupi neli paremat pääsesid play-off ringi. Veerandfinalistid jagati paaridesse vastavalt nende positsioonidele alagruppides: iga eelringi alagrupi esikoha võistkond mängis teise grupi neljanda koha võistkonnaga, teise koha meeskond aga teise grupi kolmanda koha meeskonnaga (1A-4B, 2A-3B, 1B-4A, 2B-3A.). {{Round8 <!-- Kuupäev-Koht/Võistkond 1/Tulemus 1/Võistkond 2/Tulemus 2 --> <!-- veerandfinaalid --> | 28. mai | {{jh|Šveits}} | 3 | {{jh|Rootsi}} | 1 | 28. mai | {{jh|Kanada}} | 4 | {{jh-p|USA}} | 0 | 28. mai | {{jh|Soome}} | 4 | {{jh|Tšehhi}} | 1 | 28. mai | {{jh|Norra}} | 2 | {{jh|Läti}} | 0 <!-- poolfinaalid --> | 30. mai | {{jh|Šveits}} | 6 | {{jh|Norra}} | 0 | 30. mai | {{jh|Kanada}} | 2 | {{jh|Soome}} | 4 <!-- finaal --> | 31. mai | {{jh|Šveits}} | 0 | {{jh|Soome}} (OT) | 1 <!-- consol=name --> | 31. mai | {{jh|Kanada}} | 2 | {{jh|Norra}} (OT) | 3 <!-- parameetrid --> |RD1=Veerandfinaalid|RD2=Poolfinaalid|RD3=Finaal|consol=Pronksimäng|3rdplace=yes|color=no| }} === Veerandfinaalid === ---- {{Jäähokimatš |id = "Soome v Tšehhi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|28}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Soome}} |tulemus = 4:1 <br> (2–0, 1–1, 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969357_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Tšehhi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Kanada v Ameerika Ühendriigid" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|28}} |aeg = 16:20 |meeskond1 = {{jh-p|Kanada}} |tulemus = 4:0 <br> (1–0, 1–0, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969358_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Ameerika Ühendriigid}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 7500 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Šveits v Rootsi" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|28}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Šveits}} |tulemus = 3:1 <br> (1–1, 2–0, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969359_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Rootsi}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Norra v Läti" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|28}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Norra}} |tulemus = 2:0 <br> (0–0, 1–0, 1–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969360_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Läti}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[BCF Arena]], [[Fribourg]] |pealtvaatajaid = 7500 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} === Poolfinaalid === ---- {{Jäähokimatš |id = "Šveits v Norra" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|30}} |aeg = 15:20 |meeskond1 = {{jh-p|Šveits}} |tulemus = 6:0 <br> (1–0, 3–0, 2–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969261_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Norra}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Kanada v Soome" |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|30}} |aeg = 20:00 |meeskond1 = {{jh-p|Kanada}} |tulemus = 2:4 <br> (2–1, 0–3, 0–0) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969262_74_3_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Soome}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} === Pronksimäng === ---- {{Jäähokimatš |id = " v " |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|31}} |aeg = 15:30 |meeskond1 = {{jh-p|Kanada}} |tulemus = 2:3 <br> (0–1, 0–1, 2–0) <br> (OT: 0–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969163_74_4_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Norra}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} === Finaal === ---- {{Jäähokimatš |id = " v " |kuupäev = {{Algusaeg|2026|5|31}} |aeg = 20:20 |meeskond1 = {{jh-p|Šveits}} |tulemus = 0:1 <br> (0–0, 0–0, 0–0) <br> (OT: 0–1) |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969164_74_4_0.pdf Protokoll] |meeskond2 = {{jh|Soome}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} === Lõplik paremusjärjestus === Eelringis viiendaks jäänud meeskonnad said asetuse üheksanda ja kümnenda, kuuenda koha saavutanud võistkonnad 11. ja 12. koha jne. {|class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=40|Koht !width=120|Võistkond !width=40|Alagrupp !width=40|Mänge !width=40|Võite !width=40|VL !width=40|KL !width=40|Kaotusi !width=60|Väravad !width=60|Väravate<br> vahe !width=40|Punktid !width=40|Lõpptulemus |- align=center bgcolor="#FFD700" | '''1.''' ||align=left| {{PisiLipp|Soome}} || [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused#A-alagrupp|A]] || 10 || 8 || 1 || 0 || 1 || 40:14 || +26 || '''26''' || Maailmameister |- align=center bgcolor="#C0C0C0" | '''2.''' ||align=left|{{PisiLipp|Šveits}} || [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused#A-alagrupp|A]] || 10 || 9 || 0 || 1 || 0 || 48:9 || +39 || '''28''' || Hõbemedalist |- align=center bgcolor="#CD7F32" | '''3.''' ||align=left| {{PisiLipp|Norra}} || [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused#B-alagrupp|B]] || 10 || 5 || 2 || 1 || 2 || 30:22 || +8 || '''20''' || Pronksmedalist |- align=center | '''4.''' ||align=left| {{PisiLipp|Kanada}} || [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused#B-alagrupp|B]] || 10 || 7 || 1 || 1 || 1 || 41:20 || +21 || '''24''' || Neljas koht |- align=center | '''5.''' ||align=left| {{PisiLipp|Tšehhi}} || [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused#B-alagrupp|B]] || 8 || 4 || 0 || 1 || 3 || 20:21 || -1 || '''13''' || rowspan=4| Väljalangemine veerandfinaalis |- align=center | '''6.''' ||align=left|{{PisiLipp|Läti}} || [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused#A-alagrupp|A]] || 8 || 4 || 0 || 0 || 4 || 24:19 || +5 || '''12''' |- align=center | '''7.''' ||align=left| {{PisiLipp|Rootsi}} || [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused#B-alagrupp|B]] || 8 || 4 || 0 || 0 || 4 || 28:19 || +9 || '''12''' |- align=center | '''8.''' ||align=left|{{PisiLipp|Ameerika Ühendriigid}} || [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused#A-alagrupp|A]] || 8 || 3 || 1 || 0 || 4 || 25:25 || 0 || '''11''' |- align=center | '''9.''' ||align=left| {{PisiLipp|Slovakkia}}||[[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused#B-alagrupp|B]] || 7 || 3 || 1 || 0 || 3 || 21:19 || +2 || '''11''' || rowspan=6| Ei play-off’e |- align=center | '''10.''' ||align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}}||[[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused#A-alagrupp|A]] || 7 || 3 || 0 || 1 || 3 || 23:22 || +1 || '''10''' |- align=center | '''11.''' ||align=left| {{PisiLipp|Austria}}||[[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused#A-alagrupp|A]] || 7 || 3 || 0 || 0 || 4 || 17:29 || -12 || '''9''' |- align=center | '''12.''' ||align=left| {{PisiLipp|Taani}}||[[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused#B-alagrupp|B]] || 7 || 1 || 1 || 1 || 4 || 15:26 || -11 || '''6''' |- align=center | '''13.''' ||align=left|{{PisiLipp|Sloveenia}} ||[[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused#A-alagrupp|B]] || 7 || 1 || 1 || 1 || 4 || 13:25 || -12 || '''6''' |- align=center | '''14.''' ||align=left|{{PisiLipp|Ungari}} ||[[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused#B-alagrupp|A]] || 7 || 1 || 0 || 0 || 6 || 14:38 || -24 || '''3''' |- align=center style="background:#fcc;" | '''15.''' ||align=left| {{PisiLipp|Itaalia}}||[[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused#B-alagrupp|B]] || 7 || 0 || 0 || 1 || 6 || 5:28 || -23 || '''1''' || rowspan=2| Langes [[2027. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2027. aasta I divisjoni A-gruppi]] |- align=center style="background:#fcc;" | '''16.''' ||align=left| {{PisiLipp|Suurbritannia}}||[[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused#A-alagrupp|A]] || 7 || 0 || 0 || 0 || 7 || 7:35 || -28 || '''0''' |} Klassifitseerimise alus: 1.Koht alagrupis, 2.Punktide arv, 3.Väravate vahe, 4.Visatud väravate arv. <small>Allikas: [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969000_FINAL_RANKING_5_0.pdf IIHF]</small> * {{Small|Lühendid:}} VL = võidud pärast [[lisaaeg]]a või [[Karistuslöögid jäähokis‎|penaltiseeriat]], KL = kaotused pärast lisaaega või penaltiseeriat. {| class="prettytable" style="text-align:center;" |-bgcolor="#ffbbbb" align="left" | [[Itaalia jäähokikoondis|Itaalia]] ja [[Suurbritannia jäähokikoondis|Suurbritannia]] langesid eliitturniirilt välja, |- bgcolor="#bbf3bb" align="left" | neid asendavad 2027. aastal esimese divisjoni kaks paremat. |} == I divisjon == {{main|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon}} === Grupp A === I divisjoni A-grupi turniir toimus [[Sosnowiec]]is, [[Poola]]s 2. maist kuni 8. maini 2026. Osalesid: *{{jh|Kasahstan}} – Langes Kõrgliigast *{{jh|Prantsusmaa}} – Langes Kõrgliigast *{{jh|Ukraina}} *{{jh|Jaapan}} *{{jh|Poola}} *{{jh|Leedu}} – Tõusis I divisjoni B-grupist Tulemused: *{{jh|Kasahstan}} – Tõusis Kõrgliigasse *{{jh|Ukraina}} – Tõusis Kõrgliigasse *{{jh|Prantsusmaa}} *{{jh|Poola}} *{{jh|Leedu}} *{{jh|Jaapan}} – Langes I divisjoni B-gruppi === Grupp B === I divisjoni B-grupi turniir toimus [[Shenzhen]]is, [[Hiina]]s 29. aprillist kuni 5. maini 2026. Osalesid: *{{jh|Rumeenia}} – Langes I divisjoni A-gupist *{{jh|Eesti}} *{{jh|Lõuna-Korea}} *{{jh|Hiina}} *{{jh|Hispaania}} *{{jh|Holland}} – Tõusis II divisjoni A-grupist Tulemused: *{{jh|Eesti}} – Tõusis I divisjoni A-gruppi *{{jh|Hiina}} *{{jh|Rumeenia}} *{{jh|Lõuna-Korea}} *{{jh|Hispaania}} *{{jh|Holland}} – Langes II divisjoni A-gruppi == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.iihf.com/en/events/2026/wm/ Ametlik koduleht] [[Kategooria:Jäähoki maailmameistrivõistlused]] [[Kategooria:2026. aasta spordis]] 9n6f4c5ai100ahbxzd8vdzu6m5nzpaq Espen Barth Eide 0 695877 7166275 7069960 2026-06-03T07:03:45Z Taurus404 80079 7166275 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Espen Barth Eide | pilt = Espen Barth Eide in Washington, D.C. 2024.jpg | pildiallkiri = Espen Barth Eide (2024) | amet = [[Norra välisminister]] | ametiajaalgus = [[16. oktoober]] [[2023]] | ametiajalõpp = | eelmine = [[Anniken Huitfeldt]] | järgmine = | amet2 = Norra kliima- ja keskkonnaminister | ametiajaalgus2 = [[14. oktoober]] [[2021]] | ametiajalõpp2 = 16. oktoober 2023 | eelmine2 = [[Sveinung Rotevatn]] | järgmine2 = [[Andreas Bjelland Eriksen]] | amet3 = [[Norra välisminister]] | ametiajaalgus3 = [[21. september]] [[2012]] | ametiajalõpp3 = [[16. oktoober]] [[2013]] | eelmine3 = [[Jonas Gahr Støre]] | järgmine3 = [[Børge Brende]] | amet4 = Norra kaitseminister | ametiajaalgus4 = [[11. november]] [[2011]] | ametiajalõpp4 = 21. september 2012 | eelmine4 = [[Grete Faremo]] | järgmine4 = [[Anne-Grete Strøm-Erichsen]] | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Espen Barth Eide | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1964|05|01}} | sünnikoht = [[Oslo]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Norra Töölispartei]] | abikaasa = Paloma Rosón Hernández | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Oslo Ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Espen Barth Eide''' (sündinud [[1. mai]]l [[1964]] [[Oslo]]s) on [[Norra]] poliitik ja politoloog, alates [[16. oktoober|16. oktoobrist]] [[2023]] [[Norra välisminister]] esmalt [[Jens Stoltenbergi teine valitsus|Jens Stoltenbergi teises valitsuses]] ja seejärel [[Jonas Gahr Støre valitsus]]es. Varem on ta olnud Norra kliima- ja keskkonnaminister Jonas Gahr Støre valitsuses. {{Pooleli|aasta=2025|kuu=juuni}} {{JÄRJESTA:Eide, Espen Barth}} [[Kategooria:Norra poliitikud]] [[Kategooria:Oslo Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] [[Kategooria:Norra välisministrid]] coj3707nb9mx7rxr4qjh1rathx49mof Sassaniidide kunst 0 698034 7166377 7145825 2026-06-03T09:48:51Z Evlper 104506 /* Välislingid */ 7166377 wikitext text/x-wiki [[File:Irnp105-Grobowce Naqsh-E Rustam.jpg|thumb|[[Ardašir I]] saab [[Ahura Mazda]]lt võimu sümboliseeriva sõrmuse. Kaljusse raiutud reljeef [[Naqsh-e Rostam]]i lähedal [[Fārsi provints]]is [[Iraan]]is.]] [[File:Clevelandart 1962.150.jpg|thumb|Hõbedast ja osaliselt kullatud kauss kuningliku jahi kujutisega, mis oli sage teema Sassaniidide metallehistöös<ref>[https://smarthistory.org/sasanian-plate/ A. Catanzariti, S. Zucker, National Museum of Asian Art, Smithsonian Institution. Sasanian plate. - Smarthistory]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>]] '''Sassaniidide kunst''' on kunst, mis on loodud [[Sassaniidide riik|Sassaniidide riigis]] 3.–7. sajandil enne [[muslimid|muslimite]] vallutusi Pärsias, mis lõppesid umbes 651. aastal.<ref>[https://smarthistory.org/sasanian-art-an-introduction/ Betty Hensellek. Sasanian art, an introduction. - Smarthistory]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Ajaloost == 224. aastal alistas [[Ardašir I]] viimase [[Partia riik|Partia]] valitseja ja pani aluse Sassaniidide riigile. Umbes nelisada aastat väldanud riigi territoorium hõlmas tänapäeva [[Iraan]]i, [[Iraak]]i ja Iraanist itta ja põhja jäävaid alasid. Ajuti kontrollis see ka [[Levant]]i, suuremat osa [[Anatoolia]]st ja osa [[Egiptus]]est. Lähis-Ida ajaloos alustas see uut perioodi, mis paljuski rajanes vanemal [[Ahhemeniidide riik|Ahhemeniidide]]-aegsel traditsioonil; see käis ka kunsti kohta. == Kirjeldus == Sassaniidide kunsti iseloomustavana on säilinud näiteid [[arhitektuur]]ist, [[ehitusplastika]]st, eriti [[Reljeef (kunst)|reljeef]]idest, ja [[metallehistöö]]st. Leidub ka fragmente [[Maal|maalingutest]], mis võis olla laiemalt levinud praktika. Lisaks kivist välja raiutud reljeefidele võidi luua oluliselt rohkem interjööre kaunistanud [[kips]]reljeefe, millest on aga väga vähe säilinud. [[Vabaskulptuur]]i loodi vähem kui Partia kunstis, kuid säilinud on erandlik näide, [[Shapur I]] (valitses 240–272) monumentaalne kuju, raiutud välja ühest [[Stalagmiit|stalagmiidist]]. Kirjalikes dokumntides on viiteid ka teiste kuningate monumentaalskulptuuridele, millest pole midagi järele jäänud. Tähelepanuväärsed on Sassaniidide kaljureljeefid, samuti varasema Partia traditsiooni jätkumine kaunistada ehitisi [[stukk]]reljeefidega, sageli suurte figuraalsete kompositsioonidega. Fguraalsed kompositsioonid kujutavad sageli õukonna- ja jahistseene. Kujutusviis on suursugusust taotlev, peegeldades Sassaniidide õukonna külluslikku eluviisi, mida kirjeldasid ka kaasaegsed Bütsantsi diplomaadid. Paljudes teostes domineerivad valitsejate kujutised, eriti populaarsed olid jahi- ja lahingustseenid, aga ka kerges rõivas tantsivad neiud ja meelelahutajad. Olgugi et varasemas Partia traditsioonis kujutati isikuid eelkõige eestvaates, saab Sassaniidide kunstis eelistatuks kujutamine profiilis või kolmveerandvaates. [[File:Ctesiphon 01.jpg|thumb|Taq-e Kesra]] [[File:Firuz abad iwan.jpg|thumb|[[Firuzabad]]i palee ''ayvan'']] == Arhitektuur == Sassaniidide arhitektuuri iseloomulik tunnus on ''ayvan'' (sisuliselt sama mis ''[[īwān]]''<ref>[https://www.iranicaonline.org/articles/ayvan-palace/ AYVĀN. - Encyclopaedia Iranica]</ref>), kaarega kaetud ruum, mis on kolmest küljest piiratud seintega ja esiküljes avatud. Paleekompleksid kujundati keskse ''ayvan''i ümber, kus toimusid õukonnasündmused ja vaatemängud. Tänapäeval tuntuim ''ayvan'' asub Sassaniidide riigi pealinnas [[Ktesiphon]]is [[Tigris]]e ääres, tänapäeva [[Bagdad]]i lähedal ([[Taq-e Kesra]] 'Husravi kaar' ehk Ktesiphoni kaar). See ''ayvan'' on tänapäevani maailma suurim toestamata [[tellis]]test kaar, kõrgusega 35 meetrit ja [[Sildeava|sildega]] enam kui 25 meetrit.<ref>[https://smarthistory.org/sasanian-art-an-introduction/ Betty Hensellek. Sasanian art, an introduction. - Smarthistory]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Varased muslimi ajaloolased ja luuletajad on kirjeldanud Sassaniidide ehitiste [[stukk]]reljeefide, [[mosaiik]]ide ja maalingutega kaunistatud seinu ja vaipade ning patjadega kaetud põrandaid. Kuninga [[troon]] asus ''ayvan''i keskel ja tema uhkeldavalt kaunistatud [[kroon]] rippus võlvilt. Õukondlased olid ruumis paigutatud vastavalt nende auastmele; kolm kuningale lähimat tooli olid reserveeritud [[Rooma riik|Rooma]], [[Vana-Hiina|Hiina]] ja stepirahvaste valitsejatele. Sel viisil sai ''ayvan''ist maailma poliitilise kosmoloogia võrdkuju, milles Sassaniidide valitseja paiknes keskmes. Pärast Sassaniidide riigi lõppu säilis ''ayvan'' [[Lähis-Ida]] [[islami arhitektuur]]is, jäädes iseloomulikuks elemendiks [[mošee]]de (näiteks [[Eşfahān|Isfahan]]i suur mošee), [[medrese]]te ja [[karavanserai]]de kujunduses.<ref>[https://smarthistory.org/sasanian-art-an-introduction/ Betty Hensellek. Sasanian art, an introduction. - Smarthistory]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Monumentaalplastika == [[File:Sasanian relief depicting the investiture of Shapur II (r. 309-379), Taq-e Bostan, Iran (48979336827).jpg|thumb|Shapur II (valitses 309-379) [[investituur]]i kujutav reljeef jõekaldas [[Taq-e Bostan]]is]] Sassaniidide kunstis paikneb valitseja võimu põlistav [[monumentaalskulptuur]] sageli maastikus lageda taeva all, näiteks pühade [[veekogu]]de või riiki sisenevate teede lähedal, aga ka kõrvuti varasemate impeeriumide mälestistega. Suured kaljusse raiutud [[Reljeef (kunst)|reljeef]]id kujutasid näiteks kuningat saamas võimuatribuute [[jumal|jumalatelt]] või portreteerisid valitsejat koos perekonnaga. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://smarthistory.org/sasanian-art-an-introduction/ Betty Hensellek. Sasanian art, an introduction. - Smarthistory] * [https://www.iranicaonline.org/articles/architecture-iii/ ARCHITECTURE iii. Sasanian Period. - Encyclopaedia Iranica] {{Aasia kunst}} [[Kategooria:Aasia vanaaeg]] [[Kategooria:Sassaniidide riik]] [[Kategooria:Iraani ajalugu]] [[Kategooria:Kunst]] aegm6x7pi5j3kxmslwf8nll4z6ln0yl Heldur Tuulemäe 0 703296 7165982 7164079 2026-06-02T13:04:57Z Robert Treufeldt 9117 7165982 wikitext text/x-wiki '''Heldur Tuulemäe''' (kuni 12. veebruar 1940 perenimi '''Tubert'''; [[1. oktoober]] [[1929]] [[Tallinn]] – [[28. mai]] [[2026]]) oli eesti kergejõustiklane ([[sprinter]]) ja sporditegelane. Lõpetas 1949. aastal [[Tallinna 10. Keskkool]]i ja 1953. aastal [[TPI|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] (TPI) majandusteaduskonna. Töötanud tehases Kvarts, Silikaat ja Eesti Dolomiit ning 15 aastat Tuletõrje Valitsuses vahetuse ülemana ja 15 aastat keemiakombinaadis Orto vaneminsenerina. Alates 1958. aastast tegi kaastööd spordilehtedele. ==Sportlasena== Hakkas sportima 1940, jätkas 1945. aastal Tallinna laste- ja noorte spordikoolis [[Johannes Talmre]] ja [[Raul Uulman]]i, hiljem [[Ruudi Toomsalu]] ja [[Viktor Vaiksaar]]e juhendamisel. Kuulunud [[Nõmme Kalju]], Dünamo, Jõu ja Kalevi liikmeskonda. Oli 1948. aastal Dünamo ja 1950. aastal [[TPI]] meeskonnas [[Eesti NSV]] meister teatejooksudes. Võitis 1948. aastal [[NSVL|NSV Liidu]] noortemeistrivõistustel [[100 m jooks]]us ja [[4 × 100 m teatejooks]]us hõbeda. Osalenud veteranide maailma- ja Euroopa meistrivõistlustel. ==Sporditegelasena== Oli 1950–1953 tegev [[TPI Spordiklubi]] juhatuses ja 1962–1972 Tallinna kergejõustikusektsiooni presiidiumis. Kuulus alates 1983. aastast Tallinna Spordiveteranide Koondise ja aastatel 1988–2002 Eesti Spordiveteranide Liidu juhatusse. Olnud tegev Tallinna Kalevi Kergejõustikuklubi, Kergejõustikuveteranide Assotsiatsiooni ja Nõmme Kalju eestseisuses. ==Kergejõustikukohtunikuna== Tegutsenud kergejõustikukohtunikuna üle 1800 võistlusel. Sai 1969. aastal üleliiduline kategooria, 1992. aastal rahvuskategooria A-litsentsi. ==Liikmesus== *2005 Kalevi Veteranide Ühenduse vanematekogu *2008 Tallinna kergejõustikukohtunike kogu == Tunnustus == *1989 Tallinna Spordiveteranide Koondise auliige *1999 Eesti Spordiveteranide Liidu auliige *2004 Eesti Kergejõustikuveteranide Assotsiatsiooni auliige *2005 jalgpalliklubi Nõmme Kalju auliige *2018 [[Eesti Spordiajaloo Seltsi auliige]] ==Kirjandus== *[[Henno Linn]]. "Eesti Dünamo ajalugu". 1. raamat. Tallinn 2017. Lk 467–468 == Välislingid == *[https://www.geni.com/people/Heldur-Tuulem%C3%A4e-Tubert/6000000081405338919 Profiil]. Geni.com *{{ESBL|id=Heldur_Tuulemäe}} {{Eesti Spordiajaloo Seltsi auliikmed}} {{JÄRJESTA:Tuuulemäe, Heldur}} [[Kategooria:Eesti sprinterid]] [[Kategooria:Eesti sporditegelased]] [[Kategooria:Eesti spordikohtunikud]] [[Kategooria:Eesti tuletõrjujad]] [[Kategooria:Tallinna Nõmme Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Spordiajaloo Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Eesti Spordiajaloo Seltsi auliikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1929]] [[Kategooria:Surnud 2026]] cjgijdrqc1h1wv371ptj2j6uzx9shnr Jaap Ora 0 705958 7166096 7165791 2026-06-02T18:39:35Z Knižnik 137398 7166096 wikitext text/x-wiki [[Fail:Jaap Ora.jpg|pisi|Jaap Ora (2024)]] '''Jaap Ora''' (sündinud [[19. mai]]l [[1968]]) on [[Eesti]] [[diplomaat]]. Ora asus [[Eesti Välisministeerium]]isse tööle 2000. aastal. Aastatel 2000–2002 ja 2005–2007 töötas ta teise sekretäri ja büroo direktorina välisministeeriumi poliitika planeerimise osakonnas, ja 2007–2011 Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika büroo direktorina poliitikaosakonnas. Aastatel 2002–2005 töötas Ora poliitikadiplomaadina saatkonnas [[London]]is, 2011–2014 poliitikanõunikuna alalises esinduses [[NATO]] juures ning aastatel 2014–2015 oli ta välisministeeriumi [[Bakuu]] esinduse juht. Alates 2015. aastast töötas Ora Euroopa välisteenistuses – 2015.–2018. aastani asejuhi ja asjurina EL-i esinduses [[Kõrgõzstan]]is, 2018.–2020. aastatel välis- ja kaitsepoliitika osakonnas [[Brüssel]]is ja 2020.–2024. aastatel asejuhina EL-i esinduses [[Bahrein]]is, [[Omaan]]is ja [[Saudi Araabia]]s. 21. mail 2024 nimetas president [[Alar Karis]] Jaap Ora Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Kasahstani Vabariigis, asukohaga [[Astana]]s. 11. septembril 2024 andis Jaap Ora üle oma suursaadiku volikirja [[Kasahstan]]i presidendile [[Kasõm-Žomart Tokajev]]ile. 2024. aasta sügisel akrediteeriti Ora Eesti suursaadikuks ka [[Türkmenistan]]is, Kõrgõzstanis, [[Usbekistan]]is ja 2025. aasta 11. novembrist ka [[Tadžikistan]]is, asukohaga [[Astana]]s. 9. detsembril 2025 teatas Eesti suursaadik Kasahstanis Jaap Ora, et astub ametist tagasi pärast president [[Alar Karis]]e novembri keskel toimunud [[riigivisiit]]i Kasahstanis, mille käigus jäid Ora soovitusel välja ütlemata [[Eesti valitsus]]e seisukohast olulised sõnumid [[Ukraina]] toetamise kohta.<ref>[https://www.err.ee/1609880872/eesti-suursaadik-kasahstanis-astus-presidendi-visiidi-tottu-tagasi Eesti suursaadik Kasahstanis astus presidendi visiidi tõttu tagasi], [[ERR]] uudised, 9. detsember 2025</ref> Juunis 2026 teatati, et Jaap Ora vaidlustas enda ametist tagandamise välisministeeriumi poolt, kaevates [[välisministeerium]]i kohtusse. Ora hinnangul käitus välisministeerium tema ametist vabastamisel viisil, mis pole [[õigusriik|õigusriigile]] kohane<ref>[https://www.err.ee/1610043619/jaap-ora-vaidlustas-oma-ametist-vabastamise Jaap Ora vaidlustas oma ametist vabastamise] - ERR, 1. juuni 2026.</ref> Alates märtsist 2026 töötab ta õpetajana [[Narva Täiskasvanute Kool]]is. Jaap Ora on töötanud külalislektorina [[Tartu Ülikool]]is ning avaldanud artikleid välispoliitikast päevalehtedes, Eesti välispoliitika instituudi ja välisministeeriumi aastaraamatutes ning ajakirjas Diplomaatia. Jaap Oral on magistrikraad rahvusvahelistes suhetes [[Cambridge'i Ülikool]]ist (1997) ja bakalaureusekraad ajaloos [[Tartu Ülikool]]ist (1994). Jaap Ora räägib inglise, vene, prantsuse ja [[rootsi keel]]t ning baastasemel saksa ja [[araabia keel]]t. Jaap Ora huvialadeks on [[muusika]], [[kunst]] ja [[sport]], eriti jalgrattasõit ja [[suusatamine]]. Ta on abielus lastekirjanik Signe Oraga ja neil on üks tütar. ==Välislingid== *[https://www.vm.ee/uudised/eesti-suursaadik-tadzikistanis-jaap-ora-andis-ule-volikirja Eesti suursaadik Tadžikistanis Jaap Ora andis üle volikirja], vm.ee, 11.11.2025 == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Ora, Jaap}} [[Kategooria:Eesti suursaadikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1968]] qpjkkaw5npi105xf7t3r4d95c7drgnm Lähivõte 0 706033 7166332 7047694 2026-06-03T09:00:54Z Kuriuss 38125 7166332 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2025|kuu=detsember}} {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=detsember}} [[Fail:Dolores_del_Río_publicity_photo_(1961)_(cropped).jpg|paremal|pisi|Mehhiko näitleja Dolores del Río lähivõttega tehtud reklaamfotol aastast 1961]] [[Fail:Why_are_you_folded%3F_dear_petal!_(3505140249).jpg|pisi|Lähivõte "Cornus floridast"]] '''Lähivõte'''{{lisa viide}} filmikunstis, [[Telesaade|telesaadetes]], [[Fotograafia|fotodel]] ja koomiksites on kaader, mis [[Kaader|jäädvustab]] inimese või objekti tihedalt raami sisse. <ref name="Brown_Page_21">{{Cite book|last=Brown|first=Blain|date=2012|title=Cinematography: Theory and Practice, Image Making for Cinematographers and Directors|publisher=Focal Press|location=Burlington, Massachusetts|isbn=9781136047381|page=21|access-date=August 11, 2023|url=https://books.google.com/books?id=uyMYMbjheqgC&pg=PA21}}</ref> Lähivõtted on ühed standardvõtted, mida tavaliselt kasutatakse keskmise ja laia vaateväljaga (filmitehnikad). Lähivõtted kuvavad kõige rohkem detaile, kuid ei hõlma laiemat stseeni. Lähivõtte poole või sellest eemale liikumine on levinud suumimise tüüp. Lähivõte tehakse pealaest kaelani, andes vaatajale detailse ülevaate objekti näost. == Ajalugu == Enamik varaseid filmitegijaid, näiteks [[Thomas Alva Edison|Thomas Edison]], [[Auguste ja Louis Lumière]] ning [[Georges Méliès]], ei kasutanud lähivõtteid ning eelistasid kadreerida objekte laiade kaadritega, sarnaselt lavale. Filmiajaloolased on eriarvamusel selle suhtes, milline filmitegija lähivõtteid esimesena kasutas. Üks parimaid väiteid pärineb George Albert Smithilt filmist "[[Hove]]", ta kasutas filmides keskmisi lähivõtteid juba 1898. aastal ja 1900. aastaks oli ta lisanud äärmuslikke lähivõtteid sellistesse filmidesse nagu "As Seen Through a Telescope" ja "Grandma's Reading Glass" . 1901. aastal tegi James Williamson, kes töötas samuti Hove'is, võib-olla kõige äärmuslikuma lähivõtte filmis "The Big Swallow", milles tema tegelane läheneb kaamerale ja näib selle alla neelavat. Filmis "Hamlet" (1913) kasutatakse samuti varaseid lähivõtteid. Üks D. W. Griffithi lühifilmidest, "The Lonedale Operator" (1911), kasutab oluliselt palju lähivõtet mutrivõtmest, mida tegelane teeskleb kasutama relvana. [[Lillian Gish]] märkis Griffithi lähivõtte kasutamise kohta:<blockquote>Esinduses olijad ärritusid väga. Nad tulid alla ja ütlesid: „Publik ei maksa näitleja pea, käte ega õlgade eest. Nad tahavad tervet keha. Anname neile selle, mida nende raha on väärt.“ Griffith seisis neile väga lähedal ja küsis: „Kas te näete mu jalgu?“ Kui nad ütleid ei, vastas ta: „Seda ma teengi. Ma kasutan seda, mida silmad näevad.“ <ref name="Lekich">{{Cite news|last=Lekich|first=John|url=http://blog.alexwaterhousehayward.com/2010/03/lillian-gish-first-lady-of-silent.html|title=First Lady of the Silent Screen|work=The Globe and Mail|date=October 24, 1986|access-date=}}</ref></blockquote> == Praktiline rakendus == Lähivõtteid kasutatakse mitmel moel ja mitmel põhjusel. Sageli kasutatakse neid kaugema kaadri väljalõigetena, et näidata detaile, näiteks tegelaste [[Emotsioon|emotsioone]] või keerukat tegevust nende kätega. Lähivõtteid tegelaste nägudest kasutatakse [[Televisioon|televisioonis]] palju sagedamini kui [[film]]ides.<ref>{{Viide |pealkiri=Film |kuupäev=2024-10-13 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Film&oldid=6743135 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2025-12-18}}</ref> ja need on eriti levinud [[Seebiooper|seebiooperites]]<ref>{{Viide |pealkiri=Seebiooper |kuupäev=2020-02-22 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Seebiooper&oldid=5562562 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2025-12-18}}</ref> . Lavastaja jaoks võib lähivõtete tahtlik vältimine tekitada publikus emotsionaalse distantsi käsitletavast teemast. Lähivõtteid kasutatakse peategelaste eristamiseks. Peategelastest tehakse nende tutvustamisel sageli lähivõte, et näidata nende olulisust. Peategelastest tehakse mitu lähivõtet. Filmi "[[Päikeseloojangu bulvar|Sunset Boulevardi]]" (1950) peategelane, kes on tuhmunud staar pettekujutluses, et ta naaseb võidukalt näitlemise juurde, hüüab filmi lõpus melodramaatiliselt: "Olgu, härra DeMille, ma olen lähivõtteks valmis." Lähivõtted ei näita objekti ümbritseva keskkonnaga laiemas kontekstis. Madala eelarvega filmides võidakse lähivõtteid kasutada, et vältida võtteplatsi ehitamise kulusid. Liigse lähivõtete kasutamise korral võib vaatajatele ebakindlaks jääda, mida nad näevad. Lähivõtteid tehakse lainurkobjektiividega harva, sest selle perspektiiv suurendab objektiivile lähemal asuvaid objekte ebaloomulikult. See võib anda edasi segadust, joovet või muud ebatavalist vaimset seisundit. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (April 2022)">viide vajalik</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> == Lähivõtte tüübid == [[Fail:The_Big_Swallow.jpg|pisi|Ekstreemne lähivõte 1901. aasta lühifilmist "Suur pääsuke"]] Lähivõtteid on erineva astmega, olenevalt sellest, kui lähedalt (sisse suumitult) võte tehtud on. Terminoloogia on riigiti ja isegi erinevate ettevõtete lõikes erinev, kuid üldiselt on need järgmised: * Keskmine lähivõte (kaamerastsenaariumil "MCU"): Keskvõtte ja lähivõtte vahel. Tavaliselt katab see objekti pea ja õlad. * Lähivõte („CU”): Teatud objekt, näiteks kellegi pea, hõlmab kogu kaadri. * Ekstreemne lähivõte („ECU” või „XCU”): Kaader on nii lähedal, et näha on ainult objekti detaile, näiteks kellegi silmi. * Kõrvuti asetamine: kui kaadrite kõrvutamine järjestuses, tavaliselt dialoogistseenis, algab näiteks keskmise või pika pikkusega kaadritega ja lõpeb lähivõtetega. * Välja kallutamine: ''sissekallutamise'' vastand, liikumine lähivõtetelt kaugemate võtete poole. * Kallutus: kui ''sissekallutusele'' järgneb ''väljakallutus'' . Lähivõtte kasutamisel ei tohiks objekti paigutada täpselt kaadri keskele, vaid see peaks paiknema kaadris [[Kuldlõige|kuldlõike reegli]] kohaselt. == Vaata ka == * [[Makrofotograafia]] * Mikrograaf * Kaader (filmitegemine) == Viited == {{Viited}} == Allikad == * {{Cite book|last=Bordwell, David|year=2006|title=Film Art: An Introduction|publisher=McGraw-Hill|location=New York|isbn=0-07-331027-1|last2=Thompson, Kristin}} == Välislingid == {{Commonsi kategooria-tekstina|Close-up shots}}{{Cinematic techniques}} [[de:Einstellungsgröße#Nahe_Einstellungen_(close-ups)]] [[Kategooria:Fotograafia]] [[Kategooria:Televisioonitehnika]] [[Kategooria:Filmikunst]] a4hvgbvc0lwxb81brjxlg9zowpv4ifu Dīvūneh bāzī 0 706142 7166164 7045119 2026-06-02T21:28:54Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 2 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7166164 wikitext text/x-wiki {{Albumi info | Väljaantud = [[2017]] | Liigitus = Stuudioalbum | Esitaja = [[Macan Band]] | Plaadifirma = Avazi No | Nimi = Divooneh Bazi | Keel = [[Pärsia keel]] | Stiil = [[pärsia pop]], [[pop]] | See album = ''Divoone Bazi''<br>(2017) | Järgmine album = ''[[Naghashi]]''<br>(2022) }}"'''Dīvūneh bāzī'''" on [[Macan Band|Macan Bandi]] debüütstuudioalbum, mille andis Avazi No. 2017 välja.<ref>[https://musicema.com/node/322747 "آلبوم «دیوونه بازی» نخستین اثر رسمی «ماکان بند» منتشر شد". ''Musicema.com'' (in Persian). Retrieved 2025-04-16.]{{Kõdulink|aeg=juuni 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref>[https://musicema.com/albums/Macan-Band-Divooneh-Bazi "دیوونه بازی". ''Musicema.com'' (in Persian). Retrieved 2025-04-16.]{{Kõdulink|aeg=juuni 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref>{{Viide |pealkiri=Divooneh Bazi by MACAN Band on Apple Music |kuupäev=2017-08-23 |url=https://music.apple.com/ca/album/divooneh-bazi/1274429758 |keel=en-CA |vaadatud=2025-12-20}}</ref> == Laulud == {| class="wikitable" |+''Divooneh Bazi'' (2017) !Number !Pealkiri !Pikkus |- |1 |Naro |2:59 |- |2 |Shik |3:03 |- |3 |Ba To Aromam |2:40 |- |4 |Cheshaye To |3:32 |- |5 |Panjereh |3:17 |- |6 |Bazicheh |3:04 |- |7 |'''Divooneh Bazi''' |2:40 |- |8 |Ey Dad |3:09 |- |9 |Mesle Kooh |3:06 |- |10 |In Khiaboona |3:31 |- |11 |Baroon |4:09 |- |12 |Har Bar In Daro |3:11 |} == Viited == {| class="wikitable" |+ |} [[Kategooria:2017. aasta albumid]] nsnb59dxalv2edhbj4zqtz5t27pwxf8 In memoriam 2026 0 706690 7166043 7165943 2026-06-02T15:19:30Z Raamaturott 56450 /* Juuni */ 7166043 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguai ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa ivesteerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälnäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (91) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) [[Kategooria:2026]] 1m32m0jzc1ewpchamrpph1oojkjkven 7166044 7166043 2026-06-02T15:22:52Z Raamaturott 56450 /* Mai */ 7166044 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguai ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa ivesteerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälnäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (91) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) [[Kategooria:2026]] sxv938zxtanl7i93a4vye2knj8v90nv 7166414 7166044 2026-06-03T10:48:30Z Velirand 67997 /* Juuni */ 7166414 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguai ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa ivesteerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälnäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (91) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) [[Kategooria:2026]] 5g87b0nhdutykt1e6sp3vbxmta4mibh Külgkanali rünnak 0 707423 7166326 7100474 2026-06-03T08:51:35Z Kuriuss 38125 7166326 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuni}} [[Fail:Power_attack.png|pisi|Katse [[RSA (algoritm)|RSA]] võtmebittide dekodeerimiseks võimsusanalüüsi abil. Vasak impulss esindab protsessori võimsuse muutusi algoritmi etapis ilma korrutamiseta, laiem parem impulss – etappi korrutamisega, mis võimaldab ründajal lugeda bitte 0 ja 1.]] '''Külgkanali rünnak''' on [[küberturvalisus]]es teatud tüüpi turvarünnak, mis kasutab süsteemist kogemata lekkinud teavet, nagu näiteks süsteemi ajastust, energiatarbimist, elektromagnetilist või akustilist informatsiooni, et saada volitamata juurdepääs tundlikule teabele. Need rünnakud erinevad nendest, mis on suunatud [[Krüptograafia|krüptograafiliste]] [[Protokoll (andmeside)|protokollide]] või [[algoritm]]ide disainivigade vastu. Mõned külgkanalirünnakud nõuavad tehnilisi teadmisi süsteemi sisemise toimimise kohta, teised, näiteks diferentsiaalvõimsuse analüüs, on tõhusad musta kasti rünnakutena. [[Veeb 2.0|Web 2.0]] rakenduste ja [[Tarkvara teenusena|tarkvara kui teenuse]] populaarne levik on samuti oluliselt suurendanud külgkanalirünnakute võimalust veebis, isegi kui veebibrauseri ja serveri vaheline edastus on krüptitud (nt [[HTTPS|HTTPS-i]] või [[Wi-Fi|WiFi]] krüptimise kaudu), väidavad Microsoft Researchi ja [[Indiana Ülikool|Indiana Ülikooli]] teadlased. <ref>{{cite journal|author1=Shuo Chen|url=http://research.microsoft.com/pubs/119060/WebAppSideChannel-final.pdf|title=Side-Channel Leaks in Web Applications: a Reality Today, a Challenge Tomorrow|publisher=IEEE Symposium on Security & Privacy 2010|journal=Microsoft Research|date=May 2010|access-date=2026-01-06|archive-url=https://web.archive.org/web/20160617004603/http://research.microsoft.com/pubs/119060/WebAppSideChannel-final.pdf|archive-date=2016-06-17|author2=Rui Wang|author3=XiaoFeng Wang|author4=Kehuan Zhang|name-list-style=amp|url-status=live}}</ref> Külgkanalirünnakute klassid on järgmised. * Vahemälu rünnak&nbsp;&#x2013; rünnakud, mis põhinevad ründaja võimel jälgida ohvri [[Vahemälu|vahemälule]] juurdepääsu jagatud füüsilises süsteemis, näiteks virtualiseeritud keskkonnas või mingisuguses pilveteenuses. * Ajastusrünnak&nbsp;&#x2013; rünnakud, mis põhinevad erinevate arvutuste (näiteks ründaja antud parooli võrdlemine ohvri tundmatu parooliga) tegemise aja mõõtmisel. * Võimsuse jälgimise rünnak&nbsp;&#x2013; rünnakud, mis kasutavad ära riistvara erinevat energiatarbimist arvutamise ajal. * Elektromagnetiline rünnak&nbsp;&#x2013; lekkinud elektromagnetkiirgusel põhinevad rünnakud, mis võivad otse anda lihttekste ja muud teavet. * Akustiline krüptoanalüüs&nbsp;&#x2013; rünnakud, mis kasutavad ära arvutuse ajal tekkivat heli (üsna sarnaselt võimsusanalüüsile). * Diferentsiaalvea analüüs&nbsp;&#x2013; kus saladusi avastatakse arvutustes vigade tekitamise teel. * Andmete säilimine&nbsp;&#x2013; mille puhul loetakse tundlikke andmeid pärast väidetavat kustutamist (nt külmkäivitus rünnak ). * Valge nimekiri&nbsp;&#x2013; rünnakud, mis põhinevad asjaolul, et valgesse nimekirja kantud seadmed käituvad valgesse nimekirja kantud (vastuseid tagasi saatvad) ja valgesse nimekirja mitte kantud (seadmetele üldse mitte vastavad) seadmetega suheldes erinevalt. Valgesse nimekirja kantud külgkanalit saab kasutada Bluetoothi MAC-aadresside jälgimiseks. * Optiline&nbsp;&#x2013; mille puhul saladusi ja tundlikke andmeid saab lugeda visuaalse salvestamise teel, kasutades kõrgresolutsiooniga kaamerat või muid seadmeid. Kõigil juhtudel on aluspõhimõtteks, et krüptosüsteemi põhjustatud füüsilised efektid võivad anda kasulikku lisateavet süsteemi saladuste kohta, näiteks [[Võti (krüptograafia)|krüptograafiline võti]], osaline olekuteave, täielikud või osalised tekstid jne. == Näited == Vahemälu rünnak jälgib tähtsaid turvalisuse operatsioone, nagu näiteks [[Täiustatud krüpteerimisstandard|AES]] T-tabeli sisestust <ref>{{cite book|author1=Ashokkumar C.|year=2016|title=2016 IEEE European Symposium on Security and Privacy (EuroS&P)|isbn=978-1-5090-1751-5|pages=261–275|author2=Ravi Prakash Giri|author3=Bernard Menezes|chapter=Highly Efficient Algorithms for AES Key Retrieval in Cache Access Attacks|doi=10.1109/EuroSP.2016.29|s2cid=11251391}}</ref><ref>{{citation|url=http://eprint.iacr.org/2014/435.pdf|title=Wait a minute! A fast, Cross-VM attack on AES|author1=Gorka Irazoqui|author2=Mehmet Sinan Inci|author3=Thomas Eisenbarth|author4=Berk Sunar|access-date=2026-01-06|archive-date=2017-08-11|archive-url=https://web.archive.org/web/20170811001129/https://eprint.iacr.org/2014/435.pdf|url-status=live}}</ref><ref>{{citation|url=http://eprint.iacr.org/2013/448.pdf|title=Flush+Reload: a High Resolution, Low Noise, L3 Cache Side-Channel Attack|author1=Yuval Yarom|author2=Katrina Falkner|access-date=2026-01-06|archive-date=2017-07-05|archive-url=https://web.archive.org/web/20170705164835/http://eprint.iacr.org/2013/448.pdf|url-status=live}}</ref>, modulaarset astendamist, korrutamist või mälule ligipääsemist. Seejärel saab ründaja ohvri tehtud (või tegemata) juurdepääsude põhjal salajase võtme taastada, tuletades seeläbi krüpteerimisvõtme. Samuti, erinevalt mõnest teisest külgkanali rünnakust, ei loo see meetod käimasolevas krüptograafilises toimingus viga ja on ohvrile nähtamatu. 2017. aastal avastati kaks [[Keskseade|protsessori]] haavatavust ([[Meltdown]] ja Spectre), mis saavad vahemälupõhist külgkanalit kasutada nii, et ründaja saab ligi teiste protsesside ja operatsioonisüsteemi enda mälusisule. ''Ajastusrünnakud'' jälgivad andmete liikumist protsessorisse või mällu. Lihtsalt krüptograafiliste toimingute tegemiseks kuluva aja variatsioonide jälgimise abil võib olla võimalik kindlaks teha kogu salajane võti. <ref name=":0">{{citation|url=http://eprint.iacr.org/2016/596.pdf|title=Cache Attacks Enable Bulk Key Recovery on the Cloud|author1=Mehmet S. Inci|author2=Berk Gulmezoglu|author3=Gorka Irazoqui|author4=Thomas Eisenbarth|author5=Berk Sunar|access-date=2026-01-06|archive-date=2016-07-17|archive-url=https://web.archive.org/web/20160717084327/http://eprint.iacr.org/2016/596.pdf|url-status=live}}</ref> Sellised rünnakud hõlmavad ajamõõtmiste statistilist analüüsi ja neid on isegi võrkudes demonstreeritud. <ref name=":1">{{Cite book|last=Kocher|first=Paul C.|date=1996|title=Advances in Cryptology — CRYPTO '96|publisher=Springer|location=Berlin, Heidelberg|isbn=978-3-540-68697-2|pages=104–113|series=Lecture Notes in Computer Science|volume=1109|language=en|editor-last=Koblitz|editor-first=Neal|chapter=Timing Attacks on Implementations of Diffie-Hellman, RSA, DSS, and Other Systems|doi=10.1007/3-540-68697-5_9|chapter-url=https://link.springer.com/chapter/10.1007/3-540-68697-5_9}}</ref> ''Võimsusanalüüsi'' rünnak võib anda veelgi detailsemat teavet, jälgides riistvaraseadme, näiteks protsessori või krüptograafilise vooluringi energiatarbimist. Need rünnakud jagunevad laias laastus lihtsaks võimsusanalüüsiks (SPA) ja diferentsiaalvõimsuse analüüsiks (DPA). Üks näide on Collide+Power, mis mõjutab peaaegu kõiki protsessoreid. <ref>{{cite web|author1=David Brumley|url=http://crypto.stanford.edu/~dabo/papers/ssl-timing.pdf|title=Remote timing attacks are practical|access-date=2026-01-06|archive-url=https://web.archive.org/web/20110728122336/http://crypto.stanford.edu/~dabo/papers/ssl-timing.pdf|archive-date=2011-07-28|year=2003|author2=Dan Boneh|url-status=live}}</ref> <ref name=":3">{{Cite web|last=Kovacs|first=Eduard|url=https://www.securityweek.com/nearly-all-modern-cpus-leak-data-to-new-collidepower-side-channel-attack/|title=Nearly All Modern CPUs Leak Data to New Collide+Power Side-Channel Attack|website=SecurityWeek|date=2023-08-01|access-date=2026-01-06|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20240711072553/https://www.securityweek.com/nearly-all-modern-cpus-leak-data-to-new-collidepower-side-channel-attack/|archive-date=2024-07-11|url-status=live}}</ref> <ref>{{Cite web|last=Claburn|first=Thomas|url=https://www.theregister.com/2023/08/01/collide_power_cpu_attack/|title=Another CPU data-leak flaw found. Luckily, it's impractical|website=www.theregister.com|access-date=2026-01-06|language=en}}</ref> Teistes näidetes kasutatakse [[Masinõppimine|masinõppe]] lähenemisviise. <ref>{{Citation|title=Collide+Power|date=2023-08-01|url=https://github.com/IAIK/CollidePower|access-date=2026-01-06|publisher=Institute of Applied Information Processing and Communications (IAIK)|archive-date=2023-08-01|archive-url=https://web.archive.org/web/20230801200906/https://github.com/iaik/CollidePower|url-status=live}}</ref> Voolu kõikumised tekitavad ka [[Elektromagnetiline kiirgus|raadiolaineid]], mis võimaldavad rünnakuid, mis analüüsivad elektromagnetiliste (EM) kiirguste mõõtmisi. Need rünnakud kasutavad tavaliselt sarnaseid statistilisi tehnikaid nagu võimsusanalüüsi rünnakud. ''Süvaõppel põhinev külgkanali rünnak'' <ref>{{cite journal|last1=Lerman|first1=Liran|url=https://www.inderscienceonline.com/doi/abs/10.1504/IJACT.2014.062722|title=Power analysis attack: an approach based on machine learning|journal=International Journal of Applied Cryptography|volume=3|issue=2|pages=97–115|date=1 January 2014|access-date=6 Jaanuar 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20210125184717/https://www.inderscienceonline.com/doi/abs/10.1504/IJACT.2014.062722|archive-date=25 January 2021|last2=Bontempi|first2=Gianluca|last3=Markowitch|first3=Olivier|doi=10.1504/IJACT.2014.062722|issn=1753-0563|url-access=subscription|url-status=live}}</ref> <ref>{{cite journal|last1=Timon|first1=Benjamin|url=https://tches.iacr.org/index.php/TCHES/article/view/7387|title=Non-Profiled Deep Learning-based Side-Channel attacks with Sensitivity Analysis|journal=IACR Transactions on Cryptographic Hardware and Embedded Systems|volume=|pages=107–131|date=2019-02-28|access-date=2026-01-06|archive-url=https://web.archive.org/web/20211112113503/https://tches.iacr.org/index.php/TCHES/article/view/7387|archive-date=2021-11-12|doi=10.13154/tches.v2019.i2.107-131|issn=2569-2925|s2cid=4052139|url-status=live}}</ref> <ref>{{cite web|url=https://ieeexplore.ieee.org/document/8806883|title=X-DeepSCA: Cross-Device Deep Learning Side Channel Attack|date=June 2019|access-date=2026-01-06|pages=1–6}}</ref> kasutab mitme seadme võimsus- ja elektromagnetilist teavet. Sellel on potentsiaali murda erineva, kuid identse seadme salajane võti vaid ühe jäljega. Tänapäevaste külgkanalirünnakute ajaloolised analoogid on teada. Hiljuti avalikustatud [[Riiklik Julgeolekuagentuur|NSA]] dokument paljastab, et juba 1943. aastal täheldas Belli telefoni insener ostsilloskoobil dešifreeritavaid piike, mis olid seotud teatud krüpteeriva teletaibi dekrüpteeritud väljundiga. Endise [[MI5]] ohvitseri Peter Wrighti sõnul analüüsis Briti julgeolekuteenistus 1960. aastatel Prantsuse šifreerimisseadmete emissioone. <ref>{{cite journal|last1=Golder|first1=Anupam|title=Practical Approaches Toward Deep-Learning-Based Cross-Device Power Side-Channel Attack|journal=IEEE Transactions on Very Large Scale Integration (VLSI) Systems|volume=27|issue=12|pages=2720–2733|date=2019|last2=Das|first2=Debayan|last3=Danial|first3=Josef|last4=Ghosh|first4=Santosh|last5=Sen|first5=Shreyas|last6=Raychowdhury|first6=Arijit|arxiv=1907.02674|bibcode=2019ITVL...27.2720G|doi=10.1109/TVLSI.2019.2926324}}</ref> 1980. aastatel kahtlustati [[KGB|NSVL KGB]] pealtkuulajaid IBM Selectric kirjutusmasinatesse lutikate paigaldamises, et jälgida trükikuuli pöörlemisel ja paberile löömisel tekkivat elektrilist müra. Nende signaalide omadused võisid määrata, millist klahvi vajutati. Seadmete energiatarve põhjustab kuumenemist, mida kompenseerib jahutamine. Temperatuurimuutused tekitavad termiliselt põhjustatud mehaanilist pinget. See pinge võib tekitada töötavate protsessorite madalatasemelist [[Akustika|akustilist]] emissiooni (umbes 10&nbsp;kHz mõnel juhul). See on akustilise krüptoanalüüsi rünnak. Optilise külgkanali rünnakuks on näiteks kõvaketta aktiivsuse indikaatorilt teabe hankimine või transistorite oleku muutumisel nende poolt kiiratavate footonite jälgimine <ref>{{cite magazine|url=https://www.wired.com/2008/04/nsa-releases-se/|title=Declassified NSA document reveals the secret history of TEMPEST|magazine=Wired|publisher=Wired.com|date=April 29, 2008|access-date=2026-01-06|archive-date=May 1, 2008|archive-url=https://web.archive.org/web/20080501092403/http://blog.wired.com/27bstroke6/2008/04/nsa-releases-se.html|url-status=live}}</ref> . Samuti eksisteerivad jaotuspõhised kõrvalkanalid, mis viitavad teabele, mis lekib ressursi, näiteks võrgu ribalaiuse, jaotusest (mitte kasutamisest) klientidele, kes samaaegselt taotlevad konkureerivat ressurssi. <ref>{{Cite web|url=https://www.sans.org/reading-room/whitepapers/privacy/introduction-tempest-981|title=An Introduction to TEMPEST &#124; SANS Institute|access-date=2026-01-06|archive-url=https://web.archive.org/web/20170905172700/https://www.sans.org/reading-room/whitepapers/privacy/introduction-tempest-981|archive-date=2017-09-05|url-status=live}}</ref> == Vastumeetmed == Külgkanalite rünnakute vastu võitlemiseks on kaks peamist meetmete kategooriat: # Heitkoguste kõrvaldamine või vähendamine, mis hõlmab tahtmatu signaalide, näiteks elektromagnetkiirguse või ajastusvariatsioonide, minimeerimist, mida ründajad saaksid ära kasutada. # Salajaste andmete teisendamiseks kasutatakse tavaliselt juhuslikkust, millega tagatakse, et krüptograafiline operatsioon ei lekita teavet, mida saaks seostada salajaste andmetega. Esimese kategooria alla kuuluvad näiteks kuvarid, millel on elektromagnetilise kiirguse vähendamiseks spetsiaalne varjestus, mis vähendab vastuvõtlikkust TEMPEST- rünnakutele. Elektriliinide konditsioneerimine ja filtreerimine aitavad ära hoida energiatarbimise jälgimise rünnakuid, kuigi selliseid meetmeid tuleb kasutada ettevaatlikult, kuna isegi väga väikesed korrelatsioonid võivad püsida ja turvalisust kahjustada. Füüsilised korpused võivad vähendada mikrofonide (akustiliste rünnakute tõrjumiseks) ja muude mikroseireseadmete (protsessori energiatarbimise või termokaamerarünnakute vastu) salajase paigaldamise ohtu. Teine vastumeede on turvaanalüüsi tarkvara kasutamine riistvara enda projekteerimisetappides teatud tüüpi külgkanalirünnakute tuvastamiseks. Ajastusrünnakud ja vahemälurünnakud on mõlemad tuvastatavad teatud kaubanduslikult saadaolevate turvaanalüüsi tarkvaraplatvormide kaudu, mis võimaldavad testida rünnaku haavatavuse tuvastamist ja arhitektuurilise muudatuse tõhusust haavatavuse vältimiseks.<ref>{{cite magazine|url=http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,964052-2,00.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20110604062749/http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,964052-2,00.html|archive-date=June 4, 2011|title=The Art of High-Tech Snooping|magazine=Time|last=Church|first=George|date=April 20, 1987|access-date=2026-01-06}}</ref> Teise kategooria alla kuuluv vastumeede on näiteks kiiratava kanali müraga blokeerimine. Näiteks saab ajastusrünnakute ärahoidmiseks lisada juhusliku viivituse, kuigi vastased saavad neid viivitusi kompenseerida mitme mõõtmise keskmistamise abil (või üldisemalt rohkemate mõõtmiste abil analüüsis). Kui müra hulk külgkanalis suureneb, peab ründaja koguma rohkem mõõtmisi. Ajastusrünnakute puhul, mis on suunatud sihtmärkide vastu, mille arvutusajad on kvantiseeritud diskreetseteks kellatsükliteks, on efektiivne vastumeede tarkvara kujundamine isokroonseks, st nii, et see töötab täpselt konstantse aja jooksul, sõltumata salajastest väärtustest. See muudab ajastusrünnakud võimatuks. <ref name="Spadavecchia">{{citation|url=http://www.securityweek.com/hard-drive-led-allows-data-theft-air-gapped-pcs|title=Hard Drive LED Allows Data Theft From Air-Gapped PCs|author=Eduard Kovacs|date=February 23, 2017|access-date=2026-01-06|work=Security Week|archive-date=2017-10-07|archive-url=https://web.archive.org/web/20171007112737/http://www.securityweek.com/hard-drive-led-allows-data-theft-air-gapped-pcs|url-status=live}}</ref> Selliseid vastumeetmeid võib praktikas olla keeruline rakendada, kuna isegi üksikute käskude ajastus võib mõnel protsessoril olla muutuv. Üks osaline vastumeede lihtsate võimsusrünnakute, kuid mitte diferentsiaalse võimsusanalüüsi rünnakute vastu on tarkvara kujundamine nii, et see oleks "programmi loenduri turvamudelis" "arvutiturvaline". Arvutiturvalises programmis ei sõltu täitmisrada salajastest väärtustest. Teisisõnu, kõik tingimuslikud harud sõltuvad ainult avalikust teabest. (See on piiravam tingimus kui isokroonne kood, kuid vähem piirav tingimus kui harudeta kood.) Kuigi korrutusoperatsioonid tarbivad praktiliselt kõigil protsessoritel rohkem energiat kui NOP (operatsioon, mis ei tee midagi), hoiab konstantne täitmisrada ära selliste operatsioonist sõltuvate võimsuserinevuste (võimsuserinevused ühe haru valimisel teise asemel) salajase teabe lekke. Arhitektuurides, kus käsu täitmisaeg ei sõltu andmetest, on arvutiturvaline programm immuunne ka ajastusrünnakute suhtes. <ref>{{cite journal|author1=J. Ferrigno|url=http://digital-library.theiet.org/content/journals/10.1049/iet-ifs_20080038|title=When AES blinks: introducing optical side channel|journal=IET Information Security|volume=2|issue=3|pages=94–98|date=September 2008|access-date=2026-01-06|archive-url=https://web.archive.org/web/20180111224141/http://digital-library.theiet.org/content/journals/10.1049/iet-ifs_20080038|archive-date=2018-01-11|author2=M. Hlaváč|doi=10.1049/iet-ifs:20080038|url-access=subscription|url-status=live}}</ref> Teine viis, kuidas kood saab olla mitteisokroonne, on see, et tänapäevastel protsessoritel on vahemälu: harva kasutatavale teabele juurdepääs toob kaasa suure ajastuskaristuse, paljastades teavet mäluplokkide kasutussageduse kohta. Vahemälu rünnakute vastu võitlemiseks loodud krüptograafiline kood püüab mälu kasutada ainult prognoositaval viisil (näiteks pääseb juurde ainult sisend-, väljund- ja programmiandmetele ning teeb seda vastavalt fikseeritud mustrile). Näiteks tuleb vältida andmetest sõltuvaid [[Otsingutabel|tabeli otsinguid]], sest vahemälu võib paljastada, millisele otsingutabeli osale juurde pääseti. Mitmed "turvalised protsessorid" on ehitatud asünkroonsete protsessoritena ; neil puudub globaalne ajastusviide. Kuigi need protsessorid olid mõeldud ajastus- ja võimsusrünnakute keerulisemaks muutmiseks, leidsid hilisemad uuringud, et asünkroonsete vooluringide ajastusvariatsioone on raskem eemaldada. <ref>{{cite book|last1=Angel|first1=Sebastian|date=2020|title=2020 IEEE Symposium on Security and Privacy (SP)|isbn=978-1-7281-3497-0|pages=372–391|url=https://eprint.iacr.org/2020/287.pdf|last2=Kannan|first2=Sampath|last3=Ratliff|first3=Zachary|chapter=Private resource allocators and their applications|doi=10.1109/SP40000.2020.00065|archive-url=https://web.archive.org/web/20200624113142/https://eprint.iacr.org/2020/287.pdf|archive-date=2020-06-24}}</ref> Hiljuti kasutati valge kasti modelleerimist väikese üldkuluga vooluringi tasemel vastumeetme <ref>{{cite web|author1=Tortuga Logic|url=http://www.tortugalogic.com/isolation/|title=Identifying Isolation Issues in Modern Microprocessor Architectures|access-date=2026-01-06|archive-url=https://web.archive.org/web/20180224113055/http://www.tortugalogic.com/isolation/|archive-date=2018-02-24|year=2018}}</ref> väljatöötamiseks nii elektromagnetiliste kui ka toiteallika külgkanalite rünnakute vastu. Kõrgema taseme metallkihtide kui tõhusamate antennidena toimimise mõju minimeerimiseks integraallülituses <ref>[https://web.archive.org/web/20110929081236/http://www.era.lib.ed.ac.uk/bitstream/1842/860/1/Spadavecchia_thesis.pdf "A Network-based Asynchronous Architecture for Cryptographic Devices"] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110929081236/http://www.era.lib.ed.ac.uk/bitstream/1842/860/1/Spadavecchia_thesis.pdf|date=2011-09-29}} by Ljiljana Spadavecchia 2005 in sections "3.2.3 Countermeasures", "3.4.2 Countermeasures", "3.5.6 Countermeasures", "3.5.7 Software countermeasures", "3.5.8 Hardware countermeasures", and "4.10 Side-channel analysis of asynchronous architectures".</ref> on idee manustada krüptosüdamikku signatuuri summutamise vooluring, <ref>[https://www.cs.berkeley.edu/~daw/papers/pcmodel-long.pdf "The Program Counter Security Model: Automatic Detection and Removal of Control-Flow Side Channel Attacks"] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20090419094523/http://www.cs.berkeley.edu/~daw/papers/pcmodel-long.pdf|date=2009-04-19}} by David Molnar, Matt Piotrowski, David Schultz, David Wagner (2005).</ref> <ref>{{Cite web|url=https://www.usenix.org/legacy/events/sec05/wips/molnar.pdf|title="The Program Counter Security Model: Automatic Detection and Removal of Control-Flow Side Channel Attacks" USENIX Work-in-Progress presentation of paper|access-date=2026-01-06|archive-url=https://web.archive.org/web/20170814055923/https://www.usenix.org/legacy/events/sec05/wips/molnar.pdf|archive-date=2017-08-14|url-status=live}}</ref> mis suunatakse lokaalselt madalama taseme metallkihtidesse, mis tagab nii toiteallika kui ka elektromagnetilise külgkanali rünnaku immuunsuse. == Vaata ka == * Toore jõu rünnak * [[Küberjälgimine|Arvuti- ja võrgujärelevalve]] * Salajane kanal * Kõrvaltoime * Juhtme andmed == Viited == <references responsive="1"></references> == Lisalugemist == === Raamatud === * {{Cite book|last=Ambrose, Jude|year=2010|title=Power Analysis Side Channel Attacks: The Processor Design-level Context|publisher=VDM Verlag|isbn=978-3-8364-8508-1|url=https://books.google.com/books?id=n9wsQwAACAAJ|display-authors=etal}} * {{Cite book|last=Mangard, Stefan|year=2007|title=Power Analysis Attacks: Revealing the Secrets of Smart Cards|publisher=Springer Verlag|isbn=978-0-387-38162-6|url=https://link.springer.com/book/10.1007/978-0-387-38162-6|doi=10.1007/978-0-387-38162-6|display-authors=etal}} === Artiklid === * [http://www.rambus.com/differential-power-analysis/ Differential Power Analysis], P. Kocher, J. Jaffe, B. Jun, ilmus ajakirjas CRYPTO'99. * [https://www.researchgate.net/publication/269463480_Side_channel_attack_An_approach_based_on_machine_learning Külgkanali rünnak: masinõppel põhinev lähenemisviis], 2011, L Lerman, G Bontempi, O Markowitch. * [http://www.rambus.com/introduction-to-differential-power-analysis-and-related-attacks/ Sissejuhatus diferentsiaalvõimsuse analüüsi ja sellega seotud rünnakutesse], 1998, P. Kocher, J. Jaffe, B. Jun. * [https://web.archive.org/web/20000816072517/http://csrc.nist.gov/encryption/aes/round1/conf2/papers/chari.pdf Nist.gov], hoiatusmärkus AES-kandidaatide hindamise kohta kiipkaartidel, 1999, S. Chari, C. Jutla, J. R. Rao, P. Rohatgi * DES ja diferentsiaalvõimsuse analüüs, L Goubin ja J Patarin, CHES'99 toimetistes, arvutiteaduse loengukonspektid nr 1717, Springer-Verlag * {{cite book|author=Grabher, Philipp|year=2007|title=Cryptography and coding: 11th IMA International Conference, Cirencester, UK, December 18-20, 2007: proceedings, Volume 11|publisher=Springer|isbn=978-3-540-77271-2|editor=Galbraith, Steven D.|chapter=Cryptographic Side-Channels from Low-power Cache Memory|display-authors=etal|chapter-url=https://books.google.com/books?id=V0L2Ki72osoC&pg=PA170}} * {{cite journal|last1=Kamal|first1=Abdel Alim|title=Fault analysis of the NTRUSign digital signature scheme|journal=Cryptography and Communications|volume=4|issue=2|pages=131–144|year=2012|last2=Youssef|first2=Amr M.|doi=10.1007/s12095-011-0061-3|s2cid=2901175}} * {{cite web|author1=Daniel Genkin|url=http://www.tau.ac.il/~tromer/acoustic/|title=RSA Key Extraction via Low-Bandwidth Acoustic Cryptanalysis|website=[[Tel Aviv University]]|date=December 18, 2013|access-date=|author2=Adi Shamir|author3=Eran Tromer}} == Välislingid == * Sima, Mihai; Brisson, André (2015), [http://www.wnlabs.com/pdf/WN_Paper_2015_DRAFT.pdf Valge müra krüptimise rakendamine koos suurema vastupidavusega külgkanali rünnakute vastu.] * Brisson, André (2015), [http://www.wnlabs.com/technology/SideChannelAttackResearch.php Victoria Ülikool, Briti Columbia, valge müra külgkanali rünnakukindluse uuring] * [http://www.scientificamerican.com/article.cfm?id=hackers-can-steal-from-reflections Uued külgkanali rünnakutehnikad] * [http://cosade.org/ COSADE töötuba] Rahvusvaheline töötuba konstruktiivse külgkanali analüüsi ja turvalise disaini kohta [[Kategooria:Krüptograafia]] [[Kategooria:Küberrünnakud]] [[Kategooria:Küberturvalisus]] 6z1v6bi31pmq7xecj61jfi0xyn368qo Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. jaanuar 2026 – ...) 0 707840 7166113 7165906 2026-06-02T19:42:22Z Hannesvalk 176021 /* 2. juuni */ 7166113 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. jaanuarist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == Jaanuar == === 1. jaanuar === Ukraina droonid ründasid energia- ja tööstusobjekte Krasnodari, Tatarstani ja Kaluga piirkonnas ja okupeeritud Donbassis. Krasnodari krais sai järjekordse tabamuse Ilski naftatöötlemistehas. Donetski oblastis hävitati erinevat Venemaa sõjatehnikat.<ref>[https://www.err.ee/1609898857/ukraina-droonid-tabasid-sihtmarke-kolmes-venemaa-piirkonnas#runnakud Ukraina kinnitas rünnakut naftatöötlemistehasele ja sõjalistele sihtmärkidele Venemaal] ERR, 1. I 2026</ref> [[Hersoni oblast]]i okupeeritud osa Venemaa poolt ametisse pandud juht [[Vladimir Saldo]] süüdistas Ukrainat rünnakus Horlõ asulale, kus olevat hukkunud 27 inimest. Ukraina tõrjus süüdistused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426895/hersoni-oblasti-okupatsioonivoimud-suudistasid-ukrainat-27-inimest-tapnud-runnakus Hersoni oblasti okupatsioonivõimud süüdistasid Ukrainat 27 inimest tapnud rünnakus] Delfi, 2. I 2026</ref> === 2. jaanuar === [[File:Destructions_in_Kharkiv_after_Russian_attack,_2026-01-02_(01).jpg|thumb|Korterelamu [[Harkiv]]is peale tabamust.]] Venemaa ründas Ukrainat 116 drooniga, millest 86 tulistati alla. [[Harkiv]]is hukkus Vene raketirünnakus kuus ja sai kannatada 32 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#harkiv Harkivis sai Vene raketirünnakus kannatada vähemalt 25 inimest] ERR, 2. I 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8390124/blogi-1412-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-vahetab-valja-julgeolekuteenistuse-juhi?liveblogPost=3 |pealkiri=Venemaa 2. jaanuari raketirünnaku ohvrite arv Harkivis kerkis kuueni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-05 |vaadatud=2026-01-05 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Samara oblast]]is [[Novokuibõševsk]]is asuvatele Novokuibõševski ja Kuibõševski naftatöötlemistehastele. Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine [[Ukraina Kaitseministeeriumi Luure Peavalitsus]]e ülem [[Kõrõlo Budanov]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426992/ukraina-presidendikantselei-uueks-juhiks-sai-senine-sojavaeluure-ulem-korolo-budanov Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine sõjaväeluure ülem Kõrõlo Budanov] Delfi, 2. I 2026</ref> Sõjaväeluure uueks juhiks sai senine [[Ukraina Välisluureteenistus]] juht [[Oleh Ivaštšenko]].<ref>[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#valisluure Ukraina sõjaväeluure juhiks saab ilmselt välisluure juht Ivaštšenko] ERR, 2. I 2026</ref> === 3. jaanuar === Kiievis toimus tahtekoalitsiooni tippkohtumine, kus jätkatid tööd Ukraina rahuplaani raamistiku kallal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427173/euroopa-julgeolekunounikud-arutavad-kiievis-ukraina-rahuplaani Euroopa julgeolekunõunikud arutavad Kiievis Ukraina rahuplaani] Delfi, 3. I 2026</ref> === 4. jaanuar === Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale. Rünnaku tõttu peatasid Vnukovo ja Žukovski lennujaamad töö.<ref>[https://www.err.ee/1609900345/trump-kritiseeris-putinit#moskva Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale] ERR, 4. I 2026</ref> === 5. jaanuar === [[File:Destructions_in_Kyiv_after_Russian_attack,_2026-01-05_(01).jpg|thumb|Rünnakujärgne Kiievi haigla]] Veemaa ründas Ukrainat 165 drooni ja üheksa ballistilise raketiga. Ukraina õhukaitse hävitas 137 drooni. Rünnakus sai surma vähemalt üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427347/kiievis-sai-pihta-erahaigla-ja-hukkus-inimene Kiievis sai pihta erahaigla ja hukkus inimene] Delfi, 5. I 2026</ref> [[Dnipro]]s sai tabamuse USA ettevõttele Bunge kuuluv taimeõlitehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427580/venemaa-andis-loogi-usa-taimeolitehasele-ukrainas-sobiha-see-on-sihilik-ja-sustemaatiline Venemaa andis löögi USA taimeõlitehasele Ukrainas. Sõbiha: see on sihilik ja süstemaatiline] Delfi, 5. I 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Lipetski oblast]]is [[Jelets]]is asuvat akutehast, vallandades seal tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609901029/soja-1412-paev-ukraina-korraldas-ohurunnaku-akutehasele-lipetski-oblastis#jelets Ukraina korraldas õhurünnaku akutehasele Lipetski oblastis] ERR, 5. I 2026</ref> Ukraina tõrjusas venelaste katse rünnata Kupjanski lähistel läbi gaasitoru. Ukraina lõi [[Donetski oblast]]is droonirünnakuga rivist välja Vene [[S-300]]V õhutõrjeraketikompleksi radarijaama 9S32M1.<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8391550/video-uks-silm-loodi-kinni-ukraina-havitas-putini-haruldase-ohutorjesusteemi-radari |pealkiri=VIDEO ⟩ Üks silm löödi kinni: Ukraina hävitas Putini haruldase õhutõrjesüsteemi radari |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-06 |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Ukraina Julgeolekuteenistus]]e (SBU) juht [[Vassõl Maljuk]] teatas tagasiastumisest SBU juhi kohalt.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427480/vassol-maljuk-lahkub-ukraina-julgeolekuteenistuse-juhi-kohalt Vassõl Maljuk lahkub Ukraina julgeolekuteenistuse juhi kohalt] Delfi, 5. I 2026</ref> Uueks SBU juhiks saab SBU erioperatsioonide üksuse Alfa senine juht [[Jevhenii Hmara]].<ref>[https://www.err.ee/1609901533/ukraina-julgeolekuteenistuse-sbu-juht-astus-zelenski-survel-tagasi Ukraina julgeolekuteenistuse SBU juht astus Zelenski survel tagasi] ERR, 5. I 2026</ref> Maljuk jätkab teenistust SBU välisoperatsioonide osakonnas. === 6. jaanuar === Ukraina tabas kaugmaadroonidega naftahoidlat [[Lipetski oblast]]is ning raketi- ja laskemoonaladu [[Kostroma oblast]]is [[Neja]] asula lähedal.<ref>[https://www.err.ee/1609901923/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-lipetski-oblastis-asuv-naftahoidla#naftahoidla Droonirünnaku tagajärjel süttis Venemaal Lipetski oblastis asuv naftahoidla] ERR, 6. I 2026</ref> Ukraina, Prantsusmaa ja Suurbritannia juhid allkirjastasid pärast Ukraina liitlaste tippkohtumist deklaratsiooni rahvusvaheliste vägede sõjajärgseks paigutamiseks Ukrainasse.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427793/ukraina-liitlased-noustusid-rahulepingu-osana-paigutama-ukrainasse-rahvusvahelised-vaed Ukraina liitlased nõustusid rahulepingu osana paigutama Ukrainasse rahvusvahelised väed] Delfi, 6. I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609902709/tahtekoalitsioon-leppis-kokku-tugevates-julgeolekutagatistes-ukrainale Tahtekoalitsioon leppis kokku tugevates julgeolekutagatistes Ukrainale] ERR, 6. I 2026</ref> === 7. jaanuar === Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[Kostjantõnivka]]st kagus asuva Novomarkove ja [[Sumõ oblast]]is asuva Andriivka külad.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> Ukraina andis droonilöögi Oskolneftesnabi naftabaasile [[Belgorodi oblast]]is Koteli asulas<ref>[https://www.err.ee/1609902949/belgorodi-oblastis-poleb-jarjekordne-venemaa-naftahoidla#belgorod Belgorodi oblastis põleb järjekordne Vene naftahoidla] ERR, 7. I 2026</ref> ja materiaal-tehniliste vahendite laole [[Donetski oblast]]i okupeeritud osas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427898/ukraina-teatas-loogi-andmisest-naftabaasile-belgorodi-oblastis-ja-laole-donetski-oblastis Ukraina teatas löögi andmisest naftabaasile Belgorodi oblastis ja laole Donetski oblastis] Delfi, 7. I 2026</ref> === 8. jaanuar === Venemaa droonirünnak kriitilise tähtsusega infrastruktuurile põhjustas [[Dnipropetrovski oblast|Dnipropetrovski]] ja [[Zaporižžja oblast]]ites ulatuslikud vee-, kütte- ja elektrikatkestused.<ref>[https://www.err.ee/1609903831/vene-runnakud-jatsid-ukrainas-miljon-inimest-vee-ja-kutteta#droonirunnak Venemaa droonirünnakud jätsid kaks Ukraina oblastit elektrita] ERR, 8. I 2026</ref> [[Odessa oblast]]is ründas Venemaa sadamaid. Rünnakutes hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428051/vene-runnaku-tottu-jaid-pea-taielikult-elektrita-ukraina-dnipropetrovski-ja-zaporizzja-oblast-odessa-oblastis-runnati-sadamaid Vene rünnaku tõttu jäid pea täielikult elektrita Ukraina Dnipropetrovski ja Zaporižžja oblast. Odessa oblastis rünnati sadamaid] Delfi, 8. I 2026</ref> === 9. jaanuar === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-01-09 (01).jpg|thumb|Tabamuse saanud korterelamu Kiievis]] Venemaa ründas Ukraina energeetika- ja tsiviilinfrastruktuuri objektide 242 drooni, 22 tiibraketi, 13 ballistilise raketi<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428308/venemaa-teatas-et-andis-vastuseks-putini-residentsi-rundamisele-ukrainale-loogi-oresnikuga VIDEO | Venemaa teatas, et andis "vastuseks Putini residentsi ründamisele" Ukrainale löögi Orešnikuga] Delfi, 9. I 2026</ref> ja Lvivi keskmaa [[Orešnik (rakett)|ballistilise raketiga Orešnik]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428275/venemaa-rundas-lvivi-raketiga-mis-liikus-kiirusega-13-000-kilomeetrit-tunnis Venemaa ründas Lvivi raketiga, mis liikus kiirusega 13 000 kilomeetrit tunnis] Delfi, 9. I 2026</ref> Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee- ja küttekatkestusi<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428360/klotsko-pool-kiievi-kortermajadest-on-runnaku-jarel-kutteta Klõtško: pool Kiievi kortermajadest on rünnaku järel kütteta] Delfi, 9. I 2026</ref> ja selle tagajärjel hukkus neli ja sai kannatada 19 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428274/kiievis-hukkus-venemaa-runnakus-neli-inimest Kiievis hukkus Venemaa rünnakus neli inimest] Delfi, 9. I 2026</ref> Ukraina õhutõrje tulistas alla 226 drooni ja 18 raketti. [[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina rünnaku järel kütte või elektrita üle poole miljoni inimese.<ref>[https://www.err.ee/1609905724/ukraina-vastuloogi-jarel-jai-belgorodi-oblastis-elektrita-ule-500-000-inimese#belgorod Belgorodis on Ukraina rünnaku järel elektrita üle 500 000 inimese] ERR, 9. I 2026</ref> === 10. jaanuar === Vene väed ründasid [[Dnipropetrovski oblast]]it ühe [[Iskander-M]] ballistilise raketi ja 121 drooniga. Ukraina õhutõrje suutis alla tulistada 94 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8393615/blogi-1417-sojapaev-ukrainas-uro-julgeolekunoukogu-kavandab-esmaspaevaks-ukraina-teemalist-erakorralist-istungit?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat Iskander-raketi ja 121 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-10 |vaadatud=2026-01-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Volgogradi oblast]]i lõunaosas Oktjabrski rajoonis asuvas naftahoidlas.<ref>[https://www.err.ee/1609906765/ukraina-droonirunnak-suutas-naftahoidla-volgogradi-oblastis#hoidla Ukraina droonirünnak süütas naftahoidla Volgogradi oblastis] ERR, 10.I 2026</ref> === 11. jaanuar (sõja 1418. päev) === Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest õhutõrje hävitas 125.<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#tabas Ukraina hävitas riiki rünnanud 154 Vene ründedroonist 125] ERR, 11.I 2026</ref> Donetski, Harkivi ja Hersoni oblastis hukkus kokku neli ja sai viga 20 inimest. Rünnaku tagajärjel olid suured elektrikatkestused Kiievis ja Zaporižžja oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428637/lisaks-kiievile-jai-ooseks-elektrita-ka-kogu-zaporizzja-energiafirma-nii-raske-pole-seni-olnud Lisaks Kiievile jäi ööseks elektrita ka kogu Zaporižžja. Energiafirma: nii raske pole seni olnud] Delfi, 11.I 2026</ref> Ukraina ründas Kaspia meres kolme Lukoili naftatootmisplatvormi (V. Filanovski, Juri Kortšagini ja Valeri Graiferi platvormid) ja tabas Luhanski oblasti okupeeritud aladel õhutõrjeraketisüsteemi [[Buk (raketisüsteem)|Buk-M3]].<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#naftapuurtorn Ukraina ründas Kaspia meres kolme Venemaa naftapuurtorni] ERR, 11.I 2026</ref> Venemaa sõda Ukrainas on kestnud sama kaua, kui Nõukogude Liidu sõda Saksamaaga aastatel 1941-1945.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394393/venemaa-agressioonisoda-ukrainas-on-kestnud-kauem-noukogude-liidu-sojast-saksamaaga |pealkiri=Venemaa agressioonisõda Ukrainas on kestnud kauem Nõukogude Liidu sõjast Saksamaaga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Selle ajaga on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394498/ukrainale-kallaletungimise-jarel-on-tapetud-vahemalt-19-vene-kindralit |pealkiri=Ukrainale kallaletungimise järel on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja sõjas on hukkunud 142 meediatöötajat.<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#meedia Venemaa sissetungi algusest on tapetud 142 meediatöötajat] ERR, 11.I 2026</ref> === 12. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 156 drooniga, millest õhutõrje hävitas 135. Rünnak põhjuastas elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428842/venemaa-runnakute-ja-ilma-tottu-on-elektrikatkestusi-7-ukraina-oblastis Venemaa rünnakute ja ilma tõttu on elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis] Delfi, 12.I 2026</ref> Ukrainameelne partisaniliikumine Ateš süütas [[Moskva oblast]]is õhutõrjeüksuse sidetorni.<ref>[https://www.err.ee/1609907674/uhendkuningriik-tahab-ukrainale-toota-kaugmaa-ballistilisi-rakette#atesh Ukrainat toetava partisaniliikumise Ateš agendid süütasid Venemaal Moskva oblastis õhutõrjeüksusele kuuluva sidetorni] ERR, 12.I 2026</ref> === 13. jaanuar === Venemaa rünnakus [[Harkiv]]ile hukkus neli ja sai vigastada kuus inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609909087/soja-1420-paev-ukraina-sodurid-heiskasid-kupjanski-linnavalitsusele-riigilipu#harkiv Venemaa rünnakus Harkivile hukkus vähemalt neli inimest] ERR, 13.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429019/video-harkivi-eeslinnas-hukkus-vene-runnaku-tottu-neli-inimest VIDEO | Harkivi eeslinnas hukkus Vene rünnaku tõttu neli inimest] Delfi, 13.I 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel sõttisa tulekahju [[Rostovi oblast]]is [[Taganrog]]is asuvas droonide tootmisüksuses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429155/ukraina-teatas-raketiloogi-andmisest-droonitehasele-venemaal-taganrogis Ukraina teatas raketilöögi andmisest droonitehasele Venemaal Taganrogis] Delfi, 13.I 2026</ref> Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseminister [[Denõss Šmõhal]]i, esimese asepeaministri ja digitaalse ülemineku ministri [[Mõhhailo Fedorov]]i ning Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) juhi, kindralleitnant [[Vassõl Maljuk]]i.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429175/ukraina-ulemraada-vabastas-ametist-kaitseministri-digitaalse-ulemineku-ministri-ja-sbu-juhi Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseministri, digitaalse ülemineku ministri ja SBU juhi] Delfi, 13.I 2026</ref> === 14. jaanuar === Venemaa korraldas droonirünnaku [[Krõvõi Rih]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609910014/venemaa-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-krovoi-rihile#krovoirih Venemaa korraldas ulatusliku droonirünnaku Krõvõi Rihile] ERR, 14.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429299/krovoi-rihis-jai-vene-droonirunnaku-tottu-elektrita-ule-45-000-kliendi Krõvõi Rihis jäi Vene droonirünnaku tõttu elektrita üle 45 000 kliendi] Delfi, 14.I 2026</ref> Zelenskõi kuulutas suurte purustuste tõttu<ref>[https://www.err.ee/1609913065/kiviselg-venemaa-rundab-ukraina-energiataristut-uha-aktiivsemalt Kiviselg: Venemaa ründab Ukraina energiataristut üha aktiivsemalt] ERR, 16.I 2026</ref> energeetikasektoris välja eriolukorra.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429561/zelenskoi-kuulutas-kriisi-suvenedes-valja-energeetikasektori-eriolukorra Zelenskõi kuulutas kriisi süvenedes välja energeetikasektori eriolukorra] Delfi, 14.I 2026</ref> Ukraina ülemraada kinnitas [[Mõhhailo Fedorov]]i uueks kaitseministriks.<ref>[https://www.err.ee/1609910788/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] ERR, 14.I 2026</ref> Senine kaitseminister [[Denõss Šmõhal]] kinnitati energeetikaministriks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429434/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] Delfi, 14.I 2026</ref> === 15. jaanuar === [[USA president]] [[Donald Trump]] väitis, et võimalikku rahukokkuleppe sõlmimist takistab Ukraina, mitte Venemaa.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429574/trump-ukraina-rahukokkuleppe-solmimist-takistab-zelenskoi Trump: Ukraina rahukokkuleppe sõlmimist takistab Zelenskõi] Delfi, 15.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Krasnohirske küla ja [[Huljaipole]] linna keskosa.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on 48 tunni jooksul hävitanud kuus Vene õhutõrjesüsteemi - kaks [[Buk (raketisüsteem)|Buk]]-süsteemi kaks [[Tor (raketisüsteem)|Tori]], õhutõrjesoomuki [[9K35 Strela-10|Strela-10]] ja radari Vitjaz 50N6E.<ref>[https://www.err.ee/1609911130/trump-putin-on-valmis-rahuleppeks-kuid-zelenski-on-takistuseks#ohutorje Ukraina väed hävitasid 48 tunniga kuus Vene õhutõrjesüsteemi] ERR, 15.I 2026</ref> === 16. jaanuar === [[Rjazan]]i tabas tuvastamata droon kõrghoonet.<ref>[https://www.err.ee/1609912693/soja-1423-paev-zelenski-sonul-toestab-venemaa-et-ei-taha-kokkuleppeid#rjazan Meedia: Venemaal Rjazanis tabas droon kortermaja] ERR, 16.I 2026</ref> === 17. jaanuar === Ukraina ja Venemaa leppisid kokku kohaliku relvarahu [[Zaporižžja tuumaelektrijaam]]a varuelektriliini parandamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1609913644/ukraina-delegatsioon-peab-laupaeval-labiraakimisi-usa-ga#Tuuma Zaporižžja tuumaelektrijaama parandamiseks lepiti kokku kohalik relvarahu] ERR, 17.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 96 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8397683/blogi-1424-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1100-soduri-ja-700-drooni?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-17 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina tabas Krimmis asuvat radarijaama [[Nebo-M|Nebo-U]] ja õhutõrjeraketikompleksi [[Pantsir|Pantsir-C1]].<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0bXsEvxzoLBWs6EGwRofU88fRhqh3YV8UbHtT5feJ9ZkdCnKb6HpmchGeBqETSoeol Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 17.I 2026</ref> === 18. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 201 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 167 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609914070/ukrainas-hukkus-venemaa-oistes-droonirunnakutes-viis-inimest Vene öised rünnakud tõid kaasa vigastusi mitmel pool Ukrainas] ERR, 18.I 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt viis ja sai vigastada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430133/venemaa-pommitas-oosel-ukraina-elurajoone-ja-taristut-harkivi-eramajas-hukkus-20-aastane-naine Venemaa pommitas öösel Ukraina elurajoone ja taristut. Hukkus vähemalt viis inimest] Delfi, 18.I 2026</ref> === 19. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 145 drooniga, millest Ukraina tõrjus 126. Rünnak oli suunatud energiataristu vastu ja tekitas elektikatkestusi mitmes Ukraina oblastis.<ref>[https://www.err.ee/1609914520/soja-1426-paev-venemaa-rundas-oosel-mitme-ukraina-oblasti-energiataristut#energiataristu Venemaa ründas öösel mitme Ukraina oblasti energiataristut] ERR, 19.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Rybne küla.<ref name=deepstatemap/> === 20. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 18 ballistilise raketi, 15 tiibraketi ja 339 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 14 ballistilist, 13 tiibraketti ja 315 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609915501/venemaa-runnaku-jarel-on-pea-pool-kiievist-kutte-ja-elektrita#energiataristu Venemaa ründas Ukraina energiataristut sadade rakettide ja droonidega] ERR, 20.I 2026</ref> Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee, kütte ja elektrikatkestusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430481/kiievis-on-parast-vene-raketi-ja-droonirunnakut-taas-elektri-ja-veekatkestused Kiievis on pärast Vene raketi- ja droonirünnakut taas elektri- ja veekatkestused, tuhanded korrusmajad jäid kütteta] Delfi, 20.I 2026</ref> Kütteta jäid pooled Kiievi elumajadest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430624/kiievis-on-kutteta-pool-elumajadest Kiievis on kütteta pool elumajadest] Delfi, 20.I 2026</ref> === 21. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Iskander-M ja 97 drooniga, millest 84 suudeti Ukraina õhukaitseüksuste poolt neutraliseerida. Ukraina korraldas laiaulatusliku drooni- ja raketirünnaku Venemaa sihtmärkide pihta. Tabati objekte [[Krasnodari krai]]s, [[Adõgee]]s, [[Orjoli oblast|Orjoli]] ja [[Belgorodi oblast]]is ning okupeeritud Krimmis.<ref>[https://www.err.ee/1609916849/ukraina-vastas-vene-ohurunnakule-omapoolse-suurrunnakuga#suur Ukraina vastas Vene õhurünnakule omapoolse suurrünnakuga] ERR, 21.I 2026</ref> Kiievis on ca 4000 hoonet kütteta ning suurem osa linnast on elektrita.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8401224/smohal-kiiev-liigub-prognoositavate-elektrigraafikute-poole |pealkiri=Šmõhal: Kiiev liigub prognoositavate elektrigraafikute poole |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-22 |vaadatud=2026-01-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 22. jaanuar === [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] kohtus [[Davos]]is [[Maailma Majandusfoorum]]il [[USA president]] [[Donald Trump]]iga<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431212/zelenskoi-ja-trump-pidasid-davosis-kohtumise-ukraina-sonul-olid-konelused-head Zelenskõi teatas pärast Trumpiga kohtumist kolmepoolsetest kõnelustest Venemaaga] Delfi, 22.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431248/zelenskoi-joudsime-usaga-julgeolekutagatiste-osas-kokkuleppele-dokument-on-valmis Zelenskõi: jõudsime USAga julgeolekutagatiste osas kokkuleppele, territooriumite küsimus jäi lahendamata] Delfi, 22.I 2026</ref> ja pidas foorumil kõne, kus kritiseeris teravalt Euroopa riike tegevusetuse eest Ukraina sõja lõpetamisel, varilaevastiku peatamisel ja Venemaa külmutatud varade kasutamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609918625/zelenski-suudistas-euroopat-tegevusetuses-ukraina-soja-lopetamisel Zelenski süüdistas Euroopat tegevusetuses Ukraina sõja lõpetamisel] ERR, 22.I 2026</ref> Moskvas kohtusid Venemaa valitseja [[Vladimir Putin]] ning USA presidendi eriesindaja [[Steve Witkoff]] ja [[Jared Kushner]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431285/putini-ja-ameeriklaste-kohtumine-kreml-lubas-soda-jatkata-territooriumide-kusimuse-lahendamiseni VIDEO | Putini ja ameeriklaste kohtumine: Kreml lubas sõda jätkata territooriumide küsimuse lahendamiseni] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina tabas droonidega [[Krasnodari krai]]s Volna küla lähedal asuvat naftaterminali, põhjustades seal tulekahju. Rünnaku tagajärjel hukkus kolm ja viga sai kaheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609918031/ukraina-rundas-droonidega-krasnodari-krai-naftaterminali#krasnodar Ukraina ründas droonidega Krasnodari krais naftaterminali] ERR, 22.I 2026</ref> Ukraina vabastas [[Donetski oblast]]is [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovskist]] kirdes asuva Sukhetske küla.<ref name=deepstatemap/> === 23. jaanuar === Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kaks päeva kestvaid kolmepoolseid kõnelusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431518/ukraina-usa-ja-venemaa-alustasid-abu-dhabis-kolmepoolseid-konelusi Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kolmepoolseid kõnelusi] Delfi, 23.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609920398/ukraina-venemaa-ja-usa-alustasid-abu-dhabis-rahukonelusi Abu Dhabis lõppes USA-Venemaa-Ukraina kõneluste esimene voor] ERR, 23.I 2026</ref> Venemaa nõuab jätkuvalt Ukrainalt Donbassi loovutamist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431388/kreml-soja-loppemiseks-peavad-ukraina-relvajoud-donbassist-lahkuma Kreml: sõja lõppemiseks peavad Ukraina relvajõud Donbassist lahkuma] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Penza]]s naftabaasi, põhjustades seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431287/droonid-rundasid-venemaal-penzas-naftabaasi Droonid ründasid Venemaal Penzas naftahoidlat] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina energiavarustuse olukord on Venemaa rünnakute tõttu halvenenud ja see põhjustab enamikus piirkondades elektrikatkestusi.<ref>[https://www.err.ee/1609919669/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-penza-oblastis-asuv-naftahoidla#ukrenergo Ukraina võrguoperaatori sõnul läheneb energiaolukord katastroofile] ERR, 23.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609921358/venemaa-runnakud-on-viinud-kiievi-humanitaarkatastroofi-aarele Venemaa rünnakud on viinud Kiievi humanitaarkatastroofi äärele] ERR, 24.I 2026</ref> === 24. jaanuar === Abu Dhabis jätkusid Ukraina, USA ja Venemaa läbirääkimised. Olulisi kokkuleppied ei saavutatud, kokku lepiti ainult kõneluste jätkamises 1. veebruaril Abu Dhabis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431600/zelenskoi-kolmepoolsed-konelused-loppesid-konstruktiivselt Zelenskõi: kolmepoolsed kõnelused lõppesid konstruktiivselt] Delfi, 24.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609920776/ukraina-ja-venemaa-jatkasid-otsekonelusi-usa-rahuplaani-ule Ukraina ja Venemaa jätkasid otsekõnelusi USA rahuplaani üle] ERR, 24.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431659/uhel-hetkel-olid-koik-peaaegu-sobrad-vene-usa-ukraina-esimene-kohtumine-tekitas-usa-s-optimismi "Ühel hetkel olid kõik peaaegu sõbrad". Vene-USA-Ukraina esimene kohtumine tekitas USA-s optimismi] Delfi, 25.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 21 raketi ja 375 drooniga. Rünnaku põhjustas suuri probleeme [[Kiiev]]i, [[Harkiv]]i ja [[Tšernihiv]]i kütte ja elektriga varustamisel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431589/venemaa-ohurunnakud-tabasid-ukrainat-keset-usa-vahendatud-rahukonelusi Venemaa õhurünnakud tabasid Ukrainat keset USA vahendatud rahukõnelusi] Delfi, 24.I 2026</ref> Hukkus üks ja sai vigastada sai 23 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609920689/ukrainas-sai-vene-runnakutes-surma-uks-ja-viga-23-inimest#viga Vene rünnakutes hukkus üks ja sai viga 23 inimest] ERR, 24.I 2026</ref> === 25. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat kahe ballistilise raketi ning 102 ründedrooniga. Ukraina tõrjus 87 drooni. Vene rünnakute tõttu Ukraina energia- ja tsiviiltaristule on Kiievis elektrita üle 800 000 kliendi.<ref>[https://www.err.ee/1609921175/soja-1432-paev-klotsko-sonul-on-15-protsenti-kiievi-elumajadest-kutteta#Droon Kiievis on Vene rünnaku järel elektrita üle 800 000 kliendi] ERR, 26.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431904/talv-ukrainas-kutte-puudumise-korral-aitavad-ellu-jaada-kuunla-voi-gaasileegiga-kuumutatud-kivikamakad Talv Ukrainas. Kütte puudumise korral aitavad ellu jääda küünla või gaasileegiga kuumutatud kivikamakad] Delfi, 26.I 2026</ref> === 26. jaanuar === Venemaa ründas [[Zaporižžja oblast]]it 138 drooniga, millest Ukraina tõrjus 110.<ref>[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#sapakas Venemaa tegi õhurünnaku Zaporižžja oblastile] ERR, 26.I 2026</ref> Ukraina droonirünnak [[Krasnodari krai]]s asuvale Slavjansk-na-Kubani naftatöötlemistehasele põhjustas seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431791/droonid-rundasid-venemaal-krasnodari-krais-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Krasnodari krais naftatöötlemistehast] Delfi, 26.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#kinnitus Ukraina kinnitas Vene naftakäitise ründamist] ERR, 26.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[Kostjantõnivka]]st kirdes asuva Orikhova-Vasõlivka küla.<ref name=deepstatemap/> === 27. jaanuar === [[File:Train in Kharkiv Oblast after Russian attack, 2026-01-27 (11).jpg|thumb|Rong [[Harkivi oblast]]is peale droonitabamust.]] Venemaa andis [[Harkivi oblast]]is löögi Tšopi-Harkivi- Barvinkove reisirongile, milles hukkus viis inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432299/venemaa-rundas-harkivi-oblastis-reisirongi-hukkus-viis-inimest Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. On hukkunuid] Delfi, 28.I 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120432268/sojapaevik-1434-paev-venemaa-rundas-droonidega-rahvast-tais-reisirongi |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1434. päev) - Venemaa ründas droonidega rahvast täis reisirongi |url-access=subscription |eesnimi=Anna Teele |perekonnanimi=Orav |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> Venemaa droonirünnakus purunes Ukraina territooriumil [[naftajuhe Družba]], mis varustab naftaga Ungarit ja Slovakkiat.<ref name=druzba>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437622/ungari-ja-slovakkia-ahvardasid-ukrainat-energiaekspordi-katkestamisega Ungari ja Slovakkia ähvardasid Ukrainat energiaekspordi katkestamisega] Delfi, 20.II 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] sõnade kohaselt tekitati 2025 aastal Venemaale üle 80 protsendi kaotustest droonidega.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8404016/zelenskoi-sonul-havitavad-droonid-80-protsenti-vaenlase-sihtmarkidest |pealkiri=Zelenskõi sõnul hävitavad droonid 80 protsenti vaenlase sihtmärkidest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> 2025. aastal hävitati droonidega ligi 820 000 vaenlase sihtmärki, sealhulgas elimineeritud üle 240 000 okupandi, tabati 62 000 juhul kergtehnikat ning 29 000 korral rasketehnikat ning samuti hävitati 32 000 ründe- ja luuredrooni.<ref>[https://www.err.ee/1609922873/ukraina-vaitel-havitas-ta-droonidega-mullu-ule-800-000-vene-sihtmargi#yle Ukraina väitel hävitas ta droonidega mullu üle 800 000 Vene sihtmärgi] ERR, 27.I 2026</ref> Droonide kasutamise tõttu on rindele tekkinud kuni 40km laiune "ei kellegi maa", mida valitsevad droonid ja kus logistikat korraldada on väga keeruline.<ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8403569/ukrainas-salaja-katsetatud-usa-droonid-said-nuud-pardale-louna-korea-juhitavad-raketid |title=Ukrainas salaja katsetatud USA droonid said nüüd pardale Lõuna-Korea juhitavad raketid |author= |url-access=subscription |date=2026-01-26 |access-date=2026-01-26 |website=tehnika.postimees.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8403219/ukrainlaste-toeline-peavalu-venelaste-uliodav-ja-tohus-tapjadroon-molnija |pealkiri=Ukrainlaste tõeline peavalu – venelaste üliodav ja tõhus tapjadroon Molnija |url-access=subscription |eesnimi=Sander |perekonnanimi=Silm |kuupäev=2026-01-26 |vaadatud=2026-01-26 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8407241/totaalne-droonisoda-ukraina-havitab-valdava-enamuse-vaenlastest-pelgalt-droonidega |pealkiri=TOTAALNE DROONISÕDA ⟩ Ukraina hävitab valdava enamuse vaenlastest pelgalt droonidega |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-31 |vaadatud=2026-01-31 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 28. jaanuar === Partisaniliikumine Ateš saboteeris [[Udmurdi Vabariik|Udmurdi Vabariigis]] elektrialajaama, mille tagajärjel katkes vooluühendus lähedalasuva sõjatööstustehasega.<ref>[https://www.err.ee/1609923959/soja-1435-paev-venemaa-rundas-ukrainat-droonide-ja-rakettidega#partisanid Ukraina partisanid saboteerisid Udmurtias alajaama] ERR, 28.I 2026</ref> === 29. jaanuar === Venemaa laskis Ukraina pihta 105 drooni, millest Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 84. Rünnakutes hukkus 3 inimest. Venemaa hõivas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Zlahoda küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina tulistas Musta mere kohal alla Venemaa hävitus-pommituslennuki [[Su-34]].<ref>[https://www.err.ee/1609925429/trumpi-vaitel-lubas-putin-teha-ukraina-pommitamises-nadalase-pausi#su Ukraina tulistas väidetavalt alla Vene ründelennuki] ERR, 29.I 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle tuhat surnukeha.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432672/venemaalt-toodi-ukrainasse-tuhat-surnukeha Venemaalt toodi Ukrainasse tuhat surnukeha] Delfi, 29.I 2026</ref> === 30. jaanuar === Kremli pressiesindaja [[Dmitri Peskov]] kinnitas, et [[USA president]] [[Donald Trump]] palus isiklikult<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432784/trump-palus-putinil-kulmalaine-all-kannatavat-ukrainat-nadal-aega-mitte-runnata Trump palus Putinil külmalaine all kannatavat Ukrainat nädal aega mitte rünnata] Delfi, 29.I 2026</ref> Venemaa valitsejal [[Vladimir Putin]]il hoiduda löökidest Kiievi pihta kuni 1. veebruarini.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432905/kreml-kinnitas-et-trump-palus-putinil-katkestada-kiievi-rundamine-1-veebruarini VIDEO | Kreml kinnitas, et Trump palus Putinil katkestada Kiievi ründamise 1. veebruarini] Delfi, 30.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga.<ref>[https://www.err.ee/1609927001/isw-energiataristu-rundamise-peatamine-on-kremlile-aarmiselt-kasulik#runnak Ukraina: Venemaa ründas öösel ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga] ERR, 30.I 2026</ref> === 31. jaanuar === Venemaa saatis Ukraina vastu välja 85 drooni, millest Ukraina tõrjus 64. Rünnakus hukkus viis inimest ja 19 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609928072/ukrainat-tabas-elektrikatkestuste-laine#hukkunud Ööpäevaga hukkus Vene rünnakutes viis inimest] ERR, 31.I 2026</ref> Ukraina energeetikasüsteemis toimus süsteemne avarii, mille tõttu jäi oluline osa riigist elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433102/ukrainas-toimus-susteemne-avarii-mis-jattis-elektrita-suure-osa-riigist Ukrainas toimus süsteemne avarii, mis jättis elektrita suure osa riigist. Vooluta jäi ka Moldova pealinn] Delfi, 31.I 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa jaanuaris 480 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumit.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8407576/blogi-1440-sojapaev-ukrainas-jaanuaris-vahenenud-vene-kaugrunnakud-laastasid-ukraina-energiavorku?liveblogPost=22 |pealkiri=ISW: Venemaa intensiivistas jaanuaris rünnakuid Ukrainas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://kolonelhans.ee/wp-content/uploads/2026/02/image-5.png Venemaa vallutuste graafik kuude kaupa] kolonel Hannes Toomsalu blogi, FB, 4.II 2026</ref> == Veebruar == === 1. veebruar === [[File:Destructions in Ternivka after Russian attack, 2026-02-01 (01).jpg|thumb|Kaevuried vedanud buss peale rünnakut]] [[Dnipropetrovski oblast]]is hukkus Vene droonirünnakus kaevureid vedanud bussile vähemalt 12 inimest ja 16 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433266/vene-droonid-rundasid-ukrainas-kaevurite-bussi-hukkus-12-inimest Vene droonid ründasid Ukrainas kaevurite bussi, hukkus 12 inimest] Delfi, 2.II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609929020/soja-1440-paev-ukraina-teatas-korraga-uheksa-vene-tiibraketi-torjumisest#buss Venemaa jõhkras droonirünnakus tsiviilbussile hukkus vähemalt 12 inimest] ERR, 2.II 2026</ref> Kokkuleppel Ukrainaga tõkestas [[SpaceX]] satelliitside süsteemi [[Starlink]] kasutamise Vene relvajõudude poolt ründedroonide juhtimiseks Ukraina sihtmärkide vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609928582/soja-1439-paev-ukraina-energeetikud-taastasid-kogu-riigis-katkenud-elektrivarustuse#starlink SpaceX kõrvaldas Vene armee võimalused kasutada droonide juhtimiseks Starlinki] ERR, 1.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120433352/kuidas-muudab-muski-starlink-sahedid-surmavamaks-ja-kuidas-saaks-venelased-sellest-pariselt-ilma-jatta |pealkiri=Kuidas muudab Muski Starlink Šahedid surmavamaks ja kuidas saaks venelased sellest päriselt ilma jätta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435565/kas-starlinki-terminalide-valjalulitamine-andis-vene-armeele-kova-maksahaagi-voi-on-tegu-liialdusega |pealkiri=Kas Starlinki terminalide väljalülitamisega anti Vene armeele kõva maksahaak või on tegu liialdusega? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-11 |vaadatud=2026-02-11 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> === 2. veebruar === USA ja India läbirääkimiste tulemusena nõustus India lõpetama Venemaa nafta ostmise ja USA kavatseb langetada India kaupadele kehtestatud tollimakse 25 protsendilt 18-le.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433512/trump-langetas-india-tollimakse-kuna-riik-noustus-lopetama-vene-nafta-ostmise Trump langetas India tollimakse, kuna India nõustus lõpetama Vene nafta ostmise] Delfi, 2.II 2026</ref> === 3. veebruar === [[File:Darnytska Combined Heat and Power Plant in Kyiv after Russian attack on 2026-02-03 (21).jpg|thumb|Välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste juhid inspekteerivad Kiievis hävinud Darnõtsja soojuselektrijaama]] Venemaa korraldas massilise drooni- ja raketirünnaku Ukraina kaheksale oblastile,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433582/venemaa-ootas-ukrainas-ara-koige-karedama-pakase-ja-jattis-taas-sajad-tuhanded-kutteta Venemaa ootas Ukrainas ära kõige käredama pakase ja jättis taas sajad tuhanded kütteta] Delfi, 3.II 2026</ref> kasutades rünnakus 32 ballistilist, 39 tiibraketti ja 450 drooni. Ukraina tõrjus 11 ballistilist, 27 tiibraketti ja 412 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609929923/venemaa-korraldas-krobeda-pakase-ajal-ranga-runnaku-ukraina-energiataristule#runnak Venemaa korraldas krõbeda pakase ajal ränga rünnaku Ukraina energiataristule] ERR, 3.II 2026</ref> Rünnaku peamised sihtmärgid olid Ukraina suurlinnad – Kiiev, Harkiv ja Dnipropetrovsk, lisaks Vinnitsa ja Odessa oblastid. Kahjustuda said elamud ja energeetikasüsteem.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433533/venemaa-rundas-oosel-kiievit-ja-harkivit-hommikul-anti-uus-ohuhaire Venemaa ründas öösel Kiievit, Harkivit ja Odessat, hommikul anti uus õhuhäire] Delfi, 3.II 2026</ref> === 4. veebruar === [[Donetski oblast]]is Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433964/ukrainas-druzkivkas-hukkus-vene-runnakus-vahemalt-seitse-inimest Ukrainas Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest] Delfi, 4.II 2026</ref> Venemaa droonirünnakus [[Zaporižžja]]le hukkus kaks ja sai viga vähemalt 11 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609931087/ukraina-nimetas-abu-dhabi-konelusi-viljakaks#zaporzzja Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kaks teismelist] ERR, 4.II 2026</ref> [[Abu Dhabi]]s toimus Ukraina, Venemaa ja USA vaheliste kõneluste teine voor.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434063/ukraina-venemaa-ja-usa-kolmepoolsed-konelused-jatkuvad-homme Ukraina, Venemaa ja USA kolmepoolsed kõnelused jätkuvad homme] ERR, 4.II 2026</ref> Euroopa Liidu riikide suursaadikud leppisid kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused.<ref>[https://www.err.ee/1609931891/el-leppis-kokku-ukrainale-antava-90-miljardi-eurose-laenu-tingimused EL leppis kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused] ERR, 4.II 2026</ref> === 5. veebruar === Venemaa ja Ukraina leppisid läbirääkimistel [[Abu Dhabi]]s kokku vangide vahetuse. Kumbki pool vabastas 157 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434238/zelenskoi-teatel-andsid-labiraakimised-abu-dhabis-tulemuseks-157-ukraina-sojavaelase-venemaalt-naasmise Zelenskõi teatel andsid läbirääkimised Abu Dhabis tulemuseks 157 Ukraina sõjaväelase Venemaalt naasmise] Delfi, 5.II 2026</ref> Venemaa poolt Ukrainas kasutatud [[Starlink]]i terminalid lakkasid töötamast. Kasutada saab ainult Ukrainas registrisse kantud terminale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434201/ukraina-kaitseministri-nounik-venelastel-lakkas-kogu-rindel-tootamast-starlink-ja-neil-on-katastroof Ukraina kaitseministri nõunik: venelastel lakkas kogu rindel töötamast Starlink ja neil on katastroof] Delfi, 5.II 2026</ref> Venemaa vallutas [[Harkivi oblast]]i põhjaosas asuva Degtyarne küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnul on nelja sõjaaasta jooksul lahinguväljal hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit.<ref>[https://www.err.ee/1609932131/ukraina-teatas-runnakutest-venemaa-mandritevahelise-raketi-stardiplatvormile#hukkunud Zelenski teatel on sõjas Venemaaga hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit] ERR, 5.II 2026</ref> === 6. veebruar === [[Belgorod]]is ja selle ümbruses on Ukraina raketirünnaku tulemusel elektri-, vee- ja küttekatkestused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434345/venemaal-belgorodis-kadusid-parast-raketirunnakut-elekter-vesi-ja-kute Venemaal Belgorodis kadusid pärast raketirünnakut elekter, vesi ja küte] Delfi, 6.II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609933742/ukraina-vastulook-jattis-belgorodi-piirkonna-elektrita#belgorod Ukraina vastulöök jättis Belgorodi piirkonna elektrita] ERR, 6.II 2026</ref> === 7. veebruar === Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku, sihtides elektrijaamu, jaotusvõrku ja alajaamasid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434723/fotod-venemaa-viimased-runnakud-mojusid-ukrainale-rangalt-kiievis-jatkub-elektrit-kuni-kaheks-tunniks FOTOD | Venemaa viimased rünnakud mõjusid Ukrainale rängalt. Kiievis jätkub elektrit kuni kaheks tunniks] Delfi, 8.II 2026</ref> Tabamuse said Burštõni soojuselektrijaam<ref>[https://www.err.ee/1609935248/ukraina-neptuni-raketid-pohjustasid-venemaal-belgorodis-elektrikatkestuse#elektrivarustus Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord] ERR, 8.II 2026</ref> [[Ivano-Frankivski oblast]]is ja Dobrotviri soojuselektrijaam [[Lvivi oblast]]is.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=6 |pealkiri=Operaator: Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#suur Venemaa korraldas Ukraina energiasüsteemi vastu ulatusliku rünnaku] ERR, 7.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411609/blogi-1446-sojapaev-ukrainas-ukraina-elektrivarustuses-on-vaga-keeruline-olukord?liveblogPost=0 |pealkiri=Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-08 |vaadatud=2026-02-08 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa kasutas rünnakus:<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YgxNYax76bSPBaRaMQCfVMcRAsCgeLxXi28BSpsnLtm8L2atPKiG5mcPbs1JtFrBl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 7.II 2026</ref> * 2 raketti "Tsirkoon" * 21 tiibraketti X-101, tõrjutud 14 * 16 tiibraketti Kalibr, tõrjutud 10 * 408 drooni, tõrjutud 382 Ukraina ründas raketikütuse komponente tootvat [[Redkino]] eksperimentaalset keemiatehast [[Tveri oblast]]is<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=10 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tveri oblastis raketikomponentide tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja Balašovo naftahoidlat [[Saratovi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#saratov Ukraina teatel rünnati naftahoidlat Saratovi oblastis] ERR, 7.II 2026</ref> === 8. veebruar === Ukraina sooritas raketirünnaku [[Belgorod]]i elektrivõrgule ja soojuselektrijaamale Lutši.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434769/video-kulm-on-ka-mujal-kui-kiievis-raketilook-jattis-venemaal-elektri-ja-kutteta-suure-osa-belgorodist VIDEO | Külm on ka mujal kui Kiievis. Raketilöök jättis Venemaal elektri ja kütteta suure osa Belgorodist] Delfi, 8.II 2026</ref> Selle tulemusel katkes linnas elekter ja kaugküte.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434826/venemaal-belgorodis-lastakse-kuttesusteemist-vesi-valja-ja-hakatakse-elanikke-evakueerima Venemaal Belgorodis lastakse küttesüsteemist vesi välja ja hakatakse elanikke evakueerima] Delfi, 9.II 2026</ref> Rünnaku tegi võimalikuks [[Belgorodi oblast]]i sidetaristu kahjustamine [[Ateš]]i partisanide poolt.<ref>[https://www.err.ee/1609935248/soja-1446-paev-ukraina-raketilook-pohjustas-belgorodis-elektrikatkestuse#partisanid Partisanid avasid akna Ukraina droonidele Venemaal Belgorodis] ERR, 8.II 2026</ref> === 9. veebruar === [[File:Train in Sumy Oblast after Russian attack, 2026-02-09 (01).jpg|thumb|Rong [[Konotop]]is peale Venemaa rünnakut]] Venemaa lasi Ukraina pihta 11 ballistilist raketti Iskander-M ja 149 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 116 drooni. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 36 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#ohvrid Venemaa tappis viimase ööpäeva jooksul tehtud õhurünnakutega viis ukrainlast] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina kaotas helikopteri [[Mi-24]] koos meeskonnaga.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#KOPTER Ukraina helikopteri Mi-24 meeskond hukkus lahinguülesandel] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina vabastas kaks asulat. [[Harkivi oblast]]i [[Kupjanski rajoon]]is asuva Tšugunivka küla ja Zaporižžja oblastis asuva Ternovate küla.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#kaks Ukraina teatas kahe asula vabastamisest] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina hävitas õhurünnakuga [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]] paiknenud Vene vägede droonilao, kus asus umbes 6000 FPV-drooni ja nende komponente.<ref>[https://www.err.ee/1609936790/soja-1448-paev-ukraina-havitas-suure-vene-droonilao#ladu Ukraina hävitas suure Vene droonilao] ERR, 10.II 2026</ref> === 10. veebruar === Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist edelas asuva Bondarne küla ja on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovski]] linnast.<ref name=deepstatemap/> === 11. veebruar === Ukraina droonid ründasid [[Volgograd]]i naftatöötlemistehast, mille tagajärjel puhkes objektil põleng.<ref>[https://www.err.ee/1609937804/soja-1449-paev-ukraina-rundas-volgogradi-naftatootlemistehast#volgograd Meedia: Ukraina droonid ründasid Volgogradi naftatöötlemistehast] ERR, 11.II 2026</ref> === 12. veebruar === Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat. Rünnakus kasutati 24 ballistilist raketi ja 219 drooni, millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 197 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609938809/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftatootlemistehase-komimaal#kokku Ukraina: Venemaa ründas öösel 24 raketi ja 219 ründedrooniga] ERR, 12.II 2026</ref> Rünnaku tagajärjel jäi Kiievis kütteta 2600 maja ning Odessas jäid elektri ja veeta ligi 300 000 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435638/venemaa-rundas-rakettide-ja-droonidega-kiievit-dnipropetrovski-oblastit-ja-odessat Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat] Delfi, 12.II 2026</ref> Ukraina korraldas drooni- ja raketirünnaku objektidele Venemaa erinevates piirkondades. Rakettidega [[FP-5 Flamingo]] rünnati [[Volgogradi oblast]]is [[Kotluban]]is asuvat GRAU (Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse - Главное ракетно-артиллерийское управление) arsenali. Objektil toimunud plahvatuste tõttu evakueeriti ümbruskonna elanikud.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435659/venemaal-volgogradi-oblastis-sai-ilmselt-pihta-laskemoonaladu-ja-evakueeritakse-elanikke Venemaal Volgogradi oblastis sai ilmselt pihta laskemoonaladu ja evakueeritakse elanikke] Delfi, 12.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435810/piisaks-venemaa-sissetungi-arahoidmiseks-kuidas-soltub-vene-armee-kummekonnast-grau-arsenalist |pealkiri="Piisaks Venemaa sissetungi ärahoidmiseks." Kuidas sõltub Vene armee kümmekonnast GRAU arsenalist? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> Ukraina ründas droonidega [[Komi]]s [[Uhta]]s asuvat Lukoili naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435759/droonid-rundasid-venemaal-komis-lukoili-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Komis Lukoili naftatöötlemistehast] Delfi, 12.II 2026</ref> Tehas asub 1750 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist, mis on Ukraina droonide uus kaugusrekord.<ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120435866/sojapaevik-1450-paev-uus-rekord-ukraina-droon-tabas-piirist-1750-km-kaugusel-asuvat-naftatehast |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1450. päev) - Uus rekord! Ukraina droon tabas piirist 1750 km kaugusel asuvat naftatehast |url-access=subscription |eesnimi=Christopher |perekonnanimi=Krutto |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is sai tabamuse tehas Progressi, mis toodab kõrgtehnoloogilist varustust lennundusele ja raketisüsteemidele. Rünnati veel Krimmis Hvardiiske külas asuvat lennuvälja, Luhanskis asuvat Kirova elektrialajaama ja Zaporižžja oblastis Prõmorskis asuvat andmekeskust.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#sbu SBU: Ukraina hävitas poole Venemaa ühe moodsama õhutõrjesüsteemi varudest] ERR, 15.II 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis asuvat radarit 55Ж6У [[Nebo-M|Nebo-U]] ja teisi sõjalisi sihtmärke okupeeritud aladel.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0acMVMfBERjz1aT56LFKRkqUHGLY8HDjxhVdcfbB9hWSw3QGgjGsti5QDX4NuW2c6l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 13.II 2026</ref> === 13. veebruar === [[File:Car showroom in Odesa after Russian attack, 2026-02-13 (01).jpg|thumb|Autosalong [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 154 drooniga, millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 111 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning veel 28 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609940435/zelenski-ukraina-on-konelusteks-valmis-kuid-venemaa-vaikib#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäevaga vähemalt üheksa inimest] ERR, 13.II 2026</ref> === 14. veebruar === Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt viis ja vigastada sai 13 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609941434/soja-1452-paev-vene-vaed-rundasid-reede-hilisohtul-droonidega-kiievit Ööpäevaga hukkus Venemaa rünnakutes viis inimest] ERR, 14.II 2026</ref> === 15. veebruar === [[File:Destructions in Odesa Oblast after Russian attack, 2026-02-15 (01).jpg|thumb|Raudtee depoo [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]] Ukraina korraldas droonirünnaku mitmele Venemaa regioonile. Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is Mirnohradi ja [[Pokrovsk]]i vahel asuva Rivne küla.<ref name=deepstatemap/> [[Krasnodari krai]]s, Volna külas asuvas Tamani sadamas sai tabamuse naftaterminal Tamanneftgaz.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#droonid Ukraina droonid kahjustasid Venemaa naftaladu] ERR, 15.II 2026</ref> Krimmis sai tabamuse [[Pantsir|Pantsir-S1]] õhukaitsesüsteem.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid033B68Vg5WSCUPZeNRHe8xkNfnTUqCf1brr5zQTExSoBakPuuzBAtMfm3C1my3YmG2l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.II 2026</ref> [[Brjanski oblast|Brjanski]] ja [[Belgorodi oblast]]is rünnati energiaobjekte,<ref>[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi Ukraina ründas Brjanski ja Belgorodi energiarajatisi] ERR, 16.II 2026</ref> kahjustades mõlemas oblastis elektri- ja soojavarustust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436423/venemaal-belgorodi-ja-brjanski-oblastis-teatati-energeetikataristu-tosistest-kahjustustest-ning-kutte-ja-elektrikatkestustest Venemaal Belgorodi ja Brjanski oblastis teatati energeetikataristu tõsistest kahjustustest ning kütte- ja elektrikatkestustest] Delfi, 16.II 2026</ref> Rünnati ka objekte [[Sotši]] linna piirkonnas ja Moskvas.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/soja-1453-paev-ukraina-rundas-moskvat-paevasel-ajal-droonidega#moskva Moskvat tabas keset päeva erakordselt ulatuslik droonirünnak] ERR, 15.II 2026</ref> === 16. veebruar === Venemaa on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Mõrnohrad]]i linnast.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on vasturünnakute käigus alates 11. veebruarist vabastanud 201 km²<ref>[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi ISW: Ukraina saavutas möödunud nädalal 2,5 aasta kiireima lahinguedu] ERR, 16.II 2026</ref> rinde kauguservas [[Huljaipole]] asulast põhjas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436716/ukraina-saavutas-tanu-venelaste-starlinkist-ilmajatmisele-rindel-viimase-2-5-aasta-suurimat-edu Ukraina saavutas tänu venelaste Starlinkist ilmajätmisele rindel viimase 2,5 aasta suurimat edu] Delfi, 17.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120436880/video-ukraina-armee-kasutab-ara-segadust-venelaste-seas-ja-pole-pikka-aega-end-nii-julgelt-tundnud |pealkiri=VIDEO - Ukraina armee kasutab ära segadust venelaste seas ja pole pikka aega end nii julgelt tundnud |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-17 |vaadatud=2026-02-17 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> === 17. veebruar === Venemaa ründas Ukraina energiataristut 400 drooni ja 29 raketiga. Elektrikatkestused on Odessas ja Sumõs. Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat Ilski naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.err.ee/1609943543/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftakaitise-krasnodari-krais#ilsk Ukraina süütas droonirünnakuga naftakäitise Krasnodari krais] ERR, 17.II 2026</ref> Rünnaku alla jäid ka objektid [[Tatarstan]]is [[Kaasan]]i ja [[Nižnekamsk]]i ümbruses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436742/droonirunnaku-jarel-suttis-venemaal-naftatootlemistehas-suleti-viis-lennuvalja-ja-osa-kaasanist-jai-elektrita Droonirünnaku järel süttis Venemaal naftatöötlemistehas, suleti viis lennuvälja ja osa Kaasanist jäi elektrita] Delfi, 17.II 2026</ref> Drooniohu tõttu katkestas töö kümme tsiviillennuvälja: Uljanovski, Pensa, Tambovi, Sotši, Gelendžiki, Krasnodari, Permi, Kaasani ja Iževski. === 18. veebruar === Genfis lõppesid olulite eduta kaks päeva kestnud Venemaa, Ukraina ja USA kolmepoolsed rahukõnelused.<ref>[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#genf Genfi rahukõnelused lõppesid] ERR, 18.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437111/zelenskoi-venemaa-puuab-labiraakimisi-venitada Zelenskõi: Venemaa püüab läbirääkimisi venitada] Delfi, 18.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8418553/ukraina-ja-venemaa-konelused-genfis-loppesid-edusammudeta |pealkiri=Ukraina ja Venemaa kõnelused Genfis lõppesid edusammudeta |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-18 |vaadatud=2026-02-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 126 drooniga, millest Ukjraina tõrjus 100 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest ja 30 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#hukkunud Vene rünnakutes hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt viis tsiviilinimest] ERR, 18.II 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Tšuvaššia]]s [[Tšeboksarõ]]s asuvale ettevõte VNIIR-Progress, mis toodab Venemaa relvajõududele drooniantenne.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437031/droonid-rundasid-venemaal-tseboksaros-sojatoostusettevotet Droonid ründasid Venemaal Tšeboksarõs sõjatööstusettevõtet] Delfi, 18.II 2026</ref> === 19. veebruar === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Pihkva oblast]]is asuvale [[Velikije Luki]] naftabaasile.<ref>[https://www.err.ee/1609945625/soja-1457-paev-ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-velikije-lukis#luki Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Velikije Lukis] ERR, 19.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437272/droonid-tabasid-pihka-oblastis-naftarajatist-kus-puhkes-tulekahju Droonid tabasid Pihkva oblastis naftarajatist, kus puhkes tulekahju] Delfi, 19.II 2026</ref> === 20. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga [[Iskander-M]] ja 128 drooniga. Ukraina tõrjus 107 drooni. Rünnakutes sai vigastada vähemalt üheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609947092/venemaa-on-ukrainasse-sodima-varvanud-ule-tuhande-keenialase#oopaev Vene rünnakutes sai viimase ööpäeva jooksul vigastada vähemalt üheksa inimest] ERR, 20.II 2026</ref> Ukraina vastas droonirünnakuga okupeeritud Krimmis. Sihtmärgid olid [[Sakõ merelennuväebaas|Saki]] ja [[Belbeki lennujaam|Belbeki]] lennuväljad ning [[Sevastopol]]. === 21. veebruar === Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Udmurtia]]s asuvat [[Votkinsk]]i masinaehitustehast,<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120438640/ekspert-selgitab-kui-tugevasti-hairib-vene-armeed-look-udmurtia-iskanderi-tehase-pihta |pealkiri=EKSPERT SELGITAB - Kui tugevasti häirib Vene armeed löök Udmurtia Iskanderi tehase pihta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-25 |vaadatud=2026-02-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> mis on Venemaa üks tähtsaim ballistiliste rakettide tehas, kus toodetakse ballistilisi rakette [[Iskander-M]] ja [[Orešnik]].<ref>[https://www.err.ee/1609948229/ukraina-tabas-venemaa-sugavuses-ballistiliste-rakettide-tehast#Tehas Ukraina tabas Venemaa sügavuses ballistiliste rakettide tehast] ERR, 21.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437902/ukraina-ohurunnak-tabas-vene-raketitehast-udmurtias Ukraina õhurünnak tabas Vene raketitehast Udmurtias] Delfi, 21.II 2026</ref> Ukraina vabastas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Ternove ja Kalynivske külad.<ref name=deepstatemap/> Ungari ja Slovakkia ähvardaisd Ukrainat energiaekspordi katkestamisega, kui Ukraina ei taasta naftatarneid [[Družba torujuhe|torujuhtme Družba]] kaudu<ref name=druzba/>, mis sai kannatada Venemaa droonirünnaku tõttu [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._jaanuar|27. jaanuaril]]. Samuti ähvardab Ungari blokeerida ELi 90 miljardi euro suuruse laenu Ukrainale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437812/ungari-blokeerib-druzba-torujuhtme-vaidluse-tottu-90-miljardi-euro-suuruse-laenu-ukrainale Ungari blokeerib Družba torujuhtme vaidluse tõttu 90 miljardi euro suuruse laenu Ukrainale] Delfi, 21.II 2026</ref> === 22. veebruar === [[File:Destructions in Sofiivska Borshchahivka after Russian attack, 2026-02-22 (01).webp|thumb|Hoone Sofiivska Borštšahivkas, [[Kiievi oblast]]is peale Venemaa droonirünnakut]] Venema korraldas Ukraina kriitilise taristu vastu õhurünnaku, kasutades 48 raketti ja 297 ründedrooni. Peamised rünnakupiirkonnad olid [[Kiievi oblast|Kiievi]], [[Odessa oblast|Odessa]], [[Kirovogradi oblast|Kirovogradi]] ja [[Poltava oblast]]. Ukraina tõrjus 307 sihtmärki – 33 raketti ja 274 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437964/ukrainat-tabas-tugev-raketi-ja-droonirunnak-kiievi-oblastis-teatatakse-ohvritest Ukrainat tabas tugev raketi- ja droonirünnak, Kiievi oblastis teatatakse ohvritest] Delfi, 22.II 2026</ref> Vene okupatsiooniväed ründasid Sumõ oblastis kiirabiautot, milles hukkus neli inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Kiirabi Venelaste rünnakus kiirabiautole hukkus neli inimest] ERR, 22.II 2026</ref> Ukraina ründas sõjalisi objekte [[Saratov]]is ja [[Engels]]is ning naftahoidlat [[Luhansk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Telegram Telegrami kanalid teatavad plahvatustest Saratovis, Engelsis ja Luhanskis] ERR, 22.II 2026</ref> === 23. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat 126 drooni ja ballistilise raketiga Iskander-M. Ukraina õhukaitse tulistas alla 105 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus vähemalt neli eraisikut.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga vähemalt neli tsiviilinimest] ERR, 23.II 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku sõjalistele ja energeetikaobjektidele Venemaa eri osades. [[Tatarstan]]is sai tabamuse Kaleikino pumpamisjaam, mis on Družba naftajuhtme oluline osa.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438114/tatarstanis-rundasid-droonid-nafta-pumbajaama-ning-belgorodis-ja-voronezis-energeetikaobjekte Tatarstanis ründasid droonid naftatoru Družba pumbajaama ning Belgorodis ja Voronežis energeetikaobjekte] Delfi, 23.II 2026</ref> [[Belgorod]]is katkes elektrialajaama tabamuse tõttu elektri- ja veevarustus. Alajaam sai tabamuse ka [[Voroneži oblast]]is. Tabamusi said sõjalised sihtmärgid okupeeritud [[Krimm]]is ning [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Mõkolajivi oblast]]i okupeeritud osades.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#peastaap Ukraina ründas okupeeritud aladel sõjalisi sihtmärke] ERR, 23.II 2026</ref> [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina on lõuna suunas asuval Oleksandrivka rindel taastanud kontrolli 400 ruutkilomeetri suuruse maa-ala ja kaheksa asula üle.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#sorskoi Sõrskõi: Ukraina vabastas lõunasuunal 400 ruutkilomeetrit ja kaheksa asulat] ERR, 23.II 2026</ref> === 24. veebruar === Venemaa rünnaku tõttu katkestas töö gaasitehas [[Harkivi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609950101/1462-paev-zelenski-ukraina-soovib-el-ilt-selget-liitumiskuupaeva#naftogaz Venemaa rünnak katkestas gaasitehase töö Harkivi oblastis] ERR, 24.II 2026</ref> Venemaa on nelja sõjaaastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 ründedrooni ja rohkem kui 120 000 juhitava lennukipommiga. Ukraina õhutõrje on hävitatud 86 ballistilist raketti [[Kinžal]], 709 tiibraketti Kalibr, 2459 tiibraketti [[H-101]], 13 raketti [[H-22|H-22/H-23]], 12 laevatõrjeraketti Oniks, 261 tiibraketti [[Iskander|Iskander-K]], 274 ballistilist raketti [[Iskander|Iskander-M/KN-23]], üks laevatõrjerakett [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]] ja 30 muud raketti. Õhutõrje on hävitanud ka 540 juhitavat lennukiraketti ning 44 700 [[Shahed]]-tüüpi ründedrooni.<ref>[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#venemaa Venemaa on 4 aastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 drooniga] ERR, 25.II 2026</ref> === 25. veebruar === Ukraina ründas droonidega [[Smolenski oblast]]is asuvat keemiatehast Dorogobuž. kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#syytas Ukraina süütas õhurünnakuga Vene sõjatööstust varustava tehase Smolenskis] ERR, 25.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438623/droonid-rundasid-venemaal-smolenski-oblastis-keemiatehast-kus-puhkes-tulekahju Droonid ründasid Venemaal Smolenski oblastis keemiatehast, kus puhkes tulekahju] Delfi, 25.II 2026</ref> Krimmis tabasid Ukraina droonid [[S-400]] õhutõrjesüsteemi laskeseadeldist ning ühte [[Pantsir|Pantsir-1]] õhutõrjesüsteemi.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0S9TicRstqksDycpLYWyUzuwzgH1gDSBdeQ7Do3Uw1RVjagRFrRDm75s8kKEUZ9dal Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine ] FB, 25.II 2026</ref> === 26. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat 420 drooni ja 39 raketiga, millest 11 olid ballistilised. Ukraina õhukaitse hävitas 11 ballistilisest raketist 4 ning tabas kõiki ülejäänud 28 raketti. 420 erinevat tüüpi droonist tabati 374.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02E6xBHi47ia2zoCH5iPuuVpW39Ku4F2g6dfXpBx3U8kGY7NRkHjvCuDrzB7kATJaEl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026</ref> Tabamused põhjustasid purustusi kaheksas oblastis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438773/venemaa-rundas-ukrainas-droonide-ja-rakettidega-mitmeid-oblasteid-on-hukkunuid-ja-vigastatuid Venemaa ründas Ukrainas droonide ja rakettidega mitmeid oblasteid. On hukkunuid ja vigastatuid] Delfi, 26.II 2026</ref> ning 23 inimest sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#droonid Ukraina tõi kodumaale 1000 hukkunud sõduri surnukehad] ERR, 26.II 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis kahte Venemaa radiolokatsioonisüsteemi {{ill|en|P-18 "Terek"|P-18 radar}} ja RSP-6M2.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02RPEHftfuaZMMjgxkoWkDeZeVhaosRouVE5eQwRrZYCq8SgUupwBggGwHdARUxHaYl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026</ref><ref>[https://armyinform.com.ua/en/2026/02/27/two-radar-stations-hit-in-temporarily-occupied-crimea-general-staff-of-the-armed-forces-of-ukraine/ Two Radar Stations Hit in Temporarily Occupied Crimea — General Staff of the Armed Forces of Ukraine] armyinform.com.ua, 26.II 2026</ref> Venemaa tagastas Ukrainale 1000 hukkunud sõduri surnukehad ja sai vastutasuna 35 hukkunud Vene sõduri säilmed.<ref>[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#surnukehad Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega] ERR, 26.II 2026</ref> Ukraina ja USA esindajad kohtusid Genfis, et arutada Ukraina sõjajärgse ülesehitustöö küsimusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439027/ukraina-ja-usa-arutasid-genfis-sojajargset-ulesehitustood Ukraina ja USA arutasid Genfis sõjajärgset ülesehitustööd] Delfi, 27.II 2026</ref> === 27. veebruar === Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaa Belgorodi oblasti energiaobjektide pihta, kahjustades oblastis elektri- ja soojavarustust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439051/venemaal-belgorodis-jai-elektrita-60-000-inimest Venemaal Belgorodis jäi elektrita 60 000 inimest] Delfi, 27.II 2026</ref> Venemaa Volga piirkonna üheksas oblastis ja vabariigis kuulutati Ukraina rünnaku tõttu välja raketihäire.<ref>[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#raketioht Venemaa üheksas regioonis anti esmakordselt raketihäire] ERR, 27.II 2026</ref> Ukraina ja Venemaa leppisid kokku vaherahus Zaporižžja tuumaelektrijaama piirkonnas, et taastada jaama turvalisuse tagamiseks vajalik varutoide.<ref>[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#iaea IAEA teatas vaherahust Zaporižžja tuumaelektrijaama ümber] ERR, 27.II 2026</ref> === 28. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat Iskander-M ballistilise raketi ja 105 drooniga. Rünnakutes hukkus vähemalt neli ja vigastada sai 25 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424183/blogi-1466-sojapaev-ukrainas-invasiooni-kaigus-on-lopu-leidnud-ligi-1-3-miljonit-venelast?liveblogPost=4 |pealkiri=Ööpäeva jooksul hukkus neli ukraina tsiviilisikut |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-28 |vaadatud=2026-02-28 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s Kanevski rajooni Novominskaja külas asuvat Albašnefti naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609954184/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-louna-venemaal#albashneft Ukraina süütas õhurünnakuga naftatöötlemistehase Lõuna-Venemaal] ERR, 28.II 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa veebruaris kokku 123 ruutkilomeetrit, mis on madalaim näitaja alates 2024. aasta aprillist.<ref>[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali AFP analüüs: Vene väe edasitung Ukrainas aeglustus tuntavalt] ERR, 2.III 2026</ref> Ukraina poolt vabastatud ala oli sellest suurem.<ref>[https://www.err.ee/1609960244/kiviselg-ukraina-suutis-veebruaris-enda-kaes-olevat-territooriumi-suurendada Kiviselg: Ukraina suutis veebruaris enda käes olevat territooriumi suurendada] Delfi, 6.III 2026</ref> == Märts == === 1. märts === Venemaa ründas Ukrainat 123 ründedrooniga, millest õhutõrje hävitas 110.<ref>[https://www.err.ee/1609954655/budanov-venelaste-saavutused-rindel-on-tuhised#Ukraina Ukraina kaitsjad hävitasid öösel 110 vaenlase ründedrooni 123-st] ERR, 1.III 2026</ref> [[Herson]]is hukkus Venemaa rünnakutes neli inimest. Ukraina edenes [[Zaporižžja oblast]]is Stepove ja Ternove külade piirkonnas.<ref name=deepstatemap/> === 2. märts === ​Venemaa ründas Ukrainat 94 drooniga, millest tõrjuti 84. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali#hukkunud Ukrainas hukkus Venemaa öistes rünnakutes viis inimest] ERR, 2.III 2026</ref> Ukraina ründas [[Novorossiisk]]is sõjalisi objekte ja naftasadamat. Tabamusi said kokku viis laeva: fregatid "Admiral Essen" ja "Admiral Makarov",<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426261/blogi-1470-sojapaev-ukrainas-liibua-rannikul-uppus-plahvatuste-jarel-vene-tanker-moskva-suudistab-kiievit?liveblogPost=9 |title=Ukraina tabas droonidega Vene raketirünnakuteks kasutatud sõjalaeva |url-access=subscription |author= |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> miinitraaler Valentin Pikul ning allveelaevatõrjelaevad Jeisk ja Kasimov,<ref>[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak#novorossiisk Ukraina esmaspäevases rünnakus Novorossiiskile sai pihta kolm Vene laeva] ERR, 2.III 2026</ref> õhutõrjekompleksi [[S-300|S-300PMU-2 Favorit]] sihtimisradar 30N6Je2, õhutõrjesüsteem [[Pantsir|Pantsir-S2]] ning kuus seitsmest naftalaadimisseadmest Šehsarisi terminalis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439607/allika-teatel-rundas-ukraina-venemaal-novorossiiskis-sojalisi-objekte-ja-naftasadamat Allika teatel ründas Ukraina Venemaal Novorossiiskis sõjalisi objekte ja naftasadamat] Delfi, 2.III 2026</ref><ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02yHoFLk8fgQYEd5VjdRLGCCCmPZcczA82hwibT7JrdVVSGpEJQ9BmEgNu3gxhyMp7l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2.III 2026</ref> === 3. märts === [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina väed vabastasid 2026. aasta veebruaris rohkem territooriumi, kui Venemaa väed samal perioodil suutsid hõivata.<ref>[https://www.err.ee/1609956224/sorskoi-ukraina-vabastas-veebruaris-rohkem-territooriumi-kui-kaotas#edu Sõrskõi: Ukraina vabastas veebruaris rohkem territooriumi, kui kaotas] ERR, 3.III 2026</ref> Ukraina tabas rünnakutes [[S-300]] õhutõrjesüsteemi radarijaama [[Luhanski oblast]]is, [[Sopka-2]] õhusihtmärkide tuvastamise radarit ja 39N6 [[Kasta-2E2|39N6 Kasta-2E2]] radarit [[Krimm]]is.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8425744/blogi-1469-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-valjendas-kahtlust-uuesti-presidendiks-kandideerimise-osas?liveblogPost=12 |title=Ukraina väed ründasid Venemaa õhutõrjesüsteeme ja sõjalist infrastruktuuri |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02hpkEz2jt3uyBK87Sp5RdArU4SWgMLUakdBbTGACXwQRzVWkufPhuwEvhFXG13Eebl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 3.III 2026</ref> === 4. märts === Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma helikopteri.<ref>[https://www.err.ee/1609957226/meedia-vene-ohutorje-tulistas-rostovi-oblastis-alla-oma-kopteri#kopter Meedia: Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma kopteri] ERR, 4.III 2026</ref> Vahemerel Malta territoriaalvete lähedal rünnati Vene gaasitankerit Arktik Metagaz.<ref>[https://www.err.ee/1609957265/vahemerel-poles-venemaa-tanker Vahemerel põles Venemaa tanker] ERR, 4.III 2026</ref> Venemaa süüdistas rünnakus Ukrainat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440088/moskva-vaitel-rundasid-ukraina-meredroonid-vahemerel-vene-gaasitankerit Moskva väitel ründasid Ukraina meredroonid Vahemerel Vene gaasitankerit] Delfi, 4.III 2026</ref> === 5. märts === Ukraina sooritas suure õhurünnaku [[Saraatov]]ile ja [[Engels]]ile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440323/droonid-rundasid-venemaal-saratovi-oblastit Droonid ründasid Venemaal Saratovi oblastit] ERR, 5.III 2026</ref> Ukraina tulistas Musta mere kohal [[Maosaar]]e piirkonnas alla Venemaa helikopteri [[Ka-27]].<ref>[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-27] ERR, 5.III 2026</ref> Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange - 200 vangi 200 vastu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440427/medinski-teatel-vahetavad-venemaa-ja-ukraina-500-vangi Medinski teatel vahetavad Venemaa ja Ukraina 500 vangi ] Delfi, 5.III 2026</ref> === 6. märts === Venemaa ründas Ukrainat 141 drooniga, millest õhukaitse tulistas alla 111. Rünnakutes hukkus vähemalt kaks inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609959872/sojavangist-paasenud-ukrainlased-vajasid-kiiret-arstiabi#oopaev Vene rünnakutes Ukrainale hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt kaks inimest] ERR, 6.III 2026</ref> Ukraina süüdistas Ungarit seitsme Ukraina riikliku säästupanga töötaja alusetus kinnipidamises.<ref>[https://www.err.ee/1609960154/ukraina-suudistab-ungarit-seitsme-pangatootaja-pantvangi-votmises Ukraina süüdistab Ungarit seitsme pangatöötaja pantvangi võtmises] ERR, 6.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440539/ukraina-valisminister-ungari-pidas-kinni-meie-riigipanga-tootajad Ukraina välisminister: Ungari pidas kinni meie riigipanga töötajad] Delfi, 6.III 2026</ref> Ungari teatas nende riigist väljasaatmisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440672/ungari-suudistas-kinni-peetud-ukrainlasi-sojamaffia-raha-pesus-ja-otsustas-nad-valja-saata Ungari süüdistas kinni peetud ukrainlasi "sõjamaffia" raha pesus ja otsustas nad välja saata] Delfi, 6.III 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 300 sõjavangi.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8427808/blogi-1472-sojapaev-ukrainas-ungari-vottis-pantvangi-seitse-ukraina-kodanikku?liveblogPost=16 |title=Vene armee: Moskva ja Kiiev vahetasid kumbki 300 sõjavangi |url-access=subscription |author= |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Venemaa vallutas [[Sumõ oblast]]is asuva Venemaaga piirneva Sopychi küla.<ref name=deepstatemap/> === 7. märts === [[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2026-03-07 (02).jpg|thumb|Purustused [[Harkiv]]is peale Venemaa õhurünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat kahe [[Tsirkon]] hüperhelikiirusega tiibraketiga, 13 [[Iskander|Iskander-M/S-400]] ballistilist raketiga, 14 [[Kalibr]] tiibraketiga ja 480 drooniga, millest 472 tulistati alla või segati.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8428477/blogi-1473-sojapaev-ukrainas-kiievi-teatel-on-nad-peatanud-venemaa-pealetungi-zaporizzja-linna-suunas?liveblogPost=5 |title=Venemaa ründas Ukrainat 29 raketi ja 480 drooniga |url-access=subscription |author= |date=2026-03-07 |access-date=2026-03-07 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Rünnaku tagajärjel hukkus Harkivis 11 inimest, kus ballistiline rakett tabas kortermaja. Vigastada sai vähemalt 15 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609960886/venemaa-raketirunnakus-harkivile-hukkus-11-inimest#harkiv Kortermaja tabanud ballistiline rakett tappis 11 inimest] ERR, 7.III 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Armavir (Venemaa)|Armaviri]] nafta tootmis- ja jaotusjaama, põhjustades rajatises suure tulekahju.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=4 |title=Ukraina korraldas droonirünnaku naftalogistika keskusele Krasnodari krais |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 8. märts === Venemaa ründas Ukrainat kahe Iskander-M ballistilise raketi ja 117 drooniga. UKraina tõrjus 98 drooni.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=2 |title=Venemaa ründas öösel Ukrainat kahe ballistilise raketi ja 117 drooniga. |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Rünnakutes hukkus kolm tsiviilisikut ja üle 20 sai vigastada. === 9. märts === [[File:Destructions in Sloviansk after Russian attack, 2026-03-09 (01).webp |thumb|Hoone [[Slovjansk]]is peale Venemaa õhurünnakut]] Ukraina õhukaitse hävitas 197 Vene ründedroonist 161.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=5 |title=Ukraina hävitas riiki rünnanud 197 Vene ründedroonist 161 |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Ukraina eriväed ründasid nelja Venemaa radarijaama Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis. Hävitati 5N84A Oborona-14 radar, [[Nebo-M|Nebo-U]] radar ja kaks radari jaoks läbipaistva kupli alla olevat radarijaama.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=11 |title=Ukraina eriväed ründasid Venemaa radarijaamu Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 10. märts === Ukraina ründas [[Storm Shadow]] rakettidega [[Brjansk]]is raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast Kremni El<ref>[https://www.err.ee/1609962947/vene-droonirunnakus-dnipro-linnale-sai-vigastada-10-inimest#brjansk Zelenski: Ukraina tabas Brjanskis raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast] ERR, 10.III 2026</ref> ja [[Togliatti]]s keemiatehast KuibõševAzot.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441559/ukraina-andis-raketiloogi-venemaal-brjanskis-asuvale-mikroelektroonikatehasele Ukraina andis raketilöögi Venemaal Brjanskis asuvale mikroelektroonikatehasele. Togliattis süttis keemiatehas] Delfi, 11.III 2026</ref> Krimmis tabas Ukraina kolme Venemaa Pantsir-S1 õhutõrje raketi- ja kahurikompleksi. === 11. märts === Venemaa rünnakutes [[Sumõ oblast]]ile ja [[Harkiv]]ile hukkus kokku neli inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441561/venemaa-rundas-ukrainas-ettevotteid-sumo-oblastis-ja-harkivis-kus-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainas Sumõ oblastis ja Harkivis ettevõtteid, hukkus inimesi] Delfi, 11.III 2026</ref> Ukraina sooritas ulatusliku droonirünnaku [[Sotši]]le.<ref>[https://www.err.ee/1609963994/soja-1477-paev-zelenski-sonul-on-ukrainal-nuud-rohkem-kaarte#sotsi Sotši linna tabas ööpäev läbi kestnud Ukraina droonirünnak] ERR, 11.III 2026</ref> Ukraina teatas, et korraldas rünnakuseeria okupeeritud aladel, võttes sihikule õhutõrjesüsteemid, kütusehoidlad, laskemoonalaod ja muu sõjalise taristu.<ref>[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#ukraina Ukraina ründas okupeeritud aladel Venemaa naftahoidlaid ja õhutõrjesüsteeme] ERR, 12.III 2026</ref> [[File:Library in Novhorod-Siverskyi after Russian attack, 2026-03-13 (02).jpg |thumb|Raamatukogu [[Novhorod-Siverskõi]]is peale Venemaa droonirünnakut 13. märtsil]] === 12. märts === Ukraina droonid ründasid [[Krasnodari krai]]s [[Tihhoretsk]]is naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441797/droonid-rundasid-venemaal-tihhoretskis-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Tihhoretskis naftatöötlemistehast] Delfi, 12.III 2026</ref> [[Tuula oblast]]is süttis suur metallurgiatehas.<ref>[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#tehas Venemaal Tuula oblastis süttis suur metallurgiatehas] ERR, 12.III 2026</ref> === 13. märts === Ukraina hävitas droonidega raketisüsteemi [[S-300]]V ning tabas raketisüsteemi [[Tor (raketisüsteem)|Tor]] ja kütuserongi [[Luhanski oblast]]is. [[Zaporižžja oblast]]is hävitati õhutõrjeraketisüsteem [[Buk|Buk-M1]]<ref>[https://www.err.ee/1609966358/ukraina-relvajoud-havitasid-donbassis-suure-hulga-vene-sojatehnikat#olup Ukraina teatas Vene raketilaskeseadmete ja logistika hävitamisest okupeeritud aladel] ERR, 13.III 2026</ref> === 14. märts === Venemaa ründas Ukrainat kahe raketiga [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]], 13 ballistilise raketiga [[Iskander|Iskander-M]], 25 tiibraketiga [[Kalibr]], 24 tiibraketiga [[Kh-101]], 4 raketiga Kh-59/69 ning 430 drooniga. Ukraina tõrjus neist 58 raketti (kõik 49 tiibraketti, 7 ballistilist, üks Tsirkon, üks Kh-69) ja 402 drooni. Rünnaku tagajärjel hukkus viis inimest ja 22 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442303/venemaa-ohurunnakutes-kiievi-oblastile-hukkus-vahemalt-neli-inimest Venemaa õhurünnakutes Kiievi oblastile hukkus vähemalt neli inimest] Delfi, 14.III 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel sai [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Kavkazi meresadamas kahjustada Venemaa transpordilaev, Afipski naftatöötlemistehas<ref>[https://www.err.ee/1609967501/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-massiivse-raketi-ja-droonirunnaku#Krasnodar Ukraina droonid tabasid Krasnodari oblastis laeva ja naftatöötlemistehast] ERR, 14.III 2026</ref> ja [[Adõgee]]s "Maikopi" sõjaväelennuväli.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#maikop Ukraina ründas Venemaal Adõgees asuvat Maikopi lennuvälja] ERR, 15.III 2026</ref> [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-16 (11).jpg |thumb|Maja [[Zaporižžja]]s peale Venemaa õhurünnakut 16. märtsil]] === 15. märts === Venemaa ründas Ukrainat 97 drooniga, millest Ukraina tõrjus 90. Rünnakus hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest] ERR, 15.III 2026</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s asuvat Tihhoretski naftapumbajaama, mis on üks Lõuna-Venemaa suurimaid naftalogistika keskusi.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#naftapumbajaam Ukraina ründas teadete kohaselt Venemaal Krasnodari krais asuvat naftapumbajaama] ERR, 15.III 2026</ref> Krimmis tabati mitut Venemaa õhutõrjesüsteemi elementi, sealhulgas õhutõrjeraketisüsteemi [[S-400]] laskeseadet ja kahte radarijaama (59N6-E "Protivnik" ja 73E6 "Parol").<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YK2N3uK8xGqJwrnwdrifKqBh8LPZWbt6H8exjmUF4E6JVJ2Mv33BGjhAcjhkT42tl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.III 2026</ref> Venemaa väitel tulistati alla 280 Ukraina drooni, neist 65 Moskva piirkonnas. Rünnakuohu tõttu peatati ajutiselt lennuliiklus Moskva Domodedovo, Vnukovo ja Žukovski lennujaamas. [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-17 (12).webp |thumb|Maja Nova Poshtas [[Zaporižžja oblast]]is peale Venemaa raketirünnakut 17. märtsil]] === 16. märts === Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaal [[Krasnodari krai]]s asuvale [[Labinsk]]i naftahoidlale, mis süttis põlema<ref>[https://www.err.ee/1609968467/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftahoidla-krasnodari-krais#labinsk Ukraina süütas õhurünnakuga naftahoidla Krasnodari krais] ERR, 16.III 2026</ref> ja [[Uljanovsk]]i lähistel asuvale Aviastari lennukitehasele. <ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8435117/blogi-1484-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1700-soduri?liveblogPost=12 |pealkiri=Ukraina ründas Venemaal lennukitehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-03-19 |vaadatud=2026-03-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 17. märts === [[Pihkva oblast]]is baseeruva 76. õhudessantdiviisi territooriumil toimus suur plahvatus ja puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609969481/moskva-on-mitmendat-paeva-ukraina-droonirunnakute-all#pihkva Kuulduste kohaselt toimus Pihkva diviisis suur plahvatus] ERR, 17.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609970276/pevkur-pihkva-sojavaeosas-lohkes-kutuseladu Pevkur: Pihkva sõjaväeosas lõhkes kütuseladu] ERR, 17.III 2026</ref> Rünnakus lennukitehasele [[Staraja Russa]]s sai kahjustada Vene armee varajase hoiatuse ja juhtimise lennuk [[A-50]].<ref>[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#radarlennuk Ukraina ründas Vene radarlennukit] ERR, 21.III 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Berezove küla.<ref name=deepstatemap/> [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-03-19 (02).webp |thumb|Maja [[Odessa]] ajaloolises keskuses peale Venemaa rünnakut 19. märtsil]] === 18. märts === Venemaa valitsus kavatseb 2045. aastaks asustada praegustele Ukrainas okupeeritud aladele 114 000 inimest Venemaalt.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0BgdUbrPbs5FDXF2Ayo5UuG2jvHBR5ztF7a9hYVkXR3jreyv5uPJcEBdDwurazbZRl Rainer Saksa Blogi] FB, 18.III 2026</ref> === 19. märts === Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov teatas, et Venemaa ja Ukraina USA vahendusel toimuvad läbirääkimised on pausil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443225/kreml-venemaa-usa-ukraina-labiraakimised-on-pausil Kreml: Venemaa-USA-Ukraina läbirääkimised on pausil] Delfi, 19.III 2026</ref> Ukraina ründas Krimmis asuvaid õhukaitseobjekte ja õhutõrjesüsteemide remondi ettevõtet Almaz-Antei.<ref>[https://www.err.ee/1609971620/vaidetavalt-sattus-terve-vene-brigaad-piiramisrongasse#krimm Krimmi tabas Ukraina suur õhurünnak] Delfi, 19.III 2026</ref> [[File:Russian missile Iskander, found in Chernihiv Oblast, 2026-03-20 (05).webp |thumb|[[Tšernihivi oblast]]is leitud Venemaa ballistilise raketi [[Iskander]] rusud]] === 20. märts === Ukraina tabas valguskaabliga juhitud ründedrooniga [[Donetski oblast]]is Venemaa ründekopteri [[Ka-52]] ja kukutas selle alla.<ref>[https://www.err.ee/1609973037/ukraina-tulistas-alla-vene-kopteri-ka-52 Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-52] ERR, 20.III 2026</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist läänes asuva Platonivka küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina valimiskomisjon välistas presidendivalimiste korraldamise käesoleval aastal.<ref>[https://www.err.ee/1609973061/ukraina-valimiskomisjon-valistas-tanavu-presidendivalimiste-korraldamise Ukraina valimiskomisjon välistas tänavu presidendivalimiste korraldamise] ERR, 20.III 2026</ref> === 21. märts === [[File:Building of former Bank of Mutual Crediting Society in Kherson after Russian attack, 2026-03-21 (02).webp |thumb|Ajalooline [[Herson]]i pangahoone (1899) peale Venemaa droonirünnakut 21 Märtsil]] Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest Ukraina tõrjus 148. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning vigastada sai 36.<ref>[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#hukkunud Venemaa rünnakutes hukkus üheksa inimest] ERR, 21.III 2026</ref> Ukraina ründasid [[Saratov]]i naftarafineerimistehast, Moskvat ja paljusid teisi Venemaa regioone umbes 300 drooniga. Venemaa kinnitas 283 drooni allalaskmist.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8437778/ukraina-droonid-rundavad-taas-moskvat Ukraina droonid ründavad taas Moskvat] Postimees, 21.III 2026</ref> Belgorodi oblastis hukkus rünnaku tõttu neli inimest. === 22. märts === Venemaa ründas 139 drooniga, millest Ukraina tõrjus 127. Rünnakutes hukkus vähemalt kuus tsiviilisikut ja vigastada sai 29 inimest. Ukraina ründas [[Saratovi oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast ja Venemaa eliitdroonirühma Rubikon juhtimispunkti [[Mariupol]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609974423/soja-1488-paev-venemaa-rundas-oosel-kiievi-oblastit#Ukraina Ukraina ründas sihtmärke Venemaal ja okupeeritud Ukrainas] ERR, 22.III 2026</ref> [[File:NASA FIRMS 2026-03-23 Primorsk.png |thumb|[[NASA]] [[FIRMS]] tuvastatud ulatuslikud põlengud 23. märtsil [[Primorski sadam]]as [[Leningradi oblast]]is]] === 23. märts === Ukraina õhurünnakus [[Leningradi oblast]]ile süttis [[Primorsk (Leningradi oblast)|Primorski]] [[Primorski sadam|sadamas]] kütusemahuti ja selletõttu peatus Vene naftaekspordi Primorski sadamast.<ref>[https://www.err.ee/1609976346/primorski-sadamas-polevad-teist-paeva-naftamahutid Primorski sadamas põlevad teist päeva naftamahutid] ERR, 24.III 2026</ref><ref name=delfi20260330>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120564373/ukraina-kaitseministeerium-laanemere-piirkond-on-muutunud-venemaa-jaoks-ohutust-sadamast-suure-riski-tsooniks |pealkiri=Ukraina kaitseministeerium: Läänemere piirkond on muutunud Venemaa jaoks ohutust sadamast suure riski tsooniks |url-access=subscription |eesnimi=Lauri |perekonnanimi=Laugen |kuupäev=2026-03-30 |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref> Rünnaku alla jäi ka [[Ufa]]s asuv [[Bašneft-Ufaneftekhim]]i naftatöötlemistehas. Venemaa teatas 70 Ukraina drooni tõrjumisest.<ref>[https://www.err.ee/1609974852/ukraina-ohurunnak-peatas-vaidetavalt-vene-naftaekspordi-primorski-sadamast#peatas Ukraina droonirünnak peatas väidetavalt Vene naftaekspordi Primorski sadamast] ERR, 23.III 2026</ref> === 24. märts === [[File:Destructions in the architectural complex of Bernardine monastery in Lviv after Russian attack, 2026-03-24 (000).webm |thumb |Bernardini kloostri arhitektuurikompleks [[Lviv]]is pärast Vene droonirünnakut 24. märtsil]] Venemaa sooritas Ukrainale ööpäevaga kaks drooni- ja raketirünnakut. Öine kombineeritud rünnak anti 426 drooni ja raketiga kriitiliste taristuobjektide pihta, kasutades seitse ballistilist raketti, 27 tiibraketti ja 392 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tulistas alla või tõrjus nendest elektrooniliselt 390 sihtmärki, kokku 25 raketti ja 365 drooni. Päeval ründas Venemaa Kiievit ja Lääne-Ukrainat 556 drooniga, millest 541 õnnestus Ukraina õhutõrjel kahjutuks teha. Rünnakutes hukkus kaheksa inimest ja vähemalt 50 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609975752/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-paevase-massilise-droonirunnaku#droonid Venemaa ründas Ukrainat ööpäeva jooksul ligi 1000 drooniga] ERR, 24.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448604/venemaa-rundas-ukrainat-rakettide-ja-droonidega-poltavas-ja-zaporizzjas-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. Poltavas ja Zaporižžjas hukkusid inimesed] Delfi, 24.III 2026</ref> Ukraina hävitas Krimmis laevatõrje raketisüsteemi Bastion, mis kasutab [[Tsirkon]]-tüüpi rakette.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid027Hjg1xLU1dt91xryAdFYDZcLZ2Npc91BcNmCRpE5QNqmVWhZrz9uh2hf9hqK3w5ul Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 24.III 2026</ref> Ukrainale sooritas droonirünnaku Leningradi oblastile.<ref name=delfi20260330/> [[Ust-Luga]] sadamas süttis [[Novatek]]i gaasiterminal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120450960/ukraina-teatas-et-rundas-ust-lugas-gaasiettevotte-novatek-objekte Ukraina teatas, et ründas Ust-Lugas gaasiettevõtte Novatek objekte] Delfi, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120493848/video-ja-kaardid-ust-luga-sadam-poleb-siiani-eesti-kulje-all-asuv-sihtmark-on-ukraina-droonidele-selge-ahvatlus VIDEO JA KAARDID | Ust-Luga sadam põleb siiani. Eesti külje all asuv sihtmärk on Ukraina droonidele ahvatlev] Delfi, 26.III 2026</ref> Ukraina rünnakute tõttu on vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest rivist väljas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482851/reuters-vahemalt-40-venemaa-naftaekspordivoimekustest-oli-eile-rivist-valjas Reuters: vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest oli eile rivist väljas] Delfi, 26.III 2026</ref> === 25. märts === [[Viiburi]] sadamas sai tabamuse Venemaa sõjalise otstarbega jäälõhkuja.<ref>[https://www.err.ee/1609976796/droonid-rundasid-taas-venemaal-asuvat-ust-luga-sadamat Droonid ründasid taas Venemaal asuvat Ust-Luga sadamat] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449231/ukraina-kindralstaap-viiburi-laevatehases-anti-look-vene-patrulljaamurdjale Ukraina kindralstaap: Viiburi laevatehases anti löök Vene patrulljäämurdjale] Delfi, 25.III 2026</ref> [[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina raketilöökide tõttu umbes 450 000 elanikku elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449053/venemaal-belgorodi-oblastis-jai-raketilookide-jarel-450-000-inimest-elektrita Venemaal Belgorodi oblastis jäi raketilöökide järel 450 000 inimest elektrita] Delfi, 25.III 2026</ref> {{mitu pilti | laius = 200 | pilt1 = NASA FIRMS 2026-03-26 Kinef.png | pilt2 = NASA FIRMS 2026-03-26 Ust-Luga.png | jalus = [[NASA]] [[FIRMS]]i tuvastatud põlengud 26. märtsil [[Kiriši]] naftatöötlemistehases (vasakul) ja [[Ust-Luga sadam]]as (paremal) }} Üks kursilt kõrvale kaldunud droon tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent.<ref>[https://www.err.ee/1609976868/venemaalt-lennanud-droon-tabas-auvere-jaama-korstent Venemaalt lennanud droon tabas Auvere jaama korstent] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609977222/kaitsevagi-auveret-tabas-kas-runde-voi-peibutusdroon Kaitsevägi: Auveret tabas kas ründe- või peibutusdroon] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole] Delfi, 25.III 2026</ref> Veel mitu drooni sattus eesti ja Läti õhuruumi.<ref>[https://www.err.ee/1609977171/eesti-piiri-rikkus-mitu-ukraina-drooni Eesti piiri rikkus mitu Ukraina drooni] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976976/lati-president-latis-alla-kukkunud-droon-oli-ukraina-oma Läti president: Lätis alla kukkunud droon oli Ukraina oma] ERR, 25.III 2026</ref> === 26. märts === Ukrainale sooritas järgmise droonirünnaku [[Leningradi oblast]]ile.<ref name=delfi20260330/> Sihikul oli [[Kiriši]]s asuv naftatöötlemistehas [[Kirišinefteorgsintez]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482209/droonid-rundasid-taas-leningradi-oblastit-seekord-naftatootlemistehast Droonid ründasid taas Leningradi oblastit, seekord naftatöötlemistehast] Delfi, 26.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609977810/ukraina-rundas-teist-ood-jarjest-leningradi-oblasti-energiataristut#tehas Ukraina kinnitas rünnakut Leningradi oblastis asuvale rafineerimistehasele] ERR, 26.III 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas, et USA seab Ukraina sõja rahulepingu julgeolekutagatiste eeltingimuseks kogu riigi idaosa ehk Donbassi loovutamise Venemaale.<ref>[https://www.err.ee/1609978923/zelenski-usa-nouab-julgeolekutagatiste-eest-donbassi-loovutamist Zelenski: USA nõuab julgeolekutagatiste eest Donbassi loovutamist] ERR, 26.III 2026</ref> Mustal merel sai meredrooniga tabamuse Venemaa varilaevastikku kuuluv naftatanker Altura.<ref>[https://www.err.ee/1609978269/venemaa-varilaevastiku-tanker-sai-mustal-merel-droonitabamuse Venemaa varilaevastiku tanker sai Mustal merel droonitabamuse] ERR, 26.III 2026</ref> [[File:NASA FIRMS 2026-03-28 Yaroslavl.png |thumb |[[NASA]] [[FIRMS]]i märgatud põleng [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehases 28. märtsil]] === 27. märts === Ukrainale ründas uuesti [[Ust-Luga sadam]]at põhjustades uue tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120536604/ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak VIDEOD | Ust-Luga sadamas toimus jälle plahvatus ja põleng] Delfi, 27.III 2026</ref><ref name=delfi20260330/> [[Vologda oblast]]is [[Tšerepovets]]is tabas droonirünnak keemiatehast. [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|USA välisminister]] [[Marco Rubio]] lükkas ümber Zelenski väited USA julgeolekutagatiste seotusest Donbassi Venemaale loovutamisega.<ref>[https://www.err.ee/1609979398/meedia-ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak#rubio Rubio eitas USA julgeolekugarantiide sidumist Donbassiga] ERR, 27.III 2026</ref> === 28. märts === Venemaa ründas Ukrainat 273 drooniga, Ukraina õhutõrje tulistas neist alla 252. Rünnaku tõttu hukkus vähemalt viis inimest ja vähemalt 13 sai vigastada. Ukraina korraldas õhurünnaku [[Jaroslavl]]is asuvale naftatöötlemistehasele<ref>[https://www.err.ee/1609980498/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#jaroslavl Ukraina ründas Jaroslavli naftatöötlemistehast] Delfi, 28.III 2026</ref> ja ründas rakettidega Flamingo [[Samara oblast]]is asuvat lõhkeaineid tootvat ettevõttet Promsintez.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02xEsZfBTeWvuVhHgq4vkGWKB6rAChsX6cSG2tEWh9KRbLWQFwgD8g4jJDroHtDwRZl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 28.III 2026</ref> === 29. märts === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Kinžal ja 442 drooniga, millest Ukraina tõrjus 380. Rünnakus sai vigastada 8 inimest. Ukraina korraldas uue droonirünnaku [[Ust-Luga sadam]]ale.<ref name=delfi20260330/> Venemaa teatas 36 Ukraina drooni tõrjumisest.<ref>[https://www.err.ee/1609980957/ukraina-jatkas-ust-luga-sadama-rundamist#Ust Venemaa teatel tabas Ust-Luga sadamat uus droonirünnak] ERR, 29.III 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuvad Oleksiivka ja Orestopili külad.<ref name=deepstatemap/> Soomes kukkus alla kaks Ukraina drooni<ref>[https://www.err.ee/1609981059/soomes-kukkusid-alla-kaks-ukraina-drooni Soomes kukkusid alla kaks Ukraina drooni] ERR, 29.III 2026</ref> === 30. märts === Ukraina ründas droonidega Venemaa erinevaid piirkondi. [[Samara oblast]]is [[Toljatti]]s asuvas [[KuibõševAzot]]i keemiatehases ja [[Luhanski oblast]]i okupeeritud osas [[Altševsk]]is asuvas metallurgiatehases puhkesid tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609981401/altsevski-metallurgiatehases-puhkes-droonrunnaku-jarel-suur-poleng#samara Altševski metallurgiatehases puhkes droonrünnaku järel suur põleng] ERR, 30.III 2026</ref> Rünnaku alla jäi ka [[Taganrog]]i linn, kus said kahjustusi kaks droonitehase Atlant-AERO tootmistsehhi ja Tu-95 pommituslennukite remonditöökoda. Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is asuvad Svjato-Pokrovske ja Vasjukivka külad.<ref name=deepstatemap/> === 31. märts === Venemaa ründas Ukrainat 289 drooniga, millest 267 suutis õhutõrje alla tulistada või kahjutuks teha.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8442928/blogi-1497-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-ust-luga-sadama-piirkonda?liveblogPost=615723 Vene väed ründasid Ukrainat 289 drooniga] Postimees, 31.III 2026</ref> Ukraina andis järjekordse droonilöögi [[Ust-Luga sadam]]ale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564491/leningradi-oblasti-kuberner-droonirunnakus-sai-kahjustada-ust-luga-sadam Leningradi oblasti kuberner: droonirünnakus sai kahjustada Ust-Luga sadam] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982343/ukraina-runnakud-leningradi-oblastile-jatkusid-seitsmendat-paeva-jarjest#seitse Ukraina rünnakud Leningradi oblastile jätkusid seitsmendat päeva järjest] ERR, 31.III 2026</ref> Nädala kestnud rünnakute seeria tulemused [[Leningradi oblast]]ile on<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564494/ukraina-on-runnanud-leningradi-oblastit-ule-nadala-sihtmarkideks-on-olnud-sadamad-ja-tehased Ukraina on rünnanud Leningradi oblastit üle nädala. Sihtmärkideks on olnud sadamad ja tehased] Delfi, 31.III 2026</ref>: *Primorsk – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud *Ust-Luga – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud *Kiriši – vähemalt kaks mahutit kahjustatud. Mitu Ukraina drooni sisenesid Eesti õhuruumi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564482/kaitsevagi-saatis-valja-ohuohu-teavituse-ida-laane-virumaal-ja-louna-eestis VIDEO ja BLOGI | PPA kinnitas, et Kastre vallas kukkus alla droon: leidsime vallast droonirusud] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982697/eesti-ohuruumis-viibis-alla-10-drooni-ppa-kontrollib-kolme-asukohta Eesti õhuruumis viibis alla 10 drooni, PPA kontrollib kolme asukohta] ERR, 31.III 2026</ref> [[Tartumaa]]l [[Kastre vald|Kastre vallas]] kukkus üks neist alla ja plahvatas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564504/tartumaal-kastre-vallas-teatati-alla-kukkunud-ja-plahvatanud-droonist-pevkur-infot-kontrollitakse FOTOD | Tartumaal Kastre vallas teatati alla kukkunud ja plahvatanud droonist] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982355/oosel-sattus-eesti-ohuruumi-mitu-drooni-uks-kukkus-tartumaal-pollule Öösel sattus Eesti õhuruumi mitu drooni, üks kukkus Tartumaal põllule] ERR, 31.III 2026</ref> [[Tatarstan]]is toimus suurem plahvatus Nižnekamski naftakeemia tehases. Teatatakse vähemalt 6 surnust ja kümnetest haavatutest. Krimmis kukkus alla Venemaa sõjaväe transpordilennuk, hukkusid kõik pardal olnud kuus meeskonnaliiget ja 23 reisijat,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564787/krimmis-kukkus-alla-venemaa-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest Krimmis kukkus alla Venemaa sõjaväe transpordilennuk, hukkus 29 inimest] Delfi, 1.IV 2026</ref> nende seas Põhjamere laevastiku lennuväe ülem kindral-leitnant Aleksandr Otroštšenko.<ref>[https://www.err.ee/1609984284/ukraina-suutas-ohurunnakuga-ufaa-naftarafineerimistehase#krimm Krimmis allakukkunud transpordilennuki pardal oli ka Vene kindral] ERR, 2.IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565708/venemaal-kinnitati-pohjalaevastiku-lennuvae-ulema-hukkumist-krimmi-lennuonnetuses Venemaal kinnitati Põhjalaevastiku lennuväe ülema hukkumist Krimmi lennuõnnetuses] Delfi, 6.IV 2026</ref> Vene armee kaotas [[Su-34]] ründelennuki Ukraina vastu sooritatud rünnaku käigus.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8444272/krimmis-kukkus-alla-vene-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest |pealkiri=Krimmis kukkus alla Vene sõjaväe transpordilennuk, hukkus 29 inimest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina sooritas Pokrovskist loodes vasturünnaku, mille käigus kaotas mitu ühikut tehnikat.<ref>[https://www.facebook.com/toomas.piirmann/posts/pfbid0kE7jkVubWFGDD6HKuWWcrNUXXxZMazKAwqdgSJqhn5SHprw97ptxxPu34xe8oWH9l Toomas Piirmanni blogi] FB, 3.IV 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120565146/video-ukrainlaste-runnak-donetski-oblastis-loppes-fiaskoga-kas-nad-kordavad-venelaste-vigu |pealkiri=VIDEO - Ukrainlaste rünnak Donetski oblastis lõppes fiaskoga. Kas nad kordavad venelaste vigu? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-04-02 |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel on Venemaa pealetungi tempo olulisest vähenenud, kuna Ukraina väed on juba pikka aega rindejoone erinevates piirkondades initsiatiivi hoidnud.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-march-31-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, March 31, 2026] ISW, 31.III 2026</ref> Märtsis vallutas Venemaa vaid 23 ruutkilomeetrit territooriumi.<ref>[https://www.err.ee/1609986942/ukraina-suutas-ohurunnakuga-kstovo-naftatootlemistehase-venemaal#isw ISW: Venemaa edasiliikumise tempo on järsult vähenenud] ERR, 5.IV 2026</ref> Ukraina relvajõud ründasid märtsis Venemaal 15 strateegilise tähtsusega objekti, neist viis on sõjatehased ja 10 naftatööstuse objektid.<ref>[https://www.err.ee/1609986030/ukraina-tabas-martsis-15-venemaa-strateegilist-objekti Ukraina tabas märtsis 15 Venemaa strateegilist objekti] ERR, 3.IV 2026</ref> == Aprill == === 1. aprill === Venemaa korraldas droonirünnaku Lääne-Ukraina linnadele [[Lutsk]]ile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564817/venemaa-rundas-ukrainas-lutskit-suttisid-laohooned Venemaa ründas Ukrainas Lutskit. Süttisid laohooned] Delfi, 1.IV 2026</ref> ja [[Hmelnõtskõi]]le,<ref>[https://www.err.ee/1609983345/krimmis-kukkus-alla-vene-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest#linn Venemaa ründas Lääne-Ukrainas asuvat Hmelnõtskõid] ERR, 1.IV 2026</ref> Rünnakus osales 339 drooni, millest 298 suudeti kahjutuks teha. Rünnaku tagajärjel hukkus [[Tšerkassõ oblast]]is [[Zolotonoša rajoon]]is neli inimest. === 2. aprill === Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis tulekahju [[Baškortostan]]is [[Ufa]] naftatöötlemistehas [[Bašneft-Novoil]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565101/droonid-suutasid-naftatootlemistehase-venemaal-baskortostanis VIDEOD | Droonid süütasid Venemaal Baškortostanis naftatöötlemistehase] Delfi, 2.IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609984284/ukraina-suutas-ohurunnakuga-ufaa-naftarafineerimistehase#ufaa Ukraina süütas õhurünnakuga Ufaa naftarafineerimistehase] ERR, 2.IV 2026</ref> [[Krimm]]is hävitas Ukraina patrulllennuki [[An-72P]], radarikompleksi P-37 "Metš" ja droonihoidla koos nelja drooniga Orion.<ref>[https://www.err.ee/1609985931/ukraina-havitas-krimmis-jarjekordse-vene-lennuki#an Ukraina hävitas Krimmis järjekordse Vene lennuki] ERR, 3.IV 2026</ref> === 3. aprill (sõja 1500. päev) === [[File:Destructions_in_Obukhiv_after_Russian_attack,_2026-04-03_(11).jpg |thumb |Korterelamu [[Obuhhiv]]is Kiievi oblastis peale droonirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat 542 drooniga, 25 tiibraketiga Kh-101, 10 ballistilise raketiga [[Iskander-M]] ja kahe tiibraketiga [[Iskander|Iskander-K]]. Ukraina tõrjus 519 drooni, 24 tiibraketti X-101 ja mõlemad Iskander K tiibraketid.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0AfSthBPyA3CF9fz2CCRwJ4S1vdNNYkDerw91RvVao1Ek7NAZWofqujANmdyfxsi3l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 3.IV 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt kuus inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609985931/soja-1500-paev-venemaa-kaotas-krimmis-havitaja-su-30#droonid Venemaa ründas Ukrainat rohkem kui 500 drooniga] ERR, 3.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Leningradi oblast]]i [[Vsevoložski rajoon]]is asuvat strateegilise tähtsusega Morozovi lõhkeainetehast. Ukraina tõrjus vastase välja [[Dnipropetrovski oblast]]is asuvast Novoselivka külast.<ref name=deepstatemap/> === 4. aprill === [[File:Destructions in Nikopol after Russian attack, 2026-04-04 (01).webp |thumb |Droonirünnaku tagajärjed [[Nikopol]]i turul]] Venemaa ründas Ukrainat 286 drooniga, millest Ukraina tõrjus 260.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0JFfzn8jVQu4VGykXYvGygwfJkJeC6SWKKSvF9SJW7A9P4DfY52j76sCvwWfNwesGl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 4.IV 2026</ref> [[Nikopol]]i turul hukkus droonitabamuse tõttu viis ja sai vigasada 19 inimest. Ukraina rünnakud tabasid Venemaa kaitse- ja keemiatööstuse rajatisi. [[Togliatti]]s said tabamuse keemiatehased [[Togliattikauchuk]] ja [[KuibõševAzot]], [[Taganrog]]is droonitehas Atlant-Aero ja [[Berievi lennukitehas]], kus moderniseeritakse [[Tu-95]] pommitajaid ja [[A-50]] luurelennukeid ning [[Luhanski oblast]]is [[Altševski terasetehas]].<ref>[https://www.err.ee/1609986477/soja-1501-paev-ukraina-vaed-tabasid-vene-kaitserajatisi-taganrogis-ja-togliattis#Togliatti Ukraina väed tabasid Vene kaitserajatisi Taganrogis ja Togliattis] ERR, 4.IV 2026</ref> Krimmis hävitas Ukraina droonirünnakuga õhutõrjesüsteemi [[S-400]] radari ja õhutõrjesüsteemi [[Tor (raketisüsteem)|Tor]]. === 5. aprill === Ukraina droonirünnakutes said kahjustusi [[Leningradi oblast]]is [[Primorski sadam]]a lähedal naftatorustik<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565554/venemaa-leningradi-oblastis-teatati-droonirunnakust-ja-naftajuhtme-kahjustustest Venemaa Leningradi oblastis teatati droonirünnakust ja naftajuhtme kahjustustest] Delfi, 5.IV 2026</ref> ning [[Nižni-Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s asuvad NORSI naftatöötlemistehas<ref>[https://www.err.ee/1609986942/ukraina-suutas-ohurunnakuga-kstovo-naftatootlemistehase-venemaal#kstovo Ukraina süütas õhurünnakuga Kstovo naftatöötlemistehase Venemaal] ERR, 5.IV 2026</ref> ja Novogorkovskaja koostootmisjaam.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565590/venemaa-novgorodi-oblastis-toimunud-droonirunnakus-said-kahjustada-naftatehas-ja-elektrijaam Venemaa Novgorodi oblastis toimunud droonirünnakus said kahjustada naftatehas ja elektrijaam] Delfi, 5.IV 2026</ref> Kstovo naftatöötlemistehas peatas droonirünnakut töö.<ref>[https://www.err.ee/1609989669/venemaa-uks-suurimaid-rafineerimistehaseid-seiskus-parast-ukraina-runnakut#peatas Venemaa üks suurimaid rafineerimistehaseid seiskus pärast Ukraina rünnakut] ERR, 8.IV 2026</ref> Ukraina on jaanuari lõpust alates taastanud kontrolli 480 ruutkilomeetri suuruse ala üle ja vabastanud 12 asulat, teatas [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]].<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8446257/blogi-1502-sojapaev-ukrainas-ukraina-suutis-kahjustada-laanemere-aares-asuvat-vene-naftatoru?liveblogPost=616319 |pealkiri=Sõrskõi: Ukraina on jaanuari lõpust tagasi võitnud 480 ruutkilomeetrit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-05 |vaadatud=2026-04-05 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 6. aprill === [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-04-06 (21).webp |thumb |Korterelamu [[Odessa]]is peale tabamust]] [[Odessa]]s hukkus venemaa ühurünankus kolm inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609987440/soja-1503-paev-ukraina-vottis-ette-venemaa-musta-mere-aarse-naftasadama#odessa Venemaa rünnakus Odessale hukkus kolm inimest] ERR, 6.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Novorossiisk]]i sadamat. Rünnak põhjustas Šešharise naftakütuse terminalile suuri purustusi ja katkestas nafta väljaveo.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565665/droonid-rundasid-musta-mere-aares-novorossiiskis-naftaterminali VIDEOD | Droonid ründasid Musta mere ääres Novorossiiskis naftaterminali] Delfi, 6.IV 2026</ref> Sadamas sai löögi Vene fragatt [[Admiral Grigorovitš]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565859/ukraina-droonijoud-rundasid-novorossiiskis-vene-fregatti-admiral-grigorovits Ukraina droonijõud ründasid Novorossiiskis Vene fregatti Admiral Grigorovitš] Delfi, 6.IV 2026</ref> Venemaa teatas 148 Ukraina drooni allatulistamisest rünnaku käigus. Ukraina vabasas [[Harkivi oblast]]i põhjaosas asuva Ambarne asula.<ref name=deepstatemap/> === 7. aprill === [[File:Velykyi Burluk Manor after Russian attack, 2026-04-07 (01).jpg |thumb |Tulekahju ajaloolises Veliky Burluki mõisas ([[Harkovi oblast]]is) peale droonitabamust]] Venemaa ründas Ukrainat 110 drooniga, millest õhukaitse tõrjus 77. [[Dnipropetrovski oblast]]is [[Nikopol]]is hukkus neli ja haavata sai 12 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120566016/vene-droon-rundas-ukrainas-nikopolis-bussi-hukkus-kolm-inimest Vene droon ründas Ukrainas Nikopolis bussi. Hukkus kolm inimest] Delfi, 7.IV 2026</ref> Hersonis hukkus samuti neli inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609989669/venemaa-uks-suurimaid-rafineerimistehaseid-seiskus-parast-ukraina-runnakut#kaheksa Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus teisipäeval kaheksa inimest] ERR, 8.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Voroneži oblast]]is [[Rossoš]]is asuvat Minudobrenia keemiatehast<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565957/ukraina-droonid-tabasid-keemiatehast-voronesi-oblastis-vene-sojatoostusega-seotud-tehases-puhkes-tulekahju Ukraina droonid tabasid keemiatehast Voroneži oblastis. Vene sõjatööstusega seotud tehases puhkes tulekahju] Delfi, 7.IV 2026</ref>, mille toodangut kasutatakse ka Vene sõjatööstuses ja [[Ust-Luga sadam]]at.<ref>[https://www.err.ee/1609988403/ukraina-rundas-vene-sojavaega-seotud-keemiatehast-voronezi-oblastis#voronezh Ukraina ründas Vene sõjaväega seotud keemiatehast Voroneži oblastis] ERR, 7.IV 2026</ref> [[Vladimiri oblast]]is hukkus droonitabamuse tõttu kolm tsiviilelanikku. === 8. aprill === Ukraina rünnak hävitas viimase [[Kertši väin]]as töötanud Vene rongipraami Slavjanin.<ref>[https://www.err.ee/1609990590/ukraina-teatas-viimase-vene-rongipraami-korvaldamisest-kertsi-vainas#kerch Ukraina teatas viimase Vene rongipraami kõrvaldamisest Kertši väinas] ERR, 9.IV 2026</ref> === 9. aprill === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s asuvale suurele naftapumplale, põhjustades seal plahvatusi ja tulekahju.<ref>[https://web.archive.org/web/20200625000000/https://https//udn.com/news/story/121424/4659358://www.err.ee/1609990590/ukraina-teatas-viimase-vene-rongipraami-korvaldamisest-kertsi-vainas#pumpla Ukraina korraldas droonirünnaku naftapumplale Krasnodari krais] ERR, 9.IV 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle 1000 sõduri säilmed ja Ukraina tagastas Venemaale 41 hukkunud Vene sõduri surnukehad.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8448671/blogi-1506-sojapaev-ukrainas-venemaa-tagastas-ukrainale-1000-soduri-sailmed?liveblogPost=616780 |pealkiri=Venemaa tagastas Ukrainale 1000 sõduri surnukehad |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-09 |vaadatud=2026-04-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa ründas Ukrainat 119 drooniga, millest Ukraina tõrjus 99.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8448671/blogi-1506-sojapaev-ukrainas-venemaa-tagastas-ukrainale-1000-soduri-sailmed?liveblogPost=616708 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat 119 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-09 |vaadatud=2026-04-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 10. aprill === Ukraina hävitas Donetski oblastis Vene õhutõrjesüsteemi Tor-M1.<ref>[https://www.err.ee/1609991923/soja-1507-paev-runnakud-vene-naftataristule-muudavad-konelusi#tor Ukraina hävitas Donetski oblastis Vene õhutõrjesüsteemi Tor-M1] ERR, 10.IV 2026</ref> === 11. aprill === [[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-04-11 (04).jpg |thumb |Purustused [[Kramatorsk]]is peale Venemaa rünnakut]] Venemaa kuulutas välja ülestõusmispüha relvarahu, mis algab kell 16 Moskva aja järgi ja kestab kuni 12. aprilli õhtuni.<ref>[https://www.err.ee/1609993156/ukraina-rinnetel-peaks-hakkama-kehtima-ulestousmispuha-relvarahu Ukraina rinnetel peaks hakkama kehtima ülestõusmispüha relvarahu] ERR, 11.IV 2026</ref> Venemaa ja Ukraina viisid läbi sõjavangide vahetuse - mõlemad pooled vabastasis 175 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120567994/ukraina-ja-venemaa-vahel-hakkas-kehtima-lihavotterahu-zelenskoi-pakkus-rahu-pikendamist Ukraina ja Venemaa vahel hakkas kehtima lihavõtterahu. Zelenskõi pakkus rahu pikendamist] Delfi, 11.IV 2026</ref> === 12. aprill === Venemaa presidendi välja kuulutatud vaherahu kehtis ainult pikamaa droonide, raketirünnakute ja taktikalise lennuväe kohta. Rinnetel jätkus kohati aktiivne sõjategevus<ref>[https://www.err.ee/1609993663/soja-1509-paev-ukraina-teatas-ligi-2300-lihavottevaherahu-rikkumisest#ukraina Sõja 1509. päev: Ukraina teatas ligi 2300 lihavõttevaherahu rikkumisest] ERR, 12.IV 2026</ref>, kokku registreeriti rindel 10 721 relvarahu rikkumist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568242/ukraina-venemaa-rikkus-relvarahu-ligi-11-000-korda Ukraina: Venemaa rikkus relvarahu ligi 11 000 korda] Delfi, 13.IV 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Myrne küla.<ref name=deepstatemap/> === 13. aprill === Venemaa ründas Tšernigivi oblastis ettevõtte Tšernihivoblenergo elektrijaama, põhjustades ulatusliku elektrikatkestuse.<ref>[https://www.err.ee/1609994172/venemaa-lopetas-relvarahu-runnakuga-tsernigivi-oblasti-elektrijaamale#elektrijaam Venemaa lõpetas relvarahu rünnakuga Tšernigivi oblasti elektrijaamale] ERR, 13.IV 2026</ref> === 14. aprill === Venemaa ründas objekte Harkivi, Hersoni, Odessa ja Dnipropetrovski oblastites.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568521/venemaa-rundas-ukrainas-hersoni-odessa-ja-dnipropetrovski-oblastit Venemaa ründas Ukrainas Hersoni, Odessa ja Dnipropetrovski oblastit] Delfi, 14.IV 2026</ref> Harkivi oblastis heitis Venemaa kuus luigpommi Petšenihõ tammi pihta.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568580/venelased-heitsid-kuus-liugpommi-harkivi-oblastis-asuva-petseniho-tammi-pihta Venelased heitsid kuus liugpommi Harkivi oblastis asuva Petšenihõ tammi pihta] Delfi, 14.IV 2026</ref> Dnipros hukkus rünnakutes 5 ja sai vigastada 24 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568609/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-runnaku-tottu-5-ja-sai-viga-24-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu 5 ja sai viga 24 inimest] Delfi, 14.IV 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Tšerepovets]]i linnas asuvat keemiatehast.<ref>[https://www.err.ee/1609995133/soja-1511-paev-ukraina-pidas-eduka-lahingu-ainult-roboteid-kasutades#cherepovets Ukraina droonid tabasid Tšerepovetsi keemiatehast] ERR, 14.IV 2026</ref> Ukraina vallutas esmakordselt vaenlase positsiooni ainult robotite ja droonidega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568470/zelenskoi-esimest-korda-soja-jooksul-vallutati-vaenlase-positsioon-ainult-robotite-ja-droonidega Zelenskõi: esimest korda sõja jooksul vallutati vaenlase positsioon ainult robotite ja droonidega] Delfi, 14.IV 2026</ref> === 15. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 21 raketi ja 361 ründedrooniga, millest Ukraina tõrjus 20 raketti ja 349 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609997149/venemaa-korraldas-oosel-ukraina-linnadele-ohvriterohke-ohurunnaku#edu Ukraina tulistas kolmapäeval alla 20 Vene raketti ja 349 drooni] ERR, 16.IV 2026</ref> Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi [[Belgorodi oblast]]is [[Valuiki]]s ja ründas [[Sterlitamak]]i naftakeemiatehast [[Baškortostan]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609996159/venemaa-tappis-ohurunnakus-tserkassole-lapse-14-sai-vigastada#valuiki Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Belgorodi oblastis] ERR, 15.IV 2026</ref> === 16. aprill === {{mitu pilti | laius = 200 | pilt1 = Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-04-16 (01).jpg | pilt2 = Church in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-04-16 (11).jpg | allkiri1 = Tabamuse saanud hooned [[Dnipro]]s | allkiri2 = Kirik [[Zaporižžja]]s peale tabamust }} Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Dnipro]]t ja [[Odessa]]t 44 raketi ja 659 drooniga, millest Ukraina tõrjus 31 raketti ja 636 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus kokku 15 ja sai vigastada 107 inimest neist<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568961/venemaa-korraldas-oosel-ohurunnakuid-kiievile-dniprole-ja-odessale-hukkunud-on-viis-inimest VIDEO | Venemaa korraldas öösel õhurünnakuid Kiievile, Dniprole ja Odessale. Hukkunud on 15 inimest] Delfi, 16.IV 2026</ref>: * Kiievis hukkus neli ja sai vigastada 57 * Dnipros hukkus kaks ja sai vigastada 27 * Odessas hukkus üheksa ja sai vigastada 23 inimest. Ukraina korraldas õhurünnaku [[Tuapse]] naftabaasile põhjustades seal suure tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609997149/venemaa-korraldas-oosel-ukraina-linnadele-ohvriterohke-ohurunnaku#tuapse Tuapse naftahoidlas Venemaal puhkes õhurünnaku järel tulekahju] ERR, 16.IV 2026</ref> === 17. aprill === Ukraina korraldas õhurünnaku [[Leningradi oblast]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609998868/soja-1514-paev-ft-venemaa-toob-donbassi-rindele-20-000-reservvaelast#lenska Sõja 1514. päev. FT: Venemaa toob Donbassi rindele 20 000 reservväelast] ERR, 17.IV 2026</ref> === 18. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 219 drooniga, millest Ukraina tõrjus 190.<ref>[https://www.err.ee/1609999849/ukraina-rundas-vene-naftatehaseid-krimmi-naftahoidlat-ja-laanemere-sadamat#Droonid Ukraina relvajõudude teatel tulistasid nad öö jooksul alla 190 drooni] ERR, 18.IV 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku Venemaa naftatööstuse objektidele. Tabamuse said [[Novokuibõševsk]]i ja [[Sõzran]]i naftatöötlemistehased [[Samara oblast]]is, [[Võssotsk]]i sadama naftaterminal [[Leningradi oblast]]is ning [[Tihhoretsk]]i naftapumpamisjaam [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569521/ukraina-tabas-droonidega-nelja-olulist-venemaa-naftarajatist Ukraina tabas droonidega nelja olulist Venemaa naftarajatist] Delfi, 18.IV 2026</ref> [[Krimm]]is ründas Ukraina [[Sevastopol]]i naftaterminali ja Venemaa dessantlaevasid Jamal ja Azov ning üht muud tüüpi sõjalaeva.<ref>[https://www.err.ee/1609999849/ukraina-rundas-vene-naftatehaseid-krimmi-naftahoidlat-ja-laanemere-sadamat#Sevastopol Droonirünnakud Sevastopoli naftaterminalile ja Venemaa naftatehasele] ERR, 18.IV 2026</ref> <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569691/ukraina-sojavaeluure-teatas-kahe-vene-dessantlaeva-rundamisest-krimmis VIDEO | Ukraina sõjaväeluure teatas kahe Vene dessantlaeva ründamisest Krimmis] Delfi, 20.IV 2026</ref> === 19. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 236 drooniga, millest õhutõrje tõrjus 203 drooni. Rünnakutes hukkus üks ja sai vigastada neli inimest. Ukraina raketirünnaku tulemusel süttis [[Taganrog]]is droonitehas, kus toodetakse lahingudroone Molnija, samuti Orioni droonide komponente. Edukalt rünnati ka Jeiski sadamat [[Krasnodari krai]]s ja Vene laskemoonaladu [[Zaporižžja oblast]]is Trudove lähistel ning erinevaid varustuse ja kütuseladusid Zaporižžja ja [[Donetski oblast]]ites.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569588/video-ukraina-raketirunnak-suutas-tagangrogi-droonitehase-polengud-jatkuvad-ka-laupaeval-pommitatud-tehastes VIDEO | Ukraina raketirünnak süütas Tagangrogi droonitehase, põlengud jätkuvad ka laupäeval pommitatud tehastes] Delfi, 19.IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610000374/ukraina-sojavagi-tabas-rostovi-oblastis-asuvat-droonitehast#droonitehas Ukraina sõjavägi tabas Rostovi oblastis asuvat droonitehast] ERR, 19.IV 2026</ref> === 20. aprill === Ukraina hävitas Venemaa poolt kasutatud 142'st ründedroonist 113.<ref>[https://www.err.ee/1610000800/ukraina-rundas-tuapse-sadamat-ja-rafineerimistehast#saavutus Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 142 Vene ründedroonist 113] ERR, 20.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Tuapse]] naftatöötlemistehast ja sadamat põhjustades seal ulatusliku tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569683/droonid-rundasid-venemaa-krasnodari-krais-tuapse-sadamat Droonid ründasid Venemaa Krasnodari krais Tuapse sadamat] Delfi, 20.IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570301/video-ja-fotod-kaks-vene-naftatehast-peatasid-ohulookide-tottu-tootmise-tuapses-sajab-naftavihma VIDEO JA FOTOD | Kaks Vene naftatehast peatasid õhulöökide tõttu tootmise. Tuapses sajab naftavihma] Delfi, 22.IV 2026</ref> Rünnakutes hukkus kolm ja sai vigastada 17 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569942/venemaa-runnakutes-kolmele-ukraina-oblastile-hukkus-kolm-ja-sai-vigastada-17-inimest Venemaa rünnakutes kolmele Ukraina oblastile hukkus kolm ja sai vigastada 17 inimest] Delfi, 20.IV 2026</ref> Venemaa võimud ei suutnud tulekahju mitme päeva jooksul kustutada ja see tekitas piirkonnas suure reostuse.<ref>[https://www.err.ee/1610005513/louna-vene-linnas-kallab-ukraina-droonirunnaku-jarel-murgist-vihma Lõuna-Vene linnas kallab Ukraina droonirünnaku järel mürgist vihma] Delfi, 24.IV 2026</ref> === 21. aprill === Venemaa droonilöögis [[Sumõ]]le sai vigastada 15 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569962/venemaa-rundas-ukrainas-droonidega-sumot Venemaa ründas Ukrainas droonidega Sumõt] Delfi, 21.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Samara oblast]]is asuvat naftajuhtme Družba pumbajaama.<ref>[https://www.err.ee/1610001706/ukraina-rundas-venemaal-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#druzba Ukraina ründas Venemaal Družba naftajuhtme pumbajaama] ERR, 21.IV 2026</ref> Ukraina teatas, et on lõpetanud [[Družba torujuhe|torujuhtme Družba]] remondi ja taastab naftatarned Ungarisse ja Slovakkiasse, mis katkesid Venemaa droonirünnaku tõttu [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._jaanuar|27. jaanuaril]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570211/zelenskoi-ukraina-on-lopetanud-druzba-naftajuhtme-parandustood Ukraina on lõpetanud Družba naftajuhtme parandustööd] Delfi, 21.IV 2026</ref> === 22. aprill === Ukraina droonirünnaku tulemusel puhkes tulekahju [[Samara oblast]]is [[Sõzran]]is asuvas naftarafineerimisetehases.<ref>[https://www.err.ee/1610002681/meedia-ukraina-rundas-naftatehast-samara-oblastis#ukraina Meedia: Ukraina ründas naftatehast Samara oblastis] ERR, 22.IV 2026</ref> Rünnakus hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570237/venemaal-sozranis-purunes-droonirunnaku-tottu-osaliselt-elumaja-11-inimest-sai-kannatada Venemaal Sõzranis purunes droonirünnaku tõttu osaliselt elumaja. Hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest] Delfi, 22.IV 2026</ref> === 23. aprill === Euroopa Liit kiitis heaks Ukrainale 90 miljardi euro suuruse laenu andmise ja 20. sanktsioonipaketi Venemaa vastu.<ref>[https://www.err.ee/1610004871/el-kiitis-heaks-ukraina-laenu-ja-uued-venemaa-vastased-sanktsioonid EL kiitis heaks Ukraina laenu ja uued Venemaa-vastased sanktsioonid] ERR, 23.IV 2026</ref> Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu kaks ja sai vigastada 10 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570468/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-runnaku-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu kaks inimest] Delfi, 23.IV 2026</ref> Ukraina droonid tabasid [[Nižni Novgorod]]i oblastis asuvat Gorki naftapumplat, [[Feodossia]]s naftabaasi, [[Melitopol]]is alajaama ning objekte [[Samara oblast]]is [[Samara]]s ja [[Novokuibõševsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610004241/allikas-ukraina-droonid-tabasid-nizni-novgorodis-asuvat-naftapumplat#pumpla Allikas: Ukraina droonid tabasid Nižni Novgorodis asuvat naftapumplat] ERR, 23.IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570482/venemaal-novokuibosevskis-rundasid-droonid-naftakeemiakombinaati Venemaal Novokuibõševskis ründasid droonid naftakeemiakombinaati] Delfi, 23.IV 2026</ref> === 24. aprill === Odessas hukkus Vene droonirünnaku tõttu kaks ja vigastada sai 14 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570720/odessas-hukkus-vene-droonirunnaku-tottu-elumajas-kaks-inimest Odessas hukkus Vene droonirünnaku tõttu elumajas kaks inimest] Delfi, 24.IV 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbaltki poolelt 193 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570969/ukraina-ja-venemaa-vahetasid-sojavange-kumbki-pool-vabastas-193-inimest Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange, kumbki pool vabastas 193 sõdurit] Delfi, 24.IV 2026</ref> Ukraina vallandas alluvad nälga jätnud brigaadiülema.<ref>[https://www.err.ee/1610005426/vene-vaed-pommitasid-elumaju-odessas#vallandati Rindel oma sõdurid nälga jätnud Ukraina väejuht vallandati] Delfi, 24.IV 2026</ref> === 25. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 619 drooni ja 47 raketiga, millest õhutõrje tõrjus 580 drooni ja 30 raketti. Rünnakutes hukkus 10 ja sai vigastada vähemalt 57 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610006374/venemaa-korraldas-ulatusliku-raketi-ja-droonirunnaku-ukraina-linnadele#runnak Venemaa korraldas ulatusliku raketi- ja droonirünnaku Ukraina linnadele] ERR, 25.IV 2026</ref> Ukraina kahjustas [[Tšeljabinski oblast]]is Shagoli lennuväljal "mitut" [[Su-57]] hävitajat ja üht [[Su-34]] pommitajat.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0XgMcQPP75GtZSHk71dndLTvK1fu51NUHto2k7EyY1e3qwn4fBJ6T31wzWLexpwHZl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 1.V 2026</ref> === 26. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 144 drooniga, millest õhutõrje tõrjus 124. Rünnakutes hukkus kolm ja sai vigastada 20 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571127/venemaa-korraldas-ukrainale-droonirunnaku-hukkus-vahemalt-kolm-inimest Venemaa korraldas Ukrainale droonirünnaku, hukkus vähemalt kolm inimest] Delfi, 26.IV 2026</ref> Ukraina korraldas õhurünnaku, mille tulemusel süttisid [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehas ja [[Vologda oblast]]is [[Tšerepovets]]is väetisetehas Apatit.<ref>[https://www.err.ee/1610006866/soja-1523-paev-ukraina-suutas-venemaa-uhe-suurima-naftatootlemistehase#jaroslavl Ukraina süütas õhurünnakuga Venemaa ühe suurima naftatöötlemistehase] ERR, 26.IV 2026</ref> Krimmis hävitati droonirünnakuga kolm Vene laeva - dessantlaevad Jamal ja Nikolai Filtšenkov ning luurelaev Ivan Hurs ja Beelbeki lennuväljal seisnud lennuk [[MiG-31]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571174/ukraina-teatel-havitati-oosel-krimmis-kolm-vene-laeva-ja-uks-lennuk Ukraina teatel hävitati öösel Krimmis kolm Vene laeva ja üks lennuk] Delfi, 26.IV 2026</ref> === 27. aprill === Venemaa droonirünnakus Odessale sai vigastada vähemalt 10 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610007370/vene-droonid-tabasid-elumaja-ja-hotelli-odessas#odessa Vene droonid tabasid elumaja ja hotelli Odessas] ERR, 27.IV 2026</ref> DeepState andmetel on Venemaa hõivanud [[Donetski oblast]]is asuva [[Mõrnohrad]]i linna.<ref name=deepstatemap/> Ukraina hävitas [[Melitopol]]i lähistel droonirünnakuga Venemaa mitmikraketiheitja [[9K515 Tornado-S]].<ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8460444/video-ukraina-droon-havitas-melitopoli-lahistel-ulivoimsa-vene-raketiheitja-tornado-s |title=VIDEO ⟩ Ukraina droon hävitas Melitopoli lähistel ülivõimsa Vene raketiheitja Tornado-S |url-access=subscription |author= |date=2026-03-27 |access-date=2026-03-27 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://militarnyi.com/en/news/422nd-regiment-hits-tornado-s-mlrs-near-melitopol/ 422nd Regiment Hits Tornado-S MLRS Near Melitopol] Nilitarny, 27.IV 2026</ref> === 28. aprill === Ukraina õhukaitse hävitas 123 Vene ründedroonist 95.<ref>[https://www.err.ee/1610008240/ukraina-rundas-vene-naftahoidlaid-enne-eelmiste-polengute-kustutamist#oopaev Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 123 Vene ründedroonist 95] ERR, 28.IV 2026</ref> Ukraina sooritas uue rünnaku [[Tuapse]] sadamas asuvatele naftahoidlatele, kus Venemaa ei ole veel suutnud kustutada eelmise rünnaku põhjustatud tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571554/venemaal-rundasid-droonid-jarjekordselt-tuapse-naftatootlemistehast-ja-puhkes-uus-tulekahju Venemaal ründasid droonid järjekordselt Tuapse naftatöötlemistehast ja puhkes uus tulekahju] Delfi, 28.IV 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120571671/uus-runnak-tuapsele-laiendas-keskkonnakatastroofi-mu-kaks-kassi-ja-koer-on-kutuseoliga-kaetud |title=VIDEO ⟩ Uus rünnak Tuapsele laiendas keskkonnakatastroofi. „Mu kaks kassi ja koer on kütuseõliga kaetud“ |url-access=subscription |author=Ivar Soopan |date=2026-03-28 |access-date=2026-03-28 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571918/venemaal-tuapses-voolas-tanaval-polev-nafta VIDEO | Venemaal Tuapses voolas tänaval põlev nafta] Delfi, 29.IV 2026</ref> Ukraina droonid tabasid Krimmis asuvat Iskanderi rakettide ladu.<ref>[https://www.err.ee/1610009299/luure-venemaa-valmistub-sel-aastal-varbama-tuhandeid-valisvoitlejaid#raketiladu Ukraina avaldas video Krimmis asuva Vene raketilao ründamisest] ERR, 29.IV 2026</ref> === 29. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 171 drooniga, millest õhutõrje hävitas 154. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 23 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610009299/luure-venemaa-valmistub-sel-aastal-varbama-tuhandeid-valisvoitlejaid#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus möödunud ööpäevaga viis tsiviilinimest] ERR, 29.IV 2026</ref> Ukraina droonid ründasid [[Permi krai]]s asuvat Lukoili naftatorujuhtme pumbasüsteeme ja [[Orenburgi oblast]]is [[Orsk]]is asuvat naftatöötlemistehast Orsknefteorgsintez.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571956/droonid-rundasid-naftatootlemistehaseid-venemaal-permi-krais-ja-orenburgi-oblastis Droonid ründasid naftatöötlemistehaseid Venemaal Permi krais ja Orenburgi oblastis] Delfi, 29.IV 2026</ref> Mõlemal objektil süttis suur tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1610010439/ukraina-rundas-lohkeainetehast-nizni-novgorodi-oblastis#perm Ukraina rünnak Permi naftarajatisele põhjustas suure tulekahju] ERR, 30.IV 2026</ref> === 30. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 206 drooni ja ühe ballistilise raketiga, millest õhutõrje hävitas 172 drooni. Rünnakutes sai vigastada 18 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610010439/ukraina-rundas-lohkeainetehast-nizni-novgorodi-oblastis#odessa Vene droonirünnakus Odessale sai viga 18 inimest] ERR, 30.IV 2026</ref> Ukraina korraldas õhurünnaku [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Dzeržinsk]]is asuvale lõhkeainetehasele. Ukraina eliitdrooniüksus [[Magyari Linnud]] tabas [[Voroneži oblast]]is kahte Vene armee helikopterit [[Mil Mi-28|Mi-28]] ja [[Mil Mi-17|Mi-17]]. Krimmis tabas Ukraina merevägi kahte Kertši silda valvanud Vene kaatrit. [[Permi oblast]]is sai tabamuse naftatöötlemistehas [[Lukoil-Permnefteorgsintez]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572231/droonid-rundasid-venemaal-teist-paeva-permi-linna-kohal-on-suitsusammas-ja-teatati-naftavihmast Droonid ründasid Venemaal teist päeva Permi. Linna kohal on suitsusammas ja teatati „naftavihmast“] Delfi, 30.IV 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel kaotasid Vene väed aprillis Ukraina sõjas rohkem territooriumi kui juurde võitsid.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-may-2-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, May 2, 2026] ISW, 2.V 2026</ref> ISW andmeil kaotas Venemaa aprillis 116 ruutkilomeetrit.<ref>[https://www.err.ee/1610012902/soja-1530-paev-peterburi-piirkonda-tabas-ukraina-ohurunnak#isw ISW: Venemaa kaotas aprillis rohkem alasid kui võitis] ERR, 3.V 2026</ref> == Mai == === 1. mai === Venemaa ründas [[Ternopil]]i ja [[Odessa]]t 409 drooniga, millest õhukaitse tegi kahjutuks 388. Rünnakutes sai vigastada 10 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610011747/ukraina-rundas-taas-tuapse-sadamat#ternopil Venemaa päevases rünnakus Ternopilile sai vigastada 10 inimest] ERR, 1.V 2026</ref> Ukraina korraldas järgmise rõünnaku [[Tuapse]] mereterminalile, kus Venemaa ei ole suutnud kustuta eelmistest rünnakutest põhjustatud tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572452/ukraina-droonid-tabasid-oosel-neljandat-korda-tuapse-naftatootlemistehast Ukraina droonid tabasid öösel neljandat korda Tuapse naftatöötlemistehast] Delfi, 30.IV 2026</ref> === 2. mai === Venemaa ründas Ulkrainat 163 drooniga, millest õhukaitse tõrjus 142. Rünnaku tagajärjel hukkus [[Herson]]is kaks ja vigastada sai vähemalt 10 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610012416/venemaa-runnakus-hersonile-hukkus-kaks-inimest Venemaa rünnakus Hersonile hukkus kaks inimest] ERR, 2.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572587/vene-droonid-rundasid-kahte-tsiviilbussi-hersonis-hukkus-vahemalt-kaks-inimest Vene droonid ründasid kahte tsiviilbussi Hersonis, hukkus vähemalt kaks inimest] Delfi, 2.V 2026</ref> === 3. mai === Venemaa ründas Ulkrainat 268 drooni ja ühe ballistilise raketiga, millest õhukaitse tõrjus 249 drooni. Rünnaku tagajärjel hukkus kokku 7 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572661/vene-ohurunnakud-tabasid-ukrainas-tsiviilrajoone-lapsed-paasesid-reisibussist-ehmatusega Vene õhurünnakud tabasid Ukrainas tsiviilrajoone, lapsed pääsesid reisibussist ehmatusega] Delfi, 3.V 2026</ref> Ukraina droonirünnakus said tabamuse [[Rostov Doni ääres|Rostov]]i naftarafineerimistehas ja [[Primorsk]]i sadam. Primorskis said kahjustada [[Karakurt-klassi korvett]], üks patrull-laev ja üks varilaevastiku tanker. Novorossiiski lähistel ründasid Ukraina meredroonid kahte varilaevastiku tankerit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572645/ukraina-pommitas-primorski-sadamat-soome-teatas-enda-ohupiiri-rikkumisest-drooni-poolt Ukraina pommitas Primorskis laevu, Soome teatas tundmatu drooni tungimisest enda õhuruumi] Delfi, 3.V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610012902/soja-1530-paev-peterburi-piirkonda-tabas-ukraina-ohurunnak#peterburi Peterburi piirkonda tabas Ukraina õhurünnak] ERR, 3.V 2026</ref> === 4. mai === Venemaa andis ballistilise raketiga Iskander löögi [[Harkivi oblast]]is asuvale [[Merefa]] asulale. Rünnaku tagajärjel hukkus seitse rahulikku elanikku ja 36 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572946/venemaa-tulistas-harkivi-oblastis-elurajooni-raketi-iskander-hukkus-vahemalt-viis-rahulikku-elanikku Venemaa tulistas Harkivi oblastis elurajooni raketi Iskander. Hukkus vähemalt viis rahulikku elanikku] Delfi, 4.V 2026</ref> Kogu Ukrainas hukkus Venemaa õhurünnakutes 14 inimest ja ligi 60 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1610014321/soja-1532-paev-venemaa-suuruselt-teine-naftatootlemistehas-peatas-tootmise#hukkus Venemaa õhurünnakutes hukkus esmaspäeval Ukrainas 14 inimest] ERR, 5.V 2026</ref> Ukraina droon tabas Moskva kesklinnas kõrghoonet.<ref>[https://www.err.ee/1610013388/soja-1531-paev-moskva-kesklinnas-tabas-korghoonet-droon#moskva Moskvas tabas hoonet droon] ERR, 4.V 2026</ref> Venemaa teatas relvarahust Ukrainaga 8. maist 9. maini, mil tähistatakse võidupüha.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573100/putin-kuulutas-voidupuha-puhul-valja-relvarahu-zelenskoi-meid-ei-ole-teavitatud-relvarahu-algab-kolmapaeva-oosel Putin kuulutas võidupüha puhul välja relvarahu. Zelenskõi: meid ei ole teavitatud. Relvarahu algab kolmapäeva öösel] Delfi, 5.V 2026</ref> Ukraina teatas vastuseks relvarahust 6.-9. maini.<ref>[https://www.err.ee/1610014168/ukraina-noustus-venemaa-pakutud-9-mai-relvarahuga Ukraina nõustus Venemaa pakutud 9. mai relvarahuga] ERR, 4.V 2026</ref> === 5. mai === Venemaa drooni- ja raketirünnakutes hukkus vähemalt 28 inimest ning üle 120 sai haavata.<ref>[https://www.err.ee/1610014321/soja-1532-paev-venemaa-suuruselt-teine-naftatootlemistehas-peatas-tootmise#tsiviilid Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus vähemalt 22 tsiviilinimest] ERR, 5.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573116/venemaa-korraldas-zaporizzjale-ulatusliku-runnaku-ukraina-tabas-venemaa-tehast Venemaa korraldas Zaporižžjale ulatusliku rünnaku, Ukraina tabas Venemaa tehast] Delfi, 5.V 2026</ref> Rünnakutes sai kahjustada Odessa sadam.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573254/venemaa-rundas-mitut-ukraina-tsiviilobjekti Venemaa ründas mitut Ukraina tsiviilobjekti] Delfi, 5.V 2026</ref> Ukraina rakett [[FP-5 Flamingo]] tabas [[Tšuvaši vabariik|Tšuvaši vabariigi]] pealinnas [[Tšeboksarõ]]s asuvat kaitsetööstuse tehast VNIIR-Progress.<ref>[https://www.err.ee/1610014321/soja-1532-paev-venemaa-suuruselt-teine-naftatootlemistehas-peatas-tootmise#vnii Ukraina õhurünnak tabas Vene sõjatehast Tšeboksarõs] ERR, 5.V 2026</ref><ref name=delfi20260330/> Ukraina droonirünnaku tagajärjel puhkes tulekahju Kiriši naftatöötlemistehases, mis peates peale seda töötamise pikaks ajaks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573365/reuters-venemaa-suuruselt-teine-naftatehas-peatas-tegevuse-parast-ukraina-droonirunnakut Reuters: Venemaa suuruselt teine naftatehas peatas tegevuse pärast Ukraina droonirünnakut] Delfi, 5.V 2026</ref><ref name=err_260521/> === 6. mai === Venemaa ründas Ukrainat 3 raketi ja 108 drooniga. Ukraina tõrjus neist 89 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1610015338/zelenski-suudistas-venemaad-kiievi-pakutud-relvarahu-eiramises Zelenski süüdistas Venemaad Kiievi pakutud relvarahu eiramises] ERR, 6.V 2026</ref> === 7. mai === [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] teatas, et Venemaa on nende välja kuulutatud relvarahu kella 10ks hommikul juba 1820 korda rikkunud. Selle tõttu ei näe Ukraina põhjust Venemaa välja pakutud relvarahu järgida.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573622/venemaa-rikkus-zelenskoi-valja-kuulutatud-relvarahu-ukraina-ei-nae-enam-motet-jargida-putini-relvarahu-voidupuha-puhul Venemaa rikkus Zelenskõi välja kuulutatud relvarahu. Ukraina ei näe enam mõtet järgida Putini relvarahu võidupüha puhul] Delfi, 7.V 2026</ref> Ukraina droonid tabasid [[Permi krai]]s Lukoili naftarafineerimistehast ja [[Moskva oblast]]is [[Naro-Fominsk]]is asuvat Vene armee logistikakeskust. Venemaa teatas 347 Ukraina drooni hävitamisest.<ref>[https://www.err.ee/1610016298/soja-1534-paev-ukraina-rundas-suurt-naftatootlemistehast-permi-krais#ladu Ukraina droonid tabasid Moskva lähedal Vene armee logistikakeskust] ERR, 7.V 2026</ref> === 8. mai === Ukraina ründas droonidega Moskvat, Groznõid<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573940/video-kogu-louna-venemaal-peatati-lennuliiklus-jaroslavlis-poleb-naftatehas-pommitati-ka-groznoid VIDEO | Kogu Lõuna-Venemaal peatati lennuliiklus. Jaroslavlis põleb naftatehas, pommitati ka Groznõid] Delfi, 8.V 2026</ref> ja Krimmi ning tehaseid Jaroslavlis ja Rostovis.<ref>[https://www.err.ee/1610017918/ukraina-rundas-moskvat-ning-tehaseid-jaroslavlis-ja-rostovis#kolma Ukraina ründas Moskvat ning tehaseid Jaroslavlis ja Rostovis] ERR, 8.V 2026</ref> Jaroslavlis sai tabamuse naftatöötlemistehast [[Jaroslavnefteorgsintez]] ja Rostovis tehas [[Rostovagropromzaptšast]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573890/ukraina-korraldas-runnaku-mitmete-vene-sihtmarkide-vastu Ukraina korraldas rünnaku mitmete Vene sihtmärkide vastu] Delfi, 8.V 2026</ref> Lennujuhtimiskeskuse tabamus peatas 13 lennujaama töö Lõuna-Venemaal.<ref>[https://www.err.ee/1610018395/droonirunnakud-halvasid-venemaa-lounaosas-lennuliikluse Droonirünnakud halvasid Venemaa lõunaosas lennuliikluse] ERR, 8.V 2026</ref> Ukraina ja Venemaa lippisid USA vahendusel kokku relvarahu 9.-11. maini.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120574124/trumpi-teatel-leppisid-ukraina-ja-venemaa-kokku-kolmepaevases-relvarahus VIDEO | Trumpi teatel leppisid Ukraina ja Venemaa kokku kolmepäevases relvarahus] Delfi, 9.V 2026</ref> Ukraina president Zelenski andis välja käskkirja, millega lubas Venemaal pidada Punasel väljakul paraadi.<ref>[https://www.err.ee/1610018701/trump-teatas-kolmepaevasest-relvarahust-venemaa-ja-ukraina-sojas Trump teatas kolmepäevasest relvarahust Venemaa ja Ukraina sõjas] ERR, 8.V 2026</ref> === 9. mai === Venemaa ja Ukraina vaheline relvarahu toimis suuremate rikkumisteta kuni Venemaa paraadi lõpuni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120574226/ajutine-relvarahu-ukraina-ja-venemaa-vahel-naib-pusivat Ajutine relvarahu Ukraina ja Venemaa vahel näib püsiva] Delfi, 9.V 2026</ref> Hiljem öösel hukkus [[Harkiv]]is Venemaa droonirünnaku tagajärjel kaheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610019433/venemaa-rikkus-ukrainas-relvarahu#relvarahu Venemaa rikkus Ukrainas relvarahu] ERR, 10.V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610018938/soja-1536-paev-kreml-relvarahu-ei-kesta-kolmest-paevast-kauem#rikkumine Venemaa ja Ukraina süüdistavad teineteist relvarahu rikkumises] ERR, 9.V 2026</ref> === 10. mai === Ukrainameelsne partisanirühmitus Atesh teatas, et süütas [[Lipetski oblast]]is Venemaa sõjaväe elektriveduri.<ref>[https://www.err.ee/1610019433/soja-1537-paev-venemaa-rikkus-ukrainas-relvarahu#rongivedur Ukrainameelne partisanirühmitus süütas Vene sõjarongi veduri] ERR, 10.V 2026</ref> === 11. mai === Ukraina teatel vaatamata kolmepäevasele USA vahendatud relvarahule lahingud Venemaaga jätkuvad. Mõlemad pooled on hoidunud õhurünnakutest.<ref>[https://www.err.ee/1610019838/soja-1538-paev-ukraina-hoidus-kaks-paeva-kaugmaarunnakutest#Zelli Zelenski sõnul pole relvarahust hoolimata Ukraina rindel vaikust] ERR, 11.V 2026</ref> === 12. mai === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Orenburgi oblast]]is asuvale naftatöötlemistehasele Orsknefteorgsintezi.<ref>[https://www.err.ee/1610020786/soja-1539-paev-zelenski-kantseleiulem-budanov-ukraina-on-tippkohtumiseks-venemaaga-valmis#orenburg Ukraina ründas Orenburgi linna Venemaal] ERR, 12.V 2026</ref> === 13. mai === Venemaa ründas Ukrainat enam kui 800 drooniga.<ref>[https://www.err.ee/1610021794/soja-1540-paev-zelenski-ukraina-positsioonid-on-viimaste-aastate-tugevaimad#runnakud Venemaa korraldas päeva jooksul rünnakuid enam kui 800 drooniga] ERR, 13.V 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt 14 ja vigastada sai üle 80 inimese.<ref>[https://www.err.ee/1610023021/kiievit-tabas-neljapaeva-oosel-massiivne-vene-raketirunnak#Kyiv Raketirünnak pealinna vastu lõhkus hooneid ja tappis elanikke] ERR, 14.V 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s [[Taman]]i sadamas asuvale Volna naftaterminalile, [[Astrahan]]i gaasitöötlemistehasele ja tööstusobjektidele [[Jaroslavli oblast]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120583424/droonid-rundasid-venemaal-kolmes-oblastis-toostusobjekte Droonid ründasid Venemaal kolmes oblastis tööstusobjekte] Delfi, 13.V 2026</ref> === 14. mai === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-05-14 (02).webp |thumb |Korterelamu [[Kiiev]]is peale peale Venemaa tiibraketi [[H-101]] tabamust]] Venemaa ründas Ukrainat 56 raketi ja 675 drooniga. Ukraina õhujõud tulistasid alla või häirisid 41 Vene raketti ja 652 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1610023021/kiievit-tabas-neljapaeva-oosel-massiivne-vene-raketirunnak#vahend Öö jooksul hävitas Ukraina 693 Vene ründevahendit] ERR, 14.V 2026</ref> Rünnaku tagajärjel hukkus Kiievis 24 inimest ja 47 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120583651/venemaa-rundas-oosel-rakettidega-kiievit-paastetood-havinenud-elumajast-kaivad VIDEO | Venemaa ründas öösel rakettidega Kiievit. Hukkunuid on viis ja vigastatuid 44] Delfi, 14.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120583933/kiievis-kasvas-venemaa-eilse-raketirunnaku-tottu-hukkunute-arv-24-ni Kiievis kasvas Venemaa eilse raketirünnaku tõttu hukkunute arv 24-ni] Delfi, 15.V 2026</ref> === 15. mai === Ukraina droonirünnak süütas suure tulekahju [[Rjazan]]i naftatöötlemistehases.<ref>[https://www.err.ee/1610024347/ukraina-droonirunnak-suutas-rjazani-naftatehase#Rjazan Suur naftatehase põleng Venemaal Rjazanis] ERR, 15.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120583938/droonid-rundasid-venemaal-rjazani-naftatootlemistehast-kus-puhkes-suur-tulekahju Droonid ründasid Venemaal Rjazani naftatöötlemistehast, kus puhkes suur tulekahju] Delfi, 15.V 2026</ref><ref name=err_260520>[https://www.err.ee/1610028745/soja-1547-paev-ukraina-ohurunnakud-peatasid-kahe-suure-vene-naftatehase-too#kaks Ukraina droonirünnakud peatasid kahe suure Venemaa naftatehase töö] ERR, 20.V 2026</ref><ref name=err_260521/> Ukraina vabastas [[Harkivi oblast]]is asuva Odradne küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina ja Venemaa vahetasid mõlemalt poolt 205 vangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120584039/ukraina-ja-venemaa-vahetasid-205-vangi Ukraina ja Venemaa vahetasid 205 vangi] Delfi, 15.V 2026</ref> === 16. mai === Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Stavropoli krai]]s [[Nevinnomõssk]]is asuvas Azoti keemiatehases.<ref>[https://www.err.ee/1610025292/ukraina-droonid-rundasid-nevinnomosski-azoti-keemiatehast#Keemia Ukraina ründas Nevinnomõsski Azoti keemiatehast] ERR, 16.V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610025991/soja-1544-paev-ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-moskvale Vene meedia: põles mürskudele lõhkeainet tootev tehas] ERR, 17.V 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle 528 lahingus hukkunud Ukraina sõduri säilmed. === 17. mai === Ukraina korraldas sõja senini suurima õhurünnaku Moskva piirkonnale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120584303/ukraina-korraldas-moskvale-ulatusliku-droonirunnaku VIDEO | Ukraina korraldas Moskvale ulatusliku droonirünnaku] Delfi, 17. V 2026</ref> Tabamusi said Moskva naftatöötlemistehas<ref name=err_260520/><ref name=err_260521/>, sõjaliseks otstarbeks elektroonikat tootev Elma tehnopark, Solnetšnogorskaja naftapumpla ja Šeremetjevo lennujaam. [[Zelenograd]]is rünnati Venemaa relvajõududele mikroelektroonikat tootvat Angstremi tehast.<ref>[https://www.err.ee/1610025991/soja-1544-paev-ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-moskvale#moskva Ukraina korraldas suure õhurünnaku Moskvale] ERR, 17. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120584726/meduza-ukraina-droonirunnak-moskva-vastu-vaikiti-venemaa-suurte-telekanalite-uudistes-peaaegu-maha Meduza: Ukraina droonirünnak Moskva vastu vaikiti Venemaa suurte telekanalite uudistes peaaegu maha] Delfi, 19. V 2026</ref> Venemaa väitel ründas Ukraina ligi 600 drooniga, rünnakutes sai surma neli inimest, neist kolm [[Moskva oblast]]is ja üks [[Belgorodi oblast]]is. === 18. mai === Venemaa ründas [[Dnipro]]t ja [[Odessa]]t 546 drooni ja 22 raketiga. Rünnakutes sai vigastada üle 30 inimese.<ref>[https://www.err.ee/1610026435/soja-1545-paev-venemaa-oistes-runnakutes-ukrainale-sai-haavata-ule-30-inimese#haavata Ukrainas sai Venemaa öistes rünnakutes haavata üle 30 inimese] ERR, 18.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120584426/venemaa-rundas-ukrainas-dniprod-ja-odessat-viga-sai-20-inimest Venemaa ründas Ukrainas Dniprod ja Odessat. Viga sai 20 inimest] Delfi, 18.V 2026</ref> Venemaa on täielikult enda kontrolli alla saanud [[Pokrovsk]]i linna [[Donetski oblast]]is.<ref name=deepstatemap/> === 19. mai === Venemaa ründas [[Doonau]] jõel asuvat [[Izmajil]]i sadamt. Ukraina ründas [[Jaroslavl]]i naftarafineerimistehast.<ref>[https://www.err.ee/1610027500/soja-1546-paev-ukraina-rundas-naftarafineerimistehast-jaroslavlis#jaroslavl Ukraina ründas naftarafineerimistehast Jaroslavlis] ERR, 19.V 2026</ref><ref name=err_260521>[https://www.err.ee/1610029795/ukraina-ohurunnakud-seiskasid-kesk-venemaa-peamised-naftatehased Ukraina õhurünnakud seiskasid Kesk-Venemaa peamised naftatehased] ERR, 21.V 2026</ref> Ukraina võttis enda kontrolli alla seni hallis alas asunud [[Stepnohirsk]]i linna [[Zaporižžja oblast]]is.<ref name=deepstatemap/> === 20. mai === [[File:Konotop Local History Museum after Russian attack, 2026-05-20 (10).jpg |thumb |[[Konotop]]i koduloomuuseum peale Venemaa rünnakut]] Venemaa rünnakutes [[Odessa]]le ja [[Dnipropetrovski oblast]]ile hukkus kaks ja sai vigastada vähemalt 11 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610028745/soja-1547-paev-ukraina-ohurunnakud-peatasid-kahe-suure-vene-naftatehase-too#venemaa Venemaa pommitas Odessa linna ja Dnipropetrovski oblastit] ERR, 20.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585036/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-runnaku-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu kaks inimest] Delfi, 20.V 2026</ref> Ukraina ründas [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]] naftatöötlemistehast<ref name=err_260521/> ja [[Stavropoli krai]]s [[Nevinnomõssk]]is asuvat Azoti keemiatehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585041/venemaal-rundasid-droonid-nizni-novgorodi-oblastis-asuvat-naftatootlemistehast Venemaal ründasid droonid Nižni Novgorodi oblastis asuvat naftatöötlemistehast] Delfi, 20.V 2026</ref> === 21. mai === Ukraina hävitas õhurünnakuga [[Hersoni oblast]]is asuva FSB peakorteri.<ref>[https://www.err.ee/1610028745/soja-1547-paev-ukraina-ohurunnakud-peatasid-kahe-suure-vene-naftatehase-too#venemaa Venemaa pommitas Odessa linna ja Dnipropetrovski oblastit] ERR, 21.V 2026</ref> Ukraina hävitas droonirünnakuga [[Donetski oblast]]is asunud droonipilootide väljaõppekeskuse. Rünnakus hukus 65 kadetti. Ukraina õhurünnak põhjustas tulekahju ja pikemaajalise töökatkestuse [[Samara oblast]]is asuvas [[Sõzran]]i naftatöötlemistehases.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585374/venemaal-rundasid-droonid-sozrani-kus-suttis-rosnefti-naftatootlemistehas Venemaal ründasid droonid Sõzrani, kus süttis Rosnefti naftatöötlemistehas] Delfi, 21.V 2026</ref> Ukraina lõpetas [[Kupjansk]]i linna puhastamise sinna jäänud Venemaa vägedest.<ref name=deepstatemap/> === 22. mai === [[File:2026 Starobilsk-strike.jpg |thumb |Rünnakujärgne [[Starobilsk]]]] Ukraina tabas [[Luhanski oblast]]is [[Starobilsk]]i lähedal asuvat Vene eliitdrooniüksuse [[Rubikon]] õppekeskust.<ref>[https://www.err.ee/1610031283/soja-1549-paev-ukraina-teatas-vene-vagede-peakorteri-tabamisest-luhanskis Ukraina teatas Vene vägede peakorteri tabamisest okupeeritud linnas] ERR, 22. V 2026</ref> Venemaa süüdistas Ukrainat pedagoogilise kolledži ühiselamu ründamises,<ref>[https://www.err.ee/1610032729/soja-1550-paev-louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-oosel-kutuseterminal#venemaa Venemaa: Ukraina rünnakus üliõpilaskodu kasvas hukkunute arv kümneni] ERR, 23. V 2026</ref> mida Ukraina nimetab valeväiteks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585767/ukraina-peastaap-lukkas-umber-venemaa-vaited-tsiviilobjektide-rundamisest-luhanski-oblastis Ukraina peastaap lükkas ümber Venemaa väited tsiviilobjektide ründamisest Luhanski oblastis] Delfi, 22. V 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585572/venemaal-rundasid-droonid-jaroslavli-ja-suleti-koik-moskva-lennuvaljad Venemaal ründasid droonid Jaroslavli ja suleti kõik Moskva lennuväljad] Delfi, 22. V 2026</ref> === 23. mai === Venemaa droon ründas [[Sumõ]] äärelinnas matuserongkäiku ning rünnakus hukkus üks ja sai vigastada üheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610032729/soja-1550-paev-louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-oosel-kutuseterminal#matuserongkaik Vene droon ründas matuserongkäiku Sumõ oblastis] ERR, 23.V 2026</ref> Ukraina tabas [[Luhansk]]i piirkonnas Vene kolonni, kütusemahuteid, väliladusid, remondibaase ja telekommunikatsiooni infrastruktuuri. [[Krasnodari krai]]s [[Novorossiisk]]i sadamas tabas Ukraina Šešharise ümberlaadimiskompleksis asuvat Grušovaja naftaterminali ja [[Taman]]is asuvat Tamanneftegazi naftaterminali laadimisala. Samuti ründas Ukraina erinevaid sõjalisi objekte Krimmis, [[Kurski oblast]]is, [[Luhanski oblast]]is, [[Donetski oblast]]is ja [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585928/video-ukraina-varsked-ohuloogid-tabasid-vene-naftarajatisi-ja-relvaladusid VIDEO | Ukraina värsked õhulöögid tabasid Vene naftarajatisi ja relvaladusid] Delfi, 24.V 2026</ref> === 24. mai === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-05-24 (02).jpg |thumb |Purustused Kiievis peale Venemaa rünnakut]] Venemaa korraldas Ukrainale suure drooni ja raketirünnaku. Selle tagajärjel hukkus neli ja sai vigastada sai 77 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585888/fotod-mastaapne-vene-raketirunnak-purustas-kiievis-elumaju-kiievi-oblastis-kasutati-ka-oresnikut FOTOD | Mastaapne Vene raketirünnak purustas Kiievis elumaju, Kiievi oblastis kasutati ka Orešnikut] Delfi, 24.V 2026</ref> [[Kiievi oblast]]is asuvat [[Bila Tserkva]] linna ründas Venemaa keskmaaraketiga [[Orešnik]]. Ukraina õhukaitse tõrjus 600st droonist 549 ja 90st raketist 55.<ref>[https://www.err.ee/1610033900/kiievit-tabas-massiline-ballistiliste-rakettide-runnak#venemaa Venemaa ründas 600 drooni ja 90 raketiga] ERR, 24.V 2026</ref> Ukraina korraldas eduka droonirünnaku [[Vladimiri oblast]]is asuvale Vtorovo naftapumplale, mis varustab kütusega Moskva oblastit. === 25. mai === Venemaa kutsus välisriikide kodanikke ja diplomaate Kiievist lahkuma,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586298/lavrov-teatas-rubiole-et-venemaa-hakkab-andma-susteemseid-ja-jarjekindlaid-looke-kiievile Lavrov teatas Rubiole, et Venemaa hakkab andma Kiievile süsteemseid ja järjekindlaid lööke] Delfi, 26.V 2026</ref> ähvardades Kiievit ulatuslike õhurünnakutega.<ref>[https://www.err.ee/1610035744/soja-1552-paev-venemaa-teatas-kavatsusest-jatkata-kiievi-rundamist#venemaa Venemaa kutsus välisriikide kodanikke ja diplomaate Kiievist lahkuma] ERR, 25.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586255/venemaa-argitab-valismaalasi-kiievist-lahkuma-ja-lubab-runnakuid-ule-linna Venemaa ärgitab välismaalasi Kiievist lahkuma ja lubab rünnakuid üle linna] Delfi, 25.V 2026</ref> Ukraina ründas [[Brjanski oblast]]is asuvat [[Belets]]i naftahoidlat,<ref>[https://www.err.ee/1610037748/ukraina-rundas-vene-sojavaetaristut-storm-shadow-rakettidega#brjansk Ukraina ründas Venemaa naftarajatist Brjanski oblastis] ERR, 26.V 2026</ref> ning erinevaid objekte [[Jaroslavli oblast]]is ja [[Belgorodi oblast]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586032/venemaal-rundasid-droonid-jaroslavli-ning-belgorodis-kadusid-raketirunnaku-jarel-elekter-ja-vesi Venemaal ründasid droonid Jaroslavli ning Belgorodis kadusid raketirünnaku järel elekter ja vesi] Delfi, 25.V 2026</ref> === 26. mai === Ukraina ründas [[Storm Shadow]] tiibrakettidega Venemaa sõjaväe infrastruktuuri [[Luhanski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610037748/soja-1553-paev-ukraina-rundas-vene-sojavaetaristut-storm-shadow-rakettidega#storm Ukraina ründas Vene sõjaväetaristut Storm Shadow rakettidega] ERR, 26.V 2026</ref> === 27. mai === Venemaa korraldas õhurünnaku [[Tšernihiv]]ile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586564/venemaa-rundas-ukrainas-tsernihivit-kus-kolas-15-plahvatust Venemaa ründas Ukrainas Tšernihivit, kus kõlas 15 plahvatust] Delfi, 27.V 2026</ref> Ulkraina ründas droonide ja rakettidega Sevastopolit, Voronežit, Taganrogi ja Tuapse naftatehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586601/raketid-ja-droonid-rundasid-sevastopolit-voronezi-ja-taganrogi-loogi-all-oli-taas-tuapse-naftatehas Raketid ja droonid ründasid Sevastopolit, Voroneži ja Taganrogi. Löögi all oli taas Tuapse naftatehas] Delfi, 27.V 2026</ref> Krimmis ründas Ukraina Belbeki, Katša ja Saki lennuväljasid.<ref>[https://www.err.ee/1610038777/meedia-krimmis-kolasid-kolme-sojavaelennuvalja-lahistel-plahvatused#krimm Meedia: Krimmis kõlasid kolme sõjaväelennuvälja lähistel plahvatused] Delfi, 27.V 2026</ref> Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[Kostjantõnivka]]st lõunas asuva Berestoki küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on laialdaselt kasutusele võtnud keskmaadroonid tegevusulatusega kuni 150 km. Selliste droonidega on Ukraina võtnud sihikule eeskätt Lõuna-Ukrainas [[Hersoni oblast|Hersoni]] ja [[Zaporižžja oblast]]ites asuva [[Taganrog]]i-[[Džankoi]] maantee, raskendades sellega oluliselt nende oblastites ja Krimmis olevate Vene vägede varustamist.<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120586654/video-okupeeritud-alade-maanteed-on-muutunud-okupantidele-surmaloksuks-kuid-kas-see-toob-sotta-poorde |pealkiri=VIDEO - Okupeeritud alade maanteed on muutunud okupantidele surmalõksuks. Kuid kas see toob sõtta pöörde? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-05-27 |vaadatud=2026-05-27 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1610041465/ukraina-edukad-droonirunnakud-hairivad-vene-varustusteid-krimmi Ukraina edukad droonirünnakud häirivad Vene varustusteid Krimmi] ERR, 29.V 2026</ref> === 28. mai === Ukraina ostab 20 kõige uuema mudeli [[Saab 39 Gripen|Gripen]]i hävitajat ja Rootsi annetab 16 vanemat tüüpi Gripenit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587028/ukraina-ostab-rootsilt-20-havituslennukit-gripen-ja-saab-16-kauba-peale Ukraina ostab Rootsilt 20 hävituslennukit Gripen ja saab 16 kauba peale] Delfi, 28.V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610039809/briti-luure-ukraina-sojas-on-hukkunud-pea-500-000-vene-sodurit#gripen Ukraina ostab kuni 20 Gripeni hävitajat, Rootsi annetab 16] ERR, 28.V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610043721/tarien-gripenid-lukkavad-vene-pommitajad-ukraina-rindejoonest-kaugemale Tarien: Gripenid lükkavad Vene pommitajad Ukraina rindejoonest kaugemale] ERR, 1.VI 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnepropetrovski oblast]]is asuva Novoselivka küla.<ref name=deepstatemap/> === 29. mai === Venmeaa droon tabas [[Rumeenia]] [[Galați]] linnas kortermaja.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587146/vene-droon-tabas-rumeenias-kortermaja-haavata-said-kaks-inimest VIDEO | Vene droon tabas Rumeenias kortermaja. Vigastada sai neli inimest] Delfi, 29.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587169/rumeenia-kaitseministeerium-ei-olnud-reaalseid-voimalusi-drooni-ohutult-alla-tulistada Rumeenia kaitseministeerium: ei olnud reaalseid võimalusi drooni ohutult alla tulistada] Delfi, 29.V 2026</ref> Ukraina ründas energeetikaobjekte [[Volgograd]]is ja [[Jaroslavl]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587164/venemaal-rundasid-droonid-jaroslavli-ja-volgogradi-kus-puhkesid-tulekahjud-kutuse-ja-naftaobjektidel Venemaal ründasid droonid Jaroslavli ja Volgogradi, kus puhkesid tulekahjud kütuse- ja naftaobjektidel] Delfi, 29.V 2026</ref> Volgogradi naftatöötlemistehas peatas rünnaku tulemusel töötamise.<ref>[https://www.err.ee/1610042983/soja-1559-paev-zelenski-naeb-kuni-talveni-voimalust-rahukonelusteks#volgograd Volgogradi naftatöötlemistehas peatas pärast droonirünnakut töö] ERR, 1.VI 2026</ref> Mustal merel Türgi ranniku lähedal tabas kolme Vene varilaevastiku naftatankerit droonirünnak. Tankerid James II, Altura ja Velora olid umbes 80 kilomeetri kaugusel Põhja-Türgi rannikust.<ref>[https://www.err.ee/1610041228/vene-rundedroon-tabas-kortermaja-rumeenias#tankerid Kolme Vene varilaevastiku tankerit tabas Türgi rannikul droonirünnak] ERR, 29.V 2026</ref> === 30. mai === Ukraina hävitas droonirünnakuga [[Rostovi oblast]]is [[Taganrog]]is asuval sõjaväelennuväljal kaks Venemaa mereväelennukit [[Tupolev Tu-142|Tu-142]]<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120587796/video-kas-ukraina-purustas-kaks-venelaste-uliharuldast-lennukit-voi-raiskab-aega-vanarauale |pealkiri=VIDEO - Kas Ukraina purustas kaks venelaste üliharuldast lennukit või raiskab aega vanarauale? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-01 |vaadatud=2026-06-01 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> ja raketikompleksi [[Iskander]]. <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587491/ukraina-droonirunnak-havitas-taganrogis-kaks-vene-merevaelennukit-ja-uhe-raketisusteemi Ukraina droonirünnak hävitas Taganrogis kaks Vene mereväelennukit ja ühe raketisüsteemi] Delfi, 30.V 2026</ref> Taganrogi sadamas süttisid rünnaku tagajärjel kütusemahuti ja naftatanker.<ref>[https://www.err.ee/1610042149/soja-1557-paev-krimm-peatas-bensiini-vabamuugi#taganrog Ukraina droonirünnaku järel süttis Taganrogi sadamas tanker] ERR, 30.V 2026</ref> === 31. mai === [[Zaporižžja tuumaelektrijaam]]a tabas droon. Venemaa süüdistas rünnaku korraldamises Ukrainat.<ref>[https://www.err.ee/1610042563/ukraina-tabas-naftatehast-saratovis#iaea IAEA: droonirünnak tabas Venemaa poolt okupeeritud tuumajaama] ERR, 31.V 2026</ref> Ukraina eitas rünnaku korraldamist.<ref>[https://www.err.ee/1610042563/ukraina-tabas-naftatehast-saratovis#eitus Ukraina eitas Zaporižžja tuumaelektrijaama ründamist] ERR, 31.V 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 229 drooniga, millest Ukraina tõrjus 212. Ukraina droonirünnak süütas [[Saratov]]i naftarafineerimistehaseses tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587538/kardetud-vene-ohurunnak-piirdus-seekord-paarisaja-drooniga-ukraina-pommitas-saratovi-naftatehast Kardetud Vene õhurünnak piirdus seekord paarisaja drooniga, Ukraina pommitas Saratovi naftatehast] Delfi, 31.V 2026</ref> == Juuni == === 1. juuni === Ukraina president [[Volodõmõr Zelenski]] näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks.<ref>[https://www.err.ee/1610042983/soja-1559-paev-zelenski-naeb-kuni-talveni-voimalust-rahukonelusteks#rahu Zelenski näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks] ERR, 1.VI 2026</ref> Aluse selleks annavad Ukraina edukas tegevus Venemaa logistika häirimisel (vt. [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._mai|27. mai]]) ja Venemaa süvenevad majandus- ja rahandusprobleemid.<ref>[https://www.err.ee/1610044045/venemaa-finantsistid-hoiatasid-putinit-sojakulutuste-kasvu-parast Venemaa finantsistid hoiatasid Putinit sõjakulutuste kasvu pärast] ERR, 1.VI 2026</ref> === 2. juuni === Venemaa korraldas suure raketi- ja droonirünnaku Kiievile ja teistele Ukraina linnadele, kasutades 73 raketti ja 656 drooni. Ukraina tõrjus 40 raketti ja 602 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587903/venemaa-viis-labi-ulatusliku-runnaku-kiievile-ja-teistele-rajoonidele VIDEOD ja FOTOD | Venemaa ründas Ukrainat suure hulga rakettide ja droonidega. Kiievis ja Dnipros on kokku 17 hukkunut] Delfi, 2.VI 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt 22 ja vigastada sai rohkem kui 100 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610043922/venemaa-korraldas-suurrunnaku-ukraina-linnadele#suur Venemaa korraldas suurrünnaku Ukraina linnadele] ERR, 2.VI 2026</ref> Ukraina korraldatud õhurünnakus süttis [[Krasnodari krai]]s asuv Ilski naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587931/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast] Delfi, 2.VI 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120444016/venelased-on-selle-aasta-alguses-ukrainas-selgelt-janni-jaanud-milles-asi |pealkiri=Venelased on selle aasta alguses Ukrainas jänni jäänud. Milles asi? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-23 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}} * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120448602/video-ukraina-on-alustanud-viimase-aja-tahtsamat-sojalist-kampaaniat-mida-augu-loomine-vene-ohutorjesse-annab |pealkiri=VIDEO - Ukraina on alustanud viimase aja tähtsamat sõjalist kampaaniat. Mida Vene õhutõrjesse augu löömine annab? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-24 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}} [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] i9no25cb2fd2wrx6hhl1fp6kjky24o1 7166247 7166113 2026-06-03T05:34:28Z Hannesvalk 176021 /* 2. juuni */ 7166247 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. jaanuarist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == Jaanuar == === 1. jaanuar === Ukraina droonid ründasid energia- ja tööstusobjekte Krasnodari, Tatarstani ja Kaluga piirkonnas ja okupeeritud Donbassis. Krasnodari krais sai järjekordse tabamuse Ilski naftatöötlemistehas. Donetski oblastis hävitati erinevat Venemaa sõjatehnikat.<ref>[https://www.err.ee/1609898857/ukraina-droonid-tabasid-sihtmarke-kolmes-venemaa-piirkonnas#runnakud Ukraina kinnitas rünnakut naftatöötlemistehasele ja sõjalistele sihtmärkidele Venemaal] ERR, 1. I 2026</ref> [[Hersoni oblast]]i okupeeritud osa Venemaa poolt ametisse pandud juht [[Vladimir Saldo]] süüdistas Ukrainat rünnakus Horlõ asulale, kus olevat hukkunud 27 inimest. Ukraina tõrjus süüdistused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426895/hersoni-oblasti-okupatsioonivoimud-suudistasid-ukrainat-27-inimest-tapnud-runnakus Hersoni oblasti okupatsioonivõimud süüdistasid Ukrainat 27 inimest tapnud rünnakus] Delfi, 2. I 2026</ref> === 2. jaanuar === [[File:Destructions_in_Kharkiv_after_Russian_attack,_2026-01-02_(01).jpg|thumb|Korterelamu [[Harkiv]]is peale tabamust.]] Venemaa ründas Ukrainat 116 drooniga, millest 86 tulistati alla. [[Harkiv]]is hukkus Vene raketirünnakus kuus ja sai kannatada 32 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#harkiv Harkivis sai Vene raketirünnakus kannatada vähemalt 25 inimest] ERR, 2. I 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8390124/blogi-1412-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-vahetab-valja-julgeolekuteenistuse-juhi?liveblogPost=3 |pealkiri=Venemaa 2. jaanuari raketirünnaku ohvrite arv Harkivis kerkis kuueni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-05 |vaadatud=2026-01-05 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Samara oblast]]is [[Novokuibõševsk]]is asuvatele Novokuibõševski ja Kuibõševski naftatöötlemistehastele. Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine [[Ukraina Kaitseministeeriumi Luure Peavalitsus]]e ülem [[Kõrõlo Budanov]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426992/ukraina-presidendikantselei-uueks-juhiks-sai-senine-sojavaeluure-ulem-korolo-budanov Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine sõjaväeluure ülem Kõrõlo Budanov] Delfi, 2. I 2026</ref> Sõjaväeluure uueks juhiks sai senine [[Ukraina Välisluureteenistus]] juht [[Oleh Ivaštšenko]].<ref>[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#valisluure Ukraina sõjaväeluure juhiks saab ilmselt välisluure juht Ivaštšenko] ERR, 2. I 2026</ref> === 3. jaanuar === Kiievis toimus tahtekoalitsiooni tippkohtumine, kus jätkatid tööd Ukraina rahuplaani raamistiku kallal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427173/euroopa-julgeolekunounikud-arutavad-kiievis-ukraina-rahuplaani Euroopa julgeolekunõunikud arutavad Kiievis Ukraina rahuplaani] Delfi, 3. I 2026</ref> === 4. jaanuar === Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale. Rünnaku tõttu peatasid Vnukovo ja Žukovski lennujaamad töö.<ref>[https://www.err.ee/1609900345/trump-kritiseeris-putinit#moskva Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale] ERR, 4. I 2026</ref> === 5. jaanuar === [[File:Destructions_in_Kyiv_after_Russian_attack,_2026-01-05_(01).jpg|thumb|Rünnakujärgne Kiievi haigla]] Veemaa ründas Ukrainat 165 drooni ja üheksa ballistilise raketiga. Ukraina õhukaitse hävitas 137 drooni. Rünnakus sai surma vähemalt üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427347/kiievis-sai-pihta-erahaigla-ja-hukkus-inimene Kiievis sai pihta erahaigla ja hukkus inimene] Delfi, 5. I 2026</ref> [[Dnipro]]s sai tabamuse USA ettevõttele Bunge kuuluv taimeõlitehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427580/venemaa-andis-loogi-usa-taimeolitehasele-ukrainas-sobiha-see-on-sihilik-ja-sustemaatiline Venemaa andis löögi USA taimeõlitehasele Ukrainas. Sõbiha: see on sihilik ja süstemaatiline] Delfi, 5. I 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Lipetski oblast]]is [[Jelets]]is asuvat akutehast, vallandades seal tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609901029/soja-1412-paev-ukraina-korraldas-ohurunnaku-akutehasele-lipetski-oblastis#jelets Ukraina korraldas õhurünnaku akutehasele Lipetski oblastis] ERR, 5. I 2026</ref> Ukraina tõrjusas venelaste katse rünnata Kupjanski lähistel läbi gaasitoru. Ukraina lõi [[Donetski oblast]]is droonirünnakuga rivist välja Vene [[S-300]]V õhutõrjeraketikompleksi radarijaama 9S32M1.<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8391550/video-uks-silm-loodi-kinni-ukraina-havitas-putini-haruldase-ohutorjesusteemi-radari |pealkiri=VIDEO ⟩ Üks silm löödi kinni: Ukraina hävitas Putini haruldase õhutõrjesüsteemi radari |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-06 |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Ukraina Julgeolekuteenistus]]e (SBU) juht [[Vassõl Maljuk]] teatas tagasiastumisest SBU juhi kohalt.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427480/vassol-maljuk-lahkub-ukraina-julgeolekuteenistuse-juhi-kohalt Vassõl Maljuk lahkub Ukraina julgeolekuteenistuse juhi kohalt] Delfi, 5. I 2026</ref> Uueks SBU juhiks saab SBU erioperatsioonide üksuse Alfa senine juht [[Jevhenii Hmara]].<ref>[https://www.err.ee/1609901533/ukraina-julgeolekuteenistuse-sbu-juht-astus-zelenski-survel-tagasi Ukraina julgeolekuteenistuse SBU juht astus Zelenski survel tagasi] ERR, 5. I 2026</ref> Maljuk jätkab teenistust SBU välisoperatsioonide osakonnas. === 6. jaanuar === Ukraina tabas kaugmaadroonidega naftahoidlat [[Lipetski oblast]]is ning raketi- ja laskemoonaladu [[Kostroma oblast]]is [[Neja]] asula lähedal.<ref>[https://www.err.ee/1609901923/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-lipetski-oblastis-asuv-naftahoidla#naftahoidla Droonirünnaku tagajärjel süttis Venemaal Lipetski oblastis asuv naftahoidla] ERR, 6. I 2026</ref> Ukraina, Prantsusmaa ja Suurbritannia juhid allkirjastasid pärast Ukraina liitlaste tippkohtumist deklaratsiooni rahvusvaheliste vägede sõjajärgseks paigutamiseks Ukrainasse.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427793/ukraina-liitlased-noustusid-rahulepingu-osana-paigutama-ukrainasse-rahvusvahelised-vaed Ukraina liitlased nõustusid rahulepingu osana paigutama Ukrainasse rahvusvahelised väed] Delfi, 6. I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609902709/tahtekoalitsioon-leppis-kokku-tugevates-julgeolekutagatistes-ukrainale Tahtekoalitsioon leppis kokku tugevates julgeolekutagatistes Ukrainale] ERR, 6. I 2026</ref> === 7. jaanuar === Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[Kostjantõnivka]]st kagus asuva Novomarkove ja [[Sumõ oblast]]is asuva Andriivka külad.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> Ukraina andis droonilöögi Oskolneftesnabi naftabaasile [[Belgorodi oblast]]is Koteli asulas<ref>[https://www.err.ee/1609902949/belgorodi-oblastis-poleb-jarjekordne-venemaa-naftahoidla#belgorod Belgorodi oblastis põleb järjekordne Vene naftahoidla] ERR, 7. I 2026</ref> ja materiaal-tehniliste vahendite laole [[Donetski oblast]]i okupeeritud osas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427898/ukraina-teatas-loogi-andmisest-naftabaasile-belgorodi-oblastis-ja-laole-donetski-oblastis Ukraina teatas löögi andmisest naftabaasile Belgorodi oblastis ja laole Donetski oblastis] Delfi, 7. I 2026</ref> === 8. jaanuar === Venemaa droonirünnak kriitilise tähtsusega infrastruktuurile põhjustas [[Dnipropetrovski oblast|Dnipropetrovski]] ja [[Zaporižžja oblast]]ites ulatuslikud vee-, kütte- ja elektrikatkestused.<ref>[https://www.err.ee/1609903831/vene-runnakud-jatsid-ukrainas-miljon-inimest-vee-ja-kutteta#droonirunnak Venemaa droonirünnakud jätsid kaks Ukraina oblastit elektrita] ERR, 8. I 2026</ref> [[Odessa oblast]]is ründas Venemaa sadamaid. Rünnakutes hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428051/vene-runnaku-tottu-jaid-pea-taielikult-elektrita-ukraina-dnipropetrovski-ja-zaporizzja-oblast-odessa-oblastis-runnati-sadamaid Vene rünnaku tõttu jäid pea täielikult elektrita Ukraina Dnipropetrovski ja Zaporižžja oblast. Odessa oblastis rünnati sadamaid] Delfi, 8. I 2026</ref> === 9. jaanuar === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-01-09 (01).jpg|thumb|Tabamuse saanud korterelamu Kiievis]] Venemaa ründas Ukraina energeetika- ja tsiviilinfrastruktuuri objektide 242 drooni, 22 tiibraketi, 13 ballistilise raketi<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428308/venemaa-teatas-et-andis-vastuseks-putini-residentsi-rundamisele-ukrainale-loogi-oresnikuga VIDEO | Venemaa teatas, et andis "vastuseks Putini residentsi ründamisele" Ukrainale löögi Orešnikuga] Delfi, 9. I 2026</ref> ja Lvivi keskmaa [[Orešnik (rakett)|ballistilise raketiga Orešnik]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428275/venemaa-rundas-lvivi-raketiga-mis-liikus-kiirusega-13-000-kilomeetrit-tunnis Venemaa ründas Lvivi raketiga, mis liikus kiirusega 13 000 kilomeetrit tunnis] Delfi, 9. I 2026</ref> Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee- ja küttekatkestusi<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428360/klotsko-pool-kiievi-kortermajadest-on-runnaku-jarel-kutteta Klõtško: pool Kiievi kortermajadest on rünnaku järel kütteta] Delfi, 9. I 2026</ref> ja selle tagajärjel hukkus neli ja sai kannatada 19 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428274/kiievis-hukkus-venemaa-runnakus-neli-inimest Kiievis hukkus Venemaa rünnakus neli inimest] Delfi, 9. I 2026</ref> Ukraina õhutõrje tulistas alla 226 drooni ja 18 raketti. [[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina rünnaku järel kütte või elektrita üle poole miljoni inimese.<ref>[https://www.err.ee/1609905724/ukraina-vastuloogi-jarel-jai-belgorodi-oblastis-elektrita-ule-500-000-inimese#belgorod Belgorodis on Ukraina rünnaku järel elektrita üle 500 000 inimese] ERR, 9. I 2026</ref> === 10. jaanuar === Vene väed ründasid [[Dnipropetrovski oblast]]it ühe [[Iskander-M]] ballistilise raketi ja 121 drooniga. Ukraina õhutõrje suutis alla tulistada 94 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8393615/blogi-1417-sojapaev-ukrainas-uro-julgeolekunoukogu-kavandab-esmaspaevaks-ukraina-teemalist-erakorralist-istungit?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat Iskander-raketi ja 121 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-10 |vaadatud=2026-01-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Volgogradi oblast]]i lõunaosas Oktjabrski rajoonis asuvas naftahoidlas.<ref>[https://www.err.ee/1609906765/ukraina-droonirunnak-suutas-naftahoidla-volgogradi-oblastis#hoidla Ukraina droonirünnak süütas naftahoidla Volgogradi oblastis] ERR, 10.I 2026</ref> === 11. jaanuar (sõja 1418. päev) === Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest õhutõrje hävitas 125.<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#tabas Ukraina hävitas riiki rünnanud 154 Vene ründedroonist 125] ERR, 11.I 2026</ref> Donetski, Harkivi ja Hersoni oblastis hukkus kokku neli ja sai viga 20 inimest. Rünnaku tagajärjel olid suured elektrikatkestused Kiievis ja Zaporižžja oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428637/lisaks-kiievile-jai-ooseks-elektrita-ka-kogu-zaporizzja-energiafirma-nii-raske-pole-seni-olnud Lisaks Kiievile jäi ööseks elektrita ka kogu Zaporižžja. Energiafirma: nii raske pole seni olnud] Delfi, 11.I 2026</ref> Ukraina ründas Kaspia meres kolme Lukoili naftatootmisplatvormi (V. Filanovski, Juri Kortšagini ja Valeri Graiferi platvormid) ja tabas Luhanski oblasti okupeeritud aladel õhutõrjeraketisüsteemi [[Buk (raketisüsteem)|Buk-M3]].<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#naftapuurtorn Ukraina ründas Kaspia meres kolme Venemaa naftapuurtorni] ERR, 11.I 2026</ref> Venemaa sõda Ukrainas on kestnud sama kaua, kui Nõukogude Liidu sõda Saksamaaga aastatel 1941-1945.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394393/venemaa-agressioonisoda-ukrainas-on-kestnud-kauem-noukogude-liidu-sojast-saksamaaga |pealkiri=Venemaa agressioonisõda Ukrainas on kestnud kauem Nõukogude Liidu sõjast Saksamaaga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Selle ajaga on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394498/ukrainale-kallaletungimise-jarel-on-tapetud-vahemalt-19-vene-kindralit |pealkiri=Ukrainale kallaletungimise järel on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja sõjas on hukkunud 142 meediatöötajat.<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#meedia Venemaa sissetungi algusest on tapetud 142 meediatöötajat] ERR, 11.I 2026</ref> === 12. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 156 drooniga, millest õhutõrje hävitas 135. Rünnak põhjuastas elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428842/venemaa-runnakute-ja-ilma-tottu-on-elektrikatkestusi-7-ukraina-oblastis Venemaa rünnakute ja ilma tõttu on elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis] Delfi, 12.I 2026</ref> Ukrainameelne partisaniliikumine Ateš süütas [[Moskva oblast]]is õhutõrjeüksuse sidetorni.<ref>[https://www.err.ee/1609907674/uhendkuningriik-tahab-ukrainale-toota-kaugmaa-ballistilisi-rakette#atesh Ukrainat toetava partisaniliikumise Ateš agendid süütasid Venemaal Moskva oblastis õhutõrjeüksusele kuuluva sidetorni] ERR, 12.I 2026</ref> === 13. jaanuar === Venemaa rünnakus [[Harkiv]]ile hukkus neli ja sai vigastada kuus inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609909087/soja-1420-paev-ukraina-sodurid-heiskasid-kupjanski-linnavalitsusele-riigilipu#harkiv Venemaa rünnakus Harkivile hukkus vähemalt neli inimest] ERR, 13.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429019/video-harkivi-eeslinnas-hukkus-vene-runnaku-tottu-neli-inimest VIDEO | Harkivi eeslinnas hukkus Vene rünnaku tõttu neli inimest] Delfi, 13.I 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel sõttisa tulekahju [[Rostovi oblast]]is [[Taganrog]]is asuvas droonide tootmisüksuses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429155/ukraina-teatas-raketiloogi-andmisest-droonitehasele-venemaal-taganrogis Ukraina teatas raketilöögi andmisest droonitehasele Venemaal Taganrogis] Delfi, 13.I 2026</ref> Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseminister [[Denõss Šmõhal]]i, esimese asepeaministri ja digitaalse ülemineku ministri [[Mõhhailo Fedorov]]i ning Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) juhi, kindralleitnant [[Vassõl Maljuk]]i.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429175/ukraina-ulemraada-vabastas-ametist-kaitseministri-digitaalse-ulemineku-ministri-ja-sbu-juhi Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseministri, digitaalse ülemineku ministri ja SBU juhi] Delfi, 13.I 2026</ref> === 14. jaanuar === Venemaa korraldas droonirünnaku [[Krõvõi Rih]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609910014/venemaa-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-krovoi-rihile#krovoirih Venemaa korraldas ulatusliku droonirünnaku Krõvõi Rihile] ERR, 14.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429299/krovoi-rihis-jai-vene-droonirunnaku-tottu-elektrita-ule-45-000-kliendi Krõvõi Rihis jäi Vene droonirünnaku tõttu elektrita üle 45 000 kliendi] Delfi, 14.I 2026</ref> Zelenskõi kuulutas suurte purustuste tõttu<ref>[https://www.err.ee/1609913065/kiviselg-venemaa-rundab-ukraina-energiataristut-uha-aktiivsemalt Kiviselg: Venemaa ründab Ukraina energiataristut üha aktiivsemalt] ERR, 16.I 2026</ref> energeetikasektoris välja eriolukorra.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429561/zelenskoi-kuulutas-kriisi-suvenedes-valja-energeetikasektori-eriolukorra Zelenskõi kuulutas kriisi süvenedes välja energeetikasektori eriolukorra] Delfi, 14.I 2026</ref> Ukraina ülemraada kinnitas [[Mõhhailo Fedorov]]i uueks kaitseministriks.<ref>[https://www.err.ee/1609910788/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] ERR, 14.I 2026</ref> Senine kaitseminister [[Denõss Šmõhal]] kinnitati energeetikaministriks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429434/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] Delfi, 14.I 2026</ref> === 15. jaanuar === [[USA president]] [[Donald Trump]] väitis, et võimalikku rahukokkuleppe sõlmimist takistab Ukraina, mitte Venemaa.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429574/trump-ukraina-rahukokkuleppe-solmimist-takistab-zelenskoi Trump: Ukraina rahukokkuleppe sõlmimist takistab Zelenskõi] Delfi, 15.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Krasnohirske küla ja [[Huljaipole]] linna keskosa.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on 48 tunni jooksul hävitanud kuus Vene õhutõrjesüsteemi - kaks [[Buk (raketisüsteem)|Buk]]-süsteemi kaks [[Tor (raketisüsteem)|Tori]], õhutõrjesoomuki [[9K35 Strela-10|Strela-10]] ja radari Vitjaz 50N6E.<ref>[https://www.err.ee/1609911130/trump-putin-on-valmis-rahuleppeks-kuid-zelenski-on-takistuseks#ohutorje Ukraina väed hävitasid 48 tunniga kuus Vene õhutõrjesüsteemi] ERR, 15.I 2026</ref> === 16. jaanuar === [[Rjazan]]i tabas tuvastamata droon kõrghoonet.<ref>[https://www.err.ee/1609912693/soja-1423-paev-zelenski-sonul-toestab-venemaa-et-ei-taha-kokkuleppeid#rjazan Meedia: Venemaal Rjazanis tabas droon kortermaja] ERR, 16.I 2026</ref> === 17. jaanuar === Ukraina ja Venemaa leppisid kokku kohaliku relvarahu [[Zaporižžja tuumaelektrijaam]]a varuelektriliini parandamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1609913644/ukraina-delegatsioon-peab-laupaeval-labiraakimisi-usa-ga#Tuuma Zaporižžja tuumaelektrijaama parandamiseks lepiti kokku kohalik relvarahu] ERR, 17.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 96 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8397683/blogi-1424-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1100-soduri-ja-700-drooni?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-17 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina tabas Krimmis asuvat radarijaama [[Nebo-M|Nebo-U]] ja õhutõrjeraketikompleksi [[Pantsir|Pantsir-C1]].<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0bXsEvxzoLBWs6EGwRofU88fRhqh3YV8UbHtT5feJ9ZkdCnKb6HpmchGeBqETSoeol Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 17.I 2026</ref> === 18. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 201 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 167 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609914070/ukrainas-hukkus-venemaa-oistes-droonirunnakutes-viis-inimest Vene öised rünnakud tõid kaasa vigastusi mitmel pool Ukrainas] ERR, 18.I 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt viis ja sai vigastada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430133/venemaa-pommitas-oosel-ukraina-elurajoone-ja-taristut-harkivi-eramajas-hukkus-20-aastane-naine Venemaa pommitas öösel Ukraina elurajoone ja taristut. Hukkus vähemalt viis inimest] Delfi, 18.I 2026</ref> === 19. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 145 drooniga, millest Ukraina tõrjus 126. Rünnak oli suunatud energiataristu vastu ja tekitas elektikatkestusi mitmes Ukraina oblastis.<ref>[https://www.err.ee/1609914520/soja-1426-paev-venemaa-rundas-oosel-mitme-ukraina-oblasti-energiataristut#energiataristu Venemaa ründas öösel mitme Ukraina oblasti energiataristut] ERR, 19.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Rybne küla.<ref name=deepstatemap/> === 20. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 18 ballistilise raketi, 15 tiibraketi ja 339 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 14 ballistilist, 13 tiibraketti ja 315 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609915501/venemaa-runnaku-jarel-on-pea-pool-kiievist-kutte-ja-elektrita#energiataristu Venemaa ründas Ukraina energiataristut sadade rakettide ja droonidega] ERR, 20.I 2026</ref> Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee, kütte ja elektrikatkestusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430481/kiievis-on-parast-vene-raketi-ja-droonirunnakut-taas-elektri-ja-veekatkestused Kiievis on pärast Vene raketi- ja droonirünnakut taas elektri- ja veekatkestused, tuhanded korrusmajad jäid kütteta] Delfi, 20.I 2026</ref> Kütteta jäid pooled Kiievi elumajadest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430624/kiievis-on-kutteta-pool-elumajadest Kiievis on kütteta pool elumajadest] Delfi, 20.I 2026</ref> === 21. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Iskander-M ja 97 drooniga, millest 84 suudeti Ukraina õhukaitseüksuste poolt neutraliseerida. Ukraina korraldas laiaulatusliku drooni- ja raketirünnaku Venemaa sihtmärkide pihta. Tabati objekte [[Krasnodari krai]]s, [[Adõgee]]s, [[Orjoli oblast|Orjoli]] ja [[Belgorodi oblast]]is ning okupeeritud Krimmis.<ref>[https://www.err.ee/1609916849/ukraina-vastas-vene-ohurunnakule-omapoolse-suurrunnakuga#suur Ukraina vastas Vene õhurünnakule omapoolse suurrünnakuga] ERR, 21.I 2026</ref> Kiievis on ca 4000 hoonet kütteta ning suurem osa linnast on elektrita.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8401224/smohal-kiiev-liigub-prognoositavate-elektrigraafikute-poole |pealkiri=Šmõhal: Kiiev liigub prognoositavate elektrigraafikute poole |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-22 |vaadatud=2026-01-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 22. jaanuar === [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] kohtus [[Davos]]is [[Maailma Majandusfoorum]]il [[USA president]] [[Donald Trump]]iga<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431212/zelenskoi-ja-trump-pidasid-davosis-kohtumise-ukraina-sonul-olid-konelused-head Zelenskõi teatas pärast Trumpiga kohtumist kolmepoolsetest kõnelustest Venemaaga] Delfi, 22.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431248/zelenskoi-joudsime-usaga-julgeolekutagatiste-osas-kokkuleppele-dokument-on-valmis Zelenskõi: jõudsime USAga julgeolekutagatiste osas kokkuleppele, territooriumite küsimus jäi lahendamata] Delfi, 22.I 2026</ref> ja pidas foorumil kõne, kus kritiseeris teravalt Euroopa riike tegevusetuse eest Ukraina sõja lõpetamisel, varilaevastiku peatamisel ja Venemaa külmutatud varade kasutamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609918625/zelenski-suudistas-euroopat-tegevusetuses-ukraina-soja-lopetamisel Zelenski süüdistas Euroopat tegevusetuses Ukraina sõja lõpetamisel] ERR, 22.I 2026</ref> Moskvas kohtusid Venemaa valitseja [[Vladimir Putin]] ning USA presidendi eriesindaja [[Steve Witkoff]] ja [[Jared Kushner]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431285/putini-ja-ameeriklaste-kohtumine-kreml-lubas-soda-jatkata-territooriumide-kusimuse-lahendamiseni VIDEO | Putini ja ameeriklaste kohtumine: Kreml lubas sõda jätkata territooriumide küsimuse lahendamiseni] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina tabas droonidega [[Krasnodari krai]]s Volna küla lähedal asuvat naftaterminali, põhjustades seal tulekahju. Rünnaku tagajärjel hukkus kolm ja viga sai kaheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609918031/ukraina-rundas-droonidega-krasnodari-krai-naftaterminali#krasnodar Ukraina ründas droonidega Krasnodari krais naftaterminali] ERR, 22.I 2026</ref> Ukraina vabastas [[Donetski oblast]]is [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovskist]] kirdes asuva Sukhetske küla.<ref name=deepstatemap/> === 23. jaanuar === Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kaks päeva kestvaid kolmepoolseid kõnelusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431518/ukraina-usa-ja-venemaa-alustasid-abu-dhabis-kolmepoolseid-konelusi Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kolmepoolseid kõnelusi] Delfi, 23.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609920398/ukraina-venemaa-ja-usa-alustasid-abu-dhabis-rahukonelusi Abu Dhabis lõppes USA-Venemaa-Ukraina kõneluste esimene voor] ERR, 23.I 2026</ref> Venemaa nõuab jätkuvalt Ukrainalt Donbassi loovutamist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431388/kreml-soja-loppemiseks-peavad-ukraina-relvajoud-donbassist-lahkuma Kreml: sõja lõppemiseks peavad Ukraina relvajõud Donbassist lahkuma] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Penza]]s naftabaasi, põhjustades seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431287/droonid-rundasid-venemaal-penzas-naftabaasi Droonid ründasid Venemaal Penzas naftahoidlat] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina energiavarustuse olukord on Venemaa rünnakute tõttu halvenenud ja see põhjustab enamikus piirkondades elektrikatkestusi.<ref>[https://www.err.ee/1609919669/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-penza-oblastis-asuv-naftahoidla#ukrenergo Ukraina võrguoperaatori sõnul läheneb energiaolukord katastroofile] ERR, 23.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609921358/venemaa-runnakud-on-viinud-kiievi-humanitaarkatastroofi-aarele Venemaa rünnakud on viinud Kiievi humanitaarkatastroofi äärele] ERR, 24.I 2026</ref> === 24. jaanuar === Abu Dhabis jätkusid Ukraina, USA ja Venemaa läbirääkimised. Olulisi kokkuleppied ei saavutatud, kokku lepiti ainult kõneluste jätkamises 1. veebruaril Abu Dhabis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431600/zelenskoi-kolmepoolsed-konelused-loppesid-konstruktiivselt Zelenskõi: kolmepoolsed kõnelused lõppesid konstruktiivselt] Delfi, 24.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609920776/ukraina-ja-venemaa-jatkasid-otsekonelusi-usa-rahuplaani-ule Ukraina ja Venemaa jätkasid otsekõnelusi USA rahuplaani üle] ERR, 24.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431659/uhel-hetkel-olid-koik-peaaegu-sobrad-vene-usa-ukraina-esimene-kohtumine-tekitas-usa-s-optimismi "Ühel hetkel olid kõik peaaegu sõbrad". Vene-USA-Ukraina esimene kohtumine tekitas USA-s optimismi] Delfi, 25.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 21 raketi ja 375 drooniga. Rünnaku põhjustas suuri probleeme [[Kiiev]]i, [[Harkiv]]i ja [[Tšernihiv]]i kütte ja elektriga varustamisel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431589/venemaa-ohurunnakud-tabasid-ukrainat-keset-usa-vahendatud-rahukonelusi Venemaa õhurünnakud tabasid Ukrainat keset USA vahendatud rahukõnelusi] Delfi, 24.I 2026</ref> Hukkus üks ja sai vigastada sai 23 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609920689/ukrainas-sai-vene-runnakutes-surma-uks-ja-viga-23-inimest#viga Vene rünnakutes hukkus üks ja sai viga 23 inimest] ERR, 24.I 2026</ref> === 25. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat kahe ballistilise raketi ning 102 ründedrooniga. Ukraina tõrjus 87 drooni. Vene rünnakute tõttu Ukraina energia- ja tsiviiltaristule on Kiievis elektrita üle 800 000 kliendi.<ref>[https://www.err.ee/1609921175/soja-1432-paev-klotsko-sonul-on-15-protsenti-kiievi-elumajadest-kutteta#Droon Kiievis on Vene rünnaku järel elektrita üle 800 000 kliendi] ERR, 26.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431904/talv-ukrainas-kutte-puudumise-korral-aitavad-ellu-jaada-kuunla-voi-gaasileegiga-kuumutatud-kivikamakad Talv Ukrainas. Kütte puudumise korral aitavad ellu jääda küünla või gaasileegiga kuumutatud kivikamakad] Delfi, 26.I 2026</ref> === 26. jaanuar === Venemaa ründas [[Zaporižžja oblast]]it 138 drooniga, millest Ukraina tõrjus 110.<ref>[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#sapakas Venemaa tegi õhurünnaku Zaporižžja oblastile] ERR, 26.I 2026</ref> Ukraina droonirünnak [[Krasnodari krai]]s asuvale Slavjansk-na-Kubani naftatöötlemistehasele põhjustas seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431791/droonid-rundasid-venemaal-krasnodari-krais-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Krasnodari krais naftatöötlemistehast] Delfi, 26.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#kinnitus Ukraina kinnitas Vene naftakäitise ründamist] ERR, 26.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[Kostjantõnivka]]st kirdes asuva Orikhova-Vasõlivka küla.<ref name=deepstatemap/> === 27. jaanuar === [[File:Train in Kharkiv Oblast after Russian attack, 2026-01-27 (11).jpg|thumb|Rong [[Harkivi oblast]]is peale droonitabamust.]] Venemaa andis [[Harkivi oblast]]is löögi Tšopi-Harkivi- Barvinkove reisirongile, milles hukkus viis inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432299/venemaa-rundas-harkivi-oblastis-reisirongi-hukkus-viis-inimest Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. On hukkunuid] Delfi, 28.I 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120432268/sojapaevik-1434-paev-venemaa-rundas-droonidega-rahvast-tais-reisirongi |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1434. päev) - Venemaa ründas droonidega rahvast täis reisirongi |url-access=subscription |eesnimi=Anna Teele |perekonnanimi=Orav |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> Venemaa droonirünnakus purunes Ukraina territooriumil [[naftajuhe Družba]], mis varustab naftaga Ungarit ja Slovakkiat.<ref name=druzba>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437622/ungari-ja-slovakkia-ahvardasid-ukrainat-energiaekspordi-katkestamisega Ungari ja Slovakkia ähvardasid Ukrainat energiaekspordi katkestamisega] Delfi, 20.II 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] sõnade kohaselt tekitati 2025 aastal Venemaale üle 80 protsendi kaotustest droonidega.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8404016/zelenskoi-sonul-havitavad-droonid-80-protsenti-vaenlase-sihtmarkidest |pealkiri=Zelenskõi sõnul hävitavad droonid 80 protsenti vaenlase sihtmärkidest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> 2025. aastal hävitati droonidega ligi 820 000 vaenlase sihtmärki, sealhulgas elimineeritud üle 240 000 okupandi, tabati 62 000 juhul kergtehnikat ning 29 000 korral rasketehnikat ning samuti hävitati 32 000 ründe- ja luuredrooni.<ref>[https://www.err.ee/1609922873/ukraina-vaitel-havitas-ta-droonidega-mullu-ule-800-000-vene-sihtmargi#yle Ukraina väitel hävitas ta droonidega mullu üle 800 000 Vene sihtmärgi] ERR, 27.I 2026</ref> Droonide kasutamise tõttu on rindele tekkinud kuni 40km laiune "ei kellegi maa", mida valitsevad droonid ja kus logistikat korraldada on väga keeruline.<ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8403569/ukrainas-salaja-katsetatud-usa-droonid-said-nuud-pardale-louna-korea-juhitavad-raketid |title=Ukrainas salaja katsetatud USA droonid said nüüd pardale Lõuna-Korea juhitavad raketid |author= |url-access=subscription |date=2026-01-26 |access-date=2026-01-26 |website=tehnika.postimees.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8403219/ukrainlaste-toeline-peavalu-venelaste-uliodav-ja-tohus-tapjadroon-molnija |pealkiri=Ukrainlaste tõeline peavalu – venelaste üliodav ja tõhus tapjadroon Molnija |url-access=subscription |eesnimi=Sander |perekonnanimi=Silm |kuupäev=2026-01-26 |vaadatud=2026-01-26 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8407241/totaalne-droonisoda-ukraina-havitab-valdava-enamuse-vaenlastest-pelgalt-droonidega |pealkiri=TOTAALNE DROONISÕDA ⟩ Ukraina hävitab valdava enamuse vaenlastest pelgalt droonidega |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-31 |vaadatud=2026-01-31 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 28. jaanuar === Partisaniliikumine Ateš saboteeris [[Udmurdi Vabariik|Udmurdi Vabariigis]] elektrialajaama, mille tagajärjel katkes vooluühendus lähedalasuva sõjatööstustehasega.<ref>[https://www.err.ee/1609923959/soja-1435-paev-venemaa-rundas-ukrainat-droonide-ja-rakettidega#partisanid Ukraina partisanid saboteerisid Udmurtias alajaama] ERR, 28.I 2026</ref> === 29. jaanuar === Venemaa laskis Ukraina pihta 105 drooni, millest Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 84. Rünnakutes hukkus 3 inimest. Venemaa hõivas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Zlahoda küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina tulistas Musta mere kohal alla Venemaa hävitus-pommituslennuki [[Su-34]].<ref>[https://www.err.ee/1609925429/trumpi-vaitel-lubas-putin-teha-ukraina-pommitamises-nadalase-pausi#su Ukraina tulistas väidetavalt alla Vene ründelennuki] ERR, 29.I 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle tuhat surnukeha.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432672/venemaalt-toodi-ukrainasse-tuhat-surnukeha Venemaalt toodi Ukrainasse tuhat surnukeha] Delfi, 29.I 2026</ref> === 30. jaanuar === Kremli pressiesindaja [[Dmitri Peskov]] kinnitas, et [[USA president]] [[Donald Trump]] palus isiklikult<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432784/trump-palus-putinil-kulmalaine-all-kannatavat-ukrainat-nadal-aega-mitte-runnata Trump palus Putinil külmalaine all kannatavat Ukrainat nädal aega mitte rünnata] Delfi, 29.I 2026</ref> Venemaa valitsejal [[Vladimir Putin]]il hoiduda löökidest Kiievi pihta kuni 1. veebruarini.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432905/kreml-kinnitas-et-trump-palus-putinil-katkestada-kiievi-rundamine-1-veebruarini VIDEO | Kreml kinnitas, et Trump palus Putinil katkestada Kiievi ründamise 1. veebruarini] Delfi, 30.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga.<ref>[https://www.err.ee/1609927001/isw-energiataristu-rundamise-peatamine-on-kremlile-aarmiselt-kasulik#runnak Ukraina: Venemaa ründas öösel ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga] ERR, 30.I 2026</ref> === 31. jaanuar === Venemaa saatis Ukraina vastu välja 85 drooni, millest Ukraina tõrjus 64. Rünnakus hukkus viis inimest ja 19 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609928072/ukrainat-tabas-elektrikatkestuste-laine#hukkunud Ööpäevaga hukkus Vene rünnakutes viis inimest] ERR, 31.I 2026</ref> Ukraina energeetikasüsteemis toimus süsteemne avarii, mille tõttu jäi oluline osa riigist elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433102/ukrainas-toimus-susteemne-avarii-mis-jattis-elektrita-suure-osa-riigist Ukrainas toimus süsteemne avarii, mis jättis elektrita suure osa riigist. Vooluta jäi ka Moldova pealinn] Delfi, 31.I 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa jaanuaris 480 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumit.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8407576/blogi-1440-sojapaev-ukrainas-jaanuaris-vahenenud-vene-kaugrunnakud-laastasid-ukraina-energiavorku?liveblogPost=22 |pealkiri=ISW: Venemaa intensiivistas jaanuaris rünnakuid Ukrainas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://kolonelhans.ee/wp-content/uploads/2026/02/image-5.png Venemaa vallutuste graafik kuude kaupa] kolonel Hannes Toomsalu blogi, FB, 4.II 2026</ref> == Veebruar == === 1. veebruar === [[File:Destructions in Ternivka after Russian attack, 2026-02-01 (01).jpg|thumb|Kaevuried vedanud buss peale rünnakut]] [[Dnipropetrovski oblast]]is hukkus Vene droonirünnakus kaevureid vedanud bussile vähemalt 12 inimest ja 16 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433266/vene-droonid-rundasid-ukrainas-kaevurite-bussi-hukkus-12-inimest Vene droonid ründasid Ukrainas kaevurite bussi, hukkus 12 inimest] Delfi, 2.II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609929020/soja-1440-paev-ukraina-teatas-korraga-uheksa-vene-tiibraketi-torjumisest#buss Venemaa jõhkras droonirünnakus tsiviilbussile hukkus vähemalt 12 inimest] ERR, 2.II 2026</ref> Kokkuleppel Ukrainaga tõkestas [[SpaceX]] satelliitside süsteemi [[Starlink]] kasutamise Vene relvajõudude poolt ründedroonide juhtimiseks Ukraina sihtmärkide vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609928582/soja-1439-paev-ukraina-energeetikud-taastasid-kogu-riigis-katkenud-elektrivarustuse#starlink SpaceX kõrvaldas Vene armee võimalused kasutada droonide juhtimiseks Starlinki] ERR, 1.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120433352/kuidas-muudab-muski-starlink-sahedid-surmavamaks-ja-kuidas-saaks-venelased-sellest-pariselt-ilma-jatta |pealkiri=Kuidas muudab Muski Starlink Šahedid surmavamaks ja kuidas saaks venelased sellest päriselt ilma jätta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435565/kas-starlinki-terminalide-valjalulitamine-andis-vene-armeele-kova-maksahaagi-voi-on-tegu-liialdusega |pealkiri=Kas Starlinki terminalide väljalülitamisega anti Vene armeele kõva maksahaak või on tegu liialdusega? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-11 |vaadatud=2026-02-11 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> === 2. veebruar === USA ja India läbirääkimiste tulemusena nõustus India lõpetama Venemaa nafta ostmise ja USA kavatseb langetada India kaupadele kehtestatud tollimakse 25 protsendilt 18-le.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433512/trump-langetas-india-tollimakse-kuna-riik-noustus-lopetama-vene-nafta-ostmise Trump langetas India tollimakse, kuna India nõustus lõpetama Vene nafta ostmise] Delfi, 2.II 2026</ref> === 3. veebruar === [[File:Darnytska Combined Heat and Power Plant in Kyiv after Russian attack on 2026-02-03 (21).jpg|thumb|Välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste juhid inspekteerivad Kiievis hävinud Darnõtsja soojuselektrijaama]] Venemaa korraldas massilise drooni- ja raketirünnaku Ukraina kaheksale oblastile,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433582/venemaa-ootas-ukrainas-ara-koige-karedama-pakase-ja-jattis-taas-sajad-tuhanded-kutteta Venemaa ootas Ukrainas ära kõige käredama pakase ja jättis taas sajad tuhanded kütteta] Delfi, 3.II 2026</ref> kasutades rünnakus 32 ballistilist, 39 tiibraketti ja 450 drooni. Ukraina tõrjus 11 ballistilist, 27 tiibraketti ja 412 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609929923/venemaa-korraldas-krobeda-pakase-ajal-ranga-runnaku-ukraina-energiataristule#runnak Venemaa korraldas krõbeda pakase ajal ränga rünnaku Ukraina energiataristule] ERR, 3.II 2026</ref> Rünnaku peamised sihtmärgid olid Ukraina suurlinnad – Kiiev, Harkiv ja Dnipropetrovsk, lisaks Vinnitsa ja Odessa oblastid. Kahjustuda said elamud ja energeetikasüsteem.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433533/venemaa-rundas-oosel-kiievit-ja-harkivit-hommikul-anti-uus-ohuhaire Venemaa ründas öösel Kiievit, Harkivit ja Odessat, hommikul anti uus õhuhäire] Delfi, 3.II 2026</ref> === 4. veebruar === [[Donetski oblast]]is Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433964/ukrainas-druzkivkas-hukkus-vene-runnakus-vahemalt-seitse-inimest Ukrainas Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest] Delfi, 4.II 2026</ref> Venemaa droonirünnakus [[Zaporižžja]]le hukkus kaks ja sai viga vähemalt 11 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609931087/ukraina-nimetas-abu-dhabi-konelusi-viljakaks#zaporzzja Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kaks teismelist] ERR, 4.II 2026</ref> [[Abu Dhabi]]s toimus Ukraina, Venemaa ja USA vaheliste kõneluste teine voor.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434063/ukraina-venemaa-ja-usa-kolmepoolsed-konelused-jatkuvad-homme Ukraina, Venemaa ja USA kolmepoolsed kõnelused jätkuvad homme] ERR, 4.II 2026</ref> Euroopa Liidu riikide suursaadikud leppisid kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused.<ref>[https://www.err.ee/1609931891/el-leppis-kokku-ukrainale-antava-90-miljardi-eurose-laenu-tingimused EL leppis kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused] ERR, 4.II 2026</ref> === 5. veebruar === Venemaa ja Ukraina leppisid läbirääkimistel [[Abu Dhabi]]s kokku vangide vahetuse. Kumbki pool vabastas 157 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434238/zelenskoi-teatel-andsid-labiraakimised-abu-dhabis-tulemuseks-157-ukraina-sojavaelase-venemaalt-naasmise Zelenskõi teatel andsid läbirääkimised Abu Dhabis tulemuseks 157 Ukraina sõjaväelase Venemaalt naasmise] Delfi, 5.II 2026</ref> Venemaa poolt Ukrainas kasutatud [[Starlink]]i terminalid lakkasid töötamast. Kasutada saab ainult Ukrainas registrisse kantud terminale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434201/ukraina-kaitseministri-nounik-venelastel-lakkas-kogu-rindel-tootamast-starlink-ja-neil-on-katastroof Ukraina kaitseministri nõunik: venelastel lakkas kogu rindel töötamast Starlink ja neil on katastroof] Delfi, 5.II 2026</ref> Venemaa vallutas [[Harkivi oblast]]i põhjaosas asuva Degtyarne küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnul on nelja sõjaaasta jooksul lahinguväljal hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit.<ref>[https://www.err.ee/1609932131/ukraina-teatas-runnakutest-venemaa-mandritevahelise-raketi-stardiplatvormile#hukkunud Zelenski teatel on sõjas Venemaaga hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit] ERR, 5.II 2026</ref> === 6. veebruar === [[Belgorod]]is ja selle ümbruses on Ukraina raketirünnaku tulemusel elektri-, vee- ja küttekatkestused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434345/venemaal-belgorodis-kadusid-parast-raketirunnakut-elekter-vesi-ja-kute Venemaal Belgorodis kadusid pärast raketirünnakut elekter, vesi ja küte] Delfi, 6.II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609933742/ukraina-vastulook-jattis-belgorodi-piirkonna-elektrita#belgorod Ukraina vastulöök jättis Belgorodi piirkonna elektrita] ERR, 6.II 2026</ref> === 7. veebruar === Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku, sihtides elektrijaamu, jaotusvõrku ja alajaamasid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434723/fotod-venemaa-viimased-runnakud-mojusid-ukrainale-rangalt-kiievis-jatkub-elektrit-kuni-kaheks-tunniks FOTOD | Venemaa viimased rünnakud mõjusid Ukrainale rängalt. Kiievis jätkub elektrit kuni kaheks tunniks] Delfi, 8.II 2026</ref> Tabamuse said Burštõni soojuselektrijaam<ref>[https://www.err.ee/1609935248/ukraina-neptuni-raketid-pohjustasid-venemaal-belgorodis-elektrikatkestuse#elektrivarustus Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord] ERR, 8.II 2026</ref> [[Ivano-Frankivski oblast]]is ja Dobrotviri soojuselektrijaam [[Lvivi oblast]]is.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=6 |pealkiri=Operaator: Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#suur Venemaa korraldas Ukraina energiasüsteemi vastu ulatusliku rünnaku] ERR, 7.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411609/blogi-1446-sojapaev-ukrainas-ukraina-elektrivarustuses-on-vaga-keeruline-olukord?liveblogPost=0 |pealkiri=Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-08 |vaadatud=2026-02-08 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa kasutas rünnakus:<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YgxNYax76bSPBaRaMQCfVMcRAsCgeLxXi28BSpsnLtm8L2atPKiG5mcPbs1JtFrBl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 7.II 2026</ref> * 2 raketti "Tsirkoon" * 21 tiibraketti X-101, tõrjutud 14 * 16 tiibraketti Kalibr, tõrjutud 10 * 408 drooni, tõrjutud 382 Ukraina ründas raketikütuse komponente tootvat [[Redkino]] eksperimentaalset keemiatehast [[Tveri oblast]]is<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=10 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tveri oblastis raketikomponentide tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja Balašovo naftahoidlat [[Saratovi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#saratov Ukraina teatel rünnati naftahoidlat Saratovi oblastis] ERR, 7.II 2026</ref> === 8. veebruar === Ukraina sooritas raketirünnaku [[Belgorod]]i elektrivõrgule ja soojuselektrijaamale Lutši.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434769/video-kulm-on-ka-mujal-kui-kiievis-raketilook-jattis-venemaal-elektri-ja-kutteta-suure-osa-belgorodist VIDEO | Külm on ka mujal kui Kiievis. Raketilöök jättis Venemaal elektri ja kütteta suure osa Belgorodist] Delfi, 8.II 2026</ref> Selle tulemusel katkes linnas elekter ja kaugküte.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434826/venemaal-belgorodis-lastakse-kuttesusteemist-vesi-valja-ja-hakatakse-elanikke-evakueerima Venemaal Belgorodis lastakse küttesüsteemist vesi välja ja hakatakse elanikke evakueerima] Delfi, 9.II 2026</ref> Rünnaku tegi võimalikuks [[Belgorodi oblast]]i sidetaristu kahjustamine [[Ateš]]i partisanide poolt.<ref>[https://www.err.ee/1609935248/soja-1446-paev-ukraina-raketilook-pohjustas-belgorodis-elektrikatkestuse#partisanid Partisanid avasid akna Ukraina droonidele Venemaal Belgorodis] ERR, 8.II 2026</ref> === 9. veebruar === [[File:Train in Sumy Oblast after Russian attack, 2026-02-09 (01).jpg|thumb|Rong [[Konotop]]is peale Venemaa rünnakut]] Venemaa lasi Ukraina pihta 11 ballistilist raketti Iskander-M ja 149 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 116 drooni. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 36 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#ohvrid Venemaa tappis viimase ööpäeva jooksul tehtud õhurünnakutega viis ukrainlast] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina kaotas helikopteri [[Mi-24]] koos meeskonnaga.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#KOPTER Ukraina helikopteri Mi-24 meeskond hukkus lahinguülesandel] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina vabastas kaks asulat. [[Harkivi oblast]]i [[Kupjanski rajoon]]is asuva Tšugunivka küla ja Zaporižžja oblastis asuva Ternovate küla.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#kaks Ukraina teatas kahe asula vabastamisest] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina hävitas õhurünnakuga [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]] paiknenud Vene vägede droonilao, kus asus umbes 6000 FPV-drooni ja nende komponente.<ref>[https://www.err.ee/1609936790/soja-1448-paev-ukraina-havitas-suure-vene-droonilao#ladu Ukraina hävitas suure Vene droonilao] ERR, 10.II 2026</ref> === 10. veebruar === Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist edelas asuva Bondarne küla ja on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovski]] linnast.<ref name=deepstatemap/> === 11. veebruar === Ukraina droonid ründasid [[Volgograd]]i naftatöötlemistehast, mille tagajärjel puhkes objektil põleng.<ref>[https://www.err.ee/1609937804/soja-1449-paev-ukraina-rundas-volgogradi-naftatootlemistehast#volgograd Meedia: Ukraina droonid ründasid Volgogradi naftatöötlemistehast] ERR, 11.II 2026</ref> === 12. veebruar === Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat. Rünnakus kasutati 24 ballistilist raketi ja 219 drooni, millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 197 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609938809/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftatootlemistehase-komimaal#kokku Ukraina: Venemaa ründas öösel 24 raketi ja 219 ründedrooniga] ERR, 12.II 2026</ref> Rünnaku tagajärjel jäi Kiievis kütteta 2600 maja ning Odessas jäid elektri ja veeta ligi 300 000 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435638/venemaa-rundas-rakettide-ja-droonidega-kiievit-dnipropetrovski-oblastit-ja-odessat Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat] Delfi, 12.II 2026</ref> Ukraina korraldas drooni- ja raketirünnaku objektidele Venemaa erinevates piirkondades. Rakettidega [[FP-5 Flamingo]] rünnati [[Volgogradi oblast]]is [[Kotluban]]is asuvat GRAU (Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse - Главное ракетно-артиллерийское управление) arsenali. Objektil toimunud plahvatuste tõttu evakueeriti ümbruskonna elanikud.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435659/venemaal-volgogradi-oblastis-sai-ilmselt-pihta-laskemoonaladu-ja-evakueeritakse-elanikke Venemaal Volgogradi oblastis sai ilmselt pihta laskemoonaladu ja evakueeritakse elanikke] Delfi, 12.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435810/piisaks-venemaa-sissetungi-arahoidmiseks-kuidas-soltub-vene-armee-kummekonnast-grau-arsenalist |pealkiri="Piisaks Venemaa sissetungi ärahoidmiseks." Kuidas sõltub Vene armee kümmekonnast GRAU arsenalist? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> Ukraina ründas droonidega [[Komi]]s [[Uhta]]s asuvat Lukoili naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435759/droonid-rundasid-venemaal-komis-lukoili-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Komis Lukoili naftatöötlemistehast] Delfi, 12.II 2026</ref> Tehas asub 1750 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist, mis on Ukraina droonide uus kaugusrekord.<ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120435866/sojapaevik-1450-paev-uus-rekord-ukraina-droon-tabas-piirist-1750-km-kaugusel-asuvat-naftatehast |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1450. päev) - Uus rekord! Ukraina droon tabas piirist 1750 km kaugusel asuvat naftatehast |url-access=subscription |eesnimi=Christopher |perekonnanimi=Krutto |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is sai tabamuse tehas Progressi, mis toodab kõrgtehnoloogilist varustust lennundusele ja raketisüsteemidele. Rünnati veel Krimmis Hvardiiske külas asuvat lennuvälja, Luhanskis asuvat Kirova elektrialajaama ja Zaporižžja oblastis Prõmorskis asuvat andmekeskust.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#sbu SBU: Ukraina hävitas poole Venemaa ühe moodsama õhutõrjesüsteemi varudest] ERR, 15.II 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis asuvat radarit 55Ж6У [[Nebo-M|Nebo-U]] ja teisi sõjalisi sihtmärke okupeeritud aladel.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0acMVMfBERjz1aT56LFKRkqUHGLY8HDjxhVdcfbB9hWSw3QGgjGsti5QDX4NuW2c6l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 13.II 2026</ref> === 13. veebruar === [[File:Car showroom in Odesa after Russian attack, 2026-02-13 (01).jpg|thumb|Autosalong [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 154 drooniga, millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 111 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning veel 28 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609940435/zelenski-ukraina-on-konelusteks-valmis-kuid-venemaa-vaikib#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäevaga vähemalt üheksa inimest] ERR, 13.II 2026</ref> === 14. veebruar === Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt viis ja vigastada sai 13 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609941434/soja-1452-paev-vene-vaed-rundasid-reede-hilisohtul-droonidega-kiievit Ööpäevaga hukkus Venemaa rünnakutes viis inimest] ERR, 14.II 2026</ref> === 15. veebruar === [[File:Destructions in Odesa Oblast after Russian attack, 2026-02-15 (01).jpg|thumb|Raudtee depoo [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]] Ukraina korraldas droonirünnaku mitmele Venemaa regioonile. Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is Mirnohradi ja [[Pokrovsk]]i vahel asuva Rivne küla.<ref name=deepstatemap/> [[Krasnodari krai]]s, Volna külas asuvas Tamani sadamas sai tabamuse naftaterminal Tamanneftgaz.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#droonid Ukraina droonid kahjustasid Venemaa naftaladu] ERR, 15.II 2026</ref> Krimmis sai tabamuse [[Pantsir|Pantsir-S1]] õhukaitsesüsteem.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid033B68Vg5WSCUPZeNRHe8xkNfnTUqCf1brr5zQTExSoBakPuuzBAtMfm3C1my3YmG2l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.II 2026</ref> [[Brjanski oblast|Brjanski]] ja [[Belgorodi oblast]]is rünnati energiaobjekte,<ref>[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi Ukraina ründas Brjanski ja Belgorodi energiarajatisi] ERR, 16.II 2026</ref> kahjustades mõlemas oblastis elektri- ja soojavarustust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436423/venemaal-belgorodi-ja-brjanski-oblastis-teatati-energeetikataristu-tosistest-kahjustustest-ning-kutte-ja-elektrikatkestustest Venemaal Belgorodi ja Brjanski oblastis teatati energeetikataristu tõsistest kahjustustest ning kütte- ja elektrikatkestustest] Delfi, 16.II 2026</ref> Rünnati ka objekte [[Sotši]] linna piirkonnas ja Moskvas.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/soja-1453-paev-ukraina-rundas-moskvat-paevasel-ajal-droonidega#moskva Moskvat tabas keset päeva erakordselt ulatuslik droonirünnak] ERR, 15.II 2026</ref> === 16. veebruar === Venemaa on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Mõrnohrad]]i linnast.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on vasturünnakute käigus alates 11. veebruarist vabastanud 201 km²<ref>[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi ISW: Ukraina saavutas möödunud nädalal 2,5 aasta kiireima lahinguedu] ERR, 16.II 2026</ref> rinde kauguservas [[Huljaipole]] asulast põhjas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436716/ukraina-saavutas-tanu-venelaste-starlinkist-ilmajatmisele-rindel-viimase-2-5-aasta-suurimat-edu Ukraina saavutas tänu venelaste Starlinkist ilmajätmisele rindel viimase 2,5 aasta suurimat edu] Delfi, 17.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120436880/video-ukraina-armee-kasutab-ara-segadust-venelaste-seas-ja-pole-pikka-aega-end-nii-julgelt-tundnud |pealkiri=VIDEO - Ukraina armee kasutab ära segadust venelaste seas ja pole pikka aega end nii julgelt tundnud |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-17 |vaadatud=2026-02-17 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> === 17. veebruar === Venemaa ründas Ukraina energiataristut 400 drooni ja 29 raketiga. Elektrikatkestused on Odessas ja Sumõs. Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat Ilski naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.err.ee/1609943543/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftakaitise-krasnodari-krais#ilsk Ukraina süütas droonirünnakuga naftakäitise Krasnodari krais] ERR, 17.II 2026</ref> Rünnaku alla jäid ka objektid [[Tatarstan]]is [[Kaasan]]i ja [[Nižnekamsk]]i ümbruses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436742/droonirunnaku-jarel-suttis-venemaal-naftatootlemistehas-suleti-viis-lennuvalja-ja-osa-kaasanist-jai-elektrita Droonirünnaku järel süttis Venemaal naftatöötlemistehas, suleti viis lennuvälja ja osa Kaasanist jäi elektrita] Delfi, 17.II 2026</ref> Drooniohu tõttu katkestas töö kümme tsiviillennuvälja: Uljanovski, Pensa, Tambovi, Sotši, Gelendžiki, Krasnodari, Permi, Kaasani ja Iževski. === 18. veebruar === Genfis lõppesid olulite eduta kaks päeva kestnud Venemaa, Ukraina ja USA kolmepoolsed rahukõnelused.<ref>[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#genf Genfi rahukõnelused lõppesid] ERR, 18.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437111/zelenskoi-venemaa-puuab-labiraakimisi-venitada Zelenskõi: Venemaa püüab läbirääkimisi venitada] Delfi, 18.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8418553/ukraina-ja-venemaa-konelused-genfis-loppesid-edusammudeta |pealkiri=Ukraina ja Venemaa kõnelused Genfis lõppesid edusammudeta |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-18 |vaadatud=2026-02-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 126 drooniga, millest Ukjraina tõrjus 100 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest ja 30 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#hukkunud Vene rünnakutes hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt viis tsiviilinimest] ERR, 18.II 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Tšuvaššia]]s [[Tšeboksarõ]]s asuvale ettevõte VNIIR-Progress, mis toodab Venemaa relvajõududele drooniantenne.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437031/droonid-rundasid-venemaal-tseboksaros-sojatoostusettevotet Droonid ründasid Venemaal Tšeboksarõs sõjatööstusettevõtet] Delfi, 18.II 2026</ref> === 19. veebruar === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Pihkva oblast]]is asuvale [[Velikije Luki]] naftabaasile.<ref>[https://www.err.ee/1609945625/soja-1457-paev-ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-velikije-lukis#luki Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Velikije Lukis] ERR, 19.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437272/droonid-tabasid-pihka-oblastis-naftarajatist-kus-puhkes-tulekahju Droonid tabasid Pihkva oblastis naftarajatist, kus puhkes tulekahju] Delfi, 19.II 2026</ref> === 20. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga [[Iskander-M]] ja 128 drooniga. Ukraina tõrjus 107 drooni. Rünnakutes sai vigastada vähemalt üheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609947092/venemaa-on-ukrainasse-sodima-varvanud-ule-tuhande-keenialase#oopaev Vene rünnakutes sai viimase ööpäeva jooksul vigastada vähemalt üheksa inimest] ERR, 20.II 2026</ref> Ukraina vastas droonirünnakuga okupeeritud Krimmis. Sihtmärgid olid [[Sakõ merelennuväebaas|Saki]] ja [[Belbeki lennujaam|Belbeki]] lennuväljad ning [[Sevastopol]]. === 21. veebruar === Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Udmurtia]]s asuvat [[Votkinsk]]i masinaehitustehast,<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120438640/ekspert-selgitab-kui-tugevasti-hairib-vene-armeed-look-udmurtia-iskanderi-tehase-pihta |pealkiri=EKSPERT SELGITAB - Kui tugevasti häirib Vene armeed löök Udmurtia Iskanderi tehase pihta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-25 |vaadatud=2026-02-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> mis on Venemaa üks tähtsaim ballistiliste rakettide tehas, kus toodetakse ballistilisi rakette [[Iskander-M]] ja [[Orešnik]].<ref>[https://www.err.ee/1609948229/ukraina-tabas-venemaa-sugavuses-ballistiliste-rakettide-tehast#Tehas Ukraina tabas Venemaa sügavuses ballistiliste rakettide tehast] ERR, 21.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437902/ukraina-ohurunnak-tabas-vene-raketitehast-udmurtias Ukraina õhurünnak tabas Vene raketitehast Udmurtias] Delfi, 21.II 2026</ref> Ukraina vabastas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Ternove ja Kalynivske külad.<ref name=deepstatemap/> Ungari ja Slovakkia ähvardaisd Ukrainat energiaekspordi katkestamisega, kui Ukraina ei taasta naftatarneid [[Družba torujuhe|torujuhtme Družba]] kaudu<ref name=druzba/>, mis sai kannatada Venemaa droonirünnaku tõttu [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._jaanuar|27. jaanuaril]]. Samuti ähvardab Ungari blokeerida ELi 90 miljardi euro suuruse laenu Ukrainale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437812/ungari-blokeerib-druzba-torujuhtme-vaidluse-tottu-90-miljardi-euro-suuruse-laenu-ukrainale Ungari blokeerib Družba torujuhtme vaidluse tõttu 90 miljardi euro suuruse laenu Ukrainale] Delfi, 21.II 2026</ref> === 22. veebruar === [[File:Destructions in Sofiivska Borshchahivka after Russian attack, 2026-02-22 (01).webp|thumb|Hoone Sofiivska Borštšahivkas, [[Kiievi oblast]]is peale Venemaa droonirünnakut]] Venema korraldas Ukraina kriitilise taristu vastu õhurünnaku, kasutades 48 raketti ja 297 ründedrooni. Peamised rünnakupiirkonnad olid [[Kiievi oblast|Kiievi]], [[Odessa oblast|Odessa]], [[Kirovogradi oblast|Kirovogradi]] ja [[Poltava oblast]]. Ukraina tõrjus 307 sihtmärki – 33 raketti ja 274 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437964/ukrainat-tabas-tugev-raketi-ja-droonirunnak-kiievi-oblastis-teatatakse-ohvritest Ukrainat tabas tugev raketi- ja droonirünnak, Kiievi oblastis teatatakse ohvritest] Delfi, 22.II 2026</ref> Vene okupatsiooniväed ründasid Sumõ oblastis kiirabiautot, milles hukkus neli inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Kiirabi Venelaste rünnakus kiirabiautole hukkus neli inimest] ERR, 22.II 2026</ref> Ukraina ründas sõjalisi objekte [[Saratov]]is ja [[Engels]]is ning naftahoidlat [[Luhansk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Telegram Telegrami kanalid teatavad plahvatustest Saratovis, Engelsis ja Luhanskis] ERR, 22.II 2026</ref> === 23. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat 126 drooni ja ballistilise raketiga Iskander-M. Ukraina õhukaitse tulistas alla 105 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus vähemalt neli eraisikut.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga vähemalt neli tsiviilinimest] ERR, 23.II 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku sõjalistele ja energeetikaobjektidele Venemaa eri osades. [[Tatarstan]]is sai tabamuse Kaleikino pumpamisjaam, mis on Družba naftajuhtme oluline osa.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438114/tatarstanis-rundasid-droonid-nafta-pumbajaama-ning-belgorodis-ja-voronezis-energeetikaobjekte Tatarstanis ründasid droonid naftatoru Družba pumbajaama ning Belgorodis ja Voronežis energeetikaobjekte] Delfi, 23.II 2026</ref> [[Belgorod]]is katkes elektrialajaama tabamuse tõttu elektri- ja veevarustus. Alajaam sai tabamuse ka [[Voroneži oblast]]is. Tabamusi said sõjalised sihtmärgid okupeeritud [[Krimm]]is ning [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Mõkolajivi oblast]]i okupeeritud osades.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#peastaap Ukraina ründas okupeeritud aladel sõjalisi sihtmärke] ERR, 23.II 2026</ref> [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina on lõuna suunas asuval Oleksandrivka rindel taastanud kontrolli 400 ruutkilomeetri suuruse maa-ala ja kaheksa asula üle.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#sorskoi Sõrskõi: Ukraina vabastas lõunasuunal 400 ruutkilomeetrit ja kaheksa asulat] ERR, 23.II 2026</ref> === 24. veebruar === Venemaa rünnaku tõttu katkestas töö gaasitehas [[Harkivi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609950101/1462-paev-zelenski-ukraina-soovib-el-ilt-selget-liitumiskuupaeva#naftogaz Venemaa rünnak katkestas gaasitehase töö Harkivi oblastis] ERR, 24.II 2026</ref> Venemaa on nelja sõjaaastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 ründedrooni ja rohkem kui 120 000 juhitava lennukipommiga. Ukraina õhutõrje on hävitatud 86 ballistilist raketti [[Kinžal]], 709 tiibraketti Kalibr, 2459 tiibraketti [[H-101]], 13 raketti [[H-22|H-22/H-23]], 12 laevatõrjeraketti Oniks, 261 tiibraketti [[Iskander|Iskander-K]], 274 ballistilist raketti [[Iskander|Iskander-M/KN-23]], üks laevatõrjerakett [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]] ja 30 muud raketti. Õhutõrje on hävitanud ka 540 juhitavat lennukiraketti ning 44 700 [[Shahed]]-tüüpi ründedrooni.<ref>[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#venemaa Venemaa on 4 aastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 drooniga] ERR, 25.II 2026</ref> === 25. veebruar === Ukraina ründas droonidega [[Smolenski oblast]]is asuvat keemiatehast Dorogobuž. kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#syytas Ukraina süütas õhurünnakuga Vene sõjatööstust varustava tehase Smolenskis] ERR, 25.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438623/droonid-rundasid-venemaal-smolenski-oblastis-keemiatehast-kus-puhkes-tulekahju Droonid ründasid Venemaal Smolenski oblastis keemiatehast, kus puhkes tulekahju] Delfi, 25.II 2026</ref> Krimmis tabasid Ukraina droonid [[S-400]] õhutõrjesüsteemi laskeseadeldist ning ühte [[Pantsir|Pantsir-1]] õhutõrjesüsteemi.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0S9TicRstqksDycpLYWyUzuwzgH1gDSBdeQ7Do3Uw1RVjagRFrRDm75s8kKEUZ9dal Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine ] FB, 25.II 2026</ref> === 26. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat 420 drooni ja 39 raketiga, millest 11 olid ballistilised. Ukraina õhukaitse hävitas 11 ballistilisest raketist 4 ning tabas kõiki ülejäänud 28 raketti. 420 erinevat tüüpi droonist tabati 374.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02E6xBHi47ia2zoCH5iPuuVpW39Ku4F2g6dfXpBx3U8kGY7NRkHjvCuDrzB7kATJaEl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026</ref> Tabamused põhjustasid purustusi kaheksas oblastis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438773/venemaa-rundas-ukrainas-droonide-ja-rakettidega-mitmeid-oblasteid-on-hukkunuid-ja-vigastatuid Venemaa ründas Ukrainas droonide ja rakettidega mitmeid oblasteid. On hukkunuid ja vigastatuid] Delfi, 26.II 2026</ref> ning 23 inimest sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#droonid Ukraina tõi kodumaale 1000 hukkunud sõduri surnukehad] ERR, 26.II 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis kahte Venemaa radiolokatsioonisüsteemi {{ill|en|P-18 "Terek"|P-18 radar}} ja RSP-6M2.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02RPEHftfuaZMMjgxkoWkDeZeVhaosRouVE5eQwRrZYCq8SgUupwBggGwHdARUxHaYl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026</ref><ref>[https://armyinform.com.ua/en/2026/02/27/two-radar-stations-hit-in-temporarily-occupied-crimea-general-staff-of-the-armed-forces-of-ukraine/ Two Radar Stations Hit in Temporarily Occupied Crimea — General Staff of the Armed Forces of Ukraine] armyinform.com.ua, 26.II 2026</ref> Venemaa tagastas Ukrainale 1000 hukkunud sõduri surnukehad ja sai vastutasuna 35 hukkunud Vene sõduri säilmed.<ref>[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#surnukehad Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega] ERR, 26.II 2026</ref> Ukraina ja USA esindajad kohtusid Genfis, et arutada Ukraina sõjajärgse ülesehitustöö küsimusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439027/ukraina-ja-usa-arutasid-genfis-sojajargset-ulesehitustood Ukraina ja USA arutasid Genfis sõjajärgset ülesehitustööd] Delfi, 27.II 2026</ref> === 27. veebruar === Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaa Belgorodi oblasti energiaobjektide pihta, kahjustades oblastis elektri- ja soojavarustust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439051/venemaal-belgorodis-jai-elektrita-60-000-inimest Venemaal Belgorodis jäi elektrita 60 000 inimest] Delfi, 27.II 2026</ref> Venemaa Volga piirkonna üheksas oblastis ja vabariigis kuulutati Ukraina rünnaku tõttu välja raketihäire.<ref>[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#raketioht Venemaa üheksas regioonis anti esmakordselt raketihäire] ERR, 27.II 2026</ref> Ukraina ja Venemaa leppisid kokku vaherahus Zaporižžja tuumaelektrijaama piirkonnas, et taastada jaama turvalisuse tagamiseks vajalik varutoide.<ref>[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#iaea IAEA teatas vaherahust Zaporižžja tuumaelektrijaama ümber] ERR, 27.II 2026</ref> === 28. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat Iskander-M ballistilise raketi ja 105 drooniga. Rünnakutes hukkus vähemalt neli ja vigastada sai 25 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424183/blogi-1466-sojapaev-ukrainas-invasiooni-kaigus-on-lopu-leidnud-ligi-1-3-miljonit-venelast?liveblogPost=4 |pealkiri=Ööpäeva jooksul hukkus neli ukraina tsiviilisikut |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-28 |vaadatud=2026-02-28 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s Kanevski rajooni Novominskaja külas asuvat Albašnefti naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609954184/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-louna-venemaal#albashneft Ukraina süütas õhurünnakuga naftatöötlemistehase Lõuna-Venemaal] ERR, 28.II 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa veebruaris kokku 123 ruutkilomeetrit, mis on madalaim näitaja alates 2024. aasta aprillist.<ref>[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali AFP analüüs: Vene väe edasitung Ukrainas aeglustus tuntavalt] ERR, 2.III 2026</ref> Ukraina poolt vabastatud ala oli sellest suurem.<ref>[https://www.err.ee/1609960244/kiviselg-ukraina-suutis-veebruaris-enda-kaes-olevat-territooriumi-suurendada Kiviselg: Ukraina suutis veebruaris enda käes olevat territooriumi suurendada] Delfi, 6.III 2026</ref> == Märts == === 1. märts === Venemaa ründas Ukrainat 123 ründedrooniga, millest õhutõrje hävitas 110.<ref>[https://www.err.ee/1609954655/budanov-venelaste-saavutused-rindel-on-tuhised#Ukraina Ukraina kaitsjad hävitasid öösel 110 vaenlase ründedrooni 123-st] ERR, 1.III 2026</ref> [[Herson]]is hukkus Venemaa rünnakutes neli inimest. Ukraina edenes [[Zaporižžja oblast]]is Stepove ja Ternove külade piirkonnas.<ref name=deepstatemap/> === 2. märts === ​Venemaa ründas Ukrainat 94 drooniga, millest tõrjuti 84. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali#hukkunud Ukrainas hukkus Venemaa öistes rünnakutes viis inimest] ERR, 2.III 2026</ref> Ukraina ründas [[Novorossiisk]]is sõjalisi objekte ja naftasadamat. Tabamusi said kokku viis laeva: fregatid "Admiral Essen" ja "Admiral Makarov",<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426261/blogi-1470-sojapaev-ukrainas-liibua-rannikul-uppus-plahvatuste-jarel-vene-tanker-moskva-suudistab-kiievit?liveblogPost=9 |title=Ukraina tabas droonidega Vene raketirünnakuteks kasutatud sõjalaeva |url-access=subscription |author= |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> miinitraaler Valentin Pikul ning allveelaevatõrjelaevad Jeisk ja Kasimov,<ref>[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak#novorossiisk Ukraina esmaspäevases rünnakus Novorossiiskile sai pihta kolm Vene laeva] ERR, 2.III 2026</ref> õhutõrjekompleksi [[S-300|S-300PMU-2 Favorit]] sihtimisradar 30N6Je2, õhutõrjesüsteem [[Pantsir|Pantsir-S2]] ning kuus seitsmest naftalaadimisseadmest Šehsarisi terminalis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439607/allika-teatel-rundas-ukraina-venemaal-novorossiiskis-sojalisi-objekte-ja-naftasadamat Allika teatel ründas Ukraina Venemaal Novorossiiskis sõjalisi objekte ja naftasadamat] Delfi, 2.III 2026</ref><ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02yHoFLk8fgQYEd5VjdRLGCCCmPZcczA82hwibT7JrdVVSGpEJQ9BmEgNu3gxhyMp7l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2.III 2026</ref> === 3. märts === [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina väed vabastasid 2026. aasta veebruaris rohkem territooriumi, kui Venemaa väed samal perioodil suutsid hõivata.<ref>[https://www.err.ee/1609956224/sorskoi-ukraina-vabastas-veebruaris-rohkem-territooriumi-kui-kaotas#edu Sõrskõi: Ukraina vabastas veebruaris rohkem territooriumi, kui kaotas] ERR, 3.III 2026</ref> Ukraina tabas rünnakutes [[S-300]] õhutõrjesüsteemi radarijaama [[Luhanski oblast]]is, [[Sopka-2]] õhusihtmärkide tuvastamise radarit ja 39N6 [[Kasta-2E2|39N6 Kasta-2E2]] radarit [[Krimm]]is.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8425744/blogi-1469-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-valjendas-kahtlust-uuesti-presidendiks-kandideerimise-osas?liveblogPost=12 |title=Ukraina väed ründasid Venemaa õhutõrjesüsteeme ja sõjalist infrastruktuuri |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02hpkEz2jt3uyBK87Sp5RdArU4SWgMLUakdBbTGACXwQRzVWkufPhuwEvhFXG13Eebl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 3.III 2026</ref> === 4. märts === Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma helikopteri.<ref>[https://www.err.ee/1609957226/meedia-vene-ohutorje-tulistas-rostovi-oblastis-alla-oma-kopteri#kopter Meedia: Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma kopteri] ERR, 4.III 2026</ref> Vahemerel Malta territoriaalvete lähedal rünnati Vene gaasitankerit Arktik Metagaz.<ref>[https://www.err.ee/1609957265/vahemerel-poles-venemaa-tanker Vahemerel põles Venemaa tanker] ERR, 4.III 2026</ref> Venemaa süüdistas rünnakus Ukrainat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440088/moskva-vaitel-rundasid-ukraina-meredroonid-vahemerel-vene-gaasitankerit Moskva väitel ründasid Ukraina meredroonid Vahemerel Vene gaasitankerit] Delfi, 4.III 2026</ref> === 5. märts === Ukraina sooritas suure õhurünnaku [[Saraatov]]ile ja [[Engels]]ile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440323/droonid-rundasid-venemaal-saratovi-oblastit Droonid ründasid Venemaal Saratovi oblastit] ERR, 5.III 2026</ref> Ukraina tulistas Musta mere kohal [[Maosaar]]e piirkonnas alla Venemaa helikopteri [[Ka-27]].<ref>[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-27] ERR, 5.III 2026</ref> Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange - 200 vangi 200 vastu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440427/medinski-teatel-vahetavad-venemaa-ja-ukraina-500-vangi Medinski teatel vahetavad Venemaa ja Ukraina 500 vangi ] Delfi, 5.III 2026</ref> === 6. märts === Venemaa ründas Ukrainat 141 drooniga, millest õhukaitse tulistas alla 111. Rünnakutes hukkus vähemalt kaks inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609959872/sojavangist-paasenud-ukrainlased-vajasid-kiiret-arstiabi#oopaev Vene rünnakutes Ukrainale hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt kaks inimest] ERR, 6.III 2026</ref> Ukraina süüdistas Ungarit seitsme Ukraina riikliku säästupanga töötaja alusetus kinnipidamises.<ref>[https://www.err.ee/1609960154/ukraina-suudistab-ungarit-seitsme-pangatootaja-pantvangi-votmises Ukraina süüdistab Ungarit seitsme pangatöötaja pantvangi võtmises] ERR, 6.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440539/ukraina-valisminister-ungari-pidas-kinni-meie-riigipanga-tootajad Ukraina välisminister: Ungari pidas kinni meie riigipanga töötajad] Delfi, 6.III 2026</ref> Ungari teatas nende riigist väljasaatmisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440672/ungari-suudistas-kinni-peetud-ukrainlasi-sojamaffia-raha-pesus-ja-otsustas-nad-valja-saata Ungari süüdistas kinni peetud ukrainlasi "sõjamaffia" raha pesus ja otsustas nad välja saata] Delfi, 6.III 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 300 sõjavangi.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8427808/blogi-1472-sojapaev-ukrainas-ungari-vottis-pantvangi-seitse-ukraina-kodanikku?liveblogPost=16 |title=Vene armee: Moskva ja Kiiev vahetasid kumbki 300 sõjavangi |url-access=subscription |author= |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Venemaa vallutas [[Sumõ oblast]]is asuva Venemaaga piirneva Sopychi küla.<ref name=deepstatemap/> === 7. märts === [[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2026-03-07 (02).jpg|thumb|Purustused [[Harkiv]]is peale Venemaa õhurünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat kahe [[Tsirkon]] hüperhelikiirusega tiibraketiga, 13 [[Iskander|Iskander-M/S-400]] ballistilist raketiga, 14 [[Kalibr]] tiibraketiga ja 480 drooniga, millest 472 tulistati alla või segati.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8428477/blogi-1473-sojapaev-ukrainas-kiievi-teatel-on-nad-peatanud-venemaa-pealetungi-zaporizzja-linna-suunas?liveblogPost=5 |title=Venemaa ründas Ukrainat 29 raketi ja 480 drooniga |url-access=subscription |author= |date=2026-03-07 |access-date=2026-03-07 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Rünnaku tagajärjel hukkus Harkivis 11 inimest, kus ballistiline rakett tabas kortermaja. Vigastada sai vähemalt 15 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609960886/venemaa-raketirunnakus-harkivile-hukkus-11-inimest#harkiv Kortermaja tabanud ballistiline rakett tappis 11 inimest] ERR, 7.III 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Armavir (Venemaa)|Armaviri]] nafta tootmis- ja jaotusjaama, põhjustades rajatises suure tulekahju.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=4 |title=Ukraina korraldas droonirünnaku naftalogistika keskusele Krasnodari krais |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 8. märts === Venemaa ründas Ukrainat kahe Iskander-M ballistilise raketi ja 117 drooniga. UKraina tõrjus 98 drooni.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=2 |title=Venemaa ründas öösel Ukrainat kahe ballistilise raketi ja 117 drooniga. |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Rünnakutes hukkus kolm tsiviilisikut ja üle 20 sai vigastada. === 9. märts === [[File:Destructions in Sloviansk after Russian attack, 2026-03-09 (01).webp |thumb|Hoone [[Slovjansk]]is peale Venemaa õhurünnakut]] Ukraina õhukaitse hävitas 197 Vene ründedroonist 161.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=5 |title=Ukraina hävitas riiki rünnanud 197 Vene ründedroonist 161 |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Ukraina eriväed ründasid nelja Venemaa radarijaama Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis. Hävitati 5N84A Oborona-14 radar, [[Nebo-M|Nebo-U]] radar ja kaks radari jaoks läbipaistva kupli alla olevat radarijaama.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=11 |title=Ukraina eriväed ründasid Venemaa radarijaamu Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 10. märts === Ukraina ründas [[Storm Shadow]] rakettidega [[Brjansk]]is raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast Kremni El<ref>[https://www.err.ee/1609962947/vene-droonirunnakus-dnipro-linnale-sai-vigastada-10-inimest#brjansk Zelenski: Ukraina tabas Brjanskis raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast] ERR, 10.III 2026</ref> ja [[Togliatti]]s keemiatehast KuibõševAzot.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441559/ukraina-andis-raketiloogi-venemaal-brjanskis-asuvale-mikroelektroonikatehasele Ukraina andis raketilöögi Venemaal Brjanskis asuvale mikroelektroonikatehasele. Togliattis süttis keemiatehas] Delfi, 11.III 2026</ref> Krimmis tabas Ukraina kolme Venemaa Pantsir-S1 õhutõrje raketi- ja kahurikompleksi. === 11. märts === Venemaa rünnakutes [[Sumõ oblast]]ile ja [[Harkiv]]ile hukkus kokku neli inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441561/venemaa-rundas-ukrainas-ettevotteid-sumo-oblastis-ja-harkivis-kus-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainas Sumõ oblastis ja Harkivis ettevõtteid, hukkus inimesi] Delfi, 11.III 2026</ref> Ukraina sooritas ulatusliku droonirünnaku [[Sotši]]le.<ref>[https://www.err.ee/1609963994/soja-1477-paev-zelenski-sonul-on-ukrainal-nuud-rohkem-kaarte#sotsi Sotši linna tabas ööpäev läbi kestnud Ukraina droonirünnak] ERR, 11.III 2026</ref> Ukraina teatas, et korraldas rünnakuseeria okupeeritud aladel, võttes sihikule õhutõrjesüsteemid, kütusehoidlad, laskemoonalaod ja muu sõjalise taristu.<ref>[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#ukraina Ukraina ründas okupeeritud aladel Venemaa naftahoidlaid ja õhutõrjesüsteeme] ERR, 12.III 2026</ref> [[File:Library in Novhorod-Siverskyi after Russian attack, 2026-03-13 (02).jpg |thumb|Raamatukogu [[Novhorod-Siverskõi]]is peale Venemaa droonirünnakut 13. märtsil]] === 12. märts === Ukraina droonid ründasid [[Krasnodari krai]]s [[Tihhoretsk]]is naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441797/droonid-rundasid-venemaal-tihhoretskis-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Tihhoretskis naftatöötlemistehast] Delfi, 12.III 2026</ref> [[Tuula oblast]]is süttis suur metallurgiatehas.<ref>[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#tehas Venemaal Tuula oblastis süttis suur metallurgiatehas] ERR, 12.III 2026</ref> === 13. märts === Ukraina hävitas droonidega raketisüsteemi [[S-300]]V ning tabas raketisüsteemi [[Tor (raketisüsteem)|Tor]] ja kütuserongi [[Luhanski oblast]]is. [[Zaporižžja oblast]]is hävitati õhutõrjeraketisüsteem [[Buk|Buk-M1]]<ref>[https://www.err.ee/1609966358/ukraina-relvajoud-havitasid-donbassis-suure-hulga-vene-sojatehnikat#olup Ukraina teatas Vene raketilaskeseadmete ja logistika hävitamisest okupeeritud aladel] ERR, 13.III 2026</ref> === 14. märts === Venemaa ründas Ukrainat kahe raketiga [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]], 13 ballistilise raketiga [[Iskander|Iskander-M]], 25 tiibraketiga [[Kalibr]], 24 tiibraketiga [[Kh-101]], 4 raketiga Kh-59/69 ning 430 drooniga. Ukraina tõrjus neist 58 raketti (kõik 49 tiibraketti, 7 ballistilist, üks Tsirkon, üks Kh-69) ja 402 drooni. Rünnaku tagajärjel hukkus viis inimest ja 22 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442303/venemaa-ohurunnakutes-kiievi-oblastile-hukkus-vahemalt-neli-inimest Venemaa õhurünnakutes Kiievi oblastile hukkus vähemalt neli inimest] Delfi, 14.III 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel sai [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Kavkazi meresadamas kahjustada Venemaa transpordilaev, Afipski naftatöötlemistehas<ref>[https://www.err.ee/1609967501/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-massiivse-raketi-ja-droonirunnaku#Krasnodar Ukraina droonid tabasid Krasnodari oblastis laeva ja naftatöötlemistehast] ERR, 14.III 2026</ref> ja [[Adõgee]]s "Maikopi" sõjaväelennuväli.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#maikop Ukraina ründas Venemaal Adõgees asuvat Maikopi lennuvälja] ERR, 15.III 2026</ref> [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-16 (11).jpg |thumb|Maja [[Zaporižžja]]s peale Venemaa õhurünnakut 16. märtsil]] === 15. märts === Venemaa ründas Ukrainat 97 drooniga, millest Ukraina tõrjus 90. Rünnakus hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest] ERR, 15.III 2026</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s asuvat Tihhoretski naftapumbajaama, mis on üks Lõuna-Venemaa suurimaid naftalogistika keskusi.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#naftapumbajaam Ukraina ründas teadete kohaselt Venemaal Krasnodari krais asuvat naftapumbajaama] ERR, 15.III 2026</ref> Krimmis tabati mitut Venemaa õhutõrjesüsteemi elementi, sealhulgas õhutõrjeraketisüsteemi [[S-400]] laskeseadet ja kahte radarijaama (59N6-E "Protivnik" ja 73E6 "Parol").<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YK2N3uK8xGqJwrnwdrifKqBh8LPZWbt6H8exjmUF4E6JVJ2Mv33BGjhAcjhkT42tl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.III 2026</ref> Venemaa väitel tulistati alla 280 Ukraina drooni, neist 65 Moskva piirkonnas. Rünnakuohu tõttu peatati ajutiselt lennuliiklus Moskva Domodedovo, Vnukovo ja Žukovski lennujaamas. [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-17 (12).webp |thumb|Maja Nova Poshtas [[Zaporižžja oblast]]is peale Venemaa raketirünnakut 17. märtsil]] === 16. märts === Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaal [[Krasnodari krai]]s asuvale [[Labinsk]]i naftahoidlale, mis süttis põlema<ref>[https://www.err.ee/1609968467/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftahoidla-krasnodari-krais#labinsk Ukraina süütas õhurünnakuga naftahoidla Krasnodari krais] ERR, 16.III 2026</ref> ja [[Uljanovsk]]i lähistel asuvale Aviastari lennukitehasele. <ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8435117/blogi-1484-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1700-soduri?liveblogPost=12 |pealkiri=Ukraina ründas Venemaal lennukitehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-03-19 |vaadatud=2026-03-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 17. märts === [[Pihkva oblast]]is baseeruva 76. õhudessantdiviisi territooriumil toimus suur plahvatus ja puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609969481/moskva-on-mitmendat-paeva-ukraina-droonirunnakute-all#pihkva Kuulduste kohaselt toimus Pihkva diviisis suur plahvatus] ERR, 17.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609970276/pevkur-pihkva-sojavaeosas-lohkes-kutuseladu Pevkur: Pihkva sõjaväeosas lõhkes kütuseladu] ERR, 17.III 2026</ref> Rünnakus lennukitehasele [[Staraja Russa]]s sai kahjustada Vene armee varajase hoiatuse ja juhtimise lennuk [[A-50]].<ref>[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#radarlennuk Ukraina ründas Vene radarlennukit] ERR, 21.III 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Berezove küla.<ref name=deepstatemap/> [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-03-19 (02).webp |thumb|Maja [[Odessa]] ajaloolises keskuses peale Venemaa rünnakut 19. märtsil]] === 18. märts === Venemaa valitsus kavatseb 2045. aastaks asustada praegustele Ukrainas okupeeritud aladele 114 000 inimest Venemaalt.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0BgdUbrPbs5FDXF2Ayo5UuG2jvHBR5ztF7a9hYVkXR3jreyv5uPJcEBdDwurazbZRl Rainer Saksa Blogi] FB, 18.III 2026</ref> === 19. märts === Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov teatas, et Venemaa ja Ukraina USA vahendusel toimuvad läbirääkimised on pausil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443225/kreml-venemaa-usa-ukraina-labiraakimised-on-pausil Kreml: Venemaa-USA-Ukraina läbirääkimised on pausil] Delfi, 19.III 2026</ref> Ukraina ründas Krimmis asuvaid õhukaitseobjekte ja õhutõrjesüsteemide remondi ettevõtet Almaz-Antei.<ref>[https://www.err.ee/1609971620/vaidetavalt-sattus-terve-vene-brigaad-piiramisrongasse#krimm Krimmi tabas Ukraina suur õhurünnak] Delfi, 19.III 2026</ref> [[File:Russian missile Iskander, found in Chernihiv Oblast, 2026-03-20 (05).webp |thumb|[[Tšernihivi oblast]]is leitud Venemaa ballistilise raketi [[Iskander]] rusud]] === 20. märts === Ukraina tabas valguskaabliga juhitud ründedrooniga [[Donetski oblast]]is Venemaa ründekopteri [[Ka-52]] ja kukutas selle alla.<ref>[https://www.err.ee/1609973037/ukraina-tulistas-alla-vene-kopteri-ka-52 Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-52] ERR, 20.III 2026</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist läänes asuva Platonivka küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina valimiskomisjon välistas presidendivalimiste korraldamise käesoleval aastal.<ref>[https://www.err.ee/1609973061/ukraina-valimiskomisjon-valistas-tanavu-presidendivalimiste-korraldamise Ukraina valimiskomisjon välistas tänavu presidendivalimiste korraldamise] ERR, 20.III 2026</ref> === 21. märts === [[File:Building of former Bank of Mutual Crediting Society in Kherson after Russian attack, 2026-03-21 (02).webp |thumb|Ajalooline [[Herson]]i pangahoone (1899) peale Venemaa droonirünnakut 21 Märtsil]] Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest Ukraina tõrjus 148. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning vigastada sai 36.<ref>[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#hukkunud Venemaa rünnakutes hukkus üheksa inimest] ERR, 21.III 2026</ref> Ukraina ründasid [[Saratov]]i naftarafineerimistehast, Moskvat ja paljusid teisi Venemaa regioone umbes 300 drooniga. Venemaa kinnitas 283 drooni allalaskmist.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8437778/ukraina-droonid-rundavad-taas-moskvat Ukraina droonid ründavad taas Moskvat] Postimees, 21.III 2026</ref> Belgorodi oblastis hukkus rünnaku tõttu neli inimest. === 22. märts === Venemaa ründas 139 drooniga, millest Ukraina tõrjus 127. Rünnakutes hukkus vähemalt kuus tsiviilisikut ja vigastada sai 29 inimest. Ukraina ründas [[Saratovi oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast ja Venemaa eliitdroonirühma Rubikon juhtimispunkti [[Mariupol]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609974423/soja-1488-paev-venemaa-rundas-oosel-kiievi-oblastit#Ukraina Ukraina ründas sihtmärke Venemaal ja okupeeritud Ukrainas] ERR, 22.III 2026</ref> [[File:NASA FIRMS 2026-03-23 Primorsk.png |thumb|[[NASA]] [[FIRMS]] tuvastatud ulatuslikud põlengud 23. märtsil [[Primorski sadam]]as [[Leningradi oblast]]is]] === 23. märts === Ukraina õhurünnakus [[Leningradi oblast]]ile süttis [[Primorsk (Leningradi oblast)|Primorski]] [[Primorski sadam|sadamas]] kütusemahuti ja selletõttu peatus Vene naftaekspordi Primorski sadamast.<ref>[https://www.err.ee/1609976346/primorski-sadamas-polevad-teist-paeva-naftamahutid Primorski sadamas põlevad teist päeva naftamahutid] ERR, 24.III 2026</ref><ref name=delfi20260330>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120564373/ukraina-kaitseministeerium-laanemere-piirkond-on-muutunud-venemaa-jaoks-ohutust-sadamast-suure-riski-tsooniks |pealkiri=Ukraina kaitseministeerium: Läänemere piirkond on muutunud Venemaa jaoks ohutust sadamast suure riski tsooniks |url-access=subscription |eesnimi=Lauri |perekonnanimi=Laugen |kuupäev=2026-03-30 |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref> Rünnaku alla jäi ka [[Ufa]]s asuv [[Bašneft-Ufaneftekhim]]i naftatöötlemistehas. Venemaa teatas 70 Ukraina drooni tõrjumisest.<ref>[https://www.err.ee/1609974852/ukraina-ohurunnak-peatas-vaidetavalt-vene-naftaekspordi-primorski-sadamast#peatas Ukraina droonirünnak peatas väidetavalt Vene naftaekspordi Primorski sadamast] ERR, 23.III 2026</ref> === 24. märts === [[File:Destructions in the architectural complex of Bernardine monastery in Lviv after Russian attack, 2026-03-24 (000).webm |thumb |Bernardini kloostri arhitektuurikompleks [[Lviv]]is pärast Vene droonirünnakut 24. märtsil]] Venemaa sooritas Ukrainale ööpäevaga kaks drooni- ja raketirünnakut. Öine kombineeritud rünnak anti 426 drooni ja raketiga kriitiliste taristuobjektide pihta, kasutades seitse ballistilist raketti, 27 tiibraketti ja 392 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tulistas alla või tõrjus nendest elektrooniliselt 390 sihtmärki, kokku 25 raketti ja 365 drooni. Päeval ründas Venemaa Kiievit ja Lääne-Ukrainat 556 drooniga, millest 541 õnnestus Ukraina õhutõrjel kahjutuks teha. Rünnakutes hukkus kaheksa inimest ja vähemalt 50 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609975752/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-paevase-massilise-droonirunnaku#droonid Venemaa ründas Ukrainat ööpäeva jooksul ligi 1000 drooniga] ERR, 24.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448604/venemaa-rundas-ukrainat-rakettide-ja-droonidega-poltavas-ja-zaporizzjas-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. Poltavas ja Zaporižžjas hukkusid inimesed] Delfi, 24.III 2026</ref> Ukraina hävitas Krimmis laevatõrje raketisüsteemi Bastion, mis kasutab [[Tsirkon]]-tüüpi rakette.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid027Hjg1xLU1dt91xryAdFYDZcLZ2Npc91BcNmCRpE5QNqmVWhZrz9uh2hf9hqK3w5ul Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 24.III 2026</ref> Ukrainale sooritas droonirünnaku Leningradi oblastile.<ref name=delfi20260330/> [[Ust-Luga]] sadamas süttis [[Novatek]]i gaasiterminal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120450960/ukraina-teatas-et-rundas-ust-lugas-gaasiettevotte-novatek-objekte Ukraina teatas, et ründas Ust-Lugas gaasiettevõtte Novatek objekte] Delfi, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120493848/video-ja-kaardid-ust-luga-sadam-poleb-siiani-eesti-kulje-all-asuv-sihtmark-on-ukraina-droonidele-selge-ahvatlus VIDEO JA KAARDID | Ust-Luga sadam põleb siiani. Eesti külje all asuv sihtmärk on Ukraina droonidele ahvatlev] Delfi, 26.III 2026</ref> Ukraina rünnakute tõttu on vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest rivist väljas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482851/reuters-vahemalt-40-venemaa-naftaekspordivoimekustest-oli-eile-rivist-valjas Reuters: vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest oli eile rivist väljas] Delfi, 26.III 2026</ref> === 25. märts === [[Viiburi]] sadamas sai tabamuse Venemaa sõjalise otstarbega jäälõhkuja.<ref>[https://www.err.ee/1609976796/droonid-rundasid-taas-venemaal-asuvat-ust-luga-sadamat Droonid ründasid taas Venemaal asuvat Ust-Luga sadamat] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449231/ukraina-kindralstaap-viiburi-laevatehases-anti-look-vene-patrulljaamurdjale Ukraina kindralstaap: Viiburi laevatehases anti löök Vene patrulljäämurdjale] Delfi, 25.III 2026</ref> [[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina raketilöökide tõttu umbes 450 000 elanikku elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449053/venemaal-belgorodi-oblastis-jai-raketilookide-jarel-450-000-inimest-elektrita Venemaal Belgorodi oblastis jäi raketilöökide järel 450 000 inimest elektrita] Delfi, 25.III 2026</ref> {{mitu pilti | laius = 200 | pilt1 = NASA FIRMS 2026-03-26 Kinef.png | pilt2 = NASA FIRMS 2026-03-26 Ust-Luga.png | jalus = [[NASA]] [[FIRMS]]i tuvastatud põlengud 26. märtsil [[Kiriši]] naftatöötlemistehases (vasakul) ja [[Ust-Luga sadam]]as (paremal) }} Üks kursilt kõrvale kaldunud droon tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent.<ref>[https://www.err.ee/1609976868/venemaalt-lennanud-droon-tabas-auvere-jaama-korstent Venemaalt lennanud droon tabas Auvere jaama korstent] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609977222/kaitsevagi-auveret-tabas-kas-runde-voi-peibutusdroon Kaitsevägi: Auveret tabas kas ründe- või peibutusdroon] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole] Delfi, 25.III 2026</ref> Veel mitu drooni sattus eesti ja Läti õhuruumi.<ref>[https://www.err.ee/1609977171/eesti-piiri-rikkus-mitu-ukraina-drooni Eesti piiri rikkus mitu Ukraina drooni] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976976/lati-president-latis-alla-kukkunud-droon-oli-ukraina-oma Läti president: Lätis alla kukkunud droon oli Ukraina oma] ERR, 25.III 2026</ref> === 26. märts === Ukrainale sooritas järgmise droonirünnaku [[Leningradi oblast]]ile.<ref name=delfi20260330/> Sihikul oli [[Kiriši]]s asuv naftatöötlemistehas [[Kirišinefteorgsintez]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482209/droonid-rundasid-taas-leningradi-oblastit-seekord-naftatootlemistehast Droonid ründasid taas Leningradi oblastit, seekord naftatöötlemistehast] Delfi, 26.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609977810/ukraina-rundas-teist-ood-jarjest-leningradi-oblasti-energiataristut#tehas Ukraina kinnitas rünnakut Leningradi oblastis asuvale rafineerimistehasele] ERR, 26.III 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas, et USA seab Ukraina sõja rahulepingu julgeolekutagatiste eeltingimuseks kogu riigi idaosa ehk Donbassi loovutamise Venemaale.<ref>[https://www.err.ee/1609978923/zelenski-usa-nouab-julgeolekutagatiste-eest-donbassi-loovutamist Zelenski: USA nõuab julgeolekutagatiste eest Donbassi loovutamist] ERR, 26.III 2026</ref> Mustal merel sai meredrooniga tabamuse Venemaa varilaevastikku kuuluv naftatanker Altura.<ref>[https://www.err.ee/1609978269/venemaa-varilaevastiku-tanker-sai-mustal-merel-droonitabamuse Venemaa varilaevastiku tanker sai Mustal merel droonitabamuse] ERR, 26.III 2026</ref> [[File:NASA FIRMS 2026-03-28 Yaroslavl.png |thumb |[[NASA]] [[FIRMS]]i märgatud põleng [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehases 28. märtsil]] === 27. märts === Ukrainale ründas uuesti [[Ust-Luga sadam]]at põhjustades uue tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120536604/ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak VIDEOD | Ust-Luga sadamas toimus jälle plahvatus ja põleng] Delfi, 27.III 2026</ref><ref name=delfi20260330/> [[Vologda oblast]]is [[Tšerepovets]]is tabas droonirünnak keemiatehast. [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|USA välisminister]] [[Marco Rubio]] lükkas ümber Zelenski väited USA julgeolekutagatiste seotusest Donbassi Venemaale loovutamisega.<ref>[https://www.err.ee/1609979398/meedia-ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak#rubio Rubio eitas USA julgeolekugarantiide sidumist Donbassiga] ERR, 27.III 2026</ref> === 28. märts === Venemaa ründas Ukrainat 273 drooniga, Ukraina õhutõrje tulistas neist alla 252. Rünnaku tõttu hukkus vähemalt viis inimest ja vähemalt 13 sai vigastada. Ukraina korraldas õhurünnaku [[Jaroslavl]]is asuvale naftatöötlemistehasele<ref>[https://www.err.ee/1609980498/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#jaroslavl Ukraina ründas Jaroslavli naftatöötlemistehast] Delfi, 28.III 2026</ref> ja ründas rakettidega Flamingo [[Samara oblast]]is asuvat lõhkeaineid tootvat ettevõttet Promsintez.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02xEsZfBTeWvuVhHgq4vkGWKB6rAChsX6cSG2tEWh9KRbLWQFwgD8g4jJDroHtDwRZl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 28.III 2026</ref> === 29. märts === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Kinžal ja 442 drooniga, millest Ukraina tõrjus 380. Rünnakus sai vigastada 8 inimest. Ukraina korraldas uue droonirünnaku [[Ust-Luga sadam]]ale.<ref name=delfi20260330/> Venemaa teatas 36 Ukraina drooni tõrjumisest.<ref>[https://www.err.ee/1609980957/ukraina-jatkas-ust-luga-sadama-rundamist#Ust Venemaa teatel tabas Ust-Luga sadamat uus droonirünnak] ERR, 29.III 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuvad Oleksiivka ja Orestopili külad.<ref name=deepstatemap/> Soomes kukkus alla kaks Ukraina drooni<ref>[https://www.err.ee/1609981059/soomes-kukkusid-alla-kaks-ukraina-drooni Soomes kukkusid alla kaks Ukraina drooni] ERR, 29.III 2026</ref> === 30. märts === Ukraina ründas droonidega Venemaa erinevaid piirkondi. [[Samara oblast]]is [[Toljatti]]s asuvas [[KuibõševAzot]]i keemiatehases ja [[Luhanski oblast]]i okupeeritud osas [[Altševsk]]is asuvas metallurgiatehases puhkesid tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609981401/altsevski-metallurgiatehases-puhkes-droonrunnaku-jarel-suur-poleng#samara Altševski metallurgiatehases puhkes droonrünnaku järel suur põleng] ERR, 30.III 2026</ref> Rünnaku alla jäi ka [[Taganrog]]i linn, kus said kahjustusi kaks droonitehase Atlant-AERO tootmistsehhi ja Tu-95 pommituslennukite remonditöökoda. Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is asuvad Svjato-Pokrovske ja Vasjukivka külad.<ref name=deepstatemap/> === 31. märts === Venemaa ründas Ukrainat 289 drooniga, millest 267 suutis õhutõrje alla tulistada või kahjutuks teha.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8442928/blogi-1497-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-ust-luga-sadama-piirkonda?liveblogPost=615723 Vene väed ründasid Ukrainat 289 drooniga] Postimees, 31.III 2026</ref> Ukraina andis järjekordse droonilöögi [[Ust-Luga sadam]]ale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564491/leningradi-oblasti-kuberner-droonirunnakus-sai-kahjustada-ust-luga-sadam Leningradi oblasti kuberner: droonirünnakus sai kahjustada Ust-Luga sadam] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982343/ukraina-runnakud-leningradi-oblastile-jatkusid-seitsmendat-paeva-jarjest#seitse Ukraina rünnakud Leningradi oblastile jätkusid seitsmendat päeva järjest] ERR, 31.III 2026</ref> Nädala kestnud rünnakute seeria tulemused [[Leningradi oblast]]ile on<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564494/ukraina-on-runnanud-leningradi-oblastit-ule-nadala-sihtmarkideks-on-olnud-sadamad-ja-tehased Ukraina on rünnanud Leningradi oblastit üle nädala. Sihtmärkideks on olnud sadamad ja tehased] Delfi, 31.III 2026</ref>: *Primorsk – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud *Ust-Luga – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud *Kiriši – vähemalt kaks mahutit kahjustatud. Mitu Ukraina drooni sisenesid Eesti õhuruumi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564482/kaitsevagi-saatis-valja-ohuohu-teavituse-ida-laane-virumaal-ja-louna-eestis VIDEO ja BLOGI | PPA kinnitas, et Kastre vallas kukkus alla droon: leidsime vallast droonirusud] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982697/eesti-ohuruumis-viibis-alla-10-drooni-ppa-kontrollib-kolme-asukohta Eesti õhuruumis viibis alla 10 drooni, PPA kontrollib kolme asukohta] ERR, 31.III 2026</ref> [[Tartumaa]]l [[Kastre vald|Kastre vallas]] kukkus üks neist alla ja plahvatas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564504/tartumaal-kastre-vallas-teatati-alla-kukkunud-ja-plahvatanud-droonist-pevkur-infot-kontrollitakse FOTOD | Tartumaal Kastre vallas teatati alla kukkunud ja plahvatanud droonist] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982355/oosel-sattus-eesti-ohuruumi-mitu-drooni-uks-kukkus-tartumaal-pollule Öösel sattus Eesti õhuruumi mitu drooni, üks kukkus Tartumaal põllule] ERR, 31.III 2026</ref> [[Tatarstan]]is toimus suurem plahvatus Nižnekamski naftakeemia tehases. Teatatakse vähemalt 6 surnust ja kümnetest haavatutest. Krimmis kukkus alla Venemaa sõjaväe transpordilennuk, hukkusid kõik pardal olnud kuus meeskonnaliiget ja 23 reisijat,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564787/krimmis-kukkus-alla-venemaa-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest Krimmis kukkus alla Venemaa sõjaväe transpordilennuk, hukkus 29 inimest] Delfi, 1.IV 2026</ref> nende seas Põhjamere laevastiku lennuväe ülem kindral-leitnant Aleksandr Otroštšenko.<ref>[https://www.err.ee/1609984284/ukraina-suutas-ohurunnakuga-ufaa-naftarafineerimistehase#krimm Krimmis allakukkunud transpordilennuki pardal oli ka Vene kindral] ERR, 2.IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565708/venemaal-kinnitati-pohjalaevastiku-lennuvae-ulema-hukkumist-krimmi-lennuonnetuses Venemaal kinnitati Põhjalaevastiku lennuväe ülema hukkumist Krimmi lennuõnnetuses] Delfi, 6.IV 2026</ref> Vene armee kaotas [[Su-34]] ründelennuki Ukraina vastu sooritatud rünnaku käigus.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8444272/krimmis-kukkus-alla-vene-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest |pealkiri=Krimmis kukkus alla Vene sõjaväe transpordilennuk, hukkus 29 inimest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina sooritas Pokrovskist loodes vasturünnaku, mille käigus kaotas mitu ühikut tehnikat.<ref>[https://www.facebook.com/toomas.piirmann/posts/pfbid0kE7jkVubWFGDD6HKuWWcrNUXXxZMazKAwqdgSJqhn5SHprw97ptxxPu34xe8oWH9l Toomas Piirmanni blogi] FB, 3.IV 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120565146/video-ukrainlaste-runnak-donetski-oblastis-loppes-fiaskoga-kas-nad-kordavad-venelaste-vigu |pealkiri=VIDEO - Ukrainlaste rünnak Donetski oblastis lõppes fiaskoga. Kas nad kordavad venelaste vigu? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-04-02 |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel on Venemaa pealetungi tempo olulisest vähenenud, kuna Ukraina väed on juba pikka aega rindejoone erinevates piirkondades initsiatiivi hoidnud.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-march-31-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, March 31, 2026] ISW, 31.III 2026</ref> Märtsis vallutas Venemaa vaid 23 ruutkilomeetrit territooriumi.<ref>[https://www.err.ee/1609986942/ukraina-suutas-ohurunnakuga-kstovo-naftatootlemistehase-venemaal#isw ISW: Venemaa edasiliikumise tempo on järsult vähenenud] ERR, 5.IV 2026</ref> Ukraina relvajõud ründasid märtsis Venemaal 15 strateegilise tähtsusega objekti, neist viis on sõjatehased ja 10 naftatööstuse objektid.<ref>[https://www.err.ee/1609986030/ukraina-tabas-martsis-15-venemaa-strateegilist-objekti Ukraina tabas märtsis 15 Venemaa strateegilist objekti] ERR, 3.IV 2026</ref> == Aprill == === 1. aprill === Venemaa korraldas droonirünnaku Lääne-Ukraina linnadele [[Lutsk]]ile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564817/venemaa-rundas-ukrainas-lutskit-suttisid-laohooned Venemaa ründas Ukrainas Lutskit. Süttisid laohooned] Delfi, 1.IV 2026</ref> ja [[Hmelnõtskõi]]le,<ref>[https://www.err.ee/1609983345/krimmis-kukkus-alla-vene-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest#linn Venemaa ründas Lääne-Ukrainas asuvat Hmelnõtskõid] ERR, 1.IV 2026</ref> Rünnakus osales 339 drooni, millest 298 suudeti kahjutuks teha. Rünnaku tagajärjel hukkus [[Tšerkassõ oblast]]is [[Zolotonoša rajoon]]is neli inimest. === 2. aprill === Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis tulekahju [[Baškortostan]]is [[Ufa]] naftatöötlemistehas [[Bašneft-Novoil]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565101/droonid-suutasid-naftatootlemistehase-venemaal-baskortostanis VIDEOD | Droonid süütasid Venemaal Baškortostanis naftatöötlemistehase] Delfi, 2.IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609984284/ukraina-suutas-ohurunnakuga-ufaa-naftarafineerimistehase#ufaa Ukraina süütas õhurünnakuga Ufaa naftarafineerimistehase] ERR, 2.IV 2026</ref> [[Krimm]]is hävitas Ukraina patrulllennuki [[An-72P]], radarikompleksi P-37 "Metš" ja droonihoidla koos nelja drooniga Orion.<ref>[https://www.err.ee/1609985931/ukraina-havitas-krimmis-jarjekordse-vene-lennuki#an Ukraina hävitas Krimmis järjekordse Vene lennuki] ERR, 3.IV 2026</ref> === 3. aprill (sõja 1500. päev) === [[File:Destructions_in_Obukhiv_after_Russian_attack,_2026-04-03_(11).jpg |thumb |Korterelamu [[Obuhhiv]]is Kiievi oblastis peale droonirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat 542 drooniga, 25 tiibraketiga Kh-101, 10 ballistilise raketiga [[Iskander-M]] ja kahe tiibraketiga [[Iskander|Iskander-K]]. Ukraina tõrjus 519 drooni, 24 tiibraketti X-101 ja mõlemad Iskander K tiibraketid.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0AfSthBPyA3CF9fz2CCRwJ4S1vdNNYkDerw91RvVao1Ek7NAZWofqujANmdyfxsi3l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 3.IV 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt kuus inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609985931/soja-1500-paev-venemaa-kaotas-krimmis-havitaja-su-30#droonid Venemaa ründas Ukrainat rohkem kui 500 drooniga] ERR, 3.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Leningradi oblast]]i [[Vsevoložski rajoon]]is asuvat strateegilise tähtsusega Morozovi lõhkeainetehast. Ukraina tõrjus vastase välja [[Dnipropetrovski oblast]]is asuvast Novoselivka külast.<ref name=deepstatemap/> === 4. aprill === [[File:Destructions in Nikopol after Russian attack, 2026-04-04 (01).webp |thumb |Droonirünnaku tagajärjed [[Nikopol]]i turul]] Venemaa ründas Ukrainat 286 drooniga, millest Ukraina tõrjus 260.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0JFfzn8jVQu4VGykXYvGygwfJkJeC6SWKKSvF9SJW7A9P4DfY52j76sCvwWfNwesGl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 4.IV 2026</ref> [[Nikopol]]i turul hukkus droonitabamuse tõttu viis ja sai vigasada 19 inimest. Ukraina rünnakud tabasid Venemaa kaitse- ja keemiatööstuse rajatisi. [[Togliatti]]s said tabamuse keemiatehased [[Togliattikauchuk]] ja [[KuibõševAzot]], [[Taganrog]]is droonitehas Atlant-Aero ja [[Berievi lennukitehas]], kus moderniseeritakse [[Tu-95]] pommitajaid ja [[A-50]] luurelennukeid ning [[Luhanski oblast]]is [[Altševski terasetehas]].<ref>[https://www.err.ee/1609986477/soja-1501-paev-ukraina-vaed-tabasid-vene-kaitserajatisi-taganrogis-ja-togliattis#Togliatti Ukraina väed tabasid Vene kaitserajatisi Taganrogis ja Togliattis] ERR, 4.IV 2026</ref> Krimmis hävitas Ukraina droonirünnakuga õhutõrjesüsteemi [[S-400]] radari ja õhutõrjesüsteemi [[Tor (raketisüsteem)|Tor]]. === 5. aprill === Ukraina droonirünnakutes said kahjustusi [[Leningradi oblast]]is [[Primorski sadam]]a lähedal naftatorustik<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565554/venemaa-leningradi-oblastis-teatati-droonirunnakust-ja-naftajuhtme-kahjustustest Venemaa Leningradi oblastis teatati droonirünnakust ja naftajuhtme kahjustustest] Delfi, 5.IV 2026</ref> ning [[Nižni-Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s asuvad NORSI naftatöötlemistehas<ref>[https://www.err.ee/1609986942/ukraina-suutas-ohurunnakuga-kstovo-naftatootlemistehase-venemaal#kstovo Ukraina süütas õhurünnakuga Kstovo naftatöötlemistehase Venemaal] ERR, 5.IV 2026</ref> ja Novogorkovskaja koostootmisjaam.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565590/venemaa-novgorodi-oblastis-toimunud-droonirunnakus-said-kahjustada-naftatehas-ja-elektrijaam Venemaa Novgorodi oblastis toimunud droonirünnakus said kahjustada naftatehas ja elektrijaam] Delfi, 5.IV 2026</ref> Kstovo naftatöötlemistehas peatas droonirünnakut töö.<ref>[https://www.err.ee/1609989669/venemaa-uks-suurimaid-rafineerimistehaseid-seiskus-parast-ukraina-runnakut#peatas Venemaa üks suurimaid rafineerimistehaseid seiskus pärast Ukraina rünnakut] ERR, 8.IV 2026</ref> Ukraina on jaanuari lõpust alates taastanud kontrolli 480 ruutkilomeetri suuruse ala üle ja vabastanud 12 asulat, teatas [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]].<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8446257/blogi-1502-sojapaev-ukrainas-ukraina-suutis-kahjustada-laanemere-aares-asuvat-vene-naftatoru?liveblogPost=616319 |pealkiri=Sõrskõi: Ukraina on jaanuari lõpust tagasi võitnud 480 ruutkilomeetrit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-05 |vaadatud=2026-04-05 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 6. aprill === [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-04-06 (21).webp |thumb |Korterelamu [[Odessa]]is peale tabamust]] [[Odessa]]s hukkus venemaa ühurünankus kolm inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609987440/soja-1503-paev-ukraina-vottis-ette-venemaa-musta-mere-aarse-naftasadama#odessa Venemaa rünnakus Odessale hukkus kolm inimest] ERR, 6.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Novorossiisk]]i sadamat. Rünnak põhjustas Šešharise naftakütuse terminalile suuri purustusi ja katkestas nafta väljaveo.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565665/droonid-rundasid-musta-mere-aares-novorossiiskis-naftaterminali VIDEOD | Droonid ründasid Musta mere ääres Novorossiiskis naftaterminali] Delfi, 6.IV 2026</ref> Sadamas sai löögi Vene fragatt [[Admiral Grigorovitš]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565859/ukraina-droonijoud-rundasid-novorossiiskis-vene-fregatti-admiral-grigorovits Ukraina droonijõud ründasid Novorossiiskis Vene fregatti Admiral Grigorovitš] Delfi, 6.IV 2026</ref> Venemaa teatas 148 Ukraina drooni allatulistamisest rünnaku käigus. Ukraina vabasas [[Harkivi oblast]]i põhjaosas asuva Ambarne asula.<ref name=deepstatemap/> === 7. aprill === [[File:Velykyi Burluk Manor after Russian attack, 2026-04-07 (01).jpg |thumb |Tulekahju ajaloolises Veliky Burluki mõisas ([[Harkovi oblast]]is) peale droonitabamust]] Venemaa ründas Ukrainat 110 drooniga, millest õhukaitse tõrjus 77. [[Dnipropetrovski oblast]]is [[Nikopol]]is hukkus neli ja haavata sai 12 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120566016/vene-droon-rundas-ukrainas-nikopolis-bussi-hukkus-kolm-inimest Vene droon ründas Ukrainas Nikopolis bussi. Hukkus kolm inimest] Delfi, 7.IV 2026</ref> Hersonis hukkus samuti neli inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609989669/venemaa-uks-suurimaid-rafineerimistehaseid-seiskus-parast-ukraina-runnakut#kaheksa Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus teisipäeval kaheksa inimest] ERR, 8.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Voroneži oblast]]is [[Rossoš]]is asuvat Minudobrenia keemiatehast<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565957/ukraina-droonid-tabasid-keemiatehast-voronesi-oblastis-vene-sojatoostusega-seotud-tehases-puhkes-tulekahju Ukraina droonid tabasid keemiatehast Voroneži oblastis. Vene sõjatööstusega seotud tehases puhkes tulekahju] Delfi, 7.IV 2026</ref>, mille toodangut kasutatakse ka Vene sõjatööstuses ja [[Ust-Luga sadam]]at.<ref>[https://www.err.ee/1609988403/ukraina-rundas-vene-sojavaega-seotud-keemiatehast-voronezi-oblastis#voronezh Ukraina ründas Vene sõjaväega seotud keemiatehast Voroneži oblastis] ERR, 7.IV 2026</ref> [[Vladimiri oblast]]is hukkus droonitabamuse tõttu kolm tsiviilelanikku. === 8. aprill === Ukraina rünnak hävitas viimase [[Kertši väin]]as töötanud Vene rongipraami Slavjanin.<ref>[https://www.err.ee/1609990590/ukraina-teatas-viimase-vene-rongipraami-korvaldamisest-kertsi-vainas#kerch Ukraina teatas viimase Vene rongipraami kõrvaldamisest Kertši väinas] ERR, 9.IV 2026</ref> === 9. aprill === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s asuvale suurele naftapumplale, põhjustades seal plahvatusi ja tulekahju.<ref>[https://web.archive.org/web/20200625000000/https://https//udn.com/news/story/121424/4659358://www.err.ee/1609990590/ukraina-teatas-viimase-vene-rongipraami-korvaldamisest-kertsi-vainas#pumpla Ukraina korraldas droonirünnaku naftapumplale Krasnodari krais] ERR, 9.IV 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle 1000 sõduri säilmed ja Ukraina tagastas Venemaale 41 hukkunud Vene sõduri surnukehad.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8448671/blogi-1506-sojapaev-ukrainas-venemaa-tagastas-ukrainale-1000-soduri-sailmed?liveblogPost=616780 |pealkiri=Venemaa tagastas Ukrainale 1000 sõduri surnukehad |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-09 |vaadatud=2026-04-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa ründas Ukrainat 119 drooniga, millest Ukraina tõrjus 99.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8448671/blogi-1506-sojapaev-ukrainas-venemaa-tagastas-ukrainale-1000-soduri-sailmed?liveblogPost=616708 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat 119 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-09 |vaadatud=2026-04-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 10. aprill === Ukraina hävitas Donetski oblastis Vene õhutõrjesüsteemi Tor-M1.<ref>[https://www.err.ee/1609991923/soja-1507-paev-runnakud-vene-naftataristule-muudavad-konelusi#tor Ukraina hävitas Donetski oblastis Vene õhutõrjesüsteemi Tor-M1] ERR, 10.IV 2026</ref> === 11. aprill === [[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-04-11 (04).jpg |thumb |Purustused [[Kramatorsk]]is peale Venemaa rünnakut]] Venemaa kuulutas välja ülestõusmispüha relvarahu, mis algab kell 16 Moskva aja järgi ja kestab kuni 12. aprilli õhtuni.<ref>[https://www.err.ee/1609993156/ukraina-rinnetel-peaks-hakkama-kehtima-ulestousmispuha-relvarahu Ukraina rinnetel peaks hakkama kehtima ülestõusmispüha relvarahu] ERR, 11.IV 2026</ref> Venemaa ja Ukraina viisid läbi sõjavangide vahetuse - mõlemad pooled vabastasis 175 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120567994/ukraina-ja-venemaa-vahel-hakkas-kehtima-lihavotterahu-zelenskoi-pakkus-rahu-pikendamist Ukraina ja Venemaa vahel hakkas kehtima lihavõtterahu. Zelenskõi pakkus rahu pikendamist] Delfi, 11.IV 2026</ref> === 12. aprill === Venemaa presidendi välja kuulutatud vaherahu kehtis ainult pikamaa droonide, raketirünnakute ja taktikalise lennuväe kohta. Rinnetel jätkus kohati aktiivne sõjategevus<ref>[https://www.err.ee/1609993663/soja-1509-paev-ukraina-teatas-ligi-2300-lihavottevaherahu-rikkumisest#ukraina Sõja 1509. päev: Ukraina teatas ligi 2300 lihavõttevaherahu rikkumisest] ERR, 12.IV 2026</ref>, kokku registreeriti rindel 10 721 relvarahu rikkumist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568242/ukraina-venemaa-rikkus-relvarahu-ligi-11-000-korda Ukraina: Venemaa rikkus relvarahu ligi 11 000 korda] Delfi, 13.IV 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Myrne küla.<ref name=deepstatemap/> === 13. aprill === Venemaa ründas Tšernigivi oblastis ettevõtte Tšernihivoblenergo elektrijaama, põhjustades ulatusliku elektrikatkestuse.<ref>[https://www.err.ee/1609994172/venemaa-lopetas-relvarahu-runnakuga-tsernigivi-oblasti-elektrijaamale#elektrijaam Venemaa lõpetas relvarahu rünnakuga Tšernigivi oblasti elektrijaamale] ERR, 13.IV 2026</ref> === 14. aprill === Venemaa ründas objekte Harkivi, Hersoni, Odessa ja Dnipropetrovski oblastites.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568521/venemaa-rundas-ukrainas-hersoni-odessa-ja-dnipropetrovski-oblastit Venemaa ründas Ukrainas Hersoni, Odessa ja Dnipropetrovski oblastit] Delfi, 14.IV 2026</ref> Harkivi oblastis heitis Venemaa kuus luigpommi Petšenihõ tammi pihta.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568580/venelased-heitsid-kuus-liugpommi-harkivi-oblastis-asuva-petseniho-tammi-pihta Venelased heitsid kuus liugpommi Harkivi oblastis asuva Petšenihõ tammi pihta] Delfi, 14.IV 2026</ref> Dnipros hukkus rünnakutes 5 ja sai vigastada 24 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568609/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-runnaku-tottu-5-ja-sai-viga-24-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu 5 ja sai viga 24 inimest] Delfi, 14.IV 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Tšerepovets]]i linnas asuvat keemiatehast.<ref>[https://www.err.ee/1609995133/soja-1511-paev-ukraina-pidas-eduka-lahingu-ainult-roboteid-kasutades#cherepovets Ukraina droonid tabasid Tšerepovetsi keemiatehast] ERR, 14.IV 2026</ref> Ukraina vallutas esmakordselt vaenlase positsiooni ainult robotite ja droonidega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568470/zelenskoi-esimest-korda-soja-jooksul-vallutati-vaenlase-positsioon-ainult-robotite-ja-droonidega Zelenskõi: esimest korda sõja jooksul vallutati vaenlase positsioon ainult robotite ja droonidega] Delfi, 14.IV 2026</ref> === 15. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 21 raketi ja 361 ründedrooniga, millest Ukraina tõrjus 20 raketti ja 349 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609997149/venemaa-korraldas-oosel-ukraina-linnadele-ohvriterohke-ohurunnaku#edu Ukraina tulistas kolmapäeval alla 20 Vene raketti ja 349 drooni] ERR, 16.IV 2026</ref> Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi [[Belgorodi oblast]]is [[Valuiki]]s ja ründas [[Sterlitamak]]i naftakeemiatehast [[Baškortostan]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609996159/venemaa-tappis-ohurunnakus-tserkassole-lapse-14-sai-vigastada#valuiki Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Belgorodi oblastis] ERR, 15.IV 2026</ref> === 16. aprill === {{mitu pilti | laius = 200 | pilt1 = Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-04-16 (01).jpg | pilt2 = Church in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-04-16 (11).jpg | allkiri1 = Tabamuse saanud hooned [[Dnipro]]s | allkiri2 = Kirik [[Zaporižžja]]s peale tabamust }} Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Dnipro]]t ja [[Odessa]]t 44 raketi ja 659 drooniga, millest Ukraina tõrjus 31 raketti ja 636 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus kokku 15 ja sai vigastada 107 inimest neist<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568961/venemaa-korraldas-oosel-ohurunnakuid-kiievile-dniprole-ja-odessale-hukkunud-on-viis-inimest VIDEO | Venemaa korraldas öösel õhurünnakuid Kiievile, Dniprole ja Odessale. Hukkunud on 15 inimest] Delfi, 16.IV 2026</ref>: * Kiievis hukkus neli ja sai vigastada 57 * Dnipros hukkus kaks ja sai vigastada 27 * Odessas hukkus üheksa ja sai vigastada 23 inimest. Ukraina korraldas õhurünnaku [[Tuapse]] naftabaasile põhjustades seal suure tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609997149/venemaa-korraldas-oosel-ukraina-linnadele-ohvriterohke-ohurunnaku#tuapse Tuapse naftahoidlas Venemaal puhkes õhurünnaku järel tulekahju] ERR, 16.IV 2026</ref> === 17. aprill === Ukraina korraldas õhurünnaku [[Leningradi oblast]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609998868/soja-1514-paev-ft-venemaa-toob-donbassi-rindele-20-000-reservvaelast#lenska Sõja 1514. päev. FT: Venemaa toob Donbassi rindele 20 000 reservväelast] ERR, 17.IV 2026</ref> === 18. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 219 drooniga, millest Ukraina tõrjus 190.<ref>[https://www.err.ee/1609999849/ukraina-rundas-vene-naftatehaseid-krimmi-naftahoidlat-ja-laanemere-sadamat#Droonid Ukraina relvajõudude teatel tulistasid nad öö jooksul alla 190 drooni] ERR, 18.IV 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku Venemaa naftatööstuse objektidele. Tabamuse said [[Novokuibõševsk]]i ja [[Sõzran]]i naftatöötlemistehased [[Samara oblast]]is, [[Võssotsk]]i sadama naftaterminal [[Leningradi oblast]]is ning [[Tihhoretsk]]i naftapumpamisjaam [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569521/ukraina-tabas-droonidega-nelja-olulist-venemaa-naftarajatist Ukraina tabas droonidega nelja olulist Venemaa naftarajatist] Delfi, 18.IV 2026</ref> [[Krimm]]is ründas Ukraina [[Sevastopol]]i naftaterminali ja Venemaa dessantlaevasid Jamal ja Azov ning üht muud tüüpi sõjalaeva.<ref>[https://www.err.ee/1609999849/ukraina-rundas-vene-naftatehaseid-krimmi-naftahoidlat-ja-laanemere-sadamat#Sevastopol Droonirünnakud Sevastopoli naftaterminalile ja Venemaa naftatehasele] ERR, 18.IV 2026</ref> <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569691/ukraina-sojavaeluure-teatas-kahe-vene-dessantlaeva-rundamisest-krimmis VIDEO | Ukraina sõjaväeluure teatas kahe Vene dessantlaeva ründamisest Krimmis] Delfi, 20.IV 2026</ref> === 19. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 236 drooniga, millest õhutõrje tõrjus 203 drooni. Rünnakutes hukkus üks ja sai vigastada neli inimest. Ukraina raketirünnaku tulemusel süttis [[Taganrog]]is droonitehas, kus toodetakse lahingudroone Molnija, samuti Orioni droonide komponente. Edukalt rünnati ka Jeiski sadamat [[Krasnodari krai]]s ja Vene laskemoonaladu [[Zaporižžja oblast]]is Trudove lähistel ning erinevaid varustuse ja kütuseladusid Zaporižžja ja [[Donetski oblast]]ites.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569588/video-ukraina-raketirunnak-suutas-tagangrogi-droonitehase-polengud-jatkuvad-ka-laupaeval-pommitatud-tehastes VIDEO | Ukraina raketirünnak süütas Tagangrogi droonitehase, põlengud jätkuvad ka laupäeval pommitatud tehastes] Delfi, 19.IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610000374/ukraina-sojavagi-tabas-rostovi-oblastis-asuvat-droonitehast#droonitehas Ukraina sõjavägi tabas Rostovi oblastis asuvat droonitehast] ERR, 19.IV 2026</ref> === 20. aprill === Ukraina hävitas Venemaa poolt kasutatud 142'st ründedroonist 113.<ref>[https://www.err.ee/1610000800/ukraina-rundas-tuapse-sadamat-ja-rafineerimistehast#saavutus Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 142 Vene ründedroonist 113] ERR, 20.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Tuapse]] naftatöötlemistehast ja sadamat põhjustades seal ulatusliku tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569683/droonid-rundasid-venemaa-krasnodari-krais-tuapse-sadamat Droonid ründasid Venemaa Krasnodari krais Tuapse sadamat] Delfi, 20.IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570301/video-ja-fotod-kaks-vene-naftatehast-peatasid-ohulookide-tottu-tootmise-tuapses-sajab-naftavihma VIDEO JA FOTOD | Kaks Vene naftatehast peatasid õhulöökide tõttu tootmise. Tuapses sajab naftavihma] Delfi, 22.IV 2026</ref> Rünnakutes hukkus kolm ja sai vigastada 17 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569942/venemaa-runnakutes-kolmele-ukraina-oblastile-hukkus-kolm-ja-sai-vigastada-17-inimest Venemaa rünnakutes kolmele Ukraina oblastile hukkus kolm ja sai vigastada 17 inimest] Delfi, 20.IV 2026</ref> Venemaa võimud ei suutnud tulekahju mitme päeva jooksul kustutada ja see tekitas piirkonnas suure reostuse.<ref>[https://www.err.ee/1610005513/louna-vene-linnas-kallab-ukraina-droonirunnaku-jarel-murgist-vihma Lõuna-Vene linnas kallab Ukraina droonirünnaku järel mürgist vihma] Delfi, 24.IV 2026</ref> === 21. aprill === Venemaa droonilöögis [[Sumõ]]le sai vigastada 15 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569962/venemaa-rundas-ukrainas-droonidega-sumot Venemaa ründas Ukrainas droonidega Sumõt] Delfi, 21.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Samara oblast]]is asuvat naftajuhtme Družba pumbajaama.<ref>[https://www.err.ee/1610001706/ukraina-rundas-venemaal-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#druzba Ukraina ründas Venemaal Družba naftajuhtme pumbajaama] ERR, 21.IV 2026</ref> Ukraina teatas, et on lõpetanud [[Družba torujuhe|torujuhtme Družba]] remondi ja taastab naftatarned Ungarisse ja Slovakkiasse, mis katkesid Venemaa droonirünnaku tõttu [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._jaanuar|27. jaanuaril]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570211/zelenskoi-ukraina-on-lopetanud-druzba-naftajuhtme-parandustood Ukraina on lõpetanud Družba naftajuhtme parandustööd] Delfi, 21.IV 2026</ref> === 22. aprill === Ukraina droonirünnaku tulemusel puhkes tulekahju [[Samara oblast]]is [[Sõzran]]is asuvas naftarafineerimisetehases.<ref>[https://www.err.ee/1610002681/meedia-ukraina-rundas-naftatehast-samara-oblastis#ukraina Meedia: Ukraina ründas naftatehast Samara oblastis] ERR, 22.IV 2026</ref> Rünnakus hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570237/venemaal-sozranis-purunes-droonirunnaku-tottu-osaliselt-elumaja-11-inimest-sai-kannatada Venemaal Sõzranis purunes droonirünnaku tõttu osaliselt elumaja. Hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest] Delfi, 22.IV 2026</ref> === 23. aprill === Euroopa Liit kiitis heaks Ukrainale 90 miljardi euro suuruse laenu andmise ja 20. sanktsioonipaketi Venemaa vastu.<ref>[https://www.err.ee/1610004871/el-kiitis-heaks-ukraina-laenu-ja-uued-venemaa-vastased-sanktsioonid EL kiitis heaks Ukraina laenu ja uued Venemaa-vastased sanktsioonid] ERR, 23.IV 2026</ref> Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu kaks ja sai vigastada 10 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570468/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-runnaku-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu kaks inimest] Delfi, 23.IV 2026</ref> Ukraina droonid tabasid [[Nižni Novgorod]]i oblastis asuvat Gorki naftapumplat, [[Feodossia]]s naftabaasi, [[Melitopol]]is alajaama ning objekte [[Samara oblast]]is [[Samara]]s ja [[Novokuibõševsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610004241/allikas-ukraina-droonid-tabasid-nizni-novgorodis-asuvat-naftapumplat#pumpla Allikas: Ukraina droonid tabasid Nižni Novgorodis asuvat naftapumplat] ERR, 23.IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570482/venemaal-novokuibosevskis-rundasid-droonid-naftakeemiakombinaati Venemaal Novokuibõševskis ründasid droonid naftakeemiakombinaati] Delfi, 23.IV 2026</ref> === 24. aprill === Odessas hukkus Vene droonirünnaku tõttu kaks ja vigastada sai 14 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570720/odessas-hukkus-vene-droonirunnaku-tottu-elumajas-kaks-inimest Odessas hukkus Vene droonirünnaku tõttu elumajas kaks inimest] Delfi, 24.IV 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbaltki poolelt 193 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570969/ukraina-ja-venemaa-vahetasid-sojavange-kumbki-pool-vabastas-193-inimest Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange, kumbki pool vabastas 193 sõdurit] Delfi, 24.IV 2026</ref> Ukraina vallandas alluvad nälga jätnud brigaadiülema.<ref>[https://www.err.ee/1610005426/vene-vaed-pommitasid-elumaju-odessas#vallandati Rindel oma sõdurid nälga jätnud Ukraina väejuht vallandati] Delfi, 24.IV 2026</ref> === 25. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 619 drooni ja 47 raketiga, millest õhutõrje tõrjus 580 drooni ja 30 raketti. Rünnakutes hukkus 10 ja sai vigastada vähemalt 57 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610006374/venemaa-korraldas-ulatusliku-raketi-ja-droonirunnaku-ukraina-linnadele#runnak Venemaa korraldas ulatusliku raketi- ja droonirünnaku Ukraina linnadele] ERR, 25.IV 2026</ref> Ukraina kahjustas [[Tšeljabinski oblast]]is Shagoli lennuväljal "mitut" [[Su-57]] hävitajat ja üht [[Su-34]] pommitajat.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0XgMcQPP75GtZSHk71dndLTvK1fu51NUHto2k7EyY1e3qwn4fBJ6T31wzWLexpwHZl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 1.V 2026</ref> === 26. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 144 drooniga, millest õhutõrje tõrjus 124. Rünnakutes hukkus kolm ja sai vigastada 20 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571127/venemaa-korraldas-ukrainale-droonirunnaku-hukkus-vahemalt-kolm-inimest Venemaa korraldas Ukrainale droonirünnaku, hukkus vähemalt kolm inimest] Delfi, 26.IV 2026</ref> Ukraina korraldas õhurünnaku, mille tulemusel süttisid [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehas ja [[Vologda oblast]]is [[Tšerepovets]]is väetisetehas Apatit.<ref>[https://www.err.ee/1610006866/soja-1523-paev-ukraina-suutas-venemaa-uhe-suurima-naftatootlemistehase#jaroslavl Ukraina süütas õhurünnakuga Venemaa ühe suurima naftatöötlemistehase] ERR, 26.IV 2026</ref> Krimmis hävitati droonirünnakuga kolm Vene laeva - dessantlaevad Jamal ja Nikolai Filtšenkov ning luurelaev Ivan Hurs ja Beelbeki lennuväljal seisnud lennuk [[MiG-31]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571174/ukraina-teatel-havitati-oosel-krimmis-kolm-vene-laeva-ja-uks-lennuk Ukraina teatel hävitati öösel Krimmis kolm Vene laeva ja üks lennuk] Delfi, 26.IV 2026</ref> === 27. aprill === Venemaa droonirünnakus Odessale sai vigastada vähemalt 10 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610007370/vene-droonid-tabasid-elumaja-ja-hotelli-odessas#odessa Vene droonid tabasid elumaja ja hotelli Odessas] ERR, 27.IV 2026</ref> DeepState andmetel on Venemaa hõivanud [[Donetski oblast]]is asuva [[Mõrnohrad]]i linna.<ref name=deepstatemap/> Ukraina hävitas [[Melitopol]]i lähistel droonirünnakuga Venemaa mitmikraketiheitja [[9K515 Tornado-S]].<ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8460444/video-ukraina-droon-havitas-melitopoli-lahistel-ulivoimsa-vene-raketiheitja-tornado-s |title=VIDEO ⟩ Ukraina droon hävitas Melitopoli lähistel ülivõimsa Vene raketiheitja Tornado-S |url-access=subscription |author= |date=2026-03-27 |access-date=2026-03-27 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://militarnyi.com/en/news/422nd-regiment-hits-tornado-s-mlrs-near-melitopol/ 422nd Regiment Hits Tornado-S MLRS Near Melitopol] Nilitarny, 27.IV 2026</ref> === 28. aprill === Ukraina õhukaitse hävitas 123 Vene ründedroonist 95.<ref>[https://www.err.ee/1610008240/ukraina-rundas-vene-naftahoidlaid-enne-eelmiste-polengute-kustutamist#oopaev Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 123 Vene ründedroonist 95] ERR, 28.IV 2026</ref> Ukraina sooritas uue rünnaku [[Tuapse]] sadamas asuvatele naftahoidlatele, kus Venemaa ei ole veel suutnud kustutada eelmise rünnaku põhjustatud tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571554/venemaal-rundasid-droonid-jarjekordselt-tuapse-naftatootlemistehast-ja-puhkes-uus-tulekahju Venemaal ründasid droonid järjekordselt Tuapse naftatöötlemistehast ja puhkes uus tulekahju] Delfi, 28.IV 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120571671/uus-runnak-tuapsele-laiendas-keskkonnakatastroofi-mu-kaks-kassi-ja-koer-on-kutuseoliga-kaetud |title=VIDEO ⟩ Uus rünnak Tuapsele laiendas keskkonnakatastroofi. „Mu kaks kassi ja koer on kütuseõliga kaetud“ |url-access=subscription |author=Ivar Soopan |date=2026-03-28 |access-date=2026-03-28 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571918/venemaal-tuapses-voolas-tanaval-polev-nafta VIDEO | Venemaal Tuapses voolas tänaval põlev nafta] Delfi, 29.IV 2026</ref> Ukraina droonid tabasid Krimmis asuvat Iskanderi rakettide ladu.<ref>[https://www.err.ee/1610009299/luure-venemaa-valmistub-sel-aastal-varbama-tuhandeid-valisvoitlejaid#raketiladu Ukraina avaldas video Krimmis asuva Vene raketilao ründamisest] ERR, 29.IV 2026</ref> === 29. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 171 drooniga, millest õhutõrje hävitas 154. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 23 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610009299/luure-venemaa-valmistub-sel-aastal-varbama-tuhandeid-valisvoitlejaid#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus möödunud ööpäevaga viis tsiviilinimest] ERR, 29.IV 2026</ref> Ukraina droonid ründasid [[Permi krai]]s asuvat Lukoili naftatorujuhtme pumbasüsteeme ja [[Orenburgi oblast]]is [[Orsk]]is asuvat naftatöötlemistehast Orsknefteorgsintez.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571956/droonid-rundasid-naftatootlemistehaseid-venemaal-permi-krais-ja-orenburgi-oblastis Droonid ründasid naftatöötlemistehaseid Venemaal Permi krais ja Orenburgi oblastis] Delfi, 29.IV 2026</ref> Mõlemal objektil süttis suur tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1610010439/ukraina-rundas-lohkeainetehast-nizni-novgorodi-oblastis#perm Ukraina rünnak Permi naftarajatisele põhjustas suure tulekahju] ERR, 30.IV 2026</ref> === 30. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 206 drooni ja ühe ballistilise raketiga, millest õhutõrje hävitas 172 drooni. Rünnakutes sai vigastada 18 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610010439/ukraina-rundas-lohkeainetehast-nizni-novgorodi-oblastis#odessa Vene droonirünnakus Odessale sai viga 18 inimest] ERR, 30.IV 2026</ref> Ukraina korraldas õhurünnaku [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Dzeržinsk]]is asuvale lõhkeainetehasele. Ukraina eliitdrooniüksus [[Magyari Linnud]] tabas [[Voroneži oblast]]is kahte Vene armee helikopterit [[Mil Mi-28|Mi-28]] ja [[Mil Mi-17|Mi-17]]. Krimmis tabas Ukraina merevägi kahte Kertši silda valvanud Vene kaatrit. [[Permi oblast]]is sai tabamuse naftatöötlemistehas [[Lukoil-Permnefteorgsintez]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572231/droonid-rundasid-venemaal-teist-paeva-permi-linna-kohal-on-suitsusammas-ja-teatati-naftavihmast Droonid ründasid Venemaal teist päeva Permi. Linna kohal on suitsusammas ja teatati „naftavihmast“] Delfi, 30.IV 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel kaotasid Vene väed aprillis Ukraina sõjas rohkem territooriumi kui juurde võitsid.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-may-2-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, May 2, 2026] ISW, 2.V 2026</ref> ISW andmeil kaotas Venemaa aprillis 116 ruutkilomeetrit.<ref>[https://www.err.ee/1610012902/soja-1530-paev-peterburi-piirkonda-tabas-ukraina-ohurunnak#isw ISW: Venemaa kaotas aprillis rohkem alasid kui võitis] ERR, 3.V 2026</ref> == Mai == === 1. mai === Venemaa ründas [[Ternopil]]i ja [[Odessa]]t 409 drooniga, millest õhukaitse tegi kahjutuks 388. Rünnakutes sai vigastada 10 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610011747/ukraina-rundas-taas-tuapse-sadamat#ternopil Venemaa päevases rünnakus Ternopilile sai vigastada 10 inimest] ERR, 1.V 2026</ref> Ukraina korraldas järgmise rõünnaku [[Tuapse]] mereterminalile, kus Venemaa ei ole suutnud kustuta eelmistest rünnakutest põhjustatud tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572452/ukraina-droonid-tabasid-oosel-neljandat-korda-tuapse-naftatootlemistehast Ukraina droonid tabasid öösel neljandat korda Tuapse naftatöötlemistehast] Delfi, 30.IV 2026</ref> === 2. mai === Venemaa ründas Ulkrainat 163 drooniga, millest õhukaitse tõrjus 142. Rünnaku tagajärjel hukkus [[Herson]]is kaks ja vigastada sai vähemalt 10 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610012416/venemaa-runnakus-hersonile-hukkus-kaks-inimest Venemaa rünnakus Hersonile hukkus kaks inimest] ERR, 2.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572587/vene-droonid-rundasid-kahte-tsiviilbussi-hersonis-hukkus-vahemalt-kaks-inimest Vene droonid ründasid kahte tsiviilbussi Hersonis, hukkus vähemalt kaks inimest] Delfi, 2.V 2026</ref> === 3. mai === Venemaa ründas Ulkrainat 268 drooni ja ühe ballistilise raketiga, millest õhukaitse tõrjus 249 drooni. Rünnaku tagajärjel hukkus kokku 7 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572661/vene-ohurunnakud-tabasid-ukrainas-tsiviilrajoone-lapsed-paasesid-reisibussist-ehmatusega Vene õhurünnakud tabasid Ukrainas tsiviilrajoone, lapsed pääsesid reisibussist ehmatusega] Delfi, 3.V 2026</ref> Ukraina droonirünnakus said tabamuse [[Rostov Doni ääres|Rostov]]i naftarafineerimistehas ja [[Primorsk]]i sadam. Primorskis said kahjustada [[Karakurt-klassi korvett]], üks patrull-laev ja üks varilaevastiku tanker. Novorossiiski lähistel ründasid Ukraina meredroonid kahte varilaevastiku tankerit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572645/ukraina-pommitas-primorski-sadamat-soome-teatas-enda-ohupiiri-rikkumisest-drooni-poolt Ukraina pommitas Primorskis laevu, Soome teatas tundmatu drooni tungimisest enda õhuruumi] Delfi, 3.V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610012902/soja-1530-paev-peterburi-piirkonda-tabas-ukraina-ohurunnak#peterburi Peterburi piirkonda tabas Ukraina õhurünnak] ERR, 3.V 2026</ref> === 4. mai === Venemaa andis ballistilise raketiga Iskander löögi [[Harkivi oblast]]is asuvale [[Merefa]] asulale. Rünnaku tagajärjel hukkus seitse rahulikku elanikku ja 36 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572946/venemaa-tulistas-harkivi-oblastis-elurajooni-raketi-iskander-hukkus-vahemalt-viis-rahulikku-elanikku Venemaa tulistas Harkivi oblastis elurajooni raketi Iskander. Hukkus vähemalt viis rahulikku elanikku] Delfi, 4.V 2026</ref> Kogu Ukrainas hukkus Venemaa õhurünnakutes 14 inimest ja ligi 60 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1610014321/soja-1532-paev-venemaa-suuruselt-teine-naftatootlemistehas-peatas-tootmise#hukkus Venemaa õhurünnakutes hukkus esmaspäeval Ukrainas 14 inimest] ERR, 5.V 2026</ref> Ukraina droon tabas Moskva kesklinnas kõrghoonet.<ref>[https://www.err.ee/1610013388/soja-1531-paev-moskva-kesklinnas-tabas-korghoonet-droon#moskva Moskvas tabas hoonet droon] ERR, 4.V 2026</ref> Venemaa teatas relvarahust Ukrainaga 8. maist 9. maini, mil tähistatakse võidupüha.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573100/putin-kuulutas-voidupuha-puhul-valja-relvarahu-zelenskoi-meid-ei-ole-teavitatud-relvarahu-algab-kolmapaeva-oosel Putin kuulutas võidupüha puhul välja relvarahu. Zelenskõi: meid ei ole teavitatud. Relvarahu algab kolmapäeva öösel] Delfi, 5.V 2026</ref> Ukraina teatas vastuseks relvarahust 6.-9. maini.<ref>[https://www.err.ee/1610014168/ukraina-noustus-venemaa-pakutud-9-mai-relvarahuga Ukraina nõustus Venemaa pakutud 9. mai relvarahuga] ERR, 4.V 2026</ref> === 5. mai === Venemaa drooni- ja raketirünnakutes hukkus vähemalt 28 inimest ning üle 120 sai haavata.<ref>[https://www.err.ee/1610014321/soja-1532-paev-venemaa-suuruselt-teine-naftatootlemistehas-peatas-tootmise#tsiviilid Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus vähemalt 22 tsiviilinimest] ERR, 5.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573116/venemaa-korraldas-zaporizzjale-ulatusliku-runnaku-ukraina-tabas-venemaa-tehast Venemaa korraldas Zaporižžjale ulatusliku rünnaku, Ukraina tabas Venemaa tehast] Delfi, 5.V 2026</ref> Rünnakutes sai kahjustada Odessa sadam.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573254/venemaa-rundas-mitut-ukraina-tsiviilobjekti Venemaa ründas mitut Ukraina tsiviilobjekti] Delfi, 5.V 2026</ref> Ukraina rakett [[FP-5 Flamingo]] tabas [[Tšuvaši vabariik|Tšuvaši vabariigi]] pealinnas [[Tšeboksarõ]]s asuvat kaitsetööstuse tehast VNIIR-Progress.<ref>[https://www.err.ee/1610014321/soja-1532-paev-venemaa-suuruselt-teine-naftatootlemistehas-peatas-tootmise#vnii Ukraina õhurünnak tabas Vene sõjatehast Tšeboksarõs] ERR, 5.V 2026</ref><ref name=delfi20260330/> Ukraina droonirünnaku tagajärjel puhkes tulekahju Kiriši naftatöötlemistehases, mis peates peale seda töötamise pikaks ajaks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573365/reuters-venemaa-suuruselt-teine-naftatehas-peatas-tegevuse-parast-ukraina-droonirunnakut Reuters: Venemaa suuruselt teine naftatehas peatas tegevuse pärast Ukraina droonirünnakut] Delfi, 5.V 2026</ref><ref name=err_260521/> === 6. mai === Venemaa ründas Ukrainat 3 raketi ja 108 drooniga. Ukraina tõrjus neist 89 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1610015338/zelenski-suudistas-venemaad-kiievi-pakutud-relvarahu-eiramises Zelenski süüdistas Venemaad Kiievi pakutud relvarahu eiramises] ERR, 6.V 2026</ref> === 7. mai === [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] teatas, et Venemaa on nende välja kuulutatud relvarahu kella 10ks hommikul juba 1820 korda rikkunud. Selle tõttu ei näe Ukraina põhjust Venemaa välja pakutud relvarahu järgida.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573622/venemaa-rikkus-zelenskoi-valja-kuulutatud-relvarahu-ukraina-ei-nae-enam-motet-jargida-putini-relvarahu-voidupuha-puhul Venemaa rikkus Zelenskõi välja kuulutatud relvarahu. Ukraina ei näe enam mõtet järgida Putini relvarahu võidupüha puhul] Delfi, 7.V 2026</ref> Ukraina droonid tabasid [[Permi krai]]s Lukoili naftarafineerimistehast ja [[Moskva oblast]]is [[Naro-Fominsk]]is asuvat Vene armee logistikakeskust. Venemaa teatas 347 Ukraina drooni hävitamisest.<ref>[https://www.err.ee/1610016298/soja-1534-paev-ukraina-rundas-suurt-naftatootlemistehast-permi-krais#ladu Ukraina droonid tabasid Moskva lähedal Vene armee logistikakeskust] ERR, 7.V 2026</ref> === 8. mai === Ukraina ründas droonidega Moskvat, Groznõid<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573940/video-kogu-louna-venemaal-peatati-lennuliiklus-jaroslavlis-poleb-naftatehas-pommitati-ka-groznoid VIDEO | Kogu Lõuna-Venemaal peatati lennuliiklus. Jaroslavlis põleb naftatehas, pommitati ka Groznõid] Delfi, 8.V 2026</ref> ja Krimmi ning tehaseid Jaroslavlis ja Rostovis.<ref>[https://www.err.ee/1610017918/ukraina-rundas-moskvat-ning-tehaseid-jaroslavlis-ja-rostovis#kolma Ukraina ründas Moskvat ning tehaseid Jaroslavlis ja Rostovis] ERR, 8.V 2026</ref> Jaroslavlis sai tabamuse naftatöötlemistehast [[Jaroslavnefteorgsintez]] ja Rostovis tehas [[Rostovagropromzaptšast]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573890/ukraina-korraldas-runnaku-mitmete-vene-sihtmarkide-vastu Ukraina korraldas rünnaku mitmete Vene sihtmärkide vastu] Delfi, 8.V 2026</ref> Lennujuhtimiskeskuse tabamus peatas 13 lennujaama töö Lõuna-Venemaal.<ref>[https://www.err.ee/1610018395/droonirunnakud-halvasid-venemaa-lounaosas-lennuliikluse Droonirünnakud halvasid Venemaa lõunaosas lennuliikluse] ERR, 8.V 2026</ref> Ukraina ja Venemaa lippisid USA vahendusel kokku relvarahu 9.-11. maini.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120574124/trumpi-teatel-leppisid-ukraina-ja-venemaa-kokku-kolmepaevases-relvarahus VIDEO | Trumpi teatel leppisid Ukraina ja Venemaa kokku kolmepäevases relvarahus] Delfi, 9.V 2026</ref> Ukraina president Zelenski andis välja käskkirja, millega lubas Venemaal pidada Punasel väljakul paraadi.<ref>[https://www.err.ee/1610018701/trump-teatas-kolmepaevasest-relvarahust-venemaa-ja-ukraina-sojas Trump teatas kolmepäevasest relvarahust Venemaa ja Ukraina sõjas] ERR, 8.V 2026</ref> === 9. mai === Venemaa ja Ukraina vaheline relvarahu toimis suuremate rikkumisteta kuni Venemaa paraadi lõpuni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120574226/ajutine-relvarahu-ukraina-ja-venemaa-vahel-naib-pusivat Ajutine relvarahu Ukraina ja Venemaa vahel näib püsiva] Delfi, 9.V 2026</ref> Hiljem öösel hukkus [[Harkiv]]is Venemaa droonirünnaku tagajärjel kaheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610019433/venemaa-rikkus-ukrainas-relvarahu#relvarahu Venemaa rikkus Ukrainas relvarahu] ERR, 10.V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610018938/soja-1536-paev-kreml-relvarahu-ei-kesta-kolmest-paevast-kauem#rikkumine Venemaa ja Ukraina süüdistavad teineteist relvarahu rikkumises] ERR, 9.V 2026</ref> === 10. mai === Ukrainameelsne partisanirühmitus Atesh teatas, et süütas [[Lipetski oblast]]is Venemaa sõjaväe elektriveduri.<ref>[https://www.err.ee/1610019433/soja-1537-paev-venemaa-rikkus-ukrainas-relvarahu#rongivedur Ukrainameelne partisanirühmitus süütas Vene sõjarongi veduri] ERR, 10.V 2026</ref> === 11. mai === Ukraina teatel vaatamata kolmepäevasele USA vahendatud relvarahule lahingud Venemaaga jätkuvad. Mõlemad pooled on hoidunud õhurünnakutest.<ref>[https://www.err.ee/1610019838/soja-1538-paev-ukraina-hoidus-kaks-paeva-kaugmaarunnakutest#Zelli Zelenski sõnul pole relvarahust hoolimata Ukraina rindel vaikust] ERR, 11.V 2026</ref> === 12. mai === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Orenburgi oblast]]is asuvale naftatöötlemistehasele Orsknefteorgsintezi.<ref>[https://www.err.ee/1610020786/soja-1539-paev-zelenski-kantseleiulem-budanov-ukraina-on-tippkohtumiseks-venemaaga-valmis#orenburg Ukraina ründas Orenburgi linna Venemaal] ERR, 12.V 2026</ref> === 13. mai === Venemaa ründas Ukrainat enam kui 800 drooniga.<ref>[https://www.err.ee/1610021794/soja-1540-paev-zelenski-ukraina-positsioonid-on-viimaste-aastate-tugevaimad#runnakud Venemaa korraldas päeva jooksul rünnakuid enam kui 800 drooniga] ERR, 13.V 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt 14 ja vigastada sai üle 80 inimese.<ref>[https://www.err.ee/1610023021/kiievit-tabas-neljapaeva-oosel-massiivne-vene-raketirunnak#Kyiv Raketirünnak pealinna vastu lõhkus hooneid ja tappis elanikke] ERR, 14.V 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s [[Taman]]i sadamas asuvale Volna naftaterminalile, [[Astrahan]]i gaasitöötlemistehasele ja tööstusobjektidele [[Jaroslavli oblast]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120583424/droonid-rundasid-venemaal-kolmes-oblastis-toostusobjekte Droonid ründasid Venemaal kolmes oblastis tööstusobjekte] Delfi, 13.V 2026</ref> === 14. mai === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-05-14 (02).webp |thumb |Korterelamu [[Kiiev]]is peale peale Venemaa tiibraketi [[H-101]] tabamust]] Venemaa ründas Ukrainat 56 raketi ja 675 drooniga. Ukraina õhujõud tulistasid alla või häirisid 41 Vene raketti ja 652 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1610023021/kiievit-tabas-neljapaeva-oosel-massiivne-vene-raketirunnak#vahend Öö jooksul hävitas Ukraina 693 Vene ründevahendit] ERR, 14.V 2026</ref> Rünnaku tagajärjel hukkus Kiievis 24 inimest ja 47 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120583651/venemaa-rundas-oosel-rakettidega-kiievit-paastetood-havinenud-elumajast-kaivad VIDEO | Venemaa ründas öösel rakettidega Kiievit. Hukkunuid on viis ja vigastatuid 44] Delfi, 14.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120583933/kiievis-kasvas-venemaa-eilse-raketirunnaku-tottu-hukkunute-arv-24-ni Kiievis kasvas Venemaa eilse raketirünnaku tõttu hukkunute arv 24-ni] Delfi, 15.V 2026</ref> === 15. mai === Ukraina droonirünnak süütas suure tulekahju [[Rjazan]]i naftatöötlemistehases.<ref>[https://www.err.ee/1610024347/ukraina-droonirunnak-suutas-rjazani-naftatehase#Rjazan Suur naftatehase põleng Venemaal Rjazanis] ERR, 15.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120583938/droonid-rundasid-venemaal-rjazani-naftatootlemistehast-kus-puhkes-suur-tulekahju Droonid ründasid Venemaal Rjazani naftatöötlemistehast, kus puhkes suur tulekahju] Delfi, 15.V 2026</ref><ref name=err_260520>[https://www.err.ee/1610028745/soja-1547-paev-ukraina-ohurunnakud-peatasid-kahe-suure-vene-naftatehase-too#kaks Ukraina droonirünnakud peatasid kahe suure Venemaa naftatehase töö] ERR, 20.V 2026</ref><ref name=err_260521/> Ukraina vabastas [[Harkivi oblast]]is asuva Odradne küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina ja Venemaa vahetasid mõlemalt poolt 205 vangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120584039/ukraina-ja-venemaa-vahetasid-205-vangi Ukraina ja Venemaa vahetasid 205 vangi] Delfi, 15.V 2026</ref> === 16. mai === Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Stavropoli krai]]s [[Nevinnomõssk]]is asuvas Azoti keemiatehases.<ref>[https://www.err.ee/1610025292/ukraina-droonid-rundasid-nevinnomosski-azoti-keemiatehast#Keemia Ukraina ründas Nevinnomõsski Azoti keemiatehast] ERR, 16.V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610025991/soja-1544-paev-ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-moskvale Vene meedia: põles mürskudele lõhkeainet tootev tehas] ERR, 17.V 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle 528 lahingus hukkunud Ukraina sõduri säilmed. === 17. mai === Ukraina korraldas sõja senini suurima õhurünnaku Moskva piirkonnale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120584303/ukraina-korraldas-moskvale-ulatusliku-droonirunnaku VIDEO | Ukraina korraldas Moskvale ulatusliku droonirünnaku] Delfi, 17. V 2026</ref> Tabamusi said Moskva naftatöötlemistehas<ref name=err_260520/><ref name=err_260521/>, sõjaliseks otstarbeks elektroonikat tootev Elma tehnopark, Solnetšnogorskaja naftapumpla ja Šeremetjevo lennujaam. [[Zelenograd]]is rünnati Venemaa relvajõududele mikroelektroonikat tootvat Angstremi tehast.<ref>[https://www.err.ee/1610025991/soja-1544-paev-ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-moskvale#moskva Ukraina korraldas suure õhurünnaku Moskvale] ERR, 17. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120584726/meduza-ukraina-droonirunnak-moskva-vastu-vaikiti-venemaa-suurte-telekanalite-uudistes-peaaegu-maha Meduza: Ukraina droonirünnak Moskva vastu vaikiti Venemaa suurte telekanalite uudistes peaaegu maha] Delfi, 19. V 2026</ref> Venemaa väitel ründas Ukraina ligi 600 drooniga, rünnakutes sai surma neli inimest, neist kolm [[Moskva oblast]]is ja üks [[Belgorodi oblast]]is. === 18. mai === Venemaa ründas [[Dnipro]]t ja [[Odessa]]t 546 drooni ja 22 raketiga. Rünnakutes sai vigastada üle 30 inimese.<ref>[https://www.err.ee/1610026435/soja-1545-paev-venemaa-oistes-runnakutes-ukrainale-sai-haavata-ule-30-inimese#haavata Ukrainas sai Venemaa öistes rünnakutes haavata üle 30 inimese] ERR, 18.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120584426/venemaa-rundas-ukrainas-dniprod-ja-odessat-viga-sai-20-inimest Venemaa ründas Ukrainas Dniprod ja Odessat. Viga sai 20 inimest] Delfi, 18.V 2026</ref> Venemaa on täielikult enda kontrolli alla saanud [[Pokrovsk]]i linna [[Donetski oblast]]is.<ref name=deepstatemap/> === 19. mai === Venemaa ründas [[Doonau]] jõel asuvat [[Izmajil]]i sadamt. Ukraina ründas [[Jaroslavl]]i naftarafineerimistehast.<ref>[https://www.err.ee/1610027500/soja-1546-paev-ukraina-rundas-naftarafineerimistehast-jaroslavlis#jaroslavl Ukraina ründas naftarafineerimistehast Jaroslavlis] ERR, 19.V 2026</ref><ref name=err_260521>[https://www.err.ee/1610029795/ukraina-ohurunnakud-seiskasid-kesk-venemaa-peamised-naftatehased Ukraina õhurünnakud seiskasid Kesk-Venemaa peamised naftatehased] ERR, 21.V 2026</ref> Ukraina võttis enda kontrolli alla seni hallis alas asunud [[Stepnohirsk]]i linna [[Zaporižžja oblast]]is.<ref name=deepstatemap/> === 20. mai === [[File:Konotop Local History Museum after Russian attack, 2026-05-20 (10).jpg |thumb |[[Konotop]]i koduloomuuseum peale Venemaa rünnakut]] Venemaa rünnakutes [[Odessa]]le ja [[Dnipropetrovski oblast]]ile hukkus kaks ja sai vigastada vähemalt 11 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610028745/soja-1547-paev-ukraina-ohurunnakud-peatasid-kahe-suure-vene-naftatehase-too#venemaa Venemaa pommitas Odessa linna ja Dnipropetrovski oblastit] ERR, 20.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585036/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-runnaku-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu kaks inimest] Delfi, 20.V 2026</ref> Ukraina ründas [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]] naftatöötlemistehast<ref name=err_260521/> ja [[Stavropoli krai]]s [[Nevinnomõssk]]is asuvat Azoti keemiatehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585041/venemaal-rundasid-droonid-nizni-novgorodi-oblastis-asuvat-naftatootlemistehast Venemaal ründasid droonid Nižni Novgorodi oblastis asuvat naftatöötlemistehast] Delfi, 20.V 2026</ref> === 21. mai === Ukraina hävitas õhurünnakuga [[Hersoni oblast]]is asuva FSB peakorteri.<ref>[https://www.err.ee/1610028745/soja-1547-paev-ukraina-ohurunnakud-peatasid-kahe-suure-vene-naftatehase-too#venemaa Venemaa pommitas Odessa linna ja Dnipropetrovski oblastit] ERR, 21.V 2026</ref> Ukraina hävitas droonirünnakuga [[Donetski oblast]]is asunud droonipilootide väljaõppekeskuse. Rünnakus hukus 65 kadetti. Ukraina õhurünnak põhjustas tulekahju ja pikemaajalise töökatkestuse [[Samara oblast]]is asuvas [[Sõzran]]i naftatöötlemistehases.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585374/venemaal-rundasid-droonid-sozrani-kus-suttis-rosnefti-naftatootlemistehas Venemaal ründasid droonid Sõzrani, kus süttis Rosnefti naftatöötlemistehas] Delfi, 21.V 2026</ref> Ukraina lõpetas [[Kupjansk]]i linna puhastamise sinna jäänud Venemaa vägedest.<ref name=deepstatemap/> === 22. mai === [[File:2026 Starobilsk-strike.jpg |thumb |Rünnakujärgne [[Starobilsk]]]] Ukraina tabas [[Luhanski oblast]]is [[Starobilsk]]i lähedal asuvat Vene eliitdrooniüksuse [[Rubikon]] õppekeskust.<ref>[https://www.err.ee/1610031283/soja-1549-paev-ukraina-teatas-vene-vagede-peakorteri-tabamisest-luhanskis Ukraina teatas Vene vägede peakorteri tabamisest okupeeritud linnas] ERR, 22. V 2026</ref> Venemaa süüdistas Ukrainat pedagoogilise kolledži ühiselamu ründamises,<ref>[https://www.err.ee/1610032729/soja-1550-paev-louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-oosel-kutuseterminal#venemaa Venemaa: Ukraina rünnakus üliõpilaskodu kasvas hukkunute arv kümneni] ERR, 23. V 2026</ref> mida Ukraina nimetab valeväiteks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585767/ukraina-peastaap-lukkas-umber-venemaa-vaited-tsiviilobjektide-rundamisest-luhanski-oblastis Ukraina peastaap lükkas ümber Venemaa väited tsiviilobjektide ründamisest Luhanski oblastis] Delfi, 22. V 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585572/venemaal-rundasid-droonid-jaroslavli-ja-suleti-koik-moskva-lennuvaljad Venemaal ründasid droonid Jaroslavli ja suleti kõik Moskva lennuväljad] Delfi, 22. V 2026</ref> === 23. mai === Venemaa droon ründas [[Sumõ]] äärelinnas matuserongkäiku ning rünnakus hukkus üks ja sai vigastada üheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610032729/soja-1550-paev-louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-oosel-kutuseterminal#matuserongkaik Vene droon ründas matuserongkäiku Sumõ oblastis] ERR, 23.V 2026</ref> Ukraina tabas [[Luhansk]]i piirkonnas Vene kolonni, kütusemahuteid, väliladusid, remondibaase ja telekommunikatsiooni infrastruktuuri. [[Krasnodari krai]]s [[Novorossiisk]]i sadamas tabas Ukraina Šešharise ümberlaadimiskompleksis asuvat Grušovaja naftaterminali ja [[Taman]]is asuvat Tamanneftegazi naftaterminali laadimisala. Samuti ründas Ukraina erinevaid sõjalisi objekte Krimmis, [[Kurski oblast]]is, [[Luhanski oblast]]is, [[Donetski oblast]]is ja [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585928/video-ukraina-varsked-ohuloogid-tabasid-vene-naftarajatisi-ja-relvaladusid VIDEO | Ukraina värsked õhulöögid tabasid Vene naftarajatisi ja relvaladusid] Delfi, 24.V 2026</ref> === 24. mai === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-05-24 (02).jpg |thumb |Purustused Kiievis peale Venemaa rünnakut]] Venemaa korraldas Ukrainale suure drooni ja raketirünnaku. Selle tagajärjel hukkus neli ja sai vigastada sai 77 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585888/fotod-mastaapne-vene-raketirunnak-purustas-kiievis-elumaju-kiievi-oblastis-kasutati-ka-oresnikut FOTOD | Mastaapne Vene raketirünnak purustas Kiievis elumaju, Kiievi oblastis kasutati ka Orešnikut] Delfi, 24.V 2026</ref> [[Kiievi oblast]]is asuvat [[Bila Tserkva]] linna ründas Venemaa keskmaaraketiga [[Orešnik]]. Ukraina õhukaitse tõrjus 600st droonist 549 ja 90st raketist 55.<ref>[https://www.err.ee/1610033900/kiievit-tabas-massiline-ballistiliste-rakettide-runnak#venemaa Venemaa ründas 600 drooni ja 90 raketiga] ERR, 24.V 2026</ref> Ukraina korraldas eduka droonirünnaku [[Vladimiri oblast]]is asuvale Vtorovo naftapumplale, mis varustab kütusega Moskva oblastit. === 25. mai === Venemaa kutsus välisriikide kodanikke ja diplomaate Kiievist lahkuma,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586298/lavrov-teatas-rubiole-et-venemaa-hakkab-andma-susteemseid-ja-jarjekindlaid-looke-kiievile Lavrov teatas Rubiole, et Venemaa hakkab andma Kiievile süsteemseid ja järjekindlaid lööke] Delfi, 26.V 2026</ref> ähvardades Kiievit ulatuslike õhurünnakutega.<ref>[https://www.err.ee/1610035744/soja-1552-paev-venemaa-teatas-kavatsusest-jatkata-kiievi-rundamist#venemaa Venemaa kutsus välisriikide kodanikke ja diplomaate Kiievist lahkuma] ERR, 25.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586255/venemaa-argitab-valismaalasi-kiievist-lahkuma-ja-lubab-runnakuid-ule-linna Venemaa ärgitab välismaalasi Kiievist lahkuma ja lubab rünnakuid üle linna] Delfi, 25.V 2026</ref> Ukraina ründas [[Brjanski oblast]]is asuvat [[Belets]]i naftahoidlat,<ref>[https://www.err.ee/1610037748/ukraina-rundas-vene-sojavaetaristut-storm-shadow-rakettidega#brjansk Ukraina ründas Venemaa naftarajatist Brjanski oblastis] ERR, 26.V 2026</ref> ning erinevaid objekte [[Jaroslavli oblast]]is ja [[Belgorodi oblast]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586032/venemaal-rundasid-droonid-jaroslavli-ning-belgorodis-kadusid-raketirunnaku-jarel-elekter-ja-vesi Venemaal ründasid droonid Jaroslavli ning Belgorodis kadusid raketirünnaku järel elekter ja vesi] Delfi, 25.V 2026</ref> === 26. mai === Ukraina ründas [[Storm Shadow]] tiibrakettidega Venemaa sõjaväe infrastruktuuri [[Luhanski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610037748/soja-1553-paev-ukraina-rundas-vene-sojavaetaristut-storm-shadow-rakettidega#storm Ukraina ründas Vene sõjaväetaristut Storm Shadow rakettidega] ERR, 26.V 2026</ref> === 27. mai === Venemaa korraldas õhurünnaku [[Tšernihiv]]ile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586564/venemaa-rundas-ukrainas-tsernihivit-kus-kolas-15-plahvatust Venemaa ründas Ukrainas Tšernihivit, kus kõlas 15 plahvatust] Delfi, 27.V 2026</ref> Ulkraina ründas droonide ja rakettidega Sevastopolit, Voronežit, Taganrogi ja Tuapse naftatehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586601/raketid-ja-droonid-rundasid-sevastopolit-voronezi-ja-taganrogi-loogi-all-oli-taas-tuapse-naftatehas Raketid ja droonid ründasid Sevastopolit, Voroneži ja Taganrogi. Löögi all oli taas Tuapse naftatehas] Delfi, 27.V 2026</ref> Krimmis ründas Ukraina Belbeki, Katša ja Saki lennuväljasid.<ref>[https://www.err.ee/1610038777/meedia-krimmis-kolasid-kolme-sojavaelennuvalja-lahistel-plahvatused#krimm Meedia: Krimmis kõlasid kolme sõjaväelennuvälja lähistel plahvatused] Delfi, 27.V 2026</ref> Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[Kostjantõnivka]]st lõunas asuva Berestoki küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on laialdaselt kasutusele võtnud keskmaadroonid tegevusulatusega kuni 150 km. Selliste droonidega on Ukraina võtnud sihikule eeskätt Lõuna-Ukrainas [[Hersoni oblast|Hersoni]] ja [[Zaporižžja oblast]]ites asuva [[Taganrog]]i-[[Džankoi]] maantee, raskendades sellega oluliselt nende oblastites ja Krimmis olevate Vene vägede varustamist.<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120586654/video-okupeeritud-alade-maanteed-on-muutunud-okupantidele-surmaloksuks-kuid-kas-see-toob-sotta-poorde |pealkiri=VIDEO - Okupeeritud alade maanteed on muutunud okupantidele surmalõksuks. Kuid kas see toob sõtta pöörde? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-05-27 |vaadatud=2026-05-27 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1610041465/ukraina-edukad-droonirunnakud-hairivad-vene-varustusteid-krimmi Ukraina edukad droonirünnakud häirivad Vene varustusteid Krimmi] ERR, 29.V 2026</ref> === 28. mai === Ukraina ostab 20 kõige uuema mudeli [[Saab 39 Gripen|Gripen]]i hävitajat ja Rootsi annetab 16 vanemat tüüpi Gripenit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587028/ukraina-ostab-rootsilt-20-havituslennukit-gripen-ja-saab-16-kauba-peale Ukraina ostab Rootsilt 20 hävituslennukit Gripen ja saab 16 kauba peale] Delfi, 28.V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610039809/briti-luure-ukraina-sojas-on-hukkunud-pea-500-000-vene-sodurit#gripen Ukraina ostab kuni 20 Gripeni hävitajat, Rootsi annetab 16] ERR, 28.V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610043721/tarien-gripenid-lukkavad-vene-pommitajad-ukraina-rindejoonest-kaugemale Tarien: Gripenid lükkavad Vene pommitajad Ukraina rindejoonest kaugemale] ERR, 1.VI 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnepropetrovski oblast]]is asuva Novoselivka küla.<ref name=deepstatemap/> === 29. mai === Venmeaa droon tabas [[Rumeenia]] [[Galați]] linnas kortermaja.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587146/vene-droon-tabas-rumeenias-kortermaja-haavata-said-kaks-inimest VIDEO | Vene droon tabas Rumeenias kortermaja. Vigastada sai neli inimest] Delfi, 29.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587169/rumeenia-kaitseministeerium-ei-olnud-reaalseid-voimalusi-drooni-ohutult-alla-tulistada Rumeenia kaitseministeerium: ei olnud reaalseid võimalusi drooni ohutult alla tulistada] Delfi, 29.V 2026</ref> Ukraina ründas energeetikaobjekte [[Volgograd]]is ja [[Jaroslavl]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587164/venemaal-rundasid-droonid-jaroslavli-ja-volgogradi-kus-puhkesid-tulekahjud-kutuse-ja-naftaobjektidel Venemaal ründasid droonid Jaroslavli ja Volgogradi, kus puhkesid tulekahjud kütuse- ja naftaobjektidel] Delfi, 29.V 2026</ref> Volgogradi naftatöötlemistehas peatas rünnaku tulemusel töötamise.<ref>[https://www.err.ee/1610042983/soja-1559-paev-zelenski-naeb-kuni-talveni-voimalust-rahukonelusteks#volgograd Volgogradi naftatöötlemistehas peatas pärast droonirünnakut töö] ERR, 1.VI 2026</ref> Mustal merel Türgi ranniku lähedal tabas kolme Vene varilaevastiku naftatankerit droonirünnak. Tankerid James II, Altura ja Velora olid umbes 80 kilomeetri kaugusel Põhja-Türgi rannikust.<ref>[https://www.err.ee/1610041228/vene-rundedroon-tabas-kortermaja-rumeenias#tankerid Kolme Vene varilaevastiku tankerit tabas Türgi rannikul droonirünnak] ERR, 29.V 2026</ref> === 30. mai === Ukraina hävitas droonirünnakuga [[Rostovi oblast]]is [[Taganrog]]is asuval sõjaväelennuväljal kaks Venemaa mereväelennukit [[Tupolev Tu-142|Tu-142]]<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120587796/video-kas-ukraina-purustas-kaks-venelaste-uliharuldast-lennukit-voi-raiskab-aega-vanarauale |pealkiri=VIDEO - Kas Ukraina purustas kaks venelaste üliharuldast lennukit või raiskab aega vanarauale? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-01 |vaadatud=2026-06-01 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> ja raketikompleksi [[Iskander]]. <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587491/ukraina-droonirunnak-havitas-taganrogis-kaks-vene-merevaelennukit-ja-uhe-raketisusteemi Ukraina droonirünnak hävitas Taganrogis kaks Vene mereväelennukit ja ühe raketisüsteemi] Delfi, 30.V 2026</ref> Taganrogi sadamas süttisid rünnaku tagajärjel kütusemahuti ja naftatanker.<ref>[https://www.err.ee/1610042149/soja-1557-paev-krimm-peatas-bensiini-vabamuugi#taganrog Ukraina droonirünnaku järel süttis Taganrogi sadamas tanker] ERR, 30.V 2026</ref> === 31. mai === [[Zaporižžja tuumaelektrijaam]]a tabas droon. Venemaa süüdistas rünnaku korraldamises Ukrainat.<ref>[https://www.err.ee/1610042563/ukraina-tabas-naftatehast-saratovis#iaea IAEA: droonirünnak tabas Venemaa poolt okupeeritud tuumajaama] ERR, 31.V 2026</ref> Ukraina eitas rünnaku korraldamist.<ref>[https://www.err.ee/1610042563/ukraina-tabas-naftatehast-saratovis#eitus Ukraina eitas Zaporižžja tuumaelektrijaama ründamist] ERR, 31.V 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 229 drooniga, millest Ukraina tõrjus 212. Ukraina droonirünnak süütas [[Saratov]]i naftarafineerimistehaseses tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587538/kardetud-vene-ohurunnak-piirdus-seekord-paarisaja-drooniga-ukraina-pommitas-saratovi-naftatehast Kardetud Vene õhurünnak piirdus seekord paarisaja drooniga, Ukraina pommitas Saratovi naftatehast] Delfi, 31.V 2026</ref> == Juuni == === 1. juuni === Ukraina president [[Volodõmõr Zelenski]] näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks.<ref>[https://www.err.ee/1610042983/soja-1559-paev-zelenski-naeb-kuni-talveni-voimalust-rahukonelusteks#rahu Zelenski näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks] ERR, 1.VI 2026</ref> Aluse selleks annavad Ukraina edukas tegevus Venemaa logistika häirimisel (vt. [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._mai|27. mai]]) ja Venemaa süvenevad majandus- ja rahandusprobleemid.<ref>[https://www.err.ee/1610044045/venemaa-finantsistid-hoiatasid-putinit-sojakulutuste-kasvu-parast Venemaa finantsistid hoiatasid Putinit sõjakulutuste kasvu pärast] ERR, 1.VI 2026</ref> === 2. juuni === Venemaa korraldas suure raketi- ja droonirünnaku Kiievile ja teistele Ukraina linnadele, kasutades 73 raketti ja 656 drooni. Ukraina tõrjus 40 raketti ja 602 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587903/venemaa-viis-labi-ulatusliku-runnaku-kiievile-ja-teistele-rajoonidele VIDEOD ja FOTOD | Venemaa ründas Ukrainat suure hulga rakettide ja droonidega. Kiievis ja Dnipros on kokku 17 hukkunut] Delfi, 2.VI 2026</ref> Rünnakutes hukkus 23 ja vigastada sai rohkem kui 130 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610043922/venemaa-korraldas-suurrunnaku-ukraina-linnadele#suur Venemaa korraldas suurrünnaku Ukraina linnadele] ERR, 2.VI 2026</ref> Ukraina korraldatud õhurünnakus süttis [[Krasnodari krai]]s asuv Ilski naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587931/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast] Delfi, 2.VI 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120444016/venelased-on-selle-aasta-alguses-ukrainas-selgelt-janni-jaanud-milles-asi |pealkiri=Venelased on selle aasta alguses Ukrainas jänni jäänud. Milles asi? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-23 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}} * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120448602/video-ukraina-on-alustanud-viimase-aja-tahtsamat-sojalist-kampaaniat-mida-augu-loomine-vene-ohutorjesse-annab |pealkiri=VIDEO - Ukraina on alustanud viimase aja tähtsamat sõjalist kampaaniat. Mida Vene õhutõrjesse augu löömine annab? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-24 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}} [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] 2rc0wl8u3zwjcrwm1nbjmsh8foxg59y 7166428 7166247 2026-06-03T11:11:31Z Hannesvalk 176021 /* 2. juuni */ 7166428 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. jaanuarist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == Jaanuar == === 1. jaanuar === Ukraina droonid ründasid energia- ja tööstusobjekte Krasnodari, Tatarstani ja Kaluga piirkonnas ja okupeeritud Donbassis. Krasnodari krais sai järjekordse tabamuse Ilski naftatöötlemistehas. Donetski oblastis hävitati erinevat Venemaa sõjatehnikat.<ref>[https://www.err.ee/1609898857/ukraina-droonid-tabasid-sihtmarke-kolmes-venemaa-piirkonnas#runnakud Ukraina kinnitas rünnakut naftatöötlemistehasele ja sõjalistele sihtmärkidele Venemaal] ERR, 1. I 2026</ref> [[Hersoni oblast]]i okupeeritud osa Venemaa poolt ametisse pandud juht [[Vladimir Saldo]] süüdistas Ukrainat rünnakus Horlõ asulale, kus olevat hukkunud 27 inimest. Ukraina tõrjus süüdistused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426895/hersoni-oblasti-okupatsioonivoimud-suudistasid-ukrainat-27-inimest-tapnud-runnakus Hersoni oblasti okupatsioonivõimud süüdistasid Ukrainat 27 inimest tapnud rünnakus] Delfi, 2. I 2026</ref> === 2. jaanuar === [[File:Destructions_in_Kharkiv_after_Russian_attack,_2026-01-02_(01).jpg|thumb|Korterelamu [[Harkiv]]is peale tabamust.]] Venemaa ründas Ukrainat 116 drooniga, millest 86 tulistati alla. [[Harkiv]]is hukkus Vene raketirünnakus kuus ja sai kannatada 32 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#harkiv Harkivis sai Vene raketirünnakus kannatada vähemalt 25 inimest] ERR, 2. I 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8390124/blogi-1412-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-vahetab-valja-julgeolekuteenistuse-juhi?liveblogPost=3 |pealkiri=Venemaa 2. jaanuari raketirünnaku ohvrite arv Harkivis kerkis kuueni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-05 |vaadatud=2026-01-05 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Samara oblast]]is [[Novokuibõševsk]]is asuvatele Novokuibõševski ja Kuibõševski naftatöötlemistehastele. Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine [[Ukraina Kaitseministeeriumi Luure Peavalitsus]]e ülem [[Kõrõlo Budanov]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426992/ukraina-presidendikantselei-uueks-juhiks-sai-senine-sojavaeluure-ulem-korolo-budanov Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine sõjaväeluure ülem Kõrõlo Budanov] Delfi, 2. I 2026</ref> Sõjaväeluure uueks juhiks sai senine [[Ukraina Välisluureteenistus]] juht [[Oleh Ivaštšenko]].<ref>[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#valisluure Ukraina sõjaväeluure juhiks saab ilmselt välisluure juht Ivaštšenko] ERR, 2. I 2026</ref> === 3. jaanuar === Kiievis toimus tahtekoalitsiooni tippkohtumine, kus jätkatid tööd Ukraina rahuplaani raamistiku kallal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427173/euroopa-julgeolekunounikud-arutavad-kiievis-ukraina-rahuplaani Euroopa julgeolekunõunikud arutavad Kiievis Ukraina rahuplaani] Delfi, 3. I 2026</ref> === 4. jaanuar === Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale. Rünnaku tõttu peatasid Vnukovo ja Žukovski lennujaamad töö.<ref>[https://www.err.ee/1609900345/trump-kritiseeris-putinit#moskva Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale] ERR, 4. I 2026</ref> === 5. jaanuar === [[File:Destructions_in_Kyiv_after_Russian_attack,_2026-01-05_(01).jpg|thumb|Rünnakujärgne Kiievi haigla]] Veemaa ründas Ukrainat 165 drooni ja üheksa ballistilise raketiga. Ukraina õhukaitse hävitas 137 drooni. Rünnakus sai surma vähemalt üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427347/kiievis-sai-pihta-erahaigla-ja-hukkus-inimene Kiievis sai pihta erahaigla ja hukkus inimene] Delfi, 5. I 2026</ref> [[Dnipro]]s sai tabamuse USA ettevõttele Bunge kuuluv taimeõlitehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427580/venemaa-andis-loogi-usa-taimeolitehasele-ukrainas-sobiha-see-on-sihilik-ja-sustemaatiline Venemaa andis löögi USA taimeõlitehasele Ukrainas. Sõbiha: see on sihilik ja süstemaatiline] Delfi, 5. I 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Lipetski oblast]]is [[Jelets]]is asuvat akutehast, vallandades seal tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609901029/soja-1412-paev-ukraina-korraldas-ohurunnaku-akutehasele-lipetski-oblastis#jelets Ukraina korraldas õhurünnaku akutehasele Lipetski oblastis] ERR, 5. I 2026</ref> Ukraina tõrjusas venelaste katse rünnata Kupjanski lähistel läbi gaasitoru. Ukraina lõi [[Donetski oblast]]is droonirünnakuga rivist välja Vene [[S-300]]V õhutõrjeraketikompleksi radarijaama 9S32M1.<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8391550/video-uks-silm-loodi-kinni-ukraina-havitas-putini-haruldase-ohutorjesusteemi-radari |pealkiri=VIDEO ⟩ Üks silm löödi kinni: Ukraina hävitas Putini haruldase õhutõrjesüsteemi radari |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-06 |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Ukraina Julgeolekuteenistus]]e (SBU) juht [[Vassõl Maljuk]] teatas tagasiastumisest SBU juhi kohalt.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427480/vassol-maljuk-lahkub-ukraina-julgeolekuteenistuse-juhi-kohalt Vassõl Maljuk lahkub Ukraina julgeolekuteenistuse juhi kohalt] Delfi, 5. I 2026</ref> Uueks SBU juhiks saab SBU erioperatsioonide üksuse Alfa senine juht [[Jevhenii Hmara]].<ref>[https://www.err.ee/1609901533/ukraina-julgeolekuteenistuse-sbu-juht-astus-zelenski-survel-tagasi Ukraina julgeolekuteenistuse SBU juht astus Zelenski survel tagasi] ERR, 5. I 2026</ref> Maljuk jätkab teenistust SBU välisoperatsioonide osakonnas. === 6. jaanuar === Ukraina tabas kaugmaadroonidega naftahoidlat [[Lipetski oblast]]is ning raketi- ja laskemoonaladu [[Kostroma oblast]]is [[Neja]] asula lähedal.<ref>[https://www.err.ee/1609901923/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-lipetski-oblastis-asuv-naftahoidla#naftahoidla Droonirünnaku tagajärjel süttis Venemaal Lipetski oblastis asuv naftahoidla] ERR, 6. I 2026</ref> Ukraina, Prantsusmaa ja Suurbritannia juhid allkirjastasid pärast Ukraina liitlaste tippkohtumist deklaratsiooni rahvusvaheliste vägede sõjajärgseks paigutamiseks Ukrainasse.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427793/ukraina-liitlased-noustusid-rahulepingu-osana-paigutama-ukrainasse-rahvusvahelised-vaed Ukraina liitlased nõustusid rahulepingu osana paigutama Ukrainasse rahvusvahelised väed] Delfi, 6. I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609902709/tahtekoalitsioon-leppis-kokku-tugevates-julgeolekutagatistes-ukrainale Tahtekoalitsioon leppis kokku tugevates julgeolekutagatistes Ukrainale] ERR, 6. I 2026</ref> === 7. jaanuar === Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[Kostjantõnivka]]st kagus asuva Novomarkove ja [[Sumõ oblast]]is asuva Andriivka külad.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> Ukraina andis droonilöögi Oskolneftesnabi naftabaasile [[Belgorodi oblast]]is Koteli asulas<ref>[https://www.err.ee/1609902949/belgorodi-oblastis-poleb-jarjekordne-venemaa-naftahoidla#belgorod Belgorodi oblastis põleb järjekordne Vene naftahoidla] ERR, 7. I 2026</ref> ja materiaal-tehniliste vahendite laole [[Donetski oblast]]i okupeeritud osas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427898/ukraina-teatas-loogi-andmisest-naftabaasile-belgorodi-oblastis-ja-laole-donetski-oblastis Ukraina teatas löögi andmisest naftabaasile Belgorodi oblastis ja laole Donetski oblastis] Delfi, 7. I 2026</ref> === 8. jaanuar === Venemaa droonirünnak kriitilise tähtsusega infrastruktuurile põhjustas [[Dnipropetrovski oblast|Dnipropetrovski]] ja [[Zaporižžja oblast]]ites ulatuslikud vee-, kütte- ja elektrikatkestused.<ref>[https://www.err.ee/1609903831/vene-runnakud-jatsid-ukrainas-miljon-inimest-vee-ja-kutteta#droonirunnak Venemaa droonirünnakud jätsid kaks Ukraina oblastit elektrita] ERR, 8. I 2026</ref> [[Odessa oblast]]is ründas Venemaa sadamaid. Rünnakutes hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428051/vene-runnaku-tottu-jaid-pea-taielikult-elektrita-ukraina-dnipropetrovski-ja-zaporizzja-oblast-odessa-oblastis-runnati-sadamaid Vene rünnaku tõttu jäid pea täielikult elektrita Ukraina Dnipropetrovski ja Zaporižžja oblast. Odessa oblastis rünnati sadamaid] Delfi, 8. I 2026</ref> === 9. jaanuar === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-01-09 (01).jpg|thumb|Tabamuse saanud korterelamu Kiievis]] Venemaa ründas Ukraina energeetika- ja tsiviilinfrastruktuuri objektide 242 drooni, 22 tiibraketi, 13 ballistilise raketi<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428308/venemaa-teatas-et-andis-vastuseks-putini-residentsi-rundamisele-ukrainale-loogi-oresnikuga VIDEO | Venemaa teatas, et andis "vastuseks Putini residentsi ründamisele" Ukrainale löögi Orešnikuga] Delfi, 9. I 2026</ref> ja Lvivi keskmaa [[Orešnik (rakett)|ballistilise raketiga Orešnik]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428275/venemaa-rundas-lvivi-raketiga-mis-liikus-kiirusega-13-000-kilomeetrit-tunnis Venemaa ründas Lvivi raketiga, mis liikus kiirusega 13 000 kilomeetrit tunnis] Delfi, 9. I 2026</ref> Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee- ja küttekatkestusi<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428360/klotsko-pool-kiievi-kortermajadest-on-runnaku-jarel-kutteta Klõtško: pool Kiievi kortermajadest on rünnaku järel kütteta] Delfi, 9. I 2026</ref> ja selle tagajärjel hukkus neli ja sai kannatada 19 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428274/kiievis-hukkus-venemaa-runnakus-neli-inimest Kiievis hukkus Venemaa rünnakus neli inimest] Delfi, 9. I 2026</ref> Ukraina õhutõrje tulistas alla 226 drooni ja 18 raketti. [[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina rünnaku järel kütte või elektrita üle poole miljoni inimese.<ref>[https://www.err.ee/1609905724/ukraina-vastuloogi-jarel-jai-belgorodi-oblastis-elektrita-ule-500-000-inimese#belgorod Belgorodis on Ukraina rünnaku järel elektrita üle 500 000 inimese] ERR, 9. I 2026</ref> === 10. jaanuar === Vene väed ründasid [[Dnipropetrovski oblast]]it ühe [[Iskander-M]] ballistilise raketi ja 121 drooniga. Ukraina õhutõrje suutis alla tulistada 94 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8393615/blogi-1417-sojapaev-ukrainas-uro-julgeolekunoukogu-kavandab-esmaspaevaks-ukraina-teemalist-erakorralist-istungit?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat Iskander-raketi ja 121 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-10 |vaadatud=2026-01-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Volgogradi oblast]]i lõunaosas Oktjabrski rajoonis asuvas naftahoidlas.<ref>[https://www.err.ee/1609906765/ukraina-droonirunnak-suutas-naftahoidla-volgogradi-oblastis#hoidla Ukraina droonirünnak süütas naftahoidla Volgogradi oblastis] ERR, 10.I 2026</ref> === 11. jaanuar (sõja 1418. päev) === Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest õhutõrje hävitas 125.<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#tabas Ukraina hävitas riiki rünnanud 154 Vene ründedroonist 125] ERR, 11.I 2026</ref> Donetski, Harkivi ja Hersoni oblastis hukkus kokku neli ja sai viga 20 inimest. Rünnaku tagajärjel olid suured elektrikatkestused Kiievis ja Zaporižžja oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428637/lisaks-kiievile-jai-ooseks-elektrita-ka-kogu-zaporizzja-energiafirma-nii-raske-pole-seni-olnud Lisaks Kiievile jäi ööseks elektrita ka kogu Zaporižžja. Energiafirma: nii raske pole seni olnud] Delfi, 11.I 2026</ref> Ukraina ründas Kaspia meres kolme Lukoili naftatootmisplatvormi (V. Filanovski, Juri Kortšagini ja Valeri Graiferi platvormid) ja tabas Luhanski oblasti okupeeritud aladel õhutõrjeraketisüsteemi [[Buk (raketisüsteem)|Buk-M3]].<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#naftapuurtorn Ukraina ründas Kaspia meres kolme Venemaa naftapuurtorni] ERR, 11.I 2026</ref> Venemaa sõda Ukrainas on kestnud sama kaua, kui Nõukogude Liidu sõda Saksamaaga aastatel 1941-1945.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394393/venemaa-agressioonisoda-ukrainas-on-kestnud-kauem-noukogude-liidu-sojast-saksamaaga |pealkiri=Venemaa agressioonisõda Ukrainas on kestnud kauem Nõukogude Liidu sõjast Saksamaaga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Selle ajaga on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394498/ukrainale-kallaletungimise-jarel-on-tapetud-vahemalt-19-vene-kindralit |pealkiri=Ukrainale kallaletungimise järel on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja sõjas on hukkunud 142 meediatöötajat.<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#meedia Venemaa sissetungi algusest on tapetud 142 meediatöötajat] ERR, 11.I 2026</ref> === 12. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 156 drooniga, millest õhutõrje hävitas 135. Rünnak põhjuastas elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428842/venemaa-runnakute-ja-ilma-tottu-on-elektrikatkestusi-7-ukraina-oblastis Venemaa rünnakute ja ilma tõttu on elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis] Delfi, 12.I 2026</ref> Ukrainameelne partisaniliikumine Ateš süütas [[Moskva oblast]]is õhutõrjeüksuse sidetorni.<ref>[https://www.err.ee/1609907674/uhendkuningriik-tahab-ukrainale-toota-kaugmaa-ballistilisi-rakette#atesh Ukrainat toetava partisaniliikumise Ateš agendid süütasid Venemaal Moskva oblastis õhutõrjeüksusele kuuluva sidetorni] ERR, 12.I 2026</ref> === 13. jaanuar === Venemaa rünnakus [[Harkiv]]ile hukkus neli ja sai vigastada kuus inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609909087/soja-1420-paev-ukraina-sodurid-heiskasid-kupjanski-linnavalitsusele-riigilipu#harkiv Venemaa rünnakus Harkivile hukkus vähemalt neli inimest] ERR, 13.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429019/video-harkivi-eeslinnas-hukkus-vene-runnaku-tottu-neli-inimest VIDEO | Harkivi eeslinnas hukkus Vene rünnaku tõttu neli inimest] Delfi, 13.I 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel sõttisa tulekahju [[Rostovi oblast]]is [[Taganrog]]is asuvas droonide tootmisüksuses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429155/ukraina-teatas-raketiloogi-andmisest-droonitehasele-venemaal-taganrogis Ukraina teatas raketilöögi andmisest droonitehasele Venemaal Taganrogis] Delfi, 13.I 2026</ref> Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseminister [[Denõss Šmõhal]]i, esimese asepeaministri ja digitaalse ülemineku ministri [[Mõhhailo Fedorov]]i ning Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) juhi, kindralleitnant [[Vassõl Maljuk]]i.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429175/ukraina-ulemraada-vabastas-ametist-kaitseministri-digitaalse-ulemineku-ministri-ja-sbu-juhi Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseministri, digitaalse ülemineku ministri ja SBU juhi] Delfi, 13.I 2026</ref> === 14. jaanuar === Venemaa korraldas droonirünnaku [[Krõvõi Rih]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609910014/venemaa-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-krovoi-rihile#krovoirih Venemaa korraldas ulatusliku droonirünnaku Krõvõi Rihile] ERR, 14.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429299/krovoi-rihis-jai-vene-droonirunnaku-tottu-elektrita-ule-45-000-kliendi Krõvõi Rihis jäi Vene droonirünnaku tõttu elektrita üle 45 000 kliendi] Delfi, 14.I 2026</ref> Zelenskõi kuulutas suurte purustuste tõttu<ref>[https://www.err.ee/1609913065/kiviselg-venemaa-rundab-ukraina-energiataristut-uha-aktiivsemalt Kiviselg: Venemaa ründab Ukraina energiataristut üha aktiivsemalt] ERR, 16.I 2026</ref> energeetikasektoris välja eriolukorra.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429561/zelenskoi-kuulutas-kriisi-suvenedes-valja-energeetikasektori-eriolukorra Zelenskõi kuulutas kriisi süvenedes välja energeetikasektori eriolukorra] Delfi, 14.I 2026</ref> Ukraina ülemraada kinnitas [[Mõhhailo Fedorov]]i uueks kaitseministriks.<ref>[https://www.err.ee/1609910788/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] ERR, 14.I 2026</ref> Senine kaitseminister [[Denõss Šmõhal]] kinnitati energeetikaministriks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429434/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] Delfi, 14.I 2026</ref> === 15. jaanuar === [[USA president]] [[Donald Trump]] väitis, et võimalikku rahukokkuleppe sõlmimist takistab Ukraina, mitte Venemaa.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429574/trump-ukraina-rahukokkuleppe-solmimist-takistab-zelenskoi Trump: Ukraina rahukokkuleppe sõlmimist takistab Zelenskõi] Delfi, 15.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Krasnohirske küla ja [[Huljaipole]] linna keskosa.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on 48 tunni jooksul hävitanud kuus Vene õhutõrjesüsteemi - kaks [[Buk (raketisüsteem)|Buk]]-süsteemi kaks [[Tor (raketisüsteem)|Tori]], õhutõrjesoomuki [[9K35 Strela-10|Strela-10]] ja radari Vitjaz 50N6E.<ref>[https://www.err.ee/1609911130/trump-putin-on-valmis-rahuleppeks-kuid-zelenski-on-takistuseks#ohutorje Ukraina väed hävitasid 48 tunniga kuus Vene õhutõrjesüsteemi] ERR, 15.I 2026</ref> === 16. jaanuar === [[Rjazan]]i tabas tuvastamata droon kõrghoonet.<ref>[https://www.err.ee/1609912693/soja-1423-paev-zelenski-sonul-toestab-venemaa-et-ei-taha-kokkuleppeid#rjazan Meedia: Venemaal Rjazanis tabas droon kortermaja] ERR, 16.I 2026</ref> === 17. jaanuar === Ukraina ja Venemaa leppisid kokku kohaliku relvarahu [[Zaporižžja tuumaelektrijaam]]a varuelektriliini parandamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1609913644/ukraina-delegatsioon-peab-laupaeval-labiraakimisi-usa-ga#Tuuma Zaporižžja tuumaelektrijaama parandamiseks lepiti kokku kohalik relvarahu] ERR, 17.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 96 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8397683/blogi-1424-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1100-soduri-ja-700-drooni?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-17 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina tabas Krimmis asuvat radarijaama [[Nebo-M|Nebo-U]] ja õhutõrjeraketikompleksi [[Pantsir|Pantsir-C1]].<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0bXsEvxzoLBWs6EGwRofU88fRhqh3YV8UbHtT5feJ9ZkdCnKb6HpmchGeBqETSoeol Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 17.I 2026</ref> === 18. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 201 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 167 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609914070/ukrainas-hukkus-venemaa-oistes-droonirunnakutes-viis-inimest Vene öised rünnakud tõid kaasa vigastusi mitmel pool Ukrainas] ERR, 18.I 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt viis ja sai vigastada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430133/venemaa-pommitas-oosel-ukraina-elurajoone-ja-taristut-harkivi-eramajas-hukkus-20-aastane-naine Venemaa pommitas öösel Ukraina elurajoone ja taristut. Hukkus vähemalt viis inimest] Delfi, 18.I 2026</ref> === 19. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 145 drooniga, millest Ukraina tõrjus 126. Rünnak oli suunatud energiataristu vastu ja tekitas elektikatkestusi mitmes Ukraina oblastis.<ref>[https://www.err.ee/1609914520/soja-1426-paev-venemaa-rundas-oosel-mitme-ukraina-oblasti-energiataristut#energiataristu Venemaa ründas öösel mitme Ukraina oblasti energiataristut] ERR, 19.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Rybne küla.<ref name=deepstatemap/> === 20. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 18 ballistilise raketi, 15 tiibraketi ja 339 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 14 ballistilist, 13 tiibraketti ja 315 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609915501/venemaa-runnaku-jarel-on-pea-pool-kiievist-kutte-ja-elektrita#energiataristu Venemaa ründas Ukraina energiataristut sadade rakettide ja droonidega] ERR, 20.I 2026</ref> Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee, kütte ja elektrikatkestusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430481/kiievis-on-parast-vene-raketi-ja-droonirunnakut-taas-elektri-ja-veekatkestused Kiievis on pärast Vene raketi- ja droonirünnakut taas elektri- ja veekatkestused, tuhanded korrusmajad jäid kütteta] Delfi, 20.I 2026</ref> Kütteta jäid pooled Kiievi elumajadest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430624/kiievis-on-kutteta-pool-elumajadest Kiievis on kütteta pool elumajadest] Delfi, 20.I 2026</ref> === 21. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Iskander-M ja 97 drooniga, millest 84 suudeti Ukraina õhukaitseüksuste poolt neutraliseerida. Ukraina korraldas laiaulatusliku drooni- ja raketirünnaku Venemaa sihtmärkide pihta. Tabati objekte [[Krasnodari krai]]s, [[Adõgee]]s, [[Orjoli oblast|Orjoli]] ja [[Belgorodi oblast]]is ning okupeeritud Krimmis.<ref>[https://www.err.ee/1609916849/ukraina-vastas-vene-ohurunnakule-omapoolse-suurrunnakuga#suur Ukraina vastas Vene õhurünnakule omapoolse suurrünnakuga] ERR, 21.I 2026</ref> Kiievis on ca 4000 hoonet kütteta ning suurem osa linnast on elektrita.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8401224/smohal-kiiev-liigub-prognoositavate-elektrigraafikute-poole |pealkiri=Šmõhal: Kiiev liigub prognoositavate elektrigraafikute poole |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-22 |vaadatud=2026-01-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 22. jaanuar === [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] kohtus [[Davos]]is [[Maailma Majandusfoorum]]il [[USA president]] [[Donald Trump]]iga<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431212/zelenskoi-ja-trump-pidasid-davosis-kohtumise-ukraina-sonul-olid-konelused-head Zelenskõi teatas pärast Trumpiga kohtumist kolmepoolsetest kõnelustest Venemaaga] Delfi, 22.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431248/zelenskoi-joudsime-usaga-julgeolekutagatiste-osas-kokkuleppele-dokument-on-valmis Zelenskõi: jõudsime USAga julgeolekutagatiste osas kokkuleppele, territooriumite küsimus jäi lahendamata] Delfi, 22.I 2026</ref> ja pidas foorumil kõne, kus kritiseeris teravalt Euroopa riike tegevusetuse eest Ukraina sõja lõpetamisel, varilaevastiku peatamisel ja Venemaa külmutatud varade kasutamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609918625/zelenski-suudistas-euroopat-tegevusetuses-ukraina-soja-lopetamisel Zelenski süüdistas Euroopat tegevusetuses Ukraina sõja lõpetamisel] ERR, 22.I 2026</ref> Moskvas kohtusid Venemaa valitseja [[Vladimir Putin]] ning USA presidendi eriesindaja [[Steve Witkoff]] ja [[Jared Kushner]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431285/putini-ja-ameeriklaste-kohtumine-kreml-lubas-soda-jatkata-territooriumide-kusimuse-lahendamiseni VIDEO | Putini ja ameeriklaste kohtumine: Kreml lubas sõda jätkata territooriumide küsimuse lahendamiseni] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina tabas droonidega [[Krasnodari krai]]s Volna küla lähedal asuvat naftaterminali, põhjustades seal tulekahju. Rünnaku tagajärjel hukkus kolm ja viga sai kaheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609918031/ukraina-rundas-droonidega-krasnodari-krai-naftaterminali#krasnodar Ukraina ründas droonidega Krasnodari krais naftaterminali] ERR, 22.I 2026</ref> Ukraina vabastas [[Donetski oblast]]is [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovskist]] kirdes asuva Sukhetske küla.<ref name=deepstatemap/> === 23. jaanuar === Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kaks päeva kestvaid kolmepoolseid kõnelusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431518/ukraina-usa-ja-venemaa-alustasid-abu-dhabis-kolmepoolseid-konelusi Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kolmepoolseid kõnelusi] Delfi, 23.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609920398/ukraina-venemaa-ja-usa-alustasid-abu-dhabis-rahukonelusi Abu Dhabis lõppes USA-Venemaa-Ukraina kõneluste esimene voor] ERR, 23.I 2026</ref> Venemaa nõuab jätkuvalt Ukrainalt Donbassi loovutamist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431388/kreml-soja-loppemiseks-peavad-ukraina-relvajoud-donbassist-lahkuma Kreml: sõja lõppemiseks peavad Ukraina relvajõud Donbassist lahkuma] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Penza]]s naftabaasi, põhjustades seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431287/droonid-rundasid-venemaal-penzas-naftabaasi Droonid ründasid Venemaal Penzas naftahoidlat] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina energiavarustuse olukord on Venemaa rünnakute tõttu halvenenud ja see põhjustab enamikus piirkondades elektrikatkestusi.<ref>[https://www.err.ee/1609919669/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-penza-oblastis-asuv-naftahoidla#ukrenergo Ukraina võrguoperaatori sõnul läheneb energiaolukord katastroofile] ERR, 23.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609921358/venemaa-runnakud-on-viinud-kiievi-humanitaarkatastroofi-aarele Venemaa rünnakud on viinud Kiievi humanitaarkatastroofi äärele] ERR, 24.I 2026</ref> === 24. jaanuar === Abu Dhabis jätkusid Ukraina, USA ja Venemaa läbirääkimised. Olulisi kokkuleppied ei saavutatud, kokku lepiti ainult kõneluste jätkamises 1. veebruaril Abu Dhabis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431600/zelenskoi-kolmepoolsed-konelused-loppesid-konstruktiivselt Zelenskõi: kolmepoolsed kõnelused lõppesid konstruktiivselt] Delfi, 24.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609920776/ukraina-ja-venemaa-jatkasid-otsekonelusi-usa-rahuplaani-ule Ukraina ja Venemaa jätkasid otsekõnelusi USA rahuplaani üle] ERR, 24.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431659/uhel-hetkel-olid-koik-peaaegu-sobrad-vene-usa-ukraina-esimene-kohtumine-tekitas-usa-s-optimismi "Ühel hetkel olid kõik peaaegu sõbrad". Vene-USA-Ukraina esimene kohtumine tekitas USA-s optimismi] Delfi, 25.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 21 raketi ja 375 drooniga. Rünnaku põhjustas suuri probleeme [[Kiiev]]i, [[Harkiv]]i ja [[Tšernihiv]]i kütte ja elektriga varustamisel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431589/venemaa-ohurunnakud-tabasid-ukrainat-keset-usa-vahendatud-rahukonelusi Venemaa õhurünnakud tabasid Ukrainat keset USA vahendatud rahukõnelusi] Delfi, 24.I 2026</ref> Hukkus üks ja sai vigastada sai 23 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609920689/ukrainas-sai-vene-runnakutes-surma-uks-ja-viga-23-inimest#viga Vene rünnakutes hukkus üks ja sai viga 23 inimest] ERR, 24.I 2026</ref> === 25. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat kahe ballistilise raketi ning 102 ründedrooniga. Ukraina tõrjus 87 drooni. Vene rünnakute tõttu Ukraina energia- ja tsiviiltaristule on Kiievis elektrita üle 800 000 kliendi.<ref>[https://www.err.ee/1609921175/soja-1432-paev-klotsko-sonul-on-15-protsenti-kiievi-elumajadest-kutteta#Droon Kiievis on Vene rünnaku järel elektrita üle 800 000 kliendi] ERR, 26.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431904/talv-ukrainas-kutte-puudumise-korral-aitavad-ellu-jaada-kuunla-voi-gaasileegiga-kuumutatud-kivikamakad Talv Ukrainas. Kütte puudumise korral aitavad ellu jääda küünla või gaasileegiga kuumutatud kivikamakad] Delfi, 26.I 2026</ref> === 26. jaanuar === Venemaa ründas [[Zaporižžja oblast]]it 138 drooniga, millest Ukraina tõrjus 110.<ref>[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#sapakas Venemaa tegi õhurünnaku Zaporižžja oblastile] ERR, 26.I 2026</ref> Ukraina droonirünnak [[Krasnodari krai]]s asuvale Slavjansk-na-Kubani naftatöötlemistehasele põhjustas seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431791/droonid-rundasid-venemaal-krasnodari-krais-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Krasnodari krais naftatöötlemistehast] Delfi, 26.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#kinnitus Ukraina kinnitas Vene naftakäitise ründamist] ERR, 26.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[Kostjantõnivka]]st kirdes asuva Orikhova-Vasõlivka küla.<ref name=deepstatemap/> === 27. jaanuar === [[File:Train in Kharkiv Oblast after Russian attack, 2026-01-27 (11).jpg|thumb|Rong [[Harkivi oblast]]is peale droonitabamust.]] Venemaa andis [[Harkivi oblast]]is löögi Tšopi-Harkivi- Barvinkove reisirongile, milles hukkus viis inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432299/venemaa-rundas-harkivi-oblastis-reisirongi-hukkus-viis-inimest Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. On hukkunuid] Delfi, 28.I 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120432268/sojapaevik-1434-paev-venemaa-rundas-droonidega-rahvast-tais-reisirongi |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1434. päev) - Venemaa ründas droonidega rahvast täis reisirongi |url-access=subscription |eesnimi=Anna Teele |perekonnanimi=Orav |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> Venemaa droonirünnakus purunes Ukraina territooriumil [[naftajuhe Družba]], mis varustab naftaga Ungarit ja Slovakkiat.<ref name=druzba>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437622/ungari-ja-slovakkia-ahvardasid-ukrainat-energiaekspordi-katkestamisega Ungari ja Slovakkia ähvardasid Ukrainat energiaekspordi katkestamisega] Delfi, 20.II 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] sõnade kohaselt tekitati 2025 aastal Venemaale üle 80 protsendi kaotustest droonidega.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8404016/zelenskoi-sonul-havitavad-droonid-80-protsenti-vaenlase-sihtmarkidest |pealkiri=Zelenskõi sõnul hävitavad droonid 80 protsenti vaenlase sihtmärkidest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> 2025. aastal hävitati droonidega ligi 820 000 vaenlase sihtmärki, sealhulgas elimineeritud üle 240 000 okupandi, tabati 62 000 juhul kergtehnikat ning 29 000 korral rasketehnikat ning samuti hävitati 32 000 ründe- ja luuredrooni.<ref>[https://www.err.ee/1609922873/ukraina-vaitel-havitas-ta-droonidega-mullu-ule-800-000-vene-sihtmargi#yle Ukraina väitel hävitas ta droonidega mullu üle 800 000 Vene sihtmärgi] ERR, 27.I 2026</ref> Droonide kasutamise tõttu on rindele tekkinud kuni 40km laiune "ei kellegi maa", mida valitsevad droonid ja kus logistikat korraldada on väga keeruline.<ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8403569/ukrainas-salaja-katsetatud-usa-droonid-said-nuud-pardale-louna-korea-juhitavad-raketid |title=Ukrainas salaja katsetatud USA droonid said nüüd pardale Lõuna-Korea juhitavad raketid |author= |url-access=subscription |date=2026-01-26 |access-date=2026-01-26 |website=tehnika.postimees.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8403219/ukrainlaste-toeline-peavalu-venelaste-uliodav-ja-tohus-tapjadroon-molnija |pealkiri=Ukrainlaste tõeline peavalu – venelaste üliodav ja tõhus tapjadroon Molnija |url-access=subscription |eesnimi=Sander |perekonnanimi=Silm |kuupäev=2026-01-26 |vaadatud=2026-01-26 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8407241/totaalne-droonisoda-ukraina-havitab-valdava-enamuse-vaenlastest-pelgalt-droonidega |pealkiri=TOTAALNE DROONISÕDA ⟩ Ukraina hävitab valdava enamuse vaenlastest pelgalt droonidega |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-31 |vaadatud=2026-01-31 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 28. jaanuar === Partisaniliikumine Ateš saboteeris [[Udmurdi Vabariik|Udmurdi Vabariigis]] elektrialajaama, mille tagajärjel katkes vooluühendus lähedalasuva sõjatööstustehasega.<ref>[https://www.err.ee/1609923959/soja-1435-paev-venemaa-rundas-ukrainat-droonide-ja-rakettidega#partisanid Ukraina partisanid saboteerisid Udmurtias alajaama] ERR, 28.I 2026</ref> === 29. jaanuar === Venemaa laskis Ukraina pihta 105 drooni, millest Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 84. Rünnakutes hukkus 3 inimest. Venemaa hõivas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Zlahoda küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina tulistas Musta mere kohal alla Venemaa hävitus-pommituslennuki [[Su-34]].<ref>[https://www.err.ee/1609925429/trumpi-vaitel-lubas-putin-teha-ukraina-pommitamises-nadalase-pausi#su Ukraina tulistas väidetavalt alla Vene ründelennuki] ERR, 29.I 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle tuhat surnukeha.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432672/venemaalt-toodi-ukrainasse-tuhat-surnukeha Venemaalt toodi Ukrainasse tuhat surnukeha] Delfi, 29.I 2026</ref> === 30. jaanuar === Kremli pressiesindaja [[Dmitri Peskov]] kinnitas, et [[USA president]] [[Donald Trump]] palus isiklikult<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432784/trump-palus-putinil-kulmalaine-all-kannatavat-ukrainat-nadal-aega-mitte-runnata Trump palus Putinil külmalaine all kannatavat Ukrainat nädal aega mitte rünnata] Delfi, 29.I 2026</ref> Venemaa valitsejal [[Vladimir Putin]]il hoiduda löökidest Kiievi pihta kuni 1. veebruarini.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432905/kreml-kinnitas-et-trump-palus-putinil-katkestada-kiievi-rundamine-1-veebruarini VIDEO | Kreml kinnitas, et Trump palus Putinil katkestada Kiievi ründamise 1. veebruarini] Delfi, 30.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga.<ref>[https://www.err.ee/1609927001/isw-energiataristu-rundamise-peatamine-on-kremlile-aarmiselt-kasulik#runnak Ukraina: Venemaa ründas öösel ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga] ERR, 30.I 2026</ref> === 31. jaanuar === Venemaa saatis Ukraina vastu välja 85 drooni, millest Ukraina tõrjus 64. Rünnakus hukkus viis inimest ja 19 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609928072/ukrainat-tabas-elektrikatkestuste-laine#hukkunud Ööpäevaga hukkus Vene rünnakutes viis inimest] ERR, 31.I 2026</ref> Ukraina energeetikasüsteemis toimus süsteemne avarii, mille tõttu jäi oluline osa riigist elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433102/ukrainas-toimus-susteemne-avarii-mis-jattis-elektrita-suure-osa-riigist Ukrainas toimus süsteemne avarii, mis jättis elektrita suure osa riigist. Vooluta jäi ka Moldova pealinn] Delfi, 31.I 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa jaanuaris 480 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumit.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8407576/blogi-1440-sojapaev-ukrainas-jaanuaris-vahenenud-vene-kaugrunnakud-laastasid-ukraina-energiavorku?liveblogPost=22 |pealkiri=ISW: Venemaa intensiivistas jaanuaris rünnakuid Ukrainas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://kolonelhans.ee/wp-content/uploads/2026/02/image-5.png Venemaa vallutuste graafik kuude kaupa] kolonel Hannes Toomsalu blogi, FB, 4.II 2026</ref> == Veebruar == === 1. veebruar === [[File:Destructions in Ternivka after Russian attack, 2026-02-01 (01).jpg|thumb|Kaevuried vedanud buss peale rünnakut]] [[Dnipropetrovski oblast]]is hukkus Vene droonirünnakus kaevureid vedanud bussile vähemalt 12 inimest ja 16 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433266/vene-droonid-rundasid-ukrainas-kaevurite-bussi-hukkus-12-inimest Vene droonid ründasid Ukrainas kaevurite bussi, hukkus 12 inimest] Delfi, 2.II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609929020/soja-1440-paev-ukraina-teatas-korraga-uheksa-vene-tiibraketi-torjumisest#buss Venemaa jõhkras droonirünnakus tsiviilbussile hukkus vähemalt 12 inimest] ERR, 2.II 2026</ref> Kokkuleppel Ukrainaga tõkestas [[SpaceX]] satelliitside süsteemi [[Starlink]] kasutamise Vene relvajõudude poolt ründedroonide juhtimiseks Ukraina sihtmärkide vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609928582/soja-1439-paev-ukraina-energeetikud-taastasid-kogu-riigis-katkenud-elektrivarustuse#starlink SpaceX kõrvaldas Vene armee võimalused kasutada droonide juhtimiseks Starlinki] ERR, 1.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120433352/kuidas-muudab-muski-starlink-sahedid-surmavamaks-ja-kuidas-saaks-venelased-sellest-pariselt-ilma-jatta |pealkiri=Kuidas muudab Muski Starlink Šahedid surmavamaks ja kuidas saaks venelased sellest päriselt ilma jätta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435565/kas-starlinki-terminalide-valjalulitamine-andis-vene-armeele-kova-maksahaagi-voi-on-tegu-liialdusega |pealkiri=Kas Starlinki terminalide väljalülitamisega anti Vene armeele kõva maksahaak või on tegu liialdusega? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-11 |vaadatud=2026-02-11 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> === 2. veebruar === USA ja India läbirääkimiste tulemusena nõustus India lõpetama Venemaa nafta ostmise ja USA kavatseb langetada India kaupadele kehtestatud tollimakse 25 protsendilt 18-le.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433512/trump-langetas-india-tollimakse-kuna-riik-noustus-lopetama-vene-nafta-ostmise Trump langetas India tollimakse, kuna India nõustus lõpetama Vene nafta ostmise] Delfi, 2.II 2026</ref> === 3. veebruar === [[File:Darnytska Combined Heat and Power Plant in Kyiv after Russian attack on 2026-02-03 (21).jpg|thumb|Välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste juhid inspekteerivad Kiievis hävinud Darnõtsja soojuselektrijaama]] Venemaa korraldas massilise drooni- ja raketirünnaku Ukraina kaheksale oblastile,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433582/venemaa-ootas-ukrainas-ara-koige-karedama-pakase-ja-jattis-taas-sajad-tuhanded-kutteta Venemaa ootas Ukrainas ära kõige käredama pakase ja jättis taas sajad tuhanded kütteta] Delfi, 3.II 2026</ref> kasutades rünnakus 32 ballistilist, 39 tiibraketti ja 450 drooni. Ukraina tõrjus 11 ballistilist, 27 tiibraketti ja 412 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609929923/venemaa-korraldas-krobeda-pakase-ajal-ranga-runnaku-ukraina-energiataristule#runnak Venemaa korraldas krõbeda pakase ajal ränga rünnaku Ukraina energiataristule] ERR, 3.II 2026</ref> Rünnaku peamised sihtmärgid olid Ukraina suurlinnad – Kiiev, Harkiv ja Dnipropetrovsk, lisaks Vinnitsa ja Odessa oblastid. Kahjustuda said elamud ja energeetikasüsteem.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433533/venemaa-rundas-oosel-kiievit-ja-harkivit-hommikul-anti-uus-ohuhaire Venemaa ründas öösel Kiievit, Harkivit ja Odessat, hommikul anti uus õhuhäire] Delfi, 3.II 2026</ref> === 4. veebruar === [[Donetski oblast]]is Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433964/ukrainas-druzkivkas-hukkus-vene-runnakus-vahemalt-seitse-inimest Ukrainas Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest] Delfi, 4.II 2026</ref> Venemaa droonirünnakus [[Zaporižžja]]le hukkus kaks ja sai viga vähemalt 11 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609931087/ukraina-nimetas-abu-dhabi-konelusi-viljakaks#zaporzzja Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kaks teismelist] ERR, 4.II 2026</ref> [[Abu Dhabi]]s toimus Ukraina, Venemaa ja USA vaheliste kõneluste teine voor.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434063/ukraina-venemaa-ja-usa-kolmepoolsed-konelused-jatkuvad-homme Ukraina, Venemaa ja USA kolmepoolsed kõnelused jätkuvad homme] ERR, 4.II 2026</ref> Euroopa Liidu riikide suursaadikud leppisid kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused.<ref>[https://www.err.ee/1609931891/el-leppis-kokku-ukrainale-antava-90-miljardi-eurose-laenu-tingimused EL leppis kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused] ERR, 4.II 2026</ref> === 5. veebruar === Venemaa ja Ukraina leppisid läbirääkimistel [[Abu Dhabi]]s kokku vangide vahetuse. Kumbki pool vabastas 157 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434238/zelenskoi-teatel-andsid-labiraakimised-abu-dhabis-tulemuseks-157-ukraina-sojavaelase-venemaalt-naasmise Zelenskõi teatel andsid läbirääkimised Abu Dhabis tulemuseks 157 Ukraina sõjaväelase Venemaalt naasmise] Delfi, 5.II 2026</ref> Venemaa poolt Ukrainas kasutatud [[Starlink]]i terminalid lakkasid töötamast. Kasutada saab ainult Ukrainas registrisse kantud terminale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434201/ukraina-kaitseministri-nounik-venelastel-lakkas-kogu-rindel-tootamast-starlink-ja-neil-on-katastroof Ukraina kaitseministri nõunik: venelastel lakkas kogu rindel töötamast Starlink ja neil on katastroof] Delfi, 5.II 2026</ref> Venemaa vallutas [[Harkivi oblast]]i põhjaosas asuva Degtyarne küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnul on nelja sõjaaasta jooksul lahinguväljal hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit.<ref>[https://www.err.ee/1609932131/ukraina-teatas-runnakutest-venemaa-mandritevahelise-raketi-stardiplatvormile#hukkunud Zelenski teatel on sõjas Venemaaga hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit] ERR, 5.II 2026</ref> === 6. veebruar === [[Belgorod]]is ja selle ümbruses on Ukraina raketirünnaku tulemusel elektri-, vee- ja küttekatkestused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434345/venemaal-belgorodis-kadusid-parast-raketirunnakut-elekter-vesi-ja-kute Venemaal Belgorodis kadusid pärast raketirünnakut elekter, vesi ja küte] Delfi, 6.II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609933742/ukraina-vastulook-jattis-belgorodi-piirkonna-elektrita#belgorod Ukraina vastulöök jättis Belgorodi piirkonna elektrita] ERR, 6.II 2026</ref> === 7. veebruar === Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku, sihtides elektrijaamu, jaotusvõrku ja alajaamasid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434723/fotod-venemaa-viimased-runnakud-mojusid-ukrainale-rangalt-kiievis-jatkub-elektrit-kuni-kaheks-tunniks FOTOD | Venemaa viimased rünnakud mõjusid Ukrainale rängalt. Kiievis jätkub elektrit kuni kaheks tunniks] Delfi, 8.II 2026</ref> Tabamuse said Burštõni soojuselektrijaam<ref>[https://www.err.ee/1609935248/ukraina-neptuni-raketid-pohjustasid-venemaal-belgorodis-elektrikatkestuse#elektrivarustus Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord] ERR, 8.II 2026</ref> [[Ivano-Frankivski oblast]]is ja Dobrotviri soojuselektrijaam [[Lvivi oblast]]is.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=6 |pealkiri=Operaator: Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#suur Venemaa korraldas Ukraina energiasüsteemi vastu ulatusliku rünnaku] ERR, 7.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411609/blogi-1446-sojapaev-ukrainas-ukraina-elektrivarustuses-on-vaga-keeruline-olukord?liveblogPost=0 |pealkiri=Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-08 |vaadatud=2026-02-08 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa kasutas rünnakus:<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YgxNYax76bSPBaRaMQCfVMcRAsCgeLxXi28BSpsnLtm8L2atPKiG5mcPbs1JtFrBl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 7.II 2026</ref> * 2 raketti "Tsirkoon" * 21 tiibraketti X-101, tõrjutud 14 * 16 tiibraketti Kalibr, tõrjutud 10 * 408 drooni, tõrjutud 382 Ukraina ründas raketikütuse komponente tootvat [[Redkino]] eksperimentaalset keemiatehast [[Tveri oblast]]is<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=10 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tveri oblastis raketikomponentide tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja Balašovo naftahoidlat [[Saratovi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#saratov Ukraina teatel rünnati naftahoidlat Saratovi oblastis] ERR, 7.II 2026</ref> === 8. veebruar === Ukraina sooritas raketirünnaku [[Belgorod]]i elektrivõrgule ja soojuselektrijaamale Lutši.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434769/video-kulm-on-ka-mujal-kui-kiievis-raketilook-jattis-venemaal-elektri-ja-kutteta-suure-osa-belgorodist VIDEO | Külm on ka mujal kui Kiievis. Raketilöök jättis Venemaal elektri ja kütteta suure osa Belgorodist] Delfi, 8.II 2026</ref> Selle tulemusel katkes linnas elekter ja kaugküte.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434826/venemaal-belgorodis-lastakse-kuttesusteemist-vesi-valja-ja-hakatakse-elanikke-evakueerima Venemaal Belgorodis lastakse küttesüsteemist vesi välja ja hakatakse elanikke evakueerima] Delfi, 9.II 2026</ref> Rünnaku tegi võimalikuks [[Belgorodi oblast]]i sidetaristu kahjustamine [[Ateš]]i partisanide poolt.<ref>[https://www.err.ee/1609935248/soja-1446-paev-ukraina-raketilook-pohjustas-belgorodis-elektrikatkestuse#partisanid Partisanid avasid akna Ukraina droonidele Venemaal Belgorodis] ERR, 8.II 2026</ref> === 9. veebruar === [[File:Train in Sumy Oblast after Russian attack, 2026-02-09 (01).jpg|thumb|Rong [[Konotop]]is peale Venemaa rünnakut]] Venemaa lasi Ukraina pihta 11 ballistilist raketti Iskander-M ja 149 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 116 drooni. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 36 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#ohvrid Venemaa tappis viimase ööpäeva jooksul tehtud õhurünnakutega viis ukrainlast] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina kaotas helikopteri [[Mi-24]] koos meeskonnaga.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#KOPTER Ukraina helikopteri Mi-24 meeskond hukkus lahinguülesandel] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina vabastas kaks asulat. [[Harkivi oblast]]i [[Kupjanski rajoon]]is asuva Tšugunivka küla ja Zaporižžja oblastis asuva Ternovate küla.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#kaks Ukraina teatas kahe asula vabastamisest] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina hävitas õhurünnakuga [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]] paiknenud Vene vägede droonilao, kus asus umbes 6000 FPV-drooni ja nende komponente.<ref>[https://www.err.ee/1609936790/soja-1448-paev-ukraina-havitas-suure-vene-droonilao#ladu Ukraina hävitas suure Vene droonilao] ERR, 10.II 2026</ref> === 10. veebruar === Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist edelas asuva Bondarne küla ja on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovski]] linnast.<ref name=deepstatemap/> === 11. veebruar === Ukraina droonid ründasid [[Volgograd]]i naftatöötlemistehast, mille tagajärjel puhkes objektil põleng.<ref>[https://www.err.ee/1609937804/soja-1449-paev-ukraina-rundas-volgogradi-naftatootlemistehast#volgograd Meedia: Ukraina droonid ründasid Volgogradi naftatöötlemistehast] ERR, 11.II 2026</ref> === 12. veebruar === Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat. Rünnakus kasutati 24 ballistilist raketi ja 219 drooni, millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 197 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609938809/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftatootlemistehase-komimaal#kokku Ukraina: Venemaa ründas öösel 24 raketi ja 219 ründedrooniga] ERR, 12.II 2026</ref> Rünnaku tagajärjel jäi Kiievis kütteta 2600 maja ning Odessas jäid elektri ja veeta ligi 300 000 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435638/venemaa-rundas-rakettide-ja-droonidega-kiievit-dnipropetrovski-oblastit-ja-odessat Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat] Delfi, 12.II 2026</ref> Ukraina korraldas drooni- ja raketirünnaku objektidele Venemaa erinevates piirkondades. Rakettidega [[FP-5 Flamingo]] rünnati [[Volgogradi oblast]]is [[Kotluban]]is asuvat GRAU (Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse - Главное ракетно-артиллерийское управление) arsenali. Objektil toimunud plahvatuste tõttu evakueeriti ümbruskonna elanikud.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435659/venemaal-volgogradi-oblastis-sai-ilmselt-pihta-laskemoonaladu-ja-evakueeritakse-elanikke Venemaal Volgogradi oblastis sai ilmselt pihta laskemoonaladu ja evakueeritakse elanikke] Delfi, 12.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435810/piisaks-venemaa-sissetungi-arahoidmiseks-kuidas-soltub-vene-armee-kummekonnast-grau-arsenalist |pealkiri="Piisaks Venemaa sissetungi ärahoidmiseks." Kuidas sõltub Vene armee kümmekonnast GRAU arsenalist? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> Ukraina ründas droonidega [[Komi]]s [[Uhta]]s asuvat Lukoili naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435759/droonid-rundasid-venemaal-komis-lukoili-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Komis Lukoili naftatöötlemistehast] Delfi, 12.II 2026</ref> Tehas asub 1750 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist, mis on Ukraina droonide uus kaugusrekord.<ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120435866/sojapaevik-1450-paev-uus-rekord-ukraina-droon-tabas-piirist-1750-km-kaugusel-asuvat-naftatehast |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1450. päev) - Uus rekord! Ukraina droon tabas piirist 1750 km kaugusel asuvat naftatehast |url-access=subscription |eesnimi=Christopher |perekonnanimi=Krutto |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is sai tabamuse tehas Progressi, mis toodab kõrgtehnoloogilist varustust lennundusele ja raketisüsteemidele. Rünnati veel Krimmis Hvardiiske külas asuvat lennuvälja, Luhanskis asuvat Kirova elektrialajaama ja Zaporižžja oblastis Prõmorskis asuvat andmekeskust.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#sbu SBU: Ukraina hävitas poole Venemaa ühe moodsama õhutõrjesüsteemi varudest] ERR, 15.II 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis asuvat radarit 55Ж6У [[Nebo-M|Nebo-U]] ja teisi sõjalisi sihtmärke okupeeritud aladel.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0acMVMfBERjz1aT56LFKRkqUHGLY8HDjxhVdcfbB9hWSw3QGgjGsti5QDX4NuW2c6l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 13.II 2026</ref> === 13. veebruar === [[File:Car showroom in Odesa after Russian attack, 2026-02-13 (01).jpg|thumb|Autosalong [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 154 drooniga, millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 111 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning veel 28 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609940435/zelenski-ukraina-on-konelusteks-valmis-kuid-venemaa-vaikib#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäevaga vähemalt üheksa inimest] ERR, 13.II 2026</ref> === 14. veebruar === Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt viis ja vigastada sai 13 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609941434/soja-1452-paev-vene-vaed-rundasid-reede-hilisohtul-droonidega-kiievit Ööpäevaga hukkus Venemaa rünnakutes viis inimest] ERR, 14.II 2026</ref> === 15. veebruar === [[File:Destructions in Odesa Oblast after Russian attack, 2026-02-15 (01).jpg|thumb|Raudtee depoo [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]] Ukraina korraldas droonirünnaku mitmele Venemaa regioonile. Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is Mirnohradi ja [[Pokrovsk]]i vahel asuva Rivne küla.<ref name=deepstatemap/> [[Krasnodari krai]]s, Volna külas asuvas Tamani sadamas sai tabamuse naftaterminal Tamanneftgaz.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#droonid Ukraina droonid kahjustasid Venemaa naftaladu] ERR, 15.II 2026</ref> Krimmis sai tabamuse [[Pantsir|Pantsir-S1]] õhukaitsesüsteem.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid033B68Vg5WSCUPZeNRHe8xkNfnTUqCf1brr5zQTExSoBakPuuzBAtMfm3C1my3YmG2l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.II 2026</ref> [[Brjanski oblast|Brjanski]] ja [[Belgorodi oblast]]is rünnati energiaobjekte,<ref>[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi Ukraina ründas Brjanski ja Belgorodi energiarajatisi] ERR, 16.II 2026</ref> kahjustades mõlemas oblastis elektri- ja soojavarustust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436423/venemaal-belgorodi-ja-brjanski-oblastis-teatati-energeetikataristu-tosistest-kahjustustest-ning-kutte-ja-elektrikatkestustest Venemaal Belgorodi ja Brjanski oblastis teatati energeetikataristu tõsistest kahjustustest ning kütte- ja elektrikatkestustest] Delfi, 16.II 2026</ref> Rünnati ka objekte [[Sotši]] linna piirkonnas ja Moskvas.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/soja-1453-paev-ukraina-rundas-moskvat-paevasel-ajal-droonidega#moskva Moskvat tabas keset päeva erakordselt ulatuslik droonirünnak] ERR, 15.II 2026</ref> === 16. veebruar === Venemaa on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Mõrnohrad]]i linnast.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on vasturünnakute käigus alates 11. veebruarist vabastanud 201 km²<ref>[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi ISW: Ukraina saavutas möödunud nädalal 2,5 aasta kiireima lahinguedu] ERR, 16.II 2026</ref> rinde kauguservas [[Huljaipole]] asulast põhjas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436716/ukraina-saavutas-tanu-venelaste-starlinkist-ilmajatmisele-rindel-viimase-2-5-aasta-suurimat-edu Ukraina saavutas tänu venelaste Starlinkist ilmajätmisele rindel viimase 2,5 aasta suurimat edu] Delfi, 17.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120436880/video-ukraina-armee-kasutab-ara-segadust-venelaste-seas-ja-pole-pikka-aega-end-nii-julgelt-tundnud |pealkiri=VIDEO - Ukraina armee kasutab ära segadust venelaste seas ja pole pikka aega end nii julgelt tundnud |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-17 |vaadatud=2026-02-17 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> === 17. veebruar === Venemaa ründas Ukraina energiataristut 400 drooni ja 29 raketiga. Elektrikatkestused on Odessas ja Sumõs. Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat Ilski naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.err.ee/1609943543/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftakaitise-krasnodari-krais#ilsk Ukraina süütas droonirünnakuga naftakäitise Krasnodari krais] ERR, 17.II 2026</ref> Rünnaku alla jäid ka objektid [[Tatarstan]]is [[Kaasan]]i ja [[Nižnekamsk]]i ümbruses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436742/droonirunnaku-jarel-suttis-venemaal-naftatootlemistehas-suleti-viis-lennuvalja-ja-osa-kaasanist-jai-elektrita Droonirünnaku järel süttis Venemaal naftatöötlemistehas, suleti viis lennuvälja ja osa Kaasanist jäi elektrita] Delfi, 17.II 2026</ref> Drooniohu tõttu katkestas töö kümme tsiviillennuvälja: Uljanovski, Pensa, Tambovi, Sotši, Gelendžiki, Krasnodari, Permi, Kaasani ja Iževski. === 18. veebruar === Genfis lõppesid olulite eduta kaks päeva kestnud Venemaa, Ukraina ja USA kolmepoolsed rahukõnelused.<ref>[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#genf Genfi rahukõnelused lõppesid] ERR, 18.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437111/zelenskoi-venemaa-puuab-labiraakimisi-venitada Zelenskõi: Venemaa püüab läbirääkimisi venitada] Delfi, 18.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8418553/ukraina-ja-venemaa-konelused-genfis-loppesid-edusammudeta |pealkiri=Ukraina ja Venemaa kõnelused Genfis lõppesid edusammudeta |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-18 |vaadatud=2026-02-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 126 drooniga, millest Ukjraina tõrjus 100 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest ja 30 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#hukkunud Vene rünnakutes hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt viis tsiviilinimest] ERR, 18.II 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Tšuvaššia]]s [[Tšeboksarõ]]s asuvale ettevõte VNIIR-Progress, mis toodab Venemaa relvajõududele drooniantenne.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437031/droonid-rundasid-venemaal-tseboksaros-sojatoostusettevotet Droonid ründasid Venemaal Tšeboksarõs sõjatööstusettevõtet] Delfi, 18.II 2026</ref> === 19. veebruar === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Pihkva oblast]]is asuvale [[Velikije Luki]] naftabaasile.<ref>[https://www.err.ee/1609945625/soja-1457-paev-ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-velikije-lukis#luki Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Velikije Lukis] ERR, 19.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437272/droonid-tabasid-pihka-oblastis-naftarajatist-kus-puhkes-tulekahju Droonid tabasid Pihkva oblastis naftarajatist, kus puhkes tulekahju] Delfi, 19.II 2026</ref> === 20. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga [[Iskander-M]] ja 128 drooniga. Ukraina tõrjus 107 drooni. Rünnakutes sai vigastada vähemalt üheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609947092/venemaa-on-ukrainasse-sodima-varvanud-ule-tuhande-keenialase#oopaev Vene rünnakutes sai viimase ööpäeva jooksul vigastada vähemalt üheksa inimest] ERR, 20.II 2026</ref> Ukraina vastas droonirünnakuga okupeeritud Krimmis. Sihtmärgid olid [[Sakõ merelennuväebaas|Saki]] ja [[Belbeki lennujaam|Belbeki]] lennuväljad ning [[Sevastopol]]. === 21. veebruar === Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Udmurtia]]s asuvat [[Votkinsk]]i masinaehitustehast,<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120438640/ekspert-selgitab-kui-tugevasti-hairib-vene-armeed-look-udmurtia-iskanderi-tehase-pihta |pealkiri=EKSPERT SELGITAB - Kui tugevasti häirib Vene armeed löök Udmurtia Iskanderi tehase pihta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-25 |vaadatud=2026-02-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> mis on Venemaa üks tähtsaim ballistiliste rakettide tehas, kus toodetakse ballistilisi rakette [[Iskander-M]] ja [[Orešnik]].<ref>[https://www.err.ee/1609948229/ukraina-tabas-venemaa-sugavuses-ballistiliste-rakettide-tehast#Tehas Ukraina tabas Venemaa sügavuses ballistiliste rakettide tehast] ERR, 21.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437902/ukraina-ohurunnak-tabas-vene-raketitehast-udmurtias Ukraina õhurünnak tabas Vene raketitehast Udmurtias] Delfi, 21.II 2026</ref> Ukraina vabastas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Ternove ja Kalynivske külad.<ref name=deepstatemap/> Ungari ja Slovakkia ähvardaisd Ukrainat energiaekspordi katkestamisega, kui Ukraina ei taasta naftatarneid [[Družba torujuhe|torujuhtme Družba]] kaudu<ref name=druzba/>, mis sai kannatada Venemaa droonirünnaku tõttu [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._jaanuar|27. jaanuaril]]. Samuti ähvardab Ungari blokeerida ELi 90 miljardi euro suuruse laenu Ukrainale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437812/ungari-blokeerib-druzba-torujuhtme-vaidluse-tottu-90-miljardi-euro-suuruse-laenu-ukrainale Ungari blokeerib Družba torujuhtme vaidluse tõttu 90 miljardi euro suuruse laenu Ukrainale] Delfi, 21.II 2026</ref> === 22. veebruar === [[File:Destructions in Sofiivska Borshchahivka after Russian attack, 2026-02-22 (01).webp|thumb|Hoone Sofiivska Borštšahivkas, [[Kiievi oblast]]is peale Venemaa droonirünnakut]] Venema korraldas Ukraina kriitilise taristu vastu õhurünnaku, kasutades 48 raketti ja 297 ründedrooni. Peamised rünnakupiirkonnad olid [[Kiievi oblast|Kiievi]], [[Odessa oblast|Odessa]], [[Kirovogradi oblast|Kirovogradi]] ja [[Poltava oblast]]. Ukraina tõrjus 307 sihtmärki – 33 raketti ja 274 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437964/ukrainat-tabas-tugev-raketi-ja-droonirunnak-kiievi-oblastis-teatatakse-ohvritest Ukrainat tabas tugev raketi- ja droonirünnak, Kiievi oblastis teatatakse ohvritest] Delfi, 22.II 2026</ref> Vene okupatsiooniväed ründasid Sumõ oblastis kiirabiautot, milles hukkus neli inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Kiirabi Venelaste rünnakus kiirabiautole hukkus neli inimest] ERR, 22.II 2026</ref> Ukraina ründas sõjalisi objekte [[Saratov]]is ja [[Engels]]is ning naftahoidlat [[Luhansk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Telegram Telegrami kanalid teatavad plahvatustest Saratovis, Engelsis ja Luhanskis] ERR, 22.II 2026</ref> === 23. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat 126 drooni ja ballistilise raketiga Iskander-M. Ukraina õhukaitse tulistas alla 105 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus vähemalt neli eraisikut.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga vähemalt neli tsiviilinimest] ERR, 23.II 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku sõjalistele ja energeetikaobjektidele Venemaa eri osades. [[Tatarstan]]is sai tabamuse Kaleikino pumpamisjaam, mis on Družba naftajuhtme oluline osa.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438114/tatarstanis-rundasid-droonid-nafta-pumbajaama-ning-belgorodis-ja-voronezis-energeetikaobjekte Tatarstanis ründasid droonid naftatoru Družba pumbajaama ning Belgorodis ja Voronežis energeetikaobjekte] Delfi, 23.II 2026</ref> [[Belgorod]]is katkes elektrialajaama tabamuse tõttu elektri- ja veevarustus. Alajaam sai tabamuse ka [[Voroneži oblast]]is. Tabamusi said sõjalised sihtmärgid okupeeritud [[Krimm]]is ning [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Mõkolajivi oblast]]i okupeeritud osades.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#peastaap Ukraina ründas okupeeritud aladel sõjalisi sihtmärke] ERR, 23.II 2026</ref> [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina on lõuna suunas asuval Oleksandrivka rindel taastanud kontrolli 400 ruutkilomeetri suuruse maa-ala ja kaheksa asula üle.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#sorskoi Sõrskõi: Ukraina vabastas lõunasuunal 400 ruutkilomeetrit ja kaheksa asulat] ERR, 23.II 2026</ref> === 24. veebruar === Venemaa rünnaku tõttu katkestas töö gaasitehas [[Harkivi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609950101/1462-paev-zelenski-ukraina-soovib-el-ilt-selget-liitumiskuupaeva#naftogaz Venemaa rünnak katkestas gaasitehase töö Harkivi oblastis] ERR, 24.II 2026</ref> Venemaa on nelja sõjaaastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 ründedrooni ja rohkem kui 120 000 juhitava lennukipommiga. Ukraina õhutõrje on hävitatud 86 ballistilist raketti [[Kinžal]], 709 tiibraketti Kalibr, 2459 tiibraketti [[H-101]], 13 raketti [[H-22|H-22/H-23]], 12 laevatõrjeraketti Oniks, 261 tiibraketti [[Iskander|Iskander-K]], 274 ballistilist raketti [[Iskander|Iskander-M/KN-23]], üks laevatõrjerakett [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]] ja 30 muud raketti. Õhutõrje on hävitanud ka 540 juhitavat lennukiraketti ning 44 700 [[Shahed]]-tüüpi ründedrooni.<ref>[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#venemaa Venemaa on 4 aastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 drooniga] ERR, 25.II 2026</ref> === 25. veebruar === Ukraina ründas droonidega [[Smolenski oblast]]is asuvat keemiatehast Dorogobuž. kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#syytas Ukraina süütas õhurünnakuga Vene sõjatööstust varustava tehase Smolenskis] ERR, 25.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438623/droonid-rundasid-venemaal-smolenski-oblastis-keemiatehast-kus-puhkes-tulekahju Droonid ründasid Venemaal Smolenski oblastis keemiatehast, kus puhkes tulekahju] Delfi, 25.II 2026</ref> Krimmis tabasid Ukraina droonid [[S-400]] õhutõrjesüsteemi laskeseadeldist ning ühte [[Pantsir|Pantsir-1]] õhutõrjesüsteemi.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0S9TicRstqksDycpLYWyUzuwzgH1gDSBdeQ7Do3Uw1RVjagRFrRDm75s8kKEUZ9dal Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine ] FB, 25.II 2026</ref> === 26. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat 420 drooni ja 39 raketiga, millest 11 olid ballistilised. Ukraina õhukaitse hävitas 11 ballistilisest raketist 4 ning tabas kõiki ülejäänud 28 raketti. 420 erinevat tüüpi droonist tabati 374.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02E6xBHi47ia2zoCH5iPuuVpW39Ku4F2g6dfXpBx3U8kGY7NRkHjvCuDrzB7kATJaEl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026</ref> Tabamused põhjustasid purustusi kaheksas oblastis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438773/venemaa-rundas-ukrainas-droonide-ja-rakettidega-mitmeid-oblasteid-on-hukkunuid-ja-vigastatuid Venemaa ründas Ukrainas droonide ja rakettidega mitmeid oblasteid. On hukkunuid ja vigastatuid] Delfi, 26.II 2026</ref> ning 23 inimest sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#droonid Ukraina tõi kodumaale 1000 hukkunud sõduri surnukehad] ERR, 26.II 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis kahte Venemaa radiolokatsioonisüsteemi {{ill|en|P-18 "Terek"|P-18 radar}} ja RSP-6M2.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02RPEHftfuaZMMjgxkoWkDeZeVhaosRouVE5eQwRrZYCq8SgUupwBggGwHdARUxHaYl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026</ref><ref>[https://armyinform.com.ua/en/2026/02/27/two-radar-stations-hit-in-temporarily-occupied-crimea-general-staff-of-the-armed-forces-of-ukraine/ Two Radar Stations Hit in Temporarily Occupied Crimea — General Staff of the Armed Forces of Ukraine] armyinform.com.ua, 26.II 2026</ref> Venemaa tagastas Ukrainale 1000 hukkunud sõduri surnukehad ja sai vastutasuna 35 hukkunud Vene sõduri säilmed.<ref>[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#surnukehad Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega] ERR, 26.II 2026</ref> Ukraina ja USA esindajad kohtusid Genfis, et arutada Ukraina sõjajärgse ülesehitustöö küsimusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439027/ukraina-ja-usa-arutasid-genfis-sojajargset-ulesehitustood Ukraina ja USA arutasid Genfis sõjajärgset ülesehitustööd] Delfi, 27.II 2026</ref> === 27. veebruar === Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaa Belgorodi oblasti energiaobjektide pihta, kahjustades oblastis elektri- ja soojavarustust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439051/venemaal-belgorodis-jai-elektrita-60-000-inimest Venemaal Belgorodis jäi elektrita 60 000 inimest] Delfi, 27.II 2026</ref> Venemaa Volga piirkonna üheksas oblastis ja vabariigis kuulutati Ukraina rünnaku tõttu välja raketihäire.<ref>[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#raketioht Venemaa üheksas regioonis anti esmakordselt raketihäire] ERR, 27.II 2026</ref> Ukraina ja Venemaa leppisid kokku vaherahus Zaporižžja tuumaelektrijaama piirkonnas, et taastada jaama turvalisuse tagamiseks vajalik varutoide.<ref>[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#iaea IAEA teatas vaherahust Zaporižžja tuumaelektrijaama ümber] ERR, 27.II 2026</ref> === 28. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat Iskander-M ballistilise raketi ja 105 drooniga. Rünnakutes hukkus vähemalt neli ja vigastada sai 25 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424183/blogi-1466-sojapaev-ukrainas-invasiooni-kaigus-on-lopu-leidnud-ligi-1-3-miljonit-venelast?liveblogPost=4 |pealkiri=Ööpäeva jooksul hukkus neli ukraina tsiviilisikut |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-28 |vaadatud=2026-02-28 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s Kanevski rajooni Novominskaja külas asuvat Albašnefti naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609954184/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-louna-venemaal#albashneft Ukraina süütas õhurünnakuga naftatöötlemistehase Lõuna-Venemaal] ERR, 28.II 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa veebruaris kokku 123 ruutkilomeetrit, mis on madalaim näitaja alates 2024. aasta aprillist.<ref>[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali AFP analüüs: Vene väe edasitung Ukrainas aeglustus tuntavalt] ERR, 2.III 2026</ref> Ukraina poolt vabastatud ala oli sellest suurem.<ref>[https://www.err.ee/1609960244/kiviselg-ukraina-suutis-veebruaris-enda-kaes-olevat-territooriumi-suurendada Kiviselg: Ukraina suutis veebruaris enda käes olevat territooriumi suurendada] Delfi, 6.III 2026</ref> == Märts == === 1. märts === Venemaa ründas Ukrainat 123 ründedrooniga, millest õhutõrje hävitas 110.<ref>[https://www.err.ee/1609954655/budanov-venelaste-saavutused-rindel-on-tuhised#Ukraina Ukraina kaitsjad hävitasid öösel 110 vaenlase ründedrooni 123-st] ERR, 1.III 2026</ref> [[Herson]]is hukkus Venemaa rünnakutes neli inimest. Ukraina edenes [[Zaporižžja oblast]]is Stepove ja Ternove külade piirkonnas.<ref name=deepstatemap/> === 2. märts === ​Venemaa ründas Ukrainat 94 drooniga, millest tõrjuti 84. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali#hukkunud Ukrainas hukkus Venemaa öistes rünnakutes viis inimest] ERR, 2.III 2026</ref> Ukraina ründas [[Novorossiisk]]is sõjalisi objekte ja naftasadamat. Tabamusi said kokku viis laeva: fregatid "Admiral Essen" ja "Admiral Makarov",<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426261/blogi-1470-sojapaev-ukrainas-liibua-rannikul-uppus-plahvatuste-jarel-vene-tanker-moskva-suudistab-kiievit?liveblogPost=9 |title=Ukraina tabas droonidega Vene raketirünnakuteks kasutatud sõjalaeva |url-access=subscription |author= |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> miinitraaler Valentin Pikul ning allveelaevatõrjelaevad Jeisk ja Kasimov,<ref>[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak#novorossiisk Ukraina esmaspäevases rünnakus Novorossiiskile sai pihta kolm Vene laeva] ERR, 2.III 2026</ref> õhutõrjekompleksi [[S-300|S-300PMU-2 Favorit]] sihtimisradar 30N6Je2, õhutõrjesüsteem [[Pantsir|Pantsir-S2]] ning kuus seitsmest naftalaadimisseadmest Šehsarisi terminalis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439607/allika-teatel-rundas-ukraina-venemaal-novorossiiskis-sojalisi-objekte-ja-naftasadamat Allika teatel ründas Ukraina Venemaal Novorossiiskis sõjalisi objekte ja naftasadamat] Delfi, 2.III 2026</ref><ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02yHoFLk8fgQYEd5VjdRLGCCCmPZcczA82hwibT7JrdVVSGpEJQ9BmEgNu3gxhyMp7l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2.III 2026</ref> === 3. märts === [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina väed vabastasid 2026. aasta veebruaris rohkem territooriumi, kui Venemaa väed samal perioodil suutsid hõivata.<ref>[https://www.err.ee/1609956224/sorskoi-ukraina-vabastas-veebruaris-rohkem-territooriumi-kui-kaotas#edu Sõrskõi: Ukraina vabastas veebruaris rohkem territooriumi, kui kaotas] ERR, 3.III 2026</ref> Ukraina tabas rünnakutes [[S-300]] õhutõrjesüsteemi radarijaama [[Luhanski oblast]]is, [[Sopka-2]] õhusihtmärkide tuvastamise radarit ja 39N6 [[Kasta-2E2|39N6 Kasta-2E2]] radarit [[Krimm]]is.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8425744/blogi-1469-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-valjendas-kahtlust-uuesti-presidendiks-kandideerimise-osas?liveblogPost=12 |title=Ukraina väed ründasid Venemaa õhutõrjesüsteeme ja sõjalist infrastruktuuri |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02hpkEz2jt3uyBK87Sp5RdArU4SWgMLUakdBbTGACXwQRzVWkufPhuwEvhFXG13Eebl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 3.III 2026</ref> === 4. märts === Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma helikopteri.<ref>[https://www.err.ee/1609957226/meedia-vene-ohutorje-tulistas-rostovi-oblastis-alla-oma-kopteri#kopter Meedia: Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma kopteri] ERR, 4.III 2026</ref> Vahemerel Malta territoriaalvete lähedal rünnati Vene gaasitankerit Arktik Metagaz.<ref>[https://www.err.ee/1609957265/vahemerel-poles-venemaa-tanker Vahemerel põles Venemaa tanker] ERR, 4.III 2026</ref> Venemaa süüdistas rünnakus Ukrainat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440088/moskva-vaitel-rundasid-ukraina-meredroonid-vahemerel-vene-gaasitankerit Moskva väitel ründasid Ukraina meredroonid Vahemerel Vene gaasitankerit] Delfi, 4.III 2026</ref> === 5. märts === Ukraina sooritas suure õhurünnaku [[Saraatov]]ile ja [[Engels]]ile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440323/droonid-rundasid-venemaal-saratovi-oblastit Droonid ründasid Venemaal Saratovi oblastit] ERR, 5.III 2026</ref> Ukraina tulistas Musta mere kohal [[Maosaar]]e piirkonnas alla Venemaa helikopteri [[Ka-27]].<ref>[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-27] ERR, 5.III 2026</ref> Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange - 200 vangi 200 vastu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440427/medinski-teatel-vahetavad-venemaa-ja-ukraina-500-vangi Medinski teatel vahetavad Venemaa ja Ukraina 500 vangi ] Delfi, 5.III 2026</ref> === 6. märts === Venemaa ründas Ukrainat 141 drooniga, millest õhukaitse tulistas alla 111. Rünnakutes hukkus vähemalt kaks inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609959872/sojavangist-paasenud-ukrainlased-vajasid-kiiret-arstiabi#oopaev Vene rünnakutes Ukrainale hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt kaks inimest] ERR, 6.III 2026</ref> Ukraina süüdistas Ungarit seitsme Ukraina riikliku säästupanga töötaja alusetus kinnipidamises.<ref>[https://www.err.ee/1609960154/ukraina-suudistab-ungarit-seitsme-pangatootaja-pantvangi-votmises Ukraina süüdistab Ungarit seitsme pangatöötaja pantvangi võtmises] ERR, 6.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440539/ukraina-valisminister-ungari-pidas-kinni-meie-riigipanga-tootajad Ukraina välisminister: Ungari pidas kinni meie riigipanga töötajad] Delfi, 6.III 2026</ref> Ungari teatas nende riigist väljasaatmisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440672/ungari-suudistas-kinni-peetud-ukrainlasi-sojamaffia-raha-pesus-ja-otsustas-nad-valja-saata Ungari süüdistas kinni peetud ukrainlasi "sõjamaffia" raha pesus ja otsustas nad välja saata] Delfi, 6.III 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 300 sõjavangi.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8427808/blogi-1472-sojapaev-ukrainas-ungari-vottis-pantvangi-seitse-ukraina-kodanikku?liveblogPost=16 |title=Vene armee: Moskva ja Kiiev vahetasid kumbki 300 sõjavangi |url-access=subscription |author= |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Venemaa vallutas [[Sumõ oblast]]is asuva Venemaaga piirneva Sopychi küla.<ref name=deepstatemap/> === 7. märts === [[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2026-03-07 (02).jpg|thumb|Purustused [[Harkiv]]is peale Venemaa õhurünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat kahe [[Tsirkon]] hüperhelikiirusega tiibraketiga, 13 [[Iskander|Iskander-M/S-400]] ballistilist raketiga, 14 [[Kalibr]] tiibraketiga ja 480 drooniga, millest 472 tulistati alla või segati.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8428477/blogi-1473-sojapaev-ukrainas-kiievi-teatel-on-nad-peatanud-venemaa-pealetungi-zaporizzja-linna-suunas?liveblogPost=5 |title=Venemaa ründas Ukrainat 29 raketi ja 480 drooniga |url-access=subscription |author= |date=2026-03-07 |access-date=2026-03-07 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Rünnaku tagajärjel hukkus Harkivis 11 inimest, kus ballistiline rakett tabas kortermaja. Vigastada sai vähemalt 15 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609960886/venemaa-raketirunnakus-harkivile-hukkus-11-inimest#harkiv Kortermaja tabanud ballistiline rakett tappis 11 inimest] ERR, 7.III 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Armavir (Venemaa)|Armaviri]] nafta tootmis- ja jaotusjaama, põhjustades rajatises suure tulekahju.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=4 |title=Ukraina korraldas droonirünnaku naftalogistika keskusele Krasnodari krais |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 8. märts === Venemaa ründas Ukrainat kahe Iskander-M ballistilise raketi ja 117 drooniga. UKraina tõrjus 98 drooni.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=2 |title=Venemaa ründas öösel Ukrainat kahe ballistilise raketi ja 117 drooniga. |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Rünnakutes hukkus kolm tsiviilisikut ja üle 20 sai vigastada. === 9. märts === [[File:Destructions in Sloviansk after Russian attack, 2026-03-09 (01).webp |thumb|Hoone [[Slovjansk]]is peale Venemaa õhurünnakut]] Ukraina õhukaitse hävitas 197 Vene ründedroonist 161.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=5 |title=Ukraina hävitas riiki rünnanud 197 Vene ründedroonist 161 |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Ukraina eriväed ründasid nelja Venemaa radarijaama Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis. Hävitati 5N84A Oborona-14 radar, [[Nebo-M|Nebo-U]] radar ja kaks radari jaoks läbipaistva kupli alla olevat radarijaama.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=11 |title=Ukraina eriväed ründasid Venemaa radarijaamu Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 10. märts === Ukraina ründas [[Storm Shadow]] rakettidega [[Brjansk]]is raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast Kremni El<ref>[https://www.err.ee/1609962947/vene-droonirunnakus-dnipro-linnale-sai-vigastada-10-inimest#brjansk Zelenski: Ukraina tabas Brjanskis raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast] ERR, 10.III 2026</ref> ja [[Togliatti]]s keemiatehast KuibõševAzot.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441559/ukraina-andis-raketiloogi-venemaal-brjanskis-asuvale-mikroelektroonikatehasele Ukraina andis raketilöögi Venemaal Brjanskis asuvale mikroelektroonikatehasele. Togliattis süttis keemiatehas] Delfi, 11.III 2026</ref> Krimmis tabas Ukraina kolme Venemaa Pantsir-S1 õhutõrje raketi- ja kahurikompleksi. === 11. märts === Venemaa rünnakutes [[Sumõ oblast]]ile ja [[Harkiv]]ile hukkus kokku neli inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441561/venemaa-rundas-ukrainas-ettevotteid-sumo-oblastis-ja-harkivis-kus-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainas Sumõ oblastis ja Harkivis ettevõtteid, hukkus inimesi] Delfi, 11.III 2026</ref> Ukraina sooritas ulatusliku droonirünnaku [[Sotši]]le.<ref>[https://www.err.ee/1609963994/soja-1477-paev-zelenski-sonul-on-ukrainal-nuud-rohkem-kaarte#sotsi Sotši linna tabas ööpäev läbi kestnud Ukraina droonirünnak] ERR, 11.III 2026</ref> Ukraina teatas, et korraldas rünnakuseeria okupeeritud aladel, võttes sihikule õhutõrjesüsteemid, kütusehoidlad, laskemoonalaod ja muu sõjalise taristu.<ref>[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#ukraina Ukraina ründas okupeeritud aladel Venemaa naftahoidlaid ja õhutõrjesüsteeme] ERR, 12.III 2026</ref> [[File:Library in Novhorod-Siverskyi after Russian attack, 2026-03-13 (02).jpg |thumb|Raamatukogu [[Novhorod-Siverskõi]]is peale Venemaa droonirünnakut 13. märtsil]] === 12. märts === Ukraina droonid ründasid [[Krasnodari krai]]s [[Tihhoretsk]]is naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441797/droonid-rundasid-venemaal-tihhoretskis-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Tihhoretskis naftatöötlemistehast] Delfi, 12.III 2026</ref> [[Tuula oblast]]is süttis suur metallurgiatehas.<ref>[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#tehas Venemaal Tuula oblastis süttis suur metallurgiatehas] ERR, 12.III 2026</ref> === 13. märts === Ukraina hävitas droonidega raketisüsteemi [[S-300]]V ning tabas raketisüsteemi [[Tor (raketisüsteem)|Tor]] ja kütuserongi [[Luhanski oblast]]is. [[Zaporižžja oblast]]is hävitati õhutõrjeraketisüsteem [[Buk|Buk-M1]]<ref>[https://www.err.ee/1609966358/ukraina-relvajoud-havitasid-donbassis-suure-hulga-vene-sojatehnikat#olup Ukraina teatas Vene raketilaskeseadmete ja logistika hävitamisest okupeeritud aladel] ERR, 13.III 2026</ref> === 14. märts === Venemaa ründas Ukrainat kahe raketiga [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]], 13 ballistilise raketiga [[Iskander|Iskander-M]], 25 tiibraketiga [[Kalibr]], 24 tiibraketiga [[Kh-101]], 4 raketiga Kh-59/69 ning 430 drooniga. Ukraina tõrjus neist 58 raketti (kõik 49 tiibraketti, 7 ballistilist, üks Tsirkon, üks Kh-69) ja 402 drooni. Rünnaku tagajärjel hukkus viis inimest ja 22 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442303/venemaa-ohurunnakutes-kiievi-oblastile-hukkus-vahemalt-neli-inimest Venemaa õhurünnakutes Kiievi oblastile hukkus vähemalt neli inimest] Delfi, 14.III 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel sai [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Kavkazi meresadamas kahjustada Venemaa transpordilaev, Afipski naftatöötlemistehas<ref>[https://www.err.ee/1609967501/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-massiivse-raketi-ja-droonirunnaku#Krasnodar Ukraina droonid tabasid Krasnodari oblastis laeva ja naftatöötlemistehast] ERR, 14.III 2026</ref> ja [[Adõgee]]s "Maikopi" sõjaväelennuväli.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#maikop Ukraina ründas Venemaal Adõgees asuvat Maikopi lennuvälja] ERR, 15.III 2026</ref> [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-16 (11).jpg |thumb|Maja [[Zaporižžja]]s peale Venemaa õhurünnakut 16. märtsil]] === 15. märts === Venemaa ründas Ukrainat 97 drooniga, millest Ukraina tõrjus 90. Rünnakus hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest] ERR, 15.III 2026</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s asuvat Tihhoretski naftapumbajaama, mis on üks Lõuna-Venemaa suurimaid naftalogistika keskusi.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#naftapumbajaam Ukraina ründas teadete kohaselt Venemaal Krasnodari krais asuvat naftapumbajaama] ERR, 15.III 2026</ref> Krimmis tabati mitut Venemaa õhutõrjesüsteemi elementi, sealhulgas õhutõrjeraketisüsteemi [[S-400]] laskeseadet ja kahte radarijaama (59N6-E "Protivnik" ja 73E6 "Parol").<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YK2N3uK8xGqJwrnwdrifKqBh8LPZWbt6H8exjmUF4E6JVJ2Mv33BGjhAcjhkT42tl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.III 2026</ref> Venemaa väitel tulistati alla 280 Ukraina drooni, neist 65 Moskva piirkonnas. Rünnakuohu tõttu peatati ajutiselt lennuliiklus Moskva Domodedovo, Vnukovo ja Žukovski lennujaamas. [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-17 (12).webp |thumb|Maja Nova Poshtas [[Zaporižžja oblast]]is peale Venemaa raketirünnakut 17. märtsil]] === 16. märts === Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaal [[Krasnodari krai]]s asuvale [[Labinsk]]i naftahoidlale, mis süttis põlema<ref>[https://www.err.ee/1609968467/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftahoidla-krasnodari-krais#labinsk Ukraina süütas õhurünnakuga naftahoidla Krasnodari krais] ERR, 16.III 2026</ref> ja [[Uljanovsk]]i lähistel asuvale Aviastari lennukitehasele. <ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8435117/blogi-1484-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1700-soduri?liveblogPost=12 |pealkiri=Ukraina ründas Venemaal lennukitehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-03-19 |vaadatud=2026-03-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 17. märts === [[Pihkva oblast]]is baseeruva 76. õhudessantdiviisi territooriumil toimus suur plahvatus ja puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609969481/moskva-on-mitmendat-paeva-ukraina-droonirunnakute-all#pihkva Kuulduste kohaselt toimus Pihkva diviisis suur plahvatus] ERR, 17.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609970276/pevkur-pihkva-sojavaeosas-lohkes-kutuseladu Pevkur: Pihkva sõjaväeosas lõhkes kütuseladu] ERR, 17.III 2026</ref> Rünnakus lennukitehasele [[Staraja Russa]]s sai kahjustada Vene armee varajase hoiatuse ja juhtimise lennuk [[A-50]].<ref>[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#radarlennuk Ukraina ründas Vene radarlennukit] ERR, 21.III 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Berezove küla.<ref name=deepstatemap/> [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-03-19 (02).webp |thumb|Maja [[Odessa]] ajaloolises keskuses peale Venemaa rünnakut 19. märtsil]] === 18. märts === Venemaa valitsus kavatseb 2045. aastaks asustada praegustele Ukrainas okupeeritud aladele 114 000 inimest Venemaalt.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0BgdUbrPbs5FDXF2Ayo5UuG2jvHBR5ztF7a9hYVkXR3jreyv5uPJcEBdDwurazbZRl Rainer Saksa Blogi] FB, 18.III 2026</ref> === 19. märts === Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov teatas, et Venemaa ja Ukraina USA vahendusel toimuvad läbirääkimised on pausil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443225/kreml-venemaa-usa-ukraina-labiraakimised-on-pausil Kreml: Venemaa-USA-Ukraina läbirääkimised on pausil] Delfi, 19.III 2026</ref> Ukraina ründas Krimmis asuvaid õhukaitseobjekte ja õhutõrjesüsteemide remondi ettevõtet Almaz-Antei.<ref>[https://www.err.ee/1609971620/vaidetavalt-sattus-terve-vene-brigaad-piiramisrongasse#krimm Krimmi tabas Ukraina suur õhurünnak] Delfi, 19.III 2026</ref> [[File:Russian missile Iskander, found in Chernihiv Oblast, 2026-03-20 (05).webp |thumb|[[Tšernihivi oblast]]is leitud Venemaa ballistilise raketi [[Iskander]] rusud]] === 20. märts === Ukraina tabas valguskaabliga juhitud ründedrooniga [[Donetski oblast]]is Venemaa ründekopteri [[Ka-52]] ja kukutas selle alla.<ref>[https://www.err.ee/1609973037/ukraina-tulistas-alla-vene-kopteri-ka-52 Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-52] ERR, 20.III 2026</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist läänes asuva Platonivka küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina valimiskomisjon välistas presidendivalimiste korraldamise käesoleval aastal.<ref>[https://www.err.ee/1609973061/ukraina-valimiskomisjon-valistas-tanavu-presidendivalimiste-korraldamise Ukraina valimiskomisjon välistas tänavu presidendivalimiste korraldamise] ERR, 20.III 2026</ref> === 21. märts === [[File:Building of former Bank of Mutual Crediting Society in Kherson after Russian attack, 2026-03-21 (02).webp |thumb|Ajalooline [[Herson]]i pangahoone (1899) peale Venemaa droonirünnakut 21 Märtsil]] Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest Ukraina tõrjus 148. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning vigastada sai 36.<ref>[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#hukkunud Venemaa rünnakutes hukkus üheksa inimest] ERR, 21.III 2026</ref> Ukraina ründasid [[Saratov]]i naftarafineerimistehast, Moskvat ja paljusid teisi Venemaa regioone umbes 300 drooniga. Venemaa kinnitas 283 drooni allalaskmist.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8437778/ukraina-droonid-rundavad-taas-moskvat Ukraina droonid ründavad taas Moskvat] Postimees, 21.III 2026</ref> Belgorodi oblastis hukkus rünnaku tõttu neli inimest. === 22. märts === Venemaa ründas 139 drooniga, millest Ukraina tõrjus 127. Rünnakutes hukkus vähemalt kuus tsiviilisikut ja vigastada sai 29 inimest. Ukraina ründas [[Saratovi oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast ja Venemaa eliitdroonirühma Rubikon juhtimispunkti [[Mariupol]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609974423/soja-1488-paev-venemaa-rundas-oosel-kiievi-oblastit#Ukraina Ukraina ründas sihtmärke Venemaal ja okupeeritud Ukrainas] ERR, 22.III 2026</ref> [[File:NASA FIRMS 2026-03-23 Primorsk.png |thumb|[[NASA]] [[FIRMS]] tuvastatud ulatuslikud põlengud 23. märtsil [[Primorski sadam]]as [[Leningradi oblast]]is]] === 23. märts === Ukraina õhurünnakus [[Leningradi oblast]]ile süttis [[Primorsk (Leningradi oblast)|Primorski]] [[Primorski sadam|sadamas]] kütusemahuti ja selletõttu peatus Vene naftaekspordi Primorski sadamast.<ref>[https://www.err.ee/1609976346/primorski-sadamas-polevad-teist-paeva-naftamahutid Primorski sadamas põlevad teist päeva naftamahutid] ERR, 24.III 2026</ref><ref name=delfi20260330>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120564373/ukraina-kaitseministeerium-laanemere-piirkond-on-muutunud-venemaa-jaoks-ohutust-sadamast-suure-riski-tsooniks |pealkiri=Ukraina kaitseministeerium: Läänemere piirkond on muutunud Venemaa jaoks ohutust sadamast suure riski tsooniks |url-access=subscription |eesnimi=Lauri |perekonnanimi=Laugen |kuupäev=2026-03-30 |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref> Rünnaku alla jäi ka [[Ufa]]s asuv [[Bašneft-Ufaneftekhim]]i naftatöötlemistehas. Venemaa teatas 70 Ukraina drooni tõrjumisest.<ref>[https://www.err.ee/1609974852/ukraina-ohurunnak-peatas-vaidetavalt-vene-naftaekspordi-primorski-sadamast#peatas Ukraina droonirünnak peatas väidetavalt Vene naftaekspordi Primorski sadamast] ERR, 23.III 2026</ref> === 24. märts === [[File:Destructions in the architectural complex of Bernardine monastery in Lviv after Russian attack, 2026-03-24 (000).webm |thumb |Bernardini kloostri arhitektuurikompleks [[Lviv]]is pärast Vene droonirünnakut 24. märtsil]] Venemaa sooritas Ukrainale ööpäevaga kaks drooni- ja raketirünnakut. Öine kombineeritud rünnak anti 426 drooni ja raketiga kriitiliste taristuobjektide pihta, kasutades seitse ballistilist raketti, 27 tiibraketti ja 392 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tulistas alla või tõrjus nendest elektrooniliselt 390 sihtmärki, kokku 25 raketti ja 365 drooni. Päeval ründas Venemaa Kiievit ja Lääne-Ukrainat 556 drooniga, millest 541 õnnestus Ukraina õhutõrjel kahjutuks teha. Rünnakutes hukkus kaheksa inimest ja vähemalt 50 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609975752/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-paevase-massilise-droonirunnaku#droonid Venemaa ründas Ukrainat ööpäeva jooksul ligi 1000 drooniga] ERR, 24.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448604/venemaa-rundas-ukrainat-rakettide-ja-droonidega-poltavas-ja-zaporizzjas-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. Poltavas ja Zaporižžjas hukkusid inimesed] Delfi, 24.III 2026</ref> Ukraina hävitas Krimmis laevatõrje raketisüsteemi Bastion, mis kasutab [[Tsirkon]]-tüüpi rakette.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid027Hjg1xLU1dt91xryAdFYDZcLZ2Npc91BcNmCRpE5QNqmVWhZrz9uh2hf9hqK3w5ul Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 24.III 2026</ref> Ukrainale sooritas droonirünnaku Leningradi oblastile.<ref name=delfi20260330/> [[Ust-Luga]] sadamas süttis [[Novatek]]i gaasiterminal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120450960/ukraina-teatas-et-rundas-ust-lugas-gaasiettevotte-novatek-objekte Ukraina teatas, et ründas Ust-Lugas gaasiettevõtte Novatek objekte] Delfi, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120493848/video-ja-kaardid-ust-luga-sadam-poleb-siiani-eesti-kulje-all-asuv-sihtmark-on-ukraina-droonidele-selge-ahvatlus VIDEO JA KAARDID | Ust-Luga sadam põleb siiani. Eesti külje all asuv sihtmärk on Ukraina droonidele ahvatlev] Delfi, 26.III 2026</ref> Ukraina rünnakute tõttu on vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest rivist väljas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482851/reuters-vahemalt-40-venemaa-naftaekspordivoimekustest-oli-eile-rivist-valjas Reuters: vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest oli eile rivist väljas] Delfi, 26.III 2026</ref> === 25. märts === [[Viiburi]] sadamas sai tabamuse Venemaa sõjalise otstarbega jäälõhkuja.<ref>[https://www.err.ee/1609976796/droonid-rundasid-taas-venemaal-asuvat-ust-luga-sadamat Droonid ründasid taas Venemaal asuvat Ust-Luga sadamat] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449231/ukraina-kindralstaap-viiburi-laevatehases-anti-look-vene-patrulljaamurdjale Ukraina kindralstaap: Viiburi laevatehases anti löök Vene patrulljäämurdjale] Delfi, 25.III 2026</ref> [[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina raketilöökide tõttu umbes 450 000 elanikku elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449053/venemaal-belgorodi-oblastis-jai-raketilookide-jarel-450-000-inimest-elektrita Venemaal Belgorodi oblastis jäi raketilöökide järel 450 000 inimest elektrita] Delfi, 25.III 2026</ref> {{mitu pilti | laius = 200 | pilt1 = NASA FIRMS 2026-03-26 Kinef.png | pilt2 = NASA FIRMS 2026-03-26 Ust-Luga.png | jalus = [[NASA]] [[FIRMS]]i tuvastatud põlengud 26. märtsil [[Kiriši]] naftatöötlemistehases (vasakul) ja [[Ust-Luga sadam]]as (paremal) }} Üks kursilt kõrvale kaldunud droon tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent.<ref>[https://www.err.ee/1609976868/venemaalt-lennanud-droon-tabas-auvere-jaama-korstent Venemaalt lennanud droon tabas Auvere jaama korstent] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609977222/kaitsevagi-auveret-tabas-kas-runde-voi-peibutusdroon Kaitsevägi: Auveret tabas kas ründe- või peibutusdroon] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole] Delfi, 25.III 2026</ref> Veel mitu drooni sattus eesti ja Läti õhuruumi.<ref>[https://www.err.ee/1609977171/eesti-piiri-rikkus-mitu-ukraina-drooni Eesti piiri rikkus mitu Ukraina drooni] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976976/lati-president-latis-alla-kukkunud-droon-oli-ukraina-oma Läti president: Lätis alla kukkunud droon oli Ukraina oma] ERR, 25.III 2026</ref> === 26. märts === Ukrainale sooritas järgmise droonirünnaku [[Leningradi oblast]]ile.<ref name=delfi20260330/> Sihikul oli [[Kiriši]]s asuv naftatöötlemistehas [[Kirišinefteorgsintez]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482209/droonid-rundasid-taas-leningradi-oblastit-seekord-naftatootlemistehast Droonid ründasid taas Leningradi oblastit, seekord naftatöötlemistehast] Delfi, 26.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609977810/ukraina-rundas-teist-ood-jarjest-leningradi-oblasti-energiataristut#tehas Ukraina kinnitas rünnakut Leningradi oblastis asuvale rafineerimistehasele] ERR, 26.III 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas, et USA seab Ukraina sõja rahulepingu julgeolekutagatiste eeltingimuseks kogu riigi idaosa ehk Donbassi loovutamise Venemaale.<ref>[https://www.err.ee/1609978923/zelenski-usa-nouab-julgeolekutagatiste-eest-donbassi-loovutamist Zelenski: USA nõuab julgeolekutagatiste eest Donbassi loovutamist] ERR, 26.III 2026</ref> Mustal merel sai meredrooniga tabamuse Venemaa varilaevastikku kuuluv naftatanker Altura.<ref>[https://www.err.ee/1609978269/venemaa-varilaevastiku-tanker-sai-mustal-merel-droonitabamuse Venemaa varilaevastiku tanker sai Mustal merel droonitabamuse] ERR, 26.III 2026</ref> [[File:NASA FIRMS 2026-03-28 Yaroslavl.png |thumb |[[NASA]] [[FIRMS]]i märgatud põleng [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehases 28. märtsil]] === 27. märts === Ukrainale ründas uuesti [[Ust-Luga sadam]]at põhjustades uue tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120536604/ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak VIDEOD | Ust-Luga sadamas toimus jälle plahvatus ja põleng] Delfi, 27.III 2026</ref><ref name=delfi20260330/> [[Vologda oblast]]is [[Tšerepovets]]is tabas droonirünnak keemiatehast. [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|USA välisminister]] [[Marco Rubio]] lükkas ümber Zelenski väited USA julgeolekutagatiste seotusest Donbassi Venemaale loovutamisega.<ref>[https://www.err.ee/1609979398/meedia-ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak#rubio Rubio eitas USA julgeolekugarantiide sidumist Donbassiga] ERR, 27.III 2026</ref> === 28. märts === Venemaa ründas Ukrainat 273 drooniga, Ukraina õhutõrje tulistas neist alla 252. Rünnaku tõttu hukkus vähemalt viis inimest ja vähemalt 13 sai vigastada. Ukraina korraldas õhurünnaku [[Jaroslavl]]is asuvale naftatöötlemistehasele<ref>[https://www.err.ee/1609980498/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#jaroslavl Ukraina ründas Jaroslavli naftatöötlemistehast] Delfi, 28.III 2026</ref> ja ründas rakettidega Flamingo [[Samara oblast]]is asuvat lõhkeaineid tootvat ettevõttet Promsintez.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02xEsZfBTeWvuVhHgq4vkGWKB6rAChsX6cSG2tEWh9KRbLWQFwgD8g4jJDroHtDwRZl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 28.III 2026</ref> === 29. märts === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Kinžal ja 442 drooniga, millest Ukraina tõrjus 380. Rünnakus sai vigastada 8 inimest. Ukraina korraldas uue droonirünnaku [[Ust-Luga sadam]]ale.<ref name=delfi20260330/> Venemaa teatas 36 Ukraina drooni tõrjumisest.<ref>[https://www.err.ee/1609980957/ukraina-jatkas-ust-luga-sadama-rundamist#Ust Venemaa teatel tabas Ust-Luga sadamat uus droonirünnak] ERR, 29.III 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuvad Oleksiivka ja Orestopili külad.<ref name=deepstatemap/> Soomes kukkus alla kaks Ukraina drooni<ref>[https://www.err.ee/1609981059/soomes-kukkusid-alla-kaks-ukraina-drooni Soomes kukkusid alla kaks Ukraina drooni] ERR, 29.III 2026</ref> === 30. märts === Ukraina ründas droonidega Venemaa erinevaid piirkondi. [[Samara oblast]]is [[Toljatti]]s asuvas [[KuibõševAzot]]i keemiatehases ja [[Luhanski oblast]]i okupeeritud osas [[Altševsk]]is asuvas metallurgiatehases puhkesid tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609981401/altsevski-metallurgiatehases-puhkes-droonrunnaku-jarel-suur-poleng#samara Altševski metallurgiatehases puhkes droonrünnaku järel suur põleng] ERR, 30.III 2026</ref> Rünnaku alla jäi ka [[Taganrog]]i linn, kus said kahjustusi kaks droonitehase Atlant-AERO tootmistsehhi ja Tu-95 pommituslennukite remonditöökoda. Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is asuvad Svjato-Pokrovske ja Vasjukivka külad.<ref name=deepstatemap/> === 31. märts === Venemaa ründas Ukrainat 289 drooniga, millest 267 suutis õhutõrje alla tulistada või kahjutuks teha.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8442928/blogi-1497-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-ust-luga-sadama-piirkonda?liveblogPost=615723 Vene väed ründasid Ukrainat 289 drooniga] Postimees, 31.III 2026</ref> Ukraina andis järjekordse droonilöögi [[Ust-Luga sadam]]ale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564491/leningradi-oblasti-kuberner-droonirunnakus-sai-kahjustada-ust-luga-sadam Leningradi oblasti kuberner: droonirünnakus sai kahjustada Ust-Luga sadam] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982343/ukraina-runnakud-leningradi-oblastile-jatkusid-seitsmendat-paeva-jarjest#seitse Ukraina rünnakud Leningradi oblastile jätkusid seitsmendat päeva järjest] ERR, 31.III 2026</ref> Nädala kestnud rünnakute seeria tulemused [[Leningradi oblast]]ile on<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564494/ukraina-on-runnanud-leningradi-oblastit-ule-nadala-sihtmarkideks-on-olnud-sadamad-ja-tehased Ukraina on rünnanud Leningradi oblastit üle nädala. Sihtmärkideks on olnud sadamad ja tehased] Delfi, 31.III 2026</ref>: *Primorsk – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud *Ust-Luga – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud *Kiriši – vähemalt kaks mahutit kahjustatud. Mitu Ukraina drooni sisenesid Eesti õhuruumi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564482/kaitsevagi-saatis-valja-ohuohu-teavituse-ida-laane-virumaal-ja-louna-eestis VIDEO ja BLOGI | PPA kinnitas, et Kastre vallas kukkus alla droon: leidsime vallast droonirusud] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982697/eesti-ohuruumis-viibis-alla-10-drooni-ppa-kontrollib-kolme-asukohta Eesti õhuruumis viibis alla 10 drooni, PPA kontrollib kolme asukohta] ERR, 31.III 2026</ref> [[Tartumaa]]l [[Kastre vald|Kastre vallas]] kukkus üks neist alla ja plahvatas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564504/tartumaal-kastre-vallas-teatati-alla-kukkunud-ja-plahvatanud-droonist-pevkur-infot-kontrollitakse FOTOD | Tartumaal Kastre vallas teatati alla kukkunud ja plahvatanud droonist] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982355/oosel-sattus-eesti-ohuruumi-mitu-drooni-uks-kukkus-tartumaal-pollule Öösel sattus Eesti õhuruumi mitu drooni, üks kukkus Tartumaal põllule] ERR, 31.III 2026</ref> [[Tatarstan]]is toimus suurem plahvatus Nižnekamski naftakeemia tehases. Teatatakse vähemalt 6 surnust ja kümnetest haavatutest. Krimmis kukkus alla Venemaa sõjaväe transpordilennuk, hukkusid kõik pardal olnud kuus meeskonnaliiget ja 23 reisijat,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564787/krimmis-kukkus-alla-venemaa-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest Krimmis kukkus alla Venemaa sõjaväe transpordilennuk, hukkus 29 inimest] Delfi, 1.IV 2026</ref> nende seas Põhjamere laevastiku lennuväe ülem kindral-leitnant Aleksandr Otroštšenko.<ref>[https://www.err.ee/1609984284/ukraina-suutas-ohurunnakuga-ufaa-naftarafineerimistehase#krimm Krimmis allakukkunud transpordilennuki pardal oli ka Vene kindral] ERR, 2.IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565708/venemaal-kinnitati-pohjalaevastiku-lennuvae-ulema-hukkumist-krimmi-lennuonnetuses Venemaal kinnitati Põhjalaevastiku lennuväe ülema hukkumist Krimmi lennuõnnetuses] Delfi, 6.IV 2026</ref> Vene armee kaotas [[Su-34]] ründelennuki Ukraina vastu sooritatud rünnaku käigus.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8444272/krimmis-kukkus-alla-vene-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest |pealkiri=Krimmis kukkus alla Vene sõjaväe transpordilennuk, hukkus 29 inimest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina sooritas Pokrovskist loodes vasturünnaku, mille käigus kaotas mitu ühikut tehnikat.<ref>[https://www.facebook.com/toomas.piirmann/posts/pfbid0kE7jkVubWFGDD6HKuWWcrNUXXxZMazKAwqdgSJqhn5SHprw97ptxxPu34xe8oWH9l Toomas Piirmanni blogi] FB, 3.IV 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120565146/video-ukrainlaste-runnak-donetski-oblastis-loppes-fiaskoga-kas-nad-kordavad-venelaste-vigu |pealkiri=VIDEO - Ukrainlaste rünnak Donetski oblastis lõppes fiaskoga. Kas nad kordavad venelaste vigu? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-04-02 |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel on Venemaa pealetungi tempo olulisest vähenenud, kuna Ukraina väed on juba pikka aega rindejoone erinevates piirkondades initsiatiivi hoidnud.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-march-31-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, March 31, 2026] ISW, 31.III 2026</ref> Märtsis vallutas Venemaa vaid 23 ruutkilomeetrit territooriumi.<ref>[https://www.err.ee/1609986942/ukraina-suutas-ohurunnakuga-kstovo-naftatootlemistehase-venemaal#isw ISW: Venemaa edasiliikumise tempo on järsult vähenenud] ERR, 5.IV 2026</ref> Ukraina relvajõud ründasid märtsis Venemaal 15 strateegilise tähtsusega objekti, neist viis on sõjatehased ja 10 naftatööstuse objektid.<ref>[https://www.err.ee/1609986030/ukraina-tabas-martsis-15-venemaa-strateegilist-objekti Ukraina tabas märtsis 15 Venemaa strateegilist objekti] ERR, 3.IV 2026</ref> == Aprill == === 1. aprill === Venemaa korraldas droonirünnaku Lääne-Ukraina linnadele [[Lutsk]]ile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564817/venemaa-rundas-ukrainas-lutskit-suttisid-laohooned Venemaa ründas Ukrainas Lutskit. Süttisid laohooned] Delfi, 1.IV 2026</ref> ja [[Hmelnõtskõi]]le,<ref>[https://www.err.ee/1609983345/krimmis-kukkus-alla-vene-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest#linn Venemaa ründas Lääne-Ukrainas asuvat Hmelnõtskõid] ERR, 1.IV 2026</ref> Rünnakus osales 339 drooni, millest 298 suudeti kahjutuks teha. Rünnaku tagajärjel hukkus [[Tšerkassõ oblast]]is [[Zolotonoša rajoon]]is neli inimest. === 2. aprill === Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis tulekahju [[Baškortostan]]is [[Ufa]] naftatöötlemistehas [[Bašneft-Novoil]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565101/droonid-suutasid-naftatootlemistehase-venemaal-baskortostanis VIDEOD | Droonid süütasid Venemaal Baškortostanis naftatöötlemistehase] Delfi, 2.IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609984284/ukraina-suutas-ohurunnakuga-ufaa-naftarafineerimistehase#ufaa Ukraina süütas õhurünnakuga Ufaa naftarafineerimistehase] ERR, 2.IV 2026</ref> [[Krimm]]is hävitas Ukraina patrulllennuki [[An-72P]], radarikompleksi P-37 "Metš" ja droonihoidla koos nelja drooniga Orion.<ref>[https://www.err.ee/1609985931/ukraina-havitas-krimmis-jarjekordse-vene-lennuki#an Ukraina hävitas Krimmis järjekordse Vene lennuki] ERR, 3.IV 2026</ref> === 3. aprill (sõja 1500. päev) === [[File:Destructions_in_Obukhiv_after_Russian_attack,_2026-04-03_(11).jpg |thumb |Korterelamu [[Obuhhiv]]is Kiievi oblastis peale droonirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat 542 drooniga, 25 tiibraketiga Kh-101, 10 ballistilise raketiga [[Iskander-M]] ja kahe tiibraketiga [[Iskander|Iskander-K]]. Ukraina tõrjus 519 drooni, 24 tiibraketti X-101 ja mõlemad Iskander K tiibraketid.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0AfSthBPyA3CF9fz2CCRwJ4S1vdNNYkDerw91RvVao1Ek7NAZWofqujANmdyfxsi3l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 3.IV 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt kuus inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609985931/soja-1500-paev-venemaa-kaotas-krimmis-havitaja-su-30#droonid Venemaa ründas Ukrainat rohkem kui 500 drooniga] ERR, 3.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Leningradi oblast]]i [[Vsevoložski rajoon]]is asuvat strateegilise tähtsusega Morozovi lõhkeainetehast. Ukraina tõrjus vastase välja [[Dnipropetrovski oblast]]is asuvast Novoselivka külast.<ref name=deepstatemap/> === 4. aprill === [[File:Destructions in Nikopol after Russian attack, 2026-04-04 (01).webp |thumb |Droonirünnaku tagajärjed [[Nikopol]]i turul]] Venemaa ründas Ukrainat 286 drooniga, millest Ukraina tõrjus 260.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0JFfzn8jVQu4VGykXYvGygwfJkJeC6SWKKSvF9SJW7A9P4DfY52j76sCvwWfNwesGl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 4.IV 2026</ref> [[Nikopol]]i turul hukkus droonitabamuse tõttu viis ja sai vigasada 19 inimest. Ukraina rünnakud tabasid Venemaa kaitse- ja keemiatööstuse rajatisi. [[Togliatti]]s said tabamuse keemiatehased [[Togliattikauchuk]] ja [[KuibõševAzot]], [[Taganrog]]is droonitehas Atlant-Aero ja [[Berievi lennukitehas]], kus moderniseeritakse [[Tu-95]] pommitajaid ja [[A-50]] luurelennukeid ning [[Luhanski oblast]]is [[Altševski terasetehas]].<ref>[https://www.err.ee/1609986477/soja-1501-paev-ukraina-vaed-tabasid-vene-kaitserajatisi-taganrogis-ja-togliattis#Togliatti Ukraina väed tabasid Vene kaitserajatisi Taganrogis ja Togliattis] ERR, 4.IV 2026</ref> Krimmis hävitas Ukraina droonirünnakuga õhutõrjesüsteemi [[S-400]] radari ja õhutõrjesüsteemi [[Tor (raketisüsteem)|Tor]]. === 5. aprill === Ukraina droonirünnakutes said kahjustusi [[Leningradi oblast]]is [[Primorski sadam]]a lähedal naftatorustik<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565554/venemaa-leningradi-oblastis-teatati-droonirunnakust-ja-naftajuhtme-kahjustustest Venemaa Leningradi oblastis teatati droonirünnakust ja naftajuhtme kahjustustest] Delfi, 5.IV 2026</ref> ning [[Nižni-Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s asuvad NORSI naftatöötlemistehas<ref>[https://www.err.ee/1609986942/ukraina-suutas-ohurunnakuga-kstovo-naftatootlemistehase-venemaal#kstovo Ukraina süütas õhurünnakuga Kstovo naftatöötlemistehase Venemaal] ERR, 5.IV 2026</ref> ja Novogorkovskaja koostootmisjaam.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565590/venemaa-novgorodi-oblastis-toimunud-droonirunnakus-said-kahjustada-naftatehas-ja-elektrijaam Venemaa Novgorodi oblastis toimunud droonirünnakus said kahjustada naftatehas ja elektrijaam] Delfi, 5.IV 2026</ref> Kstovo naftatöötlemistehas peatas droonirünnakut töö.<ref>[https://www.err.ee/1609989669/venemaa-uks-suurimaid-rafineerimistehaseid-seiskus-parast-ukraina-runnakut#peatas Venemaa üks suurimaid rafineerimistehaseid seiskus pärast Ukraina rünnakut] ERR, 8.IV 2026</ref> Ukraina on jaanuari lõpust alates taastanud kontrolli 480 ruutkilomeetri suuruse ala üle ja vabastanud 12 asulat, teatas [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]].<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8446257/blogi-1502-sojapaev-ukrainas-ukraina-suutis-kahjustada-laanemere-aares-asuvat-vene-naftatoru?liveblogPost=616319 |pealkiri=Sõrskõi: Ukraina on jaanuari lõpust tagasi võitnud 480 ruutkilomeetrit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-05 |vaadatud=2026-04-05 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 6. aprill === [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-04-06 (21).webp |thumb |Korterelamu [[Odessa]]is peale tabamust]] [[Odessa]]s hukkus venemaa ühurünankus kolm inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609987440/soja-1503-paev-ukraina-vottis-ette-venemaa-musta-mere-aarse-naftasadama#odessa Venemaa rünnakus Odessale hukkus kolm inimest] ERR, 6.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Novorossiisk]]i sadamat. Rünnak põhjustas Šešharise naftakütuse terminalile suuri purustusi ja katkestas nafta väljaveo.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565665/droonid-rundasid-musta-mere-aares-novorossiiskis-naftaterminali VIDEOD | Droonid ründasid Musta mere ääres Novorossiiskis naftaterminali] Delfi, 6.IV 2026</ref> Sadamas sai löögi Vene fragatt [[Admiral Grigorovitš]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565859/ukraina-droonijoud-rundasid-novorossiiskis-vene-fregatti-admiral-grigorovits Ukraina droonijõud ründasid Novorossiiskis Vene fregatti Admiral Grigorovitš] Delfi, 6.IV 2026</ref> Venemaa teatas 148 Ukraina drooni allatulistamisest rünnaku käigus. Ukraina vabasas [[Harkivi oblast]]i põhjaosas asuva Ambarne asula.<ref name=deepstatemap/> === 7. aprill === [[File:Velykyi Burluk Manor after Russian attack, 2026-04-07 (01).jpg |thumb |Tulekahju ajaloolises Veliky Burluki mõisas ([[Harkovi oblast]]is) peale droonitabamust]] Venemaa ründas Ukrainat 110 drooniga, millest õhukaitse tõrjus 77. [[Dnipropetrovski oblast]]is [[Nikopol]]is hukkus neli ja haavata sai 12 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120566016/vene-droon-rundas-ukrainas-nikopolis-bussi-hukkus-kolm-inimest Vene droon ründas Ukrainas Nikopolis bussi. Hukkus kolm inimest] Delfi, 7.IV 2026</ref> Hersonis hukkus samuti neli inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609989669/venemaa-uks-suurimaid-rafineerimistehaseid-seiskus-parast-ukraina-runnakut#kaheksa Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus teisipäeval kaheksa inimest] ERR, 8.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Voroneži oblast]]is [[Rossoš]]is asuvat Minudobrenia keemiatehast<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565957/ukraina-droonid-tabasid-keemiatehast-voronesi-oblastis-vene-sojatoostusega-seotud-tehases-puhkes-tulekahju Ukraina droonid tabasid keemiatehast Voroneži oblastis. Vene sõjatööstusega seotud tehases puhkes tulekahju] Delfi, 7.IV 2026</ref>, mille toodangut kasutatakse ka Vene sõjatööstuses ja [[Ust-Luga sadam]]at.<ref>[https://www.err.ee/1609988403/ukraina-rundas-vene-sojavaega-seotud-keemiatehast-voronezi-oblastis#voronezh Ukraina ründas Vene sõjaväega seotud keemiatehast Voroneži oblastis] ERR, 7.IV 2026</ref> [[Vladimiri oblast]]is hukkus droonitabamuse tõttu kolm tsiviilelanikku. === 8. aprill === Ukraina rünnak hävitas viimase [[Kertši väin]]as töötanud Vene rongipraami Slavjanin.<ref>[https://www.err.ee/1609990590/ukraina-teatas-viimase-vene-rongipraami-korvaldamisest-kertsi-vainas#kerch Ukraina teatas viimase Vene rongipraami kõrvaldamisest Kertši väinas] ERR, 9.IV 2026</ref> === 9. aprill === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s asuvale suurele naftapumplale, põhjustades seal plahvatusi ja tulekahju.<ref>[https://web.archive.org/web/20200625000000/https://https//udn.com/news/story/121424/4659358://www.err.ee/1609990590/ukraina-teatas-viimase-vene-rongipraami-korvaldamisest-kertsi-vainas#pumpla Ukraina korraldas droonirünnaku naftapumplale Krasnodari krais] ERR, 9.IV 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle 1000 sõduri säilmed ja Ukraina tagastas Venemaale 41 hukkunud Vene sõduri surnukehad.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8448671/blogi-1506-sojapaev-ukrainas-venemaa-tagastas-ukrainale-1000-soduri-sailmed?liveblogPost=616780 |pealkiri=Venemaa tagastas Ukrainale 1000 sõduri surnukehad |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-09 |vaadatud=2026-04-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa ründas Ukrainat 119 drooniga, millest Ukraina tõrjus 99.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8448671/blogi-1506-sojapaev-ukrainas-venemaa-tagastas-ukrainale-1000-soduri-sailmed?liveblogPost=616708 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat 119 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-09 |vaadatud=2026-04-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 10. aprill === Ukraina hävitas Donetski oblastis Vene õhutõrjesüsteemi Tor-M1.<ref>[https://www.err.ee/1609991923/soja-1507-paev-runnakud-vene-naftataristule-muudavad-konelusi#tor Ukraina hävitas Donetski oblastis Vene õhutõrjesüsteemi Tor-M1] ERR, 10.IV 2026</ref> === 11. aprill === [[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-04-11 (04).jpg |thumb |Purustused [[Kramatorsk]]is peale Venemaa rünnakut]] Venemaa kuulutas välja ülestõusmispüha relvarahu, mis algab kell 16 Moskva aja järgi ja kestab kuni 12. aprilli õhtuni.<ref>[https://www.err.ee/1609993156/ukraina-rinnetel-peaks-hakkama-kehtima-ulestousmispuha-relvarahu Ukraina rinnetel peaks hakkama kehtima ülestõusmispüha relvarahu] ERR, 11.IV 2026</ref> Venemaa ja Ukraina viisid läbi sõjavangide vahetuse - mõlemad pooled vabastasis 175 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120567994/ukraina-ja-venemaa-vahel-hakkas-kehtima-lihavotterahu-zelenskoi-pakkus-rahu-pikendamist Ukraina ja Venemaa vahel hakkas kehtima lihavõtterahu. Zelenskõi pakkus rahu pikendamist] Delfi, 11.IV 2026</ref> === 12. aprill === Venemaa presidendi välja kuulutatud vaherahu kehtis ainult pikamaa droonide, raketirünnakute ja taktikalise lennuväe kohta. Rinnetel jätkus kohati aktiivne sõjategevus<ref>[https://www.err.ee/1609993663/soja-1509-paev-ukraina-teatas-ligi-2300-lihavottevaherahu-rikkumisest#ukraina Sõja 1509. päev: Ukraina teatas ligi 2300 lihavõttevaherahu rikkumisest] ERR, 12.IV 2026</ref>, kokku registreeriti rindel 10 721 relvarahu rikkumist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568242/ukraina-venemaa-rikkus-relvarahu-ligi-11-000-korda Ukraina: Venemaa rikkus relvarahu ligi 11 000 korda] Delfi, 13.IV 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Myrne küla.<ref name=deepstatemap/> === 13. aprill === Venemaa ründas Tšernigivi oblastis ettevõtte Tšernihivoblenergo elektrijaama, põhjustades ulatusliku elektrikatkestuse.<ref>[https://www.err.ee/1609994172/venemaa-lopetas-relvarahu-runnakuga-tsernigivi-oblasti-elektrijaamale#elektrijaam Venemaa lõpetas relvarahu rünnakuga Tšernigivi oblasti elektrijaamale] ERR, 13.IV 2026</ref> === 14. aprill === Venemaa ründas objekte Harkivi, Hersoni, Odessa ja Dnipropetrovski oblastites.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568521/venemaa-rundas-ukrainas-hersoni-odessa-ja-dnipropetrovski-oblastit Venemaa ründas Ukrainas Hersoni, Odessa ja Dnipropetrovski oblastit] Delfi, 14.IV 2026</ref> Harkivi oblastis heitis Venemaa kuus luigpommi Petšenihõ tammi pihta.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568580/venelased-heitsid-kuus-liugpommi-harkivi-oblastis-asuva-petseniho-tammi-pihta Venelased heitsid kuus liugpommi Harkivi oblastis asuva Petšenihõ tammi pihta] Delfi, 14.IV 2026</ref> Dnipros hukkus rünnakutes 5 ja sai vigastada 24 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568609/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-runnaku-tottu-5-ja-sai-viga-24-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu 5 ja sai viga 24 inimest] Delfi, 14.IV 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Tšerepovets]]i linnas asuvat keemiatehast.<ref>[https://www.err.ee/1609995133/soja-1511-paev-ukraina-pidas-eduka-lahingu-ainult-roboteid-kasutades#cherepovets Ukraina droonid tabasid Tšerepovetsi keemiatehast] ERR, 14.IV 2026</ref> Ukraina vallutas esmakordselt vaenlase positsiooni ainult robotite ja droonidega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568470/zelenskoi-esimest-korda-soja-jooksul-vallutati-vaenlase-positsioon-ainult-robotite-ja-droonidega Zelenskõi: esimest korda sõja jooksul vallutati vaenlase positsioon ainult robotite ja droonidega] Delfi, 14.IV 2026</ref> === 15. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 21 raketi ja 361 ründedrooniga, millest Ukraina tõrjus 20 raketti ja 349 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609997149/venemaa-korraldas-oosel-ukraina-linnadele-ohvriterohke-ohurunnaku#edu Ukraina tulistas kolmapäeval alla 20 Vene raketti ja 349 drooni] ERR, 16.IV 2026</ref> Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi [[Belgorodi oblast]]is [[Valuiki]]s ja ründas [[Sterlitamak]]i naftakeemiatehast [[Baškortostan]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609996159/venemaa-tappis-ohurunnakus-tserkassole-lapse-14-sai-vigastada#valuiki Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Belgorodi oblastis] ERR, 15.IV 2026</ref> === 16. aprill === {{mitu pilti | laius = 200 | pilt1 = Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-04-16 (01).jpg | pilt2 = Church in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-04-16 (11).jpg | allkiri1 = Tabamuse saanud hooned [[Dnipro]]s | allkiri2 = Kirik [[Zaporižžja]]s peale tabamust }} Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Dnipro]]t ja [[Odessa]]t 44 raketi ja 659 drooniga, millest Ukraina tõrjus 31 raketti ja 636 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus kokku 15 ja sai vigastada 107 inimest neist<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568961/venemaa-korraldas-oosel-ohurunnakuid-kiievile-dniprole-ja-odessale-hukkunud-on-viis-inimest VIDEO | Venemaa korraldas öösel õhurünnakuid Kiievile, Dniprole ja Odessale. Hukkunud on 15 inimest] Delfi, 16.IV 2026</ref>: * Kiievis hukkus neli ja sai vigastada 57 * Dnipros hukkus kaks ja sai vigastada 27 * Odessas hukkus üheksa ja sai vigastada 23 inimest. Ukraina korraldas õhurünnaku [[Tuapse]] naftabaasile põhjustades seal suure tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609997149/venemaa-korraldas-oosel-ukraina-linnadele-ohvriterohke-ohurunnaku#tuapse Tuapse naftahoidlas Venemaal puhkes õhurünnaku järel tulekahju] ERR, 16.IV 2026</ref> === 17. aprill === Ukraina korraldas õhurünnaku [[Leningradi oblast]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609998868/soja-1514-paev-ft-venemaa-toob-donbassi-rindele-20-000-reservvaelast#lenska Sõja 1514. päev. FT: Venemaa toob Donbassi rindele 20 000 reservväelast] ERR, 17.IV 2026</ref> === 18. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 219 drooniga, millest Ukraina tõrjus 190.<ref>[https://www.err.ee/1609999849/ukraina-rundas-vene-naftatehaseid-krimmi-naftahoidlat-ja-laanemere-sadamat#Droonid Ukraina relvajõudude teatel tulistasid nad öö jooksul alla 190 drooni] ERR, 18.IV 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku Venemaa naftatööstuse objektidele. Tabamuse said [[Novokuibõševsk]]i ja [[Sõzran]]i naftatöötlemistehased [[Samara oblast]]is, [[Võssotsk]]i sadama naftaterminal [[Leningradi oblast]]is ning [[Tihhoretsk]]i naftapumpamisjaam [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569521/ukraina-tabas-droonidega-nelja-olulist-venemaa-naftarajatist Ukraina tabas droonidega nelja olulist Venemaa naftarajatist] Delfi, 18.IV 2026</ref> [[Krimm]]is ründas Ukraina [[Sevastopol]]i naftaterminali ja Venemaa dessantlaevasid Jamal ja Azov ning üht muud tüüpi sõjalaeva.<ref>[https://www.err.ee/1609999849/ukraina-rundas-vene-naftatehaseid-krimmi-naftahoidlat-ja-laanemere-sadamat#Sevastopol Droonirünnakud Sevastopoli naftaterminalile ja Venemaa naftatehasele] ERR, 18.IV 2026</ref> <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569691/ukraina-sojavaeluure-teatas-kahe-vene-dessantlaeva-rundamisest-krimmis VIDEO | Ukraina sõjaväeluure teatas kahe Vene dessantlaeva ründamisest Krimmis] Delfi, 20.IV 2026</ref> === 19. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 236 drooniga, millest õhutõrje tõrjus 203 drooni. Rünnakutes hukkus üks ja sai vigastada neli inimest. Ukraina raketirünnaku tulemusel süttis [[Taganrog]]is droonitehas, kus toodetakse lahingudroone Molnija, samuti Orioni droonide komponente. Edukalt rünnati ka Jeiski sadamat [[Krasnodari krai]]s ja Vene laskemoonaladu [[Zaporižžja oblast]]is Trudove lähistel ning erinevaid varustuse ja kütuseladusid Zaporižžja ja [[Donetski oblast]]ites.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569588/video-ukraina-raketirunnak-suutas-tagangrogi-droonitehase-polengud-jatkuvad-ka-laupaeval-pommitatud-tehastes VIDEO | Ukraina raketirünnak süütas Tagangrogi droonitehase, põlengud jätkuvad ka laupäeval pommitatud tehastes] Delfi, 19.IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610000374/ukraina-sojavagi-tabas-rostovi-oblastis-asuvat-droonitehast#droonitehas Ukraina sõjavägi tabas Rostovi oblastis asuvat droonitehast] ERR, 19.IV 2026</ref> === 20. aprill === Ukraina hävitas Venemaa poolt kasutatud 142'st ründedroonist 113.<ref>[https://www.err.ee/1610000800/ukraina-rundas-tuapse-sadamat-ja-rafineerimistehast#saavutus Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 142 Vene ründedroonist 113] ERR, 20.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Tuapse]] naftatöötlemistehast ja sadamat põhjustades seal ulatusliku tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569683/droonid-rundasid-venemaa-krasnodari-krais-tuapse-sadamat Droonid ründasid Venemaa Krasnodari krais Tuapse sadamat] Delfi, 20.IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570301/video-ja-fotod-kaks-vene-naftatehast-peatasid-ohulookide-tottu-tootmise-tuapses-sajab-naftavihma VIDEO JA FOTOD | Kaks Vene naftatehast peatasid õhulöökide tõttu tootmise. Tuapses sajab naftavihma] Delfi, 22.IV 2026</ref> Rünnakutes hukkus kolm ja sai vigastada 17 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569942/venemaa-runnakutes-kolmele-ukraina-oblastile-hukkus-kolm-ja-sai-vigastada-17-inimest Venemaa rünnakutes kolmele Ukraina oblastile hukkus kolm ja sai vigastada 17 inimest] Delfi, 20.IV 2026</ref> Venemaa võimud ei suutnud tulekahju mitme päeva jooksul kustutada ja see tekitas piirkonnas suure reostuse.<ref>[https://www.err.ee/1610005513/louna-vene-linnas-kallab-ukraina-droonirunnaku-jarel-murgist-vihma Lõuna-Vene linnas kallab Ukraina droonirünnaku järel mürgist vihma] Delfi, 24.IV 2026</ref> === 21. aprill === Venemaa droonilöögis [[Sumõ]]le sai vigastada 15 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569962/venemaa-rundas-ukrainas-droonidega-sumot Venemaa ründas Ukrainas droonidega Sumõt] Delfi, 21.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Samara oblast]]is asuvat naftajuhtme Družba pumbajaama.<ref>[https://www.err.ee/1610001706/ukraina-rundas-venemaal-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#druzba Ukraina ründas Venemaal Družba naftajuhtme pumbajaama] ERR, 21.IV 2026</ref> Ukraina teatas, et on lõpetanud [[Družba torujuhe|torujuhtme Družba]] remondi ja taastab naftatarned Ungarisse ja Slovakkiasse, mis katkesid Venemaa droonirünnaku tõttu [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._jaanuar|27. jaanuaril]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570211/zelenskoi-ukraina-on-lopetanud-druzba-naftajuhtme-parandustood Ukraina on lõpetanud Družba naftajuhtme parandustööd] Delfi, 21.IV 2026</ref> === 22. aprill === Ukraina droonirünnaku tulemusel puhkes tulekahju [[Samara oblast]]is [[Sõzran]]is asuvas naftarafineerimisetehases.<ref>[https://www.err.ee/1610002681/meedia-ukraina-rundas-naftatehast-samara-oblastis#ukraina Meedia: Ukraina ründas naftatehast Samara oblastis] ERR, 22.IV 2026</ref> Rünnakus hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570237/venemaal-sozranis-purunes-droonirunnaku-tottu-osaliselt-elumaja-11-inimest-sai-kannatada Venemaal Sõzranis purunes droonirünnaku tõttu osaliselt elumaja. Hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest] Delfi, 22.IV 2026</ref> === 23. aprill === Euroopa Liit kiitis heaks Ukrainale 90 miljardi euro suuruse laenu andmise ja 20. sanktsioonipaketi Venemaa vastu.<ref>[https://www.err.ee/1610004871/el-kiitis-heaks-ukraina-laenu-ja-uued-venemaa-vastased-sanktsioonid EL kiitis heaks Ukraina laenu ja uued Venemaa-vastased sanktsioonid] ERR, 23.IV 2026</ref> Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu kaks ja sai vigastada 10 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570468/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-runnaku-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu kaks inimest] Delfi, 23.IV 2026</ref> Ukraina droonid tabasid [[Nižni Novgorod]]i oblastis asuvat Gorki naftapumplat, [[Feodossia]]s naftabaasi, [[Melitopol]]is alajaama ning objekte [[Samara oblast]]is [[Samara]]s ja [[Novokuibõševsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610004241/allikas-ukraina-droonid-tabasid-nizni-novgorodis-asuvat-naftapumplat#pumpla Allikas: Ukraina droonid tabasid Nižni Novgorodis asuvat naftapumplat] ERR, 23.IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570482/venemaal-novokuibosevskis-rundasid-droonid-naftakeemiakombinaati Venemaal Novokuibõševskis ründasid droonid naftakeemiakombinaati] Delfi, 23.IV 2026</ref> === 24. aprill === Odessas hukkus Vene droonirünnaku tõttu kaks ja vigastada sai 14 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570720/odessas-hukkus-vene-droonirunnaku-tottu-elumajas-kaks-inimest Odessas hukkus Vene droonirünnaku tõttu elumajas kaks inimest] Delfi, 24.IV 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbaltki poolelt 193 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570969/ukraina-ja-venemaa-vahetasid-sojavange-kumbki-pool-vabastas-193-inimest Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange, kumbki pool vabastas 193 sõdurit] Delfi, 24.IV 2026</ref> Ukraina vallandas alluvad nälga jätnud brigaadiülema.<ref>[https://www.err.ee/1610005426/vene-vaed-pommitasid-elumaju-odessas#vallandati Rindel oma sõdurid nälga jätnud Ukraina väejuht vallandati] Delfi, 24.IV 2026</ref> === 25. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 619 drooni ja 47 raketiga, millest õhutõrje tõrjus 580 drooni ja 30 raketti. Rünnakutes hukkus 10 ja sai vigastada vähemalt 57 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610006374/venemaa-korraldas-ulatusliku-raketi-ja-droonirunnaku-ukraina-linnadele#runnak Venemaa korraldas ulatusliku raketi- ja droonirünnaku Ukraina linnadele] ERR, 25.IV 2026</ref> Ukraina kahjustas [[Tšeljabinski oblast]]is Shagoli lennuväljal "mitut" [[Su-57]] hävitajat ja üht [[Su-34]] pommitajat.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0XgMcQPP75GtZSHk71dndLTvK1fu51NUHto2k7EyY1e3qwn4fBJ6T31wzWLexpwHZl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 1.V 2026</ref> === 26. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 144 drooniga, millest õhutõrje tõrjus 124. Rünnakutes hukkus kolm ja sai vigastada 20 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571127/venemaa-korraldas-ukrainale-droonirunnaku-hukkus-vahemalt-kolm-inimest Venemaa korraldas Ukrainale droonirünnaku, hukkus vähemalt kolm inimest] Delfi, 26.IV 2026</ref> Ukraina korraldas õhurünnaku, mille tulemusel süttisid [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehas ja [[Vologda oblast]]is [[Tšerepovets]]is väetisetehas Apatit.<ref>[https://www.err.ee/1610006866/soja-1523-paev-ukraina-suutas-venemaa-uhe-suurima-naftatootlemistehase#jaroslavl Ukraina süütas õhurünnakuga Venemaa ühe suurima naftatöötlemistehase] ERR, 26.IV 2026</ref> Krimmis hävitati droonirünnakuga kolm Vene laeva - dessantlaevad Jamal ja Nikolai Filtšenkov ning luurelaev Ivan Hurs ja Beelbeki lennuväljal seisnud lennuk [[MiG-31]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571174/ukraina-teatel-havitati-oosel-krimmis-kolm-vene-laeva-ja-uks-lennuk Ukraina teatel hävitati öösel Krimmis kolm Vene laeva ja üks lennuk] Delfi, 26.IV 2026</ref> === 27. aprill === Venemaa droonirünnakus Odessale sai vigastada vähemalt 10 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610007370/vene-droonid-tabasid-elumaja-ja-hotelli-odessas#odessa Vene droonid tabasid elumaja ja hotelli Odessas] ERR, 27.IV 2026</ref> DeepState andmetel on Venemaa hõivanud [[Donetski oblast]]is asuva [[Mõrnohrad]]i linna.<ref name=deepstatemap/> Ukraina hävitas [[Melitopol]]i lähistel droonirünnakuga Venemaa mitmikraketiheitja [[9K515 Tornado-S]].<ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8460444/video-ukraina-droon-havitas-melitopoli-lahistel-ulivoimsa-vene-raketiheitja-tornado-s |title=VIDEO ⟩ Ukraina droon hävitas Melitopoli lähistel ülivõimsa Vene raketiheitja Tornado-S |url-access=subscription |author= |date=2026-03-27 |access-date=2026-03-27 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://militarnyi.com/en/news/422nd-regiment-hits-tornado-s-mlrs-near-melitopol/ 422nd Regiment Hits Tornado-S MLRS Near Melitopol] Nilitarny, 27.IV 2026</ref> === 28. aprill === Ukraina õhukaitse hävitas 123 Vene ründedroonist 95.<ref>[https://www.err.ee/1610008240/ukraina-rundas-vene-naftahoidlaid-enne-eelmiste-polengute-kustutamist#oopaev Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 123 Vene ründedroonist 95] ERR, 28.IV 2026</ref> Ukraina sooritas uue rünnaku [[Tuapse]] sadamas asuvatele naftahoidlatele, kus Venemaa ei ole veel suutnud kustutada eelmise rünnaku põhjustatud tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571554/venemaal-rundasid-droonid-jarjekordselt-tuapse-naftatootlemistehast-ja-puhkes-uus-tulekahju Venemaal ründasid droonid järjekordselt Tuapse naftatöötlemistehast ja puhkes uus tulekahju] Delfi, 28.IV 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120571671/uus-runnak-tuapsele-laiendas-keskkonnakatastroofi-mu-kaks-kassi-ja-koer-on-kutuseoliga-kaetud |title=VIDEO ⟩ Uus rünnak Tuapsele laiendas keskkonnakatastroofi. „Mu kaks kassi ja koer on kütuseõliga kaetud“ |url-access=subscription |author=Ivar Soopan |date=2026-03-28 |access-date=2026-03-28 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571918/venemaal-tuapses-voolas-tanaval-polev-nafta VIDEO | Venemaal Tuapses voolas tänaval põlev nafta] Delfi, 29.IV 2026</ref> Ukraina droonid tabasid Krimmis asuvat Iskanderi rakettide ladu.<ref>[https://www.err.ee/1610009299/luure-venemaa-valmistub-sel-aastal-varbama-tuhandeid-valisvoitlejaid#raketiladu Ukraina avaldas video Krimmis asuva Vene raketilao ründamisest] ERR, 29.IV 2026</ref> === 29. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 171 drooniga, millest õhutõrje hävitas 154. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 23 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610009299/luure-venemaa-valmistub-sel-aastal-varbama-tuhandeid-valisvoitlejaid#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus möödunud ööpäevaga viis tsiviilinimest] ERR, 29.IV 2026</ref> Ukraina droonid ründasid [[Permi krai]]s asuvat Lukoili naftatorujuhtme pumbasüsteeme ja [[Orenburgi oblast]]is [[Orsk]]is asuvat naftatöötlemistehast Orsknefteorgsintez.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571956/droonid-rundasid-naftatootlemistehaseid-venemaal-permi-krais-ja-orenburgi-oblastis Droonid ründasid naftatöötlemistehaseid Venemaal Permi krais ja Orenburgi oblastis] Delfi, 29.IV 2026</ref> Mõlemal objektil süttis suur tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1610010439/ukraina-rundas-lohkeainetehast-nizni-novgorodi-oblastis#perm Ukraina rünnak Permi naftarajatisele põhjustas suure tulekahju] ERR, 30.IV 2026</ref> === 30. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 206 drooni ja ühe ballistilise raketiga, millest õhutõrje hävitas 172 drooni. Rünnakutes sai vigastada 18 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610010439/ukraina-rundas-lohkeainetehast-nizni-novgorodi-oblastis#odessa Vene droonirünnakus Odessale sai viga 18 inimest] ERR, 30.IV 2026</ref> Ukraina korraldas õhurünnaku [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Dzeržinsk]]is asuvale lõhkeainetehasele. Ukraina eliitdrooniüksus [[Magyari Linnud]] tabas [[Voroneži oblast]]is kahte Vene armee helikopterit [[Mil Mi-28|Mi-28]] ja [[Mil Mi-17|Mi-17]]. Krimmis tabas Ukraina merevägi kahte Kertši silda valvanud Vene kaatrit. [[Permi oblast]]is sai tabamuse naftatöötlemistehas [[Lukoil-Permnefteorgsintez]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572231/droonid-rundasid-venemaal-teist-paeva-permi-linna-kohal-on-suitsusammas-ja-teatati-naftavihmast Droonid ründasid Venemaal teist päeva Permi. Linna kohal on suitsusammas ja teatati „naftavihmast“] Delfi, 30.IV 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel kaotasid Vene väed aprillis Ukraina sõjas rohkem territooriumi kui juurde võitsid.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-may-2-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, May 2, 2026] ISW, 2.V 2026</ref> ISW andmeil kaotas Venemaa aprillis 116 ruutkilomeetrit.<ref>[https://www.err.ee/1610012902/soja-1530-paev-peterburi-piirkonda-tabas-ukraina-ohurunnak#isw ISW: Venemaa kaotas aprillis rohkem alasid kui võitis] ERR, 3.V 2026</ref> == Mai == === 1. mai === Venemaa ründas [[Ternopil]]i ja [[Odessa]]t 409 drooniga, millest õhukaitse tegi kahjutuks 388. Rünnakutes sai vigastada 10 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610011747/ukraina-rundas-taas-tuapse-sadamat#ternopil Venemaa päevases rünnakus Ternopilile sai vigastada 10 inimest] ERR, 1.V 2026</ref> Ukraina korraldas järgmise rõünnaku [[Tuapse]] mereterminalile, kus Venemaa ei ole suutnud kustuta eelmistest rünnakutest põhjustatud tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572452/ukraina-droonid-tabasid-oosel-neljandat-korda-tuapse-naftatootlemistehast Ukraina droonid tabasid öösel neljandat korda Tuapse naftatöötlemistehast] Delfi, 30.IV 2026</ref> === 2. mai === Venemaa ründas Ulkrainat 163 drooniga, millest õhukaitse tõrjus 142. Rünnaku tagajärjel hukkus [[Herson]]is kaks ja vigastada sai vähemalt 10 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610012416/venemaa-runnakus-hersonile-hukkus-kaks-inimest Venemaa rünnakus Hersonile hukkus kaks inimest] ERR, 2.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572587/vene-droonid-rundasid-kahte-tsiviilbussi-hersonis-hukkus-vahemalt-kaks-inimest Vene droonid ründasid kahte tsiviilbussi Hersonis, hukkus vähemalt kaks inimest] Delfi, 2.V 2026</ref> === 3. mai === Venemaa ründas Ulkrainat 268 drooni ja ühe ballistilise raketiga, millest õhukaitse tõrjus 249 drooni. Rünnaku tagajärjel hukkus kokku 7 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572661/vene-ohurunnakud-tabasid-ukrainas-tsiviilrajoone-lapsed-paasesid-reisibussist-ehmatusega Vene õhurünnakud tabasid Ukrainas tsiviilrajoone, lapsed pääsesid reisibussist ehmatusega] Delfi, 3.V 2026</ref> Ukraina droonirünnakus said tabamuse [[Rostov Doni ääres|Rostov]]i naftarafineerimistehas ja [[Primorsk]]i sadam. Primorskis said kahjustada [[Karakurt-klassi korvett]], üks patrull-laev ja üks varilaevastiku tanker. Novorossiiski lähistel ründasid Ukraina meredroonid kahte varilaevastiku tankerit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572645/ukraina-pommitas-primorski-sadamat-soome-teatas-enda-ohupiiri-rikkumisest-drooni-poolt Ukraina pommitas Primorskis laevu, Soome teatas tundmatu drooni tungimisest enda õhuruumi] Delfi, 3.V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610012902/soja-1530-paev-peterburi-piirkonda-tabas-ukraina-ohurunnak#peterburi Peterburi piirkonda tabas Ukraina õhurünnak] ERR, 3.V 2026</ref> === 4. mai === Venemaa andis ballistilise raketiga Iskander löögi [[Harkivi oblast]]is asuvale [[Merefa]] asulale. Rünnaku tagajärjel hukkus seitse rahulikku elanikku ja 36 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572946/venemaa-tulistas-harkivi-oblastis-elurajooni-raketi-iskander-hukkus-vahemalt-viis-rahulikku-elanikku Venemaa tulistas Harkivi oblastis elurajooni raketi Iskander. Hukkus vähemalt viis rahulikku elanikku] Delfi, 4.V 2026</ref> Kogu Ukrainas hukkus Venemaa õhurünnakutes 14 inimest ja ligi 60 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1610014321/soja-1532-paev-venemaa-suuruselt-teine-naftatootlemistehas-peatas-tootmise#hukkus Venemaa õhurünnakutes hukkus esmaspäeval Ukrainas 14 inimest] ERR, 5.V 2026</ref> Ukraina droon tabas Moskva kesklinnas kõrghoonet.<ref>[https://www.err.ee/1610013388/soja-1531-paev-moskva-kesklinnas-tabas-korghoonet-droon#moskva Moskvas tabas hoonet droon] ERR, 4.V 2026</ref> Venemaa teatas relvarahust Ukrainaga 8. maist 9. maini, mil tähistatakse võidupüha.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573100/putin-kuulutas-voidupuha-puhul-valja-relvarahu-zelenskoi-meid-ei-ole-teavitatud-relvarahu-algab-kolmapaeva-oosel Putin kuulutas võidupüha puhul välja relvarahu. Zelenskõi: meid ei ole teavitatud. Relvarahu algab kolmapäeva öösel] Delfi, 5.V 2026</ref> Ukraina teatas vastuseks relvarahust 6.-9. maini.<ref>[https://www.err.ee/1610014168/ukraina-noustus-venemaa-pakutud-9-mai-relvarahuga Ukraina nõustus Venemaa pakutud 9. mai relvarahuga] ERR, 4.V 2026</ref> === 5. mai === Venemaa drooni- ja raketirünnakutes hukkus vähemalt 28 inimest ning üle 120 sai haavata.<ref>[https://www.err.ee/1610014321/soja-1532-paev-venemaa-suuruselt-teine-naftatootlemistehas-peatas-tootmise#tsiviilid Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus vähemalt 22 tsiviilinimest] ERR, 5.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573116/venemaa-korraldas-zaporizzjale-ulatusliku-runnaku-ukraina-tabas-venemaa-tehast Venemaa korraldas Zaporižžjale ulatusliku rünnaku, Ukraina tabas Venemaa tehast] Delfi, 5.V 2026</ref> Rünnakutes sai kahjustada Odessa sadam.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573254/venemaa-rundas-mitut-ukraina-tsiviilobjekti Venemaa ründas mitut Ukraina tsiviilobjekti] Delfi, 5.V 2026</ref> Ukraina rakett [[FP-5 Flamingo]] tabas [[Tšuvaši vabariik|Tšuvaši vabariigi]] pealinnas [[Tšeboksarõ]]s asuvat kaitsetööstuse tehast VNIIR-Progress.<ref>[https://www.err.ee/1610014321/soja-1532-paev-venemaa-suuruselt-teine-naftatootlemistehas-peatas-tootmise#vnii Ukraina õhurünnak tabas Vene sõjatehast Tšeboksarõs] ERR, 5.V 2026</ref><ref name=delfi20260330/> Ukraina droonirünnaku tagajärjel puhkes tulekahju Kiriši naftatöötlemistehases, mis peates peale seda töötamise pikaks ajaks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573365/reuters-venemaa-suuruselt-teine-naftatehas-peatas-tegevuse-parast-ukraina-droonirunnakut Reuters: Venemaa suuruselt teine naftatehas peatas tegevuse pärast Ukraina droonirünnakut] Delfi, 5.V 2026</ref><ref name=err_260521/> === 6. mai === Venemaa ründas Ukrainat 3 raketi ja 108 drooniga. Ukraina tõrjus neist 89 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1610015338/zelenski-suudistas-venemaad-kiievi-pakutud-relvarahu-eiramises Zelenski süüdistas Venemaad Kiievi pakutud relvarahu eiramises] ERR, 6.V 2026</ref> === 7. mai === [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] teatas, et Venemaa on nende välja kuulutatud relvarahu kella 10ks hommikul juba 1820 korda rikkunud. Selle tõttu ei näe Ukraina põhjust Venemaa välja pakutud relvarahu järgida.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573622/venemaa-rikkus-zelenskoi-valja-kuulutatud-relvarahu-ukraina-ei-nae-enam-motet-jargida-putini-relvarahu-voidupuha-puhul Venemaa rikkus Zelenskõi välja kuulutatud relvarahu. Ukraina ei näe enam mõtet järgida Putini relvarahu võidupüha puhul] Delfi, 7.V 2026</ref> Ukraina droonid tabasid [[Permi krai]]s Lukoili naftarafineerimistehast ja [[Moskva oblast]]is [[Naro-Fominsk]]is asuvat Vene armee logistikakeskust. Venemaa teatas 347 Ukraina drooni hävitamisest.<ref>[https://www.err.ee/1610016298/soja-1534-paev-ukraina-rundas-suurt-naftatootlemistehast-permi-krais#ladu Ukraina droonid tabasid Moskva lähedal Vene armee logistikakeskust] ERR, 7.V 2026</ref> === 8. mai === Ukraina ründas droonidega Moskvat, Groznõid<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573940/video-kogu-louna-venemaal-peatati-lennuliiklus-jaroslavlis-poleb-naftatehas-pommitati-ka-groznoid VIDEO | Kogu Lõuna-Venemaal peatati lennuliiklus. Jaroslavlis põleb naftatehas, pommitati ka Groznõid] Delfi, 8.V 2026</ref> ja Krimmi ning tehaseid Jaroslavlis ja Rostovis.<ref>[https://www.err.ee/1610017918/ukraina-rundas-moskvat-ning-tehaseid-jaroslavlis-ja-rostovis#kolma Ukraina ründas Moskvat ning tehaseid Jaroslavlis ja Rostovis] ERR, 8.V 2026</ref> Jaroslavlis sai tabamuse naftatöötlemistehast [[Jaroslavnefteorgsintez]] ja Rostovis tehas [[Rostovagropromzaptšast]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573890/ukraina-korraldas-runnaku-mitmete-vene-sihtmarkide-vastu Ukraina korraldas rünnaku mitmete Vene sihtmärkide vastu] Delfi, 8.V 2026</ref> Lennujuhtimiskeskuse tabamus peatas 13 lennujaama töö Lõuna-Venemaal.<ref>[https://www.err.ee/1610018395/droonirunnakud-halvasid-venemaa-lounaosas-lennuliikluse Droonirünnakud halvasid Venemaa lõunaosas lennuliikluse] ERR, 8.V 2026</ref> Ukraina ja Venemaa lippisid USA vahendusel kokku relvarahu 9.-11. maini.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120574124/trumpi-teatel-leppisid-ukraina-ja-venemaa-kokku-kolmepaevases-relvarahus VIDEO | Trumpi teatel leppisid Ukraina ja Venemaa kokku kolmepäevases relvarahus] Delfi, 9.V 2026</ref> Ukraina president Zelenski andis välja käskkirja, millega lubas Venemaal pidada Punasel väljakul paraadi.<ref>[https://www.err.ee/1610018701/trump-teatas-kolmepaevasest-relvarahust-venemaa-ja-ukraina-sojas Trump teatas kolmepäevasest relvarahust Venemaa ja Ukraina sõjas] ERR, 8.V 2026</ref> === 9. mai === Venemaa ja Ukraina vaheline relvarahu toimis suuremate rikkumisteta kuni Venemaa paraadi lõpuni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120574226/ajutine-relvarahu-ukraina-ja-venemaa-vahel-naib-pusivat Ajutine relvarahu Ukraina ja Venemaa vahel näib püsiva] Delfi, 9.V 2026</ref> Hiljem öösel hukkus [[Harkiv]]is Venemaa droonirünnaku tagajärjel kaheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610019433/venemaa-rikkus-ukrainas-relvarahu#relvarahu Venemaa rikkus Ukrainas relvarahu] ERR, 10.V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610018938/soja-1536-paev-kreml-relvarahu-ei-kesta-kolmest-paevast-kauem#rikkumine Venemaa ja Ukraina süüdistavad teineteist relvarahu rikkumises] ERR, 9.V 2026</ref> === 10. mai === Ukrainameelsne partisanirühmitus Atesh teatas, et süütas [[Lipetski oblast]]is Venemaa sõjaväe elektriveduri.<ref>[https://www.err.ee/1610019433/soja-1537-paev-venemaa-rikkus-ukrainas-relvarahu#rongivedur Ukrainameelne partisanirühmitus süütas Vene sõjarongi veduri] ERR, 10.V 2026</ref> === 11. mai === Ukraina teatel vaatamata kolmepäevasele USA vahendatud relvarahule lahingud Venemaaga jätkuvad. Mõlemad pooled on hoidunud õhurünnakutest.<ref>[https://www.err.ee/1610019838/soja-1538-paev-ukraina-hoidus-kaks-paeva-kaugmaarunnakutest#Zelli Zelenski sõnul pole relvarahust hoolimata Ukraina rindel vaikust] ERR, 11.V 2026</ref> === 12. mai === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Orenburgi oblast]]is asuvale naftatöötlemistehasele Orsknefteorgsintezi.<ref>[https://www.err.ee/1610020786/soja-1539-paev-zelenski-kantseleiulem-budanov-ukraina-on-tippkohtumiseks-venemaaga-valmis#orenburg Ukraina ründas Orenburgi linna Venemaal] ERR, 12.V 2026</ref> === 13. mai === Venemaa ründas Ukrainat enam kui 800 drooniga.<ref>[https://www.err.ee/1610021794/soja-1540-paev-zelenski-ukraina-positsioonid-on-viimaste-aastate-tugevaimad#runnakud Venemaa korraldas päeva jooksul rünnakuid enam kui 800 drooniga] ERR, 13.V 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt 14 ja vigastada sai üle 80 inimese.<ref>[https://www.err.ee/1610023021/kiievit-tabas-neljapaeva-oosel-massiivne-vene-raketirunnak#Kyiv Raketirünnak pealinna vastu lõhkus hooneid ja tappis elanikke] ERR, 14.V 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s [[Taman]]i sadamas asuvale Volna naftaterminalile, [[Astrahan]]i gaasitöötlemistehasele ja tööstusobjektidele [[Jaroslavli oblast]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120583424/droonid-rundasid-venemaal-kolmes-oblastis-toostusobjekte Droonid ründasid Venemaal kolmes oblastis tööstusobjekte] Delfi, 13.V 2026</ref> === 14. mai === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-05-14 (02).webp |thumb |Korterelamu [[Kiiev]]is peale peale Venemaa tiibraketi [[H-101]] tabamust]] Venemaa ründas Ukrainat 56 raketi ja 675 drooniga. Ukraina õhujõud tulistasid alla või häirisid 41 Vene raketti ja 652 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1610023021/kiievit-tabas-neljapaeva-oosel-massiivne-vene-raketirunnak#vahend Öö jooksul hävitas Ukraina 693 Vene ründevahendit] ERR, 14.V 2026</ref> Rünnaku tagajärjel hukkus Kiievis 24 inimest ja 47 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120583651/venemaa-rundas-oosel-rakettidega-kiievit-paastetood-havinenud-elumajast-kaivad VIDEO | Venemaa ründas öösel rakettidega Kiievit. Hukkunuid on viis ja vigastatuid 44] Delfi, 14.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120583933/kiievis-kasvas-venemaa-eilse-raketirunnaku-tottu-hukkunute-arv-24-ni Kiievis kasvas Venemaa eilse raketirünnaku tõttu hukkunute arv 24-ni] Delfi, 15.V 2026</ref> === 15. mai === Ukraina droonirünnak süütas suure tulekahju [[Rjazan]]i naftatöötlemistehases.<ref>[https://www.err.ee/1610024347/ukraina-droonirunnak-suutas-rjazani-naftatehase#Rjazan Suur naftatehase põleng Venemaal Rjazanis] ERR, 15.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120583938/droonid-rundasid-venemaal-rjazani-naftatootlemistehast-kus-puhkes-suur-tulekahju Droonid ründasid Venemaal Rjazani naftatöötlemistehast, kus puhkes suur tulekahju] Delfi, 15.V 2026</ref><ref name=err_260520>[https://www.err.ee/1610028745/soja-1547-paev-ukraina-ohurunnakud-peatasid-kahe-suure-vene-naftatehase-too#kaks Ukraina droonirünnakud peatasid kahe suure Venemaa naftatehase töö] ERR, 20.V 2026</ref><ref name=err_260521/> Ukraina vabastas [[Harkivi oblast]]is asuva Odradne küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina ja Venemaa vahetasid mõlemalt poolt 205 vangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120584039/ukraina-ja-venemaa-vahetasid-205-vangi Ukraina ja Venemaa vahetasid 205 vangi] Delfi, 15.V 2026</ref> === 16. mai === Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Stavropoli krai]]s [[Nevinnomõssk]]is asuvas Azoti keemiatehases.<ref>[https://www.err.ee/1610025292/ukraina-droonid-rundasid-nevinnomosski-azoti-keemiatehast#Keemia Ukraina ründas Nevinnomõsski Azoti keemiatehast] ERR, 16.V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610025991/soja-1544-paev-ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-moskvale Vene meedia: põles mürskudele lõhkeainet tootev tehas] ERR, 17.V 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle 528 lahingus hukkunud Ukraina sõduri säilmed. === 17. mai === Ukraina korraldas sõja senini suurima õhurünnaku Moskva piirkonnale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120584303/ukraina-korraldas-moskvale-ulatusliku-droonirunnaku VIDEO | Ukraina korraldas Moskvale ulatusliku droonirünnaku] Delfi, 17. V 2026</ref> Tabamusi said Moskva naftatöötlemistehas<ref name=err_260520/><ref name=err_260521/>, sõjaliseks otstarbeks elektroonikat tootev Elma tehnopark, Solnetšnogorskaja naftapumpla ja Šeremetjevo lennujaam. [[Zelenograd]]is rünnati Venemaa relvajõududele mikroelektroonikat tootvat Angstremi tehast.<ref>[https://www.err.ee/1610025991/soja-1544-paev-ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-moskvale#moskva Ukraina korraldas suure õhurünnaku Moskvale] ERR, 17. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120584726/meduza-ukraina-droonirunnak-moskva-vastu-vaikiti-venemaa-suurte-telekanalite-uudistes-peaaegu-maha Meduza: Ukraina droonirünnak Moskva vastu vaikiti Venemaa suurte telekanalite uudistes peaaegu maha] Delfi, 19. V 2026</ref> Venemaa väitel ründas Ukraina ligi 600 drooniga, rünnakutes sai surma neli inimest, neist kolm [[Moskva oblast]]is ja üks [[Belgorodi oblast]]is. === 18. mai === Venemaa ründas [[Dnipro]]t ja [[Odessa]]t 546 drooni ja 22 raketiga. Rünnakutes sai vigastada üle 30 inimese.<ref>[https://www.err.ee/1610026435/soja-1545-paev-venemaa-oistes-runnakutes-ukrainale-sai-haavata-ule-30-inimese#haavata Ukrainas sai Venemaa öistes rünnakutes haavata üle 30 inimese] ERR, 18.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120584426/venemaa-rundas-ukrainas-dniprod-ja-odessat-viga-sai-20-inimest Venemaa ründas Ukrainas Dniprod ja Odessat. Viga sai 20 inimest] Delfi, 18.V 2026</ref> Venemaa on täielikult enda kontrolli alla saanud [[Pokrovsk]]i linna [[Donetski oblast]]is.<ref name=deepstatemap/> === 19. mai === Venemaa ründas [[Doonau]] jõel asuvat [[Izmajil]]i sadamt. Ukraina ründas [[Jaroslavl]]i naftarafineerimistehast.<ref>[https://www.err.ee/1610027500/soja-1546-paev-ukraina-rundas-naftarafineerimistehast-jaroslavlis#jaroslavl Ukraina ründas naftarafineerimistehast Jaroslavlis] ERR, 19.V 2026</ref><ref name=err_260521>[https://www.err.ee/1610029795/ukraina-ohurunnakud-seiskasid-kesk-venemaa-peamised-naftatehased Ukraina õhurünnakud seiskasid Kesk-Venemaa peamised naftatehased] ERR, 21.V 2026</ref> Ukraina võttis enda kontrolli alla seni hallis alas asunud [[Stepnohirsk]]i linna [[Zaporižžja oblast]]is.<ref name=deepstatemap/> === 20. mai === [[File:Konotop Local History Museum after Russian attack, 2026-05-20 (10).jpg |thumb |[[Konotop]]i koduloomuuseum peale Venemaa rünnakut]] Venemaa rünnakutes [[Odessa]]le ja [[Dnipropetrovski oblast]]ile hukkus kaks ja sai vigastada vähemalt 11 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610028745/soja-1547-paev-ukraina-ohurunnakud-peatasid-kahe-suure-vene-naftatehase-too#venemaa Venemaa pommitas Odessa linna ja Dnipropetrovski oblastit] ERR, 20.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585036/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-runnaku-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu kaks inimest] Delfi, 20.V 2026</ref> Ukraina ründas [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]] naftatöötlemistehast<ref name=err_260521/> ja [[Stavropoli krai]]s [[Nevinnomõssk]]is asuvat Azoti keemiatehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585041/venemaal-rundasid-droonid-nizni-novgorodi-oblastis-asuvat-naftatootlemistehast Venemaal ründasid droonid Nižni Novgorodi oblastis asuvat naftatöötlemistehast] Delfi, 20.V 2026</ref> === 21. mai === Ukraina hävitas õhurünnakuga [[Hersoni oblast]]is asuva FSB peakorteri.<ref>[https://www.err.ee/1610028745/soja-1547-paev-ukraina-ohurunnakud-peatasid-kahe-suure-vene-naftatehase-too#venemaa Venemaa pommitas Odessa linna ja Dnipropetrovski oblastit] ERR, 21.V 2026</ref> Ukraina hävitas droonirünnakuga [[Donetski oblast]]is asunud droonipilootide väljaõppekeskuse. Rünnakus hukus 65 kadetti. Ukraina õhurünnak põhjustas tulekahju ja pikemaajalise töökatkestuse [[Samara oblast]]is asuvas [[Sõzran]]i naftatöötlemistehases.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585374/venemaal-rundasid-droonid-sozrani-kus-suttis-rosnefti-naftatootlemistehas Venemaal ründasid droonid Sõzrani, kus süttis Rosnefti naftatöötlemistehas] Delfi, 21.V 2026</ref> Ukraina lõpetas [[Kupjansk]]i linna puhastamise sinna jäänud Venemaa vägedest.<ref name=deepstatemap/> === 22. mai === [[File:2026 Starobilsk-strike.jpg |thumb |Rünnakujärgne [[Starobilsk]]]] Ukraina tabas [[Luhanski oblast]]is [[Starobilsk]]i lähedal asuvat Vene eliitdrooniüksuse [[Rubikon]] õppekeskust.<ref>[https://www.err.ee/1610031283/soja-1549-paev-ukraina-teatas-vene-vagede-peakorteri-tabamisest-luhanskis Ukraina teatas Vene vägede peakorteri tabamisest okupeeritud linnas] ERR, 22. V 2026</ref> Venemaa süüdistas Ukrainat pedagoogilise kolledži ühiselamu ründamises,<ref>[https://www.err.ee/1610032729/soja-1550-paev-louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-oosel-kutuseterminal#venemaa Venemaa: Ukraina rünnakus üliõpilaskodu kasvas hukkunute arv kümneni] ERR, 23. V 2026</ref> mida Ukraina nimetab valeväiteks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585767/ukraina-peastaap-lukkas-umber-venemaa-vaited-tsiviilobjektide-rundamisest-luhanski-oblastis Ukraina peastaap lükkas ümber Venemaa väited tsiviilobjektide ründamisest Luhanski oblastis] Delfi, 22. V 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585572/venemaal-rundasid-droonid-jaroslavli-ja-suleti-koik-moskva-lennuvaljad Venemaal ründasid droonid Jaroslavli ja suleti kõik Moskva lennuväljad] Delfi, 22. V 2026</ref> === 23. mai === Venemaa droon ründas [[Sumõ]] äärelinnas matuserongkäiku ning rünnakus hukkus üks ja sai vigastada üheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610032729/soja-1550-paev-louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-oosel-kutuseterminal#matuserongkaik Vene droon ründas matuserongkäiku Sumõ oblastis] ERR, 23.V 2026</ref> Ukraina tabas [[Luhansk]]i piirkonnas Vene kolonni, kütusemahuteid, väliladusid, remondibaase ja telekommunikatsiooni infrastruktuuri. [[Krasnodari krai]]s [[Novorossiisk]]i sadamas tabas Ukraina Šešharise ümberlaadimiskompleksis asuvat Grušovaja naftaterminali ja [[Taman]]is asuvat Tamanneftegazi naftaterminali laadimisala. Samuti ründas Ukraina erinevaid sõjalisi objekte Krimmis, [[Kurski oblast]]is, [[Luhanski oblast]]is, [[Donetski oblast]]is ja [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585928/video-ukraina-varsked-ohuloogid-tabasid-vene-naftarajatisi-ja-relvaladusid VIDEO | Ukraina värsked õhulöögid tabasid Vene naftarajatisi ja relvaladusid] Delfi, 24.V 2026</ref> === 24. mai === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-05-24 (02).jpg |thumb |Purustused Kiievis peale Venemaa rünnakut]] Venemaa korraldas Ukrainale suure drooni ja raketirünnaku. Selle tagajärjel hukkus neli ja sai vigastada sai 77 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585888/fotod-mastaapne-vene-raketirunnak-purustas-kiievis-elumaju-kiievi-oblastis-kasutati-ka-oresnikut FOTOD | Mastaapne Vene raketirünnak purustas Kiievis elumaju, Kiievi oblastis kasutati ka Orešnikut] Delfi, 24.V 2026</ref> [[Kiievi oblast]]is asuvat [[Bila Tserkva]] linna ründas Venemaa keskmaaraketiga [[Orešnik]]. Ukraina õhukaitse tõrjus 600st droonist 549 ja 90st raketist 55.<ref>[https://www.err.ee/1610033900/kiievit-tabas-massiline-ballistiliste-rakettide-runnak#venemaa Venemaa ründas 600 drooni ja 90 raketiga] ERR, 24.V 2026</ref> Ukraina korraldas eduka droonirünnaku [[Vladimiri oblast]]is asuvale Vtorovo naftapumplale, mis varustab kütusega Moskva oblastit. === 25. mai === Venemaa kutsus välisriikide kodanikke ja diplomaate Kiievist lahkuma,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586298/lavrov-teatas-rubiole-et-venemaa-hakkab-andma-susteemseid-ja-jarjekindlaid-looke-kiievile Lavrov teatas Rubiole, et Venemaa hakkab andma Kiievile süsteemseid ja järjekindlaid lööke] Delfi, 26.V 2026</ref> ähvardades Kiievit ulatuslike õhurünnakutega.<ref>[https://www.err.ee/1610035744/soja-1552-paev-venemaa-teatas-kavatsusest-jatkata-kiievi-rundamist#venemaa Venemaa kutsus välisriikide kodanikke ja diplomaate Kiievist lahkuma] ERR, 25.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586255/venemaa-argitab-valismaalasi-kiievist-lahkuma-ja-lubab-runnakuid-ule-linna Venemaa ärgitab välismaalasi Kiievist lahkuma ja lubab rünnakuid üle linna] Delfi, 25.V 2026</ref> Ukraina ründas [[Brjanski oblast]]is asuvat [[Belets]]i naftahoidlat,<ref>[https://www.err.ee/1610037748/ukraina-rundas-vene-sojavaetaristut-storm-shadow-rakettidega#brjansk Ukraina ründas Venemaa naftarajatist Brjanski oblastis] ERR, 26.V 2026</ref> ning erinevaid objekte [[Jaroslavli oblast]]is ja [[Belgorodi oblast]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586032/venemaal-rundasid-droonid-jaroslavli-ning-belgorodis-kadusid-raketirunnaku-jarel-elekter-ja-vesi Venemaal ründasid droonid Jaroslavli ning Belgorodis kadusid raketirünnaku järel elekter ja vesi] Delfi, 25.V 2026</ref> === 26. mai === Ukraina ründas [[Storm Shadow]] tiibrakettidega Venemaa sõjaväe infrastruktuuri [[Luhanski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610037748/soja-1553-paev-ukraina-rundas-vene-sojavaetaristut-storm-shadow-rakettidega#storm Ukraina ründas Vene sõjaväetaristut Storm Shadow rakettidega] ERR, 26.V 2026</ref> === 27. mai === Venemaa korraldas õhurünnaku [[Tšernihiv]]ile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586564/venemaa-rundas-ukrainas-tsernihivit-kus-kolas-15-plahvatust Venemaa ründas Ukrainas Tšernihivit, kus kõlas 15 plahvatust] Delfi, 27.V 2026</ref> Ulkraina ründas droonide ja rakettidega Sevastopolit, Voronežit, Taganrogi ja Tuapse naftatehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586601/raketid-ja-droonid-rundasid-sevastopolit-voronezi-ja-taganrogi-loogi-all-oli-taas-tuapse-naftatehas Raketid ja droonid ründasid Sevastopolit, Voroneži ja Taganrogi. Löögi all oli taas Tuapse naftatehas] Delfi, 27.V 2026</ref> Krimmis ründas Ukraina Belbeki, Katša ja Saki lennuväljasid.<ref>[https://www.err.ee/1610038777/meedia-krimmis-kolasid-kolme-sojavaelennuvalja-lahistel-plahvatused#krimm Meedia: Krimmis kõlasid kolme sõjaväelennuvälja lähistel plahvatused] Delfi, 27.V 2026</ref> Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[Kostjantõnivka]]st lõunas asuva Berestoki küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on laialdaselt kasutusele võtnud keskmaadroonid tegevusulatusega kuni 150 km. Selliste droonidega on Ukraina võtnud sihikule eeskätt Lõuna-Ukrainas [[Hersoni oblast|Hersoni]] ja [[Zaporižžja oblast]]ites asuva [[Taganrog]]i-[[Džankoi]] maantee, raskendades sellega oluliselt nende oblastites ja Krimmis olevate Vene vägede varustamist.<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120586654/video-okupeeritud-alade-maanteed-on-muutunud-okupantidele-surmaloksuks-kuid-kas-see-toob-sotta-poorde |pealkiri=VIDEO - Okupeeritud alade maanteed on muutunud okupantidele surmalõksuks. Kuid kas see toob sõtta pöörde? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-05-27 |vaadatud=2026-05-27 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1610041465/ukraina-edukad-droonirunnakud-hairivad-vene-varustusteid-krimmi Ukraina edukad droonirünnakud häirivad Vene varustusteid Krimmi] ERR, 29.V 2026</ref> === 28. mai === Ukraina ostab 20 kõige uuema mudeli [[Saab 39 Gripen|Gripen]]i hävitajat ja Rootsi annetab 16 vanemat tüüpi Gripenit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587028/ukraina-ostab-rootsilt-20-havituslennukit-gripen-ja-saab-16-kauba-peale Ukraina ostab Rootsilt 20 hävituslennukit Gripen ja saab 16 kauba peale] Delfi, 28.V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610039809/briti-luure-ukraina-sojas-on-hukkunud-pea-500-000-vene-sodurit#gripen Ukraina ostab kuni 20 Gripeni hävitajat, Rootsi annetab 16] ERR, 28.V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610043721/tarien-gripenid-lukkavad-vene-pommitajad-ukraina-rindejoonest-kaugemale Tarien: Gripenid lükkavad Vene pommitajad Ukraina rindejoonest kaugemale] ERR, 1.VI 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnepropetrovski oblast]]is asuva Novoselivka küla.<ref name=deepstatemap/> === 29. mai === Venmeaa droon tabas [[Rumeenia]] [[Galați]] linnas kortermaja.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587146/vene-droon-tabas-rumeenias-kortermaja-haavata-said-kaks-inimest VIDEO | Vene droon tabas Rumeenias kortermaja. Vigastada sai neli inimest] Delfi, 29.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587169/rumeenia-kaitseministeerium-ei-olnud-reaalseid-voimalusi-drooni-ohutult-alla-tulistada Rumeenia kaitseministeerium: ei olnud reaalseid võimalusi drooni ohutult alla tulistada] Delfi, 29.V 2026</ref> Ukraina ründas energeetikaobjekte [[Volgograd]]is ja [[Jaroslavl]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587164/venemaal-rundasid-droonid-jaroslavli-ja-volgogradi-kus-puhkesid-tulekahjud-kutuse-ja-naftaobjektidel Venemaal ründasid droonid Jaroslavli ja Volgogradi, kus puhkesid tulekahjud kütuse- ja naftaobjektidel] Delfi, 29.V 2026</ref> Volgogradi naftatöötlemistehas peatas rünnaku tulemusel töötamise.<ref>[https://www.err.ee/1610042983/soja-1559-paev-zelenski-naeb-kuni-talveni-voimalust-rahukonelusteks#volgograd Volgogradi naftatöötlemistehas peatas pärast droonirünnakut töö] ERR, 1.VI 2026</ref> Mustal merel Türgi ranniku lähedal tabas kolme Vene varilaevastiku naftatankerit droonirünnak. Tankerid James II, Altura ja Velora olid umbes 80 kilomeetri kaugusel Põhja-Türgi rannikust.<ref>[https://www.err.ee/1610041228/vene-rundedroon-tabas-kortermaja-rumeenias#tankerid Kolme Vene varilaevastiku tankerit tabas Türgi rannikul droonirünnak] ERR, 29.V 2026</ref> === 30. mai === Ukraina hävitas droonirünnakuga [[Rostovi oblast]]is [[Taganrog]]is asuval sõjaväelennuväljal kaks Venemaa mereväelennukit [[Tupolev Tu-142|Tu-142]]<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120587796/video-kas-ukraina-purustas-kaks-venelaste-uliharuldast-lennukit-voi-raiskab-aega-vanarauale |pealkiri=VIDEO - Kas Ukraina purustas kaks venelaste üliharuldast lennukit või raiskab aega vanarauale? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-01 |vaadatud=2026-06-01 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> ja raketikompleksi [[Iskander]]. <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587491/ukraina-droonirunnak-havitas-taganrogis-kaks-vene-merevaelennukit-ja-uhe-raketisusteemi Ukraina droonirünnak hävitas Taganrogis kaks Vene mereväelennukit ja ühe raketisüsteemi] Delfi, 30.V 2026</ref> Taganrogi sadamas süttisid rünnaku tagajärjel kütusemahuti ja naftatanker.<ref>[https://www.err.ee/1610042149/soja-1557-paev-krimm-peatas-bensiini-vabamuugi#taganrog Ukraina droonirünnaku järel süttis Taganrogi sadamas tanker] ERR, 30.V 2026</ref> === 31. mai === [[Zaporižžja tuumaelektrijaam]]a tabas droon. Venemaa süüdistas rünnaku korraldamises Ukrainat.<ref>[https://www.err.ee/1610042563/ukraina-tabas-naftatehast-saratovis#iaea IAEA: droonirünnak tabas Venemaa poolt okupeeritud tuumajaama] ERR, 31.V 2026</ref> Ukraina eitas rünnaku korraldamist.<ref>[https://www.err.ee/1610042563/ukraina-tabas-naftatehast-saratovis#eitus Ukraina eitas Zaporižžja tuumaelektrijaama ründamist] ERR, 31.V 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 229 drooniga, millest Ukraina tõrjus 212. Ukraina droonirünnak süütas [[Saratov]]i naftarafineerimistehaseses tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587538/kardetud-vene-ohurunnak-piirdus-seekord-paarisaja-drooniga-ukraina-pommitas-saratovi-naftatehast Kardetud Vene õhurünnak piirdus seekord paarisaja drooniga, Ukraina pommitas Saratovi naftatehast] Delfi, 31.V 2026</ref> == Juuni == === 1. juuni === Ukraina president [[Volodõmõr Zelenski]] näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks.<ref>[https://www.err.ee/1610042983/soja-1559-paev-zelenski-naeb-kuni-talveni-voimalust-rahukonelusteks#rahu Zelenski näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks] ERR, 1.VI 2026</ref> Aluse selleks annavad Ukraina edukas tegevus Venemaa logistika häirimisel (vt. [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._mai|27. mai]]) ja Venemaa süvenevad majandus- ja rahandusprobleemid.<ref>[https://www.err.ee/1610044045/venemaa-finantsistid-hoiatasid-putinit-sojakulutuste-kasvu-parast Venemaa finantsistid hoiatasid Putinit sõjakulutuste kasvu pärast] ERR, 1.VI 2026</ref> === 2. juuni === Venemaa korraldas suure raketi- ja droonirünnaku Kiievile ja teistele Ukraina linnadele, kasutades 73 raketti ja 656 drooni. Ukraina tõrjus 40 raketti ja 602 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587903/venemaa-viis-labi-ulatusliku-runnaku-kiievile-ja-teistele-rajoonidele VIDEOD ja FOTOD | Venemaa ründas Ukrainat suure hulga rakettide ja droonidega. Kiievis ja Dnipros on kokku 17 hukkunut] Delfi, 2.VI 2026</ref> Rünnakutes hukkus 23 ja vigastada sai rohkem kui 130 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610043922/venemaa-korraldas-suurrunnaku-ukraina-linnadele#suur Venemaa korraldas suurrünnaku Ukraina linnadele] ERR, 2.VI 2026</ref> Ukraina korraldatud õhurünnakus süttis [[Krasnodari krai]]s asuv Ilski naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587931/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast] Delfi, 2.VI 2026</ref> === 3. juuni === Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Venemaa erinevatele piirkondadele. Droonid tabasid Peterburi naftaterminali [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588182/videod-ukraina-pikamaadroonid-rundasid-varahommikul-peterburi-naftaterminali VIDEOD | Ukraina pikamaadroonid ründasid varahommikul Peterburi naftaterminali ja Kroonlinna] Delfi, 3.VI 2026</ref> Stereguštšõi-klassi [[korvett]]i Boikii [[Kroonlinn]]a mereväebaasis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588290/video-ukraina-andis-kroonlinnas-loogi-vene-sojalaevale-mis-on-saatnud-varilaevastiku-tankereid VIDEO | Ukraina andis Kroonlinnas löögi Vene sõjalaevale, mis on saatnud varilaevastiku tankereid] Delfi, 3.VI 2026</ref> ja kaitsetööstuse ettevõte Progress [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610044861/ukraina-rundas-peterburi-ja-strateegilist-sojatehast-tambovis#tambov Ukraina ründas strateegilist sõjatehast Tambovi oblastis] ERR, 3.VI 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120444016/venelased-on-selle-aasta-alguses-ukrainas-selgelt-janni-jaanud-milles-asi |pealkiri=Venelased on selle aasta alguses Ukrainas jänni jäänud. Milles asi? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-23 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}} * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120448602/video-ukraina-on-alustanud-viimase-aja-tahtsamat-sojalist-kampaaniat-mida-augu-loomine-vene-ohutorjesse-annab |pealkiri=VIDEO - Ukraina on alustanud viimase aja tähtsamat sõjalist kampaaniat. Mida Vene õhutõrjesse augu löömine annab? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-24 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}} [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] g5lgd68gfx4iezu2jfzl6frpojp7f79 Lahore'i arhitektuur 0 708116 7166169 7120718 2026-06-02T21:41:39Z Evlper 104506 /* Viited */ 7166169 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=jaanuar}} [[File:Colors of badshahi mosque lahore.jpg|thumb|[[Badshahi mošee]] on üks [[Lahore]]'i tuntumatest ehitistest]] [[File:Alamgiri Gate - Lahore Fort.jpg|thumb|[[Lahore'i kindlus]]e Alamgiri värav]] [[File:Tomb_of_Jahangir,_Lahore.jpg|thumb|right|[[Jahangiri hauakamber]] on ümbritsetud [[Pärsia aiad|Pärsia stiilis]] stiilis [[Paradise garden]] ehk [[Bagh]]]] '''Lahore'i linna arhitektuur''' on mitmekülgne, säilinud on ehitisi sajandite jooksul vahetunud võimuperioodidest: [[Suurmogulite riik|Suurmogulite Riigist]], [[Sikhide riik|Sikhide Riigist]] ja [[Briti India]] ajast. [[Victoria-aegne arhitektuur|Victoria-aegse arhitektuuri]] ja [[islami arhitektuur]]i segu nimetatakse [[indo-saratseeni arhitektuur]]iks. Sellele lisaks on linnas palju kaasaegseid maju. Lahore'i arhitektuur erineb Lääne [[funktsionalism]]ist, linnas on alati tähtsustatud arhitektuuri kaudu sõnumite edastamine. [[Lahore'i vanalinn|Lahore'i vanalinnas]] on palju moguliaegseid maju. Kuigi enamik Lahore'i ehitisi on saanud mõjutusi [[islam]]ist, on linnas ka [[sikhism]]i, [[hinduism]]i, [[džainism]]i ja [[zoroastrism]]i mõjutustega maju. Lahore'i arhitektuuri heaks näiteks on ka linna 13 väravat, nagu Raushnai värav, Masti värav, Yakki värav, [[Kashmiri värav (Lahore)|Kašmiiri värav]], Khizri värav, Šahh Burji värav, Akbari värav ja Lahore'i värav. Muud suurmogulite aegsed näited on Jahangiri sisehoov, Maktab Khana, Khilwat Khana, Pildisein, Kala Burj ja Hathi Paer. Kohalikku arhitektuuri iseloomustavad ka mošeed. Linnale oli omane, et suuremad ehitised olid ümbritsetud aedadega. ==Vanalinn== {{vaata|Lahore vanalinn}} [[File:Shahi Mosque Main Enterence..jpg|thumb|[[Badshahi mošee]] peauks]] [[File:Night View of Lahore Fort Food Street.JPG|thumb|[[Lahore'i kindlus|Lahore'i kindluse]] toidutänav]] [[File:Jehangir tomb.jpg|thumb|[[Jehangiri hauakamber]]]] [[File:Tomb of Allama Iqbal next to Badshahi Mosque main entrance.jpg|thumb|[[Allama Iqbali hauakamber]]]] [[File:GPO Mall Road Lahore.jpg|thumb|Postkontor]] [[File:Badshahi Mosque Interior Ceiling Work.jpg|thumb|220x220px|[[Badshahi mošee]] seestpoolt]] [[File:Grand Architecture of Badshahi Mosque.jpg|thumb|237x237px|[[Badshahi mošee]]]] [[File:Quaid e Azam Library , Lahore, Pakistan.jpg|thumb|[[Quaid-e-Azami raamatukogu]]]] [[File:Wazir Khan Mosque (008).jpg|thumb|[[Wazir Khani mošee]] seestpoolt]] Lahore'i vanalinn asub linna majanduslikku, demograafilist ja kultuurilist arengut palju mõjutanud [[Ravi jõgi|Ravi jõe]] kaldal. Linna strateegiline asukoht muutis kohaliku kaubanduse ja välissuhtluse palju elavamaks. Vanalinn on meenutus Lahore'i hiilgeajast, see on rööpkülikukujuline ning alla 2 km<sup>2</sup> suurune. Vanalinn asub väikesel kõrgendikul. [[Suurmogulite Riigi valitsejate loend|Suurmogulite Riigi valitseja]] [[Akbar]] (valitses 1556–1605) laskis Lahore'is peatudes linna ümber müüri ehitada. [[Pandžabi monarhide loend|Sikhide Riigi esimene maharadža]] [[Ranjit Singh]] (valitses 1801–1839) taastas ajaga lagunenud müüri ning rajas vallikraavi. Kraav ümbritses linna igalt poolt, välja arvatud põhjast. Linnal oli 13 väravat. ===Säilinud linnaväravad=== {| class="wikitable" align="center" ! Nimi ! Pilt ! Kirjeldus |- |[[Bhati värav]] |[[File:Bhati Gate 3.JPG|200x200px]] |[[Bahti värav]] asub vanalinna läänemüüris. Värava ümbruses on palju linnaelanike seas populaarseid söögikohti. Värava läheduses asub [[Data Darbar|sufi pühaku Ali al-Hujwiri mausoleum Data Darbar]]. Igal neljapäeval kogunevad värava juures ''[[naʽat]]''<bowiki/>'i lugejad ja ''[[qawwali]]'' lauljad. |- |[[Delhi värav (Lahore)|Delhi värav]] |[[File:Delhi Gate of Lahore.JPG|300x300px]] |Vanasti algas [[Delhi värav]]ast ainus Lahore'i ja [[Delhi]] vaheline maantee. Värav ehitati suurmogulite perioodil. Aastal 1947 [[India jagamine|India jagamise]] tõttu toimunud mässude käigus sai värav kannatada, tänapäevaks on see taastatud. |- |[[Kashmiri värav (Lahore)|Kašmiiri värav]] |[[File:Kashmiri Gate 06.jpg|200x200px]] |[[Kashmiri värav]] on [[Kashmir]]i poole. Värava juures on Kashmiri basaar ja ehtsas suurmogulite hoones tegutsev tütarlaste kool. |- |[[Lohari värav]] |[[File:Lohari Gate.JPG|200x200px]] |[[Lohari värav]] asub [[Bhati värav]]a lähedal. Selle ümbruses on palju poode ja müügiputkasid. [[Urdu keel]]es tähendab "loha" "rauda", värav kannab Raudvärava nime, kuna selle ümbruses tegutses palju seppi. |- |[[Roshnai väarv]] |[[File:Roshnai Gate from the walkway in front of it.jpg|200x200px]] |Roshnai värav asub [[Lahore'i kindlus|Lahore'i kindluse]] ja [[Badshahi mošee]] vahel. Roshnai oli üks Lahore'i põhiväravaid, seda läbisid paljud kõrged ametnikud. Õhtuti süüdati väraval tõrvikud (selle pärast nimetatakse seda vahel Tulede väravaks). See on linna ainus endiselt heas korras algkujul säilinud värav. |- |Shairanwala värav |[[File:Sheranwala gate lahore 02.jpg|200x200px]] |Shairanwala värava ehk Lõvide värava ehitas maharadža Ranjit Singh. Maharadža lasi väravale panna puuridesse kaks tiigrit hoiatuseks sissetungjatele. |- |} ==Suurmogulite arhitektuur== {{vaata|Suurmogulite ajajärk Lahore'is}} Suurmogulite ajal oli enamus rahvastikust [[hindud]], mitte [[moslemid]]. Valitsejad üldiselt austasid maausuliste kombeid, kuid nende 300 aasta pikkuse valitsusaja jooksul suhtumine vaheldus. Paljude kohalike usundite traditsioonid sulandusid Suurmogulite Riigi kunsti, kirjandusse, muusikasse ja arhitektuuri. Akbari saabudes hindude ja moslemite arhitektuuristiilid Lahore'is segunesid. [[Suurmogulite arhitektuur]]i mõjutasid [[india arhitektuur|india]], islami, [[timuriidide arhitektuur|timuriidide]] ja isegi [[Euroopa]] arhitektuur. Suurmogulite kindlused ja lossid ei olnud loodud vaid otstarbekust silmas pidades, vaid nendega näidati Suurmogulite valitsejate võimu ja rikkust kohalikele. Suurmogulid lammutasid palju vanemaid ehitisi ning rajasid nende asemele omad. Iga valitseja proovis oma valitsusajast märki maha jätta. Peale kindluste ja paleede ehitati ka mošeesid ja hauakambreid, mis olid moslemite pühapaigad. Arhitektuurilises mõttes ongi Lahore Suurmogulite linn. <gallery> File:The beauty of Badshahi Mosque.jpg|[[Badshahi mošee]] File:Beautiful pavilion of Faiz Baksh terrace.jpg|[[Shalimari aiad (Lahore)|Shalimari aiad]] File:Tomb of Jahangir.png|[[Jahangiri hauakamber]] File:Asif Khan's Mausoleum.jpg|[[Asif Khani hauakamber]] File:Main Entrance of Akbari Sarai.jpg|[[Akbari Sarai]] File:Anarkali tomb 20180731 094834ba.jpg|[[Anarkali hauakamber]] File:Tomb of Nur Jahan 1.jpg|[[Nur Jahani hauakamber]] File:Moti Masjid lahore fort.jpg|[[Moti Masjid (Lahore kindlus)|Moti Masjid]] File:Wazir Khan Mosque, Lahore..jpg|[[Wazir Khani mošee]] File:Wazir Khan Mosque interior UT.jpg|[[Wazir Khani mošee]] File:Neevin Masjid 3 (WCLA).jpg|[[Neevini mošee]] File:Sunehri masjid top view.JPG|[[Sunehri mošee (Lahore)|Sunehri mošee]] File:Pathway to Dai Anga Tomb.jpg|[[Dai Anga hauakamber]] File:Gulabi Darwaza.JPG|[[Dai Anga hauakamber]] File:Dai Anga Mosque.jpg|[[Dai Anga mošee]] File:The intricate roof work - Mosque of Mariyam Zamani Begum.jpg|[[Begum Shahi mošee]] </gallery> ==Sikhide arhitektuur== [[File:Baradari in Hazuri Bagh (Garden) by Hassan Tahir.JPG|left|thumb|246x246px|[[Hazuri Bagh Baradari]]]] [[File:"Samadhi of Ranjit Singh at Sunrise.".jpg|left|thumb|[[Ranjit Singhi samadhi]]]] [[File:Nau Nihal Singh (Top View).JPG|thumb|[[Nau Nihal Singh]]i ''[[haveli]]'']] [[Sikhid]]e arhitektuuri hea näide on maharadža Ranjit Singhi ''samadhi'' ehk hauakamber. See asub vanalinnas [[Lahore kindlus|kindluse]] ja [[Badshahi mošee]] lähistel. Ehitustöödega alustas tema poeg [[Kharak Singh]] kohas, kus Ranjit Singh 1839. aastal tuhastati. Selle viis lõpule Ranjiti noorim poeg [[Duleep Singh]] aastal 1848. Hauakamber on sikhide arhitektuuri hea näide, seda iseloomustavad kullatud soontega kaunistused ning ülaosa ümber uhke baluster. Ranjit Singhi tuhk on marmorist lootosekujulises urnis, mis asub hauakambri keskel asuva ''[[pietra dura]]''ga kaunistatud marmorist paviljoni all. Mausoleumist läänes asuvad kaks väikest monumenti Ranjit Singhi poja Kharak Singhi ja pojapoja [[Nau Nihal Singh]]i ning nende naiste mälestuseks. Hauakamber on ühtlasi sikhide pühakoda ehk ''[[gurdvara]]''. ==Briti arhitektuur== Briti võimu ajal tekkis Lahore'is suurmogulite arhitektuuri, [[uusgootika]] ja Victoria-aegse arhitektuuri sulandumisel koloniaalarhitektuuristiil. Briti ajal ehitati [[Ganga Ram]]i juhtimisel postkontor, [[Lahore muuseum|linnamuuseum]], Aitchisoni Kolled|, [[Riiklik Kunstikolledž|Mayo Kunstikool]], Ganga Rami haigla, Lady Mclagani Tütarlaste Kool, [[Government College University (Lahore)|Riikliku Ülikooli]] Keemiaosakond, Mayo haigla Albert Victori osakond, Ganga Rami Keskkool, Hailey Kaubanduskolledž, Ravi Roadi hooldekodu, Lady Maynardi Tööstuskool, [[Pandžabi Ülikool]], [[Lahore'i Ülemkohus]], [[Pandžabi provintsiassamblee]] hoone, [[Lahore'i raudteejaam]] ja muud.<ref>Gill, Anjum. [http://www.dailytimes.com.pk/default.asp?page=story_12-7-2004_pg7_24 "Father of modern Lahore remembered on anniversary."] ''Daily Times'' (Pakistan). 12 July 2004.</ref> Sel ajal valmis ka praeguseks linna eliidi kultuurikeskuseks muutunud [[Model Town (Lahore)|Model Towni]] linnaosa. Postkontor ja YMCA hoone valmisid [[Victoria (Suurbritannia kuninganna)|kuninganna Victoria]] juubeliks. Tema auks ehitati kellatorne ja monumente üle Briti India. Aastal 1924 asutasid britid [[Lahore Race Club|linna esimese ratsaklubi, mis tegutseb tänaseni]]. <gallery> File:Tollinton market on Mall Road.jpeg|Tollinton Market File:Punjab university Art & Design Dept.jpg|[[Pandžabi Ülikool]]i Allama Iqbali linnak File:Government College University Tower in Lahore.jpg|[[Government College University (Lahore)|Government College University]] File:Close_view_of_Lahore_Museum.jpg|[[Lahore'i muuseum]] File:AllamaIqbal Tomb Night.jpg|[[Allama Iqbal]]i hauakamber </gallery> ==Levinumad ehitisetüübid== ===Mošeed=== {{vaata|Lahore mošeede loend}} Usk on moslemiühiskondade ilmet mõjutanud läbi aegade ning jälgi sellest on ka kunstis ja kultuuris. Lahore'i kui piirkonna keskusse on rajatud arvukalt moslemite pühakodasid. Linna tuntuim Suurmogulite aegne mošee on Badshahi mošee. Teised ajaloolised mošeed on [[Jahangir]]i hauakambri kõrval asuv ja [[Shah Jahan]]i ajal ehitatud Masjid Sara-I-Shahjahani, [[Taxali värav]]a mošee, [[Mochi värav]]a juures asuv [[Saleh Kambohi mošee]], Suurmogulite ajajärgu lõpus valminud [[Sunehri mošee (Lahore)|Sunehri mošee]], Jahangiri valitsusaja esimene mošee Sardar Jahan [[Lahori värav (Lahore)|Lahori värava]] juures ning kindluses asuv naistemošee Zenana Masjid. ===Pargid=== {{vaata|Lahore parkide ja aedade loend}} Lahore on olnud pikka aega tuntud oma ilusate parkide ja aedade poolest. Asukoht Ravi kaldal pakub head võimalust lopsakate rohealade loomiseks. Suurmogulite ajajärgul rajati aedu peamiselt valitsejate ja pühakute mausoleumide ümber. Mõned neist olid kasutuses suvilatena. Parkides ja aedades peatusid ka Lahore'i külastavad või seal läbisõidul olevad aadlikud. Ei ole kindel, kas Suurmogulite ajal olid aiad ja pargid linnakodanikele avatud. Suurmogulite ajal rajatud pargid on näiteks Dilkusha aed Model Townis, [[Shalamari aiad (Lahore)|Shalamari aiad]], [[Chauburji]] aed ja [[Hazuri Bagh]]. ===Hauakambrid=== [[File:Data Darbar Lahore.jpg|thumb|[[Data Darbar]]]] Lahore'i on ehitatud arvukalt uhkeid valitsejate hauakambreid. Lahore oli Suurmogulite tuntuima kuninganna [[Nur Jahan]] lemmiklinn ning sinna on maetud tema säilmed. Linnas puhkab ka poolmüütiline neiu [[Anarkali]]. Linnas on ka [[Abu'l-Hasan Asaf Khan]]i ja [[Ali Mardan Khan]]i viimane puhkepaik. Erinevate valitsejate, usutegelaste ja pühakute haudu külastavad igapäevaselt tuhanded linlased ja turistid. ==Tänapäev== Tänapäeva Lahore'is on arhitektuuritraditsioonid muutunud. Kuplid, minaretid, kaared ja ekstravagantne ornamentide kasutamine, mis olid Mogulite stiili tunnusjooned, on nüüdseks moest läinud. Lisaks on muutuvad majandusmustrid, industrialiseerimine ja rahvastiku kasv oluliselt kaasa aidanud arhitektuurivormide revolutsioonilisele muutmisele. Muutuvate elustiilide ja suundumuste tõttu on üha enam kaldutud omaks võtma Lääne arhitektuuri. Tänapäeval on märkimisväärne [[Bahria Town]]i ehitatud linnaosa, kus on inspiratsiooni saadud [[Vana-Egiptus]]est. Hea näide linna kaasaegsest arhitektuurist on [[Alhamra Kunstinõukogu]] hoone. <gallery> File:Horse -square.jpg|Ringtee File:PIA Head Office, Lahore.jpg|[[Pakistan International Airlines]]i kontor File:Eden Heights on Jail Road Lahore.jpg|Eden Heights File:Islamic Summit Minar Lahore.jpg|Islamic Summit File:Guard at Minar-e-Pakistan.jpg|[[Minar-e-Pakistan]] File:Grand_Jamia_Masjid_Bahria_Town_Lahore_Pakistan_cropped.jpg|[[Suur Jamia mošee (Lahore)|Suur Jamia mošee]] </gallery> ==Vaata ka== * [[Suurmogulite ajajärk Lahore'is]] * [[Lahore'i vanalinn]] * [[Indo-pärsia kultuur]] * [[Pakistani arhitektuur]] * [[Alhamra Kunstinõukogu]] * [[Hazuri Bagh Baradari]] * [[Lahore'i kindlus]] * [[Lahore'i raudteejaam]] * [[Minar-e-Pakistan]] * [[Ranjit Singhi samadhi]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Pakistani arhitektuur]] om5nqv06t5vrzv5v3p619i2ldi8ip7k Ruubert Teder 0 709382 7166234 7096120 2026-06-03T04:30:41Z Mona 355 7166234 wikitext text/x-wiki {{Infokast sportlane | nimi = Ruubert Teder | riik = Eesti | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|2009|10|08}} | spordiala = Kahevõistlus }} '''Ruubert Teder''' (sündinud [[8. oktoober|8. oktoobril]] [[2009]]) on [[eesti]] [[Kahevõistlus|kahevõistleja]]. Ta treenib Nõmme Suusaklubis, tema treeneriks on [[Juhan Lind]].<ref>[https://www.suusaliit.ee/et/sportlased/ruubert-teder Ruubert Teder]. Eesti Suusaliit</ref> [[Maailma karikavõistlused kahevõistluses|Maailma kahevõistluse karikavõistlustel]] osalemise normi täitis Teder [[Lillehammer]]i kontinentaalkarikasarja etapil 2025. aasta veebruaris 15-aastaselt, olles noorim Eesti sportlane, kes on täitnud MK-sarjas osalemiseks vajaliku normatiivi.<ref>[https://sport.err.ee/1609594097/15-aastane-ruubert-teder-taitis-mk-sarja-normi 15-aastane Ruubert Teder täitis MK-sarja normi]. ERR, 3. veebruar 2025</ref> 2026. jaanuaris [[Eisenerz]]i kontinentaalkarikasarja etapil näidatud tulemuste põhjal valiti Ruubert Teder Eesti olümpiakoondise liikmeks osalemaks [[2026. aasta taliolümpiamängud|2026. aasta taliolümpiamängude]]l.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/120430076/16-aastane-kahevoistleja-ruubert-teder-on-milano-cortina-olumpiapiletile-vaga-lahedal 16-aastane kahevõistleja Ruubert Teder on Milano-Cortina olümpiakohale väga lähedal]. Delfi, 17. jaanuar 2026</ref> Teder õpib [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]is klassikalise kitarri erialal.<ref>[https://muba.edu.ee/uudised/muba-opilane-ruubert-teder-laheb-xxv-taliolumpiamangudele/ MUBA õpilane Ruubert Teder läheb XXV taliolümpiamängudele!] MUBA, 29. jaanuar 2026</ref> == Osalemine tiitlivõistlustel == === Olümpiamängud === {| class="wikitable" |+ !Aasta !Vanus !Individuaal Normaalmägi !Individuaal Suur mägi !Meeskonnavõistlus |- |[[2026. aasta taliolümpiamängud|2026]] |''16'' |34. |DNS |11. |} ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== *[https://www.fis-ski.com/DB/general/athlete-biography.html?sectorcode=NK&competitorid=262510 Ruubert Teder Rahvusvahelise Suusaföderatsiooni kodulehel] * [https://www.youtube.com/watch?v=O7gtmMZT1ew Kahevõistleja Ruubert Tederi lugu.] Youtube {{JÄRJESTA:Teder, Ruubert}} [[Kategooria:Eesti kahevõistlejad]] [[Kategooria:Sündinud 2009]] btj6ruo21qxcqakwfpvzqw0njejwydn 7166235 7166234 2026-06-03T04:31:49Z Mona 355 7166235 wikitext text/x-wiki {{Infokast sportlane | nimi = Ruubert Teder | riik = Eesti | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|2009|10|08}} | spordiala = kahevõistlus }} '''Ruubert Teder''' (sündinud [[8. oktoober|8. oktoobril]] [[2009]]) on [[eesti]] [[Kahevõistlus|kahevõistleja]]. Ta treenib Nõmme Suusaklubis, tema treeneriks on [[Juhan Lind]].<ref>[https://www.suusaliit.ee/et/sportlased/ruubert-teder Ruubert Teder]. Eesti Suusaliit</ref> [[Maailma karikavõistlused kahevõistluses|Maailma kahevõistluse karikavõistlustel]] osalemise normi täitis Teder [[Lillehammer]]i kontinentaalkarikasarja etapil 2025. aasta veebruaris 15-aastaselt, olles noorim Eesti sportlane, kes on täitnud MK-sarjas osalemiseks vajaliku normatiivi.<ref>[https://sport.err.ee/1609594097/15-aastane-ruubert-teder-taitis-mk-sarja-normi 15-aastane Ruubert Teder täitis MK-sarja normi]. ERR, 3. veebruar 2025</ref> 2026. jaanuaris [[Eisenerz]]i kontinentaalkarikasarja etapil näidatud tulemuste põhjal valiti Ruubert Teder Eesti olümpiakoondise liikmeks osalemaks [[2026. aasta taliolümpiamängud|2026. aasta taliolümpiamängude]]l.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/120430076/16-aastane-kahevoistleja-ruubert-teder-on-milano-cortina-olumpiapiletile-vaga-lahedal 16-aastane kahevõistleja Ruubert Teder on Milano-Cortina olümpiakohale väga lähedal]. Delfi, 17. jaanuar 2026</ref> Teder õpib [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]is klassikalise kitarri erialal.<ref>[https://muba.edu.ee/uudised/muba-opilane-ruubert-teder-laheb-xxv-taliolumpiamangudele/ MUBA õpilane Ruubert Teder läheb XXV taliolümpiamängudele!] MUBA, 29. jaanuar 2026</ref> == Osalemine tiitlivõistlustel == === Olümpiamängud === {| class="wikitable" |+ !Aasta !Vanus !Individuaal Normaalmägi !Individuaal Suur mägi !Meeskonnavõistlus |- |[[2026. aasta taliolümpiamängud|2026]] |''16'' |34. |DNS |11. |} ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== *[https://www.fis-ski.com/DB/general/athlete-biography.html?sectorcode=NK&competitorid=262510 Ruubert Teder Rahvusvahelise Suusaföderatsiooni kodulehel] * [https://www.youtube.com/watch?v=O7gtmMZT1ew Kahevõistleja Ruubert Tederi lugu.] Youtube {{JÄRJESTA:Teder, Ruubert}} [[Kategooria:Eesti kahevõistlejad]] [[Kategooria:Sündinud 2009]] oigivp9luj311glru0o7rywp5mg5fja Leemet Böckler 0 710498 7166095 7165656 2026-06-02T18:23:53Z NOSSER 8097 /* Klubikarjäär */ 7166095 wikitext text/x-wiki {{Korvpallur | nimi = Leemet Böckler | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | hüüdnimi = | rahvus = eestlane | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|2001|4|7}} | sünnikoht = [[Kärdla]], [[Eesti]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 198 cm | kaal = 98 kg | positsioon = viskav tagamängija (pos. 2) | karjäär = | liiga = Poola kõrgliiga | klubi = Górnik Wałbrzych (2026/2027) | number = | endised_klubid = [[Tallinna Kalev (korvpalliklubi)|Tallinna Kalev/TLÜ]] (2018/2019)<br>[[TalTechi korvpalliklubi]] (2019/2020)<br>[[Tartu Ülikooli korvpallimeeskond|Tartu Ülikooli Maksi & Moorits]] (2022/2023)<br>[[BC Kalev/Cramo]] (2023/2024, 2024/2025)<br>[[Miasto Szkła Krosno]] (Poola) (2025/2026) | koondis = [[Eesti korvpallikoondis]] (2023–) | autasud = }} '''Leemet Böckler''' (2019. aastani '''Leemet Loik'''<ref>[https://sport.postimees.ee/6728840/eesti-korvpalli-tulevikulootus-vahetas-nime Eesti korvpalli tulevikulootus vahetas nime!] Postimees. Sport. 12. juuli 2019</ref>; sündinud [[7. aprill]]il [[2001]]) on eesti korvpallur. == Klubikarjäär == Korvpallitreeninguid alustas Böckler [[Audentes]]e Spordiklubis, mille koosseisus mängis eri vanuseklasside Eesti noorte meistrivõistlustel. Hooaegadel 2016/2017 ja 2017/2018 mängis ta nii Meeste I liigas kui [[Korvpalli Meistriliiga]]s [[Audentese SG/Noortekoondis|G4S Noorteliiga]] meeskonnas. 2018/2019 hooajal esindas ta [[Tallinna Kalev (korvpalliklubi)|Tallinna Kalev/TLÜ]] meeskonda, mängides ka [[Eesti-Läti Korvpalliliiga]]s. Järgmisel, 2019/2020 hooajal, mängis ta esialgu Eesti-Läti Korvpalliliigas [[TalTechi korvpalliklubi]] koosseisus. Novembris 2020 siirdus Böckler [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]], kus alustas mängimist USA üliõpilasliiga [[NCAA]] kõrgeimasse divisjoni kuuluvas Saint Mary’s Gaelsi meeskonnas, mis esindab Saint Mary kolledžit.<ref>[https://www.basket.ee/et/uudised?news_id=7727 Leemet Böckler sai ookeani taga tunnustuse osaliseks]. Eesti Korvpalliliit</ref> Seal sai Böckler pärast kaheksandat kohtumist vigastada ning tema hooaeg jäi pooleli.<ref>[https://korvpall24.ee/keerulised-ajad-ule-elanud-leemet-bockler-aega-enam-raisata-pole-pean-saama-tiimi-uheks-liidriks/ Keerulised ajad üle elanud Leemet Böckler: aega enam raisata pole, pean saama tiimi üheks liidriks]. Korvpall24. 24. september 2021</ref> Mängimist jätkas ta pärast vigastuspausi Saint Mary’s Gaelsi meeskonnas kuni hooaja 2022/2023 alguseni, mille järel naasis Eestisse ning sõlmis novembris lepingu [[Tartu Ülikooli korvpallimeeskond|Tartu Ülikooli Maksi & Mooritsa]] meeskonnaga. Tartu Ülikool Maks & Mooritsa koosseisus võitis ta Eesti-Läti Korvpalliliigas pronksmedali ja Korvpalli Meistriliigas hõbemedali. Hooajaks 2023/2024 sõlmis Böckler lepingu [[BC Kalev/Cramo]]ga<ref>[https://sport.postimees.ee/7809772/kalev-cramo-hoikas-valja-esimese-uue-tulija Kalev/Cramo hõikas välja esimese uue tulija]. Postimees. Sport. 6. juuli 2023</ref> ning tuli Eesti-Läti Korvpalliliigas teisele kohale (keskmiselt 20,4 minutit; 8,8 punkti; 4 lauapalli; 1,5 resultatiivset söötu), seejärel võitis Eesti karika ning tuli ka Eesti meistriks.<ref>[https://sport.err.ee/1609355250/bockler-minu-esimene-eesti-meistritiitel-kirjeldamatu-tunne Böckler: minu esimene Eesti meistritiitel, kirjeldamatu tunne]. ERR. Sport. 29. mai 2024</ref> Böckler pikendas BC Kalev/Cramoga lepingut hooajaks 2024/2025 ja võitis teist korda Eesti karika ning tuli Eesti meistriks. Eesti korvpallimeistrivõistluste finaalseerias BC Kalev/Cramo üheks liidriks kerkinud Leemet Böckler sõlmis 2025. aasta juunis lepingu Poola kõrgliigas mängiva "Krosno Miasto Szkła" võistkonnaga<ref>[https://sport.err.ee/1609720143/leemet-bockler-solmis-lepingu-poola-korgliigasse-tousnud-klubiga Leemet Böckler sõlmis lepingu Poola kõrgliigasse tõusnud klubiga]. ERR. Sport. 12. juuni 2025 </ref> ja 2026. aaasta mais Poola kõrgliigas mängiva "Walbrzychi Gornikiga"<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/120588142/samm-sammult-korgemale-purgiv-leemet-bockler-uuest-klubist-nad-olid-kohe-parast-hooaja-loppu-ukse-taga Leemet Böckler uuest klubist: nad olid kohe pärast hooaja lõppu ukse taga], sport.delfi.ee, 02.06.2026</ref>. == Koondisekarjäär == Leemet Böckler on mänginud Eesti noortekoondistes U16 ja U18. Ta on kuulub Eesti korvpallikoondisse alates 2023. aasta veebruarist kui toimus mäng Rootsiga (vahetusmängija). Debüütmäng toimus 3. augustil 2023. aastal võidumängus (90:73) Ungari vastu, kus Böckler viskas 4 punkti. == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.basket.ee/et/mangijate-otsing?pid=15377&player_sid=2025 Leemet Böckler] Eesti Korvpalliliit *[https://www.fiba.basketball/en/players/238568-leemet-bockler Leemet Böckler] FIBA *[https://basketball.eurobasket.com/player/-/415149 Leemet Böckler] Eurobasket.com *[https://korvpall24.ee/intervjuu-leemet-bockler-tanaseks-on-arvamus-et-ma-kaitsemangu-ei-moista-pigem-linnalegend/ Leemet Böckler: tänaseks on arvamus, et ma kaitsemängu ei mõista, pigem linnalegend] Korvpall24, 2. jaanuar 2026 {{JÄRJESTA:Böckler, Leemet}} [[Kategooria:Eesti korvpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 2001]] [[Kategooria:BC Kalev/Cramo korvpallurid]] 6zdn8ueo3nb8gc4n2twajqwnflafkys Ducati 848 0 710638 7166121 7101733 2026-06-02T20:14:32Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 3 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7166121 wikitext text/x-wiki {{Mootorratas | nimi = Ducati 848 | pilt = Dpducati848 091510.jpg | pildisuurus = 250px | pildiallkiri = Ducati 848 (2008–2010) | tootja = [[Ducati]] | tootmine = 2008–2013 | klass = sportmootorratas | raam = terasest toruraam | mootor = 849 cm³ Vedelikjahutusega 90° V2 (L-twin), 4 klappi silindri kohta, Desmodromic | võimsus = 92–103 kW (125–140 hj) | moment = 90–98 Nm | ülekanne = 6 käiku, märg sidur, kettvedu | vedrustus ees = Showa 43 mm täielikult reguleeritav USD-kahvel | vedrustus taga = Showa täielikult reguleeritav monoshock | pidurid = Ees: 2x320 mm kettad, Brembo neljakolvilised radiaalsadulad. Taga: 245 mm ketas. | rehvid = Ees: 120/70 ZR17. Taga: 180/55 ZR17. | teljevahe = 1430 mm | istmekõrgus = 830 mm | pikkus = 2100 mm | kaal = 168 kg (kuivmass) | max kiirus = 290 km/h | kütusepaak = 15,5 l | kütusekulu = 5,3 l / 100 km | seotud = [[Ducati 1098]], [[Ducati 1198]] | disainer = Giandrea Fabbro | eelkäija = [[Ducati 749]] | järeltulija = [[Ducati 899]] }} '''Ducati 848''' on sportmootorratta mudel, mida tootis aastatel 2008–2013 Itaalia mootorrattatootja Ducati. See vahetas välja eelmise keskklassi superbike'i Ducati 749. Disainilt on 848 peaaegu identne oma võimsama sõsarmudeli 1098-ga, kuid on sellest kergem ja kasutab teistsugust mootoritehnoloogiat.<ref name="MCN848">{{Netiviide |url=https://www.motorcyclenews.com/bike-reviews/ducati/848/2008/ |pealkiri=Ducati 848 (2008-2010) Review |väljaandja=Motorcycle News |vaadatud=2026-02-27 }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Tehniline kirjeldus == Ducati 848 süda on Testastretta Evoluzione mootor, mis on 90-kraadise nurga all asuv V-kahesilindriline (Ducati terminoloogias L-twin). Erinevalt Ducati suurematest superbike'idest, mis kasutasid traditsiooniliselt kuiva sidurit, on 848 varustatud märja siduriga. See muudatus vähendas kaalu, parandas siduri kasutusiga ja tegi mootorratta linnasõidul vaiksemaks ning sujuvamaks.<ref name="CycleWorld">{{Netiviide |url=https://www.cycleworld.com/2010/08/30/2011-ducati-848-evo-first-look/ |pealkiri=2011 Ducati 848 EVO - First Look |väljaandja=Cycle World |vaadatud=2026-02-27 }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Mootorratta raam on valmistatud terastorudest, mis on kombineeritud ühepoolse tagakiigega, andes rattale Ducati tippseeriale omaselt elegantse ja tehnilise välimuse. == Mudeliuuendused ja eriversioonid == 2010. aastal esitleti USA turu jaoks Nicky Hayden Limited Edition mudelit, millel oli meeskonna ametlik värvilahendus ja USA lipu motiivid, tähistamaks Ducati tollase MotoGP sõitja Nicky Haydeni panust spordis.<ref name="HaydenEd">{{Netiviide |url=https://www.motorcycle.com/news/ducati-848-nicky-hayden-edition-unveiled-88582.html |pealkiri=Ducati 848 Nicky Hayden Edition Unveiled |vaadatud=2026-02-27 }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Augustis 2010 tuli müügile täiustatud mudel 848 EVO. Selle mootor sai uued silindripead, nukkvõllid ja Marelli sissepritsesüsteemi, mis tõstsid võimsuse 140 hobujõuni (103 kW). Lisaks uuendati pidureid (Brembo Monobloc-sadulad) ja lisati rooliamortisaator.<ref name="EVOstats">{{Netiviide |url=https://www.ducati.com/ww/en/bikes/superbike/848-evo |pealkiri=848 EVO Technical Specifications |väljaandja=Ducati |vaadatud=2026-02-27}}</ref> Hiljem lisandus valikusse ka 848 EVO Corse Special Edition, millel oli standardvarustuses Ducati veojõukontroll (DTC), kiirvaheti (Quickshifter) ning Öhlinsi tagavedrustus. Ducati 848 tootmine lõpetati 2013. aastal, mil selle vahetas välja täiesti uue kontseptsiooniga (monokok-raamiga) Ducati 899 Panigale. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Mootorrattad]] [[Kategooria:Ducati|848]] 18pe5h2okdzsr7h7ltgir1ctxdxv1h1 Paul Richard Laur 0 710795 7166240 7108484 2026-06-03T04:48:54Z Mona 355 7166240 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Paul Richard Laur | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | riik = Eesti | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|2009|06|25}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = | kaal = | spordiklubi= Tartu Kalevi Veemotoklubi | treener = | märkus_silt = | märkus = | medalid = {{MedalVõistlus|Maailmameistrivõistlused}} {{Kuldmedal|2023 GT-15|[[Veemoto]]}} {{Kuldmedal|2025 GT-15|[[Veemoto]]}} {{Hõbemedal|2022 GT-15|[[Veemoto]]}} {{MedalVõistlus|Euroopa meistrivõistlused}} {{Kuldmedal|2023 GT-15|[[Veemoto]]}} {{Hõbemedal|2022 GT-15|[[Veemoto]]}} {{Hõbemedal|2025 GT-15|[[Veemoto]]}} {{Pronksmedal|2021 GT-15|[[Veemoto]]}} {{Pronksmedal|2024 GT-15|[[Veemoto]]}} }} '''Paul Richard Laur''' (sündinud [[25. juuni]]l [[2009]]) on eesti [[veemotosport]]lane, [[maailmameister]] (2023, 2025) ja [[Euroopa meister]] (2023).<ref name="e21"/> Ta elab [[Viljandi]]s, treenib [[Aivar Kommisaar]]e käe all Nord Racing Clubis (Motospordiklubi Nord MTÜ) ning tema põhisõiduvahend on ringrajapaatide<ref name="e22"/> GT-15 klassi paat Põvvat.<ref name="e21"/> Lauri esimene võistlus toimus 2018. aastal 9 aasta vanuses [[Tartu]]s peetud Eesti meistrivõistlustel GT-15 võistlusklassis. Aasta hiljem pääses ta juba võistlema [[Rahvusvaheline Veemoto Liit|Rahvusvahelise Veemoto Liidu]] (UIM) [[maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustele]]. Esimese Euroopa ja maailma tiitlivõistluste medali võitis ta 2021. aastal.<ref name="e21"/> ==Tunnustus== *[[Viljandimaa parim sportlane|Viljandimaa parim noorsportlane noormeeste seas]] (2023–2025) *[[Viljandi linna spordipreemia]] (2023, 2025) *[[Eesti Veemoto Liit|Eesti Veemoto Liidu]] parim noor ringrajasportlane (2022, 2023, 2025)<ref name="e32"/><ref name="e33"/><ref name="e35"/> *[[Rahvusvaheline Veemoto Liit|Rahvusvahelise Veemoto Liidu]] (UIM) parim noor mootorpaadijuht (2025)<ref name="e30"/><ref name="e31"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="e21">[https://www.veemoto.ee/paul-richard-laur Paul Richard Laur]. veemoto.ee</ref> <ref name="e22">[https://sakala.postimees.ee/8333057/viljandi-veemotosportlane-on-euroopa-teine Viljandi veemotosportlane on Euroopa teine]. Sakala, 29. september 2025</ref> <ref name="e30">[https://www.uim.sport/NewsList.aspx?num=416 Election of 2025 UIM Driver of the Year & Junior Driver of the Year]. uim.sport, 6. jaanuar 2026</ref> <ref name="e31">[https://www.facebook.com/NordRacingClub/posts/rahvusvahelise-veemoto-liidu-uim-poolt-valiti-paul-richard-laur-2025a-parimaks-n/1173896864727142/ Kasutaja Nord Racing Club postitus]. facebook.com, 11. jaanuar 2026 </ref> <ref name="e32">[https://www.veemoto.ee/evl-autasustas-parimaid-ja-kuulutas-valja-aasta-sportlased EVL autasustas parimaid ja kuulutas välja aasta sportlased]. veemoto.ee, 23. jaanuar 2023</ref> <ref name="e33">[https://sport.err.ee/1609223985/eesti-veemoto-liit-kuulutas-valja-aasta-sportlased Eesti Veemoto Liit kuulutas välja aasta sportlased]. sport.err.ee, 16. jaanuar 2024</ref> <ref name="e35">[https://www.veemoto.ee/veemotot-tehakse-ikka-hingega Veemotot tehakse ikka hingega!]. veemoto.ee, 4. veebruar 2026</ref> }} ==Välislingid== *[https://www.veemoto.ee/paul-richard-laur-krooniti-euroopa-mv-hobedale-gt15-klassis Paul Richard Laur krooniti Euroopa MV hõbedale GT15 klassis!]. veemoto.ee, 29. september 2025 {{JÄRJESTA:Laur, Paul Richard}} [[Kategooria:Eesti veemotosportlased]] [[Kategooria:Viljandi maakonna sportlased]] [[Kategooria:Sündinud 2009]] fabjzc38bcgqaywd0i0rpt6dc4xtoq9 Kujutava kunsti fotograafia (kunstifotograafia ja fine-art fotograafia) 0 710922 7166330 7109475 2026-06-03T08:59:21Z Kuriuss 38125 7166330 wikitext text/x-wiki {{liita|Fotokunst}} Kujutava kunsti fotograafia (kunstifotograafia) on [[fotograafia]], mis on loodud kooskõlas fotograafi kui kunstniku nägemusega, kasutades fotograafiat loomingulise väljenduse meediumina. Kunstifotograafia eesmärk on väljendada ideed, sõnumit või emotsiooni. See erineb [[esindusfotograafia]]<nowiki/>st, näiteks fotoajakirjandusest, mis pakub [[Dokumentalistika|dokumentaal]]set visuaalset ülevaadet konkreetsetest objektidest ja sündmustest, esindades sõna otseses mõttes objektiivset reaalsust, mitte fotograafi subjektiivset kavatsust; ja kommertsfotograafiast, mille peamine eesmärk on toodete või teenuste reklaamimine. == Ajalugu == Edukaid katseid fotokunsti praktiseerimisel tegid juba [[Victoria ajastu]]l sellised fotokunsti pioneerid nagu [[Julia Margaret Cameron]], [[Lewis Carroll|Charles Lutwidge Dodgson]], [[William Henry Fox Talbot]], [[Robert Adamson (fotograaf)|Robert Adamson]] ja [[Oscar Gustave Rejlander]]. [[1860]]. aastal pakkus briti portreefotograaf [[Cornelius Jabez Hughes]] välja kolm võimalikku jaotust fotograafia jaoks: mehaaniline fotograafia (''mechanical photography''), fotokunst (''art-photography'') ja kõrgema klassi fotokunst (''high-art photography''). Nimetatutest esimesse kategooriasse oleksid kuulunud kujutavate objektide lihtsad reproduktsioonid, kus kõik pildi osad on ühtlaselt teravad ja täiuslikud. Teisse kategooriasse kuulumiseks oleks asjade käiku pidanud sekkuma kunstnik, kes looduslikku omatahtsi ümber kujundaks, et luua veelgi ilusam ja täiuslikum kujutis. Viimasesse gruppi kuulumiseks oleks aga fotod pidanud sihtima juba kõrgemaid eesmärke kui teise kategooria piltide enamik. Need fotod poleks mitte tohtinud piirduda pelgalt vaatajate lõbustamisega, vaid neid pigem "juhendama, puhastama ja õilistama". Kunsti- ehk kompositsioonifotograafia varaseim esindaja oli [[John Edwin Mayall]], kes esitles 1851. aastal "[[Lord's Prayer]]"<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Gernsheim |eesnimi=Helmut |url=https://en.wikipedia.org/wiki/Special:BookSources/0-486-26750-4 |pealkiri=Creative photography: aesthetic trends, 1839-1960 |kuupäev=1991 |kirjastus=Dover Publications |isbn=978-0-486-26750-0 |koht=New York}}</ref> illustreerivaid [[Dagerrotüüpia|dagerrotüüpe]]. Edukad katsed kunstifotograafiat luua pärinevad [[Victoria ajastu|viktoriaanliku ajastu]] kunstnikelt nagu [[Julia Margaret Cameron]], [[Lewis Carroll|Charles Lutwidge Dodgson]], [[Oscar Gustave Rejlander]] ja teised. USA-s mängisid [[F. Holland Day]], [[Alfred Stieglitz]] ja [[Edward Steichen]] olulist rolli fotograafia kunstiks muutmisel ning Stieglitz oli eriti tähelepanuväärne selle muuseumikogudesse toomise poolest. Suurbritannias ei tunnustatud fotograafiat veel 1960. aastalgi kui kunsti. [[S. D. Jouhar]] ütles tol ajal Fotograafilise Kunsti Assotsiatsiooni asutades: „Praegu ei tunnustata fotograafiat üldiselt millegi enama kui käsitööna. USA-s on fotograafia teatud ametlikes ringkondades avalikult tunnustatud kui kujutav kunst. Seda eksponeeritakse galeriides ja näitustel kunstina. Selles riigis vastavat tunnustust ei ole. Londoni Salongis on eksponeeritud pildifotograafiat, kuid seda ei mõisteta üldiselt kunstina. Olenemata sellest, kas teosel on esteetilisi omadusi või mitte, nimetatakse seda pildifotograafiaks, mis on väga mitmetähenduslik termin. Fotograafil endal peab olema usk oma töösse ja selle väärikusesse ning esteetilisse väärtusesse, et sundida seda tunnustama pigem kunstina kui käsitööna.“ Kuni 1970. aastate lõpuni domineerisid mitmed [[Žanr|žanrid]], näiteks aktid, portreed ja loodusmaastikud (näiteks [[Ansel Adams]]). 1970. ja 80. aastate läbimurdelised „staarkunstnikud“, nagu [[Sally Mann]], [[Robert Mapplethorpe]], [[Robert Farber]] ja [[Cindy Sherman]], toetusid endiselt suuresti samadele žanritele, kuigi esitasid neid värske pilguga. Teised uurisid hetktõmmise esteetilist lähenemist. 1970. aastate keskel töötas [[Josef H. Neumann]] välja [[Kemogramm|kemogrammid]],<ref>{{Viide |pealkiri=Fine-art photography |kuupäev=2025-12-03 |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Fine-art_photography&oldid=1325554527 |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2026-03-11}}</ref> mis on nii [[fototöötlus]]e kui ka [[fotopaber]]ile [[Maalimine|maalimise]] tulemused. Enne arvutite levikut ja pilditöötlustarkvara kasutamist võib kemogrammide loomise protsessi pidada analoogse järeltöötluse varajaseks vormiks, kus algset pilti muudetakse pärast suurendamisprotsessi. Erinevalt [[Digitaalne pilditöötlus|digitaalse järeltöötluse]] töödest on iga kemogramm ainulaadne teos. <ref>{{Viide |pealkiri=Westdeutscher Rundfunk |kuupäev=2026-03-01 |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Westdeutscher_Rundfunk&oldid=1341077788 |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2026-03-11}} "Die Hochglanzwelt des Josef H. Neumann" on YouTube, ''Thema 3'' (Stadtjournal) Westdeutscher Rundfunk (in German)</ref> Ameerika organisatsioonid, näiteks [[Aperture Foundation]] ja [[Museum of Modern Art|moodsa kunsti muuseum]] ([[New Yorgi moodsa kunsti muuseum|MoMA]]), on teinud palju, et hoida fotograafiat kujutava kunsti esirinnas. MoMA fotograafiaosakonna asutamist 1940. aastal ja [[Beaumont Newhall|Beaumont Newhalli]] määramist selle esimeseks kuraatoriks nimetatakse sageli fotograafia kui kunsti staatuse institutsionaalseks kinnituseks. <ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Phillips |eesnimi=Christopher |kuupäev=1982 |pealkiri=The Judgment Seat of Photography |url=https://www.jstor.org/stable/778362 |ajakiri=October |aastakäik=22 |lehekülg=27–63 |doi=10.2307/778362 |issn=0162-2870}}</ref> Uuemaks trendiks kujunes pildi hoolikas lavastamine ja valgustamine, selle asemel, et loota seda valmiskujul "avastada". Fotograafid nagu [[Gregory Crewdson]] ja [[Jeff Wall]] on tuntud oma [[Lavastus|lavastatud]] piltide kvaliteedi poolest. Lisaks on uued tehnoloogilised trendid digitaalfotograafias avanud uue suuna [[Täisspektrifotograafia|täisspektrifotograafias]], kus hoolikad filtreerimisvalikud ultraviolett, nähtava ja infrapunakiirguse ulatuses viivad uute kunstiliste visioonideni. Kuna trükitehnoloogiad on alates 1980. aastast arenenud, on fotograafi kunstiprindid, mis on reprodutseeritud peenelt trükitud piiratud [[Tiraaž|tiraažiga]] raamatutesse, muutunud kollektsionääride seas suureks huvipakkuvaks valdkonnaks. Selle põhjuseks on asjaolu, et raamatutel on tavaliselt kõrge tootmisväärtus, lühike [[tiraaž]] ja piiratud turg, mis tähendab, et neid peaaegu kunagi ei kordustrükita. Individuaalfotograafide fotoraamatute kollektsionääride turg areneb kiiresti. 2004. aasta kunstituru trendide väljaande kohaselt müüdi tol aastal oksjoniruumides 7000 fotot ja fotode keskmine aastane hind tõusis aastatel 1994–2004 keskmiselt 7,6%. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Wayback Machine |url=http://press.artprice.com/pdf/trends2004.pdf |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20101116174818/http://press.artprice.com/pdf/trends2004.pdf |arhiivimisaeg=2010-11-16 |vaadatud=2026-03-11 |väljaanne=press.artprice.com}}</ref> Umbes 80 protsenti fotodest müüdi Ameerika Ühendriikides, kuigi oksjonimüük moodustab vaid murdosa eraisikute müügist. Nüüd on olemas õitsev kollektsionääride turg, kus kõige nõutumad kunstifotograafid toodavad kvaliteetseid arhiiviprinte rangelt piiratud tiraažides. Veebipõhiste kunstimüüjate katsed müüa kvaliteetseid fotosid üldsusele koos maaliprindiga on andnud vastakaid tulemusi, kusjuures head müüki on saavutanud ainult traditsioonilised suured fotograafid, näiteks [[Ansel Adams]]. Lisaks „digitaalse liikumise“ manipuleerimisele, filtreerimise või resolutsiooni muutmise suunas otsivad mõned kunstnikud teadlikult „naturalismi“, seal hulgas „loomulikku valgustust“ kui omaette väärtust. Mõnikord koosneb kunstiteos, nagu [[Gerhard Richter|Gerhard Richteri]] puhul, fotokujutisest, mis on hiljem õlivärvidega üle värvitud ja/või millel on pildist endast kaugemale ulatuv poliitiline või ajalooline tähendus. „Fotograafiliselt projekteetirud maalikunsti“ olemasolu hägustab nüüd maalikunsti ja fotograafia vahelist piiri, mis traditsiooniliselt oli absoluutne. == Raamimine ja prindi suurus == Kuni 1950. aastate keskpaigani peeti foto raamimist galeriinäituse jaoks laialdaselt vulgaarseks ja pretensioonikaks. Graafilised pildid kleebiti tavaliselt lihtsalt tislerplaadile või vineerile või tehti pimedas ruumis valge ääris ja seejärel kinnitati nurkadest vitriinidele. Seega eksponeeriti graafilisi pilte ilma klaasipeegeldusteta. Steicheni kuulus näitus „[[The family of Man]]“ oli raamimata, pildid olid kleebitud paneelidele. Isegi veel 1966. aastal oli [[Bill Brandt|Bill Brandti]] [[New Yorgi moodsa kunsti muuseum|MoMA]] näitus raamimata, lihtsad graafilised pildid kleebitud õhukesele vineerile. 1950. aastate keskpaigast kuni umbes 2000. aastani olid enamikul galeriinäitustel graafilised pildid klaasi taga. Alates umbes 2000. aastast on märgatav liikumine kaasaegsete galeriigraafiliste piltide taas näitamise suunas plaatidel ja ilma klaasita. Lisaks oli kogu kahekümnenda sajandi jooksul graafiliste piltide suurus märgatavalt suurenenud. == Poliitika == Kunstifotograafia luuakse eelkõige kunstniku nägemuse väljendusena, kuid kõrvalproduktina on see olnud oluline ka teatud eesmärkide edendamisel. [[Ansel Adams|Ansel Adamsi]] töö [[Yosemite rahvuspark|Yosemite]]'is ja [[Yellowstone'i rahvuspark|Yellowstone]]'is on üks näide. Adams on üks 20. sajandi tuntumaid kunstifotograafe ja oli innukas looduskaitse propageerija. Kuigi tema peamine fookus oli fotograafial kui kunstil, tõstsid mõned tema tööd avalikkuse teadlikkust [[Sierra Nevada (USA)|Sierra Nevada]] ilust ja aitasid luua poliitilist toetust nende kaitsmiseks. Selline fotograafia on avaldanud mõju ka tsensuuriseaduste ja vaba sõnavabaduse valdkonnas, kuna see käsitleb alasti keha. == Kattumine teiste žanritega == Kuigi kunstifotograafia võib kattuda paljude teiste fotograafiažanritega, väärivad kattuvused [[moefotograafia]] ja [[Fotoajakirjandus|fotoajakirjandusega]] erilist tähelepanu. 1996. aastal öeldi, et "kommertsliku illustratiivse fotograafia ja kunstifotograafia vahelised piirid on hiljuti hägustunud", eriti moevaldkonnas. <ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=bryant |eesnimi=eric |kuupäev=1997 |pealkiri=Review of Fashion |ajakiri=Photography in the Nineties |lehekülg=131 |via=library journal}}</ref> Kunstifotograafia ja moefotograafia kattumise tõenditeks on loengud, näitused, messid, näiteks [[Art Basel]] Miami Beach, ja raamatud. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=INM |pealkiri=Catherine Atherton: The fine art of fashion photography - Commentators, Opinion - The Independent |url=http://www.independent.co.uk/opinion/commentators/catherine-atherton-the-fine-art-of-fashion-photography-673645.html |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100628062745/http://www.independent.co.uk/opinion/commentators/catherine-atherton-the-fine-art-of-fashion-photography-673645.html |arhiivimisaeg=2010-06-28 |vaadatud=2026-03-11 |väljaanne=www.independent.co.uk |keel=en}}</ref><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Naves |eesnimi=Mario |kuupäev=2004-04-23 |pealkiri=Striking Poses |keel=en-US |väljaanne=Slate |url=https://slate.com/culture/2004/04/is-fashion-photography-art.html |vaadatud=2026-03-11 |issn=1091-2339}}</ref><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Trebay |eesnimi=Guy |kuupäev=2007-12-06 |pealkiri=Work With Me, Baby |keel=en-US |väljaanne=The New York Times |url=https://www.nytimes.com/2007/12/06/fashion/06photo.html |vaadatud=2026-03-11 |issn=0362-4331}}</ref><ref>{{Raamatuviide |url=https://en.wikipedia.org/wiki/Special:BookSources/0-89381-462-8 |pealkiri=The idealizing vision: the art of fashion photography |kuupäev=1991 |kirjastus=Aperture |isbn=978-0-89381-462-5 |toimetaja-perekonnanimi=Ewing |toimetaja-eesnimi=William |koht=New York, NY |toimetaja2-perekonnanimi=Astor |toimetaja2-eesnimi=Josef |toimetaja3-perekonnanimi=Aperture Foundation}}</ref> Fotoajakirjandus ja kunstifotograafia kattusid alates "1960. aastate lõpust ja 1970. aastatest, kui uudistefotograafid lõid sidemeid kunstifotograafia ja maalikunstiga". <ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Goldberg |eesnimi=Vicki |kuupäev=april 1999 |pealkiri=Magazine photography, in just a few decades, has changed the way life itself is regarded |ajakiri=Life magazine}}</ref> 1974. aastal avati [[Rahvusvaheline Fotograafiakeskus]], kus rõhutati nii "humanitaarfotoajakirjandust" kui ka "kunstifotograafiat". 1987. aastaks ilmusid ajakirjade ja ajalehtede tellimiseks tehtud pildid regulaarselt muuseumide ja galeriide seintele raamides. <ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Grundberg |eesnimi=Andy |kuupäev=1987-04-12 |pealkiri=ART; PHOTOJOURNALISM LAYS CLAIM TO THE REALM OF ESTHETICS |keel=en-US |väljaanne=The New York Times |url=https://www.nytimes.com/1987/04/12/arts/art-photojournalism-lays-claim-to-the-realm-of-esthetics.html |vaadatud=2026-03-11 |issn=0362-4331}}</ref> Nutitelefonirakendusi, näiteks [[Snapchat|Snapchati]], kasutatakse mõnikord kunstifotograafia jaoks. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Giovinco |eesnimi=Steve |kuupäev=2015-10-28 |pealkiri=While I Watch My Father Die: Photography Exhibition on Snapchat Explores Memory, Emotional Vanishing {{!}} Steve Giovinco |url=https://www.stevegiovinco.com/while-i-watch-my-father-die-photography-exhibition-on-snapchat-explores-memory-emotional-vanishing/ |vaadatud=2026-03-11 |keel=en-US}}</ref> == Teiste valdkondade kunstnike suhtumine == Kunstnike ja kirjanike reaktsioonid on oluliselt mõjutanud fotograafia kui kujutava kunsti tajumist. Silmapaistvad maalikunstnikud on oma huvi selle meediumi vastu väljendanud: "Mind on fotograafia alati väga huvitanud. Olen vaadanud palju rohkem fotosid kui maale. Sest nende reaalsus on tugevam kui reaalsus ise". —  [[Francis Baco|Francis Bacon]]<ref>{{Viide |pealkiri=Francis Bacon (artist) |kuupäev=2026-02-11 |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Francis_Bacon_(artist)&oldid=1337853140 |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2026-02-24}}</ref> Samamoodi on tuntud autorid reageerinud fotograafia kunstilisele potentsiaalile: ...minu arvates on [[Capa]] kahtlemata tõestanud, et kaamera ei pea olema külm mehaaniline seade. Nagu pliiats, on see sama hea kui inimene, kes seda kasutab. See võib olla meele ja südame pikendus...<ref>{{Viide |pealkiri=John Steinbeck |kuupäev=2026-02-17 |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=John_Steinbeck&oldid=1338780656 |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2026-02-24}}</ref> — [[John Steinbeck]] == Naisfotograafid == Naised on mänginud olulist rolli kunstifotograafia arengus, eriti 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi alguses. Nende looming seab sageli kahtluse alla tavapärase esteetika ja tutvustab sügavalt isiklikke, sümboolseid ja kohati sürreaalseid narratiive. Kunstist naisfotograafid hägustavad sageli piire fotograafia, performance'i, installatsiooni ja skulptuuri vahel, kasutades seda meediumi identiteedi, mälu ja naisekeha uurimiseks. Märkimisväärsete tegelaste hulka kuuluvad [[Cindy Sherman]], kelle kontseptuaalsed autoportreed dekonstrueerivad stereotüüpe ja naiselikkuse kinemaatilisi troope, ning [[Francesca Woodman]], kelle ebamaised mustvalged pildid käsitlevad kadumise, hapruse ja iseseisvuse teemasid. [[Sally Mann]], kes on tuntud oma vastuoluliste, kuid poeetiliste lapsepõlve ja lõunagooti kujundite kujutamise poolest, ühendab isikliku ajaloo universaalsete elu ja surma teemadega. Kunstnikud nagu [[Viviane Sassen]] ja [[Zanele Muholi]] on toonud kunstifotograafiasse elavat ja poliitiliselt angažeeritud visuaalset keelt, mis mõtiskleb rassi, seksuaalsuse ja identiteedi üle. Need kunstnikud on laiendanud kunstilise fotograafia definitsiooni ja andnud olulise panuse nii feministlikku kunsti kui ka globaalsesse kaasaegsesse visuaalkultuuri. == Määratluste loend == Siin on loetelu seotud terminite "fotokunst", "kunstfotograafia" ja "''fine art'' fotograafia" definitsioonidest. ==== Teatmeteostes ==== Teatmeteostest võib leida muuhulgas järgmisi definitsioone: * „Kunstifotograafia“: „Fotograafia, mis on tehtud kujutava kunstina – see tähendab, et see on tehtud kunstniku tajude ja emotsioonide väljendamiseks ning nende teistega jagamiseks“. ''McDarrah, Gloria S., et al. The photography encyclopedia. New York: Schirmer, 1999''. <bdi>[https://en.wikipedia.org/wiki/Special:BookSources?isbn=0-02-865025-5 0-02-865025-5]</bdi> * „Fine art fotograafia“: „Pilt, mis on toodetud müügiks või eksponeerimiseks, mitte äritellimusel“. ''Hope, Terry. Fine art photography: creating beautiful images for sale and display. Mies, Switzerland: RotoVision, 2003''. <bdi>[[:en:Special:BookSources/2-88046-724-1|2-88046-724-1]]</bdi> * „Fine art fotograafia“: „Piltide loomine fotograafi loomingulise visiooni elluviimiseks. Sünonüüm kunstifotograafiale“. ''Lynch-Johnt, Barbara, and Michelle Perkins. Illustrated dictionary of photography: the professional's guide to terms and techniques. Buffalo, NY: Amherst Media, 2008''. <bdi>[[:en:Special:BookSources/978-1-58428-222-8|978-1-58428-222-8]]</bdi> * „Kunstifotograafia“: Definitsioon „on raskesti leitav“, aga „kui fotograafid sellele viitavad, peavad nad silmas fotosid, mida näeb ajakirjades nagu American Photo, Popular Photography ja Print ning salongides ja näitustel. Kunsti- (või kunstipärane) fotograafia on müüdav“. ''Engh, Rohn. Sell & re-sell your photos, 5th ed. Cincinnati, Ohio: Writer's Digest Books, 2003.'' ''<bdi>[[:en:Special:BookSources/1-58297-176-5|1-58297-176-5]]</bdi>'' * „Fotokunst“: „Sageli kasutatav, kuid mõnevõrra ebamäärane termin. Selle aluseks on idee, et antud pildi looja on püüdnud saavutada midagi enamat kui pelgalt realistlikku objekti edasiandmist ja on püüdnud edasi anda isiklikku muljet“. ''Jones, Bernard E. Cassell's cyclopaedia of photography. New York: Arno, 1973.'' ''<bdi>[[:en:Special:BookSources/0-405-04922-6|0-405-04922-6]]</bdi>'' * „Fine art fotograafia”: Seda nimetatakse ka „dekoorfotograafiaks” või „fotodekooriks”, see „hõlmab suurte fotode müümist... mida saab kasutada seinakunstina”. ''Engh, Rohn. Sell & re-sell your photos, 5th ed. Cincinnati, Ohio: Writer's Digest Books, 2003.'' ''<bdi>[[:en:Special:BookSources/1-58297-176-5|1-58297-176-5]]</bdi>'' ==== Teaduslikes artiklites ==== Teadusartiklites leiduvate definitsioonide hulgas on: * 1961. aastal asutas [[S. D. Jouhar]] Fotograafilise Kunsti Assotsiatsiooni (Fotographic Fine Art Association) ja ta oli selle esimees. Nende definitsioon kujutavast kunstist oli "emotsiooni tekitavate piltide loomine fotograafilise protsessi abil, kus inimese meel ja kujutlusvõime saavad vabalt, kuid pädevalt töötada". ''Jouhar, Sultan (October 1964). "[https://archive.rps.org/archive/volume-104/742322 The Work of Dr. Jouhar]". The Royal Photographic Society Journal.'' * Kaks Christophersoni 1974. aasta uuringut defineerisid "kujutavaid kunstifotograafe" kui "isikuid, kes loovad ja levitavad fotosid just nimelt 'kunstina'". ''Christopherson, Richard W. Making Art With Machines: Photography's Institutional Inadequacies. Urban Life and Culture, Vol. 3, No. 1, April 1974,'' ''leheküljed 3–34. Christopherson, Richard W. From Folk Art To Fine Art: A Transformation in the Meaning of Photographic Work. Urban Life and Culture, Vol. 3, No. 2, July 1974, leheküljed 123–157.'' * Schwartzi 1986. aasta [[Etnograafia|etnograafiline]] ja [[Ajalooline ala|ajalooline]] uuring ei defineerinud otseselt "kujutavat kunstifotograafiat", kuid võrdles seda "kaameraklubi fotograafiaga". See leidis, et kujutav kunstifotograafia "on seotud teiste meediumitega", näiteks maalikunstiga; "reageerib omaenda ajaloole ja traditsioonidele" (erinevalt "püüdlusest samade saavutuste poole, mille on saavutanud nende eelkäijad"); "omab oma sõnavara"; "edastab ideid" (nt "vormile keskendumine asendab teemale keskendumise"); "on uuenduslik"; "on isiklik"; "on elustiil"; ja „osaleb kaubandusmaailmas“. ''Schwartz, Dona. [[Camera clubs and fine art photography: the social construction of an elite code]]. Originally published in Urban Life, vol. 15, no. 2 (July 1986),'' ''leheküljed 165–195.'' ==== Ülemaailmses veebis (internetis) ==== [[Veebirakendus|Veebist]] leitavate definitsioonide hulgas on: * [[Kongressi Raamatukogu]] märksõnade all kasutatakse väljendit „kunstifotograafia” kui „kunstifotograafia” ja „kunstiline fotograafia” (st „kunstiline fotograafia”) kui „fotograafiat kui kujutavat kunsti, sealhulgas esteetilist teooriat”. ''Library of Congress. [[Authority headings search]]. Retrieved August 6, 2008.'' * Kunsti ja arhitektuuri tesaurus väidab, et „kujutav kunstifotograafia” (eelistatud termin) või „kunstifotograafia” või „kunstiline fotograafia” on „liikumine Inglismaal ja Ameerika Ühendriikides umbes aastast 1890 kuni 20. sajandi alguseni, mis propageeris mitmesuguseid esteetilisi lähenemisviise. Ajalooliselt on seda mõnikord kasutatud mis tahes fotograafia kohta, mille eesmärk on esteetiline, eristades seda teaduslikust, kommertslikust või ajakirjanduslikust; selle tähenduse jaoks kasutage sõna „fotograafia”. ''Getty Research Institute. [https://www.getty.edu/vow/AATFullDisplay?find=art+photography&logic=AND&note=&english=N&prev_page=1&subjectid=300178594 Art photography]. Art & Architecture Thesaurus Online. Retrieved August 6, 2008.'' * „Kunstifotograafia” definitsioonid fotograafide staatilistel veebilehtedel varieeruvad „kaameraga loodud kujutava kunsti alamhulgast” kuni „piiratud reproduktsiooniga fotograafiani, kasutades materjale ja tehnikaid, mis jäävad kunstnikust kauemaks”. ''Beck, Stephen G. What Is Fine Art Photography? Archived 2016-03-04 at the [[Wayback Machine]] Retrieved August 6, 2008.'' ''Steinman, Jan. [[Bytesmiths Editions Newsletter December 2000]]. [https://web.archive.org/web/20161125045920/http://www.bytesmiths.com/News/n0012.php Archived] 2016-11-25 at the Wayback Machine Retrieved August 6, 2008.'' * Piiratud reprodutseerimise kontseptsiooni osas on Prantsuse õigussüsteemis väga täpne juriidiline määratlus selle kohta, kas kunstifotot peetakse kunstiteoseks. Maksuseadustik sätestab, et "kunstiteosteks loetakse kunstniku tehtud fotosid, mis on trükitud tema enda või tema kontrolli all ning millele on lisatud signeering ja nummerdus maksimaalselt kolmekümnes eksemplaris, sealhulgas kõik suurused ja raamid". ''[https://web.archive.org/web/20190419124503/https://www.artphotolimited.com/en/art-piece "What is an artwork? – Art Photo Limited – Photography – Artwork"]. Art Photo Limited. Archived from [[the original]] on 2019-04-19. Retrieved 2019-04-19.'' ==Viited== <references /> == Välislingid == * [https://americanhistory.si.edu/explore/exhibitions/1896-washington-salon 1896. aasta Washingtoni salong ja kunstifotonäitus]. Rohkem kui sajand tagasi Washingtonis toimunud näitus mängis olulist rolli kunstifotograafia rajamisel ja aktsepteerimisel Ameerikas ([[Ameerika ajaloo muuseum]]i andmetel). h8nqwwdwrvlvjo3ykwi7n9u4uddn4hb Hiina pärandipaikade kaitse põhimõtted 0 711553 7166316 7122281 2026-06-03T08:24:43Z Kuriuss 38125 7166316 wikitext text/x-wiki '''Hiina pärandipaikade kaitse põhimõtted''' on kaitseharta, mille Hiina [[Rahvusvaheline Kinnismälestiste Nõukogu|ICOMOS]] kuulutas välja 2000. aastal riikliku kultuuripärandi administratsiooni heakskiidul. Harta pakub metodoloogilist lähenemist [[Hiina]] [[Kultuuripärand|kultuuripärandi]] paikade [[Kultuuriväärtuste konserveerimine ja restaureerimine|kaitsele]]. Kuigi pidev arutelu konserveerimise põhimõtete ja lähenemisviiside üle pärineb 19. sajandist, koostati esimesed rahvusvahelised ja riiklikud konserveerimishartad alles 20. sajandi keskpaigas. <ref name="Forward">{{Cite web|last=Agnew, Neville|url=http://www.getty.edu/conservation/publications/pdf_publications/china_prin_2english.pdf|title=Principles for the Conservation of Heritage Sites in China - Foreword|publisher=[[Getty Conservation Institute]]|access-date=17 February 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20110607114454/http://www.getty.edu/conservation/publications/pdf_publications/china_prin_2english.pdf|archive-date=7 June 2011|last2=Demas, Martha|pages=55–56}}</ref> Hiinas hakati tänapäevaseid konserveerimiskontseptsioone ja -praktikaid välja töötama 1930. aastatel. <ref name="Principles">{{Cite web|last=Zhang Bai|url=http://www.getty.edu/conservation/publications/pdf_publications/china_prin_2english.pdf|title=Principles for the Conservation of Heritage Sites in China - Principles|publisher=[[Getty Conservation Institute]]|access-date=17 February 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20110607114454/http://www.getty.edu/conservation/publications/pdf_publications/china_prin_2english.pdf|archive-date=7 June 2011|pages=59–66}}</ref> 1950. aastal alustas [[Hiina|Hiina Rahvavabariik]] kultuurimälestiste riiklikku inventeerimist ja nende olulisuse hindamist. <ref name="Afterword">{{Cite web|last=Zhang Bai|url=http://www.getty.edu/conservation/publications/pdf_publications/china_prin_2english.pdf|title=Principles for the Conservation of Heritage Sites in China - Afterword|publisher=[[Getty Conservation Institute]]|access-date=17 February 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20110607114454/http://www.getty.edu/conservation/publications/pdf_publications/china_prin_2english.pdf|archive-date=7 June 2011|pages=91–93}}</ref> 2004. aastaks oli kogu riigis tuvastatud üle 400 000 pärandipaiga, millest üle 1230 olid kantud riikliku tähtsusega paikade nimekirja. <ref name="GCI">{{Cite web|url=http://www.getty.edu/conservation/field_projects/china/|title=China Principles|publisher=Getty Conservation Institute|access-date=17 February 2011}}</ref> 1982. aastal vastu võetud [[Law of the People's Republic of China on the Protection of Cultural Relics|Hiina Rahvavabariigi kultuurimälestiste kaitse seadus]], mis koondas varasemad õigusaktid ning pani esmase vastutuse kultuuripärandi säilitamise eest riigile, reguleerides samal ajal ka konserveerimisspetsialistide tegevust. 1985. aastal ratifitseeris Hiina UNESCO [[UNESCO maailmapärandi kaitse konventsioon|maailmapärandi konventsiooni]]. 1997. aasta mais palus Riikliku Kultuuripärandi Amet (SACH) Getty Konserveerimisinstituudil abi Hiina esimese kaitseharta koostamisel, mille eeskujuks oli Burra harta. Sama aasta oktoobris käivitati kolmepoolne projekt koostööd Austraalia Pärandikomisjoniga. <ref name="Afterword">{{Cite web|last=Zhang Bai|url=http://www.getty.edu/conservation/publications/pdf_publications/china_prin_2english.pdf|title=Principles for the Conservation of Heritage Sites in China - Afterword|publisher=[[Getty Conservation Institute]]|access-date=17 February 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20110607114454/http://www.getty.edu/conservation/publications/pdf_publications/china_prin_2english.pdf|archive-date=7 June 2011|pages=91–93}}</ref> <ref name="GCI">{{Cite web|url=http://www.getty.edu/conservation/field_projects/china/|title=China Principles|publisher=Getty Conservation Institute|access-date=17 February 2011}}</ref> Välisekspertide kaasamisele ja riigisisestele kogemustele toetudes seati eesmärgiks, et kohalikud pärandispetsialistid lähtuksid parimatest rahvusvahelistest tavadest.<ref name="Afterword">{{Cite web|last=Zhang Bai|url=http://www.getty.edu/conservation/publications/pdf_publications/china_prin_2english.pdf|title=Principles for the Conservation of Heritage Sites in China - Afterword|publisher=[[Getty Conservation Institute]]|access-date=17 February 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20110607114454/http://www.getty.edu/conservation/publications/pdf_publications/china_prin_2english.pdf|archive-date=7 June 2011|pages=91–93}}</ref> <ref name="GCI">{{Cite web|url=http://www.getty.edu/conservation/field_projects/china/|title=China Principles|publisher=Getty Conservation Institute|access-date=17 February 2011}}</ref> Hiina konserveerimispõhimõtete eessõnas märgitakse: „Hiina silmapaistvad paigad ei ole üksnes riigi erinevate etniliste rühmade pärand, vaid kogu inimkonna ühine rikkus ... kõigi kohustus on pärandada need paigad tulevastele põlvedele nende terviklikkuses ja autentsuses .<nowiki>''</nowiki> <ref name="Principles">{{Cite web|last=Zhang Bai|url=http://www.getty.edu/conservation/publications/pdf_publications/china_prin_2english.pdf|title=Principles for the Conservation of Heritage Sites in China - Principles|publisher=[[Getty Conservation Institute]]|access-date=17 February 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20110607114454/http://www.getty.edu/conservation/publications/pdf_publications/china_prin_2english.pdf|archive-date=7 June 2011|pages=59–66}}</ref> Majandusareng, [[Kultuuriturism|massiturism]], [[globaliseerumine]] ja [[Rahvuslus|riiklikud huvid]] on märkimisväärselt mõjutanud riigi ajaloolist pärandit. <ref name="Forward">{{Cite web|last=Agnew, Neville|url=http://www.getty.edu/conservation/publications/pdf_publications/china_prin_2english.pdf|title=Principles for the Conservation of Heritage Sites in China - Foreword|publisher=[[Getty Conservation Institute]]|access-date=17 February 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20110607114454/http://www.getty.edu/conservation/publications/pdf_publications/china_prin_2english.pdf|archive-date=7 June 2011|last2=Demas, Martha|pages=55–56}}</ref> == Vaata ka == * Hiina arheoloogia * Burra harta * Hiina arhitektuur * Hiina maailmapärandi nimistu * Riiklikul tasandil kaitstud oluline ajaloo- ja kultuurimälestis * Väärtused (pärand) * [[Veneetsia harta]] == Viited == <references responsive="1"></references> == Välislingid == * [https://web.archive.org/web/20110607114454/http://www.getty.edu/conservation/publications/pdf_publications/china_prin_2english.pdf Getty looduskaitseinstituut: "Pärandikaitsealuste paikade kaitse põhimõtted Hiinas"] * [http://www.getty.edu/conservation/field_projects/china/ Getty Looduskaitseinstituut: väliprojekt – Hiina põhimõtted] [[Kategooria:Hiina]] [[Kategooria:Keskkonnakaitse]] hjlthnskgmxi5tmv2kvdywoago1e1j0 Save Outdoor Sculpture! (SOS!) projekt 0 711555 7166317 7145847 2026-06-03T08:29:43Z Kuriuss 38125 7166317 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuni}} [[Fail:SOS! Logo.jpg|pisi|paremal|222px|SOS! logo]] '''„Save Outdoor Sculpture!”''' ('''SOS!''') oli kogukonnapõhine algatus, mille eesmärgiks oli Ameerika Ühendriikides paiknevate väliskulptuuride tuvastamine, dokumenteerimine ja kaitse edendamine. <ref>{{Cite web|url=https://books.google.com/books?id=5NxUAAAAMAAJ&q=%22Save+Outdoor+Sculpture!%22|title=Sculpture|year=1992}}</ref> <ref>{{Cite web|url=https://books.google.com/books?id=-brYAAAAMAAJ&q=%22Save+Outdoor+Sculpture!%22|title=Vernacular Architecture Newsletter|year=1991}}</ref> Programm algatati 1989. aastal ning lõppes 1999. aastal. <ref name="Getty">{{Cite web|url=http://www.getty.edu/conservation/publications/newsletters/22_2/news_in_cons1.html|title=Save Outdoor Sculpture!: A Community-Based Conservation Program, Getty Conservation Institute Newsletter 22.2 (Summer 2007)|access-date=2009-12-10|archive-date=2011-06-07|archive-url=https://web.archive.org/web/20110607144703/http://www.getty.edu/conservation/publications/newsletters/22_2/news_in_cons1.html|url-status=dead}}</ref> <ref name="Smithsonian">{{Cite web|url=https://americanart.si.edu/research/inventories/outdoor-sculpture|title=Save Outdoor Sculpture! &#124; Smithsonian American Art Museum}}</ref> == Ajalugu == Liikumise "Save Outdoor Sculpture!" („Päästke vabaõhuskulptuur!”) algatas 1989. aastal organisatsioon Heritage Preservation: The National Institute of Conservation. <ref name="Getty"/> 1998. aastaks olid vabatahtlikud dokumenteerinud ja hinnanud enam kui 30 000 vabaõhuskulptuuri ja -monumendi seisukorda.<ref>{{Cite book|last=McRae|first=Linda|year=1998|title=ArtMARC Sourcebook: Cataloging Art, Architecture, and Their Visual Images|isbn=9780838907238|url=https://books.google.com/books?id=2-3p-J7blKMC&q=save+outdoor+sculpture%21+inventory&pg=PA119|last2=White|first2=Lynda S.}}</ref> [[Fail:Save_Outdoor_Sculpture_Inventory,_1994_(Indianapolis,_Ind.)_-_DPLA_-_879b7adbafd3a7dbceb62d3133e93042.jpg|vasakul|pisi|Väliskulptuuride dokumenteerimine, 1994 Indianapolis, Indiana]] Smithsoniani Ameerika Kunstimuuseumist sai SOS! projekti aktiivne partner ning projekti materjalid tehti veebis kättesaadavaks muuseumi Ameerika skulptuuri inventuuri (Inventory of American Sculpture) osana. <ref>{{Cite web|url=http://www.siris.si.edu/|title=The Inventory is part of the Smithsonian Institution Research Information System|access-date=2009-04-25}}</ref> Osa enimnõutud materjale on kättesaadavad Konserveerimise Edendamise Fondi (Foundation for Advancement in Conservation) kaudu. Muud SOS! projektiga seotud dokumendid ja ressursid, sealhulgas Heritage Preservationi veebisait ning avaliku kunsti juhendmaterjalid „Väliskulptuuride kujundamine täna homseks” (Designing Outdoor Sculpture Today for Tomorrow) ja „Seinamaalingute loomise parimad tavad” (Mural Creation Best Practises), on tehtud kättesaadavaks Smithsoniani Instituudi Arhiivi (Smithsoninan Institution Archives) poolt. <ref>{{Cite web|url=https://siarchives.si.edu/collections/siris_arc_379869|title=Accession 16-097. Heritage Preservation (Organization) Records, 2015.|website=Smithsonian Institution Archives}}</ref> <ref>{{Cite web|url=https://siarchives.si.edu/collections/siris_arc_379869|title=Designing Outdoor Sculpture Today for Tomorrow|publisher=National Institute for the Conservation of Cultural Property|archive-url=https://wayback.archive-it.org/3348/20151201214156/https://www.heritagepreservation.org/|archive-date=December 1, 2015|publication-place=Washington, DC|publication-date=1996}}</ref> <ref>{{Cite web|url=https://siarchives.si.edu/collections/siris_arc_373770|title=Accession 15-306. Heritage Preservation (Organization) Records, 1973-2014|website=Smithsonian Institution Archives}}</ref> 1990. aastatel rahastas organisatsioon Clevelandi Skulptuurikeskuse projekti, mille eesmärgiks oli inventeerida ja säilitada 36 Ohio osariigis asuvat skulptuuri. <ref>{{Cite web|url=https://www.cleveland.com/metro/2012/12/sculpture_center.html|title=Sculpture Center's revived database is back online with guide for outdoor-art lovers|date=2012-12-28}}</ref> == Haridusprogrammid == SOS-i peamine eesmärk on laste harimine ning mitmesuguste arendusprogrammide pakkumine. Näiteks on organisatsioon teinud koostööd USA skautidega, et luua projektis osalevatele skautidele spetsiaalne skaudimärk. <ref>{{Cite web|url=http://www.heritagepreservation.org/PDFS/gsupdate.pdf|title=Save Outdoor Sculpture! Girl Scout Patch Program (update)|website=[[Heritage Preservation]]|date=2000|access-date=2021-07-12|archive-url=https://web.archive.org/web/20010605055105/http://www.heritagepreservation.org/PDFS/gsupdate.pdf|archive-date=2001-06-05}}</ref> <ref>{{Cite web|url=https://www.culturalheritage.org/docs/default-source/resources/cap/outdoor-collections/gspacket.pdf?sfvrsn=2b370b20_2|title=SOS! Girl Scout Patch Program|website=Cultural Heritage|date=2000|access-date=2021-07-12}}</ref> == Viited == <references responsive="1"></references> == Välislingid == * [http://collections.si.edu/search/results.htm?q=%22outdoor+sculpture%22&view=grid&start=0} Save Outdoor Sculpture! kirjed Smithsoniani Instituudi uurimisinfosüsteemis (SIRIS)] * [http://americanart.si.edu/research/programs/sos/involved/sosbibliography.pdf Smithsoniani Instituut: Ameerika välitingimustes skulptuuri käsitlevad väljaanded, korraldatud osariikide kaupa] [[Kategooria:Skulptuurid]] [[Kategooria:Muinsuskaitse]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriigid]] kragvf9krsx0rhqmk3jhhsp08jywxpt Stardew Valley 0 712651 7166368 7161102 2026-06-03T09:42:15Z Kuriuss 38125 Kordusi vähemaks. 7166368 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=aprill}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=aprill}} [[Fail:BrickCon 2023, Stardew Valley.jpg|pisi|"Stardew Valley" logo 2023. aasta BrickConi nime all tuntud legoteemalisel näitusel]] '''"Stardew Valley"''' on [[maaelu]] simulatsiooni videomäng, mille avaldas [[Eric Barone|Eric "ConcernedApe" Barone]] 2016. aastal. Mängijad võtavad mängus tegelase rolli, kes pärib oma surnud vanaisa lagunenud [[talu]]. Mäng on avatud lõpuga, kus mängijad peavad talu eest hoolitsemiseks puhastama maad, kasvatama hooajalisi [[Põllukultuur|põllukultuure]] ja ka [[Põllumajandusloom|karjaloomi]]. Mängijad saavad omandada oskusi põllumajanduses, toidu otsimises, kalapüügis, kaevandamises ja võitluses. Iga mängija saab luua suhteid väikelinnaelanikega, võib abielluda ja saada kuni kaks last. Hilisemas uuenduses lisati [[Mitmikmäng|mitmikmänguviis]], mis võimaldab teistega võrgus mängida. Barone lõi "Stardew Valleyt" üksinda viie aasta jooksul [[Indie-mäng|indie-videomängu]] arendajana. Ta alustas seda projekti oma [[Programmeerimiskeel|programmeerimis]]- ja mängudisaini oskuste parandamiseks. Teda inspireeris suuresti "Harvest Mooni''"'' sari (nüüdseks nimega "Story of Seasons"), kus ta võttis käsile mõningad selle mängusarja puudused ja täiendas selle kaudu oma mängu. Kui Barone oli mängu arendamise keskfaasis, pöördus Briti stuudio Chucklefish tema poole ettepanekuga mängu avaldamiseks, mis võimaldas tal keskenduda selle lõpuleviimisele. "Stardew Valley" ilmus [[Microsoft Windows|Windowsi platvormil]] 2016. aasta veebruaris enne, kui seda [[Portimine|porditi]] mitmele teisele platvormile. "Stardew Valley" sai üldiselt positiivset tagasisidet kriitikutelt, sealhulgas "Harvest Mooni" loojalt Yasuhiro Wadalt. Mängu peetakse üheks parimaks videomänguks, mis on kunagi tehtud ning tänu sellele sai põllumajandussimulaatori žanr uuesti populaarseks. Sellest sai üks enimmüüdud videomänge, mida oli 2026. aasta veebruariks müüdud 50 miljonit eksemplari. Mäng ilmus mitme väljaande aasta lõpu edetabelites ja pälvis tunnustusi, näiteks Kuldse Juhtkangi (Golden Joystick Award) auhinna ja Briti Akadeemia Võidumängude Auhindade (British Academy Games Awards) parima mängu nominatsiooni. == Mängu reeglid == "Stardew Valley''"'' on ülalt-all vaates esitatud maaelu simulatsioonimäng.<ref>{{Cite web|last=Hancock|first=Patrick|url=https://www.destructoid.com/reviews/review-stardew-valley/#post|title=Review: ''Stardew Valley''|website=[[Destructoid]]|date=March 7, 2016|access-date=April 19, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250419090123/https://www.destructoid.com/reviews/review-stardew-valley/#post|archive-date=April 19, 2025}}</ref><ref>{{Cite web|last=Bergin|first=Lauren|url=https://www.pcgamesn.com/kingsgrave/diablo-stardew-valley-steam-indie|title=''Diablo'' and ''Stardew Valley'' Collide in Creepy New Steam Indie, Demo Coming Soon|website=[[PCGamesN]]|date=February 2, 2024|access-date=April 19, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250419090747/https://www.pcgamesn.com/kingsgrave/diablo-stardew-valley-steam-indie|archive-date=April 19, 2025}}</ref> Mängu alguses lahkub mängija oma kontoritöölt, et hallata Pelican Towni lähedal Stardew Valley's asuvat talu.<ref>{{Cite web|last=Sanchez|first=Miranda|url=https://sea.ign.com/stardew-valley/139713/review/stardew-valley-review-2018|title=''Stardew Valley'' Review 2018|website=[[IGN Southeast Asia]]|date=August 7, 2018|access-date=April 19, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250419151840/https://sea.ign.com/stardew-valley/139713/review/stardew-valley-review-2018|archive-date=April 19, 2025}}</ref><ref>{{Cite web|last=Farthing|first=Tom|url=https://www.gamesradar.com/why-you-should-play-stardew-valley/|title=Why You Should Play... ''Stardew Valley''|website=[[GamesRadar+]]|date=April 6, 2022|access-date=April 19, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250419104410/https://www.gamesradar.com/why-you-should-play-stardew-valley/|archive-date=April 19, 2025}}</ref> Vanaisalt päritud talu tuleb taastada ja mängijad peavad linna taaselustamisele kaasa aitama.<ref name="IGN Reassessment 2024">{{Cite web|last=Cotten|first=Shailyn|url=https://www.ign.com/articles/stardew-valley-review-2024|title=''Stardew Valley'' Review 2024|website=[[IGN]]|date=July 12, 2024|access-date=March 13, 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20260203122414/https://www.ign.com/articles/stardew-valley-review-2024|archive-date=February 3, 2026}}</ref> Mängijad saavad valida mitme erineva talutüübi vahel, millel kõigil on ainulaadne teema ning oma eelised ja puudused. Iga teema aitab mängijatel keskenduda eritüüpi oskuste kiiremale arendamisele.<ref>{{Cite web|last=Phillips|first=Tom|url=https://www.eurogamer.net/stardew-valley-is-changing-the-way-you-start-your-farm|title=''Stardew Valley'' Is Changing the Way You Start Your Farm|website=[[Eurogamer]]|date=September 29, 2016|access-date=April 19, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250419091456/https://www.eurogamer.net/stardew-valley-is-changing-the-way-you-start-your-farm|archive-date=April 19, 2025}}</ref> Talus peavad mängijad raiuma maha puid, lõhkuma kive ja kasutama [[Vikat|vikatit]] umbrohu eemaldamiseks, et teha ruumi maaharimiseks ja viljade istutamiseks.<ref name="Eurogamer Review">{{Cite web|last=Parkin|first=Simon|url=https://www.eurogamer.net/stardew-valley-review|title=''Stardew Valley'' Review|website=[[Eurogamer]]|date=October 10, 2017|access-date=April 19, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250419091726/https://www.eurogamer.net/stardew-valley-review|archive-date=April 19, 2025}}</ref> Põllumajandussüsteem võimaldab mängijatel külvata hooajalisi seemneid, mis vajavad igapäevast kastmist ning tuleb üldjuhul koristada enne järgmist hooaja algust. Mängijad saavad ehitada ka lautu ja kuute, et kasvatada loomi munade ja piima saamiseks.<ref name="RPGamer Review">{{Cite web|last=Masem|first=Matt|url=https://rpgamer.com/review/stardew-valley-review/|title=''Stardew Valley'' Review|website=RPGamer|date=October 1, 2018|access-date=April 22, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250422193518/https://rpgamer.com/review/stardew-valley-review/|archive-date=April 22, 2025}}</ref><ref>{{Cite web|last=Bell|first=Alice|url=https://www.rockpapershotgun.com/i-am-going-to-become-a-battery-chicken-farmer-in-stardew-valley|title=I am Going to Become a Battery Chicken Farmer in ''Stardew Valley''|website=[[Rock, Paper, Shotgun]]|date=May 27, 2020|access-date=May 29, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250527190953/https://www.rockpapershotgun.com/i-am-going-to-become-a-battery-chicken-farmer-in-stardew-valley|archive-date=May 27, 2025}}</ref> Mängu käigus, mis hõlmab nelja 28-päevast hooaega, saab mängija arenada kogukonnakeskust ja seeläbi avada uusi alasid ja tegevusi, näiteks uus saar.<ref name="IGN Reassessment 2024"></ref> Mängijad saavad arendada oma oskusi põllumajanduses, toidu otsimises, kalapüügis, kaevandamises ja võitluses.<ref name="IGN Reassessment 2024" /><ref>{{Cite web|last=Nielsen|first=Holly|url=https://www.rockpapershotgun.com/stardew-valley-diary|title=What's It Like To Start Anew In ''Stardew Valley''?|website=[[Rock Paper Shotgun]]|date=July 20, 2016|access-date=April 22, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250422191922/https://www.rockpapershotgun.com/stardew-valley-diary|archive-date=April 22, 2025}}</ref> Väikelinnaelanikega suhtlemine ja neile kingituste andmine aitab aja jooksul suhteid tugevdada.<ref name="IGN Reassessment 2024" /> Mängijad, olenemata soost, saavad valida 12 mehe või naise hulgast, kellega abielluda, mis seejärel võimaldab nende abikaasal aidata neid igapäevastes talutöödes, näiteks toiduvalmistamine, loomade toitmine või viljade kastmine.<ref>{{Cite web|last=Lada|first=Jenni|url=https://www.siliconera.com/stardew-valley-update-gives-spouses-freedom/|title=''Stardew Valley'' Update Gives Spouses More Freedom|website=[[Siliconera]]|date=March 22, 2016|access-date=April 19, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250419091834/https://www.siliconera.com/stardew-valley-update-gives-spouses-freedom/|archive-date=April 19, 2025}}</ref> Pärast abiellumist võib paar lapsi saada.<ref name="GameRevolution Review">{{Cite web|last=Leack|first=Jonathan|url=https://www.gamerevolution.com/review/70037-stardew-valley-review|title=''Stardew Valley'' Review|website=[[GameRevolution]]|date=March 1, 2016|access-date=February 14, 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20260214155740/https://www.gamerevolution.com/review/70037-stardew-valley-review|archive-date=February 14, 2026}}</ref> Aeg mängus on jagatud päevapikkusteks segmentideks. Igal hommikul alustavad mängijad täis energiatasemega, mis ülesannete täitmisel väheneb, kuid seda saab täiendada toidu söömisega.<ref>{{Cite web|last=Hartup|first=Phil|url=https://www.newstatesman.com/culture/2016/03/happy-place-why-stardew-valley-so-much-more-parsnip-empire|title=The Happy Place: Why ''Stardew Valley'' Is so Much More Than a Parsnip Empire|website=[[New Statesman]]|date=March 18, 2016|access-date=April 19, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20241007110728/https://www.newstatesman.com/culture/2016/03/happy-place-why-stardew-valley-so-much-more-parsnip-empire|archive-date=October 7, 2024}}</ref> Lähedal asuv koobas sisaldab [[Maak|maake]], mida saab kaevandada ja ahjus sulatada. Koopas on ka koletisi, mis lisab kaevandamisele võitluselemendi. Mängijad peavad sügavamatele tasanditele minnes vaheldumisi kasutama [[Kirves|kirvest]] ja [[Mõõk|mõõka]], et leida väärtuslikumaid aardeid.<ref name="Eurogamer Review"></ref> Mängu hilisemas uuenduses lisati mitmikmänguviis, mis võimaldab võrgus mängida teiste mängijatega.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Frank |eesnimi=Allegra |kuupäev=30. aprill 2018 |pealkiri=''Stardew Valley'''s Multiplayer Mode Is Nice, But Nothing New |url=https://www.polygon.com/2018/4/30/17304754/stardew-valley-multiplayer-mode-co-op |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250422194216/https://www.polygon.com/2018/4/30/17304754/stardew-valley-multiplayer-mode-co-op |arhiivimisaeg=22. aprill 2025 |vaadatud=22. aprillil 2025 |väljaanne=[[Polygon (website)|Polygon]]}}</ref> == Mängu arendus == [[Fail:Hackfort_2019_-_Developing_Stardew_Valley_with_Eric_Barone_03.jpg|alt=Picture of developer Eric "ConcernedApe" Barone at Hackfort 2019, describing the development of Stardew Valley to a crowd|pisi|Arendaja Eric "ConcernedApe" Barone Hackfortis 2019.&nbsp;aastal, kus ta kirjeldab ''"Stardew Valley" arendust.'']] ''"''Stardew Valleyt" lõi [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] indie mängudisainer Eric Barone, keda tuntakse arendajanime ConcernedApe'i all.<ref name="Gamasutra Interview">{{Cite web|last=Baker|first=Chris|url=https://www.gamedeveloper.com/business/the-4-years-of-self-imposed-crunch-that-went-into-i-stardew-valley-i-|title=The 4 Years of Self-Imposed Crunch That Went into ''Stardew Valley''|website=[[Gamasutra]]|date=March 9, 2016|access-date=March 9, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20170718172936/http://www.gamasutra.com/view/news/267563/The_4_years_of_selfimposed_crunch_that_went_into_Stardew_Valley.php|archive-date=July 18, 2017}}</ref><ref name="Kotaku Popularity">{{Cite web|last=Hernandez|first=Patricia|url=http://kotaku.com/stardew-valley-s-creator-has-won-the-hearts-of-pc-gamer-1762636730|title=''Stardew Valley'''s Creator Has Won The Hearts Of PC Gamers|website=[[Kotaku]]|date=March 3, 2016|access-date=March 3, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20170705144113/http://kotaku.com/stardew-valley-s-creator-has-won-the-hearts-of-pc-gamer-1762636730|archive-date=July 5, 2017}}</ref> Barone lõpetas 2011. aastal Washingtoni Tacoma ülikooli [[Informaatika|arvutiteaduse]] erialal, kuid ei saanud selles valdkonnas tööd ning töötas selle asemel [[Seattle|Seattle'is]] Paramount Theatre'is publikuteenindajana.<ref name="PC Gamer Interview">{{Cite web|last=Marks|first=Tom|url=http://www.pcgamer.com/stardew-valley-interview/|title=Interview: What's Next for ''Stardew Valley''|website=[[PC Gamer]]|date=March 10, 2016|access-date=March 10, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20170710054030/http://www.pcgamer.com/stardew-valley-interview/|archive-date=July 10, 2017}}</ref><ref name="Vulture Interview">{{Cite web|last=Singal|first=Jesse|url=http://www.vulture.com/2016/03/first-time-developer-made-stardew-valley.html|title=How a First-Time Developer Created ''Stardew Valley'', 2016's Best Game to Date|website=[[Vulture.com]]|date=March 14, 2016|access-date=March 14, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20171130125426/http://www.vulture.com/2016/03/first-time-developer-made-stardew-valley.html|archive-date=November 30, 2017}}</ref> Tal tekkis idee luua mäng, mis kaasaks tema kunstilist poolt ning laseks arendada oma arvutioskusi parema töö leidmiseks.<ref name="PC Gamer Interview" /> Barone kasvas üles [[Pacific Northwest|Vaikse ookeani loodeosas]], mis inspireeris teda mängu loomisel ja visuaalsel kujundamisel.<ref>{{Cite web|last=Acovino|first=Vincent|url=https://www.npr.org/2025/01/24/g-s1-44510/the-legacy-and-future-of-the-farming-game-stardew-valley|title=The Legacy — and Future — of the Farming Game ''Stardew Valley''|website=[[NPR]]|date=January 24, 2025|access-date=February 15, 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20260215151135/https://www.npr.org/2025/01/24/g-s1-44510/the-legacy-and-future-of-the-farming-game-stardew-valley|archive-date=February 15, 2026|last2=Summers|first2=Juana}}</ref> "Stardew Valley" sai alguse kui kaasaegne fänni loodud alternatiiv hilisemate "Harvest Mooni" mängudele, kuna Barone'i arvates muutus mängusari pärast "Harvest Moon: Back to Nature'i" "järjest hullemaks".<ref>''Grayson, Nathan (29. veebruar 2016). [https://kotaku.com/steams-latest-hit-is-a-game-about-farming-and-relations-1762038774 "Steam's Latest Hit Is A Game About Farming And Relationships".] Kotaku. [https://web.archive.org/web/20250419091114/https://kotaku.com/steams-latest-hit-is-a-game-about-farming-and-relations-1762038774 Originaal] arhiivikoopia seisuga 19. aprill 2025. Vaadatud 19. aprillil 2025.''</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Lin |eesnimi=Amy |kuupäev=23. veebruar 2016 |pealkiri=''Stardew Valley'': Pushing The Boundaries of Farming RPGs |url=http://cornellsun.com/2016/02/23/stardew-valley-pushing-the-boundaries-of-farming-rpgs/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170814175229/http://cornellsun.com/2016/02/23/stardew-valley-pushing-the-boundaries-of-farming-rpgs/ |arhiivimisaeg=14. august 2017 |vaadatud=9. märtsil 2016 |väljaanne=[[The Cornell Daily Sun]]}}</ref> Leidmata paremat alternatiivi, otsustas ta luua "Harvest mooni" sarnase mängu, selgitades, et tema eesmärk oli parandada probleemid, mida ta "Harvest Moon''"'' sarjas nägi, ning ta tundis, et ükski selle seeria mäng ei ühendanud kõike kunagi ideaalselt.<ref name="Gamasutra Interview" /> Tema esialgne pealkiri "Stardew Valleyle" oli "Sprout Valley", mida ta arendas viis aastat enne selle ametliku väljalaset.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Phillips |eesnimi=Tom |kuupäev=27. veebruar 2017 |pealkiri=Here's What "Stardew Valley" Looked like Five Years Ago |url=https://www.eurogamer.net/stardew-valley-creator-celebrates-launch-anniversary-with-look-back-at-the-games-humble-origins |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220416175455/https://www.eurogamer.net/stardew-valley-creator-celebrates-launch-anniversary-with-look-back-at-the-games-humble-origins |arhiivimisaeg=16. aprill 2022 |vaadatud=16. aprill 2022 |väljaanne=[[Eurogamer]]}}</ref> Ta oli mängu ainus arendaja, kus ta samuti tegeles [[Pikslikunst|pikslikunsti]], muusika ja heliefektidega.<ref name="Gamasutra Interview" /><ref name="PC Gamer Interview" /> Barone kasutas muusika ja heliefektide jaoks digitaalse helitöötlusprogrammi Reason Studios ning pikslikunsti jaoks Paint.NET programmi.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Faulkner |eesnimi=Cameron |kuupäev=19. märts 2024 |pealkiri=Here's What ConcernedApe Uses to Work on ''Stardew Valley'' and to Unwind |url=https://www.polygon.com/24099974/concernedape-stardew-valley-eric-barone-sherpa-trucker-jacket-buckwheat-pillow |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240404044345/https://www.polygon.com/24099974/concernedape-stardew-valley-eric-barone-sherpa-trucker-jacket-buckwheat-pillow |arhiivimisaeg=4. aprill 2024 |vaadatud=8. mai 2024 |väljaanne=[[Polygon (website)|Polygon]]}}</ref> Barone otsustas, et ta ei tee mängu [[Steam|Steamis]] eelmüügiversioonina kättesaadavaks, kuna ta leidis, et see ei ole "Stardew Valleyle" sobilik.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Dealessandri |eesnimi=Marie |kuupäev=8. aprill 2016 |pealkiri=How ''Stardew Valley'' Won Steam |url=http://www.mcvuk.com/index.php/news/read/in-the-valley-of-success/0165236 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160422065932/http://www.mcvuk.com/index.php/news/read/in-the-valley-of-success/0165236 |arhiivimisaeg=22. aprill 2016 |vaadatud=12. aprillil 2016 |väljaanne=[[MCV (magazine)|MCV]]}}</ref> Mäng oli algselt loodud programmeerimiskeeles [[C Sharp|C#]] kasutades Microsoft XNA keskkonda, kuid 2021. aastal hakkas Barone arendama mängu MonoGame'i keskkonnas. Barone väitis, et mängu MonoGame'i üleviimine teeb seda "tulevikukindlaks", võimaldades [[Mod|modidel]] kasutada rohkem kui 4 GB RAMi.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Chalk |eesnimi=Andy |kuupäev=1. detsember 2021 |pealkiri=''Stardew Valley'' Update 'Futureproofs the Game' with Improved Modding Support |url=https://www.pcgamer.com/stardew-valley-update-futureproofs-the-game-with-improved-modding-support/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220212230908/https://www.pcgamer.com/stardew-valley-update-futureproofs-the-game-with-improved-modding-support/ |arhiivimisaeg=12. veebruar 2022 |vaadatud=12. veebruaril 2022 |väljaanne=[[PC Gamer]]}}</ref> Barone'i eesmärk mängu arendamisel oli anda mängijatele tunne, et nad tõesti elavad nö väikeses maaelu kogukonnas. Ta tahtis, et "Stardew Valley" oleks mängijate jaoks meelelahutuslik, kuid sisaldaks ka "pärismaailma sõnumeid".<ref name="Vulture Interview" /> Kui võrrelda seda "Harvest Mooniga", kus mängu pikkus on kaks aastat (ehk 48–60+ tundi pikk), siis Barone tegi "Stardew Valleyt" avatud lõpuga mänguks, et mängijatel ei oleks survet kõike kiiresti ära lõpetada.<ref name="Vulture Interview" /><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Fenlon |eesnimi=Wes |perekonnanimi2=Phillips |eesnimi2=Kara |kuupäev=30. aprill 2025 |pealkiri=Eric Barone Has Regrets About Not Fleshing out ''Stardew Valley'''s Characters More, But Likes That It's so Open Ended Since It Makes Things 'More Personal' for Each Player |url=https://www.pcgamer.com/games/sim/eric-barone-has-regrets-about-not-fleshing-out-stardew-valleys-characters-more-but-likes-that-its-so-open-ended-since-it-makes-things-more-personal-for-each-player/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250520083352/https://www.pcgamer.com/games/sim/eric-barone-has-regrets-about-not-fleshing-out-stardew-valleys-characters-more-but-likes-that-its-so-open-ended-since-it-makes-things-more-personal-for-each-player/ |arhiivimisaeg=20. mai 2025 |vaadatud=8. septembril 2025 |väljaanne=[[PC Gamer]]}}</ref> "Stardew Valley" on disainitud nii, et see soodustaks rahulikku mängustiili, et inimesed saaksid avastada tegevusi ja süžeeliine ning saavutada eesmärke ilma pingeta. Kuigi Barone lootis, et inimesed õpivad mängima "Stardew Valle''y''t" ise ilma mingisuguse abita, märkas ta, et paljud lõid kohe erinevaid arvutustabeleid ja juhendeid oma talu sissetuleku suurendamiseks nii kiiresti kui võimalik. See teda ei üllatunud, kuid ta ei olnud nõus sellise lähenemisega, kuna sissetuleku suurendamine ei ole mängu põhimõte. Seetõttu kujundas ta mängu toiduvalmistamise süsteemi mitte kasumlikuks, vaid selleks, et see annaks erinevaid boonuseid, mis aitaksid kaasa avastamis-, põllumajandus-, kaevandamis- ja kalapüügi oskuste arendamisele. Lisaks otsustas Barone mitte võimaldada mängus karjaloomade tapmist liha saamiseks, kuna ta soovis, et mängijad hoolitseksid loomade eest.<ref name="Vulture Interview" /> === Väljalase === Barone kaalus algselt mängu avaldamist [[Xbox]] Live Indie Gamesis – programm uute indie-mängude valimiseks –, kuid tema mäng oli selle programmi jaoks liiga suur.<ref name="PC Gamer Interview" /> Ta kuulutas mängu välja 2012. aasta septembris Steam Greenlightis, et tekitada inimestel mängu vastu huvi.<ref name=":1">{{Netiviide |perekonnanimi=Frank |eesnimi=Allegra |kuupäev=29. veebruar 2016 |pealkiri=How Did Indie Farming Sim ''Stardew Valley'' Top the Steam Sales Chart? |url=http://www.polygon.com/2016/2/29/11134934/stardew-valley-steam-indie-farming-rpg-harvest-moon |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170708022105/https://www.polygon.com/2016/2/29/11134934/stardew-valley-steam-indie-farming-rpg-harvest-moon |arhiivimisaeg=8. juuli 2017 |vaadatud=2. märtsil 2016 |väljaanne=[[Polygon (website)|Polygon]]}}</ref><ref name="Gamasutra Interview" /> Kui projekt sai tugeva kogukonna toetuse osaliseks, hakkas Barone "Stardew Valleyt" täiskohaga arendama. Ta suhtles aktiivselt ka mängu kogukondadega [[Twitter|Twitteris]] ja [[Reddit|Redditis]], et näidata, kuidas mäng edeneb ning saada nendelt tagasisidet.<ref name="Gamasutra Interview" /> 2013. aastal võttis Barone'iga ühendust Chucklefishi asutaja ja tegevjuht Finn Brice, kes pakkus abi "Stardew Valley" avaldamisel.<ref name="PC Gamer Interview" /> Chucklefish aitas luua mängu veebilehte ja [[Viki|vikit]].<ref name=":0" /> 2015. aasta aprillis ütles Barone, et ta avaldab "Stardew Valley" ainult siis, kui selle kõik funktsioonid on valmis.<ref name="Gamasutra Interview" /> "Stardew Valley" avaldati Windowsi platvormil läbi Steami ja veebilehe GOG.com 26. veebruaril 2016.<ref name=":1" /> === Pärast väljalaskmist === Barone jätkas mängu arendamisega isegi pärast selle väljalaskmist, keskendudes tagasisidele, vigade eemaldamisele ja uute funktsioonide lisamisele.<ref name="Kotaku Popularity" /> Samuti plaanis ta lisada rohkem tegevusi ning mängu portimist teistele platvormidele.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Grayson |eesnimi=Nathan |kuupäev=21. märts 2016 |pealkiri=The Past, Present, And Future Of ''Stardew Valley'' |url=http://steamed.kotaku.com/the-past-present-and-future-of-stardew-valley-1766238624 |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170717074445/http://steamed.kotaku.com/the-past-present-and-future-of-stardew-valley-1766238624 |arhiivimisaeg=17. juuli 2017 |vaadatud=22. märtsil 2016 |väljaanne=[[Kotaku]]}}</ref><ref name=":0" /> 2016. aasta mais kuulutas Barone, et Chucklefish aitab [[Lokaliseerimine|lokaliseerida]] mängu teistesse keeltesse, portida seda [[Linuxi distributsioon|Linuxi]], [[MacOS|macOSi]] ja [[Mängukonsool|mängukonsoolidele]] ning arendada mitmikmängu versiooni, mis lasi seega Barone'il rohkem keskenduda esimesele suurele uuendusele.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=O'Conner |eesnimi=Alice |kuupäev=3. mai 2016 |pealkiri=''Stardew Valley'' Recruits Help For Co-Op |url=https://www.rockpapershotgun.com/2016/05/03/stardew-valley-co-op-support/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160531192845/https://www.rockpapershotgun.com/2016/05/03/stardew-valley-co-op-support/ |arhiivimisaeg=31. mai 2016 |vaadatud=3. mail 2016 |väljaanne=[[Rock Paper Shotgun]]}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Pagat |eesnimi=Mat |kuupäev=2. mai 2016 |pealkiri=''Stardew Valley'' Multiplayer, Console Ports Confirmed |url=http://www.gamespot.com/articles/stardew-valley-multiplayer-console-ports-confirmed/1100-6439416/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160710024650/http://www.gamespot.com/articles/stardew-valley-multiplayer-console-ports-confirmed/1100-6439416/ |arhiivimisaeg=10. juuli 2016 |vaadatud=5. juunil 2016 |väljaanne=[[GameSpot]]}}</ref> Barone planeeris avaldada mitmikmängu versiooni avaliku [[Tarkvara testimine|beetatestimise]] 2017. aasta lõpuks, aga tal läks võrgukoodi täiustamisega kauem.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Nunnelley |eesnimi=Stephany |kuupäev=1. august 2017 |pealkiri=''Stardew Valley'' Multiplayer Details Emerge, Beta Test Coming to Steam at the End of 2017 |url=https://www.vg247.com/2017/08/01/stardew-valley-multiplayer-details-emerge-beta-test-coming-to-steam-at-the-end-of-2017/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170801223105/https://www.vg247.com/2017/08/01/stardew-valley-multiplayer-details-emerge-beta-test-coming-to-steam-at-the-end-of-2017/ |arhiivimisaeg=1. august 2017 |vaadatud=1. augustil 2017 |väljaanne=[[VG247]]}}</ref> Mitmikmängu beetaversioon Windowsile ilmus 2018. aasta aprillis, kuid ametlik versioon kõikidele [[PC]]-platvormidele ilmus 1. augustil 2018.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Donnelley |eesnimi=Joe |kuupäev=30. aprill 2018 |pealkiri=''Stardew Valley'' Launches Multiplayer Beta |url=https://www.pcgamer.com/stardew-valley-launches-multiplayer-beta-alongside-single-player-patch/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180501093655/https://www.pcgamer.com/stardew-valley-launches-multiplayer-beta-alongside-single-player-patch/ |arhiivimisaeg=1. mai 2018 |vaadatud=30. aprillil 2018 |väljaanne=[[PC Gamer]]}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Donnelly |eesnimi=Joe |kuupäev=1. august 2018 |pealkiri=''Stardew Valley'' Multiplayer Out Now on PC |url=https://www.pcgamer.com/stardew-valley-multiplayer-out-now-on-pc/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180801190328/https://www.pcgamer.com/stardew-valley-multiplayer-out-now-on-pc/ |arhiivimisaeg=1. august 2018 |vaadatud=1. augustil 2018 |väljaanne=[[PC Gamer]]}}</ref> Mitmikmängu versiooni oli lisatud ka [[Nintendo Switch|Nintendo Switchile]] 2018. aasta detsembris.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Frank |eesnimi=Allegra |kuupäev=10. detsember 2018 |pealkiri=''Stardew Valley'''s Big Multiplayer Update Hits Switch This Week |url=https://www.polygon.com/2018/12/10/18134912/stardew-valley-multiplayer-update-nintendo-switch |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181211070507/https://www.polygon.com/2018/12/10/18134912/stardew-valley-multiplayer-update-nintendo-switch |arhiivimisaeg=11. detsember 2018 |vaadatud=3. jaanuaril 2019 |väljaanne=[[Polygon (website)|Polygon]]}}</ref> Barone teatas samal kuul, et ta soovib luua meeskonda, kes suudaksid aidata mängu arendamisel.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Valentine |eesnimi=Rebekah |kuupäev=14. detsember 2018 |pealkiri=Eric Barone Forming Team for ''Stardew Valley'' |url=https://www.gamesindustry.biz/articles/2018-12-14-eric-barone-forming-team-for-stardew-valley |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181215045055/https://www.gamesindustry.biz/articles/2018-12-14-eric-barone-forming-team-for-stardew-valley |arhiivimisaeg=15. detsember 2018 |vaadatud=14. detsembril 2018 |väljaanne=[[GamesIndustry.biz]]}}</ref> Lisaks kinnitas Barone, et tal on avaldamisõigused kõikidel platvormidel, v.a Nintendo Switchi ja mobiilversioonide jaoks, mis jäi Chucklefishile.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Blake |eesnimi=Vikki |kuupäev=3. detsember 2018 |pealkiri=''Stardew Valley'' Dev Splits with UK Publishing Partner Chucklefish |url=https://www.eurogamer.net/articles/2018-12-01-stardew-valley-dev-splits-with-uk-publishing-partner-chucklefish |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220317232824/https://www.eurogamer.net/articles/2018-12-01-stardew-valley-dev-splits-with-uk-publishing-partner-chucklefish |arhiivimisaeg=17. märts 2022 |vaadatud=17. märtsil 2017 |väljaanne=[[Eurogamer]]}}</ref> Kuigi Chucklefishil olid ikkagi mängu mobiilversioonide avaldamisõigused, sai Barone 2019. aastaks avaldamisõigused kõikidele mängu PC- ja konsoolversioonidele.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kidwell |eesnimi=Emma |kuupäev=30. november 2018 |pealkiri=''Stardew Valley'' Dev Announces Decision to Self-Publish |url=http://www.gamasutra.com/view/news/331910/Stardew_Valley_dev_announces_decision_to_selfpublish.php |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181201020007/http://www.gamasutra.com/view/news/331910/Stardew_Valley_dev_announces_decision_to_selfpublish.php |arhiivimisaeg=1. detsember 2018 |vaadatud=30. novembril 2018 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Craddock |eesnimi=Ryan |kuupäev=7. oktoober 2019 |pealkiri=''Stardew Valley'' Creator Opts To Self-Publish Game On Switch Amid Chucklefish Allegations |url=https://www.nintendolife.com/news/2019/10/stardew_valley_creator_opts_to_self-publish_game_on_switch_amid_chucklefish_allegations |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260320202729/https://www.nintendolife.com/news/2019/10/stardew_valley_creator_opts_to_self-publish_game_on_switch_amid_chucklefish_allegations |arhiivimisaeg=20. märts 2026 |vaadatud=20. märtsil 2026 |väljaanne=[[Nintendo Life]]}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Olson |eesnimi=Mathew |kuupäev=8. oktoober 2019 |pealkiri=''Stardew Valley'''s Creator on Self-Publishing, The 'Everything' Update, And His Future as a Solo Developer |url=https://www.usgamer.net/articles/stardew-valleys-creator-on-self-publishing-the-everything-update-and-his-future-as-a-solo-developer |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191008193443/https://www.usgamer.net/articles/stardew-valleys-creator-on-self-publishing-the-everything-update-and-his-future-as-a-solo-developer |arhiivimisaeg=8. oktoober 2019 |vaadatud=17. märtsil 2022 |väljaanne=[[USgamer]]}}</ref> Ta sai mängu ametliku viki õigused tagasi 2021. aasta veebruaris,<ref>{{Netiviide |kuupäev=23. veebruar 2021 |pealkiri=''Stardew Valley'' Wiki Ownership Change |url=https://www.stardewvalley.net/stardew-valley-wiki-ownership-change/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210307090723/https://www.stardewvalley.net/stardew-valley-wiki-ownership-change/ |arhiivimisaeg=7. märts 2021 |vaadatud=16. juunil 2022 |väljaanne=Stardew Valley Developer Blog}}</ref> [[iOS]]-versiooni 2021. aasta detsembris<ref>{{Netiviide |kuupäev=7. detsember 2021 |pealkiri=Move To Self-Publishing For iOS |url=https://www.stardewvalley.net/move-to-self-publishing-for-ios/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211209142612/https://www.stardewvalley.net/move-to-self-publishing-for-ios/ |arhiivimisaeg=9. detsember 2021 |vaadatud=17. märtsil 2022 |väljaanne=Stardew Valley Developer Blog}}</ref> ja [[Android (operatsioonisüsteem)|Android]]-versiooni 2022. aasta märtsis, mis lõpetas Chucklefishi osaluse projektis.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Chalk |eesnimi=Andy |kuupäev=17. märts 2022 |pealkiri=''Stardew Valley'' Creator Eric Barone Hosts a mini-AMA On Twitter |url=https://www.pcgamer.com/stardew-valley-creator-eric-barone-hosts-a-mini-ama-on-twitter/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220317225254/https://www.pcgamer.com/stardew-valley-creator-eric-barone-hosts-a-mini-ama-on-twitter/ |arhiivimisaeg=17. märts 2022 |vaadatud=17. märtsil 2022 |väljaanne=[[PC Gamer]]}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Bryant |eesnimi=Francis |kuupäev=17. märts 2022 |pealkiri=Chucklefish Returns Final ''Stardew Valley'' Publishing Duties to ConcernedApe |url=https://www.gamedeveloper.com/business/chucklefish-returns-final-stardew-valley-publishing-duties-to-concernedape |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260301094101/https://www.gamedeveloper.com/business/chucklefish-returns-final-stardew-valley-publishing-duties-to-concernedape |arhiivimisaeg=1. märts 2026 |vaadatud=1. märtsil 2026 |väljaanne=[[Game Developer (website)|Game Developer]]}}</ref> 2024. aasta märtsis avaldas Barone uuenduse, mis märkimisväärselt laiendas kogu mängu.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Cryer |eesnimi=Hirun |kuupäev=19. märts 2024 |pealkiri=''Stardew Valley'' 1.6 Update Release Date and Patch Notes We Know so Far |url=https://www.gamesradar.com/stardew-valley-16-update-release-date-patch-notes-new-features/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250906100725/https://www.gamesradar.com/stardew-valley-16-update-release-date-patch-notes-new-features/ |arhiivimisaeg=6. september 2025 |vaadatud=6. septembril 2025 |väljaanne=[[GamesRadar+]]}}</ref> Uuendus tuli mängu mobiil- ja konsoolversioonidel välja sama aasta novembris.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Gerblick |eesnimi=Jordan |kuupäev=24. oktoober 2024 |pealkiri=Eric Barone Confirms ''Stardew Valley'' Update 1.6.9 for All Platforms and Reminds Fans Some New Stuff Is 'Better Experienced' on a New Save |url=https://www.gamesradar.com/games/simulation/eric-barone-confirms-stardew-valley-update-1-6-9-for-all-platforms-and-reminds-fans-some-new-stuff-is-better-experienced-on-a-new-save/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20241121222850/https://www.gamesradar.com/games/simulation/eric-barone-confirms-stardew-valley-update-1-6-9-for-all-platforms-and-reminds-fans-some-new-stuff-is-better-experienced-on-a-new-save/ |arhiivimisaeg=21. november 2024 |vaadatud=21. novembril 2024 |väljaanne=[[GamesRadar+]]}}</ref> "Stardew Valley" ilmus mitmele platvormile pärast selle esialgset väljalaskmist. Linuxi ja MacOS portid tulid välja 29. juulil 2016.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Devore |eesnimi=Jordan |kuupäev=20. juuli 2016 |pealkiri=Smile-Inducing Farm Sim ''Stardew Valley'' Hits Mac, Linux Next Week |url=https://www.destructoid.com/smile-inducing-farm-sim-stardew-valley-hits-mac-linux-next-week-376151.phtml |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161017051111/https://www.destructoid.com/smile-inducing-farm-sim-stardew-valley-hits-mac-linux-next-week-376151.phtml |arhiivimisaeg=17. oktoober 2016 |vaadatud=20. juulil 2016 |väljaanne=[[Destructoid]]}}</ref> [[PlayStation 4]] ja [[Xbox One|Xbox One'i]] versioonid kuulutati välja iga-aastasel E3 üritusel 2016. aasta juunis.<ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=Pereira |eesnimi=Chris |kuupäev=13. juuni 2016 |pealkiri=''Stardew Valley'' Confirmed for PS4, Xbox One, And Wii U |url=http://www.gamespot.com/articles/stardew-valley-confirmed-for-ps4-xbox-one-and-wii-/1100-6440778/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160615053359/http://www.gamespot.com/articles/stardew-valley-confirmed-for-ps4-xbox-one-and-wii-/1100-6440778/ |arhiivimisaeg=15. juuni 2016 |vaadatud=13. juunil 2016 |väljaanne=[[GameSpot]]}}</ref> E3 üritusel teatas Barone, et mäng avaldatakse [[Wii U]] konsoolile, aga seda ei juhtunud ning selle asemel kuulutas, et mäng tuleb Nintendo Switchile.<ref name=":2" /><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Campbell |eesnimi=Evan |kuupäev=29. november 2016 |pealkiri=''Stardew Valley'' Console Release Dates Announced, Now Coming to Nintendo Switch |url=http://www.ign.com/articles/2016/11/29/stardew-valley-console-release-dates-announced-now-coming-to-nintendo-switch |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161130112206/http://www.ign.com/articles/2016/11/29/stardew-valley-console-release-dates-announced-now-coming-to-nintendo-switch |arhiivimisaeg=30. november 2016 |vaadatud=29. novembril 2016 |väljaanne=[[IGN]]}}</ref> PlayStation 4 ja Xbox One'i versioonid ilmusid 14. detsembril 2016.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Dutton |eesnimi=Fred |kuupäev=13. detsember 2016 |pealkiri=New on PlayStation Store This Week: ''Stardew Valley'', ''DriveDriveDrive'', More |url=https://blog.playstation.com/archive/2016/12/13/new-on-playstation-store-this-week-stardew-valley-drivedrivedrive-more |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260320142446/https://blog.playstation.com/archive/2016/12/13/new-on-playstation-store-this-week-stardew-valley-drivedrivedrive-more/ |arhiivimisaeg=20. märts 2026 |vaadatud=20. märtsil 2026 |väljaanne=[[PlayStation.Blog]]}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Matulef |eesnimi=Jeffrey |kuupäev=29. november 2016 |pealkiri=''Stardew Valley'' Crops up on Xbox One in Two Weeks |url=http://www.eurogamer.net/articles/2016-11-29-stardew-valley-is-coming-to-xbox-one-in-two-weeks |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161130040346/http://www.eurogamer.net/articles/2016-11-29-stardew-valley-is-coming-to-xbox-one-in-two-weeks |arhiivimisaeg=30. november 2016 |vaadatud=29. novembril 2016 |väljaanne=[[Eurogamer]]}}</ref> Nintendo Switchi versioon ilmus 5. oktoobril 2017 ja seda portis Sickhead Games.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Lada |eesnimi=Jenni |kuupäev=28. veebruar 2017 |pealkiri=Chucklefish Bringing ''WarGroove'', ''Stardew Valley'', And ''Pocket Rumble'' To The Switch |url=http://www.siliconera.com/2017/02/28/chucklefish-bringing-wargroove-stardew-valley-pocket-rumble-switch/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170705220431/http://www.siliconera.com/2017/02/28/chucklefish-bringing-wargroove-stardew-valley-pocket-rumble-switch/ |arhiivimisaeg=5. juuli 2017 |vaadatud=28. veebruaril 2017 |väljaanne=[[Siliconera]]}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kzenivic |eesnimi=Kevin |kuupäev=2. oktoober 2017 |pealkiri=Nintendo Switch Version Of ''Stardew Valley'' Releases This Week |url=https://www.gamespot.com/articles/nintendo-switch-version-of-stardew-valley-releases/1100-6453715/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171002220020/https://www.gamespot.com/articles/nintendo-switch-version-of-stardew-valley-releases/1100-6453715/ |arhiivimisaeg=2. oktoober 2017 |vaadatud=2. oktoobril 2017 |väljaanne=[[GameSpot]]}}</ref> [[Playstation Vita|PlayStation Vita]] versioon ilmus 22. mail 2018.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Lada |eesnimi=Jenni |kuupäev=19. jaanuar 2017 |pealkiri=''Stardew Valley'' Vita Port Under Investigation |url=http://www.siliconera.com/2017/01/19/stardew-valley-vita-port-investigation/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170706162128/http://www.siliconera.com/2017/01/19/stardew-valley-vita-port-investigation/ |arhiivimisaeg=6. juuli 2017 |vaadatud=19. jaanuaril 2017 |väljaanne=[[Siliconera]]}}</ref> PlayStation 4 ja Xbox One'i jaemüügiversioone avaldas ja levitas 505 Games. Ilmus ka eriväljaanne, mis sisaldas mängumaailma füüsilist kaarti, heliriba allalaadimiskoodi ja juhendit.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Passalacqua |eesnimi=Michael |kuupäev=3. veebruar 2017 |pealkiri=''Stardew Valley'' Collector's Edition Announced for Retail |url=http://www.ign.com/articles/2017/02/03/stardew-valley-collectors-edition-announced-for-retail |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170822182820/http://www.ign.com/articles/2017/02/03/stardew-valley-collectors-edition-announced-for-retail |arhiivimisaeg=22. august 2017 |vaadatud=3. veebruaril 2017 |väljaanne=[[IGN]]}}</ref> Mobiilversioone aitas arendada The Secret Police, iOSi-versioon ilmus 24. oktoobril 2018 ning Androidi-versioon 14. märtsil 2019.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Madnani |eesnimi=Mikhail |kuupäev=26. veebruar 2019 |pealkiri=''Stardew Valley'' for Android Finally Has a Confirmed Release Date |url=https://toucharcade.com/2019/02/26/stardew-valley-android-release-date-confirmed-price/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190227003338/https://toucharcade.com/2019/02/26/stardew-valley-android-release-date-confirmed-price/ |arhiivimisaeg=27. veebruar 2019 |vaadatud=26. veebruaril 2019 |väljaanne=[[TouchArcade]]}}</ref> Mõlemad versioonid lasevad Linuxi, macOSi ja Windowsi kasutajatel oma mänguprogressi enda seadmesse üle kanda.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Webster |eesnimi=Andrew |kuupäev=9. oktoober 2018 |pealkiri=Peaceful Farming Sim Stardew Valley Is Coming to The iPhone |url=https://www.theverge.com/2018/10/9/17957290/stardew-valley-farm-game-iphone-release-date |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181009224356/https://www.theverge.com/2018/10/9/17957290/stardew-valley-farm-game-iphone-release-date |arhiivimisaeg=9. oktoober 2018 |vaadatud=9. oktoobril 2018 |väljaanne=[[The Verge]]}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Devore |eesnimi=Jordan |kuupäev=9. oktoober 2018 |pealkiri=''Stardew Valley'' Is Headed to iOS This Month and Then Android |url=https://www.destructoid.com/stardew-valley-is-headed-to-ios-this-month-and-then-android-526438.phtml |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210308040040/https://www.destructoid.com/stardew-valley-is-headed-to-ios-this-month-and-then-android-526438.phtml |arhiivimisaeg=8. märts 2021 |vaadatud=9. oktoobril 2018 |väljaanne=[[Destructoid]]}}</ref> 2019. aasta detsembris lisati mäng Tesla Arcade'i, mis on enamikku [[Tesla, Inc.|Tesla]] elektriautode mudelitesse integreeritud Linuxi-põhine videomänguteenus.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Lawler |eesnimi=Richard |kuupäev=19. detsember 2019 |pealkiri=Musk: Holiday Tesla Update Adds ''Stardew Valley'', Self-Driving Preview |url=https://www.engadget.com/2019/12/19/tesla-fsd-stardew-musk/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191220072809/https://www.engadget.com/2019/12/19/tesla-fsd-stardew-musk/ |arhiivimisaeg=20. detsember 2019 |vaadatud=20. detsembril 2019 |väljaanne=[[Engadget]]}}</ref> 2020. aastal kuulutas Barone koostöös Fangameriga standard- ja eriväljaande füüsilist versiooni ning Nintendo Switchi ja PC-versioonide ilmumist.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Marshall |eesnimi=Cass |kuupäev=30. juuli 2020 |pealkiri=This Adorable Physical Copy of ''Stardew Valley'' Comes with Your Own Deed |url=https://www.polygon.com/2020/7/30/21348458/stardew-valley-physical-copy-collector-edition-fangamer-preorder |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210212193737/https://www.polygon.com/2020/7/30/21348458/stardew-valley-physical-copy-collector-edition-fangamer-preorder |arhiivimisaeg=12. veebruar 2021 |vaadatud=9. aprillil 2021 |väljaanne=[[Polygon (website)|Polygon]]}}</ref> Mängu [[Nintendo Switch 2|Nintendo Switchi 2]] versioon ilmus 25. detsembril 2025.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Doolan |eesnimi=Liam |kuupäev=18. detsember 2025 |pealkiri=Surprise! ''Stardew Valley'' – Nintendo Switch 2 Edition Is Now Available |url=https://www.nintendolife.com/news/2025/12/surprise-stardew-valley-nintendo-switch-2-edition-is-now-available |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260215085159/https://www.nintendolife.com/news/2025/12/surprise-stardew-valley-nintendo-switch-2-edition-is-now-available |arhiivimisaeg=15. veebruar 2026 |vaadatud=15. veebruaril 2026 |väljaanne=[[Nintendo Life]]}}</ref> == Modifikatsioonid == "Stardew Valleyl" on väga aktiivne mängu modifikatsiooni kogukond, kus mängijad muudavad juba olemasolevaid funktsioone või lisavad midagi juurde.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Marks |eesnimi=Tom |kuupäev=4. märts 2016 |pealkiri=The Best ''Stardew Valley'' Mods |url=http://www.pcgamer.com/stardew-valley-mods/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170707061706/http://www.pcgamer.com/stardew-valley-mods/ |arhiivimisaeg=7. juuli 2017 |vaadatud=9. märtsil 2016 |väljaanne=[[PC Gamer]]}}</ref> 2026. aasta seisuga on mängul olemas üle 28 000 [[Mod|mode]].<ref name=":3">{{Netiviide |perekonnanimi=Valentine |eesnimi=Rebekah |kuupäev=3. veebruar 2026 |pealkiri=''Stardew Valley'' Community and Creators on the Game's 10th Anniversary |url=https://www.ign.com/articles/eric-gave-me-that-letter-from-grandpa-stardew-valley-community-and-creators-on-the-games-10th-anniversary |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260215160803/https://www.ign.com/articles/eric-gave-me-that-letter-from-grandpa-stardew-valley-community-and-creators-on-the-games-10th-anniversary |arhiivimisaeg=15. veebruar 2026 |vaadatud=15. veebruaril 2026 |väljaanne=[[IGN]]}}</ref> Üks populaarsemaid mode on "''S''tardew Valley Expanded''"'', millel on uued tegelased ja asukohad ning seda on alla laaditud üle kolme miljoni korra.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Blazewicz |eesnimi=Jacob |kuupäev=12. märts 2025 |pealkiri=''Stardew Valley'' Expanded Creator Works on a New Project. Ambitious Castle Village Is Expected to Surpass Its Predecessor |url=https://www.gamepressure.com/newsroom/stardew-valley-expanded-creator-works-on-a-new-project-ambitious/zb7b02 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260215130714/https://www.gamepressure.com/newsroom/stardew-valley-expanded-creator-works-on-a-new-project-ambitious/zb7b02 |arhiivimisaeg=15. veebruar 2026 |vaadatud=15. veebruaril 2026 |väljaanne=[[Gamepressure]]}}</ref> Modi looja Devin Hedegaard liitus hiljem "Stardew Valley''"'' arendaja meeskonnaga.<ref name=":3" /> Paljud modid pakuvad pigem nö kosmeetilisi valikuid, näiteks üks mod muudab kogu mängu välimust, aga teine muudab loomade disaini.<ref name=":4">{{Netiviide |perekonnanimi=Castello |eesnimi=Jay |kuupäev=8. detsember 2022 |pealkiri=The 23 Best ''Stardew Valley'' Mods to Shake up Your Playthrough |url=https://www.polygon.com/gaming/23489878/stardew-valley-mods-extended |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250430211257/https://www.polygon.com/gaming/23489878/stardew-valley-mods-extended |arhiivimisaeg=30. aprill 2025 |vaadatud=8. mail 2024 |väljaanne=[[Polygon (website)|Polygon]]}}</ref> Enamik mode saab mängida ainult PC-versioonidel.<ref name=":4" /> "Stardew Valley''"'' hilisemad uuendused on lisanud funktsioone spetsiifiliselt mõeldud modide loojatele.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Bellingham |eesnimi=Hope |kuupäev=2. detsember 2021 |pealkiri=New ''Stardew Valley'' Update Adds Support for Modders |url=https://www.gamesradar.com/new-stardew-valley-update-adds-support-for-modders/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250430211608/https://www.gamesradar.com/new-stardew-valley-update-adds-support-for-modders/ |arhiivimisaeg=30. aprill 2025 |vaadatud=26. detsembril 2023 |väljaanne=[[GamesRadar+]]}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kamen |eesnimi=Matt |kuupäev=1. detsember 2021 |pealkiri=''Stardew Valley'' 1.5.5 Update Adds More Support for Modders |url=https://www.nme.com/news/gaming-news/stardew-valley-1-5-5-update-adds-more-support-for-modders-3108750 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250430211601/https://www.nme.com/news/gaming-news/stardew-valley-1-5-5-update-adds-more-support-for-modders-3108750 |arhiivimisaeg=30. aprill 2025 |vaadatud=26. detsembril 2023 |väljaanne=[[NME]]}}</ref> 2025. aasta märtsis ilmus ''"''Baldur's Village''"'' mod, mis oli mängu "Baldur's Gate 3''"'' järgi tehtud.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kennedy |eesnimi=Victoria |kuupäev=10. märts 2025 |pealkiri=''Stardew Valley'' ''Baldur's Gate 3'' Mod Gives You Another Way to Romance Sultry Vampire Astarion |url=https://www.eurogamer.net/stardew-valley-baldurs-gate-3-mod-gives-you-another-way-to-romance-sultry-vampire-astarion |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250430205943/https://www.eurogamer.net/stardew-valley-baldurs-gate-3-mod-gives-you-another-way-to-romance-sultry-vampire-astarion |arhiivimisaeg=30. aprill 2025 |vaadatud=30. aprillil 2025 |väljaanne=[[Eurogamer]]}}</ref> Larian Studiose asutaja Swen Vincke jagas modile kiitust. Samal kuul lasid Wizards of the Coasti juristid autoriõiguste digitaalkaitse seaduse (DMCA ehk ''Digital Millennium Copyright Act'') alusel modi eemaldada. Vincke läks sotsiaalmeediasse, et näidata oma toetust fänni loodud modidele ning tõstis esile muret nende käsitlemise üle ja nõudis lahenduse leidmist. 1. aprillil 2025 kinnitas Wizards of the Coast, et tegemist oli eksitusega ning vabandas tekkinud olukorra pärast.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Wales |eesnimi=Matt |kuupäev=31. märts 2025 |pealkiri=''Stardew Valley'' ''Baldur's Gate 3'' Mod Praised by Larian Boss Gets Yanked by Lawyers |url=https://www.eurogamer.net/stardew-valley-baldurs-gate-3-mod-praised-by-larian-boss-has-been-hit-by-dd-lawyers |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250430210014/https://www.eurogamer.net/stardew-valley-baldurs-gate-3-mod-praised-by-larian-boss-has-been-hit-by-dd-lawyers |arhiivimisaeg=30. aprill 2025 |vaadatud=30. aprillil 2025 |väljaanne=[[Eurogamer]]}}</ref> == Mängu vastuvõtt == === Kriitiline tagasiside === Arvustuste koondaja Metacritici andmetel on "Stardew Valley''"'' saanud "üldiselt positiivseid" arvustusi.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi= |eesnimi= |kuupäev= |pealkiri=Stardew Valley PC Critic Reviews |url=https://www.ign.com/articles/2016/03/25/stardew-valley-review |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260214092021/https://www.metacritic.com/game/stardew-valley/critic-reviews/?platform=pc |arhiivimisaeg=14. veebruar 2026 |vaadatud=14. veebruaril 2026 |väljaanne=[[Metacritic]]}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi= |eesnimi= |kuupäev= |pealkiri=Stardew Valley PlayStation 4 Critic Reviews |url=https://www.metacritic.com/game/stardew-valley/critic-reviews/?platform=playstation-4 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260214092243/https://www.metacritic.com/web/20260214092243/https:/www.metacritic.com/game/stardew-valley/critic-reviews/?platform=playstation-4 |arhiivimisaeg=14. veebruar 2026 |vaadatud=14. veebruaril 2026 |väljaanne=[[Metacritic]]}}</ref><ref name=":6">{{Netiviide |perekonnanimi= |eesnimi= |kuupäev= |pealkiri=Stardew Valley Xbox One Critic Reviews |url=https://www.metacritic.com/game/stardew-valley/critic-reviews/?platform=xbox-one |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260214092458/https://www.metacritic.com/web/20260214092458/https:/www.metacritic.com/game/stardew-valley/critic-reviews/?platform=xbox-one |arhiivimisaeg=14. veebruar 2026 |vaadatud=14. veebruaril 2026 |väljaanne=[[Metacritic]]}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri="Stardew Valley Nintendo Switch Critic Reviews |url=https://www.metacritic.com/game/stardew-valley/critic-reviews/?platform=nintendo-switch |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260214092657/https://www.metacritic.com/game/stardew-valley/critic-reviews/?platform=nintendo-switch |arhiivimisaeg=14. veebruar 2026 |vaadatud=14. veebruaril 2026 |väljaanne=[[Metacritic]]}}</ref> Positiivset tagasisidet on näha ka Opencritici ''–'' teine tuntud arvustuste koondaja ''–'' andmetel, kus 99% kriitikutest soovitavad "Stardew Valleyt", saavutades seega "suurepärase" reitingu.<ref>{{Netiviide |pealkiri=''Stardew Valley'' Reviews |url=https://opencritic.com/game/2242/stardew-valley |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260214111832/https://opencritic.com/game/2242/stardew-valley |arhiivimisaeg=14. veebruar 2026 |vaadatud=14. veebruaril 2026 |väljaanne=[[OpenCritic]]}}</ref> Mitmed väljaanded on nimetanud seda üheks parimatest videomängudest, mis on siiani loodud.<ref name=":8">{{Netiviide |perekonnanimi=Frank |eesnimi=Allegra |kuupäev=13. aprill 2016 |pealkiri=''Stardew Valley'' Tops a Million Copies Sold, Two Months After Launch |url=http://www.polygon.com/2016/4/13/11423844/stardew-valley-sales-one-million-copies |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170703022900/https://www.polygon.com/2016/4/13/11423844/stardew-valley-sales-one-million-copies |arhiivimisaeg=3. juuli 2017 |vaadatud=13. aprillil 2016 |väljaanne=[[Polygon (website)|Polygon]]}}</ref><ref name=":9">{{Netiviide |perekonnanimi=Williams |eesnimi=Mike |kuupäev=3. jaanuar 2017 |pealkiri=''GTA 5'' and ''Civilization 6'' Top Steam Best-Sellers Of 2016 |url=http://www.usgamer.net/articles/gta-5-and-civilization-6-top-steam-best-sellers-of-2016 |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170104162645/http://www.usgamer.net/articles/gta-5-and-civilization-6-top-steam-best-sellers-of-2016 |arhiivimisaeg=4. jaanuar 2017 |vaadatud=3. jaanuaril 2017 |väljaanne=[[US Gamer]]}}</ref><ref name=":10">{{Netiviide |perekonnanimi=Hernandez |eesnimi=Patricia |kuupäev=2. märts 2016 |pealkiri=A Surprising Number of People Feel Bad For Pirating ''Stardew Valley'' |url=http://kotaku.com/a-surprising-number-of-people-feel-bad-for-pirating-sta-1762379596 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160303093220/http://kotaku.com/a-surprising-number-of-people-feel-bad-for-pirating-sta-1762379596 |arhiivimisaeg=3. märts 2016 |vaadatud=9. märtsil 2016 |väljaanne=[[Kotaku]]}}</ref> "Harvest Mooni" looja Yasuhiro Wada ütles, et ta on Barone'i mänguga "väga rahul", kuna see on aidanud teha "Harvest Mooni" unustamatuks. Ta lisas veel, et mängul on vabaduse tunne, mida tema on oma mängusarja jaoks ette kujutanud, kuid "Stardew Valley" pöörab samas rohkem tähelepanu [[Animatsioon|animatsioonile]] ja graafikale.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Espineli |eesnimi=Matt |kuupäev=20. november 2016 |pealkiri=''Harvest Moon'' Creator on His New Game and How ''Stardew Valley'' Carries on His Legacy |url=http://www.gamespot.com/articles/harvest-moon-creator-on-his-new-game-and-how-stard/1100-6445583/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170610182234/https://www.gamespot.com/articles/harvest-moon-creator-on-his-new-game-and-how-stard/1100-6445583/ |arhiivimisaeg=10. juuni 2017 |vaadatud=20. novembril 2016 |väljaanne=[[GameSpot]]}}</ref> Kriitikud on palju kiitnud mängu maaelu simulatsiooni ja ka üldist mängu ülesehitust. GameRevolutioni [[ajakirjanik]] Jonathan Leack kirjutas, et mäng ühendab efektiivselt kõik oma arengusüsteemid, tegevused ja auhinnad nii, et iga mängupäev on üksteisest erinev, kuid terviklik.<ref name="GameRevolution Review" /> GameInformeri Javy Gwaltney kiitis samuti mängu põllumajandussüsteemi, öeldes, et see loob lõõgastava ning meeldiva mängukogemuse.<ref name=":6" /> PC Gameri Daniella Lucas pööras rohkem tähelepanu loomise ja kohandamise funktsioonidele, mis lasevad mängijatel oma talu nii kaunistada kui ka täiustada.<ref name=":7">{{Netiviide |perekonnanimi=Lucas |eesnimi=Daniella |kuupäev=26. veebruar 2016 |pealkiri=''Stardew Valley'' Review |url=https://www.pcgamer.com/stardew-valley-review/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260214182858/https://www.pcgamer.com/stardew-valley-review/ |arhiivimisaeg=14. veebruar 2016 |vaadatud=14. veebruaril 2016 |väljaanne=[[PC Gamer]]}}</ref> IGNi ajakirjanik Kallie Plagge märkis, et mäng kombineerib [[Rollimäng|rollimängu]] ja põllumajanduslikke elemente nii, et see loob lõbusa, stressivaba kogemuse.<ref name=":5">{{Netiviide |perekonnanimi= |eesnimi= |kuupäev= |pealkiri=Stardew Valley iOS (iPhone/iPad) Critic Reviews |url=https://www.metacritic.com/game/stardew-valley/critic-reviews/?platform=ios-iphoneipad |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260214092956/https://www.metacritic.com/web/20260214092956/https:/www.metacritic.com/game/stardew-valley/critic-reviews/?platform=ios-iphoneipad |arhiivimisaeg=14. veebruar 2026 |vaadatud=14. veebruaril 2026 |väljaanne=[[Metacritic]]}}</ref> Polygoni Carli Velocci tõstis esile selle, et mäng annab mängijatele tugeva saavutustunde, kus isegi lihtsad igapäevased ülesanded on lõbusad.<ref name=":11">{{Netiviide |perekonnanimi=Velocci |eesnimi=Carli |kuupäev=29. märts 2016 |pealkiri=''Stardew Valley'' Review |url=https://www.polygon.com/2016/3/29/11320382/stardew-valley-review/ |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160329204628/http://www.polygon.com/2016/3/29/11320382/stardew-valley-review |arhiivimisaeg=29. märts 2016 |vaadatud=14. veebruaril 2026 |väljaanne=[[Polygon (website)|Polygon]]}}</ref> Seevastu kirjutas 4Playersi ajakirjanik Jan Wöbbeking, et korduvad tegevused, näiteks viljade kastmine, teeb mängu alguse igavaks.Ta märkis siiski, et taluelu rutiin muutub vähem tüütuks, kuna mängu edenemisel võimalused laienevad.<ref name=":12">{{Netiviide |perekonnanimi=Wöbbeking |eesnimi=Jan |kuupäev=18. märts 2016 |pealkiri=''Stardew Valley'' (Simulation) – Kopie Schlägt Das Original? |url=https://www.4p.de/test/stardew_valley/3052027 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260214210938/https://www.4p.de/test/stardew_valley/3052027 |arhiivimisaeg=14. veebruar 2026 |vaadatud=14. veebruaril 2026 |väljaanne=[[4Players]] |keel=de}}</ref> Gwaltney on ka kritiseerinud nö kiirreisi ehk ''fast travel''i puudumist ning väitis, et mängukaardisüsteem ei ole hea, kuna see tegi asukohtade vahel liikumise korduvaks ja aeganõudvaks.<ref name=":6" /> Kriitikud on andnud ka head tagasisidet mängu loole ja tegelastele. Leack kiitis mängu dialoogi ja süžeed, öeldes, et mängu väikelinnaelanikel on selgelt välja toodud nende iseloomud.<ref name="GameRevolution Review" /> Gwaltney tõi tähelepanu väikelinnaelanike eri iseloomudele, märkides, et nad kõik käituvad mängijaga erinevalt.<ref name=":6" /> Lucas kiitis väikeväikelinnaelanike sügavust, eriti nende unikaalseid ja usutavaid iseloome.<ref name=":7" /> Plagge aga kirjutas, et kuigi väikelinnaelanikel on detailselt läbimõeldud elud ja nad on omavahel seotud, on mängijal üpriski kerge nendega suhet luua.<ref name=":5" /> Veloccile meeldis ka see, kuidas pisikesed hetked linnaelanikega näitavad järk-järgult nende iseloomu ja raskusi, mis omakorda lisab loole sügavust.<ref name=":11" /> GameStari Elena Schulz kirjutas, et kuigi loo teatud elemendid, näiteks kummitav kogukonnakeskus, teevad loo huvitavaks, ei tee need lugu haaravaks ega sügavamaks.<ref name=":13">{{Netiviide |perekonnanimi=Schulz |eesnimi=Elena |kuupäev=3. märts 2016 |pealkiri=''Stardew Valley'' Im Test – In Jedem Steckt Ein Bauer |url=https://www.gamestar.de/artikel/stardew_valley,3269600.html |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210127075243/https://www.gamestar.de/artikel/stardew-valley-in-jedem-steckt-ein-bauer,3269600.html#top |arhiivimisaeg=27. jaanuar 2021 |vaadatud=14. veebruaril 2026 |väljaanne=[[GameStar]]}}</ref> Steven Wright nimetas ajakirjas Paste'is mängu antikapitalistlikuks, kus ta tõi näiteks mängus Joja Corporationi negatiivset kujutamist.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Wright |eesnimi=Steven T. |kuupäev=15. aprill 2016 |pealkiri=Is ''Stardew Valley'' Trying to Turn Us into Communists? |url=https://www.pastemagazine.com/games/is-stardew-valley-trying-to-turn-us-into-communist/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200527081339/https://www.pastemagazine.com/games/is-stardew-valley-trying-to-turn-us-into-communist/ |arhiivimisaeg=27. mai 2020 |vaadatud=15. augustil 2022 |väljaanne=[[Paste (magazine)|Paste]]}}</ref> "Stardew Valleyt" kiidetati ka [[LGBT]] valikute ja esindatuse eest, eelkõige seda, et mängija saab abielluda ühega 12 väikelinnaelanikust, sõltumata tema soost.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Wilson |eesnimi=Lena |kuupäev=27. aprill 2021 |pealkiri=Live Your Gay Millennial Pandemic Fantasy in Stardew Valley |url=https://www.nytimes.com/2021/04/27/arts/stardew-valley.html |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210427140423/https://www.nytimes.com/2021/04/27/arts/stardew-valley.html |arhiivimisaeg=27. aprill 2021 |vaadatud=22. augustil 2021 |väljaanne=[[The New York Times]]}}</ref> Gayming Magazine'i Aimee Hart aga kritiseeris seda, et mängu tegelased ei ole rassiliselt mitmekesised.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hart |eesnimi=Aimee |kuupäev=20. juuli 2020 |pealkiri=Stardew Valley is not the LGBT utopia I first thought it was |url=https://gaymingmag.com/2020/07/stardew-valley-is-not-the-lgbt-utopia-i-first-thought-it-was/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221102071741/https://gaymingmag.com/2020/07/stardew-valley-is-not-the-lgbt-utopia-i-first-thought-it-was/ |arhiivimisaeg=2. november 2022 |vaadatud=2. augustil 2022 |väljaanne=[[Gayming Magazine]]}}</ref> Mängu visuaalne stiil sai samuti kriitikutelt positiivset tagasisidet. Leack kirjeldas spraidipõhist ehk ''sprite-based'' visuaalset stiili kaunina ja mängule sobivana, rõhutades mängu keskkonna mitmekesisust nelja aastaaja jooksul.<ref name="GameRevolution Review" /> Schulz kiitis mängu värvilist pikslikunsti.<ref name=":13" /> Wöbbeking tunnustas mängu detailide täpsust, mis väljendus hästi animatsioonides, ning kirjeldas maagilisena visuaalset atmosfääri, eriti valgustust.<ref name=":12" /> Kriitikutele meeldis ka mängu heliriba. Leack nimetas seda loominguliseks ja hästi komponeerituks.<ref name="GameRevolution Review" /> Gwaltney hindas mängu muusikat kergeks ja nauditavaks.<ref name=":6" /> Plagge tõi tähelepanu koopa muusikale, kirjutades, et see leevendab võitluse ajal stressi ning tugevdab maa-alust atmosfääri.<ref name=":5" /> Schulz väitis, et heliriba koos retrovisuaalidega loob maalilist atmosfääri.<ref name=":13" /> Wöbbeking kirjutas, et heliriba täiendab eri ilmastikutingimuste ja aastaaegade atmosfääri lõõgastavate meloodiatega.<ref name=":12" /> Paljud kiitsid mängu võitlus- ja seikluselemente, kuid mõni kritiseeris võitluse lihtsust. Leack kirjeldas võitlust lõbusaks ja lisas, et see teeb mängukogemust mitmekesisemaks.<ref name="GameRevolution Review" /> Gwaltneyl olid aga vastandlikud tunded, nimetades seda lihtsaks, kuid märkis, et võitlus- ja seikluselemendid lisavad mängule midagi uut.<ref name=":6" /> Plagge kirjeldas võitlust lihtsaks ja korduvaks, aga avastamisrõõm ning väärtuslike esemete leidmine teeb seda nauditavamaks.<ref name=":5" /> Schulz märkis samuti selle lihtsust, aga rõhutas, et võitlust teeb paremaks selle arengutsükkel, mille keskmes on vaenlaste võitmine ja parema varustue hankimine.<ref name=":13" /> Puudulik õpetus mängust ja selle juhtivusest sai kriitikat. Leack pidas mängu õpetust ebapiisavaks ning enamiku mängijatele kasutuks.<ref name="GameRevolution Review" /> Velocci ütles, et mängul on minimaalne õpetus ja ei selgita kõiki mängimise aspekte. Lisaks pidas ta mängu tegelase juhtivust ebatäpseks, mis teeb ülesannete sooritamise keerulisemaks.<ref name=":11" /> Schulz kritiseeris samuti õpetuse või näpunäidete puudumist.<ref name=":13" /> Wöbbeking hoopis kiitis mängu lihtsat juhtivust, selgitades, et see loob lõõgastuva mängukogemuse.<ref name=":12" /> Lucas märkis tehnilisi ja kasutajaliidese probleeme, mis esinesid mängu esimesel versioonil, näiteks kursori tõrkeid, festivalide alustamise probleemid ning segadust tekitavad menüüd.<ref name=":7" /> Kaheksa aastat pärast esialgset arvustust tõi Polygon esile "Stardew Valley" püsiva populaarsuse ja jätkuva asjakohasuse, kirjutades, et mäng kõnetab endiselt mängijaid ning selle populaarsus kasvab jätkuvalt ilma, et see ohverdaks oma algset võlu.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Velocci |eesnimi=Carli |kuupäev=3. aprill 2024 |pealkiri=In 8 Years, ''Stardew Valley'' Never Lost Sight of Its Core Philosophy |url=https://www.polygon.com/24115870/stardew-valley-8-years-later-concernedape/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250811153742/https://www.polygon.com/24115870/stardew-valley-8-years-later-concernedape/ |arhiivimisaeg=11. august 2025 |vaadatud=11. augustil 2025 |lehekülg=[[Polygon (website)|Polygon]]}}</ref> IGN tõstis oma esialgset hinnangut 2018. aastal, kus Miranda Sanchez märkis, et pärast mängu esimest väljalaskmist on uuendustega lisatud uusi esemeid, eesmärke ja sündmusi. Need uuendused täiendasid mängu kättesaadavust uutele mängijatele ning pakkusid uusi väljakutseid kogenumatele, samas mitmikmänguviis tegi kogemuse veelgi rikkamaks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Sanchez |eesnimi=Miranda |kuupäev=7. august 2018 |pealkiri=''Stardew Valley'' Review 2018 |url=https://www.ign.com/articles/2018/08/07/stardew-valley-review-2018 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180807214847/https://www.ign.com/articles/2018/08/07/stardew-valley-review-2018 |arhiivimisaeg=7. august 2018 |vaadatud=2. jaanuaril 2019 |väljaanne=[[IGN]]}}</ref> Pärast 1.6 versiooni väljalaskmist, andis IGN mängule täiusliku hinnangu, kus Shailyn Cotten kirjutas, et kaheksa aastat kestnud uuendused on muutnud "Stardew Valley" modernseks klassikaks.<ref name="IGN Reassessment 2024" /> === Mängu müük === "Stardew Valley" müüs Steamis ja GOG.com kodulehel esimese kahe nädalaga umbes 425 000 eksemplari<ref name="PC Gamer Interview" /> ning kahe kuu jooksul rohkem kui üks miljonit eksemplari.<ref name=":8" /> Valve teatas, et "Stardew Valley" oli 2016. aastal Steamis 24 enimmüüdud mängu seas.<ref name=":9" /> Ajakirjanikud märkisid, et mängijate kogukond on tugevasti toetanud Barone'i ja tema mängu. Kuigi mõned hankisid mängu [[Internetipiraatlus|piraatkoopia]], olid paljud mängust vaimustunud ja kavatsesid selle osta. Teised pakkusid abi mängu ostmisel neile, kes ei suutnud seda endale lubada.<ref name=":10" /> 2017. aasta lõpuks oli "Stardew Valley" müünud kõikidel platvormidel rohkem kui 3,5 miljonit eksamplari.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Chan |eesnimi=Stephanie |kuupäev=19. jaanuar 2018 |pealkiri=SuperData: ''Stardew Valley'' Is An Indie Success With Over 3.5 million Copies Sold |url=https://venturebeat.com/2018/01/19/superdata-stardew-valley-is-an-indie-success-with-over-3-5-million-copies-sold/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180120182122/https://venturebeat.com/2018/01/19/superdata-stardew-valley-is-an-indie-success-with-over-3-5-million-copies-sold/ |arhiivimisaeg=20. jaanuar 2018 |vaadatud=19. jaanuaril 2018 |väljaanne=[[VentureBeat]]}}</ref> Mängust sai 2017. aasta kõige sagedamini alla laaditud mäng Nintendo Switchil, hoolimata sellest, et see ilmus sellel platvormil alles oktoobris.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Phillips |eesnimi=Tom |kuupäev=19. jaanuar 2018 |pealkiri=Nintendo Switch's Most-Downloaded Game in 2017 Was ''Stardew Valley'' |url=http://www.eurogamer.net/articles/2018-01-19-nintendo-switchs-most-downloaded-game-in-2017-was-stardew-valley |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180120083003/http://www.eurogamer.net/articles/2018-01-19-nintendo-switchs-most-downloaded-game-in-2017-was-stardew-valley |arhiivimisaeg=20. jaanuar 2018 |vaadatud=19. jaanuaril 2018 |väljaanne=[[Eurogamer]]}}</ref> Pärast mobiilversiooni avaldamist 2018. aasta oktoobris, hindas Sensor Tower, et mäng teenis Apple'i App Store'is esimese kolme nädalaga üle ühe miljoni USA dollari.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Valentine |eesnimi=Rebekah |kuupäev=15. november 2018 |pealkiri=''Stardew Valley'' grosses $1 million in iOS debut |url=https://www.gamesindustry.biz/articles/2018-11-14-stardew-valley-grosses-usd1-million-in-ios-debut |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181115112905/https://www.gamesindustry.biz/articles/2018-11-14-stardew-valley-grosses-usd1-million-in-ios-debut |arhiivimisaeg=15. november 2018 |vaadatud=15. novembril 2018 |väljaanne=[[GamesIndustry.biz]]}}</ref> 2016. aasta veebruariks oli "Stardew Valley" müünud üle 50 miljonit eksemplari, nendest 26 miljonit oli PC-versioonil ja 7,9 miljonit Nintendo Switchil.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Valentine |eesnimi=Rebekah |kuupäev=3. veebruar 2026 |pealkiri=''Stardew Valley'' Turns 10: The Big ConcernedApe Interview |url=https://www.ign.com/articles/stardew-valley-turns-10-the-big-concernedape-interview |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260215163217/https://www.ign.com/articles/stardew-valley-turns-10-the-big-concernedape-interview |arhiivimisaeg=15. veebruar 2026 |vaadatud=15. veebruaril 2026 |väljaanne=[[IGN]]}}</ref> === Tunnustus === "Stardew Valley" sai kolm nominatsiooni 2016. aasta ''Golden Joystick Award''il, võites läbimurdeauhinda ehk ''Breakthrough Award''i.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Sheridan |eesnimi=Connor |kuupäev=18. november 2016 |pealkiri=''Overwatch'' Scoops Five Awards, ''Firewatch'' Wins Best Indie Game: Here Are All the Golden Joystick 2016 Winners |url=http://www.gamesradar.com/overwatch-scoops-5-awards-firewatch-wins-best-indie-game-here-are-all-the-golden-joystick-2016-winners/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170326055857/http://www.gamesradar.com/overwatch-scoops-5-awards-firewatch-wins-best-indie-game-here-are-all-the-golden-joystick-2016-winners/ |arhiivimisaeg=26. märts 2017 |vaadatud=2. detsembril 2016 |väljaanne=[[GamesRadar+]]}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Loveridge |eesnimi=Sam |kuupäev=15. september 2016 |pealkiri=Golden Joystick Awards 2016 Voting Now Open to the Public |url=https://www.digitalspy.com/videogames/golden-joystick-awards/a807943/golden-joystick-awards-2016-voting-now-open-to-the-public/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260219071724/https://www.digitalspy.com/videogames/golden-joystick-awards/a807943/golden-joystick-awards-2016-voting-now-open-to-the-public/ |arhiivimisaeg=19. veebruar 2026 |vaadatud=13. märtsil 2026 |väljaanne=[[Digital Spy]]}}</ref> "Stardew Valleyt''"'' nomineeriti parimaks mänguks (''Best Game'') 13. Briti Akadeemia Võidumängude Auhindade tseremoonial.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Webber |eesnimi=Jordan Erica |kuupäev=9. märts 20177 |pealkiri=BAFTA Games Awards 2017: ''Inside'' and ''Uncharted 4'' Lead the Way |url=https://www.theguardian.com/technology/2017/mar/09/bafta-games-awards-2017-inside-and-uncharted-4-lead-the-way |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170310140739/https://www.theguardian.com/technology/2017/mar/09/bafta-games-awards-2017-inside-and-uncharted-4-lead-the-way |arhiivimisaeg=10. märts 2017 |vaadatud=9. märtsil 2017 |väljaanne=[[The Guardian]]}}</ref> Mäng sai veelgi rohkem nominatsioone, näiteks parima debüüdi (''Best Debut'') nominatsiooni Game Developers Choice Awardsil ja parima iseseisvalt tehtud mängu (''Best Independent Game)'' nominatsiooni The Game Awardsil.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Makuch |eesnimi=Eddie |kuupäev=4. jaanuar 2017 |pealkiri=Game of the Year Nominees and More Revealed for Game Developers Choice Awards |url=http://www.gamespot.com/articles/game-of-the-year-nominees-and-more-revealed-for-ga/1100-6446628/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170109001128/http://www.gamespot.com/articles/game-of-the-year-nominees-and-more-revealed-for-ga/1100-6446628/ |arhiivimisaeg=9. jaanuar 2017 |vaadatud=4. jaanuaril 2017 |väljaanne=[[GameSpot]]}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Stark |eesnimi=Chelsea |kuupäev=1. detsember 2016 |pealkiri=The Game Awards: Here's the Full Winners List |url=http://www.polygon.com/2016/12/1/13784410/the-game-awards-winners |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161202121204/http://www.polygon.com/2016/12/1/13784410/the-game-awards-winners |arhiivimisaeg=2. detsember 2016 |vaadatud=2. detsembril 2016 |väljaanne=[[Polygon (website)|Polygon]]}}</ref> SXSW Gaming Awards raames nomineeriti see kategoorias "''Most Promising New Intellectual Property"''.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Makuch |eesnimi=Eddie |kuupäev=25. jaanuar 2017 |pealkiri=All The 2017 SXSW Game Award Nominees |url=http://www.gamespot.com/articles/all-the-2017-sxsw-game-award-nominees/1100-6447245/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170416223543/https://www.gamespot.com/articles/all-the-2017-sxsw-game-award-nominees/1100-6447245/ |arhiivimisaeg=16. aprill 2017 |vaadatud=5. märtsil 2017 |väljaanne=[[GameSpot]]}}</ref> Mängu nomineeriti Seumas McNally peaauhinnaks Independent Games Festivalil.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hall |eesnimi=Charlie |kuupäev=9. jaanuar 2017 |pealkiri=''Hyper Light Drifter'', ''Inside'' and ''Virginia'' Among Nominees for 2017 IGF Awards |url=http://www.polygon.com/2017/1/9/14214750/2017-igf-awards-nominees-inside-hyper-light-drifter-virginia-host-nina-freeman |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170110141032/http://www.polygon.com/2017/1/9/14214750/2017-igf-awards-nominees-inside-hyper-light-drifter-virginia-host-nina-freeman |arhiivimisaeg=10. jaanuar 2017 |vaadatud=9. jaanuaril 2017 |väljaanne=[[Polygon (website)|Polygon]]}}</ref> The Steam Awardsil sai "Stardew Valley" aastatel 2016–2024 kokku viis nominatsiooni, kuid võitis ainult ühe korra.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Sarkar |eesnimi=Samit |kuupäev=20. detsember 2016 |pealkiri=2016 Steam Awards finalists go all the way back to 2006 |url=https://www.polygon.com/2016/12/20/14027538/steam-awards-2016-finalists-voting/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161221133243/http://www.polygon.com/2016/12/20/14027538/steam-awards-2016-finalists-voting |arhiivimisaeg=21. detsember 2016 |vaadatud=14. aprillil 2025 |väljaanne=[[Polygon (website)|Polygon]]}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Chalk |eesnimi=Andy |kuupäev=3. jaanuar 2018 |pealkiri=The 2017 Steam Awards winners are revealed |url=https://www.pcgamer.com/the-2017-steam-awards-winners-are-revealed/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200915053331/https://www.pcgamer.com/the-2017-steam-awards-winners-are-revealed/ |arhiivimisaeg=15. september 2020 |vaadatud=14. aprillil 2025 |väljaanne=[[PC Gamer]]}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Singletary |eesnimi=Charles Jr |kuupäev=8. veebruar 2019 |pealkiri=The Steam Awards 2018 winners announced |url=https://www.shacknews.com/article/109823/the-steam-awards-2018-winners-announced |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190209041006/https://www.shacknews.com/article/109823/the-steam-awards-2018-winners-announced |arhiivimisaeg=9. veebruar 2019 |vaadatud=14. aprillil 2025 |väljaanne=[[Shacknews]]}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Watts |eesnimi=Steve |kuupäev=2. jaanuar 2025 |pealkiri=The Steam Awards 2024 Winners Revealed |url=https://www.gamespot.com/gallery/steam-awards-2024-nominees-winners/2900-6093/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20241217222715/https://www.gamespot.com/gallery/steam-awards-2024-nominees-winners/2900-6093/ |arhiivimisaeg=17. detsember 2024 |vaadatud=14. aprillil 2025 |väljaanne=[[GameSpot]]}}</ref> Mitu väljaannet lisasid "Stardew Valleyt" oma aasta lõpu edetabelitesse, näiteks [[The Guardian]] (5. koht),<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Stuart |eesnimi=Keith |kuupäev=8. detsember 2016 |pealkiri=The 10 Best Video Games of 2016 |url=https://www.theguardian.com/culture/2016/dec/08/the-10-best-video-games-of-2016 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260215170735/https://www.theguardian.com/culture/2016/dec/08/the-10-best-video-games-of-2016 |arhiivimisaeg=15. veebruar 2026 |vaadatud=15. veebruaril 2026 |väljaanne=[[The Guardian]]}}</ref> Paste (8. koht),<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Martin |eesnimi=Garret |kuupäev=8. detsember 2016 |pealkiri=The 25 Best Videogames of 2016 |url=https://www.pastemagazine.com/games/best-of-2016/the-25-best-videogames-of-2016 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250414172226/https://www.pastemagazine.com/games/best-of-2016/the-25-best-videogames-of-2016 |arhiivimisaeg=14. aprill 2025 |vaadatud=14. aprillil 2025 |väljaanne=[[Paste (magazine)|Paste]]}}</ref> Polygon (8. koht),<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=de Rochefort |eesnimi=Simone |kuupäev=3. jaanuar 2017 |pealkiri=''Polygon'''s 2016 Games of the Year #8: ''Stardew Valley'' |url=https://www.polygon.com/2017/1/3/14129368/stardew-valley-games-of-the-year-2016 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250414173729/https://www.polygon.com/2017/1/3/14129368/stardew-valley-games-of-the-year-2016 |arhiivimisaeg=14. aprill 2025 |vaadatud=14. aprillil 2025 |väljaanne=[[Polygon (website)|Polygon]]}}</ref> Slant Magazine (25. koht)<ref>{{Netiviide |kuupäev=5. detsember 2016 |pealkiri=The 25 Best Video Games of 2016 |url=https://www.slantmagazine.com/games/the-25-best-video-games-of-2016/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250414172227/https://www.slantmagazine.com/games/the-25-best-video-games-of-2016/ |arhiivimisaeg=14. aprill 2025 |vaadatud=14. aprillil 2025 |väljaanne=[[Slant Magazine]]}}</ref> ja The Verge.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Webster |eesnimi=Andrew |kuupäev=14. detsember 2016 |pealkiri=The 11 Best Video Games of 2016 |url=https://www.theverge.com/2016/12/14/13936494/best-games-of-2016 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170301181840/http://www.theverge.com/2016/12/14/13936494/best-games-of-2016 |arhiivimisaeg=1. märts 2017 |vaadatud=15. aprillil 2025 |väljaanne=[[The Verge]]}}</ref> GameInformer nimetas seda 2016. aasta parimaks simulatsioonimänguks (''Best Simulation Game of 2016'').<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Marchiafava |eesnimi=Jeff |kuupäev=4. jaanuar 2017 |pealkiri=''Game Informer'' Best of 2016 Awards |url=https://www.gameinformer.com/b/features/archive/2017/01/04/game-informer-best-of-2016-awards.aspx |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170105120200/http://www.gameinformer.com/b/features/archive/2017/01/04/game-informer-best-of-2016-awards.aspx |arhiivimisaeg=5. jaanuar 2017 |vaadatud=14. aprillil 2025 |väljaanne=[[Game Informer]]}}</ref> 2024. aastal sai mäng PC Gamerilt parima jätkuva mängu auhinda (''Best Ongoing Game award'').<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Phillips |eesnimi=Kara |kuupäev=18. detsember 2024 |pealkiri=Best Ongoing Game 2024: ''Stardew Valley'' |url=https://www.pcgamer.com/games/sim/best-ongoing-game-2024-stardew-valley/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20251110010712/https://www.pcgamer.com/games/sim/best-ongoing-game-2024-stardew-valley/ |arhiivimisaeg=10. november 2025 |vaadatud=15. veebruaril 2026 |väljaanne=[[PC Gamer]]}}</ref> Samal aastas nimetas Gameindustry.biz "Stardew Valleyt" aasta mänguks (''Game of the Year'').<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Dealessandri |eesnimi=Marie |kuupäev=16. detsember 2024 |pealkiri=Stardew Valley {{!}} Games of the Year 2024 |url=https://www.gamesindustry.biz/stardew-valley-games-of-the-year-2024 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250414162442/https://www.gamesindustry.biz/stardew-valley-games-of-the-year-2024 |arhiivimisaeg=14. aprill 2025 |vaadatud=14. aprillil 2025 |väljaanne=[[GamesIndustry.biz]]}}</ref> == Mängu mõju == "Stardew Valley" aitas teha põllumajandusteemalise- ja lõõgastava mängužanri populaarseks. Inverse'i ajakirjaniku Jess Reyesi sõnul on mängul olnud aastate jooksul oluline roll põllumajandusteemalise ja lõõgastavate mängude tutvustamisel palju laiemale publikule.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Reyes |eesnimi=Jess |kuupäev=1. märts 2023 |pealkiri=7 Years Ago, One Indie Farming Game Changed the Entire Industry Forever |url=https://www.inverse.com/gaming/stardew-valley-7th-anniversary |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240912150826/https://www.inverse.com/gaming/stardew-valley-7th-anniversary |arhiivimisaeg=12. september 2024 |vaadatud=11. novembril 2024 |väljaanne=[[Inverse (website)|Inverse]]}}</ref> Destructoidi Noelle Warner nimetas "Stardew Valleyt" peamiseks põhjuseks, miks põllumajanduse teemalised simulatsioonimängud uuesti populaarseks muutusid, kutsudes seda mängu "täielikuks kultuurifenomeniks" ja üheks edukamaks indie-videomängudeks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Warner |eesnimi=Noelle |kuupäev=20. september 2022 |pealkiri=How ''Stardew Valley'' Ushered in the Farming Sim Renaissance |url=https://www.destructoid.com/how-stardew-valley-ushered-in-farming-simulators-renaissance/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240122164431/https://www.destructoid.com/how-stardew-valley-ushered-in-farming-simulators-renaissance/ |arhiivimisaeg=22. jaanuar 2024 |vaadatud=18. aprillil 2025 |väljaanne=[[Destructoid]]}}</ref> Digital Trendsi Tomas Franzese kirjutas, et põllumajandusteemalise simulatsiooni žanrile pani aluse esimene "Harvest Mooni" mäng, on "Stardew Valley" mängumudel ja maailm loonud mängu tänapäevase standardi. Franzese lisas, et mäng on inspireerinud teisi mitmeid indie-videomänge ning pani suuri ettevõtteid selle žanriga katsetama.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Franzese |eesnimi=Tomas |kuupäev=28. juuni 2022 |pealkiri=Stardew Valley’s Influence on Gaming Is Only Becoming Stronger |url=https://www.digitaltrends.com/gaming/stardew-valley-influence-nintendo-direct-mini-partner-showcase/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260329113144/https://www.digitaltrends.com/gaming/stardew-valley-influence-nintendo-direct-mini-partner-showcase/ |arhiivimisaeg=29. märts 2026 |vaadatud=29. märtsil 2026 |väljaanne=[[Digital Trends]]}}</ref> PC Gameri ajakirjanik Kara Phillips ja toimetaja Wes Fenlon nimetasid "Stardew Valleyt" tänapäeva põllumajandusteemalise simulatsioonimängude alustalaks, selgitades, et selle žanri uusi mänge võrreldakse pidevalt "Stardew Valleyga". Lisaks on selle edu toonud palju "Stardew-laadseid" mänge, kus paljud arendajad on saanud inspiratsiooni "Stardew Valley" kontseptsioonist.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Fenlon |eesnimi=Wes |perekonnanimi2=Phillips |eesnimi2=Kara |kuupäev=30. aprill 2025 |pealkiri=''Stardew Valley'' Creator Eric Barone Hasn't 'Really' Played a Lot of Other Farming and Life Sims, But He Appreciates the Impact the Game Has Had on the Genre-'it Seems to Have Inspired a Lot More People to Consider This Kind of Game' |url=https://www.pcgamer.com/games/sim/stardew-valley-creator-eric-barone-hasnt-really-played-a-lot-of-other-farming-and-life-sims-but-he-appreciates-the-impact-the-game-has-had-on-the-genre-it-seems-to-have-inspired-a-lot-more-people-to-consider-this-kind-of-game/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260215133407/https://www.pcgamer.com/games/sim/stardew-valley-creator-eric-barone-hasnt-really-played-a-lot-of-other-farming-and-life-sims-but-he-appreciates-the-impact-the-game-has-had-on-the-genre-it-seems-to-have-inspired-a-lot-more-people-to-consider-this-kind-of-game/ |arhiivimisaeg=15. veebruar 2026 |vaadatud=15. veebruaril 2026 |väljaanne=[[PC Gamer]]}}</ref> NME ajakirjaniku Ali Shutleri sõnul on "Stardew Valley" üks parimaid mänge stressi leevendamiseks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Shutler |eesnimi=Ali |kuupäev=29. november 2024 |pealkiri=These Are the Best Video Games for Reducing Stress |url=https://www.nme.com/news/gaming-news/best-video-games-for-reducing-stress-stardew-valley-animal-crossing-3817096 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250103172251/https://www.nme.com/news/gaming-news/best-video-games-for-reducing-stress-stardew-valley-animal-crossing-3817096 |arhiivimisaeg=3. jaanuar 2025 |vaadatud=31. detsembril 2024 |väljaanne=[[NME]]}}</ref> Gamasutra nimetas Barone'i üheks top kümne arendajaks 2016. aastal, märkides, et ta oli "üksi" loonud midagi uut sellesse žanrisse, milles eelnevalt domineeris "Story of Seasons" sari.<ref>{{Netiviide |kuupäev=12. detsember 2016 |pealkiri=Gamasutra's Best of 2016: The Top 10 Game Developers of the Year |url=http://www.gamasutra.com/view/news/287153/Gamasutras_Best_of_2016_The_top_10_game_developers_of_the_year.php |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161221025153/http://www.gamasutra.com/view/news/287153/Gamasutras_Best_of_2016_The_top_10_game_developers_of_the_year.php |arhiivimisaeg=21. detsember 2016 |vaadatud=12. detsembril 2016 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}</ref> 2017. aastal teatas Matt Perez, et ajakiri [[Forbes]] nimetas Barone'i üheks nende "30 alla 30" ("''30 Under 30''") inimestest, keda videomängude kategoorias jälgida, viidates tema pühendumusele "Stardew Valley" loomisel.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Perez |eesnimi=Matt |kuupäev=3. jaanuar 2017 |pealkiri=30 Under 30 In Games 2017: The Creators And Founders Behind ''TSM'', ''Stardew Valley'' And ''Cards Against Humanity'' |url=https://www.forbes.com/sites/mattperez/2017/01/03/30-under-30-in-games-2017-the-creators-and-founders-behind-tsm-stardew-valley-and-cards-against-humanity/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170104141138/http://www.forbes.com/sites/mattperez/2017/01/03/30-under-30-in-games-2017-the-creators-and-founders-behind-tsm-stardew-valley-and-cards-against-humanity/ |arhiivimisaeg=4. jaanuar 2017 |vaadatud=3. jaanuaril 2017 |väljaanne=[[Forbes]]}}</ref> === Muu meedia === [[Fail:BrickCon 2024, Stardew Valley.jpg|pisi|Pelican Town legodest, BrickCon 2024]] "Stardew Valley" muusikat on avaldatud heliribade, koostööprojektide ja kontserttuuride kaudu. 19. septembril 2016 ilmus "Stardew Valley: Original Soundtrack", millele järgnes ametlik noodiraamat ja album 5. oktoobril 2018.<ref>{{Netiviide |kuupäev=19. september 2016 |pealkiri=''Stardew Valley'' (Original Game Soundtrack) |url=https://music.apple.com/il/album/stardew-valley-original-game-soundtrack/1158129204 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250126094259/https://music.apple.com/il/album/stardew-valley-original-game-soundtrack/1158129204 |arhiivimisaeg=26. jaanuar 2025 |vaadatud=14. novembril 2024 |väljaanne=[[Apple Music]]}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Makuch |eesnimi=Eddie |kuupäev=26. september 2018 |pealkiri=''Stardew Valley'''s Music Gets More Peaceful In New Piano Album, Listen To A Track Here |url=https://www.gamespot.com/articles/stardew-valleys-music-gets-more-peaceful-in-new-pi/1100-6462082/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220301234242/https://www.gamespot.com/articles/stardew-valleys-music-gets-more-peaceful-in-new-pi/1100-6462082/ |arhiivimisaeg=1. märts 2022 |vaadatud=1. märtsil 2022 |väljaanne=[[GameSpot]]}}</ref> 15. augustil 2020 ilmus Kentaro Sato lavastatud ja Budapesti Sümfooniaorkestri esitatud orkestrialbum "Symphonic Tale: The Place I Truly Belong (Music from Stardew Valley)".<ref>{{Netiviide |pealkiri=Symphonic Tale: The Place I Truly Belong (Music from ''Stardew Valley'') |url=https://music.apple.com/ca/album/%E4%BA%A4%E9%9F%BF%E7%B5%84%E6%9B%B2-%E7%A7%81%E3%81%AE%E5%BF%83%E3%81%8C%E5%AE%BF%E3%82%8B%E5%A0%B4%E6%89%80-%E3%82%B9%E3%82%BF%E3%83%BC%E3%83%87%E3%83%A5%E3%83%BC%E3%83%90%E3%83%AC%E3%83%BC-%E3%82%88%E3%82%8A/1527570841 |url-olek=robot: teadmata |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260420142922/https://music.apple.com/ca/album/%E4%BA%A4%E9%9F%BF%E7%B5%84%E6%9B%B2-%E7%A7%81%E3%81%AE%E5%BF%83%E3%81%8C%E5%AE%BF%E3%82%8B%E5%A0%B4%E6%89%80-%E3%82%B9%E3%82%BF%E3%83%BC%E3%83%87%E3%83%A5%E3%83%BC%E3%83%90%E3%83%AC%E3%83%BC-%E3%82%88%E3%82%8A/1527570841 |arhiivimisaeg=2026-04-20 |vaadatud=15. veebruaril 2026 |väljaanne=[[Apple Music]] }}</ref> Barone tegi koostöös Norihiko Hibinoga albumiseeria "Prescription for Sleep", mis ilmus 19. mail 2021. Albumisari sisaldab klaveri ja saksofoni arranžeeringut kümnest originaalheliriba muusikapalast koos uue kompositsiooniga "Beauty in the Seasons".<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Makuch |eesnimi=Eddie |kuupäev=29. aprill 2021 |pealkiri=''Stardew Valley'''s Music Gets Lovely Lullaby Remix In Prescription For Sleep Album |url=https://www.gamespot.com/articles/stardew-valleys-music-gets-lovely-lullaby-remix-in-prescription-for-sleep-album/1100-6490672/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250501140439/https://www.gamespot.com/articles/stardew-valleys-music-gets-lovely-lullaby-remix-in-prescription-for-sleep-album/1100-6490672/ |arhiivimisaeg=1. mai 2025 |vaadatud=1. mail 2025 |väljaanne=[[GameSpot]]}}</ref> Barone teatas esimesest kontserditurneest "Stardew Valley: Festival of Seasons", 10. oktoobril 2023.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Doolan |eesnimi=Liam |kuupäev=11. oktoober 2023 |pealkiri=''Stardew Valley'' 'Festival Of Seasons' Concert Tour Announced |url=https://www.nintendolife.com/news/2023/10/stardew-valley-festival-of-seasons-concert-tour-announced |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250501141304/https://www.nintendolife.com/news/2023/10/stardew-valley-festival-of-seasons-concert-tour-announced |arhiivimisaeg=1. mai 2025 |vaadatud=1. mail 2025 |väljaanne=[[Nintendo Life]]}}</ref> Teine kontserditurnee, "Stardew Valley: Symphony of Seasons", avalikustati 20. novembril 2024.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Shutler |eesnimi=Ali |kuupäev=21. november 2024 |pealkiri=''Stardew Valley'' Announces Second World Concert Tour |url=https://www.nme.com/news/gaming-news/stardew-valley-announces-symphony-of-seasons-world-tour-tickets-3814681 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250310173254/https://www.nme.com/news/gaming-news/stardew-valley-announces-symphony-of-seasons-world-tour-tickets-3814681 |arhiivimisaeg=10. märts 2025 |vaadatud=1. mail 2025 |väljaanne=[[NME]]}}</ref> "Stardew Valley (Festival of Seasons)" instrumentaalalbum ilmus 29. augustil 2025, millel on 16 mängu muusikapala.<ref>{{Netiviide |kuupäev=15. veebruar 2026 |pealkiri=''Stardew Valley'' (Festival of Seasons) |url=https://music.apple.com/us/album/stardew-valley-festival-of-seasons/1831635023 |url-olek=robot: teadmata |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260416171302/https://music.apple.com/us/album/stardew-valley-festival-of-seasons/1831635023 |arhiivimisaeg=2026-04-16 |vaadatud=15. veebruaril 2026 |väljaanne=[[Apple Music]] }}</ref> "Stardew Valleyl" on originaalmängust kaugemale laienenud raamatute ja sellega seotud meediakanalite näol. 2016. aastal ilmus mängu käsiraamat, mille autorid on Barone ja Ryan Novak ja illustreerija Kari Fry. Käsiraamatut on mitu korda ümber tehtud ja uuesti välja antud, et see vastaks mängu uutele versioonidele.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Carpenter |eesnimi=Nicole |kuupäev=4. aprill 2024 |pealkiri=Forget the Watering Can — Your Best ''Stardew Valley'' Tool Is a Guidebook |url=https://www.polygon.com/24120142/stardew-valley-official-guidebook-1-6-update |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250501135310/https://www.polygon.com/24120142/stardew-valley-official-guidebook-1-6-update |arhiivimisaeg=1. mai 2025 |vaadatud=1. mail 2025 |väljaanne=[[Polygon (website)|Polygon]]}}</ref> Lauamäng "Stardew Valley: The Board Game" ilmus 2021. aasta veebruaris.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Campbell |eesnimi=Ian Carlos |kuupäev=23. veebruar 2021 |pealkiri=''Stardew Valley'' Is Now a Cooperative Board Game |url=https://www.theverge.com/2021/2/23/22297947/stardew-valley-board-game-on-sale-now-cooperativ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210227164044/https://www.theverge.com/2021/2/23/22297947/stardew-valley-board-game-on-sale-now-cooperativ |arhiivimisaeg=27. veebruar 2021 |vaadatud=28. veebruaril 2021 |väljaanne=[[The Verge]]}}</ref> Mängu ametlik kokandusraamat, "The Official Stardew Valley Cookbook", kus on rohkem kui 50 mängus leiduvat retsepti, avaldati 14. mail 2024.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Raynor |eesnimi=Kelsey |kuupäev=18. august 2023 |pealkiri=An Official ''Stardew Valley'' Cookbook Is Available for Pre-Order Now |url=https://www.vg247.com/stardew-valley-cookbook-available |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250501140800/https://www.vg247.com/stardew-valley-cookbook-available |arhiivimisaeg=1. mai 2025 |vaadatud=1. mail 2025 |väljaanne=[[VG247]]}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Blake |eesnimi=Vikki |kuupäev=19. mai 2024 |pealkiri=''Stardew Valley'''s Cookbook Is Here, And It 'Brings the Valley's Incredible Flavours to the Dinner Table' |url=https://www.eurogamer.net/stardew-valleys-cookbook-is-here-and-it-brings-the-valleys-incredible-flavours-to-the-dinner-table |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250501141002/https://www.eurogamer.net/stardew-valleys-cookbook-is-here-and-it-brings-the-valleys-incredible-flavours-to-the-dinner-table |arhiivimisaeg=1. mai 2025 |vaadatud=1. mail 2025 |väljaanne=[[Eurogamer]]}}</ref> Jason Schreier kirjeldas mitme mängu arendusprotsessi, kaasa arvatud "Stardew Valley" arengut, oma raamatus "Blood, Sweat, and Pixels: The Triumphant, Turbulent Stories Behind How Video Games Are Made''"'', mis ilmus 2017. aasta septembris.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Weldon |eesnimi=Glen |kuupäev=5. september 2017 |pealkiri='Blood, Sweat, And Pixels': For Designers Of Video Games, It's Always Crunch Time |url=https://www.npr.org/2017/09/05/547367445/-blood-sweat-and-pixels-review |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170905170918/https://www.npr.org/2017/09/05/547367445/-blood-sweat-and-pixels-review |arhiivimisaeg=5. september 2017 |vaadatud=1. mail 2025 |väljaanne=[[NPR]]}}</ref> 2024. aasta BrickConis võitis Pelican Towni legoehitis, mille ehitamisega läks kaks aastat, "People's Choice" auhinna.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Morton |eesnimi=Lauren |kuupäev=12. septemmber 2024 |pealkiri=This Incredible ''Stardew Valley'' Lego Build Won an Award and Got a Surprise Visit from ConcernedApe |url=https://www.pcgamer.com/games/life-sim/this-incredible-stardew-valley-lego-build-won-an-award-and-got-a-surprise-visit-from-concernedape/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260321204727/https://www.pcgamer.com/games/life-sim/this-incredible-stardew-valley-lego-build-won-an-award-and-got-a-surprise-visit-from-concernedape/ |arhiivimisaeg=21. märts 2026 |vaadatud=21. märtsil 2026 |väljaanne=[[PC Gamer]]}}</ref> Ameerika laulja-laulukirjutaja Soccer Mommy avaldas laulu nimega "Abigail", mis on viide mängu tegelase Abigaile.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Carpenter |eesnimi=Nicole |kuupäev=22. oktoober 2024 |pealkiri=Soccer Mommy Wrote a Love Song for ''Stardew Valley'''s Abigail for Her New Album |url=https://www.polygon.com/news/468587/stardew-valley-abigail-soccer-mommy-love-song |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250406124218/https://www.polygon.com/news/468587/stardew-valley-abigail-soccer-mommy-love-song |arhiivimisaeg=6. aprill 2025 |vaadatud=29. oktoobril 2024 |väljaanne=[[Polygon (website)|Polygon]]}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Abigail |url=https://music.apple.com/us/song/abigail/1757002760 |url-olek=robot: teadmata |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260412185415/https://music.apple.com/us/song/abigail/1757002760 |arhiivimisaeg=2026-04-12 |vaadatud=31. märtsil 2026 |väljaanne=[[Apple Music]] }}</ref> "Stardew Valley" on koostööd teinud ka teiste mängudega. 2022. septembril lisas "Stardew Valley" Meowmere mõõka, mis on üks tuntumaid mõõkasid "Terrariast". 2024. aasta oktoobril lisas "Balatro" uuendus "Friends of Jimbo 2" oma mängu mõningaid "Stardew Valley" tegelasi.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Chalk |eesnimi=Andy |kuupäev=24. oktoober 2024 |pealkiri=''Balatro'' Adds New Card Backs from ''Stardew Valley'', ''Cyberpunk 2077'', ''Slay the Spire'', And ''Binding of Isaac'', And They're All Free |url=https://www.pcgamer.com/games/card-games/balatro-adds-new-card-backs-from-stardew-valley-cyberpunk-2077-slay-the-spire-and-binding-of-isaac-and-theyre-all-free/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250329191634/https://www.pcgamer.com/games/card-games/balatro-adds-new-card-backs-from-stardew-valley-cyberpunk-2077-slay-the-spire-and-binding-of-isaac-and-theyre-all-free/ |arhiivimisaeg=29. märts 2025 |vaadatud=25. oktoobril 2024 |väljaanne=[[PC Gamer]]}}</ref> 2. septembril 2025 tegi mäng "Infinity Nikki" koostööd "Stardew Valleyga", tutvustades muusika- ja rütmimängudest inspireeritud sisu, mis võimaldab mängija tegelasel omandada mängus kosmeetilisi esemeid (rõivad ja aksessuaarid).<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Saed |eesnimi=Sherif |kuupäev=2. september 2025 |pealkiri=''Infinity Nikki'''s Latest Update Lets You Build Your Dream Home and Pal Up with a ''Stardew Valley'' Junimo |url=https://www.vg247.com/infinity-nikki-update-1-9-stardew-valley-collaboration |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260227092930/https://www.vg247.com/infinity-nikki-update-1-9-stardew-valley-collaboration |arhiivimisaeg=27. veebruar 2026 |vaadatud=2. veebruaril 2026 |väljaanne=[[VG247]]}}</ref> 18. novembril 2025 teatas mäng ''"''[[Among Us]]" koostööst "Stardew Valleyga", mis kestis kuni 18. veebruarini 2026, lisades mitmeid "Stardew Valley" teemalisi kosmeetilisi esemeid.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Marnell |eesnimi=Blair |kuupäev=18. november 2025 |pealkiri=''Among Us'' And ''Stardew Valley'' Collab Brings Free Rewards For A Limited Time |url=https://www.gamespot.com/articles/among-us-and-stardew-valley-collab-brings-free-rewards-for-a-limited-time/1100-6536334/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260215125541/https://www.gamespot.com/articles/among-us-and-stardew-valley-collab-brings-free-rewards-for-a-limited-time/1100-6536334/ |arhiivimisaeg=15. veebruar 2026 |vaadatud=15. veebruaril 2026 |väljaanne=[[GameSpot]]}}</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Xbox One'i mängud]] [[Kategooria:Windowsi mängud]] [[Kategooria:PlayStation 4 mängud]] [[Kategooria:MacOS-i mängud]] [[Kategooria:2016. aasta videomängud]] tiftat81cpcqfy68dzcjt6ox0jwbzd9 Padjaklubi Hispaanias 0 712988 7166145 7157167 2026-06-02T20:30:05Z ~2026-32881-32 230888 7166145 wikitext text/x-wiki {{Infokast seriaal | nimi = "Padjaklubi Hispaanias" | lavastaja = [[Ergo Kuld]] | peaosades = [[Katariina Libe]]<br>[[Kertu Moppel]]<br>[[Grete Klein]]<br>[[Kristel Aaslaid]] | hooaegu = 1 (eetrisse jõudnud) | jagusid = 7 (eetrisse jõudnud) | kestus = 35–45 minutit | kanal = [[Go3]] | esmalinastus = aprill 2026–juuni 2026 | stsenarist = [[Katariina Libe]]<br>[[Kertu Moppel]] | riik = {{PisiLipp|Eesti}} | keel = eesti keel | produtsent = [[Ergo Kuld]] | operaator = [[Ergo Kuld]]<br>[[Gerhard Trolla]] | eelnev = [[Padjaklubi]], 2014–2020 ja 2022 | žanr = komöödia, draama | pilt = | võttekoht = Malaga, Hispaania | tunnusmuusika = [[Agent M]],<br>[["Šokolaad"]] }} '''"Padjaklubi Hispaanias"''', mis on seotud sarjaga '''[[Padjaklubi|"Padjaklubi"]]''', on Go3 originaalsari. See originaalsari on järg '''[[Padjaklubi|"Padjaklubile"]].''' '''"Padjaklubi Hispaanias"''' esimene osa läks Go3-s eetrisse 21. aprillil 2026<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/reel/DW_Y4oRAinS/?igsh=cTdpaGo5eHhtY2cy |vaadatud=2026-04-11 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref>. Sarja stsenaristid on [[Kertu Moppel]] ja [[Katariina Libe]]. Sarja režissöör ja produtsent on [[Ergo Kuld]]. == Sisukokkuvõte == * '''"Padjaklubi Hispaanias"''' põhitegelased on [[Padjaklubi|'''"Padjaklubist"''']] tuttavad Laura-Pille Lind (Laura), Maarika Tutt (Miša), Kristina Keerutaja (Kristina) ja Eva-Lotta Maria (Maria), kes satuvad üle aastate täiesti juhuslikult kokku. Sedapuhku päikeselises Hispaanias. Meeleolukatesse seiklustesse kistakse seekord ka saatesarjast "'''Eluga Hispaaniasse"''' tuttavad Veronika ja Harri. Ootamatult Hispaanias kohtunud neli naist panevad toime lihtsa rituaali, pidades seda ise lapsikuks naljaks, kui järsku hakkavadki soovid täituma. Ainult, et need on läinud lootusetult sassi. Laura armub silmini ära. Miša hakkab järsku tulevikku ette aimama. Maria saab päranduseks ulmelise summa raha. Ja Kristina avastab õudusega, et ta on rase. Kui Laura, Miša ja Maria on uue olukorraga täitsa rahul, siis seda ei saa öelda Kristina kohta, kes kutsub Hispaaniasse kohale Laura elukaaslase Christiani, et koos temaga sundida naisi rituaali tagasi pöörama. * [[Padjaklubi|'''"Padjaklubi"''']] tüdrukud ei ole enam ammu tüdrukud. Nad on 40. eluaastale lähenevad daamid, kes on kõik juba elus üht-teist saavutanud, aga ikkagi ei ole keegi neist oma eluga päriselt rahul. Kõigil on õnnest puudu justkui üksainus asi. Laural on puudu suur hunnik raha, millega maksta kinni oma elukaaslase Christiani võlad. Miša tunneb, kuidas bioloogiline kell armutult tiksub, seega tema igatseb last. Marial on küll laps, piisavalt raha ja edukas karjäär paariterapeudina, aga tema õnnest on puudu üks prints valgel hobusel. Ja Kristina tahab üle kõige selgeltnägemisvõimeid, sest ta peab juba mitu aastat kaardimoori ametit. == Osatäitjad == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" |<big>"Padjaklubi Hispaanias" osatäitjad</big> |- ! colspan="2" |Näitleja ! style="padding: 0 8px;" |Osa sarjas !Hooajad ! style="padding: 0 8px;" |Sarjas oldud aastad |- ! colspan="5" |Põhiosatäitjad |- ! rowspan="10" | |[[Katariina Ratasepp|Katariina Libe]] |Eva-Lota Maria (Maria) | rowspan="4" |1. hooaeg | rowspan="4" |2026 |- |[[Kertu Moppel]] |Kristina Keerutaja (Kristina) |- |[[Grete Klein|Grete Kuld]] |Laura-Pille Lind (Laura) |- |[[Kristel Aaslaid]] |Maarika Tutt (Miša) |- ! colspan="4" |Kõrvalosatäitjad |- |[[Jürgen Pärnsalu]] |Christian | rowspan="5" |1. hooaeg | rowspan="5" |2026 |- |[[Veronika Vallimäe]] |Veronika |- |[[Harri Tiidus]] |Harri |- |[[Olev Sten Erik Jõgi]] |Fred |- |[[Kirsti Timmer]] |Merilyn |} == Hooajad ja osad == === 1. hooaeg, kevad 2026 === {| class="wikitable" ! colspan="2" |Jagu !Osa !Go3 eetris |- ! rowspan="10" | |01 |01 |21.04.2026 |- |02 |02 |28.04.2026 |- |03 |03 |05.05.2026 |- |04 |04 |12.05.2026 |- |05 |05 |19.05.2026 |- |06 |06 |26.05.2026 |- |07 |07 |02.06.2026 |- |08 |08 |09.06.2026 |- |09 |09 |16.06.2026 |- |10 |10 |23.06.2026 |} == Hooaegade kokkuvõte == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" |Hooaeg ! style="padding: 0 8px;" |Osasid ! colspan="2" |Go3 eetris |- ! rowspan="3" | ! colspan="4" |<big>"Padjaklubi Hispaanias"</big> |- |1. hooaeg |10 osa |kevad |2026 |- ! colspan="3" |Jagusid kokku !10 jagu |} == Vaata ka == * '''"[[Padjaklubi]]"''' == Välislingid == [https://www.instagram.com/go3_eesti/ Go3 Instagram] [[Kategooria:Eesti komöödiasarjad]] [[Kategooria:Seebiooperid]] 405giiqq1z93wjmzlvxg694hynl5l8f Eric Barone 0 713325 7166322 7144202 2026-06-03T08:46:57Z Kuriuss 38125 7166322 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuni}} {{Infokast persoon | nimi = Eric Lorenz Barone | alma mater = [[Washington Tacoma Ülikool]] | kodakondsus = ameeriklane | tegevusala = Videomängude arendaja ja disainer, helilooja, muusik | sünniaeg = 3. detsember 1987 | sünnikoht = Los Angeles, California, USA | tunnustus = [[Stardew Valley]] | abikaasa = Amber Hageman | pilt = Hackfort 2019 - Conversations with Eric Barone 09 (cropped).jpg }} '''Eric Lorenz Barone''' (sündinud 3. detsembril 1987), arendajanimega '''ConcernedApe''', on Ameerika videomängude arendaja ja muusik.<ref>{{Cite web|url=https://www.auburn-reporter.com/news/auburn-area-students-to-graduate-from-uw-on-saturday/|title=Auburn-area students to graduate from UW on Saturday|website=Auburn Reporter|date=2011-06-06|access-date=2024-12-12|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20241213172025/https://www.auburn-reporter.com/news/auburn-area-students-to-graduate-from-uw-on-saturday/|archive-date=December 13, 2024}}</ref> Ta on 2016. aasta videomängu "[[Stardew Valley]]" arendajana. Barone on [[Informaatika|arvutiteaduse]] kraadiga videomängude arendaja, kes tegeles mängu iga aspektiga alates programmeerimisest kuni heliriba loomiseni. Mitu aastat pärast "Stardew Valley" väljalaset töötas Barone mängu uuendamisel üksi, hiljem värbas edasiste arenduste tegemiseks väikese meeskonna. Ta jätkab "Stardew Valley" toetamist, töötades samal ajal oma järgmise projekti "[[Haunted Chocolatier]]" arendamisega. == Noorpõlv ja haridus == Barone sündis 3. detsembril 1987. aastal [[Los Angeles|Los Angeleses Californias]] ning veetis oma lapsepõlve Auburnis Washingtoni osariigis, Seattle'i metropolipiirkonna eeslinnas.<ref>{{Cite web|last=D'Amato|first=Lee|url=https://screenrant.com/stardew-valley-concernedape-birthday-gifts/|title=''Stardew Valley'' Fans Wish ConcernedApe A Heartfelt 'Happy Birthday' While Still Cracking Jokes About The Best Gifts For The Developer|website=[[Screen Rant]]|date=December 3, 2024|access-date=March 7, 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20260307090723/https://screenrant.com/stardew-valley-concernedape-birthday-gifts/|archive-date=March 7, 2026}}</ref><ref name="Forged">{{Cite web|last=White|first=Sam|url=https://www.gq.com/story/stardew-valley-eric-barone-profile|title=Valley Forged: How One Man Made the Indie Video Game Sensation Stardew Valley|website=[[GQ]]|date=March 20, 2018|access-date=November 14, 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20180320174831/https://www.gq.com/story/stardew-valley-eric-barone-profile|archive-date=March 20, 2018}}</ref> Ta nimetas oma lapsepõlve lemmikuks sarjaks "Harvest Mooni", mis jäi tema lemmikuks täiskasvanueani.<ref name="Forged" /> Kuigi Barone'il puudub muusikaline haridus,<ref>{{Cite news|last=Peppiatt|first=Dom|url=https://www.theguardian.com/culture/2022/dec/16/stardew-valley-eric-barone-interview-soundtrack-seasons-high-scores|title=Music to harvest and relax to: how the Stardew Valley soundtrack caught the rhythms of the seasons|work=[[The Guardian]]|date=2022-12-16|access-date=2025-05-19|language=en-GB|issn=0261-3077}}</ref> tegeles ta lapsepõlves muusikaga ning oli mitmes bändis liige, näiteks [[nu metal]] ja eksperimentaalses popansamblis. Viimase bändi albumi jaoks lõi ta oma esimese videomängu, [[LucasArts|LucasArtsist]] inspireeritud [[Seiklusmäng|seiklusmängu]].<ref>{{Cite web|last=Brown|first=Andy|url=https://www.nme.com/features/stardew-valley-eric-barone-concernedape-interview-orchestra-tour-haunted-chocolatier-3550713|title='Stardew Valley' creator Eric Barone discusses his life in music, concert tour, and 'Haunted Chocolatier'|website=[[NME]]|date=2023-11-29|access-date=2025-05-19|language=en-GB|archive-url=https://web.archive.org/web/20241010074326/https://www.nme.com/features/stardew-valley-eric-barone-concernedape-interview-orchestra-tour-haunted-chocolatier-3550713|archive-date=October 10, 2024}}</ref> Ta õppis Washingtoni Tacoma Ülikoolis ja lõpetas selle 2011. aastal [[Informaatika|arvutiteaduse]] kraadiga.<ref name="Forged"></ref> 2019. aastal pälvis ta Washingtoni Tacoma Ülikooli silmapaistva vilistlase auhinna.<ref>{{Cite web|last=Wilson|first=Eric|url=https://www.tacoma.uw.edu/news/love-game|title=The Love of the Game|website=University of Washington Tacoma|date=August 1, 2019|access-date=March 1, 2026}}</ref><ref>{{Cite web|last=Wilson|first=Eric|url=https://www.tacoma.uw.edu/news/stardew-valley-creator-named-2019-distinguished-alumni|title=Stardew Valley Creator Named 2019 Distinguished Alumni|website=University of Washington Tacoma|date=August 1, 2019|access-date=March 1, 2026}}</ref> Barone õppis programmeerimise aluseid, kuid alguses ei olnud tal plaanis videomängude arendajaks saada. Kuna tal ei olnud võimalik pärast ülikooli lõpetamist tööd leida, hakkas ta arendama "Stardew Valleyt", et harjutada oma programmeerimisoskusi [[C Sharp|C#-is]]. Pärast seda kavatses ta mängu lisada oma CV-sse võimalike tööandjate jaoks.<ref name="Aftermath">{{Cite web|last=Grodt|first=Jill|url=https://www.gameinformer.com/2022/01/17/aftermath-of-success-stardew-valley-darkest-dungeon-and-valheim|title=Aftermath Of Success: Stardew Valley, Darkest Dungeon, And Valheim|website=[[GameInformer]]|date=January 17, 2022|access-date=November 14, 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220117170635/https://www.gameinformer.com/2022/01/17/aftermath-of-success-stardew-valley-darkest-dungeon-and-valheim|archive-date=January 17, 2022}}</ref> == Töö ja looming == === "Stardew Valley" === [[Fail:Hackfort_2019_-_Developing_Stardew_Valley_with_Eric_Barone_01.jpg|pisi|Barone räägib "Stardew Valley" arendamisest Hackfortis 2019. aastal]] Barone alustas "[[Stardew Valley|Stardew Valley"]] arendamist 2012. aastal ja avaldas mängu 2016. aastal. Ta lõi mängu täielikult iseseisvalt,<ref>{{Cite web|last=Baker|first=Chris|url=https://www.gamedeveloper.com/business/the-4-years-of-self-imposed-crunch-that-went-into-i-stardew-valley-i-|title=The 4 years of self-imposed crunch that went into Stardew Valley|website=www.gamasutra.com|date=March 9, 2016|access-date=2021-01-18|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20170718172936/http://www.gamasutra.com/view/news/267563/The_4_years_of_selfimposed_crunch_that_went_into_Stardew_Valley.php|archive-date=July 18, 2017}}</ref> olles selle ainuke disainer, programmeerija, animaator, kunstnik, helilooja ja stsenarist. Mängu valmimiseks töötas Barone keskmiselt 10 tundi päevas, seitse päeva nädalas,<ref>{{Cite web|last=Baker|first=Chris|url=https://www.gamedeveloper.com/business/the-4-years-of-self-imposed-crunch-that-went-into-i-stardew-valley-i-|title=The 4 years of self-imposed crunch that went into Stardew Valley|website=[[Game Developer (website)|Game Developer]]|date=March 9, 2016|access-date=November 24, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20170718172936/http://www.gamasutra.com/view/news/267563/The_4_years_of_selfimposed_crunch_that_went_into_Stardew_Valley.php|archive-date=July 18, 2017}}</ref> neli ja pool aastat. Raha säästmiseks elas ta sel ajal vanemate juures, enne kui kolis koos oma tüdruksõbra Amber Hagemaniga Seattle'isse Capitol Hilli.<ref name=":1" /> Capitol Hillis töötas Amber kahes töökohas, et mõlemat ülal pidada. Barone töötas õhtuti osalise tööajaga Paramount Theatre'is publikuteenindajana.<ref name="Forged"></ref><ref name=":1">{{Cite book|last=Schreier|first=Jason|author-link=Jason Schreier|date=2017|title=Blood, sweat, and pixels : the triumphant, turbulent stories behind how video games are made|publisher=New York : HarperCollins Publishers|isbn=978-0-06-265123-5|pages=81–85|url=http://archive.org/details/bloodsweatpixels0000schr|via=[[Internet Archive]]|url-access=registration}}</ref><ref>{{Cite web|last=Meny|first=Ellen|url=https://www.king5.com/article/tech/eric-barone-stardew-valley/281-7a596cc6-3c48-458b-bbda-672919d1c717|title=Auburn native develops beloved, bestselling video game|website=[[KING 5 News]]|date=April 15, 2020|access-date=2022-11-14|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20201203194733/https://www.king5.com/article/tech/eric-barone-stardew-valley/281-7a596cc6-3c48-458b-bbda-672919d1c717|archive-date=December 3, 2020}}</ref> Barone avaldas "Stardew Valleyt" algselt [[Personaalarvuti|PCle]], enne kui selle hiljem teistele konsoolidele porditi. 2026. aasta veebruariks oli mäng müünud üle 50 miljoni eksemplari.<ref>{{Cite news|last=Aydın|first=Eda|url=https://kayiprihtim.com/haber/stardew-valley-modu-law-and-order/|title=Stardew Valley'nin Hapishane Temalı Yeni Modu Law and Order Yayınlandı|work=kayiprihtim|date=December 29, 2024|access-date=December 29, 2024|language=tr|archive-url=https://web.archive.org/web/20241229123249/https://kayiprihtim.com/haber/stardew-valley-modu-law-and-order/|archive-date=December 29, 2024}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.stardewvalley.net/press/|title=Stardew Valley - Press|access-date=December 29, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20241230133448/https://www.stardewvalley.net/press/|archive-date=December 30, 2024}}</ref> 2017. aastal lisas ajakiri [[Forbes]] Barone'i oma nimekirja "30 alla 30: Mängud" ("''30 Under 30: Games''") tänu tema tööle "Stardew Valley" arendamisel.<ref>{{Cite web|url=https://www.forbes.com/30-under-30-2017/games/|title=30 Under 30 2017: Games|website=Forbes|access-date=2022-09-22|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20170103193539/https://www.forbes.com/30-under-30-2017/games/|archive-date=January 3, 2017}}</ref> Alates 2019. aastast on Barone'i "Stardew Valley" arendamisel abistanud disainerite- ja arendusmeeskond.<ref>{{Cite web|last=Olson|first=Mathew|url=https://www.usgamer.net/articles/stardew-valleys-creator-on-self-publishing-the-everything-update-and-his-future-as-a-solo-developer|title=Stardew Valley's Creator on Self-Publishing, the "Everything" Update, and His Future as a Solo Developer|website=USgamer|date=October 8, 2019|access-date=March 24, 2021|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20191008193443/https://www.usgamer.net/articles/stardew-valleys-creator-on-self-publishing-the-everything-update-and-his-future-as-a-solo-developer|archive-date=October 8, 2019}}</ref> ==== Muu meedia ==== 2016. aastal andis Barone välja "Stardew Valley: Original Soundtracki", mis sisaldab mängu ametlikku heliriba.<ref>{{Cite web|url=https://music.apple.com/il/album/stardew-valley-original-game-soundtrack/1158129204|title=Stardew Valley (Original Game Soundtrack) by ConcernedApe on Apple Music|date=September 19, 2016|access-date=November 14, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20250126094259/https://music.apple.com/il/album/stardew-valley-original-game-soundtrack/1158129204|archive-date=January 26, 2025}}</ref> 15. augustil 2020 ilmus Kentaro Sato lavastatud ja Budapesti Sümfoonikaorkestri esitatud orkestrialbum "Symphonic Tale: The Place I Truly Belong (Music from Stardew Valley)".<ref>{{Cite web|url=https://vgm-classics.org/50-003-The_Place_I_Truly_Belong-e.html|title=Symphonic Tale: The Place I Truly Belong (Music from Stardew Valley) VGM Classics "Orchestra for Video Game Music!" Your classical record label for admired Video Game Music! www.VGM-Classics.org|website=vgm-classics.org|access-date=2024-12-13|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20240505181032/https://vgm-classics.org/50-003-The_Place_I_Truly_Belong-e.html|archive-date=May 5, 2024}}</ref> Album sisaldab 15 lugu mängu originaalheliribalt. 2021. aasta veebruaris avaldasid Barone ja lauamängude disainer Cole Medeiros "Stardew Valley: The Board Game'i", mis on "Stardew Valley" põhjal loodud koostöö-lauamäng.<ref>{{Cite news|last=Campbell|first=Ian Carlos|url=https://www.theverge.com/2021/2/23/22297947/stardew-valley-board-game-on-sale-now-cooperativ|title=Stardew Valley is now a cooperative board game|publisher=Vox Media|work=The Verge|date=February 23, 2021|access-date=February 28, 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210227164044/https://www.theverge.com/2021/2/23/22297947/stardew-valley-board-game-on-sale-now-cooperativ|archive-date=February 27, 2021}}</ref> Lauamäng müüdi kiiresti läbi pärast selle esimest trükkimist. Hiljem hakati seda uuesti müüma koos mitmete uuendustega.<ref name="Revised">{{Cite web|last=Sheridan|first=Connor|url=https://www.gamesradar.com/stardew-valley-board-game-back-on-sale-with-revised-cards-and-rules/|title=Stardew Valley board game back on sale with revised cards and rules|website=GamesRadar+|date=November 3, 2021|access-date=November 14, 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20211103203205/https://www.gamesradar.com/stardew-valley-board-game-back-on-sale-with-revised-cards-and-rules/|archive-date=November 3, 2021}}</ref> Barone tegi koostööd Norihiko Hibinoga, et luua albumisarja "Prescription for Sleep". Albumisari remiksib videomängu heliribasid klaveri ja saksofoniga. Album "Stardew Valley" ilmus 2021. aasta mais. See sisaldab 10 lugu mängu originaalheliribalt ja ühe uue loo "Beauty in the Seasons".<ref name="Sleep">{{Cite web|last=Makuch|first=Eddie|url=https://www.gamespot.com/articles/stardew-valleys-music-gets-lovely-lullaby-remix-in-prescription-for-sleep-album/1100-6490672/|title=Stardew Valley's Music Gets Lovely Lullaby Remix In Prescription For Sleep Album|website=[[GameSpot]]|date=April 29, 2021|access-date=October 21, 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20250501140439/https://www.gamespot.com/articles/stardew-valleys-music-gets-lovely-lullaby-remix-in-prescription-for-sleep-album/1100-6490672/|archive-date=May 1, 2025}}</ref> 2023. aasta oktoobris kuulutas Barone välja esimese "Stardew Valley" kontserditurnee "Stardew Valley: Festival of Seasons”, kus [[Kammermuusika|kammerorkester]] esitas otseülekandes mängu muusikat.<ref>{{Cite web|last=Doolan|first=Liam|url=https://www.nintendolife.com/news/2023/10/stardew-valley-festival-of-seasons-concert-tour-announced|title=Stardew Valley "Festival Of Seasons" Concert Tour Announced|website=Nintendo Life|date=2023-10-11|access-date=2024-02-14|language=en-GB|archive-url=https://web.archive.org/web/20250501141304/https://www.nintendolife.com/news/2023/10/stardew-valley-festival-of-seasons-concert-tour-announced|archive-date=May 1, 2025}}</ref> 2024. aasta novembris teatas Barone teisest "Stardew Valley" kontserditurneest "Stardew Valley: Symphony of Seasons"'','' kus 35-liikmeline orkester esitas mängu muusika uusi arranžeeringuid.<ref>{{Cite web|url=https://www.ign.com/videos/stardew-valley-symphony-of-seasons-202526-tour-dates-announcement|title=Stardew Valley: Symphony of Seasons 2025/'26 Tour Dates Announcement - IGN|date=November 20, 2024|access-date=November 20, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20241120173050/https://www.ign.com/videos/stardew-valley-symphony-of-seasons-202526-tour-dates-announcement|archive-date=November 20, 2024}}</ref> Barone on raamatu "The Official Stardew Valley Cookbook" (ilmus mais 2024) kaasautor. Raamat sisaldab rohkem kui 50 mängus leiduvat retsepti.<ref>{{Cite web|last=Lada|first=Jenni|url=https://www.siliconera.com/official-stardew-valley-cookbook-makes-it-easy-to-cook-homey-meals/|title=Official Stardew Valley Cookbook Makes It Easy to Cook Homey Meals|website=Siliconera|date=May 1, 2024|access-date=November 4, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20241008175307/https://www.siliconera.com/official-stardew-valley-cookbook-makes-it-easy-to-cook-homey-meals/|archive-date=October 8, 2024}}</ref> Barone'i "Stardew Valley" muusikateoseid esitatakse regulaarselt Northwest Public Broadcastingu videomängumuusika raadioprogrammis "Press A To Play". "Stardew Valley" muusika kasutati esimest korda "Press A To Play" teises jaos "Pacific Northwest Independent Games". Seda esitleti ka 2020. aastal saadetes "Indie Darlings" ja "Games We Played".<ref>{{Cite web|last=|first=|url=https://www.nwpb.org/pressa/|title=Press A to Play|website=Northwest Public Broadcasting|date=|access-date=2025-07-03|language=en-GB}}</ref> === Muud projektid === 2008. aastal avaldas Barone oma esimese mängu "17CF Quest", mis oli ka muusikabändi 17 Colorful Feathersi reklaam.<ref>{{Cite web|last=Johnson|first=Sarah|url=https://games.mxdwn.com/news/stardew-valley-creator-eric-barone-shares-first-game-he-ever-made/|title=Stardew Valley Creator Eric Barone Shares First Game He Ever Made|website=games.mxdwn|date=March 22, 2018|access-date=October 14, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20210507011021/https://games.mxdwn.com/news/stardew-valley-creator-eric-barone-shares-first-game-he-ever-made/|archive-date=May 7, 2021}}</ref> Mängu peategelane on "Stardew Valleys" leiduv mööbliese. 2011. aastal lõi Barone koomiksisarja "Wumbus World".<ref>{{Cite web|url=http://wumbusworld.com/index.php?strip=1|title=WumbusWorld -- Intergalactic Comic Strip|date=2020-04-19|access-date=2024-12-11|archive-url=https://web.archive.org/web/20200419182949/http://wumbusworld.com/index.php?strip=1|archive-date=April 19, 2020}}</ref> Barone võttis "Stardew Valley" arenduse ajal 2014. aastal kuuajalise puhkuse. Puhkuse ajal kasutas Barone oma aega, et töötada väikese mobiilmängu kallal, mis avaldati [[Android (operatsioonisüsteem)|Androidile]]. Mängu pealkiri oli "Air Pear" ja see ilmus 6. märtsil 2014. aastal. Mängus pidid mängijad juhtima tasakaaluliikuril lillat pirni takistuste vahel ja võistlema parema tulemuse saavutamiseks. 2021. aasta oktoobris teatas Barone, et töös on uus mäng "Haunted Chocolatier".<ref>{{Cite web|last=Machkovech|first=Sam|url=https://arstechnica.com/gaming/2021/10/stardew-valleys-creator-announces-pixel-art-followup-haunted-chocolatier/|title=Stardew Valley's creator announces pixel-art followup Haunted Chocolatier|website=[[Ars Technica]]|date=October 21, 2021|access-date=2021-10-21|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20211021214004/https://arstechnica.com/gaming/2021/10/stardew-valleys-creator-announces-pixel-art-followup-haunted-chocolatier/|archive-date=October 21, 2021}}</ref> Mängus peab mängija šokolaadipoodi. "Haunted Chocolatier" keskendub võitlusele rohkem kui "Stardew Valley". Barone väitis, et "peaaegu kogu "Haunted Chocolatier", kaasa arvatud võitluselemendid, on täielikult nullist programmeeritud (ja joonistatud)". <ref>{{Cite news|last=Bolding|first=Jonathan|url=https://www.pcgamer.com/heres-a-bit-about-haunted-chocolatiers-combat/|title=Here's a bit about Haunted Chocolatier's combat|work=[[PC Gamer]]|date=October 31, 2021|access-date=2022-06-19|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20220619151015/https://www.pcgamer.com/heres-a-bit-about-haunted-chocolatiers-combat/|archive-date=June 19, 2022}}</ref> 2022. aastal tegi Barone koostööd indie-popbändiga Alvvays, et animeerida bändi laulule "Many Mirrors" muusikavideot. Barone vastutas video animatsiooni eest ning see oli tema esimene kogemus 3D-animatsiooniga.<ref name="VIDEO">{{Cite web|last=McClure|first=Deven|url=https://screenrant.com/concernedape-interview-eric-barone-talks-alvvays-haunted-chocolatier/|title=ConcernedApe Interview: Eric Barone Talks Alvvays, Haunted Chocolatier|website=Screen Rant|date=December 15, 2022|access-date=January 23, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230303201146/https://screenrant.com/concernedape-interview-eric-barone-talks-alvvays-haunted-chocolatier/|archive-date=March 3, 2023}}</ref> 2024. aastal kuulutas Barone, et mängib [[Seattle|Seattle'is]] teraspanni ([[Inglise keel|inglise keeles]] ''steelpan'') bändis.<ref>{{Cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=G9Ha4VJpPfA|title=A Chat With the Creator of Stardew Valley (ConcernedApe)|date=November 8, 2024}}</ref> Barone dubleeris üht tegelast videomängus "[[Hollow Knight: Silksong|Hollow Knight: Silksong"]], mis ilmus 2025. aastal.<ref>{{Cite web|last=Peters|first=Jay|url=https://www.theverge.com/news/771772/hollow-knight-silksong-stardew-valley-eric-barone-concernedape|title=Stardew Valley's creator is in Silksong|website=The Verge|date=September 4, 2025|access-date=November 24, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20251122114744/https://www.theverge.com/news/771772/hollow-knight-silksong-stardew-valley-eric-barone-concernedape|archive-date=November 22, 2025}}</ref> === Filantroopia === 2021. aasta mais rahastas Eric Barone UW Tacoma [[ülikoolilinnak]]us (21. ja Fawcetti tänava nurgal) Giving Gardeni (annetusaia) olulisi uuendusi (sh kastmissüsteemid ja kasvuhoone). Tänu tema annetustele loodi ka tasustatud üliõpilaskoordinaatori roll, mis aitab aiast igal aastal annetada üle 90 kg (200+lbs) toitu.<ref>{{Cite web|url=https://www.tacoma.uw.edu/sites/default/files/2021-05/UWTacoma-Campaign-Impact-Report_ACCESSIBLE.pdf|title=Boundless Impact Campaign Philanthropy Report|date=May 1, 2021}}</ref> 2024. aasta juulis annetas Eric Barone vähemalt 25 000 dollarit Mountains to Sound Greenway Trustile. Mountains to Sound Greenway Trust on mittetulundusühing 501(3)c, mis tegeleb 1,5 miljoni aakri maastiku hooldamisega Seattle'ist Ellensburgini mööda I-90 maanteed.<ref>{{Cite web|url=https://www.facebook.com/story.php?story_fbid=871684304986863&id=100064359056846|title=ConcernedApe Corporate Champion|date=July 12, 2024}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://mtsgreenway.org/support/corporate-support/|title=Mountains to Sound Greenway Corporate Support|date=July 12, 2024}}</ref> 2025. aasta detsembris teatas MonoGame, et Barone oli toetanud projekti esialgse 125 000 dollari annetusega ning lubas regulaarselt iga kuu annetada 1250 dollarit.<ref>{{Cite web|last=Wagner|first=Justin|url=https://www.pcgamer.com/games/eric-barone-makes-usd125-000-donation-to-the-c-framework-stardew-valley-uses-as-well-as-an-ongoing-monthly-commitment-in-what-the-team-behind-it-calls-an-extraordinary-show-of-support/|title=Eric Barone makes $125,000 donation to the C# framework Stardew Valley uses, as well as 'an ongoing monthly commitment' in what the team behind it calls an 'extraordinary show of support'|website=[[PC Gamer]]|date=December 30, 2025|access-date=January 15, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20251230212747/https://www.pcgamer.com/games/eric-barone-makes-usd125-000-donation-to-the-c-framework-stardew-valley-uses-as-well-as-an-ongoing-monthly-commitment-in-what-the-team-behind-it-calls-an-extraordinary-show-of-support/|archive-date=December 30, 2025}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.youtube.com/live/KqSG81z0Qq8?si=3vkHKpXXD7kHm5WL|title=ConcernedApe MonoGame Donation|date=January 1, 2026}}</ref> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://www.concernedape.com/ Koduleht] {{DEFAULTSORT:Barone, Eric}} [[Kategooria:Washingtoni Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1987]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide programmeerijad]] ktm04qmxqxd7lr95hr3dqi9p0b8xd8l Catherine O'Hara 0 713345 7166342 7133467 2026-06-03T09:17:35Z Kuriuss 38125 7166342 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=juuni}} {{Infokast näitleja | nimi = Catherine O'Hara | pilt = CATHERINE OHARA.jpg | sünninimi = Catherine Anne O'Hara | pildi allkiri = Catherine O'Hara 2005. aastal | sünniaeg = {{sünniaeg|1954|3|4}} | sünnikoht = [[Toronto]], [[Ontario]], Kanada | surmaaeg = {{surmaaeg ja vanus|2026|1|30|1954|3|4}} | surmakoht = [[Santa Monica]], [[California]], USA | amet = {{hlist|näitleja|koomik}} | tegev = 1974–2025 | abikaasa = Bo Welch (a. 1992) | lapsed = 2 | sugulased = [[Mary Margaret O'Hara]] (õde) }} '''Catherine Anne O'Hara''' ([[4. märts]] [[1954]] [[Toronto]] – [[30. jaanuar]] [[2026]] [[Santa Monica]]) oli kanada-ameerika näitleja ja koomik, kes oli tegev üle 50 aasta. Catherine O'Hara alustas näitlemist [[Sketšikomöödia|sketši]]- ja improkomöödia filmides ja telesaadetes ning hiljem tegi ka draamarolle. Ta pälvis kaks [[Primetime Emmy]] auhinda, [[Kuldgloobus]]e ja neli [[Ekraaninäitlejate Gildi auhind]]a. Tema filmid on rahvusvaheliselt teeninud enam kui 4,3 miljardit USA dollarit. Ta pälvis 2017. aastal Kanada ohvitseri ordeni. == Välislingid == * {{IMDb|nm0001573}} {{JÄRJESTA:O'Hara, Catherine}} [[Kategooria:Kanada näitlejad]] [[Kategooria:Kanada koomikud]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide näitlejad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide koomikud]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filminäitlejad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide televisiooninäitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1954]] [[Kategooria:Surnud 2026]] 4i7oxiua3jhd5vly4redzkksefgqvun 7166358 7166342 2026-06-03T09:29:19Z Kuriuss 38125 7166358 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=juuni}} {{Infokast näitleja | nimi = Catherine O'Hara | pilt = CATHERINE OHARA.jpg | sünninimi = Catherine Anne O'Hara | pildi allkiri = Catherine O'Hara 2005. aastal | sünniaeg = {{sünniaeg|1954|3|4}} | sünnikoht = [[Toronto]], [[Ontario]], Kanada | surmaaeg = {{surmaaeg ja vanus|2026|1|30|1954|3|4}} | surmakoht = [[Santa Monica]], [[California]], USA | amet = {{hlist|näitleja|koomik}} | tegev = 1974–2025 | abikaasa = Bo Welch (a. 1992) | lapsed = 2 | sugulased = [[Mary Margaret O'Hara]] (õde) }} '''Catherine Anne O'Hara''' ([[4. märts]] [[1954]] [[Toronto]] – [[30. jaanuar]] [[2026]] [[Santa Monica]]) oli kanada-ameerika näitleja ja koomik, kes oli tegev üle 50 aasta. Catherine O'Hara alustas näitlemist [[Sketšikomöödia|sketši]]- ja improkomöödia filmides ja telesaadetes ning hiljem tegi ka draamarolle. Ta pälvis paljude auhindade seas kaks [[Primetime Emmy]] auhinda, [[Kuldgloobus]]e ja neli [[Ekraaninäitlejate Gildi auhind]]a. Tema filmid on rahvusvaheliselt teeninud enam kui 4,3 miljardit USA dollarit. Ta pälvis 2017. aastal Kanada ohvitseri ordeni. Menufilmides "[[Üksinda kodus]]" ja "[[Üksinda kodus 2]]" mängis ta Kate McCallisteri. == Välislingid == * {{IMDb|nm0001573}} {{JÄRJESTA:O'Hara, Catherine}} [[Kategooria:Kanada näitlejad]] [[Kategooria:Kanada koomikud]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide näitlejad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide koomikud]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filminäitlejad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide televisiooninäitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1954]] [[Kategooria:Surnud 2026]] khci78q18cg2x51bkotafc1w84wbxiu Ruslan Saberov 0 713698 7166328 7160345 2026-06-03T08:56:02Z Kuriuss 38125 7166328 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=juuni}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuni}} ''Ruslan Jurjevitš Saberov''' (sündinud 17. jaanuaril 1988 [[Moskva]]s) on rokkmuusik{{,}}<ref name="myseldon.com">{{tsitaat veeb|url=https://myseldon.com/ru/news/index/290607352|pealkiri=Saberov Ruslan, miks ta nii lahe trummar on?|publisher=myseldon.com|author=Vsem.ru|kuupäev=[[2023]] [[8. august]]|pääsukuupäev=[[2026]] [[17. jaanuar]]}}</ref> , laulukirjutaja<ref>https://letterboxd.com/composer/ruslan-saberov/</ref><ref>https://www.filmaffinity.com/us/name.php?name-id=316347633</ref> ja vene näitleja<ref name="Film.ru">{{tsitaat veeb|url=https://www.film.ru/person/ruslan-saberov|pealkiri=Ruslan Saberov|publisher=Film.ru|autor=|kuupäev=|juurdepääsukuupäev=[[2026]] [[17. jaanuar]]}},</ref> helilooja<ref>https://www.kinomania.ru/person/ruslan-saberov</ref><ref>https://www.film.ru/person/ruslan-saberov</ref><ref>https://www.filmaffinity.com/us/name.php?name-id=316347633</ref><ref>https://letterboxd.com/composer/ruslan-saberov/</ref> . Ruslan Saberov õppis muusikakoolis kitarri, kuid tahtis alati saada trummariks.<ref>https://genius.com/artists/Ruslan-saberov</ref> Samal ajal õppis ta trummimängu Moskvas Rock-Lyzeumi Krasnõi Himikus. 2011. aastal lõpetas ta selle. Ta proovis kätt erinevates muusikastiilides, alates grunge'ist ja reggae'st kuni popini. == Muusikaline teos == Trummar<ref>https://www.abc.net.au/triplejunearthed/artist/ruslan-saberov/</ref> Moskva [[punkrokk]] bändile C8 ja ansamblile Anastasia Kobesh & Ruslan Saberov<ref>https://genius.com/artists/Anastasia-kobesh-and-ruslan-saberov</ref><ref>https://wsem.ru/publications/anastasiya_kobesh_i_ruslan_saberov_vypustili_sovmestnyy_albom_pod_nazvaniem_scary_story_27938/</ref><ref>https://learn4joy.ru/anastasia-kobesh-ruslan-saberov/</ref> , samuti sooloartistina nime Ruslan Saberov all<ref name="sputnikmusic">{{tsitaat veeb|url=https://www.sputnikmusic.com/bands/Ruslan-Saberov/160113/|pealkiri=Ruslan Saberov|kirjastaja=Sputnikmusic|autor=|kuupäev=|juurdepääsukuupäev=[[2026]] [[17. jaanuar]]}}</ref> === Stuudioalbumid === Elu ja surm<ref>https://musicbrainz.org/artist/7fc25c29-a869-4887-88ad-82fa67fef547</ref><ref>https://se7en.ws/zakonchena-rabota-nad-novym-albomom-gruppy-v-sostave-v-kotorom-uchastvoval-ruslan-saberov/</ref> Ruslan Saberovi sooloalbum – punkroki projekt, asutatud 2020. aastal<ref>https://www.spirit-of-rock.com/ru/band/Saberov_Ruslan</ref><ref>https://band.link/labelsaberov</ref> . * Instrumentaalalbum "Fucked up and Permanent" (2024) * "Elu ja surm"<ref>{{Viide |pealkiri=Arhiivi koopia |url=https://blubrry.com/3346449/124719649/saberov-ruslan-life-and-death/ |juurdepääsukuupäev=2025-09-08 |arhiivikuupäev=2024-07-14 |arhiivi url=https://web.archive.org/web/20240714032431/https://blubrry."""com/3346449/124719649/saberov-ruslan-life-and-death/ |surnud-url=jah |vaadatud=2026-04-22 |arhiivimisaeg=2024-07-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240714032431/https://blubrry.com/3346449/124719649/saberov-ruslan-life-and-death/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Ruslan Saberov" (2023) * "Kuradi punkrokk, jah, see on pop" (singel 2024) * "Mul on kõrini, ma tahan seda!!!" (2023) * "Skacore" (2024) * "Valjem ja vihasem" (2024)<ref>https://rocknroll.su/artist/ruslan-saberov</ref> * "Õnnelik idioot" EP (2024)<ref>https://musicbrainz.org/release/43ce16b8-c9dd-4783-aa42-cec98a325078</ref><ref>https://rocknroll.su/release/louder-and-angrier</ref><ref>https://solncesvet.ru/opublikovannyie-materialyi/saberov-ruslan-yurevich-vypustil-novyy-a.20252331592/?ysclid=mfbdb718fz938389748</ref> * "Scary Story" (2024) Ühisalbum Anastasia Kobeshiga<ref>https://dtf.ru/music/3159958-anastasiya-kobesh-i-ruslan-saberov-vypustili-sovmestnyi-albom-pod-nazvaniem-scary-story{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}{{Deadlink|kuupäev=märts 2026|bot=InternetArchiveBot|paranduskatse=jah}}</ref><ref>https://genius.com/artists/Anastasia-kobesh-and-ruslan-saberov</ref><ref>https://wsem.ru/publications/anastasiya_kobesh_i_ruslan_saberov_vypustili_sovestnyy_albom_pod_nazvaniem_scary_story_27938/{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref>https://www.songkick.com/artists/10359143-anastasia-kobesh-and-ruslan-saberov</ref> === Filmid === Muusik on helilooja ja on kirjutanud muusikat Vene filmidele. * Teeskle, et oled mu abikaasa 2025. aastal<ref>https://letterboxd.com/film/pretend-to-be-my-husband/</ref><ref>https://watch.plex.tv/no/person/ruslan-saberov</ref> * Aiya 2021<ref>https://letterboxd.com/film/aya-2021-1/</ref><ref>https://www.allmovie.com/artist/ruslan-saberov-an5449868</ref><ref>https://www.filmaffinity.com/us/name.php?name-id=316347633</ref><ref>https://movie.plare.fr/people/635853/ruslan-saberov</ref> Vanne 2020<ref>https://letterboxd.com/film/the-oath-2020/</ref><ref>https://www.filmvandaag.nl/zoek?categorie=alles&zoekterm=Ruslan+Saberov&veld=cast</ref> * Flashmob 2020<ref>https://letterboxd.com/film/flashmob/</ref><ref>https://www.boxofficemojo.com/title/tt14821334/credits/</ref><ref>https://www.film.ru/movies/fleshmob/crew</ref> Muusika ja laulusõnad '''Ruslan Saberov'''<ref>https://letterboxd.com/composer/ruslan-saberov/</ref><ref>https://www.film.ru/person/ruslan-saberov</ref><ref>https://www.filmaffinity.com/us/name.php?name-id=316347633</ref><ref>https://www.allmovie.com/artist/ruslan-saberov-an5449868</ref><ref>https://movie.plare.fr/people/635853/ruslan-saberov</ref><ref>https://www.film.ru/person/ruslan-saberov</ref><ref>https://www.kinofisha.info/person/8569175/</ref> == Auhinnad == Anastasia Kobesh ja Ruslan Saberov "Chartova Dyuzhina" - "Breaking" Pobeda<ref>https://rrock.ru/news.rrock?id=64773</ref> == Videoklipid == {| |2023 |{{YouTube|F1hLFgr3fIA|«Vaenlane»|logo=1}} | |} {| |2023 |{{YouTube|PvtiMgoPPWw|"Nukunäitleja"|logo=1}} | |} * Ära iial unusta Tonyt (austusavaldus Tony Slyle) "Sõnad ja muusika: Ruslan Saberov ja Vjatšeslav Seleznev" * Vokaal (Jevgeni Firsov) * Kitarr (Vjatšeslav Seleznev) * Basskitarr (Nikolai Merenkov) * Trummid (Ruslan Saberov)<ref>https://www.realrocks.ru/saberov/</ref> {| |2024 |{{YouTube|th7ngL34zHU|«Ära iial unusta Tony Slyt»|logo=1}} | |} <big>Pühendatud Tony Slyle.</big> Täisnimi: Anthony James Sly on Ameerika laulja, laulukirjutaja ja kitarrist, keda tuntakse eelkõige epohhilise punkrokkbändi [[No Use for a Name|No Use For a Name]] solistina. Ta sündis 4. novembril 1970 ja suri 31. juulil 2012 41-aastaselt. == Tony Sly austusavaldus == * '''Ruslan Saberovi austusavaldus filmile "See ei tee mulle haiget" [[Tony Sly]]''' {| |2024 |{{YouTube|aCDDgeX_SX8|«See ei tee mulle haiget|Tony Sly austusavaldus|Ametlik audio 2024»|logo=1}} | |} == Viited == {{reflist}} == Välislingid == * [[Film.ru]] [https://www.film.ru/person/ruslan-saberov Ruslan Saberov] * [[AllMovie]] [https://www.allmovie.com/artist/ruslan-saberov-an5449868 Ruslan Saberov] * [[Internet Movie Database|imdb.com]] [https://www.imdb.com/name/nm8990362/?ref%20=fn%20t%201 Ruslan Saberov] * [http://Plex<ref> https://watch.plex.tv/no/person/ruslan-saberov</ref>] {{Portaal|Venemaa}}[[:Kategooria:Muusikaansamblid]] [[:Kategooria:Rokkmuusikud]] [[:Kategooria:Punkrokk]] [[:Kategooria:Diskograafiad]] [[:Kategooria:Vene rokkmuusikud]] [[:Kategooria:Rokkmuusikud tähestikulises järjekorras]] [[:Kategooria:Poppunk]] pkci9culmo82mz9rr8wp5wjwxizrbmw 1977. aasta Hispaania parlamendivalimised 0 713891 7166004 7139138 2026-06-02T13:35:18Z Andreas003 7485 /* Pikaajalised mõjud */ 7166004 wikitext text/x-wiki {{Infokast valimised | tüüp = parlamendivalimised | toimumata = ei | lipp = Flag of Spain (1977–1981).svg | eelmised_valimised = 1936. aasta Hispaania parlamendivalimised | eelimine_aasta = 1936 | valimiste_kuupäev = 15. juuni 1977 | valitud_liikmed = 350 Saadikute Kongressi liiget<br>207 senati liiget | järgmised_valimised = 1979. aasta Hispaania parlamendivalimised | järgmine_aasta = 1979 | kohad_enamuseks = 176 | registreeritud_valijad = 23 616 421 | osavõtt = 77,2% | kaart_pilt = 1977 Spanish general election map.svg | kaart2_pilt = SpainCongressDiagram1977.svg | kaart_allkiri = Valimistulemused provintsiti | kaart2_allkiri = Valimistejärgne Saadikute Kongressi koosseis | kaart3_pilt = SpainSenateDiagram1977.svg | kaart3_allkiri = Valimistejärgne senat }} '''1977. aasta Hispaania parlamendivalimised''' on 15. juunil 1977 peetud [[Hispaania]] [[valimised]], millega valiti [[Hispaania parlament|Hispaania parlamendi]] ülem- ja alamkoja koosseis. Valimised olid esimesed üldised, otsesed ja salajased Hispaanias pärast [[1936. aasta Hispaania parlamendivalimised|1936. aasta valimisi]], kus osalesid poliitilise spektri erinevates otstes olevad erakonnad. Need toimusid pärast 41 aastat võimul olnud Hispaania diktaatori [[Francisco Franco]] surma ja tähistavad [[Hispaania üleminekuperiood|Hispaania demokraatiale üleminekuaja]] edukat edusammu. Aastal 1977 toimunud valimistega valiti [[Konstitutsiooniline kogu (Hispaania)|konstitutsiooniline kogu]], mille peamiseks ülesandeks oli valmis kirjutada demokraatliku [[Hispaania põhiseadus]]. Valimised võitis tollase peaministri [[Adolfo Suárez]]i tsentristlik erakond [[Demokraatlik Tsentrumiliit]], kes moodustas vähemusvalimuse. Teiste erakondade toel valmis Hispaania põhiseadus 1978. aastal ja 1979. aastal toimusid [[1979. aasta Hispaania parlamendivalimised|uued valimised]]. == Eellugu == {{Vaata|Hispaania üleminekuperiood}} 1975. aasta novembris suri pärast 41 aastat võimulolekut Hipaania diktaator [[Francisco Franco]]. Selle järel taastati Hispaanias [[kuningriik]] ka sisuliselt (enne oli see olnud kuningriik ilma kuningata) ja [[Juan Carlos I|Juan Carlos]] sai Hispaania troonile. Kuningas jättis ametisse diktaatori väljavalitud valitsusjuhi [[Arias Navarro|Carlos Arias Navarro]], kuid detsembris 1975 [[Carlos Arias Navarro kolmas valitsus|reorganiseeritud kabinetti]] kaasati ka mõned opositsiooni esindajad.<ref name=":1">{{Uudiseviide |perekonnanimi=AJK |kuupäev=1977-07-01 |pealkiri=UUS HISPAANIA |üksiknumber=26 |lehekülg=2 |väljaanne=[[Meie Elu (ajaleht, 1950–2001)|Meie Elu]] |url=https://dea.digar.ee/article/meieelukanada/1977/07/01/12.1}}</ref><ref name=":4">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Alatalu |eesnimi=Toomas |autor-link=Toomas Alatalu |kuupäev=1977-03-01 |pealkiri=HISPAANIA OOTAB KOHTUOTSUST |üksiknumber=58 |lehekülg=3 |väljaanne=[[Noorte Hääl]] |url=https://dea.digar.ee/article/noortehaal/1977/03/11/20}}</ref> Poliitiliste arengute taustal oli riigis 1974. aastast juba majanduskriis. Hispaania eksport oli poole väiksem impordist, väliskaubanduse puudujääk oli 4,25 miljardit dollarit. Riigi välisvõlgade koorem tõusis nelja aasta jooksul 12 miljardile dollarile ja välisvaluuta reservid olid 1977. aastaks langenud 4,8 miljardi dollari võrra. [[Inflatsioon]] oli Hispaanias tõusnud 30% võrra, olles sellega kõrgeim Euroopas, elukallidus oli eelneva aastaga tõusnud 18%, ja töötuid oli ligi miljon.<ref name=":1" /><ref name=":4" /> Majanduslikest oludest alguse saanud meeleavaldustel ilmnesid peagi ka poliitilised nõudmised, alustades streigiõigusest, poliitilist amnestiast ja lõpetades [[Demokraatia|demokraatiaga]]. 1975. aasta novembrist kuni 1976. aasta suveni vastas valitsus neile nõudmistele peaasjalikult repressioonidega. Meeleavalduste ja majanduskriisi taustal toimusid režiimi vastu ka nii rahvusvähemuste äärmusrühmituste kui ka Franco pooldajate korraldatud terroristlikud rünnakud.<ref name=":1" /> 1976. aasta suvest anti Hispaanias rahvale poliitilisi vabadusi juurde:<ref name=":4" /> * 9. juunil avaldasid Hispaania võimud dekreedi, millega lubati parempoolsete ja mõõdukate poliitiliste erakondade tegevust. * 2. juulil võttis kuningas vastu Arias Navarro lahkumisavalduse ja nimetas uueks peaministriks [[Adolfo Suárez]]i, kes lammutas [[Adolfo Suárezi esimene valitsus|oma valitsuse]] ajal suuresti frankistliku riigisüsteemi.<ref name=":7">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Roskin |eesnimi=Michael |kuupäev=talv 1978-1979 |pealkiri=Spain Tries Democracy Again |ajakiri=[[Political Science Quarterly]] |aastakäik=93 |üksiknumber=4 |lehekülg=629-646 |doi=10.2307/2150107}}</ref> * 30. juulil kuulutati välja osaline poliitiline [[amnestia]]. See ei laienenud kommunistidele. Frantsistliku režiimi pärandina oli Hispaanias poliitikale mõju [[Hispaania sõjavägi|Hispaania sõjaväel]], mis tahtis säilitada Hispaania riigi terviklust ja oli vastu vasakpoolsete jõudude soosimisele ning valimistele. Septembrist alates asus Suárez sõjaväe juhtkonnaga läbi rääkima ja asus demokraatia suhtes kõige tõrksamaid juhte sõjaväe juhtkonnast eemaldama.<ref name=":1" /><ref name=":4" /> Sõjaväge hoidis suuresti poliitikast eemal tollal kuningas, kellel olid armee juhtkonnas isiklikud lähedased tutvused.<ref name=":7" /> [[Fail:Muntatzaileen greba - 1977ko ekaina-abuztua -4.jpg|vasakul|pisi|Üleminek demokraatiale võimaldas töötajatel taas streikida, mida majanduskriisi tingimustes hispaanlased ka kasutasid ([[Biskaia sild]], 1977)]] 19. novembril 1976 kiitis [[Franco Cortes|frankistlik Cortes]] heaks poliitiliste reformide kava, mis sisaldas endas parlamendi uut ülesehitust ja üldvalimiste korraldamist 1977. aasta esimesel poolel ning mis leidis toetust 15. detsembril toimunud [[1976. aasta Hispaania referendum|referendumil]]. 5. jaanuaril 1977 moodustas demokraatlik opositsioon 4-liikmelise komisjoni, kes korraldas valitsusega läbirääkimisi valimisseaduse ja rahvusvähemuste staatuse üle, samuti ametiühingute ja kõigi poliitiliste parteide legaliseerimise üle. Selle tulemusel lihtsustati 10. veebruaril erakondade registreerimist ja legaalselt said tegutsema asuda ka vasakpoolsed parteid, välja arvatud [[Hispaania Kommunistlik Partei|kommunistlik partei]].<ref name=":4" /> Valimisseadus avaldati 16. märtsil. 9. aprillil legaliseeriti kommunistlik partei, mis tekitas sõjaväes vastupanu. Mõned kõrgemad sõjaväelased protestisid või lahkusid protestiks, kuid armee jäi uuele võimule truuks ja riiki avalikult kukutama kutsunud juhtivad sõjaväelased saadeti erru. Valimistele olid vastu ka äärmised parempoolsed ringkonnad, kuid nende mõju oli väga piiratud.<ref name=":1" /> Valimiste kuupäev avaldati 15. aprillil, kaks kuud enne valimisi.<ref name=":5">{{Netiviide |kuupäev=1977 |pealkiri=SPAIN |url=https://data.ipu.org/election-summary/PDF/SPAIN_1977_E.PDF |väljaanne=[[Parlamenditevaheline Liit]] |lehekülg=143-146}}</ref> Ametlik valimiskampaania algas 24. mail, kuigi tegelik kampaania läks käima juba varem.<ref name=":6">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Alatalu |eesnimi=Toomas |autor-link=Toomas Alatalu |kuupäev=1977-07-09 |pealkiri=HISPAANLASED HÜLGASID FAŠISMI |üksiknumber=158 |lehekülg=4 |väljaanne=[[Noorte Hääl]] |url=https://dea.digar.ee/article/noortehaal/1977/07/09/19}}</ref><ref name=":3">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Põder |eesnimi=Endel |kuupäev=1977-05-17 |pealkiri=7 päeva |üksiknumber=115 |lehekülg=4 |väljaanne=[[Noorte Hääl]] |url=https://dea.digar.ee/article/noortehaal/1977/05/17/32}}</ref> Kesksed kampaania teemad olid seotud majandusega (kõrge [[tööpuudus]] ja inflatsioon) ja haldusliku detsentraliseerimisega, viimane eriti autonoomiat taotlevates baski provintsides ja [[Kataloonia|Kataloonias]].<ref name=":5" /> Hispaaniasse pöördusid tagasi mitmed opositsiooni liidrid, näiteks [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidust]] Hispaania Kommunistliku Partei esimees [[Dolores Ibárruri]].<ref name=":3" /> Juba enne valimisi oli selge, et Franco [[FET y de las JONS|rahvusliku liikumise partei]] oli kaotanud populaarsuse.<ref name=":1" /> 3. juunil tegi peaminister Adolfo Suárez teatavaks oma otsuse valimistel kandideerida [[Demokraatlik Tsentrumiliit|Demokraatliku Tsentrumiliidu]] eesotsas. Peaminister piirudus vaid ühe agitatsioonikõnega televisioonis.<ref name=":6" /> == Valimised == [[Fail:Madrid, Moratalaz (1977).jpg|pisi|Valimiseelne [[grafiti]], mis kujutab rahvaühtsuse kanditaati (enne valimisi, [[Madrid]])]] === Valimiste korraldus === 1977. aasta valimisi määratles 1976. aasta poliitilise reformi seadus. See määratles äsjaloodud kahekojalise Hispaania parlamendi koosseisu. Uus parlament [[Cortes Generales]] koosnes alamkojast [[Saadikute Kongress]]ist ja ülemkojast [[Hispaania Senat|senatist]]. Saadikute Kongress koosnes 350 liikmest: kolm igast riigi 50 [[Provints (Hispaania)|provintsist]] (kehtestatud miinimum), lisaks üks saadik iga 175&nbsp;000 elaniku kohta. Kohad jagati [[D'Hondti meetod|D'Hondti meetodiga]], valimiskünnis oli provintsi tasemel 3% juures.<ref name=":7" /> Senati koosseisu sai 207 valitavat liiget, ülejäänud 41 määras ametisse [[Hispaania kuningas|kuningas]]. Senaatorid valiti, üldjuhul neli igast provintsist, rahvahääletusel provintsi-, valla- ja ametiühinguvõimude esitatud kandidaatide hulgast. Kõik rahvaesindajad valiti parlamenti neljaks aastaks. Alarahvastatud maapiirkonnad said miinimumi tõttu parlamendis üleesindatud.<ref name=":5" /> Parlamendivalimistel võisid hääletada ja kandideerida vähemalt 21-aastased Hispaania kodanikud. Kabineti liikmed, relvajõudude liikmed ning kõrged valitsus- ja ametiühinguametnikud ei tohtinud Cortesi valimistel kandideerida, kui nad kaheksa päeva jooksul pärast valimiste väljakuulutamist oma ametikohalt tagasi ei astunud. Saadikud esitati nimekirjades ja valiti proportsionaalse esindatuse süsteemi alusel vastavalt rahvaarvule. Iga valija valis ühe nimekirja oma valimisringkonnas (ehk provintsis) esitatud nimekirjade hulgast. Igas nimekirjas sai hääletada maksimaalselt kolme senaatorikandidaadi poolt; (üldjuhul) neli enim hääli saanud kandidaati kuulutati senaatoriteks.<ref name=":5" /> Valimisjärgne toetus töötas suuremate parteide kasuks. Iga võidetud koht – nii kongressis kui ka senatis – tõi võitjale 1 miljon [[Hispaania peseeta|peseetat]] (sel ajal umbes 15&nbsp;000 [[USA dollar|dollarit]]). Lisaks said erakonnad 45 peseetat iga kongressi saanud liikme toetushääle eest ja 15 peseetat iga hääle eest, mis anti võitnud senaatorile. Praktikas tähendas see seda, et suured erakonnad said pankadelt lihtsamalt laenu, sest nende usaldusväärsus oli suurem.<ref name=":7" /> [[Fail:Cartel electoral PSP elecciones generales 1977.jpg|pisi|[[Rahvasotsialistlik Partei (Hispaania)|Rahvasotsialistliku Partei]] valimisplakat 1977. aasta valimisteks. Peakandidaat oli [[Enrique Tierno Galván]]]] === Valimiste kulg === 1977. aastal toimunud valimised olid esimesed [[1936. aasta Hispaania parlamendivalimised|1936. aastast]], mis olid üldised, otsesed ja salajased ning kus osales lai valik erakondi.<ref name=":5" /><ref name=":2">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Medvedenko |eesnimi=A. |kuupäev=1977-06-18 |pealkiri=PARLAMENDIVALIMISTE TULEMUSED |üksiknumber=141 |lehekülg=4 |väljaanne=[[Rahva Hääl]] |url=https://dea.digar.ee/article/rahvahaal/1977/06/18/21.3}}</ref> Kampaanias ja sellele järgnenud valimistel kandideeris valimiste keskkomisjoni teatel Saadikute Kongressi 4447 ja senatisse 1507 isikut, kes esindasid enam kui sadat poliitilist organisatsiooni. Hispaania võimudelt oli loa tegutseda saanud 156 erakonda, kelle hulgas oli palju väikeseid, suuremast erakonnast lahku löönud parteisid ja piirkondlikke erakondi. 67 parteil ning rühmitusel, põhiliselt [[Ultraparempoolsus|ultraparempoolsetel]], keelati valimistel osalemine.<ref name=":3" /> Peamised erakonnad rivistusid 10 riiklikusse koalitsiooni ja 12 piirkondlikku liitu. Üheksa erakonda ja koalitsiooni esitasid kandidaate enam kui pooltes provintsides. Suurimad erakonnad olid [[Rahvaliit (Hispaania)|Rahvaliit]] (seitsme neofrankistliku partei ühendus), 15 parteist koosnev paremtsentristlik [[Demokraatlik Tsentrumiliit]], [[Kristlik-Demokraatlik Liit (Hispaania)|Kristlik-Demokraatlik Liit]], [[Sotsialistlik Liit (Hispaania)|Sotsialistlik Liit]] ([[Rahvasotsialistlik Partei (Hispaania)|Rahvasotsialistliku Partei]] ja [[Sotsialistlike Parteide Föderatsioon]]i liit), [[Felipe González|Felipe Gonzáleze]] juhitud [[Hispaania Sotsialistlik Töölispartei]] ja [[Hispaania Kommunistlik Partei]].<ref name=":5" /><ref name=":0">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Poljakovski |eesnimi=V. |kuupäev=1977-06-30 |pealkiri=HISPAANIA PÄRAST VALIMISI |üksiknumber=151 |lehekülg=3 |väljaanne=[[Edasi]] |url=https://dea.digar.ee/article/edasi/1977/06/30/22}}</ref> Kuus nädalat enne valimisi ei osanud kolmandik vastanutest öelda, millise partei poolt nad hääletavad. Nädal enne valimisi oli see arv üks üheksast. Suurem osa otsustamatutest jagunesid kahe suure partei vahel.<ref name=":7" /> {| class="wikitable" |+Valijate parteiline eelistus klassi, soo, vanuse ja paiknemise järgi (%, tehtud enne valimisi)<ref name=":7" /> ! rowspan="2" |Partei ! colspan="3" |[[Sotsiaalne klass]] ! colspan="2" |[[Sugupool|Sugu]] ! colspan="3" |Vanus ! colspan="2" |Elukoht |- ![[Kõrgklass]] ![[Keskklass]] ![[Alamklass]] !Mees- !Nais- !21-34 !35-54 !55+ ![[Linnaline asula|Linnaline]] ![[Maa-asula|Maa]] |- |[[Demokraatlik Tsentrumiliit]] |33 |33 |26 |25 |33 |24 |32 |30 |21 |33 |- |[[Hispaania Sotsialistlik Töölispartei]] |11 |23 |25 |27 |19 |32 |22 |16 |26 |18 |- |[[Hispaania Kommunistlik Partei]] |4 |6 |8 |10 |4 |10 |6 |5 |11 |4 |- |[[Rahvaliit (Hispaania)|Rahvaliit]] |22 |9 |5 |8 |8 |4 |8 |11 |8 |7 |- |[[Rahvasotsialistlik Partei (Hispaania)|Rahvasotsialistlik Partei]] |8 |6 |3 |5 |4 |7 |4 |3 |10 |2 |- |[[Kristlik-Demokraatlik Liit (Hispaania)|Kristlik-Demokraatlik Liit]] |6 |5 |2 |3 |4 |3 |4 |4 |2 |2 |- |Teised erakonnad |10 |7 |5 |9 |4 |9 |5 |5 |9 |3 |- |Ei oska öelda |6 |11 |26 |13 |24 |11 |19 |26 |13 |31 |} Valimised olid erakondade juhtide nägu. Välja arvates kommunistid, olid valimisplakatitel peamiselt partei tippjuhid, kes olid sageli tuntumad ning populaarsemad kui piirkondlikud juhid. Valijatel kujunesid valimistel üsna selged isikupärased eelistused: 68% valijatest meeldis Suárez, 42% González. Vasakparteide katsed Suárezi toetust õõnestada ei olnud edukad. Kõige ebapopulaarsemad olid Rahvaliidu juhtkujud [[Manuel Fraga]] ja [[Carlos Arias Navarro]], kelle vastu olid 53% ja 51% valijatest. Erakondade juhid kandideerisid sisuliselt kõik ise [[Madrid|Madridis]].<ref name=":7" /> [[Fail:ToledoElecciones15Jun77.jpg|pisi|Valimispäev [[Toledo|Toledos]]]] ==== Valimispäev ==== Vahetult enne valimisi toimusid mitmed parem- ja vasakäärmuslaste terrorirünnakud, mistõttu tagasid valimispäeval korda avalikult ka [[Hispaania politsei|politsei]] ja sõjavägi.<ref name=":6" /> Üldiselt möödusid valimised rahulikult, ehkki aeglaselt, mistõttu järjekorrad olid sageli pikad. Kogu riigis registreeriti vaid mõned tähtsusetud intsidendid.<ref name=":2" /> Kui selgus, et kõik valijad ei saa õigeks ajaks töölt ära, pikendati paljudes jaoskondades nende lahtiolekuaega poolteise tunni võrra.<ref name=":0" /> Valimisjaoskondades olid valmis seatud valged hääletussedelid, kus olid ära toodud Saadikute Kongressi kandidaatide nimed ja nende parteid. Valija andis poolehoiu parteile, mitte kandidaadile. Beežidele valimissedelitele olid kantud senaatorikandidaatide nimed, kelle nime juurde oli tarvis tõmmata rist. Valija läks hääletuskabiini, pärast valiku tegemist asetas sedelid eri ümbrikesse ja siis andis need üle komisjoni esimehele. Viimane teatas valjusti, kes hääletamas käis.<ref name=":0" /> === Valimistulemused === Võimalik häälte arv valimistel oli 23&nbsp;616&nbsp;421, valimas käis 18&nbsp;232&nbsp;049 ehk 77,20% hääleõiguslikest kodanikest.<ref name=":5" /> Kaks kolmandikku hispaanlastest hääletas elus esmakordselt.<ref name=":0" /> {| class="wikitable" !Erakond/valimisliit<ref name=":5" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=June 15, 1977 General Election Results - Spain Totals |url=http://electionresources.org/es/congress.php?election=1977 |vaadatud=2026-04-22 |väljaanne=Election Resources on the Internet}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Elecciones al Senado 15 de junio de 1977 |url=https://www.historiaelectoral.com/e1977s.html |vaadatud=2026-04-23 |väljaanne=historiaelectoral.com}}</ref> !Toetusprotsent (%) !Häälte arv !Kohti [[Saadikute Kongress]]is !Kohti [[Hispaania Senat|senatis]] |- |[[Demokraatlik Tsentrumiliit]] |34,71 |6 220 889 |165 |106 |- |[[Hispaania Sotsialistlik Töölispartei]] |29,24 |5 240 464 |118 |35 |- |[[Hispaania Kommunistlik Partei]] |9,24 |1 655 744 |20 |12 |- |[[Rahvaliit (Hispaania)|Rahvaliit]] |8,39 |1 503 376 |16 |2 |- |[[Kataloonia Demokraatlik Pakt]] (koos [[Kataloonia Kristlik-Demokraatlik Keskerakond|Kataloonia Kristlik-Demokraatliku Keskerakonnaga]]) |3,71 |666 398 |13 | |- |[[Baski Rahvuspartei]] |1,45 |304 244 |8 | |- |[[Sotsialistlik Liit (Hispaania)|Sotsialistlik Liit]] |4,48 |804 382 |6 |2 |- |[[Demokraatlik Vasakrinne (Hispaania)|Demokraatlik Vasakrinne]] ([[Kataloonia Vasakpoolsed]]) |1,40 |259 840 |1 | |- |[[Euskadiko Ezkerra]] |0,3 |61 417 |1 |1 |- |[[Sõltumatu Aragoni tsentistlik kandidatuur]] |0,2 |37 183 |1 |1 |- |[[Sõltumatu tsentristlik kandidatuur]] |0,2 |29 834 |1 | |- |[[Kristlik-Demokraatlik Liit (Hispaania)|Kristlik-Demokraatlik Liit]] |1,29 |250 902 |0 | |- ! colspan="4" |Ainult senatisse kandideerinud valimisliidud !Kohti [[Hispaania Senat|senatis]] |- |[[Demokraatlik Senat]] | | | |16 |- |[[Autonoomne Rinne (Hispaania)|Autonoomne Rinne]] | | | |10 |- |Tsentristlikud üksikkandidaadid | | | |6 |- |Soria üksikkandidaadid | | | |4 |- |[[Galicia Demokraatlik Kandidatuur]] | | | |3 |- |[[Aragonlaste kandidatuur demokraatliku ühtsuse nimel]] | | | |3 |- |[[Demokraatia ja Kataloonia]] | | | |2 |- |Xirinachsi valimisliit | | | |1 |- |[[Demokraatlikud Jõud (Hispaania)|Demokraatlikud jõud]] | | | |1 |- |Riojani Demokraatlik Assotsiatsioon | | | |1 |- |[[Majorera Assamblee]] | | | |1 |} [[Fail:Cartel electoral AP elecciones generales 1977.jpg|pisi|[[Rahvaliit (Hispaania)|Rahvaliidu]] valimisplakat]] Valimised olid poliitiliseks võiduks eeskätt Hispaania kuningas Juan Carlosele ja tema määratud peaministrile Adolfo Suárezile, kelle juhitud Demokraatlik Tsentrumiliit sai valimistel kõige rohkem hääli. Suurim edu saatis tsentrumiliitu [[Kastiilia]]s, [[Galicia]]s ja sisemaa piirkondades. Samuti loeti valimiste võitjaks Hispaania Sotsialistlikut Töölisparteid, kes tegi tugeva tulemuse, eriti rahvarohketes [[Madridi provints|Madridi]] ja [[Barcelona provints]]is. Valimiste suureks kaotajaks kujunesid edukaks ennustatud kristlikud demokraadid, kes ei suutnud oma potentsiaalse valijaskonnaga kontakti luua.<ref name=":1" /><ref name=":5" /><ref name=":7" /><ref name=":0" /> Valimised tõendasid [[frankism]]i ebapopulaarsust rahva hulgas ja nendega kinnitati frankistliku režiimi poliitiline surm. Avalikult [[Fašism|fašismi]] pooldav [[18. Juuli Rahvuslik Liit]] ei saanud valimistel ühtegi kohta. Pahempoolsed ekstremistid ([[Maoism|maoistid]], [[Trotskism|trotskistid]], [[Anarhism|anarhistid]]) võitsid kokku 2,4% häältest ja said kaks kohta, ühe [[Baskid|baskide]] ja teise [[Katalaanid|katalaanide]] esindajana.<ref name=":0" /> Vähem radikaalsed neofrantsistlik [[Rahvaliit (Hispaania)|Rahvaliit]] ja [[Eurokommunism|eurokommunistlik]] Hispaania Kommunistlik Partei said mõlemad sarnaste tulemustega parlamenti, kuid nende toetus oli väike.<ref name=":7" /><ref name=":2" /> On arutletav, kuivõrd meelega oli Hispaania valimissüsteem korraldatud nii, et [[Vasakpoolsus|vasakpoolsed]] erakonnad ja valimisliidud saaks vähem hääli. Üleesindatud maapiirkonnad, [[valimisõigus]] 21. eluaastast ja piiratud võimalus välismaalt hääletada piirasid kõik võimalusi valimisel osaleda hispaanlastel, kes keskmiselt oleks eelistanud vasakpoolseid liikumisi. Sellele lisandusid vasakpoolsete erakondade suhteliselt hiline legaliseerimine võrreldes teiste poliitiliste erakondadega.<ref name=":7" /> Sellegipoolest võitsid vasakpoolsed erakonnad kaks viiendikku valijate häältest ja olid populaarseimad Kataloonias, [[Baskimaa]]l, [[Valencia]]s, [[Sevilla provints|Sevillas]], [[Zaragoza provints|Zaragozas]] ja Madridis. Hääled jagunesid aga mitmete erakondade vahel, mistõttu ei tähendanud see alati erakonnale võitu.<ref name=":0" /> Valimistulemuste mõjul jäid Hispaania poliitikas pildile tollal kaks suur- ja kolm väikeparteid. Nagu ka varasemad uuringud olid näidanud, näitas valimistel Hispaania valijaskond, et eelistab mõõdukate valimisprogrammidega erakondasid.<ref name=":7" /> Tsentrumiliidus jäi küll puudu enamusest alamkojas, kuid parlamendis oli võimalik leida lihtsasti liitlasi, mistõttu jäi valimiste tulemusena Suárez üleminekuaja valitsuse peaministri toolile.<ref name=":1" /><ref name=":5" /> == Tagajärjed == [[Fail:Turnout 1977 General Spanish Election.svg|pisi|Osalus valimistel [[Provints (Hispaania)|provintsiti]]]] === Valitsuse moodustamine === Demokraatlik Tsentrumiliit sai valimistel kõige rohkem hääli, mistõttu lasus vastutus uue valitsemise moodustamise eest Suárezil. Pärast valimisi külastas Suárez kuningat Juan Carlost ja andis talle lahkumisavalduse, samas saades ülesande moodustada uus valitsus.<ref name=":5" /> Hispaania Sotsialistlik Töölispartei ja tsentrumiliit mõlemad kahtlesid võimaluses moodustada koalitsioon, sest neil olid märkimisväärsed eriarvamused majandusküsimustes. Lisaks nõudis töölispartei poliitilist [[Amnestia|amnestiat]] kõigile poliitvangidele. Tsentrumiliidu juhid otsustasid töölisparteiga koalitsiooni mitte moodustada.<ref name=":0" /> Tsentrumiliidu üks juhte [[Joaquin Walker]] teavitas pressikonverentsil esimesena plaanist moodustada valitsuse üksnes tsentrumiliidu parteide esindajatest.<ref name=":0" /> Suárez teatas 5. juulil uue [[Adolfo Suárezi teine valitsus|valitsuse]] moodustamisest, mis koosnes tsentrumiliidu esindajatest ja sellega seotud isikutest.<ref name=":5" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=Constituent Legislature |url=https://www.lamoncloa.gob.es/lang/en/gobierno/bylegislature/Paginas/20140521_Constituent_Legislature.aspx |vaadatud=2026-04-25 |väljaanne=[[La Moncloa]]}}</ref> Kuigi alguses ei olnud selge, kas parlamendi koosseisu ülesandeks saab olla vaid põhiseaduse heakskiitmine või peaks see koos olema järgmiste valimisteni, kujunes valitud parlamendi koosseis vaid konstitutsiooniliseks koguks.<ref name=":0" /> [[Hispaania põhiseadus]] valmis seitsme erakonna esindajate, eriti tsentrumiliidu ja töölispartei, koostöös ning läbirääkimistel. Põhiseaduse valmimine oli vaevaline, kuid kiideti heaks [[1978. aasta Hispaania referendum|referendumil]] 6. detsembril 1978.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Montero |eesnimi=Mercedes |perekonnanimi2=Rodriguezvirgili |eesnimi2=Jordi |perekonnanimi3=Garcíaortega |eesnimi3=Carmela |kuupäev=2008 |pealkiri=The Political Role of the Press in Spanish Transition to Democracy, 1975–1978 |url=https://dadun.unav.edu/server/api/core/bitstreams/feccab62-74c3-4da7-8ab8-815fbc83e440/content |ajakiri=[[Javnost - The Public]] |aastakäik=15 |üksiknumber=4 |lehekülg=5-20}}</ref> Konstitutsionaalne kogu saadeti pärast seda laiali ja 1979. aastal toimusid [[1979. aasta Hispaania parlamendivalimised|uued valimised]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Gayubas |eesnimi=Augusto |kuupäev=2023-09-28 |pealkiri=Spanish democracy |url=https://humanidades.com/en/spanish-democracy/ |vaadatud=2026-04-25 |väljaanne=Enciclopedia Humanidades}}</ref> === Pikaajalised mõjud === Hispaania oli üks esimesi [[Külm sõda|külma sõja]] aegseid maid, mis muutus [[Üheparteisüsteem|üheparteisüsteemist]] ilma suuremate konfliktideta jälle demokraatlikuks riigiks. Valimisi nähti sümbolina edukast Hispaania [[Demokratiseerumine|demokratiseerumisest]] ja valimiste järel kuulutasid mitmed ajalehed nagu [[New York Times]], [[Daily Telegraph]], [[Die Welt|Welt]] ja [[Le Figaro|Figaro]] demokraatia saabumist Hispaaniasse.<ref name=":1" /><ref name=":0" /> Valimistulemused kindlustasid [[Konstitutsiooniline monarhia|konstitutsioonilise monarhia]] püsimajäämise riigis. Paremäärmuslus jäi Hispaanias ebapopulaarseks aastakümneteks ja 21. sajandi [[parempopulism]] jõudis Hispaaniasse oluliselt hiljem kui mujale Euroopasse.<ref name=":42">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Escribano López|eesnimi=Alberto|kuupäev=2022|pealkiri=Vox, a new old fashioned radical right in Spain|ajakiri=[[Przegląd Europejski]]|aastakäik=2|lehekülg=135|doi=10.31338/1641-2478pe.2.22.8}}</ref> Demokraatlike riikide sekka jõudmine võimaldas Hispaanial taotleda ka [[Euroopa ühisturg]]u ja [[NATO]]-sse astumist, mis oli selle ajani olnud poliitilistel kaalutlustel keeruline.<ref name=":1" /><ref name=":0" /> == Viited == <references responsive="1"></references> [[Kategooria:Hispaania valimised]] [[Kategooria:Parlamendivalimised]] rdq17ti0qnomuo2pf26i2y7t78n1tn0 Minu kallis ema 0 714305 7166335 7151163 2026-06-03T09:07:40Z Kuriuss 38125 7166335 wikitext text/x-wiki {{Infokast seriaal | nimi = Minu kallis ema | originaalpealkiri = | žanr = draama | looja = | stsenarist = Toomas Ili, Raoul Suvi | režissöör = [[Doris Kartau]] (varem Tääker) | peaosades = [[Doris Tilk]] (varem Tislar), [[Elina Reinold]], [[Indrek Ojari]] | päritoluriik = Eesti | keel = eesti | hooaegu = 1 | episoode = 6 | tootja = FILM.UA Group, PostModern Studios, Zolba Productions | kanal = Elisa | imdb_id = tt33501614 | koduleht = https://www.elisa.ee/et/eraklient/tv/elisa-originaalsarjad/minu-kallis-ema | kodulehe_pealkiri = Elisa | promoleht = https://www.efis.ee/film/21664 | promolehe_pealkiri = EFIS | esilinastus = | viimane_eetriaeg = }} '''"Minu kallis ema"''' on Eesti draamasari, mis käsitleb peresuhteid, vastutuse küsimusi ning mineviku mõju inimeste elule. Sarja sündmused saavad alguse, kui mererannast leitakse tapetud keskealine naine Renata ([[Elina Reinold]]). Uurimine viib tema tütre Alinani ([[Doris Tislar]]), kes viibis mõrvaööl sündmuskohas koos oma elukaaslasega ning satub peamiseks kahtlusaluseks. Juhtum pälvib laialdast meediatähelepanu ning ajakirjanik Pille ([[Saara Pius]]) kujundab avalikkuses kuvandi Alinast kui süüdlasest enne kohtuprotsessi. Samal ajal astub avalikkuse ette endine politseinik Mart ([[Indrek Ojari]]), kes seab kahtluse alla uurimise senised järeldused ning väidab, et Alina minevik ja lapsepõlv annavad juhtumile teistsuguse tõlgenduse. Sarja edenedes põimuvad uurimine, meediakajastus ja tegelaste isiklikud lood, tuues esile vastuolud tõe, süü ja vastutuse küsimustes. == Tunnustus == 2026. aastal pälvis sari Eesti filmi- ja teleauhindade galal viis auhinda, sealhulgas parima teleseriaali auhinna.<ref>{{Veebiviide | url = https://www.elisa.ee/et/uudised/aasta-teleseriaali-minu-kallis-ema-naeb-eksklusiivselt-elisa-huubis | pealkiri = Aasta teleseriaali „Minu kallis ema“ näeb eksklusiivselt Elisa Huubis | kuupäev = 28.04.2026 | väljaanne = Elisa | vaadatud = 2. mai 2026 }}</ref> Sari võitis kokku viis auhinda: * Parim teleseriaal * Parim telerežissöör – [[Doris Kartau]] * Parim naisnäitleja sarjas – [[Doris Tilk]] * Parim meesnäitleja sarjas – [[Indrek Ojari]] * Aasta vormilooja televisioonis – [[Gristina Pahmann]] == Viited == <references /> [[Kategooria:Eesti telesarjad]] [[Kategooria:Draamasarjad]] orlljry56caa4f4g1x9m1v2vol9ws7u 7166339 7166335 2026-06-03T09:11:02Z Kuriuss 38125 7166339 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=juuni}} {{Infokast seriaal | nimi = Minu kallis ema | originaalpealkiri = | žanr = draama | looja = | stsenarist = Toomas Ili, Raoul Suvi | režissöör = [[Doris Kartau]] (varem Tääker) | peaosades = [[Doris Tilk]] (varem Tislar), [[Elina Reinold]], [[Indrek Ojari]] | päritoluriik = Eesti | keel = eesti | hooaegu = 1 | episoode = 6 | tootja = FILM.UA Group, PostModern Studios, Zolba Productions | kanal = Elisa | imdb_id = tt33501614 | koduleht = https://www.elisa.ee/et/eraklient/tv/elisa-originaalsarjad/minu-kallis-ema | kodulehe_pealkiri = Elisa | promoleht = https://www.efis.ee/film/21664 | promolehe_pealkiri = EFIS | esilinastus = | viimane_eetriaeg = }} '''"Minu kallis ema"''' on Eesti draamasari, mis käsitleb peresuhteid, vastutuse küsimusi ning mineviku mõju inimeste elule. Sarja sündmused saavad alguse, kui mererannast leitakse tapetud keskealine naine Renata ([[Elina Reinold]]). Uurimine viib tema tütre Alinani ([[Doris Tislar]]), kes viibis mõrvaööl sündmuskohas koos oma elukaaslasega ning satub peamiseks kahtlusaluseks. Juhtum pälvib laialdast meediatähelepanu ning ajakirjanik Pille ([[Saara Pius]]) kujundab avalikkuses kuvandi Alinast kui süüdlasest enne kohtuprotsessi. Samal ajal astub avalikkuse ette endine politseinik Mart ([[Indrek Ojari]]), kes seab kahtluse alla uurimise senised järeldused ning väidab, et Alina minevik ja lapsepõlv annavad juhtumile teistsuguse tõlgenduse. Sarja edenedes põimuvad uurimine, meediakajastus ja tegelaste isiklikud lood, tuues esile vastuolud tõe, süü ja vastutuse küsimustes. == Tunnustus == 2026. aastal pälvis sari viis [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|EFTA auhinda]], sealhulgas parima teleseriaali auhinna.<ref>{{Veebiviide | url = https://www.elisa.ee/et/uudised/aasta-teleseriaali-minu-kallis-ema-naeb-eksklusiivselt-elisa-huubis | pealkiri = Aasta teleseriaali „Minu kallis ema“ näeb eksklusiivselt Elisa Huubis | kuupäev = 28.04.2026 | väljaanne = Elisa | vaadatud = 2. mai 2026 }}</ref> Sari võitis kokku viis auhinda: * Parim teleseriaal * Parim telerežissöör – [[Doris Kartau]] * Parim naisnäitleja sarjas – [[Doris Tilk]] * Parim meesnäitleja sarjas – [[Indrek Ojari]] * Aasta vormilooja televisioonis – [[Gristina Pahmann]] == Viited == <references /> [[Kategooria:Eesti telesarjad]] [[Kategooria:Draamasarjad]] o99ivw8deq59hdqjievr0nn6c2x32h9 Malcolm Evans 0 714490 7166007 7163478 2026-06-02T13:43:59Z ~2026-32780-98 230864 /* Välislingid */ 7166007 wikitext text/x-wiki '''Malcolm Evans''' (sündinud [[12. juuni]]l [[1948]]<ref>[https://web.nypl.org/research/research-catalog/bib/b11310194 NY raamatukogu]</ref>) on briti [[semiootik]]. Ta on üks rakendus- ja kommertssemiootika rajajaid. Ta on töötanud firmades Semiotic Solutions, Added Value, Space Doctors. Ta on korduvalt käinud Tartus ja pidanud ettekandeid [[Tartu Ülikool]]is, sh aastail 2007 ja 2014.<ref>''[[Acta Semiotica Estica]]'' 19: 147, 152 (2022).</ref> ==Teoseid== *Evans, Malcolm 1986. ''Signifying Nothing: Truth's True Contents in Shakespeare's Text''. Athens: The University of Georgia Press. [2. tr. 1989.] *Evans, Malcolm 2011. In memoriam Virginia Valentine. ''[[Sign Systems Studies]]'' 39(1): 263–264. *Evans, Malcolm 2016. Semiotics for brands – the next generation? ''Research World'' (September): 43–45. *Evans, Malcolm 2022. Making sense. [Interview.] [https://www.semiovox.com/articles/2022/12/20/malcolm-evans/ ''Semiovox'']. *Evans, Malcolm; Harvey, Michael 2001. Decoding competitive propositions: A semiotic alternative to traditional advertising research. ''International Journal of Market Research'' 43(2): 1–12. *Maggio-Muller, Katia; Evans, Malcolm 2008. Forum – Culture, communications and business: the power of advanced semiotics. ''International Journal of Market Research'' 50(2): 169–180. ==Tsitaat== Millised on hea semiootiku kõige olulisemad omadused? Malcolm Evans (2022): "Vastuvõtlikkus muljetele, tugev huumorimeel, loomupärane huvi klassifitseerimissüsteemide vastu, suurepärased suhtlemisoskused, hea mälu, alandlikkus, uudishimu, empaatia, enesekindlus, kujutlusvõime ja sära. Kartmatus." ==Välislingid== *[https://uttv.ee/naita?id=24525 Malcolm Evansi ettekanne [[Semiofest]]il Tallinnas aastal 2016] *[https://www.youtube.com/watch?v=v064BX-GZVU Semiofest ''Festschrift'' for Malcolm Evans], 29. mai 2026. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Evans, Malcolm}} [[Kategooria:Suurbritannia semiootikud]] [[Kategooria:Sündinud 1948]] 5zxbjswlpft95hvjx8l1ll6eket3cp3 7166010 7166007 2026-06-02T13:46:50Z ~2026-32780-98 230864 7166010 wikitext text/x-wiki '''Malcolm Evans''' (sündinud [[12. juuni]]l [[1948]]<ref>[https://web.nypl.org/research/research-catalog/bib/b11310194 NY raamatukogu]</ref>) on briti [[semiootik]]. Ta on üks rakendus- ja kommertssemiootika rajajaid. Ta on töötanud firmades Semiotic Solutions, Added Value, Space Doctors. Ta on korduvalt käinud Tartus ja pidanud ettekandeid [[Tartu Ülikool]]is, sh aastail 2007 ja 2014.<ref>''[[Acta Semiotica Estica]]'' 19: 147, 152 (2022).</ref> ==Teoseid== *Evans, Malcolm 1986. ''Signifying Nothing: Truth's True Contents in Shakespeare's Text''. Athens: The University of Georgia Press. [2. tr. 1989.] *Evans, Malcolm 2011. In memoriam Virginia Valentine. ''[[Sign Systems Studies]]'' 39(1): 263–264. *Evans, Malcolm 2016. Semiotics for brands – the next generation? ''Research World'' (September): 43–45. *Evans, Malcolm 2022. Making sense. [Interview.] [https://www.semiovox.com/articles/2022/12/20/malcolm-evans/ ''Semiovox'']. *Evans, Malcolm; Harvey, Michael 2001. Decoding competitive propositions: A semiotic alternative to traditional advertising research. ''International Journal of Market Research'' 43(2): 1–12. *Maggio-Muller, Katia; Evans, Malcolm 2008. Forum – Culture, communications and business: the power of advanced semiotics. ''International Journal of Market Research'' 50(2): 169–180. ==Tsitaat== Millised on hea semiootiku kõige olulisemad omadused? Malcolm Evans (2022): "Vastuvõtlikkus muljetele, tugev huumorimeel, loomupärane huvi klassifitseerimissüsteemide vastu, suurepärased suhtlemisoskused, hea mälu, alandlikkus, uudishimu, empaatia, enesekindlus, kujutlusvõime ja sära. Kartmatus." ==Vaata ka== *[[Semiofest]] ==Välislingid== *[https://uttv.ee/naita?id=24525 Malcolm Evansi ettekanne [[Semiofest]]il Tallinnas aastal 2016] *[https://www.youtube.com/watch?v=v064BX-GZVU Semiofest ''Festschrift'' for Malcolm Evans], 29. mai 2026. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Evans, Malcolm}} [[Kategooria:Suurbritannia semiootikud]] [[Kategooria:Sündinud 1948]] orgo3hejj7fif4b6zu367mqu3e1tq36 Jiří Nedvěd 0 714684 7165961 7165497 2026-06-02T12:18:34Z ~2026-27945-18 229015 7165961 wikitext text/x-wiki '''Jiří Nedvěd''' (sündinud [[29. juuli]] [[1981]] [[Kutná Hora]]s) on Tšehhi [[poliitik]], [[õpetaja]] ja [[toimetaja]], alates 2025. aasta detsembrist [[Tšehhi Sotsiaaldemokraatlik Partei|Tšehhi Sotsiaaldemokraatliku Partei]] esimees, aastatel 2024–2025 partei aseesimees [[Fail:Jiří_Nedvěd.jpg|pisi|Jiři Nedvěd (2024)]] Ta kasvas üles Liberecis, elas seejärel Prahas ja Berliinis ning elab nüüd Kutná Horas. Ta õppis Praha [[Karli Ülikooli|Karli Ülikooli]] kunstiteaduskonnas böömimaastikku ja ajalugu. Ta on ametilt kirjastuse õpetaja ja toimetaja. 2021. aastal sai temast Tšehhi Sotsiaaldemokraatliku Partei alates 2023. aastast Sociální demokracie (Sotsiaaldemokraatia) Kutná Hora ringkonnaorganisatsiooni esimees. Pärast partei ebaõnnestumist 2021. aasta parlamendivalimistel kandideeris ta esimest korda aseesimehe kohale. Esimeheks valiti aga Michal Šmarda ja aseesimeesteks tema partei tiiva liikmed. Ta on abielus ja tal on kolm last. olrtbcf56vktblww36mez0l6g71tqcw Gruusia-Abhaasia sõda 0 715049 7166353 7154373 2026-06-03T09:25:23Z Andreas003 7485 /* Sõja puhkemine */ 7166353 wikitext text/x-wiki {{Infokast sõjaline konflikt | pilt = Abkhazia War Monument in Tbilisi (President of Poland visit).jpg | aeg = 1992–1993 | koht = [[Abhaasia (piirkond)|Abhaasia]] | tulemus = [[Abhaasia]] iseseisvumine tunnustamata vabariigina | osaline1 = [[Pilt:Flag of Georgia (1990–2004).svg|25px|link=]] [[Gruusia]] | osaline2 = {{pisilipp|Abhaasia}}<br>{{pisilipp|Venemaa}} | pildiallkiri = Sõja mälestusmärk Thbilisis | osa = [[Abhaasia konflikt]]ist }} '''Gruusia-Abhaasia sõda''' on aastail 1992–1993 toimunud sõjaline konflikt [[Gruusia]] ja [[Abhaasia]] vahel. Sõda lõppes Gruusia lüüasaamisega ja Abhaasia iseseisvumisega. Abhaasia vabariik peab sõda oma [[Iseseisvussõda|iseseisvussõjaks]]. Sõjaga kaasnesid ka mõlemapoolsed [[Sõjakuritegu|sõjakuriteod]] ja [[etniline puhastus]], umbes 200&nbsp;000 [[Grusiinid|grusiini]] pages sõja tagajärjel oma kodukohast. == Sõja kulg == === Eellugu === 19. sajandiks oli [[Abhaasia vürstiriik]] sisuliselt [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] koosseisus, kuid 1864. aastani veel autonoomne. Pärast autonoomia tühistamist [[Abhaasia ülestõus|tõusid abhaasid keisririigi vastu üles]]. Pärast ülestõusu mahasurumist lahkus umbes 70&nbsp;000 abhaasi kodumaalt, peamiselt [[Osmanite riik|Türki]]. Tühjenenud Abhaasia piirkonda kutsusid Vene võimud asunikke ja oma külad rajasid piirkonnas nii [[grusiinid]], [[venelased]] kui ka [[eestlased]].<ref>{{Raamatuviide |pealkiri=The Red Book of the Peoples of the Russian Empire |pealkiri-link=The Red Book of the Peoples of the Russian Empire |kirjastus=[[Estada Kirjastus]] |aasta=2001 |isbn=9985-9369-2-2 |keel=en}}</ref> Nõukogude aja alguses kuulutati Abhaasia 1921. aastal [[Abhaasi Nõukogude Sotsialistlik Vabariik|nõukogude vabariigiks]], mis moodustas 1925. aastal [[Gruusia NSV]]-ga konföderatsiooni. Grusiinist [[Jossif Stalin|Stalini]] ajal, 1931. aastal, alandati [[Abhaasi ANSV]]-ks, mis allus otseselt Nõukogude Gruusiale. Nõukogude ajal jätkus teiste rahvaste Abhaasiasse asumine ja abhaaslased moodustasid liidu lagunemise ajaks vähem kui viiendiku rahvastikust. 1960. aastatest levis Gruusias narratiiv, mille järgi olid abhaasid viimastel sajanditel Gruusia aladele asunud rahvas, millel pole õigust oma maale. Abhaasid vaatasid Thbilisi huvide tasakaalustamiseks tavaliselt Moskva poole ja taotlesid isegi [[Vene NFSV]]-ga liitmist.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Souleimanov |eesnimi=Emil |pealkiri=Understanding Ethnopolitical Conflict: Karabakh, South Ossetia, and Abkhazia Wars Reconsidered |kirjastus=[[Palgrave Macmillan]] |aasta=2013 |keel=en |artikkel=Nagorno-Karabakh, South Ossetia, and Abkhazia: The Ascent of Ethnopolitical Conflict |autor-link=Emil Souleimanov}}</ref> [[Perestroika]] ajal levinud gruusia rahvuslikud meeleolud hirmutasid abhaase. 1989. aasta märtsis võeti vastu Lõhnõ kiri, milles kutsusid 5000 Abhaasia elanikku taastama 1921. aasta nõukogude vabariiki. Grusiini avalikkus nägi kirja reetmisena ja üleskutsed Abhaasia autonoomia tühistada sagenesid. 1990. aasta augustis kuulutas Abhaasia end [[Nõukogude vabariik|nõukogude vabariigiks]], mille GNSV ülemnõukogu kohe tühistas. 1991. aastast asus Abhaasia juht [[Vladislav Ardzinba]] üles ehitama [[Abhaasia kaardivägi|Abhaasia kaardiväge]]. [[1991.–1992. aasta Lõuna-Osseetia sõda|Sõja]] tõttu [[Lõuna-Osseetia]]s rääkis [[Gruusia valitsus|Gruusia keskvalitsus]] Abhaasia piirkondliku valitsusega läbi ja andis neile õiguse olla Abhaasi ülemnõukogus üleesindatud. Leping ei jäänud [[Gruusia kodusõda (1991–1993)|Gruusia kodusõja]] tõttu püsima, sest Gruusia juhi [[Eduard Ševardnadze]] valitsus proovis eelkäija leppeid tühistada ja Abhaasia juhtkond nägi kodusõjas võimalust iseseisvuda.<ref name=":0" /><ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Zurcher |eesnimi=Christoph |pealkiri=The Post-Soviet Wars: Rebellion, Ethnic Conflict, and Nationhood in the Caucasus |kirjastus=[[NYU Press]] |aasta=2009-09-01 |isbn=978-0814797242 |keel=en |artikkel=Wars in Georgia}}</ref> Olukord pingestus 1992. aastal. [[1992]]. aasta veebruaris tühistati [[Gruusia NSV konstitutsioon|Gruusia Nõukogude-aegne konstitutsioon]] ning kehtivaks kuulutati [[Gruusia 1921. aasta põhiseadus|1921. aasta põhiseadus]]. Abhaasid tõlgendasid seda sammu nende autonoomia tühistamisena. Abhaasia valitsus kuulutas [[1992]]. aasta [[23. juuli]]l kehtivaks 1925. aastal kehtinud nõukogude vabariigi, lootuses sellega saavutada suurem autonoomia ilma iseseisvust Gruusiast välja kuulutamata.<ref name="GqIzm" /> Seejärel alustasid abhaaside kaardiväelased grusiinidest ametnike vägivaldset eemaldamist nende büroodest ja asendamist abhaaside või venelastega.<ref name="Helme" /> [[Fail:1992 Georgia war.svg|pisi|Sõja kulg 1992. aasta oktoobrini]] === Sõja puhkemine === 1992. aasta augustis röövisid kodusõjas [[Zviad Gamsahhurdia]] poolehoidjad Gruusia siseministri ja tõid ta väidetavalt Abhaasiasse. Väidet pole tõestatud, kuid Gruusia relvajõud kasutasid seda ettekäänet Abhaasiasse minekuks. 14. augustil 1992 sisenes piirkonda umbes 5000 [[Gruusia rahvuskaart|Gruusia rahvuskaardi]] meest, veel 1000 maabus [[Gagra]]s, kus valvati Abhaasi-Venemaa piiri. Märkimisväärse osa Gruusia rahvuskaardist moodustasid Abhaasia päritolu grusiinid. Rahvuskaart hõivas [[Tengiz Kitovani]] juhtimisel Abhaasia pealinna [[Suhhumi]].<ref name="OBLWb" /> Suhhumi hõivamisel toimus esimene kokkupõrge Abhaasia kaardiväe ja [[Džaba Ioseliani]] juhitud Gruusia üksuse "[[Mhedrioni]]" vahel. Langenuid oli mõlemal poolel. Ardzinba juhitud Abhaasia üksused ja Abhaasia parlament taandusid [[Gudauta]]sse ning [[Tkvartšeli]]sse.<ref name="hrw" /><ref name="JohPL" /><ref name="gve7x" /> Pärast Suhhumi hõivamist põhjendas Gruusia kindral Tengiz Kitovani sõjalist operatsiooni, öeldes et põhjuseks oli Abhaasia parlamendis lõpu tegemine arutelule Gruusiast lahkulöömise teemal.<ref name="Mäll" /> Pealinna hõivamise järel rüüstasid Gruusia väeosad Suhhumit ja Gagrat hetkeni, kui taipasid, et abhaaside väed plaanivad tõsisemalt neile vastu hakata. Rüüstamise ajal kogesid kohalikud vägivallatsemist ja tapmisi, linnades hävitati ka kultuuripärandit, näiteks rüüstati süsteemselt [[Suhhumi riiklik ülikool|Suhhumi ülikooli]] ja [[Abhaasi riiklik muuseum|Abhaasi rahvusmuuseumi]] hooneid.<ref name=":0" /><ref name="hrw" /><ref name="JohPL" /><ref name="gve7x" /> Venemaa vahendusel tehti osapoolte vahel 3. septembril 1992 relvarahu, mis allkirjastati [[Moskva|Moskvas]].<ref name=":2">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=JASUTIS |eesnimi=Grazvydas |kuupäev=oktoober 2018 |pealkiri=Georgia-Abkhazia: The Predominance of Irreconcilable Positions |url=https://geneva-academy.ch/wp-content/uploads/2025/09/Georgia-Abkhazia-The-Predominance-of-Irreconcilable-Positions.pdf |ajakiri=[[Geneva Academy of International Humanitarian Law and Human Rights]] |lehekülg=1-10}}</ref> Septembris liitus Abhaasia kuni 1000-liikmelise kaardiväega umbes 1000 [[Kaukaasia Mägirahvaste Konföderatsioon]]i erineva rahvusliku taustaga (peamiselt [[tšerkessid]], [[kabardid]], [[abaasid]] ja [[adõgeed]]) võitlejat [[Põhja-Kaukaasia]]st, kes ületasid selleks Venemaa-Gruusia piiri mägiteid pidi. 2.–3. oktoobril alistasid abhaasid Gagras üllatusrünnakus Mhedrioni ja [[Georgi Karkarašvili]] juhitud Gruusia sõjaväeüksuse "Tetri Artsivi" (valge kotkas).<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref name="46Ff8" /><ref name="oNbZv" /><ref name="NX0ap" /> [[Fail:1992-1993 Georgia war.svg|pisi|Sõja kulg aastate 1992–1993 vahetusel]] Olles sellega avanud taas ligipääsu Venemaale, asus Abhaasia süsteemselt oma relvajõudusid üles ehitama. Võitluseks grusiinide vastu moodustati Abhaasia armeenlaste [[Bagramjani pataljon|Bagramjani-nimeline pataljon]], milles sõdis ka [[poolakad|poolakaid]] ja [[Gruusia eestlased|Abhaasia eestlasi]].<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Jürgenson |eesnimi=Aivar |autor-link=Aivar Jürgenson |kuupäev=2016 |pealkiri=GRUUSIA-ABHAASIA SÕDA ABHAASIA EESTLASTE MÄLESTUSTES |ajakiri=[[Acta Historica Tallinnensia]] |aastakäik=22 |lehekülg=128 |doi=10.3176/hist.2016.1.06}}</ref> Vabatahtlikena tulid Abhaasia relvajõududesse ka paljud [[Türgi]]s viibinud abhaasid ([[muhaadžirid]]), võitlejad [[Transnistria]]st ja [[Venemaa]]lt (peamiselt [[Kubani kasakad|Kubani]] ning [[Doni kasakad]]) ning [[Šamil Bassajev]]i juhitud tšetšeenide väekontingent.<ref name="93KSh" /><ref name="MbcCa" /> Sõjatehnika langes abhaaside kätte nii põgenevate Gruusia väeüksuste poolt hüljatud saagina kui ka endistest Nõukogude Liidu sõjaväeosadest. Uuem sõjatehnikat ja relvastus pärines aga Venemaalt.<ref name=":1" /><ref name="46Ff8" /> Venemaalt tulnud vabatahtlike võeti soojalt vastu ja kabardist vabatahtlik [[Sultan Sosnaliev]] nimetati Abhaasia kaitseministriks.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Zhemukhov |eesnimi=Sufian |kuupäev=juuli 2012 |pealkiri=The birth of modern Circassian nationalism |url=https://circassianworld.com/pdf/Zhemukhov_The-birth-of-modern-Circassian-nationalism.pdf |ajakiri=[[Nationalities Papers]] |aastakäik=40 |üksiknumber=4 |lehekülg=508}}</ref> === Grusiinide tagasilöömine === Aasta lõpuks olid abhaasid küll kogenud veel mitmeid kaotusi, kuid oma kontrolli alla saanud suure osa Loode-Abhaasiast. Abhaaside tegevust toetasid ka [[Venemaa relvajõud]], sulgedes Gruusia telefoniliinid ja varustades abhaase relvade ja tehnikaga. Ametlikult üritas Venemaa valitsus küll võtta lepitaja rolli.<ref name=":0" /><ref name="46Ff8" /> [[1993]]. aasta juulis algatasid abhaasid suure pealetungi ja piirasid Suhhumit. Vene väed pommitasid Gruusia vägesid, kuid linna vallutada ei suudetud. 27. juulil lepiti kokku relvarahus, mis pakkus välja Abhaasia desarmeerimise ja Gruusia vägede lahkumise piirkonnast. Septembris süüdistasid abhaasid Gruusiat relvarahu rikkumises ja [[Suhhumi piiramine|ründasid]] kuu alguses taas Suhhumit, võttes linna 27. septembril üle. Tegemist oli sõja suurima rünnakuga. Vene rahuvalveüksused kuulutasid end neutraalseks ja keeldusid võitluses pealinna eest relvarahu tagamast.<ref name=":0" /> Linna vallutamise järel hukkus abhaasi vägede vägivalla tõttu tuhandeid grusiine. Sealhulgas hukati 27 Gruusia valitsuse poolt määratud autonoomse [[Abhaasia Autonoomne Vabariik|Abhaasia]] valitsuse ministrit eesotsas [[Žiuli Šartava]]ga.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2024-09-27 |pealkiri=It has been 31 years since the fall of Sokhumi |väljaanne=Interpress News |url=https://www.interpressnews.ge/en/article/133573-it-has-been-31-years-since-the-fall-of-sokhumi/}}</ref> Kuu lõpuks suutsid abhaasi väed suruda Gruusia rahvuskaardi [[Enguri]] jõe lõunakaldale. Sellega saavutas Abhaasia võimu pea kogu oma nõutud ala üle (peale suures osas [[svanid]]ega asustatud [[Kodori kuru|Kodori oru]]).<ref name=":1" /><ref name=":2" /> [[Fail:1993 Georgia war1.svg|pisi|1993. aasta sõja sündmused]] === Sõja lõpetamine === Lüüasaamised Abhaasias sütitasid korraga tugevamalt taas käima ka Gruusia kodusõja. Augustist olid Gamsahhurdia toetajad võtnud üle suure osa Lääne-Gruusiast ja ähvardasid juba Thbilisit ennast. Kuigi ka pealinnas võimul olnud Ševardnadze heitis Venemaale ette abhaaside toetamist, oli olukord tema jaoks piisavalt keeruline, et ta otsustas end allutada Kremli nõudmistele. Aasta lõpus liitus Gruusia [[SRÜ]]-ga ja nõustus lubama Venemaa vägesid riigi territooriumile. Vene vägede ilmumine rahustas maha kodusõja, sest mässulised ei julgenud Vene vägesid rünnata.<ref name=":0" /> Sõja jooksul hukkus umbes 8000 inimest. Abhaasia alade vallutamisele järgnes Abhaasias [[etniline puhastus]]. Piirkonnast pidi lahkuma umbes 300&nbsp;000 inimest, peamiselt grusiinid, kuid ka paljud armeenlased ja venelased. Sõja tulemusel lahkusid Abhaasiast peaaegu kõik grusiinid, umbes 200&nbsp;000 inimest.<ref name=":0" /><ref name="Chervonnaia" /> [[Human Rights Watch]]i aruande kohaselt sai sõjas surma 4000 grusiini, 10&nbsp;000 sai haavata ja 1000 kadus. Abhaasia poolel sai surma 4040 inimest (2220 võitlejat ja 1820 tsiviilisikut), ligikaudu 8000 sai haavata ja 122 kadus.<ref name=":2" /> 1994. aasta mais leppisid Abhaasia ja Gruusia [[Moskva]]s kokku pikaaegsema rahu. Juunil saadi ka kokkuleppele, et nende omavahelist piiri valvavad Venemaa juhitud SRÜ rahuvalvajad. Samuti saadeti piirile [[UNOMIG|ÜRO vaatlusmissioon]]. Konflikt on suuresti sellest ajast olnud [[Külmunud konflikt|külmunud]], kuigi teravnes taas [[1998. aasta Abhaasia sõda|1998. aasta mais]] ja [[2001. aasta Kodori oru kriis|2001. aasta oktoobris]].<ref name=":1" /> Venemaa toel vallutas Abhaasia 2008. aastal [[Venemaa–Gruusia sõda|Venemaa-Gruusia sõjas]] ka Kodori oru, saavutades seega täielikult kontrolli oma taotletud alade üle.<ref name=":2" /> [[Fail:1993 Georgia war2.svg|pisi|Gruusia territooriumi jagunemine pärast sõda]] == Sõjakuriteod == Gruusia-Abhaasia sõjas panid mõlemad vaenupooled üksteise suhtes toime massitapmisi. Gruusia vägesid on süüdistatud sõja esimesel etapil röövimistes<ref name="mirsky1" /> ja tapmistes eesmärgiga hirmutada abhaasidest elanikkond oma kodudest lahkuma (vastavalt [[Human Rights Watch|Human Rights Watchi]] 1995. aasta märtsi Helsingi aruandele).<ref name="hrw" /> Gruusia süüdistab Abhaasia vägesid ja nende liitlasi [[etniline puhastus|etnilises puhastus]]es grusiinide vastu, mida on tunnistanud [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon]] (OSCE) Budapesti (1994), Lissaboni (1996) ja Istanbuli (1999) tippkohtumistel.<ref name="osce1" /><ref name="dqCoe" /><ref name="xMsoj" /> ====Gruusia vägede sõjakuriteod==== Gruusia sõjaväelaste poolt rööviti tühjaks tuntud abhaaslaste instituudid, näiteks [[Suhhumi Füüsika- ja Tehnikateaduste Instituut]] ja [[Eksperimentaalse Patoloogia ja Teraapia Instituut (Suhhumi)|Eksperimentaalse Patoloogia ja Teraapia Instituut]] koos tuntud ahvide kasvandusega. Ahvid lasti puuridest lahti Gruusia sõdurite poolt sõnadega: "Las jooksevad tänavatel ja kisuvad abhaase lõhki". [[Abhaasia Humanitaarõpingute Instituut|Abhaasia Ajaloo, Keele ja Kirjanduse Instituut]] rööviti tühjaks ja põletati maha. 22 novembril 1992 hävitati [[Abhaasia Riiklik Arhiiv]], kus hävis 17 iidse perioodi hoiuseühikut. Arhiivi keldrid valati üle bensiiniga ja süüdati. Linlasi, kes üritasid põlengut kustutada, hirmutati eemale laskudega. Tulirelvadest lasti puruks paljud abhaasidele tähtsad ajaloolised mälestusmärgid ja Abhaasia kultuuritegelaste monumendid.<ref name="xxPBs" /> [[Fail:Абхазия А.Лушников 1992.jpg|pisi|Reporter [[Aleksei Lušnikov]] Abhaasias (1992)]] Gruusia sõjaväe kontingendi komandant [[Georgi Karkarašvili]] ähvardas Suhhumi televisioonis esinedes abhaase, öeldes et edasise vastupanu jätkumisel peab ta võimalikuks hävitada kõik Abhaasias elavad abhaasid.<ref name="QJfMS" /><ref name="IiYR9" /> Gruusia vägede sõjakuritegusid on kirjeldatud mitmes kirjanduslikus allikas. Vorošeni "Tšuma v rajus" on mitmeid tunnistusi:<ref name="xxPBs" /> 1. S.B. Zantarija (Suhhumi, Frunze tn 36-27):{{tsitaat|Gruusia sõdurid murdsid maha ukse ja sisenesid korterisse, tuues põhjuseks seal olevate relvade konfiskeerimise. Seal oli mu õde Vasilisa ja tema endine abikaasa Ustian, V.A. Nõuti raha ja solvati. Pärast alkoholi tarbimist rööviti korterist mida sooviti. Võeti kinni mu õde ja Ustian, V.A. õe üle irvitati ja teda vägistati. Ustianit peksti, pärast seda ta mõrvati. Rööviti kõiki ilma valimata, toimus tüdrukute ja naiste püüdmine ning vägistamine ... Mida nad tegid, on võimatu kirjeldada ...''}} 2. Š. Aiba (Suhhumi, Džikia tn 32):{{tsitaat|Öösel mu grusiinist naaber Džemal Rehviašvili kutsus mind tänavale, öeldes: "Ära karda, ma olen sinu naaber, tule välja". Niipea kui ma väljusin, löödi mind pähe, tiriti majja ja otsiti läbi. Majas pöörati kõik segi ja kõik väärtasjad võeti ära. Siis viidi mind depoosse, kus vagunite vahel mind peksti ja nõuti automaadi ja kolme miljoni raha loovutamist ... Siis viidi mind miilitsasse ja öeldi, et nad leidsid minu juurest granaadi ning näitasid ühte enda oma granaatidest. Siis pandi mind kambrisse. Aeg-ajalt mind piinati kasutades elektrit ja peksti. Kord päevas anti kauss toiduga kuhu sageli sülitas grusiinist toidujagaja. Kui grusiinidel oli tagasilööke rindel siis nad trügisid kambrisse ja peksid kõiki seal olijaid ...''}} [[Fail:Alley of the Glory monument.JPG|pisi|Abhaasia mäletusmärk iseseisvussõjas hukkunutele (2007)]] 3. Z. H. Natškebia (Suhhumi linnas):{{tsitaat|Tulid viis Gruusia kaardiväelast, üks neist pani minu lapselapse Ruslani seina äärde ja ütles, et ta tuli tapma. Teine kaardiväelane tuli mu kaheaastase tütretütre Ljade Džopua lähedale, kes lamas voodis, ja pani noa tema kõrile. Tüdruk ütles iseendale: "Ljada ei nuta, onu on hea, ta ei tapa sind". Ruslani ema Svetlana hakkas paluma, et nad ei tapaks tema poega, öeldes: "Ma ei ela tema surma üle". Teine kaardiväelane ütles: "Poo ennast ise üles, siis me poega ei tapa". Tulid naabrid, pärast seda jooksis Ruslani ema toast välja. Varsti läksime teda otsima ja leidsime ta keldrist. Ta rippus nööriotsas ja oli juba surnud. Kui kaardiväelased seda nägid, ütlesid nad, "matke ta täna maha, homme tuleme teid tapma.''}} 4. B. A. Inapha: {{tsitaat|Kaardiväelased lõid mind, sidusid kinni, viisid jõe äärde ja hakkasid minu vahetus läheduses tulistama, esitades küsimusi abhaaside relvastuse kohta. Siis nad hakkasid nõudma 3 miljonit. Pärast peksmist, ma kaotasin teadvuse. Ärkasin toas. Leides triikraua, riietasid nad mu lahti ja hakkasid mind kuuma triikrauaga piinama. Hommikuni nad irvitasid minu üle. Siis tuli uus vahetus, kes uuesti hakkas mind peksma ja nõudma miljonit. Seejärel viidi mind õue, paigaldati käerauad, hakati tapma kanu ja süstima endale morfiumi. Sama päeva õhtul õnnestus mul põgeneda. Sattusin armeenlaste juurde, kes ravisid mu haavad, lõikasid läbi käerauad, andsid süüa, andsid võimaluse ööbimiseks ja näitasid teed linna poole.''}} 5. V. K. Dopua (Adzubža küla):{{tsitaat|6 oktoobril kaardiväelased koos kohalike grusiinidega sisenesid külla. Kõik, keda leiti majadest, aeti välja. Täiskasvanud rivistati tanki ette, lapsed paigutati tankile ja viidi kõik Drandi poole. Dopua Džuletti seoti nööriga tanki külge ja lohistati mööda tänavat. Selliselt kasutati rahulikke elanikke kilbina partisanide võimaliku avatava "tule" vastu.''}} [[Fail:УНСО в Грузії.jpg|pisi|Ukraina rühmituse [[UNA-UNSO]] vabatahtlikud Gruusias]] 6. V. E. Minosjan (armeenlastega asustatud [[Labra]] küla Otšamtšira rajoon): – {{tsitaat|See toimus päeval kell kolm. Koguti mõned pered, inimesi kakskümmend, keda sunniti kaevama sügava augu. Seejärel sunniti vanureid, lapsi ja naisi laskuma auku aga mehi sunniti loopima mulda neile peale. Kui mulda oli augus olijatel juba rohkem kui üle vöökoha, ütlesid kaardiväelased: "Tooge raha ja kulda, muidu matame teid elusalt". Kogu küla, lapsed, vanurid, naised, jne, laskusid põlvili paludes armu. See oli jube vaatepilt. Järjekordselt koguti väärtesemeid... pärast seda lubati peaaegu hulluks läinud inimestel lahkuda.''}} 7. Mehhanisaator Eremjan Seisjan: – {{tsitaat|Labra küla hävitati täielikult. Kõik aeti kodudest välja, rööviti paljaks, piinati, palju oli tapetuid ja vägistatuid. Ühele mehele nimega Kesjan tehti ettepanek vägistada oma ema. Kolhoositar Sedi vägistasid mitu grusiini tema mehe juuresolekul, mille tulemusena ta läks hulluks. Ustjan Hingal riietati lahti ja sunniti tantsima, mille käigus tema pihta sooritati noalööke ja tulistati automaadist.''}}8. Suhhumis toimunud Abhaasist rüüstamist kogenud põgeniku pere jutustas, kuidas:{{tsitaat|purjus mehed tungisid meile korterisse, tulistasid automaadist ja ütlesid meile: "Lahkuge Suhhumist igaveseks, kuna Suhhumi on Gruusia." Perekonnaliikmed kinnitasid, et sõdurid varastasid juveele, ründasid meest, pärast seda viskasid perekonna tänavale. Tunnistajad teatasid, et nägid tänaval surnud rahulikke elanikke, kaasa arvatud naisi ja vanureid, vaatamata sellele, et võitlus toimus mõne päeva eest.''<ref name="hrw" />}} ==== Abhaasia vägede sõjakuriteod ==== Abhaasia vägede sõjakuriteod on samuti hästi talletatud. "Grusiinidest elanikkonna Gruusia Abhaasia osas etnilise puhastuse ja genotsiidi poliitika faktide kindlakstegemise Gruusia Riikliku komisjoni kokkuvõte ja Rahvusvahelisele tribunalile edastatud materjalid" toob välja mitmed tunnistused:<ref name="1tf6O" /> 1. N. Tšaladze: {{tsitaat|edastati Abhaasia televisioonis informatsioon, et Gagra langemisel abhaasi võitlejad ja nende liitlased saavad endale tapetute majad.''}} 2. T. Džintšaradze:{{tsitaat|sundisid abhaasi võitlejad Gagras 7 oktoobril 1992. a teda ja teisi elanikke korjama kokku umbes 250 grusiini laipa, mis kohe laeti autodele ja veeti nelja veoautoga "Kamaz" ära suurde kaevatud auku matmisele.''}} [[Fail:Gumista MO.jpg|pisi|Abhaaslased ja nende liitlased ületamas [[Gumista]] jõge (1993)]] 3. L. Zoidze:{{tsitaat|Suhhumis mõrvasid abhaasi võitlejad kõik O. Phakadze perekonnaliikmed, pärast seda laibad tükeldati, pead istutati odade otsa ja süüdati.''}} 4. Roza Gabedava:{{tsitaat|27. septembril 1993.a, peale Suhhumi võtmist tungisid nende juurde abhaasi võitlejad ja nende liitlased. Tema mees Murman Todua ja poeg Zurab koos naabrite ja miilitsatöötajatega varjasid end elumajas. Abhaasid otsisid nad üles ja lasid 7 inimest maha. Naabrite abiga kaevas Gabedava haua ja mattis mehe pojaga koos teiste tapetutega.''}} 5. L. Maharašvili:{{tsitaat|abhaasi võitlejad saatsid haiglasse pooleks saetud grusiinist tüdruku laiba kelle kehal oli kirje: "Nii nagu ei saa ühendada terviklikuks kehaks seda tüdrukut, ei saa ühendada ka Gruusiat ja Abhaasiat".''}} 6. G. Arzumanjani:{{tsitaat|Ahaldaba külas abhaasia võitlejad raiusid pead maha paljudel rahulikel elanikel aga mõningatel juhtudel võitlejad panid neile ümber autorehvid ja põletasid nad elusalt. Selliselt kaotas elu umbes 60 naist. Need, kes jäid ellu, aeti staadionile ja lasti maha. Ahaldaba külas tapeti umbes 400 inimest.''}}Materjalide järgi hävitati Gruusia võimude andmeil Abhaasias kokku füüsiliselt umbes 10&nbsp;000 grusiini rahvusest Abhaasia tsiviilisikut ja toimus [[etniline puhastus]]. Grusiini rahvusest tsiviilelanikkonna hävitamine viidi läbi mitte ainult asulates, kus toimus lahingutegevus, vaid ka rajoonides, kus lahingutegevust ei toimunud. [[Gali rajoon]]is, kus elas peaaegu 100&nbsp;000 grusiini, ei esinenud mingit lahingutegevust. Vaatamata sellele tapeti seal rohkem kui 1000 inimest, ülejäänud aga aeti piirkonnast välja. 9 juulil [[1993]] toimus [[Kamani massimõrv]].<ref name="autogenerated1" /><ref name="k8izf" /> Olemasolevatel andmetel tapeti pärast Suhhumi hõivamist rohkem kui 1000 rahulikku grusiini rahvusest elanikku. Kultuuri ja puhkuse pargis Suhhumis lasid separatistid maha rohkem kui 400 grusiini. Suhhumi 12. kooli lähedal tagusid abhaasi võitlejad jalaga mahalöödud päid. Suhhumis lasid võitlejad maha R. Šubladze ja G. Kvašilava, seejärel lõikasid kätelt ja jalgadelt liha ning samas viskasid selle põrandale ja ähvardasid seda kõikide grusiinidega teha, kui nad Abhaasiast ei lahku. Samal ajal pidevalt pommitati linna [[Suhhumi lennujaam|lennuvälja]], kus peaaegu ööpäevaringselt lennukite ootel olid tuhanded põgenikud – grusiinid, venelased ja teiste rahvuste esindajad. Alla lasti mõned reisilennukid, hukkunute hulgas oli 50 naist ja alaealist last. Pärast lahingute lõppemist piinati ja lasti 29. septembril 1993 maha Abhaasia Ministrite Nõukogu Esimees Žiuli Šartava ja teised valitsuse liikmed, ministrite nõukogu reatöötajad ja politseiülem. Veidi varem lasti maha Gagras Abhaasia ülemnõukogu liige ja Gagra administratsiooni ülema asetäitja [[Mihail Džintšaradze]] ja kümned teised ametiisikud.<ref name="xxPBs" /> [[Fail:Abkhazia genocide anniversary 2005.jpg|pisi|Etnilise puhastamise 12. aastapäeva mälestamine Gruusias (2005)]] Mõrvati rohkem kui 100 grusiinist kunstitöötajat, nende seas Gumista kultuurimaja näitejuht Nato Milorava, draamateatri näitlejad Vasili Tšheidze, Teimuraz Žvania, Guram Gelovani, Suhhumi kultuuri- ja puhkusepargi direktor Juri Davitaja. Samuti mõrvati rohkem kui 80 grusiinist meditsiinitöötajat, kellest enamus olid naised: Vera Kolbaja, Tina Tšotšaria, Nino Šonia, Ariadna Šelia, Olga Tkebutšava, Maija Veseliv ja teised. [[Gulripši rajoon]]is tuberkuloosi haigla õuel lasti sugulaste silme all maha peaarst Šota Džgamadze, samamoodi lasti maha vabariikliku haigla arsti Petre Sitšinava. Enda ametikohustuste täitmisel mõrvati arstid Zelimhan Danelia, Gia Sitšinava, Razmik Ispektšjan, Georgi Barkalaja ja Šalva Gvazava. Rohkem kui 200 grusiinist õpetajat tapeti, nende seas Venera Sigua, Julia Gogohia-Tšitanava, Tšatša Dzahdzava, Eka Tšilpani, Lija Akubardia, Dzabuli Patšulia, Gulnara Tšaladše.<ref name="xxPBs" /> Massilist hävitamist ja minema kihutamist teostati [[Suhhumi rajoon|Suhhumi]] ja [[Gudauta rajoon]]is. Sõja esimesel etapil aeti [[Ešera]]st, [[Lõhnõ]]st, [[Aradu]]st, [[Ahalsopeli]]st välja 5000 grusiini, ülejäänud tapeti. Ahalsopelis lasti maha 17 grusiini. 70 aastasel Indiko Grdzelidzel lõigati välja süda, Elgudž Maisuradze raiuti kirvega surnuks, Nikolai Kvabzianidze seoti traktori külge, piinati ja mõrvati. Erilist julmust ilmutas abhaasi pool grusiinidest elanike suhtes pärast Gagra langemist 5. oktoobril 1992. Nad piinasid [[Leselidze]]s 50 grusiini ja poosid nad pärast Gagras elektripostide otsa üles. Sarnaselt tegutsesid abhaasi võitlejad grusiinidest elanikkonnaga ka [[Salhino]]s, [[Gantiadi]]s, [[Pitsunda]]s, [[Lidzava|Ldzaas]], [[Alahadzõs]], [[Bzõb]]is.<ref name="xxPBs" /> == Vaata ka == *[[Gruusia kodusõda (1991–1993)]] *[[1991.–1992. aasta Lõuna-Osseetia sõda]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Helme">[[Mart Helme]]: [https://www.maailmavaade.ee/nr-6/abhaasia-pika-viha-kibedad-viljad-mart-helme Abhaasia – pika viha kibedad viljad], Maailma Vaade, 2008, nr 6</ref> <ref name="Mäll">Linnart Mäll; Lord Ennals; Margery Farrar, Alvaro Pinto Scholtbach, Michael van Walt van Praag [http://www.unpo.org/downloads/AbkGeo1992Report.pdf History of the conflict in Abkhazia] REPORT OF A UNPO MISSION TO ABKHAZIA, GEORGIA AND THE NORTHERN CAUCASUS, 11.1992</ref> <ref name="hrw">[[Human Rights Watch]] report [http://www.hrw.org/reports/pdfs/g/georgia/georgia953.pdf GEORGIA/ABKHAZIA: VIOLATIONS OF THE LAWS OF WAR AND RUSSIA'S ROLE IN THE CONFLICT], March 1995</ref> <ref name="Chervonnaia">Chervonnaia, Svetlana Mikhailovna. Conflict in the Caucasus: Georgia, Abkhazia and the Russian Shadow. Gothic Image Publications, 1994</ref> <ref name="mirsky1">On Ruins of Empire: Ethnicity and Nationalism in the Former Soviet Union, pg 72, by Georgiy I. Mirsky, published by [[Greenwood Publishing Group]], sponsored by the [[London School of Economics]]</ref> <ref name="osce1">{{cite web|url=http://www1.umn.edu/humanrts/osce/new/Regional-Issues.html|title=CSCE Budapest Document 1994, Budapest Decisions, Regional Issues|publisher=.umn.edu|date=|accessdate=22.06.2010}}</ref> <ref name="autogenerated1">Conflict in the Caucasus: Georgia, Abkhazia, and the Russian Shadow by S. A. Chervonnaia and Svetlana Mikhailovna Chervonnaia, p 51</ref> <ref name="GqIzm">[[Stanislav Lakoba]]: [https://web.archive.org/web/20110921093311/http://abkhazworld.com/articles/conflict/22-abkhazia-is-abkhazia.html Abkhazia is Abkhazia, by Stanislav Lakoba] Whoever loses homeland loses all, Abkhaz World, 15.10.2011.</ref> <ref name="OBLWb">Нино Мамукадзе [https://web.archive.org/web/20111010132531/http://abkhazeti.info/news/1309466853.php Георгий Попхадзе: Шеварднадзе беспокоит комплекс, что начал войну] Наша Абхазия, 30.06.2011</ref> <ref name="JohPL">[[Institute for War and Peace Reporting]], [https://web.archive.org/web/20120128175759/http://iwpr.net/report-news/abkhazia-cultural-tragedy-revisited Abkhazia: Cultural Tragedy Revisited]</ref> <ref name="gve7x">[[OpenDemocracy]], [https://web.archive.org/web/20090312140512/http://www.opendemocracy.net/democracy-caucasus/abkhazia_archive_4018.jsp Abkhazia's archive: fire of war, ashes of history]</ref> <ref name="QJfMS">[http://www.youtube.com/watch?v=r8mnkAzIUek YouTube — G. Karkarašvili esinemine Suhhumi televisioonis]</ref> <ref name="IiYR9">[http://www.youtube.com/watch?v=XzvtaZIMy98 The Georgian Commander-in-Chief on TV threatens the Abkhazian nation with genocide]</ref> <ref name="46Ff8">Бгажба О. Х., Лакоба С. З [http://www.hrono.ru/libris/lib_b/bgzb408.php ОТЕЧЕСТВЕННАЯ ВОЙНА НАРОДА АБХАЗИИ 1992–1993 ГОДОВ] ИСТОРИЯ АБХАЗИИ С ДРЕВНЕЙШИХ ВРЕМЕН ДО НАШИХ ДНЕЙ, Сухум 2007</ref> <ref name="oNbZv">[https://web.archive.org/web/20070315221619/http://www.combatfilms.com/cfrtv_archive_0009.asp Shamil Basayev: BATTLE FOR GAGRA] Combat Films and Research. 2007–2008</ref> <ref name="NX0ap">[[Dodge Billingsley]] [https://web.archive.org/web/20110921084810/http://www.abkhazworld.com/articles/conflict/543-military-aspects-of-the-war-d-billingsley.html Military Aspects of the War. The Battle for Gagra (The Turning-point)] Abkhaz World, Whoever loses homeland loses all, 22.08.2010</ref> <ref name="93KSh">[http://www.watchdog.cz/?show=000000-000005-000004-000151&lang=2 Prague Watchdog — Конфликт в Чечне — Чеченский фактор в грузино-абхазской войне 1992–1993 гг<!-- Заголовок добавлен ботом -->]</ref> <ref name="MbcCa">[https://web.archive.org/web/20110203042612/http://www.combatfilms.com/interviews/interview_001.asp Shamil Basayev in the Abkhazian war] Combat Films and Research. 2007–2008</ref> <ref name="dqCoe">Lisbon OSCE Summit Declaration https://resources.osce.org/sites/default/files/f/documents/1/0/39539.pdf</ref> <ref name="xMsoj">{{Netiviide |pealkiri=ISTANBUL DOCUMENT 1999 |url=http://www.osce.org/documents/mcs/1999/11/4050_en.pdf |vaadatud=2008-08-19 |arhiivimisaeg=2019-09-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080819064250/http://www.osce.org/documents/mcs/1999/11/4050_en.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="xxPBs">{{Netiviide |url=http://artofwar.ru/w/woroshenx_a_p/text_0550.shtml |pealkiri=А. Ворошень «Чума в раю» |vaadatud=2010-09-09 |arhiivimisaeg=2010-11-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20101120010445/http://artofwar.ru/w/woroshenx_a_p/text_0550.shtml |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="1tf6O">[https://web.archive.org/web/20091027111846/http://geocities.com/abkhazia_dream/public/19.htm ЗАКЛЮЧЕНИЕ Государственной комиссии Грузии по установлению фактов политики этнической чистки — геноцида, проводимой в отношении грузинского населения Абхазии, Грузия, и передачи материалов в Международный трибунал]<!-- originaalaadress on kustutatud: http://www.geocities.com/abkhazia_dream/public/19.htm --></ref> <ref name="k8izf">UN report on Human Rights violation during the Georgian-Abkhaz conflict, Video interview with the survivor of the Massacre, recorded by UNAMIG in Tbilisi, 1995</ref> }} [[Kategooria:Gruusia ajalugu]] [[Kategooria:Abhaasia ajalugu]] [[Kategooria:Sõjad]] o4t3d6l7fipf7qboqlvkbfohgn1ztiq Rakvere Haigla 0 715421 7166263 7165924 2026-06-03T06:55:00Z PillePrix 153981 Toimetatud 7166263 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuni}} [[Fail:AS Rakvere Haigla.jpg|pisi|AS Rakvere Haigla]] '''Rakvere haigla''' on [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaal]] tegutsev kaasaegne üldhaigla aadressil [[Lõuna põik|Lõuna põik 1]]. Rakvere haigla tegutseb 1997. aastast sihtasutusena AS Rakvere Haigla, mille omanik on kohalik omavalitsus.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Meie Haigla |url=https://www.rh.ee/meie-haigla/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=Rakvere Haigla |keel=et}}</ref> Haigla osutab ööpäevaringselt erakorralise meditsiini abi ning pakub ambulatoorset ja statsionaarset ravi kirurgia, günekoloogia ja sisehaiguste erialadel.<ref name=":0" /> == Ajalugu == Rakvere esimene linnahaigla asus Peterburi tänava nurgas (tänapäeval [[Tallinna tänav (Rakvere)|Tallinna tänav]] 44), mis ehitati 1860. aastate esimesel poolel. Alguses kasutati hoonet kõrtsi ning kauplemise paigana. 1873. aastal muudeti hoone kahekorruseliseks linnahaiglaks, kus oli 25 voodikohta. Esimesel korrusel oli enamasti täidetud sõjaväelastega. Esimene palat oli mõeldud kirurgiliste haigete, teine [[Süüfilis|süüfilise]] ja kolmas sisehaigusi põdevate patsientide jaoks. Teisel korrusel olid naiste ja [[Prostituut|prostituutide]] toad.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Kirss |eesnimi=Odette |kuupäev=2. märts 1982 |pealkiri=Mõnda Rakvere linnahaigla minevikust |url=https://dea.digar.ee/article/punanetaht/1982/03/02/12.4 |ajakiri=Punane Täht : EKP Rakvere Rajoonikomitee ja Rakvere Rajooni RSN häälekandja |aastakäik=25 |lehekülg=3 |via=dea.digar.ee}}</ref> Linnahaigla personali koosseisu kuulusid velsker, järelevaataja, kojamees-valvur, köögitüdruk ning pesunaine. Raviasutus oli pidevalt patsiente täis, kuna sõjaväes oli levinud süüfilis. Haiglas olid lisaks levinud kõhu-ja rinnahaigused.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Kiisküla |eesnimi=Sirje |kuupäev=2014 |pealkiri=Rakvere Haigla on oluline osa Eesti meditsiinist täna ja homme |url=https://www.rh.ee/public/files/EA1404lk246-247.pdf |ajakiri=Eesti Arst |lehekülg=246–247}}</ref> 1922. aastaks oli haiglas 30 voodikohta. Tegutseti peamiselt kolmes ravivaldkonnas: sise- ja suguhaigused ning haavaravi. Esmaabi saamiseks oli olemas ka [[Ambulatoorne ravi|ambulatoorne]] vastuvõtt.<ref name=":0" /> 1932. aastal rajati uus haigla Vene tänavale, mille arhitektiks oli [[Ferdinand Adoff|Ferdinand Gustav Adoff]] ning haigla sai juurde sünnitusosakonna.<ref name=":0" /> 1940. aastast sai Rakvere haigla enda valdusse polikliinikuhoone, mis kuulus varem [[Rakvere Saksa gümnaasium|Rakvere Saksa gümnaasiumile]] (Tuleviku tn 1).<ref name=":0" /> 1960. aastal avas uksed haigla hoonetekompleks aadressil Lõuna põik 1. Peamajas asusid neuroloogia osakond, sisehaiguste osakond ja lasteosakond. Eraldi majas oli nakkusosakond.<ref name=":0" /> 1986. aastaks oli Rakvere haigla eri hoonetes kokku 315 voodikohta. Samal aastal ehitati günekoloogia- ja sünnitusosakondade jaoks tänapäeva põhikorpus.<ref name=":0" /> 1991. aastal kolis kirurgiaosakond, mis asus enne Vene tänava hoones, uude hoonesse.<ref name=":0" /> Kuni 2004. aastani seisis hoone tühjalt.<ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2005-01-14 |pealkiri=Vene tänava haiglas käib lammutustöö |url=https://virumaateataja.postimees.ee/2269337/vene-tanava-haiglas-kaib-lammutustoo |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=Virumaa Teataja |keel=et}}</ref> 1997. aastast moodustati Rakvere Haigla MTÜ, mille omanikeks on Lääne-Virumaa omavalitsused.<ref name=":0" /> 2004. aasta sügisel läks endine haiglahoone Vene tänaval Pika Kinnisvara OÜ haldusse. 2005. aastal alustati Vene tänaval asuva endise haiglahoone osa lammutamist.<ref name=":1" /> 2007. aastal renoveeriti endine haiglahoone kaasaegseks kortermajaks.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Tambik |eesnimi=Ene |kuupäev=2. september 2023 |pealkiri=Pool sajandit Rakvere haiglas |url=https://dea.digar.ee/article/virumaateataja/2023/09/02/7.1 |ajakiri=Virumaa Teataja |aastakäik=145 |lehekülg=3 |via=dea.digar.ee}}</ref> == Tänapäev == Haiglas töötab üle 440 inimese ning on 200 ravi voodikohta. Arstiabi antakse vastavalt asukohale ambulatoorses, statsionaarses ja päevases vormis günekoloogia, kirurgia- ja siseerialadel. Haigla osutab ööpäev läbi erakorralise meditsiini teenuseid (EMO). AS Rakvere Haiglal on leping Eesti [[Tervisekassa]]ga, lisaks on see haiglavõrgu arengukava haigla.<ref name=":0" /> Rakvere haigla panustab [[Residentuur (õppevorm)|arst-residentide]] õppe arendamisse.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Raudla |eesnimi=Tiina |kuupäev=2026-02-23 |pealkiri=Rakvere Haigla panustab residentuuriõppe arendamisse |url=https://www.rh.ee/rakvere-haigla-panustab-residentuurioppe-arendamisse/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=Rakvere Haigla |keel=et}}</ref> == Juhtimine == Alates 2025. aastast juhib AS Rakvere Haiglat kolmeliikmeline juhatus, mille liikmed on Ain Suurkaev (juhatuse esimees), Liis Otstavel (juhatuse liige ravijuht) ja Meelis Goldberg (juhatuse liige finantsjuht). Haigla nõukogus on 2025. aasta seisuga kuus liiget.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Juhtimine |url=https://www.rh.ee/juhtimine/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=Rakvere Haigla |keel=et}}</ref> ==Viited== {{viited}} 07bpeiitmcxhj8q5cx3o0r8b2l35k7m 7166266 7166263 2026-06-03T06:58:24Z PillePrix 153981 7166266 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuni}} [[Fail:AS Rakvere Haigla.jpg|pisi|AS Rakvere Haigla]] '''Rakvere haigla''' on [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaal]] tegutsev kaasaegne üldhaigla aadressil [[Lõuna põik|Lõuna põik 1]]. Rakvere haigla tegutseb 1997. aastast sihtasutusena AS Rakvere Haigla, mille omanik on kohalik omavalitsus.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Meie Haigla |url=https://www.rh.ee/meie-haigla/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=Rakvere Haigla |keel=et}}</ref> Haigla osutab ööpäevaringselt erakorralise meditsiini abi ning pakub ambulatoorset ja statsionaarset ravi kirurgia, günekoloogia ja sisehaiguste erialadel.<ref name=":0" /> == Ajalugu == Rakvere esimene linnahaigla asus Peterburi tänava nurgas (tänapäeval [[Tallinna tänav (Rakvere)|Tallinna tänav]] 44), mis ehitati 1860. aastate esimesel poolel. Alguses kasutati hoonet kõrtsi ning kauplemise paigana. 1873. aastal muudeti hoone kahekorruseliseks linnahaiglaks, kus oli 25 voodikohta. Esimesel korrusel oli enamasti täidetud sõjaväelastega. Esimene palat oli mõeldud kirurgiliste haigete, teine [[Süüfilis|süüfilise]] ja kolmas sisehaigusi põdevate patsientide jaoks. Teisel korrusel olid naiste ja [[Prostituut|prostituutide]] toad.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Kirss |eesnimi=Odette |kuupäev=2. märts 1982 |pealkiri=Mõnda Rakvere linnahaigla minevikust |url=https://dea.digar.ee/article/punanetaht/1982/03/02/12.4 |ajakiri=Punane Täht : EKP Rakvere Rajoonikomitee ja Rakvere Rajooni RSN häälekandja |aastakäik=25 |lehekülg=3 |via=dea.digar.ee}}</ref> Linnahaigla personali koosseisu kuulusid velsker, järelevaataja, kojamees-valvur, köögitüdruk ning pesunaine. Raviasutus oli pidevalt patsiente täis, kuna sõjaväes oli levinud süüfilis. Haiglas olid lisaks levinud kõhu-ja rinnahaigused.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Kiisküla |eesnimi=Sirje |kuupäev=2014 |pealkiri=Rakvere Haigla on oluline osa Eesti meditsiinist täna ja homme |url=https://www.rh.ee/public/files/EA1404lk246-247.pdf |ajakiri=Eesti Arst |lehekülg=246–247}}</ref> 1922. aastaks oli haiglas 30 voodikohta. Tegutseti peamiselt kolmes ravivaldkonnas: sise- ja suguhaigused ning haavaravi. Esmaabi saamiseks oli olemas ka [[Ambulatoorne ravi|ambulatoorne]] vastuvõtt.<ref name=":0" /> 1932. aastal rajati uus haigla Vene tänavale, mille arhitektiks oli [[Ferdinand Adoff|Ferdinand Gustav Adoff]] ning haigla sai juurde sünnitusosakonna.<ref name=":0" /> 1940. aastast sai Rakvere haigla enda valdusse polikliinikuhoone, mis kuulus varem [[Rakvere Saksa gümnaasium|Rakvere Saksa gümnaasiumile]] (Tuleviku tn 1).<ref name=":0" /> 1960. aastal avas uksed haigla hoonetekompleks aadressil Lõuna põik 1. Peamajas asusid neuroloogia osakond, sisehaiguste osakond ja lasteosakond. Eraldi majas oli nakkusosakond.<ref name=":0" /> 1986. aastaks oli Rakvere haigla eri hoonetes kokku 315 voodikohta. Samal aastal ehitati günekoloogia- ja sünnitusosakondade jaoks tänapäeva põhikorpus.<ref name=":0" /> 1991. aastal kolis kirurgiaosakond, mis asus enne Vene tänava hoones, uude hoonesse.<ref name=":0" /> Kuni 2004. aastani seisis hoone tühjalt.<ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2005-01-14 |pealkiri=Vene tänava haiglas käib lammutustöö |url=https://virumaateataja.postimees.ee/2269337/vene-tanava-haiglas-kaib-lammutustoo |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=Virumaa Teataja |keel=et}}</ref> 1997. aastast moodustati Rakvere Haigla MTÜ, mille omanikeks on Lääne-Virumaa omavalitsused.<ref name=":0" /> 2004. aasta sügisel läks endine haiglahoone Vene tänaval Pika Kinnisvara OÜ haldusse. 2005. aastal alustati Vene tänaval asuva endise haiglahoone osa lammutamist.<ref name=":1" /> 2007. aastal renoveeriti endine haiglahoone kaasaegseks kortermajaks.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Tambik |eesnimi=Ene |kuupäev=2. september 2023 |pealkiri=Pool sajandit Rakvere haiglas |url=https://dea.digar.ee/article/virumaateataja/2023/09/02/7.1 |ajakiri=Virumaa Teataja |aastakäik=145 |lehekülg=3 |via=dea.digar.ee}}</ref> == Tänapäev == Haiglas töötab üle 440 inimese ning on 200 ravi voodikohta. Arstiabi antakse vastavalt asukohale ambulatoorses, statsionaarses ja päevases vormis günekoloogia, kirurgia- ja siseerialadel. Haigla osutab ööpäev läbi erakorralise meditsiini teenuseid (EMO). AS Rakvere Haiglal on leping Eesti [[Tervisekassa]]ga, lisaks on see haiglavõrgu arengukava haigla.<ref name=":0" /> Rakvere haigla panustab [[Residentuur (õppevorm)|arst-residentide]] õppe arendamisse.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Raudla |eesnimi=Tiina |kuupäev=2026-02-23 |pealkiri=Rakvere Haigla panustab residentuuriõppe arendamisse |url=https://www.rh.ee/rakvere-haigla-panustab-residentuurioppe-arendamisse/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=Rakvere Haigla |keel=et}}</ref> == Juhtimine == Alates 2025. aastast juhib AS Rakvere Haiglat kolmeliikmeline juhatus, mille liikmed on Ain Suurkaev (juhatuse esimees), Liis Otstavel (juhatuse liige ravijuht) ja Meelis Goldberg (juhatuse liige finantsjuht). Haigla nõukogus on 2025. aasta seisuga kuus liiget.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Juhtimine |url=https://www.rh.ee/juhtimine/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=Rakvere Haigla |keel=et}}</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti haiglad]] 57z4xuxiywwfehteqd0efem0ax57wgx Kasutaja:Tigetihane 2 715490 7166026 7165920 2026-06-02T14:30:52Z Tigetihane 229972 7166026 wikitext text/x-wiki == '''Kõrgemägi (mägi)''' == Kõrgemäe on looduslik slaalominõlv, mille täpsem asukoht on Hüppemäe, Tõrma küla, Rakvere vald, Lääne-Virumaa.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tõrma-Kõrgemäe slaalominõlv - ESR |url=https://www.spordiregister.ee/et/ehitis/3447/tormakorgemae_slaalominolv |vaadatud=2026-06-02 |väljaanne=www.spordiregister.ee}}</ref> Tänapäeval kasutavad mäge peamiselt rattasportlased ja suusatajad. <ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-11-15 |pealkiri=Tõrma Kõrgemäe nõlvad ootavad ikka veel paremaid aegu |url=https://virumaateataja.postimees.ee/7649033/torma-korgemae-nolvad-ootavad-ikka-veel-paremaid-aegu |vaadatud=2026-06-02 |väljaanne=Virumaa Teataja |keel=et}}</ref>2023. aastal avati seal 2,5 km pikkune ja 5 m laiune suusarada. 30. septembril 2023 peeti mäel ka seiklusorienteerumisepäev "Kirju liblika sügis 2023", rajal läbiti looduslikke vaatamisväärsusi ja kontrollpunktides täideti ülesandeid.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-09-06 |pealkiri=Kõrgemäel toimub traditsiooniline seiklusorienteerumine |url=https://virumaateataja.postimees.ee/7849410/korgemael-toimub-traditsiooniline-seiklusorienteerumine |vaadatud=2026-06-02 |väljaanne=Virumaa Teataja |keel=et}}</ref> == Ajalugu == Mägi avati 3. veebruaril 1929. Aastal Eesti esimese suusahüppemäena. Seda päeva loetakse ka suusahüpete sünnipäevaks Eestis. <ref>{{Netiviide |kuupäev=2012-07-08 |pealkiri=Tõrma Kõrgemägi kasvab kõrgemaks |url=https://virumaateataja.postimees.ee/900970/torma-korgemagi-kasvab-korgemaks |vaadatud=2026-06-02 |väljaanne=Virumaa Teataja |keel=et}}</ref>Mägi rajati Theodor Andressoni eestvedamisel. Mägi võeti kasutusele mäesuusa ja lumelauasõidu püsirajatisena, samuti ka suusahüpeteks. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Virumaa Teataja 15 veebruar 2018 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=virumaateataja20180215.2.16.1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-02 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref>Hüpped ulatusid kuni 20 meetri kõrgusele, suusahüppetornil oli olemas ka tõstuk.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-11-15 |pealkiri=Tõrma Kõrgemäe nõlvad ootavad ikka veel paremaid aegu |url=https://virumaateataja.postimees.ee/7649033/torma-korgemae-nolvad-ootavad-ikka-veel-paremaid-aegu |vaadatud=2026-06-02 |väljaanne=Virumaa Teataja |keel=et}}</ref> Pärast II Maailmasõda organiseeriti kütteks laiali tassitud hüppetorni taastamist. Esialgu tehti kuue meetri kõrgune torn. Tõrma suusahüppemäel peeti viimane võistlus 2009. aastal ning siis jäi ehitis juba kasutuseta ja hakkas lagunema, see hävitati 2012. aastal. Samal aastal tehti mäge mullatöödega suusatajate jaoks kõrgemaks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Virumaa Teataja 15 veebruar 2018 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=virumaateataja20180215.2.16.1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-02 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> == Viited == Asukoht- ''spordiregister.ee''  (Tõrma-Kõrgemäe slaalominõlv) Avamine, tähtpäev, mäe kõrgendamine- ''Virumaa Teataja (,'',Tõrma Kõrgemägi kasvab suuremaks”) Seiklusorienteerumine- ''Virumaa Teataja'' (,,Kõrgemäel toimub traditsiooniline seiklusorienteerumine”) Rattasportlased ja tõstuk- ''Virumaa Teataja (,,''Tõrma Kõrgemäe nõlvad ootavad ikka veel paremaid aegu” Hüppetorni hävitamine- ''skisprungschanzen.com '' (,,Kõrgemäe suusahüppemägi”) tawvqnocr8ljbj8ztrt5g7c7i8q10ga 7166027 7166026 2026-06-02T14:31:20Z Tigetihane 229972 7166027 wikitext text/x-wiki == '''Kõrgemägi (mägi)''' == Kõrgemäe on looduslik slaalominõlv, mille täpsem asukoht on Hüppemäe, Tõrma küla, Rakvere vald, Lääne-Virumaa.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tõrma-Kõrgemäe slaalominõlv - ESR |url=https://www.spordiregister.ee/et/ehitis/3447/tormakorgemae_slaalominolv |vaadatud=2026-06-02 |väljaanne=www.spordiregister.ee}}</ref> Tänapäeval kasutavad mäge peamiselt rattasportlased ja suusatajad. <ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-11-15 |pealkiri=Tõrma Kõrgemäe nõlvad ootavad ikka veel paremaid aegu |url=https://virumaateataja.postimees.ee/7649033/torma-korgemae-nolvad-ootavad-ikka-veel-paremaid-aegu |vaadatud=2026-06-02 |väljaanne=Virumaa Teataja |keel=et}}</ref>2023. aastal avati seal 2,5 km pikkune ja 5 m laiune suusarada. 30. septembril 2023 peeti mäel ka seiklusorienteerumisepäev "Kirju liblika sügis 2023", rajal läbiti looduslikke vaatamisväärsusi ja kontrollpunktides täideti ülesandeid.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-09-06 |pealkiri=Kõrgemäel toimub traditsiooniline seiklusorienteerumine |url=https://virumaateataja.postimees.ee/7849410/korgemael-toimub-traditsiooniline-seiklusorienteerumine |vaadatud=2026-06-02 |väljaanne=Virumaa Teataja |keel=et}}</ref> == Ajalugu == Mägi avati 3. veebruaril 1929. Aastal Eesti esimese suusahüppemäena. Seda päeva loetakse ka suusahüpete sünnipäevaks Eestis. <ref>{{Netiviide |kuupäev=2012-07-08 |pealkiri=Tõrma Kõrgemägi kasvab kõrgemaks |url=https://virumaateataja.postimees.ee/900970/torma-korgemagi-kasvab-korgemaks |vaadatud=2026-06-02 |väljaanne=Virumaa Teataja |keel=et}}</ref>Mägi rajati Theodor Andressoni eestvedamisel. Mägi võeti kasutusele mäesuusa ja lumelauasõidu püsirajatisena, samuti ka suusahüpeteks. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Virumaa Teataja 15 veebruar 2018 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=virumaateataja20180215.2.16.1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-02 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref>Hüpped ulatusid kuni 20 meetri kõrgusele, suusahüppetornil oli olemas ka tõstuk.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-11-15 |pealkiri=Tõrma Kõrgemäe nõlvad ootavad ikka veel paremaid aegu |url=https://virumaateataja.postimees.ee/7649033/torma-korgemae-nolvad-ootavad-ikka-veel-paremaid-aegu |vaadatud=2026-06-02 |väljaanne=Virumaa Teataja |keel=et}}</ref> Pärast II Maailmasõda organiseeriti kütteks laiali tassitud hüppetorni taastamist. Esialgu tehti kuue meetri kõrgune torn. Tõrma suusahüppemäel peeti viimane võistlus 2009. aastal ning siis jäi ehitis juba kasutuseta ja hakkas lagunema, see hävitati 2012. aastal. Samal aastal tehti mäge mullatöödega suusatajate jaoks kõrgemaks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Virumaa Teataja 15 veebruar 2018 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=virumaateataja20180215.2.16.1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-02 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> == Viited == 7zgsca5gyj1uyfm1kuxgpaghbgevrr6 7166030 7166027 2026-06-02T14:32:05Z Tigetihane 229972 7166030 wikitext text/x-wiki == '''Kõrgemägi (mägi)''' == Kõrgemäe on looduslik slaalominõlv, mille täpsem asukoht on Hüppemäe, Tõrma küla, Rakvere vald, Lääne-Virumaa.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tõrma-Kõrgemäe slaalominõlv - ESR |url=https://www.spordiregister.ee/et/ehitis/3447/tormakorgemae_slaalominolv |vaadatud=2026-06-02 |väljaanne=www.spordiregister.ee}}</ref> Tänapäeval kasutavad mäge peamiselt rattasportlased ja suusatajad. <ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-11-15 |pealkiri=Tõrma Kõrgemäe nõlvad ootavad ikka veel paremaid aegu |url=https://virumaateataja.postimees.ee/7649033/torma-korgemae-nolvad-ootavad-ikka-veel-paremaid-aegu |vaadatud=2026-06-02 |väljaanne=Virumaa Teataja |keel=et}}</ref>2023. aastal avati seal 2,5 km pikkune ja 5 m laiune suusarada. 30. septembril 2023 peeti mäel ka seiklusorienteerumisepäev "Kirju liblika sügis 2023", rajal läbiti looduslikke vaatamisväärsusi ja kontrollpunktides täideti ülesandeid.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-09-06 |pealkiri=Kõrgemäel toimub traditsiooniline seiklusorienteerumine |url=https://virumaateataja.postimees.ee/7849410/korgemael-toimub-traditsiooniline-seiklusorienteerumine |vaadatud=2026-06-02 |väljaanne=Virumaa Teataja |keel=et}}</ref> == Ajalugu == Mägi avati 3. veebruaril 1929. Aastal Eesti esimese suusahüppemäena. Seda päeva loetakse ka suusahüpete sünnipäevaks Eestis. <ref>{{Netiviide |kuupäev=2012-07-08 |pealkiri=Tõrma Kõrgemägi kasvab kõrgemaks |url=https://virumaateataja.postimees.ee/900970/torma-korgemagi-kasvab-korgemaks |vaadatud=2026-06-02 |väljaanne=Virumaa Teataja |keel=et}}</ref>Mägi rajati Theodor Andressoni eestvedamisel. Mägi võeti kasutusele mäesuusa ja lumelauasõidu püsirajatisena, samuti ka suusahüpeteks. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Virumaa Teataja 15 veebruar 2018 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=virumaateataja20180215.2.16.1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-02 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref>Hüpped ulatusid kuni 20 meetri kõrgusele, suusahüppetornil oli olemas ka tõstuk.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-11-15 |pealkiri=Tõrma Kõrgemäe nõlvad ootavad ikka veel paremaid aegu |url=https://virumaateataja.postimees.ee/7649033/torma-korgemae-nolvad-ootavad-ikka-veel-paremaid-aegu |vaadatud=2026-06-02 |väljaanne=Virumaa Teataja |keel=et}}</ref> Pärast II Maailmasõda organiseeriti kütteks laiali tassitud hüppetorni taastamist. Esialgu tehti kuue meetri kõrgune torn. Tõrma suusahüppemäel peeti viimane võistlus 2009. aastal ning siis jäi ehitis juba kasutuseta ja hakkas lagunema, see hävitati 2012. aastal. Samal aastal tehti mäge mullatöödega suusatajate jaoks kõrgemaks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Virumaa Teataja 15 veebruar 2018 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=virumaateataja20180215.2.16.1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-02 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> == Viited == <references /> ce494jyc2impt0yggjxieamzeczc52w Elmar Etverk 0 715492 7166248 7165905 2026-06-03T06:07:47Z PillePrix 153981 7166248 wikitext text/x-wiki '''Elmar Etverk''' (23. juuli 1899 - 13. aprill 1977) oli eesti matemaatik, pedagoog ja koolijuht. Ta panustas eestikeelse õppematerjalide loomisesse. == Haridus == Alghariduse omandas ta Vihula ministeeriumikoolis. Enne keskkooli lõpetamist osales ta [[Vabadussõda|vabadussõjas]] vabatahtlikuna õpilaspataljoni koosseisus 8 kuud ning seetõttu lõpetas ta Rakvere Reaalgümnaasiumi alles 1920. aastal.<ref name=":2" /> Kõrghariduse omandas ta [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikoolis]] matemaatika erialal, mille lõpetas 1928. aastal. Samal aastal läbis keskkooli õpetaja kutseeksamid.<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=Eesti muuseumide veebivärav - Elmar Etverk'i elulookirjeldus, enda kirjutatud, käsikirjali... |url=https://www.muis.ee/museaalview/2541619 |vaadatud=2026-05-22 |väljaanne=www.muis.ee}}</ref> == Töökäik == Pärast gümnaasiumi lõpetamist töötas Etverk lühiajaliselt Vihula algkoolis õpetjana. Aastatel 1926–1941 oli ta õpetaja Tallinna gümnaasiumides ja [[Õpetajate seminar|Õpetajate seminaris]]. <ref name=":0">{{Ajakirjaviide |kuupäev=1. mai 1989 |pealkiri=Elmar Etverk |url=https://www.v-maarja.ee/sites/default/files/documents/2025-10/Pandivere%20Teataja%201989%20mai%20I_0.pdf |ajakiri=Pandivere Teataja |aastakäik=11 |lehekülg=3}}</ref>1950. aastate alguses oli ta poliitilistel põhjustel põlatud ning töötas sel ajal raamatupidajana, vene töölisnoorte koolis ja põllutöökoolis.<ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2008-06-03 |pealkiri=Võitlev matemaatik Elmar Etverk ajas õpilased sohu |url=https://virumaateataja.postimees.ee/2318265/voitlev-matemaatik-elmar-etverk-ajas-opilased-sohu |vaadatud=2026-05-22 |väljaanne=Virumaa Teataja |keel=et}}</ref> Teise maailmasõja järgsel ajal töötas Etverk õppejõuna mitmes kõrgkoolis: Tartu Ülikool (geomeetria vanemõpetaja), [[Tallinna Pedagoogiline Instituut]] (matemaatika õppejõud) ja [[Tallinna Polütehniline Instituut]] (dotsent aastatel 1969-1968).<ref name=":0" /> === Jakob Westholmi Gümnaasium === Pärast kooli asutaja [[Jakob Westholm|Jakob Westholmi]] surma 1935. aastal soovis koolipere Etverki uueks direktoriks. Kuigi ta valiti häältega 11:1, ei kinnitanud haridusministeerium teda esialgu ametisse, kuna ta suunati tööle haridusministeeriumi koolide peainspektoriks. Westholmi gümnaasiumi direktorina sai ta ametlikult tööle asuda alates 1939. aastast. Õpilaste seas oli ta tuntud hüüdnimega "Sookas".<ref name=":1" /> == Panus matemaatikasse == Etverk oli aastast 1957 haridusministeeriumi matemaatika ainekomisjoni esimees. Tema suurimaks teeneks peetakse emakeelsete matemaatikaõpikute säilitamist Eesti NSV-s ajal, mil mujal Nõukogude Liidus mindi üle venekeelsetele õpikutele või nende tõlgetele.<ref name=":1" /> Elmar Etverk on kirjutanud või koostanud umbes 20 matemaatikaõpikut, 10 metoodilist juhendit ja umbes 70 töövihikut. Lisaks on ta tõlkinud mitmed teosed vene keelest eesti keelde.<ref name=":1" /> == Isiklikku == Tema vanemad oli Hermann ja Miili (Emilie) Etverk. Ta oli abielus Salme Lydia Etvergiga ning neil oli neli last (sh metsateadlane [[Ivar Etverk]]).<ref name=":3" /> Elmar Etverk on maetud Tallinna Metsakalmistule. <ref name=":3">{{Netiviide |kuupäev=19. november 2022 |pealkiri=Elmar Etverk |url=https://www.geni.com/people/Elmar-Etverk/6000000007229940378 |vaadatud=21. mail 2026 |väljaanne=geni.com}}</ref> == Viited == {{Viited}} luhja8aw0kpnxnjcn611rm2ht7ik5ld Koolinoorte vastupanuvõitlus Virumaal 0 715494 7166293 7165934 2026-06-03T07:48:59Z PillePrix 153981 Toimetatud, artikkel ootab veel tegija täiendusi/parandusi 7166293 wikitext text/x-wiki '''Koolinoorte vastupanuvõitlus Virumaal''' oli osa Eesti noorte vastupanuliikumisest [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsiooni]] ajal, mis sai alguse 1940. aastal ning jätkus pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]]. [[Rakvere|Rakveres]] tegutsesid mitmed koolinoorte salajased organisatsioonid, mille eesmärk oli seista vastu okupatsioonivõimule ja hoida elus ideed iseseisvast Eestist. = Taust = Eesti okupeeriti esimest korda [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] poolt 1940. aastal ning uuesti 1944. aastal. Sellega kaasnes ulatuslik poliitiline surve, [[tsensuur]] ja [[Repressioon|repressioonid]]. Koolides kehtestati ideoloogiline kasvatus, kuid sellest hoolimata kujunes noorte seas välja vastupanuline hoiak, sest leidus julgeid noori, kes ei lasknud Eestil ning eestlusel ununeda.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Udo Josia |url=http://www.okupatsioon.ee/et/andmed-ja-nimekirjad/45-udo-josia |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110920202229/http://www.okupatsioon.ee/et/andmed-ja-nimekirjad/45-udo-josia |arhiivimisaeg=2011-09-20 |vaadatud=2026-05-22 |väljaanne=www.okupatsioon.ee |keel=et-ee}}</ref> Rakveres moodustati esimesed koolinoorte vastupanuorganisatsioonid juba 1940. aasta suvel ja sügisel [[Rakvere Kaubanduskeskkool|Rakvere Kaubanduskeskkoolis]] ning [[Rakvere Vabaduse Kool|Rakvere I Keskkoolis]]. Noored tegelesid erinevate Nõukogude Liidu vastaste tegevustega, mille käigus prooviti NSVL-i siseriiklikult õõnestada. Näiteks levitati [[Lendleht (ajakiri)|lendlehti]], rebiti maha nõukogude propagandaplakateid ning kutsuti üles Eesti iseseisvuse taastamisele.<ref name=":0" /> = Tegevus = Rakvere koolinoorte vastupanu hõlmas mitmesuguseid tegevusvorme. Peamisteks tegevusteks olid nõukogudevastaste lendlehtede koostamine ja levitamine, rahvuslike sümbolite kasutamine ning salajaste rühmituste loomine. Noored arutasid poliitilisi küsimusi ja jagasid keelatud informatsiooni, samal ajal lootes taastada Eesti Vabariiki.<ref name=":1">https://5b2a8df7cdebc485223d6779364474c3.eu.r2.cloudflarestorage.com/pilv/f/90/90ab92f320bf7e1c60dfd39ed79a68b463c9de6fa15598810b357ea0e003470b/Kooliinoorte%20vabadusv%C3%B5itlus.%20Tristan-Ronald%20P%C3%B5ldma%20uurimist%C3%B6%C3%B6%20korrigeeritud%20tekst%2020.06%20ja%2025.06.2024.pdf?X-Amz-Algorithm=AWS4-HMAC-SHA256&X-Amz-Credential=91cd4ce49200554f6d123129f0d64a21%2F20260522%2Fauto%2Fs3%2Faws4_request&X-Amz-Date=20260522T115527Z&X-Amz-Expires=240&X-Amz-SignedHeaders=host&X-Amz-Signature=398b51871f080c0c9fc43621767a7d88598fd0329c3aa70448bc10b07b39e90e</ref> '''Vastupanuorganisatsioonid''' Üks tuntumaid organisatsioone oli "[[Raudne käsi]]", mille liikmed viisid 16. novembril 1945 läbi aktsiooni, mille käigus õhiti Rakveres punamonument. See oli üks silmapaistvamaid koolinoorte vastupanuakte Eestis ning inspireeris ka teiste linnade noori, kes sarnaselt kommunistide okupatsiooni vastu võitlesid.<ref name=":0" /> “[[Roheline käsi]]” oli vastupanuorganisatsioon, mille tegevus oli suunatud peamiselt propaganda levitamisele ja rahvusliku meelsuse hoidmisele. Selle liikmed koostasid ja levitasid käsitsi kirjutatud või paljundatud lendlehti, milles kritiseeriti nõukogude võimu ning kutsuti üles Eesti iseseisvuse taastamisele. Näiteks levitati lendlehti koolide ja avalike hoonete ümbruses öisel ajal, et vältida vahelejäämist.<ref name=":0" /> Samuti kirjutasid "Rohelise käe" liikmed loosungeid, milles väljendati nõukogudevastaseid seisukohti ning püüti kaasata oma tegevusse teisi õpilasi. Selline tegevus nõudis suurt ettevaatlikkust, kuna julgeolekuorganid jälgisid aktiivselt noorte tegevust ning vähimgi kahtlus võis viia arreteerimiseni.<ref name=":0" /> '''Tegevus hilisematel okupatsioonikümneditel''' Rakvere koolide õpilased levitasid lendlehti ja avaldasid oma rahvuslikke veendumusi ka 1950.-1980. aastatel, kuigi selline tegevus oli rangelt karistatav.<ref name=":1" /> = Repressioonid = Nõukogude julgeolekuorganid ([[NKVD]] ja hiljem [[KGB]]) jälgisid aktiivselt koolinoorte tegevust. Paljud vastupanuliikumises osalenud noored arreteeriti, sageli öiste haarangute käigus nende kodudes või koolides. Arreteerimistele järgnesid ülekuulamised, mille käigus püüti välja selgitada kogu rühmituse liikmeskond ning tegevuse ulatus. Ülekuulamised olid sageli ranged ning noortelt nõuti ülestunnistusi ja kaaslaste nimede avaldamist.<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=Rakvere jäädvustab vaprate koolipoiste mälestuse |url=https://www.imelineajalugu.ee/lood/2026/03/30/rakvere-jaadvustab-vaprate-koolipoiste-malestuse |vaadatud=2026-05-22 |väljaanne=Imeline Ajalugu |keel=et}}</ref> Karistused olid karmid ning võisid hõlmata pikki vanglakaristusi, asumisele saatmist või haridustee katkestamist. Näiteks "Raudse käe" liikmetele määrati kuni 15-aastased vanglakaristused.<ref name=":2" /> = Mälestamine ja tähendus = Virumaa koolinoorte vastupanu oli oluline osa Eesti laiemast vastupanuliikumisest. Nende tegevus näitas, et noored olid valmis riskima oma tulevikuga, et seista iseseisva Eesti eest. Koolinoorte vastupanuvõitlusele Rakveresse mälestusmärgi rajamise idee autor [[Peep Aru|Peep Varju]] soovis ideekonkursi välja kuulutada juba Rakvere Vabaduse kooli 105. aastapäevaks (2017. aastaks). Tollal jäi projekt [[Rakvere Riigigümnaasium|Rakvere Riigigümnaasiumi]] rajamise ning möödarääkimiste tõttu linnavalitsuses pooleli.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kultuur ja Elu - kultuuriajakiri |url=https://kultuur.elu.ee/ke534_Rakvere_riigigymnaasium.htm |vaadatud=2026-05-22 |väljaanne=kultuur.elu.ee}}</ref> Peep Varju idee võttis uuesti üles [[Rakvere linnavolikogu]] liige ja Rakvere Riigigümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja [[Heli Kirsi]]. Tema eestvedamisel on [[Rakvere Vabaduse Kool|Rakvere Vabaduse Kooli]] juurde kavas rajada mälestusmärk vaprate noorte mälestamiseks. Mälestusmärgile kuulutati Rakvere linna poolt välja ideedekonkurss, mis lõpeb 27. juulil 2026.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Rakvere kuulutas välja vaprate koolinoorte skulptuuri ideekonkursi {{!}} Rakvere Linnavalitsus |url=https://www.rakvere.ee/uudised/rakvere-kuulutas-valja-vaprate-koolinoorte-skulptuuri-ideekonkursi |vaadatud=2026-05-22 |väljaanne=www.rakvere.ee |keel=et}}</ref> = Viited = gzg61gvyi7o4m7velix7qgddzmgyp84 Relvastuskontroll 0 715760 7166441 7162653 2026-06-03T11:23:18Z Lukas Toompere 230280 7166441 wikitext text/x-wiki Relvastuskontrolli eesmärk on reguleerida riikide käitumist, et stabiliseerida globaalset ja regionaalset julgeolekukeskkonda, vähendada juhusliku sõja puhkemise riski ning pöörata tähelepanu eri relvaliikide kasutamisest tingitud võimalikele humanitaarmõjudele. Eesti tähtsustab relvastuskontrolli osa rahvusvahelise julgeoleku ja usalduse tagamisel.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Relvastuskontroll ja maharelvastumine {{!}} Välisministeerium |url=https://vm.ee/relvastuskontroll-ja-maharelvastumine |vaadatud=2026-06-03 |väljaanne=vm.ee |keel=et}}</ref> Relvastuskontrolli võib mõista mitmel viisil: 1) konkureerivate riikide omavahelist sõjalise strateegia ja diplomaatia vahend 2) riikidevaheliste ametlike ja mitteametlike kokkulepete kogum, mis reguleerib nende julgeolekusuhteid; 3) strateegilise ja poliitilise läbirääkimiste protsess; 4) regionaalse ja ülemaailmse julgeoleku tugevdamise mehhanism; 5) ideoloogilist loosung, mida relvastuskontrolli pooldajad ja vastased kasutavad oma poliitiliste eesmärkide edendamiseks<ref>{{Ajakirjaviide |kuupäev=2008-01-01 |pealkiri=Arms Control |url=https://www.sciencedirect.com/science/chapter/referencework/abs/pii/B9780123739858000106 |keel=en-US |lehekülg=86–100 |doi=10.1016/B978-012373985-8.00010-6}}</ref>. Relvastuskontrolli kokkulepped on kahepoolse, regionaalse või ülemaailmse ulatusega ning on reguleerinud nii tuuma- kui ka ka konventsionaalseid relvi<ref>{{Viide |perekonnanimi=Mistry |eesnimi=Dinshaw |pealkiri=Arms Control |kuupäev=2008 |url=https://linkinghub.elsevier.com/retrieve/pii/B9780123739858000106 |väljaanne=Encyclopedia of Violence, Peace, & Conflict |lehekülg=86–100 |väljaandja=Elsevier |keel=en |doi=10.1016/B978-012373985-8.00010-6. |isbn=978-0-12-373985-8 |vaadatud=2026-05-28}}</ref>. On oluline märkida, et relvastuskontroll ei ole sama, mis desarmeerimine. [[Desarmeerimine|Desarmeerimise]] eesmärk on relvade hävitamine<ref>{{Netiviide |pealkiri=Regional Disarmament {{!}} United Nations Office for Disarmament Affairs |url=https://disarmament.unoda.org/index.php/en/our-work/regional-disarmament |vaadatud=2026-05-28 |väljaanne=disarmament.unoda.org}}</ref>, kuid relvastuskontroll hõlmab endas võidurelvastuse aeglustamist ja kasutuse piiramist. === Ajalugu === 1899. ja 1907. aasta [[Haagi konventsioon]] oli üks esimesi samme, mis astuti tänapäevase relvastuskontrolli suunas. Relvastuskontrolli saab mõista nii kvantitatiivse kui ka kvalitatiivsena. Kvantitatiivselt saab piirata näiteks sõjalaevade, rakettide, tuumarelvade arvukust erinevate riikide seas. Kvalitatiivse kontrolli alla jäävad näiteks teatud relvaliikide, näiteks plahvatava laskemoona ja keemiliste ning bioloogiliste relvade, keelustamine. Konventsioonide edukus on paljude ajaloolaste ja teadlaste poolt küsimuse alla seatud, kuna [[Esimene maailmasõda|I]] ja [[Teine maailmasõda|II Maailmasõda]] tõestasid riikide kuuletust lepingute suhtes<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Vagts |eesnimi=Detlev F. |kuupäev=2000 |pealkiri=The Hague Conventions and Arms Control |url=https://www.jstor.org/stable/2555229 |ajakiri=The American Journal of International Law |aastakäik=94 |üksiknumber=1 |lehekülg=31–41 |doi=10.2307/2555229 |issn=0002-9300}}</ref>. 1921. ja 1922. aastal kogunesid maailma juhtivad mereriigid Washington D.C-s, eesmärgiga vähendada sõjalisi pingeid Ida-Aasias. Jaapani tärkav natsionalism ja ülemaailmne võidurelvastumine tegi USA seadusandjad murelikuks. Senaator William E. Borah juhtimisel nõuti, et Ameerika Ühendriigid kaasaksid mereväe võidurelvastumises oma kaks peamist konkurenti – Jaapani ja Ühendkuningriigi – desarmeerimisläbirääkimistesse<ref>{{Netiviide |pealkiri=Milestones in the History of U.S. Foreign Relations - Office of the Historian |url=https://history.state.gov/milestones/1921-1936/naval-conference |vaadatud=2026-05-28 |väljaanne=history.state.gov}}</ref>. Külma Sõja ajal kirjutati alla mitmele relvastuskontrolli lepingule, keskenduti tuumasõja ärahoidmisele. 1969. aasta novembris sõlmitud strateegiliste tuumarelvade piiramise kokkulepe (''Strategic Arms Limitation Talks''), lühendatult SALT, piiras oluliselt kaugmaarakettide ja teiste relvaliikide tootmist<ref>{{Netiviide |pealkiri=Milestones in the History of U.S. Foreign Relations - Office of the Historian |url=https://history.state.gov/milestones/1969-1976/salt |vaadatud=2026-05-28 |väljaanne=history.state.gov}}</ref>. === Lepingud === Ajaloo vältel on sõlmitud palju relvastuskontrolli lepinguid. Tuntumad on näiteks 1968. aasta Tuumarelvade leviku tõkestamise leping (''Treaty on the Non-Proliferation of Nuclear Weapons''), lühendatult NPT. Leping sõlmiti USA, Suurbritaania ja Nõukogude Liidu vahel, eesmärgiga vähendada tuumasõja puhkemise tõenäosust ja kaitsta maailma elanikkonda sellega kaasneva katastroofi eest<ref>{{Netiviide |pealkiri=UNODA Treaties Database |url=https://treaties.unoda.org/t/npt |vaadatud=2026-05-28 |väljaanne=treaties.unoda.org}}</ref>. 1972. aasta [[Bioloogiliste relvade konventsioon]] (''Biological Weapons Convention'') oli esimene mitmepoolne desarmeerimisleping, mis keelas sinna kategooriasse kuuluvate massihävitusrelvade arendamise, tootmise ja varumise<ref>{{Netiviide |pealkiri=UNODA Treaties Database |url=https://treaties.unoda.org/t/bwc |vaadatud=2026-05-28 |väljaanne=treaties.unoda.org}}</ref>. 1993. aasta START II leping Venemaa ja USA vahel piiras mõlema riigi tuumaarsenali suurust. See kahepoolne relvastuskontrolli leping nõudis, et mõlemad riigid vähendaksid oma strateegiliste tuumarelvade varusid 3000-st 3500-ni 2007. aastaks ning kohustas neid teatud tüüpi mandritevahelisi ballistilisi rakette(ICBM-e) hävitama<ref>{{Netiviide |pealkiri=START II Treaty Is Signed {{!}} Diplomacy and International Relations {{!}} Research Starters {{!}} EBSCO Research |url=https://www.ebsco.com/ |vaadatud=2026-05-28 |väljaanne=EBSCO |keel=en}}</ref>. 1997. aasta [[Ottawa konventsioon]] keelustas jalaväemiinide kasutamise, varumise, tootmise, üleandmise ja nende hävitamise. Eesti liitus konventsiooniga 2004. aastal, kuid 2025. aasta Juunis lahkuti<ref>{{Netiviide |pealkiri=United Nations Treaty Collection |url=https://treaties.un.org/pages/ViewDetails.aspx?src=TREATY&mtdsg_no=XXVI-5&chapter=26&clang=_en |vaadatud=2026-05-28 |väljaanne=treaties.un.org |keel=EN}}</ref>. d3lu0ktk7wy035vcqqg72liiibg7jtf Arnold Vihman 0 715817 7166252 7165916 2026-06-03T06:29:09Z PillePrix 153981 7166252 wikitext text/x-wiki '''Arnold Vihman''' (23. märts [[1899]] [[Rahkla (Vinni)|Rahkla]] – [[26. juuni]] [[1975]] [[Tallinn]]) oli eesti matemaatikaõpetaja ning matemaatikaõpikute autor.<ref name=":0" /> == Haridus == [[Fail:TLUMF166 1 pisipilt.jpg|pisi|Arnold Vihmani portreefoto]] 1914. aastal lõpetas Vihman [[Simuna kool|Simuna kooli]]<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Ross |eesnimi=Heino |pealkiri=Simuna kihelkonna mõisad II |isbn=978-9949-21-504-1|lehekülg=206-207}}</ref> ja 1920. aastal [[Viru Maakonna Reaalgümnaasium|Viru Maakonna]] [[Viru Maakonna Reaalgümnaasium|Reaalgümnaasiumi]].<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Ross |eesnimi=Heino |pealkiri=Simuna kihelkonna mõisad II |isbn=978-9949-21-504-1|lehekülg=206-207}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Ajalugu - Rakvere Vabaduse Kool |url=https://rakverevk.edu.ee/ajalugu/ |vaadatud=29. mai 2026}}</ref> Terve koolitee läbis Vihman venekeelse õppekava järgi. 1920. aastal asus Vihman õppima [[Tartu Ülikool]]i, kus 1920-ndate alguses hariduskeele muutmisega oli Arnold Vihman üks esimesi üliõpilasi, kes omandas kõrgharidust eesti keeles. Eesti keeles õpetavate õpetajate puuduse tõttu katkestas ta õpingud [[Tartu]]s ning alustas tööd [[Väike-Maarja Gümnaasium]]is, mis oli tema kodule lähim kool. 1927. aastal jätkas ta õpinguid [[Tartu Ülikool]]is ning 1930. aastal lõpetas ülikooli ''cum laude''.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Ross |eesnimi=Heino |pealkiri=Simuna kihelkonna mõisad II |isbn=978-9949-21-504-1|lehekülg=206-207}}</ref> == Tööstaaž == Ajavahemikus 1930–1935 töötas Vihman Paide ja Rakvere gümnaasiumides. 1935. aastal alustas ta tööd [[Tallinna Tütarlaste Kommertsgümnaasium]]is. Nõukogude võimu ajal kirjutas Vihman peamiselt algebra kooliraamatuid. 1950-ndate aastate lõpus töötas Vihman [[Haridusministeerium|haridusministeeriumis]] matemaatika ainekomisjonis.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Ross |eesnimi=Heino |pealkiri=Simuna kihelkonna mõisad II |isbn=978-9949-21-504-1|lehekülg=206-207}}</ref> == Panus Eesti matemaatikasse == 1920-ndate alguses üleminekuga eestikeelsele kõrgharidusele algas Eesti matemaatika areng. Muutuste tuules kehtestati 1934. aastal koolireform, mis tõi välja uute õpikute vajaduse. 1936. aastal kutsuti Arnold Vihman komisjoni, mis hakkas välja andma matemaatika kooliraamatuid aritmeetikas, algebras ja geomeetrias progümnaasiumitele. 1937. aastal kehtestati [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigis]] standardõpikute nõue, millega kooskõlas hakkas Vihman koos komisjoniga välja töötama uusi matemaatika õpikuid ja õppekava. Komisjon töötas välja järgmised õpikud: * “Algebra harjutuslik keskkoolidele,” autorid G. Rägo ja A. Vihman; * “Matemaatika õpik keskkoolidele,” autorid G. Rägo ja J. Grüntal; * “Matemaatika harjutuslik humanitaargümnaasiumidele. I-III,” autorid G. Rägo ja K. Ratassepp; * “Matemaatika õpik humanitaargümnaasiumidele,” autorid G. Rägo ja E. Etverk. 1939. aastaks õpikute koostamine lõpetati ning komisjon läks laiali. Komisjoni üksikud liikmed suunati ümber [[Õpetajate Koda|Õpetajate Koja]] toimkonda, Arnold Vihman sai matemaatika toimkonna esimeheks. Järgnevatel aastatel tegeles Vihman isiklikult uute õpikute koostamisega.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Ross |eesnimi=Heino |pealkiri=Simuna kihelkonna mõisad II |isbn=978-9949-21-504-1|lehekülg=206-207}}</ref> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=1299 Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944] {{JÄRJESTA:Vihman, Arnold}} [[Kategooria:Eesti matemaatikaõpetajad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Sündinud 1899]] [[Kategooria:Surnud 1975]] jquko1wbvawa13vl9519txllciypz4n Mustand:Ketta vormindamine 102 715845 7166455 7165899 2026-06-03T11:51:06Z PillePrix 153981 viitamistõrge 7166455 wikitext text/x-wiki '''Ketta vormindamine''' on protsess, mille käigus valmistatakse andmetalletusseadet, näiteks [[Kõvaketas|kõvaketast]], [[Pooljuhtketas|pooljuhtketast]], [[Diskett|disketti]], [[Mälukaart|mälukaarti]] või [[Mälupulk|USB-mälupulka,]] ette esmakordseks kasutamiseks. Mõnel juhul võib vormindamine luua ka ühe või mitu uut [[Failisüsteem|failisüsteemi]]. Vormindamisprotsessi esimest osa, kus toimub andmekandja põhiline ettevalmistus, nimetatakse sageli "madala taseme vormindamiseks".<ref name="Tanenbaum">{{Cite book|last=Tanenbaum|first=Andrew|author-link=Andrew S. Tanenbaum|date=2001|title=Modern Operating Systems|publisher=Prentice Hall|isbn=0130313580|edition=2nd|url=https://archive.org/details/modernoperatings00tane|at=section 3.4.2, Disk Formatting|url-access=registration}}</ref> [[Partitsioon|Partitsioonimine]], vormindamisprotsessi teise osa üldnimetus, on protsess, kus jagatakse seadet mitmeks alamseadmeks ning teatud juhtudel kirjutatakse seadmele teave, mis võimaldab [[Operatsioonisüsteem|operatsioonisüsteemi]] sellelt käivitada.<ref name="Tanenbaum" /><ref>{{Cite web|url=https://docs.microsoft.com/en-us/windows/win32/fileio/disk-devices-and-partitions|title=Disk Devices and Partitions|website=[[Microsoft Docs]]|date=7 January 2021}}</ref> Protsessi kolmas osa, tuntud kui "kõrgetasemeline vormindamine", viitab enamasti uue failisüsteemi loomise protsessile.<ref name="Tanenbaum" /> Mõnes operatsioonisüsteemis saab neid kolme protsessi tervikuna või osaliselt kombineerida või korrata erinevatel tasemetel.{{Refn|E.g., formatting a volume, formatting a [[Virtual Storage Access Method]] [[Virtual Storage Access Method#Linear VSAM organization|Linear Data Set (LDS)]] on the volume to contain a [[zFS (z/OS file system)|zFS]] and formatting the zFS in [[UNIX System Services]].}} Termini "vormindamine" all mõeldakse toimingut, mille käigus uus kettaseade valmistatakse täielikult ette [[Fail|failide]] salvestamiseks. Mõni vormindusvahend võimaldab eristada kiirvormindamist (ei kustuta kõiki olemasolevaid andmeid) ja pikka vormindamist (kustutab kõik olemasolevad andmed). Üldreeglina jääb ketta vormindamisel vaikimisi enamik, kui mitte kõik olemasolevad andmed alles. Neist osa või enamik on võimalik taastada privilegeeritud või spetsiaalsete tööriistade abil.<ref>{{Cite web|last=Hermans|first=Sherman|url=https://www.linux.com/news/how-recover-lost-files-after-you-accidentally-wipe-your-hard-drive/|title=How to recover lost files after you accidentally wipe your hard drive|publisher=Linux.com|date=28 August 2006|access-date=28 November 2019}}</ref> Spetsiaalsete tööriistadega saab kasutajaandmeid kustutada kõikides failides ühe ülekirjutamisega ning vabastada ruumi.<ref>{{Cite web|last=Smithson|first=Brian|url=http://www.infosecisland.com/blogview/16130-The-Urban-Legend-of-Multipass-Hard-Disk-Overwrite.html|title=The Urban Legend of Multipass Hard Disk Overwrite and DoD 5220-22-M|publisher=Infosec Island|date=29 August 2011|access-date=22 November 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20181005045747/http://www.infosecisland.com/blogview/16130-The-Urban-Legend-of-Multipass-Hard-Disk-Overwrite.html|archive-date=5 October 2018}}</ref> == Ajalugu == Plokk ehk järjestikune [[Bait|baitide]] hulk on minimaalne salvestusühik, mida kettadraiver kettalt loeb ja sinna kirjutab. Varasematel kettaseadmetel olid kindlad plokisuurused (nt [[IBM]] 350 kettaseadme (1950. aastate lõpus) plokisuurus oli 100 kuuebitist märki), kuid alates mudelist 1301<ref>{{Cite web|url=http://www-03.ibm.com/ibm/history/exhibits/storage/storage_1301.html|title=IBM&nbsp;1301 disk storage unit|publisher=[[IBM]]|date=23 January 2003|access-date=2010-06-24|archive-url=https://web.archive.org/web/20050426065056/http://www-03.ibm.com/ibm/history/exhibits/storage/storage_1301.html|archive-date=April 26, 2005}}</ref> turustas IBM muutuva plokisuurusega alamsüsteeme: konkreetsel rajal võisid olla erineva suurusega plokid. IBM System/360 ketta alamsüsteemid ja muud otsejuurdepääsuga salvestusseadmed laiendasid seda kontseptsiooni ''Count Key Data'' (CKD) ja hiljem ''Extended Count Key Data'' (ECKD) kujul. Siiski jäi muutuva plokisuuruse kõvakettade kasutamine 1990. aastatel kasutusest välja. Üks viimaseid muutuva plokisuurusega kõvakettaid oli IBM 3390 Model 9, mis kuulutati välja 1993. aasta mais.<ref>{{Cite web|url=http://www-03.ibm.com/ibm/history/exhibits/storage/storage_3390.html|title=IBM 3390 direct access storage device|publisher=[[IBM]]|date=23 January 2003|archive-url=https://web.archive.org/web/20050124005029/http://www-03.ibm.com/ibm/history/exhibits/storage/storage_3390.html|archive-date=January 24, 2005}}</ref> Tänapäevased kõvakettad, näiteks [[Serial Attached SCSI|jadapordiga SCSI]] (SAS) ja [[SATA|jadapordiga ATA]] (SATA) kettad, paistavad oma [[Liides|liideste]] kaudu ühtse kindla suurusega plokkide kogumina. Aastaid oli plokkide suuruseks 512 baiti, kuid alates 2009. aastast ja kiirenevalt 2011. aastani hakkasid kõik suuremad kõvaketta tootjad välja andma kõvakettaplatvorme, mis kasutasid 4096-baidiste loogiliste plokkide täiustatud vormingut.<ref>{{Cite web|last=Smith|first=Ryan|url=http://www.anandtech.com/show/2888|title=Western Digital's Advanced Format: The 4K Sector Transition Begins|publisher=[[Anandtech]]|date=2009-12-18|archive-url=https://web.archive.org/web/20100404143745/http://www.anandtech.com/show/2888|archive-date=April 4, 2010}}</ref><ref>{{Cite web|url=http://www.seagate.com/tech-insights/advanced-format-4k-sector-hard-drives-master-ti/|title=Transition to Advanced Format 4K Sector Hard Drives|publisher=[[Seagate Technology]]}}</ref> [[Diskett|Diskettidel]] olid üldiselt ainult kindlad plokkide suurused, kuid need suurused sõltusid hosti operatsioonisüsteemist ja selle interaktsioonist kontrolleriga, mistõttu võisid teatud tüüpi andmekandjatel (nt 5¼-tolline DSDD) olla erinevad plokisuurused, olenevalt hosti operatsioonisüsteemist ja kontrollerist. [[Optiline andmekandja|Optilised kettad]] kasutavad üldjuhul ainult kindla suurusega plokke. == Ketta vormindamise protsess == Ketta vormindamine operatsioonisüsteemi ja selle rakenduste jaoks hõlmab tavaliselt kolme erinevat protsessi. # Madala taseme vormindamine (st riistvarale kõige lähemal) märgistab ketta pinnad märkidega, mis näitavad salvestusploki algust (tänapäeval nimetatakse neid tavaliselt sektormärkideks) ja muud teavet, näiteks CRC-ploki ([[Inglise keel|ingl k]] ''cycle redundancy check'' ehk tsükliline liiaskontroll), mida kettakontroller hiljem tavapäraste toimingute ajal andmete lugemiseks või kirjutamiseks kasutab. See on mõeldud ketta püsivaks aluseks ja seda tehakse lõpuni sageli juba tehases. # Partitsioonimine jagab ketta üheks või mitmeks piirkonnaks, kirjutades kettale andmestruktuurid, mis märgivad piirkondade algust ja lõppu. Selline vormindamine hõlmab sageli vigaste radade või sektorite kontrollimist. # Kõrgetasemeline vormindamine loob kettapartitsiooni või loogilise kõite sees failisüsteemi vormingu.<ref name="Tanenbaum">{{Cite book|last=Tanenbaum|first=Andrew|author-link=Andrew S. Tanenbaum|date=2001|title=Modern Operating Systems|publisher=Prentice Hall|isbn=0130313580|edition=2nd|url=https://archive.org/details/modernoperatings00tane|at=section 3.4.2, Disk Formatting|url-access=registration}}</ref> Selline vormindamine hõlmab andmestruktuure, mida operatsioonisüsteem kasutab loogilise draivi või partitsiooni sisu tuvastamiseks. See võib toimuda operatsioonisüsteemi installimise ajal või uue ketta lisamisel. Ketta ja hajutatud failisüsteemis võib määrata valikulise alglaadimisploki ja/või operatsioonisüsteemi jaoks mitmesugust teavet mahu ning kataloogide kohta. === Diskettide madala taseme vormindamine === Diskettide (ja varajaste kõvaketaste) madala taseme vormindamist teostab kettaseadme kontroller. Standardse [[Diskett|1,44 MB disketi]] puhul kirjutatakse madalatasemelise vormindamise käigus tavaliselt 18 sektorit (512 baiti) igale 160 rajale (80 mõlemale poolele), pakkudes kettale 1 474 560 baiti salvestusruumi. Füüsilised sektorid on tegelikult suuremad kui 512 baiti, kuna lisaks 512-baidisele andmeväljale sisaldavad need sektori identifikaatorivälja, CRC-baite (mõnel juhul veaparandusbaite) ja väljadevahelisi lünki. Neid lisabaite ei arvestata tavaliselt ketta üldist salvestusmahtu näitavasse arvusse. Samal andmekandjal saab kasutada erinevaid madala taseme vorminguid. Näiteks saab suurte kirjete kasutamisega vähendada kirjetevaheliste vahede suurust. Mitmed [[Tasuta tarkvara|vabavarad]], [[Jaosvara|jagamisvarad]] ja [[Vabavara|tasuta tarkvaraprogrammid]] (nt GParted, FDFORMAT, NFORMAT, VGA-Copy ja 2M) andsid vormindamise üle oluliselt suuremat kontrolli, võimaldades vormindada suure tihedusega 3,5-tollisi kettaid mahutavusega kuni 2 MB. Kasutatud meetodid on järgmised: * pea/raja sektori kallutatus (sektori nummerduse ettepoole nihutamine küljevahetusel ja raja astmeline muutmine mehaanilise viivituse vähendamiseks), * sektorite põimimine (läbilaskevõime suurendamiseks sektorite paigutamisega rajale), * sektorite arvu suurendamine raja kohta (kui tavaline 1,44 MB vorming kasutab raja kohta 18 sektorit, on seda võimalik suurendada 21-ni) ja * radade arvu suurendamine (enamik kettad talusid laiendamist 82 rajani. Kuigi mõned said rohkemaga hakkama, võisid teised ummistuda). [[Linux]] toetab mitmesuguseid sektorisuurusi<ref>{{Cite web|url=https://tools.ietf.org/doc/fdutils/Fdutils.html#Media-description|title=Fdutils}}</ref> ning [[Ketta-opsüsteem|DOS]] ja [[Microsoft Windows|Windows]] toetavad suure salvestusmahuga DMF-vormingus disketivormingut.<ref>{{Cite web|url=http://support.microsoft.com/kb/120348|title=Definition of Distribution Media Format (DMF)|publisher=[[Microsoft Knowledge Base]]|date=2007-01-19|access-date=2011-10-16|archive-url=https://web.archive.org/web/20110914232540/http://support.microsoft.com/kb/120348|archive-date=2011-09-14}}</ref> Pärast radade struktuuri loomist peab vormindaja täitma ka kogu disketi ja otsima vigaseid sektoreid. Tavapäraselt algseadistati füüsilised sektorid täiteväärtusega <code>0xF6</code> vastavalt INT 1Eh kettaparameetrite tabelile (ingl k ''Disk Parameter Table'' ehk DPT) vormindamise ajal IBM-ühilduvate masinates. Seda väärtust kasutatakse ka Atari portfoolios. [[CP/M]] 8-tollised disketid olid tavaliselt eelvormindatud väärtusega <code>0xE5</code><ref name="Schulman_1994_Undocumented-DOS">{{Cite book|last=Schulman|first=Andrew|date=1994|title=Undocumented DOS: A programmer's guide to reserved MS-DOS functions and data structures - expanded to include MS-DOS 6, Novell DOS and Windows 3.1|publisher=[[Addison Wesley]]|isbn=0-201-63287-X|edition=2|url=https://archive.org/details/undocumenteddosp00andr_0|last2=Brown|first2=Ralf D.|last3=Maxey|first3=David|last4=Michels|first4=Raymond J.|last5=Kyle|first5=Jim|author-link2=Ralf D. Brown|orig-year=November 1993<!-- first printing -->}} (xviii+856+vi pages, 3.5"-floppy) Errata: </ref> ja Digital Researchi andmetel kasutati seda väärtust ka Atari ST ja muudel Amstradi vormindatud diskettidel. Amstrad kasutas täiteväärtusena <code>0xF4</code>. === Kõvaketaste madala taseme vormindamine (LLF) === Enne 1990. aastaid oli kõvaketastel tavaliselt eraldi kettakontroller, mis määras, kuidas andmeid andmekandjale kodeeriti. Kuna andmekandja, ketas ja/või kontroller olid sageli hangitud erinevatelt tarnijatelt, oli kasutajatel tihti võimalik teha madala taseme vormindamist. Eraldi hankimisel oli ka probleem, et erinevad osad ei sobi omavahel kokku, mille tagajärjel alamsüsteem ei suutnud andmeid usaldusväärselt salvestada. Kasutaja algatatud kõvaketaste madaltaseme vormindamine (ingl k ''low-level formatting'' ehk LLF) oli [[Miniarvuti|mini-]] ja [[Personaalarvuti|koduarvutite]] puhul tavaline kuni 1990. aastateni. IBM ja teised suurarvutite tootjad varustasid oma kõvakettaid (või eemaldatavate andmekandjate puhul andmekandjaid ise) tavaliselt madaltaseme vormindusega. Tavaliselt hõlmas see ketta iga raja jagamist üheks või mitmeks plokiks, mis sisaldasid kasutajaandmeid ning nendega seotud juhtimisteavet. Erinevad arvutid kasutasid erinevaid plokkide suurusi, kuid IBM kasutas eelkõige muutuva suurusega plokke. IBM PCi populaarsuse tõttu võttis tööstus 1980. aastate keskpaigaks kasutusele standardi, kus ühe ploki suuruseks oli 512 baiti kasutajaandmeid. Sõltuvalt süsteemist teostati madala taseme vormindamise üldiselt operatsioonisüsteemi vahendi abil. IBM-ühilduvates personaalarvutites kasutati BIOSi, mida käivitatakse MS-DOSi silumisprogrammi abil, et anda juhtimine üle rutiinile, mis oli peidetud erinevates BIOSides erinevatele aadressidele. ==== Üleminek madala taseme vormindamisest ==== Alates 1980. aastate lõpust hakati kõvakettaid tavaliset müüma juba ühilduva madaltaseme vorminguga eelvormindatult, kuna IBM-ühilduvad personaalarvutid muutusid laialt levinuks. Samal ajal liikus tööstus ajaloolistelt (lihtsadelt) bitiseerialiidestelt üle tänapäevaste (intelligentsete) bitiseerialiideste ja sõnaseerialiideste poole, kus madala taseme vormindamine tehti tehases.<ref>{{Cite web|url=http://freepctech.com/pc/001/007.shtml|title=Low level formatting an IDE hard drive|publisher=The NOSPIN Group, Inc.|website=FreePCTech.com|access-date=December 24, 2003|archive-url=https://web.archive.org/web/20120716043736/http://freepctech.com/pc/001/007.shtml|archive-date=July 16, 2012}}</ref><ref>{{Cite web|url=http://www.pcguide.com/ref/hdd/geom/formatUtilities-c.html|title=Low-Level Format, Zero-Fill and Diagnostic Utilities|website=The PC Guide. Site Version: 2.2.0 - Version Date: April 17, 2001|access-date=May 24, 2007|archive-url=https://web.archive.org/web/20190103014814/http://www.pcguide.com/ref/hdd/geom/formatUtilities-c.html|archive-date=January 3, 2019}}</ref> Seega ei ole tänapäevase kõvaketta madala taseme vormindamine lõppkasutajal enam võimalik. === Kaasaegsed kettad: taasinitsialiseerimine === Tänapäevased kõvakettad ei saa enam teostada järeltöötluse madala taseme vormindamist, st taastada salvestuspinnal "radade" ja "plokkide" põhipaigutust. Taasinitsialiseerimine viitab protsessidele, mis taastavad ketta tehasesarnase konfiguratsiooni: pole andmeid ega partitsioonimist ning kõik plokid on kasutamiseks saadaval. ==== Käsukomplekti tugi ==== SCSI pakub käsku "Format Unit". See käsk teostab vajaliku sertifitseerimisprotsessi vigaste sektorite eemaldamiseks ning sellel on võimalus muuta sektori suurust. Käsu andmiseks võib kasutada käsureaprogrammi sg_format. Valida saab erinevate sektori suuruste vahel, kuid need pole kõigis seadmetes saadaval: 512-, 520-, 524-, 528-, 4096-, 4112-, 4160- ja 4224-baidised sektorid. Kuigi SCSI-käsk pakub palju valikuid, isegi suuruse muutmist, ei puuduta see rajakihti, kus toimub madala taseme vormindamine.<ref>{{Cite web|url=https://standards.incits.org/apps/group_public/download.php/124286/livelink|title=INCITS 506-202x - Information technology - SCSI Block Commands - 4 (SBC-4) draft revision 22|date=15 September 2020|access-date=22 May 2023}}</ref> ATA ei paku madala taseme vormindamise funktsiooni, kuid võimaldab sektori suurust muuta käsu "SET SECTOR CONFIGURATION" abil ("--set-sector size" käsureaprogrammis hdpram) (tarbijale mõeldud kõvakettad toetavad tavaliselt ainult 512- ja 4096-baidiseid sektoreid). Kuigi sektori suuruse muutmine võib andmeid segamini ajada, ei ole see turvaline viis andmete kustutamiseks ja selle kohta pole ka sertifikaati tehtud. ATA pakub eraldi kustutamiskäsku "SECURITY ERASE" ("--security-erase" käsureaprogrammis hdpram). [[NVM Express|NVMe-]]<nowiki/>ketastel on standardne vormindusmeetod, mis on saadaval näiteks Linuxi käsureaprogrammis nvme format. Saadaval on sektori suuruse muutmise ja turvalise kustutamise valikud. Pange tähele, et NVMe-kettad on üldiselt pooljuhtkettad, mistõttu on see "raja" eristus mõttetu. [[Seagate Technology]] kettad pakuvad TTL-jadaporti silumiskonsooli.<ref>{{Cite web|url=https://www.os2museum.com/wp/seagate-serial-talk/|title=Seagate Serial Talk {{!}} OS/2 Museum}}</ref> Muuhulgas saab konsool vormindada "süsteemi" ja "kasutaja" partitsioone, teostades samal ajal veakontrolli (taasinitsialiseerimise eelnevalt määratud loogiliste plokkide kaudu) ning muutes raja parameetreid (haldades tegelikku madala taseme vormingut).<ref>{{Cite web|url=https://dokumen.tips/documents/f3-serialport-diagnostics.html?page=1|title=F3 Serial Port Diagnostics}} older version available from </ref> ==== Ketta täitmine ==== Kui kõvaketta sisseehitatud taasinitsialiseerimisfunktsioon (vt eespool) pole draiveri või süsteemi piirangute tõttu kättesaadav, on võimalik selle asemel täita kogu ketas. Vanematel kõvaketastel, millel puudub vigaste sektorite haldus,<ref>{{Cite web|url=https://www.smartmontools.org/wiki/BadBlockHowto|title=BadBlockHowto – smartmontools|website=www.smartmontools.org}}</ref> peab programm ka kontrollima, kas leidub kahjustatud sektoreid ja proovima need vältida. Uuemate ketaste puhul, millel on vigade haldus, võivad ümberjaotatud sektorid jääda kustutamata, samas kui sisseehitatud taasinitsialiseerimisfunktsioon kustutab need.<ref name="Secure Deletion">{{Cite web|url=http://www.upenn.edu/computing/security/privacy/data_clear.php|title=Secure Data Deletion|date=June 7, 2012|access-date=9 December 2013}}</ref> Tänapäeval on kõige levinum kõvakettaid täita väärtusega <code>0x00</code>. Üks populaarne meetod selle nulliga täitmise toimingu tegemiseks kõvakettal on nullväärtusega baitide kirjutamine kettale Unixi dd-vahendi abil, kus sisendfailina on /dev/zero-voog ja väljundfailina ketas ise (või konkreetne partitsioon).<ref>{{Cite web|url=http://www.myfixlog.com/fix.php?fid=58|title=How to Securely Erase (Wipe) a Hard Drive for Free with DD|website=myfixlog.com|archive-url=https://web.archive.org/web/20160418143615/http://www.myfixlog.com/fix.php?fid=58|archive-date=April 18, 2016}}</ref> Selle käsu täitmine võib võtta mitu tundi ning see kustutab kõik failid ja failisüsteemid. Mälupulkadel kasutatakse väärtust <code>0xFF</code>, et vähendada [[Välkmälu|kulumist]]. Viimane väärtus on tavaliselt ka ROM-ketaste puhul kasutatav vaikeväärtus (mida ei saa ümber vormindada). Mõned täiustatud tööriistad võimaldavad täiteväärtust seadistada. Ketta nullidega täitmine ei ole turvaline viis ketta ettevalmistamiseks krüpteeritud failisüsteemi kasutamiseks. See tühistab protsessi veeneva eitatavuse (ingl k ''plausible deniability of the process''), kuna krüpteeritud alad (mis on ilma võtmeta juhuslikest andmestikest eristamatud, välja arvatud juhul, kui šiffer on ohustatud) paistavad nullplokkide seast silma. Õige viis on teha nullidega täitmine ajutise krüpteeritud kihi sees, seejärel võtme ja kihi seadistuse eemalda (fail /dev/urandom pakub sarnast turvalisust, kuid kipub olema aeglane). ==== Segadus ==== Praegune segadus madala taseme vormindamise termini üle näib tulenevat nii veebisaitide ebajärjekindlast dokumentatsioonist kui ka paljude kasutajate veendumusest, et iga protsess, mis on madalam kui kõrgetasemeline (failisüsteemi) vormindus, on madala taseme vormindus. Kuna suurt osa madala taseme vormindamise protsessist saab tänapäeval teha ainult tehases, kirjeldavad mitmed kettatootjad oma veebisaitidel taasinitsialiseerimistarkvara LLF-vahendina. Kuna kasutajatel pole üldiselt mingit võimalust eristada täieliku madala taseme vormindamist ja taasinitsialiseerimist (nad lihtsalt näevad, et tarkvara käivitamine annab kõvaketta, mis tuleb kõrgetasemeliselt vormindada), on nii eksitud kasutajate arusaamad kui ka erinevate kettatootjate segased selgitused seda viga süvendanud. Märkus: olenemata selliste terminite võimalikust väärkasutamisest, teevad paljud saidid selliseid taasinitsialiseerimise vahendeid kättesaadavaks (võimalik, et käivitatavate diskettide või CD-kujutiste failidena), et nii iga bait üle kirjutada kui kõvaketta kahjustatud sektoreid kontrollida. === Partitsioonimine === Partitsioonimine on protsess, mille käigus kirjutatakse teave salvestusseadme või -kandja plokkidesse, et jagada seade mitmeks alamseadmeks, millest igaüht käsitleb operatsioonisüsteem eraldi seadmena ning mõnel juhul võimaldab see operatsioonisüsteemi seadmelt käivitada. MS-DOSi, Microsoft Windowsi ja UNIX-põhiste operatsioonisüsteemide (nagu [[BSD]], Linux ja [[macOS]]) puhul tehakse seda tavaliselt partitsiooniredaktoriga, näiteks fdisk, GNU Parted või Disk Utility. Need operatsioonisüsteemid toetavad mitut partitsiooni. Disketid ei ole partitsioonitud, kuid olenevalt operatsioonisüsteemist võivad need vajada köiteteavet, et operatsioonisüsteem neile ligi pääseks. Partitsiooniredaktorid ja ICKDSF ei käsitle tänapäeval kõvaketaste ja optiliste kettaseadmete madala taseme funktsioone, näiteks ajastusmärkide kirjutamist, ning nad ei saa taasinitsialiseerida kaasaegset ketast, mis on demagneetiud või muul viisil kaotanud tehase vormingut. CP-67st tuletatud IBMi operatsioonisüsteemid, nt z/VM, säilitavad miniketaste partitsiooniteavet väljaspool ketast. === Kõrgetasemeline vormindamine === Kõrgetasemeline vormindamine on protsess, mille käigus luuakse kettapartitsioonile või loogilisele köitele tühi failisüsteem ja arvutite puhul installitakse buutsektor.<ref name="Tanenbaum">{{Cite book|last=Tanenbaum|first=Andrew|author-link=Andrew S. Tanenbaum|date=2001|title=Modern Operating Systems|publisher=Prentice Hall|isbn=0130313580|edition=2nd|url=https://archive.org/details/modernoperatings00tane|at=section 3.4.2, Disk Formatting|url-access=registration}}</ref> See on sageli kiire toiming, mida nimetatakse mõnikord ka kiirvormindamiseks. Terve loogilise ketta või partitsiooni vormindamine võib valikuliselt vigu otsida, mis võib võtta palju aega. Diskettide puhul teostab diskettide vormindustarkvara nii kõrgetasemelise kui ka madalatasemelise vorminduse ühe tööga. Kaheksatollised disketid olid tavaliselt madala taseme vormindusega ja need täideti vormindusväärtusega <code>0xE5</code>.<ref name="Schulman_1994_Undocumented-DOS">{{Cite book|last=Schulman|first=Andrew|date=1994|title=Undocumented DOS: A programmer's guide to reserved MS-DOS functions and data structures - expanded to include MS-DOS 6, Novell DOS and Windows 3.1|publisher=[[Addison Wesley]]|isbn=0-201-63287-X|edition=2|url=https://archive.org/details/undocumenteddosp00andr_0|last2=Brown|first2=Ralf D.|last3=Maxey|first3=David|last4=Michels|first4=Raymond J.|last5=Kyle|first5=Jim|author-link2=Ralf D. Brown|orig-year=November 1993<!-- first printing -->}} (xviii+856+vi pages, 3.5"-floppy) Errata: </ref> Alates 1990. aastatest on enamik 5,25-tolliseid ja 3,5-tolliseid disketod tarnitud tehases eelvormindatuna DOS [[Failipaigutustabel|FAT12]]-diskettidena. Praegustes OS/360 ja DOS/360 põhjal loodud IBMi suurarvuti operatsioonisüsteemides, näiteks z/OS ja z/VSE, vormindatakse kettaid ICKDSF-vahendi INIT-käsuga.<ref>{{Cite web|url=http://publibz.boulder.ibm.com/epubs/pdf/ick4020f.pdf|title=Device Support Facilities User's Guide and Reference|access-date=2010-12-27|archive-url=https://web.archive.org/web/20211209100904/http://publibz.boulder.ibm.com/epubs/pdf/ick4020f.pdf|archive-date=2021-12-09}}</ref> Need operatsioonisüsteemid toetavad seadme kohta ainult ühte partitsiooni, mida nimetatakse köiteks. ICKDSFi funktsioonide hulka kuuluvad igale rajale kirje 0 kirjutamine, [[Alglaadimine|IPL-]]<nowiki/>teksti kirjutamine, köite sildi loomine, köite sisukorra (VTOC) loomine ja valikuliselt VTOC indeksi (VTOCIX) loomine. Kõrgetasemelist vormindamist saab teha ka faili eraldamise osana, failisüsteemile spetsiifilise vahendi abil või mõne vanema juurdepääsumeetodi puhul jooksvalt uute andmete kirjutamisel reaalajas. z/OS Unix System Services'is on kolm erinevat kõrgetasemelise vormindamise taset: * Köite initsialiseerimine ICKDSFiga * VSAMi lineaarse andmestiku (ingl k ''Linear Data Set'' ehk LDS) initsialiseerimine osana selle eraldamisest köitele juurdepääsumeetodi teenuste (IDCAMS) DEFINE'i abil * zFS-agregaadi initsialiseerimine LDSis ioeagfmt abil. CP-67st tuletatud IBMi operatsioonisüsteemides initsialiseerib köite vormindamine raja 0 ja näiv-VTOCi. Külalisoperatsioonisüsteemid vastutavad minidiskide vormindamise eest. Käsk "CMS FORMAT" vormindab CMSi failisüsteemi CMSi minidiskile. == Hosti kaitstud ala == Hosti kaitstud ala (või peidetud kaitstud ala) on [[Kõvaketas|kõvaketta]] ala, mis on kõrgetasemeliselt vormindatud nii, et see ala pole tavaliselt operatsioonisüsteemile nähtav. == Ümbervormindamine == Ümbervormindamine on kõrgetasemeline vormindamine, mida tehakse töötava kettaseadmele, et vabastada andmekandja sisu. Ümbervormindamine on iga operatsioonisüsteemi puhul erinev, kuna see, mida olemasolevate andmetega tegelikult tehakse, erineb operatsioonisüsteemiti. Protsessi kõige olulisem aspekt on see, et see vabastab kettaruumi muude andmete jaoks. Kõigi andmete "kustutamiseks" tuleb andmekandjal iga andmeplokk üle kirjutada. See on protsess, mida paljud kõrgetasemelised vormindamise vahendid ei tee. Ümbervormindamine tähendab seda, pärast vormindamist installitakse operatsioonisüsteem ja kogu muu tarkvara uuesti. Selle asemel, et parandada tõrgetega või turvariskidega seotud paigaldust, võib lihtsalt kogu kõvaketas ümber vormindada ja alustada nullist. On olemas mitmesuguseid kõnekeelseid väljendeid, mis kirjeldavad seda protsessi, näiteks "kustutama ja uuesti laadima" ("wipe and reload"), "õhku laskma ja sillutama" ("nuke and pave"), "puhas taaste" ("reimage") jne. Kõvaketta ümbervormindamine, mis sisaldab ainult kasutajaandmeid, ei nõua aga operatsioonisüsteemi uuesti installimist. == Vormindamine == === DOS, OS/2 ja Windows === Käsk "format": MS-DOS-i, PC DOS-i, OS/2 ja Microsoft Windowsi puhul saab ketta vormindada [[Käsk (informaatika)|käsuga]] "format". "Format" küsib tavaliselt eelnevalt kinnitust, et vältida andmete juhuslikku kustutamist, kuid mõnel DOSi versioonil on dokumenteerimata<code>/AUTOTEST</code>-valik. Selle kasutamisel jäetakse tavapärane kinnitus vahele ja vormindamine algab kohe. Makroviirus WM/FormatC kasutab seda käsku C-ketta vormindamiseks kohe, kui dokument avatakse. Tingimusteta (ingl k ''unconditional'') vormindamine: parameeter /U teostab tingimusteta vormindamise, mis enamikul juhtudel kirjutab kogu partitsiooni üle,<ref>{{Cite web|url=http://www.mdgx.com/secrets.htm#FORMAT-U|title=AXCEL216 / MDGx MS-DOS Undocumented + Hidden Secrets|access-date=2008-06-07}}</ref> takistades andmete taastamist tarkvara abil. Tuleb siiski märkida, et parameeter /U töötab usaldusväärselt ainult diskettidega. Kui parameetri /Q ei kasutata, vormindatakse diskette alati lisaks kõrgetasemelisele vormindamisele ka madalatasemelise vormindamisega. Teatud tingimustel kõvaketta partitsioonide puhul takistab parameeter /U aga ainult käsu "unformat" informatsiooni loomist vormindatavas partitsioonis, jättes partitsiooni sisu muidu täielikult puutumata (on endiselt kettal, kuid märgitud kustutatuks). Sellistel juhtudel saab kasutajaandmeid taastada spetsiaalsete tööriistade, näiteks EnCase'i või kettaredaktorite abil. Seetõttu ei ole soovitatav loota parameetrile /U kõvaketta partitsioonide turvaliseks ülekirjutamiseks ja selle asemel tuleks kaaluda spetsiaalselt loodud tööriistu, nagu DBANi. Ülekirjutamine: Windows Vistas ja uuemates versioonides kirjutab tavavormindamine (ingl k ''non-quick format'') andmed vormindamise käigus üle. See ei kehti Windows XPs ja varasemates versioonide puhul.<ref> {{Cite web|url=http://support.microsoft.com/kb/941961|title=MSKB941961: Change in the behavior of the format command in Windows Vista|publisher=[[Microsoft Corporation]]|date=2009-02-23|access-date=2012-10-24|quote=The format command behavior has changed in Windows Vista. By default in Windows Vista, the format command writes zeros to the whole disk when a full format is performed. In Windows XP and in earlier versions of the Windows operating system, the format command does not write zeros to the whole disk when a full format is performed.}} </ref> OS/2: OS/2-s kirjutab vormindamine parameetri /L kasutamisel, mis määrab pika vormingu, kogu partitsiooni või loogilise ketta üle. See parandab CHKDSKi võimet faile taastada. === Unixi-laadsed operatsioonisüsteemid === Unixi-laadsetes süsteemides tehakse ketaste kõrgetasemelist vormindamist traditsiooniliselt käsuga "mkfs". Linuxis (ja tõenäoliselt ka teistes süsteemides) on "mkfs" tavaliselt failisüsteemipõhiste käskude ümbris, mille nimi on "mkfs.fsname", kus fsname on failisüsteemi nimi, millega ketast vormindatakse.<ref>{{Cite web|url=http://linux.die.net/man/8/mkfs|title=mkfs(8) - Linux man page|access-date=2010-04-25}}</ref> Mõnel failisüsteemil, mida teatud "mkfs" implementatsioonid ei toeta, on oma manipuleerimisvahendid, näiteks Ntfsprogs pakub [[NTFS|NTFS-]]<nowiki/>failisüsteemi vormindamise vahendit. Mõned Unixi ja Unixi-laadsed operatsioonisüsteemid pakuvad kõrgema taseme vormindustööriistu, tavaliselt selleks, et muuta ketta vormindamist lihtsamaks ja/või võimaldada kasutajal ketast sama tööriistaga partitsioonida. Näideteks on GNU Parted (ja selle erinevad graafilised kasutajaliidesed, nagu GParted ja KDE Partition Manager) ning [[MacOS|Mac OS X-]]<nowiki/>i rakendus Disk Utility . == Andmete taastamine vormindatud kettalt == Kõvakettal ei kustutata andmeid iga kõrgetasemelise vormindamise käigus täielikult nagu on ka see operatsioonisüsteemi failide kustutamisel. Selle asemel märgitakse andmeid sisaldav piirkond kettale lihtsalt vabaks ja see säilitab vanad andmed kuni nende ülekirjutamiseni. Kui ketas vormindatakse teistsuguse failisüsteemiga kui see, mis varem partitsioonil oli, võidakse üle kirjutada mõned andmed, mida ei oleks ülekirjutatud sama failisüsteemi kasutamisel. Mõne failisüsteemi (nt NTFS, kuid mitte FAT) korral ei pruugi failiindeksid (nt $MFT NTFSi all, inode'id ext2/3 all jne) olla kirjutatud samadesse kohtadesse. Lisaks kui partitsiooni suurust suurendatakse, kirjutavad isegi FAT-failisüsteemid uue partitsiooni alguses rohkem andmeid üle. Tundlike andmete taastamise vältimiseks taastamistööriistadega tuleb andmed täielikult üle kirjutada (iga sektor), kas eraldi tööriista abil või vormindamise ajal. Andmed hävitatakse DOSis, OS/2-s ja Windowsis, kui vormindamisel kasutatakse parameetrit '''/L''' (pikk) ning alati MVSi partitsioonitud andmestiku (ingl k ''Partitioned Data Set'' ehk PDS) ning IBMi suurarvutite uuemate failisüsteemide puhul. On vaieldav, kas ühe läbimisega nullidega täitmine on piisav tundlike andmete hävitamiseks vanematel (kuni 1990. aastateni) magnetmäluseadmetel. Gutmann (tuntud oma 35-käigulise Gutmanni meetodi poolest) väidab, et [[Magnetjõumikroskoopia|magnetjõumikroskoopia abil]] võib disketil vanu bitte "näha", kuid tema viidatud allikad seda ei tõesta. Arvatakse, et juhuslik täitmine on tugevam kui fikseeritud mustriga täitmine.<ref>{{Cite web|last=Daniel Feenberg|url=http://www.nber.org/sys-admin/overwritten-data-gutmann.html|title=Can Intelligence Agencies Recover Overwritten Data?|date=2003|access-date=2007-12-10}}</ref> NISTi (2014) ja Wrighti et al (2008) andmetelt piisab ühest nullidega täitmise käigust magnetjääkandmete vältimiseks. Kõvaketastesse sisseehitatud turvalise kustutamise funktsiooni peetakse usaldusväärseks<ref name="Secure Deletion"></ref><ref>{{Cite web|url=http://tinyapps.org/docs/wipe_drives_hdparm.html|title=ATA Secure Erase (SE) and hdparm}} Created: 2011.02.21, updated: 2013.04.02.</ref>, kuid tuleb arvestada, et varased [[Pooljuhtketas|tahkismäluseadmed]] rakendavad seda funktsiooni valesti. Demagneetimine on efektiivne ja vastuoludeta, kuid see võib muuta ketta kasutuskõlbmatuks.<ref name="Secure Deletion"></ref> == Märkused == {{Märkused|refs=<ref group="lower-alpha" name="NB_Magic_E5">8-tollised CP/M disketid olid eelvormindatud täiteväärtusega <code>0xE5</code>, selletõttu on väärtusel <code>0xE5</code> eriline tähendus [[FAT12]], [[FAT16]] ja [[FAT32]] failisüsteemide kataloogikirjetes. See võimaldas [[86-DOS]]il kasutada 8-tolliseid diskette kohe pärast ostmist või ainult FATiga initsialiseeritud kujul.<!-- <ref name="Schulman_1994_Undocumented-DOS"/> --></ref> <ref group="lower-alpha" name="NB_Format_Wipe">Üks vahend, mis pakub võimalust määrata kõvaketaste soovitud täiteväärtuse, on DR-DOSi FDISK&nbsp;R2.31 koos selle valikulise kustutusparameetriga <code>/W:246</code> (täiteväärtuse <code>0xF6</code> jaoks). Erinevalt teistest [[FDISK]] vahenditest pole DR-DOSi FDISK mitte ainult partitsioonimistööriist, vaid suudab ka just loodud partitsioone vormindada FAT12-, FAT16- või FAT32-vormingu. See vähendab riski, et vormindatakse kogemata vale maht.</ref>}} == Viited == <references></references> == Välised lingid == * [https://technet.microsoft.com/en-us/library/cc750198.aspx Windows NT Workstation Resource Kit, Chapter 17 - Disk and File System Basics], jaotis "Formatting Hard Disks and Floppy Disks" * [https://www.cs.auckland.ac.nz/~pgut001/pubs/secure_del.html Secure Deletion of Data from Magnetic and Solid-State Memory'',''] autor Peter Gutmann * [http://support.microsoft.com/?kbid=302686 Differences between a Quick format and a regular format during a "clean" installation of Windows XP] Microsofti abi ja toe kaudu * [http://support.microsoft.com/?scid=kb%3Ben-us%3B255867&x=17&y=15 support.microsoft.com — How to Use the Fdisk Tool and the Format Tool to Partition or Repartition a Hard Disk] * [https://technet.microsoft.com/en-us/library/cc512587.aspx ''Help: I Got Hacked. Now What Do I Do?''] —Microsoft Tech Net: Why you should wipe a compromised drive to the bare metal. Artikli autor on Jesper M. Johansson, Ph.D., CISSP, MCSE, MCP+I. [[Kategooria:Failisüsteemid]] [[Kategooria:Kõvaketas]] 621z2ixtftlzt7c0sak4nbuifc6ohay 7166456 7166455 2026-06-03T11:51:30Z PillePrix 153981 7166456 wikitext text/x-wiki '''Ketta vormindamine''' on protsess, mille käigus valmistatakse andmetalletusseadet, näiteks [[Kõvaketas|kõvaketast]], [[Pooljuhtketas|pooljuhtketast]], [[Diskett|disketti]], [[Mälukaart|mälukaarti]] või [[Mälupulk|USB-mälupulka,]] ette esmakordseks kasutamiseks. Mõnel juhul võib vormindamine luua ka ühe või mitu uut [[Failisüsteem|failisüsteemi]]. Vormindamisprotsessi esimest osa, kus toimub andmekandja põhiline ettevalmistus, nimetatakse sageli "madala taseme vormindamiseks".<ref name="Tanenbaum">{{Cite book|last=Tanenbaum|first=Andrew|author-link=Andrew S. Tanenbaum|date=2001|title=Modern Operating Systems|publisher=Prentice Hall|isbn=0130313580|edition=2nd|url=https://archive.org/details/modernoperatings00tane|at=section 3.4.2, Disk Formatting|url-access=registration}}</ref> [[Partitsioon|Partitsioonimine]], vormindamisprotsessi teise osa üldnimetus, on protsess, kus jagatakse seadet mitmeks alamseadmeks ning teatud juhtudel kirjutatakse seadmele teave, mis võimaldab [[Operatsioonisüsteem|operatsioonisüsteemi]] sellelt käivitada.<ref name="Tanenbaum" /><ref>{{Cite web|url=https://docs.microsoft.com/en-us/windows/win32/fileio/disk-devices-and-partitions|title=Disk Devices and Partitions|website=[[Microsoft Docs]]|date=7 January 2021}}</ref> Protsessi kolmas osa, tuntud kui "kõrgetasemeline vormindamine", viitab enamasti uue failisüsteemi loomise protsessile.<ref name="Tanenbaum" /> Mõnes operatsioonisüsteemis saab neid kolme protsessi tervikuna või osaliselt kombineerida või korrata erinevatel tasemetel.{{Refn|E.g., formatting a volume, formatting a [[Virtual Storage Access Method]] [[Virtual Storage Access Method#Linear VSAM organization|Linear Data Set (LDS)]] on the volume to contain a [[zFS (z/OS file system)|zFS]] and formatting the zFS in [[UNIX System Services]].}} Termini "vormindamine" all mõeldakse toimingut, mille käigus uus kettaseade valmistatakse täielikult ette [[Fail|failide]] salvestamiseks. Mõni vormindusvahend võimaldab eristada kiirvormindamist (ei kustuta kõiki olemasolevaid andmeid) ja pikka vormindamist (kustutab kõik olemasolevad andmed). Üldreeglina jääb ketta vormindamisel vaikimisi enamik, kui mitte kõik olemasolevad andmed alles. Neist osa või enamik on võimalik taastada privilegeeritud või spetsiaalsete tööriistade abil.<ref>{{Cite web|last=Hermans|first=Sherman|url=https://www.linux.com/news/how-recover-lost-files-after-you-accidentally-wipe-your-hard-drive/|title=How to recover lost files after you accidentally wipe your hard drive|publisher=Linux.com|date=28 August 2006|access-date=28 November 2019}}</ref> Spetsiaalsete tööriistadega saab kasutajaandmeid kustutada kõikides failides ühe ülekirjutamisega ning vabastada ruumi.<ref>{{Cite web|last=Smithson|first=Brian|url=http://www.infosecisland.com/blogview/16130-The-Urban-Legend-of-Multipass-Hard-Disk-Overwrite.html|title=The Urban Legend of Multipass Hard Disk Overwrite and DoD 5220-22-M|publisher=Infosec Island|date=29 August 2011|access-date=22 November 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20181005045747/http://www.infosecisland.com/blogview/16130-The-Urban-Legend-of-Multipass-Hard-Disk-Overwrite.html|archive-date=5 October 2018}}</ref> == Ajalugu == Plokk ehk järjestikune [[Bait|baitide]] hulk on minimaalne salvestusühik, mida kettadraiver kettalt loeb ja sinna kirjutab. Varasematel kettaseadmetel olid kindlad plokisuurused (nt [[IBM]] 350 kettaseadme (1950. aastate lõpus) plokisuurus oli 100 kuuebitist märki), kuid alates mudelist 1301<ref>{{Cite web|url=http://www-03.ibm.com/ibm/history/exhibits/storage/storage_1301.html|title=IBM&nbsp;1301 disk storage unit|publisher=[[IBM]]|date=23 January 2003|access-date=2010-06-24|archive-url=https://web.archive.org/web/20050426065056/http://www-03.ibm.com/ibm/history/exhibits/storage/storage_1301.html|archive-date=April 26, 2005}}</ref> turustas IBM muutuva plokisuurusega alamsüsteeme: konkreetsel rajal võisid olla erineva suurusega plokid. IBM System/360 ketta alamsüsteemid ja muud otsejuurdepääsuga salvestusseadmed laiendasid seda kontseptsiooni ''Count Key Data'' (CKD) ja hiljem ''Extended Count Key Data'' (ECKD) kujul. Siiski jäi muutuva plokisuuruse kõvakettade kasutamine 1990. aastatel kasutusest välja. Üks viimaseid muutuva plokisuurusega kõvakettaid oli IBM 3390 Model 9, mis kuulutati välja 1993. aasta mais.<ref>{{Cite web|url=http://www-03.ibm.com/ibm/history/exhibits/storage/storage_3390.html|title=IBM 3390 direct access storage device|publisher=[[IBM]]|date=23 January 2003|archive-url=https://web.archive.org/web/20050124005029/http://www-03.ibm.com/ibm/history/exhibits/storage/storage_3390.html|archive-date=January 24, 2005}}</ref> Tänapäevased kõvakettad, näiteks [[Serial Attached SCSI|jadapordiga SCSI]] (SAS) ja [[SATA|jadapordiga ATA]] (SATA) kettad, paistavad oma [[Liides|liideste]] kaudu ühtse kindla suurusega plokkide kogumina. Aastaid oli plokkide suuruseks 512 baiti, kuid alates 2009. aastast ja kiirenevalt 2011. aastani hakkasid kõik suuremad kõvaketta tootjad välja andma kõvakettaplatvorme, mis kasutasid 4096-baidiste loogiliste plokkide täiustatud vormingut.<ref>{{Cite web|last=Smith|first=Ryan|url=http://www.anandtech.com/show/2888|title=Western Digital's Advanced Format: The 4K Sector Transition Begins|publisher=[[Anandtech]]|date=2009-12-18|archive-url=https://web.archive.org/web/20100404143745/http://www.anandtech.com/show/2888|archive-date=April 4, 2010}}</ref><ref>{{Cite web|url=http://www.seagate.com/tech-insights/advanced-format-4k-sector-hard-drives-master-ti/|title=Transition to Advanced Format 4K Sector Hard Drives|publisher=[[Seagate Technology]]}}</ref> [[Diskett|Diskettidel]] olid üldiselt ainult kindlad plokkide suurused, kuid need suurused sõltusid hosti operatsioonisüsteemist ja selle interaktsioonist kontrolleriga, mistõttu võisid teatud tüüpi andmekandjatel (nt 5¼-tolline DSDD) olla erinevad plokisuurused, olenevalt hosti operatsioonisüsteemist ja kontrollerist. [[Optiline andmekandja|Optilised kettad]] kasutavad üldjuhul ainult kindla suurusega plokke. == Ketta vormindamise protsess == Ketta vormindamine operatsioonisüsteemi ja selle rakenduste jaoks hõlmab tavaliselt kolme erinevat protsessi. # Madala taseme vormindamine (st riistvarale kõige lähemal) märgistab ketta pinnad märkidega, mis näitavad salvestusploki algust (tänapäeval nimetatakse neid tavaliselt sektormärkideks) ja muud teavet, näiteks CRC-ploki ([[Inglise keel|ingl k]] ''cycle redundancy check'' ehk tsükliline liiaskontroll), mida kettakontroller hiljem tavapäraste toimingute ajal andmete lugemiseks või kirjutamiseks kasutab. See on mõeldud ketta püsivaks aluseks ja seda tehakse lõpuni sageli juba tehases. # Partitsioonimine jagab ketta üheks või mitmeks piirkonnaks, kirjutades kettale andmestruktuurid, mis märgivad piirkondade algust ja lõppu. Selline vormindamine hõlmab sageli vigaste radade või sektorite kontrollimist. # Kõrgetasemeline vormindamine loob kettapartitsiooni või loogilise kõite sees failisüsteemi vormingu.<ref name="Tanenbaum">{{Cite book|last=Tanenbaum|first=Andrew|author-link=Andrew S. Tanenbaum|date=2001|title=Modern Operating Systems|publisher=Prentice Hall|isbn=0130313580|edition=2nd|url=https://archive.org/details/modernoperatings00tane|at=section 3.4.2, Disk Formatting|url-access=registration}}</ref> Selline vormindamine hõlmab andmestruktuure, mida operatsioonisüsteem kasutab loogilise draivi või partitsiooni sisu tuvastamiseks. See võib toimuda operatsioonisüsteemi installimise ajal või uue ketta lisamisel. Ketta ja hajutatud failisüsteemis võib määrata valikulise alglaadimisploki ja/või operatsioonisüsteemi jaoks mitmesugust teavet mahu ning kataloogide kohta. === Diskettide madala taseme vormindamine === Diskettide (ja varajaste kõvaketaste) madala taseme vormindamist teostab kettaseadme kontroller. Standardse [[Diskett|1,44 MB disketi]] puhul kirjutatakse madalatasemelise vormindamise käigus tavaliselt 18 sektorit (512 baiti) igale 160 rajale (80 mõlemale poolele), pakkudes kettale 1 474 560 baiti salvestusruumi. Füüsilised sektorid on tegelikult suuremad kui 512 baiti, kuna lisaks 512-baidisele andmeväljale sisaldavad need sektori identifikaatorivälja, CRC-baite (mõnel juhul veaparandusbaite) ja väljadevahelisi lünki. Neid lisabaite ei arvestata tavaliselt ketta üldist salvestusmahtu näitavasse arvusse. Samal andmekandjal saab kasutada erinevaid madala taseme vorminguid. Näiteks saab suurte kirjete kasutamisega vähendada kirjetevaheliste vahede suurust. Mitmed [[Tasuta tarkvara|vabavarad]], [[Jaosvara|jagamisvarad]] ja [[Vabavara|tasuta tarkvaraprogrammid]] (nt GParted, FDFORMAT, NFORMAT, VGA-Copy ja 2M) andsid vormindamise üle oluliselt suuremat kontrolli, võimaldades vormindada suure tihedusega 3,5-tollisi kettaid mahutavusega kuni 2 MB. Kasutatud meetodid on järgmised: * pea/raja sektori kallutatus (sektori nummerduse ettepoole nihutamine küljevahetusel ja raja astmeline muutmine mehaanilise viivituse vähendamiseks), * sektorite põimimine (läbilaskevõime suurendamiseks sektorite paigutamisega rajale), * sektorite arvu suurendamine raja kohta (kui tavaline 1,44 MB vorming kasutab raja kohta 18 sektorit, on seda võimalik suurendada 21-ni) ja * radade arvu suurendamine (enamik kettad talusid laiendamist 82 rajani. Kuigi mõned said rohkemaga hakkama, võisid teised ummistuda). [[Linux]] toetab mitmesuguseid sektorisuurusi<ref>{{Cite web|url=https://tools.ietf.org/doc/fdutils/Fdutils.html#Media-description|title=Fdutils}}</ref> ning [[Ketta-opsüsteem|DOS]] ja [[Microsoft Windows|Windows]] toetavad suure salvestusmahuga DMF-vormingus disketivormingut.<ref>{{Cite web|url=http://support.microsoft.com/kb/120348|title=Definition of Distribution Media Format (DMF)|publisher=[[Microsoft Knowledge Base]]|date=2007-01-19|access-date=2011-10-16|archive-url=https://web.archive.org/web/20110914232540/http://support.microsoft.com/kb/120348|archive-date=2011-09-14}}</ref> Pärast radade struktuuri loomist peab vormindaja täitma ka kogu disketi ja otsima vigaseid sektoreid. Tavapäraselt algseadistati füüsilised sektorid täiteväärtusega <code>0xF6</code> vastavalt INT 1Eh kettaparameetrite tabelile (ingl k ''Disk Parameter Table'' ehk DPT) vormindamise ajal IBM-ühilduvate masinates. Seda väärtust kasutatakse ka Atari portfoolios. [[CP/M]] 8-tollised disketid olid tavaliselt eelvormindatud väärtusega <code>0xE5</code><ref name="Schulman_1994_Undocumented-DOS">{{Cite book|last=Schulman|first=Andrew|date=1994|title=Undocumented DOS: A programmer's guide to reserved MS-DOS functions and data structures - expanded to include MS-DOS 6, Novell DOS and Windows 3.1|publisher=[[Addison Wesley]]|isbn=0-201-63287-X|edition=2|url=https://archive.org/details/undocumenteddosp00andr_0|last2=Brown|first2=Ralf D.|last3=Maxey|first3=David|last4=Michels|first4=Raymond J.|last5=Kyle|first5=Jim|author-link2=Ralf D. Brown|orig-year=November 1993<!-- first printing -->}} (xviii+856+vi pages, 3.5"-floppy) Errata: </ref> ja Digital Researchi andmetel kasutati seda väärtust ka Atari ST ja muudel Amstradi vormindatud diskettidel. Amstrad kasutas täiteväärtusena <code>0xF4</code>. === Kõvaketaste madala taseme vormindamine (LLF) === Enne 1990. aastaid oli kõvaketastel tavaliselt eraldi kettakontroller, mis määras, kuidas andmeid andmekandjale kodeeriti. Kuna andmekandja, ketas ja/või kontroller olid sageli hangitud erinevatelt tarnijatelt, oli kasutajatel tihti võimalik teha madala taseme vormindamist. Eraldi hankimisel oli ka probleem, et erinevad osad ei sobi omavahel kokku, mille tagajärjel alamsüsteem ei suutnud andmeid usaldusväärselt salvestada. Kasutaja algatatud kõvaketaste madaltaseme vormindamine (ingl k ''low-level formatting'' ehk LLF) oli [[Miniarvuti|mini-]] ja [[Personaalarvuti|koduarvutite]] puhul tavaline kuni 1990. aastateni. IBM ja teised suurarvutite tootjad varustasid oma kõvakettaid (või eemaldatavate andmekandjate puhul andmekandjaid ise) tavaliselt madaltaseme vormindusega. Tavaliselt hõlmas see ketta iga raja jagamist üheks või mitmeks plokiks, mis sisaldasid kasutajaandmeid ning nendega seotud juhtimisteavet. Erinevad arvutid kasutasid erinevaid plokkide suurusi, kuid IBM kasutas eelkõige muutuva suurusega plokke. IBM PCi populaarsuse tõttu võttis tööstus 1980. aastate keskpaigaks kasutusele standardi, kus ühe ploki suuruseks oli 512 baiti kasutajaandmeid. Sõltuvalt süsteemist teostati madala taseme vormindamise üldiselt operatsioonisüsteemi vahendi abil. IBM-ühilduvates personaalarvutites kasutati BIOSi, mida käivitatakse MS-DOSi silumisprogrammi abil, et anda juhtimine üle rutiinile, mis oli peidetud erinevates BIOSides erinevatele aadressidele. ==== Üleminek madala taseme vormindamisest ==== Alates 1980. aastate lõpust hakati kõvakettaid tavaliset müüma juba ühilduva madaltaseme vorminguga eelvormindatult, kuna IBM-ühilduvad personaalarvutid muutusid laialt levinuks. Samal ajal liikus tööstus ajaloolistelt (lihtsadelt) bitiseerialiidestelt üle tänapäevaste (intelligentsete) bitiseerialiideste ja sõnaseerialiideste poole, kus madala taseme vormindamine tehti tehases.<ref>{{Cite web|url=http://freepctech.com/pc/001/007.shtml|title=Low level formatting an IDE hard drive|publisher=The NOSPIN Group, Inc.|website=FreePCTech.com|access-date=December 24, 2003|archive-url=https://web.archive.org/web/20120716043736/http://freepctech.com/pc/001/007.shtml|archive-date=July 16, 2012}}</ref><ref>{{Cite web|url=http://www.pcguide.com/ref/hdd/geom/formatUtilities-c.html|title=Low-Level Format, Zero-Fill and Diagnostic Utilities|website=The PC Guide. Site Version: 2.2.0 - Version Date: April 17, 2001|access-date=May 24, 2007|archive-url=https://web.archive.org/web/20190103014814/http://www.pcguide.com/ref/hdd/geom/formatUtilities-c.html|archive-date=January 3, 2019}}</ref> Seega ei ole tänapäevase kõvaketta madala taseme vormindamine lõppkasutajal enam võimalik. === Kaasaegsed kettad: taasinitsialiseerimine === Tänapäevased kõvakettad ei saa enam teostada järeltöötluse madala taseme vormindamist, st taastada salvestuspinnal "radade" ja "plokkide" põhipaigutust. Taasinitsialiseerimine viitab protsessidele, mis taastavad ketta tehasesarnase konfiguratsiooni: pole andmeid ega partitsioonimist ning kõik plokid on kasutamiseks saadaval. ==== Käsukomplekti tugi ==== SCSI pakub käsku "Format Unit". See käsk teostab vajaliku sertifitseerimisprotsessi vigaste sektorite eemaldamiseks ning sellel on võimalus muuta sektori suurust. Käsu andmiseks võib kasutada käsureaprogrammi sg_format. Valida saab erinevate sektori suuruste vahel, kuid need pole kõigis seadmetes saadaval: 512-, 520-, 524-, 528-, 4096-, 4112-, 4160- ja 4224-baidised sektorid. Kuigi SCSI-käsk pakub palju valikuid, isegi suuruse muutmist, ei puuduta see rajakihti, kus toimub madala taseme vormindamine.<ref>{{Cite web|url=https://standards.incits.org/apps/group_public/download.php/124286/livelink|title=INCITS 506-202x - Information technology - SCSI Block Commands - 4 (SBC-4) draft revision 22|date=15 September 2020|access-date=22 May 2023}}</ref> ATA ei paku madala taseme vormindamise funktsiooni, kuid võimaldab sektori suurust muuta käsu "SET SECTOR CONFIGURATION" abil ("--set-sector size" käsureaprogrammis hdpram) (tarbijale mõeldud kõvakettad toetavad tavaliselt ainult 512- ja 4096-baidiseid sektoreid). Kuigi sektori suuruse muutmine võib andmeid segamini ajada, ei ole see turvaline viis andmete kustutamiseks ja selle kohta pole ka sertifikaati tehtud. ATA pakub eraldi kustutamiskäsku "SECURITY ERASE" ("--security-erase" käsureaprogrammis hdpram). [[NVM Express|NVMe-]]<nowiki/>ketastel on standardne vormindusmeetod, mis on saadaval näiteks Linuxi käsureaprogrammis nvme format. Saadaval on sektori suuruse muutmise ja turvalise kustutamise valikud. Pange tähele, et NVMe-kettad on üldiselt pooljuhtkettad, mistõttu on see "raja" eristus mõttetu. [[Seagate Technology]] kettad pakuvad TTL-jadaporti silumiskonsooli.<ref>{{Cite web|url=https://www.os2museum.com/wp/seagate-serial-talk/|title=Seagate Serial Talk {{!}} OS/2 Museum}}</ref> Muuhulgas saab konsool vormindada "süsteemi" ja "kasutaja" partitsioone, teostades samal ajal veakontrolli (taasinitsialiseerimise eelnevalt määratud loogiliste plokkide kaudu) ning muutes raja parameetreid (haldades tegelikku madala taseme vormingut).<ref>{{Cite web|url=https://dokumen.tips/documents/f3-serialport-diagnostics.html?page=1|title=F3 Serial Port Diagnostics}} older version available from </ref> ==== Ketta täitmine ==== Kui kõvaketta sisseehitatud taasinitsialiseerimisfunktsioon (vt eespool) pole draiveri või süsteemi piirangute tõttu kättesaadav, on võimalik selle asemel täita kogu ketas. Vanematel kõvaketastel, millel puudub vigaste sektorite haldus,<ref>{{Cite web|url=https://www.smartmontools.org/wiki/BadBlockHowto|title=BadBlockHowto – smartmontools|website=www.smartmontools.org}}</ref> peab programm ka kontrollima, kas leidub kahjustatud sektoreid ja proovima need vältida. Uuemate ketaste puhul, millel on vigade haldus, võivad ümberjaotatud sektorid jääda kustutamata, samas kui sisseehitatud taasinitsialiseerimisfunktsioon kustutab need.<ref name="Secure Deletion">{{Cite web|url=http://www.upenn.edu/computing/security/privacy/data_clear.php|title=Secure Data Deletion|date=June 7, 2012|access-date=9 December 2013}}</ref> Tänapäeval on kõige levinum kõvakettaid täita väärtusega <code>0x00</code>. Üks populaarne meetod selle nulliga täitmise toimingu tegemiseks kõvakettal on nullväärtusega baitide kirjutamine kettale Unixi dd-vahendi abil, kus sisendfailina on /dev/zero-voog ja väljundfailina ketas ise (või konkreetne partitsioon).<ref>{{Cite web|url=http://www.myfixlog.com/fix.php?fid=58|title=How to Securely Erase (Wipe) a Hard Drive for Free with DD|website=myfixlog.com|archive-url=https://web.archive.org/web/20160418143615/http://www.myfixlog.com/fix.php?fid=58|archive-date=April 18, 2016}}</ref> Selle käsu täitmine võib võtta mitu tundi ning see kustutab kõik failid ja failisüsteemid. Mälupulkadel kasutatakse väärtust <code>0xFF</code>, et vähendada [[Välkmälu|kulumist]]. Viimane väärtus on tavaliselt ka ROM-ketaste puhul kasutatav vaikeväärtus (mida ei saa ümber vormindada). Mõned täiustatud tööriistad võimaldavad täiteväärtust seadistada. Ketta nullidega täitmine ei ole turvaline viis ketta ettevalmistamiseks krüpteeritud failisüsteemi kasutamiseks. See tühistab protsessi veeneva eitatavuse (ingl k ''plausible deniability of the process''), kuna krüpteeritud alad (mis on ilma võtmeta juhuslikest andmestikest eristamatud, välja arvatud juhul, kui šiffer on ohustatud) paistavad nullplokkide seast silma. Õige viis on teha nullidega täitmine ajutise krüpteeritud kihi sees, seejärel võtme ja kihi seadistuse eemalda (fail /dev/urandom pakub sarnast turvalisust, kuid kipub olema aeglane). ==== Segadus ==== Praegune segadus madala taseme vormindamise termini üle näib tulenevat nii veebisaitide ebajärjekindlast dokumentatsioonist kui ka paljude kasutajate veendumusest, et iga protsess, mis on madalam kui kõrgetasemeline (failisüsteemi) vormindus, on madala taseme vormindus. Kuna suurt osa madala taseme vormindamise protsessist saab tänapäeval teha ainult tehases, kirjeldavad mitmed kettatootjad oma veebisaitidel taasinitsialiseerimistarkvara LLF-vahendina. Kuna kasutajatel pole üldiselt mingit võimalust eristada täieliku madala taseme vormindamist ja taasinitsialiseerimist (nad lihtsalt näevad, et tarkvara käivitamine annab kõvaketta, mis tuleb kõrgetasemeliselt vormindada), on nii eksitud kasutajate arusaamad kui ka erinevate kettatootjate segased selgitused seda viga süvendanud. Märkus: olenemata selliste terminite võimalikust väärkasutamisest, teevad paljud saidid selliseid taasinitsialiseerimise vahendeid kättesaadavaks (võimalik, et käivitatavate diskettide või CD-kujutiste failidena), et nii iga bait üle kirjutada kui kõvaketta kahjustatud sektoreid kontrollida. === Partitsioonimine === Partitsioonimine on protsess, mille käigus kirjutatakse teave salvestusseadme või -kandja plokkidesse, et jagada seade mitmeks alamseadmeks, millest igaüht käsitleb operatsioonisüsteem eraldi seadmena ning mõnel juhul võimaldab see operatsioonisüsteemi seadmelt käivitada. MS-DOSi, Microsoft Windowsi ja UNIX-põhiste operatsioonisüsteemide (nagu [[BSD]], Linux ja [[macOS]]) puhul tehakse seda tavaliselt partitsiooniredaktoriga, näiteks fdisk, GNU Parted või Disk Utility. Need operatsioonisüsteemid toetavad mitut partitsiooni. Disketid ei ole partitsioonitud, kuid olenevalt operatsioonisüsteemist võivad need vajada köiteteavet, et operatsioonisüsteem neile ligi pääseks. Partitsiooniredaktorid ja ICKDSF ei käsitle tänapäeval kõvaketaste ja optiliste kettaseadmete madala taseme funktsioone, näiteks ajastusmärkide kirjutamist, ning nad ei saa taasinitsialiseerida kaasaegset ketast, mis on demagneetiud või muul viisil kaotanud tehase vormingut. CP-67st tuletatud IBMi operatsioonisüsteemid, nt z/VM, säilitavad miniketaste partitsiooniteavet väljaspool ketast. === Kõrgetasemeline vormindamine === Kõrgetasemeline vormindamine on protsess, mille käigus luuakse kettapartitsioonile või loogilisele köitele tühi failisüsteem ja arvutite puhul installitakse buutsektor.<ref name="Tanenbaum">{{Cite book|last=Tanenbaum|first=Andrew|author-link=Andrew S. Tanenbaum|date=2001|title=Modern Operating Systems|publisher=Prentice Hall|isbn=0130313580|edition=2nd|url=https://archive.org/details/modernoperatings00tane|at=section 3.4.2, Disk Formatting|url-access=registration}}</ref> See on sageli kiire toiming, mida nimetatakse mõnikord ka kiirvormindamiseks. Terve loogilise ketta või partitsiooni vormindamine võib valikuliselt vigu otsida, mis võib võtta palju aega. Diskettide puhul teostab diskettide vormindustarkvara nii kõrgetasemelise kui ka madalatasemelise vorminduse ühe tööga. Kaheksatollised disketid olid tavaliselt madala taseme vormindusega ja need täideti vormindusväärtusega <code>0xE5</code>.<ref name="Schulman_1994_Undocumented-DOS">{{Cite book|last=Schulman|first=Andrew|date=1994|title=Undocumented DOS: A programmer's guide to reserved MS-DOS functions and data structures - expanded to include MS-DOS 6, Novell DOS and Windows 3.1|publisher=[[Addison Wesley]]|isbn=0-201-63287-X|edition=2|url=https://archive.org/details/undocumenteddosp00andr_0|last2=Brown|first2=Ralf D.|last3=Maxey|first3=David|last4=Michels|first4=Raymond J.|last5=Kyle|first5=Jim|author-link2=Ralf D. Brown|orig-year=November 1993<!-- first printing -->}} (xviii+856+vi pages, 3.5"-floppy) Errata: </ref> Alates 1990. aastatest on enamik 5,25-tolliseid ja 3,5-tolliseid disketod tarnitud tehases eelvormindatuna DOS [[Failipaigutustabel|FAT12]]-diskettidena. Praegustes OS/360 ja DOS/360 põhjal loodud IBMi suurarvuti operatsioonisüsteemides, näiteks z/OS ja z/VSE, vormindatakse kettaid ICKDSF-vahendi INIT-käsuga.<ref>{{Cite web|url=http://publibz.boulder.ibm.com/epubs/pdf/ick4020f.pdf|title=Device Support Facilities User's Guide and Reference|access-date=2010-12-27|archive-url=https://web.archive.org/web/20211209100904/http://publibz.boulder.ibm.com/epubs/pdf/ick4020f.pdf|archive-date=2021-12-09}}</ref> Need operatsioonisüsteemid toetavad seadme kohta ainult ühte partitsiooni, mida nimetatakse köiteks. ICKDSFi funktsioonide hulka kuuluvad igale rajale kirje 0 kirjutamine, [[Alglaadimine|IPL-]]<nowiki/>teksti kirjutamine, köite sildi loomine, köite sisukorra (VTOC) loomine ja valikuliselt VTOC indeksi (VTOCIX) loomine. Kõrgetasemelist vormindamist saab teha ka faili eraldamise osana, failisüsteemile spetsiifilise vahendi abil või mõne vanema juurdepääsumeetodi puhul jooksvalt uute andmete kirjutamisel reaalajas. z/OS Unix System Services'is on kolm erinevat kõrgetasemelise vormindamise taset: * Köite initsialiseerimine ICKDSFiga * VSAMi lineaarse andmestiku (ingl k ''Linear Data Set'' ehk LDS) initsialiseerimine osana selle eraldamisest köitele juurdepääsumeetodi teenuste (IDCAMS) DEFINE'i abil * zFS-agregaadi initsialiseerimine LDSis ioeagfmt abil. CP-67st tuletatud IBMi operatsioonisüsteemides initsialiseerib köite vormindamine raja 0 ja näiv-VTOCi. Külalisoperatsioonisüsteemid vastutavad minidiskide vormindamise eest. Käsk "CMS FORMAT" vormindab CMSi failisüsteemi CMSi minidiskile. == Hosti kaitstud ala == Hosti kaitstud ala (või peidetud kaitstud ala) on [[Kõvaketas|kõvaketta]] ala, mis on kõrgetasemeliselt vormindatud nii, et see ala pole tavaliselt operatsioonisüsteemile nähtav. == Ümbervormindamine == Ümbervormindamine on kõrgetasemeline vormindamine, mida tehakse töötava kettaseadmele, et vabastada andmekandja sisu. Ümbervormindamine on iga operatsioonisüsteemi puhul erinev, kuna see, mida olemasolevate andmetega tegelikult tehakse, erineb operatsioonisüsteemiti. Protsessi kõige olulisem aspekt on see, et see vabastab kettaruumi muude andmete jaoks. Kõigi andmete "kustutamiseks" tuleb andmekandjal iga andmeplokk üle kirjutada. See on protsess, mida paljud kõrgetasemelised vormindamise vahendid ei tee. Ümbervormindamine tähendab seda, pärast vormindamist installitakse operatsioonisüsteem ja kogu muu tarkvara uuesti. Selle asemel, et parandada tõrgetega või turvariskidega seotud paigaldust, võib lihtsalt kogu kõvaketas ümber vormindada ja alustada nullist. On olemas mitmesuguseid kõnekeelseid väljendeid, mis kirjeldavad seda protsessi, näiteks "kustutama ja uuesti laadima" ("wipe and reload"), "õhku laskma ja sillutama" ("nuke and pave"), "puhas taaste" ("reimage") jne. Kõvaketta ümbervormindamine, mis sisaldab ainult kasutajaandmeid, ei nõua aga operatsioonisüsteemi uuesti installimist. == Vormindamine == === DOS, OS/2 ja Windows === Käsk "format": MS-DOS-i, PC DOS-i, OS/2 ja Microsoft Windowsi puhul saab ketta vormindada [[Käsk (informaatika)|käsuga]] "format". "Format" küsib tavaliselt eelnevalt kinnitust, et vältida andmete juhuslikku kustutamist, kuid mõnel DOSi versioonil on dokumenteerimata<code>/AUTOTEST</code>-valik. Selle kasutamisel jäetakse tavapärane kinnitus vahele ja vormindamine algab kohe. Makroviirus WM/FormatC kasutab seda käsku C-ketta vormindamiseks kohe, kui dokument avatakse. Tingimusteta (ingl k ''unconditional'') vormindamine: parameeter /U teostab tingimusteta vormindamise, mis enamikul juhtudel kirjutab kogu partitsiooni üle,<ref>{{Cite web|url=http://www.mdgx.com/secrets.htm#FORMAT-U|title=AXCEL216 / MDGx MS-DOS Undocumented + Hidden Secrets|access-date=2008-06-07}}</ref> takistades andmete taastamist tarkvara abil. Tuleb siiski märkida, et parameeter /U töötab usaldusväärselt ainult diskettidega. Kui parameetri /Q ei kasutata, vormindatakse diskette alati lisaks kõrgetasemelisele vormindamisele ka madalatasemelise vormindamisega. Teatud tingimustel kõvaketta partitsioonide puhul takistab parameeter /U aga ainult käsu "unformat" informatsiooni loomist vormindatavas partitsioonis, jättes partitsiooni sisu muidu täielikult puutumata (on endiselt kettal, kuid märgitud kustutatuks). Sellistel juhtudel saab kasutajaandmeid taastada spetsiaalsete tööriistade, näiteks EnCase'i või kettaredaktorite abil. Seetõttu ei ole soovitatav loota parameetrile /U kõvaketta partitsioonide turvaliseks ülekirjutamiseks ja selle asemel tuleks kaaluda spetsiaalselt loodud tööriistu, nagu DBANi. Ülekirjutamine: Windows Vistas ja uuemates versioonides kirjutab tavavormindamine (ingl k ''non-quick format'') andmed vormindamise käigus üle. See ei kehti Windows XPs ja varasemates versioonide puhul.<ref> {{Cite web|url=http://support.microsoft.com/kb/941961|title=MSKB941961: Change in the behavior of the format command in Windows Vista|publisher=[[Microsoft Corporation]]|date=2009-02-23|access-date=2012-10-24|quote=The format command behavior has changed in Windows Vista. By default in Windows Vista, the format command writes zeros to the whole disk when a full format is performed. In Windows XP and in earlier versions of the Windows operating system, the format command does not write zeros to the whole disk when a full format is performed.}} </ref> OS/2: OS/2-s kirjutab vormindamine parameetri /L kasutamisel, mis määrab pika vormingu, kogu partitsiooni või loogilise ketta üle. See parandab CHKDSKi võimet faile taastada. === Unixi-laadsed operatsioonisüsteemid === Unixi-laadsetes süsteemides tehakse ketaste kõrgetasemelist vormindamist traditsiooniliselt käsuga "mkfs". Linuxis (ja tõenäoliselt ka teistes süsteemides) on "mkfs" tavaliselt failisüsteemipõhiste käskude ümbris, mille nimi on "mkfs.fsname", kus fsname on failisüsteemi nimi, millega ketast vormindatakse.<ref>{{Cite web|url=http://linux.die.net/man/8/mkfs|title=mkfs(8) - Linux man page|access-date=2010-04-25}}</ref> Mõnel failisüsteemil, mida teatud "mkfs" implementatsioonid ei toeta, on oma manipuleerimisvahendid, näiteks Ntfsprogs pakub [[NTFS|NTFS-]]<nowiki/>failisüsteemi vormindamise vahendit. Mõned Unixi ja Unixi-laadsed operatsioonisüsteemid pakuvad kõrgema taseme vormindustööriistu, tavaliselt selleks, et muuta ketta vormindamist lihtsamaks ja/või võimaldada kasutajal ketast sama tööriistaga partitsioonida. Näideteks on GNU Parted (ja selle erinevad graafilised kasutajaliidesed, nagu GParted ja KDE Partition Manager) ning [[MacOS|Mac OS X-]]<nowiki/>i rakendus Disk Utility . == Andmete taastamine vormindatud kettalt == Kõvakettal ei kustutata andmeid iga kõrgetasemelise vormindamise käigus täielikult nagu on ka see operatsioonisüsteemi failide kustutamisel. Selle asemel märgitakse andmeid sisaldav piirkond kettale lihtsalt vabaks ja see säilitab vanad andmed kuni nende ülekirjutamiseni. Kui ketas vormindatakse teistsuguse failisüsteemiga kui see, mis varem partitsioonil oli, võidakse üle kirjutada mõned andmed, mida ei oleks ülekirjutatud sama failisüsteemi kasutamisel. Mõne failisüsteemi (nt NTFS, kuid mitte FAT) korral ei pruugi failiindeksid (nt $MFT NTFSi all, inode'id ext2/3 all jne) olla kirjutatud samadesse kohtadesse. Lisaks kui partitsiooni suurust suurendatakse, kirjutavad isegi FAT-failisüsteemid uue partitsiooni alguses rohkem andmeid üle. Tundlike andmete taastamise vältimiseks taastamistööriistadega tuleb andmed täielikult üle kirjutada (iga sektor), kas eraldi tööriista abil või vormindamise ajal. Andmed hävitatakse DOSis, OS/2-s ja Windowsis, kui vormindamisel kasutatakse parameetrit '''/L''' (pikk) ning alati MVSi partitsioonitud andmestiku (ingl k ''Partitioned Data Set'' ehk PDS) ning IBMi suurarvutite uuemate failisüsteemide puhul. On vaieldav, kas ühe läbimisega nullidega täitmine on piisav tundlike andmete hävitamiseks vanematel (kuni 1990. aastateni) magnetmäluseadmetel. Gutmann (tuntud oma 35-käigulise Gutmanni meetodi poolest) väidab, et [[Magnetjõumikroskoopia|magnetjõumikroskoopia abil]] võib disketil vanu bitte "näha", kuid tema viidatud allikad seda ei tõesta. Arvatakse, et juhuslik täitmine on tugevam kui fikseeritud mustriga täitmine.<ref>{{Cite web|last=Daniel Feenberg|url=http://www.nber.org/sys-admin/overwritten-data-gutmann.html|title=Can Intelligence Agencies Recover Overwritten Data?|date=2003|access-date=2007-12-10}}</ref> NISTi (2014) ja Wrighti et al (2008) andmetelt piisab ühest nullidega täitmise käigust magnetjääkandmete vältimiseks. Kõvaketastesse sisseehitatud turvalise kustutamise funktsiooni peetakse usaldusväärseks<ref name="Secure Deletion"></ref><ref>{{Cite web|url=http://tinyapps.org/docs/wipe_drives_hdparm.html|title=ATA Secure Erase (SE) and hdparm}} Created: 2011.02.21, updated: 2013.04.02.</ref>, kuid tuleb arvestada, et varased [[Pooljuhtketas|tahkismäluseadmed]] rakendavad seda funktsiooni valesti. Demagneetimine on efektiivne ja vastuoludeta, kuid see võib muuta ketta kasutuskõlbmatuks.<ref name="Secure Deletion"></ref> == Märkused == {{Märkused|refs=<ref group="lower-alpha" name="NB_Magic_E5">8-tollised CP/M disketid olid eelvormindatud täiteväärtusega <code>0xE5</code>, selletõttu on väärtusel <code>0xE5</code> eriline tähendus [[FAT12]], [[FAT16]] ja [[FAT32]] failisüsteemide kataloogikirjetes. See võimaldas [[86-DOS]]il kasutada 8-tolliseid diskette kohe pärast ostmist või ainult FATiga initsialiseeritud kujul.<!-- <ref name="Schulman_1994_Undocumented-DOS"/> --></ref> <ref group="lower-alpha" name="NB_Format_Wipe">Üks vahend, mis pakub võimalust määrata kõvaketaste soovitud täiteväärtuse, on DR-DOSi FDISK&nbsp;R2.31 koos selle valikulise kustutusparameetriga <code>/W:246</code> (täiteväärtuse <code>0xF6</code> jaoks). Erinevalt teistest [[FDISK]] vahenditest pole DR-DOSi FDISK mitte ainult partitsioonimistööriist, vaid suudab ka just loodud partitsioone vormindada FAT12-, FAT16- või FAT32-vormingu. See vähendab riski, et vormindatakse kogemata vale maht.</ref>}} == Viited == <references></references> == Välislingid == * [https://technet.microsoft.com/en-us/library/cc750198.aspx Windows NT Workstation Resource Kit, Chapter 17 - Disk and File System Basics], jaotis "Formatting Hard Disks and Floppy Disks" * [https://www.cs.auckland.ac.nz/~pgut001/pubs/secure_del.html Secure Deletion of Data from Magnetic and Solid-State Memory'',''] autor Peter Gutmann * [http://support.microsoft.com/?kbid=302686 Differences between a Quick format and a regular format during a "clean" installation of Windows XP] Microsofti abi ja toe kaudu * [http://support.microsoft.com/?scid=kb%3Ben-us%3B255867&x=17&y=15 support.microsoft.com — How to Use the Fdisk Tool and the Format Tool to Partition or Repartition a Hard Disk] * [https://technet.microsoft.com/en-us/library/cc512587.aspx ''Help: I Got Hacked. Now What Do I Do?''] —Microsoft Tech Net: Why you should wipe a compromised drive to the bare metal. Artikli autor on Jesper M. Johansson, Ph.D., CISSP, MCSE, MCP+I. [[Kategooria:Failisüsteemid]] [[Kategooria:Kõvaketas]] 8flj6ail7ka4rccyu2zsjvbz381fwfm Tugi 0 715867 7165951 7165949 2026-06-02T11:59:50Z Evlper 104506 7165951 wikitext text/x-wiki [[File:Karlovški most 1976 (5).JPG|thumb|Silla toed ja talad]] [[File:Forces on trabeated structure.png|thumb|Toed ja talad talasilluse skeemil. A - vertikaalne surve toele, B - surve talale ja tala paine, C - nihkejõud]] [[File:Notre-Dame de Paris transverse section.svg|thumb|Skeem võlvide külgsuunalise surve jaotusest püsttugede ([[piilar]]ite) ja [[tugikaar]]te vahel Pariisi Jumalaema kirikus]] '''Tugi''' või '''toend'''<ref>[https://www.keeleveeb.ee/dict/speciality/art/dict.cgi?word=toend&lang=et toend -- R. Paris, E. End. Kunstileksikon]</ref> on vertikaalne [[konstruktsioonielement]], mis võtab vastu ülalpool asuvate elementide ([[tala (ehitus)|tala]]d, [[kaar]]ed, [[võlv]]id, [[katus]]ed) raskuse ja suunab selle mööda oma pikitelge [[aluspinnas]]esse või teistesse [[kandev osa|kandvatesse osadesse]]. Toed on [[post]], [[sammas]] või [[piilar]], samuti [[talastik]]ku toetav müüriosa, näiteks [[ant]]. [[Sein]]aga ühendatud tugi on [[eendtugi]], näiteks [[poolsammas]] või [[pilaster]]. Toena võib toimida ka [[skulptuur]] ([[atlant]] või [[karüatiid]]). Toe funktsiooni täidab mingil määral ka [[Konsool (arhitektuur)|konsool]] või [[ulgkivi]], ehkki ülaltpoolt tulev surve kandub mitte mööda pikitelge maapinnale, vaid külgsuunas seinale. Toel peab olema eelkõige suur [[survetugevus]]. Toe materjaliks võib olla [[puit]], [[looduskivi]], looduskivist, [[tehiskivi]]st või [[tellis]]test [[müüritis]], [[betoon]] või [[raudbetoon]], [[metall]] ([[teras]], [[alumiinium]], [[malm]], [[raud]]). == Pildid == <gallery> Rock Cut Cave 1, Badami.jpg|Looduskivist raidtoed koobastemplis 09762 - Rome - Temple of Romulus (3505055142).jpg|Romuluse templi [[Monoliit (kunst)|monoliitsed]] [[porfüür]]sambad Roomas Acropolis - column of the Propylaea.jpg|Looduskivist elementidest ([[nummis]]test) sammas [[Ateena akropol]]il Labna-Palace-Entrance-With-Columns.jpg|Kivipostid [[Maiade tsivilisatsioon|maiade]] [[Labna palee]] sissepääsul Chiesa di Sant’Andrea in Montefiascone.jpg|Kvaadermüüritisest sambad Montefiacone Sant’Andrea kirikus 2009-09-06-kloster-chorin-gospelkonzert-by-RalfR-15.jpg|Vormitellistest [[kimppiilar]] [[Chorin]]i kloostris 6916 Tartu Jaani kirik.jpg|Tellistest piilarid [[Tartu Jaani kirik|Jaani kirik]]us Kapelle St. Nikolaus und St. Magdalena P1030144.jpg|Degenau kabeli eeskoja puupostid Puhja kiriku kooriempoori sambad vaade ida suunas.jpg|Empoori puusambad Puhja kirikus Summer house Heyrons High Easter Essex 02.jpg|Suvemaja katusealuse puupostid [[Essex]]is Schifflistickmaschinen der AG Arnold B. Heine & Co. in Arbon.jpg|Raudbetoontoed tehasesaalis Brunn Herrenhaus Front Altan Gusseisen.JPG|Malmpostidele toetuv altaan </gallery> == Vaata ka == * [[Eendtugi]] * [[Konsool (arhitektuur)|Konsool]] * [[Tugipiilar]] * [[Tugikaar]] * [[Tugimüür]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tugi (arhitektuur)| ]] [[Kategooria:Arhitektuur]] [[Kategooria:Ehitus]] o5jew72xhjwz9aj0vvsie40vs1ynyxd Ado Kullamaa 0 715916 7166022 7165822 2026-06-02T14:17:03Z ~2026-32292-17 230696 7166022 wikitext text/x-wiki Ado Kullamaa (31. august 1930 - 1. september 2013) oli sõjajärgses Eestis raadioamatörismile alusepanijaid 1960. aastal Viljandimaal ning hiljem Pärnus. Tema kutsung oli ES8FI ja spordijärk meistrikandidaat. Ta kuulus 1960. aastatel Pärnu Tehniliste Spordialade Klubi "Kajakas" raadiospordi sektsiooni juhtkonda. Tema aktiivne tegevus raadiojaamade ehitamisel, klubilisel tegevusel ja raadioside võistlustega pani tugeva aluse Pärnu raadioamatööride kogukonnale. Ta oli [https://www.erau.ee/et/ Eesti Raadioamatööride Ühingu] liige. Nõukogude ajal juhendas ta Pärnu pioneeride majas (Vahtra tänav 3) raadio-ja tehnikaringe, milles kasvasid üles paljud tehnikahuvilised. Tänapäeval jätkab pioneeride maja traditsioone Pärnu Kunstide Maja (Pühavaimu 8). Hilisematel aastatel oli Ado Kullamaa Eesti Mulkide Seltsi Pärnu kogukonna üks eestvedajaid olles esimene vanem ja hiljem asevanem. Selts korraldas liikmetele ühiseid kultuuriüritusi ja hoidis elus mulkide ajaloolist identiteeti. == Viited == [https://muuseum.viljandimaa.ee/aastaraamat/2010_toim_1/renno_jt_opetajatest_2_kk.pdf Viljandi II Keskkooli 1950-ndatel lõpetanute mälestusi] https://sakala.postimees.ee/377670/kui-mustlas-tehti-pesulokse [https://dea.digar.ee/?a=d&d=teekommunismileviljandi19550922.2.11&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Artikkel tööst Mustlas] [https://www.erau.ee/images/ERAU_ajalugu/50%20a%20amatrismi%20algusest%20viljandimaal_koond.pdf 50 aastat raadioamatörismi algusest Viljandimaal] [https://dea.digar.ee/?a=d&d=parnukommunist19840808.2.18&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Üleliiduline raadiovõistlus "Välipäev'84"] [https://es8zp.erau.ee/club.htm Pärnumaa raadioklubi] [https://es8zp.erau.ee/ajalugu/tekst-1.html Pärnu raadioamatöörid aastatel 1960-1990] [https://dea.digar.ee/?a=d&d=parnukommunist19690426.2.9&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Pioneeride Maja 20 aastane] [https://dea.digar.ee/?a=d&d=parnukommunist19711027.2.4&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Meistrite kool alustab] [https://es8zp.erau.ee/ajalugu/tekst-2.htm PIldialbum raadioamatööridest] https://parnu.postimees.ee/2383077/raadioamatorism-sundis-80-aastat-tagasi-parnus https://www.erau.ee/images/ES_QTC/qtc_9.pdf https://www.erau.ee/images/ES_QTC/ES-QTC-2010-02.pdf https://www.erau.ee/images/ES_QTC/ES-QTC-2010-01.pdf https://parnu.postimees.ee/271706/lugeja-kiri-mulkide-tegemistest [https://dea.digar.ee/?a=d&d=meieelukanada20000126.2.16&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Kanada eestlaste ajalehe artikkel Mulkide Seltsist] [https://www.erau.ee/images/ES_QTC/ES-QTC_2014print.pdf In memoriam] [https://artiklid.elnet.ee/record=b2658113 Mulkide Almanak, in memoriam Ado Kullamaa] dm1q5vh5oh8ep6syjhlb8bqrkj3qxw3 Meditsiinieriala 0 715944 7166018 7164766 2026-06-02T13:59:25Z The end of eternity 168221 7166018 wikitext text/x-wiki '''Meditsiinieriala''' on konkreetne spetsialiseerumine meditsiiniteenuse või arstiabi osutamisel.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Medical Specialty - an overview {{!}} ScienceDirect Topics |url=https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/medical-specialty |vaadatud=2026-05-31 |väljaanne=www.sciencedirect.com}}</ref> == Eestis seaduslikult praktiseeritavad erialad == Eriarstide erialad on: * Anestesioloogia * Allergoloogia-immunoloogia * Dermatoveneroloogia * Endokrinoloogia * Erakorraline meditsiin * Gastroenteroloogia * Hematoloogia * Infektsioonhaigused * Kardiokirurgia * Kardioloogia * Kardiovaskulaarkirurgia * Kohtuarstiteadus * Laborimeditsiin * Lastekirurgia * Meditsiinigeneetika * Nefroloogia * Neurokirurgia * Neuroloogia * Oftalmoloogia * Onkoloogia (kiiritus- ja keemiaravi tähenduses) * Ortopeedia * Otorinolarüngoloogia * Patoloogia * Pediaatria * Peremeditsiin * Plastika- ja rekonstruktiivkirurgia * Psühhiaatria * Pulmonoloogia * Radioloogia * Reumatoloogia * Sisehaigused * Sünnitusabi ja günekoloogia * Taastusravi * Torakaalkirurgia * Töötervishoid * Uroloogia * Vaskulaarkirurgia * Üldkirurgia * Suu-, näo- ja lõualuukirurgia Erihambaarstide erialad on: * Suu-, näo- ja lõualuukirurgia * Ortodontia * Restauratiivne hambaravi<ref>[https://www.riigiteataja.ee/et/akt/128062022010?leiaKehtiv Eriarstiabi erialade ja erialade lisapädevuste loetelu. Riigi Teataja. Sõnastuse jõustumine: 01.07.2022.]</ref> == Viited == 1b3s0vbcp0mop57hhnj43kbmyffrd50 7166021 7166018 2026-06-02T14:07:32Z The end of eternity 168221 Lisasin lingid 7166021 wikitext text/x-wiki '''Meditsiinieriala''' on konkreetne [[spetsialiseerumine]] meditsiiniteenuse või arstiabi osutamisel.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Medical Specialty - an overview {{!}} ScienceDirect Topics |url=https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/medical-specialty |vaadatud=2026-05-31 |väljaanne=www.sciencedirect.com}}</ref> == Eestis seaduslikult praktiseeritavad erialad == Eriarstide erialad on: * [[Anestesioloogia]] * [[Allergoloogia]]-[[immunoloogia]] * Dermatoveneroloogia * [[Endokrinoloogia]] * [[Erakorraline meditsiin]] * [[Gastroenteroloogia]] * Hematoloogia * [[Nakkushaigused|Infektsioonhaigused]] * Kardiokirurgia * [[Kardioloogia]] * Kardiovaskulaarkirurgia * Kohtuarstiteadus * [[Laborimeditsiin]] * Lastekirurgia * Meditsiinigeneetika * [[Nefroloogia]] * [[Neurokirurgia]] * [[Neuroloogia]] * [[Oftalmoloogia]] * [[Onkoloogia]] (kiiritus- ja keemiaravi tähenduses) * [[Ortopeedia]] * Otorinolarüngoloogia * [[Patoloogia]] * [[Pediaatria]] * Peremeditsiin * [[Plastikakirurgia|Plastika]]- ja rekonstruktiivkirurgia * [[Psühhiaatria]] * [[Pulmonoloogia]] * [[Radioloogia]] * [[Reumatoloogia]] * Sisehaigused * Sünnitusabi ja [[günekoloogia]] * [[Taastusravi]] * [[Torakaalkirurgia]] * [[Töötervishoid]] * Uroloogia * Vaskulaarkirurgia * Üldkirurgia * Suu-, näo- ja lõualuukirurgia Erihambaarstide erialad on: * Suu-, näo- ja lõualuukirurgia * [[Ortodontia]] * Restauratiivne [[hambaravi]]<ref>[https://www.riigiteataja.ee/et/akt/128062022010?leiaKehtiv Eriarstiabi erialade ja erialade lisapädevuste loetelu. Riigi Teataja. Sõnastuse jõustumine: 01.07.2022.]</ref> == Viited == oefz62avrau6ot64x7zofcp5ula0o6r 2027. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon 0 716020 7166014 7165438 2026-06-02T13:54:43Z Hokimees 218442 /* Väljalangemismängud */ 7166014 wikitext text/x-wiki {{Infokast rahvusvaheline jäähokivõistlus | nimi = Jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon | aasta = 2027 | muu_nimi = | pilt = | suurus = | alt = | pildiallkiri = | sport = | linn = | riik = {{PisiLipp|Eesti}} | riik2 = | toimumisaeg = 1.–7. mai | võistkondade_arv = 12 | väljakud = 2 | linnad = 2 | võitja = | tiitli_nr = | teine = | kolmas = | väljalangemine = | mänge = | väravaid = | pealtvaatajaid = | parim_väravakütt = | parim_punktitooja = | parim_mängija = | eelmine = [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2026]] | järgmine = [[2028. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2028]] }} '''2027. aasta''' [[jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]] on [[jäähoki|jäähokiturniir]], mis peetakse [[Eesti]] pealinnas [[Tallinn|Tallinnas]] ning ühes I divisjoni B-grupi osalejariigi linnas. A-grupi võitja pääseb [[2028. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|eliitdivisjoni]], B-grupi võitja aga tõuseb järgmiseks hooajaks A-gruppi. == A-alagrupi turniir == I divisjoni A-grupi turniir toimub 1. maist kuni 7. maini 2027 Eestis, [[Tallinn|Tallinnas]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=IIHF - IIHF names hosts for World Championship tournaments |url=https://www.iihf.com/en/news/74747/iihf_congress_allocates_tournaments |vaadatud=2026-06-01 |väljaanne=IIHF International Ice Hockey Federation |keel=en}}</ref> === Osalejad === {{Infokast rahvusvaheline jäähokivõistlus | nimi = jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon (A-grupp) | aasta = 2027 | muu_nimi = | pilt = Tondiraba_Ice_Hall_014.JPG | suurus = 250px | alt = | pildiallkiri = [[Tondiraba jäähall]] | sport = | kodusaal = | linn = [[Tallinn]] | riik = {{PisiLipp|Eesti}} | riik2 = | toimumisaeg = 1.–7. mai | võistkondade_arv = 6 | väljakud = 1 | linnad = 1 | võitja = | tiitli_nr = | teine = | kolmas = | väljalangemine = | mänge = | väravaid = | pealtvaatajaid = | parim_väravakütt = | parim_punktitooja = | parim_mängija = | koduleht = }} {| class="wikitable" |- ! Meeskond ! Kvalifikatsioon |- |{{jh|ITA}} |Sai 2026. aasta eliitdivisjonis 15. koha ja langes välja. |- |{{jh|GBR}} |Sai 2026. aasta eliitdivisjonis 16. koha ja langes välja. |- |{{jh|FRA}} |Sai 2026. aasta I divisjoni A-grupis 3. koha. |- |{{jh|POL}} |Sai 2026. aasta I divisjoni A-grupis 4. koha. |- |{{jh|LTU}} |Sai 2026. aasta I divisjoni A-grupis 5. koha. |- |{{jh|EST}} |'''Korraldajamaa''', võitis 2026. aasta I divisjoni B-grupi ja tõusis kõrgemale. |} === Tabel === ==== A-grupp ==== {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|Koht tabelis !width="130"|Riik !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võite}} !width="20"|{{Lühend|VL|Võite lisaajal}} !width="20"|{{Lühend|KL|Kaotusi lisaajal}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotusi}} !width="20"|{{Lühend|+|Väravaid}} !width="20"|{{Lühend|-|Sisselastud väravaid}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid !width="20"|Kvalifikatsioon |- style="background:#cfc;" | 1. | align="left" |{{jh|Itaalia}} | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | '''0''' | rowspan=2|Poolfinaalid |- style="background:#cfc;" | 2. | align="left" |{{jh|Poola}} | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | '''0''' |- bgcolor=#fff09d | 3. | align="left" |{{jh|Leedu}} | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | '''0''' | Väljalangemismängud |} ==== B-grupp ==== {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|Koht tabelis !width="130"|Riik !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võite}} !width="20"|{{Lühend|VL|Võite lisaajal}} !width="20"|{{Lühend|KL|Kaotusi lisaajal}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotusi}} !width="20"|{{Lühend|+|Väravaid}} !width="20"|{{Lühend|-|Sisselastud väravaid}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid !width="20"|Kvalifikatsioon |- style="background:#cfc;" | 1. | align="left" |{{jh|Suurbritannia}} | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | '''0''' | rowspan=2|Poolfinaalid |- style="background:#cfc;" | 2. | align="left" |{{jh|Prantsusmaa}} | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | '''0''' |- bgcolor=#fff09d | 3. | align="left" |{{jh|Eesti}} '''(K)''' | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | '''0''' | Väljalangemismängud |} == Väljalangemismängud == {{Turniiritabel4 <!-- Kuupäev-Koht | Meeskond 1 | Tulemus 1 | Meeskond 2 | Tulemus 2 --> <!-- poolfinaalid --> | | <!-- finaal--> | |<!-- parameetrid --> | RD1 = Poolfinaalid | RD2 = Finaal <!-- veeru laius --> | team-width = 170 | score-width = 50 }} <br> {{Turniiritabel2 <!-- Kuupäev-Koht | Meeskond 1 | Tulemus 1 | Meeskond 2 | Tulemus 2 --> <!-- väljalangemismängud --> | | |<!-- parameetrid --> | RD1 = Väljalangemismängud <!-- veeru laius --> | team-width = 170 | score-width = 50 }} == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]] [[Kategooria:2027. aasta spordis]] hzlj2ojqg5gvad37zd5yve9rbwg6nuz 7166016 7166014 2026-06-02T13:55:26Z Hokimees 218442 /* Väljalangemismängud */ 7166016 wikitext text/x-wiki {{Infokast rahvusvaheline jäähokivõistlus | nimi = Jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon | aasta = 2027 | muu_nimi = | pilt = | suurus = | alt = | pildiallkiri = | sport = | linn = | riik = {{PisiLipp|Eesti}} | riik2 = | toimumisaeg = 1.–7. mai | võistkondade_arv = 12 | väljakud = 2 | linnad = 2 | võitja = | tiitli_nr = | teine = | kolmas = | väljalangemine = | mänge = | väravaid = | pealtvaatajaid = | parim_väravakütt = | parim_punktitooja = | parim_mängija = | eelmine = [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2026]] | järgmine = [[2028. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2028]] }} '''2027. aasta''' [[jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]] on [[jäähoki|jäähokiturniir]], mis peetakse [[Eesti]] pealinnas [[Tallinn|Tallinnas]] ning ühes I divisjoni B-grupi osalejariigi linnas. A-grupi võitja pääseb [[2028. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|eliitdivisjoni]], B-grupi võitja aga tõuseb järgmiseks hooajaks A-gruppi. == A-alagrupi turniir == I divisjoni A-grupi turniir toimub 1. maist kuni 7. maini 2027 Eestis, [[Tallinn|Tallinnas]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=IIHF - IIHF names hosts for World Championship tournaments |url=https://www.iihf.com/en/news/74747/iihf_congress_allocates_tournaments |vaadatud=2026-06-01 |väljaanne=IIHF International Ice Hockey Federation |keel=en}}</ref> === Osalejad === {{Infokast rahvusvaheline jäähokivõistlus | nimi = jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon (A-grupp) | aasta = 2027 | muu_nimi = | pilt = Tondiraba_Ice_Hall_014.JPG | suurus = 250px | alt = | pildiallkiri = [[Tondiraba jäähall]] | sport = | kodusaal = | linn = [[Tallinn]] | riik = {{PisiLipp|Eesti}} | riik2 = | toimumisaeg = 1.–7. mai | võistkondade_arv = 6 | väljakud = 1 | linnad = 1 | võitja = | tiitli_nr = | teine = | kolmas = | väljalangemine = | mänge = | väravaid = | pealtvaatajaid = | parim_väravakütt = | parim_punktitooja = | parim_mängija = | koduleht = }} {| class="wikitable" |- ! Meeskond ! Kvalifikatsioon |- |{{jh|ITA}} |Sai 2026. aasta eliitdivisjonis 15. koha ja langes välja. |- |{{jh|GBR}} |Sai 2026. aasta eliitdivisjonis 16. koha ja langes välja. |- |{{jh|FRA}} |Sai 2026. aasta I divisjoni A-grupis 3. koha. |- |{{jh|POL}} |Sai 2026. aasta I divisjoni A-grupis 4. koha. |- |{{jh|LTU}} |Sai 2026. aasta I divisjoni A-grupis 5. koha. |- |{{jh|EST}} |'''Korraldajamaa''', võitis 2026. aasta I divisjoni B-grupi ja tõusis kõrgemale. |} === Tabel === ==== A-grupp ==== {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|Koht tabelis !width="130"|Riik !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võite}} !width="20"|{{Lühend|VL|Võite lisaajal}} !width="20"|{{Lühend|KL|Kaotusi lisaajal}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotusi}} !width="20"|{{Lühend|+|Väravaid}} !width="20"|{{Lühend|-|Sisselastud väravaid}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid !width="20"|Kvalifikatsioon |- style="background:#cfc;" | 1. | align="left" |{{jh|Itaalia}} | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | '''0''' | rowspan=2|Poolfinaalid |- style="background:#cfc;" | 2. | align="left" |{{jh|Poola}} | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | '''0''' |- bgcolor=#fff09d | 3. | align="left" |{{jh|Leedu}} | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | '''0''' | Väljalangemismängud |} ==== B-grupp ==== {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|Koht tabelis !width="130"|Riik !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võite}} !width="20"|{{Lühend|VL|Võite lisaajal}} !width="20"|{{Lühend|KL|Kaotusi lisaajal}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotusi}} !width="20"|{{Lühend|+|Väravaid}} !width="20"|{{Lühend|-|Sisselastud väravaid}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid !width="20"|Kvalifikatsioon |- style="background:#cfc;" | 1. | align="left" |{{jh|Suurbritannia}} | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | '''0''' | rowspan=2|Poolfinaalid |- style="background:#cfc;" | 2. | align="left" |{{jh|Prantsusmaa}} | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | '''0''' |- bgcolor=#fff09d | 3. | align="left" |{{jh|Eesti}} '''(K)''' | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | '''0''' | Väljalangemismängud |} == Väljalangemismängud == {{Turniiritabel4 <!-- Kuupäev-Koht | Meeskond 1 | Tulemus 1 | Meeskond 2 | Tulemus 2 --> <!-- poolfinaalid --> | | <!-- finaal--> | |<!-- parameetrid --> | RD1 = Poolfinaalid | RD2 = Finaal <!-- veeru laius --> | team-width = 170 | score-width = 50 }} {{Turniiritabel2 <!-- Kuupäev-Koht | Meeskond 1 | Tulemus 1 | Meeskond 2 | Tulemus 2 --> <!-- väljalangemismängud --> | | |<!-- parameetrid --> | RD1 = Väljalangemismängud <!-- veeru laius --> | team-width = 170 | score-width = 50 }} == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]] [[Kategooria:2027. aasta spordis]] jn39568u6q4cjdzftuazc7cxm8wms0d Guarrazari aare 0 716030 7166023 7165594 2026-06-02T14:21:04Z Evlper 104506 7166023 wikitext text/x-wiki [[File:Toledo. Guadamur. Coronas y cruces visigodas de Guarrazar - Teófilo Rufflé.jpg|thumb|Guarrazari aarde esemed Teófilo Rufflé värvilitograafial]] [[File:Toledo. Guadamur. Coronas y cruces visigodas de Guarrazar (2) - Teófilo Rufflé.jpg|thumb|Guarrazari aarde esemed Teófilo Rufflé värvilitograafial]] '''Guarrazari aare''' on [[Arheoloogia|arheoloogiline]] [[aardeleid]], mis [[19. sajand]]i keskpaigas leiti [[Guadamur]]ist [[Toledo provints]]is [[Castilla – La Mancha|Castilla-La Manchas]] [[Hispaania]]s. Aardeleid koosnes kahekümne kuuest [[kuld|kullast]] [[votiivkroon]]ist ja kuld[[Rist (kristlus)|rist]]ist, mille [[Läänegootide kuningate loend|läänegootide kuningad]] [[7. sajand]]il Hispaanias kinkisid [[katoliku kirik]]ule oma õige usu ja kirikliku allumise märgina. Tänapäevaks pole aare tervikuna ühes kohas säilinud, osa sellest on jagatud mujale ja osa on kadunud. Aardes leiduvad esemed on näide varakeskaegse [[Läänegoodid|läänegootide]] [[kullassepakunst]]i tipptasemest. Aare kaevati aastatel 1858–1861 välja Guarrazari-nimelisest viljapuuaiast Guadamuris Toledo lähedal. Pärast väljakaevamisi aare jagati. Osa esemeid saadeti [[Pariis]]i [[Cluny muuseum]]isse ja ülejäänud [[Madridi kuningapalee]] arsenali (tänapäeval [[Madridi arheoloogiamuuseum]]is). Mõned Guarrazari aarde esemed varastati aastatel 1921 ja 1936 ning need on tänapäevani kadunud. Kõige väärtuslikumaks esemeks peetakse kuningas [[Rekkeswinth]]i [[votiivkroon]]i, mida kaunistavad [[Sri Lanka saar|Sri Lankalt]] pärit sinised [[safiir]]id ja teksti moodustavad [[pendilia]]d. Guarrazari aardega võrreldavaid läänegooti kuldesemeid leiti 1926. aastal [[Torredonjimeno]]st [[Jaéni provints]]is, kus leius olid kroonide ja ristide fragmendid. == Pildid == <gallery> Corona de (29049230050).jpg|Rekkeswinthi votiivkroon Corona de Suintila - Europeana - recortada.jpg|thumb|Suinthila votiivkroon, mis varastati 1921 Tesoro de Guarrazar (M.A.N. Inv.71204) 01.jpg|Votiivkroon Museo de Cluny. Orfebrería visigótica. 06.JPG|Votiivkroon Tesoro de Guarrazar (40037934834).jpg|Votiivkroon Tesoro de Guarrazar (M.A.N. Inv. 71208 & 71209) 01.jpg|Votiivkroon ja rist Tesoro de Guarrazar (M.A.N. Inv.71210) 01b.jpg|Votiivrist Votive crown Guarazzar MNMA Cl2879 n02.jpg|thumb|Votiivkroon ja rist Tesoro de Guarrazar (M.A.N. Inv. 71207 & 71211) 01a.jpg|Votiivkroon ja rist Gran Cruz de Guarrazar (M.A.N. Inv.52561) 01.jpg|nn Guarrazari Suure risti osad </gallery> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.researchgate.net/publication/229627308_The_treasure_of_Guarrazar_Tracing_the_gold_supplies_in_the_Visigothic_Iberian_Peninsula M Guerra, T. Calligaro, A. Perea. The treasure of Guarrazar: Tracing the gold supplies in the Visigothic Iberian Peninsula. - February 2007, Archaeometry 49(1): 53-74] * [https://www.thevintagenews.com/2017/04/08/the-treasure-of-guarrazar-one-of-the-most-important-visigothic-treasures-in-the-iberian-peninsula/ M. Georgievska. The Treasure of Guarrazar: One of the most important Visigothic treasures in the Iberian Peninsula. - Vintage News Apr 8, 2017] [[Kategooria:Peitleiud]] [[Kategooria:Läänegootide kunst]] 80fpwwri9jsjfx0e08elbgbdjkawhyu 7166091 7166023 2026-06-02T18:15:38Z Evlper 104506 7166091 wikitext text/x-wiki [[File:Toledo. Guadamur. Coronas y cruces visigodas de Guarrazar - Teófilo Rufflé.jpg|thumb|Guarrazari aarde esemed Teófilo Rufflé värvilitograafial]] [[File:Toledo. Guadamur. Coronas y cruces visigodas de Guarrazar (2) - Teófilo Rufflé.jpg|thumb|Guarrazari aarde esemed Teófilo Rufflé värvilitograafial]] '''Guarrazari aare''' on [[Arheoloogia|arheoloogiline]] [[aardeleid]], mis [[19. sajand]]i keskpaigas leiti [[Guadamur]]ist [[Toledo provints]]is [[Castilla – La Mancha|Castilla-La Manchas]] [[Hispaania]]s. Aardeleid koosnes kahekümne kuuest [[kuld|kullast]] [[votiivkroon]]ist ja kuld[[Rist (kristlus)|rist]]ist, mille [[Läänegootide kuningate loend|läänegootide kuningad]] [[7. sajand]]il Hispaanias kinkisid [[katoliku kirik]]ule oma õige usu ja kirikliku allumise märgina. Tänapäevaks pole aare tervikuna ühes kohas säilinud, osa sellest on jagatud mujale ja osa on kadunud. Aardes leiduvad esemed on näide varakeskaegse [[Läänegootide kunst|läänegootide]] [[kullassepakunst]]i tipptasemest. Aare kaevati aastatel 1858–1861 välja Guarrazari-nimelisest viljapuuaiast Guadamuris Toledo lähedal. Pärast väljakaevamisi aare jagati. Osa esemeid saadeti [[Pariis]]i [[Cluny muuseum]]isse ja ülejäänud [[Madridi kuningapalee]] arsenali (tänapäeval [[Madridi arheoloogiamuuseum]]is). Mõned Guarrazari aarde esemed varastati aastatel 1921 ja 1936 ning need on tänapäevani kadunud. Kõige väärtuslikumaks esemeks peetakse kuningas [[Rekkeswinth]]i [[votiivkroon]]i, mida kaunistavad [[Sri Lanka saar|Sri Lankalt]] pärit sinised [[safiir]]id ja teksti moodustavad [[pendilia]]d. Guarrazari aardega võrreldavaid läänegooti kuldesemeid leiti 1926. aastal [[Torredonjimeno]]st [[Jaéni provints]]is, kus leius olid kroonide ja ristide fragmendid. == Pildid == <gallery> Corona de (29049230050).jpg|Rekkeswinthi votiivkroon Corona de Suintila - Europeana - recortada.jpg|thumb|Suinthila votiivkroon, mis varastati 1921 Tesoro de Guarrazar (M.A.N. Inv.71204) 01.jpg|Votiivkroon Museo de Cluny. Orfebrería visigótica. 06.JPG|Votiivkroon Tesoro de Guarrazar (40037934834).jpg|Votiivkroon Tesoro de Guarrazar (M.A.N. Inv. 71208 & 71209) 01.jpg|Votiivkroon ja rist Tesoro de Guarrazar (M.A.N. Inv.71210) 01b.jpg|Votiivrist Votive crown Guarazzar MNMA Cl2879 n02.jpg|thumb|Votiivkroon ja rist Tesoro de Guarrazar (M.A.N. Inv. 71207 & 71211) 01a.jpg|Votiivkroon ja rist Gran Cruz de Guarrazar (M.A.N. Inv.52561) 01.jpg|nn Guarrazari Suure risti osad </gallery> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.researchgate.net/publication/229627308_The_treasure_of_Guarrazar_Tracing_the_gold_supplies_in_the_Visigothic_Iberian_Peninsula M Guerra, T. Calligaro, A. Perea. The treasure of Guarrazar: Tracing the gold supplies in the Visigothic Iberian Peninsula. - February 2007, Archaeometry 49(1): 53-74] * [https://www.thevintagenews.com/2017/04/08/the-treasure-of-guarrazar-one-of-the-most-important-visigothic-treasures-in-the-iberian-peninsula/ M. Georgievska. The Treasure of Guarrazar: One of the most important Visigothic treasures in the Iberian Peninsula. - Vintage News Apr 8, 2017] [[Kategooria:Peitleiud]] [[Kategooria:Läänegootide kunst]] 1doptb0v0hqko9187hwe11k7wz3xgod Maari Randväli 0 716059 7166230 7165844 2026-06-03T04:20:28Z Mona 355 7166230 wikitext text/x-wiki '''Maari Randväli''' (sündinud [[25. mai]]l [[2009]]) on eesti ujuja. Randväli lõpetas 2025. aastal [[Gustav Adolfi Gümnaasium]]is põhikooli ning jätkas õpinguid Inglismaal Mount Kelly gümnaasiumis. Ujumisega alustas ta 2014. aastal [[Audentese Spordiklubi]]s treener [[Karen Vapper]]i juhendamisel. Hiljem on teda treeninud [[Mart Mandel]] ja [[Aivi Kulla]], aastatel 2019–2025 [[Kaja Aljand]] ning alates 2025. aasta sügisest [[Tallinna Kalevi Ujumiskool]]is [[Martti Aljand]] ja [[Inglismaa]]l [[Emma Collings‑Barnes]]. == Isiklikud rekordid == {| class="wikitable" |+Isiklikud rekordid 50 m basseinis ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht !! Märkused |- | [[50 m vabaujumine]] || '''26,23''' || [[2026]] || – || |- | [[100 m vabaujumine]] || '''56,82''' || [[2026]] || – || |- | [[200 m vabaujumine]] || '''2.04,94''' || [[2026]] || – || |- | [[50 m seliliujumine]] || '''28,73''' || [[2026]] || – || |- | [[100 m seliliujumine]] || '''1.01,55''' || [[2026]] || – || |- | [[200 m seliliujumine]] || '''2.16,01''' || [[2025]] || – || |- | [[50 m liblikujumine]] || '''26,93''' || [[2024]] || – || |- | [[100 m liblikujumine]] || '''59,96''' || [[2026]] || – || |} {| class="wikitable" |+Isiklikud rekordid 25 m basseinis ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht !! Märkused |- | [[50 m vabaujumine]] || '''25,20''' || [[2025]] || – || |- | [[100 m vabaujumine]] || '''54,86''' || [[2025]] || – || |- | [[200 m vabaujumine]] || '''1.58,58''' || [[2025]] || – || |- | [[400 m vabaujumine]] || '''4.14,79''' || [[2024]] || – || |- | [[1500 m vabaujumine]] || '''17.28,93''' || [[2024]] || – || |- | [[50 m seliliujumine]] || '''27,54''' || [[2025]] || – || |- | [[100 m seliliujumine]] || '''58,72''' || [[2025]] || – || |- | [[200 m seliliujumine]] || '''2.09,20''' || [[2025]] || – || |- | [[50 m liblikujumine]] || '''26,66''' || [[2025]] || – || |- | [[100 m liblikujumine]] || '''59,69''' || [[2025]] || – || |- | [[200 m liblikujumine]] || '''2.13,56''' || [[2025]] || – || |- | [[100 m kompleksiujumine]] || '''1.02,42''' || [[2025]] || – || |- | [[400 m kompleksiujumine]] || '''4.54,91''' || [[2025]] || – || |} == Välislingid == * {{ESBL|Maari_Randväli}} {{JÄRJESTA:Randväli, Maari}} [[Kategooria:Eesti ujujad]] [[Kategooria:Sündinud 2009]] 33g81t1n1dzrk2uagqd12v7im6goygf 7166264 7166230 2026-06-03T06:57:27Z Mona 355 7166264 wikitext text/x-wiki '''Maari Randväli''' (sündinud [[25. mai]]l [[2009]]) on eesti ujuja. Randväli lõpetas 2025. aastal [[Gustav Adolfi Gümnaasium]]is põhikooli ning jätkas õpinguid Inglismaal Mount Kelly gümnaasiumis. Ujumisega alustas ta 2014. aastal [[Audentese Spordiklubi]]s treener [[Karen Vapper]]i juhendamisel. Hiljem on teda treeninud [[Mart Mandel]] ja [[Aivi Kulla]], aastatel 2019–2025 [[Kaja Aljand]] ning alates 2025. aasta sügisest [[Tallinna Kalevi Ujumiskool]]is [[Martti Aljand]] ja [[Inglismaa]]l [[Emma Collings‑Barnes]]. == Isiklikud rekordid == {| class="wikitable" |+Isiklikud rekordid 50 m basseinis ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht !! Märkused |- | [[50 m vabaujumine]] || '''26,23''' || [[2026]] || – || |- | [[100 m vabaujumine]] || '''56,82''' || [[2026]] || – || |- | [[200 m vabaujumine]] || '''2.04,94''' || [[2026]] || – || |- | [[50 m seliliujumine]] || '''28,73''' || [[2026]] || – || |- | [[100 m seliliujumine]] || '''1.01,55''' || [[2026]] || – || |- | [[200 m seliliujumine]] || '''2.16,01''' || [[2025]] || – || |- | [[50 m liblikujumine]] || '''26,93''' || [[2024]] || – || |- | [[100 m liblikujumine]] || '''59,96''' || [[2026]] || – || |} {| class="wikitable" |+Isiklikud rekordid 25 m basseinis ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht !! Märkused |- | [[50 m vabaujumine]] || '''25,20''' || [[2025]] || – || |- | [[100 m vabaujumine]] || '''54,86''' || [[2025]] || – || |- | [[200 m vabaujumine]] || '''1.58,58''' || [[2025]] || – || |- | [[400 m vabaujumine]] || '''4.14,79''' || [[2024]] || – || |- | [[1500 m vabaujumine]] || '''17.28,93''' || [[2024]] || – || |- | [[50 m seliliujumine]] || '''27,54''' || [[2025]] || – || |- | [[100 m seliliujumine]] || '''58,72''' || [[2025]] || – || |- | [[200 m seliliujumine]] || '''2.09,20''' || [[2025]] || – || |- | [[50 m liblikujumine]] || '''26,66''' || [[2025]] || – || |- | [[100 m liblikujumine]] || '''59,69''' || [[2025]] || – || |- | [[200 m liblikujumine]] || '''2.13,56''' || [[2025]] || – || |- | [[100 m kompleksiujumine]] || '''1.02,42''' || [[2025]] || – || |- | [[400 m kompleksiujumine]] || '''4.54,91''' || [[2025]] || – || |} == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * {{ESBL|Maari_Randväli}} * [https://www.priitswim.com/2024/11/suur-lugu-maari-randvali-teisest-puust.html SUUR LUGU: Maari Randväli - teisest puust soomustega] {{JÄRJESTA:Randväli, Maari}} [[Kategooria:Eesti ujujad]] [[Kategooria:Sündinud 2009]] 7djatzotbsz8djv8tmtop6pcjad2fwu 7166329 7166264 2026-06-03T08:58:03Z Mona 355 7166329 wikitext text/x-wiki '''Maari Randväli''' (sündinud [[25. mai]]l [[2009]]) on eesti ujuja. Randväli lõpetas 2025. aastal [[Gustav Adolfi Gümnaasium]]is põhikooli ning jätkas õpinguid Inglismaal Mount Kelly gümnaasiumis.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Maari Randväli {{!}} ESBL |url=https://www.esbl.ee/biograafia/Maari_Randv%C3%A4li |vaadatud=3. juuni 2026 |väljaanne=esbl.ee}}</ref> Ujumisega alustas ta 2014. aastal [[Audentese Spordiklubi]]s treener [[Karen Vapper]]i juhendamisel. Hiljem on teda treeninud [[Mart Mandel]] ja [[Aivi Kulla]], aastatel 2019–2025 [[Kaja Aljand]] ning alates 2025. aasta sügisest [[Tallinna Kalevi Ujumiskool]]is [[Martti Aljand]] ja [[Inglismaa]]l [[Emma Collings‑Barnes]].<ref name=":0" /> == Isiklikud rekordid == {| class="wikitable" |+Isiklikud rekordid 50 m basseinis ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht !! Märkused |- | [[50 m vabaujumine]] || '''26,23''' || [[2026]] || – || |- | [[100 m vabaujumine]] || '''56,82''' || [[2026]] || – || |- | [[200 m vabaujumine]] || '''2.04,94''' || [[2026]] || – || |- | [[50 m seliliujumine]] || '''28,73''' || [[2026]] || – || |- | [[100 m seliliujumine]] || '''1.01,55''' || [[2026]] || – || |- | [[200 m seliliujumine]] || '''2.16,01''' || [[2025]] || – || |- | [[50 m liblikujumine]] || '''26,93''' || [[2024]] || – || |- | [[100 m liblikujumine]] || '''59,96''' || [[2026]] || – || |} {| class="wikitable" |+Isiklikud rekordid 25 m basseinis ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht !! Märkused |- | [[50 m vabaujumine]] || '''25,20''' || [[2025]] || – || |- | [[100 m vabaujumine]] || '''54,86''' || [[2025]] || – || |- | [[200 m vabaujumine]] || '''1.58,58''' || [[2025]] || – || |- | [[400 m vabaujumine]] || '''4.14,79''' || [[2024]] || – || |- | [[1500 m vabaujumine]] || '''17.28,93''' || [[2024]] || – || |- | [[50 m seliliujumine]] || '''27,54''' || [[2025]] || – || |- | [[100 m seliliujumine]] || '''58,72''' || [[2025]] || – || |- | [[200 m seliliujumine]] || '''2.09,20''' || [[2025]] || – || |- | [[50 m liblikujumine]] || '''26,66''' || [[2025]] || – || |- | [[100 m liblikujumine]] || '''59,69''' || [[2025]] || – || |- | [[200 m liblikujumine]] || '''2.13,56''' || [[2025]] || – || |- | [[100 m kompleksiujumine]] || '''1.02,42''' || [[2025]] || – || |- | [[400 m kompleksiujumine]] || '''4.54,91''' || [[2025]] || – || |} == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * {{ESBL|Maari_Randväli}} * [https://www.priitswim.com/2024/11/suur-lugu-maari-randvali-teisest-puust.html SUUR LUGU: Maari Randväli - teisest puust soomustega] {{JÄRJESTA:Randväli, Maari}} [[Kategooria:Eesti ujujad]] [[Kategooria:Sündinud 2009]] g6ixmb4gccralpsb3u3p8ikbkk0onb8 7166403 7166329 2026-06-03T10:24:56Z Mona 355 /* Isiklikud rekordid */ 7166403 wikitext text/x-wiki '''Maari Randväli''' (sündinud [[25. mai]]l [[2009]]) on eesti ujuja. Randväli lõpetas 2025. aastal [[Gustav Adolfi Gümnaasium]]is põhikooli ning jätkas õpinguid Inglismaal Mount Kelly gümnaasiumis.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Maari Randväli {{!}} ESBL |url=https://www.esbl.ee/biograafia/Maari_Randv%C3%A4li |vaadatud=3. juuni 2026 |väljaanne=esbl.ee}}</ref> Ujumisega alustas ta 2014. aastal [[Audentese Spordiklubi]]s treener [[Karen Vapper]]i juhendamisel. Hiljem on teda treeninud [[Mart Mandel]] ja [[Aivi Kulla]], aastatel 2019–2025 [[Kaja Aljand]] ning alates 2025. aasta sügisest [[Tallinna Kalevi Ujumiskool]]is [[Martti Aljand]] ja [[Inglismaa]]l [[Emma Collings‑Barnes]].<ref name=":0" /> == Isiklikud rekordid == {| class="wikitable" |+Isiklikud rekordid 50 m basseinis ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht !! Märkused |- | [[50 m vabaujumine]] || '''26,23''' || [[2026]] || – || |- | [[100 m vabaujumine]] || '''56,82''' || [[2026]] || – || |- | [[200 m vabaujumine]] || '''2.04,94''' || [[2026]] || – || |- | [[50 m seliliujumine]] || '''28,73''' || [[23. mai]] [[2026]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[London]] || Eesti rekord |- | [[100 m seliliujumine]] || '''1.01,55''' || [[23. aprill]] [[2026]] || {{Riigi ikoon|Leedu}} [[Vilnius]] || Eesti rekord |- | [[200 m seliliujumine]] || '''2.16,01''' || [[2025]] || – || |- | [[50 m liblikujumine]] || '''26,93''' || [[2024]] || – || |- | [[100 m liblikujumine]] || '''59,96''' || [[2026]] || – || |} {| class="wikitable" |+Isiklikud rekordid 25 m basseinis ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht !! Märkused |- | [[50 m vabaujumine]] || '''25,20''' || [[2025]] || – || |- | [[100 m vabaujumine]] || '''54,86''' || [[2025]] || – || |- | [[200 m vabaujumine]] || '''1.58,58''' || [[2025]] || – || |- | [[400 m vabaujumine]] || '''4.14,79''' || [[2024]] || – || |- | [[1500 m vabaujumine]] || '''17.28,93''' || [[2024]] || – || |- | [[50 m seliliujumine]] || '''27,54''' || [[13. detsember]] [[2025]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Sheffield]] || Eesti rekord |- | [[100 m seliliujumine]] || '''58,72''' || [[12. detsember]] [[2025]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Sheffield]] || Eesti rekord |- | [[200 m seliliujumine]] || '''2.09,20''' || [[2025]] || – || |- | [[50 m liblikujumine]] || '''26,66''' || [[2025]] || – || |- | [[100 m liblikujumine]] || '''59,69''' || [[2025]] || – || |- | [[200 m liblikujumine]] || '''2.13,56''' || [[2025]] || – || |- | [[100 m kompleksiujumine]] || '''1.02,42''' || [[2025]] || – || |- | [[400 m kompleksiujumine]] || '''4.54,91''' || [[2025]] || – || |} == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * {{ESBL|Maari_Randväli}} * [https://www.priitswim.com/2024/11/suur-lugu-maari-randvali-teisest-puust.html SUUR LUGU: Maari Randväli - teisest puust soomustega] {{JÄRJESTA:Randväli, Maari}} [[Kategooria:Eesti ujujad]] [[Kategooria:Sündinud 2009]] jnwcn85zbe76nbbvl6ojc1hz6bhxqxm 7166406 7166403 2026-06-03T10:28:43Z Mona 355 /* Isiklikud rekordid */ 7166406 wikitext text/x-wiki '''Maari Randväli''' (sündinud [[25. mai]]l [[2009]]) on eesti ujuja. Randväli lõpetas 2025. aastal [[Gustav Adolfi Gümnaasium]]is põhikooli ning jätkas õpinguid Inglismaal Mount Kelly gümnaasiumis.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Maari Randväli {{!}} ESBL |url=https://www.esbl.ee/biograafia/Maari_Randv%C3%A4li |vaadatud=3. juuni 2026 |väljaanne=esbl.ee}}</ref> Ujumisega alustas ta 2014. aastal [[Audentese Spordiklubi]]s treener [[Karen Vapper]]i juhendamisel. Hiljem on teda treeninud [[Mart Mandel]] ja [[Aivi Kulla]], aastatel 2019–2025 [[Kaja Aljand]] ning alates 2025. aasta sügisest [[Tallinna Kalevi Ujumiskool]]is [[Martti Aljand]] ja [[Inglismaa]]l [[Emma Collings‑Barnes]].<ref name=":0" /> == Isiklikud rekordid == {| class="wikitable" |+Isiklikud rekordid 50 m basseinis ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht !! Märkused |- | [[50 m vabaujumine]] || '''26,23''' || [[2026]] || – || |- | [[100 m vabaujumine]] || '''56,82''' || [[2026]] || – || |- | [[200 m vabaujumine]] || '''2.04,94''' || [[2026]] || – || |- | [[50 m seliliujumine]] || '''28,73''' || [[23. mai]] [[2026]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[London]] || Eesti rekord |- | [[100 m seliliujumine]] || '''1.01,55''' || [[23. aprill]] [[2026]] || {{Riigi ikoon|Leedu}} [[Vilnius]] || Eesti rekord |- | [[200 m seliliujumine]] || '''2.16,01''' || [[2025]] || – || |- | [[50 m liblikujumine]] || '''26,93''' || [[2024]] || – || |- | [[100 m liblikujumine]] || '''59,96''' || [[2026]] || – || |} {| class="wikitable" |+Isiklikud rekordid 25 m basseinis ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht !! Märkused |- | [[50 m vabaujumine]] || '''25,20''' || [[2025]] || – || |- | [[100 m vabaujumine]] || '''54,86''' || [[2025]] || – || |- | [[200 m vabaujumine]] || '''1.58,58''' || [[2025]] || – || |- | [[400 m vabaujumine]] || '''4.14,79''' || [[2024]] || – || |- | [[1500 m vabaujumine]] || '''17.28,93''' || [[2024]] || – || |- | [[50 m seliliujumine]] || '''27,54''' || [[13. detsember]] [[2025]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Sheffield]] || Eesti rekord |- | [[100 m seliliujumine]] || '''58,72''' || [[12. detsember]] [[2025]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Sheffield]] || Eesti rekord |- | [[200 m seliliujumine]] || '''2.09,20''' || [[2025]] || – || |- | [[50 m liblikujumine]] || '''26,66''' || [[2025]] || – || |- | [[100 m liblikujumine]] || '''59,69''' || [[2025]] || – || |- | [[200 m liblikujumine]] || '''2.13,56''' || [[20. detsember]] [[2025]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tallinn]] || Eesti rekord |- | [[100 m kompleksiujumine]] || '''1.02,42''' || [[2025]] || – || |- | [[400 m kompleksiujumine]] || '''4.54,91''' || [[2025]] || – || |} == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * {{ESBL|Maari_Randväli}} * [https://www.priitswim.com/2024/11/suur-lugu-maari-randvali-teisest-puust.html SUUR LUGU: Maari Randväli - teisest puust soomustega] {{JÄRJESTA:Randväli, Maari}} [[Kategooria:Eesti ujujad]] [[Kategooria:Sündinud 2009]] 25suh649wwi77wewrg2jxiey80pwkzw 7166411 7166406 2026-06-03T10:40:40Z Mona 355 /* Isiklikud rekordid */ 7166411 wikitext text/x-wiki '''Maari Randväli''' (sündinud [[25. mai]]l [[2009]]) on eesti ujuja. Randväli lõpetas 2025. aastal [[Gustav Adolfi Gümnaasium]]is põhikooli ning jätkas õpinguid Inglismaal Mount Kelly gümnaasiumis.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Maari Randväli {{!}} ESBL |url=https://www.esbl.ee/biograafia/Maari_Randv%C3%A4li |vaadatud=3. juuni 2026 |väljaanne=esbl.ee}}</ref> Ujumisega alustas ta 2014. aastal [[Audentese Spordiklubi]]s treener [[Karen Vapper]]i juhendamisel. Hiljem on teda treeninud [[Mart Mandel]] ja [[Aivi Kulla]], aastatel 2019–2025 [[Kaja Aljand]] ning alates 2025. aasta sügisest [[Tallinna Kalevi Ujumiskool]]is [[Martti Aljand]] ja [[Inglismaa]]l [[Emma Collings‑Barnes]].<ref name=":0" /> == Isiklikud rekordid<ref>{{Netiviide |pealkiri=RANDVALI, Maari {{!}} Swimrankings |url=https://www.swimrankings.net/index.php?page=athleteDetail&athleteId=4009154&athletePage=RECORD |vaadatud=3. juunil 2026}}</ref> == {| class="wikitable" |+Isiklikud rekordid 50 m basseinis ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht !! Märkused |- | [[50 m vabaujumine]] || '''26,23''' || [[2026]] || – || |- | [[100 m vabaujumine]] || '''56,82''' || [[2026]] || – || |- | [[200 m vabaujumine]] || '''2.04,94''' || [[2026]] || – || |- | [[50 m seliliujumine]] || '''28,73''' || [[23. mai]] [[2026]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[London]] || Eesti rekord |- | [[100 m seliliujumine]] || '''1.01,55''' || [[23. aprill]] [[2026]] || {{Riigi ikoon|Leedu}} [[Vilnius]] || Eesti rekord |- | [[200 m seliliujumine]] || '''2.16,01''' || [[2025]] || – || |- | [[50 m liblikujumine]] || '''26,93''' || [[2024]] || – || |- | [[100 m liblikujumine]] || '''59,96''' || [[2026]] || – || |} {| class="wikitable" |+Isiklikud rekordid 25 m basseinis ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht !! Märkused |- | [[50 m vabaujumine]] || '''25,20''' || [[2025]] || – || |- | [[100 m vabaujumine]] || '''54,86''' || [[2025]] || – || |- | [[200 m vabaujumine]] || '''1.58,58''' || [[2025]] || – || |- | [[400 m vabaujumine]] || '''4.14,79''' || [[2024]] || – || |- | [[1500 m vabaujumine]] || '''17.28,93''' || [[2024]] || – || |- | [[50 m seliliujumine]] || '''27,54''' || [[13. detsember]] [[2025]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Sheffield]] || Eesti rekord |- | [[100 m seliliujumine]] || '''58,72''' || [[12. detsember]] [[2025]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Sheffield]] || Eesti rekord |- | [[200 m seliliujumine]] || '''2.09,20''' || [[2025]] || – || |- | [[50 m liblikujumine]] || '''26,66''' || [[2025]] || – || |- | [[100 m liblikujumine]] || '''59,69''' || [[2025]] || – || |- | [[200 m liblikujumine]] || '''2.13,56''' || [[20. detsember]] [[2025]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tallinn]] || Eesti rekord |- | [[100 m kompleksiujumine]] || '''1.02,42''' || [[2025]] || – || |- | [[400 m kompleksiujumine]] || '''4.54,91''' || [[2025]] || – || |} == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * {{ESBL|Maari_Randväli}} * [https://www.priitswim.com/2024/11/suur-lugu-maari-randvali-teisest-puust.html SUUR LUGU: Maari Randväli - teisest puust soomustega] {{JÄRJESTA:Randväli, Maari}} [[Kategooria:Eesti ujujad]] [[Kategooria:Sündinud 2009]] n91sw5pggxwtvh276xzg9o5welbl1ue 7166415 7166411 2026-06-03T10:49:33Z Mona 355 /* Isiklikud rekordid[2] */ 7166415 wikitext text/x-wiki '''Maari Randväli''' (sündinud [[25. mai]]l [[2009]]) on eesti ujuja. Randväli lõpetas 2025. aastal [[Gustav Adolfi Gümnaasium]]is põhikooli ning jätkas õpinguid Inglismaal Mount Kelly gümnaasiumis.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Maari Randväli {{!}} ESBL |url=https://www.esbl.ee/biograafia/Maari_Randv%C3%A4li |vaadatud=3. juuni 2026 |väljaanne=esbl.ee}}</ref> Ujumisega alustas ta 2014. aastal [[Audentese Spordiklubi]]s treener [[Karen Vapper]]i juhendamisel. Hiljem on teda treeninud [[Mart Mandel]] ja [[Aivi Kulla]], aastatel 2019–2025 [[Kaja Aljand]] ning alates 2025. aasta sügisest [[Tallinna Kalevi Ujumiskool]]is [[Martti Aljand]] ja [[Inglismaa]]l [[Emma Collings‑Barnes]].<ref name=":0" /> == Isiklikud rekordid<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=RANDVALI, Maari {{!}} Swimrankings |url=https://www.swimrankings.net/index.php?page=athleteDetail&athleteId=4009154&athletePage=RECORD |vaadatud=3. juunil 2026}}</ref> == {| class="wikitable" |+Isiklikud rekordid 50 m basseinis ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht !! Märkused |- | [[50 m vabaujumine]] || '''26,23''' || [[2026]] || – || |- | [[100 m vabaujumine]] || '''56,82''' || [[2026]] || – || |- | [[200 m vabaujumine]] || '''2.04,94''' || [[2026]] || – || |- | [[50 m seliliujumine]] || '''28,73''' || [[23. mai]] [[2026]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[London]] || Eesti rekord |- | [[100 m seliliujumine]] || '''1.01,55''' || [[23. aprill]] [[2026]] || {{Riigi ikoon|Leedu}} [[Vilnius]] || Eesti rekord |- | [[200 m seliliujumine]] || '''2.16,01''' || [[2025]] || – || |- | [[50 m liblikujumine]] || '''26,93''' || [[2024]] || – || |- | [[100 m liblikujumine]] || '''59,96''' || [[2026]] || – || |} {| class="wikitable" |+Isiklikud rekordid 25 m basseinis ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht !! Märkused |- | [[50 m vabaujumine]] || '''25,20''' || [[2025]] || – || |- | [[100 m vabaujumine]] || '''54,86''' || [[2025]] || – || |- | [[200 m vabaujumine]] || '''1.58,58''' || [[2025]] || – || |- | [[400 m vabaujumine]] || '''4.14,79''' || [[2024]] || – || |- | [[1500 m vabaujumine]] || '''17.28,93''' || [[2024]] || – || |- | [[50 m seliliujumine]] || '''27,54''' || [[13. detsember]] [[2025]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Sheffield]] || Eesti rekord |- | [[100 m seliliujumine]] || '''58,72''' || [[12. detsember]] [[2025]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Sheffield]] || Eesti rekord |- | [[200 m seliliujumine]] || '''2.09,20''' || [[2025]] || – || |- | [[50 m liblikujumine]] || '''26,66''' || [[2025]] || – || |- | [[100 m liblikujumine]] || '''59,69''' || [[2025]] || – || |- | [[200 m liblikujumine]] || '''2.13,56''' || [[20. detsember]] [[2025]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tallinn]] || Eesti rekord |- | [[100 m kompleksiujumine]] || '''1.02,42''' || [[2025]] || – || |- | [[400 m kompleksiujumine]] || '''4.54,91''' || [[2025]] || – || |} == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * {{ESBL|Maari_Randväli}} * [https://www.priitswim.com/2024/11/suur-lugu-maari-randvali-teisest-puust.html SUUR LUGU: Maari Randväli - teisest puust soomustega] {{JÄRJESTA:Randväli, Maari}} [[Kategooria:Eesti ujujad]] [[Kategooria:Sündinud 2009]] pyt3dekroj5gvbyk6swp1hx00pjxsz9 Harilik tuun 0 716063 7166002 7165897 2026-06-02T13:33:08Z Ojassaar 206682 7166002 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Harilik tuun | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = <ref>{{IUCN | hindaja = Collette, B.B., Boustany, A., Fox, W., Graves, J., Juan Jorda, M. & Restrepo, V.| aasta = 2021 | IUCN_aasta = 2021 | nimi = ''Thunnus thynnus'' | ID = 21860}}</ref> | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Kiiruimsed]] ''Actinopterygii'' | selts = [[Ahvenalised]] ''Perciformes'' | sugukond = [[Makrellased ]] ''Scombridae'' | perekond = [[Tuun]] ''Thunnus'' | liik = '''Harilik tuun''' | binaarne = ''Thunnus thynnus'' | binaarse_autor = ([[Carl von Linné|Linnaeus]], 1758) | pilt = Thunnus thynnus.png | pildi_seletus = Harilik tuun (''Thunnus thynnus'') | värvus = loomad }} '''Harilik tuun''' (''Thunnus thynnus'') on kalaliik tuuni perekonnast, makrellaste sugukonnast ja ahvenaliste seltsist<ref>{{Netiviide |pealkiri=Harilik tuun (Thunnus thynnus) - KALAPEEDIA |url=https://www.kalapeedia.ee/3856.html |vaadatud=2026-06-02 |väljaanne=www.kalapeedia.ee}}</ref>. == Morfoloogia == Harilik tuun võib kasvada üle 300 cm pikkuseks ja ulatuda 680 kg-ni<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Science |url=https://www.science.org/action/cookieAbsent |vaadatud=2026-06-02 |väljaanne=AAAS |keel=en |doi=10.1126/science.1061197]}}</ref>. == Levik/elupaik == Liik teeb kiireid rändeid üle ookeani, ulatudes jahedatest subpolaarsetest toitumispaikadest kuni kudemisperioodil soojade subtroopiliste vete eraldatud sigimispaikadeni. Suvel ja sügisel laiendab harilik tuun oma leviala ning teda võib leida toitumiskogukondades Põhja-Atlandi ookeanis, alates Lääne-Atlandi Uus-Inglismaa vetest kuni Kesk-Atlandi ''Flemish Cap'' alani ja Ida-Atlandini<ref name=":0" />. == Bioloogia == Nad on võimsad ujujad, kes elavad troopikast polaarsete laiuskraadideni ja on tuntud oma endotermilise füsioloogia poolest<ref name=":1">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Teo |eesnimi=Steven L. H. |perekonnanimi2=Boustany |eesnimi2=Andre |perekonnanimi3=Dewar |eesnimi3=Heidi |perekonnanimi4=Stokesbury |eesnimi4=Michael J. W. |perekonnanimi5=Weng |eesnimi5=Kevin C. |perekonnanimi6=Beemer |eesnimi6=Shana |perekonnanimi7=Seitz |eesnimi7=Andrew C. |perekonnanimi8=Farwell |eesnimi8=Charles J. |perekonnanimi9=Prince |eesnimi9=Eric D. |perekonnanimi10=Block |eesnimi10=Barbara A. |kuupäev=2007-03-01 |pealkiri=Annual migrations, diving behavior, and thermal biology of Atlantic bluefin tuna, Thunnus thynnus, on their Gulf of Mexico breeding grounds |url=https://doi.org/10.1007/s00227-006-0447-5 |ajakiri=Marine Biology |keel=en |aastakäik=151 |üksiknumber=1 |lehekülg=1–18 |doi=10.1007/s00227-006-0447-5 |issn=1432-1793}}</ref>. Arvatakse, et hariliku tuuni endotermiline füsioloogia võimaldab liigil laiendada oma termilist nišši ja tungida oma toitumisaladel külma ümbritseva temperatuurini<ref name=":0" />. Nende eluiga võib ulatuda 32 aastani<ref>{{Netiviide |pealkiri=Thunnus thynnus summary page |url=https://www.fishbase.us/summary/Thunnus-thynnus.html |vaadatud=2026-06-02 |väljaanne=FishBase |keel=en}}</ref>. === Toitumine === Harilik tuun on röövtoiduline kalaliik, pidades jahti erinevatele parvekaladele, aga ka molluskitele ja koorikloomadele. Noorkalad toituvad zooplanktonist ja väikestest rannikukaladest<ref name=":2">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=(ISSF) |eesnimi=Victor Restrepo |perekonnanimi2=Bruce Collette (Smithsonian, USA) |perekonnanimi3=William Fox (World Wildlife Fund, USA) |perekonnanimi4=Maria Jose Juan Jorda (Recursos Marinos y Pesquerias, Spain) |perekonnanimi5=(VIMS) |eesnimi5=John Graves |perekonnanimi6=Andre Boustany (Duke University) |kuupäev=2021-01-15 |pealkiri=IUCN Red List of Threatened Species: Thunnus thynnus |url=https://www.iucnredlist.org/species/21860/46913402 |ajakiri=IUCN Red List of Threatened Species}}</ref>. === Sigimine === Harilik tuun koeb teadaolevalt kahes peamises piirkonnas ja perioodil - Atlandi ookeanis aprillist juunini ja Vahemeres juunist augustini<ref name=":0" />. Suured emased võivad hooaja jooksul koeda kuni 10 miljonit marjatera<ref name=":2" />. == Eluviis == Harilik tuun on pelaagilise eluviisiga kala, kes veedab oma elu soolases vees. Ta võib sukelduda kuni 1015 meetri sügavusele, ent teda võib sõltuvalt aastaajast leida ka rannikule lähemalt<ref name=":2" />. == Majanduslik tähtsus/püük == Vaatamata tuhandeid aastaid kestnud kalapüügile on hariliku tuuni liikumise ruumilise dünaamika, sügavuseelistuste või termobioloogia kohta vähe teada. Harilikku tuuni on alates 1982. aastast peetud ülepüütuks<ref name=":1" />. Liiki püütakse seinnooda, õngejada, püüniste ja mitmesuguste käsipüügivahenditega ning ta on oluline sportkala. Liik on kõrgelt hinnatud ning suur osa saagist jõuab Jaapani sashimi turule, mille lõppväärtus oli 2018. aastal 1,1 miljonit dollarit. Nüüd kasvatatakse seda ka merepuurides Horvaatia ranniku lähedal ja mujal Vahemeres<ref name=":2" />. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Makrellased]] n6q7j4l0tjf4fv97a9c7z8ssrnwqp1m 7166005 7166002 2026-06-02T13:38:08Z Ojassaar 206682 7166005 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Harilik tuun | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = <ref>{{IUCN | hindaja = Collette, B.B., Boustany, A., Fox, W., Graves, J., Juan Jorda, M. & Restrepo, V.| aasta = 2021 | IUCN_aasta = 2021 | nimi = ''Thunnus thynnus'' | ID = 21860}}</ref> | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Kiiruimsed]] ''Actinopterygii'' | selts = [[Ahvenalised]] ''Perciformes'' | sugukond = [[Makrelllased ]] ''Scombridae'' | perekond = [[Tuun]] ''Thunnus'' | liik = '''Harilik tuun''' | binaarne = ''Thunnus thynnus'' | binaarse_autor = ([[Carl von Linné|Linnaeus]], 1758) | pilt = Thunnus thynnus.png | pildi_seletus = Harilik tuun (''Thunnus thynnus'') | värvus = loomad }} '''Harilik tuun''' (''Thunnus thynnus'') on kalaliik tuuni perekonnast, makrelllaste sugukonnast ja ahvenaliste seltsist<ref>{{Netiviide |pealkiri=Harilik tuun (Thunnus thynnus) - KALAPEEDIA |url=https://www.kalapeedia.ee/3856.html |vaadatud=2026-06-02 |väljaanne=www.kalapeedia.ee}}</ref>. == Morfoloogia == Harilik tuun võib kasvada üle 300 cm pikkuseks ja ulatuda 680 kg-ni<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Science |url=https://www.science.org/action/cookieAbsent |vaadatud=2026-06-02 |väljaanne=AAAS |keel=en |doi=10.1126/science.1061197]}}</ref>. == Levik/elupaik == Liik teeb kiireid rändeid üle ookeani, ulatudes jahedatest subpolaarsetest toitumispaikadest kuni kudemisperioodil soojade subtroopiliste vete eraldatud sigimispaikadeni. Suvel ja sügisel laiendab harilik tuun oma leviala ning teda võib leida toitumiskogukondades Põhja-Atlandi ookeanis, alates Lääne-Atlandi Uus-Inglismaa vetest kuni Kesk-Atlandi ''Flemish Cap'' alani ja Ida-Atlandini<ref name=":0" />. == Bioloogia == Nad on võimsad ujujad, kes elavad troopikast polaarsete laiuskraadideni ja on tuntud oma endotermilise füsioloogia poolest<ref name=":1">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Teo |eesnimi=Steven L. H. |perekonnanimi2=Boustany |eesnimi2=Andre |perekonnanimi3=Dewar |eesnimi3=Heidi |perekonnanimi4=Stokesbury |eesnimi4=Michael J. W. |perekonnanimi5=Weng |eesnimi5=Kevin C. |perekonnanimi6=Beemer |eesnimi6=Shana |perekonnanimi7=Seitz |eesnimi7=Andrew C. |perekonnanimi8=Farwell |eesnimi8=Charles J. |perekonnanimi9=Prince |eesnimi9=Eric D. |perekonnanimi10=Block |eesnimi10=Barbara A. |kuupäev=2007-03-01 |pealkiri=Annual migrations, diving behavior, and thermal biology of Atlantic bluefin tuna, Thunnus thynnus, on their Gulf of Mexico breeding grounds |url=https://doi.org/10.1007/s00227-006-0447-5 |ajakiri=Marine Biology |keel=en |aastakäik=151 |üksiknumber=1 |lehekülg=1–18 |doi=10.1007/s00227-006-0447-5 |issn=1432-1793}}</ref>. Arvatakse, et hariliku tuuni endotermiline füsioloogia võimaldab liigil laiendada oma termilist nišši ja tungida oma toitumisaladel külma ümbritseva temperatuurini<ref name=":0" />. Nende eluiga võib ulatuda 32 aastani<ref>{{Netiviide |pealkiri=Thunnus thynnus summary page |url=https://www.fishbase.us/summary/Thunnus-thynnus.html |vaadatud=2026-06-02 |väljaanne=FishBase |keel=en}}</ref>. === Toitumine === Harilik tuun on röövtoiduline kalaliik, pidades jahti erinevatele parvekaladele, aga ka molluskitele ja koorikloomadele. Noorkalad toituvad zooplanktonist ja väikestest rannikukaladest<ref name=":2">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=(ISSF) |eesnimi=Victor Restrepo |perekonnanimi2=Bruce Collette (Smithsonian, USA) |perekonnanimi3=William Fox (World Wildlife Fund, USA) |perekonnanimi4=Maria Jose Juan Jorda (Recursos Marinos y Pesquerias, Spain) |perekonnanimi5=(VIMS) |eesnimi5=John Graves |perekonnanimi6=Andre Boustany (Duke University) |kuupäev=2021-01-15 |pealkiri=IUCN Red List of Threatened Species: Thunnus thynnus |url=https://www.iucnredlist.org/species/21860/46913402 |ajakiri=IUCN Red List of Threatened Species}}</ref>. === Sigimine === Harilik tuun koeb teadaolevalt kahes peamises piirkonnas ja perioodil - Atlandi ookeanis aprillist juunini ja Vahemeres juunist augustini<ref name=":0" />. Suured emased võivad hooaja jooksul koeda kuni 10 miljonit marjatera<ref name=":2" />. == Eluviis == Harilik tuun on pelaagilise eluviisiga kala, kes veedab oma elu soolases vees. Ta võib sukelduda kuni 1015 meetri sügavusele, ent teda võib sõltuvalt aastaajast leida ka rannikule lähemalt<ref name=":2" />. == Majanduslik tähtsus/püük == Vaatamata tuhandeid aastaid kestnud kalapüügile on hariliku tuuni liikumise ruumilise dünaamika, sügavuseelistuste või termobioloogia kohta vähe teada. Harilikku tuuni on alates 1982. aastast peetud ülepüütuks<ref name=":1" />. Liiki püütakse seinnooda, õngejada, püüniste ja mitmesuguste käsipüügivahenditega ning ta on oluline sportkala. Liik on kõrgelt hinnatud ning suur osa saagist jõuab Jaapani sashimi turule, mille lõppväärtus oli 2018. aastal 1,1 miljonit dollarit. Nüüd kasvatatakse seda ka merepuurides Horvaatia ranniku lähedal ja mujal Vahemeres<ref name=":2" />. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Makrelllased]] kf0v6ylzo5ca28x0j3hwlldm2l9kvw4 7166006 7166005 2026-06-02T13:42:14Z Ojassaar 206682 7166006 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Harilik tuun | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = <ref>{{IUCN | hindaja = Collette, B.B., Boustany, A., Fox, W., Graves, J., Juan Jorda, M. & Restrepo, V.| aasta = 2021 | IUCN_aasta = 2021 | nimi = ''Thunnus thynnus'' | ID = 21860}}</ref> | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Kiiruimsed]] ''Actinopterygii'' | selts = [[Ahvenalised]] ''Perciformes'' | sugukond = [[Makrelllased ]] ''Scombridae'' | perekond = [[Tuun]] ''Thunnus'' | liik = '''Harilik tuun''' | binaarne = ''Thunnus thynnus'' | binaarse_autor = ([[Carl von Linné|Linnaeus]], 1758) | pilt = Thunnus thynnus.png | pildi_seletus = Harilik tuun (''Thunnus thynnus'') | värvus = loomad }} '''Harilik tuun''' (''Thunnus thynnus'') on kalaliik tuuni perekonnast, makrelllaste sugukonnast ja ahvenaliste seltsist<ref>{{Netiviide |pealkiri=Harilik tuun (Thunnus thynnus) - KALAPEEDIA |url=https://www.kalapeedia.ee/3856.html |vaadatud=2026-06-02 |väljaanne=www.kalapeedia.ee}}</ref>. == Morfoloogia == Harilik tuun võib kasvada üle 300 cm pikkuseks ja ulatuda 680 kg-ni<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Science |url=https://www.science.org/action/cookieAbsent |vaadatud=2026-06-02 |väljaanne=AAAS |keel=en |doi=10.1126/science.1061197]}}</ref>. == Levik/elupaik == Liik teeb kiireid rändeid üle ookeani, ulatudes jahedatest subpolaarsetest toitumispaikadest kuni kudemisperioodil soojade subtroopiliste vete eraldatud sigimispaikadeni. Suvel ja sügisel laiendab harilik tuun oma leviala ning teda võib leida toitumiskogukondades Põhja-Atlandi ookeanis, alates Lääne-Atlandi Uus-Inglismaa vetest kuni Kesk-Atlandi ''Flemish Cap'' alani ja Ida-Atlandini<ref name=":0" />. == Bioloogia == Nad on võimsad ujujad, kes elavad troopikast polaarsete laiuskraadideni ja on tuntud oma endotermilise füsioloogia poolest<ref name=":1">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Teo |eesnimi=Steven L. H. |perekonnanimi2=Boustany |eesnimi2=Andre |perekonnanimi3=Dewar |eesnimi3=Heidi |perekonnanimi4=Stokesbury |eesnimi4=Michael J. W. |perekonnanimi5=Weng |eesnimi5=Kevin C. |perekonnanimi6=Beemer |eesnimi6=Shana |perekonnanimi7=Seitz |eesnimi7=Andrew C. |perekonnanimi8=Farwell |eesnimi8=Charles J. |perekonnanimi9=Prince |eesnimi9=Eric D. |perekonnanimi10=Block |eesnimi10=Barbara A. |kuupäev=2007-03-01 |pealkiri=Annual migrations, diving behavior, and thermal biology of Atlantic bluefin tuna, Thunnus thynnus, on their Gulf of Mexico breeding grounds |url=https://doi.org/10.1007/s00227-006-0447-5 |ajakiri=Marine Biology |keel=en |aastakäik=151 |üksiknumber=1 |lehekülg=1–18 |doi=10.1007/s00227-006-0447-5 |issn=1432-1793}}</ref>. Arvatakse, et hariliku tuuni endotermiline füsioloogia võimaldab liigil laiendada oma termilist nišši ja tungida oma toitumisaladel külma ümbritseva temperatuurini<ref name=":0" />. Nende eluiga võib ulatuda 32 aastani<ref>{{Netiviide |pealkiri=Thunnus thynnus summary page |url=https://www.fishbase.us/summary/Thunnus-thynnus.html |vaadatud=2026-06-02 |väljaanne=FishBase |keel=en}}</ref>. === Toitumine === Harilik tuun on röövtoiduline kalaliik, pidades jahti erinevatele parvekaladele, aga ka molluskitele ja koorikloomadele. Noorkalad toituvad zooplanktonist ja väikestest rannikukaladest<ref name=":2">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=(ISSF) |eesnimi=Victor Restrepo |perekonnanimi2=Bruce Collette (Smithsonian, USA) |perekonnanimi3=William Fox (World Wildlife Fund, USA) |perekonnanimi4=Maria Jose Juan Jorda (Recursos Marinos y Pesquerias, Spain) |perekonnanimi5=(VIMS) |eesnimi5=John Graves |perekonnanimi6=Andre Boustany (Duke University) |kuupäev=2021-01-15 |pealkiri=IUCN Red List of Threatened Species: Thunnus thynnus |url=https://www.iucnredlist.org/species/21860/46913402 |ajakiri=IUCN Red List of Threatened Species}}</ref>. === Sigimine === Harilik tuun koeb teadaolevalt kahes peamises piirkonnas ja perioodil - Atlandi ookeanis aprillist juunini ja Vahemeres juunist augustini<ref name=":0" />. Suured emased võivad hooaja jooksul koeda kuni 10 miljonit marjatera<ref name=":2" />. == Eluviis == Harilik tuun on pelaagilise eluviisiga kala, kes veedab oma elu soolases vees. Ta võib sukelduda kuni 1015 meetri sügavusele, ent teda võib sõltuvalt aastaajast leida ka rannikule lähemalt<ref name=":2" />. == Majanduslik tähtsus/püük == Vaatamata tuhandeid aastaid kestnud kalapüügile on hariliku tuuni liikumise ruumilise dünaamika, sügavuseelistuste või termobioloogia kohta vähe teada. Harilikku tuuni on alates 1982. aastast peetud ülepüütuks<ref name=":1" />. Liiki püütakse seinnooda, õngejada, püüniste ja mitmesuguste käsipüügivahenditega ning ta on oluline sportkala. Liik on kõrgelt hinnatud ning suur osa saagist jõuab Jaapani sashimi turule, mille lõppväärtus oli 2018. aastal 1,1 miljonit dollarit. Nüüd kasvatatakse seda ka merepuurides Horvaatia ranniku lähedal ja mujal Vahemeres<ref name=":2" />. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Ahvenalised]] r16xmrlct2im2fjcdd8dozmipz9qi73 Thomas Bajada 0 716069 7165964 2026-06-02T12:27:15Z Juhan121 25066 Uus lehekülg: ''''Thomas Bajada''' (sündinud [[13. juuni]]l [[1994]] [[Victoria (Gozo)|Victorias]]) on [[Malta]] poliitik, [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige alates [[2024]]. aastast [[Tööpartei (Malta)|Tööpartei]] esindajana. Ta sündis aastal [[Victoria (Gozo)|Victorias]]. Tal on [[Malta Ülikool]]ist bakalaureusekraad bioloogias ja keemias ning magistrikraad ookeanide haldamises. 2017. aastal liitus ta Euroopa Parlamendi põllumajanduse, kalanduse ja loomaõiguste sek...' 7165964 wikitext text/x-wiki '''Thomas Bajada''' (sündinud [[13. juuni]]l [[1994]] [[Victoria (Gozo)|Victorias]]) on [[Malta]] poliitik, [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige alates [[2024]]. aastast [[Tööpartei (Malta)|Tööpartei]] esindajana. Ta sündis aastal [[Victoria (Gozo)|Victorias]]. Tal on [[Malta Ülikool]]ist bakalaureusekraad bioloogias ja keemias ning magistrikraad ookeanide haldamises. 2017. aastal liitus ta Euroopa Parlamendi põllumajanduse, kalanduse ja loomaõiguste sekretariaadiga. 2025. aastal võitis ta Euroopa Parlamendi liikmete auhinna parima uustulnuka kategoorias. == Välislingid == * [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/256936/THOMAS_BAJADA/home Thomas Bajada Euroopa Parlamendi kodulehel] {{JÄRJESTA:Bajada, Thomas}} [[Kategooria:Malta poliitikud]] [[Kategooria:Maltalt valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1994]] 4cktiou9dujrwmt3mnhbuqiv4wjo568 Tervismuda 0 716070 7165965 2026-06-02T12:27:49Z ~2026-32571-60 230855 Ümbersuunamine lehele [[Ravimuda]] 7165965 wikitext text/x-wiki #suuna[[Ravimuda]] toslizxxgrqbsvg3sjikx1f1juew9li Arutelu:Valgeamuur 1 716071 7165968 2026-06-02T12:32:30Z ~2026-32701-30 230860 /* arusaamatu sõnastus */ uus alaosa 7165968 wikitext text/x-wiki == arusaamatu sõnastus == "Pärismaine [[Kaug-Ida|Kaug-Idas]], levinud ka idapoolsetele aladele" - natuke arusaamatu, kas Kaug-Ida siis ei kuulu "idapoolsete alade" hulka? Mis alasid on mõeldud? Uus-Meremaal kasvatatakse teda jah. [[Eri:Kaastöö/&#126;2026-32701-30|&#126;2026-32701-30]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-32701-30|arutelu]]) 2. juuni 2026, kell 15:32 (EEST) i9segs45039xsgc7jvzhvpxca4n4d68 Kategooria:Valgetähe teenetemärgi III klassi (pronks)medali kavalerid 14 716072 7166001 2026-06-02T13:30:12Z ~2026-32571-60 230855 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Valgetähe teenetemärgi kavalerid]]' 7166001 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Valgetähe teenetemärgi kavalerid]] 37au24cwcfjtedafp2il9r3q6jezcv1 Thunnus thynnus 0 716073 7166003 2026-06-02T13:34:57Z Ojassaar 206682 Ümbersuunamine lehele [[Harilik tuun]] 7166003 wikitext text/x-wiki #suuna[[harilik tuun]] o5e32riwlk9k0a88u8xydn2h6utbjxa Mall:Turniiritabel2 10 716074 7166008 2026-06-02T13:45:06Z Hokimees 218442 Uus lehekülg: '{| border=0 cellpadding=0 cellspacing=0 style="font-size: 90%; margin:1em 1em 0em 0em;" | | colspan="1" style="text-align:center;border:1px solid #aaa;background-color:#f2f2f2;" | {{{RD1|Väljalangemismängud}}} |- | height=4 | | width={{{team-width|170}}} | | width={{{score-width|50}}} | |- | height=4 | | colspan="1" rowspan="1" | {{{1|&nbsp;}}} | colspan="4"| |- | height=4 | | style="border:1px solid #aaa;background-color:#f9f9f9;" | &nbsp;{{{2|&nbsp;}}} | style="text-al...' 7166008 wikitext text/x-wiki {| border=0 cellpadding=0 cellspacing=0 style="font-size: 90%; margin:1em 1em 0em 0em;" | | colspan="1" style="text-align:center;border:1px solid #aaa;background-color:#f2f2f2;" | {{{RD1|Väljalangemismängud}}} |- | height=4 | | width={{{team-width|170}}} | | width={{{score-width|50}}} | |- | height=4 | | colspan="1" rowspan="1" | {{{1|&nbsp;}}} | colspan="4"| |- | height=4 | | style="border:1px solid #aaa;background-color:#f9f9f9;" | &nbsp;{{{2|&nbsp;}}} | style="text-align:center;border:1px solid #aaa;background-color:#f9f9f9;" | {{{3|&nbsp;}}} | style="text-align:center;border-width:0 0 1px 0; border-style:solid;border-color:black;" | &nbsp; |- | height=4 | | style="border:1px solid #aaa;background-color:#f9f9f9;" | &nbsp;{{{4|&nbsp;}}} | style="text-align:center;border:1px solid #aaa;background-color:#f9f9f9;" | {{{5|&nbsp;}}} | rowspan="10" style="text-align:center;border-width:0px 0px 0px 0; border-style:solid;border-color:black;" | &nbsp; |- |}<noinclude> <noinclude>{{dokumentatsioon}}</noinclude> b9ivxr15bu9ej2ghrgccjxuge72ksyp 7166015 7166008 2026-06-02T13:55:09Z Hokimees 218442 7166015 wikitext text/x-wiki <br> {| border=0 cellpadding=0 cellspacing=0 style="font-size: 90%; margin:1em 1em 0em 0em;" | | colspan="1" style="text-align:center;border:1px solid #aaa;background-color:#f2f2f2;" | {{{RD1|Väljalangemismängud}}} |- | height=4 | | width={{{team-width|170}}} | | width={{{score-width|50}}} | |- | height=4 | | colspan="1" rowspan="1" | {{{1|&nbsp;}}} | colspan="4"| |- | height=4 | | style="border:1px solid #aaa;background-color:#f9f9f9;" | &nbsp;{{{2|&nbsp;}}} | style="text-align:center;border:1px solid #aaa;background-color:#f9f9f9;" | {{{3|&nbsp;}}} | style="text-align:center;border-width:0 0 1px 0; border-style:solid;border-color:black;" | &nbsp; |- | height=4 | | style="border:1px solid #aaa;background-color:#f9f9f9;" | &nbsp;{{{4|&nbsp;}}} | style="text-align:center;border:1px solid #aaa;background-color:#f9f9f9;" | {{{5|&nbsp;}}} | rowspan="10" style="text-align:center;border-width:0px 0px 0px 0; border-style:solid;border-color:black;" | &nbsp; |- |}<noinclude> <noinclude>{{dokumentatsioon}}</noinclude> tsoc531n39765nq3c4nzpzabl03ly1b 7166019 7166015 2026-06-02T14:02:17Z Hokimees 218442 7166019 wikitext text/x-wiki <br> {| border=0 cellpadding=0 cellspacing=0 style="font-size: 90%; margin:1em 1em 0em 0em;" | | colspan="2" style="text-align:center;border:1px solid #aaa;background-color:#f2f2f2;" | {{{RD1|Väljalangemismängud}}} |- | height=4 | | width={{{team-width|170}}} | | width={{{score-width|50}}} | |- | height=4 | | colspan="1" rowspan="1" | {{{1|&nbsp;}}} | colspan="4"| |- | height=4 | | style="border:1px solid #aaa;background-color:#f9f9f9;" | &nbsp;{{{2|&nbsp;}}} | style="text-align:center;border:1px solid #aaa;background-color:#f9f9f9;" | {{{3|&nbsp;}}} | style="text-align:center;border-width:0 0 1px 0; border-style:solid;border-color:black;" | &nbsp; |- | height=4 | | style="border:1px solid #aaa;background-color:#f9f9f9;" | &nbsp;{{{4|&nbsp;}}} | style="text-align:center;border:1px solid #aaa;background-color:#f9f9f9;" | {{{5|&nbsp;}}} | rowspan="10" style="text-align:center;border-width:0px 0px 0px 0; border-style:solid;border-color:black;" | &nbsp; |- |}<noinclude> <noinclude>{{dokumentatsioon}}</noinclude> sp87b57deuoyyw3nbszw0skvylfdm1v Mall:Turniiritabel2/doc 10 716075 7166011 2026-06-02T13:47:19Z Hokimees 218442 Turniiritabel2/doc 7166011 wikitext text/x-wiki {{dokumentatsiooni alamleht}} <!-- PALUN LISA KATEGOORIAD JA INTERWIKID SELLE LEHE ALLA. --> ===Kasutus=== <pre> {{Turniiritabel4 <!-- Kuupäev-Koht | Meeskond 1 | Tulemus 1 | Meeskond 2 | Tulemus 2 --> <!-- väljalangemismängud--> ||||| <!-- parameetrid --> | RD1 = 1. ring <!-- veeru laius --> | team-width = 170 | score-width = 50 }} </pre> Kasuta allpool olevaid parameetreid malli kohandamiseks. Näiteks, kui sa paned <code>|3rdplace=yes|color=yes}}</code> viimasele reale, siis lisandub kolmanda kohamäng ja värvid Esikolmiku võistkondadele. Järgmised parameetri väärtused on vastuvõetavad: {| class="wikitable" !Parameetri väärtused !Kirjeldus |- | ''RD1 = Floorra '' || Muuda nime Poolfinaalid nimeks ''Floorra''. |- |''team-width = mm '' ||Muudab meeskondade laiuseks ''mm''. |- |''score-width = nn'' ||Muudab tulemuste laiuseks ''nn''. |} ===Vaata ka=== * [[:Template:Turniiritabel16]] * [[:Template:Turniiritabel8]] * [[:Template:Turniiritabel4]] * [[:Template:Round8]] <includeonly> <!-- PALUN LISA KATEGOORIAD JA INTERWIKID SELLE REA ALLA, INCLUDEONLY SISSE LISA AINULT MÄRGENDID, AITÄH. --> [[Kategooria:Jäähokimallid]] </includeonly> akksdsz37dh9z1gt0ylu3pb0egne8bi Džanibekovi efekt 0 716076 7166013 2026-06-02T13:48:03Z B-Binder 95424 Esmane, struktureeritud, ChatGPT pilt 7166013 wikitext text/x-wiki = Džanibekovi efekt = '''Džanibekovi efekt''' (ka '''vahetelje teoreem''', ingl ''intermediate axis theorem'' või ''tennis racket theorem'') on klassikalise mehaanika nähtus, mille korral jäiga keha pöörlemine ümber tema keskmise peainertstelje on ebastabiilne, samas kui pöörlemine ümber suurima või väikseima inertsimomendiga peatelje on stabiilne.{{cite web |url=https://en.wikipedia.org/wiki/Tennis_racket_theorem |title=Tennis racket theorem |access-date=2026-06-02}} Nähtus on saanud nime Nõukogude kosmonaudi Vladimir Džanibekovi järgi, kes demonstreeris seda 1985. aastal kosmoselennul. Kuigi efekt oli füüsikas tuntud juba vähemalt 19. sajandist, pälvis see laiemat tähelepanu pärast Džanibekovi vaatlusi mikrogravitatsioonis.{{cite web |url=https://en.wikipedia.org/wiki/Vladimir_Dzhanibekov |title=Vladimir Dzhanibekov |access-date=2026-06-02}} == Kirjeldus == [[Fail:Džanibekovi efekt.png|alt=Kui keha pöörleb peaaegu täpselt ümber keskmise inertsimomendi telje, põhjustavad isegi väga väikesed häired pöörlemistelje kõrvalekaldumise. Selle tulemusena näib keha aeg-ajalt tegevat järske ligikaudu 180-kraadiseid ümberpöördeid, säilitades samal ajal oma nurkimpulsi.|pisi|332x332px|Džanibekovi efekt]] Jäigal kehal on üldjuhul kolm vastastikku risti paiknevat peatelge, mille suhtes inertsimomendid on erinevad. Kui neid tähistada tingimusega I<sub>1</sub> < I<sub>2</sub> < I<sub>3</sub>, siis: pöörlemine ümber telje I<sub>1</sub> on stabiilne; pöörlemine ümber telje I<sub>3</sub> on stabiilne; pöörlemine ümber telje I<sub>2</sub> on ebastabiilne. Praktikas tähendab see, et kui keha pöörleb peaaegu täpselt ümber keskmise inertsimomendi telje, põhjustavad isegi väga väikesed häired pöörlemistelje kõrvalekaldumise. Selle tulemusena näib keha aeg-ajalt tegevat järske ligikaudu 180-kraadiseid ümberpöördeid, säilitades samal ajal oma nurkimpulsi.{{cite journal |title=Internal dissipation in the Dzhanibekov effect |journal=European Journal of Mechanics - A/Solids |year=2024 |doi=10.1016/j.euromechsol.2024.105298}} == Ajalugu == Vahetelje ebastabiilsust kirjeldas juba prantsuse matemaatik ja mehaanik Louis Poinsot 1834. aastal. Hiljem käsitleti seda klassikalise mehaanika õpikutes ning nähtus oli tuntud kui ''tennisereketi teoreem''. aastal märkas kosmonaut Vladimir Džanibekov kosmosejaamas tehtud eksperimendi käigus, et pöörlev tiibmutter muutis korrapäraste ajavahemike järel oma orientatsiooni. Video katsest levis hiljem laialdaselt ning nähtus sai populaarteaduslikus kirjanduses tuntuks Džanibekovi efektina.{{cite web |url=https://en.wikipedia.org/wiki/Vladimir_Dzhanibekov |title=Vladimir Dzhanibekov |access-date=2026-06-02}} == Matemaatiline seletus == Džanibekovi efekti kirjeldavad Euleri võrrandid jäiga keha vabale pöörlemisele: I_1\dot{\omega}_1 = (I_2-I_3)\omega_2\omega_3 I_2\dot{\omega}_2 = (I_3-I_1)\omega_3\omega_1 I_3\dot{\omega}_3 = (I_1-I_2)\omega_1\omega_2 kus I_i on peainertsimomendid ja \omega_i vastavad nurkkiiruse komponendid. Võrrandite stabiilsusanalüüs näitab, et pöörlemine ümber vahepealse peatelje on dünaamiliselt ebastabiilne. Väiksed häired kasvavad ajas, põhjustades pöörlemistelje ümberorienteerumise.{{cite journal |title=An asymmetrical body: Example of analytical solution for the rotation matrix in elementary functions and Dzhanibekov effect |journal=Results in Physics |year=2024}} == Demonstreerimine == Nähtust saab demonstreerida mitmel viisil: tennisereketi või raamatu viskamisel õhku ümber keskmise peatelje; spetsiaalselt tasakaalustatud T-kujulise või tiibmutri kujulise keha pöörlemisel; mikrogravitatsioonis läbi viidud katsetes. Kosmoses on efekt eriti hästi nähtav, sest õhutakistus ja muud välismõjud on minimaalsed. == Rakendused == Džanibekovi efektil on tähtsus: kosmoselaevade ja satelliitide orientatsioonidünaamika uurimisel; jäikade kehade pöörlemise teoorias; lennundus- ja kosmosetehnika hariduses; mittelineaarse dünaamika ja stabiilsusteooria uurimisel. {{cite journal |title=The intermediate frequency effect and Dzhanibekov-like transitions in the response of the anisotropic pendulum |journal=Nonlinear Dynamics |year=2026 |doi=10.1007/s11071-026-12324-y}} == Levinud väärarusaamad == Mõnikord on väidetud, et Džanibekovi efekt võiks põhjustada planeetide või Maa pöörlemistelje äkilist ümberpöördumist. Füüsikaliselt ei ole sellised väited põhjendatud, sest Maa inertsimomentide jaotumine, sisemine struktuur ning välised gravitatsioonilised mõjud erinevad oluliselt tingimustest, mille korral efekt avaldub vabalt pöörleval jäigal kehal. == Vaata ka == * [[Jäik keha]] * [[Nurkimpulss]] * [[Euleri võrrandid]] * [[Klassikaline mehaanika]] * [[Güroskoop]] == Viited == == Välislingid == [https://en.wikipedia.org/wiki/Tennis_racket_theorem Tennis racket theorem] [[:en:Vladimir_Dzhanibekov|Vladimir Dzhanibekov]] 4gahwtpcobvdl3pm6m9krszuw7w6r4o 7166119 7166013 2026-06-02T20:02:52Z Kruusamägi 1530 7166119 wikitext text/x-wiki {{LLM}} '''Džanibekovi efekt''' (ka '''vahetelje teoreem''', ingl ''intermediate axis theorem'' või ''tennis racket theorem'') on klassikalise mehaanika nähtus, mille korral jäiga keha pöörlemine ümber tema keskmise peainertstelje on ebastabiilne, samas kui pöörlemine ümber suurima või väikseima inertsimomendiga peatelje on stabiilne. Nähtus on saanud nime Nõukogude kosmonaudi [[Vladimir Džanibekov]]i järgi, kes demonstreeris seda 1985. aastal kosmoselennul. Kuigi efekt oli füüsikas tuntud juba vähemalt 19. sajandist, pälvis see laiemat tähelepanu pärast Džanibekovi vaatlusi mikrogravitatsioonis. == Kirjeldus == [[Fail:Džanibekovi efekt.png|alt=Kui keha pöörleb peaaegu täpselt ümber keskmise inertsimomendi telje, põhjustavad isegi väga väikesed häired pöörlemistelje kõrvalekaldumise. Selle tulemusena näib keha aeg-ajalt tegevat järske ligikaudu 180-kraadiseid ümberpöördeid, säilitades samal ajal oma nurkimpulsi.|pisi|332x332px|Džanibekovi efekt]] Jäigal kehal on üldjuhul kolm vastastikku risti paiknevat peatelge, mille suhtes inertsimomendid on erinevad. Kui neid tähistada tingimusega I<sub>1</sub> < I<sub>2</sub> < I<sub>3</sub>, siis: pöörlemine ümber telje I<sub>1</sub> on stabiilne; pöörlemine ümber telje I<sub>3</sub> on stabiilne; pöörlemine ümber telje I<sub>2</sub> on ebastabiilne. Praktikas tähendab see, et kui keha pöörleb peaaegu täpselt ümber keskmise inertsimomendi telje, põhjustavad isegi väga väikesed häired pöörlemistelje kõrvalekaldumise. Selle tulemusena näib keha aeg-ajalt tegevat järske ligikaudu 180-kraadiseid ümberpöördeid, säilitades samal ajal oma nurkimpulsi.<ref>{{cite journal |title=Internal dissipation in the Dzhanibekov effect |journal=European Journal of Mechanics - A/Solids |year=2024 |doi=10.1016/j.euromechsol.2024.105298}}</ref> == Ajalugu == Vahetelje ebastabiilsust kirjeldas juba prantsuse matemaatik ja mehaanik Louis Poinsot 1834. aastal. Hiljem käsitleti seda klassikalise mehaanika õpikutes ning nähtus oli tuntud kui ''tennisereketi teoreem''. aastal märkas kosmonaut Vladimir Džanibekov kosmosejaamas tehtud eksperimendi käigus, et pöörlev tiibmutter muutis korrapäraste ajavahemike järel oma orientatsiooni. Video katsest levis hiljem laialdaselt ning nähtus sai populaarteaduslikus kirjanduses tuntuks Džanibekovi efektina. == Matemaatiline seletus == Džanibekovi efekti kirjeldavad Euleri võrrandid jäiga keha vabale pöörlemisele: I_1\dot{\omega}_1 = (I_2-I_3)\omega_2\omega_3 I_2\dot{\omega}_2 = (I_3-I_1)\omega_3\omega_1 I_3\dot{\omega}_3 = (I_1-I_2)\omega_1\omega_2 kus I_i on peainertsimomendid ja \omega_i vastavad nurkkiiruse komponendid. Võrrandite stabiilsusanalüüs näitab, et pöörlemine ümber vahepealse peatelje on dünaamiliselt ebastabiilne. Väiksed häired kasvavad ajas, põhjustades pöörlemistelje ümberorienteerumise.{{cite journal |title=An asymmetrical body: Example of analytical solution for the rotation matrix in elementary functions and Dzhanibekov effect |journal=Results in Physics |year=2024}} == Demonstreerimine == Nähtust saab demonstreerida mitmel viisil: tennisereketi või raamatu viskamisel õhku ümber keskmise peatelje; spetsiaalselt tasakaalustatud T-kujulise või tiibmutri kujulise keha pöörlemisel; mikrogravitatsioonis läbi viidud katsetes. Kosmoses on efekt eriti hästi nähtav, sest õhutakistus ja muud välismõjud on minimaalsed. == Rakendused == Džanibekovi efektil on tähtsus: kosmoselaevade ja satelliitide orientatsioonidünaamika uurimisel; jäikade kehade pöörlemise teoorias; lennundus- ja kosmosetehnika hariduses; mittelineaarse dünaamika ja stabiilsusteooria uurimisel. <ref>{{cite journal |title=The intermediate frequency effect and Dzhanibekov-like transitions in the response of the anisotropic pendulum |journal=Nonlinear Dynamics |year=2026 |doi=10.1007/s11071-026-12324-y}}</ref> == Levinud väärarusaamad == Mõnikord on väidetud, et Džanibekovi efekt võiks põhjustada planeetide või Maa pöörlemistelje äkilist ümberpöördumist. Füüsikaliselt ei ole sellised väited põhjendatud, sest Maa inertsimomentide jaotumine, sisemine struktuur ning välised gravitatsioonilised mõjud erinevad oluliselt tingimustest, mille korral efekt avaldub vabalt pöörleval jäigal kehal. == Vaata ka == * [[Jäik keha]] * [[Nurkimpulss]] * [[Euleri võrrandid]] * [[Klassikaline mehaanika]] * [[Güroskoop]] == Viited == {{Viited}} rpzvgzmox5mk74qxmh5da7xowlpibt1 Geadis Geadi 0 716077 7166024 2026-06-02T14:21:46Z Juhan121 25066 Uus lehekülg: ''''Geadis Geadi''' ([[kreeka keel]]es ''Γεάδης Γεάδη''; sündinud [[30. oktoober|30. oktoobril]] [[1984]]) on [[Küpros]]e kreeka päritolu poliitik [[ELAM]]ist. Ta valiti [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] (MEP) liikmeks 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel. Ta sündis aastal 1984 ja kasvas üles [[Aglantzia]]s (asub [[Nikosia ringkond|Nikosia ringkonnas]]), samas kui tema perekond on pärit [[Milikouri]]st Küprose mägises piirkonnas (Kykkose klo...' 7166024 wikitext text/x-wiki '''Geadis Geadi''' ([[kreeka keel]]es ''Γεάδης Γεάδη''; sündinud [[30. oktoober|30. oktoobril]] [[1984]]) on [[Küpros]]e kreeka päritolu poliitik [[ELAM]]ist. Ta valiti [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] (MEP) liikmeks 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel. Ta sündis aastal 1984 ja kasvas üles [[Aglantzia]]s (asub [[Nikosia ringkond|Nikosia ringkonnas]]), samas kui tema perekond on pärit [[Milikouri]]st Küprose mägises piirkonnas ([[Kykkose klooster|Kykkose kloostri]] lähedal). Tema isa on fotograaf Michalis Geadis, tuntud kui "Foto Geadis", kes avalikustatud andmete kohaselt osales [[EOKA]] (Εθνική Οργάνωσις Κυπρίων Αγωνιστών, ''Küprose Võitlejate Riiklik Organisatsiooni'') võitluses aastatel 1955–1959. Ta õppis arvutiteadust ja töötas IT-sektoris arvutitehniku ​​ja hooldajana. Seejärel õppis ta [[Küprose Ülikool]]is, kus ta lõpetas [[2020]]. aastal politoloogia õpingud kõrgete hinnetega. Õpingute ajal ja hiljem on ta osalenud seminaridel ja programmides, mis käsitlevad EOKA võitlust, Küprose probleemi ajalugu, Makedoonia küsimust ja süsivesinike geopoliitikat Vahemere idaosas. Ta räägib [[kreeka keel|kreeka]], [[inglise keel|kreeka]] ja [[türgi keel]]t. Enne täielikku poliitikasse sisenemist töötas ta eraettevõtetes, Küprose postkontoris ja reisibüroos, omandades kogemusi nii era- kui ka laiemas avalikus sektoris. == Poliitiline tegevus == Ta liitus varakult Rahvusliku Rahvarindega ([[ELAM]]), kus ta osales aktiivselt organisatsioonis ja võttis endale vastutusrikkaid rolle, näiteks Nikosia provintsi esindaja ja partei poliitilise nõukogu liige. Aastatel 2008–2024 oli ta [[ELAM]]i pressiesindaja, sekkudes sageli Küprose meediasse Küprose probleemi, immigratsiooni, sisejulgeoleku ja majandusega seotud teemadel. Samal ajal, aastatel 2016 kuni Euroopa Parlamenti valimiseni 2024. aastal, töötas ta Esindajatekojas ELAMi parlamendirühma parlamentaarse assotsieerunud liikmena, jälgides komisjonide ja plenaaristungite tööd ning toetades partei kohalolekut riigi parlamendis. Ta on ELAMi kandidaadina osalenud mitmetel valimistel, sealhulgas 2014. ja 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistel, samuti 2016. aasta parlamendi- ja kohalike omavalitsuste valimistel, kuid ei ole valituks osutunud. 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel valiti ta [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikmeks, saades esimeseks ELAMi esindajaks Euroopa Parlamendis. == Tegevus Euroopa Parlamendis == Pärast valimist 2024. aastal liitus ta Euroopa Konservatiivide ja Reformistide (ECR) fraktsiooniga, kus ta valiti fraktsiooni juhatuse liikmeks. Euroopa Parlamendis osaleb ta komisjonides ja delegatsioonides, mis on seotud Euroopa Liidu välispoliitika, suhetega kolmandate riikidega ning julgeoleku- ja kaitseküsimustega. Oma sõnavõttudes täiskogu istungil ja komisjonides on ta keskendunud [[Küpros]]e küsimusele, [[EL]]i ja [[Türgi]] suhetele, rändevoogude haldamisele ning rõhutanud tema arvates Türgi poliitika mõju Küprose Vabariigile. Oma avalike avalduste ja sotsiaalmeedia postituste kaudu toetab ta järjepidevalt [[ELAM]]i joont riikliku poliitika, rände ja sotsiaalküsimustes. == Välislingid == * [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/256986/GEADIS_GEADI/home Geadis Geadi Euroopa Parlamendi kodulehel] {{JÄRJESTA:Geadi, Geadis}} [[Kategooria:Küprose poliitikud]] [[Kategooria:Küproselt valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1984]] ses1dft1znfiptsvo5j817ser6mh0t1 7166025 7166024 2026-06-02T14:22:24Z Juhan121 25066 7166025 wikitext text/x-wiki '''Geadis Geadi''' ([[kreeka keel]]es ''Γεάδης Γεάδη''; sündinud [[30. oktoober|30. oktoobril]] [[1984]] [[Aglantzia]]s) on [[Küpros]]e kreeka päritolu poliitik [[ELAM]]ist. Ta valiti [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] (MEP) liikmeks 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel. Ta sündis aastal 1984 ja kasvas üles [[Aglantzia]]s (asub [[Nikosia ringkond|Nikosia ringkonnas]]), samas kui tema perekond on pärit [[Milikouri]]st Küprose mägises piirkonnas ([[Kykkose klooster|Kykkose kloostri]] lähedal). Tema isa on fotograaf Michalis Geadis, tuntud kui "Foto Geadis", kes avalikustatud andmete kohaselt osales [[EOKA]] (Εθνική Οργάνωσις Κυπρίων Αγωνιστών, ''Küprose Võitlejate Riiklik Organisatsiooni'') võitluses aastatel 1955–1959. Ta õppis arvutiteadust ja töötas IT-sektoris arvutitehniku ​​ja hooldajana. Seejärel õppis ta [[Küprose Ülikool]]is, kus ta lõpetas [[2020]]. aastal politoloogia õpingud kõrgete hinnetega. Õpingute ajal ja hiljem on ta osalenud seminaridel ja programmides, mis käsitlevad EOKA võitlust, Küprose probleemi ajalugu, Makedoonia küsimust ja süsivesinike geopoliitikat Vahemere idaosas. Ta räägib [[kreeka keel|kreeka]], [[inglise keel|kreeka]] ja [[türgi keel]]t. Enne täielikku poliitikasse sisenemist töötas ta eraettevõtetes, Küprose postkontoris ja reisibüroos, omandades kogemusi nii era- kui ka laiemas avalikus sektoris. == Poliitiline tegevus == Ta liitus varakult Rahvusliku Rahvarindega ([[ELAM]]), kus ta osales aktiivselt organisatsioonis ja võttis endale vastutusrikkaid rolle, näiteks Nikosia provintsi esindaja ja partei poliitilise nõukogu liige. Aastatel 2008–2024 oli ta [[ELAM]]i pressiesindaja, sekkudes sageli Küprose meediasse Küprose probleemi, immigratsiooni, sisejulgeoleku ja majandusega seotud teemadel. Samal ajal, aastatel 2016 kuni Euroopa Parlamenti valimiseni 2024. aastal, töötas ta Esindajatekojas ELAMi parlamendirühma parlamentaarse assotsieerunud liikmena, jälgides komisjonide ja plenaaristungite tööd ning toetades partei kohalolekut riigi parlamendis. Ta on ELAMi kandidaadina osalenud mitmetel valimistel, sealhulgas 2014. ja 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistel, samuti 2016. aasta parlamendi- ja kohalike omavalitsuste valimistel, kuid ei ole valituks osutunud. 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel valiti ta [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikmeks, saades esimeseks ELAMi esindajaks Euroopa Parlamendis. == Tegevus Euroopa Parlamendis == Pärast valimist 2024. aastal liitus ta Euroopa Konservatiivide ja Reformistide (ECR) fraktsiooniga, kus ta valiti fraktsiooni juhatuse liikmeks. Euroopa Parlamendis osaleb ta komisjonides ja delegatsioonides, mis on seotud Euroopa Liidu välispoliitika, suhetega kolmandate riikidega ning julgeoleku- ja kaitseküsimustega. Oma sõnavõttudes täiskogu istungil ja komisjonides on ta keskendunud [[Küpros]]e küsimusele, [[EL]]i ja [[Türgi]] suhetele, rändevoogude haldamisele ning rõhutanud tema arvates Türgi poliitika mõju Küprose Vabariigile. Oma avalike avalduste ja sotsiaalmeedia postituste kaudu toetab ta järjepidevalt [[ELAM]]i joont riikliku poliitika, rände ja sotsiaalküsimustes. == Välislingid == * [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/256986/GEADIS_GEADI/home Geadis Geadi Euroopa Parlamendi kodulehel] {{JÄRJESTA:Geadi, Geadis}} [[Kategooria:Küprose poliitikud]] [[Kategooria:Küproselt valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1984]] 4vkjnudxojt65n24vtfcj5rb5615t6l Tribüün 0 716078 7166032 2026-06-02T14:45:16Z ~2026-32804-01 230869 Uus lehekülg: '<mark>Tribüün on astmeliselt tõusvate istmeridadega ehitis või konstruktsioon, mis on mõeldud pealtvaatajatele ürituste (nt spordivõistluste, kontsertide või paraadide) jälgimiseks.</mark>' 7166032 wikitext text/x-wiki <mark>Tribüün on astmeliselt tõusvate istmeridadega ehitis või konstruktsioon, mis on mõeldud pealtvaatajatele ürituste (nt spordivõistluste, kontsertide või paraadide) jälgimiseks.</mark> 4m5cn9da7imifp60ojik3km4c61izct 7166047 7166032 2026-06-02T15:43:20Z Kruusamägi 1530 7166047 wikitext text/x-wiki '''Tribüün''' on astmeliselt tõusvate istmeridadega ehitis või konstruktsioon, mis on mõeldud pealtvaatajatele ürituste (nt spordivõistluste, kontsertide või paraadide) jälgimiseks. j8xxvc3e6f66qsyexjtbqe9cuk5o9r0 7166149 7166047 2026-06-02T20:34:36Z Teomees 97479 7166149 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=juuni}} '''Tribüün''' on astmeliselt tõusvate istmeridadega ehitis või konstruktsioon, mis on mõeldud pealtvaatajatele ürituste (nt spordivõistluste, kontsertide või paraadide) jälgimiseks. ice4y92r2m72ufvfxequsbfa8xeo2fa Torredonjimeno 0 716079 7166035 2026-06-02T14:51:04Z Evlper 104506 Uus lehekülg: '{{provints | nimi = Torredonjimeno | hääldus = | nimi1_keel = hispaania | nimi1 = Torredonjimeno | nimi2_keel = | pilt = Vistas de Torredonjimeno.jpg | pildiallkiri = Vaade Torredonjimenole | lipp = Bandera de Torredonjimeno.svg | lipu_link = | vapp = Escudo de Torredonjimeno.svg | vapi_link = | pindala = 157,8 | elanikke = 13632 | asendikaardi_pilt = Torredonjimeno - Location.png }} '''Torredonjimeno''' on vald ja linn [[Jaéni provints]]is [[Andaluusia]...' 7166035 wikitext text/x-wiki {{provints | nimi = Torredonjimeno | hääldus = | nimi1_keel = hispaania | nimi1 = Torredonjimeno | nimi2_keel = | pilt = Vistas de Torredonjimeno.jpg | pildiallkiri = Vaade Torredonjimenole | lipp = Bandera de Torredonjimeno.svg | lipu_link = | vapp = Escudo de Torredonjimeno.svg | vapi_link = | pindala = 157,8 | elanikke = 13632 | asendikaardi_pilt = Torredonjimeno - Location.png }} '''Torredonjimeno''' on vald ja linn [[Jaéni provints]]is [[Andaluusia]]s [[Hispaania]]s, provintsi pealinnast [[Jaén]]ist 17 km kaugusel. Põhjas piirneb vald [[Escañuela vald|Escañuela]], [[Arjona vald|Arjona]], [[Villardompardo vald|Villardompardo]] ja [[Porcuna vald|Porcuna vallaga]], lõunas [[Martose vald|Martose]], [[Jamilena vald|Jamilena]] ja [[Santiago de Calatrava vald|Santiago de Calatrava vallaga]], idas [[Torredelcampo vald|Torredelcampo vallaga]] ja läänes [[Higuera de Calatrava vald|Higuera de Calatrava vallaga]]. Jaéniga on tihe transpodiühendus. Vald asub viljakas piirkonnas Jaéni ja Córdoba maakondi ühendaval ristteel. Vallas leidub eri ajalooliste asulate jäänuseid, osa neist Rooma aegadest. Torredonjimeno peamine majandusharu on põllumajanduslik tegevus Suure osa haritavast maast moodustavad oliivisalud. == Pildid== <gallery> Plaza de la Constitución y Ayuntamiento.jpg|Torredonjimeno raekoda Jardines en uno de los patios del Castillo.jpg|Aed [[Almohaadide riik|Almohaadide]] aegse linnuse siseõues Iglesia Torredonjimeno.JPG||Torredonjimeno Santa Maria kirik 16. sajandist </gallery> Miguel Gómez Damas (1785–1849), kindral ja karlistide väejuht Francisco Ureña Navas (1871–1936), integristliku/karlistliku mõttelaadi kirjastaja ja luuletaja bm3b2twxxb40534ma03s2yyq8yg6crp 7166037 7166035 2026-06-02T14:58:28Z Evlper 104506 7166037 wikitext text/x-wiki {{provints | nimi = Torredonjimeno | hääldus = | nimi1_keel = hispaania | nimi1 = Torredonjimeno | nimi2_keel = | pilt = Vistas de Torredonjimeno.jpg | pildiallkiri = Vaade Torredonjimenole | lipp = Bandera de Torredonjimeno.svg | lipu_link = | vapp = Escudo de Torredonjimeno.svg | vapi_link = | pindala = 157,8 | elanikke = 13632 | asendikaardi_pilt = Torredonjimeno - Location.png }} '''Torredonjimeno''' on vald ja linn [[Jaéni provints]]is [[Andaluusia]]s [[Hispaania]]s, provintsi pealinnast [[Jaén]]ist 17 km kaugusel. Põhjas piirneb vald [[Escañuela vald|Escañuela]], [[Arjona vald|Arjona]], [[Villardompardo vald|Villardompardo]] ja [[Porcuna vald|Porcuna vallaga]], lõunas [[Martose vald|Martose]], [[Jamilena vald|Jamilena]] ja [[Santiago de Calatrava vald|Santiago de Calatrava vallaga]], idas [[Torredelcampo vald|Torredelcampo vallaga]] ja läänes [[Higuera de Calatrava vald|Higuera de Calatrava vallaga]]. [[Jaén]]iga on tihe [[Transport|transpordiühendus]]. Vald asub viljakal maal Jaéni ja Córdoba piirkondi ühendaval ristteel. Vallas leidub eri ajalooliste asulate jäänuseid, osa neist [[Rooma riik|Rooma]] aegadest. Torredonjimeno peamine majandusharu on [[põllumajandus]]. Suure osa haritavast maast moodustavad [[Harilik õlipuu|oliivisalud]]. Torredonjimenost leiti 1926. aastal [[Läänegoodid|läänegootide]] [[peitleid|aare]], milles olid [[Guarrazari aare|Guarrazari aarde]] leidudega sarnased [[votiivkroon]]ide detailid ja ristripatsid ja mis võidi peita mauride invasiooniga seoses.<ref>[https://castillosyfortalezasdejaen.com/blog-en/visigothic-treasure-of-torredonjimeno.html Treasure of Torredonjimeno. - Castillos y Fortalezas]</ref> == Pildid== <gallery> Plaza de la Constitución y Ayuntamiento.jpg|Torredonjimeno raekoda Jardines en uno de los patios del Castillo.jpg|Aed [[Almohaadide riik|Almohaadide]] aegse linnuse siseõues Iglesia Torredonjimeno.JPG||Torredonjimeno Santa Maria kirik 16. sajandist </gallery> Miguel Gómez Damas (1785–1849), kindral ja karlistide väejuht Francisco Ureña Navas (1871–1936), integristliku/karlistliku mõttelaadi kirjastaja ja luuletaja 8l2go2rxenezuhxzsmncv5kkbu9fec7 7166038 7166037 2026-06-02T15:00:11Z Evlper 104506 /* Pildid */ 7166038 wikitext text/x-wiki {{provints | nimi = Torredonjimeno | hääldus = | nimi1_keel = hispaania | nimi1 = Torredonjimeno | nimi2_keel = | pilt = Vistas de Torredonjimeno.jpg | pildiallkiri = Vaade Torredonjimenole | lipp = Bandera de Torredonjimeno.svg | lipu_link = | vapp = Escudo de Torredonjimeno.svg | vapi_link = | pindala = 157,8 | elanikke = 13632 | asendikaardi_pilt = Torredonjimeno - Location.png }} '''Torredonjimeno''' on vald ja linn [[Jaéni provints]]is [[Andaluusia]]s [[Hispaania]]s, provintsi pealinnast [[Jaén]]ist 17 km kaugusel. Põhjas piirneb vald [[Escañuela vald|Escañuela]], [[Arjona vald|Arjona]], [[Villardompardo vald|Villardompardo]] ja [[Porcuna vald|Porcuna vallaga]], lõunas [[Martose vald|Martose]], [[Jamilena vald|Jamilena]] ja [[Santiago de Calatrava vald|Santiago de Calatrava vallaga]], idas [[Torredelcampo vald|Torredelcampo vallaga]] ja läänes [[Higuera de Calatrava vald|Higuera de Calatrava vallaga]]. [[Jaén]]iga on tihe [[Transport|transpordiühendus]]. Vald asub viljakal maal Jaéni ja Córdoba piirkondi ühendaval ristteel. Vallas leidub eri ajalooliste asulate jäänuseid, osa neist [[Rooma riik|Rooma]] aegadest. Torredonjimeno peamine majandusharu on [[põllumajandus]]. Suure osa haritavast maast moodustavad [[Harilik õlipuu|oliivisalud]]. Torredonjimenost leiti 1926. aastal [[Läänegoodid|läänegootide]] [[peitleid|aare]], milles olid [[Guarrazari aare|Guarrazari aarde]] leidudega sarnased [[votiivkroon]]ide detailid ja ristripatsid ja mis võidi peita mauride invasiooniga seoses.<ref>[https://castillosyfortalezasdejaen.com/blog-en/visigothic-treasure-of-torredonjimeno.html Treasure of Torredonjimeno. - Castillos y Fortalezas]</ref> == Pildid== <gallery> Plaza de la Constitución y Ayuntamiento.jpg|Torredonjimeno raekoda Jardines en uno de los patios del Castillo.jpg|Aed [[Almohaadide riik|Almohaadide]] aegse linnuse siseõues Iglesia Torredonjimeno.JPG||Torredonjimeno Santa Maria kirik 16. sajandist </gallery> == Torredonjimenost pärit isikuid == * [[Miguel Gómez Damas]] (1785–1849), kindral ja [[karlistid]]e väejuht * [[Francisco Ureña Navas]] (1871–1936), kirjastaja ja luuletaja ox19drgen832emjpka24kvoeb0hvcxk 7166039 7166038 2026-06-02T15:00:34Z Evlper 104506 /* Torredonjimenost pärit isikuid */ 7166039 wikitext text/x-wiki {{provints | nimi = Torredonjimeno | hääldus = | nimi1_keel = hispaania | nimi1 = Torredonjimeno | nimi2_keel = | pilt = Vistas de Torredonjimeno.jpg | pildiallkiri = Vaade Torredonjimenole | lipp = Bandera de Torredonjimeno.svg | lipu_link = | vapp = Escudo de Torredonjimeno.svg | vapi_link = | pindala = 157,8 | elanikke = 13632 | asendikaardi_pilt = Torredonjimeno - Location.png }} '''Torredonjimeno''' on vald ja linn [[Jaéni provints]]is [[Andaluusia]]s [[Hispaania]]s, provintsi pealinnast [[Jaén]]ist 17 km kaugusel. Põhjas piirneb vald [[Escañuela vald|Escañuela]], [[Arjona vald|Arjona]], [[Villardompardo vald|Villardompardo]] ja [[Porcuna vald|Porcuna vallaga]], lõunas [[Martose vald|Martose]], [[Jamilena vald|Jamilena]] ja [[Santiago de Calatrava vald|Santiago de Calatrava vallaga]], idas [[Torredelcampo vald|Torredelcampo vallaga]] ja läänes [[Higuera de Calatrava vald|Higuera de Calatrava vallaga]]. [[Jaén]]iga on tihe [[Transport|transpordiühendus]]. Vald asub viljakal maal Jaéni ja Córdoba piirkondi ühendaval ristteel. Vallas leidub eri ajalooliste asulate jäänuseid, osa neist [[Rooma riik|Rooma]] aegadest. Torredonjimeno peamine majandusharu on [[põllumajandus]]. Suure osa haritavast maast moodustavad [[Harilik õlipuu|oliivisalud]]. Torredonjimenost leiti 1926. aastal [[Läänegoodid|läänegootide]] [[peitleid|aare]], milles olid [[Guarrazari aare|Guarrazari aarde]] leidudega sarnased [[votiivkroon]]ide detailid ja ristripatsid ja mis võidi peita mauride invasiooniga seoses.<ref>[https://castillosyfortalezasdejaen.com/blog-en/visigothic-treasure-of-torredonjimeno.html Treasure of Torredonjimeno. - Castillos y Fortalezas]</ref> == Pildid== <gallery> Plaza de la Constitución y Ayuntamiento.jpg|Torredonjimeno raekoda Jardines en uno de los patios del Castillo.jpg|Aed [[Almohaadide riik|Almohaadide]] aegse linnuse siseõues Iglesia Torredonjimeno.JPG||Torredonjimeno Santa Maria kirik 16. sajandist </gallery> == Torredonjimenost pärit isikuid == * [[Miguel Gómez Damas]] (1785–1849), kindral ja [[karlistid]]e väejuht * [[Francisco Ureña Navas]] (1871–1936), kirjastaja ja luuletaja == Viited == {{viited}} hwlbfl1awk4704guhjx71s4r37xv0o7 7166040 7166039 2026-06-02T15:03:01Z Evlper 104506 7166040 wikitext text/x-wiki {{provints | nimi = Torredonjimeno | hääldus = | nimi1_keel = hispaania | nimi1 = Torredonjimeno | nimi2_keel = | pilt = Vistas de Torredonjimeno.jpg | pildiallkiri = Vaade Torredonjimenole | lipp = Bandera de Torredonjimeno.svg | lipu_link = | vapp = Escudo de Torredonjimeno.svg | vapi_link = | pindala = 157,8 | elanikke = 13632 | asendikaardi_pilt = Torredonjimeno - Location.png }} '''Torredonjimeno''' on [[Vald (Hispaania)|vald]] ja linn [[Jaéni provints]]is [[Andaluusia]]s [[Hispaania]]s, provintsi pealinnast [[Jaén]]ist 17 km kaugusel. Põhjas piirneb vald [[Escañuela vald|Escañuela]], [[Arjona vald|Arjona]], [[Villardompardo vald|Villardompardo]] ja [[Porcuna vald|Porcuna vallaga]], lõunas [[Martose vald|Martose]], [[Jamilena vald|Jamilena]] ja [[Santiago de Calatrava vald|Santiago de Calatrava vallaga]], idas [[Torredelcampo vald|Torredelcampo vallaga]] ja läänes [[Higuera de Calatrava vald|Higuera de Calatrava vallaga]]. [[Jaén]]iga on tihe [[Transport|transpordiühendus]]. Vald asub viljakal maal Jaéni ja Córdoba piirkondi ühendaval ristteel. Vallas leidub eri ajalooliste asulate jäänuseid, osa neist [[Rooma riik|Rooma]] aegadest. Torredonjimeno peamine majandusharu on [[põllumajandus]]. Suure osa haritavast maast moodustavad [[Harilik õlipuu|oliivisalud]]. Torredonjimenost leiti 1926. aastal [[Läänegoodid|läänegootide]] [[peitleid|aare]], milles olid [[Guarrazari aare|Guarrazari aarde]] leidudega sarnased [[votiivkroon]]ide detailid ja ristripatsid ja mis võidi peita mauride invasiooniga seoses.<ref>[https://castillosyfortalezasdejaen.com/blog-en/visigothic-treasure-of-torredonjimeno.html Treasure of Torredonjimeno. - Castillos y Fortalezas]</ref> == Pildid== <gallery> Plaza de la Constitución y Ayuntamiento.jpg|Torredonjimeno raekoda Jardines en uno de los patios del Castillo.jpg|Aed [[Almohaadide riik|Almohaadide]] aegse linnuse siseõues Iglesia Torredonjimeno.JPG||Torredonjimeno Santa Maria kirik 16. sajandist </gallery> == Torredonjimenost pärit isikuid == * [[Miguel Gómez Damas]] (1785–1849), kindral ja [[karlistid]]e väejuht * [[Francisco Ureña Navas]] (1871–1936), kirjastaja ja luuletaja == Viited == {{viited}} r5tfi32zavoaul63wgyta37fr36zf68 7166041 7166040 2026-06-02T15:07:15Z Evlper 104506 7166041 wikitext text/x-wiki {{provints | nimi = Torredonjimeno | hääldus = | nimi1_keel = hispaania | nimi1 = Torredonjimeno | nimi2_keel = | pilt = Vistas de Torredonjimeno.jpg | pildiallkiri = Vaade Torredonjimenole | lipp = Bandera de Torredonjimeno.svg | lipu_link = | vapp = Escudo de Torredonjimeno.svg | vapi_link = | pindala = 157,8 | elanikke = 13632 | asendikaardi_pilt = Torredonjimeno - Location.png }} '''Torredonjimeno''' on [[Vald (Hispaania)|vald]] ja linn [[Jaéni provints]]is [[Andaluusia]]s [[Hispaania]]s, provintsi pealinnast [[Jaén]]ist 17 km kaugusel. Põhjas piirneb vald [[Escañuela vald|Escañuela]], [[Arjona vald|Arjona]], [[Villardompardo vald|Villardompardo]] ja [[Porcuna vald|Porcuna vallaga]], lõunas [[Martose vald|Martose]], [[Jamilena vald|Jamilena]] ja [[Santiago de Calatrava vald|Santiago de Calatrava vallaga]], idas [[Torredelcampo vald|Torredelcampo vallaga]] ja läänes [[Higuera de Calatrava vald|Higuera de Calatrava vallaga]]. [[Jaén]]iga on tihe [[Transport|transpordiühendus]]. Vald asub viljakal maal Jaéni ja Córdoba piirkondi ühendaval ristteel. Vallas leidub eri ajalooliste asulate jäänuseid, osa neist [[Rooma riik|Rooma]] aegadest. Torredonjimeno peamine majandusharu on [[põllumajandus]]. Suure osa haritavast maast moodustavad [[Harilik õlipuu|oliivisalud]]. Torredonjimenost leiti 1926. aastal [[Läänegoodid|läänegootide]] [[peitleid|aare]], milles olid [[Guarrazari aare|Guarrazari aarde]] leidudega sarnased [[votiivkroon]]ide detailid ja ristripatsid ja mis võidi peita mauride invasiooniga seoses.<ref>[https://castillosyfortalezasdejaen.com/blog-en/visigothic-treasure-of-torredonjimeno.html Treasure of Torredonjimeno. - Castillos y Fortalezas]</ref> == Pildid== <gallery> Plaza de la Constitución y Ayuntamiento.jpg|Torredonjimeno raekoda Jardines en uno de los patios del Castillo.jpg|Aed [[Almohaadide riik|Almohaadide]] aegse linnuse siseõues Iglesia Torredonjimeno.JPG||Torredonjimeno Santa Maria kirik 16. sajandist </gallery> == Torredonjimenost pärit isikuid == * [[Miguel Gómez Damas]] (1785–1849), kindral ja [[karlistid]]e väejuht * [[Francisco Ureña Navas]] (1871–1936), kirjastaja ja luuletaja == Viited == {{viited}} == Välislingid == [https://www.andalucia.com/province/jaen/torredonjimeno/home Saskia Mier. Torredonjimeno. - Andalucia.com] [https://www.andalucia.com/province/jaen/torredonjimeno/history Saskia Mier. History of Torredonjimeno. - Andalucia.com] [[Kategooria:Hispaania vallad]] i5t7jytq9u64cpat2u4q3zifm8uumbh 7166042 7166041 2026-06-02T15:07:42Z Evlper 104506 /* Välislingid */ 7166042 wikitext text/x-wiki {{provints | nimi = Torredonjimeno | hääldus = | nimi1_keel = hispaania | nimi1 = Torredonjimeno | nimi2_keel = | pilt = Vistas de Torredonjimeno.jpg | pildiallkiri = Vaade Torredonjimenole | lipp = Bandera de Torredonjimeno.svg | lipu_link = | vapp = Escudo de Torredonjimeno.svg | vapi_link = | pindala = 157,8 | elanikke = 13632 | asendikaardi_pilt = Torredonjimeno - Location.png }} '''Torredonjimeno''' on [[Vald (Hispaania)|vald]] ja linn [[Jaéni provints]]is [[Andaluusia]]s [[Hispaania]]s, provintsi pealinnast [[Jaén]]ist 17 km kaugusel. Põhjas piirneb vald [[Escañuela vald|Escañuela]], [[Arjona vald|Arjona]], [[Villardompardo vald|Villardompardo]] ja [[Porcuna vald|Porcuna vallaga]], lõunas [[Martose vald|Martose]], [[Jamilena vald|Jamilena]] ja [[Santiago de Calatrava vald|Santiago de Calatrava vallaga]], idas [[Torredelcampo vald|Torredelcampo vallaga]] ja läänes [[Higuera de Calatrava vald|Higuera de Calatrava vallaga]]. [[Jaén]]iga on tihe [[Transport|transpordiühendus]]. Vald asub viljakal maal Jaéni ja Córdoba piirkondi ühendaval ristteel. Vallas leidub eri ajalooliste asulate jäänuseid, osa neist [[Rooma riik|Rooma]] aegadest. Torredonjimeno peamine majandusharu on [[põllumajandus]]. Suure osa haritavast maast moodustavad [[Harilik õlipuu|oliivisalud]]. Torredonjimenost leiti 1926. aastal [[Läänegoodid|läänegootide]] [[peitleid|aare]], milles olid [[Guarrazari aare|Guarrazari aarde]] leidudega sarnased [[votiivkroon]]ide detailid ja ristripatsid ja mis võidi peita mauride invasiooniga seoses.<ref>[https://castillosyfortalezasdejaen.com/blog-en/visigothic-treasure-of-torredonjimeno.html Treasure of Torredonjimeno. - Castillos y Fortalezas]</ref> == Pildid== <gallery> Plaza de la Constitución y Ayuntamiento.jpg|Torredonjimeno raekoda Jardines en uno de los patios del Castillo.jpg|Aed [[Almohaadide riik|Almohaadide]] aegse linnuse siseõues Iglesia Torredonjimeno.JPG||Torredonjimeno Santa Maria kirik 16. sajandist </gallery> == Torredonjimenost pärit isikuid == * [[Miguel Gómez Damas]] (1785–1849), kindral ja [[karlistid]]e väejuht * [[Francisco Ureña Navas]] (1871–1936), kirjastaja ja luuletaja == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.andalucia.com/province/jaen/torredonjimeno/home Saskia Mier. Torredonjimeno. - Andalucia.com] * [https://www.andalucia.com/province/jaen/torredonjimeno/history Saskia Mier. History of Torredonjimeno. - Andalucia.com] [[Kategooria:Hispaania vallad]] b0dzrpunpqc7mxfopyo227zi1z15jb5 7166045 7166042 2026-06-02T15:33:21Z Evlper 104506 7166045 wikitext text/x-wiki {{provints | nimi = Torredonjimeno | hääldus = | nimi1_keel = hispaania | nimi1 = Torredonjimeno | nimi2_keel = | pilt = Vistas de Torredonjimeno.jpg | pildiallkiri = Vaade Torredonjimenole | lipp = Bandera de Torredonjimeno.svg | lipu_link = | vapp = Escudo de Torredonjimeno.svg | vapi_link = | pindala = 157,8 | elanikke = 13632 | asendikaardi_pilt = Torredonjimeno - Location.png }} '''Torredonjimeno''' on [[Vald (Hispaania)|vald]] ja linn [[Jaéni provints]]is [[Andaluusia]]s [[Hispaania]]s, provintsi pealinnast [[Jaén]]ist 17 km kaugusel. Põhjas piirneb vald [[Escañuela vald|Escañuela]], [[Arjona vald|Arjona]], [[Villardompardo vald|Villardompardo]] ja [[Porcuna vald|Porcuna vallaga]], lõunas [[Martose vald|Martose]], [[Jamilena vald|Jamilena]] ja [[Santiago de Calatrava vald|Santiago de Calatrava vallaga]], idas [[Torredelcampo vald|Torredelcampo vallaga]] ja läänes [[Higuera de Calatrava vald|Higuera de Calatrava vallaga]]. [[Jaén]]iga on tihe [[Transport|transpordiühendus]]. Vald asub viljakal maal Jaéni ja Córdoba piirkondi ühendaval ristteel. Vallas leidub eri ajalooliste asulate jäänuseid, osa neist [[Rooma riik|Rooma]] aegadest. Torredonjimeno peamine majandusharu on [[põllumajandus]]. Suure osa haritavast maast moodustavad [[Harilik õlipuu|oliivisalud]]. Torredonjimenost leiti 1926. aastal [[Läänegoodid|läänegootide]] [[peitleid|aare]], milles olid [[Guarrazari aare|Guarrazari aarde]] leidudega sarnased [[votiivkroon]]ide detailid ja ristripatsid ja mis võidi peita mauride invasiooniga seoses.<ref>[https://castillosyfortalezasdejaen.com/blog-en/visigothic-treasure-of-torredonjimeno.html Treasure of Torredonjimeno. - Castillos y Fortalezas]</ref> == Pildid== <gallery> Plaza de la Constitución y Ayuntamiento.jpg|Torredonjimeno raekoda Jardines en uno de los patios del Castillo.jpg|Aed [[Almohaadide riik|Almohaadide]] aegse linnuse siseõues Iglesia Torredonjimeno.JPG||Torredonjimeno Santa Maria kirik 16. sajandist </gallery> == Torredonjimenost pärit isikuid == * [[Miguel Gómez Damas]] (1785–1849), kindral ja [[karlistid]]e väejuht * [[Francisco Ureña Navas]] (1871–1936), kirjastaja ja luuletaja == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.andalucia.com/province/jaen/torredonjimeno/home Saskia Mier. Torredonjimeno. - Andalucia.com] * [https://www.andalucia.com/province/jaen/torredonjimeno/history Saskia Mier. History of Torredonjimeno. - Andalucia.com] {{koord}} [[Kategooria:Hispaania vallad]] gsuh0p1tn6x26xnb0egv700eczs743p 7166046 7166045 2026-06-02T15:36:09Z Evlper 104506 7166046 wikitext text/x-wiki {{provints | nimi = Torredonjimeno | hääldus = | nimi1_keel = hispaania | nimi1 = Torredonjimeno | nimi2_keel = | pilt = Vistas de Torredonjimeno.jpg | pildiallkiri = Vaade Torredonjimenole | lipp = Bandera de Torredonjimeno.svg | lipu_link = | vapp = Escudo de Torredonjimeno.svg | vapi_link = | pindala = 157,8 | elanikke = 13632 | asendikaardi_pilt = Torredonjimeno - Location.png }} '''Torredonjimeno''' on [[Vald (Hispaania)|vald]] ja linn [[Jaéni provints]]is [[Andaluusia]]s [[Hispaania]]s, provintsi pealinnast [[Jaén]]ist 17 km kaugusel. Põhjas piirneb vald [[Escañuela vald|Escañuela]], [[Arjona vald|Arjona]], [[Villardompardo vald|Villardompardo]] ja [[Porcuna vald|Porcuna vallaga]], lõunas [[Martose vald|Martose]], [[Jamilena vald|Jamilena]] ja [[Santiago de Calatrava vald|Santiago de Calatrava vallaga]], idas [[Torredelcampo vald|Torredelcampo vallaga]] ja läänes [[Higuera de Calatrava vald|Higuera de Calatrava vallaga]]. Vallal on tihe [[Transport|transpordiühendus]] provitsi pealinna [[Jaén]]iga. Vald asub viljakal maal Jaéni ja Córdoba piirkondi ühendaval ristteel. Vallas leidub eri ajalooliste asulate jäänuseid, osa neist [[Rooma riik|Rooma]] aegadest. Torredonjimeno peamine majandusharu on [[põllumajandus]]. Suure osa haritavast maast moodustavad [[Harilik õlipuu|oliivisalud]]. Torredonjimenost leiti 1926. aastal [[Läänegoodid|läänegootide]] [[peitleid|aare]], milles olid [[Guarrazari aare|Guarrazari aarde]] leidudega sarnased [[votiivkroon]]ide detailid ja ristripatsid ja mis võidi peita mauride invasiooniga seoses.<ref>[https://castillosyfortalezasdejaen.com/blog-en/visigothic-treasure-of-torredonjimeno.html Treasure of Torredonjimeno. - Castillos y Fortalezas]</ref> == Pildid== <gallery> Plaza de la Constitución y Ayuntamiento.jpg|Torredonjimeno raekoda Jardines en uno de los patios del Castillo.jpg|Aed [[Almohaadide riik|Almohaadide]] aegse linnuse siseõues Iglesia Torredonjimeno.JPG||Torredonjimeno Santa Maria kirik 16. sajandist </gallery> == Torredonjimenost pärit isikuid == * [[Miguel Gómez Damas]] (1785–1849), kindral ja [[karlistid]]e väejuht * [[Francisco Ureña Navas]] (1871–1936), kirjastaja ja luuletaja == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.andalucia.com/province/jaen/torredonjimeno/home Saskia Mier. Torredonjimeno. - Andalucia.com] * [https://www.andalucia.com/province/jaen/torredonjimeno/history Saskia Mier. History of Torredonjimeno. - Andalucia.com] {{koord}} [[Kategooria:Hispaania vallad]] 337h9wmocvavnw6hw7jmmnbvmzllts2 7166051 7166046 2026-06-02T16:34:51Z Evlper 104506 /* Välislingid */ 7166051 wikitext text/x-wiki {{provints | nimi = Torredonjimeno | hääldus = | nimi1_keel = hispaania | nimi1 = Torredonjimeno | nimi2_keel = | pilt = Vistas de Torredonjimeno.jpg | pildiallkiri = Vaade Torredonjimenole | lipp = Bandera de Torredonjimeno.svg | lipu_link = | vapp = Escudo de Torredonjimeno.svg | vapi_link = | pindala = 157,8 | elanikke = 13632 | asendikaardi_pilt = Torredonjimeno - Location.png }} '''Torredonjimeno''' on [[Vald (Hispaania)|vald]] ja linn [[Jaéni provints]]is [[Andaluusia]]s [[Hispaania]]s, provintsi pealinnast [[Jaén]]ist 17 km kaugusel. Põhjas piirneb vald [[Escañuela vald|Escañuela]], [[Arjona vald|Arjona]], [[Villardompardo vald|Villardompardo]] ja [[Porcuna vald|Porcuna vallaga]], lõunas [[Martose vald|Martose]], [[Jamilena vald|Jamilena]] ja [[Santiago de Calatrava vald|Santiago de Calatrava vallaga]], idas [[Torredelcampo vald|Torredelcampo vallaga]] ja läänes [[Higuera de Calatrava vald|Higuera de Calatrava vallaga]]. Vallal on tihe [[Transport|transpordiühendus]] provitsi pealinna [[Jaén]]iga. Vald asub viljakal maal Jaéni ja Córdoba piirkondi ühendaval ristteel. Vallas leidub eri ajalooliste asulate jäänuseid, osa neist [[Rooma riik|Rooma]] aegadest. Torredonjimeno peamine majandusharu on [[põllumajandus]]. Suure osa haritavast maast moodustavad [[Harilik õlipuu|oliivisalud]]. Torredonjimenost leiti 1926. aastal [[Läänegoodid|läänegootide]] [[peitleid|aare]], milles olid [[Guarrazari aare|Guarrazari aarde]] leidudega sarnased [[votiivkroon]]ide detailid ja ristripatsid ja mis võidi peita mauride invasiooniga seoses.<ref>[https://castillosyfortalezasdejaen.com/blog-en/visigothic-treasure-of-torredonjimeno.html Treasure of Torredonjimeno. - Castillos y Fortalezas]</ref> == Pildid== <gallery> Plaza de la Constitución y Ayuntamiento.jpg|Torredonjimeno raekoda Jardines en uno de los patios del Castillo.jpg|Aed [[Almohaadide riik|Almohaadide]] aegse linnuse siseõues Iglesia Torredonjimeno.JPG||Torredonjimeno Santa Maria kirik 16. sajandist </gallery> == Torredonjimenost pärit isikuid == * [[Miguel Gómez Damas]] (1785–1849), kindral ja [[karlistid]]e väejuht * [[Francisco Ureña Navas]] (1871–1936), kirjastaja ja luuletaja == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.andalucia.com/province/jaen/torredonjimeno/home Saskia Mier. Torredonjimeno. - Andalucia.com] * [https://www.andalucia.com/province/jaen/torredonjimeno/history Saskia Mier. History of Torredonjimeno. - Andalucia.com] {{koord}} [[Kategooria:Hispaania vallad]] [[Kategooria:Andaluusia]] npg56a5a7lo31n43dlz84barux54t53 Venemaa propaganda 0 716080 7166065 2026-06-02T17:22:29Z LeeMarx 59920 Uus lehekülg: '[[Pilt:Z symbol on Victory sq, Ryazan.jpg|pisi|Z-sümbol Rjazanis Võidu väljakul 2022. aastal. Z-sümbolist kujunes üks Venemaa Ukraina-vastase sõja ja sõjapropaganda tuntumaid märke.]] [[Pilt:Z symbol flash mob at Platinum Arena in Khabarovsk.jpg|pisi|Z-sümboli kujuline propagandistlik üritus Habarovskis 2022. aasta märtsis.]] '''Venemaa propaganda''' on [[Venemaa]] riigi, sellega seotud institutsioonide, riiklikult kontrollitud [[meedia]]kanalite, [[eriteenistus]...' 7166065 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Z symbol on Victory sq, Ryazan.jpg|pisi|Z-sümbol Rjazanis Võidu väljakul 2022. aastal. Z-sümbolist kujunes üks Venemaa Ukraina-vastase sõja ja sõjapropaganda tuntumaid märke.]] [[Pilt:Z symbol flash mob at Platinum Arena in Khabarovsk.jpg|pisi|Z-sümboli kujuline propagandistlik üritus Habarovskis 2022. aasta märtsis.]] '''Venemaa propaganda''' on [[Venemaa]] riigi, sellega seotud institutsioonide, riiklikult kontrollitud [[meedia]]kanalite, [[eriteenistus]]te, diplomaatiliste esinduste, poliitiliste liikumiste ja nendega seotud võrgustike kaudu levitatav [[propaganda]], [[desinformatsioon]], [[mõjutustegevus]] ja [[infomanipulatsioon]]. Selle eesmärk on kujundada Venemaa sise- ja välispoliitikat toetavat avalikku arvamust, õigustada [[Kreml]]i tegevust, nõrgestada vastaste usaldusväärsust ning mõjutada teiste riikide poliitilisi ja ühiskondlikke protsesse.<ref name="EUvsDisinfoDatabase">{{Netiviide |url=https://euvsdisinfo.eu/disinformation-cases/ |pealkiri=Disinformation Database |väljaanne=EUvsDisinfo |vaadatud=2.06.2026 |keel=en}}</ref><ref name="StatePillars2020">{{Netiviide |url=https://2021-2025.state.gov/russias-pillars-of-disinformation-and-propaganda-report/ |pealkiri=GEC Special Report: Russia's Pillars of Disinformation and Propaganda Ecosystem |väljaanne=U.S. Department of State |aeg=2020 |vaadatud=2.06.2026 |keel=en}}</ref><ref name="ERRMojutus2025">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609772139/ulevaade-venemaa-strateegiline-mojutustegevus-eestis-2020-2025 |pealkiri=Ülevaade. Venemaa strateegiline mõjutustegevus Eestis 2020–2025 |väljaanne=ERR |aeg=16.08.2025 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> Tänapäevast Venemaa propagandat käsitletakse sageli osana [[hübriidsõda|hübriidsõjast]], [[infosõda|infosõjast]] ja [[kognitiivne sõda|kognitiivsest sõjast]]. Selle kesksete võtetena on kirjeldatud suure hulga vastuoluliste sõnumite levitamist, faktide ja väljamõeldiste segamist, [[vandenõuteooria]]te kasutamist, vastase süüdistamist omaenda tegevuses, ühiskondlike lõhede võimendamist ning sõltumatute institutsioonide ja [[liberaalne demokraatia|liberaaldemokraatliku]] väärtussüsteemi vastu usaldamatuse tekitamist.<ref name="RAND2016">{{Netiviide |url=https://www.rand.org/pubs/perspectives/PE198.html |pealkiri=The Russian “Firehose of Falsehood” Propaganda Model |autor=Christopher Paul; Miriam Matthews |väljaanne=RAND Corporation |aeg=2016 |vaadatud=2.06.2026 |keel=en}}</ref><ref name="NATOInfoThreats2025">{{Netiviide |url=https://www.nato.int/en/what-we-do/wider-activities/natos-approach-to-counter-information-threats |pealkiri=NATO's approach to counter information threats |väljaanne=NATO |aeg=3.02.2025 |vaadatud=2.06.2026 |keel=en}}</ref><ref name="MolderSazonov2025">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609772139/ulevaade-venemaa-strateegiline-mojutustegevus-eestis-2020-2025 |pealkiri=Ülevaade. Venemaa strateegiline mõjutustegevus Eestis 2020–2025 |autor=Holger Mölder; Vladimir Sazonov |väljaanne=ERR |aeg=16.08.2025 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> Venemaa propagandat eristab pelgast riiklikust suhtekorraldusest selle seotus riiklikult koordineeritud [[desinformatsioon]]i, [[tsensuur]]i, opositsiooni mahasurumise, välisriikide mõjutamise, [[küberrünnak]]ute ja sõjaliste operatsioonidega. [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa Ukraina-vastase sõja]] ajal on propaganda olnud üks vahend sõja õigustamiseks, Ukraina riikluse ja rahvusliku identiteedi eitamiseks ning lääneriikide toetuse õõnestamiseks Ukrainale.<ref name="EEAS2022UkraineMyths">{{Netiviide |url=https://www.eeas.europa.eu/delegations/china/disinformation-about-russias-invasion-ukraine-debunking-seven-myths-spread-russia_en?s=166 |pealkiri=Disinformation About Russia's invasion of Ukraine: Debunking seven myths spread by Russia |väljaanne=European External Action Service |aeg=18.03.2022 |vaadatud=2.06.2026 |keel=en}}</ref><ref name="Canada2026">{{Netiviide |url=https://www.international.gc.ca/world-monde/issues_development-enjeux_developpement/response_conflict-reponse_conflits/crisis-crises/ukraine-fact-fait.aspx?lang=eng |pealkiri=Countering disinformation with facts: Russian invasion of Ukraine |väljaanne=Government of Canada |vaadatud=2.06.2026 |keel=en}}</ref> == Mõiste ja ulatus == Venemaa propaganda hõlmab nii Venemaa-sisest [[riiklik propaganda|riiklikku propagandat]] kui ka välisriikidele suunatud mõjutustegevust. Siseriiklikult toetab see [[putinism]]i, [[Vladimir Putin]]i [[isikukultus]]t, [[autoritarism|autoritaarset]] võimukorraldust, [[Venemaa imperialism|imperialistlikku]] ajalookäsitlust ja [[läänevastasus]]t. Välispoliitiliselt kasutatakse propagandat Venemaa huvide edendamiseks, lääneriikide ühtsuse nõrgestamiseks, [[NATO]] ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] delegitimeerimiseks ning Venemaa sõjalise tegevuse õigustamiseks.<ref name="StatePillars2020" /><ref name="MolderSazonov2025" /> Mõisted [[propaganda]], [[desinformatsioon]], [[väärinfo]] ja [[mõjutustegevus]] kattuvad osaliselt, kuid ei tähenda sama asja. Propaganda on poliitilise eesmärgiga suunatud kommunikatsioon, mis võib kasutada nii tõeseid kui ka eksitavaid väiteid. Desinformatsioon on teadlikult loodud ja levitatud vale või eksitav info. Väärinfo võib olla vale või eksitav ka tahtmatu levitamise korral. Mõjutustegevus hõlmab laiemat tegevust, millega püütakse muuta sihtrühma hoiakuid, otsuseid või käitumist.<ref name="EUvsDisinfoDatabase" /><ref name="NATOInfoThreats2025" /> Venemaa propagandat kirjeldatakse sageli mitte üheainsa keskse sõnumina, vaid [[ökosüsteem]]ina, milles riiklikud ametlikud seisukohad, riiklikult rahastatud välismeedia, diplomaatia, varjatud võrgustikud, sotsiaalmeedia, [[bot]]id, [[trollivabrik]]ud, [[küberoperatsioonid]] ja kohalike mõjuagentide tegevus tugevdavad üksteist.<ref name="StatePillars2020" /> == Ajalooline taust == === Keisririik ja nõukogude periood === Venemaa riiklikul propagandal on pikk ajalugu, mis ulatub [[Vene keisririik|Vene keisririigi]] ametliku [[tsensuur]]i, [[õigeusk|õigeusu]], [[autokraatia]] ja [[vene rahvuslus]]e toetamise praktikatesse. [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] muutus propaganda riikliku süsteemi keskseks osaks, mille ülesanne oli levitada [[marksism-leninism]]i, õigustada [[Kommunistlik Partei|kommunistliku partei]] ainuvõimu ja kujundada ühiskonda ideoloogilise kontrolli kaudu. Nõukogude propagandat täiendasid [[aktiivmeetmed]], mille alla kuulusid valeinfo, võltsitud dokumendid, varjatud mõjutamine, välismaiste poliitiliste liikumiste toetamine, kompromiteeriv materjal ja välisriikide avaliku arvamuse mõjutamine. Neid praktikaid on peetud üheks tänapäevase Venemaa infomanipulatsiooni oluliseks eelkäijaks.<ref name="Kanet2024">{{cite journal|last=Kanet|first=Roger E.|title=Moscow and the World: From Soviet Active Measures to Russian Information Warfare|journal=Applied Cybersecurity & Internet Governance|volume=3|issue=1|year=2024|pages=34–57|url=https://doi.org/10.60097/ACIG/162742|accessdate=2.06.2026|language=en}}</ref> === Putini periood === [[Vladimir Putin]]i võimuletuleku järel suurenes riigi kontroll [[televisioon]]i, suurte meediakanalite, strateegiliste ettevõtete ja poliitiliste institutsioonide üle. [[2000. aastad|2000. aastatel]] kujunes välja süsteem, milles riiklikud telekanalid, presidendiadministratsioon, [[Föderaalne Julgeolekuteenistus|FSB]], [[Roskomnadzor]] ja teised riigiasutused osalesid avaliku infovälja kujundamises.<ref name="RSFRussia">{{Netiviide |url=https://rsf.org/en/country/russia |pealkiri=Russia |väljaanne=Reporters Without Borders |vaadatud=2.06.2026 |keel=en}}</ref><ref name="Economist2007">{{Netiviide |url=https://www.economist.com/briefing/2007/08/23/the-making-of-a-neo-kgb-state |pealkiri=The making of a neo-KGB state |väljaanne=The Economist |aeg=23.08.2007 |vaadatud=2.06.2026 |keel=en}}</ref> [[2014]]. aasta [[Krimmi annekteerimine]] ja [[Donbassi sõda]] suurendasid Venemaa propaganda rolli välispoliitikas. [[2022]]. aasta täiemahulise sissetungi järel [[Ukraina]]sse muutus Venemaa sisemeedia veelgi rangemalt sõjatsensuuri all olevaks. Sõja kohta kasutatav ametlik sõnavara, sealhulgas väljend „sõjaline erioperatsioon”, sai osaks riiklikust kontrollist, millega välditi sõna „sõda” ning kriminaliseeriti Venemaa relvajõudude tegevuse kriitiline käsitlemine.<ref name="RSFRussia" /> == Propaganda ökosüsteem == [[Pilt:Sputnik logo (2).svg|pisi|Venemaa riikliku uudisteagentuuri Sputnik logo.]] USA välisministeeriumi Global Engagement Center kirjeldas Venemaa desinformatsiooni ja propaganda ökosüsteemi viie sambana: ametlik valitsuskommunikatsioon, riiklikult rahastatud rahvusvaheline meedia, variallikate ja vahendajate kasutamine, relvastatud sotsiaalmeedia ning kübertoega desinformatsioon.<ref name="StatePillars2020" /> === Riiklikud institutsioonid === Venemaa propaganda ametlikku tasandit kujundavad [[Venemaa president|president]], [[Venemaa valitsus]], [[Venemaa välisministeerium]], [[Venemaa kaitseministeerium]], riiklikud pressiesindajad, saatkonnad ja diplomaatilised kanalid. Ametlikud sõnumid annavad raamistiku, mida kordavad riiklik meedia, [[sotsiaalmeedia]] kontod, mõjutajad ja välisriikides tegutsevad võrgustikud.<ref name="StatePillars2020" /> Diplomaatilisi kanaleid kasutatakse muu hulgas ajalooliste vaidluste, [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] mälupoliitika, [[NATO laienemine|NATO laienemise]], sanktsioonide, [[Ukraina]] ja [[Balti riigid|Balti riikide]] kohta käivate narratiivide levitamiseks. Sellistes sõnumites kujutatakse Venemaad sageli kaitses oleva suurriigina ja lääneriike agressiivse või silmakirjaliku jõuna.<ref name="MolderSazonov2025" /> === Riiklikult rahastatud meedia === Venemaa välispropaganda tähtsateks kanaliteks on olnud [[RT]], [[Sputnik (uudisteagentuur)|Sputnik]], [[Ruptly]] ja teised riiklikult rahastatud või riigiga seotud meediakanalid. Need on olnud suunatud nii Venemaa sisepublikule kui ka rahvusvahelisele auditooriumile eri keeltes.<ref name="StatePillars2020" /><ref name="EUvsDisinfoDatabase" /> Pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse piiras Euroopa Liit mitme Venemaa riikliku meediakanali levitamist, põhjendades seda sõjapropaganda ja desinformatsiooni levitamisega. Venemaa omakorda on sulgenud või blokeerinud sõltumatuid meediakanaleid ning kuulutanud mitmeid väljaandeid ja organisatsioone „välisagentideks” või „ebasoovitavateks organisatsioonideks”.<ref name="RSFRussia" /> === Variallikad ja kohalikud vahendajad === Venemaa propaganda ei levi ainult ametlike kanalite kaudu. Olulist rolli mängivad variallikad, näiliselt sõltumatud veebilehed, kohalikud aktivistid, poliitilised liikumised, [[Telegram]]i kanalid, [[YouTube]]'i kanalid, [[Facebook]]i grupid ja alternatiivmeediaks nimetatud väljaanded. Need võivad korrata Venemaa ametlikke väiteid, kuid esitada neid kohaliku arvamusena.<ref name="StatePillars2020" /><ref name="MolderSazonov2025" /> Selline vahendus muudab propaganda päritolu varjatumaks. Sihtriigi auditooriumile võivad sõnumid tunduda usutavamad, kui neid edastab kohalik poliitik, blogija või sotsiaalmeedia kanal, mitte Venemaa ametlik meedia.<ref name="MolderSazonov2025" /> === Sotsiaalmeedia ja trollivabrikud === Sotsiaalmeedias kasutatakse Venemaa mõjutustegevuses [[troll]]e, [[bot]]te, koordineeritud kontovõrgustikke, libakontosid ja algoritmide ärakasutamist. Nende eesmärk võib olla konkreetse valeväite levitamine, arutelude segamine, vandenõuteooriate võimendamine, poliitiliste vastaste ründamine või ühiskondliku usaldamatuse suurendamine.<ref name="StatePillars2020" /><ref name="RAND2016" /> Ühe tuntuma mõistena on kasutatud RAND Corporationi kirjeldatud „valede tulevooliku” mudelit. Selle mudeli järgi iseloomustab tänapäevast Venemaa propagandat suur sõnumite hulk, paljude kanalite kasutamine, kiire ja korduv levitamine, vähene seotus objektiivse tegelikkusega ning vastuoluliste väidete samaaegne kasutamine.<ref name="RAND2016" /> == Peamised narratiivid == Kremli-meelne desinformatsioon kasutab korduvaid narratiive, mida kohandatakse eri sihtrühmadele, riikidele ja poliitilistele kriisidele. Need narratiivid ei ole alati omavahel loogiliselt kooskõlas, kuid nende eesmärk on sageli sihtrühma segadusse ajamine, usaldamatuse tekitamine, ühiskondlike lõhede võimendamine ja [[Venemaa]] tegevuse õigustamine.<ref name="EUvsDisinfoNarratives">{{Netiviide |url=https://euvsdisinfo.eu/key-narratives-in-pro-kremlin-disinformation/ |pealkiri=Key narratives in pro-Kremlin disinformation |väljaanne=EUvsDisinfo |aeg=20.09.2022 |vaadatud=2.06.2026 |keel=en}}</ref><ref name="EUvsDisinfoFive">{{Netiviide |url=https://euvsdisinfo.eu/5-common-pro-kremlin-disinformation-narratives/ |pealkiri=5 Common Pro-Kremlin Disinformation Narratives |väljaanne=EUvsDisinfo |aeg=2.04.2019 |vaadatud=2.06.2026 |keel=en}}</ref> EUvsDisinfo on Kremli-meelses desinformatsioonis eristanud muu hulgas viit üldist narratiivimalli: „eliit rahva vastu”, „ohustatud väärtused”, „kaotatud suveräänsus”, „peatne kokkuvarisemine” ja pilkamisele rajatud „hahaganda”. [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukraina-vastase sõja]] ajal on need põimunud konkreetsemate sõjanarratiividega, nagu Ukraina „natslikkus”, [[NATO]] vastutus sõja eest, [[Butša massimõrv]]a ja teiste sõjakuritegude eitamine, lääne sanktsioonide väidetav läbikukkumine ning [[Ukraina]] sõjalise toetamise kujutamine sõja pikendamisena.<ref name="EUvsDisinfoFive" /><ref name="EUvsDisinfoNarratives" /><ref name="EUvsDisinfoNazi">{{Netiviide |url=https://euvsdisinfo.eu/key-narratives-in-pro-kremlin-disinformation-nazis/ |pealkiri=Key narratives in pro-Kremlin disinformation: “Nazis” |väljaanne=EUvsDisinfo |aeg=20.09.2022 |vaadatud=2.06.2026 |keel=en}}</ref> === Lääne allakäik === Üks keskne narratiiv kujutab [[lääs|läänt]] moraalselt, kultuuriliselt ja poliitiliselt mandununa. Selle järgi olevat [[Euroopa Liit]], [[Ameerika Ühendriigid]] ja [[NATO]] nõrgad, silmakirjalikud, veniva majanduskriisi ja kultuurisõdade tõttu lagunevad ning kaotamas oma ajaloolist mõju. Eestis ja mujal Euroopas kasutatakse sama narratiivi usalduse vähendamiseks [[liberaalne demokraatia|liberaaldemokraatliku]] väärtussüsteemi vastu.<ref name="MolderSazonov2025" /><ref name="EUvsDisinfoNarratives" /> Selle narratiivi üks variant on väide, et Euroopa riigid on loobunud „traditsioonilistest väärtustest” ning asendanud need moraalse relativismi, [[globalism]]i, [[multikultuursus]]e või „liberaalse diktatuuriga”. Venemaa propaganda kasutab seda vastandust Venemaa kujutamiseks [[kristlus|kristlike]], perekondlike ja konservatiivsete väärtuste kaitsjana.<ref name="EUvsDisinfoFive" /><ref name="MolderSazonov2025" /> === Eliit rahva vastu === Korduv narratiiv vastandab „lihtsa rahva” väidetavalt korrumpeerunud, võõrandunud või välisjõudude kontrolli all olevale poliitilisele eliidile. Sellega püütakse vähendada usaldust [[parlamentaarne demokraatia|parlamentaarse demokraatia]], [[valimised|valimiste]], [[ajakirjandus]]e, kohtute, [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] institutsioonide ja riigiasutuste vastu.<ref name="EUvsDisinfoFive" /> Seda narratiivi kasutatakse sageli valimiste, protestide, majandusraskuste või kriiside ajal. Sõnumid võivad väita, et „Brüsseli bürokraadid”, „globalistid”, „sõjaerakonnad”, [[Soros]]e võrgustikud, pangad, suurkorporatsioonid või lääne luureteenistused juhivad kohalikke poliitikuid ning tegutsevad rahva tegelike huvide vastu.<ref name="EUvsDisinfoFive" /><ref name="MolderSazonov2025" /> === Ohustatud väärtused === „Ohustatud väärtuste” narratiivis väidetakse, et lääneriigid ja nende liitlased ründavad perekonda, religiooni, rahvuslikku identiteeti, laste kasvatust ja ajaloolist mälu. Selle kaudu seotakse eri teemad – [[seksuaalvähemused]], [[feminism]], [[migratsioon]], [[eestikeelsele õppele üleminek]], kirik, kooliharidus ja kultuuripoliitika – laiema väitega, et lääs hävitab traditsioonilise ühiskonna.<ref name="EUvsDisinfoFive" /><ref name="MolderSazonov2025" /> Venemaa esitab ennast selles raamistikus väärtuste kaitsjana ning kujutab [[Euroopa Liit]]u ja [[NATO]]t mitte ainult poliitiliste või sõjaliste organisatsioonidena, vaid ka moraalse ja kultuurilise ohuna. Selline sõnum toimib eriti hästi sihtrühmades, kus on juba olemas hirm kiirete ühiskondlike muutuste ees.<ref name="EUvsDisinfoFive" /> === Kaotatud suveräänsus === „Kaotatud suveräänsuse” narratiiv väidab, et Euroopa riigid, [[Ukraina]], [[Balti riigid]] või teised Venemaa naabrid ei tee iseseisvaid otsuseid, vaid alluvad [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidele]], [[NATO]]le, [[Euroopa Komisjon]]ile või muudele välistele jõududele. Selle narratiivi järgi olevat Ukraina „lääne projekt”, Balti riigid „vasallriigid” ning Euroopa Liidu liikmesriigid kaotanud kontrolli oma majanduse, välispoliitika ja julgeoleku üle.<ref name="EUvsDisinfoLostSovereignty">{{Netiviide |url=https://www.stopfake.org/en/key-narratives-in-pro-kremlin-disinformation-part-3-lost-sovereignty/ |pealkiri=Key Narratives in Pro-Kremlin Disinformation – Part 3: Lost Sovereignty |väljaanne=StopFake / EUvsDisinfo |aeg=15.08.2022 |vaadatud=2.06.2026 |keel=en}}</ref><ref name="MolderSazonov2025" /> Eesti kontekstis avaldub see väidetena, et Eesti ei tegutse oma rahva huvides, vaid täidab Washingtoni, Brüsseli või NATO korraldusi. Sama raamistikku kasutatakse Ukraina toetamise, sanktsioonide, kaitsekulutuste ja liitlaste kohaloleku vastu.<ref name="MolderSazonov2025" /> === Peatne kokkuvarisemine === „Peatse kokkuvarisemise” narratiiv kujutab Euroopa Liitu, NATOt, Ukrainat või konkreetseid lääneriike lagunemise äärel olevana. Seda kasutatakse majanduskriiside, energiakriisi, inflatsiooni, protestide, valitsuskriiside, rändekriiside ja valimiste ajal, et luua muljet, nagu oleks lääne poliitiline süsteem oma lõpusirgel.<ref name="EUvsDisinfoCollapse">{{Netiviide |url=https://european-security.com/key-narratives-in-pro-kremlin-disinformation-part-4-the-imminent-collapse/ |pealkiri=Key Narratives in Pro-Kremlin Disinformation – Part 4: The Imminent Collapse |väljaanne=European Security / EUvsDisinfo |aeg=21.08.2022 |vaadatud=2.06.2026 |keel=en}}</ref> Ukraina sõja ajal on selle narratiiviga seotud väited, et Euroopa ei suuda taluda sanktsioone, Ukraina kaotab paratamatult, lääne ühiskonnad väsivad sõjast ning Venemaa peab vaid ootama, kuni vastaste ühtsus laguneb.<ref name="EUvsDisinfoCollapse" /><ref name="EUvsDisinfoDatabase" /> === Venemaa kui ohver === Venemaa propaganda kujutab Venemaad sageli kaitses oleva riigina, mida ümbritsevad vaenulikud jõud. [[NATO laienemine]], lääneriikide sanktsioonid, Ukraina iseseisev välispoliitika ja Balti riikide julgeolekupoliitika esitatakse Venemaa vastu suunatud agressioonina. Selline raamistik aitab õigustada Venemaa sõjalist survet ja agressiooni naaberriikide vastu.<ref name="EEAS2022UkraineMyths" /><ref name="Canada2026" /> Sama narratiivi abil kujutatakse Venemaa rünnakuid „ennetava kaitse”, „ajaloolise õigluse taastamise” või „kaasmaalaste kaitsmisena”. Eriti sageli kasutatakse seda [[Krimmi annekteerimine|Krimmi annekteerimise]], [[Donbassi sõda|Donbassi sõja]] ja [[Venemaa sissetung Ukrainasse|2022. aasta täiemahulise sissetungi]] õigustamisel.<ref name="EEAS2022UkraineMyths" /><ref name="Canada2026" /> === Ukraina riikluse eitamine === [[Ukraina]] kohta levitatakse narratiive, mis eitavad Ukraina rahvuse, riikluse ja keele iseseisvust. Ukraina võime kujutatakse „natsliku”, „ebaseadusliku”, „lääne juhitud” või „Venemaa-vastase projektina”. Sellised väited on olnud olulised [[Krimmi annekteerimine|Krimmi annekteerimise]], [[Donbassi sõda|Donbassi sõja]] ja 2022. aasta täiemahulise sissetungi õigustamisel.<ref name="EEAS2022UkraineMyths" /><ref name="Canada2026" /> Selle narratiivi laiendusena väidetakse, et ukrainlased ja venelased on „üks rahvas”, et Ukraina riiklus on ajalooline eksitus või et Ukraina piirid on kunstlikult loodud. Selline käsitlus vähendab Ukraina õigust iseseisvale välis- ja julgeolekupoliitikale ning valmistab ette õigustust Venemaa sekkumiseks.<ref name="EEAS2022UkraineMyths" /> === „Denatsifitseerimine” ja ajaloomüüdid === Venemaa on Ukraina-vastase sõja õigustamiseks kasutanud väidet „denatsifitseerimisest”. Selles narratiivis seotakse tänapäeva Ukraina [[natsism]]iga ning kasutatakse [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ja [[Suur Isamaasõda|Suure Isamaasõja]] mälestust poliitilise relvana. Sarnast lähenemist kasutatakse ka Balti riikide, [[Poola]] ja teiste Venemaa poliitikaga kriitiliste riikide vastu.<ref name="EEAS2022UkraineMyths" /><ref name="Arribas2023">{{cite journal |last=Arribas |first=Carlos M. |title=Information manipulation and historical revisionism: Russian disinformation and foreign interference through manipulated history-based narratives |journal=Humanities and Social Sciences Communications |year=2023 |url=https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC10509605/ |accessdate=2.06.2026 |language=en}}</ref> EUvsDisinfo on nimetanud „natsliku Ukraina” narratiivi üheks kõige püsivamaks ja sagedasemaks Kremli-meelse desinformatsiooni vormiks. Selle kaudu püütakse Ukraina võime delegitimeerida, lääneriikide toetust Ukrainale moraalselt kahtluse alla seada ning Venemaa agressiooni siduda Teise maailmasõja aegse natsismivastase võitluse müüdiga.<ref name="EUvsDisinfoNazi" /> === Biolaborid, salarelvad ja vandenõuteooriad === Venemaa propaganda on levitanud väiteid Ukraina väidetavatest biolaboritest, lääne salarelvadest, lavastatud sõjakuritegudest ja varjatud üleilmsetest plaanidest. Sellised vandenõuteooriad aitavad tähelepanu kõrvale juhtida Venemaa enda tegevuselt ja pakkuda alternatiivseid seletusi rahvusvaheliselt dokumenteeritud sündmustele.<ref name="Canada2026" /><ref name="EUvsDisinfoDatabase" /> Biolaborite narratiivis väidetakse, et [[Ameerika Ühendriigid]] rahastasid Ukrainas salajasi biorelvade laboreid. Seda on kasutanud Venemaa ametnikud ja riiklik meedia Ukraina-vastase agressiooni õigustamiseks, kuigi väiteid on ümber lükanud muu hulgas Ukraina, Ameerika Ühendriigid, rahvusvahelised organisatsioonid ja sõltumatud faktikontrollijad.<ref name="Canada2026" /><ref>{{Netiviide |url=https://www.atlanticcouncil.org/blogs/new-atlanticist/russian-war-report-kremlin-recycles-old-narratives-to-claim-ukraine-is-constructing-dirty-bombs-and-bioweapons/ |pealkiri=Russian War Report: Kremlin recycles old narratives to claim Ukraine is constructing dirty bombs and bioweapons |väljaanne=Atlantic Council |aeg=7.03.2022 |vaadatud=2.06.2026 |keel=en}}</ref> === Sanktsioonid kahjustavad ainult läänt === Pärast [[2022]]. aasta täiemahulist sissetungi Ukrainasse on Venemaa propaganda väitnud, et lääne sanktsioonid ei mõjuta Venemaad või muudavad Venemaa hoopis tugevamaks, kuid kahjustavad Euroopa majandust, tõstavad energia hindu ja vaesestavad tavalisi eurooplasi. Selle narratiivi eesmärk on vähendada toetust sanktsioonidele ja kasvatada rahulolematust Ukraina abistamise vastu.<ref name="Canada2026" /><ref name="EUvsDisinfoDatabase" /> Eestis ja teistes Euroopa riikides seotakse see sageli väidetega, et valitsused hoolitsevad Ukraina eest rohkem kui oma elanike eest. Selline sõnum põimub „eliit rahva vastu” ja „kaotatud suveräänsuse” narratiividega.<ref name="MolderSazonov2025" /> === Ukraina pagulased ja ühiskondlikud pinged === Venemaa propaganda on kasutanud ka [[Ukraina pagulased|Ukraina pagulaste]] teemat, väites, et nad võtavad kohalikelt töökohti, sotsiaaltoetusi või eluasemeid, suurendavad kuritegevust või saavad põhjendamatuid eeliseid. Sellised väited on suunatud kohalike elanike ja Ukraina sõjapõgenike vastandamisele ning Ukraina toetamise sotsiaalse hinna rõhutamisele.<ref name="EUvsDisinfoDatabase" /><ref name="MolderSazonov2025" /> Sama narratiivi kasutatakse laiemalt [[migratsioon]]i teemaga seotud hirmude võimendamiseks. Selle eesmärk on siduda Ukraina toetamine sisepoliitilise ebakindluse, majandusraskuste ja kultuuriliste konfliktidega.<ref name="MolderSazonov2025" /> === Lääs pikendab sõda === Üks sagedane narratiiv väidab, et Ukraina sõda jätkub mitte Venemaa agressiooni, vaid lääne sõjalise abi tõttu. Selle järgi takistavad [[Ameerika Ühendriigid]], [[Suurbritannia]], [[NATO]] või Euroopa riigid rahu, sundides Ukrainat võitlema „viimase ukrainlaseni”.<ref name="Canada2026" /><ref name="EUvsDisinfoDatabase" /> Sellise sõnumi eesmärk on nihutada vastutus sõja eest Venemaalt Ukrainat toetavatele riikidele ning vähendada avalikku toetust relvaabile, sanktsioonidele ja Ukraina võidule suunatud poliitikale.<ref name="Canada2026" /> === Tuumaeskalatsioon ja hirmutamine === Venemaa propaganda kasutab regulaarselt hirmutamist [[tuumarelv]]ade, kolmanda maailmasõja või otsese NATO–Venemaa sõja võimalusega. Lääne sõjalist abi Ukrainale kujutatakse sammuna, mis võib viia kontrollimatu eskalatsioonini, samal ajal kui Venemaa enda tuumaähvardused esitatakse reaktsioonina lääne poliitikale.<ref name="EUvsDisinfoMultipolar">{{Netiviide |url=https://euvsdisinfo.eu/the-kremlins-multipolar-order-of-disinformation/ |pealkiri=The Kremlin's multipolar order of disinformation |väljaanne=EUvsDisinfo |aeg=23.09.2024 |vaadatud=2.06.2026 |keel=en}}</ref> Sarnasesse rühma kuuluvad väited Ukraina „räpasest pommist”, keemiarelvadest või muudest salarelvadest. Neid kasutatakse hirmu tekitamiseks, Venemaa võimalikku eskalatsiooni ette õigustava tausta loomiseks ja Ukraina usaldusväärsuse kahjustamiseks.<ref name="EUvsDisinfoMultipolar" /><ref>{{Netiviide |url=https://www.atlanticcouncil.org/blogs/new-atlanticist/russian-war-report-kremlin-recycles-old-narratives-to-claim-ukraine-is-constructing-dirty-bombs-and-bioweapons/ |pealkiri=Russian War Report: Kremlin recycles old narratives to claim Ukraine is constructing dirty bombs and bioweapons |väljaanne=Atlantic Council |aeg=7.03.2022 |vaadatud=2.06.2026 |keel=en}}</ref> === Sõjakuritegude eitamine ja „võltslipuoperatsioonid” === Venemaa propaganda esitab Venemaa relvajõudude toimepandud või rahvusvaheliselt dokumenteeritud rünnakuid sageli Ukraina lavastuste, lääne provokatsioonide või [[võltslipuoperatsioon]]idena. Seda kasutati näiteks [[Butša massimõrv]]a, [[Kramatorski raudteejaama rünnak]]u, [[Mariupoli teatri pommitamine|Mariupoli teatri pommitamise]] ja teiste tsiviilelanikke puudutanud rünnakute puhul.<ref name="EUvsDisinfoDatabase" /><ref>{{Netiviide |url=https://www.ohchr.org/en/press-releases/2022/12/un-report-details-summary-executions-civilians-russian-troops-northern |pealkiri=UN report details summary executions of civilians by Russian troops in northern Ukraine |väljaanne=Office of the United Nations High Commissioner for Human Rights |aeg=7.12.2022 |vaadatud=2.06.2026 |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://www.hrw.org/news/2022/04/21/ukraine-russian-forces-trail-death-bucha |pealkiri=Ukraine: Russian Forces' Trail of Death in Bucha |väljaanne=Human Rights Watch |aeg=21.04.2022 |vaadatud=2.06.2026 |keel=en}}</ref> Sellise narratiivi eesmärk ei ole alati pakkuda üht usutavat alternatiivset seletust, vaid tekitada piisavalt palju kahtlusi, et publik ei usuks enam ühtegi allikat kindlalt. See sobib kokku „valede tulevooliku” mudeliga, kus suur hulk vastuolulisi väiteid võib olla tõhusam kui üks järjekindel vale.<ref name="RAND2016" /> === Pilkamine ja „hahaganda” === Kremli-meelne desinformatsioon kasutab ka pilkamist, sarkasmi ja meemikultuuri, et vähendada vastaste tõsiseltvõetavust. EUvsDisinfo ja NATO strateegilise kommunikatsiooni käsitlustes on sellist pilkamise ja nalja kaudu tehtavat propagandat nimetatud „hahagandaks”.<ref name="EUvsDisinfoFive" /> „Hahaganda” ei pea esitama kontrollitavat väidet. Selle eesmärk on muuta demokraatlikud institutsioonid, lääne poliitikud, Ukraina juhid, inimõiguste kaitsjad või ajakirjanikud naeruväärseks ning tekitada publikus küünilist hoiakut, et kõik pooled valetavad ja tõde polegi võimalik teada.<ref name="EUvsDisinfoFive" /> === „Kõik valetavad” ja tõejärgne küünilisus === Venemaa propaganda ei püüa alati veenda publikut ühes kindlas versioonis. Sageli on eesmärk külvata kahtlust, et kõik allikad on kallutatud, kõik poliitikud valetavad ja objektiivset tõde pole olemas. Selline tõejärgne küünilisus vähendab kodanike valmisolekut usaldada sõltumatut ajakirjandust, teadust, kohtuid ja rahvusvahelisi organisatsioone.<ref name="RAND2016" /><ref name="EUvsDisinfoFive" /> See narratiiv sobib hästi kokku vastuoluliste seletuste samaaegse levitamisega. Näiteks võib sama sündmuse kohta väita korraga, et seda ei toimunud, selle korraldas Ukraina, selle korraldas lääs, ohvrid olid näitlejad või et sündmus oli küll tõeline, kuid Venemaa ei olnud selles süüdi.<ref name="RAND2016" /><ref name="EUvsDisinfoDatabase" /> === Narratiivid Eesti infoväljas === Eesti-suunalises Venemaa propagandas korduvad paljud samad narratiivid, mida kasutatakse ka mujal Euroopas, kuid neid kohandatakse Eesti ajaloo, [[Eesti venekeelne elanikkond|venekeelse elanikkonna]], [[Nõukogude okupatsioon Eestis|Nõukogude okupatsiooni]], [[NATO]] liikmesuse, [[Ukraina]] toetamise ja [[eestikeelsele õppele üleminek]]u teemadega. Venemaa mõjutustegevuse eesmärgiks Eestis on kirjeldatud [[lääs|lääne]] allakäigu kuvandi populariseerimist, ühiskonna polariseerimist ja usaldamatuse suurendamist [[liberaalne demokraatia|liberaaldemokraatliku]] väärtussüsteemi vastu.<ref name="MolderSazonov2025" /> Eestis levivates Kremli-meelsetes sõnumites kujutatakse Eestit sageli riigina, mis ei tegutse iseseisvalt, vaid allub [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]], [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] või NATO tahtele. Selline käsitlus seostub „kaotatud suveräänsuse” narratiiviga, mille järgi olevat Eesti ja teised [[Balti riigid]] lääneriikide „vasallid” või Venemaa-vastase poliitika tööriistad.<ref name="MolderSazonov2025" /><ref name="EUvsDisinfoLostSovereignty" /> Üks korduv narratiiv puudutab väidetavat venekeelse elanikkonna diskrimineerimist. Selle raames kasutatakse Eesti [[kodakondsus]]poliitikat, [[hall pass|määratlemata kodakondsust]], [[keelepoliitika]]t, [[eestikeelne haridus|eestikeelse hariduse]] laiendamist ja [[Venemaa kodanikud Eestis|Venemaa kodanike]] valimisõiguse piiramise arutelusid tõendina väitest, et Eesti riik olevat venekeelsete elanike suhtes vaenulik. Kremli mõjutustegevus püüab seda teemat siduda laiemate sõnumitega „ohustatud väärtustest”, „kaotatud õigustest” ja lääneriikide silmakirjalikkusest.<ref name="MolderSazonov2025" /><ref name="Kapo2025">{{Netiviide |url=https://kapo.ee/sites/default/files/content_page_attachments/aastaraamat-2024-2025_0.pdf |pealkiri=Kaitsepolitseiameti aastaraamat 2024–2025 |väljaanne=Kaitsepolitseiamet |aeg=2025 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> [[Kaitsepolitseiamet]] on esile toonud, et Kremli mõjutustegevuse sihtmärgiks on üha enam Eestis elavad venekeelsed noored. Pärast Kremli kontrollitud infokanalite piiramist on mõjutustegevus liikunud sotsiaalmeediasse, kus kasutatakse muu hulgas veebikonkursse, kontserte, kursusi, mälumänge, algoritmilist võimendamist ja tehisaru abil loodud manipulatsioone.<ref name="Kapo2025" /><ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609664138/kapo-kremli-mojutustegevuse-sihtmargiks-on-venekeelsed-noored |pealkiri=Kapo: Kremli mõjutustegevuse sihtmärgiks on venekeelsed noored |väljaanne=ERR |aeg=14.04.2025 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> Eesti ajaloo käsitlemisel kasutatakse Venemaa propagandas sageli [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ja [[Suur Isamaasõda|Suure Isamaasõja]] mälupoliitikat. Eesti otsuseid teisaldada või ümber paigutada [[Nõukogude monument]]e kujutatakse Venemaa propagandas [[natsism]]i õigustamise, ajaloo ümberkirjutamise või venekeelse elanikkonna solvamisena. Sama narratiiviga seotakse väiteid, et Eesti ja teised Balti riigid olevat „fašistlikud” või „natsismi rehabiliteerivad” riigid.<ref name="MolderSazonov2025" /><ref name="Arribas2023" /> [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukraina sõja]] kontekstis levivad Eestis sõnumid, mille järgi Eesti valmistuvat sõjaks Venemaaga, Eesti poliitikud olevat valmis ohverdama riigi lääneriikide huvide nimel ning Ukraina toetamine kahjustavat Eesti enda elanikke. Need väited põimivad „Venemaa kui ohvri”, „kaotatud suveräänsuse”, „eliit rahva vastu” ja „lääne allakäigu” narratiive.<ref name="MolderSazonov2025" /> [[2020. aastad|2020. aastatel]] on selliste narratiivide levitamisega Eestis seostatud muu hulgas [[Liikumine Koos/Вместе|Koos/Вместе]] liikumist ja erakonda [[KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele|KOOS]]. Eesti meedias on liikumist kirjeldatud [[Kreml]]i-meelsena ning [[Aivo Peterson]]i, [[Oleg Ivanov]]i ja teiste avalikke sõnavõtte on käsitletud Venemaa propagandanarratiivide levitamisena.<ref name="MolderSazonov2025" /><ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120105954/meid-on-veel-liiga-vara-maha-kanda-kremlimeelsed-pingutavad-erakonna-rajamise-nimel |pealkiri=„Meid on veel liiga vara maha kanda”. Kremlimeelsed pingutavad erakonna rajamise nimel |väljaanne=Eesti Ekspress |aeg=3.12.2022 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> Oleg Ivanov on avalikes esinemistes nimetanud [[Butša massimõrv]]a lavastatuks, väitnud, et Eesti on Venemaaga sõjas määratud hävitamisele, ning esitanud seisukohti, mille järgi NATO ja lääneriigid kasutavat Balti riike Venemaa-vastases sõjas „vasallriikidena”.<ref name="MolderSazonov2025" /><ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/7694716/venemeelsed-konservatiivid-ja-vasakpoolsed-uhes-paadis-liikumine-koos-tahab-riigikokku |pealkiri=Venemeelsed konservatiivid ja vasakpoolsed ühes paadis: liikumine Koos tahab riigikokku |väljaanne=Postimees |aeg=17.01.2023 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> Aivo Peterson sõitis 2023. aasta [[2023. aasta Riigikogu valimised|Riigikogu valimiste]] eel Venemaa kaudu okupeeritud [[Donetsk]]isse ning tegi sealt sõnavõtte, milles kordas Venemaa ametlike sõnumitega sarnaseid väiteid Ukraina sõja kohta.<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120148892/riigikokku-purgiv-aivo-peterson-kais-moskvas-ja-joudis-okupeeritud-donetskisse-eestlaste-suud-otsima |pealkiri=Riigikokku pürgiv Aivo Peterson käis Moskvas ja jõudis okupeeritud Donetskisse „eestlaste süüd” otsima |väljaanne=Delfi |aeg=26.02.2023 |vaadatud=2.06.2026}}</ref><ref name="MolderSazonov2025" /> [[Plaan B]] puhul on Venemaa propaganda kontekstis tähelepanu äratanud selle seosed varasemate KOOS-i aktivistidega ning liikumise kommunikatsioonis kasutatud motiivid, mis kattuvad Kremli-meelses infoväljas levinud „eliit rahva vastu”, „kaotatud suveräänsuse” ja „ohustatud väärtuste” narratiividega. [[2025]]. aastal avalikku tähelepanu saanud rahvaliikumine ja valimisliit esitas ennast alternatiivina senistele erakondadele ning rõhutas ametlikus enesekirjelduses kogukonda, perekonda, väärikust, „tõearmastust” ja usaldust inimese vastu.<ref>{{Netiviide |url=https://www.plaanb.ee/2025/05/ulle-pukk-oodatud-on-koik-asjalikud-ja-aktiivsed-inimesed-kes-tahavad-panustada-uhiskonda-ning-seista-rahu-ja-perevaartuste-eest/ |pealkiri=Ülle Pukk: Oodatud on kõik asjalikud ja aktiivsed inimesed, kes tahavad panustada ühiskonda ning seista RAHU ja pereväärtuste eest |väljaanne=Plaan B |aeg=23.05.2025 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> ERR-i järgi osales Plaan B [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohalikel valimistel]] esimest korda, sai [[Narva]] volikogus neli mandaati ning kavatses minna [[2027. aasta Riigikogu valimised|2027. aasta Riigikogu valimistele]] juba erakonnana.<ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609835226/valimisliit-plaan-b-plaanib-riigikogu-valimistele-minna-erakonnana |pealkiri=Valimisliit Plaan B plaanib riigikogu valimistele minna erakonnana |väljaanne=ERR |aeg=20.10.2025 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> Plaan B ametlikel kanalitel on autorina esinenud [[Ülle Pukk]], kes oli varem seotud erakonnaga KOOS ning kelle nime on Eesti meedias seostatud venemeelsete väljaütlemistega.<ref>{{Netiviide |url=https://tribuna.ee/rahva-tribuun/pukk-jalle-need-skandaalne-roos-ja-venemeelne-pukk/ |pealkiri=Jälle need „skandaalne” Roos ja „venemeelne” Pukk |väljaanne=Tribuna.ee |aeg=19.05.2025 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> Liikumise avalikus retoorikas on kasutatud väiteid, et Eesti senine poliitika on läbikukkunud, riik on rahvast võõrandunud ning otsuseid teevad „võõrandunud nomenklatuur” või rahva tahtest eemaldunud jõud. Selline raamistus ei ole iseenesest Venemaa propaganda, kuid see kattub vormilt Kremli-meelses desinformatsioonis sagedase „eliit rahva vastu” narratiiviga, mille kaudu püütakse vähendada usaldust riigiasutuste, erakondade, ajakirjanduse ja demokraatlike institutsioonide vastu.<ref name="EUvsDisinfoFive" /><ref>{{Netiviide |url=https://www.plaanb.ee/programm/tallinna-plaanb-valimisliit/ |pealkiri=Plaan B Tallinna valimisliidu programm 19. oktoobri kohalike omavalitsuste valimisteks |väljaanne=Plaan B |vaadatud=2.06.2026}}</ref> Allikate põhjal ei ole võimalik Plaan B-d samastada Venemaa riikliku mõjutusvõrgustikuga samal viisil nagu kohtuasjades käsitletud Koos/Вместе tegevust; seetõttu tuleks Plaan B puhul rääkida pigem narratiivide kattumisest ja isikute seostest kui tõendatud Venemaa suunamisest.<ref name="MolderSazonov2025" /><ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609835226/valimisliit-plaan-b-plaanib-riigikogu-valimistele-minna-erakonnana |pealkiri=Valimisliit Plaan B plaanib riigikogu valimistele minna erakonnana |väljaanne=ERR |aeg=20.10.2025 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] puhul on Venemaa propaganda kontekstis tähelepanu pälvinud eeskätt osa erakonna juhtpoliitikute sõnavõtte, mis on kattunud Kremli-meelses desinformatsioonis levinud narratiividega „eliit rahva vastu”, „lääs pikendab sõda”, „meedia valetab” ja „Venemaa-ohuga hirmutatakse inimesi”. EKRE-d tervikuna ei ole samastatud Venemaa mõjutusvõrgustikuga ning erakond on toetanud ka Venemaa suhtes karmimaid samme, näiteks Venemaa režiimi terroristlikuks kuulutamise eelnõu täiendamist piirangutega Vene kodanikele ja diplomaatilisele esindusele.<ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608746362/helme-venemaa-terroristlikuks-kuulutamise-eelnou-tuleks-taiendada |pealkiri=Helme: Venemaa terroristlikuks kuulutamise eelnõu tuleks täiendada |väljaanne=ERR |aeg=11.10.2022 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> Ukraina sõja ajal on EKRE poliitikud kritiseerinud Eesti valitsuse Ukraina-poliitikat, Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmist, kaitsekulutuste kasvu, makse ja Eesti meedia sõjakajastust. [[Harri Tiido]] märkis 2023. aastal ERR-is, et EKRE-l lõi Ukraina ja Venemaa sõjalise agressiooni teema mitmel korral sisse erakonnale ebasoodsal moel ning Ukraina abistamise ja pagulaste vastuvõtmise taunimine jättis erakonnast halva mulje.<ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608939347/harri-tiido-polissoomlastest-eestimaise-ekre-taustal |pealkiri=Harri Tiido: Põlissoomlastest eestimaise EKRE taustal |väljaanne=ERR |aeg=6.04.2023 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> [[Martin Helme]] on väitnud, et Eesti avalikkusele on Ukraina sõja kohta esitatud propagandat ning et meedias on kolm aastat järjest tegeliku analüüsi asemel loodud hüsteerilist pilti. Selline sõnum kattub Kremli-meelses infoväljas levinud „kõik valetavad” ja „peavoolumeedia ei räägi tõtt” narratiividega, kuigi Helme esitas seda Eesti sisepoliitilise kriitikana, mitte Venemaa seisukoha otsese õigustamisena.<ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609773387/martin-helme-meedia-reaktsioonid-trumpi-ja-putini-kohtumisele-on-olnud-paanilised |pealkiri=Martin Helme: meedia reaktsioonid Trumpi ja Putini kohtumisele on olnud paanilised |väljaanne=ERR |aeg=18.08.2025 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> [[2024]]. aastal tekitas EKRE sisetülis tähelepanu väide, et [[Mart Helme]] oli erakonna koosolekul rääkinud Venemaa sõjast Ukrainas kui „pühast sõjast”. [[Henn Põlluaas]] kinnitas ERR-ile, et kuulis oma kõrvaga, kuidas Mart Helme olevat refereerinud patriarh Kirilli seisukohta, et Venemaa peab Ukrainas püha sõda, ning lõpetanud sõnavõtu lausega „ja mina toetan seda”.<ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609368263/ekre-juhatus-viskas-polluaasa-valge-ja-kuusiku-erakonnast-valja |pealkiri=EKRE juhatus viskas Põlluaasa, Valge ja Kuusiku erakonnast välja |väljaanne=ERR |aeg=11.06.2024 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> Martin Helme nimetas seda väidet laimuks ja selgitas, et Mart Helme olevat üksnes refereerinud [[Moskva patriarh Kirill]]i avaldust, mitte väljendanud sellega oma toetust Venemaa sõjale.<ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609367039/martin-helme-jutt-sellest-et-mart-helme-kiidab-putini-puha-soda-on-laim |pealkiri=Martin Helme: jutt sellest, et Mart Helme kiidab Putini püha sõda, on laim |väljaanne=ERR |aeg=10.06.2024 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> Sama vaidlus haakus laiema propagandanarratiiviga, milles [[Vene Õigeusu Kirik]]u juht patriarh Kirill ja temaga seotud kirikunõukogu kujutasid Venemaa sissetungi Ukrainasse „püha sõjana”. ERR-i järgi nimetas Venemaa õigeusu kiriku kirikunõukogu 2024. aasta märtsis Ukraina sõda kõigi venelaste pühaks sõjaks ning võttis vastu dokumendi, mille kohaselt tuleks Ukraina territoorium liita Venemaaga.<ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609299222/vene-oigeusu-kiriku-patriarh-kuulutas-ukraina-kiriku-ebaseaduslikuks |pealkiri=Vene õigeusu kiriku patriarh kuulutas Ukraina kiriku ebaseaduslikuks |väljaanne=ERR |aeg=1.04.2024 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> 2026. aastal kommenteeris Helme Ukraina presidendi [[Volodõmõr Zelenskõi]] hoiatust Balti riikide julgeoleku kohta, öeldes, et Eesti poliitikud on ise loonud narratiivi, millega inimesi hirmutatakse Venemaa ees ning mille varjus saab tõsta makse ja demoniseerida opositsiooni „Kremli käsilastena”. Selline sõnastus kattub „eliit rahva vastu” ja „Venemaa-ohuga hirmutamise” narratiividega, mida Kremli-meelne propaganda kasutab NATO idatiiva riikides ühiskondliku usalduse nõrgestamiseks.<ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610001076/eesti-poliitikud-zelenski-edastas-balti-riike-hirmutades-kremli-narratiivi |pealkiri=Eesti poliitikud: Zelenski edastas Balti riike hirmutades Kremli narratiivi |väljaanne=ERR |aeg=20.04.2026 |vaadatud=2.06.2026}}</ref><ref name="MolderSazonov2025" /> EKRE puhul on seetõttu täpsem rääkida mitte tõendatud Venemaa juhitud mõjutustegevusest, vaid sellest, et osa erakonna avalikust retoorikast on langenud kokku Kremli-meelsete desinformatsioonimustritega. Selline kattuvus ei tähenda automaatselt organisatsioonilist seost Venemaaga, kuid võib aidata levitada samu hoiakuid: umbusku meedia ja riigiasutuste vastu, skepsist Ukraina toetamise suhtes, hirmu majandusliku koormuse ees ning väidet, et Venemaa ohtu kasutatakse sisepoliitiliseks manipuleerimiseks.<ref name="EUvsDisinfoFive" /><ref name="MolderSazonov2025" /> Venemaa propagandakanalite mõju Eestis on pärast 2022. aastat vähenenud, kuid see pole täielikult kadunud. Kuigi sideettevõtjatel ei ole lubatud Venemaa propagandakanalite sisu edastada, on Kremli telekanalite vaatamine endiselt võimalik interneti, satelliidi, VPN-teenuste ja sotsiaalmeedia kaudu. Riigikantselei hinnangul on Venemaa televisiooni mõju Eestis sõjaeelse ajaga võrreldes siiski langenud.<ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609672220/riigikantselei-andmeil-on-venemaa-televisiooni-moju-eestis-langenud |pealkiri=Riigikantselei andmeil on Venemaa televisiooni mõju Eestis langenud |väljaanne=ERR |aeg=22.04.2025 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> Kremli-meelne mõjutustegevus kasutab Eestis ka „kõik valetavad” ja „eliit rahva vastu” narratiive. Nende kaudu püütakse vähendada usaldust [[ajakirjandus]]e, [[Riigikogu]], [[valitsus]]e, [[Kaitsepolitseiamet]]i, [[kohtusüsteem]]i ja liitlassuhete vastu. Eesmärgiks ei ole alati panna sihtrühma uskuma ühte kindlat väidet, vaid tekitada kahtlust, et ükski ametlik või sõltumatu allikas ei ole usaldusväärne.<ref name="MolderSazonov2025" /><ref name="RAND2016" /> == Venemaa propaganda Ukraina sõjas == [[Pilt:Destruction of Russian tanks by Ukrainian troops in Mariupol (2).jpg|pisi|Hävitatud Venemaa tank Mariupolis. Tankil on näha Z-sümbol, mida Venemaa relvajõud kasutasid Ukraina-vastase sissetungi ajal.]] [[Pilt:RT Logo.svg|pisi|Venemaa riiklikult rahastatud rahvusvahelise telekanali RT logo.]] [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa Ukraina-vastases sõjas]] on propagandal olnud keskne roll. Enne 2022. aasta täiemahulist sissetungi väitis Venemaa, et vägede koondamine Ukraina piiridele on õppus ega kujuta endast sõja ettevalmistust. Sissetungi järel esitati sõda Venemaa siseriiklikus propagandas „sõjalise erioperatsioonina”, mille eesmärgiks nimetati Ukraina „denatsifitseerimist” ja „demilitariseerimist”.<ref name="USArmy2024">{{Netiviide |url=https://publications.armywarcollege.edu/News/Display/Article/3789933/understanding-russian-disinformation-and-how-the-joint-force-can-address-it/ |pealkiri=Understanding Russian Disinformation and How the Joint Force Can Address It |väljaanne=U.S. Army War College Press |aeg=29.05.2024 |vaadatud=2.06.2026 |keel=en}}</ref><ref name="EEAS2022UkraineMyths" /> Sõja ajal on Venemaa propaganda eitanud või õigustanud tsiviilelanike vastu suunatud rünnakuid, süüdistanud Ukrainat Venemaa enda toimepandud tegudes, esitanud lääne sõjalist abi sõja pikendamisena ning väitnud, et sanktsioonid kahjustavad eeskätt Euroopat. Paljud neist väidetest on rahvusvahelistes faktikontrollides ja desinformatsiooni andmebaasides korduvalt ümber lükatud.<ref name="EUvsDisinfoDatabase" /><ref name="Canada2026" /> Propaganda üheks läbivaks võtteks on olnud [[Ukraina]] kujutamine mitte iseseisva riigina, vaid [[lääneriigid|lääneriikide]], [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] või [[NATO]] tööriistana. Selles raamistikus esitatakse Venemaa agressiooni kaitsetegevusena, millega olevat ennetatud Ukraina rünnakut [[Donbass]]ile, NATO edasitungi Venemaa piiridele või venekeelse elanikkonna väidetavat hävitamist.<ref name="EEAS2022UkraineMyths" /><ref name="Canada2026" /> Korduvad narratiivid puudutavad ka [[Butša massimõrv]]a, [[Mariupoli teatri pommitamine|Mariupoli teatri pommitamist]], tsiviiltaristu ründamist ja muid sõjakuritegudena käsitletud sündmusi. Venemaa ametlik kommunikatsioon ja sellega seotud infokanalid on neid eitanud, pisendanud või kujutanud Ukraina-poolsete lavastustena.<ref name="EUvsDisinfoDatabase" /><ref>{{Netiviide |url=https://www.ohchr.org/en/press-releases/2022/12/un-report-details-summary-executions-civilians-russian-troops-northern |pealkiri=UN report details summary executions of civilians by Russian troops in northern Ukraine |väljaanne=Office of the United Nations High Commissioner for Human Rights |aeg=7.12.2022 |vaadatud=2.06.2026 |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://www.hrw.org/news/2022/04/21/ukraine-russian-forces-trail-death-bucha |pealkiri=Ukraine: Russian Forces' Trail of Death in Bucha |väljaanne=Human Rights Watch |aeg=21.04.2022 |vaadatud=2.06.2026 |keel=en}}</ref> Venemaa okupeeritud Ukraina aladel on propaganda seotud ka [[okupatsioon]]i ja [[anneksioon]]i legitimeerimisega. Sõltumatut Ukraina meediat on seal välja tõrjutud, asemele on toodud Venemaa kontrollitud infokanalid ning haridus- ja kultuurisüsteemi kaudu levitatakse Venemaa riiklikku ajalookäsitlust.<ref name="RSFUkraine">{{Netiviide |url=https://rsf.org/en/country/ukraine |pealkiri=Ukraine |väljaanne=Reporters Without Borders |vaadatud=2.06.2026 |keel=en}}</ref> Venemaa propaganda Ukraina sõjas ei ole suunatud üksnes Venemaa sisepublikule. Välisriikides, sealhulgas [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[NATO]] liikmesriikides, püütakse selle kaudu vähendada toetust Ukrainale, kasvatada sõjaväsimust, tekitada kahtlusi sanktsioonide mõttekuses ja esitada Venemaad vältimatu läbirääkimispartnerina, kelle nõudmistega tuleb arvestada.<ref name="EUvsDisinfoDatabase" /><ref name="NATOInfoThreats2025" /> == Propaganda Eestis == [[Eesti]] on Venemaa propaganda ja mõjutustegevuse sihtriik nii oma geograafilise asendi, [[NATO]] ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmesuse, ajaloo, [[Eesti venekeelne elanikkond|venekeelse elanikkonna]] kui ka [[Balti riigid|Balti riikide]] julgeolekupoliitilise rolli tõttu. Eestis levitatavad narratiivid on sageli seotud [[Nõukogude okupatsioon Eestis|Nõukogude okupatsiooni]], [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] mälupoliitika, [[kodakondsus]]e, [[hall pass|määratlemata kodakondsuse]], [[eestikeelne haridus|eestikeelse hariduse]], [[NATO]] kohaloleku ja [[Ukraina]] toetamisega.<ref name="MolderSazonov2025" /> Venemaa mõjutustegevuse peamiseks eesmärgiks Eestis on kirjeldatud [[lääs|lääne]] allakäigu kuvandi populariseerimist, ühiskonna polariseerimist ja usaldamatuse tugevdamist [[liberaalne demokraatia|liberaaldemokraatliku]] väärtussüsteemi vastu. Digiplatvormid võimaldavad sellistel sõnumitel jõuda sihtrühmadeni varjatult, ilma et seos Venemaa riigi või selle infovõrgustikuga oleks alati selgelt nähtav.<ref name="MolderSazonov2025">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609772139/ulevaade-venemaa-strateegiline-mojutustegevus-eestis-2020-2025 |pealkiri=Ülevaade. Venemaa strateegiline mõjutustegevus Eestis 2020–2025 |autor=Holger Mölder; Vladimir Sazonov |väljaanne=ERR |aeg=16.08.2025 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> Eesti kontekstis on Venemaa propaganda kasutanud muu hulgas väiteid, et Eestis diskrimineeritakse venekeelset elanikkonda, piiratakse vene kultuuri, moonutatakse ajalugu, valmistutakse sõjaks Venemaaga või allutakse pimesi lääneriikide ja NATO käsule. Selliseid sõnumeid on levitanud nii Venemaa ametlikud kanalid kui ka kohalikud poliitilised aktivistid, sotsiaalmeediakanalid ja alternatiivmeedia.<ref name="MolderSazonov2025" /> [[Kaitsepolitseiamet]] on oma aastaraamatutes kirjeldanud Venemaa mõjutustegevust Eesti julgeolekuohuna. 2022.–2023. aasta aastaraamatus rõhutati, et Venemaa ressurss läheb peamiselt Ukraina ründamisele, kuid Venemaal jätkub aega ja energiat ka Eesti turvalisuse ja julgeoleku ohustamiseks.<ref name="Kapo2023">{{Netiviide |url=https://kapo.ee/sites/default/files/content_page_attachments/Aastaraamat%202022-23.pdf |pealkiri=Kaitsepolitseiameti aastaraamat 2022–2023 |väljaanne=Kaitsepolitseiamet |aeg=2023 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> 2024.–2025. aasta aastaraamatus nimetati Venemaad Eesti riigi sisemise julgeoleku suurimaks ohustajaks ning märgiti, et Venemaa näeb Eestit oma soovitud mõjusfääris.<ref name="Kapo2025">{{Netiviide |url=https://kapo.ee/sites/default/files/content_page_attachments/aastaraamat-2024-2025_0.pdf |pealkiri=Kaitsepolitseiameti aastaraamat 2024–2025 |väljaanne=Kaitsepolitseiamet |aeg=2025 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> [[2025]]. aastal tõi Kaitsepolitseiamet esile, et Kremli mõjutustegevus püüab Eestis kõnetada ka venekeelseid noori, sest Kremlit toetav osa elanikkonnast on valdavalt vanemaealine. Mõjutustegevuse eesmärk on tõmmata noori Venemaa info- ja väärtusruumi, kasutades muu hulgas noorteüritusi, ajaloonarratiive, meelelahutuslikku sisu ja sotsiaalmeediat.<ref name="ERRKapoNoored2025">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609664138/kapo-kremli-mojutustegevuse-sihtmargiks-on-venekeelsed-noored |pealkiri=Kapo: Kremli mõjutustegevuse sihtmärgiks on venekeelsed noored |väljaanne=ERR |aeg=14.04.2025 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> === Venemaa telekanalid ja infokanalid Eestis === Ukraina sõja alguses muutus Eestis oluliseks Venemaa riiklike telekanalite ja propagandameedia kättesaadavuse küsimus. Eesti ja Euroopa Liidu piirangud Venemaa riiklikult kontrollitud kanalitele olid seotud hinnanguga, et need levitavad Ukraina-vastast sõjapropagandat ja õigustavad agressiooni.<ref name="RSFRussia" /> Eestis arutati samal ajal, kas propagandakanalite piiramine aitab ühiskonda kaitsta või tekitab osa venekeelse auditooriumi seas täiendavat võõrandumist.<ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608493535/uv-faktor-vene-propagandakanalite-keelamine-pole-lahendus |pealkiri=„UV faktor”: Vene propagandakanalite keelamine pole lahendus |väljaanne=ERR |aeg=8.02.2022 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> Venemaa riiklike telekanalite mõju vähenes pärast piiranguid, kuid nende sisu jäi tehniliselt kättesaadavaks interneti, satelliidi, VPN-teenuste ja sotsiaalmeedia kaudu. [[Riigikantselei]] hinnangul oli Venemaa televisiooni mõju Eestis sõjaeelse ajaga võrreldes langenud, kuid Kremli infosisu tarbimine ei kadunud täielikult.<ref name="ERRTele2025">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609672220/riigikantselei-andmeil-on-venemaa-televisiooni-moju-eestis-langenud |pealkiri=Riigikantselei andmeil on Venemaa televisiooni mõju Eestis langenud |väljaanne=ERR |aeg=22.04.2025 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> Venemaa mõjutustegevus liikus üha enam ka [[Telegram]]i, [[YouTube]]'i, [[TikTok]]i, [[Facebook]]i ja kohalike alternatiivmeedia kanalite kaudu levivasse infovälja. Sellistes kanalites saab Venemaa ametlikke väiteid esitada kohaliku arvamuse, mure või protestina, mis muudab sõnumi päritolu sihtrühmale vähem nähtavaks.<ref name="MolderSazonov2025" /> === Liikumine Koos/Вместе ja erakond KOOS === [[2020. aastad|2020. aastatel]] on Eestis Venemaa propagandaga seostatud muu hulgas [[Liikumine Koos/Вместе|Koos/Вместе]] liikumise ja erakonna [[KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele|KOOS]] tegevust. Eesti meedias on seda liikumist kirjeldatud [[Kreml]]i-meelsena ning [[Aivo Peterson]]i ja [[Oleg Ivanov]]i avalikke sõnavõtte on käsitletud Venemaa propagandanarratiivide levitamisena.<ref name="ERRMojutus2025" /><ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120105954/meid-on-veel-liiga-vara-maha-kanda-kremlimeelsed-pingutavad-erakonna-rajamise-nimel |pealkiri=„Meid on veel liiga vara maha kanda”. Kremlimeelsed pingutavad erakonna rajamise nimel |väljaanne=Eesti Ekspress |aeg=3.12.2022 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> Koos/Вместе sidus Ukraina sõja teema Eesti sisepoliitiliste pingetega, rääkides venekeelse elanikkonna väidetavast ohustatusest, Eesti liikumisest sõtta Venemaaga, NATO rollist, sanktsioonidest ja lääneriikide mõjust Eesti poliitikale. Venemaa strateegilise mõjutustegevuse ülevaates kirjeldati liikumist Kremli-meelse poliitilise jõuna, mille tuntumad esindajad kordasid Ukraina sõja kohta Venemaa propagandas levinud väiteid.<ref name="MolderSazonov2025" /> Oleg Ivanov nimetas [[Butša massimõrv]]a lavastatuks, väitis, et Eesti on Venemaaga sõjas määratud hävitamisele, ning esitas seisukohti, mille järgi lääneriigid ja NATO kasutavat Balti riike Venemaa-vastases sõjas „vasallriikidena”.<ref name="MolderSazonov2025" /><ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/7694716/venemeelsed-konservatiivid-ja-vasakpoolsed-uhes-paadis-liikumine-koos-tahab-riigikokku |pealkiri=Venemeelsed konservatiivid ja vasakpoolsed ühes paadis: liikumine Koos tahab riigikokku |väljaanne=Postimees |aeg=17.01.2023 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> Peterson sõitis 2023. aasta Riigikogu valimiste eel Venemaa kaudu Venemaa okupeeritud [[Donetsk]]isse. Okupeeritud aladelt tehtud videotes ja sõnavõttudes süüdistas ta Eesti ajakirjandust Ukraina sõja kallutatud kajastamises ning kordas Venemaa ametlike sõnumitega sarnaseid väiteid.<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120148892/riigikokku-purgiv-aivo-peterson-kais-moskvas-ja-joudis-okupeeritud-donetskisse-eestlaste-suud-otsima |pealkiri=Riigikokku pürgiv Aivo Peterson käis Moskvas ja jõudis okupeeritud Donetskisse „eestlaste süüd” otsima |väljaanne=Delfi |aeg=26.02.2023 |vaadatud=2.06.2026}}</ref><ref name="MolderSazonov2025" /> Peterson ja Ivanov osalesid ka [[Vladimir Solovjov (telesaatejuht)|Vladimir Solovjovi]] kanalil [[Solovjov Live]], mida on kirjeldatud ühe tuntuma Kremli-meelset propagandat levitava kanalina. Peterson väitis seal, et Eesti olukorra muutmiseks tuleks korraldada ülestõus või sissisõda.<ref name="MolderSazonov2025" /><ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120152744/kremli-propagandakanalis-eestlasi-ulestousule-kutsunud-aivo-peterson-ei-saanud-riigikokku |pealkiri=Kremli propagandakanalis eestlasi ülestõusule kutsunud Aivo Peterson ei saanud riigikokku |väljaanne=Delfi |aeg=5.03.2023 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> [[10. märts]]il [[2023]] pidas [[Kaitsepolitseiamet]] Petersoni, [[Dmitri Rootsi]] ja [[Venemaa]] kodaniku [[Andrey Andronov]]i kinni. [[Riigiprokuratuur]]i süüdistuse järgi abistasid Peterson ja Rootsi Venemaa Föderatsioonilt saadud suuniste alusel Venemaad ja Venemaa ametiasutuste ülesandel tegutsenud inimesi Eesti Vabariigi iseseisvuse, sõltumatuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud vägivallata tegevuses. Süüdistuse järgi oli tegevuse eesmärk luua Eestis Venemaa välis- ja julgeolekupoliitika narratiive ning propagandasõnumeid toetav poliitiline ühendus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609092509/aivo-peterson-sai-suudistuse-riigireetmises |pealkiri=Aivo Peterson sai süüdistuse riigireetmises |väljaanne=ERR |aeg=7.09.2023 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> [[Harju Maakohus]] tunnistas Petersoni ja Rootsi 2025. aastal [[riigireetmine|riigireetmises]] süüdi ning [[Tallinna Ringkonnakohus]] jättis 2026. aastal süüdimõistmise jõusse. Kohtute hinnangul oli nende tegevus seotud Venemaa Eesti-vastase mõjutustegevusega.<ref>{{Netiviide |url=https://www.kohus.ee/ajakirjanikule/uudised/kohus-moistis-aivo-petersoni-dmitri-rootsi-ja-andrey-andronovi-pikaks-ajaks |pealkiri=Kohus mõistis Aivo Petersoni, Dmitri Rootsi ja Andrey Andronovi pikaks ajaks vangi |väljaanne=Kohus.ee |aeg=11.12.2025 |vaadatud=2.06.2026}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://www.kohus.ee/ajakirjanikule/uudised/ringkonnakohus-muutis-aivo-petersonile-ja-dmitri-rootsile-moistetud |pealkiri=Ringkonnakohus muutis Aivo Petersonile ja Dmitri Rootsile mõistetud karistust |väljaanne=Kohus.ee |aeg=17.04.2026 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> === Keskerakonna praegused ja endised poliitikud === Venemaa Ukraina-vastase sõja ja propaganda mõju puudutas ka [[Eesti Keskerakond|Keskerakonda]], millel oli aastaid tugev toetus Eesti venekeelse elanikkonna seas. Erakonna juhtkond mõistis pärast 2022. aasta täiemahulist sissetungi Venemaa agressiooni hukka ja toetas Ukraina abistamist, kuid osa erakonna praegusi või endisi poliitikuid pälvis tähelepanu seisukohtadega, mis kattusid Kremli-meelsete narratiividega või seadsid kahtluse alla Eesti senise julgeolekupoliitilise kursi.<ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608564814/toom-enim-kahjustab-keskerakonna-reitingut-soda-ukrainas |pealkiri=Toom: enim kahjustab Keskerakonna reitingut sõda Ukrainas |väljaanne=ERR |aeg=14.04.2022 |vaadatud=2.06.2026}}</ref><ref name="MolderSazonov2025" /> [[Mihhail Stalnuhhin]] ütles 2022. aasta veebruaris Saksa väljaandele ''taz'', et ta ei usu Venemaa sõjalisse agressiooni Ukraina vastu, vaid Ukraina provokatsioone, ning nimetas Ukraina presidenti [[Volodõmõr Zelenskõi]]d klouniks, kes viivat oma riiki hävingusse.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/7457593/stalnuhhin-valismeediale-ma-ei-usu-venemaa-agressiooni-vaid-ukraina-provokatsiooni |pealkiri=Stalnuhhin välismeediale: ma ei usu Venemaa agressiooni, vaid Ukraina provokatsiooni |väljaanne=Postimees |aeg=18.02.2022 |vaadatud=2.06.2026}}</ref><ref name="MolderSazonov2025" /> Sama aasta sügisel tekkis erakonnas uus kriis Stalnuhhini punamonumente puudutanud sõnavõttude tõttu. [[Jüri Ratas]] taunis tema väiteid, mille järgi olevat punamonumente teisaldanud Eesti juhid „fašistid”, ning Keskerakonna juhatus arutas tema väljaarvamist erakonnast.<ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608704443/ratas-keskerakonna-juhatus-arutab-stalnuhhini-valjaviskamist |pealkiri=Ratas: Keskerakonna juhatus arutab Stalnuhhini väljaviskamist |väljaanne=ERR |aeg=3.09.2022 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> Stalnuhhin heideti Keskerakonnast välja ning ta kandideeris 2023. aasta Riigikogu valimistel üksikkandidaadina.<ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608854678/erik-gamzejev-stalnuhhini-kandideerimine-on-kui-valijate-meelsuse-mootmine |pealkiri=Erik Gamzejev: Stalnuhhini kandideerimine on kui valijate meelsuse mõõtmine |väljaanne=ERR |aeg=18.01.2023 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> [[Oudekki Loone]] vaated Venemaa ja Ukraina küsimuses olid vaidluste objekt juba enne 2022. aasta täiemahulist sissetungi. [[Mihhail Lotman]] nimetas 2019. aastal tema seisukohti sisuliselt [[Vladimir Putin]]i propaganda kordamiseks, viidates väidetele, et Ukrainas käib kodusõda ja Venemaa selles ei osale.<ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1000379/oudekki-loone-sai-nato-parlamentaarse-assamblee-eesti-delegatsiooni-juhiks |pealkiri=Oudekki Loone sai NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni juhiks |väljaanne=ERR |aeg=7.11.2019 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> Pärast Venemaa täiemahulise sissetungi algust vahetas Keskerakonna fraktsioon Loone [[NATO Parlamentaarne Assamblee|NATO Parlamentaarse Assamblee]] Eesti delegatsioonis välja.<ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608515222/keskerakond-vahetab-loone-nato-parlamentaarse-assamblee-delegatsioonis-valja |pealkiri=Keskerakond vahetab Loone NATO parlamentaarse assamblee delegatsioonis välja |väljaanne=ERR |aeg=28.02.2022 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> Samal ajal kinnitas Jüri Ratas, et Keskerakonna fraktsiooni liikmed toetavad Ukrainat ja fraktsioon toetas avaldust täiendavate julgeolekuinvesteeringute vajaduse kohta.<ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608512648/ratas-koik-keskerakonna-fraktsiooni-liikmed-toetavad-ukrainat |pealkiri=Ratas: kõik Keskerakonna fraktsiooni liikmed toetavad Ukrainat |väljaanne=ERR |aeg=25.02.2022 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> [[Yana Toom]]i puhul tõusis Ukraina sõja alguses esile vaidlus Venemaa propagandakanalite piiramise üle. Toom leidis enne täiemahulise sõja algust ERR-i saates „UV faktor”, et Vene telekanalite mõju väheneb niigi ja nende keelamine ei ole lahendus. Arutelus vastandati sellele seisukohale hinnang, et Eesti inforuumis levivad Vene kanalid võivad õhutada viha ja vaenu ning kujutada endast julgeolekuriski.<ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608493535/uv-faktor-vene-propagandakanalite-keelamine-pole-lahendus |pealkiri=„UV faktor”: Vene propagandakanalite keelamine pole lahendus |väljaanne=ERR |aeg=8.02.2022 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> 2023. aastal pälvis tähelepanu ka Toomi Venemaa-käik ja kohtumine Eestist välja saadetud Kremli-meelse aktivistiga; siseminister [[Lauri Läänemets]] nimetas agressorriigis käimist taunitavaks ja rangelt ebasoovitavaks.<ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609029233/toom-oigustas-venemaal-kaiku-ja-kremli-meelse-aktivistiga-kohtumist |pealkiri=Toom õigustas Venemaal käiku ja Kremli-meelse aktivistiga kohtumist |väljaanne=ERR |aeg=8.07.2023 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> Keskerakonna näitel ilmnes, et Venemaa propaganda mõju ei piirdunud üksnes avalikult Kremli-meelsete liikumistega. Ukraina sõda sundis Eesti erakondi, eriti venekeelse valijaskonnaga seotud erakondi, selgemalt määratlema oma suhtumist Venemaa agressiooni, NATO-sse, Ukraina toetamisse, punamonumentide teisaldamisse ja Venemaa riiklike propagandakanalite piirangutesse.<ref name="MolderSazonov2025" /><ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608534079/erik-gamzejev-ukrainas-toimuva-suhtes-ei-saa-jaada-neutraalseks |pealkiri=Erik Gamzejev: Ukrainas toimuva suhtes ei saa jääda neutraalseks |väljaanne=ERR |aeg=16.03.2022 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> == Meetodid == Venemaa propaganda kasutab eri sihtrühmade jaoks erinevaid meetodeid. Venemaa sisepublikule rõhutatakse patriotismi, ohutunnet, sõjamälestust, juhi autoriteeti ja lääne vaenulikkust. Välispublikule kasutatakse sageli mitmekeelseid meediakanaleid, kohalikke vahendajaid, sotsiaalmeedia kampaaniaid, ajaloolisi vaidlusi, vandenõuteooriaid ja emotsionaalselt lõhestavaid teemasid.<ref name="StatePillars2020" /><ref name="EUvsDisinfoNarratives" /> Levinud meetodid on: * [[valeuudis]]te ja [[pooltõde]]de levitamine; * paljude vastuoluliste seletuste pakkumine sama sündmuse kohta; * vastase süüdistamine Venemaa enda tegevuses; * [[whataboutism]] ehk tähelepanu kõrvalejuhtimine teiste riikide vigadele; * [[vandenõuteooria]]te levitamine; * ajaloo ümberraamistamine ja [[ajalooline revisionism]]; * sõltumatute ekspertide ja ajakirjanike usaldusväärsuse ründamine; * [[sotsiaalmeedia]] kontovõrgustike, [[bot]]tide ja [[troll]]ide kasutamine; * kohalike poliitiliste või ühiskondlike konfliktide võimendamine; * [[küberrünnak]]ute ja infolekkete kasutamine propagandavõimendina.<ref name="RAND2016" /><ref name="StatePillars2020" /><ref name="Arribas2023" /> == Seos tsensuuri ja repressioonidega == Venemaa propaganda toimib koos sisemaise [[tsensuur]]i ja poliitiliste repressioonidega. Riiklikult kontrollitud meedia loob ametliku narratiivi, samal ajal kui sõltumatute meediakanalite, opositsioonipoliitikute, inimõiguslaste ja sõjavastaste aktivistide tegevust piiratakse või kriminaliseeritakse. Pärast 2022. aasta täiemahulist sissetungi Ukrainasse keelustati Venemaal praktiliselt sõja nimetamine sõjaks ametliku käsitluse vastaselt ning paljud sõltumatud väljaanded pidid tegevuse lõpetama või kolima välismaale.<ref name="RSFRussia" /> Reporters Without Bordersi hinnangul on pärast 2022. aasta sissetungi peaaegu kõik sõltumatud meediakanalid Venemaal kas keelatud, blokeeritud, kuulutatud „välisagentideks” või „ebasoovitavateks organisatsioonideks” või sunnitud tegutsema sõjatsensuuri tingimustes.<ref name="RSFRussia" /> == Vastumeetmed == Venemaa propaganda vastu kasutatakse mitmesuguseid meetmeid, sh [[meediapädevus]]e arendamist, [[faktikontroll]]i, sõltumatu ajakirjanduse toetamist, platvormide läbipaistvuse nõudeid, sanktsioone, strateegilist kommunikatsiooni ja rahvusvahelist koostööd. Euroopa Liidus on üheks tuntumaks algatuseks [[EUvsDisinfo]], mis kogub ja analüüsib Kremli-meelse desinformatsiooni juhtumeid.<ref name="EUvsDisinfoDatabase" /><ref name="ConsiliumDisinfo">{{Netiviide |url=https://www.consilium.europa.eu/en/documents-publications/library/library-blog/posts/the-fight-against-pro-kremlin-disinformation/ |pealkiri=The fight against pro-Kremlin disinformation |väljaanne=Council of the European Union |vaadatud=2.06.2026 |keel=en}}</ref> [[NATO]] käsitleb desinformatsiooni ja infomanipulatsiooni osana laiematest hübriidohtudest. Alliansi lähenemises rõhutatakse ühiskonna vastupanuvõimet, usaldusväärset avalikku kommunikatsiooni, koostööd liitlaste ja partneritega ning valeinfo paljastamist.<ref name="NATOInfoThreats2025" /> Eestis tegelevad Venemaa mõjutustegevuse jälgimise, selgitamise ja vastumeetmetega muu hulgas riigiasutused, julgeolekuasutused, ajakirjandus, teadlased, kodanikuühendused ja faktikontrollijad. Oluline osa vastupanuvõimest on sõltumatu ajakirjandus, ligipääs usaldusväärsele teabele ning eri kogukondade kaasamine Eesti infovälja.<ref name="MolderSazonov2025" /> == Vaata ka == * [[Propaganda]] * [[Desinformatsioon]] * [[Väärinfo]] * [[Mõjutustegevus]] * [[Infosõda]] * [[Hübriidsõda]] * [[Kognitiivne sõda]] * [[Venemaa sissetung Ukrainasse]] * [[Venemaa imperialism]] * [[Putinism]] * [[Rašism]] * [[Vene maailm]] * [[Suurvene šovinism]] * [[Aktiivmeetmed]] * [[Trollivabrik]] * [[RT]] * [[Sputnik (uudisteagentuur)]] * [[EUvsDisinfo]] * [[Propastop]] * [[Venemaa propaganda Eestis]] == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == * {{cite journal|last=Kanet|first=Roger E.|title=Moscow and the World: From Soviet Active Measures to Russian Information Warfare|journal=Applied Cybersecurity & Internet Governance|volume=3|issue=1|year=2024|pages=34–57|url=https://doi.org/10.60097/ACIG/162742|accessdate=2.06.2026|language=en}} * {{cite journal|last=Arribas|first=Carlos M.|title=Information manipulation and historical revisionism: Russian disinformation and foreign interference through manipulated history-based narratives|journal=Humanities and Social Sciences Communications|year=2023|url=https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC10509605/|accessdate=2.06.2026|language=en}} * Paul, Christopher; Matthews, Miriam. ''The Russian “Firehose of Falsehood” Propaganda Model''. RAND Corporation, 2016. * ''GEC Special Report: Russia's Pillars of Disinformation and Propaganda Ecosystem''. U.S. Department of State, 2020. * Mölder, Holger; Sazonov, Vladimir. „Venemaa strateegiline mõjutustegevus Eestis 2020–2025”. ERR, 16. august 2025. == Välislingid == {{commonskat|Russian propaganda of the Russian invasion of Ukraine|Venemaa propaganda Ukraina-vastases sõjas}} {{commonskat|Propaganda of the Soviet Union|Nõukogude propaganda}} * [https://euvsdisinfo.eu/ EUvsDisinfo] * [https://euvsdisinfo.eu/disinformation-cases/ EUvsDisinfo desinformatsiooniandmebaas] * [https://www.nato.int/en/what-we-do/wider-activities/natos-approach-to-counter-information-threats NATO lähenemine infoohtudele] * [https://www.rand.org/pubs/perspectives/PE198.html RAND: ''The Russian “Firehose of Falsehood” Propaganda Model''] * [https://2021-2025.state.gov/russias-pillars-of-disinformation-and-propaganda-report/ U.S. Department of State: ''Russia's Pillars of Disinformation and Propaganda Ecosystem''] * [https://www.err.ee/1609772139/ulevaade-venemaa-strateegiline-mojutustegevus-eestis-2020-2025 „Venemaa strateegiline mõjutustegevus Eestis 2020–2025”] – ERR [[Kategooria:Propaganda]] [[Kategooria:Venemaa poliitika]] [[Kategooria:Venemaa meedia]] [[Kategooria:Vladimir Putin]] k673gc0jjdtyxcf6vpt9bt2g70aq0sf 7166422 7166065 2026-06-03T11:00:29Z LeeMarx 59920 /* Propaganda Eestis */ 7166422 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Z symbol on Victory sq, Ryazan.jpg|pisi|Z-sümbol Rjazanis Võidu väljakul 2022. aastal. Z-sümbolist kujunes üks Venemaa Ukraina-vastase sõja ja sõjapropaganda tuntumaid märke.]] [[Pilt:Z symbol flash mob at Platinum Arena in Khabarovsk.jpg|pisi|Z-sümboli kujuline propagandistlik üritus Habarovskis 2022. aasta märtsis.]] '''Venemaa propaganda''' on [[Venemaa]] riigi, sellega seotud institutsioonide, riiklikult kontrollitud [[meedia]]kanalite, [[eriteenistus]]te, diplomaatiliste esinduste, poliitiliste liikumiste ja nendega seotud võrgustike kaudu levitatav [[propaganda]], [[desinformatsioon]], [[mõjutustegevus]] ja [[infomanipulatsioon]]. Selle eesmärk on kujundada Venemaa sise- ja välispoliitikat toetavat avalikku arvamust, õigustada [[Kreml]]i tegevust, nõrgestada vastaste usaldusväärsust ning mõjutada teiste riikide poliitilisi ja ühiskondlikke protsesse.<ref name="EUvsDisinfoDatabase">{{Netiviide |url=https://euvsdisinfo.eu/disinformation-cases/ |pealkiri=Disinformation Database |väljaanne=EUvsDisinfo |vaadatud=2.06.2026 |keel=en}}</ref><ref name="StatePillars2020">{{Netiviide |url=https://2021-2025.state.gov/russias-pillars-of-disinformation-and-propaganda-report/ |pealkiri=GEC Special Report: Russia's Pillars of Disinformation and Propaganda Ecosystem |väljaanne=U.S. Department of State |aeg=2020 |vaadatud=2.06.2026 |keel=en}}</ref><ref name="ERRMojutus2025">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609772139/ulevaade-venemaa-strateegiline-mojutustegevus-eestis-2020-2025 |pealkiri=Ülevaade. Venemaa strateegiline mõjutustegevus Eestis 2020–2025 |väljaanne=ERR |aeg=16.08.2025 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> Tänapäevast Venemaa propagandat käsitletakse sageli osana [[hübriidsõda|hübriidsõjast]], [[infosõda|infosõjast]] ja [[kognitiivne sõda|kognitiivsest sõjast]]. Selle kesksete võtetena on kirjeldatud suure hulga vastuoluliste sõnumite levitamist, faktide ja väljamõeldiste segamist, [[vandenõuteooria]]te kasutamist, vastase süüdistamist omaenda tegevuses, ühiskondlike lõhede võimendamist ning sõltumatute institutsioonide ja [[liberaalne demokraatia|liberaaldemokraatliku]] väärtussüsteemi vastu usaldamatuse tekitamist.<ref name="RAND2016">{{Netiviide |url=https://www.rand.org/pubs/perspectives/PE198.html |pealkiri=The Russian “Firehose of Falsehood” Propaganda Model |autor=Christopher Paul; Miriam Matthews |väljaanne=RAND Corporation |aeg=2016 |vaadatud=2.06.2026 |keel=en}}</ref><ref name="NATOInfoThreats2025">{{Netiviide |url=https://www.nato.int/en/what-we-do/wider-activities/natos-approach-to-counter-information-threats |pealkiri=NATO's approach to counter information threats |väljaanne=NATO |aeg=3.02.2025 |vaadatud=2.06.2026 |keel=en}}</ref><ref name="MolderSazonov2025">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609772139/ulevaade-venemaa-strateegiline-mojutustegevus-eestis-2020-2025 |pealkiri=Ülevaade. Venemaa strateegiline mõjutustegevus Eestis 2020–2025 |autor=Holger Mölder; Vladimir Sazonov |väljaanne=ERR |aeg=16.08.2025 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> Venemaa propagandat eristab pelgast riiklikust suhtekorraldusest selle seotus riiklikult koordineeritud [[desinformatsioon]]i, [[tsensuur]]i, opositsiooni mahasurumise, välisriikide mõjutamise, [[küberrünnak]]ute ja sõjaliste operatsioonidega. [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa Ukraina-vastase sõja]] ajal on propaganda olnud üks vahend sõja õigustamiseks, Ukraina riikluse ja rahvusliku identiteedi eitamiseks ning lääneriikide toetuse õõnestamiseks Ukrainale.<ref name="EEAS2022UkraineMyths">{{Netiviide |url=https://www.eeas.europa.eu/delegations/china/disinformation-about-russias-invasion-ukraine-debunking-seven-myths-spread-russia_en?s=166 |pealkiri=Disinformation About Russia's invasion of Ukraine: Debunking seven myths spread by Russia |väljaanne=European External Action Service |aeg=18.03.2022 |vaadatud=2.06.2026 |keel=en}}</ref><ref name="Canada2026">{{Netiviide |url=https://www.international.gc.ca/world-monde/issues_development-enjeux_developpement/response_conflict-reponse_conflits/crisis-crises/ukraine-fact-fait.aspx?lang=eng |pealkiri=Countering disinformation with facts: Russian invasion of Ukraine |väljaanne=Government of Canada |vaadatud=2.06.2026 |keel=en}}</ref> == Mõiste ja ulatus == Venemaa propaganda hõlmab nii Venemaa-sisest [[riiklik propaganda|riiklikku propagandat]] kui ka välisriikidele suunatud mõjutustegevust. Siseriiklikult toetab see [[putinism]]i, [[Vladimir Putin]]i [[isikukultus]]t, [[autoritarism|autoritaarset]] võimukorraldust, [[Venemaa imperialism|imperialistlikku]] ajalookäsitlust ja [[läänevastasus]]t. Välispoliitiliselt kasutatakse propagandat Venemaa huvide edendamiseks, lääneriikide ühtsuse nõrgestamiseks, [[NATO]] ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] delegitimeerimiseks ning Venemaa sõjalise tegevuse õigustamiseks.<ref name="StatePillars2020" /><ref name="MolderSazonov2025" /> Mõisted [[propaganda]], [[desinformatsioon]], [[väärinfo]] ja [[mõjutustegevus]] kattuvad osaliselt, kuid ei tähenda sama asja. Propaganda on poliitilise eesmärgiga suunatud kommunikatsioon, mis võib kasutada nii tõeseid kui ka eksitavaid väiteid. Desinformatsioon on teadlikult loodud ja levitatud vale või eksitav info. Väärinfo võib olla vale või eksitav ka tahtmatu levitamise korral. Mõjutustegevus hõlmab laiemat tegevust, millega püütakse muuta sihtrühma hoiakuid, otsuseid või käitumist.<ref name="EUvsDisinfoDatabase" /><ref name="NATOInfoThreats2025" /> Venemaa propagandat kirjeldatakse sageli mitte üheainsa keskse sõnumina, vaid [[ökosüsteem]]ina, milles riiklikud ametlikud seisukohad, riiklikult rahastatud välismeedia, diplomaatia, varjatud võrgustikud, sotsiaalmeedia, [[bot]]id, [[trollivabrik]]ud, [[küberoperatsioonid]] ja kohalike mõjuagentide tegevus tugevdavad üksteist.<ref name="StatePillars2020" /> == Ajalooline taust == === Keisririik ja nõukogude periood === Venemaa riiklikul propagandal on pikk ajalugu, mis ulatub [[Vene keisririik|Vene keisririigi]] ametliku [[tsensuur]]i, [[õigeusk|õigeusu]], [[autokraatia]] ja [[vene rahvuslus]]e toetamise praktikatesse. [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] muutus propaganda riikliku süsteemi keskseks osaks, mille ülesanne oli levitada [[marksism-leninism]]i, õigustada [[Kommunistlik Partei|kommunistliku partei]] ainuvõimu ja kujundada ühiskonda ideoloogilise kontrolli kaudu. Nõukogude propagandat täiendasid [[aktiivmeetmed]], mille alla kuulusid valeinfo, võltsitud dokumendid, varjatud mõjutamine, välismaiste poliitiliste liikumiste toetamine, kompromiteeriv materjal ja välisriikide avaliku arvamuse mõjutamine. Neid praktikaid on peetud üheks tänapäevase Venemaa infomanipulatsiooni oluliseks eelkäijaks.<ref name="Kanet2024">{{cite journal|last=Kanet|first=Roger E.|title=Moscow and the World: From Soviet Active Measures to Russian Information Warfare|journal=Applied Cybersecurity & Internet Governance|volume=3|issue=1|year=2024|pages=34–57|url=https://doi.org/10.60097/ACIG/162742|accessdate=2.06.2026|language=en}}</ref> === Putini periood === [[Vladimir Putin]]i võimuletuleku järel suurenes riigi kontroll [[televisioon]]i, suurte meediakanalite, strateegiliste ettevõtete ja poliitiliste institutsioonide üle. [[2000. aastad|2000. aastatel]] kujunes välja süsteem, milles riiklikud telekanalid, presidendiadministratsioon, [[Föderaalne Julgeolekuteenistus|FSB]], [[Roskomnadzor]] ja teised riigiasutused osalesid avaliku infovälja kujundamises.<ref name="RSFRussia">{{Netiviide |url=https://rsf.org/en/country/russia |pealkiri=Russia |väljaanne=Reporters Without Borders |vaadatud=2.06.2026 |keel=en}}</ref><ref name="Economist2007">{{Netiviide |url=https://www.economist.com/briefing/2007/08/23/the-making-of-a-neo-kgb-state |pealkiri=The making of a neo-KGB state |väljaanne=The Economist |aeg=23.08.2007 |vaadatud=2.06.2026 |keel=en}}</ref> [[2014]]. aasta [[Krimmi annekteerimine]] ja [[Donbassi sõda]] suurendasid Venemaa propaganda rolli välispoliitikas. [[2022]]. aasta täiemahulise sissetungi järel [[Ukraina]]sse muutus Venemaa sisemeedia veelgi rangemalt sõjatsensuuri all olevaks. Sõja kohta kasutatav ametlik sõnavara, sealhulgas väljend „sõjaline erioperatsioon”, sai osaks riiklikust kontrollist, millega välditi sõna „sõda” ning kriminaliseeriti Venemaa relvajõudude tegevuse kriitiline käsitlemine.<ref name="RSFRussia" /> == Propaganda ökosüsteem == [[Pilt:Sputnik logo (2).svg|pisi|Venemaa riikliku uudisteagentuuri Sputnik logo.]] USA välisministeeriumi Global Engagement Center kirjeldas Venemaa desinformatsiooni ja propaganda ökosüsteemi viie sambana: ametlik valitsuskommunikatsioon, riiklikult rahastatud rahvusvaheline meedia, variallikate ja vahendajate kasutamine, relvastatud sotsiaalmeedia ning kübertoega desinformatsioon.<ref name="StatePillars2020" /> === Riiklikud institutsioonid === Venemaa propaganda ametlikku tasandit kujundavad [[Venemaa president|president]], [[Venemaa valitsus]], [[Venemaa välisministeerium]], [[Venemaa kaitseministeerium]], riiklikud pressiesindajad, saatkonnad ja diplomaatilised kanalid. Ametlikud sõnumid annavad raamistiku, mida kordavad riiklik meedia, [[sotsiaalmeedia]] kontod, mõjutajad ja välisriikides tegutsevad võrgustikud.<ref name="StatePillars2020" /> Diplomaatilisi kanaleid kasutatakse muu hulgas ajalooliste vaidluste, [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] mälupoliitika, [[NATO laienemine|NATO laienemise]], sanktsioonide, [[Ukraina]] ja [[Balti riigid|Balti riikide]] kohta käivate narratiivide levitamiseks. Sellistes sõnumites kujutatakse Venemaad sageli kaitses oleva suurriigina ja lääneriike agressiivse või silmakirjaliku jõuna.<ref name="MolderSazonov2025" /> === Riiklikult rahastatud meedia === Venemaa välispropaganda tähtsateks kanaliteks on olnud [[RT]], [[Sputnik (uudisteagentuur)|Sputnik]], [[Ruptly]] ja teised riiklikult rahastatud või riigiga seotud meediakanalid. Need on olnud suunatud nii Venemaa sisepublikule kui ka rahvusvahelisele auditooriumile eri keeltes.<ref name="StatePillars2020" /><ref name="EUvsDisinfoDatabase" /> Pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse piiras Euroopa Liit mitme Venemaa riikliku meediakanali levitamist, põhjendades seda sõjapropaganda ja desinformatsiooni levitamisega. Venemaa omakorda on sulgenud või blokeerinud sõltumatuid meediakanaleid ning kuulutanud mitmeid väljaandeid ja organisatsioone „välisagentideks” või „ebasoovitavateks organisatsioonideks”.<ref name="RSFRussia" /> === Variallikad ja kohalikud vahendajad === Venemaa propaganda ei levi ainult ametlike kanalite kaudu. Olulist rolli mängivad variallikad, näiliselt sõltumatud veebilehed, kohalikud aktivistid, poliitilised liikumised, [[Telegram]]i kanalid, [[YouTube]]'i kanalid, [[Facebook]]i grupid ja alternatiivmeediaks nimetatud väljaanded. Need võivad korrata Venemaa ametlikke väiteid, kuid esitada neid kohaliku arvamusena.<ref name="StatePillars2020" /><ref name="MolderSazonov2025" /> Selline vahendus muudab propaganda päritolu varjatumaks. Sihtriigi auditooriumile võivad sõnumid tunduda usutavamad, kui neid edastab kohalik poliitik, blogija või sotsiaalmeedia kanal, mitte Venemaa ametlik meedia.<ref name="MolderSazonov2025" /> === Sotsiaalmeedia ja trollivabrikud === Sotsiaalmeedias kasutatakse Venemaa mõjutustegevuses [[troll]]e, [[bot]]te, koordineeritud kontovõrgustikke, libakontosid ja algoritmide ärakasutamist. Nende eesmärk võib olla konkreetse valeväite levitamine, arutelude segamine, vandenõuteooriate võimendamine, poliitiliste vastaste ründamine või ühiskondliku usaldamatuse suurendamine.<ref name="StatePillars2020" /><ref name="RAND2016" /> Ühe tuntuma mõistena on kasutatud RAND Corporationi kirjeldatud „valede tulevooliku” mudelit. Selle mudeli järgi iseloomustab tänapäevast Venemaa propagandat suur sõnumite hulk, paljude kanalite kasutamine, kiire ja korduv levitamine, vähene seotus objektiivse tegelikkusega ning vastuoluliste väidete samaaegne kasutamine.<ref name="RAND2016" /> == Peamised narratiivid == Kremli-meelne desinformatsioon kasutab korduvaid narratiive, mida kohandatakse eri sihtrühmadele, riikidele ja poliitilistele kriisidele. Need narratiivid ei ole alati omavahel loogiliselt kooskõlas, kuid nende eesmärk on sageli sihtrühma segadusse ajamine, usaldamatuse tekitamine, ühiskondlike lõhede võimendamine ja [[Venemaa]] tegevuse õigustamine.<ref name="EUvsDisinfoNarratives">{{Netiviide |url=https://euvsdisinfo.eu/key-narratives-in-pro-kremlin-disinformation/ |pealkiri=Key narratives in pro-Kremlin disinformation |väljaanne=EUvsDisinfo |aeg=20.09.2022 |vaadatud=2.06.2026 |keel=en}}</ref><ref name="EUvsDisinfoFive">{{Netiviide |url=https://euvsdisinfo.eu/5-common-pro-kremlin-disinformation-narratives/ |pealkiri=5 Common Pro-Kremlin Disinformation Narratives |väljaanne=EUvsDisinfo |aeg=2.04.2019 |vaadatud=2.06.2026 |keel=en}}</ref> EUvsDisinfo on Kremli-meelses desinformatsioonis eristanud muu hulgas viit üldist narratiivimalli: „eliit rahva vastu”, „ohustatud väärtused”, „kaotatud suveräänsus”, „peatne kokkuvarisemine” ja pilkamisele rajatud „hahaganda”. [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukraina-vastase sõja]] ajal on need põimunud konkreetsemate sõjanarratiividega, nagu Ukraina „natslikkus”, [[NATO]] vastutus sõja eest, [[Butša massimõrv]]a ja teiste sõjakuritegude eitamine, lääne sanktsioonide väidetav läbikukkumine ning [[Ukraina]] sõjalise toetamise kujutamine sõja pikendamisena.<ref name="EUvsDisinfoFive" /><ref name="EUvsDisinfoNarratives" /><ref name="EUvsDisinfoNazi">{{Netiviide |url=https://euvsdisinfo.eu/key-narratives-in-pro-kremlin-disinformation-nazis/ |pealkiri=Key narratives in pro-Kremlin disinformation: “Nazis” |väljaanne=EUvsDisinfo |aeg=20.09.2022 |vaadatud=2.06.2026 |keel=en}}</ref> === Lääne allakäik === Üks keskne narratiiv kujutab [[lääs|läänt]] moraalselt, kultuuriliselt ja poliitiliselt mandununa. Selle järgi olevat [[Euroopa Liit]], [[Ameerika Ühendriigid]] ja [[NATO]] nõrgad, silmakirjalikud, veniva majanduskriisi ja kultuurisõdade tõttu lagunevad ning kaotamas oma ajaloolist mõju. Eestis ja mujal Euroopas kasutatakse sama narratiivi usalduse vähendamiseks [[liberaalne demokraatia|liberaaldemokraatliku]] väärtussüsteemi vastu.<ref name="MolderSazonov2025" /><ref name="EUvsDisinfoNarratives" /> Selle narratiivi üks variant on väide, et Euroopa riigid on loobunud „traditsioonilistest väärtustest” ning asendanud need moraalse relativismi, [[globalism]]i, [[multikultuursus]]e või „liberaalse diktatuuriga”. Venemaa propaganda kasutab seda vastandust Venemaa kujutamiseks [[kristlus|kristlike]], perekondlike ja konservatiivsete väärtuste kaitsjana.<ref name="EUvsDisinfoFive" /><ref name="MolderSazonov2025" /> === Eliit rahva vastu === Korduv narratiiv vastandab „lihtsa rahva” väidetavalt korrumpeerunud, võõrandunud või välisjõudude kontrolli all olevale poliitilisele eliidile. Sellega püütakse vähendada usaldust [[parlamentaarne demokraatia|parlamentaarse demokraatia]], [[valimised|valimiste]], [[ajakirjandus]]e, kohtute, [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] institutsioonide ja riigiasutuste vastu.<ref name="EUvsDisinfoFive" /> Seda narratiivi kasutatakse sageli valimiste, protestide, majandusraskuste või kriiside ajal. Sõnumid võivad väita, et „Brüsseli bürokraadid”, „globalistid”, „sõjaerakonnad”, [[Soros]]e võrgustikud, pangad, suurkorporatsioonid või lääne luureteenistused juhivad kohalikke poliitikuid ning tegutsevad rahva tegelike huvide vastu.<ref name="EUvsDisinfoFive" /><ref name="MolderSazonov2025" /> === Ohustatud väärtused === „Ohustatud väärtuste” narratiivis väidetakse, et lääneriigid ja nende liitlased ründavad perekonda, religiooni, rahvuslikku identiteeti, laste kasvatust ja ajaloolist mälu. Selle kaudu seotakse eri teemad – [[seksuaalvähemused]], [[feminism]], [[migratsioon]], [[eestikeelsele õppele üleminek]], kirik, kooliharidus ja kultuuripoliitika – laiema väitega, et lääs hävitab traditsioonilise ühiskonna.<ref name="EUvsDisinfoFive" /><ref name="MolderSazonov2025" /> Venemaa esitab ennast selles raamistikus väärtuste kaitsjana ning kujutab [[Euroopa Liit]]u ja [[NATO]]t mitte ainult poliitiliste või sõjaliste organisatsioonidena, vaid ka moraalse ja kultuurilise ohuna. Selline sõnum toimib eriti hästi sihtrühmades, kus on juba olemas hirm kiirete ühiskondlike muutuste ees.<ref name="EUvsDisinfoFive" /> === Kaotatud suveräänsus === „Kaotatud suveräänsuse” narratiiv väidab, et Euroopa riigid, [[Ukraina]], [[Balti riigid]] või teised Venemaa naabrid ei tee iseseisvaid otsuseid, vaid alluvad [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidele]], [[NATO]]le, [[Euroopa Komisjon]]ile või muudele välistele jõududele. Selle narratiivi järgi olevat Ukraina „lääne projekt”, Balti riigid „vasallriigid” ning Euroopa Liidu liikmesriigid kaotanud kontrolli oma majanduse, välispoliitika ja julgeoleku üle.<ref name="EUvsDisinfoLostSovereignty">{{Netiviide |url=https://www.stopfake.org/en/key-narratives-in-pro-kremlin-disinformation-part-3-lost-sovereignty/ |pealkiri=Key Narratives in Pro-Kremlin Disinformation – Part 3: Lost Sovereignty |väljaanne=StopFake / EUvsDisinfo |aeg=15.08.2022 |vaadatud=2.06.2026 |keel=en}}</ref><ref name="MolderSazonov2025" /> Eesti kontekstis avaldub see väidetena, et Eesti ei tegutse oma rahva huvides, vaid täidab Washingtoni, Brüsseli või NATO korraldusi. Sama raamistikku kasutatakse Ukraina toetamise, sanktsioonide, kaitsekulutuste ja liitlaste kohaloleku vastu.<ref name="MolderSazonov2025" /> === Peatne kokkuvarisemine === „Peatse kokkuvarisemise” narratiiv kujutab Euroopa Liitu, NATOt, Ukrainat või konkreetseid lääneriike lagunemise äärel olevana. Seda kasutatakse majanduskriiside, energiakriisi, inflatsiooni, protestide, valitsuskriiside, rändekriiside ja valimiste ajal, et luua muljet, nagu oleks lääne poliitiline süsteem oma lõpusirgel.<ref name="EUvsDisinfoCollapse">{{Netiviide |url=https://european-security.com/key-narratives-in-pro-kremlin-disinformation-part-4-the-imminent-collapse/ |pealkiri=Key Narratives in Pro-Kremlin Disinformation – Part 4: The Imminent Collapse |väljaanne=European Security / EUvsDisinfo |aeg=21.08.2022 |vaadatud=2.06.2026 |keel=en}}</ref> Ukraina sõja ajal on selle narratiiviga seotud väited, et Euroopa ei suuda taluda sanktsioone, Ukraina kaotab paratamatult, lääne ühiskonnad väsivad sõjast ning Venemaa peab vaid ootama, kuni vastaste ühtsus laguneb.<ref name="EUvsDisinfoCollapse" /><ref name="EUvsDisinfoDatabase" /> === Venemaa kui ohver === Venemaa propaganda kujutab Venemaad sageli kaitses oleva riigina, mida ümbritsevad vaenulikud jõud. [[NATO laienemine]], lääneriikide sanktsioonid, Ukraina iseseisev välispoliitika ja Balti riikide julgeolekupoliitika esitatakse Venemaa vastu suunatud agressioonina. Selline raamistik aitab õigustada Venemaa sõjalist survet ja agressiooni naaberriikide vastu.<ref name="EEAS2022UkraineMyths" /><ref name="Canada2026" /> Sama narratiivi abil kujutatakse Venemaa rünnakuid „ennetava kaitse”, „ajaloolise õigluse taastamise” või „kaasmaalaste kaitsmisena”. Eriti sageli kasutatakse seda [[Krimmi annekteerimine|Krimmi annekteerimise]], [[Donbassi sõda|Donbassi sõja]] ja [[Venemaa sissetung Ukrainasse|2022. aasta täiemahulise sissetungi]] õigustamisel.<ref name="EEAS2022UkraineMyths" /><ref name="Canada2026" /> === Ukraina riikluse eitamine === [[Ukraina]] kohta levitatakse narratiive, mis eitavad Ukraina rahvuse, riikluse ja keele iseseisvust. Ukraina võime kujutatakse „natsliku”, „ebaseadusliku”, „lääne juhitud” või „Venemaa-vastase projektina”. Sellised väited on olnud olulised [[Krimmi annekteerimine|Krimmi annekteerimise]], [[Donbassi sõda|Donbassi sõja]] ja 2022. aasta täiemahulise sissetungi õigustamisel.<ref name="EEAS2022UkraineMyths" /><ref name="Canada2026" /> Selle narratiivi laiendusena väidetakse, et ukrainlased ja venelased on „üks rahvas”, et Ukraina riiklus on ajalooline eksitus või et Ukraina piirid on kunstlikult loodud. Selline käsitlus vähendab Ukraina õigust iseseisvale välis- ja julgeolekupoliitikale ning valmistab ette õigustust Venemaa sekkumiseks.<ref name="EEAS2022UkraineMyths" /> === „Denatsifitseerimine” ja ajaloomüüdid === Venemaa on Ukraina-vastase sõja õigustamiseks kasutanud väidet „denatsifitseerimisest”. Selles narratiivis seotakse tänapäeva Ukraina [[natsism]]iga ning kasutatakse [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ja [[Suur Isamaasõda|Suure Isamaasõja]] mälestust poliitilise relvana. Sarnast lähenemist kasutatakse ka Balti riikide, [[Poola]] ja teiste Venemaa poliitikaga kriitiliste riikide vastu.<ref name="EEAS2022UkraineMyths" /><ref name="Arribas2023">{{cite journal |last=Arribas |first=Carlos M. |title=Information manipulation and historical revisionism: Russian disinformation and foreign interference through manipulated history-based narratives |journal=Humanities and Social Sciences Communications |year=2023 |url=https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC10509605/ |accessdate=2.06.2026 |language=en}}</ref> EUvsDisinfo on nimetanud „natsliku Ukraina” narratiivi üheks kõige püsivamaks ja sagedasemaks Kremli-meelse desinformatsiooni vormiks. Selle kaudu püütakse Ukraina võime delegitimeerida, lääneriikide toetust Ukrainale moraalselt kahtluse alla seada ning Venemaa agressiooni siduda Teise maailmasõja aegse natsismivastase võitluse müüdiga.<ref name="EUvsDisinfoNazi" /> === Biolaborid, salarelvad ja vandenõuteooriad === Venemaa propaganda on levitanud väiteid Ukraina väidetavatest biolaboritest, lääne salarelvadest, lavastatud sõjakuritegudest ja varjatud üleilmsetest plaanidest. Sellised vandenõuteooriad aitavad tähelepanu kõrvale juhtida Venemaa enda tegevuselt ja pakkuda alternatiivseid seletusi rahvusvaheliselt dokumenteeritud sündmustele.<ref name="Canada2026" /><ref name="EUvsDisinfoDatabase" /> Biolaborite narratiivis väidetakse, et [[Ameerika Ühendriigid]] rahastasid Ukrainas salajasi biorelvade laboreid. Seda on kasutanud Venemaa ametnikud ja riiklik meedia Ukraina-vastase agressiooni õigustamiseks, kuigi väiteid on ümber lükanud muu hulgas Ukraina, Ameerika Ühendriigid, rahvusvahelised organisatsioonid ja sõltumatud faktikontrollijad.<ref name="Canada2026" /><ref>{{Netiviide |url=https://www.atlanticcouncil.org/blogs/new-atlanticist/russian-war-report-kremlin-recycles-old-narratives-to-claim-ukraine-is-constructing-dirty-bombs-and-bioweapons/ |pealkiri=Russian War Report: Kremlin recycles old narratives to claim Ukraine is constructing dirty bombs and bioweapons |väljaanne=Atlantic Council |aeg=7.03.2022 |vaadatud=2.06.2026 |keel=en}}</ref> === Sanktsioonid kahjustavad ainult läänt === Pärast [[2022]]. aasta täiemahulist sissetungi Ukrainasse on Venemaa propaganda väitnud, et lääne sanktsioonid ei mõjuta Venemaad või muudavad Venemaa hoopis tugevamaks, kuid kahjustavad Euroopa majandust, tõstavad energia hindu ja vaesestavad tavalisi eurooplasi. Selle narratiivi eesmärk on vähendada toetust sanktsioonidele ja kasvatada rahulolematust Ukraina abistamise vastu.<ref name="Canada2026" /><ref name="EUvsDisinfoDatabase" /> Eestis ja teistes Euroopa riikides seotakse see sageli väidetega, et valitsused hoolitsevad Ukraina eest rohkem kui oma elanike eest. Selline sõnum põimub „eliit rahva vastu” ja „kaotatud suveräänsuse” narratiividega.<ref name="MolderSazonov2025" /> === Ukraina pagulased ja ühiskondlikud pinged === Venemaa propaganda on kasutanud ka [[Ukraina pagulased|Ukraina pagulaste]] teemat, väites, et nad võtavad kohalikelt töökohti, sotsiaaltoetusi või eluasemeid, suurendavad kuritegevust või saavad põhjendamatuid eeliseid. Sellised väited on suunatud kohalike elanike ja Ukraina sõjapõgenike vastandamisele ning Ukraina toetamise sotsiaalse hinna rõhutamisele.<ref name="EUvsDisinfoDatabase" /><ref name="MolderSazonov2025" /> Sama narratiivi kasutatakse laiemalt [[migratsioon]]i teemaga seotud hirmude võimendamiseks. Selle eesmärk on siduda Ukraina toetamine sisepoliitilise ebakindluse, majandusraskuste ja kultuuriliste konfliktidega.<ref name="MolderSazonov2025" /> === Lääs pikendab sõda === Üks sagedane narratiiv väidab, et Ukraina sõda jätkub mitte Venemaa agressiooni, vaid lääne sõjalise abi tõttu. Selle järgi takistavad [[Ameerika Ühendriigid]], [[Suurbritannia]], [[NATO]] või Euroopa riigid rahu, sundides Ukrainat võitlema „viimase ukrainlaseni”.<ref name="Canada2026" /><ref name="EUvsDisinfoDatabase" /> Sellise sõnumi eesmärk on nihutada vastutus sõja eest Venemaalt Ukrainat toetavatele riikidele ning vähendada avalikku toetust relvaabile, sanktsioonidele ja Ukraina võidule suunatud poliitikale.<ref name="Canada2026" /> === Tuumaeskalatsioon ja hirmutamine === Venemaa propaganda kasutab regulaarselt hirmutamist [[tuumarelv]]ade, kolmanda maailmasõja või otsese NATO–Venemaa sõja võimalusega. Lääne sõjalist abi Ukrainale kujutatakse sammuna, mis võib viia kontrollimatu eskalatsioonini, samal ajal kui Venemaa enda tuumaähvardused esitatakse reaktsioonina lääne poliitikale.<ref name="EUvsDisinfoMultipolar">{{Netiviide |url=https://euvsdisinfo.eu/the-kremlins-multipolar-order-of-disinformation/ |pealkiri=The Kremlin's multipolar order of disinformation |väljaanne=EUvsDisinfo |aeg=23.09.2024 |vaadatud=2.06.2026 |keel=en}}</ref> Sarnasesse rühma kuuluvad väited Ukraina „räpasest pommist”, keemiarelvadest või muudest salarelvadest. Neid kasutatakse hirmu tekitamiseks, Venemaa võimalikku eskalatsiooni ette õigustava tausta loomiseks ja Ukraina usaldusväärsuse kahjustamiseks.<ref name="EUvsDisinfoMultipolar" /><ref>{{Netiviide |url=https://www.atlanticcouncil.org/blogs/new-atlanticist/russian-war-report-kremlin-recycles-old-narratives-to-claim-ukraine-is-constructing-dirty-bombs-and-bioweapons/ |pealkiri=Russian War Report: Kremlin recycles old narratives to claim Ukraine is constructing dirty bombs and bioweapons |väljaanne=Atlantic Council |aeg=7.03.2022 |vaadatud=2.06.2026 |keel=en}}</ref> === Sõjakuritegude eitamine ja „võltslipuoperatsioonid” === Venemaa propaganda esitab Venemaa relvajõudude toimepandud või rahvusvaheliselt dokumenteeritud rünnakuid sageli Ukraina lavastuste, lääne provokatsioonide või [[võltslipuoperatsioon]]idena. Seda kasutati näiteks [[Butša massimõrv]]a, [[Kramatorski raudteejaama rünnak]]u, [[Mariupoli teatri pommitamine|Mariupoli teatri pommitamise]] ja teiste tsiviilelanikke puudutanud rünnakute puhul.<ref name="EUvsDisinfoDatabase" /><ref>{{Netiviide |url=https://www.ohchr.org/en/press-releases/2022/12/un-report-details-summary-executions-civilians-russian-troops-northern |pealkiri=UN report details summary executions of civilians by Russian troops in northern Ukraine |väljaanne=Office of the United Nations High Commissioner for Human Rights |aeg=7.12.2022 |vaadatud=2.06.2026 |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://www.hrw.org/news/2022/04/21/ukraine-russian-forces-trail-death-bucha |pealkiri=Ukraine: Russian Forces' Trail of Death in Bucha |väljaanne=Human Rights Watch |aeg=21.04.2022 |vaadatud=2.06.2026 |keel=en}}</ref> Sellise narratiivi eesmärk ei ole alati pakkuda üht usutavat alternatiivset seletust, vaid tekitada piisavalt palju kahtlusi, et publik ei usuks enam ühtegi allikat kindlalt. See sobib kokku „valede tulevooliku” mudeliga, kus suur hulk vastuolulisi väiteid võib olla tõhusam kui üks järjekindel vale.<ref name="RAND2016" /> === Pilkamine ja „hahaganda” === Kremli-meelne desinformatsioon kasutab ka pilkamist, sarkasmi ja meemikultuuri, et vähendada vastaste tõsiseltvõetavust. EUvsDisinfo ja NATO strateegilise kommunikatsiooni käsitlustes on sellist pilkamise ja nalja kaudu tehtavat propagandat nimetatud „hahagandaks”.<ref name="EUvsDisinfoFive" /> „Hahaganda” ei pea esitama kontrollitavat väidet. Selle eesmärk on muuta demokraatlikud institutsioonid, lääne poliitikud, Ukraina juhid, inimõiguste kaitsjad või ajakirjanikud naeruväärseks ning tekitada publikus küünilist hoiakut, et kõik pooled valetavad ja tõde polegi võimalik teada.<ref name="EUvsDisinfoFive" /> === „Kõik valetavad” ja tõejärgne küünilisus === Venemaa propaganda ei püüa alati veenda publikut ühes kindlas versioonis. Sageli on eesmärk külvata kahtlust, et kõik allikad on kallutatud, kõik poliitikud valetavad ja objektiivset tõde pole olemas. Selline tõejärgne küünilisus vähendab kodanike valmisolekut usaldada sõltumatut ajakirjandust, teadust, kohtuid ja rahvusvahelisi organisatsioone.<ref name="RAND2016" /><ref name="EUvsDisinfoFive" /> See narratiiv sobib hästi kokku vastuoluliste seletuste samaaegse levitamisega. Näiteks võib sama sündmuse kohta väita korraga, et seda ei toimunud, selle korraldas Ukraina, selle korraldas lääs, ohvrid olid näitlejad või et sündmus oli küll tõeline, kuid Venemaa ei olnud selles süüdi.<ref name="RAND2016" /><ref name="EUvsDisinfoDatabase" /> === Narratiivid Eesti infoväljas === Eesti-suunalises Venemaa propagandas korduvad paljud samad narratiivid, mida kasutatakse ka mujal Euroopas, kuid neid kohandatakse Eesti ajaloo, [[Eesti venekeelne elanikkond|venekeelse elanikkonna]], [[Nõukogude okupatsioon Eestis|Nõukogude okupatsiooni]], [[NATO]] liikmesuse, [[Ukraina]] toetamise ja [[eestikeelsele õppele üleminek]]u teemadega. Venemaa mõjutustegevuse eesmärgiks Eestis on kirjeldatud [[lääs|lääne]] allakäigu kuvandi populariseerimist, ühiskonna polariseerimist ja usaldamatuse suurendamist [[liberaalne demokraatia|liberaaldemokraatliku]] väärtussüsteemi vastu.<ref name="MolderSazonov2025" /> Eestis levivates Kremli-meelsetes sõnumites kujutatakse Eestit sageli riigina, mis ei tegutse iseseisvalt, vaid allub [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]], [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] või NATO tahtele. Selline käsitlus seostub „kaotatud suveräänsuse” narratiiviga, mille järgi olevat Eesti ja teised [[Balti riigid]] lääneriikide „vasallid” või Venemaa-vastase poliitika tööriistad.<ref name="MolderSazonov2025" /><ref name="EUvsDisinfoLostSovereignty" /> Üks korduv narratiiv puudutab väidetavat venekeelse elanikkonna diskrimineerimist. Selle raames kasutatakse Eesti [[kodakondsus]]poliitikat, [[hall pass|määratlemata kodakondsust]], [[keelepoliitika]]t, [[eestikeelne haridus|eestikeelse hariduse]] laiendamist ja [[Venemaa kodanikud Eestis|Venemaa kodanike]] valimisõiguse piiramise arutelusid tõendina väitest, et Eesti riik olevat venekeelsete elanike suhtes vaenulik. Kremli mõjutustegevus püüab seda teemat siduda laiemate sõnumitega „ohustatud väärtustest”, „kaotatud õigustest” ja lääneriikide silmakirjalikkusest.<ref name="MolderSazonov2025" /><ref name="Kapo2025">{{Netiviide |url=https://kapo.ee/sites/default/files/content_page_attachments/aastaraamat-2024-2025_0.pdf |pealkiri=Kaitsepolitseiameti aastaraamat 2024–2025 |väljaanne=Kaitsepolitseiamet |aeg=2025 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> [[Kaitsepolitseiamet]] on esile toonud, et Kremli mõjutustegevuse sihtmärgiks on üha enam Eestis elavad venekeelsed noored. Pärast Kremli kontrollitud infokanalite piiramist on mõjutustegevus liikunud sotsiaalmeediasse, kus kasutatakse muu hulgas veebikonkursse, kontserte, kursusi, mälumänge, algoritmilist võimendamist ja tehisaru abil loodud manipulatsioone.<ref name="Kapo2025" /><ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609664138/kapo-kremli-mojutustegevuse-sihtmargiks-on-venekeelsed-noored |pealkiri=Kapo: Kremli mõjutustegevuse sihtmärgiks on venekeelsed noored |väljaanne=ERR |aeg=14.04.2025 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> Eesti ajaloo käsitlemisel kasutatakse Venemaa propagandas sageli [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ja [[Suur Isamaasõda|Suure Isamaasõja]] mälupoliitikat. Eesti otsuseid teisaldada või ümber paigutada [[Nõukogude monument]]e kujutatakse Venemaa propagandas [[natsism]]i õigustamise, ajaloo ümberkirjutamise või venekeelse elanikkonna solvamisena. Sama narratiiviga seotakse väiteid, et Eesti ja teised Balti riigid olevat „fašistlikud” või „natsismi rehabiliteerivad” riigid.<ref name="MolderSazonov2025" /><ref name="Arribas2023" /> [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukraina sõja]] kontekstis levivad Eestis sõnumid, mille järgi Eesti valmistuvat sõjaks Venemaaga, Eesti poliitikud olevat valmis ohverdama riigi lääneriikide huvide nimel ning Ukraina toetamine kahjustavat Eesti enda elanikke. Need väited põimivad „Venemaa kui ohvri”, „kaotatud suveräänsuse”, „eliit rahva vastu” ja „lääne allakäigu” narratiive.<ref name="MolderSazonov2025" /> [[2020. aastad|2020. aastatel]] on selliste narratiivide levitamisega Eestis seostatud muu hulgas [[Liikumine Koos/Вместе|Koos/Вместе]] liikumist ja erakonda [[KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele|KOOS]]. Eesti meedias on liikumist kirjeldatud [[Kreml]]i-meelsena ning [[Aivo Peterson]]i, [[Oleg Ivanov]]i ja teiste avalikke sõnavõtte on käsitletud Venemaa propagandanarratiivide levitamisena.<ref name="MolderSazonov2025" /><ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120105954/meid-on-veel-liiga-vara-maha-kanda-kremlimeelsed-pingutavad-erakonna-rajamise-nimel |pealkiri=„Meid on veel liiga vara maha kanda”. Kremlimeelsed pingutavad erakonna rajamise nimel |väljaanne=Eesti Ekspress |aeg=3.12.2022 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> Oleg Ivanov on avalikes esinemistes nimetanud [[Butša massimõrv]]a lavastatuks, väitnud, et Eesti on Venemaaga sõjas määratud hävitamisele, ning esitanud seisukohti, mille järgi NATO ja lääneriigid kasutavat Balti riike Venemaa-vastases sõjas „vasallriikidena”.<ref name="MolderSazonov2025" /><ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/7694716/venemeelsed-konservatiivid-ja-vasakpoolsed-uhes-paadis-liikumine-koos-tahab-riigikokku |pealkiri=Venemeelsed konservatiivid ja vasakpoolsed ühes paadis: liikumine Koos tahab riigikokku |väljaanne=Postimees |aeg=17.01.2023 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> Aivo Peterson sõitis 2023. aasta [[2023. aasta Riigikogu valimised|Riigikogu valimiste]] eel Venemaa kaudu okupeeritud [[Donetsk]]isse ning tegi sealt sõnavõtte, milles kordas Venemaa ametlike sõnumitega sarnaseid väiteid Ukraina sõja kohta.<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120148892/riigikokku-purgiv-aivo-peterson-kais-moskvas-ja-joudis-okupeeritud-donetskisse-eestlaste-suud-otsima |pealkiri=Riigikokku pürgiv Aivo Peterson käis Moskvas ja jõudis okupeeritud Donetskisse „eestlaste süüd” otsima |väljaanne=Delfi |aeg=26.02.2023 |vaadatud=2.06.2026}}</ref><ref name="MolderSazonov2025" /> [[Plaan B]] puhul on Venemaa propaganda kontekstis tähelepanu äratanud selle seosed varasemate KOOS-i aktivistidega ning liikumise kommunikatsioonis kasutatud motiivid, mis kattuvad Kremli-meelses infoväljas levinud „eliit rahva vastu”, „kaotatud suveräänsuse” ja „ohustatud väärtuste” narratiividega. [[2025]]. aastal avalikku tähelepanu saanud rahvaliikumine ja valimisliit esitas ennast alternatiivina senistele erakondadele ning rõhutas ametlikus enesekirjelduses kogukonda, perekonda, väärikust, „tõearmastust” ja usaldust inimese vastu.<ref>{{Netiviide |url=https://www.plaanb.ee/2025/05/ulle-pukk-oodatud-on-koik-asjalikud-ja-aktiivsed-inimesed-kes-tahavad-panustada-uhiskonda-ning-seista-rahu-ja-perevaartuste-eest/ |pealkiri=Ülle Pukk: Oodatud on kõik asjalikud ja aktiivsed inimesed, kes tahavad panustada ühiskonda ning seista RAHU ja pereväärtuste eest |väljaanne=Plaan B |aeg=23.05.2025 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> ERR-i järgi osales Plaan B [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohalikel valimistel]] esimest korda, sai [[Narva]] volikogus neli mandaati ning kavatses minna [[2027. aasta Riigikogu valimised|2027. aasta Riigikogu valimistele]] juba erakonnana.<ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609835226/valimisliit-plaan-b-plaanib-riigikogu-valimistele-minna-erakonnana |pealkiri=Valimisliit Plaan B plaanib riigikogu valimistele minna erakonnana |väljaanne=ERR |aeg=20.10.2025 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> Plaan B ametlikel kanalitel on autorina esinenud [[Ülle Pukk]], kes oli varem seotud erakonnaga KOOS ning kelle nime on Eesti meedias seostatud venemeelsete väljaütlemistega.<ref>{{Netiviide |url=https://tribuna.ee/rahva-tribuun/pukk-jalle-need-skandaalne-roos-ja-venemeelne-pukk/ |pealkiri=Jälle need „skandaalne” Roos ja „venemeelne” Pukk |väljaanne=Tribuna.ee |aeg=19.05.2025 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> Liikumise avalikus retoorikas on kasutatud väiteid, et Eesti senine poliitika on läbikukkunud, riik on rahvast võõrandunud ning otsuseid teevad „võõrandunud nomenklatuur” või rahva tahtest eemaldunud jõud. Selline raamistus ei ole iseenesest Venemaa propaganda, kuid see kattub vormilt Kremli-meelses desinformatsioonis sagedase „eliit rahva vastu” narratiiviga, mille kaudu püütakse vähendada usaldust riigiasutuste, erakondade, ajakirjanduse ja demokraatlike institutsioonide vastu.<ref name="EUvsDisinfoFive" /><ref>{{Netiviide |url=https://www.plaanb.ee/programm/tallinna-plaanb-valimisliit/ |pealkiri=Plaan B Tallinna valimisliidu programm 19. oktoobri kohalike omavalitsuste valimisteks |väljaanne=Plaan B |vaadatud=2.06.2026}}</ref> Allikate põhjal ei ole võimalik Plaan B-d samastada Venemaa riikliku mõjutusvõrgustikuga samal viisil nagu kohtuasjades käsitletud Koos/Вместе tegevust; seetõttu tuleks Plaan B puhul rääkida pigem narratiivide kattumisest ja isikute seostest kui tõendatud Venemaa suunamisest.<ref name="MolderSazonov2025" /><ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609835226/valimisliit-plaan-b-plaanib-riigikogu-valimistele-minna-erakonnana |pealkiri=Valimisliit Plaan B plaanib riigikogu valimistele minna erakonnana |väljaanne=ERR |aeg=20.10.2025 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] puhul on Venemaa propaganda kontekstis tähelepanu pälvinud eeskätt osa erakonna juhtpoliitikute sõnavõtte, mis on kattunud Kremli-meelses desinformatsioonis levinud narratiividega „eliit rahva vastu”, „lääs pikendab sõda”, „meedia valetab” ja „Venemaa-ohuga hirmutatakse inimesi”. EKRE-d tervikuna ei ole samastatud Venemaa mõjutusvõrgustikuga ning erakond on toetanud ka Venemaa suhtes karmimaid samme, näiteks Venemaa režiimi terroristlikuks kuulutamise eelnõu täiendamist piirangutega Vene kodanikele ja diplomaatilisele esindusele.<ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608746362/helme-venemaa-terroristlikuks-kuulutamise-eelnou-tuleks-taiendada |pealkiri=Helme: Venemaa terroristlikuks kuulutamise eelnõu tuleks täiendada |väljaanne=ERR |aeg=11.10.2022 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> Ukraina sõja ajal on EKRE poliitikud kritiseerinud Eesti valitsuse Ukraina-poliitikat, Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmist, kaitsekulutuste kasvu, makse ja Eesti meedia sõjakajastust. [[Harri Tiido]] märkis 2023. aastal ERR-is, et EKRE-l lõi Ukraina ja Venemaa sõjalise agressiooni teema mitmel korral sisse erakonnale ebasoodsal moel ning Ukraina abistamise ja pagulaste vastuvõtmise taunimine jättis erakonnast halva mulje.<ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608939347/harri-tiido-polissoomlastest-eestimaise-ekre-taustal |pealkiri=Harri Tiido: Põlissoomlastest eestimaise EKRE taustal |väljaanne=ERR |aeg=6.04.2023 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> [[Martin Helme]] on väitnud, et Eesti avalikkusele on Ukraina sõja kohta esitatud propagandat ning et meedias on kolm aastat järjest tegeliku analüüsi asemel loodud hüsteerilist pilti. Selline sõnum kattub Kremli-meelses infoväljas levinud „kõik valetavad” ja „peavoolumeedia ei räägi tõtt” narratiividega, kuigi Helme esitas seda Eesti sisepoliitilise kriitikana, mitte Venemaa seisukoha otsese õigustamisena.<ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609773387/martin-helme-meedia-reaktsioonid-trumpi-ja-putini-kohtumisele-on-olnud-paanilised |pealkiri=Martin Helme: meedia reaktsioonid Trumpi ja Putini kohtumisele on olnud paanilised |väljaanne=ERR |aeg=18.08.2025 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> [[2024]]. aastal tekitas EKRE sisetülis tähelepanu väide, et [[Mart Helme]] oli erakonna koosolekul rääkinud Venemaa sõjast Ukrainas kui „pühast sõjast”. [[Henn Põlluaas]] kinnitas ERR-ile, et kuulis oma kõrvaga, kuidas Mart Helme olevat refereerinud patriarh Kirilli seisukohta, et Venemaa peab Ukrainas püha sõda, ning lõpetanud sõnavõtu lausega „ja mina toetan seda”.<ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609368263/ekre-juhatus-viskas-polluaasa-valge-ja-kuusiku-erakonnast-valja |pealkiri=EKRE juhatus viskas Põlluaasa, Valge ja Kuusiku erakonnast välja |väljaanne=ERR |aeg=11.06.2024 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> Martin Helme nimetas seda väidet laimuks ja selgitas, et Mart Helme olevat üksnes refereerinud [[Moskva patriarh Kirill]]i avaldust, mitte väljendanud sellega oma toetust Venemaa sõjale.<ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609367039/martin-helme-jutt-sellest-et-mart-helme-kiidab-putini-puha-soda-on-laim |pealkiri=Martin Helme: jutt sellest, et Mart Helme kiidab Putini püha sõda, on laim |väljaanne=ERR |aeg=10.06.2024 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> Sama vaidlus haakus laiema propagandanarratiiviga, milles [[Vene Õigeusu Kirik]]u juht patriarh Kirill ja temaga seotud kirikunõukogu kujutasid Venemaa sissetungi Ukrainasse „püha sõjana”. ERR-i järgi nimetas Venemaa õigeusu kiriku kirikunõukogu 2024. aasta märtsis Ukraina sõda kõigi venelaste pühaks sõjaks ning võttis vastu dokumendi, mille kohaselt tuleks Ukraina territoorium liita Venemaaga.<ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609299222/vene-oigeusu-kiriku-patriarh-kuulutas-ukraina-kiriku-ebaseaduslikuks |pealkiri=Vene õigeusu kiriku patriarh kuulutas Ukraina kiriku ebaseaduslikuks |väljaanne=ERR |aeg=1.04.2024 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> 2026. aastal kommenteeris Helme Ukraina presidendi [[Volodõmõr Zelenskõi]] hoiatust Balti riikide julgeoleku kohta, öeldes, et Eesti poliitikud on ise loonud narratiivi, millega inimesi hirmutatakse Venemaa ees ning mille varjus saab tõsta makse ja demoniseerida opositsiooni „Kremli käsilastena”. Selline sõnastus kattub „eliit rahva vastu” ja „Venemaa-ohuga hirmutamise” narratiividega, mida Kremli-meelne propaganda kasutab NATO idatiiva riikides ühiskondliku usalduse nõrgestamiseks.<ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610001076/eesti-poliitikud-zelenski-edastas-balti-riike-hirmutades-kremli-narratiivi |pealkiri=Eesti poliitikud: Zelenski edastas Balti riike hirmutades Kremli narratiivi |väljaanne=ERR |aeg=20.04.2026 |vaadatud=2.06.2026}}</ref><ref name="MolderSazonov2025" /> EKRE puhul on seetõttu täpsem rääkida mitte tõendatud Venemaa juhitud mõjutustegevusest, vaid sellest, et osa erakonna avalikust retoorikast on langenud kokku Kremli-meelsete desinformatsioonimustritega. Selline kattuvus ei tähenda automaatselt organisatsioonilist seost Venemaaga, kuid võib aidata levitada samu hoiakuid: umbusku meedia ja riigiasutuste vastu, skepsist Ukraina toetamise suhtes, hirmu majandusliku koormuse ees ning väidet, et Venemaa ohtu kasutatakse sisepoliitiliseks manipuleerimiseks.<ref name="EUvsDisinfoFive" /><ref name="MolderSazonov2025" /> Venemaa propagandakanalite mõju Eestis on pärast 2022. aastat vähenenud, kuid see pole täielikult kadunud. Kuigi sideettevõtjatel ei ole lubatud Venemaa propagandakanalite sisu edastada, on Kremli telekanalite vaatamine endiselt võimalik interneti, satelliidi, VPN-teenuste ja sotsiaalmeedia kaudu. Riigikantselei hinnangul on Venemaa televisiooni mõju Eestis sõjaeelse ajaga võrreldes siiski langenud.<ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609672220/riigikantselei-andmeil-on-venemaa-televisiooni-moju-eestis-langenud |pealkiri=Riigikantselei andmeil on Venemaa televisiooni mõju Eestis langenud |väljaanne=ERR |aeg=22.04.2025 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> Kremli-meelne mõjutustegevus kasutab Eestis ka „kõik valetavad” ja „eliit rahva vastu” narratiive. Nende kaudu püütakse vähendada usaldust [[ajakirjandus]]e, [[Riigikogu]], [[valitsus]]e, [[Kaitsepolitseiamet]]i, [[kohtusüsteem]]i ja liitlassuhete vastu. Eesmärgiks ei ole alati panna sihtrühma uskuma ühte kindlat väidet, vaid tekitada kahtlust, et ükski ametlik või sõltumatu allikas ei ole usaldusväärne.<ref name="MolderSazonov2025" /><ref name="RAND2016" /> == Venemaa propaganda Ukraina sõjas == [[Pilt:Destruction of Russian tanks by Ukrainian troops in Mariupol (2).jpg|pisi|Hävitatud Venemaa tank Mariupolis. Tankil on näha Z-sümbol, mida Venemaa relvajõud kasutasid Ukraina-vastase sissetungi ajal.]] [[Pilt:RT Logo.svg|pisi|Venemaa riiklikult rahastatud rahvusvahelise telekanali RT logo.]] [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa Ukraina-vastases sõjas]] on propagandal olnud keskne roll. Enne 2022. aasta täiemahulist sissetungi väitis Venemaa, et vägede koondamine Ukraina piiridele on õppus ega kujuta endast sõja ettevalmistust. Sissetungi järel esitati sõda Venemaa siseriiklikus propagandas „sõjalise erioperatsioonina”, mille eesmärgiks nimetati Ukraina „denatsifitseerimist” ja „demilitariseerimist”.<ref name="USArmy2024">{{Netiviide |url=https://publications.armywarcollege.edu/News/Display/Article/3789933/understanding-russian-disinformation-and-how-the-joint-force-can-address-it/ |pealkiri=Understanding Russian Disinformation and How the Joint Force Can Address It |väljaanne=U.S. Army War College Press |aeg=29.05.2024 |vaadatud=2.06.2026 |keel=en}}</ref><ref name="EEAS2022UkraineMyths" /> Sõja ajal on Venemaa propaganda eitanud või õigustanud tsiviilelanike vastu suunatud rünnakuid, süüdistanud Ukrainat Venemaa enda toimepandud tegudes, esitanud lääne sõjalist abi sõja pikendamisena ning väitnud, et sanktsioonid kahjustavad eeskätt Euroopat. Paljud neist väidetest on rahvusvahelistes faktikontrollides ja desinformatsiooni andmebaasides korduvalt ümber lükatud.<ref name="EUvsDisinfoDatabase" /><ref name="Canada2026" /> Propaganda üheks läbivaks võtteks on olnud [[Ukraina]] kujutamine mitte iseseisva riigina, vaid [[lääneriigid|lääneriikide]], [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] või [[NATO]] tööriistana. Selles raamistikus esitatakse Venemaa agressiooni kaitsetegevusena, millega olevat ennetatud Ukraina rünnakut [[Donbass]]ile, NATO edasitungi Venemaa piiridele või venekeelse elanikkonna väidetavat hävitamist.<ref name="EEAS2022UkraineMyths" /><ref name="Canada2026" /> Korduvad narratiivid puudutavad ka [[Butša massimõrv]]a, [[Mariupoli teatri pommitamine|Mariupoli teatri pommitamist]], tsiviiltaristu ründamist ja muid sõjakuritegudena käsitletud sündmusi. Venemaa ametlik kommunikatsioon ja sellega seotud infokanalid on neid eitanud, pisendanud või kujutanud Ukraina-poolsete lavastustena.<ref name="EUvsDisinfoDatabase" /><ref>{{Netiviide |url=https://www.ohchr.org/en/press-releases/2022/12/un-report-details-summary-executions-civilians-russian-troops-northern |pealkiri=UN report details summary executions of civilians by Russian troops in northern Ukraine |väljaanne=Office of the United Nations High Commissioner for Human Rights |aeg=7.12.2022 |vaadatud=2.06.2026 |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://www.hrw.org/news/2022/04/21/ukraine-russian-forces-trail-death-bucha |pealkiri=Ukraine: Russian Forces' Trail of Death in Bucha |väljaanne=Human Rights Watch |aeg=21.04.2022 |vaadatud=2.06.2026 |keel=en}}</ref> Venemaa okupeeritud Ukraina aladel on propaganda seotud ka [[okupatsioon]]i ja [[anneksioon]]i legitimeerimisega. Sõltumatut Ukraina meediat on seal välja tõrjutud, asemele on toodud Venemaa kontrollitud infokanalid ning haridus- ja kultuurisüsteemi kaudu levitatakse Venemaa riiklikku ajalookäsitlust.<ref name="RSFUkraine">{{Netiviide |url=https://rsf.org/en/country/ukraine |pealkiri=Ukraine |väljaanne=Reporters Without Borders |vaadatud=2.06.2026 |keel=en}}</ref> Venemaa propaganda Ukraina sõjas ei ole suunatud üksnes Venemaa sisepublikule. Välisriikides, sealhulgas [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[NATO]] liikmesriikides, püütakse selle kaudu vähendada toetust Ukrainale, kasvatada sõjaväsimust, tekitada kahtlusi sanktsioonide mõttekuses ja esitada Venemaad vältimatu läbirääkimispartnerina, kelle nõudmistega tuleb arvestada.<ref name="EUvsDisinfoDatabase" /><ref name="NATOInfoThreats2025" /> == Propaganda Eestis == {{Vaata|Venemaa propaganda Eestis}} [[Eesti]] on Venemaa propaganda ja mõjutustegevuse sihtriik nii oma geograafilise asendi, [[NATO]] ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmesuse, ajaloo, [[Eesti venekeelne elanikkond|venekeelse elanikkonna]] kui ka [[Balti riigid|Balti riikide]] julgeolekupoliitilise rolli tõttu. Eestis levitatavad narratiivid on sageli seotud [[Nõukogude okupatsioon Eestis|Nõukogude okupatsiooni]], [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] mälupoliitika, [[kodakondsus]]e, [[hall pass|määratlemata kodakondsuse]], [[eestikeelne haridus|eestikeelse hariduse]], [[NATO]] kohaloleku ja [[Ukraina]] toetamisega.<ref name="MolderSazonov2025" /> Venemaa mõjutustegevuse peamiseks eesmärgiks Eestis on kirjeldatud [[lääs|lääne]] allakäigu kuvandi populariseerimist, ühiskonna polariseerimist ja usaldamatuse tugevdamist [[liberaalne demokraatia|liberaaldemokraatliku]] väärtussüsteemi vastu. Digiplatvormid võimaldavad sellistel sõnumitel jõuda sihtrühmadeni varjatult, ilma et seos Venemaa riigi või selle infovõrgustikuga oleks alati selgelt nähtav.<ref name="MolderSazonov2025">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609772139/ulevaade-venemaa-strateegiline-mojutustegevus-eestis-2020-2025 |pealkiri=Ülevaade. Venemaa strateegiline mõjutustegevus Eestis 2020–2025 |autor=Holger Mölder; Vladimir Sazonov |väljaanne=ERR |aeg=16.08.2025 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> Eesti kontekstis on Venemaa propaganda kasutanud muu hulgas väiteid, et Eestis diskrimineeritakse venekeelset elanikkonda, piiratakse vene kultuuri, moonutatakse ajalugu, valmistutakse sõjaks Venemaaga või allutakse pimesi lääneriikide ja NATO käsule. Selliseid sõnumeid on levitanud nii Venemaa ametlikud kanalid kui ka kohalikud poliitilised aktivistid, sotsiaalmeediakanalid ja alternatiivmeedia.<ref name="MolderSazonov2025" /> [[Kaitsepolitseiamet]] on oma aastaraamatutes kirjeldanud Venemaa mõjutustegevust Eesti julgeolekuohuna. 2022.–2023. aasta aastaraamatus rõhutati, et Venemaa ressurss läheb peamiselt Ukraina ründamisele, kuid Venemaal jätkub aega ja energiat ka Eesti turvalisuse ja julgeoleku ohustamiseks.<ref name="Kapo2023">{{Netiviide |url=https://kapo.ee/sites/default/files/content_page_attachments/Aastaraamat%202022-23.pdf |pealkiri=Kaitsepolitseiameti aastaraamat 2022–2023 |väljaanne=Kaitsepolitseiamet |aeg=2023 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> 2024.–2025. aasta aastaraamatus nimetati Venemaad Eesti riigi sisemise julgeoleku suurimaks ohustajaks ning märgiti, et Venemaa näeb Eestit oma soovitud mõjusfääris.<ref name="Kapo2025">{{Netiviide |url=https://kapo.ee/sites/default/files/content_page_attachments/aastaraamat-2024-2025_0.pdf |pealkiri=Kaitsepolitseiameti aastaraamat 2024–2025 |väljaanne=Kaitsepolitseiamet |aeg=2025 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> [[2025]]. aastal tõi Kaitsepolitseiamet esile, et Kremli mõjutustegevus püüab Eestis kõnetada ka venekeelseid noori, sest Kremlit toetav osa elanikkonnast on valdavalt vanemaealine. Mõjutustegevuse eesmärk on tõmmata noori Venemaa info- ja väärtusruumi, kasutades muu hulgas noorteüritusi, ajaloonarratiive, meelelahutuslikku sisu ja sotsiaalmeediat.<ref name="ERRKapoNoored2025">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609664138/kapo-kremli-mojutustegevuse-sihtmargiks-on-venekeelsed-noored |pealkiri=Kapo: Kremli mõjutustegevuse sihtmärgiks on venekeelsed noored |väljaanne=ERR |aeg=14.04.2025 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> === Venemaa telekanalid ja infokanalid Eestis === Ukraina sõja alguses muutus Eestis oluliseks Venemaa riiklike telekanalite ja propagandameedia kättesaadavuse küsimus. Eesti ja Euroopa Liidu piirangud Venemaa riiklikult kontrollitud kanalitele olid seotud hinnanguga, et need levitavad Ukraina-vastast sõjapropagandat ja õigustavad agressiooni.<ref name="RSFRussia" /> Eestis arutati samal ajal, kas propagandakanalite piiramine aitab ühiskonda kaitsta või tekitab osa venekeelse auditooriumi seas täiendavat võõrandumist.<ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608493535/uv-faktor-vene-propagandakanalite-keelamine-pole-lahendus |pealkiri=„UV faktor”: Vene propagandakanalite keelamine pole lahendus |väljaanne=ERR |aeg=8.02.2022 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> Venemaa riiklike telekanalite mõju vähenes pärast piiranguid, kuid nende sisu jäi tehniliselt kättesaadavaks interneti, satelliidi, VPN-teenuste ja sotsiaalmeedia kaudu. [[Riigikantselei]] hinnangul oli Venemaa televisiooni mõju Eestis sõjaeelse ajaga võrreldes langenud, kuid Kremli infosisu tarbimine ei kadunud täielikult.<ref name="ERRTele2025">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609672220/riigikantselei-andmeil-on-venemaa-televisiooni-moju-eestis-langenud |pealkiri=Riigikantselei andmeil on Venemaa televisiooni mõju Eestis langenud |väljaanne=ERR |aeg=22.04.2025 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> Venemaa mõjutustegevus liikus üha enam ka [[Telegram]]i, [[YouTube]]'i, [[TikTok]]i, [[Facebook]]i ja kohalike alternatiivmeedia kanalite kaudu levivasse infovälja. Sellistes kanalites saab Venemaa ametlikke väiteid esitada kohaliku arvamuse, mure või protestina, mis muudab sõnumi päritolu sihtrühmale vähem nähtavaks.<ref name="MolderSazonov2025" /> === Liikumine Koos/Вместе ja erakond KOOS === [[2020. aastad|2020. aastatel]] on Eestis Venemaa propagandaga seostatud muu hulgas [[Liikumine Koos/Вместе|Koos/Вместе]] liikumise ja erakonna [[KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele|KOOS]] tegevust. Eesti meedias on seda liikumist kirjeldatud [[Kreml]]i-meelsena ning [[Aivo Peterson]]i ja [[Oleg Ivanov]]i avalikke sõnavõtte on käsitletud Venemaa propagandanarratiivide levitamisena.<ref name="ERRMojutus2025" /><ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120105954/meid-on-veel-liiga-vara-maha-kanda-kremlimeelsed-pingutavad-erakonna-rajamise-nimel |pealkiri=„Meid on veel liiga vara maha kanda”. Kremlimeelsed pingutavad erakonna rajamise nimel |väljaanne=Eesti Ekspress |aeg=3.12.2022 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> Koos/Вместе sidus Ukraina sõja teema Eesti sisepoliitiliste pingetega, rääkides venekeelse elanikkonna väidetavast ohustatusest, Eesti liikumisest sõtta Venemaaga, NATO rollist, sanktsioonidest ja lääneriikide mõjust Eesti poliitikale. Venemaa strateegilise mõjutustegevuse ülevaates kirjeldati liikumist Kremli-meelse poliitilise jõuna, mille tuntumad esindajad kordasid Ukraina sõja kohta Venemaa propagandas levinud väiteid.<ref name="MolderSazonov2025" /> Oleg Ivanov nimetas [[Butša massimõrv]]a lavastatuks, väitis, et Eesti on Venemaaga sõjas määratud hävitamisele, ning esitas seisukohti, mille järgi lääneriigid ja NATO kasutavat Balti riike Venemaa-vastases sõjas „vasallriikidena”.<ref name="MolderSazonov2025" /><ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/7694716/venemeelsed-konservatiivid-ja-vasakpoolsed-uhes-paadis-liikumine-koos-tahab-riigikokku |pealkiri=Venemeelsed konservatiivid ja vasakpoolsed ühes paadis: liikumine Koos tahab riigikokku |väljaanne=Postimees |aeg=17.01.2023 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> Peterson sõitis 2023. aasta Riigikogu valimiste eel Venemaa kaudu Venemaa okupeeritud [[Donetsk]]isse. Okupeeritud aladelt tehtud videotes ja sõnavõttudes süüdistas ta Eesti ajakirjandust Ukraina sõja kallutatud kajastamises ning kordas Venemaa ametlike sõnumitega sarnaseid väiteid.<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120148892/riigikokku-purgiv-aivo-peterson-kais-moskvas-ja-joudis-okupeeritud-donetskisse-eestlaste-suud-otsima |pealkiri=Riigikokku pürgiv Aivo Peterson käis Moskvas ja jõudis okupeeritud Donetskisse „eestlaste süüd” otsima |väljaanne=Delfi |aeg=26.02.2023 |vaadatud=2.06.2026}}</ref><ref name="MolderSazonov2025" /> Peterson ja Ivanov osalesid ka [[Vladimir Solovjov (telesaatejuht)|Vladimir Solovjovi]] kanalil [[Solovjov Live]], mida on kirjeldatud ühe tuntuma Kremli-meelset propagandat levitava kanalina. Peterson väitis seal, et Eesti olukorra muutmiseks tuleks korraldada ülestõus või sissisõda.<ref name="MolderSazonov2025" /><ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120152744/kremli-propagandakanalis-eestlasi-ulestousule-kutsunud-aivo-peterson-ei-saanud-riigikokku |pealkiri=Kremli propagandakanalis eestlasi ülestõusule kutsunud Aivo Peterson ei saanud riigikokku |väljaanne=Delfi |aeg=5.03.2023 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> [[10. märts]]il [[2023]] pidas [[Kaitsepolitseiamet]] Petersoni, [[Dmitri Rootsi]] ja [[Venemaa]] kodaniku [[Andrey Andronov]]i kinni. [[Riigiprokuratuur]]i süüdistuse järgi abistasid Peterson ja Rootsi Venemaa Föderatsioonilt saadud suuniste alusel Venemaad ja Venemaa ametiasutuste ülesandel tegutsenud inimesi Eesti Vabariigi iseseisvuse, sõltumatuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud vägivallata tegevuses. Süüdistuse järgi oli tegevuse eesmärk luua Eestis Venemaa välis- ja julgeolekupoliitika narratiive ning propagandasõnumeid toetav poliitiline ühendus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609092509/aivo-peterson-sai-suudistuse-riigireetmises |pealkiri=Aivo Peterson sai süüdistuse riigireetmises |väljaanne=ERR |aeg=7.09.2023 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> [[Harju Maakohus]] tunnistas Petersoni ja Rootsi 2025. aastal [[riigireetmine|riigireetmises]] süüdi ning [[Tallinna Ringkonnakohus]] jättis 2026. aastal süüdimõistmise jõusse. Kohtute hinnangul oli nende tegevus seotud Venemaa Eesti-vastase mõjutustegevusega.<ref>{{Netiviide |url=https://www.kohus.ee/ajakirjanikule/uudised/kohus-moistis-aivo-petersoni-dmitri-rootsi-ja-andrey-andronovi-pikaks-ajaks |pealkiri=Kohus mõistis Aivo Petersoni, Dmitri Rootsi ja Andrey Andronovi pikaks ajaks vangi |väljaanne=Kohus.ee |aeg=11.12.2025 |vaadatud=2.06.2026}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://www.kohus.ee/ajakirjanikule/uudised/ringkonnakohus-muutis-aivo-petersonile-ja-dmitri-rootsile-moistetud |pealkiri=Ringkonnakohus muutis Aivo Petersonile ja Dmitri Rootsile mõistetud karistust |väljaanne=Kohus.ee |aeg=17.04.2026 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> === Keskerakonna praegused ja endised poliitikud === Venemaa Ukraina-vastase sõja ja propaganda mõju puudutas ka [[Eesti Keskerakond|Keskerakonda]], millel oli aastaid tugev toetus Eesti venekeelse elanikkonna seas. Erakonna juhtkond mõistis pärast 2022. aasta täiemahulist sissetungi Venemaa agressiooni hukka ja toetas Ukraina abistamist, kuid osa erakonna praegusi või endisi poliitikuid pälvis tähelepanu seisukohtadega, mis kattusid Kremli-meelsete narratiividega või seadsid kahtluse alla Eesti senise julgeolekupoliitilise kursi.<ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608564814/toom-enim-kahjustab-keskerakonna-reitingut-soda-ukrainas |pealkiri=Toom: enim kahjustab Keskerakonna reitingut sõda Ukrainas |väljaanne=ERR |aeg=14.04.2022 |vaadatud=2.06.2026}}</ref><ref name="MolderSazonov2025" /> [[Mihhail Stalnuhhin]] ütles 2022. aasta veebruaris Saksa väljaandele ''taz'', et ta ei usu Venemaa sõjalisse agressiooni Ukraina vastu, vaid Ukraina provokatsioone, ning nimetas Ukraina presidenti [[Volodõmõr Zelenskõi]]d klouniks, kes viivat oma riiki hävingusse.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/7457593/stalnuhhin-valismeediale-ma-ei-usu-venemaa-agressiooni-vaid-ukraina-provokatsiooni |pealkiri=Stalnuhhin välismeediale: ma ei usu Venemaa agressiooni, vaid Ukraina provokatsiooni |väljaanne=Postimees |aeg=18.02.2022 |vaadatud=2.06.2026}}</ref><ref name="MolderSazonov2025" /> Sama aasta sügisel tekkis erakonnas uus kriis Stalnuhhini punamonumente puudutanud sõnavõttude tõttu. [[Jüri Ratas]] taunis tema väiteid, mille järgi olevat punamonumente teisaldanud Eesti juhid „fašistid”, ning Keskerakonna juhatus arutas tema väljaarvamist erakonnast.<ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608704443/ratas-keskerakonna-juhatus-arutab-stalnuhhini-valjaviskamist |pealkiri=Ratas: Keskerakonna juhatus arutab Stalnuhhini väljaviskamist |väljaanne=ERR |aeg=3.09.2022 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> Stalnuhhin heideti Keskerakonnast välja ning ta kandideeris 2023. aasta Riigikogu valimistel üksikkandidaadina.<ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608854678/erik-gamzejev-stalnuhhini-kandideerimine-on-kui-valijate-meelsuse-mootmine |pealkiri=Erik Gamzejev: Stalnuhhini kandideerimine on kui valijate meelsuse mõõtmine |väljaanne=ERR |aeg=18.01.2023 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> [[Oudekki Loone]] vaated Venemaa ja Ukraina küsimuses olid vaidluste objekt juba enne 2022. aasta täiemahulist sissetungi. [[Mihhail Lotman]] nimetas 2019. aastal tema seisukohti sisuliselt [[Vladimir Putin]]i propaganda kordamiseks, viidates väidetele, et Ukrainas käib kodusõda ja Venemaa selles ei osale.<ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1000379/oudekki-loone-sai-nato-parlamentaarse-assamblee-eesti-delegatsiooni-juhiks |pealkiri=Oudekki Loone sai NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni juhiks |väljaanne=ERR |aeg=7.11.2019 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> Pärast Venemaa täiemahulise sissetungi algust vahetas Keskerakonna fraktsioon Loone [[NATO Parlamentaarne Assamblee|NATO Parlamentaarse Assamblee]] Eesti delegatsioonis välja.<ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608515222/keskerakond-vahetab-loone-nato-parlamentaarse-assamblee-delegatsioonis-valja |pealkiri=Keskerakond vahetab Loone NATO parlamentaarse assamblee delegatsioonis välja |väljaanne=ERR |aeg=28.02.2022 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> Samal ajal kinnitas Jüri Ratas, et Keskerakonna fraktsiooni liikmed toetavad Ukrainat ja fraktsioon toetas avaldust täiendavate julgeolekuinvesteeringute vajaduse kohta.<ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608512648/ratas-koik-keskerakonna-fraktsiooni-liikmed-toetavad-ukrainat |pealkiri=Ratas: kõik Keskerakonna fraktsiooni liikmed toetavad Ukrainat |väljaanne=ERR |aeg=25.02.2022 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> [[Yana Toom]]i puhul tõusis Ukraina sõja alguses esile vaidlus Venemaa propagandakanalite piiramise üle. Toom leidis enne täiemahulise sõja algust ERR-i saates „UV faktor”, et Vene telekanalite mõju väheneb niigi ja nende keelamine ei ole lahendus. Arutelus vastandati sellele seisukohale hinnang, et Eesti inforuumis levivad Vene kanalid võivad õhutada viha ja vaenu ning kujutada endast julgeolekuriski.<ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608493535/uv-faktor-vene-propagandakanalite-keelamine-pole-lahendus |pealkiri=„UV faktor”: Vene propagandakanalite keelamine pole lahendus |väljaanne=ERR |aeg=8.02.2022 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> 2023. aastal pälvis tähelepanu ka Toomi Venemaa-käik ja kohtumine Eestist välja saadetud Kremli-meelse aktivistiga; siseminister [[Lauri Läänemets]] nimetas agressorriigis käimist taunitavaks ja rangelt ebasoovitavaks.<ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609029233/toom-oigustas-venemaal-kaiku-ja-kremli-meelse-aktivistiga-kohtumist |pealkiri=Toom õigustas Venemaal käiku ja Kremli-meelse aktivistiga kohtumist |väljaanne=ERR |aeg=8.07.2023 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> Keskerakonna näitel ilmnes, et Venemaa propaganda mõju ei piirdunud üksnes avalikult Kremli-meelsete liikumistega. Ukraina sõda sundis Eesti erakondi, eriti venekeelse valijaskonnaga seotud erakondi, selgemalt määratlema oma suhtumist Venemaa agressiooni, NATO-sse, Ukraina toetamisse, punamonumentide teisaldamisse ja Venemaa riiklike propagandakanalite piirangutesse.<ref name="MolderSazonov2025" /><ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608534079/erik-gamzejev-ukrainas-toimuva-suhtes-ei-saa-jaada-neutraalseks |pealkiri=Erik Gamzejev: Ukrainas toimuva suhtes ei saa jääda neutraalseks |väljaanne=ERR |aeg=16.03.2022 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> == Meetodid == Venemaa propaganda kasutab eri sihtrühmade jaoks erinevaid meetodeid. Venemaa sisepublikule rõhutatakse patriotismi, ohutunnet, sõjamälestust, juhi autoriteeti ja lääne vaenulikkust. Välispublikule kasutatakse sageli mitmekeelseid meediakanaleid, kohalikke vahendajaid, sotsiaalmeedia kampaaniaid, ajaloolisi vaidlusi, vandenõuteooriaid ja emotsionaalselt lõhestavaid teemasid.<ref name="StatePillars2020" /><ref name="EUvsDisinfoNarratives" /> Levinud meetodid on: * [[valeuudis]]te ja [[pooltõde]]de levitamine; * paljude vastuoluliste seletuste pakkumine sama sündmuse kohta; * vastase süüdistamine Venemaa enda tegevuses; * [[whataboutism]] ehk tähelepanu kõrvalejuhtimine teiste riikide vigadele; * [[vandenõuteooria]]te levitamine; * ajaloo ümberraamistamine ja [[ajalooline revisionism]]; * sõltumatute ekspertide ja ajakirjanike usaldusväärsuse ründamine; * [[sotsiaalmeedia]] kontovõrgustike, [[bot]]tide ja [[troll]]ide kasutamine; * kohalike poliitiliste või ühiskondlike konfliktide võimendamine; * [[küberrünnak]]ute ja infolekkete kasutamine propagandavõimendina.<ref name="RAND2016" /><ref name="StatePillars2020" /><ref name="Arribas2023" /> == Seos tsensuuri ja repressioonidega == Venemaa propaganda toimib koos sisemaise [[tsensuur]]i ja poliitiliste repressioonidega. Riiklikult kontrollitud meedia loob ametliku narratiivi, samal ajal kui sõltumatute meediakanalite, opositsioonipoliitikute, inimõiguslaste ja sõjavastaste aktivistide tegevust piiratakse või kriminaliseeritakse. Pärast 2022. aasta täiemahulist sissetungi Ukrainasse keelustati Venemaal praktiliselt sõja nimetamine sõjaks ametliku käsitluse vastaselt ning paljud sõltumatud väljaanded pidid tegevuse lõpetama või kolima välismaale.<ref name="RSFRussia" /> Reporters Without Bordersi hinnangul on pärast 2022. aasta sissetungi peaaegu kõik sõltumatud meediakanalid Venemaal kas keelatud, blokeeritud, kuulutatud „välisagentideks” või „ebasoovitavateks organisatsioonideks” või sunnitud tegutsema sõjatsensuuri tingimustes.<ref name="RSFRussia" /> == Vastumeetmed == Venemaa propaganda vastu kasutatakse mitmesuguseid meetmeid, sh [[meediapädevus]]e arendamist, [[faktikontroll]]i, sõltumatu ajakirjanduse toetamist, platvormide läbipaistvuse nõudeid, sanktsioone, strateegilist kommunikatsiooni ja rahvusvahelist koostööd. Euroopa Liidus on üheks tuntumaks algatuseks [[EUvsDisinfo]], mis kogub ja analüüsib Kremli-meelse desinformatsiooni juhtumeid.<ref name="EUvsDisinfoDatabase" /><ref name="ConsiliumDisinfo">{{Netiviide |url=https://www.consilium.europa.eu/en/documents-publications/library/library-blog/posts/the-fight-against-pro-kremlin-disinformation/ |pealkiri=The fight against pro-Kremlin disinformation |väljaanne=Council of the European Union |vaadatud=2.06.2026 |keel=en}}</ref> [[NATO]] käsitleb desinformatsiooni ja infomanipulatsiooni osana laiematest hübriidohtudest. Alliansi lähenemises rõhutatakse ühiskonna vastupanuvõimet, usaldusväärset avalikku kommunikatsiooni, koostööd liitlaste ja partneritega ning valeinfo paljastamist.<ref name="NATOInfoThreats2025" /> Eestis tegelevad Venemaa mõjutustegevuse jälgimise, selgitamise ja vastumeetmetega muu hulgas riigiasutused, julgeolekuasutused, ajakirjandus, teadlased, kodanikuühendused ja faktikontrollijad. Oluline osa vastupanuvõimest on sõltumatu ajakirjandus, ligipääs usaldusväärsele teabele ning eri kogukondade kaasamine Eesti infovälja.<ref name="MolderSazonov2025" /> == Vaata ka == * [[Propaganda]] * [[Desinformatsioon]] * [[Väärinfo]] * [[Mõjutustegevus]] * [[Infosõda]] * [[Hübriidsõda]] * [[Kognitiivne sõda]] * [[Venemaa sissetung Ukrainasse]] * [[Venemaa imperialism]] * [[Putinism]] * [[Rašism]] * [[Vene maailm]] * [[Suurvene šovinism]] * [[Aktiivmeetmed]] * [[Trollivabrik]] * [[RT]] * [[Sputnik (uudisteagentuur)]] * [[EUvsDisinfo]] * [[Propastop]] * [[Venemaa propaganda Eestis]] == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == * {{cite journal|last=Kanet|first=Roger E.|title=Moscow and the World: From Soviet Active Measures to Russian Information Warfare|journal=Applied Cybersecurity & Internet Governance|volume=3|issue=1|year=2024|pages=34–57|url=https://doi.org/10.60097/ACIG/162742|accessdate=2.06.2026|language=en}} * {{cite journal|last=Arribas|first=Carlos M.|title=Information manipulation and historical revisionism: Russian disinformation and foreign interference through manipulated history-based narratives|journal=Humanities and Social Sciences Communications|year=2023|url=https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC10509605/|accessdate=2.06.2026|language=en}} * Paul, Christopher; Matthews, Miriam. ''The Russian “Firehose of Falsehood” Propaganda Model''. RAND Corporation, 2016. * ''GEC Special Report: Russia's Pillars of Disinformation and Propaganda Ecosystem''. U.S. Department of State, 2020. * Mölder, Holger; Sazonov, Vladimir. „Venemaa strateegiline mõjutustegevus Eestis 2020–2025”. ERR, 16. august 2025. == Välislingid == {{commonskat|Russian propaganda of the Russian invasion of Ukraine|Venemaa propaganda Ukraina-vastases sõjas}} {{commonskat|Propaganda of the Soviet Union|Nõukogude propaganda}} * [https://euvsdisinfo.eu/ EUvsDisinfo] * [https://euvsdisinfo.eu/disinformation-cases/ EUvsDisinfo desinformatsiooniandmebaas] * [https://www.nato.int/en/what-we-do/wider-activities/natos-approach-to-counter-information-threats NATO lähenemine infoohtudele] * [https://www.rand.org/pubs/perspectives/PE198.html RAND: ''The Russian “Firehose of Falsehood” Propaganda Model''] * [https://2021-2025.state.gov/russias-pillars-of-disinformation-and-propaganda-report/ U.S. Department of State: ''Russia's Pillars of Disinformation and Propaganda Ecosystem''] * [https://www.err.ee/1609772139/ulevaade-venemaa-strateegiline-mojutustegevus-eestis-2020-2025 „Venemaa strateegiline mõjutustegevus Eestis 2020–2025”] – ERR [[Kategooria:Propaganda]] [[Kategooria:Venemaa poliitika]] [[Kategooria:Venemaa meedia]] [[Kategooria:Vladimir Putin]] 3kri2m03a28g6yjt7q6ptla9thuqxyk Andrey Andronov 0 716081 7166077 2026-06-02T18:03:36Z LeeMarx 59920 Uus lehekülg: '{{Infokast persoon | nimi = Andrey Andronov | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = | sünniaeg = | sünnikoht = | kodakondsus = [[Venemaa]] | rahvus = | haridus = | tegevusala = poliitiline aktivist | organisatsioon = [[Öine Vahtkond]] | tuntud = süüdimõistmine Eesti-vastases vägivallata tegevuses }} '''Andrey Andronov''' (eesti meedias ka '''Andrei Andronov''') on Venem...' 7166077 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Andrey Andronov | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = | sünniaeg = | sünnikoht = | kodakondsus = [[Venemaa]] | rahvus = | haridus = | tegevusala = poliitiline aktivist | organisatsioon = [[Öine Vahtkond]] | tuntud = süüdimõistmine Eesti-vastases vägivallata tegevuses }} '''Andrey Andronov''' (eesti meedias ka '''Andrei Andronov''') on [[Venemaa]] kodanik ja Eestis alalise elamisloaga poliitiline aktivist, kes mõisteti Eestis süüdi välismaalasena Eesti Vabariigi vastu suunatud vägivallata tegevuses. Tema nimi on Eesti meedias varem läbi käinud [[Öine Vahtkond|Öise Vahtkonna]] aktivistina.<ref name="ERR2023Kahtlustus">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608913493/petersonile-esitatud-kahtlustus-pohineb-samal-paragrahvil-mille-alusel-laks-vangi-seredenko |pealkiri=Petersonile esitatud kahtlustus põhineb samal paragrahvil, mille alusel läks vangi Seredenko |väljaanne=ERR |aeg=14.03.2023 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> Andronov sai laiemalt tuntuks [[Aivo Peterson]]i ja [[Dmitri Rootsi]] kriminaalasjas. [[Riigiprokuratuur]] süüdistas Petersoni ja Rootsit [[riigireetmine|riigireetmises]] ning Andronovit [[Karistusseadustik]]u alusel välismaalasena Eesti Vabariigi vastu suunatud vägivallata tegevuses.<ref name="Prokuratuur2023">{{Netiviide |url=https://www.prokuratuur.ee/uudised/prokuratuur-esitas-aivo-petersonile-suudistuse-riigireetmises |pealkiri=Prokuratuur esitas Aivo Petersonile süüdistuse riigireetmises |väljaanne=Riigiprokuratuur |aeg=7.09.2023 |vaadatud=2.06.2026}}</ref><ref name="ERR2023Süüdistus">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609092509/aivo-peterson-sai-suudistuse-riigireetmises |pealkiri=Aivo Peterson sai süüdistuse riigireetmises |väljaanne=ERR |aeg=7.09.2023 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> [[Harju Maakohus]] mõistis ta [[2025]]. aastal süüdi ja karistas teda 11-aastase vangistusega; kuna kuritegu pandi toime katseajal, liideti sellele varasema karistuse kandmata osa ning lõplikuks karistuseks kujunes 11 aastat, 5 kuud ja 23 päeva vangistust.<ref name="Kohus2025">{{Netiviide |url=https://www.kohus.ee/ajakirjanikule/uudised/kohus-moistis-aivo-petersoni-dmitri-rootsi-ja-andrey-andronovi-pikaks-ajaks |pealkiri=Kohus mõistis Aivo Petersoni, Dmitri Rootsi ja Andrey Andronovi pikaks ajaks vangi |väljaanne=Kohus.ee |aeg=11.12.2025 |vaadatud=2.06.2026}}</ref><ref name="ERR2025Otsus">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609882423/kohus-moistis-aivo-petersoni-riigireetmises-suudi |pealkiri=Kohus mõistis Aivo Petersoni riigireetmises süüdi |väljaanne=ERR |aeg=11.12.2025 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> == Taust == Andronov on Venemaa kodanik, kellel on Eestis alaline elamisluba.<ref name="ERR2023Kahtlustus" /> ERR-i andmetel oli tema nimi varem meedias läbi käinud [[Öine Vahtkond|Öise Vahtkonna]] aktivistina.<ref name="ERR2023Kahtlustus" /> Öine Vahtkond oli [[2007. aasta aprillirahutused|aprillirahutuste]] ja [[Pronkssõdur]]i teisaldamise järel tuntuks saanud ühendus, mida seostati Eestis venekeelse protestiliikumise ja Venemaa-meelsete seisukohtadega. Avalikes allikates on Andronovi kohta vähe eluloolisi andmeid. Tema tuntus Eesti avalikkuses on seotud peamiselt Aivo Petersoni ja Dmitri Rootsi kriminaalasjaga ning väidetava osalemisega Venemaa Eesti-vastases mõjutustegevuses. == Aivo Petersoni ja Dmitri Rootsi kriminaalasi == [[10. märts]]il [[2023]] pidas [[Kaitsepolitseiamet]] kinni [[Aivo Peterson]]i, [[Dmitri Rootsi]] ja Andrey Andronovi. Neile esitati kinnipidamise järel kahtlustus Eesti Vabariigi vastase suhte loomises.<ref name="Prokuratuur2023" /> Sama aasta septembris saatis Riigiprokuratuur kriminaalasja kohtusse. Petersonile ja Rootsile esitati süüdistus riigireetmises, Andronovile aga süüdistus välismaalasena Eesti Vabariigi vastu suunatud vägivallata tegevuses.<ref name="Prokuratuur2023" /><ref name="ERR2023Süüdistus" /> Süüdistuse järgi abistasid Peterson ja Rootsi [[2022]]. aasta oktoobrist [[2023]]. aasta 10. märtsini Venemaa Föderatsioonilt saadud suuniste alusel teadlikult ja organiseeritult Venemaad ning Venemaa ametiasutuste ülesandel tegutsenud isikuid Eesti Vabariigi iseseisvuse, sõltumatuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud vägivallata tegevuses.<ref name="Prokuratuur2023" /> Andronovile heideti ette Eesti Vabariigi vastu suunatud vägivallata tegevust välismaalasena.<ref name="ERR2023Süüdistus" /> Riigiprokuratuuri teatel seisnes tegevus muu hulgas Venemaa Föderatsiooni julgeolekupoliitikat ning propagandasõnumeid toetavate narratiivide levitamises sotsiaalmeedias ja Venemaa riigimeedias.<ref name="Prokuratuur2023" /> Riigiprokuröri hinnangul osalesid Peterson ja Andronov teadlikult Venemaa informatsioonilises mõjutustegevuses.<ref name="Prokuratuur2023" /> Süüdistuse järgi oli tegevuse eesmärk luua Eestis Venemaa välis- ja julgeolekupoliitika narratiive ning propagandasõnumeid toetav poliitiline ühendus, mille kaudu oleks Venemaal olnud võimalik ohustada Eesti põhiseaduslikku korda ning sekkuda Eesti sise- ja välispoliitikasse.<ref>{{Netiviide |url=https://www.propastop.org/2023/09/11/kes-on-need-riigireetjad/ |pealkiri=Kes on need riigireetjad? |väljaanne=Propastop |aeg=11.09.2023 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> == Süüdimõistmine == [[11. detsember|11. detsembril]] [[2025]] tunnistas Harju Maakohus Aivo Petersoni ja Dmitri Rootsi riigireetmises süüdi. Andronov tunnistati süüdi välismaalasena Eesti-vastases vägivallata tegevuses.<ref name="Kohus2025" /><ref name="ERR2025Otsus" /> Kohus karistas Petersoni 14-aastase, Rootsit 11-aastase ja Andronovit 11-aastase vangistusega.<ref name="Kohus2025" /> Kuna Andronov pani kuriteo toime katseajal, suurendati tema karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmata osa ehk 5 kuu ja 28 päeva võrra. Lõplikuks karistuseks kujunes 11 aastat, 5 kuud ja 23 päeva vangistust.<ref name="ERR2025Otsus" /> Karistuse kandmise aja alguseks loeti kinnipidamise päev [[2023]]. aasta märtsis.<ref name="ERR2025Otsus" /> Kohtu hinnangul oli tõendatud, et Peterson ja Rootsi abistasid Vene Föderatsiooni Eesti-vastases mõjutustegevuses. Kohtuotsuse järgi andis Dmitri Rootsi kaudu Venemaa riigivõimu tasand Aivo Petersonile teada huvist kohtuda ja teha koostööd erakonnaga, mis soovib muuta Eesti senist poliitilist kurssi. Rootsi sai volikirja ja planeeriti kohtumist Venemaa poliitikutega.<ref name="Kohus2025" /> Andronovi rollina käsitles kohus Eesti-vastases vägivallata tegevuses osalemist välismaalasena. Riigiprokurör Triinu Olev-Aasa sõnul nõustus kohus prokuratuuri seisukohaga, et teadlikult Eesti vastu suunatud Venemaa mõjutustegevuses osalemisega ning koostöösuhete loomisega panid Peterson ja Rootsi toime riigireetmise ning Andronov Eesti vastu suunatud vägivallata teo.<ref name="ERR2025Otsus" /> == Apellatsioon ja edasine menetlus == [[Tallinna Ringkonnakohus]] jättis [[17. aprill]]il [[2026]] jõusse Andronovi süüdimõistmise ja talle mõistetud karistuse. Ringkonnakohus nõustus maakohtu otsusega, mille järgi Andronov oli süüdi välismaalasena Eesti-vastases tegevuses. Muus osas jäi Andronovile mõistetud karistus muutmata.<ref name="Ringkonnakohus2026">{{Netiviide |url=https://www.kohus.ee/ajakirjanikule/uudised/ringkonnakohus-muutis-aivo-petersonile-ja-dmitri-rootsile-moistetud |pealkiri=Ringkonnakohus muutis Aivo Petersonile ja Dmitri Rootsile mõistetud karistust |väljaanne=Kohus.ee |aeg=17.04.2026 |vaadatud=2.06.2026}}</ref><ref name="ERR2026Ringkond">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609999282/ringkonnakohus-suurendas-aivo-petersoni-karistust-16-aastale |pealkiri=Ringkonnakohus suurendas Aivo Petersoni karistust 16 aastale |väljaanne=ERR |aeg=17.04.2026 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> Ringkonnakohus rahuldas osaliselt prokuratuuri apellatsiooni Petersoni ja Rootsi suhtes ning kvalifitseeris tsiviilkaitseüksuse loomisega seotud tegevuse ümber Eesti põhiseadusliku korra vastase ühenduse loomise ettevalmistamiseks. Petersoni lõplikuks karistuseks kujunes 16 aastat ja Rootsi karistuseks 10 aastat vangistust, kuid Andronovi karistus jäi 11 aasta, 5 kuu ja 23 päeva pikkuseks.<ref name="ERR2026Ringkond" /> [[2026]]. aasta mais esitasid Aivo Peterson, Dmitri Rootsi ja prokuratuur kassatsioonkaebused [[Riigikohus|Riigikohtule]]. ERR-i ingliskeelse uudise järgi Andronov kassatsioonkaebust ei esitanud.<ref name="ERR2026Riigikohus">{{Netiviide |url=https://news.err.ee/1610029000/treason-case-peterson-rootsi-and-prosecutor-file-supreme-court-appeals |pealkiri=Treason case: Peterson, Rootsi and prosecutor file Supreme Court appeals |väljaanne=ERR News |aeg=20.05.2026 |vaadatud=2.06.2026 |keel=en}}</ref> == Seos õigusabikulude rahastamisega == [[2025]]. aastal mõistis kohus Tatjana Sokolova 16 kuuks vangi rahvusvahelise sanktsiooni rikkumise eest. ERR-i järgi võttis Sokolova vastu raha sanktsioonide all olevalt Venemaa organisatsioonilt „The Foundation for the Support and Protection of the Rights of Compatriots Living Abroad”, et rahastada Andronovi õigusabikulusid.<ref>{{Netiviide |url=https://news.err.ee/1609665356/estonian-court-sentences-woman-to-16-months-in-prison-for-violating-sanctions |pealkiri=Estonian court sentences woman to 16 months in prison for violating sanctions |väljaanne=ERR News |aeg=15.04.2025 |vaadatud=2.06.2026 |keel=en}}</ref> == Vaata ka == * [[Aivo Peterson]] * [[Dmitri Rootsi]] * [[Liikumine Koos/Вместе]] * [[KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele]] * [[Riigireetmine]] * [[Mõjutustegevus]] * [[Venemaa propaganda Eestis]] * [[Venemaa sissetung Ukrainasse]] * [[Hübriidsõda]] * [[Öine Vahtkond]] == Viited == {{Viited}} gv3gb968d1flgd0ibt49ag2bjufjgwd 7166080 7166077 2026-06-02T18:05:40Z LeeMarx 59920 7166080 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Andrey Andronov | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = | sünniaeg = | sünnikoht = | kodakondsus = [[Venemaa]] | rahvus = | haridus = | tegevusala = poliitiline aktivist | organisatsioon = [[Öine Vahtkond (rühmitus)|Öine Vahtkond]] | tuntud = süüdimõistmine Eesti-vastases vägivallata tegevuses }} '''Andrey Andronov''' (eesti meedias ka '''Andrei Andronov''') on [[Venemaa]] kodanik ja Eestis alalise elamisloaga poliitiline aktivist, kes mõisteti Eestis süüdi välismaalasena Eesti Vabariigi vastu suunatud vägivallata tegevuses. Tema nimi on Eesti meedias varem läbi käinud [[Öine Vahtkond (rühmitus)|Öise Vahtkonna]] aktivistina.<ref name="ERR2023Kahtlustus">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608913493/petersonile-esitatud-kahtlustus-pohineb-samal-paragrahvil-mille-alusel-laks-vangi-seredenko |pealkiri=Petersonile esitatud kahtlustus põhineb samal paragrahvil, mille alusel läks vangi Seredenko |väljaanne=ERR |aeg=14.03.2023 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> Andronov sai laiemalt tuntuks [[Aivo Peterson]]i ja [[Dmitri Rootsi]] kriminaalasjas. [[Riigiprokuratuur]] süüdistas Petersoni ja Rootsit [[riigireetmine|riigireetmises]] ning Andronovit [[Karistusseadustik]]u alusel välismaalasena Eesti Vabariigi vastu suunatud vägivallata tegevuses.<ref name="Prokuratuur2023">{{Netiviide |url=https://www.prokuratuur.ee/uudised/prokuratuur-esitas-aivo-petersonile-suudistuse-riigireetmises |pealkiri=Prokuratuur esitas Aivo Petersonile süüdistuse riigireetmises |väljaanne=Riigiprokuratuur |aeg=7.09.2023 |vaadatud=2.06.2026}}</ref><ref name="ERR2023Süüdistus">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609092509/aivo-peterson-sai-suudistuse-riigireetmises |pealkiri=Aivo Peterson sai süüdistuse riigireetmises |väljaanne=ERR |aeg=7.09.2023 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> [[Harju Maakohus]] mõistis ta [[2025]]. aastal süüdi ja karistas teda 11-aastase vangistusega; kuna kuritegu pandi toime katseajal, liideti sellele varasema karistuse kandmata osa ning lõplikuks karistuseks kujunes 11 aastat, 5 kuud ja 23 päeva vangistust.<ref name="Kohus2025">{{Netiviide |url=https://www.kohus.ee/ajakirjanikule/uudised/kohus-moistis-aivo-petersoni-dmitri-rootsi-ja-andrey-andronovi-pikaks-ajaks |pealkiri=Kohus mõistis Aivo Petersoni, Dmitri Rootsi ja Andrey Andronovi pikaks ajaks vangi |väljaanne=Kohus.ee |aeg=11.12.2025 |vaadatud=2.06.2026}}</ref><ref name="ERR2025Otsus">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609882423/kohus-moistis-aivo-petersoni-riigireetmises-suudi |pealkiri=Kohus mõistis Aivo Petersoni riigireetmises süüdi |väljaanne=ERR |aeg=11.12.2025 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> == Taust == Andronov on Venemaa kodanik, kellel on Eestis alaline elamisluba.<ref name="ERR2023Kahtlustus" /> ERR-i andmetel oli tema nimi varem meedias läbi käinud [[Öine Vahtkond (rühmitus)|Öise Vahtkonna]] aktivistina.<ref name="ERR2023Kahtlustus" /> Öine Vahtkond oli [[2007. aasta aprillirahutused|aprillirahutuste]] ja [[Pronkssõdur]]i teisaldamise järel tuntuks saanud ühendus, mida seostati Eestis venekeelse protestiliikumise ja Venemaa-meelsete seisukohtadega. Avalikes allikates on Andronovi kohta vähe eluloolisi andmeid. Tema tuntus Eesti avalikkuses on seotud peamiselt Aivo Petersoni ja Dmitri Rootsi kriminaalasjaga ning väidetava osalemisega Venemaa Eesti-vastases mõjutustegevuses. == Aivo Petersoni ja Dmitri Rootsi kriminaalasi == [[10. märts]]il [[2023]] pidas [[Kaitsepolitseiamet]] kinni [[Aivo Peterson]]i, [[Dmitri Rootsi]] ja Andrey Andronovi. Neile esitati kinnipidamise järel kahtlustus Eesti Vabariigi vastase suhte loomises.<ref name="Prokuratuur2023" /> Sama aasta septembris saatis Riigiprokuratuur kriminaalasja kohtusse. Petersonile ja Rootsile esitati süüdistus riigireetmises, Andronovile aga süüdistus välismaalasena Eesti Vabariigi vastu suunatud vägivallata tegevuses.<ref name="Prokuratuur2023" /><ref name="ERR2023Süüdistus" /> Süüdistuse järgi abistasid Peterson ja Rootsi [[2022]]. aasta oktoobrist [[2023]]. aasta 10. märtsini Venemaa Föderatsioonilt saadud suuniste alusel teadlikult ja organiseeritult Venemaad ning Venemaa ametiasutuste ülesandel tegutsenud isikuid Eesti Vabariigi iseseisvuse, sõltumatuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud vägivallata tegevuses.<ref name="Prokuratuur2023" /> Andronovile heideti ette Eesti Vabariigi vastu suunatud vägivallata tegevust välismaalasena.<ref name="ERR2023Süüdistus" /> Riigiprokuratuuri teatel seisnes tegevus muu hulgas Venemaa Föderatsiooni julgeolekupoliitikat ning propagandasõnumeid toetavate narratiivide levitamises sotsiaalmeedias ja Venemaa riigimeedias.<ref name="Prokuratuur2023" /> Riigiprokuröri hinnangul osalesid Peterson ja Andronov teadlikult Venemaa informatsioonilises mõjutustegevuses.<ref name="Prokuratuur2023" /> Süüdistuse järgi oli tegevuse eesmärk luua Eestis Venemaa välis- ja julgeolekupoliitika narratiive ning propagandasõnumeid toetav poliitiline ühendus, mille kaudu oleks Venemaal olnud võimalik ohustada Eesti põhiseaduslikku korda ning sekkuda Eesti sise- ja välispoliitikasse.<ref>{{Netiviide |url=https://www.propastop.org/2023/09/11/kes-on-need-riigireetjad/ |pealkiri=Kes on need riigireetjad? |väljaanne=Propastop |aeg=11.09.2023 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> == Süüdimõistmine == [[11. detsember|11. detsembril]] [[2025]] tunnistas Harju Maakohus Aivo Petersoni ja Dmitri Rootsi riigireetmises süüdi. Andronov tunnistati süüdi välismaalasena Eesti-vastases vägivallata tegevuses.<ref name="Kohus2025" /><ref name="ERR2025Otsus" /> Kohus karistas Petersoni 14-aastase, Rootsit 11-aastase ja Andronovit 11-aastase vangistusega.<ref name="Kohus2025" /> Kuna Andronov pani kuriteo toime katseajal, suurendati tema karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmata osa ehk 5 kuu ja 28 päeva võrra. Lõplikuks karistuseks kujunes 11 aastat, 5 kuud ja 23 päeva vangistust.<ref name="ERR2025Otsus" /> Karistuse kandmise aja alguseks loeti kinnipidamise päev [[2023]]. aasta märtsis.<ref name="ERR2025Otsus" /> Kohtu hinnangul oli tõendatud, et Peterson ja Rootsi abistasid Vene Föderatsiooni Eesti-vastases mõjutustegevuses. Kohtuotsuse järgi andis Dmitri Rootsi kaudu Venemaa riigivõimu tasand Aivo Petersonile teada huvist kohtuda ja teha koostööd erakonnaga, mis soovib muuta Eesti senist poliitilist kurssi. Rootsi sai volikirja ja planeeriti kohtumist Venemaa poliitikutega.<ref name="Kohus2025" /> Andronovi rollina käsitles kohus Eesti-vastases vägivallata tegevuses osalemist välismaalasena. Riigiprokurör Triinu Olev-Aasa sõnul nõustus kohus prokuratuuri seisukohaga, et teadlikult Eesti vastu suunatud Venemaa mõjutustegevuses osalemisega ning koostöösuhete loomisega panid Peterson ja Rootsi toime riigireetmise ning Andronov Eesti vastu suunatud vägivallata teo.<ref name="ERR2025Otsus" /> == Apellatsioon ja edasine menetlus == [[Tallinna Ringkonnakohus]] jättis [[17. aprill]]il [[2026]] jõusse Andronovi süüdimõistmise ja talle mõistetud karistuse. Ringkonnakohus nõustus maakohtu otsusega, mille järgi Andronov oli süüdi välismaalasena Eesti-vastases tegevuses. Muus osas jäi Andronovile mõistetud karistus muutmata.<ref name="Ringkonnakohus2026">{{Netiviide |url=https://www.kohus.ee/ajakirjanikule/uudised/ringkonnakohus-muutis-aivo-petersonile-ja-dmitri-rootsile-moistetud |pealkiri=Ringkonnakohus muutis Aivo Petersonile ja Dmitri Rootsile mõistetud karistust |väljaanne=Kohus.ee |aeg=17.04.2026 |vaadatud=2.06.2026}}</ref><ref name="ERR2026Ringkond">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609999282/ringkonnakohus-suurendas-aivo-petersoni-karistust-16-aastale |pealkiri=Ringkonnakohus suurendas Aivo Petersoni karistust 16 aastale |väljaanne=ERR |aeg=17.04.2026 |vaadatud=2.06.2026}}</ref> Ringkonnakohus rahuldas osaliselt prokuratuuri apellatsiooni Petersoni ja Rootsi suhtes ning kvalifitseeris tsiviilkaitseüksuse loomisega seotud tegevuse ümber Eesti põhiseadusliku korra vastase ühenduse loomise ettevalmistamiseks. Petersoni lõplikuks karistuseks kujunes 16 aastat ja Rootsi karistuseks 10 aastat vangistust, kuid Andronovi karistus jäi 11 aasta, 5 kuu ja 23 päeva pikkuseks.<ref name="ERR2026Ringkond" /> [[2026]]. aasta mais esitasid Aivo Peterson, Dmitri Rootsi ja prokuratuur kassatsioonkaebused [[Riigikohus|Riigikohtule]]. ERR-i ingliskeelse uudise järgi Andronov kassatsioonkaebust ei esitanud.<ref name="ERR2026Riigikohus">{{Netiviide |url=https://news.err.ee/1610029000/treason-case-peterson-rootsi-and-prosecutor-file-supreme-court-appeals |pealkiri=Treason case: Peterson, Rootsi and prosecutor file Supreme Court appeals |väljaanne=ERR News |aeg=20.05.2026 |vaadatud=2.06.2026 |keel=en}}</ref> == Seos õigusabikulude rahastamisega == [[2025]]. aastal mõistis kohus Tatjana Sokolova 16 kuuks vangi rahvusvahelise sanktsiooni rikkumise eest. ERR-i järgi võttis Sokolova vastu raha sanktsioonide all olevalt Venemaa organisatsioonilt „The Foundation for the Support and Protection of the Rights of Compatriots Living Abroad”, et rahastada Andronovi õigusabikulusid.<ref>{{Netiviide |url=https://news.err.ee/1609665356/estonian-court-sentences-woman-to-16-months-in-prison-for-violating-sanctions |pealkiri=Estonian court sentences woman to 16 months in prison for violating sanctions |väljaanne=ERR News |aeg=15.04.2025 |vaadatud=2.06.2026 |keel=en}}</ref> == Vaata ka == * [[Aivo Peterson]] * [[Dmitri Rootsi]] * [[Liikumine Koos/Вместе]] * [[KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele]] * [[Riigireetmine]] * [[Mõjutustegevus]] * [[Venemaa propaganda Eestis]] * [[Venemaa sissetung Ukrainasse]] * [[Hübriidsõda]] * [[Öine Vahtkond (rühmitus)|Öine Vahtkond]] == Viited == {{Viited}} bb47wrl1nyjr0ab1zuvxb4x522xjul7 Keskküttekatel 0 716082 7166093 2026-06-02T18:22:37Z Munkito 230877 Tehtud on lehekülg keskküttekatla kirjeldamiseks vastavalt tööpõhimõttele ja kütusetüübile 7166093 wikitext text/x-wiki [[Fail:Central heating unit.jpg|ääris|pisi|Puitkütusel töötav keskküttekatel]] == Kirjeldus == Keskküttekatel on kütteseade, millega toodetakse soojusenergiat, et soojendada hoonetes ringlevat soojuskandjat (enamasti vett). Katel on osa keskküttesüsteemist, kus kuumutatud vesi liigub torustiku kaudu küttekehadesse ja soojendab ruume.<ref>{{Viide |pealkiri=Boiler |kuupäev=2026-05-27 |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Boiler&oldid=1356364308 |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2026-06-02}}</ref><ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Howell |eesnimi=Ronald H. |kuupäev=2017 |pealkiri=PRINCIPLES OF HEATING VENTILATING AND AIR CONDITIONING |url=https://www.ashrae.org/file%20library/technical%20resources/bookstore/previews_1986629_pre.pdf |vaadatud=02.06.2026 |väljaanne=Ashrae.org}}</ref> == Tööpõhimõte == Keskküttekatla töö põhineb energia muundamisel soojuseks. Katelt kuumutatakse kütuse või elektrienergiaga. Tekkinud soojus kantakse soojusvaheti kaudu veele, mis ringleb küttesüsteemis tsirkulatsioonipumba abil. Soojus antakse üle küttekehade kaudu ruumile ning jahtunud vesi suunatakse tagasi katlasse. Süsteemi tööd juhitakse automaatika ja juhtimissüsteemide abil, mis reguleerivad temperatuuri ja koormust vastavalt vajadusele. <ref name=":0" /> <ref name=":1">{{Netiviide |perekonnanimi=Jones |eesnimi=Dennis |kuupäev=2014 |pealkiri=Principals of Condensing Boiler System Design |url=https://ashraephilly.org/images/downloads/CTTC_Articles/1710_cttc.pdf |vaadatud=02.06.2026 |väljaanne=Ashrae}}</ref> == Tüübid == Keskküttekatlaid jaotatakse kütusetüübi järgi: ●     gaasikatlad (maagaas või vedelgaas) ●     õlikatlad (kütteõli) ●     tahkekütusekatlad (puit, kivisüsi, brikett, pellet) ●     elektrikatlad (elektrienergia) Lisaks eristatakse katlaid töörežiimi järgi. Tavakateldes kasutatakse ainult kütuse põlemisel vabanevat soojust, samas kui kondensatsioonikatlad kasutavad ka suitsugaaside veeauru kondenseerumisel vabanevat latentset soojust, suurendades energiatõhusust. <ref name=":1" /><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Arena |eesnimi=L. |kuupäev=Veebruar 2014 |pealkiri=Measure Guideline: Condensing Boilers - Optimizing Efficiency and Response Time During Setback Operation |url=https://www1.eere.energy.gov/buildings/publications/pdfs/building_america/measure_guide_condensing_boilers.pdf |vaadatud=02.06.2026 |väljaanne=U.S. Department of Energy}}</ref> == Energiatõhusus == Katla efektiivsust hinnatakse hooajalise kasuteguri abil (nt AFUE), mis väljendab, kui suur osa sisendenergiast muundatakse kasulikuks soojuseks.<ref>{{Viide |pealkiri=Annual fuel utilization efficiency |kuupäev=2025-01-19 |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Annual_fuel_utilization_efficiency&oldid=1270490087 |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2026-06-02}}</ref> Tavakatelde kasutegur jääb ligikaudu 70–85% vahemikku, samas kui kondensatsioonikatlad võivad saavutada üle 90% ning soodsates tingimustes kuni 96–98%.<ref name=":1" /><ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=Cutler |eesnimi=Dylan |perekonnanimi2=Dean |eesnimi2=Jesse |perekonnanimi3=Acosta |eesnimi3=Jason |perekonnanimi4=Jones |eesnimi4=Dennis |kuupäev=02.06.2026 |pealkiri=Condensing Boilers Evaluation: Retrofit and New Construction Applications |url=https://docs.nlr.gov/docs/fy14osti/56402.pdf |vaadatud=02.06.2026 |väljaanne=National Renewable Energy Laboratory}}</ref> Kõrge efektiivsuse saavutamiseks on oluline madal tagasivoolu temperatuur, mis võimaldab suitsugaaside kondenseerumist ja latentse soojuse ärakasutamist.<ref name=":1" /> Süsteemi üldine energiatõhusus sõltub ka projekteerimisest, juhtimisest ja hooldusest.<ref name=":2" /> == Viited == <references /> 12p0yxqz514algcdbcxk733hsmv2izh Harappa arhitektuur 0 716083 7166122 2026-06-02T20:18:13Z Evlper 104506 Uus lehekülg: '[[File:Mohenjo-daro.jpg|thumb|Suur bassein välja kaevatud Mohenjo-daros, taamal oletatavasti suure aida jäänused]] [[File:Moenjodaro by smn121 -15.JPG|thumb|Kaev Mohenjo-daros]] [[File:Moenjodaro - Others 3 - by nadzir81.jpg|thumb|Veekanal Mohenjo-daros]] '''Harappa arhitektuur''' hõlmab pronksiaegse [[Induse kultuur]]i loodud ehitisi umbes 3300–1300 eKr [[Indus]]e orus tänapäeva [[Pakistan]]i ja [[India]] territooriumil. == Ajaloost == Harappa kultuuri mõjutas se...' 7166122 wikitext text/x-wiki [[File:Mohenjo-daro.jpg|thumb|Suur bassein välja kaevatud Mohenjo-daros, taamal oletatavasti suure aida jäänused]] [[File:Moenjodaro by smn121 -15.JPG|thumb|Kaev Mohenjo-daros]] [[File:Moenjodaro - Others 3 - by nadzir81.jpg|thumb|Veekanal Mohenjo-daros]] '''Harappa arhitektuur''' hõlmab pronksiaegse [[Induse kultuur]]i loodud ehitisi umbes 3300–1300 eKr [[Indus]]e orus tänapäeva [[Pakistan]]i ja [[India]] territooriumil. == Ajaloost == Harappa kultuuri mõjutas selle osalus rahvusvahelises kaubanduses tänu asukohale Induse jõe ääres. Induse orus ilmnesid linnastumise märgid juba [[neoliitikum]]is 6000. aastal eKr ja 3200. aastaks eKr oli rajatud palju linnu. 2500. aastaks eKr oli Induse kultuurist saanud idapoolseim osaline kaubateede võrgustikus, mis hõlmas Mesopotaamia linnriike, Pärsia lahte, Iraani kõrgmaad ja Kesk-Aasiat. Linnad ühendasid erinevatest etnilistest ja keelelistest rühmadest inimesi sotsiaal-kultuuriliseks tervikuks, mis omakorda mõjutas arhitektuuri ja linnaplaneerimist. Induse kultuuri iseloomustab arenenud linnaplaneerimine. Asulates olid standardsetest põletatud tellistest majad, keerukad drenaaži- ja veevarustussüsteemid ning suured avalikud hooned. Kultuuris võeti kasutusele uusi käsitöötehnikaid (karneoolist esemed, nikerdatud pitsatid) ja metallitöötlemine (vask, pronks, plii ja tina). Suurtes linnakeskustes Mohenjo-daros ja Harappas võis elada oletatavasti 30 000–60 000 inimest. == Periodiseering == === Vara-Harappa faas === See faas hõlmab ligikaudu aastaid 3200–2500 eKr. Enamik varajase Harappa ehitisi olid väikesemahulised, puudusid suured avalikud hooned ja klassistumise märgid. Varajase Harappa asulad paiknesid mitmekesises maastikus, nagu mäed ja viljaka pinnaga jõeorud. Vara-Harappa faasist küpsesse liikumisega seostub tugev linnastumine ja linnade geograafiline laienemine. Ülemineku ajal hüljati hulk varasemaid Harappa asulaid, võib-olla loodusolude ja kliima muutumise tõttu. === Kõrg-Harappa faas === See faas jääb umbes ajavahemikku 2500–1900 eKr ja on palju usaldusväärsemalt dateeritud kui varasem faas. Sellele perioodile on iseloomulik linnade areng, mida kujundas keeruka ühiskondliku võrgustiku tekkimine ja tegevus. Ehitistest võib välja lugeda klasside hierarhiat ning ka märke kaubanduse ja põllumajanduse toimimisest. Tähtsamad [[muistis]]ed sellest perioodist on [[Harappa]], [[Mohenjo Daro|Mohenjo-daro]], [[Kotdiji]], [[Rehman Dheri]], [[Naushero]], [[Kalibangan]], [[Banawali]], [[Lothal]] (sadam), Surkotada, Dholavira, Rojdi, Kuntasi<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. === Hilis-Harappa faas === See hõlmab ligikaudu aastaid 1900–1300 eKr<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> ja seda iseloomustab taas mittelinnaliste asulate esilekerkimine.<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref> == Üldised jooned == [[File:Cut brick, Indus Valley Tradition, Harappan Phase, Chanhu Daro, Pakistan, c. 2500-1900 BC - Royal Ontario Museum - DSC09716.JPG|thumb|Tellis [[Chanhu Daro]]st (Pakistan), u 2500-1900 eKr]] Harappa arhitektuuri iseloomustab fookus pigem funktsionaalsusel kui dekooril, näiteks puudub üldse ehitusplastika, skulptuure on leitud pigem üksikuna. Tähelepanuväärsena on välja toodud, et erinevalt samaegstest Egiptusest ja mesopotaamiast puudusid linnades monumentaalsed ehitised nagu paleed, mälestusmärgid ja hauakambrid, enamik hooneid olid suured avalikud hooned või praktilised elukohad. Ehitusmaterjal olenes hoone asukohast. Maamajad olid sageli savitellistest, kivi kasutati ehitustel siis, kui see oli asula lähedal kergesti kättesaadav<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. Linnamajad olid põletatud tellistest suurusega umbes 28 x 14 x 7 cm, see oli standardmõõt suhtega 1x2x4, teisi suurusi võis esineda kaevude, ahjude ja veekanalite telliste puhul. Põletataud tellis oli materjalina vastupidavam niiskusele ja suurtele vihmasadudele.<ref>[https://www.nationalgeographic.com/history/article/indus-valley-egalitarian-ancient-society-mohenjo-daro Andrew Chapman. Did this ancient society thrive without elites? - National Geographic, June 1, 2026]</ref> Majad on ühe- või kahekorruselised, keskse sisehooviga, mille ümber ruumid olid paigutatud. == Linnaplaneerimine == [[File:Moen Jo Daro (The Mond of the Deads).jpg|thumb|Majade ja tänavate võrgustik Mohenjo-daros]] Harappa arhitektuuri tähelepanuväärne tunnus on arenenud linnaplaneering. Linnades on leitud keerukad süsteemid vihmavee ja jäätmete voolu kontrollimiseks, avalikud kaevud ja kanalisatsioon, mille rakendamine pidi nõudma eelnevat plaani. Igal majal oli oma imbkaev ja drenaažisüsteem, mis oli ühendatud üldise drenaažisüsteemiga. Igal tänaval kulgesid telliskivist kanalisatsioonitorud, mis olid pealt kaetud.<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> Linnad olid jagatud geomeetriliselt kvartaliteks, mida jagasid täisnurga all ristuvad teed, kusjuures igas kvartalis oli majade ja avalike kaevude võrgustik.<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> Ühiselt kasutatavad rajatised nagu teed, tuleasemed, ahjud ja tööstushooned olid pigem funktsionaalse kui esteetilise eesmärgiga. Enamik maju ehitati põletatud ja mördiga seotud tellistest; leidus ka päikeses kuivatatud mudatellistest maju puidust juurdeehitistega. Hooned ehitati sageli platvormidele või tehisküngastele, mis võis olla vajalik üleujutuste pärast. Müürid ümbritsesid sageli kogu linna. See võis olla linna võimsuse demonstreerimiseks ja kaitserajatiseks ründajate eest, kuid võimalikuks on peetud, et seegi oli üleujutuste vastu. Linn jagunes kaheks erinevaks osaks: tsitadelliks, mis oli rööpkülik 360–460 m põhjast lõunasse ja 180–270 m ida-lääne suunas, ja all-linnaks<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref>. All-linn linna idaküljel koosnes väiksematest elamutest, tsitadellis linna lääneküljel asusid uhkemad elamud ja avalikud hooned. Tsitadelli ümbritsevad kindlustused olid suuremad ja tugevamad kui ülejäänud linna ümber. Ehitised ja täisnurga all ristuvad tänavad näitavad märkimisväärse inseneriteadmise olemasolu. Tsitadellides on leitud sageli viljaaitu, samuti sadamas, et hõlbustada teravilja importi ja eksporti. Mohenjo-daros asuv ait on suurim ja tuntuim näide, kuid selle kasutamist tegeliku viljahoidlana on teadlased vaidlustanud. Vesiehitiste hulgas on veekanalitest keerukas veevärk, samuti klapid, mis kontrollisid vee sisselaskeavasid. Sadamad nagu Lothalis ehitati jõe peavoolust eemale, et vältida jõesetete ladestumist. Oli olemas puidust lüüsiväravate süsteem mereloodete voolu kontrollimiseks. Vihmavee hoidmiseks rajati basseine. Kivivõlviks, näiteks [[truup]]ide ehitamisel, rakendati [[pseudovõlv]]i. == Viited == {{viited}} {{arhitektuuri ajalugu}} [[Kategooria:Arhitektuur]] [[Kategooria:Vanaaeg]] [[Kategooria:India arhitektuur]] [[Kategooria:Pakistani arhitektuur]] h3e3lh8ch1t91yrdv5j5wj2oftexpwb 7166124 7166122 2026-06-02T20:21:18Z Evlper 104506 7166124 wikitext text/x-wiki [[File:Mohenjo-daro.jpg|thumb|Suur bassein välja kaevatud Mohenjo-daros, taamal oletatavasti suure viljaaida jäänused]] [[File:Moenjodaro by smn121 -15.JPG|thumb|Kaev Mohenjo-daros]] [[File:Moenjodaro - Others 3 - by nadzir81.jpg|thumb|Veekanal Mohenjo-daros]] '''Harappa arhitektuur''' hõlmab pronksiaegse [[Induse kultuur]]i loodud ehitisi umbes 3300–1300 eKr [[Indus]]e orus tänapäeva [[Pakistan]]i ja [[India]] territooriumil. == Ajaloost == Harappa kultuuri mõjutas selle osalus rahvusvahelises kaubanduses tänu asukohale Induse jõe ääres. Induse orus ilmnesid linnastumise märgid juba [[neoliitikum]]is 6000. aastal eKr ja 3200. aastaks eKr oli rajatud palju linnu. 2500. aastaks eKr oli Induse kultuurist saanud idapoolseim osaline kaubateede võrgustikus, mis hõlmas Mesopotaamia linnriike, Pärsia lahte, Iraani kõrgmaad ja Kesk-Aasiat. Linnad ühendasid erinevatest etnilistest ja keelelistest rühmadest inimesi sotsiaal-kultuuriliseks tervikuks, mis omakorda mõjutas arhitektuuri ja linnaplaneerimist. Induse kultuuri iseloomustab arenenud linnaplaneerimine. Asulates olid standardsetest põletatud tellistest majad, keerukad drenaaži- ja veevarustussüsteemid ning suured avalikud hooned. Kultuuris võeti kasutusele uusi käsitöötehnikaid (karneoolist esemed, nikerdatud pitsatid) ja metallitöötlemine (vask, pronks, plii ja tina). Suurtes linnakeskustes Mohenjo-daros ja Harappas võis elada oletatavasti 30 000–60 000 inimest. == Periodiseering == === Vara-Harappa faas === See faas hõlmab ligikaudu aastaid 3200–2500 eKr. Enamik varajase Harappa ehitisi olid väikesemahulised, puudusid suured avalikud hooned ja klassistumise märgid. Varajase Harappa asulad paiknesid mitmekesises maastikus, nagu mäed ja viljaka pinnaga jõeorud. Vara-Harappa faasist küpsesse liikumisega seostub tugev linnastumine ja linnade geograafiline laienemine. Ülemineku ajal hüljati hulk varasemaid Harappa asulaid, võib-olla loodusolude ja kliima muutumise tõttu. === Kõrg-Harappa faas === See faas jääb umbes ajavahemikku 2500–1900 eKr ja on palju usaldusväärsemalt dateeritud kui varasem faas. Sellele perioodile on iseloomulik linnade areng, mida kujundas keeruka ühiskondliku võrgustiku tekkimine ja tegevus. Ehitistest võib välja lugeda klasside hierarhiat ning ka märke kaubanduse ja põllumajanduse toimimisest. Tähtsamad [[muistis]]ed sellest perioodist on [[Harappa]], [[Mohenjo Daro|Mohenjo-daro]], [[Kotdiji]], [[Rehman Dheri]], [[Naushero]], [[Kalibangan]], [[Banawali]], [[Lothal]] (sadam), Surkotada, Dholavira, Rojdi, Kuntasi<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. === Hilis-Harappa faas === See hõlmab ligikaudu aastaid 1900–1300 eKr<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> ja seda iseloomustab taas mittelinnaliste asulate esilekerkimine.<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref> == Üldised jooned == [[File:Cut brick, Indus Valley Tradition, Harappan Phase, Chanhu Daro, Pakistan, c. 2500-1900 BC - Royal Ontario Museum - DSC09716.JPG|thumb|Tellis [[Chanhu Daro]]st (Pakistan), u 2500-1900 eKr]] Harappa arhitektuuri iseloomustab fookus pigem funktsionaalsusel kui dekooril, näiteks puudub üldse ehitusplastika, skulptuure on leitud pigem üksikuna. Tähelepanuväärsena on välja toodud, et erinevalt samaegstest Egiptusest ja mesopotaamiast puudusid linnades monumentaalsed ehitised nagu paleed, mälestusmärgid ja hauakambrid, enamik hooneid olid suured avalikud hooned või praktilised elukohad. Ehitusmaterjal olenes hoone asukohast. Maamajad olid sageli savitellistest, kivi kasutati ehitustel siis, kui see oli asula lähedal kergesti kättesaadav<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. Linnamajad olid põletatud tellistest suurusega umbes 28 x 14 x 7 cm, see oli standardmõõt suhtega 1x2x4, teisi suurusi võis esineda kaevude, ahjude ja veekanalite telliste puhul. Põletataud tellis oli materjalina vastupidavam niiskusele ja suurtele vihmasadudele.<ref>[https://www.nationalgeographic.com/history/article/indus-valley-egalitarian-ancient-society-mohenjo-daro Andrew Chapman. Did this ancient society thrive without elites? - National Geographic, June 1, 2026]</ref> Majad on ühe- või kahekorruselised, keskse sisehooviga, mille ümber ruumid olid paigutatud. == Linnaplaneerimine == [[File:Moen Jo Daro (The Mond of the Deads).jpg|thumb|Majade ja tänavate võrgustik Mohenjo-daros]] Harappa arhitektuuri tähelepanuväärne tunnus on arenenud linnaplaneering. Linnades on leitud keerukad süsteemid vihmavee ja jäätmete voolu kontrollimiseks, avalikud kaevud ja kanalisatsioon, mille rakendamine pidi nõudma eelnevat plaani. Igal majal oli oma imbkaev ja drenaažisüsteem, mis oli ühendatud üldise drenaažisüsteemiga. Igal tänaval kulgesid telliskivist kanalisatsioonitorud, mis olid pealt kaetud.<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> Linnad olid jagatud geomeetriliselt kvartaliteks, mida jagasid täisnurga all ristuvad teed, kusjuures igas kvartalis oli majade ja avalike kaevude võrgustik.<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> Ühiselt kasutatavad rajatised nagu teed, tuleasemed, ahjud ja tööstushooned olid pigem funktsionaalse kui esteetilise eesmärgiga. Enamik maju ehitati põletatud ja mördiga seotud tellistest; leidus ka päikeses kuivatatud mudatellistest maju puidust juurdeehitistega. Hooned ehitati sageli platvormidele või tehisküngastele, mis võis olla vajalik üleujutuste pärast. Müürid ümbritsesid sageli kogu linna. See võis olla linna võimsuse demonstreerimiseks ja kaitserajatiseks ründajate eest, kuid võimalikuks on peetud, et seegi oli üleujutuste vastu. Linn jagunes kaheks erinevaks osaks: tsitadelliks, mis oli rööpkülik 360–460 m põhjast lõunasse ja 180–270 m ida-lääne suunas, ja all-linnaks<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref>. All-linn linna idaküljel koosnes väiksematest elamutest, tsitadellis linna lääneküljel asusid uhkemad elamud ja avalikud hooned. Tsitadelli ümbritsevad kindlustused olid suuremad ja tugevamad kui ülejäänud linna ümber. Ehitised ja täisnurga all ristuvad tänavad näitavad märkimisväärse inseneriteadmise olemasolu. Tsitadellides on leitud sageli viljaaitu, samuti sadamas, et hõlbustada teravilja importi ja eksporti. Mohenjo-daros asuv ait on suurim ja tuntuim näide, kuid selle kasutamist tegeliku viljahoidlana on teadlased vaidlustanud. Vesiehitiste hulgas on veekanalitest keerukas veevärk, samuti klapid, mis kontrollisid vee sisselaskeavasid. Sadamad nagu Lothalis ehitati jõe peavoolust eemale, et vältida jõesetete ladestumist. Oli olemas puidust lüüsiväravate süsteem mereloodete voolu kontrollimiseks. Vihmavee hoidmiseks rajati basseine. Kivivõlviks, näiteks [[truup]]ide ehitamisel, rakendati [[pseudovõlv]]i. == Viited == {{viited}} {{arhitektuuri ajalugu}} [[Kategooria:Arhitektuur]] [[Kategooria:Vanaaeg]] [[Kategooria:India arhitektuur]] [[Kategooria:Pakistani arhitektuur]] k1alpvpua6jlj78cc3y0w8vh7phk63m 7166126 7166124 2026-06-02T20:22:10Z Evlper 104506 /* Ajaloost */ 7166126 wikitext text/x-wiki [[File:Mohenjo-daro.jpg|thumb|Suur bassein välja kaevatud Mohenjo-daros, taamal oletatavasti suure viljaaida jäänused]] [[File:Moenjodaro by smn121 -15.JPG|thumb|Kaev Mohenjo-daros]] [[File:Moenjodaro - Others 3 - by nadzir81.jpg|thumb|Veekanal Mohenjo-daros]] '''Harappa arhitektuur''' hõlmab pronksiaegse [[Induse kultuur]]i loodud ehitisi umbes 3300–1300 eKr [[Indus]]e orus tänapäeva [[Pakistan]]i ja [[India]] territooriumil. == Ajaloost == Harappa kultuuri mõjutas selle osalus rahvusvahelises kaubanduses tänu asukohale Induse jõe ääres. Induse orus ilmnesid linnastumise märgid juba [[neoliitikum]]is 6000. aastal eKr ja 3200. aastaks eKr oli rajatud palju linnu. 2500. aastaks eKr oli Induse kultuurist saanud idapoolseim osaline kaubateede võrgustikus, mis hõlmas Mesopotaamia linnriike, Pärsia lahte, Iraani kõrgmaad ja Kesk-Aasiat. Linnad ühendasid erinevatest etnilistest ja keelelistest rühmadest inimesi sotsiaal-kultuuriliseks tervikuks, mis omakorda mõjutas arhitektuuri ja linnaplaneerimist. Induse kultuuri on nimetatud eelkõige linnaliseks kultuuriks ja seda iseloomustab arenenud linnaplaneerimine. Asulates olid standardsetest põletatud tellistest majad, keerukad drenaaži- ja veevarustussüsteemid ning suured avalikud hooned. Kultuuris võeti kasutusele uusi käsitöötehnikaid (karneoolist esemed, nikerdatud pitsatid) ja metallitöötlemine (vask, pronks, plii ja tina). Suurtes linnakeskustes Mohenjo-daros ja Harappas võis elada oletatavasti 30 000–60 000 inimest. == Periodiseering == === Vara-Harappa faas === See faas hõlmab ligikaudu aastaid 3200–2500 eKr. Enamik varajase Harappa ehitisi olid väikesemahulised, puudusid suured avalikud hooned ja klassistumise märgid. Varajase Harappa asulad paiknesid mitmekesises maastikus, nagu mäed ja viljaka pinnaga jõeorud. Vara-Harappa faasist küpsesse liikumisega seostub tugev linnastumine ja linnade geograafiline laienemine. Ülemineku ajal hüljati hulk varasemaid Harappa asulaid, võib-olla loodusolude ja kliima muutumise tõttu. === Kõrg-Harappa faas === See faas jääb umbes ajavahemikku 2500–1900 eKr ja on palju usaldusväärsemalt dateeritud kui varasem faas. Sellele perioodile on iseloomulik linnade areng, mida kujundas keeruka ühiskondliku võrgustiku tekkimine ja tegevus. Ehitistest võib välja lugeda klasside hierarhiat ning ka märke kaubanduse ja põllumajanduse toimimisest. Tähtsamad [[muistis]]ed sellest perioodist on [[Harappa]], [[Mohenjo Daro|Mohenjo-daro]], [[Kotdiji]], [[Rehman Dheri]], [[Naushero]], [[Kalibangan]], [[Banawali]], [[Lothal]] (sadam), Surkotada, Dholavira, Rojdi, Kuntasi<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. === Hilis-Harappa faas === See hõlmab ligikaudu aastaid 1900–1300 eKr<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> ja seda iseloomustab taas mittelinnaliste asulate esilekerkimine.<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref> == Üldised jooned == [[File:Cut brick, Indus Valley Tradition, Harappan Phase, Chanhu Daro, Pakistan, c. 2500-1900 BC - Royal Ontario Museum - DSC09716.JPG|thumb|Tellis [[Chanhu Daro]]st (Pakistan), u 2500-1900 eKr]] Harappa arhitektuuri iseloomustab fookus pigem funktsionaalsusel kui dekooril, näiteks puudub üldse ehitusplastika, skulptuure on leitud pigem üksikuna. Tähelepanuväärsena on välja toodud, et erinevalt samaegstest Egiptusest ja mesopotaamiast puudusid linnades monumentaalsed ehitised nagu paleed, mälestusmärgid ja hauakambrid, enamik hooneid olid suured avalikud hooned või praktilised elukohad. Ehitusmaterjal olenes hoone asukohast. Maamajad olid sageli savitellistest, kivi kasutati ehitustel siis, kui see oli asula lähedal kergesti kättesaadav<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. Linnamajad olid põletatud tellistest suurusega umbes 28 x 14 x 7 cm, see oli standardmõõt suhtega 1x2x4, teisi suurusi võis esineda kaevude, ahjude ja veekanalite telliste puhul. Põletataud tellis oli materjalina vastupidavam niiskusele ja suurtele vihmasadudele.<ref>[https://www.nationalgeographic.com/history/article/indus-valley-egalitarian-ancient-society-mohenjo-daro Andrew Chapman. Did this ancient society thrive without elites? - National Geographic, June 1, 2026]</ref> Majad on ühe- või kahekorruselised, keskse sisehooviga, mille ümber ruumid olid paigutatud. == Linnaplaneerimine == [[File:Moen Jo Daro (The Mond of the Deads).jpg|thumb|Majade ja tänavate võrgustik Mohenjo-daros]] Harappa arhitektuuri tähelepanuväärne tunnus on arenenud linnaplaneering. Linnades on leitud keerukad süsteemid vihmavee ja jäätmete voolu kontrollimiseks, avalikud kaevud ja kanalisatsioon, mille rakendamine pidi nõudma eelnevat plaani. Igal majal oli oma imbkaev ja drenaažisüsteem, mis oli ühendatud üldise drenaažisüsteemiga. Igal tänaval kulgesid telliskivist kanalisatsioonitorud, mis olid pealt kaetud.<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> Linnad olid jagatud geomeetriliselt kvartaliteks, mida jagasid täisnurga all ristuvad teed, kusjuures igas kvartalis oli majade ja avalike kaevude võrgustik.<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> Ühiselt kasutatavad rajatised nagu teed, tuleasemed, ahjud ja tööstushooned olid pigem funktsionaalse kui esteetilise eesmärgiga. Enamik maju ehitati põletatud ja mördiga seotud tellistest; leidus ka päikeses kuivatatud mudatellistest maju puidust juurdeehitistega. Hooned ehitati sageli platvormidele või tehisküngastele, mis võis olla vajalik üleujutuste pärast. Müürid ümbritsesid sageli kogu linna. See võis olla linna võimsuse demonstreerimiseks ja kaitserajatiseks ründajate eest, kuid võimalikuks on peetud, et seegi oli üleujutuste vastu. Linn jagunes kaheks erinevaks osaks: tsitadelliks, mis oli rööpkülik 360–460 m põhjast lõunasse ja 180–270 m ida-lääne suunas, ja all-linnaks<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref>. All-linn linna idaküljel koosnes väiksematest elamutest, tsitadellis linna lääneküljel asusid uhkemad elamud ja avalikud hooned. Tsitadelli ümbritsevad kindlustused olid suuremad ja tugevamad kui ülejäänud linna ümber. Ehitised ja täisnurga all ristuvad tänavad näitavad märkimisväärse inseneriteadmise olemasolu. Tsitadellides on leitud sageli viljaaitu, samuti sadamas, et hõlbustada teravilja importi ja eksporti. Mohenjo-daros asuv ait on suurim ja tuntuim näide, kuid selle kasutamist tegeliku viljahoidlana on teadlased vaidlustanud. Vesiehitiste hulgas on veekanalitest keerukas veevärk, samuti klapid, mis kontrollisid vee sisselaskeavasid. Sadamad nagu Lothalis ehitati jõe peavoolust eemale, et vältida jõesetete ladestumist. Oli olemas puidust lüüsiväravate süsteem mereloodete voolu kontrollimiseks. Vihmavee hoidmiseks rajati basseine. Kivivõlviks, näiteks [[truup]]ide ehitamisel, rakendati [[pseudovõlv]]i. == Viited == {{viited}} {{arhitektuuri ajalugu}} [[Kategooria:Arhitektuur]] [[Kategooria:Vanaaeg]] [[Kategooria:India arhitektuur]] [[Kategooria:Pakistani arhitektuur]] gwwyg2yw6cxqvfxd5dy7ojauxh6d6v5 7166127 7166126 2026-06-02T20:22:46Z Evlper 104506 /* Vara-Harappa faas */ 7166127 wikitext text/x-wiki [[File:Mohenjo-daro.jpg|thumb|Suur bassein välja kaevatud Mohenjo-daros, taamal oletatavasti suure viljaaida jäänused]] [[File:Moenjodaro by smn121 -15.JPG|thumb|Kaev Mohenjo-daros]] [[File:Moenjodaro - Others 3 - by nadzir81.jpg|thumb|Veekanal Mohenjo-daros]] '''Harappa arhitektuur''' hõlmab pronksiaegse [[Induse kultuur]]i loodud ehitisi umbes 3300–1300 eKr [[Indus]]e orus tänapäeva [[Pakistan]]i ja [[India]] territooriumil. == Ajaloost == Harappa kultuuri mõjutas selle osalus rahvusvahelises kaubanduses tänu asukohale Induse jõe ääres. Induse orus ilmnesid linnastumise märgid juba [[neoliitikum]]is 6000. aastal eKr ja 3200. aastaks eKr oli rajatud palju linnu. 2500. aastaks eKr oli Induse kultuurist saanud idapoolseim osaline kaubateede võrgustikus, mis hõlmas Mesopotaamia linnriike, Pärsia lahte, Iraani kõrgmaad ja Kesk-Aasiat. Linnad ühendasid erinevatest etnilistest ja keelelistest rühmadest inimesi sotsiaal-kultuuriliseks tervikuks, mis omakorda mõjutas arhitektuuri ja linnaplaneerimist. Induse kultuuri on nimetatud eelkõige linnaliseks kultuuriks ja seda iseloomustab arenenud linnaplaneerimine. Asulates olid standardsetest põletatud tellistest majad, keerukad drenaaži- ja veevarustussüsteemid ning suured avalikud hooned. Kultuuris võeti kasutusele uusi käsitöötehnikaid (karneoolist esemed, nikerdatud pitsatid) ja metallitöötlemine (vask, pronks, plii ja tina). Suurtes linnakeskustes Mohenjo-daros ja Harappas võis elada oletatavasti 30 000–60 000 inimest. == Periodiseering == === Vara-Harappa faas === See faas hõlmab ligikaudu aastaid 3200–2500 eKr. Enamik selle perioodi ehitisi olid väikesemahulised, puudusid suured avalikud hooned ja klassistumise märgid. Varajase Harappa asulad paiknesid mitmekesises maastikus, nagu mäed ja viljaka pinnaga jõeorud. Vara-Harappa faasist küpsesse liikumisega seostub tugev linnastumine ja linnade geograafiline laienemine. Ülemineku ajal hüljati hulk varasemaid Harappa asulaid, võib-olla loodusolude ja kliima muutumise tõttu. === Kõrg-Harappa faas === See faas jääb umbes ajavahemikku 2500–1900 eKr ja on palju usaldusväärsemalt dateeritud kui varasem faas. Sellele perioodile on iseloomulik linnade areng, mida kujundas keeruka ühiskondliku võrgustiku tekkimine ja tegevus. Ehitistest võib välja lugeda klasside hierarhiat ning ka märke kaubanduse ja põllumajanduse toimimisest. Tähtsamad [[muistis]]ed sellest perioodist on [[Harappa]], [[Mohenjo Daro|Mohenjo-daro]], [[Kotdiji]], [[Rehman Dheri]], [[Naushero]], [[Kalibangan]], [[Banawali]], [[Lothal]] (sadam), Surkotada, Dholavira, Rojdi, Kuntasi<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. === Hilis-Harappa faas === See hõlmab ligikaudu aastaid 1900–1300 eKr<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> ja seda iseloomustab taas mittelinnaliste asulate esilekerkimine.<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref> == Üldised jooned == [[File:Cut brick, Indus Valley Tradition, Harappan Phase, Chanhu Daro, Pakistan, c. 2500-1900 BC - Royal Ontario Museum - DSC09716.JPG|thumb|Tellis [[Chanhu Daro]]st (Pakistan), u 2500-1900 eKr]] Harappa arhitektuuri iseloomustab fookus pigem funktsionaalsusel kui dekooril, näiteks puudub üldse ehitusplastika, skulptuure on leitud pigem üksikuna. Tähelepanuväärsena on välja toodud, et erinevalt samaegstest Egiptusest ja mesopotaamiast puudusid linnades monumentaalsed ehitised nagu paleed, mälestusmärgid ja hauakambrid, enamik hooneid olid suured avalikud hooned või praktilised elukohad. Ehitusmaterjal olenes hoone asukohast. Maamajad olid sageli savitellistest, kivi kasutati ehitustel siis, kui see oli asula lähedal kergesti kättesaadav<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. Linnamajad olid põletatud tellistest suurusega umbes 28 x 14 x 7 cm, see oli standardmõõt suhtega 1x2x4, teisi suurusi võis esineda kaevude, ahjude ja veekanalite telliste puhul. Põletataud tellis oli materjalina vastupidavam niiskusele ja suurtele vihmasadudele.<ref>[https://www.nationalgeographic.com/history/article/indus-valley-egalitarian-ancient-society-mohenjo-daro Andrew Chapman. Did this ancient society thrive without elites? - National Geographic, June 1, 2026]</ref> Majad on ühe- või kahekorruselised, keskse sisehooviga, mille ümber ruumid olid paigutatud. == Linnaplaneerimine == [[File:Moen Jo Daro (The Mond of the Deads).jpg|thumb|Majade ja tänavate võrgustik Mohenjo-daros]] Harappa arhitektuuri tähelepanuväärne tunnus on arenenud linnaplaneering. Linnades on leitud keerukad süsteemid vihmavee ja jäätmete voolu kontrollimiseks, avalikud kaevud ja kanalisatsioon, mille rakendamine pidi nõudma eelnevat plaani. Igal majal oli oma imbkaev ja drenaažisüsteem, mis oli ühendatud üldise drenaažisüsteemiga. Igal tänaval kulgesid telliskivist kanalisatsioonitorud, mis olid pealt kaetud.<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> Linnad olid jagatud geomeetriliselt kvartaliteks, mida jagasid täisnurga all ristuvad teed, kusjuures igas kvartalis oli majade ja avalike kaevude võrgustik.<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> Ühiselt kasutatavad rajatised nagu teed, tuleasemed, ahjud ja tööstushooned olid pigem funktsionaalse kui esteetilise eesmärgiga. Enamik maju ehitati põletatud ja mördiga seotud tellistest; leidus ka päikeses kuivatatud mudatellistest maju puidust juurdeehitistega. Hooned ehitati sageli platvormidele või tehisküngastele, mis võis olla vajalik üleujutuste pärast. Müürid ümbritsesid sageli kogu linna. See võis olla linna võimsuse demonstreerimiseks ja kaitserajatiseks ründajate eest, kuid võimalikuks on peetud, et seegi oli üleujutuste vastu. Linn jagunes kaheks erinevaks osaks: tsitadelliks, mis oli rööpkülik 360–460 m põhjast lõunasse ja 180–270 m ida-lääne suunas, ja all-linnaks<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref>. All-linn linna idaküljel koosnes väiksematest elamutest, tsitadellis linna lääneküljel asusid uhkemad elamud ja avalikud hooned. Tsitadelli ümbritsevad kindlustused olid suuremad ja tugevamad kui ülejäänud linna ümber. Ehitised ja täisnurga all ristuvad tänavad näitavad märkimisväärse inseneriteadmise olemasolu. Tsitadellides on leitud sageli viljaaitu, samuti sadamas, et hõlbustada teravilja importi ja eksporti. Mohenjo-daros asuv ait on suurim ja tuntuim näide, kuid selle kasutamist tegeliku viljahoidlana on teadlased vaidlustanud. Vesiehitiste hulgas on veekanalitest keerukas veevärk, samuti klapid, mis kontrollisid vee sisselaskeavasid. Sadamad nagu Lothalis ehitati jõe peavoolust eemale, et vältida jõesetete ladestumist. Oli olemas puidust lüüsiväravate süsteem mereloodete voolu kontrollimiseks. Vihmavee hoidmiseks rajati basseine. Kivivõlviks, näiteks [[truup]]ide ehitamisel, rakendati [[pseudovõlv]]i. == Viited == {{viited}} {{arhitektuuri ajalugu}} [[Kategooria:Arhitektuur]] [[Kategooria:Vanaaeg]] [[Kategooria:India arhitektuur]] [[Kategooria:Pakistani arhitektuur]] jav0gc0hq6yfbjtzx6m3kj6boj4wpii 7166128 7166127 2026-06-02T20:23:13Z Evlper 104506 /* Vara-Harappa faas */ 7166128 wikitext text/x-wiki [[File:Mohenjo-daro.jpg|thumb|Suur bassein välja kaevatud Mohenjo-daros, taamal oletatavasti suure viljaaida jäänused]] [[File:Moenjodaro by smn121 -15.JPG|thumb|Kaev Mohenjo-daros]] [[File:Moenjodaro - Others 3 - by nadzir81.jpg|thumb|Veekanal Mohenjo-daros]] '''Harappa arhitektuur''' hõlmab pronksiaegse [[Induse kultuur]]i loodud ehitisi umbes 3300–1300 eKr [[Indus]]e orus tänapäeva [[Pakistan]]i ja [[India]] territooriumil. == Ajaloost == Harappa kultuuri mõjutas selle osalus rahvusvahelises kaubanduses tänu asukohale Induse jõe ääres. Induse orus ilmnesid linnastumise märgid juba [[neoliitikum]]is 6000. aastal eKr ja 3200. aastaks eKr oli rajatud palju linnu. 2500. aastaks eKr oli Induse kultuurist saanud idapoolseim osaline kaubateede võrgustikus, mis hõlmas Mesopotaamia linnriike, Pärsia lahte, Iraani kõrgmaad ja Kesk-Aasiat. Linnad ühendasid erinevatest etnilistest ja keelelistest rühmadest inimesi sotsiaal-kultuuriliseks tervikuks, mis omakorda mõjutas arhitektuuri ja linnaplaneerimist. Induse kultuuri on nimetatud eelkõige linnaliseks kultuuriks ja seda iseloomustab arenenud linnaplaneerimine. Asulates olid standardsetest põletatud tellistest majad, keerukad drenaaži- ja veevarustussüsteemid ning suured avalikud hooned. Kultuuris võeti kasutusele uusi käsitöötehnikaid (karneoolist esemed, nikerdatud pitsatid) ja metallitöötlemine (vask, pronks, plii ja tina). Suurtes linnakeskustes Mohenjo-daros ja Harappas võis elada oletatavasti 30 000–60 000 inimest. == Periodiseering == === Vara-Harappa faas === See faas hõlmab ligikaudu aastaid 3200–2500 eKr. Enamik selle perioodi ehitisi olid väikesemahulised, puudusid suured avalikud hooned ja klassistumise märgid. Vara-Harappa asulad paiknesid mitmekesises maastikus, nagu mäed ja viljaka pinnaga jõeorud. Vara-Harappa faasist küpsesse liikumisega seostub tugev linnastumine ja linnade geograafiline laienemine. Ülemineku ajal hüljati hulk varasemaid Harappa asulaid, võib-olla loodusolude ja kliima muutumise tõttu. === Kõrg-Harappa faas === See faas jääb umbes ajavahemikku 2500–1900 eKr ja on palju usaldusväärsemalt dateeritud kui varasem faas. Sellele perioodile on iseloomulik linnade areng, mida kujundas keeruka ühiskondliku võrgustiku tekkimine ja tegevus. Ehitistest võib välja lugeda klasside hierarhiat ning ka märke kaubanduse ja põllumajanduse toimimisest. Tähtsamad [[muistis]]ed sellest perioodist on [[Harappa]], [[Mohenjo Daro|Mohenjo-daro]], [[Kotdiji]], [[Rehman Dheri]], [[Naushero]], [[Kalibangan]], [[Banawali]], [[Lothal]] (sadam), Surkotada, Dholavira, Rojdi, Kuntasi<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. === Hilis-Harappa faas === See hõlmab ligikaudu aastaid 1900–1300 eKr<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> ja seda iseloomustab taas mittelinnaliste asulate esilekerkimine.<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref> == Üldised jooned == [[File:Cut brick, Indus Valley Tradition, Harappan Phase, Chanhu Daro, Pakistan, c. 2500-1900 BC - Royal Ontario Museum - DSC09716.JPG|thumb|Tellis [[Chanhu Daro]]st (Pakistan), u 2500-1900 eKr]] Harappa arhitektuuri iseloomustab fookus pigem funktsionaalsusel kui dekooril, näiteks puudub üldse ehitusplastika, skulptuure on leitud pigem üksikuna. Tähelepanuväärsena on välja toodud, et erinevalt samaegstest Egiptusest ja mesopotaamiast puudusid linnades monumentaalsed ehitised nagu paleed, mälestusmärgid ja hauakambrid, enamik hooneid olid suured avalikud hooned või praktilised elukohad. Ehitusmaterjal olenes hoone asukohast. Maamajad olid sageli savitellistest, kivi kasutati ehitustel siis, kui see oli asula lähedal kergesti kättesaadav<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. Linnamajad olid põletatud tellistest suurusega umbes 28 x 14 x 7 cm, see oli standardmõõt suhtega 1x2x4, teisi suurusi võis esineda kaevude, ahjude ja veekanalite telliste puhul. Põletataud tellis oli materjalina vastupidavam niiskusele ja suurtele vihmasadudele.<ref>[https://www.nationalgeographic.com/history/article/indus-valley-egalitarian-ancient-society-mohenjo-daro Andrew Chapman. Did this ancient society thrive without elites? - National Geographic, June 1, 2026]</ref> Majad on ühe- või kahekorruselised, keskse sisehooviga, mille ümber ruumid olid paigutatud. == Linnaplaneerimine == [[File:Moen Jo Daro (The Mond of the Deads).jpg|thumb|Majade ja tänavate võrgustik Mohenjo-daros]] Harappa arhitektuuri tähelepanuväärne tunnus on arenenud linnaplaneering. Linnades on leitud keerukad süsteemid vihmavee ja jäätmete voolu kontrollimiseks, avalikud kaevud ja kanalisatsioon, mille rakendamine pidi nõudma eelnevat plaani. Igal majal oli oma imbkaev ja drenaažisüsteem, mis oli ühendatud üldise drenaažisüsteemiga. Igal tänaval kulgesid telliskivist kanalisatsioonitorud, mis olid pealt kaetud.<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> Linnad olid jagatud geomeetriliselt kvartaliteks, mida jagasid täisnurga all ristuvad teed, kusjuures igas kvartalis oli majade ja avalike kaevude võrgustik.<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> Ühiselt kasutatavad rajatised nagu teed, tuleasemed, ahjud ja tööstushooned olid pigem funktsionaalse kui esteetilise eesmärgiga. Enamik maju ehitati põletatud ja mördiga seotud tellistest; leidus ka päikeses kuivatatud mudatellistest maju puidust juurdeehitistega. Hooned ehitati sageli platvormidele või tehisküngastele, mis võis olla vajalik üleujutuste pärast. Müürid ümbritsesid sageli kogu linna. See võis olla linna võimsuse demonstreerimiseks ja kaitserajatiseks ründajate eest, kuid võimalikuks on peetud, et seegi oli üleujutuste vastu. Linn jagunes kaheks erinevaks osaks: tsitadelliks, mis oli rööpkülik 360–460 m põhjast lõunasse ja 180–270 m ida-lääne suunas, ja all-linnaks<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref>. All-linn linna idaküljel koosnes väiksematest elamutest, tsitadellis linna lääneküljel asusid uhkemad elamud ja avalikud hooned. Tsitadelli ümbritsevad kindlustused olid suuremad ja tugevamad kui ülejäänud linna ümber. Ehitised ja täisnurga all ristuvad tänavad näitavad märkimisväärse inseneriteadmise olemasolu. Tsitadellides on leitud sageli viljaaitu, samuti sadamas, et hõlbustada teravilja importi ja eksporti. Mohenjo-daros asuv ait on suurim ja tuntuim näide, kuid selle kasutamist tegeliku viljahoidlana on teadlased vaidlustanud. Vesiehitiste hulgas on veekanalitest keerukas veevärk, samuti klapid, mis kontrollisid vee sisselaskeavasid. Sadamad nagu Lothalis ehitati jõe peavoolust eemale, et vältida jõesetete ladestumist. Oli olemas puidust lüüsiväravate süsteem mereloodete voolu kontrollimiseks. Vihmavee hoidmiseks rajati basseine. Kivivõlviks, näiteks [[truup]]ide ehitamisel, rakendati [[pseudovõlv]]i. == Viited == {{viited}} {{arhitektuuri ajalugu}} [[Kategooria:Arhitektuur]] [[Kategooria:Vanaaeg]] [[Kategooria:India arhitektuur]] [[Kategooria:Pakistani arhitektuur]] n4iprlfgk6cab5j35qbi6xcfhad7b7m 7166134 7166128 2026-06-02T20:25:58Z Evlper 104506 /* Üldised jooned */ 7166134 wikitext text/x-wiki [[File:Mohenjo-daro.jpg|thumb|Suur bassein välja kaevatud Mohenjo-daros, taamal oletatavasti suure viljaaida jäänused]] [[File:Moenjodaro by smn121 -15.JPG|thumb|Kaev Mohenjo-daros]] [[File:Moenjodaro - Others 3 - by nadzir81.jpg|thumb|Veekanal Mohenjo-daros]] '''Harappa arhitektuur''' hõlmab pronksiaegse [[Induse kultuur]]i loodud ehitisi umbes 3300–1300 eKr [[Indus]]e orus tänapäeva [[Pakistan]]i ja [[India]] territooriumil. == Ajaloost == Harappa kultuuri mõjutas selle osalus rahvusvahelises kaubanduses tänu asukohale Induse jõe ääres. Induse orus ilmnesid linnastumise märgid juba [[neoliitikum]]is 6000. aastal eKr ja 3200. aastaks eKr oli rajatud palju linnu. 2500. aastaks eKr oli Induse kultuurist saanud idapoolseim osaline kaubateede võrgustikus, mis hõlmas Mesopotaamia linnriike, Pärsia lahte, Iraani kõrgmaad ja Kesk-Aasiat. Linnad ühendasid erinevatest etnilistest ja keelelistest rühmadest inimesi sotsiaal-kultuuriliseks tervikuks, mis omakorda mõjutas arhitektuuri ja linnaplaneerimist. Induse kultuuri on nimetatud eelkõige linnaliseks kultuuriks ja seda iseloomustab arenenud linnaplaneerimine. Asulates olid standardsetest põletatud tellistest majad, keerukad drenaaži- ja veevarustussüsteemid ning suured avalikud hooned. Kultuuris võeti kasutusele uusi käsitöötehnikaid (karneoolist esemed, nikerdatud pitsatid) ja metallitöötlemine (vask, pronks, plii ja tina). Suurtes linnakeskustes Mohenjo-daros ja Harappas võis elada oletatavasti 30 000–60 000 inimest. == Periodiseering == === Vara-Harappa faas === See faas hõlmab ligikaudu aastaid 3200–2500 eKr. Enamik selle perioodi ehitisi olid väikesemahulised, puudusid suured avalikud hooned ja klassistumise märgid. Vara-Harappa asulad paiknesid mitmekesises maastikus, nagu mäed ja viljaka pinnaga jõeorud. Vara-Harappa faasist küpsesse liikumisega seostub tugev linnastumine ja linnade geograafiline laienemine. Ülemineku ajal hüljati hulk varasemaid Harappa asulaid, võib-olla loodusolude ja kliima muutumise tõttu. === Kõrg-Harappa faas === See faas jääb umbes ajavahemikku 2500–1900 eKr ja on palju usaldusväärsemalt dateeritud kui varasem faas. Sellele perioodile on iseloomulik linnade areng, mida kujundas keeruka ühiskondliku võrgustiku tekkimine ja tegevus. Ehitistest võib välja lugeda klasside hierarhiat ning ka märke kaubanduse ja põllumajanduse toimimisest. Tähtsamad [[muistis]]ed sellest perioodist on [[Harappa]], [[Mohenjo Daro|Mohenjo-daro]], [[Kotdiji]], [[Rehman Dheri]], [[Naushero]], [[Kalibangan]], [[Banawali]], [[Lothal]] (sadam), Surkotada, Dholavira, Rojdi, Kuntasi<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. === Hilis-Harappa faas === See hõlmab ligikaudu aastaid 1900–1300 eKr<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> ja seda iseloomustab taas mittelinnaliste asulate esilekerkimine.<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref> == Üldised jooned == [[File:Cut brick, Indus Valley Tradition, Harappan Phase, Chanhu Daro, Pakistan, c. 2500-1900 BC - Royal Ontario Museum - DSC09716.JPG|thumb|Tellis [[Chanhu Daro]]st (Pakistan), u 2500-1900 eKr]] Harappa arhitektuuri iseloomustab fookus pigem funktsionaalsusel kui dekooril, näiteks puudub üldse [[ehitusplastika]], [[skulptuur]]e on leitud pigem üksikuna. Tähelepanuväärsena on välja toodud, et erinevalt samaegsetest [[Vana-Egiptus]]e ja [[Mesopotaamia]] kultuuridest puudusid linnades monumentaalsed ehitised nagu [[palee]]d, [[Mälestusmärk|mälestusmärgid]] ja [[haudehitis]]ed, enamik hooneid olid suured avalikud hooned või praktilised elamud. Ehitusmaterjal olenes hoone asukohast. Maamajad olid sageli põletamata savitellistest, kivi kasutati ehitustel siis, kui see oli asula lähedal kergesti kättesaadav<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. Linnamajad olid põletatud tellistest suurusega umbes 28 x 14 x 7 cm, see oli standardmõõt suhtega 1x2x4, teisi suurusi võis esineda kaevude, ahjude ja veekanalite telliste puhul. Põletataud tellis oli materjalina vastupidavam niiskusele ja suurtele vihmasadudele.<ref>[https://www.nationalgeographic.com/history/article/indus-valley-egalitarian-ancient-society-mohenjo-daro Andrew Chapman. Did this ancient society thrive without elites? - National Geographic, June 1, 2026]</ref> Majad on ühe- või kahekorruselised, keskse sisehooviga, mille ümber ruumid olid paigutatud. == Linnaplaneerimine == [[File:Moen Jo Daro (The Mond of the Deads).jpg|thumb|Majade ja tänavate võrgustik Mohenjo-daros]] Harappa arhitektuuri tähelepanuväärne tunnus on arenenud linnaplaneering. Linnades on leitud keerukad süsteemid vihmavee ja jäätmete voolu kontrollimiseks, avalikud kaevud ja kanalisatsioon, mille rakendamine pidi nõudma eelnevat plaani. Igal majal oli oma imbkaev ja drenaažisüsteem, mis oli ühendatud üldise drenaažisüsteemiga. Igal tänaval kulgesid telliskivist kanalisatsioonitorud, mis olid pealt kaetud.<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> Linnad olid jagatud geomeetriliselt kvartaliteks, mida jagasid täisnurga all ristuvad teed, kusjuures igas kvartalis oli majade ja avalike kaevude võrgustik.<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> Ühiselt kasutatavad rajatised nagu teed, tuleasemed, ahjud ja tööstushooned olid pigem funktsionaalse kui esteetilise eesmärgiga. Enamik maju ehitati põletatud ja mördiga seotud tellistest; leidus ka päikeses kuivatatud mudatellistest maju puidust juurdeehitistega. Hooned ehitati sageli platvormidele või tehisküngastele, mis võis olla vajalik üleujutuste pärast. Müürid ümbritsesid sageli kogu linna. See võis olla linna võimsuse demonstreerimiseks ja kaitserajatiseks ründajate eest, kuid võimalikuks on peetud, et seegi oli üleujutuste vastu. Linn jagunes kaheks erinevaks osaks: tsitadelliks, mis oli rööpkülik 360–460 m põhjast lõunasse ja 180–270 m ida-lääne suunas, ja all-linnaks<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref>. All-linn linna idaküljel koosnes väiksematest elamutest, tsitadellis linna lääneküljel asusid uhkemad elamud ja avalikud hooned. Tsitadelli ümbritsevad kindlustused olid suuremad ja tugevamad kui ülejäänud linna ümber. Ehitised ja täisnurga all ristuvad tänavad näitavad märkimisväärse inseneriteadmise olemasolu. Tsitadellides on leitud sageli viljaaitu, samuti sadamas, et hõlbustada teravilja importi ja eksporti. Mohenjo-daros asuv ait on suurim ja tuntuim näide, kuid selle kasutamist tegeliku viljahoidlana on teadlased vaidlustanud. Vesiehitiste hulgas on veekanalitest keerukas veevärk, samuti klapid, mis kontrollisid vee sisselaskeavasid. Sadamad nagu Lothalis ehitati jõe peavoolust eemale, et vältida jõesetete ladestumist. Oli olemas puidust lüüsiväravate süsteem mereloodete voolu kontrollimiseks. Vihmavee hoidmiseks rajati basseine. Kivivõlviks, näiteks [[truup]]ide ehitamisel, rakendati [[pseudovõlv]]i. == Viited == {{viited}} {{arhitektuuri ajalugu}} [[Kategooria:Arhitektuur]] [[Kategooria:Vanaaeg]] [[Kategooria:India arhitektuur]] [[Kategooria:Pakistani arhitektuur]] ohe9jyf4tp1yy4t7hx9nrgmeojgw9t9 7166138 7166134 2026-06-02T20:27:14Z Evlper 104506 /* Üldised jooned */ 7166138 wikitext text/x-wiki [[File:Mohenjo-daro.jpg|thumb|Suur bassein välja kaevatud Mohenjo-daros, taamal oletatavasti suure viljaaida jäänused]] [[File:Moenjodaro by smn121 -15.JPG|thumb|Kaev Mohenjo-daros]] [[File:Moenjodaro - Others 3 - by nadzir81.jpg|thumb|Veekanal Mohenjo-daros]] '''Harappa arhitektuur''' hõlmab pronksiaegse [[Induse kultuur]]i loodud ehitisi umbes 3300–1300 eKr [[Indus]]e orus tänapäeva [[Pakistan]]i ja [[India]] territooriumil. == Ajaloost == Harappa kultuuri mõjutas selle osalus rahvusvahelises kaubanduses tänu asukohale Induse jõe ääres. Induse orus ilmnesid linnastumise märgid juba [[neoliitikum]]is 6000. aastal eKr ja 3200. aastaks eKr oli rajatud palju linnu. 2500. aastaks eKr oli Induse kultuurist saanud idapoolseim osaline kaubateede võrgustikus, mis hõlmas Mesopotaamia linnriike, Pärsia lahte, Iraani kõrgmaad ja Kesk-Aasiat. Linnad ühendasid erinevatest etnilistest ja keelelistest rühmadest inimesi sotsiaal-kultuuriliseks tervikuks, mis omakorda mõjutas arhitektuuri ja linnaplaneerimist. Induse kultuuri on nimetatud eelkõige linnaliseks kultuuriks ja seda iseloomustab arenenud linnaplaneerimine. Asulates olid standardsetest põletatud tellistest majad, keerukad drenaaži- ja veevarustussüsteemid ning suured avalikud hooned. Kultuuris võeti kasutusele uusi käsitöötehnikaid (karneoolist esemed, nikerdatud pitsatid) ja metallitöötlemine (vask, pronks, plii ja tina). Suurtes linnakeskustes Mohenjo-daros ja Harappas võis elada oletatavasti 30 000–60 000 inimest. == Periodiseering == === Vara-Harappa faas === See faas hõlmab ligikaudu aastaid 3200–2500 eKr. Enamik selle perioodi ehitisi olid väikesemahulised, puudusid suured avalikud hooned ja klassistumise märgid. Vara-Harappa asulad paiknesid mitmekesises maastikus, nagu mäed ja viljaka pinnaga jõeorud. Vara-Harappa faasist küpsesse liikumisega seostub tugev linnastumine ja linnade geograafiline laienemine. Ülemineku ajal hüljati hulk varasemaid Harappa asulaid, võib-olla loodusolude ja kliima muutumise tõttu. === Kõrg-Harappa faas === See faas jääb umbes ajavahemikku 2500–1900 eKr ja on palju usaldusväärsemalt dateeritud kui varasem faas. Sellele perioodile on iseloomulik linnade areng, mida kujundas keeruka ühiskondliku võrgustiku tekkimine ja tegevus. Ehitistest võib välja lugeda klasside hierarhiat ning ka märke kaubanduse ja põllumajanduse toimimisest. Tähtsamad [[muistis]]ed sellest perioodist on [[Harappa]], [[Mohenjo Daro|Mohenjo-daro]], [[Kotdiji]], [[Rehman Dheri]], [[Naushero]], [[Kalibangan]], [[Banawali]], [[Lothal]] (sadam), Surkotada, Dholavira, Rojdi, Kuntasi<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. === Hilis-Harappa faas === See hõlmab ligikaudu aastaid 1900–1300 eKr<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> ja seda iseloomustab taas mittelinnaliste asulate esilekerkimine.<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref> == Üldised jooned == [[File:Cut brick, Indus Valley Tradition, Harappan Phase, Chanhu Daro, Pakistan, c. 2500-1900 BC - Royal Ontario Museum - DSC09716.JPG|thumb|Tellis [[Chanhu Daro]]st (Pakistan), u 2500-1900 eKr]] Harappa arhitektuuri iseloomustab fookus pigem funktsionaalsusel kui dekooril, näiteks puudub üldse [[ehitusplastika]], [[skulptuur]]e on leitud pigem üksikuna. Tähelepanuväärsena on välja toodud, et erinevalt samaegsetest [[Vana-Egiptus]]e ja [[Mesopotaamia]] kultuuridest puudusid linnades monumentaalsed ehitised nagu [[palee]]d, [[Mälestusmärk|mälestusmärgid]] ja [[haudehitis]]ed, enamik hooneid olid suured avalikud hooned või praktilised elamud. Ehitusmaterjal olenes hoone asukohast. Maamajad olid sageli põletamata savitellistest, kivi kasutati ehitustel siis, kui see oli asula lähedal kergesti kättesaadav<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. Linnamajad olid põletatud tellistest suurusega umbes 28 x 14 x 7 cm (suhe 4 : 2 : 1 oli standardmõõt, teisi suurusi võis esineda kaevude, ahjude ja veekanalite telliste puhul). Põletataud tellis oli materjalina vastupidavam niiskusele ja suurtele vihmasadudele.<ref>[https://www.nationalgeographic.com/history/article/indus-valley-egalitarian-ancient-society-mohenjo-daro Andrew Chapman. Did this ancient society thrive without elites? - National Geographic, June 1, 2026]</ref> Majad on ühe- või kahekorruselised, keskse sisehooviga, mille ümber ruumid olid paigutatud. == Linnaplaneerimine == [[File:Moen Jo Daro (The Mond of the Deads).jpg|thumb|Majade ja tänavate võrgustik Mohenjo-daros]] Harappa arhitektuuri tähelepanuväärne tunnus on arenenud linnaplaneering. Linnades on leitud keerukad süsteemid vihmavee ja jäätmete voolu kontrollimiseks, avalikud kaevud ja kanalisatsioon, mille rakendamine pidi nõudma eelnevat plaani. Igal majal oli oma imbkaev ja drenaažisüsteem, mis oli ühendatud üldise drenaažisüsteemiga. Igal tänaval kulgesid telliskivist kanalisatsioonitorud, mis olid pealt kaetud.<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> Linnad olid jagatud geomeetriliselt kvartaliteks, mida jagasid täisnurga all ristuvad teed, kusjuures igas kvartalis oli majade ja avalike kaevude võrgustik.<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> Ühiselt kasutatavad rajatised nagu teed, tuleasemed, ahjud ja tööstushooned olid pigem funktsionaalse kui esteetilise eesmärgiga. Enamik maju ehitati põletatud ja mördiga seotud tellistest; leidus ka päikeses kuivatatud mudatellistest maju puidust juurdeehitistega. Hooned ehitati sageli platvormidele või tehisküngastele, mis võis olla vajalik üleujutuste pärast. Müürid ümbritsesid sageli kogu linna. See võis olla linna võimsuse demonstreerimiseks ja kaitserajatiseks ründajate eest, kuid võimalikuks on peetud, et seegi oli üleujutuste vastu. Linn jagunes kaheks erinevaks osaks: tsitadelliks, mis oli rööpkülik 360–460 m põhjast lõunasse ja 180–270 m ida-lääne suunas, ja all-linnaks<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref>. All-linn linna idaküljel koosnes väiksematest elamutest, tsitadellis linna lääneküljel asusid uhkemad elamud ja avalikud hooned. Tsitadelli ümbritsevad kindlustused olid suuremad ja tugevamad kui ülejäänud linna ümber. Ehitised ja täisnurga all ristuvad tänavad näitavad märkimisväärse inseneriteadmise olemasolu. Tsitadellides on leitud sageli viljaaitu, samuti sadamas, et hõlbustada teravilja importi ja eksporti. Mohenjo-daros asuv ait on suurim ja tuntuim näide, kuid selle kasutamist tegeliku viljahoidlana on teadlased vaidlustanud. Vesiehitiste hulgas on veekanalitest keerukas veevärk, samuti klapid, mis kontrollisid vee sisselaskeavasid. Sadamad nagu Lothalis ehitati jõe peavoolust eemale, et vältida jõesetete ladestumist. Oli olemas puidust lüüsiväravate süsteem mereloodete voolu kontrollimiseks. Vihmavee hoidmiseks rajati basseine. Kivivõlviks, näiteks [[truup]]ide ehitamisel, rakendati [[pseudovõlv]]i. == Viited == {{viited}} {{arhitektuuri ajalugu}} [[Kategooria:Arhitektuur]] [[Kategooria:Vanaaeg]] [[Kategooria:India arhitektuur]] [[Kategooria:Pakistani arhitektuur]] ltzcwn3csd54fdtk0q5k8zmfwgalcks 7166139 7166138 2026-06-02T20:28:26Z Evlper 104506 /* Üldised jooned */ 7166139 wikitext text/x-wiki [[File:Mohenjo-daro.jpg|thumb|Suur bassein välja kaevatud Mohenjo-daros, taamal oletatavasti suure viljaaida jäänused]] [[File:Moenjodaro by smn121 -15.JPG|thumb|Kaev Mohenjo-daros]] [[File:Moenjodaro - Others 3 - by nadzir81.jpg|thumb|Veekanal Mohenjo-daros]] '''Harappa arhitektuur''' hõlmab pronksiaegse [[Induse kultuur]]i loodud ehitisi umbes 3300–1300 eKr [[Indus]]e orus tänapäeva [[Pakistan]]i ja [[India]] territooriumil. == Ajaloost == Harappa kultuuri mõjutas selle osalus rahvusvahelises kaubanduses tänu asukohale Induse jõe ääres. Induse orus ilmnesid linnastumise märgid juba [[neoliitikum]]is 6000. aastal eKr ja 3200. aastaks eKr oli rajatud palju linnu. 2500. aastaks eKr oli Induse kultuurist saanud idapoolseim osaline kaubateede võrgustikus, mis hõlmas Mesopotaamia linnriike, Pärsia lahte, Iraani kõrgmaad ja Kesk-Aasiat. Linnad ühendasid erinevatest etnilistest ja keelelistest rühmadest inimesi sotsiaal-kultuuriliseks tervikuks, mis omakorda mõjutas arhitektuuri ja linnaplaneerimist. Induse kultuuri on nimetatud eelkõige linnaliseks kultuuriks ja seda iseloomustab arenenud linnaplaneerimine. Asulates olid standardsetest põletatud tellistest majad, keerukad drenaaži- ja veevarustussüsteemid ning suured avalikud hooned. Kultuuris võeti kasutusele uusi käsitöötehnikaid (karneoolist esemed, nikerdatud pitsatid) ja metallitöötlemine (vask, pronks, plii ja tina). Suurtes linnakeskustes Mohenjo-daros ja Harappas võis elada oletatavasti 30 000–60 000 inimest. == Periodiseering == === Vara-Harappa faas === See faas hõlmab ligikaudu aastaid 3200–2500 eKr. Enamik selle perioodi ehitisi olid väikesemahulised, puudusid suured avalikud hooned ja klassistumise märgid. Vara-Harappa asulad paiknesid mitmekesises maastikus, nagu mäed ja viljaka pinnaga jõeorud. Vara-Harappa faasist küpsesse liikumisega seostub tugev linnastumine ja linnade geograafiline laienemine. Ülemineku ajal hüljati hulk varasemaid Harappa asulaid, võib-olla loodusolude ja kliima muutumise tõttu. === Kõrg-Harappa faas === See faas jääb umbes ajavahemikku 2500–1900 eKr ja on palju usaldusväärsemalt dateeritud kui varasem faas. Sellele perioodile on iseloomulik linnade areng, mida kujundas keeruka ühiskondliku võrgustiku tekkimine ja tegevus. Ehitistest võib välja lugeda klasside hierarhiat ning ka märke kaubanduse ja põllumajanduse toimimisest. Tähtsamad [[muistis]]ed sellest perioodist on [[Harappa]], [[Mohenjo Daro|Mohenjo-daro]], [[Kotdiji]], [[Rehman Dheri]], [[Naushero]], [[Kalibangan]], [[Banawali]], [[Lothal]] (sadam), Surkotada, Dholavira, Rojdi, Kuntasi<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. === Hilis-Harappa faas === See hõlmab ligikaudu aastaid 1900–1300 eKr<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> ja seda iseloomustab taas mittelinnaliste asulate esilekerkimine.<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref> == Üldised jooned == [[File:Cut brick, Indus Valley Tradition, Harappan Phase, Chanhu Daro, Pakistan, c. 2500-1900 BC - Royal Ontario Museum - DSC09716.JPG|thumb|Tellis [[Chanhu Daro]]st (Pakistan), u 2500-1900 eKr]] Harappa arhitektuuri iseloomustab fookus pigem funktsionaalsusel kui dekooril, näiteks puudub üldse [[ehitusplastika]], [[skulptuur]]e on leitud pigem üksikuna. Tähelepanuväärsena on välja toodud, et erinevalt samaegsetest [[Vana-Egiptus]]e ja [[Mesopotaamia]] kultuuridest puudusid linnades monumentaalsed ehitised nagu [[palee]]d, [[Mälestusmärk|mälestusmärgid]] ja [[haudehitis]]ed, enamik hooneid olid suured avalikud hooned või praktilised elamud. Ehitusmaterjal olenes hoone asukohast. Maamajad olid sageli põletamata savitellistest, kivi kasutati ehitustel siis, kui see oli asula lähedal kergesti kättesaadav<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. Linnamajad olid põletatud tellistest suurusega umbes 28 x 14 x 7 cm (suhe 4 : 2 : 1 oli standardmõõt, teisi suurusi võis esineda kaevude, ahjude ja veekanalite telliste puhul). Põletatud tellis oli materjalina vastupidavam niiskusele ja suurtele vihmasadudele.<ref>[https://www.nationalgeographic.com/history/article/indus-valley-egalitarian-ancient-society-mohenjo-daro Andrew Chapman. Did this ancient society thrive without elites? - National Geographic, June 1, 2026]</ref> Majad on ühe- või kahekorruselised, keskse sisehooviga, mille ümber ruumid olid paigutatud. == Linnaplaneerimine == [[File:Moen Jo Daro (The Mond of the Deads).jpg|thumb|Majade ja tänavate võrgustik Mohenjo-daros]] Harappa arhitektuuri tähelepanuväärne tunnus on arenenud linnaplaneering. Linnades on leitud keerukad süsteemid vihmavee ja jäätmete voolu kontrollimiseks, avalikud kaevud ja kanalisatsioon, mille rakendamine pidi nõudma eelnevat plaani. Igal majal oli oma imbkaev ja drenaažisüsteem, mis oli ühendatud üldise drenaažisüsteemiga. Igal tänaval kulgesid telliskivist kanalisatsioonitorud, mis olid pealt kaetud.<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> Linnad olid jagatud geomeetriliselt kvartaliteks, mida jagasid täisnurga all ristuvad teed, kusjuures igas kvartalis oli majade ja avalike kaevude võrgustik.<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> Ühiselt kasutatavad rajatised nagu teed, tuleasemed, ahjud ja tööstushooned olid pigem funktsionaalse kui esteetilise eesmärgiga. Enamik maju ehitati põletatud ja mördiga seotud tellistest; leidus ka päikeses kuivatatud mudatellistest maju puidust juurdeehitistega. Hooned ehitati sageli platvormidele või tehisküngastele, mis võis olla vajalik üleujutuste pärast. Müürid ümbritsesid sageli kogu linna. See võis olla linna võimsuse demonstreerimiseks ja kaitserajatiseks ründajate eest, kuid võimalikuks on peetud, et seegi oli üleujutuste vastu. Linn jagunes kaheks erinevaks osaks: tsitadelliks, mis oli rööpkülik 360–460 m põhjast lõunasse ja 180–270 m ida-lääne suunas, ja all-linnaks<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref>. All-linn linna idaküljel koosnes väiksematest elamutest, tsitadellis linna lääneküljel asusid uhkemad elamud ja avalikud hooned. Tsitadelli ümbritsevad kindlustused olid suuremad ja tugevamad kui ülejäänud linna ümber. Ehitised ja täisnurga all ristuvad tänavad näitavad märkimisväärse inseneriteadmise olemasolu. Tsitadellides on leitud sageli viljaaitu, samuti sadamas, et hõlbustada teravilja importi ja eksporti. Mohenjo-daros asuv ait on suurim ja tuntuim näide, kuid selle kasutamist tegeliku viljahoidlana on teadlased vaidlustanud. Vesiehitiste hulgas on veekanalitest keerukas veevärk, samuti klapid, mis kontrollisid vee sisselaskeavasid. Sadamad nagu Lothalis ehitati jõe peavoolust eemale, et vältida jõesetete ladestumist. Oli olemas puidust lüüsiväravate süsteem mereloodete voolu kontrollimiseks. Vihmavee hoidmiseks rajati basseine. Kivivõlviks, näiteks [[truup]]ide ehitamisel, rakendati [[pseudovõlv]]i. == Viited == {{viited}} {{arhitektuuri ajalugu}} [[Kategooria:Arhitektuur]] [[Kategooria:Vanaaeg]] [[Kategooria:India arhitektuur]] [[Kategooria:Pakistani arhitektuur]] 5dnjqsytiik0h37gepdsmny895z1mpl 7166140 7166139 2026-06-02T20:28:48Z Evlper 104506 /* Linnaplaneerimine */ 7166140 wikitext text/x-wiki [[File:Mohenjo-daro.jpg|thumb|Suur bassein välja kaevatud Mohenjo-daros, taamal oletatavasti suure viljaaida jäänused]] [[File:Moenjodaro by smn121 -15.JPG|thumb|Kaev Mohenjo-daros]] [[File:Moenjodaro - Others 3 - by nadzir81.jpg|thumb|Veekanal Mohenjo-daros]] '''Harappa arhitektuur''' hõlmab pronksiaegse [[Induse kultuur]]i loodud ehitisi umbes 3300–1300 eKr [[Indus]]e orus tänapäeva [[Pakistan]]i ja [[India]] territooriumil. == Ajaloost == Harappa kultuuri mõjutas selle osalus rahvusvahelises kaubanduses tänu asukohale Induse jõe ääres. Induse orus ilmnesid linnastumise märgid juba [[neoliitikum]]is 6000. aastal eKr ja 3200. aastaks eKr oli rajatud palju linnu. 2500. aastaks eKr oli Induse kultuurist saanud idapoolseim osaline kaubateede võrgustikus, mis hõlmas Mesopotaamia linnriike, Pärsia lahte, Iraani kõrgmaad ja Kesk-Aasiat. Linnad ühendasid erinevatest etnilistest ja keelelistest rühmadest inimesi sotsiaal-kultuuriliseks tervikuks, mis omakorda mõjutas arhitektuuri ja linnaplaneerimist. Induse kultuuri on nimetatud eelkõige linnaliseks kultuuriks ja seda iseloomustab arenenud linnaplaneerimine. Asulates olid standardsetest põletatud tellistest majad, keerukad drenaaži- ja veevarustussüsteemid ning suured avalikud hooned. Kultuuris võeti kasutusele uusi käsitöötehnikaid (karneoolist esemed, nikerdatud pitsatid) ja metallitöötlemine (vask, pronks, plii ja tina). Suurtes linnakeskustes Mohenjo-daros ja Harappas võis elada oletatavasti 30 000–60 000 inimest. == Periodiseering == === Vara-Harappa faas === See faas hõlmab ligikaudu aastaid 3200–2500 eKr. Enamik selle perioodi ehitisi olid väikesemahulised, puudusid suured avalikud hooned ja klassistumise märgid. Vara-Harappa asulad paiknesid mitmekesises maastikus, nagu mäed ja viljaka pinnaga jõeorud. Vara-Harappa faasist küpsesse liikumisega seostub tugev linnastumine ja linnade geograafiline laienemine. Ülemineku ajal hüljati hulk varasemaid Harappa asulaid, võib-olla loodusolude ja kliima muutumise tõttu. === Kõrg-Harappa faas === See faas jääb umbes ajavahemikku 2500–1900 eKr ja on palju usaldusväärsemalt dateeritud kui varasem faas. Sellele perioodile on iseloomulik linnade areng, mida kujundas keeruka ühiskondliku võrgustiku tekkimine ja tegevus. Ehitistest võib välja lugeda klasside hierarhiat ning ka märke kaubanduse ja põllumajanduse toimimisest. Tähtsamad [[muistis]]ed sellest perioodist on [[Harappa]], [[Mohenjo Daro|Mohenjo-daro]], [[Kotdiji]], [[Rehman Dheri]], [[Naushero]], [[Kalibangan]], [[Banawali]], [[Lothal]] (sadam), Surkotada, Dholavira, Rojdi, Kuntasi<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. === Hilis-Harappa faas === See hõlmab ligikaudu aastaid 1900–1300 eKr<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> ja seda iseloomustab taas mittelinnaliste asulate esilekerkimine.<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref> == Üldised jooned == [[File:Cut brick, Indus Valley Tradition, Harappan Phase, Chanhu Daro, Pakistan, c. 2500-1900 BC - Royal Ontario Museum - DSC09716.JPG|thumb|Tellis [[Chanhu Daro]]st (Pakistan), u 2500-1900 eKr]] Harappa arhitektuuri iseloomustab fookus pigem funktsionaalsusel kui dekooril, näiteks puudub üldse [[ehitusplastika]], [[skulptuur]]e on leitud pigem üksikuna. Tähelepanuväärsena on välja toodud, et erinevalt samaegsetest [[Vana-Egiptus]]e ja [[Mesopotaamia]] kultuuridest puudusid linnades monumentaalsed ehitised nagu [[palee]]d, [[Mälestusmärk|mälestusmärgid]] ja [[haudehitis]]ed, enamik hooneid olid suured avalikud hooned või praktilised elamud. Ehitusmaterjal olenes hoone asukohast. Maamajad olid sageli põletamata savitellistest, kivi kasutati ehitustel siis, kui see oli asula lähedal kergesti kättesaadav<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. Linnamajad olid põletatud tellistest suurusega umbes 28 x 14 x 7 cm (suhe 4 : 2 : 1 oli standardmõõt, teisi suurusi võis esineda kaevude, ahjude ja veekanalite telliste puhul). Põletatud tellis oli materjalina vastupidavam niiskusele ja suurtele vihmasadudele.<ref>[https://www.nationalgeographic.com/history/article/indus-valley-egalitarian-ancient-society-mohenjo-daro Andrew Chapman. Did this ancient society thrive without elites? - National Geographic, June 1, 2026]</ref> Majad on ühe- või kahekorruselised, keskse sisehooviga, mille ümber ruumid olid paigutatud. == Linnaplaneerimine == [[File:Moen Jo Daro (The Mond of the Deads).jpg|thumb|Majade ja tänavate võrgustik Mohenjo-daros]] Harappa arhitektuuri tähelepanuväärne tunnus on arenenud linnaplaneering. Linnades on leitud keerukad süsteemid vihmavee ja jäätmete voolu kontrollimiseks, avalikud kaevud ja kanalisatsioon, mille rakendamine pidi nõudma eelnevat plaani. Igal majal oli oma imbkaev ja drenaažisüsteem, mis oli ühendatud üldise drenaažisüsteemiga. Igal tänaval kulgesid telliskivist kanalisatsioonitorud, mis olid pealt kaetud.<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> Linnad olid jagatud geomeetriliselt kvartaliteks, mida jagasid täisnurga all ristuvad teed, kusjuures igas kvartalis oli majade ja avalike kaevude võrgustik.<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> Ühiselt kasutatavad rajatised nagu teed, tuleasemed, ahjud ja tööstushooned olid pigem funktsionaalse kui esteetilise eesmärgiga. Enamik maju ehitati põletatud ja mördiga seotud tellistest; leidus ka päikeses kuivatatud mudatellistest maju puidust juurdeehitistega. Hooned ehitati sageli platvormidele või tehisküngastele, mis võis olla vajalik üleujutuste pärast. Müürid ümbritsesid sageli kogu linna<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. See võis olla linna võimsuse demonstreerimiseks ja kaitserajatiseks ründajate eest, kuid võimalikuks on peetud, et seegi oli üleujutuste vastu. Linn jagunes kaheks erinevaks osaks: tsitadelliks, mis oli rööpkülik 360–460 m põhjast lõunasse ja 180–270 m ida-lääne suunas, ja all-linnaks<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref>. All-linn linna idaküljel koosnes väiksematest elamutest, tsitadellis linna lääneküljel asusid uhkemad elamud ja avalikud hooned. Tsitadelli ümbritsevad kindlustused olid suuremad ja tugevamad kui ülejäänud linna ümber. Ehitised ja täisnurga all ristuvad tänavad näitavad märkimisväärse inseneriteadmise olemasolu. Tsitadellides on leitud sageli viljaaitu, samuti sadamas, et hõlbustada teravilja importi ja eksporti. Mohenjo-daros asuv ait on suurim ja tuntuim näide, kuid selle kasutamist tegeliku viljahoidlana on teadlased vaidlustanud. Vesiehitiste hulgas on veekanalitest keerukas veevärk, samuti klapid, mis kontrollisid vee sisselaskeavasid. Sadamad nagu Lothalis ehitati jõe peavoolust eemale, et vältida jõesetete ladestumist. Oli olemas puidust lüüsiväravate süsteem mereloodete voolu kontrollimiseks. Vihmavee hoidmiseks rajati basseine. Kivivõlviks, näiteks [[truup]]ide ehitamisel, rakendati [[pseudovõlv]]i. == Viited == {{viited}} {{arhitektuuri ajalugu}} [[Kategooria:Arhitektuur]] [[Kategooria:Vanaaeg]] [[Kategooria:India arhitektuur]] [[Kategooria:Pakistani arhitektuur]] 8xaslkjzyt1x9oj62iaqczrdm79z6fj 7166153 7166140 2026-06-02T20:46:24Z Evlper 104506 /* Ajaloost */ 7166153 wikitext text/x-wiki [[File:Mohenjo-daro.jpg|thumb|Suur bassein välja kaevatud Mohenjo-daros, taamal oletatavasti suure viljaaida jäänused]] [[File:Moenjodaro by smn121 -15.JPG|thumb|Kaev Mohenjo-daros]] [[File:Moenjodaro - Others 3 - by nadzir81.jpg|thumb|Veekanal Mohenjo-daros]] '''Harappa arhitektuur''' hõlmab pronksiaegse [[Induse kultuur]]i loodud ehitisi umbes 3300–1300 eKr [[Indus]]e orus tänapäeva [[Pakistan]]i ja [[India]] territooriumil. == Kontekst == Harappa kultuuri mõjutas selle osalus rahvusvahelises kaubanduses tänu asukohale Induse jõe ääres. Induse orus ilmnesid linnastumise märgid juba [[neoliitikum]]is 6000. aastal eKr ja 3200. aastaks eKr oli rajatud palju linnu. 2500. aastaks eKr oli Induse kultuurist saanud idapoolseim osaline kaubateede võrgustikus, mis hõlmas Mesopotaamia linnriike, Pärsia lahte, Iraani kõrgmaad ja Kesk-Aasiat. Linnad ühendasid erinevatest etnilistest ja keelelistest rühmadest inimesi sotsiaal-kultuuriliseks tervikuks, mis omakorda mõjutas arhitektuuri ja linnaplaneerimist. Induse kultuuri on nimetatud eelkõige linnaliseks kultuuriks ja seda iseloomustab arenenud linnaplaneerimine. Asulates olid standardsetest põletatud tellistest majad, keerukad drenaaži- ja veevarustussüsteemid ning suured avalikud hooned. Kultuuris võeti kasutusele uusi käsitöötehnikaid (karneoolist esemed, nikerdatud pitsatid) ja metallitöötlemine (vask, pronks, plii ja tina). Suurtes linnakeskustes Mohenjo-daros ja Harappas võis elada oletatavasti 30 000–60 000 inimest. == Periodiseering == === Vara-Harappa faas === See faas hõlmab ligikaudu aastaid 3200–2500 eKr. Enamik selle perioodi ehitisi olid väikesemahulised, puudusid suured avalikud hooned ja klassistumise märgid. Vara-Harappa asulad paiknesid mitmekesises maastikus, nagu mäed ja viljaka pinnaga jõeorud. Vara-Harappa faasist küpsesse liikumisega seostub tugev linnastumine ja linnade geograafiline laienemine. Ülemineku ajal hüljati hulk varasemaid Harappa asulaid, võib-olla loodusolude ja kliima muutumise tõttu. === Kõrg-Harappa faas === See faas jääb umbes ajavahemikku 2500–1900 eKr ja on palju usaldusväärsemalt dateeritud kui varasem faas. Sellele perioodile on iseloomulik linnade areng, mida kujundas keeruka ühiskondliku võrgustiku tekkimine ja tegevus. Ehitistest võib välja lugeda klasside hierarhiat ning ka märke kaubanduse ja põllumajanduse toimimisest. Tähtsamad [[muistis]]ed sellest perioodist on [[Harappa]], [[Mohenjo Daro|Mohenjo-daro]], [[Kotdiji]], [[Rehman Dheri]], [[Naushero]], [[Kalibangan]], [[Banawali]], [[Lothal]] (sadam), Surkotada, Dholavira, Rojdi, Kuntasi<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. === Hilis-Harappa faas === See hõlmab ligikaudu aastaid 1900–1300 eKr<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> ja seda iseloomustab taas mittelinnaliste asulate esilekerkimine.<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref> == Üldised jooned == [[File:Cut brick, Indus Valley Tradition, Harappan Phase, Chanhu Daro, Pakistan, c. 2500-1900 BC - Royal Ontario Museum - DSC09716.JPG|thumb|Tellis [[Chanhu Daro]]st (Pakistan), u 2500-1900 eKr]] Harappa arhitektuuri iseloomustab fookus pigem funktsionaalsusel kui dekooril, näiteks puudub üldse [[ehitusplastika]], [[skulptuur]]e on leitud pigem üksikuna. Tähelepanuväärsena on välja toodud, et erinevalt samaegsetest [[Vana-Egiptus]]e ja [[Mesopotaamia]] kultuuridest puudusid linnades monumentaalsed ehitised nagu [[palee]]d, [[Mälestusmärk|mälestusmärgid]] ja [[haudehitis]]ed, enamik hooneid olid suured avalikud hooned või praktilised elamud. Ehitusmaterjal olenes hoone asukohast. Maamajad olid sageli põletamata savitellistest, kivi kasutati ehitustel siis, kui see oli asula lähedal kergesti kättesaadav<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. Linnamajad olid põletatud tellistest suurusega umbes 28 x 14 x 7 cm (suhe 4 : 2 : 1 oli standardmõõt, teisi suurusi võis esineda kaevude, ahjude ja veekanalite telliste puhul). Põletatud tellis oli materjalina vastupidavam niiskusele ja suurtele vihmasadudele.<ref>[https://www.nationalgeographic.com/history/article/indus-valley-egalitarian-ancient-society-mohenjo-daro Andrew Chapman. Did this ancient society thrive without elites? - National Geographic, June 1, 2026]</ref> Majad on ühe- või kahekorruselised, keskse sisehooviga, mille ümber ruumid olid paigutatud. == Linnaplaneerimine == [[File:Moen Jo Daro (The Mond of the Deads).jpg|thumb|Majade ja tänavate võrgustik Mohenjo-daros]] Harappa arhitektuuri tähelepanuväärne tunnus on arenenud linnaplaneering. Linnades on leitud keerukad süsteemid vihmavee ja jäätmete voolu kontrollimiseks, avalikud kaevud ja kanalisatsioon, mille rakendamine pidi nõudma eelnevat plaani. Igal majal oli oma imbkaev ja drenaažisüsteem, mis oli ühendatud üldise drenaažisüsteemiga. Igal tänaval kulgesid telliskivist kanalisatsioonitorud, mis olid pealt kaetud.<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> Linnad olid jagatud geomeetriliselt kvartaliteks, mida jagasid täisnurga all ristuvad teed, kusjuures igas kvartalis oli majade ja avalike kaevude võrgustik.<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> Ühiselt kasutatavad rajatised nagu teed, tuleasemed, ahjud ja tööstushooned olid pigem funktsionaalse kui esteetilise eesmärgiga. Enamik maju ehitati põletatud ja mördiga seotud tellistest; leidus ka päikeses kuivatatud mudatellistest maju puidust juurdeehitistega. Hooned ehitati sageli platvormidele või tehisküngastele, mis võis olla vajalik üleujutuste pärast. Müürid ümbritsesid sageli kogu linna<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. See võis olla linna võimsuse demonstreerimiseks ja kaitserajatiseks ründajate eest, kuid võimalikuks on peetud, et seegi oli üleujutuste vastu. Linn jagunes kaheks erinevaks osaks: tsitadelliks, mis oli rööpkülik 360–460 m põhjast lõunasse ja 180–270 m ida-lääne suunas, ja all-linnaks<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref>. All-linn linna idaküljel koosnes väiksematest elamutest, tsitadellis linna lääneküljel asusid uhkemad elamud ja avalikud hooned. Tsitadelli ümbritsevad kindlustused olid suuremad ja tugevamad kui ülejäänud linna ümber. Ehitised ja täisnurga all ristuvad tänavad näitavad märkimisväärse inseneriteadmise olemasolu. Tsitadellides on leitud sageli viljaaitu, samuti sadamas, et hõlbustada teravilja importi ja eksporti. Mohenjo-daros asuv ait on suurim ja tuntuim näide, kuid selle kasutamist tegeliku viljahoidlana on teadlased vaidlustanud. Vesiehitiste hulgas on veekanalitest keerukas veevärk, samuti klapid, mis kontrollisid vee sisselaskeavasid. Sadamad nagu Lothalis ehitati jõe peavoolust eemale, et vältida jõesetete ladestumist. Oli olemas puidust lüüsiväravate süsteem mereloodete voolu kontrollimiseks. Vihmavee hoidmiseks rajati basseine. Kivivõlviks, näiteks [[truup]]ide ehitamisel, rakendati [[pseudovõlv]]i. == Viited == {{viited}} {{arhitektuuri ajalugu}} [[Kategooria:Arhitektuur]] [[Kategooria:Vanaaeg]] [[Kategooria:India arhitektuur]] [[Kategooria:Pakistani arhitektuur]] 6turm169rao07auiei7x8xnkxqqavk3 7166156 7166153 2026-06-02T21:03:34Z Evlper 104506 /* Kontekst */ 7166156 wikitext text/x-wiki [[File:Mohenjo-daro.jpg|thumb|Suur bassein välja kaevatud Mohenjo-daros, taamal oletatavasti suure viljaaida jäänused]] [[File:Moenjodaro by smn121 -15.JPG|thumb|Kaev Mohenjo-daros]] [[File:Moenjodaro - Others 3 - by nadzir81.jpg|thumb|Veekanal Mohenjo-daros]] '''Harappa arhitektuur''' hõlmab pronksiaegse [[Induse kultuur]]i loodud ehitisi umbes 3300–1300 eKr [[Indus]]e orus tänapäeva [[Pakistan]]i ja [[India]] territooriumil. == Kontekst == Induse kultuuri mõjutas selle osalus rahvusvahelises kaubanduses tänu asukohale [[Induse jõgi|Induse jõe]] ääres. Induse orus ilmnesid [[Linnastumine|linnastumise]] märgid juba [[neoliitikum]]is 6000. aastal eKr ja 3200. aastaks eKr oli rajatud palju [[linn]]u. 2500. aastaks eKr oli Induse kultuurist saanud idapoolseim osaline [[Kaubatee|kaubateede]] võrgustikus, mis hõlmas [[Mesopotaamia madalik|Mesopotaamia]] [[Linnriik|linnriike]], [[Pärsia laht]]e, [[Iraani mägismaa]]d ja [[Kesk-Aasia]]t. Linnad ühendasid erinevatest [[Etniline grupp|etnilistest]] ja keelelistest rühmadest inimesi sotsiaal-kultuuriliseks tervikuks, mis omakorda mõjutas arhitektuuri ja linnaehitust. Induse kultuuri on nimetatud eelkõige linnaliseks kultuuriks ja seda iseloomustab arenenud [[linnaplaneerimine]]. Asulates olid standardsetest põletatud [[tellis]]test majad, keerukad [[drenaaž]]i- ja [[veevarustus]]süsteemid ning suured avalikud hooned. Kultuuris võeti kasutusele uusi [[käsitöö]]tehnikaid ([[karneool]]ist esemed, kivist nikerdatud [[pitsat]]id) ja [[Metallid|metall]]itöötlemine ([[vask]], [[pronks]], [[plii]] ja [[tina]]). Suurtes linnakeskustes [[Mohenjo Daro|Mohenjo-daros]] ja [[Harappa]]s võis elada oletatavasti 30 000–60 000 inimest. == Periodiseering == === Vara-Harappa faas === See faas hõlmab ligikaudu aastaid 3200–2500 eKr. Enamik selle perioodi ehitisi olid väikesemahulised, puudusid suured avalikud hooned ja klassistumise märgid. Vara-Harappa asulad paiknesid mitmekesises maastikus, nagu mäed ja viljaka pinnaga jõeorud. Vara-Harappa faasist küpsesse liikumisega seostub tugev linnastumine ja linnade geograafiline laienemine. Ülemineku ajal hüljati hulk varasemaid Harappa asulaid, võib-olla loodusolude ja kliima muutumise tõttu. === Kõrg-Harappa faas === See faas jääb umbes ajavahemikku 2500–1900 eKr ja on palju usaldusväärsemalt dateeritud kui varasem faas. Sellele perioodile on iseloomulik linnade areng, mida kujundas keeruka ühiskondliku võrgustiku tekkimine ja tegevus. Ehitistest võib välja lugeda klasside hierarhiat ning ka märke kaubanduse ja põllumajanduse toimimisest. Tähtsamad [[muistis]]ed sellest perioodist on [[Harappa]], [[Mohenjo Daro|Mohenjo-daro]], [[Kotdiji]], [[Rehman Dheri]], [[Naushero]], [[Kalibangan]], [[Banawali]], [[Lothal]] (sadam), Surkotada, Dholavira, Rojdi, Kuntasi<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. === Hilis-Harappa faas === See hõlmab ligikaudu aastaid 1900–1300 eKr<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> ja seda iseloomustab taas mittelinnaliste asulate esilekerkimine.<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref> == Üldised jooned == [[File:Cut brick, Indus Valley Tradition, Harappan Phase, Chanhu Daro, Pakistan, c. 2500-1900 BC - Royal Ontario Museum - DSC09716.JPG|thumb|Tellis [[Chanhu Daro]]st (Pakistan), u 2500-1900 eKr]] Harappa arhitektuuri iseloomustab fookus pigem funktsionaalsusel kui dekooril, näiteks puudub üldse [[ehitusplastika]], [[skulptuur]]e on leitud pigem üksikuna. Tähelepanuväärsena on välja toodud, et erinevalt samaegsetest [[Vana-Egiptus]]e ja [[Mesopotaamia]] kultuuridest puudusid linnades monumentaalsed ehitised nagu [[palee]]d, [[Mälestusmärk|mälestusmärgid]] ja [[haudehitis]]ed, enamik hooneid olid suured avalikud hooned või praktilised elamud. Ehitusmaterjal olenes hoone asukohast. Maamajad olid sageli põletamata savitellistest, kivi kasutati ehitustel siis, kui see oli asula lähedal kergesti kättesaadav<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. Linnamajad olid põletatud tellistest suurusega umbes 28 x 14 x 7 cm (suhe 4 : 2 : 1 oli standardmõõt, teisi suurusi võis esineda kaevude, ahjude ja veekanalite telliste puhul). Põletatud tellis oli materjalina vastupidavam niiskusele ja suurtele vihmasadudele.<ref>[https://www.nationalgeographic.com/history/article/indus-valley-egalitarian-ancient-society-mohenjo-daro Andrew Chapman. Did this ancient society thrive without elites? - National Geographic, June 1, 2026]</ref> Majad on ühe- või kahekorruselised, keskse sisehooviga, mille ümber ruumid olid paigutatud. == Linnaplaneerimine == [[File:Moen Jo Daro (The Mond of the Deads).jpg|thumb|Majade ja tänavate võrgustik Mohenjo-daros]] Harappa arhitektuuri tähelepanuväärne tunnus on arenenud linnaplaneering. Linnades on leitud keerukad süsteemid vihmavee ja jäätmete voolu kontrollimiseks, avalikud kaevud ja kanalisatsioon, mille rakendamine pidi nõudma eelnevat plaani. Igal majal oli oma imbkaev ja drenaažisüsteem, mis oli ühendatud üldise drenaažisüsteemiga. Igal tänaval kulgesid telliskivist kanalisatsioonitorud, mis olid pealt kaetud.<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> Linnad olid jagatud geomeetriliselt kvartaliteks, mida jagasid täisnurga all ristuvad teed, kusjuures igas kvartalis oli majade ja avalike kaevude võrgustik.<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> Ühiselt kasutatavad rajatised nagu teed, tuleasemed, ahjud ja tööstushooned olid pigem funktsionaalse kui esteetilise eesmärgiga. Enamik maju ehitati põletatud ja mördiga seotud tellistest; leidus ka päikeses kuivatatud mudatellistest maju puidust juurdeehitistega. Hooned ehitati sageli platvormidele või tehisküngastele, mis võis olla vajalik üleujutuste pärast. Müürid ümbritsesid sageli kogu linna<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. See võis olla linna võimsuse demonstreerimiseks ja kaitserajatiseks ründajate eest, kuid võimalikuks on peetud, et seegi oli üleujutuste vastu. Linn jagunes kaheks erinevaks osaks: tsitadelliks, mis oli rööpkülik 360–460 m põhjast lõunasse ja 180–270 m ida-lääne suunas, ja all-linnaks<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref>. All-linn linna idaküljel koosnes väiksematest elamutest, tsitadellis linna lääneküljel asusid uhkemad elamud ja avalikud hooned. Tsitadelli ümbritsevad kindlustused olid suuremad ja tugevamad kui ülejäänud linna ümber. Ehitised ja täisnurga all ristuvad tänavad näitavad märkimisväärse inseneriteadmise olemasolu. Tsitadellides on leitud sageli viljaaitu, samuti sadamas, et hõlbustada teravilja importi ja eksporti. Mohenjo-daros asuv ait on suurim ja tuntuim näide, kuid selle kasutamist tegeliku viljahoidlana on teadlased vaidlustanud. Vesiehitiste hulgas on veekanalitest keerukas veevärk, samuti klapid, mis kontrollisid vee sisselaskeavasid. Sadamad nagu Lothalis ehitati jõe peavoolust eemale, et vältida jõesetete ladestumist. Oli olemas puidust lüüsiväravate süsteem mereloodete voolu kontrollimiseks. Vihmavee hoidmiseks rajati basseine. Kivivõlviks, näiteks [[truup]]ide ehitamisel, rakendati [[pseudovõlv]]i. == Viited == {{viited}} {{arhitektuuri ajalugu}} [[Kategooria:Arhitektuur]] [[Kategooria:Vanaaeg]] [[Kategooria:India arhitektuur]] [[Kategooria:Pakistani arhitektuur]] a4q32z1qgq3u2rehgpl40ttuud2ehfa 7166157 7166156 2026-06-02T21:12:26Z Evlper 104506 /* Vara-Harappa faas */ 7166157 wikitext text/x-wiki [[File:Mohenjo-daro.jpg|thumb|Suur bassein välja kaevatud Mohenjo-daros, taamal oletatavasti suure viljaaida jäänused]] [[File:Moenjodaro by smn121 -15.JPG|thumb|Kaev Mohenjo-daros]] [[File:Moenjodaro - Others 3 - by nadzir81.jpg|thumb|Veekanal Mohenjo-daros]] '''Harappa arhitektuur''' hõlmab pronksiaegse [[Induse kultuur]]i loodud ehitisi umbes 3300–1300 eKr [[Indus]]e orus tänapäeva [[Pakistan]]i ja [[India]] territooriumil. == Kontekst == Induse kultuuri mõjutas selle osalus rahvusvahelises kaubanduses tänu asukohale [[Induse jõgi|Induse jõe]] ääres. Induse orus ilmnesid [[Linnastumine|linnastumise]] märgid juba [[neoliitikum]]is 6000. aastal eKr ja 3200. aastaks eKr oli rajatud palju [[linn]]u. 2500. aastaks eKr oli Induse kultuurist saanud idapoolseim osaline [[Kaubatee|kaubateede]] võrgustikus, mis hõlmas [[Mesopotaamia madalik|Mesopotaamia]] [[Linnriik|linnriike]], [[Pärsia laht]]e, [[Iraani mägismaa]]d ja [[Kesk-Aasia]]t. Linnad ühendasid erinevatest [[Etniline grupp|etnilistest]] ja keelelistest rühmadest inimesi sotsiaal-kultuuriliseks tervikuks, mis omakorda mõjutas arhitektuuri ja linnaehitust. Induse kultuuri on nimetatud eelkõige linnaliseks kultuuriks ja seda iseloomustab arenenud [[linnaplaneerimine]]. Asulates olid standardsetest põletatud [[tellis]]test majad, keerukad [[drenaaž]]i- ja [[veevarustus]]süsteemid ning suured avalikud hooned. Kultuuris võeti kasutusele uusi [[käsitöö]]tehnikaid ([[karneool]]ist esemed, kivist nikerdatud [[pitsat]]id) ja [[Metallid|metall]]itöötlemine ([[vask]], [[pronks]], [[plii]] ja [[tina]]). Suurtes linnakeskustes [[Mohenjo Daro|Mohenjo-daros]] ja [[Harappa]]s võis elada oletatavasti 30 000–60 000 inimest. == Periodiseering == === Vara-Harappa faas === See faas hõlmab ligikaudu aastaid 3200–2500 eKr. Enamik selle perioodi ehitisi olid väikesemahulised, puudusid suured avalikud hooned ja klassistumise märgid. Vara-Harappa asulad paiknesid mitmekesises maastikus, nagu mäed ja viljaka pinnaga jõeorud. Oluline muistis sellest perioodist on käsitöökeskus [[Chanhudaro]], mis tegutses hilisperioodini. Vara-Harappa faasist küpsesse liikumisega seostub tugev linnastumine ja linnade geograafiline laienemine. Ülemineku ajal hüljati hulk varasemaid Harappa asulaid, võib-olla loodusolude ja kliima muutumise tõttu. === Kõrg-Harappa faas === See faas jääb umbes ajavahemikku 2500–1900 eKr ja on palju usaldusväärsemalt dateeritud kui varasem faas. Sellele perioodile on iseloomulik linnade areng, mida kujundas keeruka ühiskondliku võrgustiku tekkimine ja tegevus. Ehitistest võib välja lugeda klasside hierarhiat ning ka märke kaubanduse ja põllumajanduse toimimisest. Tähtsamad [[muistis]]ed sellest perioodist on [[Harappa]], [[Mohenjo Daro|Mohenjo-daro]], [[Kotdiji]], [[Rehman Dheri]], [[Naushero]], [[Kalibangan]], [[Banawali]], [[Lothal]] (sadam), Surkotada, Dholavira, Rojdi, Kuntasi<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. === Hilis-Harappa faas === See hõlmab ligikaudu aastaid 1900–1300 eKr<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> ja seda iseloomustab taas mittelinnaliste asulate esilekerkimine.<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref> == Üldised jooned == [[File:Cut brick, Indus Valley Tradition, Harappan Phase, Chanhu Daro, Pakistan, c. 2500-1900 BC - Royal Ontario Museum - DSC09716.JPG|thumb|Tellis [[Chanhu Daro]]st (Pakistan), u 2500-1900 eKr]] Harappa arhitektuuri iseloomustab fookus pigem funktsionaalsusel kui dekooril, näiteks puudub üldse [[ehitusplastika]], [[skulptuur]]e on leitud pigem üksikuna. Tähelepanuväärsena on välja toodud, et erinevalt samaegsetest [[Vana-Egiptus]]e ja [[Mesopotaamia]] kultuuridest puudusid linnades monumentaalsed ehitised nagu [[palee]]d, [[Mälestusmärk|mälestusmärgid]] ja [[haudehitis]]ed, enamik hooneid olid suured avalikud hooned või praktilised elamud. Ehitusmaterjal olenes hoone asukohast. Maamajad olid sageli põletamata savitellistest, kivi kasutati ehitustel siis, kui see oli asula lähedal kergesti kättesaadav<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. Linnamajad olid põletatud tellistest suurusega umbes 28 x 14 x 7 cm (suhe 4 : 2 : 1 oli standardmõõt, teisi suurusi võis esineda kaevude, ahjude ja veekanalite telliste puhul). Põletatud tellis oli materjalina vastupidavam niiskusele ja suurtele vihmasadudele.<ref>[https://www.nationalgeographic.com/history/article/indus-valley-egalitarian-ancient-society-mohenjo-daro Andrew Chapman. Did this ancient society thrive without elites? - National Geographic, June 1, 2026]</ref> Majad on ühe- või kahekorruselised, keskse sisehooviga, mille ümber ruumid olid paigutatud. == Linnaplaneerimine == [[File:Moen Jo Daro (The Mond of the Deads).jpg|thumb|Majade ja tänavate võrgustik Mohenjo-daros]] Harappa arhitektuuri tähelepanuväärne tunnus on arenenud linnaplaneering. Linnades on leitud keerukad süsteemid vihmavee ja jäätmete voolu kontrollimiseks, avalikud kaevud ja kanalisatsioon, mille rakendamine pidi nõudma eelnevat plaani. Igal majal oli oma imbkaev ja drenaažisüsteem, mis oli ühendatud üldise drenaažisüsteemiga. Igal tänaval kulgesid telliskivist kanalisatsioonitorud, mis olid pealt kaetud.<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> Linnad olid jagatud geomeetriliselt kvartaliteks, mida jagasid täisnurga all ristuvad teed, kusjuures igas kvartalis oli majade ja avalike kaevude võrgustik.<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> Ühiselt kasutatavad rajatised nagu teed, tuleasemed, ahjud ja tööstushooned olid pigem funktsionaalse kui esteetilise eesmärgiga. Enamik maju ehitati põletatud ja mördiga seotud tellistest; leidus ka päikeses kuivatatud mudatellistest maju puidust juurdeehitistega. Hooned ehitati sageli platvormidele või tehisküngastele, mis võis olla vajalik üleujutuste pärast. Müürid ümbritsesid sageli kogu linna<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. See võis olla linna võimsuse demonstreerimiseks ja kaitserajatiseks ründajate eest, kuid võimalikuks on peetud, et seegi oli üleujutuste vastu. Linn jagunes kaheks erinevaks osaks: tsitadelliks, mis oli rööpkülik 360–460 m põhjast lõunasse ja 180–270 m ida-lääne suunas, ja all-linnaks<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref>. All-linn linna idaküljel koosnes väiksematest elamutest, tsitadellis linna lääneküljel asusid uhkemad elamud ja avalikud hooned. Tsitadelli ümbritsevad kindlustused olid suuremad ja tugevamad kui ülejäänud linna ümber. Ehitised ja täisnurga all ristuvad tänavad näitavad märkimisväärse inseneriteadmise olemasolu. Tsitadellides on leitud sageli viljaaitu, samuti sadamas, et hõlbustada teravilja importi ja eksporti. Mohenjo-daros asuv ait on suurim ja tuntuim näide, kuid selle kasutamist tegeliku viljahoidlana on teadlased vaidlustanud. Vesiehitiste hulgas on veekanalitest keerukas veevärk, samuti klapid, mis kontrollisid vee sisselaskeavasid. Sadamad nagu Lothalis ehitati jõe peavoolust eemale, et vältida jõesetete ladestumist. Oli olemas puidust lüüsiväravate süsteem mereloodete voolu kontrollimiseks. Vihmavee hoidmiseks rajati basseine. Kivivõlviks, näiteks [[truup]]ide ehitamisel, rakendati [[pseudovõlv]]i. == Viited == {{viited}} {{arhitektuuri ajalugu}} [[Kategooria:Arhitektuur]] [[Kategooria:Vanaaeg]] [[Kategooria:India arhitektuur]] [[Kategooria:Pakistani arhitektuur]] 53ybtmx5wdxkfq9sdn5serj0lykfy5r 7166162 7166157 2026-06-02T21:25:55Z Evlper 104506 /* Viited */ 7166162 wikitext text/x-wiki [[File:Mohenjo-daro.jpg|thumb|Suur bassein välja kaevatud Mohenjo-daros, taamal oletatavasti suure viljaaida jäänused]] [[File:Moenjodaro by smn121 -15.JPG|thumb|Kaev Mohenjo-daros]] [[File:Moenjodaro - Others 3 - by nadzir81.jpg|thumb|Veekanal Mohenjo-daros]] '''Harappa arhitektuur''' hõlmab pronksiaegse [[Induse kultuur]]i loodud ehitisi umbes 3300–1300 eKr [[Indus]]e orus tänapäeva [[Pakistan]]i ja [[India]] territooriumil. == Kontekst == Induse kultuuri mõjutas selle osalus rahvusvahelises kaubanduses tänu asukohale [[Induse jõgi|Induse jõe]] ääres. Induse orus ilmnesid [[Linnastumine|linnastumise]] märgid juba [[neoliitikum]]is 6000. aastal eKr ja 3200. aastaks eKr oli rajatud palju [[linn]]u. 2500. aastaks eKr oli Induse kultuurist saanud idapoolseim osaline [[Kaubatee|kaubateede]] võrgustikus, mis hõlmas [[Mesopotaamia madalik|Mesopotaamia]] [[Linnriik|linnriike]], [[Pärsia laht]]e, [[Iraani mägismaa]]d ja [[Kesk-Aasia]]t. Linnad ühendasid erinevatest [[Etniline grupp|etnilistest]] ja keelelistest rühmadest inimesi sotsiaal-kultuuriliseks tervikuks, mis omakorda mõjutas arhitektuuri ja linnaehitust. Induse kultuuri on nimetatud eelkõige linnaliseks kultuuriks ja seda iseloomustab arenenud [[linnaplaneerimine]]. Asulates olid standardsetest põletatud [[tellis]]test majad, keerukad [[drenaaž]]i- ja [[veevarustus]]süsteemid ning suured avalikud hooned. Kultuuris võeti kasutusele uusi [[käsitöö]]tehnikaid ([[karneool]]ist esemed, kivist nikerdatud [[pitsat]]id) ja [[Metallid|metall]]itöötlemine ([[vask]], [[pronks]], [[plii]] ja [[tina]]). Suurtes linnakeskustes [[Mohenjo Daro|Mohenjo-daros]] ja [[Harappa]]s võis elada oletatavasti 30 000–60 000 inimest. == Periodiseering == === Vara-Harappa faas === See faas hõlmab ligikaudu aastaid 3200–2500 eKr. Enamik selle perioodi ehitisi olid väikesemahulised, puudusid suured avalikud hooned ja klassistumise märgid. Vara-Harappa asulad paiknesid mitmekesises maastikus, nagu mäed ja viljaka pinnaga jõeorud. Oluline muistis sellest perioodist on käsitöökeskus [[Chanhudaro]], mis tegutses hilisperioodini. Vara-Harappa faasist küpsesse liikumisega seostub tugev linnastumine ja linnade geograafiline laienemine. Ülemineku ajal hüljati hulk varasemaid Harappa asulaid, võib-olla loodusolude ja kliima muutumise tõttu. === Kõrg-Harappa faas === See faas jääb umbes ajavahemikku 2500–1900 eKr ja on palju usaldusväärsemalt dateeritud kui varasem faas. Sellele perioodile on iseloomulik linnade areng, mida kujundas keeruka ühiskondliku võrgustiku tekkimine ja tegevus. Ehitistest võib välja lugeda klasside hierarhiat ning ka märke kaubanduse ja põllumajanduse toimimisest. Tähtsamad [[muistis]]ed sellest perioodist on [[Harappa]], [[Mohenjo Daro|Mohenjo-daro]], [[Kotdiji]], [[Rehman Dheri]], [[Naushero]], [[Kalibangan]], [[Banawali]], [[Lothal]] (sadam), Surkotada, Dholavira, Rojdi, Kuntasi<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. === Hilis-Harappa faas === See hõlmab ligikaudu aastaid 1900–1300 eKr<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> ja seda iseloomustab taas mittelinnaliste asulate esilekerkimine.<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref> == Üldised jooned == [[File:Cut brick, Indus Valley Tradition, Harappan Phase, Chanhu Daro, Pakistan, c. 2500-1900 BC - Royal Ontario Museum - DSC09716.JPG|thumb|Tellis [[Chanhu Daro]]st (Pakistan), u 2500-1900 eKr]] Harappa arhitektuuri iseloomustab fookus pigem funktsionaalsusel kui dekooril, näiteks puudub üldse [[ehitusplastika]], [[skulptuur]]e on leitud pigem üksikuna. Tähelepanuväärsena on välja toodud, et erinevalt samaegsetest [[Vana-Egiptus]]e ja [[Mesopotaamia]] kultuuridest puudusid linnades monumentaalsed ehitised nagu [[palee]]d, [[Mälestusmärk|mälestusmärgid]] ja [[haudehitis]]ed, enamik hooneid olid suured avalikud hooned või praktilised elamud. Ehitusmaterjal olenes hoone asukohast. Maamajad olid sageli põletamata savitellistest, kivi kasutati ehitustel siis, kui see oli asula lähedal kergesti kättesaadav<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. Linnamajad olid põletatud tellistest suurusega umbes 28 x 14 x 7 cm (suhe 4 : 2 : 1 oli standardmõõt, teisi suurusi võis esineda kaevude, ahjude ja veekanalite telliste puhul). Põletatud tellis oli materjalina vastupidavam niiskusele ja suurtele vihmasadudele.<ref>[https://www.nationalgeographic.com/history/article/indus-valley-egalitarian-ancient-society-mohenjo-daro Andrew Chapman. Did this ancient society thrive without elites? - National Geographic, June 1, 2026]</ref> Majad on ühe- või kahekorruselised, keskse sisehooviga, mille ümber ruumid olid paigutatud. == Linnaplaneerimine == [[File:Moen Jo Daro (The Mond of the Deads).jpg|thumb|Majade ja tänavate võrgustik Mohenjo-daros]] Harappa arhitektuuri tähelepanuväärne tunnus on arenenud linnaplaneering. Linnades on leitud keerukad süsteemid vihmavee ja jäätmete voolu kontrollimiseks, avalikud kaevud ja kanalisatsioon, mille rakendamine pidi nõudma eelnevat plaani. Igal majal oli oma imbkaev ja drenaažisüsteem, mis oli ühendatud üldise drenaažisüsteemiga. Igal tänaval kulgesid telliskivist kanalisatsioonitorud, mis olid pealt kaetud.<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> Linnad olid jagatud geomeetriliselt kvartaliteks, mida jagasid täisnurga all ristuvad teed, kusjuures igas kvartalis oli majade ja avalike kaevude võrgustik.<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> Ühiselt kasutatavad rajatised nagu teed, tuleasemed, ahjud ja tööstushooned olid pigem funktsionaalse kui esteetilise eesmärgiga. Enamik maju ehitati põletatud ja mördiga seotud tellistest; leidus ka päikeses kuivatatud mudatellistest maju puidust juurdeehitistega. Hooned ehitati sageli platvormidele või tehisküngastele, mis võis olla vajalik üleujutuste pärast. Müürid ümbritsesid sageli kogu linna<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. See võis olla linna võimsuse demonstreerimiseks ja kaitserajatiseks ründajate eest, kuid võimalikuks on peetud, et seegi oli üleujutuste vastu. Linn jagunes kaheks erinevaks osaks: tsitadelliks, mis oli rööpkülik 360–460 m põhjast lõunasse ja 180–270 m ida-lääne suunas, ja all-linnaks<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref>. All-linn linna idaküljel koosnes väiksematest elamutest, tsitadellis linna lääneküljel asusid uhkemad elamud ja avalikud hooned. Tsitadelli ümbritsevad kindlustused olid suuremad ja tugevamad kui ülejäänud linna ümber. Ehitised ja täisnurga all ristuvad tänavad näitavad märkimisväärse inseneriteadmise olemasolu. Tsitadellides on leitud sageli viljaaitu, samuti sadamas, et hõlbustada teravilja importi ja eksporti. Mohenjo-daros asuv ait on suurim ja tuntuim näide, kuid selle kasutamist tegeliku viljahoidlana on teadlased vaidlustanud. Vesiehitiste hulgas on veekanalitest keerukas veevärk, samuti klapid, mis kontrollisid vee sisselaskeavasid. Sadamad nagu Lothalis ehitati jõe peavoolust eemale, et vältida jõesetete ladestumist. Oli olemas puidust lüüsiväravate süsteem mereloodete voolu kontrollimiseks. Vihmavee hoidmiseks rajati basseine. Kivivõlviks, näiteks [[truup]]ide ehitamisel, rakendati [[pseudovõlv]]i. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation] * [https://www.youtube.com/watch?v=CLyqXrmUITY&t=1s Video: Harappan Architecture. - Technical Dips] {{arhitektuuri ajalugu}} [[Kategooria:Arhitektuur]] [[Kategooria:Vanaaeg]] [[Kategooria:India arhitektuur]] [[Kategooria:Pakistani arhitektuur]] cf7anv3gnsbw27y0m1krwvwfq7rfj9h 7166165 7166162 2026-06-02T21:32:00Z Evlper 104506 /* Vara-Harappa faas */ 7166165 wikitext text/x-wiki [[File:Mohenjo-daro.jpg|thumb|Suur bassein välja kaevatud Mohenjo-daros, taamal oletatavasti suure viljaaida jäänused]] [[File:Moenjodaro by smn121 -15.JPG|thumb|Kaev Mohenjo-daros]] [[File:Moenjodaro - Others 3 - by nadzir81.jpg|thumb|Veekanal Mohenjo-daros]] '''Harappa arhitektuur''' hõlmab pronksiaegse [[Induse kultuur]]i loodud ehitisi umbes 3300–1300 eKr [[Indus]]e orus tänapäeva [[Pakistan]]i ja [[India]] territooriumil. == Kontekst == Induse kultuuri mõjutas selle osalus rahvusvahelises kaubanduses tänu asukohale [[Induse jõgi|Induse jõe]] ääres. Induse orus ilmnesid [[Linnastumine|linnastumise]] märgid juba [[neoliitikum]]is 6000. aastal eKr ja 3200. aastaks eKr oli rajatud palju [[linn]]u. 2500. aastaks eKr oli Induse kultuurist saanud idapoolseim osaline [[Kaubatee|kaubateede]] võrgustikus, mis hõlmas [[Mesopotaamia madalik|Mesopotaamia]] [[Linnriik|linnriike]], [[Pärsia laht]]e, [[Iraani mägismaa]]d ja [[Kesk-Aasia]]t. Linnad ühendasid erinevatest [[Etniline grupp|etnilistest]] ja keelelistest rühmadest inimesi sotsiaal-kultuuriliseks tervikuks, mis omakorda mõjutas arhitektuuri ja linnaehitust. Induse kultuuri on nimetatud eelkõige linnaliseks kultuuriks ja seda iseloomustab arenenud [[linnaplaneerimine]]. Asulates olid standardsetest põletatud [[tellis]]test majad, keerukad [[drenaaž]]i- ja [[veevarustus]]süsteemid ning suured avalikud hooned. Kultuuris võeti kasutusele uusi [[käsitöö]]tehnikaid ([[karneool]]ist esemed, kivist nikerdatud [[pitsat]]id) ja [[Metallid|metall]]itöötlemine ([[vask]], [[pronks]], [[plii]] ja [[tina]]). Suurtes linnakeskustes [[Mohenjo Daro|Mohenjo-daros]] ja [[Harappa]]s võis elada oletatavasti 30 000–60 000 inimest. == Periodiseering == === Vara-Harappa faas === See faas hõlmab ligikaudu aastaid 3200–2500 eKr. Enamik selle perioodi ehitisi olid väikesemahulised, puudusid suured avalikud hooned ja klassistumise märgid. Vara-Harappa asulad paiknesid mitmekesises maastikus, nagu mäed ja viljaka pinnaga jõeorud. Oluline muistis sellest perioodist on käsitöökeskus [[Chanhudaro]], millel puudub tsitadell ja mis tegutses Induse kultuuri hilisperioodini. Vara-Harappa faasist küpsesse liikumisega seostub tugev linnastumine ja linnade geograafiline laienemine. Ülemineku ajal hüljati hulk varasemaid Harappa asulaid, võib-olla loodusolude ja kliima muutumise tõttu. === Kõrg-Harappa faas === See faas jääb umbes ajavahemikku 2500–1900 eKr ja on palju usaldusväärsemalt dateeritud kui varasem faas. Sellele perioodile on iseloomulik linnade areng, mida kujundas keeruka ühiskondliku võrgustiku tekkimine ja tegevus. Ehitistest võib välja lugeda klasside hierarhiat ning ka märke kaubanduse ja põllumajanduse toimimisest. Tähtsamad [[muistis]]ed sellest perioodist on [[Harappa]], [[Mohenjo Daro|Mohenjo-daro]], [[Kotdiji]], [[Rehman Dheri]], [[Naushero]], [[Kalibangan]], [[Banawali]], [[Lothal]] (sadam), Surkotada, Dholavira, Rojdi, Kuntasi<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. === Hilis-Harappa faas === See hõlmab ligikaudu aastaid 1900–1300 eKr<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> ja seda iseloomustab taas mittelinnaliste asulate esilekerkimine.<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref> == Üldised jooned == [[File:Cut brick, Indus Valley Tradition, Harappan Phase, Chanhu Daro, Pakistan, c. 2500-1900 BC - Royal Ontario Museum - DSC09716.JPG|thumb|Tellis [[Chanhu Daro]]st (Pakistan), u 2500-1900 eKr]] Harappa arhitektuuri iseloomustab fookus pigem funktsionaalsusel kui dekooril, näiteks puudub üldse [[ehitusplastika]], [[skulptuur]]e on leitud pigem üksikuna. Tähelepanuväärsena on välja toodud, et erinevalt samaegsetest [[Vana-Egiptus]]e ja [[Mesopotaamia]] kultuuridest puudusid linnades monumentaalsed ehitised nagu [[palee]]d, [[Mälestusmärk|mälestusmärgid]] ja [[haudehitis]]ed, enamik hooneid olid suured avalikud hooned või praktilised elamud. Ehitusmaterjal olenes hoone asukohast. Maamajad olid sageli põletamata savitellistest, kivi kasutati ehitustel siis, kui see oli asula lähedal kergesti kättesaadav<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. Linnamajad olid põletatud tellistest suurusega umbes 28 x 14 x 7 cm (suhe 4 : 2 : 1 oli standardmõõt, teisi suurusi võis esineda kaevude, ahjude ja veekanalite telliste puhul). Põletatud tellis oli materjalina vastupidavam niiskusele ja suurtele vihmasadudele.<ref>[https://www.nationalgeographic.com/history/article/indus-valley-egalitarian-ancient-society-mohenjo-daro Andrew Chapman. Did this ancient society thrive without elites? - National Geographic, June 1, 2026]</ref> Majad on ühe- või kahekorruselised, keskse sisehooviga, mille ümber ruumid olid paigutatud. == Linnaplaneerimine == [[File:Moen Jo Daro (The Mond of the Deads).jpg|thumb|Majade ja tänavate võrgustik Mohenjo-daros]] Harappa arhitektuuri tähelepanuväärne tunnus on arenenud linnaplaneering. Linnades on leitud keerukad süsteemid vihmavee ja jäätmete voolu kontrollimiseks, avalikud kaevud ja kanalisatsioon, mille rakendamine pidi nõudma eelnevat plaani. Igal majal oli oma imbkaev ja drenaažisüsteem, mis oli ühendatud üldise drenaažisüsteemiga. Igal tänaval kulgesid telliskivist kanalisatsioonitorud, mis olid pealt kaetud.<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> Linnad olid jagatud geomeetriliselt kvartaliteks, mida jagasid täisnurga all ristuvad teed, kusjuures igas kvartalis oli majade ja avalike kaevude võrgustik.<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> Ühiselt kasutatavad rajatised nagu teed, tuleasemed, ahjud ja tööstushooned olid pigem funktsionaalse kui esteetilise eesmärgiga. Enamik maju ehitati põletatud ja mördiga seotud tellistest; leidus ka päikeses kuivatatud mudatellistest maju puidust juurdeehitistega. Hooned ehitati sageli platvormidele või tehisküngastele, mis võis olla vajalik üleujutuste pärast. Müürid ümbritsesid sageli kogu linna<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. See võis olla linna võimsuse demonstreerimiseks ja kaitserajatiseks ründajate eest, kuid võimalikuks on peetud, et seegi oli üleujutuste vastu. Linn jagunes kaheks erinevaks osaks: tsitadelliks, mis oli rööpkülik 360–460 m põhjast lõunasse ja 180–270 m ida-lääne suunas, ja all-linnaks<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref>. All-linn linna idaküljel koosnes väiksematest elamutest, tsitadellis linna lääneküljel asusid uhkemad elamud ja avalikud hooned. Tsitadelli ümbritsevad kindlustused olid suuremad ja tugevamad kui ülejäänud linna ümber. Ehitised ja täisnurga all ristuvad tänavad näitavad märkimisväärse inseneriteadmise olemasolu. Tsitadellides on leitud sageli viljaaitu, samuti sadamas, et hõlbustada teravilja importi ja eksporti. Mohenjo-daros asuv ait on suurim ja tuntuim näide, kuid selle kasutamist tegeliku viljahoidlana on teadlased vaidlustanud. Vesiehitiste hulgas on veekanalitest keerukas veevärk, samuti klapid, mis kontrollisid vee sisselaskeavasid. Sadamad nagu Lothalis ehitati jõe peavoolust eemale, et vältida jõesetete ladestumist. Oli olemas puidust lüüsiväravate süsteem mereloodete voolu kontrollimiseks. Vihmavee hoidmiseks rajati basseine. Kivivõlviks, näiteks [[truup]]ide ehitamisel, rakendati [[pseudovõlv]]i. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation] * [https://www.youtube.com/watch?v=CLyqXrmUITY&t=1s Video: Harappan Architecture. - Technical Dips] {{arhitektuuri ajalugu}} [[Kategooria:Arhitektuur]] [[Kategooria:Vanaaeg]] [[Kategooria:India arhitektuur]] [[Kategooria:Pakistani arhitektuur]] 3wgpum51s47yvb06r0y68um74uw8bwj 7166167 7166165 2026-06-02T21:35:12Z Evlper 104506 /* Üldised jooned */ 7166167 wikitext text/x-wiki [[File:Mohenjo-daro.jpg|thumb|Suur bassein välja kaevatud Mohenjo-daros, taamal oletatavasti suure viljaaida jäänused]] [[File:Moenjodaro by smn121 -15.JPG|thumb|Kaev Mohenjo-daros]] [[File:Moenjodaro - Others 3 - by nadzir81.jpg|thumb|Veekanal Mohenjo-daros]] '''Harappa arhitektuur''' hõlmab pronksiaegse [[Induse kultuur]]i loodud ehitisi umbes 3300–1300 eKr [[Indus]]e orus tänapäeva [[Pakistan]]i ja [[India]] territooriumil. == Kontekst == Induse kultuuri mõjutas selle osalus rahvusvahelises kaubanduses tänu asukohale [[Induse jõgi|Induse jõe]] ääres. Induse orus ilmnesid [[Linnastumine|linnastumise]] märgid juba [[neoliitikum]]is 6000. aastal eKr ja 3200. aastaks eKr oli rajatud palju [[linn]]u. 2500. aastaks eKr oli Induse kultuurist saanud idapoolseim osaline [[Kaubatee|kaubateede]] võrgustikus, mis hõlmas [[Mesopotaamia madalik|Mesopotaamia]] [[Linnriik|linnriike]], [[Pärsia laht]]e, [[Iraani mägismaa]]d ja [[Kesk-Aasia]]t. Linnad ühendasid erinevatest [[Etniline grupp|etnilistest]] ja keelelistest rühmadest inimesi sotsiaal-kultuuriliseks tervikuks, mis omakorda mõjutas arhitektuuri ja linnaehitust. Induse kultuuri on nimetatud eelkõige linnaliseks kultuuriks ja seda iseloomustab arenenud [[linnaplaneerimine]]. Asulates olid standardsetest põletatud [[tellis]]test majad, keerukad [[drenaaž]]i- ja [[veevarustus]]süsteemid ning suured avalikud hooned. Kultuuris võeti kasutusele uusi [[käsitöö]]tehnikaid ([[karneool]]ist esemed, kivist nikerdatud [[pitsat]]id) ja [[Metallid|metall]]itöötlemine ([[vask]], [[pronks]], [[plii]] ja [[tina]]). Suurtes linnakeskustes [[Mohenjo Daro|Mohenjo-daros]] ja [[Harappa]]s võis elada oletatavasti 30 000–60 000 inimest. == Periodiseering == === Vara-Harappa faas === See faas hõlmab ligikaudu aastaid 3200–2500 eKr. Enamik selle perioodi ehitisi olid väikesemahulised, puudusid suured avalikud hooned ja klassistumise märgid. Vara-Harappa asulad paiknesid mitmekesises maastikus, nagu mäed ja viljaka pinnaga jõeorud. Oluline muistis sellest perioodist on käsitöökeskus [[Chanhudaro]], millel puudub tsitadell ja mis tegutses Induse kultuuri hilisperioodini. Vara-Harappa faasist küpsesse liikumisega seostub tugev linnastumine ja linnade geograafiline laienemine. Ülemineku ajal hüljati hulk varasemaid Harappa asulaid, võib-olla loodusolude ja kliima muutumise tõttu. === Kõrg-Harappa faas === See faas jääb umbes ajavahemikku 2500–1900 eKr ja on palju usaldusväärsemalt dateeritud kui varasem faas. Sellele perioodile on iseloomulik linnade areng, mida kujundas keeruka ühiskondliku võrgustiku tekkimine ja tegevus. Ehitistest võib välja lugeda klasside hierarhiat ning ka märke kaubanduse ja põllumajanduse toimimisest. Tähtsamad [[muistis]]ed sellest perioodist on [[Harappa]], [[Mohenjo Daro|Mohenjo-daro]], [[Kotdiji]], [[Rehman Dheri]], [[Naushero]], [[Kalibangan]], [[Banawali]], [[Lothal]] (sadam), Surkotada, Dholavira, Rojdi, Kuntasi<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. === Hilis-Harappa faas === See hõlmab ligikaudu aastaid 1900–1300 eKr<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> ja seda iseloomustab taas mittelinnaliste asulate esilekerkimine.<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref> == Üldised jooned == [[File:Cut brick, Indus Valley Tradition, Harappan Phase, Chanhu Daro, Pakistan, c. 2500-1900 BC - Royal Ontario Museum - DSC09716.JPG|thumb|Tellis [[Chanhu Daro]]st (Pakistan), u 2500-1900 eKr]] Harappa arhitektuuri iseloomustab fookus pigem funktsionaalsusel kui dekooril, näiteks puudub üldse [[ehitusplastika]], [[skulptuur]]e on leitud pigem üksikuna. Tähelepanuväärsena on välja toodud, et erinevalt samaegsetest [[Vana-Egiptus]]e ja [[Mesopotaamia]] kultuuridest puudusid linnades monumentaalsed ehitised nagu [[palee]]d, [[tempel|templid]], [[Mälestusmärk|mälestusmärgid]] ja [[haudehitis]]ed, enamik hooneid olid suured avalikud hooned või praktilised elamud. Ehitusmaterjal olenes hoone asukohast. Maamajad olid sageli põletamata savitellistest, kivi kasutati ehitustel siis, kui see oli asula lähedal kergesti kättesaadav<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. Linnamajad olid põletatud tellistest suurusega umbes 28 x 14 x 7 cm (suhe 4 : 2 : 1 oli standardmõõt, teisi suurusi võis esineda kaevude, ahjude ja veekanalite telliste puhul). Põletatud tellis oli materjalina vastupidavam niiskusele ja suurtele vihmasadudele.<ref>[https://www.nationalgeographic.com/history/article/indus-valley-egalitarian-ancient-society-mohenjo-daro Andrew Chapman. Did this ancient society thrive without elites? - National Geographic, June 1, 2026]</ref> Majad on ühe- või kahekorruselised, keskse sisehooviga, mille ümber ruumid olid paigutatud. == Linnaplaneerimine == [[File:Moen Jo Daro (The Mond of the Deads).jpg|thumb|Majade ja tänavate võrgustik Mohenjo-daros]] Harappa arhitektuuri tähelepanuväärne tunnus on arenenud linnaplaneering. Linnades on leitud keerukad süsteemid vihmavee ja jäätmete voolu kontrollimiseks, avalikud kaevud ja kanalisatsioon, mille rakendamine pidi nõudma eelnevat plaani. Igal majal oli oma imbkaev ja drenaažisüsteem, mis oli ühendatud üldise drenaažisüsteemiga. Igal tänaval kulgesid telliskivist kanalisatsioonitorud, mis olid pealt kaetud.<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> Linnad olid jagatud geomeetriliselt kvartaliteks, mida jagasid täisnurga all ristuvad teed, kusjuures igas kvartalis oli majade ja avalike kaevude võrgustik.<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> Ühiselt kasutatavad rajatised nagu teed, tuleasemed, ahjud ja tööstushooned olid pigem funktsionaalse kui esteetilise eesmärgiga. Enamik maju ehitati põletatud ja mördiga seotud tellistest; leidus ka päikeses kuivatatud mudatellistest maju puidust juurdeehitistega. Hooned ehitati sageli platvormidele või tehisküngastele, mis võis olla vajalik üleujutuste pärast. Müürid ümbritsesid sageli kogu linna<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. See võis olla linna võimsuse demonstreerimiseks ja kaitserajatiseks ründajate eest, kuid võimalikuks on peetud, et seegi oli üleujutuste vastu. Linn jagunes kaheks erinevaks osaks: tsitadelliks, mis oli rööpkülik 360–460 m põhjast lõunasse ja 180–270 m ida-lääne suunas, ja all-linnaks<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref>. All-linn linna idaküljel koosnes väiksematest elamutest, tsitadellis linna lääneküljel asusid uhkemad elamud ja avalikud hooned. Tsitadelli ümbritsevad kindlustused olid suuremad ja tugevamad kui ülejäänud linna ümber. Ehitised ja täisnurga all ristuvad tänavad näitavad märkimisväärse inseneriteadmise olemasolu. Tsitadellides on leitud sageli viljaaitu, samuti sadamas, et hõlbustada teravilja importi ja eksporti. Mohenjo-daros asuv ait on suurim ja tuntuim näide, kuid selle kasutamist tegeliku viljahoidlana on teadlased vaidlustanud. Vesiehitiste hulgas on veekanalitest keerukas veevärk, samuti klapid, mis kontrollisid vee sisselaskeavasid. Sadamad nagu Lothalis ehitati jõe peavoolust eemale, et vältida jõesetete ladestumist. Oli olemas puidust lüüsiväravate süsteem mereloodete voolu kontrollimiseks. Vihmavee hoidmiseks rajati basseine. Kivivõlviks, näiteks [[truup]]ide ehitamisel, rakendati [[pseudovõlv]]i. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation] * [https://www.youtube.com/watch?v=CLyqXrmUITY&t=1s Video: Harappan Architecture. - Technical Dips] {{arhitektuuri ajalugu}} [[Kategooria:Arhitektuur]] [[Kategooria:Vanaaeg]] [[Kategooria:India arhitektuur]] [[Kategooria:Pakistani arhitektuur]] mybu3fthjj5u32u6vus3m879fs0di9o 7166173 7166167 2026-06-02T21:44:03Z Evlper 104506 7166173 wikitext text/x-wiki [[File:Mohenjo-daro.jpg|thumb|Suur bassein välja kaevatud Mohenjo-daro tsitadellis, taamal oletatavasti suure viljaaida jäänused]] [[File:Moenjodaro by smn121 -15.JPG|thumb|Kaev Mohenjo-daros]] [[File:Moenjodaro - Others 3 - by nadzir81.jpg|thumb|Veekanal Mohenjo-daros]] '''Harappa arhitektuur''' hõlmab pronksiaegse [[Induse kultuur]]i loodud ehitisi umbes 3300–1300 eKr [[Indus]]e orus tänapäeva [[Pakistan]]i ja [[India]] territooriumil. == Kontekst == Induse kultuuri mõjutas selle osalus rahvusvahelises kaubanduses tänu asukohale [[Induse jõgi|Induse jõe]] ääres. Induse orus ilmnesid [[Linnastumine|linnastumise]] märgid juba [[neoliitikum]]is 6000. aastal eKr ja 3200. aastaks eKr oli rajatud palju [[linn]]u. 2500. aastaks eKr oli Induse kultuurist saanud idapoolseim osaline [[Kaubatee|kaubateede]] võrgustikus, mis hõlmas [[Mesopotaamia madalik|Mesopotaamia]] [[Linnriik|linnriike]], [[Pärsia laht]]e, [[Iraani mägismaa]]d ja [[Kesk-Aasia]]t. Linnad ühendasid erinevatest [[Etniline grupp|etnilistest]] ja keelelistest rühmadest inimesi sotsiaal-kultuuriliseks tervikuks, mis omakorda mõjutas arhitektuuri ja linnaehitust. Induse kultuuri on nimetatud eelkõige linnaliseks kultuuriks ja seda iseloomustab arenenud [[linnaplaneerimine]]. Asulates olid standardsetest põletatud [[tellis]]test majad, keerukad [[drenaaž]]i- ja [[veevarustus]]süsteemid ning suured avalikud hooned. Kultuuris võeti kasutusele uusi [[käsitöö]]tehnikaid ([[karneool]]ist esemed, kivist nikerdatud [[pitsat]]id) ja [[Metallid|metall]]itöötlemine ([[vask]], [[pronks]], [[plii]] ja [[tina]]). Suurtes linnakeskustes [[Mohenjo Daro|Mohenjo-daros]] ja [[Harappa]]s võis elada oletatavasti 30 000–60 000 inimest. == Periodiseering == === Vara-Harappa faas === See faas hõlmab ligikaudu aastaid 3200–2500 eKr. Enamik selle perioodi ehitisi olid väikesemahulised, puudusid suured avalikud hooned ja klassistumise märgid. Vara-Harappa asulad paiknesid mitmekesises maastikus, nagu mäed ja viljaka pinnaga jõeorud. Oluline muistis sellest perioodist on käsitöökeskus [[Chanhudaro]], millel puudub tsitadell ja mis tegutses Induse kultuuri hilisperioodini. Vara-Harappa faasist küpsesse liikumisega seostub tugev linnastumine ja linnade geograafiline laienemine. Ülemineku ajal hüljati hulk varasemaid Harappa asulaid, võib-olla loodusolude ja kliima muutumise tõttu. === Kõrg-Harappa faas === See faas jääb umbes ajavahemikku 2500–1900 eKr ja on palju usaldusväärsemalt dateeritud kui varasem faas. Sellele perioodile on iseloomulik linnade areng, mida kujundas keeruka ühiskondliku võrgustiku tekkimine ja tegevus. Ehitistest võib välja lugeda klasside hierarhiat ning ka märke kaubanduse ja põllumajanduse toimimisest. Tähtsamad [[muistis]]ed sellest perioodist on [[Harappa]], [[Mohenjo Daro|Mohenjo-daro]], [[Kotdiji]], [[Rehman Dheri]], [[Naushero]], [[Kalibangan]], [[Banawali]], [[Lothal]] (sadam), Surkotada, Dholavira, Rojdi, Kuntasi<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. === Hilis-Harappa faas === See hõlmab ligikaudu aastaid 1900–1300 eKr<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> ja seda iseloomustab taas mittelinnaliste asulate esilekerkimine.<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref> == Üldised jooned == [[File:Cut brick, Indus Valley Tradition, Harappan Phase, Chanhu Daro, Pakistan, c. 2500-1900 BC - Royal Ontario Museum - DSC09716.JPG|thumb|Tellis [[Chanhu Daro]]st (Pakistan), u 2500-1900 eKr]] Harappa arhitektuuri iseloomustab fookus pigem funktsionaalsusel kui dekooril, näiteks puudub üldse [[ehitusplastika]], [[skulptuur]]e on leitud pigem üksikuna. Tähelepanuväärsena on välja toodud, et erinevalt samaegsetest [[Vana-Egiptus]]e ja [[Mesopotaamia]] kultuuridest puudusid linnades monumentaalsed ehitised nagu [[palee]]d, [[tempel|templid]], [[Mälestusmärk|mälestusmärgid]] ja [[haudehitis]]ed, enamik hooneid olid suured avalikud hooned või praktilised elamud. Ehitusmaterjal olenes hoone asukohast. Maamajad olid sageli põletamata savitellistest, kivi kasutati ehitustel siis, kui see oli asula lähedal kergesti kättesaadav<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. Linnamajad olid põletatud tellistest suurusega umbes 28 x 14 x 7 cm (suhe 4 : 2 : 1 oli standardmõõt, teisi suurusi võis esineda kaevude, ahjude ja veekanalite telliste puhul). Põletatud tellis oli materjalina vastupidavam niiskusele ja suurtele vihmasadudele.<ref>[https://www.nationalgeographic.com/history/article/indus-valley-egalitarian-ancient-society-mohenjo-daro Andrew Chapman. Did this ancient society thrive without elites? - National Geographic, June 1, 2026]</ref> Majad on ühe- või kahekorruselised, keskse sisehooviga, mille ümber ruumid olid paigutatud. == Linnaplaneerimine == [[File:Moen Jo Daro (The Mond of the Deads).jpg|thumb|Majade ja tänavate võrgustik Mohenjo-daros]] Harappa arhitektuuri tähelepanuväärne tunnus on arenenud linnaplaneering. Linnades on leitud keerukad süsteemid vihmavee ja jäätmete voolu kontrollimiseks, avalikud kaevud ja kanalisatsioon, mille rakendamine pidi nõudma eelnevat plaani. Igal majal oli oma imbkaev ja drenaažisüsteem, mis oli ühendatud üldise drenaažisüsteemiga. Igal tänaval kulgesid telliskivist kanalisatsioonitorud, mis olid pealt kaetud.<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> Linnad olid jagatud geomeetriliselt kvartaliteks, mida jagasid täisnurga all ristuvad teed, kusjuures igas kvartalis oli majade ja avalike kaevude võrgustik.<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> Ühiselt kasutatavad rajatised nagu teed, tuleasemed, ahjud ja tööstushooned olid pigem funktsionaalse kui esteetilise eesmärgiga. Enamik maju ehitati põletatud ja mördiga seotud tellistest; leidus ka päikeses kuivatatud mudatellistest maju puidust juurdeehitistega. Hooned ehitati sageli platvormidele või tehisküngastele, mis võis olla vajalik üleujutuste pärast. Müürid ümbritsesid sageli kogu linna<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. See võis olla linna võimsuse demonstreerimiseks ja kaitserajatiseks ründajate eest, kuid võimalikuks on peetud, et seegi oli üleujutuste vastu. Linn jagunes kaheks erinevaks osaks: tsitadelliks, mis oli rööpkülik 360–460 m põhjast lõunasse ja 180–270 m ida-lääne suunas, ja all-linnaks<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref>. All-linn linna idaküljel koosnes väiksematest elamutest, tsitadellis linna lääneküljel asusid uhkemad elamud ja avalikud hooned. Tsitadelli ümbritsevad kindlustused olid suuremad ja tugevamad kui ülejäänud linna ümber. Ehitised ja täisnurga all ristuvad tänavad näitavad märkimisväärse inseneriteadmise olemasolu. Tsitadellides on leitud sageli viljaaitu, samuti sadamas, et hõlbustada teravilja importi ja eksporti. Mohenjo-daros asuv ait on suurim ja tuntuim näide, kuid selle kasutamist tegeliku viljahoidlana on teadlased vaidlustanud. Vesiehitiste hulgas on veekanalitest keerukas veevärk, samuti klapid, mis kontrollisid vee sisselaskeavasid. Sadamad nagu Lothalis ehitati jõe peavoolust eemale, et vältida jõesetete ladestumist. Oli olemas puidust lüüsiväravate süsteem mereloodete voolu kontrollimiseks. Vihmavee hoidmiseks rajati basseine. Kivivõlviks, näiteks [[truup]]ide ehitamisel, rakendati [[pseudovõlv]]i. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation] * [https://www.youtube.com/watch?v=CLyqXrmUITY&t=1s Video: Harappan Architecture. - Technical Dips] {{arhitektuuri ajalugu}} [[Kategooria:Arhitektuur]] [[Kategooria:Vanaaeg]] [[Kategooria:India arhitektuur]] [[Kategooria:Pakistani arhitektuur]] 2wa28ep8ls6u3ke6q9aotugoz0wfvg4 7166174 7166173 2026-06-02T21:45:57Z Evlper 104506 /* Linnaplaneerimine */ 7166174 wikitext text/x-wiki [[File:Mohenjo-daro.jpg|thumb|Suur bassein välja kaevatud Mohenjo-daro tsitadellis, taamal oletatavasti suure viljaaida jäänused]] [[File:Moenjodaro by smn121 -15.JPG|thumb|Kaev Mohenjo-daros]] [[File:Moenjodaro - Others 3 - by nadzir81.jpg|thumb|Veekanal Mohenjo-daros]] '''Harappa arhitektuur''' hõlmab pronksiaegse [[Induse kultuur]]i loodud ehitisi umbes 3300–1300 eKr [[Indus]]e orus tänapäeva [[Pakistan]]i ja [[India]] territooriumil. == Kontekst == Induse kultuuri mõjutas selle osalus rahvusvahelises kaubanduses tänu asukohale [[Induse jõgi|Induse jõe]] ääres. Induse orus ilmnesid [[Linnastumine|linnastumise]] märgid juba [[neoliitikum]]is 6000. aastal eKr ja 3200. aastaks eKr oli rajatud palju [[linn]]u. 2500. aastaks eKr oli Induse kultuurist saanud idapoolseim osaline [[Kaubatee|kaubateede]] võrgustikus, mis hõlmas [[Mesopotaamia madalik|Mesopotaamia]] [[Linnriik|linnriike]], [[Pärsia laht]]e, [[Iraani mägismaa]]d ja [[Kesk-Aasia]]t. Linnad ühendasid erinevatest [[Etniline grupp|etnilistest]] ja keelelistest rühmadest inimesi sotsiaal-kultuuriliseks tervikuks, mis omakorda mõjutas arhitektuuri ja linnaehitust. Induse kultuuri on nimetatud eelkõige linnaliseks kultuuriks ja seda iseloomustab arenenud [[linnaplaneerimine]]. Asulates olid standardsetest põletatud [[tellis]]test majad, keerukad [[drenaaž]]i- ja [[veevarustus]]süsteemid ning suured avalikud hooned. Kultuuris võeti kasutusele uusi [[käsitöö]]tehnikaid ([[karneool]]ist esemed, kivist nikerdatud [[pitsat]]id) ja [[Metallid|metall]]itöötlemine ([[vask]], [[pronks]], [[plii]] ja [[tina]]). Suurtes linnakeskustes [[Mohenjo Daro|Mohenjo-daros]] ja [[Harappa]]s võis elada oletatavasti 30 000–60 000 inimest. == Periodiseering == === Vara-Harappa faas === See faas hõlmab ligikaudu aastaid 3200–2500 eKr. Enamik selle perioodi ehitisi olid väikesemahulised, puudusid suured avalikud hooned ja klassistumise märgid. Vara-Harappa asulad paiknesid mitmekesises maastikus, nagu mäed ja viljaka pinnaga jõeorud. Oluline muistis sellest perioodist on käsitöökeskus [[Chanhudaro]], millel puudub tsitadell ja mis tegutses Induse kultuuri hilisperioodini. Vara-Harappa faasist küpsesse liikumisega seostub tugev linnastumine ja linnade geograafiline laienemine. Ülemineku ajal hüljati hulk varasemaid Harappa asulaid, võib-olla loodusolude ja kliima muutumise tõttu. === Kõrg-Harappa faas === See faas jääb umbes ajavahemikku 2500–1900 eKr ja on palju usaldusväärsemalt dateeritud kui varasem faas. Sellele perioodile on iseloomulik linnade areng, mida kujundas keeruka ühiskondliku võrgustiku tekkimine ja tegevus. Ehitistest võib välja lugeda klasside hierarhiat ning ka märke kaubanduse ja põllumajanduse toimimisest. Tähtsamad [[muistis]]ed sellest perioodist on [[Harappa]], [[Mohenjo Daro|Mohenjo-daro]], [[Kotdiji]], [[Rehman Dheri]], [[Naushero]], [[Kalibangan]], [[Banawali]], [[Lothal]] (sadam), Surkotada, Dholavira, Rojdi, Kuntasi<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. === Hilis-Harappa faas === See hõlmab ligikaudu aastaid 1900–1300 eKr<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> ja seda iseloomustab taas mittelinnaliste asulate esilekerkimine.<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref> == Üldised jooned == [[File:Cut brick, Indus Valley Tradition, Harappan Phase, Chanhu Daro, Pakistan, c. 2500-1900 BC - Royal Ontario Museum - DSC09716.JPG|thumb|Tellis [[Chanhu Daro]]st (Pakistan), u 2500-1900 eKr]] Harappa arhitektuuri iseloomustab fookus pigem funktsionaalsusel kui dekooril, näiteks puudub üldse [[ehitusplastika]], [[skulptuur]]e on leitud pigem üksikuna. Tähelepanuväärsena on välja toodud, et erinevalt samaegsetest [[Vana-Egiptus]]e ja [[Mesopotaamia]] kultuuridest puudusid linnades monumentaalsed ehitised nagu [[palee]]d, [[tempel|templid]], [[Mälestusmärk|mälestusmärgid]] ja [[haudehitis]]ed, enamik hooneid olid suured avalikud hooned või praktilised elamud. Ehitusmaterjal olenes hoone asukohast. Maamajad olid sageli põletamata savitellistest, kivi kasutati ehitustel siis, kui see oli asula lähedal kergesti kättesaadav<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. Linnamajad olid põletatud tellistest suurusega umbes 28 x 14 x 7 cm (suhe 4 : 2 : 1 oli standardmõõt, teisi suurusi võis esineda kaevude, ahjude ja veekanalite telliste puhul). Põletatud tellis oli materjalina vastupidavam niiskusele ja suurtele vihmasadudele.<ref>[https://www.nationalgeographic.com/history/article/indus-valley-egalitarian-ancient-society-mohenjo-daro Andrew Chapman. Did this ancient society thrive without elites? - National Geographic, June 1, 2026]</ref> Majad on ühe- või kahekorruselised, keskse sisehooviga, mille ümber ruumid olid paigutatud. == Linnaplaneerimine == [[File:Moen Jo Daro (The Mond of the Deads).jpg|thumb|Majade ja tänavate võrgustik Mohenjo-daros]] Harappa arhitektuuri tähelepanuväärne tunnus on arenenud linnaplaneering. Linnades on leitud keerukad süsteemid vihmavee ja jäätmete voolu kontrollimiseks, avalikud kaevud ja kanalisatsioon, mille rakendamine pidi nõudma eelnevat plaani. Igal majal oli oma imbkaev ja drenaažisüsteem, mis oli ühendatud üldise drenaažisüsteemiga. Igal tänaval kulgesid telliskivist kanalisatsioonitorud, mis olid pealt kaetud.<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> Linnad olid jagatud geomeetriliselt kvartaliteks, mida jagasid täisnurga all ristuvad teed, kusjuures igas kvartalis oli majade ja avalike kaevude võrgustik.<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> Ühiselt kasutatavad rajatised nagu teed, tuleasemed, ahjud ja tööstushooned olid pigem funktsionaalse kui esteetilise eesmärgiga. Enamik maju ehitati põletatud ja savimördiga seotud tellistest; leidus ka päikeses kuivatatud savitellistest maju puidust juurdeehitistega. Hooned ehitati sageli platvormidele või tehisküngastele, mis võis olla vajalik üleujutuste pärast. Müürid ümbritsesid sageli kogu linna<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. See võis olla linna võimsuse demonstreerimiseks ja kaitserajatiseks ründajate eest, kuid võimalikuks on peetud, et seegi oli üleujutuste vastu. Linn jagunes kaheks erinevaks osaks: tsitadelliks, mis oli rööpkülik 360–460 m põhjast lõunasse ja 180–270 m ida-lääne suunas, ja all-linnaks<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref>. All-linn linna idaküljel koosnes väiksematest elamutest, tsitadellis linna lääneküljel asusid uhkemad elamud ja avalikud hooned. Tsitadelli ümbritsevad kindlustused olid suuremad ja tugevamad kui ülejäänud linna ümber. Ehitised ja täisnurga all ristuvad tänavad näitavad märkimisväärse inseneriteadmise olemasolu. Tsitadellides on leitud sageli viljaaitu, samuti sadamas, et hõlbustada teravilja importi ja eksporti. Mohenjo-daros asuv ait on suurim ja tuntuim näide, kuid selle kasutamist tegeliku viljahoidlana on teadlased vaidlustanud. Vesiehitiste hulgas on veekanalitest keerukas veevärk, samuti klapid, mis kontrollisid vee sisselaskeavasid. Sadamad nagu Lothalis ehitati jõe peavoolust eemale, et vältida jõesetete ladestumist. Oli olemas puidust lüüsiväravate süsteem mereloodete voolu kontrollimiseks. Vihmavee hoidmiseks rajati basseine. Kivivõlviks, näiteks [[truup]]ide ehitamisel, rakendati [[pseudovõlv]]i. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation] * [https://www.youtube.com/watch?v=CLyqXrmUITY&t=1s Video: Harappan Architecture. - Technical Dips] {{arhitektuuri ajalugu}} [[Kategooria:Arhitektuur]] [[Kategooria:Vanaaeg]] [[Kategooria:India arhitektuur]] [[Kategooria:Pakistani arhitektuur]] b6zqmx0368xi29ryhrlkv00tajhzc7l 7166258 7166174 2026-06-03T06:42:59Z Evlper 104506 7166258 wikitext text/x-wiki [[File:Mohenjo-daro.jpg|thumb|Suur bassein välja kaevatud Mohenjo-daro tsitadellis, taamal oletatavasti suure viljaaida jäänused]] [[File:Moenjodaro by smn121 -15.JPG|thumb|Kaev Mohenjo-daros]] [[File:Moenjodaro - Others 3 - by nadzir81.jpg|thumb|Veekanal Mohenjo-daros]] '''Harappa arhitektuur''' hõlmab [[pronksiaeg]]se [[Induse kultuur]]i loodud ehitisi umbes [[3. aastatuhat eKr|3300]]–[[1. aastatuhat eKr|1300 eKr]] [[Indus]]e orus tänapäeva [[Pakistan]]i ja [[India]] territooriumil. == Kontekst == Induse kultuuri mõjutas selle osalus rahvusvahelises kaubanduses tänu asukohale [[Induse jõgi|Induse jõe]] ääres. Induse orus ilmnesid [[Linnastumine|linnastumise]] märgid juba [[neoliitikum]]is 6000. aastal eKr ja 3200. aastaks eKr oli rajatud palju [[linn]]u. [[2. aastatuhat eKr|2500. aastaks eKr]] oli Induse kultuurist saanud idapoolseim osaline [[Kaubatee|kaubateede]] võrgustikus, mis hõlmas [[Mesopotaamia madalik|Mesopotaamia]] [[Linnriik|linnriike]], [[Pärsia laht]]e, [[Iraani mägismaa]]d ja [[Kesk-Aasia]]t. Linnad ühendasid erinevatest [[Etniline grupp|etnilistest]] ja keelelistest rühmadest inimesi sotsiaal-kultuuriliseks tervikuks, mis omakorda mõjutas arhitektuuri ja linnaehitust. Induse kultuuri on nimetatud eelkõige linnaliseks kultuuriks ja seda iseloomustab arenenud [[linnaplaneerimine]]. Asulates olid standardsetest põletatud [[tellis]]test majad, keerukad [[drenaaž]]i- ja [[veevarustus]]süsteemid ning suured avalikud hooned. Kultuuris võeti kasutusele uusi [[käsitöö]]tehnikaid ([[karneool]]ist esemed, kivist nikerdatud [[pitsat]]id) ja [[Metallid|metall]]itöötlemine ([[vask]], [[pronks]], [[plii]] ja [[tina]]). Suurtes linnakeskustes [[Mohenjo Daro|Mohenjo-daros]] ja [[Harappa]]s võis elada oletatavasti 30 000–60 000 inimest. == Periodiseering == === Vara-Harappa faas === See faas hõlmab ligikaudu aastaid 3200–2500 eKr. Enamik selle perioodi ehitisi olid väikesemahulised, puudusid suured avalikud hooned ja klassistumise märgid. Vara-Harappa asulad paiknesid mitmekesises maastikus, nagu mäed ja viljaka pinnaga jõeorud. Oluline muistis sellest perioodist on käsitöökeskus [[Chanhudaro]], millel puudub tsitadell ja mis tegutses Induse kultuuri hilisperioodini. Vara-Harappa faasist küpsesse liikumisega seostub tugev linnastumine ja linnade geograafiline laienemine. Ülemineku ajal hüljati hulk varasemaid Harappa asulaid, võib-olla loodusolude ja kliima muutumise tõttu. === Kõrg-Harappa faas === See faas jääb umbes ajavahemikku 2500–1900 eKr ja on palju usaldusväärsemalt dateeritud kui varasem faas. Sellele perioodile on iseloomulik linnade areng, mida kujundas keeruka ühiskondliku võrgustiku tekkimine ja tegevus. Ehitistest võib välja lugeda klasside hierarhiat ning ka märke kaubanduse ja põllumajanduse toimimisest. Tähtsamad [[muistis]]ed sellest perioodist on [[Harappa]], [[Mohenjo Daro|Mohenjo-daro]], [[Kotdiji]], [[Rehman Dheri]], [[Naushero]], [[Kalibangan]], [[Banawali]], [[Lothal]] (sadam), Surkotada, Dholavira, Rojdi, Kuntasi<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. === Hilis-Harappa faas === See hõlmab ligikaudu aastaid 1900–1300 eKr<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> ja seda iseloomustab taas mittelinnaliste asulate esilekerkimine.<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref> == Üldised jooned == [[File:Cut brick, Indus Valley Tradition, Harappan Phase, Chanhu Daro, Pakistan, c. 2500-1900 BC - Royal Ontario Museum - DSC09716.JPG|thumb|Tellis [[Chanhu Daro]]st (Pakistan), u 2500-1900 eKr]] Harappa arhitektuuri iseloomustab fookus pigem funktsionaalsusel kui dekooril, näiteks puudub üldse [[ehitusplastika]], [[skulptuur]]e on leitud pigem üksikuna. Tähelepanuväärsena on välja toodud, et erinevalt samaegsetest [[Vana-Egiptus]]e ja [[Mesopotaamia]] kultuuridest puudusid linnades monumentaalsed ehitised nagu [[palee]]d, [[tempel|templid]], [[Mälestusmärk|mälestusmärgid]] ja [[haudehitis]]ed, enamik hooneid olid suured avalikud hooned või praktilised elamud. Ehitusmaterjal olenes hoone asukohast. Maamajad olid sageli põletamata savitellistest, kivi kasutati ehitustel siis, kui see oli asula lähedal kergesti kättesaadav<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. Linnamajad olid põletatud tellistest suurusega umbes 28 x 14 x 7 cm (suhe 4 : 2 : 1 oli standardmõõt, teisi suurusi võis esineda kaevude, ahjude ja veekanalite telliste puhul). Põletatud tellis oli materjalina vastupidavam niiskusele ja suurtele vihmasadudele.<ref>[https://www.nationalgeographic.com/history/article/indus-valley-egalitarian-ancient-society-mohenjo-daro Andrew Chapman. Did this ancient society thrive without elites? - National Geographic, June 1, 2026]</ref> Majad on ühe- või kahekorruselised, keskse sisehooviga, mille ümber ruumid olid paigutatud. == Linnaplaneerimine == [[File:Moen Jo Daro (The Mond of the Deads).jpg|thumb|Majade ja tänavate võrgustik Mohenjo-daros]] Harappa arhitektuuri tähelepanuväärne tunnus on arenenud linnaplaneering. Linnades on leitud keerukad süsteemid vihmavee ja jäätmete voolu kontrollimiseks, avalikud kaevud ja kanalisatsioon, mille rakendamine pidi nõudma eelnevat plaani. Igal majal oli oma imbkaev ja drenaažisüsteem, mis oli ühendatud üldise drenaažisüsteemiga. Igal tänaval kulgesid telliskivist kanalisatsioonitorud, mis olid pealt kaetud.<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> Linnad olid jagatud geomeetriliselt kvartaliteks, mida jagasid täisnurga all ristuvad teed, kusjuures igas kvartalis oli majade ja avalike kaevude võrgustik.<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> Ühiselt kasutatavad rajatised nagu teed, tuleasemed, ahjud ja tööstushooned olid pigem funktsionaalse kui esteetilise eesmärgiga. Enamik maju ehitati põletatud ja savimördiga seotud tellistest; leidus ka päikeses kuivatatud savitellistest maju puidust juurdeehitistega. Hooned ehitati sageli platvormidele või tehisküngastele, mis võis olla vajalik üleujutuste pärast. Müürid ümbritsesid sageli kogu linna<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. See võis olla linna võimsuse demonstreerimiseks ja kaitserajatiseks ründajate eest, kuid võimalikuks on peetud, et seegi oli üleujutuste vastu. Linn jagunes kaheks erinevaks osaks: tsitadelliks, mis oli rööpkülik 360–460 m põhjast lõunasse ja 180–270 m ida-lääne suunas, ja all-linnaks<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref>. All-linn linna idaküljel koosnes väiksematest elamutest, tsitadellis linna lääneküljel asusid uhkemad elamud ja avalikud hooned. Tsitadelli ümbritsevad kindlustused olid suuremad ja tugevamad kui ülejäänud linna ümber. Ehitised ja täisnurga all ristuvad tänavad näitavad märkimisväärse inseneriteadmise olemasolu. Tsitadellides on leitud sageli viljaaitu, samuti sadamas, et hõlbustada teravilja importi ja eksporti. Mohenjo-daros asuv ait on suurim ja tuntuim näide, kuid selle kasutamist tegeliku viljahoidlana on teadlased vaidlustanud. Vesiehitiste hulgas on veekanalitest keerukas veevärk, samuti klapid, mis kontrollisid vee sisselaskeavasid. Sadamad nagu Lothalis ehitati jõe peavoolust eemale, et vältida jõesetete ladestumist. Oli olemas puidust lüüsiväravate süsteem mereloodete voolu kontrollimiseks. Vihmavee hoidmiseks rajati basseine. Kivivõlviks, näiteks [[truup]]ide ehitamisel, rakendati [[pseudovõlv]]i. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation] * [https://www.youtube.com/watch?v=CLyqXrmUITY&t=1s Video: Harappan Architecture. - Technical Dips] {{arhitektuuri ajalugu}} [[Kategooria:Arhitektuur]] [[Kategooria:Vanaaeg]] [[Kategooria:India arhitektuur]] [[Kategooria:Pakistani arhitektuur]] 826bvrssqxu82ezfgnj9rggz239b3bp 7166259 7166258 2026-06-03T06:47:13Z Evlper 104506 7166259 wikitext text/x-wiki [[File:Mohenjo-daro.jpg|thumb|Suur bassein välja kaevatud Mohenjo-daro tsitadellis, taamal oletatavasti suure viljaaida jäänused]] [[File:Moenjodaro by smn121 -15.JPG|thumb|Kaev Mohenjo-daros]] [[File:Moenjodaro - Others 3 - by nadzir81.jpg|thumb|Veekanal Mohenjo-daros]] '''Harappa arhitektuur''' hõlmab [[pronksiaeg]]se [[Induse kultuur]]i loodud ehitisi umbes [[4. aastatuhat eKr|3300]]–[[1. aastatuhat eKr|1300 eKr]] [[Indus]]e orus tänapäeva [[Pakistan]]i ja [[India]] territooriumil. == Kontekst == Induse kultuuri mõjutas selle osalus rahvusvahelises kaubanduses tänu asukohale [[Induse jõgi|Induse jõe]] ääres. Induse orus ilmnesid [[Linnastumine|linnastumise]] märgid juba [[neoliitikum]]is 6000. aastal eKr ja 3200. aastaks eKr oli rajatud palju [[linn]]u. [[2. aastatuhat eKr|2500. aastaks eKr]] oli Induse kultuurist saanud idapoolseim osaline [[Kaubatee|kaubateede]] võrgustikus, mis hõlmas [[Mesopotaamia madalik|Mesopotaamia]] [[Linnriik|linnriike]], [[Pärsia laht]]e, [[Iraani mägismaa]]d ja [[Kesk-Aasia]]t. Linnad ühendasid erinevatest [[Etniline grupp|etnilistest]] ja keelelistest rühmadest inimesi sotsiaal-kultuuriliseks tervikuks, mis omakorda mõjutas arhitektuuri ja linnaehitust. Induse kultuuri on nimetatud eelkõige linnaliseks kultuuriks ja seda iseloomustab arenenud [[linnaplaneerimine]]. Asulates olid standardsetest põletatud [[tellis]]test majad, keerukad [[drenaaž]]i- ja [[veevarustus]]süsteemid ning suured avalikud hooned. Kultuuris võeti kasutusele uusi [[käsitöö]]tehnikaid ([[karneool]]ist esemed, kivist nikerdatud [[pitsat]]id) ja [[Metallid|metall]]itöötlemine ([[vask]], [[pronks]], [[plii]] ja [[tina]]). Suurtes linnakeskustes [[Mohenjo Daro|Mohenjo-daros]] ja [[Harappa]]s võis elada oletatavasti 30 000–60 000 inimest. == Periodiseering == === Vara-Harappa faas === See faas hõlmab ligikaudu aastaid 3200–2500 eKr. Enamik selle perioodi ehitisi olid väikesemahulised, puudusid suured avalikud hooned ja klassistumise märgid. Vara-Harappa asulad paiknesid mitmekesises maastikus, nagu mäed ja viljaka pinnaga jõeorud. Oluline muistis sellest perioodist on käsitöökeskus [[Chanhudaro]], millel puudub tsitadell ja mis tegutses Induse kultuuri hilisperioodini. Vara-Harappa faasist küpsesse liikumisega seostub tugev linnastumine ja linnade geograafiline laienemine. Ülemineku ajal hüljati hulk varasemaid Harappa asulaid, võib-olla loodusolude ja kliima muutumise tõttu. === Kõrg-Harappa faas === See faas jääb umbes ajavahemikku 2500–1900 eKr ja on palju usaldusväärsemalt dateeritud kui varasem faas. Sellele perioodile on iseloomulik linnade areng, mida kujundas keeruka ühiskondliku võrgustiku tekkimine ja tegevus. Ehitistest võib välja lugeda klasside hierarhiat ning ka märke kaubanduse ja põllumajanduse toimimisest. Tähtsamad [[muistis]]ed sellest perioodist on [[Harappa]], [[Mohenjo Daro|Mohenjo-daro]], [[Kotdiji]], [[Rehman Dheri]], [[Naushero]], [[Kalibangan]], [[Banawali]], [[Lothal]] (sadam), Surkotada, Dholavira, Rojdi, Kuntasi<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. === Hilis-Harappa faas === See hõlmab ligikaudu aastaid 1900–1300 eKr<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> ja seda iseloomustab taas mittelinnaliste asulate esilekerkimine.<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref> == Üldised jooned == [[File:Cut brick, Indus Valley Tradition, Harappan Phase, Chanhu Daro, Pakistan, c. 2500-1900 BC - Royal Ontario Museum - DSC09716.JPG|thumb|Tellis [[Chanhu Daro]]st (Pakistan), u 2500-1900 eKr]] Harappa arhitektuuri iseloomustab fookus pigem funktsionaalsusel kui dekooril, näiteks puudub üldse [[ehitusplastika]], [[skulptuur]]e on leitud pigem üksikuna. Tähelepanuväärsena on välja toodud, et erinevalt samaegsetest [[Vana-Egiptus]]e ja [[Mesopotaamia]] kultuuridest puudusid linnades monumentaalsed ehitised nagu [[palee]]d, [[tempel|templid]], [[Mälestusmärk|mälestusmärgid]] ja [[haudehitis]]ed, enamik hooneid olid suured avalikud hooned või praktilised elamud. Ehitusmaterjal olenes hoone asukohast. Maamajad olid sageli põletamata savitellistest, kivi kasutati ehitustel siis, kui see oli asula lähedal kergesti kättesaadav<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. Linnamajad olid põletatud tellistest suurusega umbes 28 x 14 x 7 cm (suhe 4 : 2 : 1 oli standardmõõt, teisi suurusi võis esineda kaevude, ahjude ja veekanalite telliste puhul). Põletatud tellis oli materjalina vastupidavam niiskusele ja suurtele vihmasadudele.<ref>[https://www.nationalgeographic.com/history/article/indus-valley-egalitarian-ancient-society-mohenjo-daro Andrew Chapman. Did this ancient society thrive without elites? - National Geographic, June 1, 2026]</ref> Majad on ühe- või kahekorruselised, keskse sisehooviga, mille ümber ruumid olid paigutatud. == Linnaplaneerimine == [[File:Moen Jo Daro (The Mond of the Deads).jpg|thumb|Majade ja tänavate võrgustik Mohenjo-daros]] Harappa arhitektuuri tähelepanuväärne tunnus on arenenud linnaplaneering. Linnades on leitud keerukad süsteemid vihmavee ja jäätmete voolu kontrollimiseks, avalikud kaevud ja kanalisatsioon, mille rakendamine pidi nõudma eelnevat plaani. Igal majal oli oma imbkaev ja drenaažisüsteem, mis oli ühendatud üldise drenaažisüsteemiga. Igal tänaval kulgesid telliskivist kanalisatsioonitorud, mis olid pealt kaetud.<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> Linnad olid jagatud geomeetriliselt kvartaliteks, mida jagasid täisnurga all ristuvad teed, kusjuures igas kvartalis oli majade ja avalike kaevude võrgustik.<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> Ühiselt kasutatavad rajatised nagu teed, tuleasemed, ahjud ja tööstushooned olid pigem funktsionaalse kui esteetilise eesmärgiga. Enamik maju ehitati põletatud ja savimördiga seotud tellistest; leidus ka päikeses kuivatatud savitellistest maju puidust juurdeehitistega. Hooned ehitati sageli platvormidele või tehisküngastele, mis võis olla vajalik üleujutuste pärast. Müürid ümbritsesid sageli kogu linna<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. See võis olla linna võimsuse demonstreerimiseks ja kaitserajatiseks ründajate eest, kuid võimalikuks on peetud, et seegi oli üleujutuste vastu. Linn jagunes kaheks erinevaks osaks: tsitadelliks, mis oli rööpkülik 360–460 m põhjast lõunasse ja 180–270 m ida-lääne suunas, ja all-linnaks<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref>. All-linn linna idaküljel koosnes väiksematest elamutest, tsitadellis linna lääneküljel asusid uhkemad elamud ja avalikud hooned. Tsitadelli ümbritsevad kindlustused olid suuremad ja tugevamad kui ülejäänud linna ümber. Ehitised ja täisnurga all ristuvad tänavad näitavad märkimisväärse inseneriteadmise olemasolu. Tsitadellides on leitud sageli viljaaitu, samuti sadamas, et hõlbustada teravilja importi ja eksporti. Mohenjo-daros asuv ait on suurim ja tuntuim näide, kuid selle kasutamist tegeliku viljahoidlana on teadlased vaidlustanud. Vesiehitiste hulgas on veekanalitest keerukas veevärk, samuti klapid, mis kontrollisid vee sisselaskeavasid. Sadamad nagu Lothalis ehitati jõe peavoolust eemale, et vältida jõesetete ladestumist. Oli olemas puidust lüüsiväravate süsteem mereloodete voolu kontrollimiseks. Vihmavee hoidmiseks rajati basseine. Kivivõlviks, näiteks [[truup]]ide ehitamisel, rakendati [[pseudovõlv]]i. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation] * [https://www.youtube.com/watch?v=CLyqXrmUITY&t=1s Video: Harappan Architecture. - Technical Dips] {{arhitektuuri ajalugu}} [[Kategooria:Arhitektuur]] [[Kategooria:Vanaaeg]] [[Kategooria:India arhitektuur]] [[Kategooria:Pakistani arhitektuur]] o4xxabdrgzbjw8kcadt1vt3ooypxtc0 7166260 7166259 2026-06-03T06:47:46Z Evlper 104506 7166260 wikitext text/x-wiki [[File:Mohenjo-daro.jpg|thumb|Suur bassein välja kaevatud Mohenjo-daro tsitadellis, taamal oletatavasti suure viljaaida jäänused]] [[File:Moenjodaro by smn121 -15.JPG|thumb|Kaev Mohenjo-daros]] [[File:Moenjodaro - Others 3 - by nadzir81.jpg|thumb|Veekanal Mohenjo-daros]] '''Harappa arhitektuur''' hõlmab [[pronksiaeg]]se [[Induse kultuur]]i loodud ehitisi umbes [[4. aastatuhat eKr|3300]]–[[2. aastatuhat eKr|1300 eKr]] [[Indus]]e orus tänapäeva [[Pakistan]]i ja [[India]] territooriumil. == Kontekst == Induse kultuuri mõjutas selle osalus rahvusvahelises kaubanduses tänu asukohale [[Induse jõgi|Induse jõe]] ääres. Induse orus ilmnesid [[Linnastumine|linnastumise]] märgid juba [[neoliitikum]]is 6000. aastal eKr ja 3200. aastaks eKr oli rajatud palju [[linn]]u. [[2. aastatuhat eKr|2500. aastaks eKr]] oli Induse kultuurist saanud idapoolseim osaline [[Kaubatee|kaubateede]] võrgustikus, mis hõlmas [[Mesopotaamia madalik|Mesopotaamia]] [[Linnriik|linnriike]], [[Pärsia laht]]e, [[Iraani mägismaa]]d ja [[Kesk-Aasia]]t. Linnad ühendasid erinevatest [[Etniline grupp|etnilistest]] ja keelelistest rühmadest inimesi sotsiaal-kultuuriliseks tervikuks, mis omakorda mõjutas arhitektuuri ja linnaehitust. Induse kultuuri on nimetatud eelkõige linnaliseks kultuuriks ja seda iseloomustab arenenud [[linnaplaneerimine]]. Asulates olid standardsetest põletatud [[tellis]]test majad, keerukad [[drenaaž]]i- ja [[veevarustus]]süsteemid ning suured avalikud hooned. Kultuuris võeti kasutusele uusi [[käsitöö]]tehnikaid ([[karneool]]ist esemed, kivist nikerdatud [[pitsat]]id) ja [[Metallid|metall]]itöötlemine ([[vask]], [[pronks]], [[plii]] ja [[tina]]). Suurtes linnakeskustes [[Mohenjo Daro|Mohenjo-daros]] ja [[Harappa]]s võis elada oletatavasti 30 000–60 000 inimest. == Periodiseering == === Vara-Harappa faas === See faas hõlmab ligikaudu aastaid 3200–2500 eKr. Enamik selle perioodi ehitisi olid väikesemahulised, puudusid suured avalikud hooned ja klassistumise märgid. Vara-Harappa asulad paiknesid mitmekesises maastikus, nagu mäed ja viljaka pinnaga jõeorud. Oluline muistis sellest perioodist on käsitöökeskus [[Chanhudaro]], millel puudub tsitadell ja mis tegutses Induse kultuuri hilisperioodini. Vara-Harappa faasist küpsesse liikumisega seostub tugev linnastumine ja linnade geograafiline laienemine. Ülemineku ajal hüljati hulk varasemaid Harappa asulaid, võib-olla loodusolude ja kliima muutumise tõttu. === Kõrg-Harappa faas === See faas jääb umbes ajavahemikku 2500–1900 eKr ja on palju usaldusväärsemalt dateeritud kui varasem faas. Sellele perioodile on iseloomulik linnade areng, mida kujundas keeruka ühiskondliku võrgustiku tekkimine ja tegevus. Ehitistest võib välja lugeda klasside hierarhiat ning ka märke kaubanduse ja põllumajanduse toimimisest. Tähtsamad [[muistis]]ed sellest perioodist on [[Harappa]], [[Mohenjo Daro|Mohenjo-daro]], [[Kotdiji]], [[Rehman Dheri]], [[Naushero]], [[Kalibangan]], [[Banawali]], [[Lothal]] (sadam), Surkotada, Dholavira, Rojdi, Kuntasi<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. === Hilis-Harappa faas === See hõlmab ligikaudu aastaid 1900–1300 eKr<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> ja seda iseloomustab taas mittelinnaliste asulate esilekerkimine.<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref> == Üldised jooned == [[File:Cut brick, Indus Valley Tradition, Harappan Phase, Chanhu Daro, Pakistan, c. 2500-1900 BC - Royal Ontario Museum - DSC09716.JPG|thumb|Tellis [[Chanhu Daro]]st (Pakistan), u 2500-1900 eKr]] Harappa arhitektuuri iseloomustab fookus pigem funktsionaalsusel kui dekooril, näiteks puudub üldse [[ehitusplastika]], [[skulptuur]]e on leitud pigem üksikuna. Tähelepanuväärsena on välja toodud, et erinevalt samaegsetest [[Vana-Egiptus]]e ja [[Mesopotaamia]] kultuuridest puudusid linnades monumentaalsed ehitised nagu [[palee]]d, [[tempel|templid]], [[Mälestusmärk|mälestusmärgid]] ja [[haudehitis]]ed, enamik hooneid olid suured avalikud hooned või praktilised elamud. Ehitusmaterjal olenes hoone asukohast. Maamajad olid sageli põletamata savitellistest, kivi kasutati ehitustel siis, kui see oli asula lähedal kergesti kättesaadav<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. Linnamajad olid põletatud tellistest suurusega umbes 28 x 14 x 7 cm (suhe 4 : 2 : 1 oli standardmõõt, teisi suurusi võis esineda kaevude, ahjude ja veekanalite telliste puhul). Põletatud tellis oli materjalina vastupidavam niiskusele ja suurtele vihmasadudele.<ref>[https://www.nationalgeographic.com/history/article/indus-valley-egalitarian-ancient-society-mohenjo-daro Andrew Chapman. Did this ancient society thrive without elites? - National Geographic, June 1, 2026]</ref> Majad on ühe- või kahekorruselised, keskse sisehooviga, mille ümber ruumid olid paigutatud. == Linnaplaneerimine == [[File:Moen Jo Daro (The Mond of the Deads).jpg|thumb|Majade ja tänavate võrgustik Mohenjo-daros]] Harappa arhitektuuri tähelepanuväärne tunnus on arenenud linnaplaneering. Linnades on leitud keerukad süsteemid vihmavee ja jäätmete voolu kontrollimiseks, avalikud kaevud ja kanalisatsioon, mille rakendamine pidi nõudma eelnevat plaani. Igal majal oli oma imbkaev ja drenaažisüsteem, mis oli ühendatud üldise drenaažisüsteemiga. Igal tänaval kulgesid telliskivist kanalisatsioonitorud, mis olid pealt kaetud.<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> Linnad olid jagatud geomeetriliselt kvartaliteks, mida jagasid täisnurga all ristuvad teed, kusjuures igas kvartalis oli majade ja avalike kaevude võrgustik.<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> Ühiselt kasutatavad rajatised nagu teed, tuleasemed, ahjud ja tööstushooned olid pigem funktsionaalse kui esteetilise eesmärgiga. Enamik maju ehitati põletatud ja savimördiga seotud tellistest; leidus ka päikeses kuivatatud savitellistest maju puidust juurdeehitistega. Hooned ehitati sageli platvormidele või tehisküngastele, mis võis olla vajalik üleujutuste pärast. Müürid ümbritsesid sageli kogu linna<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. See võis olla linna võimsuse demonstreerimiseks ja kaitserajatiseks ründajate eest, kuid võimalikuks on peetud, et seegi oli üleujutuste vastu. Linn jagunes kaheks erinevaks osaks: tsitadelliks, mis oli rööpkülik 360–460 m põhjast lõunasse ja 180–270 m ida-lääne suunas, ja all-linnaks<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref>. All-linn linna idaküljel koosnes väiksematest elamutest, tsitadellis linna lääneküljel asusid uhkemad elamud ja avalikud hooned. Tsitadelli ümbritsevad kindlustused olid suuremad ja tugevamad kui ülejäänud linna ümber. Ehitised ja täisnurga all ristuvad tänavad näitavad märkimisväärse inseneriteadmise olemasolu. Tsitadellides on leitud sageli viljaaitu, samuti sadamas, et hõlbustada teravilja importi ja eksporti. Mohenjo-daros asuv ait on suurim ja tuntuim näide, kuid selle kasutamist tegeliku viljahoidlana on teadlased vaidlustanud. Vesiehitiste hulgas on veekanalitest keerukas veevärk, samuti klapid, mis kontrollisid vee sisselaskeavasid. Sadamad nagu Lothalis ehitati jõe peavoolust eemale, et vältida jõesetete ladestumist. Oli olemas puidust lüüsiväravate süsteem mereloodete voolu kontrollimiseks. Vihmavee hoidmiseks rajati basseine. Kivivõlviks, näiteks [[truup]]ide ehitamisel, rakendati [[pseudovõlv]]i. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation] * [https://www.youtube.com/watch?v=CLyqXrmUITY&t=1s Video: Harappan Architecture. - Technical Dips] {{arhitektuuri ajalugu}} [[Kategooria:Arhitektuur]] [[Kategooria:Vanaaeg]] [[Kategooria:India arhitektuur]] [[Kategooria:Pakistani arhitektuur]] 6m0clvoo51bh4uinhnf3r58zf1t1zik 7166261 7166260 2026-06-03T06:48:21Z Evlper 104506 /* Kontekst */ 7166261 wikitext text/x-wiki [[File:Mohenjo-daro.jpg|thumb|Suur bassein välja kaevatud Mohenjo-daro tsitadellis, taamal oletatavasti suure viljaaida jäänused]] [[File:Moenjodaro by smn121 -15.JPG|thumb|Kaev Mohenjo-daros]] [[File:Moenjodaro - Others 3 - by nadzir81.jpg|thumb|Veekanal Mohenjo-daros]] '''Harappa arhitektuur''' hõlmab [[pronksiaeg]]se [[Induse kultuur]]i loodud ehitisi umbes [[4. aastatuhat eKr|3300]]–[[2. aastatuhat eKr|1300 eKr]] [[Indus]]e orus tänapäeva [[Pakistan]]i ja [[India]] territooriumil. == Kontekst == Induse kultuuri mõjutas selle osalus rahvusvahelises kaubanduses tänu asukohale [[Induse jõgi|Induse jõe]] ääres. Induse orus ilmnesid [[Linnastumine|linnastumise]] märgid juba [[neoliitikum]]is 6000. aastal eKr ja 3200. aastaks eKr oli rajatud palju [[linn]]u. [[3. aastatuhat eKr|2500. aastaks eKr]] oli Induse kultuurist saanud idapoolseim osaline [[Kaubatee|kaubateede]] võrgustikus, mis hõlmas [[Mesopotaamia madalik|Mesopotaamia]] [[Linnriik|linnriike]], [[Pärsia laht]]e, [[Iraani mägismaa]]d ja [[Kesk-Aasia]]t. Linnad ühendasid erinevatest [[Etniline grupp|etnilistest]] ja keelelistest rühmadest inimesi sotsiaal-kultuuriliseks tervikuks, mis omakorda mõjutas arhitektuuri ja linnaehitust. Induse kultuuri on nimetatud eelkõige linnaliseks kultuuriks ja seda iseloomustab arenenud [[linnaplaneerimine]]. Asulates olid standardsetest põletatud [[tellis]]test majad, keerukad [[drenaaž]]i- ja [[veevarustus]]süsteemid ning suured avalikud hooned. Kultuuris võeti kasutusele uusi [[käsitöö]]tehnikaid ([[karneool]]ist esemed, kivist nikerdatud [[pitsat]]id) ja [[Metallid|metall]]itöötlemine ([[vask]], [[pronks]], [[plii]] ja [[tina]]). Suurtes linnakeskustes [[Mohenjo Daro|Mohenjo-daros]] ja [[Harappa]]s võis elada oletatavasti 30 000–60 000 inimest. == Periodiseering == === Vara-Harappa faas === See faas hõlmab ligikaudu aastaid 3200–2500 eKr. Enamik selle perioodi ehitisi olid väikesemahulised, puudusid suured avalikud hooned ja klassistumise märgid. Vara-Harappa asulad paiknesid mitmekesises maastikus, nagu mäed ja viljaka pinnaga jõeorud. Oluline muistis sellest perioodist on käsitöökeskus [[Chanhudaro]], millel puudub tsitadell ja mis tegutses Induse kultuuri hilisperioodini. Vara-Harappa faasist küpsesse liikumisega seostub tugev linnastumine ja linnade geograafiline laienemine. Ülemineku ajal hüljati hulk varasemaid Harappa asulaid, võib-olla loodusolude ja kliima muutumise tõttu. === Kõrg-Harappa faas === See faas jääb umbes ajavahemikku 2500–1900 eKr ja on palju usaldusväärsemalt dateeritud kui varasem faas. Sellele perioodile on iseloomulik linnade areng, mida kujundas keeruka ühiskondliku võrgustiku tekkimine ja tegevus. Ehitistest võib välja lugeda klasside hierarhiat ning ka märke kaubanduse ja põllumajanduse toimimisest. Tähtsamad [[muistis]]ed sellest perioodist on [[Harappa]], [[Mohenjo Daro|Mohenjo-daro]], [[Kotdiji]], [[Rehman Dheri]], [[Naushero]], [[Kalibangan]], [[Banawali]], [[Lothal]] (sadam), Surkotada, Dholavira, Rojdi, Kuntasi<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. === Hilis-Harappa faas === See hõlmab ligikaudu aastaid 1900–1300 eKr<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> ja seda iseloomustab taas mittelinnaliste asulate esilekerkimine.<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref> == Üldised jooned == [[File:Cut brick, Indus Valley Tradition, Harappan Phase, Chanhu Daro, Pakistan, c. 2500-1900 BC - Royal Ontario Museum - DSC09716.JPG|thumb|Tellis [[Chanhu Daro]]st (Pakistan), u 2500-1900 eKr]] Harappa arhitektuuri iseloomustab fookus pigem funktsionaalsusel kui dekooril, näiteks puudub üldse [[ehitusplastika]], [[skulptuur]]e on leitud pigem üksikuna. Tähelepanuväärsena on välja toodud, et erinevalt samaegsetest [[Vana-Egiptus]]e ja [[Mesopotaamia]] kultuuridest puudusid linnades monumentaalsed ehitised nagu [[palee]]d, [[tempel|templid]], [[Mälestusmärk|mälestusmärgid]] ja [[haudehitis]]ed, enamik hooneid olid suured avalikud hooned või praktilised elamud. Ehitusmaterjal olenes hoone asukohast. Maamajad olid sageli põletamata savitellistest, kivi kasutati ehitustel siis, kui see oli asula lähedal kergesti kättesaadav<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. Linnamajad olid põletatud tellistest suurusega umbes 28 x 14 x 7 cm (suhe 4 : 2 : 1 oli standardmõõt, teisi suurusi võis esineda kaevude, ahjude ja veekanalite telliste puhul). Põletatud tellis oli materjalina vastupidavam niiskusele ja suurtele vihmasadudele.<ref>[https://www.nationalgeographic.com/history/article/indus-valley-egalitarian-ancient-society-mohenjo-daro Andrew Chapman. Did this ancient society thrive without elites? - National Geographic, June 1, 2026]</ref> Majad on ühe- või kahekorruselised, keskse sisehooviga, mille ümber ruumid olid paigutatud. == Linnaplaneerimine == [[File:Moen Jo Daro (The Mond of the Deads).jpg|thumb|Majade ja tänavate võrgustik Mohenjo-daros]] Harappa arhitektuuri tähelepanuväärne tunnus on arenenud linnaplaneering. Linnades on leitud keerukad süsteemid vihmavee ja jäätmete voolu kontrollimiseks, avalikud kaevud ja kanalisatsioon, mille rakendamine pidi nõudma eelnevat plaani. Igal majal oli oma imbkaev ja drenaažisüsteem, mis oli ühendatud üldise drenaažisüsteemiga. Igal tänaval kulgesid telliskivist kanalisatsioonitorud, mis olid pealt kaetud.<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> Linnad olid jagatud geomeetriliselt kvartaliteks, mida jagasid täisnurga all ristuvad teed, kusjuures igas kvartalis oli majade ja avalike kaevude võrgustik.<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> Ühiselt kasutatavad rajatised nagu teed, tuleasemed, ahjud ja tööstushooned olid pigem funktsionaalse kui esteetilise eesmärgiga. Enamik maju ehitati põletatud ja savimördiga seotud tellistest; leidus ka päikeses kuivatatud savitellistest maju puidust juurdeehitistega. Hooned ehitati sageli platvormidele või tehisküngastele, mis võis olla vajalik üleujutuste pärast. Müürid ümbritsesid sageli kogu linna<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. See võis olla linna võimsuse demonstreerimiseks ja kaitserajatiseks ründajate eest, kuid võimalikuks on peetud, et seegi oli üleujutuste vastu. Linn jagunes kaheks erinevaks osaks: tsitadelliks, mis oli rööpkülik 360–460 m põhjast lõunasse ja 180–270 m ida-lääne suunas, ja all-linnaks<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref>. All-linn linna idaküljel koosnes väiksematest elamutest, tsitadellis linna lääneküljel asusid uhkemad elamud ja avalikud hooned. Tsitadelli ümbritsevad kindlustused olid suuremad ja tugevamad kui ülejäänud linna ümber. Ehitised ja täisnurga all ristuvad tänavad näitavad märkimisväärse inseneriteadmise olemasolu. Tsitadellides on leitud sageli viljaaitu, samuti sadamas, et hõlbustada teravilja importi ja eksporti. Mohenjo-daros asuv ait on suurim ja tuntuim näide, kuid selle kasutamist tegeliku viljahoidlana on teadlased vaidlustanud. Vesiehitiste hulgas on veekanalitest keerukas veevärk, samuti klapid, mis kontrollisid vee sisselaskeavasid. Sadamad nagu Lothalis ehitati jõe peavoolust eemale, et vältida jõesetete ladestumist. Oli olemas puidust lüüsiväravate süsteem mereloodete voolu kontrollimiseks. Vihmavee hoidmiseks rajati basseine. Kivivõlviks, näiteks [[truup]]ide ehitamisel, rakendati [[pseudovõlv]]i. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation] * [https://www.youtube.com/watch?v=CLyqXrmUITY&t=1s Video: Harappan Architecture. - Technical Dips] {{arhitektuuri ajalugu}} [[Kategooria:Arhitektuur]] [[Kategooria:Vanaaeg]] [[Kategooria:India arhitektuur]] [[Kategooria:Pakistani arhitektuur]] tb4ddg5i3yvf1oajzv36f6dkk0k30xs 7166265 7166261 2026-06-03T06:58:13Z Evlper 104506 /* Linnaplaneerimine */ 7166265 wikitext text/x-wiki [[File:Mohenjo-daro.jpg|thumb|Suur bassein välja kaevatud Mohenjo-daro tsitadellis, taamal oletatavasti suure viljaaida jäänused]] [[File:Moenjodaro by smn121 -15.JPG|thumb|Kaev Mohenjo-daros]] [[File:Moenjodaro - Others 3 - by nadzir81.jpg|thumb|Veekanal Mohenjo-daros]] '''Harappa arhitektuur''' hõlmab [[pronksiaeg]]se [[Induse kultuur]]i loodud ehitisi umbes [[4. aastatuhat eKr|3300]]–[[2. aastatuhat eKr|1300 eKr]] [[Indus]]e orus tänapäeva [[Pakistan]]i ja [[India]] territooriumil. == Kontekst == Induse kultuuri mõjutas selle osalus rahvusvahelises kaubanduses tänu asukohale [[Induse jõgi|Induse jõe]] ääres. Induse orus ilmnesid [[Linnastumine|linnastumise]] märgid juba [[neoliitikum]]is 6000. aastal eKr ja 3200. aastaks eKr oli rajatud palju [[linn]]u. [[3. aastatuhat eKr|2500. aastaks eKr]] oli Induse kultuurist saanud idapoolseim osaline [[Kaubatee|kaubateede]] võrgustikus, mis hõlmas [[Mesopotaamia madalik|Mesopotaamia]] [[Linnriik|linnriike]], [[Pärsia laht]]e, [[Iraani mägismaa]]d ja [[Kesk-Aasia]]t. Linnad ühendasid erinevatest [[Etniline grupp|etnilistest]] ja keelelistest rühmadest inimesi sotsiaal-kultuuriliseks tervikuks, mis omakorda mõjutas arhitektuuri ja linnaehitust. Induse kultuuri on nimetatud eelkõige linnaliseks kultuuriks ja seda iseloomustab arenenud [[linnaplaneerimine]]. Asulates olid standardsetest põletatud [[tellis]]test majad, keerukad [[drenaaž]]i- ja [[veevarustus]]süsteemid ning suured avalikud hooned. Kultuuris võeti kasutusele uusi [[käsitöö]]tehnikaid ([[karneool]]ist esemed, kivist nikerdatud [[pitsat]]id) ja [[Metallid|metall]]itöötlemine ([[vask]], [[pronks]], [[plii]] ja [[tina]]). Suurtes linnakeskustes [[Mohenjo Daro|Mohenjo-daros]] ja [[Harappa]]s võis elada oletatavasti 30 000–60 000 inimest. == Periodiseering == === Vara-Harappa faas === See faas hõlmab ligikaudu aastaid 3200–2500 eKr. Enamik selle perioodi ehitisi olid väikesemahulised, puudusid suured avalikud hooned ja klassistumise märgid. Vara-Harappa asulad paiknesid mitmekesises maastikus, nagu mäed ja viljaka pinnaga jõeorud. Oluline muistis sellest perioodist on käsitöökeskus [[Chanhudaro]], millel puudub tsitadell ja mis tegutses Induse kultuuri hilisperioodini. Vara-Harappa faasist küpsesse liikumisega seostub tugev linnastumine ja linnade geograafiline laienemine. Ülemineku ajal hüljati hulk varasemaid Harappa asulaid, võib-olla loodusolude ja kliima muutumise tõttu. === Kõrg-Harappa faas === See faas jääb umbes ajavahemikku 2500–1900 eKr ja on palju usaldusväärsemalt dateeritud kui varasem faas. Sellele perioodile on iseloomulik linnade areng, mida kujundas keeruka ühiskondliku võrgustiku tekkimine ja tegevus. Ehitistest võib välja lugeda klasside hierarhiat ning ka märke kaubanduse ja põllumajanduse toimimisest. Tähtsamad [[muistis]]ed sellest perioodist on [[Harappa]], [[Mohenjo Daro|Mohenjo-daro]], [[Kotdiji]], [[Rehman Dheri]], [[Naushero]], [[Kalibangan]], [[Banawali]], [[Lothal]] (sadam), Surkotada, Dholavira, Rojdi, Kuntasi<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. === Hilis-Harappa faas === See hõlmab ligikaudu aastaid 1900–1300 eKr<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> ja seda iseloomustab taas mittelinnaliste asulate esilekerkimine.<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref> == Üldised jooned == [[File:Cut brick, Indus Valley Tradition, Harappan Phase, Chanhu Daro, Pakistan, c. 2500-1900 BC - Royal Ontario Museum - DSC09716.JPG|thumb|Tellis [[Chanhu Daro]]st (Pakistan), u 2500-1900 eKr]] Harappa arhitektuuri iseloomustab fookus pigem funktsionaalsusel kui dekooril, näiteks puudub üldse [[ehitusplastika]], [[skulptuur]]e on leitud pigem üksikuna. Tähelepanuväärsena on välja toodud, et erinevalt samaegsetest [[Vana-Egiptus]]e ja [[Mesopotaamia]] kultuuridest puudusid linnades monumentaalsed ehitised nagu [[palee]]d, [[tempel|templid]], [[Mälestusmärk|mälestusmärgid]] ja [[haudehitis]]ed, enamik hooneid olid suured avalikud hooned või praktilised elamud. Ehitusmaterjal olenes hoone asukohast. Maamajad olid sageli põletamata savitellistest, kivi kasutati ehitustel siis, kui see oli asula lähedal kergesti kättesaadav<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. Linnamajad olid põletatud tellistest suurusega umbes 28 x 14 x 7 cm (suhe 4 : 2 : 1 oli standardmõõt, teisi suurusi võis esineda kaevude, ahjude ja veekanalite telliste puhul). Põletatud tellis oli materjalina vastupidavam niiskusele ja suurtele vihmasadudele.<ref>[https://www.nationalgeographic.com/history/article/indus-valley-egalitarian-ancient-society-mohenjo-daro Andrew Chapman. Did this ancient society thrive without elites? - National Geographic, June 1, 2026]</ref> Majad on ühe- või kahekorruselised, keskse sisehooviga, mille ümber ruumid olid paigutatud. == Linnaplaneerimine == [[File:Moen Jo Daro (The Mond of the Deads).jpg|thumb|Majade ja tänavate võrgustik Mohenjo-daros]] Harappa arhitektuuri tähelepanuväärne tunnus on arenenud linnaplaneering. Linnades on leitud keerukad süsteemid vihmavee, jäätmete ja [[Heitvesi|heitvete]] voolu kontrollimiseks, avalikud [[kaev]]ud ja [[kanalisatsioon]], mille rakendamine pidi nõudma eelnevat plaani. Igal majal oli oma [[imbkaev]] ja [[drenaaž]]isüsteem, mis oli ühendatud üldise drenaažisüsteemiga. Igal tänaval kulgesid tellistest kanalisatsioonitorud, mis olid pealt kaetud.<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> Linnad olid jagatud geomeetriliselt kvartaliteks, mida jagasid täisnurga all ristuvad teed, kusjuures igas kvartalis oli majade ja avalike kaevude võrgustik.<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> Ühiselt kasutatavad rajatised nagu [[tee]]d, tuleasemed, [[ahi|ahjud]] ja tootmishooned (nagu [[helmes|helme]]töökojad) olid pigem funktsionaalse kui esteetilise eesmärgiga. Enamik maju ehitati põletatud ja savimördiga seotud tellistest; leidus ka päikeses kuivatatud savitellistest maju puidust juurdeehitistega. Hooned ehitati sageli platvormidele või tehisküngastele, mis võis olla vajalik [[üleujutus]]te pärast. Müürid ümbritsesid sageli kogu linna<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. See võis olla linna võimsuse demonstreerimiseks ja kaitserajatiseks ründajate eest, kuid võimalikuks on peetud, et seegi oli üleujutuste vastu. Linn jagunes kaheks erinevaks osaks: tsitadelliks, mis oli ristkülikukujuline, suurusega 360–460 m põhjast lõunasse ja 180–270 m ida-lääne suunas, ja all-linnaks<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref>. All-linn linna idaküljel koosnes väiksematest elamutest, tsitadellis linna lääneküljel asusid uhkemad elamud ja avalikud hooned. Tsitadelli ümbritsevad kindlustused olid suuremad ja tugevamad kui ülejäänud linna ümber. Ehitised ja täisnurga all ristuvad tänavad näitavad märkimisväärse inseneriteadmise olemasolu. Tsitadellides on leitud sageli viljaaitu, samuti sadamas, et hõlbustada teravilja importi ja eksporti. Mohenjo-daros asuv ait on suurim ja tuntuim näide, kuid selle kasutamist tegeliku viljahoidlana on teadlased vaidlustanud. Vesiehitiste hulgas on vee[[kanal]]itest keerukas veevärk, samuti klapid, mis kontrollisid vee sisselaskeavasid. Sadama[[dokk|dokid]] nagu Lothalis ehitati jõe peavoolust eemale, et vältida jõe[[sete]]te ja [[muda]] ladestumist. Oli olemas puidust [[lüüs]]iväravate süsteem [[Merelooded|mereloodete]] voolu kontrollimiseks. [[Vihmavesi|Vihmavee]] hoidmiseks rajati [[bassein]]e. Kivivõlviks, näiteks [[truup]]ide ehitamisel, rakendati [[pseudovõlv]]i. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation] * [https://www.youtube.com/watch?v=CLyqXrmUITY&t=1s Video: Harappan Architecture. - Technical Dips] {{arhitektuuri ajalugu}} [[Kategooria:Arhitektuur]] [[Kategooria:Vanaaeg]] [[Kategooria:India arhitektuur]] [[Kategooria:Pakistani arhitektuur]] mcha6h6km85qedyri9ocxaq74t138qx 7166268 7166265 2026-06-03T06:59:50Z Evlper 104506 /* Linnaplaneerimine */ 7166268 wikitext text/x-wiki [[File:Mohenjo-daro.jpg|thumb|Suur bassein välja kaevatud Mohenjo-daro tsitadellis, taamal oletatavasti suure viljaaida jäänused]] [[File:Moenjodaro by smn121 -15.JPG|thumb|Kaev Mohenjo-daros]] [[File:Moenjodaro - Others 3 - by nadzir81.jpg|thumb|Veekanal Mohenjo-daros]] '''Harappa arhitektuur''' hõlmab [[pronksiaeg]]se [[Induse kultuur]]i loodud ehitisi umbes [[4. aastatuhat eKr|3300]]–[[2. aastatuhat eKr|1300 eKr]] [[Indus]]e orus tänapäeva [[Pakistan]]i ja [[India]] territooriumil. == Kontekst == Induse kultuuri mõjutas selle osalus rahvusvahelises kaubanduses tänu asukohale [[Induse jõgi|Induse jõe]] ääres. Induse orus ilmnesid [[Linnastumine|linnastumise]] märgid juba [[neoliitikum]]is 6000. aastal eKr ja 3200. aastaks eKr oli rajatud palju [[linn]]u. [[3. aastatuhat eKr|2500. aastaks eKr]] oli Induse kultuurist saanud idapoolseim osaline [[Kaubatee|kaubateede]] võrgustikus, mis hõlmas [[Mesopotaamia madalik|Mesopotaamia]] [[Linnriik|linnriike]], [[Pärsia laht]]e, [[Iraani mägismaa]]d ja [[Kesk-Aasia]]t. Linnad ühendasid erinevatest [[Etniline grupp|etnilistest]] ja keelelistest rühmadest inimesi sotsiaal-kultuuriliseks tervikuks, mis omakorda mõjutas arhitektuuri ja linnaehitust. Induse kultuuri on nimetatud eelkõige linnaliseks kultuuriks ja seda iseloomustab arenenud [[linnaplaneerimine]]. Asulates olid standardsetest põletatud [[tellis]]test majad, keerukad [[drenaaž]]i- ja [[veevarustus]]süsteemid ning suured avalikud hooned. Kultuuris võeti kasutusele uusi [[käsitöö]]tehnikaid ([[karneool]]ist esemed, kivist nikerdatud [[pitsat]]id) ja [[Metallid|metall]]itöötlemine ([[vask]], [[pronks]], [[plii]] ja [[tina]]). Suurtes linnakeskustes [[Mohenjo Daro|Mohenjo-daros]] ja [[Harappa]]s võis elada oletatavasti 30 000–60 000 inimest. == Periodiseering == === Vara-Harappa faas === See faas hõlmab ligikaudu aastaid 3200–2500 eKr. Enamik selle perioodi ehitisi olid väikesemahulised, puudusid suured avalikud hooned ja klassistumise märgid. Vara-Harappa asulad paiknesid mitmekesises maastikus, nagu mäed ja viljaka pinnaga jõeorud. Oluline muistis sellest perioodist on käsitöökeskus [[Chanhudaro]], millel puudub tsitadell ja mis tegutses Induse kultuuri hilisperioodini. Vara-Harappa faasist küpsesse liikumisega seostub tugev linnastumine ja linnade geograafiline laienemine. Ülemineku ajal hüljati hulk varasemaid Harappa asulaid, võib-olla loodusolude ja kliima muutumise tõttu. === Kõrg-Harappa faas === See faas jääb umbes ajavahemikku 2500–1900 eKr ja on palju usaldusväärsemalt dateeritud kui varasem faas. Sellele perioodile on iseloomulik linnade areng, mida kujundas keeruka ühiskondliku võrgustiku tekkimine ja tegevus. Ehitistest võib välja lugeda klasside hierarhiat ning ka märke kaubanduse ja põllumajanduse toimimisest. Tähtsamad [[muistis]]ed sellest perioodist on [[Harappa]], [[Mohenjo Daro|Mohenjo-daro]], [[Kotdiji]], [[Rehman Dheri]], [[Naushero]], [[Kalibangan]], [[Banawali]], [[Lothal]] (sadam), Surkotada, Dholavira, Rojdi, Kuntasi<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. === Hilis-Harappa faas === See hõlmab ligikaudu aastaid 1900–1300 eKr<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> ja seda iseloomustab taas mittelinnaliste asulate esilekerkimine.<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref> == Üldised jooned == [[File:Cut brick, Indus Valley Tradition, Harappan Phase, Chanhu Daro, Pakistan, c. 2500-1900 BC - Royal Ontario Museum - DSC09716.JPG|thumb|Tellis [[Chanhu Daro]]st (Pakistan), u 2500-1900 eKr]] Harappa arhitektuuri iseloomustab fookus pigem funktsionaalsusel kui dekooril, näiteks puudub üldse [[ehitusplastika]], [[skulptuur]]e on leitud pigem üksikuna. Tähelepanuväärsena on välja toodud, et erinevalt samaegsetest [[Vana-Egiptus]]e ja [[Mesopotaamia]] kultuuridest puudusid linnades monumentaalsed ehitised nagu [[palee]]d, [[tempel|templid]], [[Mälestusmärk|mälestusmärgid]] ja [[haudehitis]]ed, enamik hooneid olid suured avalikud hooned või praktilised elamud. Ehitusmaterjal olenes hoone asukohast. Maamajad olid sageli põletamata savitellistest, kivi kasutati ehitustel siis, kui see oli asula lähedal kergesti kättesaadav<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. Linnamajad olid põletatud tellistest suurusega umbes 28 x 14 x 7 cm (suhe 4 : 2 : 1 oli standardmõõt, teisi suurusi võis esineda kaevude, ahjude ja veekanalite telliste puhul). Põletatud tellis oli materjalina vastupidavam niiskusele ja suurtele vihmasadudele.<ref>[https://www.nationalgeographic.com/history/article/indus-valley-egalitarian-ancient-society-mohenjo-daro Andrew Chapman. Did this ancient society thrive without elites? - National Geographic, June 1, 2026]</ref> Majad on ühe- või kahekorruselised, keskse sisehooviga, mille ümber ruumid olid paigutatud. == Linnaplaneerimine == [[File:Moen Jo Daro (The Mond of the Deads).jpg|thumb|Majade ja tänavate võrgustik Mohenjo-daros]] Harappa arhitektuuri tähelepanuväärne tunnus on arenenud linnaplaneering. Linnades on leitud keerukad süsteemid vihmavee, jäätmete ja [[Heitvesi|heitvete]] voolu kontrollimiseks, avalikud [[kaev]]ud ja [[kanalisatsioon]], mille rakendamine pidi nõudma eelnevat plaani. Igal majal oli oma [[imbkaev]] ja [[drenaaž]]isüsteem, mis oli ühendatud üldise drenaažisüsteemiga. Igal tänaval kulgesid tellistest kanalisatsioonitorud, mis olid pealt kaetud.<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> Linnad olid jagatud geomeetriliselt kvartaliteks, mida jagasid täisnurga all ristuvad teed, kusjuures igas kvartalis oli majade ja avalike kaevude võrgustik.<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> Ühiselt kasutatavad rajatised nagu [[tee]]d, tuleasemed, [[ahi|ahjud]] ja tootmishooned (nagu [[helmes|helme]]töökojad) olid pigem funktsionaalse kui esteetilise eesmärgiga. Enamik maju ehitati põletatud ja savimördiga seotud tellistest; leidus ka päikeses kuivatatud savitellistest maju puidust juurdeehitistega. Hooned ehitati sageli platvormidele või tehisküngastele, mis võis olla vajalik [[üleujutus]]te pärast. Müürid ümbritsesid sageli kogu linna<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. See võis olla linna võimsuse demonstreerimiseks ja kaitserajatiseks ründajate eest, kuid võimalikuks on peetud, et seegi oli üleujutuste vastu. Linn jagunes kaheks erinevaks osaks: tsitadelliks, mis oli ristkülikukujuline, suurusega 360–460 m põhjast lõunasse ja 180–270 m ida-lääne suunas, ja all-linnaks<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref>. All-linn linna idaküljel koosnes väiksematest elamutest, tsitadellis linna lääneküljel asusid uhkemad elamud ja avalikud hooned. Tsitadelli ümbritsevad kindlustused olid suuremad ja tugevamad kui ülejäänud linna ümber. Hooned, täisnurga all ristuvad tänavad ja veesüsteemid näitavad märkimisväärse inseneriteadmise olemasolu. Tsitadellides on leitud sageli viljaaitu, samuti sadamas, et hõlbustada teravilja importi ja eksporti. Mohenjo-daros asuv ait on suurim ja tuntuim näide, kuid selle kasutamist tegeliku viljahoidlana on teadlased vaidlustanud. Vesiehitiste hulgas on vee[[kanal]]itest keerukas veevärk, samuti klapid, mis kontrollisid vee sisselaskeavasid. Sadama[[dokk|dokid]] nagu Lothalis ehitati jõe peavoolust eemale, et vältida jõe[[sete]]te ja [[muda]] ladestumist. Oli olemas puidust [[lüüs]]iväravate süsteem [[Merelooded|mereloodete]] voolu kontrollimiseks. [[Vihmavesi|Vihmavee]] hoidmiseks rajati [[bassein]]e. Kivivõlviks, näiteks [[truup]]ide ehitamisel, rakendati [[pseudovõlv]]i. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation] * [https://www.youtube.com/watch?v=CLyqXrmUITY&t=1s Video: Harappan Architecture. - Technical Dips] {{arhitektuuri ajalugu}} [[Kategooria:Arhitektuur]] [[Kategooria:Vanaaeg]] [[Kategooria:India arhitektuur]] [[Kategooria:Pakistani arhitektuur]] 6vc2kpkpbfg4fbgdtw25jtlpc47kipm 7166270 7166268 2026-06-03T07:01:32Z Evlper 104506 /* Üldised jooned */ 7166270 wikitext text/x-wiki [[File:Mohenjo-daro.jpg|thumb|Suur bassein välja kaevatud Mohenjo-daro tsitadellis, taamal oletatavasti suure viljaaida jäänused]] [[File:Moenjodaro by smn121 -15.JPG|thumb|Kaev Mohenjo-daros]] [[File:Moenjodaro - Others 3 - by nadzir81.jpg|thumb|Veekanal Mohenjo-daros]] '''Harappa arhitektuur''' hõlmab [[pronksiaeg]]se [[Induse kultuur]]i loodud ehitisi umbes [[4. aastatuhat eKr|3300]]–[[2. aastatuhat eKr|1300 eKr]] [[Indus]]e orus tänapäeva [[Pakistan]]i ja [[India]] territooriumil. == Kontekst == Induse kultuuri mõjutas selle osalus rahvusvahelises kaubanduses tänu asukohale [[Induse jõgi|Induse jõe]] ääres. Induse orus ilmnesid [[Linnastumine|linnastumise]] märgid juba [[neoliitikum]]is 6000. aastal eKr ja 3200. aastaks eKr oli rajatud palju [[linn]]u. [[3. aastatuhat eKr|2500. aastaks eKr]] oli Induse kultuurist saanud idapoolseim osaline [[Kaubatee|kaubateede]] võrgustikus, mis hõlmas [[Mesopotaamia madalik|Mesopotaamia]] [[Linnriik|linnriike]], [[Pärsia laht]]e, [[Iraani mägismaa]]d ja [[Kesk-Aasia]]t. Linnad ühendasid erinevatest [[Etniline grupp|etnilistest]] ja keelelistest rühmadest inimesi sotsiaal-kultuuriliseks tervikuks, mis omakorda mõjutas arhitektuuri ja linnaehitust. Induse kultuuri on nimetatud eelkõige linnaliseks kultuuriks ja seda iseloomustab arenenud [[linnaplaneerimine]]. Asulates olid standardsetest põletatud [[tellis]]test majad, keerukad [[drenaaž]]i- ja [[veevarustus]]süsteemid ning suured avalikud hooned. Kultuuris võeti kasutusele uusi [[käsitöö]]tehnikaid ([[karneool]]ist esemed, kivist nikerdatud [[pitsat]]id) ja [[Metallid|metall]]itöötlemine ([[vask]], [[pronks]], [[plii]] ja [[tina]]). Suurtes linnakeskustes [[Mohenjo Daro|Mohenjo-daros]] ja [[Harappa]]s võis elada oletatavasti 30 000–60 000 inimest. == Periodiseering == === Vara-Harappa faas === See faas hõlmab ligikaudu aastaid 3200–2500 eKr. Enamik selle perioodi ehitisi olid väikesemahulised, puudusid suured avalikud hooned ja klassistumise märgid. Vara-Harappa asulad paiknesid mitmekesises maastikus, nagu mäed ja viljaka pinnaga jõeorud. Oluline muistis sellest perioodist on käsitöökeskus [[Chanhudaro]], millel puudub tsitadell ja mis tegutses Induse kultuuri hilisperioodini. Vara-Harappa faasist küpsesse liikumisega seostub tugev linnastumine ja linnade geograafiline laienemine. Ülemineku ajal hüljati hulk varasemaid Harappa asulaid, võib-olla loodusolude ja kliima muutumise tõttu. === Kõrg-Harappa faas === See faas jääb umbes ajavahemikku 2500–1900 eKr ja on palju usaldusväärsemalt dateeritud kui varasem faas. Sellele perioodile on iseloomulik linnade areng, mida kujundas keeruka ühiskondliku võrgustiku tekkimine ja tegevus. Ehitistest võib välja lugeda klasside hierarhiat ning ka märke kaubanduse ja põllumajanduse toimimisest. Tähtsamad [[muistis]]ed sellest perioodist on [[Harappa]], [[Mohenjo Daro|Mohenjo-daro]], [[Kotdiji]], [[Rehman Dheri]], [[Naushero]], [[Kalibangan]], [[Banawali]], [[Lothal]] (sadam), Surkotada, Dholavira, Rojdi, Kuntasi<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. === Hilis-Harappa faas === See hõlmab ligikaudu aastaid 1900–1300 eKr<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> ja seda iseloomustab taas mittelinnaliste asulate esilekerkimine.<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref> == Üldised jooned == [[File:Cut brick, Indus Valley Tradition, Harappan Phase, Chanhu Daro, Pakistan, c. 2500-1900 BC - Royal Ontario Museum - DSC09716.JPG|thumb|Tellis [[Chanhu Daro]]st (Pakistan), u 2500-1900 eKr]] Harappa arhitektuuri iseloomustab fookus pigem funktsionaalsusel kui dekooril, näiteks puudub üldse [[ehitusplastika]], [[skulptuur]]e on leitud pigem üksikuna. Tähelepanuväärsena on välja toodud, et erinevalt samaaegsetest [[Vana-Egiptus]]e ja [[Mesopotaamia]] kultuuridest puudusid linnades monumentaalsed ehitised nagu [[palee]]d, [[tempel|templid]], [[Mälestusmärk|mälestusmärgid]] ja [[haudehitis]]ed, enamik hooneid olid suured avalikud hooned või praktilised elamud. Ehitusmaterjal olenes hoone asukohast. Maamajad olid sageli põletamata savitellistest, kivi kasutati ehitustel siis, kui see oli asula lähedal kergesti kättesaadav<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. Linnamajad olid põletatud tellistest suurusega umbes 28 x 14 x 7 cm (suhe 4 : 2 : 1 oli standardmõõt, teisi suurusi võis esineda kaevude, ahjude ja veekanalite telliste puhul). Põletatud tellis oli materjalina vastupidavam niiskusele ja suurtele vihmasadudele.<ref>[https://www.nationalgeographic.com/history/article/indus-valley-egalitarian-ancient-society-mohenjo-daro Andrew Chapman. Did this ancient society thrive without elites? - National Geographic, June 1, 2026]</ref> Majad on ühe- või kahekorruselised, keskse sisehooviga, mille ümber ruumid olid paigutatud. == Linnaplaneerimine == [[File:Moen Jo Daro (The Mond of the Deads).jpg|thumb|Majade ja tänavate võrgustik Mohenjo-daros]] Harappa arhitektuuri tähelepanuväärne tunnus on arenenud linnaplaneering. Linnades on leitud keerukad süsteemid vihmavee, jäätmete ja [[Heitvesi|heitvete]] voolu kontrollimiseks, avalikud [[kaev]]ud ja [[kanalisatsioon]], mille rakendamine pidi nõudma eelnevat plaani. Igal majal oli oma [[imbkaev]] ja [[drenaaž]]isüsteem, mis oli ühendatud üldise drenaažisüsteemiga. Igal tänaval kulgesid tellistest kanalisatsioonitorud, mis olid pealt kaetud.<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> Linnad olid jagatud geomeetriliselt kvartaliteks, mida jagasid täisnurga all ristuvad teed, kusjuures igas kvartalis oli majade ja avalike kaevude võrgustik.<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> Ühiselt kasutatavad rajatised nagu [[tee]]d, tuleasemed, [[ahi|ahjud]] ja tootmishooned (nagu [[helmes|helme]]töökojad) olid pigem funktsionaalse kui esteetilise eesmärgiga. Enamik maju ehitati põletatud ja savimördiga seotud tellistest; leidus ka päikeses kuivatatud savitellistest maju puidust juurdeehitistega. Hooned ehitati sageli platvormidele või tehisküngastele, mis võis olla vajalik [[üleujutus]]te pärast. Müürid ümbritsesid sageli kogu linna<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. See võis olla linna võimsuse demonstreerimiseks ja kaitserajatiseks ründajate eest, kuid võimalikuks on peetud, et seegi oli üleujutuste vastu. Linn jagunes kaheks erinevaks osaks: tsitadelliks, mis oli ristkülikukujuline, suurusega 360–460 m põhjast lõunasse ja 180–270 m ida-lääne suunas, ja all-linnaks<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref>. All-linn linna idaküljel koosnes väiksematest elamutest, tsitadellis linna lääneküljel asusid uhkemad elamud ja avalikud hooned. Tsitadelli ümbritsevad kindlustused olid suuremad ja tugevamad kui ülejäänud linna ümber. Hooned, täisnurga all ristuvad tänavad ja veesüsteemid näitavad märkimisväärse inseneriteadmise olemasolu. Tsitadellides on leitud sageli viljaaitu, samuti sadamas, et hõlbustada teravilja importi ja eksporti. Mohenjo-daros asuv ait on suurim ja tuntuim näide, kuid selle kasutamist tegeliku viljahoidlana on teadlased vaidlustanud. Vesiehitiste hulgas on vee[[kanal]]itest keerukas veevärk, samuti klapid, mis kontrollisid vee sisselaskeavasid. Sadama[[dokk|dokid]] nagu Lothalis ehitati jõe peavoolust eemale, et vältida jõe[[sete]]te ja [[muda]] ladestumist. Oli olemas puidust [[lüüs]]iväravate süsteem [[Merelooded|mereloodete]] voolu kontrollimiseks. [[Vihmavesi|Vihmavee]] hoidmiseks rajati [[bassein]]e. Kivivõlviks, näiteks [[truup]]ide ehitamisel, rakendati [[pseudovõlv]]i. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation] * [https://www.youtube.com/watch?v=CLyqXrmUITY&t=1s Video: Harappan Architecture. - Technical Dips] {{arhitektuuri ajalugu}} [[Kategooria:Arhitektuur]] [[Kategooria:Vanaaeg]] [[Kategooria:India arhitektuur]] [[Kategooria:Pakistani arhitektuur]] 8h6zy1vnczefis5279tkbn9uec466pv 7166289 7166270 2026-06-03T07:41:31Z Evlper 104506 /* Linnaplaneerimine */ 7166289 wikitext text/x-wiki [[File:Mohenjo-daro.jpg|thumb|Suur bassein välja kaevatud Mohenjo-daro tsitadellis, taamal oletatavasti suure viljaaida jäänused]] [[File:Moenjodaro by smn121 -15.JPG|thumb|Kaev Mohenjo-daros]] [[File:Moenjodaro - Others 3 - by nadzir81.jpg|thumb|Veekanal Mohenjo-daros]] '''Harappa arhitektuur''' hõlmab [[pronksiaeg]]se [[Induse kultuur]]i loodud ehitisi umbes [[4. aastatuhat eKr|3300]]–[[2. aastatuhat eKr|1300 eKr]] [[Indus]]e orus tänapäeva [[Pakistan]]i ja [[India]] territooriumil. == Kontekst == Induse kultuuri mõjutas selle osalus rahvusvahelises kaubanduses tänu asukohale [[Induse jõgi|Induse jõe]] ääres. Induse orus ilmnesid [[Linnastumine|linnastumise]] märgid juba [[neoliitikum]]is 6000. aastal eKr ja 3200. aastaks eKr oli rajatud palju [[linn]]u. [[3. aastatuhat eKr|2500. aastaks eKr]] oli Induse kultuurist saanud idapoolseim osaline [[Kaubatee|kaubateede]] võrgustikus, mis hõlmas [[Mesopotaamia madalik|Mesopotaamia]] [[Linnriik|linnriike]], [[Pärsia laht]]e, [[Iraani mägismaa]]d ja [[Kesk-Aasia]]t. Linnad ühendasid erinevatest [[Etniline grupp|etnilistest]] ja keelelistest rühmadest inimesi sotsiaal-kultuuriliseks tervikuks, mis omakorda mõjutas arhitektuuri ja linnaehitust. Induse kultuuri on nimetatud eelkõige linnaliseks kultuuriks ja seda iseloomustab arenenud [[linnaplaneerimine]]. Asulates olid standardsetest põletatud [[tellis]]test majad, keerukad [[drenaaž]]i- ja [[veevarustus]]süsteemid ning suured avalikud hooned. Kultuuris võeti kasutusele uusi [[käsitöö]]tehnikaid ([[karneool]]ist esemed, kivist nikerdatud [[pitsat]]id) ja [[Metallid|metall]]itöötlemine ([[vask]], [[pronks]], [[plii]] ja [[tina]]). Suurtes linnakeskustes [[Mohenjo Daro|Mohenjo-daros]] ja [[Harappa]]s võis elada oletatavasti 30 000–60 000 inimest. == Periodiseering == === Vara-Harappa faas === See faas hõlmab ligikaudu aastaid 3200–2500 eKr. Enamik selle perioodi ehitisi olid väikesemahulised, puudusid suured avalikud hooned ja klassistumise märgid. Vara-Harappa asulad paiknesid mitmekesises maastikus, nagu mäed ja viljaka pinnaga jõeorud. Oluline muistis sellest perioodist on käsitöökeskus [[Chanhudaro]], millel puudub tsitadell ja mis tegutses Induse kultuuri hilisperioodini. Vara-Harappa faasist küpsesse liikumisega seostub tugev linnastumine ja linnade geograafiline laienemine. Ülemineku ajal hüljati hulk varasemaid Harappa asulaid, võib-olla loodusolude ja kliima muutumise tõttu. === Kõrg-Harappa faas === See faas jääb umbes ajavahemikku 2500–1900 eKr ja on palju usaldusväärsemalt dateeritud kui varasem faas. Sellele perioodile on iseloomulik linnade areng, mida kujundas keeruka ühiskondliku võrgustiku tekkimine ja tegevus. Ehitistest võib välja lugeda klasside hierarhiat ning ka märke kaubanduse ja põllumajanduse toimimisest. Tähtsamad [[muistis]]ed sellest perioodist on [[Harappa]], [[Mohenjo Daro|Mohenjo-daro]], [[Kotdiji]], [[Rehman Dheri]], [[Naushero]], [[Kalibangan]], [[Banawali]], [[Lothal]] (sadam), Surkotada, Dholavira, Rojdi, Kuntasi<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. === Hilis-Harappa faas === See hõlmab ligikaudu aastaid 1900–1300 eKr<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> ja seda iseloomustab taas mittelinnaliste asulate esilekerkimine.<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref> == Üldised jooned == [[File:Cut brick, Indus Valley Tradition, Harappan Phase, Chanhu Daro, Pakistan, c. 2500-1900 BC - Royal Ontario Museum - DSC09716.JPG|thumb|Tellis [[Chanhu Daro]]st (Pakistan), u 2500-1900 eKr]] Harappa arhitektuuri iseloomustab fookus pigem funktsionaalsusel kui dekooril, näiteks puudub üldse [[ehitusplastika]], [[skulptuur]]e on leitud pigem üksikuna. Tähelepanuväärsena on välja toodud, et erinevalt samaaegsetest [[Vana-Egiptus]]e ja [[Mesopotaamia]] kultuuridest puudusid linnades monumentaalsed ehitised nagu [[palee]]d, [[tempel|templid]], [[Mälestusmärk|mälestusmärgid]] ja [[haudehitis]]ed, enamik hooneid olid suured avalikud hooned või praktilised elamud. Ehitusmaterjal olenes hoone asukohast. Maamajad olid sageli põletamata savitellistest, kivi kasutati ehitustel siis, kui see oli asula lähedal kergesti kättesaadav<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. Linnamajad olid põletatud tellistest suurusega umbes 28 x 14 x 7 cm (suhe 4 : 2 : 1 oli standardmõõt, teisi suurusi võis esineda kaevude, ahjude ja veekanalite telliste puhul). Põletatud tellis oli materjalina vastupidavam niiskusele ja suurtele vihmasadudele.<ref>[https://www.nationalgeographic.com/history/article/indus-valley-egalitarian-ancient-society-mohenjo-daro Andrew Chapman. Did this ancient society thrive without elites? - National Geographic, June 1, 2026]</ref> Majad on ühe- või kahekorruselised, keskse sisehooviga, mille ümber ruumid olid paigutatud. == Linnaplaneerimine == [[File:Moen Jo Daro (The Mond of the Deads).jpg|thumb|Majade ja tänavate võrgustik Mohenjo-daros]] [[File:Dock at lothal.JPG|thumb|Lothali dokk, millesse avanes lüüsiväravatega kanal hoidmaks dokis stabiilset veetaset]] [[File:Mechanism to control water flow at the "Dockyard.JPG|thumb|Lüüsi jäänused Lothalis]] Harappa arhitektuuri tähelepanuväärne tunnus on arenenud linnaplaneering. Linnades on leitud keerukad süsteemid vihmavee, jäätmete ja [[Heitvesi|heitvete]] voolu kontrollimiseks, avalikud [[kaev]]ud ja [[kanalisatsioon]], mille rakendamine pidi nõudma eelnevat plaani. Igal majal oli oma [[imbkaev]] ja [[drenaaž]]isüsteem, mis oli ühendatud üldise drenaažisüsteemiga. Igal tänaval kulgesid tellistest kanalisatsioonitorud, mis olid pealt kaetud.<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> Linnad olid jagatud geomeetriliselt kvartaliteks, mida jagasid täisnurga all ristuvad teed, kusjuures igas kvartalis oli majade ja avalike kaevude võrgustik.<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> Ühiselt kasutatavad rajatised nagu [[tee]]d, tuleasemed, [[ahi|ahjud]] ja tootmishooned (nagu [[helmes|helme]]töökojad) olid pigem funktsionaalse kui esteetilise eesmärgiga. Enamik maju ehitati põletatud ja savimördiga seotud tellistest; leidus ka päikeses kuivatatud savitellistest maju puidust juurdeehitistega. Hooned ehitati sageli platvormidele või tehisküngastele, mis võis olla vajalik [[üleujutus]]te pärast. Müürid ümbritsesid sageli kogu linna<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. See võis olla linna võimsuse demonstreerimiseks ja kaitserajatiseks ründajate eest, kuid võimalikuks on peetud, et seegi oli üleujutuste vastu. Linn jagunes kaheks erinevaks osaks: tsitadelliks, mis oli ristkülikukujuline, suurusega 360–460 m põhjast lõunasse ja 180–270 m ida-lääne suunas, ja all-linnaks<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref>. All-linn linna idaküljel koosnes väiksematest elamutest, tsitadellis linna lääneküljel asusid uhkemad elamud ja avalikud hooned. Tsitadelli ümbritsevad kindlustused olid suuremad ja tugevamad kui ülejäänud linna ümber. Hooned, täisnurga all ristuvad tänavad ja veesüsteemid näitavad märkimisväärse inseneriteadmise olemasolu. Tsitadellides on leitud sageli viljaaitu, samuti sadamas, et hõlbustada teravilja importi ja eksporti. Mohenjo-daros asuv ait on suurim ja tuntuim näide, kuid selle kasutamist tegeliku viljahoidlana on teadlased vaidlustanud. Vesiehitiste hulgas on vee[[kanal]]itest keerukas veevärk, samuti klapid, mis kontrollisid vee sisselaskeavasid. Sadama[[dokk|dokid]] nagu Lothalis ehitati jõe peavoolust eemale, et vältida jõe[[sete]]te ja [[muda]] ladestumist. Oli olemas puidust [[lüüs]]iväravate süsteem [[Merelooded|mereloodete]] voolu kontrollimiseks. [[Vihmavesi|Vihmavee]] hoidmiseks rajati [[bassein]]e. Kivivõlviks, näiteks [[truup]]ide ehitamisel, rakendati [[pseudovõlv]]i. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation] * [https://www.youtube.com/watch?v=CLyqXrmUITY&t=1s Video: Harappan Architecture. - Technical Dips] {{arhitektuuri ajalugu}} [[Kategooria:Arhitektuur]] [[Kategooria:Vanaaeg]] [[Kategooria:India arhitektuur]] [[Kategooria:Pakistani arhitektuur]] dlebw2spdtfo7t08xud00hp7ccg9v7h 7166292 7166289 2026-06-03T07:46:24Z Evlper 104506 7166292 wikitext text/x-wiki [[File:Mohenjo-daro.jpg|thumb|Suur bassein välja kaevatud Mohenjo-daro tsitadellis, taamal oletatavasti suure viljaaida jäänused]] [[File:Moenjodaro by smn121 -15.JPG|thumb|Kaev Mohenjo-daros]] [[File:Moenjodaro - Others 3 - by nadzir81.jpg|thumb|Veekanal Mohenjo-daros]] [[File:Dholavira1.JPG|thumb|Veereservuaar [[Dholavira]]s, [[Gujarat]]is [[India]]s]] '''Harappa arhitektuur''' hõlmab [[pronksiaeg]]se [[Induse kultuur]]i loodud ehitisi umbes [[4. aastatuhat eKr|3300]]–[[2. aastatuhat eKr|1300 eKr]] [[Indus]]e orus tänapäeva [[Pakistan]]i ja [[India]] territooriumil. == Kontekst == Induse kultuuri mõjutas selle osalus rahvusvahelises kaubanduses tänu asukohale [[Induse jõgi|Induse jõe]] ääres. Induse orus ilmnesid [[Linnastumine|linnastumise]] märgid juba [[neoliitikum]]is 6000. aastal eKr ja 3200. aastaks eKr oli rajatud palju [[linn]]u. [[3. aastatuhat eKr|2500. aastaks eKr]] oli Induse kultuurist saanud idapoolseim osaline [[Kaubatee|kaubateede]] võrgustikus, mis hõlmas [[Mesopotaamia madalik|Mesopotaamia]] [[Linnriik|linnriike]], [[Pärsia laht]]e, [[Iraani mägismaa]]d ja [[Kesk-Aasia]]t. Linnad ühendasid erinevatest [[Etniline grupp|etnilistest]] ja keelelistest rühmadest inimesi sotsiaal-kultuuriliseks tervikuks, mis omakorda mõjutas arhitektuuri ja linnaehitust. Induse kultuuri on nimetatud eelkõige linnaliseks kultuuriks ja seda iseloomustab arenenud [[linnaplaneerimine]]. Asulates olid standardsetest põletatud [[tellis]]test majad, keerukad [[drenaaž]]i- ja [[veevarustus]]süsteemid ning suured avalikud hooned. Kultuuris võeti kasutusele uusi [[käsitöö]]tehnikaid ([[karneool]]ist esemed, kivist nikerdatud [[pitsat]]id) ja [[Metallid|metall]]itöötlemine ([[vask]], [[pronks]], [[plii]] ja [[tina]]). Suurtes linnakeskustes [[Mohenjo Daro|Mohenjo-daros]] ja [[Harappa]]s võis elada oletatavasti 30 000–60 000 inimest. == Periodiseering == === Vara-Harappa faas === See faas hõlmab ligikaudu aastaid 3200–2500 eKr. Enamik selle perioodi ehitisi olid väikesemahulised, puudusid suured avalikud hooned ja klassistumise märgid. Vara-Harappa asulad paiknesid mitmekesises maastikus, nagu mäed ja viljaka pinnaga jõeorud. Oluline muistis sellest perioodist on käsitöökeskus [[Chanhudaro]], millel puudub tsitadell ja mis tegutses Induse kultuuri hilisperioodini. Vara-Harappa faasist küpsesse liikumisega seostub tugev linnastumine ja linnade geograafiline laienemine. Ülemineku ajal hüljati hulk varasemaid Harappa asulaid, võib-olla loodusolude ja kliima muutumise tõttu. === Kõrg-Harappa faas === See faas jääb umbes ajavahemikku 2500–1900 eKr ja on palju usaldusväärsemalt dateeritud kui varasem faas. Sellele perioodile on iseloomulik linnade areng, mida kujundas keeruka ühiskondliku võrgustiku tekkimine ja tegevus. Ehitistest võib välja lugeda klasside hierarhiat ning ka märke kaubanduse ja põllumajanduse toimimisest. Tähtsamad [[muistis]]ed sellest perioodist on [[Harappa]], [[Mohenjo Daro|Mohenjo-daro]], [[Kotdiji]], [[Rehman Dheri]], [[Naushero]], [[Kalibangan]], [[Banawali]], [[Lothal]] (sadam), Surkotada, Dholavira, Rojdi, Kuntasi<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. === Hilis-Harappa faas === See hõlmab ligikaudu aastaid 1900–1300 eKr<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> ja seda iseloomustab taas mittelinnaliste asulate esilekerkimine.<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref> == Üldised jooned == [[File:Cut brick, Indus Valley Tradition, Harappan Phase, Chanhu Daro, Pakistan, c. 2500-1900 BC - Royal Ontario Museum - DSC09716.JPG|thumb|Tellis [[Chanhu Daro]]st (Pakistan), u 2500-1900 eKr]] Harappa arhitektuuri iseloomustab fookus pigem funktsionaalsusel kui dekooril, näiteks puudub üldse [[ehitusplastika]], [[skulptuur]]e on leitud pigem üksikuna. Tähelepanuväärsena on välja toodud, et erinevalt samaaegsetest [[Vana-Egiptus]]e ja [[Mesopotaamia]] kultuuridest puudusid linnades monumentaalsed ehitised nagu [[palee]]d, [[tempel|templid]], [[Mälestusmärk|mälestusmärgid]] ja [[haudehitis]]ed, enamik hooneid olid suured avalikud hooned või praktilised elamud. Ehitusmaterjal olenes hoone asukohast. Maamajad olid sageli põletamata savitellistest, kivi kasutati ehitustel siis, kui see oli asula lähedal kergesti kättesaadav<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. Linnamajad olid põletatud tellistest suurusega umbes 28 x 14 x 7 cm (suhe 4 : 2 : 1 oli standardmõõt, teisi suurusi võis esineda kaevude, ahjude ja veekanalite telliste puhul). Põletatud tellis oli materjalina vastupidavam niiskusele ja suurtele vihmasadudele.<ref>[https://www.nationalgeographic.com/history/article/indus-valley-egalitarian-ancient-society-mohenjo-daro Andrew Chapman. Did this ancient society thrive without elites? - National Geographic, June 1, 2026]</ref> Majad on ühe- või kahekorruselised, keskse sisehooviga, mille ümber ruumid olid paigutatud. == Linnaplaneerimine == [[File:Moen Jo Daro (The Mond of the Deads).jpg|thumb|Majade ja tänavate võrgustik Mohenjo-daros]] [[File:Dock at lothal.JPG|thumb|Lothali dokk, millesse avanes lüüsiväravatega kanal hoidmaks dokis stabiilset veetaset]] [[File:Mechanism to control water flow at the "Dockyard.JPG|thumb|Lüüsi jäänused Lothalis]] Harappa arhitektuuri tähelepanuväärne tunnus on arenenud linnaplaneering. Linnades on leitud keerukad süsteemid vihmavee, jäätmete ja [[Heitvesi|heitvete]] voolu kontrollimiseks, avalikud [[kaev]]ud ja [[kanalisatsioon]], mille rakendamine pidi nõudma eelnevat plaani. Igal majal oli oma [[imbkaev]] ja [[drenaaž]]isüsteem, mis oli ühendatud üldise drenaažisüsteemiga. Igal tänaval kulgesid tellistest kanalisatsioonitorud, mis olid pealt kaetud.<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> Linnad olid jagatud geomeetriliselt kvartaliteks, mida jagasid täisnurga all ristuvad teed, kusjuures igas kvartalis oli majade ja avalike kaevude võrgustik.<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> Ühiselt kasutatavad rajatised nagu [[tee]]d, tuleasemed, [[ahi|ahjud]] ja tootmishooned (nagu [[helmes|helme]]töökojad) olid pigem funktsionaalse kui esteetilise eesmärgiga. Enamik maju ehitati põletatud ja savimördiga seotud tellistest; leidus ka päikeses kuivatatud savitellistest maju puidust juurdeehitistega. Hooned ehitati sageli platvormidele või tehisküngastele, mis võis olla vajalik [[üleujutus]]te pärast. Müürid ümbritsesid sageli kogu linna<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. See võis olla linna võimsuse demonstreerimiseks ja kaitserajatiseks ründajate eest, kuid võimalikuks on peetud, et seegi oli üleujutuste vastu. Linn jagunes kaheks erinevaks osaks: tsitadelliks, mis oli ristkülikukujuline, suurusega 360–460 m põhjast lõunasse ja 180–270 m ida-lääne suunas, ja all-linnaks<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref>. All-linn linna idaküljel koosnes väiksematest elamutest, tsitadellis linna lääneküljel asusid uhkemad elamud ja avalikud hooned. Tsitadelli ümbritsevad kindlustused olid suuremad ja tugevamad kui ülejäänud linna ümber. Hooned, täisnurga all ristuvad tänavad ja veesüsteemid näitavad märkimisväärse inseneriteadmise olemasolu. Tsitadellides on leitud sageli viljaaitu, samuti sadamas, et hõlbustada teravilja importi ja eksporti. Mohenjo-daros asuv ait on suurim ja tuntuim näide, kuid selle kasutamist tegeliku viljahoidlana on teadlased vaidlustanud. Vesiehitiste hulgas on vee[[kanal]]itest keerukas veevärk, samuti klapid, mis kontrollisid vee sisselaskeavasid. Sadama[[dokk|dokid]] nagu Lothalis ehitati jõe peavoolust eemale, et vältida jõe[[sete]]te ja [[muda]] ladestumist. Oli olemas puidust [[lüüs]]iväravate süsteem [[Merelooded|mereloodete]] voolu kontrollimiseks. [[Vihmavesi|Vihmavee]] hoidmiseks rajati [[bassein]]e. Kivivõlviks, näiteks [[truup]]ide ehitamisel, rakendati [[pseudovõlv]]i. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation] * [https://www.youtube.com/watch?v=CLyqXrmUITY&t=1s Video: Harappan Architecture. - Technical Dips] {{arhitektuuri ajalugu}} [[Kategooria:Arhitektuur]] [[Kategooria:Vanaaeg]] [[Kategooria:India arhitektuur]] [[Kategooria:Pakistani arhitektuur]] ddc5lw5x2a71rk66w93bsnrirxz861r 7166300 7166292 2026-06-03T07:51:34Z Evlper 104506 7166300 wikitext text/x-wiki [[File:Mohenjo-daro.jpg|thumb|Suur bassein välja kaevatud Mohenjo-daro tsitadellis, taamal oletatavasti suure viljaaida jäänused]] [[File:Well at Indus Valley Civilisation site ,Pupnagar, Punjab.jpg|thumb|Kaev [[Rupnagar]]is [[Pandžab]]is [[India]]s]] [[File:Moenjodaro - Others 3 - by nadzir81.jpg|thumb|Veekanal Mohenjo-daros]] [[File:Dholavira1.JPG|thumb|Veereservuaar [[Dholavira]]s, [[Gujarat]]is [[India]]s]] '''Harappa arhitektuur''' hõlmab [[pronksiaeg]]se [[Induse kultuur]]i loodud ehitisi umbes [[4. aastatuhat eKr|3300]]–[[2. aastatuhat eKr|1300 eKr]] [[Indus]]e orus tänapäeva [[Pakistan]]i ja [[India]] territooriumil. == Kontekst == Induse kultuuri mõjutas selle osalus rahvusvahelises kaubanduses tänu asukohale [[Induse jõgi|Induse jõe]] ääres. Induse orus ilmnesid [[Linnastumine|linnastumise]] märgid juba [[neoliitikum]]is 6000. aastal eKr ja 3200. aastaks eKr oli rajatud palju [[linn]]u. [[3. aastatuhat eKr|2500. aastaks eKr]] oli Induse kultuurist saanud idapoolseim osaline [[Kaubatee|kaubateede]] võrgustikus, mis hõlmas [[Mesopotaamia madalik|Mesopotaamia]] [[Linnriik|linnriike]], [[Pärsia laht]]e, [[Iraani mägismaa]]d ja [[Kesk-Aasia]]t. Linnad ühendasid erinevatest [[Etniline grupp|etnilistest]] ja keelelistest rühmadest inimesi sotsiaal-kultuuriliseks tervikuks, mis omakorda mõjutas arhitektuuri ja linnaehitust. Induse kultuuri on nimetatud eelkõige linnaliseks kultuuriks ja seda iseloomustab arenenud [[linnaplaneerimine]]. Asulates olid standardsetest põletatud [[tellis]]test majad, keerukad [[drenaaž]]i- ja [[veevarustus]]süsteemid ning suured avalikud hooned. Kultuuris võeti kasutusele uusi [[käsitöö]]tehnikaid ([[karneool]]ist esemed, kivist nikerdatud [[pitsat]]id) ja [[Metallid|metall]]itöötlemine ([[vask]], [[pronks]], [[plii]] ja [[tina]]). Suurtes linnakeskustes [[Mohenjo Daro|Mohenjo-daros]] ja [[Harappa]]s võis elada oletatavasti 30 000–60 000 inimest. == Periodiseering == === Vara-Harappa faas === See faas hõlmab ligikaudu aastaid 3200–2500 eKr. Enamik selle perioodi ehitisi olid väikesemahulised, puudusid suured avalikud hooned ja klassistumise märgid. Vara-Harappa asulad paiknesid mitmekesises maastikus, nagu mäed ja viljaka pinnaga jõeorud. Oluline muistis sellest perioodist on käsitöökeskus [[Chanhudaro]], millel puudub tsitadell ja mis tegutses Induse kultuuri hilisperioodini. Vara-Harappa faasist küpsesse liikumisega seostub tugev linnastumine ja linnade geograafiline laienemine. Ülemineku ajal hüljati hulk varasemaid Harappa asulaid, võib-olla loodusolude ja kliima muutumise tõttu. === Kõrg-Harappa faas === See faas jääb umbes ajavahemikku 2500–1900 eKr ja on palju usaldusväärsemalt dateeritud kui varasem faas. Sellele perioodile on iseloomulik linnade areng, mida kujundas keeruka ühiskondliku võrgustiku tekkimine ja tegevus. Ehitistest võib välja lugeda klasside hierarhiat ning ka märke kaubanduse ja põllumajanduse toimimisest. Tähtsamad [[muistis]]ed sellest perioodist on [[Harappa]], [[Mohenjo Daro|Mohenjo-daro]], [[Kotdiji]], [[Rehman Dheri]], [[Naushero]], [[Kalibangan]], [[Banawali]], [[Lothal]] (sadam), Surkotada, Dholavira, Rojdi, Kuntasi<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. === Hilis-Harappa faas === See hõlmab ligikaudu aastaid 1900–1300 eKr<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> ja seda iseloomustab taas mittelinnaliste asulate esilekerkimine.<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref> == Üldised jooned == [[File:Cut brick, Indus Valley Tradition, Harappan Phase, Chanhu Daro, Pakistan, c. 2500-1900 BC - Royal Ontario Museum - DSC09716.JPG|thumb|Tellis [[Chanhu Daro]]st (Pakistan), u 2500-1900 eKr]] Harappa arhitektuuri iseloomustab fookus pigem funktsionaalsusel kui dekooril, näiteks puudub üldse [[ehitusplastika]], [[skulptuur]]e on leitud pigem üksikuna. Tähelepanuväärsena on välja toodud, et erinevalt samaaegsetest [[Vana-Egiptus]]e ja [[Mesopotaamia]] kultuuridest puudusid linnades monumentaalsed ehitised nagu [[palee]]d, [[tempel|templid]], [[Mälestusmärk|mälestusmärgid]] ja [[haudehitis]]ed, enamik hooneid olid suured avalikud hooned või praktilised elamud. Ehitusmaterjal olenes hoone asukohast. Maamajad olid sageli põletamata savitellistest, kivi kasutati ehitustel siis, kui see oli asula lähedal kergesti kättesaadav<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. Linnamajad olid põletatud tellistest suurusega umbes 28 x 14 x 7 cm (suhe 4 : 2 : 1 oli standardmõõt, teisi suurusi võis esineda kaevude, ahjude ja veekanalite telliste puhul). Põletatud tellis oli materjalina vastupidavam niiskusele ja suurtele vihmasadudele.<ref>[https://www.nationalgeographic.com/history/article/indus-valley-egalitarian-ancient-society-mohenjo-daro Andrew Chapman. Did this ancient society thrive without elites? - National Geographic, June 1, 2026]</ref> Majad on ühe- või kahekorruselised, keskse sisehooviga, mille ümber ruumid olid paigutatud. == Linnaplaneerimine == [[File:Moen Jo Daro (The Mond of the Deads).jpg|thumb|Majade ja tänavate võrgustik Mohenjo-daros]] [[File:Kalibangan arterial thoroughfare, Harappan.jpg|thumb|Peatänav Kalibanganis]] [[File:Dock at lothal.JPG|thumb|Lothali dokk, millesse avanes lüüsiväravatega kanal hoidmaks dokis stabiilset veetaset]] [[File:Mechanism to control water flow at the "Dockyard.JPG|thumb|Lüüsi jäänused Lothalis]] Harappa arhitektuuri tähelepanuväärne tunnus on arenenud linnaplaneering. Linnades on leitud keerukad süsteemid vihmavee, jäätmete ja [[Heitvesi|heitvete]] voolu kontrollimiseks, avalikud [[kaev]]ud ja [[kanalisatsioon]], mille rakendamine pidi nõudma eelnevat plaani. Igal majal oli oma [[imbkaev]] ja [[drenaaž]]isüsteem, mis oli ühendatud üldise drenaažisüsteemiga. Igal tänaval kulgesid tellistest kanalisatsioonitorud, mis olid pealt kaetud.<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> Linnad olid jagatud geomeetriliselt kvartaliteks, mida jagasid täisnurga all ristuvad teed, kusjuures igas kvartalis oli majade ja avalike kaevude võrgustik.<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> Ühiselt kasutatavad rajatised nagu [[tee]]d, tuleasemed, [[ahi|ahjud]] ja tootmishooned (nagu [[helmes|helme]]töökojad) olid pigem funktsionaalse kui esteetilise eesmärgiga. Enamik maju ehitati põletatud ja savimördiga seotud tellistest; leidus ka päikeses kuivatatud savitellistest maju puidust juurdeehitistega. Hooned ehitati sageli platvormidele või tehisküngastele, mis võis olla vajalik [[üleujutus]]te pärast. Müürid ümbritsesid sageli kogu linna<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. See võis olla linna võimsuse demonstreerimiseks ja kaitserajatiseks ründajate eest, kuid võimalikuks on peetud, et seegi oli üleujutuste vastu. Linn jagunes kaheks erinevaks osaks: tsitadelliks, mis oli ristkülikukujuline, suurusega 360–460 m põhjast lõunasse ja 180–270 m ida-lääne suunas, ja all-linnaks<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref>. All-linn linna idaküljel koosnes väiksematest elamutest, tsitadellis linna lääneküljel asusid uhkemad elamud ja avalikud hooned. Tsitadelli ümbritsevad kindlustused olid suuremad ja tugevamad kui ülejäänud linna ümber. Hooned, täisnurga all ristuvad tänavad ja veesüsteemid näitavad märkimisväärse inseneriteadmise olemasolu. Tsitadellides on leitud sageli viljaaitu, samuti sadamas, et hõlbustada teravilja importi ja eksporti. Mohenjo-daros asuv ait on suurim ja tuntuim näide, kuid selle kasutamist tegeliku viljahoidlana on teadlased vaidlustanud. Vesiehitiste hulgas on vee[[kanal]]itest keerukas veevärk, samuti klapid, mis kontrollisid vee sisselaskeavasid. Sadama[[dokk|dokid]] nagu Lothalis ehitati jõe peavoolust eemale, et vältida jõe[[sete]]te ja [[muda]] ladestumist. Oli olemas puidust [[lüüs]]iväravate süsteem [[Merelooded|mereloodete]] voolu kontrollimiseks. [[Vihmavesi|Vihmavee]] hoidmiseks rajati [[bassein]]e. Kivivõlviks, näiteks [[truup]]ide ehitamisel, rakendati [[pseudovõlv]]i. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation] * [https://www.youtube.com/watch?v=CLyqXrmUITY&t=1s Video: Harappan Architecture. - Technical Dips] {{arhitektuuri ajalugu}} [[Kategooria:Arhitektuur]] [[Kategooria:Vanaaeg]] [[Kategooria:India arhitektuur]] [[Kategooria:Pakistani arhitektuur]] kot61rtqjp9v1q9f2eay7en0078giq4 7166325 7166300 2026-06-03T08:49:37Z Evlper 104506 /* Linnaplaneerimine */ 7166325 wikitext text/x-wiki [[File:Mohenjo-daro.jpg|thumb|Suur bassein välja kaevatud Mohenjo-daro tsitadellis, taamal oletatavasti suure viljaaida jäänused]] [[File:Well at Indus Valley Civilisation site ,Pupnagar, Punjab.jpg|thumb|Kaev [[Rupnagar]]is [[Pandžab]]is [[India]]s]] [[File:Moenjodaro - Others 3 - by nadzir81.jpg|thumb|Veekanal Mohenjo-daros]] [[File:Dholavira1.JPG|thumb|Veereservuaar [[Dholavira]]s, [[Gujarat]]is [[India]]s]] '''Harappa arhitektuur''' hõlmab [[pronksiaeg]]se [[Induse kultuur]]i loodud ehitisi umbes [[4. aastatuhat eKr|3300]]–[[2. aastatuhat eKr|1300 eKr]] [[Indus]]e orus tänapäeva [[Pakistan]]i ja [[India]] territooriumil. == Kontekst == Induse kultuuri mõjutas selle osalus rahvusvahelises kaubanduses tänu asukohale [[Induse jõgi|Induse jõe]] ääres. Induse orus ilmnesid [[Linnastumine|linnastumise]] märgid juba [[neoliitikum]]is 6000. aastal eKr ja 3200. aastaks eKr oli rajatud palju [[linn]]u. [[3. aastatuhat eKr|2500. aastaks eKr]] oli Induse kultuurist saanud idapoolseim osaline [[Kaubatee|kaubateede]] võrgustikus, mis hõlmas [[Mesopotaamia madalik|Mesopotaamia]] [[Linnriik|linnriike]], [[Pärsia laht]]e, [[Iraani mägismaa]]d ja [[Kesk-Aasia]]t. Linnad ühendasid erinevatest [[Etniline grupp|etnilistest]] ja keelelistest rühmadest inimesi sotsiaal-kultuuriliseks tervikuks, mis omakorda mõjutas arhitektuuri ja linnaehitust. Induse kultuuri on nimetatud eelkõige linnaliseks kultuuriks ja seda iseloomustab arenenud [[linnaplaneerimine]]. Asulates olid standardsetest põletatud [[tellis]]test majad, keerukad [[drenaaž]]i- ja [[veevarustus]]süsteemid ning suured avalikud hooned. Kultuuris võeti kasutusele uusi [[käsitöö]]tehnikaid ([[karneool]]ist esemed, kivist nikerdatud [[pitsat]]id) ja [[Metallid|metall]]itöötlemine ([[vask]], [[pronks]], [[plii]] ja [[tina]]). Suurtes linnakeskustes [[Mohenjo Daro|Mohenjo-daros]] ja [[Harappa]]s võis elada oletatavasti 30 000–60 000 inimest. == Periodiseering == === Vara-Harappa faas === See faas hõlmab ligikaudu aastaid 3200–2500 eKr. Enamik selle perioodi ehitisi olid väikesemahulised, puudusid suured avalikud hooned ja klassistumise märgid. Vara-Harappa asulad paiknesid mitmekesises maastikus, nagu mäed ja viljaka pinnaga jõeorud. Oluline muistis sellest perioodist on käsitöökeskus [[Chanhudaro]], millel puudub tsitadell ja mis tegutses Induse kultuuri hilisperioodini. Vara-Harappa faasist küpsesse liikumisega seostub tugev linnastumine ja linnade geograafiline laienemine. Ülemineku ajal hüljati hulk varasemaid Harappa asulaid, võib-olla loodusolude ja kliima muutumise tõttu. === Kõrg-Harappa faas === See faas jääb umbes ajavahemikku 2500–1900 eKr ja on palju usaldusväärsemalt dateeritud kui varasem faas. Sellele perioodile on iseloomulik linnade areng, mida kujundas keeruka ühiskondliku võrgustiku tekkimine ja tegevus. Ehitistest võib välja lugeda klasside hierarhiat ning ka märke kaubanduse ja põllumajanduse toimimisest. Tähtsamad [[muistis]]ed sellest perioodist on [[Harappa]], [[Mohenjo Daro|Mohenjo-daro]], [[Kotdiji]], [[Rehman Dheri]], [[Naushero]], [[Kalibangan]], [[Banawali]], [[Lothal]] (sadam), Surkotada, Dholavira, Rojdi, Kuntasi<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. === Hilis-Harappa faas === See hõlmab ligikaudu aastaid 1900–1300 eKr<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> ja seda iseloomustab taas mittelinnaliste asulate esilekerkimine.<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref> == Üldised jooned == [[File:Cut brick, Indus Valley Tradition, Harappan Phase, Chanhu Daro, Pakistan, c. 2500-1900 BC - Royal Ontario Museum - DSC09716.JPG|thumb|Tellis [[Chanhu Daro]]st (Pakistan), u 2500-1900 eKr]] Harappa arhitektuuri iseloomustab fookus pigem funktsionaalsusel kui dekooril, näiteks puudub üldse [[ehitusplastika]], [[skulptuur]]e on leitud pigem üksikuna. Tähelepanuväärsena on välja toodud, et erinevalt samaaegsetest [[Vana-Egiptus]]e ja [[Mesopotaamia]] kultuuridest puudusid linnades monumentaalsed ehitised nagu [[palee]]d, [[tempel|templid]], [[Mälestusmärk|mälestusmärgid]] ja [[haudehitis]]ed, enamik hooneid olid suured avalikud hooned või praktilised elamud. Ehitusmaterjal olenes hoone asukohast. Maamajad olid sageli põletamata savitellistest, kivi kasutati ehitustel siis, kui see oli asula lähedal kergesti kättesaadav<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. Linnamajad olid põletatud tellistest suurusega umbes 28 x 14 x 7 cm (suhe 4 : 2 : 1 oli standardmõõt, teisi suurusi võis esineda kaevude, ahjude ja veekanalite telliste puhul). Põletatud tellis oli materjalina vastupidavam niiskusele ja suurtele vihmasadudele.<ref>[https://www.nationalgeographic.com/history/article/indus-valley-egalitarian-ancient-society-mohenjo-daro Andrew Chapman. Did this ancient society thrive without elites? - National Geographic, June 1, 2026]</ref> Majad on ühe- või kahekorruselised, keskse sisehooviga, mille ümber ruumid olid paigutatud. == Linnaplaneerimine == [[File:Moen Jo Daro (The Mond of the Deads).jpg|thumb|Majade ja tänavate võrgustik Mohenjo-daros]] [[File:Kalibangan arterial thoroughfare, Harappan.jpg|thumb|20. sajandil välja kaevatud peatänav Kalibanganis]] [[File:Dock at lothal.JPG|thumb|Lothali dokk, millesse avanes lüüsiväravatega kanal hoidmaks dokis stabiilset veetaset]] [[File:Mechanism to control water flow at the "Dockyard.JPG|thumb|Lüüsi jäänused Lothalis]] Harappa arhitektuuri tähelepanuväärne tunnus on arenenud linnaplaneering. Linnades on leitud keerukad süsteemid vihmavee, jäätmete ja [[Heitvesi|heitvete]] voolu kontrollimiseks, avalikud [[kaev]]ud ja [[kanalisatsioon]], mille rakendamine pidi nõudma eelnevat plaani. Igal majal oli oma [[imbkaev]] ja [[drenaaž]]isüsteem, mis oli ühendatud üldise drenaažisüsteemiga. Igal tänaval kulgesid tellistest kanalisatsioonitorud, mis olid pealt kaetud.<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> Linnad olid jagatud geomeetriliselt kvartaliteks, mida jagasid täisnurga all ristuvad teed, kusjuures igas kvartalis oli majade ja avalike kaevude võrgustik.<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> Ühiselt kasutatavad rajatised nagu [[tee]]d, tuleasemed, [[ahi|ahjud]] ja tootmishooned (nagu [[helmes|helme]]töökojad) olid pigem funktsionaalse kui esteetilise eesmärgiga. Enamik maju ehitati põletatud ja savimördiga seotud tellistest; leidus ka päikeses kuivatatud savitellistest maju puidust juurdeehitistega. Hooned ehitati sageli platvormidele või tehisküngastele, mis võis olla vajalik [[üleujutus]]te pärast. Müürid ümbritsesid sageli kogu linna<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. See võis olla linna võimsuse demonstreerimiseks ja kaitserajatiseks ründajate eest, kuid võimalikuks on peetud, et seegi oli üleujutuste vastu. Linn jagunes kaheks erinevaks osaks: tsitadelliks, mis oli ristkülikukujuline, suurusega 360–460 m põhjast lõunasse ja 180–270 m ida-lääne suunas, ja all-linnaks<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref>. All-linn linna idaküljel koosnes väiksematest elamutest, tsitadellis linna lääneküljel asusid uhkemad elamud ja avalikud hooned. Tsitadelli ümbritsevad kindlustused olid suuremad ja tugevamad kui ülejäänud linna ümber. Hooned, täisnurga all ristuvad tänavad ja veesüsteemid näitavad märkimisväärse inseneriteadmise olemasolu. Tsitadellides on leitud sageli viljaaitu, samuti sadamas, et hõlbustada teravilja importi ja eksporti. Mohenjo-daros asuv ait on suurim ja tuntuim näide, kuid selle kasutamist tegeliku viljahoidlana on teadlased vaidlustanud. Vesiehitiste hulgas on vee[[kanal]]itest keerukas veevärk, samuti klapid, mis kontrollisid vee sisselaskeavasid. Sadama[[dokk|dokid]] nagu Lothalis ehitati jõe peavoolust eemale, et vältida jõe[[sete]]te ja [[muda]] ladestumist. Oli olemas puidust [[lüüs]]iväravate süsteem [[Merelooded|mereloodete]] voolu kontrollimiseks. [[Vihmavesi|Vihmavee]] hoidmiseks rajati [[bassein]]e. Kivivõlviks, näiteks [[truup]]ide ehitamisel, rakendati [[pseudovõlv]]i. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation] * [https://www.youtube.com/watch?v=CLyqXrmUITY&t=1s Video: Harappan Architecture. - Technical Dips] {{arhitektuuri ajalugu}} [[Kategooria:Arhitektuur]] [[Kategooria:Vanaaeg]] [[Kategooria:India arhitektuur]] [[Kategooria:Pakistani arhitektuur]] r4xbu98b10pwm23cp5sa8cx5ltdmqz6 7166370 7166325 2026-06-03T09:43:50Z Evlper 104506 /* Kõrg-Harappa faas */ 7166370 wikitext text/x-wiki [[File:Mohenjo-daro.jpg|thumb|Suur bassein välja kaevatud Mohenjo-daro tsitadellis, taamal oletatavasti suure viljaaida jäänused]] [[File:Well at Indus Valley Civilisation site ,Pupnagar, Punjab.jpg|thumb|Kaev [[Rupnagar]]is [[Pandžab]]is [[India]]s]] [[File:Moenjodaro - Others 3 - by nadzir81.jpg|thumb|Veekanal Mohenjo-daros]] [[File:Dholavira1.JPG|thumb|Veereservuaar [[Dholavira]]s, [[Gujarat]]is [[India]]s]] '''Harappa arhitektuur''' hõlmab [[pronksiaeg]]se [[Induse kultuur]]i loodud ehitisi umbes [[4. aastatuhat eKr|3300]]–[[2. aastatuhat eKr|1300 eKr]] [[Indus]]e orus tänapäeva [[Pakistan]]i ja [[India]] territooriumil. == Kontekst == Induse kultuuri mõjutas selle osalus rahvusvahelises kaubanduses tänu asukohale [[Induse jõgi|Induse jõe]] ääres. Induse orus ilmnesid [[Linnastumine|linnastumise]] märgid juba [[neoliitikum]]is 6000. aastal eKr ja 3200. aastaks eKr oli rajatud palju [[linn]]u. [[3. aastatuhat eKr|2500. aastaks eKr]] oli Induse kultuurist saanud idapoolseim osaline [[Kaubatee|kaubateede]] võrgustikus, mis hõlmas [[Mesopotaamia madalik|Mesopotaamia]] [[Linnriik|linnriike]], [[Pärsia laht]]e, [[Iraani mägismaa]]d ja [[Kesk-Aasia]]t. Linnad ühendasid erinevatest [[Etniline grupp|etnilistest]] ja keelelistest rühmadest inimesi sotsiaal-kultuuriliseks tervikuks, mis omakorda mõjutas arhitektuuri ja linnaehitust. Induse kultuuri on nimetatud eelkõige linnaliseks kultuuriks ja seda iseloomustab arenenud [[linnaplaneerimine]]. Asulates olid standardsetest põletatud [[tellis]]test majad, keerukad [[drenaaž]]i- ja [[veevarustus]]süsteemid ning suured avalikud hooned. Kultuuris võeti kasutusele uusi [[käsitöö]]tehnikaid ([[karneool]]ist esemed, kivist nikerdatud [[pitsat]]id) ja [[Metallid|metall]]itöötlemine ([[vask]], [[pronks]], [[plii]] ja [[tina]]). Suurtes linnakeskustes [[Mohenjo Daro|Mohenjo-daros]] ja [[Harappa]]s võis elada oletatavasti 30 000–60 000 inimest. == Periodiseering == === Vara-Harappa faas === See faas hõlmab ligikaudu aastaid 3200–2500 eKr. Enamik selle perioodi ehitisi olid väikesemahulised, puudusid suured avalikud hooned ja klassistumise märgid. Vara-Harappa asulad paiknesid mitmekesises maastikus, nagu mäed ja viljaka pinnaga jõeorud. Oluline muistis sellest perioodist on käsitöökeskus [[Chanhudaro]], millel puudub tsitadell ja mis tegutses Induse kultuuri hilisperioodini. Vara-Harappa faasist küpsesse liikumisega seostub tugev linnastumine ja linnade geograafiline laienemine. Ülemineku ajal hüljati hulk varasemaid Harappa asulaid, võib-olla loodusolude ja kliima muutumise tõttu. === Kõrg-Harappa faas === See faas jääb umbes ajavahemikku 2500–1900 eKr ja on palju usaldusväärsemalt dateeritud kui varasem faas. Sellele perioodile on iseloomulik linnade areng, mida kujundas keeruka ühiskondliku võrgustiku tekkimine ja tegevus. Ehitistest võib välja lugeda klasside hierarhiat ning ka märke kaubanduse ja põllumajanduse toimimisest. Tähtsamad [[muistis]]ed sellest perioodist on [[Harappa]], [[Mohenjo Daro|Mohenjo-daro]], [[Kotdiji]], [[Rehman Dheri]], [[Naushero]], [[Kalibangan]], [[Banawali]], [[Lothal]] (sadam), [[Surkotada]], [[Dholavira]], [[Rojdi]], [[Kuntasi]]<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. === Hilis-Harappa faas === See hõlmab ligikaudu aastaid 1900–1300 eKr<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> ja seda iseloomustab taas mittelinnaliste asulate esilekerkimine.<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref> == Üldised jooned == [[File:Cut brick, Indus Valley Tradition, Harappan Phase, Chanhu Daro, Pakistan, c. 2500-1900 BC - Royal Ontario Museum - DSC09716.JPG|thumb|Tellis [[Chanhu Daro]]st (Pakistan), u 2500-1900 eKr]] Harappa arhitektuuri iseloomustab fookus pigem funktsionaalsusel kui dekooril, näiteks puudub üldse [[ehitusplastika]], [[skulptuur]]e on leitud pigem üksikuna. Tähelepanuväärsena on välja toodud, et erinevalt samaaegsetest [[Vana-Egiptus]]e ja [[Mesopotaamia]] kultuuridest puudusid linnades monumentaalsed ehitised nagu [[palee]]d, [[tempel|templid]], [[Mälestusmärk|mälestusmärgid]] ja [[haudehitis]]ed, enamik hooneid olid suured avalikud hooned või praktilised elamud. Ehitusmaterjal olenes hoone asukohast. Maamajad olid sageli põletamata savitellistest, kivi kasutati ehitustel siis, kui see oli asula lähedal kergesti kättesaadav<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. Linnamajad olid põletatud tellistest suurusega umbes 28 x 14 x 7 cm (suhe 4 : 2 : 1 oli standardmõõt, teisi suurusi võis esineda kaevude, ahjude ja veekanalite telliste puhul). Põletatud tellis oli materjalina vastupidavam niiskusele ja suurtele vihmasadudele.<ref>[https://www.nationalgeographic.com/history/article/indus-valley-egalitarian-ancient-society-mohenjo-daro Andrew Chapman. Did this ancient society thrive without elites? - National Geographic, June 1, 2026]</ref> Majad on ühe- või kahekorruselised, keskse sisehooviga, mille ümber ruumid olid paigutatud. == Linnaplaneerimine == [[File:Moen Jo Daro (The Mond of the Deads).jpg|thumb|Majade ja tänavate võrgustik Mohenjo-daros]] [[File:Kalibangan arterial thoroughfare, Harappan.jpg|thumb|20. sajandil välja kaevatud peatänav Kalibanganis]] [[File:Dock at lothal.JPG|thumb|Lothali dokk, millesse avanes lüüsiväravatega kanal hoidmaks dokis stabiilset veetaset]] [[File:Mechanism to control water flow at the "Dockyard.JPG|thumb|Lüüsi jäänused Lothalis]] Harappa arhitektuuri tähelepanuväärne tunnus on arenenud linnaplaneering. Linnades on leitud keerukad süsteemid vihmavee, jäätmete ja [[Heitvesi|heitvete]] voolu kontrollimiseks, avalikud [[kaev]]ud ja [[kanalisatsioon]], mille rakendamine pidi nõudma eelnevat plaani. Igal majal oli oma [[imbkaev]] ja [[drenaaž]]isüsteem, mis oli ühendatud üldise drenaažisüsteemiga. Igal tänaval kulgesid tellistest kanalisatsioonitorud, mis olid pealt kaetud.<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> Linnad olid jagatud geomeetriliselt kvartaliteks, mida jagasid täisnurga all ristuvad teed, kusjuures igas kvartalis oli majade ja avalike kaevude võrgustik.<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> Ühiselt kasutatavad rajatised nagu [[tee]]d, tuleasemed, [[ahi|ahjud]] ja tootmishooned (nagu [[helmes|helme]]töökojad) olid pigem funktsionaalse kui esteetilise eesmärgiga. Enamik maju ehitati põletatud ja savimördiga seotud tellistest; leidus ka päikeses kuivatatud savitellistest maju puidust juurdeehitistega. Hooned ehitati sageli platvormidele või tehisküngastele, mis võis olla vajalik [[üleujutus]]te pärast. Müürid ümbritsesid sageli kogu linna<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. See võis olla linna võimsuse demonstreerimiseks ja kaitserajatiseks ründajate eest, kuid võimalikuks on peetud, et seegi oli üleujutuste vastu. Linn jagunes kaheks erinevaks osaks: tsitadelliks, mis oli ristkülikukujuline, suurusega 360–460 m põhjast lõunasse ja 180–270 m ida-lääne suunas, ja all-linnaks<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref>. All-linn linna idaküljel koosnes väiksematest elamutest, tsitadellis linna lääneküljel asusid uhkemad elamud ja avalikud hooned. Tsitadelli ümbritsevad kindlustused olid suuremad ja tugevamad kui ülejäänud linna ümber. Hooned, täisnurga all ristuvad tänavad ja veesüsteemid näitavad märkimisväärse inseneriteadmise olemasolu. Tsitadellides on leitud sageli viljaaitu, samuti sadamas, et hõlbustada teravilja importi ja eksporti. Mohenjo-daros asuv ait on suurim ja tuntuim näide, kuid selle kasutamist tegeliku viljahoidlana on teadlased vaidlustanud. Vesiehitiste hulgas on vee[[kanal]]itest keerukas veevärk, samuti klapid, mis kontrollisid vee sisselaskeavasid. Sadama[[dokk|dokid]] nagu Lothalis ehitati jõe peavoolust eemale, et vältida jõe[[sete]]te ja [[muda]] ladestumist. Oli olemas puidust [[lüüs]]iväravate süsteem [[Merelooded|mereloodete]] voolu kontrollimiseks. [[Vihmavesi|Vihmavee]] hoidmiseks rajati [[bassein]]e. Kivivõlviks, näiteks [[truup]]ide ehitamisel, rakendati [[pseudovõlv]]i. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation] * [https://www.youtube.com/watch?v=CLyqXrmUITY&t=1s Video: Harappan Architecture. - Technical Dips] {{arhitektuuri ajalugu}} [[Kategooria:Arhitektuur]] [[Kategooria:Vanaaeg]] [[Kategooria:India arhitektuur]] [[Kategooria:Pakistani arhitektuur]] qoo78ct7fztos359vsa70f3whw0kc1g 7166372 7166370 2026-06-03T09:44:22Z Evlper 104506 /* Välislingid */ 7166372 wikitext text/x-wiki [[File:Mohenjo-daro.jpg|thumb|Suur bassein välja kaevatud Mohenjo-daro tsitadellis, taamal oletatavasti suure viljaaida jäänused]] [[File:Well at Indus Valley Civilisation site ,Pupnagar, Punjab.jpg|thumb|Kaev [[Rupnagar]]is [[Pandžab]]is [[India]]s]] [[File:Moenjodaro - Others 3 - by nadzir81.jpg|thumb|Veekanal Mohenjo-daros]] [[File:Dholavira1.JPG|thumb|Veereservuaar [[Dholavira]]s, [[Gujarat]]is [[India]]s]] '''Harappa arhitektuur''' hõlmab [[pronksiaeg]]se [[Induse kultuur]]i loodud ehitisi umbes [[4. aastatuhat eKr|3300]]–[[2. aastatuhat eKr|1300 eKr]] [[Indus]]e orus tänapäeva [[Pakistan]]i ja [[India]] territooriumil. == Kontekst == Induse kultuuri mõjutas selle osalus rahvusvahelises kaubanduses tänu asukohale [[Induse jõgi|Induse jõe]] ääres. Induse orus ilmnesid [[Linnastumine|linnastumise]] märgid juba [[neoliitikum]]is 6000. aastal eKr ja 3200. aastaks eKr oli rajatud palju [[linn]]u. [[3. aastatuhat eKr|2500. aastaks eKr]] oli Induse kultuurist saanud idapoolseim osaline [[Kaubatee|kaubateede]] võrgustikus, mis hõlmas [[Mesopotaamia madalik|Mesopotaamia]] [[Linnriik|linnriike]], [[Pärsia laht]]e, [[Iraani mägismaa]]d ja [[Kesk-Aasia]]t. Linnad ühendasid erinevatest [[Etniline grupp|etnilistest]] ja keelelistest rühmadest inimesi sotsiaal-kultuuriliseks tervikuks, mis omakorda mõjutas arhitektuuri ja linnaehitust. Induse kultuuri on nimetatud eelkõige linnaliseks kultuuriks ja seda iseloomustab arenenud [[linnaplaneerimine]]. Asulates olid standardsetest põletatud [[tellis]]test majad, keerukad [[drenaaž]]i- ja [[veevarustus]]süsteemid ning suured avalikud hooned. Kultuuris võeti kasutusele uusi [[käsitöö]]tehnikaid ([[karneool]]ist esemed, kivist nikerdatud [[pitsat]]id) ja [[Metallid|metall]]itöötlemine ([[vask]], [[pronks]], [[plii]] ja [[tina]]). Suurtes linnakeskustes [[Mohenjo Daro|Mohenjo-daros]] ja [[Harappa]]s võis elada oletatavasti 30 000–60 000 inimest. == Periodiseering == === Vara-Harappa faas === See faas hõlmab ligikaudu aastaid 3200–2500 eKr. Enamik selle perioodi ehitisi olid väikesemahulised, puudusid suured avalikud hooned ja klassistumise märgid. Vara-Harappa asulad paiknesid mitmekesises maastikus, nagu mäed ja viljaka pinnaga jõeorud. Oluline muistis sellest perioodist on käsitöökeskus [[Chanhudaro]], millel puudub tsitadell ja mis tegutses Induse kultuuri hilisperioodini. Vara-Harappa faasist küpsesse liikumisega seostub tugev linnastumine ja linnade geograafiline laienemine. Ülemineku ajal hüljati hulk varasemaid Harappa asulaid, võib-olla loodusolude ja kliima muutumise tõttu. === Kõrg-Harappa faas === See faas jääb umbes ajavahemikku 2500–1900 eKr ja on palju usaldusväärsemalt dateeritud kui varasem faas. Sellele perioodile on iseloomulik linnade areng, mida kujundas keeruka ühiskondliku võrgustiku tekkimine ja tegevus. Ehitistest võib välja lugeda klasside hierarhiat ning ka märke kaubanduse ja põllumajanduse toimimisest. Tähtsamad [[muistis]]ed sellest perioodist on [[Harappa]], [[Mohenjo Daro|Mohenjo-daro]], [[Kotdiji]], [[Rehman Dheri]], [[Naushero]], [[Kalibangan]], [[Banawali]], [[Lothal]] (sadam), [[Surkotada]], [[Dholavira]], [[Rojdi]], [[Kuntasi]]<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. === Hilis-Harappa faas === See hõlmab ligikaudu aastaid 1900–1300 eKr<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> ja seda iseloomustab taas mittelinnaliste asulate esilekerkimine.<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref> == Üldised jooned == [[File:Cut brick, Indus Valley Tradition, Harappan Phase, Chanhu Daro, Pakistan, c. 2500-1900 BC - Royal Ontario Museum - DSC09716.JPG|thumb|Tellis [[Chanhu Daro]]st (Pakistan), u 2500-1900 eKr]] Harappa arhitektuuri iseloomustab fookus pigem funktsionaalsusel kui dekooril, näiteks puudub üldse [[ehitusplastika]], [[skulptuur]]e on leitud pigem üksikuna. Tähelepanuväärsena on välja toodud, et erinevalt samaaegsetest [[Vana-Egiptus]]e ja [[Mesopotaamia]] kultuuridest puudusid linnades monumentaalsed ehitised nagu [[palee]]d, [[tempel|templid]], [[Mälestusmärk|mälestusmärgid]] ja [[haudehitis]]ed, enamik hooneid olid suured avalikud hooned või praktilised elamud. Ehitusmaterjal olenes hoone asukohast. Maamajad olid sageli põletamata savitellistest, kivi kasutati ehitustel siis, kui see oli asula lähedal kergesti kättesaadav<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. Linnamajad olid põletatud tellistest suurusega umbes 28 x 14 x 7 cm (suhe 4 : 2 : 1 oli standardmõõt, teisi suurusi võis esineda kaevude, ahjude ja veekanalite telliste puhul). Põletatud tellis oli materjalina vastupidavam niiskusele ja suurtele vihmasadudele.<ref>[https://www.nationalgeographic.com/history/article/indus-valley-egalitarian-ancient-society-mohenjo-daro Andrew Chapman. Did this ancient society thrive without elites? - National Geographic, June 1, 2026]</ref> Majad on ühe- või kahekorruselised, keskse sisehooviga, mille ümber ruumid olid paigutatud. == Linnaplaneerimine == [[File:Moen Jo Daro (The Mond of the Deads).jpg|thumb|Majade ja tänavate võrgustik Mohenjo-daros]] [[File:Kalibangan arterial thoroughfare, Harappan.jpg|thumb|20. sajandil välja kaevatud peatänav Kalibanganis]] [[File:Dock at lothal.JPG|thumb|Lothali dokk, millesse avanes lüüsiväravatega kanal hoidmaks dokis stabiilset veetaset]] [[File:Mechanism to control water flow at the "Dockyard.JPG|thumb|Lüüsi jäänused Lothalis]] Harappa arhitektuuri tähelepanuväärne tunnus on arenenud linnaplaneering. Linnades on leitud keerukad süsteemid vihmavee, jäätmete ja [[Heitvesi|heitvete]] voolu kontrollimiseks, avalikud [[kaev]]ud ja [[kanalisatsioon]], mille rakendamine pidi nõudma eelnevat plaani. Igal majal oli oma [[imbkaev]] ja [[drenaaž]]isüsteem, mis oli ühendatud üldise drenaažisüsteemiga. Igal tänaval kulgesid tellistest kanalisatsioonitorud, mis olid pealt kaetud.<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> Linnad olid jagatud geomeetriliselt kvartaliteks, mida jagasid täisnurga all ristuvad teed, kusjuures igas kvartalis oli majade ja avalike kaevude võrgustik.<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> Ühiselt kasutatavad rajatised nagu [[tee]]d, tuleasemed, [[ahi|ahjud]] ja tootmishooned (nagu [[helmes|helme]]töökojad) olid pigem funktsionaalse kui esteetilise eesmärgiga. Enamik maju ehitati põletatud ja savimördiga seotud tellistest; leidus ka päikeses kuivatatud savitellistest maju puidust juurdeehitistega. Hooned ehitati sageli platvormidele või tehisküngastele, mis võis olla vajalik [[üleujutus]]te pärast. Müürid ümbritsesid sageli kogu linna<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. See võis olla linna võimsuse demonstreerimiseks ja kaitserajatiseks ründajate eest, kuid võimalikuks on peetud, et seegi oli üleujutuste vastu. Linn jagunes kaheks erinevaks osaks: tsitadelliks, mis oli ristkülikukujuline, suurusega 360–460 m põhjast lõunasse ja 180–270 m ida-lääne suunas, ja all-linnaks<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref>. All-linn linna idaküljel koosnes väiksematest elamutest, tsitadellis linna lääneküljel asusid uhkemad elamud ja avalikud hooned. Tsitadelli ümbritsevad kindlustused olid suuremad ja tugevamad kui ülejäänud linna ümber. Hooned, täisnurga all ristuvad tänavad ja veesüsteemid näitavad märkimisväärse inseneriteadmise olemasolu. Tsitadellides on leitud sageli viljaaitu, samuti sadamas, et hõlbustada teravilja importi ja eksporti. Mohenjo-daros asuv ait on suurim ja tuntuim näide, kuid selle kasutamist tegeliku viljahoidlana on teadlased vaidlustanud. Vesiehitiste hulgas on vee[[kanal]]itest keerukas veevärk, samuti klapid, mis kontrollisid vee sisselaskeavasid. Sadama[[dokk|dokid]] nagu Lothalis ehitati jõe peavoolust eemale, et vältida jõe[[sete]]te ja [[muda]] ladestumist. Oli olemas puidust [[lüüs]]iväravate süsteem [[Merelooded|mereloodete]] voolu kontrollimiseks. [[Vihmavesi|Vihmavee]] hoidmiseks rajati [[bassein]]e. Kivivõlviks, näiteks [[truup]]ide ehitamisel, rakendati [[pseudovõlv]]i. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation] * [https://www.youtube.com/watch?v=CLyqXrmUITY&t=1s Video: Harappan Architecture. - Technical Dips] {{arhitektuuri ajalugu}} [[Kategooria:Arhitektuur]] [[Kategooria:Vanaaeg]] [[Kategooria:Induse kultuur]] [[Kategooria:India arhitektuur]] [[Kategooria:Pakistani arhitektuur]] ihaef71uc5yetv5ag6slufo7kdlw2ie 7166373 7166372 2026-06-03T09:44:51Z Evlper 104506 /* Välislingid */ 7166373 wikitext text/x-wiki [[File:Mohenjo-daro.jpg|thumb|Suur bassein välja kaevatud Mohenjo-daro tsitadellis, taamal oletatavasti suure viljaaida jäänused]] [[File:Well at Indus Valley Civilisation site ,Pupnagar, Punjab.jpg|thumb|Kaev [[Rupnagar]]is [[Pandžab]]is [[India]]s]] [[File:Moenjodaro - Others 3 - by nadzir81.jpg|thumb|Veekanal Mohenjo-daros]] [[File:Dholavira1.JPG|thumb|Veereservuaar [[Dholavira]]s, [[Gujarat]]is [[India]]s]] '''Harappa arhitektuur''' hõlmab [[pronksiaeg]]se [[Induse kultuur]]i loodud ehitisi umbes [[4. aastatuhat eKr|3300]]–[[2. aastatuhat eKr|1300 eKr]] [[Indus]]e orus tänapäeva [[Pakistan]]i ja [[India]] territooriumil. == Kontekst == Induse kultuuri mõjutas selle osalus rahvusvahelises kaubanduses tänu asukohale [[Induse jõgi|Induse jõe]] ääres. Induse orus ilmnesid [[Linnastumine|linnastumise]] märgid juba [[neoliitikum]]is 6000. aastal eKr ja 3200. aastaks eKr oli rajatud palju [[linn]]u. [[3. aastatuhat eKr|2500. aastaks eKr]] oli Induse kultuurist saanud idapoolseim osaline [[Kaubatee|kaubateede]] võrgustikus, mis hõlmas [[Mesopotaamia madalik|Mesopotaamia]] [[Linnriik|linnriike]], [[Pärsia laht]]e, [[Iraani mägismaa]]d ja [[Kesk-Aasia]]t. Linnad ühendasid erinevatest [[Etniline grupp|etnilistest]] ja keelelistest rühmadest inimesi sotsiaal-kultuuriliseks tervikuks, mis omakorda mõjutas arhitektuuri ja linnaehitust. Induse kultuuri on nimetatud eelkõige linnaliseks kultuuriks ja seda iseloomustab arenenud [[linnaplaneerimine]]. Asulates olid standardsetest põletatud [[tellis]]test majad, keerukad [[drenaaž]]i- ja [[veevarustus]]süsteemid ning suured avalikud hooned. Kultuuris võeti kasutusele uusi [[käsitöö]]tehnikaid ([[karneool]]ist esemed, kivist nikerdatud [[pitsat]]id) ja [[Metallid|metall]]itöötlemine ([[vask]], [[pronks]], [[plii]] ja [[tina]]). Suurtes linnakeskustes [[Mohenjo Daro|Mohenjo-daros]] ja [[Harappa]]s võis elada oletatavasti 30 000–60 000 inimest. == Periodiseering == === Vara-Harappa faas === See faas hõlmab ligikaudu aastaid 3200–2500 eKr. Enamik selle perioodi ehitisi olid väikesemahulised, puudusid suured avalikud hooned ja klassistumise märgid. Vara-Harappa asulad paiknesid mitmekesises maastikus, nagu mäed ja viljaka pinnaga jõeorud. Oluline muistis sellest perioodist on käsitöökeskus [[Chanhudaro]], millel puudub tsitadell ja mis tegutses Induse kultuuri hilisperioodini. Vara-Harappa faasist küpsesse liikumisega seostub tugev linnastumine ja linnade geograafiline laienemine. Ülemineku ajal hüljati hulk varasemaid Harappa asulaid, võib-olla loodusolude ja kliima muutumise tõttu. === Kõrg-Harappa faas === See faas jääb umbes ajavahemikku 2500–1900 eKr ja on palju usaldusväärsemalt dateeritud kui varasem faas. Sellele perioodile on iseloomulik linnade areng, mida kujundas keeruka ühiskondliku võrgustiku tekkimine ja tegevus. Ehitistest võib välja lugeda klasside hierarhiat ning ka märke kaubanduse ja põllumajanduse toimimisest. Tähtsamad [[muistis]]ed sellest perioodist on [[Harappa]], [[Mohenjo Daro|Mohenjo-daro]], [[Kotdiji]], [[Rehman Dheri]], [[Naushero]], [[Kalibangan]], [[Banawali]], [[Lothal]] (sadam), [[Surkotada]], [[Dholavira]], [[Rojdi]], [[Kuntasi]]<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. === Hilis-Harappa faas === See hõlmab ligikaudu aastaid 1900–1300 eKr<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> ja seda iseloomustab taas mittelinnaliste asulate esilekerkimine.<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref> == Üldised jooned == [[File:Cut brick, Indus Valley Tradition, Harappan Phase, Chanhu Daro, Pakistan, c. 2500-1900 BC - Royal Ontario Museum - DSC09716.JPG|thumb|Tellis [[Chanhu Daro]]st (Pakistan), u 2500-1900 eKr]] Harappa arhitektuuri iseloomustab fookus pigem funktsionaalsusel kui dekooril, näiteks puudub üldse [[ehitusplastika]], [[skulptuur]]e on leitud pigem üksikuna. Tähelepanuväärsena on välja toodud, et erinevalt samaaegsetest [[Vana-Egiptus]]e ja [[Mesopotaamia]] kultuuridest puudusid linnades monumentaalsed ehitised nagu [[palee]]d, [[tempel|templid]], [[Mälestusmärk|mälestusmärgid]] ja [[haudehitis]]ed, enamik hooneid olid suured avalikud hooned või praktilised elamud. Ehitusmaterjal olenes hoone asukohast. Maamajad olid sageli põletamata savitellistest, kivi kasutati ehitustel siis, kui see oli asula lähedal kergesti kättesaadav<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. Linnamajad olid põletatud tellistest suurusega umbes 28 x 14 x 7 cm (suhe 4 : 2 : 1 oli standardmõõt, teisi suurusi võis esineda kaevude, ahjude ja veekanalite telliste puhul). Põletatud tellis oli materjalina vastupidavam niiskusele ja suurtele vihmasadudele.<ref>[https://www.nationalgeographic.com/history/article/indus-valley-egalitarian-ancient-society-mohenjo-daro Andrew Chapman. Did this ancient society thrive without elites? - National Geographic, June 1, 2026]</ref> Majad on ühe- või kahekorruselised, keskse sisehooviga, mille ümber ruumid olid paigutatud. == Linnaplaneerimine == [[File:Moen Jo Daro (The Mond of the Deads).jpg|thumb|Majade ja tänavate võrgustik Mohenjo-daros]] [[File:Kalibangan arterial thoroughfare, Harappan.jpg|thumb|20. sajandil välja kaevatud peatänav Kalibanganis]] [[File:Dock at lothal.JPG|thumb|Lothali dokk, millesse avanes lüüsiväravatega kanal hoidmaks dokis stabiilset veetaset]] [[File:Mechanism to control water flow at the "Dockyard.JPG|thumb|Lüüsi jäänused Lothalis]] Harappa arhitektuuri tähelepanuväärne tunnus on arenenud linnaplaneering. Linnades on leitud keerukad süsteemid vihmavee, jäätmete ja [[Heitvesi|heitvete]] voolu kontrollimiseks, avalikud [[kaev]]ud ja [[kanalisatsioon]], mille rakendamine pidi nõudma eelnevat plaani. Igal majal oli oma [[imbkaev]] ja [[drenaaž]]isüsteem, mis oli ühendatud üldise drenaažisüsteemiga. Igal tänaval kulgesid tellistest kanalisatsioonitorud, mis olid pealt kaetud.<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> Linnad olid jagatud geomeetriliselt kvartaliteks, mida jagasid täisnurga all ristuvad teed, kusjuures igas kvartalis oli majade ja avalike kaevude võrgustik.<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> Ühiselt kasutatavad rajatised nagu [[tee]]d, tuleasemed, [[ahi|ahjud]] ja tootmishooned (nagu [[helmes|helme]]töökojad) olid pigem funktsionaalse kui esteetilise eesmärgiga. Enamik maju ehitati põletatud ja savimördiga seotud tellistest; leidus ka päikeses kuivatatud savitellistest maju puidust juurdeehitistega. Hooned ehitati sageli platvormidele või tehisküngastele, mis võis olla vajalik [[üleujutus]]te pärast. Müürid ümbritsesid sageli kogu linna<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. See võis olla linna võimsuse demonstreerimiseks ja kaitserajatiseks ründajate eest, kuid võimalikuks on peetud, et seegi oli üleujutuste vastu. Linn jagunes kaheks erinevaks osaks: tsitadelliks, mis oli ristkülikukujuline, suurusega 360–460 m põhjast lõunasse ja 180–270 m ida-lääne suunas, ja all-linnaks<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref>. All-linn linna idaküljel koosnes väiksematest elamutest, tsitadellis linna lääneküljel asusid uhkemad elamud ja avalikud hooned. Tsitadelli ümbritsevad kindlustused olid suuremad ja tugevamad kui ülejäänud linna ümber. Hooned, täisnurga all ristuvad tänavad ja veesüsteemid näitavad märkimisväärse inseneriteadmise olemasolu. Tsitadellides on leitud sageli viljaaitu, samuti sadamas, et hõlbustada teravilja importi ja eksporti. Mohenjo-daros asuv ait on suurim ja tuntuim näide, kuid selle kasutamist tegeliku viljahoidlana on teadlased vaidlustanud. Vesiehitiste hulgas on vee[[kanal]]itest keerukas veevärk, samuti klapid, mis kontrollisid vee sisselaskeavasid. Sadama[[dokk|dokid]] nagu Lothalis ehitati jõe peavoolust eemale, et vältida jõe[[sete]]te ja [[muda]] ladestumist. Oli olemas puidust [[lüüs]]iväravate süsteem [[Merelooded|mereloodete]] voolu kontrollimiseks. [[Vihmavesi|Vihmavee]] hoidmiseks rajati [[bassein]]e. Kivivõlviks, näiteks [[truup]]ide ehitamisel, rakendati [[pseudovõlv]]i. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation] * [https://www.youtube.com/watch?v=CLyqXrmUITY&t=1s Video: Harappan Architecture. - Technical Dips] {{arhitektuuri ajalugu}} [[Kategooria:Arhitektuur]] [[Kategooria:Vanaaeg]] [[Kategooria:India arhitektuur]] [[Kategooria:Pakistani arhitektuur]] qoo78ct7fztos359vsa70f3whw0kc1g 7166374 7166373 2026-06-03T09:45:55Z Evlper 104506 /* Välislingid */ 7166374 wikitext text/x-wiki [[File:Mohenjo-daro.jpg|thumb|Suur bassein välja kaevatud Mohenjo-daro tsitadellis, taamal oletatavasti suure viljaaida jäänused]] [[File:Well at Indus Valley Civilisation site ,Pupnagar, Punjab.jpg|thumb|Kaev [[Rupnagar]]is [[Pandžab]]is [[India]]s]] [[File:Moenjodaro - Others 3 - by nadzir81.jpg|thumb|Veekanal Mohenjo-daros]] [[File:Dholavira1.JPG|thumb|Veereservuaar [[Dholavira]]s, [[Gujarat]]is [[India]]s]] '''Harappa arhitektuur''' hõlmab [[pronksiaeg]]se [[Induse kultuur]]i loodud ehitisi umbes [[4. aastatuhat eKr|3300]]–[[2. aastatuhat eKr|1300 eKr]] [[Indus]]e orus tänapäeva [[Pakistan]]i ja [[India]] territooriumil. == Kontekst == Induse kultuuri mõjutas selle osalus rahvusvahelises kaubanduses tänu asukohale [[Induse jõgi|Induse jõe]] ääres. Induse orus ilmnesid [[Linnastumine|linnastumise]] märgid juba [[neoliitikum]]is 6000. aastal eKr ja 3200. aastaks eKr oli rajatud palju [[linn]]u. [[3. aastatuhat eKr|2500. aastaks eKr]] oli Induse kultuurist saanud idapoolseim osaline [[Kaubatee|kaubateede]] võrgustikus, mis hõlmas [[Mesopotaamia madalik|Mesopotaamia]] [[Linnriik|linnriike]], [[Pärsia laht]]e, [[Iraani mägismaa]]d ja [[Kesk-Aasia]]t. Linnad ühendasid erinevatest [[Etniline grupp|etnilistest]] ja keelelistest rühmadest inimesi sotsiaal-kultuuriliseks tervikuks, mis omakorda mõjutas arhitektuuri ja linnaehitust. Induse kultuuri on nimetatud eelkõige linnaliseks kultuuriks ja seda iseloomustab arenenud [[linnaplaneerimine]]. Asulates olid standardsetest põletatud [[tellis]]test majad, keerukad [[drenaaž]]i- ja [[veevarustus]]süsteemid ning suured avalikud hooned. Kultuuris võeti kasutusele uusi [[käsitöö]]tehnikaid ([[karneool]]ist esemed, kivist nikerdatud [[pitsat]]id) ja [[Metallid|metall]]itöötlemine ([[vask]], [[pronks]], [[plii]] ja [[tina]]). Suurtes linnakeskustes [[Mohenjo Daro|Mohenjo-daros]] ja [[Harappa]]s võis elada oletatavasti 30 000–60 000 inimest. == Periodiseering == === Vara-Harappa faas === See faas hõlmab ligikaudu aastaid 3200–2500 eKr. Enamik selle perioodi ehitisi olid väikesemahulised, puudusid suured avalikud hooned ja klassistumise märgid. Vara-Harappa asulad paiknesid mitmekesises maastikus, nagu mäed ja viljaka pinnaga jõeorud. Oluline muistis sellest perioodist on käsitöökeskus [[Chanhudaro]], millel puudub tsitadell ja mis tegutses Induse kultuuri hilisperioodini. Vara-Harappa faasist küpsesse liikumisega seostub tugev linnastumine ja linnade geograafiline laienemine. Ülemineku ajal hüljati hulk varasemaid Harappa asulaid, võib-olla loodusolude ja kliima muutumise tõttu. === Kõrg-Harappa faas === See faas jääb umbes ajavahemikku 2500–1900 eKr ja on palju usaldusväärsemalt dateeritud kui varasem faas. Sellele perioodile on iseloomulik linnade areng, mida kujundas keeruka ühiskondliku võrgustiku tekkimine ja tegevus. Ehitistest võib välja lugeda klasside hierarhiat ning ka märke kaubanduse ja põllumajanduse toimimisest. Tähtsamad [[muistis]]ed sellest perioodist on [[Harappa]], [[Mohenjo Daro|Mohenjo-daro]], [[Kotdiji]], [[Rehman Dheri]], [[Naushero]], [[Kalibangan]], [[Banawali]], [[Lothal]] (sadam), [[Surkotada]], [[Dholavira]], [[Rojdi]], [[Kuntasi]]<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. === Hilis-Harappa faas === See hõlmab ligikaudu aastaid 1900–1300 eKr<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> ja seda iseloomustab taas mittelinnaliste asulate esilekerkimine.<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref> == Üldised jooned == [[File:Cut brick, Indus Valley Tradition, Harappan Phase, Chanhu Daro, Pakistan, c. 2500-1900 BC - Royal Ontario Museum - DSC09716.JPG|thumb|Tellis [[Chanhu Daro]]st (Pakistan), u 2500-1900 eKr]] Harappa arhitektuuri iseloomustab fookus pigem funktsionaalsusel kui dekooril, näiteks puudub üldse [[ehitusplastika]], [[skulptuur]]e on leitud pigem üksikuna. Tähelepanuväärsena on välja toodud, et erinevalt samaaegsetest [[Vana-Egiptus]]e ja [[Mesopotaamia]] kultuuridest puudusid linnades monumentaalsed ehitised nagu [[palee]]d, [[tempel|templid]], [[Mälestusmärk|mälestusmärgid]] ja [[haudehitis]]ed, enamik hooneid olid suured avalikud hooned või praktilised elamud. Ehitusmaterjal olenes hoone asukohast. Maamajad olid sageli põletamata savitellistest, kivi kasutati ehitustel siis, kui see oli asula lähedal kergesti kättesaadav<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. Linnamajad olid põletatud tellistest suurusega umbes 28 x 14 x 7 cm (suhe 4 : 2 : 1 oli standardmõõt, teisi suurusi võis esineda kaevude, ahjude ja veekanalite telliste puhul). Põletatud tellis oli materjalina vastupidavam niiskusele ja suurtele vihmasadudele.<ref>[https://www.nationalgeographic.com/history/article/indus-valley-egalitarian-ancient-society-mohenjo-daro Andrew Chapman. Did this ancient society thrive without elites? - National Geographic, June 1, 2026]</ref> Majad on ühe- või kahekorruselised, keskse sisehooviga, mille ümber ruumid olid paigutatud. == Linnaplaneerimine == [[File:Moen Jo Daro (The Mond of the Deads).jpg|thumb|Majade ja tänavate võrgustik Mohenjo-daros]] [[File:Kalibangan arterial thoroughfare, Harappan.jpg|thumb|20. sajandil välja kaevatud peatänav Kalibanganis]] [[File:Dock at lothal.JPG|thumb|Lothali dokk, millesse avanes lüüsiväravatega kanal hoidmaks dokis stabiilset veetaset]] [[File:Mechanism to control water flow at the "Dockyard.JPG|thumb|Lüüsi jäänused Lothalis]] Harappa arhitektuuri tähelepanuväärne tunnus on arenenud linnaplaneering. Linnades on leitud keerukad süsteemid vihmavee, jäätmete ja [[Heitvesi|heitvete]] voolu kontrollimiseks, avalikud [[kaev]]ud ja [[kanalisatsioon]], mille rakendamine pidi nõudma eelnevat plaani. Igal majal oli oma [[imbkaev]] ja [[drenaaž]]isüsteem, mis oli ühendatud üldise drenaažisüsteemiga. Igal tänaval kulgesid tellistest kanalisatsioonitorud, mis olid pealt kaetud.<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> Linnad olid jagatud geomeetriliselt kvartaliteks, mida jagasid täisnurga all ristuvad teed, kusjuures igas kvartalis oli majade ja avalike kaevude võrgustik.<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> Ühiselt kasutatavad rajatised nagu [[tee]]d, tuleasemed, [[ahi|ahjud]] ja tootmishooned (nagu [[helmes|helme]]töökojad) olid pigem funktsionaalse kui esteetilise eesmärgiga. Enamik maju ehitati põletatud ja savimördiga seotud tellistest; leidus ka päikeses kuivatatud savitellistest maju puidust juurdeehitistega. Hooned ehitati sageli platvormidele või tehisküngastele, mis võis olla vajalik [[üleujutus]]te pärast. Müürid ümbritsesid sageli kogu linna<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. See võis olla linna võimsuse demonstreerimiseks ja kaitserajatiseks ründajate eest, kuid võimalikuks on peetud, et seegi oli üleujutuste vastu. Linn jagunes kaheks erinevaks osaks: tsitadelliks, mis oli ristkülikukujuline, suurusega 360–460 m põhjast lõunasse ja 180–270 m ida-lääne suunas, ja all-linnaks<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref>. All-linn linna idaküljel koosnes väiksematest elamutest, tsitadellis linna lääneküljel asusid uhkemad elamud ja avalikud hooned. Tsitadelli ümbritsevad kindlustused olid suuremad ja tugevamad kui ülejäänud linna ümber. Hooned, täisnurga all ristuvad tänavad ja veesüsteemid näitavad märkimisväärse inseneriteadmise olemasolu. Tsitadellides on leitud sageli viljaaitu, samuti sadamas, et hõlbustada teravilja importi ja eksporti. Mohenjo-daros asuv ait on suurim ja tuntuim näide, kuid selle kasutamist tegeliku viljahoidlana on teadlased vaidlustanud. Vesiehitiste hulgas on vee[[kanal]]itest keerukas veevärk, samuti klapid, mis kontrollisid vee sisselaskeavasid. Sadama[[dokk|dokid]] nagu Lothalis ehitati jõe peavoolust eemale, et vältida jõe[[sete]]te ja [[muda]] ladestumist. Oli olemas puidust [[lüüs]]iväravate süsteem [[Merelooded|mereloodete]] voolu kontrollimiseks. [[Vihmavesi|Vihmavee]] hoidmiseks rajati [[bassein]]e. Kivivõlviks, näiteks [[truup]]ide ehitamisel, rakendati [[pseudovõlv]]i. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation] * [https://www.youtube.com/watch?v=CLyqXrmUITY&t=1s Video: Harappan Architecture. - Technical Dips] {{arhitektuuri ajalugu}} [[Kategooria:Arhitektuur]] [[Kategooria:Aasia vanaaeg]] [[Kategooria:India arhitektuur]] [[Kategooria:Pakistani arhitektuur]] mpwmjpo41z6lt038a0rd104ho2q8ngo 7166404 7166374 2026-06-03T10:25:52Z Evlper 104506 /* Viited */ 7166404 wikitext text/x-wiki [[File:Mohenjo-daro.jpg|thumb|Suur bassein välja kaevatud Mohenjo-daro tsitadellis, taamal oletatavasti suure viljaaida jäänused]] [[File:Well at Indus Valley Civilisation site ,Pupnagar, Punjab.jpg|thumb|Kaev [[Rupnagar]]is [[Pandžab]]is [[India]]s]] [[File:Moenjodaro - Others 3 - by nadzir81.jpg|thumb|Veekanal Mohenjo-daros]] [[File:Dholavira1.JPG|thumb|Veereservuaar [[Dholavira]]s, [[Gujarat]]is [[India]]s]] '''Harappa arhitektuur''' hõlmab [[pronksiaeg]]se [[Induse kultuur]]i loodud ehitisi umbes [[4. aastatuhat eKr|3300]]–[[2. aastatuhat eKr|1300 eKr]] [[Indus]]e orus tänapäeva [[Pakistan]]i ja [[India]] territooriumil. == Kontekst == Induse kultuuri mõjutas selle osalus rahvusvahelises kaubanduses tänu asukohale [[Induse jõgi|Induse jõe]] ääres. Induse orus ilmnesid [[Linnastumine|linnastumise]] märgid juba [[neoliitikum]]is 6000. aastal eKr ja 3200. aastaks eKr oli rajatud palju [[linn]]u. [[3. aastatuhat eKr|2500. aastaks eKr]] oli Induse kultuurist saanud idapoolseim osaline [[Kaubatee|kaubateede]] võrgustikus, mis hõlmas [[Mesopotaamia madalik|Mesopotaamia]] [[Linnriik|linnriike]], [[Pärsia laht]]e, [[Iraani mägismaa]]d ja [[Kesk-Aasia]]t. Linnad ühendasid erinevatest [[Etniline grupp|etnilistest]] ja keelelistest rühmadest inimesi sotsiaal-kultuuriliseks tervikuks, mis omakorda mõjutas arhitektuuri ja linnaehitust. Induse kultuuri on nimetatud eelkõige linnaliseks kultuuriks ja seda iseloomustab arenenud [[linnaplaneerimine]]. Asulates olid standardsetest põletatud [[tellis]]test majad, keerukad [[drenaaž]]i- ja [[veevarustus]]süsteemid ning suured avalikud hooned. Kultuuris võeti kasutusele uusi [[käsitöö]]tehnikaid ([[karneool]]ist esemed, kivist nikerdatud [[pitsat]]id) ja [[Metallid|metall]]itöötlemine ([[vask]], [[pronks]], [[plii]] ja [[tina]]). Suurtes linnakeskustes [[Mohenjo Daro|Mohenjo-daros]] ja [[Harappa]]s võis elada oletatavasti 30 000–60 000 inimest. == Periodiseering == === Vara-Harappa faas === See faas hõlmab ligikaudu aastaid 3200–2500 eKr. Enamik selle perioodi ehitisi olid väikesemahulised, puudusid suured avalikud hooned ja klassistumise märgid. Vara-Harappa asulad paiknesid mitmekesises maastikus, nagu mäed ja viljaka pinnaga jõeorud. Oluline muistis sellest perioodist on käsitöökeskus [[Chanhudaro]], millel puudub tsitadell ja mis tegutses Induse kultuuri hilisperioodini. Vara-Harappa faasist küpsesse liikumisega seostub tugev linnastumine ja linnade geograafiline laienemine. Ülemineku ajal hüljati hulk varasemaid Harappa asulaid, võib-olla loodusolude ja kliima muutumise tõttu. === Kõrg-Harappa faas === See faas jääb umbes ajavahemikku 2500–1900 eKr ja on palju usaldusväärsemalt dateeritud kui varasem faas. Sellele perioodile on iseloomulik linnade areng, mida kujundas keeruka ühiskondliku võrgustiku tekkimine ja tegevus. Ehitistest võib välja lugeda klasside hierarhiat ning ka märke kaubanduse ja põllumajanduse toimimisest. Tähtsamad [[muistis]]ed sellest perioodist on [[Harappa]], [[Mohenjo Daro|Mohenjo-daro]], [[Kotdiji]], [[Rehman Dheri]], [[Naushero]], [[Kalibangan]], [[Banawali]], [[Lothal]] (sadam), [[Surkotada]], [[Dholavira]], [[Rojdi]], [[Kuntasi]]<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. === Hilis-Harappa faas === See hõlmab ligikaudu aastaid 1900–1300 eKr<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> ja seda iseloomustab taas mittelinnaliste asulate esilekerkimine.<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref> == Üldised jooned == [[File:Cut brick, Indus Valley Tradition, Harappan Phase, Chanhu Daro, Pakistan, c. 2500-1900 BC - Royal Ontario Museum - DSC09716.JPG|thumb|Tellis [[Chanhu Daro]]st (Pakistan), u 2500-1900 eKr]] Harappa arhitektuuri iseloomustab fookus pigem funktsionaalsusel kui dekooril, näiteks puudub üldse [[ehitusplastika]], [[skulptuur]]e on leitud pigem üksikuna. Tähelepanuväärsena on välja toodud, et erinevalt samaaegsetest [[Vana-Egiptus]]e ja [[Mesopotaamia]] kultuuridest puudusid linnades monumentaalsed ehitised nagu [[palee]]d, [[tempel|templid]], [[Mälestusmärk|mälestusmärgid]] ja [[haudehitis]]ed, enamik hooneid olid suured avalikud hooned või praktilised elamud. Ehitusmaterjal olenes hoone asukohast. Maamajad olid sageli põletamata savitellistest, kivi kasutati ehitustel siis, kui see oli asula lähedal kergesti kättesaadav<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. Linnamajad olid põletatud tellistest suurusega umbes 28 x 14 x 7 cm (suhe 4 : 2 : 1 oli standardmõõt, teisi suurusi võis esineda kaevude, ahjude ja veekanalite telliste puhul). Põletatud tellis oli materjalina vastupidavam niiskusele ja suurtele vihmasadudele.<ref>[https://www.nationalgeographic.com/history/article/indus-valley-egalitarian-ancient-society-mohenjo-daro Andrew Chapman. Did this ancient society thrive without elites? - National Geographic, June 1, 2026]</ref> Majad on ühe- või kahekorruselised, keskse sisehooviga, mille ümber ruumid olid paigutatud. == Linnaplaneerimine == [[File:Moen Jo Daro (The Mond of the Deads).jpg|thumb|Majade ja tänavate võrgustik Mohenjo-daros]] [[File:Kalibangan arterial thoroughfare, Harappan.jpg|thumb|20. sajandil välja kaevatud peatänav Kalibanganis]] [[File:Dock at lothal.JPG|thumb|Lothali dokk, millesse avanes lüüsiväravatega kanal hoidmaks dokis stabiilset veetaset]] [[File:Mechanism to control water flow at the "Dockyard.JPG|thumb|Lüüsi jäänused Lothalis]] Harappa arhitektuuri tähelepanuväärne tunnus on arenenud linnaplaneering. Linnades on leitud keerukad süsteemid vihmavee, jäätmete ja [[Heitvesi|heitvete]] voolu kontrollimiseks, avalikud [[kaev]]ud ja [[kanalisatsioon]], mille rakendamine pidi nõudma eelnevat plaani. Igal majal oli oma [[imbkaev]] ja [[drenaaž]]isüsteem, mis oli ühendatud üldise drenaažisüsteemiga. Igal tänaval kulgesid tellistest kanalisatsioonitorud, mis olid pealt kaetud.<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> Linnad olid jagatud geomeetriliselt kvartaliteks, mida jagasid täisnurga all ristuvad teed, kusjuures igas kvartalis oli majade ja avalike kaevude võrgustik.<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> Ühiselt kasutatavad rajatised nagu [[tee]]d, tuleasemed, [[ahi|ahjud]] ja tootmishooned (nagu [[helmes|helme]]töökojad) olid pigem funktsionaalse kui esteetilise eesmärgiga. Enamik maju ehitati põletatud ja savimördiga seotud tellistest; leidus ka päikeses kuivatatud savitellistest maju puidust juurdeehitistega. Hooned ehitati sageli platvormidele või tehisküngastele, mis võis olla vajalik [[üleujutus]]te pärast. Müürid ümbritsesid sageli kogu linna<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. See võis olla linna võimsuse demonstreerimiseks ja kaitserajatiseks ründajate eest, kuid võimalikuks on peetud, et seegi oli üleujutuste vastu. Linn jagunes kaheks erinevaks osaks: tsitadelliks, mis oli ristkülikukujuline, suurusega 360–460 m põhjast lõunasse ja 180–270 m ida-lääne suunas, ja all-linnaks<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref>. All-linn linna idaküljel koosnes väiksematest elamutest, tsitadellis linna lääneküljel asusid uhkemad elamud ja avalikud hooned. Tsitadelli ümbritsevad kindlustused olid suuremad ja tugevamad kui ülejäänud linna ümber. Hooned, täisnurga all ristuvad tänavad ja veesüsteemid näitavad märkimisväärse inseneriteadmise olemasolu. Tsitadellides on leitud sageli viljaaitu, samuti sadamas, et hõlbustada teravilja importi ja eksporti. Mohenjo-daros asuv ait on suurim ja tuntuim näide, kuid selle kasutamist tegeliku viljahoidlana on teadlased vaidlustanud. Vesiehitiste hulgas on vee[[kanal]]itest keerukas veevärk, samuti klapid, mis kontrollisid vee sisselaskeavasid. Sadama[[dokk|dokid]] nagu Lothalis ehitati jõe peavoolust eemale, et vältida jõe[[sete]]te ja [[muda]] ladestumist. Oli olemas puidust [[lüüs]]iväravate süsteem [[Merelooded|mereloodete]] voolu kontrollimiseks. [[Vihmavesi|Vihmavee]] hoidmiseks rajati [[bassein]]e. Kivivõlviks, näiteks [[truup]]ide ehitamisel, rakendati [[pseudovõlv]]i. == Harappa arhitektuur historitsistlikus neostiilis == [[File:Mohenjo-daro museum building.JPG|thumb|The [[Mohenjo-daro Museum]], in Pakistan]] Harappa ehitiste stiili on järele aimatud vähestes historitsistlikes hoonetes, milles tuntuim on [[Pakistan]]is [[Sindhi provints]]is [[Larkana distrikt]]is asuv [[Mohenjo-daro muuseum]]. See on ehitatud värvilt ja suuruselt samasugustest tellistest nagu hooned Harappas või Mohenjo-daros. Üht sissepääsu kaunistab samasugune geomeetriline tellismuster nagu linnade müüriväravaid.<ref>[https://karachiartdirectory.com/art-m/mohenjo-daro-museum/ Mohenjo Daro Museum. Karachi Biennale trust]</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation] * [https://www.youtube.com/watch?v=CLyqXrmUITY&t=1s Video: Harappan Architecture. - Technical Dips] {{arhitektuuri ajalugu}} [[Kategooria:Arhitektuur]] [[Kategooria:Aasia vanaaeg]] [[Kategooria:India arhitektuur]] [[Kategooria:Pakistani arhitektuur]] o5znh7q6qpl8ual5ui4m4eufj4zbbx8 7166405 7166404 2026-06-03T10:26:51Z Evlper 104506 /* Harappa arhitektuur historitsistlikus neostiilis */ 7166405 wikitext text/x-wiki [[File:Mohenjo-daro.jpg|thumb|Suur bassein välja kaevatud Mohenjo-daro tsitadellis, taamal oletatavasti suure viljaaida jäänused]] [[File:Well at Indus Valley Civilisation site ,Pupnagar, Punjab.jpg|thumb|Kaev [[Rupnagar]]is [[Pandžab]]is [[India]]s]] [[File:Moenjodaro - Others 3 - by nadzir81.jpg|thumb|Veekanal Mohenjo-daros]] [[File:Dholavira1.JPG|thumb|Veereservuaar [[Dholavira]]s, [[Gujarat]]is [[India]]s]] '''Harappa arhitektuur''' hõlmab [[pronksiaeg]]se [[Induse kultuur]]i loodud ehitisi umbes [[4. aastatuhat eKr|3300]]–[[2. aastatuhat eKr|1300 eKr]] [[Indus]]e orus tänapäeva [[Pakistan]]i ja [[India]] territooriumil. == Kontekst == Induse kultuuri mõjutas selle osalus rahvusvahelises kaubanduses tänu asukohale [[Induse jõgi|Induse jõe]] ääres. Induse orus ilmnesid [[Linnastumine|linnastumise]] märgid juba [[neoliitikum]]is 6000. aastal eKr ja 3200. aastaks eKr oli rajatud palju [[linn]]u. [[3. aastatuhat eKr|2500. aastaks eKr]] oli Induse kultuurist saanud idapoolseim osaline [[Kaubatee|kaubateede]] võrgustikus, mis hõlmas [[Mesopotaamia madalik|Mesopotaamia]] [[Linnriik|linnriike]], [[Pärsia laht]]e, [[Iraani mägismaa]]d ja [[Kesk-Aasia]]t. Linnad ühendasid erinevatest [[Etniline grupp|etnilistest]] ja keelelistest rühmadest inimesi sotsiaal-kultuuriliseks tervikuks, mis omakorda mõjutas arhitektuuri ja linnaehitust. Induse kultuuri on nimetatud eelkõige linnaliseks kultuuriks ja seda iseloomustab arenenud [[linnaplaneerimine]]. Asulates olid standardsetest põletatud [[tellis]]test majad, keerukad [[drenaaž]]i- ja [[veevarustus]]süsteemid ning suured avalikud hooned. Kultuuris võeti kasutusele uusi [[käsitöö]]tehnikaid ([[karneool]]ist esemed, kivist nikerdatud [[pitsat]]id) ja [[Metallid|metall]]itöötlemine ([[vask]], [[pronks]], [[plii]] ja [[tina]]). Suurtes linnakeskustes [[Mohenjo Daro|Mohenjo-daros]] ja [[Harappa]]s võis elada oletatavasti 30 000–60 000 inimest. == Periodiseering == === Vara-Harappa faas === See faas hõlmab ligikaudu aastaid 3200–2500 eKr. Enamik selle perioodi ehitisi olid väikesemahulised, puudusid suured avalikud hooned ja klassistumise märgid. Vara-Harappa asulad paiknesid mitmekesises maastikus, nagu mäed ja viljaka pinnaga jõeorud. Oluline muistis sellest perioodist on käsitöökeskus [[Chanhudaro]], millel puudub tsitadell ja mis tegutses Induse kultuuri hilisperioodini. Vara-Harappa faasist küpsesse liikumisega seostub tugev linnastumine ja linnade geograafiline laienemine. Ülemineku ajal hüljati hulk varasemaid Harappa asulaid, võib-olla loodusolude ja kliima muutumise tõttu. === Kõrg-Harappa faas === See faas jääb umbes ajavahemikku 2500–1900 eKr ja on palju usaldusväärsemalt dateeritud kui varasem faas. Sellele perioodile on iseloomulik linnade areng, mida kujundas keeruka ühiskondliku võrgustiku tekkimine ja tegevus. Ehitistest võib välja lugeda klasside hierarhiat ning ka märke kaubanduse ja põllumajanduse toimimisest. Tähtsamad [[muistis]]ed sellest perioodist on [[Harappa]], [[Mohenjo Daro|Mohenjo-daro]], [[Kotdiji]], [[Rehman Dheri]], [[Naushero]], [[Kalibangan]], [[Banawali]], [[Lothal]] (sadam), [[Surkotada]], [[Dholavira]], [[Rojdi]], [[Kuntasi]]<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. === Hilis-Harappa faas === See hõlmab ligikaudu aastaid 1900–1300 eKr<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> ja seda iseloomustab taas mittelinnaliste asulate esilekerkimine.<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref> == Üldised jooned == [[File:Cut brick, Indus Valley Tradition, Harappan Phase, Chanhu Daro, Pakistan, c. 2500-1900 BC - Royal Ontario Museum - DSC09716.JPG|thumb|Tellis [[Chanhu Daro]]st (Pakistan), u 2500-1900 eKr]] Harappa arhitektuuri iseloomustab fookus pigem funktsionaalsusel kui dekooril, näiteks puudub üldse [[ehitusplastika]], [[skulptuur]]e on leitud pigem üksikuna. Tähelepanuväärsena on välja toodud, et erinevalt samaaegsetest [[Vana-Egiptus]]e ja [[Mesopotaamia]] kultuuridest puudusid linnades monumentaalsed ehitised nagu [[palee]]d, [[tempel|templid]], [[Mälestusmärk|mälestusmärgid]] ja [[haudehitis]]ed, enamik hooneid olid suured avalikud hooned või praktilised elamud. Ehitusmaterjal olenes hoone asukohast. Maamajad olid sageli põletamata savitellistest, kivi kasutati ehitustel siis, kui see oli asula lähedal kergesti kättesaadav<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. Linnamajad olid põletatud tellistest suurusega umbes 28 x 14 x 7 cm (suhe 4 : 2 : 1 oli standardmõõt, teisi suurusi võis esineda kaevude, ahjude ja veekanalite telliste puhul). Põletatud tellis oli materjalina vastupidavam niiskusele ja suurtele vihmasadudele.<ref>[https://www.nationalgeographic.com/history/article/indus-valley-egalitarian-ancient-society-mohenjo-daro Andrew Chapman. Did this ancient society thrive without elites? - National Geographic, June 1, 2026]</ref> Majad on ühe- või kahekorruselised, keskse sisehooviga, mille ümber ruumid olid paigutatud. == Linnaplaneerimine == [[File:Moen Jo Daro (The Mond of the Deads).jpg|thumb|Majade ja tänavate võrgustik Mohenjo-daros]] [[File:Kalibangan arterial thoroughfare, Harappan.jpg|thumb|20. sajandil välja kaevatud peatänav Kalibanganis]] [[File:Dock at lothal.JPG|thumb|Lothali dokk, millesse avanes lüüsiväravatega kanal hoidmaks dokis stabiilset veetaset]] [[File:Mechanism to control water flow at the "Dockyard.JPG|thumb|Lüüsi jäänused Lothalis]] Harappa arhitektuuri tähelepanuväärne tunnus on arenenud linnaplaneering. Linnades on leitud keerukad süsteemid vihmavee, jäätmete ja [[Heitvesi|heitvete]] voolu kontrollimiseks, avalikud [[kaev]]ud ja [[kanalisatsioon]], mille rakendamine pidi nõudma eelnevat plaani. Igal majal oli oma [[imbkaev]] ja [[drenaaž]]isüsteem, mis oli ühendatud üldise drenaažisüsteemiga. Igal tänaval kulgesid tellistest kanalisatsioonitorud, mis olid pealt kaetud.<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> Linnad olid jagatud geomeetriliselt kvartaliteks, mida jagasid täisnurga all ristuvad teed, kusjuures igas kvartalis oli majade ja avalike kaevude võrgustik.<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> Ühiselt kasutatavad rajatised nagu [[tee]]d, tuleasemed, [[ahi|ahjud]] ja tootmishooned (nagu [[helmes|helme]]töökojad) olid pigem funktsionaalse kui esteetilise eesmärgiga. Enamik maju ehitati põletatud ja savimördiga seotud tellistest; leidus ka päikeses kuivatatud savitellistest maju puidust juurdeehitistega. Hooned ehitati sageli platvormidele või tehisküngastele, mis võis olla vajalik [[üleujutus]]te pärast. Müürid ümbritsesid sageli kogu linna<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. See võis olla linna võimsuse demonstreerimiseks ja kaitserajatiseks ründajate eest, kuid võimalikuks on peetud, et seegi oli üleujutuste vastu. Linn jagunes kaheks erinevaks osaks: tsitadelliks, mis oli ristkülikukujuline, suurusega 360–460 m põhjast lõunasse ja 180–270 m ida-lääne suunas, ja all-linnaks<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref>. All-linn linna idaküljel koosnes väiksematest elamutest, tsitadellis linna lääneküljel asusid uhkemad elamud ja avalikud hooned. Tsitadelli ümbritsevad kindlustused olid suuremad ja tugevamad kui ülejäänud linna ümber. Hooned, täisnurga all ristuvad tänavad ja veesüsteemid näitavad märkimisväärse inseneriteadmise olemasolu. Tsitadellides on leitud sageli viljaaitu, samuti sadamas, et hõlbustada teravilja importi ja eksporti. Mohenjo-daros asuv ait on suurim ja tuntuim näide, kuid selle kasutamist tegeliku viljahoidlana on teadlased vaidlustanud. Vesiehitiste hulgas on vee[[kanal]]itest keerukas veevärk, samuti klapid, mis kontrollisid vee sisselaskeavasid. Sadama[[dokk|dokid]] nagu Lothalis ehitati jõe peavoolust eemale, et vältida jõe[[sete]]te ja [[muda]] ladestumist. Oli olemas puidust [[lüüs]]iväravate süsteem [[Merelooded|mereloodete]] voolu kontrollimiseks. [[Vihmavesi|Vihmavee]] hoidmiseks rajati [[bassein]]e. Kivivõlviks, näiteks [[truup]]ide ehitamisel, rakendati [[pseudovõlv]]i. == Harappa arhitektuur historitsistlikus neostiilis == [[File:Mohenjo-daro museum building.JPG|thumb|Mohenjo-daro muuseum]] Harappa ehitiste stiili on järele aimatud vähestes historitsistlikes hoonetes, milles tuntuim on [[Pakistan]]is [[Sindhi provints]]is [[Larkana distrikt]]is asuv [[Mohenjo-daro muuseum]]. See on ehitatud värvilt ja suuruselt samasugustest tellistest nagu hooned Harappas või Mohenjo-daros. Üht sissepääsu kaunistab samasugune geomeetriline tellismuster nagu linnade müüriväravaid.<ref>[https://karachiartdirectory.com/art-m/mohenjo-daro-museum/ Mohenjo Daro Museum. Karachi Biennale trust]</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation] * [https://www.youtube.com/watch?v=CLyqXrmUITY&t=1s Video: Harappan Architecture. - Technical Dips] {{arhitektuuri ajalugu}} [[Kategooria:Arhitektuur]] [[Kategooria:Aasia vanaaeg]] [[Kategooria:India arhitektuur]] [[Kategooria:Pakistani arhitektuur]] l6oi945z5oogxxbmbgw6vzyjfvbulws 7166413 7166405 2026-06-03T10:46:37Z Evlper 104506 /* Linnaplaneerimine */ 7166413 wikitext text/x-wiki [[File:Mohenjo-daro.jpg|thumb|Suur bassein välja kaevatud Mohenjo-daro tsitadellis, taamal oletatavasti suure viljaaida jäänused]] [[File:Well at Indus Valley Civilisation site ,Pupnagar, Punjab.jpg|thumb|Kaev [[Rupnagar]]is [[Pandžab]]is [[India]]s]] [[File:Moenjodaro - Others 3 - by nadzir81.jpg|thumb|Veekanal Mohenjo-daros]] [[File:Dholavira1.JPG|thumb|Veereservuaar [[Dholavira]]s, [[Gujarat]]is [[India]]s]] '''Harappa arhitektuur''' hõlmab [[pronksiaeg]]se [[Induse kultuur]]i loodud ehitisi umbes [[4. aastatuhat eKr|3300]]–[[2. aastatuhat eKr|1300 eKr]] [[Indus]]e orus tänapäeva [[Pakistan]]i ja [[India]] territooriumil. == Kontekst == Induse kultuuri mõjutas selle osalus rahvusvahelises kaubanduses tänu asukohale [[Induse jõgi|Induse jõe]] ääres. Induse orus ilmnesid [[Linnastumine|linnastumise]] märgid juba [[neoliitikum]]is 6000. aastal eKr ja 3200. aastaks eKr oli rajatud palju [[linn]]u. [[3. aastatuhat eKr|2500. aastaks eKr]] oli Induse kultuurist saanud idapoolseim osaline [[Kaubatee|kaubateede]] võrgustikus, mis hõlmas [[Mesopotaamia madalik|Mesopotaamia]] [[Linnriik|linnriike]], [[Pärsia laht]]e, [[Iraani mägismaa]]d ja [[Kesk-Aasia]]t. Linnad ühendasid erinevatest [[Etniline grupp|etnilistest]] ja keelelistest rühmadest inimesi sotsiaal-kultuuriliseks tervikuks, mis omakorda mõjutas arhitektuuri ja linnaehitust. Induse kultuuri on nimetatud eelkõige linnaliseks kultuuriks ja seda iseloomustab arenenud [[linnaplaneerimine]]. Asulates olid standardsetest põletatud [[tellis]]test majad, keerukad [[drenaaž]]i- ja [[veevarustus]]süsteemid ning suured avalikud hooned. Kultuuris võeti kasutusele uusi [[käsitöö]]tehnikaid ([[karneool]]ist esemed, kivist nikerdatud [[pitsat]]id) ja [[Metallid|metall]]itöötlemine ([[vask]], [[pronks]], [[plii]] ja [[tina]]). Suurtes linnakeskustes [[Mohenjo Daro|Mohenjo-daros]] ja [[Harappa]]s võis elada oletatavasti 30 000–60 000 inimest. == Periodiseering == === Vara-Harappa faas === See faas hõlmab ligikaudu aastaid 3200–2500 eKr. Enamik selle perioodi ehitisi olid väikesemahulised, puudusid suured avalikud hooned ja klassistumise märgid. Vara-Harappa asulad paiknesid mitmekesises maastikus, nagu mäed ja viljaka pinnaga jõeorud. Oluline muistis sellest perioodist on käsitöökeskus [[Chanhudaro]], millel puudub tsitadell ja mis tegutses Induse kultuuri hilisperioodini. Vara-Harappa faasist küpsesse liikumisega seostub tugev linnastumine ja linnade geograafiline laienemine. Ülemineku ajal hüljati hulk varasemaid Harappa asulaid, võib-olla loodusolude ja kliima muutumise tõttu. === Kõrg-Harappa faas === See faas jääb umbes ajavahemikku 2500–1900 eKr ja on palju usaldusväärsemalt dateeritud kui varasem faas. Sellele perioodile on iseloomulik linnade areng, mida kujundas keeruka ühiskondliku võrgustiku tekkimine ja tegevus. Ehitistest võib välja lugeda klasside hierarhiat ning ka märke kaubanduse ja põllumajanduse toimimisest. Tähtsamad [[muistis]]ed sellest perioodist on [[Harappa]], [[Mohenjo Daro|Mohenjo-daro]], [[Kotdiji]], [[Rehman Dheri]], [[Naushero]], [[Kalibangan]], [[Banawali]], [[Lothal]] (sadam), [[Surkotada]], [[Dholavira]], [[Rojdi]], [[Kuntasi]]<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. === Hilis-Harappa faas === See hõlmab ligikaudu aastaid 1900–1300 eKr<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> ja seda iseloomustab taas mittelinnaliste asulate esilekerkimine.<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref> == Üldised jooned == [[File:Cut brick, Indus Valley Tradition, Harappan Phase, Chanhu Daro, Pakistan, c. 2500-1900 BC - Royal Ontario Museum - DSC09716.JPG|thumb|Tellis [[Chanhu Daro]]st (Pakistan), u 2500-1900 eKr]] Harappa arhitektuuri iseloomustab fookus pigem funktsionaalsusel kui dekooril, näiteks puudub üldse [[ehitusplastika]], [[skulptuur]]e on leitud pigem üksikuna. Tähelepanuväärsena on välja toodud, et erinevalt samaaegsetest [[Vana-Egiptus]]e ja [[Mesopotaamia]] kultuuridest puudusid linnades monumentaalsed ehitised nagu [[palee]]d, [[tempel|templid]], [[Mälestusmärk|mälestusmärgid]] ja [[haudehitis]]ed, enamik hooneid olid suured avalikud hooned või praktilised elamud. Ehitusmaterjal olenes hoone asukohast. Maamajad olid sageli põletamata savitellistest, kivi kasutati ehitustel siis, kui see oli asula lähedal kergesti kättesaadav<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. Linnamajad olid põletatud tellistest suurusega umbes 28 x 14 x 7 cm (suhe 4 : 2 : 1 oli standardmõõt, teisi suurusi võis esineda kaevude, ahjude ja veekanalite telliste puhul). Põletatud tellis oli materjalina vastupidavam niiskusele ja suurtele vihmasadudele.<ref>[https://www.nationalgeographic.com/history/article/indus-valley-egalitarian-ancient-society-mohenjo-daro Andrew Chapman. Did this ancient society thrive without elites? - National Geographic, June 1, 2026]</ref> Majad on ühe- või kahekorruselised, keskse sisehooviga, mille ümber ruumid olid paigutatud. == Linnaplaneerimine == [[File:Moen Jo Daro (The Mond of the Deads).jpg|thumb|Majade ja tänavate võrgustik Mohenjo-daros]] [[File:Kalibangan arterial thoroughfare, Harappan.jpg|thumb|20. sajandil välja kaevatud peatänav Kalibanganis]] [[File:Dock at lothal.JPG|thumb|Lothali dokk, millesse avanes lüüsiväravatega kanal hoidmaks dokis stabiilset veetaset]] [[File:Mechanism to control water flow at the "Dockyard.JPG|thumb|Lüüsi jäänused Lothalis]] Harappa arhitektuuri tähelepanuväärne tunnus on arenenud linnaplaneering. Linnades on leitud keerukad süsteemid vihmavee, jäätmete ja [[Heitvesi|heitvete]] voolu kontrollimiseks, avalikud [[kaev]]ud ja [[kanalisatsioon]], mille rakendamine pidi nõudma eelnevat plaani. Igal majal oli oma [[imbkaev]] ja [[drenaaž]]isüsteem, mis oli ühendatud üldise drenaažisüsteemiga. Igal tänaval kulgesid tellistest kanalisatsioonitorud, mis olid pealt kaetud.<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> Linnad olid jagatud geomeetriliselt kvartaliteks, mida jagasid täisnurga all ristuvad teed, kusjuures igas kvartalis oli majade ja avalike kaevude võrgustik.<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> Ühiselt kasutatavad rajatised nagu [[tee]]d, tuleasemed, [[ahi|ahjud]] ja tootmishooned (nagu [[helmes|helme]]töökojad) olid pigem funktsionaalse kui esteetilise eesmärgiga. Enamik maju ehitati põletatud ja savimördiga seotud tellistest; leidus ka päikeses kuivatatud savitellistest maju puidust juurdeehitistega. Hooned ehitati sageli platvormidele või tehisküngastele, mis võis olla vajalik [[üleujutus]]te pärast. Müürid ümbritsesid sageli kogu linna<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. See võis olla linna võimsuse demonstreerimiseks ja kaitserajatiseks ründajate eest, kuid võimalikuks on peetud, et seegi oli üleujutuste vastu. Linn jagunes kaheks erinevaks osaks: tsitadelliks, mis oli ristkülikukujuline, suurusega 360–460 m põhjast lõunasse ja 180–270 m ida-lääne suunas, ja all-linnaks<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref>. All-linn linna idaküljel koosnes väiksematest elamutest, tsitadellis linna lääneküljel asusid uhkemad elamud ja avalikud hooned. Tsitadelli ümbritsevad kindlustused olid suuremad ja tugevamad kui ülejäänud linna ümber. Tsitadellides on leitud sageli viljaaitu kogutud saagi hoiustamiseks, samuti sadamas, et hõlbustada teravilja importi ja eksporti. Mohenjo-daros asuv viljaait on teadaolevatest suurim ja tuntuim näide. See on ehitatud suurele telliskivivundamendile ning oli umbes 45 meetrit pikk ja 45 meetrit lai. Viljahoidla ümber oli palju sissepääsualasid, et vankreid saaks sisse ja maha laadida. Samuti olid hoonel õhukanalid, mis tagasid õhu ringluse hoones ja hoidsid vilja kuivana. Leitud on ka elamutaolisi ruume aidas, mis on andnud alust oletusele, et viljahoidlas elasid töölised või orjad. Samas on selle kasutamist tegeliku viljahoidlana teadlased ka vaidlustanud, kuna viljaaitade olemasolu kohta puuduvad igasugused kirjalikud teated.<ref>[https://ancientstructures.weebly.com/monumental-architecture1.html Explore Harappan Architecture. - ANCIENT ARCHITECTURE]</ref> == Veesüsteemid == Nii nagu müürid, suured hooned ja täisnurga all ristuvad tänavad, nii näitavad ka Induse kultuuri linnade veesüsteemid märkimisväärse inseneriteadmise olemasolu. Mohenjo-Daro tsitadellis asuv bassein on umbes 12 meetrit pikk, 7 meetrit lai ja 2,4 meetrit sügav, sellesse viis kaks treppi ja basseini ümbritses äär, mis pakkus külastajatele istumiskohta. Seda on peetud rituaalseks supluskohaks. Mohenjo-daros asuva suure basseini teeb tähelepanuväärseks asjaolu, et Induse kultuuri inimesed suutsid selle ehitada veekindlaks. Basseini põhi tehti krohviga kaetud telliskividest, küljed olid samast materjalist. Arvatakse, et basseini telliste alla paigaldati loodusliku tõrva kiht. Bassein asus mitme ruumiga suure hoone keskel. Samuti on leitud kaev, mis võis olla vihmavee kogumiseks basseini jaoks. Basseinist väljus ka torustik, mida arvatakse olevat kasutatud basseini tühjendamiseks veest kohalikku jõkke.<ref>[https://ancientstructures.weebly.com/monumental-architecture1.html Explore Harappan Architecture. - ANCIENT ARCHITECTURE]</ref> Vesiehitiste hulgas on linna läbivatest vee[[kanal]]itest keerukas veevärk, samuti klapid, mis kontrollisid vee sisselaskeavasid. Sadama[[dokk|dokid]] nagu Lothalis ehitati jõe peavoolust eemale, et vältida jõe[[sete]]te ja [[muda]] ladestumist. Oli olemas puidust [[lüüs]]iväravate süsteem [[Merelooded|mereloodete]] voolu kontrollimiseks. [[Vihmavesi|Vihmavee]] hoidmiseks rajati [[bassein]]e. Kivivõlviks, näiteks [[truup]]ide ehitamisel, rakendati [[pseudovõlv]]i. == Harappa arhitektuur historitsistlikus neostiilis == [[File:Mohenjo-daro museum building.JPG|thumb|Mohenjo-daro muuseum]] Harappa ehitiste stiili on järele aimatud vähestes historitsistlikes hoonetes, milles tuntuim on [[Pakistan]]is [[Sindhi provints]]is [[Larkana distrikt]]is asuv [[Mohenjo-daro muuseum]]. See on ehitatud värvilt ja suuruselt samasugustest tellistest nagu hooned Harappas või Mohenjo-daros. Üht sissepääsu kaunistab samasugune geomeetriline tellismuster nagu linnade müüriväravaid.<ref>[https://karachiartdirectory.com/art-m/mohenjo-daro-museum/ Mohenjo Daro Museum. Karachi Biennale trust]</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation] * [https://www.youtube.com/watch?v=CLyqXrmUITY&t=1s Video: Harappan Architecture. - Technical Dips] {{arhitektuuri ajalugu}} [[Kategooria:Arhitektuur]] [[Kategooria:Aasia vanaaeg]] [[Kategooria:India arhitektuur]] [[Kategooria:Pakistani arhitektuur]] ob4wnpiklbrckhqbfszoeet1q5hhfxc 7166416 7166413 2026-06-03T10:50:10Z Evlper 104506 /* Linnaplaneerimine */ 7166416 wikitext text/x-wiki [[File:Mohenjo-daro.jpg|thumb|Suur bassein välja kaevatud Mohenjo-daro tsitadellis, taamal oletatavasti suure viljaaida jäänused]] [[File:Well at Indus Valley Civilisation site ,Pupnagar, Punjab.jpg|thumb|Kaev [[Rupnagar]]is [[Pandžab]]is [[India]]s]] [[File:Moenjodaro - Others 3 - by nadzir81.jpg|thumb|Veekanal Mohenjo-daros]] [[File:Dholavira1.JPG|thumb|Veereservuaar [[Dholavira]]s, [[Gujarat]]is [[India]]s]] '''Harappa arhitektuur''' hõlmab [[pronksiaeg]]se [[Induse kultuur]]i loodud ehitisi umbes [[4. aastatuhat eKr|3300]]–[[2. aastatuhat eKr|1300 eKr]] [[Indus]]e orus tänapäeva [[Pakistan]]i ja [[India]] territooriumil. == Kontekst == Induse kultuuri mõjutas selle osalus rahvusvahelises kaubanduses tänu asukohale [[Induse jõgi|Induse jõe]] ääres. Induse orus ilmnesid [[Linnastumine|linnastumise]] märgid juba [[neoliitikum]]is 6000. aastal eKr ja 3200. aastaks eKr oli rajatud palju [[linn]]u. [[3. aastatuhat eKr|2500. aastaks eKr]] oli Induse kultuurist saanud idapoolseim osaline [[Kaubatee|kaubateede]] võrgustikus, mis hõlmas [[Mesopotaamia madalik|Mesopotaamia]] [[Linnriik|linnriike]], [[Pärsia laht]]e, [[Iraani mägismaa]]d ja [[Kesk-Aasia]]t. Linnad ühendasid erinevatest [[Etniline grupp|etnilistest]] ja keelelistest rühmadest inimesi sotsiaal-kultuuriliseks tervikuks, mis omakorda mõjutas arhitektuuri ja linnaehitust. Induse kultuuri on nimetatud eelkõige linnaliseks kultuuriks ja seda iseloomustab arenenud [[linnaplaneerimine]]. Asulates olid standardsetest põletatud [[tellis]]test majad, keerukad [[drenaaž]]i- ja [[veevarustus]]süsteemid ning suured avalikud hooned. Kultuuris võeti kasutusele uusi [[käsitöö]]tehnikaid ([[karneool]]ist esemed, kivist nikerdatud [[pitsat]]id) ja [[Metallid|metall]]itöötlemine ([[vask]], [[pronks]], [[plii]] ja [[tina]]). Suurtes linnakeskustes [[Mohenjo Daro|Mohenjo-daros]] ja [[Harappa]]s võis elada oletatavasti 30 000–60 000 inimest. == Periodiseering == === Vara-Harappa faas === See faas hõlmab ligikaudu aastaid 3200–2500 eKr. Enamik selle perioodi ehitisi olid väikesemahulised, puudusid suured avalikud hooned ja klassistumise märgid. Vara-Harappa asulad paiknesid mitmekesises maastikus, nagu mäed ja viljaka pinnaga jõeorud. Oluline muistis sellest perioodist on käsitöökeskus [[Chanhudaro]], millel puudub tsitadell ja mis tegutses Induse kultuuri hilisperioodini. Vara-Harappa faasist küpsesse liikumisega seostub tugev linnastumine ja linnade geograafiline laienemine. Ülemineku ajal hüljati hulk varasemaid Harappa asulaid, võib-olla loodusolude ja kliima muutumise tõttu. === Kõrg-Harappa faas === See faas jääb umbes ajavahemikku 2500–1900 eKr ja on palju usaldusväärsemalt dateeritud kui varasem faas. Sellele perioodile on iseloomulik linnade areng, mida kujundas keeruka ühiskondliku võrgustiku tekkimine ja tegevus. Ehitistest võib välja lugeda klasside hierarhiat ning ka märke kaubanduse ja põllumajanduse toimimisest. Tähtsamad [[muistis]]ed sellest perioodist on [[Harappa]], [[Mohenjo Daro|Mohenjo-daro]], [[Kotdiji]], [[Rehman Dheri]], [[Naushero]], [[Kalibangan]], [[Banawali]], [[Lothal]] (sadam), [[Surkotada]], [[Dholavira]], [[Rojdi]], [[Kuntasi]]<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. === Hilis-Harappa faas === See hõlmab ligikaudu aastaid 1900–1300 eKr<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> ja seda iseloomustab taas mittelinnaliste asulate esilekerkimine.<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref> == Üldised jooned == [[File:Cut brick, Indus Valley Tradition, Harappan Phase, Chanhu Daro, Pakistan, c. 2500-1900 BC - Royal Ontario Museum - DSC09716.JPG|thumb|Tellis [[Chanhu Daro]]st (Pakistan), u 2500-1900 eKr]] Harappa arhitektuuri iseloomustab fookus pigem funktsionaalsusel kui dekooril, näiteks puudub üldse [[ehitusplastika]], [[skulptuur]]e on leitud pigem üksikuna. Tähelepanuväärsena on välja toodud, et erinevalt samaaegsetest [[Vana-Egiptus]]e ja [[Mesopotaamia]] kultuuridest puudusid linnades monumentaalsed ehitised nagu [[palee]]d, [[tempel|templid]], [[Mälestusmärk|mälestusmärgid]] ja [[haudehitis]]ed, enamik hooneid olid suured avalikud hooned või praktilised elamud. Ehitusmaterjal olenes hoone asukohast. Maamajad olid sageli põletamata savitellistest, kivi kasutati ehitustel siis, kui see oli asula lähedal kergesti kättesaadav<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. Linnamajad olid põletatud tellistest suurusega umbes 28 x 14 x 7 cm (suhe 4 : 2 : 1 oli standardmõõt, teisi suurusi võis esineda kaevude, ahjude ja veekanalite telliste puhul). Põletatud tellis oli materjalina vastupidavam niiskusele ja suurtele vihmasadudele.<ref>[https://www.nationalgeographic.com/history/article/indus-valley-egalitarian-ancient-society-mohenjo-daro Andrew Chapman. Did this ancient society thrive without elites? - National Geographic, June 1, 2026]</ref> Majad on ühe- või kahekorruselised, keskse sisehooviga, mille ümber ruumid olid paigutatud. == Linnaplaneerimine == [[File:Moen Jo Daro (The Mond of the Deads).jpg|thumb|Majade ja tänavate võrgustik Mohenjo-daros]] [[File:Kalibangan arterial thoroughfare, Harappan.jpg|thumb|20. sajandil välja kaevatud peatänav Kalibanganis]] [[File:PkMoenjoDaro09.jpg|thumb|Pseudovõlviga drenaažikanal Mohenjo-daro tsitadellis]] [[File:Dock at lothal.JPG|thumb|Lothali dokk, millesse avanes lüüsiväravatega kanal hoidmaks dokis stabiilset veetaset]] [[File:Mechanism to control water flow at the "Dockyard.JPG|thumb|Lüüsi jäänused Lothalis]] Harappa arhitektuuri tähelepanuväärne tunnus on arenenud linnaplaneering. Linnades on leitud keerukad süsteemid vihmavee, jäätmete ja [[Heitvesi|heitvete]] voolu kontrollimiseks, avalikud [[kaev]]ud ja [[kanalisatsioon]], mille rakendamine pidi nõudma eelnevat plaani. Igal majal oli oma [[imbkaev]] ja [[drenaaž]]isüsteem, mis oli ühendatud üldise drenaažisüsteemiga. Igal tänaval kulgesid tellistest kanalisatsioonitorud, mis olid pealt kaetud.<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> Linnad olid jagatud geomeetriliselt kvartaliteks, mida jagasid täisnurga all ristuvad teed, kusjuures igas kvartalis oli majade ja avalike kaevude võrgustik.<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> Ühiselt kasutatavad rajatised nagu [[tee]]d, tuleasemed, [[ahi|ahjud]] ja tootmishooned (nagu [[helmes|helme]]töökojad) olid pigem funktsionaalse kui esteetilise eesmärgiga. Enamik maju ehitati põletatud ja savimördiga seotud tellistest; leidus ka päikeses kuivatatud savitellistest maju puidust juurdeehitistega. Hooned ehitati sageli platvormidele või tehisküngastele, mis võis olla vajalik [[üleujutus]]te pärast. Müürid ümbritsesid sageli kogu linna<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. See võis olla linna võimsuse demonstreerimiseks ja kaitserajatiseks ründajate eest, kuid võimalikuks on peetud, et seegi oli üleujutuste vastu. Linn jagunes kaheks erinevaks osaks: tsitadelliks, mis oli ristkülikukujuline, suurusega 360–460 m põhjast lõunasse ja 180–270 m ida-lääne suunas, ja all-linnaks<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref>. All-linn linna idaküljel koosnes väiksematest elamutest, tsitadellis linna lääneküljel asusid uhkemad elamud ja avalikud hooned. Tsitadelli ümbritsevad kindlustused olid suuremad ja tugevamad kui ülejäänud linna ümber. Tsitadellides on leitud sageli viljaaitu kogutud saagi hoiustamiseks, samuti sadamas, et hõlbustada teravilja importi ja eksporti. Mohenjo-daros asuv viljaait on teadaolevatest suurim ja tuntuim näide. See on ehitatud suurele telliskivivundamendile ning oli umbes 45 meetrit pikk ja 45 meetrit lai. Viljahoidla ümber oli palju sissepääsualasid, et vankreid saaks sisse ja maha laadida. Samuti olid hoonel õhukanalid, mis tagasid õhu ringluse hoones ja hoidsid vilja kuivana. Leitud on ka elamutaolisi ruume aidas, mis on andnud alust oletusele, et viljahoidlas elasid töölised või orjad. Samas on selle kasutamist tegeliku viljahoidlana teadlased ka vaidlustanud, kuna viljaaitade olemasolu kohta puuduvad igasugused kirjalikud teated.<ref>[https://ancientstructures.weebly.com/monumental-architecture1.html Explore Harappan Architecture. - ANCIENT ARCHITECTURE]</ref> == Veesüsteemid == Nii nagu müürid, suured hooned ja täisnurga all ristuvad tänavad, nii näitavad ka Induse kultuuri linnade veesüsteemid märkimisväärse inseneriteadmise olemasolu. Mohenjo-Daro tsitadellis asuv bassein on umbes 12 meetrit pikk, 7 meetrit lai ja 2,4 meetrit sügav, sellesse viis kaks treppi ja basseini ümbritses äär, mis pakkus külastajatele istumiskohta. Seda on peetud rituaalseks supluskohaks. Mohenjo-daros asuva suure basseini teeb tähelepanuväärseks asjaolu, et Induse kultuuri inimesed suutsid selle ehitada veekindlaks. Basseini põhi tehti krohviga kaetud telliskividest, küljed olid samast materjalist. Arvatakse, et basseini telliste alla paigaldati loodusliku tõrva kiht. Bassein asus mitme ruumiga suure hoone keskel. Samuti on leitud kaev, mis võis olla vihmavee kogumiseks basseini jaoks. Basseinist väljus ka torustik, mida arvatakse olevat kasutatud basseini tühjendamiseks veest kohalikku jõkke.<ref>[https://ancientstructures.weebly.com/monumental-architecture1.html Explore Harappan Architecture. - ANCIENT ARCHITECTURE]</ref> Vesiehitiste hulgas on linna läbivatest vee[[kanal]]itest keerukas veevärk, samuti klapid, mis kontrollisid vee sisselaskeavasid. Sadama[[dokk|dokid]] nagu Lothalis ehitati jõe peavoolust eemale, et vältida jõe[[sete]]te ja [[muda]] ladestumist. Oli olemas puidust [[lüüs]]iväravate süsteem [[Merelooded|mereloodete]] voolu kontrollimiseks. [[Vihmavesi|Vihmavee]] hoidmiseks rajati [[bassein]]e. Kivivõlviks, näiteks [[truup]]ide ehitamisel, rakendati [[pseudovõlv]]i. == Harappa arhitektuur historitsistlikus neostiilis == [[File:Mohenjo-daro museum building.JPG|thumb|Mohenjo-daro muuseum]] Harappa ehitiste stiili on järele aimatud vähestes historitsistlikes hoonetes, milles tuntuim on [[Pakistan]]is [[Sindhi provints]]is [[Larkana distrikt]]is asuv [[Mohenjo-daro muuseum]]. See on ehitatud värvilt ja suuruselt samasugustest tellistest nagu hooned Harappas või Mohenjo-daros. Üht sissepääsu kaunistab samasugune geomeetriline tellismuster nagu linnade müüriväravaid.<ref>[https://karachiartdirectory.com/art-m/mohenjo-daro-museum/ Mohenjo Daro Museum. Karachi Biennale trust]</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation] * [https://www.youtube.com/watch?v=CLyqXrmUITY&t=1s Video: Harappan Architecture. - Technical Dips] {{arhitektuuri ajalugu}} [[Kategooria:Arhitektuur]] [[Kategooria:Aasia vanaaeg]] [[Kategooria:India arhitektuur]] [[Kategooria:Pakistani arhitektuur]] 4y51rzqrq3v8fu5fp499t7gboo62d9s 7166443 7166416 2026-06-03T11:23:35Z Evlper 104506 /* Harappa arhitektuur historitsistlikus neostiilis */ 7166443 wikitext text/x-wiki [[File:Mohenjo-daro.jpg|thumb|Suur bassein välja kaevatud Mohenjo-daro tsitadellis, taamal oletatavasti suure viljaaida jäänused]] [[File:Well at Indus Valley Civilisation site ,Pupnagar, Punjab.jpg|thumb|Kaev [[Rupnagar]]is [[Pandžab]]is [[India]]s]] [[File:Moenjodaro - Others 3 - by nadzir81.jpg|thumb|Veekanal Mohenjo-daros]] [[File:Dholavira1.JPG|thumb|Veereservuaar [[Dholavira]]s, [[Gujarat]]is [[India]]s]] '''Harappa arhitektuur''' hõlmab [[pronksiaeg]]se [[Induse kultuur]]i loodud ehitisi umbes [[4. aastatuhat eKr|3300]]–[[2. aastatuhat eKr|1300 eKr]] [[Indus]]e orus tänapäeva [[Pakistan]]i ja [[India]] territooriumil. == Kontekst == Induse kultuuri mõjutas selle osalus rahvusvahelises kaubanduses tänu asukohale [[Induse jõgi|Induse jõe]] ääres. Induse orus ilmnesid [[Linnastumine|linnastumise]] märgid juba [[neoliitikum]]is 6000. aastal eKr ja 3200. aastaks eKr oli rajatud palju [[linn]]u. [[3. aastatuhat eKr|2500. aastaks eKr]] oli Induse kultuurist saanud idapoolseim osaline [[Kaubatee|kaubateede]] võrgustikus, mis hõlmas [[Mesopotaamia madalik|Mesopotaamia]] [[Linnriik|linnriike]], [[Pärsia laht]]e, [[Iraani mägismaa]]d ja [[Kesk-Aasia]]t. Linnad ühendasid erinevatest [[Etniline grupp|etnilistest]] ja keelelistest rühmadest inimesi sotsiaal-kultuuriliseks tervikuks, mis omakorda mõjutas arhitektuuri ja linnaehitust. Induse kultuuri on nimetatud eelkõige linnaliseks kultuuriks ja seda iseloomustab arenenud [[linnaplaneerimine]]. Asulates olid standardsetest põletatud [[tellis]]test majad, keerukad [[drenaaž]]i- ja [[veevarustus]]süsteemid ning suured avalikud hooned. Kultuuris võeti kasutusele uusi [[käsitöö]]tehnikaid ([[karneool]]ist esemed, kivist nikerdatud [[pitsat]]id) ja [[Metallid|metall]]itöötlemine ([[vask]], [[pronks]], [[plii]] ja [[tina]]). Suurtes linnakeskustes [[Mohenjo Daro|Mohenjo-daros]] ja [[Harappa]]s võis elada oletatavasti 30 000–60 000 inimest. == Periodiseering == === Vara-Harappa faas === See faas hõlmab ligikaudu aastaid 3200–2500 eKr. Enamik selle perioodi ehitisi olid väikesemahulised, puudusid suured avalikud hooned ja klassistumise märgid. Vara-Harappa asulad paiknesid mitmekesises maastikus, nagu mäed ja viljaka pinnaga jõeorud. Oluline muistis sellest perioodist on käsitöökeskus [[Chanhudaro]], millel puudub tsitadell ja mis tegutses Induse kultuuri hilisperioodini. Vara-Harappa faasist küpsesse liikumisega seostub tugev linnastumine ja linnade geograafiline laienemine. Ülemineku ajal hüljati hulk varasemaid Harappa asulaid, võib-olla loodusolude ja kliima muutumise tõttu. === Kõrg-Harappa faas === See faas jääb umbes ajavahemikku 2500–1900 eKr ja on palju usaldusväärsemalt dateeritud kui varasem faas. Sellele perioodile on iseloomulik linnade areng, mida kujundas keeruka ühiskondliku võrgustiku tekkimine ja tegevus. Ehitistest võib välja lugeda klasside hierarhiat ning ka märke kaubanduse ja põllumajanduse toimimisest. Tähtsamad [[muistis]]ed sellest perioodist on [[Harappa]], [[Mohenjo Daro|Mohenjo-daro]], [[Kotdiji]], [[Rehman Dheri]], [[Naushero]], [[Kalibangan]], [[Banawali]], [[Lothal]] (sadam), [[Surkotada]], [[Dholavira]], [[Rojdi]], [[Kuntasi]]<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. === Hilis-Harappa faas === See hõlmab ligikaudu aastaid 1900–1300 eKr<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> ja seda iseloomustab taas mittelinnaliste asulate esilekerkimine.<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref> == Üldised jooned == [[File:Cut brick, Indus Valley Tradition, Harappan Phase, Chanhu Daro, Pakistan, c. 2500-1900 BC - Royal Ontario Museum - DSC09716.JPG|thumb|Tellis [[Chanhu Daro]]st (Pakistan), u 2500-1900 eKr]] Harappa arhitektuuri iseloomustab fookus pigem funktsionaalsusel kui dekooril, näiteks puudub üldse [[ehitusplastika]], [[skulptuur]]e on leitud pigem üksikuna. Tähelepanuväärsena on välja toodud, et erinevalt samaaegsetest [[Vana-Egiptus]]e ja [[Mesopotaamia]] kultuuridest puudusid linnades monumentaalsed ehitised nagu [[palee]]d, [[tempel|templid]], [[Mälestusmärk|mälestusmärgid]] ja [[haudehitis]]ed, enamik hooneid olid suured avalikud hooned või praktilised elamud. Ehitusmaterjal olenes hoone asukohast. Maamajad olid sageli põletamata savitellistest, kivi kasutati ehitustel siis, kui see oli asula lähedal kergesti kättesaadav<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. Linnamajad olid põletatud tellistest suurusega umbes 28 x 14 x 7 cm (suhe 4 : 2 : 1 oli standardmõõt, teisi suurusi võis esineda kaevude, ahjude ja veekanalite telliste puhul). Põletatud tellis oli materjalina vastupidavam niiskusele ja suurtele vihmasadudele.<ref>[https://www.nationalgeographic.com/history/article/indus-valley-egalitarian-ancient-society-mohenjo-daro Andrew Chapman. Did this ancient society thrive without elites? - National Geographic, June 1, 2026]</ref> Majad on ühe- või kahekorruselised, keskse sisehooviga, mille ümber ruumid olid paigutatud. == Linnaplaneerimine == [[File:Moen Jo Daro (The Mond of the Deads).jpg|thumb|Majade ja tänavate võrgustik Mohenjo-daros]] [[File:Kalibangan arterial thoroughfare, Harappan.jpg|thumb|20. sajandil välja kaevatud peatänav Kalibanganis]] [[File:PkMoenjoDaro09.jpg|thumb|Pseudovõlviga drenaažikanal Mohenjo-daro tsitadellis]] [[File:Dock at lothal.JPG|thumb|Lothali dokk, millesse avanes lüüsiväravatega kanal hoidmaks dokis stabiilset veetaset]] [[File:Mechanism to control water flow at the "Dockyard.JPG|thumb|Lüüsi jäänused Lothalis]] Harappa arhitektuuri tähelepanuväärne tunnus on arenenud linnaplaneering. Linnades on leitud keerukad süsteemid vihmavee, jäätmete ja [[Heitvesi|heitvete]] voolu kontrollimiseks, avalikud [[kaev]]ud ja [[kanalisatsioon]], mille rakendamine pidi nõudma eelnevat plaani. Igal majal oli oma [[imbkaev]] ja [[drenaaž]]isüsteem, mis oli ühendatud üldise drenaažisüsteemiga. Igal tänaval kulgesid tellistest kanalisatsioonitorud, mis olid pealt kaetud.<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> Linnad olid jagatud geomeetriliselt kvartaliteks, mida jagasid täisnurga all ristuvad teed, kusjuures igas kvartalis oli majade ja avalike kaevude võrgustik.<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> Ühiselt kasutatavad rajatised nagu [[tee]]d, tuleasemed, [[ahi|ahjud]] ja tootmishooned (nagu [[helmes|helme]]töökojad) olid pigem funktsionaalse kui esteetilise eesmärgiga. Enamik maju ehitati põletatud ja savimördiga seotud tellistest; leidus ka päikeses kuivatatud savitellistest maju puidust juurdeehitistega. Hooned ehitati sageli platvormidele või tehisküngastele, mis võis olla vajalik [[üleujutus]]te pärast. Müürid ümbritsesid sageli kogu linna<ref>[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref>. See võis olla linna võimsuse demonstreerimiseks ja kaitserajatiseks ründajate eest, kuid võimalikuks on peetud, et seegi oli üleujutuste vastu. Linn jagunes kaheks erinevaks osaks: tsitadelliks, mis oli ristkülikukujuline, suurusega 360–460 m põhjast lõunasse ja 180–270 m ida-lääne suunas, ja all-linnaks<ref>[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref>. All-linn linna idaküljel koosnes väiksematest elamutest, tsitadellis linna lääneküljel asusid uhkemad elamud ja avalikud hooned. Tsitadelli ümbritsevad kindlustused olid suuremad ja tugevamad kui ülejäänud linna ümber. Tsitadellides on leitud sageli viljaaitu kogutud saagi hoiustamiseks, samuti sadamas, et hõlbustada teravilja importi ja eksporti. Mohenjo-daros asuv viljaait on teadaolevatest suurim ja tuntuim näide. See on ehitatud suurele telliskivivundamendile ning oli umbes 45 meetrit pikk ja 45 meetrit lai. Viljahoidla ümber oli palju sissepääsualasid, et vankreid saaks sisse ja maha laadida. Samuti olid hoonel õhukanalid, mis tagasid õhu ringluse hoones ja hoidsid vilja kuivana. Leitud on ka elamutaolisi ruume aidas, mis on andnud alust oletusele, et viljahoidlas elasid töölised või orjad. Samas on selle kasutamist tegeliku viljahoidlana teadlased ka vaidlustanud, kuna viljaaitade olemasolu kohta puuduvad igasugused kirjalikud teated.<ref>[https://ancientstructures.weebly.com/monumental-architecture1.html Explore Harappan Architecture. - ANCIENT ARCHITECTURE]</ref> == Veesüsteemid == Nii nagu müürid, suured hooned ja täisnurga all ristuvad tänavad, nii näitavad ka Induse kultuuri linnade veesüsteemid märkimisväärse inseneriteadmise olemasolu. Mohenjo-Daro tsitadellis asuv bassein on umbes 12 meetrit pikk, 7 meetrit lai ja 2,4 meetrit sügav, sellesse viis kaks treppi ja basseini ümbritses äär, mis pakkus külastajatele istumiskohta. Seda on peetud rituaalseks supluskohaks. Mohenjo-daros asuva suure basseini teeb tähelepanuväärseks asjaolu, et Induse kultuuri inimesed suutsid selle ehitada veekindlaks. Basseini põhi tehti krohviga kaetud telliskividest, küljed olid samast materjalist. Arvatakse, et basseini telliste alla paigaldati loodusliku tõrva kiht. Bassein asus mitme ruumiga suure hoone keskel. Samuti on leitud kaev, mis võis olla vihmavee kogumiseks basseini jaoks. Basseinist väljus ka torustik, mida arvatakse olevat kasutatud basseini tühjendamiseks veest kohalikku jõkke.<ref>[https://ancientstructures.weebly.com/monumental-architecture1.html Explore Harappan Architecture. - ANCIENT ARCHITECTURE]</ref> Vesiehitiste hulgas on linna läbivatest vee[[kanal]]itest keerukas veevärk, samuti klapid, mis kontrollisid vee sisselaskeavasid. Sadama[[dokk|dokid]] nagu Lothalis ehitati jõe peavoolust eemale, et vältida jõe[[sete]]te ja [[muda]] ladestumist. Oli olemas puidust [[lüüs]]iväravate süsteem [[Merelooded|mereloodete]] voolu kontrollimiseks. [[Vihmavesi|Vihmavee]] hoidmiseks rajati [[bassein]]e. Kivivõlviks, näiteks [[truup]]ide ehitamisel, rakendati [[pseudovõlv]]i. == Harappa arhitektuur historitsistlikus neostiilis == [[File:Mohenjo-daro museum building.JPG|thumb|Mohenjo-daro muuseum]] Harappa ehitiste stiili on järele aimatud vähestes [[Historitsism|historitsistlikes]] hoonetes, milles tuntuim on [[Pakistan]]is [[Sindhi provints]]is [[Larkana distrikt]]is asuv [[Mohenjo-daro muuseum]]. See on ehitatud värvilt ja suuruselt samasugustest tellistest nagu hooned Harappas või Mohenjo-daros. Üht sissepääsu kaunistab samasugune geomeetriline tellismuster nagu linnade müüriväravaid.<ref>[https://karachiartdirectory.com/art-m/mohenjo-daro-museum/ Mohenjo Daro Museum. Karachi Biennale trust]</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation] * [https://www.youtube.com/watch?v=CLyqXrmUITY&t=1s Video: Harappan Architecture. - Technical Dips] {{arhitektuuri ajalugu}} [[Kategooria:Arhitektuur]] [[Kategooria:Aasia vanaaeg]] [[Kategooria:India arhitektuur]] [[Kategooria:Pakistani arhitektuur]] adxbo53e8smx03br4nrhqsozqfk80jw 7166446 7166443 2026-06-03T11:28:54Z Evlper 104506 Korrastasin [[Vikipeedia:Tööriistad/Viidete korrastaja|skripti]] abil viiteid 7166446 wikitext text/x-wiki [[File:Mohenjo-daro.jpg|thumb|Suur bassein välja kaevatud Mohenjo-daro tsitadellis, taamal oletatavasti suure viljaaida jäänused]] [[File:Well at Indus Valley Civilisation site ,Pupnagar, Punjab.jpg|thumb|Kaev [[Rupnagar]]is [[Pandžab]]is [[India]]s]] [[File:Moenjodaro - Others 3 - by nadzir81.jpg|thumb|Veekanal Mohenjo-daros]] [[File:Dholavira1.JPG|thumb|Veereservuaar [[Dholavira]]s, [[Gujarat]]is [[India]]s]] '''Harappa arhitektuur''' hõlmab [[pronksiaeg]]se [[Induse kultuur]]i loodud ehitisi umbes [[4. aastatuhat eKr|3300]]–[[2. aastatuhat eKr|1300 eKr]] [[Indus]]e orus tänapäeva [[Pakistan]]i ja [[India]] territooriumil. == Kontekst == Induse kultuuri mõjutas selle osalus rahvusvahelises kaubanduses tänu asukohale [[Induse jõgi|Induse jõe]] ääres. Induse orus ilmnesid [[Linnastumine|linnastumise]] märgid juba [[neoliitikum]]is 6000. aastal eKr ja 3200. aastaks eKr oli rajatud palju [[linn]]u. [[3. aastatuhat eKr|2500. aastaks eKr]] oli Induse kultuurist saanud idapoolseim osaline [[Kaubatee|kaubateede]] võrgustikus, mis hõlmas [[Mesopotaamia madalik|Mesopotaamia]] [[Linnriik|linnriike]], [[Pärsia laht]]e, [[Iraani mägismaa]]d ja [[Kesk-Aasia]]t. Linnad ühendasid erinevatest [[Etniline grupp|etnilistest]] ja keelelistest rühmadest inimesi sotsiaal-kultuuriliseks tervikuks, mis omakorda mõjutas arhitektuuri ja linnaehitust. Induse kultuuri on nimetatud eelkõige linnaliseks kultuuriks ja seda iseloomustab arenenud [[linnaplaneerimine]]. Asulates olid standardsetest põletatud [[tellis]]test majad, keerukad [[drenaaž]]i- ja [[veevarustus]]süsteemid ning suured avalikud hooned. Kultuuris võeti kasutusele uusi [[käsitöö]]tehnikaid ([[karneool]]ist esemed, kivist nikerdatud [[pitsat]]id) ja [[Metallid|metall]]itöötlemine ([[vask]], [[pronks]], [[plii]] ja [[tina]]). Suurtes linnakeskustes [[Mohenjo Daro|Mohenjo-daros]] ja [[Harappa]]s võis elada oletatavasti 30 000–60 000 inimest. == Periodiseering == === Vara-Harappa faas === See faas hõlmab ligikaudu aastaid 3200–2500 eKr. Enamik selle perioodi ehitisi olid väikesemahulised, puudusid suured avalikud hooned ja klassistumise märgid. Vara-Harappa asulad paiknesid mitmekesises maastikus, nagu mäed ja viljaka pinnaga jõeorud. Oluline muistis sellest perioodist on käsitöökeskus [[Chanhudaro]], millel puudub tsitadell ja mis tegutses Induse kultuuri hilisperioodini. Vara-Harappa faasist küpsesse liikumisega seostub tugev linnastumine ja linnade geograafiline laienemine. Ülemineku ajal hüljati hulk varasemaid Harappa asulaid, võib-olla loodusolude ja kliima muutumise tõttu. === Kõrg-Harappa faas === See faas jääb umbes ajavahemikku 2500–1900 eKr ja on palju usaldusväärsemalt dateeritud kui varasem faas. Sellele perioodile on iseloomulik linnade areng, mida kujundas keeruka ühiskondliku võrgustiku tekkimine ja tegevus. Ehitistest võib välja lugeda klasside hierarhiat ning ka märke kaubanduse ja põllumajanduse toimimisest. Tähtsamad [[muistis]]ed sellest perioodist on [[Harappa]], [[Mohenjo Daro|Mohenjo-daro]], [[Kotdiji]], [[Rehman Dheri]], [[Naushero]], [[Kalibangan]], [[Banawali]], [[Lothal]] (sadam), [[Surkotada]], [[Dholavira]], [[Rojdi]], [[Kuntasi]]<ref name="joshi" />. === Hilis-Harappa faas === See hõlmab ligikaudu aastaid 1900–1300 eKr<ref name="nauman" /> ja seda iseloomustab taas mittelinnaliste asulate esilekerkimine.<ref name="joshi" /> == Üldised jooned == [[File:Cut brick, Indus Valley Tradition, Harappan Phase, Chanhu Daro, Pakistan, c. 2500-1900 BC - Royal Ontario Museum - DSC09716.JPG|thumb|Tellis [[Chanhu Daro]]st (Pakistan), u 2500-1900 eKr]] Harappa arhitektuuri iseloomustab fookus pigem funktsionaalsusel kui dekooril, näiteks puudub üldse [[ehitusplastika]], [[skulptuur]]e on leitud pigem üksikuna. Tähelepanuväärsena on välja toodud, et erinevalt samaaegsetest [[Vana-Egiptus]]e ja [[Mesopotaamia]] kultuuridest puudusid linnades monumentaalsed ehitised nagu [[palee]]d, [[tempel|templid]], [[Mälestusmärk|mälestusmärgid]] ja [[haudehitis]]ed, enamik hooneid olid suured avalikud hooned või praktilised elamud. Ehitusmaterjal olenes hoone asukohast. Maamajad olid sageli põletamata savitellistest, kivi kasutati ehitustel siis, kui see oli asula lähedal kergesti kättesaadav<ref name="joshi" />. Linnamajad olid põletatud tellistest suurusega umbes 28 x 14 x 7 cm (suhe 4 : 2 : 1 oli standardmõõt, teisi suurusi võis esineda kaevude, ahjude ja veekanalite telliste puhul). Põletatud tellis oli materjalina vastupidavam niiskusele ja suurtele vihmasadudele.<ref>[https://www.nationalgeographic.com/history/article/indus-valley-egalitarian-ancient-society-mohenjo-daro Andrew Chapman. Did this ancient society thrive without elites? - National Geographic, June 1, 2026]</ref> Majad on ühe- või kahekorruselised, keskse sisehooviga, mille ümber ruumid olid paigutatud. == Linnaplaneerimine == [[File:Moen Jo Daro (The Mond of the Deads).jpg|thumb|Majade ja tänavate võrgustik Mohenjo-daros]] [[File:Kalibangan arterial thoroughfare, Harappan.jpg|thumb|20. sajandil välja kaevatud peatänav Kalibanganis]] [[File:PkMoenjoDaro09.jpg|thumb|Pseudovõlviga drenaažikanal Mohenjo-daro tsitadellis]] [[File:Dock at lothal.JPG|thumb|Lothali dokk, millesse avanes lüüsiväravatega kanal hoidmaks dokis stabiilset veetaset]] [[File:Mechanism to control water flow at the "Dockyard.JPG|thumb|Lüüsi jäänused Lothalis]] Harappa arhitektuuri tähelepanuväärne tunnus on arenenud linnaplaneering. Linnades on leitud keerukad süsteemid vihmavee, jäätmete ja [[Heitvesi|heitvete]] voolu kontrollimiseks, avalikud [[kaev]]ud ja [[kanalisatsioon]], mille rakendamine pidi nõudma eelnevat plaani. Igal majal oli oma [[imbkaev]] ja [[drenaaž]]isüsteem, mis oli ühendatud üldise drenaažisüsteemiga. Igal tänaval kulgesid tellistest kanalisatsioonitorud, mis olid pealt kaetud.<ref name="nauman" /> Linnad olid jagatud geomeetriliselt kvartaliteks, mida jagasid täisnurga all ristuvad teed, kusjuures igas kvartalis oli majade ja avalike kaevude võrgustik.<ref name="nauman" /> Ühiselt kasutatavad rajatised nagu [[tee]]d, tuleasemed, [[ahi|ahjud]] ja tootmishooned (nagu [[helmes|helme]]töökojad) olid pigem funktsionaalse kui esteetilise eesmärgiga. Enamik maju ehitati põletatud ja savimördiga seotud tellistest; leidus ka päikeses kuivatatud savitellistest maju puidust juurdeehitistega. Hooned ehitati sageli platvormidele või tehisküngastele, mis võis olla vajalik [[üleujutus]]te pärast. Müürid ümbritsesid sageli kogu linna<ref name="joshi" />. See võis olla linna võimsuse demonstreerimiseks ja kaitserajatiseks ründajate eest, kuid võimalikuks on peetud, et seegi oli üleujutuste vastu. Linn jagunes kaheks erinevaks osaks: tsitadelliks, mis oli ristkülikukujuline, suurusega 360–460 m põhjast lõunasse ja 180–270 m ida-lääne suunas, ja all-linnaks<ref name="nauman" />. All-linn linna idaküljel koosnes väiksematest elamutest, tsitadellis linna lääneküljel asusid uhkemad elamud ja avalikud hooned. Tsitadelli ümbritsevad kindlustused olid suuremad ja tugevamad kui ülejäänud linna ümber. Tsitadellides on leitud sageli viljaaitu kogutud saagi hoiustamiseks, samuti sadamas, et hõlbustada teravilja importi ja eksporti. Mohenjo-daros asuv viljaait on teadaolevatest suurim ja tuntuim näide. See on ehitatud suurele telliskivivundamendile ning oli umbes 45 meetrit pikk ja 45 meetrit lai. Viljahoidla ümber oli palju sissepääsualasid, et vankreid saaks sisse ja maha laadida. Samuti olid hoonel õhukanalid, mis tagasid õhu ringluse hoones ja hoidsid vilja kuivana. Leitud on ka elamutaolisi ruume aidas, mis on andnud alust oletusele, et viljahoidlas elasid töölised või orjad. Samas on selle kasutamist tegeliku viljahoidlana teadlased ka vaidlustanud, kuna viljaaitade olemasolu kohta puuduvad igasugused kirjalikud teated.<ref name="ancient" /> == Veesüsteemid == Nii nagu müürid, suured hooned ja täisnurga all ristuvad tänavad, nii näitavad ka Induse kultuuri linnade veesüsteemid märkimisväärse inseneriteadmise olemasolu. Mohenjo-Daro tsitadellis asuv bassein on umbes 12 meetrit pikk, 7 meetrit lai ja 2,4 meetrit sügav, sellesse viis kaks treppi ja basseini ümbritses äär, mis pakkus külastajatele istumiskohta. Seda on peetud rituaalseks supluskohaks. Mohenjo-daros asuva suure basseini teeb tähelepanuväärseks asjaolu, et Induse kultuuri inimesed suutsid selle ehitada veekindlaks. Basseini põhi tehti krohviga kaetud telliskividest, küljed olid samast materjalist. Arvatakse, et basseini telliste alla paigaldati loodusliku tõrva kiht. Bassein asus mitme ruumiga suure hoone keskel. Samuti on leitud kaev, mis võis olla vihmavee kogumiseks basseini jaoks. Basseinist väljus ka torustik, mida arvatakse olevat kasutatud basseini tühjendamiseks veest kohalikku jõkke.<ref name="ancient" /> Vesiehitiste hulgas on linna läbivatest vee[[kanal]]itest keerukas veevärk, samuti klapid, mis kontrollisid vee sisselaskeavasid. Sadama[[dokk|dokid]] nagu Lothalis ehitati jõe peavoolust eemale, et vältida jõe[[sete]]te ja [[muda]] ladestumist. Oli olemas puidust [[lüüs]]iväravate süsteem [[Merelooded|mereloodete]] voolu kontrollimiseks. [[Vihmavesi|Vihmavee]] hoidmiseks rajati [[bassein]]e. Kivivõlviks, näiteks [[truup]]ide ehitamisel, rakendati [[pseudovõlv]]i. == Harappa arhitektuur historitsistlikus neostiilis == [[File:Mohenjo-daro museum building.JPG|thumb|Mohenjo-daro muuseum]] Harappa ehitiste stiili on järele aimatud vähestes [[Historitsism|historitsistlikes]] hoonetes, milles tuntuim on [[Pakistan]]is [[Sindhi provints]]is [[Larkana distrikt]]is asuv [[Mohenjo-daro muuseum]]. See on ehitatud värvilt ja suuruselt samasugustest tellistest nagu hooned Harappas või Mohenjo-daros. Üht sissepääsu kaunistab samasugune geomeetriline tellismuster nagu linnade müüriväravaid.<ref>[https://karachiartdirectory.com/art-m/mohenjo-daro-museum/ Mohenjo Daro Museum. Karachi Biennale trust]</ref> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="joshi">[https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation]</ref> <ref name="nauman">[https://www.researchgate.net/publication/398085946_Harappa_A_Study_of_Its_Origins_Architecture_and_Archaeological_Record Izza Nauman. Harappa: A Study of Its Origins, Architecture, and Archaeological Record. November 2025]</ref> <ref name="ancient">[https://ancientstructures.weebly.com/monumental-architecture1.html Explore Harappan Architecture. - ANCIENT ARCHITECTURE]</ref> }} == Välislingid == * [https://infinityfoundation.com/harappan-architecture-and-civil-engineering/ Jagat Pati Joshi. Harappan Architecture and Civil Engineering. - Infinity Foundation] * [https://www.youtube.com/watch?v=CLyqXrmUITY&t=1s Video: Harappan Architecture. - Technical Dips] {{arhitektuuri ajalugu}} [[Kategooria:Arhitektuur]] [[Kategooria:Aasia vanaaeg]] [[Kategooria:India arhitektuur]] [[Kategooria:Pakistani arhitektuur]] 3dyi3mm4ystgyde344bt7s55pv17dnv Abderrahman Samba 0 716084 7166129 2026-06-02T20:23:19Z Sjur 66496 Uus lehekülg: '{{Sportlane | nimi = Abderrahman Samba | pilt = 2018-06-07 - Abderrahman Samba BG01.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Abderrahman Samba (2018) | riik = Katar | sünniaeg = {{süv|1995|09|05}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = | kaal = | spordiklubi = | treener = | medalid = {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Pronksmedal|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019 Doha]]|2019. aa...' 7166129 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Abderrahman Samba | pilt = 2018-06-07 - Abderrahman Samba BG01.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Abderrahman Samba (2018) | riik = Katar | sünniaeg = {{süv|1995|09|05}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = | kaal = | spordiklubi = | treener = | medalid = {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Pronksmedal|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019 Doha]]|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooks]]}} {{Pronksmedal|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2025 Tokyo]]|[[2025. aasta kergejõustiku maailmemeistrivõistlused#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Aasia mängud]]}} {{Kuldmedal|[[2018. aasta Aasia mängud|2018 Jakarta–Palembang]]|400 m tõkkejooks}} {{Kuldmedal|[[2018. aasta Aasia mängud|2018 Jakarta–Palembang]]|4 × 400 m teatejooks}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta Aasia mängud|2022 Hangzhou]]|400 m tõkkejooks}} {{Hõbemedal|[[2022. aasta Aasia mängud|2022 Hangzhou]]|4 × 400 m teatejooks}} {{MedalVõistlus|[[Aasia meistrivõistlused kergejõustikus|Aasia meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta Aasia meistrivõistlused kergejõustikus|2019 Doha]]|400 m tõkkejooks}} {{Kuldmedal|[[2025. aasta Aasia meistrivõistlused kergejõustikus|2025 Gumi]]|400 m tõkkejooks}} {{Kuldmedal|[[2025. aasta Aasia meistrivõistlused kergejõustikus|2025 Gumi]]|4 × 400 m teatejooks}} {{Pronksmedal|[[2019. aasta Aasia meistrivõistlused kergejõustikus|2019 Doha]]|4 × 400 m teatejooks}} {{MedalVõistlus|[[Aasia sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Aasia sisemeistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2018. aasta Aasia sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2018 Tehran]]|4 × 400 m teatejooks}} }} '''Abderrahman Almoubarrake Samba Alsaleck''' (sündinud [[5. september|5. septembril]] [[1995]]) on [[Katari]] [[tõkkejooksja]]. Ta sündis ja kasvas [[Saudi Araabia]]s, kuid esindas karjääri alguses oma isa kodumaad [[Mauritaania]]t. 2015. aastal kolis ta [[Doha]]sse ja on alates 2016. aastast esindanud [[Katar]]it.<ref>{{cite web |title=Having found his rhythm, Samba looks to join the greats |url=https://www.iaaf.org/news/feature/abderrahman-samba-400m-hurdles-qatar |website=iaaf.com |access-date=2 June 2026}}</ref> Samba võitis 2017. aastal [[Teemantliiga]] Doha etapi ja pääses [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|sama aasta maailmameistrivõistlustel]] [[London]]is finaali. 2018. aastal jooksis ta [[Pariis]]is Aasia rekordi 46,98. Sellega sai temast [[Kevin Young]]i järel teine sportlane, kes alistanud 400 meetri tõkkejooksus 47 sekundi piiri. [[2018. aasta Aasia mängud]]el [[Jakarta]]s võitis ta tõkkejooksus kuldmedali võistluste rekordiga 47,66. 4 × 400 meetri teatejooksus kuulus ta kuldmedali võitnud ja Aasia rekordi püstitanud Katari meeskonda. [[2019. aasta Aasia meistrivõistlused kergejõustikus|2019. aasta Aasia meistrivõistlustel]] [[Doha]]s võitis Samba kuldmedali võistluste rekordiga 47,51. Samuti Dohas toimunud [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019. aasta maailmameistrivõistlustel]] võitis ta [[Karsten Warholm]]i ja [[Rai Benjamin]]i järel pronksmedali ajaga 48,03. [[2020. aasta suveolümpiamängud]]el [[Tokyo]]s sai ta viienda koha ajaga 47,12. [[2024. aasta suveolümpiamängud]]el [[Pariis]]is oli ta tulemusega 47,98 kuues. [[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2025. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Tokyo]]s võitis ta Rai Benjamini ja [[Alison dos Santos]]e järel pronksmedali ajaga 47,06. [[2025. aasta Aasia meistrivõistlused kergejõustikus|2025. aasta Aasia meistrivõistlustel]] [[Gumi]]s võitis ta kuldmedali nii 400 meetri tõkkejooksus kui ka 4 × 400 meetri teatejooksus. ==Isiklikud rekordid== ;Tavarada {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[200 m jooks]] || align="center"| '''21,17''' || [[8. juuni]] [[2016]] || {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Barcelona]] |- | [[300 m tõkkejooks]] || align="center"| '''33,84''' <span style="color: " class="explain" title="Aasia rekord">AR</span> || [[12. juuni]] [[2025]] || {{Riigi ikoon|Norra}} [[Oslo]] |- | [[400 m jooks]] || align="center"| '''44,60''' || [[9. aprill]] [[2019]] || {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Pretoria]] |- | [[400 m tõkkejooks]] || align="center"| '''46,98''' <span style="color: " class="explain" title="Aasia rekord">AR</span> || [[30. juuni]] [[2018]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Pariis]] |} <small>Allikas: [[World Athletics|Rahvusvaheline Kergejõustikuliit]]</small> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{IAAF}} {{commonscat}} {{JÄRJESTA:Samba, Abderrahman}} [[Kategooria:Katari kergejõustiklased]] [[Kategooria:Tõkkejooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1995]] ql0zkvis2y4x4kc0bnq50wwyljc3jvn 7166131 7166129 2026-06-02T20:24:39Z Sjur 66496 7166131 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Abderrahman Samba | pilt = 2018-06-07 - Abderrahman Samba BG01.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Abderrahman Samba (2018) | riik = Katar | sünniaeg = {{süv|1995|09|05}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = | kaal = | spordiklubi = | treener = | medalid = {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Pronksmedal|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019 Doha]]|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooks]]}} {{Pronksmedal|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2025 Tokyo]]|[[2025. aasta kergejõustiku maailmemeistrivõistlused#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Aasia mängud]]}} {{Kuldmedal|[[2018. aasta Aasia mängud|2018 Jakarta–Palembang]]|400 m tõkkejooks}} {{Kuldmedal|[[2018. aasta Aasia mängud|2018 Jakarta–Palembang]]|4 × 400 m teatejooks}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta Aasia mängud|2022 Hangzhou]]|400 m tõkkejooks}} {{Hõbemedal|[[2022. aasta Aasia mängud|2022 Hangzhou]]|4 × 400 m teatejooks}} {{MedalVõistlus|[[Aasia meistrivõistlused kergejõustikus|Aasia meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta Aasia meistrivõistlused kergejõustikus|2019 Doha]]|400 m tõkkejooks}} {{Kuldmedal|[[2025. aasta Aasia meistrivõistlused kergejõustikus|2025 Gumi]]|400 m tõkkejooks}} {{Kuldmedal|[[2025. aasta Aasia meistrivõistlused kergejõustikus|2025 Gumi]]|4 × 400 m teatejooks}} {{Pronksmedal|[[2019. aasta Aasia meistrivõistlused kergejõustikus|2019 Doha]]|4 × 400 m teatejooks}} {{MedalVõistlus|[[Aasia sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Aasia sisemeistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2018. aasta Aasia sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2018 Tehran]]|4 × 400 m teatejooks}} }} '''Abderrahman Almoubarrake Samba Alsaleck''' (sündinud [[5. september|5. septembril]] [[1995]]) on [[Katar]]i [[tõkkejooksja]]. Ta sündis ja kasvas [[Saudi Araabia]]s, kuid esindas karjääri alguses oma isa kodumaad [[Mauritaania]]t. 2015. aastal kolis ta [[Doha]]sse ja on alates 2016. aastast esindanud [[Katar]]it.<ref>{{cite web |title=Having found his rhythm, Samba looks to join the greats |url=https://www.iaaf.org/news/feature/abderrahman-samba-400m-hurdles-qatar |website=iaaf.com |access-date=2 June 2026}}</ref> Samba võitis 2017. aastal [[Teemantliiga]] Doha etapi ja pääses [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|sama aasta maailmameistrivõistlustel]] [[London]]is finaali. 2018. aastal jooksis ta [[Pariis]]is Aasia rekordi 46,98. Sellega sai temast [[Kevin Young]]i järel teine sportlane, kes alistanud 400 meetri tõkkejooksus 47 sekundi piiri. [[2018. aasta Aasia mängud]]el [[Jakarta]]s võitis ta tõkkejooksus kuldmedali võistluste rekordiga 47,66. 4 × 400 meetri teatejooksus kuulus ta kuldmedali võitnud ja Aasia rekordi püstitanud Katari meeskonda. [[2019. aasta Aasia meistrivõistlused kergejõustikus|2019. aasta Aasia meistrivõistlustel]] [[Doha]]s võitis Samba kuldmedali võistluste rekordiga 47,51. Samuti Dohas toimunud [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019. aasta maailmameistrivõistlustel]] võitis ta [[Karsten Warholm]]i ja [[Rai Benjamin]]i järel pronksmedali ajaga 48,03. [[2020. aasta suveolümpiamängud]]el [[Tokyo]]s sai ta viienda koha ajaga 47,12. [[2024. aasta suveolümpiamängud]]el [[Pariis]]is oli ta tulemusega 47,98 kuues. [[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2025. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Tokyo]]s võitis ta Rai Benjamini ja [[Alison dos Santos]]e järel pronksmedali ajaga 47,06. [[2025. aasta Aasia meistrivõistlused kergejõustikus|2025. aasta Aasia meistrivõistlustel]] [[Gumi]]s võitis ta kuldmedali nii 400 meetri tõkkejooksus kui ka 4 × 400 meetri teatejooksus. ==Isiklikud rekordid== ;Tavarada {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[200 m jooks]] || align="center"| '''21,17''' || [[8. juuni]] [[2016]] || {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Barcelona]] |- | [[300 m tõkkejooks]] || align="center"| '''33,84''' <span style="color: " class="explain" title="Aasia rekord">AR</span> || [[12. juuni]] [[2025]] || {{Riigi ikoon|Norra}} [[Oslo]] |- | [[400 m jooks]] || align="center"| '''44,60''' || [[9. aprill]] [[2019]] || {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Pretoria]] |- | [[400 m tõkkejooks]] || align="center"| '''46,98''' <span style="color: " class="explain" title="Aasia rekord">AR</span> || [[30. juuni]] [[2018]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Pariis]] |} <small>Allikas: [[World Athletics|Rahvusvaheline Kergejõustikuliit]]</small> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{IAAF}} {{commonscat}} {{JÄRJESTA:Samba, Abderrahman}} [[Kategooria:Katari kergejõustiklased]] [[Kategooria:Tõkkejooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1995]] 78m2qm0x6ac1ghzfjwq058g8ylucgbd Abderrahman Almoubarrake Samba Alsaleck 0 716085 7166132 2026-06-02T20:25:18Z Sjur 66496 Ümbersuunamine lehele [[Abderrahman Samba]] 7166132 wikitext text/x-wiki #suuna[[Abderrahman Samba]] t4uuedqafdpa7m2nfcpn9gzmx14oxn6 Abderrahman Almoubarrake Samba 0 716086 7166133 2026-06-02T20:25:42Z Sjur 66496 Ümbersuunamine lehele [[Abderrahman Samba]] 7166133 wikitext text/x-wiki #suuna[[Abderrahman Samba]] t4uuedqafdpa7m2nfcpn9gzmx14oxn6 Abderrahman Samba Alsaleck 0 716087 7166135 2026-06-02T20:26:04Z Sjur 66496 Ümbersuunamine lehele [[Abderrahman Samba]] 7166135 wikitext text/x-wiki #suuna[[Abderrahman Samba]] t4uuedqafdpa7m2nfcpn9gzmx14oxn6 Dana Rosemary Scallon 0 716088 7166166 2026-06-02T21:32:31Z Juhan121 25066 Uus lehekülg: ''''Dana Rosemary Scallon''' (sünninimi '''Rosemary Brown'''; sündinud [[30. august]]il [[1950]] [[Islingtoni linnaosa]]s [[London]]is), kutsealaselt tuntud kui Dana , on iirimaa laulja, laulukirjutaja ja poliitik. Kooliõpilasena võitis ta [[1970]]. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse looga "All Kinds of Everything". Sellest sai ülemaailmne miljon eksemplari müünud ​​lugu ja see pani aluse tema muusikukarjäärile. Ta astus poliitikasse [[1997]]. aastal Dana Rosem...' 7166166 wikitext text/x-wiki '''Dana Rosemary Scallon''' (sünninimi '''Rosemary Brown'''; sündinud [[30. august]]il [[1950]] [[Islingtoni linnaosa]]s [[London]]is), kutsealaselt tuntud kui Dana , on iirimaa laulja, laulukirjutaja ja poliitik. Kooliõpilasena võitis ta [[1970]]. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse looga "All Kinds of Everything". Sellest sai ülemaailmne miljon eksemplari müünud ​​lugu ja see pani aluse tema muusikukarjäärile. Ta astus poliitikasse [[1997]]. aastal Dana Rosemary Scallonina, kandideerides edutult Iirimaa presidendivalimistel, kuid valiti hiljem 1999. aastal Connacht-Ulsteri Euroopa Parlamendi liikmeks. Scallon oli taas sõltumatu kandidaat Iirimaa 2011. aasta presidendivalimistel, kuid langes esimesel võimalusel välja. Ta oli poliitik ja [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige aastatel 1999–2004. == Taust == Scallon sündis Rosemary Brownina [[Islingtoni linnaosa]]s [[London]]is [[Inglismaa]]l seitsmest lapsest koosnevas peres. Tema isa Robert Brown töötas lähedal asuvas [[King's Crossi raudteejaam]]as uksehoidjana ning oli lisaks juuksuri ja trompetimängija. [[Põhja-Iirimaa]]lt [[Derry]]st pärit Robert kolis pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] oma perega Londonisse töövõimalusi otsima. Kui Rosemary oli viieaastane, kolis ta koos perega [[Derry]]sse, kus ta kasvas üles Creggani elamurajoonis ja Bogside'is. Kuueaastaselt võitis Scallon oma esimese talendivõistluse. Teised lapsed tema kogukonnas panid talle hüüdnimeks "Dana" (iiri keeles julge või vallatu), kuna Scallon harjutas judosammu. Hiljem õppis Scallon Thornhilli kolledžis, mis oli Derry katoliiklik tütarlastekool. 14-aastaselt töötas ta suvel [[Essex]]is Bazooka närimiskummi tehases. Vahetult enne 16-aastaseks saamist sõlmis Scallon õpetaja ja muusikapromootori Tony Johnstoni abiga lepingu [[Decca Records]]i tütarettevõttega [[Rex Records]]. Danana esinedes debüteeris Scallon Tony Johnstoni kirjutatud singliga "Sixteen", samas kui B-pool "Little Girl Blue" oli tema enda kompositsioon. Nüüd, kui ta õppis A-taseme muusikat ja inglise keelt, sai ta nädalavahetustel populaarseks Dublini kabaree- ja folgiklubides ning krooniti 1968. aastal [[Clontarfi loss]]is kabaree kuningannaks. Rex Recordsi sekretär Phil Mitton soovitas tal osaleda Iirimaa lauluvõistlusel, mis pidi toimuma 1969. aasta veebruaris – võit oleks tähendanud, et ta esindaks Iirimaad Eurovisiooni lauluvõistlusel. Segaste tunnetega närvilisuse tõttu jõudis ta Dublinis toimunud finaali, kus ta esitas Michael Reade'i loo "Look Around", mis hiljem avaldati tema neljanda singlina. Iiri televisioonis otse-eetris näidatud Scallon saavutas teise koha [[Muriel Day]] ja samuti Reade'i kirjutatud loo "Wages of Love" järel. == 1970. aastad – Eurovisiooni võit ja popkarjäär == 1969. aasta detsembris kutsus Iirimaa lauluvõistluse produtsent [[Tom McGrath]] Scallonit järgmisel aastal uuesti proovima, arvates, et üks esitatud lauludest, ballaad "All Kinds of Everything", sobiks talle. Tema teine ​​katse Iirimaa võistlus võita oli edukas. Seejärel, laupäeval, [[21. märts]]il [[1970]], esitas üheksateistaastane koolitüdruk laulu Eurovisiooni finaalis Amsterdami RAI näituse- ja konverentsikeskuses hinnanguliselt kahesaja miljoni pealtvaataja ees. Taburetil istudes ja tikitud valges minikleidis oli ta viimane kaheteistkümnest võistlejast, kes sel õhtul esines. Pärast hääletuse lõppu kuulutati ta 32 punktiga võitjaks, edestades favoriiti, Ühendkuningriigi [[Mary Hopkin]]it 26 ja Saksamaa esindajat [[Katja Ebstein]]i 12 punktiga. Hispaania esindaja [[Julio Iglesias]] saavutas neljanda koha koos prantslase [[Guy Bonnet]]' ja šveitslase [[Henri Dès]]iga. See oli Iirimaa esimene seitsmest võidust võistlusel. Võidulaulu komponeerisid kaks Dublini trükikoda, Derry Lindsay ja Jackie Smith. Singli produtseeris Ray Horricks ja arranžeeris [[Phil Coulter]]. 14. märtsil ilmunud laul tõusis enne võistluse algust Iirimaa singlite edetabelis esikohale ja püsis seal üheksa nädalat. Samuti veetis see kaks nädalat, 18. ja 25. aprillil, Suurbritannia singlite edetabeli tipus. See oli edukas ka Austraalias, Austrias, Saksamaal, Iisraelis, Malaisias, Hollandis, Uus-Meremaal, Singapuris, Lõuna-Aafrikas, Šveitsis ja Jugoslaavias. Laul müüs hiljem üle kahe miljoni eksemplari. Tema debüütalbum "All Kinds of Everything", mis salvestati Decca stuudios West Hampsteadis Londonis 25. aprillil 1970, ilmus juunis ja sisaldas nelja lugu, mille kirjutas kaasa lauljatar, ning albumi nimiloo uut salvestist. Tema järgmine singel ilmus septembris, kuid Jerry Lordani "I Will Follow You" edetabelitesse ei jõudnud. Laul, mis tegi lõpu tema ühehitilise imestaatusele, leiti albumilt "Barry Ryan 3". Paul Ryani kaksikvennale kirjutatud loo "Who Put the Lights Out" pakkus talle nende kasuisa Harold Davison, kes oli tema agendi Dick Katzi äripartner. Tema versioon, mis oli salvestatud Barry Ryani produtsendi Bill Landisega, osutus tugevaks tagasitulekuks, jõudes Iirimaa edetabelis 5. kohale. Suurbritannias jõudis see 13. märtsil 1971 edetabelis 14. kohale. Sellele järgnes kolm aastat edutuid singleid, mille rikkus vaid Iirimaa edetabelites saavutatud hitt "Sunday Monday Tuesday", mis oli 1973. aasta detsembris 4. kohal. See edu puudumine ajendas tema agenti soovitama tal liituda Bell Recordsi endise juhi Dick Leahyga tema uue plaadifirma GTO Recordsiga. Ta debüteeris GTO-l looga "Please Tell Him That I Said Hello", mille autorid olid Mike Shepstone ja Peter Dibbens. Kuu aja jooksul pärast ilmumist 1974. aasta oktoobris oli see Iirimaal 7. kohal. Enne Ühendkuningriigi edetabelis debüteerimist jaanuaris kulus uue aasta saabumisele. Tänu Top of the Popsi esinemistele 6. veebruaril ja 13. märtsil tõusis see 15. märtsil 1975 8. kohale. See edu Suurbritannias andis loole Iirimaal taas populaarsuse, kus see tõusis taas 7. kohale, seekord veebruaris. Ta salvestas ka laulu saksakeelse versiooni. "Spiel nicht mit mir und meinem Glück" oli samal aastal selles riigis 27. hitt. Scallon tegi mitmeid välismaiseid singleid, nagu "Wenn ein Mädchen verliebt ist" (saksa, 1971), "Tu Me Dis I Love You" (prantsuse, 1975) ja Jaapani versiooni "It's Gonna be a Cold Cold Christmas" 1976. aastal. Ta debüteeris GTO-l looga "Please Tell Him That I Said Hello", mille autorid olid Mike Shepstone ja Peter Dibbens. Kuu aja jooksul pärast ilmumist 1974. aasta oktoobris oli see Iirimaal 7. kohal. Enne Ühendkuningriigi edetabelis debüteerimist jaanuaris kulus uue aasta saabumisele. Tänu Top of the Popsi esinemistele 6. veebruaril ja 13. märtsil tõusis see 15. märtsil 1975 8. kohale. See edu Suurbritannias andis loole Iirimaal taas populaarsuse, kus see tõusis taas 7. kohale, seekord veebruaris. Ta salvestas ka laulu saksakeelse versiooni. "Spiel nicht mit mir und meinem Glück" oli samal aastal selles riigis 27. hitt. Scallon tegi mitmeid välismaiseid singleid, nagu "Wenn ein Mädchen verliebt ist" (saksa, 1971), "Tu Me Dis I Love You" (prantsuse, 1975) ja Jaapani versiooni "It's Gonna be a Cold Cold Christmas" 1976. aastal. Tema järgmine singel, Geoff Stephensi ja Roger Greenaway kompositsioon „Are You Still Mad at Me“, ei jõudnud edetabelisse. Seejärel kirjutasid nad talle veel ühe loo. „It's Gonna be a Cold Cold Christmas“ ilmus neli nädalat enne jõule ja andis talle Suurbritannia edetabelis teise kõrgeima koha, jõudes 27. detsembril 1975 4. kohale. Iirimaal jõudis see 3. kohale ja järgmisel aastal 12. kohale. Aasta lõpus pälvis Scallon kaks auhinda – NME parima naislaulja auhinna Suurbritannias ja TV Timesi parima naislaulja auhinna. Edu jätkus ka 1976. aastal, kui Eric Carmeni loo "Never Gonna Fall in Love Again" kaver sai 13. märtsil Suurbritannia edetabelis 31. kohale. Septembris aga kaotas ta oma uue singli "Fairytale" reklaamimise ajal hääle. Tema vasak häälepael, mis oli aasta varem läbi põlenud, vajas kiiret operatsiooni, et eemaldada mitte-pahaloomuline kasvaja, samuti väike osa häälepaelast endast. See pani mõned ajalehed kirjutama võimalusest, et ta ei pruugi enam kunagi laulda. Hoolimata sellest, et ta ei suutnud täielikult reklaamida Paul Greeduse kirjutatud ja Barry Blue produtseeritud diskolugu "Fairytale", sai sellest jõulupühal Suurbritannia edetabelis 13. kohal olev hitt ja see oli ka tema suurim rahvusvaheline edu pärast "All Kinds of Everything". Kuna ta ei suutnud pärast operatsiooni oma lauluhäält taastada, võttis ta ühendust lugupeetud lauluõpetaja Florence Wiese Norbergiga. Tema abiga jätkas ta live-esinemistega, andes 1977. aasta detsembris nädala pikkuse kontserdi Caesar's Palace'is Lutonis. Barry Blue alustas tööd oma viienda albumi kallal varsti pärast Heatwave'i teise albumi valmimist, mis ilmus 1978. aasta aprillis. Tema viimane sessioon Utopia stuudios Londonis lõppes kaks nädalat enne tema pulmapäeva oktoobris. 1979. aasta aprillis välja antud "The Girl is Back" oli tema esimene LP, mis ei sisaldanud kaverversioone, ja kõige rokivam lugu "Something's Cookin' in the Kitchen" Dave Jordanilt sai selle ainsaks Suurbritannia hittsingliks, jõudes 14. aprillil 44. kohale. Pettumust valmistav tulemus pärast turunduskampaaniat, mis hõlmas Scalloni uut ilmet, muusikavideot, elusuuruses plakateid suuremates linnades ja jaemüüjatele boonusena painduvaid plaate. Iirimaal jõudis see 22. kohale. Samuti ilmus albumi nimilugu, millele järgnes "I Can't Get Over Getting Over You", mida ta laulis oktoobris otse-eetris saates "Top of the Pops", mis oli tema viimane esinemine saates. Barry Blue' ja Lynsey de Pauli kirjutatud kurb ja mõtlik lugu "Thieves of Paris" on hinnatud [kelle poolt?] albumi üheks silmapaistvamaks looks. Nad kirjutasid ka tema 1972. aasta singli "Crossword Puzzle", mis saavutas Tais edetabelis 2. koha. Tema karjääri uus etapp algas pärast seda, kui paavst [[Johannes Paulus II]] külastas Iirimaad 1979. aasta septembris, inspireerides teda koos abikaasaga kirjutama Iiri edetabelite tippu jõudnud lugu "Totus Tuus". Lisaks edetabelitele oli ta pärast 1970. aasta Eurovisiooni võitu jäänud populaarseks isiksuseks. Ta mängis nokitsejatüdrukut laste seiklusfilmis "Tuvide lend" (1971), mille peaosades olid [[Ron Moody]] ja [[Jack Wild]] ning mille lavastas [[Ralph Nelson]]. Samuti esines ta suvehooaegadel kuurortides ja hooajaliste pantomiimide ajal, samuti sellistes kohtades nagu [[Royal Albert Hall]], [[Royal Festival Hall]] ja nädal aega kestnud välja müüdud etendustega [[London Palladium]]is. Scallon esines laialdaselt ka kabaree-lavastustes ja valiti 1979. aastal National Club Acts Awardsil parimaks naisvokalistiks. BBC Television andis talle kaks oma saadet: 1974. aastal sarja "A Day with Dana" ja 1979. aastal neli sarja "Wake Up Sunday". BBC Raadios juhtis ta 1977. aastal saadet "I Believe in Music". == Katoliiklik muusika == Pärast seda, kui ta oli 1980. aasta jaanuaris saavutanud Iirimaa edetabelis esikoha lauluga, mis põhines paavsti motol: [[Totus Tuus]], ladina keeles „Totally Yours“, sai tema muusika võimalikuks väljundiks palju suurem Ameerika kristlik turg. Varsti pärast seda, kui ta oli naasnud koju reklaamvisiidilt Washingtonis toimunud National Religious Broadcastersi konverentsilt, mille avas USA president [[Jimmy Carter]], võttis temaga ühendust auhinnatud laulukirjutaja [[Kurt Kaiser]], Word Recordsi asepresident. Ta kutsus ta tagasi USA-sse, kus talle pakuti plaadilepingut. Samal ajal andis Warwick Records 1980. aasta lõpus välja albumi "Everything is Beautiful". Septembris Londonis Pye stuudios salvestatud LP-d alapealkirjaga "20 Inspirational Songs" reklaamiti televisioonis ja sellest sai tema enimmüüdud album Suurbritannias, jõudes 10. jaanuaril 1981 edetabelis 43. kohale. Hiljem samal aastal ilmus "Totally Yours", tema esimene kristlik album Word Recordsi alt; laulud "Praise the Lord", "The Soft Rain" ja "Totus Tuus" olid "Dana ja Damien Scalloni" autorid. Nagu ka "Little Baby (Grace's Song)", mille ta kirjutas oma esimese lapsega rasedana olles. Peagi naasis ta stuudiosse, et 1982. aastal Lite Recordsi alt välja anda popalbum „Magic“, mis tehti Londonis Morgan Studiosis ja Maison Rouge Studiosis. See sisaldas nelja laulu tema noorematelt vendadelt John ja Gerald Brownilt ning Barry White'i kirjutatud singlit „I Feel Love Comin' On“, mis jõudis Suurbritannia edetabelis 22. mail 66. kohale. Koos oma nooremate vendadega kirjutasid nad Põhja-Iirimaa 1982. aasta FIFA maailmameistrivõistluste ametliku laulu "Yer Man" ja Dana salvestas selle koos kogu koondisega enne Hispaaniasse finaali suundumist. Pärast seda valmis tema teine ​​album Wordi alt; "Let There Be Love" sisaldas tempokat kristlikku poppi, džässi, ballaade ja vana iiri hümni gaeli keeles nimega "Ag Criost an Siol". Ta mängis peaosa West Endi lavastuses "[[Lumivalgeke|Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi]]", mis lavastati Phoenixi teatris 1983. aasta jõulu- ja uusaasta pantomiimihooajal. Esimene pantomiimilavastus purustas piletikassa rekordeid ja seda pikendati veebruarini. Ta mängis Lumivalgekest üle neljateistkümne aasta, iga kord erinevas linnas, alustades etendust 1982. aastal Hulli New Theatre'is. [[1984]]. aastal salvestas ta singli "So Clear". See oli Briti seebiooperi "Brookside" tunnuslaul koos lisatud sõnadega. Ta esitas laulu mitmetes telesaadetes 1984. aasta jõulude paiku, kuid laulu ei avaldatud kunagi kommertskasutuses. 1984. aastal toimus tema Ameerika tuur, et reklaamida tema kahte Wordi albumit. Esinemisi tehti kontserdisaalides, kirikutes, kolledžites ning ka televisioonis ja raadios. Pärast viitteist aastat show-äris avaldasid Hodder ja Stoughton 1985. aastal raamatu „Dana – autobiograafiline“. See jutustas loo tema lapsepõlvest, abielust ja muusikukarjäärist, aga ka tema kasvavast pühendumusest Jumalale. Samaaegselt raamatu ilmumisega ilmus tema viiekümnendate austusavaldusalbum „If I Give My Heart to You“, millel on tema viimane Suurbritannia edetabelis olev lugu „Little Things Mean a Lot“, mis ilmus 13. juulil 1985 ja jõudis 92. kohale. Iirimaal jõudis see 27. kohale, nagu ka albumi nimilugu. Töökohustuste tõttu ei viibinud ta 1979. aastal riigis, kui paavst [[Johannes Paulus II]]-st sai esimene paavst, kes kunagi Iirimaad külastas. Kuid ta nägi teda lõpuks 1987. aastal New Orleansi Superdome'is, kuna ta oli sinna kutsutud esitama lugu „Totus Tuus“ 80 000 või enama pealtvaataja ees. Pärast tema esinemist läks paavst lavale, et teda laulu kirjutamise eest isiklikult tänada. Varsti pärast Inglismaa kontserttuuri lõppu 1990. aasta alguses viis ta oma perega lihavõttepühadeks [[Florida]]sse. Tema puhkuse katkestas soov lennata Irondale'i Alabamasse ja esineda külalisena Eternal Word Television Networki (EWTN) kümnenda aastapäeva saates. Hiljem küsis võrgu asutaja [[Ema Angelica]], kas tema endine hotellipidajast abikaasa Damien sooviks seal töötada ja rajada retriidikeskuse, et hoolitseda sadade külastajate eest, keda võrk iga päev meelitas. Seejärel, pühade ajal, laulis ta Palm Beachis roosikrantside kokkutulekul ja talt paluti kirjutada roosikrantside tunnuslaul. Tulemuseks oli album „The Rosary“, mis ilmus 1991. aastal Heart Beat Recordsi plaadifirmaga ja on müünud ​​üle miljoni eksemplari üle maailma. 1991. aasta augustiks elasid Scallonid [[Mountain Brook]]is, EWTN-i peakorteri lähedal, kus Damien nüüd töötas. Mõtted karjääri lõpetamisest purunesid, kui ta abikaasalt küsiti, kas ta naine sooviks seal töötada ja muusikaprogrammi juhtida. "Say Yes" sai esimeseks teleseriaaliks, mille ta neile tegi. Sellele järgnesid veel kolm: "We Are One Body", "Backstage" ja "Dana and friends". Selle tuntuse abil sai temast populaarne katoliiklik laulja, kes esines konverentsidel ja avalikel koosviibimistel üle Ameerika. USA katoliiklik muusikaplaadifirma Heart Beat Records andis välja hulga tema muusika- ja palvealbumeid. Kuuenda Maailma Noortepäeva tähistamiseks Cherry Creek State Parkis Denveris 1993. aastal kutsuti ta paavst Johannes Paulus II juuresolekul laulma sündmuse tunnuslaulu "We Are One Body", mille ta ise lõi. Ta laulis ka Maailma Noortepäeva pidustustel Pariisis 1997. aastal, Torontos 2002. aastal ja Sydneys 2008. aastal. == Poliitika == 1997. aasta juunis sai ta Iirimaa Kristliku Kogukonnakeskuselt kirja, milles tehti ettepanek kandideerida Iirimaa presidendiks. Kuna tal polnud tol ajal poliitikast mingit huvi ja ta polnud sellest organisatsioonist kunagi kuulnud, viskas ta "uskumatu" ettepaneku prügikasti. Kuid ettepanekud jäid püsima ja sarnaseid kirju saabus ka teistelt inimestelt. Seejärel sekkus meedia. Lõpuks otsustas ta kandideerida 1997. aasta Iirimaa presidendivalimistel, kandideerides sõltumatu kandidaadina nime all Dana Rosemary Scallon. Tema kampaania põhines Iirimaa põhiseadusel ja veendumusel, et seda saab muuta ainult Iirimaa rahva nõusolekul avalikul hääletusel. Temast sai esimene presidendikandidaat, kes sai oma kandidatuuri ainult maakonna- ja linnavolikogudelt, mitte [[Oireachtas]]e liikmetelt. Valimispäev oli [[31. oktoober]] ja Scallon sai 175 458 esimese eelistuse häält (13,8%), jäädes kolmandale kohale Fianna Fáili kandidaadi ja lõpuks võitnud Mary McAleese'i järel. Enne Ameerikasse naasmist ütles ta ajakirjanikele: "Ma ei pruugi olla president, aga ma olen pretsedent." === Euroopa Parlamendi liige === Talle anti USA kodakondsus [[1999]]. aastal, mis nõudis temalt truudusevande andmist mis tahes teisele osariigile. Samal aastal kandideeris ta taas sõltumatu kandidaadina, seekord võites koha Euroopa Parlamendis, esindades Connacht-Ulsterit. Ta võitles perekondlike väärtuste ja oma tugevate abordivastaste veendumuste eest. Ta on abordi vastu kõigil juhtudel. 2013. aastal ütles ta, et "poliitikutel ei ole seaduslikku ega põhiseaduslikku kohustust kehtestada seadusi sündimata lapse tahtliku tapmise kohta ning puuduvad meditsiinilised tõendid, mis toetaksid seda radikaalset muutust selles, kuidas me kohtleme oma emasid ja nende lapsi, ning süütu ja kaitsetu inimelu võtmist ei saa kunagi õigustada". Ta oli häälekas ka lahutuse ja samasooliste abielu vastu ning tal oli euroskeptiline joon ELi suhtes. Ta keeldus sidemetest ühegi erakonnaga, hoolimata sellest, et [[Fianna Fáil]] tegi mitu katset temaga liituda. [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikmeks saades lõppes tema kaheksa-aastane viibimine USAs. Tal oli sel ajal ka avalikke lahkarvamusi katoliku hierarhiaga (eelkõige kardinal [[Desmond Connell]]iga), kes soovis hoopis konsensusliku lahenduse üle läbirääkimisi pidada. Sõltumatu kandidaadina kandideeris ta edutult 2002. aasta Iirimaa üldvalimistel Galway Westis, saades vaid 3,5% esimese eelistuse häältest. 2004. aasta juunis kaotas Scallon oma koha Euroopa Parlamendis, saades 13,5% häältest. Hiljem samal aastal ei õnnestunud tal saada Iirimaa presidendi ametisse nimetamist vastuollu mitteastuva presidendi vastu. Naastes meelelahutusmaailma 2005. aastal, veetis ta seitse nädalat RTÉ telesarjas „The Afternoon Show“, kus ta tegi treeneriga treeningrutiini ja kaotas oma vanima tütre pulmadeks 2,5 kilogrammi. 2006. aastal mängisid ta koos tantsija Ronan McCormackiga RTÉ tantsusarjas „Celebrity Jigs 'n' Reels“. Nad jõudsid finaalsaatesse ja saavutasid teise koha. Samal aastal asutasid Scallon ja tema abikaasa oma muusikaplaadifirma DS Music Productions. Üks esimesi välja antud albumeid oli „Totus Tuus“, paavst Johannes Paulus II mälestusele pühendatud laulude kogumik, mis anti välja tema surma-aastapäeval. 2007. aastal ilmus lastealbum ja 2008. aastal DVD pealkirjaga „Good Morning Jesus: Prayers & Songs for Children of All Ages“, mis oli esitletud EWTN-i erisarjas. Scallonid ja nende uus plaadifirma kaevati 2007. aastal Heart Beat Recordsi poolt kohtusse autoriõiguste rikkumise eest mitme hiljuti välja antud albumi puhul. Gill & Macmillan avaldas tema teise autobiograafia 2007. aastal. Tema poliitiline karjäär sai keskse koha teoses „All Kinds of Everything“. Raamatu esitlusega samal ajal ilmus ka tema esimene ilmalik album pärast kümme aastat varem ilmunud „Forever Christmas“. Albumi „A Thing Called Love“ produtseerisid tema ja ta noorim vend Gerry, kes mängis samuti kitarri ja klahvpille, samal ajal kui tema noorim poeg Robert mängis trumme. 2009. aastal sai Scallonist kohtunik saates „The All Ireland Talent Show“ ja 2010. aasta suvel osales ta tuuril „Best of British Variety“. Ta oli 2011. aastal tõsielusaate „Celebrity Bainisteoir“ neljanda hooaja võistleja, kuid RTÉ sundis teda osalemisest loobuma, kui ta teatas, et kandideerib uuesti Iirimaa presidendiks. 2019. aastal teatas ta, et on tagasi stuudios ja salvestab uut albumit. Ta esines saates „Lorraine“, „RTÉ Today“ ja mitmetes raadiojaamades, et reklaamida oma uut singlit „Falling“. Album „My Time” ilmus 1. novembril 2019. 2023. aastal andis Scallon välja oma hiti „Fairytale” uue versiooni ja andis rea intervjuusid, sealhulgas UTV Live'is, Good Morning Britainis ja GB Newsis. === 2011. aasta presidendikampaania === 19. septembril 2011 teatas Scallon St Stephen's Greenil asuvas Fitzwilliam Hotellis, et kandideerib järgmisel kuul toimuvatel Iirimaa presidendivalimistel. Carlow maakonnavolikogu oli esimene, kes ta nomineeris. Seejärel esitasid ta ka teised maakonnavolikogud, nii et temast sai kandidaat. Kokku oli seitse kandidaati, viis meest ja kaks naist. Esimeses debatis, mis toimus RTÉ Radio 1 saates „News at One”, selgitas sõltumatu kandidaat Scallon, et ta oli oma võistlustulle astumist edasi lükanud arvukate perekondlike kaotuste tõttu. Esinedes saates „The Late Late Show“ koos teiste kandidaatidega, näitas Scallon ELi põhiseaduse koopiat ja ütles oma publikule: „Sellest need valimised räägivadki. Mul on teadmised ja kogemused, et kaitsta meie suveräänsust, ja see on ainus küsimus, mis minu arvates on praegusel ajal tõeliselt pakiline.“ Kui [[Ryan Tubridy]] küsis, kas ta keelduks allkirjastamast ühtegi [[Iirimaa põhiseadus]]t ähvardavat seaduseelnõu, vastas ta: „Võtad kihla, et ma teeksin seda.“ Tegelikult pole presidendil sellist vetoõigust, ta saab seaduseelnõu vaid edastada riiginõukogule läbivaatamiseks. 5. oktoobril 2011 Newstalki saates „The Right Hook“ ütles Scallon: „Ma ei ole Euroopa vastane. Olen alati öelnud, et Euroopa, Euroopa kontseptsioon on hea. Me tahame olla Euroopas.“ 7. oktoobril 2011 selgus, et Scallonil on topeltkodakondsus, USA ja Iiri, kuid ta eitas selle avalikkuse eest varjamist, öeldes, et tema USA kodakondsus, mis tähendas tema poolt Iirimaale truudusest loobumise vannet, ei olnud probleem ei siis ega praegu ning tal polnud põhjust seda varjata. 12. oktoobril Prime Time'i (RTÉ) debatil luges Scallon debati lõpupoole ette ettevalmistatud avalduse, milles teatas, et tema ja tema perekonna vastu Ameerika Ühendriikides on esitatud "pahatahtlik" ja "vale" süüdistus, ning keeldudes üksikasju avaldamast, ütles ta, et ta ei jäta oma missioonil vastutava isiku või organisatsiooni leidmiseks "ükskõik millist kivi pööramata". Mõned meediakanalid kirjeldasid juhtunut kui "veidrat". Hiljem selgus, et avalduses viidati tema vennale Johnile. Browni, keda süüdistati 2008. aastal USA-s pereliikmete vahelise kohtuvaidluse käigus oma õetütre seksuaalses väärkohtlemises. Ta eitas süüdistust. Londoni politsei arreteeris Browni 2012. aasta juunis pärast seda, kui tema vastu esitati 2011. aasta oktoobris kaebus. 2013. aasta mais süüdistati teda kolmes kahe alla 16-aastase tüdruku vastu suunatud sündsusetus rünnakus. John Brown mõisteti 25. juulil 2014 õigeks ja ta mõisteti kõigis süüdistustes ühehäälselt õigeks. RTÉ esindaja Marian Finnucan ütles, et teda süüdistati valesti. Brown on sellest ajast alates algatanud kohtumenetluse oma süüdistajate, ajakirjaniku ja ajalehe vastu. Brown on sellest ajast alates edukalt võitnud laimu- ja au teotamise kohtuasjad mitmete ajalehtede, sealhulgas Irish Independent ja Sunday World vastu, kes avaldasid vale- ja laimavaid lugusid. Hääletus toimus 27. oktoobril ja neljas ja viimane häältelugemine viidi lõpule kaks päeva hiljem. Scallon sai 51 220 häält (2,9%) ja saavutas kuuenda koha [[Tööpartei (Iirimaa)|Tööpartei]] esindaja [[Michael D. Higgins]]i järel. == Isiklikku == [[5. oktoober|5. oktoobril]] [[1978]] abiellus ta hotellipidaja Damien Scalloniga [[Derry]]s [[Derry katoliku katedraal]]is (seal abiellusid ka tema vanemad). Paar kohtus esimest korda [[1970]]. aastal tema Ardmore'i hotellis Newrys, kus pärast lähedal asuvas Hilltownis toimunud tänavanimede tseremooniat "Dana Place" toimus vastuvõtt, et tähistada tema hiljutist Eurovisiooni edu. Paaril on neli last. [[2011]]. aasta seisuga elasid nad [[Claregalway]]s [[Galway krahvkond|Galway krahvkonnas]]. == Diskograafia == {{Pooleli|aasta=2026|kuu=juuni}} == Välislingid == * [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/4389/DANA+ROSEMARY_SCALLON/history/5 Dana Rosemary Scallon Euroopa Parlamendi kodulehel] {{JÄRJESTA:Scallon, Dana Rosemary}} [[Kategooria:Iirimaa lauljad]] [[Kategooria:Eurovisiooni võitjad]] [[Kategooria:Iirimaa poliitikud]] [[Kategooria:Iirimaalt valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1950]] ddhsvq05gbw3wr3mbqe7fzsuyjk0p34 7166168 7166166 2026-06-02T21:39:35Z Juhan121 25066 /* Välislingid */ 7166168 wikitext text/x-wiki '''Dana Rosemary Scallon''' (sünninimi '''Rosemary Brown'''; sündinud [[30. august]]il [[1950]] [[Islingtoni linnaosa]]s [[London]]is), kutsealaselt tuntud kui Dana , on iirimaa laulja, laulukirjutaja ja poliitik. Kooliõpilasena võitis ta [[1970]]. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse looga "All Kinds of Everything". Sellest sai ülemaailmne miljon eksemplari müünud ​​lugu ja see pani aluse tema muusikukarjäärile. Ta astus poliitikasse [[1997]]. aastal Dana Rosemary Scallonina, kandideerides edutult Iirimaa presidendivalimistel, kuid valiti hiljem 1999. aastal Connacht-Ulsteri Euroopa Parlamendi liikmeks. Scallon oli taas sõltumatu kandidaat Iirimaa 2011. aasta presidendivalimistel, kuid langes esimesel võimalusel välja. Ta oli poliitik ja [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige aastatel 1999–2004. == Taust == Scallon sündis Rosemary Brownina [[Islingtoni linnaosa]]s [[London]]is [[Inglismaa]]l seitsmest lapsest koosnevas peres. Tema isa Robert Brown töötas lähedal asuvas [[King's Crossi raudteejaam]]as uksehoidjana ning oli lisaks juuksuri ja trompetimängija. [[Põhja-Iirimaa]]lt [[Derry]]st pärit Robert kolis pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] oma perega Londonisse töövõimalusi otsima. Kui Rosemary oli viieaastane, kolis ta koos perega [[Derry]]sse, kus ta kasvas üles Creggani elamurajoonis ja Bogside'is. Kuueaastaselt võitis Scallon oma esimese talendivõistluse. Teised lapsed tema kogukonnas panid talle hüüdnimeks "Dana" (iiri keeles julge või vallatu), kuna Scallon harjutas judosammu. Hiljem õppis Scallon Thornhilli kolledžis, mis oli Derry katoliiklik tütarlastekool. 14-aastaselt töötas ta suvel [[Essex]]is Bazooka närimiskummi tehases. Vahetult enne 16-aastaseks saamist sõlmis Scallon õpetaja ja muusikapromootori Tony Johnstoni abiga lepingu [[Decca Records]]i tütarettevõttega [[Rex Records]]. Danana esinedes debüteeris Scallon Tony Johnstoni kirjutatud singliga "Sixteen", samas kui B-pool "Little Girl Blue" oli tema enda kompositsioon. Nüüd, kui ta õppis A-taseme muusikat ja inglise keelt, sai ta nädalavahetustel populaarseks Dublini kabaree- ja folgiklubides ning krooniti 1968. aastal [[Clontarfi loss]]is kabaree kuningannaks. Rex Recordsi sekretär Phil Mitton soovitas tal osaleda Iirimaa lauluvõistlusel, mis pidi toimuma 1969. aasta veebruaris – võit oleks tähendanud, et ta esindaks Iirimaad Eurovisiooni lauluvõistlusel. Segaste tunnetega närvilisuse tõttu jõudis ta Dublinis toimunud finaali, kus ta esitas Michael Reade'i loo "Look Around", mis hiljem avaldati tema neljanda singlina. Iiri televisioonis otse-eetris näidatud Scallon saavutas teise koha [[Muriel Day]] ja samuti Reade'i kirjutatud loo "Wages of Love" järel. == 1970. aastad – Eurovisiooni võit ja popkarjäär == 1969. aasta detsembris kutsus Iirimaa lauluvõistluse produtsent [[Tom McGrath]] Scallonit järgmisel aastal uuesti proovima, arvates, et üks esitatud lauludest, ballaad "All Kinds of Everything", sobiks talle. Tema teine ​​katse Iirimaa võistlus võita oli edukas. Seejärel, laupäeval, [[21. märts]]il [[1970]], esitas üheksateistaastane koolitüdruk laulu Eurovisiooni finaalis Amsterdami RAI näituse- ja konverentsikeskuses hinnanguliselt kahesaja miljoni pealtvaataja ees. Taburetil istudes ja tikitud valges minikleidis oli ta viimane kaheteistkümnest võistlejast, kes sel õhtul esines. Pärast hääletuse lõppu kuulutati ta 32 punktiga võitjaks, edestades favoriiti, Ühendkuningriigi [[Mary Hopkin]]it 26 ja Saksamaa esindajat [[Katja Ebstein]]i 12 punktiga. Hispaania esindaja [[Julio Iglesias]] saavutas neljanda koha koos prantslase [[Guy Bonnet]]' ja šveitslase [[Henri Dès]]iga. See oli Iirimaa esimene seitsmest võidust võistlusel. Võidulaulu komponeerisid kaks Dublini trükikoda, Derry Lindsay ja Jackie Smith. Singli produtseeris Ray Horricks ja arranžeeris [[Phil Coulter]]. 14. märtsil ilmunud laul tõusis enne võistluse algust Iirimaa singlite edetabelis esikohale ja püsis seal üheksa nädalat. Samuti veetis see kaks nädalat, 18. ja 25. aprillil, Suurbritannia singlite edetabeli tipus. See oli edukas ka Austraalias, Austrias, Saksamaal, Iisraelis, Malaisias, Hollandis, Uus-Meremaal, Singapuris, Lõuna-Aafrikas, Šveitsis ja Jugoslaavias. Laul müüs hiljem üle kahe miljoni eksemplari. Tema debüütalbum "All Kinds of Everything", mis salvestati Decca stuudios West Hampsteadis Londonis 25. aprillil 1970, ilmus juunis ja sisaldas nelja lugu, mille kirjutas kaasa lauljatar, ning albumi nimiloo uut salvestist. Tema järgmine singel ilmus septembris, kuid Jerry Lordani "I Will Follow You" edetabelitesse ei jõudnud. Laul, mis tegi lõpu tema ühehitilise imestaatusele, leiti albumilt "Barry Ryan 3". Paul Ryani kaksikvennale kirjutatud loo "Who Put the Lights Out" pakkus talle nende kasuisa Harold Davison, kes oli tema agendi Dick Katzi äripartner. Tema versioon, mis oli salvestatud Barry Ryani produtsendi Bill Landisega, osutus tugevaks tagasitulekuks, jõudes Iirimaa edetabelis 5. kohale. Suurbritannias jõudis see 13. märtsil 1971 edetabelis 14. kohale. Sellele järgnes kolm aastat edutuid singleid, mille rikkus vaid Iirimaa edetabelites saavutatud hitt "Sunday Monday Tuesday", mis oli 1973. aasta detsembris 4. kohal. See edu puudumine ajendas tema agenti soovitama tal liituda Bell Recordsi endise juhi Dick Leahyga tema uue plaadifirma GTO Recordsiga. Ta debüteeris GTO-l looga "Please Tell Him That I Said Hello", mille autorid olid Mike Shepstone ja Peter Dibbens. Kuu aja jooksul pärast ilmumist 1974. aasta oktoobris oli see Iirimaal 7. kohal. Enne Ühendkuningriigi edetabelis debüteerimist jaanuaris kulus uue aasta saabumisele. Tänu Top of the Popsi esinemistele 6. veebruaril ja 13. märtsil tõusis see 15. märtsil 1975 8. kohale. See edu Suurbritannias andis loole Iirimaal taas populaarsuse, kus see tõusis taas 7. kohale, seekord veebruaris. Ta salvestas ka laulu saksakeelse versiooni. "Spiel nicht mit mir und meinem Glück" oli samal aastal selles riigis 27. hitt. Scallon tegi mitmeid välismaiseid singleid, nagu "Wenn ein Mädchen verliebt ist" (saksa, 1971), "Tu Me Dis I Love You" (prantsuse, 1975) ja Jaapani versiooni "It's Gonna be a Cold Cold Christmas" 1976. aastal. Ta debüteeris GTO-l looga "Please Tell Him That I Said Hello", mille autorid olid Mike Shepstone ja Peter Dibbens. Kuu aja jooksul pärast ilmumist 1974. aasta oktoobris oli see Iirimaal 7. kohal. Enne Ühendkuningriigi edetabelis debüteerimist jaanuaris kulus uue aasta saabumisele. Tänu Top of the Popsi esinemistele 6. veebruaril ja 13. märtsil tõusis see 15. märtsil 1975 8. kohale. See edu Suurbritannias andis loole Iirimaal taas populaarsuse, kus see tõusis taas 7. kohale, seekord veebruaris. Ta salvestas ka laulu saksakeelse versiooni. "Spiel nicht mit mir und meinem Glück" oli samal aastal selles riigis 27. hitt. Scallon tegi mitmeid välismaiseid singleid, nagu "Wenn ein Mädchen verliebt ist" (saksa, 1971), "Tu Me Dis I Love You" (prantsuse, 1975) ja Jaapani versiooni "It's Gonna be a Cold Cold Christmas" 1976. aastal. Tema järgmine singel, Geoff Stephensi ja Roger Greenaway kompositsioon „Are You Still Mad at Me“, ei jõudnud edetabelisse. Seejärel kirjutasid nad talle veel ühe loo. „It's Gonna be a Cold Cold Christmas“ ilmus neli nädalat enne jõule ja andis talle Suurbritannia edetabelis teise kõrgeima koha, jõudes 27. detsembril 1975 4. kohale. Iirimaal jõudis see 3. kohale ja järgmisel aastal 12. kohale. Aasta lõpus pälvis Scallon kaks auhinda – NME parima naislaulja auhinna Suurbritannias ja TV Timesi parima naislaulja auhinna. Edu jätkus ka 1976. aastal, kui Eric Carmeni loo "Never Gonna Fall in Love Again" kaver sai 13. märtsil Suurbritannia edetabelis 31. kohale. Septembris aga kaotas ta oma uue singli "Fairytale" reklaamimise ajal hääle. Tema vasak häälepael, mis oli aasta varem läbi põlenud, vajas kiiret operatsiooni, et eemaldada mitte-pahaloomuline kasvaja, samuti väike osa häälepaelast endast. See pani mõned ajalehed kirjutama võimalusest, et ta ei pruugi enam kunagi laulda. Hoolimata sellest, et ta ei suutnud täielikult reklaamida Paul Greeduse kirjutatud ja Barry Blue produtseeritud diskolugu "Fairytale", sai sellest jõulupühal Suurbritannia edetabelis 13. kohal olev hitt ja see oli ka tema suurim rahvusvaheline edu pärast "All Kinds of Everything". Kuna ta ei suutnud pärast operatsiooni oma lauluhäält taastada, võttis ta ühendust lugupeetud lauluõpetaja Florence Wiese Norbergiga. Tema abiga jätkas ta live-esinemistega, andes 1977. aasta detsembris nädala pikkuse kontserdi Caesar's Palace'is Lutonis. Barry Blue alustas tööd oma viienda albumi kallal varsti pärast Heatwave'i teise albumi valmimist, mis ilmus 1978. aasta aprillis. Tema viimane sessioon Utopia stuudios Londonis lõppes kaks nädalat enne tema pulmapäeva oktoobris. 1979. aasta aprillis välja antud "The Girl is Back" oli tema esimene LP, mis ei sisaldanud kaverversioone, ja kõige rokivam lugu "Something's Cookin' in the Kitchen" Dave Jordanilt sai selle ainsaks Suurbritannia hittsingliks, jõudes 14. aprillil 44. kohale. Pettumust valmistav tulemus pärast turunduskampaaniat, mis hõlmas Scalloni uut ilmet, muusikavideot, elusuuruses plakateid suuremates linnades ja jaemüüjatele boonusena painduvaid plaate. Iirimaal jõudis see 22. kohale. Samuti ilmus albumi nimilugu, millele järgnes "I Can't Get Over Getting Over You", mida ta laulis oktoobris otse-eetris saates "Top of the Pops", mis oli tema viimane esinemine saates. Barry Blue' ja Lynsey de Pauli kirjutatud kurb ja mõtlik lugu "Thieves of Paris" on hinnatud [kelle poolt?] albumi üheks silmapaistvamaks looks. Nad kirjutasid ka tema 1972. aasta singli "Crossword Puzzle", mis saavutas Tais edetabelis 2. koha. Tema karjääri uus etapp algas pärast seda, kui paavst [[Johannes Paulus II]] külastas Iirimaad 1979. aasta septembris, inspireerides teda koos abikaasaga kirjutama Iiri edetabelite tippu jõudnud lugu "Totus Tuus". Lisaks edetabelitele oli ta pärast 1970. aasta Eurovisiooni võitu jäänud populaarseks isiksuseks. Ta mängis nokitsejatüdrukut laste seiklusfilmis "Tuvide lend" (1971), mille peaosades olid [[Ron Moody]] ja [[Jack Wild]] ning mille lavastas [[Ralph Nelson]]. Samuti esines ta suvehooaegadel kuurortides ja hooajaliste pantomiimide ajal, samuti sellistes kohtades nagu [[Royal Albert Hall]], [[Royal Festival Hall]] ja nädal aega kestnud välja müüdud etendustega [[London Palladium]]is. Scallon esines laialdaselt ka kabaree-lavastustes ja valiti 1979. aastal National Club Acts Awardsil parimaks naisvokalistiks. BBC Television andis talle kaks oma saadet: 1974. aastal sarja "A Day with Dana" ja 1979. aastal neli sarja "Wake Up Sunday". BBC Raadios juhtis ta 1977. aastal saadet "I Believe in Music". == Katoliiklik muusika == Pärast seda, kui ta oli 1980. aasta jaanuaris saavutanud Iirimaa edetabelis esikoha lauluga, mis põhines paavsti motol: [[Totus Tuus]], ladina keeles „Totally Yours“, sai tema muusika võimalikuks väljundiks palju suurem Ameerika kristlik turg. Varsti pärast seda, kui ta oli naasnud koju reklaamvisiidilt Washingtonis toimunud National Religious Broadcastersi konverentsilt, mille avas USA president [[Jimmy Carter]], võttis temaga ühendust auhinnatud laulukirjutaja [[Kurt Kaiser]], Word Recordsi asepresident. Ta kutsus ta tagasi USA-sse, kus talle pakuti plaadilepingut. Samal ajal andis Warwick Records 1980. aasta lõpus välja albumi "Everything is Beautiful". Septembris Londonis Pye stuudios salvestatud LP-d alapealkirjaga "20 Inspirational Songs" reklaamiti televisioonis ja sellest sai tema enimmüüdud album Suurbritannias, jõudes 10. jaanuaril 1981 edetabelis 43. kohale. Hiljem samal aastal ilmus "Totally Yours", tema esimene kristlik album Word Recordsi alt; laulud "Praise the Lord", "The Soft Rain" ja "Totus Tuus" olid "Dana ja Damien Scalloni" autorid. Nagu ka "Little Baby (Grace's Song)", mille ta kirjutas oma esimese lapsega rasedana olles. Peagi naasis ta stuudiosse, et 1982. aastal Lite Recordsi alt välja anda popalbum „Magic“, mis tehti Londonis Morgan Studiosis ja Maison Rouge Studiosis. See sisaldas nelja laulu tema noorematelt vendadelt John ja Gerald Brownilt ning Barry White'i kirjutatud singlit „I Feel Love Comin' On“, mis jõudis Suurbritannia edetabelis 22. mail 66. kohale. Koos oma nooremate vendadega kirjutasid nad Põhja-Iirimaa 1982. aasta FIFA maailmameistrivõistluste ametliku laulu "Yer Man" ja Dana salvestas selle koos kogu koondisega enne Hispaaniasse finaali suundumist. Pärast seda valmis tema teine ​​album Wordi alt; "Let There Be Love" sisaldas tempokat kristlikku poppi, džässi, ballaade ja vana iiri hümni gaeli keeles nimega "Ag Criost an Siol". Ta mängis peaosa West Endi lavastuses "[[Lumivalgeke|Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi]]", mis lavastati Phoenixi teatris 1983. aasta jõulu- ja uusaasta pantomiimihooajal. Esimene pantomiimilavastus purustas piletikassa rekordeid ja seda pikendati veebruarini. Ta mängis Lumivalgekest üle neljateistkümne aasta, iga kord erinevas linnas, alustades etendust 1982. aastal Hulli New Theatre'is. [[1984]]. aastal salvestas ta singli "So Clear". See oli Briti seebiooperi "Brookside" tunnuslaul koos lisatud sõnadega. Ta esitas laulu mitmetes telesaadetes 1984. aasta jõulude paiku, kuid laulu ei avaldatud kunagi kommertskasutuses. 1984. aastal toimus tema Ameerika tuur, et reklaamida tema kahte Wordi albumit. Esinemisi tehti kontserdisaalides, kirikutes, kolledžites ning ka televisioonis ja raadios. Pärast viitteist aastat show-äris avaldasid Hodder ja Stoughton 1985. aastal raamatu „Dana – autobiograafiline“. See jutustas loo tema lapsepõlvest, abielust ja muusikukarjäärist, aga ka tema kasvavast pühendumusest Jumalale. Samaaegselt raamatu ilmumisega ilmus tema viiekümnendate austusavaldusalbum „If I Give My Heart to You“, millel on tema viimane Suurbritannia edetabelis olev lugu „Little Things Mean a Lot“, mis ilmus 13. juulil 1985 ja jõudis 92. kohale. Iirimaal jõudis see 27. kohale, nagu ka albumi nimilugu. Töökohustuste tõttu ei viibinud ta 1979. aastal riigis, kui paavst [[Johannes Paulus II]]-st sai esimene paavst, kes kunagi Iirimaad külastas. Kuid ta nägi teda lõpuks 1987. aastal New Orleansi Superdome'is, kuna ta oli sinna kutsutud esitama lugu „Totus Tuus“ 80 000 või enama pealtvaataja ees. Pärast tema esinemist läks paavst lavale, et teda laulu kirjutamise eest isiklikult tänada. Varsti pärast Inglismaa kontserttuuri lõppu 1990. aasta alguses viis ta oma perega lihavõttepühadeks [[Florida]]sse. Tema puhkuse katkestas soov lennata Irondale'i Alabamasse ja esineda külalisena Eternal Word Television Networki (EWTN) kümnenda aastapäeva saates. Hiljem küsis võrgu asutaja [[Ema Angelica]], kas tema endine hotellipidajast abikaasa Damien sooviks seal töötada ja rajada retriidikeskuse, et hoolitseda sadade külastajate eest, keda võrk iga päev meelitas. Seejärel, pühade ajal, laulis ta Palm Beachis roosikrantside kokkutulekul ja talt paluti kirjutada roosikrantside tunnuslaul. Tulemuseks oli album „The Rosary“, mis ilmus 1991. aastal Heart Beat Recordsi plaadifirmaga ja on müünud ​​üle miljoni eksemplari üle maailma. 1991. aasta augustiks elasid Scallonid [[Mountain Brook]]is, EWTN-i peakorteri lähedal, kus Damien nüüd töötas. Mõtted karjääri lõpetamisest purunesid, kui ta abikaasalt küsiti, kas ta naine sooviks seal töötada ja muusikaprogrammi juhtida. "Say Yes" sai esimeseks teleseriaaliks, mille ta neile tegi. Sellele järgnesid veel kolm: "We Are One Body", "Backstage" ja "Dana and friends". Selle tuntuse abil sai temast populaarne katoliiklik laulja, kes esines konverentsidel ja avalikel koosviibimistel üle Ameerika. USA katoliiklik muusikaplaadifirma Heart Beat Records andis välja hulga tema muusika- ja palvealbumeid. Kuuenda Maailma Noortepäeva tähistamiseks Cherry Creek State Parkis Denveris 1993. aastal kutsuti ta paavst Johannes Paulus II juuresolekul laulma sündmuse tunnuslaulu "We Are One Body", mille ta ise lõi. Ta laulis ka Maailma Noortepäeva pidustustel Pariisis 1997. aastal, Torontos 2002. aastal ja Sydneys 2008. aastal. == Poliitika == 1997. aasta juunis sai ta Iirimaa Kristliku Kogukonnakeskuselt kirja, milles tehti ettepanek kandideerida Iirimaa presidendiks. Kuna tal polnud tol ajal poliitikast mingit huvi ja ta polnud sellest organisatsioonist kunagi kuulnud, viskas ta "uskumatu" ettepaneku prügikasti. Kuid ettepanekud jäid püsima ja sarnaseid kirju saabus ka teistelt inimestelt. Seejärel sekkus meedia. Lõpuks otsustas ta kandideerida 1997. aasta Iirimaa presidendivalimistel, kandideerides sõltumatu kandidaadina nime all Dana Rosemary Scallon. Tema kampaania põhines Iirimaa põhiseadusel ja veendumusel, et seda saab muuta ainult Iirimaa rahva nõusolekul avalikul hääletusel. Temast sai esimene presidendikandidaat, kes sai oma kandidatuuri ainult maakonna- ja linnavolikogudelt, mitte [[Oireachtas]]e liikmetelt. Valimispäev oli [[31. oktoober]] ja Scallon sai 175 458 esimese eelistuse häält (13,8%), jäädes kolmandale kohale Fianna Fáili kandidaadi ja lõpuks võitnud Mary McAleese'i järel. Enne Ameerikasse naasmist ütles ta ajakirjanikele: "Ma ei pruugi olla president, aga ma olen pretsedent." === Euroopa Parlamendi liige === Talle anti USA kodakondsus [[1999]]. aastal, mis nõudis temalt truudusevande andmist mis tahes teisele osariigile. Samal aastal kandideeris ta taas sõltumatu kandidaadina, seekord võites koha Euroopa Parlamendis, esindades Connacht-Ulsterit. Ta võitles perekondlike väärtuste ja oma tugevate abordivastaste veendumuste eest. Ta on abordi vastu kõigil juhtudel. 2013. aastal ütles ta, et "poliitikutel ei ole seaduslikku ega põhiseaduslikku kohustust kehtestada seadusi sündimata lapse tahtliku tapmise kohta ning puuduvad meditsiinilised tõendid, mis toetaksid seda radikaalset muutust selles, kuidas me kohtleme oma emasid ja nende lapsi, ning süütu ja kaitsetu inimelu võtmist ei saa kunagi õigustada". Ta oli häälekas ka lahutuse ja samasooliste abielu vastu ning tal oli euroskeptiline joon ELi suhtes. Ta keeldus sidemetest ühegi erakonnaga, hoolimata sellest, et [[Fianna Fáil]] tegi mitu katset temaga liituda. [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikmeks saades lõppes tema kaheksa-aastane viibimine USAs. Tal oli sel ajal ka avalikke lahkarvamusi katoliku hierarhiaga (eelkõige kardinal [[Desmond Connell]]iga), kes soovis hoopis konsensusliku lahenduse üle läbirääkimisi pidada. Sõltumatu kandidaadina kandideeris ta edutult 2002. aasta Iirimaa üldvalimistel Galway Westis, saades vaid 3,5% esimese eelistuse häältest. 2004. aasta juunis kaotas Scallon oma koha Euroopa Parlamendis, saades 13,5% häältest. Hiljem samal aastal ei õnnestunud tal saada Iirimaa presidendi ametisse nimetamist vastuollu mitteastuva presidendi vastu. Naastes meelelahutusmaailma 2005. aastal, veetis ta seitse nädalat RTÉ telesarjas „The Afternoon Show“, kus ta tegi treeneriga treeningrutiini ja kaotas oma vanima tütre pulmadeks 2,5 kilogrammi. 2006. aastal mängisid ta koos tantsija Ronan McCormackiga RTÉ tantsusarjas „Celebrity Jigs 'n' Reels“. Nad jõudsid finaalsaatesse ja saavutasid teise koha. Samal aastal asutasid Scallon ja tema abikaasa oma muusikaplaadifirma DS Music Productions. Üks esimesi välja antud albumeid oli „Totus Tuus“, paavst Johannes Paulus II mälestusele pühendatud laulude kogumik, mis anti välja tema surma-aastapäeval. 2007. aastal ilmus lastealbum ja 2008. aastal DVD pealkirjaga „Good Morning Jesus: Prayers & Songs for Children of All Ages“, mis oli esitletud EWTN-i erisarjas. Scallonid ja nende uus plaadifirma kaevati 2007. aastal Heart Beat Recordsi poolt kohtusse autoriõiguste rikkumise eest mitme hiljuti välja antud albumi puhul. Gill & Macmillan avaldas tema teise autobiograafia 2007. aastal. Tema poliitiline karjäär sai keskse koha teoses „All Kinds of Everything“. Raamatu esitlusega samal ajal ilmus ka tema esimene ilmalik album pärast kümme aastat varem ilmunud „Forever Christmas“. Albumi „A Thing Called Love“ produtseerisid tema ja ta noorim vend Gerry, kes mängis samuti kitarri ja klahvpille, samal ajal kui tema noorim poeg Robert mängis trumme. 2009. aastal sai Scallonist kohtunik saates „The All Ireland Talent Show“ ja 2010. aasta suvel osales ta tuuril „Best of British Variety“. Ta oli 2011. aastal tõsielusaate „Celebrity Bainisteoir“ neljanda hooaja võistleja, kuid RTÉ sundis teda osalemisest loobuma, kui ta teatas, et kandideerib uuesti Iirimaa presidendiks. 2019. aastal teatas ta, et on tagasi stuudios ja salvestab uut albumit. Ta esines saates „Lorraine“, „RTÉ Today“ ja mitmetes raadiojaamades, et reklaamida oma uut singlit „Falling“. Album „My Time” ilmus 1. novembril 2019. 2023. aastal andis Scallon välja oma hiti „Fairytale” uue versiooni ja andis rea intervjuusid, sealhulgas UTV Live'is, Good Morning Britainis ja GB Newsis. === 2011. aasta presidendikampaania === 19. septembril 2011 teatas Scallon St Stephen's Greenil asuvas Fitzwilliam Hotellis, et kandideerib järgmisel kuul toimuvatel Iirimaa presidendivalimistel. Carlow maakonnavolikogu oli esimene, kes ta nomineeris. Seejärel esitasid ta ka teised maakonnavolikogud, nii et temast sai kandidaat. Kokku oli seitse kandidaati, viis meest ja kaks naist. Esimeses debatis, mis toimus RTÉ Radio 1 saates „News at One”, selgitas sõltumatu kandidaat Scallon, et ta oli oma võistlustulle astumist edasi lükanud arvukate perekondlike kaotuste tõttu. Esinedes saates „The Late Late Show“ koos teiste kandidaatidega, näitas Scallon ELi põhiseaduse koopiat ja ütles oma publikule: „Sellest need valimised räägivadki. Mul on teadmised ja kogemused, et kaitsta meie suveräänsust, ja see on ainus küsimus, mis minu arvates on praegusel ajal tõeliselt pakiline.“ Kui [[Ryan Tubridy]] küsis, kas ta keelduks allkirjastamast ühtegi [[Iirimaa põhiseadus]]t ähvardavat seaduseelnõu, vastas ta: „Võtad kihla, et ma teeksin seda.“ Tegelikult pole presidendil sellist vetoõigust, ta saab seaduseelnõu vaid edastada riiginõukogule läbivaatamiseks. 5. oktoobril 2011 Newstalki saates „The Right Hook“ ütles Scallon: „Ma ei ole Euroopa vastane. Olen alati öelnud, et Euroopa, Euroopa kontseptsioon on hea. Me tahame olla Euroopas.“ 7. oktoobril 2011 selgus, et Scallonil on topeltkodakondsus, USA ja Iiri, kuid ta eitas selle avalikkuse eest varjamist, öeldes, et tema USA kodakondsus, mis tähendas tema poolt Iirimaale truudusest loobumise vannet, ei olnud probleem ei siis ega praegu ning tal polnud põhjust seda varjata. 12. oktoobril Prime Time'i (RTÉ) debatil luges Scallon debati lõpupoole ette ettevalmistatud avalduse, milles teatas, et tema ja tema perekonna vastu Ameerika Ühendriikides on esitatud "pahatahtlik" ja "vale" süüdistus, ning keeldudes üksikasju avaldamast, ütles ta, et ta ei jäta oma missioonil vastutava isiku või organisatsiooni leidmiseks "ükskõik millist kivi pööramata". Mõned meediakanalid kirjeldasid juhtunut kui "veidrat". Hiljem selgus, et avalduses viidati tema vennale Johnile. Browni, keda süüdistati 2008. aastal USA-s pereliikmete vahelise kohtuvaidluse käigus oma õetütre seksuaalses väärkohtlemises. Ta eitas süüdistust. Londoni politsei arreteeris Browni 2012. aasta juunis pärast seda, kui tema vastu esitati 2011. aasta oktoobris kaebus. 2013. aasta mais süüdistati teda kolmes kahe alla 16-aastase tüdruku vastu suunatud sündsusetus rünnakus. John Brown mõisteti 25. juulil 2014 õigeks ja ta mõisteti kõigis süüdistustes ühehäälselt õigeks. RTÉ esindaja Marian Finnucan ütles, et teda süüdistati valesti. Brown on sellest ajast alates algatanud kohtumenetluse oma süüdistajate, ajakirjaniku ja ajalehe vastu. Brown on sellest ajast alates edukalt võitnud laimu- ja au teotamise kohtuasjad mitmete ajalehtede, sealhulgas Irish Independent ja Sunday World vastu, kes avaldasid vale- ja laimavaid lugusid. Hääletus toimus 27. oktoobril ja neljas ja viimane häältelugemine viidi lõpule kaks päeva hiljem. Scallon sai 51 220 häält (2,9%) ja saavutas kuuenda koha [[Tööpartei (Iirimaa)|Tööpartei]] esindaja [[Michael D. Higgins]]i järel. == Isiklikku == [[5. oktoober|5. oktoobril]] [[1978]] abiellus ta hotellipidaja Damien Scalloniga [[Derry]]s [[Derry katoliku katedraal]]is (seal abiellusid ka tema vanemad). Paar kohtus esimest korda [[1970]]. aastal tema Ardmore'i hotellis Newrys, kus pärast lähedal asuvas Hilltownis toimunud tänavanimede tseremooniat "Dana Place" toimus vastuvõtt, et tähistada tema hiljutist Eurovisiooni edu. Paaril on neli last. [[2011]]. aasta seisuga elasid nad [[Claregalway]]s [[Galway krahvkond|Galway krahvkonnas]]. == Diskograafia == {{Pooleli|aasta=2026|kuu=juuni}} == Välislingid == * [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/4389/DANA+ROSEMARY_SCALLON/history/5 Dana Rosemary Scallon Euroopa Parlamendi kodulehel] {{Eurovisiooni lauluvõistluse võitjad}} {{JÄRJESTA:Scallon, Dana Rosemary}} [[Kategooria:Iirimaa lauljad]] [[Kategooria:Eurovisiooni võitjad]] [[Kategooria:Iirimaa poliitikud]] [[Kategooria:Iirimaalt valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1950]] a3fnvfwjrkkv77ga8xevrua7rc7uwi8 7166177 7166168 2026-06-02T21:57:22Z Kruusamägi 1530 7166177 wikitext text/x-wiki '''Dana Rosemary Scallon''' (sünninimi '''Rosemary Brown'''; sündinud [[30. august]]il [[1950]] [[Islingtoni linnaosa]]s [[London]]is), kutsealaselt tuntud kui Dana, on iirimaa laulja, laulukirjutaja ja poliitik. Kooliõpilasena võitis ta [[1970. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]e looga "All Kinds of Everything". Sellest sai ülemaailmne miljon eksemplari müünud ​​lugu ja see pani aluse tema muusikukarjäärile. Ta astus poliitikasse [[1997]]. aastal Dana Rosemary Scallonina, kandideerides edutult Iirimaa presidendivalimistel, kuid valiti hiljem 1999. aastal Connacht-Ulsteri piirkonnast [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikmeks. Scallon oli taas sõltumatu kandidaat Iirimaa 2011. aasta presidendivalimistel, kuid langes esimesel võimalusel välja. Ta oli poliitik ja [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige aastatel 1999–2004. == Taust == Scallon sündis Rosemary Brownina [[Islingtoni linnaosa]]s [[London]]is [[Inglismaa]]l seitsmest lapsest koosnevas peres. Tema isa Robert Brown töötas lähedal asuvas [[King's Crossi raudteejaam]]as uksehoidjana ning oli lisaks juuksuri ja trompetimängija. [[Põhja-Iirimaa]]lt [[Derry]]st pärit Robert kolis pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] oma perega Londonisse töövõimalusi otsima. Kui Rosemary oli viieaastane, kolis ta koos perega Derrysse, kus ta kasvas üles Creggani elamurajoonis ja Bogside'is. Kuueaastaselt võitis Scallon oma esimese talendivõistluse. Teised lapsed tema kogukonnas panid talle hüüdnimeks "Dana" (iiri keeles julge või vallatu), kuna Scallon harjutas judot. Hiljem õppis Scallon Thornhilli kolledžis, mis oli Derry katoliiklik tütarlastekool. 14-aastaselt töötas ta suvel [[Essex]]is Bazooka närimiskummi tehases. Vahetult enne 16-aastaseks saamist sõlmis Scallon õpetaja ja muusikapromootori Tony Johnstoni abiga lepingu [[Decca Records]]i tütarettevõttega [[Rex Records]]. Danana esinedes debüteeris Scallon Tony Johnstoni kirjutatud singliga "Sixteen", samas kui B-pool "Little Girl Blue" oli tema enda kompositsioon. Nüüd, kui ta õppis A-taseme muusikat ja inglise keelt, sai ta nädalavahetustel populaarseks Dublini kabaree- ja folgiklubides ning krooniti 1968. aastal [[Clontarfi loss]]is kabaree kuningannaks. Rex Recordsi sekretär Phil Mitton soovitas tal osaleda Iirimaa lauluvõistlusel, mis pidi toimuma 1969. aasta veebruaris – võit oleks tähendanud, et ta esindaks Iirimaad Eurovisiooni lauluvõistlusel. Segaste tunnetega närvilisuse tõttu jõudis ta Dublinis toimunud finaali, kus ta esitas Michael Reade'i loo "Look Around", mis hiljem avaldati tema neljanda singlina. Iiri televisioonis otse-eetris näidatud Scallon saavutas teise koha [[Muriel Day]] ja samuti Reade'i kirjutatud loo "Wages of Love" järel. == 1970. aastad – Eurovisiooni võit ja popkarjäär == 1969. aasta detsembris kutsus Iirimaa lauluvõistluse produtsent [[Tom McGrath]] Scallonit järgmisel aastal uuesti proovima, arvates, et üks esitatud lauludest, ballaad "All Kinds of Everything", sobiks talle. Tema teine ​​katse Iirimaa võistlus võita oli edukas. Seejärel, laupäeval, [[21. märts]]il [[1970]], esitas üheksateistaastane koolitüdruk laulu Eurovisiooni finaalis Amsterdami RAI näituse- ja konverentsikeskuses hinnanguliselt kahesaja miljoni pealtvaataja ees. Taburetil istudes ja tikitud valges minikleidis oli ta viimane kaheteistkümnest võistlejast, kes sel õhtul esines. Pärast hääletuse lõppu kuulutati ta 32 punktiga võitjaks, edestades favoriiti, Ühendkuningriigi [[Mary Hopkin]]it 26 ja Saksamaa esindajat [[Katja Ebstein]]i 12 punktiga. Hispaania esindaja [[Julio Iglesias]] saavutas neljanda koha koos prantslase [[Guy Bonnet]]' ja šveitslase [[Henri Dès]]iga. See oli Iirimaa esimene seitsmest võidust võistlusel. Võidulaulu komponeerisid kaks Dublini trükikoda, Derry Lindsay ja Jackie Smith. Singli produtseeris Ray Horricks ja arranžeeris [[Phil Coulter]]. 14. märtsil ilmunud laul tõusis enne võistluse algust Iirimaa singlite edetabelis esikohale ja püsis seal üheksa nädalat. Samuti veetis see kaks nädalat, 18. ja 25. aprillil, Suurbritannia singlite edetabeli tipus. See oli edukas ka Austraalias, Austrias, Saksamaal, Iisraelis, Malaisias, Hollandis, Uus-Meremaal, Singapuris, Lõuna-Aafrikas, Šveitsis ja Jugoslaavias. Laul müüs hiljem üle kahe miljoni eksemplari. Tema debüütalbum "All Kinds of Everything", mis salvestati Decca stuudios West Hampsteadis Londonis 25. aprillil 1970, ilmus juunis ja sisaldas nelja lugu, mille kirjutas kaasa lauljatar, ning albumi nimiloo uut salvestist. Tema järgmine singel ilmus septembris, kuid Jerry Lordani "I Will Follow You" edetabelitesse ei jõudnud. Laul, mis tegi lõpu tema ühehitilise imestaatusele, leiti albumilt "Barry Ryan 3". Paul Ryani kaksikvennale kirjutatud loo "Who Put the Lights Out" pakkus talle nende kasuisa Harold Davison, kes oli tema agendi Dick Katzi äripartner. Tema versioon, mis oli salvestatud Barry Ryani produtsendi Bill Landisega, osutus tugevaks tagasitulekuks, jõudes Iirimaa edetabelis 5. kohale. Suurbritannias jõudis see 13. märtsil 1971 edetabelis 14. kohale. Sellele järgnes kolm aastat edutuid singleid, mille rikkus vaid Iirimaa edetabelites saavutatud hitt "Sunday Monday Tuesday", mis oli 1973. aasta detsembris 4. kohal. See edu puudumine ajendas tema agenti soovitama tal liituda Bell Recordsi endise juhi Dick Leahyga tema uue plaadifirma GTO Recordsiga. Ta debüteeris GTO-l looga "Please Tell Him That I Said Hello", mille autorid olid Mike Shepstone ja Peter Dibbens. Kuu aja jooksul pärast ilmumist 1974. aasta oktoobris oli see Iirimaal 7. kohal. Enne Ühendkuningriigi edetabelis debüteerimist jaanuaris kulus uue aasta saabumisele. Tänu Top of the Popsi esinemistele 6. veebruaril ja 13. märtsil tõusis see 15. märtsil 1975 8. kohale. See edu Suurbritannias andis loole Iirimaal taas populaarsuse, kus see tõusis taas 7. kohale, seekord veebruaris. Ta salvestas ka laulu saksakeelse versiooni. "Spiel nicht mit mir und meinem Glück" oli samal aastal selles riigis 27. hitt. Scallon tegi mitmeid välismaiseid singleid, nagu "Wenn ein Mädchen verliebt ist" (saksa, 1971), "Tu Me Dis I Love You" (prantsuse, 1975) ja Jaapani versiooni "It's Gonna be a Cold Cold Christmas" 1976. aastal. Ta debüteeris GTO-l looga "Please Tell Him That I Said Hello", mille autorid olid Mike Shepstone ja Peter Dibbens. Kuu aja jooksul pärast ilmumist 1974. aasta oktoobris oli see Iirimaal 7. kohal. Enne Ühendkuningriigi edetabelis debüteerimist jaanuaris kulus uue aasta saabumisele. Tänu Top of the Popsi esinemistele 6. veebruaril ja 13. märtsil tõusis see 15. märtsil 1975 8. kohale. See edu Suurbritannias andis loole Iirimaal taas populaarsuse, kus see tõusis taas 7. kohale, seekord veebruaris. Ta salvestas ka laulu saksakeelse versiooni. "Spiel nicht mit mir und meinem Glück" oli samal aastal selles riigis 27. hitt. Scallon tegi mitmeid välismaiseid singleid, nagu "Wenn ein Mädchen verliebt ist" (saksa, 1971), "Tu Me Dis I Love You" (prantsuse, 1975) ja Jaapani versiooni "It's Gonna be a Cold Cold Christmas" 1976. aastal. Tema järgmine singel, Geoff Stephensi ja Roger Greenaway kompositsioon „Are You Still Mad at Me“, ei jõudnud edetabelisse. Seejärel kirjutasid nad talle veel ühe loo. „It's Gonna be a Cold Cold Christmas“ ilmus neli nädalat enne jõule ja andis talle Suurbritannia edetabelis teise kõrgeima koha, jõudes 27. detsembril 1975 4. kohale. Iirimaal jõudis see 3. kohale ja järgmisel aastal 12. kohale. Aasta lõpus pälvis Scallon kaks auhinda – NME parima naislaulja auhinna Suurbritannias ja TV Timesi parima naislaulja auhinna. Edu jätkus ka 1976. aastal, kui Eric Carmeni loo "Never Gonna Fall in Love Again" kaver sai 13. märtsil Suurbritannia edetabelis 31. kohale. Septembris aga kaotas ta oma uue singli "Fairytale" reklaamimise ajal hääle. Tema vasak häälepael, mis oli aasta varem läbi põlenud, vajas kiiret operatsiooni, et eemaldada mitte-pahaloomuline kasvaja, samuti väike osa häälepaelast endast. See pani mõned ajalehed kirjutama võimalusest, et ta ei pruugi enam kunagi laulda. Hoolimata sellest, et ta ei suutnud täielikult reklaamida Paul Greeduse kirjutatud ja Barry Blue produtseeritud diskolugu "Fairytale", sai sellest jõulupühal Suurbritannia edetabelis 13. kohal olev hitt ja see oli ka tema suurim rahvusvaheline edu pärast "All Kinds of Everything". Kuna ta ei suutnud pärast operatsiooni oma lauluhäält taastada, võttis ta ühendust lugupeetud lauluõpetaja Florence Wiese Norbergiga. Tema abiga jätkas ta live-esinemistega, andes 1977. aasta detsembris nädala pikkuse kontserdi Caesar's Palace'is Lutonis. Barry Blue alustas tööd oma viienda albumi kallal varsti pärast Heatwave'i teise albumi valmimist, mis ilmus 1978. aasta aprillis. Tema viimane sessioon Utopia stuudios Londonis lõppes kaks nädalat enne tema pulmapäeva oktoobris. 1979. aasta aprillis välja antud "The Girl is Back" oli tema esimene LP, mis ei sisaldanud kaverversioone, ja kõige rokivam lugu "Something's Cookin' in the Kitchen" Dave Jordanilt sai selle ainsaks Suurbritannia hittsingliks, jõudes 14. aprillil 44. kohale. Pettumust valmistav tulemus pärast turunduskampaaniat, mis hõlmas Scalloni uut ilmet, muusikavideot, elusuuruses plakateid suuremates linnades ja jaemüüjatele boonusena painduvaid plaate. Iirimaal jõudis see 22. kohale. Samuti ilmus albumi nimilugu, millele järgnes "I Can't Get Over Getting Over You", mida ta laulis oktoobris otse-eetris saates "Top of the Pops", mis oli tema viimane esinemine saates. Barry Blue' ja Lynsey de Pauli kirjutatud kurb ja mõtlik lugu "Thieves of Paris" on hinnatud [kelle poolt?] albumi üheks silmapaistvamaks looks. Nad kirjutasid ka tema 1972. aasta singli "Crossword Puzzle", mis saavutas Tais edetabelis 2. koha. Tema karjääri uus etapp algas pärast seda, kui paavst [[Johannes Paulus II]] külastas Iirimaad 1979. aasta septembris, inspireerides teda koos abikaasaga kirjutama Iiri edetabelite tippu jõudnud lugu "Totus Tuus". Lisaks edetabelitele oli ta pärast 1970. aasta Eurovisiooni võitu jäänud populaarseks isiksuseks. Ta mängis nokitsejatüdrukut laste seiklusfilmis "Tuvide lend" (1971), mille peaosades olid [[Ron Moody]] ja [[Jack Wild]] ning mille lavastas [[Ralph Nelson]]. Samuti esines ta suvehooaegadel kuurortides ja hooajaliste pantomiimide ajal, samuti sellistes kohtades nagu [[Royal Albert Hall]], [[Royal Festival Hall]] ja nädal aega kestnud välja müüdud etendustega [[London Palladium]]is. Scallon esines laialdaselt ka kabaree-lavastustes ja valiti 1979. aastal National Club Acts Awardsil parimaks naisvokalistiks. BBC Television andis talle kaks oma saadet: 1974. aastal sarja "A Day with Dana" ja 1979. aastal neli sarja "Wake Up Sunday". BBC Raadios juhtis ta 1977. aastal saadet "I Believe in Music". == Katoliiklik muusika == Pärast seda, kui ta oli 1980. aasta jaanuaris saavutanud Iirimaa edetabelis esikoha lauluga, mis põhines paavsti motol: [[Totus Tuus]], ladina keeles „Totally Yours“, sai tema muusika võimalikuks väljundiks palju suurem Ameerika kristlik turg. Varsti pärast seda, kui ta oli naasnud koju reklaamvisiidilt Washingtonis toimunud National Religious Broadcastersi konverentsilt, mille avas USA president [[Jimmy Carter]], võttis temaga ühendust auhinnatud laulukirjutaja [[Kurt Kaiser]], Word Recordsi asepresident. Ta kutsus ta tagasi USA-sse, kus talle pakuti plaadilepingut. Samal ajal andis Warwick Records 1980. aasta lõpus välja albumi "Everything is Beautiful". Septembris Londonis Pye stuudios salvestatud LP-d alapealkirjaga "20 Inspirational Songs" reklaamiti televisioonis ja sellest sai tema enimmüüdud album Suurbritannias, jõudes 10. jaanuaril 1981 edetabelis 43. kohale. Hiljem samal aastal ilmus "Totally Yours", tema esimene kristlik album Word Recordsi alt; laulud "Praise the Lord", "The Soft Rain" ja "Totus Tuus" olid "Dana ja Damien Scalloni" autorid. Nagu ka "Little Baby (Grace's Song)", mille ta kirjutas oma esimese lapsega rasedana olles. Peagi naasis ta stuudiosse, et 1982. aastal Lite Recordsi alt välja anda popalbum „Magic“, mis tehti Londonis Morgan Studiosis ja Maison Rouge Studiosis. See sisaldas nelja laulu tema noorematelt vendadelt John ja Gerald Brownilt ning Barry White'i kirjutatud singlit „I Feel Love Comin' On“, mis jõudis Suurbritannia edetabelis 22. mail 66. kohale. Koos oma nooremate vendadega kirjutasid nad Põhja-Iirimaa 1982. aasta FIFA maailmameistrivõistluste ametliku laulu "Yer Man" ja Dana salvestas selle koos kogu koondisega enne Hispaaniasse finaali suundumist. Pärast seda valmis tema teine ​​album Wordi alt; "Let There Be Love" sisaldas tempokat kristlikku poppi, džässi, ballaade ja vana iiri hümni gaeli keeles nimega "Ag Criost an Siol". Ta mängis peaosa West Endi lavastuses "[[Lumivalgeke|Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi]]", mis lavastati Phoenixi teatris 1983. aasta jõulu- ja uusaasta pantomiimihooajal. Esimene pantomiimilavastus purustas piletikassa rekordeid ja seda pikendati veebruarini. Ta mängis Lumivalgekest üle neljateistkümne aasta, iga kord erinevas linnas, alustades etendust 1982. aastal Hulli New Theatre'is. [[1984]]. aastal salvestas ta singli "So Clear". See oli Briti seebiooperi "Brookside" tunnuslaul koos lisatud sõnadega. Ta esitas laulu mitmetes telesaadetes 1984. aasta jõulude paiku, kuid laulu ei avaldatud kunagi kommertskasutuses. 1984. aastal toimus tema Ameerika tuur, et reklaamida tema kahte Wordi albumit. Esinemisi tehti kontserdisaalides, kirikutes, kolledžites ning ka televisioonis ja raadios. Pärast viitteist aastat show-äris avaldasid Hodder ja Stoughton 1985. aastal raamatu „Dana – autobiograafiline“. See jutustas loo tema lapsepõlvest, abielust ja muusikukarjäärist, aga ka tema kasvavast pühendumusest Jumalale. Samaaegselt raamatu ilmumisega ilmus tema viiekümnendate austusavaldusalbum „If I Give My Heart to You“, millel on tema viimane Suurbritannia edetabelis olev lugu „Little Things Mean a Lot“, mis ilmus 13. juulil 1985 ja jõudis 92. kohale. Iirimaal jõudis see 27. kohale, nagu ka albumi nimilugu. Töökohustuste tõttu ei viibinud ta 1979. aastal riigis, kui paavst [[Johannes Paulus II]]-st sai esimene paavst, kes kunagi Iirimaad külastas. Kuid ta nägi teda lõpuks 1987. aastal New Orleansi Superdome'is, kuna ta oli sinna kutsutud esitama lugu „Totus Tuus“ 80 000 või enama pealtvaataja ees. Pärast tema esinemist läks paavst lavale, et teda laulu kirjutamise eest isiklikult tänada. Varsti pärast Inglismaa kontserttuuri lõppu 1990. aasta alguses viis ta oma perega lihavõttepühadeks [[Florida]]sse. Tema puhkuse katkestas soov lennata Irondale'i Alabamasse ja esineda külalisena Eternal Word Television Networki (EWTN) kümnenda aastapäeva saates. Hiljem küsis võrgu asutaja [[Ema Angelica]], kas tema endine hotellipidajast abikaasa Damien sooviks seal töötada ja rajada retriidikeskuse, et hoolitseda sadade külastajate eest, keda võrk iga päev meelitas. Seejärel, pühade ajal, laulis ta Palm Beachis roosikrantside kokkutulekul ja talt paluti kirjutada roosikrantside tunnuslaul. Tulemuseks oli album „The Rosary“, mis ilmus 1991. aastal Heart Beat Recordsi plaadifirmaga ja on müünud ​​üle miljoni eksemplari üle maailma. 1991. aasta augustiks elasid Scallonid [[Mountain Brook]]is, EWTN-i peakorteri lähedal, kus Damien nüüd töötas. Mõtted karjääri lõpetamisest purunesid, kui ta abikaasalt küsiti, kas ta naine sooviks seal töötada ja muusikaprogrammi juhtida. "Say Yes" sai esimeseks teleseriaaliks, mille ta neile tegi. Sellele järgnesid veel kolm: "We Are One Body", "Backstage" ja "Dana and friends". Selle tuntuse abil sai temast populaarne katoliiklik laulja, kes esines konverentsidel ja avalikel koosviibimistel üle Ameerika. USA katoliiklik muusikaplaadifirma Heart Beat Records andis välja hulga tema muusika- ja palvealbumeid. Kuuenda Maailma Noortepäeva tähistamiseks Cherry Creek State Parkis Denveris 1993. aastal kutsuti ta paavst Johannes Paulus II juuresolekul laulma sündmuse tunnuslaulu "We Are One Body", mille ta ise lõi. Ta laulis ka Maailma Noortepäeva pidustustel Pariisis 1997. aastal, Torontos 2002. aastal ja Sydneys 2008. aastal. == Poliitika == 1997. aasta juunis sai ta Iirimaa Kristliku Kogukonnakeskuselt kirja, milles tehti ettepanek kandideerida Iirimaa presidendiks. Kuna tal polnud tol ajal poliitikast mingit huvi ja ta polnud sellest organisatsioonist kunagi kuulnud, viskas ta "uskumatu" ettepaneku prügikasti. Kuid ettepanekud jäid püsima ja sarnaseid kirju saabus ka teistelt inimestelt. Seejärel sekkus meedia. Lõpuks otsustas ta kandideerida 1997. aasta Iirimaa presidendivalimistel, kandideerides sõltumatu kandidaadina nime all Dana Rosemary Scallon. Tema kampaania põhines Iirimaa põhiseadusel ja veendumusel, et seda saab muuta ainult Iirimaa rahva nõusolekul avalikul hääletusel. Temast sai esimene presidendikandidaat, kes sai oma kandidatuuri ainult maakonna- ja linnavolikogudelt, mitte [[Oireachtas]]e liikmetelt. Valimispäev oli [[31. oktoober]] ja Scallon sai 175 458 esimese eelistuse häält (13,8%), jäädes kolmandale kohale Fianna Fáili kandidaadi ja lõpuks võitnud Mary McAleese'i järel. Enne Ameerikasse naasmist ütles ta ajakirjanikele: "Ma ei pruugi olla president, aga ma olen pretsedent." === Euroopa Parlamendi liige === Talle anti USA kodakondsus [[1999]]. aastal, mis nõudis temalt truudusevande andmist mis tahes teisele osariigile. Samal aastal kandideeris ta taas sõltumatu kandidaadina, seekord võites koha Euroopa Parlamendis, esindades Connacht-Ulsterit. Ta võitles perekondlike väärtuste ja oma tugevate abordivastaste veendumuste eest. Ta on abordi vastu kõigil juhtudel. 2013. aastal ütles ta, et "poliitikutel ei ole seaduslikku ega põhiseaduslikku kohustust kehtestada seadusi sündimata lapse tahtliku tapmise kohta ning puuduvad meditsiinilised tõendid, mis toetaksid seda radikaalset muutust selles, kuidas me kohtleme oma emasid ja nende lapsi, ning süütu ja kaitsetu inimelu võtmist ei saa kunagi õigustada". Ta oli häälekas ka lahutuse ja samasooliste abielu vastu ning tal oli euroskeptiline joon ELi suhtes. Ta keeldus sidemetest ühegi erakonnaga, hoolimata sellest, et [[Fianna Fáil]] tegi mitu katset temaga liituda. [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikmeks saades lõppes tema kaheksa-aastane viibimine USAs. Tal oli sel ajal ka avalikke lahkarvamusi katoliku hierarhiaga (eelkõige kardinal [[Desmond Connell]]iga), kes soovis hoopis konsensusliku lahenduse üle läbirääkimisi pidada. Sõltumatu kandidaadina kandideeris ta edutult 2002. aasta Iirimaa üldvalimistel Galway Westis, saades vaid 3,5% esimese eelistuse häältest. 2004. aasta juunis kaotas Scallon oma koha Euroopa Parlamendis, saades 13,5% häältest. Hiljem samal aastal ei õnnestunud tal saada Iirimaa presidendi ametisse nimetamist vastuollu mitteastuva presidendi vastu. Naastes meelelahutusmaailma 2005. aastal, veetis ta seitse nädalat RTÉ telesarjas „The Afternoon Show“, kus ta tegi treeneriga treeningrutiini ja kaotas oma vanima tütre pulmadeks 2,5 kilogrammi. 2006. aastal mängisid ta koos tantsija Ronan McCormackiga RTÉ tantsusarjas „Celebrity Jigs 'n' Reels“. Nad jõudsid finaalsaatesse ja saavutasid teise koha. Samal aastal asutasid Scallon ja tema abikaasa oma muusikaplaadifirma DS Music Productions. Üks esimesi välja antud albumeid oli „Totus Tuus“, paavst Johannes Paulus II mälestusele pühendatud laulude kogumik, mis anti välja tema surma-aastapäeval. 2007. aastal ilmus lastealbum ja 2008. aastal DVD pealkirjaga „Good Morning Jesus: Prayers & Songs for Children of All Ages“, mis oli esitletud EWTN-i erisarjas. Scallonid ja nende uus plaadifirma kaevati 2007. aastal Heart Beat Recordsi poolt kohtusse autoriõiguste rikkumise eest mitme hiljuti välja antud albumi puhul. Gill & Macmillan avaldas tema teise autobiograafia 2007. aastal. Tema poliitiline karjäär sai keskse koha teoses „All Kinds of Everything“. Raamatu esitlusega samal ajal ilmus ka tema esimene ilmalik album pärast kümme aastat varem ilmunud „Forever Christmas“. Albumi „A Thing Called Love“ produtseerisid tema ja ta noorim vend Gerry, kes mängis samuti kitarri ja klahvpille, samal ajal kui tema noorim poeg Robert mängis trumme. 2009. aastal sai Scallonist kohtunik saates „The All Ireland Talent Show“ ja 2010. aasta suvel osales ta tuuril „Best of British Variety“. Ta oli 2011. aastal tõsielusaate „Celebrity Bainisteoir“ neljanda hooaja võistleja, kuid RTÉ sundis teda osalemisest loobuma, kui ta teatas, et kandideerib uuesti Iirimaa presidendiks. 2019. aastal teatas ta, et on tagasi stuudios ja salvestab uut albumit. Ta esines saates „Lorraine“, „RTÉ Today“ ja mitmetes raadiojaamades, et reklaamida oma uut singlit „Falling“. Album „My Time” ilmus 1. novembril 2019. 2023. aastal andis Scallon välja oma hiti „Fairytale” uue versiooni ja andis rea intervjuusid, sealhulgas UTV Live'is, Good Morning Britainis ja GB Newsis. === 2011. aasta presidendikampaania === 19. septembril 2011 teatas Scallon St Stephen's Greenil asuvas Fitzwilliam Hotellis, et kandideerib järgmisel kuul toimuvatel Iirimaa presidendivalimistel. Carlow maakonnavolikogu oli esimene, kes ta nomineeris. Seejärel esitasid ta ka teised maakonnavolikogud, nii et temast sai kandidaat. Kokku oli seitse kandidaati, viis meest ja kaks naist. Esimeses debatis, mis toimus RTÉ Radio 1 saates „News at One”, selgitas sõltumatu kandidaat Scallon, et ta oli oma võistlustulle astumist edasi lükanud arvukate perekondlike kaotuste tõttu. Esinedes saates „The Late Late Show“ koos teiste kandidaatidega, näitas Scallon ELi põhiseaduse koopiat ja ütles oma publikule: „Sellest need valimised räägivadki. Mul on teadmised ja kogemused, et kaitsta meie suveräänsust, ja see on ainus küsimus, mis minu arvates on praegusel ajal tõeliselt pakiline.“ Kui [[Ryan Tubridy]] küsis, kas ta keelduks allkirjastamast ühtegi [[Iirimaa põhiseadus]]t ähvardavat seaduseelnõu, vastas ta: „Võtad kihla, et ma teeksin seda.“ Tegelikult pole presidendil sellist vetoõigust, ta saab seaduseelnõu vaid edastada riiginõukogule läbivaatamiseks. 5. oktoobril 2011 Newstalki saates „The Right Hook“ ütles Scallon: „Ma ei ole Euroopa vastane. Olen alati öelnud, et Euroopa, Euroopa kontseptsioon on hea. Me tahame olla Euroopas.“ 7. oktoobril 2011 selgus, et Scallonil on topeltkodakondsus, USA ja Iiri, kuid ta eitas selle avalikkuse eest varjamist, öeldes, et tema USA kodakondsus, mis tähendas tema poolt Iirimaale truudusest loobumise vannet, ei olnud probleem ei siis ega praegu ning tal polnud põhjust seda varjata. 12. oktoobril Prime Time'i (RTÉ) debatil luges Scallon debati lõpupoole ette ettevalmistatud avalduse, milles teatas, et tema ja tema perekonna vastu Ameerika Ühendriikides on esitatud "pahatahtlik" ja "vale" süüdistus, ning keeldudes üksikasju avaldamast, ütles ta, et ta ei jäta oma missioonil vastutava isiku või organisatsiooni leidmiseks "ükskõik millist kivi pööramata". Mõned meediakanalid kirjeldasid juhtunut kui "veidrat". Hiljem selgus, et avalduses viidati tema vennale Johnile. Browni, keda süüdistati 2008. aastal USA-s pereliikmete vahelise kohtuvaidluse käigus oma õetütre seksuaalses väärkohtlemises. Ta eitas süüdistust. Londoni politsei arreteeris Browni 2012. aasta juunis pärast seda, kui tema vastu esitati 2011. aasta oktoobris kaebus. 2013. aasta mais süüdistati teda kolmes kahe alla 16-aastase tüdruku vastu suunatud sündsusetus rünnakus. John Brown mõisteti 25. juulil 2014 õigeks ja ta mõisteti kõigis süüdistustes ühehäälselt õigeks. RTÉ esindaja Marian Finnucan ütles, et teda süüdistati valesti. Brown on sellest ajast alates algatanud kohtumenetluse oma süüdistajate, ajakirjaniku ja ajalehe vastu. Brown on sellest ajast alates edukalt võitnud laimu- ja au teotamise kohtuasjad mitmete ajalehtede, sealhulgas Irish Independent ja Sunday World vastu, kes avaldasid vale- ja laimavaid lugusid. Hääletus toimus 27. oktoobril ja neljas ja viimane häältelugemine viidi lõpule kaks päeva hiljem. Scallon sai 51 220 häält (2,9%) ja saavutas kuuenda koha [[Tööpartei (Iirimaa)|Tööpartei]] esindaja [[Michael D. Higgins]]i järel. == Isiklikku == [[5. oktoober|5. oktoobril]] [[1978]] abiellus ta hotellipidaja Damien Scalloniga [[Derry]]s [[Derry katoliku katedraal]]is (seal abiellusid ka tema vanemad). Paar kohtus esimest korda [[1970]]. aastal tema Ardmore'i hotellis Newrys, kus pärast lähedal asuvas Hilltownis toimunud tänavanimede tseremooniat "Dana Place" toimus vastuvõtt, et tähistada tema hiljutist Eurovisiooni edu. Paaril on neli last. [[2011]]. aasta seisuga elasid nad [[Claregalway]]s [[Galway krahvkond|Galway krahvkonnas]]. == Diskograafia == {{Pooleli|aasta=2026|kuu=juuni}} == Välislingid == * [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/4389/DANA+ROSEMARY_SCALLON/history/5 Dana Rosemary Scallon Euroopa Parlamendi kodulehel] {{Eurovisiooni lauluvõistluse võitjad}} {{JÄRJESTA:Scallon, Dana Rosemary}} [[Kategooria:Iirimaa lauljad]] [[Kategooria:Eurovisiooni võitjad]] [[Kategooria:Iirimaa poliitikud]] [[Kategooria:Iirimaalt valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1950]] thyn3b0k6pzwhul69dzhtut8a2wyn4x 7166198 7166177 2026-06-02T22:59:44Z Ollin Masa 227337 Pilt 7166198 wikitext text/x-wiki [[File:Dana Rosemary Scallon EU parliament official portrait.jpg|thumb|Dana Rosemary Scallon (1999)]] '''Dana Rosemary Scallon''' (sünninimi '''Rosemary Brown'''; sündinud [[30. august]]il [[1950]] [[Islingtoni linnaosa]]s [[London]]is), kutsealaselt tuntud kui Dana, on iirimaa laulja, laulukirjutaja ja poliitik. Kooliõpilasena võitis ta [[1970. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]e looga "All Kinds of Everything". Sellest sai ülemaailmne miljon eksemplari müünud ​​lugu ja see pani aluse tema muusikukarjäärile. Ta astus poliitikasse [[1997]]. aastal Dana Rosemary Scallonina, kandideerides edutult Iirimaa presidendivalimistel, kuid valiti hiljem 1999. aastal Connacht-Ulsteri piirkonnast [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikmeks. Scallon oli taas sõltumatu kandidaat Iirimaa 2011. aasta presidendivalimistel, kuid langes esimesel võimalusel välja. Ta oli poliitik ja [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige aastatel 1999–2004. == Taust == Scallon sündis Rosemary Brownina [[Islingtoni linnaosa]]s [[London]]is [[Inglismaa]]l seitsmest lapsest koosnevas peres. Tema isa Robert Brown töötas lähedal asuvas [[King's Crossi raudteejaam]]as uksehoidjana ning oli lisaks juuksuri ja trompetimängija. [[Põhja-Iirimaa]]lt [[Derry]]st pärit Robert kolis pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] oma perega Londonisse töövõimalusi otsima. Kui Rosemary oli viieaastane, kolis ta koos perega Derrysse, kus ta kasvas üles Creggani elamurajoonis ja Bogside'is. Kuueaastaselt võitis Scallon oma esimese talendivõistluse. Teised lapsed tema kogukonnas panid talle hüüdnimeks "Dana" (iiri keeles julge või vallatu), kuna Scallon harjutas judot. Hiljem õppis Scallon Thornhilli kolledžis, mis oli Derry katoliiklik tütarlastekool. 14-aastaselt töötas ta suvel [[Essex]]is Bazooka närimiskummi tehases. Vahetult enne 16-aastaseks saamist sõlmis Scallon õpetaja ja muusikapromootori Tony Johnstoni abiga lepingu [[Decca Records]]i tütarettevõttega [[Rex Records]]. Danana esinedes debüteeris Scallon Tony Johnstoni kirjutatud singliga "Sixteen", samas kui B-pool "Little Girl Blue" oli tema enda kompositsioon. Nüüd, kui ta õppis A-taseme muusikat ja inglise keelt, sai ta nädalavahetustel populaarseks Dublini kabaree- ja folgiklubides ning krooniti 1968. aastal [[Clontarfi loss]]is kabaree kuningannaks. Rex Recordsi sekretär Phil Mitton soovitas tal osaleda Iirimaa lauluvõistlusel, mis pidi toimuma 1969. aasta veebruaris – võit oleks tähendanud, et ta esindaks Iirimaad Eurovisiooni lauluvõistlusel. Segaste tunnetega närvilisuse tõttu jõudis ta Dublinis toimunud finaali, kus ta esitas Michael Reade'i loo "Look Around", mis hiljem avaldati tema neljanda singlina. Iiri televisioonis otse-eetris näidatud Scallon saavutas teise koha [[Muriel Day]] ja samuti Reade'i kirjutatud loo "Wages of Love" järel. == 1970. aastad – Eurovisiooni võit ja popkarjäär == 1969. aasta detsembris kutsus Iirimaa lauluvõistluse produtsent [[Tom McGrath]] Scallonit järgmisel aastal uuesti proovima, arvates, et üks esitatud lauludest, ballaad "All Kinds of Everything", sobiks talle. Tema teine ​​katse Iirimaa võistlus võita oli edukas. Seejärel, laupäeval, [[21. märts]]il [[1970]], esitas üheksateistaastane koolitüdruk laulu Eurovisiooni finaalis Amsterdami RAI näituse- ja konverentsikeskuses hinnanguliselt kahesaja miljoni pealtvaataja ees. Taburetil istudes ja tikitud valges minikleidis oli ta viimane kaheteistkümnest võistlejast, kes sel õhtul esines. Pärast hääletuse lõppu kuulutati ta 32 punktiga võitjaks, edestades favoriiti, Ühendkuningriigi [[Mary Hopkin]]it 26 ja Saksamaa esindajat [[Katja Ebstein]]i 12 punktiga. Hispaania esindaja [[Julio Iglesias]] saavutas neljanda koha koos prantslase [[Guy Bonnet]]' ja šveitslase [[Henri Dès]]iga. See oli Iirimaa esimene seitsmest võidust võistlusel. Võidulaulu komponeerisid kaks Dublini trükikoda, Derry Lindsay ja Jackie Smith. Singli produtseeris Ray Horricks ja arranžeeris [[Phil Coulter]]. 14. märtsil ilmunud laul tõusis enne võistluse algust Iirimaa singlite edetabelis esikohale ja püsis seal üheksa nädalat. Samuti veetis see kaks nädalat, 18. ja 25. aprillil, Suurbritannia singlite edetabeli tipus. See oli edukas ka Austraalias, Austrias, Saksamaal, Iisraelis, Malaisias, Hollandis, Uus-Meremaal, Singapuris, Lõuna-Aafrikas, Šveitsis ja Jugoslaavias. Laul müüs hiljem üle kahe miljoni eksemplari. Tema debüütalbum "All Kinds of Everything", mis salvestati Decca stuudios West Hampsteadis Londonis 25. aprillil 1970, ilmus juunis ja sisaldas nelja lugu, mille kirjutas kaasa lauljatar, ning albumi nimiloo uut salvestist. Tema järgmine singel ilmus septembris, kuid Jerry Lordani "I Will Follow You" edetabelitesse ei jõudnud. Laul, mis tegi lõpu tema ühehitilise imestaatusele, leiti albumilt "Barry Ryan 3". Paul Ryani kaksikvennale kirjutatud loo "Who Put the Lights Out" pakkus talle nende kasuisa Harold Davison, kes oli tema agendi Dick Katzi äripartner. Tema versioon, mis oli salvestatud Barry Ryani produtsendi Bill Landisega, osutus tugevaks tagasitulekuks, jõudes Iirimaa edetabelis 5. kohale. Suurbritannias jõudis see 13. märtsil 1971 edetabelis 14. kohale. Sellele järgnes kolm aastat edutuid singleid, mille rikkus vaid Iirimaa edetabelites saavutatud hitt "Sunday Monday Tuesday", mis oli 1973. aasta detsembris 4. kohal. See edu puudumine ajendas tema agenti soovitama tal liituda Bell Recordsi endise juhi Dick Leahyga tema uue plaadifirma GTO Recordsiga. Ta debüteeris GTO-l looga "Please Tell Him That I Said Hello", mille autorid olid Mike Shepstone ja Peter Dibbens. Kuu aja jooksul pärast ilmumist 1974. aasta oktoobris oli see Iirimaal 7. kohal. Enne Ühendkuningriigi edetabelis debüteerimist jaanuaris kulus uue aasta saabumisele. Tänu Top of the Popsi esinemistele 6. veebruaril ja 13. märtsil tõusis see 15. märtsil 1975 8. kohale. See edu Suurbritannias andis loole Iirimaal taas populaarsuse, kus see tõusis taas 7. kohale, seekord veebruaris. Ta salvestas ka laulu saksakeelse versiooni. "Spiel nicht mit mir und meinem Glück" oli samal aastal selles riigis 27. hitt. Scallon tegi mitmeid välismaiseid singleid, nagu "Wenn ein Mädchen verliebt ist" (saksa, 1971), "Tu Me Dis I Love You" (prantsuse, 1975) ja Jaapani versiooni "It's Gonna be a Cold Cold Christmas" 1976. aastal. Ta debüteeris GTO-l looga "Please Tell Him That I Said Hello", mille autorid olid Mike Shepstone ja Peter Dibbens. Kuu aja jooksul pärast ilmumist 1974. aasta oktoobris oli see Iirimaal 7. kohal. Enne Ühendkuningriigi edetabelis debüteerimist jaanuaris kulus uue aasta saabumisele. Tänu Top of the Popsi esinemistele 6. veebruaril ja 13. märtsil tõusis see 15. märtsil 1975 8. kohale. See edu Suurbritannias andis loole Iirimaal taas populaarsuse, kus see tõusis taas 7. kohale, seekord veebruaris. Ta salvestas ka laulu saksakeelse versiooni. "Spiel nicht mit mir und meinem Glück" oli samal aastal selles riigis 27. hitt. Scallon tegi mitmeid välismaiseid singleid, nagu "Wenn ein Mädchen verliebt ist" (saksa, 1971), "Tu Me Dis I Love You" (prantsuse, 1975) ja Jaapani versiooni "It's Gonna be a Cold Cold Christmas" 1976. aastal. Tema järgmine singel, Geoff Stephensi ja Roger Greenaway kompositsioon „Are You Still Mad at Me“, ei jõudnud edetabelisse. Seejärel kirjutasid nad talle veel ühe loo. „It's Gonna be a Cold Cold Christmas“ ilmus neli nädalat enne jõule ja andis talle Suurbritannia edetabelis teise kõrgeima koha, jõudes 27. detsembril 1975 4. kohale. Iirimaal jõudis see 3. kohale ja järgmisel aastal 12. kohale. Aasta lõpus pälvis Scallon kaks auhinda – NME parima naislaulja auhinna Suurbritannias ja TV Timesi parima naislaulja auhinna. Edu jätkus ka 1976. aastal, kui Eric Carmeni loo "Never Gonna Fall in Love Again" kaver sai 13. märtsil Suurbritannia edetabelis 31. kohale. Septembris aga kaotas ta oma uue singli "Fairytale" reklaamimise ajal hääle. Tema vasak häälepael, mis oli aasta varem läbi põlenud, vajas kiiret operatsiooni, et eemaldada mitte-pahaloomuline kasvaja, samuti väike osa häälepaelast endast. See pani mõned ajalehed kirjutama võimalusest, et ta ei pruugi enam kunagi laulda. Hoolimata sellest, et ta ei suutnud täielikult reklaamida Paul Greeduse kirjutatud ja Barry Blue produtseeritud diskolugu "Fairytale", sai sellest jõulupühal Suurbritannia edetabelis 13. kohal olev hitt ja see oli ka tema suurim rahvusvaheline edu pärast "All Kinds of Everything". Kuna ta ei suutnud pärast operatsiooni oma lauluhäält taastada, võttis ta ühendust lugupeetud lauluõpetaja Florence Wiese Norbergiga. Tema abiga jätkas ta live-esinemistega, andes 1977. aasta detsembris nädala pikkuse kontserdi Caesar's Palace'is Lutonis. Barry Blue alustas tööd oma viienda albumi kallal varsti pärast Heatwave'i teise albumi valmimist, mis ilmus 1978. aasta aprillis. Tema viimane sessioon Utopia stuudios Londonis lõppes kaks nädalat enne tema pulmapäeva oktoobris. 1979. aasta aprillis välja antud "The Girl is Back" oli tema esimene LP, mis ei sisaldanud kaverversioone, ja kõige rokivam lugu "Something's Cookin' in the Kitchen" Dave Jordanilt sai selle ainsaks Suurbritannia hittsingliks, jõudes 14. aprillil 44. kohale. Pettumust valmistav tulemus pärast turunduskampaaniat, mis hõlmas Scalloni uut ilmet, muusikavideot, elusuuruses plakateid suuremates linnades ja jaemüüjatele boonusena painduvaid plaate. Iirimaal jõudis see 22. kohale. Samuti ilmus albumi nimilugu, millele järgnes "I Can't Get Over Getting Over You", mida ta laulis oktoobris otse-eetris saates "Top of the Pops", mis oli tema viimane esinemine saates. Barry Blue' ja Lynsey de Pauli kirjutatud kurb ja mõtlik lugu "Thieves of Paris" on hinnatud [kelle poolt?] albumi üheks silmapaistvamaks looks. Nad kirjutasid ka tema 1972. aasta singli "Crossword Puzzle", mis saavutas Tais edetabelis 2. koha. Tema karjääri uus etapp algas pärast seda, kui paavst [[Johannes Paulus II]] külastas Iirimaad 1979. aasta septembris, inspireerides teda koos abikaasaga kirjutama Iiri edetabelite tippu jõudnud lugu "Totus Tuus". Lisaks edetabelitele oli ta pärast 1970. aasta Eurovisiooni võitu jäänud populaarseks isiksuseks. Ta mängis nokitsejatüdrukut laste seiklusfilmis "Tuvide lend" (1971), mille peaosades olid [[Ron Moody]] ja [[Jack Wild]] ning mille lavastas [[Ralph Nelson]]. Samuti esines ta suvehooaegadel kuurortides ja hooajaliste pantomiimide ajal, samuti sellistes kohtades nagu [[Royal Albert Hall]], [[Royal Festival Hall]] ja nädal aega kestnud välja müüdud etendustega [[London Palladium]]is. Scallon esines laialdaselt ka kabaree-lavastustes ja valiti 1979. aastal National Club Acts Awardsil parimaks naisvokalistiks. BBC Television andis talle kaks oma saadet: 1974. aastal sarja "A Day with Dana" ja 1979. aastal neli sarja "Wake Up Sunday". BBC Raadios juhtis ta 1977. aastal saadet "I Believe in Music". == Katoliiklik muusika == Pärast seda, kui ta oli 1980. aasta jaanuaris saavutanud Iirimaa edetabelis esikoha lauluga, mis põhines paavsti motol: [[Totus Tuus]], ladina keeles „Totally Yours“, sai tema muusika võimalikuks väljundiks palju suurem Ameerika kristlik turg. Varsti pärast seda, kui ta oli naasnud koju reklaamvisiidilt Washingtonis toimunud National Religious Broadcastersi konverentsilt, mille avas USA president [[Jimmy Carter]], võttis temaga ühendust auhinnatud laulukirjutaja [[Kurt Kaiser]], Word Recordsi asepresident. Ta kutsus ta tagasi USA-sse, kus talle pakuti plaadilepingut. Samal ajal andis Warwick Records 1980. aasta lõpus välja albumi "Everything is Beautiful". Septembris Londonis Pye stuudios salvestatud LP-d alapealkirjaga "20 Inspirational Songs" reklaamiti televisioonis ja sellest sai tema enimmüüdud album Suurbritannias, jõudes 10. jaanuaril 1981 edetabelis 43. kohale. Hiljem samal aastal ilmus "Totally Yours", tema esimene kristlik album Word Recordsi alt; laulud "Praise the Lord", "The Soft Rain" ja "Totus Tuus" olid "Dana ja Damien Scalloni" autorid. Nagu ka "Little Baby (Grace's Song)", mille ta kirjutas oma esimese lapsega rasedana olles. Peagi naasis ta stuudiosse, et 1982. aastal Lite Recordsi alt välja anda popalbum „Magic“, mis tehti Londonis Morgan Studiosis ja Maison Rouge Studiosis. See sisaldas nelja laulu tema noorematelt vendadelt John ja Gerald Brownilt ning Barry White'i kirjutatud singlit „I Feel Love Comin' On“, mis jõudis Suurbritannia edetabelis 22. mail 66. kohale. Koos oma nooremate vendadega kirjutasid nad Põhja-Iirimaa 1982. aasta FIFA maailmameistrivõistluste ametliku laulu "Yer Man" ja Dana salvestas selle koos kogu koondisega enne Hispaaniasse finaali suundumist. Pärast seda valmis tema teine ​​album Wordi alt; "Let There Be Love" sisaldas tempokat kristlikku poppi, džässi, ballaade ja vana iiri hümni gaeli keeles nimega "Ag Criost an Siol". Ta mängis peaosa West Endi lavastuses "[[Lumivalgeke|Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi]]", mis lavastati Phoenixi teatris 1983. aasta jõulu- ja uusaasta pantomiimihooajal. Esimene pantomiimilavastus purustas piletikassa rekordeid ja seda pikendati veebruarini. Ta mängis Lumivalgekest üle neljateistkümne aasta, iga kord erinevas linnas, alustades etendust 1982. aastal Hulli New Theatre'is. [[1984]]. aastal salvestas ta singli "So Clear". See oli Briti seebiooperi "Brookside" tunnuslaul koos lisatud sõnadega. Ta esitas laulu mitmetes telesaadetes 1984. aasta jõulude paiku, kuid laulu ei avaldatud kunagi kommertskasutuses. 1984. aastal toimus tema Ameerika tuur, et reklaamida tema kahte Wordi albumit. Esinemisi tehti kontserdisaalides, kirikutes, kolledžites ning ka televisioonis ja raadios. Pärast viitteist aastat show-äris avaldasid Hodder ja Stoughton 1985. aastal raamatu „Dana – autobiograafiline“. See jutustas loo tema lapsepõlvest, abielust ja muusikukarjäärist, aga ka tema kasvavast pühendumusest Jumalale. Samaaegselt raamatu ilmumisega ilmus tema viiekümnendate austusavaldusalbum „If I Give My Heart to You“, millel on tema viimane Suurbritannia edetabelis olev lugu „Little Things Mean a Lot“, mis ilmus 13. juulil 1985 ja jõudis 92. kohale. Iirimaal jõudis see 27. kohale, nagu ka albumi nimilugu. Töökohustuste tõttu ei viibinud ta 1979. aastal riigis, kui paavst [[Johannes Paulus II]]-st sai esimene paavst, kes kunagi Iirimaad külastas. Kuid ta nägi teda lõpuks 1987. aastal New Orleansi Superdome'is, kuna ta oli sinna kutsutud esitama lugu „Totus Tuus“ 80 000 või enama pealtvaataja ees. Pärast tema esinemist läks paavst lavale, et teda laulu kirjutamise eest isiklikult tänada. Varsti pärast Inglismaa kontserttuuri lõppu 1990. aasta alguses viis ta oma perega lihavõttepühadeks [[Florida]]sse. Tema puhkuse katkestas soov lennata Irondale'i Alabamasse ja esineda külalisena Eternal Word Television Networki (EWTN) kümnenda aastapäeva saates. Hiljem küsis võrgu asutaja [[Ema Angelica]], kas tema endine hotellipidajast abikaasa Damien sooviks seal töötada ja rajada retriidikeskuse, et hoolitseda sadade külastajate eest, keda võrk iga päev meelitas. Seejärel, pühade ajal, laulis ta Palm Beachis roosikrantside kokkutulekul ja talt paluti kirjutada roosikrantside tunnuslaul. Tulemuseks oli album „The Rosary“, mis ilmus 1991. aastal Heart Beat Recordsi plaadifirmaga ja on müünud ​​üle miljoni eksemplari üle maailma. 1991. aasta augustiks elasid Scallonid [[Mountain Brook]]is, EWTN-i peakorteri lähedal, kus Damien nüüd töötas. Mõtted karjääri lõpetamisest purunesid, kui ta abikaasalt küsiti, kas ta naine sooviks seal töötada ja muusikaprogrammi juhtida. "Say Yes" sai esimeseks teleseriaaliks, mille ta neile tegi. Sellele järgnesid veel kolm: "We Are One Body", "Backstage" ja "Dana and friends". Selle tuntuse abil sai temast populaarne katoliiklik laulja, kes esines konverentsidel ja avalikel koosviibimistel üle Ameerika. USA katoliiklik muusikaplaadifirma Heart Beat Records andis välja hulga tema muusika- ja palvealbumeid. Kuuenda Maailma Noortepäeva tähistamiseks Cherry Creek State Parkis Denveris 1993. aastal kutsuti ta paavst Johannes Paulus II juuresolekul laulma sündmuse tunnuslaulu "We Are One Body", mille ta ise lõi. Ta laulis ka Maailma Noortepäeva pidustustel Pariisis 1997. aastal, Torontos 2002. aastal ja Sydneys 2008. aastal. == Poliitika == 1997. aasta juunis sai ta Iirimaa Kristliku Kogukonnakeskuselt kirja, milles tehti ettepanek kandideerida Iirimaa presidendiks. Kuna tal polnud tol ajal poliitikast mingit huvi ja ta polnud sellest organisatsioonist kunagi kuulnud, viskas ta "uskumatu" ettepaneku prügikasti. Kuid ettepanekud jäid püsima ja sarnaseid kirju saabus ka teistelt inimestelt. Seejärel sekkus meedia. Lõpuks otsustas ta kandideerida 1997. aasta Iirimaa presidendivalimistel, kandideerides sõltumatu kandidaadina nime all Dana Rosemary Scallon. Tema kampaania põhines Iirimaa põhiseadusel ja veendumusel, et seda saab muuta ainult Iirimaa rahva nõusolekul avalikul hääletusel. Temast sai esimene presidendikandidaat, kes sai oma kandidatuuri ainult maakonna- ja linnavolikogudelt, mitte [[Oireachtas]]e liikmetelt. Valimispäev oli [[31. oktoober]] ja Scallon sai 175 458 esimese eelistuse häält (13,8%), jäädes kolmandale kohale Fianna Fáili kandidaadi ja lõpuks võitnud Mary McAleese'i järel. Enne Ameerikasse naasmist ütles ta ajakirjanikele: "Ma ei pruugi olla president, aga ma olen pretsedent." === Euroopa Parlamendi liige === Talle anti USA kodakondsus [[1999]]. aastal, mis nõudis temalt truudusevande andmist mis tahes teisele osariigile. Samal aastal kandideeris ta taas sõltumatu kandidaadina, seekord võites koha Euroopa Parlamendis, esindades Connacht-Ulsterit. Ta võitles perekondlike väärtuste ja oma tugevate abordivastaste veendumuste eest. Ta on abordi vastu kõigil juhtudel. 2013. aastal ütles ta, et "poliitikutel ei ole seaduslikku ega põhiseaduslikku kohustust kehtestada seadusi sündimata lapse tahtliku tapmise kohta ning puuduvad meditsiinilised tõendid, mis toetaksid seda radikaalset muutust selles, kuidas me kohtleme oma emasid ja nende lapsi, ning süütu ja kaitsetu inimelu võtmist ei saa kunagi õigustada". Ta oli häälekas ka lahutuse ja samasooliste abielu vastu ning tal oli euroskeptiline joon ELi suhtes. Ta keeldus sidemetest ühegi erakonnaga, hoolimata sellest, et [[Fianna Fáil]] tegi mitu katset temaga liituda. [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikmeks saades lõppes tema kaheksa-aastane viibimine USAs. Tal oli sel ajal ka avalikke lahkarvamusi katoliku hierarhiaga (eelkõige kardinal [[Desmond Connell]]iga), kes soovis hoopis konsensusliku lahenduse üle läbirääkimisi pidada. Sõltumatu kandidaadina kandideeris ta edutult 2002. aasta Iirimaa üldvalimistel Galway Westis, saades vaid 3,5% esimese eelistuse häältest. 2004. aasta juunis kaotas Scallon oma koha Euroopa Parlamendis, saades 13,5% häältest. Hiljem samal aastal ei õnnestunud tal saada Iirimaa presidendi ametisse nimetamist vastuollu mitteastuva presidendi vastu. Naastes meelelahutusmaailma 2005. aastal, veetis ta seitse nädalat RTÉ telesarjas „The Afternoon Show“, kus ta tegi treeneriga treeningrutiini ja kaotas oma vanima tütre pulmadeks 2,5 kilogrammi. 2006. aastal mängisid ta koos tantsija Ronan McCormackiga RTÉ tantsusarjas „Celebrity Jigs 'n' Reels“. Nad jõudsid finaalsaatesse ja saavutasid teise koha. Samal aastal asutasid Scallon ja tema abikaasa oma muusikaplaadifirma DS Music Productions. Üks esimesi välja antud albumeid oli „Totus Tuus“, paavst Johannes Paulus II mälestusele pühendatud laulude kogumik, mis anti välja tema surma-aastapäeval. 2007. aastal ilmus lastealbum ja 2008. aastal DVD pealkirjaga „Good Morning Jesus: Prayers & Songs for Children of All Ages“, mis oli esitletud EWTN-i erisarjas. Scallonid ja nende uus plaadifirma kaevati 2007. aastal Heart Beat Recordsi poolt kohtusse autoriõiguste rikkumise eest mitme hiljuti välja antud albumi puhul. Gill & Macmillan avaldas tema teise autobiograafia 2007. aastal. Tema poliitiline karjäär sai keskse koha teoses „All Kinds of Everything“. Raamatu esitlusega samal ajal ilmus ka tema esimene ilmalik album pärast kümme aastat varem ilmunud „Forever Christmas“. Albumi „A Thing Called Love“ produtseerisid tema ja ta noorim vend Gerry, kes mängis samuti kitarri ja klahvpille, samal ajal kui tema noorim poeg Robert mängis trumme. 2009. aastal sai Scallonist kohtunik saates „The All Ireland Talent Show“ ja 2010. aasta suvel osales ta tuuril „Best of British Variety“. Ta oli 2011. aastal tõsielusaate „Celebrity Bainisteoir“ neljanda hooaja võistleja, kuid RTÉ sundis teda osalemisest loobuma, kui ta teatas, et kandideerib uuesti Iirimaa presidendiks. 2019. aastal teatas ta, et on tagasi stuudios ja salvestab uut albumit. Ta esines saates „Lorraine“, „RTÉ Today“ ja mitmetes raadiojaamades, et reklaamida oma uut singlit „Falling“. Album „My Time” ilmus 1. novembril 2019. 2023. aastal andis Scallon välja oma hiti „Fairytale” uue versiooni ja andis rea intervjuusid, sealhulgas UTV Live'is, Good Morning Britainis ja GB Newsis. === 2011. aasta presidendikampaania === 19. septembril 2011 teatas Scallon St Stephen's Greenil asuvas Fitzwilliam Hotellis, et kandideerib järgmisel kuul toimuvatel Iirimaa presidendivalimistel. Carlow maakonnavolikogu oli esimene, kes ta nomineeris. Seejärel esitasid ta ka teised maakonnavolikogud, nii et temast sai kandidaat. Kokku oli seitse kandidaati, viis meest ja kaks naist. Esimeses debatis, mis toimus RTÉ Radio 1 saates „News at One”, selgitas sõltumatu kandidaat Scallon, et ta oli oma võistlustulle astumist edasi lükanud arvukate perekondlike kaotuste tõttu. Esinedes saates „The Late Late Show“ koos teiste kandidaatidega, näitas Scallon ELi põhiseaduse koopiat ja ütles oma publikule: „Sellest need valimised räägivadki. Mul on teadmised ja kogemused, et kaitsta meie suveräänsust, ja see on ainus küsimus, mis minu arvates on praegusel ajal tõeliselt pakiline.“ Kui [[Ryan Tubridy]] küsis, kas ta keelduks allkirjastamast ühtegi [[Iirimaa põhiseadus]]t ähvardavat seaduseelnõu, vastas ta: „Võtad kihla, et ma teeksin seda.“ Tegelikult pole presidendil sellist vetoõigust, ta saab seaduseelnõu vaid edastada riiginõukogule läbivaatamiseks. 5. oktoobril 2011 Newstalki saates „The Right Hook“ ütles Scallon: „Ma ei ole Euroopa vastane. Olen alati öelnud, et Euroopa, Euroopa kontseptsioon on hea. Me tahame olla Euroopas.“ 7. oktoobril 2011 selgus, et Scallonil on topeltkodakondsus, USA ja Iiri, kuid ta eitas selle avalikkuse eest varjamist, öeldes, et tema USA kodakondsus, mis tähendas tema poolt Iirimaale truudusest loobumise vannet, ei olnud probleem ei siis ega praegu ning tal polnud põhjust seda varjata. 12. oktoobril Prime Time'i (RTÉ) debatil luges Scallon debati lõpupoole ette ettevalmistatud avalduse, milles teatas, et tema ja tema perekonna vastu Ameerika Ühendriikides on esitatud "pahatahtlik" ja "vale" süüdistus, ning keeldudes üksikasju avaldamast, ütles ta, et ta ei jäta oma missioonil vastutava isiku või organisatsiooni leidmiseks "ükskõik millist kivi pööramata". Mõned meediakanalid kirjeldasid juhtunut kui "veidrat". Hiljem selgus, et avalduses viidati tema vennale Johnile. Browni, keda süüdistati 2008. aastal USA-s pereliikmete vahelise kohtuvaidluse käigus oma õetütre seksuaalses väärkohtlemises. Ta eitas süüdistust. Londoni politsei arreteeris Browni 2012. aasta juunis pärast seda, kui tema vastu esitati 2011. aasta oktoobris kaebus. 2013. aasta mais süüdistati teda kolmes kahe alla 16-aastase tüdruku vastu suunatud sündsusetus rünnakus. John Brown mõisteti 25. juulil 2014 õigeks ja ta mõisteti kõigis süüdistustes ühehäälselt õigeks. RTÉ esindaja Marian Finnucan ütles, et teda süüdistati valesti. Brown on sellest ajast alates algatanud kohtumenetluse oma süüdistajate, ajakirjaniku ja ajalehe vastu. Brown on sellest ajast alates edukalt võitnud laimu- ja au teotamise kohtuasjad mitmete ajalehtede, sealhulgas Irish Independent ja Sunday World vastu, kes avaldasid vale- ja laimavaid lugusid. Hääletus toimus 27. oktoobril ja neljas ja viimane häältelugemine viidi lõpule kaks päeva hiljem. Scallon sai 51 220 häält (2,9%) ja saavutas kuuenda koha [[Tööpartei (Iirimaa)|Tööpartei]] esindaja [[Michael D. Higgins]]i järel. == Isiklikku == [[5. oktoober|5. oktoobril]] [[1978]] abiellus ta hotellipidaja Damien Scalloniga [[Derry]]s [[Derry katoliku katedraal]]is (seal abiellusid ka tema vanemad). Paar kohtus esimest korda [[1970]]. aastal tema Ardmore'i hotellis Newrys, kus pärast lähedal asuvas Hilltownis toimunud tänavanimede tseremooniat "Dana Place" toimus vastuvõtt, et tähistada tema hiljutist Eurovisiooni edu. Paaril on neli last. [[2011]]. aasta seisuga elasid nad [[Claregalway]]s [[Galway krahvkond|Galway krahvkonnas]]. == Diskograafia == {{Pooleli|aasta=2026|kuu=juuni}} == Välislingid == * [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/4389/DANA+ROSEMARY_SCALLON/history/5 Dana Rosemary Scallon Euroopa Parlamendi kodulehel] {{Eurovisiooni lauluvõistluse võitjad}} {{JÄRJESTA:Scallon, Dana Rosemary}} [[Kategooria:Iirimaa lauljad]] [[Kategooria:Eurovisiooni võitjad]] [[Kategooria:Iirimaa poliitikud]] [[Kategooria:Iirimaalt valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1950]] eygihtprizg22m01194uinzsejuncut 7166457 7166198 2026-06-03T11:53:06Z Kruusamägi 1530 7166457 wikitext text/x-wiki [[File:Dana Rosemary Scallon EU parliament official portrait.jpg|thumb|Dana Rosemary Scallon (1999)]] '''Dana Rosemary Scallon''' (sünninimi '''Rosemary Brown'''; sündinud [[30. august]]il [[1950]] [[Islingtoni linnaosa]]s [[London]]is), kutsealaselt tuntud kui Dana, on iirimaa laulja, laulukirjutaja ja poliitik. Kooliõpilasena võitis ta [[1970. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]e looga "All Kinds of Everything". Sellest sai ülemaailmne miljon eksemplari müünud ​​lugu ja see pani aluse tema muusikukarjäärile. Ta astus poliitikasse [[1997]]. aastal Dana Rosemary Scallonina, kandideerides edutult Iirimaa presidendivalimistel, kuid valiti hiljem 1999. aastal Connacht-Ulsteri piirkonnast [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikmeks. Scallon oli taas sõltumatu kandidaat Iirimaa 2011. aasta presidendivalimistel, kuid langes esimesel võimalusel välja. Ta oli poliitik ja [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige aastatel 1999–2004. == Taust == Scallon sündis Rosemary Brownina [[Islingtoni linnaosa]]s [[London]]is [[Inglismaa]]l seitsmest lapsest koosnevas peres. Tema isa Robert Brown töötas lähedal asuvas [[King's Crossi raudteejaam]]as uksehoidjana ning oli lisaks juuksuri ja trompetimängija. [[Põhja-Iirimaa]]lt [[Derry]]st pärit Robert kolis pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] oma perega Londonisse töövõimalusi otsima. Kui Rosemary oli viieaastane, kolis ta koos perega Derrysse, kus ta kasvas üles Creggani elamurajoonis ja Bogside'is. Kuueaastaselt võitis Scallon oma esimese talendivõistluse. Teised lapsed tema kogukonnas panid talle hüüdnimeks "Dana" (iiri keeles julge või vallatu), kuna Scallon harjutas judot. Hiljem õppis Scallon Thornhilli kolledžis, mis oli Derry katoliiklik tütarlastekool. 14-aastaselt töötas ta suvel [[Essex]]is Bazooka närimiskummi tehases. Vahetult enne 16-aastaseks saamist sõlmis Scallon õpetaja ja muusikapromootori Tony Johnstoni abiga lepingu [[Decca Records]]i tütarettevõttega [[Rex Records]]. Danana esinedes debüteeris Scallon Tony Johnstoni kirjutatud singliga "Sixteen", samas kui B-pool "Little Girl Blue" oli tema enda kompositsioon. Nüüd, kui ta õppis A-taseme muusikat ja inglise keelt, sai ta nädalavahetustel populaarseks Dublini kabaree- ja folgiklubides ning krooniti 1968. aastal [[Clontarfi loss]]is kabaree kuningannaks. Rex Recordsi sekretär Phil Mitton soovitas tal osaleda Iirimaa lauluvõistlusel, mis pidi toimuma 1969. aasta veebruaris – võit oleks tähendanud, et ta esindaks Iirimaad Eurovisiooni lauluvõistlusel. Ta jõudis Dublinis toimunud finaali, kus esitas Michael Reade'i loo "Look Around", mis hiljem avaldati tema neljanda singlina. Iiri televisioonis otse-eetris näidatud Scallon saavutas teise koha [[Muriel Day]] ja samuti Reade'i kirjutatud loo "Wages of Love" järel. == 1970. aastad – Eurovisiooni võit ja popkarjäär == 1969. aasta detsembris kutsus Iirimaa lauluvõistluse produtsent [[Tom McGrath]] Scallonit järgmisel aastal uuesti proovima, arvates, et üks esitatud lauludest, ballaad "All Kinds of Everything", sobiks talle. Tema teine ​​katse Iirimaa võistlus võita oli edukas. Seejärel, laupäeval, [[21. märts]]il [[1970]], esitas üheksateistaastane koolitüdruk laulu Eurovisiooni finaalis Amsterdami RAI näituse- ja konverentsikeskuses hinnanguliselt kahesaja miljoni televaataja ees. Taburetil istudes ja tikitud valges minikleidis oli ta viimane kaheteistkümnest võistlejast, kes sel õhtul esines. Pärast hääletuse lõppu kuulutati ta 32 punktiga võitjaks, edestades favoriiti, Ühendkuningriigi [[Mary Hopkin]]it 26 ja Saksamaa esindajat [[Katja Ebstein]]i 12 punktiga. Hispaania esindaja [[Julio Iglesias]] saavutas neljanda koha koos prantslase [[Guy Bonnet]]' ja šveitslase [[Henri Dès]]iga. See oli Iirimaa esimene seitsmest võidust võistlusel. Võidulaulu komponeerisid kaks Dublini trükikoda, Derry Lindsay ja Jackie Smith. Singli produtseeris Ray Horricks ja arranžeeris [[Phil Coulter]]. 14. märtsil ilmunud laul tõusis enne võistluse algust Iirimaa singlite edetabelis esikohale ja püsis seal üheksa nädalat. Samuti veetis see kaks nädalat, 18. ja 25. aprillil, Suurbritannia singlite edetabeli tipus. See oli edukas ka Austraalias, Austrias, Saksamaal, Iisraelis, Malaisias, Hollandis, Uus-Meremaal, Singapuris, Lõuna-Aafrikas, Šveitsis ja Jugoslaavias. Laul müüs hiljem üle kahe miljoni eksemplari. Tema debüütalbum "All Kinds of Everything", mis salvestati Decca stuudios West Hampsteadis Londonis 25. aprillil 1970, ilmus juunis ja sisaldas nelja lugu, mille kirjutas kaasa lauljatar, ning albumi nimiloo uut salvestist. Tema järgmine singel ilmus septembris, kuid Jerry Lordani "I Will Follow You" edetabelitesse ei jõudnud. Laul, mis tegi lõpu tema ühehitilise imestaatusele, leiti albumilt "Barry Ryan 3". Paul Ryani kaksikvennale kirjutatud loo "Who Put the Lights Out" pakkus talle nende kasuisa Harold Davison, kes oli tema agendi Dick Katzi äripartner. Tema versioon, mis oli salvestatud Barry Ryani produtsendi Bill Landisega, osutus tugevaks tagasitulekuks, jõudes Iirimaa edetabelis 5. kohale. Suurbritannias jõudis see 13. märtsil 1971 edetabelis 14. kohale. Sellele järgnes kolm aastat edutuid singleid, mille rikkus vaid Iirimaa edetabelites saavutatud hitt "Sunday Monday Tuesday", mis oli 1973. aasta detsembris 4. kohal. See edu puudumine ajendas tema agenti soovitama tal liituda Bell Recordsi endise juhi Dick Leahyga tema uue plaadifirma GTO Recordsiga. Ta debüteeris GTO-l looga "Please Tell Him That I Said Hello", mille autorid olid Mike Shepstone ja Peter Dibbens. Kuu aja jooksul pärast ilmumist 1974. aasta oktoobris oli see Iirimaal 7. kohal. Enne Ühendkuningriigi edetabelis debüteerimist jaanuaris kulus uue aasta saabumisele. Tänu Top of the Popsi esinemistele 6. veebruaril ja 13. märtsil tõusis see 15. märtsil 1975 8. kohale. See edu Suurbritannias andis loole Iirimaal taas populaarsuse, kus see tõusis taas 7. kohale, seekord veebruaris. Ta salvestas ka laulu saksakeelse versiooni. "Spiel nicht mit mir und meinem Glück" oli samal aastal selles riigis 27. hitt. Scallon tegi mitmeid välismaiseid singleid, nagu "Wenn ein Mädchen verliebt ist" (saksa, 1971), "Tu Me Dis I Love You" (prantsuse, 1975) ja Jaapani versiooni "It's Gonna be a Cold Cold Christmas" 1976. aastal. Ta debüteeris GTO-l looga "Please Tell Him That I Said Hello", mille autorid olid Mike Shepstone ja Peter Dibbens. Kuu aja jooksul pärast ilmumist 1974. aasta oktoobris oli see Iirimaal 7. kohal. Enne Ühendkuningriigi edetabelis debüteerimist jaanuaris kulus uue aasta saabumisele. Tänu Top of the Popsi esinemistele 6. veebruaril ja 13. märtsil tõusis see 15. märtsil 1975 8. kohale. See edu Suurbritannias andis loole Iirimaal taas populaarsuse, kus see tõusis taas 7. kohale, seekord veebruaris. Ta salvestas ka laulu saksakeelse versiooni. "Spiel nicht mit mir und meinem Glück" oli samal aastal selles riigis 27. hitt. Scallon tegi mitmeid välismaiseid singleid, nagu "Wenn ein Mädchen verliebt ist" (saksa, 1971), "Tu Me Dis I Love You" (prantsuse, 1975) ja Jaapani versiooni "It's Gonna be a Cold Cold Christmas" 1976. aastal. Tema järgmine singel, Geoff Stephensi ja Roger Greenaway kompositsioon „Are You Still Mad at Me“, ei jõudnud edetabelisse. Seejärel kirjutasid nad talle veel ühe loo. „It's Gonna be a Cold Cold Christmas“ ilmus neli nädalat enne jõule ja andis talle Suurbritannia edetabelis teise kõrgeima koha, jõudes 27. detsembril 1975 4. kohale. Iirimaal jõudis see 3. kohale ja järgmisel aastal 12. kohale. Aasta lõpus pälvis Scallon kaks auhinda – NME parima naislaulja auhinna Suurbritannias ja TV Timesi parima naislaulja auhinna. Edu jätkus ka 1976. aastal, kui Eric Carmeni loo "Never Gonna Fall in Love Again" kaver sai 13. märtsil Suurbritannia edetabelis 31. kohale. Septembris aga kaotas ta oma uue singli "Fairytale" reklaamimise ajal hääle. Tema vasak häälepael, mis oli aasta varem läbi põlenud, vajas kiiret operatsiooni, et eemaldada mitte-pahaloomuline kasvaja, samuti väike osa häälepaelast endast. See pani mõned ajalehed kirjutama võimalusest, et ta ei pruugi enam kunagi laulda. Hoolimata sellest, et ta ei suutnud täielikult reklaamida Paul Greeduse kirjutatud ja Barry Blue produtseeritud diskolugu "Fairytale", sai sellest jõulupühal Suurbritannia edetabelis 13. kohal olev hitt ja see oli ka tema suurim rahvusvaheline edu pärast "All Kinds of Everything". Kuna ta ei suutnud pärast operatsiooni oma lauluhäält taastada, võttis ta ühendust lugupeetud lauluõpetaja Florence Wiese Norbergiga. Tema abiga jätkas ta live-esinemistega, andes 1977. aasta detsembris nädala pikkuse kontserdi Caesar's Palace'is Lutonis. Barry Blue alustas tööd oma viienda albumi kallal varsti pärast Heatwave'i teise albumi valmimist, mis ilmus 1978. aasta aprillis. Tema viimane sessioon Utopia stuudios Londonis lõppes kaks nädalat enne tema pulmapäeva oktoobris. 1979. aasta aprillis välja antud "The Girl is Back" oli tema esimene LP, mis ei sisaldanud kaverversioone, ja kõige rokivam lugu "Something's Cookin' in the Kitchen" Dave Jordanilt sai selle ainsaks Suurbritannia hittsingliks, jõudes 14. aprillil 44. kohale. Pettumust valmistav tulemus pärast turunduskampaaniat, mis hõlmas Scalloni uut ilmet, muusikavideot, elusuuruses plakateid suuremates linnades ja jaemüüjatele boonusena painduvaid plaate. Iirimaal jõudis see 22. kohale. Samuti ilmus albumi nimilugu, millele järgnes "I Can't Get Over Getting Over You", mida ta laulis oktoobris otse-eetris saates "Top of the Pops", mis oli tema viimane esinemine saates. Barry Blue' ja Lynsey de Pauli kirjutatud kurb ja mõtlik lugu "Thieves of Paris" on hinnatud [kelle poolt?] albumi üheks silmapaistvamaks looks. Nad kirjutasid ka tema 1972. aasta singli "Crossword Puzzle", mis saavutas Tais edetabelis 2. koha. Tema karjääri uus etapp algas pärast seda, kui paavst [[Johannes Paulus II]] külastas Iirimaad 1979. aasta septembris, inspireerides teda koos abikaasaga kirjutama Iiri edetabelite tippu jõudnud lugu "Totus Tuus". Lisaks edetabelitele oli ta pärast 1970. aasta Eurovisiooni võitu jäänud populaarseks isiksuseks. Ta mängis nokitsejatüdrukut laste seiklusfilmis "Tuvide lend" (1971), mille peaosades olid [[Ron Moody]] ja [[Jack Wild]] ning mille lavastas [[Ralph Nelson]]. Samuti esines ta suvehooaegadel kuurortides ja hooajaliste pantomiimide ajal, samuti sellistes kohtades nagu [[Royal Albert Hall]], [[Royal Festival Hall]] ja nädal aega kestnud välja müüdud etendustega [[London Palladium]]is. Scallon esines laialdaselt ka kabaree-lavastustes ja valiti 1979. aastal National Club Acts Awardsil parimaks naisvokalistiks. BBC Television andis talle kaks oma saadet: 1974. aastal sarja "A Day with Dana" ja 1979. aastal neli sarja "Wake Up Sunday". BBC Raadios juhtis ta 1977. aastal saadet "I Believe in Music". == Katoliiklik muusika == Pärast seda, kui ta oli 1980. aasta jaanuaris saavutanud Iirimaa edetabelis esikoha lauluga, mis põhines paavsti motol: [[Totus Tuus]], ladina keeles „Totally Yours“, sai tema muusika võimalikuks väljundiks palju suurem Ameerika kristlik turg. Varsti pärast seda, kui ta oli naasnud koju reklaamvisiidilt Washingtonis toimunud National Religious Broadcastersi konverentsilt, mille avas USA president [[Jimmy Carter]], võttis temaga ühendust auhinnatud laulukirjutaja [[Kurt Kaiser]], Word Recordsi asepresident. Ta kutsus ta tagasi USA-sse, kus talle pakuti plaadilepingut. Samal ajal andis Warwick Records 1980. aasta lõpus välja albumi "Everything is Beautiful". Septembris Londonis Pye stuudios salvestatud LP-d alapealkirjaga "20 Inspirational Songs" reklaamiti televisioonis ja sellest sai tema enimmüüdud album Suurbritannias, jõudes 10. jaanuaril 1981 edetabelis 43. kohale. Hiljem samal aastal ilmus "Totally Yours", tema esimene kristlik album Word Recordsi alt; laulud "Praise the Lord", "The Soft Rain" ja "Totus Tuus" olid "Dana ja Damien Scalloni" autorid. Nagu ka "Little Baby (Grace's Song)", mille ta kirjutas oma esimese lapsega rasedana olles. Peagi naasis ta stuudiosse, et 1982. aastal Lite Recordsi alt välja anda popalbum „Magic“, mis tehti Londonis Morgan Studiosis ja Maison Rouge Studiosis. See sisaldas nelja laulu tema noorematelt vendadelt John ja Gerald Brownilt ning Barry White'i kirjutatud singlit „I Feel Love Comin' On“, mis jõudis Suurbritannia edetabelis 22. mail 66. kohale. Koos oma nooremate vendadega kirjutasid nad Põhja-Iirimaa 1982. aasta FIFA maailmameistrivõistluste ametliku laulu "Yer Man" ja Dana salvestas selle koos kogu koondisega enne Hispaaniasse finaali suundumist. Pärast seda valmis tema teine ​​album Wordi alt; "Let There Be Love" sisaldas tempokat kristlikku poppi, džässi, ballaade ja vana iiri hümni gaeli keeles nimega "Ag Criost an Siol". Ta mängis peaosa West Endi lavastuses "[[Lumivalgeke|Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi]]", mis lavastati Phoenixi teatris 1983. aasta jõulu- ja uusaasta pantomiimihooajal. Esimene pantomiimilavastus purustas piletikassa rekordeid ja seda pikendati veebruarini. Ta mängis Lumivalgekest üle neljateistkümne aasta, iga kord erinevas linnas, alustades etendust 1982. aastal Hulli New Theatre'is. [[1984]]. aastal salvestas ta singli "So Clear". See oli Briti seebiooperi "Brookside" tunnuslaul koos lisatud sõnadega. Ta esitas laulu mitmetes telesaadetes 1984. aasta jõulude paiku, kuid laulu ei avaldatud kunagi kommertskasutuses. 1984. aastal toimus tema Ameerika tuur, et reklaamida tema kahte Wordi albumit. Esinemisi tehti kontserdisaalides, kirikutes, kolledžites ning ka televisioonis ja raadios. Pärast viitteist aastat show-äris avaldasid Hodder ja Stoughton 1985. aastal raamatu „Dana – autobiograafiline“. See jutustas loo tema lapsepõlvest, abielust ja muusikukarjäärist, aga ka tema kasvavast pühendumusest Jumalale. Samaaegselt raamatu ilmumisega ilmus tema viiekümnendate austusavaldusalbum „If I Give My Heart to You“, millel on tema viimane Suurbritannia edetabelis olev lugu „Little Things Mean a Lot“, mis ilmus 13. juulil 1985 ja jõudis 92. kohale. Iirimaal jõudis see 27. kohale, nagu ka albumi nimilugu. Töökohustuste tõttu ei viibinud ta 1979. aastal riigis, kui paavst [[Johannes Paulus II]]-st sai esimene paavst, kes kunagi Iirimaad külastas. Kuid ta nägi teda lõpuks 1987. aastal New Orleansi Superdome'is, kuna ta oli sinna kutsutud esitama lugu „Totus Tuus“ 80 000 või enama pealtvaataja ees. Pärast tema esinemist läks paavst lavale, et teda laulu kirjutamise eest isiklikult tänada. Varsti pärast Inglismaa kontserttuuri lõppu 1990. aasta alguses viis ta oma perega lihavõttepühadeks [[Florida]]sse. Tema puhkuse katkestas soov lennata Irondale'i Alabamasse ja esineda külalisena Eternal Word Television Networki (EWTN) kümnenda aastapäeva saates. Hiljem küsis võrgu asutaja [[Ema Angelica]], kas tema endine hotellipidajast abikaasa Damien sooviks seal töötada ja rajada retriidikeskuse, et hoolitseda sadade külastajate eest, keda võrk iga päev meelitas. Seejärel, pühade ajal, laulis ta Palm Beachis roosikrantside kokkutulekul ja talt paluti kirjutada roosikrantside tunnuslaul. Tulemuseks oli album „The Rosary“, mis ilmus 1991. aastal Heart Beat Recordsi plaadifirmaga ja on müünud ​​üle miljoni eksemplari üle maailma. 1991. aasta augustiks elasid Scallonid [[Mountain Brook]]is, EWTN-i peakorteri lähedal, kus Damien nüüd töötas. Mõtted karjääri lõpetamisest purunesid, kui ta abikaasalt küsiti, kas ta naine sooviks seal töötada ja muusikaprogrammi juhtida. "Say Yes" sai esimeseks teleseriaaliks, mille ta neile tegi. Sellele järgnesid veel kolm: "We Are One Body", "Backstage" ja "Dana and friends". Selle tuntuse abil sai temast populaarne katoliiklik laulja, kes esines konverentsidel ja avalikel koosviibimistel üle Ameerika. USA katoliiklik muusikaplaadifirma Heart Beat Records andis välja hulga tema muusika- ja palvealbumeid. Kuuenda Maailma Noortepäeva tähistamiseks Cherry Creek State Parkis Denveris 1993. aastal kutsuti ta paavst Johannes Paulus II juuresolekul laulma sündmuse tunnuslaulu "We Are One Body", mille ta ise lõi. Ta laulis ka Maailma Noortepäeva pidustustel Pariisis 1997. aastal, Torontos 2002. aastal ja Sydneys 2008. aastal. == Poliitika == 1997. aasta juunis sai ta Iirimaa Kristliku Kogukonnakeskuselt kirja, milles tehti ettepanek kandideerida Iirimaa presidendiks. Kuna tal polnud tol ajal poliitikast mingit huvi ja ta polnud sellest organisatsioonist kunagi kuulnud, viskas ta "uskumatu" ettepaneku prügikasti. Kuid ettepanekud jäid püsima ja sarnaseid kirju saabus ka teistelt inimestelt. Seejärel sekkus meedia. Lõpuks otsustas ta kandideerida 1997. aasta Iirimaa presidendivalimistel, kandideerides sõltumatu kandidaadina nime all Dana Rosemary Scallon. Tema kampaania põhines Iirimaa põhiseadusel ja veendumusel, et seda saab muuta ainult Iirimaa rahva nõusolekul avalikul hääletusel. Temast sai esimene presidendikandidaat, kes sai oma kandidatuuri ainult maakonna- ja linnavolikogudelt, mitte [[Oireachtas]]e liikmetelt. Valimispäev oli [[31. oktoober]] ja Scallon sai 175 458 esimese eelistuse häält (13,8%), jäädes kolmandale kohale Fianna Fáili kandidaadi ja lõpuks võitnud Mary McAleese'i järel. Enne Ameerikasse naasmist ütles ta ajakirjanikele: "Ma ei pruugi olla president, aga ma olen pretsedent." === Euroopa Parlamendi liige === Talle anti USA kodakondsus [[1999]]. aastal, mis nõudis temalt truudusevande andmist mis tahes teisele osariigile. Samal aastal kandideeris ta taas sõltumatu kandidaadina, seekord võites koha Euroopa Parlamendis, esindades Connacht-Ulsterit. Ta võitles perekondlike väärtuste ja oma tugevate abordivastaste veendumuste eest. Ta on abordi vastu kõigil juhtudel. 2013. aastal ütles ta, et "poliitikutel ei ole seaduslikku ega põhiseaduslikku kohustust kehtestada seadusi sündimata lapse tahtliku tapmise kohta ning puuduvad meditsiinilised tõendid, mis toetaksid seda radikaalset muutust selles, kuidas me kohtleme oma emasid ja nende lapsi, ning süütu ja kaitsetu inimelu võtmist ei saa kunagi õigustada". Ta oli häälekas ka lahutuse ja samasooliste abielu vastu ning tal oli euroskeptiline joon ELi suhtes. Ta keeldus sidemetest ühegi erakonnaga, hoolimata sellest, et [[Fianna Fáil]] tegi mitu katset temaga liituda. [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikmeks saades lõppes tema kaheksa-aastane viibimine USAs. Tal oli sel ajal ka avalikke lahkarvamusi katoliku hierarhiaga (eelkõige kardinal [[Desmond Connell]]iga), kes soovis hoopis konsensusliku lahenduse üle läbirääkimisi pidada. Sõltumatu kandidaadina kandideeris ta edutult 2002. aasta Iirimaa üldvalimistel Galway Westis, saades vaid 3,5% esimese eelistuse häältest. 2004. aasta juunis kaotas Scallon oma koha Euroopa Parlamendis, saades valimistel vaid 13,5% häältest. Hiljem samal aastal ei õnnestunud tal saada Iirimaa presidendikandidaadiks. Naastes meelelahutusmaailma 2005. aastal, veetis ta seitse nädalat RTÉ telesarjas „The Afternoon Show“, kus ta tegi treeneriga treeningrutiini ja kaotas oma vanima tütre pulmadeks 2,5 kilogrammi. 2006. aastal mängisid ta koos tantsija Ronan McCormackiga RTÉ tantsusarjas „Celebrity Jigs 'n' Reels“. Nad jõudsid finaalsaatesse ja saavutasid teise koha. Samal aastal asutasid Scallon ja tema abikaasa oma muusikaplaadifirma DS Music Productions. Üks esimesi välja antud albumeid oli „Totus Tuus“, paavst [[Johannes Paulus II]] mälestusele pühendatud laulude kogumik, mis anti välja tema surma-aastapäeval. 2007. aastal ilmus lastealbum ja 2008. aastal DVD pealkirjaga „Good Morning Jesus: Prayers & Songs for Children of All Ages“, mis oli esitletud EWTN-i erisarjas. Scallonid ja nende uus plaadifirma kaevati 2007. aastal Heart Beat Recordsi poolt kohtusse autoriõiguste rikkumise eest mitme hiljuti välja antud albumi puhul. Gill & Macmillan avaldas tema teise autobiograafia 2007. aastal. Tema poliitiline karjäär sai keskse koha teoses „All Kinds of Everything“. Raamatu esitlusega samal ajal ilmus ka tema esimene ilmalik album pärast kümme aastat varem ilmunud albumit „Forever Christmas“. Albumi „A Thing Called Love“ produtseerisid tema ja ta noorim vend Gerry, kes mängis samuti kitarri ja klahvpille, samal ajal kui tema noorim poeg Robert mängis trumme. 2009. aastal sai Scallonist kohtunik saates „The All Ireland Talent Show“ ja 2010. aasta suvel osales ta tuuril „Best of British Variety“. Ta oli 2011. aastal tõsielusaate „Celebrity Bainisteoir“ neljanda hooaja võistleja, kuid RTÉ sundis teda osalemisest loobuma, kui ta teatas, et kandideerib uuesti Iirimaa presidendiks. 2019. aastal teatas ta, et on tagasi stuudios ja salvestab uut albumit. Ta esines saates „Lorraine“, „RTÉ Today“ ja mitmetes raadiojaamades, et reklaamida oma uut singlit „Falling“. Album „My Time” ilmus 1. novembril 2019. 2023. aastal andis Scallon välja oma hiti „Fairytale” uue versiooni ja andis rea intervjuusid, sealhulgas UTV Live'is, Good Morning Britainis ja GB Newsis. === 2011. aasta presidendikampaania === 19. septembril 2011 teatas Scallon St Stephen's Greenil asuvas Fitzwilliam Hotellis, et kandideerib järgmisel kuul toimuvatel Iirimaa presidendivalimistel. Carlow maakonnavolikogu oli esimene, kes ta nomineeris. Seejärel esitasid ta ka teised maakonnavolikogud, nii et temast sai kandidaat. Kokku oli seitse kandidaati, viis meest ja kaks naist. Esimeses debatis, mis toimus RTÉ Radio 1 saates „News at One”, selgitas sõltumatu kandidaat Scallon, et ta oli oma võistlustulle astumist edasi lükanud arvukate perekondlike kaotuste tõttu. Esinedes saates „The Late Late Show“ koos teiste kandidaatidega, näitas Scallon ELi põhiseaduse koopiat ja ütles oma publikule: „Sellest need valimised räägivadki. Mul on teadmised ja kogemused, et kaitsta meie suveräänsust, ja see on ainus küsimus, mis minu arvates on praegusel ajal tõeliselt pakiline.“ Kui [[Ryan Tubridy]] küsis, kas ta keelduks allkirjastamast ühtegi [[Iirimaa põhiseadus]]t ähvardavat seaduseelnõu, vastas ta: „Võid kihla vedada, et ma teeksin seda.“ Tegelikult pole presidendil sellist vetoõigust, ta saab vaid edastada seaduseelnõu riiginõukogule läbivaatamiseks. 5. oktoobril 2011 Newstalki saates „The Right Hook“ ütles Scallon: „Ma ei ole Euroopa vastane. Olen alati öelnud, et Euroopa, Euroopa kontseptsioon on hea. Me tahame olla Euroopas.“ 7. oktoobril 2011 selgus, et Scallonil on topeltkodakondsus, USA ja Iiri, kuid ta eitas selle avalikkuse eest varjamist, öeldes, et tema USA kodakondsus, mis tähendas tema poolt Iirimaale truudusest loobumise vannet, ei olnud probleem ei siis ega praegu ning tal polnud põhjust seda varjata. 12. oktoobril Prime Time'i (RTÉ) debatil luges Scallon debati lõpupoole ette ettevalmistatud avalduse, milles teatas, et tema ja tema perekonna vastu Ameerika Ühendriikides on esitatud "pahatahtlik" ja "vale" süüdistus, ning keeldudes üksikasju avaldamast, ütles ta, et ta ei jäta oma missioonil vastutava isiku või organisatsiooni leidmiseks "ükskõik millist kivi pööramata". Mõned meediakanalid kirjeldasid juhtunut kui "veidrat". Hiljem selgus, et avalduses viidati tema vennale Johnile. Browni, keda süüdistati 2008. aastal USA-s pereliikmete vahelise kohtuvaidluse käigus oma õetütre seksuaalses väärkohtlemises. Ta eitas süüdistust. Londoni politsei arreteeris Browni 2012. aasta juunis pärast seda, kui tema vastu esitati 2011. aasta oktoobris kaebus. 2013. aasta mais süüdistati teda kolmes kahe alla 16-aastase tüdruku vastu suunatud sündsusetus rünnakus. John Brown mõisteti 25. juulil 2014 õigeks ja ta mõisteti kõigis süüdistustes ühehäälselt õigeks. RTÉ esindaja Marian Finnucan ütles, et teda süüdistati valesti. Brown on sellest ajast alates algatanud kohtumenetluse oma süüdistajate, ajakirjaniku ja ajalehe vastu. Brown on sellest ajast alates edukalt võitnud laimu- ja au teotamise kohtuasjad mitmete ajalehtede, sealhulgas Irish Independent ja Sunday World vastu, kes avaldasid vale- ja laimulugusid. Presidendivalimiste hääletus toimus 27. oktoobril ja neljas ning viimane häältelugemine viidi lõpule kaks päeva hiljem. Scallon sai 51 220 häält (2,9%) ja saavutas kuuenda koha [[Tööpartei (Iirimaa)|Tööpartei]] esindaja [[Michael D. Higgins]]i järel. == Isiklikku == [[5. oktoober|5. oktoobril]] [[1978]] abiellus ta hotellipidaja Damien Scalloniga [[Derry]]s [[Derry katoliku katedraal]]is (seal abiellusid ka tema vanemad). Paar kohtus esimest korda [[1970]]. aastal tema Ardmore'i hotellis Newrys, kus pärast lähedal asuvas Hilltownis toimunud tänavanimede tseremooniat "Dana Place" toimus vastuvõtt, et tähistada tema hiljutist Eurovisiooni edu. Paaril on neli last. [[2011]]. aasta seisuga elasid nad [[Claregalway]]s [[Galway krahvkond|Galway krahvkonnas]]. == Diskograafia == {{Pooleli|aasta=2026|kuu=juuni}} == Välislingid == * [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/4389/DANA+ROSEMARY_SCALLON/history/5 Dana Rosemary Scallon Euroopa Parlamendi kodulehel] {{Eurovisiooni lauluvõistluse võitjad}} {{JÄRJESTA:Scallon, Dana Rosemary}} [[Kategooria:Iirimaa lauljad]] [[Kategooria:Eurovisiooni võitjad]] [[Kategooria:Iirimaa poliitikud]] [[Kategooria:Iirimaalt valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1950]] au9u7dqhytpb3lj6kqxh0x3cdcnnz7l Dana (Iirimaa laulja) 0 716089 7166170 2026-06-02T21:41:40Z Juhan121 25066 Ümbersuunamine lehele [[Dana Rosemary Scallon]] 7166170 wikitext text/x-wiki #suuna[[Dana Rosemary Scallon]] izjkprysj7tu2pssvy2ryyb8dvlnuvd Kategooria:Pakistani arhitektuur 14 716090 7166171 2026-06-02T21:42:17Z Evlper 104506 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Pakistan]] [[Kategooria:Arhitektuur riigiti]]' 7166171 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Pakistan]] [[Kategooria:Arhitektuur riigiti]] e6s2ealnxoiprkc5mmhxj9kkrsxyd8a 7166172 7166171 2026-06-02T21:43:09Z Evlper 104506 7166172 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Pakistan|Arhitektuur]] [[Kategooria:Arhitektuur riigiti]] 57q6wn27gyyu5f93gd2j73117csny5f Sotsiaaldemokraatide ja Demokraatide Progressiivne Liit 0 716091 7166189 2026-06-02T22:36:20Z Andreas003 7485 Ümbersuunamine lehele [[Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis]] 7166189 wikitext text/x-wiki #suuna [[Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis]] rxvhwgpkezyv6mn1vivtufmcrh7lxme Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon 0 716092 7166190 2026-06-02T22:37:32Z Andreas003 7485 Ümbersuunamine lehele [[Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis]] 7166190 wikitext text/x-wiki #suuna [[Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis]] rxvhwgpkezyv6mn1vivtufmcrh7lxme Harilik reseedaliblikas 0 716093 7166192 2026-06-02T22:42:20Z IvarGl 201039 Uus lehekülg: '{{Taksonitabel | nimi = Harilik reseedaliblikas | staatus = | pilt = Pontia daplidice - Pieride1-8.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 240px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Põualibliklased]] ''Pieridae'' | perekond = [[Reseedaliblikas]] ''Pontia'' | liik = '''Harilik reseedaliblikas''' | binaarne = ''Pontia dapli...' 7166192 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Harilik reseedaliblikas | staatus = | pilt = Pontia daplidice - Pieride1-8.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 240px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Põualibliklased]] ''Pieridae'' | perekond = [[Reseedaliblikas]] ''Pontia'' | liik = '''Harilik reseedaliblikas''' | binaarne = ''Pontia daplidice'' | binaarse_autor = [[Linnaeus]], 1758 | leviku_kaart = | leviku_kaardi_laius = | leviku_kaardi_seletus = }}'''Harilik reseedaliblikas''' (''Pontia daplidice'') on [[Põualibliklased|põualibliklaste]] sugukonda kuuluv päevaliblikas. == Nimetuse etümoloogia == Liik on saanud eestikeelse nime tõenäoliselt seetõttu, et liik leiti esmakordselt või sagedamini reseedataimedelt. Liigi ladinakeelne nimetus ''daplidice'' pärineb kreeka mütoloogiast. [[Daplidice]] oli üks [[Danaiidid|danaiididest]], kes oli [[Danaus|Danause]] ja [[Pieria (mütoloogia)|Pieria]] tütar. == Välimus ja tunnused == Hariliku reseedaliblika tiibade siruulatus on 34–49 mm. Tiibade ülakülg on valge. Ees­tiiva tipuosa on must ning selles paikneb 3–4 enam-vähem ühesuurust valget laiku. Ees­tiiva kesksulu tipus on suur must laik, tiivanarmad on valged, kuid ees­tiival soonte kohal mustad. Isastel on tagatiivad pealt valged ning servise lähedal leidub musti joonekesi. Emastel on ees­tiiva kannaosa hallim kui isastel ning taganurga lähedal asub veel üks suur tume laik, mis isastel puudub või on väga kahvatu. Emase tagatiivad on ülaküljelt laialt musta-halli-valgekirjud. Ees­tiiva alakülg on valge ja sarnaneb ülakülje mustriga, kuid tipuosas ja välisalal olevad laigud on rohekad, mitte mustad. Tagatiiva alakülg on valge, hallikasrohelise kirjaga. Kannaosas paikneb enam-vähem ümmargune valge laik ning keskala läbib sakiliste servadega kitsas valge ristvööt. Välisalal olevad valged laigud kitsenevad tiivaservise poole.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Õunap |eesnimi=Erki |pealkiri=Eesti päevaliblikad |perekonnanimi2=Tartes |eesnimi2=Urmas |lehekülg=127-128}}</ref> Kõige sarnasem on Eestist seni leidmata [[lõuna-reseedaliblikas]]. Harilikul reseedaliblikal on tagatiiva alakülje servisealal valged laigud, mis laienevad servise poole, ning kesksulu valge laik on ümaram. Lõuna-reseedaliblika kesksulu laik on piklikum.<gallery mode="packed"> Fail:(MHNT) Pontia daplidice - St Foy d'Aigrefeuille - France - female dorsal.jpg|♀ Fail:(MHNT) Pontia daplidice - St Foy d'Aigrefeuille - France - female ventral.jpg|♀ △ </gallery> == Elupaik == Tegemist on avamaastikuliigiga. Eestis võib sisserändajaid kohata tee- ja metsaservadel, kraavipervedel, niitudel, kuivadel niitudel ning ristikuheinapõldudel. <ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=204}}</ref><ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti suurliblikate määraja. 1. |perekonnanimi2=Möls |eesnimi2=T. |lehekülg=38}}</ref> Liblikas on kiire ja rahutu lennuga ning võib seetõttu kergesti segi minna teiste sarnaste valgete liblikatega. == Levila == Harilik reseedaliblikas on transpalearktiline avamaastikuliik.<ref name=":1" /> Ta on levinud [[Põhja-Aafrika|Põhja-Aafrikas]], [[Kanaari saared|Kanaari saartel]], [[Lõuna-Euroopa|Lõuna]]- ja [[Kesk-Euroopa|Kesk-Euroopas,]] [[Türgi|Türgis]], [[Iraan|Iraanis]], [[Iraak|Iraagis]], [[Afganistan|Afganistanis]], [[Lõuna-Kaukaasia|Taga-Kaukaasias]], [[Kesk-Aasia|Kesk-Aasias]] ja [[Kasahstan|Kasahstanis]] ning ulatub ka Venemaa Euroopa-osa lõunaaladele. Euroopas on ta läänepoolsema levikuga kui lõuna-reseedaliblikas. Liik on tuntud rändliblikana ning hulkuvad isendid võivad jõuda kuni [[Fennoskandia]] põhjaosani. Eestile lähim püsipopulatsioon asub Gotlandil.<ref name=":0" /> == Lennuaeg == Tavaliselt esineb aastas kaks põlvkonda. Esimese põlvkonna valmikud lendavad juunis, teise põlvkonna isendid juuli lõpul ja augustis. Juunis Põhja-Euroopasse rännanud liblikad võivad kohapeal järglasi anda, kes lendavad koos suve teisel poolel saabuvate sisserändajatega.<ref name=":0" /> == Rööviku areng == Röövikud toituvad mitmesugustel [[Ristõielised|ristõielistel]] taimedel, näiteks [[Hanerohi|hanerohul]], [[Unilook|unilookal]], [[Lehmakapsas|lehmakapsal]] ja [[Merisinep|merisinepil]].<ref name=":0" /><ref name=":1" /> [[Gotland|Gotlandil]] on tähtis toidutaim [[kollane reseeda]]. Talvituv arengujärk on nukk.<ref name=":0" /> [[Fail:Pontia daplidice larva.jpg|keskel|250x250px]] == Viited == <references /> [[Kategooria:Põualibliklased]] [[Kategooria:Eesti liblikalised]] bqw0e2est9nluqradfyzbgmzr7q4emn 7166193 7166192 2026-06-02T22:44:01Z IvarGl 201039 7166193 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Harilik reseedaliblikas | staatus = | pilt = Pontia daplidice - Pieride1-8.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 240px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Põualibliklased]] ''Pieridae'' | perekond = [[Reseedaliblikas]] ''Pontia'' | liik = '''Harilik reseedaliblikas''' | binaarne = ''Pontia daplidice'' | binaarse_autor = [[Linnaeus]], 1758 | leviku_kaart = | leviku_kaardi_laius = | leviku_kaardi_seletus = }}'''Harilik reseedaliblikas''' (''Pontia daplidice'') on [[Põualibliklased|põualibliklaste]] sugukonda kuuluv päevaliblikas. == Nimetuse etümoloogia == Liik on saanud eestikeelse nime tõenäoliselt seetõttu, et liik leiti esmakordselt või sagedamini reseedataimedelt. Liigi ladinakeelne nimetus ''daplidice'' pärineb kreeka mütoloogiast. [[Daplidice]] oli üks [[Danaiidid|danaiididest]], kes oli [[Danaus|Danause]] ja [[Pieria (mütoloogia)|Pieria]] tütar. == Välimus ja tunnused == Hariliku reseedaliblika tiibade siruulatus on 34–49 mm. Tiibade ülakülg on valge. Ees­tiiva tipuosa on must ning selles paikneb 3–4 enam-vähem ühesuurust valget laiku. Ees­tiiva kesksulu tipus on suur must laik, tiivanarmad on valged, kuid ees­tiival soonte kohal mustad. Isastel on tagatiivad pealt valged ning servise lähedal leidub musti joonekesi. Emastel on ees­tiiva kannaosa hallim kui isastel ning taganurga lähedal asub veel üks suur tume laik, mis isastel puudub või on väga kahvatu. Emase tagatiivad on ülaküljelt laialt musta-halli-valgekirjud. Ees­tiiva alakülg on valge ja sarnaneb ülakülje mustriga, kuid tipuosas ja välisalal olevad laigud on rohekad, mitte mustad. Tagatiiva alakülg on valge, hallikasrohelise kirjaga. Kannaosas paikneb enam-vähem ümmargune valge laik ning keskala läbib sakiliste servadega kitsas valge ristvööt. Välisalal olevad valged laigud kitsenevad tiivaservise poole.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Õunap |eesnimi=Erki |pealkiri=Eesti päevaliblikad |perekonnanimi2=Tartes |eesnimi2=Urmas |lehekülg=127-128}}</ref> Kõige sarnasem on Eestist seni leidmata [[lõuna-reseedaliblikas]]. Harilikul reseedaliblikal on tagatiiva alakülje servisealal valged laigud, mis laienevad servise poole, ning kesksulu valge laik on ümaram. Lõuna-reseedaliblika kesksulu laik on piklikum.<gallery mode="packed"> Fail:(MHNT) Pontia daplidice - St Foy d'Aigrefeuille - France - female dorsal.jpg|♀ Fail:(MHNT) Pontia daplidice - St Foy d'Aigrefeuille - France - female ventral.jpg|♀ △ </gallery> == Elupaik == Tegemist on avamaastikuliigiga. Eestis võib sisserändajaid kohata tee- ja metsaservadel, kraavipervedel, niitudel, kuivadel niitudel ning ristikuheinapõldudel. <ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=204}}</ref><ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti suurliblikate määraja. 1. |perekonnanimi2=Möls |eesnimi2=T. |lehekülg=38}}</ref> Liblikas on kiire ja rahutu lennuga ning võib seetõttu kergesti segi minna teiste sarnaste valgete liblikatega. == Levila == Harilik reseedaliblikas on transpalearktiline avamaastikuliik.<ref name=":1" /> Ta on levinud [[Põhja-Aafrika|Põhja-Aafrikas]], [[Kanaari saared|Kanaari saartel]], [[Lõuna-Euroopa|Lõuna]]- ja [[Kesk-Euroopa|Kesk-Euroopas,]] [[Türgi|Türgis]], [[Iraan|Iraanis]], [[Iraak|Iraagis]], [[Afganistan|Afganistanis]], [[Lõuna-Kaukaasia|Taga-Kaukaasias]], [[Kesk-Aasia|Kesk-Aasias]] ja [[Kasahstan|Kasahstanis]] ning ulatub ka Venemaa Euroopa-osa lõunaaladele. Euroopas on ta läänepoolsema levikuga kui lõuna-reseedaliblikas. Liik on tuntud rändliblikana ning hulkuvad isendid võivad jõuda kuni [[Fennoskandia]] põhjaosani. Eestile lähim püsipopulatsioon asub Gotlandil.<ref name=":0" /> == Lennuaeg == Tavaliselt esineb aastas kaks põlvkonda. Esimese põlvkonna valmikud lendavad juunis, teise põlvkonna isendid juuli lõpul ja augustis. Juunis Põhja-Euroopasse rännanud liblikad võivad kohapeal järglasi anda, kes lendavad koos suve teisel poolel saabuvate sisserändajatega.<ref name=":0" /> == Rööviku areng == Röövikud toituvad mitmesugustel [[Ristõielised|ristõielistel]] taimedel, näiteks [[Hanerohi|hanerohul]], [[Unilook|unilookal]], [[Lehmakapsas|lehmakapsal]] ja [[Merisinep|merisinepil]].<ref name=":0" /><ref name=":1" /> [[Gotland|Gotlandil]] on tähtis toidutaim [[kollane reseeda]]. Talvituv arengujärk on nukk.<ref name=":0" /> [[Fail:Pontia daplidice larva.jpg|keskel|250x250px]] == Viited == <references /> == Välislingid == {{commonskat|Pontia daplidice}} * {{elurikkus}} [[Kategooria:Põualibliklased]] [[Kategooria:Eesti liblikalised]] 9vy65h35a1pspeov6e4f86pkxgj3kc6 Euroopa tasandi partei 0 716094 7166197 2026-06-02T22:59:19Z Andreas003 7485 Ümbersuunamine lehele [[Euroopa tasandi erakond]] 7166197 wikitext text/x-wiki #suuna [[Euroopa tasandi erakond]] 3r0hp64l9me62dco5v1x66am4jrdny0 Ine Eriksen Søreide 0 716095 7166249 2026-06-03T06:18:49Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Ine Marie Eriksen Søreide]] 7166249 wikitext text/x-wiki #suuna [[Ine Marie Eriksen Søreide]] ev3ls3599cbeqky8adowefhlm4g1bxl Norra välisminister 0 716096 7166267 2026-06-03T06:59:41Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: '{{infokast ametikoht | nimetus = Norra välisminister | omakeelne_nimetus = Utenriksministeren | embleem = Emblem of the Norwegian Government.svg | embleemiallkiri = | lipp = | lipuallkiri = | pilt = Espen Barth Eide at the Nordic Council 2012 in Helsinki.jpg | pildilaius = | ametis = [[Espen Barth Eide]] | ametisalates = 16. oktoobrist 2023 | üksus = Norra välisministeerium|Vä...' 7166267 wikitext text/x-wiki {{infokast ametikoht | nimetus = Norra välisminister | omakeelne_nimetus = Utenriksministeren | embleem = Emblem of the Norwegian Government.svg | embleemiallkiri = | lipp = | lipuallkiri = | pilt = Espen Barth Eide at the Nordic Council 2012 in Helsinki.jpg | pildilaius = | ametis = [[Espen Barth Eide]] | ametisalates = 16. oktoobrist 2023 | üksus = [[Norra välisministeerium|Välisministeerium]] | kõnetlussõnad = | tüüp = | staatus = | lühend = | liikmesus = [[Riiginõukogu (Norra)|Riiginõukogu]] | residents = | asukoht = [[Victoria Terrasse]], [[Oslo]] | esitaja = [[Norra peaminister|Peaminister]] | nimetaja = [[Norra kuningas|Kuningas]] <br/> [[Storting|parlamendi]] nõusolekul | võimujärglus = | ametiaeg = ''Piiramatu'' | dokument = [[Norra põhiseadus|Põhiseadus]] | moodustatud = 1905 ({{aega tagasi|1905}}) | esimene = [[Jørgen Løvland]] | viimane = | kaotatud = | asetäitja = | palk = | veebileht = }} '''Norra välisminister''' ([[norra keel]]es ''Utenriksministeren'') on [[Norra]] [[välisminister (üldmõiste)|välisasjade eest vastutav minister]]. Ta juhib [[Norra välisministeerium|välisministeeriumit]]. Välisminister on pärast [[Norra peaminister|peaministrit]] [[Riiginõukogu (Norra)|valitsuse]] tähtsuselt teine liige (v.a lühike periood 20. sajandi lõpus, kui ametis oli ka [[Norra asepeaminister|asepeaminister]]).<ref>{{cite web|url=http://www.regjeringen.no/en/the-government/previous-governments/the-structure-of-the-registry/ministries-and-offices/offices/deputy-to-the-prime-minister-1985-.html?id=511156 |publisher=[[Government.no]] |title=Deputy to the Norwegian Prime Minister |date=17 September 2009 |access-date=28 October 2013 |archive-date=6 October 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20131006095200/http://www.regjeringen.no/en/the-government/previous-governments/the-structure-of-the-registry/ministries-and-offices/offices/deputy-to-the-prime-minister-1985-.html?id=511156 |url-status=live }}</ref> Norra välisminister on aastast 2023 [[Espen Barth Eide]] ([[Norra Töölispartei|Töölispartei]]). ==Norra välisministrite loend== {{vaata|Norra välisministrite loend}} '''Legend'''<br/> {{legend2|#AACC99|[[Keskpartei (Norra)|Talurahvapartei/Keskpartei]]|border=1px solid #AAAAAA}}<br> {{legend2|#FFFFAA|[[Kristlik Rahvapartei]]|border=1px solid #AAAAAA}}<br> {{legend2|#AACCFF|[[Høyre]]|border=1px solid #AAAAAA}}<br> {{legend2|#FFB6B6|[[Norra Töölispartei|Töölispartei]]|border=1px solid #AAAAAA}}<br> {{legend2|#AEE8A8|[[Venstre (Norra)|Venstre]]|border=1px solid #AAAAAA}} {|class="wikitable plainrowheaders sortable" ! scope=col class=unsortable | Pilt ! scope=col | Nimi ! scope=col | Erakond ! scope=col | Ametis alates ! scope=col | Ametis kuni ! scope=col | Ametiaja pikkus ! scope=col | Peaminister ! scope=col class=unsortable | Viide |- | align=center | [[File:J. Løvland - no-nb digifoto 20160420 00234 NB NS NM 10313 (cropped).jpg|100px]] ! scope=row | {{sortname|Jørgen|Løvland}} | style="background:#AEE8A8" | [[Venstre (Norra)|Venstre]] || 7. juuni 1905 || 19. märts 1908 || 2 aastat ja 286 päeva || [[Christian Michelsen]]<br>[[Jørgen Løvland]]|| align=center | <ref name=michelsen>{{cite web|url=http://www.regjeringen.no/en/the-government/previous-governments/the-structure-of-the-registry/governments/during-and-after-the-dissolution-of-the-/ministries-1905---1940/ministries-1905---1940/christian-michelsens-government-1905---1.html?id=507098 |publisher=[[Government.no]] |title=Christian Michelsen's Government |date=3 December 2007 |access-date=28 October 2013 |archive-date=29 October 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20131029201207/http://www.regjeringen.no/en/the-government/previous-governments/the-structure-of-the-registry/governments/during-and-after-the-dissolution-of-the-/ministries-1905---1940/ministries-1905---1940/christian-michelsens-government-1905---1.html?id=507098 |url-status=live }}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.regjeringen.no/en/the-government/previous-governments/the-structure-of-the-registry/governments/during-and-after-the-dissolution-of-the-/ministries-1905---1940/ministries-1905---1940/jorgen-lovlands-government-1907---1908.html?id=507304 |publisher=[[Government.no]] |title=Jøgen Løvland's Government |date=3 December 2007 |access-date=28 October 2013 |archive-date=16 October 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20131016201735/http://www.regjeringen.no/en/the-government/previous-governments/the-structure-of-the-registry/governments/during-and-after-the-dissolution-of-the-/ministries-1905---1940/ministries-1905---1940/jorgen-lovlands-government-1907---1908.html?id=507304 |url-status=live }}</ref> |- | align=center | [[File:Wilhelm Christopher Christophersen utenriksminister.jpg|100px]] ! scope=row | [[Wilhelm Christopher Christophersen|Wilhelm Christophersen]] | style="background:#AEE8A8" | [[Venstre (Norra)|Venstre]] || 19. märts 1908 || 2. veebruar 1910 || 1 aasta ja 320 päeva || [[Gunnar Knudsen]] || align=center | <ref>{{cite web|url=http://www.regjeringen.no/en/the-government/previous-governments/the-structure-of-the-registry/governments/during-and-after-the-dissolution-of-the-/ministries-1905---1940/ministries-1905---1940/gunnar-knudsens-first-government-1908---.html?id=507305 |publisher=[[Government.no]] |title=Gunnar Knudsen's First Government |date=3 December 2007 |access-date=28 October 2013 |archive-date=29 October 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20131029195736/http://www.regjeringen.no/en/the-government/previous-governments/the-structure-of-the-registry/governments/during-and-after-the-dissolution-of-the-/ministries-1905---1940/ministries-1905---1940/gunnar-knudsens-first-government-1908---.html?id=507305 |url-status=live }}</ref> |- | align=center | [[File:Johannes Irgens.jpg|100px]] ! scope=row | {{sortname|Johannes|Irgens}} | style="background:#AACCFF" | [[Høyre]] || 2. veebruar 1910 || 31. jaanuar 1913 || 2 aastat ja 364 päeva || [[Wollert Konow (peaminister)|Wollert Konow]] <br> [[Jens Bratlie]] || align=center | <ref>{{cite web|url=http://www.regjeringen.no/en/the-government/previous-governments/the-structure-of-the-registry/governments/during-and-after-the-dissolution-of-the-/ministries-1905---1940/ministries-1905---1940/wollert-konows-sb-government-1910---1912.html?id=507306 |publisher=[[Government.no]] |title=Wollert Konow's (S.B.) Government |date=3 December 2007 |access-date=28 October 2013 |archive-date=29 October 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20131029202545/http://www.regjeringen.no/en/the-government/previous-governments/the-structure-of-the-registry/governments/during-and-after-the-dissolution-of-the-/ministries-1905---1940/ministries-1905---1940/wollert-konows-sb-government-1910---1912.html?id=507306 |url-status=live }}</ref> |- | align=center | [[File:Nils Claus Ihlen.jpg|100px]] ! scope=row | {{sortname|Nils Claus|Ihlen}} | style="background:#AEE8A8" | [[Venstre (Norra)|Venstre]] || 31. jaanuar 1913 || 21. juuni 1920 || 7 aastat ja 142 päeva || [[Gunnar Knudsen]] || align=center | <ref>{{cite web|url=http://www.regjeringen.no/en/the-government/previous-governments/the-structure-of-the-registry/governments/during-and-after-the-dissolution-of-the-/ministries-1905---1940/ministries-1905---1940/jens-bratlies-government-1912---1913.html?id=507307 |publisher=[[Government.no]] |title=Jens Bratlie's Government |date=14 April 2008 |access-date=28 October 2013 |archive-date=29 October 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20131029202156/http://www.regjeringen.no/en/the-government/previous-governments/the-structure-of-the-registry/governments/during-and-after-the-dissolution-of-the-/ministries-1905---1940/ministries-1905---1940/jens-bratlies-government-1912---1913.html?id=507307 |url-status=live }}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.regjeringen.no/en/the-government/previous-governments/the-structure-of-the-registry/governments/during-and-after-the-dissolution-of-the-/ministries-1905---1940/ministries-1905---1940/gunnar-knudsens-second-government-1913--.html?id=507308 |publisher=[[Government.no]] |title=Gunnar Knudsen's Second Government |date=3 December 2007 |access-date=28 October 2013 |archive-date=29 October 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20131029200340/http://www.regjeringen.no/en/the-government/previous-governments/the-structure-of-the-registry/governments/during-and-after-the-dissolution-of-the-/ministries-1905---1940/ministries-1905---1940/gunnar-knudsens-second-government-1913--.html?id=507308 |url-status=live }}</ref> |- | align=center | [[File:Høyesterettsadvokat Christian Fredrik Michelet.jpg|100px]] ! scope=row | {{sortname|Christian Fredrik|Michelet|Christian Fredrik Michelet (poliitik)}} | style="background:#AACCFF" | [[Høyre]] || 21. juuni 1920 || 22. juuni 1921 || 1 aasta ja 1 päev || [[Otto Bahr Halvorsen]] || align=center | <ref>{{cite web|url=http://www.regjeringen.no/en/the-government/previous-governments/the-structure-of-the-registry/governments/during-and-after-the-dissolution-of-the-/ministries-1905---1940/ministries-1905---1940/otto-b-halvorsens-first-government-1920-.html?id=507312 |publisher=[[Government.no]] |title=Otto B. Halvorsen's First Government |date=3 December 2007 |access-date=28 October 2013 |archive-date=29 October 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20131029195938/http://www.regjeringen.no/en/the-government/previous-governments/the-structure-of-the-registry/governments/during-and-after-the-dissolution-of-the-/ministries-1905---1940/ministries-1905---1940/otto-b-halvorsens-first-government-1920-.html?id=507312 |url-status=live }}</ref> |- | align=center | [[File:Anton Christopher Ræstad (20180502 00087 NB NS NM 08458).jpg|100px]] ! scope=row | [[Arnold Christopher Ræstad|Arnold C. Ræstad]] | style="background:#AEE8A8" | [[Venstre (Norra)|Venstre]] || 22. juuni 1921 || 31. mai 1922 || 343 päeva || rowspan=2|[[Otto Blehr]] || align=center | <ref name=blehr>{{cite web|url=http://www.regjeringen.no/en/the-government/previous-governments/the-structure-of-the-registry/governments/during-and-after-the-dissolution-of-the-/ministries-1905---1940/ministries-1905---1940/otto-blehrs-second-government-1921---192.html?id=507313 |publisher=[[Government.no]] |title=Otto Blehr's Second Government |date=3 December 2007 |access-date=28 October 2013 |archive-date=20 October 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20131020063253/http://www.regjeringen.no/en/the-government/previous-governments/the-structure-of-the-registry/governments/during-and-after-the-dissolution-of-the-/ministries-1905---1940/ministries-1905---1940/otto-blehrs-second-government-1921---192.html?id=507313 |url-status=live }}</ref> |- | align=center | [[File:Johan Ludwig Mowinckel.jpg|100px]] ! scope=row | {{sortname|Johan Ludwig|Mowinckel}} | style="background:#AEE8A8" | [[Venstre (Norra)|Venstre]] || 31. mai 1922 || 6. märts 1923 || 279 päeva || align=center | <ref name=blehr /> |- | align=center | [[File:Høyesterettsadvokat Christian Fredrik Michelet.jpg|100px]] ! scope=row | {{sortname|Christian Fredrik|Michelet|Christian Fredrik Michelet (poliitik)}} | style="background:#AACCFF" | [[Høyre]] ||6. märts 1923 || 25. juuli 1924 || 1 aasta ja 141 päeva || [[Otto Bahr Halvorsen]]<br> [[Abraham Berge]] || align=center | <ref>{{cite web|url=http://www.regjeringen.no/en/the-government/previous-governments/the-structure-of-the-registry/governments/during-and-after-the-dissolution-of-the-/ministries-1905---1940/ministries-1905---1940/otto-b-halvorsens-second-government-1923.html?id=507315 |publisher=[[Government.no]] |title=Otto B. Halvorsen's Second Government |date=3 December 2007 |access-date=28 October 2013 |archive-date=17 October 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20131017025341/http://www.regjeringen.no/en/the-government/previous-governments/the-structure-of-the-registry/governments/during-and-after-the-dissolution-of-the-/ministries-1905---1940/ministries-1905---1940/otto-b-halvorsens-second-government-1923.html?id=507315 |url-status=live }}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.regjeringen.no/en/the-government/previous-governments/the-structure-of-the-registry/governments/during-and-after-the-dissolution-of-the-/ministries-1905---1940/ministries-1905---1940/abraham-berges-government1923---1924.html?id=507317 |publisher=[[Government.no]] |title=Abraham Berge's Second Government |date=3 December 2007 |access-date=28 October 2013 |archive-date=29 October 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20131029201025/http://www.regjeringen.no/en/the-government/previous-governments/the-structure-of-the-registry/governments/during-and-after-the-dissolution-of-the-/ministries-1905---1940/ministries-1905---1940/abraham-berges-government1923---1924.html?id=507317 |url-status=live }}</ref> |- | align=center | [[File:Johan Ludwig Mowinckel.jpg|100px]] ! scope=row | {{sortname|Johan Ludwig|Mowinckel}} | style="background:#AEE8A8" | [[Venstre (Norra)|Venstre]] || 25. juuli 1924 || 5. märts 1926 || 1 aasta ja 223 päeva || [[Johan Ludwig Mowinckel]] || align=center | <ref>{{cite web|url=http://www.regjeringen.no/en/the-government/previous-governments/the-structure-of-the-registry/governments/during-and-after-the-dissolution-of-the-/ministries-1905---1940/ministries-1905---1940/johan-mowinckels-first-government-1924--.html?id=507320 |publisher=[[Government.no]] |title=Johan Ludwig Mowinckel's First Government |date=3 December 2007 |access-date=28 October 2013 |archive-date=20 October 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20131020063321/http://www.regjeringen.no/en/the-government/previous-governments/the-structure-of-the-registry/governments/during-and-after-the-dissolution-of-the-/ministries-1905---1940/ministries-1905---1940/johan-mowinckels-first-government-1924--.html?id=507320 |url-status=live }}</ref> |- | align=center | [[File:Ivar Lykke.jpg|100px]] ! scope=row | {{sortname|Ivar|Lykke}} | style="background:#AACCFF" | [[Høyre]] || 5. märts 1926 || 28. jaanuar 1928 || 1 aasta ja 323 päeva || [[Ivar Lykke]] || align=center | <ref>{{cite web|url=http://www.regjeringen.no/en/the-government/previous-governments/the-structure-of-the-registry/governments/during-and-after-the-dissolution-of-the-/ministries-1905---1940/ministries-1905---1940/ivar-lykkes-government-1926---1928.html?id=507321 |publisher=[[Government.no]] |title=Ivar Lykke's Government |date=3 December 2007 |access-date=28 October 2013 |archive-date=29 October 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20131029195940/http://www.regjeringen.no/en/the-government/previous-governments/the-structure-of-the-registry/governments/during-and-after-the-dissolution-of-the-/ministries-1905---1940/ministries-1905---1940/ivar-lykkes-government-1926---1928.html?id=507321 |url-status=live }}</ref> |- | align=center | [[File:Edvard Bull.jpg|100px]] ! scope=row | {{sortname|Edvard|Bull Sr.}} | style="background:#FFB6B6" | [[Norra Töölispartei|Töölispartei]] || 28. jaanuar 1928 || 15. veebruar 1928 || 18 päeva || [[Christopher Hornsrud]] || align=center | <ref>{{cite web|url=http://www.regjeringen.no/en/the-government/previous-governments/the-structure-of-the-registry/governments/during-and-after-the-dissolution-of-the-/ministries-1905---1940/ministries-1905---1940/christopher-hornsruds-government-1928.html?id=507322 |publisher=[[Government.no]] |title=Christopher Hornsrud's Government |date=3 December 2007 |access-date=28 October 2013 |archive-date=20 October 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20131020063506/http://www.regjeringen.no/en/the-government/previous-governments/the-structure-of-the-registry/governments/during-and-after-the-dissolution-of-the-/ministries-1905---1940/ministries-1905---1940/christopher-hornsruds-government-1928.html?id=507322 |url-status=live }}</ref> |- | align=center | [[File:Johan Ludwig Mowinckel.jpg|100px]] ! scope=row | {{sortname|Johan Ludwig|Mowinckel}} | style="background:#AEE8A8" | [[Venstre (Norra)|Venstre]] || 15. veebruar 1928 || 12. mai 1931 || 3 aastat ja 86 päeva || [[Johan Ludwig Mowinckel]] || align=center | <ref>{{cite web|url=http://www.regjeringen.no/en/the-government/previous-governments/the-structure-of-the-registry/governments/during-and-after-the-dissolution-of-the-/ministries-1905---1940/ministries-1905---1940/johan-mowinckels-second-government-1928-.html?id=507325 |publisher=[[Government.no]] |title=Johan Ludwig Mowinckel's Second Government |date=3 December 2007 |access-date=28 October 2013 |archive-date=29 October 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20131029202549/http://www.regjeringen.no/en/the-government/previous-governments/the-structure-of-the-registry/governments/during-and-after-the-dissolution-of-the-/ministries-1905---1940/ministries-1905---1940/johan-mowinckels-second-government-1928-.html?id=507325 |url-status=live }}</ref> |- | align=center | [[File:Birger Braadland.png|100px]] ! scope=row | {{sortname|Birger|Braadland}} | style="background:#AACC99" | [[Keskpartei (Norra)|Talurahvapartei]] || 12. mai 1931 || 3. märts 1933 || 1 aasta ja 295 päeva || [[Peder Kolstad]]<br>[[Jens Hundseid]] || align=center | <ref>{{cite web|url=http://www.regjeringen.no/en/the-government/previous-governments/the-structure-of-the-registry/governments/during-and-after-the-dissolution-of-the-/ministries-1905---1940/ministries-1905---1940/peder-kolstads-government-1931---1932.html?id=507328 |publisher=[[Government.no]] |title=Peder Kolstad's Government |date=3 December 2007 |access-date=28 October 2013 |archive-date=17 October 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20131017021118/http://www.regjeringen.no/en/the-government/previous-governments/the-structure-of-the-registry/governments/during-and-after-the-dissolution-of-the-/ministries-1905---1940/ministries-1905---1940/peder-kolstads-government-1931---1932.html?id=507328 |url-status=live }}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.regjeringen.no/en/the-government/previous-governments/the-structure-of-the-registry/governments/during-and-after-the-dissolution-of-the-/ministries-1905---1940/ministries-1905---1940/jens-hundseids-government-1932---1933.html?id=507330 |publisher=[[Government.no]] |title=Jens Hundseid's Government |date=3 December 2007 |access-date=28 October 2013 |archive-date=29 October 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20131029201746/http://www.regjeringen.no/en/the-government/previous-governments/the-structure-of-the-registry/governments/during-and-after-the-dissolution-of-the-/ministries-1905---1940/ministries-1905---1940/jens-hundseids-government-1932---1933.html?id=507330 |url-status=live }}</ref> |- | align=center | [[File:Johan Ludwig Mowinckel.jpg|100px]] ! scope=row | {{sortname|Johan Ludwig|Mowinckel}} | style="background:#AEE8A8" | [[Venstre (Norra)|Venstre]] || 3. märts 1933 || 20. märts 1935 || 2 aastat ja 17 päeva || [[Johan Ludwig Mowinckel]] || align=center | <ref>{{cite web|url=http://www.regjeringen.no/en/the-government/previous-governments/the-structure-of-the-registry/governments/during-and-after-the-dissolution-of-the-/ministries-1905---1940/ministries-1905---1940/johan-mowinckels-third-government-1933--.html?id=507332 |publisher=[[Government.no]] |title=Johan Ludwig Mowinckel's Third Government |date=3 December 2007 |access-date=28 October 2013 |archive-date=29 October 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20131029201742/http://www.regjeringen.no/en/the-government/previous-governments/the-structure-of-the-registry/governments/during-and-after-the-dissolution-of-the-/ministries-1905---1940/ministries-1905---1940/johan-mowinckels-third-government-1933--.html?id=507332 |url-status=live }}</ref> |- | align=center | [[File:Halvdan Koht.jpg|100px]] ! scope=row | {{sortname|Halvdan|Koht}} | style="background:#FFB6B6" | [[Norra Töölispartei|Töölispartei]] || 20. märts 1935 || 19. november 1940 || 5 aastat ja 244 päeva || [[Johan Nygaardsvold]] || align=center | <ref name=nygaardsvoll>{{cite web|url=http://www.regjeringen.no/en/the-government/previous-governments/the-structure-of-the-registry/governments/norway-at-war/johan-nygaardsvolds-government.html?id=438691 |publisher=[[Government.no]] |title=Johan Nygaardsvoll's Government |date=12 December 2006 |access-date=28 October 2013 |archive-date=28 September 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130928090726/http://www.regjeringen.no/en/the-government/previous-governments/the-structure-of-the-registry/governments/norway-at-war/johan-nygaardsvolds-government.html?id=438691 |url-status=live }}</ref> |- | align=center | [[File:Trygve Lie 1938.jpg|100px]] ! scope=row | {{sortname|Trygve|Lie}} | style="background:#FFB6B6" | [[Norra Töölispartei|Töölispartei]] || 19. november 1940 || 2. veebruar 1946 || 5 aastat ja 75 päeva || [[Johan Nygaardsvold]]<br>[[Einar Gerhardsen]] || align=center | <ref name=nygaardsvoll /><ref name=gerhardsen1>{{cite web|url=http://www.regjeringen.no/en/the-government/previous-governments/the-structure-of-the-registry/governments/modern-times/governments-since-1945/einar-gerhardsens-first-government-1945.html?id=438716 |publisher=[[Government.no]] |title=Einar Gerhardsen's First Government |date=12 December 2006 |access-date=28 October 2013 |archive-date=30 September 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130930054418/http://www.regjeringen.no/en/the-government/previous-governments/the-structure-of-the-registry/governments/modern-times/governments-since-1945/einar-gerhardsens-first-government-1945.html?id=438716 |url-status=live }}</ref><ref name=gerhardsen2>{{cite web|url=http://www.regjeringen.no/en/the-government/previous-governments/the-structure-of-the-registry/governments/modern-times/governments-since-1945/einar-gerhardsens-second-government-1945.html?id=438717 |publisher=[[Government.no]] |title=Einar Gerhardsen's Second Government |date=12 December 2006 |access-date=23 March 2012 |archive-date=8 October 2012 |archive-url=https://web.archive.org/web/20121008064630/http://www.regjeringen.no/en/The-Government/previous-governments/the-structure-of-the-registry/governments/modern-times/governments-since-1945/einar-gerhardsens-second-government-1945.html?id=438717 |url-status=live }}</ref> |- | align=center | [[File:Halvard Lange 1947 (cropped).jpg|100px]] ! scope=row | {{sortname|Halvard|Lange}} | style="background:#FFB6B6" | [[Norra Töölispartei|Töölispartei]] || 2. veebruar 1946 || 28. august 1963 || 17 aastat ja 207 päeva || [[Einar Gerhardsen]]<br>[[Oscar Torp]]<br>[[Einar Gerhardsen]] || align=center | <ref name=gerhardsen2 /><ref name=torp>{{cite web|url=http://www.regjeringen.no/en/the-government/previous-governments/the-structure-of-the-registry/governments/modern-times/governments-since-1945/oscar-torps-government-1951---1955.html?id=438718 |publisher=[[Government.no]] |title=Oscar Torp's Government |date=12 December 2006 |access-date=23 March 2012 |archive-date=10 October 2012 |archive-url=https://web.archive.org/web/20121010121847/http://www.regjeringen.no/en/the-government/previous-governments/the-structure-of-the-registry/governments/modern-times/governments-since-1945/oscar-torps-government-1951---1955.html?id=438718 |url-status=live }}</ref><ref name=gerhardsen3>{{cite web|url=http://www.regjeringen.no/en/the-government/previous-governments/the-structure-of-the-registry/governments/modern-times/governments-since-1945/einar-gerhardsens-third-government-1955-.html?id=438719 |publisher=[[Government.no]] |title=Einar Gerhardsen's Third Government |date=12 December 2006 |access-date=23 March 2012 |archive-date=29 March 2012 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120329011747/http://www.regjeringen.no/en/The-Government/Previous-governments/The-Structure-of-the-Registry/Governments/modern-times/governments-since-1945/einar-gerhardsens-third-government-1955-.html?id=438719 |url-status=live }}</ref> |- | align=center | [[File:41599 Erling Wikborg (cropped).jpg|100px]] ! scope=row | {{sortname|Erling|Wikborg}} | style="background:#FFFFAA" | [[Kristlik Rahvapartei]] || 28. august 1963 || 25. september 1963 || 28 päeva || [[John Lyng]] || align=center | <ref name=lyng>{{cite web|url=http://www.regjeringen.no/en/the-government/previous-governments/the-structure-of-the-registry/governments/modern-times/governments-since-1945/john-lyngs-government-1963.html?id=438720 |publisher=[[Government.no]] |title=John Lyng's Government |date=12 December 2006 |access-date=23 March 2012 |archive-date=10 October 2012 |archive-url=https://web.archive.org/web/20121010164807/http://www.regjeringen.no/en/the-government/previous-governments/the-structure-of-the-registry/governments/modern-times/governments-since-1945/john-lyngs-government-1963.html?id=438720 |url-status=live }}</ref> |- | align=center | [[File:Halvard Lange 1947 (cropped).jpg|100px]] ! scope=row | {{sortname|Halvard|Lange}} | style="background:#FFB6B6" | [[Norra Töölispartei|Töölispartei]] || 25. september 1963 || 12. oktoober 1965 || 2 aastat ja 17 päeva || [[Einar Gerhardsen]] || align=center | <ref name=gerhardsen4>{{cite web|url=http://www.regjeringen.no/en/the-government/previous-governments/the-structure-of-the-registry/governments/modern-times/governments-since-1945/einar-gerhardsens-fourth-government-1963.html?id=438721 |publisher=[[Government.no]] |title=Einar Gerhardsen's Fourth Government |date=12 December 2006 |access-date=23 March 2012 |archive-date=10 October 2012 |archive-url=https://web.archive.org/web/20121010164817/http://www.regjeringen.no/en/the-government/previous-governments/the-structure-of-the-registry/governments/modern-times/governments-since-1945/einar-gerhardsens-fourth-government-1963.html?id=438721 |url-status=live }}</ref> |- | align=center | [[File:John_Lyng_by_Schrøder_(1932).JPG|100px]] ! scope=row | {{sortname|John|Lyng}} | style="background:#AACCFF" | [[Høyre]] || 12. oktoober 1965 || 22. mai 1970 || 4 aastat ja 222 päeva || rowspan=2|[[Per Borten]] || align=center | <ref name=borten>{{cite web|url=http://www.regjeringen.no/en/the-government/previous-governments/the-structure-of-the-registry/governments/modern-times/governments-since-1945/per-bortens-government.html?id=438722 |publisher=[[Government.no]] |title=Per Borten's Government |date=12 December 2006 |access-date=23 March 2012 |archive-date=9 October 2012 |archive-url=https://web.archive.org/web/20121009072814/http://www.regjeringen.no/en/The-Government/previous-governments/the-structure-of-the-registry/governments/modern-times/governments-since-1945/per-bortens-government.html?id=438722 |url-status=live }}</ref> |- | align=center | [[File:Sven Stray 2009.jpg|100px]] ! scope=row | {{sortname|Svenn|Stray}} | style="background:#AACCFF" | [[Høyre]] || 22. mai 1970 || 17. märts 1971 || 299 päeva || align=center | <ref name=borten /> |- | align=center | [[File:I-HF0212.jpg|100px]] ! scope=row | [[Andreas Zeier Cappelen|Andreas Cappelen]] | style="background:#FFB6B6" | [[Norra Töölispartei|Töölispartei]] || 17. märts 1971 || 18. oktoober 1972 || 1 aasta ja 215 päeva || [[Trygve Bratteli]] || align=center | <ref name=bratteli1>{{cite web|url=http://www.regjeringen.no/en/the-government/previous-governments/the-structure-of-the-registry/governments/modern-times/governments-since-1945/trygve-brattelis-first-government-1971-1.html?id=438723 |publisher=[[Government.no]] |title=Trygve Bratteli's First Government |date=12 December 2006 |access-date=23 March 2012 |archive-date=9 October 2012 |archive-url=https://web.archive.org/web/20121009072748/http://www.regjeringen.no/en/The-Government/previous-governments/the-structure-of-the-registry/governments/modern-times/governments-since-1945/trygve-brattelis-first-government-1971-1.html?id=438723 |url-status=live }}</ref> |- | align=center | [[File:Blank.JPG|100x100px]] ! scope=row | {{sortname|Dagfinn|Vårvik}} | style="background:#AACC99" | [[Keskpartei (Norra)|Keskpartei]] || 18. oktoober 1972 || 16. oktoober 1973 || 363 päeva || [[Lars Korvald]] || align=center | <ref>{{cite web|url=http://www.regjeringen.no/en/the-government/previous-governments/the-structure-of-the-registry/governments/modern-times/governments-since-1945/lars-korvalds-government-1972-1973.html?id=438724 |publisher=[[Government.no]] |title=Lars Korvald's Government |date=12 December 2006 |access-date=23 March 2012 |archive-date=5 October 2012 |archive-url=https://web.archive.org/web/20121005181341/http://www.regjeringen.no/en/the-government/previous-governments/the-structure-of-the-registry/governments/modern-times/governments-since-1945/lars-korvalds-government-1972-1973.html?id=438724 |url-status=live }}</ref> |- | align=center | [[File:Knut Frydenlund (1981).jpg|100px]] ! scope=row | {{sortname|Knut|Frydenlund}} | style="background:#FFB6B6" | [[Norra Töölispartei|Töölispartei]] || 16. oktoober 1973 || 14. oktoober 1981 || 7 aastat ja 363 päeva || [[Trygve Bratteli]]<br>[[Odvar Nordli]]<br>[[Gro Harlem Brundtland]] || align=center | <ref name=bratteli2>{{cite web|url=http://www.regjeringen.no/en/the-government/previous-governments/the-structure-of-the-registry/governments/modern-times/governments-since-1945/per-bortens-government.html?id=438722 |publisher=[[Government.no]] |title=Trygve Bratteli's Second Government |date=12 December 2006 |access-date=23 March 2012 |archive-date=9 October 2012 |archive-url=https://web.archive.org/web/20121009072814/http://www.regjeringen.no/en/The-Government/previous-governments/the-structure-of-the-registry/governments/modern-times/governments-since-1945/per-bortens-government.html?id=438722 |url-status=live }}</ref><ref name=nordli>{{cite web|url=http://www.regjeringen.no/en/the-government/previous-governments/the-structure-of-the-registry/governments/modern-times/governments-since-1945/odvar-nordlis-government-1976-1981.html?id=438726 |publisher=[[Government.no]] |title=Odvar Nordli's Government |date=12 December 2006 |access-date=23 March 2012 |archive-date=5 October 2012 |archive-url=https://web.archive.org/web/20121005095119/http://www.regjeringen.no/en/the-government/previous-governments/the-structure-of-the-registry/governments/modern-times/governments-since-1945/odvar-nordlis-government-1976-1981.html?id=438726 |url-status=live }}</ref><ref name=brundtland1>{{cite web|url=http://www.regjeringen.no/en/the-government/previous-governments/the-structure-of-the-registry/governments/modern-times/governments-since-1945/gro-harlem-brundtlands-first-government-.html?id=438727 |publisher=[[Government.no]] |title=Gro Harlem Brundtland's First Government |date=12 December 2006 |access-date=23 March 2012 |archive-date=5 October 2012 |archive-url=https://web.archive.org/web/20121005095432/http://www.regjeringen.no/en/the-government/previous-governments/the-structure-of-the-registry/governments/modern-times/governments-since-1945/gro-harlem-brundtlands-first-government-.html?id=438727 |url-status=live }}</ref> |- | align=center | [[File:Sven Stray 2009.jpg|100px]] ! scope=row | {{sortname|Svenn|Stray}} | style="background:#AACCFF" | [[Høyre]] || 14. oktoober 1981 || 9. mai 1986 || 4 aastat ja 207 päeva || [[Kåre Willoch]] || align=center | <ref name=willoch>{{cite web|url=http://www.regjeringen.no/en/the-government/previous-governments/the-structure-of-the-registry/governments/modern-times/governments-since-1945/kare-willochs-government-1981---1986.html?id=438728 |publisher=[[Government.no]] |title=Odvar Nordli's Government |date=12 December 2006 |access-date=23 March 2012 |archive-date=5 October 2012 |archive-url=https://web.archive.org/web/20121005180504/http://www.regjeringen.no/en/the-government/previous-governments/the-structure-of-the-registry/governments/modern-times/governments-since-1945/kare-willochs-government-1981---1986.html?id=438728 |url-status=live }}</ref> |- | align=center | [[File:Knut Frydenlund (1981).jpg|100px]] ! scope=row | {{sortname|Knut|Frydenlund}} | style="background:#FFB6B6" | [[Norra Töölispartei|Töölispartei]] || 19. mai 1986 || 26. veebruar 1987 || 262 päeva || rowspan=2|[[Gro Harlem Brundtland]] || align=center | <ref name=brundtland2>{{cite web|url=http://www.regjeringen.no/en/the-government/previous-governments/the-structure-of-the-registry/governments/modern-times/governments-since-1945/gro-harlem-brundtlands-second-government.html?id=438729 |publisher=[[Government.no]] |title=Gro Harlem Brundtland's Second Government |date=12 December 2006 |access-date=23 March 2012 |archive-date=29 March 2012 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120329012341/http://www.regjeringen.no/en/The-Government/Previous-governments/the-structure-of-the-registry/governments/modern-times/governments-since-1945/gro-harlem-brundtlands-second-government.html?id=438729 |url-status=live }}</ref> |- | align=center | [[File:Thorvald Stoltenberg 2009.jpg|100px]] ! scope=row | {{sortname|Thorvald|Stoltenberg}} | style="background:#FFB6B6" | [[Norra Töölispartei|Töölispartei]] || 9. märts 1987 || 16. oktoober 1989 || 2 aastat ja 221 päeva || align=center | <ref name=brundtland2 /> |- | align=center | [[File:(Bilden ar tagen vid Nordiska radets session i Oslo, 2003) (1).jpg|100px]] ! scope=row | {{sortname|Kjell Magne|Bondevik}} | style="background:#FFFFAA" | [[Kristlik Rahvapartei]] || 16. oktoober 1989 || 3. november 1990 || 1 aasta ja 18 päeva || [[Jan Peder Syse]] || align=center | <ref>{{cite web|url=http://www.regjeringen.no/en/the-government/previous-governments/the-structure-of-the-registry/governments/modern-times/governments-since-1945/odvar-nordlis-government-1976-1981.html?id=438726 |publisher=[[Government.no]] |title=Jan Syse's Government |date=12 December 2006 |access-date=23 March 2012 |archive-date=5 October 2012 |archive-url=https://web.archive.org/web/20121005095119/http://www.regjeringen.no/en/the-government/previous-governments/the-structure-of-the-registry/governments/modern-times/governments-since-1945/odvar-nordlis-government-1976-1981.html?id=438726 |url-status=live }}</ref> |- | align=center | [[File:Thorvald Stoltenberg 2009.jpg|100px]] ! scope=row | {{sortname|Thorvald|Stoltenberg}} | style="background:#FFB6B6" | [[Norra Töölispartei|Töölispartei]] || 3. november 1990 || 2. aprill 1993 || 2 aastat ja 151 päeva || rowspan=2|[[Gro Harlem Brundtland]] || align=center | <ref name=brundtland3>{{cite web|url=http://www.regjeringen.no/en/the-government/previous-governments/the-structure-of-the-registry/governments/modern-times/governments-since-1945/gro-harlem-brundtlands-third-government-.html?id=438731 |publisher=[[Government.no]] |title=Gro Harlem Brundtland's Third Government |date=12 December 2006 |access-date=23 March 2012 |archive-date=3 October 2012 |archive-url=https://web.archive.org/web/20121003010126/http://www.regjeringen.no/en/The-Government/previous-governments/the-structure-of-the-registry/governments/modern-times/governments-since-1945/gro-harlem-brundtlands-third-government-.html?id=438731 |url-status=live }}</ref> |- | align=center | [[File:Johan Jørgen Holst, Pentagon 1993-03-16 (cropped).JPEG|100px]] ! scope=row | {{sortname|Johan Jørgen|Holst}} | style="background:#FFB6B6" | [[Norra Töölispartei|Töölispartei]] || 2. aprill 1993 || 13. jaanuar 1994 || 286 päeva || align=center | <ref name=brundtland3 /> |- | align=center | [[File:Bjorn Tore Godal 2009.jpg|100px]] ! scope=row | {{sortname|Bjørn Tore|Godal}} | style="background:#FFB6B6" | [[Norra Töölispartei|Töölispartei]] || 24. jaanuar 1994 || 17. oktoober 1997 || 3 aastat ja 266 päeva || [[Gro Harlem Brundtland]]<br>[[Thorbjørn Jagland]] || align=center | <ref name=brundtland3 /><ref>{{cite web|url=http://www.regjeringen.no/en/the-government/previous-governments/the-structure-of-the-registry/governments/modern-times/governments-since-1945/thorbjorn-jaglands-government-1996-1997.html?id=438732 |publisher=[[Government.no]] |title=Thorbjørn Jagland's Government |date=12 December 2006 |access-date=23 March 2012 |archive-date=31 July 2012 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120731023019/http://www.regjeringen.no/en/the-government/previous-governments/the-structure-of-the-registry/governments/modern-times/governments-since-1945/thorbjorn-jaglands-government-1996-1997.html?id=438732 |url-status=live }}</ref> |- | align=center | [[File:Knut Vollebæk.JPG|100px]] ! scope=row | {{sortname|Knut|Vollebæk}} | style="background:#FFFFAA" | [[Kristlik Rahvapartei]] || 17. oktoober 1997 || 17. märts 2000 || 2 aastat ja 152 päeva || [[Kjell Magne Bondevik]] || align=center | <ref name=bondevik1>{{cite web|url=http://www.regjeringen.no/en/the-government/previous-governments/the-structure-of-the-registry/governments/modern-times/governments-since-1945/kjell-magne-bondeviks-first-government-1.html?id=438733 |publisher=[[Government.no]] |title=Kjell Magne Bondevik's First Government |date=12 December 2006 |access-date=23 March 2012 |archive-date=5 October 2012 |archive-url=https://web.archive.org/web/20121005180714/http://www.regjeringen.no/en/the-government/previous-governments/the-structure-of-the-registry/governments/modern-times/governments-since-1945/kjell-magne-bondeviks-first-government-1.html?id=438733 |url-status=live }}</ref> |- | align=center | [[File:Thorbjorn Jagland.jpg|100px]] ! scope=row | {{sortname|Thorbjørn|Jagland}} | style="background:#FFB6B6" | [[Norra Töölispartei|Töölispartei]] || 17. märts 2000 || 19. oktoober 2001 || 1 aasta ja 216 päeva || [[Jens Stoltenberg]] || align=center | <ref>{{cite web|url=http://www.regjeringen.no/en/the-government/previous-governments/the-structure-of-the-registry/governments/modern-times/governments-since-1945/jens-stoltenbergs-government-2000---2001.html?id=438738 |publisher=[[Government.no]] |title=Jens Stoltenberg's First Government |date=13 December 2006 |access-date=23 March 2012 |archive-date=31 July 2012 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120731023015/http://www.regjeringen.no/en/the-government/previous-governments/the-structure-of-the-registry/governments/modern-times/governments-since-1945/jens-stoltenbergs-government-2000---2001.html?id=438738 |url-status=live }}</ref> |- | align=center | [[File:Jan Petersen, utrikesminister, Norge (Bilden ar tagen vid Nordiska radets session i Oslo, 2003).jpg|100px]] ! scope=row | {{sortname|Jan|Petersen|dab=politician}} | style="background:#AACCFF" | [[Høyre]] || 19. oktoober 2001 || 17. oktoober 2005 || 3 aastat ja 363 päeva || [[Kjell Magne Bondevik]] || align=center | <ref>{{cite web|url=http://www.regjeringen.no/en/the-government/previous-governments/the-structure-of-the-registry/governments/modern-times/governments-since-1945/kjell-magne-bondeviks-second-government-.html?id=438739 |publisher=[[Government.no]] |title=Kjell Magne Bondevik's Second Government |date=13 December 2006 |access-date=23 March 2012 |archive-date=29 March 2012 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120329011725/http://www.regjeringen.no/en/The-Government/Previous-governments/The-Structure-of-the-Registry/Governments/modern-times/governments-since-1945/kjell-magne-bondeviks-second-government-.html?id=438739 |url-status=live }}</ref> |- | align=center | [[File:Norges utrikesminister Jonas Gahr Stoere.jpg|100px]] ! scope=row | {{sortname|Jonas Gahr|Støre}} | style="background:#FFB6B6" | [[Norra Töölispartei|Töölispartei]] || 17. oktoober 2005 || 21. september 2012 || 6 aastat ja 340 päeva || rowspan=2|[[Jens Stoltenberg]] || align=center | <ref name=stoltenberg2>{{cite web|url=http://www.regjeringen.no/en/the-government/previous-governments/the-structure-of-the-registry/governments/modern-times/governments-since-1945/jens-stoltenbergs-second-government.html?id=449424 |publisher=[[Government.no]] |title=Jens Stoltenberg's Second Government |date=15 February 2008 |access-date=23 March 2012 |archive-date=11 April 2012 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120411071859/http://www.regjeringen.no/en/The-Government/previous-governments/the-structure-of-the-registry/governments/modern-times/governments-since-1945/jens-stoltenbergs-second-government.html?id=449424 |url-status=live }}</ref> |- | align=center | [[File:Espen Barth Eide at the Nordic Council 2012 in Helsinki.jpg|100px]] ! scope=row | {{sortname|Espen Barth|Eide}} | style="background:#FFB6B6" | [[Norra Töölispartei|Töölispartei]] || 21. september 2012 || 16. oktoober 2013 || 1 aasta ja 25 päeva || align=center | <ref name=stoltenberg2 /> |- | align=center | [[File:Børge Brende.jpg|100px]] ! scope=row | {{sortname|Børge|Brende}} | style="background:#AACCFF" | [[Høyre]] || 16. oktoober 2013 || 20. oktoober 2017 || 4 aastat ja 4 päeva || rowspan=2|[[Erna Solberg]] || align=center | <ref name=solberg>{{cite web |url=http://www.regjeringen.no/en/the-government/previous-governments/the-structure-of-the-registry/governments/modern-times/governments-since-1945/erna-solbergs-government-2013---.html?id=742981 |publisher=[[Government.no]] |title=Erna Solberg's Government|date=16 October 2013 |access-date=23 October 2013}}</ref> |- | align=center | [[File:2021 Ine Eriksen Søreide (Soreide) Foreign Minister of Norway (cropped).jpg|132x132px]] ! scope=row | {{sortname|Ine Eriksen|Søreide}} | style="background:#AACCFF" | [[Høyre]] || 20. oktoober 2017 || 14. oktoober 2021 || 3 aastat ja 359 päeva || align=center | <ref>{{cite web| url= https://www.aftenposten.no/norge/i/rvAM0/Tre-bytter-i-Regjeringen--Ine-Eriksen-Soreide-forste-kvinnelige-utenriksminister | title=Tre bytter i Regjeringen – Ine Eriksen Søreide første kvinnelige utenriksminister | publisher=[[Aftenposten]] |date = 20 October 2017 |accessdate= 20 October 2017 | language = Norwegian}}</ref> |- | align=center | [[File:Norges_kulturminister_Anniken_Huitfeldt_under_ett_nordiskt_kulturministermote_vid_Nordiska_Radets_session_2011_i_Kopenhamn.jpg|100px]] ! scope=row | {{sortname|Anniken|Huitfeldt}} | style="background:#FFB6B6" | [[Norra Töölispartei|Töölispartei]] || 14. oktoober 2021 || 16. oktoober 2023 || 2 aastat ja 2 päeva || rowspan=2|[[Jonas Gahr Støre]] || align=center | <ref>{{cite web | url= https://www.nrk.no/norge/norge-har-fatt-ny-regjering-1.15689598 | title= Norge har fått ny regjering | publisher = [[NRK]] | date= 14 October 2021 | accessdate = 14 October 2021 | language= no}}</ref> |- | align=center | [[File:Espen Barth Eide at the Nordic Council 2012 in Helsinki.jpg|100px]] ! scope=row | {{sortname|Espen Barth|Eide}} | style="background:#FFB6B6" | [[Norra Töölispartei|Töölispartei]] || 16. oktoober 2023 || ''Ametis'' || || align=center | <ref>{{cite web | url = https://www.nrk.no/norge/i-dag-byter-store-ut-delar-av-mannskapen-sin-1.16597107 | title = Her er Støre sine nye statsrådar | publisher= [[NRK]] | date = 16 October 2023 | access-date = 16 October 2023 | language = nn}}</ref> |- |} ==Norra Euroopa asjade ministrite loend== '''Legend''' <br/> {{legend2|#AACCFF|[[Høyre]]|border=1px solid #AAAAAA}}<br> ===Ministers=== {|class="wikitable plainrowheaders sortable" ! scope=col class=unsortable | Pilt ! scope=col | Nimi ! scope=col | Erakond ! scope=col | Ametis alates ! scope=col | Ametis kuni ! scope=col | Ametiaja pikkus ! scope=col | Peaminister |- | align=center |[[File:Vidar_Helgesen_portrett.jpg|100px]] ! scope=row | [[Vidar Helgesen]] | style="background:#AACCFF" |[[Høyre]] || 16. oktoober 2013 || 16. detsember 2015 || 2 aastat ja 61 päeva || [[Erna Solberg]] |- | align=center | [[File:Elisabeth_Aspaker_2009.jpg|100px]] ! scope=row | [[Elisabeth Aspaker]] | style="background:#AACCFF" | [[Høyre]] || 16. detsember 2015 || 20. detsember 2016 || 1 aasta ja 4 päeva || [[Erna Solberg]] |- | align=center | [[File:Frank_Bakke-Jensen.jpg|100px]] ! scope=row | [[Frank Bakke-Jensen]] | style="background:#AACCFF" |[[Høyre]] || 20. detsember 2016 || 20. oktoober 2017 || 304 päeva || [[Erna Solberg]] |- | align=center | [[File:Marit_Berger_Røsland.jpg|100px]] ! scope=row | [[Marit Berger Røsland]] | style="background:#AACCFF" |[[Høyre]] || 20. oktoober 2017 || 17. jaanuar 2017 || 89 päeva || [[Erna Solberg]] |- |} ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Norra välisministrid| ]] lvb1l1r4qf5tpcbbw7etl4cbtiwxwlo Pontia daplidice 0 716097 7166291 2026-06-03T07:43:14Z Ojassaar 206682 Ümbersuunamine lehele [[Harilik reseedaliblikas]] 7166291 wikitext text/x-wiki #suuna[[harilik reseedaliblikas]] ly2sixn97v79omsbp3opddt93at6nm8 Audi RS5 0 716098 7166295 2026-06-03T07:49:37Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Audi A5#Audi RS5]] 7166295 wikitext text/x-wiki #suuna [[Audi A5#Audi RS5]] 06iu25b1gy5qtdj6a79bat8v4t4zvnx Audi RS3 0 716099 7166298 2026-06-03T07:50:15Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Audi A3]] 7166298 wikitext text/x-wiki #suuna [[Audi A3]] 0j84zomihrngqszjdmzg9izgi17iyil Audi R8 Spyder 0 716100 7166299 2026-06-03T07:50:36Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Audi R8]] 7166299 wikitext text/x-wiki #suuna [[Audi R8]] 3t3kg00dtx22z3er88eptz09zln6k9f Audi RS 6 0 716101 7166305 2026-06-03T08:02:16Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: '{{Auto | nimi = {{subst:PAGENAME}} | pilt = 2021 Audi RS6 Avant in Nardo Gray, front right.jpg | tootja = [[Audi Sport GmbH|Audi Sport]] | emafirma = [[Volkswagen Group|Volkswagen]] | alias = | tootmine = 2002–2004 <br/> 2008–2010 <br/> 2013–2018 <br/> 2019–2025 | kokkupanek = [[Saksamaa]] | eelkäija = | järeltulija = | klass = [[Sõiduauto]] | keretüüp = | paigutus= | platvorm = [[Volkswagen Group MLB platvorm|MLBevo]] | mootor = | ülekanne = | teljevah...' 7166305 wikitext text/x-wiki {{Auto | nimi = Audi RS 6 | pilt = 2021 Audi RS6 Avant in Nardo Gray, front right.jpg | tootja = [[Audi Sport GmbH|Audi Sport]] | emafirma = [[Volkswagen Group|Volkswagen]] | alias = | tootmine = 2002–2004 <br/> 2008–2010 <br/> 2013–2018 <br/> 2019–2025 | kokkupanek = [[Saksamaa]] | eelkäija = | järeltulija = | klass = [[Sõiduauto]] | keretüüp = | paigutus= | platvorm = [[Volkswagen Group MLB platvorm|MLBevo]] | mootor = | ülekanne = | teljevahe = | pikkus = | laius = | kõrgus = | kliirens = | rööbe ees = | rööbe taga = | kaal = | max kiirus = | kütusepaak = | kütusekulu = | seotud = [[Audi A6]] <br/> [[Audi S6]] | sarnane = | disainer = }} '''Audi RS 6''' on [[sõiduauto]]mudel, tootis aastatel 2002–2025 (vahedega) [[Saksamaa|Saksa]] autotootja [[Audi Sport GmbH|Audi Sport]]. See on [[Audi A6]] sportlikum variant. ==Põlvkonnad== <gallery> Blue Audi RS6 C5 sedan fl.jpg|C5 (2002–2004) Audi RS6 - Flickr - Alexandre Prévot (9) (cropped).jpg|C6 (2007–2011) 2015 Audi RS6 Avant TFSi Quattro Automatic 4.0 Front.jpg|C7 (2013–2018) Audi RS6 Avant C8 IMG 0344.jpg|C8 (2019–2021) </gallery> ==Vaata ka== * [[Audi Sport GmbH]] * [[Audi S ja RS mudelid]] * [[Audi A6]] * [[Audi S6]] * [[Audi S4]] * [[Audi RS 4]] * [[Sõidukite kiirusrekordite loend]] [[Kategooria:Sõiduautomudelid]] [[Kategooria:Audi|RS 6]] 2avr4zmza54jswnsxf6lwlaiud9ptxa Audi RS6 0 716102 7166306 2026-06-03T08:02:54Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Audi RS 6]] 7166306 wikitext text/x-wiki #suuna [[Audi RS 6]] oawagins8sxh7w76uhi59w0ccpjo7wt Audi RS6 Avant 0 716103 7166309 2026-06-03T08:04:16Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Audi RS 6]] 7166309 wikitext text/x-wiki #suuna [[Audi RS 6]] oawagins8sxh7w76uhi59w0ccpjo7wt Arutelu:Minu kallis ema 1 716104 7166341 2026-06-03T09:14:00Z Kuriuss 38125 Uus lehekülg: 'Millal sari valmis, mitu osa, vaatajaskonna piiratus jne – palju olulisi andmeid on puudu. ~~~~' 7166341 wikitext text/x-wiki Millal sari valmis, mitu osa, vaatajaskonna piiratus jne – palju olulisi andmeid on puudu. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 3. juuni 2026, kell 12:14 (EEST) 8or4k10pw5qdacg7fpb8m4hew9vezne 136199 Eris 0 716105 7166344 2026-06-03T09:18:27Z Kwamikagami 8320 Kwamikagami teisaldas lehekülje [[136199 Eris]] ümbersuunamise [[Eris (kääbusplaneet)]] asemele 7166344 wikitext text/x-wiki #suuna [[Eris (kääbusplaneet)]] tmwrg7bnaiki7ul7rp56u4tw307mfc7 Arutelu:136199 Eris 1 716106 7166346 2026-06-03T09:18:27Z Kwamikagami 8320 Kwamikagami teisaldas lehekülje [[Arutelu:136199 Eris]] pealkirja [[Arutelu:Eris (kääbusplaneet)]] alla 7166346 wikitext text/x-wiki #suuna [[Arutelu:Eris (kääbusplaneet)]] q0uh9teaw3i5i8w9ldkmpnxopyc2g6z Margus Liiva 0 716107 7166367 2026-06-03T09:42:12Z LeeMarx 59920 Uus lehekülg: '{{Infokast persoon | nimi = Margus Liiva | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1988|3|25}} | sünnikoht = | kodakondsus = [[Eesti kodakondsus|Eesti]] | rahvus = | haridus = | tegevusala = [[poliitik]] | organisatsioon = [[KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele|KOOS]] | erakond = [[KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele|KOOS]] | amet...' 7166367 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Margus Liiva | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1988|3|25}} | sünnikoht = | kodakondsus = [[Eesti kodakondsus|Eesti]] | rahvus = | haridus = | tegevusala = [[poliitik]] | organisatsioon = [[KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele|KOOS]] | erakond = [[KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele|KOOS]] | amet = [[Kohtla-Järve linnavolikogu]] liige | tuntud = erakonna KOOS juhatuse liige ja Ida-Virumaa piirkonna esindaja }} '''Margus Liiva''' (sündinud [[25. märts]]il [[1988]]) on Eesti poliitik, erakonna [[KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele|KOOS]] juhatuse liige ja [[Kohtla-Järve linnavolikogu]] liige. Ta on olnud KOOS-i Ida-Virumaa piirkonna esimees ning erakonna Kohtla-Järve esinumber [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]].<ref name="TeatmikKOOS">{{Netiviide |url=https://www.teatmik.ee/et/personlegal/80626222-KOOS-organisatsioon-osutab-suver%C3%A4%C3%A4nsusele |pealkiri=KOOS Erakond (80626222) |väljaanne=Teatmik.ee |vaadatud=3.06.2026}}</ref><ref name="ValimisedKandidaat">{{Netiviide |url=https://kov2025.valimised.ee/et/candidates/greater_municipality/0045/municipality/0321/electoral_district/1/party/35 |pealkiri=Kandidaadid: KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele, Kohtla-Järve linn |väljaanne=Valimised.ee |vaadatud=3.06.2026}}</ref><ref name="ERRPeterson2025">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609771035/aivo-peterson-kandideerib-valimistel-tallinnas |pealkiri=Aivo Peterson kandideerib valimistel Tallinnas |väljaanne=ERR |aeg=14.08.2025 |vaadatud=3.06.2026}}</ref> == Poliitiline tegevus == === Erakond KOOS === Liiva kuulub erakonna [[KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele|KOOS]] juhatusse. Avalikke äri- ja registriandmeid vahendavate portaalide järgi sai ta erakonna juhatuse liikmeks [[28. august]]il [[2024]].<ref name="TeatmikKOOS" /><ref name="InforegisterKOOS">{{Netiviide |url=https://www.inforegister.ee/80626222-KOOS-ERAKOND/ |pealkiri=KOOS ERAKOND (80626222) |väljaanne=Inforegister |vaadatud=3.06.2026}}</ref> Erakonna ametlikul veebilehel on ta märgitud juhatuse liikmena ning erakonna nõukogu liikmena.<ref name="KOOSJuhatus">{{Netiviide |url=https://www.eekoos.ee/party_board.php |pealkiri=Partei juhatus |väljaanne=KOOS |vaadatud=3.06.2026}}</ref> Eesti meedias on KOOS-i kirjeldatud [[Kreml]]i-meelse poliitilise jõuna. Liikumise ja erakonna varasemate juhtfiguuride seas on olnud [[Aivo Peterson]] ja [[Oleg Ivanov]], kelle avalikke sõnavõtte on käsitletud Venemaa propagandanarratiivide levitamisena.<ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120105954/meid-on-veel-liiga-vara-maha-kanda-kremlimeelsed-pingutavad-erakonna-rajamise-nimel |pealkiri=„Meid on veel liiga vara maha kanda”. Kremlimeelsed pingutavad erakonna rajamise nimel |väljaanne=Eesti Ekspress |aeg=3.12.2022 |vaadatud=3.06.2026}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609772139/ulevaade-venemaa-strateegiline-mojutustegevus-eestis-2020-2025 |pealkiri=Ülevaade. Venemaa strateegiline mõjutustegevus Eestis 2020–2025 |autor=Holger Mölder; Vladimir Sazonov |väljaanne=ERR |aeg=16.08.2025 |vaadatud=3.06.2026}}</ref> === 2025. aasta kohalikud valimised === [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohalikel valimistel]] kandideeris Liiva [[Kohtla-Järve]] linnas erakonna KOOS nimekirjas registreerimisnumbriga 127.<ref name="ValimisedKandidaat" /><ref>{{Netiviide |url=https://www.valimised.ee/sites/default/files/2025-10/Registreeritud%20kandidaatide%20koondnimekirjad%20KOV%202025%20A4%20formaadis.pdf |pealkiri=Registreeritud kandidaatide koondnimekirjad: kohaliku omavalitsuse volikogu valimised 2025 |väljaanne=Valimised.ee |aeg=2025 |vaadatud=3.06.2026}}</ref> Erakonna ametlikul Kohtla-Järve valimislehel oli ta samuti märgitud nimekirja esimese kandidaadina.<ref name="KOOSKJ2025">{{Netiviide |url=https://eekoos.ee/KOV2025-KOHTLA-J%C3%84RVE.php |pealkiri=KOV2025 Kohtla-Järve |väljaanne=KOOS |vaadatud=3.06.2026}}</ref> ERR-i järgi koordineeris Liiva 2025. aasta kohalike valimiste eel KOOS-i tegevust Ida-Virumaal ning erakond lootis parimaid tulemusi eeskätt Kohtla-Järvel ja Narvas.<ref name="ERRPeterson2025" /> Sama aasta juulis nimetas ERR teda erakonna KOOS Ida-Virumaa piirkonna esimeheks. Liiva kommenteeris toona Kohtla-Järvel tekkinud vaidlust valimisliidu „Kohtla-Järve – me oleme koos” nime üle, leides, et sõna „koos” kasutamine võib erakonna KOOS valijaid eksitada.<ref name="ERRNimevaidlus2025">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609750716/kohtla-jarvel-vaidlevad-kaks-erakonda-oma-liidu-nime-parast |pealkiri=Kohtla-Järvel vaidlevad kaks erakonda oma liidu nime pärast |väljaanne=ERR |aeg=21.07.2025 |vaadatud=3.06.2026}}</ref> Valimiste detailse tulemuse järgi kogus Liiva Kohtla-Järvel 207 häält.<ref name="ValimisedTulemus">{{Netiviide |url=https://kov2025.valimised.ee/et/detailed-voting-result/greater_municipality/0045/municipality/0321/votes-by-candidates/district/1/election_coalition/147 |pealkiri=Detailne hääletamistulemus: Kohtla-Järve linn |väljaanne=Valimised.ee |vaadatud=3.06.2026}}</ref> Põhjarannik märkis valimiste järel, et KOOS-i nimekirjast osutusid Kohtla-Järve linnavolikokku valituks [[Kirill Kõpp]], Margus Liiva ja [[Kirill Koltšin]].<ref>{{Netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=pohjarannik20251021.1.3&l=ru |pealkiri=Kohtla-Järve saab uue linnapea |väljaanne=Põhjarannik |aeg=21.10.2025 |vaadatud=3.06.2026}}</ref> === Kohtla-Järve linnavolikogu === Pärast 2025. aasta kohalikke valimisi sai Liivast [[Kohtla-Järve linnavolikogu]] liige. Kohtla-Järve linna ametliku veebilehe järgi on ta KOOS-i fraktsiooni esimees, revisjonikomisjoni aseesimees ning linnavara- ja eelarvekomisjoni liige.<ref name="KJLinnavolikogu">{{Netiviide |url=https://kohtla-jarve.ee/juhtimine-ja-majandus/linna-juhtimine/linnavolikogu/linnavolikogu-liikmed/ |pealkiri=Linnavolikogu liikmed |väljaanne=Kohtla-Järve linn |vaadatud=3.06.2026}}</ref><ref name="KJFraktsioonid">{{Netiviide |url=https://kohtla-jarve.ee/juhtimine-ja-majandus/linna-juhtimine/linnavolikogu/fraktsioonid/ |pealkiri=Fraktsioonid |väljaanne=Kohtla-Järve linn |vaadatud=3.06.2026}}</ref> Kohtla-Järve linna valimiste ülevaate järgi toimusid kohaliku omavalitsuse volikogu valimised [[19. oktoober|19. oktoobril]] [[2025]] ning Kohtla-Järve linnavolikogu XXI koosseisu esimene istung toimus [[3. detsember|3. detsembril]] 2025.<ref>{{Netiviide |url=https://kohtla-jarve.ee/juhtimine-ja-majandus/valimised/kohalikud-valimised-2025/ |pealkiri=Kohalikud valimised 2025 |väljaanne=Kohtla-Järve linn |vaadatud=3.06.2026}}</ref> == Vaata ka == * [[KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele]] * [[Kohtla-Järve linnavolikogu]] * [[Aivo Peterson]] * [[Oleg Ivanov]] * [[Igor Hopp]] * [[Eduard Fedotov]] * [[Julia Smoli]] * [[Venemaa propaganda Eestis]] == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Eesti poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1988]] 4fb6ilbbs32civu1rakpmx8ietw5htg Neliaastakuplaan 0 716108 7166379 2026-06-03T09:53:48Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: '{{See Artikkel|Saksamaa majandusprogrammist|Poola investeerimiskava|Neliaastakuplaan (Poola)|Kuuba industrialiseerimiskava|Neliaastakuplaan (Kuuba)}} '''Neliaastakuplaan''' ([[saksa keel]]es ''Vierjahresplan'') oli [[Adolf Hitler]]i juhtimisel 1936. aastal loodud [[Natsi-Saksamaa|Saksamaa]] [[majandus]]kava. Hitler määras plaani ellu viimise eest vastutama [[Hermann Göring]]i, kes sai voli rakendada neliaastakuplaani ette ka Saksa majandusministrite loend|majandusminis...' 7166379 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel|Saksamaa majandusprogrammist|Poola investeerimiskava|Neliaastakuplaan (Poola)|Kuuba industrialiseerimiskava|Neliaastakuplaan (Kuuba)}} '''Neliaastakuplaan''' ([[saksa keel]]es ''Vierjahresplan'') oli [[Adolf Hitler]]i juhtimisel 1936. aastal loodud [[Natsi-Saksamaa|Saksamaa]] [[majandus]]kava. Hitler määras plaani ellu viimise eest vastutama [[Hermann Göring]]i, kes sai voli rakendada neliaastakuplaani ette ka [[Saksa majandusministrite loend|majandusministri]], [[Reichswehri ministeerium|kaitseministri]] ja [[Toidu ja põllumajanduse riigiministeerium|põllumajandusministri]]. Neliaastakuplaan oli üks Hitleri ja [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|natsipartei]] meetmetest riigiaparaadi ümberkujndamiseks. Neliaastakuplaaniga taheti toetada Saksamaa taasrelvastumist ning muuta riik aastaks 1940 isemajandavaks. Plaani käigus taheti tugevdada [[Wehrmacht|sõjaväge]] ([[Versailles' rahu]]tingimuste vastaselt), suurendada tööhõivet, kasvatada tehiskiudainete tootmist, võtta [[Fritz Todt]]i juhtimisel ette taristuprojekte, suurendada autotootmist, algatada uusi ehitusprojekte ning arendada [[Autobahn]]i. ==Vaata ka== * [[Reichswerke Hermann Göring]] * [[Nõukogude Liidu viisaastakuplaanid]] ==Kirjandus== *{{cite book |last1=Carr |first1=William |title=Arms, Autarky and Aggression: a Study in German Foreign Policy, 1933-1939 |date=1972 |publisher=Edward Arnold |location=London |isbn=0713156694}} *[[Alan Bullock|Bullock, Alan]]. (1991) ''[[Hitler and Stalin: Parallel Lives]]'' New York: Knopf.{{ISBN|0-394-58601-8}} *{{cite book |last1=Kershaw |first1=Ian |title=The Nazi Dictatorship: Problems and Perspectives of Interpretation |date=2000 |publisher=Bloomsbury Academi |location=London |isbn=0340760281}} *{{cite book |last1=Tooze |first1=Adam |author-link=Adam Tooze |title=The Wages of Destruction: The Making and Breaking of the Nazi Economy |date=2006 |publisher=Penguin |location=London |isbn=0143113208}} *[[Richard Overy|Overy, Richard]] (1984) ''Goering''. New York: Barnes & Noble. {{isbn|0-7607-3530-1}} [[Kategooria:Kolmas Riik]] [[Kategooria:Saksamaa majandus]] cbfodeuadku5uy6bv6u12ix55raov22 Vierjahresplan 0 716109 7166380 2026-06-03T09:54:22Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Neliaastakuplaan]] 7166380 wikitext text/x-wiki #suuna [[Neliaastakuplaan]] 13112c77wl499av3befaapj354lzukw Nelja-aastaplaan 0 716110 7166383 2026-06-03T09:55:32Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Neliaastakuplaan]] 7166383 wikitext text/x-wiki #suuna [[Neliaastakuplaan]] 13112c77wl499av3befaapj354lzukw Audi Sport quattro S1 0 716112 7166417 2026-06-03T10:51:21Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Audi Quattro]] 7166417 wikitext text/x-wiki #suuna [[Audi Quattro]] ik8xevf5zqbqa1zdnj5sb37o8rx9zcb Austin Mini Cooper 0 716113 7166418 2026-06-03T10:51:55Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[MINI]] 7166418 wikitext text/x-wiki #suuna [[MINI]] bla04p0ydz2snfvrdcytttfx0rfytcf Austin Mini Cooper S 0 716114 7166419 2026-06-03T10:52:22Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[MINI]] 7166419 wikitext text/x-wiki #suuna [[MINI]] bla04p0ydz2snfvrdcytttfx0rfytcf Venemaa propaganda Eestis 0 716115 7166420 2026-06-03T10:59:11Z LeeMarx 59920 Uus lehekülg: '[[Pilt:Vladimir Putin (2024-05-27).jpg|pisi|[[Vladimir Putin]]. Putini-aegse Venemaa välis- ja julgeolekupoliitika narratiivid on olnud Eesti-suunalise mõjutustegevuse keskne osa.]] '''Venemaa propaganda Eestis''' on [[Venemaa]] riigi, sellega seotud institutsioonide, riikliku meedia, diplomaatiliste kanalite, varivõrgustike ja kohalike vahendajate kaudu Eesti avalikkusele suunatud [[propaganda]], [[desinformatsioon]] ja [[mõjutustegevus]]. Selle eesmärgina on kirjelda...' 7166420 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Vladimir Putin (2024-05-27).jpg|pisi|[[Vladimir Putin]]. Putini-aegse Venemaa välis- ja julgeolekupoliitika narratiivid on olnud Eesti-suunalise mõjutustegevuse keskne osa.]] '''Venemaa propaganda Eestis''' on [[Venemaa]] riigi, sellega seotud institutsioonide, riikliku meedia, diplomaatiliste kanalite, varivõrgustike ja kohalike vahendajate kaudu Eesti avalikkusele suunatud [[propaganda]], [[desinformatsioon]] ja [[mõjutustegevus]]. Selle eesmärgina on kirjeldatud Eesti ühiskonna lõhestamist, usalduse vähendamist riigiasutuste ja liitlassuhete vastu, [[NATO]] ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] maine kahjustamist, [[Ukraina]] toetamise õõnestamist ning Venemaa välis- ja julgeolekupoliitika õigustamist.<ref name="MolderSazonov2025">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609772139/ulevaade-venemaa-strateegiline-mojutustegevus-eestis-2020-2025 |pealkiri=Ülevaade. Venemaa strateegiline mõjutustegevus Eestis 2020–2025 |autor=Holger Mölder; Vladimir Sazonov |väljaanne=ERR |aeg=16.08.2025 |vaadatud=3.06.2026}}</ref><ref name="Kapo2025">{{Netiviide |url=https://kapo.ee/sites/default/files/content_page_attachments/aastaraamat-2024-2025_0.pdf |pealkiri=Kaitsepolitseiameti aastaraamat 2024–2025 |väljaanne=Kaitsepolitseiamet |aeg=2025 |vaadatud=3.06.2026}}</ref> Venemaa propaganda Eestis on seotud laiemate [[infosõda|infosõja]], [[hübriidsõda|hübriidsõja]], [[küberrünnak]]ute, [[Venemaa kaasmaalaste poliitika|kaasmaalaste poliitika]] ja [[Venemaa propaganda|Venemaa rahvusvahelise propaganda]] praktikatega. Eesti on Venemaa mõjutustegevuse sihtmärk oma geograafilise asendi, [[Balti riigid|Balti riikide]] julgeolekupoliitilise rolli, [[NATO]] liikmesuse, [[Nõukogude okupatsioon Eestis|Nõukogude okupatsiooni]] ajaloo ning [[Eesti venekeelne elanikkond|venekeelse elanikkonna]] tõttu.<ref name="MolderSazonov2025" /><ref name="DisinfoLandscape2025">{{Netiviide |url=https://www.disinfo.eu/wp-content/uploads/2025/01/20250110_Disinfo-landscape-in-Estonia.pdf |pealkiri=Disinformation Landscape in Estonia |väljaanne=European Digital Media Observatory / EDMO |aeg=10.01.2025 |vaadatud=3.06.2026 |keel=en}}</ref> == Mõiste ja eesmärgid == Venemaa propaganda Eestis hõlmab nii avalikku kui ka varjatud mõjutustegevust. Avaliku osa moodustavad Venemaa ametlikud seisukohad, saatkondade ja riigiasutuste kommunikatsioon, riiklik meedia ning Venemaa ametnike ja propagandistide sõnavõtud. Varjatud või kaudse osa moodustavad sotsiaalmeedia võrgustikud, [[Telegram]]i kanalid, libakontod, kohalikud aktivistid, alternatiivmeediaks nimetatud väljaanded ning poliitilised ja ühiskondlikud algatused, mis võivad korrata Venemaa ametlikke narratiive ilma otsest seost avaldamata.<ref name="StatePillars2020">{{Netiviide |url=https://2021-2025.state.gov/russias-pillars-of-disinformation-and-propaganda-report/ |pealkiri=GEC Special Report: Russia's Pillars of Disinformation and Propaganda Ecosystem |väljaanne=U.S. Department of State |aeg=2020 |vaadatud=3.06.2026 |keel=en}}</ref><ref name="MolderSazonov2025" /> Venemaa mõjutustegevuse peamiseks eesmärgiks Eestis on kirjeldatud [[lääs|lääne]] allakäigu kuvandi populariseerimist, ühiskonna polariseerimist ja usaldamatuse suurendamist [[liberaalne demokraatia|liberaaldemokraatliku]] väärtussüsteemi vastu. Sõnumid ei pea alati moodustama ühtset ideoloogilist tervikut; sageli kasutatakse korraga vastukäivaid väiteid, mille ühine mõju on kahtluse, viha ja küünilisuse tekitamine.<ref name="MolderSazonov2025" /><ref name="RAND2016">{{Netiviide |url=https://www.rand.org/pubs/perspectives/PE198.html |pealkiri=The Russian “Firehose of Falsehood” Propaganda Model |autor=Christopher Paul; Miriam Matthews |väljaanne=RAND Corporation |aeg=2016 |vaadatud=3.06.2026 |keel=en}}</ref> == Ajalooline taust == Venemaa propaganda Eestis on seotud [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] aegse ideoloogilise kontrolli, [[tsensuur]]i, [[aktiivmeetmed|aktiivmeetmete]] ja venestamispoliitika pärandiga. Nõukogude võim kasutas Eestis propagandat okupatsiooni õigustamiseks, [[Eesti NSV]] legitimeerimiseks, Eesti omariikluse järjepidevuse eitamiseks ning [[Kommunistlik Partei|kommunistliku partei]] võimu kindlustamiseks. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist säilisid Venemaa mõjutusvahenditena venekeelne meediaruum, ajaloomälu konfliktid, Venemaa kaasmaalaste poliitika, [[kodakondsus]]e ja keelepoliitika ümber kujundatud narratiivid ning väited Eesti väidetavast „russofoobiast”.<ref name="Veebel2015">{{Netiviide |url=https://www.files.ethz.ch/isn/194051/veebel-russian_disinformation.pdf |pealkiri=Russian Propaganda, Disinformation, and Estonia's Experience |autor=Viljar Veebel |väljaanne=Foreign Policy Research Institute |aeg=2015 |vaadatud=3.06.2026 |keel=en}}</ref><ref name="MolderSazonov2025" /> == Pronkssõdur ja Pronksiöö == [[Pilt:Tallinn Bronze Soldier - Protests - 26 April 2007 night - 027.jpg|pisi|[[Pronkssõdur]]i teisaldamise vastane meeleavaldus [[26. aprill]]il [[2007]].]] [[2007]]. aasta [[Pronksiöö]] ja [[Pronkssõdur]]i teisaldamine kujunesid üheks olulisemaks Venemaa mõjutustegevuse ja propagandanarratiivide näiteks Eestis. [[Tõnismägi|Tõnismäel]] asunud [[Tallinna vabastajate monument|pronkssõdurit]] käsitleti Eesti ühiskonnas vastandlikult: osa avalikkusest pidas seda [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] memoriaaliks, teine osa [[Nõukogude okupatsioon Eestis|Nõukogude okupatsiooni]] sümboliks.<ref name="ICDS2020">{{Netiviide |url=https://icds.ee/en/the-bronze-soldier-crisis-of-2007/ |pealkiri=The Bronze Soldier Crisis of 2007: Revisiting an Early Case of Hybrid Conflict |autor=Ivo Juurvee; Mariita Mattiisen |väljaanne=International Centre for Defence and Security |aeg=21.08.2020 |vaadatud=3.06.2026 |keel=en}}</ref><ref name="Ehala2009">{{cite journal |last=Ehala |first=Martin |title=The Bronze Soldier: Identity Threat and Maintenance in Estonia |journal=Journal of Baltic Studies |year=2009 |url=https://lepo.it.da.ut.ee/~ehalam/pdf/Identity%20threat.pdf |accessdate=3.06.2026 |language=en}}</ref> Venemaa ametlik kommunikatsioon ja riiklik meedia kujutasid monumendi teisaldamist ajaloo ümberkirjutamise, fašismi õigustamise ja venekeelse elanikkonna solvamisena. Sündmustega kaasnesid rahutused Tallinnas ja Ida-Virumaal, diplomaatiline surve, Eesti saatkonna blokeerimine Moskvas, majanduslik surve ning [[2007. aasta küberrünnakud Eesti vastu|küberrünnakud Eesti vastu]].<ref name="ICDS2020" /><ref name="CCDCOE2007">{{Netiviide |url=https://ccdcoe.org/library/publications/analysis-of-the-2007-cyber-attacks-against-estonia-from-the-information-warfare-perspective/ |pealkiri=Analysis of the 2007 Cyber Attacks Against Estonia from the Information Warfare Perspective |väljaanne=NATO Cooperative Cyber Defence Centre of Excellence |vaadatud=3.06.2026 |keel=en}}</ref> Pronksiöö sündmusi on hiljem käsitletud varase näitena [[hübriidsõda|hübriidsest mõjutustegevusest]], kus füüsilised rahutused, propaganda, diplomaatiline surve, majanduslik surve ja küberrünnakud toimusid samaaegselt.<ref name="ICDS2020" /><ref name="CCDCOE2007" /> == Peamised narratiivid == Eesti-suunalises Venemaa propagandas korduvad paljud samad narratiivid, mida kasutatakse ka mujal Euroopas, kuid neid kohandatakse Eesti ajaloo, venekeelse elanikkonna, [[NATO]] liikmesuse, [[Ukraina]] toetamise, [[Nõukogude okupatsioon Eestis|Nõukogude okupatsiooni]] pärandi, [[eestikeelsele õppele üleminek]]u ja [[Venemaa kodanikud Eestis|Venemaa kodanike]] staatuse teemadega.<ref name="MolderSazonov2025" /><ref name="EUvsDisinfoNarratives">{{Netiviide |url=https://euvsdisinfo.eu/key-narratives-in-pro-kremlin-disinformation/ |pealkiri=Key narratives in pro-Kremlin disinformation |väljaanne=EUvsDisinfo |aeg=20.09.2022 |vaadatud=3.06.2026 |keel=en}}</ref> Eesti puhul on iseloomulik, et üldised Kremli narratiivid seotakse kohalike teemadega: [[Pronkssõdur]]i ja [[Pronksiöö]]ga, [[Narva tank]]i teisaldamisega, [[venekeelne haridus Eestis|venekeelse hariduse]] tulevikuga, Ukraina sõjapõgenikega, kaitsekulude ja maksutõusudega, [[Eesti venekeelne elanikkond|venekeelse elanikkonna]] identiteediga ning väidetega Eesti poliitilise iseseisvuse puudumise kohta.<ref name="MolderSazonov2025" /><ref name="Kapo2025" /> === Eesti kui lääne „vasall” === Kremli-meelses infoväljas kujutatakse Eestit sageli riigina, mis ei tee iseseisvaid otsuseid, vaid allub [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]], [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] või NATO tahtele. Selline käsitlus seostub „kaotatud suveräänsuse” narratiiviga, mille järgi olevat Eesti ja teised Balti riigid lääneriikide „vasallid” või Venemaa-vastase poliitika tööriistad.<ref name="MolderSazonov2025" /><ref name="EUvsDisinfoLostSovereignty">{{Netiviide |url=https://www.stopfake.org/en/key-narratives-in-pro-kremlin-disinformation-part-3-lost-sovereignty/ |pealkiri=Key Narratives in Pro-Kremlin Disinformation – Part 3: Lost Sovereignty |väljaanne=StopFake / EUvsDisinfo |aeg=15.08.2022 |vaadatud=3.06.2026 |keel=en}}</ref> Eesti näitena on seda narratiivi kasutanud [[Liikumine Koos/Вместе|Koos/Вместе]] ja hilisema erakonna [[KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele|KOOS]] ümber tegutsenud aktivistid. [[Oleg Ivanov]] on avalikes esinemistes esitanud väiteid, mille järgi NATO ja lääneriigid kasutavat Balti riike Venemaa-vastases sõjas „vasallriikidena”.<ref name="MolderSazonov2025" /><ref name="PostimeesKoos2023">{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/7694716/venemeelsed-konservatiivid-ja-vasakpoolsed-uhes-paadis-liikumine-koos-tahab-riigikokku |pealkiri=Venemeelsed konservatiivid ja vasakpoolsed ühes paadis: liikumine Koos tahab riigikokku |väljaanne=Postimees |aeg=17.01.2023 |vaadatud=3.06.2026}}</ref> Sarnane motiiv esineb ka väidetes, et Eesti välis- ja julgeolekupoliitika ei lähtu Eesti enda huvidest, vaid „Washingtoni”, „Brüsseli” või NATO ettekirjutustest. Sellise retoorika eesmärk on vähendada usaldust Eesti riigi, liitlassuhete ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] vastu ning kujutada Venemaad mitte agressori, vaid lääne surve ohvrina.<ref name="MolderSazonov2025" /><ref name="EUvsDisinfoNarratives" /> === Venekeelse elanikkonna väidetav diskrimineerimine === Üks korduv narratiiv puudutab väidetavat venekeelse elanikkonna diskrimineerimist. Selle raames kasutatakse Eesti kodakondsuspoliitikat, [[hall pass|määratlemata kodakondsust]], keelepoliitikat, eestikeelse hariduse laiendamist ja Venemaa kodanike valimisõiguse piiramise arutelusid tõendina väitest, et Eesti riik olevat venekeelsete elanike suhtes vaenulik.<ref name="MolderSazonov2025" /><ref name="Kapo2025" /> Kaitsepolitseiamet on osutanud, et Kremli mõjutustegevus pöörab erilist tähelepanu Eesti venekeelsele kogukonnale ja eriti venekeelsetele noortele. KAPO hinnangul kasutatakse noorte kõnetamiseks muu hulgas sotsiaalmeediat, konkursse, kontserte, kursusi, mälumänge, algoritmilist võimendamist ja tehisaru abil loodud manipulatsioone.<ref name="ERRKapoNoored2025">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609664138/kapo-kremli-mojutustegevuse-sihtmargiks-on-venekeelsed-noored |pealkiri=Kapo: Kremli mõjutustegevuse sihtmärgiks on venekeelsed noored |väljaanne=ERR |aeg=14.04.2025 |vaadatud=3.06.2026}}</ref><ref name="Kapo2025" /> Sama narratiiv on ilmunud ka kohalikes venekeelsetes sotsiaalmeediakanalites. Näiteks on Propastop kirjeldanud, kuidas [[Oleg Bessedin]]i juhitud Facebooki-rühmas [[Таллиннцы]] kujundati Eesti riigist võõrandumise ja vaenuliku riigivõimu ohvriks olemise tunnet.<ref name="PropastopBessedin2025">{{Netiviide |url=https://www.propastop.org/2025/10/03/oleg-bessedin-kui-eestit-pommitama-hakatakse-arge-siis-kurtke/ |pealkiri=Oleg Bessedin: „Kui Eestit pommitama hakatakse, ärge siis kurtke” |väljaanne=Propastop |aeg=3.10.2025 |vaadatud=3.06.2026}}</ref> Venekeelse elanikkonna teema on mõjutanud ka Eesti sisepoliitikat. [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]] on ajalooliselt olnud tugeva venekeelse valijaskonnaga erakond ning erakonna poliitikud on korduvalt rõhutanud vajadust venekeelset elanikkonda paremini kõnetada. [[Yana Toom]] on näiteks väitnud, et Eesti riigil napib venekeelse elanikkonna veenmiseks piisavaid meediakanaleid.<ref name="ERRToom2021">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608126238/toom-venelaste-veenmiseks-napib-meediakanaleid |pealkiri=Toom: venelaste veenmiseks napib meediakanaleid |väljaanne=ERR |aeg=28.02.2021 |vaadatud=3.06.2026}}</ref> See ei tähenda iseenesest Venemaa propagandaga seotust, kuid näitab, et venekeelne inforuum on Eesti julgeoleku- ja kommunikatsioonipoliitikas tundlik valdkond.<ref name="MolderSazonov2025" /> === „Fašism”, ajaloomälu ja Nõukogude monumendid === Eesti ajaloo käsitlemisel kasutab Venemaa propaganda sageli [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ja [[Suur Isamaasõda|Suure Isamaasõja]] mälupoliitikat. Eesti otsuseid teisaldada või ümber paigutada [[Nõukogude monument]]e kujutatakse Venemaa propagandas [[natsism]]i õigustamise, ajaloo ümberkirjutamise või venekeelse elanikkonna solvamisena. Sama narratiiviga seotakse väiteid, et Eesti ja teised Balti riigid olevat „fašistlikud” või „natsismi rehabiliteerivad” riigid.<ref name="MolderSazonov2025" /><ref name="Arribas2023">{{cite journal |last=Arribas |first=Carlos M. |title=Information manipulation and historical revisionism: Russian disinformation and foreign interference through manipulated history-based narratives |journal=Humanities and Social Sciences Communications |year=2023 |url=https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC10509605/ |accessdate=3.06.2026 |language=en}}</ref> Varaseks näiteks oli [[Pronkssõdur]]i ja [[Pronksiöö]] ümber kujunenud konflikt. [[Öine Vahtkond (rühmitus)|Öine Vahtkond]] esitles end monumendi kaitsjana ja kasutas Teise maailmasõja mälestuse kaitsmise retoorikat, samal ajal kui Eesti riigi seisukohalt oli Tõnismäel asunud monument seotud ka [[Nõukogude okupatsioon Eestis|Nõukogude okupatsiooni]] sümboolikaga.<ref name="ICDS2020">{{Netiviide |url=https://icds.ee/en/the-bronze-soldier-crisis-of-2007/ |pealkiri=The Bronze Soldier Crisis of 2007: Revisiting an Early Case of Hybrid Conflict |autor=Ivo Juurvee; Mariita Mattiisen |väljaanne=International Centre for Defence and Security |aeg=21.08.2020 |vaadatud=3.06.2026 |keel=en}}</ref> Sama mälupoliitiline muster kordus hiljem [[Narva tank]]i ja teiste Nõukogude sõjasümbolite ümber. Venemaa infoväljas kujutati selliseid otsuseid rünnakuna „vabastajate” mälestuse vastu, jättes samal ajal kõrvale Eesti ajaloolise kogemuse Nõukogude okupatsiooni, repressioonide ja anneksiooniga.<ref name="MolderSazonov2025" /> === Eesti valmistub sõjaks Venemaaga === [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukraina sõja]] kontekstis levivad Eestis sõnumid, mille järgi Eesti valmistuvat sõjaks Venemaaga, Eesti poliitikud olevat valmis ohverdama riigi lääneriikide huvide nimel ning Ukraina toetamine kahjustavat Eesti enda elanikke. Need väited põimivad „Venemaa kui ohvri”, „kaotatud suveräänsuse”, „eliit rahva vastu” ja „lääne allakäigu” narratiive.<ref name="MolderSazonov2025" /> Kohaliku näitena on Propastop toonud Oleg Bessedini postituse, milles ta seostas läbi Eesti Ukrainasse veetava sõjavarustuse väitega, et Eesti võib seetõttu rünnaku alla sattuda. Selline sõnum ei kutsu otseselt Venemaad ründama, kuid loob mulje, et Eesti enda kaitse- ja liitlaspoliitika provotseerib ohtu.<ref name="PropastopBessedin2025" /> Sarnaseid motiive leidub ka Eesti sisepoliitilises retoorikas. [[Martin Helme]] on väitnud, et Eesti poliitikud kasutavad Venemaa-hirmu maksutõusude õigustamiseks ja opositsiooni demoniseerimiseks. Selline seisukoht esitati Eesti sisepoliitilise kriitikana, kuid see kattub osaliselt Kremli-meelses infoväljas levinud narratiiviga, mille järgi Balti riikide juhid külvavad hirmu ja tegutsevad lääneriikide huvides.<ref name="ERRMartinHelme2026">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610001076/eesti-poliitikud-zelenski-edastas-balti-riike-hirmutades-kremli-narratiivi |pealkiri=Eesti poliitikud: Zelenski edastas Balti riike hirmutades Kremli narratiivi |väljaanne=ERR |aeg=20.04.2026 |vaadatud=3.06.2026}}</ref> === Ukraina toetamine kahjustab Eesti inimesi === Pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse on üheks keskseks narratiiviks saanud väide, et Ukraina toetamine, sõjapõgenike vastuvõtmine ja kaitsekulude suurendamine toimub Eesti elanike heaolu arvelt. Selle kaudu seotakse Ukraina sõda kohalike sotsiaalsete probleemide, hinnatõusu, maksude, eluasemekulude ja avalike teenustega.<ref name="MolderSazonov2025" /><ref name="EUvsDisinfoNarratives" /> Selline sõnum võib esineda nii otsese Ukraina-vastase retoorikana kui ka kaudse väitena, et „oma inimesed” jäetakse abita, samal ajal kui riik aitab Ukrainat. Propaganda seisukohalt on sellise narratiivi eesmärk vähendada toetust Ukrainale ja tekitada vastandumist Eesti elanike, Ukraina sõjapõgenike ja riigivõimu vahel.<ref name="MolderSazonov2025" /> Eesti poliitilises debatis on Ukraina abistamise maht olnud samuti vaidlusteema. Näiteks on Martin Helme väitnud, et Eesti ei suuda Ukraina võitu tagada ning selle saavutamine sõltub eeskätt suurriikidest. Selline seisukoht ei ole iseenesest Venemaa propaganda, kuid võib haakuda laiema narratiiviga, mis rõhutab Eesti abi mõttetust või ebaproportsionaalset koormust.<ref name="ERRUkrainaAbi2024">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609219785/riigikogulased-rohutasid-ukraina-abistamise-jatkamist |pealkiri=Riigikogulased rõhutasid Ukraina abistamise jätkamist |väljaanne=ERR |aeg=11.01.2024 |vaadatud=3.06.2026}}</ref> === Sanktsioonid kahjustavad üksnes läänt === Kremli-meelses infoväljas korratakse sageli väidet, et Venemaa-vastased sanktsioonid ei mõjuta Venemaad, vaid kahjustavad peamiselt Euroopat ja väikeriike nagu Eesti. Selle narratiivi eesmärk on vähendada toetust sanktsioonidele ja kujutada Euroopa poliitikat irratsionaalse, ennasthävitava või USA huvidele allutatuna.<ref name="EUvsDisinfoDB">{{Netiviide |url=https://euvsdisinfo.eu/disinformation-cases/ |pealkiri=Disinformation Database |väljaanne=EUvsDisinfo |vaadatud=3.06.2026 |keel=en}}</ref><ref name="MolderSazonov2025" /> Eesti kontekstis seotakse sanktsioonide teema sageli elektri, kütuse, toiduainete hindade, transiidi ja ettevõtlusega. Narratiiv toimib eriti hästi olukorras, kus inimestel on päris majanduslikud mured: propaganda ei pea probleeme välja mõtlema, vaid seob need valikuliselt väitega, et süüdi on Ukraina toetamine, Euroopa Liit või Venemaa-vastane poliitika.<ref name="MolderSazonov2025" /> === „Traditsioonilised väärtused” ja lääne moraalne allakäik === Venemaa propaganda kujutab sageli lääneriike moraalselt allakäinuna ning vastandab neile Venemaa kui „traditsiooniliste väärtuste”, perekonna, usu ja korra kaitsja. Eestis seotakse see narratiiv tihti [[LGBT]]-teemade, [[samasooliste abielu]], soorollide, koolihariduse, [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] väärtusruumi ja „liberaalse eliidi” kriitikaga.<ref name="EUvsDisinfoNarratives" /><ref name="MolderSazonov2025" /> Seda narratiivi on Eestis kasutanud nii Kremli-meelsed kanalid kui ka osa kohalikke alternatiivmeedia ja sotsiaalmeedia keskkondi. [[Plaan B]] kommunikatsioonis on näiteks rõhutatud perekonda, rahu, väärikust ja „tõearmastust”; selline sõnavara ei ole iseenesest Venemaa propaganda, kuid kattub osaliselt Kremli-meelses infoväljas kasutatava „ohustatud väärtuste” raamistikuga.<ref name="PlaanB2025">{{Netiviide |url=https://www.plaanb.ee/2025/05/ulle-pukk-oodatud-on-koik-asjalikud-ja-aktiivsed-inimesed-kes-tahavad-panustada-uhiskonda-ning-seista-rahu-ja-perevaartuste-eest/ |pealkiri=Ülle Pukk: Oodatud on kõik asjalikud ja aktiivsed inimesed, kes tahavad panustada ühiskonda ning seista RAHU ja pereväärtuste eest |väljaanne=Plaan B |aeg=23.05.2025 |vaadatud=3.06.2026}}</ref><ref name="MolderSazonov2025" /> === Õigeusu kirik ja usuvabaduse narratiiv === Eestis on Venemaa propagandas kasutatud ka [[õigeusk|õigeusu]] ja [[Moskva Patriarhaat|Moskva Patriarhaadi]] teemat. Eesti samme Moskva Patriarhaadiga seotud usuliste ühenduste julgeolekuriskide hindamisel kujutatakse Kremli-meelses infoväljas mõnikord usuvabaduse rikkumise, vene kogukonna tagakiusamise või „russofoobiana”.<ref name="Kapo2025" /><ref name="MolderSazonov2025" /> Propastop on Bessedini ja Tallintsõ rühma käsitlemisel osutanud, et õigeusu kiriku olukorda Eestis esitleti seal terava poliitilise küsimusena, mille kaudu püüti luua muljet venekeelse ja õigeuskliku kogukonna survestamisest.<ref name="PropastopBessedinKinni2025">{{Netiviide |url=https://www.propastop.org/2025/11/05/kes-on-tana-kinni-peetud-kremli-meelde-oleg-bessedin/ |pealkiri=Kes on täna kinni peetud Kremli-meelne Oleg Bessedin? |väljaanne=Propastop |aeg=5.11.2025 |vaadatud=3.06.2026}}</ref> === „Kõik valetavad” ja usaldamatuse külvamine === Kremli-meelne mõjutustegevus kasutab Eestis ka „kõik valetavad” ja „eliit rahva vastu” narratiive. Nende kaudu püütakse vähendada usaldust [[ajakirjandus]]e, [[Riigikogu]], [[valitsus]]e, [[Kaitsepolitseiamet]]i, [[kohtusüsteem]]i ja liitlassuhete vastu. Eesmärgiks ei ole alati panna sihtrühma uskuma ühte kindlat väidet, vaid tekitada kahtlust, et ükski ametlik või sõltumatu allikas ei ole usaldusväärne.<ref name="MolderSazonov2025" /><ref name="RAND2016" /> Eesti näidetena kasutatakse selles raamistikus väiteid, et peavoolumeedia varjab tõde, riigiasutused valetavad, KAPO süüdistab teisitimõtlejaid poliitilistel põhjustel ning kohtuasjad on osa poliitilisest tellimusest. Selline raamistik on ilmnenud nii Kremli-meelsete aktivistide kaitsekõnedes kui ka sotsiaalmeedias levivas reaktsioonis julgeolekuasutuste tegevusele.<ref name="MolderSazonov2025" /><ref name="ERRBessedinVahi2025">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609849158/kohus-vottis-oleg-bessedini-vahi-alla |pealkiri=Kohus võttis Oleg Bessedini vahi alla |väljaanne=ERR |aeg=5.11.2025 |vaadatud=3.06.2026}}</ref> Poliitilise retoorika tasandil on samasse mustrisse paigutatud osa väiteid, mille järgi Eesti avalikkusele olevat Ukraina sõja kohta esitatud propagandat ja meedia olevat loonud tegeliku analüüsi asemel hüsteerilise pildi. Martin Helme on selliseid seisukohti esitanud Eesti sisepoliitilise kriitikana, kuid need kattuvad Kremli-meelses infoväljas kasutatava usaldamatuse külvamise raamistikuga.<ref name="ERRMartinHelme2025">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609773387/martin-helme-meedia-reaktsioonid-trumpi-ja-putini-kohtumisele-on-olnud-paanilised |pealkiri=Martin Helme: meedia reaktsioonid Trumpi ja Putini kohtumisele on olnud paanilised |väljaanne=ERR |aeg=18.08.2025 |vaadatud=3.06.2026}}</ref> === „Rahupoliitika” ja Ukraina abistamise vastandamine rahule === Kremli-meelses infoväljas esitatakse sageli väide, et Ukraina relvastamine ja toetamine takistab rahu, samal ajal kui Venemaa nõudmistega arvestamine või Ukraina toetamise lõpetamine tooks rahu lähemale. Selline narratiiv jätab kõrvale asjaolu, et sõja alustas Venemaa ning et Venemaa nõudmised tähendavad sisuliselt Ukraina suveräänsuse piiramist.<ref name="EUvsDisinfoNarratives" /><ref name="MolderSazonov2025" /> Eestis ilmub see narratiiv sageli kujul, et Eesti peaks „tegelema oma inimestega”, mitte toetama sõda; et relvaabi pikendab sõda; või et rahu nimel tuleb Venemaaga läbi rääkida ka Ukraina huvide arvelt. Sama motiiv võib esineda nii otseses Kremli-meelses propagandas kui ka kodumaises protestiretoorikas, kus rahu mõistet kasutatakse Ukraina abistamise vastandina.<ref name="MolderSazonov2025" /> === Sõjakuritegude eitamine ja vandenõuteooriad === Venemaa propaganda on rahvusvaheliselt eitanud või relativiseerinud Venemaa sõjakuritegusid Ukrainas, sealhulgas [[Butša massimõrv]]a. Eestis on seda narratiivi korranud Oleg Ivanov, kes on avalikes esinemistes nimetanud Butša massimõrva lavastatuks.<ref name="MolderSazonov2025" /><ref name="PostimeesKoos2023" /> Vandenõuteooriate abil püütakse vähendada usaldust sõltumatute uurimiste, rahvusvaheliste organisatsioonide, ajakirjanduse ja Ukraina ametlike allikate vastu. Sellised väited ei pea olema järjekindlad: kord väidetakse, et kuritegu ei toimunud, kord et see oli lavastus, kord et süüdi olid ukrainlased ise. Ühine eesmärk on muuta faktipõhine arutelu häguseks ja vaidlustada vastutus.<ref name="RAND2016" /><ref name="EUvsDisinfoDB" /> === Noorte mõjutamine ja kultuurilise kuuluvuse narratiiv === KAPO hinnangul on Kremli mõjutustegevuse sihtmärgiks Eestis üha enam venekeelsed noored. Noorte puhul ei pruugi mõjutustegevus olla esitatud otsese poliitilise propagandana, vaid kultuuri, ajaloomälu, meelelahutuse, konkursside, haridusvõimaluste või sotsiaalmeedia trendide kaudu.<ref name="ERRKapoNoored2025" /><ref name="Kapo2025" /> Sellise tegevuse eesmärk on siduda noori emotsionaalselt Venemaa infoväljaga, tugevdada tunnet, et Eesti riik neid ei mõista või tõrjub, ning pakkuda alternatiivset kuuluvustunnet „vene maailma” või Kremli tõlgendatud ajaloomälu kaudu.<ref name="MolderSazonov2025" /><ref name="ERRKapoNoored2025" /> == Kanalid ja meetodid == [[Pilt:RT Logo.svg|pisi|Venemaa riiklikult rahastatud rahvusvahelise telekanali [[RT]] logo.]] Venemaa propaganda Eestis on levinud eri kanalite kaudu. Kuni 2022. aastani oli oluline roll Venemaa Föderatsiooni meediakanalitel, eriti telekanalitel, mis domineerisid osas venekeelsest meediaruumist. Pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse piirati Eestis ja Euroopa Liidus mitme Venemaa riikliku propagandakanali levitamist.<ref name="MolderSazonov2025" /><ref name="ERRTele2025">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609672220/riigikantselei-andmeil-on-venemaa-televisiooni-moju-eestis-langenud |pealkiri=Riigikantselei andmeil on Venemaa televisiooni mõju Eestis langenud |väljaanne=ERR |aeg=22.04.2025 |vaadatud=3.06.2026}}</ref> Venemaa telekanalite mõju Eestis on pärast 2022. aastat vähenenud, kuid see ei ole täielikult kadunud. Kremli infosisu on endiselt võimalik tarbida interneti, satelliidi, VPN-teenuste ja sotsiaalmeedia kaudu. Riigikantselei hinnangul on Venemaa televisiooni mõju Eestis sõjaeelse ajaga võrreldes siiski langenud.<ref name="ERRTele2025" /> [[Pilt:Sputnik logo (2).svg|pisi|vasakul|Venemaa riikliku uudisteagentuuri [[Sputnik (uudisteagentuur)|Sputnik]] logo.]] Mõjutustegevus on üha enam liikunud [[sotsiaalmeedia]]sse, [[Telegram]]i, [[YouTube]]'i, [[TikTok]]i, Facebooki gruppidesse, kohalikesse alternatiivmeedia kanalitesse ja venekeelsetesse veebikogukondadesse. Sellistes kanalites saab Venemaa ametlikke väiteid esitada kohaliku arvamuse, mure või protestina, mis muudab sõnumi päritolu sihtrühmale vähem nähtavaks.<ref name="MolderSazonov2025" /> [[Kaitsepolitseiamet]] on esile toonud, et Kremli mõjutustegevuse sihtmärgiks on üha enam Eestis elavad venekeelsed noored. Pärast Kremli kontrollitud infokanalite piiramist kasutatakse noorte kõnetamiseks muu hulgas veebikonkursse, kontserte, kursusi, mälumänge, algoritmilist võimendamist ja tehisaru abil loodud manipulatsioone.<ref name="ERRKapoNoored2025">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609664138/kapo-kremli-mojutustegevuse-sihtmargiks-on-venekeelsed-noored |pealkiri=Kapo: Kremli mõjutustegevuse sihtmärgiks on venekeelsed noored |väljaanne=ERR |aeg=14.04.2025 |vaadatud=3.06.2026}}</ref><ref name="Kapo2025" /> === Venekeelsed Facebooki-rühmad ja Tallintsõ === Eesti venekeelses infoväljas on olulist rolli mänginud suure jälgijaskonnaga sotsiaalmeediarühmad, kus kohalikud olmeteemad, poliitilised sõnumid, sõjaga seotud hoiakud ja usaldamatus Eesti riigi suhtes võivad seguneda. Üheks selliseks kanaliks on olnud Facebooki-rühm [[Таллиннцы]] ehk „Tallinlased”, mille lõi venekeelses kogukonnas tuntud [[Oleg Bessedin]]. ERR-i järgi oli Bessedin loonud populaarse Facebooki-rühma „Tallinlased” ning sadade tuhandete jälgijatega YouTube’i kanali; mõlema tegevus peatati pärast tema kinnipidamist 2025. aastal.<ref name="ERRBessedinVahi2025">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609849158/kohus-vottis-oleg-bessedini-vahi-alla |pealkiri=Kohus võttis Oleg Bessedini vahi alla |väljaanne=ERR |aeg=5.11.2025 |vaadatud=3.06.2026}}</ref> [[2025]]. aasta novembris võttis kohus Bessedini vahi alla. Riigiprokuratuur kahtlustas teda Eesti-vastases vägivallata tegevuses ja rahvusvaheliste sanktsioonide rikkumises. ERR-i vahendatud hinnangu järgi olid nii Bessedini loodud Facebooki-rühm kui ka YouTube’i kanal täidetud Vene propagandaga; Delovõje Vedomosti peatoimetaja Olesja Lagašina sõnul kõnetasid need eeskätt kohalikke venekeelseid inimesi, kes suhtusid kriitiliselt Eesti riigis toimuvasse.<ref name="ERRBessedinVahi2025" /> Bessedini juhtum näitas, kuidas kohaliku kogukonnarühma vormis tegutsev sotsiaalmeediakanal võib omandada poliitilise ja propagandistliku mõju. Sellistes kanalites ei pruugi Venemaa riiklikud narratiivid ilmuda ametliku propagandana, vaid kohaliku arvamuse, argimure, protesti või „alternatiivse” uudisvoona. See muudab sõnumite päritolu ja eesmärgi sihtrühmale raskemini eristatavaks.<ref name="MolderSazonov2025" /><ref name="ERRBessedinVahi2025" /> Propastop kirjutas 2024. aastal, et Bessedini asutatud ja hallatud rühmal Таллиннцы oli umbes 56 000 liiget ning rühma kaaperdamise järel muutus üks Eesti mõjukamaid venekeelseid kommunikatsioonikanaleid sisuliselt kontrollimatuks keskkonnaks, kus ilmus nii Ukrainat toetavaid kui ka Kremli sõda õigustavaid postitusi, reklaami ja meeme.<ref name="PropastopTallintsy2024">{{Netiviide |url=https://www.propastop.org/2024/12/04/hakkerid-kaaperdasid-oleg-bessedilt-56-000-liikmega-facebooki-ruhma-%D1%82%D0%B0%D0%BB%D0%BB%D0%B8%D0%BD%D0%BD%D1%86%D1%8B/ |pealkiri=Häkkerid kaaperdasid Oleg Bessedinilt 56 000 liikmega Facebooki rühma Таллиннцы |väljaanne=Propastop |aeg=4.12.2024 |vaadatud=3.06.2026}}</ref> [[2025]]. aastal kirjutas Propastop, et kohalike valimiste eel sai Таллиннцы rühma moderaatoriks erakonna [[KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele|KOOS]] liige Leonid Tsingisser, mis andis erakonnale võimaluse venekeelse valijaskonnaga otse suhelda ja oma sisu suuremasse venekeelsesse inforuumi levitada.<ref name="PropastopBessedin2025">{{Netiviide |url=https://www.propastop.org/2025/10/03/oleg-bessedin-kui-eestit-pommitama-hakatakse-arge-siis-kurtke/ |pealkiri=Oleg Bessedin: „Kui Eestit pommitama hakatakse, ärge siis kurtke” |väljaanne=Propastop |aeg=3.10.2025 |vaadatud=3.06.2026}}</ref> Sama nähtus haakub laiemalt Venemaa mõjutustegevuse mustriga, kus sotsiaalmeedia kogukondi kasutatakse poliitiliste sõnumite levitamiseks, usaldamatuse süvendamiseks ja kohalike vahendajate mõju kasvatamiseks.<ref name="MolderSazonov2025" /> Bessedini kinnipidamise järel hakati avalikult arutama ka Tallinna linna varasemaid väljamakseid Bessediniga seotud kanalitele ja ettevõtmistele. Tallinna linnapea [[Jevgeni Ossinovski]] sõnul olid Bessedinile tehtud väljamaksed väga suured ning linn alustas nende kontrollimist.<ref name="ERROssinovskiBessedin2025">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609854699/ossinovski-tallinn-uurib-bessedinile-tehtud-valjamakseid |pealkiri=Ossinovski: Tallinn uurib Bessedinile tehtud väljamakseid |väljaanne=ERR |aeg=10.11.2025 |vaadatud=3.06.2026}}</ref> Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon arutas seejärel Tallinna ja Maardu linna lepinguid Bessediniga ning küsis omavalitsustelt välja seotud lepinguid.<ref name="ERRKrossBessedin2025">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609862232/kross-bessedinile-ja-teistele-vene-mojuisikutele-on-tallinn-maksnud-miljoneid |pealkiri=Kross: Bessedinile ja teistele Vene mõjuisikutele on Tallinn maksnud miljoneid |väljaanne=ERR |aeg=19.11.2025 |vaadatud=3.06.2026}}</ref> == Ukraina sõda ja Eesti infoväli == [[Pilt:Estonian and Ukrainian Flags.jpg|pisi|[[Eesti lipp|Eesti]] ja [[Ukraina lipp|Ukraina lipud]] Ukrainat toetaval meeleavaldusel [[Tartu]] raekoja platsil [[26. veebruar]]il [[2022]]. Pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse muutus Ukraina toetamine Eesti-suunalise propaganda üheks keskseks sihtmärgiks.]] Pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse [[2022]]. aastal muutus Ukraina sõda Eesti-suunalise propaganda keskseks teemaks. Eesti-suunalistes sõnumites väidetakse muu hulgas, et Ukraina toetamine kahjustab Eesti elanikke, sanktsioonid kahjustavad üksnes Euroopat, lääs pikendab sõda, Ukraina ei ole iseseisev tegutseja ning Eesti valitsus kasutab Venemaa ohtu sisepoliitiliseks manipuleerimiseks.<ref name="MolderSazonov2025" /><ref name="EUvsDisinfoDB">{{Netiviide |url=https://euvsdisinfo.eu/disinformation-cases/ |pealkiri=Disinformation Database |väljaanne=EUvsDisinfo |vaadatud=3.06.2026 |keel=en}}</ref> Eesti välisministeerium on Venemaa saatkonnale esitanud noote seoses Venemaa jätkuva desinformatsioonikampaaniaga Eesti ja teiste Balti riikide vastu. [[2026]]. aastal nõudis ministeerium Venemaa ametivõimudelt valeinfo, avalike ähvarduste ja provokatsioonide lõpetamist.<ref name="VM2026">{{Netiviide |url=https://vm.ee/en/news/ministry-foreign-affairs-delivers-note-russian-embassy-regarding-disinformation-campaign |pealkiri=Ministry of Foreign Affairs delivers note to the Russian Embassy regarding disinformation campaign |väljaanne=Välisministeerium |aeg=21.05.2026 |vaadatud=3.06.2026 |keel=en}}</ref> == Poliitilised liikumised ja kohalikud vahendajad == === Koos/Вместе ja KOOS === [[2020. aastad|2020. aastatel]] on Eestis Venemaa propagandanarratiivide levitamisega seostatud muu hulgas [[Liikumine Koos/Вместе|Koos/Вместе]] liikumist ja erakonda [[KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele|KOOS]]. Eesti meedias on liikumist kirjeldatud Kremli-meelsena ning [[Aivo Peterson]]i, [[Oleg Ivanov]]i ja teiste avalikke sõnavõtte on käsitletud Venemaa propagandanarratiivide levitamisena.<ref name="MolderSazonov2025" /><ref name="EkspressKoos2022">{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120105954/meid-on-veel-liiga-vara-maha-kanda-kremlimeelsed-pingutavad-erakonna-rajamise-nimel |pealkiri=„Meid on veel liiga vara maha kanda”. Kremlimeelsed pingutavad erakonna rajamise nimel |väljaanne=Eesti Ekspress |aeg=3.12.2022 |vaadatud=3.06.2026}}</ref> Oleg Ivanov on avalikes esinemistes nimetanud [[Butša massimõrv]]a lavastatuks, väitnud, et Eesti on Venemaaga sõjas määratud hävitamisele, ning esitanud seisukohti, mille järgi NATO ja lääneriigid kasutavat Balti riike Venemaa-vastases sõjas „vasallriikidena”.<ref name="MolderSazonov2025" /><ref name="PostimeesKoos2023">{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/7694716/venemeelsed-konservatiivid-ja-vasakpoolsed-uhes-paadis-liikumine-koos-tahab-riigikokku |pealkiri=Venemeelsed konservatiivid ja vasakpoolsed ühes paadis: liikumine Koos tahab riigikokku |väljaanne=Postimees |aeg=17.01.2023 |vaadatud=3.06.2026}}</ref> Aivo Peterson sõitis 2023. aasta [[2023. aasta Riigikogu valimised|Riigikogu valimiste]] eel Venemaa kaudu okupeeritud [[Donetsk]]isse ning tegi sealt sõnavõtte, milles kordas Venemaa ametlike sõnumitega sarnaseid väiteid Ukraina sõja kohta.<ref name="DelfiPetersonDonetsk">{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120148892/riigikokku-purgiv-aivo-peterson-kais-moskvas-ja-joudis-okupeeritud-donetskisse-eestlaste-suud-otsima |pealkiri=Riigikokku pürgiv Aivo Peterson käis Moskvas ja jõudis okupeeritud Donetskisse „eestlaste süüd” otsima |väljaanne=Delfi |aeg=26.02.2023 |vaadatud=3.06.2026}}</ref><ref name="MolderSazonov2025" /> [[2023]]. aastal pidas Kaitsepolitseiamet kinni Petersoni, [[Dmitri Rootsi]] ja Venemaa kodaniku [[Andrey Andronov]]i. Petersonile ja Rootsile esitati süüdistus [[riigireetmine|riigireetmises]] ning Andronovile välismaalasena Eesti Vabariigi vastu suunatud vägivallata tegevuses. Süüdistuse järgi oli tegevuse eesmärk luua Eestis Venemaa välis- ja julgeolekupoliitika narratiive ning propagandasõnumeid toetav poliitiline ühendus.<ref name="ERRPeterson2023">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609092509/aivo-peterson-sai-suudistuse-riigireetmises |pealkiri=Aivo Peterson sai süüdistuse riigireetmises |väljaanne=ERR |aeg=7.09.2023 |vaadatud=3.06.2026}}</ref> [[Harju Maakohus]] tunnistas Petersoni ja Rootsi [[2025]]. aastal riigireetmises süüdi ning Andronovi Eesti-vastases vägivallata tegevuses süüdi. [[Tallinna Ringkonnakohus]] jättis 2026. aastal süüdimõistmise jõusse.<ref name="Kohus2025">{{Netiviide |url=https://www.kohus.ee/ajakirjanikule/uudised/kohus-moistis-aivo-petersoni-dmitri-rootsi-ja-andrey-andronovi-pikaks-ajaks |pealkiri=Kohus mõistis Aivo Petersoni, Dmitri Rootsi ja Andrey Andronovi pikaks ajaks vangi |väljaanne=Kohus.ee |aeg=11.12.2025 |vaadatud=3.06.2026}}</ref><ref name="Kohus2026">{{Netiviide |url=https://www.kohus.ee/ajakirjanikule/uudised/ringkonnakohus-muutis-aivo-petersonile-ja-dmitri-rootsile-moistetud |pealkiri=Ringkonnakohus muutis Aivo Petersonile ja Dmitri Rootsile mõistetud karistust |väljaanne=Kohus.ee |aeg=17.04.2026 |vaadatud=3.06.2026}}</ref> === Keskerakond ja Ühtse Venemaa koostöölepe === [[Eesti Keskerakond]]a on Venemaa propaganda ja mõjutustegevuse kontekstis käsitletud eeskätt erakonna pikaajalise koostööleppe tõttu Venemaa võimuparteiga [[Ühtne Venemaa]]. Keskerakond sõlmis koostööleppe Ühtse Venemaaga [[11. detsember|11. detsembril]] [[2004]]. Lepe tekitas Eestis poliitilisi vaidlusi, sest Ühtne Venemaa oli [[Vladimir Putin]]i võimuerakond ning Venemaa riikliku poliitika üks keskseid kandjaid.<ref name="ERRKeskerakond2004">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/425838/keskerakond-solmis-koostooleppe-uhtse-venemaaga |pealkiri=Keskerakond sõlmis koostööleppe Ühtse Venemaaga |väljaanne=ERR |aeg=11.12.2004 |vaadatud=3.06.2026}}</ref> Koostöölepe jäi Eesti sisepoliitikas vaidluskohaks ka pärast Venemaa agressiivsemaks muutunud välispoliitikat, sealhulgas [[Venemaa sissetung Gruusiasse|2008. aasta sõda Gruusias]], [[Krimmi annekteerimine]]ut [[2014]]. aastal ja sõda Ida-Ukrainas. [[2017]]. aastal kinnitas Keskerakonna esimees [[Jüri Ratas]], et ta ei pea vajalikuks koostöölepet Ühtse Venemaaga tühistada.<ref name="ERRRatas2017">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/635245/ratase-kinnitusel-keskerakond-lepet-uhtse-venemaaga-ei-tuhista |pealkiri=Ratase kinnitusel Keskerakond lepet Ühtse Venemaaga ei tühista |väljaanne=ERR |aeg=9.10.2017 |vaadatud=3.06.2026}}</ref> [[2018]]. aastal nimetas [[EKRE]] esimees [[Mart Helme]] Keskerakonna ja Ühtse Venemaa lepingu tühistamist üheks võimalikuks koalitsioonikõneluste tingimuseks.<ref name="ERRHelme2018">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/864327/helme-keskerakonnaga-koalitsiooni-tingimus-on-uhtse-venemaa-leppe-tuhistamine |pealkiri=Helme: Keskerakonnaga koalitsiooni tingimus on Ühtse Venemaa leppe tühistamine |väljaanne=ERR |aeg=26.09.2018 |vaadatud=3.06.2026}}</ref> Pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse [[2022]]. aastal otsustas Keskerakonna volikogu koostööleppe Ühtse Venemaaga tühistada. ERR-i järgi oli avalikkus lepingu tühistamist oodanud aastaid; Keskerakond teatas seejärel, et edastas Ühtsele Venemaale ka ametliku kirja koostööleppe lõpetamise kohta.<ref name="ERRKeskerakond2022">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608522005/keskerakonna-volikogu-tuhistas-koostooleppe-uhtse-venemaaga |pealkiri=Keskerakonna volikogu tühistas koostööleppe Ühtse Venemaaga |väljaanne=ERR |aeg=5.03.2022 |vaadatud=3.06.2026}}</ref><ref name="ERRLepingKus2022">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608535132/keskerakond-ei-tea-kus-on-leping-uhtse-venemaaga |pealkiri=Keskerakond ei tea, kus on leping Ühtse Venemaaga |väljaanne=ERR |aeg=17.03.2022 |vaadatud=3.06.2026}}</ref> Keskerakonna puhul ei ole allikate põhjal täpne rääkida erakonnast kui Venemaa juhitud mõjutusvõrgustikust. Küll aga on erakonna pikaajaline koostöölepe Ühtse Venemaaga, tugev toetus venekeelse valijaskonna seas ning osa erakonna poliitikute sõnavõttudest andnud põhjust käsitleda Keskerakonda Venemaa infomõju ja venekeelse poliitilise kommunikatsiooni kontekstis. Näiteks on [[Yana Toom]] juhtinud tähelepanu sellele, et Eesti riigil napib venekeelse elanikkonna teavitamiseks ja veenmiseks piisavaid meediakanaleid, mis osutab laiemale probleemile: venekeelne inforuum on Eestis olnud aastaid Venemaa meedia ja propagandanarratiivide suhtes haavatavam kui eestikeelne inforuum.<ref name="ERRToom2021">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608126238/toom-venelaste-veenmiseks-napib-meediakanaleid |pealkiri=Toom: venelaste veenmiseks napib meediakanaleid |väljaanne=ERR |aeg=28.02.2021 |vaadatud=3.06.2026}}</ref><ref name="MolderSazonov2025" /> [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukraina sõda]] mõjutas Keskerakonna positsiooni eriti teravalt, sest erakond pidi samal ajal hoidma euroopameelset ja Ukraina toetamisega kooskõlas olevat joont ning arvestama oma pikaajalise venekeelse valijaskonnaga. Yana Toom on 2022. aastal märkinud, et sõda Ukrainas kahjustas Keskerakonna reitingut ning sõja hukkamõistmine tõi erakonnale pettumust osa venekeelse valijaskonna seas.<ref name="KesknadalToom2022">{{Netiviide |url=https://kesknadal.ee/2022/04/14/yana-toom-err-is-enim-kahjustab-keskerakonna-reitingut-soda-ukrainas/ |pealkiri=Yana Toom ERR-is: enim kahjustab Keskerakonna reitingut sõda Ukrainas |väljaanne=Kesknädal |aeg=14.04.2022 |vaadatud=3.06.2026}}</ref> === Plaan B === [[Plaan B]] puhul on Venemaa propaganda kontekstis tähelepanu äratanud selle seosed varasemate KOOS-i aktivistidega ning liikumise kommunikatsioonis kasutatud motiivid, mis kattuvad Kremli-meelses infoväljas levinud „eliit rahva vastu”, „kaotatud suveräänsuse” ja „ohustatud väärtuste” narratiividega. [[2025]]. aastal avalikku tähelepanu saanud rahvaliikumine ja valimisliit esitas ennast alternatiivina senistele erakondadele ning rõhutas ametlikus enesekirjelduses kogukonda, perekonda, väärikust, „tõearmastust” ja usaldust inimese vastu.<ref name="PlaanB2025">{{Netiviide |url=https://www.plaanb.ee/2025/05/ulle-pukk-oodatud-on-koik-asjalikud-ja-aktiivsed-inimesed-kes-tahavad-panustada-uhiskonda-ning-seista-rahu-ja-perevaartuste-eest/ |pealkiri=Ülle Pukk: Oodatud on kõik asjalikud ja aktiivsed inimesed, kes tahavad panustada ühiskonda ning seista RAHU ja pereväärtuste eest |väljaanne=Plaan B |aeg=23.05.2025 |vaadatud=3.06.2026}}</ref> ERR-i järgi osales Plaan B [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohalikel valimistel]] esimest korda, sai [[Narva]] volikogus neli mandaati ning kavatses minna [[2027. aasta Riigikogu valimised|2027. aasta Riigikogu valimistele]] juba erakonnana.<ref name="ERRPlaanB2025">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609835226/valimisliit-plaan-b-plaanib-riigikogu-valimistele-minna-erakonnana |pealkiri=Valimisliit Plaan B plaanib riigikogu valimistele minna erakonnana |väljaanne=ERR |aeg=20.10.2025 |vaadatud=3.06.2026}}</ref> === EKRE ja Kremli-meelsete narratiividega kattuvad sõnumid === [[Pilt:Martin Helme 2023 (cropped).jpg|pisi|[[Martin Helme]] 2023. aastal. Tema osa Ukraina sõja ja Eesti meedia käsitlemisega seotud sõnavõtte on artiklis võrreldud Kremli-meelsete narratiividega.]] [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] puhul on Venemaa propaganda kontekstis tähelepanu pälvinud eeskätt osa erakonna juhtpoliitikute sõnavõtte, mis on kattunud Kremli-meelses desinformatsioonis levinud narratiividega „eliit rahva vastu”, „lääs pikendab sõda”, „meedia valetab” ja „Venemaa-ohuga hirmutatakse inimesi”. EKRE-d tervikuna ei ole samastatud Venemaa mõjutusvõrgustikuga ning erakond on toetanud ka Venemaa suhtes karmimaid samme.<ref name="ERRHelmeTerroristlik2022">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608746362/helme-venemaa-terroristlikuks-kuulutamise-eelnou-tuleks-taiendada |pealkiri=Helme: Venemaa terroristlikuks kuulutamise eelnõu tuleks täiendada |väljaanne=ERR |aeg=11.10.2022 |vaadatud=3.06.2026}}</ref> [[Martin Helme]] on väitnud, et Eesti avalikkusele on Ukraina sõja kohta esitatud propagandat ning et meedias on mitu aastat järjest tegeliku analüüsi asemel loodud hüsteerilist pilti. Selline sõnum kattub Kremli-meelses infoväljas levinud „kõik valetavad” ja „peavoolumeedia ei räägi tõtt” narratiividega, kuigi Helme esitas seda Eesti sisepoliitilise kriitikana, mitte Venemaa seisukoha otsese õigustamisena.<ref name="ERRMartinHelme2025">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609773387/martin-helme-meedia-reaktsioonid-trumpi-ja-putini-kohtumisele-on-olnud-paanilised |pealkiri=Martin Helme: meedia reaktsioonid Trumpi ja Putini kohtumisele on olnud paanilised |väljaanne=ERR |aeg=18.08.2025 |vaadatud=3.06.2026}}</ref> [[2024]]. aastal tekitas EKRE sisetülis tähelepanu väide, et [[Mart Helme]] oli erakonna koosolekul rääkinud Venemaa sõjast Ukrainas kui „pühast sõjast”. [[Henn Põlluaas]] kinnitas ERR-ile, et kuulis oma kõrvaga, kuidas Mart Helme olevat refereerinud [[Moskva patriarh Kirill]]i seisukohta, et Venemaa peab Ukrainas püha sõda, ning lõpetanud sõnavõtu lausega „ja mina toetan seda”. Martin Helme nimetas seda väidet laimuks ja selgitas, et Mart Helme olevat üksnes refereerinud patriarh Kirilli avaldust, mitte väljendanud toetust Venemaa sõjale.<ref name="ERRPuhasoda2024">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609368263/ekre-juhatus-viskas-polluaasa-valge-ja-kuusiku-erakonnast-valja |pealkiri=EKRE juhatus viskas Põlluaasa, Valge ja Kuusiku erakonnast välja |väljaanne=ERR |aeg=11.06.2024 |vaadatud=3.06.2026}}</ref><ref name="ERRMartinLaim2024">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609367039/martin-helme-jutt-sellest-et-mart-helme-kiidab-putini-puha-soda-on-laim |pealkiri=Martin Helme: jutt sellest, et Mart Helme kiidab Putini püha sõda, on laim |väljaanne=ERR |aeg=10.06.2024 |vaadatud=3.06.2026}}</ref> == Venemaa diplomaatiline ja julgeolekualane mõjutustegevus == Venemaa saatkonnad ja diplomaatilised kanalid on olnud osa Eesti-suunalisest mõjutustegevusest. [[2025]]. aastal saatis Eesti välja Venemaa saatkonna esimese sekretäri, keda süüdistati õõnestustegevuses ja ühiskonna lõhestamises.<ref name="ERRDiplomaat2025">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609769403/eesti-saadab-vene-diplomaadi-oonestustegevuse-parast-valja |pealkiri=Eesti saadab Vene diplomaadi õõnestustegevuse pärast välja |väljaanne=ERR |aeg=13.08.2025 |vaadatud=3.06.2026}}</ref> Venemaa mõjutustegevus ei piirdu propagandaga kitsas tähenduses. Pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse on Eesti ja teiste Euroopa riikide julgeolekuasutused juhtinud tähelepanu ka Venemaa eriteenistuste katsetele kasutada kohalikke või välismaiseid vahendajaid sabotaažiks, süütamisteks, vandaalitsemiseks, küberrünnakuteks ja muuks destabiliseerivaks tegevuseks.<ref name="FT2026">{{Netiviide |url=https://www.ft.com/content/341577b9-df93-4fa8-a3c8-c11e97c3e9eb |pealkiri=Prosecute Russian-sponsored saboteurs, Estonia tells Europe |väljaanne=Financial Times |aeg=2026 |vaadatud=3.06.2026 |keel=en}}</ref><ref name="AP2025">{{Netiviide |url=https://apnews.com/article/554442e8c139f4a1df4d2df78d76f7a4 |pealkiri=Arson attack on a Ukrainian restaurant in Estonia was ordered by Russian intelligence, a court says |väljaanne=Associated Press |aeg=2025 |vaadatud=3.06.2026 |keel=en}}</ref> == Vastumeetmed == Eesti vastumeetmed Venemaa propagandale hõlmavad sõltumatu ajakirjanduse toetamist, venekeelse avaliku kommunikatsiooni arendamist, [[meediapädevus]]e edendamist, faktikontrolli, strateegilist kommunikatsiooni, Venemaa propagandakanalite leviku piiramist, sanktsioone, diplomaatilisi samme ja julgeolekuasutuste tegevust.<ref name="MolderSazonov2025" /><ref name="DisinfoLandscape2025" /> Eesti vastupanuvõime seisukohalt on tähtsaks peetud ühiskondliku usalduse hoidmist, vähemuste kaasamist, kvaliteetset venekeelset infot, kriitilise mõtlemise õpetamist ning Venemaa mõjutustegevuse avalikku selgitamist.<ref name="MolderSazonov2025" /><ref name="ERRKapoNoored2025" /> == Vaata ka == * [[Venemaa propaganda]] * [[Venemaa propaganda Ukraina-vastases sõjas]] * [[Desinformatsioon]] * [[Infosõda]] * [[Hübriidsõda]] * [[2007. aasta küberrünnakud Eesti vastu]] * [[Pronksiöö]] * [[Pronkssõdur]] * [[Öine Vahtkond (rühmitus)|Öine Vahtkond]] * [[Liikumine Koos/Вместе]] * [[KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele]] * [[Aivo Peterson]] * [[Oleg Ivanov]] * [[Dmitri Rootsi]] * [[Andrey Andronov]] * [[Venemaa kaasmaalaste poliitika]] * [[EUvsDisinfo]] * [[Propastop]] == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == * Arribas, Carlos M. „[https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC10509605/ Information manipulation and historical revisionism: Russian disinformation and foreign interference through manipulated history-based narratives]”. ''Humanities and Social Sciences Communications'', 2023. * Ehala, Martin. „[https://lepo.it.da.ut.ee/~ehalam/pdf/Identity%20threat.pdf The Bronze Soldier: Identity Threat and Maintenance in Estonia]”. ''Journal of Baltic Studies'', 2009. * Juurvee, Ivo; Mattiisen, Mariita. ''[https://icds.ee/wp-content/uploads/2020/08/ICDS_Report_The_Bronze_Soldier_Crises_of_2007_Juurvee_Mattiisen_August_2020.pdf The Bronze Soldier Crisis of 2007]''. International Centre for Defence and Security, 2020. * Paul, Christopher; Matthews, Miriam. ''[https://www.rand.org/pubs/perspectives/PE198.html The Russian “Firehose of Falsehood” Propaganda Model]''. RAND Corporation, 2016. * Veebel, Viljar. ''[https://www.files.ethz.ch/isn/194051/veebel-russian_disinformation.pdf Russian Propaganda, Disinformation, and Estonia's Experience]''. Foreign Policy Research Institute, 2015. == Välislingid == {{commonskat|2007 Estonian unrest|2007. aasta aprillirahutused Eestis}} {{commonskat|Nochnoy Dozor|Öine Vahtkond}} {{commonskat|Relations of Estonia and Russia|Eesti ja Venemaa suhted}} {{commonskat|Russian propaganda of the Russian invasion of Ukraine|Venemaa propaganda Ukraina-vastases sõjas}} * [https://www.err.ee/1609772139/ulevaade-venemaa-strateegiline-mojutustegevus-eestis-2020-2025 „Venemaa strateegiline mõjutustegevus Eestis 2020–2025”] – ERR * [https://kapo.ee/et/aastaraamatud/ Kaitsepolitseiameti aastaraamatud] * [https://euvsdisinfo.eu/disinformation-cases/ EUvsDisinfo desinformatsiooniandmebaas] * [https://www.propastop.org/ Propastop] * [https://www.disinfo.eu/wp-content/uploads/2025/01/20250110_Disinfo-landscape-in-Estonia.pdf ''Disinformation Landscape in Estonia''] [[Kategooria:Eesti meedia]] llojs26hjzxtb9rey58ij4y4zpo344e Kategooria:UNESCO maailmapärandi nimistu objektid Pakistanis 14 716116 7166426 2026-06-03T11:10:13Z Evlper 104506 Uus lehekülg: '[[Kategooria:UNESCO maailmapärand|Pakistan]]' 7166426 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:UNESCO maailmapärand|Pakistan]] 873z7pkt0ni3xevlmgnhvcywbcxqv8f Kategooria:Pakistani muistised 14 716117 7166427 2026-06-03T11:10:55Z Evlper 104506 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Muistised riigiti]]' 7166427 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Muistised riigiti]] je97h0c7kbqj8xydt7920ju2rvpwoy1 7166440 7166427 2026-06-03T11:19:51Z Evlper 104506 7166440 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Muistised riigiti]] [[Kategooria:Pakistan]] oy2k91ki8mykkbpwcaal46e2acs8ejx Kategooria:Induse kultuur 14 716118 7166433 2026-06-03T11:15:57Z Evlper 104506 Uus lehekülg: '[[Kategooria:India ajalugu]] [[Kategooria:Aasia vanaaeg]] [[Kategooria:Arheoloogilised kultuurid]]' 7166433 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:India ajalugu]] [[Kategooria:Aasia vanaaeg]] [[Kategooria:Arheoloogilised kultuurid]] nttgjhx5h0wncgg4z4rk37teo565u1z National Air and Space Museum 0 716119 7166442 2026-06-03T11:23:26Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Riiklik lennundus- ja kosmosemuuseum]] 7166442 wikitext text/x-wiki #suuna [[Riiklik lennundus- ja kosmosemuuseum]] 3a25t8ga0mrjmv7mfmjm65hegoeynfq Beechcraft Model 18 0 716120 7166444 2026-06-03T11:24:41Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: '{{Infokast õhusõiduk | nimi = Beechcraft Model 18 | omakeelne nimi = | logo = | logo suurus = | logo allkiri = | pilt = Beech 18 - Little Gransden 2019.jpg | pildi allkiri = | pildi suurus = | riik = {{flagicon image|Flag of the United States (1912-1959).svg}} [[Ameerika Ühendriigid]] | tüüp = [[Kerglennuk]] | tootja = [[Beechcraft]] | disainer = | esmalend = | kasutusele = | kasutusest maha...' 7166444 wikitext text/x-wiki {{Infokast õhusõiduk | nimi = Beechcraft Model 18 | omakeelne nimi = | logo = | logo suurus = | logo allkiri = | pilt = Beech 18 - Little Gransden 2019.jpg | pildi allkiri = | pildi suurus = | riik = {{flagicon image|Flag of the United States (1912-1959).svg}} [[Ameerika Ühendriigid]] | tüüp = [[Kerglennuk]] | tootja = [[Beechcraft]] | disainer = | esmalend = | kasutusele = | kasutusest maha = | hetkeseis = | põhikasutaja = | muud kasutajad = ''[[Beechcraft Model 18#Kasutajad|Loend]]'' | aasta = 1937–1970 | programmi maksumus = | ühe maksumus = | arendatud = | edasiarendus = | variandid = | toodanguarv = 9000+ | meeskond = 2 | reisijaid = 6 | pikkus = 10,4 m | tiivaulatus = 14,5 m | tiivapindala = 32,4 m<sup>2</sup> | tühimass = 2,5 t | stardimass = 3,4 t | mootor = 2 [[radiaalmootor]]it [[Pratt & Whitney R-985 Wasp Junior|Pratt & Whitney R-985-AN-1 "Wasp Junior"]] | kiirus = 362 km/h | reisikiirus = | lennulagi = 7,9 km | lennukaugus = 1900 km | relvastus = }} '''Beechcraft Model 18''' on [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[kerglennuk]]. Sellel on kaks mootorit ning ruumi kuni 11 inimesele. Lennukit tootis ettevõte [[Beechcraft]] toonased rekordilised 32 aastat (1937–1969). Valmistati üle 9000 ühiku ning Model 18 oli üks maailma enimkasutatud kerglennukeid. Seda on nii tsiviil- kui militaarvaldkonnas kasutatud era-, mitmeotstarbelise, kauba- ja reisilennukina.<ref name="beech_nasm">[http://airandspace.si.edu/collections/artifact.cfm?object=nasm_A19761792000 "Beechcraft D18S Twin Beech."] ''[[National Air and Space Museum]]'' of the [[Smithsonian Institution]], [[Washington, D.C.]] Retrieved: 17 December 2014.</ref><ref name="c45h_ex">[https://www.nationalmuseum.af.mil/Visit/Museum-Exhibits/Fact-Sheets/Display/Article/195810/beech-c-45h-expeditor/ "Fact Sheet: Beech C-45H Expeditor."] ''[[National Museum of the United States Air Force|National Museum of the U.S. Air Force]]'', Wright-Patterson Air Force Base, Dayton, Ohio. Retrieved: 5 August 2017.</ref><ref name="twin_magz">[https://books.google.com/books?id=pJ7AF-Q1MjUC&dq=%22Twin+Beech%22&pg=PA24 "Twin Beech: The 1930s airplane that set Beech Aircraft Corporation on a course towards 50 years of success"] ''[[Flying (ajakiri)|Flying Magazine]]'', February 1982, pp. 26-30, Retrieved: 5 August 2017</ref> [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] osales üle 4500 Model 18 transpordi-, pommitus-, treening- ja luureülesannetes. Model 18 oli kasutuses ka droonide emalaevana. See oli [[Ameerika Ühendriikide maaväe lennuvägi|Ameerika Ühendriikide armee lennuväe]] põhiline õppelennuk. ==Kasutajad== * {{flagicon image|Flag of the United States (1912-1959).svg}} [[Ameerika Ühendriigid]] * {{pisilipp|Argentina}} * {{pisilipp|Boliivia}} * {{pisilipp|Brasiilia}} * {{pisilipp|Colombia}} * {{pisilipp|Costa Rica}} * {{pisilipp|Dominikaani Vabariik}} * {{pisilipp|Ecuador}} * {{pisilipp|El Salvador}} * {{pisilipp|Elevandiluurannik}} * {{pisilipp|Filipiinid}} * {{pisilipp|Guatemala}} * {{pisilipp|Haiti}} * {{pisilipp|Hispaania}} * {{pisilipp|Holland}} * {{pisilipp|Honduras}} * {{pisilipp|Indoneesia}} * {{pisilipp|Iraan}} * {{pisilipp|Itaalia}} * {{pisilipp|Jaapan}} * {{flagicon image|Flag of Canada (1957–1965).svg}} [[Kanada]] * {{pisilipp|Kuuba}} * {{pisilipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} * {{pisilipp|Lõuna-Vietnam}} * {{pisilipp|Mehhiko}} * {{pisilipp|Nicaragua}} * {{pisilipp|Nigeeria}} * {{pisilipp|Niger}} * {{pisilipp|Paraguay}} * {{pisilipp|Peruu}} * {{pisilipp|Portugal}} * {{pisilipp|Prantsusmaa}} * {{pisilipp|Rootsi}} * {{pisilipp|Somaalia}} * {{pisilipp|Sri Lanka}} * {{pisilipp|Suurbritannia}} * {{pisilipp|Šveits}} * {{pisilipp|Zaire}} * {{pisilipp|Taiwan}} * {{pisilipp|Tai}} * {{pisilipp|Tonga}} * {{pisilipp|Tšiili}} * {{pisilipp|Türgi}} * {{pisilipp|Uruguay}} * {{pisilipp|Venezuela}} ==Vaata ka== * [[Airspeed Oxford]] * [[Avro Anson]] * [[Barkley-Grow T8P-1]] * [[Cessna AT-17 Bobcat]] * [[de Havilland Dove]] * [[Evangel 4500]] * [[Fairchild AT-21 Gunner]] * [[Lockheed Model 10 Electra]] * [[Lockheed Model 12 Electra Junior]] * [[Siebel Si 204]] * [[Teise maailmasõja lennukite loend]] * [[Ameerika Ühendriikide sõjalennukite loend]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Bridgeman, Leonard, ed. "The Beechcraft Expeditor." ''Jane's Fighting Aircraft of World War II''. London: Studio, 1946. {{ISBN|1-85170-493-0}}. * Bridgeman, Leonard. ''Jane's All The World's Aircraft 1951–52''. London: Samson Low, Marston & Company, Ltd., 1951. * Donald, David, ed.''American Warplanes of World War II''. London: Aerospace, 1995. {{ISBN|1-874023-72-7}}. * Griffin, John A. ''Canadian Military Aircraft Serials & Photographs 1920 - 1968''. Ottawa: Queen's Printer, Publication No. 69-2, 1969. * Hagedorn, Daniel P. ''Central American and Caribbean Air Forces''. Tonbridge, UK: Air-Britain (Historians) Ltd., 1993. {{ISBN|0-85130-210-6}} * Mesko, Jim. "The Rise...and Fall of the Vietnamese AF". ''[[Air Enthusiast]]'', August–November 1981, No. 16. pp.&nbsp;1–12, 78–80. {{ISSN|0143-5450}}. * Mondey, David. ''American Aircraft of World War II'' (Hamlyn Concise Guide). London: Bounty Books, 2006. {{ISBN|978-0-7537-1461-4}}. * Ogden, Bob. ''Aviation Museums and Collections of North America''. Tonbridge, Kent, UK: Air-Britain (Historians) Ltd., 2007. {{ISBN|0-85130-385-4}}. * Pelletier, A. J. ''Beech Aircraft and their Predecessors''. Annapolis, Maryland, USA: Naval Institute Press, 1995. {{ISBN|1-55750-062-2}}. * {{cite journal|title=Pentagon Over the Islands: The Thirty-Year History of Indonesian Military Aviation|journal=Air Enthusiast Quarterly |date=n.d. |issue=2 |pages=154–162 |issn=0143-5450}} * Pettipas, Leo. ''Canadian Naval Aviation 1945-1968''. L. Pettipas/Canadian Naval Air Group, Winnipeg: 1986. {{ISBN|0-9692528-0-3}} * {{cite journal |last1=Sapienza|first1=Antonio Luis|title=L'aviation militare paraguayenne durant la seconde guerre mondiale |journal=Avions: Toute l'Aéronautique et son histoire |trans-title=Paraguayan Military Aviation During the Second World War|date=May 2001 |issue=98 |pages=30–33 |language=fr |issn=1243-8650}} * Swanborough, F. Gordon and Peter M. Bowers. ''United States Military Aircraft since 1909''. London: Putnam, 1963. * {{cite book|last1=Swanborough|first1=Gordon|last2=Bowers|first2=Peter M.| author2-link = Peter M. Bowers |title=United States Navy Aircraft since 1911|year=1976|publisher=Putnam|location=London|isbn=0-370-10054-9}} * [[John W. R. Taylor|Taylor, John W. R.]] ''Jane's All The World's Aircraft 1961–62''. London: Sampson Low, Marston & Company, 1961. * [[John W. R. Taylor|Taylor, John W. R.]] ''Jane's All The World's Aircraft 1965–66''. London: Sampson Low, Marston & Company, 1965. * Taylor, John W. R. ''Jane's All The World's Aircraft 1967–68''. London: Sampson Low, Marston & Company, 1967. * Taylor, John W. R. ''Jane's All The World's Aircraft 1976–77''. London: Jane's Yearbooks, 1976. {{ISBN|0-354-00538-3}}. * Taylor, John W. R. ''Jane's All the World's Aircraft 1982-83''. London: Jane's Publishing Company, 1982. {{ISBN|0-7106-0748-2}}. * ''United States Air Force Museum Guidebook''. Wright-Patterson AFB, Ohio: Air Force Museum Foundation, 1975. * {{cite book |last1=Thetford |first1=Owen |title=British Naval Aircraft since 1912 |year=1991 |publisher=Putnam Aeronautical Books, an imprint of Conway Maritime Press Ltd |location= [[London]], UK |isbn=0-85177-849-6 }} * Parmenter R.K., ''Beech 18: A Civil and Military History'', The Staggerwing Museum Foundation, U.S.A., 2004 [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lennukid]] 6kks1i23ltcy0shlypg77if7048jqu3